Jouko Lepistö Lääniruávást Aanaar 4.2.2012 Aanaar servikodde já sämmiliih eromâšávt kielâ kevttim já siäilum tááhust tarkkuustâldijn Kiemâsäämi, moos Aanaar kuulâi, lii aainâs ive 1389 rääjist kuullâm Suomân já Tuurku pispekoodán. Tolemusâin ristâlâšosko muddoin ij lah Anarist tiätu, mut nabdemist kävppijâsah já sundeeh puohtii mottoomlágánijd ristâlâš vaikuttâsâid kuávlun. Lii meid máhđulâš, et katolilâš ääigi jieškote-uv njuolgâduskuddijd kullee katolilâš paapah kastii já hävdidii lappalâšâid, tegu sämmilijd talle kočodii. Kiemâsäämistst láá še vissâ jottáám 1400- já 1500 lovo aalgâkeččin anarist, mon mainâšii lemin stuárráámus já pyeremus sijdâ Ruotâsäämistst. Kuávlust lii lamaš meid nuorttân puáttám ortodoksristâlâš vaikuttâs, ko Aanaar lâi kuulmâ väldikode räjikuávlu, mii šoodâi mäksiđ viäru kuulmâ väldikoodán. Suomâ káinuliih já pirkkalliih, Taažâ stuorrâtáluliih já Ruošâ kärjilliih tohhii kuávlun viärukyeddimmaađhijd, moh lijjii pyerebeht-uv rievedemmääđhih, moi ooleest anarâšah miettii eeđeest mäksiđ tiätu viäru, vâi pesâččii leđe ráávhust. Staatah valdii tastoo olssis täid valmâš vuáháduvâid já Aanaar maavsij viäruid Ruotâ-Suomân, Tanska-Taažân já Ruošân. Eidusâš heiviittâllum ristâlâš vuolgâttâspargo uulij Aanaar kuávlun 1500-lovvoost, mon puáhtá miäruštâllâđ tast, et ive 1563 viäruluvâttâlmist 25 viärusämmiliist lâi kulmâsist ristâlâš nommâ ađai 8 %:st aalmugist. Čyeti ihheed maŋeláá ristâlâš nommâ lâi lâi 84 %:st ulmuin. Kiemâsäämi paapah lijjii-uv porgâm vuolgâttâspargo anarâšâi koskâvuođâst jo kuhe já vissâ-uv pargo lii lamaš suomâkielâlâš, ko kunâgâs Juhana III koččo Tuurku pispe Paavali Juusteenin ive1574 vuolgâttem reeivâst “meridiđ motomijd oppâm paapâid, kiäh láá uápásmâm sämmilij kielân, mađhâšiđ tiätu iveaaigij Kiemâsáámán máttááttiđ sämmiláid rievtis já tuođâlâš ristâlâš osko já Immeel pase pákkumijd já laavâ.” Vissâ-uv viehâ uccáá taan miärádâsâst lâi vaikuttâs, ko “sämmilij kielân uápásmâm oppâm paapah” iä lamaš. Eidusâš Aanaar covnen pottii Kiemâ kirkkohiäráh Nicolas Rungius, mon muumio viälláá Kiemâeennâm puáris kirhoost, Johannes Pictorius, Esaias Fellman já Gabriel Tuderus, kiäi ääigi anarâšah jorgettii lopâlávt ristâooskon. Anarâšah lijjii pyeritátuliih jorgettiđ, mut suobbâdlij jurgâlem tovâttij kirkkohiärráid vädisvuođâid. Ovdeláá mainâšum kirkkohiärái sämikielâ kevttimist iä lah tiäđuh. Tot tiätu lii, et iänááš uási anarâšâin mättih luuhâđ muččâdávt ristâoopâ pittáid suomâkielân, ađai paajeeld, já tivosteh tállán jieijâs kiellân, jis kiinii lohá puástud. Kirholâš eellim vuáhádume Anarist oinui nanosumosávt vuossâmuu kirho huksiimist ive1647. Kirho kolgii huksiđ taas Juvduu njáálmán eennâmmittár Olaf Tresk čáittám sajan. Kirkko kuittâg huksejui Piälppáájáávrán puáris markkân- já keerrivsajan. Mielâkiddiivâš lii, et kirho huksiitteijee, kunâgâdâr Kristiina, kiirkon skeŋkkim kiälu čiehhii ovttuu čuuđij paaloost eres ááigán, ko tälvikerivij ááigán, kuás meiddei immeelpalvâlusâid tollii. Taan kiälu uásild láá motomeh legendah, moi mield tot ličij ain-uv čiehum kostnii. Tuotâvuođâst kiällu sirdâšui 1760 huksejum uđđâ Piälppáájäävri kiirkon. Inventaariopevdikirjeest ive1828 páhuduvvoo. “Kiälu skenkkim Kunâgâslâš Majesteet 1649. Kiällu tastoo luoddânâm já uđđâsist aptum …1818.” Paapah máttááttii suomâkielân, et vaarâ lâi pággu kevttiđ tuulhâid ovdil ko äšši já eromâšávt julgáštus ulmuuh iberdii. Täst iä lah kuittâg pááccám tiäđuh. Ive 1747 Kuovdâkiäinu kappelin lamaš Ucjuuhâ iäruttui jieijâs kirkkohiärrákodden já Aanaar lohtui toos kappelin. Kirkkohiärrán Ucjuuhân šoodâi škovlâmiäštárin já kappalâžžân tobbeen toimâm Anders Hellander. Sun eelij Anarist kuohtii täälvist. Hellander máttááttâlâi tavesämikielâ já puovtij toin toimâttiđ saarnijd já puoh eres-uv kirholâš tooimâid. Mielâkiddiivâš lii, maht anarâšah Anarist iberdii Hellander, viekkâ kielâ lâi eres. Nabdemist kuittâg lâi, et maaŋgah anarâšah mattii tavesämikielâ, aainâs kulttuurraajij aldasijn. Tallaa ääigist iä lah siäilum anarâšâi läittimeh puástu kielâ kevttimist. Kuđâlov ihán ij puáttám Ucjuuhâ-Anarân pappâ, kote ličij sárnum sämikielâ. Tuomo Itkos mield talle aalgij 60 -ihásâš sämikielâ “Baabel faŋgâvuotâ”. Ton äŋgirumos ovdâsteijee lâi Henrik Wegelius, kote poođij Hellander maŋa Ucjuuhân. Sun muštâlij ive1760 pispe Mennanderin, et sämikielâ häittid eromâšávt máttááttâs- já čuovviittâsruávástpargo. Taan muštâlem keežild já Kiemâsäämi eres paapâi mietivaikuttâssáin pispe Mennander tuhhiittij Wegelius “šiev asâttâs”, et suomâkielâ kalga leđe täst oovdâs Ucjuv váldumáttááttâskielâ. Ovdâjuurdâ lâi almolâš, ko láá muštâlâm, et muu toovláš oovdâstjottee, lääniruávást, Kiemâ kirkkohiärrá, Zimmerman Sáámán jođedijnis Suobâdist ijjâsajestis toppij suttoost háálgu, ko eeči párnáidis eeđâi mottoom sääni sämikielân –“tuoin piru kieláin”. Meid ive1792 Anarist tarkkum toollâm lääniruávást Matias Castrén páhudij, et aainâs ucjuvlij koskâvuođâst ulmuuh mattii uáli hyeneeht suomâkielâ, sämikielâ eestij vaanhimijd máttááttiđ párnáidis. Castrénist šoodâi-uv tastoo iävtuittáá korrâ sämikielâ vuástálistee. Sämikielâ sajattâh puáránij merhâšitteht, ko Jacob Fellman meridii ive1819 koskân maisteropâidis kirkkohiärá Ucjuuhân. Castrén adelij sunjin evvisin ravvuu adelâttâđ Säämist luándutiettui tutkâmân. Nuorâ pappâ uulij vissásávt-uv Castren tuoivui räi, ko luándutieđâlâš tutkâmušâi paaldâst sun vuájui še iäljárávt Säämi imâšenâmân ollásávt. Ton luándu, ton aalmug – säämi hiäimu – já ton historjá, ton oskomušah, puáris tiäđuh já vyevih já ton kielâ. Tast, et sun leggistâđâi luuhâđ sämikielâ já tooimâtškuođij ucjuvlijd eenikielâlâš kirjálâšvuođâ, sun pyevtittij lääniruávástsis nuuvt stuorrâ pettâšume ko máhđulâš. Fellman uážui sämikielâlâš aabisjurgâlusâs kietâčalluu valmâšin 1821. Castrén kuittâg eestij ton teddilem já kietâčaalâ lappui suámálávt, ko lâi oppeet ciälkkámušmohheest lääniruávást lunne. Fellman uážui kuittâg teddittiđ taažâsämmilij uccâ laavlâkirjáá “Muhtom lavlagak” já kietâkirje “Gjet-Kirjadtz”. Jieijâs jurgâlem Möller katekismus sun uážui loopâst teddilittiđ Porvoo kapittâl luuvijn já jieijâs kuástádâssáin 1859. Jacob Fellman áánsust seenaat 1824 já 1848 meridij miärádâskirjijnis, et Sáámán kalga máhđulâšvuođâi mield nomâttiđ sämikielâ mättee kirkkohiäráid já katekeetaid, já et Säämi kirholâšruttârááju kuástádâssáin kalga säämi aalmugân almostittiđ eenikielâlijd kiirjijd. Täst sust lâi vissásávt avžuutteijen J.L. Runeberg, kote Porvoo tuámukapittâlist lâi vaikuttâm lopán Möller katekismus teddilitmân. Castrén viigâi kuittâg hiäđuštiđ ääši. Tuámukapittâlân vuolgâttem čielgiittâsâst, viiljâs Karl visitaattormuštâlusân kesimáin sun muštâlij, et sämikielâ vuáittá saje suomâkielâst já nuuvt toovân vádásmit párnái oppâm. Suomâ vuossâmuš arkkâpispe, Jacob Tengström meridij-uv, et toimáid suomâkielâ tááiđu oovdedmân kalga riemmâđ. Návt arkkâpispe lâi sirdâšum peerustmettumvuođâst sämikielâ vuástálistmân. Puátteš kirkkohiärrá Fellman maŋa Carl Fredrik Stenbäck ij jieš oppâm sämikielâ, mut piäluštij sämikielâ váimulávt. Sun keevtij särniddijn tuulhâ. Castrén pákkum vuástálistmáin, sun ij sáhuttâm taid vaanhimijd, kiäh iä máttááttâm párnáidis suomâkielâ. Sun čaalij visitaattorân, Suáđigil kirkkohiärá Olof Mellenius, tarkkumpevdikiirján: “Vuáláčáállám ij taam miärádâs kuássin nuávdit iäge tom ristâlâš servikoddeest nuávdit muu mietâmâššáin ollágin.” Aanaar vuossâmuu jieijâs kappallâš Josef Wilhelm Durchman ääigi tábáhtui sämikielâ sajattuvâst stuorrâ ovdánem, veikkâ kappalâš jieš ij tiäđui mield sämikielâ sárnumgin. Piälppáájäävri pappâlist suu ääigi kolliistâllâm Elias Lönnrot já Matias Aleksanteri Castrén imâštâláin, mane pappâ ij taarbâš máttááttâllâđ sämikielâ, mut ubâ servikodde suomâkielâ. Lönnrot já suu kyeimi movtijdittem keežild Ucjuv kirkkohiärá sajasâžžân toimâm Durchman vuolgâttij ucâmuš tuámukapittâlân, et Ucjuv servikoddeest uážuččij kevttiđ taažâpele ulmuu Stockfleht taažâsämmilijd oppâkiirjijd. Lääniruávást Castrén mieđâi ciälkkámušâstis iävtuttiđ, et Ucjuuhân uážuččij skappuđ áásánkullee kiirjijd – ij kuittâg stuorrâ meerijd – veikkâ suu mielâst anarâšah iä suomâkielâ mätten täid kiirjijd tarbâšiččiigin. Áášán saatij vaikuttiđ tot, et Lönnrot lâi viehâ árvuváldálâš já M.A.Castrén, lääniruávást viiljâkandâ, ollâopâttuv dooseent. Puáris lääniruávást vuástálistem lâi viijmâg-uv nuuhâm já sun ive1842 Säämi servikuudijn tuámukapittâlân čälidijn vuossâmuu keerdi elimistis tuáivu, et Ucjuv-Aanaar paapah uáináččii ton vääivi, et máttááttâlâččii sämikielâ, já tađe mield sij eeppidhánnáá vuáitáččii stuárráb-uv meereest servikodálij luáttámuš. Taištâlem sämikielâ sajattuvâst Ucjuuvâst já Anarist jođettij lääniruávást Castrén jurgâlmân. Puátteeh Ucjuv kirkkohiäráh já Aanaar kappalliih já ive 1881 rääjist Aanaar kirkkohiäráin iánááš uási máttáátellii sämikielâ já maaŋgah sist toimâttii vuoiŋâlâš já eres-uv kirjálâšvuođâ sämikielân. Eres lasseen Ucjuv kirkkohiärrá Anders Andelin almostitij ive1858 muštâlusâid Lämis Laura já Motomeh peeivih Sairio siijdâst sehe iivijn 1859–1863 Aapiskirje, Möller já Svebilus katekismusâid, Pipliallâš historjá, Evankeliumkirje, rekinistem oppâkirje sehe Luther epistola já evankeliumpostillaid. Taah puoh kirjeh lijjii tavesämikielân. Aanaar kappalâš Edvard Wilhelm Borg jurgâlij já almostitij vuossâmuu Anarâškielâlâš kirje: “Aanaar sämikielâ aapiskirje” já tuáhtár Martti Lutherus “Vähä Katkismus”. Taat kirja čaaitij, et meid Aanaar sämikielâ kirkko halijdij kevttiđ. Säämi lâi sirdâšum 1850 vuáđudum Kuopio pispekode vuálásâžžân. Merhâšittee ovdâjurdui nubástus paajeeb tääsist ovdâstii Kuopio pispekode uđđâ pispe, Gustaf Johansson tarkkummääđhih Anarist. Vuossâmuš ive1886, mii paasij Piälppáájäävri kiedi vuossâmužžân já majemužžân pispetarkkuumân, uđđâ Juvduunjáálmán huksejum kirho vihkâm ive1892 já majemuš tarkkummätki ive1896, kuás sun lieggâsávt sáárnui Aanaar kielâ siäilutmist já oovdedmist, et tot ovdáničij kirjekielân já et finniiččij Anarân kiirjijd jieijâs kielân. Pyeri lii, et suomâkielâ uáppih, mut jieijâs kielâ kalga anneeđ passeen. Pispe avžuuttij meid pálkkááttiđ sämikielâtáiđusijd katekeetaid. Pispe Juho Rudolf Koskimies, vuossâmuš Kuopiost Oulun sirdum pispekode pispestovli haldâšeijee, šoodâi virgásis ive 1900. Sun lâi nuuvt mielâstum sämikielân, et sun máttááttâlâi tavesämikielâ nuuvt, et puovtij nuorâ almajin särnidiđ toin. Kirkkohiäráin eromâš aanaarsämikielâ tobdeeh lijjii Lauri Arvid Itkonen, Tuomo Itkonen já Antero Niva, kiäh puohah almostittii aanaarsämikielâlâš kirjálâšvuođâ. Tuomo Itkonen toovâi ive 1929 meid iävtuttâs máttááttâsministeriön, et sämipárnáid tiätu vijđesvuođâst máttááttuuččij eenikielâlâš algâmáttááttâs kansaškoovlâin já et almostitáččii sii várás eenikielâlijd oppâkiirjijd el. aabiskirje. Aalgâ kuittâh hávdášui komitean. Anarân vuáđudui ive1950 räjikuávluvirgen sämipaapâ virge, mon toimâkuávlun šoodâi maŋeláá ubâ sämikuávlu. Virgehaldâšeijein iänááš uási sist láá máttám tavesämikielâ, majemuš pappâ Tuomo Huusko, kote lii virgeest, lii máttááttâllâm meid anarâškielâ. 1980 -lovo rääjist lii Kirkkohaldâttâs, párnái kuávdáá já Suomâ já Taažâ pipliaseervij sehe Aanaar servikode kuástádâssân lii almostittum ennuv kirholâš já vuoiŋâlâš kirjálâšvuotâ. Eres lasseen lii almostittum Uđđâ Testament tavesämikielân já uásih anarâškielân, immeelpalvelus- já toimâttâskirjeh kuábbáá-uv sämikielân, salmâkirje kuábbáá-uv sämikielân, katekismus kuábbáá-uv sämikielân, sehe párnáá Ráámmát anarâškielân. Aanaar kuávlust láá meid vaikuttâm nanosávt sämmilâšvuođâ sajattâhan kirhoost. Äiginis 1990-lovvoost, ko kirkko lopâttij räjikuávlupargo, luhostuim Aanaar kuávlust vaikuttiđ toos, et sämipargo virgeh, Aanaar sämipappâ sehe Aanaar já Ucjuv sämidiakonissa, siäiluh kirkkohaldâttâs pálkkááttem virgen. Lep lamaš meid nanosávt vaikutmin sämmilij kirholâščuákkimovdâsteijee já máŋeláá pispekoddestiivrâ ovdâsteijee uážžumân kirholâš haldâttâhân sehe toos, et kirkkohaldâttâs miäruštâl tááláá ääigi Iänuduv, Aanaar já Suáđigil servikuudijd syemmilâš-sämmilâš servikodden. Servikodde-elimist sämikielâ kevttih aktiivlávt meesuin, tegu pasepeeivi uážžuvetteh aiccâđ, kirholijn toimâttâsâin sehe haldâttuvâst. Kirkkohiärávirgádâh palvâl meid sämikielân já puoh virgáliih kulluuttâsah sehe kirholiih almottâsah jurgâluvvojeh tavesämikielân. Iänááš uási tain almostittojeh kyevti kielân. Tááláá ääigi Aanaar servikoddeest láá kyehti sämikieltáiđusii virgeulmuu. Ucjuv já Aanaar servikodeh lává lamaš mietimielâliih sämikielân čuođij iivij ääigi, eereeb ovdeláá mainâšum Baabel faŋgâvuođâ. Mietimielâlâšvuotâ juátkoo ain-uv. MAAĐIJ 19891 PYEREDEM KOOSKÂST ÁHUJÄVRI – VESKONJARGÂ, AANAAR MAAĐIJVUÁVÁM ALMOSOOVDÂNPYEHTIM Vuávájum maađij merhâšume Maađij keejist láá Veskonjaargâ sijdâ já Veskonjaargâ haammân. Veskonjargâ kulá Aanaarjäävri tehálumosáid kárbáinjotteemtoorjâsoojijd. Maađij merhâšume lassaan ko taan vuávám ohtâvuođâst rähtimnáál šaddee Veskonjaargâst Naŋŋânjaargâ hamânân mannee ovtâskâsmaađij huksejuvvoo. Čuolmah Tááláš maađij lii kezis já tiärmáás čievrâasasâš maađij, mast láá suvdemvááijuvvuođah. Maađij ciägu- já laskugeometria láá meiddei vááijuvliih. Tolebeh vuáváámeh já miärádâsah Maađijist iä lah tolebeh vuáváámeh. Maađijvuávám raijim já ulmeh Vuávájum maađij pyeredem sajaduvá ubâ maađij 19891 máátkán Áhujäävrist Veskonjaargân. Haavâ ulmen lii pyerediđ maađij jotolâhnjyebžilvuođâ já jotolâhtorvolâšvuođâ, sehe sierriđ meddâl sijvottesvuođâ tovâttem čuolmâid. Tooimah iä uážu hiäjusmittiđ kuávlu enâduv, luándu tâi kulttuuräärbi áárvu. Tooimah Pyeredemvuálásii maađij kukkodâh lii suullân 11,74 km. Priivaatluodâ lohtuuh pyereduvvojeh já orniistâlluvvojeh uđđâsist. Vaikuttâsah jotolâhân Tááláš maađij Veskonjaargâ siijdâ pehti muttoo ovtâskâsmaađijân. Váldumaađij jotoluv njyebžilvuotâ já jotolâhtorvolâšvuotâ puáráneh, ko pyeredum vävli valmâštuvá. Rekinistmâslâš olmoošvahâgáid jođetteijee luhottesvuođah kiäppáneh 0,016 luhottesvuođáin ivveest. Vaikuttâsah pirrâsân já eennâmkevttimân Vuávámkuávlust já ton aldasijn láá merhâšittees luánduáárvuh. Haahâ ij kuittâg vijđesvuođâs, sajaduvâs já luándus keežild toovvât merhâšittee nubástusâid kuávlu luánduárvoid. Tááláá maađijvijđoduvâst lii Syyrakkiharju toovlášmuštokuávlu já siämmáá sajan Syyrakkihaarju sajaduvvee Kiđđâjäävri vuáđučäcikuávlu. Vuáđučäcikuávlu puotâ ij vattuu maađijân sierânâs vuáđučäcisuoijim. Avveelnjálmáduv Naturakuávlu lii maađij viestârbeln. Huksimkuástádâsah Haavâ árvuštâllum oleskuástádâsah láá 4 140 000 € (Alv 0%) eh.ind 120,0, main huksimkuástádâsah láá suullân 4 120 000 € já lonestem- já sajanmáksukuástádâsah toimâttâskoloidiskuin suullân 20 000 €. Huksimäigitavlu Oovdânpuohtum tooimâi huksimvuáván valmâštuvá cuáŋuimáánust 2011. Huksimäigimuddo ij lah vala meridum. Vuávám rähteeh já ohtâvuođâulmuuh Maađijvuávám lii ráhtám Aanaar kieldâ tooimânadelem keežild Destia Oy. Lasetiäđuid vuáváámist adeleh: Investistimvästideijee Keijo Heikkilä Laapi Ely-kuávdáš, puh. 0400-290242 Proojeekthovdâ Lauri Järvi Destia Oy, Infrasuunnittelu, puh. 040-5753442 Tiörv! Mun lam Anna Lumisalmi, 21-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast. Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân. Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân – nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává. Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor. Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum. Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist. Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn. Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ. Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst. Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce. Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield. Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi. Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd. Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh. Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest. Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin. Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase. Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš. Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave. Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn. Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ ulmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá – já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh. Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân. Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân. Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs. Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus. Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist. :) (Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008) Anna-Katariina Feodoroff (2011) Lam 17 ihheed tassaaš Lappeenrantast šoddâm nuorttâsämmilâš nieidâ. Elimâm vuossâmuid mánuppoojijd aassim perruinân Imatrast, kost ive 1994 loopâst varrijm tááláá päikkisiijdân Čevetjáávrán. Tääbbim lam čođâldittám vuáđuškoovlâ eenikielâinân nuorttâsämikielân, tain oosijn main tot lii lamaš máhđulâš. Tääl (2011) lam škoovlâst Avveel luvâttuvâst, kost nuorttâsämikielâ paaldâst lam luvâškuáttám meid tavesämikielâ. Muu lasseen perrui kuleh enni, eeči sehe stuorrâviljâ já uccâviiljâš. Puásuituálu lii tehálâš iäláttâs mii perrust já lam-uv viljâinân lamaš uccevuođâ rääjist mieldi puásuipargoin. Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst: eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim, te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi. Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv. Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oopâi maŋa maasâd Čevetjáávrán. Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen, te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já/tâi kulttuur syergist. Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân. Mun lam Anni Koivisto, ucjuvlâš, masa 17-ihásâš säminuorâ Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle. Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst. Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd. Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist. Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ. Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist. Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin. Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd. Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis. Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid. Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš. Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm. Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu. Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ. Antti Heikkuri (2011) Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist. Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist. Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân. Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâžžân já aiccim, et lijkkuum paargon. Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin. Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja. Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin. Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš. Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd. Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti. Muu nommâ lii Haanu Heeihâ Aaslâk Antti, Aslak Antti Paltto já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. Lam 25 ihásâš. Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur. Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen. Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.org-nettisiijđoi peivideijen. Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission. Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi. Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist. Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist. Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar. Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál. Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn. Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ! Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee siämmáánáál. Tehálumos ij kuittâg lah kielâ kevttim pápárist, pic njálmálávt: sämikielâ sárnum lii tááláá ääigi loválâš, tot lii taan ääigi vyehi já pargosajeh-uv väätih sämikieltáiđusijd ulmuid. Kielâ kevttim iššeed mii iberdiđ jieččân maaŋgânálásii kulttuur pyerebeht, já ko kielâkevtteeh láá eenâb, te siäilu kulttuur vijđásubbooht-uv suhâpuolvâst nuubán. Tegu nuuvt maaŋgah láá tom ettâm: kielâst lii kulttuur, nuuvtpa kiävttup tom. Aslak Satokangas (2011) Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist. Iännán peln lam Aikio suuvâst. Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui. Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin. Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist. Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst. Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin. Mun lam uccâ kandii rääjist jurdâččâm riemmâđ puásuialmajin já aassâđ tavveen. Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih. Taam keežild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân. Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm. Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih. Tááláá äägi speelâm salibandy. Sämmilâsvuotâ lii uási muu. Tot lii munjin argâpeivi ege must lah tarbu tom sierâ miäruštâllâđ. Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân. Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd. Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen. Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee. Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun. Eila Tapiola (2011), kooskâi lappum Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst. Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân. Šoddim Ucjuuvâst olesave räi. Párnážin juuttim eeji fáárust nuuvt puásuipargoin ko sämitige čuákkimijn-uv. Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin. Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv. Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ. Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ. Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun. Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam “šoddâdum” sämmilâžžân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá. Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. Ella Näkkäläjärvi (2011) Mun lam 17-ihásâš já aasâm Iänuduv Näkkälist. Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive. Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum. Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust. Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid. Mun lam ovttuu mieldi vyesimiärkkumijn já täviv pygálusâin. Mist láá päikkipoccuuh ain motomin. Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd. Servim sämitige nuorâirááđán mielâkiddiivâšvuođâ keežild, mut jotteemmääđhih láá kuheh, ege must ij lah vala vyeijimkorttâ. Inga Helander (2011) Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must. Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed. Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid. Luuvâm tääl Oulust luvâttuv nube ive já must šadda vala mottoom peeivi psykolog, ton lam meridâm. Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin. Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân. Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri. Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim. Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi. Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun. Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum. Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân. Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti. Toskástut aaibâs hirmâdávt, pággu lii mieđettiđ. Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist. Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti. Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uážžuđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh. Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam. Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâžžân. Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid. Siämmáá lii ärbivuovijguin. Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest! Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist. Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih. KATEKISMUS KATEKISMUS KATEKISMUS SUOM EVAŊGELLŠ-LUTERLII KIRHO RISTÂOPP Tuhhiittum kirholâščuákkimist ive 1999 EDITA, HELSIG Taat Suomâ evaŋgellâš-luterlii kirho katekismus lii šoddâm kirholâščuákkim alguu vuáđuld, mon puáđusin kirholâščuákkim piivdij 7.5.1993 piispijčuákkim riemmâđ toimáid uđđâ ristâoopâ rähtimân. Ristâoppâiävtuttâs čällen väljejui pispe Eero Huovinen piispijčuákkim kiđđâčuákkimist ive 1995. Čäällimproosees piištij kulmâ ive. Pispe Huovisâžân nomâttui macâttâsjuávkku, mii luuvâi tekstâiävtuttâsâid, árvuštâlâi taid kirjálávt ovtâskâsčuággásávt já čokkânij merikooskâi macâttâssavâstâlmân. Macâttâsjuávhu čälleeh teol. lis. Matti Poutiainen já toimâtteijee Leena Huima toimáin čäällimpargo išedeijen. Iävtuttâs kuođđui piispijčuákkimân 21.1.1998. Pispijčuákkim toovâi ton vuáđuld jieijâs iävtuttâs kirholâščuákkimân čohčuv 1998. Kirholâščuákkim tuhhiittij piispijčuákkim iävtuttâs motomij nubástusâiguin lopâlávt 12.11.1999. Ristâoopâ nommân šoodâi Katekismus. Katekismus lii juohum numeristum soojijd, moh čuávuh Martti Luther Vähä katekismus juávu. Vähä katekismus lii ohtâ evaŋgellâš-luterlii kirho tubdâstâskiirjijn. Tot almostui vuossâmuu keerdi Saksaast ive 1529. Katekismus jiešjote-uv uásist lii vistig čielgiittâstekstâ. Tast máŋá láá fáádán lohtâseijee ráámmátveerstah. Kuálmádin lii Vähä katekismus västideijee saje suomâkielâlâš jurgâlus. Oskotubdâstâs čielgiittâsâst lii Luther tekstâ stellejum jieškote-uv válduoskosaje loopân. KATEKISMUS TOIMÂTTÂSKODDE ___________________ Graafisâš vuávám já kuvvim: Petteri Kivekäs Kovemateriaal: Luonnonkuva-arkkâduv čuovâkoveh Suomâkielâst anarâškielân: Ilmari Mattus 4. teddilâs ISBN 951-XX-XXX-X Edita Prima Oy Helsig 20XX LOHHEI Katekismus uáivilin lii ettâđ uánihávt já čielgâsávt, mii ristâlâš osko lii. Ton tehálumos pargo lii stivriđ mii eelliđ oskoost Imelân já rähisvuođâst kuáimásân. Love pákkumid, oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos láá katekismus vááimus. Toh láá ohtsiih maŋgáid jieškote-uv kirkkokudij ristâlijd. Martti Luther Vähä katekismus mield oovdânpuáhtojeh taan-uv katekismusâst kastuu já ehidâs sakrameentâi siskáldâs sehe eres kuávdášliih sajeh. Love pákkumid olgospuáhtá eellim vuáđulaavâ: maid mii kolgâp porgâđ já maid kyeđđiđ porgâhánnáá. Oskotubdâstâs muštâl tast, kii Immeel lii, maid sun lii pelestân porgâm já maid sun mijjân addel. Eeči mii -rukkoos stivree mii ruhâdâllâđ Immeel, vâi mii pisoččijm oskoost sunjin já puávtáččijm eelliđ suu táátu mield. Kastuu sakrament lii vuoiŋâlii elimân vuáđu. Ehidâs naanood mii eelliđ oskoost já rähisvuođâst. Ráámmát sääni, riipâ addâgâsadelem, rukkoos já Immeel sivnádâs kyeddih mii čoođâ eellim. Katekismus lii pääihi vuoiŋâlâš kietâkirje, mii almoot kääržiht Ráámmát kuávdášlii siskáldâs. Tot sárnuttâl já tuárju mii kaskoo jyehipiäiválii elimân. Pyehtip ain uđđâsist smiettâđ, maid tot haalijd ettâđ eidu mijjân. 5 SISKÁLDÂS LOVE PAKKUMID, sijđo 8 1 Vuossâmuš pákkum – 2 Nubbe pákkum 3 Kuálmád pákkum – 4 Niäljád pákkum 5 Viiđâd pákkum – 6 Kuuđâd pákkum 7 Čiččâd pákkum – 8 Káávcád pákkum 9 Oovcád pákkum – 10 Lovváád pákkum 11 Pákkumeh – rähisvuođâ laahâ OSKOTUBDÂSTÂS, sijđo 32 12-13 Vuossâmuš oskosaje 14-18 Nubbe oskosaje 19-24 Kuálmád oskosaje EEČI MII -RUKKOOS, sijđo 60 25 Eeči mii – 26 Vuossâmuš táttum 27 Nubbe táttum – 28 Kuálmád táttum 29 Niäljád táttum – 30 Viiđâd táttum 31 Kuuđâd táttum – 32 Čiččâd táttum 33 Loppâalestem SAKRAMENTEH, sijđo 80 34 Pase kaastâ – 35 Kastuu skeŋkkâ 36 Kastuu merhâšume 37 Hiärá pase ehidâs 38 Ehidâs skeŋkkâ – 39 Ehidâs merhâšume RÁÁMMÁT, RIPPÂ, RUKKOOS JÁ SIVNEDEM, sijđo 96 40 Ráámmát – 41 Rippâ 42 Rukkoos – 43 Hiärá sivnádâs Love pákkumid 1. Mun lan Hiärrá, tuu Immeel. Tust iä koolgâ leđe eres imeleh. 2. Ele keevti puástud Hiärá,
tuu Immeel noomâ. 3. Passoot vuoiŋâstempeeivi. 4. Kunnijât iäččád já iännád. 5. Ele kode. 6. Ele toovâ näimirikkoos. 7. Ele suáláád. 8. Ele ceelhi puástu tuođâštus aldemuustâd. 9. Ele háputtâl jieijâd aldemuu omâduv. 10. Ele háputtâl jieijâd aldemuu
pelikyeimi, pargeid, käärji, elege
maiden, mii sunjin kulá. (2. Moos. 20:2–17;5 Moos, 5:6–21) 1 VUOSSÂMUŠ PÁKKUM Mun lan Hiärrá, tuu Immeel. Tust iä koolgâ leđe eres imeleh. Immeel tubdâm lii elimân tehálumos já vuáđulumos äšši. Immeel aldan mii eellim pehti, veikkâ tom ep ovttuu ibbeerdgin. Ko olmooš kuáhtáá Immeel, te sun sehe pala já räähist suu. Immeel pasevuotâ loptee palo, mut suu rähisvuotâ kiäsut. Pákkumijnis Immeel addel iberdiđ, maht mij kolgâp eelliđ. Siämmást sun čáittá mii vuovnâlâšvuođâ já paavuođâ. Vuossâmuš pákkum koijâd, mon viäštun mij elimâm huksip. Kii tâi mii lii imelâm? Juáháš ocá maidnii, moos puáhtá kiddiđ tuoivus. Jurdâččep, et ruttâ, väldi já kunnee suojâleh mii. Mij huksip elimân jieččân já tavoidân viäštun. Toh, moid mij ovdemustáá turvâstep, láá mii imeleh. Mii imeleh láá kuittâg mii tuoivui já niävdusij spejâlistmeh. Toh iä pyevti adeliđ tom, maid lopedeh. 10 Áinoo tuođâlâš torvo lii Immeel, kote lii sivnedâm puoh já almottâm, et sun lii puohâi Hiärrá. Suu skeeŋkah láá eellim já puoh pyeri, mii mist lii. Jis mij turvâstep jiešrahtum epi-imeláid, te mij jorgettep meddâl Imelist já suu rähisvuođâst. Ko Immeel lii puoh pyere adeleijee, te mii rähisvuotâ kulá sunjin. Sun haalijd leđe mii áinoo Immeel. Jeesus eeđâi: “Kost lii tuu aarni, tobbeen lii še tuu váimu.” (Matt. 6:21) “Räähist Hiärá, Imelâd, ubâ váimustâd já ubâ siälustâd, ubâ vuoimijnâd já ubâ ibárdâsâinâd, já jieijâd aldemuu nuuvt tegu jieijâd.” (Luuk. 10:27) Mun lam Hiärrá, tuu Immeel. Tust iä koolgâ leđe eres imeleh muu paaldâst. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp paijeel puoh poollâđ já rähistiđ Immeel já turvâstiđ sunjin. (Luther Vähä katekismus) 11 2 NUBBE PÁKKUM Ele keevti puástud Hiärá,
tuu Immeel noomâ. Immeel nommâ muštoot mii tast, et kii Immeel lii já maid sun haalijd. Sun rávkká mist sehe liävuttemesvuođâ et sänittes aibâšem. Puoh vädisvuođâin mij kolgâp jurgâluđ Immeel piälán já vyerdiđ suu iše. Immeel lii lopedâm kuullâđ mii, ko lyettip sunjin já koččop suu noomáin. Immeel nommâ lii pase. Mij kevttip suu noomâ vuoigist, ko ruhâdâllâp, kunnijâttep já kijttep suu. Návt mij tubdâstep suu jieččân áinoo Imelin. Ko Immeel noomâst tâi sunjin kesimáin vyeijip jieččân hiäđuid tâi vuálánittep iärásijd, mij kevttip suu noomâ puástud. Immeel noomâ pilkkedem meerhâš Immeel hálbášem já tiäđulii jorgettem sust meddâl. 12 Tij kolgâvetteđ poollâđ Hiärá, tii Immeel, palvâliđ suu já vuárnuđ ohtuunis suu noomân. (5. Moos. 6:13) Immeel aptam vuáđudâs piso nanosin, já tast láá merkkân taah säänih: “Hiärrá tobdá uámis” já “Luávus puástuvuođâst juáháš, kote ciälkká Hiärá noomâ”. (2. Tim. 2:19) Ele keevti tušás Imelâd noomâ, ko Hiärrá ij kyeđe rááŋgášhánnáá tom, kote suu noomâ tušás kiävttá. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep suu noomâst tuáivut paa, vuárnu, nuáidu, kieleest, epke peeti, pic čuárvup suu noomâ iššeen puoh eđijnân, ruhâdâllâp, alestep já kijttep tom. (Luther Vähä katekismus) _____ 13

 3 KUÁLMÁD PÁKKUM Passoot vuoiŋâstempeeivi. Immeel lii adelâm ulmui sehe pargo já vuoiŋâstem. Vuoiŋâstmân kulá eres-uv ko uáđđim já rummâš vuoiŋâstem. Orostem Immeel oovdân lii vuoiŋâstempeeivi vuáđulumos uáivil. Jávuttemesvuođâst mij avâštep, et pasevuotâ lii lemin, veikkâ ep mátáččiigin adeliđ toos noomâ já häämi. Jieččân cuovhâsvuotâ já eellim ruossâlâsvuotâ rävkkih mist koččâmâšâid já págutteh uuccâđ toid vástádâsâid. Pase Immeel haalijd västidiđ mijjân. Säänis pehti sun puátá mii mailmân já sárnu mii kieláin. Jis mij ep haalijd kuldâliđ Immeel, te mij coggâp suu meddâl jieččân elimist. Pasepeeivi immeelpalvâlus lii kuáhtámsaje, mast Immeel jieš sárnu mijjân já mij sunjin. Ráámmát pase säänist mij oppâp iberdiđ, maid Immeel mijjân iätá já maht sun västid mii rukosáid. Pasepeeivi iäruttem eres peeivijn muštoot meid tast, et mij tarbâšep ohtsii vuoiŋâstempeeivi. Immeel šiev táttu lii, et juáhážân adeluvvoo máhđulâšvuotâ viettiđ vuoiŋâstempeeivi. 14 Kuuđâ peeivi ääigi Hiärrá sivnedij alme já eennâm já meerâ já puoh, moh tain láá, mut čiččâd peeivi sun vuoiŋâstij. Tondiet Hiärrá sivnedij vuoiŋâstempeeivi já pasottij tom. (2. Moos. 20:11) Jis jieh tuolmâ enâmân sabbaat jiehke vyeje jieijâd hiäđuid muu pase peeivi, jis nomâttâh sabbaat ilo peivin já Hiärá pase peeivi kunnee peivin, jis kunnijâtâh tom nuuvt, et jieh jođe jieijâd ašijdâd maajeeld, jieh kaavpâš jiehke vyeje jieijâd hiäđuid, te talle uážuh ilodiđ Hiärást. (Jes. 58:13–14) Jeesus eeđâi: “Sabbaat lii ulmuu várás ige olmooš sabbaat várás. Nuuvtpa Ulmuu Alge lii meid sabbaat hiärrá.” (Mark. 2:27–28) Jeesus poođij Nasaretân, kost sun lâi šoddâm, já moonâi sabattân vyevis mieldi synagogan. (Luuk. 4:16) Passoot vuoiŋâstempeeivi. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep uccááš Immeel sääni já ton säärni, pic anneep tom passeen, kuldâlep já oppâp tom mielâstân. (Luther Vähä katekismus) 15 
 4 NIÄLJÁD PÁKKUM Kunnijât iäččád já iännád. Immeel táttu lii, et jyehi párnáást lii eeči já enni. Sunnui kulá eromâš árvu já kunnijâttem, ko suoi lává mii vaanhimeh. Vaanhimij pargon lii suojâliđ párnáá huolâtmáin suu pyereestvajemist já suu šoddâdmist. Suoi kolgav stivriđ párnáá tubdâđ Immeel já rähistiđ jieijâs aldemuu. Párnáást oppeet lii tárbu já vuoigâdvuotâ pyehtiđ kunnijâttiđ vaanhimijdis. Veikkâ vaanhimeh tuáivuv párnáidis pyere, te sunnuu säänih já tavoh pyehtih liijká leđe rähisvuođâttemeh já puástud. Talle-uv, ko meridep toohâđ vaanhimijdân táátu vuástá, mij kolgâp kuldâliđ já anneeđ sunnuu áárvust. Pákkum kenigit meid vuorâsulmuid kunnijâttiđ vaanhimijdis já anneeđ sist huolâ. Ohtsâškoddeest almolii vääldi kevttim lii uskum esivááldán. Ton kenigâsvuottân lii suojâliđ puohâid aalmugjesânijd já huolâttiđ vuoigâdvuođâ olášuumeest. Šiev esiväldi kulá Immeel pyeremussáid skeŋkkáid. Oskolâšvuotâ Imelân lii kuittâg tehálub ko ulmui tottâlem. 16 Ko kunnijâttep taid, kiäid lii uskum haldâšem pargo, te mij čäittip, et lyettip Immeel huolâtmân. Immeel loppeed, et täst šadda pyeri meid mijjân olssân. Kuulâ iäččád, kiäst lah uážžum eellim, ele háálbáš iännád, ko sun lii puáris. (Sänivaj. 23:22) Párnááh, kolgâvetteđ leđe kulâvááh vaanhimijdâd tottâlmáin Hiärá, ko tot lii vuoigist. “Kunnijât iäččád já iännád” lii vuossâmuš pákkum, moos lohtâs lopádâs: “vâi miänástuuččih já kuhháá iäláččih eennâm alne”. Já tij eejih, elleđ raavhâ párnáinâd vaje, pic šoddâdiđ já njuolgiđ sii Hiärá táátu mield. (Ef. 6:1–4) Kunnijât iäččád já iännád. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep uccááš epke suttâd vaanhimijdân epke hovdâidân, pic kunnijâttep, palvâlep, tottâlep, rähistep já anneep áárvust sii. (Luther Vähä katekismus) 
 17  5 VIIĐÂD PÁKKUM Ele kode. Ko Immeel lii rähisvuotâ, te sun haalijd, et mij rähistep aldemuidân nuuvt tegu jieččân. Jyehi ulmuu eellim lii Immeel skeŋkkâ já tagarin tiivrâs. Ep uážu tovâttiđ jieččân aldemui vaahâg epke killáámuš. Mij kolgâp suojâliđ suu jyehi tiileest. Eromâš torjuu kalga adeliđ puoh hiäjumussáid. Aldemuu rähistem pákkum kuáská nuuvt ohtâgâs ko siärváduv. Ko esiväldi piälušt taid, kiäi eellim tâi pyereestvaijeem lii aštum, tot oovded rähisvuođâ olášume ohtsâškoddeest. Ohtsii pyere tiet esiväldi puáhtá kevttiđ meid paguttemvuovijd viehâvääldi levânem estimân. Ohtâgâssân mij ep uážu väldiđ vuoigâdvuođâ olssân. Ton sajan mij kolgâp adeliđ addâgâs já luoppâđ maavsâtmist. Jis vahâgittep ulmuu já eellim, te mij riemmâp vuástálistiđ Immeel já suu sivnedempargo. 18 Jeesus eeđâi: “Tijjân lii máttááttum taat eijijd adelum pákkum: ‘Ele kode.’ Tot, kote koddá, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu. Mut mun eeđâm tijjân: juáháš, kote lii vaajeest viljâsis, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu.” (Matt. 5:21–22) Elleđ vääldi vuoigâdvuođâ olssâd, rähis usteveh, pic adeliđ Immeel čäittiđ vaajees. Liihân čaallum: “Muu lii tuámu, mun máávsám tavoi mield” – návt iätá Hiärrá. (Room. 12:19) Rähisvuotâ ij toovâ aldemui maiden paaid. (Room. 13:10) Ele kode. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep toovvât aldemušsân maiden vahâgijd tâi killáámušâid, pic išedep já tuárjup suu puohâin eellim táárbuin. (Luther Vähä katekismus) ______ 18

6 KUUĐÂD PÁKKUM Ele toovâ näimirikkoos. Immeel lii sivnedâm ulmuid almajin já nisonin. Seksuaallâšvuotâ lii uási Immeel sivnedempargoost. Ton uáivilin lii palvâliđ almaa já nissoon koskâvuođâ šoddâm já siäilum. Näimikoskâvuođâst pyehtip adeliđ nuubán ilo, oppâđ palvâleijee rähisvuođâ já šoddâdiđ uđđâ suhâpuolvâ. Näimilitto lii perruu vuáđu. Almolâš čonnâsem já ohtsâškode nanodâs adeleh toos torvo. Avepiäiválii näimilittoost almaa já nissoon koskâvuotâ puáhtá pyeremustáá olášuđ Immeel uáivildem vuovvijn. Näimilito suojâlem vátámâš kuáská sehe jieijâs já iärásij näimilito. Pákkum pirrâdâhân kulá ulmuu ubâ eellimkerdi. Rähisvuođâst já ovdâsvástádâsâst lyevvejum seksuaallâšvuotâ vuálánit ulmuu já vahâgit sehe suu jieijâs já iärásijd-uv. Näimilito rikkom hávádut vuáđulumosijd olmooškoskâvuođâid já suibodit eellim vuáđuráhtus. Pelikuoimij koskâsâš addâgâsadelem já haalu čonâsiđ kuáimásis pyehtih kuittâg išediđ váddásub-uv čuolmâ čuávdimist. Näimilito lopâlâš cuovkkânem puáhtá jođettiđ näimi-iärránmân. Miärádâs uđđâsist najâmist lii kuáskulâš já tuođâlaš. Ton pyehtim Immeel já ulmui oovdân ij koijâd tuše táátu čonâsiđ pic meid áármu já addâgâsadelem. 20 Ij Immeel sivnedâm tuše almaa ige adelâm eellim já jiegâ tuše sunjin. Maht almai ohtuunis puávtáččij táttuđ maajeeldpuátteid Imelist? Nuuvtpa váruttiđ, amas kihheen tist hilgođ káálgus, mon lii váldám jo nuorâvuođâstis! (Mal. 2:15) Jeesus eeđâi: “Maailm aalgâst Immeel sivnedij ulmuu almajin já nisonin. Tondiet almai kuáđá eejis já eenis já siärvá kálgusis, nuuvt et taah kyehti šoddâv ohtân uážžin. Nuuvtpa suoi iävá lah innig kyehti, suoi lává ohtâ. Já mon Immeel lii ovtâstittám, tom ij olmooš uážu iäruttiđ.” (Mark. 10:6–9) Ele toovâ näimirikkoos. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et toollâp sanijdân já tavoidân putesin já oornigist sehe rähistep já kunnijâttep jieškii-uv näimipelikuáimán. (Luther Vähä katekismus) ______
21 
7 ČIČČÂD PÁKKUM Ele suáláád. Ruttâ já omâdâh láá Immeel šiev já tárbuliih adalduvah. Siämmást toh láá olmooškode táválumoseh epi-imeleh. Immeel sivnedem pyerivuotâ lii uáivildum puohháid. Rähisvuotâ kenigit mii huolâttiđ puohâi áigápuáđust. Mii ohtsâš ovdâsvástádâs olá ubâ olmooškoodán. Jis mij uuccâp jieččiht jieččân hiäđu kievhij kuástádâssáin, te suáládep tain, kiäi eellimiävtuh láá puoh hyenemusah. Mij kolgâp leđe kiärguseh luoppâđ sehe persovnlii et aalmuglii pyereestvajemist. Ep uážu suáládiđ ruuđâ tâi omâduv epke haahâđ taid olssân verivuođáin. Suáládem lii meid ohtsii omâduv kävildem já vahâgittem. Ulmuiguin ávhástâllâm, kuáskulâšvuođâttesvuotâ pargoost já konstušem láá hiäđu haahâm iärásij kuástádâssáin. Pirrâs pilledem já luándu täsitiädu sehhim lii suáládem puáttee suhâpuolvâin. 22 Puástu vuárnuseh já kiäláseh, morheh, suáláádmeh já näimirikkoseh láá valjeest jyehi saajeest, vorrâtaho čuávu vorrâtavo. Tondiet eennâm äpiluvá já puoh ton ässeeh kuáráneh. Vildâelleeh já alme lodeh jäämmih, meerâ kyeleh láppojeh. (Hoos. 4:2–3) Suolâ iällus innig suáláád, pic porgus pargo já tiänájus rehálávt áigápuáđus, nuuvt et puáhtá adeliđ meid toos, kiäst lii tárbu. (Ef. 4:28) Ele suáláád. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep suáláád jieččân aldemuu ruuđâ tâi omâduv epke skappuu tom olssân piätulijn kavppijn, pic išedep suu lasettiđ já suojâliđ omâduvâs já áigápuáđus. (Luther Vähä katekismus) 

 8 KÁÁVCÁD PÁKKUM Ele ceelhi puástu tuođâštus aldemuustâd. Immeel uáivil lii, et ulmuuh kunnijâteh kuoimijdis. Aldemuu räähistmân kulá meid suu peggim já kunnee suojâlem. Toi monâttem lii lusis äšši, mon vaikuttâs puáhtá tubduđ ubâ eellim ääigi. Tuáivup, et ulmuuh sárnuččii mist tuše pyere. Mij kolgâp sárnuđ aldemuidân siämmáá náálá ko halijdep sii sárnuđ mist. Jis ulmuuh muštâleh aldmuustân paa, te rähisvuotâ váátá mii tuárjuđ já išediđ suu. Nube peggim kalga varjâliđ nuuvt persovnlávt ko almolávt-uv. Almolâšvuotân kulá vuoigâdvuođâ já tuotâvuođâ vátámâš já toos lohtâseijee ávusvuotâ. Mij ep kuittâg uážu čulliđ aldemuu rikkomijd vises tiäđuttáá já noonâ sujâttáá. Rikkomij árvuštâllâm lii luottum riehtilájádâsân, mii pááhud sujâlijd já aasât sii ovdâsvástádâsân tavoinis. Ovtâskâselimist mii ep koolgâ sujâttiđ nuubijd ege čulliđ sii hiäjuvuođâid. Mii pargon lii ruokâsmittiđ sii luovâniđ ovdiist já uuccâđ uđđâ sunde eellimsis. 24 Ele leevât kielessaavâid já ele riemâ išediđ puástudtahhee tuođâštmáin epirehálávt suu pyerrin. Ele feilii juávhu mieldi porgâđ paa já ele rijdoääšist tuođâštijn puunjâ tuotâvuođâ eenâblovo mielâ miäldásâžžân. (2. Moos. 23:1–2) Elleđ kiälástâl kuáimásâd. Leppeđhân nuollâm pajalist jieijâd puáris jiešvuođâ puoh tavoidiskuin já kárvudâttâm uđđâ jiešvuotân, mii ohtânmaanoost uđâsmuvá, vâi opâččij ain-uv pyerebeht tubdâđ Sivnedeijes já šoddâđ suulágánin. (Kol. 3:9–10) Ele ceelhi puástu tuođâštus aldemuustâd. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep sáárnu aldemuustân kielessaavâid, peeti suu luáttámuš, peelhit suu tâi tyelvid šladdârijguin suu peggim, pic piäluštep suu, sárnup sust pyere já tulkkup puoh suu pyerrin. (Luther Vähä katekismus) ______ 25

9 OOVCÁD PÁKKUM Ele háputtâl jieijâd aldemuu omâduv. Oovcád já lovváád pákkum lává ovdâmeerhah tast, mon kuhás nuuvt rähisvuođâ vátámâš ko vuovnâlâšvuođâ väldi olleev. Tain vijđeduvvoo já jieŋâlmittoo tot, mii lii jo ovdebijn pákkumijn ettum. Immeel uáiná mii syelimâs jurduid-uv já viijđed pákkumijdis kuoskâđ meid anestume. Mij kolgâp suojâliđ já piäluštiđ jieččân aldemuu, veikkâ tot váđáččij jieijâs vuoigâdvuođâin luoppâm. Immeel kiäldá hiäđu háputtâlmist nube ulmuu kuástádâssáin, veikkâ vyevih liččii-uv lavâliih. Pákkumeh väätih porgâđ riehtâ talle-uv, ko mihheen ohtsâškodálâš laavâid ij toos kenigit. Toh punjâsteh kejâstuvâidân jieččân siisâ já jieččân lattim vuáđulumosáid suujáid. Nube omâduv kađâštem já háputtâllâm, jo-uv nuuvt et tom uáiná tâi tot lii vááimu syelimâs juurdân, lii ovttuu epiluáttámuš čäittim Immeel kuáttá. Immeel haalijd, et lyettip tuše sunjin já vyerdip sust jieččân elimân puoh pyere. 26 Vuoi taid, kiäh hundârušeh pillepargoid, vala seeŋgâst-uv sij smiettih paas tavvoid! Iđedist te olášuteh aiguidis, toos sist lii väldi. Sij anestuveh piälduid já rievedeh taid, väldih haldusis iärásij tááluid. Sij vyejetteh ulmuid káđuttâsân, tuálvuh enâmijd kiäst halijdeh. (Miika 2:1–2) Maid mij kolgâp toos ettâđ? Lii-uv laahâ suddo? Ij lah. Mut iäskán laavâ vaikuttâsâst šoddim tubdâđ sudo. Himo ličij lamaš munjin omâs äšši, jis laahâ ij liččii ettâm: “Ele anestuu.” (Room. 7:7) Ele háputtâl jieijâd aldemuu omâduv. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep piätusân tuurvâstmáin háputtâl jieččân aldemuu äärbi tâi pääihi epke vääldi tom haaldun laavâ já vuoigâdvuođâ noomâst, pic tátulávt išedep suu siäiluttiđ tom. (Luther Vähä katekismus) ______ 27 

 10 LOVVÁÁD PÁKKUM Ele háputtâl jieijâd aldemuu
pelikyeimi, pargeid, käärji, elege maiden, mii sunjin kulá. Immeel sivnedem mailmân kulá eres-uv ko materiaallâš omâdâh. Mii eellim tehálâš uássin láá toh ulmuuh, kiäiguin eellip já porgâp. Jyehi ulmuu elimist lii uáivil já merhâšume. Tot olášuvá siämmáá saajeest já siämmáá tiileest, main kuás-uv eellip. Mij kolgâp suojâliđ já tuárjuđ puoh, mii kulá jieččân aldemuu eellimrieggei. Čuávumáin Immeel táátu, kuorâttâlmáin já tiälláádâtmáin aldemuu uásán kavnâp ohtânmaanoost uđđâ máhđulâšvuođâid porgâđ pyere. Utkáás rähisvuotâ ocá puoh tilálâšvuođâin vyevi, maht palvâliđ. Pákkumij siskáldâs puáhtá čäittiđ etâmáin, et mij kolgâp rähistiđ Immeel paijeel puoh já jieččân aldemuu nuuvt tegu jieččân. Mij kolgâp kohtâliđ iärásijd siämmáánáál ko tuáivuččijm jieččân-uv kohtâliđ. 28 Jeesus eeđâi: “Puoh, maid haalijdvetteđ ulmuid porgâđ tijjân, porgâđ tij sijjân. Täst lii laahâ já profeteh.” (Matt. 7:12) Pákkumijd “Ele toovâ näimirikkoos”, “Ele kode”, “Ele suáláád”, “Ele anestuu”, siämmáá ko eres-uv pákkumijd, puáhtá čokkiđ taan sáánán: “Räähist jieijâd aldemuu nuuvt tegu jieččâd.” (Room. 13:9) Ele háputtâl jieijâd aldemuu pelikyeimi, pargeid, käärji, elege maiden, mii sunjin kulá. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep hokâttâlmáin, páággutmáin tâi viäránitmáin rieveed jieččân aldemuust káálgu, palvâlusvievâ tâi käärji, pic avžuuttep puohâid pissoođ pargoinis já tevdiđ kenigâsvuođâs. (Luther Vähä katekismus) 29 11 PÁKKUMEH – RÄHISVUOĐ LAAH Pákkumeh almotteh, moi iävtuiguin puohâin lii pyeri eelliđ. Toid kullee rähisvuođâ vátámâš lii tobdos puoh oskolduvâin já kulttuurijn. Olmooš ibbeerd, et pákkumijn lii almottum eellim jieijâs laahâ. Sehe pákkumij rikkom et toi nuávdittem čuávumušah oleh čuuvtij vijđásubon ko tuše ulmui olssis. Toh spejâlisteh meid perrui já ohtsâškoodán suhâpuolvâst nuubán. Ko Immeel haalijd ulmuid pyere, te sun váátá iävtuttis rähisvuođâ. Pákkumeh iä lah tuše eellimraavâ. Toh čäittih, et kihheen mist ij nahcii tevdiđ Immeel vátámâš, veikkâ váimum tuubdâst-uv tom rievtisin. Miinii mist vuástálist Immeel rähisteijee táátu. Pyere porgâdijm-uv mij uuccâp jieččân hiäđu. Jis mist ij lah luáttámuš Imelân, pyerivuođâ käldei, te huolâttep vistig jieččân pyereestvajemist. Talle meiddei koskâvuođah eres ulmuid pillâšuveh. Pákkumeh čäittih mijjân, et elimâm tehálumos já vuáđulumos äšši lii osko Imelân. 30 Tunjin, olmooš, lii almottum, mii lii pyeri. Tuše taam Hiärrá tust vuárdá: poorgâ tom mii lii riehtâ, čääiti rähisvuođâ já pyerivuođâ já vaajâld kosen, Imelâd kuldâlmáin. (Miika 6:8) Tast mij tiettip, et rähistep Immeel párnáid, ko rähistep Immeel já nuávdittep suu pákkumijd. Tomhân Immeel rähistem uáivild, et toollâp suu pákkumijd, iäge toh lah lussâdeh nuávdittiđ. (1. Joh. 5:2–3) MAID IMMEEL IÄTÁ PUOHÂIN TÄIN PÁKKUMIJN? VÁSTÁDÂS: Sun iätá návt: Mun, Hiärrá, tuu Immeel, lam kijves Immeel, kote piejâm párnáá västidiđ ejijdis paas tavvoin ain kuálmád já niäljád puolvân, jis sij vajedeh muu, mut tuháttij suhâpuolvâi ääigi čááitám jieččân áármu toid, kiäh rähisteh muu já nuávditteh muu pákkumijd. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel áštá ráŋgáštâssáin puohâid, kiäh rikkoh suu pákkumjd. Tondiet mij kolgâp poollâđ suu vaajeest, epke uážu porgâđ tai pákkumij vuástá. Juáhážân, kote täid pákkumijd nuávdit, sun loppeed áármu já puoh pyere. Tondiet mij kolgâp rähistiđ suu já turvâstiđ sunjin sehe mielâstân nuávdittiđ suu pákkumjd. (Luther Vähä katekismus) 31 Oskotubdâstâs Mun oskom Imelân, Iäčán, Puohváldálâžân, alme já eennâm sivnedeijei. já Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, mii Hiärán, kote šohânij Pase Jiegâst, šoodâi nieidâ Máárjást, kierdâi Pontius Pilatus ääigi, riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, lavkkij vuálus tuonâ väldikoodán, pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Immeel, Eeji, Puohváldálii, uálgispeln já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ elleid já jämmeid, já Pase Jiegân, pase ohtsii servikode, poosij ohtâvuođâ, sudoi addâgâsadelem, rummâš pajaspajanem já nuvâhánnáá eellim. VUOSSÂMUŠ OSKOSAJE 12 Mun oskom Imelân, Oskotubdâstâsâst lii uánihávt eettum, maid Immeel addel mijjân já maid sun parga mii pyerrin. Mij ep nahcii tevdiđ pákkumáid kullee osko já iävtuttis rähisvuođâ vátámâš. Mut Immeel skeŋkkee mijjân osko já leehâst váimun rähisvuotân. Mii jiermi ij vaje iberdiđ Immeel. Meiddei oskoo ulmuid suu jiešvuođâ jieŋŋâlvuođah pääccih syelimâssân. Immeel lii kuittâg almottâm alnestis mijjân puoh, moos lii tárbu, vâi pyehtip eelliđ oskoost sunjin. Immeel aldan mii Sivnedeijen, Lonesteijen já Pasotteijen. Sun lii kuulmâohtsâš Immeel: Eeči, Alge já Pase Jieggâ. Immeel lii sivnedâm puoh, sun lii šoddâm miilágánin Algeest já sun lii mieldi Pase Jiegâst. Immeel ij lah tuše algâsuijâ, mii lii kukken ige persovnttes vyeimi, pic sun vaaikut luomâkoddeest já historjást já kuáhtáá mii persovnlávt. 34 Oskotubdâstâs lii Immeel šiev tavoi alestem. Siämmást ko mij pivdep osko olssân, te kijttep Immeel suu mittedmettum rähisvuođâst. Oskoost väldip vuástá Immeel adalduvâid já turvâstep sunjin, anneep suu lopádâsâid tuottân já tuostâp leggistâttâđ toi viäštun. Kirho ohtsâš osko tuárju mii meid talle, ko jieččân osko suuibod. Tiettiđ, et Hiärrá lii Immeel. Sun lii sivnedâm mii, já mij lep suu, suu aalmug, suu luáđu saavzah. (Ps. 100:3) Jeesus eeđâi: “Kote tuubdâst ulmui oovdâst lemin muu uámi, tom mun-uv tubdâstâm jieččân uámmin Iäččán oovdâst, kote lii oolmijn.” (Matt. 10:32) 35 13 Iäčán, Puohváldálâžân, alme já eennâm sivnedeijei, Immeel lii puohâi Sivnedeijee. Sun lii sanijnis sivnedâm ubâ maailmubâlâšvuođâ. Tieđâ totká maailm šoddâm iärvádâs sehe luándu já ulmuu ovdánem. Osko luáttá toos, et puoh aašij tyehin lii Immeel sivnedeijee táttu já rähisvuotâ luomâkode kuáttá. Immeel šiev sivnedempargo ij rájášuu maailm já eellim aalgân. Luomâkodde ij lah šohâdis kolgâmuš kieđâin, ko Immeel jieš ana tast ohtânmaanoost huolâ. Eellim siäilum, vuoigâlâšvuođâ olášume já ulmui koskâsâš ustevvuotâ láá ovdâmeerhah tast, et Immeel vaaikut luomâkoddeest já räähist taid, kiäid lii sivnedâm. Puoh rievtis, putes já muččâd láá vuálgám sust. Päikki já peerâ, purrâmâš já juhâmâš, tiervâsvuotâ já vuoiŋâstem láá Immeel adalduvah. Sivnedeijen Immeel lii jyehi ulmuu almalâš eeči. Mij lep suu párnááh já eellip suu huolâttâs vievâst. Mii kenigâsvuotâ lii varjâliđ já tipšođ Immeel maailm. Taan pargoost mij lep ovdâsvástádâsâst jieččân Sivnedeijei. Sivnedum mailmân kulá meid Immeel alme. Tot ij lah taan elimist mii ááicui ooláádmuddoost, mut oskoin pyehtip iberdiđ tom lemin. Eŋgâlijd Immeel lii sivnedâm jieijâs táátu já rähisvuođâ sänituálvon. 36 Immeel väldi lii robdâttem já avalâš. Meid historjá lusis aaigij já olmoošeellim váduhis kolgâmušâin puoh tábáhtuvá suu táátu tâi sallimâš mield. Talle-uv, ko ep ibbeerd tâi tuhhit killáámušâid, te pyehtip turvâstiđ puohváldálâš Iäččásân. Aalgâst Immeel sivnedij alme já eennâm. (1. Moos. 1:1) Aalgâst lâi Sääni. Sääni lâi Immeel lunne, já Sääni lâi Immeel. Jo aalgâst Sääni lâi Immeel lunne. Puoh šoodâi Sääni vuoimijn. Mihheen, mii lii šoddâm, ij lah šoddâm suuttáá. (Joh. 1:1–3) Mun oskom Imelân, puohváldálâš Iäčán, alme já eennâm sivnedeijei. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Oskom, et Immeel lii sivnedâm muu sehe ubâ luomâkode, adelâm munjin rummâš já siälu, čoolmijd, peeljijd, juolgijd já kieđâid, jiermi já puoh ááicuid, maid puávtám kevttiđ ohtânmaanoost. Sun addel meid káárvuid já kammuid, purrâmâš já juhâmâš, pääihi já ton pirrâs, káálgu já párnáid, piäldu, käärji sehe puoh omâduv. Sun unnoo munjin jyehi peeivi valjeest rummâš raavvâd já puoh eellim táárbuid, suoijâl puoh vaarâin, torvee já varjâl puoh paast. Puoh taam sun parga tuše iäjálâš já immeellâš pyerivuođâstis sehe läđisvuođâstis, veikkâ jiem tom ubâ áánsáškin jiemge lah ton árvusâš. Täin puohâin mun koolgâm kijtteđ suu já alestiđ já taan keežild koolgâm palvâliđ já tottâliđ suu. Taat lii vissásávt tuotâ. (Luther Vähä katekismus) 37 NUBBE OSKOSAJE 14 já Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, Jeesusist Immeel rähisvuotâ poođij uáinusân taan maailmist. Immeel asâttui ulmuu uásán vuolgâtmáin áinoo Algees mii luusâ. Jeesus lâi historjálâš olmooš, kote lâi vuálgus Nasaret kaavpugist. Sun šoodâi já jaamij, ilodij já čiärui nuuvt tegu kii peri mist. Jeesus lâi eromâšávt toi ustev, kiäid iäráseh ucášii já hálbášii. Návt sun tuođâštij Immeel rähisvuođâst puohâi ulmui kuáttá. Elimijnis Jeesus čaaitij, maid kulâjâšvuotâ Eeji táátun meerhâš. Immeel Alge šoodâi miilágánin, vâi piästáččij mii já kuádáččij tuámu, mon mij lep ánsášâm. Sun vuálánij ohtân mist já juovij olmooškode kolgâmuš, mon suddo toovâi tom jieijâs uárjin. Jeesus lii Puáris testament vuárdám killájeijee Messias ađai Kristus. 38 Jeesus Kristus lii tuođâlâš Immeel já tuođâlâš olmooš. Immeel áinoo Algen sun lii ereslágán ko eres oskoldâhliih máttáátteijeeh. Veikkâ sust lii Immeel puoh väldi já vyeimi, te sun ij lah pááccám káidusin kunneestis, pic iälá já vaaikut mii koskâvuođâst. Epituoivuu mailmist, mast paavuođâ väldi oro lemin piergiimettum, lii Kristus mii áinoo tuoivâ. Jeesus eeđâi: “Immeel lii rähistâm maailm nuuvt ennuv, et adelij áinoo Algees, amas ohtâgin, kote sunjin osko, šodâččii káđuttâsân, pic uážuččij nuvâhánnáá eellim.” (Joh. 3:16) Jis Immeel lii mii pelni, kii puáhtá leđe mii vuástá? Ko sun ij šiäštám jieijâs Algegin pic tiiptij suu jäämmiđ mii puohâi oovdâst, te mane sun ij skeŋkkiiččii Algees mieldi mijjân puoh eres-uv? (Room. 8:31–32) 39 15 mii Hiärán, Kristus poođij mailmân mii keežild já mii várás. Sun lii mii Hiärrá já Pestee. Suddo iärut mii eellim käldest, Imelist. Juáháš lii jo šodâdijn sudo vuálásâš, ige kihheen pyevti luovâniđ tast jieijâs vuoimijguin. Olmooš ij nahcii rähistiđ Immeel paijeel puoh, ige jieijâs aldemuu tegu jieijâs. Jeesus Kristus lii elimijnis, jämimijnis já pajaspaijaanmijnis vuáittám sudo, jäämmim já Pergâluv vääldi. Toh iä pyevti innig nabdeđ mii jieijâs uámmin. Osko Kristusân sirdá mii Sáttán aavlijn Immeel väldikode rijjâvuotân. Kristus šadda mii Hiärrán. Sun addel jieijâs mijjân, já mij šoddâp uásálâžžân suu vavettisvuođâst, pasevuođâst já rähisvuođâst. Kristus haaldâš Imelin, mii lii miettâm killáámušân. Suu kunâgâslâšvuođâst iä lah paajeeld uáinojeijee vääldi tobdomeerhah, mut suu väldikoddeest mijjân skeŋkkejuvvojeh rijjâvuotâ, ráávhu já ilo. 40 Jis tun njalmijnâd tubdâstâh, et Jeesus lii Hiärrá, já váimustâd oskoh, et Immeel lii ravkkâm suu jämimist, tun šoodah piäluštuđ. (Room. 10:9) Innig jiem ele mun, pic Kristus iälá must. (Gal. 2:20) Jeesus noomâ kunnijâtmáin kalgeh puohah luáštádâttâđ idduidis oolâ, puohah nuuvt almeest ko eennâm alne já eennâm vyelni, já jyehi kielâ kalga tubdâstiđ Eeji Immeel kunnen: “Jeesus Kristus lii Hiärrá.” (Fil. 2:10–11)   41 16 kote šohânij Pase Jiegâst, šoodâi nieidâ Máárjást, Jiermijn iberdettee vuovvijn lii máhđuttem čielgiđ, maht Immeel šoodâi olmožin. Ko Immeel lii peittâttâm uccáávuotân já aargân, tot lii ibbeerdmettum iimâš, mon tuše osko puáhtá uáiniđ já iberdiđ. Jeesus šoddâm já jäämmim historjálâšvuotâ almottuvvoo oskotubdâstâsâst kyevti noomâ vievâst. Jeesus šoodâi nieidâ Máárjást já jaamij Pontius Pilatus ääigi. Ristâosko lii eenâb ko äigittis juurdâ. Tot lii osko Imelân, kote čáittá jieijâs kuávdoo olmooškode historjá. Nasaret Máárjá mieđâi Immeel imâšân já šoddâdij Jeesus. Návt sust šoodâi Immeel enni. Máárjá osko lii mijjân ovdâkove. Sun luotij Imelân, veikkâ ij puáhtámgin iberdiđ suu vuáváámijd já toimâmvuovijd. 42 Máárjá koijâdij eŋgâlist: “Maht tot lii máhđulâš? Munhân lam kuoskâmettum.” Eŋgâl västidij: “Pase Jieggâ puátá tuu oolâ, Alemuu vyeimi luávdá tuu suoivuinis. Tane meid páárnáš, kote šadda, lii pase, já sun kočoduvvoo Immeel Algen.” (Luuk. 1:34–35) Máárjá eeđâi: “Muu siälu aaleest Hiärá styeresvuođâ, muu jieggâ áávvud Imelist, muu Pestest, ko sun lii keččâm siemin palvâleijes. Tästoovdâs puoh suhâpuolvah alesteh muu avdâgâssân, ko Vuáimálâš lii toohâm munjin stuorrâ tavvoid. Suu nommâ lii pase, puolvâst puolvân sun čáittá läđisvuođâs toid, kiäh paleh sust.” (Luuk. 1:46–50) 43 17 kierdâi Pontius Pilatus ääigi, riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, lavkkij vuálus tuonâ väldikoodán, Jeesus killái já jaamij mii oovdâst. Sun tieđij Immeel táátu já vuálánij toos, veikkâ tot merhâšij šoddâm faŋgimnáál, pilkkedemnáál já riistânnavlimnáál. Immeel Alge čievâi puohváldálâšvuođâs já adelij tuommiđ jieijâs jämimân rikolijguin. Golgata riistâst Jeesus čuárvui julgâ epituoivus tast, et Immeel lâi suu hilgom. Sun šoodâi hiäpášuđ já jaamij ohtuunis. Aldasiih luoštii suu háávdán. Oroi, et jäämmim ličij finnim lopâlii vuáitu. Mii peeleest Jeesus mieđâi Immeel vaje vuálásâžžân já vaaldij sujâttemmin ráŋgáštâs kyeddimnáál, mon mij lep sudoidânguin ánsášâm. Návt Kristus sovâttij ubâ olmooškode suddoid. Sun kulgâttij voorâs uhren ulmuu peeleest já lonestij mii luovâs. Jeesus jämimist aalgij uđđâ eellim. Ko sun lavkkij jämmei mailmân, sun čaaitij vääldis puoh paa kooskâst. Riistâjäämmim táápun lâi peittâttâm vuáittu suddoost, jämimist já Pergâluvâst. 44 Sust lâi Immeel häämi, mut sun ij toollâm kiddâ vuoigâdvuođâstis leđe Immeel viärdásâš pic luovâi tast. Sun vaaldij uárji häämi já šoodâi ulmuilágánin. Sun eelij olmožin ulmui juávhust, sun vyeledij jieijâs já lâi kulâjâš jäämmim räi, riistâjäämmim räi. (Fil. 2:6–8) Kristus eeđâi: “Ele poolâ. Mun lam vuossâmuš já majemuš, avalávt ellee. Mun lijjim jáámmám, mut tääl mun iälám, iälám ain já avalávt. Must láá jäämmim já tuonâ väldikode čovduuh.” (Alm. 1:17–18) 45 18 pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Immeel, Eeji, Puohváldálii, uálgispeln já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ elleid já jämmeid, Jäämmim ij nahcim toollâđ Kristus jieijâs vääldist. Ráámmát ennustâsâi mield sun pajanij jämmei kooskâst. Oho vuossâmuu peeivi máttááttâspárnááh oinii kuárus häävdi já hiämáskii. Ko sij kuáhtájii pajaspajanâm Hiärás, sij ibbeerdškuottii, mii lâi tábáhtum. Kristus pajaspajanem lii vuáittu jämimist. Pergâluv väldi lii toijum, ige jämimist lah innig majemuš sääni. Jäämmim vyeittee piästá mii meid paa eres hiävuvuoimijn. Mii vuárdá pajaspajanem já nuvâhánnáá eellim. Aalman lavkkim Kristus haaldâš puohváldálii Eejis uálgispeln. Ep pyevti innig uáiniđ Jeesus siämmáánáál ko suu áigáliih, mut lopádâsâs mield sun lii ovttuu mii koskâvuođâst. Kristus ruhâdâl mii peeleest. Sun tobdá mii pohčâs já toske, ko sun lii iällám ulmuu eellim. 46 Aaigij loopâst Kristus puátá maassâd. Puohah kärttih vuálániđ suu vääldi já vuoigâlii tuámu vuálá. Nuvâhánnáá káđuttâsâst mii piälust tuše Kristus ármu. Ristâlâš olmooš vuárdá rávhálávt puátteevuođâ já tom peeivi, ko Kristus väldikodde šadda uáinojeijen. Kii puáhtá tuommiđ káđuttâsân? Kristus – mut sun lii jáámmám mii keežild, já eenâb-uv: sun lii iällááttum jämmei kooskâst, sun čokkáá Immeel uálgispeln já ruhâdâl mii peeleest! (Room. 8:34) Jis kerd kulluuttuvvoo, et Kristus lii iällááttum jämmei kooskâst, maht motomeh tist pyehtih ettâđ, et jämmei pajaspajanem ij lah? Jis ij lah jämmei pajaspajanem, te ij Kristuskin lah iällááttum jämmei kooskâst. Mut jis Kristus ij lah iällááttum, te talle mii kulluuttem lii tušes saahâ, tušše lii meid tii osko. (1. Kor. 15:12–14) 47 Já Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, mii Hiärán, kote šohânij Pase Jiegâst, šoodâi nieidâ Máárjást, kierdâi Pontius Pilatus ääigi, riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, lavkkij vuálus helvitân, pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Immeel, puohváldálii Eeji, uálgispeln já já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ elleid já jämmeid. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Oskom, et Jeesus Kristus, Eejist nuvâhánnáávuođâst šoddâm tuotâ Immeel já nieidâ Máárjást šoddâm tuotâ olmooš, lii muu Hiärrá. Sun lii lonestâm muu, läpittum já tyemmejum ulmuu, uástám muu olssis já vuáituinis piästám puoh suddoin, jämimist já Pergâluv vääldist, ij kullijn ige silbáin, pic pase, tivrâs vorâinis já sujâttis killáámušâinis já jämimijnis. Sun lonestij muu, vâi šodâččim suu uámmin, iäláččim kulâjâžžân suu väldikoddeest já palvâliččim suu nuvâhánnáá vanhurskesvuođâst, vavettisvuođâst já avdâgâsvuođâst, nuuvt tegu sun jieš-uv jämmei kooskâst pajaspajanem Algen iälá já haaldâš avalávt. Taat lii vissásávt tuotâ. (Luther Vähä katekismus) 48 KUÁLMÁD OSKOSAJE 19 já Pase Jiegân, Ovdil jämimis Jeesus lopedij vuolgâttiđ Pase Jiegâ omijdis piälušteijen já uápisteijen. Pajaspajanem maŋa, helduvpeeivi, Immeel kulgâttij Jiegâs máttááttâspárnái oolâ já teevdij sii ármuinis já adalduvâinis. Pase Jieggâ puáhtá Immeel pyerivuođâ já Kristus rähisvuođâ mii kooskân. Ellen tahhee Jiegâttáá mij ep pyevti oskođ epke aldaniđ Kristus. Mij patârep Immeel já jorgettep sust meddâl. Pase Jieggâ koččo mii já šoddâd mist osko já uđđâ eellim. Sun addel mijjân Kristus puoh adalduvâiguin já varjâl mii leđe rievtis oskoost. Pase Jieggâ lii noomâs mield Pasotteijee, kote taha suddogâs ulmuin poosijd. Sun leehâst váimum kuullâđ Immeel sääni, tubdâđ Kristus já turvâstiđ Immeel lopádâssáid. Pase Jiegâ vaikuttâsâst olmooš puátá Immeel ármuadalduvâin uásálâžžân, räähistškuát Immeel já aldemuidis. 49 Jeesus eeđâi: “Piälušteijee, Pase Jieggâ, mon Eeči muu noomâst vuolgât, máttát tijjân puoh já maaccât mielân puoh, maid lam tijjân sárnum.” (Joh. 14:26) Jiegâ heđâlmeh láá rähisvuotâ, ilo, ráávhu, killeelvuotâ, ustevlâšvuotâ, pyerivuotâ, oskolâšvuotâ, läđisvuotâ já máášu. (Gal. 5:22–23) 
 50 
20 pase ohtsii servikode, Pase Jieggâ čuákkee ristâlii kirho já taha tom passeen. Kirkko, ristâlâš servikodde, lii ärmittum suddogâsâi siärvádâh, mii luáttá Imelân já mast Pase Jieggâ rávkká osko já rähisvuođâ. Kirho láá ton algâaaigij rääjist kočodâm Kristus rummâšin. Tot lii ellee ubâlâšvuotâ, mon uáivááimus lii Kristus já mon jesânin piäsá kastuu pehti. Veikkâ lep jieškote-uv lágáneh, te mist lii ohtsâš osko. Tot lahta mii Kristusân já kuoimijdân. Kirkko kovvejuvvoo meid ennin, kote kuáddá mii soolâst já ana mist huolâ. Immeel sääni, kaastâ já ehidâs láá kirho uáinojeijee tobdomeerhah. Taid kočodeh meid ármuriäidun, ko Pase Jieggâ kiävttá taid sirdedijn Immeel áármu mijjân. Kristus táátu mield kirkko koččo já vihká sänipalvâleijeid tipšođ ármuriäiduid. Sanijnis Immeel sehe totká mii já äärmit mii. Puohâi ristâlij ohtsâš pargo lii kulluuttiđ evaŋgelium Kristusist ubâ mailmân. Tij leppeđ Kristus ruumâš, já juáháš tist lii taam rummâš jeessân. (1. Kor. 12:27) Servikodde lii Kristus ruumâš já suu tievâsvuotâ, suu, kote puoh puohâin aašijn tiävdá. (Ef. 1:23) 51 21 poosij ohtâvuođâ, Ristâlâš kirkko lii ohtâ, pase, ohtsâš já apostollâš. Kirkko lii ohtâ, ko tast lii ohtâ Hiärrá já ohtsâš osko. Kirkko lii pase, ko Pase Jieggâ vaaikut ton koskâvuođâst. Kirkko lii ohtsâš já almolâš ađai katolilâš, ko tot lii vuolgâttum palvâliđ Immeel sanijguin puoh aalmugijd. Kirkko lii apostollâš, ko tot iälá Jeesus vuossâmui máttááttâspárnái sirdem evaŋgeliumist. Ristâlij ohtâvuotâ ij lah taavij ige olmoošlâš ärbivuovij siämmááhámásâšvuotâ. Tom ij toovâ ohtsâš tobdogin. Mii ohtâvuođâ vuáđu lii ohtsâš osko, moos pase Jieggâ lahta mii sääni já sakrameentâi pehti. Historjás ääigi ristâlâš kirkko lii juáhásâm jieškote-uv kirkkokuddijd já siärváduvváid. Jeesus rukkoos tast, et suu uámih liččii ohtâ, kenigit mii uuccâđ koskâsii ohtâvuođâ oskoost já rähisvuođâst. Ristâlâš kirkko olášut pargoos olmoošeellim kooskâst. Juáháš uážžu koččom jieijâs servikode ohtâvuotân. Ohtsâš osko lahta mii Kristus maailmvijđosii kiirkon, mon Pase Jieggâ čuákkee puoh aalmugijn. 52 Jeesus eeđâi: “Mun ruhâdâlâm, et sij puohah liččii ohtâ, nuuvt ko tun Eeči, lah must já mun tust. Nuuvt sij-uv kalgeh leđe ohtâ miiguin, vâi maailm oskoččij, et tun lah vuolgâttâm muu.” (Joh. 17:21) Lii aaibâs siämmáá, lah-uv juuvdálâš vâi kreikkalâš, uárji vâi rijjâ, almai vâi nissoon, ko Kristusist Jeesusist tij puohah leppeđ ohtâ. (Gal. 3:28) Viggâđ ráávhu čonnâsijguin siäiluttiđ Jiegâ lääččim ohtâvuođâ. Lii tuše ohtâ ruumâš já ohtâ Jieggâ, nuuvtko meiddei tot tuoivâ, moos leppeđ puávdejum, lii ohtâ. Ohtâ lii Hiärrá, ohtâ osko, ohtâ kaastâ! Ohtâ lii Immeel, puohâi Eeči! Sun haaldâš puoh, vaaikut puohâin já lii puohâin. (Ef. 4:3–6)   53 22 sudoi addâgâsadelem, Kristus sovâttempargo keežild Immeel addel puoh suddoid addâgâs juáhážân, kote tom sust pivdá. Immeel ij muuštâš mii paavuođâ, pic räähist mii pärninis. Ristâlâš piso kuittâg suddogâssân elimis loopâ räi. Puohah kalgeh jyehi peeivi turvâstiđ Immeel áármun, ko kihheen ij jieijâs navcâiguin peesâ luovâs elimis haldâšeijee paavuođâst. Lep siämmáá ääigi ollásávt suddogâsah já kuittâg Kristus keežild ollásávt vanhurskáh ađai Imelân toháliih. Ko Immeel addel mijjân suddoid addâgâs, sun šoddâd mist uđđâ eellim. Sun naanood mii osko já lasseet rähisvuottân aldemuidân kuáttá. Mii ep taarbâš leđe tuáivuttemeh, veikkâ kavnâp alnestân epiosko já paavuođâ. Immeel loppeed, et sun juátká mist algâttem pargoos. 54 Aaleest Hiärá, muu siälu, ele vájáldit, maid puorijd sun lii tunjin porgâm. Sun addel addâgâs puoh sudoidân já pyereed puoh puácuvuođâidân. Sun piästá muu jäämmim toppiimist já luávdá muu ármoin já rähisvuođáin. (Ps. 103:2–4) Ko Jeesus ooinij sii osko, sun eeđâi: “Ustevâm, tuu sudoh láá adelum addâgâs.” (Luuk. 5:20) čárvá Jeesus eeđâi: “Sij uážžuh sudoidis addâgâs, ko oskoh munjin, já sist kalga leđe saje toi juávhust, kiäid Immeel lii pasottâm.” (Ap.t. 26:18) Jis mij tubdâstep sudoidân, te Immeel, kote lii oskolâš já vanhurskes, addel mijjân suddoid addâgâs já putteest mii puoh verivuođâst. (1. Joh. 1:9) 55 23 rummâš pajaspajanem Jämimist mij karttâp luoppâđ Immeel adelem áigálii elimist. Paa hiävuvyeimih oroh vyeittimin mii. Rummâšâm miäská, mut siälu vuárdá pajaspajanem peeivi, kuás elleeh já jämmeeh čuákkejuvvojeh Immeel oovdân tuámun. Ton ulmui, kote osko Kristusân, jäämmim lii porttâ puáttee elimân. Pyehtip torvolávt kuođâttâttâđ almalii Iäččán kieđáid, ko Kristus lii jo vuáittám jäämmim. Immeel Alge lii jo pajanâm jämmei kooskâst ovdil mii. Mij-uv uážžup uđđâ, jämimettum rummâš, mon ovdâkove lii Jeesus pajaspajanemruumâš. Návt Immeel algâalgâlâš sivnedemtáttu olášuvá mist. 56 Jeesus eeđâi: “Puátá äigi, kuás puohah, kiäh viällájeh havdijnis, kuleh suu jienâ. Pyere toohâm ulmuuh pajaneh havdijnis eellim pajaspaijaanmân, paa toohâm ulmuuh tuámu pajaspaijaanmân.” (Joh. 5:28–29) Ko kalvah, jieh kalve šaddee šado pic tuše siemmân, nisujive tâi monnii eres šado siemmân. Mut Immeel addel toos taggaar veerdi mon sun lii uáinám pyerrin, jyehi siemânân taggaar veerdi ko toos kulá. Siämmáánáál tábáhtuvá jämmei pajaspaijaanmist. Tot, mii kalvoo láppojeijen, itá lappuumettumin. Tot, mii kalvoo heeitugin, itá kirkkâdin. Tot, mii kalvoo hiäijun, itá vuáimálâžžân. Ko kalvoo áigálâš ruumâš, te itá vuoiŋâlâš ruumâš. Jis kerd lii lemin áigálâš ruumâš, te lii meiddei vuoiŋâlâš ruumâš. (1. Kor. 15:37–38, 42–44) Táttup viiljah tii leđe tiäđuliih tast, mii tábáhtuvá jäämmim naharân nohádeijeid, amas murâštiđ nuuvt tegu tuoh iäráseh, kiäin ij lah tuáivu. Jis kerd Jeesus lii jáámmám já pajanâm jämmei kooskâst, nuuvtko mij oskop, te talle meid Immeel lii Jeesus puáđidijn pyehtimin meddâlnohádâm ulmuid elimân suin oovtâst. (1. Tess. 4:13–14) 57 24 já nuvâhánnáá eellim. Jeesus lii lopedâm, et ij ohtâgin, kote sunjin osko, kuássin jäämi. Toh, kiäh lyettih Imelân, eellih nuvâhánnáá eellim jo taan ääigist. Eennâmlii eellim ääigi iberdep nuvâhánnáávuođâ tuše vááijuvvuođâlávt. Ohtii uáinip Immeel persovnlávt. Suu lunne mii vuárdá eellim killáámušâittáá já pohčâsijttáá. Immeel sivned uđđâ oolmijd já uđđâ eennâm, main ij lah maggaargin paavuođâ. Oovtâst puohâi posijguin mij palvâlep Immeel já ilodep suu nuvâhánnáá rähisvuođâst. Jeesus eeđâi: “Tuođâi, tuođâi: tot, kote kulá muu sääni já osko muu vuolgâtteijee, lii uážžum nuvâhánnáá eellim. Sun ij šoodâ tuommimnáál, pic sun lii jo sirdâšum jämimist elimân.” (Joh. 5:24) Jeesus eeđâi: “Mun lam pajaspajanem já eellim. Kote osko munjin, uážžu eelliđ, veikkâ jáámá-uv, ige ohtâgin, kote iälá já osko munjin, kuássin jäämi.“ (Joh. 11:25–26) Sudo pälkki lii jäämmim, mut Immeel ármuskeŋkkâ lii nuvâhánnáá eellim Kristusist Jeesusist, mii Hiärást. (Room. 6:23) Keejâ, Immeel aassâmsaje ulmui kooskâst! Sun áásá sii lunne, já sist šadda suu aalmug. Immeel jieš lii sii lunne, já sun sikko jyehi áinoo koonnjâl sii čoolmijn. Jäämmim ij lah innig, ij muurâš, luoimâm, ige väivi, tastko puoh oovdiš lii lappum. (Alm. 21:3–4) 58 Mun oskom pase Jiegân, pase ristâlii kirho, poosij ohtâvuođâ, sudoi addâgâsadelem, rummâš pajaspajanem já nuvâhánnáá eellim. Aamen. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Oskom, et jiem pyevti jieččân jiermijn ige vuoimijn oskođ Hiärán Jeesusân Kristusân, ige peessâđ suu luusâ, pic et Pase Jieggâ lii koččom muu evaŋgelium pehti, čuovvim muu adalduvâinis, pasottâm já siäiluttâm muu rievtis oskoost. Siämmáánáál sun mailmist koččo, čuákkee, čyevvee, passoot já Jeesus Kristus ohtâvuođâst varjâl ubâ ristâkode áinoo rievtis oskoost. Taan ristâkoddeest sun addel jyehi peeivi munjin já jyehi oskoo ulmui räjittemeht puoh suddoid addâgâs, rávkká muu já puoh jämmeid majemuu peeivi sehe skeŋkkee munjin já puoh oskoo ulmuid nuvâhánnáá eellim Kristusist. Taat lii vissásávt tuotâ. (Luther Vähä katekismus) 59 Eeči mii -rukkoos Eeči mii, kote lah oomijn. Pasottum liävus tuu nommâ. Puáđus tuu väldikodde. Šados tuu táttu, meid eennâm alne nuuvtko almeest. Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, nuuvtko mij-uv addâgâs adelep toid, kiäh láá mii vuástá rikkom. Já ele joođeet mii kivsádâsân, mut peesti mii paast. Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá Aamen. (Matt. 6:9–13; Luuk. 11:2–4) ______ 61 25 Eeči mii, kote lah oolmijn. Pákkumeh eteh, maid Immeel váátá, já oskotubdâstâs muštâl, maid sun skeŋkkee. Eeči mii -rukosist mij pivdep, et Immeel jyehi peeivi adeličij mijjân vuoimijd nuávdittiđ suu táátu já osko sunjin. Eellim keččâlusah vyejetteh mii ruhâdâllâđ iše já vuoimijd jieččân ulguubeln. Hápáreššee já sänittes-uv rukkoos lii pase Jiegâ pargo mist já jurgâlâttâm Sivnedeijee, eellim adeleijee, piälán. Jeesus jieš máttááttij Eeči mii -rukkoos. Ko ruhâdâllâp Jeesus máttááttem sanijguin, te mij pivdep Immeel táátu miäldásijd aašijd. Tubdâstep, et Immeel tiätá, mii lii mijjân pyerrin já maid tuođâi tarbâšep. Osko almalâš Iäčán addel ruokkâdvuođâ ruhâdâllâđ rijjâ já torvolávt. Mij mieđettep, et lep tievâsliih kieđâkeččeeh puohváldálii Imelist, mut aldanep siämmást rähis Iäččám. Pyehtip lyettiđ toos, et sun kulá mii já huolât mii ubâ elimist. 62 Hiärrá lii muu paaimân, ij must mihheen vááilu. (Ps. 23:1) Puohah, kiäid Immeel Jieggâ joođeet, láá Immeel párnááh. Tij eppeđ lah uážžum uárjivuođâ jiegâ, mii jođettičij tii oppeet palo vááldán. Tij leppeđ uážžum Jiegâ, mii addel mijjân párnáá vuoigâdvuođâ, já nuuvt mij čuárvup: “Abba! Eeči!” (Room. 8:14–15) Mist lii tuše ohtâ Immeel, Eeči. Sust lii puoh vuálgus, já suu luusâ mij lep jotemin. Mist lii tuše ohtâ Hiärrá, Jeesus Kristus. Suu pehti lii puoh sivnedum, nuuvt meiddei mii. (1. Kor. 8:6) Eeči mii, kote lah oolmijn. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel haalijd návt ruokâsmittiđ mii oskođ, et sun lii mii rievtis Eeči já mij lep suu rievtis párnááh, nuuvt et puávtáččijm paloittáá já ollásávt lyetin ruhâdâllâđ suu, nuuvtko rähis párnááh rähis eejis. (Luther Vähä katekismus) 
 63 
26 VUOSSÂMUŠ TÁTTUM Pasottum liävus tuu nommâ. Rukosist aldanep pase Immeel. Rukkoos ij lah kyevti täsiviärdásii kyeimi savâstâllâm, pic uccâ ulmuu vuálánem stuorrâ já pase Immeel oovdâst. Immeel nommâ almoot, kiäs mij oskop já kii lii mii Immeel. Ep osko tubdâmettum kolgâmuš vuoimijd, pic persovnlâš Imelân, kote almoot jieijâs já mon pyehtip kuáhtáđ oskoost. Ko Immeel lii pase, meid suu nommâ lii pase. Immeel noomâ pasottem meerhâš tom, et kunnijâttep puoh aašijn Immeel já väldip kijtolâžžân vuástá puoh, maid sun lii porgâm mii pyerrin. Immeel pasevuotâ čana mii suu sääni miäldásii ooskon já elimân. Ko jo mii kaastâ lii tábáhtum kuulmâohtâsii Immeel noomân, te kalga ubâ mii eellim leđe Immeel kunnen eellum. Eeči mii -rukosist mij táttup, et Immeel stivriiččij puoh sanijdân já tavoidân já et suu nommâ pasottuuččij puoh aalmugij koskâvuođâst. 64 Ele keevti puástud Hiärá, tuu Immeel, noomâ, tastko Hiärrá ij kyeđe rááŋgášhánnáá tom, kote puástud kiävttá suu noomâ. (2. Moos. 20:7) Mun lam Hiärrá, Jahve lii muu nommâ. Jieččân kunnee kirkkâdvuođâ mun jiem kiässán luovât, jiemge munjin kullee alestem immeelkuuvijd. (Jes. 42:8) Eŋgâl eeđâi Joosefân: “Máárjá šoddâd alge, já tun koolgah adeliđ suu nommân Jeesus, tastko sun piälust aalmugis ton suddoin.” (Matt. 1:21) Pasottiđ Hiärrá Kristus váimustâd já kolgâvetteđ leđe ovttuu kiärguseh adeliđ vástádâs juáhážân, kote koijâd, moos tii tuoivâ vuáđuduvá. (1. Piät. 3:15) Pasottum liävus tuu nommâ. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel nommâ lii kale jo tagarin pase, mut mij pivdep taan rukosist, et tot pasottuuččij mii-uv koskâvuođâst. MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: Ko Immeel sääni máttááttuvvoo puttáht já čielgâsávt, te mij Immeel pärnin meid eellip ton mieldi. Iššeed mii toos, rähis almalâš Eeči! Mut kote máttát já iälá nubenáál ko Immeel sääni máttát, tot hiäppáš Immeel noomâ mii koskâvuođâst. Varjâl mii tast, almalâš Eeči! (Luther Vähä katekismus) ______ 65

 27 NUBBE TÁTTUM Puáđus tuu väldikodde. Immeel väldikodde lii Immeel mieldiorroom já vaikuttâs taam mailmist já nuvâhánnáávuođâst. Puohváldálâžžân sun haaldâš ubâ luomâkode, veikkâ mij ep ovttuu pyevtigin uáiniđ suu vääldi. Immeel lii lopedâm toollâđ puoh kieđâinis talle-uv, ko uáinip paa vääldi tuše stuárumin. Eeči mii -rukosist mij táttup, et Pase Jieggâ asâččij mii vááimust já tähidičij mii Immeel rähisvuođâst. Immeel haalijd jyehi peeivi sanijnis já Jiegâinis haldâšiđ jurduidân já tavoidân, vâi mij oskoččijm tuše sunjin já liččijm kulâjááh Kristus čuávvooh. Immeel väldikode iä uážu ááigán ulmuuh. Puoh puorijd vaaikut Immeel ohtuunis. Rukosist mij táttup, et suu tavoh nanosmuuččii ubâ Kristus kirhoost já et puávtáččijm sirdeđ suu rähisvuođâ mailmân jo tääl. Ruhâdâllâp vuoimijd uásálistiđ Kristus adelem vuolgâttâspargo olášutmân. Tievâslávt já puohháid almoláin vuovvijn Immeel väldikodde olášuvá ohtii nuvâhánnáávuođâst. 66 Jeesus ceelhij: “Jorgettiđ, tastko oolmij väldikodde lii puáttám alda!” (Matt. 4:17) Jeesus eeđâi: “Uuccâđ ovdemustáá Immeel väldikode já suu vanhurskes táátu, te tijjân adeluvvoo puoh taat-uv.” (Matt. 6:33) Puáđus tuu väldikodde. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel väldikodde puátá kale jiešmeidlist-uv, tii rukosijttáá, mut mij pivdep taan rukosist, et tot puáđáččij mii-uv luusâ. MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: Almalâš Eeči addel mijjân Pase Jiegâs, nuuvt et mij suu áármu vaikuttâsâst oskop suu pase sääni sehe eellip Immeel uámmin tääbbin ääigist já tobbeen nuvâhánnáávuođâst. (Luther Vähä katekismus) 
 67 
28 KUÁLMÁD TÁTTUM Šados tuu táttu, meid eennâm alne nuuvtko almeest. Immeel haalijd puohháid pyere. Olmožin ep kuittâg ovttuu ibbeerd, maht sun olášut táátus mailmist. Immeel kiäinuh láá ereslágáneh ko mii kiäinuh. Tondiet mist lii väädis miettâđ Immeel táátun. Meid Jeesus tubdâstij, et Immeel táttu lii stuárráb ko suu jieijâs táttu. Killáádijn Immeel Alge kuođij elimis Eeji kieđáid já piivdij, et Immeel táttu tábáhtuuččij. Ristâlâžžân mii lep kuččum čuávvuđ Hiärá já luovâttiđ puoh ašijdân Immeel haaldun. Sun lii koččom mii pargosis eennâm alne. Sun jieš naanood já varjâl mii taan pargoost. Iäpádâsâittáá-uv uážžup lyettiđ toos, et Immeel táttu lii loopâst mijjân pyerrin. Távjá iberdep iäskán maŋeláá Immeel uáivil, motomin pääccip ollásávt vástádâsttáá. Veikkâ ep ibbeerdgin Immeel jurduid, te heŋgâsep suu sääni vises lopádâssáid. 68 Jeesus eeđâi: “Abba, Eeči, puoh lii tunjin máhđulâš. Vääldi taam kaalhâ must meddâl. Ele kuittâg muu táátu mield, pic tuu táátu mield.” (Mark. 14:36) Jeesus eeđâi: “Muu vuolgâtteijee táttu lii, et jiem adde oovtâgin tain, kiäid sun lii oskom muu haaldun, šoddâđ lappâsân, pic majemuu peeivi raavhâm sii puohâid.” (Joh. 6:39) Elleđ vuáháduđ taam maailm miänun, pic muttuđ, uđâsmuđ mielâidâd peeleest, nuuvt et mättivetteđ árvuštâllâđ, mii lii Immeel táttu, mii lii pyeri, suu mielâ miäldásâš já tievâslâš. (Room. 12:2) Šados tuu táttu meid eennâm alne nuuvtko almeest. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel šiev já ármulâš táttu tábáhtuvá kale mii rukosijttáá-uv, mut mij pivdep taam rukosist, et tot tábáhtuuččij meid mii koskâvuođâst. MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: Immeel muttee já iästá puoh paas vuáváámijd já vuoimijd, tegu Pergâluv sehe maailm já mii vuovnâlii táátu, moh iä adeliččii mii pasottiđ suu noomâ ige suu väldikode puáttiđ mii luusâ. Sun meid naanood já varjâl mii pissoođ nanosin suu säänist já oskoost elimân loopâ räi. Taat lii suu ármulâš, šiev táttu. (Luther Vähä katekismus) 
 69 
 29 NIÄLJÁD TÁTTUM Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. Puoh eellim läähjih puátih Imelist. Sun addel piäiváážis päštiđ sehe puorijd já paaid. Meid ulmui pargo já tooimâ puáđusin šaddee pyeri vuáđuduvá toos, et Immeel tuálá maailm eellim joođoost. Immeel adelâšvuotân lyettim ij lah älkkee. Maailm kievhivuotâ já eeti pieijih mii epidiđ Immeel pyerivuođâ. Leibi já eres velttidmettum váilu liijgás maaŋgâ ulmust. Eeči mii -rukkoos stivree mii eres ulmui táárbui vuotân väldimân já kuáhtulâš eellimvuáhán. Immeel pyerivuotâ kenigit mii jyehiđ alnestân já huolâttiđ tast, et puohâin lii tuárvi áigápuátu. Vááijuvvuođâ-uv kooskâst mij pyehtip oskođ, et Immeel lii lopedâm čoođâg anneeđ huolâ mist já ubâ luomâkoddeest. 70 Ele adde kievhivuođâ, ele rigesvuođâgin. Adde purrâmâš tommittáá ko tarbâšâm. (Sänivaj. 30:8) Jeesus eeđâi: “Keččâđ alme luudijd: iä toh kalve, iä toh niijte, iäge čokkii vuárkán, já liijká tii almalâš Eeči piämmá taid. Já leppeeđhân tij čuuvtij tivrâsuboh ko lodeh!” (Matt. 6:26) Jeesus eeđâi: “Immeel leibi lii tot, mii puátá almeest já addel mailmân eellim.” (Joh. 6:33) Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel addel tátuhánnáá-uv jyehipiäiválii leeibi puohháid, meid paas ulmuid, mut mij pivdep taan rukosist, et sun išedičij mii iberdiđ taam já vuástáväldiđ kijtolâžžân jyehipiäiválii liäibán. MAID UÁIVILD JYEHIPIÄIVÁLŠ LEIBI? VÁSTÁDÂS: Puoh, maid mii ruumâš ravâdin já mudoi velttidhánnáá taarbâš. Toos kuleh purrâmâš, juhâmâš, káárvuh, kammuuh, päikki, piäldu, kärji, ruttâ, omâdâh, váljus pelikyeimi, sivâdis párnááh, reháliih palvâleijeeh, sivâdis já lyetittittee hoovdah, šiev haldâttâs, vuovâs šooŋah, ráávhu, tiervâsvuotâ, oornig, kunnee, šiev usteveh, lyetittittee ráánjáh já tien tiegáreh. (Luther Vähä katekismus) 
 71 
 30 VIIĐÂD TÁTTUM Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, nuuvtko mij-uv addâgâs adelep toid, kiäh láá mii vuástá rikkom. Eeči mii -rukosist tubdâstep, et jieččân vuovnâlâšvuotâ vyejeet mii Imelist já aldemuust iärun. Lep ollásávt kieđâkeččeeh Immeel áármust já addâgâsaddelmist. Mij ep pyevti keessiđ jieččân eromâšvuotân tâi ánsoid. Mij karttâp jyehi peeivi táttuđ: Hiärrá, äärmit mii. Rukkoos lii luáttámuš toos, et Immeel addel Jeesus Kristus keežild mijjân várádâsttáá já iävtuittáá addâgâs ubâ suddoviälgán. Ain uđđâsist mij pyehtip turvâstiđ Immeel sáánán. Tot piästá mii sujâlâšvuođâst já addel mijjân ráávhu já ilo. Immeel rähisvuotâ uážžu ááigán, et mij porgâđ nuubán nuuvtko Immeel lii porgâm mijjân. Ep pyevti leđe ármuttemeh ubâ jieččân vuástálisteidgin, ko Immeel lii lamaš já lii čoođâg mijjân ármulâš. 72 Nuuvtko eeči äärmit párnáidis, nuuvt äärmit Hiärrá taid, kiäh sust paleh já rähisteh suu. (Ps. 103:13) Jeesus eeđâi: “Jis tij addelvetteđ eres ulmuid addâgâs sii rikkomijd, addel meid almalâš Eeči tijjân addâgâs. Mut jis tij eppeđ adde addâgâs iärásáid, te ij Eečigin adde addâgâs tii rikkomijd.” (Matt. 6:14–15) Kunâgâs kočoi palvâleijee jieijâs luusâ já eeđâi: “Tun kiälbuttem! Mun adelim tunjin addâgâs ubâ veelgi, ko must tom tattuh. Jieh-uv tun-uv liččii kolgâm ärmittiđ pargoskipárâd, nuuvtko mun ärmittim tuu?” (Matt. 18:32–33) Já adde mijjân addâgâs velgijdân nuuvtko mij-uv adelep addâgâs jieččân viälgulijd. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mij pivdep taan rukosist, et almalâš Eeči ij váldáččij vuotân mii suddoid ige toi keežild tuástuččii mii pivdemijd. Tastko mij ep aainâs áánšáš tom, et uážuččijm puoh maid mij táttup, pic Immeel haalijd adeliđ mijjân puoh áármust. Mij porgâp uáináh jyehi peeivi ennuv sudo epke lah ánsášâm maiden eres ko ráŋgáštâs. Siämmáánáál halijdep mij-uv tuođâi váimustân ärmittiđ taid, kiäh láá rikkom mii vuástá, sehe mielâstân porgâđ sijjân pyere. (Luther Vähä katekismus) 
 73 
31 KUUĐÂD TÁTTUM Já ele joođeet mii kivsádâsân, Kivsádâsah, main Ráámmát já Eeči mii -rukkoos sárnuv, láá hokâttâsah luoppâđ oskoost Immeel pyerivuotân. Pergâlâh já jieččân vuovnâlâš mun hokâttâllâv mii uuccâđ torvo eres saajeest ko Imelist. Ristâlii eellim lii jyehipiäiválâš kámppádâllâm. Lep čoođâg kiärguseh jyehimuđušii paan: peerusthánnáávuotân, vaajeedmân, kađâšvuotân, vuovnâlâšvuotân já vääldi haalun. Mij šoddâp keessuđ nube tááhust sevŋâd já sudo kuávlun já nube tááhust čuovâ já osko kuávlun. Mij ep ibbeerd, mondiet Immeel ij lyešti mii ráávhun paa vääldist. Puoh váddásumosijn-uv atâštâsâin mij pyehtip jurgâliđ kejâstuvâidân Imelân já suu sääni lopádâssáid. Sun addel mijjân vuoimijd kierdâđ keččâlusâin. 74 Mušteđ, maht Hiärrá neeljilov ive ääigi jođettij tii kuhes määđhist ävđinenâmist. Sun kurâttij tii já piejâi tii keččâlusân vâi tiäđáččij, áiguvetteđ-uv tuođâi nuávdittiđ suu pákkumijd vâi eppeđ. (5. Moos. 8:2) Suu kálgu eeđâi sunjin: “Vala-uv tun toolah kiddâ hurskesvuođâstâd? Karrood jo Immeel já jäämi meddâl!” Job västidij: “Joolâ sárnum, kálgu. Ko mij väldip Immeel kieđâst pyere, te tiäđust-uv mij kolgâp väldiđ meid paa.” Puoh taan siste Job ij saanijngin vuástálistám Hiärá. (Job 2:9–10). Ko Jeesus lii jieš moonnâm čoođâ killáámušâid já kivsádâsâid, te sun nähcee išediđ taid, kiäh šaddeh keččâlâssáid. (Hebr. 2:18) Já ele joođeet mii kivsádâsân, MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Immeel ij kale kiämmán kiivsed, mut mij pivdep taam rukosist sust suojâlem já varjâlus, amas Sáttán, maailm já jieččân vuovnâlâš mun pettiđ mii, jođettiččii mii puástu ooskon, epituoivui iäge eres stuorrâ heeppâdvuotân já paavuotân. Já veikkâ toh mii atâštiččii-uv, te mij táttup, et viijmâg kuittâg uážuččijm tain vuáitu. (Luther Vähä katekismus) 
 75 
32 ČIČČÂD TÁTTUM mut peesti mii paast. Jyehi olmooš halijdičij šeštâšuđ paast. Ko ruhâdâllâp Kristus máttááttem vuovvijn, te lyettip Imelân, kote ohtuu nähcee vyeittiđ paa já pestiđ mii ton uárjivuođâst. Ep määti čielgiđ, mane Immeel lii suovvâm paa šoddâđ já mane sun suává ton vääldi. Ristâlâš-uv vuáttá riččâsávt paa vääldi jieijâs elimist. Ubâ oskogin ij oro luovviimin mii ton hevâtteijee vuoimijn. Ruhâdâllâp kuittâg, et Immeel jieš taištâličij mii peeleest. Sun addel mijjân ohtii lopâlii vuáitu já pestim puoh paast. Immeel väldi lii stuárráb ko Sáttán väldi. 76 Hiärrá varjâl tuu puoh paast, sun suoijâl ubâ elimâd. Hiärrá varjâl puoh tuu laavhijd, tuu vyelgimijd já puátimijd tääl já ain. (Ps. 121:7–8) Jeesus eeđâi: “Jiem táátu, et váldáččih sii meddâl mailmist, pic et varjâliččih sii paast.” (Joh. 17:15) Jeesus áppádij jämimijnis rievediđ vääldi jäämmim uáivááimušâst, Sáttánist, já pestiđ luovâs puohâid, kiäh jäämmim paaloost lijjii lamaš ubâ avvees uárjin. 
(Hebr. 2:14–15) Mut peesti mii paast. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Čokkip taan rukkoos táttumân, et almalâš Eeči piästáččij mii puoh paast, kuoskâiba tot rummâš tâi siälu, omâduv tâi kunnee, sehe adeličij mijjân viijmâg majemuu puudâ puáđidijn, avdâgâs loopâ já váldáččij mii ármulávt taan murrâš leeveest jieijâs luusâ aalman.   (Luther Vähä katekismus) ______ 77
 
 33 LOPPÂALESTEM Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá.
Aamen. Immeel lii koččom mii ruhâdâllâđ já sun lii lopedâm kuullâđ mii rukosijd. Ko mij táttup Imelist tom, maid sun haalijd mii táttuđ, te pyehtip lyettiđ toos, et sun tom addel. Talle ko ep määti tâi vaje ruhâdâllâđ, te uážžup turvâstiđ toos, et Pase Jieggâ ruhâdâl mii peeleest. Eeči mii -rukkoos loppâsaanijn alestep Eeji já kunnijâttep Hiärá Kristus, kote lii máttááttâm taam rukkoos já čuákkee toin puoh máttááttâspárnáidis oohtân. Mij tubdâstep, et Imelân ohtuu kulá väldi já vyeimi nuuvt ovtâskâs ulmuu elimist ko ubâ mailmist. Taas halijdep celkkiđ jieččân aamen. Immeel alestem algâttep jo taan mailmist já tot juátkoo almeest nuvâhánnáá. 78 Tuu, Hiärrá, lii styeresvuotâ já vyeimi, kunnee, kirkkâdvuotâ já väldi, tastko tuu lii puoh, mii lii almeest já eennâm alne. Tuu lii kunâgâsvuotâ, tun lah puoh eres aašij paajaabeln. (1. Äig. 29:11) Kulluuttiđ puoh aalmugij kuullâmnáál: Hiärrá lii kunâgâs! Sun sivnedij eennâm, mii piso ige suuibod. Vuoigâdvuođâs mield sun tyemmee aalmugijd. (Ps. 96:10) “Immeel lii kunnee olluvvuođâst, eennâm alne ráávhu ulmuin, kiäid sun räähist.” (Luuk. 2:14) Jieggâ iššeed mii, kiäh lep hiäjuh. Ephân mij tieđe, maid kolgâččijm ruhâdâllâđ, vâi ruhâdâlâččijm riehtâ. Jieggâ jieš kuittâg sárnu mii peeleest sänittes šuáhkusijguin. Já sun, kote totká vááimuid, tiätá maid Jieggâ uáivild, tastko Jieggâ sárnu Immeel táátu mield poosij peeleest. (Room. 8:26–27) Aamen. MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Mun koolgâm leđe vises tast, et almalâš Eeči váldá mielâstis vuástá já kulá tágárijd pivdemijd, tastko sun lii jieš koččom mii návt ruhâdâllâđ já lopedâm kuullâđ mii. Aamen, aamen meerhâš: kale, návt tábáhtuvá aaibâs vissásávt.   (Luther Vähä katekismus) 

 79 Sakramenteh KAAST Kaastâpákkum Munjin lii adelum puoh väldi
almeest já eennâm alne.
Moonnâđ já toohâđ puoh aalmugijd
muu máttááttâspärnin:
kästiđ sii
Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân 
já máttááttiđ sii nuávdittiđ puoh,
maid mun lam koččom tii nuávdittiđ.
Já keejâ, mun lam tiiguin
puoh peeivijd maailm loopâ räi. (Matt. 28:18–20) ______ 82 EHIDÂS Ehidâs asâttâssäänih Mii Hiärrá Jeesus Kristus, siämmáá iijâ, ko suu kävildii, vaaldij leeibi, sivnedij, toojij já adelij máttááttâspárnáid já eeđâi: Väldiđ já purrâđ, taat lii muu ruumâš, mii adeluvvoo tii peeleest. Porgâđ tom muu mušton. Siämmáánáál sun vaaldij kaalhâ, kiijtij já eeđâi: Vädiđ já juuhâđ täst puohah. Taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, mii kulgâttuvvoo tii peeleest sudoi addâgâsaddelmân. Nuuvt távjá ko tast juhâvetteđ, juuhâđ tom muu mušton. (Matt. 26:26–29; Mark. 14:22–25; Luuk 22:14–20 1. Kor 11:23–25) 83 34 PASE KAAST Immeel juáhá áármus jieijâs sääni já sakramentâi pehti. Kristus jieš lii asâttâm kaastâ já ehidâs. Toh láá sakramenteh, tastko tain Immeel sääni lii ovtâstum amnâsân: čáácán, liäibán já viinin. Sakramenteh láá áármu uáinojeijee meerhah, moid pyehtip toppiđ oskoin. Kaastâst já ehidâsâst Kristus lii tuođâlijn já aiccum vuovvijn mii koskâvuođâst. Kaastâčääci lii táválâš, putes čääci. Ko ton láhtá Immeel sáánán, te tast šadda piälušteijee čääci, tastko tot pasa mii putesin puoh suddoost. Vuolgâttâspákkumstis Kristus avžut toohâđ puoh aalmugijd jieijâs máttááttâspärnin kästimáin já máttátmáin. Kaastâ toimâttuvvoo kuulmâohtâsii Immeel noomân. Pappâ kástá párnáá koiviimáin kulmii čääsi suu uáiván já iätá: “Mun káástám tuu Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân.” Immeel noomân keessim čáittá, et kaastâ lii Immeel pargo, mon mij ep taarbâš ánšášiđ. 86 Tij puohah leppeđ Immeel párnááh, ko oskovetteđ Kristusân Jeesusân. Puohah tij, kiäh leppeđ Kristusân kastum, leppeđ kárvuttâm Kristus paijaalsâd. (Gal. 3:26–27) Tuon ovdâkove mield tii piälust tääl kaastâ, ij tane et tast tij luovâid nyeskis elimist, pic ko Immeel toovâi tiiguin pyeri uámitobdo lito. Ton vuáđđun lii Jeesus Kristus pajaspajanem. (1. Piät. 3:21) MII LII KAASTÂ? VÁSTÁDÂS: Kaastâ ij lah tuše čääci, pic Immeel pákkumân kullee já Immeel sáánán ovtâstittum čääci. MII TALLE LII TAAT IMMEEL SÄÄNI? Tot, maid mii Hiärrá Jeesus Kristus ciälkká Matteus majemuu lovvoost: “Moonnâđ já toohâđ puoh aalmugijd muu máttááttâspärnin kästimáin sii Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân.” (Luther Vähä katekismus) 
 85 
35 KAAST SKEŊKK Kaastâ sakrameentâst Immeel koččood jyehi ulmuu noomáin jieijâs uámmin. Taat ármu adeluvvoo puohháid, meid párnáid. Jeesus kočoi pyehtiđ párnáid jieijâs luusâ, ko Immeel väldikodde kulá sii lágánáid. Vaanhimeh pyehtih párnáá kaastân já ruhâdeleh oovtâst ristvaanhimijguin suu peeleest. Kaastâ árvu ij lah kiddâ mii munejurduin, tastko kaastâ já osko láá Immeel tavoh mist. Kaastâ taha mist Kristus máttááttâspárnáid já ristâlii kirho jesânijd. Veikkâ lep jieččân šoddâm rääjist olmooškode ohtsii sujâlâšvuođâ vuálásiih, te kaastâst mijjân adeluvvojeh puoh sudoh addâgâs já mij šoddâp kárvuttuđ Kristus putesvuotân. Pase Jieggâ šoddâd mii uđđâsist já skeŋkkee mijjân osko, moin pyehtip toppiđ kaastâ lopádâssáid. Ele poolâ, mun lam lonestâm tuu. Mun lam tuu noomáin koččom, tun lah muu. (Jes. 43:1) Jeesus luusâ puohtii párnáid, vâi sun kuoskâččij sii. Máttááttâspárnááh laittii pyehteid, mut tom huámmáštijn Jeesus njunádui já eeđâi sijjân: “Suovvâđ párnáid puáttiđ muu luusâ, elleđ eesti sii. Siilágánij lii Immeel väldikodde. Tuođâi: kote ij vääldi Immeel väldikode vuástá tegu páárnáš, sun ij toho peesâ.” Sun vaaldij párnáid aaskan, pieijâi kieđâid sii oolâ já sivnedij sii. (Mark. 10:13–16) 86 MAID KAAST ADDEL JÁ MII AAVHIJD TAST LII? VÁSTÁDÂS: Kaastâ vaikut sudoi addâgâsaddelmân, piästá jäämmim já Pergâluv vääldist sehe addel nuvâhánnáá avdâgâsvuođâ puohháid, kiäh oskoh Immeel saanijd já lopádâsâid nuuvtko toh láá. MOH LÁÁ TAAH IMMEEL SÄÄNIH JÁ LOPÁDÂSAH? VÁSTÁDÂS: Toh, maid mii Hiärrá Jeesus Kristus ciälkká Markus majemuu lovvoost: “Kote osko já kástoo, tot piäluštuvá, mut kote ij osko, tot tyemmejuvvoo káđuttâsân.” MAHT ČÄÄSIST PUÁHTÁ LEĐE NÁVT STUORR VAIKUTTÂS? VÁSTÁDÂS: Tom ij vaaikutkin čääci, pic čáácán lohtâseijee Immeel sääni, mii lii čääsist sehe Immeel sáánán lyettee osko. Immeel sänittáá čääci ij lah mihheen kaastâid, pic tuše čääci. Lohtâstijn Immeel sáánán tot kuittâg lii kaastâ, áármu tulvee eellim čääci já “uđđâsistšoddâm poossâm Pase Jiegâst”, nuuvtko pase Paavvâl ciälkká reivâstis Tiitusân, ton kuálmád lovvoost: “Sun piäluštij mii läđisvuođâs mield uđđâsistšoddâm poossâm já Pase Jiegâ uđâsmittem pehti, mon Jiegâ sun valjeest kulgâttij mijjân mii Pestee Jeesus Kristus pehti, et mij vanhurskesmittum olmožin suu áármu pehti šodâččijm nuvâhánnáá eellim árbálâžžân tuáivu mield. Taat sääni lii vises.” (Luther Vähä katekismus) ______ 87

 36 KAAST MERHŠUME Kaastâst Immeel lahta mii Kristus jämimân já pajaspaijaanmân. Immeel Alge lii jáámmám mii peeleest, já suu vuáittu jämimist addel mijjân uásálâšvuođâ uđđâ elimân. Kaastâ kenigit lyettiđ ohtuu Kristusân já elimân suu ovdâmeerhâ mield. Karttâp kuittâg jyehi peeivi tubdâštiđ, et uđđâ ulmuu paaldâst mist iälá vuovnâlâš, puáris olmooš, kote kiäsá mii meddâl Immeel lunne. Ohtii ožžum kaastâ kuáddá ubâ eellim čoođâ. Kaastâ litto lii vises talle-uv, ko jieččân osko suuibod. Ko turvâstep kaastâ áármun, te ep taarbâš jieččân vuoimijguin toohâđ puárádâs. Pase Jieggâ renskee mist jyehi peeivi vuovnâlâšvuodâ já rávkká mist uđđâ osko já rähisvuođâ. Kaastâ addel mijjân ruokkâdvuođâ sehe eelliiđ já jäämmiđ. 88 Tietivetteđhân, et mii puohah Kristusân Jeesusân kastum ulmuuh lep kastum suu jämimân. Návt mij lep adelum kaastâst jämimân já hävdidum suin oovtâst, vâi mij-uv eleškuáđáččijm uđđâ eellim, tegu Kristus iällááttui jämmei kooskâst Eeji kirkkâdvuođâ vuoimijn. (Room. 6:3–4) Lavkkip ton keežild Immeel oovdân putes váimoin já visesin jieččân oskoost, váimu ripšâttum putesin paas uámitobdoost já ruumâš poossum putes čassijn. Pissoop suuibodhánnáá tubdâstâsâst já tuoivust, tastko sun, kote lii adelâm mijjân lopádâsâs, lii lyetittittee. (Hebr. 10:22–23) MAID TALLE TÁGGÁÁR ČÄCIKAAST MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: Tot meerhâš tom, et mist ässee puáris ulmuu kalga jyehipiäiválii katâmâšâst já puárádâsâst vuájuttiđ já surmiđ puoh sudoidiskuin já paas himoidiskuin, já ton sajan kalga jyehi peeivi itteeđ uáinusân já luptâniđ pajas uđđâ olmooš, mii nuvâhánnáá iälá vanhurskesin já putesin Imelân. KOST TOT LII ČAALLUM? VÁSTÁDÂS: Pase Paavvâl ciälkká Roomalâškirje kuuđâd lovvoost: “Mij lep Kristusáin hävdidum kaastâ pehti jämimân já tegu Kristus iällááttui jämmei kooskâst Eeji kirkkâdvuođâ pehti, te siämmáánáál kolgâp mij-uv vajâldiđ uđđâ elimist.” (Luther Vähä katekismus) 
 89 
 37 HIÄRÁ PASE EHIDÂS Ehidâs ađai álttár sakrament lii Jeesus asâttem pase määlis. Tast sun addel mijjân rummâšis já voorâs purrâmnáál já juuhâmnáál. Ehidâs leibi já viini lává Kristus tuođâlâš ruumâš já vorrâ. Veikkâ mij ep pyevti iberdiđ taam syeligâsvuođâ, te pyehtip liijká lyettiđ Pestee jieijâs saanijd, moh láá vyerkkejum pase Rámáttân. Jämimis ovdedeijee iijâ Jeesus juovij jieijâs sivnedem leeibi máttááttâspárnáidis já eeđâi: “Taat lii muu ruumâš.” Siämmáánáál sun adelij meid viini, mii lâi suu saanij mield lito vorrâ, suu jieijâs vorrâ. Oskolâžžân täid Jeesus saanijd mij viettip ehidâs suu mušton. Álttár lii Immeel mieldiorroom saje, mon paaldân ristâlâš servikodde čokkân ruhâdâllâđ já kijtteđ Immeel, kuullâđ suu sääni já vuástáväldiđ ehidâs sakrament. Ohtsii immeelpalvâlusâst uážžup vuoimijd jieččân elimân já tooimân. 90 Jeesus eeđâi: “Kote porá muu uáži já juhá muu voorâ, piso must já mun pisom sust.” (Joh. 6:56) Servikodde kuldâlij já nuávdittij oskolávt apostolij máttááttâs. Oskooh ellii koskânis, tojâlii oovtâst leeibi já ruhâdillii. (Ap.t. 2:42) Ij-uv kalkkâ, mon mij sivnedep, lah ohtâvuotâ Kristus voorân? já ij-uv leibi, mon mij tojâlep, lah ohtâvuotâ Kristus rummâšân? Leibi lii ohtâ, já nuuvt mij-uv lep ohtâ ruumâš, veikkâ mij lep maaŋgâs, tastko šoddâp leđe puohah uásálâžžân tuon oovtâ leeibist. (1. Kor. 10:16–17) MII LII ÁLTTÁR SAKRAMENT? VÁSTÁDÂS: Tot lii liäibán já viinin kullee Hiärrám Jeesus Kristus tuođâlâš ruumâš já vorrâ. Sun lii jieš tom asâttâm mijjân ristâlijd, purrâmnáál já juuhâmnáál. KOST TOT LII ČAALLUM? VÁSTÁDÂS: Evaŋgeliumij pase čälleeh Matteus, Markus já Luukas sehe pase Paavvâl eteh návt: “Hiärrám Jeesus Kristus, ton iijâ, ko suu kävildui, vaaldij leeibi, kiijtij, tojâlij já adelij máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já puurrâđ, taat lii muu ruumâš, mii tii oovdâst adeluvvoo. Toohâđ tom muu mušton. Siämmáánáál sun vaaldij meid kaalhâ piämu maŋa, kiijtij já adelij máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já juuhâđ täst puoh; taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, mii tii oovdâst kulgâttuvvoo sudoi addâgâsaddelmân. Nuuvt távjá ko tij tast juhâvetteđ, toohâđ tom muu mušton.” (Luther Vähä katekismus) 
 91 38 EHIDÂS SKEŊKK Ehidâsâst mij muštep Jeesus riistâjäämmim. Golgata riistâst Immeel áinoo Alge, Immeel Lääbis, kulgâttij voorâs já jaamij ubâ maailm peeleest. Kristus rummâš já voorâ sakrameentâst riistâst uhredum Kristus skeŋkkee jieijâs mijjân. Ehidâs skeŋkkâ, sudoi addâgâsuážžum, adeluvvoo mijjân tain saanijn, moh mijjân sakrament uážudijn ciälkkojeh: “tuu peeleest adelum”. Ko oskop täid saanijd já väldip vuástá leeibi já viini, te navdâšep vuoiŋâlii piämu, mii uđâsmit mii eellim já lasseet mist rähisvuođâ aldemuidân kuáttá. Ehidâs ovtâstit mii Kristusân já kuoimijdân. Tom viettip oovtâst alme juávhoin já puohâi posijguin. Ehidâs naavdâšmáin mij pissoop Kristusist já sun piso mist. Kristus ruumâš, eellim leibi, piämmá já naanood kaastâst álgám vuoiŋâlii eellim. Kristus vorrâ, jämimettumvuođâ lekittâs, pyereed mii já skeŋkkee mijjân nuvâhánnáá eellim. Ehidâs lii ovdâhâš almalii juhlemálásân, moos Kristus ohtii čuákkee puoh omijdis. 92 Sun killái ráŋgáštâs, vâi mist ličij ráávhu, suu haavij hoddijn mij lep puáránâm. (Jes. 53:5) Ko Jeesus tastoo purâdij siiguin, sun vaaldij leeibi, kiijtij Immeel, tojâlij leeibi já adelij tom sijjân. Talle sii čalmeh lekkâsii já sij tubdii suu. (Luuk. 24:30–31) Jeesus eeđâi: “Mun lam eellim leibi. Kote puátá muu luusâ, ij kuássin niälgu, já kote osko munjin, ij innig kuássin kuškâluu.” (Joh. 6:35) MII AAVHIJD TÁGGÁÁR PURÂMIST JÁ JUHÂMIST LII? VÁSTÁDÂS: Tot čiälgá saanijn “tii oovdâst adelum já kulgâttum sudoi addâgâsaddelmân”. Mijjân adeluvvojeh täi sanijguin taan sakrameentâst sudoh addâgâs, eellim já avdâgâsvuotâ já mast lii sudoi addâgâsadelem, tast lii meid eellim já avdâgâsvuotâ. MAHT RUMŠLŠ PURRÂM JÁ JUUHÂM PUÁHTÁ UÁŽŽUĐ ÁÁIGÁN MAIDNII NÁVT STUÁRRÁID? VÁSTÁDÂS: Purrâm já juuhâm iävá tom uážugin ááigán, pic taah säänih “tii oovdâst adelum já kulgâttum sudoi addâgâsaddelmân”. Taah säänih oovtâst rumâšlâš purrâmáin já juhâmáin láá sakrament kuávdášlâš saje. Tot kote täid saanijd osko, oomâst tom maid toh tuálih siste já celkkih, nomâlâsân “sudoi addâgâsadelem”. (Luther Vähä katekismus) ______ 93

 39 EHIDÂS MERHŠUME Juáháš ehidâs vuástáväldee uážžu Kristus sääni mield suu rummâš já voorâ. Ehidâs vuáđuduvá Kristus paargon, ij ehidâs jyehhei tâi vuástáväldei. Ehidâsân uásálistem rievtis iähtu lii osko, mii meerhâš Kristus sáánán lyettim. Pyehtip hiäjus-uv oskoin turvâstiđ toos, et Kristus ruumâš já vorrâ láá adelum eidu mii peeleest. Ehidâsân puáhtá uásálistiđ, veikkâ tom merhâšume ij ollásávt iberdiččiigin. Kristus rummâš já voorâ kalga kuittâg iäruttiđ eres purâmist já juhâmist. Ehidâsân uásálistee párnáid kalga vuovâs vuovvijn čielgiđ tom merhâšume. Konfirmistum servikode jeessân puáhtá jiečânis eelliđ ehidâsâst, ko sun lii finnim máttááttâs ehidâsâst já tubdâstâttâm kirho ooskon. Ehidâs lii uáivildum jyehi ristâlâžân. Ko tutkâp jieččân, karttâp mieđettiđ, et lep epioskoliih já rähisvuođâttemeh. Tarbâšep taam máállás. Kristus puávdee piävdásis eromâšávt taid, kiäh tobdeh jieijâs suddogâssân. 94 Jeesus eeđâi: “Puáttiđ muu luusâ, puohah tij pargo já noođij vaibâdem ulmuuh. Mun adelâm tijjân liävu.” 
(Matt. 11:28) Olmooš kalga tutkâđ jieijâs, ovdil ko porá taam leeibi já juhá taam kaalhâ. Tot, kote porá já juhá juurdâšhánnáá, et saahâ lii Kristus rummâšist, porá já juhá olssis tuámu. (1. Kor. 11:28–29) KII TALLE VUÁSTÁVÁLDÁ TAAM SAKRAMENT TOHÁLÁVT? Vástudem já rumâšlâš rahttâttâm lii kale šiev olgoskulij uáinojeijee oorniglâšvuotâ, mut tuođâi tohálâš já pyereest rahttâttâm lii tot, kote osko täid saanijd: “tii oovdâst adelum já kulgâttum sudoi addâgâsaddelmân”. Kiälbuttem já rahttâthánnáá oppeet lii tot, kote ij täid saanijd osko tâi kote eeppid taid, tastko säänih “tii oovdâst” ij vaađâ eres ko oskoo vááimu. (Luther Vähä katekismus) 
 95 
  Ráámmát, rippâ,
rukkoos já sivnádâs 40 RÁÁMMÁT Immeel sárnum mijjân Ráámmát lii ristâlij pase kirje. Puáris já Uđđâ testameentâst muštâluvvoo Immeel tavvoin já suu rähisvuođâst puohâi ulmui kuáttá. Siämmáá ko Kristusist meid Rámáttist olmoošlâš já immeellâš láá ovtâstum nubijdis. Rámáttist Immeel jieš sárnu mijjân ulmui kieláin. Immeel säännin Ráámmát totká já keččâlâd mii čäittimáin mii jieččiivuođâ já epiosko. Tot čáittá speeijâl náálá, magareh mij tuođâi lep. Siämmást tot jurgâl kejâstuvâidân Pestei, kote lii porgâm mii peeleest tom, maid mij jiejah ep nahcii. Kristus já suu rähisvuotâ mii kuáttá láá áávus Ráámmát ibbeerdmân. Ko ep pyevti huksiđ elimân jieččân viäštun, te mij kolgâp ain uđđâsist turvâstiđ Immeel sääni lopádâssáid. Ko luuhâp já kuullâp Immeel sääni, te Pase Jieggâ cokkit mijjân uđđâ luáttámuš já ruokkâdvuođâ. 98 Tuu sääni lii lamppu, mii tuásá muu laavhijd, tot lii čuovâ muu määđhist. (Ps. 119:105) Ohtâgin proofeetlâš sääni ij lah puáttám julgâ ulmui táátust, pic ulmuuh láá sárnum Pase Jiegâ joođeettijn tom, mon láá Imelist uážžum. (2. Piät. 1:21) 
 99 
41 RIPP Addâgâsadelem sääni mijjân Riipâst Immeel addel mijjân puoh sudoidân addâgâs. Immeel pákkumij já suu sääni čuovâst karttâp mieđettiđ, et lep rikkom suu vuástá jurduiguin, sanijguin já tavoiguin. Immeel rähisvuotâ addel mijjân ruokkâdvuođâ jieččân sujâlâšvuođâ tuubdâstmân. Pyehtip tubdâstiđ sudoidân Imelân ohtsii immeelpalvâlusâst, persovnlâš riipâst tâi sijvuus rukosist. Paapân tâi nube ristâlâžân pyehtip ripâttâttâđ, ko uámitobdo vääivid ige adde ráávhu. Riipâ vuástáväldee lii čoonnum leđe joskâ tast, mast persovnlâš riipâst lii saahâ. Riipâst kuullum addâgâsadelem já lohđuttâs táhádâs kulá eidu mijjân. Sudopestim säänih láá vissáh, tastko toh láá Immeel lopádâs mield suu jieijâs säänih. Immeel sikko Kristus keežild puoh sudoidân meddâl. Suu iävtuttis ärmittâs piästá mii luovâs já addel mijjân pyeri uámitobdo. 100 Mun tubdâstim tunjin sudoidân, jiem čiehâm paas tavoidân. Mun ettim: “Tubdâstâm sudoidân Hiärán.” Tun adelih addâgâs paas tavoidân, valdih meddâl sudoi nuáđi. (Ps. 32:5) Jeesus posádij sii kuávlun já eeđâi: “Väldiđ Pase Jiegâ. Kiäs tij addelvetteđ suddoid addâgâs, sunjin toh láá addâgâs adelum. Kiäst tij kieldivetteđ addâgâsadelem, sun ij uážu sudoidis addâgâs.” (Joh. 20:22–23) MAID RIPP UÁIVILD? VÁSTÁDÂS: Riipâst láá kyehti uási: vistig tubdâstuvvojeh sudoh, já nubben váldoo ripâtteijest vuástá sudopestim ađai addâgâsadelem, tego tom ciälháččij Immeel jieš. Tom ij uážu ollágin epidiđ, pic kalga nanosávt oskođ, et sudoh láá nuuvt adelum addâgâs almeest, Immeel oovdâst. MAGARIJN SUDDOIN TALLE KALGA RIPÂTTÂTTÂĐ? Imelân kalga tubdâstiđ sujâlâšvuođâ puoh suddoid, meid toid, main ep tieđe. Nuuvt mij porgâp Eeči mii -rukosist. Ripâtteijei mij oppeet kolgâp tubdâstiđ tuše taid suddoid, maid mij tiettip já tubdâp váimustân. MOH SUDDOID TOH LÁÁ? Tuuđhâ jieijâd tile love pákkum vievâst, lijjihpa talle eeči tâi enni, alge tâi nieidâ, iššeed, eemeed tâi palvâleijee: lah-uv skážžáruššâm, lah-uv lamaš epilyetittittee, läški, vaijaa, heeppâdlâš já rijduu, lah-uv sanijguin tâi tavoiguin tovâttâm kiäsnii nievris mielâ, lah-uv suáládâm, lah-uv kuáridâm tâi hyeneeht tipšom aašijd já tovâttâm vaahâg? (Luther Vähä katekismus) ______ 101

 42 RUKKOOS Vááimu sárnum Imeláin Rukkoos lii ulmuu vyehi leđe já eelliđ Immeel muáđui oovdâst. Tot lii siämmáá luándulâš já velttidmettum vuoiŋâlii elimân ko vuoiŋâm lii rummâšân. Immeel uáiná mii ovttuu, já mij pyehtip sárnuđ sunjin já sun mijjân. Rukkoos puáhtá leđe sänittes šuáhkus, uápis rukkoos luuhâm tâi rijjâ sárnum Imelân. Pyehtip ruhâdâllâđ ohtuu, iärásijguin tâi oovtâst ubâ servikuddijn. Mij táttup iše olssân tâi iärásáid já kijttep ožžum skeeŋkâin. Rukkoos lii meid Immeel kunnijâttem, suu puohváldálâšvuođâ tubdâstem já orostem suu totkee já rähisteijee kejâstuv vuálá. Immeel jieš avžut mii ruhâdâllâđ eeđeest já lyettiđ suu išán. Párnážin oppum eehidrukkoos iššeed turvâstiđ Imelân ubâ eellim ääigi. Meid iiđeed- já purrâmâšrukoseh láá argâeellim uccâ immeelpalvâlusah. Peeivi älgidijn mij kijttep Immeel iijâ varjâlusâst já mij pivdep suu sivnádâs jieččân pargoid. Puurâddijn mij kijttep Immeel suu pyerivuođâst. Ehidist mij pivdep addâgâs sudoidân já kyeđđip jieččân já kuomijdân Immeel haaldun. 102 Elleđ koolgâ leđe masten huolâst, pic tuálvuđ ain tom, maid taarbâšvetteđ, Immeel tiätun, ruhâdâlmáin, ánumáin já kijttemáin. Talle Immeel ráávhu, mii mana puoh ibárdâs paijeel, varjâl tii vááimu já jurduid, nuuvt et pisovetteđ Kristusist Jeesusist. (Fil. 4:6–7) Avžuum vuosâsajasávt áánnuđ, ruhâdâllâđ, toollâđ ovdârukosijd já kijtteđ puohâi ulmui peeleest, kunâgâsâi já puohâi vääldituállei peeleest, vâi uážuččijm viettiđ muásálâš já rávhálâš eellim, jyehináál hurskáht já árvulávt. Tággáár rukkoos lii rievtis já mielâsâš Imelân, mii piälušteijei, kote haalijd, et puoh ulmuuh piälustuuččii já šodâččii tubdâđ tuotâvuođâ. (1. Tim. 2:1–4) 103 IIĐEEDRUKKOOS Čyežžildijn iđedist seeŋgâst sivned jieijâd pase riistâmerháin já ceelhi: “Eeji Immeel já Alge já Pase Jiegâ haaldun. Aamen.” Tast maŋa luuvâ jo-uv idduidâd alne tâi čuožžâd oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos. Jis halijdâh, ceelhi vala čuávvoo uccâ rukkoos: “Mun kiijtám tuu, almalâš Iäččám, rähis Algaad Jeesus Kristus pehti, et lah moonnâm iijâ varjâlâm muu puoh vahâgijn já vaarâin. Piivdám tust: varjâl muu meid älgee peeivi suddoost já puoh paast, et muu tavoh já ubâ eellim liččii tuu mielâ miäldásiih. Mun adelâm jieččân, rummâšân, siällun já puoh, tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš finniđ must maggaargin vääldi. Aamen.” Ko lah kenski lávlum vala saalmâ rukosân, ovdâmerkkân lovváád pákkumist, te moonâ ilolâš mieláin paargon. (Luther Vähä katekismus) 104 EEHIDRUKKOOS Ehidist viälláándijn sivned jieijâd pase riistâmerháin já ceelhi: “Eeji Immeel já Alge já Pase Jiegâ haaldun. Aamen.” Tast maŋa luuvâ jo-uv idduidâd alne tâi čuožžâd oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos. Jis halijdâh, ceelhi vala čuávvoo uccâ rukkoos: “Mun kiijtám tuu, almalâš Iäččám, rähis Algaad Jeesus Kristus pehti, et lah onnáá peeivi muu ármulávt varjâlâm. Piivdám tust: adde addâgâs puoh sudoidân, moiguin lam toohâm verivuođâ, já varjâl muu ármulávt puáttee iijâ. Mun adelâm jieččân, rummâšân, siällun já puoh, tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš finniđ must maggaargin vääldi. Aamen.” Talle jotelávt já ilolâš mieláin nohádiđ. (Luther Vähä katekismus) 105 RUKKOOS OVDIL MÁÁLLÁS “Puohâi čalmeh keččih tuu, Hiärrá, já tun adelâh sijjân sii purrâmâš ääigild. Tun lehâstâh kieđâidâd já piemah mielâstumvuođâinâd puohâid, kiäh eellih.” Immeel mielâstumvuotâ meerhâš täst valjaas raavvâd puohháid ellee iälánáid, nuuvt et toh pyehtih ilodiđ tast já leđe puorijn mieláin. Puástu huolâ já änhisvuotâ láá tággáár mielâstumvuođâ iästun. Talle kalga luuhâđ Eeči mii já čuávvoo rukkoos: ”Hiärrá Immeel, almalâš Eeči, sivned mii já täid tuu skeeŋkâid, maid stuorrâ pyerivuođâstâd adelâh mijjân navdâšemnáál, Jeesus Kristus, mii Hiärá pehti. Aamen.” (Luther Vähä katekismus) RUKKOOS PURRÂMŠ MAŊA “Kijtteđ Hiärá, tastko sun lii pyeri, tastko suu ármu piso nuvâhánnáá. Sun addel purrâmâš puohháid, kiäh eellih, káránâs uđâgáid-uv, ko toh suu piälán párguh. Sunjin ij tuhhii hiäppuš vyeimi ige sun mielâstuu almaa juolgij häppilvuotân. Hiärrá mielâstuvá toid, kiäh sust paleh, kiäh pieijih tuoivus suu áármun.” Talle kalga luuhâđ Eeči mii já čuávvoo rukkoos: “Mij kijttep tuu, Hiärrá Immeel já Eeči, puoh šiev tavvoin Jeesus Kristus, mii Hiärá pehti, tuu, kote iäláh já haldâšâh nuvâhánnáá. Aamen.” (Luther Vähä katekismus) 
 106 
 43 HIÄRÁ SIVNÁDÂS Hiärrá sivnedus tii já varjâlus tii.
Hiärrá čuovâdus muáđuidis tijjân já liävus
tijjân ármulâš. Hiärrá jurgâlus muáđuidis
tii piälán já adelus tijjân ráávhu.
Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân.
Aamen. (4. Moos. 6:24–26) Eellip jyehi peeivi Immeel sivnádâs vievâst. Suu pyerivuotâ já ármu pirâstit mii. Hiärrá varjâl mii eellim, veikkâ ep suu rähisvuođâ kiäinuid ain tuubdâgin. Sun addel mijjân siskásii ráávhu, mii suvdá eellim ráigáásvuođâ-uv siste. Immeel sivnádâs torvoost pyehtip ohtii meid jäämmiđ. Ko mij sivnedep kuoimijdân tâi pivdep sivnádâs olssân, te pyehtip lyettiđ toos, et kuulmâohtsâš Immeel jorgeet mii piälán já lii miiguin. Puáđus tii puohâi uássin Hiärá Jeesus Kristus ármu, Immeel rähisvuotâ já Pase Jiegâ ohtâvuotâ! (2. Kor. 13:13) 107 

USÂTTÂH Usâttuvâst čujottuvvoo pitá numerân. Jis pitá moonnân uásist ij lah uuccâmsääni pic ton almottem äšši, lii nummeer kursivistum. Aalmanlavkkim 18 Aamen 24, 33, 42, 43 Addâgâsadelem 5, 6, 22, 24, 30, 35, 37–39, 41, 42 Aldemuš 1, 4, 5, 7–10, 15, 19, 22, 30, 38 Alge (kj. Immeel Alge) Alme 3, 7, 12, 13, 15, 18, 24, 25, 27–29, 32, 33, 38, 41 Almolâšvuotâ 4, 6, 8 Almottâs 1, 11, 12, 26 Anestum 9, 10, 36 Apostollâšvuotâ 21, 37 Atâštâs 31 Avalâšvuotâ (kj. nuvâhánnáávuotâ) Áigápuátu 7, 29; 13 Álttár 37 Ármu 6, 11, 18–20, 22, 27, 28, 30, 32, 34–36, 42, 43; 41 Ármuskeŋkkâ 19, 24 Ármuriäiduh 20, 34 Čääci 34–36 Diakonia (palvâlus) 5, 7, 10, 29 Eeči (Immeel) 12–15, 18, 19, 21, 23, 25–30, 32–34, 36, 41–43 Eeči 4, 6, 11, 25, 30, 41 Eehidrukkoos 42 Eellim 1, 3–6, 8–15, 17–19, 21–29, 31–38, 40 42, 43 Eellimvyehi 29 Ehidâs 20, 34, 37–39 Ekumenia (ohtâvuotâ) 20, 21, 33, 38 Enni 4, 6, 16, 20, 41 Ennustâs 18 Eŋgâl 13, 16, 26, 42 Epidem 28, 29, 39, 41 Epi-immeel 1, 7, 26 Epiosko 22, 39, 40 Epituoivâ 14, 17, 31 Esiväldi 4, 5 Evaŋgelium 20, 21, 24, 37 Heiviittâs 17, 22; 18 Helvit (kj. meid káđuttâs) 18 Historjá 12–14, 16, 21 Hiärrá 1, 2, 15, 18, 21, 28, 33, 37, 43 Hiävuvääldih 15, 17, 18, 28, 31, 32, 35 Huolâttem 4, 13, 25, 29; 7, 20 Hävdidem 17, 18, 23, 36 Iberdem 1, 3, 11, 13, 16, 18, 24, 28, 31, 37, 39, 40, 42; 12 Iiđeedrukkoos 42 Ilo 3, 6, 14, 15, 19, 24, 30, 42 Immeel 1–3, 5, 12–14, 19, 25, 26, 40, 42, 43 Immeel Alge 12, 14, 16–18, 23, 28, 34, 36, 38, 42, 43 Immeel nommâ 2, 16, 26, 28, 34 Immeel pasevuotâ 1–3, 15, 19, 26 Immeel rähisvuotâ 1, 2, 5, 12–15, 24, 27, 30, 40, 41, 43 Immeel sääni 3, 13, 19–21, 26–28, 30, 31, 34, 35, 37, 40, 41 Immeel táttu 1–5, 9–11, 13, 14, 17, 23, 25, 27, 28, 30, 33, 42 Immeel tubdâm 1, 4, 8, 19 Immeel vaje 5, 11, 17 Immeel väldikodde 15, 18, 27, 28, 33, 35 Immeelpalvâlus 3, 37, 41, 42 Jávuttemesvuotâ 3, 41 Jeesus 3, 14–19, 21, 23–26, 28, 30, 35, 37, 38, 41 Vuovnâlâšvuotâ 1, 7, 9, 28, 30, 31, 36, 40 Jiegâ heeđâlm 19 Jieggâ (kj. Pase Jieggâ) Jieggâ (olmooš) 6, 16, 25 Jämimettumvuotâ 23, 38 Jäämmim 7, 14–19, 22–24, 31, 32, 35–38, 43 Kaastâ 20, 21, 26, 34–36, 38 Kaattâm 36; 30, 41 Kađâšvuotâ 9, 31 Katolilâšvuotâ 21 Káđuttâs 14, 18, 35 Keččâlâddâm 25, 31, 40 Kielestem 2, 8; 7 Kierdâm, killám 5, 13–15, 17, 18, 24, 28, 31, 38 Kijttem 2, 12, 13, 26, 29, 37, 38, 42 Kirkko 12, 20, 24, 27, 35, 39 Koččom 19–21, 24, 28, 35, 39 Koddem 5, 10; 7 Kolláás njuolgâdus 8, 10 Konfirmaatio 39 Kristus 14, 15, 17–27, 30, 32–43 Kristus ruumâš 20, 23, 37, 38 Kulâjâšvuotâ 4, 14, 17, 18, 27 Kulluuttem 18, 20, 27, 33 Kunnijâttem 2–4, 6, 8, 15, 26, 33, 42 Kuulmâohtâvuotâ 12, 26, 34, 43 Laahâ 9–11 Leibi 29, 34, 37–39; 42 Litto 34, 36, 37 Lonástâs 17, 18, 35; 12 Loopâ äigi 18, 28, 32; 23, 24 Lopádâs 2, 4, 11, 12, 18, 19, 22, 24, 27–29, 31, 33, 35, 36, 40, 41 Luándu 7, 13 Luomâkodde 12, 13, 27, 29 Lyettim 2, 4, 8, 9, 11, 13, 16, 18, 20, 24, 25, 28–30, 32, 33, 35–37, 39, 40, 42, 43 Maailm 3, 6, 10, 13–15, 17, 20, 21, 24, 27–29, 31–33, 38 Maccâm (Kristus) 18, 23 Máárjá 16, 18, 26 Messias 14 Nommâ 2, 3, 15, 16, 19, 26, 28, 34, 35, 43 Nuvâhánnáávuotâ 14, 38, 24, 27, 33, 35, 36, 38, 42; 13, 17 Näimi-iäránem 6 Näimilitto 6 Näimirikos 6, 7, 10 Ohtâvuotâ 20, 21, 24, 33, 37–38, 42, 43 Ohtsâškodde 4–6, 9, 11 Olmooš 5, 6, 10, 11, 13–18, 26–29, 33, 36, 40, 42 Olmooškodde 7, 14, 16, 17, 35 Olmožin šoddâm 14, 16, 18; 40 Omâdâh 7, 9, 10, 13, 29, 32 Osko 11–16, 18–29, 31, 32, 34–36, 38, 39, 41; 1 Oskolâšvuotâ 4, 19, 22, 37 Oskoldâh 11; 1, 14 Ovdârukkoos 42; 18, 27, 29, 33 Paa 1, 2, 5, 8, 9, 11, 13, 14, 17, 18, 22–24, 27–29, 31, 32, 36, 41, 42 Pajaspajanem 15, 18, 19, 23, 24, 34, 36 Palvâlem 2, 4, 6, 10, 13, 18, 21, 24 Pappâ 34, 41; 20 Pargo 3, 7, 10, 22, 25, 28, 29, 34, 39, 42 Pase Jieggâ 12, 16, 18–21, 24, 25, 27, 33–36, 40–43 Paseh 19, 21, 24, 33, 38 Pasepeivi 3; 18 Pasevuotâ 2, 3, 15, 16, 18–21, 24, 26, 27, 34, 35, 37, 40, 42 Pasottem 19, 22, 24; 12 Pákkum 1–12, 25, 31, 33, 34, 41, 42 Peerâ 6, 11, 13; 4 Pergâlâh 15, 17, 18, 28, 31, 35 Pestee 15, 16, 35, 37, 40 Piirâs 7 Piäluštume 15, 18, 26, 34, 35, 42; 19, 22, 36 Puárádâs 36; 41 Puáris olmooš 36; 8, 22 Puátteevuotâ 7, 18, 23 Puohváldálâš 13, 17, 18, 25, 27, 42 Purrâmâšrukkoos 42 Pyereestvaijeem 4, 5, 7, 11 Pyeri 1, 4, 5, 7–13, 19, 22, 23, 25–31, 34, 39, 41–43 Päikki 9, 13, 29; 4, 6 Pärnikaastâ 35 Ráámmát 3, 18, 31, 37, 40 Ráávhu 15, 19, 21, 29–31, 33, 38, 41–43 Riistâmerkkâ 42 Rijjâvuotâ 8, 14, 15, 17, 18, 30, 32, 35 Rippâ 41; 22, 30, 36 Rippâškovlâ 39 Ristâ 17, 38; 18 Ristâlâš 18, 20–22, 28, 31, 32, 37, 39–41; 35 Ristvaanhim 35 Rukkoos 2, 3, 18, 21, 25–33, 35, 37, 41, 42 Ruttâ 1, 7, 29 Ruumâš 3, 13, 20, 21, 23, 24, 29, 32 36–39, 42 Rähisvuođâ pákkum 5; 1, 10, 15 Rähisvuotâ 1–15, 19–22, 24, 27, 30, 36, 38, 40, 41, 43 Sakrament 21, 34–39; 20 Sáttán 15, 31, 32 Seksuaallâšvuotâ 6 Servikodde 20, 21, 37, 39, 42 Sivnádâs 3, 35, 37, 42, 43 Sivnedeijee 8, 12, 13, 25 Sivnedem 1, 3, 5–8, 10, 12, 13, 21, 24, 25, 33; 23, 27, 29 Siälu 1, 13, 16, 22, 23, 32, 42 Skeŋkkâ 1, 4, 5, 7, 12–15, 19, 24, 25, 29, 35, 38, 42 Suáládem 7, 10, 41; 9 Suáti 4, 5 Suddo 9, 14, 15, 17–20, 22, 24, 26, 30, 31, 34–39, 41, 42 Sudopestim (kj. rippâ) Sudotubdâstâs (kj. rippâ) Sujâlâšvuotâ 8, 30, 35, 41 Suojâlem 4–10, 13, 31, 32 Syeligâsvuotâ 9, 12, 37 Sääni (kj. Immeel sääni) Šladârdem 8 Šoddâdem 4, 6 Tavoh 1, 4–13, 16, 19, 20, 22, 23, 26, 27, 30, 34–37, 40–42 Tieđâ 13 Tuáivu 1, 14, 21, 23, 26, 35, 36, 42 Tuámu 5, 14, 17, 18, 23, 33, 35, 39 Tubdâstem 2, 11, 12, 15, 22, 25, 28, 30, 33, 36, 39, 41, 42 Tuonâ väldikodde 17 Tuotâvuotâ 8, 13, 18, 24, 42 Turvâstem 1, 11–13, 19, 22, 30, 33, 36, 39, 40, 42: 23 Uámitobdo 34, 36, 41 Uđđâ olmooš 36; 8, 19, 22 Uđđâsistšoddâm 35; 19, 22, 36 Uhre 17, 38 Vaanhimeh 4, 35 Vanhurskes 18, 22, 27, 35, 36; 19 Váimu 1, 9, 11, 12, 15, 19, 26, 27, 30, 33, 36, 39, 41, 42 Viini 34, 37, 38 Virge (kirho) 20, 34, 41 Vorrâ 17, 18, 37–39 Vuárnum 2 Vuoigâlâšvuotâ 13, 18; 4, 5, 8, 9, 33 Vuoiŋâlâš eellim 38, 42 Vuoiŋâstempeivi 3 Vuolgâttâs 14, 19, 21, 27, 34; 20 Vuossâmuš 1, 3, 7, 8, 10, 11, 21, 27, 31 Väldi 1, 4, 9, 13–15, 17, 18, 25, 27, 31–33, 35, 42 Väldikodde (kj. Immeel väldikodde) Ärbisuddo 15, 19, 22, 35 Äššitobdee (kj. ristâlâš) Ovdâsaahâ Säämi párnáikulttuurkuávdáš já nuorâilävdikodde-haahâ ornijn ive 2009 čäällimkišto párnáid já nuoráid aartâst “Muu Säämi ive 2030”. Párnááh já nuorah kolgii čäälliđ uáinuidis tâi tuoivuidis puátteevuođâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih kyevtlov ive keččin. Maggaar tiileest sämmiliih eellih, já maid sij pargeh ive 2030. Čallui stijlâšlaajâ lâi rijjâ já čäällimkiišton uážui uásálistiđ sämi- já suomâkielâlij tevstâiguin. Muu Säämi ive 2030 / Muu Sápmi ee´jjest 2030 / Mu Sápmi jagis 2030 / Minun Sápmi vuonna 2030 -kiirján láá čuákkejum čäällimkiišton puáttám párnái já nuorâi čalluuh. Čälleeh láá 11–15 -ihásiih sämipárnááh já nuorah. Kirjeest čalluuh láá sätioornigist – iä pyeremusoornigist. Čäällimkiišton pottii teevstah puohâi Suomâst sarnum sämikielâiguin (aanaarsämi-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ) já suomâkielân. Puoh teevstah almostittojeh oovtâ sämikielân já suomâkielân. Jyehi čallust čiälgá, mii lii ton algâalgâlâš kielâ já mon kielân tot lii jurgâlum. Magarin talle párnááh uáinih sämikulttuur puátteevuođâ? Almolávt juurdâštijn čalluuh láá tuoivâliih, ive 2030 Säämi iälá já vaja pyereest. Suomâst sárnuh ain-uv kulmâ sämikielâ já sämikielâi sárnoi meeri lii stuárrum. Sämikulttuur lii pastam västidiđ ohtsâškodálij nubástusâi puáhtám hástusáid. Čalluin tiättojeh meiddei toh uhkekoveh, moh sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâst oroččii lemin. Uhkeh láá eres lasseen šoŋŋâdâhnubástus, kielâi jäämmim já tuáriskuávlui jaskodem. Ovdâmerkkân aanaar- já nuorttâsämikielâlijn teevstâin spejâlist onnáá peeivi sämikielâlâš oppâmateriaalâi já media vänivuotâ, moos párnááh väättih nubástus. Säämi párnáikulttuurkuávdáš almostit párnái já nuorâi teevstâid jyehimnáál čälleid, sämipárnáid já nuoráid, já toid oovtâstpargopeelijd, kiäh pargeh párnái já nuorâi ašijguin. Halijdâm kijtteđ puohâid čälleid! Tuáivumield taat olgosadaldâh iššeed jieijâs uásild merideijeid tiäđuštiđ tuoivuidâd já huolâidâd já uážžuvetteđ máhđulâšvuođâ huksiđ jieijâd nálásii Säämi. Säämi párnáikulttuurkuávdáš lii finnim kiirján teddilemtorjuu FILI – Suomâ kirjálâšvuođâ tieđettemkuávdáást. 8.10.2010 Anarist Saara Alakorva Vs. tooimâstivrejeijee Säämi párnáikulttuurkuávdáš Sämitigge Tyehisiijđo teevstah: Muu Säämi ive 2030 / Muu Sápmi ee´jjest 2030 / Mu Sápmi jagis 2030 / Minun Sápmi vuonna 2030 -kiirján láá čuákkejum siämmáánommâsii čäällimkiišton uásálistám párnái já nuorâi teevstah. Čalluin párnááh já nuorah oovdânpyehtih uáinuidis tâi tuoivuidis puátteevuodâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih 20 ive keččin. Kirjeest puoh teevstah láá oovtâ Suomâst sarnum sämikielâin (aanaar-, nuorttâ-, já tavesämikielâ) já suomâkielân. Laiđiittâs Koskâääigi räi sämmiliih korruu kárvuidis čeevđist. Káárvui maalijd meridii kuhes ääigi amnâseh já tile. Nisonij já almai máccuheh nuávdittii siämmáá vuáđumaali, iäge káárvuin lamaš meendugin stuorrâ kuávlulâš iäruh. 1300-lovo rääjist láá sämmiliih tievâsmittám jieijâs pyevtittem amnâsijd pyehtimkálvuiguin, jieškote-uvlágán kággáiguin, metallijguin já cimccâhijguin. Pyehtimmateriaaleh lassaanškuottii kuuloold, vistig juhlekárvudâtmist. 1800-lohon puáđidijn sämmilij káárvui amnâseh lijjii jo vuáhádum tááláá hámásâžžân. Merhâšitteemus nubástus ovdii iähtun lâi čeevđi kiävtu kiäppánem, mon sajan pottii eres materiaaleh. 1800-lovvoost Ucjuv pappân toimâm Jacob Fellman mield sämmiliih kevttii tälviv peeskâ já kággást koorrum sämimááccuh. Juhlepeeskah hervejuvvojii läđđein já ollâ siäpulâs njálmádittui čevđijn. Peeskâ alne, ärdeid já niehi lieggiimin, almaah kevttii kuobžâčeevđist koorrum čevenäävdi. Nisoneh oppeet kevttii läđđest koorrum syeje (rááhá), mii lâi kiddejum padijguin čiäppát pirrâ já alemân. 1900-lovo aalgâ sämmilij káárvui ovdánmân kuulâi kuávlulij iärui lasanem já mááccuhmaalih ovdánškuottii eenâb já eenâb jieijâs kuávlun. Rääjih mááccuhkuávlui kooskâ lijjii kuittâg vala epičielgâseh já uđđâ ääših váldojii siämmáá náálá puohháid mááccuhmallijd ko meid njuolgist ránnjáaalmugijn já eres sämmilâšjuávhuin. Sämimááccuh ovdánmân já nubástussáid vaikuttii maaŋgâlágáneh ääših. Mááccuh materiaal valjiimân vaikuttij eenâb tot, maggaar kággá kuávlust finnij, ko veikkâba kuárroo mielâstume. Ovdâmerkkân nissoon argâmááccuh materiaalân puovtij leđe käägis, mast láá sárgáh. Materiaal háárán ulmuuh šeštii já puáris máccuhjn korruu távjá uđđâ pihtâsijd ovdâmerkkân párnáid. Nubbe maailmsuáti já Säämi suáđi evakkoäigi vaikuttii eromâšávt nuorttiipele sämmilij kárvudâtmân. Evakkon vyelgidijn masa puohâin sämmilijn lijjii mieldi tuše toh tävireh maid voijii kyeddiđ já sämikáárvuh, moh lijjii pajalist. Evakkotäälvi ääigi maaŋgâi sämmilij káárvuh hilppánii, mut amnâseh uđđâ kárvoid tâi ubâ niävuhkin toi kuárumân iä lamaš finniimist. Maaŋgah sämmiliih kevttii-uv evakkotäälvi ääigi vuossâmuu keerdi lädikáárvuid. Evakkotäälvi maŋa lädikáárvui kevttim jotkui uásild ton-uv keežild, et materiaaleh ärbivuáválij pihtâsij rähtimân iä lamaš finniimist. Iänuduv kuávlu sämmiliihkis lijjii evakost Ruotâ Säämist, uásild sämikuávlust, já nuuvt evakkoääigi vaikuttâs sii kárvudâtmân lâi ucce. Säämi puáldim mield masa puoh tuáiján kullee pargoniävuh-uv lijjii tuššâm, tegu iänááš uási puáris pihtâsijn-uv. Suáđi maŋa mááccuhtarbâšij finnim lâi heeitug, veikkâ maŋgâsijn lâi-uv máhđulâšvuotâ ávhástâllâđ Taažâ kävppiohtâvuođâiguin, main eres lasseen läđđee lâi pyerebeht finniimist. Škovlâ já asâttâhlájádâs vaikuttii eromâšávt säminuorâi kárvudâtmân. Škovlâlaavâi nubástusâi mield ive 1946 meid tuáriskuávlui párnááh jođettuvvojii oppâkenigâsvuođâ pirrâdâhân. Tave-Suomâ hyenes jotteemohtâvuođâi keežild iänááš uási taam aheluoka sämmilijn viettii aainâs-uv uási ivveest asâttuvâin. Asâttâh- já škovlâmailmist suomâkielâ já syemmilâš kulttuur lijjii nanosávt uáinusist já párnáid máttááttui tuše syemmilâš tyejiärbivyehi. Návt maŋgâsijn luándulâš ohtâvuotâ sämikulttuur tyejiärbivuáhán potkânij iäge tyejitááiđuid kiergânâm tâi ovttuu iä ubâ halijdâmgin oppâđ já sämipárnááh já -nuorah viäránii jieijâs kulttuurist já mááccuhärbivyevist. Viäránem lâi eromâš koorâs nuorttâsämmilij já aanaarsämmilij koskâvuođâst. 1970-lovvoost aalgij sämikulttuur uáinusânpuáttim já nuorah, škovliittâttâm sämmiliih algii vaattâđ eenâb já eenâb vuoigâdvuođâid olssis, jieijâs kielân já jieijâs kulttuurân. Sämimáccuhist lâi tehálâš rooli pajaneijee sämmilâšidentiteet hámášuumeest já máccuháin halijdui tiäđulávt pyehtiđ uáinusân jieijâs identiteet já kulttuur já toin halijdui iäruttuđ väldikulttuurist. Sämikulttuur moránem ohtân puátusijn lâi tyejiseervi Sápmelaš Duodjárat ry vuáđudem ive 1975. Seervi ohtân ulmen lâi ovdediđ masa jo lappuumin lamaš säämi tyejitááiđu. Pargo várás vuáđuduvvojii tyejikonsulent já tyejirävvejeijei tooimah já servi ornij tyejikuursâid jieškote-uv päikkikuudijn. Eromâšávt sämimáccuhij kuárrumkuursah lijjii pivnoheh. Ko servi algâttij puvdâtooimâ Anarist ive 1997 te tyejimateriaal finnim puáránij. Puuvdâst puáhtá uástiđ meiddei sämituájárij tuoijum tuojijd, máccuhid já mááccuhoosijd. Taat lii helppim toi sämmilij kárvudâttâm, kiäin ij lah lamaš máhđulâšvuotâ oppâđ jieš kuárruđ máccuhijdis. Tááláá ääigi sämimááccuh kiävttoo hejâ- já rippâjuhlij juhlepihtâs lasseen meiddei eres-uv tábáhtusâin, sierâlágán konfereensâin já čuákkimijn, main uálmuuh láá oovdâstmin sämmilâšvuođâ. Mááccuh uđđâ kevttimpirrâsin láá šoddâm sierâlágáneh sämijuhleh, markkâneh já taaidâtábáhtusah. Erâomâšávt Sämitige ihásávt ornim sämipárnái já -nuorâi taaidâtábáhtusâst lii lamaš tehálâš rooli párnái já nuorâi mááccuhkevttim iäláskitmist. Sämimáccuhist lii merhâšittee sajattâh säämi siärvusist. 2000-lovo sämmilij argâkárvudâttâm ij ennustkin spiekâst syemmilij kárvudâtmist. Mut uárjieennâm kaarvui lasseen masa jyehi sämmiliist kávnoo meiddei sämimááccuh, moos sun čiŋâdât tehálâš tilálâšvuođáid. Muččâdávt koorrum já veeppum máccuháin sämmilâš kunnijât nuuvt jieijâs kulttuur ko tilálâšvuođâ-uv, moos lii uásálistmin. Sämimáccuhist sämmilâš oovdâst jieijâs suuvâ, jieijâs kuávlu já jieijâs aalmug. Anarâšah Kove Anarâškielâ seervi 20-ivejuhlleest ive 2006.    Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten."   Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn, tave- já nuorttâsämmilijn, veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid. Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ, aassâmkuávlu, suhâtiäđulâšvuotâ já káárvuh.   Kielâ Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ.   Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm. Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš. Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin.     Oovtlágánvuođah      suomâkielâ anarâškielâ tavesämikielâ nuorttâsämikielâ kala kyeli guolli kue'll äiti enni eadni jeä'n'n poro puásui boazu puä33   









   









   









   









         Iäruh        suomâkielâ anarâškielâ tavesämikielâ nuorttâsämikielâ ilves iilvâs albbas riiss kissa kissá bussá kaass ohi lappâd meattá rääi     Aalmug já kielâsárnooh Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb.   Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna.   Škovlim Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976. Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986. Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst. Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân.   Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá.   Kirjálâšvuotâ Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on Books for Young People).     Anarâškielâ servi Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin. Anarâškielâ seervi vuáđudem anarâškielâ Kielâpiervâl algâttij tooimâs 1997. Ton uáivilin lii vuáháduttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ. Kielâpiervâl jottáám párnááh láá taan räi 38. Kielâpiervâltooimâ áánsust puovtij Aanaar vyelitääsist algâttiđ máttááttâs anarâškielân.   Anarâškielâ servi lii almostittám aalgâ rääjist Anarâš-loostâ, mii ruttâvänivuođâ keežild puáhtá almostuđ tuše kulmii ivveest. Lostâ viggá älkkeht luvâttettee kielâ já mielâkiddiivâš aartâi iššijn luptiđ mielâkiddiivâšvuođâ anarâškielâ kevttimân. Uási loostâ numerijn almostuvá kalenterân.   Anarâškielân aalgij 2007 almostuđ meiddei uđâslostâ Kierâš, mii almostuvá ohtii ohhoost sehe šleđgâlâš häämist et pävirversion.   Sajattâh lahâaasâtmist já haldâttuvâst Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást.   Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh.   Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin.   Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ "riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ".   Kielâ siäilu Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni. Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ. Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis. Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo.   Tekstâ: Matti Morottaja Koveh: Ilmari Mattus   Liiŋkah: Sämimuseo Siijdâ almostittem Anarâšah Anarâškielâ servi   VALDÂTTÂLLÂMSIJĐO Almostittee Meccihaldâttâs Almostittemäigi 2007 Tooimânadeleijee Meccihaldâttâs Tuhhiittempeivimeeri Luáttámušlâšvuotâ Almolâš Diaarinummeer Suojâlemkuálutijppâ/
Suojâlemohjelm Meccikuávlu, jeegijsuojâlemkuávlu Kuávlu nommâ Kaalduáivi meccikuávlu já Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu Natura 2000-kuávlu nommâ já koodi Kaalduáivi FI1302002 Kuávluohtâdâh Laapi Luándupalvâlusah Rähtee(h) Meccihaldâttâs Almostittem nommâ Kaalduáivi meccikuávlu já Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu hoittám- já kevttimvuávám Čuákánkiäsu Meccikuávlulaavâ (62/1991) kenigittem keežild lii Meccihaldâttâs ráhtám Kaalduáivi meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám, mon viggâmužžân lii kuávlu mecciluándu siäiluttem, luánduiäláttâsâi já sämikulttuur turvim sehe luándu maaŋgâpiälásii kevttim já ton iävtui ovdedem. Oovtâst Kaalduáivi meccikuávlu hoittám- já kevttimvuáváámáin lii rahtum meccikuávlun rájášuvvee Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu hoittám- já kevttimvuávám. Vuávám šadda nuuvt, et ovdil eidusii oovdânpyehtim muštâluvvojeh uáinihávt arttâpirrâs tuávááš já vuolgâsajeh. Taah ääših láá muštâlum kuávlun rahtum vuáđučielgiittâsâst. Vuávám ulmeh já tooimah kyeskih nuuvt meccikuávlu ko jeegijsuojâlemkuávlu-uv, jis nubenáál ij sierâ mainâšuu. Meccikuávlu já jeegijsuojâlemkuávlu hoittám já kevttim čuávumân iävtuttuvvoo pissoo miärádâsâi sajan pissoo proosees. Taat uáivild tom, et vuávám kalga tärhistiđ 10–15 ive kooskâi tâi tävjibeht-uv já taat tärhistem kalga tábáhtuđ uásálistee vuávám prinsiippáin. Kuittâg vuávám váldulinjááh – tegu ovdâmerkkân stielâsistem já toos vuáđuduvvee eennâmkevttim stivrim – lii uáivildum nuuvt pisovâš miärádâssân ko máhđulâš. Vuávám vuáđuduvá lavváid já asâttâssáid, kuávlu luándu já kevttim vuáđučielgiittâssáid, meccijotemáid, Meccihaldâttâs pargojuávhu kuávlu hoittáámist čoggâšum vuáttámâššáid, tiäđoid já tolebáid meccikuávloid rahtum hoittám- já kevttimvuáváámáid, čanosjuávhui oovdânpuáhtám uáinoid sehe páihálij ulmui já vandârdeijei adelem macâttâsân. Kaalduáivi meccikuávlu lii Suomâ kyehtnubálovveest meccikuávlust vijđásumos. Ton vijđodâh lii suullân 295 000 hehtaarid. Kaalduáivi meccikuávlu siisâ cähhee Suomâ stuárráámuu jeegijsuojâlemkuávlu vijđodâh lii 52 270 hehtaarid. Oovtâst taah kyehti kuávlu Taažâ piälásij kuávluiguin hämmejeh suullân miljovnpele hehtaar luodâttis oleslâšvuođâ. Mecci- já jeegijsuojâlemkuávlu kuleh ollásávt sämikuávlun já toh láá meiddei lohtum Natura 2000 -suojâlemviärmádâhân. Kaalduáivi meccikuávlu (FI 1302002) -nommâsâš Naturakuávlu šadda Kaalduáivi meccikuávlust, mast olášuttemvyehin lii meccikuávlulaahâ, Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlust, mast olášuttemvyehin lii luándusuojâlemlaahâ sehe Tuurupuolžâ kuávlust, mii kulá puolžâisuojâlemohjelmân, olášuttemvyehin lii eennâmamnâslááhâ. Kuávlu kulá Natura 2000 -suojâlemviärmáduv alpiinsii stielâsân. Euroop Union komissio tuhhiittij kuávlu lopâlávt EU suojâlemviärmádâhân luándudirektiiv vuáđuld 22.12.2003. Kuávlu lii luánduiäláttâsâi pargeid já päikkikodáláid tehálâš puásuituálu-, miäcástem-, kuálástem-, luommim- já virkosmittemkuávlu. Kuávlust kuáđutteh poccuidis Kaalduáivi, Njiävđám já Mudusjäävri palgâseh. Uási kuávlust kulá nuorttâlâškuávlun. Olgopäikkikodálijn astoääigijottein joteh kuávlust keessiv jiešráđáliih vandârdeijeeh já kyelipivdeeh. Kuávlu tavenuorttii uásist lii Čevetjäävri–Puálmágjäävri vandârdempäälgis, Anarâšpäälgis já Sämipäälgis. Tälviv kuávlui čoođâ mannee moottorkiälkkárađeh pyehtih čoođâjotteid kuávloid. Kuávlust láá kuttâ Meccihaldâttâs aitârdem ävđintuve já nelji Villi Pohjola láigutuve. Čoovdâsäänih Eres tiäđuh Vuávám lii čáállám Elina Stolt Rááiđu nommâ já nummeer Meccihaldâttâs luándusuojâlemalmostitmeh. Ráiđu C 000 ISSN 1796-2943 ISBN (njoođđum) ISBN (pdf) 952- 952- Sijđomeeri 00 s. Kielâ suomâkielâ Kuástideijee Meccihaldâttâs Teddilemsaje Jyehhee Meccihaldâttâs, luándupalvâlusah Hadde RAAV KOČČOMKENIGÂSVUOĐÂLÂŽÂN Luuvâ taam reeivâst tunjin vuolgâttum čuávvoo tieđettemmateriaal: - taam ravvuu, mast čielgih puoh tehálumosiih ääših - koččomkulluuttâs, mast čiälgá tuu koččompeivi čohčuv - Varusmies 2008-kirjááš, mast láá almos tiäđuh palvâlusâst Vääldi ohtâvuođâ kieldâd/ kaavpugâd škovlâtiervâsvuođâtipšoi tâi njuolgist tiervâsvuođâkuávdážân: - jis lah oopâ jotemin jieijâd päikkikoddeest, tiiláá ääigi škovlâtiervâsvuođâtipšoost - jis lah oopâ jotemin olgopäikkikoddeest, tiiláá ääigi njuolgist aassâmkieldâd tiervâsvuođâkuávdáást - jis jieh lah oopâ jotemin, tiiláá ääigi njuolgist aassâmkieldâd tiervâsvuođâkuávdáást - tiervâsvuođâtarkkuumist kalga eelliđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš, kuittâg majemustáá vyesimáánu loopâ räi (31.5.) - ääigi väärriddijn muštâl, et saahâ lii tarkkuumist koččomij várás - nuávdid väridum vuástáväldimääigi (jis iästu puátá, maasâdkeesi väridum ääigi) - ääigild toohum tiervâsvuođâtarkkum lii nuuvtá, mut jotkâtutkâmušâid spesiaaltuáhtárist iä piäluštâsvyeimih sajanmäävsi - tiervâsvuođâkuávdáš vuolgât pápárijdâd kuávlutoimâttâhân kesimáánu loopâst Teevdi já vuáláčääli: - Koijâdâllâmluámáttâh palvâlus já tiervâsvuođâtile tutkâm várás - luámáttâh kalga leđe huolâlávt tevdum já jieijâd mieldi, ko moonâh tiervâsvuođâtarkkuumân, já tot vuogâttuvvoo tobbeen tiervâsvuođâtarkkumtuođâštus mieldi kuávlutoimâttâhân Vääldi fáárun tiervâsvuođâtarkkuumân: - puácuvuođâtáhádâskorttâ, sehe nuorâkeerdi tiervâsvuođâtuođâštus, mon lah finnim 9-luokast, sehe eres tiervâsvuođâ kyeskee ciälkkámušâid, moh pyehtih vaikuttiđ jieijâd palvâlustohálâšvuotân (spesiaaltuáhtárciälkkámušah ye.) - tevdum Koijâdâllâmluámáttâh palvâlus já tiervâsvuođâtile tutkâm várás - Tiervâsvuođâtarkkumluámáttâh - máhđuliih čalmelaasah já toid kullee huolâttâskorttâ - sehe rahttât adeliđ kužžâčáittus - ele keevti tiervâsvuođâtarkkuumist čiähuliinssâid ČOOVČ 2008 KOČČOMTILÁLŠVUOT Koččompeivi lii laahân vuáđuduvvee págulâš kenigâsvuotâ, moos kalga puáttiđ. Keejâ kulluuttâsâst jieijâd koččompeeivi. Jis tiervâsvuođâtarkkum lii monnii suujâst pááccâm tovâhánnáá, hoittáá ääši oornigân tiervâsvuođâkuávdáást ovdil koččomij já pyevti tuođâštus mieldi. Koččomtilálâšvuođâst meriduvvoo: 1. palvâlustohálâšvuotâ (vuáđuduvá tuáhtártuođâštusân) já čuávdoo 2. palvâluspäikki sehe 3. palvâlusânlavkkimpeivi. Tuáhtárciälkkámuš tarbâšuvvoo ain, veikkâ jieh liččiigin vyelgimin suátipalvâlusân. Jis puáđáh koččomáid eres sajan ko päikkikoddásâd: Almoot ääšist 15.8. räi Paje-Laapi Kuávlutoimâttâhân p: (016) 181 5063. Mudoi ep tieđe väldiđ äššipápárijdâd fáárun nube päikkikoodán. Koččomáid kalga puáttiđ persovnlávt, jis tot ij reiváin maasâdkessuu: Kuávlutoimâttâh almoot reiváin koččomij maasâdkesimist toid, kiäid tuáhtártuođâštus addel toos suujâ (tuše ollásávt čielgâ tábáhtusah). Jis almottâs ij puáđi, kalga puáttiđ koččomáid. Tain, kiäin lii miinii págutteijee suijâ iästun, kalga leđe koččomtilálâšvuođâst äššialmai tâi äššivyeijimväldikirje. Koččomašijdis hoittááhánnáá kuáđđâm almast adeluvvoo uuccâmkulluuttâs poolisân koččomij maŋa. Palvâlus sirdem: Vääldi oppâpäikkikodestâd koččomáid fáárun tuođâštus oopâi jotemist já pyevti tom koččomáid, jis oopah juátkojeh vala ive 2010 maŋa. Palvâlusân vyelgimäigi: Ive 1990 šoddâm eidusâš palvâlusânlavkkimihe lii 2010 já váldu-uási palvâlusânlavkkimuási lii uđđâivemáánu. Koččomijn tiävdojeh kuittâg 1989 šoddâm rijjâ pááccâm ive 2009 uđđâivemáánu já syeinimáánu loppâsajeh. Opâidis iäskán 2010 čoovčâ maŋa lopâtteijeid tâi tast ovdâskulij juátkeid lii väridum palvâlus- lavkkimihe 2011. Tärhis palvâlusânlavkkimiveh láá Varusmies 2008 -kirjáást. Palvâluspääihih: Paje-Laapi Kuávlutoimâttâh kalga meridiđ kuávlustis ässeid palvâlusân čoovčâ koččomijn čuávvoo paihijd: - Jääkäriprikaati (JPR) Suáđigil (váldu-uási) - Lapin Rajavartiosto (LR) Avveel - Lapin Ilmatorjuntarykmentti (LAPITR) Ruávinjargâ - Lapin Lennosto (LAPLSTO) Ruávinjargâ Paajaapiäláin paaihijn tuáimih oholoopâi ääigi merikoskâsiih luámufievridmeh päikkikuddijd já maasâd. Palvâlussaje já -vyelgimäigi meriduvvoo koččomsaajeest, koččomlävdikodde viggá väldiđ vuotân tuoivuidâd nuuvt pyereest ko máhđulâš. Spesiaaljuávhoid já kiärgusjuávhoid pyehtih ucâluđ uuccâmiävtuid tevdeeh. Ucâlum tábáhtuvá koččomij maŋa jiešráđálávt. Visásmitmân meridep värisaje moosnii Laapi palvâlussajan. Uuccâmpápárijd já lasetiäđuid finnee interneetist já koččomsaajeest. Palvâlussääigi kukkodâh já škovlimsyergi: Palvâlussääigi kukkodâh já škovliittâs, mon finniih, čuávdoo palvâlussaajeest (ij koččomijn) jieijâd haalu, motivaatio já miännástume vuáđuld. Lasetiäđuh: Paje-Laapi Kuávlutoimâttâh Jotteemčujottâs: Kasarmintie 94 PL 5 Áávus Vu - Vá 08.00 - 16.00 99 601 Suáđigil Puhelin: (016) 181 5063, faksi: (016) 181 5079, Šleđgâpostâ: ylapaltsto@mil.fi Piäluštâsvuoimij päikkisiijđoh interneetist: www.mil.fi Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávám álgá Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii meridâm algâttiđ sämikielâ iäláskittemohjelm vuávámn. Ministeriö lii asâttâm sämikielâ iäláskittemohjelm rähtee stivrimjuávhu já pargojuávhu. Aalgâ puohâid kulmâ sämikielâ já ubâ eennâm kyeskee iäláskittemohjelm jotonpiejâmân toovâi sämitigge. Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân. Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân. Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon: – árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já – rähtiđ iävtuttâs olesváldálii já kuhesáigásii sämikielâ iäláskittemohjelmân. Iäláskittemohjelm kalga toollâđ siste iävtuttâsâsid, moh kyeskih sämikielâi tutkâm já kielâhuolâttâs, sämikielâ máttááttâs já sämikielâlâš škovlim, sämikielâlâš kulttuur tuárjum, sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltooimâ sehe eres tagarijd ohtsâškodde-eellim uásisuorgijd, main nanoduvvoo sämmilij vuoigâdvuotâ tuođâlávt aitârdiđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris väldikodálávt. Pargojuávkku kalga väldiđ vuotân sämikielâi tile já ovdánem meid eres-uv Tave-enâmijn. Haavâ stivrimjuávhu saavâjođetteijen tuáimá pajejođetteijee Sakari Karjalainen máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Katri Santtila máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Olgoašijčällee Suvikki Silvennoinen olgoašijministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, pajetärhisteijee Panu Artemjeff sisašijministeriöst, fiinaansčällee Annika Klimenko ruttâministeriöst, ráđádellee virgealmai Hillevi Lönn pargo- já iäláttâsministeriöst, ráđádellee virgealmai Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, jođetteijee Jorma Kauppinen Máttááttâshaldâttâsâst, värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sämitiggeest (tavesämikielâ), värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi sämitiggeest (nuorttâsämikielâ), rehtor Yrjö Musta sämitiggeest (aanaarsämikielâ), ollâopâttuvlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttuvâst (Giellagas –instituut), Martti Laiti City Sámit ry:st, uásáduvjođetteijee Kimmo Granqvist Päikkeennâm kielâi tutkâmkuávdáást, spesiaaläššitobdee Kurt Torsell Suomâ Kieldâlittoost sehe pajeäššialmai Antti Arjava Suomâ Kulttuurruttâráájust. Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst. Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. Pargo- já stivrimjuávhu toimâpaje nohá ive 2011 loopâst. HÁSTUSIN OLGOŠTEM TUBDÂM - ravvim já mättim kuávlulâš palvâlemsoojijd Virgeomâhááh já palvâlusâi fálleeh iä ovttuu tuubdâ olgošteijee jiešnaalijd jieijâs tooimâst tâi palvâlusâin. Olgooštmist pyehtih leđe čuávumusah, veikkâ tot ij liččiigin tátulávt tábáhtum. Motomin meiddei olgoštem čuásáttâhkin ij táátu tubdâđ mast hyenes kohtâlem puátá. Váldálâš haalijd lasettiđ tiäđu vuoigâdvuođâin já adeliđ jieškote-uv tuáimeid evvisijd ovdediđ jieijâs tooimâ olgoošthánnáávuođá já oovtviärdásâšvuođâ. Negatiivlâš tile uáinoo tääl čielgâsávt almolâš savâstâlmist. Taat tiättoo meiddei ucceeblohováldálii toimâttuvâst lasaneijee ohtâvuođâväldimij meerrin. Ive 2009 ohtâvuođâväldimeh lasanii kuálmádâssáin. Peeli ohtâvuođâväldimijn lohtâsij olgooštmân tâi eres epiášálâš kohtâlmân. Maajeeldkietân tarvanem ovtâskâs olgoštemtábáhtussáid lii hästee já kocceemproosees alnestis lii muálkkáá. Ovtâskâstábáhtussáid puáhtá uuccâđ čuávdus ovdâmerkkân olgoštemlävdikoddeest já ucâmáin puárádâs kerivij pehti. Čáittus finnim lii kuittâg távjá vaigâd. Pehtilub ličij tarvaniđ olgošteijee ráhtusáid, moh láá ohtsâškode sierâlágán palvâlusvuáháduvâin já palvâlusfällei koskâvuođâst. Ucceeblohováldálâš viggá vijđediđ tooimâs vaikuttemvuođâ já piejâi joton ive 2009 loopâst keččâlâddâm Tuurkust, Tamperest já Kotkaast. Havváin, mon EU ruttâd, keččâlâddojeh jieškote-uvlágán ravvimpalvâlusâi maalih já láččoo vuáđu ubâ väldikode luávdee olgoštem vuástásii ravvim orniimân. Olgâštem muuneeldestim tááhust lii tehálâš, et virgeomâhááh já palvâlusfälleeh ovdedeh toimâidis oovtviärdásâžžân já pasteh tarvaniđ meid olgošteijee tooimân. Oovtviärdásâšvuođâvuávám lii ohtâ šiev tyejiniävvu oovtviärdásâšvuođâ oovdedmist. Ucceeblohováldálâš almostit onne ihemuštâlus 2009. Muštâlus almostittoo suomâ-, ruotâ-, eŋgâlâs- já sämikielân já tot lii luuhâmnáálá váldálii nettisiijđin www.ofm.fi. Lasetiäđuh: Vt. toimâttâhhovdâ, ucceeblohováldálii sajasâš, Pirjo Kruskopf, p. 071 878 8663, EU-haavâst proojeektkoordinaattor Päivi Okuogume, p. 071 878 8669. Ohtâ virgepiivtâs, maŋgâ jieškote-uvlágán syemmilii – oovtviärdásâšvuođâäšši varusalmaid Oovtviärdásâšvuotâ já täsiárvu suátipalvâlusâst Tuáváážij peeleest sierâlágánij varusalmai oovtviärdásâšvuođâst já täsiáárvust lii saahâ nomâlâssân tast, et juáhážân torvejuvvojeh siämmáálágáneh máhđulâšvuođah toohâđ valjiimijd, ovdániđ palvâlusâst já šoddâđ palhâšuđ tast. Taat uáivild ovdâmerkkân jieškote-uv juávhoid kullee ulmui vuoigâdvuođâlijd máhđulâšvuođâid ovdánid jieijâs syergist já pesâmist sierânâskovliittâsân. Piäluštâsvuomij viggâmuššân lii tuárjuđ eettisijn já eellimuáinulijn aašijn puohâid, kiäh palvâlusâst láá. Škovliimist váldojeh vuotân oskoldâhrijjâvuotân kullee vuoigâdvuođah já rijjâvuođah. Juáhážân torvejuvvoo jieijâs oskolduv hárjuttem vuoigâdvuotâ. Koččomvirgeomâhááh já piäluštâsvuomij eres pargojuávkku rävvejeh oskolduvhárjuttem sierânâskoččâmâšâin. Oovtviärdásâšvuođâ nubbe peeli lii eresárvusâšvuotâ já olgoštem. Taat puáhtá leđe njuolgist já puohâi kullood tábáhtuvvee, kuás ohtâ olmooš tâi olmoošjuávkku kohtâluvvoo tuhhiittettee sujâttââ eresnáálá ko eres ulmuuh, kiäh láá siämmáá sajattuvâst. Palvâlussoojij kuávdášlâš täsiáárvu háástus ij távjá lahkin tággáár tiäđulâš olgoštem, mut nuuvtkočodum eresárvustittee vuáháduvah. Taat puáhtá tiettuđ ovdâmerkkân nuuvt, et vuáhádum toimâmvyevih tâi sierâlágán vuárdámušah já munejurdemeh asâtteh jieškote-uv juávhoid kulleid eresárvusâš sajattâhân, ige taat távjá tiäđuštuu. Riävtui taat uáivild tom, et tiätu juávhoid kullee ulmuin sáttá leđe váddásub “finniđ maidnii” tâi “peessâđ kuusnii”. Taat puáhtá uáivildiđ ovdâmerkkân sierânâsškovlim tâi maidnii hiäđuid. Kissá loptejuvvoo peevdi oolâ Suomâ laahâ kiäldá olgoštem suhâpele, etnisii tâi aalmuglii algâpuáttim, ave, aalmuglâšvuođâ, kielâ, oskolduv, vuáđu-uáinu, tiervâsvuođâtile, vadulâšvuođâ, seksuaallâš sundášume tâi ulmui kullee eres suujâ vuáđuld. Meid suhâpiälálâš hemâdem já pennalism ađai simputtem láá olgoštem. Olgoštem tâi piävuttem puáhtá leđe almolâš vajemielâlâšvuotâ. Tot puáhtá leđe meiddei äštee, hälbideijee tâi agressiivlâš tile lääččim. Olgoštem puáhtá tiettuđ sänittis viestân – kejâstâhhân já lihâstâhhân. Tot puáhtá leđe siärvusist sierrim, vuálánittem tâi pilkkedem. Suhâpiälálâš hemâdem lii ijtuáivuttettee, oovtpiälálâš fyysilâš tâi sánálâš lattim, mast ij lah saahâ huumorist tâi kyevtpiälásâš fliirtist. Pennalism uáivild hovdâsajattuv puástudkevttim, mon viggâmuššân lii tovâttiđ vuáláážân tiäđulávt tâi systemaatlávt tagarijd jiegâlâš tâi rumâšlâš kierdâmâšâid, moh iä luándus peeleest kuulâ tile vaattâm palvâlusân. 1 – 2 prooseent varusalmain láá nisoneh. Suátivievâ ránásáid pyehtih iivne meiddei Suomân jieškote-uv suujâi keežild varrim tâi Suomâst šoddâm já rávásmum jieškote-uv etnisáid juávhoid kullee nuorah. Tupeskippáár puáhtá leđe vuálgus Savost tâi Somaliast. Lii ennuv eres-uv ereslágánvuotâ: puoh ij oinuu paajeeld. Liijká tom kalga kunnijâttiđ. Toppip vuávsá čorvijd Oovtviärdásâš já täsiárvusâš kohtâlem lii ohtâ syemmilij vuáđuvuoigâdvuođâin. Piäluštâsvyeimih lii täsiárvusâš já oovtviärdásâš pargo-, palvâlus- já oppâmsaje. Ohtsii ulme oovdân pargeh vuáđupargojuávkku, viärjukenigâsah, ráávhutorvejeijeeh já reserviliih. Tile kalga lääččiđ tagarin, et puohah kohtâluvvojeh vuoigâdvuođâlávt. Piäluštâsvuoimijn ij lah vääri toos, et válduvirdeest mahtnii spiekâsteijee ulmuuh kartâččii kevttiđ ääigi já naavcâid jieijâs vuáđuvuoigâdvuođâi piäluštmân tâi tobdeh jiejâs tile nuuvt unohâssân tâi liččii olgoštum nuuvt čuuvtij, et iä haljdiččii uásálistiđ eennâmpiäluštmân. Suátipalvâlusškovlim sihtee systemaatlávt oovtvuoiŋâlii já pehtilis suáđi ääigi juávhu läčimân. Oovtvuoiŋâlii juávhust, juáháš tiätá ohtsijd uulmijd já lii čonnâsâm toid, piävuttem tâi pennalism ij tiettuu. Hoovdâi toimâ lii eromâš tehálâš oovtvuoiŋâlii juávhu čokkiimist. Vuálááš kalga meiddei mušteđ jieijâs kenigâsvuođâid já toimâđ almolâš palvâlusraavânjuolgâdus miärádâsâi mield. Piäluštâsvuomij vuolgâsaijeen piävuttem, pennalism já suhâpiälásâš hemâdem tubdâmân já estimân lii nk. nollátoleransprinsiip ađai piäluštâsvuomijn ij tuhhiittuu piävuttem ige pennalism monnân häämist. Taah láá tavoh, main ráŋgáštuvvoo. Epidum tábáhtusah tutkojeh já kieđâvuššojeh vuáđulávt. Puáris-uv peenuv uáppá uđđâ koonstâid Sierâlágán uáinuh kuleh ulmui táválijd koskâvuođáid. Čiäppudâh kieđâvuššâđ ruossâlâsvuođâid ášálávt já konstruktiivlávt lii tehálâš nuuvt Piäluštâsvuomijn ko eres-uv saajeest elimist. Vuáhádum jurdâččem- já toimâmvuovijd puáhtá rievdâdiđ. Vääldi taam vuotân eromâšávt sárnum háárán. Ele keevti luávkkájeijee saanijd tâi äšittes já hälbideijee kielâ jieijâd juákku-uásádâhân kullee varusalmain tâi kesten iärásistkin. Piäluštâsvuomijn kalga kiddiđ eromâš huámášume toos, et jieškote-uvlágán juávhuin tâi ulmuin iä kevttuu tagareh säänih, moh pyehtih luávkkáđ täid juávhoid kullee ulmuid. Taat kuáská almaid já nisonijd, etnisii tuávááš, oskolduv já suhâpiälásâš sundášume. Piäluštâsvuoimijn toimâdijn juáhháá kenigâsvuotâ lii jieijâs uásild anneeđ huolâ tast, et kihheen ij asâttuu vuđustâsâittáá eresárvusâš sajattâhân verdittijn eres ulmuid. Ele pääsi tuulân viälláđ Ko tuubdah, et lah šoddâm piävuttem, pennalism tâi suhâpiälásâš hemâdem čuásáttâhhân tâi aaicah jieijâd ohtâduvâst, juávhuduvâst tâi tuuveest piävuttem tâi simputtem, koolgah almottiđ tain ovttuu moosnii čuávvoo peelijn: - vuáđuohtâduvâd hoovdân, škuávlejeijei tâi juávkkuohtâduv komendeijei - sosiaalkuraattorân - suáldátpaapân - vuoigâdvuođâupseerân - varusalmaitoimâkode ulmuid tâi jieijâd vuáđuohtâduv varusalmaitoimâkode ohtâdâhovdâsteijei - varuskode suáldáttuáhtárân. Piävvutmâm já simputmân tarvanem lii puohâi vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Lii vuoigâlâš piäluštiđ já tuárjuđ tupeskippáár, kote lii šoddâm piävuttem čuásáttâhhân. Almottâslattim lii meridum juávkku-uásádâhkuáhtásávt. Lasetiätu kávnoo jieijâd ohtâduv almottâtavlust já tupemaapist. Almootmáin tábáhtusâin toh šaddeh hovdâidâd tiätun, mon maŋa toid puáhtá tarvaniđ tállán vuáđuohtâduvâstâd já juávkku-uásáduvâstâd. Laahâ ovdil muu šoddâm, meiddei maŋŋaalsân páácá Ulmuuh láá oovtviärdásiih laavâ oovdâst. Kiämmán ij uážu asâttiđ eres sajattâhân suhepele, ave, algâpuáttim, kielâ, oskolduv, vuáđu-uáinu, uáivil, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ tâi ulmui kullee eres suujâ vuáđuld. Suomâ vuáđulaahâ, 6 § Olgoštem kiäldoo meid rikoslaavâst já oovtviärdásâšvuođâlaavâst. Ij oppâ raavin viirât Skappuu lase tiäđu oovtviärdásâšvuotâaašijn Duudsonij ravviittâsâst. Duudsoneh čäittih konkreetlávt veikkâba tom, maht kissá loptejuvvoo peevi oolâ tâi maht kiävá, jis páácá tuulân viälláđ. Koijâd cd-rom varuskodestâd. Pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmmonâttâllâm Riemâšjuuhâ-Kuttoor maađij, Aanaar Árvuštâllâmohjelm čuákánkiäsu Laapi maađijpirrâdâh piejâi joton kiđđuv 2008 pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâm já almosvuávám rähtim Aanaar kieldâst Riemâšjuuvâ já Kuttoor koskâsâš suullân 19 km kukkosâš uđđâ maađijjist. Uđđâ maađij lii merkkejum Tave-Laapi eennâmkoddekaavan já vuávám rähtim lii mieldi Laapi eennâmkoddeohjelm olášuttemvuávám hahâlistoost. Almosvuávám já pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâm tahhoo Euroop kuávluovdedemruttârááju ruttâdâssáin. Haahâ já ton uáivil Haahâ lii uđđâ nuorttâ-viestâr –sundásâš 6/7 meetter kobdosâš oljosoráasasâš oovtvyeijimrađasâš, kyevtsundásâš maađij Köngäs–Aanaar (maađij 955) –maađijjist Riemâšjuuvâ puotâ Kuttoor kylán. Uđđâ maađijuási kukkodâh ličij suullân 19 km. Haahâ lii Tave-Laapist Aanaar kieldâ máddááuásist. Haavâ uáivilin lii uđđâ maađijohtâvuođâ olášuttem tievâsmitteđ kuávlu tááláá maađijviärmáduv. Maađijohtâvuođâ oovdedmân láá tooleeb tárbučielgiittâsâst kirjejum čuávvoo jotoluv ulmeh: Tave-Laapi nuorttâ-viestâr -sundásâš maađijviärmáduv já jotolâhohtâvuođâi pyeredem Ubâ Tave-Kaaloot nuorttâ-viestâr -sundásâš maađijviärmáduv já jotolâhohtâvuođâi pyeredem Páihálij ässei jotolâhohtâvuođâi pyeredem Tuurismjotoluv ohtâvuođâi pyeredem Jotolâhtorvâlâšvuođâ pyeredem. Vuávámkuávlu Vuávámkuávlu šadda Avveeljuuvâ taavaapiäláá Guovžurbuollán-Littmuorvääri väriuásist já ton taavaapiäláá aldakuávlust mii olá Kuttoor kulttuurhistorjálávt merhâšittee kylá puotâ Avveeljuuvâ nuorttiibel. Avveeljuuvâ lasseen kuávlu tergâdumosáid kullee čácáduvah láá Kuávžurjuuhâ já Sovsjuuhâ. Kuávlust iä lah I-luoka vuáđučäcikuávluh. Vuávámkuávlu linjimmolsâiävtuidiskuin lii iänááš uásild Pännituoddâr meccikuávlust já Pännituoddâr meccikuávlu Natura 2000 –kuávlust. Vuávámkuávlust láá toohum ive 2008 čielgiittâsah, main láá tutkum molsâiävtulâš meccijođáttuvâi kulttuur-, suojâlem- já luánduáárvuh. Vuávámkuávlu ässeeh láá vuálá love táálu Kuttoor kylást, mast iä lah palvâlusah. Kuttoor kylä já iänááš uási vuávámkuávlust kulá Sallâvääri palgâs kuávlun, mast kuáđutmân vuáđuduvvee puásuituálu taha merhâšittee iäláttâs já vuáđu sämikulttuurân. Vuávámkuávlu lii sämikuávlust. Árvuštâllâm Haavâ pirâsvaikuttâsah čielgejuvvojeh PVÁ-laavâ miäldásávt. Pirâsvaikuttâsah láá haavâ njuálgu tai koskâlâš vaikuttâsah, moh pyehtih čuoccâđ: • ulmuu tiervâsvuotân, eellimtilán já makkuuvâšvuotân, • eennâmvuáđun, čassijd, ááimun já šoŋŋâdâhân, šadolâšvuotân já iälánáid sehe toi koskâsâš vuáruvaikuttâskoskâvuođáid já luándu maaŋgâhámásâšvuotân • ohtsâškodderáhtusân, rakânâssáid, enâdâhân já kulttuuráárbán • luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân • sehe toi koskâsâš vuáruvaikuttâskoskâvuođáid. Vaikuttâsah kovvejuvvojeh já toh árvuštâlluvvojeh vaikuttâsân já tarkkuusâllâmoleslâšvuotân kullee vuovvijn sehe sánálávt já máhđulávt rekinistmâslâš tubdâldâhlovoi vuáđuld. Molsâiävtuh viärdádâlluvvojeh nubbijsis jieškote-uv vaikuttâs uásild kiddiimáin huámášume vaikuttâsâi čuocâmáid já ulmijd. Molsâiävtuh Molsâiähtu 0: Riemâšjuuhâ-Kuttoor -maađijhaahâ ij olášittuu. Molsâiähtu kovvee tááláá tile uđđâ ohtâvuođâittáá tâi eres merhâšittee puárádâsâittáá, moh tohhuuččii maađijviärmáduvâst jotoluv vaikuttâskuávlu siste. Molsâiähtu 1: Uđđâ maađij nuávdit Köngäs–Aanaar -maađijjist vyelgidijn álgâuásist tááláá Littmuorvääri ovtâskâsmaađijlinjáá. Littmuorvääri puotâ meccijođáttâh iärrán ovtâskâsmaađijjist já nuávdit iänááš uásild tááláá jotteemkiäinu/šleđgâlinjáá Kuávžurjuuvâ räi. Kuávžurjuuvâ maŋa molsâiähtu 1 sajaduvá huksiihánnáá miäcán jotteemkiäinu ulguubel. Molsâiävtu 1 vyelimolsâiähtun tutkoo máhđulâšvuotâ linjij maađij taan uásist Kuttoor kylá taavaapele (MI 1a) tâi mádáápele (MI 1b-1d). Molsâiävtust 1a monnuuččij Avveeljuuvâ rasta tááláá šalde mield já Kuávžurjuuvâ já Sovsjuuvâ paijeel rahtuuččii uđđâ šaldeh. Molsâiävtuh 1b-1d iä moonâ Kuávžurjuuvâ rasta, mut Avveeljuuvâ já Sovsjuuvâ paijeel rahtuuččii uđđâ šaldeh. Kuttoor kylán jotteem tábáhtuvá puohâin molsâiävtuin tááláá Avveeljuuvâ šalde pehti. Molsâiähtu 2: Uđđâ maađij nuávdit Köngäs–Aanaar -maađijjist vyelgidijn álgâuásist tááláá jotteemkiäinu/šleđgâlinjáá, mii lohtâs suullân 1,5 km uásist Littmuorvääri ovtâskâsmaađijjân. Littmuorvääri puotâ molsâiävtu 2 meccijođáttâh iärrán ovtâskâsmaađijjist já mana Littmuorvääri lappâd ton máddáápele. Molsâiähtu sajaduvá loppâmääđhist huksiihánnáá meccijođáttâhân Guovžurbuollán taavaabel. Kuávžurjuuvâ paijeel moonnâm maŋa molsâiähtu 2 juátká Kuttoor kylá kuávlun juuvâ taavaabeln. Molsâiävtu 2 olášuttem váátá uđđâ šooldij huksim Sovsjuuhân já Kuávžurjuuhân. Vuáruvaikuttâs já tieđettem Árvuštâllâmohjelmist já čielgiittâsâst uárnejuvvojeh ávus oovdânpyehtimtilálâšvuođah, moi lasseen almostittojeh tiäđáttâsah já tieđettemčáluseh. PVÁ-ohjelm rähtim ääigi lii uárnejum ohtsâšpargopeelijd uáivildum pargopáájátilálâšvuotâ sehe toollum Sämitiggelaavâ miäldásâš virgeomâhâšráđádâllâm já ráđádâllâm Sallâvääri palgâsáin. PVÁ ääigi uárnejuvvojeh kuáhtáámeh vuávám- já vaikuttâskuávlu ässeiguin. PVÁ já toos lohtâseijee kuullâm PVÁ -monâttâllâm juáhás kyevti muudon: • Árvuštâllâmohjelm rähtim: Mudo ääigi ráhtoo vuávám árvuštâllâm tohâmân. Mudo ääigi ráhtoo pirrâs tááláá tile kuvvim, hämmejuvvojeh molsâiävtuh, asâttuvvojeh vuávám kyeskee ulmeh sehe ráhtoo vuávám tárbulijn pirâsčielgiittâsâin sehe vuávám uásálistem já tieđettem orniimist. • Árvuštâllâmčielgiittâs rähtim: Vaikuttâsčielgiittâsah ráhtojeh árvuštâllâmohjelm já tast ohtâvuođâvirgeomâháá adelem ciälkkámuš vuáđuld. Mudo ääigi tärkkilistojeh pirrâs kyeskee tiäđuh já vuávámmolsâiävtuh, árvuštâlluvvojeh já viärdáduvvojeh molsâiävtuh, ráhtojeh iävtuttâsah vaikuttâsâi lááivudmân já vuávám čuávvum orniimân. Ohtâvuođâvirgeomâhâžžân tuáimee Laapi pirâskuávdáš pivdá árvuštâllâmohjelmist ciälkkámušâid eres lasseen Aanaar kieldâst já eres virgeomâháin. Eres virgeomâhááh, aalmugjesâneh, ornijdumeh, irâttâsah, vuáđudâsah já eres siärvádâhpeleh pyehtih kyeđđiđ uáivil árvuštâllâmohjelmist Laapi pirâskuávdážân. PVÁ-monâttâllâm servâm maađijvuáváámân PVÁ-monâttâllâm uáivilin lii čielgiđ muuneeld haavâ kyeskee pirâsvaikuttâsâid nuuvt, et taid puáhtá väldiđ vuotân vuáváámist já haavâ kyeskee miärádâstohâmist. PVÁ-muddoost iä tohhuu haavâ kyeskee maađijlaavâ miäldásiih miärádâsah. Haavâ almosvuávám ráhtoo PVÁ-monâttâllâm nuuhâm maŋa. Maađijhaldâttâs tâi jotolâh já viestâdemministeriö taha almosvuávám tuhhiittemmiärádâs. Miärádâsâst kalga čielgâđ, moin vuovvijn pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâm já ohtâvuođâvirgeomâháá tast adelem ciälkkámuš lii valdum vuotân. Almosvuávám valmâštuvá ive 2010 aalgâbeln. Almosvuávám miäldásij čuávdusij olášuttem puáhtá vuávámkiärgusvuođâ peeleest vyelgiđ joton tolemustáá ive 2011. Lasetiäđuh Árvuštâllâmohjelm lii virgálávt uáinimnáálá: Aanaar kieldâvirgádâh, Piiskuntie 2, Ivalo Laapi pirâskuávdáš, Hallituskatu 5 C, Rovaniemi Árvuštâllâmohjelmân puáhtá uápásmuđ meid čuávvoo soojijn: Aanaar kieldâkirjerááju, Piiskuntie 4, Ivalo Paje-Laapi luándukuávdáš Sijdâ, Inarintie 46, Inari Haahân puáhtá uápásmuđ interneetist siijđoin • www.tiehallinto.fi/repojoki-kuttura • Päälgis pirâshâltâttâs siijđoin: www.ymparisto.fi > Alueelliset ympäristökeskukset > Lappi > Ympäristönsuojelu > Ympäristövaikutusten arviointi PVÁ ja SOVA > Vireillä olevat YVA-hankkeet > Repojoki-Kuttura maantie. KULLUUTTÂS MUNEJIENÂSTMIST Suomâ evankellâš-luterilii kirhoost toimâttuvvojeh serviddevaaljah 9.11.2014, main väljejuvvojeh jesâneh servikudij kirkkostivráid tâi serviddeovtâstuumijd kullee servikuudijn ohtsáid kirkkostivráid já servikodderaađijd. Servikoddevaaljâi munejienâstem uárnejuvvoo servikudij kirkkohiärávirgáduvâin tâi servikoddetoimâttuvâst 27.10.–31.10.2014 jyehi peeivi tijme 9.00–18.00 sehe máhđulijn eres munejienâstemsoojijn meridum aaigij. Jienâvuoigâdvuođâlâš servikode jeessân puáhtá jienâstiđ muuneeld mon peri munejienâstemsaajeest almottâtmáin vaaljâtoimâulmui já čäittimáin persovntuođâštusâs tâi monnii kelijdeijee čielgiittâs persovnvuođâstis. Jienâsteijest lii vuoigâdvuotâ jienâstiđ ton servikode iävtukkâslistoi kuállus iävtukkâs, mon servikoddeest sun lii 15.8.2014 merkkejum mieldi orroo servikode jesânin sehe jienâvuoigâdvuođâlij luvâttâlmân. Jieijâs servikode munejienâstemsaajeest jienâsteijest lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ iävtukkâslistoi kuálusân. Eres servikode munejienâstemsaajeest jienâstijn kalga jienâsteijee jiešráđálávt väldiđ čielgâs jieijâs servikode iävtukkâsâin. Munejienâstem Aanaar servikoddeest uárnejuvvoo čuávuváin munejienâstemsoojijn: Kirkkohiärávirgáduvâst, čujottâs (Sairaalantie 5, Avveel) 27.–31.10.2014 tijme 9.00–18.00
Aanaar kirhoost, 29.–30.10.2014 tijme 11.00–18.00
Munejienâstemautost (äigitavlu vyelni), 27.–31.10.2014 Jienâvuoigâdvuođâlâš, kiän naavcah lihâdiđ tâi toimâđ láá tommittáá kiäppánâm, et sun ij peesâ jienâstem- tâi munejienâstemsajan merettes vaigâdvuođâittáá, uážžu jienâstiđ muuneeld jieijâs pääihist. Sun tâi suu valjim olmooš kalga almottiđ päikkijienâstempivdem vaaljâlävdikoodán kirjálávt tâi puhelimáin kirkkohiärávirgádâhân majemustáá 24.10.2014 ovdil tijme 16.00. Päikkijienâstem ohtâvuođâst puáhtá jienâstiđ meid omâhâštipšo torjust adelum laavâst (937/2005) uáivildum omâhâštipšoo. Päikkijienâstmân almottâttâmluámáttuvah láá finniimist kirkkohiärávirgáduvâst. Táválij áávusorroomaaigij lasseen lii kirkkohiärávirgádâh áávus 24.10.2014 tijme 16.00 räi. Kirkkohiärávirgáduv puhelinnummeer lii 0407604202. Avelist 1.10.2014 Aanaar servikode vaaljâlävdikode peeleest Saavâjođetteijee Jouko Lepistö (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš kulluuttâsân merkkejuvvoo:) Kulluuttâs lii lamaš uáinimnáál Aanaar servikode almottâstaavlust 19.–31.10.2014
Kulluuttâs lii almostittum 22.10.2014 Inarilainen-aavisit. Saavâjođetteijee Jouko Lepistö Munejienâstemauto kiäinu já äigitavlu: Vuossaargâ 27.10.2014 Čevetjäävri kuávlust
tme 9–10 Njiävđámist K-käävpi oovdâst 
tme 11–12 Čevetjäävrist škoovlâ šiljoost
tme 13–14 Päärtihist Sirkka já Kalervo Loimo ratkuuttuvâst
tme 15–16 Kaamâsist käävpi lunne
tme 16.30–17.30 SMK Tuáivunjaargâ šiljoost Majebaargâ 28.10.2014 Aŋŋel já Rivdul kuávlust
tme 9–10 SMK Aanaar šiljoost
tme 11–11.45 Aŋŋelist räjikosáttuv ratkuuttuvâst
tme 12–13 Aŋŋelist Katjavarri pygálusääiđist
tme 14–14.45 Kiäptuvei šalde parkkisaajeest
tme 15–16 Vasatokka šiljoost
tme 17–18 Avelist tiervâsvuođâkuávdáá seŋgâuásáduvâst* Koskoho 29.10.2014 Lismá já Lemmee kuávlust
tme 8–9 SMK Avveel (oovdiš eemeedškovlâ)
tme 11–12 Lismáást
tme 13.15–14 Lemmest
tme 14.30–15.30 Menišjäävri škoovlâ (Korpikartano) riddoost
tme 16–17 Solojäävrist Kakšâmjäävri ratkuuttuvâst Tuorâstuv 30.10.2014 luvâttuvâst, Njeellim kuávlust já Kuáppilist
tme 9–10 Avveel luvâttuvâst*
tme 11–12 Njellimist käävpi oovdâst 
tme 13–14 Kiđđâjäävrist Siskel ratkuuttuvâst
tme 14.30–15.30 Veskonjaargâ kyelihamânist
tme 16–17 Áhujäävrist ovdii škoovlâ šiljoost
tme 18–19 Kuáppilist ovdii škoovlâ šiljoost Vástuppeeivi 31.10.2014 Kuttoor já Suáluičielgi kuávlust já Tolosist
tme 10–11 Kuttoor maađij keejist
tme 12–13 Suáluičielgist kappel šiljoost
tme 14–14.30 Tolos maađij keejist (Muotkajärvi)
tme 15–16 Tiärmáást škoovlâ šiljoost
tme 17–18 Männikkö palvâlempääihist* *=jienâstemsaje siste, ij autost KULLUUTTÂS Aanaar servikoddevaaljâi, moh toimâttuvvojeh 9.11.2014, iävtukkâslistoi kuálus lii uáinimnáál 19.10.–9.11.2014 servikode kirkkohiärávirgáduv almottâstaavlust, čujottâs Sairaalantie 5, Ivalo. Iävtukkâslistoi kuálus lii uážžumnáál kirkkohiärávirgáduvâst ton áávusorroomaaigij vu–vá tme 10–14. Avelist 1.10.2014 Aanaar servikode vaaljâlävdikode peeleest Saavâjođetteijee Jouko Lepistö (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš almottâsân merkkejuvvoo:) Almottâs lii almostittum 15.10.2014 Inarilainen-aavisist. Saavâjođetteijee Jouko Lepistö KULLUUTTÂS SERVIKODDEVAALJÂIN Aanaar servikoddeest toimâttuvvojeh 9.11.2014 servikoddevaaljah, main väljejuvvojeh ive 2015 aalgâst älgee neelji ive pajan 19 jesânid kirkkorááđán. Vaaljah algâttuvvojeh Avveel kirhoost 9.11.2014 tijme 11.00. Jienâvuoigâdvuođâlâš, 15.8.2014 taan servikode mieldi orron merkkejum já 16 ihheed majemustáá 9.11.2014 tevdee servikode jeessân uážžu jienâstiđ Avveel kirhoost tme 20.00 räi. Servikoddevaaljâst já jienâstemsoojijn kávnoo tiätu meid servikode päikkisiijđoin čujottâsâst inarinseurakunta.fi sehe čujottâsâst seurakuntavaalit.fi. Avelist 1.10.2014 Aanaar servikode vaaljâlävdikode peeleest Saavâjođetteijee Jouko Lepistö (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš kulluuttâsân merkkejuvvoo:) Kulluuttâs lii lamaš uáinimnáál Aanaar servikode almottâstaavlust 29.10.–.9.11.2014 Kulluuttâs on almostittum 29.11.2014 Inarilainen-aavisist. Saavâjođetteijee Jouko Lepistö Kirkkohaldâttâs Kirho táálu Sämiääših Toimâlâš uásádâh   Oles ovdâsvástádâs kirho sämipargoost lii sämipargočällee Erva Niittyvuopiost, kiän toimâsaje lii Oulu pispekode tuámukapittâl. Kirkkohaldâttâs lii nomâttâm Sämipargo ráđádâllâmkode, mon saavâjođetteijen tuáimá Oulu pispe Samuel Salmi. Ráđádâllâmkoddeest láá jesânin nuuvt sämikuávlust ko tom ulguubeln-uv ässee sämmilij já aanaarsämmilij ovdâsteijeeh.      Kirkkohaldâttâsâst sämipargo kulá toimâlâš uásádâhân. Pargoost västiđ uásádâhhovdâ, kirkkoneuvos Pekka Huokuna. Lasseen toimâlâš uásáduv äššitobdee Heljä Petäjä toimâkován kuleh eres lasseen meid sämiääših. Kulmâ sämikielâ sistetuállee Suáldát ekumeenlâš salmâkirje váldoo kiävtun 2.10.2014 Anarist Kyehti ive tassaaš asâttum pargojuávkku lii uážžum valmâšin Suáldát salmâkirje Suomâst sarnum sämikieláid. Salmâkirje nuorttâsämikielâ uási oovdâst ortodoksâlâš ärbivyevi. Salmâkirje váldoo kiävtun ekumeenlâš já maaŋgâkielâlâš immeelpalvâlusâst, mii tuálloo 2.10.2014 Aanaar sämmilâškirhoost tme 15. Suáldátpäikkilitto já páiháliih Suáldátpäikkiseervih láá skeŋkkim ruuđâid kirje kuástidmân. Iänááš uási salmâkirje materiaalâst lii lamaš kärvisin jurgâlum. Kiirján tárbulii jurgâlempargo láá toohâm jieškote-uv sämikielâ äššitobdeeh. Salmâkirjepargojuávhust láá lamaš váldučällee Karoliina Hofmann Suáldátpäikkilittoost, sämipargo čällee, pastor Erva Niittyvuopio Oulu pispekoddeest já kieddiruávást Jouni Parviainen. Kirjeest tavesämikielân láá 32 salmâd, aanaarsämikielân láá 25 salmâd já nuorttâsämikielân láá 30 kirkkoviäisud já rukosid. Mieldi láá še evangellâš-luterilii kirho ärbivyevi miäldásiih rukkoospuudah já ráámmátpitáh. Salmâkirje nuorttâsämikielâlâš uásist lii muštâlum, maht eehid- já iiđeedrukkoos puáhtá olášuttiđ ortodoksâlâš kirho ärbivyevi mield talle-uv ko pappâ ij lah ooleest. Tuođânálásávt lii saahâ vuossâmuu ekumeenlâš já kirholâš kirjeest, mii lii almostittum jyehi Suomâst sarnum sämikielân. Sämikielâlâš suáldát ekumeenlâš salmâkirje puáhtá tuárjuđ sämmilij kulttuurlâš identiteet já nanodiđ tooimâid siäiluttiđ Euroop áinoo algâaalmug kielâid eellimvuáimálâžžân. Sämikielâlâš suáldát salmâkirje čuávu oornigist suomâ- já ruotâkielâlijd suáldát salmâkiirjijd, moh láá jo lemin. Suáldátpäikkiseervih kuástideh já jyehih taid pavâluskenigâssáid palvâlusân lavkkim ohtâvuođâst. Suáldát salmâkirje kiävttoo suáldátsiärváduv rukkoospuudâin já immeelpalvâlusâin sehe rukkooskirjen. Rukkoostilálâšvuođâin pyehtih leđe ovdâmerkkân saalmâ veerstah tâi rukoseh jieškote-uv kielân. Salmâkirje sivnedmân uásálisteh išedeijeinis Oulu pispe Samuel Salmi, Ollâgávt Pasottum Kärjil já ubâ Suomâ arkkâpispe Leo sehe kieddipispe Särkiö. Išeliturgin tuáimá tavesämikielân Erva Niittyvuopio. Ton lasseen immeelpalvâlusâst loheh teevstâid já oovdânpyehtih muusik jieškote-uv ulmuuh tavesämi-, aanaarsämi- já nuorttâsämikielân. Piäluštâsvuomij ovdâsteijen juhleest lává Piäluštâsvuomij pargojuávkkuhovdâ kenraalluutnant Sakari Honkamaa sehe Tave-Suomâ suáldátlääni komendeijee kenraalmaajuur Jorma Ala-Sankila. Räjikocceemlájádâs oovdâst Laapi räjikosáttuv komendeijee eeveerst Jarmo Vainikka. Toimâttuvváid tiättun: Lasetiäđuid kirkkojuhleest adeleh: Suomâkielân: Kieddiruávást Jouni Parviainen, puh. 0299 451 127 e-mail: jouni.parviainen@mil.fi Tavesämikielân: Sämipargo čällee Erva Niittyvuopio puh. 040 7690 044, e-mail: erva.niittyvuopio@evl.fi LAHTOS: kirkkojuhle ohjelm Aanaar ive 2050 Aanaar lii stuárrum. Kuávdáást láá lase rakânâsah. Hotelleh láá stuárrum, lii rahtum vuojâdemhalli, pyecceevuotâtáálu, poolistáálu, stuárráb kirjerááju, tááluh láá eenâb, škovlâ lii stuárrum, lii rahtum meid suotâstâllâmsaje já kävppikuávdáš. Kävppikuávdáást láá 20 kävppid já ton nommâ lii Inapo. Tobbeen lii ohtâ spellâkävppi, maŋgâ pivtâskäävpi já veikkâ moh. Suotâstâllâmsaje lii viehâ ucce já tobbeen láá čuávuvâš mašineh: ohtâ stuorrâ čokkerađe, käämmintáálu, lasâsokkelo, kommetáálu, rakkeet, kettigkarusel, possujuna, maisemajuna já maailmpyerá. Suotâstâllâmsaje lii ain kiddâ talle ko lii muotâ. Ton nommâ lii Riekon kita. Elektroniik lii ovdánâm. Škoovlâst láá eenâb uáppeeh já máttáátteijeeh. Škoovlâst uáppeeh tottâleh pyerebeht ko tääl já láá pyerebeh ráŋgáštâsah. Ađai tunjin puátá tállán reivâ pááikán já tust váldojeh puoh elektroniikmašineh meddâl já tagareh ráŋgáštâsah. Mun aassim 20 ive maadâ-Suomâst já värrejim maasâd Anarân. Must láá kulmâ párnáá. Ohtâ lii 26, nubbe 28 já kuálmád 30. Must lii 300 m2 stuorrâ táálu já vala stuorrâ šiljo-uv. Tuurism lii lasanâm. Maaŋgah ulmuuh halijdeh uáiniđ Aanaar keččâmâšâid. Vuojâdemhaalist lii ohtâ čäcičierâstemvieltti, kovdeeääldis, kolmâääldis, párnáiääldis, njuškimtorni (3 m olluv) já kyehti vuojâdemáldá. Nuubán tain vuojâdemáldáin puáhtá njuškođ njuškimtoornist. Taat vuojâdemhalli lii rahtum ive 2031. Aanaarjävri lii vala-uv putes já áimulieggânem lii estum. Mecci já luándu láá vala-uv pyeri oornigist já viehâ vijđáh. Ađai luándu lii pyereest siäilum já pyereest lii eellim-uv tääbbin. Anne Seipiharju Naa, kalehân mij sämistááluh mättip tuulâ cokkiittiđ. ... veikkâ ááimust kočâdiččii šlettee puškoh. Miäcán kale ferttee muštáđ väldiđ niijbe já riššâsaagijd. Ohhoh, láábâs tääbbin veikâ moh. Stáálui automaattilâš tullârussoo, cokkit tuulâ! 1. Vuosâišekocceem tyehikoccee Stáálu. 2. Na maid kissá? Mielkkilitte-uvks vierâlij? Já ákku? Kietâ-uvks ááhust velžittij? 3. Trallal-lal-laa 4. Na joo; kalehân mij tyehikocceevuosâišedeijeeh mättip tipšođ veikâ vierâlâm ááhuid-uv! 5. Ferttee peri haldâšiđ nuávlui čoonnâm já tiälgudem já pyeccei uásuttem 6. Na vuoi-vuoi-vuoi jo hemelii, panjig já sotepittá! 7. Kale tääl ferttee väldiđ anon stáálui automaattilâš pyeredemohjelm: 8. Ááhu kieđâ pyereed! 9. Naa, ko käähvi vuášá te ferttee cokkiittiđ tuulâ. 10. Heh-heh... Trallal-lal-laa Heh-heh... Aanaar ive 2050 já mun Anarist láá ennuu kerditááluh já ráiđutááluh. Sämmilâsloho lii talle stuárrum hirmâdávt, mutâ syemmiliih láá kuittâg vala váhá eenâb. Teehin láá puáttám kyehti hooteel já ennuu käävpih,kulmâ kävppikuávdáá já ohtâ suotâstâllâmkieddi. Suotâstâllâmkiedist láá: sokkelo, rakkeet, kirno, čokkerađe jna. Tälvi ij puáđi esken ko juovlâmáánust. Aanaar lii masa jo kaavpug. Láá ennuu uđđâ ámátteh om. škovlâstivrejeijee ko škovlâliih láá nuuvt vildááh. Aanaar škoovlâst láá hirmâd nánnáás uáppeeh ive 2006, mutá ive 2050 láá hirmâd ilbâdis uáppeeh. Tääbbin láá talle ennuu käävpih turistáid. Masa puohah mättih sämikielâ. Tääbbin elektroniik lii ovdánâm. Anarân láá meid puáttám: Vuojâdemhalli, kirdemkieddi, poolisasema, vyeimilágádâs, stuárráb škovlâ já pyecceeviäsu. Kävppikuávdáást láá 100 kävppid, 50/100 láá pivtâskäävpih, 30/100 ravintolah já 20/100 láá puurrâmkäävpih. Must šadda tálumáálár, ko mun lijkkuum mááláđ hirmâdávt. Must lii hirmâd stuorrâ táálu já jieččân vuojâdemääldis. Must láá kyehti nieidâ. Nubbe lii 18 já nubbe lii 20 ahâsâš. Meid must lii kandâvávvá 9 mp. Já must lii vala iššeed, tot lii hirmâd muččâd. Must láá meid ennuu poccuuh. Mun jyehi peeivi liäibuččim já ličij pyeri mielâ. Riikka Morottaja Aanaar ive 2050 Pyeri peeivi sämiuđđâsijn. Miäštárij liigast AC Inari – FC Barcelona já AC Inari vuoitij 5-2. Spellâ spellui Milanost. Turismâ lii paijaanmin Anarist já ubâ kieldâst ennuu. Suijân láá SIIDA, Säämi kulttuurkuávdáš, Aanaarjävri, Lemmeejuuvâ aalmuglâšmecci, Miäštárliiga speelah já puoh tábáhtumeh. Moonnâm iivijn syemmiliih láá varrim Anarân já álgám luuhâđ sämikielâ: - Professor Márjá-Liisá Olthuis. Mii lii tääl sämmilij tile? - Tot lii kal hirmâd pyeri. - Leppeđ-uv tuđâvááh tääl? - Hirmâd hirmâd tuđâvááh. Já soŋŋâ: 23.12.2050 ađai itten muáttá vuosmuu keerdi taan täälvi já puolâš lii -7˚c. Jussá Seurujärvi Aanaar ive 2050 Aanaar já Avveel lává ovtâstum. Aanaar lii kaavpug, kost láá kulmâtuhháát ässed. Masa puoh mättih sämikielâ. Tääbbin lii stuorrâ suotâstâllâmsaje. Mun lijkkum enâmuštáá čokkeraađeest, tot lii hirmâd kukke, tot mana ubâ suotâstâllâmsaje pirrâ, mun lam ton vyeijee. Tääbbin lii meid stuorrâ kävppi, mon nommâ lii Jeans. Tobbeen uážžu puohlágánijd tävirijd. Lii ettum, ete áimu ij lieggân. Keessiv lii hirmâd liegâs, já täviv lii koolmâs já ennuu muotâ. Láá ennuu pygálysah. Marjut Ahvenlampi Aanaar ive 2050 Ive 2050 Aanaar kuávdáš lii styeres. Ulmuuh láá eenâb ko Ruávinjaargâst láá tääl. Aanaar ässein 2/3 láá sämmiliih, mast peeli láá aanaarsämmiliih já peeli tavesämmiliih. Anarist lii stuorrâ kävppikuávdáš. Anarist lii jyelgipállukieddi, já tast lii lastiksino. Kuukkeli lii sirdum kävppikuávdážân. Anarist lii jieŋâhalli já vuojâdemhalli. Aanaarjävri ij jiäŋu pyereest tälviv, já tot lii ennuv lieggâsub ko tääl. Tälviv muáttá maŋeláá. Toh kuohtuuh láá áimulieggânem suujâst. Turismâ lii ennuv ko čääci lii liegâs. Škoovlâ jotteem lii hiälppu ko škoovlâst lii pyeri máttááttás. Pekka Moilanen Muu leirâškovlâ Vistig mun poottim škoovlân purâdiđ. Talle mij kuálmádluokkâliih já motomeh eres luokkâliih moonâim vyerđiđ taaksi. Taksi tuálvui mij kuálmádluokkalijd Ruávijäävri káámpán. Tobbeen mij tuálvuim tävirijd siisâ. Tom maŋa vuolgijm Ocomâšân. Tobben hárjuttâlâim áimukuávluid. Talle luostâttâlijm vuálus Ocomâšâšt. Tom maŋa mij purâdijm. Talle lâi rijjâääigi. Talle lâi nieidâi suuhâmškovlâ já kaandâin sävni. Ko nieidah lijjii suuhâm já kaandah sávnum te mij nieidah moonâim sávnuđ. Kaandah iä álgám suuhâd. Säävnist lâi hävski. Mij eelijm vuojâdmin maŋga keerdi hirmâd kolmâ čääsist. Ko nieidah lijjii sávnumin tohon poođij hirmâd lojes riemnjis. Tot poođij kuulmâ meetter kiäčán mist. Talle tot suorgânij já ruotâi patârâsân. Talle mij vuolgijm siisâ já puurâim eehidpitá já poogâim eehidtooimâid. Talle mijjân luhhui eehidmaainâs já talle puoh algii uáđđiđ. Puurâim iiđeedpitá já hárjuttâlâim kevttiđ kompassi. Tot lâi hävski. Talle mij aalgijm purâdiđ. Talle mun luuhim jiemge huámmášâm ko äigi kuulgâi. Talli mij poosijm läätyid. Kaadah suhhii. Mun-uv peessim suuhâđ jo nube keerdi. Talle lâi eehidpittá, eehidtooimah já eehidmainâs já puohah algii uáđđiđ. Iđedist puurâim iiđeedpitá. Talle mij tuudhâim aašijd. Tom maŋa mij piejâškuođijm tävirijd laavkân já moonâim vyerdiđ taaksi. Talle taksi poođij já tuálvui mij škoovlân. Anne Seipiharju 3.lk Elleekäärdist Elleekärdinist lâi kulmâ kuobžâ já iilvâs já neeti. Meiddei njuámmil já riemnjis já ohtâ puoidâ. Kozzsäplig já puoidâ. Sorvâ já ijjâlodde já kaiccâ. Mun lijjim tobbeen perruin. Mist lâi hävski. tobbeen oorvij ennuv. Iŋká Taskinen 3. lk Taažâst Mij vuolgijm Taažân. Mij moonâim vuosmustáá avdoin Anarist Ucjuuhân. Tobbeen eeči oostij munjin lahcâjieŋâ. Talle mij moonâim Tiänujuuhân. Tobbeen mij puurâim evvisijd. Talle mij moonâim Tanabrun. Tobbeen mij ostijm njálgáid. Talle mij moonâim Smalfjordin. Tobbeen mij vuordijm katamaraan. Talle mij moonâim hiävušráttáiguin kulmâ kilomeetter. Talle lâi iiđeed. Tobbeen mun raccastim já kuálástim. Mij lâim tobbeen oovtâ oho. Talle mij vuolgijm pááikán. Pekka Moilanen Fanny maainâs Cuáŋuimáánu 19. peivi 2007 mun šoddim. Muu nommân adelui Fanny. Uccen jiem vala tiättám jieččân noomâ mutâ tääl lam jo tom oppâm. Ko mun šoddim, lijkkojim muu eeni mielhist. Must lijjii ohtsis vittâ uábi já viiljâ. Aassim Oulust. Viljâigijn já obijgijn lâi hirmâd hitruu sierâdiđ já eemeed lâi nánnáá. Peeivih moonnii hitruht já pyereest. Mutâ talle kesimáánu aalgâst munjin tábáhtui ohtâ äšši, mii rievdâdij muu ubâ eellim. Kiinii vaaldij muu meddâl muu perruu lunne. Aaibâs fakkist puoh hitruus sierâi kooskâst almai já nissoon valdijn muu meddâl. Mun lijjim aaibâs sorolâš. Mij vuolgijm kuusnii, mon nissoon já almai koččoin Iin. Tobbeen mun tuše oođđim, ko poollim. Tobbeen lijjii nuuvt ennuu ulmuuh. Talle tohon poođijn vala nieidâ já kandâ. Maŋeláá mun huámmášim et nieidâ já kandâ láin toi nissoon já almaa párnááh kiäh láin muu váldám. Iist mij vuolgijm Kemin – aainâs-uv ulmuuh ettii nuuvt. Tobbeen muu uđđâ peerâ (nieidâ, kandâ, nissoon já almai) irâttii sierâdiđ muin, mutâ mun poollim vala-uv. Maŋeláá (jiem mušte mon ennuv) mij vuolgijm Anarân. Tobbeen mun ucánjáhháá hárjánim muu uđđâ perrui. Algim sierâdiđ hirmâdávt já lijkkuđ uđđâ perrust. Uđđâ pááikán mun meid hárjánim. Motomin mun kaačâm pirrâ táálu ko lam njuoskâm teikkâ mudoi-uv motomin. Sierâdem lii hirmâd hitruu. Olgon lijkkuum hirmâdávt leđe. Muštám ko oinim muottuu vuosmuu kerd. Mun imâštillim et mii tot lii já ko tot lâi vala nuuvt koolmâs-uv. Motomin muu peerâ vuálgá kuusnii. Paargon, škoovlân, káávpán teikkâ kuusnii taggaar sajan. Maŋgii ohhoost. Talle mun pásám ohtuu. Uáđám masa ubâ ääigi, mutâ motomin mun poorgâm aašijd moh láá ulmui mielâst hyeneh. Ovdâmerkkân suháh láá häävskih. Moddii muu peerâ lii vuálgám já lamaš kuhheeb ääigi meddâl. Talle muu lii tipšom kiinii eres. Nánnáás ulmuuh láá ennuu já mun lijkkum tain. Muu pyeremus penuvskippáár lii Fido. Jiem lah ennuu eres pennuigijn uápásmám. Mun vahtiim mii táálu. Jis kiinii puátá mii táálu luus teikkâ lii táálu alda, te mun umástâm. Mun puurâm ennuu, jis lii pyeri purrâmuš. Pennuu purrâmuš ij lah nuuvt njaalgâ ko ulmui, te tast mun jiem hirmâd ennuv lijkkuu. Mun uáđám ennuu. Maađhâšem lii kale viehâ tulcce. Talle mun uáđám. Must lâi ovdil taggaar koori, mast mun kolgim pissoođ ubâ määđhi, mutâ ko mun vuoksim, te tääl mun jiem innig taarbâš leđe tast. Tot lâi-uv jo ucce munjin. Kal eellim lii lamaš pyeri já munjin lii sattum veikkâ mii. Anne Seipiharju 6. lk Sahhiittâllâm 1. Kii lah? – Mun lâm Johanna. 2. Mon ihásâš tun lah? – Mun lam čiččâmnubáloh iásâš. 3. Mii lii tuu mielâ purrâmâš? – Muu mielâ purrâmâš láá piärgu pulâh. 4. Kost tun aasah? – Mun aasâm Njellimist já Avelist. 5. Mon máánust tun lâh šoddâm? – Mun lâm šoddâm juovlámáánust. 6. Lááuv tust viljâh teikkâ uábih? – Must láá 2 uábi já 1 viljâ. 7. Lááuv tust elleeh? – Mist láá 3 pennuu. 8. Kost tun lâh šoddâm? – Mun lâm šoddâm Ruávinjaargâst. 9. Moh tuu eeji já eeni noomâh láá? – Muu eeji nommâ lii Kari já muu eeni nommâ lii Paula. 10. Kii lâi tuu 3.lk. máttáátteijee? – Muu 3 luoka máttáátteijee lâi Johanna Jalkanen. 11. Lah-uv tun allergisâš? – Mun lam allergilâš lieđikoovjân já suoinijd. 12. Mii lii mielâstâd pyeremus elleekove? – Muu mielâ elleekove lii Nemoa etsimässä. 13. Šoddâdah-uv šaddoid? – Jiem. 14. Lii-uv tust kandâskippáár? – Must lii kandâskippáár. 15. Mii suu nommâ lii? – Suu nommâ lii Jukka 16. Lah-uv Nalle Puh -fani? – Lam uccáá. 17. Mii tuu suhânommâ lii? – Muu suhânommâ lii Alatorvinen. Aanaar rijjapuálukodde Aanaar rijjapuálukodde lii vuáđudum 1948. Mun lam servâm čohčuv 2003 fáárun rijjapuálukode tooimân, ko tot lii vuovâs ja uážžu išediđ ulmuid. Mist láá kuohtii ohhoost hárjuttâsah, main mij hárjuttâllâp puálualmaa tááiđuid. Puálualmai taarbâš maaŋgâlágánijd tááiduid já tiäduid, ovdâmerkkân vuosâiše já časkâdemtááiduid. Mist lii ohtâ časkâdemauto, ohtâ čäciauto, ohtâ ulmuifievridmauto, áimukuáddávuájáán, pehhee ađai möŋgee já käärbis. Mun jiem pyevti vyeijid autoin, ko must ij lah vyeijimkorttâ vala. Jiemge pyevti porgâđ ennuv, ko must ij lah nuuvt ennuv hárjánem, mutá tot lassaan ubâ ääigi. Tääl mii saavâjođetteijen lii Tahvo Linna, já uásuduvâst láá suulân 20 ulmud. Ain ij lah moonnâm návt pyereest. Motomijn iivijn ulmuuh láá lamaš tooimâst fáárust nuuvt uccáá, ete keeikan lii karttâm vyelgiđ jobâ ohtuu. Koskamiärálávt mist láá suulân 60 keikkad ivveest. Anaar puálukoddeest tuáimá meiddei nissoontoimâkodde, mii lii vuáđudum 1975. Vuossâmuu saavâjođetteijen lâi Kaarina Kangasniemi já tast maŋa Taimi Kangasniemi ain kidâ taan ive räi. Nisoneh čuággih ruuđâ ovdâmerkkân hávdidmijd orniimáin já käähvi falâmáin. Kyelimoheh Kiđđuv jyehi oholoopâ mun, eeči, enni já Juha moonnâp moottorkilháin kuálástiđ jâ uágguđ ubâ peeivi. Mun lam viššâl puuhâđ raaigijd já vyeijiđ kiälháin. Eeči cokkid tuulâ já mij puurrâp evvisijd. Tast maŋa moonnâp pááikän. Pääihist čollip ráávduid já enni vuášâ kyelemáállás. Keessiv mun já äijih njuskejeen auton já vyeijeen uccâ meccijávráá riidon. Muoi kesiuággoon vejeháijd, tot lii hitruu. Motomin iälám meiddei uštemin eijijn kuávžurijd. Kuávžurist finnee šiev sälttikyele. Keessiv meiddei koldep äijih kesiviäsu riddoost. Ákku vuášá kuolijd já potákijd sávjáin. Čohčuv mij pivtep šaapšaid viermijn. Eeči já enni moonnâv suáppud ehidist. Mun-uv moonâm iđedist fáárun ko tot lii hitrup kuohâđ. Ko mij lep kiergânâm, moonnâp äiji luusâ čolliđ šaapšaid. Mij adelep äijihân muáddi passeemkyele já loopâid kalmadittep. Čohčuv meiddei iälâm tuohâstmin viljâpeelijn. Munnustlii jiešrahtum härssee, moin pivdeen puškoid, šaapšâid já vuáskunijd. Tälviv Sami läävee juoŋâstiđ já mun iälám meddei kuohâmin. Ennuuh piejjih iskukoukuid jáávrân já mun-uv iälám taid motomin kuohâmin. Jukka Kangasniemi Juovlâmáánu álgá Juovlâin puohâin lii huáppu uástiđ skeeŋkâid. Motomeh tiilájeh skeeŋkâid. Toontuh keččih laasâin kii lii tuhme, kii ij. Juovlâin lii hävski, ko finnee skeeŋkâid, eellip säävnist, puurrâp čuárbpeeli já kiiŋku. Já vala lii hävski keččâđ telkkar ko tobbeen láá pyereh ohjelmeh. Ulmuuh eellih hävdienâmijn. Ko mij, eeči, enni já muu kyehti uábi aasâim Pärttihist, nuuvt juovlâäijih sáárnui sämikielâ. Párnááh lávluh juovlâlavluid. Jussá Seurujärvi 2. lk Puoidâ, Kissá já kozzsäplig Kissá, puoidâ já kozzsäplig monnii riidon. Tobbeen toh oinii nuárju. Talle toos poođijn vala krokodiil já väälis. Krokodiil halidij puurrâđ puoiduu, kisá já kozzsäplig, mutâ luhhoost toos poođij talle hai já tot hai puurâi tom krokodiil. Arveškuođij. Muštâlâm Saammâl Rodgers Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Nieidâ kiäst lâi pakkâ Lâi nieidâ já sust lâi pakkâ. Sun moonâi káávpán uástiđ coca-cola. Sun juuvâi tom já talle sunjin šoodâi-uv koolmâs. Sun vuolgij pááikán. Enni še poođij pááikán já sun lâi uástám sunjin uđđâ vuálpu. Vuálpust lâi ovdiipeln ruškis váimu. Nieidâ sovâttij uđđâ vuálpus já lijkkui toos. Muštâlâm Sárá Biggá Veskoniemi Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Puásui já riemnjis Lâiba ohtii puásui mon nommâ lâi Tuukka. Ko tot lâi vala vuásáš te meeccist šoodâi Ville- nommâsâš riemnjis. Peiviv Tuukka-puásui njolgestij miäcán já talle sun ooinij riämnjá já juurdij tom poccun já eeđâi sunjin ete puáđi sierâdiđ muin. Ville poođij já huámmášij ete tothân lii-uv puásui já käskistij Tuukka-poccuu já tast vorrâ kulgâškuođij. Tuukka čiäruškuođij já Ville tuše povvâstij. Peivi muttui ijjân. Ohtâ taasnijn muttui ivnetäsnin já talle muttui aaibâs čappâdin. Eres tääsnih já máánu muttojii čuovjâdin. Talle Tuukka já Ville polâškuođijn. Peivi oppeet iiđij uáinusân já kuškij voorâ já tast maŋa Tuukka já Ville láin skipárušah. Muštâlâm Sáárákáisá Seurujärvi Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Ucce já styeres Ucce já styeres spelláin säähly. Stuárráb lâi mollâvahtâ já ucceeb ij kuássin finnim moolâ tontiet ko pállu-uv lâi nuuvt styeres, ete jis tot teeivâi ton ucebân te sun roovâi káávvud já sunjin sattui. Ucceeb ferttij meiddei ubâ ääigi leđe várugâs ete stuárráb ij tuolmâst suu oolâ, ige časke suu mailain. Ucebist lâi tiäđust-uv meiddei nuuvt uccâ maila ete tot luoddânij jis sun teeivâi páálun. Stuárráb oppeet ferttij váruttiđ ete ucceeb ij čaaŋâ suu pusseer vuálá čaŋaldittiđ suu. Kivkked ucceeb šoodâi-uv styeresin já talle spellâ jotkui táválávt. Loopâst kiällu čuojâškuođij já almottij návt, ete spellâ lii nuuhâm. Tast maŋa pottii uđđâ spelleeh já speelah juátkojii táválávt já puohah lijjii iloliih. Muštâlâm Hendâ Seipiharju Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Tintti-tonttu Tintti-tonttu aasâi Peljituoddârist. Sun halidij tuálvuđ motomijd skeŋkkâpakettijd lovettáá. Sun vyeijilij poccuin riehâ vala maajeeld já ááigui tuálvuđ pakettijd ulmui tááluid. Vyejedijn skeŋkkâsekkâ koočâi já paketteh paccii tohon. Talle Tintti-tonttu smietâstij, ete sun ferttee vyelgiđ uuccâđ pakettijd. Sun kaavnâi-uv pakettijd meeccist, mutâ maacâi toigijn jieijâs pááikán tontiet ko ij tuostâm innig ohtuu vyelgiđ vyeijiđ já tuálvuđ pakettijd. Paketteh paccii vyerdiđ čuávuvâš juovlâid. Muštâlâm Máiju Siggá Seurujárvi Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Čájádâm peenuv Enni moonâi káávpán já monâdijn ooinij čájádâm pennuu. Enni vaaldij pennuu páikkásis. Pennuu olmâ omâsteijee lâi ucâmin pennuu já teeivâi eeni táálun. Omâsteijee mainâstij, ete pennuu nommâ lii Kurre. Sun kiijtij eeni já adelij iänán ruuđâ. Enni vuolgij káávpán já oostij toin ruuđâin kyelimáállás tarbâšijd. Pääihist sun vuošâi tom já puurâi. Ruuđâst pijsái vala nuuvt, ete enni peesâi mađhâšiđ. Sun eelij Ruávinjaargâst já poođij maasâd. Muštâlâm Hendâ Seipiharju Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Kommepeŋkkâ Lâiba ohtii nieidâ, mon nommâ lâi Lenne. Tot lâi jo ovdâškoovlâst. Sun čokkáá luoka majemuu rááiđu kulmeest. Lâi vuosmuš tijme, tot lâi tánssámtijme. Máttáátteijee eeđâi: “hop, hop, pajas, vuálus...”. Lenne ij pissoom fáárust. “Tääl uážžu moonnâđ olgos”, huuihij máttáátteijee. Talle kommepeŋkkâ aalgij njuškođ já soođhâi hirmâdávt. “Rááákkkkkssssss” kullui jo, tot lâi peeŋkâ suijâ. Čuoijii kiäluh já Lenne poođij luokan. Talle sun hoksái ete máttáátteijee pevdi lâi cuovkkânâm. Ko máttáátteijee poođij, te tot lâi hirmâd suttâm já máttáátteijee tiäđust-uv sujâttij Lene. Ko škovlâ nuuvâi, te Lenne sáárnui ennijn. Škoovlâst ton puudâ tábáhtui hirmâd, ko peŋkkâ aalgij sotkâđ. Oppeet kullui “kili koli...”, forgâ ubâ škovlâ lâi aaibâs sotkum. Peeŋkâst ij lamaš innig mihheen maid puáhtá cuovkkiđ. Te tot varrij paješkoovlân. Tobbeen meid peŋkkâ soođhâi, mutâ ij kiergânâm ennuu, ko škoovlâ táálualmai poođij já uážui kiddâ peeŋkâ. Nube peeivi tot cuovkkij tom peeŋkâ. Váruttâm: täärhist peeŋkâ! Riikka Morottaja Leirâškovlâ Ruávijäävrist Vistig mij tuálvuim tävirijd siisâ, talle mij kuárŋuim Ocomâš oolâ. Tobbeen lijjii mučis uáinuseh. Ko mij lâim peessâm Ocomâš oolâ, te mij lâim aaibâs njuoskâseh, ko riškáttâlâi nuuvt ennuv. Ko mij lâim čokkáámin keeđgi alne, te miinii peškittij Ocomâš vyellin já puohah suorgânii. Armi-máttáátteijee luuvâi mijjân eehidmainâs. Vistig sun luuvâi tággáár mainâs, mii lâi uccâ loddáást, mast lâi lammâšum suájá. Nubbe maainâs muštâlij neelji piegâ maađijist. Ko ijjâ lâi moonnâm, te mij aalgijm meccitäiđim. Talle mij moonâim möökin. Tobbeen lâi purrâmâš. Talle taksi poođij šiiljon já viežâi mii škoovlân. Riikka Pauliina Morottaja Liisást šadda tonttu Laibâ ohtii tonttu, kiän nommâ lâi Huli. Tot aasâi juovlâäijih lunne Peljituoddârist. Tonttu lâi nuuvt virkkuu ko išedij juovlâäijih, ete kaartâi skeeŋkâi siähán. Tot kaartâi uccâ nieidii pááikán. Huli jurdij, ete nieidâ lâi nukke. Ko Huli moonâi aldeláá nuke, te tot huámmášij, ete tot lii-uv olmâ nieidâ. Ko nieidâ koocâi, tot juurdij Huli nukken. Huli hiämáskij ko nieidâ poođij kaačân aldeláá Huli já sirâdškuođij suin. Huli lâi ruokkâd já eeđâi: – Puávtáččih-uv joskâđ sierâdmist muin? Nieidâ ij jooskâm, veikkâ ryevdilääigist kesiččij. Nieidâ ij kuullâm Huli sárnum, ko Huli lâi nuuvt ucce. Huli ij halidâm, ete kihheen sierâd suin. Huli huuihij nuuvt korrâsávt ko puovtij já nieidâ kuulâi uccâ civkkem. Nieidâ suorgânij, ko kuulâi civkkem. Sun keejâi Huli já eeđâi: – Lah-uv tun tuođâi-uv olmâ tonttu? – Lam mun kale tonttu, čuárvui Huli. – Mii tuot lii, kost lii ruvdu? Koijâdij Huli čuárvumáin. – Tot lii TV, eeđâi nieidâ. Nieidâst já toontust šoodáin skipáreh, veikkâ nieidâ ij kuullâmkin pyereest toontu. Talle nieidâ koijâdij Hulist, ete kost tot áásá. – Mun aasâm juovlâäijiháin Peljituoddârist. Nieidâ lâi ilolâš ko uážui uđđâ skippáár. Tonttu eeđâi nieidân: – Must lii hirmâd ahheev muu pááikán. Nieidâ lâi nuuvt ustevlâš, ete ááigui tuálvuđ toontu maasâd Peljituoddârân. – Pyehteen-uv siämmást tuálvuđ taam reeivâ juovlâäijihân? Nieidâ koijâdij. – Vistig mun halijdâm purrâmâš. Ko suoi vuolgijn já pessáin Peljituoddârân, te juovlâäijih kiijtij nieidâ, ko lâi puáhtám tom lappum toontu maasâd juovlâäijihân. Juovlâäijih halijdij tom nieidâ tonttun, ko ohtâ uđđâ tonttu lii tergâd juovlákulttuurân. Nieidâ adelij juovlâäijihân reeivâ. Lâi juovlâáptu já juovlâäijih moonâi keččâđ nieidâ, ete lii-uvks tot tiervâs. Ko juovlâäijih vuolgij skeeŋkâid jyehhiđ, te sun tuálvui siämmást reeivâ nieidâ iännán. Reeivâst luuvâi: – Rähis enni! Mun lam tääl tonttu, jiemge pyevti puáttiđ innig pááikán. Tiervuođâin nieidâd Liisá. Enni čiärui luhokonjâlijd, ko pärni uážžu leđe tonttu, mon lii ain halidâm-uv. Muštâlâm Pekka Moilanen, Anne Seipiharju, Riikka Morottaja já Joona Taskinen Montenegro, Crna Gora, Čapisväärih Mij vuolgijm Ruávinjaargâst Blue 1 -kirdemmašináin Helsigân. Helsigist mij moonâim mii Timo-ennuu pááikán. Talle mij vaazijm Jumbo-kävppikuávdážân. Tobbeen mij puurâim Hesburgerist. Nube peeivi mij moonâim Finnairijn Budapeestin já vuordijm tobbeen vittâ tijme. Tobbeen lâi taggaar formularađe, ete koolgâi teddiliđ puálu já koolgâi porgâđ, ete ij šoodâ liijkás korrâ liähtu, tâi tot ravva meddâl ton raađeest. Talle ehidist mij moonâim Malev-nommâsâš kirdemyhtiöin. Mij leim oovtâ-kyevti ääigi Montenegro uáivikaavpugist Podgoricast, kost mii Risto-äijih viežâi mii autoin Bar-nommâsâš kaavpugân kost Risto táálu lâi. Iđedist lâi hirmâd kume já ubâ peivi lâi kume. Merâčääci lâi ennuu lieggâsub ko Aanaarjäävrist. Mij eelijm jyehi peeivi vuojâdmin. Kuálmád peeivi mij eelijm riddoost, mii lâi väljejum motomin Euroop fijnásumos riddon, já lâi tot uáli fiijnes. Ain ko mun kaallim, te mun suorgânim ko taggaar uccâ rapu oolâ ain tuolmim. Motomeh ulmuuh jurdii mii čekkilâžžân já motomeh ryešilâžžân. Mottoom peeivi mij eelijm taggaar kaavpugist ko Budva já tast joođhijm Kotorin. Mij eelijm vain Kotor puáris kaavpugist. Tot lâi lanne, mon siste lijjii puohlágáneh käävpih, ravintolah já kyehti kirho-uv. Tobbeen puáris kaavpugist lâi hirmâd kume, ko tohon ij peessâm pieggâ. Mottoom vääri alne lâi meid lanne, mut ep vuálgám tohon ko lâi nuuvt kume já tohon lijjii 3000 läävhi porthááh. Mij eelijm ravintolast mon nommâ lâi Pizzeria Sara. Tobbeen meddâl puáđidijn mij moonâim autolauttain vuonâ paijeel. Mij fiinnijm ustevijd kiäi noomah lijjii Andrei, Maria, Ranko, Tatjana, Dimitri já Lena. Ko mij eelijm oppeet tobbeen fiijnâ riddoost, já ton maŋa mij moonâim meddâl taggaar värivielti mield ete tobbeen ij puáhtám vyeijiđ lappâd, ete jos oovdeld poođij auto, te nubbe koolgâi murdettiđ. Vääri vyelni oinui jo Albania. Barist lijjii ennuv paldluvvâi pivtâsputikkeh, kuus iä čaahâm vissâ ko 5-6 ulmuu siämmáá ääigi siisâ. Mun oinim kolbâcuobbuid Risto táálu šiljoost, tažâligijd já kuovdijd oinim miestuin, kuusah já aasih vazzii kost sáttojii, uccâ kuolijd já rapuid oinim meerâst. Ko mij vuolgijm, te enni poođij cuvnâđ muu 1:30, ko maašin vuolgij 5:15. Budapeestist lijjii meid vyelgimin Helsigân syemmilâš párnááh, já mun já muu uábih sierâdijm toiguin. Helsigist mij moonâim Timo-ennuu kuuvl. Tobbeen Timo tuálvui muu vyeijiđ suu Harley-Davidsonijn. Avelist mij leim nube peeivi 20:15. Já toos tot kyevti oho mätki nuuvâi. Montenegrost sárnuh serbia kielâ, te mun opâttâm tääl muáddi sääni. Dobro jutro = Pyeri iiđeed, Dobar dan = Pyeri peivi, Dobro veče = Pyeri eehidpeivi, Laku noć = Pyeri ijjâ, Zdravo = Tiervâ, Hvala = Takkâ, Finski = Syemmilâš. Jussá Seurujärvi Petteri Lâiba ohtii uárree. Ton nommâ lâi Petteri. Petteri lâi čeppi suáládiđ lode moonijd. Ohtii Petteri moonâi lode moonijd väldiđ. Talle tobbeen lâi nubbe uárree já tot lâi-uv jo váldâm taid moonijd. Talle tain šoodâi rijdo. Petteri ij vuáittám nube uárree, suutâi tast já aalgij hárjuttâllâđ já raahtij olssâs čurmâmseehâ. Talle poođij juovlâ já juovlâäijih poođij. Petteri vahâgist čurmâdij suu, ige juovlâäijih adelâm Petterin läähjijd ovdilgo Petteri piivdij addâgâs. Já talle Petteri piivdij addâgâs juovlâäijihist já talle uážui läähjijd. Petteri Morottaja 4 lk. Mij lâim Ruávijäävrist taan čoovcâ. Tobbeen lijjii mučis uáinuseh! Kaandâh lijjii säävnist nuuvt mist lâi nieidâin suuhâmškovlâ. Riikka Morottaja 3.lk Tijmekoska aalgij. Stuorrâ kaandah algattiispellađ jyelgipáálu. Mun lam puátimin olgos. Marjut, Piäkká já Petri käččih viärmán. Motomeh láá pukkitaistelust. Puohah iä lah vala páttám olgos. Tágáreh tijmekooskah láá masa ain mut láá eenâb juávhu. Anne Seipiharju 3.lk Mun čievčâm jyelgipáálu Jonijn. Finnejim maŋga moolâ. Kooveest uáinoo oovdis njuškomsuilo. "Tääl Jussá Seurujärvi puátá já taha moolâ, jee jee!" Poolvah láá aaibâs vielgâdeh. Lii nuuvt fiijná šoŋŋâ. Helikopter kirdá almeest. Taat tábáhuvvá Aanaar vyelitääsist. Jussá Seurujärvi 2.lk Tuurku reeisu Ucjuuvâst Jussá, Piäkká ja nieidah-lávlumjuávkku vuoitij jieijâs sarja Säminuorâi taaiđâtábáhtumest já peesâi Turkun Nuorâ Kulttuur- tápáhtumán. Tääl muoi, Jussá já Piäkká, čälleen tast maid mij poorgâim tobbeen. Mij vuolgijm Avelist Kukkola bussijn, uási vyelgein lâi vuálgâm jo Anarist. Napapiirist lonottui vyeijee. Buusist lijjii hävskis ulmuuh (kove 2781: Sunna hárjuttâl). Ko mij iäráseh poođijm Tuurkun te Piäkká poođij tohon Helsigist. Piäkká lâi vuálgám Helsigân jo oho ovdil enijnis já ejinis. Vaanhimeh puovttijn Piäká hotel Scandic Julian, kost lijjii-uv jo vyerdimin: Jussá, Anne, Riikka, Marjut, Sunna, Heli já Miina. Talle mij viežâim mii čovduu respaast. Mii viste nummeer lâi 331.Tom maŋa mij moonâim puurrâđ Puolala škoovlân, tobbeen lâi makaroonloovâ purrâmuššân. (kove 2727: Puolala skovlâsiljoost vyerdimin purrâmuš) Tom maŋa mij eelijm Hansatorist šoppaamin. (kove2722: kaandah šoppaamin, kove2720: Jussá, Piäkká já nieidah Tuurku kävppitorist). Piäkká oostij tobbeen: lahčâjieŋâ, Alien-sääpi já Suomâ liipu. Ko mij moonâim maasâd hotellân te mij keejâim TV. Talle mij vuolgijm Nuorâ kulttuur tápáhtume algâjuuhlán, tobbeen čuojâttij: Turku Big Band, kote lâi jazz-bändi já Tähdet kertovat, kote lâi niedâi lávlumjuávkku. ( kove 2730: mii juávkku algâjuhleest) Juhleest iä lamaš ennuu ulmuuh. Ko poođijm maasâd hotellin te Miina jà Heli viežžáin tonnikyelipiza eehidpittán já mij hárjuttâláin ton puudâ Sáárá-Máárjá- lavluu. Pizzapuurrâm maŋa mij moonâim uáđđiđ. (kove 2733: kaandah seeŋgast). Lávurduv iiđeed mij moonâim puurrâđ iiđeedpitá purâdemsalin. Mij puurâim ovdâmerkkân leeibi, piärgu, kuurku, oomeensääpi já muffins. Talle mij piejâim máácuhijd pajalan, hárjuttâlâim vala ohtii já moonâim oppeet puurrâđ Puolala škoovlân. Tom maŋa mij moonâim Suomalainen työväenopisto-opâttâhân lávluđ. Ovdil ko peesâim lávluđ mij vuordijm kuárus luokkâvisteest jieččân vuáru já vala saliuuvsâ tyehin-uv (kove 2741: vyerdimin jieijâs vuáru). Talle ko lâi mii vuáru , te mij lâim tuáivum et puáđáččij 5 mikrofon, mutâ pottii tuše 2. (kove 2743: mikrofoneh oornigân, kove 2753: lávlum mana vyerdimin árvustâlmijd). Lávlum moonâi pyereest já mij finnijm tuše pyeri árvustâlmijd. Tuámáreh ettii, ete mij lâim ruokkâdeh já ete mist lijjii mučis jienah. Tuámáreh ettii meid ete kaandâi jienah kullojii pyerebeht ko niedâi. Tobbeen lávluu mii lasseen ovdâmerkkân: Lahden konservatorion kanteletrio, Lieriäiset já Dragon steel band (kove2739: Dragon steelband faarpâl-rumpuh). Mij keejâim já kuldâláim meid rap já rythm and blues bändijd, toh lijjii häävskih já pyereh ( kove 2751: iä lamas ennuu ulmuuh keccâmin mii iäge iärásijdgin). Oppeet vuolgijm puurrâđ Puolala škoovlân já tom maŋa mij moonâim hotellin lonottiđ pihtâsijd já vuolgijm Karibian vuoijâđ. Karibiast lijjii 3 hävskis čäcičierâstâllâmluáhá: ohtâ lâi taggaar kost lâi sevŋâd, nubbe lâi taggaar kost koolgâi čierâstâllâđ riggein já kuálmádist lâi loopâst njuškiittâh. Jis iäláh Tuurkust te kannat eelliđ tobbeen. Vuojâdem maŋa mij eelijm Hesburgerist puurâdmin. Tast maŋa mij eelijm keččâmin ehidist Karibiast bäändijd: Dead bygun, So called plan já Jann Wilde & rose avenue. Toh lijjii hirmâd pyereh. Ton maŋa lâi-uv jo uáđđimäigi. Pasepeeivi iiđeedpitá maŋa mij eelijm kävppitorist, mutâ mihheen kaavpijd ij lamaš áávus, muideko ohtâ lahčjieŋâkioski. Já R-kioski lâi meid áávus. R-kioskist eelijm uástimin njálgáid já majemuid tullijáid pááikán. Talle mij moonâin buusin já eelijm Tuurkulanneest čuovâkuuvijd väldimin (kove 2777: Turku- lanne já mij juávkku, kove2799: Piäká päikkimätki aalgij). Bussimätki äigin mij keejâim 4 dvd-elleekove: Ice Age, Maailman ympäri 80 päivässä, Harry Potter já Yamakai. Talle mij lâim-uv jo Avelist. Avelist mij (Jussá, Piäkká já Miina) moonâim buusist taksijn Jusá pááikán neelji ääigi iđeđist. Jussá já Piäkká oođijn tijme 11 räi já koccáin. Suoi láin olgon masa ubâ peeivi spellâmin jyelgipáálu já ehidist Piäká enni já eeči viežžáin suu pááikán Anarân. Uárree já riemnjis Laiba ohtii juovlâäijih. Juovlâäijihist lâi riemnjis mii lihâdij ennuv meeccist. Riemnjis kuáhtái meeccist ohtii uárree. Uárrest lâi paaccâh. Uárree suorgânij ko ooinij riämnjá já kuárŋui muorân. Riemnjis eeđâi: – Uárree ele poolâ. Mun lam juovlâäijih riemnjis, jiem puurâ tuu. Uárree poođij vuálus muorâst čuoldâ oolâ. Uárree eeđâi: – Váárut rienmjis, tyebbin lii miäcásteijee! Ruotâ huápust meddâl tääbbin! Nuuvt riemnjis ruotâi meddâl já uárree kuárŋui muorân. Miäcásteijee imâštâlâi maht riemnjis lâi huámmášâm suu. Miäcásteijee imâštâlâi tondiet ko riemnjis lâi lamaš seibi suu kulij. Uárree čuávui riämnjá. Ko riemnjis peesâi juovlâäijih luus te uárree-uv poođij siisâ. Uárree koijâdij juovlâäijihist: – Uážum-uv mun-uv aassâđ tääbbin? Juovlâäijih västid: – Uážuh tiäđust-uv. Nuuvt uárree sierâdij riämnjáin já aasâi juovlâäijih lunne ain já uárree uážui čiivgâid. Sáttá leđe, et vala-uv uárreeh láá juovlâäijihist. Anne Seipiharju ja Marjut Ahvenlampi 3 lk. Snaartâl Puoh vuonjâšlodeh láá jieijâsnáálá muččâdeh, mut nomâlâssân taan šlaajâ ores lii eromâš muččâd. Taat lodde lii snaartâl já veikkâ tot kulá-uv vuonjâšludij juávkun, te tot spiekâst tain aainâs oovtâ ääšist eres vuonjâšluddijd verdittijn. Stuáruduv peeleest tot lii koskâstuárusâš čäcilodde, aldasáid meetterpele kukkosâš já tiäddá pajeláhháá kilupeeleest. Nuuvtpa jurdáččij-uv, et tast lii meid koskâstuárusâš njune eres ludij njune iähtun. Tot lii kuittâg puoh uánihumos, uánihub, ko ovdâmerkkân veikkâ čiivšâst. Njune lii siilbâ ivnásâš, mon keeči lii čappâd. Puoh vuonjâšludij niŋálâsâh láá suullân siämmáá ivnásiih, nubenáál eeđân ránáseh, mut ores lode ij kal pyevti sehhiđ moossân eres šlaajân. Tast lii uáivi já čeve lieggâsiähá ruškis iivnest já káálust, njunemaddust kidâ uáivipaajaažân lii laavcâ ivnásâš kezis stielâs. Jis vala piäsá kuullâđ jienâ, mii sulâstit viehâ čuuvtij spižá ruáikástem jienâ, te kal uážžu oskođ, et lodde lii ores snaartâl. Snaartâl lii lámáš tovláá ääigist mestâba pelduvváid Säämi loddešlaajâ, mut lii tääl majemui aaigij álgâm pessiđ meiddei mäddiláá-uv kidâ Maadâ-Suomâ rääjist. Loddekirjeh tietih mainâstiđ, et snaartâl koorvij vala 1970-lovvoost Åland a’ai Ahvenanmaa, mut tááláá ääigist tot pessee jo tobbeen-uv. Tot ij lah ollágin nuuvtkočodum stuorrâčasij pessejeijee já tot lijkkoo-uv pyerebeht smaavâ jávráin já luobbâláin orostâllâđ já iälustiđ. Jos váldáččij ovdâmerkkân veikkâ Čovčjäävri kuávlu, te puoh mielâsumoseh snarttâl pessimsajeh kávnojeh Suávviljávráá já Čevrisluobbâlái suulâin. Nomâlâssân tagareh jávrááh já luobbâlááh, moin láá suáijáás riddosuoinâlmâsah já stuárráábijn jaavrijn meid suáijáás luovtah-uv. Tot ij taarbâš áhtánâskin láádu, mon aldasáid tot puáhtá pessiđ. Piervâl lii táválávt riddosuoinâlmâsâst, teikkâ motomin kukken meeccist, maaŋgâčyet meetter keččin aldemuu čääsist. Tot lii skođâstum puzâigijn já uvjâigijn; piervâluuvjah láá čappâdeh já puuzah vuod aaibâs vielgâdeh. Amal lii vissâ pahhaam taid jieijâs čuávjivuáláást tanen, ko snarttâl čuávjivuálááš lii vielgâd já uuvjah láá oppeed čappâdeh. Monnim tápáhtuvá kesimáánu algâpeeivijn já maneh láá orráás kállutiälku ivnásiih, nubenáál eedân laavzâ ivnásiih. Maneh láá 6:st 12:hán já niŋálâs láálá taid pelniäljâd oho. Ko manekoorah láá cuovkkânâm, te niŋálâs uápist uđâgáid tállân aldemuu čáácán já uđâgááh kirdeleh 43 pirrâmpeeivi keččin. Ko kiihâmäigi lii moonnâm lappâd, te orráás ivne-uv álgá kuuloold rievdâd toho niŋálâs iivne kulij já loppâkeesist snartâltuákist ij innig iärutkin orásijd já niŋálâsâid siämmáá pyereest, ko kiđđuv. Meiddei kirdemtáásán ovdánâm uđâgááh láá siämmáá ivnásiih, ko rävis lodeh-uv. Snarttâleh algâtteh čohčâvarrim siämmáá ääigi, ko eres-uv vuonjâšlodeh já roovvâdmáánu loopân toh láá juo vuálgâm aainâs tääbbin Säämiist ja farrim lieggâsub enâmáid Viestâr-Euroopân. Oppeet, ko uđđâ kiđđâ puátá, te snarttâleh-uv almostuveh teehi tiego cuáŋui-, tâi vyesimáánust já algâtteh kiihâm. Snaartâl lii nuuvtkočodum meccivaljelodde já ton uážžu pavkkâliđ lavâlâš miäcástemääigi, mii lii porgemáánu kyevtlovváád peeivist roovvâdmáánu loopân. Iänááš vuonjâšludij uđâgááh ovdáneh kirdemtáásân tassaaš, ko miäcástemäigi álgá, mut ovdâmerkkân čuáđgi já viettuu uđâgááh kale láá vala suájáttes čuálihaaŋgâh, ko taanáigááh loddepivdeeh maneh havlâpisoidiskijn miäcástiđ čäciluudijd. Toovláš lodásteijee adelij lodeuđâgáid ráávhust šoddâđ ijge laavim ollágin pivdeđ čäciluudijd čohčuv. Kiđđuv tot kale pavkkâlij vuoššâmlode ja ovdâmerkkân snaartâl lâi ohtâ taggaar lodde, mii kaartâi távjá páátân. Toovláš olmooš ij meiddei lodástâm suotâstâllâm tiet, nuuvtko taan ääigi miäcásteijee iänááš taha ja ko pessimäigi aldanškuođij, te aainâs niŋálâs lodeh ožžuu leđe ráávhust ja meiddei kale oráseh-uv. Kiđđâlodástem ij lah tááláá ääigist loválâš, mut muu mielâst oro, et čohčâlodástem-uv kolgâččij raijiđ, tâi aainâs sirdeđ maŋeláá, ko maid tot tääl lii. Snaartâl njurgiistâl mijjân taan vyesimáánu äigin jyehi tuorâstuv. Alghuuvsáš Algâkeesist, ko älgih uccloddááh vizârdiđ, te tot lii tievst keesi merkkâ. Mutâ jos taan loddáá jienâ váilu vizârdeijei juávhust, te ij lah kale vala olmâ keesi puáttâm. Muu mielâst taan loddáá jienâ lii siämmáálágán tuođâlâš keesi merkkâ, ko lii ovdâmerkkân veikkâ spálvái puáttim já lam huámášâm, et taan jienâ tuođâi-uv käibid peljiijdsis, ovdilgo tuhhit olmâ keesi älgim. Taat lii alghuuvsáš, nubenáál eeđân puájuiloddááš, mii lii aainâs jo Suomâ táválumos uccloddááš, mutâ sáttá tot siämmâš äšši toollâđ tiäivás, meid aldemuin ránnjáväldikuudijn-uv, veikkâ tast must ij lah kale tiätu. Alghuuvsáš kulá Suomâ ucemussaaid loddáážijd, tiäddá suullân lovmad rammid já lii 12 senttid kukke. Olgohäämis peeleest ton lii kale viehâ väädis tubdâđ tanen, ko tot lii nuuvt táválii ivnásâš. Seelgipeeli lii ucánjihhii ruánáiivnán čyeccee ränislágán siävuttâs já čuávjivuálááš, aaibâs njunemaddust pottušân, čielgâsávt fiskâdub já njune lii seggi já čuuhâl, tegu eres-uv tivreporree luudijn. Čoovčâpele nuorâ loddááh láá fiskâduboh, ko rávásuboh. Mutâ talle, ko tot rottee reeviirlavluu, te ij kal innig pyeti ton moossân sehhiđ. Naa liihân kale ohtâ loddááš, mon jienâ ucánjihhii sulâstit alghuvsáá jienâ já tot lii muorâkuárŋoo, mutâ teehi tot láppoo kale viehâ harvii. Na jos kiđđâtäälvi, teikkâ čielgâsávt ovdil keesi älgim kulá alghuvsáá sulâstittee jienâ meecist, te kal uážžu leđe vises, et tot lii tiet ovdilmainâšum muorâkuárŋoo, mon tuođâliih aassâmsajeh láá Siberiast, mutâ motomin tot te liiká láppoo teehi Sáámân-uv. Alghuuvsáš lii hitruus já virkkuus loddááš, mii ij lah kuhháágin siämmáá uávsi alne oovtmano, eereeb tievst talle, ko tot tuođâi aalgât reeviirlavluu, mutâ ton kooskâst-uv tot ferttee lonottistiđ lávlumuávsi tyelittälli. Lam maŋgii imâštâllâm, et maht puáhtá vyelgiđ nievt uccâ loddáást nuuvt kyeddilis jienâ, mutâ nuuvt vain vuálgá. Kuálhis kesi-iijâ sättih siämmáá-áigásávt kulluđ maaŋgah-uv alghuvsááh lávlumin kištoi jyehi kuávlust já veikkâ tobbeen kullojeh meid eres-uv loddááh valjeest, te kal taan laavlâmiäštár jienâ lii mestâba kyeddilumos. Alghuuvsáš almostuvá Sáámân vyesimáánu koskâmuddoin, tâi aainâs taan kiiđâ almostui já aalgât pessimhomáidis forgâbalij. Niŋálâs ráhtá uuvnâ sulâstittee piervâl enâmân já mannee tohon kesimáánu aalgâbeln 5:st 7:n manneed, moi vuáđuivne lii vielgâdislágán räänis já moin láá ruopsis-ruškis tiälhuh. Läällimäigi pištá áldásáid muáddi oho já piervâluđâgâšäigi-uv vala suullân siämmáá kuhháá. Piervâlist kirdelam maŋa-uv toh láá vala maaŋgâid ohhoid vaanhimijdâš tipsom vuálážin já aainâs talle kulá távjá ton váruttâs-, teikkâ koččomjienâ rođoi já miestui siste, ko toh láá puurâdmin. Kuláhân taan jienâ tievst eres-uv tuvij já aaibâs algâkeesist-uv. Maŋeláá loppâkeesist älgih oppeed alghuvsááh lávluđ já mielân tievst puátá tállân, et áiguh-uv toh ráhtiđ máhđulávt vala uđđâ uđâgâšpiäsáduv. Alghuvsáást lii kuittâg nuuvt kukke tot pessimäigi, et tot ij kiergân innig siämmáá keesi äigin nube uđâgâštuáki šoddâdiđ já sajan páácá-uv máhđulâšvuotâ, et taankiässááh ores uđâgááh älgih hárjuttâllâđ puáttee kiiđâ várás jo valmâšin reeviirlavluu já máhđulávt irâtteh väldidiđ nuubijn siämmáá ahasijn oresuđâgáin meid reeviir-uv olssis. Na ko álgá tärkkilávt kuldâliđ toi loppâkeesi alghuvsái laavlâveerstâid, te tohhan láá-uv čielgâsávt simppâluboh, teikkâ oovtkiärdánuboh, ko maid láá algâ- já koskâkeesi lávlumeh. Nuottâ mana kale suullân siämmáá náálá, ko puárrâsub-uv luudijn, mutâ ubâ ton veerstâst váilu miinii taggaar spesiaalvuotâ. Ná váilu tievst, ko loddááhhan iäskân hárjutteleh lávluđ já iäskân vááijuv ive keejist toh láá siämmáálágáneh laavlâmiäštáreh, ko láá sii oppâmiäštáreh-uv. Alghuvsái čohčâfarrim álgá porgemáánu loopâbeln já lappâd tot lii jo čohčâmáánu loopâ räi. Varrimmätki lii kuhheeb, ko luudijn iänááš já tot lii-uv trooppisâš Afrikâst. Alghuuvsáš viizârd mijjân Anarâšsaavâi luándujiennân ubâ taan kesimáánu ääigi. Čabivuávláš Ohtâ tuođâlâš Säämi loddááš lii čabivuávláš já tot lii vissásávt juáhážân uápis, kote váhágin jotá keessiv meecist, lyemejeegist tâi tuoddârist. Tovle, ko läävejim loddái jienâid ađđiistâllâđ, te čabivuávláá jienâst poođij mielân tállán suomâkielâlâs sänikuállus “Mä suljin-suljin rillumarei”. Na tot lâi tiäđust-uv váháš tegu tohokulij, mutâ tiest mun tubdim já tuubdân čabivuávláá jienâ, veikkâ jiem uánâččii ubâ ton loddáá. Vaarâ tot lii ton reeviirlaavlâ, ađai kiihâmjienâ. Čabivuávláá lii kale älkkee tubdâđ ohtuunis mestâba juo noomâs-uv peeleest. Tast lii uáivipaajaaš já radde aaibâs čappâd, njune fiskâd já orráás čalme paajaabeln vuálgá vielgis stielâs, mii kevlee nierâ moojiipele maasâd radebel já potkân čapis raadan. Tom ij pyevti sehhiđ eres, ko oovtâ loddáážân, mii meiddei lii kale Säämiist. Suomâkielân ton nommâ lii pajusirkku, orjâlâškielân suovkacihci já anarâškielân tot lii pujuivuávláš. Čabivuávláást já puájuivuávláást láá kuittâg čielgâ iäruuh, moh kávnojeh čiäpáttist já niskeest. Sehe čabivuávláá orráás, et niŋálâs niske láá ruškâdeh, ko oppeet puájuivuávláá niske rasta mana vielgis stielâs, mii vuálga aaibâs raddeest, ijge čiäppát čappâdâs potkii tom, meiddei njune lii čappâd (čabivuávláá njunehan lâi fiskâd). Puájuivuávláá já čabivuávláá niŋálâsah lává viehâ siämmáá hámásiih, eereeb čabivuávláá niŋálâs iäruttâs, mii lâi tot ruškis niske. Čabivuávlâš lii 25 raammi tiäddusâš já 17 seenti kukkosâš, ko oppeet puájuivuávláš lii muádi seenti uánihub já viiđâ raammi keppisub. Čabivuávláá lii meiddei meecist-uv älkkee aiccâđ. Vistig jo voođâin, teikkâ jeggiriddoin tot ij viigâ ollágin leđe mahten čiähusist, pyerebeht-uv juo nubijpelij. Tot čokkáá táválávt ain uáinusist, keeđgi alne, teikkâ stokkekeejist, sirduusist nube uáinus sajan já njurgiistâl váruttâsjienâid. Čabivuávláá já njuuvččuálppáá váruttâsnjurgiittâsah sulâstiteh nuuvt čuutij nubijdis, et taid puáhtá sehhiđ koskânis. Čabivuávláš viättá talvijdis Maadâ-Ruošâst já Ovdâ-Aasiast, jeđe puátá Sáámmán tiego cuáŋui-, vyesimáánust. Vuosmuuh puátteeh láá oráseh, moh algâtteh tállán reeviirlavluu. Ko parâlum lii tábáhtum, te niŋálâs ráhtá juggáás piervâl enâmân taggaar sajan, et tulvečääsih iä uulât toos. Monnim tápáhtuvá kesimáánu aalgâst já niŋálâs láálá monijdis aldasáid muáddi oho. Korâidis kočâttem maŋa uđágááh pisotteleh piervâlist vala nubáloh pirrâmpeivid já kuohtuh vaanhimeh piemmâv taid. Uđágááh vyelgih piervâlist ovdil, ko toh mättih ubâ kirdeđgin, mutâ taggaar vyehi táiđá leđe kale iänááš uccâloddáin já nomâlâssân tagarijn, moi nommâ lii vuávlááh. Ko keesi kärŋiluuškuát čoohčân, riemih čabivuávlááh-uv rahttâttâđ varrimmáátkán máádás. Toh älgih tiäđust-uv talle tuákástâllâđ, jeđe čohčâmáánust toh táválávt tolliitteh tälviorroomsoojijdsâs Maadâ-Ruošân já Ovdâ-Aasian. Jos lii pivvâlis tälvi, te mottoom uási luudijn ájátteleh Suomâst roovvâdmáánu räi-uv já motomeh sättih viettiđ talvijdis meid Tavemeerâ riddoost já láába motomeh loddááh piergiittâllâm täälvis joba Suomâst-uv. Meendu táválâš tot kale ij vissâ vala tääiđi leđe. Ilmari Mattus Čiehčâ Kyelipivdeelodeh láá Säämist-uv maaŋgah já nabdam, et čiehčâ lii ain-uv kyelipivdeeludij kunâgâs, veikkâ merâkuáskim lii-uv pegiškuáttám tyelittälli Aanaarjäävri pirrâsijn já sáttába tot leđe tobbeen pessim-uv. Muu mielâst tot ij lah kuittâggin vala anarâškuávlu fastâässee, veikkâ ovdâmerkkân talle, ko Siskeljäävri já Kiävŋásiijávráá koskâsii Stuorrâkiävŋást lâi tot kiirjâgluosâšoddâdemääldis, moos taažâpele pirâsservi Bellona volliittij, oinuustellii merâkuáskimeh-uv tien kuávlust. Čiehčâ lii tállân kuáskimij maŋa stuárráámus vállilodde Säämiist, veikkâ ton stuárudâh njunekeejist pottuškiäčán ij lah ennuugin eenâb, ko lii piehânjist. Čiehčâ lii 55 – 58 senttid kukke, mutâ ton suájáh láá eromâš kuheh já keezih já suájákečikoskâ 145 seentist penttâ 170 seentin. Tiet lii-uv kirdee čievčâ vaarâ puoh pyeremus tobdosmerkkâ: uánihis roppâ, teikkâ pyerebeht eeđân uánihis pottuš já hirmâd kuhes suájáh. Ton lasseen ton kirdemvyehi sulâstit ennuv kaijuu kirdemvyevi – uáivildâm, et ton suájáh láá čielgâsávt suájámuhij pehti mohheeld vuáluskulij, ko oppeet eres válliludijn suájáh láá aaibâs njuolgâdeh, motomijn joba ucánjáhháá pajaskulij vinnjood, ovdâmerkkân veikkâba kuáskimist. Čievčâ vuolušpeeli, eereeb čevemadduu ruškis stiellâs, lii mestâba českâd. Vuoluubeln keejân láá suájái ovdâuásih-uv kidâ suájámuhij räi siämmáá náálá vielgâdeh já suájákeejih, suájái monnjâuásih já pottuš láá ruškis stielâsijguin tegu hervâttum. Stielâseh láá lode kirdemvaardân keejân puoh tuáriskulij. Čievčâ suájái paajašpeeli já seelgipeeli eereeb uáivipaajaa já niske, lii ruškâd. Uáivipaajaš já niske lává pelduvváid vielgâdeh já čalmeh viskâdeh já pasteleh. Jos čievčâst ličij roopân verdittijn siämmáá kuhes pottuš, ko maid lii piehânjist, te talle tot ličij čuuvtij-uv kuávŋáb, ko maid liigin. Veikkâ tot lii-uv stuorrâ vällilodde, te ton jienâ lii liijká stuáruduv iähtun viehâ njuorâs, te-uv uccâloddááš te civkáččij. Čievčâ piervâl lii táválávt puáris aaikâ kierrust já tot sáttá leđe kyeličaasijn maaŋgâi-uv kilomeetterij keejist. Ores lii tot, kote kurppo pesitarbâsijd piervâlân já niŋálâs stelliistâl taid tobbeen jieijâs mielâ mield. Piervâl lii siämmáá paarâ kiävtust maaŋgâid iivijd já jyehi kiiđâ tot finnee lasetiädu tanen, ko čiehčâpaarâ styereed ton jyehi ive. Tot sáttá leđe lopâ-loopâst joba meetter kobdosâš já siämmááverd assaa. Táválávt tast kiävá vala nuuvt, et ko puátá korrâsub čohčâstormâ, te liijkás kuávŋáás piervâl kačča enâmân já pieđgân. Čiehčâpaarâst lii talle uđđâ piervâl rähtim oovdâst, jos iäva sattuu kavnâđ valmâš piervâl. Must lâi tovle juurdâ, et váldáččim čievčâ uđågáá piämmuhâžžân siämmáá náálá, ko must lijjii vuorâččâsah, lädikuávskáh, čuánnjááh já meid piehâin-uv já Piergiväärist ličij lámáš čievčâ piervâl meid. Tot lâi kuittâg nuuvt kuhes aaikâ kierrust já nuuvt styeres, et jiem tuostâm kuárŋuđ nuuvt pajas, et liččim ulâttâm toppiđ uđâgáá kiddâ. Kalehan mun eellim aaibâs piervâl vuoluubeln, mutâ te nuuvâi luándu já kuođđim homá toos. Čievčâ tälviorottâh lii trooppisâš Afrikâst já Sáámmán puáttim maŋa vuosmuuh paarah monniiškyeteh tiego vyesimáánu pelimudo maŋa. Ruškistiälkkusiih vielgâdissiähá maneh, moh láá kyevtist niälján, almostuveh talle piervâlân já lälimân väldiv uási kuohtuuh vaanhimlodeh, niŋálâs eenâb, ko ores. Läällim pištá vittâ oho já ores lodde lii tot, mii skáppoo lällee niŋálâsân meid purrâmâš-uv. Ko maneh láá kočâttâm korâidis, te piervâlčivgâäigi pištá válá muáddi mánuppaje, ovdilgo čiivgah láá suájáialn pisottelleeh. Suhâjuátkimahan uđâgááh šaddeh kuulmâ ive ahasâžžân. Čohčâvarrim álgá juo porgemáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu aalgân. Taankiässááh čiivgah viettih tälviorroomsaajeest aldasáid muáddi ive, ovdilgo mäccih Sáámmán keesi viettiđ. Čievčâ pivdemvyehi lii persovnlâš, tuše merâkuáskimist lii siämmáálágán vyehi. Uáivildâm ton, et čiehčâ läävee vistig kirdeđ já sodâstâllâđ pivdočääsi paajaabeln suullân kuulmâlov meetter aloduvâst, jeđe ko te huámmáš kyele, te luáštádât váháš vyeliláhháá já tast maŋa šnaggood mácusuájái vuálus mestâba njuolgist vuálus nuuvt, et kozzâjyelgih teivâseh čááccân já saallâs niiskán ovdemustáá. Maŋgii kiävá nuuvt, et kyeli lii liikás häppil já siäilut jiegâs, mutâ meid nuuvt-uv, et čievčâ koozâin hiäŋgáá kyeli, ko tot tuáŋgiht kirdel čääsiist. Sáttá meid nuuvt-uv keevvâđ, et kyeli lii liikás styeres já amal vissâ čiehčâ ij pyevti kozâidis ložžiđ salâsist luovâs ollágin. Talle kuálásteijee tiäđust-uv vuáju salâsis fááru čääsi vuálá já hevvân. Jieš jiem lah täggäär kuássin uáinâm, mutâ lam kuullâm mainâsijd. Ilmari Mattus Čäšni Lii ohtâ čäšnilodde, mon tyebbin Maadâ-Suomâst láá maŋgii sehhim peggee vielgisselgičáášnân. Tothan lii vaarâst lappuđ Suomâst alfáárug. Toh láá tontiet sehhim, ko vielgisselgičääšnist lii selgi tievst noomâs-uv peeleest vielgâd ja taan nube loddeest meid lii seelgipaajaaš vielgâd. Taat lodde lii čäšni, pohjantikka Suomâkielân. Tast láá kuittâg čielgâ iäruh vielgisselgičääšni iähtun já puoh stuárráámus iäru lii eidu tot vielgâdâs tobbeen seelgist. Vielgisselgičääšnist vielgâdâs potkân ärdei puotâ, mutâ čääšnist lii seelgipaajaaš olesvielgâd niskeest pottušmadduu räi. Lode lii mudoi-uv älkkee iäruttiđ eres čaašnijn tanen, ko tast ij kavnuu ruopsâd koggoon, nuuvt ko eres čaašnijn kávnoo. Jyehi áinost eres čääšnist lii jo-uv uáivipaajaš, niske, teikkâ pottušvualááš ruopsâd. Na kalhân čääšnist-uv kávnoo ohtâ čerrâdis ivne já tot lii ruánáá. Taat ruánáátiälkku lii orráás uáivipajaažiist. Nuuvt ko kuulâim, te čääšni jienâ sulâstit ennuu paaccâhčääšni jienâ toin iäroin vain, et tot ij lah aldagin nuuvt ruávis já koorâs, ko lii paaccâhčääšnist. Tot lii meid ucánjihhii ucceeb, ko hyelkkis, kukkodah lii 21:st 23 seentin já tiäddu 60:st 70 raammân, paaccâhčäšni lii muaddlov rammid lussâdub. Siämmáá ko seelgi paajaaš, lii meid čuávji vuálááš-uv njunemaddust kidâ pottušmaddui aaibâs vielgâd ja siijđoh láá tuárissárgáránáseh. Čäšni lii sijvuus lodde, mii ij toolâ siämmáálágán laarmâ ollágin, ko hyelkkis paaccâhčäšni. Tot lijkkoo aassâđ iänááš kuosâmuorâstielâsist, mutâ kávnoo tot kale še lostâmuorâvyevdist-uv. jis makaš viärdádâlâččij veikkâba ubâ Suomâ ton aassâmkuávlun, te enâmustáá toh kávnojeh nuuvtkočodum Mecci-Laapist, mii uáivild vaarâ Ruávinjaargâst pajaskulij aaibâs kuosârááján. Moonnii suujâst čääšni kávná pyeremusâht jierssee piervâl aldasijn. Amakkis te vissâ tuurvâst ton váálán, vâi mii kal lâš suijân. Tien-uv ääši ličij soma motomin tiettiđ, et manen eidu jierssee lii tot lodde, mon tot lijkkoo enâmustáá aassâmskipárin. Čäšni lii sijvub meiddei njuunijn ráđáidittemis peeleest. Ovdâmerkkân paaccâhčääšnist lii ratâkyettim uáli juo vuáimálâš, mutâ čääšnist tot lii sijvub, veikkâ lii-uv ucánjihhii kuhheeb ja hito loopâkeš monâdijn. Čäšni ij laavii nuuvt távjá ratâgyeđettiđ suárvân, nuuvt ko eres čääšnih táválávt pargeh ja ton liihâdmeh láá meid ennuu rávháluboh. Tot läävee kuuloold puđâldiđ jo-uv šuušnâin, hálgupinoin, tâi stokkeluvvee soovijn já tain tot ocá muorâmááđuid já eres-uv tiivrijd, moh tobbeen láá kavnuumist. Ko tot lii pargeeldmin, te tot lii siämmást meid viehâ loje já olmooš aldan-uv ton melgâdávt paaldân rávhálávt vääzin. Na tie ovdláhháá mainâstim čääšni iäruid ivnij peeleest eres čašnij iähtun, mutâ jiem muštám mainâstiđ ton puoh koŋkreetlumos iäru, mii ij lah kale njuolgist oinuumist. Taat iäru kávnoo čääšni koozâin. Eres čaašnijn ko láá juolgijn nelji koozâ, kyehti oovdâs já kyehti maŋas, te čääšnist láá tuše kulmâ koozâ, kyehti ovdâskulij já ohtâ maŋaskulij. Čäšni šnuákku vuovdâs táválávt jo mieskee muorân, mutâ jis tot ij taggaar hiäivulii kaavnâ, te tohhee toos kale še vorâs já ellee muorâ-uv. Kuulmâst čiččâmân vielgis maneed almostuveh vuovdân vyesimáánu loopâkeččin, maid kuohtuh vaanhimlodeh läälliv 11 pirrâmpeivid. Uđâgááh pisotteleh vuovdâst suullân kulmâ oho, odvilgo kirdeleh. Taid ferttee kuittâg vala tast-uv maŋa piemmâđ aainâs muáddi mánuppaje, ovdilgo toh älgih jiejah mättiđ šnuákkuđ mieskâ muorâid já kavnâđ tobbeen purâmuš. Čäšni lii päikkilodde, mutâ mottoom uási tain kiäsádât kuittâg váháš mäddiláá porgemáánu rääjist ja talle toh maneh toid siämmáid soojijd, kost lii meid tot vielgisselgičäšni-uv já oppeet láá ulmuuh uáinâm ton härvilohosii vielgisselgičääšni, mii lopâ loopâst lii-uv táválâš čäšni. Veikkâ taat lii-uv nuuvtkočodum taavaapele šlaajâ, mii kávnoo Tave-Euroopâst, Koskâ-Euroop váráduvâin já meiddei Tave-Aasiast kidâ Mantshuria räi, te liijká ton piäsá harvii uáiniđ, jis ij nomâlâssân ucâluu tagaráid sojijd, kost ton lii máhđulâšvuotâ kuáhtáđ. Muu kesiluámu Mun lijjim muu skippáár sáátust. Muoi moonáim Limingan. Tobbeen muu viežâi muu stuorrâviljâ Alavieskan. Mun lijjim muu stuorrâviiljâ kulen mottoom ääigi. Já mij moonâim hiäppušijn raccastiđ. Päivi raccastij hiäppušáin já mun raccastim ponijn. Päivi lâi tijlám raccastemtiijme já munjin meiddei. Talle poođij tot peivi, kuás koolgâi vyelgiđ Avelân pááikán. Já talle muoi eijjijn moonáim Oulun. Tobbeen mun lijjim mottoom iijâ. Talle mun poottim pááikán Avelân. Mun, enni, já Ilpo moonâim möökin. Tobbeen lâi nuuvt liegâs, ete mun vuojâstim. Mun lam suuhâm kárbáin já uággum kuolijd. Marjut Ahvenlampi 3. lk Káránâs Lii vaigâd jurdâččiđ, et ruŋkesteijee lodde ličij ovdâmerkkân veikkâ sávjáduvvâžân hyelkki, mutâ nuuvt vain loddekirjeh näggejeh. Na ijhân tot tievstkin hyelkki lah ton náálá, ko tot sääni iberduvvoo, mutâ lii uáináh taggaar loddelahko, mon nommâ lii varbuslodeh já káránâs rekinistoo ton siämmáá laahkon kullen, siämmáá náálá ko sávjáduvvâš-uv. Káránâs lii-uv tien lahko puoh stuárráámus lodde. Eennâmpáálu alne láá aldasáid 10 000 sierâlágán loddelahkod, já ohtuu jo tiet ovdilmainâšum varbusloddelahko lii eenâb ko peeli tien juávhust. Taat varbusloddelahko lii tanen nuuvt styeres, et loddetotkeeh ko láá kavnâm mottoom uddâ loddesuuvâ já jos ton lii lamaš vala väädis stelliđ olmâ laahkon, teikkâ toh iä lah lamaš vissáseh tast, te toh láá ton tuvkkâlâm varbusludij laahkon. Ton tiet taat lahko lii-uv nuuvt styeres. Tot lii tegu mottoomsoortâ tuŋgijâš, kuus láá leggistum puoh tagareh šlaajah, moid ij lah puáhtâm stelliđ kuussân eres sajangin. Káránâs jiešalnees kulá vuorâččâsâi hiäimun. Hiäimun kuleh káránâs já táválii vuorâččâs lasseen čapis vuorâččâš já näkki, moi aassâmsaje lii lamaš aaibâs mädimus Suomâ, mutâ majemui ivij äigin toh-uv lává álgám kuulood varriistâllâđ tavaskulij já toh lává jo Oulu rääjist puátimin. Uáiniđ lâš, kuás teehingis pyevtittává. Suomâst ässee vuorâččâsâi hiäimun kuleh vala kuávská, lädikuávská, ruošâkáránâs já pähkinähakki, kote áásá Tuurku já Ålan, ađai Ahvenanmaa piirrâsijn. Káránâs kulá ton muádilov lode juávkun, moh pisotteleh tääbbin Säämist pirrâ ivij. Tot lii lamaš algâ aalgâst váruvâs meccilodde já váruvâs tot lii ain-uv. Taan ääigi tuše káránâs lii aldanâm stuárráábij kylái paaldân ton keežild, et nuuvtkočodem ruskâpääihih, ađai stuorrâ tuŋgijááh kiäsutteh taid piälásis. Lááhân tobbeen tiäđust eres-uv vuorâččâslodeh, mutâ mestâba káránâs lii tobbeen tot váldulodde. Riävskápivdest láá čoođâ aigij lamaš kulmâ “veerdi”, moh iä lah lamaš sunjin meendugin mielâsiih. Ohtâ lâi riemnjis, nubbe lâi ketki já kuálmâd lâi káránâs, kote lâi mestâba puoh viärráámus. Jis halidij piergiittâllâđ riävskáporree káránâssân, te kolgâi kale leđe tooláá joođoost mestâba iiđeedkuovsuu ääigi já táátui talle-uv riävskákiel´lättee loopâkeččin nistettiđ mottoom riävská kirdee veerdin. Jis riävskápivdest sattui pääcciđ veikkâba havlâpisso meddâl fááruust, ko sun čuoigâlij riävskákielâid oppâđ, te tallekkal káránâs saatij sodâstâllâđ aaibâs paaldâ já paijel, mutâ jos pisso lâi fáárust, te talle tot kale koorvij kukken, ijge ubâ jurdeđgin, et ličij ulâttâm pääččiđ. Káránâs kočodii meiddei nuáidilodden já vaarâ tie lâi ohtâ suijâ, manen taggaar noomâ finnij. Káránâs lii stuorrâ lodde, rävis káránâs lii aldasáid 70 senttid kukke já toos tohhejeh tuŋgijái, ađai kaatopaihij adalduvvâi lasseen säpligeh, cuobbuuh, avdoi vuálá pááccâm elleeh, poccui njuovvâm pasâttâsâh, kyeleh já kuolij čuálih, sehe kuoccâgâm rááđuh-uv. Tot lii mottoom soortâ tiervâsvuođâ poolis-uv. Káránâs ráhtá rissepiervâl jo-uv suohis piäcán, teikkâ källee ildee oolâ. Must ij lah tárkkilávt tiäđust, kuás káránâs mannee, iäge loddekirjehkin maainâst muide ko ton, et tot tábátuvá uáli juo tooláá. Lam smietâdâm, et monnim tápáhtuuččij tiego vyesimáánust – ovdláhháá koskâmudo. Tast láá kuulmâst kuuttân manneed, moh láá ruáná-ruškâdeh. Niŋálâs láálá taid aldasáid kulmâ oho já koorâi cuovkkânem maŋa uđâgááh láá piervâlist vala kulmâ oho, ovdilgo kirdeleh. Káránâs asâttij ovdil ubâ Suomâ, mutâ korrâ vajedem keežild tot lappuuškuođij nuuvt et 1950 já –60 lovoi suulâin lijjii vijđes pääihih Maadâ- já Koskâ-Suomâst, moin káránâs lâi lappum alfáárug. Káránâs lii ain-uv vajedum lodde, mutâ tai aigij tot lii váldâm vuod maasâd taid ovdijd soojijd já tääl tot pessee-uv pirrâ Suomâ, eereeb Helsig já ton piirrâs. Ucemus tiileest káránâsah lijjii ubâ Suomâst vuálá 5000 paarrâd, mutâ tääl toh láá 10:st 15 000 paarrân. Tot táiđá leđe taggaar maxim meeri, et eenâb iä ubâ innig šietâččiigin, káránâs uáináh váátá jieijâs reeviir stuárudâhân, motomin joba maaŋgâidluuvijd-uv neljihâškilomeetterijd já kyehti pessee paarâ, ovdilgo toh olmânáál sovâdâttâv, vaattâv ucemustáá kilomeetter määđhi jieijâs piervâlij kooskân. Káránâsâst ij lah laavâ syeji, nuuvtko ovdâmerkkân hyelhistis nääkkist já nuuvtpa tom uážžu-uv pivdeđ pirrâ ivij, eereeb ij tievstkin talle, ko tast láá uđâgááh. Vuoli Ilmar Kiehâ Kiehâ lii vissâ puoh uáppásumos lodde aainâs-uv jienâs peeleest já jis koijâdičij veikkâba ovdâmerkkân viiđâ ihásâš párnáást, et maht kiehâ jiennâd, te vástádâs ličij kale vaalmâš. Eres äšši lii vuod tot, et kales kievâ láá uáinâm. Kiehâhân almostuvá Sáámmân siämmáá aigij, ko ruopsis vuásâš ruávgá, mäihličääci kolgá já suávvil kođá, ađai vyesimáánu koskâmuddoin. Kiehâ lii maaŋgâi mainâsij já tiivtâi lodde já luvijmield, jos iä liččii jo čuođijmield láá toh lavluuh, moh láá rahtum kievâst já ton kollejienâst. Kiehâ kokká puoh muččâdumosávt talle, ko kiđđâ lii jo puáttâm já keesi eidu älgimin. Kiehâ kokká ubâ algâkeesi, mutâ te jaska kukkâmist syeinimáánu loopâbeln. Na manengis tot jaska kukkâmist? Ohtâ suijâ lii tot, et eres-uv lodeh jaskodeh syeinimáánust lávlumist, ko kiihâm já pessimhomáh láá porgum. Nuuvt taha kiehâ-uv. Motomeh lodeh kale lávluh vala porgemáánu-uv pelni, mutâ toh láá-uv tagareh, moh rähtih muáddi-uv uđâgâštuáki keesist. Kiehâ vuálgá táválávt muttemmáátkán jo syeinimáánu loopâst, et tondet-uv kukkâm jaskood. Ovdlist ulmuuh uskuu, et kiehâ ko lii puurrâm laddâm luámmân, te talle lyemečalme tarvan ton čuddui já tot jaska kukkâmist. Mäddiláá siämmáá lyemečalme saajeest lii haavvâr, teikkâ moonnii eres syeinišado siemmân, mii tarvan čuddui já čohčuv vala kiävá nuuvt, et kiehâ muttoo-uv loopâst vala vällin. Taan-uv ääšist tuotâvuotâ kievâst lii ennuv imâšub, ko jieš tot maainâs vällin muttuumist. Ruátálâš loddetotkee lii čáittâm tuotân, et kiehâ ij tuše sulâstit olgohäämis peelest vääli, tot lii jobá njuálgu kopio mottoom afriklâš uccloddáášväälist, tuše kievâ njune ij sulâstit ton vääli njune. Kievâ tuođâliih eelimvyevih láá meiddei imâšuboh, maid ovdâmerkkân ton mučis jienâ adeličij iberdiđ. Kiehâ lii taggaar huáđđoo, mii iälá tuše nubij ludij kuástádâssáin. Kiehâ lii parasiit já tothân uáivild tom, et kiehâ ávhástâl nube lode kuástádâssáin. Kiehâ lii lodde, mii ij kuássin jieš lääli monijdis, mutâ tot mannee mottoom nube lode piervâlân maanees já tot lodde talle láálá kievâ mane nuuvt kuhháá, et koorah cuovkkâneh. Ij lah vissâ aaibâs tärkkilávt tiäđust, maht kiehâ lättee talle, ko tot mannee nube lode piervâlân já taggaar-uv teoria lii puohtum oovdân, et kiehâ monniiččij jo enâmist já tast maŋa tot toppiiččij maanees njálmásis já kirdettičij ton mottoom loddáá piervâlân. Nubbe teoria lii, et kiehâ syele fákšoo já tarkkuustâl ton lode tooimâid, maid tot lii valjim uđâgáás piemmen já ko tilálâšvuotâ puátá, te talle tot tuámiit piervâlân, leggist, teikkâ porá oovtâ mane já monnist jieijâs mane sajan. Vala lii ohtâ vyehi, maid totkeeh joba láá uáinâm-uv. Kiehâ soodâst uccloddáá piervâlân, tegu välli já ko vaanhimlodeh suorgâneh já pallajeh, te kiehâ monnist ton puudâ uáli huápust já mana kiäinusis. Totkeeh ko läävejeh taan ääigi tutkâđ veikkâ magarijd aašijd, te toh láá finnim čielgâsin, et mestâ peeli kievâ moonijn láá kavnum leibiloddáá piervâlist já oroččij-uv lemin nuuvt, et leibiloddááš lii puoh pivnohumos kievâ piämmuvaanhimân. Eres piämmuvaanhimeh, mon kiehâ mielâstis meid väljee láá pešnirihhááš, vyevdiloddááš “järripeippo” já vala ränisrástágâš “harmaasieppo”. Motomin kiehâ feilee monniđ taggaar lode piervâlân, mii piämmá uđâgijdis siemânijgijn. Tallehân kievâ uđâgâš tievst-uv jáámá niälgán. Motomin sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et kiehâ mannee taggaar lode piervâlân, mii ij ollágin piemâ uđâgâijdis já tothân lii čielgâs maht tallegis kiävá. Mutâ jos tiäivás-uv olmâ piämmuvaanhimlodde, te tallekkal kiävá pyereest. Mane koorah cuovkkâneh hirmâd jotelávt, vuálá kyevti oho läällimääigi maŋa já uđâgâš ko lâš peessâm koorâin luovâs, te tot uigâd tast maŋa eres moonijd já máhđulijd uđâgáid-uv meddâl piervâlist nuuvt, et piäsá jieš ohtuunis iälustiđ tobbeen. Piämmuvaanhimeh piemmiih kievâ uđâgáá kulmâ oho piervâlân já tast maŋa-uv vala nuuvt kuhháá, et tot kuástá kirdeđ, ađai ucemustáá kulmâ oho. Uđâgâš šadda huápust já nuuvtpa piämmuvaanhimijn lii-uv hirmâd korrâ pargo piemmâd tom, mii lii maaŋgâgerd stuárráb, ko piemmeeh jieš. Kiehâ algâttâl máádâs varrim syeinimáánu loopâst já čohčâmáánu aalgân majemuuh-uv lodeh láá varrim Säämist meddâl. Toh värrejeh troopisii Afrikân já must ij lah tiätu, mannejeh-uv toh tobbeen-uv (tiäđust-uv nubij ludij piervâláid), vâi vuoiŋâsteh-uv toh tobbeen já tuálih luámu, nuuvt tegu ulmuuh, kiäh värrejeh táálvân lieggâ enâmáid jeđe puátih kiäsán Sáámân. Vuoli Ilmar Anarâš kielâtipšomseminaar olášuvá vyesimáánu 21.–22. peeivi 2011 Säämi máttááttâskuávdáá Laasikuáđist. Pyeripuáttim! Seminaar ulmen lii faallâđ kielâtipšom anarâš kielâkevtteid. Kielâtipšom ij lah tot, et kiinii addel kielâkevttei vástádâsâid tego almeest. Kielâ kalgeh tipšođ puohah oovtâst. Mij savâstâllâp já hundâruššâp oovtâst vädis koččâmušâid, moh kyeskih anarâškielâ kevttim. Siämmást pyehtip teivâđ já huátistiđ meiddei aaibâs eres-uv aašijn ko tuše kielâst. Ääših láá ennuv já äigi uccáá. Mij ep vuáju mongin pođoi áášán meendu vuáđulávt, peic kejâstep jieškote-uv fáádáid uánihávt čoođâ. Jyehi fáádán kuleh mottoomlágán algâsahâvuáru já/teikkâ hárjuttâsah, moh šoddâdiččii jurduid já máhđulávt rijjâ savâstâllâm. Tuáivu mield taan vyevi keežild mijjân ij šoodâ unohis huáppu, mut mielâstubbooht finniiččijm mielâkiddiivâš já maaŋgâpiälásii seminaar. Seminaar ij määvsi maiden. Tot lii ávus tábáhtume, mut taggaar epituođânálásâš tiileest et ulmuuh puátih liijkás ennuv, te vuosâsaje lii tiäđust-uv tain, kiäh uásálisteh aktiivlávt seminaarin. Seminaar ij faalâ purrâmâšâid teikkâ ereskin evvisijd tondiet ko mist ij lah maggaargin budjet. Motomeh kähvipaketteh já teejah kulloo láá kuittâg ornášuumin ovtâskâs pyeretahhee áánsust. Mun jiem kieldi iärrásijdgin pyehtimist evvisijd seminaar pyerrin, mut tot ij lah págulâškin. Jieijâs purrâmâšâid purâdemtijme várás kannat väldiđ, jis ij ááigu eelliđ kosten eres saajeest puurâdmin. Jis kiästnii lii paddimpiergâs teikkâ videokamera, te uážžu paddiđ já kuvviđ. Maŋeláá materiaalist puáhtá rähtiđ čuákánkiäsu já olgosadeliđ tom veikkâba Nettisaje-wikist, jis addelvetteđ materiaal taggaar kiävtun. Fáárust lii seminaar ohjelm. Ohjelm moojiikeččin vist láá tiäđuh jieškote-uv fáádáin. Tobbeen lii mainâšum, jis fáádá uásálisteeh puávtáččii rahttâttâđ fáádán jo ovdâkietân mahtnii (taarbâšliih piergâseh, máhđulij koččâmušâi vuávám, jna.) HUÁM! Tondiet ko fáádáh pišteh tuše viitlov minuttid, te algâttep ain ääigild. tiervuođâiguin Petter Morottaja, uárnejeijee OHJELM Lávârdâh 21.5. 10.00 – 10.50 Seminaar lekkâm Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest Petter Morottaja 11.00 – 11.50 Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ Marja-Liisa Olthuis 12.00 – 12.50 (juátkoo) 13.00 – 14.00 Purâdem Purâdem ääigi nettisaje-wiki demo 14.00 – 14.50 Jurgâlem čuolmah Petter Morottaja 15.00 – 15.50 Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah Ilmari Mattus Petter Morottaja 16.00 – 16.50 Savâstâllâm: oppâkirjeh Petter Morottaja Pasepeivi 22.5. 10.00 – 10.50 Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest Petter Morottaja 11.00 – 11.50 Pargopáájá: sujâttem Matti Morottaja 12.00 – 12.50 Savâstâllâm: anarâškielâ škoovlâst já mediast Petter Morottaja 13.00 – 14.00 Purâdem 14.00 – 14.50 Anarâškielâ ravvimjuávhu oovdânpyehtim Petter Morottaja 15.00 – 15.50 Anarâš čäällimvyehi Petter Morottaja 16.00 – 17.00 Puátteevuođâst savâstâllâm já Seminaar lopâttem FÁÁDÁH LÁVÂRDUV Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest Maht sojá kyevtistaavvâlsâš verbâ tâi nomini? Moos kalga kiddiđ huámmášume, ko suujât? Uánihis sárnumhárjuttâsah. Tarbâšeh: pennâ. Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ Magarij konstâigijn om. preterit, konditionaal, duaali puávtáččij máttááttiđ párnáid? Rahttâttâm: Pieijâđ tääl jo vuoiŋâšijd juurrâđ já smiettâđ ääši! Jurgâlem čuolmah Stuárráámuuh vaigâdvuođah, ko jurgâl suomâkielâst sämikielân. Iäruh ceelhâráhtusist. Maht valjiđ saanijd? Kuás karveđ tâi ettâđ nubenáál? Ovdâmeerhah vaigâdis soojijn. Anarâškielâ polysemia tovâttem vädisvuođah jurgâlmist. Rahttâttâm: Magareh feeriimeh tust láá lamaš jurgâlmist? Lah-uv uáinám omâs jurgâlusâid? Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah 
Mij savâstâllâp já smiettâp uđđâ saanijd. Maht kolgâččij jurgâliđ tiätu saanijd? Rahttâttâm: Láá-uv tust säänih, mon jieh tieđe sämikielân? Sänikiirjijn lii táválávt iše uđđâ saanij smiettâmist-uv. Kannat väldiđ fáárun.
 Savâstâllâm: Oppâkirjeh Magarijd kiirjijd Sämitigge lii olgosadelâm? Maggaar kielâ tobbeen lii? Magareh kirjeh sämitiggeest láá tääl šoddâmin? Maggaar oppâmateriaal kolgâččij vala leđe lasseen já maht tom kolgâččij rähtiđ? Rahttâttâm: Puávtáh uápásmuđ sämitige olgosadelâm oppâmateriaalân. Vääldi jieijâd kiirjijd fáárun. FÁÁDÁH PASEPEEIVI Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest Juátkip tast, moos algâkurssâ paasij. Veerbâi já nominij juáhásem. Sajehäämih. Adjektiiveh. Pronomineh. Tarbâšeh: pennâ. Pargopáájá: sujâttem Pargopáájá ääigi kieđâvuššâp monnii vädis sujâttemhäämi teikkâ muáddi-uv, jis kiergân. Rahttâttâm: Jis uásiväldein láá tuoivuuh monnii sääni sujâttemhäämist teikkâ –haamijn, te tääbbin puáhtá koijâdiđ Savâstâllâm: anarâškielâ škoovlâst já mediast Rijjâ savâstâllâm. Maht anarâškielâ kiävttoo škoovlâst? Nabai mediast? Kielâ kevttim vädisvuođah. Media puátteevuotâ. Rahttâttâm: Halijdeh-uv máttáátteijeeh teikkâ toimâtteijeeh muštâliđ maidnii jieijâs pargoost? Láá-uv koččâmušah máttáátteijeid teikkâ toimâtteijeid? Anarâškielâ ravvimjuávhu oovdânpyehtim Kuás ravvimjuávkku lii algâttâm tooimâs? Ravvimjuávhu pargoh. Ravvimjuávhu sänilistoi oovdânpyehtim. Rahttâttâm: Halijdeh-uv ravvimjuávhu jesâneh mainâstiđ ravvimjuávhu pargoost? Láá-uv koččâmušah ravvimjuávhu jesânáid? Anarâš čäällimvyehi Tááláá čäällimvyevi vädisvuođah. Á vâi ä? Uánihis diftoŋŋij já konsonantij merkkim. Pelikuhes konsonant. Pelivookaal. Ruávisloovnâi čäällim. Savâstâllâp, maht čäällimvyevi jiešvuođah vaikutteh máttááttâsân já toos, maht kielâ nubástuuškuát. Puátteevuođâst savâstâllâm Ornip-uv seminaar jyehi ive vâi kuohtii ivveest? Lii-uv tile seminaartoimâkoodán, mii orniiččij seminaarijd? Anarâškielâ seervi historjá Čohčuv 1986 anarâškielâ tile lâi nuuvt heeitug, et lijjii tuše kulmâ vuálá škovlâahasii anarâškielâlii párnáá já maidnii kolgâččij porgâđ já uáli jotelávt. Nuuvtpa Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) savâstâlškuođijn tooimâin, moh puávtáččii pyerediđ tile. Poođij mielân, et puávtáččij vuáđudiđ veikkâba mottoomlágán seervi, mii ovdedičij anarâškielâ. Lâi tiäđust, et seervi vuáđđudmân tarbâšuvvojeh kulmâ ulmuu. Nuuvtpa kuálmádin vuáđudeijeejesânin riemâi Juhánâs Veikko (Veikko Aikio). Ko ääših lijjii čielgâseh, lâi toimâm vuáru. Anarâškielâ servi ry. vuáđudui 4.12.1986 Hotelli Ivalo Auditoriost. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii ovdeláámainâšum Kuobžâ-Saammâl Matti, Uccpárnáá Vuoli Ilmar já Juhánâs Veikko. Seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen väljejui Matti Morottaja, värisaavâjođetteijen Ella Sarre, seervi čällen já ruttâtuállen Ilmari Mattus já seervi eres jesânin Uccpárnáá Maati Issi (Iisakki Mattus), Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio) já Anja Saijets (tááláš Kaarret). Värijesânin väljejuvvojii Vuoli Juhánâs Heikkâ (Juhani Heikki Aikio), Kaabi-Isá Eeva (Eeva Seurujärvi, oovdiš Aikio), Tuuru-Haansâ Lea (Lea Tervonen, oovdiš Saijets), Piäkkáá Avni (Aune Vesa, tááláš Kuuva) já Antero Sarre. Ko miärádâs vuáđđudmist lâi toohum vuáđudemčuákkimist, vuolgâttij servi almottâs serviregisterân uđđâ seervi vuáđđudmist 14.1.1987. Serviregisterâst poođij virgálâš almottâs seervi tuhhitmist serviregisterân 14.9.1987 já seervi nommâ puávtáččij leđe Anarâškielâ servi ry (registerpápárist Anaraskiela servi ry.) vuáđudeijei iävtuttâs mield. Seervi kielâ puávtáččij leđe anarâškielâ, mut registeristimkielâ lii suomâkielâ. Uđđâ Anarâškielâ seervi vuossâmuuh nommâčälleeh lijjii Matti Morottaja, Ella Sarre já Ilmari Mattus. Seervi vuáđudemčuákkim meridij anarâškielâlii loostâ olgosaddelmist, mon tyejinommâ lâi “Anarâš”. Loostâ vuossâmuš nummeer almostuuččij ive 1987, mast ličij nommâkišto loostâ noomâst. Loostâ uáivitoimâtteijen väljejui Ilmari Mattus. Seervi vuossâmuš čuákkim meridij meiddei anarâškielâ kuursâ vuáđđudmist já OY Yleisradio AB:n čälimist, mast tot váátá olespiäiválii anarâškielâlii radiotoimâtteijee virge. Loostâ nommâkišto vuoitij Veikko Aikio nommâiävtuttâssáin “Anarâš” já vuossâmuš Anarâš-lostâ almostui ive maŋeláá ađai 1988. Tot lâi kopiomašináin rahtum mááŋgus, mast lijjii seervi čuákkimpevdikirjeh. Vuossâmuš teddilum Anarâš almostui ive 1998 Sápmelaš-loostâ lahtosin já vuossâmuš seervi jieijâs teddilittám Anarâš almostui kesimáánust 1990. – Ive 1988 seervi stivrâ čokkânij kuohtii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 13 já ive loopâst 30. – Ive 1989 seervi stivrâ čokkânij kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 30 já ive loopâst 62. Servi toovâi miärádâs ortografiačuákkim tolâmist já kulttuurmääđhi tohâmist Vaarjâgân. Mätki olášui keessiv 1989 já uásilisteeh lijjii 22. Siämmáá ive servi juovij vuossâmuu keerdi stipendijd kuávlu škovlâlijd já stipendij jyehim lii jotkâšum onnáá peeivi räi. – Ive 1990 seervi stivrâ čokkânij neljii já toovâi miärádâsâid tiätumaašin skappuumist siärván, Uunjaargâ sämiseervi povdiimist Anarân, saalmâi paddiimist Säämi Radion já čäällimseminaar orniimist, mii ij olášum. Anarâš-lostâ almostui kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 62 já ive loopâst 77. – Ive 1991 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 77 já ive loopâst 87. Anarâš almostui kulmii já čohčâmáánu nummeer lâi ton tááhust eromâš ubâ Suomâ-uv mittokaavast, et lokkekovveen lâi ivnekove laavlučuánnjást, mii lâi vuossâmuš kuássin moonnân loostâst almostum ivnekove laavlâčuánnjást Suomâst. Kove lâi váldám Martti Rikkonen. – Meid ive 1992 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Stivrâ toovâi miärádâsâid Stuorrâvuonâ škovlâlij kolliimist Anarist, kiäh ellii-uv amarâšpárnáid kuáhtáámin Anarist algâkeesist 1992. Stivrâ toovâi miärádâs meid čäällimseminaar orniimist, mii ornâšui-uv já uásiväldeeh lijjii kuuđâs. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 87 já ive loopâst tot lâi moonnâm jo paijeel čyeđe ađai jesâneh lijjii tääl 111. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Ruttâ kuulmâ nummeer várás 40 000 märkkid já tot lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. – Ive 1993 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid om. Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, moos Ilmari Mattus uásálistij ađai vaazij stuorrâ juávhu mied Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán keessiv 1993. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist. Leirâ olášui já tot toohui Aanaarjáávrán 23. –25.7.1994 Hanhivaara KY troolikárbáin. Párnááh lijjii vittâ sehe sii stivrejeijeeh 3. Meid čäällimseminaarâst stivrâ toovâi miärádâs já seminaar ornâšui kuuđáin uásiväldein. Ohtâ čäällimseminaar čalluin almostui Anarâš-loostâst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 111 já ive loopâst 122. – Ive 1994 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid Anarâšpálgá väzzimân uás álistmist, párnáileerâ orniimist, mii uárnejui Njižžjäävrist já paddimmaašin skappuumist siärván. Anarâš-lostâ almostui kulmii, main ohtâ lâi Párnái Anarâš. Loostâ toimâttij Anssi Mattus já suu išedij Ilmari Mattus. Ruttâ loostâ várás lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 122 já ive loopâst 157. Anarâšpálgá väzzimân Čevetjäävrist Stuorrâvuonân uásálistijn Matti Morottaja já Ilmari Mattus. – Ive 1995 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid om. kalender orniimist ihán 1996. Kalender almostui-uv loppâivveest 1995. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei kuástidemtooimâin (Tovlááh mainâseh antologia) já laser printter skappuumist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 164. Anarâšpálgá väzzimân Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán uásálistii Matti Morottaja, Saammâl Morottaja já Ilmari Mattus. – Ive 1996 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid seervi 10-ive juhle orniimist Njellimist, kuástidemtooimâin, kultturpalhâšume keigiimist já anarâškielâlii Immeelpalvâlus orniimist. Immeelpalvâlus olášui roovvâdmáánu loopâst Anarist já tom toimâttij ruáváást Antero Niva. Iššeen sust lâi kirkkohiärrá Jouko Lepistö. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 181. – Ive 1997 seervi stivrâ lâi uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kyehnubáloh kerdid. Váldumiärádâs, maid stivrâ toovâi, lâi kielâpiervâl vuáđudem Anarân. Kielâpiervâl lekkâmjuhle tollui 30.8.1997 Kauko Lietoffist laiguuttum táálust já jieš kielâpiervâltoimâ peesâi-uv joton čohčâmáánust 1997. Pargen šoddáin leđe Ritva Kangasniemi (västideijen) já Ilmari Mattus (išepargen). Stivrâ toovâi miärádâs meiddei stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd sehe koldemtábáhtus orniimist, mast vástidáin viiljâžeh Veikko Aikio já Heikki Aikio. Koldemtábáhtus uárnejui Ijjäävri Ruávinjaargâst já uáslisteeh lijjii kyevtlov suulâin pirrâ Aanaar. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 181 já ive loopâst 186, main ihejesâneh lijjii 169, toorjâjesâneh 14 já ovtâstusjesâneh 4. Ton ive jammii kulmâ jeessân. – Ive 1998 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlaašijn kielâpiervâlpargei valjiimist porgemáánu aalgâst ihán ovdâskulij. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid anarâšâi kulâmist ihečuákkim ohtâvuođâst, logokišto olgosaddelmist, kuástidemtooimâin, stipendij jyehimist škovlâlijd, ruttâucâmušâin já Sämirääđi “Čaaŋâ kielân” projektân uásálistmist. “Čaaŋâ kielân” projektist servi faalâi Sämirááđán 130 pittád “Tovlááh mainâseh” –kirje, main Sämiräđääđi maavsij sooppum hade tain. Kielâlaavâ uđâsmittem pargojuávhu čällee Esko Aikio kuulâi anarâšâid ihečuákkim ohtâvuođâst. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 186 já ive loopâst 203, main ihejesâneh lijjii 179, toorjâjesâneh 19 já ovtâstusjesâneh 5. Ton ive jammii kyehti jeessân. – Ive 1999 seervi stivrâ čokkânij oppeet kyehnubáloh kerdid, main tot toovâi miärádâsâid logokišto juátkimist, kielâpiervâlaašij uásild kopiomaašin skappuumist, kuástidemtooimâin, Anarâšpálgá juávkkuväzzimist, virkosmittemtooimâin (Petter Morottaja cáállám “Suábi maainâs” –kirje olgosadelemjuhle orniimist já Millennium märffijuhle orniimist), sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 203 já ive loopâst 222, main ihejesâneh lijjii 196, toorjâjesâneh 17 já ovtâstusjesâneh 6. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. – Ive 2000 seervi stivrâ čokkânij ohcii, main iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest, mut toovâi tot iävtuttâs anarâškielâ máttáátteijei škovlim jođálmitmist, miärádâsâid Äijihkeđgi-kasseet vuoigâdvuođâi vuástáväldimist Ucjuv palvâlemkuávdáá Tuárjumovtâstusâst já virkosmittemtooimâin, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 222 já ive loopâst 244, main ihejesâneh lijjii 200, toorjâjesâneh 33 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kyehti jeessân. – Ive 2001 seervi stivrâ lâi oppeet uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kulmânubáloh kerdid. Iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest já tehálumoseh miärádâsah lijjii kielâpiervâltáálu uástim, kielâpiervâlpargei europaalhijn meridem, kielâpiervâl šiljotalgoi toollâm (steelligij já láávu sirdem uđđâ kielâpiervâl šiiljon) já uđđâ kielâpiervâl lekkâmjuhle ornim (juhle tollui 29.9.2001). Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid juhle orniimist Marja-Liisa Olthuisân lisenssiaattân valmâštume keežild, nukketeatter “Uárree” já “Ánná-Máárjá juŋŋâmätki” kuvviimist videon, jeessânmáávsui rievdâdmist euromiärásâžžân, päikkinommâkoolbâi teevstâin já čuávdusiävtuttâsâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdážân anarâškielâ tipšomist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 244 já ive loopâst 256, main ihejesâneh lijjii 202, toorjâjesâneh 43 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kulmâ jeessân. – Ive 2002 seervi stivrâ čokkânij ohtnubáloh kerdid já toovâi kielâpiervâl miärádâsâi lasseen Taru-projektân servâmist toin lain, et Petter Morottaja čäällim kirjeest “Riävskánieidâ” vuobduuččii kevttimvuoigâdvuođah 11 kován, moh čáittojeh Aamu-TV:st, koldemtábáhtus orniimist Jolniivuonân, ärbipurrâmâšpeeivi já uccâjuovlij orniimist já Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâjyehimtilálâšvuotân uásálistmist, moos uásálistij Matti Morottaja. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 256 já ive loopâst 257, main ihejesâneh lijjii 198, toorjâjesâneh 44 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kuttâ jeessân. – Ive 2003 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já anarâš eehidtuálui orniimist Kaamâs Kievarân, moh lijjii 22.11.2003. Puáđuh lijjii suullân 2000 eurod já toh šoddii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid 1990-lovo aalgâkeččin finnejum jeessânloovnâi maasâdmäksimist ja stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 257 já ive loopâst 266, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 45 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kulmâ jeessân. – Ive 2004 seervi stivrâ čokkânij čiččii já toovâi kielâpiervâ kyeskee miärádâsâi lasseen miärádâsâid Aune Kuuva skiäru olgosaddelmist, Inarilappisches Wörtebubuch-kiirjij vuástáväldimist Syemmilâš-ugrilâš seervist, kielâseminaar orniimist (ornâšui keessiv2004), koldemtábáhrus orniimist Rivruuvuonâst (ornâšui 34.–25.7.2004) já párnáipeeivi palhâšume vuástáväldimist Helsig Smolnaast, mon keigij kulttuurminister Tanja Karpela 25.11.2004. Servi finnij meiddei tave-eennâmlii ministerrääđist Kollekielâ-palhâšume (6099 eurod), mon eelij vuástáväldimin seervi saavâjođetteijee Tukholmast 17.11.2004. Paavo Hohti skeŋkkij jieijâs šoddâmpeivipuáđuid siärván 13492 eurod já Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkij siärván 17000 eurod. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 266 já ive loopâst 280, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 52 já ovtâstusjesâneh 14. Ton ive jammii kyehti jeessân. – Ive 2005 seervi stivrâ čokkânij ohcii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid autoparkkisaje viijđedmist já anarâškielâlij juovlâkoortâi vaalmâštmist, moi puáđuh šodâččii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid päikkinommâkirje toimâtteijee päälhi mäksimist Ilmari Mattusân, Mikkâl Antti Morottaja CD-skiäru olgosaddelmist, moos Sämirääđi mieđettij 4000 eurod, digivideokamera skappuumist, seervi ovdâsteijee valjiimist sämimuusik máttááttâs stivrimjuávkun, moos väljejui Heli Aikio já Minna Lehtola putesin čáállám párnáikirje päälhi mäksimist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 280 já ive loopâst 283, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 13. Ton ive jammii nelji jeessân. – Ive 2006 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já kielâpiervâl muotâiästui koččâm maŋa muotâiästutalgoi tolâmist čohčuv ovdil talvâm, kunneejesânij povdiimist siärván (Antti Aarnio- Wihuri, Paavo Hohti já Sammeli Morottaja), Tave-eennâmlii Säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus já kielâravvimjuávhu koloi ruttâdmist, Tutkâmlájádâsääši ooleest Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon 1.7.–15.10.2006 koskâsii ááigán já Anarâškielâ seervi 20-ive juhle orniimist (tollui Säämi máttááttâskuávdáást 16.12.2006). Single “Šaali” almostui 13.12.2006. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer já ohtâ tublenummeer. Meid Marja-Liisa Olthuis čáállám “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh” almostui siämmáá ive. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 283 já ive loopâst 271, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 6 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii käävci jesânid. – Ive 2007 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi kielâpiervâlašij uásild miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâl kuárŋumsteelligij hahâmist já šiljo jolgiimist muorâin, čuovâstuálpu ceggiimist šiiljon sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs orniimist kielâpiervâlpargeid. Stivrâ toovâi meid miärádâs FL Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuođâ karonka orniimist Säämi Máttááttâskuávdáást (uárnejui 14.4.2007 já nágustilálâšvuotâ tađe ovdil Sämimuseo Siijdâ auditoriost), FT Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon kielâpeivikirjij rähtim várás, anarâškielâlii okkoloostâ tooimâtmist já seervi nettisiijđoi noomâ valjiimist (nommân šoodâi http:/www.anaraskielaservi.net). Jeessânlostâ Anarâš almostui vittii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 271 já ive loopâst 269, main ihejesâneh lijjii 211, toorjâjesâneh 47 já ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. – Ive 2008 seervi stivrâ čokkânij kahcii já kielâpiervâlaašijn tehálumoseh miärádâsah lijjii skäppiseeŋgâi haahâm Sammeli Morottaja skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin já kuálmád pargee pálkkááttem kielâpiervâlân (Heli Aikio pálkkááttui juávkkuišedeijen čohčâmáánun, mon maŋa Satu Aikio joođhij pargo), sehe parkkisaje vijđedem já ääiđi sirdem. Stipendij mieđettem lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid eres lasseen tutkâmjuávhu vuáđđudmist, Aune Kuuva laavlâproojeekt paalhij mäksimist, Irmeli Moilas paalhâšmist stipendáin maister tutkos čođâlditmist, káhvástâllâmtarbâšij uástimist anarâšpuđâldemehidáid, Párnáikirjij almostitmist já Ruošâ hyelkkikielâi kielâpiervâlproojeekt ruttâjotoluv joođeetmist (Annika Pasanen jođettij tom). Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer já ohtâ 20-ive juhlenummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 269 já ive loopâst 264, main ihejesâneh lijjii 207, toorjâjesâneh 47, ovtâstusjesâneh 7 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. – Ive 2009 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid, main kielâpiervâlaašij uásild tehálumoseh lijjii kielâpiervâlpargei paalhij tärhistem já kielâpiervâlpárnái vaanhimij Helsig määđhi tuárjum. Eres miärádâsah lijjii kiirjij skeŋkkiim kielâiäláskittemprojektân, luvâttuvâst já vuáđuškoovlâst peessâm uáppei 2 ive nuuvtájeessânvuotâ, iävtuttâs anarâškielâlii oppâmateriaalčällee virge vuáđđudmist Sämitige oppâmateriaaltoimâttâhân, stipendij mieđettem kuávlu škollâlijd já seervi ovdâsteijee valjim Ovdâskode pargoeellim váljude čuákkimân Helsigân. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 264 já ive loopâst 286, main ihejesâneh lijjii 221, toorjâjesâneh 54, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii nelji jeessân. – Ive 2010 seervi stivrâ lâi oppeet uáli viiššâl, ko tot čokkânij ohcii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmist, uusâi ruuđâ toi várás já vuáđudij Avelân uđđâ kielâpiervâl. Tast maŋa servi pálkkááttij nelji kielâpiervâlpargee lase (Heli Aikio, Riitta Vesala, Kerttu Paltto já Tanja Kyrö), ko finnij uđđâ kielâpiervâlij várás meriruuđâ Suomâ Kulttuurruttâráájust, Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst sehe Aanaar kieldâst. Eres miärádâsah moh kuoskii kielâpiervâlijd lijjii uđđâ kielâpiervâltáálui ucâmist (Avelist kávnojii visteh, mut Anarist iä vala), kielâpiervâlpargei vuosâišeškovlim orniimist, vuávámpargee pálkkátmist uđđâ kielâpiervâlij vuávám várás, servâmist Palvâlemlájádâsâi pargoadeleijeesiärván (PTY) já väldimist anon PTYTES pargoiähtusopâmuš, uđđâ já táálái kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já uđđâ kielâpiervâltáálu huksiimist Anarân, moos väljejui Ari Honkavuori. Lasseen stivrâ meridij kielâkappeerleeirâ koloid uásálistmist, ruttâucâmušâi tohâmist ihán 2011, päikkinoomåi luovâtmist projektân ´Päikkinommâčielgiittâsah sämikuávlust´, Kierrâš toimâttemaašijn sehe tooimâtmijn, Webhooteel molsomist, párnáikirjij almostitmist (Marja-Liila Olthuis čáállám kirje “Speeijâl faŋgâ” almostui juovláid 2011 já stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 286 já ive loopâst 313, main ihejesâneh lijjii 242, toorjâjesâneh 60, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii vittâ jeessân. – Ive 2011 ihečuákkim valjij siärván uđđâ saavâjođetteijee (Marja-Liisa Olthuis), uđđâ čällee (Petter Morottaja) já uđđâ ruttâtuállee (Mari-Anne Kenttämaa). Kieliâpiervâlij uásild Anarist kávnojii visteh uđđâ kielâpiervâl várás nk. Tukohaalâst čujottâsâst Lehtolantie 1 já Aanaar nube kielâpiervâltoimâ peesâi joton 14.3.2011. Tääl seervist láá kulmâ kielâpiervâl já čiččâm kielâpiervâlparged. Anarâškielâ kielâpiervâl Pyeripuáttim šoddâdemkyeimin Anarâškielâ kielâpiervâl lii anarâškielâ seervi paijeentoollâm toimâ. Toimâ aalgij ive 1997. Vittâ vuossâmuu ive kielâpiervâl lâi ovtâskâs tipšosaje mon ruttâdij Suomâ kulttuurruttârááju. Ton maŋa Aanaar kieldâ lii uástám ivij 2002–2008 párnái peivitipšopalvâlus staatâst sämitiigán sämmilij sosiaalpalvâlusân uáivildum ruđâigijn. Ive 2009 máttááttâsministeriö mieđettii sämitigán kielâpiervâlijd peljimerkkejum ruuđâ, moin kieldâ lii uástám kielâpiervâl palvâlus. Fastâ ruttâdem váilu ain. Virgálávt kielâpiervâl lii anarâškielâlâš kielâlávgumjuávkkupeerâpeivitipšosaje. Tipšosaje occoo kieldâst já kieldâ piärá vaanhimijn peivitipšomáávsu mii miäruštâlluvvoo vaanhimij puáđui mield. Anarâškielâ kielâpiervâl tuáimá Aanaar markkânist, Siulatie 14:st, párâtáálu nube keejist. Visteh láá anarâškielâ seervi jieijâs omâstusâst, mutâ tontti lii láigueennâm. Šiljo lii kielâpiervâl jieijâs kiävtust já šiljoost láá čierâstâllâmluákká, kuárŋumsteelig, láávu, suiloh já pomppusuilo. Toonti pirrâ lii muorâäiđi já ääiđi ulguupeln lii parkkisaje autoid. Pirrâsist láá ránjái tááluh. Kielâpiervâl lii áávus táválávt tme: 8.00 –16.30 argâpeeivijn, mutâ muuneeld já sierâ sopâmáin 7.45 – 18.00 (tuođâlâš táárbu mield). OHTÂVUOTÂTIÄĐUH JÁ PARGEEH Anarâškielâ kielâpiervâl Siulatie 14 99870 Aanaar – Inari Puh: 040-7437954 Párnáijođetteijee Ritva Kangasniemi Peerâpeivitipšoo Satu Aikio Peerâpeivitipšoo Raija Lehtola Toimâjuurdâ já sämmilâš aarâhšoddâdem Anarâškielâ miäruštâlluvvoo aalmugijkoskâsávt uáli uhkevuálásâš kielân. Anarâškielâ piälustmân vuáđudui kielâpiervâl 1997 ja tot lii tääl ohtâ anarâškielâ seervi kielâiäláskittem tooimâin. Kielâpiervâlist kevttip kielâlávgumvyevi. Tot meerhâš, ete sárnup tuše anarâškielâ. Mist kielâ lii riäidu ij čuosâttah. Kielâ ij eromâsávt máttááttuvvoo párnáid, pic sii jieijah uáppih kielâ kulâmáin já sárnumáin. Kielâ lasseen uápásmup sämikulttuurân. Kulttuurân uáppásmist kevttip iššeen äššitobdeid, jis tagareh láá finnimnáál. Čuávvup ivejuurrâm já vuáváp tooimâ ton mield. Ärbivuáválâš iäláttasâid pyehtip oovdân jo-uv jieš uásálistmáin teikkâ uápásmuumáin toid. Jotteep luándust já aiccâp luándumeerhâid. Ive 2009 valmâštum ubâ sämikuávlu sämmilij aarâhšoddâdemvuávám stivree sämmilij peivitipšo tooimâ já sistuálu. Vaanhimeh já kielâpiervâl pargeeh láá šoddâdemkyeimih koskânis. Oovtâstpargo já vuáruvaikuttâs pääihi já kielâpiervâl kooskâst lii uáli tergâd, tontied ko vaanhimeh láá päärnis puoh pyeremusah tobdeeh. Vaanhimeh kalgeh väridiđ tuárvi asto uápásmuumân, ko pärni aalgât tipšo kielâpiervâlist. Oovtâstpargohäämih láá vaanhimijgijn savâstâlmeh (om. päärni aarâhšoddâdemvuávám (aavu), mon peividep ihásávt , 3- já 5-ihásii párnái olesovdánem aiccâmluámáttuv pärniravviittuv várás), vaanhimijehideh, juhleh, ärbipurrâmušpeeivih, määđhih jno. Tipšoääigih já tipšotáárbu nubástusah já meddâloromeh Tipšoääigih kielâpiervâlist suáppojeh perruu pargoaigij já tipšo táárbu mield kielâpiervâl áávusorroomaigij mield. Jis tipšo aalgâst soppum tipšoaigijd puátih pisovâš nubástusah, toin kalga almottiđ peivitipšotoimâttâhân. Puoh spiekâstuvâin sooppum tipšoaaigijn (om. meddâloromeh, rijjâpeeivih, luámuh) pivdep almottiđ máhđulávt ääigild, ete tipšosaajeest puáhtá vuáváđ tooimá já pargovuáruid nubástusâi mield. Taat addel máhđulâšvuođâ meiddei pargotassimpeeivij já luámui orniimân pargeid já keeppid sajasâštáárbuid. Jis päärni tipšotárbu (om. uási- teikkâ ubâpeivitipšo, meriäigásâš tipšo, tipšopeeivij meeri ) tipšo ääigi maŋeláhháá muttoo teikkâ tipšotárbu nohá, kálga väldiđ ohtâvuođâ peivitipšohoovdân já táárbu mield ráhtiđ uđđâ peivitipšoucâmuš. Talle kieldâ kuorâttâl já meerrid lii-uv tipšo máhđulâš orniđ vaanhimij tuoivum táárbu mield tááláá tipšosaajeest. Pargovuárulistoid/tipšoaaigijd táttup toimâttiđ kielâpiervâlân tállân. Jis páárnán lii nanodum peivitipšomáksumiärádâs mast lii valdum huámášumân njuolgâdušlâš meddâlorroompeeivijn mieđettum vyeledâs (om. tipšotárbu 12 pv/mp), kalga párnáá tipšopeeivijd/rijjâpeeivijd almottiđ kielâpiervâlân muuneeld. Meiddei pargoaaigij nubástuumeest/pargovuárui maasâdkiäsášuumeest kalga almottiđ tállân. Olgonorroom já párnáá tävireh Kielâpiervâlist lep olgon táválávt iđedis- já ehidispeeivi. Šoŋŋâ ij lah iästu olgonoromân, kohân párnáin láá šooŋâmiäldásiih pihtâseh. Pihtâseh kalgeh killáđ nuuvt olgo- ko sistesierâid já motomin ivnáás-uv hommáid. Pärni taarbâš putes molsâpihtâsijd já táárbu mield lieggâ olgo- já arvepihtâsijd. Uccpárnááh tarbâšeh meiddei lippârijd já máhđulávt tuátu já tuáttuputtâl. Peivivuoiŋâstmeh Pevivuoiŋâstemäigi kielâpiervâlist lii tme 12.00–14.00. Uccpárnái peivivuoiŋâstem já stuárráábij sijvuuspuddâ lasseet párnáá pyereestvaijeem. Tutkâmuš mield olmâ ááigán sovâttum peivivuoiŋâstmeh iä sirde ijjânaharij puáttim, mutâ jis páárnân páácá navervelgi, tot sirdá ijjânaharijid maŋeláhháá ege nubijpelij. Pärni uážžu pyehtiđ uáđđimskipárin timmâsierâ. Párnáá puáccám já hygienia Pyeccen já njuámmootaavdâst párnáá ij koolgâ pyehtiđ kielâpiervâlân njuámmumuhke tied. Uđđâsistpuáccámvaarâtied kalga leđe ucemustáá oovtâ kumestâsttes peeivi pääihist. Pyeccee já puáránâddee pärni táárbâš tuárvi vuoiŋâstemääigi puáránem várás. Ko pärni puátá kielâpiervâlân, sun kalga leđe ton oornigist, ete puáhtá uásálistiđ tooimân, meiddei olgon. Ovdâsvástádâs njuámmootaavdâi njuámumist lii sehe vaanhimijn ete tipšoin. Lii uáli jo tergâd, ete finnip tiäđu puoh njuámmootaavdâin tállân, ete mättip toimâđ rievtisnáál. Šiev hygienia, eromâsávt viššâlis kieđâipoossâm ovdil purâdem já ain hiivsigreeisu maŋa, keeppid merhâšitteht sierâlágánij taavdâi njuámmum. Jis pärni puáccáá tipšopeeivi ääigi, almottuvvoo tast vaanhimáid. Jis pärtti sáttoo, adelep páárnân vuosâiše já toimâttep suu tiervâsvuođâkuávdážân já tast almottuvvoo vaanhimáid máhđuláv tállân. Jis tist ij lah máhđulâš pääcciđ pááikán pyeccee päärni tipšođ, pyehtivetteđ tiäđustâllâđ päikkitipšoo palvâlemjođetteijest puh.040-7792861. Päikkitipšokoloruttâ ij perruu, jis siämmáá ääigist piärroo peivitipšomáksu. Purâdem Kielâpiervâl purâdemaaigijd orniijdijn lii ulmen meiddei tot, ete päärnist ličij máhđulâšvuotâ purâdij meiddei vaanhimijdisgijn. Párnái máhđulijd allergiaid kalga almottiđ pargeid já sooppâđ oovtâst maht kalga toimâđ. Peivitipšoost láá siämmáá-áigásiih purâdemääigih. Kielâpiervâlist mii valmâštep jieijah purrâmuš. Kevttip páihálijd amnásijd ton mield maht lii máhđulâš. Faallum purrâmušah meriduvvojeh párnái tuođâlii tipšotáárbu mield. iiđeedpittá 08.00–08.15 purrâmuš 11.00–11.30 peivipittá 14.00–15.00 kooskâst eehidpurrâmuš 17.00–17.30 Eres tiäđáttâsah: Aanaar kieldâ peivitipšo tieđettemčaalâ/2009-2010 Tieđettemčaalâ kieldâ peivitipšomáávsuin/2008 ( Huám. 2 oho muuneeld čaallum kirjálâš almottâs ucemustáá 7 pv. pištee koskâpuddâsâš meddâloromist/máksupuáráttâs) Säämi aarâhšoddâdemvuávám 11/2009 Kielâpiervâl toimâvuávám KIELÂPIERVÂL TORVOLŠVUOĐÂVUÁVÁM ALGÂTTÂS Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh sehe pargeid ete párnáid kyeskee laavâst meridum já eres torvolâšvuotân já tiervâsvuotân kyeskee vuáváámeh. Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist. Peivitipšo torvolâšvuođâvuávám lii vijđásub vuávámäššikirje ko piäluštemvuávám já tot viggá olestorvolâšvuođâ pyereedmân já paijeentolâmân. Torvolâšvuođâvuáváámist árvustâllojeh vaarah moh uhkedeh tooimâ já čielgejuvvojeh tooimâ riiskah väldimáin huámášumán peivitipšo mudágistem laavâi koskâsâš vátámušah, pargo-ohtâduv pargosuojâlem toimâvuávám sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiitâsah. Tärhistâlmân kuleh toimâohtâduv pargoviehâ, tipšopárnááh, toimâohtâduvâst kolliistâllee ulmuuh, toimâohtâduv olgo- já sistesajeh sehe toimâpiergâseh já aldâpiirâs. Tarkkuustâllâm čuácá meid jiegâlâš tahheid, tiäđuhaaldâšmân, tooimâ navccáid sehe ton kvaliteet já ovdâsvástádâs kyeskee aššijd. Suomâkielân: (Saarsalmi, Olli (toim.): Päivähoidon turvallisuussuunnittelu. Stakes ja Sosiaali- ja terveysministeriö. Helsinki. 2008) Aanaar kundá torvolâšvuođâvuávám sistuálu sehe kursiivâin čallum tekstâ vuáđuduvvoo paijjeen mainâšum " Päivähoidon turvallisuussuunnittelu"- raavâkirján. Kursivistun tekstâ sistuálá kundá almolâš uasi já táváláš tekstâ sistuálá kielâpiervâl uási. TYEHIN ORROO LAAVAH JÁ ASÂTTÂSÂH Torvolâšvuođâvuávám vuáđđun láá čuávuvâs laavah já asâttâsah; párnái peivitipšolaahâ (36/1973) já –asâttâs (239/1973), laahâ ja asâttâs ovtâskâs sosiaalâpalvâlusâi kocemist (603/1996) já (1208/1996), pargotorvolâšvuođâlaahâ (738/2002), laahâ pargosuojâlem kocemist já pargosaje pargosuojâlem ohtâvuođâtooimâst (44/2996) já pargotiervâsvuođâhuolâttâslaahâ (1383/2001), laahâ anokaavnij já kevtteepalvâlusâi torvolâšvuođâst (75/2004), tiervâsvuođâsuojâlemlaahâ (763/1994), purrâmâšverkkilaahâ (23/2006) sehe piäluštenlaahâ (468/2003) já staatârääđi asâttâs piäluštemtooimâst (787/2003). 1.ALMOLÂS TIÄĐUH Peivitipšo torvolâšvuođâvuávám almolâš tiäđuh láá toimâohtâduv já ton tooimâ kuvvim, toimâohtâduvvâst orroo ulmui meeri sehe ohtâvuođâtiäđuh máhđulii hemâdâstiilii várás. Almolâš tiäđuid kullojeh meiddei piälustemvirgeulmui taarbâšem rakânâs, ton sajadah, kevttimtárkuttâs já kevttei kyeskeeh piäluštemvuáváámán čallum tiäđuh. 1.1 Toimâohtâdâh já aldapiirâs Kielâpiervâl lii kerditáálu nube keerdist já ton vijđodah lii 79 m2 já ton oomâst Ivalon vuokra-asunnot Oy. Visteest láá veeskir, orroomviste, kievkkân, 2 káámmár já hiivsig. Kielâpiervâl sistetiilijn olgospeessâmsajeh láá merkkejum. 1.1.1 Kielâpiervâl sajadâh Kielâpiervâl lii Avveel markkânist, čujottâsâst Sairaalantie 12. Aldapirrâsist láá eres kerditááluh. Juuhâ lii s. 100 meetter keččin. Táálu šiiljon ij uažu vyeijiđ autoin, parkkisaje lii olgoláá. Sairaalaluodâst lii keppâjotolâhkiäinu, mutâ šiljoluodâst ij lah. Lahtos 1 Šiljopirrâs kárttá Lahtos 2 Aldapirrâs kárttá Lahtos 3 Kielâpiervâl vuáđusáárgus Lahtos 4 Puálu- já piäluštemvuávám 1.1.2 Kielâpiervâl viistij kevtteeh Kielâpiervâl lii 8+2-sajasâš kielâlávgumjuávkkuperâpeivtipšosaje. Áávusorroomäigi lii 7.30-16.30, mutâ kuittâg täärbu mield meiddei 7.00-17.00. Fastâpargeeh láá kyevtis já sunnuu pargoääigih láá heiviittum táárbumield. Toi lasseen táálust sättih porgâđ meiddei uáppeehárjuttelleeh, sierânâspárnáikärdimáttáátteijee, fysioterapeut já sárnumterapeut. Kielâpiervâl viistijn pyehtih leđe meiddei siämmást lovmat párnái viežžed já pyehted. Enâmustáá kielâpiervâl pirrâsist láá huolâtteijeeh 8.30-9.30 já 16.00-16.30. Sierâlágán juuhlij já tábáhtusâi ääigi kielâpiervâl viistijn pyehtih leđe puohnâssân s. 30 olmožid, jis puoh kielâpiervâlperruuh, pargeeh já stivrâ láá čokkânâm. 1.2 Párnááh Párnááh láá 0-6 ihásiih. Stuárráámus uási lii olespeivitipšoost, mutâ lii meiddei mottoom uásiáigásâš. Párnáin láá ahe- já ovdánemtääsist sehe tooimâi suujâst jieškote-uvlágáneh torvolâšvuotân vaikutteijee riiskah. Táid lep viggâm väldiđ huámášumán. Lahtos 5 Vuáđutiätuluámáttâh (luámáttuvâin lii saje čuovâkován sehe vaanhimij ohtâvuođâtiäđuh. 1.3 Pargeeh Fastâpargeeh láá kyehti. Ohtâ pärnitipšoo já ohtâ jođetteijjee. Jođetteijee tuáimá párnáigijn, hoittáá ohtâvuođâid táálu ulguubel já västid haldâttâspargoin. Toimâttahvisteest kávnojeh pargei ohtâvuođâtiđuh. Lahtos 6 Pargei ohtâvuođâtiäđuh 1.4 Párnái vaanhimeh já huolâtteijeeh Párnái huolâtteijeeh tevdih párnáin vuáđutiätuluámáttuv (lahtos 5), mast kávnojeh huolâtteijei ohtâvuođâtiäđuh, párnái väriviežžeeh já tiäđuh párnái tipšoaaigijn já meiddei huolâtteijei máhđulâš kocceem- já etipargokenigâsvuođâst. 1.5 Kielâpiervâlviistij eres kevtteeh Kielâpiervâl visteh kiävttojeh motomin meiddei seervi čuákkimij, škovliittem já ääigiájánâsehidij toollâmsaijeen. Ovdâsvástádâsolmooš suáppoo ain muuneeld. 1.6 Ohtâvuotâtiäđuh moh tarbâšuvvojeh hemâdâstiileest Ohtâvuođâtiäđuh moh tárbâšuvvojeh hemâdâstiileest kávnojeh puálu- já piäluštemvuáváámist (lahtos 4). Vuáváámeh kávnojeh torvolâšvuođâvuávám lahtosin já meiddei kielâpiervâl almottâstavlust. 1.7 Tieđettem hemâdâstiileest Kielâpiervâl tieđeetmist västid jođetteijee. Piäluštemtooimâ já poolis vättee hemâdâstiilijn tieđeetmist västid tile čielgim jođetteijee olmooš. Epidemiaid kyeskee tábáhtusâin västid kieldâ njuámmootaavdâin västideijee kieldâtuáhtár. 1.8 Kielâpiervâl torvolâsvuođâvuávám jyehim Torvolâšvuođâvuávám lii rahtum pargei kiävtun já meiddei sajasiih uápásmuveh toos. Pargeeh meiddei joteh čoođâ vuávám oovtâst. Torvolâšvuođâvuávám párnái, huolâtteijei já vaanhimij kyeskee tiäđuh siäluttuvvojeh luuhâi tyehin toimâttahvisteest. Vuoigâdvuotâ kieđâvuššâđ tiäđuid lii kielâpiervâl pargein, kieldâ pievitipšojođetteijest já piäluštem- já poolisvirgeulmuin. 2. PEIVITIPŠO UHKEH JÁ VAARAH SEHE TOID RAHTTÂTTÂM Riiskâihaaldâšmân peivitipšoost kuleh tooimân čyeccee uuhkij tubdâm, toid rahttâttâm, toin suoijiidâttâm sehe jo olášum vaarâi tovâtteijee tahhei meddâlistem. Riiskâihaldâšemvuávám sistetuálá tooimâ torvolâšvuođâ kyeskee uulmiijd, tooimâid já ovdâsvástádasâid já vuovijd jo olášum riiskâi árvustâlmân. Kielâpiervâltooimâ torvolâšvuođâ kalga čuávvuđ já ovdediđ njuolgâduslávt. Riiskâihaldâšem lii tergâdis uási kielâpiervâl pargosuojâlem toimâvuávám. Peivitipšo riiskâid rahttâttâm lii jyehipiäiválâš pargo. Piirrâs muttoo já tooimâh muttojeh eenâb teknisâžžân, talle meiddei ereslágágáneh riiskâitahheeh já toi olášuddem oskottetteevuođah muttojeh. Uđđâ riiskâi nuhâmettum aiccâm já toi tiäđuštem sehe tuárvi tooláá muuneeld valmâštâttâm toimâđ ereslágánijn hemâdâstiilijn loptee merhâšittemnääl toimâohtâduv torvolâšvuođâtääsi. Hirmâd tergât lii vuáijuđ tooimâid, moin puáhtá ollâsávt estâdiđ jieggâtorvolâšvuođâ uhkedeijee riiskâi olášuttmist teikkâ pasta pehtilávt raijjiđ jo soddâm hemâdâstile vaikuttâsâid. 2.1 Riiskâi karttim Aanaar kundá pargo-ohtâduvvâin lii rahtum riiskâi karttim ivij 2006-2007.(Kielâpiervâlân meiddei ráhtoo...) Lahtos 7 Riiskâikarttim kielâpiervâlist 2.1.1 Persovnriiskah Persovnriiskah čyecih kielâpiervâlist párgei tiervâsvuotân, pyereestvajemân já fyysilâš já psyykilâš torvolâšvuotân. Persovnriiskah láá eres lasseen čuávuvááh: a) Tipšopárnáid čyeccee riiskah Peivitipšoost lii kiävtust párnáá vuáđutiätuluámáttah, moos čálloo torvolâsvuotân lahtum tergâdumoseh ääših, tegu párnáá puácuvuođah/allergiah, väriviežžeeh, oskoldâhlâš já eettisâš uáinuh sehe eres sierânâstiäđuh. Peivitipšon láá rahtum eres riskâtiilij várás jieijjâs toimâvuáváámeh já toh tievâsmittejuvvojeh/tárkkujuvvojeh toimâohtâkuáhtásáin vuáváámijn. – Párnáá viežžâm tipšoost Párnáá viežžâmtilâlâšvuođâ čuolmâi uásild sehe ovdâškovlâahasi párnái peivipäikkimaađhijn lii rahtum toimâvuávám.Ton lasseen "täälu täävih"-ravvuin rávvoo, ete ko huolâtteijeeh viežžih teikkâ pyehtih párnáá/párnáid ain visesmitteh, ete pargeeh láá uáinám párnáá pyehtim teikkâ viežžâm. Lahtos 8 Párnái viežžâmtilálâšvuođâ čuolmah Lahtos 9 Ovdâškovlâahasii párnáá ohtuujotteem teikkâ vyeliahasin sättein – Párnái puácuvuođah já päärtih Ko pärni puáccáá, sunjin čuosâttuvvoo rávhálâš saje vuoiŋâstem várás. Táárbu mieldi pargeeh väldiv ohtâvuođâ tuáhtárân teikâ tiilájeh ambulans. Ko pärni puáccáá, váldoo tállân ohtâvuođâ suu huolâtteijeid já suáppoo pärni viežžâmist. Jis pärni tuálvoo pyecceiviäsun, satâččeijest kalgâ leđe fáárust päärni vuáđutiätuluámâttâh, mast uáinojeh päärni allergiah, máhđuliih puácuvuođah já vaanhimij ohtâvuođâtiäđuh. Kuhesáigásiih taalhâšumeh čállojeh päärni vuáđutiätuluámáttâhhân. Párnái paartijn já toi estâtmist lii peivitipšon rahtum toimâmalli. Lahtos 10 Párnái päärtih – Párnái tálhudem Váldumiärásávt párnái iä adeluvvoo talkkâseh tipšopeeivi ääigin, pic talkkasij adelem lii huolátteijei ovdâsvástádâsâst. Almolâš laahâ kenigât išediđ jis olmooš lii karttâm vakavaan uhkán. Jis päärnist lii kuhesáigásâš puácuvuotâ (om. astma, diabetes já allergia) lii vuáđustum adeliđ sunjin tipšopeeivi ääigin talkkâsijd. Talkkâseh maid kalgâ adeliđ tipšopeeivi ääigin já tuáhtár meridem meripitáid kalgâ čäälliđ päärni vuáđutiätuluámáttâhân. Kielâpiervâl taalhâsskäppi lii pivtâsvisteest, mast kávnojeh vuossâišetarbâšeh. Mätkivuossâišepakkeet lii meiddei skaapist. Lahtos 11 Talhâstipšovuávám Lahtos 12 Vuossâišeskääpi sistuállu – Hygienia Peivitipšoost pärnijuávhu já párnái perrui sehe pargei lohomeeri lasetteh infektioriiskâ. Taandiet šiev hygienia lii hirmâd tergâd. Purrâmušjyehim, hiivsigist eellim já hiivsig já potoi putesvuođâ/putestem, lippârij siäiluttem, tuárvi kieđâi poossâm, sierâi putesvuotâ, tuátu kiävttu já siäiluttem väättih eromâš huámmášume kielâpiervâl hygienia vuáváámist. Lahtos 13 Hygienia já Infektioriiskâ kepidem peivitipšoost – Sierah Sierah moh kiävttojeh kielâpiervâlist kalgeh leđe torvoliih já tiervâsvuođâliih. Kielâpiervâl pargeeh valjiv párnái sierrân sierâid, moh láá hiäivuliih já torvoliih välden huámášumân pärnijuávhu ave- já ovdânemtääsi. Sierah tärhistuvvojeh já čuovkkânâm sierah hilgojuvvojeh tállân. Sierâid kalgâ poossâđ kiärdulávt. Kielâpiervâl sierah láá toi várás väridum soojijn. Lahtos 14 Ravvuuh sierâpeivi sierâin – Párnái olgonlihâdem Párnái olgonlihâdem várás kielâpiervâlân láá rahtum šiljomiärádâsah. Lahtos 15 Kielâpiervâl šiljomiärádâsah – Párnáigijn lihâdem kielâpiervâl ulguupeln Kielâpiervâlân láá rahtum ravvuuh maht kalgâ jotteeđ olgon. Mátkán vyelgidijn kalgeh leđe mätkiravvuuh. Lahtos 16 Kielâpiervâl mätkivuávám já –ravvuuh – Párnáá lappum kielâpiervâlist Puohâin torvolâšvuođâtooimâin huolâhánnáá lii máhđulâš ete pärni láppoo kiännán huámmášhánnáá. Tágárij tilálášvuođâi várás kalgeh kielâpiervâlist leđe lappum párnáá uuccâmravvuuh. Lahtos 17 Lappum párnáá uuccâmravvuuh – Párnáá kuoskâmettumvuotân čyeccee uhkeh Párnáá kuoskâmettumvuođâ puáhtá luávkkáđ ko pärni lii kielâpiervâlist teikâ kielâpiervâlist puáhtá aiccâđ meiddei eres saajeest páárnán čuosâttum viehâvääldi teikâ kuáridem, mon vuáđuld kielâpiervâl pargee lii kenigâsvuotâ porgâđ párnái suojâlemalmoottâs Lahtos 18 Párnáisuojâlemtáárbu aiccâm Lahtos 19 Kielâpiervâl ravvuuh kivsedem estimân b) Kielâpiervâl pargovievâ riiskah (párgovuáruvuávám, škovliimeh, tieđettem, pargostivrim, pargotiervâsvuođâhuolâttâš) Kielâpiervâl pargeeh uásálisteh kiärdulávt pargotiervâsvuođâ-tärhistmijd já vuossâišeškolvliittâsâid. – Kielâpiervâlpargee puácutoppiittâh tâi pärtti Pargoadeleijee kalgâ pargotiervâsvuođâlaavâmiäldásávt huolâttiđ pargei vuossâiše orniimist pargei lohomere, pargokove já pargotile vaattamnáál. Kielâpiervâl fastâpargein kalgâ leđe vyeimist orroo vuossâišeškovliittâs 1 já suái pastev adeliđ vuossâiše máhđulijn puácuvuotâ- teikkâ pärttitiilijn. Kielâpiervâl talhâsskääpist kávnojeh vuossâišetarbâšeh. Kielâpiervâlist lii meiddei mätkipuhelin kote tuáimá meiddei torvopuhelimân. Paartij estimân leen sooppâm ete ko lii ohtuu, ij uážu porgâđ tagarijd pargoid mast kárttá kuárŋuđ, om. čurgidijn. – Kielâpiervâl pargovievâ pargotile Kielâpiervâl fyysilávt myekkee pargoi tiet pargoergonomian kalgâ kittiđ eromâš huámmášume. Pargeh kalgeh hárjániđ algârääjist kevttiđ olmâ pargostiäluid. Toos iššeeđ om. pargei já párnái kiävtun heivejeijjee káálvuh. Pargein kalgâ leđe tuárvi já ääšimiäldásiih posâdâttâm-, kárvudâttâm- já pivtâssiäiluttemtileh sehe purâdem-, vuoiŋâstem- já hiivsigtile. Kielâpiervâlpargo lusisvuođâ tiet pargei jiegâlâs pyereestpiergim turvâstem lii tergâd. Lahtos 20 Toimâraavâ jiegâlâš viehâvääldi, piävuttem já olgoštem estimân kielâpiervâlist Lahtos 21 perusteijjee pargosiärvádâh – aarrâd tábáhtuvvee perustem toimâmalli Lahtos 22 putes sisáimu lii puohâi ävkki-toimâmalli sisáimu čuolmâi estimân já haaldâšmân – Uáiváditteekieđâkeččeevuotâ já narkotijkkâtestâm Alkohol- já eres uáiváditteekieđâkeččeevuotâ lii puácuvuođâ- sullâsâš tile, mii šaddâ iivij äigin alkohol liijkâs stuorrâ ano já probleemkiävtu peht olmâ puácuvuođâ. Kieđâkeččeevuođân puáhtá vaikuttiđ om. tieđeetmáin já tiervâsvuođâšoddâdmáin. Tooláá tipšon usâdâttâm lii kieđâkeččeevuođâst luovâs peessâm keečild pyeremus vyehi. Lii tergâd ete probleem huámmášuvvoo tooláá já toos tarvânuvvoo tállân ko uáiváldittee amnâsij kiävtu huámmáš pargosaajeest. Aanaar kieldâst láá rahtum ravvuuh uáiváditteekieđâkeččeevuođâ tooláá aiccâmân já tipšon stivriimân. Lahtos 23 Aanaar kieldâ uáiváditteeohjelm – Párnáigijn pargee ulmuu rikostuávváá čielgim Jis pargee lii kielâpiervâlist pargoost paijeel kulmâ mánuppaje, sun kalgâ toimâttiđ uáinimnáál rikkoosrekisterlaavâ miäldásii rikkoosrekisterváldus. Tom puáhtá tiiláđ Vuoigâdvuođârekisterkuávdáážist kirjálávt já čäittiđ tom pargoadeleijei. – Äštimtile Pargotiervâsvuođâlaahâ váátá ete pargo já pargotiilijd kalga orniđ nuuvt ete viehâväldiuhke já viehâvälditileh iästojeh máhđulâšvuođâi mieldi muuneeld. Kielâpiervâl uksâ lii luuhâst ain já uksâpiällást lii uksâkiällu. Lii soppum ete nube pargee ij koolga kyeđđiđ ohtuu uhkelávt lattee ulmuin. Aanaar kieldâst láá rahtum toimâravvuuh äštim- já viehâvälditiilij várás. Lahtos 24 Äštim- já viehâvälditileh párgosaajeest – Tubákkâššâm Kielâpiervâl lii suovâttem pargosaje. Tubbááklaavâ mieldi (637/1976) tubákkâššâm lii kieldum peivipaaihij párnáid uáivildum sistiilijn já toi šiljoost. Juávkkupeerâpeivitipšon teikkâ peerâpeivitipšon uáivildum tiilijn teikkâ viistijn ij uážu leđe tubbááksuovâ teikkâ haajâ. Párnái tiervâsvuođâšoddâdem tiet lii avžuuttum ete peivitipšopargeeh iä tubákkâš tipšopeeivi äigin. c) Kiddoduv eres kevttei riiskah Kielâpiervâl tileh iä láiguttuvvoo olgopiälásijd. Jis tiilijn uánejuvvojeh seervi eres tábáhtumeh, kalga nomâttiđ ovdâsvástádâs ulmuu, kote huolât tiilijn. 2.1.2 Toimâriiskah Jis toimâriiskah olášuveh toh merhâšitteht taheh vaigâdubbon kielâpiervâl jyehipiäivälâš porgâm já hyenemus tiileest orostiteh ubâ tooimâ. Toimâriiskah láá eres lasseen a) Láá-uv pargeeh nokko já toháliih Pargovuáruid já tooimâ vuáváádijn vuáđun kalga leđe peivipäikkiasâttâs miäldásâš pargei olmâ meeri párnái kuáttá (4+1 päärni/pargee). Pargovuáruid vuáváádijn väldip huámmášumán párnái luámuaigijd nuuvt ete pargei luámuh liččii siämmáá äigin. Kivkked tábáhtum puácutábáhtusâst pargee haahâ sajasii. Lahtos 25 pargovuáruvuávám, sajasii haahâm já siskiipiälááh orniimeh b) Toorjâtooimah – Purrâmušhuolâttâs Kielâpiervâlist nuávdittuvvojeh almolâšhygienisiih pargotäävih. Kielâpiervâlân puátá purrâmuš Avveel purrâmušpálvâlemkuávdáážist. Iiđeedpurrâmuš puáhtoo lieggâliitijn já peivipittá ráhtoo jieš. Jis pärnist lii allergia, pargeeh kalgeh huolâttiđ ete sun ij uážu puástu purrâmuš. Párnái purrâmušallergiah čallojeh ain vuáđutiätuluámáttâhân já tiäđuh kávnojeh meiddei kievkkânist. – Putesintoollâm Kielâpiervâl pargeeh čorgejeh jieš. Hiivsig jyehi peeivi já eres tiilijd kuittâg-uv ohtii ohhoost, táárbu mield táávjib. Čurgimamnâseh siäiluttuvvojeh čurgimskääpist pajeilddest. – Pasâttâshuolâttâs Pasâttâsliteh láá parkkisaje nube keejist. c) Kiddoduv toimâm – Liegâdem, kevttimčääci já šleđgâjyehim Čäcipotkâi várás kielâpiervâlist láá kietâsikkompápáreh já kieđâidesifistimamnâs sehe häävidesifistimamnâs. Meiddei lummolaampuh já LED-kinttâleh láá šleđgâpotkâi várás. – Áimumolsom já sisáimukvaliteet Kielâpiervâlist piegguuttuvváá táárbu mield – Čuovviittâs Kielâpiervâlist lii tuárvi čuovviittâs – Káálvuh, rakânâsah já rustigeh Kielâpierválist kiävttojeh šleđgâtorvolâšvuođâmiäldásijd šleđgâpiergâsijd. Šleđgâskuápuin láá pärnisyejeeh. Káálvuh láá párnái kiävtun heivejeijjeeh. Hiivsiguuvsâ luuhâ puáhtá lehâstiđ meisselâin ulguupeln. – Huolâttâs- já tivvoompargoh Kiddâduv huolâttâs- já tivvoompargoin västid Inarin vuokra-asunnot Oy. Pargeeh kiddejeh huámmášume tiilij torvolâšvuođân já jis huámmášává maidnii te almotteh tállân Inarin vuokra-asunnot Oy:n. d) Šiljopiirâs – šiljopirrâs riiskah Kerditáálu šiljon ij uážu vyeijiđ autoin. Avveel-juuhâ lii s. 100 m keččin já aldeláá s. 30 m keččin lii čäcikyeppi. Šiljopiirâs muotâpargoin já cunoiditmist västid Inarin vuokra-asunnot Oy. e) Eres toimâriiskah – Njuámmumtavdâepidemia Jis párnái teikkâ pargei pyecceevuotâ paijaan kielâpiervâlist merhâšittemnáál já suijân epiduvvoo epidemialuándulâš infektiotavdâ, tom tuástumân váldoo tehâlumosávt ohtâvuotâ kieldâ tiervâsvuođâkuávttáá njuámmootavdâin västideijee tuáhtárân. Aalmugtiervâsvuođâlágádâs tieđeet internetsijđoinis (www.ktl.fi) epidemiain já pandemiain. – Oskoldâhliih já etnisiih uáinuh Kielâpiervâl äššigâsâin oskoldâláid já etnisijd uáinuid já ärbivuovijd kalgâ kunnijâttid toimâid já tilálásvuođâid vuáváádijn já olâšuttijn. 2.1.3 Omâdâhriiskah Omâdâhriiskah čyecih kielâpiervâl šiljopirrâsân, rakânâssáid já kielâpiervâl pargei já tipšopárnái pođoinjâs omâdahhân. Tágáreh láá ovdâmerkkân a) Rakanâsân čyecceeh (čoovdâsaje) Rakânâs omâsteijee, häldee teikkâ finnodâhtooimâhärjitteijee láá piäluštemlaavâ mieldi viälvuliih estiđ uhketiiliij šoddâmist já varriidâttâđ ulmui omâduv já piirâs suoijiimân uhketiilijn. Sii viälvulâšvuođâid kullojeh rahtâttâđ aapij mieldásijd piäluštemtooimâid. – tullâpuálu Puálutorvolâšvuođâst huolâttem lii tergâdis uási kiddâdâhhân rahtum piäluštemvuávámist, moos meiddei uđđâ pargeeh, uáppeeh, hárjuttâlleeh já sajasiih uápásmuvvojeh. Jis tullâpuálu cokkân, rakânâsâst orroin lii mirhâlii puálukaasui já paahâ tiet tuše mottoom miinut äigi irâttiđ lopâstuttiđ puálu teikkâ raijjiđ tom já kyeđđiđ rakânâs. Tondiet pargeeh kalgeh mättiđ toimâđ oovdâkietân soppum já hárjuttâllum vuovij mield. Kielâpiervâlân lii rahtum puálu- já piäluštemvuávám, mii lii uáinusist. Kielâpiervâl piäluštemvuávám kávnoo toimâttâh/kárvudâttâm-viiste seeinis. Olgospeessâmsajeh láá merkkejum. keejâ lahtos 4 – čäcivahâgeh já kuopâ Rakânâs kuopâprobleemeh puátih uáinusân hyenes sisáimun já tast sáttá šoddâđ pargeid tiervâsvuođâhemâdâs. Sisáimu probleemeh sättih šoddâđ meiddei om. hyenes teikkâ puástuđ mittodum áimumolsomist, sopâmettumin huksim- teikkâ asemateriaalijn teikkâ hyenes rakânâs pajastolâmist. Kiddâdâh omâsteijee ovdâsvástádâsâst lii tarbâšlii tivomij porgâm laavtâsvuođâ teikkâ kuopâprobleemtábáhtusáin. b) Pođoi omâdah Mašinijd já piergâsijd kalgâ kiddiđ/stelliđ pyereest ete toh iä kommáán ige koočâ. Mašinijd já piergâsijd kalgâ kevttiđ já huolâttiđ valmâšteijee ravvui mield. Kielâpiervâl ráttááh siäiluttuvvojeh olgoráájust. Lahtos 24 2.1.4 Tiäturiiskah Tiäturiiskah láá om. printtejum äššipápárij huolâmettum kieđâvuššâm, vááijuvvuođâlâš vuorkkim já tuššâdem já meiddei šleđgâhámásij äššipápárij ohtâvuođâst pijsáámettum ässitubdâmuš. Tágáreh láá: a) tiätusyeiji Kielâpiervâlist láá pargei, tipšopárnái sehe sii vaanhimijd kyeskee syeligâs tiäđuh. Tagareh láá om. persovntubdâlduvváh, puáccuvuođah, taalhâšem, päärni fyysisâš teikkâ psyykkisâš tile kyeskee tiäđuh sehe párnái vaanhimijd teikkâ eres huolâtteijeid kyeskee tiäđuh. Syeligâš tiäđuid sistuállee äššikiirjijd kalgâ kietâvuššâđ já siäiluttiđ já toid kalgâ maŋeláhháá tuššâdiđ nuuvt ete iärráseh iä peesâ luuhâđ taid. Syeligâš tiäđuid ij uážu vuolgâttiđ šleđgâpostâin. Kielâpiervâlist lii lukkâskäppi mast siäiluttuvvojeh syeligâš äššikirjeh. Pargosopâmus vuáláčälidijn pargee čonnâs nuávdittiđ salassapito- ja vaitiolovelvollisuutta. b) tiätutekniiklâš torvolâšvuotâ Kielâpiervâlist kalgâ leđe viirussyejejum tiättur já ohjelmeh. Syelisääni ij uážu siäiluttiđ tiättur paaldâst. Syeligâš tiäđuid ij uážu kopijâstiđ pargotiätturist já tuálvuđ om. muštosaggijn kielâpiervâl ulguupiäl teikkâ pááikán. Ko hilgo tiättur, kalgâ visesmittiđ, ete korrâskiärrun iä lah pááccâm syeligâš tiäđuh já meiddei skiärrui já muštosaagij tuššâdmist kalga leđe huolâlâš. 2.1.5 Eres riiskah Eres riiskah láá táválávt palvâlus pyevtitmân lohtâseijee ovdâsvástádâs- já kvaliteetriiskah. Kielâpiervâl toimâ kalga tevdiđ laavâst asâttum vátámusâid já kvaliteetkriteerijd tooimâ häämist sehe pyevtittem tâi haldâšemhäämist peerusthánnáá. 2.2 Hemâdâstile tovâttem trauma monnjâtipšo Kielâpiervâlist kalga valmâstâddâđ toos ete tipšopärni, pargee teikkâ ubâ kielâpiervâljuávkku kuáhtájeh kivkked jiereskittee tábáhtus. Párnááh já vuorâsulmuuh tarbâseh torjuu ete toh selvâneh tast. Kielâpiervâlist kalga leđe mahđulâsvuotâ torjâstiđ kriisijuávhu išán. 3. TORVOLŠVUOĐ ALNETOOLLÂM Kielâpiervâl tooimân lii tergâd ete láá pargeeh kiäh iberdává torvolâšvuođâ merhâšume já kiärduh tiäđuidis já táiđuidis. 3.1 Pargovievâ torvolâšvuođâškovlim Vuosâišeškovlim tuálloo Avelist čohčuv 2010, moos puoh pargeeh uásálisteh. 4. PARGOJUÁVHUST KIEĐÂVUŠŠÂM Pargojuávkku jotá čoođâ oovtâst taam já tuhhit vuáláčalluigijn já suápá, ete jođetteijee peivid táárbumield. Peividem maŋa ain uđđâ tuhhiittem. Avelist__________________________ Ritva Kangasniemi, jođetteijjee Kerttu Paltto, jođetteijjee Tanja Kyrö, párnáitipšoo Lahtos 6 Pargei ohtâvuođâtiäđuh: Kerttu Paltto, jođetteijee Eenokintie 16 99800 Ivalo puh. 0400 750300 045 127 5283 Tanja Kyrö, párnáitipšoo Hevosmiehentie 3 B 99800 Ivalo puh. 040 702 8927 Lahtos 7 Lahtos 8 Párnái viežžâmân kullEE čuolmah 8.1 Páárnáš ij viežžuu tipšoost - Irâttep ain vistig juksâđ vaanhimijd puhelimáin pargosaajeest teikkâ kietâpuhelimáin - Tast maŋa irâttep juksâđ ááhuid já äijihijd, väriviežžeid (ohtâvuođâtiäđuh koijâduvvojeh vaanhimijn arâšoddâdemluámáttuv tevdidijn) Viežžest kalga leđe vaanhimij lope viežžâmân, mast tipšoin kalga leđe tiätu. - rahttâttâp jieijah huolâttiđ párnáást nuuvt kuhháá ko tárbu lii (jis tot ij lah máhđulâš, hommáp nube pargee paargon) Kielâpiervâlist vyerdip nuuvt kuhháá ko mudoi ličij majemuš páárnáš tipšoost (táválávt 17.30 räi) - Jis saahâ ij lah tuhhiittettee suujâst, montied páárnáš lii pááccâm viežâhánnáá teikkâ viežžum maŋeláá, almottep sosiaalpargeid. Talle äšši muttoo pärnisuojâlemäššin já ovdâsvástádâs já toimâravvui adelem sirdoo párnáisuojâlemvirgeulmuid. Kielâpiervâlpargest lii kenigâsvuotâ tieđettiđ meiddei párnáá vaanhimáid ääši sirduumist párnáisuojâlmân. Kielâpiervâl pargee váldá vistig ohtâvuođâ nomâttum kuávlu kuávluvästideijee sosiaalpargei. 8.2 Páárnáš viäžžoo uáivádittee amnasij vuálásâžžân - Jis páárnáá puáttoo viežžâđ uáivádittee amnasij vuálásâžžân, páárnáš ij luovâttuu vaanhimân, jis ton puáhtâ vaarâ veltihánnáá estiđ. Ovdâsvástádâs päärni torvolâšvuođâst ij nuuvâ, jis páárnáš luovâttuvvoo vaanhimân kote ij paste huolâttiđ párnáást. - Uáivádum viežžei čielgejuvvoo, mondiet párnáá ij pyevti adeliđ sunjin já koijâduvvoo ete puávtáččij-uv kiinii eres (nubbe vaanhimijn, ákku, äijih teikkâ eres nomâttum viežžee) viežžâđ párnáá. - Tiiliijn, main páárnáš viäžžoo teikkâ puáhtoo uáivistläädist, ráhtoo ain párnáisuojâlemalmottâs sosiaalvirgeulmuid. - Jis viežžee lii uáivist já lättee agressiivlávt ko viggâp estiđ párnáá luovâttem sunjin, suáittip išán poolisijd nuuvt huápust ko máhđulâš. Rähtip meid tállân párnáisuojâlemalmottâs. - Uáivist vyejimist ráhtoo ain tállân almottâs poolisân (já viggâp estiđ vyeijim máhđulâšvuođâi mield) 8.3 Agressiivlâš äššigâš - Viehâvälditiileest (fyysilâš kieđâguin toppim) almottep ain poolisân. - Suáiti tállân iše já moonâ jieš išán jis huámášâh pargoskipárâd vaigâdis tiileest agressiivlâš äššigâššáin. - kuáhtáá äššigâš máhđulâšvuođâi mield saajeest mast lii patâremuksâ já/teikkâ piso huikkemkoskâvuođâst eres pargein. Ele toppâs äššigâššáin ohtuunâd viistán, kyeđe kuittâg uuvsâ áávus. - Jis viehâvälditile lii muuneeld tietimist, ele moonâ toos ohtuu. - Keejâ, ete pargovisteest teikkâ eres taggaar visteest iä lah finnimnáál pastelis teikkâ časkemân hiäivuliih tiingah. - Uáiviäšši viehâváldálâš ulmuu kuáhtáámist lii, ete kuássin jieh pyevti tiettiđ mii tápáhtuvvoo čuávuvâžžân. Tergâdumos lii jieš rávhudiđ já keččâl rávhuttiđ meid nube. Veeltâ karttâmist ohtuunâd agressiivlâš ulmuin. Sänittis viestâdem lii latkiš: - ávusmielâlâš kejâstâh - kieđah uáinusist já kuárusin - ele keččâl kuoskâttiđ - sáárnu rávhálávt Jis äššigâš lii agressiivlâš, ele jolástut: - ele uccááš vaidâlem - ele eeppid äššigâš vaidâlem - jis äššigâš lii uáivist, ele huámášut tast - ele hepâdit äššigâš julgâlávt - ele ääšti äššigâš Lahtos 9 PÁRNÁÁ ohtuujotteem tipšo/ovdâškovlâmaađhijd Vuolgâsaijeen peivitipšoost lii, ete párnáá vaanhimeh viežžih párnáá tipšoost. Motomin sáttá leđe kuáhtulâš vaanhimij tááhust suovvâđ om. ete tipšopárnáá uábbi teikkâ viljâ viäžžá suu tipšoost. Ovdeláá mainâšum ääšist táttup vaanhimijd čäälliđ äššikirje vuáláčálusáin mast uáinoo ete viežžâm tábáhtuvvoo nomâlâssân vaanhimij táátust já sunnuu ovdâsvástádâsâst. Kielâpiervâl pargeeh árvušteleh, lii-uv párnáá tipšomätki torvejum väldimáin huámásumân čuávuvâš aašijd: - tipšopárnáá ahe já ovdánem - párnááviežžee ahe - päikkimääđhi kukkodâh - mon ennuv päikkimääđhist jotolah - päikkimääđhi eres máhđuliih riiskah - eres máhđuliih riskâtahheeh Ovdeláámainâšum heivee meiddei tilán, mast vaanhimeh tuáivuh párnáá ohtuujotteem. Jis kielâpiervâl pargeeh keččih, ete párnáá päikkimääđhi torvolâšvuođâ ij vaanhimij vaattâm häämist pyevti turviđ, kulá äšši párnáisuojâlemân. Lahtos 10 Párnái päärtih Táválumoseh tipšoost táhtuvvee päärtih láá šnukármistem, koččâm já suoččâm. 10.1 Pärttitileh 1) tileárvu - eesti lasepaartij šoddâm, stivrii eres párnáid meddâl varâlâš saajeest - lammâšum váádu šlaajâ já stäđisvuotâ tutkoo. Jis váádu šlaajâ lii ucánjáhháágin epičielgâs, ravvuid puáhtá koijâdiđ ravviittasast teikkâ tiervâsvuođâkuávdáást. Avveel tiervâsvuođâkuávdáá nommeer lii 016-687511, virgeääigi ulguupeln 016-687510 - čielgejuvvoo: mii tábáhtui, kiäh lijjii tábáhtumesaajeest, ooinij-uv kihheen - suáppoo pargojyehim: kotemuš hoittáá lammâšum párnáá, kotemuš hoittáá juávhu eres párnáid 2) Vuosâiše kielâpiervâlist (ucebeh päärtih) - páárnáš rávhuiduttoo, vardem cipcán, häävih putestuvvojeh - kielâpiervâl talhâsskääpist kalgeh leđe laastareh, nuávluh, kumestâsmittar, joditableteh, talhâsčiđđâ já putestemaamnâs (desinfistemaamnâs). Pargosaajeest váljejuvvoo vuosâišeskääpist västideijee, kote huolât, ete skääpist kávnoheh ovdeláámainâšum tävireh. 3) Tiervâsvuođâkuávdážân jođettem - Jis pärtti ij vaađâ tállân tuáhtárân vyelgim, váldoo ohtâvuotâ lammâšum párnáá vaanhimáid já suáppoo kii joođeet párnáá tiervâsvuođâkuávdážân. (Máhđulâsvuođâi mield vaanhimeh jieijah) - hoppuus tábáhtusâin jođettem ain taksijn teikkâ ambulanssijn - ko páárnáš vuálgoo jođettiđ tiervâsvuođâkuávdážân, vaanhimáid kalga tállân almottiđ päärtist ja kalga meiddei almottiđ puátimist tiervâsvuođâkuávdážân - satâšeijest kalgeh leđe fáárust párnáá vuáđutiäđuh (šoddâmäigi) 4) Jotkâtooimah - pärttialmottas tahhoo ain, jis váddu váátá tuáhtártipšo. Kielâpiervâl lii tähidâm párnáid. 10.2 Paartij muuneeldestim 1) Mirhâttâs - talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâskääpist - kemikaalah siäiluttuvvojeh algâalgâlâšpaakâst lukkâskääpist nuuvt ollâgâsâst, ete párnááh iä uulât toid - vistešadoh/ šiljošadoh láá mirhâttemeh - talhâsskääpist lii taalhâščiđđâ 2) Puálu- já sleđgâpäärtih - puáluvárutteijeeh piäijojeh olmâ sajan já merikooskâi tárhistuvvojeh tuáimih-uv - omânist lii oommânsyeiji já tot lii olmânáál kiddejum - cäcihanah láá termostaat- teikkâ torvohanah - šleđgâskuápuh láá syeijejum - šleđgâjotoseh láá čavos ege lah jotteemkiäinu alne - mätkipuhelin lyeđejeijeeh iä lah párnái ooláádmuddoost - tullâsäägih, čokkiitteijeeh, sehe mašineh (kähvivuošân, mikro jna.) iä lah párnái ooláádmuddoost - jotteemkiäinuh iä lah estum, meid párnááh peessih 3) Šnukármistmeh já koččâmeh - laasâin kalgeh leđe lasâtuálleeh moh estih koččâm - hiivsig uuvsâin lii lukkâ, mon finnee áávus ulguupeln-uv - lätteemattoin láá njalahistemiästuh, lätteeh iä lah njalahâsah - káálvui pastelis nurheh láá syeijejum - kerdiseeŋgâin láá roobdah 4) Eres várutooimah - párnááh iä kuođđuu kosehánnáá - varaliih tiingah (niijbeh, skerreeh, pargoniävuh, lastigseehah) láá nuuvt, ete párnááh iä uulât toid - vuálá 3-ihásijn iä lah sieminsierah ege sierah moin pyehtih luovâniđ uccá uásih, moid páárnáš puáhtá avkkâđ - šiljopirrâs suiloi já kuárŋumstelligij merikoskâsâš täärhistmeh - verejâin kalgeh leđe tuáimee luuhâh - paartij estimist paijaan pargee murrišvuotâ já tooimâ merhâšume - tergâd lii paijjeentoollâđ tááiđuid katastrofij várás: vuosâišetááiđuh, kiärdup toimâravvuid, - jotoluvâst jotteem riiskah kieđâvuššojeh mielâst jo muuneeld já váljejuvvojeh torvolumoseh kiäinuh já kiävttojeh torvoliivih já širottâsah - tärhistuvvoo merikooskâi siste- já olgosojij torvolâšvuotâ Puhelin paaldâst kalgeh leđe etinumereh - Almolâš etinummeer 112 - mirhâttâskuávdáš (09)4711 teikkâ (09)471977 - Avveel tiervâsvuođâkuávdáš (016)687511 teikkâ virgeääigi ulguupeln (016)687510 Lahtos11 Párnái tÁLHUDem Talhâstipšovuávám Sosiaalâ- já tiervâsvuođâministeriö raavâkirje Torvolâš tálhudem-Väldikodálâš raavâkirje tálhudem olášutmist sosiaalâ-já tiervâsvuođâhuolâttâsast (STM 2005:32) viälvut puohhâid ohtâduvvâid moh olášutteh tálhudem rähtiđ tálhudemvuávám. Tálhudem lii tiervâsvuođâhuolâttâs toimâ já tálhudemvuávám kalga rähtiđ meiddei epijiešvuođâlâš vijđodahhan tegu peivitipšo ohtâdâduvvâid. Tálhudem olášuttem peivitipšoost/arašoddâdmist kalga vuáđuduđ ohtâdah čäällim, kirjálâš tálhudenvuáváámân. Kielâpiervâlist hovdâ ornee, stivree tooimâ já kocá tálhudem olášuttem tálhudemvuávám mield já meerrid eres pargei pargojyehimist já ohtsâšpargoost nuuvt, ete puohâi pargei tááiđuh annojeh ävkkin pyeremus lääji mield. Hoovdâ pargon lii meiddei visesmittiđ, ete toh kiäh olášutteh tálhudem toin lii meiddei tárbulâš máttu, já ete tileh láá olmâlágáneh táálhudmân. Veikkâ toimâpirrâdah lii sosiaalâ- teikkâ čuoviittâstooimâvuálásâččân, tálhudem vuáváámist västid jieškote-uv kundá vuáđutiervâsvuođâtipšon sierâ nomâttum táálhudmist västideijee tuáhtár. Ovdâsvástádâs tálhudemvuávám ráhtim-, olášuttem- já čuávvumorganiseeriimist lii sosiaalâ- já tiervâsvuođâtipšo toinâohtâduvstiivrâst. Tálhudemvuávám já -toimâ árvustâlloo eivi, peividuvvoo táárbumield já ubâ vuávám tärhistuvoo ihásávt. Táálhudmân lohtâseijjee koččâmušâin kielâpiervâl párgeeh puáhtá täärbumield leđe ohtâvuođâst ph/th päärni jieijjâs kuávlu tiervâsvuođâhoittájeijjee puh._______________ tuáhtár päärni jieijjâs kuávlu tuáhtár puh_______________ Tipšosaje _______________________________ Kundá _______________________________ Kielâpiervâl jođetteijjee ________________________________ Peividem ________________________________ Vuávám čuávuvâš tärhistemäigi _______________________________ 1.Tálhudem sistuálu já toimâvyehi Kielâpiervâlist tálhudem lii enâmustáá njuolgâdušlâš teikkâ kuuriluándusâš tálhudem sehe puácutoppiittuvvâin já vuosâišetilálâšvuođâin ??????? tálhudem. Tálhudem huápulâšvuođâi mield tiiliijd puáhtá jyehiđ čuávuváánáál: 1) Tállân tipšo vätteeh a) anafylaksisâš ( huápulâš, allergisâš, shokkihámásáš reaktio) tipšo b) insuliinshooki tipšo c) čarviittâh ( kumeštâščarviittah, epilepsia) tipšo 2) Koskâttuvvâi taavdâmeerhâi álkkeedâđâm a) astma-ataštuv tipšo, lehâsteijjee tálhudem 3) Kuhesáigásâš puácuvuođâ ciävzámâštipšo a) insuliintipšo diabetesistst b) astma tipšoo tálhudem 4) Kuuriluándusâš tálhudem a) antibioot tipšo b) čalmekuddum tipšo 2. Lopevuáválâšvuođah Táálhudmân škovlejum nomâttâssyeijjejumtiervâsvuođâtipso áámmátolmooš ( om. aldahoittájeijjee, pärnâihoittájeijjee, vuáđuhoittájeijjee) Vuáđututkos maŋa pargee puáhtá jyehiđ tálkkâsijd pyecceekuáhtásâš meripittáid já adeliđ talkkâsijd luándulâš kiäinu mield ( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsáin). Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa pargee puáhtá tiiláđ talkkâsijd já adeliđ ciirgâs liške vuál já teekin. Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. Lope adeluvvoo kirjálávt love oážžon já love mieđetteijjen. Táálhudmân škovlejum sosiaalâtipšo áámmátlâš párgoviehâ (om. sosionom, peivitipšoo) Vuáđututkos maŋa pargee puáhtá adeliđ valmâšin juohhum talkkâsijd luándulâš kiäinu( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsâin). Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa párgee puáhtá adeliđ ciirgâs liške vuál. Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. Lope adeluvvoo kirjálávt love uážžon já love mieđetteijjen. Táálhudmân skovlitmettum pargoviehâ (om. pärnáikárdinmáttáátteijee, párnáijođetteijjee) Vuáđututkos ij jiešlnees addel kiärgusvuođâ táálhudmân. Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa párgee puáhtá adeliđ valmâšin juohhum talkkâsijd luándulâš kiäinu( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsâin sehe ciirgâs liške vuál.. Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. Lope adeluvvoo kirjálávt love oážžon já love mieđetteijjen. 3. Talkkâshuolâttâs Toimâohtâduv talkkâsij siäiluttem/talkkâsskäppi. - Kielâpiervâl jieijjâs talkkâseh já párnái talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâdum skääpist. Talkkâseh maid kalga siäiluttiđ kolmâsist siäiluttuvvojeh jieŋâskääpist lukkâdum litteest. Jyehi toimâohtâduvvâst kalga leđe nomâttum olmoos kote västid talkkâsskääpist. 4. Talkkâsij jyehim, adelem, vaikuttâsvuođâ árvustâllâm já tiäđujyehim - Vaanhimeh pyehtih talkkâsijd algâalgâlâspaakâst nuuvt, ete tuáhtár miärádâs (talkkâs nommâ, nanodah, miäráštâllâm já pärnáá nommâ) láá luuhâmnáál. Molsâiätulávt puáhtá pyehtiđ kopio algâaalgâ reseptist kielâpiervâlân. Meiddei talkkâs valmâstemoohtânkiäsu ađai paakâst orroo "kevttimraavâ" kalga leđe talkkâs adeleijee kevttimnääl. - Talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâdum skääpist. Talkkâseh maid kalga siäiluttiđ kolmâsist siäiluttuvvojeh jieŋâskääpist kiddejum litteest. - Taalhâs addelmist suáppoo vaanhimijgijn. - Vaanhimigijn suáppoo, maid kalga ettâđ páárnán talle ko addel talkkâs. - Ko taalhâs adeluvvoo kalga väldiđ huámášumen: * miäráštâllâm visesmittem talle ko addel talkkâs * párnáá identifiointi talle ko addel talkkâs * taalhâs vaikuttâsâi čuávvum - Kielâpiervâlist kalga leđe sooppum kirjettimvuáválâšvuotâ. Tast kalgâ čielgâđ tärkkilávt * mii talkkâs lii adelum já mon ennuv * kiäs taalhâs lii adelum * kii talkkâs lii adelâm * kuás taalhâs lii adelum - Talkkâs vaikuttâs čálloo pajas já tieđettuvvoo vaanhimijd. Talkkâs adeleijee kalga tiettiđ vaikuttâsâin, maid kalga čuávvuđ talle ko taalhâs adeuvvoo já ton maŋa. - Tiäđujyehim kuábbáá-uv kuávlun pargei já vaanhimij/huolâtteijjei kooskâst kalga visesmittiđ sooppum vuáválâšvuođâin. Huápulâštalkkâseh já toi adelem Puácutoppiittuvvâin kiävttoo talkkâsijd kalga siäiluttiđ torvolâvt nuvt, ete pargeeh tiettih toi sajaduv já toh láá vissâsávt kevttimnääl vuosâišetábáhtusâin. Puohhâin kalga leđe meiddei škovliittâs tast, kuás já maht talkkâsijd kalga toin tilâlâšvuođâin kevttiđ. Pargei tááiđuid vuosâišetiiliijn kalga visesmittiđ. 5. Čuávvum- já macattâsvuáhádah Talhâštipšovuávám já tooimâ kalga árvuštâllâđ eivi. Käldee: Torvolâš tálhudem. Väldikodálâš uápis talhâstipšo olášutmist sosiaalâ- já tiervâsvuođâtipšoost. Sosiaalâ- já tiervâsvuođâministeriö, uáppáh 2005:32. Lahtos 1. Talhâstipšo lopeluámáttah Kielâpiervâlân puáhtoo talkkâs kalga leđe algâaalgâpaakâst nuuvt, ete tuáhtár miärádâs ( talkkâs nommâ, nanodah, miäráštâllâm já párnáá nommâ) kalgeh leđe luuhâmnääl. Molsâiätulávt puáhtá pyehtiđ kopio algâaalgâ reseptist kielâpiervâlân. Talkkâs valmâštemoohtânkiäsu kalga leđe talkkâs adeleijjee kevttimnääl. Párnáá huolâtteijjee västid tast, ete párnáá taalhâštipšo tárbu já taalhâstipšo keežild puoh tárbulâš tiätu lii kevttimnääl. Huolâtteijjee västid párnáá ovtâskâs talkkâs tooimâtmist já tiäđu sirdemist kielâpiervâlân. Huolâtteijjee addel tain luámáttuvvâin love päärnis táálhudmân. Párnáá talhâštipšoost suáppoo oovtâst párnáá huolâtteijjeigijn. Talkkâs adeleijee kielâpiervâlist västid tast, ete sun tuáimá rahtum vuávám vuáđuld já sirdá táárbumield tiäđu ovdâskulij nube pargei. Taalhâs adeleijee kalga visesmittiđ tááiđuidis ovdil talhâstipšo algâttem om. nuuvt ete tiervâsvuođâhoittájeijee škovlid/rävvee suu. Kielâpiervâl pargeeh västideh vuosâišetooimâin etitábáhtusâst. Päärni nommâ_______________________ soddâmäigi_____________ Talkkâs tiäđuh (talkkâs nommâ, nanodah, miärástâllâm, mon puácuvuotân, teikkâ taavdâmeerhân kiävttoo) ___/___.20__ ________________________ Peividem Huolâtteijee vuáláčáálus ___/___.20__ ________________________ Peividem Tipšoo vuáláčáálus Peivimeeri Tijmeäigi Taalhas nommâ Meripittá Taalhas adeleijjee vuáláčáálus                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                 Lahtos 12 Hygienia ja INFEKTIORIISK KEPIDEM KIELÂPIERVÂLIST Kietâhygienia Lahtos 13 Lahtos 14 Ravvuuh sierâpEeivi sierâin Sierâpeeivi sierah - sierâpeivi ohtii ohhoost, táválávt vuossargâ - ij leegoid - ij hiälpust cuovkkâneijjee sierâid - jis puáhtá sierâ, te kalga adeliđ meiddei iärrásáid keččâlemnáál - sierâin iä koolgâ leđe uccâ luovâneijjee uásih - sierâ tuálvoo maasâd pááikán vyelgidijn Lahtos 15 Kielâpiervâl šiljomiärádÂsah Šiljomiärádâsah • Ep kuárŋu muorâin • Ep kooškâ keeđgijd • Ep kooškâ muotâpááluid • Šiljomuottuuh tuálvojeh čierâstâllâmluákán • Šiljo tuálloo čurgâdin oovtâst (uávsih já riseh tuálvojeh láávun puáldim várás) • Ep juurât suuiloin iärásijd • Kuárŋumsteellig railâsijn tuše ohtâ ain häävild • Puáldimmuorah iä sierâdem várás • Čierâstâllâmluáhást eres saajeest pajas ko vuálus • Toollâp verejáid kiddâ • Tävireh piäijojeh ain maasâd siämmáá sajan • Ep vahâgit ellee muorâid Lahtos 16 Kielâpiervâl mätkivuávám já –ravvuuh Lahtos 17 Lappum pÁRNÁÁ uuccâmravvuuh Muddo 1 Párnáá lappumtábáhtusâst páárnášjuávhust västideijjee vuorâsolmooš uárnee uuccâmtábáhtus tilálâšvuođâ oleshaldâšem tied Muddo 2 Vistig pargeejuávhust meridum pargeeh totkeh oorniglávt sisteviistijd já tärhisteh olgosoojijd (kielâpiervâl šiljopirrâs já äiđipiälláid) vuáđulávt Muddo 3 Jis páárnáš ij kavnuu kielâpiervâl aldapirrâsist (siste-/olgon) suáittoo tállân almolâš etinumerân 112. Išánkoččom taha ucâmijn västideijee, ko sun máttá pyeremustáá kuvviđ lappum párnáá já tiätá mii lii tábáhtum. Tállân išánkoččâm maŋa lappuumist almottuvvoo vanhimáid já tast maŋa peivitipšojođetteijei. Muddo 4 Virgeulmuid vyerdidijn kalga meridiđ kiännii eelliđ párnáá pááihist/päikkikuávlust já meiddei eres aldaspirrâs soojijn, moh láá párnái uápis sajeh. Eres párnáid kalga tuálvuđ siisâ. Muddo 5 Ucâmij maŋa kalga orniđ tábáhtumij raččom já máhđuláš kriisipalaver. Virgálâš tieđettem lappuumist hoittáá poolis. Torvolâšvuođâravvuuh: - šiljopirrâš pirâstit äiđi já verejâš - pargei já párnái olmâ koskâvuotâloho - šiljo riskâsoojij já čiähusoojij karttim - vaanhimijgijn, párnáigijn já pargeigijn oovtâst sooppum miärádâsah Lahtos 18 PÁRNÁISUOJÂLEMTÁÁRBU AICCÂM Párnáisuojâlemlaahâ 40§: Jis sosiaal- já tiervâsvuođâtooimâ, škovlâtooimâ, poolistooimâ teikkâ servikode palvâlusâst teikkâ luáttámustooimâst pargee olmooš lii virge teikkâ tooimâ hoittáádijn finnim tiätusis almos peerâ- teikkâ ovtâskâsulmuu pärnisuojâlemtáárbu tarbâšeijjee párnáást, kalga sun tast tállân almottiđ sosiaallävdikoodán. Tooimâ ain párnáá pyerrin. Ko lah huolâstum párnáást, arvâlâd vistig pargoskipáráin teikkâ hovdáin. Huámášittee ääših láá párnáá vuáđuääših, moh láá hyeneht hoittájum (om. páárnáš lii niälgum, hoittááhánnáá), páárnáš lii sápustâm, päärtih, saavah, syeligâsvuođah, vuáhádum vuorásulmuid/eres párnáid, koskâvuođah obbijd/viljáid já viežžâmtilálâšvuođah. Ravvuid puáhtá koijâdiđ sosiaaltoimâttuvâst já peerâravviittâsâst. Ovtâskâs kriisilum peerâtilálâšvuođâin já peerâsuojâlemtábáhtusâin kalga rähtiđ oovtâst párnáisuojâlemvirgeulmuigijn kielâpervâlân sierânâs toimâravvuid já kalga sooppâđ tárbulijn išánkoččomvuáháduvâin. Ovdâsvástádâsolmožin ovdeláámainâšum aašijn tuáimá kielâpiervâl jođetteijee. Ohtavuotâtiäđuh: Etikuávdáš/poolis 112 sosiaalpargee 016-687111 (kieldâ puhelinnummeer) Tiervâsvuođâkuávdáš 016-687511 (kieldâ puhelinnummeer, argâpeeivij tme.8.00-15.30) virgeääigi maŋa 016-687510 Kielâpiervâlist láá meiddei ohtâvuotâtiäđuh, main sosiaalpargee fättee kiddâ meid pargoääigi ulguupeln. Numerijd finnee meiddei kieldâ peivitipšojođetteijest teikkâ peerâpeivitipšo jođetteijest 016-687416 teikkâ 016-687277. Ohtâvuotâtiäđuh láá meiddei poolisist já tiervâsvuođâkuávdáást. ČOHČÂKYESSI Vuossâmuuh čohčâstoormah puštii jo loostâid Muumileve muorâin, mutâ Noskemudâgâs ij lamaš vala vuálgám tälvivaandârdmân. Ton iiđeed sun lâi čuággimin Muumistááloin, Nisonieidâin, Uccâ Myin já Nipsoin skáálžuid riddoost. – Stormâ lii puáhtám teehin veikkâ maid, Muumistáálu eeđâi. – Tieđe veikkâ kavnâččim aarni! Nipso movtáskij já kaačâi iärrásij ovdiibel. Nipso lappui čunoitiäváá tuáhá. – Jis aarni kávnoo, tot lii mii puohâi ohtsâs! Uccâ Myy čuorvij suu maajeeld. Váhá ääigi keejist tiäváá tyehin kullui iätádum huuihâs: – Išán! Merâstáálu! Iärráseh tomâlii išán, Muumistáálu vuosmužžân. Tiäváá alne sun poŋkkái Nipso njeigâ, já suái vieráin ohtân uáivááttin meerân. – Ij taat lah mihheen stááluid, Uccâ Myy arvâlij. – Tot lii tegu ličij nuárju, mutâ stuárráb. – Tast lii mučis turkkâ, Nisonieidâ huámášutij. – Já mučis njävileh, Noskemudâgâs joođij. – Tot lii nuorâ muršâ. – Elleđ moonâ ton alda! Nipso iätádâlâi. – Tast láá hirmos čalaneh. Ko Muumistáálu pyevtittij riidon rievdâm stuorrâ ellee luus, sun ooinij ete tast lijjii stuárráábeh čalmepäänih ko táválávt. Huáđđoo lâi torgâttem mutâ vuoiŋâi kuittâg. Noskemudâgâs já párnááh luhostuvvii iällááttii muuršâ. – Muu nommâ lii Taavvid, muršâ mainâstij. – Mun... karttim stoormân. Tot jođettij muu maŋgâ peeivi já loopâst pááruh puohtii muu riidon. Taavvid čuávji murijdij korrâsávt. – Tust lii vissâsávt korrâ nelgi, Nipso ervidij. Sun-uv lâi jo vuáittám paaloos já puáttám iärrásij luus. – Puávtáččim puurrâđ veikkâ tonnikyele. Taavvid tubdâstij. – Jis peri vajaččim kuálástiđ teikkâ kuáivuđ skáálžuid... – Ele muurâšt uážuh kale purrâmuš, Muumistáálu lohđuttij. – Mun viezâm pääihist! – Kost puáđáh? Uccâ Myy koijâdij. – Ruánááenâmist, Taavvid västidij. – Tun lah kukken päihistâd, Noskemudâgâs eeđâi. – Naa-a Taavvid šuáhkádij. – Nuuvt kukken, ete jiem tääiđi innig maassâd! – Viljâm Niso lii utkee, Nisonieidâ mainâstij muuršân. – Sun máttá vissâsávt ravviđ tuu! Já nuuvt Muumistáálu vuolgij viežžâđ purrâmuš já Nisonieidâ viiljâs. Iärráseh paccii siärvástâllâđ Taavvidáin. – Maid tieggáár muršâ porâ? Muumienni koijâdij. – Aainâs skáálžuid já tonnikyele, Muumienni eeđâi. – Vissâ eres-uv kuolijd. – Uággoo riddoost, Muumieeči iävtuttij. – Kyeli liihâd pyereest ko lii stormâ. – Ele huávrist, Muumienni eeđâi. – Muumistáálu uážžu tuálvuđ Taavvidân mii kyelimälivuáskunijd. Mist lii kale eres-uv maid puurrâd. Ko Muumistáálu maacâi riidon kyeli-iäbbáráin, te Nisonieidâ já Niso aldanáin nube kuávlust. Nissoost lâi fáárust tyejiniävukassâ já tast puohlágáneh piergâseh. – Puohtim tunjin kompas, Niso eeđâi Taavvidáin. – Tast uáináh kost lii tave já máátáh sundástiđ páikkásâd. – Tij leppeđ nuuvt iššááh, Taavvid kijttâlij siämmást ko hurtoi vuáskunijd njuolgist iäbbárist. – Mutâ mun tarbâsiččim vala merâkoortâ, moos lii merkkejum kiäinu Ruánááenâmân. Niso keigij Taavvid viäpsán káártá. – Pyerrin liävus! Tot lii vala laministum. – Pyeri! Taavvid ilodij. – Mutâ jiem mun pyevti toollâđ káártá já kompas vepsistân ko vuojâm. – Ege muuršâst lah lumoh! Uccâ Myy muštottij. – Tiäđám, Niso eeđâi já pajedij tyejikaasâst uáinusân váhá torvokappeer sulâstittee piergâs. – Luhhoost must lâi valmâšin tággáár luuhâm- steellig. Rahtim tom motomin olssâm ete puohtim siämmást keččâđ sárgusijd ko huksejim áimutaampâ. Keččâlep tom tuu uáiván, Taavvid... Niso piejâi stelligis Taavvid uáiván. Tääl sust lâi kárttá já kompas ubâ paje ovdiibeln. Muršâ skuđálgij njyebžilávt riddočáácán já čievčâstij jiejâs joton. Sun oroi lemin puáránâm pyereest. Stormâ lâi ložžim. Lâi tuše korrâ pieggâ. Taavvid huihádij moovtâ já puohčâlij. Siämmást ruáškái já Niso luuhhâmsteellig paasij pitážin čäsuáiván. Tot ij kierdâm puohčâlem! Niso párgádij. – Vuoi muu pessiuáivi! – Kenski tom puáhtá vala tivvođ, Nisonieidâ irâttij lohđuttiđ viiljâs. Taavvid uigâdij steelligpittáid riidon, já Niso čoogij taid nievrismieláin tyejikaasân. – Tušše viggâđ tivvođ tom. Čääsi vyemi lii liijgás styeres. – Tot lâi šiev irâttâs, Taavvid kijttâlij virkkuht já čiäruškuođij. – Mun ahevušam eeni já eeji! Muumistáálu šallišij Taavvid. Tot smietâi äŋgirávt, maht puávtáččij išediđ muursâ. Mutâ Noskemudâgâs kiergânij vistig: – Vuálgáččim mudoi-uv oppeet vajâldiđ. Puávtám satáččij tuu kárbáinân pááikán, Taavvid. – Maht talle, jis kaartah stoormân? Muumistáálu huolâstui Noskemudâgáá peeleest. – Mun lam lamaš stoormâst ovdil-uv, Noskemudâgâs rávhuttâlâi. – Mun vuálgám fáárun! Muumistáálu meridij. – Já mun! Nisonieidâ almottij. – Tušše viggâđ vyelgiđ muuttáá, Uccá Myy váruttij já jurgâlâdâi Nipso kuávlun. – Amahân tun-uv vuálgáh? Nipso keejâi merâkuávlun aaibâs tegu ličij vuárdám čäcitulve ege jienâdâm maiden. Mätki meridui čuávuváá iđedân. Muumieeči ij maaššâm pääccid fiäránist meddâl já Muumienni-uv halidij fáárun. Tuše Nipso paasij kuátiorron. – Täst šadda hitruu! Muumistáálu tähidij. – Tuáivuimield kiergânep pááikán ovdil täälvi. Muumieeči eeđâi. – Ličij ahheev nohádiđ tälvinaharáid kuávdoo jieŋavaarij. – Puoh mana pyereest, Muumienni rávhuttâlâi. Mutâ Muumipeerâ já skipáreh kiergânii eiduttâl te pajediđ ááhhár, ko stivleekeejist várdájeijee Uccâ Myy huihádij: – Muuršah uáinusist! Forgâ almerobdâ lâi čappâdin muursâin. Toh vuoijii huápust aldeláá, já Taavvid tuubdâi taid. – Tie puátih enni já eeči, viiljah já uábih... kuohtuuh äijiheh já ááhuh... já puoh uárbimpeleh, siäsáh, ennuuh já čeesih... Ubâ Taavvid suuhâ lâi vuálgám uuccâđ suu. Kuáhtámilo lâi aaibâs merettem. – Mij Muursah lep hirmâd jo suhârákkáh, Taavvid enni čielgij Muumileve viehân. – Ko huámmášijm ete Taavvid lii lappum, te puohah pottii tállân išediđ ucâmijn. Taavvid kiitij Muumileve vievâ iššeest já lopedij puáttiđ čuávuváá keesi eellid, jis táiđáččij. Talle muursâi suuhâ vuolgij maassad Ruánááeennâm kuávlun. Muumipeerâ čuávui muuršâid váhá määđhi kárbáinis já maacâi talle päikkiriidon. Tobbeen Nipso jo vuordij sii já sii evvisijd. Muumistáálu puurâi šiev purrâmlustoin, veikkâ tieđij, ete Noskemudâgâs vuálgáččij forgâ tälvivaandartmân. Taavvid-muuršâst já suu suuvâst Muumistáálu lâi finnim uđđâ ustevijd. Ege usteveh lah kuássin liijgás ennuv. Peivee ferttee uáđđid Peivee ferttee uáđđid Lii eehid. Olgon lii sevŋâd. Čuovâ lii časkâm. Peivee kalga uáđđiđ. Mutâ aalgâst Peivee ferttee viežžâđ nuke. Peivee lááčá nukevaavnu Nuukán. Tun ferttiih tääl uáđđiđ Peivee, iätá enni. Mun koolgâm tuše čääsi juuhâđ, iätá Peivee. Peivee juhá čääsi posâdâttámvisteest. Saibâ lii kyeli mii puohčâl PLUMS! Peivee pivdá kyele PLÄSK! Peivee ferttee pieijâđ koške uáđđimpääiđi. “Tääl seeŋgân tállân”, iätá enni. “Mun koolgâm tuše laavhâ viežžâđ”, iätá Peivee. Peivest lii čäällimkirje, pennâ já lummâ- lamppu laavhâst. Peivee njááhá eeji tuáhá. Mutâ eeči uáiná Peivee. “Uáđi tääl Peivee”, iätá eeči já časkâd lummâ- laampu oppeet. Peivee ocá lummâlaampu ko eeči lii moonnâm. Peivee ráhtá piervâl lovduu vuálá. Mutâ te Peivee huámmáš... sun ij lah ettâm “Pyeri iijâ” Putte-kiisán. Peivee njááhá suolgâi amas enni já eeči kuullâđ. Peivee kávná kisá peevdi vyelni. “Pyeri iijâ Putte”, iätá Peivee. Putte naavdâš. Tääl Peivee lii viijmág nohádâm juurdâš enni já leehâst várugávt uuvsâ Peivee viistán. Peivee ij lah seeŋgâst... Kost lii Peivee? Tääbbin Peivee lii, Peivee uáđá. Tijdâr hattâ Tijdâr hattâ Muumistáálu koccái mottoom kiđđâiiđeed kuhes tälvináhârist. Suddee muottust oinustellii jo sinoh já kukáh. Muumitáálu ässeeh vonâttâlškuottii ruoidâidis. – Kiđđâ lii puáttám, sij huihâdellii. Uccá Myy-uv kooccái. – Jáá, tun-uv lah koccâm, Muumi-stáálu eeđâi. Kiängis jurdâh uáđđiđ tyeggáár laarmâst. Myy vástidij. Hitruu, ete leppee koccâm, Muumienni eeđâi. Siämmást kullui olgon povsâhaarpu suáittu. – Noskemudágâš lii vijmâg puáttám! puohah huihádii. – Hei, ep lahkin kuáhtám kuhes ääigán! Noskemudágâš eeđâi. Muumistáálu táátui suu muštâliđ mađhijnis. – Maŋeláá, Noskemudágâš eeđâi. Tääl kalga cuvnâđ Nipso, kalleebgin naverseehâ, vâi peessâp eelliđ väärist. Forgâ sij lijjii kuárŋum tohon, vääri alne oinij ubâ Muumileve paijeel. – Keejâ, kiinii lii iällám tääbbin ovdil ko mij! Nipso kiljâdij. Tot lii tuotâ, enâmist tiäškái čapis hattâ. Tot oroi lemin uuđâs. Täiđá leđe äijih hattâ, Muumistáálu eeđâi. Tuálvun tom sunjin. Sun lii nuuvt lijkkuustum hattáid já ana masa ovttuu silinder uáivistis. – Taat lii stuárráb ko muu, Muumieeči eeđâi. Liijgás-uv styeres. Ko sun sovâttij haatâ te masa ubâ uáivi lappui háátâ siisâ. Jiem kale pyevti anneeđ tom, eeči šuáhkádij. Mut ko sun ááigui väldiđ haatâ uáivistis, te tot ij luovânâmgin. Muumienni keččâlij kincceđ tom meddâl já viijmâg luhostui. – Kalga-uv návt fiijnâ haatâ leggistiđ meddâl? koijâdij Nipso. – Tomhân puáhtá kevttiđ pävirkoorin, Muumieeči eeđâi. – Toos tot tohhee pyereest. Mutâ tot iäskán lâi-uv imâšlâš hattâ, ko tot stuáruškuođij kiämmán huámmášhánnáá. Ko eeči poođij siisâ já huámmášij lättest manekoorâid, sun leggistij taid haatân, ko sun lâi motomin uáli skikâlâš muumi. Talle sun moonâi vistásis. Kivkked haatâst pođgájii vittâ siemin poolvâ já toh purjâstii uuvsâst olgos. – Kečân, poolvah, Noskemu-dágâš tuumái já siämmást sun čokánij oovtâ taggaar oolâ. Nisonieidâ, Muumistáálu, Myy já Nipsu porgii siämmáánáál. Já poolvah purjâstii ain. – Liibâ mii táálu vyellin! Sij huikkii. Poolvah purjâstii tuohu teehi já teividii nubijdis njeigâ. Mutâ Nisonieidâ suorgânij: – Toh täiđih pieđgâniđ! Tot lii vissâ varâlâš! Já nuuvt eštus keevâi. Poolvah pieđgânii já puohah tiäškájii enâmân. Tääl sij riemmii piäit-táástâllâđ. Nipso kaartâi vistig occen. Muumistáálu peevij haatâ siisâ. Suu mielâst tot lâi hirmâd šiev čiähá-saje. Nipso ij kuássin ervidiččij kuovlâliđ haatâ siisâ. Ij-uvks Muumistáálu lah kavnum? Nisonieidâ koijâdij. Nipso lâi uuccâm suu jyehi saajeest, mutâ tušij tiet. Kivkked miinii lihâstij sohvá vyelni. – Huhuu! huihádij tot miinii. Já haatâ vyelni peevij uáinusân, omâs foostâg. Vuoi Muumistáálu riävu, sun lâi muttum čiähusist tubdâmettumin. Kii tun lah? Nipso njivâdij iädun. – Vuoi mii tuávhijd! ellee huhkái. – Eeđah tienávt ko jieh kavnâm muu! Muumistááluhân mun lam. – Vâi lah tun maka Muumistáálu! Kuovlâlba spejâlân, hemelii foostâg! Niso nieidâ cirgái. Ko Muumistáálu ooinij koovees sun suorgânij aaibâs hirmâdávt. Mii kavhâdijd sunjin lâi tábáhtum? – Mii eettin, párnááh? Muumienni koijâdij. – Tuot huáđđoo näggee lemin Muumistáálu. Nisonieidâ västidij. – Oi ij, jiehhân tun liččii Muumistáálu! enni luáimádij. – Kale mun lam. Jieh-uvks tuubdâ jieijâd Muumistáálu? sun sihestij. Viijmâg Muumienni eeđâi siijvost: Lah-hân tun tiäđust-uv Muumistáálu! Puáđi muu aaskan. Siämmást Muumistáálu muttuuškuo-đij já lâi forgâ oovdiš. – Siäibán pehti, maht tienávt puáhtá tábáhtuđ? Koijâdij Muumieeči. Muumistáálu čujottij haatâ mii lâi lättest. Eeči já enni meridâin tuššâdiđ tom tállân já Muumistáálu já Noskemudágâš vierâttáin ton juuhân. Váhá ahevis äššihân tot lâi ko hattâ vuájui uáinusist. Astronaut fiäráán Tääl mun vuálgám komovuotân. Must lii lappu, mast mun luuvâm maid... Mun koolgâm nuávdittiđ muu laapu. Tot lii muu pargo. Maŋeláá komovuođâst astronaut iätá: 0150 Atsih já köh köh! Ij tääbbin pyevti luuhâd muu pargolaapu! Oho! Liiba tääbbin omâs tobdo. Váhá ääigi keččin astronaut huikká: – Auuu! Mun puálám! Mun puálám! Lam piäiváá alda! Tot lii liijgás kume! Ton alda olmooš ij pyevti leđe, teikkâ tot puálá aaibâs! Pyeri, et mun jiem lah nuuvt alda! Astronaut vuolgij olgoláá piäiváást. Astronaut smietâi: maid jis monâččim-uv mottoom planeetan já keččâliččim orroođ tobbeen love minuttid?! Astronaut vuolgij planeettan já eeđâi: h-hu-hu-hui mo-mo-moon ko-ko-ko-koolmâš v-v-v-voi m-m-m-mun la-la-lam p-p-p-plu-plu-atsih! Plu-plutoost. Váhá ääigi keččin astronaut iätá: tääl mun lam Jupiterist. Viuh! Tääbbin lii pyeri. Vau! Taat lii siide! Taat riggee mii lii Jupiter pirrâ jiem mušte mii ton nommâ lâi. Astronaut kaavnâi nube astronaut. Mut tot lâi-uv suu puárásumos pärni mii lâi hárjuttâllâm astronauttân. Suoi vuolgijn maasâd pääikán. Uccâ kandâš kaačâi sunnuu oovdeld já huuihij: eeči-eeči-eeči já jee stuorrâ-viljâ! Enni puáđi keččâđ já Sáárá meid! Anne Seipiharju 2.lk Hamster já nieidâ Lâiba ohtii nieidâ. Sun uážui hamster. Hamster moonâi uuvnâ vuálá. Elli poođij keččâđ hamster. Elli smiättá kost hamster lii? Elli eeđâi iäčán ete keejâ uuvnâ vuálá, mutâ eeči ii kavnâm tom. Elli aalgij čiärruđ. Talle eeči sooitij šleđgâalmai. Sun poođij keččâđ, kost hamster lii. Elli já eeči moonáin káávpán. Ko eeči piejâi kammuu juálgán te toppeen lâi HAMSTER! Riikka Morottaja 2.lk Titi Laiba ohtii uccâ nieidâš. Suu nommâ lâi Titi. Mun ožžum ohtii kisá já ton nommâ lâi Tipi. Tot lâi nieidâ já tot lâi kuovgisruopsâd. Mun lijjim ohtii porgâmin škovlâpargoid, te Tipi lâi aaibâs omâslágán. Must lâi lekkâpurkki peevdi alne mutâ Tipi liäškui lekkâpuurki muu ruopsis pevdiliijne oolâ. Mun oinim te mun čiäruškuottim. Eeči kuulâi ete mun čierrum. Eeči poođij Titi viistán já Titi eeđâi, ete Tipi lâi vahagist vissâ liäškum muu lekkâpuurki muu ruopsis pevdiliijne oolâ. Eeči eeđâi ete mun tiäđám oovtâ koonstâ. Ele eeđâ iänán, ete mun lam tunjin ettâm. Tääl puáđi muu luus te manneen posâluššâmmaašin luus, te pieijeen tom posaluššâmmašinân, te tot ruopsis pevdilijne puttáásm. Nuuvt mun ilodâm mut enni poođij posâluššâmmaašin luus tuolvâ pihtâsijguim. Enni kiljoi nuuvt ete mun jiem killám ollâgin. Kii lii piejâm posâluššâmmašinân ruopsis pevdiliijne? Titi eeđâi ete eeči. Enni eeđâi ete eeči kalga tiskáđ. Mainâsteijee Inká Taskinen 1.lk 6 ŠKOOVL biologia já eennâmtiätu PARGOKIRJE Satu Arjanne Teuvo Nyberg Matti Palosaari Päivi Vehmas OTAVA Helsigist Kustannusosakeyhtiö Otava Otava äššigâšpalvâlem Puh. 0800 17117 asiakaspalvelu@otava.fi Tiiláámeh Kirjavälitys Oy Puh. 010 345 1520 Faksâ 010 345 1454 kvtilaus@kirjavalitys.fi 1. Teddilâs © 2008 Satu Arjanne, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Päivi Vehmas já Kustannusosakeyhtiö Otava Toimâttâs: Anna-Mari Tyynelä Lohe ráiđuolgoldâshäämi: Mirella Mäkilä já Eija Pimiä Lokke: Emma Virtasalo Lohe kove: Peter Scoones/SPL/SKOY Tuáijim: Luumu Eräpuro Sárguseh: Anssi Rauhala já Jorma Happonen Jurgâlem suomâkielâst sämikielân: Ilmari Mattus Kovevuoigâdvuođah SAB SKOY, 52A Theo Allofs/ Corbis/ SKOY, 52B Phil Morley/ SkandinavianStockPhoto, 55 Lehtikuva, 66 SKOY, 67 SKOY, 80 Ali Over Press, 87 futureimagebank.com Kopijistemiävtuh Taat kirje lii oppâkirje. Kirje lii syeijejum rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). Taam kirje ij uážu čuovâkopijisteđ ollágin. Meid kirje tâi ton uási digitaallâš kopijistem tâi rievdâdâllâm lii aainâs kieldum. Lasetiäđuid addel Kopiosto ry, www. kopiosto.fi. Čoonnâm Teddilemsaje: Otavan Kirjapaino Oy, Keuruu 2009 ISBN: Pargokirje kevttei Taat pargokirje lohtâs škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6 oppâkiirján. Pargokirje lii šiev išeniävvu, ko luuvah biologia já eennâmtiäđu. Pargokirjeest láá pargopitáh, moi vievâst kiärduh oppâmâd sehe hárjuttâlah tiäđu uuccâm já muuštončäälimij toohâm. Uási pargopittáin väätih tust suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Lasepárgopittáid nomâttep jookeerpargopittán. Tuubdah taid taam logost Jyehi paje nohá Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásán. Ton vievâst uáináh, maid lah oppâm já maid aašijd kolgâččij vala hárjuttâllâđ. Tuáivutep tunjin hitruus puudâid biologia já eennâmtiäđu kirjijn! Rähteeh 2 Siskáldâs Tiervâs vyevih 1. Luuhâmive aalgâst. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2. Rijjâ äigi, pyeri! . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 3. Mun já iäráseh – spellâmnjuolgâdusah sierâlágán tilálâšvuođáid . . . 8 Eellim meeccist 4. Muorah taheh meeccist vyevdi. . . . . . . . . . . . . . . 10 5. Peeci já kuosâ lává kuácceevyevdi uáiváámusah. . . . 13 6. Lostâmuorâin šiärráá čoovčâ ruške . . . . . . . . . . 16 7. Kuobbârijn lii stuorrâ merhâšume luándust. . . . 19 8. Kuuđhah eellih stuorrâ ohtsâškodden. . . . 22 9. Sorvâ já kaavrâs lává meeci ruvnâuáivih . . 25 10. Rummuttem lii čaašnij laavlâ . . . . . . . . . . . . . . 29 11. Čuhčá já hurečuhčá lává kuácceevuovdij känilodeh . . 32 12. Kyevdi pivdá uccânjomâtteijeid. . . . . . . . . . . . . . . . . 35 13. Tuubdah-uv jeegi haajâ? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 14. Luándu kalga suojâliđ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Aasia uássin maailm 15. Eennâmpáálust äässih paijeel 6,7 miljard olmožid. . . . 45 16. Aasia uulât tavenäävist peeivitäsideijei . . . .48 17. Aasia uulât kolmâ tundraast kume arvevuávdán . . . . . . . . . . . . . . . 50 18. Maadâ-Aasiast lii monsuunšoŋŋâdâh. . . 54 19. India lii jotelávt ovdáneijee eennâm. . . . . . . . . . . . . . 56 20. Thaieennâm lii Tyehi-India tobdosumos riijkâ. . . . . . 59 21. Kiina lii jietânâsriijkâ. . . . . . . . . . . . . . . . . 62 22. Kiina lii ässeidis tááhust maailm stuárráámus eennâm . . . . . 65 23. Jaapaan lii suáluiriijkâ. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 24. Alda-Nuorttâ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 Oseania já Australia 25. Kuálhismeerâ lii rávhuttis meerâ . . . . . . . . . . . . . . . 75 26. Válláh – meerâi jietânâsah. . . . . . . . . . . . . . . . 78 27. Kooraalelleeh huksejeh julmes káárguid . . 81 28. Australia luándu lii áinoošlajâsâš. . . . . . . . 83 29. Australia já Uđđâ-Seeland lává siirdolij enâmeh . . . . . . . . 85 Mecci fáálá elleid syeje já raavvâd 30. Maaijuv nähcee njeidiđ stuorrâ muorâ . . . . 90 31. Mievri piäju lii viijđes já maaŋgâsuáráág . . . . . . . . . 92 32. Meeci uccâpiäđuh. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 33. Kuobžâ lii Suomâ aalmuglâšellee . . . . . . . . . . . 98 34. Kumppivalve pivdá oovtâst. . . . . . . . . . 102 35. Iilvâs já ketki – mučis tieppipelji já ohtuunis kolgolâš . . . . . . . 105 36. Väälih já kuáskimeh pivdeh peiviv. . . . . . 108 37. Oppuuh pivdeh iho. . . . . . . . . . . . . . . . . 111 38. Mecci liäđu kiđđuv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Lovottuvah . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 3 1. Luuhâmive aalgâst 1. a. Merkkii ruosâ ton ruuvdun, mii tuu mielâst kovvee pyeremustáá jieijâd luoka vuoiŋâ. harvii távjá masa ohtânmaanoost Muu luokast kuldâlep puohâid. Muu luokast lii pargoráávhu. Muu luokast tuhhiittuvvoo ereslágán olgohäämi. Muu luokast tuhhiittuvvojeh ereslágáneh jurduuh. Muu luokast nuávdittuvvojeh škoovlâ já luoka njuolgâdusah. b. Viärdádâl jieijâd vástádâsâid luokaskipárijdâdguin. Mast iäruh pyehtih šoddâđ? c. Maht tun puávtáh vaikuttiđ luoka vuoilân? 2. Luvâttâl ovdâmeerhâid a. jiegâlâš viehâvääldist b. fyysilâš viehâvääldist 4 TIERVÂS VYEVIH 3. Maggaar piävuttem tun lah uáinám? 4. a. Čääli ravvuid tast, maht kalga toimâđ ko uáiná piävuttem. b. Maht piävuttem puáhtá estiđ muuneeld? 5. Suoggârd jieijâd luuhâmtekniik. Västid koččâmâššáid. a. Kale ääigi toovah liävsuidâd? b. Jis tarbâšâh iše liävsui tohâmist, te kiäst puávtáh koijâdiđ tom? c. Kaartah-uv távjá visásmittiđ luokaskipárijnâd, moh láá šoddâm liäksun? d. Kiäst vááldáh čielgâs liävsuin, jis lah lamaš illávaje? e. Mii lii toorjâmáttááttâs? f. Lah-uv tuđâvâš jieijâd škovlâmiästumán? g. Lii-uv tuu liävsui tohâmist vala pyeredem vääri? Maid puávtáččih toohâđ nubenáál? 5 2. Rijjâ äigi, pyeri! 1. Riegis kovvee pirrâmpeeivi. a. Räähti sektordiagram tađe mield, maht koskâmiärálávt kiävtáh jieijâd ääigi pirrâmpeeivist. Ovdâmerkkân škovlâ, liävsuh, puđâldâs, tv keččâm, spellâm, puurâdmeh, uáđđim. Keejâm televisio 2 h Puurâm 2 h Jyelgipálluhárjuttâsâin 2 h Luuvâm kirje 2 h Toovâm liävsuid 1 h Jođám škoovlâ 6 h Uáđám 9 h Malli: Káijá 2. a. Mielâstân vuovâs ahe algâttiđ siärvástâllâm lii b. Čääli siärvástâllâm šiev peelijd. c. Čääli siärvástâllâm hyenes peelijd. 3. Jis lijkkuustuuččih kiäsnii, maht ravhâččih suu huámmášume? 4. a. Merkkii ruossáin, maid čuávvoo aašijd poorgah tiätumašináin. Speelâm tiätumaašinspeelâid. Čálám šleägâpoostâ. Uusâm tiäđuid interneetist. Lam You Tubest. Lam “mesest”. Luuvâm loostâid. 6 TIERVÂS VYEVIH 5. a. Luuvâ čuávvoo aavisuđđâs. b. Maht 16-ihásâš já 13-ihásâš karttâv västidiđ tavoinis? Uuđâs 2.2.10 Kirjerááju seini lâi turedum masa ollásávt vuossaargâ vuástásii iijâ. Poolis fattij turedeijeid kiddâ. Turtedeijein nubbe lii 16-ihásâš já nubbe 13-ihásâš. Jookeerpargopittá 6. a. Merkkii ruossáin taid televisio-ohjelmijd, maid halijdiččih keččâđ. MTV 3 NEELJIŠ 15.25 Tiätukišto 14.00 – 15.10 Jieŋâskiäru World Cup –tiätukišto 16.25 Hiävušpargoh 16.20 Saavaan eellim 16.50 Purâdemviste 18.00 World Cup –tääsnih 17.05 Telegramuđđâseh 18.30 Pyecceeviäsu spoorkâs 17.10 Vááimu aššijn 20.00 Käävci uđđâseh 17.55 Kuovgisruopsis pantter 20.15 Ekonomiauđđâseh 10.06 Peittum elimeh 20.25 Euroop luámušoŋŋâ 19.00 Čiččâm uđđâseh 20.30 Palokiärdoo 19.25 Peevi šoŋŋâ 21.00 Virtala já lappum ruumâš 19.30 Kieldum rähisvuotâ 22.30 Oskomettum, dokument 20.00 Käävci uđđâseh 23.35 Maŋešuđđâseh 20.05 Taasni suáti –elleekove 23.40 Valastâllâmuđđâseh 22.00 Love uđđâseh 23.50 – 00.50 Muusikvideoh 22.20 Puáđusruuvdu 22.30 – 23.20 Kolgâmuš cumme (K15) b. Rekinist, mon kuhes äigi televisio keččâmân monâččij. c. Mii lii mielâstâd kuáhtulâš televisio keččâmmeeri oovtâ ehidân? 7 3. Mun já iäráseh, spellâmnjuolgâdusah sierâlágán tilálâšvuođáid 1. Maht lattiiččih čuávvoo tilálâšvuođâin? a. Lah monâmin vuossâmuu keerdi ustevâd pááikán. Maht lattiih, ko kuáhtááh ustevâd päikkivievâ? b. Orniih päikkijuuhlijd. Maht váldáh ránjáidâd huámášumán ovdil juuhlij? c. Larmâ lassaan. Tijme aldan love já ránnjá vaidâl laarmâst. Maht tooimah? d. Enistâd láá kyesih, kiäid jieh tuubdâ. Maht lattiih? e. Tijjân láá puátimin kyesih já tuu vanhimijn lii huáppu kievkkânist. Maht tun puávtáččih porgâđ? f. Skipárâd táttu tuu páikkásis. Tist ij lah kihheen pääihist. Maid poorgah ovdil ko vuálgáh? 2. Purâdem lii älgimin. a. Ivnii taid purâdemriäiduid, moh vistig váldojeh kiävtun. b. Purâdem lii nuuhâm. Sáárgu purâdemniävuid rievtis sajan. 8 TIERVÂS VYEVIH 3. Ivnii lattimkukkáást taid lieđiloostâid, moi aašijd poorgah masa ovttuu. a. Kiävtám saanijd takkâ, addâgâs, pyerrin liävus. b. Kiävtám saanid pyeri iiđeed, pyeri peivi, pääsi tiervân/moonâ tiervân já pyeri ijjâ. c. Lehâstâm uuvsâ rävis ulmui. d. Siisâ monâdijn toppiim kappeer uáivist. e. Čyežžilâm, ko tiervâttâm puárásub ulmuu. f. Keejâm čolmijd ko adelâm kieđâ tâi kiijtám puárásub ulmuu. g. Adelâm buusist jieččân saje puáris ulmui. h. Piejâm kietâpuhelimân jienâttemmin ovdâmerkkân elleekuuvijn. Vääldi kiävtun eres-uv lieđiloostâi ravvuid. Jookeerpargopittá 4. Čääli, magareh vyevih já njuolgâdusah tust láá a. Kietâpuhelimân sárnumist b. kietâpuhelimâst škoovlâst c. tekstâviestâin d. kietâpuhelinrekigijn e. kietâpuhelinkamera kevttimist. Jookeerpargopittá 5. a. Ovtâstit mojekove já ton čielgiittâs. ● Lam epivises. ● Časkam čalme. ● Lam ilolâš, tuáivuttâm šiev joođhâ. ● Muu vuoptah ceggâneh. ● Lam “njälmi jurbâsin”. ● Lam murâšlâš já pettâšum. b. Keksii jieijâd mojekuuvijd já čääli toid čielgiittâs. 9 4. Muorah taheh meeccist vyevdi 1. Merkkii muorâ válduoosijd já toi pargoid. muorâ uási: pargo: muorâ uási: pargo: muorâ uási: pargo: 2. Mane šadoi loostah láá ruánááh? 3. a. Kost ohtim tábáhtuvá? b. Čääli sárgáid A – C, maid šaddo taarbâš vâi tot puáhtá ohtiđ. c. Čääli sárgás D, mii šaddoost šadda ohtim puátusin.đ d. Čääli sárgás E, mii šaddoost luovvân ohtim ohtâvuođâst. 4. Moos šadoh tarbâšeh sukkâr? 10 TIERVÂS VYEVIH 5. a. Mast raavâdkuáluseh ain vyelgih? b. Merkkii njuolâiguin kován kyehti raavâdkuállus. Njuokâ sunde ravâdist porrei. pihlejâš puájui c. Luokittâl kove iälánijd pyevtitteijen já kulâtteijen. Pyevtitteijeeh: Kulâtteijeeh: Jookeerpargopittá 6. Mane tälvi lii šadoi vuoilâstemäigi? 11 Jookeerpargopittá 7. Mii aaivhijd tâi iloid lii tunjin muorâin? Jookeerpargopittá 8. Maid šadoi, ellei já ulmui tááhust šiev aašijd kaavnah taam vyevdist? Ivnii kove. 12 EELLIM MEECCIST 5. Peeci já kuosâ lává kuácceevuovdij uáiváámusah 1. a. Noomât kuácceemuorâid. b. Čääli kuácceemuoráid ohtsijd jiešvuođâid. c. Mii aavhijd käässist lii kuácceemuoráid. 2. a. Noomât já ivnii kuácceevuávdán tijpâlijd šlaajâid. b. Magarijn soojijn šaddeh pecivyevdih? 13 3. a. Noomât já ivnii kuosâvuávdán tijpâlijd šaddoid. b. Magarijn soojijn šaddeh kuosâvyevdih? 4. Sáárgu a. pecipaccâháá b. kuosâpaccâháá 5. a. Noomât jävil- já sevtilšlaajâ šlajâtubdâmsiijđo 24 vievâst. b. Viärdádâl jáhháál já siähtál. Ovtâstit riehtâ. ● Mákkoo pecivuovdijn ● ● Mákkoo kuosâvuovdijn ● ● Kiärdá pyereest iŋáduv ● ● Váldá čääsi syeđđee assees čoođâ ● ● Váldá čääsi lostâidiskuin, verdijnis já ruotâsmemsoksâmijdiskuin ● 14 EELLIM MEECCIST Jookeerpargopittá 6. a. Čääli kyehti nággus, moh suápih pyereest piäcán. b. Čääli kyehti nággus, moh suápih tuše kuosân. c. Čääli kyehti nággus, moh suápih sehe piäcán já kuosân. Jookeerpargopittá 7. Tarkkuustâl kove vyevdi uđâsmitmist já västid koččâmâššáid. a. Mane motomeh muorah láá kuođđum čuopâhánnáá? b. Maht šaddee vaše kalga tipšođ? c. Mon ahasâžžân vyevdi čuáppoo? 15 6. Lostâmuorâin šiärráá čoovčâ ruške 1. a. Noomât muorâšlaajâ ton loostâ vuáđuld. b. Merkkii ruosâ káártá vuálá, jis muorâšlaajâ šadda tuu päikkikuávlust. A Muorâšlaajâ B Muorâšlaajâ Maggaar lii taan suáhiloostâ ase? Maggaar lii taan suáhiloostâ ase? C Muorâšlaajâ D Muorâšlaajâ Moh lodeh poreh muorâ muorjijd? Maggaar lii muorâšlaajâ emiliäđus čohčuv? E Muorâšlaajâ F Muorâšlaajâ Mon ivnásâš liäđus muorâst lii? Mane muorâ lii pivnohis muorâstâh- já šiljomuorrân? 16 EELLIM MEECCIST G Muorâšlaajâ H Muorâšlaajâ Mii lii muorâ heeđâlm nommâ? Mane taat muorrâ kiävttoo ennuv muorâstuvâin já kááđuin? I Muorâšlaajâ Čuujoot njuoláin loostâst ton saje, mon keežild loostah skovijdeh ložžâ pieggân-uv. Mane maaŋgah elleeh pyehtih purrâđ muorâšlaajâ koorâ já muorâ? Moin eres vuovvijn elleeh ávhásteleh tain muoráin? 2. a. Ivnii väättir, suávi já leeibi loostâid ruškeivnijguin. b. Kuás ruške lii? b. Mane muorâ joođeet ruánááčoolmij amnâsijd ruuŋgon já ovssijd? 17 Jookeerpargopittá 3. Čielgii, mon muorân oonâ heivee. Ovtâstit muorâi čuággáid oonâi oornigist. a. 1. Algâčuágástâh: Taam muorâst ráhtojeh sävnivastah. 2. Taat muorâ totá uccâ šoddâmvijđodâhân kaavpugist. 3. Taan muorâ loostâid luážis-uv jielâ piäjá taid punnjâsâddâđ. 4. Taat muorâ liäđu kiđđuv lostâttemmin. 5. Taat muorâ puáhtá eelliđ maaŋgâid čuođijd iivijd. 6. Taan muorâ myerjih láá loddái hersku. b. 1. Algâčuágástâh: Loppâkeesi muorâst láá čapis myerjih. 2. Taat lâi tovlái ulmui pase muorâ. 3. Muorâ lostâ lii tegu kuámmir. 4. Uáli jotelávt šaddee muorâ. 5. Uárreeh poreh ton heđâlmijd. tammi ● ● supe tuomâ ● leibi ● suáhi ● ● pihlejâš niinimuorâ ● ● supe tammi ● vääđir ● ● pihlejâš 18 7. Kuobbârijn lii stuorrâ merhâšume luándust EELLIM MEECCIST 1. Iäláneh juáhhojeh viiđâ juávkun. Noomât váiloo juávhuid. IÄLÁNEH algâelleeh bakteereh 2. a. Noomât kuobbâr oosijd. b. Tievâsmit uási pargoid. pargo pargo pargo 3. Noomât elleid, moh poreh kuobbârijd. 19 4. a. Agâstâl, mane kuobbâreh iä lah šadoh. b. Maht iänááš kuobbâreh finnejeh raavvâd? 5. Pirâstit rievtis molsâiävtu. a. šadoh láá pyevtitteijeeh / kulâtteijeeh / pieđgejeijeeh. b. kuobbâreh láá pyevtitteijeeh / pieđgejeijeeh. c. Ellee muorâst šaddee čááná lii pyevtitteijee / pieđgejeijee / parasiit. 6. a. Maht kuobâr hiätá muorâst? b. Maht muorâ hiätá kuobbârist? c. Mii noomâid kiävttoo kuobbâr já muorâ koskâsii oovtâstelimist? 7. Tuubdâ já ivnii kuobbârijd oppâkirje siijđoi 34 – 35 vuáđuld. 20 EELLIM MEECCIST Ele nuurâ täid kuobbârijd! Jookeerpargopittá 8. a. Tuubdâ já ivnii čuávvoo mirkkâkuobbârijd. b. Moh täin kuobbârijn láá koddeemirhâliih? Jookeerpargopittá 9. a. Ivnii pyeremusâid kuobbâristemmánuppoojijd. uđđâivemáánu kuovâmáánu njuhčâmáánu cuáŋuimáánu vyesimáánu kesimáánu syeinimáánu porgemáánu čohčâmáánu roovvâdmáánu skammâmáánu juovlâmáánu b. Maggaar lii pyeremus kuobbâristemšoŋŋâ? c. Maht kárvudâđah kuobârmiäcán? d. Maggaar vuávdán kannat moonnâđ kuobbâristeđ? e. Maid riäiduid tarbâšâh fáárun? f. Mane kuobbârijd kannat nuurrâđ koorin tâi saaŋkon ige lastikseekân. 21 8. Kuuđhah eellih stuorrâ ohtsâškodden 1. a. Sáárgu kován kuuđhâmievtâ vuohâsumos sajan. b. Mane kuuđhah huksejeh mievtâs piäiváás sajan? c. Main amnâsijn kuuđhah huksejeh mievtâs? 2. Noomât kutkâohtsâškode jesânijd já muštâl toi pargoid. pargo pargo pargo 22 EELLIM MEECCIST 3. Pirâstit rievtis molsâiävtuid. a. Hejâkirdemân uásálisteh kunâgâttâreh / kuhnureh / pargeeh. b. ”Kirdeekuuđhah” láá kunâgâttâreh / kuhnureh / pargeeh. c. Hejâkirdem maŋa kuhnureh muttojeh pargen / jäämmih / vuáđudeh jieijâs mievtâ. d. Hejâkirdem maŋa kunâgâtâr kiško suájáidis luovâs / monniiškuát / huksiiškuát mievtâ. e. Kunâgâtâr mannee 200 – 300 manneed peeivist / mánuppaajeest / ivveest. 4. a. Noomât kován kuuđhâ ovdánemmuddoid. b. Moh elleeh poreh taan mievtâ ässeid? 5. a. Maid elleid kuuđhah pivdeh? b. Maht kuuđhah koddeh saallâs? 6. a. Maggaar hemâdâs šaddošiirâin lii šaddoid? b. Maht kuuđhah ávhásteleh šaddoširâiguin? 23 7. a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. Riehtâ Puástud 1. Kuuđhah láá ávháliih vyevditipšo tááhust. 2. Kuuđhah levâtteh motomij šadoi siemânijd. 3. Kuuđhâmievtâid kannat tuššâdiđ. Jookeerpargopittá 8. Lah ovdeláá oppâm maaŋgâid aašijd tiivrijn. Čääli taid kován. rááhtus: raavâd: šlaajah: ruummâšliegâsvuotâ: Jookeerpargopittá 9. Čääli tiivtâ kuuđhâst. 24 EELLIM MEECCIST 9. Sorvâ já kaavrâs láá meeci ruvnâuáivih 1. Noomât sorvâelleid. 2. Noomât sorvâellee jyelgi. 3. Maht sorvâelleeh láá vuáhádum täälvi kolmâsân já kossâ muottui? 25 4. Mast tiäđáh kove enâduvâst lii lamaš sorvâ? 5. Ovtâstit sárgáin soorvân ton a. Kesiraavâd kuuđhah ● muorâi loostah ● kievânjuolâseh ● muldesäpligeh ● kuobbâreh ● sare já juuŋâ toŋâseh ● ripoh ● b. ● täviraavâd ● njuemmileh ● jäävvil ● suve já pihlejáá korrâ já uávsih ● muldesäpligeh ● peesi já suávi vesah ● šadoi siemâneh 6. Maht sorvâsarvah mittádeleh vuoimijdis já viggeh prrssâđ ááldui mielâstumvuotân? 26 EELLIM MEECCIST 7. a. Kalle vyesi sorvâáldu kuáddá ivveest? b. Maid vyesih aalgâst poreh? c. Kotemuu čielgilij juávkun sorvâ kulá? 8. a. Noomât jotolâhmeerhâ. b. Maht autovyeijee kalga reagistiđ taan jotolâhmeerkân? 9. Maid vahâgijd soorvah tovâtteh? Jookeerpargopittá 10. a. Maid uáivild sääni meccivalje? b. Kotemuš njomâtteijee lii pivdum enâmustáá? c. Mane sorvâ liijká nabdoo tehálumosin meccivalje-ellen? Táválumos meccivaljesaalâs Suomâst 2007 elleešlaajâ ohtâgâsmeeri tuáršu 210 700 njuámmil 209 900 hurečuhčá 176 000 kiärdutuvvá 153 000 supipeenuv 135 700 ruošânjuámmil 65 900 sorvâ 62 557 27 Jookeerpargopittá 11. Muštâl meccivaljetipšoost. Jookeerpargopittá 12. a. Čääli vihkosâd mainâs “Sorvâpiivdost”. b. Ivnii kove. Sahhiittâllâm Tuubda-uv kiännii, kote uásálist čohčuv sorvâpiivdon? Keksii sunjin koččâmâšâid já sahhiittâl suu ovdâmerkkân puhelin pehti. 28 EELLIM MEECCIST 10. Rummuttem lii čaašnij laavlâ 1. a. Ivnii kierrâš ton ivnásâžžân ko tot lii-uv. b. Mii lii ton pyeremus tobdomerkkâ? c. Čääli, maht kierâš kiävttá pottâšis? d. Mon loddejuávkun kierâš kulá? e. Čuujoot njuolâiguin kierrâš kován taan loddejuávku tobdomeerhâid. 2. Maht kierâš huško muorâ. a. ko tot ocá purrâmâš b. ko tot hokâttâl niŋálâs jieijâs luusâ? 3. a. Merkkii ruossáin, láá-uv kierâččân lohtâseijee nágguseh riehtâ vâi puástud. Riehtâ Puástud 1. Kierâš lii Suomâ stuárráámuš čäšni. 2. Kierâš lii vuovdâpessejeijee. 3. Tuše ores šnuákku piervâlvuovdâ. 4. Tuše niŋálâs láálá moonijd. 5. Kuohtuuh vanhimeh piemmâv uđâgáid. 6. Kierâš tálvástâl Suomâst. b. Tivo puástu nággusijd. 29 4. a. Tuubdâ kove lode. b. Ivnii lode. Keejâ maali oppâkirje siijđost 44. 5. Mii lii paaccâhčääšni raavvâd? a. keessiv b. tälviv? 6. a. Magaráid piervâlsoojijd čääšnih lijkkojeh? b. Pirâstit rievtis molsâiävtu. PUÁRIS MIESK MUORAH ČUÁPPOJEH VUOVDIJN ČAAŠNIJN LÁÁ ENNUV / UCCÁÁ VUOVÂS PIERVÂLMUORAH ČAAŠNIJ MEERI STUÁRU / UCCO c. Nuuvtpa maid kolgâččij porgâđ, amas čaašnij meeri ij kiäppániččii? Jookeerpargopittá 7. Moh elleeh kevttih kierâččij já eres čaašnij puáris vuovdâid? 30 EELLIM MEECCIST Jookeerpargopittá 8. Čuávu kiäinu. Riehtâ väljejum nágguseh tuálvuh čääšni piervâlvuovdâsis. Paaccâhčäšni lii uhkevuálásâš lodde. Paaccâhčäšni lii Suomâ táválumos lodde. Paaccâhčäšni porá tälviv siemânijd. Paaccâhčääšni spesiaalhersku tälviv lii haavvâr jiveh. Paaccâhčäšni porá tälviv tiivrijd Paaccâhčääšni spesiaalhersku tälviv lii pyeidi. Paaccâhčäšni kiävttáá siämmáá piervâlvuovdâ ivveest nuubán. Paaccâhčäšni kiävttáá siämmáá piervâlvuovdâ tuše oovtâ keesi. PIERVÂLVUOVD 31 11. Čuhčá já hurečuhčá lává kuácceevuovdij känilodeh 1. a. Merkkii kován čuuvčá orráás merháin (♂) já kuáppil niŋálâs merháin (♀). b. Ivnii luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. 2. a. Čuujoot njuoláin kován, mast uáiná, et čuhčá lii kihâmin. b. Mane čuuvčáh tuáruh? c. Mon iveäägi kiihâm lii? 3. Muštâl kuáppil pessiimist. a. Kuábáš luudijn tipšo piervâl já uđâgáid? b. Kost piervâl lii? c. Mon ennuv tast láá maneh? d. Maht kuáppil tipšo uđâgijdis? 32 EELLIM MEECCIST 4. a. Magarijd luodâid čuhčá lii kuáđđám muottui? b. Mii aavhijd muottust lii čuuhčán? 5. a. Merkkii kován hurečuuvčá orráás merháin (♂) já hurekuáppil niŋálâs merháin (♀). b. Ivnii luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. 6. Mast iäruttâh čuuvčá já hurečuuvčá? 33 7. Čääli käniluddijd ohtsijd jiešvuođâid. Jookeerpargopittá 7. Pirâstit rievtis molsâiävtu. a. Hurečuuvčáh eellih tälviv tuákist / ohtuunis. b. Tälviv hurečuuvčáh poreh pecikuácceid / suáhiuurbijd. c. Keessiv hurečuuvčáh poreh siemânijd já muorjijd / rippoid já mááđuid. d. Hurečuuvčáh kiheh jeegijn / puáris kuácceevuovdijn. Jookeerpargopittá 8. a. Noomât luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. b. Čääli luudij eellimkuávlu. c. Ivnii luudij vijđánemkuávlu káártán. Loddešlaajâ Eellimkuávlu Loddešlaajâ Eellimkuávlu Loddešlaajâ Eellimkuávlu Loddešlaajâ Eellimkuávlu 34 EELLIM MEECCIST 12. Kyevdi pivdá uccânjomâtteijeid 1. Čääli kuuvijd koveteevstâid. 35 2. Pirâstit rievtis molsâiävtu puustav. Kyevdi ij čierâst maŋaskulij, ko V tast láá siemin juálgááh. Y čuomah estih tom čierâstmist maŋaskulij. Kyevdi L lii rávhuidittum ellee. M ij lah rávhuidittum ellee. Kyevdi pinohist P suoiviis soojijd. R päiváás soojijd. Kyevdi lii täälvi Ä oijâgâsâst Ö uáđimin 3. Maggaar lii vuosâiše, jis kyevdi kääskist? 4. Pirâstit saanijd, moh heivejeh kuávdán. njomâtteijee rievdeeliegâs čielgitävtittem täsiliegâs piätu čielgilâš kašmârdeijee tälvinaver pieđgejeijee puohporree šaddoporree pyevtitteijee kulâtteijee šlieđâellee kolmâoijâgâs 36 EELLIM MEECCIST 5. Tuubdâ kove kašmârdeijeid. Jookeerpargopittá 6. Maid ohtsijd lii a. kašmârdeijei liškeest b. kašmârdeijei juolgijn c. kašmârdeijei lassaanmist? Jookeerpargopittá 7. Uusâ sänilabyriintâst puoh kašmârdeijeid. Kavnih-uv 13? 37 13. Tuubdah-uv jeegi haajâ? 1. a. Noomât jeggitiijpâid A, B já C. b. Čääli sárgás b mast tuubdah jeggitiijpâ. c. Noomât sárgáid jeegi šaddoid já elleid. Keevti iššeen meiddei šlajâtubdâmsiijđo 56. 2. Moin ohtsáin nomâttâssáin hiävuštooŋâs, etimâs vuorâččâsmyerji já ulâštooŋâs kočoduvvoo? 38 EELLIM MEECCIST 39 3. Muštâl jeegij ävkkikevttimist. a. tovle ađai luuvijd iivijd tassaaš b. tááláá ääigi. 4. Mane jeegijd kalga siäiluttiđ ovdižin? Jookeerpargopittá 5. a. Tievâsmit njuuvčâ tiätukoortâ. b. Sáárgu ruuvdun kove. Ellee nommâ njuhčâ Raavâd: Kove Pessim: Vijđámen: eres tiäđuh: Jookeerpargopittá 6. a. Maht ááiguh rahttâttâđ jeggimáátkán? b. Maid tobbeen puáhtá porgâđ? 40 EELLIM MEECCIST 14. Luándu kalga suojâliđ 1. a. Maid uáivild tuávádâh uhkevuálásâš šlaajâ? b. Tuubdâ uhkevusásijd elleid. 2. Mii lii luándusuojâlem ulme Suomâst? 3. Mii lii pehtilumos vyehi suojâliđ uhkevuálásijd šlaajâid? 4. a. Kiäh uážžuh vandârdiđ aalmuglâšmeeccist? b. Mane tobbeen lii älkkee vandârdiđ? 5. Tuuđhâ oppâkirje káártá 58A a. Mon uásist Suomâ láá stuárráámusah aalmuglâšmeecih? b. Mane arvâlâh taid lemin eidu tobbeen? c. Mii aalmuglâšmeecijd lii aldemustáá tuu päikkikuávlu? 41 6. Kiärdu jyehialmaa vuoigâdvuođâid. Piejâ ruuvdun L, jis ton porgâm lii loválâš. Piejâ ruuvdun K, jis porgâm lii kieldum. 1. meeccist lihâdem 2. muorjij, kukái já siemânij nuurrâm 3. uággum já runneuággum 4. jotteem nube ulmuu šiljo rasta 5. vuojâdem nube ulmuu päikkiriddoost 6. muorâi čuoppâm já oovsij väldim 7. ruskim 8. puttâlij cuávkkum 9. lodepiervâlij tuššâdem já moonij nuurrâm Jookeerpargopittá 7. Enâmist vyelgih komovuođâfiävruh Eennâm nálásii plaaneet kuávlun. Jyehi fiävrun vyelgih 100 olmožid, mut fiävrun šiettih 150 olmožid. Mätki pištá 200 ihheed. a. Magarijd ulmuid vuolgâttiččih máátkán? Agâstâl. b. Kost määđhi ääigi finnee puáldámuš já energia? c. Kost finnee purrâmâš já čääsi? d. Maid eres aainâs kolgâččij máátkán väldiđ? e. Maid pasâttâssáid kalga porgâđ? f. Maid eres aašijd kolgâččij väldiđ vuotân? 42 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Čoovdâsäänih 1. Tievâsmit ruossâháá. 1. Šado raavâd 2. Säämi stuárráánus čäcilodde 3. Iälust stuorrâ juávhust, tast lii jieijâs pargo 4. Njomâtteijeeh já lodeh maid puáhtá miäcástiđ 5. Äigi, kuás sarvah raheh 6. Muorâ, mii ij kooččât lostâidis táálván 7. Säämi ucemus pecilodde 8. Mecci maaŋgâ iälánân 9. Muorâst mákkojeijee njomâtteijee, mii lii vaarâst lappuđ 10. Váldá raavâd nube iälánist 11. Lode ráhtám rogge muottust 12. Lostâmuorâi čohčâsâs ivneäigi 13. Iäláánšlaajâ lii tággáár, ko tot lii vaarâst lappuđ 43 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Šlajâtubdâm 1. Tuubdâ šlaajâid. a. šaddošlaajah b. Kuobâršlaajah c. loddešlaajah Jiešárvuštâllâm Merkkii ruossáin jyehi uási pehti tom molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá jieijâd mättim. Mattim pyereest Mattim viehâ pyereest Tarbâšâm hárjuttâs Čoovdâsäänih Šlajâtubdâm 44 AASIA MAAILM UÁSSIN 15. Eennâmpáálust äässih paijeel 6,7 miljard olmožid 1. Káártán láá merkkejum sahâdávt aassum kuávluh pustavijguin A – D. a. Noomât eennâmoosijd, main kuávluh láá. Kuávlu A Kuávlu B Kuávluh C já D b. Mane aassâm täin kuávluin lii saahâd? sahâdis aassâm härvis aassâm 2. Káártán láá merkkejum häärviht aassum kuávluh numerijguin 1 – 7. Moh kuávluh láá a. Aasiast b. Tave-Amerikâst c. Maadâ-Amerikâst d. Afrikâst e. Australiast? 45 3. Ovtâstit riehtâ. Mane čuávvoo kuávluh láá häärviht aassum? kuávluh 1, 2 já 3 ● ● ääpi (kume, koškes) kuávluh 4 já 5 ● ● arvevyevti (kume já laavtâs) kuávluh 6 já 7 ● ● tundra já várádâhšadolâšvuotâ (koolmâs) 4. Tuuđhâ oppâkirje s. 67 diagraamâid. Luvâttâl eennâmoosijd a. vijđoduv miäldásii stuárudâhoornigist b. ässeelovo miäldásii stuárudâhoornigist c. Moh láá maailm kulmâ táválumos kielâ? 5. Mon eennâmuásist lii a. sahâdumos aassâm b. härvimus aassâm? Jookeerpargopittá 6. a. Noomât já ivnii maailm káártán jyehi eennâmuasi ässeidis peeleest stuárráámus riijkâ. 46 AASIA MAAILM UÁSSIN b. Noomât já ivnii riijkâi liipuid káártái vuáđuld. Jookeerpargopittá 7. Tuuđhâ káártá maailm stuárráámuesâin kaavpugijn. a. Mon eennâmuásist láá enâmustáá stuorrâ kaavpugeh? b. Mon eennâmuásist ij lah ohtâgin paijeel 10 miljovn ässee kaavpug? c. Mii lii aldemustáá Suomâ paijeel 10 miljovn ässee kaavpug? • paijeel 10 miljovn ässed 47 16. Aasia uulât tavenäävist peeivitäsideijei 1. Noomât Aasia káártán a. sárgáid 1–7 Aasia räjjejeijee čäcikuávluid. b. sárgáid 8–12 váráduvâid, vääri já pajoseh. c. sárgáid 13–15 njargâenâmijd. meerâ čuálmi várádâh pajoseh vääri Uraljuuhâ Kaspiameerâ Bosporčuálmi Suezuáli d. Sáárgu ruopsis sárgá Aasia viestârrääji mield: Uralväärih – Uraljuuhâ – Kaspiameerâ – Kaukasus – Čapismeerâ – Bpsporčuálmi – Koskâmeerâ – Suezuáli – Ruopsismeerâ. 48 AASIA MAAILM UÁSSIN 3. a. Noomât káártán Aasia vittâ stuorrâkuávlu. b. Ivnii stuorrâkuávluid jieškote-uv ivnijguin. 3. riijkâ stuorrâkuávlu 2. a. Tuubdâ já ivnii liipuid. b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust riijkâ lii? 4. Tuuđhâ oppâkirje káártá s. 68 – 69. a. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá vijđes vuáláduvah? b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá alemusah várádâh- já pajoskuávluh? c. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá stuárráámusah suáluikuávluh? 49 17. Aasia uulât kolmâ tundraast kume arvevuávdán 1. Tuuđhâ Aasia arvekáártá. a. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust arva enâmustáá? b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá kuávluh, main arva uáli uccáá? arvemeeri mm paijeel 3 000 2 000–3 000 1 000–2 000 500–1 000 250–500 0–250 50 AASIA MAAILM UÁSSIN 2. Tuuđhâ oppâkirje s. 72 Aasia šadolâšvuođâkáártá. a. Maggaar šadolâšvuotâ lii Maadâ-Aasia arvaamusâin kuávluin? b. Maggaar šadolâšvuotâ lii Alda-Nuortâ koškásumosijn kuávluin? c. Ivnii šadâlâšvuođâkáártást oppâkirje 72 ivnijguin kuácceevyevdi, äävi já arvevyevdi. d. Ivnii čielgiittâsloovást siämmáid symboolâid. Jieŋâmeerâ näpikiärdu Kuálhismeerâ Rapu jorgáldâskiärdu Arabia Ovdâ-India Tyehi-India peeivitäsideijee India väldimeerâ Nuorttâ-India suáluikuávlu tundra kuácceevyevdi lostâvyevdi koškejolgâdâs ääpi assaasloostâg šadolâšvuotâ várádâhšadolâšvuotâ saavaan arvevyevdi 51 3. a. Noomât čuovâkuuvij šadolâšvuođâkuávluid. b. Mane täid kuávloid lii ovdánâm tággáár šadolâšvuotâ? 4. a. Noomât elleid. b. Ovtâstit ellee šadolâšvuođâkuávlun. ● tundra ● ● kuácceevyevdi ● ● lostâvyevdi ● ● koškejolgâdâs ● ● ääpi ● ● saavaan ● ● arvevyevdi ● 52 AASIA MAAILM UÁSSIN 5. Čuávdi elleeruossâháá. Jookeerpargopittá 6. Maht Himalaja vaikuttâs uáinoo? a. Pargokirje siijđo 69 arvekáártást b. oppâkirje s. 72 šadolâšvuođâkáártást? Jookeerpargopittá 7. Valjii monnii Aasiast iälusteijee ellee já räähti tast tiätukoortâ. Ellee nommâ: Raavâd: Kove: Eellimpiirâs: 53 18. Maadâ-Aasiast lii monsuunšoŋŋâdâh 1. Káártá njuolah kovvejeh monsuunpiegâid Maadâ-Aasiast. a. Ivnii arve pyehtee merâpiegâid čuovjâdáin já koške nannaampiegâid ruopsâdáin. b. Noomât káártán njargâenâmijd já suolluis sárgás 1 – 3. njargâeennâm suáluikuávlu 2. a. Čääli sárgáid 1 já 2 piegâi noomâid já ivnii taid pargopittá 1 ivnijguin. b. Sáárgu rastačuopâstâhkuuvijd piäiváá rievtis sajan. Himalaja India väldimeerâ 54 AASIA MAAILM UÁSSIN 2. a. Pirâstit Mumbai šoŋŋâdâhdiagraamâst kesimonsuunmánuppojij algâpuustav čuojâdáin já tälvimonsuunmánuppojij algâpuustav ruopsâdáin. b. Mii iveaaigijd lii puoh arvaamus? c. Mii iveaaigijd lii puoh koškásumos? d. Kotemuu mánuppaje lii Mumbaist puoh kumemus? 3. a. Mii aavhid lii monsuunoorvijn? b. Mii hemâdâsâid monsuunoorvijn puáhtá leđe? Jookeerpargopittá 4. Tuuđhâ aavisčuoppâs. a. Kost hirmosstormâ stäjidij? b. Maggaar hiävu stormâ tovâttij? uuđâs 10.8.09 Jorreestormâ mielâttudâi Bengaliluovtâst. Táálu alosiih pááruh komettii maaŋgâid kuálástemkárbáid. Stoormâ luptim stuorrâpááruh tuššâdii riisipiälduid já Ganges njálmáduv tááluid. Paijeel 4 000 olmožid láá táássáš jáámmám já lovehtuhátteh ulmuuh láá pááccám päihittáá. 55 19. India lii jotelávt ovdáneijee eennâm 1. a. Tievâsmit India tiätukoortâ. b. Ivnii India liipu. 2. Noomât káártán a. kaavpugijd sárgáid 1 – 6 b. juuvâ já merâluovtâ sárgáid 7 já 8 c. Naanood India rääji ruopsâdáin. kaavpug merâluohtâ Riijkâ nommâ: Vijđodâh: Ässeeloho: Ässeesaahâdvuotâ: Uáivikaavpug: Stuorrâ kaavpugeh: Vijđásumos šadolâšvuođâkuávlu: (oppâkirje sijđo 72) Ránnjáriijkah: Váldukielah: Oskolduvah: Lippu: 56 AASIA MAAILM UÁSSIN 3. Muštâl sárgusij vuáđuld, maht indialiih hietih kuusâin. 4. Tuuđhâ sárgus. a. Noomât pajosijd, juhâvuáláduv já váráduv sárgáid 1 – 3. b. Noomât viljâlemšaddoid já ovtâstit taid rievtis viljâlemkuávloid. ● ● ● ● ● ● 1. 2. 3. 4. 5. 6. 57 5. Tievâsmit ruossâháá 1. pase juuhâ 2. valješaddo 3. ohtsâkoddeluokka 4. India váldukielâ 5. maaŋgâi siirdâenâmij uáiváámus (riijkâ) 6. viljâluvvoo Hindustan juhâvuáláduvâin 7. lávgudâttâm pase juuvâst putteest tom 8. pase kaavpug Jookeerpargopittá 6. Tuuđhâ oppâkirje káártá s. 68 – 69. a. Mon juuvâ pirrâsijn láá maaŋgah stuorrâkaavpugeh? b. Mast arvâlâh tom puáttiđ, et tobbeen láá ennuv ässeeh? Jookeerpargopittá 7. a. Magareh vädisvuođah tast šaddeh, ko Indiast sarnuh maaŋgâid čuođijd kielâid? b. Mane eŋgâlâskielâ lii ohtâ India virgálijn kielâin? Jookeerpargopittá 8. Noomât já ivnii Ovdâ-India riijkâi liipuid. Keejâ oppâkirje s. 69. 1. 2. 3. 58 AASIA MAAILM UÁSSIN 20. Thaieennâm lii Tyehi-India tobdosumos riijkâ 1. Noomât káártán a. riijkâid sárgáid 1 – 3 b. suolluid sárgáid 4 – 6 c. kaavpugijd sárgáid 7 já 8. Filippiineh riijkâ suálui Kuálhismeerâ Papua Uđđâ Guinea India väldimeerâ 2. Tuuđhâ oppâkirje Maadâ-Aasia káártá s. 80 – 81. Tuubdâ Tyehi-India já Nuorttâ-India suáluikuávlu riijkâid oonâi vuáđuld. a. Malaka njargâeennâm kaavpugriijkâ b. Tyehi-India áinoo siseennâmriijkâ c. Eennâm uáivikaavpug lii Manila. d. Lii Malaka njargâenâmist já Borneo suollust. e. Tyehi-India viestârumos kaavpug f. Ton uáivikaavpug lii alda eennâm taverääji 59 3. Mii lii Tyehi-India válduoskoldâh? 4. Čuávdi ruossâháá. 1. adeluvvoo kievhijd 2. luostar ässee 3. temppâleh 4. muuŋki mááccuh ivne 5. oovded siälu peessâm lopâlii ráávhun 6. oskolduv vuáđudeijee 7. lopâlâš ráávhu 8. muuŋkij aassâmsaje 5. Tuuđhâ Jakarda šoŋŋâdâhdiagram. a. Maid huámášâh jieškote-uv iveaaigij liegâsvuođâtiileest? b. Maggaar arvemeeri lii jieškote-uv iveaaigijn? c. Mon kobdodâhpirrâduv aldasijn lii Jakarta? d. Tuuđhâ oppâkirje šadolâšvuođâkáártást 72A, maggaar šadolâšvuotâ šadda Nuorttâ-Intia suáluikuávlust? 6. a. Noomât arvevyevdi elleid. b. Mane täi ellei eellimpirrâseh láá káržum uáli čuuvtij? 60 AASIA MAAILM UÁSSIN Jookeerpargopittá 7. Ivnii Tyehi-India já Nuorttâ-India suáluikuávlu riijkâi liipuid. 1. Filippiineh 2. Indonesia 3. Brunei 4. Nuorttâ-Timor 5. Thaieennâm 6. Malesia 7. Vietnam 8. Laos 61 21. Kiina lii jietânâsriijkâ 1. a. Noomât káártán Kiina stuorrâkuávluid 1 – 2. b. Tuuđhâ kuávlui šoŋŋâdâhdiagraamâid já muštâl kuávlui šoŋŋâduvâst (arvemeerijn já liegâsvuođâtiilijn keessiv já tälviv). c. Muštâl kuávlui šadolâšvuođâst. d. Muštâl kuávlui ässeesaahâdvuođâst. b. šoŋŋâdâh c. šadolâšvuotâ d. ässeesaahâdvuotâ 2. Ovtâstit noomâ já tiäđu rievtis juuhân. Aasia kuhemus juuhâ ● ● Fiskisjuuhâ ● ● Kuulgijd Tiibet pajosijn Joođeet kovjâeennâm ● ● Jangtse ● ● Kolgá Nuorttâ-Kiina meerân Kolga Fiskismeerân ● Masa 5 000 km kukkosâš 62 AASIA MAAILM UÁSSIN 3. Noomât káártán a. juuvâid sárgáid 1 já 2 b. aavijd sárgáid 3 já 4 c. kuávluid sárgáid 5 – 7 d. kaavpugijd sárgáid 8 – 10. Kazakstan Ruoššâ Mongolia kuávlu Tave-Korea Kirgisia Bhutan ääpi juuhâ kaavpug Pakistan India Nepal Myanmar Vietnam Laos Taiwan Jookeerpargopittá 4. Uusâ pargokirje loopâst pyevtittâslovottuvâid já noomât taid pyevtittâsâid, moi pyevtitteijen Kiina lii maailm stuárráámus. a. eennâmtuálupyevtittâsah b. maalmah já metalleh c. energia 63 Jookeerpargopittá 5. Uusâ káártást Himalaja alemui vaarij aloduvâid. Moun Everest K2 Dhaulagiri alodâh alodâh alodâh Jookeerpargopittá 6. Räähti tiätukoortâ jakist já stuorrâpandaast. Ellee nommâ: Tobdomeerhah: Vijđánem: Raavâd: Lasanem: Eres tiäđuh: 64 AASIA MAAILM UÁSSIN 22. Kiina lii ässeidis peeleest maailm stuárráámus eennâm 1. Ivnii Kiina liipu. Maailm olmoošloho 6,7 mrd 2. a. Raijii já ivnii maailm olmoošlohostuálpust Kiina uási. b. Mon stuorrâ uási maailm aalmugijn láá kiinaliih? 3. Maht aalmugstuárrum Kiinast lii viggum hitodiđ? 4. Merkkii sárgusij ruvduid rievtis prooseenlovvoid. a. táálunkuávlust ässee kiinaliih b. kaavpugijn ässee kiinaliih c. Tuuđhâ sárgusijd. Magareh láá táálunkuávlu perruuh verdittijn kaavpugperruid? d. Mane kaavpugaalmug uási stuáru jotelávt? 65 5. a. Naanoot káártán Kiiná rääji. b. Kolliistâlah Kiinast. Tuubdâ soojijd oonâi vuáđuld já noomât taid káártán. 1. Tobbeen lii maailmpegâlmâs terrakottasuátiviehâ. 2. Tot lii stuorrâpanda aassâmkuávlu. 3. Tobbeen lii Almalâš ráávhu jolgâdâs. 4. Tot lii Kiina stuárráámus kaavpug. 6. Tot lii pegâlmâs haammânkaavpug Kiina maadâriddoost. 6. a. Naanood pargopitá 5 káártán Kiina muuvrâ. b. Kost tot lii? c. Ko muvrâ kárvánij, te mon kukke tot lâi? d. Mon olluv muvrâ lâi? e. Mon kubduv muvrâ lâi? 66 AASIA MAAILM UÁSSIN Jookeerpargopittá 5. Tievâsmit kiinalij utkosij ruossâháá. Jookeerpargopittá 6. Mii lii Kieldum kaavpug? Jookeerpargopittá 7. Tuuđhâ oppâkirje Totkee siijđo 96. a. Čääli loováid čapis tussijn kiinakielâ meerhâid. nissoon alme muorâ máánu piäiváš b. Mane kiinakielâ luuhâm oppâm lii vaigâd? 67 23. Jaapaan lii suáluiriijkâ 1. a. Ivnii Jaapaan liipu. b. Maid jaapaankielâlâš nommâ Nippon uáivild? 2. Noomât a. suolluid sárgáid 1 – 4. b. meerâid já vääri sárgáid 5 – 7. Kiina Ruoššâ Tave-Korea Maadâ-Korea suálui vääri meerâ 68 AASIA MAAILM UÁSSIN 3. Tuuđhâ Jaapaan ässeesaahâdvuođâkáártá. a. Kotemuš suálui lii sahâdumosávt aassum? b. Noomât oppâkirje sijđo 100 Čoovdânoomâi kaavpugijd káártán sárgáid 1 – 4. c. Kotemuu suollust taah kaavpugeh láá? d. Kotemuš suolluin lii harvimustáá aassum? Ässeeh/km2 vuálá 10 10 – 100 100 – 200 200 – 700 paijeel 700 4. Čielgii, maid uáivild eđâldâh “Meerâ lii jaapaanlij piäldu.” 5. Merkkii ruossáin lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. Riehtâ Puástud a. Japanist láá amnâseh já energia alnees. b. Japanist lii ollâ škovlimtääsi já tobbeen láá pehtilis škoovlah. c. Jaapaanliih autoh já mašineh láá uáli pegâlmâsah maailmist. d. Paargoääigih Japanist láá kuheh já pajepargoh láá ennuv. e. Jaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi. 69 Jookeerpargopittá 6. Noomât jaapaanlijd valastâllâmšlaajâid. 1. 2. 3. 4. b. Maid täin šlaajâin lah hárjuttâm tâi halijdiččih hárjuttiđ? Jookeerpargopittá 7. Tievâsmit ruossâháá. 70 Juávkkupargo 24. Alda-nuorttâ Juávkkupargo Tarbâšeh: oppâkirje, káártáh, tiätukirjeh, internet, aaviseh, tieŋettemčáluseh, sárgumpáápáreh, iivneh já lijme. Äigi: suullân 3 oppâtiijme Aartah: 1. Alda-nuortâ kárttá, 2. Turkki, 3 Israel, 4 Saudi-Arabia, 5 Irak, 6 Iran, 7 Islam Juávkku 1. Alda-nuortâ kárttá 1. Sárguđ stuorrâ pápárân Alda-nuortâ riijkâkáártá. 2. Nomâttiđ káártán riijkâid, juuvâid, čäcikuávluid já váráduvâid. Juávhuh 2 – 6 Riijkah 1. Sárguđ riijkâin káártá já ivniđ tom oppâkirje/káártái ivnijguin. 2. Nomâttiđ káártán ránnjáriijkâid, tehálumosijd juuvâid já čäcikuávluid, vaarijd, váráduvâid sehe stuárráámusâid kaavpugijd. 3. Sárguđ já ivniđ riijkâ liipu. 4. Rähtiđ tiätukoortâ riijkâst (vijđodâh, ässeeloho, ässeesaahâdvuotâ, kielâ, uáivijkaavpug, oskoldâh, haldâttâshäämi ye.) 5. Lahteđ paargon aavisijn čuoppum kuuvijd. 6. Uuccâđ interneetist mielâkiddiivijd lasetiäđuid. Juávkku 7 islam 1. Muštâliđ oskolduv vuáđudeijest. 2. Oovdânpyehtiđ islam tehálumosijd kaavpugijd. 3. Mii lii Kooraan já maid ravvuid tot addel? 4. Muštâliđ, maht islam osko lii levânâm já luvâttâllâđ islamlijd enâmijd. 71 Juávkkupargo Juávkkupargo čokkim riijkâ kaavpug riijkâ vijđodâh ässeeloho kielâ oskoldâh 72 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Čoovdâsäänih 1. Maid uáivild a. Kesimonsuun b. Mii monsuunijd lii kooveest? c. Sáárgu piäiváá rievtis sajan. 2. Numerist Aasia šadolâšvuođâkuávluid oornigân 1 – 7 tavveen máádás. arvevyevdi tundra ääpi saavaan koškejolgâdâs kuácceevyevdi lostâvuevdi Čoovdânoomah 3. Luokittâl riijkâid Aasia uásikuávloid. Merkkii ruossáin rievtis kuávlu. riijkâ Alda-nuorttâ Tave-Aasia Koskâ-Aasia Nuorttâ-Aasia Maadâ-Aasia India Kiina Ruoššâ Mongolia Bangladesh Indonesia Israel Filippiineh Thaieennâm 4. Moh láá ässeidis peeleest stuárráámusah riijkah Aasiast? 73 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Kárttápargopitáh 5. Noomât káártán čuávvoo riijkâid: Kiina, India, Jaapaan, Indonesia já Ruoššâ. Jiešárvuštâllâm Merkkii ruossáin jyehi uási pehti ton molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá mättimâd. Mattim pyereest. Mattim viejâ pyereest. Tarbâšâm hárjuttâs. Čoovdâsäänih Čoovdânoomah Kárttápargopittá 74 OSEANIA JÁ AUSTRALIA 25. Kuálhismeerâ lii rávhuttis meerâ 1. a. Noomât väldimeerâid sárgáid 1 – 3 b. eennâmoosijd sárgáid 4 – 8 c. suáluijuávhu sárgás 9. Euroop Afrik Uđđâ-Guinea 0 2 000 4 000 6000 8 000 10 000 12 000 km Mittolinjá peeivitäsideijest 2. a. Naanood káártán Kuálhismeerâ robdâstittee eennâmoosij värikuálusijd ruškis ivniijn. b. Moh luándualmoneh tábáhtuveh täin riddokuávluin? c. Naanood já noomât káártán peeivitäsideijee. d. Noomât káártán Kuálhismeerâ jieŋâlumos saje já ton jieŋŋâlvuođâ. 3. Maggaar tile lii jieŋâlismeerâ häävdist? 75 4. Muštâl Kuálhismeerâ almonijn kuuvij vuáđuld. 1. 2. 3. 4. 5. Tuuđhâ oppâkirje kove 111A. a. Noomât meerâ iälánijd 1 – 6. b. Sáárgu iálánij kooskân njuolâiguin raavâdkuállus. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 76 OSEANIA JÁ AUSTRALIA Jookeerpargopittá 6. a. Čääli hai ráhtusjiešvuođâid kován. b. Luvâttâl hai raavvâd. Jookeerpargopittá 7. a. Mii iššeed kuolij cevzim jieŋâlâs sevŋâdist? b. Ivnii kuolij čuovâorgaanâid fiskâdáin. 77. 26. Válláh – meerâi jietânâsah 1. Viärdádâl vállá já kyele. a. Peeccih stiällu b. Nähki c. Vuoiŋâm d. Čiivgâi piemmâm e. Roopâ nommâ liegâsvuođâtile mield f. Lasanem 2. a. Noomât välisjuávhuid raavvâdlattim vuáđuld sárgáid A já B. b. Noomât šlaajâid. A B 30 m Välisšlaajâ: Välisšlaajâ: c. Maht ereslágán raavvâd uáinoo vállá ráhtusist? 78 OSEANIA JÁ AUSTRALIA 3. Tarkkuustâl oppâkirje kove 115A. a. Luvâttâl päniválláid. b. Luvâttâl silleeválláid. 4. a. Maid silleeválláh poreh? b. Maht silleeválláh skáppojeh ravâdis? Jookeerpargopittá 5. Maht delfiineh salâsteh? 1. 2. 3. 79 Jookeerpargopittá 6. a. Tarkkuustâl kove. Main šlaajâin lii saahâ? b. Mon mielâ lah vállái tolâmist áldáin čáittusij várás? Jookeerpargopittá 7. Stuárráámusâi silleevállái jienâ puáhtá kulluđ väldimeerâ rasta. Mitted pargokirje 75 siijđo 1 pargopitá káártást, mon kuhes määđhi jienâ jotá ko jiänáttellee lii peeivitäsideijest Maadâ-Amerik riddoost já väälis, mii jienâ kulá, lii Uđđâ Guinea alda. Jookeerpargopittá 8. Tievâsmit välisruossâháá. Válláid kaavnah oppâkirje siijđoin 114 – 116 já kooveest 115A. 1. Stuárráámus delfiin. 2. Ko válláin láá kiäppáh te maid toh vyeiŋih? 3. Kulá kuulmâ stuárráámuu vállá juávkun. 6. Planktonporree válláh. 7. Válláh iä kuuđâ, ko toh láá 8. Válláid ij uážu koddeđ ko toh láá 9. Stuárráámus päniväälis. 80 OSEANIA JÁ AUSTRALIA 27. Kooraalelleeh huksejeh hirmâd stuorrâ káárguid 1. a. Maht kooraalkáárguh láá šoddâm? b. Čääli kován saanijd kooraalellee, koraal, kooraalkárgu. c. Ivnii kove. 2. a. Mii lii maailm stuárráámus kooraalkárgu? b. Kost tot lii? 3. Tuuđhâ oppâkirje kove 118A já luuvâ pitá Kooraalkáárgu iäláneh láá maaŋgâhámásiih. a. Moh kyeleh kooveest láá? b. Mon ellee merâlekkâkyeli puáhtá pivdeđ? c. Mane suájá-áhupido kannat váruttiđ? d. Mon mureena pâuáhtá toppiđ salâsin? 83 4. a. Maaggar merâčääci kalga leđe, vâi kooraalelleh piergejeh tast. b. Mii áštá tááláá ääigi korallijd? 5. Mii aavhild ivnáávuođâst lii kooraalkuolijd a. uáiváduv tááhust b. lassaanmist c. váruttâssân Jookeerpargopittá 6. Noomât já ivnii kooraalkáárgu kuolijd. 1. 2. 3. Jookeerpargopittá 7. Uusâ sänilabyriintâst kooraalkáárgu elimân lohtâseijee love säännid. 82 OSEANIA JÁ AUSTRALIA 28. Australia luándu lii áinoošlajâsâš 1. Tuubdâ Australia šadolâšvuođâkuávlu. a. Šadolâšvuotâ lii uáli vääni. Pááihui šaddeh tuše syeinih já vyeligis miestuuh. b. Mecci lii ainruánáá já táválumoseh muorah láá eukalyptuseh. c. Tobbeen lii šaddaa já tobbeen šaddeh jietânâsmuorah. d. Tobbeen láá vyeligis muorah já miestuuh, moh láá assaasloostâgeh. e. Šadolâšvuođâ taheh iänááš syeinih. 2. Muštâl eukalyptusmuorâst. 3. Räähti tiätukoortâ Australia ellein. Ellee nommâ: Kove: Tobdomeerhah: Lihâdem: Raavâd: 83 4. Tarkkuustâl oppâkirje kove 122B. Luvâttâl a. luudijd b. njomâtteijeid čäcinjune-ellee c. kašmârdeijeid. 5. Mane Australian puohtum kanih lasanii jotelávt? Jookeerpargopittá 6. Australia Melbourne kaavpug äigi lii käävci tijmed ovdiibeln Helsig ääigi. Sáárgu Melbourne tiijmán rievtis ääigi. Helsig Melbourne 12.00 Jookeerpargopittá 7. a. Keejâ uđđâs peivimere. Čielgii, maht lii máhđulâš, et Australiast lii pakkâ kuovâmáánust? b. Tuuđhâ oppâkirje káártást 121A, maggaar šadolâšvuotâ lii Melbourne taavaabeln. c. Mane meccipuáluh ovdáneh jotelávt? 7. Melbourne 10. kuovâmáánu Maadâ Australia lii jo okkopoojijd väividâm kume já iŋádâh. Tääl liegâsvuođâtile lii luptânâm päiválávt paijeel 40 ceehi. Kumásân láá jáámmám aainâs 30 olmožid. Ässeeh láá čuáskuttâllâm meerâst, mut merâčääsi-uv liegâsvuotâ lii čuuvtij paijeel 20 ceehi. Šadolâšvuotâ lii iiŋâs já kuávlust láá-uv cokkânâm maaŋgah tullâpuáluh, moh láá ovdánâm jotelávt. Puáluh láá tuššâdâm tááluid já autoid. 84 OSEANIA JÁ AUSTRALIA 29. Australia já Uđđâ-Seeland láá siirdâlij enâmeh 1. a. Noomât riijkâid káártá sárgáid A – C. b. Noomât suolluid sárgáid 1 – 4 c. váráduv já källee sárgáid 5 já 6 d. kaavpugijd 7 – 11. suálui riijkâ Kavrâs jorgáldâhpirrâdâh källee kaavpug suálui 85 2. Noomât Oseania suáluihaamijd A já B. A a. Maht suálui A lii šoddâm? b. Muštâl A-suolluu luándust. c. Mane A-suolluu šadolâšvuotâ lii šaddaa? d. Maht suálui B lii šoddâm? B e. Valdâttâl B-suolluu luándu. 3. a. Noomât Australia eennâmtuálu pyevtittâsâid. b. Ovtâstit pyevtittâsâid sárgáiguin hiäivulii šadolâšvuođâkuávlun. ● 86 OSEANIA JÁ AUSTRALIA Jookeerpargopittá 4. Muštâl oppâkirje kuuvij 127B já 128B iššijn Uđđâ-Seeland luándust. Jookeerpargopittá 5. a. Kiäh láá aboriginaaleh b. maorih? Jookeerpargopittá 6. Kost iänááš uási Australia já Uđđâ-Seeland ässein láá algâaalgâst vuálgus? Jookeerpargopittá 7. a. Noomât já ivnii liipuid. b. Kotemuu Euroop riijkâ lippu lii täi riijkâi liipust? 1. 2. 87 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Kárttápargopittá 1. Noomât káártá paaihijd. riijkâ kooraalkárgu kavrâs jorgáldâhpirrâdâh meerâ kaavpug suálui Čoovdâsäänih 2. Moh iäruh láá silleeválláin já päviválláin? 88 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Šlajâtubdâm 3. Noomât elleid. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 4. Mane Australia luándu lii ereslágán, ko eres eennâmoosij luándu? Jiešárvuštâllâm Merkkii ruossáin jyehi uási pehti ton molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá mättimâd. Mattim pyereest. Mattim viejâ pyereest. Tarbâšâm hárjuttâs. Kárttápargopitáh Čoovdâsäänih Šlajâtubdâm 89 30. Maaijuv pasta njeidiđ stuorrâ muorâ 1. a. Ivnii maaijuv. b. Merkkii kován stuorrâ maaijuv kukkoduv já tiädu. c. Mon elleejuávkun maaijuv kulá panijdis vuáđuld? tiäddu: kukkodâh: 2. a. Mast tuubdah maaijuv aassâmsaje? b. Moin amnâsijn máájuv kuáti lii huksejum? c. Mane maaijuv huksee puáđu? (kyehti suujâ) d. Mane maaijuv tuálá kuáđis uksânjäälmi čääsi vyelni? e. Maht maaijuv piäsá jieijâs kuátán? f. Maht maaijuv váárut kuoimijdis äštee vaarâst? 90 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 3. Pirâstit maaijuv raavvâd. čäcitiivreh muorâi korrâ muorâi loostah kyeleh čäcišadoh 4. Pirâstit, mon juávkun maaijuv kulá ravâdis vuáđuld. a. šaddopirree piätu rátuporree b. pyevtitteijee kulâtteijee pieđgejeijee 5. a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. Riehtâ Puástud 1. Jurssee ovdâpäänih šaddeh ubâ ääigi. 2. Muldesäpliheh, rotáh, säpligeh já uárreeh láá jursseeh. 3. Maajuv päänih šaddeh liijgás, jis toh iä jurse muorâ. 4. Suomâ ellein tuše maaijuv pasta njeidiđ olesšaddosii muorâ. 5. Maajuv njiäidá muorâ kievrâs seibijnis. b. Tivo puástu nággusijd. Jookeerpargopittá 6. a. Mane maaijuv pivdui Suomâst 1800-lovo loopâst? b. Mii lâi čuávumâš taam piivdost? c. Kost Suomâ táálááh maijuuh láá sirdum luándun? amerikmaaijuv euroopmaaijuv Jookeerpargopittá 7. a. Ivnii maaijuvšlaajâi vijđánemkáártáid. b. Kuábáš maaijuvšlaajâin lii levânâm vijđásub kuávlun? Mane? 91 31. Mievri piäju lii viijđes já maaŋgâsuáráág 1. Muštâl mievri ivveest. a. Maht mievri viättá täälvi? b. Maid mievri taha piäjusis, ko tot koccáá tälvinaharijn? c. Kalle čiivgâ mievrist láá ivveest? Maht mievri piämmá iäskánšoddâm čivgâidis d. Mane mievri porá čohčuv ennuv? Maid mievri porá? 2. a. Mon pirrâmpeivääigi vuálgá mievri piivdon? b. Čääli mievri pirrâ, magareh jienah šaddeh, ko mievri jotá pivdomađhijnis. c. Sáárgu já čääli kován mievri raavâd. 92 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 3. Mane mievri nähcee kuáivuđ eennâm pehtilávt? 4. a. Tuotâ vâi ij mievri piäjust? Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. Riehtâ Puástud 1. Mievri kuáivu piäjus kievrâs ovdâjuolgijguin. 2. Mievri piäju lii táválávt korrâ njajâvieltist. 3. Mievri piäjust láá maŋgâ rääigi. 4. Mievri áásá piäjustis ohtuunis. 5. Mievri kuáivu jyehi ive uđđâ piäju. 6. Mievri tuálá piäjus čurgâdun. 7. Mievri piäju tobdá ton pirrâs valjaas šadolâšvuođâst. 8. Mievrist lii hiivsig. b. Tivo puástu nággusijd. Jookeerpargopittá 5. Pirâstit rievtis molsâiävtu. a. Tälvinaharân nohádeh motomeh tivreporreeh / motomeh loddešlaajah / motomeh njomâtteijeešlaajah. b. Kolmâoijâgâsân nohádeh täsiliegâsliih / rievdeeliegâsliih elleeh. c. Tälvinaharist puáhtá koccáđ / ij pyevti koccáđ kaskoo täälvi. d. Tälvinahhaar ääigi ellee vuoiŋâm lii rávhulub / jotelub / siämmáálágán ko eres-uv iveaaigij. e. Tälvinahhaar ääigi ellee ruummâšliegâsvuotâ lii mottoom ceehi vyeleeb / aaleeb / siämmáš ko táválávt. 93 Jookeerpargopittá 6. Keksii mievrist kuhes tiivtâ. Jyehi raddalâs ovdâpuusta lii adelum. Mievri m i e v r i i h e 94 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 32. Meeci uccâpiäđuh 1. Tievâsmit tiätukoortâid. A Ellee nommâ: Ivne: Pyeremus tobdomerkkâ: Lasanem: 95 2. Pirâstit, mon elleejuávkun 1 pargopitá elleeh kuleh. čielgiliih čielgitävtittemeh njomâtteijeeh šaddoporreeh piäđuh penuvelleeh kissáelleeh netielleeh 3. Luvâttâl netiellei ohtsijd tobdomeerhâid. 4. Mii lii piätuellee pargon luábdust? 96 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 5. a Merkkii nummeer ton uccâpiäđu puotâ, moos tiätu heivee. Huámmáš, et siämmáš tiätu puáhtá heiviđ maaŋgâ piätun. 1. Šiättá säpligij muotâraigijd. 2. “Kollečeve”. 3. Pitá joba rootán. 4. Kuácceevuovdij Tarzan. 5. Pessee muorâloomijn. 6. Ij kuulâ Suomâ algâalgâlii luándun. 7. Uhkevuálásâš. 8. Tom uážžu pivdeđ čoođâ ive, ko tot ij lah ravhuidittum. 9. Tälviv vielgis syeji-ivne. 10. Čapis seibikeeči. 11. Euroop ucemus piätunjomâtteijee. 12. Kuárŋud muorâin. 13. Vuáhádum viehâ hyeneeht Suomâ luándun. b. Kotemuš piäđuin uážui ruvdustuvâs tievâ já roškái koldâliäján? 6. Uápámuu tavlustâhân já västid koččâmâššáid. a. Kotemuš oppâkirje 32 lovo uccâpiätu váilu meccivaljesaallâs juávhust? b. Mane? c. Njuámmileh pivdojii siämmáá ive 209 00 ohtâgâssâd. Mane uccâpiätušlaajah pivdojeh čuuvtij ucceeb ko njuámmil? Meccivaljesaalâs / uccâpiäđuh 2007 šlaajâ ohtâgâssâd riemnjis 50 000 supipeenuv 135 700 puoidâ 1 900 miŋkki 61 300 hiller 500 neeti 20 800 mievri 9 000 97 33. Kuobžâ lii Suomâ aalmuglâšellee 1. a. Tuuđhâ oppâkirje diagraamâ 193A. Čääli ton vuáđuld stuorrâpiäđu noomâ rievtis stuálpu puotâ. 1 500 1 400 1 300 1 200 1 100 1 000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 1500 1000 250 150 b. Mane Suomâ stuorrâpiäđuh suojâluvvojeh? c. Maht šadda jienâ, mii kočoduvvoo kuobžâ njurgiimân? d. Maid kuobžâ taha, jis tot huámmáš ulmuu meeccist? 98 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 3. Muštâl kove vuáđuld, magarijd luodâid kuábžâ kuáđá luándun. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 4. Luvâttâl kuobžâ a. šaddâraavâd b. elleeraavâd. 99 5. a. Maid kuobžâ taha ráátun, ko lii purrân tast ton tove kalas? b. Maid kuobžâ taha jis eres kuobžah puátih rááđu luusâ? 6. a. Mane kuobžâ ferttee uáđđiđ täälvi paijeel? b. Kost kuobžâ viättá täälvi? c. Mane kuáđist lii viehâ liegâs, veikkâ olgon ličij korrâ puolâš? d. Mast kuobžâ finnee energia tälviv? e. Muštâl kuobžâ viälppáin. 100 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD Jookeerpargopittá 7. Merkkii ruossáin kuobžâ tááiđuid. Kuobžâ puáhtá ruottâđ joba 100 km/h vuoijâđ kuárŋur muorrân huksiđ tälvikuáđi riissijn já oovsijn vuorrâđ puátkuđ muorâid já koškâđ keeđgijd Jookeerpargopittá 8. a. Maid eres noomâid ulmuuh láá adelâm kuobžân? b. Kotemuš täin noomâin tuu mirlâst kovvee pyeremustáá kuobžâ? Jookeerpargopittá 9. Čääli tiivtâ kuobžâst. Jyehi raddalâs algâpuustav lii adelum. Kuobžâ n a v e r 101 34. Kumppivalve pivdá oovtâst 1. a. Tuubdâ penuvelleid. 1. 2. 3. 4. b. Moh láá penuvellee pyeremusah ááicuh? 2. Tuuđhâ oppâkirje diagraamâ 142B. a. Kalle kuumpi árvuštâlluvvojii lemin Suomâst ive 1975? b. Mane toh lijjii talle nuuvt uccáá? c. Kalle kuumpi árvuštâlluvvojii lemin Suomâst ive 2008? d. Mane kuumpij meeri lii šoddâm lovekiärdásâžžân iivij 1975 – 2008 koskâsii ääigi? e. Mane kumppi lii ain-uv rávhuidittum, veikkâ kuumpij meeri lii lasanâm čuuvtij? KUUMPI VIJĐÁNEMKÁRTTÁ 3. Tuuđhâ kuumpi vijđánemkáártá. a. Pyehtih-uv tuu päikkikuáclust leđe kuumpih? b. Mane jieh vaarâ kuássin peesâ uáiniđ kuumpi luándust. veikkâ toh tuu päikkikuávlust liččii-uv? vajâldeijee kuumpih já kumppivalveh kuumpi pissoo vijđánemkuávlu harvii kuumpih 102 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 4. Merkkii ruossáin taid nággusijd, moh kovvejeh kumppivalve lattim. Kuumpih almotteh mielâtiilees eres kumppijd kejâstuvâiguin já seeibi stiäluiguin. Valve jesâneh vyerrih koskânis. Valve puoh jesâneh láá täsiárvusiih. Valve jesâneh njuáluh nubijdis njälmipiälláid kieresvuođâ merkkân. Jyehi kumppi pivdá jieijâs purrâmâš. Valveest lii čielgâ árvuoornig. Kuumpih velttih kuoskâttâlmist jiejâs valve eres jesânijd. Valve jesâneh tobdeh nubijdis. Tuše cijkko huolât jieijâs viälppáin. Valve jesâneh viestâdeh ašijdis eres kumppijd sierâlágán jienâiguin. Valve jesâneh jyehih saallâs koskânis. Valveest lii ohtâ alfapaarâ. 5. a. Muštâl kuuvij A já B vuáđuld kuumpij pivdomaađhijn. b. Maggaar ellee páácá älkkeemusâht kuumpij salâsin? c. Maid eres elleid kumppi pivdá, ko soorvâid? d. Maht cijkko já ton uccâ viälppáh finnejeh raavvâd? 103 Jookeerpargopittá 6. a. Moh ohtsiih jiešvuođah láá kuumpist já pennust? b. Mii penuvnaalijd sulâstit enâmustáá kuumpi? Jookeerpargopittá 7. a. Mitted oppâkirje kooveest 144B kuumpi luodâ kukkoduv. Merkkii lovo sárgás. b. Maid iäruid huámášâh kuumpi já pennuu luodâi stuáruduvâst? Kalle suormâ láá sehe kuumpi et pennuu luodâst kuumpi luoddâ Uáinojeh-uv kozzâluodah? pennuu luoddâ Jookeerpargopittá 8. Merkkii ruossáin kuuvijd, mii kuumpijd lii árvuoornigist alemus. 104 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 35. Iilvâs já ketki – mučis tieppipelji já ohtuunis kolgolâš 1. a. Ivnii ilvâs. b. Čuujoot njuoláin já čääli kován, Maht iilvâs lii vuáhádum táálván? 2. a. Keejâ oppâkirje kove 139A. Ivnii káártán ilvâs vijđánemkuávlu. b. Láá-uv tuu päikkuávlust ilvâseh? c. Kalle ilvâs lijjii Suomâst ive 2008? 3. Luvâttâl ilvâs raavvâd. 4. Maht iilvâs pivdá saallâs? 5. Muštâl ilvâs pessimsaajeest já čiivgâin. 6. Tuuđhâ ilves luodâ. a. Kalle suormâ ilvâs luodâst uáinojeh? b. Uáinojeh-uv kozzâluodah? c. Moh iäruh láá ilvâs já kuumpi luodâin? 105 7. a. Ivnii keeđhi. b. Čuujoot njuoláin já čääli maht ketki lii vuáhádum luándun. 8. a. Keejâ oppâkirje kove 139A. Ivnii keeđhi vijđánemkuávlu. b. Láá-uv tuu päikkikuávlust keeđhih? c. Kalle keeđhi lijjii Suomâst ive 2008? 9. Luvâttâl keeđhi raavvâd. 10. Muštâl keeđhi piäjust já viälppáin. 11. Tuuđhâ keeđhi luodâ. a. Kalle suormâ keeđhist láá? b. Uáinojeh-uv kozzâluodah? 106 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD Jookeerpargopittá 12. Kotemuš stuorrâpiätu piäsá vuossâmustáá piäjusis? Merkkii nággus nummeer ton stuorrâpiäđu rieggei, moos náágus lohtâs. Siämmáš náágus sáttá heiviđ maŋgâsâ-uv. 1. Tot uáđá tälvinahhaar. 2. Tot lii ohtuunis kuhes maađhij kolgolâš. 3. Tot lii valve-ellee. 4. Tot pivdá njahâmáin já stuŋgit kivkket saallâs. 5. Liihâddijn tot tuálá kozâidis čiähusist. 6. Tot lii ucemus stuorrâpiätu. 7. Tot lii sturráámus stuorrâpiätu. 8. Tot lii härvinumos stuorrâpiätu. 9. Tot lii Suomâ aalmuglâšellee. 10. Tot porá keessiv ennuv šaddoraavâd. 11. Tast lii maaŋgâsuáráág piäju muottuu vyelni. 12. Tot lii kissáellee. 13. Tot lii penuvellee. 14. Ton tehálumos salâsellee lii njuámmil. 15. Ton piäju lii juovâst tâi källee vyelni. Kotemuš ellee finnij riegges tievâ já jävkittij piäjusis? 107 36. Väälih já kuáskimeh pivdeh peiviv 1. a. Tuuđhâ cissáášvääli já kuáskim ráhtus. Čuujoot njuolâiguin já čääli kován kozzâlode tobdomeerhâid. b. Moos kozzâlodde kiävttá kozzâjuolgijdis? c. Moos kozzâlodde kiävttá ruákkinjuunees? 2. Merkkii ruossáin kozzâloodán hiäivulii saallâs. 3. Kooveest lii säpligvällipaarâ. a. Merkkii orráás ♂ já niŋálâs ♀. b. Agâstâl valjiimâd. 108 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 4. a. Noomât loddešlaajâid. b. Ivnii vijđánemkáártáid oppâkirje šlajâtubdâmsiijđo 155 vievâst. c. Tievâsmit eres tiäđuid. Šlaajâ Stuárudâh: Raavâd: Árvuštâllum meeri Suomâst: Piervâl: Orráás já niŋálâs pargojuáhu: ♂ ♀ 109 Jookeerpargopittá 5. Tievâsmit ruossâháá loddešlaajâi nomâiguin. 110 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD 37. Oppuuh pivdeh iho 1. a. Noomât já ivnii oppuušlaajâid. b. Čuujoot njuoláin já čääli kován šlaajâ pyeremuu tobdomeerhâ. 1. 2. 3. c. Muštâl oppuu uinimááicust. 2. Merkkii ruosâ, jis ceelhâ heivee loddejuávkun. väälih oppuuh a. Toh láá kozzâlodeh. b. Toh pivdeh iho. c. Toh pivdeh peiviv. d. Niŋálâs lii stuárráb ko ores. e. Niŋálâs já ores lává siämmáá ivnásiih. f. Toh kiškodeh saallâs pitážin. g. Toh njielâsteh saallâs ubbân. h. Toh vyeksih saallâs taavtijd já soksâmijd vuoksnjâšpállun. i. Tain lii tärhis uáinu. j. Tain lii tärhis kulo. 111 3. Čääli ráiđukován oppuu pivdomääđhist muštâleijee teevstâid. 1. 2. 3. 4. a. Magarijd tiäđuid totkeeh finnejeh oppui vuoksnjâšpááluin? b. Tuuđhâ diagraamâ ijjâlode ravâdist. Maid uážuh čielgâsin? c. Maid stuorrâoppuu pivdá uccâelleežij lasseen? d. Maht lodeh viggeh piäluštâttâđ oppui vuástá? 112 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD Jookeerpargopittá 5. Oppuuvisá. Pirâstit rievtis molsâiävtu. 1. Oppuu porá a. šaddoid b. kuobbârijd c. eres elleid d. rááđuid 2. Oppuu lii a. iiđeedkozzâlodde b. peivikozzâlodde c. eehidkozzâlodde d. ijjâkozzâlodde 3. Oppui tärhimus áiccu lii a. hajâáiccu b. uáinimáiccu c. kuullâmáiccu d. máhuáiccu 4. Oppuuh mákkojeh pyereest a. kaavpugijn b. suovhâin c. kuácceevuovdijn d. čievrâmoontuin 5. Táválumos oppuušlaajâ lii a. stuorrâoppuu b. ijjâlodde c. uccâoppuš d. säpligoppuu 6. Ijjâlode kiihâm laavâ lii a. pyy-pyyi b. tee-hi tee-hi c. pu-pu-pu-pu d. já-no-já-no 7. Suomâ stuárráámus oppuušlaajâ lii a. ijjâlodde b. stuorrâoppuu c. säpligoppuu d. uccâoppuš 8. Stuorrâoppuu pessee a. luuptâst b. muorâkierrust c. lodevuovdâst d. kuoddui vyelni 9. Niŋalâs oppuuh läällih monijdis a. oho b. mánuppaje c. ihepele d. ive 10. Ores oppuu pargon lii pessimääigi a. Uđâgái lieggim b. purrâmâš pivdem perrui c. tuše huihâččiđ ijâppeeivi d. purrâmâš kiškodem niŋálâsân já uđâgáid Täärhist vástádâsâidâd oppâkirjeest. Rievtis vástádâsâst finniih ain oovtâ čuággá. 1 – 4 čuággá: Endurân moonâi. Opâttâl aašijd uđđâsist. 5 – 7 čuággád: Tuávhibeht-uv puávtáččij moonnâđ. Kiärdu liijká vala aašijd oppâkirjeest. 8 – 9 čuággád: Ij tuávhiht ollágin! Puávtáh leđe tuđâvâš! 10 čuággád: Yes! Love čuággád já oppuumerkkâ! 113 38. Mecci liäđu kiđđuv 1. Mane maaŋgah meccišadoh liäđuh jo tooláá kiđđuv? 2. a. Mii lii meccišadoi kuká táválumos ivne? b. Mane? 3. Mane maaŋgah meccišadoh lasaneh pyerebeht eennâmveerdis vievâst ko siemânijdis vievâst? 4. Noomât já ivnii šaddoid. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 114 MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD Jookeerpargopittá 5. Tievâsmit ruossâháá šadoi nomâiguin. 115 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd Čoovdâsäänih 1. Ovtâstit ellee já toot kullee tuáváduv. ● maaijuv ● šaddoporree ● ● neeti ● stuorrâpiätu ● ● välli ● ● ijjâkozzâlodde ● oppuu ● piätunjomâtteijee ● ● kumppi ● ● peivikozzâlodde ● kuáskim ● Šlajâtubdâm 2. a. Noomât piäđuid. b. Čääli piäđu tehálâš raavvdâd. a. a. a. b. b. b. a. a. a. b. b. b. 116 Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd a. a. a. b. b. b. a. a. a. b. b. b. 3. Mii tehálâš pargoid lii piäđuin raavâdkuálusist? Tutkâmpargo 4. Tuubdâ meeccist eidu tääl liäđđoo šaddoid nuuvt maŋgâ ko máhđulâš. Räähti tain luvâttâllâm. Jiešárvuštâllâm Merkkii ruossáin jyehi uási pehti tom molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá jieijâd mättim. Mattim pyereest Mattim viehâ pyereest Tarbâšâm hárjuttâs Čoovdâsäänih Šlajâtubdâm Tutkâmpargo 117 Lovottuvah EENNÂMTUÁLU- JÁ KUÁLÁSTUS- PYEVTITTÂSAH Appelsiinij pyevtittem 2007 (1 000 t) 1. Brasilia 18 280 2. USA 7 360 3. Meksiko 4 160 4. India 3 900 5. Kiina 2 870 6. Espanja 2 690 7. Iran 2 300 8. Italia 2 290 Banaanij pyevtittem 2007 (1 000 t) 1. India 21 770 2. Kiina 7 330 3. Filippiineh 7 000 4. Brasilia 9 970 5. Ecuador 6 130 6. Indonesia 5 000 7. Costa Rica 2 240 8. Meksiko 2 200 9. Thaieennâm 2 000 10. Kolumbia 1 800 Vuástá pyevtittem 2005 (1 000 t) 1. USA 4 500 2. Saksa 2 050 3. Ranska 1 825 4. Italia 1 370 5. Vuáládâhenâmeh 670 6. Egypti 660 7. Puola 595 8. Ruoššâ 530 Kaakaopáávui pyevtittem 2007 (1 000 t) 1. Elefanttähtiriddo 1 300 2. Ghana 690 3. Indonesia 620 4. Nigeria 500 5. Brasilia 222 6. Kamerun 179 7. Ecuador 88 8. Togo 70 9. Papua Uđđâ-Guinea 50 10. Meksiko 39 Käähvi pyevtittem 2007 (1 000 t) 1. Brasilia 2 178 2. Vietnam 1 060 3. Kolumbia 710 4. Indonesia 666 5. Etiopia 326 6. Meksiko 320 7. C 275 8. Peru 230 9. Guatemala 217 10. Honduras 200 Kyelisaalâs 2008 (1 000 t) 1. Kiina 17 092 2. Peru 7 018 3. USA 4 860 4. Indonesia 4 759 5. Jaapaan 4 187 6. Chile 4 169 7. India 3 856 8. Ruoššâ 3 248 9. Thaieennâm 2 776 10. Filippiineh 2 319 Piärgu pyevtittâs 2004 (1 000 t) 1. Kiina 74 430 2. USA 38 890 3. Brasilia 19 900 4. Saksa 6 800 5. Ranska 6 310 6. India 6 030 7. Espanja 5 560 8. Meksiko 5 040 9. Ruoššâ 4 820 10. Kanada 4 550 Mielhi (kusâmielhi) pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. USA 84 190 2. India 42 140 3. Kiina 32 820 4. Ruoššâ 31 950 5. Saksa 27 900 6. Brasilia 25 330 7. Ranska 23 705 8. Uđđâ-Seeland 15 430 9. Britannia 14 450 10. Ukraina 12 300 Maaisâ pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. USA 332 100 2. Kiina 152 000 3. Brasilia 51 600 4. Meksiko 22 500 5. Argentiina 21 800 6. India 16 780 7. Ranska 13 100 8. Indonesia 12 380 Ohra pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Ruoššâ 15 660 2. Kanada 11 820 3. Espanja 11 680 4. Saksa 11 030 5. Ranska 9 470 6. Australia 8 530 7. Turkki 7 420 8. Ukraina 6 000 Oliivioljo pyevtittâs 2005 (%) 1. Espanja 36 2. Italia 25 3. Kreikka 18 4. Tunisia 8 5. Turkki 5 6. Syyria 4 7. Marokko 3 8. Portugali 1 Oomeen pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Kiina 27 510 2. USA 4 240 3. Iran 2 660 4. Turkki 2 270 5. Ruoššâ 2 210 6. Italia 2 070 7. India 2 000 8. Ranska 1 800 9. Chile 1 390 10. Argentiina 1 300 Pottáák pyevtittâs 2005 (1 000 t) 1. Kiina 73 036 2. Ruoššâ 36 400 3. India 25 000 4. Ukraina 19 500 5. USA 19 100 Pumbul pyevtittâs 2006 (1 000 t) 1. Kiina 6 730 2. USA 4 500 3. India 3 560 4. Pakistan 2 190 5. Brasilia 1 210 6. Uzbekistan 1 170 7. Turkki 900 8. Australia 600 9. Kreikka 400 10. Syyria 335 Riisi pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Kiina 187 000 2. India 141 000 3. Indonesia 57 000 4. Bangladesh 43 500 5. Vietnam 35 600 6. Myanmar 32 600 7. Thaieennâm 27 900 8. Filippiineh 16 000 9. Brasilia 11 100 10. Jaapaan 11 000 Sitruunij pyevtittâs 2003 (1 000 t) 1. Meksiko 1 830 2. India 1 420 3. Argentiina 1 240 4. Espanja 1 070 5. Iran 1 040 6. Brasilia 950 7. USA 940 8. Kiina 580 9. Italia 550 Soija pyevtittâs 2004 (1 000 t) 1. USA 85 500 2. Brasilia 53 000 3. Argentiina 39 000 4. Kiina 18 000 5. India 6 000 6. Paraguay 3 800 118 Lovottuvah Sukkâr pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Brasilia 31 355 2. India 28 800 3. EU 17 567 4. Kiina 14 674 5. Thaieennâm 8 033 6. USA 7 700 7. Meksiko 5 978 8. Australia 5 013 Niisu pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Kiina 109 900 2. India 74 900 3. USA 53 600 4. Ruoššâ 49 400 5. Ranska 33 200 6. Pakistan 23 500 7. Saksa 21 400 8. Kanada 20 600 9. Turkki 17 700 10. Kazakstan 16 500 Viini pyevtittâs 2007 (1 000 t) 1. Italia 5 050 2. Ranska 4 710 3. Espanja 3 645 4. Ovtâstumstaatah 2 300 5. Argentiina 1 550 6. Kiina 1 450 7. Maadâ-Afrik 1 050 8. Australia 960 Ulo pyevtittâs 2005 (1 000 t) 1. Australia 314 2. Uđđâ-Seeland 167 3. Kiina 135 4. Argentiina 40 5. Britannia 39 6. Uruguay 34 7. Maadâ-Afrik 27 MECCIRÁHTULŠVUOĐÂPYEVTITTÂSAH Čuoppum muorah 2004 (milj. m3) 1. USA 458 2. India 323 3. Kiina 286 4. Brasilia 240 5. Kanada 200 6. Ruoššâ 182 7. Indonesia 109 8. Etiopia 95 9. Kongo dem. täsiväldi 73 10. Nigeria 70 11. Ruotâ 67 12. Saksa 55 13. Suomâ 54 Aavispááppár pyevtittâs 2006 (1 000 t) 1. Kanada 7 120 2. USA 4 740 3. Jaapaan 3 770 4. Kiina 3 750 5. Ruotâ 2 540 6. Saksa 2 365 7. Ruoššâ 1 990 8. Maadâ-Korea 1 610 9. Ranska 1 110 10. Britannia 1 095 11. Suomâ 590 Aavispááppár tuálvum 2005 (1 000 t) 1. Kanada 7 324 2. Ruotâ 1 853 3. Ruoššâ 1 358 4. Saksa 1 066 5. Ranska 794 6. Taažâ 686 7. USA 654 8. Maadâ-Korea 569 9. Suomâ 413 ENERGIA Keđgičiiđâ pyevtittâs 2006 (1 000 t) 1. Kiina 2 380 000 2. USA 1 053 660 3. India 461 680 4. Australia 383 740 5. Ruoššâ 309 000 6. Maadâ-Afrik 244 780 7. Saksa 197 210 8. Indonesia 177 000 9. Puola 156 070 10. Kazakstan 96 300 Eennâmkaasu pyevtittâs 2006 (miljardid m3) 1. Ruoššâ 656 2. USA 525 3. Kanada 177 4. Iran 105 5. Taažâ 87 6. Algeria 85 7. Britannia 84 8. Saudi-Arabia 73 9. Vuáládâhenâmeh 73 10. Indonesia 68 Algâoljo kulâttem 2004 (milj. t) 1. USA 927 2. Kiina 309 3. Jaapaan 251 4. Ruoššâ 132 5. Saksa 123 6. India 115 7. Brasilia 102 8. Kanada 100 9. Maadâ-Korea 99 10. Ranska 95 Algâoljo pyevtittâs 2006 (milj. t) 1. Saudi-Arabia 515 2. Ruoššâ 480 3. USA 317 4. Iran 210 5. Meksiko 190 6. Kiina 184 7. Venezuela 145 8. Arabiemiirikodeh 138 9. Kuwait 133 10. Kanada 132 MAALMAH JÁ METALLEH Alumiin pyevtittâs 2006 (1 000 t) 1. Kiina 9 350 2. Ruoššâ 3 720 3. Kanada 3 050 4. USA 2 280 5. Australia 1 900 6. Brasilia 1 605 7. Taažâ 1 380 8. India 1 100 9. Maadâ-Afrik 895 10. Bahrain 870 Bauksiit pyevtittâs 2004 (1 000 t) 1. Australia 56 590 2. Guinea 17 000 3. Jamaika 13 300 4. Kiina 12 500 5. India 10 000 6. Brasilia 9 200 7. Ruoššâ 5 000 8. Surinam 4 200 9. Venezuela 2 700 10. Kreikka 2 400 Silbâmaalmâ pyevtittâs 2006 (t) 1. Peru 3 470 2. Meksiko 2 890 3. Kiina 2 600 4. Australia 1 730 5. Chile 1 610 6. Puola 1 270 7. USA 1 140 8. Ruoššâ 1 100 9. Kanada 980 10. Kazakstan 810 Kollemaalmâ pyevtittâs 2006 (t) 1. Maadâ-Afrik 272 2. Kiina 247 3. Australia 247 4. USA 242 5. Peru 203 6. Ruoššâ 159 7. Kanada 104 8. Indonesia 84 9. Uzbekistan 84 10. Ghana 66 119 Lovottuvah Veškimaalmâ pyevtittâs 2003 (1 000 t) 1. Chile 4 500 2. Indonesia 1 935 3. USA 1 116 4. Peru 843 5. Australia 800 6. Ruoššâ 665 7. Puola 612 8. Kanada 534 9. Kiina 530 10. Kazakstan 409 Veeški pyevtittâs 2003 (1 000 t) 1. Kiina 1 850 2. Chile 1 565 3. Jaapaan 1 360 4. C 710 5. Puola 555 6. USA 500 7. Kanada 485 8. Maadâ-Korea 450 9. Kazakstan 380 10. Australia 380 Lajo pyevtittâs 2006 (1 000 t) 1. Kiina 2 740 2. USA 1 295 3. Saksa 320 4. Britannia 310 5. Jaapaan 280 6. Kanada 250 7. Australia 240 8. Maadâ-Korea 240 9. Meksiko 210 10. Italia 190 Nikkelmaalmâ pyevtittâs 2002 (1 000 t) 1. Ruoššâ 237 2. Australia 207 3. Kanada 188 4. Indonesia 124 5. Uđđâ-Kaledonia 100 6. Kuuba 72 7. Kolumbia 58 8. Kiina 55 9. Brasilia 45 10. Maadâ-Afrik 39 Ryevdi pyevtittâs 2004 (milj. t) 1. Kiina 252 2. Jaapaan 83 3. Ruoššâ 50 4. USA 41 5. Brasilia 35 6. Ukraina 31 7. Saksa 30 8. Maadâ-Korea 28 9. India 25 10. Ranska 13 Ryevdimaalmâ pyevtittâs 2006 (milj. t) 1. Kiina 588 200 2. Brasilia 317 800 3. Australia 275 000 4. India 174 000 5. Ruoššâ 104 000 6. Ukraina 74 000 7. USA 52 900 8. Maadâ-Afrik 41 300 9. Kanada 34 100 10. Ruotâ 23 300 Siiŋkâ pyevtittâs 2006 (milj. t) 1. Kiina 3 153 2. Kanada 824 3. Maadâ-Korea 667 4. Jaapaan 614 5. Espanja 503 6. Australia 464 7. India 415 8. Kazakstan 349 9. Saksa 343 10. USA 309 11. Suomâ 282 Stääli pyevtittâs 2006 (milj. t) 1. Kiina 422 660 2. Jaapaan 116 230 3. USA 98 540 4. Ruoššâ 69 310 5. Maadâ-Korea 48 430 6. Saksa 47 220 7. India 44 620 8. Italia 31 620 9. Brasilia 30 900 10. Ukraina 27 340 Tane pyevtittâs 2003 (milj. t) 1. Kiina 99 2. Peru 40 3. Bolivia 16 4. Brasilia 12 5. Indonesia 64 6. Ruoššâ 7 7. Vietnam 5 8. Malesia 3 Uuraanmaalmâ pyevtittâs 2006 (t) 1. Kanada 9 860 2. Australia 7 610 3. Kazakstan 5 280 4. Niger 3 430 5. Ruoššâ 3 262 6. Namibia 2 780 7. Uzbekistan 2 270 8. USA 1 580 9. Ukraina 800 10. Kiina 750 RÁHTULŠVUOT Autoi pyevtittâs 2007 (1 000 pittád) 1. Jaapaan 11 596 2. USA 10 781 3. Kiina 8 882 4. Saksa 6 213 5. Maadâ-Korea 4 086 6. Ranska 3 016 7. Brasilia 2 971 8. Espanja 2 890 9. Kanada 2 578 10. India 2 307 Kävppitaampâi pyevtittâs 2004 (1 000 bruttoregistertonnid) 1. Maadâ-Korea 14 530 2. Jaapaan 14 530 3. Kiina 4 875 4. Saksa 960 5. Italia 635 6. Puola 610 7. Taiwan 550 8. Espanja 400 9. USA 300 10. Tanska 290 11. Suomâ 240 ERES Internetloovtah 2007 (pittád/1 000 äs.) 1. Singapore 431 2. Ruotâ 431 3. Sveitsi 394 4. Tanska 386 5. Island 374 6. Vuáládâhenâmeh 366 7. Uđđâ-Seeland 350 8. Australia 343 9. Taažâ 341 10. Maadâ-Korea 306 Tiätumašineh 2004 (pittád/1 000 äs.) 1. Eesti 950 2. Singapore 913 3. Sveitsi 852 4. Ruotâ 761 5. USA 741 6. Israel 734 7. Kanada 705 8. Australia 689 9. Vuáládâhenâmeh 685 10. Tanska 659 Mätkipuhelimeh 2007 (pittád/1 000 äs.) 1. Eesti 1 484 2. Liettua 1 449 3. Italia 1 351 4. Bulgaria 1 296 5. Luxemburg 1 295 6. Israel 1 285 7. Čekki 1 284 8. Singapore 1 267 9. Portugali 1 263 10. Ukraina 1 196 120 OTAVA 6 ŠKOOVL biologia já eennâmtiätu PARGOKIRJE Škoovlâ biologia já eennâtiätu 6 pargokirjeest heiviittuvvojeh já jieŋŋâlmittojeh oppum ääših. Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá pargopitáh, moi toohâm váátá jiešráđálii kuorâttâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje siskáldâs. • oppâkirje • pargokirje • E-kirje • pargokirje vástádâsah • máttáátteijee kirje Aukusti Valdemar Koskimies Kiđđuv 1886 Syemmilâš-ugrilâš Seervi ovdâalmai O. Donner hokâttâlâi Aukusti Valdemar Koskimies (oovdiš Forsman) vyelgiđ Anarân tutkâđ já pajasčäälliđ anarâškielâ, mos Koskimies mieđâi. Suu mieldi vuolgijn maister K. Cannel já pajeuáppee G. Stenvik (maŋeláá Kivistö). Kesimáánu 11. peeivi sii pajanii Vaasast taampân já purjâstii Ruotân, kost ain Sundsval já Östersund pehti Taažâ Truándimân. Tobbeen mätki ovdánij tamppáin Taažâ Čäcsuollui, kost kesimáánu 26. peeivi sii purjâstii Varjâvuonâ rasta Puáđgááid, jeđe ain Njiävđámân. Tobbeen sij vazzii Čuolisjäävri kiäčán, kost pessii kärbissáttoin Aanaar pappâlân. Tobbeen Koskimies orostâlâččij Anarist oromis ääigi. Ko Koskimies lâi finnim olsis kielâmiäštárijd, peesâi pargo älgiđ syeinimáánu aalgâst ive 1886. Kielâmiäštárin sust lijjii: Aanaar lukkár já škovlâmeeštir Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, táluliih Mikko Aikio, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân já Juho Petteri Lusmaniemi, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist, škovlâmeeštir Iisakki Mannermaa, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, sehe oovdiš kävppijâs já hiärástuámmár Paavali Valle, kote sáárnui Maadâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist. Eres kielâmiäštáreh maid Koskimies nomâttij, lijjii Antti Juhháánkandâ Kitti (Meniš-Aantijn nubbe), kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, Antti já Matti Sarre, kiäh sárnoin Tave-Aanaar suommân, lävdialmai Pietari Valle, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, sehe vala Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar ađai Paččvei kuávlu suommân. Suu kielâčáittusijd lâi T.I. Itkonen čáállám pajas. A.V. Koskimies algâttij pargoos vuossâmuin kielâmiäštárijnis čielgiimáin vistig tergâdumosijd kielâopâlâš aašijd. Taat vuossâmuš kielâmeeštir saatij leđe máhđulávt Jormo-Hendrih ađai Heikki Mattus, mut sun kaartâi luoppâđ pargostis já sajan sun finnij nube kielâmiäštár, kote lâi mahđulávt Mikko Aikio. Tađe ovdil lâi Uccjuv kirkkohiärrá Anders Andelin ráhtám suomâkielâ – anarâškielâ sänilisto, mon A.V. Koskimies oovtâst nubbijn kielâmiäštárijnis tievâsmitškuođij. Kielâpargosis Anarist sun lâi mudoi tuđâvâš, pic oovtâ ääši sun nomâttij, mos sun jieš lâi uáli uccáá tuđâvâš já tot lâi anarâškielâ jienâoopâ čielgim. Uássin ulmuuh ettii jienâduvâid jieškote-uv vyevi mield já vookaaljienâduvah lijjii mudoi-uv suu mielâst läivislágáneh, te lâi vaigâd huámášiđ monnii válduvookaal. Tah-uv ääših vaarâ maŋeláá čielgii, ko sun finnij lase kielâmateriaal kiävttusis já uápásmui kielân pyerebeht. Čohčâmáánu 21. peeivi 1886 Koskimies vuolgij maasâd máádás. Pargo Anarist piištij pajeláhháá pelkuálmád máánu já puátusin čokkâšuvvii ereslasseen párnáimainâseh 100, tovlááh mainâseh suullân 200 já sänivajeseh suullân 75. Maŋeláá T.I. Itkonen jurgâlij taid suomâkielân, tievâsmitij taid jiejâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje “Inarinlappalaista kansantietoutta”, mii almostui vuosâteddilâssân ive 1917. Nubbe teddilâs almostui Lea Laitisii toimâttâssân ive 1979. Tivtâstellee, sehe škovlâ- já tieđâalmai Aukusti Valdemar Koskimieš šoodâi Pihlajavesist uđđâivemáánu 7. peeivi 1828. Suu vaanhimeh láin kirkkohiärrá Oskar Wilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Aukusti Valdemar vaaldij suomâkielân jurgâlum suhânoomâs Koskimies virgálávt kiävtun ive 1906 já nuuvtpa sun lâi-uv Anarist porgâdijn vala Forsman. Sun valmâštui filosofia kanditaattân ive 1882 já filosofia lisensiaattân ive 1891. A.V. Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid já finnij professor árvunoomâ ive 1926. Sun jaamij Helsigist kesimáánu 5. peeivi 1929. Aanaar viestârist nuortâs Čällee lii Luobbâl Saammâl Saammâl (Samuli Aikio), kote lii sämikielâ totkee emeritus Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást Jurgâlâm: Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) Aanaar kieldâ lii tááláá ääigi uáli viijđes já ässeeh-uv tast láá viehâ ennuv. Mottoom verd lii še tiätu kuávlu moonnâm aaigijn, ovdâmerkkân et togo lii lamaš tovláá ääigi Aanaar sämisijdâ, mon kartografi Olof Tresk kočodij ive 1642 Ruotâ sämienâmij stuárráámus já pyeremus sijdân. Jo ovdij kieldâ vuáđudem 1876 lâi Aanaar servikodde, mii kale kaartâi kuhháá leđe Ucjuv kappelin. Servikodde šoodâi jiečânâssân iäskán 1888 kuás kieldâ lâi jo vuáđudum. Servikodde kiergânij leđe Tuurku pispekode vuálásâžžân vistig Kiemâ já tastoo Kiemâ Laapi kappelin (1647–91) já majemustáá Kuáccám kappelin (1691–1747) ovdil ko Ucjuv servikodde hämmejui 1747. Taat pelestis muneldij uđđâ väldikoderääji, mii uážui virgálii sajattuv Strömstad ráávhusopâmuššáin 1751 já iäruttij Ucjuv Tuárnus Laapist já Härnösand pispekoodán kuullâm Kuovdâkiäinu servikoddeest. Kuhesáigásâš Ucjuv vuálásâšvuođâ ääigi Aanaar uážui vuossâmuu jieijâs kappallâš nuuvt-uv maŋŋeed ko 1838. Staatâ – lâi vistig Ruotâ já tastoo Suomâ stuorrâfurstâkodde (Suomen suuriruhtinaskunta) – keevtij servikuudijd já ruuvnâkomserjâsâid páihálâšhaldâttuv olášutten, ko viigâi kuuloold käržidiđ já kuáržudiđ sämisiijdâi haldâttâhvääldi já vijđes jiešhaldâttuv. Autonomia viggii komettiđ eromâšávt 1673 já 1695 adelum asâttemplakaatijguin: toiguin rievedui siijdâi väldi meridiđ jieijâs ässein já moivejui meid toi siskáldâs aassâm-, eennâmomâstem- já iäláttâstile, ko sämmilij kiddoduvah iä registeristum ige sii iäláttâssyeji lamaš vákšojum. Strömstad ráávhu ohtâvuođâst 1751 Ruotâ já Tanska kesâččáin rajijdis siijdâi čoođâ peerusthánnáá toi suhâkuávluin já čaittii návt vuossâmuu keerdi koŋkreetlávt, et siijdâ väldi ij ole staatâmaavtâ táásán. Sämisiijdah tollii liijká ain-uv jieijâs ihásijd siärvusčuákkimijd 1900-lovo räi, maid syemmiliih kočodii noomáin kotakäräjät. Nomâttâssáin čujottui siijdâ čuákkim ärbivuáválâš sajattâhân ruuvnâ tuhhiittem vyeliriehtin, mon Moskova tsaari lâi olgospuáhtám vuossâmuu keerdi ive 1517. Säämi čaallum historjást siijdâ čuákkimijd iä lah távjá váldám vuotân, já motomeh syergi totkee historisteeh láá joba naggim, et toh iä liččii toollum Anarist innig 1800-lovvoost ollágin – iähân tain lah pevdikirjehkin! Sijdâčuákkimeh lijjii ovttuu pápárijttáá. Kuátikerivij toimâvááldán kullee ääših láá kale sirdâšum Anarist-uv ruuvnâkeriváid jo 1600-lovvoost. Nuuvtpa puáhtá luuhâđ tuámukirjijn, et mottoom Valle uážui asâiduđ masa jo ävđin Paččvei kuávlun, ko suu ovdii suhâenâmijn Väävli kuávlust lâi liijgás äätis. Uažžu imâštâllâđ, mondiet sijdâčuákkim ij lamaš čuávdám návt oovtkiärdánis tábáhtus. Lii almolávt jurdâččum, et Anarist láá lamaš algâaalgâst kyehti siijdâ, moi mušton puáris anarâšah vala 1900-lovvoost sarnuu nube tááhust Pááđáár já nube tááhust Paččvei peeleest (T. I. Itkonen 1948, II: 259, 268). Nabdemist taah “peleh” spejâlisteh kyevti algâalgâlâš siijdâ kuávluid. Toi kuávdááh ađai tälvisiijdah lijjii Stuorrâ Aanaar viestâr- já nuorttiibeln ađai Juvduu kuávlust já nube tááhust Paččvei uáivušist tâi Njellimist. Schnitler káártá Kielde Vuonna, mii lii merkkejum tááláá Njeellim suuláid, čuujoot anarâškielâ sáánán kieldâ “kunta”; ovdil meid “kylä”, mon spejâlistmeh uáinojeh motomij siijdâi noomâin, tegu Sovankield “Sodankylä”. Njellimvuonii puáris nommâ lii-uv Kieldâvuonâ. Viinanen (2002 já 2006) lii viggâm čielgiđ kyevti siijdâ koskâsâš rääji, maid Täyssinä ráávhu staatârääji 1595 čielgâsávt uáivildij já nuávdittij Ucjuv – Njiävđám rääji räi já tast oovdâs Vaarjâg já Njiävđám kooskâ meerân (kj. Viinanen čuákánkiäsu 2006: 424). Ive 1672 räjičielgiittâsâst siämmáá ko majebijn-uv čiälgá, et Njiävđám čácádâh aainâs Ijjäävri uáivuš rääjist ađai tááláš Čevetjäävri kuávlu lii kuullâm Njiävđám nuorttâlâšsiijdân. Nuuvtpa Aanaar läänimatsâš kieldâ oro lemin šoddâm kyevti oles sämisiijdâst sehe Njiävđám sijdâlahheest.Nuorttâ-Aanaar ađai Paččveiuáivuš siijdâst tiettip kuittâg meendu uccáá, ko ton eellimkevli lii pááccâm masa ollásávt ovdâhistorjá pel. Ruotâ väldidij tom masa jo tállân Täyssinä ráávhu maŋa tâi uásild jo ovdil tom. Väldidmân lohtâsij še hevâttâssuáti, tegu čiälgá muštâlusâin Kuálduvmaađhijn, maid toovâi Pekka Vesainen. Ko taah čuđeh tohhii monâdijn já puáđidijn hevâttem- já sormepargoid tááláá Anarist, te lii vissâ-uv čielgâs, et tábáhtusah sajaduveh Paččvei piälán, mii lâi vajalâšeennâm já vala kiäinu pellâst, nubenáál ko Pááđáár peeli. Ruotâ majebeh viggâmeh Kuáláduv väldidmân vala stuárráábij suátijuávhui vuoimijgijn ležeh tohkin lamaš tađe láđásuboh, et toi paldemvaikuttâs lâi vissâ merhâšittee. Tot lii puáhtâm jođettiđ aalmug kaidâmân tâi korrâ kiäppánmân Paččveiuáivuš kuávlust. Aanaar viärusämmilij loho pisoi viehâ styeresin miätá 1500-lovo já lâi styeremus muddoost 1590–91 (36 viäruttemvuálásii), mut njeejâi jotelávt 1595–96, 32:st 23:ân, já muáddi ive maŋeláá kyevtlohán (Viinanen 2006: 109).Aanaar vuossâmui ässei kuátusoojijn láá uccáá mainâšumeh ovdil 1600-lovo. Nuuvt-uv maŋŋeed ko 1695 (mon ivveest kávnoo viehâ tievâslâš viäruluvâttâllâm) aassâm oro lemin čokijdâm jävriáldá viestâr- já taavaabel. Avveeljuuhân tâi Avveelnjáálmán láá merkkejum aainâs 8 viärukenigâssâd, Juvduun (Joadach) já Mudusjáávrán ohtsis 8 já vala Ijjáávrán, Moškisjáávrán (Vastusjävri) já Váávlán siämmáá verd. Paččvei pelni mainâšuvvojeh 4 ässee jieš Paččveejeest, 1 Čaarmâvuonâst sehe 5 viehâ muttuustellee häämist čaallum saajeest, mon nommâ lii tulkkuumist tááláá háámmân Nuárááš já stelliimist Kamessuolluu kuávlun. “Tenonpää” (Thenokähts jna.), mii lii Aanaarjuuvâst, uážžu aainâš 3 mainâšume já siämmáá verd Pada-, Pade- já Patzijaur, moh pyehtih uáivildiđ Pavdjäävri (2) já/tâi Avveeljuuhân lyeštee Passaašjäävri (1). Pááđáár merkkejuvvoo sierâ čielgâsávt kulmii (Padar, Pader, Padder). Návt Paččvei piälán uážžu tuše lovmat vises viärulâš, ko oppeet Pááđáár pelni láá pyereest-uv paijeel 30. Nuorttâ-Aanaar viestârmus uási ađai Avveelnjälmi lii täst rekinistum Pááđáár piälán, ko tom Ruotâ vissâ-uv čovádij jo algâmuddoost olssis. Tubdâmettumin päccee aassâmsajeh láá vuálá tuusinpeeli.Jieš alnees Paččvei pelni lijjii kale valjeest Valeh já eres anarâšsuuvah jo 1700-lovo aalgâst, mut ovdebáá ihečyeđe tobbeen lâi elimin vuáimálâš mušto kuávlu ovdijn ässein já sii vuoigâdvuođâin. Sämisiijdâin lijjii ulmuuh täärhih jieijâs suhâenâmijn já toi omâstemkoskâvuođâin, já vala tađe-uv čovgâsub lâi suhâkuávlui já jieš siijdâ uáinu nube sämisiijdâ ässei puhhiidâtmân. Täst uáinojeh meerhah onnáá peeivi-uv Tiänuriddoost, mon Taažâpele riddoid láá lasanâm ässeeh uáli hitásávt ive 1751 räjisopâmuš maŋa, pelduvváid eidu tondiet et láá varuttâm luávkkáámist ucjuvlij já tiänusijdâlij rääjialdasâš vuoigâdvuođâid, main lii ain-uv muštotiätu. Nuuvtpa lii-uv ervidmist, et Viestâr-Aanaar anarâšah iä kehtidâm tállân moonnâđ aassâđ eemeedenâmis väldidem nuorttiipiälááš Anarân, pic onnii pyerebân tuálvuđ tom kyeskee aassâmmiärádâsâs ubâ siijdâ peeleest ruuvnâ čuávdimnáál maŋgâ suhâpuolvâ väldidem maŋa-uv. Tuše jieijâs siijdâ kuávlust puovtij sijdâ toimâđ olesváldálávt. Vaaldij ääigis, ovdil ko anarâšah puohtii nabdeđ Nuorttâ-Aanaar já Njiävđám kuávluid olssis kullen.Mii oppeet puátá Njiävđám Čevetjäävri kuávlun, te ton sirdâšem Aanaar vuálásâžžân lii vala-uv vorrâsub tábáhtuskuálus. Ucjuv já Njiävđám räjičuágástuvah merkkejuvvojii luvâttâlmáid eres lasseen 1739 Kolmisuáivi máddáákeččin Keđgiporkiellâs kiäčán, mast aalgij Aanaar rääji Njiävđám tâi tegu ettui Ruošâ vuástá. Toos pelestis listojui jo 1672 ain-uv mitâskâs Ijjäävri uáivuš (Jiaroivetz), Ryevdipohe ađai –njave (Roudebock), Čuolisjävri (Sulistjaurf) já Räjiuáivi ađai tobbeen orroo Reaisageađgi (Seisekifwi), mast Njiävđám rääji Paččvei siijdâ vuástá jotkui Vääččir tuodârčielgi mield meerân já Saallâm nuorttâuásán. Njiävđám lâi Aanaar ulmui mielâst Ruošâ kuávlu já eidu tondiet ton rääji tubdâm keččui kerivijn tehálâžžân. Mut ovdebáá ive 1671 Anarân kullen merkkejum JochJärfwi nobdui tääl Ucjuv rääjist orroo taavaapele räjičuágástâhân (FI III: 12, 98, 108), mii puávtáččij maadâviestârist puáttee njuálgu räjilinjim miäldásávt uáivildiđ tááláá Vaijäävri. Kuus já maht talle Njiävđám sijdâ lappui? Tábáhtuskuállus puávtáččij kočodiđ masa jo luándulâžžân, já nuuvt staatâvaldij ovdâsteijeeh láá ton mielâstis čielgim-uv, mudágávt jieijâs uási vájálditmáin. Schnitler keesij jieijâs káártást 1744 Njiävđám siijdâ taverääji suullân Ijjäävri uáivušist Ođđajohka ´Uđđâjuuvâ´ viestârpele Varjâvuonân. Riddokuávlust taat linjâš spiekâstij joba aldeláá ko Njiävđám maajeeb “tuođâlâš” rääji Juuravuonâ taavaabeln, mut patriootlâš maajuur válduhuollân lâi-uv ulâttiđ Vaarjâg já Njiävđám ohtsii rääji Ijjäävri räi. Ko tastoo Kolmisuáivi miäruštâllui ive 1751 traktaatist (uánihis kirjálâš pargo) staatâi räjičuágástâhân, te taat ij innig tuhhim, pic taažah pelestis punjâškuottii Njiävđám ađai ohtsâškuávlu taveviestârrääji mádáskulij, Reisvuonâ pootân. Täin Vorren, njuolgist historjálâžžân pasottum raajijn, njiävđámlijn rievedui ubâ Puáđgáinjaargâ riddokuávlu já merhâšittee meeri tuodârjäävrih, tieđiš kiän suhâkuávluid. Taažâ motiivin lâi vijđediđ Vaarjâg kuávlu nuuvt kuhás máádás ko máhđulâš ovdil ko riddokuávlu ohtsâškuávlu jyehim álgá, já fáádá toos ožžuu Schnitler-uv kirjim mainâšuumijn, moi mield Varjâvuonâ taveriddokuávlu ässeeh, tegu piergiliih (kiibergliih), kuálástii viššâlávt meid maadâriddokuávlust. Oroččij, et saahâ ličij lamaš iänááš Vaarjâg já Paččvei siijdâi koskâsâš sopâmušâst kuoimijdis kuávlui kevttimist, mast Jessen-Schardeböll 1763 kale mainâšij tuše vaarjâglij hiäđuid ađai siijdâi ohtsâšpivdo Áináin (Tanner 1929: 176). Ohtsâškuávlu juáhu 1826 lâi varâlumos eidu Paččvei já Njiävđám nuorttâlâšsijdáid. Paččvei sijdâ lyeddejui kyevti uásán Paččvei mield já puoh ässeeh sirdojii Ruošâbel. Njiävđám pelestis juohhui tuárrást miäruštâlmáin Suomâ já Taažâ rääji Kolmisuáivist pelduvváid njuolgist Reaisageađgin ađai Räjiuáiván – návt Suomâ ij pááccâmgin uásittemmin nomâttum ohtsâškuávlu juávust. Tuotâ kale, njiävđámliih iä tállân vuálánâm siijdâs potkiimân, pic viggii vala 1800-lovo loopâbeln-uv kevttiđ puáris suhâ- já tälvisijdâkuávluidis Suomâbeln (Tanner 1929: 216). Mut ko anarâšah oppeet váháš uináástellii kuávlu haaldunväldim, te taggaar huámášekkišvuođâ iä čáittâm viestârpele puásuituálleeh, kiäh pottii sehe Ucjuuvâst (Inger, Panne, Helander, Högman) et Vaarjâgist (Halt, Skåre, Oksehode ~ Oxhufvud já 1900-lovvoost Siri). Uási sist ovdánii Kuáláduv räi nk. filmannin. Já tiäđust-uv asâtteijen lijjii še syemmiliih, tegu Aanaar komserjâs virgeest čievčâstum Ekdahl, kiän kuáđi Lönnrot eelij ihastâlmin 1830-lovvoost. Almai varrij tastoo ovdâskulij Taažâbel já lâi mieldi väldidmin nuorttâlâšâi luosâpivdemvuoigâdvuođâid Njiävđám Kiävŋást – kerivij pehti, mahtpa mudoigin. Vistig sun-uv kale tohâludâi sáŋgárin já lâi maka piäluštmin nuorttâlâšâid siisâpuhhiidettei (jieijâs kištodeijei?) anarkiast. Njiävđám ađai Čevetjäävri kuávlu päikkinoomâin kiddee huámášume motomij stuorrâčuásáttuvâi noomâi jienâdâhlâš molsâšuddâm. Nuuvtpa jieš Njiävđám oovtâuásásâžžân siäilum nommâ lii anarâškielân Njiävđám já tavesämikielân Njeavdán tâi Njeavdi, Taažâbeln Njávdán já nuorttâsämikielân Njauddam. Täin Njeavdi siämmáá ko nuorttâkielâ Njavdjokk uáivild tuše juuvâ, eres noomah še sijdâkode sehe Suomâ et Taažâbeln. Tággáár molsâšuddâm tâi juárbulâšvuotâ lii tijpâlâš loovnânoomáid, já taan tábáhtusâst noomâ vuolgâsaje lii-uv nuorttâsämikielâst (tonttáá, et noomâ merhâšume puávtáččij toin čielgiđ). Njiävđám siijdâ já še Aanaar kieldâ tavemuš räjičuágástâh Kolmisuáivi (tavesämikielâst Golmmesoaivi) táiđá leđe še árbášum nuorttâsämikielâst já čuujoot nabdemist kuulmâ siijdân, Ucjuv, Vaarjâg já Njiävđám, ohtsâš räjičuágástâhân. Nuorttâsämikielâvuálgusâžžân tâi aainâs ton sirdee säännin oroččij meid Njiävđám koskâmuddoid mäddin rääji aldasijn kolgee Njuottii, aainâs ko kuávlu uđđâsist asâttâm nuorttâlâšah láá máttám macâttiđ tom jieijâskielâlâš háámán Njuõtt, veikkâ tavesämmiliih láá nomâttâm tom ´Nuorttâjuuhân´ (Nuortejohka) já syemmiliih ton máddáápiäláá kääimi Suovâkuoškâst noomáin “Nuortijoki”. Maid tai áigáduvâi toorjân puáhtá uáiniđ eres soojijn Aanaar nuorttâuási noomâin? Säämi tutkâm grand old man T. I. Itkonen lii jieijâs artikkelist 1965 luvâttâllâm kuávlust stuorrâsiähá juávhu nuorttâkielâvuálgusijd päikkinoomâid, moi váldutubdâldâhhân láá nuorttâlâšâi ulmuunoomah (s. 156–158). Tagarijd kuáhtáá kuittâg še čielgâsávt anarâšâi kuávlust (om. Sevžjäävrist), kost nuorttâlâšah láá puáhtám leđe tuše koskâpuddâsiih kolliistelleeh. Siämmáá náálá Ruošša-algâsiih noomah, moiguin lii čujottum nuuvt nuorttâlâššáid ko ryešilâš-kärjillâš “čuuđijd”, tiättojeh vijđáht tavesämikuávlust. Čielgâsub čáittus nuorttâlâšâi tovláá vaikuttâsâst uážžu täin päikkinoomâin, moi jienâdâhhäämi almoot, et vyelgimhäämi lii nuorttâkielâlâš, tâi et nommâ lii luoihâttum nuorttâsämikielâst. Tagareh noomah kávnojeh še Njiävđám kuávlu máddáábeln ađai Nuorttâ- já Maadânuorttii-Anarist. Jieš Paččvei nommâ lii luoihâttum nuorttâkielâst orjâlâškielân siämmáá ko suomâkielân-uv, kenski še anarâškielân. Surnu- já Naama- ~ Nammi-algâsâš noomah láá puáhtâm lovnâšuđ nuorttâkielâst anarâškielân, mut tain tuše Nammi uážžu lasseen sánádâhhistorjállâš čielgiittâs. Ton vuáđđun lii nuorttâkielâ paččveisuommân njuámmil uáivildeijee sääni njammel, maid anarâšah iä lah vissâ tubdâm tâi tubdâstâm jieijâs njuámmil hyelkkin. Mut jurgâlusnommâ Njuámmilčielgi lii liijká pááccâm eelliđ Nammijäävri nuorttiipiäláá čielgi nommân. Ko sirdâšuvá Paččveiuáivuš máddáábel, te forgâ iiđeest oovdân vijđes anarâškielâlâš Čaarmâ-nommâdâh, mon vuáđu puáhtá usâstâllâđ nuorttâkielâ kuumpi merhâšeijee säänist čõrmm, mii kale táválumosávt uáivild piru. Jyehi tábáhtusâst Čaarmâvuonâ suálui Čaarmâčuážžumsuáloi lii iberdum noomáin “Hukanseisomasaari”. Meid Aanaar-Suobbâd räjienâmijn lii kirjejum nuorttâsämikielâlâš nommâ Čõrmmvuei´vv. Viestârláá lii siämmáá räjikuávlust anarâš Ákálávttáá-nommâdâh, mon algâuási Áká- oroččij tot-uv lemin nuorttâkielâst ožžum luoikkâsin; anarâškielân ettuuččij Ááhu- tâi uánihubbooht Áhu- ´akan´. Kolmos-nommâdâh oro meiddei lemin nuorttâlâšivnásâš (Kolmâs- pro anarâš Kuulmâs-) já ton šoddâmhistorjá lâš siämmáásullâsâš ko om. Golmmes-/Kolmis-nommâduv pehti. Čaarmâvuonâst vyestikiäčán jorgetteijee válduvuonâ ađai Naŋŋâvuonâ lii tot-uv noomâs tááhust aainâs anarâškielâ tááhust čielgiimettum. Puohnâssân juurdâštijn oroččij lemin nuuvt, et täin kuávluin lii ovdeláá sarnum viehâ almolávt nuorttâkielâ ivnásâš sämikielâ – ige tom čielgiimân taarbâš syennjilsijdâlij tááláást vijđásubbon näggejum kuávlu. Taas puáhtá vala lasettiđ, et Pááđáár pele viestâruási ađai Aanaarjuuvâ leehi lii šoddâm tavesämikielâlâš kuávlun viehâ maŋŋeed, nuuvt et toho láá pelestis pááccám valjeest anarâšvuálgusâš noomah. Tuođânálásávt taamgin kielâmolsomproosees iä tuubdâ meendu tárkká. Prinsiiplávt tot-uv puáhtá leđe puárásub ärbi, nomâlâs jis tot lohtâs viestârpele puásuituáluaalmug ekspansion ađai vijđánmân nanosubbooht ko ovdâmerkkân tiänulâš näimikavppijd 1800-lovo rääjist. Majemus uásus jyehi tábáhtusâst lii 1850-lovo räjitoppâm tovâttem “pajesämmilij” varrim Viestâr-Anarân. Loppâpuáđusin páácá, et anarâš aalmug lii historjá ääigi lavkkim viehâlágán läävhi viestârist nuortâs já uážžum siämmást haldusis ubâ Stuorrâ Aanaar, mast lii algâaalgâst uážžum noomâs-uv. Ruátálâš väldideijeeh já sii reeŋgah syemmiliih iä lah tađe komebeht imâštâllâm, veikkâ sij jiejah láá lamaš vaaikutmin aašij ovdánmân. Čovgâ čokijdem Aanaarjäävri pirrâ addel vuoigâdvuođâ mottoom muudon savváid jävri- tâi kuálásteijeesämmilijn, veikkâ iänáážin tiensullâsâš kielâ kevttim lii tuše etnograflâš nomâttâllâm. Kuávdáš anarâškuávlu Aanaar Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Tuomo Itkonen čáálá kirjees INARI INARIN KIRKKOJEN JA PAIMENTEN MUISTO algâsaanijn, suomâkielâlâš Inari-noomâ mainâšum historjást vuossâmuu keerdi 1517, ko lâi saahâ anarâšâi tovláá-áigásii vuoigâdvuođâst merâkyelipiivdon já merâriddoid. Sämikiel nommâ Aanaar lii kale vaarâ lamaš kiävtust ain, mut tomgin, mast Aanaar nommâ puátá, ij lah tärkkilävt já lopâlávt tiäđuust. Suomâkielâlâš noomân lii täst maŋeláá mottoommuđusâš čielgiittâs, mut ij eisigin lah vises, et tot ličij eidu riehtâ. Várgáhij lanneest Taažâst láá siäilum pápáreh, moi mield Moskova stuorrâfurstâ VASILI lii adelam miärádâs syeinimáámuust 1517, nuuvtkočodum torvokirje sämmiláid, mast ereslasseen iättoo meid näävt: "Mun puoh váldálumos hiärrá lam ármustân unnum jieččân sämmiláid, et ko mii viärusundeeh maneh sii luus sämmilij enâmân kyeddiđ mii viäru, te kalgâ ohtâ viärusundee eelliđ Suonjelist ("Suniel") já Njiävđámist ("Niafdain" = Neiden) já taveuásiist Aanaar ("Niadri") já Ucjuuvâst ("Udziukkei") já Varjâgist. . . . Nuuvt lam mun meddei ármustân unnum sijjân taan sii merârido Paččveejeest ("Palitzrekow") Umba ("Ombo") räi; taan sii merâriidon iällus kärjilliih, tâi novgorodiliih, tâi ruátáliih tâi kiähhân iärrásehkin koolgâ ruokâsmuđ moonnâđ já hárjuttiđ tobbeen áigápuáđu. Taan Vasili celkkuu lâi Itkonen luoihâttâm J. Fellman muštâlusâin. Tuomo Itkos puárásub viljâ Ilmari Itkonen muštâl čalluustis MUINAISJÄÄNNÖKSIÄ JA TARINOITA INARIJÄRVEN YMPÄRISTÖLTÄ, et Fellman ličij arvâlam noomâ (Enar, Enare, Einara, Inari, Anar, Anara) puáđulâžžân máhđulávt toovlášskandinaavlâš Einar-sääniist (II, 270): Meiddei Gustav von Düben kirjestis (Lappland och Lapparnes s. 1) kuorrâs siämmáá jurdui (mottoom luohtâ Aanaarjäävrist lii lamaš ovdil Einarluohtâ já vala-uv lii mottoom anarâštáálu nommâ Einari). Ryešiliih kočodii aanaar paajeeb Imandran já Fellman mield taažâh láá kočodâm Aanaar Indjager-, tâi Indiager-noomáin. Na maht Aanaarjäävrigis láá kirjálávt kočodâm tovláá ääigist? Ovdâmerkkân Andreas Bureus káártást vuođâlovvoost 1611 nommâ lii čaallum Enara Tresk, Peter Schnitler káártást vuođâlovvoost 1745 Indjager vand já Georg Wahlenberg káártást vuođâlovvoost 1804 Enare Träsk. Ferttee vala mainâšiđ, et Tuomo Itkos INARI-kirje tobdá suomâkielâlii Inari-noomâ päikkinommân (1517), mut viljâs Toivo Immanuel Itkos kirje Sämmiliih päikkinoomah 1500-lovvoost, "Lappalaisia paikannimiä 1500-luvulta" ij, tegu tobdá ovdâmerkkân Paččvei (Patzuig), tâi Njiävđám (Neffdoma). Sun čuujoot luvâttâlmist meddâl kuođđum sämikielâst ránnjákieláid luoikkâsâm noomáid, "moh čuuvtij spiekâsteh originaalist já uáivild toin ereslasseen Inari-noomâ originaalhäämi "Aanaar", sehe luvâttâl maaŋgâid noomâid, moh listoost láá kuođđum meddâl, tegu "Inare, Innar, In(n)ari), Indiager, Indiaur", jna. Lopâ-loopâst ij kale vissâ kihheen tääiđi tiettiđ vissásávt, maid nommâ Aanââr riehtâgisteeđân uáivild. Aanaar sijdâ lii lamaš tovláá ääigist lovmad kilomeetterid taveláá, vaarâ tááláá Piälppáájäävri aldasijn, tegu eennâmmittedeijee Olof Tresk káártást vuođâlovvoost 1642 lii-uv sargum. Čielgiittâssân káártást lâi vala, et sijdâ puátá maŋeláá sirdâšuđ penâkkullâm veerdi mäddiláá, Juuvâi juuvâ njáálmán ton suujâst, et ovdii saajeest lâi álgâm jäävvil já puáldimmuorâsuárvi váánnuđ. Tresk lâi meid avžuuttâm, et kirho kolgâččij rähtiđ njargâkiäčân, mii lii juvnjäälmi nuorttiibeln. Moonnii suujâst kirkko kuittâg-uv ceggejui 1640-lovo loopâkeččin Piälppáá riidon já tot ij lam hirsâtuuváást ennust stuárráb, 11,5 älnid kukke, sehe 9 já 1/4:s älnid kubduv. Älni lii suomâkielân ”kyynärä”. Alodâh tast lâi 18 hirsâkerdit. Kunâgâdâr adelij kirho kastâšiđ jieijâs noomáin ja nuuvtpa ton nommâ šoodâi leđe Kristina. Sun skeŋkkij meiddei kirhokiälu. Vitlov ihheed maŋeláá kirkko aalgij – jos ij jo eidu liäggásiđ, te kuittâg-uv pillâšuđ, tâi mieskâđ já servikodde finnij-uv oordel, et kalga huápumus lääji mield tivvoođ kirho. Anarâšah kuittâg-uv västidii, et sist iä lah magarehkin kirkkopuáđuh já sij annuu-uv, et uhreruttân nuurrum kulmâ uárreenäähki macâttuuččii já kevttuuččii kirho tivomân. Taah kulmâ uárreenäähki váldojii jyehi viärusämmiliist, kiän lijjii finnim viäruluvâttâlmân fáárun. Keriveh tuvkkâlii ääši eennâmhiärá haaldun já puátusijn ij lah maggaargin tiätu. Ääigild Aanaar Kappelservikodde stuárui tommittáá, et kirkko šoodâi uccen. Stuárrâb ristâkirkko ij totkin vala rahtum Juvvâduv njaargân, mut siämmáá suuláid, ko vuossâmuš-uv kirkko, Piälppáájäävri riidon. Kirkko valmâštui 1760 já tot lii ain-uv ciäggud já meiddei kiävtust. Tobbeen tuállojeh ovdâmerkkân konfirmaatioh já meiddei pessijâš-immeelpalvâlâsah. Ferttee njuolgist imâštâllâđ, et iä saksaliihkin cokkiittam tom pyelliđ, veikkâ pyereest vaarâ kale tiettii tom saje. Juvduu riidon algii kuuloold asâidvvâđ ässeeh, moin vuossâmuš lâi kirkkoveerdi Irján Morottaja. Meiddei majemuš pispetarkkum lâi toollum Piälppáájäävrist já uđđâ kirkko-uv lâi valmâštuumin tááláá pappâlnjaargân. Kirho rähtim lâi álgâm 1884 já tot lâi vaalmâš 1888, pispe Johansson viihkâi ton kiävtun 1892. Tot lâi mučis kirkko, mon iä suáđi maŋa šoddâm suhâpuolvah lah uáinâm muide ko čuovâkuuvijn já kuullâm puárásub ulmuin mainâsijd tom muččâdvuođâst. Ton suujâst imâštâlâm-uv, et manen Aanaar servikodde ij suáđi maŋa ráhtâm siämmái sárgusij mield tááláá sämikirho. Meiddei mii-uv, suáđi maŋa šoddâm suhâpuolvah liččijm halijdâm uáiniđ tom pegâlmâs kirho. Oovdiš, nuuvtkočodum ”uđđâ kirkko” uáináh puolij ryešilij pommittâsâst helmimáánu, ađai kuovâmáánu 4:d peeivi 1940. Tááláš sämikirkko, mii ceggejui Amerik luterilij kirhoi išeruđâigijn, lii valmâštum kiđđuv 1952. Jiem eeđâ, et tááláš kirkko ličij mahtnii faste, teikkâ epikiälvulâš, ij eisigin, sulâstithân tot oovtâ kuávlust keejân viehâ čuuvtij láávu, mii lii sämmilij symboolijn ohtâ. Oovdiš tapuli-, ađai tornâkirkko lâi ciäggust tuše 48 ihheed, mii lii viehâ uánihis äigi kirhoi koskâmiärálâš ahan verdittijn, ko ovdâmerkkân Piälppáájäävri kirkko-uv lii jo 238 ihheed puáris já ain ciäggust. Tovâččij mielâ iävtuttiđ Aanaar servikoodán, et jos puátteevuođâst tast lii tárbu rähtiđ kuusnii kirho, ađai rukkoosviste, te kiävtáččii tom rähtimân tälvisuáđiist puállâm Aanaar kirho sárgusijd. Jiem osko, et lam ohtuu tuoivuinân taam ääšist. Juvduu rido vuossâmuu ässee Irján Morottaja, kote lâi anarâš, já suu kaandâ Rant´Aanti maŋa láá Anarân puáttâm ulmuuh jyehi kuávlust Suomâ já puátih ain-uv lase. Tot lii tiäđust-uv mottoomnáálá uhke sämmilâšvuotân já eromâšávt anarâšvuotân, mut mijhân lep vuáhádum piergiittâllâđ läddlijd já eres-uv aalmugij ovdâsteijeid, epke suorgân tast. Läddliih láá Anarân lasanâm čuuvtij-uv, mut liijká mun kale nabdam, et Aanaar lii ain-uv nomâlâssân kuávdâš anarâškuávlu ohtuu jo ton-uv suujâst, et Anarist lii siämmáá kukke viestârbel Aanaar, ko nuorttiibel-uv veikkâba Njellimân. Aanaar lii lamaš meiddei ovdii ääigist ubâ kieldâ kuávdâš, mut ko Avveel stuáruškuođij, te tot mottoomnáálá puurâi Aanaar nuuvt čuuvtij, et kieldâ stivrâääših-uv lopâ-loopâst sirdâšuvvii Avveel láádán. Aanaar lii lamaš historjás ääigi ubâ kieldâ siijdâi njunoš já mottoomnáálá ferttee imâštâllâđ-uv, et Avveel ij lah rievvim vala noomâ-uv Anarist meddâl. Uáivildâm tom, et kieldâ nommâ lii ain-uv Aanaar, ijge Avveel, veikkâ vissásávt kieldâ enâmusässeeh láá Avelist. Jospa Aanaarjävri lii išedâm ton ääšist veikkâba nuuvt, et tot lii čielgâsávt peggeemus päikkinommâ Tave-Suomâst já Avveel páácá ton suoivui. Jos täst vala vilšâstičij ubâ kieldâ olmošmeerijd tiein aaigijn, te 1800-lovvoost lijjii ulmuuh Aanaar kieldâst 481, moin läddliih lijjii 18, mut jo 1850-lovvoost olmošmeeri lâi 817, moin läddliih lijjii 179. Taan reekkig mield anarâšah lijjii 50 ivveest lasanâm 175:n ulmuin, já läddliih lijjii lasanâm 161:n ulmuin. 1900-Lovo aalgâst olmošmeeri lâi jo 1384, moin läddliih lijjii 585. Sij lasanem lâi paijeel kuulmâ kiärdásâš, ko anarâšâi lasanem lâi 161, suullân kyevtkiärdásâš. Muádlov ihheed maŋeláá poođij espanjatavdâ, mii kuudij suullân 10 prosenttid ubâ kieldâ olmoošmeereest. Iänááš sij lijjii anarâšah, kiän lâi hyenes vuástálistem taavdâ virusáid. Maaŋgah párnááh paccii talle uárbisin, mut luhhoost lâi talle jo Rivdul uárbispárnái- já puárrásij viäsu jo vaalmâš, mii puovtij väldiđ táid epiluholijd párnáid vuástá. Ovdil espanjataavdâ Aanaar siijdâ olmošmeeri lâi kuittâg stuárrum tommittáá, et vuođâlovvoost 1897 tohhui miärádâs škoovlâ ceggiimist Aanaar kieldân. Tot lâi vuossâmuš ubâ kieldâst já vuođâlovvoost 1902 tot algâttij tooimâs. Ton vuossâmuš máttáátteijee lâi katekeetta Matti Lehtola, veikkâ virgálâš máttáátteijee vaarâ lâi Ida Lilius, Viipurist puáttâm škovlâmáttáátteijee. Naëmi von Bonsdorff lâi suu skippáár, kote vuáđudij jo tuom ovdeláá mainâšun Rivdul uárbispárnáiviäsu. Täst ferttee kuriositeettin vala mainâstiđ, et suullân siämmái aigij rahtui kuusnii Avveeljuv riidon meid škovlâ, mut ko tot aalgij valmâštuđ, te šnikkáreh hummâškuottii, et sij täiđih forgâbalij pääcciđ pargottáá. Riehtâgisteeđân ohtâ ákšualmai tom huámášij já nuuvtpa sun tuvkkâlij-uv pelduvváid valmâš škovlâtáálu pyelliđ. Sun kale kaartâi tast kiddâgâsân já vala laanan-uv ton suujâst, et tuše suu tyeijipiergâseh, tegu ákšu veeččir já sááhá lijjii siäilum pyelimist. Eres ulmuuh tievst algii imâštâllâđ, tom ääši, já čielgâi loopâst, et taat almai lâi tuvkkâlâm hirsâviste pyelliđ. Nubbe škovlâ Anarân šoođâi 1953 já tot lâi Säämi ristâlâš nuorâškovlâ. Puoh äŋgirumoš škovlâääši ovdedeijee lâi katekeetta Laura Lehtola, kote väcistij Máttááttâsministeriön já čielgij ääšis. Tast maŋa vuáđudui nuuvtkočodum tuárjumovtâstus, ađai kannatusyhdistys. Tađe ovdil lijjii lamaš meiddei siämmáá sulâsiih jurduuh, mut aaigâ lâi juáhásâm kyevti oppâsuundán, moh láin humanistisâš syergi já ristâlâš syergi. Laura Lehtola ovdâstij nomâlâssân taan maajeeb syergi, mii loopâst šoodâi vyeittiđ oppâääši. Ko meiddei eennâmhiärrá Uuno Hannula já pispe Heikinheimo kuorâsáin Laura Lehtola jurdui piälán, te äšši peesâi ovdániđ já härjiluptimjuhleh tuállojii porgemáánuust 1953. Veikkâ škovlâ šoodâi leđe-uv ristâlâš, te liijká šnikkáreh juhlodii opâttuv säävnist ubâ iijâ nuuvt riskáht já jienniht, et nuuvtkočodum pyereeb viehâ kaartâi sirdâšuđ eres sajan juátkiđ juhlijdis. Kansaškovlâ finnij jotkâškoovlâ, ađai aalmuglâšškoovlâ vuođâlovvoost 1966, mii lii muttum vuáđuškoovlâ puáttim maŋa Aanaar pajetäässin. Vittâ ive maŋeláá Anarân poođij vala Säämi máttááttâskuávdáš. Tot lâi aalgâst Ruávinjaargâ áámmâtškoovlâ stiivrâ vuálásâš, mut lii finnim maŋa jiešstivrim vuoigâdvuođâ. Motomijd iivijd tassaaš ovtâstuvvii Avveel eemeedškovlâ, Aanaar opâttâh, mii lii oovdiš Säämi ristâlâš nuorâškovlâ já Säämi máttááttâskuávdâš ohtân škovlân. Opâttuvâst šoodâi Säämi máttááttâskuávdáá sämikulttuur uásádâh já škoovlâ uánádâsnommâ-uv muttui SAKK:n. Eemeedškoovlâ täärhib roolist jiem tieđe ettâđ eidu tääl maiden, mut máhđulávt tot tuáimá siämmáá sulâsâš tooimâst, ko ovdil-uv. Ilmari Mattus Aanti maainâs Nommâhân lâi Antti Musta, mutâ sämlij kooskâst kočodui Jovnii Anttin. Tot lâi lamaž nuorâ kandân reŋgân Jakola Aapist. Tain lijjii lamaž saavzah suollust. Na te eemeed já kiäh vala ležeh lamaž, lijjii smietâstâm, vuálgus sij suollui saavzâi kulen eelliđ, ijttama kukken viss-uv lamažkin tot suáloi. Na ko toho lijjii moonnâm, te saavzah lijjii-uv paloieln. Ááhuh eeppidškuottii já uáiniškuottii, tääl kale ij lah olmânáál, jie te vuámášii, et ohtâ lii-uv vááijuv, te lijjii polâškuáttám jiejah-uv. Tääbbin kale lii kuobžâ, oovtâ juo lii purâstâm. Te lijjii kaččâlâm kámpá kuvl. Kammuuh lijjii nuhtán läävettustum juálgán. Já huáppu ko lâi, te motomist lâi kaamuv čolgâm, kamuvpeeleest kaačâi kárbá kuvl. Ij lamaž tuástâč jurgâlâttâđ kammuu kaivâstiđ mieldi, kamuvpeeleest kaačâi. Na toh ko taid mainâsijd ležeh puáhtám, te almaahkis vuolgijn keččâđ, iššeed oovdâst vázzá, reŋgâ maajeeld. Kuobžâ lâi salâsâs mievtâ vuálá čiehâm já jieš kuárŋum ton oolâ. Na ijhân Aapi tiäđustkin vuámášâm ovdilgo alda poođij. Kuobžâ vollij kyevtjyelg oolâ vala viehâ alda. Tast te algijn kyeimis keččâđ. Aapi lei Aantin páhudâm: – Kiškeet pessipittáá! Na ijhân Antti tuostâm likkâđ ko alneest-uv ištâmeh liđijdii. Na Aapi já kuobžâ láin ääigis keččâm kyeimis. Aapi te lâi toškâlâm kuámmirijdis já čirgám: – Vuálgáh-uv tun vâi mun?! Já tiäđost-uv sun jiänusin vala kulluuttij. Na kuobžâ lei-uv vuálgám luáštádâttâđ já kiäsádâttâđ majaskulâi já ko leš uážžum jieijâs kuodduu tuáhá, te tast maŋa kale lei lappum. Kuobžâ kuulâi, et tast lii jienâ meiddei. Tuomas Valle Aarâkuáti kesipäikkin Áhu-Jovnâ laavij varriistâllâđ tälvipääihist Koss´enâmist kesipááikán Sevžjáávrán. Tobbeen sust lâi taggaar aarâkuáti, kost sun laavij keesijd tálustâllâđ já piivdij kyele tommit, maid lâš eidu kesiäigin jo tarbâšâmgin. Iäskán čohčuv piivdij tälvikyele. Taat kyeligin ij tuhhim leđe mii vain vuojâdeijeid, tot koolgâi leđe styeres já pyeidi meid. Na lâihân sust kale jo fastâ kyelijävri-uv, kost taid piivdij já finnij meiddái sälttikyele täälvi várás. Naa, čohčâ ovdánij já láá pivâleh, lii jo tot-uv äigi, ete kalga älgiđ jo eergijd-uv pivdástâllâđ. Nuuvtpahan Jovnâ-uv vuolgij časkattâllâđ taavaapiäl já vuossâmuu ohtâvuođâ finnij poccuid Pyeidiskyeljäävri taavaapeln. Togo lâi čuátásâš čuurâ, mutâ tast iä lamaš ko muáddi ergipoccuu. Ko sun tast kiijkárušâi, te ooinij Perunämmir jeegist stuárráb iälu, tobbeen láá čorvâgeh-uv iänáážin, moh láá suu uáinusist-uv. Mutâ ko te aalgij siävŋániđ-uv, ij šât jo innig uáinigin, te ferttee orostiđ iijân peeivi vyerdiđ. Nuuvtpahan sun ijjâdui-uv tullâpiällás, ko teeivâi leđe nuuvt pivvâlis šoŋŋâ-uv. Ijjâ kuulâi pyereest já aalgij jo peivi-uv čuovâniđ. Jovnâ meid vuolgij kiijkáruššâđ, ete uáinoo-uv čuurâ kosten já viijmâg huámmášij-uv Perunämmirjeegi taavaakeeji alda poccuid, já čorvâgeh iänáážin. Tohonhân Jovnâ tolliittij já ain kooskâi kijkkiistâl já tobdá, ete suohisčuárvi čuoivâg lii kale sust ton čurrust. Mutâ siämmâst sun uáiná kyehti almaa meiddei já tohhân vyejettava taid poccuid kustoo tavas: – Tääl toh kale ležeh te Kaald´uáivi palgâs almaah mii palgâs poccuid iällâm čovváádmin. Jovnâhân vuolgij uáŋildiđ taid, jos te vala juvsâččij taid. Peccikko tuoddâr alne uáiná, ete Mierâšjäävri vuást láá jotemin. Jovnâ arvâl: – Ko mun taan rááján lam taid čuávvum, te čuávum ain-uv, Mierâšváárán toh orosteh kale, ko sevŋâd meid jo luáštádât oolâ. Já nuuvthân toh tolliittii-uv meid já sevŋâd juuvsâi, kuođđii tom siijdâs Mierâšváárán já jiejah monnii táálun iijân. Lâi vala tommit čuovâtáávááš, ete ooinij vala tommittáá, ete kost sijdâ lii, ko Jovnâ-uv juuvsâi tom. Sevŋâd čoođâ viigâi kijkkiistâllâđ já tommit iäruttij, ete kyehti čuoivâg sust láá nävt paajeeldtobdo mield. Jovnâ moonâi siijdâ taavaabel Muálkkijuhâriidon, piejâi tuulâ já káhvástâlškuođij, sehe niästui meid. Lii taggaar pivvâlis šoŋŋâ, ete pállá kale iijâ leđe. Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. Tast sun viäluttâl tullâpiällást. Puunjâi piegâ-uv máádás já aalgij váháš arvastâllâđ. Mutâ tothân piegâškuođij korrâsubbooht já korrâsubbooht. Talleh Joovnâ mielân poođij, ete sunhân táiđá-uv tääl skelmušiđ, já ko pieggâ-uv lii suu pele aaibâs olmâ kuávlust meiddái. Talle äijih njaavâi penttâ iälu roobdân miäđáábel, já njuškij häikkilij já toolâi taggaar ruomččâs, ete jieš-uv hirmástui já iälu ko hirmástui-uv. Tot vaaldij juolgijd vuálásis, sehe aaibâs olmâ kuávlun kiällušaamáin kaaidâi, tohon kuus jo koolgâi-uv moonnâđ. Áhu-Jovnâ jieš meid väzzilij maŋŋaal sevŋâd čoođâ já vaazij Perunämmirân. Tast lâi iijâ já iiđeed ko lâš čuovânâm, vuolgij ain kejâdiđ, et uáinojeh-uv poccuuh kosten. Iä lamaš uáinusist, ij ohtâgin kozzâ, kurgâstuvah láá jyehi pálgá alne, peri máádás láá luodah. Jovnâ väzzilij ain maaŋeeld, ige juksâm ovdilgo Sevžjäävri máddáákeččin jieijâs kesipääihi uáinusist já kyehti čuoivâgeergihân sun čoonâi-uv alnees. Toos tot äijih kale lâi tuđâvâš. Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. Eli Saammâl (Samuel Laiti) muštâččij já himáttâlâi muádlov ihheed maŋa, ete maht Áhu-Jovnâ livkkâlij siste stuorrâ ergisiijdâ, arvâl vala, ete ij sun lam oskođ, et Jovnâ-uv mátáččij skelmušiđ, mutâ nuuvt lâi keevvâm talle. Uccpárnáá Vuoli Jussi Juhan Uula Mattus 1930 – 1998 Aarâkuáti kesipäikkin Áhu-Jovnâ laavij varriistâllâđ tälvipääihist Kossenâmist kesipááikán Sevžjáávrán. Tobbeen sust lâi taggaar aarâkuáti, kost sun laavij keesijd tálustâllâđ já piivdij kyele tommit, maid lâš eidu kesiäigin jo tarbâšâmgin. Iäskán čohčuv piivdij tälvikyele. Taat kyeligin ij tuhhim leđe mii vain vuojâdeijeid, tot koolgâi leđe styeres já pyeidi meid. Na lâihân sust kale jo fastâ kyelijävri-uv, kost taid piivdij já finnij meiddái sälttikyele täälvi várás. Naa, čohčâ ovdánij já láá pivâleh, lii jo tot-uv äigi, ete kalga älgiđ jo eergijd-uv pivdástâllâđ. Nuuvtpahan Jovnâ-uv vuolgij časkattâllâđ taavaapiäl já vuossâmuu ohtâvuođâ finnij poccuuid Pyeidiskyeljäävri taavaapeln. Togo lâi čuátásâš čuurâ, mutâ tast iä lamaš ko muáddi ergipoccuu. Ko sun tast kiijkárušâi, te ooinij Perunämmir jeegist stuárráb iälu, tobbeen láá čorvâgeh-uv iänáážin, moh láá suu uáinusist-uv. Mutâ ko te aalgij siävŋániđ-uv, ij šât jo innig uáinigin, te ferttee orostiđ iijân peeivi vyerdiđ. Nuuvtpahan sun ijjâđui-uv tullâpiällás, ko teeivâi leđe nuuvt pivvâlis šoŋŋâ-uv. Ijjâ kuulâi pyereest já aalgij jo peivi-uv čuovâniđ. Jovnâ meid vuolgij kiijkáruššâđ, ete uáinoo-uv čuurâ kosten já viijmâg huámmášij-uv Perunämmirjeegi taavaakeeji alda poccuid, já čorvâgeh iänáážin. Tohonhân Jovnâ tolliittij já ain kooskâst kijkkiistâl já tobdá, ete suohisčuárvi čuoivâg lii kale sust ton čurrust. Mutâ siämmâst sun uáiná kyehti almaa meiddei já tohhân vyejettava taid poccuid kustoo tavas: – Tääl toh kale ležeh te Kaald´uáivi palgâs almaah mii palgâs poccuid iällâm čovváádmin. Jovnâhân vuolgij uáŋildiđ taid, jos te vala juvsâččij taid. Peccikko tuoddâr alne uáiná, ete Mierâšjäävri vuást láá jotemin. Jovnâ arvâl: – Ko mun taan rááján lam taid čuávvum, te čuávum ain-uv, Mierâšváárán toh orosteh kale, ko sevŋâd meid jo luáštádât oolâ. Já nuuvthân toh tolliittii-uv meid já sevŋâd juuvsâi, kuođđii tom siijdâs Mierâšváárán já jiejah monnii táálun iijân. Lâi vala tommit čuovâtáávááš, ete ooinij vala tommittáá, ete kost sijdâ lii, ko Jovnâ-uv juuvsâi tom. Sevŋâd čoođâ viigâi kijkkiistâllâđ já tommit iäruttij, ete kyehti čuoivâg sust láá nävt paajeeldtobdo mield. Jovnâ moonâi siijdâ taavaabel Muálkkijuhâriidon, piejâi tuulâ já káhvástâlškuođij, sehe niästui meid. Lii taggaar pivvâlis šoŋŋâ, ete pállá kale iijâ leđe. Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. Tast sun viäluttâl tullâpiällást. Puunjâi piegâ-uv máádás já aalgij váháš arvastâllâđ. Mutâ tothân piegâškuođij korrâsubbooht já korrâsubbooht. Talleh Joovnâ mielân poođij, ete sunhân táiđá-uv tääl skelmušiđ, já ko pieggâ-uv lii suu pele aaibâs olmâ kuávlust meiddái. Talle äijih njaavâi penttâ iälu roobdân miäđáábel, já njuškij häikkilij já toolâi taggaar ruomččâs, ete jieš-uv hirmástui já iälu ko hirmástui-uv. Tot vaaldij juolgijd vuálásis, sehe aaibâs olmâ kuávlun kiällušaamáin kaaidâi, tohon kuus jo koolgâi-uv moonnâđ. Áhu-Jovnâ jieš meid väzzilij maŋŋaal sevŋâd čoođâ já vaazij Perunämmirân. Tast lâi iijâ já iiđeed ko lâš čuovânâm, vuolgij ain kejâdiđ, et uáinojeh-uv poccuuh kosten. Iä lamaš uáinusist, ij ohtâgin kozzâ, kurgâstuvah láá jyehi pálgá alne, peri máádás láá luodah. Jovnâ väzzilij ain maaŋeeld, ige juksâm ovdilgo Sevžjäävri máddáákeččin jieijâs kesipääihi uáinusist já kyehti čuoivâgeergihân sun čoonâi-uv alnees. Toos tot äijih kale lâi tuđâvâš. Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. Eli Saammâl (Samuel Laiti) muštâččij já himáttâlâi muádlov ihheed maŋa, ete maht Áhu-Jovnâ livkkâlij siste stuorrâ ergisiijdâ, arvâl vala, ete ij sun lam oskođ, et Jovnâ-uv mátáččij skelmušiđ, mutâ nuuvt lâi keevvâm talle. Uccpárnáá Vuoli jussi Juhan Uula Mattus 1930 –1998 AASI JÁ PEENUV Kieresvuođâs čäittee aasi Aasi ooinij išedis njaavhâdmin uccâ sollâpennâgáás já addeelmin toos herskupittáid purrâmâšpeevdist. Aasi hundârušâi: – Ko jo iššeed räähist jyevdilâs pennâgáá nuuvt čuuvtij, mon ennuv eenâb sun räähistkin muu, ko mungis pelestâm čááitám kieresvuottân sunjin. Lam liijká ennuu tergâdub sunjin, ko tuot peenuv. Ko iššeed poođij pááikán, aasi njolgestij suu oovdeld. Tot njuálui almaa muáđuid nuuvt ete suálsi kuulgâi miätä pihtâsijd. Já tot njuškiistâlâi almaa vuást tegu peenuv. Almai suorgânij hirmâdávt já čuárvui iše. Viehâ toomâi tohon suábih, kurâheh já keeđgih kieđâin. Sij huškuu já caimii kieresvuođâ čäittee aasi já kinccii tom maasâd taalin. Tobbeen tot caimum já huškum aasi ohtuunis čuážui já čiärustudâi. Peenuv já kumppi Peenuv kuárjidij kiedist seinipellâst. Talle toos kivkked iđestij kumppi. Kumppi orostij. Tot ááigui eidu käskistiđ pennuu jaamâs já hurttođ niälgásis, ko peenuv ánuškuođij: – Adde munjin vala oovtâ oho eellimääigi. Mun lam návt raavžâs. Ij must lah mihheen maid purrâđ. Mutâ itten jâ ubâ puáttee oho iššeed viättá heejâid. Talle hurtom jieččân jurbâsin já puáidáhin. Jis lah jiärmáá, vuárdáh oho já finnih must šiev purrâmâš. Kumppi adelij pennuu tájuttiđ jieijâs já luoštij tom moonnâđ. Mutâ oho keejist tot maacâi. Peenuv kuárjidij tääl visesvuođâtiet káátu alne. Kumppi čuárvuškuođij: – Kuulâbâ, peenuv! Vissâ muštáh, maid soováim? Peenuv västidij: – Kuulâbâ, kumppikuáimám! Jis uđđâsist kuáhtááh muu uáđimin seinipellâst, ij tuu kannat pääcciđ vuordâččiđ, et puávtáččih puurrâđ muu juhlij maŋa! Riemnjis já viinimyerjih Lâi viiniraajâmäigi. Laddâm viinimyerjih hiäŋgájii köynnösijn lusis já hokâttellee haŋkkân. Riemnjis kejâstâlâi taid já ton toovâi hirmâdávt mielâ vuájuttiđ panijdis muorjijd. Tot irâttij njuskiimáin ulâttiđ toid, já tot njuškoi já njuškoi, mutâ ij ulâttâm toid – myerjihaaŋkah hiäŋgájii nuuvt ollâgâsâst. Loopâst riemnjis kuođij muorjijd já njolgestij kiäinusis. Tot tohâludâi, ete ij perustâm viinimuorjin muorâpeeni verd já lohđuttij jieijâs eeđân: – Liävus kost ležehkin! Nuuvt láá suvrááh-uv, ete ij ubâ smakkiđgin kannat! Tálulâš já suu kaandah Táluliist lijjii čiččâm kandâd, kiäh iä piergiittâllâm koskânis. Kuas sij árvuttuššii, já kuás oppeet torruu koskânis. Tálulâš irâttij ohtânmaanoost sárnuđ kandáidsis jiermi, mutâ tast ij lamaš ävkki. Mii ravvun? Sun pááhui jyehi kaandâ viežžâđ suábi. Soobijd sun čoonâi ohtân haŋkkân jeđe adelij juáhháá vuárustis keččâliđ, kii luhostuuččij tuáijiđ suábbihaaŋkâ. Kaandah irâttii já irâttii, mutâ kihheen ij nahcim suábbihaaŋkâ tuáijiđ. Talle eeči luovvij soobijd, adelij jieškiäs-uv oovtâ já eeđâi: – Iskâđ tääl, finniivetteđuv soobijd rasta! Tot keevâi älkkeht. Eeči eeđâi: – Tääl uáinivetteđ, kaandah! Ko leppeđ oovtmielâliih, tij leppeđ kievrah. Kihheen ij vaje tijjân maiden. Mutâ ko rijdâlvetteđ koskânâd, tii lii älkkee vyeittij. Riemnjis já käänih Mottoom iiđeed käniores kirdij muorâuáksán já hutâgij kanijdis paaldân. Talle riemnjis njaavâi muorâmaddui. Tot vilšâstij pajas čalmekeijijn, njuálustij njälmpiälláidis já eeđâi: – Eppeđ tij muu tiet taarbâš čokkáđ tobbeen paijeen. Leppeđ vissâ jo kuullâm-uv, ete ellei kooskân lii kulluuttum ráávhu – kuumpi já saavzâ, pennuu já njuámmil, mii puohâi kooskâ. Puáttiđ vuálus, vâi peessâp navdâšiđ ráávhust koskânân! – Tomba lii muččâd kuullâđ, käniores eeđâi. Siämmást tot koŋkâgij já tarkkuustij kejâstuvâs. – Maid tun uáináh? riemnjis koijâdij. – Uáinám pennuu ruottâmin. – Teehin-uvsun lii puátimin? riemnjis murrâšui kivkked já koijâdij. – Tanen tot kale niävttá, käniores västidij. – Já tääl uáinám meiddei miäcásteijee pisso kieđâst. Talle riemnjis kale ruotâstij. – Vyerdi Mikkâl Riemnjis! Käniores čuorvij. – Tääl luáštádâttâp muorâst vuálus, vâi pyehtip ráávhust navdâšiđ puohah koskânân. – Tiptep leđe! riemnjis västidij. – Peenuv já miäcásteijee iävá lah vissâ vala kuullâmgin ubâ ääšist. Já riemnjis ruotâi korrâ sáttoin kiäinusis. Hortte já máánu Väŋkis hortte lâi njolgeestmin ehidist. Tot ij keččâm ovdâsis pic vieggâsij já käškittij iärtán. Ko tot viijmâg selvânij čuožžâd, tot uumáástškuođij máánu. – Tot lii tuu suijâ, tuávkis čiärsájeijee. – Uážuččih päštiđ nuuvt kirkkâdávt, ete jotteeh uáináččii ovdâsis! Tâi pyereeb ličij, et jieh páštáččii ollágin! Toin lain hortte cielâttij máánu, mutâ máánu peri joođhij jotemis já paaštij kiämádávt. Ij horte cielâttem máánu juuvsâ. Leejoon, kumppi já riemnjis Puáris leejoon kuárjidij illávaje piäjustis, já puoh elleeh ellii tiervâtmin kunâgâsâs. Tuše riemnjis ij oinum. Kumppi keevtij tilálâšvuođâs pyerrin já nabdastâlâi riämnjá lejonân. Kumppi eeđâi: – Riemnjis lättee hyeneht pyeccee kunâgâsâs kuáttá, ko ij puáđi tiervâttiđ suu eđe já toske ääigi. Taggaar rikosist ij pyevti tarbâšân korrâ ráŋgáštâs ubâ adeliđgin. Siämmást riemnjis-uv libžái toos já kiergânij kuullâđ kuumpi majemuid saanijd. – Kost lah šlarvâdâm, tuántá eimâskâs? leejoon ruáŋgái. Riemnjis västidij: – Mun lam porgâm kunâgâsân oovdân eenâb ko kiähhân tääbbin kolliistâllâm ohtsis. Mun lan juškám eennâm miätá ruássud tuárrâst já uuccâm lekittâs, mii pyeredičij tuu. Tääl lam loopâst-uv keksim olmâ puárádâskoonstâ. – Mii tot lii? leejoon koijâdij. – Tun koolgah njuovvâđ kuumpi ellen já kiessâđ ton čeevđi pirrâsâd talle, ko tot lii vala liegâs. Siämmást kumppi lâi njuovvum já jiegâs monâttâm. Talle riemnjis palijdij ohtuunis: – Ij koolgâ kihtâliđ kunâgâs paan, pic kalga sárnuđ suu pyerrin. Kuás jo tot, kote nuubán roge kuáivu, tot jieš toos kačča. Leejoon uási Leejoon, aasi já riemnjis vuolgii motomin oovtâst meccipiivdon. Tain lâi lukko mieldi, já toh finnejii stuorrâ saallâs. Aasi finnij pargon jyehiđ saallâs já lattij návt: tot juovij saallâs kuulmâ siämmáá stuárusâš uásán já kočoi leejoon väldiđ tain oovtâ. Talle leejoon puášáskij já kiškodij aasi pitážin. Tääl riemnjiskis finnij pargon saallâs jyehim. Tot adelij lejonân ubâ saallâs, eereeb muáddi uccâ távttáá; taid tot toolâi alnees. – Pyerrin liävus! Taa lii tuu uási! Tot eeđâi. – Stuorrâ kijttoseh! leejoon eeđâi. – Kii lii máttááttâm tuu jyehiđ saallâs návt vuoigâdvuođâlávt? Aasi ton munjin eidu máttááttij, riemnjis västidij. Eeči já kyehti nieidâ Almast lijjii kyehti nieidâ. Nubbe lâi naaijâm muorâkärdiráin, nubbe ruukurähtein. Motomin almai moonâi ton niedâs luus, kote lâi naaijâm muorâkärdiráin. – Pyereest-uv muorâkärdi mennestuvá? sun koijâdij. – Pyereest mennestuvá. Puoh šadoh šaddeh tuáivumušâi mield. Oovtâ muái tuše ruhâdelleen: et forgâ arvaččij, puáđáččij olmâ äijihšonnâarve. Kuás jo šadoh käibideh čääsi. Mottoom ääigi keejist eeči moonâi nube nieidâs luus, ton kote lâi naaijâm ruukurähtein. Oppeet sun koijâdij: – pyereest-uv ruukurähtim kannat? – Pyereest kannat. Munnust ij vááilu mihheen. Mut muái ruhâdelleen, et peivi páštáččij ja ličij jalahâs, ko njajâruukuh iä killáá čääsi. Talle eeči eeđâi: – Tun tuáivuh piäiváduvvâid, já uábbád tuáivu oorvijd. Eeđâbâ tääl, kuábbáá peeleest mun koolgâm ruhâdâllâđ? Kuohtui pyerrin muu lii máhđuttem toimâđ olmânáál. Kussâpijgá já mielkkikivlu Kussâpijgá vuolgij motomin kaavpugân kivlu vala uáivialn – nuuvt tot táválávt kuoddui-uv. Jođedijnis pijgá aalgij hundâruššâđ: – Vuábdám mielhi kaavpug torist. Taan jurdust šoodâi peivinaver. – Uástám mielkkiruđâinân moonijd já lälittâm tain uđâgáid. Ko ááiđum vala känikäärdi, te lii must lukko fáárust – pisoh riämnjáh já neđeh olgoláá. – Moonijd vuábdám tiu-merijgijn, já kaanijn uážžuh ulmuuh stiäkkusijd. Talle uástám šavečiivgâ puáiduđ, já ton oppeet lonottâm káálbán. Já hiärvááš káálbâš čuáskud já illood. Nuuvt pijgá nievdâdij kälbistis já njuškiistâlâi jieš-uv pyerimielâst. Mutâ talle kivlu käškittij já mielkki maadijjân stircettij – peivinahareh kivkked pitážin cuovkkânii. Aasi já peenuv Aasi já peenun láin jotemin oovtfááru maađijmield. Kivkked suái huámášáin kirje enâmist, mon kiinii lâi kočâttâm. Aasi toppij kirje, cuovkkij siineet já lebbâlij kirje áávus. – Mii tast lohá? Koijâdij peenuv. – Maid äšši kuáská? – Täst mainâstuvvoo fuoddârist, eeđâi aasi kirje keejâddijn já luvâškuođij pennui suoinijn já oolgâin, ohraast já havârist. Mutâ tain peenuv ij perustâm maiden. Tom aalgij kismittiđ, já loopâst tot harrâguođij: – Njuškii jo puohâi jyevdilâsâi paijeel. Keejâ, ij-uv loopâkeččin mainâstuu-uv taavtijn já piärguin, maarfijn já pánnukááhuin. Aasi luuvâi kirje loopân, mut tast ij mainâstum sänilohhijngin masten tagarist, mast peenuv ličij perustâm. Talle peenuv ciäládij: – Leggist jo meddâl tien kirje! Aalgâst loopân tuše kiäláseh! Ij ubâ kiäsádum silde árvusâšgin kalleeb tot kirje. Suuvžâgân riemnjis Koijâdijba motomin leejoon saavzâst: – Lii-uv tuotâ, maht mainâstuvvoo! Et muu vuoiŋânâsah opsijdiččii paan? Savzâ njunnáástâlâi já eeđâi: – Jis mun tuođâ eeđâm, te tuu vuoŋânâsah iä oopsijd pyerrin. Leejoon puášáskij. Tot kiškodij saavzâ pitážin já puurâi njálmásis. Talle leejoon koijâdij apinast: – Lah-uv tun-uv apinakuáimám tom mielâst nuu vuoiŋânâsah opsijdeh paan? Já maid apina västidij? Tot eeđâi: – Iä eissigin, kukken tast, hiärrá kunâgâs! Tuu vuoiŋânâsah opsijdeh ruvsun já lavendelin. – Tun kiälástâlah, kyehtiluššee korrimâš! leejoon ruáŋgái já käskistij apinast uáivi rasta. – Mon mielâst tun lah, Mikkâl Riemnjis? leejoon muávrádij. Riemnjis västidij: – Uážuh adeliđ munjin addâgâs, mut onne sattuum leđe nuuvt čuuvtij suuvčâgâm já nuorvust, et jiem paste apseđ maiden. Já kielestiđ jiem haalijd. Kaavpuglâšsäplig já muldesäplig Kaavpuglâšsäplig kuáhtái muldesäplig jursemin kiedist jiivijd. Kaavpuglâšsäplig eeđâi: – Vuoi tuu riävu! Ij-uv tust lah mihheen eres jursemnáálá, ko koške jiveh já timmâ navrâseh? Vyelgeen kaavpugân, te uážuh puurrâđ veikkâ magarijd heerskuid. Muldesäplig vuolgij kaavpuglâšsäplig fáárun kaavpugân, jä toh poođijn stuorrâ táálun, mast kaavpuglâšsäplig aasâi. Toh livkkáin kiällárân. Tobbeen lijjii jáávuh, leeibih, mietâ, vuojâ, vuástá, já tieđiš kal moh heerskuh ležeh lamaškin. – Liävus pyerrin já vääldi, maid mielâd toovâš. Purrâmuš lii veikkâ mon valjeest, kaavpuglâšsäplig eeđâi. Mut vyeššee teivâsij puáttiđ kiällárân šlamânáin já skolkkâsáin. Kaavpuglâšsäplig roškái jotelávt vuággusis patârâsân, mutâ muldesäplig ij tiättâm kuus patâriđ. Tot libžáástâlâi pirrâ kiällár já lâi paaloost pevhištum. Ko vyeššee lâi moonnâm kiäinusis, kaavpuglâšsäplig almostui vuágustis já eeđâi: – Vaarâ lii meddâlist! Tääl juátkeen herskustâllâm. Mut muldesäplig eeđâi: – Miiba tust lii herskustâllâđ tääbbin, ko tiäđáh puoh čiähusoojijd. Mun ton sajan masa jámám paaloost. Kuulâbá tääl, maid mun eeđâm tunjin. Pääsi tun teehin vuástáidâd já marfijdâd já puohâi herskuidâd paaldân. Mun halijdâm maccâđ pááikán kievhib elimân já puurrâđ koške jiivijd já timánâm navrâšijd. Tääbbin njäähih ain vaarah, mut päikkivuágustân puávtâm jurseđ jiivijd aaibâs ráávhust. Riemnjis já kaiccâ Riemnjis koočâi motomin kááivun ige peessâm pajas. Kuškâlum kaiccâ teivâsij meiddei puáttiđ kááivu luusâ já ooinij riämnjá čuážžumin čääsist. – Máávut-uv pyerrin? kaiccâ koijâdij. – Eromâšân! Riemnjis västidij. – Njálgásub čääsi jiem lah avepeeivistkin juuhâm. Puáđiba smakkiđ. Kaiccâ njuškij šlumppâ kááivun já juuvâi änhisávt. Mutâ ko tot lâi juuhâm koškosis tuárvi, tot ij tiättâm maht peessâđ kááivust pajas. – Mii tääl oovdân, riemnjis? tot koijâdij. – Kyeđe tom muu huollân, riemnjis eeđâi. – Čyežžil monnjâjuolgijdâd oolâ já mieigâ ovdâjuolgijnâd káivuseeini vuástá nuuvt pajas ko ulâttâh. Mun kuárŋum tuu seelgimield kááivust já išedâm tuu pajas. Kaiccâ poorgâi nuuvt ko riemnjis kočoi. Riemnjis kuárŋui seelgimield kaaicâ oolâ já njuškij häppilávt pajas. Tot lâi peessâm pačarâsâst mutâ ij áigumgin toollâđ lopádâsâs. Eidu ko tot lâi livkkáámin kiäinusis, kaiččâ čuorvij: – Vyerdi imâšist! Tun lopedih išediđ muu kááivust! Riemnjis reeškij korrâsávt. – Vuoi tuu kááigá! tot pilkkedij. – Jis tust liččii uáivistâd siämmáá mangâ jurduu ko kuhes siämunâsâstâd láá soksâmeh, jieh liččii njuškin šlumppâ kááivun. Nuuvt maainâs maainâst. Mutâ kuussân ij lah čaallum, peesâi-uv kaiccâ meddâl kááivust. Suápá tom hundâruššâđ, jis pasta. Piäldupuágui já riemnjis Piäldupuágui huttái motomin raaviroobdâst piäiváá pääštitmin. Talle teivâsij njolgestiđ toos riemnjiskis já eeđâi njálgástâlân. – Kaleba tun máátáh leđe muččâd! Jyelgih láá tegu rääsih já njune tegu koralli. Mutâ jis uáđđááh uánihissii, tust šadda vala naharist-uv nánnáb. Piäldupuágui vaaldij tuođâst riämnjá saavâid já čarviistij čolmijdis kiddâ. Siämmást riemnjis hamsâstij ton njálmásis. Piäldupuágui suorgânij já irâttij huápust keksiđ, maht finniiččij jieggâriävus piäluštiđ. Tot eeđâi riämnjás: – Lahpa tun käävvil. Lah puohâin luánduhuáđđoin kävilumos. Mutâ kii tun lah? Eeđâ munjin noomâd, ovdilgo puurah muu. – Tom toovâm mielâstân, riemnjis eeđâi. Ko tot lehâstij njäälmis, te siämmást piäldupuágui ropâguođij patârâsân. Talle riemnjis sađâstij suttoost: – Manen imâšist mun koolgâm suáitiškyettiđ njálmám talle, ko iävtuttemeht kolgâččim leđe jávuttáá! Já piäldupuágui västidij: – Manen imâšist mun kolgâččim uáđđiđ, ko iä lah naharehkin! Viinikäärdi aarni Vijniviljâleijee viällái illávaje seŋgâstis. Sun tuáivui, ete uážuččij kandâinis puorijd juátkeid pargosis, já kočoi sii tondiet seŋgâs paaldân. Sun eeđâi: – Rähis kaandah, viinikäärdist lii čiähusist stuorrâ aarni. Mutâ jiem maainâst eidu kogo tot lii. Tij kolgâvetteđ uuccâđ tom. Ko eeči lâi jáámmám, valdii kaandah kuávčáidis já jurgâlii ubâ viinikäärdi. Aarni ij kavnum. Mutâ sij lijjii kuávčáinis já kuáivuinis timmim eennâm nuuvt pyereest, et viiniköynnöseh šoddii pyerebeht ko kuássin ovdil. Čohčuv kaandah puohtii raaijâđ čyetikiärdásii šado. Kääni, mii monnij kollemoonijd Lâiba motomin tálulâš. Sust lâi kääni, mii monnij kollemane jyehi áinoo peeivi. Tálulâš riemâi hundâruššâđ: – Ubâ kääni lii vissâ-uv čoođâ kollen. Jis kodám ton, te peesân siämmást stuorrâ aarni omâsteijen. Nuuvt sun kuudij kollemoonijd mannejeijee käänis. Mutâ ko sun lehâstij ton čuávji, ij tobbeen kavnum tađe eenâb kolle ko masten ereskin käänist. Paldanâs luodah Leejoon lâi puárásmâm ige vaijaam innig vyejettiđ saallâs. Tanen tot meridij turvâstiđ käävvilvuotân: tot kuárjui källeeluámán, tegu ličij maka illávaje. Ko mottoom ellee eelij kolliimin tom, tot kiškodij kolliistellee pitážin já puurâi. Toin lain leejoon iälustij valjevuođâst kuhes aaigijd. Mottoom peeivi riemnjis teivâsij njolgestiđ lappâd. Leejoon huámášij ton já harrâguođij: – Keevâiba pyereest, rähis veerdi! Puáđiba siisâ pyeccee kunâgâs kolliistâllâđ. – Takkâ povdiimist, riemnjis eeđâi. – Mutâ taantovváá tááiđâm pisottâllâđ ulguubeln. – Manen immâšist? Leejoon koijâdij. – Na ko mun uáinám, et luhâmettumeh luodah manet tuu piäjun, mutâ oovtahkin iä puáđi tobbeen olgos. Aaibâs täst ferttee penttâ polâškyettiđ. Peenuv, käniores já riemnjis Peenuv já käniores kuáhtáin. Suái šoddáin veerdižin já meridáin vyelgiđ jotteeđ oovtâst. Ko viäigui, kirdij käniores vuovdâmuorâ uávsiool já peenuv čaaŋâi muorâ siisâ, kuárjui já nohádij tohon. Koskiijâ käniores piškoi – tast lâi taggaar vyehi. Teivâsijba riemnjis kuullâđ piškom. Tot njolgestij muorâmaddui já eeđâi: – Kulâba käniorásân, puáđi vuálus uávsialn! Halijdâm kuátáđ tuu, tustko lii nievt mučis jienâ-uv. Mutâ käniores eeđâi: – Moonâ cuvnâđ uksâvahtâm. Sun lii uáđimin kiällár uksâpellâst. Tállân ko sun leehâst uuvsâ, te puáđám vuálus. Riemnjis ij tiättám, kii lii uksâvahtân. Ko tot kočoi uksâvaavtâ, te peenuv njuškij olgos, volliittij riämnjá já kaaskij tom jaamâs. Leejoon já njuámmil Leejoon kuáhtái motomin njuámmil uáđimin. Tot ááigui tállân purrâđ tom, mutâ siämmást tot huámášij soorvâ njolgeestmin lappâd. Leejoon tiptij njuámmil juátkiđ naharijdis já ruotâstij soorvâ maŋŋaal. Njuámmil morettij huušân já canccolij kiäinusis. Leejoon vyejettij soorvâ kuhes määđhi, mut ij juksâm tom. Tot jorgettij já maacâi siämmáá sajan, kost lâi uáinám njuámmil. Mutâ njuámmil lâi jo áigáá tassaaš sanccom kuhás vaarij tuáhá. – Humoht porgim, leejoon harijdij jiečânis. – Mutâ finnejim eidu tom, maid ánšásim-uv. Manen kuođđim vises saallâs já vuolgim stuárráb maŋŋaal. KROKODIILRUKKOOS Váimu njuškoi já pivâstâh kuulgâi káálust. Máárjá uusâi maidnii: Fastes krokodiil! Kuus tot täälgis livkettij? Krokodiilist lâi lam njälmi-uv áávus. Tot eidu lâi áigum käskistiđ kietân! Máárjá poolâi krokodiil pastelis paanijn. Oroi nuuvt unohâssân. Vistig Máárjá snuđgoi joskâdávt, mut sun suorgânij jieijâs čiärumist tommit, et párguškuođij. Mottoom áigáá keččin sun kuulâi kiännii puátimin siisâ. Naaveerseemist sun keejâi puáttei. Tie tot ferttij leđe tot krokodiil! – Ilbis krokodiil! Moonâ meddâl! sun huuihij. – Máárjá, mun taa lam. Rávhuduuba tääl. Puáttee lâi-uv eeči. Eejist lâi iiđeedtakki kiesâstum jieijâs pirrâ já sust lijjii ijjâluáváttuvah jyelgist. Eeči vaaldij Máárjá askasis já jeđđiiškuođij: – Tun nievdih vissâ peinijáá. Vistig Máárjá ij kuullâm maiden, ko sun čiärui nuuvt čuuvtij. Mut ko eeči sáárnui sunjin, sun rávhuduuškuođij. – Mii totkis lii tot eivijâš? Máárjá koijâdij konnjâlij čoođâ. – Peinijâš, eeči tivoi. Tot lii unohis naaveer, mon olmooš motomin niävdá. – Taat kale lâi ilbis naaveer, Máárjá nonnij. – Mast tun nievdih? eeči koijâdij. – Krokodiilist. – Maggaar peinijâš tot lâi? Mii tast tábáhtui? eeči joođhij. Mut Máárjá ij innig muštám nuuvt pyereest. Sun muuštij tuše ton verd, et tot lâi lamaš krokodiilpeinijâš. Eeči kavâstâlâi já keejâi nieidâsis: – Totpâ lâi nievris peinijâš ko toin naalijn tuu cuuvnâi. – Naa, Máárjá mieđettij já teedij uáivis čovgâdubbooht eeji ärdee vuástá. Tast suoi čokkáin mottoom áigáá Máárjá lovduu alne tassaaš ko Máárjá lâi joskâm čiärumist já lâi aaibâs rávhálâš. Fakkist Máárjá pajedij uáivis já čielgij: – Mun tiäđám, mondiet mun nievdim nuuvt fasteeht krokodiilist. – Na mondiet? eeči koijâdij. – Na ko tuu paddimpiergâs lii muu seeŋgâ vyelni. Muu mielâst tot lâi aaibâs krokodiil hámásâš. – Mondiet muu paddimpiergâs lii tuu seeŋgâ vyelni? – Muoi Riitáin sierâdáim onne toimâtteijee. Mun sahhiittâllim, sun västidij koččâmuššáid. Eeči povvâstij já pahudij: – Na kalgeen-uv muoi tärhistiđ tuu seeŋgâvuáláá, et tobbeen ij lah mihheen krokodiilijd? – Na kalgeen! Máárjá miäđuštij. – Halijdah-uv tun jieš kuovlâđ vistig vâi kuovlâm-uv mun? eeči koijâdij. – Kuovlâ tun vistig! Máárjá västidij. Já nuuvt te eeči nottái vistig já kuovlâi seeŋgâ vuál. Ij sun uáinám tobbeen krokodiilijd. Tastoo Máárjá-uv kuovlâi. Tobbeen lâi tuše paddimpiergâslavkkâ. Eeči iävtuttij: - Na jis muoi liijká vyejetteen krokodiilpeinijáá meddâl tuu mielâst? Máárjá lâi mielâmield: - Joo, lohheen veik krokodiilrukkoos! - Lohheen peri, eeči mieđettij. Mahtsun tot rukkoos mana? Tieggáár rukkoos mun jiem tääiđigin vala tubdâđ. - Na kale mun máttááttâm tom tunjin, Máárjá lopedij. Sun riistâi kieđâidis já ruhâdâlškuođij: Rähis Immeel! Adde peinijâškrokodiilân tulces paanijd. Adde tom-uv tääl nohádiđ. Aamen. Na tääl lii pyeri juátkiđ naharijd, ko krokodiil-uv uáđá, eeči eeđâi já tuáivuttij Máárján pyeri ijjâ. Tääl Máárjást lâi pyeri já torvolâš orroođ, ko Immeel lâi uáđđááttâm peinijâškrokodiil. 1. Merkkii jienâstemnummeer. 2. Piejâ tuše jienâstemliipu kirjekoovârttân já toopâ koovert. 3. Piejâ sehe toppum vaaljâkoovert et vuáláčaallum vuolgâttempááppár macâttâskooverttân. 4. Täärhist já toopâ macâttâskoovert ja postâd nuuvt, et tot kiergân vaaljâlävdikode toimâttâhân majemustáá vuossaargâ 29.9.2003 ovdil jienârekinistem algâttem, mii algâttuvvoo tijme 18.00. 5. Postâmáksu lii maksum pelestâd 6. Vuolgât macâttâskoovert kirjejum häämist 1. luoka postân (priority). Tai aalmugijkoskâsij vástádâskuboŋkijguin finnee páihálii poostâst nuuvtá taarbâšlâš postâmeerhâid. Äijih Äijih lii stuorrâsiähá suálui (suullân 2 km2) Avveel taavaapiäláá Äijihjäävri nuorttiikeččin. Äijihjäävri taavaabeln lii vääri Ákku já muštâlusâi mield Äijihist moonâi eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Ákku ‑váárân, vâi immeelkyeimipeeliš puovttijn savâstâllâđ koskânis. Nube tiäđu mield kuovđâšm ličij moonnâm Äijihjoorŋâ Äijihsuollust Áákun, mutâ tiätu ij tääiđi toollâđ tiäivás eidu ton keežild, ko Äijihjoorŋâ suolluu nommâ lii Äijihsuálui (hierarkiast ucceeb) já taat lii jieš tot Äijih (alemus immeel). Liihân Äijihjäävri puárásub nommâ-uv lamaš ovdil Pasemusjävri, mii lii uáinimist Georg Wahlenberg káártást ivveest 1802 noomáin “Pasmusjärvi”. Äijihist kilomeetter nuortâs lii pegâlmâs Pajalâskeđgi, mon maka Peeivih Vuáláppâš ličij toho leggistâm, mut tot kale lii čielgâsávt lamaš sieidi. Tovlááh kuáppilliih läävejii lappâd suvâdijn leggistiđ šlaantâ jáávrán, et tot-uv juo muštâl ton sieidivuođâst. Äijih lii eromâš suálui – uážžu ettâđ njuolgist vääri já uáli ciägus vala, mon aalaaš lii Aanaarjäävri čäcitääsist suullân 70 metter aloduvâst. Tobbeen láá hirmâd stuorrâ keeđgih, čuođijd iivijd puáris aaikah já meiddei kuovđâšmeh, moid máhđulávt lii uhredum tovláá ääigist. Äijih alaččist, eidu ton alemuu saajeest lii puáris aikkâ, mii lii uáli komálâš. Tast lii maŋgâčyet ihheed tassaaš šodâškuáttám uáksi, mut lii-uv monnii suujâst oppeet maccâm peesi ruuŋgon já šoddâm toos uđđâsist kiddâ. Nuuvtpa peesist lii-uv meetter kukkosâš kuheldâlâš räigi. Säämi Museo toovâi moonnâm keesi Äijihjoorŋâ Äijihsuollust arkeologâlijd kuáivumijd já taan keesi porgemáánust tot aalgât Äijihjäävri Äijih kuáivumijd. Uáiniđ lâš, moh tobbeengis kávnojeh. Ilmari Mattus Äijih tutkâmušah ive 2007 Ihe tassaaš tollui väldikodálâš arkeologia seminaar Anarist, mast almostittojii Äijihsuolluu ađai nuuvtko tot meiddei kočoduvvoo – Äijihkeeđgi arkeologâlij tutkâmušâi šiev puátuseh. Talle suosittillim ađai iävtuttim, et meiddei Äijihjäävri Äijihist tohhuuččii siämmáálágáneh tutkâmušah nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Äšši paasij talle toos, mut tast puátteš kiiđâ kuullim, et taat muu tuoivâ lâi-uv valdum kuorâttâllâmvuálážin já et tutkâmušah tolluuččii loppâkeesist 2007. Jis liččim talle tärkkilávt tiättám, maggaar suálui tot lii, te jiem kale liččii kuássin tagarijd aašijd iävtuttâllâm. Luhhoost jiem tiättám. Syeinimáánu aalgâbeln 2007 suáitistij arkeoloog Eija Ojanlatva munjin já iävtuttij ohtsii uápásmem Äijihân já nuuvt mij skippuudâđâim vyelgiđ toho kuulmâs; Eija, suu kolleega osteoarkeoloog Eeva-Kristiina Harlin já mun. Uápisin vuálgáččij Irja Jefremoff, kiäst lii kesiviäsu puoh aldemustáá Äijih – ađai Čuálminjaargâ keejist. Taan keesi tot kale lâi suálujin, ko jävri lâi nuuvt tulveest. Irja käällis Piäkká viežâi mii moottorkárbáin Kuoškâvuonii poođâst já vuojij Čuálminjaargâ taavaakiäčán, kost sunnust lâi kesiviäsu. Tast ovdâskulij lâi kapteenin Irja Jefremoff, kote suuvâi mii Äijihluohtâpootân, kuus laddijm. Ko väzzilijm suolluu alaččân, lâi juo algâmääđhist čielgâs, et kuáivumurkko puáđáččij leđe koorâs, masa juo máhđuttem. Vistig juo vieltti lâi nuuvt ciägus já juovvii, et kihheen jiärmálâš olmooš ij vuálgáččii kuássin kuárŋuđ tom pajas. Keeđgih, moh oovdeld pottii, lijjii táálu matsiih já masa jyehi keeđgi vuálá moonâi mottoomlágán kuovđâšm, mon kiäčán ij uáinám, ko lamppugin ij lamaš fáárust. Kađâškuottim, ko lijjim tággáár sajan iävtuttâm arkeologâlijd tutkâmušâid já arkeoloognieidâkyevtis še eeđáin munjin, et kaleba tun uárnejih mijjân korrâ urko. Suoi láin viehâ skeptisiih ääši háárán. Kavnâččijm-uvsun mij tobbeen maiden, ko tutkâmnáálá liččii tuhátteh já ain tuhátteh keeđgih. Loppâkeesist mij tom uáináččijm. Porgemáánu 6. peeivi 2007 aalgij nubbe pargopaje Äijihist, mii piistij vittâ peeivi. Ko lijjim ihe tassaaš iävtuttâm arkeologia seminaarist Siijdâst Äijihjäävri Äijih kuáivumijd/tutkâmušâid, te Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já sämimuseo olášuttii muu tuoivuu já tääl toh tutkâmušah álgáččii. Mahtsun tibi te vala kevâččijgin? Oulu ollâopâttuv arkeologia lájádâsâst pottii oovce uápped, kiäid hovdijn mii jieččân arkeoloogah Eeva-Kristiina Harlin já Eija Ojanlatva. Mun lijjim mieldi mottoomlágánin jotkân tâi mooraallâš caggen, kote iänááš tuše čuávui áámmátulmui pargo. Juo algâkeesist lâim uáinám, et suálui lii viehâ styeres (2 km kukke já 1 km kubduv). Lasseen suolluu viestârvieltti lii uáli ciägus já juovvii. Poođijm ton mielân, et suolluu taavaakeeji mij kale kuođâttičijm meddâl, ko tot lâi mii mielâst liijgás täässiv já keđgittem. Tobbeen ep kale kavnâččii magarijdgin uhredemsoojijd.

Arkeoloognieidah láin skappum kárbá Čuálminjaargâ viestârpiäláá maddui, maid mij puáđáččijm kevttiđ suollui monâdijn já tobbeen macâdijn. Mii juávkun kullii 13 olmožid, et käärbis ferttij jotteeđ vuosmuu paijeelmoonnâmpuudâst kahcii čuálmi rasta, ko mieldi lâi meiddei kuáivoi lusis riäidučukke, mast lijjii viehâ ennuu jyehilágáneh piergâseh já tävireh. Ko lâim peessâm puohah čuálmi nubebel, te vuosmuu pargon mij oppeet kuárŋuim puohah suolluu alaččân, mast juáháš peesâi uáiniđ suolluu pirrâs já ton stuáruduv. Tast maŋa maaccâim oppeet sátkusajan, juovijm vaastâkuávluid (stielâsijd) já vuolgijm jotteeđ raddalâs suolluu máddáákeččin tavas. Arkeoloogkuáhtást lâi mieldi syelimâs pro gradu -raapoort, mon lâi toohâm oskoldâhtotkee Matti Aho ive 1995. Puoh eromâš keeđgih já verâmeh muorâin tutkojii já kirjejuvvojii pajas. Oskoldâhtotkee lâi kavnâm mottoom keeđgi, main lijjii kyevti ulmuu häämih. Ton keeđgi mij kaavnâim já kuvvijm, sehe vala nube-uv suu valdâttâllâm keeđgi, mut taat totkee ij lamaš kavnâm oovtâgin täävti määđhis ääigi, mij lâi pištám tuše oovtâ peeivi. Juávkku, mast mun lijjim mieldi, tuuđhâi suolluu viestârvielti, mii lâi uáli ciägus. Lâim pyevtittâm suullân pelimuudon ton ciägu vielti, ko vitmâdis Eija Ojanlatva aaicâi vuosmuu täävti mottoom keeđgi vyelni. Lâim puohah moovtâ, et aainâs-uv maidnii lep kavnâm. Tááhtán ep vala kuoskâm, pic cegâttijm ruopsis liipu toos já vaaldijm GPS-koordinaatâid. Ko lâi juo eehid, te maacâim sáátkun já oppeet suvdâččijm kárbáin čuálmi rasta já tolliittijm Avelân. Nube peeivi joođhijm tast, moos lâim pyevtittâm jiehtinâš, ijge tarbâšâm ovdániđ ko muáddičyet meetterid, ko oppeet Eija kaavnâi kyehti täävti, kode oođâtähtipitá já čevelođâstäävti. Merkkijm tom siämmáánáálá ko ovdebáá-uv kávnus pehti já joođhijm määđhi. Ovdebáá kávnusist suullân 50 meetterid tavas kavnim keđgiluámán stelliimáin stellejum, máhđulávt vuolâmáin hämmejum metterpele kukkosii muorâ, mast lâi kuábbáá-uv keejist syergi. Suullân 100 meetterid tast ovdâskulij kavnim tom pegâlmâs kuovđâšm, mast vaarâ lii vuálgus tot Itkosij-uv tiätu Äijih já Ááhu koskâsii kuovđâšmist. Tast lii hirmâd stuorrâ njälmi já tot uáinoo vaarâ kuhás jäävri oolâ-uv. Čaŋâlim kuuđâ meetter kukkosii kuovđâšmân, mut muu čaalman kale ij mihheen čuoccâm tobbeen. Kuovđâšm poođâst lâi vala viehâ sevŋâd. Ko Eija puáđistij já elâččij kuovđâšmist, te sun kaavnâi tállán kyeletähtipasâttâsâid já vala pittáid mottoom jursest. Toidgin ep vala kuoskâm, ko iä lamaš kesten suormâhâđah mieldi. Ko osteoarkeoloog Eeva-Kristiina kuulâi kännykkäst kávnusist, te sun halijdij tállán puáttiđ keččâđ taid já ko lâi ääigis tutkâm, te almottij kyele tähtipasâttâsâin já vala njuámmil tähtipasâttâsâin. Sun ij lamaš kuittâg meendugin moovtâ kávnusist, ko lâi vuárdám čuuvtij eenâb lemin tobbeen taavtijd. Veikkâ jiem lahkin äššitobdee, te muu mielâst lâi kuittâg aaibâs luándulâš, et eidu taan kuovđâšmist iä kavnuuččii täävtih tađe eenâb já toh-uv täävtih, moh tobbeen lijjii, lâi vaarâ neeti tâi riemnis tuálvum toho. Taat kuovđâšm lii uáináh alda aalaa já ko aalaaš lâi pase, te kihheen olmooš ij liččii tuostâm kuárŋuđ nuuvt ollâgâsân. Kuálmád peeivi Eeva-Kristiina joođhij tavtij já kuovđâšm tutkâm já mun čuovvum suu pargo. Tääl oroi olášuumin tot mii palo tast, et ep kavnâččii innig eenâb taavtijd já puátuseh liččii tuše toh kulmâ täävti, maid lâim juo kavnâm. Suullân koskâpeeivi Eija kuittâg suáitistij Eeva-Kristiina kännykkân, et tääl tibi te kavnui olmâ tähtičiähá. Eija juávhu uáivilin lâi lamaš moonnâđ jotelávt suolluu taveuási alemuu saje paijeel suolluu taavaakeš Källijáá ađai Källeekuoškâ räi já tärhistiđ puoh suámálijd keeđgijd, moh oovdân teivâseh, ko suolluu taavašuási oroi mii mielâst lemin meerhâšmettum já kuárus. Eija juávhu nieidah lijjii vilšâstâm mottoom hormišiš keeđgi já ko Eija lâi sist koijâdâm, et oinui-uv tobbeen mihheen, láin nieidâkyevtis västidâm “ei mitään”. Eija kuittâg tärhis arkeoloogân moonâi tutkâđ keeđgi já sun ooinij tállán, et jis taat ij liččii sieidi, te ij talle mihheen. Motomij viilšâstmij maŋa sun aacâi tállán eenâb-uv taavtijd. Ko sun tuđhâškuođij keeđgi tärhibeht, te ooinij “sieidi” paldâsii keeđgi vyelni lase taavtijd. Ko kuullim ääšist, te vuolgim mun-uv keččâđ tom iimmâš já ko poottim keeđgi luus, te tast tuođâi-uv ooinij, et tot lii sieidi já vala taggaar sieidi, mast ij lah maggaargin tiätu kirjálâšvuođâst. Lâi kuittâg juo eehid puátimin já oppeet suvdâččâđâim čuálmi rasta. Veikka rasta suvâdijn mist áiru toijui-uv, te tääl kuittâg lâim puohah moovtâ já nieidâkuáhtá iäpádâsah-uv lijjii lappum. 
Ko niäljád peeivi osteoarkeloog Eeva-Kristiina riemâi luovviistâllâđ taavtijd, te toh kavnuuškuottii lase et lase – luvijmield. Majemustáá tääl lâi čielgâs, et lâim kavnâm ovdil tubdâhánnáá já ovdil tuđhâhánnáá sieidi, mon nomâttijm Äijih sieidin. Eehid räi täävtih lijjii kavnum pyereest-uv nube čuátán, moh váldojii pajas analystem já ave miäruštâllâm várás. Veikkâ tääl toijui oppeet ááiru meetaalpunccegis já oppeet kaartâim miälluđ rasta, te lâim vala-uv eenâb moovtâ ko jiehtinâš. Ko piegâstâlâi riskáht määddild, et miällum ovdâs-maŋas ij liččii luhostum meendugin pyereest, te muáddi uáppee elâččáin mottoom kámppáriddoost “luoihâtmin” áirupaarâ já meetaalááŋuid, vâi puohah peessih rasta. Taan räi lâi Äijih ráŋgášâm mii nuuvt, et Eeva-Kristiinast lâi lappum silbâčiŋŋâ, kyehti ááiru lijjii toijum já must lâi kännykkäst lappum nuuvtkočodum “näyttö”, mast uáiná, kiäs kalga suáittiđ. Kännykkän kale puovtij västidiđ, mut toin ij puáhtám suáittiđ kuussân. Mahtsun Äijih vala mii rááŋgáš? Pááikán puáđidijn soittim Pertti-veerdin já hokâttellim suu vyelgiđ suvdeđ mii čuálmi rasta, ko mist iä lamaš innig ááiruh, epke kosten lamaš finnim tagarijd luoihâs. Siämmást Pertti pesâččij mii fáárun kuvviđ kuovđâšm já meiddei tom sieidi. Sun lii čepis luándukovvejeijee, kiän koveh láá lamaš ennuu Anarâš-loostâst já iänááš vala lokkekovveen. Pertti mieđâi tállán áášán já soováim nuuvt, et sun lii vyerdimin mii iđedist käävci ääigi Čuálminjaargâ maddust. Šoŋŋâtiäđáttâs lâi lopedâm korrâ piegâ já arveoovtijd ittáážân, mut tääl ep puáhtám innig tain poollâđ, ko ličij koččâmâš majemuu tutkâmušpeeivist. Ittinâš eštus lâi Pertti vyerdimin mii tobbeen, nuuvtko láim sooppâm já eidu ko peesâim vuosmuuh riidon, te arvai leškij hirmâdávt já njuoskâdij mii puohâid arvepihtsijd kárvudâttijn. Arve siste vaazijm sieidi luus já ko poođijm toho, te fierttij. Tääl Eijagis joođhij tavtij luovviistâllâm já kaavnâi maaŋgâid luuvijd vala lase, mutâ te jooskâi koskâpeeivi suulâin, ko ep liččii kuittâg kiergânâm väldiđ puoh taavtijd proojeekt ääigi meddâl (viiđâpiäivásâš proojeekt). Tast maŋa tuđhâhánnáá uásih luávdojii lastikkáin, jeđe ovdeláá lyevvejum eennâmamnâseh piäijojii sajasis já lasettuvvojii vala koške loostah soojijd, main eennâm lâi lihâttâllum. Taat tanen, et ko puátteevuođâst máhđulávt uđđâ totkeeh puátih toho, te sij pyehtih lastikkist uáiniđ, kogo pehti álgá tuđhâhánnáá eennâmkerdi. Äiginis täävtih macâttuvvojeh siämmáá sajan. Maacâim kuovđâšm pehti sáátkun já eidu ko pyevtittijm riidon, te piegâškuođij hirmâdávt já leškij uđđâsist, masaba vala korrâsubbooht ko iđedist. Moottorkárbáin suvdâččem luhostui kuittâg pyereest. Kurpoim vala Eija kárbá juovâ paijeel maađijpiällás, kost sun maŋeláá iäláččij viežžâmin tom Hiacein meddâl já mätki oroi lemin nuhâmin toos. Mii mätki kale nuuvâi-uv Avelân, mut Äijih ráŋgášij vala Peerti-uv. Ko sun lâi tavanâm riddoost já vyeijilâm Äijihjäävri máddáákiäčán, lâi pieggâ rusoškuáttám miätá Äijihjäävri nuuvt korrâsávt, et käärbis lâi stávrum hirmâdávt já uccást ij lamaš koivim čääsi siisâ. Lasseen suu ovdii vyeijimkiänu oolâ lâi ton puudâ kiinii suoppim joddee já sun kaartâi fakkist karveliđ tom, amas potkiđ viermi, jeđe lâi vuáijám kiäđgán nuuvt et potkur lâi repčâšum. Ij tast kalle. Ko sun lâi peessâm viijmâg riidon, murdettâm kärbisskiäru čáácán, vinssam kárbá toos já čoonnâm tom vala pyereest kiddâ, jeđe ááigui vyeijiliđ, te maid tuušijd. Autoba ij lihâstâmgin kuussân pic koivij jieijâs toos kiddâ. Luhhoost siämmáá parkkisaajeest lâi kiinii tuurist mađhâšemvavnuinis já Mersuinis já taat almai išedij Peerti meddâl riddoost kesimáin jieijâs autoin Peerti auto.

Puohnâssân täävtih kávnojii paijeel neeljičyeđe já toh lijjii koddeest, kaaicâst/saavzâst, čuuvčást/kuáppilist já kyeleest, sehe monnii jursest (máhđulávt njuámmilist). Ihe tassaaš iä kyele täävtih kavnum Äijihjoorŋâ Äijihsuollust ollágin, mut Äijihjäävri Äijihist taan keesi kale. Meerhâš-uv tot maiden, jiem kale tieđe.

Tutkâmušmätki Äijihân lâi uáli mielâkiddiivâš já puáttee kiäsán ááigum-uv oppeet iävtuttiđ tutkâmušâid mottoom eres suollui. Maht tallegis keevâš. Kalehân Samuli Paulaharju já Ilmari Itkos -uámikkâsâid sátáččij väividiđ čuuvtij taat äšši, et sijjân ij muštâlum taam sieidist mihheen. Sieidi kale lii nuuvt puáris, et velttidhánnáá tallaah ulmuuh iä ubâ liččii tiättámgin tast maiden. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Aforiismeh Valjim já jurgâlâm Matti Morottaja Juáhâš haalijd eelliđ kuhháá, mut kihheen ij haalijd puárásmiđ. (Benjamin Franklin) Jokainen haluaisi elää kauan, mutta kukaan ei halua vanheta. Juáháš halidičij aalman, mut kihheen ij haalijd jäämmiđ. Jokainen haluaisi taivaaseen, mutta kukaan ei haluaisi kuolla. Almaah haldâšeh maailm. Nisoneh haldâšeh almaid. (Espanjalâš) Miehet hallitsevat maailmaa. Naiset hallitsevat miehiä. Pärnialmaah tietih nisonijn eenâb ko naaijâm almaah; mudoihân sij-uv liččii naaijâm. (H. L. Mencken) Poikamiehet tietävät naisista enemmän kuin naineet miehet; muutenhan he olisivat naineet. Eŋlandlâš kiäččá nisonijd vuáluskulij, ameriklâš kiäččá nisonijd pajaskulij, ranskalâš kiäččá nisonijd. (T) Englantilainen katsoo naista alaspäin, amerikkalainen katsoo naista ylösoäin, ranskalainen katsoo naisia. Almaah toh kal láá penttâ piruh, nisoneh vaidâleh, já tuáivuh et ohtâ taggaar puáđáččij já tuálvuččij sii. (Espanjalâš) Miehet ne ovat kyllä piruja, naiset valittavat, ja toivovat et yksi sellainen tulisi ja veisi heidät. Almaah kesksejeh távjá aašijd, maid nisoneh láá tiättâm jo kuhháá. (Bernard Shaw) Miehet keksivät usein asioita, joita naiset ovat tienneet jo kauan. Iänááš nieidâin iä puávtáččii naharijngin porgâđ tagarijd, main sij nievdih. (T) Useimmat tytöist eivät voisi unissaankaan tehdä sitä, mistä he näkevät unta Láá tuše kyevtiláván nisoneh. Tagareh, kiäh sárnuh ovttuu já tagareh, kiäh iä lah kuássin joskâ. (Oscar Wilde) On vain kahdenlaisia naisia. Sellaisia, jotka puhuvat jatkuvasti ja sellaisia, jotka eivät ole koskaan hiljaa. Nisoneh láá vijsásuboh ko almaah, toin ko sij tietih ucceeb já äddejeh eenâb. (James Stephens) Naiset ovat viisaampia, kuin miehet, koska he tietävät vähemmän ja ymmärtävät enemmän. Iänááš nisonijn iä lah nuuvt nuorah ko manen sij láá máálájum. (Max Beerbohm) Suurin osa naisista eivät ole niin nuoria, kuin miksi he ovat maalatut. Rähisvuotâ kuulât ääigi. Äigi kuulât rähisvuođâ. (Ranskalâš) Rakkaus kuluttaa aikaa. Aika kuluttaa rakkautta. Vávjálâs kávná ain eenâb ko ocá. (Madeleine de Scudéry) Epäilevä löytää aina enemmän kun etsii. Polâttekesvuođâst lii eenâb jiešrähisvuotâ ko rähisvuotâ. (François de La Rochefoucauld) Mustasukkaisuudessa on enemmän itserakkautta kuin rakkautta. Keččâl aainâs naaijâđ! Jis finniih šiev káálgu, tun šoodah luholâžžân. Jis finniih suápáttes káálgu, tun šoodah filosofân. (Sokrates) Yritä ainakin mennä naimisiin! Jos saat hyvän vaimon, tulet onnellisesksi. Jos saat huonon vaimon, tulee sinusta filosofi. Jis náájá, šadda kaattâđ. Jis ij naajâ, tom še šadda kaattâđ (Sokrates) Jos menen naimisii, joutuu katumaan. Jos ei nai, joutuu sitäkin katumaan. Mun jiem lah ettâm vuánnáámsân maiden pelnub ihán. Jiem haalijd koskâldittiđ suu. (Ken Dodd) En ole sanonut anopilleni mitään puoleentoista vuoteen. En halua keskeyttää häntä. Jis páácá rähisvuođâttáá, tot lii hyenes lukko, mut tot lii luhottesvuotâ, jis ij jieš pyevti rähistiđ. (Albert Camus) Jos jää ilman rakkautta, on se huonoa onnea, mutta se on onnettomuus, jos itse ei voi rakastaa. Näimilitto lii tego hekkilodeh. Kiäh láá ulguupeln, toh halideh siisâ já kiäh láá siskiipeln, toh halideh olgos. (Michel de Montaigne) Avioliitto on kuin häkkilinnut. Jotka ovat ulkopuolella, haluavat sisälle ja jotka ovat sisällä, haluavat ulos. Suu uámitobdo lâi putes. Sun ij kuássin kiävttâm tom.(Stanislaw Jerzy Lec) Hänen omatuntonsa on puhdas. Hän ei koskaan käyttänyt sitä. Sust ij lah ohtâgin vajalâš ubâ maailmist – mut puoh suu usteveh vajedeh suu. (Eddie Cantor) Hänellä ei ole yhtään vihollista koko maailmassa – mutaa kaikki hänen ystävänsä vihaavat häntä. Ustevvuotâ suáhu távjá rähisvuottân, mut rähisvuotâ ij kuássin lááivu ustevvuottân. (Lordâ Byron) Ystävyys tiivistyy usein rakkaudeksi, mutta rakkaus ij koskaan laimene ystävyydeksi. Riggá vicci lii ain hitruu (Thomas Edward Brown) Rikkaan vitsi on aina hauska. Kerjilâš ij šoodâ kuássin koŋguursân. (Eŋlandlâš) Kerjäläinen ei joudu koskaan konkurssiin. Ij kievhivuotâ kunnee tuálvu, mut ij tot kale tom pyevtigin. (Taažâ) Ei köyhyys kunniaa vie, mutta ei se sitä kyllä tuokaan. Váárut taggaar ulmuu, kote rámmoo tuu äšittáá. Sun meiddei láittá tuu sujâttáá. (Arabialâš) Varo sellaista ihmistä, joka kehuu sinua aiheetta. Hän myös moittii sinia aiheetta. Stoormâst adelum lopádusah vájálduveh kuálkkin. (Eŋlandlâš) Myrskyssä annetut lupaukset unohtuvat tyvenellä. Hyenes uáivi vaibâd juolgijd. Huono pää väsyttää jalkoja. Táválâš čielgâ jiermi ij meendu táválâš. (Voltaire) Tavallinen selvä järki ei kovin tavallista. Viijses haalijd tiettiđ, tuávkki haalijd sárnuđ. (Kooraan) Viisas haluaa tietää, tyhmä haluaa pohua. Kal suáđi maŋa ruokkâdeh kávnojeh (Ruoššâ) Kyllä sodan jälkeen rohkeita löytyy. Ij säggi tuu čuoggii. Tunhân jieš nurdâstâh jieijâd sáágán. (Afriklâš) Ei piikki pistä. Sinähän itse työnnät itsesi piikkiin. Diplomaat lii tot, kote muštá nissoon šoddâmpeeivi, mut ij suu ave. (Eŋlandlâš) Diplomaatti on se, joka muistaa syntymäpäivän, mutta ei hänen ikäänsä. Nieidâ, kote ij määti tánssáđ iätá, et orkester ij määti suáittiđ. (Juudalâš) Tyttö, joka ei osaa tanssia sanoo, että orkesteri ei osaa soittaa. Immeel pyereed, tuáhtár váldá tast máávsu. (Benjamin Franklin mield) Jumala parantaa, tohtori perii siitä maksun. Ij kannat tuođâst väldiđ maiden tagarijd, mii ij killáá leikkušem (Sigfrid Lindström) Ei kannata ottaa todesta mitään sellaista, mikä ei kestä leikkiä. Tuhháát kilomeetter mätki álgá ovttáin lavhijn. (Kiinalâš) Tuhannen kilometrin matka alkaa yhdellä askeleella. Áámmâtalmaah rahtii Titanic. Amatööreh rahtii Nooa Aarkâ (T) Ammattimiehet rakensivat Titanicin. Amatöörit rakensivat Nooan Arkin. Demokratia lii taggaar oornig, mast tun uážuh ettâđ, maid halidah já poorgah tom, maid iäráseh eteh. (Gerald Barry) Demokratia lii oornig, mast almugist lii vuoigâdvuotâ valjiđ tom, kiäm puáhtá sujâttiđ. (Laurence J. Peter) Demokratia on järjestelmä, jossa kansalla on oikeus valita sen, jota voi syyttää. Ekonom lii taggaar olmooš, kote máttá čielgâ aašijd ettâđ nuuvt, et taid ij kihheen addii. (Alfred A, Knopf) Ekonomi on sellainen ihminen, joka osaa selvät asiat sanoa siten, että niitä ei kukaan ymmärää. Historjá máttát mijjân tom, et mij ep oopâ tast maiden. (Friedrich Hegel) Historia opettaa meille sen, että me emme opi siitä mitään. Tot, kote haaldâš iärásijd, kalga vistig haldâšiđ jieijâs. (Kiinalâš) Se, joka hallitsee muita, pitää aluksi hallita itsensä. Merâalmai ij vyerdi mietipiegâ. Sun máttááttâl purjâstiđ. (Gustaf Linborg) Merimies ei odota myötätuulta. Hän opettelee purjehtimaan. Puohah mättih kuálkkin kárbá stivriđ. (Publius Syrus) Jokainen osaa tyvenellä ohjata venettä. ‚uákkim lii anolâš talle, ko ij haalijd finniđ maiden áigá. (John Kenneth Galbraith) Kokous on tarpeellinen silloin, kun ei haluta saada mitään aikaiseksi. Kaameel: Hiävuš, mon komitea lii ráhtâm. (Vogue) Kameli: Hevonen, jonka komitea on rakentanut. Tot, kote spiällá piruin, finnee ain hyenes speellâid. (Ruátálâš) Se, joka pelaa pirun kanssa, saa aina huonot kortit. Ko viälgás uástá, ij mihheen oro tivrâsin. (‚ekkilâš) Kun velaksi ostaa, ei mikään tunnu kalliilta Paŋkkihovdâ lii almai, kote luáikká arvesyeje piäivádâhhân já haallijd tom maasâd, ko arvaa. (Mark Twain) Pankinjohtaja on mies, joka lainaa sateensuojan aurinkoisella säällä ja haluaa sen takaisin silloin, kun alkaa sataa vettä. Räähist aldemuu tuše siämmáá verd ko aldemuš räähist tuu. (E. Paasilinna) Rakasta lähimmäistäsi vain sen verran kuin lähimmäisesi rakastaa sinua. Jurgâl nube-uv nierâ tast kiäm čuurmah. (E. Paasilinna) Käännä toinenkin poski siltä, jota lyöt. Ele himmuš aldemuu pelikyeimi eenâb ko jieččâd pelikyeimi. (E. Paasilinna) Älä himoitse lähimmäisesi puolisoa enempää kuin omaakaan puolisoasi. Naavdâš eellimstâd, toin ko tuu elimist iä iäráseh pyevti navdâšiđ. (E. Paasilinna) Nauti elämästäsi, koska sinun elämästäsi eivät muut voi nauttia. Räähist jieččâd nuuvt tego tuu aldemuš-uv räähist jieijâs. (E. Paasilinna) Rakasta itseäsi niin, kuin lähimmäisesikin rakastaa itseään. Veikâ palvâliččih mon kalle hiärá, toh iä nuuvâ. (E. Paasilinna) Vaikka palvelisit kuinka monta herraa, ne eivät lopu. Saanijn lii nissoon vyeimi. (Hausa, Afrik) Sanoissa on naisen voima. Älkkeb lii tutâdiđ poođâ ko vááimu. (Umbundu, Afrik) Helpompi on tyydyttää takapuoltaan, kuin sydäntään. Kukken viežžum liemâ kiergân čuáskuđ. (Giryama, Afrik) Kaukaa haettu liemi ehtii jähtyä. Ohtâ kuáivu kááivu, maaŋgâs tast juheh. (Pedi, Afrik) Yksi kaivaa kaivon, monet siitä juovat. Paahâs čuásku, koolmâs lieggân. (Ful, Afrik) Kuuma jäähtyy, kylmä lämpenee. Njyejilis muorâ ij toijuu piegâst. (Haya, Afrik) Joustava puu ei taitu tuulella. Ij kume čääci táálu puáldi. (Giryama, Afrik) Ei kuuma vesi taloa polta. Ko pegâlmâs olmooš vijsástâl, šadda aforismâ. (Matti Morottaja) Kun kuuluis ihminen viisastelee, syntyy aforismi. Ahe Jieijâs ahe? Jieh vaarâ ubâ juurdâškin ete lah jo nuuvt puáris. Nubeh ko láá uáináh eenâb viiđâlovihásiih ko nubeh, veikkâ iveh láá siämmáá ennuu tyehin. Tast tom hoksáá pyeremusâht ete lii alda viiđâlov ive ko: – Skaamân jieh lijkkuu, tot vääivid korrâsávt. – Veikkâ TV:st puátá šiev filmâ ehidist, te távjá noháđâh jiehke vaje kocceeđ já keččâđ tom. – Párnááh älgih adeliđ ravvuid ete maht koolgah iälustiđ. – Áálgáh jurdâččiđ pennuu tâi kisá väldim olssâd, jis tust ij lah jo peenuv tâi kissá. Jurdáh tast finniimâd torvo olssâd jis iärâseh hilgoh tuu. – Mondet nuorah lijkkojeh diskoin leđe? Tobbeen ko lii nuuvt hirmâd šlaamâ já larmâ, ete ij addiittâl ulmuiguin savâstâllâđ. – Áálgáh kolliistâllâđ huolhijdâd. – Jäämmimalmottusâin älgih leđe eenâb uápis ulmui noomah – Juovdah ain täävjib uápisulmui hávdádmijd. – Jieh innig juurdâš, maid eres ulmuuh jurdâččeh tust. – Jieh innig iiskâ jiehke haalijdgin mutteđ káálgud/kállád pahatavvoid, jieh ubâ huámmâškin taid. – Kaartah mieđettiđ olssâd, ete tust ij šoodâ kuássin president, ij ubâ uáiviministergin. – Áálgáh adeliđ eenâb áárvu puáráđâlmân já njaavhâdmân ko seeksin. – Suutah ko kaartah olssâd pihtsijd uástiđ. – Iä innig kuuđâlov ihásiih neevti puárisin. Viiđâlov ihásâš olmooš lii iällâm 1576800000 sekunttid tâi 2628000 minuttid tâi 438000 tijmed tâi 18250 pirrâmpeivid tâi 2600 okkod tâi 600 mánuppaijeed tâi 50 ihheed. Toos lasseen kalga lasettiđ vala "karkaus iivijd", moh taheh 12 tâi 13 peivid lase. Maht tot äigi lii moonnâm? – Sun lii uáđđâm 146000 tijmed tâi masa 17 ihheed – jis rekinist koskâmiärálávt uáđđimäigin 8 tijmed pirrâmpeeivist. – Kocemin sun lii lámáš pajeláhháá 33 ihheed. Tom ääigist lii kiergânâm puđâldiđ maid maid-uv: – Pargoelimân lii álgâm suullân 20 ihásâžžân. – Láá lámáš paseh já juhlepeeivih, sehe iheluámu suullân 20 peivid ivveest. – Lii lámáš pargosaajeest 6,5 ive. Lii-uv pargee lámáš viiššâl ubâ ääigi? – Ij. Ijge porgâtteijee tom oskogin. – Lii káhvástâllâm, tubbáák porgottâllâm já mudoi-uv láškuttâllâm. Árvuštâllâm mield tuođâlâš pargoäigi lii suullân 40%. – Lii porgâm tuođâlii pargo 3,2 tijmed pirrâmpeeivist tâi 2,6 ihheed eellimstis. Liihân pargei tievst maksum-uv, jis rekinistip päälhi taan ääigi ruuđâ áárvu mield. Jis bruttotienâs lii lámáš 120000 märkkid. ivveest. Tom mield sun lii tiänám ohtsis 3,6 miljovn märkkid. Kuus tot ruttâlaanâ lii lappum? Lii-uvsun šeštum mon ennuu? Ij maŋgâsistkin lah šeštum, ko olmooš táválávt kuulât eenâb ko tiänáá. Mon kuhe sun lii purâmušpeevdist lámáš? – Jis oovtâ tiijme peeivist, te ohtsis tast šadda 2,8 ihheed. Nabai posâđâttâmvisteest já hiivsigist? – Jis várugávt rekinistin tijmepele peeivist, te tast šadda ohtsis 9125 tijmed. Ennuu-uv čääsi lii kiävttâm? – Vuod jis várugávt rekinistin 15 litterid peeivist, te loppâsumme lii 5475 litterid ivveest já 50 ivveest 273750 litterid. – Jis lii vázzâm 5 km peeivist ton rääjist ko lii väziškuáttâm lii vazzum suulân 90000 km. Tot lii suulân kuohtii eennâmpáálu pirrâ. – Ivveest láá nuuhâm 7 sukkápaarrâd, taha ohtsis 350 paarrâd. – Piärgu lii purrâm vuod várugávt rekinistin 25 kiilud ivveest, ohtsis 50 ivveest 1250 kiilud, 32 poccud, mii uáivild oles čurruu, tâi 4 stuorrâ soorvâ. – Kuolijd suullân siämmáá mere. – Muorjijd já eres šaddoid suullân 65 kiilud ivveest, mii taha ohtsis 2600 kiilud. Ko olmooš suullân 17 ihásâžžân rähistuvá já álgá hárjuttiđ seeksi já jis maka kuohtii ohhoost tom porgâččij, moos monâččij suulân 1 tijme: – Lii kulâttum tuotâ tooimân ohtsis kyehti mánuppaje já ohtânubáloh peivid. – Onâččemeh láá lámáš 3432 kerdid. – Maid eenâb? – Ele kieleest! Taa láá enâmus tergâdumos eellim tooimah. Muh lii lámáš ucceeb tâi eenâb tušesvuotâ. Ete näävt tot äigi lii moonnâm. Juáhâš viiđâlov ihásâš uážžu jieš smiettâđ lase, maid jieš kii-uv lii porgâm já maid kulâttâm. Meccifilosofi Ailâ-Maarit Valle muštosaahâ Säänih škääijih kuárusin, ko paaldâst vuálgá rähis, tehelâš olmooš. Ailâ-Maarit lâi tehelâš nuuvt ovtâskâs ulmuid ko meiddei ubâ anarâšâi juávkun. Sunjin ličij vala tuáivum kuhes eellim mii koskâvuođâst, mut nubenáál lâi meridum. Virkkuus já iäljáris Ailâ-Maarit puácuvuotân já suu uásán vyelgiđ meendu tooláá mii koskâvuođâst lii lamaš vaigâd tuuttâđ. Eromâšávt muu jurduuh láá Mauri lunne: sun lii juáhám stuorrâ uási jieijâs elimist Ailâ-Marittáin já jottáám Ailâ-Maarit lunne Kittâl já Jolniivuonâ kooskâ. Mielân puátih maaŋgah ohtsiih puudah Ailâ-Marittáin. Munjin Ailâ-Maarit lâi uárbimpeeli: suu ečirokke Saammâl já muu ákkurokke Márjá-ákku, muu eeni enni, lâin viljâ já uábbi. Liijká kočodim Ailâ-Maarit siässán, tastko tot lii muu mielâst mottoomlágán árvunommâ tehelâš ulmui. Must láá muštoh Ailâ-Marittist ain muu pärnivuođâ rääjist. Talle iä lamaš puhelimeh iäge nuuvt šiev luodahkin, nuuvt et oinim suu viehâ harvii. Sun kale čalâččij ennuv muu ennijn, kote lii suu vuosâ uárbimpeeli, já muu áhhoin, kote lâi siäsá Ailâ-Marittân. Munjin Ailâ-Maarit lii lamaš eromâš tehelâš olmooš talle ko rávásmim já ko must láá lamaš párnááh. Sun lii lamaš munjin tego nubbe enni anarâš pirrâsist. Mun lam annaam tehelâžžân tom, et muu párnááh oppâv sämikielâ já tubdâv anarâš kulttuur, já Ailâ-Maarit lii-uv lamaš anarâškielâ já kulttuur sirdee muu párnáid, Sofian já Esterân. Táválávt keessiv mij lep peessâm eelliđ ubâ perruin Ailâ-Maarit lunne. Suu päikkišiljo lii lamaš muu párnáid mielâsâš kaččâmsaje já taggaar saje, kost láá lamaš hävskis anarâš káálvuh. Eromâš lii lamaš puáris käärbis, mon siste ain šoddii mučis kukáh. Ailâ-Maarit-siäsá šiljoost muu párnááh lává meiddei puáhtám čuávvuđ Säämi luándu: uárrei ruotâdem já šiljoost kirdâččeijee kuávskáid já sämicissáid. Ailâ-Maarit ain muuštij piemmâđ täid “päikkielleidis”. Ailâ-Maarit lii mustâlâm munjin, et tovlááh sämmiliih, tego suu vanhimeh já meiddei muu ákku (sunjin Máárjá-siäsá) kale čuuvtij omâttâllii suu vyevi piemmâđ midáttes šiljocissáid. Kuávskái piemmâm lâi lamaš puáris ulmui mielâst pyerebeht-uv tuhhiittettee – liihân kuávská ain lamaš sämmilij luholodde. Muu párnáid lii lamaš hävski eelliđ Ailâ-Maarit táálu aldasijn jiegist, saremeecist já suin kuáláástmin. Mist láá meiddei muštoh tast, ko Ailâ-Maarit máttááttij muu puárrásub nieidân Sofian kammâsij neskim já ostodem sehe tast, maht sun toppij čuhestis kägispitá, čuopâi tom mudágávt jeđe kuárustij vala nukemááccuh Sofian fáárun ovdilgo mij vuolgijm suu lunne. Nukemááccuh kuárustmisthân sun áámmátolmožin ij ájánâm ko tijmepele verd. Mii perrust láá tiäđust-uv maaŋgah muštoh meiddei anarâš purrâmušâin Ailâ-Maarit lunne: sun faalâi mijjân vorâskuolijn vuoššum kyelipottáás já kyelimääli já tiäđust-uv vuoššum ođđâmijd. Ailâ-Maarit päikkieellim lii muu mielâst lamaš anarâš eellim. Ailâ-Maarit lii aassâm pääihist, mii lii lamaš meiddei suu pärnivuođâ päikki já suu eeji já äijih šoddâmpäikki. Taan tiet Ailâ-Maarit halijdij anneeđ päihistis šiev huolâ. Mun jieš lam motomin peessâm čokkáđ Ailâ-Marittáin kietâtuojijgijn, já taah láá mielâsiih muštoh munjin. Puoh rákkásumos kuárrummušto Ailâ-Marittáin munjin lii lamaš tot, ko sun kuárui muu náguspihtâs. Sun vuolgij ruokkâdávt fáárun kuárruđ taggaar sämipihtâs, mii ij lamaš sämimááccuh. Suu mielâst sämipiivtâs koolgâi siäiluttiđ áárvus, mut muoti kale uážui oinuđ sämmilij-uv piivtâstmist. Taat nágusmááccuh lii lamaš munjin räähis já tehelâš. Minstârehkin munnust iä lamaš mut Ailâ-Maarit mielâst toos puovtij pyereest heiviittiđ anarâš mááccuh minstârijd. Áinoo tuoivâ must lâi talle tot, et jiem tarbâšiččii veltihánnáá anneeđ liijne máccuháin. Muu mielâst lâi talle vuohâsumos, et Ailâ-Maarit kuárui taam árvupihtâs, ko jiem nuuvt čuuvtij luáttám jieččân kuárrumtáiđoid. Nuuvt muoi talle čokkáim nelji peeivi njunáluvâi Jolniivuonâst kuárumin: mun koorrum jieččân Sofia-nieidâžân silbâivnásii sämimááccuh, mii tääl lii jo omâsteijeesis uccánâm, mut tääl tot lii suu uccâ uábi, Ester, pajalist, já Ailâ-Maarit kuárui talle muu juhlepihtâs. Ailâ-Maarit pargoääigist suullân kyehti kuálmádâs monnii muu ravviimân, já jieš sun ij kuhháágin ájánâm muu juhlepihtâsáin. Taan siämmáá ohtâvuođâst sáttojim koijâdiđ, mon ennuv Ailâ-Maarit lâi kuárrum máccuhijd elimis ääigi. Ailâ-Maarit ij jieškin tom aaibâs pyereest muštám pic várugávt arvâlij, et suu kuárrum máccuheh sattii leđe paijeel 600 verd. Mauri lâi meiddei koijâdâm taam siämmáá ääši. Sáttá leđe, et máccuheh láá vala-uv eenâb. Toos lasseen puátih tiäđust-uv vala suu eres kietâtyejeh: kapereh, peeskah, sovskammuuh, čässiheh, kamâspidoh, kistuuh, vuodduuh, sämivaacah, suháh já tikkureh. Motomin lam koijâdâm Ailâ-Marittist meiddei tom, maht sust lâi šoddâm nuuvt čepis kuárroo. Ailâ-Maarit muštâlij munjin jieijâs pärnivuođâst já nuorâvuođâst já tast, et suu enni Mari-Biggá (Maarit Bigga) lâi lamaš čepis kuárroo, já eidu sust Ailâ-Maarit lâi oppâm kietâtyejitáiđuidis. Talle uccâ Ailâ-Maarittâš lâi smiettâm, et sust še lâi mielâ šoddâđ siämmáá čepis kuárron ko suu enni lâi. Mojonjalmijn sun meiddei muštâlij jieijâs kuárrumpargoi algâääigi čuorbušmijn já tast, et maŋgii sust čierri-uv peesâi, ko puoh ij luhostumgin nuuvt tego ličij kolgâm. Talle enni lâi jeđđim suu já ravvim ain ovdâskulij, já toin naalijn Ailâ-Maarit lâi ain oppâm eenâb. Majemui eellimivijdis ääigi Ailâ-Maarit ij kuárrum innig nuuvt ennuv ko ovdil. Mut jis lijjii teheliih kuárumeh, kale sun liijká-uv kuárui. Sun eeđâi, et sunhân lâi jo iäláttâsâst já et sust iä kieđahkin innig lamaš siämmáá nanoseh ko ovdil, veik sun mudoi lâi-uv uáli tiervâs. Anarâš sämipihtâsij kuárumist Ailâ-Maarit lâi áárvustoonnum máttáátteijee já äššitobdee, jiešalnees ohtâ majemuin tovláin kuárroin. Taat ij lah mihheen immâšijd, ko tiätá tom, et suu pargohárjánem lâi čoggâšum paijeel 50 ive ääigi. Muu enni, kote lii tuše pajeláhháá ive nuorâb ko Ailâ-Maarit, muštâlij tast, et jo sunnuu nuorâvuođâst Ailâ-Maarit poostij ravviđ aheskipárijdis váddásub kođđeempargoin tego tikkur kođemist. Elimis ääigi Ailâ-Maarit kiergânij máttááttiđ maaŋgâid mááccuhkuárrumkuursâid, já suu lunne ellii uáppeeh-uv kuárumin máccuhijd já porgâmin kietâtuojijd. Tain kuursâin Ailâ-Maarit lii muštâlâm munjin motomijd aašijd. Motomeh uáppeeh sust lijiii lamaš hirmâd čeepih, motomeh váhá čyerbibeh, mut munjin poođij taggaar tobdo, ko kuldâlim suu, et mááccuhkuárrooh kuittâg-uv lijjii finnim pargoos valmâšin suu máttááttâsâst. Juáháš, kiäin mun lam sárnum, láá annaam Ailâ-Maarit rávhálâš máttáátteijen, kote ij huáputtâm ige huššâdâm, pic laavij ettâđ, et ko rávhálávt já kuuloold parga, puáđus lii pyereeb ko huššâdmáin rähtistum piivtâs. Ailâ-Maarit tuubdâi vuáđulávt anarâš pihtâsijd já sun tieđij meiddei kuávlui iäruin. Sun ravvij tom munjin almai mááccuhijn, et Tave-Aanaar almaa anarâš máccuhist päneh čiäpáttist kalgeh leđe vuáluskulij, iä pajaskulij. Nube peln Aanaar vuod päneh láá pajaskulij. Munjin nubbe tehelâš kuárrummušto Ailâ-Marittáin lii iivijn 2009-2010, ko tievâsmittemškovliittâs lâi joođoost. Talle Ailâ-Maarit keesij oovtâ oho kietâtyejipáájá Avelist. Peessim ucánjihhii čuávvuđ suu pargo já ihástâllim tom, moin naalijn sun nuuvt kierdâvávt já stuorrâ äššitubdâmuššáin ravvij uáppeidis vuoddui čyeldimist, liijne riäsumist já kammui kuárumist masa jo siämmáá ääigi. Nubbe-uv kietâtyejiokko lâi puátimin Avelân váhá maŋeláá, já Ailâ-Maarit lâi-uv jo lopedâttâm toho-uv máttáátteijen, mut peeivi ovdil kietâtyejipáájá älgim sun sooitij munjin. Muštám vala, et lijjim talle Helsig kirdemkiedist já eidu njuškiimin Avveel kirdemmašinân. Ailâ-Maarit muštâlij, et sunnui Maurijn lâi njuámmum norovirus já et sun ij peessâmgin puáttiđ. Taat lâi ubâ stuorrâ tievâsmittemškovliittâsâst áinoo kerdi, kuás mun tuođâi-uv smiettim, et mahtsunsun täälgis koolgâi eleškyettiđ. Tiettim, et mun jiem pastaččii máttááttiđ kietâtuojijd, ige nubbegin anarâš kietâtyejičeppi Ella Sarre talle peessâm puáttiđ. Máttáátteijen poođij viijmâg syemmilâš Vappu Saaranen, kote sun-uv lâi čeppi, mut liijká-uv Ailâ-Maarit kielâ- já kuárrumtááiđu uáppeeh čuuvtij ahevuššii. Tääl, ko Ailâ-Maarit lii kuáđđám mii, mij kolgâp anneeđ huolâ tast, et suu čeppivuotâ já máttu sirdâšuveh ain ovdâskulij. Porgemáánu aalgâst, ucánjihhii ovdil Ailâ-Maarit puáccám, motomeh Ailâ-Marit aheskipáreh koijâdii, maid puávtáččij porgâđ, et Ailâ-Maarit finniiččij palhâšume ton kuhes pargoost, maid sun lii porgâm anarâš pihtâsij kuárron. Mun jiem vala peessâm kukkeláá ko hämmejim tuše iävtuttâs. Tomgin jiem vala kiergânâm kuussân vuolgâttiđ ovdil Ailâ-Maarit puáccám. Muu mielâst stuorrâ kunnee suu paargon ličij ovdâmerkkân tot, et orniiččij anarâš tyejičájáttâs. Taan čájáttâs ohtâvuođâst puávtáččij leđe Ailâ-Maarit kietâtuojij nurkke. Tiäđustkin puoh tot materiaal, maid sun lii elimis ääigi kuárrum já tuoijum, ij lah muu jieččân kieđâin ige oovtâgin museostkin. Ton pivtâshivvâduv nurâmist tarbâšuuččij iše puoh tain ulmuin, kiäid Ailâ-Maarit lii kuárrum maidnii. Taah pihtâseh tiäđust-uv macâttuuččii omâsteijeid čáitálmâs maŋa. Toh uážuččii leđe tovlááh ja táálááh pihtâseh, mast uáinoo ahe já kevttee já stijlâ. Toos ävkkin ličij tiäđust-uv mottoomlágán muštâlus tast, mon ääigi piivtâs tot lii já moos uáivildum. Talle puávtáččij tutkâđ ovdâmerkkân stiijlâid váhá kuhheeb ääigikooskâst. Toos lasseen onnuuččii meiddei toh kietâtyejitarbâšeh já minstâreh, maid Ailâ-Maarit lii pargostis kiävttám. Jis kiinii eres tiätá mottoom eres vyevi mušteđ anarâšâi kietâtyejipargo, moos Ailâ-Maarit-uv lii uásálistâm, mielâstân vááldám ideaid vuástá já keččâlâm taid ovdediđ. Murâštâm tiäđust-uv čuuvtij tom, et Ailâ-Maarit ij peesâ jieš leđe tággáár čájáttâsâst innig fáárust. Oskom kuittâg, et tággáár juurdâ ličij merhâšâm sunjin ennuv. Čáitálmâs orniimist jiem lah peessâm meendugin kuhás mut tuáivuččim, et taat juurdâ kuittâg kuádáččij, nuuvt et čájáttâs motomin aldapuátteevuođâst ornâšuuččij. Tievâsmittemškovliittâsâst Ailâ-Marittist lâi tehelâš rooli. Jiešalnees ubâ tievâsmittemškovliittâs lii finnim motomijd koskâsâš toimâvisioid siämmáálágán kielâtiileest, mii lâi Ailâ-Marittân-uv uápis. Tego mij tiettip, Ailâ-Maarit sáárnui eenikielânis anarâškielâ, mii lâi suu pärnivuođâ päikkikielâ. Ailâ-Maarit sáárnui riges anarâškielâ, veik sun mottoom sahhiittâlmist smietâi-uv jiänusân tom, et sun-uv lâi ennuv vájálduttâm, ko sust iä lah majemui aigij lamaš nuuvt ennuv sárnumskipáreh ko ovdil. Eromâšin Ailâ-Maarit kielâtile toovâi tot, et suu enni Mari-Biggá lâi pajekielâ sárnoo; Mari-Bigá eeči lâi puáttám Taažâst, Kárášjuuvâst. Ko Mari-Biggá naajâi Anarân, suu-uv päikkikiellân šoodâi anarâškielâ, tastko iärráseh-uv tom sarnuu. Muu mielâst Ailâ-Maarit kielâlâš pajasšoddâm lii šiev ovdâmerkkâ tááláá kielâlâš pajasšoddâmân-uv: eenikielâ sárnon puáhtá šoddâđ perrust teikâ pirrâsist, mast tehelâš kielâsirdee lii anarâškielâ nubben kiellân –sárnoo ige algâalgâlâš eenikielâlâš sárnoo. Taat lii eidu tievâsmittemškovliittâs peht ovdâskulij tolvum anarâškielâ iäláskittemvisio. Munjin taha pyere uáiniđ já tiettiđ, et taat lii lamaš meiddei tovlái anarâšâi kielâsirdemvyehi. Ailâ-Maarit kielâtuávváš liävus ain ruokâsmittee ovdâmerkkâ taid, kiäh láá oppâm anarâškielâ rävisolmožin já tääl láá sirdemin anarâškielâ nuorâb kielâsárnoid. Tievâsmittemškovliittâs ääigi Ailâ-Maarit lunne ellii ennuv uáppeeh, já juáháš, kote suu lunne eelij, lijkkui sunjin čuuvtij. Uáppeid Ailâ-Maarit eellimpiirâs lâi taggaar, mii muštâlij anarâš kulttuurist já elimist. Nuuvtpa oroi luándulâžžân väldiđ tievâsmittemškovliittâsâst muštâleijee kiirján lokkekuuvijd eidu Ailâ-Maarit lunne já Ailâ-Marittáin. Ij ohtâgin mist talle vala tiättám, mon mávsuliih taah koveh já kuvvimpeeivih lijjii porgemáánu aalgâst: vala siämmáá oho ääigi Ailâ-Maarit puosâškuođij toin naalijn, et tast ij lam innig puáránem. Mun tuáivuttâm eromâšávt Maurin já meiddei Ailâ-Maarit huolhijd já ustevijd ennuv naavcâid toos, et mij vaijeep anneeđ huolâ kyeimistân taan stuorrâ soro ääigi. Tuáivum, et mij puohah pastaččijm jieččân roolijn ovdediđ Ailâ-Maarit eellimpargo toin naalijn, et Ailâ-Maarit kielâlâš já kulttuurlâš máttu sirdâšuuččij luándulávt meiddei puáttee suhâpuolváid. Talle puáttee-uv suhâpuolvâi anarâšah pasteh luuhâđ tast, kii Ailâ-Maarit lâi, maht sun eelij já maggaar stuorrâ árvu já merhâšume suu pargoost lâi anarâškielâ já anarâš kulttuur oovdedmân. Marja-Liisa Olthuis Puásuikeččâm Tovle motomin mun lijjim puáissiijdâst. Lâi taggaar cuáhháás tälvi. Poccuuh cuápcánii hyeneeht čuákist. Motomin iđedist poccui kuuvl moonnim. Te luovvâseh laa puohrekkân moonnâm. Mun sirdim kiddâpoccuid, já nuuvt mun čuoigâlim luovvâsij maŋŋaal. Toh lijjii moonnâm kuhás. Ko mun taid juksim, algim vyejettiđ kiddâsij kuuvl. Illá vala páittojeh. Mun tiäđust-uv umástâm já ráávvum. Mun čuoigâm ruáŋŋás mield. Mottoom saajeest lâi taggaar stuorrâ šordekeđgi. Ton paijeel poccuuh ruottii já nuuvt monnii čaagan. Mun meiddei čuoigâm kiddâsij kuuvl keččâđ, laa-uv toh puoh puáttám. Pccuuh keččeh kávkkájeh, ko mun puáđám, mahte mast liččii lamaš polâmin. Tallaa äigin lai taggaar tääpi, et ko muádi puásuiomâstijjest lijjii oovtâ čaggeest poccuuh, toh tälviv keččii vuárui. Must lai vuáru keččâm nuhâmin. Poođij nubbe čaggeomâstijjee vuárus keččâđ. Mun moonnim pááikán. Te nube peeivi poođij mottoom Antti-nommâsâš almai, te iätá: "Jiem tieđe maid ležžeem vuáttám, jiem mun kuittâg taid luodâid tubdâm. Lâi káállám mahte olmooš te, mut ij kuittâg olmooškin lamaš." Mii ečipeeli čuoigálij keččâđ. Poođij, iätá: "Tothân lii lamaš kuobžâ, Vyelgip pivdeđ!" Nuuvt toh čuoigâlii kuobžâ maŋŋaal. Aalgâst vistig karbui. Tot lii lamaš toossân aldasáid uáđđimsaje rähtimin. Toh ain monnii maŋŋaal, já nuuvt toh juksii oppeet. Pessii pääččiđ nuuvt pyereest, et kuobžâ jaamij. Tot lâi niŋálâs kuobžâ. Toh jurdii: "Täst kal paccii kuátán uuđâgeh." Nuuvt vuolgii ruáptuluodâ kuorrâđ já arvâledeh: "Táát kal lii karbum ellee, tot kal ij vuálgám mudoi kossâmuottuu käälliđ. Ko toh ruáptuluoddâkyerreeh pottii maassâd, te koijâdeh: "Oinih-uv tun taggaar stuorrâ keeđgi, mon paaldâ lijjih poccui maaŋeeld čuoigâm?" Mun eedâm: "Oinim." Toh eteh: "Tot kuobžâ lii vuálgám ton keeđgi vyelni." Jiem tieđe, leš-uv vuálgám talle ko must luovvâseh ruottii ton keeđgi lappâd vâi lâš-uv jurdeškuáttám: "Ij täst tääiđigin leđe innig uáđđimráávhu, táiđá leđe pyereeb ko vuálgám meddâl eres uáđđimsaje rähtiđ. V.A.V. Taan čalluu lii čáállám Aili Valpu Valle-uámikkâs, kote aasâi Njellimist já maainâs lii lamaš Sämmilâš-loostâst ive 1975. Siämmáá kuobžâkoddemääšist mainástij jo 1937 Ailâ Váábu ečipeeli Lesk Ant Uulá, (Uula Morottaja) Sápmelaš-loostâst. Lesk Ant Uulá maainâs almostui meid ive 1996 anarâškielâ antologiast "Tovlááh mainâseh" siijđost 205 "Säämi vuorrâsij kuobžâkoddemmaainâs"-nommâsâžžân. Toimâttâs Aailâ já Áábrám kuhes škovlâmätki Ko máttááttijjee Heikki Kärppä poođij anneeđ škoovlâ Sulgušjáávrán, škovlâ aalgij čohčuv 1924 páárrâs kyelipivdemääigi. Tondet tot poođij kandâinis já motomin ain iätá kandâinis, et: – Ele tun joddeeskipárin, tun kal kiergânah vala škoovlâ jotteeđ, esun nubeh peessih škoovlân moonnâđ. Škovlâpárnááh lijjii 7. Tálopárnááh Matti, Ailâ-Váábu, Ávni, Juhán Sammu já Ánná, lâi Piäká Juhánâs Matti já Juhánâs Piättâr Ailâ já Áábrâm. Toh lein oobbiž. Sunnust lâi-uv kuhes škovlâmätki, ko Čaarmâjäävrist lâi sunnuu aassâmpäikki. Suoi valdijn evvislaavhâ mieldi já kävhvipáánu, taaiđij lámáž vuoggâ-uv, moin kyele uágustáin. Mätki lâi vissâ 30 km. Škovlâ piištij 9 peivid já suijâ lâi tot, ko máttááttijjest nuuvâi tubbáák já tallaa ääigist lâi piijpotubbáák tergâd. Ailâ-Váábu ferttij máttááttâllâđ vala suomâkielâ sárnuđ. Noomâs kale maatij čäälliđ, ko reŋgâ Marttin Musta lâi máttááttâm. Talle kale máttááttijjee rammuustâlâi Ailâ-Váábu. Marttin lâi maŋa Koskâ-Mustol omâstijjee. Na nuuvt škovlâ nuuvâi já jiečkii-uv kurppolâi páikkásis. Máttááttijjee já kandâinis Piäká Juhánâs Matti vuolgijn ovt´huáđo, Sulgušjävr Matti eelij sättimin mon kuhás lež iällâm. Oobiž Ailâ já Áábrâm väzziláin meid páikkásis. Tobbeen tiegâs máttááttáin nuorâbijdis Piättâr Piigi já Igá luuhâđ já čäälliđ. Aili Valpuri Valle Aili Marja Sare mušton Sulguš Heeihâ Aili Marja lâi muu ááhu pyeremus ustev. Áhhoin muoi ain eelijm suu kulen kolliistâlmin ko mun lijjim ucce. Ákku oostij sust vorâs kyele já vuošâi kyellimáállás. Já eeđâi muin: – Koolgah Aili Maarjan ettâđ et: “Tak tak spassib kyellimäälist, tot lâi nuuvt njäälgis”. Já maŋeláá ko mun ettim toinlain, te ákku já Aili Marja povvâstáin nuuvt čuuvtij. Muu sämikielâ táiđu vuolgij joton ááhust já suu skipárijn. Ko mun lijjim uccen ááhu fáárust, te ákku já suu skipáreh kolgii sämikielâ sárnuđ, et mun jiem iberdiččij maiden sii, rävisulmui aašijn. Mun hárjánim toos já mattim kuittâg sämikielâ. Enni lii ettâm muin, et Kessjäävrist Aili Marja enni Kaisa Mattus sáárnui suin sämikielâ. – Iän muoi Kaisain tiättâm, et vala puáđáččij äigi, et ij liččii lope sárnuđ sämikielâ, eeđâi enni. Tego škoovlâst Njellimist talle poođij taggaar äigi. Ko mun máttááttillim sämikielâ, te mun eellim puárásij pääihist Aili Marja kulen. Sun savastâlâi muin sämikielâ. Motomin sun jooskâi sárnumist já eeđâi muin, tun ettih, et källee, ko mun lijjim äigum ettâđ et käälis. Sun máttááttij muu aaibâs loopâ räi. Já mist lâi hitruu. Anarâškielâ lii hitruus kielâ. Ain motomin ettim puástunáál já Aili Marja tivoi, já muoi povvâstáin. Sun lâi nuuvt ilolâš, ko mij anarâškielâ uáppeeh eelijm puárásij pääihist lávlumin juovlâlavluid anarâškielân. Ige muu häittidâm, veikkâ sun muštâlij munjin evakost já suáđi ääigist. Sun muštâlij munjin muu ááhust já äijihist, já muuštij nuuvt pyereest, aaibâs tego tot evakkoäigi ličij jieht lamaš. Sun eeđâi, et muu äijih, Kessjäävri Valde lâi lamâš nuuvt viijses, et lâi váldám kuárrummaašin mieldi toho evakkon, já Aili Marja uážui tobbeen muu ááhu já äijih kulen eelliđ kuárumin. Sun, tego maaŋgah mii suuvâ nisoneh, lii lamâš šiev kietâtyejiolmooš. Aili Marja raahtij suu eellim ääigi veikkâ maid. Ko mun koijâdim, et mon koolijd sovskammuid tun lah kuárrum, te sun eeđâi, et “vuoi kauhia... jiem ubâ tieđe”. Sun kiergânij kuárruđ vala muu nieidâžân-uv anarâš laavhâ, ko sust lâi kastejuhle, muu ákku lâi tom tiilám sust. Mun lam maŋgii smiettâm tom, et jis liččii čuovâkoveh puoh kietâtuojijn, maid Aili Marja raahtij, te tot ličij stuorrâ čááitus. Must šoodâi anarâš, ááhu já Aili Marja, já puoh sunnuu sämmilâš ustevij áánšust. Takkâ tunjin Aili Marja! Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija ađâi Teija Linnanmäki Alme čuovânij Muu ennirokke Rivdul Aailâ Ailâ (Aili Valpuri Valle) mainâstij munjin maŋgii, maht ohtii sevŋâdâsâst čuovânij, já sust lâi páppárest-uv čaallum, mut tom jiem lah kavnâm innâg. Sulgâšjäävri tälvipääihist Tälvitupeluobbâlest assii ton täälvi kyehti ATIF saavoot kiämmppárähtee-uv. Sun lâi talle vuálá muádlove ihásâž já sun lâi anoergisirden. Te sun ehidest čuoigâlij sevŋâdin eergijd sirdeđ Pavvâliitupevááráážân mast álgá Kondosiičielgi. Te sun ko eidu kiergân eergijd sirdeđ nube muorân, te kivkked puoh čuovvânij mahte peiviv te, polvâšoŋŋâ lâi já ko oppeet siävŋánij, te talle lâi-uv esken sevŋâd. Pááikán ko sun čuoigâi maassâd, te koijâdeh: maid oinih? – Čuovvânij mahte peiviv te já oppeet siävŋánij, mihheen jienâid ij kullum, mii leš lamaš. Tupelättest vannajijjeeh lijjii njuškim čuožid já keččâđ olgos ete miisun tääl šoodâi. Talle lâi Lesk Aanti Uulá išeden. Táán täälvi lam kuullam ete Aslak Ola Aikio Ucjuuvâst lâi meid taggaar čuovânem tovle uáinám. Matti Valle AINO já tuhmes luistimeh Aino lii maailim movtigumos nieidâ. Sun lii eidu finnim elimis vuossâmuid luistimijd. Kalba toh kildeh muččâdávt. – Tääl mun lam olmâ jieŋâprinsessa, Aino tuumái luholâžžân. Forgâ mun šnjagottâlâm luistinraađeest tegu piäivááloddááš... Maid imâšijd! Luistimeh iä haalijdgin tottâliđ Aino. Ain ko enni luáštá tolliimist, Aino-riäpu stuppáá korrâ jieŋâ oolâ. – MEDDÂL taah ilgâdis luistimeh, Aino párgu pettâšumläädist. – Jiem haalijd innig kuássin tágárijd juálgásân. – ENNI – puáđi tállân išediđ! – Ijhân kihheen oopâ vuossâmuin kerdijn luisteliđ ege vala nubbijngin kerdijn, enni iätá. – Hárjuttâllâm tot váátá, tegu eres-uv hävskis ääših. Mut Aino mielâ lii čappâd já hárjuttâllâm oro lemin viehâ ahevis hommá. Ránnjátáálu Sanna lii jo škovlânieidâ já Aino ustev. – Enni, lii tot komme, Aino imâštâl, – ko muái Sannain sierâdeen škoovlâ, mun máátám tállân puoh aašijd ege taarbâš ollágin hárjuttâllâđ. Nyytti-uv piäsá škoovlân. Sanna iätá, ete Nyytti uážžu leđe rehtor. Aino mielâst tot oro lemin fiijnâ äšši. – Taađee lii rehtorân mááccuh. – Ij rehtorist kale riävtui mieldi lah maggaargin mááccuh, Sanna povvust. Lihâdemtijme lii hävski. Puoh njuškiimeh já sujâttâlmeh luhostuveh olmânáál. Pyeri Aino! – Tääl juáháš kalga sárguđ prinsessa, meerrid máttáátteijee sárgumtiijmest. Lijkkuuvettee-uv Aino prinsessan? – Enni, puáđi huápust keččâđ! Nyytti čokkij pittáspeelâ aaibâs jieš. – Sun niävttá uáli tuđâvâžžân juksosis, enni illood. – Mut Nyytti lii-uv hárjuttâllâm viššâlávt... ... já soivâlâm maŋgii ubâ speelâ siäinán, ko ij lah luhostum, Aino muštáá. – Sovâččij-uv taan škovlâpiäiván vala ohtâ valastâllâmtijme, ko lii nuuvt mučis tälvišoŋŋâ, enni hokâttâl – Vuoi sittágin, luistelâmtijme masa vájálduvá, Sanna-máttáátteijee kiljáád. Aino-riäpu... Nyytti ij maašâ joskâđ. Sun lii čokkim já pieđgim pittáspeelâs jo aainâs love kerdid. – Kulâvetteđ-uv párnááh; maht pyeidicissááš lávlu. Tot tiätá kiiđâ puáttim. Pyeidicissááš njuhčâmáánust smietâi návt mielâstis täälba láávlum ávunjalmijn uđđâ nuotâ taam titityy titityy titi.... hei miikis tyebbin muorâuávsist hiäŋgáá! Nyyti lappum vaccâ. Maht tot teehin lii karttâm? – Enni, manen Sana luistimeh joteh nyevt muččâdávt, Aino šyehkit šlundáht. – Rähis nieidâ, Sanna lii kiergânâm hárjuttâllâđ ennuv kuhheeb ko tun, ko sun lii puárásub. – Puáđi Aino, luisteleen kietâluvvâi tuohu kiedi nubebel, Sanna iävtut. – Manneen aabâs hitásávt... Oovtâst rovvâm ij lah ollágin nuuvt niävráá ko ohtuu rovvâm. Luhhoost kuábážângin ij sattum. – Hei keččâđ Nyyti, enni páárgád, – huápust maŋŋaal! – Pyeri Aino, tunhân luistelih ubâ kiedi keejist kiäčán jiehke stuppám ohtiigin. Puáttip-uv itten-uv luisteliđ, enni povvust. Maid jurdevetteđ Aino västidiđ? AINO maađhâš Aino lii vyelgimin mađhâšiđ ennijn, eijijn, Veikkain já Nyytijn. Mätkilavkkâ lii pakkajum, Mimmi já Nalle kárvuttum, mutâ vyelgimân lii. Vala 96 kuhes peivid já muáttá nuuvt hirmâdávt. – Keejâ Nyytti, teehin mij purjâstep já talle tun uážuh poršođ olmâ. meerâst veikkâ iđedist ehidân! Keesi lii viijmâg-uv puáttâm! Enni-uv lii jo pakkam. Aino seehâst láá kyehtlov šlanttâd, mutâ Nyyti pursâ kiergânij jo lappuđ. – Kale muái täin piergejeen, Aino lohđut Nyyti. – Ij tuoigijn kehtid vyelgiđ kuussân. Jis väldivettee puoh tuoid huáđđoid fáárun te uážžuvettee pääcciđ pááikán, Veikka kiljo. Puohah peessih kuittâg hamânân, kost vuárdá vääri matsâš tamppâ. – Liiba toot fiijnâ! Kost mii loonjâ laasâ lii? Tääl eskân lep olmânáál maađhâšmin. Tamppâ tuárgist, Aino keldid já nannaam láppoo kuhás tuáhá. Pirrâsijn lii tuše meerâ já uccâ purjâskárbáážiih. Oovtâ kárbást seevih já Aino siävá maasâd. Tamppâ lii tutkum, njálgáh puurrum, Nyyti čuávji puunjâd. Lonnjâ, mii vistig oroi lemin kuáimáá, lii kivkket äätis já paahâs. Mondet haammân ij jo oinuu? Ko viijmâg sij láá autost, te Aino mielâst oro tegu sun tolvuuččij pakettin kuusnii. Uáinus lii jolgâd já niävttá eehidkiämádâhân sorolâžžân... Ko Aino piäsá seeŋgân, tile muttoo pyerrin. Suotâs, ko ubâ peerâ uáđá siämmáá visteest. – Mondet mist iä lah pääihist návt timmâ matrâsah já kuádáh, Aino šyehkit já nohháád. Iđedist Barbara-säplig uáiná vuossâmužžân laasâst lekkâseijee! uáinus. – Aaibâs tegu nukkesiijdâst, Aino lijkkuustâl. – Kii kiergân vuossâmustáá vuojâdiđ! Maht návt vielgis čunoi puáhtá ubâ leđegin? Nyytti ij peerust čääsist, tastko riddo lii tievâ aarnijd, maid kalga nuurrâđ, orniđ já väldiđ fáárun. Mun halijdâm tállán vuojâdâttâđ, Aino váátá. – Já mun, täävist Nyytti oskolâžžân. Veikka ij innig oinuu, sun lii moonnâm jo auton vyerdiđ. – Uážžuvettee veikkâ lahcâjieŋâid, jis puátivettee fáárun, enni loppeed. – Nyytti! Ele kaačâ! – Veikka! Pajas peeŋkâaln! – Keččâđ teehin já moijáđ, eeči iätá já paaccât kamera. Enni čáálá kyehtlovčiččâm postâkorttâd. Aino čáálá oovtâ. Tot lii Uulán. – Nabai postâmeerhah, enni muštáá kivkked. HEI UULÁ! TÄÄBBIN LII HITRUU LAM VUOJÂDÂTTÂM MEERÂST MEDUSAI KOOSKÂST. LAHCÂJIEŊAH LÁÁ STUÁRRÁÁBEH KO SUOMÂST. 2 AHEVIS ÄÄŠI LÁÁ: ČÁITTUSEH JÁ KYELIPULÁH. FORG OINÂDELLEEN TUÁIVU AINO – Eeči keejâ, maht märfi puáhtá leđe návt ruopsâd? – Potákkeh kuittâg láá tegu pääihist, Aino iätá já porá tuđâvâžžân. Maid imâšijd enni já eeči lává tiilám? Pieggâ lii muivim meerâ čappâdin tyelden. Vissâ tot siävá Ainon “moonâ tiervân” oovtâst vuoddâsáin já suoinijgijn. Mon fiijnâ tullijáid meerâ lii adelâm pááikán tuálvumnáál... Pakkap já pakkap. – Veikka iätá, ete taat keđgi kalga šiettâđ fáárun. – Já taat ildee meiddei, Nyytti meerrid. Ko uáđá, te äigi kolá jotelubboht. Vâi kolá-uv? – Oh, viijmâg-uv pääihist. Päikki lii joskâd já káržum, mutâ uápis hajâsâš. – Mun jiem liččii innig vaijaam leđe äigipuudâgin eres saajeest, Aino šyehkit. Mottoom eehid ko eeči poođij pargoost, sun levâttij čuovâkuuvijd peevdi Oolâ. – Toh kovehhân láá mii määđhist, Aino moovtijd. Lâi tobbeen suotâs. Vyelgip tállân maasâd teikkâ moonnâp veikkâ Afrikân tääl. Hävdidemmätki – Enni, kuus mij lep monâmin? kullui aauto majepeeŋkâst koččâmuš. – Na munhân lam tunjin muštâlâm, västidim. Mij moonnâp madârááhu havdajáid. Tun já mun já eeči. – Havdajáid? kullui suu ađđiistâllâm. Na mondiet? – Tondiet ko madârákku lii jáámmám. Talle ko olmooš jáámá, te suu kalga hävdidiđ. – Na maid madârákku parga ko sun lii jáámmám? – Talle olmooš lii tego uáđimin ige innig kuássin koccáá. Talle tuše viälláá. – Viälláá-uv madârákku seeŋgâst? – Madârákku viälláá kistoost. Kisto lii kale váhá tego seŋgâ. – Lii-uv ááhust talle ijjâpäiđi pajalist? sun koijâdij oppeet. – Ááhust lii vielgis piivtâs pajalist. Tot lii ereslágán piivtâs ko ijjâpäiđi. – Lii-uv ááhu ijjâpihtâsist-uv kuobžâ kove tego muu ijjâpääiđist? – Ij lah. Tast ij lah kove. Tot lii tuše vielgis piivtâs. – Ij-uvks ákku innig kuássin koccáá? – Na ij. – Puáhtá-uv talle sierâdiđgin, ko uáđá? – Ij pyevti. Talle tuš uáđá. – Talle madârákku ij pyevti lihâttiđ juolgijdis ige kieđâidis ige suormâidiskin. Mun kale puávtám. Enni, mun jiem lah jáámmám. Keejâ! Siämmást oinim, maht nieidâš hiäiluttâlâi kieđâidis já juolgijdis já suormâidis já keččâlij tuođâštiđ munjin, et lâi vala elimin. – Na ij pyevtigin, västidim. Jurdim, et lijjim uáli pyereest čielgim, maggaar tiileest suu madârákku tääl lâi, mut koččâmušâin ij puáttám loppâ. – Na lii-uv tot madârákku panijdis poossâm ovdilgo sun uáđđái kiiston? – Na tast kale jiem tieđe. Vissâhân. – Lâi-uv ááhust-uv apinapäninjuođâs tego must? – Na jiem tieđe maggaar päninjuođâs. Ááhust iä lamaš jieijâs päänih. – Mun iälám ain posâđâtmin ovdilgo uáđđáám. Lii-uv madârákku-uv posâđâttâm? – Na vissâhân. – Maggaar loovdâ ááhust lii? Láá-uv ááhu kistoost lakanah? Muu seeŋgâst láá tääl fiskis lakanah. Suu savâstâllâm kullui jotkuumin veik mon kuhháá. – Maht jis tuálvuččim suu keččâđ madârááhu? ettim kállásân. Sun kejâstij muu já eeđâi: – Na jis jurdáh, et tast lii iše, te tuálvu peri! sun eeđâi. Mut mun kale jiem vyelgi! – Na mondiet jieh? koijâdim. – Munjin lii pááccám tiätulágán kove, maggaar tuu ákku lâi, já tom ááigum siäiluttiđ, sun västidij. – Muoi manneen forgâ keččâđ madârááhu, ettim nieidâsân. Tun uážuh orroođ eeni askeest. Ákku viälláá kistoost já sust lii vielgis piivtâs pajalist. Sust láá čalmeh kiddâ. Madârákku ij liihâd innig ige sáárnu maiden mut tuše uáđá. Tast ij taarbâš poollâđ. Ko kuhes automätki nuuvâi, šoodâi mestâ jo huáppu. Ulmuuh čokkájii jo sivnedemkappelist já lâim aaibâs majemuuh, kiäh tohon pottii. Muoi moonáim vala keččâđ ááhu. Ko moonâim tohon siisâ, te vistig ooinijm tuše kisto jyelgikeeji já koolgâi moonnâđ aaibâs kisto paaldân, et ooinij vala muáđuid-uv. Ákku lâi vaibâm, nuuhâm. Sun kale tarbâšij vuoiŋâstâsâs. – Ij taarbâš poollâđ, nieidâš eeđâi munjin ko keejâi jáámmám madârááhus muu askeest. Mudoi sun oroi aaibâs joskâ – tego ličij finnim vástádâs puoh koččâmuššáid. Kuoskâttim ááhu nierâ. Tot lâi koolmâs já toos ij lamaš suotâs kuoskâđ. Rottejim kiettân meddâl. Tot ij lamaš ollágin taggaar suotâs, lieggâ tobdo ko kuoskât nube ulmuu. Must lâi taggaar tobdo, et nieidâš váhá ibbeerdškuođij, mii jäämmim jiešalnees lâi. Ko lâim valmâšeh, te hävdidemtoimâttuv almai koijâdij must, et uážžu-uv lohe pieijâđ kiddâ. Ko lopedim, te sun vistig piejâi liijne ááhu muáđui oolâ já piejâi lohe kiddâ. Nuuvt lâim uáinám ááhu majemuu keerdi. – Kuus madârákku täälgis šoodâi, koijâdij nieidâš ko čokánijm sivnedemkappelân eres ulmui kooskân. – Na tot viälláá vala-uv tuon kistoost, čaittim. Muštáh-uv ko čeeci piejâi kisto kiddâ já ákku paasij tohon? – Joo, kullui culijdem muu piälján. Munjin uápis pappâ sáárnui. Sun tiäduttij tom, et ákku lâi sämmilâš já tom, et ij tubdâm taan ulmuu eellim Säämist. Tot lâi kuittâg tot piirâs, kost sun majemuid aigijdis eelij, veik lâi-uv karttâm Säämist kuhás. Tot lâi meiddei tot piirâs, mast jieš ááhu mielâstân muštám: jieijâs tuuveest keessiv já tälviv uđđâ tuuveest. Viijmâg sivnedemtilálâšvuotâ nuuvâi, já ulmuuh vuolgii satâččiđ kisto hävdienâmân. – Kuus mij täälgis vyelgip? kullui oppeet koččâmuš muu paaldâst. – Mij vyelgip tuálvuđ ááhu hävdienâmân. – Mii tot hävdieennâmgis lii? – Tot lii táágu aaibâs alda. Ááhu kisto piäijoo forgâ tohon. Mij moonnâp tohon vääzin. Tun uáináh aaibâs forgâ, mii tobbeen tábáhtuvá. Uánihis väzzimmääđhi maŋa satâččemjuávkku juovdâi kistoin häävdi kuuvl. – Keejâ enni, ko toh pieijih kisto tuon stuorrâ roogán! – Mun tiäđám. Tot lii kieŋâlis rogge. – Lii-uv madârákku vala-uv tuon kistoost? – Lii. Taam kočodeh hävdidmân, ko jáámmám ulmuu ruumâš piäijoo kistoost enâmân. – Páácá-uv ákku tohon roogán? – Kale páácá, västidim. Jurduinân juuttim suulân kulmâlov ihheed majaskulij, ko jieččân eeči já äijih jaamijn. Munjin muštâlui talle, et eeči já äijih láin moonnâm aalman. – Na miibâ tast, jurdâččim. Koijâdistim vala, et kalle iijâ suoi tobbeen almeest lappuv – láinhân suoi veik mon kollii moonnâm pygálusân-uv já eres puásuipargoid já lappum tobbeen veik mon kalle iijâ. Alme ferttij leđe váhá siämmáálágán päikki ko pygálus-uv. Kuássin jiem sunnuu peessâm uáiniđ ko suoi láin jáámmám. Nuuvtpa ubâ jäämmimäšši lâi pááccám váhá suámálâžžân, mii ain tyellittälli poođij mielân já váhá väividij-uv. Piištij uáli kuhháá ovdilgo tuođâi-uv iberdim, mast lâi saahâ. Ááhu havdajái maŋa jiem lamaš murâšlâš. Lijjim kijttevâš, ko ákku uážui eelliđ nuuvt puárisin. Sun lâi uáinám puoh piegâid já puurgâid, maid sun tarbâšij-uv uáiniđ, já tääl sun peesâi vuoiŋâstiđ. Must lâi meiddei šiev mielâ ko tubdim, et lijjim muštâlâm jieččân páárnážân tom, maid sun koolgâi-uv tiettiđ jämimist. Kaabi-Eljis Márjá-Liisá Anarâskielâ servi ry.10 ihheed Anarâskielâ servi ry. vuáđudemčuákkim tollui Hotelli Ivalo auditoriost 04.12.1986 tme 18.00. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii Matti Morottaja, Veikko Aikio já Ilmari Mattus. Siämmáá čuákkimist tuhhiittuvvojii seervi njuolgâdusah, moin tergâdumos lii toi 4:d cekki: “Seervi ulmen lii ovdediđ anarâškielâ lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiätujyehimáin”. Siämmâst väljejui siärván ton vuossâmuš stivrâ já toos väljejuvvojii: Matti Morottaja (saavâjođetteijee), Iisak Mattus, Antero Sarre, Veikko Aikio já Anja Saijets, sehe Ilmari Mattus čällen já Ella Sarre värisaavâjođetteijen. Skammâmáánu 30. peeivi 1996 tollui Njeellim Servitáálust Anarâskielâ servi ry. 10-ive juhle, moos lijjii ulmuuh čokkânâm viđâlov suulâin, olgomustáá puáttâm uásiväldee lâi Japanist. Liägus juhle aalgij Ilmari Mattus lávlum sehe Aune Kuuva rähtim lavluin “Lodázâm”, mon maŋa seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja ceelhij uásiväldeid pyereestpuáttim juuhlán. Puoh juhle muusikpittáid lâi Nellimist šaddaaš Aune Kuuva ráhtâm, áámmâtlâš čuojâttâsâst västidij oululâš káámmârmusikkár Petri Rautio. Heli Aikio lávlum “Viälppâsâš”-lavluu maŋa professor Pekka Sammallahti toolâi juhlesaavâ, mast sun uánihávt moonâi čoođâ anarâšâi já anarâškielâ táássâš tubdum historjá ain Rooma já Konstantinopoli koskâsâš puáris rääjist onnáá piäiván. Professor Sammallahti juhlesaahâ ubânâssân lii taan loostâst maŋeláhháá. Ilmari Mattus lávlum “Madâräijih luodah” maŋa keigejui Njellimlâš Elsa Vallen tuhháát määrhi tubdâstâspalhâšume suu áánsuin anarâškielâ pyerrin. Tubdâstâspalhâšume lâi vuossâmuš já tast lâi ihečuákkim miärádâs. Heli Aikio lávlum “Käskimčuáimáš” já “Naverlaavlâ” -lavlui maŋa Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio puovtij tiervâttâs Sämitiggeest, mon maŋa Sämirääđi ovdâsteijee Sergei K. P. Fofanoff toolâi uánihis tiervâttâssänivuáru nuorttâlâškielân. Täst ferttee mainâšiđ, et Sámi Siida ovdâsteijee Veikko Holmberg toolâi seervis tiervâttâssänivuáru anarâškielân. Aanaar kieldâ ovdâstáin kulttuurčällee Anita Kumpulainen já škovlâtooimâhovdâ Katriina Morottaja, kiäh puovttijn kieldâ kulttuur- já čuovviittâstooimâ tiervâttâs siärván. Ilmari Mattus lávlum “Sáárá-Máárjá” lavluu maŋa adelui olgos anarâškielâ historjá nubbe muštâlusroomaan “Eellimpäälgis”, mon lii čáállâm Iisakki Mattus. Tast láá hitruus tábáhtusah, sehe mainâseh sierâlágán ulmuin. Iänááš kirje kuittâg muštâl čällee já suu perruu tábáhtusâin 1940-lovvoost. Tot lii kuvviittâs anarâš perruu elimist tallaa ääigist já enâmustáá mielân päcceeh láá kuvviittâsâh perruu evakkon vyelgimist, asâmist omâs pirrâsist Ylivieskast já viijmâg pááikân maccâmist, sehe suu čeesi Matti-Uula Paadar korrâ suátifaŋgâiveh Siberiast. Ovdláhháá olgosadelum Ilmari Mattus kirje “Čovčjäävrist Kaamâsân” já tääl olgosadelum kirje “Eellimpäälgis” čonâsava mottoom náálá oohtân. Vistig juo kuohtuuh mainâstava Čovčjäävrist, teikkâ toin aldasijn tábáhtum aašijn, já nube tááhust lii áigálâšvuotâ: tast, moos Iissi kirje nohá, juátká Ilmar kirje ovdâskulij. Taam maŋa láávlui juhleviehâ oovtâst 16-verstâsii “Anarâspäälgis”-lavluu mii meiddei lâi Aune Kuuva rähtim. Loopâst juhleviehân kuásuttui vala ärbivuáválâš piärgumääli, sehe vuoššum ođđâmeh. ALGÂTTEMSOPÂMUŠ ANARŠKIEL SERVI RY. NJUOLGÂDUSAH Mij lep algâttâm Anarâškielâ servi ‑nommâsâš seervi, álgâm toos jesânin já tuhhiittâm toos täid njuolgâdusâid. 1 § Seervi nommâ lii Anarâškielâ servi já ton orroomsaje lii Aanaar kieldâ Laapi läänist. 2 § Seervi kielâ lii Anarâškielâ. Registeristimkielâ lii kuittâg suomâkielâ. Pevdikirjeh jurgâluvvojeh suomâkielân. 3 § Seervi ulme lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiätujyehimáin. 4 § Servi váldá vuástá adalduvvâid, já virgeomâhái love mield tuálá ruttâčuággimijd, kištoid já juuhlijd. 5 § Seervist láá 1) fastâjesâneh, kiäin lii jienâstemvuoigâdvuotâ já kiäh mäksih ihečuákkim meridem jeessânmáávsu, já 2) toorjâjesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh mäksih ihečuákkim meridem toorjâmáávsu. 3) ovtâstusjesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäi jeessânmáksustuárudâh lii siämmáš, ko lii toorjâjesânijn, sehe 4) kunneejesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh láá lyevvejum jeessânmávsui mäksimist. Kunneejesânist, kote tuhhiittuvvoo fastâ jesânin, lii jienâstemvuoigâdvuotâ. Kunneejesâneh finnejeh kunneekirje jeessânvuođâstis. Seervi fastâ jeessân lii juáháš anarâškielâlâš, kiäm seervi stivrâ tuhhit. Stivrâ tuhhit meiddei toorjâjesânijd, fastâ jesânijd já kunneejesânijd. 6 § Ihečuákkim väljee ihásávt stiivrâ, mast láá vittâ (5) jeessân, moi kooskâst ihečuákkim väljee stiivrâ jođetteijee já värijođetteijee já jyehi jesânân värijeessân. Ihečuákkim väljee meiddei čällee já táárbu mield ruttâtuállee. Stiivrâ koččo čuákán jođetteijee teikâ suu estuu tet värijođetteijee. Seervi noomâ čäälliv jođetteijee oovtâst čällein teikâ värijođetteijee oovtâst čällein. 7 § Seervi ruttâtilih lopâttuvvojeh kalenderivij mield. Tilih kalgeh leđe valmâšeh majemustáá kyehti (2) oho ovdil ihečuákkim. Ihečuákkim väljee kyehti (2) fastâ já kyehti (2) väritilivákšojeijee vakšuđ ton ive tilijd. Ihečuákkim kieđâvuš tiličielgiittâs já meerrid stiivrâ kenigâsvuođâst luovviimist. 8 § Seervi koččo čuákán stivrâ. Seervi fastâ ihečuákkim tuálloo ovdil kuovâmáánu (helmimáánu) loopâ. 9 § Koččom ihečuákkimân tápáhtuvá oovdeb ihečuákkim miärádus mield ucemustáá love (10) peivid ovdil čuákkim. Lijgečuákkim koččoo čuákán, jis stivrâ nuuvt meerrid, teikâ ucemustáá ohtâ lovádâs (1/10) seervi jesânijn tom váátá kirjálávt stiivrâst monnii tiätu ääši kieđâvuššâm várás. Lijgečuákkim kalga kuččuđ čuákán ucemustáá čiččâm (7) peivid ovdil čuákkim nuuvt maht ihečuákkim lii meridâm, kirjijn teikâ loostâst. 10 § Ihečuákkim puáhtá mutteđ táid njuolgâdusâid ucemustáá kyevti kuálmádâs (2/3) jienâmeerijn. 11 § Servi raččoo, jis kyehti (2) miäldásâš ihečuákkim nuuvt merideh kuulmâ niäljádâs (3/4) jienâmeerijn. Jis servi roččâs, te ton ruuđah já omâdâh adeluvvojeh Anára Sámisearvi ry:n anarâškielâ ovdedem pyerrin. Avelist 4.12.1986 Seervi algâtteijeejesâneh: Matti Morottaja Ilmari Mattus Veikko Aikio Alisa Tove Jansson mieldi Suomâs: Kaija Pakkanen Anârâškiellân jurgâlâm: Ritva Kangasniemi Mottoom peeivi almostui puáris, kavrečielgákku Muumiliähán. Sun tollij nanosávt uccâ nieidii kieđâst. – Tääl pesseen pááikán, Alisa, sun kákkáristij. Alisa moijái ilolâžžân Noskemudágážân, Myyn, Nisonieidân já Muumistáálun. – Amahân te tietivetteđ, ete meeccist áásá nuáidi, Noskemudágâš eeđâi huolâstumläädist. – Kale tiäđám, nuorâ almai, nissoon västidij. Já taa lii nuáidi jieijâs persovnist. Myy moonâi Muumistááloin já Noskemudágáin miäcán, vâi uáináččij maggaar Alisast ličij nuáiđi kulen. – Amahân tot lii jo puurrâm suu, Myy njezâgij. Sij vuordii stuorrâ haaikâ tyehin tassaaš, ko Alisa poođij olgos spaannjâ kieđâst. Viijmâg Muumistáálu ruokâsmij, lavkkij uáinusân jeđe aalgij mainâstiđ nieidáin. – Uážum-uv išediđ kyeddimist? sun koijâdij. – Já kulâ, lii uv tuu ákku tuođâi-uv olmâ nuáidi? – Lii, Alisa västidij. – Já nuáidi must-uv šaddâ. Mottoon loppâčoovčâ peeivi, ko Muumistáálu já Nisonieidâ láin meeccist čuággâmin kuosâkuácceid, suái teivâdáin Alisain. – Maid tij tuoigijn porgâvetteđ? nieidâ koijâdij hiämáskemläädist. – Mist álgá forgâ tälvinaveräigi. Já ko uáđđip kuhháá, lii tergâd, ete čuávji tievâ lii tievâ kuáccein. – Lâibâ hitruu kuáhtáđ tunnuu, Alisa eeđâi. Alisa vuolgij sunnuu fáárun Muumitáálun já peerâ ornij sunjin uccâ juhláá. Sijhân iä kuáhtááččii nubijdis kuhes ááigán. – Ákku ij lijkkuu toos, ete mun lam tääbbin, Alisa eeđâi. – Manen? Nipso koijâdij tiätuäŋgirin. Sun ij puáhtám iberdiđ, ete kiinii ij lijkkuuččii toos. – Sun pala tast, ete vájálditám valmâštuđ nuáidin, Alisa eeđâi. Já ton siämmást nuáidi lâi-uv jo tobbeen. – Tállán pááikán! ákku meridij Alisa. Nieidâ pajanij vyeligâssân já njuškij luuvdâ siälgán. Mutâ sun oroi lemin viehâ slunde. Ákku eeđâi: – Tast, kote áigu nuáidin, iä uážu leđe táváliih usteveh. Nuáidih ferttejeh eelliđ sijvuus já ohtuunis eellim. Tuu usteveh láá liijkás huálššááh já larmâdeijeeh. Já nuuvt ááhu kyevtis Alisain kirdijn meddâl. Poođij tälvi já nuuvt Muumileehi lovdâšui muottuu vuálá. Ubâ Muumitáálu viehâ oođij. Tuše Noskemudágâš lâi vuálgám maadâs tegu táválávt. Mottoom täsnikirkis iijâ nuáidi lâi joođoost. Suu čalmeh šleđgii, ko Muumitáálu poođij uáinusân. Sun luuvâi jotelávt nuáidilohhoos jeđe lappui čapis iijân. Ko kiđđâ juuvsâi Muumileevi, cuuvnâi Myy Niipso, kote oođij já škoridij. – Pajas hemelii naversekkâ! Iššeed muu cuvnâđ Muumistáálu! Myy huuihij. – Mii imâšijd lii tábáhtum? Nipso koijâdij naverseemist. Sun ij lamaš vala kuássin koccám ovdil Muumistáálu. – Muumistáálu, koccáá jo! Olgon lii kiđđâ! Nipso já Myy huihijn oovtjienân. Mutâ Muumistáálu ij kuullâm. Sun peri oođij. Noskemudágâš lâi jo maccâm já sun šoodâi tuođâi liävuttemmin, ko ustev ij lamaš puáttâm oovdeld. Muorâkäädist sun kuáhtái Myy já Nipso. – Kihheen ij haalijd koccáđ taan kiiđâ, suái eeđáin já tuálvoin suu Muumistáálu viistán. – Ij tuot lah navertavdâ, Noskemudágâš eeđâi tállán. – Muumipeerâ lii noidum! – Ete maid? Nipso civkádij. – Ličij-uv sun Alisa ákku... – Paast niävttá, Noskemudágâš eeđâi slunden. Noskemudágâš vuolgij njuolgist uuccâđ nuáidi. Meeccist sun kuáhtái nuáidi. – Mučis kiiđâ! Noskemudágâš tuáivuttâlâi já uvástâlâi, maht lâi tábáhtum. Alisa suorgânij hirmâdávt já kaačâi pááikán. – Ákku! Sun huuihij. Tun-uvks lah nuáidum muumiperruu? – Naa-a, mun, nuáidi tubdâstij. – Já mun cuuvnâm sii tuše, jis tun lopedâh leđe kuáhtááhánnáá sii. – Lopedâm, čiärui Alisa. Nuáidi keejâi, ete Alisa toolâi säänis. – Adde poovsâhaarpu munjin, te cuuvnâm vievâ, sun eeđâi poočâht Nuoskemudágâšân. Taat keigij haarpu já nuáidi posâdij nuáidilohhoos. Ko peesâi maasâd Muumitáálun Noskemudágâš čuojâttij ilolâš kiđđâlavluu uáđđee perrui. Muumistáálu pulttâsij čokkod seeŋgâst já kaačâi lasârááigán. – Noskemudágâš čuojât! sun huuihij. Já sun njeejij laasâst hiängájeijee nyerirailâsij mieldi. Muumieeči já Muumienni vazâččáin jo olgon porthái alne. – Tun-uvks lah mooriš vâi lam-uvks mun uáđđám liijkás kuhháá? eeđâi Muumistáálu Noskemudágâsân. Taat tuše moijái syeligávt já tuvkkâlij poovsâhaarpu lummâsis. Nuáidi tuuveest čokkái murâšlâš Alisa. – Jiem kuássin innig uážu uáiniđ sii, sun šyehkittij. Mutâ siämmást uuksân skuálkuttui. Alisa moonâi lekkâđ já porthái alne čuážui ubâ ustevjuávkku. – Mutâ munhân lopedim…, sun eeđâi kuávdálistmáin. – Mutâ mij ep lopedâm maiden, tievâsmitij Muumistáálu. – Já ko tun jieh uážu puáttiđ mii luus, te mij uážžup tonsajan puáttiđ tuu luus. Ege nuáidi puáhtâm muidego tubdâstiđ, ete sun lâi fillejum. Almaa šoddâmpeivi Almai koccái iđeđist nuuvt tegu táválávt, kárvudâđâi já káhvástâlâi. Ijge sun ubâ muštámgin alnees lemin šoddâmpeeivi. Sun moonâi mottoom táálust elâččiđ, na tobbeen sáttojii leđe juhlomin. Almai še muštái ete: – Amahmis, tothan lii šoddâmpeivi sust-uv. Tom tove pargoh ožžuu pääcciđ vyerdiđ tyebbilubon. Sun še algâttij juhlom. Táálust lijjii kyesih-uv. Na sist kale mainâseh piisájii, äigi kuulâi pyereest. Táálu iššed ruttij mainâs: – Mun lijjim ohtii karttâm kyevti kaavpuglii uápisin, suoi halijđáin vyelgiđ miácân. Kuávttáá suoi iävá tuostâm vyelgiđ. Mij vaazijm maađijist suullân penâkkullâm, tobbeen lii taggaar jävri mast láá puškoh já vuáskuneh. Ko mij juovdâim tohon jäävri kuuvl, te hiárrá já rovvá láin viehâ vaibâm. Piejâim tuulâ, purâđijm, káhvástâlâim já nuuvt toh skipáreh-uv algijn vuod iäláskiđ. Almast lâi virvel já vuogah fáárust, já uággum mielâ hirmâd. Ij sun maaššâm kuhe leđe tast tullâpiällâst ko toppij virvelis já vuolgij jäävrist puškoid uágguđ. Suu rovvá kale paasij muin tuulâ kuuvl, sun lâi vissâ eenâb vaibâm. Ij moonnâm kuhe ko almai kulluuškuođij čuárvumin, ete: – Stuorrâ kyeli lii vuogâst, ijge sun tieđe ete mii kuolijd tot lii. Já rovvásis addel oordelijd, ete: – Tállân kalga puáttiđ kameráin tohon! Na mun še vuolgim rová fáárun keččâđ ete mabdem piátu eštus vuogâst te lii. Na lâihan tot kal, puškooš leš-uv ubâ kilupiälásâškin lamaš. Ko almai finnij ton puškuu enâmân, talle kuvvim aalgij. Lii härvi kyeli mast láá nuuvt ennuu koveh valdum. Togo alda lâi taggar ollâgub čukkâ, mon alne lii uáinus viehâ kuhás. Turisti kyevtis eštus huávristškuođijn, et ton čuukâ alne aainâs kolgâččij eelliđ. Nuuvt mij vuolgijn kuárŋuđ tohon čukkâalaččân. Ko leim peessâm tohon kidâ oolâ, čuážžub já kejâđeb jyehi kuávlun. – Uvestâm: – Postibussi näkyy tulevan pohjosesta. Talle kale skipáreh algijn ohtsis kejâstâllâđ vaarâ suoi jurdijn ete uáppis táiđá jaloškyettiđ, ko uáiná postâbuusi näävt kukken meeccist. Almai kiäččá aalaaš vielti vuálus já kokká: – Missä, missä? En minä näe mitään. Já kale vaarrâ passijn ton ooskon ete ij koolgâ lyettiđ puoh aššiijd, maid tot uápis uvástâl. Almain kuulâi äigi já mainâseh piisájii. Sij lijjii navdâšam muide-uv ko aalmuglii luáttámuš, kii eenâb kii ucceeb. Šoddâmpeeivi šáŋgâr kálgu aalgij tállân ko koccái curgiđ já posâlâddâđ, pääihisthan kale ain kávnoo pargo emedân. Eemeed muštáá, ete kállástis lii šoddâmpeivi. Sun eelâš käävpist laavcâ uástimin, räähtist soddâmpeeivikááhu kállásis. Kálgu ervidij ete kost käälis lii. Sun puhelimen já sooitij táálun kost tieđij kállá lemin. Mutâ ij käälis ostâm vyelgiđ pááikân ko lâi peessâm juhlom faartân. Kálgu sooitij vala nube kert já iätá: – Šoddâmpeivikákku lii vyerdimin ko puáđáh. Käälis ij puáttâm já kálgu piejâi kááhu kolmâskáápán já jieš ferttij vyelgiđ pargosajan ko sust teeivâi leđe eehidvuárru. Tot lâi jo eehid ko šoddâmpeeivisáŋgâr poođij pááikân. Sust lâi vuolâmielâ já moonâi tállân kolmâskääpist keččâđ ete ližij-uv tobbeen mihheen. Säppi tuoldiistâlâi, ko kolmâskääpist ij kavnum ohtkin vuolâputtâl. Kaavnâi sun kuittâg tom lahcâkááhu. Almai jurdelij: – Tonttáá kale lijjim piergiđ, ličij peiccâ mottoom vuolâputtâl lamaš. Almaa säppi tuoldâškuođij korrâsubbooht: – Uážuh kale kálgu jieš tom lahcâkááhud, jiem lah tom vááijuv. Nuuvt sun vaaldij lahcâkááhu já tiállái káálgus uáđđimsajan eidu togo, kogo tieđij káálgus čokániđ. Jieš uáđđái. Ko kálgu poođij pargoost lâi jo maŋŋeed eehid. Sun keččâlij lihâđiđ siivost já váruvávd, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Sun moonâi posâdâttâmviistán, posâdâđâi já kárvudâđâi putes ijjâpihtsijd. Ij sun pieijâm čuovâ ko moonâi uáđđimviistán, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Kállá piivdus eštus luhostui. Ko kálgu poođij seeŋgâ luusâ já čokánij eidu ton lahcâkááhu oolâ. Kákku tebžâsij, levânij já turdeđij poođâ já ubâ saje. Käälis tast paaldâst uáđá škoorijd. Káálgust pottâ puoh lavcâttui já ubâ uáđđimsaje. Ko sun keččâlij kieđáin te eskân hoksái ete tot lii suu jieijâs rähtim kállásis šoddâmpeeivikákku, mon oolâ sun čokánij. Talle sun kal šleđgâlij čuovâid viistán ijge innig váruttam ete käälis koccáá. Leš-uv kálgu tuáivuttam luho šoddâmpiäivân rähis kállásis vaarâ sun mahtnii huámášutij tast. Vaarâ sunnui šoddii savâstâlmeh. ISMA Almaa sorvâmaainâs Mottoom táálust lijjii pivdoalmaah čokkânâm já iššeed maainâst já iäráseh kuldâleh tom mainâsteme: – Lâim nelji almaa sorvâpiivdost ijge lamaš pivdolope... jna. Tobbeen tiäivásij leđe taggaar almai, kote laavij lensmanin kuoddâlâddâđ puoh aašijd maid jurdij ete láá lovettemeh. Tot almai täävis mield moonâi lensman kuuvl já sáárnui maid lâi kuullâm. Lensman nube peeivi poođij tom táálu iššeed kuuvl já iätá: – Munjin lii puáttâm taggaar tiätu, ete lii lovettáá kuddum sorvâ, kale ličij pyeremus tubdâstiđ tállân. Naa, maht tot tábáhtui já kost toh piärguh láá? Iššeed aalgij mainâstiđ: – Mij lâim nelji almaa sorvâpiivdost, kuulmâs mist monnii vahtiđ. Lâi kuhes suohis suáhi-puájui roto. Niäljád almai vuolgij karbâđ soorvâ roođoost meddâl. Na keevâi nuuvt ete tot sorvâ poođij eidu togo peht kogo mun lijjim vahtiimin. Mun paaččim tom toorvâ já kuddim. Lensman čáálá ubâ ääigi pevdikirje. Iššeed juátká: – Moonnim tom kuddum soorvâ luusâ, já forgâ pottii toh kulmâ eres almaa-uv tohon. Nuuvt mij aalgijm njuovvâđ tom soorvâ já ko lâim kiergânâm njuovâmist, te aalgijm piärguid jyehiđ. Ko lâim kiergânâm piärguid jyehimist, te aalgijm smiettâđ ete maht toin tuoljijn kolgâp, ep halidiččii čuopâdiđ tom tyelji. Talle mij vaaldijm tyelji jieškii-uv nurheest panijguin já aalgijm kiškođ jieškii-uv kuávlusân. Lensman suttá já iätá: – Pisoba almai ääšist, ele äälgi tiegárijd šladârdiđ! Ubâ ääigi čáálá pevdikirje. Iššeed uđđâsist álgá mainâstiđ: – Mij vaaldijm tyelji jieškii-uv nurheest panijguin já aalgijm kiškođ. Já talle mun čoskim uáivám seŋgâroobdân. Toos mun koccájim. – Jáá koccájih...? – Naa, taggaar te lâi tot naaveer, maid mun nievdim. Iisak Mattus Almevaarâ vahtiimin Lâi vuođâloho 1941. Jotkâsuáti lâi ton rääjist, et ryešiliih kirdâččii já kejâdii, kuus kuorriiččii laastâ. Muoi Uuláin láim ráhtâm vaskâmân taggaar juoksuhäävdi, tobbeen muoi láim kuulovartiost vuáruluvâi. Na lâi uáli mučis šoŋŋâ, maalismáánu algâ. Munnust Uuláin lâi älgimin oppeet vahtâvuáruttâllâm. Uulá vuolgij iđedist vuosmuu vuáru kuldâliđ, et kullojeh-uv kirdemmaašin jienah. Paijávráá tupán Vuoli Maati loonjân lâi čokkânâm spellâjuávkku. Uccpárnáá Vuolli já Samlii Kaabi láin monâmin Kaamâsân, Sarre Antti lâi riemnjispiivdost. Vuolli já Kaabi láin tuálvum vuájánijd kuátumân. Na tebat-te vuorrâseh čokánii katkoriggei vuoiŋâstim puudân. Iä sij kiergânâm kolliigin časkeđ speelâ piävdán, ko vahtâ poođij já almottij, et alme kuávlu lii varâlâš. Na nuuvthân mist šoodâi huáppu pooráá paijeel miäcán já vyelemui peciovsij vuálá. Sarre Aantist lâi nuuvt huáppu, et kaačâi spellâpakkâ kieđâst olgos já savehijdâs oolâ ko njuškij, te speelâh levânii šiiljon. Mut ijba lam Aantist asto taid nuurrâđ. Sun čuoigâlij pooráá paijeel já čierâstij pooráá nubebel já čaŋâlij voccâmuottui, et muotâ porgettij. Nuuvthân talle kiävá ko puátá "tasapainohäiriö". Tast Antti viälláástâlâi nuuvt kuhháá ko kirdemmašineh monnii manoidis. Antti pulttâsâd muottuu siste pajas já sivnádâl: – Vuoi pahakkâs, vuoi pahakkâs! Uccpárnáá Vuolli puátá toos já koijâdâst: – Mii-uvks tuu vääivid? Maid lii pahakkâs tunjin porgâm, ko nyevt sivnádâlah? Antti iätá: – Ijkkal pahakkâs lah maiden porgâm, mut ryešilâš kal. Mun ohtii-uv lijjim šiev speellâid finnim kietân, te sun puátá toos kirdâččiđ toi mašinijdâskijn. Na tot Sarre Aanti paartijn. Muoi Uvláin kaččáim jieččân čiähusajan. Tot lii oovtâ pecipiällást ovsij vyelni. Muái čaŋâleen tohon ovsij vuálá. Sammlii Kaabi káččá munnuu maajeeld. Mun eeđâm Kaabin: – Jieh-uvsun tun-uv teehin šietâ. Kaabi iätá: – Mun kaačâm val olgoláá. Mut ij sun kaččâm ko vittâ meetter, te mätki nuuvâi. Lâi nuuvt kossâ já timmâ muotâ, et ij ovdâs, ij maasâdkuávlun peessâm. Sun ij muidegin tiättâm, ko kuáivudâđâi muottuu siisâ já nááđui toos tassaaš ko kirddeemašineh monnii. Enni já Isá Martnáá Máárjá (Vuoli Maati kálgu) kandâinis Uccâ Mattijn lijjii eres kuávlust, jieijâs almesyejeest. Nuuvthân toh kirdemmašineh monnii manoidis já mij pulttâsâdâim uáinusân kii kost-uv, motomeh peciovsij vyelni já motomeh taas muottuu siste. Ijhân tom suáđist ohtâgin pommi koččâm, mut peesâibahân katkosaki kaččâđ já muottuu siste čaŋâdiđ. Piättâr Mattii Issá Iisak Kuuva Kárgulâš faŋgâ Lâi siämmâš vuođâloho, ko talle almevartio ääigi. Iäru lâi tot, et talle lâi tälvi já taat tábáhtui keessiv. Lâi porgemáánu algâ. Mun čokkájim laasâ alda pevdipiällást puurâdmin vuoššum kuolijd já potákkijd, tebat-te laasâ lappâd livkettij olmooš já mun oinim, et tot tot kal lâi ryešilâš. Mun tuáppejim havlâpiso seeinist, pieijim lemnuu piison já algim vyerdiđ, et miisun tobbeen te almostuvá. Eettim vala Uulán: – Vääldi tun-uv tom luođâpiso, tast kale iä lah lemnuuh, mut liibahan pisso kuittâg-uv. Enni lâi kámárist já tobbeen čuárvu: – Ij uážu kal pääččiđ! Uulá lâi váldâm pissoos já lâi "asemissa", nuuvtko syemmilâš iätá. Nuuvthân muái vahtiistâláim, ko viijmâg uksâ ruávvánâštij já ryešilii uáivi kuovlâlij uksâluámist. Muái pisoigijn skihtejeen uuvsâ kuávlun já mun huihádim: – Ruki ver! Kočohánnáá kyessi ruttij uáivis olgos já lappui te-uv tane kunâi siisâ. Enni lâi kámárist já lâi uáinâm, et tot lâi kaačân moonnâm pooráá paijeel. Mun eettim Uulán: – Jieh-uv tun vyelgi pyeráin Äiđijávráá kámpá kuuvl já almoot suátialmaid, et tääbbin eelij ohtâ ryešilâš kárgulâš. Eettim val: – Mun tääbbin vahtiistâlâm, ko eeni-uv ij tuostâ ohtuu kyeđđiđ jos tot vala puátá teehin tot ryešilâš. Na Uulá vyeijilij "taistelulähetti" pargoid porgâđ já mun paaccim vartion. Mun vuordâččim viehâ kuhháá, ovdilgo "lähetti" poođij suátijuávhuinis. Tomhân tiätá-uv, et vyerdee äigi lii kukke. Nuuvt te viijmâg kuikettij pälgisrääigi suátijuávkku; Uulá já kulmâ suáldât. Toh suáldátteh koijâdâllii, et kuus tot kárgulâš täst vuolgij já muái Uvláin čaittijm, et kuus kulij tot vuolgij. Toh suáldátteh ettii, et sii tiäđust lâi kal, et Äiđijávráá faŋgâleeirâst lâi kárgám ohtâ ryešilâš, mut ij lam tiäđust, et kuus kulâi tot lâi vuálgâm. Lijjii toh suáldátteh finnim kiddâ tom kárgulii. Čivtjuv riddoost tot lâi kuávžuráá pasemin, ko toh suáldátteh juksii tom. Pyerrin onnii, ko muái tállân almottáin. Taa lijjii kyevti nuorâ almaa áálgu suátiääigi vuossâmuuh tubdâmušah päikkirintamast. Viljâm Uulá lâi talle 13 já mun lijjim 16 ihásâš. Moonâi äigi, poođij vuođâloho 1943 já 12:d peivi cuáŋuimáánust. Tevdim neelji peeivi keejist 18 ihheed. Viettim käävcinubálovváád šoddâmpeeivi Raahest Jv.Koul-K26:st. Taat lâi Piättâr Mattii Isá mätki eeji- já eeni eennâm piäluštiđ. Iisak Kuuva Nubbe Amerik mätki Tuávváš: Eelijm kandâinân 1996 Tave-Amerik Minnesotast rähtimin Sämikuáđi. Talle äigi lâi uccáá já kuáti paasij váháš koskân, uásild ton-uv suujâst, et täävvirtoimâttâsah iä toimâm. Tääl siämmâš kuátirähtitteijee, suotâstâllâmkärdin Ironworld lâi pivdám oppeet munnuu Minnesotan muvriđ muáddi ive tassaaš rahtum kuátán täähi já rähtiđ ton paaldân vala njollâääiti. Meiddei kielâškovlâ Concordia Language Village Bemidji kaavpugist haalijd kiävttusis škovlimkuáđi, moos ucemustáá 16 olmožid kalgeh šiettâđ siisâ já lii pivdám munnuu kuátirähten. Ääši leen tuhhiittâm já ton ooleest reisijm oppeet Amerik pyerediđ. Čuávuvâš mätkipeivikirje ij lah innig nuuvt tärkkilávt čaallum, ko maid lâi ovdebâš "Kuáđi rähtiđ Ameriikân", mut tot sáttá leđe váháš kuhheeb. Äigi-iäruh Suomâ ááigân verdiddijn láá čuávuvááh: Amsterdam = 1 tijme maajeeld Minnesota = 8 tijmed maajeeld Thunderbay = 7 tijmed maajeeld Wisconsin = 8 tijmed maajeeld North-Dakota = 9 tijmed maajeeld Suoth-Dakota = 9 tijmed maajeeld Wyoming = 9 tijmed maajeeld Vuoli Ilmar Helsig 05.06.98 vástuppeiv eehid. Koccájim jo kuuđâ ääigi já algim nutkâđ tävirijd laavkân. Anssi lâi pakkam jo muáddi peeivi ovdeláá. Selvânáin máátkán kulmáin poggâ lavhain, mut amahân puáđidijn vaarâ láá nelji. Maašin kirdelij Avveel kiedist love paijeel oovtâ, muádlov miinut äigitaavlust maajeeld. Kiirdijm Kittâl pehti já masa jo ep peesâ juátkiđ määđhi tobbeen, ko kirdee kapteen iäpádâlâi kitka lemin liähturaađeest liijgás stuárrá rášuarve keežild. Kolgâi kulloo rekinistiđ mätkitävirij já mađhâšeijei ohtsii tiädu. Na viijmâghân mij peesâim juátkiđ määđhi 35 miinut äigitaavlust maajeeld já lâim tiäđust-uv pyerimielâst. Siämmáá mašinist lijjii sämmiliih aainâs-uv čiččâm já mudoi uápis ulmuuh tiego muádilov suulâin. Ko poođijm Helsigân, te kaartâim oppeet vuordâččiđ – taantovváá ááimustkis. Kirdemkiedist lâi tuše uáivirađe kiävtust já kaartâim sodâstâllâđ Helsig paajaabeln äigipuudâ, ovdilgo peesâim šnoggiittiđ enâmân. Aansi viljâ Harri lâi myersseinis munnuu vyerdimin Helsig-Vantaa kirdemkiedist. Ehidist vuolgijn eelliđ hirmâd stuorrâ käävpist, mon nommâ lâi "Itäkeskus". Jiem avestân lam vala iällám nuuvt stuorrâ käävpist ovdil. Uusâim Aansin roolispeellâ já ton keežild kaartâim eelliđ kidâ Helsig kaavpugist. Viijmâg taggaar-uv kävppi kavnui. Ehidist vuollim vala poccuusteikkuu mii juávkun já nohádijm. Berkel en Rodenrijs 06.06.98 lávurduv. Juovdâim puorijn aaigijn Helsig kirdemkiädán nuuvt et kirdee vyelgimân lâi vala aldasáid muáddi tiijme äigi. Finnijm-uv lasâsoojijd olssân. Kirdemšoŋŋâ algâmääđhist lâi pyeri. Oinijm pegâlmâs Haŋgonjaargâ, še Suomâluovtâ máddáápiäláid oosijd. Aldeláá Amsterdam puáttim šoŋŋâ muttui polvâsubbon, mutâ Amsterdam kiedist oppeet piäiváditij. Terminaalin peessâm maŋa vazzijm já hurgottáim toi livgulaabžij alne aainâs-uv kilomeetterpele, ovdilgo pessáim enâmânpuáttimmuáđulâšvuodáid. Passâkontrollist lijjii vittâ, ađai kuttâ kurgálâs, ađai jono, moin valjijm uánihummoos. Munnuu ovdiibeln lijjii kuittâg motomeh čapis ulmuuh já nuuvtpa jono ij táttumgin keessiđ. Pessáim viijmâg passâkontrol čoođâ já kavnáim vala lavhâidân-uv, te puškáin tuulin, mast virgeulmuuh iä ubâ vilšâstâmgin munnuid. Puáttimavlast lâi Kaabb´ Eljis Márjá-Liisá munnuu vyerdimin já kon olmoošhivvâduvvâst selvânijm olgos já parkkisajan já maađij oolâ, te kaartâim taggaar autohivvâduvgis kooskân, magarist jiem val táássâš lam lámáš; käävcirađasâš maađij keesij autoid kyevt kuávlun nuuvt ennuv ko kiergânij já koskâmiärásâš vyeijimliähtu lâi120 km/h. Täsivis fiijnâ maisemeh livkkii čolmij lappâd já suullân tiijme vyeijim maŋa pyevtittijm Berkel en Rodenrijs kaavpugân, mon stuáruduv jiem máttâm vala miäruštâllâđ. Elâččijm vala käävpist já ton puudâ lâi äijihuáhti puáttâm oolâ. Auto lâi ton käävpist 50 meetter keejist já Márjá-Liisá uhredij jieijâs já kaččâlij auto luus ton sirdemân aldeláá, amas muái kyesih njuoskâđ kävppitävirijgijn. Äijih čiärgui já kooskâi ubâ loppâeehid. Purâdijm tast já savâstâlâim, jeđe moonâim nohádiđ. Berkel en Rodenrijs 07.06.98 pasepeeivi. Pyereest oođđum iijâ maŋa koccáim arvessiähá já polviis šooŋân. Koskâpeeivi suulâin aalgij fierttiistâllâđ já kuulmâ suulâin piäiváditij. Márjá-Liisá käällis lâi ucánjihhii illávaje já mij (Anssi, Márjá-Liisá já mun) vuolgijm keččâđ maailm stuárráámus haammân, ađai satama já Henkjan paasij Sofia keččen. Sofia lii nuorâmus eenikielâlâš anarâš já sun lii tääl pelnub ihásâš. Jis jiehtinâš ležžâp lámáš ruuhkast, te tääl mij eskân tagarân kaartâim. Rotterdamist lâi monnii sorttâsâš festivaalâ já autoh, sehe ulmuuh lijjii nuuvt ennuv, et muádi kilomeetter máátkán moonâi 40 minuttid. Hamânân peessâm maŋa Márjá-Liisá oostij mijjân liipuid et peesâim vyelgiđ taggaar pelnub tiijme uápásmemmáátkán Rotterdam hamânân, mii lii maailm stuárráámus. Haammân lii Maas-juuvâ kuábbáá-uv peln já ovdâmerkkân Kolumbus vuolgij May Flower-tampâinis väldidiđ Amerik talle tovle tääbbin. Purjâstijm Maas-juuvâ mieldi mietiviirdán 8 km. já maacâim siämmáá kiäinu maasâd vyelgimsáátkun já auto luus. Mun lijjim jurdâččâm, et haammân lii taggaar oovtsaajest čuákist orroo rakânâshankkâ, mas láá tuše "kaaijah" ađai ruugah já vuárkkávisteh viehâ čuákist. Taat haammân lâi aainâs-uv 70 km:d kukke, jis ij jo kuhheeb-uv, mast lijjii vissâ tuhátteh sierânâs ruugah já hirmâd stuorrâ taampah purjâstii ohtânmaanoost ovdâsmaŋas. Uáli mielâkiddiivâš purjâstem maŋa vuojijm Berkel en Rodenrijsin, kost Márjá-Liisá indonesialâš purâmuš lâi vaalmâš já vyerdimin. Ko ittinâš lâi vyerdimist kuhes mätki, te moonáim nohádiđ jo love suulâin. Atlant paajaabeln 08.06.98 vuossaargâ. Čiččâm ääigi poođij Márjá-Liisá cuvnâđ munnuu, veikkâ kale mun lijjim koccám jo viiđâ ääigi, vissâ mottoomlágán vyelgimkumestâs väividij. Káhvástâllâm maŋa puáđistij taksi já tolliittijm Amsterdam kulij. Algâmätki moonâi pyereest, mut aldeláá Amsterdam puáttim algii leđe hirmâd kuhes autojonoh. Taksivyeijee čielgij, et kuávlu lii 40 meetterid merâčäcitääsi vuoluubeln. Kuittâg jo mun jiem tuostâččii aassâđ taggaar väldikoddeest, mii monnii – veikkâba eennâmtuárgástâs tiet puávtáččij pääcciđ čääsi vuálá. Amsterdam kiädán puáttim maŋa kavnáim pyereest poortâid, moi mield pessáim vyelgimčielgiittâsân já passâtarkkuumân. Tobbeen kale lâi jo nuuvt kuhes jono, et iäpádâláim lasâpaihij finniimist, mut toh kuittâg ornâšuvvii. Pengilly 08.06.98 vuossaargâ. Te lâi táássâš stuárráámus maašin, moin mađhâšeen. Amâhân stuárráábeh iä innig tääiđi leđegin. Keevâi vala nuuvt pyereest, et muu paaldân paasij kuárus peŋkkâ, mos ožžum pardeđ lijgetävirijd. Kirdemšoŋŋâ ij lam pyeri. Nuuvtpa England já Irland passijn taantovváá uáinihánnáá, mutâ Ruánááeennâm, ađai Grönlanti aldandijn fierttij já peesâim uáiniđ olmânáál Ruánááeennâm máddáákeeji vuonâidiskijn. Manensun kočodeh suolluu Ruánááenâmin? Tobbeen lijjii tuše muáddi vuonâ sudesin já eennâm lâi assaas muottuu já jieŋâ vyelni. Muččâd tot kale liijká lâi. Ko poođijm Amerik nannaambel, te Labrador njaargâst lijjii vala valjeest muotâtiälhuh. Ko kiirdijm Lake Superior já Michigan javrij koskâsii myeđhi alne, almostui čuovâtaavlun symbool, et kolgâččijm pieijâđ torvopuáhháid kiddâ. Jurdâččim, et tääl vaarâ älgip jo rahttâttâđ siäivumân, mut olluvuođâmittár ij vuállánškuáttâm ollágin. Ton sajan kaartâim tuántálágán tuárgástâsân. Maašin, veikkâ lâi-uv "Jumbo", luptânâdâi já vuálánâdâi áimuvirdij mield, tegu puzzâ já tot tuárgástâs vaarâ piištij vittâ, ađai love miinut. Tast maŋa merkkâčuovâ čaaskâi já aalgij siämmáá täsivis mätki, ko táássâš-uv. Tuárgástâs lâi nuuvt koorâs, et kirdememedijn kománeddii já kočâdii puttâleh sehe liteh lättei. Siäivuim Saint Paul kirdemkiädán 15 miinut äigitaavlust maajeeld, moonâim passâtarkkuumân já tuulin, moin selvânáim pyereest čoođâ, ijge mihheen probleemijd orroom lemin. Lâi kuittâg ohtâ probleem – jiešalnees kyehti. Ko mun lijjim väridâm mätkiliipuid kidâ Duluth räi, te tain lijjii tiäđust-uv kirdemnumereh, moi vuáđuld poortâ já maašin kávná. Muái kale kavnáim monitorijn tom maašin, mii vuálgá Duluthân, mut kirdemnummeer ij heivim. Viggáim čielgiđ mottoom kieddialmai jieččân ääši, mut sun tuše čujottij monitorijd, et uuccâđ tobbeen. Oinijm, et tiein almain iän finniiččii jieččân ääši oornigân já ussáim eres ulmuu. Taggaar kavnui-uv aaibâs alda já ko äšši lâi jurâttum tarbâšân kuhháá, te sun ravvij munnuu moonnâđ ton poortân, mast North West-maašin kirdeličij. Nuuvt porgáim já tuálppádáim vissâ-uv kilomeetter, ovdilgo kavnáim poortâ nr. 86. Probleem lâi tot, et väridum liipu kirdee nummeer já tuođâlii kirdee nummeer iävá lamaš siämmááh. Liipust lâi 5954, ko lâi kolgâđ leđe 2954. Kuávtâš lâi monnii suujâst muttum viiđižân liipu väridem ohtâvuođâst. Na elehân huolâ. Ko taat lippuäšši aalgij leđe oornigist, te amahân vissâ tääl peessâp viijmâg joton. Moonáim puorijn tuoivuin mašinân, mii lâi ruátálâš Saab-merkkâsâš já mieigâstáim stovlijd, et tääl tibi te pesseen juátkiđ määđhi, mut maid tuušijd. Ko maašin lâi vistig rullaastâllâm 40 miinut kirdemkiedi liähturođij mieldi já vuordâččâm kirdelemvuáru, te lopâ-loopâst kirdee almottij mijjân, et láá liegâsvuođâprobleemeh; ep peesâ vyelgiđ, pic karttâp lonottiđ maašin. Ko lâim maccâm terminaalin, te sajan finnijm siämmáálágán Saab, moin peesâim viijmâg ááimun já meid Duluth kirdemkiädán. Tobbeen lâi vyerdimin munnuu veerdi jo muádi ive tyehin Charles Mayo. Vuojijm Duluth kaavpugân Rudolph já Sally Johnsson keš, kuus lijjii čokkânâm ennuu uápis já vieres-uv ulmuuh. Lâi suotâs kuáhtáđ uápis ulmuid, mut pyeremusávt paasij mielân uáli mučis vielgisvuopâsâš nissoonolmooš, kiän nommâ lâi Teresa. Suhânommâ lâi miinii ruátálâš, mii eidu tontovváá ij pááccâm mielân. Sun lâi reisim Angora rääjist munnuu vuástáväldiđ. Lâi mottoomlágán puáttimjuhle munnuid, mii piištij vaarâ muáddi tiijme. Munnuu čoolmijd kuittâg teedij äigi-iäru nuuvt čuuvtij, et ferttijm kijttâliđ išedijd já vyelgiđ Pengillyn, kost lâim suullân 10 ääigi ehidist. Uápis viäsun puáđidijn ustevlâš Huye-peenuv ij lamgin mii vuástáväldimin. Tot lâi ovdebáá täälvi pááccâm auto vuálá. Charlie-kyevtis Carijn čaittijn munnuid uáđđimsoojijd já tääl mun-uv finnejim olssân jieččân viste já kunâgâsseeŋgâ. Anssi finnij ovdii kunâgâsseeŋgâs, mast sun lâi ovdebáá määđhi äigin uáđđâm muáddi mánuppaje. Tapahtusâidis peeleest mulsâšuddee peeivi maŋa pessáim viälániđ timmâ seŋgáid. Láin lámáš siämmái čolmij 25 tijmed – amahân nahareh kuittâg tääl tuhhiiččii. Pengilly 09.06.98 majebargâ. Kale lâi suotâs uáđđiđ linnâ seeŋgâin já olgon lâi nuuvt jaskos, et eennâmuárree skooppân-uv lâi kuullâđ. Jos jo jiehti ležžeem oovtâi čoolmij lámáš paijeel pirrâmpeeivi, te moonnâm iijâ toh lijjii kiddâ pele tast, ađai 12 tijmed. Äigi-iäru lâi jävkittâm tiem pelnub pirrâmpiäiván já tubdáim jieččân vyeŋesin. Muáddi ive tassaaš kuittâg-uv must lâi moonnâm äigi-iäru tassiimân aainâs-uv okko. Munnuu oovdebkiäsáš vuájáán Chevrolet Metro lâi vuordâšmin munnuu, veikkâ kale enâbuššáá repčum, ko maid talle lâi. Nubbe čuovâ-uv tast lâi puállâm já vuolgijm-uv uástiđ vuájánân uđđâ čalme Charlie uđđâ Mersuin, mon sun lâi uástám muáddi oho tassaaš Wisconsinist. Ko Metro lâi oornigist, te eelijm iskosvyeijim tohâmin uccá káávpâžân Pengillyst, mon nommâ lâi "66". Metro oroi toimâmin nuuvtko kolgâččij-uv. Káávpân lâi almostum ton puuđâ, ko láim Suomâst, ađai muádi ive äigin cashmachine, ruttâautomaat, ijge ruuđâ luptiimân tarbâšiččii innig reisiđ Nashwaukin. Charlie lieggij vala pyereestpuáttimsäävni ehidist já ko lâim sávnudâm, te lâiba oppeet suotâs kuánttuđ linnâ seeŋgân muádilov seenti asosii uvjâmadrâs oolâ já ruttiđ siämmáá assaas uvjâtääki vala oolâ. Pengilly 10.06.98 koskokko. Love suulâin vyeijilijm Bemidjin, kuus puáđáččáim rähtiđ tom nube kuáđi. Tohon lâi Pengillyst mätki 160 km:d. Poođijm kielâškoovlân, mon vijđásub nommâ lâi Concordia Language Village já ton syemmilii uásádâhân, mon nommâ lâi "Salolampi". Tobbeen lijjii maaŋgah viäsuh, moin stuárráámus lâi "Jyringin talo". Jyrinki-nommâsâš olmooš lâi skeŋkkim syemmilâš kielâškoovlân stuorrâ mere ruuđâ já kunnen tast lâi finnim jieijâs noomâ táálun. Meid Karjala-, Häme-, Savo-, Pohjanmaa- já Lappitááluh lijjii, mut toh lijjii ennuu ucebeh viäsuh. Kielâškoovlâ uáppeeh assii toin. Salolampi lâi "Ojutkangastie"-luodâ keejist já tot lâi oppeet finnim noomâs mottoom Kangas-nommâsii ulmuu mield, kote meid lâi skeŋkkim škoovlân ruuđâ. Suu nommâ Suomâst lâi lámáš Ojutkangas. Kuáhtáim vistig Lauri Saukko, kote lâi syemmilâšuásáduv, ađai Salolampi hovdâ já tast maŋa sust vala tergâdub ulmuu Duane Ericson, kiäm maddâreh lijjii Ruotâst. Tast čielgâi, et sij liččii vááijuv taggaar kuáđi, kuus šietâččii 16 olmožid ohtân. Smietâdijm já ráđádâlâim já poođijm ton mielân, et kuáđi stuárudâh ličij 4,5 x 4,5 m, mii tot-uv kale ličij kuáttin viehâ styeres. Soovâim, et taggaar ráhtoo já sij jalgejeh saje, apteh beetoonrááptu toos já skáppojeh tyejiamnâsijd. Tullâsaje puáđáččij kuávdoo lättee já sij ráhtáččii taggaar suovâpoccee, mii tiävdáččij sii torvolâšvuođâmiärádâsâid. Ko äšši lâi sooppum, te vuojijm tast maŋa maasâd Pengillyn. Maŋeláá ehidist smiettim tom kuátiääši uđđâsist já sargum muáddi kove-uv. Poottim ton mielân, et tieggáár kuáti kalga leđe pirrâjuurbâs. Ááigum iävtuttiđ Lauri Saukkon, et sij apteh käävcičievvâgsâš kuátilättee já talle ton luoddiittâh-uv puávtáččij leđe 6 m, maid sij toivuu-uv. Neeljičievâgân mana eenâb lavŋe, ko jurbâ kuátán. Pengilly 11.06.98 tuorâstâh. Onne ličij Ironworld vuáru. Vyeijilijm tohon ovdláhháá love ton suujâst, et tohon lâi puátimin mottoom lostâtoimâtteijee Duluth-kaavpugist já sun koolgâi sahhiittâllâđ munnuu. Tontiet čiŋâdâđáim sämimáccuháid. Toimâtteijee-pahalâšhân ij kuittâg puáttâm já karttáim leđe sämimáccuheh pajalist ubâ peeivi, luhhoost ij lam meendugin pakkâ, veikkâ pivâstâh kale liijká kuulgâi káálust. Ko poođijm Ironworldin, te kale ferttijm tállân eelliđ keččâmin, maht kuáti lâi ciävzám. Pyereest lâi ciävzám, tuše uskepele lavŋetuuvdâmuorah lijjii ucanjihhii čápudâm. Siskiipeln muorah lijjii tegu eskân pieijum. Kuátituállen lâi jiävtâš munnuu vuástáväldee Teresa Amundson. Čokuttâláim kuáđist já vuordâččáim Ironworld hovdâulmuid, mist ko ličij čuákkim forgâbalij. Ulmuuh čokijdii, mut mist ij lam tulkkâ eres ko Anssi já sun ij orvâm älgiđ vala tuulhâ hommáid, ujostâlâi. Sooitijm Oiva Ylösâžân já ko eelijm suu viežžâmin, te čuákkim peesâi älgiđ. Čielgâi, et kolgâččim muvriđ kuátán täähi já toid aldasáid vala rähtiđ njollâääiti, sehe vala liäibumuuvnâ. Liäibumuuvnâ jiem lam vala kuássin ráhtâm, jiemge taggaar olgouuvnâ ubâ uáinámgin, et tot juurdâ hilgui tállân. Täähi lopedim muuvráđ, veikkâ jiem kale lamaš taggaargin muvrim ovdil. Uáiniđ lâš, maht tibi te kiävá. Eelijm meid indiaanleeirâ lunne já tohon lâi Ironworld čokkim njollâäittitarbâšijd; seetrikooldâid, moh lijjii luoddum 5 seenti asosâžžân laaštân. Jiem viiššâm tállân ettâđ, et toh iä kuittâggin seinin tuhhii, mutâ vaarâhân tain maidnii finniiččij. Lätteetarbâšijd, ađai káttutarbâšijd, ko tot äigi puáđáččij. Ironworldist vizârdij uáli viššâlávt loddááš, moos adeláim noomâ "Amerik alkhuuvsáš". Keččim loddekirjeest já nabdam, et tot lii Yellov-throated Vereo, läättinkielân Vireo flavifrons. Tot lii tegu Säämi puájuiloddááš já viizârd-uv siämmáá sulâsávt veerstâ aalgâ, mutâ te paifakkist potkist tom, tegu mastnii suorgâničij. Čuákkim maŋa tuálvuim Oiva páikkásis, kost Avni, suu eemeed faalâi mijjân käähvi. Tast maŋa vyejestijm Pengillyn já peivi lâi onnáá noomâst čuákist. Rochester 12.06.98 vástuppeeivi. Love suulâin Anssi, Charlie já mun vyeijilijm Charlie Mersuin Maadâ-Minnesotan, tärhibeht eeđân Rochesterân, mii lii 70.000 ulmuu kaavpug. Mätki tohon piištij 6 tiijme já vyeijimkilomeettereh čoggâšuvvii vaarâ 600 paaihijn. Orostijm hamburgerijd puurâstmin Moose Lake:st Sorvâjäävrist, mii lii smaavâ kaavpugâš já joođhijm määđhi Minneapolis kuávlun. Ko Helsigist láim uáinám helsiglii jotolâhruuhka, Amsterdamist hollandilii -ruuhka, te tääl oinijm ameriikkalii jotolâhruuhka, ko vuojijm Sain Paul- já Minneapolis-kaavpugij kooskâ máádâs. Poođij vala hirmâd korrâ äijihuáhti oolâ nuuvt, et tot vala hitodij jotteem. Rochesterin puáttim maŋa Charlie čaaitij munnuid Mayo Medical Center, mast lijjii nelji stuorrâ táálu, moin kyehti lijjii pyecceiviäsuh. Center lii vuáđudâm Charlie madâräijih Charles William Mayo 1800-lovo pelni. Sii suuhâ lii Rochester stuárráámus eennâmomâsteijee, ohtsis enâmeh láá 5000 ha:d. Maŋeláá vuojijm suu uábi Maria kuásán, kote lâi tuotâ farmer. Sust lijjii 7 pennâgid, 30 kissád, lovmat lieggâvorrâsâš hiäppušid já suájákärji, main kyehti lijjii riikičuuvčáh. Sust lâi mottoomlágán siitostalli, kuittâg-uv kyehti ori lijjii já ehidist poođij-uv mottoom farmer Arkansasist kimâttiđ kyehti tammahiäppuš. Ko poođijm tohon, te ovdebááh äššigâsah (kyehti tama varsainis) lijjii vuolgâdmin. Cari Mayo poođij še maŋeláhháá tohon. Iššeedviehâ málástâlâi vala ehidist já kuásuttij munnuid-uv. Rochester 13.06.98 lávurduv. Ko lâim koccám, te Maria já Charlie vuolgijn hävdienâmân. Sunnust lâi mottoomlágán čááitus tobbeen. Charlie čaittâlij jieijâs madâräijih já uábbis Maria vuod suu káálgu. Suoi makaš láin pajanâm häävdist já tast hävdipellâst muštâláin tovláá ääigi já imâštâláin tááláá ääigi. Sunnust lijjii ääigi kován kullee pihtâseh pajalist. Hävdienâmist eellim maŋa vyeijilijm Cari, Anssi já mun ruátálâššaddosâš Aina luus, kost lâi munnuid uárnejum nubbe puáttimjuhle. Tääl Maadâ-Minnesotalijdgis. Juhle maŋa vuojijm Wisconsinbel, kost Cari nieidâ Liisá aasâi Tom Scheibijn. Sun lâi varrim poccuinis Maadâ-Wisconsinin. Ijâstâlâim tobbeen já ittinâš Tom čaaitij puásuikäärjis, main ohtâ vyeveers lâi Ilmari-nommâsâš já ohtâ taanivvááš vyesi Anssi-nommâsâš. Pengilly 14.06.98 pasepeivi. Love suulâin vyeijilijm ubâ juávkku kuovttijn autoin Charlie nuorâb kaandâ Andrew luus purâdiđ. Sun meid lii tuáhtár, tegu suu eeči, äijih já madâräijih-uv. Meid suu puárrâsub viljâ lii tuáhtár. Purâdem maŋa Andrew čaaitij videofiilmâ, mon sun lâi kuvvim ovdebáá peeivi. Fiilmâst suullân ihásâš čapiskuobžâ eelij tutkâmin suu monnjâšiljo, aldemustáá táálu tot lâi 30 meetter keejist. Cari vyeijilij Tave-Minnesotan já mii vuolgijm viežžâđ Charlie Mersu, mii lâi pááccâm Liisá šiiljon. Tast maŋa mii-uv tolliittijm tavas. Čielgâsávt lâi oinuumist, et Maadâ-Minnesota lii ennuv jáválub, ko Tave-Minnesota. Tobbeen lijjii ennuu vijđásuboh niijtoh, ađai kiedih já maissi oroi lemin váldušaddo. Tave-Minnesotast oppeet válduáigápuátu oro lemin ryevdi- já meccituálu. Tavas vyejedijn huámmâšim, et lam vájáldittám saalku Liisá pááikán. Pengillyn puáttim maŋa Cari sooitij tohon já keevâi-uv nuuvt vuohâsávt, et Peggy Lee lâi puátimin ittinâš Pengillyn já sun puávtáččij saalku fárustis. Lusis peeivi maŋa moonáim nohádiđ. Ilmari Mattus juátkoo . . . . . Nubbe Amerik mätki Jotkâ skammâmáánu 1998 numerân Pengilly 15.6.1998 vuossargâ. Vuossâmuš pargopeivi. Vyejestijm oovce maŋa Ironworldin já aalgijm paargon. Sáhháim vistig lättei täkkisaje, mon maŋa kuorrijm tom muldeest tassaaš ko poođij ryevdieennâm oovdeld. Skođâstijm roge lastikkáin já kuurpoim sajan keeđgijd nuuvt ennuv, et rogge tievâi. Tast maŋa vuojijm Oiva luus já sun vuolgij mijjân iššeen skappuđ váháš ryevditäävvir, mon mij finnijm-uv fárusân. Ko poođijm Pengillyn, te Peggy Lee lâi puáhtâm muu saalku. Pengilly 16.6.98 majebargâ Vuolgijm kuovttijn autoin ton suujâst et ferttip skappuđ ennuv lusis täävvir fáárun. Brother Seppi:st oostijm beetoonryevdi, suovâpoccee elemeentijd já poccee kiäčán puáttee suovâpoccee syeje. Tast maŋa vuojijm UBC-káávpân, kost oostijm 10 sekkâd valmâš beetoonsiävuttâs já vyejestijm Ironworldin. Oiva lâi puáhtâm tohon jo beetoon rillapoorijd, tyejiniävuid já jiehtinâš ostum beetoonruovdijd. Seehah lijjii nuuvt uceh, et toh hurgettii täkkivuáđun já Charlie kyevtis Anssijn vuolgijn-uv viežžâđ taid lase. Meiddei munnuu Metro-vuájáán väividij taggaar váddu, et uálgispele ovdâräätis koosâi já kooccâmrumpu kumoi. Siämmáá reeisust Charlie oostij kooccâmkammuid auton. Sun lii meid "cardoctor" já sun ááigui-uv ehidist lonottiđ jarrukammuu. Charlie kyevtis Anssijn puovttijn vala love sekkâd lase já ko čiččâm sekkâd lâim vala aptam, te täkkivuáđu lâi vaalmâš. Täst oovdâs pargon ličij muvrim. Ko paijaanškuottii äijihpoolvah te raajâim tävirijd kuátán, peškâlijm uuvsâ kiddâ já tolliittijm Pengillyn. Ehidist Säämi Radio toimâtteijee sooitij munjin já sahhiittâlâi. Pengilly 17.6.98 koskokko Lâi sooppum, et täkkivuáđu uážžu ráávhust kuškâđ já nuuvtpa ep toollâmgin hirmâd stuorrâ huápu Ironworldin vyelgimáin. Vuolgijm love maŋa kuovttijn autoin já moonâim vistig L&M-káávpân, kost oostijm 40 pittád tullâtiijlâid, mut sementijd ep finnim. Mottoom vyebdee faalâi mijjân 3 dl stuárusii puurki, mon siste lâi čapis siiráp sulâstittee aamnâs já tot maka ličij lamaš tot tullâkeđgisementti. Iäpádellim ääši, mut vaaldijm kuittâg tom fárusân. Maŋeláá ko Oiva ooinij ton, te eeđâi, et tot lii mottoom soortâ tuovŋâmaamnâs. Nuuvtpa macâttijm tom L&M-káávpân siämmáá peeivi. Tullâkeđgitiijlâi uástim maŋa vuojijm mottoom autoväriuásikáávpân, viežâim oosijd, moh jiehtinâš lijjii tiilájum já tuálvuim Metro-riävu autotivvoomsajan, kost tot finniiččij uđđâ vuoiŋâ (Charlie lâi ehidist luovvim já kejâstâllâm ovdâráttá jarrusysteem já puáttâm ton mielân, et tot lii liijká "korjaamo" äšši). Tast maŋa tuálvuim tiijlâlaastâ Ironworldin já eelijm vala sahhiittâlmin Shirley Butterfield (mottoom uásádâhhovdâ) njollâäittiaašijn já ko eŋgâlâskielâ jiem máttâm, te jiem kale tieđe, mii lâš sooppum. Charlie iävtuttij, et njollâäitti rahtuuččij nuuvt, et ubâ pecimaadâ jurgâluuččij nubijkejij nuuvt et viäddáh liččii pajaskulij. Toos kale eštus ličij älkkee ääiti rähtiđ, mut jiem tieđe... Eelijm liijká indiaannieidâ Kathy Peterson ravvui mieldi keččâmin tagarijd muorâid, moin sátáččij leđe kävni. Vuojijm Hibbingist máádâs Meadows kaavpug räi, kost stormâ lâi njiäidâm seetrimuorâid. Kejâdijm taid já motomeh lijjii kale hiäivuliih, mut liijká must oroi, et ij lah ärbivuáválâš njollâäitti, jis muorâ viäddáh láá pajaskulij. Tobbeen staatâ meeccist lâi tornaado sihâstâm 50 meetter kobdosii stiellâs nuuvt, et ohtâgin stuárrâb muorâ ij lam pááccâm ciäggud. Tobbeen vuojijm Hibbingin viežžâđ Metro já kalba tot lâi-uv uđâsmum. Uulguš lâi siämmâš, mut ovdârieggeeh lijjii uđđâ, kosâneh toimii nuuvtko kolgii já oljo lâi lonottum. Tääl tot lâi siämmáá virkkuu, ko muáddi ive tassaaš. Elâččijm vala mottoom käävpist koijâdmin tullâkeđgisementti já veikkâ maka stuorrâ maailmist lep-uv, te sementti ij lah tain aldasijn ollágin. Ferttip älgiđ koijâdâllâđ olgoláá já vyebdee arvâlâdâi-uv, et aldemuš saje sátáččij leđe Duluth já jis ij tobbeengin lah, te miljovnkaavpug Minneapolis ličij čuávuvâš saje, kost vissásávt kavnuuččij sementti. Iimâš, ko tullâtiijlah láá, mut ij sementti. Siämmáá ko vuábdáččij piso, mut lemnuuh iä innig liččiigin vyebdimnáálá. Vyejestijm Pengillyn já aigum vala taŋkkađ-uv Metro, mut jiem innig muštám maggaar pensin toos tohhee. Taŋkkajeen itten, ko äšši lii čielgâm. Pengilly 18.6.98 tuorâstâh Onne ep lam huáppoin joođoost. Koccáim ovdláhháá oovce hirmâd korrâ äijihšooŋân já ko uáhti lâi moonnâm paijeel, te vyeijilijm Duluthân. Charlie lâi ehidist suáittâm tohon já iimâš já komme, tullâtiijlâsementti lâi ko lâi-uv kavnuumist tobbeen. Tot kavnui Arrowhead-nommâsâš käävpist. Viiljâžeh, kiäh omâstáin käävpi, láin amerikkalii vyevi mield uáli ustevliih já skeŋkkejii jieškiäs-uv peenâ já ruttâpuursâ sehe Aansin vala kappeer, mon Anssi skeŋkkij maŋeláá munjin. Ko selvânijm tobbeen, te Duluth taavaabeln lâi hirmâd vijđes puvdâsaje, kost lijjii luvij mield stuorrâ käävpih. Moonâim uuccâđ Aansin kappeer, mast ličij piŋviin kove. Tot lii mottoom NHL-jieŋâskiärrujuávkku. Vaazijm juolgijdân raššeen, ijge kappeer kavnum. Kejâstellim kaavpijn váháš hoodijd: puoh stuárráámus telkkar, mon stuárudâh lâi 61" maavsij 5000 dollarid. Tot lii suomâ ruuđâst aldasáid 13.000 märkkid. Eres stereotiiŋgah já elektroniik iänááš sehe tiättur uásih lijjii ennuv hälbibeh, ko Suomâst. Poođij mielân tot Kuobžâ-Saammâl juurdâ, et ko ličij ennuv ruttâ já uccáá jiermi, te tääbbin kale ličij ennuv uástámuš. Tast maŋa vuojijm Ironworldin, kuus kuođijm tullâkeđgisementijd já tolliitijm pááikân. Pengilly 19.6.98 vástuppeivi Vyejestijm vistig L&M-káávpân, kost oostijm spiijkárijd já tast maŋa Oiva luus, sun ko lâi lopedâm jurgâliđ muu saavâ eŋgâlâskielân, maid tolâččim Pipestonest indiaanij ráávhuseremoniajuhleest puáttee vuossaargâ. Mist lâi tuše juurdâ elâččiđ Oiva lunne, mut Avni (suu eemeed) puáđistij meid tohon pargoost já aalgij orniđ mijjân purâmuš já käähvi. Äigi hurgettij tast nuuvt jotelávt, et elâččempuddâ vanettij kyevti tiijmán. Pyevtittijm kuáđi luus iäskân ovdláhháá koskâpeeivi. Mii aptem täkkivuáđu ij lam koorrâm vala nuuvt čuuvtij, et puohtim ton ucánjihhii tassiistâllâđ, ovdilgo muvráim tullâtiijlâid sajasis vuáđun. Tast maŋa raahtijm myenster täkkisaajeest sáhhájum lätteelaaŋkuin já aalgijm muvráđ tullâtiijlâid sajasis. Laasti, ađai sementti lâi valmâš siävuttâs já tom lâi älkkee njuottâđ tijláid. Finnijm kulmâ tiijlâkeerdi valmâšin já poođijm ton mielân, et onnáá peeivi pargoh láá porgum. Pááikân puáđidijn elâččim vala Ironcate-käävpist. Jiešalnees Anssi eelij já oostij olssis 100 dollar (500,00 mk) mäksee rekinistemmaašin. Ironcate šiljoost huámmášim et Oiva pyehtim jurgâlus muu saavâst lâi pááccâm kuátipeevdi oolâ. Ferttiim eelliđ tom iđedist viežžâmin. Love suulâin poođijn Tom Scheib já Liisa Mayo poccuidiskijn, maid mij piejâim kuátumân. Tom sehhij jieškote-uvlágánijd kornešaddosiemânijd oohtân já adelij poccuid. Poccuuh lijjii kyehti sarva, moh čannojii kiädán ryevdikagânáid kiddâ. Pipestone 20.6.98 lávurdâh Onne lâi-uv váháš kuhebuš vyeijimpurdo. Koccájim käävci ääigi já vyeijilim tállân Ironworldin viežžâđ tom Oiva jurgâlem sahâvuáru, maid tolâččim Pipestonest já ko poottim tobbeen, te pakkaastim tállân tävirijd laavkân, maid tarbâšiččim ollásávt ubâ oho kukkosâš määđhist. Love ääigi tolliittijm Bemidji já Salolampi kuávlun já pyevtittijm tohon pel oovtâ suulâin. Rottejim sämimááccuh pajalân já juhle aalgij oovtâ suulâin. Juhleest lâi mieldi Suomâ ambassador, ađai USA Suomâ suurlähettiläs Jaakko Laajava. Juhle lâi uárnejum kielâškoovlâ 13:d toimâive kunnen. Uásiväldeeh lijjii muádi čyeđe suulâin já iänááš suomâkielâ táiđusiih. Kuáhtáim puáris uáppá muádi ive tyehin, Rodney J. Ikola, kiäst láá hyelhih ovdâmerkkân Muoniost. Sun lâi čohčuv 1997 iällâm kolliistâlmin sii já oovtâ peeivi äigin sun lâi karttâm puurrâđ vittii já sávnuđ vala kuohtii. Suu tiäddu lâi Suomâ määđhi äigin pajanâm viiđáin kiiluin. Meid maaŋgah eres-uv uápis ulmuuh lijjii tobbeen já karttáim tiervâttiđ kieđâst aainâs-uv 100 kerdid. Tábáhtui meid taggaar hitruus äšši, et muu luus puáđistij uáli kuhes nuorâ nieidâ já táátui munnuu pajekiärdán. Čuávoim maajeeld já čokánáim toos pajeterassin. Munnuu viežžee kuittâg lappui, mut mottoom ääigi keejist sun puáđistij tohon já mun suu luus, et maggaar lii äšši? Sun ij máttâm ettâđ maiden já oppeet sun lappui. Mun jo algim ucánjihhii imâštâllâđ, et mii lii taat hommá, mut váhá ääigi keejist puáđistij muu luus "Amerikan poijat" suáittimjuávhu hovdâ, kote čielgij mast lii saahâ. Sun lâi pivdám nieidâs eelliđ ucâmin taggaar almaa, kiäst láá vielgis puuvsah já čuovjis päiđi pajalist. Must lâi čuovjis orjâlâšmalli mááccuh pajalist já kuovgissiähá puuvsah jyelgist já nieidâ noobdij muu mááccuh päiđin já kuovgis puuvsâid vielgâdin. Juhle maŋa purâdijm já mij (Anssi, Charlie já mun) tolliittijm kuovttijn autoin (Mersuin já Metro-riävoin) neelji ääigi Tave Dakotan já Grand Forks kuávlun já ko tohon peesâim, te tolliittijm Highway 29 mieldi máádâs, sirdâšuim Maadâ-Dakotabel já puáldittijm 4-rađasii maađij mield ain mäddiláá. Siävŋánij, mut ferttijm juátkiđ. Watertownist taŋkkaim já joođhijm määđhi oppeet máádâs já tast maŋa nuortâs. Ko poođijm Pipestonen, te tijme lâi aldasáid kulmâ iho. Ton peeivi noomân lijjii mailih čoggâšum 598, mii lii kilomeetterijn 964. Lijjim tuođâi vaibâm, ko moonâim motellân, mon nommâ lâi Mayfair, kost mijjân lijjii sajeh väridum. Ko poođijm siisâ, te tobbeen kullui hirmâd škoorrân; Arden Johnsson lâi tobbeen uáđimin visteluávhust. Midland 21.6.98 pasepeivi Oođđim uáli hyeneeht. Seŋgâ, mast muái Anssijn oođijm lâi taggaar "trambolin"-mallisâš; ko Anssi lihâstij, te mun koccájim. Meiddei lovdust munnust lâi rijdo, ko ij lam ko ohtâ täkki. Nievdim ubâ iijâ, et uusâm tom motelli Pipestonest já tegu čuágis i-puustav oolâ lâi tot, et mottoom aalgij motelli ulguubeln tedâččiđ auto jienâmeerhâ. Lâi pággu koccáđ, veikkâ vaibâm lâi-uv já uuccâđ iđedâspuurrâmsaje. Taggaar kavnui muádičyet meetter keejist já finnejim käähvi já pekoni käänimonijguin. Tobbeen kuáhtáim Robert F. woods, kote lii šoddâm New Yorkist, mut áásá tááláá ääigist Suomâst. Sun oomâst The American Bookshop -nommâsâš käävpi Helsigist já presidentpaarâ Bill Clinton lâi vuolgâttâm sunjin persovnlii kijttokirje. Bill lâi čälistâm sunjin 1995 já Hillary 1996. Robert F. woodsist finnijn šiev ravvuid munnuu Black Hills määđhi várás. Ohtnubalov suulâin ruttijm sämimáccuhijd pajalân já vuolgijm indiaanij ráávhuseremonian. Arden Johnsson váruttij, et kuuvij väldim tilálâšvuođâst ij liččii hiäivulâš, mut liijká valdim kamera fáárun já repčâlim taggaar almoskove olgoláá. Tuođâigin jiem uáinâm ko oovtâ kamera tobbeen juhleest, veikkâ ulmuuh lijjii tiego pelnub tuhháát suulâin. Tot áinoo-uv kameraolmooš lâi nuorâ indiaannieidâ. Jieš tot juhle lâi kuulmâpiäivásâš, mut munnust ij lam äigi leđe ubâ seremoniast fáárust. Toh uásih, maid oinijn lijjii tuotâ mielâkiddiiveh já ovdâmeerhâ mon täärhih indiaanih lijjii seremoniaidis háárán, finnijm tast ko vaazijm Arden auto luus. Mun jiem tiättâm, mađe várás taggaar pygálusääiđi hámásâš rakânâs lâi rahtum, mutâ ko njuolgijm tom rasta, te mottoom indiaanij hovdâ huihádij mii tállân maassâd. Tot lâi taggaar pase seremonia saje, mast Ardenistkin ij lam tiätu. Piivdijm addâgâsân já koorvijm pääihi, et peessâp auto luus, kost lijjii munnuu laavhah. Maŋeláá toollim uánihis sänivuáru anarâškielân, mon tulkkui Gladys Koski-Holmes eŋgâlâskielân. Oppeet karttáim čarviistâllâđ maaŋgâi ulmui kieđâid, ovdilgo selvânáin juhlesaajeest meddâl. Keevâi vala nuuvt pyereest, et Gladys lâi ustevijnis monâmin meid Black Hiilsin já muái tállân falâdâđáim sunnuu auto maŋŋaal. Peivi koordij pakkâsávt, ko oppeet njuškijm Meetron (Charlie lâi vuálgâm jo muáddi tiijme tassaaš Pengillyn). Vuojijm Gladys auto maajeeld vistig viestârân já tast maŋa máádâs já oppeet viestârân. Neeljirađasâš maađij njielâi autoid kuábbáá-uv kuávlun tuháttij mield tiijmest. Eelijm mottoom smaavâ kaavpugáást keččâmin páihálii iimmâš Corn Palace, mii lâi skođâstum ubânâssân maissijn. Amahân toh maissih vissâ lijjii mahtnii lakkajum, teikkâ mudoi nanodum, et toh killájeh taid máhđuttemijd äijihstoormâid, moh tobbeen lijjii mestâba jyehipiäiváliih. Maadâ-Dakota nuorttâuási lâi nuuvt täässiv, ko peri puáhtá eenâ leđe. Puoh lâi jolgâd, tuše motomeh muorah lijjii kuođđum tegu merkkân jolgâ preeriai oolâ. Viestâruásist algii vijđes jolgâ tiävááh, ađai väärih, moin lâi syeini. Gladys tieđij hälbis hotelli, kost mii puáđáččijm ijjâdiđ já tot lâi Midland-kaavpugist, nommâ lâi Stroppel Hotel. Kaavpug lâi vaarâ Tiärmáá (Törmänen) stuárusâš já nuuvt sijvuu, et taggaar jiem lam vala Amerikst kuáhtám. Hooteel šiljoost čielgâi, et lep oppeet lavkkim äigirääji paijeel. Tijme ij lamgin pel oovce, pic tiijme maŋeláá, ađai pel käävci. Siisâčäällim maŋa moonâim vistijd já rahttâdâim nohádiđ. Onnáá piäiván čoggâšuvvii 300 mailid, mii lii kilomeetterijn 483. Táválii kuhes vyeijimpurdo. Newcastle 22.6.98 vuossârgâ Pyereest oođđum iijâ maŋa elâččijm puurâdmin já tast maŋa tolliittijm oppeet viestârân. Peivi koordij siämmáá pakkâsávt, ko jiehti-uv. Gladys kyevtis lopedâđáin meid vyeijiđ Badland pehti, mii lii National Park já muái tuođâi-uv movtáskáim. Badland lâi nuuvt áinookiärdásâš já imâšlâš, et sanijgijn ij määti ubâ čielgiđgin. Koveh ferttejeh kuvviđ ääši pyerebeht. Vuojijm vissâ 30 mailid (40 km) já orosistijm ain väldiđ kuuvijd. Válduluodân puáttim maŋa mii oppeet tolliittijm viestârân. Vuojijm Rapid City čoođâ já jis kuávttáá liččijm lamaš joođoost, te vissásávt liččijm lappum. Amerikkaliih luoddâmeerhah láppojeh ton reklaamhivvâdâhhân, jiemge mun oppâm kuássin taid huámmášiđ. Selvânijm kaavpug čoođâ, ko vuojijm Gladys kuáhtá auto "puskurist" kiddâ já ko poođijm Mounth Rushmore National Memorial muštomeerhâ alda, te Gladys-kyevtis kuođijn munnuu toos já vyeijiláin Black Hills City:n, muái passijm kuávttáá. Jo tohon vyejedijn oinuustâlâi tot pegâlmâs muštomerkkâ, ađai monument, maggaar iän lam vala kuássin uáinâm. Neelji USA president koveh, ađai páccáh lijjii huškum hirmâd ollâ pááhtán. Toh lijjii nuuvt stuárráh, et oppeet koveh láá áinooh, moh pyeremusâht pyehtih adeliđ mottoomginlágán čielgiittâs toin. Iän vaarâ kuássin liččii vuálgâmgin tággáár máátkân, mut ko Hollandist eledijn munnust poođij Máárjá-Liisá kálláin Henkjanáin saahâ ton monumeentist, te sun eeđâi et tot lii Maadâ-Dakotast, Minnesota ráánjást. Talle cokkânij juurdâ, et elleenba tobbeen keččâmin taid äijihijd já ko tääbbin lâim já munnui poođij mätki Maadâ-Minnesotan, te siämmáá määđhi ohtâvuotân vuáváim taam-uv määđhi. Nuuvtpa uážžu ettâđ, et Máárjá-Liisá käällis lii sujâlâš munnuu máátkân Badlandin, Black Hiilsin já Crazy Horsen. Ko kome láin imâštâllâm tarbâšân kuhháá, te moonáim auton já algijm tutkâđ káártá. Kavnáim olmâ luodâ, mii tuálvuččij munnuu Wyoming uásivááldân. Ton kooskâst lâi meid Crazy Horse, Jolâs Hiävuš monument, mii lâi vala koskân, mutâ talle ko tot lii vaalmâš, te tot lii maaŋgâkerd stuárráb, ko Black Hills monument presidenteh ohtsis. Tast láá nuuvt merettes stuorrâ mitoh, et ovdâmerkkân Crazy Horse (indiaanhovdâ) uáivi alodâh lii 29 meetterid já hiäppuš uáivi lii 72 meettrid olluv. Indiaanhoovdâ kiäigukietâ lii 87 meetter kukkosâš já ubâ monument alodâh lii 186 meetterid já kukkodâh 213 meetterid. Crazy Horse čalme lii pelnub meetter olluv já 3 meetter kukke. Crazy Horse lâi Sioux-indiaanij hovdâ, kote šoodâi Rapid Creek:ist 1842 suulâin já jaamij 1877. Muštomeerhâ aalgij rähtiđ Korzak Ziolkovski vuođâlovveest 1948 päljis päävtist já sun lâi šoddâm Bostonist 1908. Pargo lii ton rääjist jotkum 50 ihheed, ijge taat peerâ, kote muštomeerhâ ráhtá, lah finnim Maadâ-Dakota staatâ torjuu pargo ovdâskulij tuálvumân ollágin. Tast maŋa vyejestáim Custer-kaavpug (finnim noomâs pegâlmâs kenraal Custer mield, kote táppái indiaanáid tain suulâin) čoođâ Wyoming uásivááldân, Newcastle kaavpugân, kost väridáim viste Stardust Motellist já asâiduvváim iijâ várás. Onne čoggâšuvvii mailih tuše 227, mii lii 365 km:d, mutâ láim uáinâm imâšijd eenâb ko ovdebáá Amerik määđhist ohtsis. Ubâ eehid oinui tornaado- já äijihstormâváruttâs TV:st, moh lijjii Wyoming uásivääldist. Iä kuittâg alda Newcastle. Fargo 23.6.98 majebargâ Koccáim tooláá, ko onne ličij vaarâ puoh kuhemus vyeijimkoskâ ubâ määđhist. Kuođijm Newcastle kaavpugáá já tolliittáim čiččâm ääigi váldumaađij 16 mield taveviestârân. Moorcroft kaavpugáá čoođâvyeijim maŋa hilttejii puáttiđ vuástálâh- já miätálâhtáávááh enâbuššáá já tubdim, et Metro-riävu čižetpele kosânist tubdui jienâ. Algim polâstâllâđ, et jis tast jarru mana alfáárug já kevtiškyettim liävtu kocâmân ain moottor jieijâs. Koosân lâi vaarâ nuuhâm Black Hills hirmâd ciägu vieltijn vyejedijn. Tuoivum, et koosân killááččij kuittâg-uv Fargo räi, kuus lâi mätki 1000 km suulâin. Ko láim selvânâm ton smarfemaađijist já pajanistám váháš aleláá, te 10 maili keejist aalgij oinuđ pegâlmâs Devils Tower, mii lii taggaar tullâvääri pasâttâs. Tullâvääri poccee pirrâ lâi 15 miljovn ihheed tassaaš pááccâm taggaar keđgičogâlmâs, mon pirrâ eroosio lâi puurrâm eennâm (humus) meddâl. Ko poođijm aldeláá, te aalgij iäskán olmânáál čielgâđ ton stuárudâh. Ton alodâh lâi 264 meetterid já ko vazzijm ton pirrâ, te munnust moonâi masa tijme. Tohon lâi uárnejum väzzimpäälgis asfaltist já ulmuuh juttii ton mield. Motomeh pähtikuárŋooh uáinojii tobbeen viehâ paijeen, mut amahân vissâ láá meid kočâdâm-uv tobbeen vuálus. Ton-uv peeivi ko láim tobbeen, te info šiljo USA lippu lâi pelistáágust. Amahân mottoom ulmuu jäämmim tiet, et ij liččii peri lamaš mottoom pähtivärikuárŋoo tiet, kote lâi koččâm ton peeivi vuálus já jáámmâm. Indiaanij kielâst "Pahakkâs porttâ" lii "kuobžâ kuáti", ađai päikki. Sii mielâst rađeh, moh láá päävtist, láá pááccâm hirmâd stuorrâ kuobžâ koozâin. Taat Devils Tower keđgivääri lâi masaba puoh pyeremustáá mielân päccee já oppeet koveh uážžuh mainâstiđ pelestis. Taat lii taggaar keđgivääri, mii ij ennuvgin táppáá Australia keđgiváárán Ayers Rock:n jis ij táppááččii ollágin. Meddâl vyejedijn kuáhtáim vala preeriapenuv-populaatio, mast taah hitruus elleeh sierâdii, kuákkájii, umástii já várdáástellii kuáskimijd. Ton saajeest lijjii-uv erinomaš ennuv kuáskimeh, siämmáá tuákist puohtii sodâstâllâđ vittâ-uv lode. Kuođijm "Pahakkâs toornâ", mii lâi amerikkalij adelem nommâ já jođhijm määđhi. Vuojijm Hulet-, Alva-, Aladdin- (mii lii vaarâ puoh ucemus kaavpug, maid elimistân lam kuássin uáinâm, luoddâpellâst vittâ táálu uáinusist) já Belle Fourche-kaavpugij čoođâ já tolliittáim váldumaađij 85 mieldi tavas. Sirduim Maadâ-Dakotast Tave-Dakotan, kost vuossâmuš oovdân puáttee kaavpug lâi Buffalo, purâdáim tast. Lijjim jurdám, et amahân taat kuittâg lii stuorrâ kaavpug, mut mestâba Aanaar toos verdiddijn lâi pele stuárráb. Kuullim maŋa, et stuárráb Buffalo ličij kostnii Kanada rääji aldasijn já tot lii tuotâ styeres. Vala lâi uccâ kaavpugâš Amidon, mon maŋa pessáin highway 94:n mast mätki aalgij olmânáál ovdániđ. Nelji kubdâ rađe njiellii autoid tuháttij mield, ijge tarbâšâm smiettâđ, kogo puávtáččim vyejesistiđ hitásub vuájáán lappâd. Amerikkaliih autovyeijeeh láá hirmâd olmošliih já sij uáinih meid kuoimijdâs-uv táárbuid jotoluvvâst. Elâččáim taŋkkaamin Sterling-kaavpugist já taavaabeln lâi polvâhaŋkkâ, mii sátáččij leđe tornaado. Váruttâsah iä kuittâg kullum já nuuvtpa polvâ saatij-uv leđe aaibâs táválâš äijihpolvâ. Pyevtittáim West Faargon oovce suulâin ehidist já algijm usâstâllâđ motelli, kost munnui ličij väridum viste. Tot koolgâi leđe 3:d avenue 3:d streetist já nommâ kolgâi leđe Super 8. Vuojâččáim äigipuudâ ovdâsmaŋas, iänge kavnâm maiden já aalgij siävŋániđ-uv. Mottoom baari lunne kuáhtáim ustevlâš amerikkalii páárnâš soolâst, kiäst koijâdáim motelli orroomsaje. Ko sun kuulâi, et leen Suomâst, te sun vistig ravvij munnuu, mutâ te faladâđâi tuálvuđ munnuu tohon motellin. Vuojijm maŋaluvvâi já ko poođijm motellân, te kijttâláim kieđâst ustevlâš amerikkalii já roškáim motellân puorijn tuoivuin siisâ. Forgâ pesâččáim nohádiđ, mut maid tuušijd! Iän lam olmâ motellist. Super 8 -motelleh lijjii Fargoost aainâs kulmâ, jis iä jo nelji-uv. Ferttijm suáittiđ Charlie puhelimijn Pengillyn já tobbeen kuávlust aalgij Cari Mayo čielgiđ ääši. Selvânij, et motelli lii eres saajeest já finnijm vala káártá-uv, mon vuáđuld kavnáim olmâ motelli. Ton ucâmân Fargo kaavpugist moonâi kuittâg vala muáddi tiijme já ko Metro-riäpu lâi olmâ Superkávccáá šiljoost, te ton mittarân lijjii onnáá peeivi noomâst čoggâšum mailih 629, mii lii kilomeetterijn 1013. Láim lamaš aldasáid 16 tijmed joođoost, mii lii kale viehâ kuhes äigi ubâ paje raati tyehin čokkáđ pakkâ peeivipaštust. Kosk´iijâ suulâin pessáim viijmâg seeŋgân já nohádiđ. Seeŋgah láá kustoo tääbbin Amerikst siämmáálágáneh trampoliinseeŋgah jyehi motellist. Ilmari Mattus juátkoo . . . Nubbe Amerik mätki Jotkâ čohčâmáánu 1999 numerân Pengilly 6.7.1998 vuossargâ. Muvráástâláim täähi paajeuási já finnijm tom ton muudon, et pajeuásist paasij 40 senttid muvrááhánnáá. Piejáim coogijd, amas keeđgih kočâdiđ já valdijm taid ildeetarbâšijd fáárun, et pesseen vuoššâđ páárhu luovâs. Ton puudâ lâi Pengillyn puáttâm Mary Hanf viljâinis, kote lâi vuod puáttâm Australia rääjist suhâčuákkimân, mii sist ličij oholoopâ äigin. Cari lâi uástám 150 litter pääđi, mon muái leŋgijm, kuoddijm čääsi siisâ já cokkiittáim tuulâ vuálá. Vuoššáim oovsijd muáddi tiijme, mon maŋa algijm loggođ peesi já páárhu meddâl. Pargo paasij koskân já juáđháččáim ittinâš. Pengilly 7.7.98 majebargâ. Oppeet vyejestijm Oiva pehti Ironworldin já mun algim muuvráđ täähi pajeuási. Anssi já Charlie vuolgijn viežžâđ sementi lase. Finnijm täähi siskiipiäláá valmâšin já rottejim loopâst tuvduid meddâl aarrânuási siskiibeln já ooinijm, maggaar täkki lopâlávt puáđáččij leđe. Aaibâs tohálâš, pic ucánjihhii ucceeb lâi pyehtiđ leđe jieš tot tullâsajeuási, mut ij-uvsun tot aaneet. Maaŋgâs ellii keččâmin já imâštâlmin mii rakânâs. Kiddiistijm vala peeldi sajasis já ko lâi arvešoŋŋâ, te ep álgám muvriđ káátu paajaabel, mut vyeijilijm Pengillyn. Tohon puáđidijn lâi fiijnâ piäivádâhsiähá šoŋŋâ, ijge arvam ollágin. Maŋeláhháá ehidist luggum loopâid oovsijd peesist já páárhust. Pengilly 8.7.98 koskokko. Love suulâin pyevtittijm pargosajan kuovttijn autoin, tast ko Charlie lâi vyelgimin Grand Marais´ân máttááttiđ pessipargoid já sust lâi aaigâ vyelgiđ njuolgist Ironworldist Finland-kaavpug pehti Grand Marais´ân tiego kyevti suulâin. Indiaansiijdâ rävdee Bill elâččij oppeet keččâmin pargo ovdánem já siämmást sun stuorrâ já kievrâs almajin luptiistij oovtâ pocceeuási sajasis. Mist lijjii nelji sementtiseehâ kevttimnáálá já peesâim toigijn pyereest-uv káátu čoođâ. Luptiistáim Charliein vala majemuu pocceeuási sajasis já talle poccee lâi finnim masa oles kukkoduv. Jotkân puáđáččij vala arvehattâ, amas njuolgist arveđ siisâ. Kyevti suulâin nuhhuim sementist já ferttijm lopâttiđ pargo ton piäiván. Charlie meiddei vyeijilij Grand Marais´ân, sust álgáččij itten máttááttem tobbeen já muái vuojijm Oiva pehti Pengillyn, kost peessim eelliđ riššoost. Oiva lunne elâččáim tondet, et sust lijjii kulmâ ciägu peesi, moin sátáččij finniđ njollâääiti jyelgi. Mut ko eelijm keččâmin taid, te hilgoim siämmást; ármuttes stuorrâ peesih -já maht toi madduidgin finniiččij nosturttáá pajas? Ferttee smiettâđ já uuccâđ eres saje, kost amnâsijd jyelgi- tâi njollâááitán kávná. Maŋeláhháá poođij Mary Hanf kandâinis Pengillyn. Liegâdim ehidist säävni já sávnummohheest eelijm pozzelmin tälvituurhâ pajalist. Pengilly 9.7.98 tuorâstâh. Oovce suulâin eelijm ubâ juávkku: Cari, Anssi, Mary Hanf, Alex já mun golfkiedist, mii lâi tastan paaldâst. Alex já Anssi passijn hárjuttâllâđ golfpáálu časkem já mii iäráseh vyeijilijm UBC-káávpán, kost oostijm 6 seehâ sementi já tast maŋa vyejestijm Ironworldin. Algim muuvráđ poccee paajaauási, mut huámášim et sementti ij lamgin tot, mii lâi kolgâđ leđe. Mudoi šiev, mut tast lijjii uccâ kiäđgááh, moh váháš ettejii. Muvrájim kuittâg neelji seehâ verd já finnejim poccee masa valmâšin. Ko lâi puástu sementti, te jiem viiššâm innig lekkâđ viiđâd seehâ, pic itten ko Oiva puátá eelliđ Ironworldist, te vyelgeen eelliđ UBC:st já viggeen lonottiđ seehâid olmâ "paarmon". Täkki lii siste mudoi vaalmâš, mut aarrânuási vuoluupiälááš käibid váháš mučásmittem. Eehidpeeivi puovttijn indiaansiijdâ rävdee Bill já Dale Torma-nommâsâš almai hirmâd seetrikooldâ, mii puáđáččij njollâääiti jyelgin. Jiem tieđe, maht mij pastep ruggâđ rääigi kooldâ várás enâmân, togo ko lii mulde-eennâm vyelni juovâ. Kuulmâ suulâin algii äijihuávtih pajanâddâđ já nuuvtpa kiesâstim lovduu poccee pirrâ, amas rášuarve pillediđ tom já vyeijilijm Pengillyn. Pengilly 10.7.98 vástuppeivi. Ruttijm sämimáccuhijd pajalân já tuámittáim love ááigán UBC-käävpi pehti Ironworldin já ostijm oovtâ seehâ sementti, et pesseen juátkiđ pargo. Toomáim meid ton suujâst, ko tohon poođij Duluthist mottoom lostâtoimâtteijee rähtiđ munnust mainâs. Tulkkân tooimâi Oiva Hyvönen. Sahhiittâllâm maŋa lonottistijm pargopihtsijd pajalân já áigoim algâttiđ pargo. Oiva luhhoost vilšâstij tom seehâ já puástu sementtihân tot lâi. Sust lâi tommittáá äigi, et vuolgij munnuid tulkkân vala ton káávpán-uv, et finnejeen lonottiđ olmâ sementi. Lonottem luhostui já vyejestáim maasâd Ironworldin juátkiđ pargo. Muvrájim loppâuasi poccest valmâšin já luptijm vala haatâ-uv sajasis, mon maŋa tivostellim vala täähi, ađai mučásmittim, jeđe vaaldijm suovâid täähist. Suovâ porgestij eidu togo, ko kolgâi-uv, veikkâ ucánjihhii kale šiälmáttâlâi, ko laasâ já uksâ láin ohtân áávus já pieggâ posoi toi čoođâ. Suovâi täähist väldim maŋa čokkiistáim tyejiniävuid já vyejestáim oppeet Pengillyn, kost kuuláim Carist, et Charlie auto lâi cuovkkânâm tobbeen Grand Marais´ist, kuus muái-uv vuájáččáim onnáá eehid. Elâččim riššoost já Anssi elâččij vuojâdmin, mon maŋa pakkaastáim tävirijd já tuámittáim Mr. Robertsân purâdiđ. Niälgádem maŋa tolliittáim uđđâsist nuortâs mannee highway oolâ tiego viiđâ suulâin. Vuojijm Chisholm pehti Virginian, kost Ely kaavpug pehti Finland-kaavpugân. Tobbeen taŋkkaim já eelijm vala káhvástâlmin mottoom kapakkast. Jođhijm määđhi ain nuortâs tassaaš ko česâttáim Tave-Amerik stuárráámus jäävri Lake Superior riidon, mon riddomaađij mieldi vuolgijm tavenuortâs. Ehidist tiego pel love suulâin pyevtittáim Grand Marais´ân já kavnáim tállân škoovlâ, mast Charlie lâi máttáátteijen. Tobbeen lâi meiddei Mark Hansen-nommâsâš almai tiivoodmin puáris kaanoot já čielgâi-uv, et ijâstâlâččáim suu táálust. Sun lâi uáli táválâš amerikkalâš almai, sahhii já uáli hitruu. Vuojijm suu maajeeld Old´Shore Rd:n, kost sun aasâi. Asâiduvváim kelir-, ađai vyelikeerdi viistán já Metroriävu mittarân lijjii onnáá peeivi noomâst čoggâšum mailih 269, mii lii kilomeetterijn tiego 430 paaihijn. Grand Marais 11.7.98 lávurdâh. Oođđim uáli hyeneeht. Lâi váháš čuáskis, ko lâi kelirviste, ijge tobbeen lamaš lieggiittâs alne já täkki lâi unohâs, mii ain kárgái meddâl alne. Koccáim tiego käävci maŋa já movtigis iššeed Mark Hansen povdij munnuu iiđeedpurâmâšân, kost čokkáin aainâs-uv tijmepele. Tast maŋa muái-uv vyeijiláim North House-škoovlâ lunne eelliđ kuáhtáámin Charlie, ovdilgo vuálgáččáim Kanadan. Muái láim karttâm uáináh rievdâdiđ váháš vuáváámijd, maid láim porgâm ovdeláá. Láim smiettâm, et elleen keččâmin pegâlmâs Niagara kooržijd, mut jurdust láim karttâm luoppâđ ton suujâst, ko tohon lii nuuvt kukke. Tuše oovtâ kuávlun vyeijimân toos lijjii moonnâđ kyehti peeivi. Ton sajan láim kuullâm mottoom kieskâd Suomâst varrim nissoonulmust, et mestâ siämmáá mučis koržeh kávnojeh aldeláá-uv, nomâlâssân Kanada Thunder-Bay kaavpug aldasijn já tohon ličij Pengillyst peeivi mätki. Nuuvtpa muái láim-uv tohon monâmin, ko ijâstâláim Grand Marais kaavpugist, mii lâi taggaar Avveel matsâš kuálásteijei kaavpug. Nuuvtpa elâččáim vala Charlie lunne. Meid Mark Hansen lâi tobbeen, sun ko lâi ubâ škoovlâ rehtor. Charlie luoihâi vala munnui jieijâs mätkipuhelin, jis sáttoo mihheen määđhi äigin já nuuvt muái oppeet tolliittáim Lake Superior rido tave-nuortâs. Vuojijm USA já Kanada koskâsii rääji paijeel já Kanada virgenissoon koppurstis koijâdij pasâi tarkkum maŋa, et manen leen monâmin Kanadan já lii-uv kävppitäävvir, teikkâ alkohol fáárust. Ko sun kuulâi, et mäcceen vala siämmáá peeivi äigin USA:n, iänge lah monâmin kavpâšiđ, te luoštij munnuu moonnâđ. Ko aldanškuođijm Thunder-Bay kaavpug, te aalgij opsidiđ uáli kuocâ haajâ. Aldeláá puáđidijn oinijm, et selluloosafabrik lii haajân sujâlâš. Láim kuullâm linnottusâst, mon nommâ lâi Old Ford William já tobbeen kannattičij eelliđ. Nuuvtpa eidu ton sellufabrik puotâ lâi stuorrâ kolbâ, mast luuvâi tiet ovdilmainâšum nommâ já vyejestáim tohon. Linnottus lâi tuotâ styeres. Lâi vaahâg ko jiem addim toi uápisteijei čielgiittâsâid. Tobbeen lijjii kuittâg ereslasseen škovlâ, pyecceiviäsu, suáldáttij kasarmi, viärjuvuárkká, liäibumviste já veikkâ moh. Taat linnottus lâi rahtum indiaanij volliittemij várás já tot lii lamaš Tave-Amerik stuárráámus čevđij lonottemsaje. Ton vijđodâh lii 125 eekkerid já tot lii lamaš kiävtust 1815. Amal puáris Ford William lii tom vuáđudâm. Tobbeen kuáhtáim syemmilijd nuorâid, já sii hoovdâid, kiäh lijjii Tave-Minnesota kielâleeirâst, mut lijjii vuálgám meid teehi Thunder-Bayn keččâđ táid uáinámušâid. Mottoom ustevliist kanadaliist, kote maatij pyereest suomâkielâ, finnijm káártá, mon vuáđuld suunnistáim tohongis Kakabeka Falls-korže keččâđ. Tom kočodeh meid Tave-Niagaran. Tot ij lah kale aldagin Niagara alosâš, tuše 128 jyelgid, ađai 42 m:d alo, mut muččâd lii já šaavvân lii koorâs. Ko tijme lâi vala nuuvt uccáá (ovdláhháá kuulmâ), te smietâstáim et vyejesteen onne vala Pengillyn, et pesâččáim ittinâš elâččiđ fiksaamin täähi vyeliuási Ironworldist. Vyejestáim forgâbalij Kanada já USA rááján, kost Kanada virgeulmuuh iä ubâ repčâlâm čalmegin, mut USA tullialmai pasâi tarkkum maŋa aalgij koijâdâllâđ maid kost. Ovdâmerkkân kuáhtáim-uv Kanadast kiännii, kiäm tubdâččáim? Kalle tiijme láim Kanadast? Kiän omâstem autoin leen joođoost? Mon kaavpugân poođijm USA:st já kost tääl orroon? Ko sun lâi finnim jieijâs mielâst tarbâšân ennuu vástádâsâid já ko val lijjim čáittâm Metro-riävu registerváldus, te sun ložžij já luoštij munnuu moonnâđ. Huápust hurgâláim Grand Marais´ân, kost eelijm Charlien já munnuu ijjâsajeišedân maainâstmin, et täiđeen-uv vyejestiđ siämmáin movttáin kidâ Pengillyn. Eelijm vala purâmin hamburgerijd, jeđe tolliittáim maadâ-viestârân. Finland-kaavpugist eelijm taŋkkaamin já tast maŋa vuojijm Duluthân, kost oppeet Virginia pehti Hibbingân já Pengillyn. Ko poođijm pááikán, te tijme lâi tiego oovce suulâin ehidist. Kuohtuuh láim vaibâm – mun váháš enâbuššáá, ko lijjim čokkám ubâ peeivi raatist já Anssi lâi uáđđám Thunder-Bayst mestâ rääji räi. Onnáá piäiván lijjii mailih čoggâšum 408, mii lii kilomeetterijn 658. Ubâ taan Kanada máátkán Pengillyst Pengillyn čoggâšuvvii kilomeettereh 998. Luhhoost Metroost lii taggaar "ylellisyys", ko áimučuáskudeijee. Tonttáá kale possuuččij pakkâ auton. Lâi ironisâš äšši, et taan máhđulâšvuođâst poođijm tiettiđ iäskán 25:d kesimáánu taan ive Fargoost, ko Charlie mainâstij tast munnui. Láim vuáijám pelnub mánuppaje 1996 já taan-uv keesi (1998) mestâ 2000 mailid tieđehánnáá áimučuáskudeijest maiden já láim tuskástum maŋgii pakkâ ááimu keežild. Vaarâ Charlie lâi tast mainâstâm munnuid jo 1996, mut vaarâ iän lam addim. Pengilly 12.7.98 pasepeivi. Suáitistáim Suomân tiego love suulâin iđedistpeeivi. Suomâst lâi tijme talle kuttâ ehidist já kuuláim váháš Suomâ já Avveel saavâid. Lijjii sehe pyerebeh et hyenebeh uđđâseh. Pyerebeh toh, et keesi lâi puáttâm Sáámán já puohah láá lamaš tiervâsin, mut hyenebeh toh, et mottoom muu oovdiš pargoskippáár lâi surmim jieijâs. Vyejestáim ovdláhháá koskâpeeivi Ironworldin já fiksaastâláim täähi vuoluu-uási, kiddejim kuáŋkkumuorâ sajasis, sruuvejim speeijâl siäinán, luovviistellim tuuvdâmuorâid suovâpoccee pirrâ, ađai Anssi poorgâi tom já kiddejim vala oljolaampu kuánkkumuorân kiddâ, ko pyereebgin saje ij kavnum. Ko muh ij lam onnáá piäiván porgâmnáálá, te vyejestáim Pengillyn, kuus láin puáttâm Ton Scheib já Liisa Mayo Wisconsinist kuovttijn trukkijn, ađai kyermiautoin já monnjâkärryin. Ehidist eelijm Charliein, Liisain já Tom Sheibijn puurâdmin Mr Robertsist já iäskán tobbeen čielgâi Tom Scheib suáldátlâš virgerađe. Sun lâi algâttâm suáldâtpalvâlus US Armyst 1961 já lopâttâm iäláttâhân pääccim ohtâvuođâst 1983. Ton ääigist sun lii palvâlâm kuohtii Kuubast, kulmii Vietnamist, ohtii Japanist, ađai Koreast, kuohtii Libanonist, kuohtii Taažâst já ohtii Tuurkist. Eres aaigijd sun lii palvâlâm US Army juávhuin USA:st já majemuš palvâlâspäikki lâi Chicago, kost sun paasij iäláttâhân. Kunneemeerhah, maid sun lii finnim láá maaŋgah: 2 Purple Hearts-, 2 Bronze Stars-, 2 Navy Commendatours-meerhâ já hälbibijd vissâ-uv kuámmir tievâ. Sun lii olgohäämis peelest nuuvt amerikkalâš, ko peri puáhtá leđe já jienâ lii siämmáá koorâs, ko lii vaijaas vuávsást. Sun oovdâst tom uási Vietnam suáldáttijn, kiäh selvânii. Maŋgáidhân pottii psyykiliih sriävádâsah já sii restâluvvii alfáárug, et monâttii jiermis já vala omâduvvâs-uv lopâ-loopâst. Pengilly 13.7.98 vuossargâ. Oppeet vyejestijm UBC-käävpi pehti já uástistijm vala oovtâ sementtiseehâ suovâpoccee fiksim várás. Mun algim puđâldiđ suovâpoccein já Charlie aalgij kuáivuđ njollâääiti juálgán roge. Ko poccee lâi lopâlávt vaalmâš, te Charlie-uv lâi finnim roge tarbâšân kieŋâlin (120 cm) já nuuvt mij stonccâlijm tom hirmâd kooldâ roggásis. Skođâstijm tom vuoluu uási vala optum keđgiriggein (jiejah ooptijm), piejâim čunnuid já vuod paajaauásán ooptijm siämmáálágán keđgiriggee, jeđe vala stonccâlijm kieddilaavŋe-uv sajasis, mon lâim iđedist loggom meddâl. Tast maŋa eelijm Charliein luovâtmin valmâš täähi Shirley Butterfieldin já suu pehti Ironworld haaldun já soovâim vala muu päälhist, mii maksuuččij itten. Vaarâ njollâääitist maksuuččij vala sierâ pälkki, mon finniiččim maŋeláá. Eelijm Charliein vala indiaanleeirâst kejâstâlmin taid seetriluoddiiddâsâid já poođijm ton mielân, et kale toh tohhejeh kuittâg mottoom muudon. Ij lam innig eres porgâmnáálá já nuuvt mij vyeijilijm pááikán, ađai Pengillyn Pengilly 14.7.98 majebargâ. Tääl čokkijm tävirijd auton: pensin, oljo já čovduid, jeđe vyejestijm L&M-käävpi pehti Ironworldin. Sáhháástijm ciägukooldâ uánihubbon, kiddiistijm ruovdijd sajasis, moh lijjii tađe várás skáppojum já kiddijm vyelemuid muorâid sajasis. Poođij äijihšoŋŋâ rášuorvijnis nuuvt, et kočâdii suormâkeeji matsiih čuormâseh. Ferttijm koskâldittiđ pargo já vyeijiliđ Pengillyn. Tot siämmáš äijihšoŋŋâ lâi cokkiittâm mottoom ristâlâš kirho Chisholm aldasijn pyelliđ já tot puolij kunnân. Tot lâi nubbe kerdi, ko siämmáš kirkko puolij. Vuojijm Hibbing pehti, kost eelijm Albin Photost uástimin kameran UV-filtter. Oovdiš cuovkkânij Grand Maraisist, ko kočâttim kamera enâmân. Eelijm vala L&M-käävpist uástimin spiijkárijd já puultijd, vâi peessâp ittinâš juátkiđ pargo. Ehidist poođij Cari viljâpeeli Dick Johnsson, kote lii lamaš Korea suáđist panssarvavnuuásáduv komendeijen. Pengilly 15.7.98 koskokko. Love suulâin lâim oppeet pargosaajeest já onnáš peivi kale moonâi pusseedmân. Dale Torma poođij vala niäljádin pargen, mut liijká homáh iä táttum ovdániđ. Indiaansiijdâ rävdee Bill lâi luáddum taid seetrikooldâid já toh lijjii tuotâ ponnjááh. Oovtâ kooldâ valmâšân rähtimân moonâi liijkás kuhes äigi. Finnijm liijká ovdâ- já monnjâsiäinán kyehti keerdi sajasis já sijđoseinijd oovtâ. Tobbeen eelij mottoon nuorâ nieidâ táttumin muu radioshown fáárun, mut jiemhân mun máttâm tarbâšân pyereest eŋgâlâskielâ. Charlie moonâi muu oovdâst tohon. Oppeet ellii maaŋgah tiätuäŋgiris ulmuuh hettiimin muu pargo. Lam jo váldám taggaar vyevi anon, et juáđhám pargo, veikkâ ulmuuh puátih koijâdâllâđ jyehilágánijd aašijd. Tobbeen lává Carolyn Harrington, tâi Charlie, kiäin kale lii kierdâvâšvuotâ čielgiđ aašijd. Lijjim algâohhoost puorijn mieláin, et selvâniččim njollâääitist motomáin peivijn, mut oro lemin nuuvt, et okko tast mana. Lam álgám lijkkuustuđ taan enâmân já meid ulmuid-uv. Jiem tieđe, tuostâm-uv innig eelliđ tääbbin, ađai puáttiđ teehin kuálmád keerdi, kuás jo oro lemin nuuvt, et táttuh muu teehi vala puáttee keesi-uv. Jis álgá liijkás lijkkuustuđ, te ij kale tieđe, maht kiävá. Kolgâččij-uv jo tääl piettâliđ. Tuubdâm jo tääl taan Pengilly jieččân päikkin já nuuvt oro tubdâmin Anssi-uv. Kalgeen tärkkilávt smiettâđ puáttee määđhi, tast ko kuálmád, teikkâ niäljád määđhi maŋa lii stuorrâ vaarâ, et lijkkuustuvá liijgás enâmân já ton älkkes elimân, mii tääbbin lii. Maŋgáid taan ääigi siirdolijd lii keevvâm eidu nuuvt. Jis sáttoo vala kuáhtáđ vuovâs kyeimi, te hyvásti, ađai pääsi tiervân Suomâ já Säämi! Pengilly 16.7.98 tuorâstâh. Meid onnáš peivi lâi pusedempeivi. Maid koolgâš, ko amnâsmuorah láá nuuvt mitáttemeh. Luhhoost Dale Torma puovtij váháš pyerebuššáid amnâsmuorâid, et peesâim ucánjihhii ovdániđ. Onne rahtim muáddi tuvduu lase äittiuási vuoluubel, tääbbin ko láá nuuvt merettes korrâ piegah, et äittiuási kalga leđe olmânáál kiddâ. Meiddei kulloo tälviv hilttee muotâgis puáttiđ, et tast ij lah mihheen meerijdgin. Finnijm onne lättee valmâšin já sijđoseinijd vala kuábážâs-uv kooldâ lase. Mun táátum ain tuskástuđ ton savâstâlmân, ko pargoost ij talle puáđi mihheen. Ton lasseen, et amerikkaliih láá maailm oovtkielâlumoseh ulmuuh, sij láá meiddei maailm tiätuäŋgirumoseh ulmuuh já sij rähisteh sárnum já savâstâllâm hirmâdávt. Onne Anssi kuáhtái vuossmuu keerdi nieidâskipáris Juni Aho. Jiem šoddâm uáiniđ sunnuu kuáhtám, mut suoi kuittâg vuolgijn kuusnii vazâččiđ já lappuin kuittâg-uv muáddi tiijme. Onne lâi saahâ, et monâččijm Oivakuáhtá Aavni luus, mut kuullim-uv peiviv, et suái lává puátimin Pengillyn. Ko onnáá peeivi pargoh lijjii porgum, te rutiinihomái maŋa vyejestijm Pengillyn. Oiva já Avni poođijn maŋeláá já eelijm Mr. Robertsist puurâdmin. Pengilly 17.7.98 vástuppeivi. Aalgijm paargon já finnijm njollâääiti ton muudon, et tyehiseini lii sáhhám vááijuv já sijđoseeinijd finnijm valmâšin. Innig váilu ovdâseini, uksâ já káttu. Indiaansiijdâ rävdee Bill falâdâđâi rähtiđ sähirijd já ko algim senttimittoin väldiđ uuvsâ mittoid, te sun eeđâi et lep Amerikâst já sun ij seentijn addii maiden, jeđe toppij smááhu, moin mittedij uuvsâ. Muu mielâst lâi pakkâ peivi, mut páiháliih ulmuuh rámmojii šooŋâ, mon vuovâs tot lii. Eehidpeeivi Shirley Butterfield puovtij munjin pälkkišeeki já ornijn Oiva šiev iššijn nuuvt, et puávtám tom vuolgâttiđ njuolgist Suomân rekigij mäksim várás. Ko oppeet nuhhuim amnâsijn, te vyejestijm maasâd pááikán já riišon. Pengilly 18.7.98 lávurdâh. Onne puáđáččij leđe lakkepeivi, tast ko Ironworldist liččii onne heejah viiđâ ääigi já kolgâččijm puorijn aaigijn čurgiđ smákkuhivvâduv meddâl hejâvievâ čolmij oovdâst. Onne finnijm ovdâseeini já uksârääigi valmâšin, vááilui innig káttumuorâ, káttu já uksâ. Pááikán puáđidijn eelijm vala Art-festival čáittusist puáris Hibbingist. Ko lâim Pengillyst, te nohádim tállân. Moonnâm iijâ oođđim váháš hyeneeht, ko veerrâmkietâ unohistij, tondet lijjim nuuvt čuuvtij vaibâm onne. Ubâ eehidpeeivi lâi tornaadováruttâs Tave-Minnesotast já veikkâ leen lámáš ohtsis kulmâ mánuppaje USA:st, te oovtâgin tornaado iän lah uáinám já pyeri nuuvt. Ij toovâ mielâ uápásmuđ aldeláá. Cari lâi uástám Charlien uđđâ auto, ive 1995-mallisii Chevrolet Blazer, mast moottor lii 4,3 littersâš V6:š. Eelijm ehidist tohâmin iskosvyeijim Nashwaug hamburgerbaarin. Pengilly 19.7.98 pasepeivi. Onne vyeijilijm kuovttijn autoin ton suujâst, et eelijm viežžâmin Makinen-nommâsâš kylást Dale Tormast seetrimuorâid, maid mij luáduim suu šiljoost moottorsáhháin. Tohon lâi vyeijimmätki 60 mailid njuolgist nuortâs. Ko pargo lâi porgum, te Dale amerikkalii vyevi mield povdij mii käähvi juuhâđ. Tast čielgâi, et sun lii uáli čeppi rähtiđ tovláá-áigásijd njuolâkeejijd keeđgist já sun skeŋkkij-uv munjin oovtâ. Meid taavgijd sun lii čeppi rähtiđ já čaaitij taid motomijd. Tast maŋa vyeijilijm Ironworldin já ko aldanijm tom, te ooinijm jo kukken, et tobbeen lii miinii tábáhtusâid. Luhhoost kulhijdâm verejâšvahtâpoolisist lâi skipárin mottoom Ironworld pargee, kote tuubdâi mii já luoštij kuovttijn autoin siskiibel. Tobbeen lijjii ulmuuh hirmâdávt, ko lijjii monâmin slaavilij peeivih já soovâim-uv tállân, et onne ep porgâččii maiden njollâááitán, tast ko ij puáđáččii mihheen. Raččoim tuše káttuluovdijd láávun já huápumus lääji mield vuolgijm meddâl. Tađe ovdil kuáhtáim kuittâg Ironworldist Oiva kuáhtá já soovâim-uv, et onne puáđáččáim kolliistâllâđ tuše kuávttáá. Talle ij kulâččii eŋgâlâskielâ säänigin. Lam huámmášâm tääbbin siämmáálágán ääši suomâkielâlij já amerikkalij kooskâst, ko anarâšâi já läddlij kooskâst. Jis juávhust lii ohtâgin "ummikko" amerikkalâš, te sárnumkielâ lii talle eŋgâlâskielâ. Sij uáináh halijdeh tiettiđ jyehi áinoo ääšist, mast kuás-uv lii saahâ já jis sij iä addii, te jurdâččeh et ulmuuh sárnuh vaarâ sist maidnii negatiivlijd. Vaarâ suomâkielâliih halijdeh leđe "kohteliaah" siämmáánáálá, ko anarâšah-uv, ko sij láá läddlijgijn ohtâvuođâst. Eidu tondiet moonáim kuávttáá Oivakuáhtá luus kuávttáá já oroi penttâ iimâš, et eŋgâlâskielâ ij kullum muidego TV:st, ko keejâim kolibrist, ađai huummânloddáást mainâsteijee fiilmâ. Luhostuvvim viijmâg-uv finniđ kove taan imâš loddáást, mii lii käškimčuáimáá stuárusâš já porá tuše rasij määihli, ađai čielgâ sukkâr. Jis olmooš kolgâččij jieijâs tiädun verdiddijn puurrâđ sukkâr siämmáá ennuu, ko huummânloddááš, te sun kolgâččij vuáppuđ sukkâr oovtâ peeivi äigin suullân 50 kiilud. Tot lii nuuvt oskomettum loddááš, et ovdâmerkkân suájáh tast časkeh joba 80 kerdid sekuntist já ton suájáosij tiäddu lii ohtâ kuálmáduási ubâ loddáá tiädust. Tot puáhtá murdettiđ maŋaskulij, tâi sirduustiđ tuáriskulij siämmáá häppilávt, ko kukkakiärpáš-uv (viäpsá hámásâš já ivnásâš) já tot tiättoo Maadâ-Amerikst kidâ Alaska räi, mut ij tiettuu Euroop, Afrik tâi Aasia kuávluin. Sávnudáim "Amerik pyeremus säävnist" já čokuttâláim kidâ eehid love räi, kuás aalgij Hibbingist "ilotulitus". Tot lâi kuittâg nuuvt kukken, et ep ennust maiden uáinám. Tast maŋa vyejestáim Pengillyn já nohádáim. Pengilly 20.7.98 vuossargâ. Onne vuolgijm makaš toin mieláin, et finnip njollâääiti valmâšin, mut maid tuušijd. Ko lijjim ovdâseeini sáhhám valmâšin já lâim sáhháástâllâm luovdijd tiätu kukkosâžžân já álgâm taid kiddiistâllâđ káátun, te äijihšoŋŋâba oppeet koskâlditij mii pargo. Ij lam eres rääđi, ko nuurrâđ tyejiniävuid já vyelgiđ Pengillyn. Tohon ko poođijm, te tobbeen lâi fiijnâ šoŋŋâ, äijihoovtijn ij tiätugin. Maŋeláá kale aalgij äijihistiđ tobbeen-uv. Charlie valmâštij pessiteejâ já veikkâ ij pyevti ettâđgin, et tot njaalgâ ličij, te juvâttettee kuittâg-uv. Pengilly 21.7.98 majebargâ. Oppeet vuolgijm toin mieláin, et onne tot äitti kuittâg-uv kalga valmâštuđ já kalehân tot valmâštui-uv sähirij vááijuv. Indiaansiijdâ rävdee lâi lopedâm valmâštiđ taid, mut ij lam kuittâg vala finnim valmâšin. Ko lâim kiergânâm onnáin pargoin, te meridijm, et itten vala eellip kiddiimin sähirijd sajasis já kiddiimin taggaar ryevdipuáhháá äittičuoldâ paajaakeš ton suujâst ko seetrimuorâ lii herkki luoddâniđ. Vala čiehâp taid eres ryevdirakânâsâid nuuvt, et amerikkalâš keččee uážžu ruokkâđ uáivis já hundâruššâđ, maht äitti lii čuoldân kiddejum. Onne lâi šiev pargopeivi; ij lam pakkâ, ulmuuh iä lamaš liijkás joreštâm pirrâ já pargo-uv mottoomnáálá ovdánij. Pengilly 22.7.98 koskokko. Vuojijm Radko-käävpi pehti uástimin ryevdipuáhháá äittistuálpu paajaakeš, amas čuoldâ luoddâniđ já piejâim ton sajasis. Rävdee ij lam valagin finnim sähirijd valmâšin nuuvt et aalgijm toin seetripasâttâsâin čiehâđ vuoluu-uási nuuvt et ryevdirakânâsah iä oinuu. Pargo lâi-uv korrâsub, ko maid lijjim smiettâm. Mist moonâi ubâ peivi toigijn já smákkuliäjá lâi melgâdlágán, ko jooskâim tiego kuuđâ suulâin ehidist. Pengilly 23.7.98 tuorâstâh. Elâččim onne ohtuunân Ironworldist toin tuoivuin, et rävdee Bill ličij finnim sähirijd valmâšin, mut ij lam. Ton sajan váháš čiŋâttim njollâääiti ulguupiäláá já kiddejim vala railâsijd sajasis. Uksâsähirijd ferttee kiddiđ puáttee pasepeeivi, ko must lii iäráán Ironworldin. Tassaažin Bill lopedij taid lemin vaalmâš. Vyejestim Pengillyn já algim rahttâttâđ Bemidjin, ađai Salolaampin vyelgim várás. Koskâpeeivi suulâin vyejilijm kuovttijn autoin Salolaampin, kuus lii 100 maili mätki já ko pyevtittijm tohon, de Duane Erikson čaaitij mijjân vistig seetrikoldâleje, moh lijjii kale olliihánnáá, mut mudoi toháliih. Tast maŋa eelijm keččâmin optum rááptu, mon oolâ puáđáččijm ceggiđ käävcičievvâg kuáđi. Talle moonâim Salolaampi parkkisajan, kuus ceggijm teltta-aassâmvaavnu, mast šoodâi viehâ styeres (2 x 10 m.) já aaibâs tohálâš. Tast mij puáđáččijm aassâđ paijeel kyehti oho. Muáddi säävŋi lijjii mieskâm já rottâsâm nuuvt et Charliekyevtis Anssijn vuolgijn eelliđ Bemidji-kaavpugist viežžâđ tuovŋâdemtarbâšijd já mun paaccim telttatuállen. Onne ličij lamaš šiev pargošoŋŋâ, mutâ ko ij lam ennust eres porgâmuš, ko teehi vyeijim, veikkâ kale tom-uv lâi pyehtiđ porgâđ pakkâ peivin-uv. Ilmari Mattus juátkoo. . . . . . Nubbe Amerik mätki Jotkâ vyesimáánu 2000-numerân Sjölunden (Salolampi) 24.7.98 vástuppeivi Oovce suulâin vuojijm seetrileje luus já aalgijm olliđ kooldâid. Veikkâ jiehti taid kejâstâlâim váháš já masa jo tuhhiittijm-uv, te oppeet uážžu ettâđ, et amnâseh láá hyeneh: kossâ uáksáás kooldah, moos párkku lii koškettâm kiddâ, mutâ ráhtába tain talle taggaar kuáđ i ko amnâseh adeleh piärán. Koskâpeeivi suulâin eelijm puurâdmin Jyringi táálust já oppeet joođhijm koldâi ollim. Lii kale iimâš, et amerikkalijn lii vääri pálkkááttiđ Suomâst muorâuállejeijeid. Oppeet mana tivrâs pargoäigi taggaar hoomán, mon sij jiejah lijjii pyehtiđ pääihialn porgâđ. Mudoi-uv lii äigi uccáá já tom-uv kalga uhrediđ tušes paargon. Neeskijm kooldâid pel kuuđâ räi já valmâšin finnijm 45 koldâd, mii sáttá leđe kuulmâ seeini tárbu (kuádist láá puohnâssân käävci seinid). Seetrimuorâ lii vaarâ peesi hyelkki já tast lii pecikääsi sulâstittee mäihli, mii tarvan jyehi sajan. Oopsijd-uv siämmáá sulâsân. Taan ääigi keesist uáli vaigâdis amnâsmuorah. Jyehi projektist munnust láá lamaš mitáttis amnâsmuorah, ađai tarbâšeh, teikkâ toh iä lah lamaš ollágin. Lam smietâdâm, et amahân puátteevuođâst jis teehi vala šnikkáruššâmhommáid puáđeem, te kalgeh kale faallâđ viehâ čuuvtij eenâb dollarijd, ovdilgo lavkkiim Atlant mašinân. Eres äšši lii puáttiđ teehi luámu viettiđ já tast kale puávtáččij jieš váháš mävsistiđ -uv, lii tääbbin nuuvt ennuu uáinámuš. Veikkâ kalehân tiäđust kolgâččij tubdâđ vistig jieijâs päikkieennâm kuávlu, ovdilgo reissee olg´enâmij imâšijd uuccâđ, vâi lii-uv nuuvt, et ko puáráásm, te ij innig oovit vyelgiđ olg´enâmáid. Kalga talle jotteeđ, ko vala vaja. Ehidist Aansi kyevtis Charliein eelijn Bemidjist puurâdmin kiinalâš ravintolast. Mun lijjim nuuvt vaibâm, et jiem vaijaam vyelgiđ kuussân, pic nohádim tállân já oođđim oovtmano love tijmed. Sjölunden 25.7.98 lávurdâh Koccáim Charliein tiego pel käävci suulâin, valdijm niestipitá fáárun já moonáim Jyrinki táálun káhvástâllâđ. Salolampist láá tääl kulmâ suomákiel mättee pargee, veikkâ ruátáliih láá-uv tääl tobbeen (ruotâkielâlâš kielâškovlâ). Pirjo, kote lii Helsigist, sehe Hannele já Aku, kiäh lává amerikkaliih, mut mättiv suomákielâ viehâ pyereest. Hannele lii lamaš moonnâm täälvi Tuurgu ollâopâttuv uáppen já iällám juovlâmáánust 1997 Avelist, Anarist já Ucjuuvâst. Lijkkoo hirmâdávt Suomân já áigu tállân puáttiđ tohon, ko finnee ruuđâ tarbâšân čuákán. Hannele Nicholsson eelij keessiv 1999 Avelist já mun tuálvuttellim suu Tavenjaargâst (Nordkap). Káhvástâllâm maŋa cuvnim Aansi já vuolgijm savottasajan. Lijjim ehidist smiettâm, et ko láá nuuvt ármuttes kossâ amnâsmuorah, te lii vijsásub rähtiđ käävcičievvâg hirssâkuáđi já kiddiđ koldâkeejijd kuhes spiijkárijgijn, ko älgiđ ciägumuorâ kuáđi rähtiđ. Toh láá kossâ kooldah já toigijn kale finnee seeni jis nube-uv huápust valmâšin, veikkâ ij tast kale nuuvt hámmáá šoodâ. Puoh korrâsumos hommá lii toi seetrimuorâi ollim, uáksááh-uv toh láá, et kárttá vissâ vala viehâ maŋgii verâstiđ, ovdilgo kuáti lii monnângin muddoost. Onne pargeldijm kulmâ tiijme já finnijm 16 koldâd olliđ. Meeri keelijd vaarâ oovtâ siäinán. Tast maŋa vyejestijm purâdiđ já čokkiistiđ telttavaavnu oholoopân čuákán, jeđe vyeijilijm kuovttijn autoin 102 maili määđhi Pengillyn, kost mij lâim 5 suulâin. Onne jiem lam aldagin nuuvt vaibâm, ko lijjim jiävttáá peeivi. Pengilly 26.7.98 pasepeivi Tuámittáim 11 ááigán Ironworldin ton suujâst, ko onne ličij tobbeen Skandinaavij peivi já muái ovdâstiččijm sämmilijd ton juhleest. Vaazijm lippuráiđun Ironworld čoođâ paviljooŋgin; USA, Kanada, Island, Tanska, Taažâ, Ruotâ já Säämi liipuh maŋaluvâi. Ko poođij Säämi liipu vuáru, te lavlum Säämi suuvâ lavlust kyehti veerstâ anarâškielân já Anssi kuodij liipu siisâ, sehe ceggij ton tađe várás uárnejum sajan. Pel kyehnubálov ääigi toollim paviljooŋgist 10 miinut kukkosii anarâškielâlii laavlâkonsert. Aanaarjäävri pehti keevâi nuuvt suámiht, et oovtâ saajeest vájáldittim saanijd. Kolgim lávluđ "láá poccuuh riddoin njolgeestmin já lodeh jäävrist vuojâdmin", mut lavlum-uv "láá poccuuh riddoin njolgeestmin já čuoškah jäävrist vuojâdmin". Tom feiluu iä huámmášâm iäráseh ko Anssi. Tast maŋa poođijm huámášiđ, et leen kuittâg-uv jo Minnesotast aainâs-uv siämmáá pegâlmâsah, ko lii tot vivlusuáittee syemmilâš vielgisvuoptâsâš nieidâ. Maaŋgah ulmuuh ettii, et sij láá uáinám munnuu Duluth-aavis ovdâsiijđost oovtâst Bill Clintonist muštâleijee čalluin já nuuvt eštus lâi. Ovdâsiijđon láin peessâm penttâ ivnekován. Kejâstâláim tast vala mottoom ääigi, ko poođij Teresa Amundson já táátui muu taggaar väzzimrááiđun fáárun. Kuodijm tagarijd lostâmuorâoovsijn rahtum kuhes haaŋkâid já moonâim toigijn hirmâd stuorrâ riistâ luus, mii lâi láskud steelligij alne. Uáksihaaŋkah čannojii ton riistân kiddâ, sehe kyehti hirmâd stuorrâ vierâ, jeđe ceggijm ton mottoomlágán cogijgijn. Ristâ lii ruátálij ärbivuáválâš symbool jonssahpeeiviristâ. Sjölunden 27.7.98 vuossargâ Koccáim puorijn aaigijn, čokkijm tävirijd já vyejestáim Salolaampin, ađai Sjölundenin, kost láim jo love maŋa. Charlie paasij Pengillyn já ááigui ittinâš vyelgiđ Rochesterân. Sun puáđáččij Salolaampin koskoho. Olliistáim kuttâ kooldâ, mon maŋa moonáim telta luus já ceggijm ton, jeđe eelijm puurâdmin. Tast maŋa maccáim ollimsajan, kost eelijn meid Lauri Saukko já Steve Bennet. Soovâim ittáá peeivist nuuvt, et Steve vuájá koldâkääry kuáticeggimsajan, skáppoo spiijkárijd, jeđe kiddee vala taggaar muorâantura kuávdoo betonilättee, moos puáhtá navliđ coogijd kiddâ. Jođhijm vala ollim kuuđâ räi já párkkuleeji lâi viehâ styeres, sehe nuuráim tävirijd já vyejestáim kilomeetter määđhi telttavaavnu luus. Te vuod lijjim hirmâdávt vaibâm. Onne finnijm 27 koldâd päljisin já tääl munnust láá 90 koldâd, moi koskâmiärásâš luoddiittâh lii 10–15 senttid. Toigijn finnejeen pyereest-uv konsveerki valmâšân já oskom, et puohâid seeinijd-uv vala, kuátán ko puátih kulmá laasâ (100x100 cm) já ohtâ uksâ. Sáttá leđe, et kärtteen moonnâđ vala ollimsavotân, mut amahân vissâ salolampiliih jiejah-uv uásálisteh paargon. Sjölunden 28.7.98 majebargâ Steve Bennet puovtij koldâkyermi kuátisajan tiego love suulâin já kiddij vala kuávdoo rááptu laŋkkupitá, moos puáhtá coogijd navliđ kiđđâ. Algijm renskiistâllâđ kuhebijd kooldâid nurkkemuorân já tast maŋa sáhháim moottorsáhháin keejijd njuáiduld, et toh vuohâsávt stiärgájeh váháš vinnood. Finnijm puoh käävci nurkkekoldâd sajasis ohtân cogijgijn. Maŋeláá poođij Lauri Saukko já ko lâim hundâruššâm äigipuudâ konsveerki valmâšânfinnim ääši, te poođijm ton puátusân, et Čevris-Lassi (Lauri Saukko) koijâd iđedist Duane Ericssonist, et uážžu-uv njeidiđ "jálukuosâid" tommittáá, et finnip käävci pelkuálmád meetter kukkosijd kooldâid konsveerki pajeuásán. Láim uáináih mittedâm pajekooldâi minimikukkoduv, mii lâi nomâlâssân pelkuálmád meetter já koldâkyermist ij kavnum ohtâgin mitoi tevdee koldâ. Viiđâ suulâin lopâttáim pargo já elâččáim Bemidjist käävpist uástimin leeibi, määrfi já jieŋâid kolmâlaavkân. Munnuu teltta-aassâmvavnu lii mudoi pyeri, veikkâ tast váiluh-uv čuovâ (kinttâleh kale láá), čääci já kaasu. Irâtteen piergiđ täst muáddi oho. Sjölunden 29.7.98 koskokko Káhvástâllâm maŋa moonnim käävci suulâin rähtiđ reeppinrääigi, ađai ton piirrâs, moos puátá suovâpoccee. Steve Bennet meid puáđistij muu iššeen já finnijm-uv riggee masa vaalmâš, ko poođij Čevris-Lassi já mainâstij, et sun ohtuu lii toohâm taggaar miärádâs, et älgeen njeidiđ jálukuosâid tommittáá, et finnejeen kátturuottuid čuákán. Pargeldim ton suohis roodoost tijmepele moottorsáhháin já Lauri taađeest ollij kooldâid já nuuvt munnust lijjii käävci meririmittosii kuosâkoldâd, maid vaarâ ittinâš kiddiiččijm. Toh kale láá tuotâ lussâdeh. Anssi lâi pááccám uáđđiđ, mut poođij pargosajan tiego love suulâin. Tast maŋa navlijm Anssijn nurkkekoldâi paajaakeš laaŋkuid nuuvt, et konsverk algâ storgâsmui olmânáál. Purâdem maŋa rahtijm kuulmâjyelg´systeem, mon kiäčán kiddijm ton reeppinrääigi pirrâs; kooldâpittáin rahtum käävcičievvâg kyerm´auto ráttá stuárusâš riegis, mii teedij 30 kiilu suulâin. Ko kuávttáá iän oskeldâttâm älgiđ kátturuottuid pieijâđ sajasis, te nuuráim tyejiniävuid já vyeijiláim telta luus. Elâččáim vala Aansin uástimin Bemidjist Cocacola kaasâ já jieŋâid. Charlie ij lam puáttám vala, mut amahân puáđáččij maŋeláá. Sjölunden 30.7.98 tuorâstâh Nävlejim tállân paargon moonnâm maŋa spiijkárijd reeppinrääigi pirrâsân tirráđ tohon kulij, kuus puátih kátturuottuuh. Kátturuottui paajaid keijijd lijjim poorám raaigijd, moh puátih toid tirrájeijee spiijkárkeijijd já nuuvt ličij älkkeemus finniđ kátturuottuu njuolgist sajasis. Lijjim jiehtinâš nistettâm moottorsááhá spiijkárân já ko Charlie poođij tiego love suulâin, te vuolgijn tállân Anssijn uástiđ Bemidjist uđđâ tere já viijlo. Ton puudâ sáhháástellim kátturuottuid olmâ kuulmán já ko Charlie kyevtis Anssijn poođijn, te kiddijm kátturuottuid sajasis. Ko ruottuuh lijjii saajeestis, te kiškettijm vala kuulmâjyelg´systeem vuálus. Pargo maŋa vuolgijm keččâđ amerikkalâš romuraali, mast njuolgâdusah lijjii uáli oovtkiärdáneh. Puoh autoh vuoijii nubijdis njeigâ nuuvt ennuu já korrâsávt ko kiergânii já vyeittee lâi tot auto, kote majemustáá lihâdij. Romuraali mekanikoi tergâdumoseh tyejiniävuh lijjii leka já ryevdikaaggân. Veikkâ maht lâš auto skiärmum, teikkâ jo njuolgist traktoráin kesittun areenast meddâl erá maŋa, te kale mekanikoh ton ain finnejii tommittáá jotteeđ, et toin puovtij uásálistiđ vala čuávuvâš-uv erán. Mađe korrâsubbooht autoh peškittii oohtân, tađe hitrub lâi amerikkalijn já aploodeh lijjii tuotâ korrâseh. Ko siävŋánškuođij, te vuolgijm Salolaampin nohádiđ. Sjölunden 31.7.98 vástuppeivi Koccáim tiego pel käävci suulâin já káhvástâllâm maŋa moonâim pargosajan. Vuosmustáá kiškettáim coogijd meddâl já algijm kiddiistâllâđ vuossmuu koldâkeerdi. Onnáá peeivi noomâst finnijm kulmâ koldâkeerdi sajasis. Ovdláhháá kuuđâ nuurâim tävirijd já vuolgijm telta luus. Tääbbin lii ennuu vuohâsub pargeldiđ, ko iä lah tiätuäŋgiris ulmuuh ohtânmaanost koijâdâlmin tuom já taam. Veikkâ kale tääbbin-uv joteh maŋgâseh imâštâlmin já Čevris-Lassi joba iššeedmin-uv. Idington 1.8.98 lávurdâh Valmâš kooldah algii kiäppániđ já nuhhii-uv ovdláhháá koskâpeeivi. Charlie já Steve Bennet vuolgijn lase olliđ já muoi vala kiddiistáim mottoom kooldâ sajasis, jeđe vyeijiláim Saabijn Pengillyn. Tobbeen láim tiego kuulmâ suulâin. Elâččáim riššoost já tast maŋa vyeijiláim Idingtonin, kuus Gladys Koski-Holmes lâi munnuu povdim. Eelijm suu kaandâ Chistopher lunne säävnist já kaleba lâi pakkâsân liegâdum. Ferttijm vistig toollâđ olgouuvsâ äigipuudâ áávus, ovdilgo puovttijm älgiđ sávnudiđ. Chris táálust oinijm meid, maht hornet (hiärhulâš) vuájálitij ain huummânloddáá (kolibri) piemmâmautomaatist meddâl. Hornetijn lâi ulmuu uáivi stuárusâš kuáti äittiseeinist já hiärhuliih lijjii vaarâ maaŋgah čyeđeh, moh joreštii ton pirrâ. Eehid miätá Christopher táálun čokijdii Norma já Leonhard Ojala, Rauha já Kaarlo Savela, Michael Holmes perruinis já tievst Gladys kyevtis Ardenijn. Arden eelij Avelist kesimáánu aalgâst 2000 já tuálvuttellim suu-uv Taazâbeln. Anssi já Matt (Michael kandâ) moonáin Chery (Michael eemeed) sáátust keččâđ mottoom komedia fiilmâ já mij iärráseh čokkáim já savâstâlâim, sehe keejâim oovdebkiässáid diakuuvijd, maid Gladys lâi váldâm Suomâ Säämi määđhist. Pengilly 2.8.98 pasepeivi Gladys halidij tiettiđ, maht kamusyeinih čuáppojeh já maht toh valmâštuvvojeh kamusyeinin. Kejâstâlâim tast juhârido roođoost taggaar syeinišlaajâ, mii enâmustáá sulâstitij kamuvsuoinijd já čuoppim puvkkoin oovtâ kieđâdâs veerdi já punjâstim tom kiedden. Uuccim hálgulaanâst kuurâhamnâs já sargum vala piirustusâid, maht tot ráhtoo já rävvejim maht kamuvsuoinijd kalga meidiđ, jeđe vyeijilijm Gladysáin já Ardenáin ohtnubálov suulâin Norma ja Leonhard Ojala kesipááikán Vermilion-jáávrán, kost Leonhard tuálvuttâlâi mii ponttoonkárbáin jäävri keččâmin. Jävri lâi viehâ styeres, 60 km kobdo já tast lijjii 350 suáluijid. Sulâstitij čuuvtij Aanaarjäävri nuorijdis já suolluidis peeleest, tuše muorah, ađai šadoh lijjii čuuvtij ereslágáneh. Jäävri alne vuojâččii maaŋgâ stuárusiih já -hámásiih kárbáh mestâba siämmáá ennuu, ko high-wayst vyeijih autoh. Leonhard kuáhtást lijjii kyehti kesiviäsu ton siämmáá jäävri riddoost já sun eelij čäittimin mijjân tom nube-uv, mii lâi olgoláá. Norma faallâm purâmuš maŋa vyeijilijm oppeet tavas eromâš mielâkiddiivâš sajan, mast lijjim kuullâm. Pääihi nommâ lâi Wild Life Sanctuary, mon lâi vuáđudâm Vince Shoot, kuobžâ-almai. Tääl sun lii jo puárásij táálust, mut suu pargo juátkih iävtutátuliih pargeeh. Vince lâi motomin kavnâm čapiskuobžâ maađij alne poggáámin uáivi vala čäciláádust. Ton lâi vissâ-uv mottoom auto nurdâdâm já tast tot lâi lammâšum. Vince lâi kinccom kuobžâ maađij raavi nubebel já ton maŋa iällâm jyehi peeivi keččâmin já piemmâmin kuobžâ. Lopâ-loopâst lovváád peeivi piemmâm maŋa tot lâi iäláskâm já kuobžâst šoodâi Vince veerdi. Sun adelij toos noomâ "Pooliskuobžâ" já tot eelij ain Vince lunne jyehi peeivi. Algii puáttiđ meid eres-uv vildâ čapiskuobžah já sun piemâi taid-uv já adelij puohháid noomâ, moh lijjii táválávt syemmilâš ulmuu noomah. Talle, ko ton kuobžâsaajeest eelijm, te tobbeen lijjii áárvumield 50 kuobžâd já iävtutátuliih pargeeh, moh lijjii nubáloves, piemmii kuobžâid tagarijgijn pellettijgijn (koške evvis). Toho lâi huksejum viiđâ meetter alosâš várdám-, ađai šaldelyevi, mon alne ulmuuh ožžuu keččâđ vildâkuobžâi lattiimijd. Kuobžah vazâččii tobbeen nuuvt ko halijdii já pargeeh satâččii mii kuobžâvalve čoođâ toho šaldeluáván. Tergâdumos raavân, jis kuobžâ álgáččij aldaniđ ulmuu lâi tot, et kolgâččij luptiđ kuohtuid kieđâid pajas ávuskuámmiráin nuuvt, et toh uáinih kieđâid lemin kuárus (ij lah purâmuš faallâmnáálá). Meiddei kieđâ uigâdmist luummân kolgâi váruttiđ , amas kuobžâ jurdeđ tobbeen lemin maidnii heerskuid. Tobbeen lâi čielgâsávt oinuumist tegu párnáikáámmár, kost lijjii motomeh niŋálâs kuobžah já nubaloh čivgâd, moh lijjii siämmáá kiiđâ uđâgááh. Čiivgah lijjii iänáážin muorâin já niŋálâsah vähtejii muorâmadduin, amas oráseh peessâđ lammiđ, tâi jobá koddeđ taid. Tobbeen lâi meiddei taggaar nuorâ kuobžâi juávkku, mut puáris oráseh lijjii iänáážin ohtuunis já jis nubbe kuobžâ aldanškuođij, te tállân puárásub kuobžâ muávrádij. Puáris kuobžah meid čahhiistellii nubijdis eenâb ko nuorâbeh. Lam kale kuobžâid uáinám elleikaardijn já luándust-uv, mut jiem vala kuássin nievt alda já nievt ennuu ohtân. Tuđâvâžžân vyeijilijm Pengillyn, kuus lâi 80 maili mätki. Ko taan kuobžâmainâs lam tääbbin Suomâst muštâlam, te kihheen ij lah vala oskon, jisba tääl. Ko kuuvijd peessih uáiniđ. Sjölunden 3.8.98 vuossargâ Pel oovce suulâin vyeijiláim Pengillyst já pyevtittáim kielâškoovlân tiego ohtnubaluv suulâin. Oinijm, ko Charlie lâi olliimin kooldâid, te muái-uv moonáim suu išán. Ko teevdijm oppeet monnjâkááry, te tobbeen lijjii ohtsis 50 koldâd. Kyevti ääigi moonâim purâdiđ kielâškoovlâ purâdemviistán, te tobbeen mijjân fallii taantovkis juovlâmálásijd, veikkâ lâi koskâkeesi äigi. Jiävttáá peeivi lijjii kulloo viättám jonssahpeeivi. Lâi kale váháš imâšsiähá kuldâliđ juovlâlavluid já puurrâđ spiijne čuárbbele. Talle ko taan siämmáá saajeest lâi lamaš syemmilij kielâškovlâ Salolampi (tääl tot lâi Sjölunden), te muádi mánuppaje äigin sii lijjii viättám kuulmâid juovlâid já viiđâid jonsahpeeivijd. Ruátálijn lijjii tääl vuossâmuuh juovlah já nubeh jonssahpeeivih. Koollijd vala kiergânežehkin viettiđ ovdil čoovčâ. Juovlâpurâmuš maŋa kiddijm uksâpiälláid já kuttâ kooldâ vala, veikkâ ucánjihhii arvastâlâi. Ko lâim joskâm onnáá piäiván, te Charlie já Anssi eelijn Bemidjist uástimin purâmuš- já juhâmušveerki. Sjölunden 4.8.98 majebargâ Puđâldijm ubâ peeivi mestâ ráávhust kuáđi lunne, iäge savâstâllâmpuudahkin häittidâm čuuvtij. Finnejim puohâid lasapiälláid sajasis já uksâpeleshiirsâid, ađai kooldâid mestâ uuvsâ paajaakeš, ko poođij äijihuáhti já koskâlditij mii pargo. Nuurâim tyejiniävuid já vuolgijm telttavaavnu luusâ toollâđ arve. Sjölunden 5.8.98 koskokko Oođđim hirmâd hyeneeht, ko kieđah unohistii ubâ iijâ. Vaarâ poođij moottorsáhháin sáhháámist. Koccájim aainâs lovmat kerdid, mut šiev peellin lâi tot, et kuullim kuumpi olvomin iho. Vuossmuu keerdi kuullim vildâ kuumpi olvom. Tääbbin Minnesotasthân láá vijđes asâhánnáá meeccijn viehâ valjeest kuumpih. Pargo ovdánij nuuvt, et finnijm uksâseeini valmâšin já kuálmádâs uuvsâpaajaa káttu-uásist. Juurdân lâi, et finniiččijm ubâ káttu-uási valmâšin, mut oppeet poođij savâstâllâmpuddâ já pargo koskâldui. Pargo maŋa vuojijm Steve Bennet pááikán, kost sun faalâi mijjân steikkejum kyele, kuha já vuáskun. Sun oroi lemin jáválâš olmooš, ko lijjii kulmâ auto, kulmâ traktor já kulmâ möŋkijä-vuájáán. Veigin vuojijm aassâmvaavnu luus já nohádijm. Sjölunden 6.8.98 tuorâstâh Algâiijâst kullojii kojoteh povvâstmin, umástii váháš siämmáá náálá ko vielpispennuuh. Iijâ oođđim liijká viehâ pyereest, ko iä kieđahkin unohistám liijgás čuuvtij. Ko Charliein moonáim pargosajan, te orniistâláim tyejiniävuid já algâttáim pargo. Anssi paasij vala uáđđiđ. Oro lemin nuuvt, et koskân pargo páácá, mut uážžuh amerikkaliih kale jieijâs-uv sujâttiđ; mane iä lamaš ornim valmâšân uállejum já karsum muorâid, et mij lâim peessâđ njuolgist älgiđ ceggimpaargon. Pengilly 7.8.98 vástuppeivi Ko koccáim, te moonáim njuolgist koldâleje luus já aalgijm olliđ kooldâid. Tárbu täsikeerdi räi ličij suullân muádlov koldâd, mutâ ko oopâim ollimtekniika, te oovtâ peeivi äigin ollijm siämmáá ennuu, ko nelji ulmuu ubâ oho äigin. Ehidistpeeivi kuulmâ ääigi mist lijjii 86 koldâd uállejum já tot kale kelijdičij káátun-uv. Eres äšši, kii tom káátu ráhtá, muái kuittâg iän kiergân. Steve Bennet kesittij tom koldâhivvâduv kuáđi luus já mij-uv moonâim vala mottoom ááigán paargon. Finnijm oles koldâkeerdi sajasis já tääl mist láá čiččâm koldâkerdid seeinist já uksâseini lii vaalmâš. Kuuđâ ääigi vyeijiláim Anssijn Bengillyn, ađai mun vuolgim suu tuálvuđ. Sun ko haalijd čuávvuđ Suomâ-peeivijd Ironworldist. Bengillyn puáttim maŋa lâi suotâs elâččiđ riššoost já lonottiđ putes pihtsijd pajalân. Pengilly 8.8.98 lávurdâh Onne lijjim kolgâđ vyeijiliđ ohtuunân Bemidjin, mutâ muu lijjii merkkim toho Suomâ peeivij ohjelman já jiem makaš puávtáččii leđe meddâlist tast. Ferttij finniđ Charlien tiäđu, et jiem puáđáččiigin vala onne, já tot luhostui maaŋgâ mohe pehti puhelimáin. Muu uási Ironworldist aalgij nuuvt, et lavlum Säämi suuvâ lavluu já Teresa Amundson keesij Säämi liipu stáágun. Maŋeláhháá lavlum lovmat anarâškielâlâš lavlud já kuulmâ ääigi karttim amerikkalij teentin Säämi aašijn. Loptejim anarâšâi ääši pajemužžân. Tiijme keejist tast moonnim Säämi siijdân já lavliistim mottoom amerikkalâš nieidáin Tiänu rido nuorâi uápis juáiguslavluid. Čuođij mield karttim čarviistiđ festivaal vievâ kieđâid já mestâ siämmáá maaŋgâs ettii, et lijjii uáinám munnuu Duluth Tribune-loostâst. Pegâlmâsah kustoo leen tääbbin, ko mestâ juáháš oovdeld puáttee haalijd savâstâllâđ munnuin. Kuáhtáim meiddei ovdii kaamâslii Urho Blomberg, ađai mister Jänkä, nuuvtko sun Suomâst tobdoo já Kaamâsist Urho Säderinnen. Meid oovdiš avveellâš Lisbet Johansson, tááláin noomáin Lisbet Freauf lâi reisim Nebraska rääjist kuáhtáđ munnuu, ko lâi uáinám loostâst kove já čalluu munnust. Meiddei muu ovdii pargoskippáár Esko Heikkilä hyelkki Grant já káálgus Marge láin tobbeen já maaŋgah, maaŋgah iäráseh, kiäi noomâid lâi máhđuttem mušteđ. Mr. Jänkä tiilái Äijihkeđgi-kasseet já maavsij tom muuneeld. Pel kuuđâ suulâin vyeijiláim Pengillyn já ko poođijm tohon, te Charlie sooitij Bemidjist já eeđâi, et ij lah huáppu tohon. Maŋeláhháá ehidist poođijn vala Mel Olsen, Anja, Teresa já mottoom Ironworld nissoon. Nisoneh algii vooijâđ munjin pargo-, ađai kesimááccuh tarbâšijd já korruu kosk´iijâ räi. Ton kooskâst Teresa čuopâi must vuoptâid uánihubbon. Sun vyeijilij iho Angoran, kuus lii 50 maili mätki já iđedist ááigui puáttiđ juátkiđ kuárrumpargo. Sjölunden 9.8.98 pasepeivi Teresa puáđistij čiččâm ääigi juátkiđ kuárrumpargo já kuárui pel oovce räi, jeđe vyeijilij Ironworldin. Muái Anssijn vyeijiláim tiijme maŋeláá já oppeet lavlum Säämi suuvâ lavluu já Teresa keesij liipu stáágun. Maŋeláhháá lavlum lovmat miinut anarâškielâlijd lavluid já talle lâi muu uási čođâldittum. Anja puáđistij maŋeláhháá koskâpeeivi uđđâ mâccuhâin já tast olmoošhivvâduv kooskâst karttim nuollâđ assaas mááccuh pajalist já sajan ruttiđ ruškissiähá mááccuh, mast áimu moonâi pyereest čoođâ. Veikkâ lâi pakkâ peivi, te liijká lâi vuovâs leđe ton máccuhist. Tot ij tääiđi leđe aaibâs ärbivuáválâš čiŋâttusâidis peeleest, mut liävus tot talle veikkâ Amerik mááccuh, mon ruttiim pajalân tuše talle, ko lam tääbbin Amerikast. Onne iä lam nuuvt ennuu ulmuuh, ko lijjii jiehti (2500), mut liijká karttim oppeet čuođijmield tiervâttiđ ulmuid já mestâba juáhâš lâi uáinám čalluu já kuuvijd munnust Duluth Tribune -loostâst. Meid maaŋgah uápis ulmuuh ellii munnuu tiervâtmin. Jiem kuittâg raskim vala vyeijiliđ Bemidjin já tijme lâi-uv kuulmâ suulâin, ovdilgo selgânim máátkán. Anssi poođij muu fáárust Pengillyn, kuus sun paasij já mun vyeijilim ohtuunân 100 maili määđhi Sjölundenân. Ko poottim tohon, te Charliest lâi mottoom ustev skipárin. Suái láin putestâm kooldâid oovsijn já mudoi-uv orniistâllâm hommáid. Rottejim pargopihtsijd pajalân já sáhhááškuottim koldâkeejijd, mut moottorsááhá ij olmânáál toimâm, puáhčánâdâi. Ferttejim lopâttiđ pargo já vyelgiđ telta luus já uáđđáđ. Pengilly 10.8.98 vuossargâ Iđedist finnijm sááhá mottoomnáál toimâđ já finnijm-uv vissâ muáddi koldâkeerdi. Mij lâim kuulmâs pargosaajeest, Charlie, Gary Zeh já mun, ko poođij Sjölunden (Salolampi) pargee Ralf Bontgare, kote aalgij máttááttâllâđ sáhháđ koldâkeejijd nuuvt, et toh heivejeh sajasis. Rävvejim sunjin vala, maht kuáđi eres oosijd kalga rähtiđ já vyeijilim Pengillyn. Salolampin paasij vala Charlie, kote oovtâst skipárijdiskijn ááigui porgâđ vala muáddi peeivi, jeđe juátkiđ maŋeláá kuáđi rähtim kidâ valmâšin. Váldumaađij alne já Bemidjist lâi hirmâd jotolâhruuhka já kaartâi jotolâhčuovâin hiäŋgáđ kuhháá, ovdilgo peesâi nubbijd čuováid. Anssi lâi ohtuunis Pengillyst já eelijm suin maŋeláá puurâdmin "Oles sirkkelist" hamburgerijd. Pengilly 11.8.98 majebargâ Nánnáás Teresa puáđistij čiččâm suulâin "káhvástâllâđ", ovdilgo monâččij Ironworldin paargon. Tohon lâi puátimin väldikodálâš TV kuvviđ já muái-uv valdijm vala ohtii sämimáccuhijd fáárun, ko vuolgijm tiego oovce suulâin Ironworldin, Anja já Teresa láin jo tobbeen. Teresa máttááttij meid máálám tobbeen já mun-uv čokánim suu oopân. Mieigâdim já máálájim vissâ-uv nelji tiijme. Tast maŋa vuolgijm Anssijn eelliđ paaŋkist Chisholmist, mut iän kuittâg kavnâm tom. Vyejestáim talle Irongate paaŋkin já tobbeen eštus finnijm lonottiđ šeekijd dollarin. Ostijm váháš tullijááid Suomân, jeđe vyeijiláim pakkađ laavhâid. Kuuđâ suulâin poođijn Anja já Teresa, Teresa ton suujâst, et Cari lâi povdim suu mii ohtsâš vyelgimjuuhlán já meid nubbe-uv suijâ taaiđij leđe… Pengilly 12.8.98 koskokko Iđedist vyejestim vala ohtii Saabijn Ironworldin, Anssi paasij uáđđiđ. Teresa lâi kuátiorron já lijjim suu seervist kulmâ tiijme – uánihâžžân keevâi äigi. Koskâpeeivi maŋa vyejestim Pengillyn já nutkâlim majemuid tävirijd laavkân. Pel kuulmâ suulâin poođij Teresa, sun ko lâi lopedâttâm tuálvuđ munnuu Duluth kirdemkiädán. Pelnub čyeđe kilomeetter mätki hurgettij liijkás jotelávt já forgâ lâi oovdâst ahevis puddâ; muái sirdâšuim terminaal vyelgimuásán já Teresa paasij konjâlčolmij laasâ nubebel… Mätki Minneapolisân piištij 40 miinut já ko lâim siäivum, te ussáim terminaal tom uási, mast vuálgáččij munnuu Atlant kirdee. Tot kavnui já algijm vuordâččiđ siisâ peessâm. Vyelgimäigi aalgij aldaniđ, mut mihheen ij tábáhtum. Viijmâg poođij tiäđáttâs, et maašin tärhistuvvoo, ađai tiätu uásih tast já tot pištáččij mottoom ääigi. Viijmâg ääših čielgii já peesâim kurgâliđ juumbon (Boeing 747) siisâ. Maašin omâstij North West kirdemfinnodâh já tast lijjii nuuvt unohis peenkah, et jiem máttâm uáđđiđ ollágin. Kirdee lâi 40 miinut äigitaavlust maajeeld, mut ko lâi mietipieggâ, te vaaldijm äigitaavlu kiddâ já poođijm aaibâs äigitaavlu mield Amsterdamin. Tobbeen keevâi kuittâg nuuvt, et Minneapolis maašin puáttimpoortâst lâi mottoom eres kirdee já kaartâim vuordâččiđ masa tijmepele, ovdilgo peesâim toos. Lâi kuittâg innig äigi 20 miinut Helsigân vyelgee maašin ááigán já munnui poođij huáppu. Munnust ij lam tiätugin, mon kukken Helsigân vyelgee kirdeemaašin porttâ ličij já nuuvtpa muái savŋeláim (káččâláim). Tobbeen lijjii kale toh livguhihnah, mut toh lijjii ulmuin tievâ já karttáim kaččâđ toi lappâd. Toomáin 15 minuttid já kiergânáim mašinân, äigi paasij vala kuttâ miinut. Rekinistáim, et vazzijm já kaččáim ohtsis 1,5–2 km, ovdilgo pyevtittáim Helsig poortân. Aansi viljâ Peter lâi munnuu oovdeld já ko vyejestijm suu pááikán, te tobbeen lâi tullâčaskâdemkodde čiččâmáin autoin, iäge tullâčaskâdemalmaah luáštám mii siisâ. Táálu kelirkerdi lâi pyelimin. Vuordâččijm tijmepele já viijmâg peesâim siisâ. Oovce ääigi ehidist kirdelij maašin Avelân já Avveel kirdemkiädán muái stancettiáim ovdláhháá ohtnubalove. Lâi tyehin nuuvt mielâkiddiivâš mätki, mon ij innig kuássin fattiiččii já ferttee mieđettiđ meid tom, et uási váimustân paasij Minnesotan. Ilmari Mattus LOPP Amerikkaliih juovlah Tot ij lah pan leikkâ jis olmooš kárttá šlumppâ amerikkalâš juovlâpiävdán nuuvt et ij tieđe, mii tobbeen puátá tápáhtuđ. Mij tääbbin Suomâst lep tuáddum toos, et ko lii puurrâmäigi, talle porroo, já ko lii savâstâllâmäigi, te talle savâstâlloo. Amerikkalâš juovlâpeevdist ij lah uáiviäššin nuuvtkin purâdem, veikkâ purâmuššlaajah láá-uv luvij mield. Uáiviäššin lii kuáhtáđ perruu jesânijd, huolhijd, huolhij ustevijd, ustevij ustevijd já savâstâllâđ sijgijn ubâ eehidpeeivi, eehid já uási vala uási iijâ-uv. Purâmuššlaajah láá ennuu, mut kihheen ij čummit taldrikân siämmáá náálá, ko ovdâmerkkân mist Suomâst lii vyehin. Sii väldisteh tyebbin tääbbin ucánjihhii jyehi šlaajâst taldrikân, smakkiisteleh, mutâ iänááš sij savâsteleh. Čielgâsávt tubdim kalkkun já kiŋkkupurâmuš, mut loopah šlaajah lijjii munjin omâseh. Nuuvtpa mun-uv tuše smakkiistellim, tegu muu amerikkaliih veerdih-uv, mutâ vala ucceep savâstellim, ko jiem máttâm sii kielâ nuuvt pyereest. Juovlâpurâmuš fallui juovlâpeeivi, ijge nuuvt ko mist Suomâst lii vyehin, et juovlâáptu. Tilálâšvuotâ aalgij nuuvt, et čokkânijm vistig monnii hiävušfaarmi šiiljon, jeđe ubâ olmoošhivvâdâh, muádlov olmožid pokkiidâđâim hirmâd stuorrâ hiäppušriehân já kyehti hollandilii hiäppuš vuolgii keessiđ mii miäcán. Tobbeen kávnojii muáddi vyelligis luáhháá já amerikkaliih usteveh algii tállân čierâstâllâđ mottoomlágánijn matoigijn. Ooinij čielgâsávt, et taan sullâsâš suotâstâllâm lâi sijjân härvinâš já kale sij valdii puoh luovâs, maid čierâstâlmist finnejii. Lâi čuáskimis šoŋŋâ já muotâ uccáá, vaarâ vittâ seenti, mutâ sijjân aaibâs tuárvi. Paaldâst lâi uccâ parakkiš, kost sij ellii ain lieggiidâtmin, ko kolmuuškuottii. Čierâstâllâm maŋa hiäppušeh kessii mii oppeed hiävuškäädi šiiljon, kost mij pajanijm autoid já vyeijilijm sajan, kost juovlâpurâmuš falluuččij. Ko vyeijilijm Race-Lake (Riijsâjävri) kuávlun, kost mijjân falluuččij tot juovlâpurâmuš, te čaalman čuoccii toh maaŋgah juovlâčiiŋah ulmui táálui šiljoin, magareh iä kuittâg Suomâst oinum. Toh lijjii maaŋgâkerd stuárráábeh ko mist tääbbin já iänááš šiljo muorâin lijjii čiŋâttum jieškoteuv ivnásij čuovâigijn. Puoh kááđui roobdah, tááluh, joba kátučuovâstuálpuh-uv lijjii ivnejum hervâčuovâigijn. Tot lâi tegu njuolgist Disney mainâsmaailmist. Vistig raahtijm taggaar stuorra olmošrieggee, mast lijjii puoh párnááh, išedeh, kyesih, kuosij usteveh já puoh kiäh táálust lijjii. Tast maŋa láávluim amerikkálijd juovlâlavluid kulmâ-nelji, jeđe čokkânijm juovlâpevdij paaldân, moh lijjii kyehti. Tilálâšvuotâ aalgij tiego kuulmâ suulâin ehidistpeeivi. Juáhâš lâi tađe ovdil uuccâm saajees nommâlaapu mield já ko povdiittâs čokkáánmân poođij te juáhâš čokánij sajasis. Juáhháá taldrik paaldâst lâi tegu stuorrâ pävirskođâs njäälgis, suullân 30 senttid kukke, mon kuábbáá-uv keejist tirrái taggaar pahvipittááš. Kolgâi väldiđ ton pahvipittáást kiddâ já ránnjá vaaldij ton nube pahvipittáást kiddâ jeđe kolgâi ruttiđ. Njäälgis ucánjihhii pävkittistij, mutâ kuábbáá kietân paasij jieš tot pakkeet, te sun uážui toollâđ ton já lekkâđ. Siste kavnui jo-uv ruopsis, fiskis, ruánáá, tâi čuovjis pävir ruuvnâkappeer, mon kolgâi pieijâđ uáiván. Pakkeet siste meid kavnui amerikkalâš sänivaajâs, mon kolgâi luuhâđ já pevdiskipárijgijn smiettâđ, maid tot uáivild. Ko puoh tah rituaaleh lijjii toohum, te iäskân talle peesâim purâmušâid smakkiistâllâđ. Ko tarbâšân kuhháá lâi čokkájum já savâstâllum, te iššeedviehâ adelij tegu jieijâs ovdâmerháin love, et uážžu peevdist pajaniđ. Tijme lâi tiego čiččâm, pel käävci suulâin. Lâim čokuttâllâm 4,5 tiijme já puurrâm, teikkâ jiešalnees savâstâllâm. Motomeh purâmuššlaajâh lijjii aaibâs toháliih, mut motomeh iä. Jiem puáttâm kuássin tiettiđ, mii mon-uv litteest lâi, mutâ tot ij lamgin uáiviäšši. Uáiviäšši lâi peessâđ čuávvuđ amerikkalij juovlâi viettim já siämmást vala kuáhtáđ ustevij já sijgijn savâstâllâm. Juovlâskeŋkkâjuurdâ amerikâst lâi vuovâs. Jo oho ovdil ááptu, ađai juovlâpeeivi almostuveh juovlâkuosâ vuálá paketteh já juovlâsuháh, moin juáhâš puáhtá uáiniđ, et kii áigu adeliđ pakkeet já kiäs. Tast puovtij puorijn aaigijn rahttâttâđ pakettáin teikkâ jo maŋgain-uv já juáhâš tieđij, kiäst finnee pakkeet já kiäst ij. Siskáldâs tiäđust-uv lâi iärvádâs. Jis halidij, et kolgâččij finniđ vala oovtâ pakkeet eenâb, te lasettij tuše juovlâkuosâ vuálá pakkeet ton noomáin, kiäst halidij lasepakkeet. Ličij-uvsun tággáár skeŋkkâjuurdâ tääbbin säämist-uv vuovâs? Veikkâ amerikkalâš juovlâi láá-uv äšši, mon kannattičij olmooš iskâstiđ jopa jo ohtii eellimstis, jis toos lii peri máhđulâšvuotâ, te munjin kale lâi tuárvi taan oovtâst-uv. Suomâst lii hirmâdávt nobdum, et juovlah láá kávpáliih. Miiba ij liččii taam maailmist innig kávpálâš. Lâi maht lâi, mut amerikâst tot lii kuittâg aainâs-uv viiđâ kerd eenâb kávpálâš, maid tot lii tääbbin. Mij tääbbin Säämist lep kuittâg vala mecciaalmug, mij ij tieđe kávpálâšvuođâst ennust maiden. Pyereestmoonnâm peri amerikân juovlâid viettiđ. Lam vises, et tast maŋa säämi já suomâ juovlah láá ennuu suottâsuboh. Vuoli Ilmar Amerikkalainen joulu Ei ole ensinkään leikin asia, jos ihminen joutuu valmistautumatta amerikkalaiseen joulupöytään tietämättä, mitä siellä tulee tapahtumaan. Me täällä Suomessa olemme tottuneet siihen, että kun on syönnin aika, niin silloin syödään ja kun on keskustelun aika, niin silloin keskustellaan. Amerikkalaisessa joulupöydässä ei ole pääasiana niinkään syöminen, vaikka ruokalajeja onkin kymmenittäin. Tärkeintä on tavata perheen jäseniä, sukulaisia, sukulaisten ystäviä, ystävien ystäviä ja keskustella heidän kanssaan koko päivän, illan ja osin vielä yötäkin. Ruokalajeja on paljon, mutta kukaan ei lastaa lautastaan kukkuralleen, kuten meillä Suomessa on tapana. He ottavat sieltä täältä hieman jokaista lajia, maistelevat, mutta enimmäkseen he keskustelevat. Selkeästi tunsin kalkkunan ja kinkun, mutta loput ruokalajit olivat minulle suhteellisen outoja. Niinpä minäkin vain maistelin, kuten amerikkalaiset ystäväni, mutta vähemmän puhuin, koska en osannut heidän kieltänsä riittävän hyvin. Jouluateria tarjottiin joulupäivänä, eikä jouluaattona, kuten meillä täällä Suomessa on tapana. Tilaisuus alkoi kokoontumisella erään hevosfarmin pihalle ja tervehtimisten jälkeen ahtaannuimme noin parikymmentä ihmistä suureen hollantilaishevosten vetämään rekeen, joka vei meidät metsään. Sieltä löytyi pari matalaa kumparetta ja amerikkalaiset ystäväni alkoivat heti lasketella eräänlaisilla muovimatoilla. Olin havaitsevinani, että tällainen ajanvietemuoto oli heille suhteellisen harvinaista ja he ottivatkin kaiken irti, jonka laskettelemisesta suinkin saivat. Oli kirpeä pakkaspäivä ja lunta ehkä noin viisi senttiä, mutta heille aivan tarpeeksi. Lähellä oli pieni puulämmitteinen parakki, jossa he kävivät laskettelun lomassa lämmittelemässä. Laskettelun jälkeen hollantilaishevoset vetivät meidät takaisin hevosfarmille, jossa nousimme autoihin ja jatkoimme matkaa paikkaan, jossa jouluateria tultaisiin tarjoamaan. Kun lähdimme Race-Lake järven (Riisijärvi) suuntaan, jossa nauttisimme jouluaterian, niin silmiini iskeytyivät ne monet joulukoristeet talojen pihoilla, jollaisia ei ainakaa Suomessa näkynyt. Ne olivat moninkerroin suuremmat kuin meillä täällä ja suurin osa pihojen puista oli koristeltu erivärisillä valoilla. Katujen reunat, talot, jopa katuvalotolpatkin olivat koristellut vilkuvin valoin. Tunnelma oli kuin suoraan Disneyn satumaailmasta. Aluksi muodostimme toisiamme kädestä kiinni pitäen suuren piirin, jossa olivat kaikki lapset, isännät, vieraat, vieraitten ystävät ja kaikki jotka talossa olivat. Tämän jälkeen lauloimme kolme, tai neljä amerikkalaista joululaulua ja kokoonnuimme pöytien ympärille, joita oli kaksi. Ateriointi alkoi siinä kolmen maissa iltapäivällä. Jokainen oli jo sitä aikaisemmin etsinyt paikkansa nimilappujen perusteella ja kun tuli kutsu istuutua, niin asettauduimme paikoillemme. Jokaisen lautasen vieressä oli ikäänkuin suurikokoinen paperipäällysteinen karamelli, suunilleen 30 sentin mittainen, jonka kummastakin päästä työntyi esiin pahvinen liuska. Pöydässäistujien tuli ottaa pahvisesta liuskasta kiinni ja vierustoverin taas toisen pään liuskasta kiinni ja samanaikaisesti nykäistä. Karamelli hieman poksahti, mutta kumman käteen jäi se varsinainen karamelli, niin hän sai pitää sen ja avata. Sisältä löytyi joko punainen, keltainen, vihreä, taikka sininen paperinen kruunu, jonka tuli laittaa päähän. Paketin sisältä löytyi myös amerikkalainen sananlasku, joka oli luettava ja yhdessä pöytänaapurien kanssa pohdittava sen tarkoitusta. Kun kaikki rituaalit oli tehty, niin sen jälkeen pääsimme maistelemaan joulupöydän antimia. Kun oli tarpeeksi kauan istuttu, syöty ja keskusteltu, antoi isäntäväki ikäänkuin omalla esimerkillään luvan pöydästä nousemiseen. Kello oli silloin seitsemän - puoli kahdeksan maissa. Olimme istuneet 4,5 tuntia ja syöneet, taikka itseasiassa keskustelleet. Jotkut ruokalajit olivat aivan kelvollisia, mutta muutamat eivät. En tullut koskaan tietämään, mitä missäkin astiassa oli, mutta se ei ollutkaan pääasia. Tärkeintä tässä vaiheessa oli päästä seuraamaan amerikkalaista joulunviettoa ja siinä ohessa kohdata vanhoja tuttuja ja vaihtaa ajatuksia heidän kanssaan. Joululahjakäytäntö amerikassa on yksinkertainen ja selkeä. Jo viikkoa ennen aattoa, taikka joulupäivää alkavat ilmestyä joulukuusen alle paketit ja joulusukat, joista jokainen voi nähdä pakettien saajat ja antajat. Siinä jää hyvin aikaa valmistautua paketilla, jos toisellakin ja jokainen tietää, keneltä saa paketin ja keneltä ei. Sisältö luonnollisesti on arvoitus. Jos tuntee tarvetta saada vielä yhden paketin lisää, niin laittaa vain joulukuusen alle paketin hänen nimellä, jolta toivoo lisäpakettia. Olisiko tällainen joululahjakäytäntö täällä lapissakin hyvä? Vaikka amerikkalainen joulu onkin asia, jonka kannattaisi kokea jopa jo kerran elämässään, mikäli siihen on tilaisuus, niin ainakin minulle riitti tämä yksikin kokemus. Suomessa on kovasti moitittu joulun kaupallisuutta. Mikäpä tässä maailmassa ei olisi kaupallista. Oli miten oli, mutta amerikassa se on ainakin viisi kertaa kaupallisempaa, mitä meillä. Me täällä Lapissa olemme kuitenkin vielä metsäkansaa, joka ei tiedä kaupallisuudesta juuri mitään. Hyvää matkaa vain joulun viettoon amerikkaan. Olen varma, että sen jälkeen saamelainen ja suomalainen joulu maistuvat paljon paremmalta. Ilmari Mattus Amoc káččá Amok-kaččâm Amoc, ađai Mikkâl Morottaja, lii čielgâsávt jo tobdos olmooš Säämi ulgguubeln. Sun lii kollim eres ohjelmij lasseen Voimalast já Voice Outist, já sun lii sahhiittâllum maaŋgâ loostân. Ige tot lah iimâškin: ton lasseen, et suu ráp ij tääsis peeleest lah ollágin hyeneeb ko syemmilâš, sun lii vuossâmuš anarâškielân ráppájeijee. Jyehi šlaajâst tot vuossâmuš lii uđđâsij uáinust puoh enâmuš merhâšittee. Amoc lii oinum já kullum syemmilâš mediain jo nuuvt-uv ennuv, et masa oroškuát, et anarâšah jiejah iä tieđe Amocist tađe eenâb ko mii lii čođâttâm väldikodálâš uđâssillee. Maggaar lii CD ”Amok-kaččâm” já maht tot šoodâi? CD almostittemtilálâšvuotâ lâi sämmilij aalmugpeeivi, 6.2.2007, Helsig Hevimestaast. Koččâmuššáid lijjii västidmin Amoc, Tuupa Records toimâttâshovdâ Jussi Isokoski já CD muusikpitái pyevtitteijee Juan Muteniac. CD-proojeekt jottái ive 2005, mut anarâš ráp šoodâi jo ennuv tooleeb. Amoc ráppááškuođij, ko lâi káávcád luokkaast. Vistig rápkielâ lâi suomâ, mut váhá maŋeláá sun uáiniškuođij máhđulâšvuođâid meid anarâškielâst. Anarâškielâ fonetiik taha rääpin mystisâš elemeenti, maggaar ij syemmilâš rääpist táválávt eissigin lah. Sust lijjii motomeh ráp-pitáh mikseri.net -internetsiijđoin, já kuldâleijeeh - veikkâ iä kielâ máttâmgin - lijkkojii. Amoc uđâbeh pitáh iä innig lah mikseri.neetin pieijum, siijđost ij lah sunjin ennuvgin ävkki. Pegâlmâsvuotâ šadda jo nubenáál. Ulmuuh urruu lijkkuumin, já tast lâi Amocin suijâ juátkiđ rääpi rähtim. Mottoom uáli šievnáál miänástum pitá, tagarij ko Kolleáákšu, maŋa aalgij CD vuávám. Ive 2005 Amoc finnij 5000 euro išeruuđâ Suomâ kulttuurruttâráájust CD rähtimân. Anarâškielâ servi aalgij toimâđ kuástideijen, já almolâš aašijd tipšoškuođij Tuupa Records. Taat firma poođij fáárun nuuvt, et ohtâ Tuupa Records pargein lâi uáinâm Amoc sahhiittâllâm televisiost, já Jussi Isokoski, kote lii jieš anarâš suuvâst, movtáskij. Tuupa Records ij lamaš hárjánâm puđâldiđ räppijn ollágin, mut rockijn já poppijn, ige ton keežild puáhtâm išediđ Amoc já Juan muusik rähtimist. Ton pargon šoodâi Teosto-ohtâvuođâi tipšom já markkânistem, já meiddei motomij eres vuáválij ašij huolâttem. Isokoski mainâstij, et Anarâškielâ seervi já Tuupa Records koskâsâš sopâmuš čallui uáli tárkká, mii lâi tiäđust-uv šiev äšši. Amok-kaččâm lâi Anarâškielâ siärván vuossâmuš CD kuástidemproojeekt. CD rähtimproosees vaaldij jieijâs ääigi, já váhá eenâb-uv. Amoc eeđâi, et šiev peeivijn sun puovtij čäälliđ oovtâ pitá lyriikaid oovtâ ehidist. Lyriikah láá kuittâg tuše ohtâ uási pitá rähtimist. Pyevtitteijee (taan CD:st tot lii Juan) ferttee rähtiđ pitá tuáváá, ađai biiti, talle kalga paddiđ ráp, já vuolgâttiđ biiti já paddiimijd miksajeijei. Vaigâdvuođah šoddii erenomášávt tast, et pargeeh assii kii kost-uv: Amoc Anarist, Juan Helsigist já Isokoski vala mottoom eres saajeest. Šiev miksajeijeegin ij táttum kavnuđ, loppâ loopâst Jazzy-O, ađai Jani Ojala kavnui ton paargon. Ojala áásá Tamperest, ij sungin kiännân naaburist. Muusikpitáh valmâštuvvojii kuuloold ivij 2005 já 2006 ääigi, Single ”Speeijâl” almostui 2006 juovlâmáánust, já viijmâg album-uv. Taggaar lâi CD rähtimproosees. Nabai tot muusik? Juan já Amoc algijn ohtâsâšpaargon tondet, ko sunnust láá mottoomverd siämmáásullâsiih uáinuh tast, maggaar rápbiitti lii šiev. Maaŋgâ pittáást Amok-kaččâm -skiärrust láá čielgâ melodiah, moh láá táválávt samplajum nuubijn muusikpittáin. Melodiai paaldân lii lohtum ruumpuh já basso. Biitih láá korguuh já tobdosliih. Juan já Amoc mield tággáár stiijlâ ráp iärrán ”massahiphopist” maaŋgânáál. Tiäđust-uv kielâ lii ohtâ, mii iärut, já meiddei lusis já aggressiivlâš vyehi. Suoi nabdev, et tavveen rahtum ráápist lii fiilis, maggaar ij ain kavnuu läddiláá. Säämienâmist finnee konteksti, iäge lyriikah lah tuše mottoom ulmuu almaaštâllâm. Pyerebeht-uv ubâ Säämi puáhtá almaaštâllâđ oovtâst. Amoc jieš kulá ráp-juávkun, mii kočoduvvoo Guerra Norten. Sun iätá, et juávhu siste láá kale stijlâiäruh, mut eennâmtieđâ čana juávhu oohtân. Guerra Norte lii Amoc kyessin CD majemuu pittáást. Eres-uv kyesih kávnojeh: Wimme, Ružže, Ambassa já Hannibal & Soppa. Ambassain, avveellâš ráp-juávhoin, Amoc lii ráhtâm ráp jo luvâttuv rääjist. Tyelli tälli Ambassa pittáást uáinoo lemin feat. Amoc já meiddei nubij kulij tego taam uđđâ CD:st. Váhá siämmáánáál lii keevvâm Hannibal & Soppain: Hannibal lâi koijâdâm, puáđáččij-uv Amoc featuristiđ sii skiärrun, já Amoc ”spejâlistij”. Wimme mieđâi meid juoigâstiđ. Sunjin vuolgâttui pitá tuávááš, já sun paddij jieijâs uási. Ružže, ađai Jukka Kangasniemi, vist lii maailm nubbe anarâš ráppájeijee (já eenâb iä vala lekken), tagaráin meriittáin piäsá kolliđ mottoom-uv piitán. Puátteevuođâst Amoc máhđulávt parga Ružžein eenâb-uv ohtâsâšpargo, veikkâ sun ij máttâmgin vala mainâstiđ tärhibeht. Sáttá leđe, et sun (tâi suoi - tâi sij) mana mottoom ááigán eennâm vuálá já nyettee underground-muusik. CD lii moonnâm pyereest: vuossâmuš 1000 pitá tiädus lâi jo masa moonnâm almostittempeeivi 6.2. CD:st ušom váldoo nubbe tiädus, máhđulávt 1000-2000 pittád. Jis lii vala kavnâmist, CD puáhtá uástiđ interneetist tâi muusikkaavpijn. Isokoski smietâstij, et skiäru puávtáččij vyebdiđ Taažân-uv, mut tot lii ton peeleest väädis, et Taažân ij táválávt tiilájuu muusik olgoenâmijn. Jis taažah halideh kuldâliđ muusik, sij rähtih tom jieš. Tiäđust lii kuittâg, et Amoc lii lamaš uáli piivnoh Taažâ peln, já anarâš rääpi sij iä áppád pyevtittiđ. CD almostittemtilálâšvuođâst lijjii mield eres-uv loostah ko Anarâš: Hymy, Cosmopolitan já Suomâ koveloostâ toimâtteijeeh ellii rähtimin mainâs. CD:st lii lamaš saahâ meiddei radiokanavijn Kiss fm já Ylex, já televisiost aamu-TV:st já FST:st. Amocist lii meiddei jieijâs internet-sijđo (www.amoc.fi), mii ij lah kal vala ollásávt vaalmâš: sijđo rahtui čovgâ äigitavluin, amas CD almostittem moonnâđ syele lappâd. Mottoom tiätupittááš já kyessikirje-uv tobbeen kuittâg kávnoo. Loopân čulliim: Amoc lijkkoo enâmustáá Spejâlist já Juan tuše Nortenos Legioonist siämmáá ennuv ko Spejâlist. Taa lii čielgâ vástádâs, mon pitá kannat kuldâliđ, jis huápu tiet ferttee valjiđ. Petter Morottaja Anarâš-lostâ 20 ihheed Anarâš-lostâ almostuuškuođij ive 1988 ađai tot teevdij 20 ihheed porgemáánu 11. peeivi 2008. Vuossâmuš nummeer lâi A5-stuárusâš mááŋgus, mast lijjii seervi pevdikirjeh, muáddi säniruossâháá, muáddi sargum kove, saavâjođetteijee sänivuáru já toimâttâs postâpalsta, mast pieijui joton loostâ nommâkišto. Numerist lâi meiddei siemin uđđâsâš vuossâmuu anarâškielâ kuursâst, mii tollui Avelist kesimáánust 1988. Kuursâ ornij Laapi ollâopâttâh já máttáátteijen láin Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Sevtil-Piäkká (Pekka Sammallahti). Kurssâliih lijjii neljinubáloh já maaŋgâs tááláin čällein čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân. Juovlâmáánust 1989 vuossâmuš teddilum Anarâš almostui Sápmelaš-loostâ numerin ađai lahtosin, mut vala čapis-vielgis numerin. Ihepele maŋeláá (kesimáánust 1990) almostui olmâ Anarâš-lostâ, mon olgosaddelmân lâi servi finnim ruuđâ Máttááttâsministeriöst kyevti nummeer várás. Tot-uv lâi vala čapis-vielgâd, mut juovláid 1990 almostui nummeer, mast lâi juo ivnekuvviittâs. Ive 1996 rääjist lii almostuuškuáttám meiddei Anarâš-kalender, mast puoh ulmuunoomah lijjii anarâškielân. Kalenderist láá lamaš maaŋgah teemah. Vuossâmuš kalender kieđâvušâi anarâš iveaaigijd, nubbe puárist tááluid, kuálmád anarâšâi pivtâstem, niäljádist vááilui teema, viiđâd säämi muorâid, kuuđâd Aanaarjäävri kuolijd, čiččâd säämi piäđuid, káávcád säämi muorjijd, oovcád säämi kirjálâšvuotân vaikuttâm ulmuid, lovváád ađai ive 2006 kalenderist lijjii säämi uccloddááh, ohtnubálovádist párnái sárguseh já čalluuh já kyehtnubálovádist Aanaar sieidih. Ive 2010 ađai kulmâbálovváád kalender teema šadda leđe säämi purrâmâšah. Anarâš lii áinoo aanaarkielâlâš lostâ mailmist, mut meiddei áinoo sämikielâlâš lostâ Suomâst, ko Sápmelaš-lostâ jooskâi almostuumist. Anarâš almostuvá kuulmâst viiđâ kerd ivveest, main ohtâ nummeer lii kalender. Teddilâsmeeri lii 500 pittád já lostâ vuolgâttuvvoo eres lasseen Japanin, USA:n, Kanadan, Saaksan, Hollandin, Ruotân já Taažân sehe tiäđust-uv Suomân. Loostâst láá maaŋgah tavesämikielâlâš lohheeh. Loostâst láá äigikyevdilis ääših, novelleh, mainâseh, jotkâmainâseh sehe párnái já nuorâi čalluuh. Tááláá ääigist puoh numereh láá ivnenumereh. Puohnâssân 20 ive ääigi láá siijđoh čokkânâm 1723 sijđod. Anarâš-loostâ lii aalgâ rääjist toimâttâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar ađai Ilmari Mattus. Nubben toimâtteijen lii lamaš Kuobžâ-Saammâl Maati Petter (Petter Morottaja) já máccumist lává västidâm Vuoli Ilmar Anssi (Anssi Mattus) já Pekka Pirinen. Uáivičalluuh: Loostâ siskáldâs kovvee puoh pyeremustáá uáivičaalâ, mii lii lamaš jyehi nummeer aalgâkeččin. Iänááš uáivičalluid lii čáállám Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), mut láá lamaš eres-uv uáivičallui čälleeh, moh čielgih maŋeláá. Uáivičalluuh iä lah ubbân, mut algâ tâi čalluu tehálumos uási. Porgemáánu (elomáánu) 1988 (16 sijđod) uáivičaalâ: Jođetteijee sääni, čällee: Matti Morottaja, mast sun muštâl eidu vuáđudum Anarâškielâ servi ry:st návt: “Mij ep lah epidâm, et liččijm váldám paijaalsân liijgás stuorrâ pargo. Ep lah pááccám hundâruššâđ tom, et siäilu-uv anarâškielâ já et pastep-uv mij servitoimáin tom siäiluttiđ. Mij lep tuše uáinám, et taan kielâ oovdân kannat porgâđ, já et kielâ siäilumist stuárráámus uási lii mii jieččân haaldust. Oovtkiärdániht: jis mij kevttip kielâ sárnumáin já čälimáin, te tot ij lappuu. Já jis ep keevti, te tot kal vissásávt láppoo. Tuotâvuođâst äšši ij tiäđustkin lah eidu návt njuolgâd, mut kote ij iirât, tot ij maiden finniigin.” Juovlâmáánu 1980 (20 sijđod), mii lâi Sápmelaš-loostâ lahtosnummeer. Uáivičaalâ Sahâjođetteijee sääni, čällee: Matti Morottaja já teema lâi ovdâmerkkân taat: “Loostâ ulme lii tot, et ulmuuh loheh tast anarâškielâ, nubbe tot, et anarâš iävtui mild rahtum tiätu já kulttuur leevvân. Anarâš kalga meiddei pajediđ já toollâđ paijeen anarâš vuoiŋâ. Tot meerhâš tom, et lostâ ij uážu leđe nuuvt lussâd luuhâđ, et iänááš ulmuuh kovŋâšuveh já eidu härvi višá tom luuhâđ, mut ij meiddei nuuvt keppâ ašijguin tevdum, et sämmilâš jurduuh iä otânuš ollágin. Anarâš ferttee uuccâđ tuális kogonii toi koskâmuddoost.” Kesimáánu 1990 (20 sijđod) nummeer uáivičalluu teema lâi Kooskân kočâttum anarâšah, mast saavâjođetteijee čáálá eres lasseen návt: “Anarâškielâ seervi váldupargo lii tiäđust-uv kielâašij ovdedem, mut kal kustoo ferttip jiejah älgiđ váhá jyehi kuávlun tieđettiđ et mij še lep taan maailmist. Ige anarâškielâ lah vala lappum, mut tot oro peicâ lassaanmin siämmáá ääigi, ko nuorttâlâškielâ lii nuorâb keerdi kiellân jo lappuumin.” Čohčâmáánu 1990 (20 sijđod) nummeer uáivičaalâ lii Anarâškielâ árvu, mast Matti ucánjáhháá cuáigud motomijd anarâšâid ovdâmerkkân nävt: “Sämikielâ lii lamaš ain váhá vyeliláá ko eres kielah. Ponemustáá lii laavim pääcciđ anarâškielâ. Vuálus teddeeh láá tiäđust-uv lamaš läddliih, mon kale puáhtá addiđ-uv. Mut tot álgá leđe jo váhá iimâš, et huánnoi juávkun láá servâm meiddei motomeh anarâšah jiejah-uv.” Juovlâmáánu 1990 (20 sijđod) numerist, mii lâi jo pelduvváid ivnenummeer já mast lâi válduteeman Säämi elleeh, čáálá Matti uáivičalluustis Lavâttes anarâškielâ návt: “Anarâškielâst ij lah laavâ syeji. Ko tot sämikielâ laahâ olášuvá, mii lii tääl iävtuttâs häämist, te polâmist lii et ton ävkki mana ollásávt orjâlâškielâ pyerrin. Ton nommâ lii “Sämikielâ kevttim virgesoojijn” já jyehi saajeest lahâteevstâst lii tuše “sämikielâ”, anarâškielâ ij nomâttuu koggoon, tađe eenâb ko nuorttâkielâgin. Jis anarâškielâ koolgâš finniđ maggaargin saje, te ferttee vala uđđâ suáđi keevvâđ ton lasseen, mii lii lamaš taan laavâ finniimist.” Kesimáánu 1991 (24 sijđod) čapis-vielgis Anarâš-nummeer válduteeman lâi poccuu nomâttâsah. Uáivičalluustis Matti Kulttuur – mii tot lii? návt: “Säämi kulttuur lii taggaar sekkâkilgool, et ton seehâst puáhtá leđe veik mii. Já ko kilgolist lohá vala et säämi kulttuur, te seehâ siskáldâs lii ain epičielgâsub. Puáhtá arvâliđ, et lii sämmilâš muusik, tyeji, kovetaaidâ, teatter, kirjálâšvuotâ, huksimtyeji jna. Já sämikielâ tiäđust-uv. Nabai riävskápivdo, koldem, huášširokkâm, kammui suoinim, meinikááhu čárvum? Pyeremus ličij nabdeđ kulttuurin puoh ubâ ulmuu eellimvyevi.” Čohčâmáánu 1991 (16 sijđod) lokkekuvijdis peeleest ivnenumerist uáivičalluu teema lii Uccâ sämikielâš, mon nubben majemuš pittá lii návt: “Tággáár uccâ sämikielii sárnoo mielân puátá val ohtâ čoovdâ. Iä-uv orjâlâšah puávtáččii máttááttâllâđ ucebijd sämikielâid? Mondet ucceeblovo kielâ sárnoo lii ain tot, kote ferttee oppâđ uđđâ kielâ? Kalle pajekielâlii mättih anarâškielâ? Ko Taažâst-uv kalgeh oppâđ kyehti tárukielâ; nynorsk já bokmål, te ij-uv puávtáččii maadâsämikielân-uv váhá uápásmiđ? Taažâ pele ulmuuh kale mättih eŋgâlâs- já ranskakielâ já maid val matižeh, mut nube sämikielâ iä. Ij tot pyevti leđe nuuvt vaigâd ko puoh sämikielâi vuáđu lii kuittâg siämmáš.” Juovlâmáánu 1991 (28 sijđod) čapis-vielgis Anarâš-nummeer válduteeman lâi Säämi šadoh, čáálá Matti uáivičalluustis Ele poolâ eres lasseen návt: “Kote pala sämikielâ sárnumist, kolgâččij motomin tom smietâstiđ, et iä iänááš uási syemmilijngin määti jieijâs eenikielâ ollásávt. Uážžu leđe viehâ ennuu škoovlâid-uv jottáám syemmilâš, te liijká njuolgiistâl kielâoopâ. Mut iäba sij tom muurâšt, sárnuh já čäällih nuuvt ennuu ko kiergânežeh. Pyereeb lii sárnuđ ruokkâdávt váhá hyeneeb-uv sämikielâ, ko tipteđ kielâ lappuđ kevttimettumvuođâ keežild. Nuuvthân kielâ puárrán, ko tom ennuu kiävttá já kuldâl. Mii aavhijd lii jaamâ putes kielâst?” Kesimáánu 1992 (36 sijđod) lokkekoovees peeleest ivnenumerist, mon válduteeman lâi Mattus-suuhâ já mast meiddei muttojii eä- já oa-diftooŋgah háámán iä- já uá, uáiná uáivičaalâ juo ucánjáhháá čuovâ, mast Matti čáálá čallust Kuávsuičuovâ návt: “Aanaar kielâ lii tääl virgálâš kielâ Suomâ enâmist. Taan ive aalgâst poođij vuáimán säämi kielâlaahâ ađai jis tom virgálii noomâ jurgâl anarâškielân, “Laahâ sämikielâ kevttimist virgeomâháin”. Tot ij maainâš anarâškielâ eidu nomâlávt, mut Säämi Parlamenttâ lii kuittâg tulkkum laavâ nuuvt, et tot kuáská puoh sämikielâid Suomâst. Suomâ haldâttâs lii kielâlaavâ tet ráhtám asâttâs säämi kielâ toimâttuvâst. Taan kielâtoimâttuv njuolgâdusâin Säämi Parlamenttâ lii meridâm, et tot kalga palvâliđ puoh Suomâst sarnum sämikielâid.” Juovlâmáánu 1992 (16 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Anarâšpäälgis, kieđâvuš saavâjođetteijee čallust Kielâpiervâl návt: “Nuorttâsämmiláid lii puáttee ive älgimin nuuvt celkkum kielâpiervâl. Tast tagareh ulmuuh, kiäh mättih kielâ pyereest, sirdeh tom párnáid. Mađe nuorâbeh párnááh láá, tađe pyerebeht já jotelubbooht sij uáppih kielâ. Kielâpiervâl lii-uv uáivildum vuálá škovlâahasâš párnáid. Tot kolgâččij toimâđ nuuvt, et párnááh liččii suullân pargopeeivi kukkosâš peeivijd kulâmin sämikielâ, já tággáár oornig kolgâččij pišteđ tiäđust-uv nuuvt kuhháá ko máhđulâš. Puoh sierah, puđâldemeh já pargoh láá tobbeen sämikielân, ege párnááh taarbâš ovddiist mättiđ ollágin sämikielâ. Ijhân ohtâgin páárnáš šoodâ taan maailmân kielâmáttusâžžân, sun uáppá kielâ ko kulá eres ulmuid sárnumin.” Čohčâmáánu 1992 (20 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Feeilâgeh já lasattâsah Mattus suuhâ nommâsâš čallui, avžut uáivčaalâ ulmuid čäälliđ čallust Čääli tun-uv eres lasseen návt: “Taan Anarâš-loostâst láá čalluuh teikâ novelleh, maid anarâš čälleeh láá čáállám moonnâm täälvi čäällimseminaarâst. Seminaarâ tooimâi nuuvt, et čäällimhaluliih ulmuuh čokkânii smiettâđ maht šadda šieu čaalâ. Aalgâst lâi uánihis teoriauási, mast kieđâvušâim sierâlágán čallui tekniijka, maht čällee kolgâččij pieijâđ jurduidis pááppár oolâ já magareh feeilah sättih šoddâđ algâttellee čällei. Lâi saahâ tast, maht čällee piäjá ulmuid čallustis sárnuđ nuuvt, et tot siämmást palvâl čalluu ääši, maggaar lii ellipsâvyehi novellist, maid kalga huámášiđ dokumenttâmainâs čälidijn já nuuvt ain.” Vyesimáánu 1993 (24 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Anarâškiel kirjálâšvuotâ, imâštâl uáivičaalâ Kiäh mij lep? eres lasseen návt: “Sämmiliih láá tutkum hirmâd ennuu. Lež-uv innig mihheen tuđhâhánnáá? Kielâ, kulttuur, eellimvyehi, ruummâš häämi, pihtâseh, oskoldâh, luándu, puoh láá tutkum tárkká. Totkeeh tietih maggaar kállutähti sämmilijn lii, maggaar vorrâ, magareh geenih. Kii kuás ain cäävit sämmilij kuuvl já áigu maid maid-uv tutkâđ já vuárjá puoh, ääjit pargoulmuid. Ij lah kukken taggaar juurdâ et sämmilâš perrui kuleh enni, eeči, ákku, äijih, uábih, viiljah já totkee. Mutâ liihân tutkâmušâst motomin eres-uv ävkki ko tot, et totkee finnee oppâáárvu.” Porgemáánu (elomáánu) 1993 (44 sijđod) čapis-vielgis numerist, mon válduteeman lii Sare suuhâ, čáálá Matti uáivičalluustis Säämi suuvah návt: “Anarâš-lostâ lii jo oovtâ numerist almostittám suhâlisto Mattus-suuvâst. Meiddei Sämiradio aanaarkielâ vuolgâttâsâin láá lamaš suhâčielgiittâsah. Ličij pyeri, jis ulmuuh álgáččii eenâb perustiđ suhâaašijn, väldiđ čielgâs kuittâg jieijâs suuvâst, čäälliđ pajas puoh noomâid já šoddâmaaigijd-uv, tađe mield ko mušteh já tietih. Mii loostâ čällest lii jo viehâ šieu hárjánume táin suhâčielgimaašijn, sust puáhtá ravvuid koijâdiđ. Taan Anarâš-loostâ numerist ij lekken mihheen eres ko oovtâ suuvâ čielgiittâs. Tom lii hitruu kejâdiđ já tutkâđ. Oro tego tovlááh ääigih iällááččii já ubâ tallaš historjá. Tuáivup, et taat listo movtáskit ulmuid tággáár kulttuurpaargon.” Juovlâmáánu 1993 (16 sijđod) čapis-vielgis numerist ij lah sierânâs válduteema, mut uáivičallun lii Maati čäällim tihtâ Enâmeh láá mii párnááh, mast sun luvâttâl juávhu Samudjäävri kuávlu päikkinoomâid. “Taah noomah láá tego visteseeinih teikka sanijguin čielgejum kárttá: puoh lii čielgâs já uápis. Jyehi nommâ maainâst jieijâs mainâs, jyehi luovtâst já njaargâst lii historjá. Mii maddâreh láá tääbbin aassâm, iällám, kyele já lode pivdám, poccuid viäddám, pääihi nommâ lii eellim merkkâ, historjá. Ij nommâ lah tađe komálub, kiinii lii adlam luohtân já vuoddâsân noomâ, mut nuuvthân ulmui-uv nommâ adeluvvoo: eeči piäjá nieidâsis noomâ, enni algasis. Taah pääihih láá čuuvtij puárásuboh ko ohtâgin olmooš. Taah enâmeh láá mii párnááh.” Vyesimáánu 1994 (20 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mast ij lamaš válduteema, muštâl uáivičaalâ jiešmeerridmist čallust Jiešmeridem návt: “Aalmug uážžu meridiđ ašijdis. Luándulâš äšši, vâi maid? Jis ij uážu meridiđ, te mii lii suijân? Ohtâ suijâ puáhtá leđe tot, et miinii ij suovâ. Mondet ij suovâ? Na máhđulávt tondet, et taat aalmug sátáččij leđe talle nuuvt tego pääggist peessâm spääilih, tom lii vaigâd innig fattiđ kiddâ já pivdedijn tot iro val lase. Teikâ máhđulávt tondet, et kiännii mielâst taat aalmug ij määti ašijdis huolâttiđ. Nuuvt et tom ferttee aitârdiđ, já tondet stuorrâ pyeritátulâš haldâšeijee tiälláá jieijâs hormendârin taan aalmugân, vâi tom ääših šodâččii tipšum.” Porgemáánu (elomáánu) 1994 (28 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mast válduteemán lâi Feeilâgeh já lasattâsah Sarre-suuvâ čallui, vuolgât čällee rähisvuođâčalluu Maarittân noomáin Rähis Maarit já vaidâl, et ko iä lah tuárvi linnâ säänih. Ulmen lâi tot, et ulmuuh kiävtáččii meiddei anarâškielâ tobdoi kiellân, ij ain tuše suomâkielâ: “Mun čálám tääl tunjin njuolgist. Taat teddiluvvoo kale loostâst, mut tot kuáská eidu tunjin, ij iärásáid. Tot ij tiäđustkin meerhâš tom, et iä-uv iäráseh-uv puávtáččii leđe eidu siämmáálágáneh taan ääšist ko muoi, mutâ tunjin mun čálám. Äššin must lii rähisvuotâ, nuuvt tego vaarâ ervidâh-uv. Mun áiguččim tobdoidân mainâstiđ, mutâ tot lii vaigâd, ko jiem lah toos hárjánâm. Mutâ stuárráámus vaigâdvuotâ lii tot, ko sämikielân ij táátu kavnâđ tagarijd linnâ rähisvuođâ saanijd, moiguin tobdoidân halijdiččim čielgiđ.” Juovlâmáánu 1994 (16 sijđod) nummeer lii nk. tublenummeer, ko tast lijjii kyehti uáivičalluu čällee: eeči kandâinis ađai Matti Morottaja já Saammâl Morottaja. Matti čáálá čalluustis Anarâš kielâpiervâl návt: “Aanaar kielâhaldâttâs lii ive 1995 kieldâbudjetân iävtuttâm ruuđâ tađe várás, et algâttuvvoo kielâpeesi aanaarsämikielâ várás. Nubbe kielâpeesi iävtuttuvvoo nuorttâkielâ várás. Mii lii tastoo tot kielâpeesi? Peesi ađai kielâpiervâlhân lii čivgâi šoddâmpäikki já vuossâmuu syeje adeleijee. Ton idea lii tot, et ko siemin párnáážiih uáppih älkkest já jotelávt kielâid, te eidu ton avveest sijjân máttááttuvvoo kielâ. Kielâpeesi ij lah kale mihheen škoovlâid, mast párnááh čokkájeh kuldâlmin máttááttâs, mut tast kielâmátulâš rävisulmuuh sárnuh, tuáimih já sierâdeh párnáiguin ton kielân mii lii oppâmnáál. Taat toimâ kolgâččij leđe jyehi peeivi oles peeivijd já pišteđ maŋgâ ive. Talle ličij škovlâmáttááttâsân-uv šieu vuáđu, ko párnááh puátih škovlâáhán.” Juovlâmáánu 1994 Párnái Anarâš (8 sijđod) nummeer toimâttij Saammâl Morottaja já sun čáálá uáivičalluustis Toimâleirâ návt: Anarâškiel toimâleirâ tollui 10.9.–11.9. Njižžjäävrist. Toimâleeirâst leijii 9 olmožid, 3 vuorâsulmuu já 6 párnáá: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Kerttu Paltto, Saammâl Morottaja, Petter Morottaja, Mikkâl Antti Morottaja, Anssi Mattus, Jari Sarre já Sari Sarre. Leirâpäikki lâi Njižžjäävri tyehin. Toho mij moonâim kuovttijn moottorkárbáin Kaarsâhkeejist. Talle lâi korrâ pieggâ já nievris šoŋŋâ. Váhá arvastâlâi já lâi koolmâs. Tobbeen lâi čiävá uuccâm. Čiehhum leijii njälgisseehah já taid lâi ain miinii kuummijd čiehâm já čáállám pápárân kost tot njälgissekkâ lii. Juáháš kaavnâi kuittâg jieijâs čiävá. Nubbe pargo lâi luándu sanij tubdâm sämikielân. Pápárân leijii čaallum säänih já toi mild koolgâi kavnâđ meeccist šaddoid já muorâid. Masa puoh kávnojii. Tobbeen ličij kolgâm sárnuđ eenâb sämikielâ ko tot lâi sämikiel leirâ já tot ličij kolgâm leđe keessiv. Vyesimáánu 1995 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičaalâ kieđâvušâi váháš kulttuurjiešhaldâšem aašijd noomáin Taavvid já Goljat vâi? návt: “Moonnâm ive motomeh läddliih suorgânii čuuvtij. Sij vavoškuottii, et sämmiliih áiguh väldiđ enâmijd já luándueellimvuovijd ohtuu olssis. Suijân lâi tot, ko riijkâpeivijd poođij vuáđulahâiävtuttâs, et sämmiláid kolgâččij adeluđ kulttuurjiešhaldâttâs. Táid läddlijd suorgâttij tot, ko laavâ čielgiittâsuásist tulkkojui kulttuur nuuvt vijđesin, et kuoskâččij meiddei eellimkiäinuid, nuuvt tego puásuituálu já pivdo. Sattui val nuuvt hyenes äigi, et riijkâpeivivaaljah lijjii aldanmin já iävtukkâsah viggii rááppuđ jienâid jyehi kuávlust nuuvt ennuu ko máhđulâš. Motomeh huámášii, et tiehân lii tuoivâ finniđ lasejienâid, ko táájut nuubbijd, et tääl tot tibi forgâ Taavvid lippoost keeđgi Goljat káállun. Taiđiibâ taah hirmástum ulmui jienah išedâm muáddás-uv peessâđ Arkadia ämmirân, ko sij čielgejii et vaarâ lii tuođâlâš, mut kal sij áiguh tom estiđ jis pesâžeh riijkâpeivijd.” Porgemáánu 1995 (32 sijđod) nummeer válduteeman lâi anarâšâi uáiviskáálžui macâttem toho, kost toh lijjii valdum-uv ađai Aanaarjäävri Jaamišsuollui. Loostâ uáivičaalâ kieđâvušâi seervijd já čalluu nommâ lâi Anolâš säämiservi. “Talle ko Säämi parlamenttâ asâttui ive 1973, te lâi maŋgâsist tot juurdâ, et tääl iä onnuu innig säämiseervih. Ton ääigi še lijjii jo maŋgâ-uv säämiseervi. Lâi tuoivâ et kal uđđâ parlamenttâ tipšo puoh säämi aaššijd, já jurdâččui meiddei tot-uv, et ij pargovyeimi kannat maaŋgâ sajan pieđgiđ. Tääl, paijeel kyehtlov ihheed maŋeláá, láá ain-uv säämiseervih toimâmin já toh láá vala lasanâm-uv. Ko viärdádâl já árvuštâl Parlameentâ já servij tooimâid tááláá tiileest, te lii čielgâs, et kuohtuuh láá anoliih.” Anarâš kalender 1996 (26 sijđod) almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi Säämi iveääigih. Uáivičalluustis Säämi äigi čáálá Matti návt: “Sämmilij äigijuurdâ lii váhá ereslágán ko eres aalmugijn táin aldasijn. Mij ep lah laavim minuttijd rekinistiđ epke ain tiijmijdgin. Toovláš olmooš kal tondiet maatij pargoidis vuáváđ, veikâ sust ij lamgin äigitavlu čaallum. Tot ij meerhâš läškivuođâ ige hiđesvuođâ. Kal sämmilâžân-uv puovtij šoddâđ huáppu nuuvt tegu iärásáid-uv, mut tot lâi vissâ váhá eres saajeest ko iärásijn. Ääigi merhâšeijee säänih láá suullân siämmááh sämi- já suomâkielâst. Tärkkilis äigimitoi säänih láá ihe, mánuppaje, okko, pirrâmpeivi já peivi. Minutteh já sekunteh láá melgâd vorâs loovnâsäänih sämikielâst ige okkogin meendu puáris sääni oro lemin. Eres ääigi merhâšeijee säänih, moh iä nuuvt tárkká mitted ääigi, láá veikâba forgâ, forgâbalij, kivkked, täst tibi, motomin, tovbbee, tooláá, maŋŋeed já nuuvt ain.” Juovlâmáánu 1995 (28 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičalluu nommâ lâi Skammâ – juovlah, mast Matti árvuštâl juovlâhuušâ návt: “Iättoo távjá et juovlah pyehtih čuovâ kaskoo skaamâ, tot lii čuovâ juhle. Nubeh vist tiädutteh eenâb toi mädimuu suujâ, Jeesus Nasarealii šoddâm. Vises kuittâg lii, et käävpih tiänájeh hirmâd ennuu eidu juovlâiguin. Kävppijâsah láá finnim tom áigá, et ulmui mielâst lii aaibâs karvemettum äšši, et kalga uástiđ juovlâskeeŋkâid usteváid já uáppásáid. Jis ij skeeŋkâ uásti, te ferttee kuittâg juovlâkoorti vuolgâttiđ. Jiem mušte mon ennuu kavpij vuábdu lassaan, mut kal tot maaŋgâkiärdásâš lii táválii ääigi vuábdun. Ovdil iä säämitááluin – kuittâg mii kuávlust – lam magarehgin juovlâjuhleh. Ij lam kuosâ ege peeci, iä skeeŋkah ege lavluuh. Juovlâkiirkon ij vuálgâm kihheen. Ulmuuh porgii pargoidis nuuvt tego jyehi peeivi, tom maid jo skammân puovtij.” Cuáŋuimáánu 1996 (24 sijđod) nummeer muštâl Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst já uáivičaalâ oppeet kielâlaavâst čallust Kielâlaahâ návt: “Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist jo nelji ive. Ličij vissâ äigi kuorâttâllâđ mii aavhijd tast lii lamaš sämmiláid, aainâs-uv anarâššáid. Ko kulá noomâ “Säämi kielâlaahâ”, te mielân puátá juurdâ, et tot tuurvâst kielâ siäilum já ovdedem. Mut ijhân taat kale olmâ kielâlaahâ lah, tast tuše meriduvvoo sämikielâ kevttimist virgesoojijn ađai virgeomâháin. Ton olmâ nommâ lii-uv “Laahâ sämikielâ kevttimist virgeomâháin”, jis ton noomâ njuolgist jurgâl sämikielân. Ton mield olmooš puáhtá ašijdis toimâttiđ sämikielân. Annoo tuše tulkkâ ain ko vuálgá Avelân kieldâ tâi staatâ virgesajan. Laahâ ij uáináh kenigit virgeulmuid mättiđ ige oppâđ sämikielâ. Kalga leđe uáli korrâ olmooš, kote mana Avveel kieldâtáálun ašijdis toimâttiđ sämikielân, ko tiätá et tobbeen virgeulmuuh iä määti sämikielâ. Jurdám, et ubâ neelji ive ääigist ij lah vissâ ohtâgin anarâš halidâm palvâlusâid anarâškielân, ležeh-uv ereskinkielâliih tađe eenâb vaattâm.” Čohčâmáánu 1996 (24 sijđod) nummeer válduteeman lâi Stuorrâvuonâ markkâneh já uáivičalluu teeman oppeet muččâdvuotâ čallust Mučis njune návt: “Säänist muččâd ij lah tärhis merhâšume. Tom lii kale älkkee nuuvtpelij jurdâččiđ, et tot mii lii muččâd, ij lah faste. Mutâ ij säänist fastegin lag tađe täärhib merhâšume. Mii nube mielâst lii muččâd sáttá leđe nube mielâst faste. Muččâdvuotâ lii tađe mield kii kiäččá. Euroopliih eteh, et kiinalijn láá čalmeh vinnood uáivist. Mut nuuvt eteh kiinaliih-uv eurooplij čoolmijn. Tovlái sämmilij mielâst nieidâ lâi muččâd talle ko sun lâi juurbâs já ruopsisnierâg. Puáidáh lâi ain muččâdub ko ruoinâs. Eromâšávt tovle keččii maggaar njune ulmust lii. Jis lâi skuálminjune teikâ kovvâris njune, te tot ij lam muččâd. Ige totkin jis lâi meendu kuhes njune. Saatij finniđ noomâ-uv ton mield: Njuolgânjun-Piättâr. Muččâdumos lâi taggaar mudágis kukkosâš njuolgâ njune. Mut taan ääigi sämmiliih kale iä mittádâl njune, mutâ mučâšeh vissâ taggaar ulmuu kote lii kukke, seggi, šođbâd já kezismuáđug. Vâi maht tot ubâ lâškin.” Anarâš kalender 1997 (28 sijđod) almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi Puáris aanaarsämmilâš tupe. Kalenderân lijjii väljejum Lusmenjaargâ tupe, Junnáás tupe, Kosseennâm tupe, Samudjäävri tupe, Haanupäikki Samudjäävrist, Káájá Heeihâ tupe Ijjäävrist, Juvnjäälmi tupe Ijjäävrist, Jakola tupe Pärttihist, Piättâr Miko tupe Njižžjäävrist, Aarnijaargâ tupe Mikkâljäävrist, Varbunjaargâ tupe Čevetjäävrist já Cuobbuunjaargâ tupe Kesvuonâst. Jyehi tuuveest lâi čallum historjá tađe mield ko tot lâi tiäđust. Njuhčâmáánu 1997 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi seervi love juhle, mast Matti čáálá uáivičalluustis Love-ihásâš servi návt: “Servi ferttij šoddâđ. Toos lijjii maŋgâ-uv suujâ. Ohtâ lâi tot, et ton ááigán oroškuođij, et orjâlâškielâst šadda puoh sämmilij kirjekielâ já anarâškielâst ij lah ano ige árvu. Nubbe lâi tot et mudoi-uv anarâšâi ääših päsiškuottii stuorrâ kammui vuálá. Lâi čielgâsávt uáinimist, et säämiašij ovdánmist ávhásteleh iänáážin iäráseh ko anarâšah. Ävkki monâškuođij mii lappâd kyevtpele: orjâlâššáid já nuorttâlâššáid. Ton suijâ-uv lii čielgâs: orjâlâšah láá enâmustáá já nube tááhust nuorttâlâšâi tile koolgâi historjálâš sujâi tiet oovdedškyettiđ nanosávt sođij maŋa. Kuálmádin suijân puáhtá ettâđ vala tom, ko sämmilij čuákkimijn lâi talle čuákkimkiellân ain peri suomâkielâ, “vâi puohah äddejeh”. Tiäđust-uv lii čielgâs et puoh sämmiliih iä määti sämikielâ, mut oroi kuittâg unohâs já väivi sárnuđ sämmilij aaššijn suomâkielân, kuittâg muu mielâst. Oroi tegu ličij puolâšin ulguubeln lieggâ tupán kuovlâmin. Lieggâ ääššist sárnu, mut jieš kuittâg kalmoo. Nuuvtpa lâi-uv aaibâs čielgâs et uđđâ seervi virgálâš kiellân šoodâi anarâškielâ.” Porgemáánu 1997 (40 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičalluu nommâ lâi Anarâškielâ piervâl, mii vuáđudui mánuppaje maŋeláá: “Anarâškielâ servi uusâi moonnâm ive loopâst Suomâ kulttuurruttâráájust ruuđâ vuálá škovlâahasâš párnái kielâ máttááttem várás. Finnijm 1,5 miljovn märkkid viiđâ ive tooimâ várás. Kii tom lâi oskođ, et kulttuureellim šlivgee tággáár ruttâsume! Jis lâim uuccâđ ruuđâ staatâst teikâ kieldâst, mon ennuv lâim finniđ? Tieđettijm kiđđuv loostâin, et áigup cegâttiđ tággáár kielâpiervâl mii tuáimá anarâškielân. Šoodâim uáiniđ vala nube iimmâš: párnááh almottittii 28, veikâ mun kale uskum, et sátáččii lovmat párnážid kavnuđ. Mii toimâruttâ ij kuittâg lah nuuvt ennuu, et puávtáččijm pálkkááttiđ tuárvi pargeid návt stuorrâ juávkun. Mij ferttip čuávvuđ miärádâsâid, moh kyeskih párnáitipšom. Toi mield oovtâ pargee oolâ iä uážu leđe eenâb ko nelji párnáá. Kyehti párgee väldiv káhcás ton reekkig mield.” Anarâš kalender 1998 (28 sijđod) almostui loppâivveest 1997, mon teeman lâi säämi pihtâseh. Ovdâčallust čáálá Ilmari Mattus návt: “Taankiärdáá Anarâškalender teema lii “anarâškáárvuh” já meid mottoom uásild anokäävnih-uv. Iänááš taan kalender pihtsijd lii kuárrum Kävppi-Mat Saammâl Ella já kuuvijd lii váldám Juhani Honkola. Taat sämipihtsij koveráiđu lii vááldus diakovečuágálduvâst, mon Ella Sarre lii čokkim 1980-lovvoost. Meiddei puoh pivtâsčielgiittâsah láá suu peennâst vuálgus. Čapis-vielgis kuuvijd lii váldám Museovirasto pálkkááttem kovvejeijee eereeb ovdâlokkekove, mast Suomâ kuálmád president Pehr Evind Svinhufvud lii váldám vuástá 35 sämmilii president lane valtiosalist.” Njuhčâmáánu 1998 (28 sijđod) numerist, mon ohtân uđâsin lâi Anarâš kielâpiervâl algâttem Anarist, čaalij saavâjođetteijee jo uđđâ ääšist čallust Pajeuáppeeiskos anarâškielân návt: “Taan kiđđâtäälvi čäälliv kyehti luvâttuv uáppee anarâškielâ yo-čälimijn. Nubbe čáálá eenikielâ iskos já nubbe vieres kielâ iskos. Taat tábáhtus lii historjálâš anarâškielâ ovdánmist, lii vuossâmuš kerdi ko anarâškielâ čálloo pajeuáppeečälimijn. Lâihân kale ohtii ovdil-uv ohtâ uáppee, kote lâi halidiđ čäälliđ anarâškielâ, mut talle iä álgám tom orniđ. Tot tábáhui 1980-lovo aalgâst, jis olmânáál muštám.” Kesimáánu 1998 (36 sijđod) numerist, mon ohtân uđâsin lâi Museo já luándukuávdáá lekkâmjule, uáivičällee čáálá čalluustis Pajeuappeeiskoseh šoddii návt: “Ko moonnâm numerist čaallim taan siämmáá ääššist, lijjii tiäđust máttááttâsministerö já pajeuáppeelävdikode lopádâsah tast, et meiddei anarâškielâ várás tahhojeh pajeuáppeeiskoseh. Liijká lâi talle vala viehânáál cohâmin iäpádâs. Mij ko lep sämmilij aašijn oppâm toos, et tušes optimiismâ kalga kyeđđiđ meddâl já oskođ eskin talle ko äšši lii valmâšin čolmij oovdâst. Tääl taat äšši lii kuittâg olášum. Ministerö lâi vissâ adelâm pajeuáppeelävdikoodán pááppár alne miärádâs, ko jo iskoseh ornejuvvojii. Návt anarâškielâ lii oppeet lavkkim oovtâ läävhi ovdâskulij.” Skammâmáánu 1998 (40 sijđod) nummeer lâi 10 ive juhlenummeer, mast lâi meiddei Anarâš-kalender, mut mast vááilui teema. Uaivičaalâ kieđâvušâi tovláá kuálástem čallust Muorâvuoggâ návt: “Aanaar Sijdâ-museost lekkui taan čoovčâ kuálástemčááitus, mii maainâst kyelipivdo historjást love tuhháát ive ääigi. Ton nommâ lii “Muorâvuogâst troolin”. Čáittus puárásumos tiŋgâ lii muorâst rahtum vuoggâ. Tom raahtij mottoom kyelipivdee lovetuhháát ihheed tassaaš. Čáittus tekstâtavluh láá čaallum kyevti kielân, suomâ- já anarâškielân. Táiđá leđe vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâ lii finnim tággáár saje návt tehálâš ohtâvuođâst já lii puohâi uáinusist já luhâmist.” Vyesimáánu 1999 (36 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs válduteema, mut uáivičalluu čällee čáálá čallust Kommesämmiliih návt: “Komme ij kuulâ olmâ ulmui maailmân, tot ij lah luándulâš, mut tot kumâttâl. Tot puáhtá leđe meiddei jaamiš, mii lii koccám kumâttâllâđ, nuuvt teko tovláin kommemainâsijn. Tai aigij láá ittáám ulmuuh, moh halideh leđe muide ko moh láá. Motomeh läddliih láá nabdeškuáttám jieijâs sämmilâžžân. Sij agâsteleh nuuvt, et ko sii maddâreh láá lamaš sämmiliih čuođijd iivijd tassaaš, te toin sij-uv láá. Puoh imâšijd kale piäsá olmooš uáiniđ, ko kuhháá iälá. Toh ulmuuh kiäh vala 1960- já 1970-lovvoost huonnuu já pajaluvkeččii sämmilijd, halideh tääl jiejah leđe sämmiliih. Láá-uv sij tääl huámášâm sämmilâšvuođâ já sämikielâ áárvu já tondet halideh leđe sämmiliih? Tom kale epidâm.” Čohčâmáánu 1999 (36 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema ja uáivičaalâ maacâi ain-uv kielâpiervâlaššijd čallust Piervâl taarbâš puohâi iše návt: “Anarâškielâ servi lii párnái sämikielâ tipšomist peessâm viehâ kuhás, šiev aalgân kuittâg. Tot lii finnim áigá tom, maid staatâ ij lah finnim. Aanaar kieldâ kal lii toollâm anarâškielâ piervâl Avelist, mut tot finnij tooimâs joton maŋeláá ko mij já tast nuuvâi ruttâ jo kyevti ive maŋa. Tääl kuittâg láá finnim taan ihán toimâruuđâ. Taat mii piervâl, Anarâškielâ seervi piervâl, tuáimá Anarist, já tot lii aaibâs eres ko kieldâ piervâl. Mij finnijm toimâm várás ruuđâ Suomâ kulttuurruttâráájust (Suomen kulttuurirahasto). Taas ij puáđi ruttâ staatâst ige kieldâst. Kulttuurruttârááju mieđettij ruuđâ 1,5 miljovn märkkid viiđâ ihán. Oovtâ ive oolâ tast šadda 300.000 märkkid.” Anarâš kalender 2000 (13 sijđod) almostui loppâivveest 1999, mon teeman lâi tovláá riäiduh: Kerris, Riehâ, Lääbžih já leeŋgih, Čäcijotteemniävuh, Njollâäitti já jyelgiäitti, Liššá, Nyetti, Nuáidirumbu, Lieksi, Oljolamppu já šleđgâčuovâ, Hirsâtupe, sehe Täkki já ryevdikamina. Kalender lâi A3-stuárusâš já čapis-vielgâd, moos kuuvijd lâi sárgum Petra Kuuva já teevstâid lâi čáállám Ilmari Mattus. Vyesimáánu 2000 (40 dijđod) nummeer lâi 40-sijđosâš, mon válduteeman lâi Israel Ruong -palhâšume. Ton finnij FM Marja-Liisa Olthuis. Nubbe äšši lâi Sämitige nube paje lekkâm Ucjuuvâst, kost Laura já Jovnâ-Petter Morottaja keigijn raasijd Täsivääldi presideentân. Uáivičallust Oppâm já máttááttum čaalij saavâjođetteijee návt: “Sämmilij juávhust iä lah meendugin ennuv oopâ jottáám ulmuuh. Mun uáivildâm täst iänááš anarâšâid, veikâ äšši lii siämmáánáál eres-uv sämmilij peht. Návt eđâdijn tiäđust-uv onnuuččii lovoh, main puávtáččij verdidiđ syemmilijd já sämmilijd, mon stuorrâ uási kuábbáá-uv juávhust láá oppâáárvu räi luuhâm ulmuuh. Mut ij taam ääši vaarâ taarbâš eidu lovoiguin tuođâštiđ. Tothân kale oro lemin mudoi-uv čielgâs.” Čohčâmáánu 2000 (48 sijđod) nummeer lâi vala assab ađai 48-sijđosâš, mut tast ij lamaš sierânâs válduteemaid. Saavâjođetteijee čaalij uáivičallust Uáinihis lavhijguin ovdâskulij návt: “Jyehi ive tai majemui aigij lii anarâškielâ ovdánâm uánihis lavhijguin. Läävhih iä lah ain tiäđustkin tuárvi kuheh, mut sunde lii kuittâg ovdâskulij. Táássášhân anarâškielâ lii jo muáddi ive máttááttum eenikiellân já vieres kiellân puoh luokkataasijn ovdâškoovlâst luvâttuv räi. Taan čoovčâ lii vuossâmuu keerdi algâttum máttááttâs meiddei eres amnâsijn ko kielâst. Aanaar markkân vuáđuškoovlâ vyeliluokain (ovdâškovlâ já 1-3 lk) máttááttuvvoo matematiikka já muusik anarâškielân. Ton lasseen lii vala Avveel vyelitääsist val pirâsoppâ anarâškielân. Nubbe lävkki lii tot, ko Aanaar kieldâ cegâttij nube anarâškielâ máttáátteijee virge.” Anarâš kalender 2001 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2000, mon teeman lâi Säämi muorah. Ovdâčallust Anarâš ovdânoomah čáálá Uccpárnáá Vuoli Ilmar návt: “Anarâšâi ovdânoomah láá táássáš lamaš kiävtust tuše sämmilij jieijâs ohtâvuođâin já čaallum häämist ärbivuáválij noomâi uásild toh láá lamaš ive 1996 rääjist Anarâš-kalenderist já puáris noomâi uásil čuávvoo ivveest ovdâskulij. Taanáigásiih heiviittâsnoomah láá vuossâmuu keerdi ive 2001 kalenderist. Anarâšâi virgálâš noomah láá lamaš ain merkkejum váldukielân pajas, ko almos já virgálâš nommâluvâttâlmeh láá táássáš váilum. Kielâlaavâ puáttim ohtâvuođâst meid anarâšâi ovdânommâkerdi lii álgám iäláskâddâđ já tuáivumist lii, et tot pesâččij meid virgálâš anon siämmáá náálá ko päikkinoomâi pehti lii tääl kevâmin.” Kesimáánu 2001 (24 sijđod) nummeer, mon nommâ lâi Nuorâi Anarâš, loostâ toimâtteijee Anssi Mattus uáivičalluustis Kielâ, anokävni vâi lappum pargotyeji čáálá návt: “Kalle kielâ láá? Ohtâ, kyehti vâi kyehtičyeđe? Tom jiem mun, professor tâi ubâ pappâgin tieđe, mut suáppoon, et toh láá veikkâ suullân tuhháát. Mii aavhijd návt-uv maaŋgâ kielâst lii, jis lii? Tom puáhtá smiettâđ mut vástádâs ij muttuu. Tain lii ävkki. Maht jieš halidâh čuuhâđ muorâpitá? Tom várás tun taarbâšâh puuvko. Mut tun puávtáččih čuuhâđ ton muorâpitá eres puvkkoin-uv, miekkijn tâi veikkâ ákšoin. Täävih láá maŋgâ, aaibâs nuuvtko kielah-uv. Manen kalgeh leđe tuhháát kiellâd, ko ovttáin-uv piergiiččij aaibâs pyereest. Vâi piergee-uv? Mon hittruu ličij čuuhâđ njuolâ ákšoin? Tâi veikkâ veerrâđ puvkkoin? Mii tast puáđáččij? Aaibâs olmânáál. Olmooš taarbâš maŋgâ eresláván niijbe, vâi puáhtá porgâđ tom, maid haalijd. Taat kuáská kielâid-uv. Olmooš taarbâš maŋgâ kielâ vâi piergee.” Roovvâdmáánu 2001 (28 sijđod) nummeer stuárráámus uuđâs lâi, ko Juvnjäälmist kavnui toovláš reivâ. Uáivičalluustis Tutkâđ lii tárbu čáálá Matti návt: “Kuátueennâm tutkâmkuávdáá sämikielâ totkee virge lii tääl tevdimnáál tast maŋa ko kuhháá já pyereest palvâlâm Samuli Aikio páácá iäláttâhân. Uđđâ totkee uuccâm- já tevdimprosessi ohtâvuođâst lâi meiddei anarâškielâ fáárust, ko ohtâ occee lâi anarâš já sust lâi oppâčááitus anarâškielâst já tot lâi meiddei suu eenikielâ. Tääl ij lah must tiäđust tot, et kotemuš occein lii viirgán väljejum teikâ väljejuvvoo. Ervidmist lii kuittâg et maaŋgâ tohálii occee juávhust viirgán väljejuvvoo orjâlâškielâlâš totkee. Sun lii vaarâ aaibâs pyeri já hiäivulâš ton viirgán. Anarâškielâ totkee valjim taha vaigâdubbon meiddei tot, ko sun ij pyevti aassâđ Säämist.” Anarâš kalender 2002 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2001, mon teeman lâi Aanaarjäävri kyeleh. Ovdâčalluustis Kyeleh čáálá saavâjođetteijee návt: “Taan kalenderist láá teeman Aanaarjäävri kyeleh. Mii val pyerebeht heivee anarâš kalenderân? Kyeli lii ain lamaš anarâššáid uáli mávsulâš luánduadaldâh, vissâ tergâdub ko puásui. Kal anarâšâin-uv láá lamaš poccuuh maŋgâsist-uv, mut puohah láá kuittâg kuálástâm, kii eenâb, kii ucceeb, meiddei puásuiulmuuh. Kuálástem lii čuuvtij puárásub eellimvyehi ko iälupuásuituálu. Tovláá ääigist taan kuávlu sämmilijn lijjii poccuuh tuše tommit, et lâi fiävru já koddeuáci. Iälupuásuituálu lii liijká viehâ nuorâ.” Kesimáánu 2002 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema. Saavâjođetteijee aalgât čallus Sämikielâ laahâ návt: “Taan čälidijn lii uđđâ sämikielâ laahâ šoddâmin. Tom lii ráhtám sämitige kielâlahâpargojuávkku, mii lii siämmáš ko säämi kielârääđi. Laavâst láá kyehti uási nuuvt tego táválávt-uv: lahâtekstâ já vuáđustemuási. Lahâiävtuttâs lii jo luovâttum vuoigâdvuođâ ministeriön. Ministeriö lii táttum tast arvâlusâid 118 kuávlust miätá Suomâ Helsigist Ucjuuhân. Meiddei Anarâškielâ servi lii adelâm tast ciälkkámuš. Laavâst lii tot pyeri peeli, et ton mield puoh Suomâ sämikielah láá täsiárvusiih. Tääl ličij meiddei vuossâmuš kerdi, et anarâškielâ mainâšuvá laavâst. Lii kal jo äigi-uv, ko anarâškielâhân lii kuittâg tääbbin Aanaar kuávlust puárásumos sämikielâ.” Čohčâmáánu 2002 (28 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut lâi kuittâg Nuuvdi Saammâl 90-ive juuhlijn maainâs. Saavâjođetteijee čaalij čalluustis Anarâš kielâpiervâl kieldâ haaldun návt: “Aanaar kieldâ lii finnim staatâ ruuđâid sämitige já Laapi läänihaldâttâs peht tađe várás, et uárnee sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ palvâlusâid. Sämitige kevttimvuávám mield Aanaar kieldâ finnee 1. orjâlâškielâlâš juávkkupeerâpeivikiäju orniimân Avelist já Anarist 40 000 eurod, 2. nuorttâkielâlâš aldatipšoo/päikkitipšoo pálkkátmân Nuorttâlâškuávlust 16 800 eurod já 3. Anarâškielâ servi ry anarâškielâlâš kielâpiervâl tooimâ jotkum torvodem várás 17 000 eurod. Eres kieldah finnejii meid uásis täin ruuđâin, Iänudâh 53 000 eurod, Ucjuuhâ 53 000 eurod já Suáđigil 20 000 eurod.” Anarâš kalender 2003 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2002, mon teeman lâi Säämi piäđuh. Saavâjođetteijee čaalij čalluustis Mecciellee, sämmilii eellimkyeimi návt: “Säämi meccielleeh láá mijjân sämmilijd iänááš uáppáh. Tobdosumoseh láá tiäđust-uv toh main lii miinii aavhijd, piärgu teikâ čeevđi tiet. Puoh Säämi ellein lii-uv nommâ. Tot lii merkkâ tast, et toh láá lamaš ain ulmuiguin mahtnii tohâmušâst, jo-uv ävkkiellen teikâ vaahâgellen. Jis verdid veikâ tiivrijd, te tainhân ij lah aldagin puohâin nommâ ige puoh luudijngin. Aainâs-uv uccâloddáin uási láá nomâttemeh sämikielâst.” Vyesimáánu 2003 (32 sijđod) nummeer válduteeman lijjii lodeh. Márjá-Liisást (Olthuis) lâi vijđes čaalâ noomáin Anarâš loddenomâttâsah 1800-lovvoost. Uáivičallust saavâjođetteijee čaalij Kulttuur já kielâ návt: “ Mii tot kulttuur lii? Táválâš kielâkevttimist kulttuur meerhâš tagarijd aašijd main ij oro lemin njuolgist ävkki ige áigápuátu ulmui. Tagareh láá om. muusik, kovetaaiđâ, kirjálâšvuotâ, tánssám, museostim jna. Jis ovddii ääigi ulmui čielgiiškuođij tágárijd aašijd, te kuulâi vástádâs: Tallekkal mälisalgâ! Tot lâi jyevdlistem toi ulmui mielâst, kiäh lijjii hárjánâm puoh ääigi kevttiđ toos, maht finniiččij purrâmâš, káárvuid já orroomsaje. Vijđásumos merhâšuumeest kulttuur meerhâš puoh maid ulmuuh pargeh eellim siäiludem tiet. Toos kuleh pivdo, eennâmtuálu, huksim, teknologia, oskoldâh, siärvudâhtooimah, ärbitiätu já veikâ mii. Fáárun kuleh tiäđust-uv meiddei aalgâst mainâšum “fijnásuboh” ääših.” Porgemáánu 2003 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Kielâ iälá mainâsijn návt: “Ko šiev mainâsteijee maainâst, te jyehi sääni já ceelhâ puáhtá fárustis meiddei laseiivnijd. Eidu mainâsijn kielâ eskin eleškuát já liäđuškuát rievtisnáál. Čepis mainâsteijee lii taaiđâčeppi, tego kirječällee. Sun máttá tiäđust-uv kielâ ollásávt, máttá sanij merhâšuumijd já toi uucijd-uv iäruid tárkká. Mut sun kalga mättiđ meiddei kevttiđ kielâ, kalga mättiđ valjiđ rievtis sääni jyehi áášán, mááláđ sanijguin tego kuuvijd. Sun tiätá, mon oornigist aašijd kalga čielgiđ já nuuvt toollâđ kuldâleijee fáárust ubâ mainâs ääigi. Meiddei jienâkevttimáin sun iäláskit mainâs, já sun piäjá ubâ jieijâs persovnlâšvuođâ fáárun mainâsân. Kiäst láá mainâstemadalduvah, te suu višá kuldâliđ kuhháá, já meiddei siämmáid mainâsijd uđđâsist já uđđâsist. Muštám oovtâ mainâsteijee Ucjuv Talvâdâsâst, kote lâi tuotâ mainâsčeppi. Sun ko maainâstškuođij, te puohah joskii pargoidis já kuldâlškuottii. Já oroi muu mielâst, et eres tááluin-uv ulmuuh ervidii, et tääl tot lii maainâstmin já pottii kuldâliđ.” Anarâš kalender 2004 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2003, mon teeman lâi Säämi myerjih. Luobbâl-Joovsep Jovnâ (Jouni Aikio) čáálá ovdâčalluustis Säämi myerjih návt: “Säämist šaddeh muáddlov luandumyerjid já čiččâm mirhâlâš myerjid. Tiäđust-uv ulmuuh láá ain keččâlâm sirdeđ uđđâ šaddoid mäddiláá teehin já nuuvt kuhháá ko olmooš lii Säämist aassâm, lii sun kiävttâm purrâmâššân meiddei muorjijd. Mut ko puáris čalluid lohá já kuldâl vuorâs ulmuid, te huámmáš et myerjih láá lamaš ovdil purrâmâšjotkâ, ijge mihheen váldupurrâmâšâid. Ko lii lamaš vääniht mielkki, lahcâ já jáávuh, teikkâ uccáá piärgu já kyeli finniimist, tađe eenâb lii purrâmâš jotkum muorjijgijn. Tääbbin láá ulmuuh vaarâ čoođâ aigij puurrâm muorjijd nuhtán, tállân vorâsin. Sämmiliih láá kuittâg máttâm rähtiđ myerjiheerskuid juo tovle. Tast ovdâmerkkân liävus lahcâčoolmâs, mast muorjij lasseen lii lahcâ, mii kobđeet poccuumielhist tom vuošâdijn. Muorjij já laavcâ siävuttâs siäiluttuvvoo poccuučolmâsijn. Taat hersku lâi stuorrâ iimâš šaddototkee Carl von Linnen, kote 1700-lovvoost juuđij Säämist. Sun čaalij kirje Flora Lapponica.” Kesimáánu 2004 (40 sijđod) nummeer pehtilumos uuđâs lâi tot ko Antti Aarnio-Wihuri šlivgij siärván 17 000 eurod. Uáivičallust Kulttuurjiešmeridem čáálá Matti návt: “Sämmilijd lii Suomâ vuáđulaavâst meridum kulttuurjiešmeridem. Laavâ nommâ lii Laahâ Suomâ haldâttâshäämi muttemist. Ton cekki 51 a lii tággáár: Sämmilijd algâaalmugin torvoduvvoo sämmilij päikkikuávlust jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee kulttuurjiešhaldâšem tađe mield ko laavâst meriduvvoo. Taat laahâ puátá vuáimán uđđâivemáánu 1. peeivi 1996. Laavâst mainâšum sääni “kulttuur” puáhtá tulkkuđ maaŋgâ náál. Táválii kielâkiävtusthân tot iänááš uáivild tuše tagarijd aašijd tego kirjálâšvuotâ, kovetaaiđâ, muusik jna. Mut tom puáhtá addiđ meiddei vijđásubbooht, nuuvt et puoh maid olmooš lii finnim áigá, lii kulttuur.” Juovlâmáánu 2004 (40 sijđod) nummeer, mii lâi Uáppei Anarâš, čáálá Minna Lehtola uáivičalluustis Tiälkkuloovdâ návt: “Ive 1995 vuáđudui Tiälkkuloovdâ, ko tile nuorâi já alkohol kooskâst nuorâi-uv mielâst, lâi moonnâm liijkás kuhás. Kidâ juovlâ 2003 räi láá škuávlejum 136 paijeel 15-ihásâš nuorrâd, kiäin aktijvâliih láá suullân 40 nuorrâd. Tiälkkuloovdâ tuáimá válduääšist Avelist. Tiälkkuloovdâlijd tobdâ sii ivnááš liivist já nommâlaapust, mii hiäŋgáá kost sáttoo. Tiälkkuloovdâliih koceh K-13 discoin valastâllâmtáálust ohtii máánust já ijjâkähvituuveest Stönöst jyehi vástuppeeivi (Stönö lii nuoráid uáivildum saje Avelist.) Mii tiälkkuloovdâlij toimâjuurdân lii ete jis puáđáh, te jieh lah uáivist. Tiälkkuloovdâlij toimâjuurdân lii ovd. Joskâvuotkenigâsvuotâ, iävtutátulâšvuotâ já luáttámušvuotâ. Tiälkkuloovdâliih iä iššeed pággoin já adeleh tárkuttâsân heivejeijee iše.” Anarâš kalender 2005 (30 sijđod) almostui loppâivveest 2004, mon teeman lâi Sämikielâ čälleeh. Ovdâčalluustis Marja-Liisa Olthuis čáálá Sämikielâ čälleeh 1800-lovvoost návt: “Anarâškiel kiirjijn puoh puárásumos lii Elias Lönnrot kirje Enare-Lappischen Dialekt, mii lii almostum ive 1854. Mottoom ihe tastmaŋa, ive 1859, almostui kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg rähtim anarâš aabiskirje já katkismus, mon nommâ lâi Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus ucca katkismus. Täin kiirjijn oinui vuossâmuu keerdi meiddei čaallum anarâškielâ. Tai kyevti kirje almostum maŋa anarâškielâ oinui čaallum kiellân esken 1900-lovo aalgâst. Lijjim kuhháá ton oskoost, et tuše tallaah paapah já kielâtotkeeh čallii anarâškielâ, mut návt ij kuittâg tuođâlávt lamaš: anarâšah jiejah-uv vaiguttii eenikielâs čälimân, veik tot, mii čallui anarâškielân, poođij-uv maŋgii pyerebeht uáinusân paapâi já kielâtotkei peenâ peht. Tondiet kihheen ij tađe pyerebeht tuđhâškuáttámgin tovlái čepis anarâšâi kirjálijd tááiđuid.” Kesimáánu 2005 (36 sijđod) numerist lâi Annika Pasas čaalâ maailm uhkevuálásâš kielâin já saavâjođetteijee čaalij uáiovičalluustis Kielâravvim návt: “Jyehi kielâ kevtteeh tarbâšeh ravvuid. Nuuvt meiddei ovdánâm já puáris kielah-uv, veikâba suomâkielâ. Suomâkielâ sárnoi várás lii máttááttâs läjidum ubâ ulmuu eellimahan. Suomâ kirjekielâ lii ovdedum kuhes ääigi já tot kiävttoo puohláván kielâkevttim ohtâvuođâin, kirjálâšvuođâst, mediast, suotâstâlmist já veikâ kost. Suomâkielâliih palvâlusah láá finniimist ulmuu puoh tárbui várás. Mut liijká ferttee suomâkielâ kevtteid-uv ravviđ. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást lii aaibâs tađe várás oles kielâtoimâttâh. Ko tiätá mon uccáá anarâškielâ lii ovdedum já tipšum taan räi, te lii čielgâs, et tast lii val stuárrâb ravvimtárbu. Veikâ čaallum anarâškielâst lii kuhes historjá, te tom kevttim lii kuittâg lamaš uccáá. Kielâ lii iällâm tuše sárnoi já kuldâleijei vievâst. Taan ääigi tast kolgâččij finniđ uđđâ ääigist tuáimee kielâ. Ovdáneijee kielâ taarbâš ennuv uđđâ saanijd. Meiddei puáris sanij merhâšuumijd ferttee tutkâđ, tärhistiđ já sooppâđ kevttei kooskâst.” Juovlâmáánu 2005 (32 sijđod) nummeer uuđâs lâi, et párnái sárgum juovlâkoortah lijjii almostum. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Áigápuátu lii kielâäšši návt: “Ko anarâškielâ sárnoo olmooš puáhtá aassâđ tääbbin Säämist, te sun ij varrii nuuvt älkkest meddâl tääbbin. Sun taarbâš tommittáá tiennâs, et eeleet jieijâs já finnee káátu uáivis oolâ. Tääbbin Säämist asâdijn sun lii meiddei sämikiel pirrâsist. Sun kulá sämikielâ, sárnu sämikielâ, lii vuáruvaikuttâsâst anarâš siärvuduvváin. Sun puáhtá eenâb teikâ ucceeb ovdediđ já meiddei vuástáväldiđ kielâ já kulttuur falâlduvâid. Jis olmooš ferttee vyelgiđ meddâl, te talle vuálgá meiddei kielâ sárnoo. Kosten eres saajeest ij lah anarâš piirâs. Meddâl värrejeijee šadda kielâpirrâs ulgguupel, ferttee ohtuunis sárnuđ sämikielâ. Tággáár tiileest kielâ vájálduvá já mana maŋas. Juáhâš kielâ sárnoo olmooš, kote vuálgá oopâ teikâ tiennâs uuccâđ eres saajeest, tuálvu fárustis meiddei pitá anarâškielâst. Nuuvt anarâškielâ värree meddâl pittá häävild.” Anarâš kalender 2006 (30 sijđod) almostui loppâivveest 2005, mon teeman lâi uccloddááh. Ovdâčalluustis Uccloddái nommâpargo čáálá Marja-Liisa Olthuis návt: “Puáris kielâ ij lah laavim iäruttâllâđ midáttes uccloddáid: toh láá nomâttum tuše “uccâloddáážin”, “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku, já tađe stuárráábeh lodeh láá lamaš “rástágááh”. Ko škoovlâst ive 2000 aalgij biologia máttááttâs anarâškielân, mij huámmášijm, et lijjii ennuv loddááh, moid ij lamaškin sämikiel nommâ. Nomâttes juávhu lasseen puárrásub loddenoomâin lâi moive: motomin siämmáš sämikiel nommâ čujottij maaŋgâ loddešlaajân teikâ oovtâ šlaajâst sattii leđe maŋgâ-uv noomâ. Tovláin ulmuin kale iä lamaš vädisvuođah ludij tubdâmist, tastko lodde maŋgii oinui já kullui nomâttem ohtâvuođâst. Vädisvuođah láá šodâškuáttám esken tastmaŋa, ko sämikielâ lii valdum čuovviittâs kiellân: tááláá ääigi škovlâ já loddetieđâ tarbâšává čielgâ standardijd, moi mield oovtâ šlaajâst kiävttoo tuše ohtâ nommâ. Taas mij-uv lep viggâm jieččân nommâpargoost. Taat kalender paajeed uucijd já midáttemijd ton árvusâžžân, et Suomâ jyehi uccloddáážân lii tääl anarâš nommâ. Kalender loopâst lii listo Suomâ puoh varbusluudijn já toi noomâin.” Kesimáánu 2006 (24 sijđod) numerist ij lamaš válduteema. Matti Morottaja čaalij uáivičalluustis Anarâšâi strategia návt: “Strategia lii kale suátisääni, mut misthân kale lii-uv mottoomlágán suáti kielâ siäilum peeleest. Mist anarâšâin lii taggaar tile, et pargeeh láá uccáá ja pargoh ennuv. Ton tiet väni naavcâid kolgâ„„ij kevtti˜ nuuvt pyereest ko máh˜ulâš. Strategia lii tot, et loppâpuá˜us meerhâš puoh. Ij lah pyeri, et vuáittá oovtâ tuáru, mut táppáá suá˜i. Puátá mielân toovláš tábáhtus kuumpi pivdemist. Táálu ulmuuh pieijii veddu˜ vaaibâh„iermiháá kuumpi sieptâsin já vahtiiškuottii pissoin, et ko kumppi puátá purr☠„iermiháá, te pá„„oo. Mut ko kumppi te poo˜ij já uávuttâlškuo˜ij „iermiháá, te mottoom ákku ka„„âlij räddi kie˜âst kuumpi vuást já kaarbâi kuumpi. Ko ulmuuh tuikkodškuottii tom jalloduv, te ákku ee˜âi, et na ko tothân li„ij purrâm tom „iermiháá! Tom ij smietâstâm, et ko kumppi siäiludij jiegâs, te tothân piäsá stäjidi˜ luvij mield poccuid sii siijdâst.” Čohčâmáánu 2006 (44 sijđod) lâi nk. tublenummeer, mast siijđoh lijjii 44, mut válduteema ij lamaš. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Oorvâ já tuostâ návt: “Ulmuu luándun kulá uđđâs já oommâs uuccâm já tárbu čielgiđ aaššijd. Tággáár sahhiivuotâ lii ennuv ovdedâm tutkâmuš já toin naalijn pyeredâm ulmui eellimtile. Puoh stuorrâ kavnâmušah nuuvt tego om. šleđgâ, ruuvtah já aatoom láá eenâb já ucceeb puáđusin ulmuu vuáđuhaalust väldiđ čielgâs. Eres äšši lii tiäđust-uv tot, et mon ennuv taah kavnâmušah kiävttojeh ulmui ävkkin já mon ennuv vahâgin. Siämmáálágán sujâi tiet olmooš lii kavnâm merâkiäinu Afrik máddáákeeji pirrâ já kuárŋum Himalaja alemuu čohe oolâ. Jis olmooš ličij tuuttâm jyehipiäiválii eellimtilán, te maaŋgâ ääši ovdánem ličij pááccâm olášuuhánnáá teikâ kuittâg maŋanum ennuv. Talle ko oroi lemin čielgâs, et anarâškielâ láppoo oovtâ suhâpuolvâ ääigi, kavnui tyestilvuotâ ovdediđ aaššijd uđđâ vuovijguin. Vuáđudui Anarâškielâ servi já Anarâš-lostâ. Seervi puátuseh láá vijđáht tiäđust. Orvišvuotâ koolgâi leđe tast-uv, et algâttui Kielâpiervâl.” Juovlâmáánu 2006 (28 sijđod) nummeer lâi nk. City-Anarâš, mast teeman lâi nuorah kaavpug. Tast saavâjođetteijee čáálá čalluustis Maailm ucco návt: “Ko mađhâšemohtâvuođah puáráneh, määđhih hálbuh já tiätu jođeškuát pyerebeht, te lii tääppin ettâđ, et maailm ucco. Eennâmpálluhân kal ij čuákán moonâ, mut olmooš äddee pyerebeht maailm tile, ko finnee jotelávt vorâs tiäđuid já máttá meiddei rätkiđ tehálijd tiäđuid ävhittes tiäđuin. Ulmuuh meiddei áppádeh já maaŋgâs suitteh-uv mađhâšiđ olgoenâmijn. Sämmiliih še joteh veikâ kost pirrâ maailm. Maailm uccom lii sämmilijn álgám pehtilub häämist 1970-lovvoost talle, ko sämmiliih Sämirääđi peht finnejii ohtâvuođâid algâaalmugpaargon já jođeškuottii konfereensijn, seminaarijn já eres čuákkimijn puoh eennâpáálu oosijn. Lii juuttum pirrâ Euroop, lii eellum Tave- já Maadâ-Amerikast, Aasiast, Aotearoast (Uđđâ Seeland).” Anarâš kalender 2007 (34 sijđod) almostui ovdláhháá juovlâi 2006, mon teeman lâi kuobbâreh. Marja-Liisa Olthuis čáálá ovdâčalluustis Kuobârkalender návt: “Kuobbâreh iä lah kuullâm tovlái anarâšâi purrâmušpiävdán, mii „ielgee tom, et kuobbârijn iä ovdil lah lamaš noomah. Ulmuuh láá annaam taid kusâi já poccui purrâmuššân. ‚ááná lii lamaš uápis nommâ, mut ij totkin lah „ujottâm mongin tiätušlaajân. Áinoo tobdos kuobâršlaajâ, moos láá lamaš eenâb-uv aalmugnoomah, lii stálupurssâ, Bovista nigrescens, suomâkielân nurmimaamuna. Noomah poccuukuobâr já kusâkuobâr sättih le˜e taatij almosnomâttâsah, tiätušlaajâi noomah teikâ jo puoh tagarij kuobbârij almosnomâttâsah, maid poccuuh já kuusah láá puurrâm. Tááláá ääigi sämmiliih-uv láá jo˜eškuáttám kuobârmeecist, nuuvt et ton-uv tááhust lii pyeri tietti˜ kuobbârij noomâid meiddei sämikielân. Anarâškielâst mikrokuobbâreh tego kuoppuuh já hijváh, láá ain nomâttáá ige toi noomâtmân lah vala lamaš tárbugin.” Kuovâmáánu 2007 (24 sijđod) nummeer lâi Škovlâlij Anarâš, mast saavâjođetteijee čáálá uaivičalluustis Párnái maailm návt: “Párnái Anarâš lii almostum. Taan numerist láá Aanaar vyelitääsi škovlâlij čalluuh já koveh. Sijjân kijttoseh já meiddei sii máttáátteijeid, kiäh láá toohâm taam nummeer almostume máhđulâžžân. Taam uáivičalluu kolgâččij čäälliđ kiinii párnáid jiemge mun. Rävis ulmust kal šaddeh pááppâr oolâ pyereest smiettum jurduuh já kielâopâlávt toháliih celkkuuh, mut tast ij lah val tuárvi. Vuorâs olmooš ij peesâ kuássin ollásávt párnái maailmân, ij áppád párnái čolmijguin kejâdiđ pirrâsis. Jis veikâ tuáppee peenâ já iivnijd já keččâl rähtiđ kove siämmáánáál ko páárnâš, te ij luhostuu, tast ij kuássin šoodâ taggaar, ko jis páárnâš tom ráhtáččij. Nuuvt lii meiddei čälimist. Páárnâš juurdâš jurduidis já väljee sanijdis vorâs vyevi mield nuuvt, et rävis olmooš ij siämmáánáál huámášiččiigin čäälliđ.” Vyesimáánu 2007 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi Anarâškielâ seervi 20 ive juhle, mut saavâjođetteijee čaalij kuittâg maŋeláá tábáhtum tuáhtárnâgustilálâšvuođâst uáivičalluustis Anarâškielâ lii tiettuu kielâ návt: “Taan máánu 14. peeivi cegâttui oppeet ohtâ anarâškielâ merkkâstuálppu, ko Aanaar markkân Siijdâst tollui Márjá-Liisá Olthuis tuáhtárnágustilâšvuotâ. Talle tábáhtuvvii maŋgâ ääši vuossâmuu kerd. Lii vuossâmuš kerdi, ko tuáhtár nágustilálâšvuotâ uárnejuvvoo návt tavveen já Anarist. Harvii mudoigin náágus varriittuvvoo ollâopâttuv seinij ulgguupel. Vuossâmuu kerd meiddei kevttui nággusist anarâskielâ. Já mii puoh váljumus: nágáttellee lâi anarâš. Tot lii anarâskielâ ovdánmist kuhes lävkki, mast ij muáddlov ihheed tassaaš liččii optimistlumoskin visionistee ervidâm teikâ tuostâm jurdâččiđ. Vuossâmuš kerdi lii meiddei tot, ko Anarâškielâ servi kuástidij tuáhtárnáguskirje.” Porgemáánu 2007 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnugustilálâšvuotâ. Saavâjođetteijee kieđâvušâi kuittâg vaaljâääši uaivičalluustis Sämitige vaaljah návt: “Oppeet láá nelji ive kuullâm majemuin sämitige vaaljâin, já taan čoovčâ lii uđđâ valjâi äigi. Jis mij anarâšah áigup anneeđ huolâ ašijdân ovdánmist sämitiggeest, te mij kolgâp roossâđ nuuvt, et lep ain fáárust vaaikutmin ton paargon siskiipeln. Sämitigge lii tai majemui toimâpojij ääigi porgâm meiddei anarâškielâ pyerrin, já anarâškielâ lii sämitige pargo-oornigist – kuittâg teoriast – täsiárvusâžžân eres sämikielâiguin, el. lävdikudij toimâmist, já enâmustáá vaarâ kielârääđi pargoost. Anarâškielâ lii lamaš máhđulâš kevttiđ meiddei čuákkimkiellân jo maaŋgâid iivijd. Sämitigge lii mieđettâm toimâruuđâid anarâš kielâpiervâlân, Anarâš-loostâ almostittem várás, kirjij já muusik kuástidmân já Anarâškielâ seervi tooimâ várás. Já pyerihân tot lii. Mut ij mihheen lah nuuvt pyereest, et ij liččii mune pyerediđ. Toh ääših, moh láá taan räi finnâšum, iä lah puáttâm jiešmeidlist. Toh láá vaattâm kuhesáigásii pargo já killeelvuođâ. Jis lii meendu tutâvâš, te sättih naharehkân ruttiđ.” Juovlâmáánu 2007 (44 sijđod) nummeer toimâttij Petter Morottaja já teeman lâi máttáátteijeevänivuotâ. Meid saavâjođetteijee čaalij siämmáá ääšist noomáin Puoh koonstâid kalga kevttiđ návt: “Anarâš-loostâ moonnâm ive kiđđânumerist mun čaallim anarâšâi strategiast. Strategiast kalga viggâđ toos, et loppâpuáđus lii pyeri. Väni naavcâid kalga kevttiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Já ko naavcah iä lah tuárvi, te taid kalga keččâliđ finniđ lase kost peri. Taan numerist Kaabi Eljis Márjá-Liisá čáálá máttáátteijei táárbust. Ko anarâškielâliih párnááh maneh piervâl maŋa škoovlân, te sij kalgeh finniđ máttááttâs anarâškielân. Mut ko máttáátteijeeh láá uáli uccáá, te škoovlâst lii vyerdimin njuolgâ eeti. Talle ko škovlâliih sirdojeh ain aaleeb luokkaid, te ij innig pyevti orniđ máttááttâs, ko ij lah kii máttát.” Anarâš kalender 2008 (28 sijđod) almostui ovdláhháá juovlâi 2007, mon teeman lâi Párnái čalluuh já sárguseh. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Tivrâs säänih návt: “ Táválávt tot lii tiivrâs, mii lii uccáá finniimist. Mađe vaigâdub lii finniđ monnii täävvir, tađe eenâb tot máksá. Kolle lii čuuvtij tivrâsub ko veikkâ ryevdi. Taah säänih moh taan anarâš kalender teevstâin uáinojeh, láá maaŋgâ-uv náál tivrâseh. Ko páárnâš lii čáállâm čalluu, te tast lii siste čuuvtij eenâb, ko mii vuosâ luhâmist oroččij lemin. Ovdil ko ohtâ anarâškielâ čaalâ lii šoddâm, te ton tyehin lii ennuv pargo. Čällei eenikielâhân ij lah lamaš aalgâ rääjist anarâškielâ. Páárnâš lii kielâpiervâlist kuullâm sárnum, mainâsijd, ravvuid, kiälduid, rammuumijd, lii kuullâm sämikielâ sierâddijnis já puđeldijnis. Ton avveest kale ij ohtâgin kuullum sääni moonâ tušás. Škoovlâst lii jotkum taat kollepittái čuággim. Tobbeen jurduuh já säänih láá lasanâm tane muudon, et páárnâš máttá jieš čäälliđ jurduidis uáinusân.” Cuáŋuimáánu 2008 (36 sijđod) nummeer lâi párnái já nuorâi nummeer, mon toimâttij Petter Morottaja. Uáivičalluustis Čääli, sáárnu já räähti kuuvijd čáálá saavâjođetteijee návt: “Talle ko čáláh jieijâd teevstâ, te lah toohâm uđđâ ääši, taggaar maid ij vissâ kihheen lah tađe ovdil toohâm. Jieh-uv määti čäälliđ? Máátáhpa! Juáháš kii máttá sárnuđ, te máttá čäälliđ-uv. (Jis peri tobdá pustavijd já fiettee, et tain šaddeh säänih.) Ij taarbâš ko pieijâđ pááppár oolâ maid juurdâš já áigu ettâđ. Älkkeehân tot lii. Maid? Jieh määti sárnuđ, vâi? Jis tun taan räi lahtaam čalluu luuhâm, te tunhân lah penttâ čeppi. Talle tun kal máátáh váhá sárnuđ-uv. Jieh-uv tuostâ sárnuđ? Jieh oovit ettâđ maiden. Jáá. Na talle tun koolgah kuldâliđ maid ulmuuh sárnuh. Kuldâliđ puáhtá maaŋgânáál. Puáhtá kuldâliđ nuuvt, et ij saavâin pääsi mihheen mielân. Talle ulmui sárnum lii tego pieggâ šuvidičij. Koolgah kuldâliđ aktiivlávt já tárkká.” Syeinimáánu 2008 (40 sijđod) nummeer válduteeman lâi Sämitige kuálmádeh lekkâmeh, moh tábáhtuvvii Ucjuuvâst. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Uđđâ servi Anarâšah návt: “Anarâškielâ servi lii tääl toimâm paijeel 20 ihheed. Ton toimâvijđodâhân kuleh njuolgâdusâi mield, nuuvt tego nommâ-uv iätá, anarâškielân kyeskee ääših. Mij lep kale liijká uáinâm kielâ vijđásubbooht-uv. Kuávdâš kielâašij lasseen servi oovded meiddei kulttuur, láá almostum kirjálâšvuotâ, muusik já videoh. Ton lasseen mij lep ornim meiddei virkosmittemtooimâid, koldemtábáhtusâid, säämipurrâmâšehidijd, puđeldemehidijd, juuhlijd jna. Oovtâ mii váldutooimâst, kielâpiervâlist, lii čielgâ ohtâvuotâ meiddei sosiaalsuárgán. Anarâškielâ servi ij lah kuittâg váldâm uási anarâšâi pooliitlâš aššijd, nuuvt tego iäláttâsâi já eennâmvuoigâdvuodâi kocemân. Anarâšah iä lah taan räi toimâm sämitiggeest pooliitlâš juávkkun. Tuše ovtâskâs jesâneh láá eenâb ucceeb toollâm anarâškielâ já kulttuur paijeen sämitige pargoost.” Anarâš kalender 2009 (32 sijđod) almostui roovvâdmáánust 2008, mon teeman lâi Aanaar sieidih. Ovdâčalluustis Pase pääihih já sieidih čáálá Ilmari Mattus návt: “Anarâšah, tegu eres-uv sämmiliih palvâlii luánduimelijd, tâi nuuvtko škoovlâin máttááttui, epi-imelijd. Váldálumos puoh imelijn lâi Äijih, mon pehtilumoseh uhredemsajeh lijjii Aanaarjäävri puoh kulmâ Äijihsuolluu já vala Čevetjäävri Äijih, mast ij lah tađe täärhib tiätu. Äijihjäävri Äijih pelikyeimi lii Ákku, kote aasâi Äijihjäävri taavaabeln. Tobbeen lii Ákku -nommâsâš vääri, mast tovlái mainâsij mield juuđij eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Äijihân. Taan kuovđâšm pehti immeelpelikyeimih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Loppâkeesist 2007 kavnui taan kuovđâšm “Äijihpiälááš keeči” arkeologâlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst alda aalaa já “Ááhupiälááš keeči” kavnui roovvâdmáánust 2007 Vesa Luhta iššijn, mii tot-uv lâi masa alaččist. Kuohtuuh kuovđâšmeh lává suullân kuuđâ meetter kukkosiih. Äijihjoorŋâ Äijih ađai Äijihsuolluu pelikyeimi še lii Ákku, mii lii pähti Kálguvääri alne, mut kuálmád Äijjihsuollust ij tiäđui mield lah pelikyeimi, jis tot ij talle ližžii Äijihkeđgi -nommâsâš sieidi, mii lii Äijihsuolluu viestârkeččin čääsist.” Juovlâmáánu 2008 (48 sijđod) nummeer válduteeman lâi Anarâš-loostâ 20-ive tevdim. Uáivičalluustis Mii lostâ, tuu lostâ čáálá saavâjođetteijee návt: “ Anarâš-lostâ lii almostum tääl kyehtlov ihheed. Nuuvt tego taan numerist tyebbiláá lii luhâmist, te vuossâmuš lävkki lâi ruttâvänivuođâ tiet uánihâš. Vuossâmuš Anarâš lâi mäŋgejum čapis-vielgis, šiervis loostâš. Tast maŋa Anarâš kuittâg asoi já finnij iivnijd-uv. Ruttâvänivuotâ lii tiäđust-uv lamaš lostârähtimist ovttuu pargokyeimin. Ivveest láá ain almostum tuše kulmâ nummeer, tain kuálmâd lii lamaš kalender, ko ep lah finnim tađe várás sierâ ruuđâid. Ubâ taan ääigi lii Suomâ sämitigge adelâm ruuđâid loostâ almostittem várás. Toh láá lamaš uccáá, mut väni kulttuurruuđâin ij eenâb lah kustoo lamaš máhđulâš finniđ. Eskin tai majemui ivij ääigi lii laseruttâpittááš puáttâm máttááttâsministeriöst.” Jurduuh Kallioniemi seminaarist Täst macâttâm mielân Kallioniemi seminaar “Sämmilâšvuotâ luoddiärust” – oho kuávdášlâš jurduu – moh láá uđđâ já äštee ovdedemtoimâiguin suvlejum! Seminaar lâi 28.5.– 1.6.2012 Katriina suollust Sipoo suáluikuávlust alda Helsig . Oro lemin nuuvt, et talle algâkeesi 2012 toollum Kallioniemi sämmilâšohhost syemmilâš tuođâlâšvuotâ lii maccâm táválii orroo čääsi tilán. Suomâ haldâttâs lopádâllâm ILO-sopâmuš ratifisistmist lii uácnjáhháá ruánáá čuovâ tunnel keejist kenski uáinusist. Sämmilâšvuođâ miäruštâllâm lii vájálduumin já ärbivuáválâš ruossâlâsvuotâ eennâm omâsteijee syemmilij já sämiaalmug kooskâst oro jotkuumin. Vuoiŋâ tai aašij pirrâ tobdoo koskâttuvâi joba äšten. Tuođâlâšvuođâst nuuvt Suomâ ko Ruotâ Säämist lii álgám hirmâdsâš ruukiráhtulâšvuođâ buumi: fáárun láá puáttám maaŋgâaalmugliih ruukifinnoduvah kuáivuđ kole, nikkel já joba uuraan. Tälvivääru ruuki Kainuust já še Raahe kuávlu kole kuáivum lii čáittám, et ruukitooimân lohtâseh huámášittee pirâsriiskah. Puásuituálukuávlu pieđgân pitážin tääl še eennâmomâstemtile, lasaneijee tuurism, Meccihaldâttâs kámpái priivaat ulmuid vyebdim, sehe ruukitooimâ lasanem mield. Puoh mii tábáhtuvá, muštâl tast, et sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášutmist lii huáppu já et puoh ovdedeijee poolitlâš vuoimijd kolgâččij uážžuđ fáárun tuálvuđ sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin haldâttâs já ovdâskode vuoimijguin olášuttemnáál. Máhđulávt seminaar jotkâ lii skammâmáánust 2012 Säämist uásálistei iävtuttâsâst. Ilpo Rossi Kielâkappeer-leirâ čokkij sämikielâlijd perruid Čevetjáávrán Čevetjäävrist uárnejui pärniperrui kielâleirâ čohčâmáánu majemuu oholoopâ. Kielâleirâ lei piilootleirâ, mii čokkij suullân 50 ulmuu miätá Suomâ sämikuávlu. Leeirâ juurdâ lei, ete puoh uásálisteeh puávtáččii kevttiđ jieijâs sämikielâ. Leeirân uásálistii anarâškielâ, orjâlâškielâ já nuorttâlâškielâ sárnooh. Stuárráámus juávkku lei pajekielâ sárnooh. Sij pottii Kärigâsnjaargâst, Ucjuuvâst, Anarist já Vuáčust. Maŋgâ anarâškielâlii perruu lijjii almottâttâm leeirân, mut tuše kulmâ päärni já kulmâ rävisulmuu pessii fáárun. Uárnejeijeeh halijdii, ete leirâ ličij nuorttâlâškielâlâš kuávlust, vâi nuorttâláid ličij älkkeb väldiđ uási leeirân. Monnii suujâ tiet sij iä movtáskâm puáttiđ já nuorttâlâškielâ kullui tuše leeirâ stivrejeijei, Tiina Sanila já Seija Sivertsen njäälmist. Jiem pyevti vises tiäđu adeliđ tast, ete sáárnui-uv Tiina 1-ihásâš Elli-Domna jieijâs eenikielâ vâi anarâškielâ, mast sun lii lávgum maŋgâ mánuppaje ovdil leeirâ. Lávgumsaijeen lei anarâškielâ kielâpiervâl Anarist. Veik puoh Suomâ sämikielâlâš juávhuin iä lamaš siämmáá ennuv sárnooh, te puoh kielah lijjii kuittâg fáárust sehe leeirâst já jo vuávámääigi. Ruttâucâmâsah, leirâreeivah já -ravvuuh lijjii čaallum kuulmâ sämikielân. Leeirâ lekkâmist kullojii meiddei kulmâ kielâ. Kielâräjittes leirâ Kielâkappeer-leeirâ idea šoodâi ko lâim uáinám, ete ain ko lii miinii tooimâid pärniperruid, te tot lii jo-uv tuše suomâkielân teikâ oovtâ sämikielân. Távjá oro, ete ij lah pyereest puáttám teikâ ij kuulâ juávkun, jis toid tábáhtussáid mana "puástu kieláin". Halijdijm rähtiđ taggaar ohtâsâš tilálâšvuođâ moos puohah puávtáččii puáttiđ já mast puávtáččij moonnâđ kielâraajij rasta. Leeirâ juurdâ šoodâi ko mun huámmášim ete muu anarâškielâ muttui suomâkiellân tállán ko mun šoddim pajekielâlâš juávkun, já siämmást sii kielâ muttui suomâkiellân. Muu mielâst tot lei väivi. Täin tilálâšvuođâin mun sarnum sämikielâ jieččân párnáid já eres vanhimeh sarnuu pajekielâ sii párnáid. Puohah iberdii pyereest. Mij smietâim, ete mondiet mij ep keččâl sárnuđ mon peri sämikielâ kyeimi kuáimásân. Tot še ličij puoh pyeremus ovdâmerkkâ mii párnáid tast, ete mii kielâid puáhtá iberdiđ veik taid ij määti jieš sárnuđ. Lijjim hoksám jo ovdil, ete päärnih kale iberdeh. Jo 3-ihásâžžân Pessi, muu anarâškielâ sárnoo kandâ iberdij muu pajekielâlijd skipárijd. Suullân siämmáid aigijd muoi eelijm meiddei Čevetjäävrist. Muštám ko Pessi sáárnui kuhháá motomáin nuorttâlâš äijiháin já västidij anarâškielân suu nuorttâkielâlâš koččâmâššáid. Lijjim meiddei uáinám siämmáánáálá tábáhtuumin moonnâm keesi anarâškielâlâš Luovisist. Tovle sämikuávlust oovtkielâlâš olmooš lei härvinâš. Puoh sämmiliih addiittillii kyeimi kuoimijnis mahtnii. Eromâšávt anarâšah láá iberdâm já maŋgii meiddei sárnum eres sämikielâid. Taam luándulii maaŋgâkielâlâšvuođâ macâttem lei ohtâ leeirâ stuorrâ vuáđu-ulme. Leirâ finnij ennuv torjuu Leeirâ vuávám piištij viehâ kuhes ääigi já vaađij maŋgâ čuákkim já ennuv pargo. Luhhoost mist lei hirmâd iäljáris pargojuávkku. Puohâin lei váimu fáárust. Luhostum tyehin lei tot ete Saara Alakorva, kii parga Sämitiggeest, puovtij ovdediđ leeirâ aašijd jieijâs virgeääigi. Jiem pyevti ubâ smiettâđgin mon ennuv sun lii pargoääigis kiävttám ruttâucâmâššáid já šleđgâpostáid. Leirâ lei vissâ meiddei eres ulmui mielâst tarbâšlâš, ko mij finnijm nuuvt ennuv ruttâdeijeid já sist ruuđâ. Jieškote-uv peerâ šoodâi mäksiđ oholoopâ leeirâst tuše muáddilov eurod. Ruuđâ uuccâm luhostui pyereest já mij puovtijm almottiđ leeirâst puorijn aaigijn. Pärniperruuh finnejii tiäđu iänááš Facebook peht. Mij finnijm tállán ennuv almootmijd. Leirâ tievâi já värilistoost-uv lijjii perruuh vyerdimin saje. Puásuifarmi Sanila lei meridum leirâsaijeen jo tooláá. Tiina Sanila-Aikio lei aktiivlávt fáárust leeirâ vuáváámijn aalgâ rääjeest. Tot toovâi vuávám älkkeebin. Sanilah onnii šiev huolâ leirâlijn. Puohah lijjii čielgâsávt tutâvááh Sanilan leirâsaijeen. Ubâ ohjelm kuulmâ kielân Leirâ aalgij vástuppeeivi ehidist. Ko mij viijmâg peesâim Čevetjáávrán, te tobbeen lijjii jo ennuv ulmuuh kiäh lijjii puurâdmin eehidpitá. Juurdân lei toollâđ váhá uápásmemsierâid, mutâ tijme lei jo ennuv já puohah lijjii hirmâd vaibâm kuhes oho maŋa, ete kiergânijm tuše muštâliđ jieččân noomâid. Tiina, Aile Aikio já Kuobžâ-Piäká Ánná uánihávt meid muštâlii leeirâ ohjelmist kuulmâ kielân. Forgâ ton maŋa kaavnâim ijjâsoojijd já nohádijm luholâžžân já vyerdee mieláin. Lávurduv iđedist ohjelmist lei kielâpäälgis. Unna Junná -juávkku lei puáttám kuvviđ tom. Kielâpálgást lijjii ennuv pargopitáh maid párnááh kolgii čođâttiđ. Pargopittáin ferttij ovdâmerkkân mušteđ, ete maht “pyeri peivi”, “takkâ” já “pyerrin liävus” iättoo kuulmâ sämikielân. Pálgást párnááh meiddei njuárustii já juoigii. Siämmáá ääigi ko stuárráábeh párnááh lijjii kielâpálgást, ucebeh sierâdii já lavluu Ánnáin. Peeivi ohjelmân kullii meid pargopáájáh: muusik, tyeji já luándusäänih. Åse Márgget Holm poođij Sirmáást já piejâi párnáid juoigâđ ovdâmerkkân puško. Tyejipáájást párnááh ožžuu rähtiđ kietâpäädi poccuu ođđâmijn já šišneest. Jouni Aikio lei sundáttâllâm luándupálgá mon piällást peesâi opâttâllâđ já kuullâđ luándusaanijd vuod kuulmâ sämikielân. Veik ohjelm lei ennuv, kiergânii iänááš ulmuuh meid tánssáđ váhá katril. Kaandah spellii jyelgipáálu jyehi kooskâst já aainâs-uv Peesi mielâst tot lei puoh pyeremus ääigiääji ubâ leeirâst. Muu mielâst sävni, tulâstâllâm riddoost já ulmuigijn palidem lijjii somámusah. Vástuppeeivi já lávurduv ehidân jurdáččum vanhimij savâstâllâmpuudah iä kale olášum, ko vanhimeh lijjii nuuvt vaibâm. Veik peeivih lijjii tievâ ohjelmist, leirâ lei mottoom uásist meiddei luámu vanhimáid. Tast oonijn huolâ pärnipiijgákyevtis. Takkâ tunnui! Pááikánvyelgimpeivi Pasepeeivi iđedist šoodâi huáppu, ko koolgâi pakkiđ já vyelgiđ. Talle kulluuškuođij viehâ maaŋgâ uccâ njäälmist, ete ep-uv mij pyevti pääcciđ teehin vala muádi piäiván. Vissâ lei lamaš hitruus oholoppâ. Sanilast vuolgijm Čevetjäävri kiirkon, kost Erkki Lumisalmi toolâi puddâpalvâlus. Ton maŋa moonâim škoovlân purâdiđ. Toini Sanila raahtij mijjân vala evvisijd-uv fáárun. Leeirâst paasij pyeri mielâ. Puohah mist tuoivuu, ete taat leirâ finniiččij joođhâ. Takkâ puohháid kiäh uásálistii leeirâ vuáváámân já leeirân. Takkâ meiddei Anarâškielâ siärván, kii išedij mii olášuttiđ leeirâ! Suvi Kivelä Anarâškielâ servi já kielâpiervâleh Ive loopâkeččin lii vuovâs kuovliistiđ seervi kuávdášpaargon: kielâpiervâlij pajastolâmân. Vistig-uv halijdâm kijtteđ lieggâsávt seervi piervâlpargeid, kiäh láá piäiválávt porgâm kielâ já párnái pyerrin. Siämmáánáál halijdâm kijtteđ vanhimijd, kiäh láá oskom párnáidis siärván tiipšon. Já kijttoseh párnáid, kiäh láá ain ivnim tipšoi pargopeeivijd. Lieggâ kijttoseh meiddei stiivrâ jesânáid, kiäi pargon lii šoddâm puohlágán piervâlašij čuávdim. Anarâškielâst lii tánávt ain puátteevuotâ já kielâ uážžu lase nuorâ sárnoid. Kuullâm ihe lii lamaš kielâpiervâlijn tipšo tááhust uáli táválâš mut pargeenubástuseh láá lamaš. Anarist Piervâlist puáris pargen lává toimâm Ritva Kangasniemi já Heli Aikio. Ko Satu Aikio sirdui Avelân, suu sajan poođij uđđâ pargen Niina Siltala. Piäjust láá meiddei lamaš pargeenubástuseh. Riitta Vesala sirdui materiaalpaargon já suu sajan hovdân poođij Outi Portti. Laura Morottaja vuolguu maŋa suu sajan väljejui Airi Portti. Raija Lehtola maacâi pargosis ive luuhâmluámu maŋa. Suu sajasâžžân tooimâi kesiluámu räi Anne Karhu-Angeli. Avelist Kuáđist lává taan ive toimâm Kerttu Paltto já Satu Aikio. Taan ive loopâst Kerttu páácá iäláttâhân. Keertu sajan Kuáđi hovdân sirdoo Niina Siltala, já Niina sajan lii eidu väljejum uđđâ pargen Minna Lampinen. Haldâttâhpargee Varpu Falck eeniluámu sajasâžžân tuáimá Mika Aleksandroff. Tágáráin pargotiimijn servi vuálgá luáttávâžžân puáttee ihán já fáálá ain peivitipšo. Kielâsuhâpuolvâi monâttem uáinoo eidu tääl anarâš pargoelimist. Eenikielâliih 30–60-ahasiih anarâškielâ sárnooh iä lah ennuv. Keevâtlávt kielâsirden šaddeh anarâškielâ nubben kiellân teikâ viereskiellân oppâm ulmuuh. Kielâpiervâlehkin iä lah táágu spiehâstâh. Servi pasta vala mottoom verd ovtâstittiđ eenikielâ sárnoid já viereskielâ sárnoid. Tääl kalga-uv rähtiškyettiđ tagarijd visioid, et ij-eenikielâliih pargeeh-uv ain eenâb piergiiskyetih kielâsirden. Kielâtorjuu finnim pargosaje ulguubeln šadda ain eenâb äigikyevdilin. Mondiet anarâškielâ talle taarbâš kulmâ kielâpiervâl? Ij-uv ovttáin-uv piergiiččii? Keevâtlávt anarâškielâ tarbâšičij vala eenâb piervâlijd ko kulmâ. Tievâsmittemškovliittâs ohtâvuođâst tohhum tutkâmušâin 2008 čielgâi, et ohtâ piervâl lâi pastam pajasšoddâdiđ tallai pargeenavcâigijn suullân 40 kielâpiervâlpärnid 15 ive ääigi. Taat meeri tieđij vááijuv kulmâ uđđâ kielâsárnoo ihán. Tastko anarâšah iä mudoigin lah ennuv (kielâsárnooh láá tääl vááijuv 500, ko toos rekinist anarâškielâ nubben kiellân sárnoid; etnisâš anarâšâi juávkkugin ij lah tađe stuárráb ko suullân 1 000 olmožid), vááijuv kuulmâ sárnoo lasanem ivveest lii kielâ siälumân meendu uccáá. Tággáár lasanem ličij čuuvtij kepidâm kielâsárnoi mere suullân 20 ive siste já toohâm anarâškielâst vala eenâb háváduvvee kielâ. Ucemuuh torvoost leijee kielah maailmist láá lamaš suullân 100 000 sárnoo kielah, mut tiäđust-uv eres-uv ääših ko sárnoomeeri vaikutteh kielâ uhkevuálásâšvuođâ táásán. Ađai tuše anarâšâi navcâigijn já puohâi sämmilij navcâigijngin anarâškielâ ij liččii torvoost leijee kielâ. Anarâškielâ taarbâš kielâ siälumân vistig-uv ton visásmittem, et kielâ sirdoo párnáid já nuoráid (nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš) já nubben tom, et kielâ kevttimohtâvuođah vijđáneh. Taat tiätá kielâ pajastoollâm já kiävrudem sehe etnisii juávhu siste ete etnisii juávhu ulguupeln nuuvt sämikuávlust ko ton ulguupeln-uv. Puoh juávhuh pyehtih vaikuttiđ kielâ pajastolâmân já eromâšávt toos, et anarâškielâ vááimus, kielâpiervâleh, tuáimih. Taas mij tarbâšep pargeid, perruid, párnáid, toimâsaje, ruttâdem já meiddei piervâlij byrokratia jurâtteijee. Puáttee ive kielâpiervâlruttâdmist lii ennuv lamaš saahâ. Taan čälidijn lopâlâš summe ij lah vala cielgâm, mut máttááttâs- já kulttuurministeriö lii lopedâm visásmittiđ tom, et taan ive sumeh siäiluh. Tágárij tiervuođâigijn halijdâm tuáivuttiđ pargeid pargomoovtâ já perruid ain šiev mielâ pyehtiđ párnáidis tiipšon. Márjá-Liisá Kielâpiervâleh: moh toh láá já kiäi várás? Kielâpiervâltoimâ lii lamaš tieđâlijn ohtâvuođâin čielgâs jo kuhháá: kielâpiervâlist adeluvvoo peivitipšo ucceeblovokielân nuuvt, et ubâpiäiválii tipšoost peivitipšooh sárnuh párnáid tuše ucceeblovokielâ. Majemui aaigij kielâpiervâl-sääni lii kuittâg-uv eleškuáttám aalmug njäämist jieijâs eellim, vissâ tondiet ko kielâpiervâltoimâ lii pehtilis kielâiäláskittemvyehi. Maaŋgâ-uv saajeest ulmuuh oroh haalijdmin jieijâs “kielâpiervâl: kerhoh, leeirah já puohlágáneh párnáitábáhtuseh láá kočodum “kielâpiervâlin”. Kielâpiervâlin lii oonnum meiddei taggaar toimâ, mast áinoo ubâpiäiválâš olmooš lii lamaš peivitipšoo jieš, já párnááh láá elâččâm “piervâlist” kuás peri. Puohlágán aalmugvariaatioh uáinojii Säämist-uv vala muáddi ive. Tággáár toimâvyehi fillee ulmuid nabdeđ, et kielâhân kale iälláá “piervâlist”, mut tot, et tágárij “piervâlij” iäláskittemvyevih iä lah meendugin áhtánâsâh, ij tieđettuu kosten. Kielâpiervâltooimâ vyeimi lii tast, et toimâ pištá párnáá kielâoppâm tááhust maaŋgâid iivijd já tast, et párnááh viettih piervâlist tuárvi ääigi. Tot, mii lii tuárvi, lii kielâpiervâlij ruttâmieđeetmij ohtâvuođâst miäruštâllum ucemustáá 26 tiijmen ohhoost. Totkein, sämmilâš orgaanijn já ruttâmieđetteijein lii kennigâsvuotâ kocceeđ kielâpiervâltooimâ pehtilvuođâ. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii kiävttám Pirkko Nuolijärvi adelem miäruštâllâm: “Kielâpiervâl lii uuccâmsäännin mieldi jo Kielitoimisto sänikirjeest (2006), mast ton merhâšume lii miäruštâllum näävt: peivipäikki, mast uhkevuálásii kielâ keččâleh iäláskittiđ kielâlávgumáin. Annika Pasas pro gradust (2003) kielâpiervâl lii kielâlii ucceeblovo teikâ aalgâaalmug párnáid uáivildum peivitipšopäikki, kost puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše aalmugkielân, veik párnááh iä mátáččiigin tom kielâpiervâlân puáđidijnis. Juurdâ vuáđuduvá párnáá stuorrâ kielâkapasiteetân já jotelis kielâoppâmnaahcân tego kielâlávgum-uv.” Sämitige haldâttâs lii eskin palij toimâttâm čielgiittâsavžuttâs vuoigâdvuotäššialmai, mast lii almottum siämmáš kielâpiervâlmiäruštâllâm. Taan avžuuttâsâst lii vala tiäduttum (vuálásargum) tot, et kielâpiervâl lii eidu ucceeblovo teikâ aalgâaalmug párnáid uáivildum peivitipšopäikki. Siämmáá reeivâst paijaan meiddei taggaar juurdâ, et kielâpiervâleh iä liččiigin iärrásij ko sämmilij várás. Tuáivu mield Sämitige haldâttâs lii šoddâm čälidijnis jurdâččiđ tom, mon čuuvtij tággáár uáinu áštá sämikielâi puátteevuođâ: tot räijee potentiaallâš kielânaavcâid olgos kielâsárnoi koskâvuođâst. Kielâ ij iälláá nääli putteestmáin já kielâsárnoid korrâsávt sierriimáin, om. tađe mield, maht já kost jieškote-uv lâš sämikielâ tááiđus oppâm. Kielâ piergee pyereest tuše talle, ko tot kiävttoo aktiivlávt puohlágán ohtâvuođâin já ko kielâsárnoi meeri lii tuárvi styeres. Ohtâgin sämikielâ ij pyevti čuuvtij rammuđ kielâsárnoidis meerijn. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst muštâleijee kiirján (Olthuis – Kivelä – Skutnabb-Kangas, teddilmist) lii puátimin čuávvuvâš kielâpiervâlmiäruštâllâm: “Ärbivuáváliih kielâpiervâleh láá arâpärnivuođâ peivitipšosajeh, kost párnááh pyehtih oppâđ kielâ alda šoddâm rääjist škovlâahan. Algâalmugeh kevttih piervâlmeetood kielâ, kulttuur já áárvui iäláskitmân. Meetood vuáđuduvá tievâslii kielâlávgumân nuuvt, et tuše algâaalmug kielâ lii kiävtust. Njyebžilis puárrásub kielâsárnooh tuárjuh kielâpiervâlpargeid, kiäh láá eenikielâliih teikâ távjá meiddei aalgâaalmugkielâ nubben kiellân -sárnooh. Kielâpiervâleh kiävttojeh eres lasseen Catalunyast já eres-uv soojijn maailmist tagarij ij-etnisâš párnái pajasšoddâmsaijeen, kiäh maŋeláá-uv väldih uási kielâlávgumohjelmáid.” Saahâ lii taat: kielâpiervâlij uuvsah kalgeh ain pissoođ áávus tagaráid-uv párnáid, kiäi ruottâseh iä velttidhánnáá lah sämmiliih. Tot, kote ana tergâdin tom, et sämikiel kielâpiervâleh liččii tuše sämmilij várás, lii ibbeerdhánnáávuođâstis koddemin kielâs. Marja-Liisa Olthuis Anarâšâi strategia Strategia lii kale suátisääni, mut misthân kale lii-uv mottoomlágán suáti kielâ siäilum peeleest. Mist anarâšâin lii taggaar tile, et pargeeh láá uccáá ja pargoh ennuv. Ton tiet väni naavcâid kolgâččij kevttiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Strategia lii tot, et loppâpuáđus meerhâš puoh. Ij lah pyeri, et vuáittá oovtâ tuáru, mut táppáá suáđi. Puátá mielân toovláš tábáhtus kuumpi pivdemist. Táálu ulmuuh pieijii vedduđ vaaibâhčiermiháá kuumpi sieptâsin já vahtiiškuottii pissoin, et ko kumppi puátá purrâđ čiermiháá, te páččoo. Mut ko kumppi te poođij já uávuttâlškuođij čiermiháá, te mottoom ákku kaččâlij räddi kieđâst kuumpi vuást já kaarbâi kuumpi. Ko ulmuuh tuikkodškuottii tom jalloduv, te ákku eeđâi, et na ko tothân ličij purrâm tom čiermiháá! Tom ij smietâstâm, et ko kumppi siäiludij jiegâs, te tothân piäsá stäjidiđ luvij mield poccuid sii siijdâst. Láá ennuv ääših, maid kolgâččij porgâđ, já jyehi peeivi iteh lase pargoh. Te šadda smiettâđ, et maid kolgâččij ovdemustáá väldiđ pargo vuál. Ohtâ šiev raavâ lii taggaar, et tehálâš pargo mana huápulâš pargo ovddiibel. Távjáhân lii nuuvt, et ko olmooš lii maidnii porgâmin, te itá-uv huápulâš pargo, já toin kalga kiergâniđ tiätu ääigi siisâ. Talle ferttee kuorâdiđ tom, et veikâ lii-uv huápulâš, te lii-uv tot siämmást meiddei tehálâš. Ko anarâšâingin iä lah ko 24 tijmed pirrâmpeeivist, te ferttee pygálystiđ aašijd. Muu mielâst tehálumos lii tot, et maht anarâškielâ iäláskičij já ovdáničij. Jis ton mield viekkiistâl aašijd, te magareh ääših monâččii veikâba koške virgetevstâi jurgâlem ovddiibel? Uáppih-uv nuorah sämikielâ toin, jis mun jurgâlâm kieldâ čuákkimpevdikiirjijd teikâ miäcástemlaavâ? Kuábâš lii tehálub, čäälliđ oppâkirje vâi čokkáđ čuákkimist? Kielâ ovdán talle ko sárnooh lasaneh já toi kielâ lii pyeri. Anarâškielâ servi lii-uv eidu ääši váimusist, ko tuálá kielâpiervâl. Tot lii pyeremus kielâ iäláskittee. Já ko mii jiejah lep uccáá, te lii pyeri, et meiddei läädipárnááh láá tuhhiittum piervâlân. Anarâškielâ kalga máttááttiđ puohháid, kiäh tom halideh. Anarâškielâ seervist-uv láá jesânin läddliih já val säksiliih já jaapanliih-uv. Kielâ tääsi kalga finniđ pajas já toollâđ tom paijeen. Tondet puohháid kalga máttááttiđ kielâ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Anarâškielâ ij koolgâ tipteđ kievhuđ ige painâšuđ. Jyehi aheluokan kalga orniđ já torvodiđ šiev máttááttâs já tuárvi ennuv. Anarâškielâ falâlduvah kalgeh juksâđ meiddei taid nuorâid, kiäh láá jo škoovlâst peessâm já usâđeteh pargoelimân. Sijjân kalga kielâ oppâm leđe älkkest finnimnáál. Nuorâid kalga finniđ anarâškielâ ovdedempaargon fáárun. Lii tehálâš, et ulmuuh láá nuuvt ennuv fáárust tooimâst ko máhđulâš. Nubbe äšši lii tiäđust-uv tot, et ko taat tááláš iäljáruššei juávkku puáráásm, te kalgeh kavnuđ sajan movtigis pargeeh. Ko addel nuoráid pargo já váástu, te sij peessih aššijd siisâ já hárjáneh jurdâččiđ čieŋâlubbooht. Nuorâi aktivistempargo kalga algâttiđ tääl ige eskin itten. Nuorah kalgeh lijkkuđ aassâđ tääbbin Säämist. Ainhân ij lah koččâmâš tuše tienâsijn ige áigápuáđust. Tääbbin kalga leđe suotâs orroođ. Tondet mij tarbâšep nuorâikulttuur, palvâlusâid já ääigiájánâsâid-uv anarâškielân. Anarâškielâ kalga “vyebdiđ” toid ulmuid, kiäh pasteh vaikuttiđ riijkâ tääsist já kiäin láá čovduuh stuorrâ ruttâčuhhijd. Tondet mij kolgâp čäittiđ olgomailmân, et anarâškielâ lii jo ovdánâm, já et jis toos addel ruuđâid, te toh iä moonâ hukás. Kalga oppâđ lobbiđ kulttuurlájádâsâid ja -persovnijd siämmáánáál ko staatâ haldâttâs-uv. Mij anarâšah kolgâp koskânân toollâđ vijđes strategiasavâstâllâm tast, et pieijâp ääigi já naavcâid rievtis sajan. Matti Morottaja Anarâšâi ámátteh Tegu tááláá ááigán kulá, pargeh anarâšah masa jo puohâin tobdos ámáttijn. Nubástus tovláid luánduáigápuáđoid vuáđuduvvee oornigist tááláá teknisâš ohtsâškoodán lii pištám pajeláhháá 40 ihheed. Tot lii uáli uánihis äigi, ko váldá vuáhán ovdánem korrâ liävtu. Olmooš ij lah puoh aašijn pastam västidiđ ovdánem hástusáid. Tekniik kuittâg juátká ovdánmis. Nuutpa láá-uv vyerdimist lase já lase uđđâ áámmátnomâttâsah. Puárásumos áámmát aaibâs koskâääigi rääjist lii lamaš nuáidi. Taan áámmátsyergi ulmuuh láá iälustâm vala 1900-lovo pelni Säämist. Majemuid taan ámáttân kulleid lii lamaš Stuorr Ant Ánná (Ánná Aantinieidâ Sarre, 1843 – 1915), kote aasâi Ijjäävrist. Ärbivuáválumos áámmát vuáđudui kyelipiivdon, meccipiivdon ja nurâmân, maid Stuorr Ant Ánná-uv poorgâi. Tovle tien ámáttist ij lamaš nommâ ollágin, mut tááláá ääigist siämmáin aašijn áigápuáđus finnejeijee kočoduvvoo luándutálulâžžân. Puáris ääigist meiddei reŋgâ já pijgá láin čuuvtij áárvustoonnum áámmátnoomah. Ko reŋgâ reŋguustâlâi ääigis, puovtij sun ovdániđ joba táálu išedin, tegu keevâi Lesk-Ant Uulán (Uula Morottaja, 1892 – 1963), kote aasâi Sulgušjäävrist. Puáris ääigi pyeremussáid ámáttáid kuulâi meiddei siijdâpuáris ađai sijdâlensman, mon sääni lâi siijdâ laahâ. Meid majebij aigij puásui-iššeed ja räiđee ovdâstii ámáttij njunnooš. Ko tááláš äigi aldanškuođij byrokratiainis, te tot puovtij mieldisdis jieškote-uvlágánijd vátámušâid. Ovdâmerkkân ulmuid ferttij keksiđ “olmâ” ámáttijd. Anarâšah, kiäin ij lamaš mihheen eromâš eellimsuorgijd, puohtii valjiđ jieijâs ámáttân pargee tâi siähálâspargee. Jis ulmust lâi mottoom páusui, mast finnij áigápuátujoođhâ, valjij sun jieijâs ámáttin puásuialmai. Oppeet ucceeb puásuiomâsteijee, mut iänáážin kyelipivdoin piergejeijee puovtij valjiđ jieijâs ámáttân kuálásteijee. Sieivâ miäcásteijee noomâ kevtteeh iä táiđám leđe kaleskin. Moonnâm ihečyeđe loopâbeln iänááš puásuituálust áigápuáđus finnejeijee ulmuuh lasanii ucánjáhháá, mut tot lii áámmátráhtus nubástusâst šoddâm äšši, mast tärhibeht maŋeláá. Lâi kale mottoom áámmátnommâ, mii toolâi sistestis puoh ovdeláá mainâšum áámmátnoomâid (eereeb nuáidi, sijdâlensman já reeŋgâ), já tot lâi tálulâš. Sun piivdij riävskáid já kuolijd, juuđij pygálusâin, toovâi Reisvuonmaađhijd, sehe luommij. Lasseen sust lijjii šivetteh, sehe saavzah já sun koolvij meiddei potákijd. Ton oleest sun šoodâi leđe mottoomlágánin eennâmtuállen, mut tuše eennâmtuálust áigápuáđus finnejeijeeh iä lamaš. Mottoon anarâšâst koijâdii áámmát mottoom äššikirje ohtâvuođâst, mos sun västidij “monipuolinen”. Sierâlágán ámátteh Epitáválumosáid ámáttáid kullee, mast anarâš lii porgâm lii merâkapteen. Anarâš Matti Saijets vuolgij nuorâ almajin ovdláhháá jotkâsuáđi puállám Liinahamarist messikandân maailm meeráid njuhčâmáánust 1941. Maaŋgâi ivij väldimerâtaampâin purjâstem maŋa sun ucâlui Kotka Merâškoovlân, mast kárvánij merâkapteenin ive 1962. Sun lii toimâm kapteenin eres lasseen 57.000 toonni oljotaampâst Universe Defenderist, mii jođettij oljo Persialuovtâst maailm hamânáid. Matti Saijetsist lâi fastâ orottâh Portugalin kullee Azorij suolluin, mut meiddei Anarist, kost sun juuđij viettimin luámuidis. Matti Saijets jaamij 1990-lovvoost já lii vissâ-uv hävdidum Azoráid. Nubbe siämmáá epitáválâš áámmát lii kanavahovdâ. Kaamâsist šaddaaš já Kaamâsist, Anarist, sehe Avelist škovlâidis jottáám Maati Ááná Erjá (Erja Morottaja) ucâlui uápuidis maŋa olgoenâmáid. Tobbeen sun lii porgâm eres lasseen kibbuccist (Israelist) käävci mánuppaijeed. Olgoeennâm mätkimohe maŋa Erja maacâi Suomân uáivikaavpugkuávlun, kost sun joođhij opâidis. Opâidis maŋa sun lii lamaš toimâtteijen maŋgâ ive. Lostâpargoos lasseen sun lii uástám TV 4:n ohjelmijd olgoenâmijn. Ive 2005 sun väljejui Music TV kanavahovdân. Anarâššáid eres epitáváliih ámátteh, main sij láá porgâm, láá eres lasseen urmáágár, katekeetta, lukkár, kirkkoveerdi, kävppijâs, tähtityejipargee, pennuustivrejeijee, škovlâtooimâtärhisteijee, rehtor, vuáđuškoovlâ lehtor, vyeššee, kievkkânišedeijee, uáivitoimâtteijee, radiotoimâtteijee, puáluhovdâ, totkee, aldatipšoo, párnáitipšoo, peivikiäččuišedeijee, juávkkupeerâpeivikiäjujođetteijee, ATK-vuávájeijee, vuávájeijee, kulttuurčällee, kieldâhovdâ, táálualmai, messikandâ, návdoo, taksi-irâtteijee, kondiittor, meccipargee, pocceealmai, autovyeijee, puhelinstellejeijee, kollekuáivoo, kävppi-išedeijee, räjivahtâ, tullivahtâ, poolis já postâalmai. Áámmátnubástus Anarâš áámmátráhtusist tábáhtui stuorrâ nubástus 1960–70 -lovoi suulâin, ko moottorkiälkká poođij Sáámán. Aalgâst kiälháh lijjii tuše motomeh, mut pajeulmui já tálulij-uv mielâkiddiivâšvuotâ moottorkiälhá kuáttá lasanij já jo 1970-lovo pelimuddoost moottorkiälkká lâi masa jo jyehi táálust. Puásuituálun moottorkiälhá puáttim vaikuttij čuuvtij. Vistig jo uástuhadde lâi viehâ styeres, mut vala-uv stuárráb kolo tovâttij tom kevttim bensin haddeest já aainâs-uv väriosij hahâmist. Ko moottorkiälkká lâi puáttám mietimái, tovâttij tot ääigimield ucebij puásuiomâsteijei kuáránem. Iänááš anarâšâin lijjii poccuuh enâmus muddoost vaarâ viđâlovveest čuátán, mut tagaráin puásuilovvoin ij puáhtám toollâđ mottorkiälhá, ko puurrâđ-uv koolgâi. Moottorkiälháttes olmooš ij pastam uásálistiđ puásuipargoid, ko sun ij liččii pissoom čuoigân juávhu mieldi. Áinoo čuávdus áášán lâi puásuilovo lasettem aainâs-uv peelijn, teikkâ ollásávt luoppâm puásuihommáin. Stuárráámus uási anarâšâin kärŋiluvvii taan maajeeb čuávdusân. Sij šoddii ucâluđ uđđâ ámáttáid. Riävskápivdo, muorjim já kyelipivdo siäiluttii ain-uv saajees áigápuátuoornigist, mut aainâs nuorah ferttejii kejâstâlškyettiđ olgoláá. Maaŋgah sist ucâluvvii oppeet oopâ pálgá oolâ já šoddii sierâlâgân áámmátškovláid, opâttuvváid já máttáátteijeeškovláid. Motomeh värrejii Ruotân huksiđ ránnjáriijkâ pyereestvaijeemohtsâškode. Motomeh vuáđudii jieijâs finnoduvâid molsâšuddee miännástussáin. Uási nuorâin paccii päikkikuávlusis koskâpuddâsij pargoi viehân já maŋgâseh koččii ovdánem kiälhást. Puohnâssân nubástus lâi uáli styeres nomâlâssân tondet, ko tot tábáhtui nuuvt uánihis äägi siste. Äigi riävdá já anarâšah-uv ton mieldi. Taan keežild anarâšâid kuáhtáá tááláá ääigist eres lasseen uáppen, hárjuttellen, finnodâhirâtteijen, huksejeijen, čällen, artesaanin, kuálástusmiäštárin, kulttuurpargen, bussivyeijen, kyelivahtân, šleđgâstellejeijen, autostellejeijen, kirječällen, tivtâstellen, hooteelpargen, máttáátteijen, mätkiuápisin, musijkkárin, pardur-čohhon, pargohovdân, čorgejeijen, puásuituáluirâtteijen, mađhâšemirâtteijen, peerâpeivitipšon, kielâjurgâleijen, pocceealmajin já puálualmajin. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Saksalii feeriimeh opp☠sämikielâ Mun halijdâm vuo„„in „äälli˜ váhá muu jieiččân pirrâ ko ervidâm ete enâmus Anarâš lohhein iä vala tie˜e kii mun lam. Muu nommâ lii Uwe Ellies, lam saksalâš, 44-ihásáš já aasâm Würzbuurgist Sääksienâmist. Tobbeen „uojâttâm klarinet Würzburg kaavpug teatter orkesterist já nuuvt lam toohâm forgâ 18 ihheed. 1985, ihe ovdil ko algim porg☠Würzburgist, muoi skippáárijnân Andreasáin toováim kuhes polgupyerámää˜hi Skandinavia „oo˜â já nuuvt mun eellim še vuosmuu keerdi Säämist-uv. Jiem lámáš tiättâm Säämi já sämmilij pirrâ nuuvt ennuu talle ege tiättâm, ete sist lii jieijâs kielâ, sämikielâ. Vieres kielah iä lámáš vala nuuvt mielâkiddiiveh munjin, mattim talle tuše váhá e¹gâlâskielâ, jiem máttâm táru- ege sämikielâ. Oppeet Sááksán maccâm ma¹a meridim tállân eelli˜ mottoom kielâkuursâst, halijdim tuo˜âi opp☠tárukielâ. Sämikielâst jiem vala tiättâm maiden. Mutâ Würzbuurgist ij lámáš tárukielâ kurssâ talle, ruotâkielâ lijjii faallâm aalmugollâškoovlâst. Nuuvt algim máttááttâll☠vuo„„in váhá ruotâkielâ já ton ma¹a vala tárukielâ. Lasseen tiilájim tárukielâg aavis, "Finnmark Dagblad" ko halijdim luuh☠u˜˜âsijd Tave-Taa¿âst já Säämist-uv. Mottoom aavisist kavnim almottâs kote lâi „aallum vieres kielân mast lijjii puustaveh moh muštottii eenâb slaavâlii kielâ ko tast lijjii ovdâmerkkân tágáreh puustaveh: „, ¿, š, ˜ jna. Oonnim tom nuuvt mielâkiddiivâ¿¿ân já halijdim tietti˜ kost taat almottâs poo˜ij. Ton kielâst jiem iberdâm maiden mutâ tast lâi „aallum „ujottâs já päikki lâi Kuovdâkiäinu. Nuuvt puohtim ervidi˜ ete tot kielâ lâi sämikielâ já almottâs poo˜ij "Säämi Ollâškoovlâst". Lijjim nuuvt lomolum taan kielâst ete must lâi tuáivu opp☠tom já nuuvt „aallim uánihis kirje tohon já koijâdim, láá-uv sist oppâkirjeh sämikielâ oppâm várás. Ferttejim vyerdi˜ uáli kuhes ääigi ovdil ko o¿¿um vástádâs sist Kuovdâkiäinust, mutâ o¿¿um puoh tiä˜uid maid tarbâšim. Tiilájim tállân oppâkirje "DAVVIN 1" já meiddei kasetijd já algim opp☠orjâlâškielâ. Oppâkirje já kasseet láá rahtum nuuvt pyereest muu mielâst, ete lâi „uuvtij hävski porg☠toiguim. Mutâ tarbâšim liijká kyehti ive ovdil ko lijjim porgâm „oo˜â puoh nelji oppâkirje. Tot lâi 1991 já lijjim talle hirmâd sahhii ke„„âli˜ jieijân sämikielâmáátuid mutâ tot lâi váhá väädis tääbbin Sääksienâmist ko tääbbin ij lámáš kihheen kiäin puohtim sárnu˜ sämikielâ. Vyesimáánu siämmáá ive vuolgim Ooslon muádi piäiván já eellim tobbeen mottoom ustev kulen. Ko sun kuulâi ete lijjim oppâm váhá sämikielâ, sun mainâstij munjin, ete Osloost lii Säämi párnáipäikki. Tot lâi mielâkiddiivâš kuull☠já tiä˜ust eellim tobbeen já sárnum vuosmuu säämi saanijd nissoonijguim tobbeen. Moonâi aaibâs pyereest já lijjim „uuvtij ilolâš tondiet. Párnáipääihi jo˜etteijee lâi Haldis Balto talle já sun mainâstij munjin vala ete Osloost lii stuorrâ säämi servi já jyehi lávurduv puáhtá eelli˜ tobbeen já käähvi juuhâ˜, mainâsti˜ koskânis jna. Lijjim Osloost tuše muáddi peeivi, mutâ lávurdâh lâi mield já must lâi tile „a¹âdi˜ Oslo Säämij Seervi konttorist kaavpuguási Grünerløkkaast kost lávurduvâi Oslo sämmiliih läävejeh oinâli˜ já teivâdi˜ káhvástâlmijn já lonotti˜ saavâid. Munjin kale lâi „uuvtij hitruu uápásmi˜ sämmilijguim tobbeen já sárnu˜ sámás siiguim. Ma¹a ko lijjim máttááttâllâm sämikielâ, pajekielâ, suulân kyehti ive já porgâm „oo˜â puoh nelji DAVVIN kirje, te kale lâi tuo˜âi hävski munjin ete peessim viijmâg isk☠jieijân sämikielâ máátuid. DAVVIN kuursâst sárnoo Kuovdâkiäinu sämikielâ a˜âi "murre" já enâmus sämmiliih kiäiguim Osloost uápásmim, lijjii Kárášjuuvâst já Tiänu kuávlust já sarnuu-uv pajekielâ nuorttâ "murre". Áálgust kale ferttejim váhá hárjáni˜ já vuáhádu˜ toos ete pajekielâ nuorttâ murreest iä kulluu puoh puustaveh, ovdâmerkkân "love" iättoo Kuovdâkiäinust aaibâs „ielgâsávt "logi" mutâ nuorttiibeln Kárášjuuvâst läävejeh ett☠"lo-i" jna. Mutâ must iä lámáš vädisvuo˜ah iberdi˜ sii sämikielâ. Nuuvt šoodâi hirmâd mielâkiddiivâ¿¿ân kuldâli˜ sii kielâ já isk☠selvâtti˜ kost ulmuuh lijjii meddâl. Muáddi ulmuu lijjii Kuovdâkiäinust já sij sarnuu siämmáánáál ko DAVVIN-kuursâst. Sämmilijd olssis kale lâi eromâš äšši, ete mottoom saksalâš poo˜ij sii kuuvl já sáárnui sämikielâ. Jiem mungin lámáš ervidâm ete vuosmuid sämikielâ saanijd sárnu„„im rekkân Osloost! Muu vuosmuš iskâm sárnu˜ sämikielâ Osloost vyesimáánu 1991 moonâi aaibâs pyereest já ko oppeet lijjim maassâd Säksienâmist já pääihist, te jotkim movttáin máttááttâll☠sämikielâ. Toos iššeen kuldâlim távjá kasetijd moid lijjim váldâm pajas sämikielâ vuolgâttâsâid já toos lasseen tiilájim Kárášjuuvâst vala "Sámi Áigi", mii talle lâi áinoo pajekielâg lostâ. Siämmáá ive 1991 keessiv vuolgim tuo˜âi Säämienâmân kyevti ookon. Lâi nubbe kerdi, ko eellim Säämienâmist já nubbe kerdi Kuovdâkiäinust-uv. Mutâ tääl, kuttâ ive ma¹a, lijjii must váhá pyerebeh kielâmáátuh ko vuosmuu keerdi 1985. Aaibâs ilolâ¿¿ân vazzim Kuovdâkiäinu markkânist já puohtim sárnudi˜ ulmuiguim sämikielân. Eellim Kárášjuuvâst-uv ovdil ko ferttejim vyelgi˜ oppeet maassâd Sääksi-enâmân. Oppeet pääihist tääbbin Würzbuurgist must lijjii ennuu sämikielâ kirjeh já kaseteh já ain ko ostim, luuhim taid kirjijd já „aallim ennuu kiirjijd ulmuid kiäiguim lijjim uápásmâm Säämist. Nuuvt mun oppim-uv „äälli˜ sämikielân aaibâs pyereest. Ton lasseen mun lam taggaar olmooš, kote ferttee vuo„„in tubd☠já tietti˜ oornig, mon mield kielâ lii rahtum; ferttiim uáini˜ maht kielâ „álloo. Nuuvt kale lii lámáš ain já nuuvt lam máttááttâllâm meiddei táru- já suomâkielâ. Lasseen puátih vala váhá ruošâ- , e¹gâlâs- já portugalkielâ mut ain lam lijkkum sämikielân enâmus. Nuuvt 1992 rääjist 1998 rei lijjim vuálgâm Sämi-enâmân nuuvt távjá ko ostim já lam iällâm forgâ jyehi saajeest. Huámášim kale, ete Säämieennâm lii hirmâd stuorrâ kuávlu já sämmiliih jieijah iä sárnum tuše pajekielâ, mut vâik mon ennuu eresláván sämikielâid. Ivij 1992 já 1993 eellim távjá Maadâ-Säämi kuávluin sehe Taa¿â já Ruotâ peln já nuuvt oppim maadâsämikielâ-uv uáli pyereest. Ko lijjim kuullâm táám kielâ vuosmuu keerdi, te"rähistuvvim" tállân ton kielân; skáppojim oppâkiirjijd já algim máttááttâll☠kielâ, mii muu mielâst lâi vaigâdub opp☠ko pajekielâ vâik maadâsämikielâst ij lah täsimolsom, mutâ ennuu vookaalmolsom nuuvt tego anarâškielâst. Talle jiem lámáš iällâm vala Suomâbele Säämist, jiem vala tiättâm anarâš- já nuorttâkielâ pirrâ nuuvt ennuu. Mutâ talle must lâi jo kasseet, moos lijjim váldâm pajas ennuu sierâláván kielâid já nuuvt vittâ eresláván sämikielâ-uv. Já ko eellim oppeet maadâsämmilij kulen, te pieijim kasseet mašinân já ulmuuh kolgii ervidi˜, maggaar kielâ lijjii kuldâlmin. Must lâi vala hävskis muštokove: Ko kullui anarâškielâ, te pegâlmâs maadâsäminissoon Anna Jacobsen tállân ee˜âi: "Jaavoe, daate amma riektes saemien giele!" ("Naa, amal táát lii rievtis sämikielâ!") ko suu mielâst anarâškielâ lâi siämmáá njyejilis kielâ ko suu jieijâs eenikielâ. [Anarâškielâg tekstâ mon lijjim váldâm pajas lâi Morottaja U. "Piättár Sammlâ¿" já lohhee lâi Morottaja Matti]. Juovlâmáánust 1993 „allii muáddi maadâsämi nuorâ pajeuáppee-tutkos Plassje (Røros) jotkâškoovlâst. Mun jieš uásálistim meiddei já siämmáá ehidispeeivi must ij lam tuše saksalâš pajeuáppeetu˜hos, mut meiddei maadâsämikielâ pajeuáppeetu˜hos, sehe kirjálâš já njálmálâš. Lâi kale aaibâs eromâš feerim „okkᘠoppeet škovlâloonjâst nubijguim vittâ tijme já „äälli˜ maadâsämikielâ pajeuáppeetutkos. Mutâ hävski kale lâi! Kii nuuvt korrâsávt peerust sämikielâst tego mun, kolgâ„„ij eelli˜ Ruošâbele Säämienâmist-uv já tobbeen eellim vuosmuu keerdi keessiv 1994. Ovdil ko vuolgim tohon, ke„„âlim uá¿udi˜ kieldâsämikielâ oppâkiirjijd, mut jiem luhostum talle, o¿¿um kuittâg kieldâsäämi-pajekielâ sänikirje, mast láá mield muáddi ovdâmeerhâ. Liijká ke„„âlim opp☠váhá táán sämikielâ, vâik jiem val tiättâm, maht kalgâ celkki˜ saanijd rievtisnáál. Mut jiem tarbâšâm innig vyerdi˜ nuuvt kuhe, ko forgâ uápásmim ennuu sämmilijguim sehe Murmaanskist já Luujäävrist, kiäh mattii kieldâsämikielâ pyereest. Sehe Nina Afanasjeva já Aleksandra Antonova ske¹kkijn munjin mu„is oppâkiirjijd já nuuvt must lijjii pyereeb máh˜ulâšvuo˜ah máttááttâll☠kieldâsämikielâ-uv. Ruošâbele Säämist eellim meiddei 1995, 1996, 1997 já 1998 nuuvt et oppim kieldâsämikielâ uáli pyereest. 1994 lâi eromâš ihe munjin, ko jiem lámáš iällâm vuosmuu keerdi tuše Ruošâpele mut meiddei Suomâpele Säämist: Avelist, Anarist, Ucjuuvâst já ‚evetjäävrist. Ovdil 1994 jiem "tuostâm" vala vyelgi˜ Suomâbele Sáámán, ko jiem máttâm vala suomâkielâ talle – tiettim jo talle, et ij kale piergii Säämist nuuvt pyereest, jos máttá tuše sämikielâ, aainâs-uv Säämi kuávdáá ulguubeln; ferttee kale mätti˜ váhá jieškote-uv väldikoddekielâid-uv. Liijká jiem máttâm nuuvt ennuu suomâkielâ ko keessiv 1994 eellim vuosmuu keerdi Anarist já Ucjuuvâst. Mut tobbeen jiem tarbâšâm vala suomâkielâ ko piergejim sämikieláin aaibâs pyereest. Anarâššáid jiem uápásmâm vala talle, mut tiettim kale, et sist še lii jieijâs sämikielâ. Te valdim postâavdo já vuolgim ‚evetjáávrán. Tohon poottim meiddei vuosmuu keerdi já tobbeen must lijjii tuo˜âi nuuvt korrâ kielâliih vädisvuo˜ah, et must iä lah lámáš kuássin ovdil Säämist – aainâs-uv áálgust. Sämmiliih tobbeen sárnuh nuorttâlâškielâ, mon mun jiem máttâm, já mast iberdim tuše muáddi sääni talle. Já jos iä sárnum jieijâs sämikielâ, te sarnuu suomâkielâ, mon še jiem máttâm nuuvt pyereest. Já pajekielâ lâi sijjân vaigâd iberdi˜. Maht sii sárnuu DAVVIN-kurssâst: "Vuoi, vuoi, mo de gis?" Na ij maiden, mun jurdâ„„im, piergii„„im kuittâg tobbeen-uv. ‚evetjäävrist tiettim oovtâ almaa, Matti Sverloff, já halijdim uápásmi˜ suin ko lijjim luuhâm ennuu suu pirrâ. Luhostuvvim še teiv☠suu já nuuvt must lâi tile sárnudi˜ suin tobbeen baarist. Nuorttâlâškielâ jiem vala máttám talle, mut váhá kieldâsämikielâ já táám kielâ iberdij Matti pyereest, ko sust lijjii ( já láá tääl-uv ) ennuu hyelhih Ruošâbele Säämist. Matti läävee sárnu˜ eromâš „ielgâ sämikielâ já ton lasseen sun sárnu aaibâs hitásávt. Nuuvt iberdim suu nuorttâlâškielâ ain pyerebeht, vâik tiä˜ust jiem iberdâm eidu jyehi áinoo sääni. Ma¹a eellim ‚evetjäävrist uáli távjá já uápásmim vala eenâb sämmilijguim tobbeen. Mottoom nissoonân o¿¿um pyere ohtâvuo˜â já leen šiev usteveh vala tääl-uv. Nuuvt tego lijjim oppâm paje-, maadâ- já váhá kieldâsämikielâ, te oppim siämmáánáál nuorttâlâškielâ: kuldâli˜ sarnum kielâ, mon oppeet lijjim váldâm pajas kasettáid, luuh☠teevstâid já eromâsávt „äälli˜ já oppeet „äälli˜ kielâ ko eidu nuorttâlâškielâ ij kale lah nuuvt hiälppu „äälli˜. Mut lam sárnum jo nube saajeest et ferttiim ain mätti˜ „äälli˜ kielâ ovdil ko máátám sárnu˜ tom. Nuuvt lii. Jyehi olmooš kii áásá Suomâbele Säämist tiätá, et tobbeen iä sáárnu tuše kyehti eresláván sämikielâ, paje- já nuorttâlâškielâ, mut kulmâ, já tot kuálmâd sämikielâ lii anarâškielâ. Tiä˜ust-uv lam perustâm meiddei anarâškielâst jo uáli kuhes ääigi. Jyehi keerdi ko orom Säämist, laaviim kuldâli˜ Säämi Radio já nuuvt lam ain kuldâlâm anarâškielâg vuolgâttâsâid-uv. Toos lasseen lam luuhâm muáddi kirje já kuldâlâm anarâškielâg muusik. Kuittâg lâi moonnâm melgâd kuhes äigi, ovdil ko meridim máttááttâll☠anarâškielâ-uv. Suijâ toos lâi ete nuuvt kuhe ko 2002 rei lijjim sárnum anarâšâiguin aaibâs harvii já ton lasseen sij mattii pyereest pajekielâ-uv. Luvâdijnân anarâškielâg teevstâid mun huámášim, ete kielâ lii melgâd vaigâd „äälli˜, mestâ siämmáá väädis ko nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst še láá ennuu vookaalmolsomeh já ennuu sierâláván täsimolsomeh, siämmáánáál ko nuorttâlâškielâst. Mut vâik ij lah nuuvt hiälppu opp☠„äälli˜ já sárnu˜ anarâškielâ, halijdim kuittâg opp☠kielâ ko anarâškielâ lii eromâš linnâ já mu„is sämikielâ, kote meiddei kolgâ„„ij eelli˜ nuuvt kuhe ko lii máh˜ulâš. Mut jiem poolâ ete anarâškielâ puávtá„„ij lappu˜, ko tiä˜ám ete puoh anarâšâh láá nuuvt „epis ulmuuh já tietih mon áinoošlajâsâš kulttuur já kielâ sist lii, já ete sij ain viggeh varjâli˜ tom nuuvt pyereest ko vajeh. Tot lii muu mielâst eromâš moovtigis äšši. Mun jieš lam „uuvtij ilolâš tast, ete mun še lam šoddâm Anarâškielâ seervi jesânin já tiä˜ust halijdi„„im mätti˜ anarâškielâ-uv já vala pyerebeht ko tääl. Mut lam „uuvtij moovtâ máttááttâll☠táám mu„is kielâ já halijdi„„im meiddei váhá išedi˜, ete anarâškielâ iälá vala kuhes, kuhes ääigi. Tuáivuttâm puoh anarâššáid ennuu luho! Uwe Ellies Anarâškielâ leevvânškuát Ruávinjaargâst máttááttuvvoo anarâškielâ škoovlâst. Kiemâjäävri aalmuglâšopâttuvvâst (kansalaisopisto) lii forgâpalij älgimin anarâškielâ kurssâ. Stuárráámus haahân lii tääl Erika Sarivaara proojeekt tuálvuđ anarâškielâ Sala já Suovâkuoškâ sämikiellân lappum kiemâsämikielâ sajan. Puoh taah tooimah vijđedškyeteh anarâškielâ sárnumkuávlu já tuálvuh kielâ olgoláá Anarist. Taah nanodeh kielâ. Maggaar rooli anarâškielâ tááláá sárnumkuávlu ulmuin talle vuárdoo? Anarâškielâ servi lii čuákkimstis 24.8.2012 kieđâvuššâm Sala já Suovâkuoškâ haavâ. Servi pasta tuárjuđ tom tiäđu jyehimáin, om. kielâpiervâltooimâst. Nube tááhust servi uáiná, et tot lii ulguupiälásâš Sala já Suovâkuoškâ kuávluin, nuuvt et ton rooli ij tondiet pyevti leđe meendu aktiivlâš. Mut jis ulmuin lii tuođâlâš haalu oppâđ anarâškielâ já jis sist láá čielgâ tuoivuuh, moin naalijn servi puávtáččij leđe iššeen, te tiäđust-uv servi mielâstis kulá ohtsâšpargotuoivuin. Kielâiäláskittee tuoivâ lii ain tot, et kielâ kevttuuškuát eenâb já et ton sárnumkuávlu vijđán. Kielâ vijđásub sárnumkuávlust lii maaŋgâlágán ävkki, mut tehelumos lii tot, et talle kielâ ij lah nuuvt herkki ulguupeln puáttee nubástussáid, já kielâ eellimvyeimi lassaan. Ko kieskâd adelim sahhiittâllâm Säämi radion, mottoom pajekielâlâš keevtij nommâmeerhâ “peenuv” já čaalij uđđâs kommenttin, et “kolgâččim pissoođ päikkikuávlustân jiemge vyelgiđ johodiđ eres kuávluid jieččân kieláin”. Taat “peenuv”, kii sun jo lâš-uv lamaš, lâi kale vuoigâdist: mun-uv lam ulguupiälásâš totkee. Uáinám jieččân rooli eenâb-uv tuárjon, kii pasta máttááttiđ kielâ tagaráid, kiäh tom halijdeh oppâđ. Kielâ tuálvum nube kuávlun vuod lii nubbe äšši, mii kalga leđe páihálâš ulmui váimuäšši. Jis ulguupiälásiih väldih meendu noonâ rooli, sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et uđđâ kielâ finnee-uv vuástálistem ige tot vuáháduugin uđđâ pirrâsân. Mut muu paargon kulá, liävus te uáppee mon kuávlu olmooš peri, anarâškielâ máttááttem já ton ovdedem almolávt. Persovnlávt anam tái ulmui pargosyergi čuuvtij áárvust já tuáivum, et anarâškielâ sii pargo peht piergiiččij pyereest já vuáháduuččij ain uđđâ kielâsárnoi kiellân. Márjá-Liisa Anarâškielâ máttááttâs Anarâškielâ máttááttâs šadda maaŋgâpiälásubbon – occeemeeri stuárráb ko kuássin ovdil. Anarâškielâ rävisulmui máttááttâs uárnejuvvoo kuulmâ saajeest: Säämi máttááttâskuávdáš uárnee kielâpirrâs ävkkinkevttee intensiivškovliittâs; Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut aalgât ärbivuáválii ollâopâttâhmáttááttâs lasseen eromâšávt pargoulmuid heivejeijee hitásubbooht ovdáneijee viermiuápuid: Oulu ollâopâttuv ávus ollâopâttâh oovtâst Laapi kesiollâopâttuvváin já Säämi máttááttâskuávdáin orniv puohháid áávus uánihub kielâkuursâid. Lasanâm anarâškielâ máttááttâs keežild Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut aalgât anarâškielâ algâkuursâ já anarâškielâ vuáđu-uápui viermimáttááttâs. Giellagas-instituutist anarâškielâ vuáđu-uápuid puáhtá čođâldittiđ kyevti ive ääigi káidusmáttááttâssân. Čoovčâ 2013 ääigi máttááttuvvoo anarâškielâ algâkurssâ (5 oppâčuággá) já kiiđâ 2014 ääigi anarâškielâ vuáđukurssâ (8 oppâčyegisid) já meiddei anarâškielâ njálmálâš kevttim (5 oppâčuággá). Kontaktmáttááttâs uárnejuvvoo viermist ehidist, já uási máttááttâsâst pasta čođâldittiđ jiečânâs pargon viermimáttááttâssân. Vuáđu-uápui maŋa uápuid puáhtá juátkiđ Giellagas-instituutist ain maistertutkos räi. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut ornim máttááttâssân puáhtá uuccâđ sierânâs oppâmvuoigâdvuođâ. Eres ollâopâttuvâi uáppeeh, kiäin lii tutkos čođâldittemvuoigâdvuotâ, pyehtih kevttiđ ollâopâttuvâi koskâsâš sopâmušâid. Uuccâmravvuuh kávnojeh tääbbin: http://www.oulu.fi/hutk/erillinenopintooikeus. Uuccâmäigi nohá 15.8. tijme 15. Oulu ollâopâttuv ávus ollâopâttâh pelestis uárnee luuhâmive 2013–2014 ääigi hitásubbooht ovdáneijee algâkuursâ (5 oč), mon keevâtlâš uárnejeijen tuáimá Laapi kesiollâopâttâh. Ávus ollâopâttuv kurssâ ornášuvá čoovčâ 2013 já kiiđâ 2014 ääigi viermist eehidmáttááttâssân. Uuccâm nohá 15.9.2013. Uuccâmravvuuh já lasetiätu kuursâst kávnojeh čuávvuvâš liiŋkâ vyelni: http://www.lapinkesayliopisto.fi/LKY/Suomeksi/Koulutus/Avoin_korkeakouluopetus/Lukuvuoden_2013-2014_avoimet_yliopisto-opinnot.iw3. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee meiddei luuhâmive 2013–2014 ääigi ive pištee intensiivlâš anarâškielâ kielâškovliittâs aldamáttááttâssân Anarist. Taan tove škovliittâsâst algâtteh 12 uápped, kiäh láá eskin palij väljejum 25 occee juávhust. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee meiddei intensiivlâš algâ- já jotkâkuursâid, moh tuállojeh viermimáttááttâssân. Kiiđâ 2013 paijeel 50 occest 15 olmožid uásálistii kiiđâ kuursân, já vala 15 peesih fáárun taan čoovčâ. Lasetiäđuh máttááttâskuávdáá škovliittâsâin kávná taan liiŋkist: http://www.sogsakk.fi/. Tuáivuttâm puoh anarâškielâ uđđâ já puáris uáppeid ennuv oppâmmoovtâ. Marja-Liisa Olthuis orig. Anarâškielâ seervi historjá Čohčuv 1986 anarâškielâ tile lâi nuuvt heeitug, et lijjii tuše kulmâ vuálá škovlâahasii anarâškielâlii párnáá já maidnii kolgâččij toohâđ já uáli jotelávt. Nuuvtpa Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) savâstâlškuođijn tooimâin, moh puávtáččii pyerediđ tile. Poođij mielân, et puávtáččij vuáđudiđ veikkâba mottoomlágán seervi, mii ovdedičij anarâškielâ. Lâi tiäđust, et seervi vuáđđudmân tarbâšuvvojeh kulmâ ulmuu. Nuuvtpa kuálmádin vuáđudeijeejesânin riemâi Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio). Ko ääših lijjii čielgâseh, lâi toimâm vuáru. Anarâškielâ servi ry. vuáđudui 4.12.1986 Hotelli Ivalo Auditoriost já seervi vuossâmuu stiivrân väljejuvvojii saavâjođetteijen Matti Morottaja, värisaavâjođetteijen Ella Sarre, seervi čällen já ruttâtuállen Ilmari Mattus já seervi eres jesânin Uccpárnáá Maati Issi (Iisakki Mattus), Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio) já Anja Saijets (tááláš Kaarret). Värijesânin väljejuvvojii Vuoli Juhánâs Heikkâ (Juhani Heikki Aikio), Kaabi-Isá Eeva (Eeva Seurujärvi, js. Aikio), Tuuru-Haansâ Lea (Lea Tervonen, js. Saijets), Piäkkáá Avni (Aune Vesa, js. Kuuva, tááláš Kuuva) já Antero Sarre. Ko miärádâs vuáđđudmist lâi toohum vuáđudemčuákkimist, vuolgâttij servi almottâs serviregisterân uđđâ seervi vuáđđudmist 14.1.1987. Serviregisterist poođij virgálâš almottâs seervi tuhhitmist serviregisterân 14.9.1987 já seervi nommâ puávtáččij leđe Anarâškielâ servi ry (registerpápárist Anaraskiela servi ry.) vuáđudeijei iävtuttâs mield. Seervi kielâ puávtáččij leđe anarâškielâ, mut registeristimkielâ lii suomâkielâ. Uđđâ Anarâškielâ seervi vuossâmuuh nommâčälleeh lijjii Matti Morottaja, Ella Sarre já Ilmari Mattus. Seervi vuáđudemčuákkim meridij anarâškielâlii loostâ olgosaddelmist, mon tyejinommâ lâi “Anarâš”. Loostâ vuossâmuš nummeer almostuuččij ive 1987, mast ličij nommâkišto loostâ noomâst. Loostâ uáivitoimâtteijen väljejui Ilmari Mattus. Seervi vuossâmuš čuákkim meridij meiddei anarâškielâ kuursâ vuáđđudmist já OY Yleisradio AB:n čälimist, mast tot váátá olespiäiválii anarâškielâlii radiotoimâtteijee virge. Ive 1987 seervi stivrâ čokkânij ohtii já toovâi miärádâsâid ruttâucâmuš tohâmist Máttááttâsministeriön, laavlâ- já tekstâkasseet rähtimist, sehe Lea Laitis tuhhitmist seervi fastâjesânin. Ive loopâst lijjii jesâneh puohnâssân 13. Ive 1988 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid anarâškielâ kuursâ koloid uásálistmist, sehe čäällimmaašin uástimist seervi čällei. Lostâ koolgâi almostuđ jo ive 1987, mut tot almostui ive maŋeláá já tast olgosadelum nommâkišto vuoitij Veikko Aikio nommâiävtuttâssáin “Anarâš”. Kesimáánu 6.–17. peeivi tollui historjá vuossâmuš anarâškielâ kurssâ, mon ornij Laapi kesiollâopâttâh. Kuursâ uásiväldeeh lijjii neljinubáloves já máttáátteijen toimáin Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. Sämirääđi lâi mieđettâm kuursâ várás 4 000 märkkid já Anarâškielâ servi mieđettij koloi várás 100 märkkid. Vuossâmuš Anarâš-lostâ almostui siämmáá ive já tot lâi kopiomašináin rahtum mááŋgus. Tast lijjii ihečuákkim pevdikirje, seervi stiivrâ čuákkimij pevdikirjeh, seervi njuolgâdusah ađai algâttemsopâmuš, muáddi säniruossâháá já uuđâs ovdeláá mainâšum anarâškielâ kuursâst. Jesâneh lijjii ive aalgâst 13 já ive loopâst 30. Historjá vuossâmuu anarâškielâ kuursâ uásiväldeeh Kovvejeijee ij lah tiäđust Ive 1989 seervi stivrâ čokkânij kulmii. Servi toovâi miärádâs ortografiačuákkim tolâmist já kulttuurmääđhi orniimist Vaarjâgân. Oholoopâ pištee mätki olášui keessiv Taažâ Uunjaargân já uásálisteeh lijjii 22. Meid ortografiačuákkim olášui já tot tollui Avelist. Siämmáá ive servi juovij vuossâmuu keerdi stipendijd kuávlu škovlâlijd já stipendij jyehim lii jotkâšum ihásávt onnáá peeivi räi. Vuossâmuš teddilum Anarâš almostui siämmáá ive Sápmelaš-loostâ lahtosin. Jesâneh lijjii ive aalgâst 30 já ive loopâst 62. Ive 1990 seervi stivrâ čokkânij neljii já toovâi miärádâsâid tiätumaašin skappuumist siärván, Uunjaargâ sämiseervi povdiimist Anarân, saalmâi paddiimist Säämi Radion já čäällimseminaar orniimist, mii ij olášum. Keessiv uunjargâliih já stuorrâvuonâliih ellii kolliistâlmin anarâšâid Anarist, sehe Jolniivuonâst já saalmah päddejuvvojii siämmáá ive juovlâmáánust. Saalmâid páádán lávloin Heli Aikio já Ilmari Mattus. Anarâškielâ servi finnij Máttááttâsministeriöst tommittáá ruuđâ, et Anarâš-lostâ almostui kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 62 já ive loopâst 77. Ive 1991 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Anarâš almostui kulmii já čohčâmáánu nummeer lâi ton tááhust eromâš ubâ Suomâ-uv mittokaavast, et lokkekovveen lâi ivnekove laavlâčuánnjást, mii lâi vuossâmuš kuássin moonnân loostâst almostum ivnekove laavlâčuánnjást Suomâst. Kove lâi váldám luándukovvejeijee Martti Rikkonen. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 77 já ive loopâst 87. Meid ive 1992 seervi toimâ stiivrâ čuákkimij tááhust lâi sijvuu, ko tot čokkânij tuše ohtii. Stivrâ toovâi miärádâsâid Stuorrâvuonâ škovlâlij kolliimist Anarist, kiäh ellii-uv anarâšpárnáid kuáhtáámin Anarist algâkeesist 1992. Stivrâ toovâi miärádâs meid čäällimseminaar orniimist, mii ornâšui keessiv já uásiväldeeh lijjii kuuđâs. Syemmilâš-ugrilâš servi povdij seervi saavâjođetteijee já čällee akateemikko Erkki Itkos čokkim já Lea Laitis toimâttem kirje “Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – Aanaarkiela čájttuzeh” almostittemtilálâšvuotân Helsigân, mon ohtâvuođâst Syemmilâš-ugrilâš servi skeŋkkij Anarâškielâ siärván ovdeláá mainâšum kirje lasseen še 4-uásásii Inarilappisches Wörterbuch sänikirje. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Ruttâ kuulmâ nummeer várás 40 000 märkkid lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 87 já ive loopâst tot lâi moonnâm jo paijeel čyeđe ađai jesâneh lijjii tääl 111. Seervi čällee já saavâjođetteijee Lea Laitis toimâttem kirje almostittemtilálâšvuođâst Kove: Lea Laitinen Ive 1993 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid om. Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, moos Ilmari Mattus uásálistij ađai vaazij stuorrâ juávhu mied Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán keessiv 1993. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist. Leirâ olášui já tot toohui Aanaarjáávrán 23. –25.7.1993 Hanhivaara KY troolikárbáin. Vuossâmuu peeivi mätki ovdánij Kuávdugsuollui, kost ijâstâllâm tábáhtui Hanhivaara kámppáást. Nube peeivi leirâjuávkku eelij peeivimaacâi Kesvuonâst já kuálmád peeivi mätki pyevtittij Aanaar kärbishamânân Kalluudemsuolluu, Sigáčiärrumčuálmi já Äijihsuolluu pehti. Párnááh lijjii vittâ sehe sii stivrejeijeeh 3. Meid čäällimseminaarist stivrâ toovâi miärádâs já seminaar ornâšui kuuđáin uásiväldein. Ohtâ čäällimseminaar čalluin almostui Anarâš-loostâst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 111 já ive loopâst 122. Mainâsleeirân vuolgâ Veskonjaargâ hamânist Kove: Matti Morottaja Ive 1994 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, párnáileeirâ orniimist já paddimmaašin skappuumist siärván. Párnáileirâ uárnejui ruške ääigi Njižžjäävri tuáhá 10.–11.9.1994, kuus Aanti Heeihâ Veikko (Veikko Sarre) suuvdij uásiväldeid. Leeirân uásálistii 6 párnáá já kulmâ rävisulmuu. Anarâš-lostâ almostui kulmii, main ohtâ lâi Párnái Anarâš. Loostâ toimâttij Anssi Mattus já suu išedij Ilmari Mattus. Ruttâ loostâ várás lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Anarâšpálgá väzzimân Čevetjäävrist Stuorrâvuonân uásálistijn Matti Morottaja já Ilmari Mattus. Siämmáá ive almostui vuossâmuš Anarâškielâ seervi kuástidem kirje “Tivgâ”, mon lii čáállám Kirsti Paltto já jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 122 já ive loopâst 157. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. Nubbe párnáileirâ tollui Njižžjäävri tyehin Kove: Matti Morottaja Ive 1995 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid om. kalender orniimist ihán 1996. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei kuástidemtooimâin (Tovlááh mainâseh antologia) já laser printter skappuumist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi ive 1996 kalender. Kalender almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi “Säämi äigi” ađai Säämi iveääigih. Anarâšpálgá väzzimân Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán uásálistii Matti Morottaja, Saammâl Morottaja já Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 164, main ihejesâneh lijjii 150, toorjâjesâneh 11 já ovtâstusjesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Ive 1996 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid eres lasseen seervi 10-ive juhle orniimist Njellimist, kuástidemtooimâin, kultturpalhâšume keigiimist já anarâškielâlii immeelpalvâlus orniimist. Juhle tollui Njellimist 04.12.1996, mast olgosadelui Anarâškielâ seervi nubbe kuástádâs ađai Iisak Mattus čäällim kirje “Eellimpäälgis”, kulttuurpalhâšume keigejui Elsa Vallen siämmáá juhleest já immeelpalvâlus olášui roovvâdmáánu loopâst Anarist. Immeelpalvâlus toimâttij ruáváást Antero Niva já iššeen sust lâi kirkkohiärrá Jouko Lepistö. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi tot ovdeláá mainâšum Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 181, main ihejesâneh lijjii 165, toorjâjesâneh 13 já ovtâstusjesâneh 3. Saavâjođetteijee keigee Elsa Vallen kulttuurpalhâšume Kove: Katriina Morottaja Ive 1997 seervi stivrâ lâi uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kyehtnubáloh kerdid. Váldumiärádâs, mon stivrâ toovâi, lâi kielâpiervâl vuáđudem Anarân. Kielâpiervâl lekkâmjuhle tollui 30.8.1997 Kauko Lietoffist laiguuttum táálust já jieš kielâpiervâltoimâ peesâi joton čohčâmáánust 1997. Pargen šoddáin leđe Ritva Kangasniemi (västideijen) já Ilmari Mattus (išepargen). Stivrâ toovâi miärádâs meiddei stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd sehe koldemtábáhtus orniimist, mast västidáin viiljâžeh Veikko Aikio já Heikki Aikio. Koldemtábáhtus uárnejui Ijjäävri Ruávinjaargâst já uásálisteeh lijjii kyevtlov suulâin pirrâ Aanaar. Seervi kuálmád kuástádâs ađai Matti Morottaja toimâttem antologia “Tovlááh mainâseh” almostui njuhčâmáánust. Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkos materiaal vuáđuld čuákkejum “Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – Aanaarkiela čájttuzeh”, mon lii toimâttâm Lea Laitinen, sehe Sápmelaš- já Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluuh. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Teeman lâi “Aanaarsämmilâš tupe”. Teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 181 já ive loopâst 186, main ihejesâneh lijjii 169, toorjâjesâneh 14 já ovtâstusjesâneh 4. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh čiž: Rávná, Ante, Sáárá-Máárjá, Laura, Lasse, Jovnâ Petter, Anni-Maarit já Sunna Kove: Ilmari Mattus Nuáttooh vyelgimin koldeh Kove: Lea Laitinen Koldemmääđhi saalâs Kove: Lea Laitinen Ive 1998 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei valjiimist porgemáánu aalgâst ihán ovdâskulij. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid anarâšâi kulâmist ihečuákkim ohtâvuođâst, seervi logokišto olgosaddelmist, kuástidemtooimâin, stipendij jyehimist škovlâlijd, ruttâucâmušâin já Sämirääđi “Čaaŋâ kielân” projektân uásálistmist. “Čaaŋâ kielân” projektist servi faalâi Sämirááđán 130 pittád “Tovlááh mainâseh” –kirje, main Sämirääđi maavsij sooppum hade. Kielâlaavâ uđâsmittem pargojuávhu čällee Esko Aikio kuulâi anarâšâid ihečuákkim ohtâvuođâst. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Teeman lâi “Säämi káárvuh”, mii vuáđudui Kävppi-Mat Saammâl Ela (Ella Sarre) kuárrum já čokkim säämi kárvoid já suu čäällim tevstáid. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 186 já ive loopâst 203, main ihejesâneh lijjii 179, toorjâjesâneh 19 já ovtâstusjesâneh 5. Ton ive jammii kyehti jeessân. Kielâpiervâl logo, mon sáárgui Ilmari Mattus Marianne (Kirra) Aikio hammiittâsâi vuáđuld Kove: Ilmari Mattus Kuárŋumsteelligeh sirdojii kielâpiervâl tyehišiiljon Kove: Ilmari Mattus Ive 1999 seervi stivrâ čokkânij oppeet kyehtnubáloh kerdid, main tot toovâi miärádâsâid seervi logokišto juátkimist, kielâpiervâlaašij uásild kopiomaašin skappuumist, kuástidemtooimâin, Anarâšpálgá juávkkuväzzimist já virkosmittemtooimâin sehe eres lasseen Millennium märfijuhle orniimist, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Siämmáá ive almostui Anarâškielâ seervi niäljád kuástádâs ađai Petter Morottaja čäällim kirje “Suábi maainâs”, mii vuáđudui Aune Kuuva vuávám fantasian já Martti Rikkos väldim kuuvijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalenderâst ij lamaš taan ive teema ollágin. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 203 já ive loopâst 222, main ihejesâneh lijjii 196, toorjâjesâneh 17 já ovtâstusjesâneh 6. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. Logokišto vuoitij Petra Kuuva täin kiäpukuuvijn Ive 2000 seervi stivrâ čokkânij ohcii, main iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest, mut mudoi tot toovâi iävtuttâs anarâškielâ máttáátteijei škovlim jođálmitmist, miärádâsâid Äijihkeđgi-kasseet vuoigâdvuođâi vuástáväldimist Ucjuv palvâlemkuávdáá Tuárjumovtâstusâst, virkosmittemtooimâin já uásálistmist kielâpiervâlpárnái toimâleeirâ koloid, mii tollui Äijihjäävri Ukontupa-viäsust 26.– 28.6.2000, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Siämmáá ive almostui Anarâškielâ seervi viiđâd kuástádâs ađai Petter Morottaja čäällim kirje “Riävskánieidâ”, mii vuáđudui Aune Kuuva rähtim nukkeid, maid Martti Rikkonen lâi kuvvim. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi muorah” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 222 já ive loopâst 244, main ihejesâneh lijjii 200, toorjâjesâneh 33 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kyehti jeessân. Kielâpiervâlpárnáileeirâ párnááh vanhimijdiskuin já stivrejeidiskuin Kove: Ilmari Mattus Ive 2001 seervi stivrâ lâi oppeet uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kulmânubáloh kerdid. Iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest já tehálumoseh miärádâsah lijjii kielâpiervâltáálu uástim, kielâpiervâlpargei europaalhijn meridem, kielâpiervâl šiljotalgoi toollâm (steelligij já láávu sirdem uđđâ kielâpiervâl šiiljon) já uđđâ kielâpiervâl lekkâmjuhle ornim (juhle tollui 29.9.2001). Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid juhle orniimist Marja-Liisa Olthuisân lisenssiaattân valmâštume keežild, nukketeatter “Uárree” já “Ánná-Máárjá juŋŋâmätki” kuvviimist videon, jeessânmáávsui rievdâdmist euromiärásâžžân, päikkinommâkoolbâi teevstâin já čuávdusiävtuttâsâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdážân anarâškielâ tipšomist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Aanaarjäävri kyeleh” já teevstâid čaalij Erno Salonen. Teevstâid jurgâlij anarâškielân Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 244 já ive loopâst 256, main ihejesâneh lijjii 202, toorjâjesâneh 43 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Marja-Liisa Olthuis lisenssiaatjuhle kielâpiervâlist. Márjá-Liisá lasseen kooveest láá Kaabi Isá Onni (Onni Aikio) já Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) Kove: Ilmari Mattus Ive 2002 seervi stivrâ čokkânij ohtnubáloh kerdid já toovâi kielâpiervâl miärádâsâi lasseen Taru-projektân servâmist toin lain, et Petter Morottaja čäällim kirjeest “Riävskánieidâ” vuobduuččii kevttimvuoigâdvuođah 11 kován, moh čáittojeh Aamu-TV:st, koldemtábáhtus orniimist Jolniivuonân, ärbipurrâmâšpeeivi já uccâjuovlij orniimist já Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâjyehimtilálâšvuotân uásálistmist, moos uásálistij saavâjođetteijee. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi piäđuh” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 256 já ive loopâst 257, main ihejesâneh lijjii 198, toorjâjesâneh 44 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kuttâ jeessân. Ive 2003 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já anarâš eehidtuálui orniimist Kaamâs Kievarân, moh lijjii 22.11.2003. Puáđuh lijjii suullân 2000 eurod já toh šoddii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid 1990-lovo aalgâkeččin finnejum jeessânloovnâi maasâdmäksimist já stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teemân lâi Säämi myerjih já teevstâid čaalij Luobbâl-Joovsep Jovnâ (Jouni Aikio). Teevstâid jurgâlij anarâškielân Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 257 já ive loopâst 266, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 45 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Ive 2004 seervi stivrâ čokkânij čiččii já toovâi kielâpiervâlân kyeskee miärádâsâi lasseen miärádâsâid Aune Kuuva skiäru olgosaddelmist, Inarilappisches Wörterbuch-kiirjij vuástáväldimist Syemmilâš-ugrilâš seervist, kielâseminaar orniimist (ornâšui keessiv 2004), koldemtábáhtus orniimist Rivruuvuonâst (ornâšui 24.–25.7.2004) já párnáipeeivi palhâšume vuástáväldimist Helsig Smolnaast. Párnáipeeivi juuhlán uásálistii Matti Morottaja, Ritva Kangasniemi, Ilmari Mattus, Mari-Anne Kenttämaa, Riikka Morottaja já Rauna Sara Aikio. Párnáipeeivi palhâšume keigij kulttuurminister Tanja Karpela 25.11.2004 já tom vaaldij vuástá Matti Morottaja. Servi finnij meiddei tave-eennâmlii ministerrääđist Kollekielâ-palhâšume (6 099 eurod), mon eelij vuástáväldimin seervi saavâjođetteijee Tukholmast 17.11.2004. Paavo Hohti skeŋkkij šoddâmpeivipuáđuidis siärván 13 492 eurod já Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkij siärván 17 000 eurod. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Anarâškielâlii kirjálâšvuotân vaikuttâm ulmuuh”. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 266 já ive loopâst 280, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 52 já ovtâstusjesâneh 14. Ton ive jammii kyehti jeessân. Antti Aarnio-Wihuri já saavâjođetteijee kielâpiervâlist 23.3.2004 Kove: Ilmari Mattus Koldemtábáhtus uárnejui Aanaarjäävri Rivruuvuonâst 24.7.2004 Kove: Ilmari Mattus Paavo Hohti toolâi šoddâmpeivijuhlijdis Helsigist 23.10.2004 Kove: Ilmari Mattus Párnáipeeivi palhâšume uážžooh Helsig Smolnaast 25.11.2004 Kove: Ilmari Mattus Ive 2005 seervi stivrâ čokkânij ohcii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid autoparkkisaje viijđedmist já anarâškielâlij juovlâkoortâi rähtimist, moi puáđuh šodâččii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid päikkinommâkirje toimâtteijee päälhi mäksimist Ilmari Mattusân, Mikkâl Antti Morottaja CD-skiäru olgosaddelmist, moos Sämirääđi mieđettij 4000 eurod, digivideokamera skappuumist, seervi ovdâsteijee valjiimist sämimuusik máttááttâs stivrimjuávkun, moos väljejui Heli Aikio, sehe päälhi mäksimist Minna Lehtolan párnáikirje putesin čälimist. Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem 305-sijđosâš nooveelčuágáldâh “Kyelisieidi maccâm já eres novelleh” almostui juovláid 2005. Čälleeh lijjii puohnâssân 14 já äigikoskâ, mast antologia muštâl, lii suullân 500 ihheed. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi varbuslodeh” já teevstâid čaalij Marja-Liisa Olthuis. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 280 já ive loopâst 283, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 13. Ton ive jammii nelji jeessân. Kielâpiervâl ornim ärbipurrâmâšeehid purrâmâšâid kokkij Aune Portti Kove: Ilmari Mattus Ive 2006 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já kielâpiervâl muotâiästui koččâm maŋa muotâiästutalgoi tolâmist čohčuv ovdil talvâm, kunneejesânij povdiimist siärván (Antti Aarnio-Wihuri, Paavo Hohti já Sammeli Morottaja), Tave-eennâmlii Säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus já kielâravvimjuávhu koloi ruttâdmist, Tutkâmlájádâsääši ooleest Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon 1.7.–15.10.2006 koskâsii ááigán já Anarâškielâ seervi 20-ive juhle orniimist, mii tollui Säämi máttááttâskuávdáást 16.12.2006. Single “Šaali” almostui 13.12.2006. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi tublenummeer já ohtâ kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi kuobbâreh” já teevstâid čaalij Marja.Liisa Olthuis. Meid Marja-Liisa Olthuis čäällim “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh” almostui siämmáá ive. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 283 já ive loopâst 271, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 6 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii käävci jesânid. Anarâškielâ seervi 20-ive tuálui juhleviehâ Kove: Ilmari Mattus Ive 2007 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâl kuárŋumsteelligij hahâmist já šiljo jolgiimist muorâin, čuovâstuálpu ceggiimist šiiljon sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs orniimist kielâpiervâlpargeid. Anarâškielâ seervi kuuđâd kuástádâs CD ”Amok-kaččâm” almostittemtilálâšvuotâ tollui Säämi aalmugpeeivi, 6.2.2007, Helsig Hevimestaast. Cuáŋuimáánu 1 peeivi juovij Suomâ Kulttuurruttârááju torjuid já anarâškielâ servi še finnij torjuu usâhánnáá 5 000 eurod, mon vaaldij vuástá kielâpiervâl jođetteijee Ritva Kangasniemi Ruávinjaargâ taaidâmuseost toollum juhleest. Siämmáá juhleest uážžoin seervi saavâjođetteijee já seervi čällee Mikael Agricola mitalijd. Stivrâ toovâi meid miärádâs FL Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuođâ karonka orniimist Säämi Máttááttâskuávdáást, mii uárnejui 14.4.2007. Nágustilálâšvuotâ uárnejui tađe ovdil Sämimuseo Siijdâ auditoriost. Stivrâ toovâi meiddei miärádâsâid FT Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon kielâpeivikirjij rähtim várás, anarâškielâlii okkoloostâ tooimâtmist já seervi nettisiijđoi noomâ valjiimist, mon nommân šoodâi http:/www.anaraskielaservi.net. Siämmáá ive almostui Marja-Liisa Olthuis čäällim já Petra Kuuva kuvvim “Njobžâvääri juovlâtijdâ”, mii lâi Anarâškielâ seervi čiččâd kuástádâs. Jeessânlostâ Anarâš almostui vittii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi škovlâlij čäällim čalluuh já sii sárgum sárguseh. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 271 já ive loopâst 269, main ihejesâneh lijjii 211, toorjâjesâneh 47 já ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Mikael Agricola miitaal uážžooh já kielâpiervâl išeruuđâ uážžoo 1.4.2007 Kove: Petra Kuuva Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuotâ tollui Siijdâ auditoriost Kove: Ilmari Mattus Kielâpiervâl siljo ovdil uđđâ kuárŋumsteelligij ceggim Kove: Ilmari Mattus Kielâpiervâl siljo kuárŋumsteelligij ceggim maŋa 15.7.2007 Kove: Ilmari Mattus Revontulisäätiö ceggij uđđâ ääiđi kielâpiervâl pirrâ syeinimáánust 2007 Kove: Ilmari Mattus Ritva Kangasniemi enijnis šiljo jolgim maŋa toollum muorrimtalgoin 28.7.2007 Kove: Ilmari Mattus Ive 2008 seervi stivrâ čokkânij kahcii já kielâpiervâlaašijn tehálumoseh miärádâsah lijjii skäppiseeŋgâi haahâm Kuobžâ-Saammâl Saammâl (Sammeli Morottaja) skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin já kuálmád pargee pálkkááttem kielâpiervâlân (Heli Aikio pálkkááttui juávkkuišedeijen čohčâmáánun, mon maŋa Satu Aikio joođhij pargo), sehe parkkisaje vijđedem já ääiđi sirdem. Stipendij mieđettem lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid eres lasseen tutkâmjuávhu vuáđđudmist, Aune Kuuva laavlâproojeekt paalhij mäksimist, Irmeli Moilas paalhâšmist stipendáin maister totkos čođâlditmist, káhvástâllâmtarbâšij uástimist anarâšpuđâldemehidáid, Párnáikirjij almostitmist já Ruošâ hyelkkikielâi kielâpiervâlproojeekt ruttâjotoluv joođeetmist (Annika Pasanen jođettij tom). Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi 20-ive juhlenummeer já ohtâ kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Aanaar pase pääihih” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 269 já ive loopâst 264, main ihejesâneh lijjii 207, toorjâjesâneh 47, ovtâstusjesâneh 7 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. Skäppiseeŋgah, moh uástojii Kubžâ-Saammâl Saammâl skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin Kove: Ilmari Mattus Ive 2009 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid, main kielâpiervâlaašij uásild tehálumoseh lijjii kielâpiervâlpargei paalhij tärhistem já kielâpiervâlpárnái vaanhimij Helsig määđhi tuárjum. Eres miärádâsah lijjii kiirjij skeŋkkim kielâiäláskittemprojektân, luvâttuvâst já vuáđuškoovlâst peessâm uáppei 2 ive nuuvtájeessânvuotâ, iävtuttâs anarâškielâlii oppâmateriaalčällee virge vuáđđudmist Sämitige oppâmateriaaltoimâttâhân, stipendij mieđeetmist kuávlu škovlâlijd, koldemtábáhtus orniimist já seervi ovdâsteijee valjiimist Ovdâskode pargoeellim váljukode čuákkimân Helsigân. Marja-Liisa Olthuis čäällim “Njobžâvääri juovlâtaaidâr” almostui juovláid 2009 já tot lâi Anarâškielâ seervi káávcád kuástádâs. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi purrâmâšah” já teevstâid čaalij Elsa Väisänen. Kuuvijd valdijn Aili Maarit Valle já Elsa Väisänen. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 264 já ive loopâst 286, main ihejesâneh lijjii 221, toorjâjesâneh 54, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii nelji jeessân. Koldemtábáhtus Solojäävri máddáákeeji vuoddâsist 7.8.2009 Kove: Ilmari Mattus Škovlâliih já kielâpiervâlpárnááh vaanhimijdiskuin Helsigist 20.11.2009 Kove: Marjo-Riitta Rintamäki Ive 2010 seervi stivrâ lâi oppeet uáli viiššâl, ko tot čokkânij ohcii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmist, uusâi ruuđâ toi várás já vuáđudij Avelân uđđâ kielâpiervâl. Tast maŋa servi pálkkááttij nelji kielâpiervâlpargee lase (Heli Aikio, Riitta Vesala, Kerttu Paltto já Tanja Kyrö), ko finnij uđđâ kielâpiervâlij várás meriruuđâ Suomâ Kulttuurruttâráájust, Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst sehe Aanaar kieldâst. Eres miärádâsah moh kuoskii kielâpiervâlijd lijjii uđđâ kielâpiervâltáálui ucâmist (Avelist kávnojii visteh, mut Anarist iä vala), kielâpiervâlpargei vuosâišeškovlim orniimist, vuávámpargee pálkkátmist uđđâ kielâpiervâlij vuávám várás, servâmist Palvâlemlájádâsâi pargoadeleijeesiärván (PTY) já väldimist anon PTYTES pargoiähtusopâmuš, uđđâ já táálái kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já uđđâ kielâpiervâltáálu huksiimist Anarân, moos väljejui Ari Honkavuori. Lasseen stivrâ meridij kielâkappeerleeirâ koloid uásálistmist, ruttâucâmušâi tohâmist ihán 2011, päikkinoomâi luovâtmist projektân ´Päikkinommâčielgiittâsah sämikuávlust´, Kierrâš toimâttemaašijn sehe tooimâtmijn, Webhooteel molsomist, párnáikirjij almostitmist (Marja-Liisa Olthuis čäällim kirje “Speeijâl faŋgâ” almostui juovláid 2010 já stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi kirdee tiivreh” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 286 já ive loopâst 313, main ihejesâneh lijjii 242, toorjâjesâneh 60, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii vittâ jeessân. Kielâpiervâl finnij olgologo, mon vuávái Petra Kuuva ovtâstitmáin seervi logo já kielâpiervâl logo. Olgologo raahtij Jari Kangasniemi. Kove: Ilmari Mattus Tievâsmittemkurssâliih ohtân máttáátteijeidiskuin 6.8.2010 Kove: Ilmari Mattus Ive 2011 ihečuákkim valjij siärván uđđâ saavâjođetteijee (Marja-Liisa Olthuis), uđđâ čällee (Petter Morottaja) já uđđâ ruttâtuállee (Mari-Anne Kenttämaa). Kielâpiervâlij háárán Anarist kávnojii visteh uđđâ kielâpiervâl várás nk. Tukohaalâst čujottâsâst Lehtolantie 1 já Aanaar nubbe kielâpiervâltoimâ peesâi joton 14.3.2011. Tääl seervist láá kulmâ kielâpiervâl já čiččâm kielâpiervâlparged. Ilmari Mattus Seervi uđđâ saavâjođetteijee já uđđâ čällee stiivrâ vuossâmuu čuákkimist 20.3.2011 Kove: Ilmari Mattus Anarâšuáppeeh luuhâmpaje 2013 – 2014 Muádi majemuu ive ääigi lii anarâškielâ máttááttâs lavkkim uáli kuhes läävhi ovdâskulij: lii algâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, rävisolmoošmáttááttâs, virtuaalmáttááttâs já láá savâstâllâmkerhoh. Ánsu tiäđust kulá iäljáris máttáátteijeid, mut tááláá škovliittâs iähtun tehálumos primus motor lii lamaš tievâsmittemškovliittâs, mii tollui 2009–2010. Tot nurdâdij vuossâmuu dominopitá viällud já dominoreaktio juátkoo. Aanaar markkân vuáđuškoovlâ uáppeeh láá puohnâssân 22 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: – algâmáttááttâsâst (1–2 lk) vittâ uáppee, – vyeliškoovlâ 3–6 lk:st ohtsis 8 uápped, – paješkoovlâst 1 uáppee já Avveel luvâttuvvâst ohtâ uáppee, – viereskiel lohheeh vyeliškoovlâst láá 7 uápped – paješkoovlâst ohtâ uáppee, – ovdâškovlâliih láá kyehti, mut suoi algâttává eskin uđđâivemáánust 2014. Ton räi suoi lává kielâpiervâl Piäjust. Avveel vuáđuškoovlâ uáppeeh láá puohnâssân 29 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: – ovdâškoovlâst 3 uáppee, – vyeliškoovlâst 22 uápped, – paješkoovlâst 4 uáppee, – luvâttuvâst Kuuva Petraast lii ohtâ uáppee, – almuglâšopâttuvâst savâstâllâmkuursâst 8 uápped, – algâkuursâ já jotkâkuursâ uáppei meeri ij lah vala tiäđust. – SMK:st Njellimist láá 10 uápped, mut oskomist loho stuáru kyevtlohán. – Laapi kesiollâopâttuvâst álgá virtuaalkurssâ, mut ij lah vala tiäđust uáppei lohomeeri, aainâs 8 uápped SMK:st já virtuaalkuursâst 15 uápped. Teija Linnanmäkist láá eenikielâliih Njellimist já Avelist, kiäh halijdeh iäláskittiđ anarâškielâ sárnum. Maangah láá tagareh kiäh láá anarâšsuuvâst já halijdeh máttááttâllâđ suuvâ puáris eenikielâ. Motomeh láá tagareh ij-sämmiliih, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ páihálâš kulttuurân já kielân. Säämi máttááttâskuávdáást Aanaar markkânist láá Kuobžâ-Piäká Áánást (Anna Morottaja) 11 uápped. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uáppeeh láá puohnâssân 42 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: – algâkuursâst 18 uápped, – jotkâkuursâst ađai anarâškielâ vuáđukuursâst 12 uápped, – vuáđu-uápuin käävci uápped, – amnâsuápuin kulmâ uáppee já – čiäŋudeijee uápuin ohtâ uáppee. Taah láá puoh uđđâ siisâpuátteeh. Algâuápuh já vuáđu-uápuh láá siämmáin siskáldâssáin ko Kuobžâ-Piäká Ááná škovliittâsâst Säämi máttááttâskuávdáást, mut máttááttâsliähtu lii hitásub já tot adeluvvoo iänááš ehidist. Uási uáppein čođâldit anarâškielâ tondiet, et tot kulá sii pajekielâ uáppoid já uási vuod taarbâš uálgiamnâs. Uási lii fáárust jieijâs persovnlâš mielâkiddiivâšvuođâ keežild, moos suujah pyehtih leđe maaŋgâmuđušiih. Ko täid puoh rekinist oohtân, te Aanaar kieldâ vuáđuškoovlâin já luvâttuvâst láá tääl anarâškielâ uáppeeh 52 já rävisolmoošmáttááttâsâst 76. Nuuvtpa puoh anarâškielâ uáppei lohomeeri lii tääl 138, mii lii puoh stuárráámus lohomeeri taan räi. Tuáivu mield tággáár mohtâ juátkoo täst oovdâs-uv, veikkâ staatâ ruttâminister lii sihâstâm máttááttâs aalgâkeččin ađai kielâpiervâlij meriruuđâst 100 000 eurod meddâl. Ilmari Mattus Anarâškielâ savastâllâm eenikielâlij várás Njellimist kerhotáálust vuossaargâ tijme 13.00-15.15. Avelist Kultapiiskust koskoho tijme 11.00-12.30 Lah-uv eenikielâsâš Anarâš? Halijdiččih-uv savastâllâđ anarâškielân? Te tääl lii máhdulâšvuotâ. Teivâdep ohtii ohhoost já sárnup anarâškielâ. Keksip oovtâst sierâlágán fáádáid. Tiervâpuáttim, veikkâ jieh liččiigin kuhes ääigán sárnum anarâškielâ! Savastâllâmkerhoin lii máhđulâsvuotâ uápásmiđ tagaráid ulmuid, kiäh halijdeh savâstâllâđ anarâškielân. Kerhoh láá algâttâm taan ive uđđâivemáánust. Avveel kurssâ lii aalmuglâsopâttuv kurssâ já Njeellim kurssâ lii Säämi máttááttáskuávdáá kurssâ. Teija Linnanmäki Anarâškielâ peivi 30.8.08 Siijdâst Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja tuáivuttij puohâid tiervâpuáttám Anarâškielâ piäiván etâmáin, et lii ilo uáiniđ, ko “jolâs” visioh láá olášum anarâškielâ iäláskittempargo pirrâduvâst. Päikkiennâm kielâi tutkâmkuávdáá hovdâ Pirkko Nuolijärvi tiäduttij jieijâs lekkâmsaavâst eenikielâ já kielâtiäđulâšvuođâ merhâšume. Marja-Liisa Olthuis oovdânpuovtij anarâškielâ kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuođâravviittuv tooimâ, mon lii vuávám FM Taarna Valtonen. Juurdâ šoodâi anarâškielâ iäláskittemkuursâ ohtâvuođâst čohčuv 2007. Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuođâravviittâh tuárju párnái vanhimijd anarâškielâlâš šoddâdmân kullee koččâmâšâin. Tágáreh láá eres lasseen párnái kielâvaljiimeh, kyevti- já maaŋgâkielâlâš párnáá ovdánmân kullee koččâmâšah sehe maaŋgâkielâlâš párnái perrui kielâlâš aargân kullee koččâmâšah. Kielâravviittâhtoimâ lohtâs Anarâškielâ seervi já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá anarâškielâ kielâiäláskittemhaahân, mon ulmen lii lasettiđ kielâ sárnoi mere já turviđ kielâ sirdâšume suhâpuolvâst nuubán. Kielâravviittâhpalvâlusah láá uáivildum eromâšávt tagaráid páárnášperruid, main anarâškielâ lii párnái ohtân kiellân já main tot smiättoo perruu tâi párnái ohtân kiellân. Kielâravviittuvváin pyehtih ávhástâllâđ meid anarâškielâlâš šoddâdempargoost pargee ulmuuh. Párnááh láá anarâškielâ puátteevuotâ, já tanen sii kielâtááiđust kalga anneeđ eromâš šiev huolâ. Kielâravviittuv toimâhäämih láá kyevti- já maaŋgâkielâlâš párnái ohtsâškuáhtáámeh, peerâkuáhtásâš kielâravvim nettiravviittâhân Learn-Lincist. Vanhimeh pyehtih leđe ohtâvuođâst kielâravviittâhân meiddei puhelimáin tâi šleđgâpostáin. Kielâravviittâhtoimâ lii perruid nuuvtá. Annika Pasanen algâttij sänivuárus muštâlmáin jieijâs roolist totken, proojeektpargen já kielâpiervâlpárnái ennin anarâškielâ iäláskittem pirrâduvâst. Suu proojeektpargo ulmen lii išediđ Ruošâ vepsä- já kärjilkielâlâš kielâpiervâlij sehe Avveel anarâškielâlâš kielâpiervâl vuáđudem. Aanaar lii maaŋgâkielâlâš kieldâ. Maaŋgâkielâlâšvuotâ uáinoo kieldâst eres lasseen anarâškielâ kielâpiervâltoimân sehe tavesämikielâ juávkkupeerâpeivikiäččun. Aanaar kielâpiervâltoimâ aalgij Aanaar markkânist já Avelist 1997. Kielâpiervâltooimân kulá projektnálásâšvuotâ, mii tiättoo juátkojeijee epivisesvuottân juurdâštijn tooimâ jotkum. Aanaar markkân anarâškielâ kielâpiervâl lii vuáháduttám tooimâs Aanaar kieldâ mietivaikuttâssáin, mut Avveel anarâškielâ kielâpiervâl toimâ nuuvâi proojeektruttâdem nuuhâm maŋa. Meid anarâškielâlâš škovlâmáttááttâs nuuvâi máttáátteijee váilum keežild. Anarâškielâ lii uccâ kielâš, mut kielâlâš ávusvuotâ já unnuuvâšvuotâ kielâpiervâl tuáimei koskâvuođâst láá išedâm anarâškielâ iäláskittempargo positiivlâš vaikuttâsâid. Kielâpiervâltoimâ kuoskât vijđáht siärváduv: kielâpiervâlpárnái perruuh puátih fáárun kielâ pirrâdâhân já ohtsâš toimâ puáhtá positiivlâš vuoiŋâ. Avveel anarâškielâ kielâpiervâl vuáđđudmân čyeccee pargo lii tääl álgám. Vistig kärttejuvvoo tot, mon ennuv mielâkiddiivâšvuotâ anarâškielâlâš párnái tipšosajan kávnoo avveellâš páárnášperruin sehe tot, kost finnejuvvojeh pargeeh, saje já ruuđah tooimâ jotonpiejâmân. Katriina Morottaja muštâlij vistig Aanaar škovlâtooimâ historjást. Jieijâskielâlâš máttááttâstooimâst lii lamaš saahâ juo ive 1901 kieldâčuákkim vuáváámijn škovlâtile orniimân. Talle máttááttâskielâst tohhui čuávvoo miärádâs: ”Eidusâš máttááttâskiellân Aanaar markkân já Kiro kylá kansaškoovlâin já eres-uv škoovlâin šadda leđe suomâkielâ, mut tállán ko ápálâš máttáátteijeeh já oppâkirjeh finnâšuvvojeh, šadda anarâškielâ máttááttâskiellân uássin Aanaar markkân pirrâduv já Paččvei pirrâdâhân ollásávt sehe tavesämikielâ tuodârpirrâdâhân.” Máttááttâskiellân lâi suomâkielâ ubâ kansaškoovlâ ääigi já vuáđuškovlâvuáháduv aalgâst. Kuittâg juo ive 1976 Aanaar kieldâ Rivdul vyelitáásán finnejui máttááttâskiellân tavesämikielâ já Čevetjäävri vyelitáásán nuorttâsämikielâ. Anarâškielâ aalgij Markkânist pajetääsist oppâamnâsin 1976. Anarâškielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000 ovdâ- já algâmáttááttâsâst. Ive 2001 rääjist láá kieldâst lamaš kyehti anarâškielâ máttáátteijee. Anarâškielâlâš máttááttâs puáhtá orniđ máttáátteijeevááijuvvuođâ keežild tuše vyeliškoovlâst. Paješkoovlâ čiččâd luokast lii tääl máhđulâšvuotâ orniđ tuše anarâškielâ eenikielâ oppâtiijmijd. Nube tääsist anarâškielâ máttááttâs lii tuše Avveel luvâttuvâst eenikiellân já viereskiellân sehe máhđulâšvuotâ čäälliđ anarâškielâ pajeuáppeečálusijn. Säämi Máttááttâskuávdáást já Aanaar kieldâ aalmuglâšopâttuvâst lii anarâškielâ máttááttâs tuše koskâttuvâi uánihis kurssân. Anarâškielâlâš škovlâmáttááttâs nahcâvááijuvvuotâ uáinoo meiddei oppâmateriaal juátkojeijee vááijuvvuottân. Anarâškielâlâš oppâkirjeh láá 1-2 pirâsoppâkirje, mii lii jurgâlum suomâkielâst. Siämmáš kirje 3-4 luokkaid lii eidu pargo vyelni. Taan ive ožžuu kuttâ anarâškielâlâš vuosâluokkalii algâttiđ škoovlâs uđđâ jieijâskielâlâš aabisáin. Marja-Liisa Olthuis muštâlij, et Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst Oulust puáhtá luuhâđ anarâškielâ uálgiamnâsin. Anarâškielâst lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ algâ- já jotkâkuursâ, anarâškielâ vuáđuoopâid já amnâsoopâid. Petra Kuuva puovtij oovdân kielâristvanhimjurdus já ton vuolgâsoojijd. Jieijâs párnáást sun lii huámášâm sárnudijn sunjin anarâškielâ suomâkielâlâš kielâpirrâduvâst Oulu kuávlust, et sun aibâšičij eres-uv rävis ulmuid sárnuđ párnážân anarâškielâ. Tággáár rävis olmooš puávtáččij leđe “kielâkyeimin” anarâškielâlâš párnái. Kuáhtám ohtâvuođâst adeličij kielâristvanhim párnái kielâlávgum táválâš já luándulâš vuáruvaikuttâstilálâšvuođâst. Kielâristvanhimân puávtáččij toimâđ anarâškielâlâš rävis olmooš, kote haalijd čonâsiđ jiešráđálâš já iävtutátulâš kielâsirdempaargon oovtâst anarâškielâlâš párnáá perruin. Kielâristvanhimin halijdeijee rävis ulmuuh já anarâškielâlâš párnááh puávtáččii kavnâđ nubijdis ”Kielâristvanhimpeeivi”, mon ornim lii tuoivum. Uáivilin ličij, et ristvanhimeh já párnááh jieijah kavnâččii nubijdis. Kuldâleijei juávhust juuđij listo, moos párnáidis kielâristvanhim halijdeijee vanhimijn lâi máhđulâšvuotâ čäälliđ ohtâvuođâtiäđuidis. Pirkko Nuolijärvi muštâlij aalgâst kielâlávgumvyevi historjá. Kanadast aalgâ finnim kielâlávgumtoimâ aalgij Vaasast 1987, kost eenâblohokielâlâš párnáid adeluvvojii ucceeblohokielâlávgumeh ubâ peivikiäju ääigi. Kielâlávgum lii 100 % kielâlávgum, mii uáivild tom, et rävis ulmuuh sárnuh sehe peivikiäijust já škoovlâst ubâ ääigi siämmáá kielâ. Talle jieškote-uv tilálâšvuođâin sij iä sirduu kielâst nuubán, pic siämmááh vanhimeh sárnuh ubâ ääigi jo-uv ruotâkielâ tâi suomâkielâ, ige kuohtuid kielâid vuáruluvâi tilálâšvuođâ mield. Sahâvuárust poođij uáinusân suu jieijâs vuáttámuš mottoom kielâlávgumpárnáá elimist já tot, et kielâtááiđust lii ain ävkki. Taat suomâkielâlâš perruu páárnáš lâi ruotâkielâlâš kielâlávgumist peivikiäijust luvâttâhân. Muštâlušâst čielgâi uáli pyereest tot, maht páárnáš uáppá kielâlávgumist kevttiđ ruotâkielâlâš saanijd já celkkuid olmâ ohtâvuođâst. Kielâlávgumpárnážân šadda kielânahcâ, mii uánoo ovdâjurduuttis lattiimin já kielâlâš ruokkâdvuottân ereskielâlâš ulmui kuáhtáámijn. Kielâlávgumpárnááh sárnuh ennuu kielâst. Kielâlávgumpárnáá vanhimij rooli váátá aktiivlâšvuođâ já meritátulâšvuođâ. Kalga mättiđ oskottiđ merideijeid já tuhhiittiđ párnái kuhebijd škovlâmaađhijd. Tetis ohtsâšpargo škovláin lii luándulâš, já vanhimeh kalgeh tuhhiittiđ párnáá sárnumist kielâi paldâlâseellim. Ritva Kangasniemi muštâlij, et Aanaar markkân kielâpiervâl lii toimâm tääl 11 ihheed. Toimâ algâttui käävci párnáá juávhoin, já aalgâst iä vuálá kuulmâ-ihásiih valdum fáárun. Ovdâsaajeest lijjii toh párnááh, kiäin lâi máhđulâšvuotâ finniđ anarâškielâlâš torjuu pääihist. Ive 2002 tohhui Aanaar kieldáin uástupalvâlemsopâmuš já talle párnáin šoddii “kieldâ tipšopárnááh”, mut pargeeh láá Anarâškielâ seervi pargeeh. Kielâpiervâlist láá lamaš 1.9.2008 räi iänááš kyehti pargee, mut čohčâmáánu aalgâst puátá kuálmád pargee. Onnáá peeivi räi anarâškielâ kielâpiervâlist láá lavgum ohtsis 38 párnážid. Válduprinsiippân lii, et kielâpiervâl pargei kielâ lii ain kielâlávgumkielâ ađai anarâškielâ. Aalgâst, ko páárnáš puátá kielâpiervâlân, láá iššeen addiittâlmist lihâstuvah, kejâstuvah já koveh. Lii tehálâš, et páárnáš kulá ubâ ääigi anarâškielâ, já tanen kielâpiervâl pargein lii-uv vyehin čielgiđ ubâ tipšopeeivi ääigi toimâidis párnáid – tom, maid láá eidu porgâmin. Uáiviäšši lii, et páárnáš tuástá sárnuškyettiđ kielâ, já “siähálâskielâ” kevttimist ij cuáiguduu. Párnááh láá ohtâgâsah já uáppih jieškote-uv náálá. Kielâpiervâlist lii kieskâd valdum kiävtun vuáhádâh, et puurrâmpeevdist kiävttoo ain anarâškielâ, meid párnááh koskânis. Ko kielâpiervâl lii vala nuorâ já te tast, mon ahasâžžân ličij pyeremus pyehtiđ párnáá kielâpiervâlân, ij lah vala tutkum tiätu. Kielâpiervâl pargei tááhust lii kielâlávt tađe älkkeb porgâđ anarâškielân, mađe nuorâbin párnááh puátih kielâpiervâlân. Tegu škoovlâst, meid kielâpiervâlist stuorrâ čuolmân lii tot, et ij lah valmâš anarâškielâlâš materiaal. Savâstâllâm ääigi kuldâleijei juávhust pajanii jurduuh vanhimij motiivijn pieijâđ párnáid kielâlávgumân kielâpiervâlân. Kommentijn pottii uáinusân kyevtikielâlâšvuođâ hiäđuh: párnái kielâtiäđulâšvuotâ, ruokkâdvuotâ kuldâliđ eres kielâid, ruokkâdvuotâ viggâđ addiđ eres kielâid, maaŋgâkielâlâšvuotâ lii táválâš tile sehe tot, et kielah láá rigesvuotâ. Annika Pasanen páhudij, et “tievâslâš kyevtkielâlâšvuotâ” lii puárásmâm juurdâ kyevtkielâlâšvuođâst. Ton sajan lii tááláá ääigist saahâ “toimâlâš kyevtkielâlâšvuođâst”. Taat meerhâš tom, et páárnáš selvân anarâškielâlâš škoovlâst já kielâtilálâšvuođâin iänááš, main sun taarbâš kuohtuid mättimis kielâid. Loppâfinaalin kiäččojii párnáiguin anarâškielâlâš kesiluovis puátuseh: Párnái rähtim animaatioid sehe draamakuursâ čáitálmâs. Matti Morottaja já Pirkko Nuolijärvi loppâsanij maŋa vanhimij sänivuáru toolâi Kaisu Nikula. Anarâškielâ piäiván lijjii almottâttâm 43 rävisolmožid. Kielâpiervâlân uárnejum peivikiäjust lijjii 11 párnážid. Irmeli Moilanen Jurgâlâm: Ilmari Mattus Anarâškielâ servi 20 ihheed Anarâškielâ servi ry. lii vuáđudum 4.12.1986 já ive 2006 loopâst tot teevdij 20 ihheed, mon ooleest uárnejui seervi 20-ive juhle Säämi Máttááttâskuávdáá váldutáálust 16.12.2007 tme 13.00. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii Matti Morottaja, Veikko Aikio já Ilmari Mattus. Seervi algâttemčuákkimist, mii tollui Hotelli Ivalo auditoriost, lijjii vuáđudeijeejesânij lasseen mieldi Ella Sarre, Antero Sarre, Aili Seurujärvi, Eeva Seurujärvi já Iisakki Mattus. Seervi vuosmuu stiivrân väljejuvvojii: Matti Morottaja (saavâjođetteijen), Ella Sarre (värisaavâjođetteijen), Ilmari Mattus (čällen já ruttâtuállen), Iisakki Mattus, Antero Sarre já Veikko Aikio, (jesânin). Anarâškielâ sárnooh láá tääl suullân 350 já seervist láá ihejesâneh 209 ađai paijeel peeli anarâšâin láá servitooimâst fáárust. Tot tiettui meiddei juhleest, ko čuákist lijjii pyereest-uv 80 rävisolmožid ađai niäljádâs puohâin kielâ sárnoo anarâšâin já párnááh vala lasseen. Juhleest lavluu Rauni Mannermaa, Satu Aikio já škovlâlij lávlumjuávkku, moos kullii Sáárá Seipiharju, Frans-Joona Veskoniemi ja Xia Torikka. Čuojâtteijen sist lâi Avveel luvâttuv muusikmáttáátteijee Katri Kittilä já livđuumist oonij huolâ Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja). Juhle ohtâvuođâst almostittui meiddei Marja-Liisa Olthuis čäällim párnáikirje “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh”. Anarâškielâ seervi muštii ruttâskeŋkkáin Syemmilâš-Ugrilâš servi, Aanaar kieldâ já Lea Laitinen. Tävirskeŋkkáin muštii Sámi Soster servi já Giellagas-instituut. Kijttoseh sijjân. Anarâškielâ tievâsmittemkurssâ jodottâlmin Taan ive roovvâdmáánu 8 – 9 peeivi reisij anarâškielâ tievâsmittemkurssâ kyelipiivdon Aanaarjäävri Kuáskimnjaargân Säämi máttááttâskuávdáá káámpán. Škuávlejeijen toimáin Annika Pasanen, Katrin Anja (Anja Kaarret). Mieldi lâi meiddei sii máttáátteijee Kuobžâ-Saammâl Maati Petter (Petter Morottaja), mut sun ij uásálistám škovliimân, ko lâi luámust. Äššitobden já mottoomlágánin išeškuávlejieijen toimáin Vuoli Saammâl Ailâ (Aili Maarit Valle) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), kiäh láin mieldi tuše vuossâmuu kuálástempeeivi. Veikkâ juávkku lâi viehâ styeres, pessii puohah kuittâg suáppuđ joddeid. Kárbást lijjii ain kulmâ uáppee já suoppiitteijen tooimâi Katrin Anja. Suáppumij ääigi eres uáppeeh luhhii kámppáást anarâškielâlâš teevstâid Anarâš-loostâst já siämmást meiddei jurgâlii taid. Sij meiddei opâttellii Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) ráhtám “Kuálásteijee lavluu”, kuldâlii radiosahhiittâlmijd já eres lasseen Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) “Kielâmiinut”, mast lâi saahâ viermisaanijn sehe Kaabi Eljis Márja-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) ááhus sahhiittâllâm. Ko iänááš joddeeh lijjii jo suoppum te mottoom kooskâst sij pessii meiddei kuohâđ taid já vuossâmuu peeivi salâsin pottii kulmâ šaapšâ. Šaapšah čuállejuvvojii uáppei tooimâst já suovâstuvvojii láávust. Ehidist uáppeeh lavluu anarâškielâlâš lavluid. Lavlui ääigi káámpán šyevittii kulmâ šlaarvâ, kiäh lijjii viehânáál uáivist. Ko sij kullii, et saahâ lâi anarâškielâ kuursâst, te sij vaidâlii korrâsávt taggaar ääši, et sij iä lamaš puávdejum taan kuursân ollágin, pic syemmilâš rivgooh. Ko uáppeeh iä pissim lávluđ ráávhust, te Annika Pasanen čyežžilij pevdipellâst, väzistij šlaarvâi oovdân já eeđâi korrâ jienáin “ULOS!”. Šlaarvâin lamaš eres rääđi ko vyelgiđ olgos. Monâdijn sij kuittâg vala nimmâruššii, mut mihheen ij ávttám. Motomijd lavluid lijjii uáppeeh jiejah jurgâlâm já muu mielâst sij lijjii luhostum tast uáli pyereest. Kitaračuojâtteijen tooimâi Kuobžâ-Piäká Ánná (Anna Morottaja), kote meiddei lâi jurgâlâm motomijd lavluid, eres lasseen lavluu “Moskova čuovah”. Ko uáppeeh sierâdii já lavluu párnáilavluid, poosij Irmeli Moilanen njaalgâ läätyid, moh porrojii siämmást. Maŋeláá ehidist Anja Kaarret máttááttij uáppeid viermičihtâm já majemustáá sij vala savnuu. Säävni liegâdij Váábu Mat Uulá Irján (Yrjö Musta). Ittinâš joddeeh kiässojii uáppei já Katrin Anja tooimâst pajas, mut saalâs lâi kuittâg jiävttáást hyeneeb; tuše kyehti šaapšâ. Kyeleh kuittâg čuállejuvvojii já vuáššojii potásijguin já juáháš peesâi aainâs-uv smakkiđ vorâs vuoššum kyele. Luhhoost sist lâi kuittâg tommittáá eres evvis fáárust, et sij iä šoddâm niälguđ. Nabdemist lii, et kyelipivdemreissu lâi aainâs-uv ton tááhust luhostum, et uáppeeh pessii masa juáháš suáppuđ viermijd, kuohâđ taid já meiddei keessiđ pajas. Puáttee ive pelni Maatipeeivi suulâin sist lii vala njähipivdo vuogâiguin já meiddei juoŋâstem Aanaarjäävrist já talle sij peessih oppâđ njähipivdosaanijd já juoŋâssaanijd. Anarâškielâ servi tuáivut anarâškielâ tievâsmittemkuursâ uáppeid ennuu já ávusmielâlâš oppâmmoovtâ sehe luho já vaijeem oppâđ anarâškielâ. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Kove: IMG_1225.jpg Anja Kaarret kaalgâdmin kuávžurviermi Kove: Ilmari Mattus Kove: IMG_1215.jpg Uáppeeh jodottâlmin Kove: Ilmari Mattus Kove: IMG_1226.jpg Maijukka Pyykkö čolliimin šaapšâ Kove: Ilmari Mattus Anarâšpäälgis Anarâšpäälgis lii toovláš kesijotteemkiäinu Anarist Taažâ Stuorrâvuonân. Tot lâi lappâsist aldasáid 100 ihheed, mut kavnui já valdui uđđâsist kiävtun ive 1993, ko Uunjaargâ kieldâ merkkij pálgá Taažâpele uási. Suomâbeln päälgis merkkejui ive 1994 Meccihaldâttâs tooimâst já ton rääjist láá lamaš jyehi keesi juávkkuväzzimeh, moos láá uásálistám aldasáid 100 uásivälded viiđâ väldikoddeest. Ive 2003 juávkkuväzzim epiluhostui, ko ij Taažâ ijge Suomâgin pelni kavnum uápis. Anarâšpäälgis lii suullân 100 km kukke. Suomâbeln tom lii älkkee väzziđ, mut Taažâbeln päälgis jotá kiäđgáás já juovviis soojijd já tobbeen láá eennâb äävžih, väärih já tuoddâreh, ko Suomâbeln. Alda Suomâ rääji päälgis taha kuittâg muáddi viehâ stuorrâ já suámálii mohe, maid ij pyevti agâstâllâđ mahten. Nuuvtpa ko keessiv 2005 Anarâšpálgáväzzeeh njuolgiistii Porgejävrráppái pehti Äittoivijd, te sij teivâsii ovdláhháá Taažâpele Äittuáivjäävri uáli toovláá tikkákiäinu oolâ. Väzzeeh lijjii kuittâg lamaš juolgij alne jo ubâ peeivi, lijjii vaibâm já lijjii aldanmin ijjâsaje. Nuutpa tiet áiccu ij vaijaam eidu talle luptiđ tagarijd haaluid, et sij liččii kuorâstâm tom kiäinu. Äšši paasij ton tovváá toos. Muáddi mánuppaje maŋeláá vuolgijn tuávtir Pekka Laiho já Ilmari Mattus uuccâđ tuom keessiv oinum kiäinulahhaa. Suoi väzziláin Njiävđámist rääjimield Äittoiviijd räjikocceemlájádâs partiokáámpán, kost orostâláin kulmâ iijâ. Ittinâš suoi eelijn ucâmin tom pálgá uási, mii kavnui-uv. Taažâpele Äittuáivjäävri taavaabeln aalgij keđgikummelijguin tikkádum kiäinu, mii moonâi aaibâs njuolgist Porgejävrráppái rasta Ruáviváárán, mast tot ovtâstui merkkejum Anarâšpálgás. Lahtoskáártán láá merkkejum Anarâšpálgá kiäinuh moonnâmkiässáá uuccâmmääđhi maŋa. Numerij čielgiittâsah: 1 = Virgálâš Anarâšpäälgis, mii taha muáddi stuorrâ mohe alda rääji. 2 = Laiho Piäká já Mattus Ilmar kavnâm njuálgupälgisuási Porgejävrráppái rasta. 3 = Merkkiihánnáá uási. 4 = Máhđulâš kiäinu, kogo päälgis sátáččij moonnâđ (täärhisthánnáá). 5 = Nubbe máhđulâš kiäinu, kogo päälgis še puávtáččij jotteeđ (täärhisthánnáá). 6 = Virgálâš Anarâšpäälgis Suomâbeln. 7 = Vesa Luhta lovmad ihheed tassaa kavnâm kummeleh, moh sättih leđe Anarâšpálgá meerhah. Maasâd Liisá čokkái postâautost. Sun lâi puátimin pááikán. Pááikán. Tääl sust kuhes ááigán tubdui, et sun lâi jotemin pááikán. Moonjiipel lâi puoh suu love ive eellim pááccâm, teikâ melgâdáid puoh. Ohtâ, Ánná, čokkái suu paaldâst. Liisá viiđâ-ihásâš nieidâ. Mutâ puoh eres lâi-uv pááccâm tohon kavpugân, kost sun lâi aassâm taid iivvijd. Mutâ tääl sun lâi puátimin maasâd ige kuássin innig vuálgáččii tääbbin meddâl. Skipáreh ettii, et jollâhân tun lah, vuálgáh tohon miäcán. Ijhân tobbeen lah mihheen. Tääbbin tust laa puoh. Já puohhân Liisást tuođâi-uv leijii. Lâi šieu pargo, mast finnij sieu päälhi já mast sun lijkkui, lâi päikki, lâi avdo, lâi almai, leijii párnááh, já puoh alda, käävpih, paaŋkih. Olgoskulâi puoh lâi pyereest, veelgih iä lam stuárráh já ruttâ lâi. Mutâ miinii ij lam. Tom Liisá tuubdâi já tieđij, mutâ tom ääši ij puáhtâm kiässân ettâđ. Maht puovtij iärásáid ettâđ, ko ij puáhtâm olssâskin tubdâstiđ, veikkâ tom kuittâg tieđij. Tot lâi rähisvuotâ. Liisá ij innig rähistâm Lauri. Tääl ko smiättá, te leš-uv tot kuássin lamaškin mihheen rähisvuođâid. Talle tovle Liisá lâi jottáám aaibâs siämmáá luodâ mield määđhi, mut nubáskulâi ko tääl. Talle sun lâi monâmin tohon, kost tääl lâi puátimin. Sun lâi talle nuorâ nieidâ, pärni vala. Sun lâi tubdâstum Laurin, mučis läddlâân. Já Lauri lâi rähistum Liisán, mučis sääminieidân já halidâm suu. Nuuvt talle lâi keevvâm, et Liisá lâi varrim Lauri pááikán koskâ-Suomân já talle lâi päikki pááccâm Sáámán. Liisá juuđij škoovlâs loopân. Suoi naajáin, vihkuin kirhoost já Liisást lâi vielgis vihkumpiivtâs ige sämimááccuh ko sunnuu vihkii. Horgâ šoodâi Jussi já maŋeláá Ánná. Liisá hoitái perruu já juuđij pargoost. Moddii ivveest sij ellii maadâenâmijn, motomin ubbâ peerâ já motomin Liisá ohtuu. Mutâ táválávt Liisá vuolgij ain tavas, jos ohtuu vuolgij. Lauri ij lijkkum Säämist. Tai majemui ivij äigin Liisá lâi iällâm ohtuu teikkâ párnáigijn Säämist. Já mađe täävjib sun eelij tobbeen te tađe eenâb sunjin šoodâi ahheev ko koolgâi vyelgiđ meddâl. Mutâ tääl sun ij innig tarbâšiččii vyelgiđ. Tääl sun pásáččij Sáámán, pááikán. Ij sust lam tääbbin pargosaje ige jieijâs táálu, mutâ tondet-uv sust tubdui, et sun ličij puátimin pááikán já juovlâi maŋa puávtáččij suu kaandâ-uv. Jođáččij siämmáá škoovlâ, maid Liisá-uv lai jottáám. Aalgâst sun asâččij vanhimij pääihist já lâihân sun jo nuuvt ettum aassâmjonost. Já sun oskoi vissásávt, et puoh tágáreh ääših kal ain luhostuveh. Lauri lâi ettâm, et maasâd kal vala puáđáh, jieh tun tobbeen piergii. Mutâ Liisá tieđij et ij innig kuássin monâččii tohon maasâd. Ij sun tohon kulâččii. Muáddi tijmo vala te ličij pääihist. Ánná lâi oppeet nohádâm. Liisá mielân poođij Matti. Matti lâi muáddi ive puárásub ko sun. Tai aigij Matti lâi lamaš Liisá mielâst lovettes ennuu. Tom Liisá-uv imâštâlâi. Enni lâi ettâm čohčuv, ko Liisá ohtii lâi suáittâm sunjin, et Maati kálgu lâi vuálgâm mottoom läddláá fáárun, juhhee vala lâi, veikkâ nuuvthân kal lâi Matti-uv. Maidsun tot ooinij ton läddláást, teikkâ nuuvthân Liisá-uv lâi vuálgâm läddláá fáárun, enni lâi jo kaattâm ko tágárijd sáárnui Liisán. Liisá lâi motomin uáinâm Maati káálgu, mučis nissoon. Já nuuvt hirmâd tärkki aašijn kulloo lâi. Ij Liisá tast ennuu tiättâm ige halidâmgin, ij tot sunjin kulâččii. Matti lâi puásuialmaa kandâ, áinoo kandâ. Mutâ ij Matti puásuihommáin ennuu lam. Talle tovle kuittâg, amahân tai ivij lâi eenâb tain hommáin ko ohtii puásuitáálu lâi finnim. Maatist iä lam párnááh, tot rivgoo ij lam halidâm, liijkás ennuu turgedeh já korrâ pargo, já maid taid teehin kievhis Sáámán ráhtá. Juhhees šlaarvah toin kuittâg šaddeh, enni lâi motomin Liisán selvâttâm taid Maati eemeed jurduid já talle taah leijii nube peeljist moonnâm olgos. Maht toh tääl pottiigin nuuvt pyereest mielân. Lâihân Liisá Maati moonnâm keesi uáinâm-uv oovtâin taansijn, ko naabur eemeed lâi hokâttâllâm Liisá vyelgiđ sijjân avdovyeijen. Já mielâstishân Liisá lâi vuálgâm-uv. Tobbeen uáináččij tovláid uáppáid. Liisá lâi Mattijn-uv tánssám mottoom pitá, ij kal tuše mottoom, melgâdáid ubbâ ääigi. Manesun lâi nuuvt vaigâd tubdâstiđ taid tobdoid. Liisá muuštij vala maaŋgâ lavluu saanijd-uv moh ton eehid čuoijii. Já suoi Mattijn láin nuuvt aldaluvâi tánssám. Ige Matti talle lam uáivist, ennuu kuittâggin. Mutâ talle lâi Maati eemeed kostnii almostum toos já tuálvum Maati ige ton maŋa lam innig oinum. Iävá suoi ennuu lam sárnum. Oroi et saanijd ij innig tarbâšâm. Lâi nuuvt hirmâd pyeri leđe. Horgâ lii mätki nuuhâm. Liisá huámmášij et sun syele tuáivui et Matti ličij puáttâm suu vuástá ige suu viljâ, kiäs sun lâi suáittâm kuás puátá. Ličijba Matti puáttâm suu vuástá já tuálvuččij páikkásis. Talle ij tarbâšiččii aassâmpááihi uuccâđ. Ličij päikki já kal Liisást puásuieemeed šodâččij. Mutâ mätki nuuvâi já Uulá-viljâ lâi vuástá puáttâm nuuvtko sooppum lâi-uv. Päikkišiljoost Liisást oroi, et ij sun lamgin kuhes ääigi lamaš meddâlâsâst, käävpist elâččâm tuše, veikâ love ihheed láá mooŋii pelni. Anja Saijets Aanaarkielâ čäälimseminaarist 1992 Kesikyessi Oppeet lâi keesi puátimin. Sáárá njaŋgai soorvâ tyelji alne. Sij leijii eidu, ij kukkegin äigi, te varrim kesipááikán juhâriidon. Juuhâ lâi jo áávus, mutâ vala muotâtielhuuh-uv leijii motomijn soojijn. Sáárán iä puáttâm nahareh. Taat lâi jo kuálmâd ijjâ ko sun kuusij. Taat lii keesi suijâ. Sáárá lâi nuuvt liävuttem ain čuovis ive ääigi, talle ko piäivâš paaštij ijâhpiäiváá, te Sáárá mielâ-uv kačâdij kost sattui. Máárjást kal finniiččij tagarijd talkkâsijd, moh puávtáččii naharijd, mutâ tääl lâi taggaar äigi et ij tot adeliččii kuittâggin. Máárjá lâi Sáárá pyeremus skippáár. Suoi láin melgâdáid siämmáá ahasiih. Mutâ Máárjá lâi läävi nieidâ, já nuáidin ulmuuh Máárjá nomâttii-uv, motomeh kuittâg. Ij Máárjá mihheen nooidijd lamaš, ige lam suu ennigin, suoi tieđijn tuše eenâb ko iäráseh. Mutâ ulmuuh leijii tagareh ko leijii. Syele Sáárá ferttij Máárjá kulen eelliđ, mudoi suu-uv leijii vyejettiđ miäcán, nuuvtko Máárjá eeni leijii toohâm. Sáárá kal tieđij et ij sun lam áinoo kii Máárjá eeni kulen eelij niävvuid viežžâmin, suu enni eelij já suu almai, Issá, eelij še. Issá. Mane stuorrâ häldee lâi taggaar almaa adelâm Sáárán. Teikkâ kal Sáárá tom tieđij, et ij tot lam häldee kii tom lâi Sáárán adelâm. Toh leijii Sáárá enni já eeči já Isá enni já eeči. Ovdil ko Sáárá lâi šoddâmgin, te vanhimeh leijii sooppâm, et jos sijjân šodâččij nieidâ, te tast šodâččii Iisán eemeed. Já nuuvt lâi keevvâm-uv. Sáárá lâi eeni irâttâm estiđ taan sopâmuš, ko lâi huámmášâm, maggaar almai Issáást šoodâi, mutâ sooppum mii sooppum. Já Sáárá lâi jeđđim eeni, et kal stuorrâ häldee tiätá maid parga já magarin ulmuu eellim lii jurdâččâm. Veikkâ ij Sáárá kal ain jieškin iberdâm taan häldee hommáid, mutâ voojij kuittâg-uv oskođ pyereeb piäiván. Tast lijjii jo vittâ keesi ko Sáárá já Issá láin varrim ohtâsii kuátán. Vittâ kuhes, sevŋis täälvi suoi láin aassâm siämmáá kuáđist. Nube čoovčâ sunnui, teikâ Máárján lâi šoddâm Liisá. Ij Issá lam Liisá eeči, mutâ tom tieđijn tuše Sáárá já Máárjá já Máárjá enni. Sun lâi adelâm Iisán, Isá tieđehánnáá, taggaar juhâmuš, mii eestij tom et Issáást ij puáđáččii eeči. Liisá eeči lâi sun, kii aasâi kukken tavveen stuorrâ merâriddoost. Sun poođij ain jyehi täälvi stuorrâ sevŋis markkânáid, moh algii talle ko piäivâš ij innig oinum já nuhhii ko oppeet piäivâš iiđij. Sáárá-uv lâi iällâm motomin tain juuhlijn ohtii talle ko lâi nieidân já moddii vala talle-uv ko lâi Isá eemeed jo. Isá Sáárá ij rähistâm, veikkâ maht lâi irâttiđ. Enni já ákku kal oskoin et puáhtá rähisvuođâttáá-uv eelliđ, mutâ kal tot Sáárá mielâst lâi liijkás vaigâd, kuittâg Issáin. Mutâ nuuvt ain ohtâ peivi moonâi já nubbe poođij. Tääl Sáárá siste šoodâi oppeet uđđâ pärni, taat lâi jo niäljâd. Kyehti láin jo jáámmâm tállân, teikâ ovdil jo ko šoddáingin, já tom Sáárá tieđij, et jos Máárjá enni ij lam ävttiđ suu toi kerdij, te sun-uv lâi jäämmiđ. Taat lâi kal iimâš ko Issá ij lam suu huškom já čiehčâm nuuvt ko táválávt. Lâi-uv stuorrâ häldee kuullâm suu ruhâdâs vâi leijii-uv Máárjá eeni talkkâseh ávttâm, et Issáást lâi moonnâm täälvi ääigi šoddâm taggaar ko lâi. Ij tot innig ennuu vahtim Sáárá monâmijd já hommáid. Sáárá lâi uážžum leđe ráávhust. Issáást leijii lamaš jieijâs manoh já sun eelij aaibâs eres enâmijn ko eres ulmuuh. Ij Issá iärásáid lamaš vaijaa ko Sáárán. Ij tot volliittâllâm iärásijd ige lam ovdil Sáárágin čievčâdâm, ko ton keesi maŋa ko tot maadâ almai lâi keesi sii kesisiijdâst. Kal tot lâi-uv imâšlâš keesi, mutâ tast lâi jo äigi. Sáárá ij kuittâg kuássin vájálditáččii tom keesi. Sii siijdâst harvii ellii omâs kyesih, ige Sáárá lam kuássin uáinâm nuuvt vielgisvuoptâ já vielgissiämu almaa ko taat lâi lamaš, já ton čalmeh talle, nuuvt leijii čuovjâdeh, já hirmâd styeres lâi še taat läddlâš. Ubâ keesi taat almai lâi aassâm sii siijdâst já lâi sárnum mottoom almast kii lâi šoddâm ive sevŋâdumos ääigi kostnii kukken já puáđáččii horgâ uđđâsist teehin eennâm oolâ. Ij Sáárá tast Jeesusist, vai mii ton almaa nommâ lâš lamaškin, halidâm tiettiđ, ige muštám maid taat omâs kyessi täst sáárnui. Sun keejâi tuše taan čuovjis čoolmijd, já čohčâ ko poođij já iijah siävŋánii, te Sáárá njaavâi ain taan almaa láávun ko Issá lâi nohádâm. Já maht taat almai rähistijgin! Iä Sáárást kavnum tagareh säänih, moiguin lâi pyehtiđ kuvviđ taan rähisvuođâ. Mutâ ohtii Issá ij lamgin uáđimin, ko Sáárá vuolgij ton omâs almaa luusâ, já ton maŋa puoh lâi muttum vala hyenebin. Kal Sáárá tom tieđij, et ij sun lam áinoo, kii kolliistâlâi taan siämmáá láávust. Uulá Ááná niäljád nieidâ čalmeh leijii čuovjâdeh tego alme, já mon vielgâdeh leijii talle Joovnâ Liisá kaandâ vuoptah. Sáárá muušton poođij tot kerdi ko sun šoddâdij jaamâ kaandâ. Máárjá enni lâi sunjin maŋa sárnum et tast leijii še vielgis vuoptah já čuovjis čalmeh. Lâi tot oskoost sárnoo lopedâm puáttee keesi puáttiđ uđđâsist, mutâ maŋgâ keesi leijii moonnâm ige sun lam oinum. Ovdilgo nahareh pottii, te Sáárá tuáivui, et puáđáččij taas stuorrâ čuovjisčalmealmai taan keesi já Issá pisoččij tobbeen kost lâš-uv, lâihân jo vittâ iijâ lamaš meddâlâsâst, liččiiba Máárjá kuumpih purrâm Isá. Anja Saijets Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 Puásuiviežžâm II Vuossmuu keerdi uásálistim rajij paijeel ollee puásuiviežžâmân ive 1961, ko Mudusjäävri palgâsist lijjii moonnâm 50 puásujid Taažâbel. Eelijm pygálusâst Uunjaargâ kieldâ Tiergituoddârist, njuárustâlâim poccuidân kiddâ, mut ep uážžum pyehtiđ taid Suomân, pic kaartâim vyebdiđ ubâ čurruu tažžáid já maccâđ ”ruttâhivvâduvváin” maasâd. Ušom ohtâ puásui paasij njuovâhánnáá já tot lâi Mattii Aanti (Johan Antti Maatikandâ Morottaja, 1891 – 1965) lojes ergi. Nube puásuiviežžâmân uásálistim 12 ihheed maŋeláá suoppâinttáá já poccuittáá. Tergâdumoseh tiiŋgah maid tarbâšim ton hommáást lijjii sárnumradio já sähköttemradio. Ton puásuiviežžâmist poccuuh kale puáhtojii ellen nube riijkâst Suomân, mut toid keevâi siämmáá hyeneeht, ko ovdebáá-uv puásuiviežžâmist-uv. Toh njuávvojii. Suomâ já Ruošâ räjivirgeomâheh lijjii peessâm sopâmušân, et Suomâst räjiääiđi čoođâ Ruošân peessâm vildâlum poccuuh viežžuuččii Säämi palgâs puásuialmai tooimâst Suomân já njuovvuuččii. Kiđđâtäälvi 1973 toimâ pieijui joton já Áádár räjikocceemsajattâhân pottii vuáččuliih pajeulmuuh nubáloh já rahtii taggaar koskâpuddâsâš ääiđi sivláigijn räjikocceemsajattuv já rääji kooskân. Meid Avveel Räjijáágárkomppania hovdâ maajuur Pertti Veijo vyejestij Winha-moottorkiälháin Áádárân. Kuáhtám ryešilij räjialmaigijn, sehe sii pele puásuialmaigijn lâi sooppum Áádárjuuvâ riidon Suomâ já Ruošâ rááján, kuus ittinâš moonâim-uv. Muu pargon operaatiost lâi toimâđ radioalmajin já saavâi jođetteijen. Nuuvtpa ko kuáhtám ryešilijgijn lâi rääji alne tábáhtum, mast ryešilii delegaatio jođettij mottoomverd suomâkielâ sárnoo kapteen Soboljev já puásuialmaid ovdâstij čielgâsávt nuorttlâš almai, kiän noomâ jiem puáttám tiettiđ, te muoi räjijáágár Leo Kaivoselkäin čuoigâláim sajattâhpáikkásân Keldmorâstân. Iáráseh paccii vala juhâriidon tulâstâllâđ já káhvástâllâđ. Keldmoorâst lii viehâ ciägus já ollâsiähá tuodâr, mon paijeel väldikudij rääji mana. Ton alne lâi talle räjikosáttuv várdámkoppurâš, kost muoi Leoin liččijm ubâ peeivi já jođettiččijm tiäđuid já saavâid nuuvt Avelân ko Áádárjuuvâ räjikocceemsajattâhân-uv, sehe tiäđust-uv Pertti Veijo radioalmai. Munnuu parseláid kullojii sárnumradio já keppâ sähköttemradio Sipi. Sárnumradioin tolâččáim ohtâvuođâ Áádár räjikocceemsajattâhhân já puásuiulmuid, kiäid lijjii adelum sárnumradioh fáárun, sehe Pertti Veijo radioalmai. Sipijn tolâččim ohtâvuođâ sähkötmáin Avveel räjijáágárkomppanian. Ko pyevtittáim koppurâžân já kijkkiistâlškuođijm, te eštuš uáinojii motomeh vuáččuliih jo vuojâšmin Ruošâpele tuoddârij vieltijn poccuid čokkiistâlmin. Lâim sooppâm, et munnust Leoin ličij radio ain áávus já jis äšši kiästnii ličij, te váldáččij ohtâvuođâ tađemield. Vala lijjii sooppum motomeh sierânâs ääigih tiätu tijmij kooskâ, kuás juáhhást ličij radio áávus já kulâttâđâččii munnuu liŋkkisajattuv pehti. Jo ovdil koskâpeeivi aalgij oovtâ almaa vastustiđ. Mottoom vuáččulâš, kiäm kočodii Rellun (Oula Hetta), vaaldij ohtâvuođâ já almottij jieijâs kiälhá cuovkkânmist. Jiem eidu mušte, maggaar váddu toos poođij, mut tontovváá sun ij kuittâg pastam tom tivvoođ já vuordâččij kiännii iššeen tohon. Já ko kijkkiistâláim ton kuávlun, maid sun valdâttâlâi, te eštus huámášáim suu tuodârvieltist. Finnijm tiäđu Reelu kiälhá cuovkkânmist mottoom eres puásuialmai já ravvijn suu tohon kost Rellu lâi vyerdimin. Orom muštemin, et kiälkká lâi nuuvt paast cuovkkânâm, et tot viežžui rievâ aln meddâl Suomâbel, kost sun lonottij uđđâ kiälhá já maacâi oppeet puásuipaargon. Ton puudâ, ko vuáččuliih lijjii Ruošâbeln poccuid čokkiimin, lijjii Áádár räjikocceemsajattuv almaah lekkâm räjiááiđán tarbâšân stuorrâ rääigi, kogo čurruu puávtáččij vyejettiđ Suomân. Nuuvtpa ehidistpeeivi iiđij stuárráb čuurâ Ruošâpele tuodârviältán, mon kiälkkáalmaah cogâdii Suomâ kuávlun. Almottáim radioin, et čuurâ ličij puátimin já muádi tiijme maŋeláá finnijm-uv tiäđu, et čuurâ lii jo vuáččulij ráhtám ääiđist. Puoh puásuialmaah lijjii maccâm Ruošâst já munnust-uv lâi asto puáttiđ vuálus. Jo vuálus čierâsttijn láim kuullâm piso pávkkáástâlmin já ko aldeláá puásuiääiđi poođijm te tobbeen lâi monâmin njuovâdem já pačâlem. Maaŋgâid iivijd Ruošâst iälustâm poccuuh lijjii irroom jo nuuvt čuuvtij, et tain ij liččii lamaš innig eres poccui juávhust iälusteijen. Vigâččii kuittâg ubâ ääigi maasâd Ruošâbel. Vuáččuliih lijjii-uv toohâm miärádâs, et sij njyevih ubâ 70 poccuu čurruu já kesitteh roopâid meddâl. ‚urrust iä lamaš späiliheh iäge eergih, pic tast lijjii ereslasseen stuorrâ pievrihis kiäjuspeljisarvah, makâneh já nommâloopah, sehe puáris kiäjuspeljiáálduh, moh iä lamaš puásuiulmuu uáinám vaarâ kuássin. Toh lijjii uáli irâs poccuuh já lii joba arvâlum nuuvt-uv, et máhđulávt tien operaatio ohtâvuođâst koddojii majemuuh-uv Suáluičielgi tuodârkuállus tuodârkodeh, moh máhđulávt lijjii siäilum 1800-lovo koddepivdemijn. Vuáččuliih pačâlii já njuovâdii poccuidis ubâ eehiđ já kiäsáttellii taid taađeest Räji-Joovsepân luoddâkuorân. Veikkâ aalgij leđe forgâ jo kiđđâ, te poccuuh liijká lijjii puáidáheh já mun-uv ostim Alakorva Sulost čiermih, mon pieijim kuškâđ. Kuškâdem luhostui veikkâ lâi-uv jo cuáŋuimáánu algâ. Ryešiliih lijjii tiäđust-uv iđedist puáttám moottorkiälháin Áádárjuuvâ rido väldikudij rááján já ko lijjii káhvástâlmist kiergânâm, lâi mii komppaniahovdâ Pertti Veijo ryešilij povdiittâs maŋa vuálgám kolliistâllâđ ránnjáriijkâ räjisajattuv, mii lâi tast aldasijn Áádárjuuvâ riddoost 6 km vuáluskulij. Maŋŋeed eehid sun lâi maccâmin Ruošâst ohtuunis, mut muáddičyet meetter ovdil rääji lâi lusis moottorkiälkká kärŋilum suudán, ijge Veijo, kote lâi ovttáin kiäppáin almai, vaijaam tom kincceđ pajas. Nuuvtpa sun poođij vääzin Áádárân já adelij miärádâs mii sajattâhhoovdân Eino Käämpin: – Ottakaa mukaanne kaksi miestä ja käykää noutamassa moottorikelkkani pois Neuvostoliiton puolelta! Mist ij lamaš aaibâs tärkkilis tiätu, mon kukken tot ličij tobbeen Ruošâbeln, mut vyeijilijm kuittâg pasâttââ já viisumijttáá Ruošân. Lâim Taisto Mäntykangas, Eino Kämppi, sehe mun já ko moonâim rääji paijeel Ruošâbel, te lâiba suámálâš tobdo. Jiem lamaš avestân iällám Ruošâbeln já rääji mudoi-uv lâi táássáš lamaš nuuvt pase, et tom ij uážžum rastaldittiđ ubâ vahâgistkin, mut tääl mij turâštijm rääji paijeel aaibâs rijjâ, tuše mii hoovdâ miärádâs vievâst. Naa, Winha lâi väldikudijrääji uáinusist 200 m. rääjist já ko lâim kinccám tom tobbeen suddeest pajas, te huápu-huápu vyejestijm maasâd Suomâbel. Smietâdijm vala ehidist-uv, et mahtsun mijjân ličij keevvâm, jis veikkâba ryešilâš partio ličij fattim mii kiddâ. Veikkâ liččijm konsulsáttoin puáttám maasâd Suomân. Vuáččulij puásuialmai mield Ruošân lijjii pááccám vala kuulmâlov verd poccuuh, maid kolgâččij ittinâš eelliđ viežžâmin. Ryešilijgijn lâi sooppum kuáhtám oppeet rääji oolâ tiätu ääigi iđedist já muoi-uv Kaivoselkäin tiäđust-uv vuolgijm pargosân. Rääji aln lijjii siämmáálágáneh suáldátliih seremoniah, ko jiävttáá iiđeed-uv já ko virgálâš peeli lâi oornigist, te hiäráh já puásuiulmuuh čokánii káhvástâllâđ já mij iäráseh lâim hormiändárin. Ko lâi tiäđust, et onnáš peivi monâččij ain-uv puásuihommáin Ruošâbeln já ittinâš ličij uđđâ kuáhtám ryešilijgijn puátusij tutkâm ooleest te káhvástâllâm ohtâvuođâst mii hovdâ Veijo iätá ryešilijd: – Tulette huomenna samaan aikaan, samaan paikkaan. Ryešiliih iä muide ko nuáiguttii oivijdis já tääl jiem innig imâštâllâm, mondet hovdâm lâi jiehtinâš tuostâm adeliđ mijjân taggaar miärádâs, et tovâččijm iävtutátulávt räjiloukkaus. Maajuur Pertti Veijo lâi taggaar avktoriteet, et kost sun peri lâi, te puohâh áárvun kejâhánnáá tottâlii suu. Nuuvt suu ovdâalmaah Ruávinjaargâst (everstih já eeveerstluutnantih), ko ryešiliih-uv tääbbin Áádárjuuvâ riddoost. Puásuičokkim moonâi pyereest já vuáččuliih finnejii loopâid-uv kiäjuspeeljijd suomâbel áiđásis já njuovvâđ. Orom muštemin, et puohnâssân poccuuh lijjii pajeláhháá čyeđeest já ko toh lijjii puoh njuovvum, te puáttei aaigij lijjii Áádár aldasijn ennuu káránâsah, riämnjáh já tiäđust-uv kuobžah, moh juttii njuovvâmpasâttâsâid purâmin. Jis kiinii Áádár räjisajattuu almain ij lamaš vala kuobžâ peessâm uáiniđ luándust, te aldanij peri miäđáábeln ton njuovvâmsaje, te kale peesâi uáiniđ kuobžâ – motomin maŋgâ-uv. Ilmari Mattus Irján Aanti Aanti, Antero Sare mušton Ennuv takkâ tunjin Antti, et tun máttááttih munjin sämikielâ. Ennuv takkâ, ko tun muštâlih munjin já eres njellimlijd puáris, sämmilâš mainâsijd. Taid lâi nuuvt hitruu kuldâliđ. Tuu sämikielâ lâi siäilum nuuvt pyerrin, veikkâ tun lijjih tuu jieijâd perrust vissâ ainoo anarâškielâ sárnoo. Luhhoost Njellimist lijjii kuittâg anarâš sárnumskipâreh tunjin. Mut tääl puáris eenikielâlâš anarâšah kal älgih lappuđ Njellimist. Tovle iä Njellim škoovlâst máttááttâm sämikielâ. Tondiet iä lah ennuv nuorâ ulmuuh, kiäh sárnuh anarâškielâ. Tondiet mun-uv kolgim tom máttááttállâđ eskin rävisolmožin. Muu enni ij määti sämikielâ, veikkâ suu enni lâi sämmilâš. Mun oppim ááhust já suu njellimlâš ustevijn ucánjáhháá sämikielâ uccen, já tondiet halijdim máttááttâllâđ kielâ ko tot šoodâi máhđulâžžân ive 2009. Talle mun poottim tuu-uv kuuvl. Mun tarbâšim sárnumskippáár. Já tun ettih, et puáđi! Mun kiergânim kolliistâllâđ maŋgii tuu kulen, Antti. Já tääl mun lam pááccám käibidiđ taid munnuu savâstâllâmpuudâid. Tun povvâstih njálgáht távjá ko mun sarnum puástud. Já ettih muččâdávt, maht olmânáál koolgâi sárnuđ. Tun máttááttih munjin ennuv saanijd já ennuv aašijd. Já tun muštih taid pyereest. Tun keksejih munjin muu sämmilâš noomâ-uv: Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija. Ko muu olmâ sämmilâš nommâ lii liijkás kukke, mun lam Nyere Piäká Piättâr Aailâ Heelmi Teija. Mun máttááttillim kuárruđ sovskammuid já tun vuobdih munjin kamâsijd. Mij eelijm njellimlijguin Mielgânjaargâst, Sulgušjäävrist, Keđgijäävrist já Anarist kolliistâlmin, já tun lijjih vyeijen moottorkiälháin já autoin. Tun lijjih vala tego nuorâ almai. Tust lâi pastelis uáivi já šiev oornig. Luhhoost ožžuh aassâđ päihistâd loopâ räi. Tuu eellim ij lamâš puoh älkkeemus. Tun muštâlih munjin maht tuu eeči lammâšui čuuvtij suátiääigi ko sun paasij vahagist juna vuálá. Talle tust šoodâi iššeed tuu pááikán jo nuorâ kandân. Tun jieh peessâm škoovlân jiehke Taažân, tego tun tuoivuh. Tun kolgih kuálástiđ, et purrâmuš pijsái pääihist. Tust lijjii ennuv nuorâbeh uábeh já viiljah, sist tun lah annaam huolâ. Talle algâttih anneeđ huolâ tuu jieijâd perrust. Kálgud tun monâttih eskin kiđđuv. Sun lâi illávaje já tun lah suu hoittám. Keevâi-uv nuuvt, et ko sun jaamij, te tun-uv tuostih adeliđ piärán? Tääl tun lijjih hoittám puoh, jiehke lamâš innig ovdâsvástádâsâst kesten. Ij lah kuhes äigi toos, ko tun lijjih Anarâš-loostâst puoh sämipihtâseh pajalist já ergi val maajeeld. Keevâi nuuvt, et siämmáá ääigi ko tun vuolgih máátkán pyerebáid pivdoenâmáid, te jaamij tot ergi-uv. Puáris sämmiliih ettii muin, et tiäđust-uv tun tarbâših vuájáán fáárun. Mist lii Njellimist anarâš savâstâllâmkerho. Te oppeet lii ohtâ meddâl mii kerhoost. Mij puohah pääccip käibidiđ tuu. Mun-uv liččim vala tuu tarbâšâm. Mun já muu sämikielâ. Kijttolâžžân tunjin Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija Teija Linnanmäki Juhânjälmi Ihe lâi mulsâšum já uđđâivemáánu lâi juo pelimuddoost, Äigee koccái kuáđistis mii lâi Juvduujuuvânjäälmi taavaapele riddoost. Ihe lâi 1492. Puolâš lâi korrâlágán ige kuáđist lamaš meendugin liegâs. Nuuvtpa sun piejâškuođij tuulâ arânân, mii lâi kuávdoo kuáđi. Suu eemeed, kote lâi Sarje nieidâ Stuorrâjäävri riddoost já juŋkáh, kiäh lijjii viiđâs, lijjii ain uáđimin. Pihâšmuorah pyeleškuottii uáli pyereest já Äigee kuovlâlij kuátiuuvsâst olgos. Tobbeen lâi vala sevŋâd já puolâš oroi lemin uáli koorâs. Sun viälánij vala jieš-uv kode tyelji oolâ já smietâstij, et lii-uvsun tääl ohtâgin lodde moonnâm suu pivdusáid. Taah pivduseh lijjii mottoomláván liestih, maid sun lâi poijust ráhtám já stellim viirrâm pecimaddui luus, ko lâi huámášâm, et lodeh ellii tobbeen uáli távjá luodâstmin. Piivdus tooimâi nuuvt, et ko lodde moonâi toho siisâ já tuolmâstij mottoomláván njuohčâm oolâ, te taat piivdus kománij tienievt, et siisâpuáttimräigi šoodâi eennâm vuást ige lodde peessâm innig meddâl tobbeen. Äigee lâi muđoi-uv piäggâm pivdoalmai já sust lijjii maaŋgâláván koonstah sehe mecciellei et kuolij pivdemân. Taam aassâmsaje-uv sun lâi valjim eidu ton tiet ko togo aldasijn lijjii uáli šieu lodde-enâmeh já meiddei kodeh jutâlii višâlávt tain enâmijn. Ige ucemus suijân lamaš aassâmpääihi valjiimân kyelivaljegin mii lâi aaibâs kuátiuksânjäälmist. Aldemuš naabur sust lâi Mathus-äijih, kiän kuáti lâi nubebeln juhânjäälmi, jeđe lâi vala Uáđđivei riddoost ohtâ kuáti, moon asâttij Kuffa-nommâsâš almai perruinis. Eres ässeeh togo aldasijn iä lamaškin. Taat aassâmpäikki sist lâi kale uáli pyeri. Mihheen, maid sij tarbâšii, ij lam lamaš kukken. Mecciellei já kuolij lasseen ij puáldimmuorâidgin tarbâšâm kukken viežžâđ. Pivdoenâmeh sist lijjii juáhásâm nuuvt et Kuffa pivdâččij iänááš Juvduuvääri peln já Mathus-äijih kote lâi ohtuunis almai laavij pivdeđ fast Luovtâsmáá kuávluin. Äigee pivdoenâmeh lijjii fast Occoom pelni. Luudijd sij pivdii ovdil mainâšum liestijguin já kuudijd kodderugijguin. Kyelipivdo tábáhtui riäđhást rahtum vuogâiguin já čohčâkeesi já čohčuv juuhân kuárŋoo kuávžurij várás sij lijjii oovtâst ráhtâm juuhân keđgipuáđu, mii tooimâi nuuvt, et juuhân kuárŋoo kuávžur kaartâi njuškiđ tohon, mutâ meddâl kale ij peessâm. Tai pivdusijguin sij eres aaigij kale finnejii piämu, mutâ kiđđâkeesi já keessiv lijjii ääigih, et talle sij iä meendu pyereest nahcim pivdep maiden. Kiđđuv kale čäcilodeh lijjii uáli valjeest, mutâ toi piivdon iä lamaš kale meendu pyeri koonstâid vala hoksám. Maaŋgâláván pivdusijd lijjii kale iskâdâm mutâ viehâ hiäjus puátusáin. Keessiv kale jäävrist tiettii kuolijd leđe valjeest, mutâ toi piivdongin iä lamaš piergâseh. Na, taat tälvihân kale moonâi aaibâs táválâš vyevi mield, almai äigi moonâi pivdohommáin já muorrimpargoin. Nisonij äigi kuulâi fast juŋkái hoittáámist, määlistmist já kuárrumpargoin. Kiđđâ poođij meid tiäđust jieijâs ääigist já kiiđâ fáárust puoh kesilodeh-uv. Äigee mielâst lijjii meid taat kiđđâlodeh já erinomášávt čuánjá, mon sun tieđij uáli njaalgâ lodden ko lâi oovtâ kiiđâ vahâgist taggaar finnim. Tääl sun lâi kiđđâpuudâ smiettâm juonâid taan stuorrâ lode finniimist páátán. Sun lâi kiđđâpuudâ puđâldâm já ráhtám emedis kuárrumáárpust váhá kasseeb áárpu já tast te lâš pieijâm jyelgikielâid Ilbisjuuvâ oolâ mottoom huáššinjettipááikán, kost tieđij táid luudijd kiđđuv orostâllâđ. Já eštus sun tain konstáin ton kiiđâ finnij viehâ hivvâduv čuáŋŋáid, já taat kale ton juhânjäälmi termij alne tieđij mestâ juuhlijd ton kiiđâ. Taan pivdokoonstâ sun tiäđust meid naaburijdsâs lâi tieđettâm, ige purâmuš ton kiiđâ váilum sistkin. Aaigij mield tot-uv ilo tiäđust nuuvâi já keesi lâi ovdánám juo jonsahpeeivi räi. Äigee lâi puuđâldmin šiljoost jieijâs pargoidis, ko huámmáš, et sijjân táiđá lepe kyessi puátimin. Kyessi poođij já tállânhân čielgâi, et sun lâi Kaabi-nommâsâš almai kote lâi nubaloh ihheed tassaaš moonnâm Taažâ pel merâriidon kyelipiivdon. Äigee já Kaabi tast savâstâláin äigipuudâ já nuuvthân tast čielgâi et Kaabist lijjii maaŋgâláván koonstâh kyelipiivdon, maid sun lâi merâriddoost oppâm. Kaabi lâi meid uáinám tobbeen juo maŋgâ ryevdist rahtum tyejiniävu, moh sátáččii leđe tääbbin-uv anoliih. Keesi moonâi tast kuuloold já taan juhânjäälmi ässeeh kuldâlii maŋgâ Kaabi mainâs já illá ubâ puoh uskuugin maid sun mainâstij. Kuittâg-uv čoovčâbeln keesi Kuffá, Äigee já Kaabi väzzilii tavas já sij aaigân lâi eelliđ merâriddoost skappuumen piergâsijd puáttee keesi kyelipivdo várás. Já nuuvthân tot keevâi, et nubbe keesi ko poođij te tain juhânjäälmi ässein lâi mottoomlágán nyeti sulâstittee piivdus moin sij algii kuálástiđ já saalâshân kale meid poođij. Taat lâi stuorrâ já imâšlâš äšši já taat tiätuhân kale ivij mield levânij pirrâ taan stuorrâ jäävri, kost peri vain ässeeh lijjii. Täst tot aalgij taan Aanaarjävrin nomâttum jäävri kuálástus kuuloold ovdániđ já ässeeh meid lasaniđ jävrriddoin. Veikko Aikio Kesikyessi Oppeet lâi keesi puátimin. Sáárá njaŋgai soorvâ tyelji alne. Sij leijii eidu, ij kukkegin äigi, te varrim kesipááikán juhâriidon. Juuhâ lâi jo áávus, mutâ vala muotâtielhuuh-uv leijii motomijn soojijn. Sáárán iä puáttâm nahareh. Taat lâi jo kuálmâd ijjâ ko sun kuusij. Taat lii keesi suijâ. Sáárá lâi nuuvt liävuttem ain čuovis iveääigi, talle ko piäivâš paaštij ijâhpiäiváá, te Sáárá mielâ-uv kačâdij kost sattui. Máárjást kal finniiččij tagarijd talkkâsijd, moh puávtáččii naharijd, mutâ tääl lâi taggaar äigi et ij tot adeliččii kuittâggin. Máárjá lâi Sáárá pyeremus skippáár. Suoi láin melgâdáid siämmáá ahasiih. Mutâ Máárjá lâi läävi nieidâ, já nuáidin ulmuuh Máárjá nomâttii-uv, motomeh kuittâg. Ij Máárjá mihheen nooidijd lamaš, ige lam suu ennigin, suoi tieđijn tuše eenâb ko iäráseh. Mutâ ulmuuh leijii tagareh ko leijii. Syele Sáárá ferttij Máárjá kulen eelliđ, mudoi suu-uv leijii vyejettiđ miäcán, nuuvtko Máárjá eeni leijii toohâm. Sáárá kal tieđij et ij sun lam áinoo kii Máárjá eeni kulen eelij niävvuid viežžâmin, suu enni eelij já suu almai, Issá, eelij še. Issá. Mane stuorrâ häldee lâi taggaar almaa adelâm Sáárán. Teikkâ kal Sáárá tom tieđij, et ij tot lam häldee kii tom lâi Sáárán adelâm. Toh leijii Sáárá enni já eeči já Isá enni já eeči. Ovdil ko Sáárá lâi šoddâmgin, te vanhimeh leijii sooppâm, et jos sijjân šodâččij nieidâ, te tast šodâččii Iisán eemeed. Já nuuvt lâi keevvâm-uv. Sáárá lâi eeni irâttâm estiđ taan sopâmuš, ko lâi huámmášâm, maggaar almai Issáást šoodâi, mutâ sooppum mii sooppum. Já Sáárá lâi jeđđim eeni, et kal stuorrâ häldee tiätá maid parga já magarin ulmuu eellim lii jurdâččâm. Veikkâ ij Sáárá kal ain jieškin iberdâm taan häldee hommáid, mutâ voojij kuittâg-uv oskođ pyereeb piäiván. Tast lijjii jo vittâ keesi ko Sáárá já Issá láin varrim ohtâsii kuátán. Vittâ kuhes, sevŋis täälvi suoi láin aassâm siämmáá kuáđist. Nube čoovčâ sunnui, teikâ Máárján lâi šoddâm Liisá. Ij Issá lam Liisá eeči, mutâ tom tieđijn tuše Sáárá já Máárjá já Máárjá enni. Sun lâi adelâm Iisán, Isá tieđehánnáá, taggaar juhâmuš, mii eestij tom et Issáást ij puáđáččii eeči. Liisá eeči lâi sun, kii aasâi kukken tavveen stuorrâ merâriddoost. Sun poođij ain jyehi täälvi stuorrâ sevŋis markkânáid, moh algii talle ko piäivâš ij innig oinum já nuhhii ko oppeet piäivâš iiđij. Sáárá-uv lâi iällâm motomin tain juuhlijn ohtii talle ko lâi nieidân já moddii vala talle-uv ko lâi Isá eemeed jo. Isá Sáárá ij rähistâm, veikkâ maht lâi irâttiđ. Enni já ákku kal oskoin et puáhtá rähisvuođâttáá-uv eelliđ, mutâ kal tot Sáárá mielâst lâi liijkás vaigâd, kuittâg Issáin. Mutâ nuuvt ain ohtâ peivi moonâi já nubbe poođij. Tääl Sáárá siste šoodâi oppeet uđđâ pärni, taat lâi jo niäljâd. Kyehti láin jo jáámmâm tállân, teikâ ovdil jo ko šoddáingin, já tom Sáárá tieđij, et jos Máárjá enni ij lam ävttiđ suu toi kerdij, te sun-uv lâi jäämmiđ. Taat lâi kal iimâš ko Issá ij lam suu huškom já čiehčâm nuuvt ko táválávt. Lâi-uv stuorrâ häldee kuullâm suu ruhâdâs vâi leijii-uv Máárjá eeni talkkâseh ávttâm, et Issáást lâi moonnâm täälvi ääigi šoddâm taggaar ko lâi. Ij tot innig ennuu vahtim Sáárá monâmijd já hommáid. Sáárá lâi uážžum leđe ráávhust. Issáást leijii lamaš jieijâs manoh já sun eelij aaibâs eres enâmijn ko eres ulmuuh. Ij Issá iärásáid lamaš vaijaa ko Sáárán. Ij tot volliittâllâm iärásijd ige lam ovdil Sáárágin čievčâdâm, ko ton keesi maŋa ko tot maadâ almai lâi keesi sii kesisiijdâst. Kal tot lâi-uv imâšlâš keesi, mutâ tast lâi jo äigi. Sáárá ij kuittâg kuássin vájálditáččii tom keesi. Sii siijdâst harvii ellii omâs kyesih, ige Sáárá lam kuássin uáinâm nuuvt vielgisvuoptâ já vielgissiämu almaa ko taat lâi lamaš, já ton čalmeh talle, nuuvt leijii čuovjâdeh, já hirmâd styeres lâi še taat läddlâš. Ubâ keesi taat almai lâi aassâm sii siijdâst já lâi sárnum mottoom almast kii lâi šoddâm ive sevŋâdumos ääigi kostnii kukken já puáđáččii horgâ uđđâsist teehin eennâm oolâ. Ij Sáárá tast Jeesusist, vai mii ton almaa nommâ lâš lamaškin, halidâm tiettiđ, ige muštám maid taat omâs kyessi täst sáárnui. Sun keejâi tuše taan čuovjis čoolmijd, já čohčâ ko poođij já iijah siävŋánii, te Sáárá njaavâi ain taan almaa láávun ko Issá lâi nohádâm. Já maht taat almai rähistijgin! Iä Sáárást kavnum tagareh säänih, moiguin lâi pyehtiđ kuvviđ taan rähisvuođâ. Mutâ ohtii Issá ij lamgin uáđimin, ko Sáárá vuolgij ton omâs almaa luusâ, já ton maŋa puoh lâi muttum vala hyenebin. Kal Sáárá tom tieđij, et ij sun lam áinoo, kii kolliistâlâi taan siämmáá láávust. Uulá Ááná niäljád nieidâ čalmeh leijii čuovjâdeh tego alme, já mon vielgâdeh leijii talle Joovnâ Liisá kaandâ vuoptah. Sáárá muušton poođij tot kerdi ko sun šoddâdij jaamâ kaandâ. Máárjá enni lâi sunjin maŋa sárnum et tast leijii še vielgis vuoptah já čuovjis čalmeh. Lâi tot oskoost sárnoo lopedâm puáttee keesi puáttiđ uđđâsist, mutâ maŋgâ keesi leijii moonnâm ige sun lam oinum. Ovdilgo nahareh pottii, te Sáárá tuáivui, et puáđáččij taas stuorrâ čuovjisčalmealmai taan keesi já Issá pisoččij tobbeen kost lâš-uv, lâihân jo vittâ iijâ lamaš meddâlâsâst, liččiiba Máárjá kuumpih purrâm Isá. Anja Kaarret Lieggâ mušto Áánást lii pággu piejâđ čolmijdis kiddâ já muštoin sirduđ kuhás, kuhás máádás, enâmân kost keessiv-uv iijah láá sevŋâdeh já lieggaseh já peivi páštá lieggâsávt pirrâ ive, enâmân kost Ánná lâi viättâm mottoom suotâs puudâ. Lii eehid. Ánná lii sooppâm teivâdem tiätu pääihist tijme käävci. Sun lii kárvuđâttâm kuhes puuvsâid já jyelgisuormâkammuid juálgásis. Teivâdem lii stuorâ muorâ vyelni alda čunoirido. Ánná uáiná jo kuhás, veikkâ lii sevŋâd, almaa, kii čuážžu muorâpiällást. Almast lii čapis pusseer pajalist já vielgis puuvsah. Mon muččâdin almai niävttágin! Áinoo čuovâ lii puáris, hyenes čuovâš, mii lii ollâgâsâst stuálppukeejist. Suái väzzilává sevŋis rido, tot lii Ááná tuoivâ. Sust lii nuuvt hitruu väzziđ päljis juolgijgijn iho čunoiriddoost já kälistiđ motomin lieggâ meerâst. Nuuvt ii pyevti pääihist porgâđ. Suái väzziv aldaluvâi, kuohtuuh vuáijum jiejâs jurduid. Máánu lii uccomin, mut tot lii nuuvt kukken já mahtnii kommood. Tääsnih meid, aaibâs omâs tääsnih, ij oinuu Stuorrâ Kuobžâ ige Táávgáš. Lii omâs täsniáimu já oomâs lii puoh eres-uv Áánán. Almai-uv lii oomâs, kii Ááná paaldâst vázzá. Suái lává aaibâs kuávttáá. Palo puátá Ááná mielân, sunjin puávtáččij tábáhtuđ peri mii vain. Almai puávtáččij porgâđ eidu maid vain, leggistiđ meerân, páguttiđ irgediđ suin, teikkâ veikkâ koddeđ. Vala ličij Áánnást äigi jurgâliđ já patâriđ. Mut sun ij jurgâlâđâ. Ko ohtii lii leeikân vuálgâm, te kalga loopân keččâđ. Láábahân talle muštoh maid párnái párnáid muštâliđ, jos ij jieggâ moonâ. Ánná iirât maidnii sárnuđ, mut sust lii hirmâd hyenes eŋgâlâskielâ táiđu, ige almaigin nuuvt pyereest määti tom kielâ. Almai puátá aldeláá Ááná, váldá suu kieđâst kiddâ já suoi väzziv kietâluvâi. Ánná tobdá maht suu siste miinii liihâst. Tot lii omâs tobdo, tobdo mon Ánná lii talle motomin nuorrân tubdâm. Tot lii taggaar suotâs tobdo, mon ij halidiččii, et tot kuássin nohá. Tot kolgâččij jotkuđ já jotkuđ. Áánást lii pyeri mielâ. Suái väzziv mottoom puudâ. Ááimust lii äijihšoŋŋâ, vâi lii-uv tot sunnust. Áánást oro et sun horga pávkkáá. Sun ooroost. Almai-uv ferttee orostiđ. Kuábáškin ij tieđe, kuábáš toovâi algâttâs, mut suái lává sollâluvâi já cummâlává kyeimis, tegu ličij maailm loppâ. Taat lâi sunnuu vuosâ cumme. Tom Ánná muštá loppâelimis. Puáhtá-uv kiinii cummâliđ nuuvt pyereest, nuuvt suottâsávt. Oro et äigi láppoo, puoh ääših vájálduveh. Suái lává tarvanâm kuáimásis tegu eeđeest. Ánná ij haalijd taam puudâ nuuhâđ. Sun tarvan almai eenâb já eenâb. Almai iätá aldâ Ááná peelji ruávis čaabâ jienáin: – I love you. – Mun rähistâm tuu, västid Ánná-uv, maid sun muidegin, hyenes kielâtáiđoin. Mätki juátkoo. Tääl almaa kietâ lii Ááná aaleem pirrâ já Ánná meid tuállee almast. Ánná miäigá väzidijn almaa vuástá, väzzim lii väivi návt, mut almaa alda lii pyeri orroođ, Ánná ij haalijd olgoláá. Suái orostává ain tyelli tälli já cummâlává já solâstává. Almaa kieđah puálláátteh tuulâ Ááná siste. Toh puáldih eenâb, ko koskâpeeivi piäiváš. Ánná ij tieđe maid jurdâččiđ já porgâđ. Sun ij tuubdâ jieijâs, sun lii aaibâs uáivádum almast já lii vaalmâš aaibâs moos vain. Jos almai tääl tiädáččij suu čunnui já váldáččij suu, te sun ij vuástálistáččii ollágin. Ij liččii Áánnást toos. Ánná tobdá mon vaalmâš sun lii. Sun suorgân já kaččâl. Ruávis jienâ huuihád suu noomâ. Almaa mučis jienâ mana njuolgist Ááná vááimu čoođâ, lii pággu orostiđ. Jyelgih iä innig tottâl. Ánná kiävá korrâ suáđi jurduidiskuin. Sun haalijd almaa luus, mut sun meid tiätá, mon puástud tot lii. Tääl oro, et láá stuorrâ vyeimih moh jođetteh Ááná já taam mučis, suotâs almaa, vyeimih maid ij pyevti čolmijgijn uáiniđ ige kieđâigijn tubdâđ. Vyeimih moh kiäsutteh taan kyehti omâs ulmuu oohtân. Suái čuážžuv muátuluvâi já keččâv kyeimis čolmijd. Ánná ij lah kuássin uáinâm nuuvt mučis čoolmijd, nuuvt čapis čoolmijd. Sun ij tieđe maid toh uáinih, kuus keččih, nuuvt láá čappâdeh, mut vááimun tot keččâm kuáská. Maid almai ooiniš čuovjis čoolmijn, tom Ánná ij tieđe, mut tobdo lii suotâs. Almai haalijd sättiđ Ááná torvolávt pááikán. Ánná mieđeet. Mätki juátkoo, mut tullâ Ááná siste puálá ain. Tot tullâ maid almaa čalmeh láá puállááttâm. Lii äigi iärániđ. Almai váldá Ááná kuohtuid kieđâid kietâsis, já oppeet toh čalmeh! Almai ij eeđâ maiden, kiäččá tuše. Áánást oro, et äigi lii orostâm. Manen tot ij eeđâ maiden? Almai kiäsá Ááná várugávt aldeláá jieijâs já tiäddá poksâmijdis Ááná nierân. Taat lii liijkás kuohtuid. Nuuvt ko oovtâ meerhâst suái tarvanává kuáimásis kiddâ. Almai iätá, et tääl lii pággu sust puáttiđ Ááná kuuvl. Taam Ánná lâi syele tuáivum-uv. Sun ij innig vuástálistâm. Sun ij muštám, et ličij kiämmán almaa halijdâm nuuvt ennuu ko taam omâs, vieres ulmuu. Suái rávhuduvvâv já väzzilává Ááná loonjân. Ijjâ lii aaibâs jienâttem, iä ijjâelleehkin jiänáttâl. Ij kuittâg Ánná kuulâ maiden, sun ij innig peerust masten maiden. Taan iijâ taat almai ličij suu já tuše suu. Ubbâ iijâ. Ige ánná piästáččii suu meddâl, ovdil ko piäiváš oppeet pajaničij. Talle ličij pággu, ko iđedist táválávt ain naharijn morráán. Taam nahhaar Ánná halidičij nievdâđ jyehi iijâ. Anja Kaarret Maasâd Liisa čokkái postâaautost. Sun lâi puátimin pááikán. Pááikán. Tääl sust kuhes ááigán tubdui, et sun lâi jotemin pááikán. Moonjiipel lâi puoh suu love ive eellim pááccâm, teikâ melgâdáid puoh. Ohtâ, Ánná, čokkái suu paaldâst, Liisa viiđâ-ihásâš nieidâ. Mutâ puoh eres lâi-uv pááccâm tohon kavpugân, kost sun lâi aassâm taid iivijd. Mutâ tääl sun lâi puátimin maasâd ige kuássin innig vuálgáččii tääbbin meddâl. Skipáreh ettii, et jollâhân tun lah, vuálgáh tohon miäcán. Ijhân tobbeen lah mihheen. Tääbbin tust laa puoh. Já puohhân Liisast tuođâi-uv leijii. Lâi šiev pargo, mast finnij siev päälhi já mast sun lijkkui, lâi päikki, lâi auto, lâi almai, leijii párnááh, já puoh alda, käävpih, paaŋkih. Olgoskulâi puoh lâi pyereest, veelgih iä lam stuárráh já ruttâ lâi. Mutâ miinii ij lam. Tom Liisa tuubdâi já tieđij, mutâ tom ääši ij puáhtâm kiässân ettâđ. Maht puovtij iärásáid ettâđ, ko ij puáhtâm olssâskin tubdâstiđ, veikkâ tom kuittâg tieđij. Tot lâi rähisvuotâ. Liisa ij innig rähistâm Lauri. Tääl ko smiättá, te leš-uv tot kuássin lamaškin mihheen rähisvuođâid. Talle tovle Liisa lâi jottáám aaibâs siämmáá luodâ mield määđhi, mut nubáskulâi ko tääl. Talle sun lâi monâmin tohon, kost tääl lâi puátimin. Sun lâi talle nuorâ nieidâ, pärni vala. Sun lâi tubdâstum Laurin, mučis läddlâžân. Já Lauri lâi rähistum Liisan, mučis sääminieidân já halidâm suu. Nuuvt talle lâi keevvâm, et Liisa lâi varrim Lauri pááikán koskâ-Suomân já talle lâi päikki pááccâm Sáámán. Liisa juuđij škoovlâs loopân. Suoi naajáin, vihkuin kirhoost já Liisast lâi vielgis vihkumpiivtâs ige sämimááccuh ko sunnuu vihkii. Horgâ šoodâi Jussi já maŋeláá Ánná. Liisa hoittái perruu já juuđij pargoost. Moddii ivveest sij ellii maadâenâmijn, motomin ubbâ peerâ já motomin Liisa ohtuu. Mutâ táválávt Liisa vuolgij ain tavas, jos ohtuu vuolgij. Lauri ij lijkkum Säämist. Tai majemui ivij äigin Liisa lâi iällâm ohtuu teikkâ párnáigijn Säämist. Já mađe täävjib sun eelij tobbeen te tađe eenâb sunjin šoodâi ahheev ko koolgâi vyelgiđ meddâl. Mutâ tääl sun ij innig tarbâšiččii vyelgiđ. Tääl sun pásáččij Sáámán, pááikán. Ij sust lam tääbbin pargosaje ige jieijâs táálu, mutâ tondet-uv sust tubdui, et sun ličij puátimin pááikán já juovlâi maŋa puávtáččij suu kaandâ-uv. Jođáččij siämmáá škoovlâ, maid Liisa-uv lai jottáám. Aalgâst sun asâččij vanhimij pääihist já lâihân sun jo nuuvt ettum aassâmjonost. Já sun oskoi vissásávt, et puoh tágáreh ääših kal ain luhostuveh. Lauri lâi ettâm, et maasâd kal vala puáđáh, jieh tun tobbeen piergii. Mutâ Liisa tieđij et ij innig kuássin monâččii tohon maasâd. Ij sun tohon kulâččii. Muáddi tijmo vala, te ličij pääihist. Ánná lâi oppeet nohádâm. Liisa mielân poođij Matti. Matti lâi muáddi ive puárásub ko sun. Tai aigij Matti lâi lamaš Liisa mielâst lovettes ennuu. Tom Liisa-uv imâštâlâi. Enni lâi ettâm čohčuv, ko Liisa ohtii lâi suáittâm sunjin, et Maati kálgu lâi vuálgâm mottoom läddláá fáárun, juhhee vala lâi, veikkâ nuuvthân kal lâi Matti-uv. Maidsun tot ooinij ton läddláást, teikkâ nuuvthân Liisa-uv lâi vuálgâm läddláá fáárun, enni lâi jo kaattâm ko tágárijd sáárnui Liisan. Liisa lâi motomin uáinâm Maati káálgu, mučis nissoon. Já nuuvt hirmâd tärkki aašijn kulloo lâi. Ij Liisa tast ennuu tiättâm ige halidâmgin, ij tot sunjin kulâččii. Matti lâi puásuialmaa kandâ, áinoo kandâ. Mutâ ij Matti puásuihommáin ennuu lam. Talle tovle kuittâg, amahân tai ivij lâi eenâb tain hommáin ko ohtii puásuitáálu lâi finnim. Maatist iä lam párnááh, tot rivgoo ij lam halidâm, liijkás ennuu turgedeh já korrâ pargo, já maid taid teehin kievhis Sáámán ráhtá. Juhhees šlaarvah tain kuittâg šaddeh, enni lâi motomin Liisan selvâttâm taid Maati eemeed jurduid já talle taah leijii nube peeljist moonnâm olgos. Maht toh tääl pottiigin nuuvt pyereest mielân. Lâihân Liisa Maati moonnâm keesi uáinâm-uv oovtâin taansijn, ko naabur eemeed lâi hokâttâllâm Liisa vyelgiđ sijjân autovyeijen. Já mielâstishân Liisa lâi vuálgâm-uv. Tobbeen uáináččij tovláid uáppáid. Liisa lâi Mattijn-uv tánssám mottoom pitá, ij kal tuše mottoom, melgâdáid ubbâ ääigi. Manesun lâi nuuvt vaigâd tubdâstiđ taid tobdoid. Liisa muuštij vala maaŋgâ lavluu saanijd-uv moh ton eehid čuoijii. Já suoi Mattijn láin nuuvt aldaluvâi tánssám. Ige Matti talle lam uáivist, ennuu kuittâggin. Mutâ talle lâi Maati eemeed kostnii almostum toos já tuálvum Maati ige ton maŋa lam innig oinum. Iävá suoi ennuu lam sárnum. Oroi et saanijd ij innig tarbâšâm. Lâi nuuvt hirmâd pyeri leđe. Horgâ lii mätki nuuhâm. Liisa huámmášij et sun syele tuáivui et Matti ličij puáttâm suu vuástá ige suu viljâ, kiäs sun lâi suáittâm kuás puátá. Ličijba Matti puáttâm suu vuástá já tuálvuččij páikkásis. Talle ij tarbâšiččii aassâmpääihi uuccâđ. Ličij päikki já kal Liisast puásuieemeed šodâččij. Mutâ mätki nuuvâi já Uulá-viljâ lâi vuástá puáttâm nuuvtko sooppum lâi-uv. Päikkišiljoost Liisast oroi, et ij sun lamgin kuhes ääigi lamaš meddâlâsâst, käävpist elâččâm tuše, veikâ love ihheed láá mooŋii pelni. Anja Kaarret Váimu joođeet Lâi täälvi kolmâsumos äigi, puolâš kulmâlove asted já sevŋâd. Kulmâ nissoon, šiev skipárušâh, Ánná, Biirit já Káijá, eellim mottom veerdi jo uáinám ulmuu, pettii vyelgiđ nisonij sävnieehid toollâđ alda orroo suotâstâllâmpááikán. Ánná lâi puárásumos, iäránâm jo kuohtii. Sust lijjii kulmâ päärni, puohah jo vuálgám pääihist já algâttâm jieijâs eellim. Biirit, sun-uv jo koskâahasâš nissoon, lâi puárispijgá. Sun ij lâm val kavnâm tom olmâ almaa, kiäin ličij pastam jyehiđ eellim já orniđ perruu. Káijá, skipárušâin nuorâmus, lâi naaijâm, sust lijjii kyehti päärni já eellim mudoi-uv oornigist. Puoh nisoneh lijjii val pargoelimist mieldi, já nuuvtpa sii mielâst lâi-uv suotâs vyelgiđ tyelli tälli olgos hittâruu toollâđ. Taat kuulmâ nissoon juávkku lâi oovtâst jottáám jo maŋgâ ive já sij tubdii kyeimis hirmâd pyereest já puohtii puoh aašijd kuáimásis muštâliđ. Nissoonjuávkku lâi laiguuttâm viste olssâs. Säävni já mottoom vuolâ maŋa lâi vuolgâ tánssámpááikán. Fiijnâ pihtâseh pajalân já máátkán. Ravintolast lâi uápis pevdipijgá, teikkâ jieš alnees tot lâi reŋgâ. Nuorâ čaabâ kandâ. Tast te savâstâllii, šladârdii já povvustii. Ij moonnâmgin kuhes äigi ko sii peevdi paaldân vazzii nelji almaa. Orostii toos já algii savastâllâđ. Kyevtis tain almain láin mottoom veerdi uáppáseh, mut kyevtis aaibâs omâs almaa. Ovdil ko nieidah huámmášiigin, te almaah lijjii tiilám juhâmušâid olssis já čokánâm siämmáá piävdán nisonijgijn já neevtij, et savâstâllâm luhostui pyereest. Ohtâ nisonijn lâi jo ovdil uápásmâm oovtâ almai já sunnust neevtij lemin vala-uv ennuv äšši kuáimásis, mut ohtâ tain vieres almain, čokánij nissoon paaldân
nuuvt, et nissoon juovdâi aaibâs seiniroobdân, já nuuvt savâstâllâm ij innig luhostum pyereest ko pääihist čuojâi muusik hirmâd korrâsávt, nuuvt et lâi vaigâd kuullâđ, maid nubbe eeđâi. Nubbe omâs almai lâi jo lappum já taat uápis almai vuolgij horgâbalij jieijâs mađhijd. Nissoon já vieres almai passijn čokkáđ kuávttáá piävdán, nissoon ain-uv tobbeen seinipiällást já almai lâi nuuvtko faŋgim tom tohon. Nissoon já almaa skipáreh ellii ain keeijâstmin, et vala-uv toh lává čokkáámin peevdist. Ton eehid nissoon ij táiđám ennuv tánssáđ, veikkâ sun lijkkui tánssáámist já amahân te lâi tääl-uv tánssáđ, mut vaigâd lâi peessâđ tobbeen seiniroobdâst meddâl. Aalgâst sun halidij-uv vyelgđ kejâdđ pirrâsis, mut ij tállán kehtidâm vyelgiđ meddâl. Mottoom ääigi ko lâi savâstâllâm, te nisonist ain eenâb já eenâb tubdui, et sun lijkkui almast. Já ton paaldâst-uv lâi suotâs čokkáđ. Suái eelijn tánssáámin mottoom hiđes pitá já ain nisonist tubdui suottâsubbon et suottâsubbon leđe almaa alda.

Eehid moonâi hirmâd jotelávt. Čuovâmerkkâ poođij já lâi meddâl vyelgim äigi. Almaa skipáreh lijjii lappum, siämmáá nissoon. Nissoon skipáreh tuođâi lijjii iällám val táttumin skipáris fáárun, ko lijjii vaibâm já vuolgii meddâl, mut val ij lam lamaš pááikán vyelgim äigi oovtâ mielâst já sun lâi pááccâm. Skipáreh lijjii ettâm, et ohtuu-uvkâs ááiguh väzziđ puollâšist já sevŋâdist, mut almai lopedij sättiđ. Nisonist ij lam tääppin väldiđ sätteid, mut tääl sun lâi nuuvtko rievdâm taggaar tilán, et sättee ličij pyeri. Já taan almast lâi nuuvt vaigâd luoppâđ. Nissoon uáivist jurrii jos mon lágáneh jurdduuh. Kuus sun juovdâččij jos vuálgáččij almaa kuuvl? Já suu väividij tot-uv, et ohtâ tain almaa skipárijn lâi mottoom veerdi uápis nisonân. Mottoom eehid ovdil nissoon lâu leggistâm avdoinis almaa eidu taan siämmáá táálu šiiljon, mut sunnust ij lam tađe eenâb. Tuođâi taat uápis almai lâi sutettâm eehid ääigi taan almaa oolâ, ko ubbâ eehid čokkái taan nissoon paaldâst, ij kuáđđân taam puudângin ohtuu. Nissoon-uv lâi halidiđ tánssáđ täin nubbijn almain. Sun ij äšši ennuv murâštâm, tábáhtum mii tábáhtum. Taat uđđâ, omâs almai lâi ubbâ ääigi nissoon mielâst. Maht täst ovdâs kulâi? Mii tääl tábáhtuuččij? Kolgâččij-uv sun vyelgiđ skipárijdis kuuvl? Pivdáččij-uvsun almai jieijâs loonjân?

Ravintola uuvsah monnii kiddâ, pággu vyelgiđ olgos. Nissoon ij halidâm kyeđđiđ almaa toos já neevtij, et almai ij meid val halidâm peessâđ nisonist. Olgon lâi hirmâd puolâš, paijeel kulmâlov asted, kuovskâseh já tääsnih já máánu čuovvii, mut taid ij pallâm kuhháá kejâdiđ. Algâmätki lâi ohtsâš, mut horgâ nissoon koolgâi iärániđ. Almai solâstij nissoon já viijmâg culádij nissoon piälján, et ij-uv taat puvtáččii puáttiđ suu kuuvl váhá ááigán. Nissoon lâi tállán vaalmâš. Syele sun lâi tuáivum, eidu taam. Mut sun kuittâg ferttij mottoom veerdi vuástálistiđ, et tot niävtáččij váhá pyerebin.

Nuuvt suái moonáin taan almaa orroomsajân já taan uáđđimloonjân, siijvost, eres almaah ođđii jo. Miinii nissoon siste eeđâi, et taat ij lah olmânáál, mut nube tááhust sun lâi lam nuuvt kuhháá ohtuu já vááijuv rähisvuođâ, et sun smietâstij, et amahân te ij lah nuuvt hirmâd stuorrâ suddo viälláđ vieres, omâs almaa soolâst mottoom tovváá. Mut ij tot lam nuuvt hiälppugin. Nissoon ij lam hárjánâm tagarân. Tot hiälputtij ääši, ko nisonist oroi, et almai kal tieđij mii lâi olmânáál já mii ij. Sun tieđij maid poorgâi. Almai halidij nissoon já nisonist lijjii eidu siämmáálágáneh tobdoh. Nissoon-uv halidij almaa, mut miinii eeđâi: ij. Eidu ko láin peessâm almaa loonjân, te nisonist aalgij njuuneest kulgâđ vorrâ, ij luhhoost korrâsávt. Talle kal almaa skipáreh lijjii jurdeđ veikkâ maid, jos val uáđđáduvah lijjii voorân sotkâšuđ. Almai nuoldâtškuođij, sun nuolâi puoh pihtâsijd meddâl. Lâi aaibâs piättáá. Vuoi, mon mučis almai, smietâi nissoon. Ij lam stuorrâ čuávji já teekih-uv lijjii aaibâs olmâ soojijn. Nissoon ij orvâm nuollâđ jieijâs pihtâsijd meddâl, ige sun halidâmgin, miinii vala-uv vuástálistij njuolgist seeŋgân njuškim. Sukkápuuvsâid sun kuittâg nuolâi, et iä lääigih kaččâliččii, tivras suháh.

Mottoom ääigi ko láin njaŋgam paldâluvâi já uápásmâm kuáimásis rávhálávt, kuoskâttâllâm, cullâlistám te nisonist oroij, et tääl ličij pyeremus äigi vyelgiđ, et ij mihheen suddoid tábáhtuuččii, mut sun ij puáhtâm. Almai kerjidij, piivdij já kerjidij, et nissoon rähističij suu. Nissoon halidij, mut sun ij tuostâm, ii orvâm, ij puáhtâm. Mielâst jurrii nuuvt ennuu ääših. Täst ij puáđi pyeri jos sun tääl luovât já adeldât almai. Almai lâi kuittâg oomâs, veikkâ sun tieđij tast jo ovdânoomâ. Oomas lâi meid tot tobdo, mii sissoon siste juurâi já puolij. Mut tääl kolgaččij jiermi vyeittiđ haalu. Almai lappuuččij itten tast, ige nissoon innig kuássin uáináččii suu. Sun vájálditáččij nissoon, monâččij perrus kuuvl já val motomin, šiev luhhoost, muštâličij jieijâs luámurähisvuođâ. Tággáár nissoon ij halidâm. Sun lâi pettum nuuvt maŋgii. Nissoon kieldij já kieldij jieijâs tobdoid, veikkâ nuuvt hirmâdávt halidij. Almaa kieđah njuolgist poldii nissoon liške, ko tot kuoskâttij suu. Váimu njuškoi já ruumâš teddilâđâi almaa vuástá. Tast lâi pyeri orroođ. Tubdâđ almaa njaalgâ haajâ já kuullâđ ko sun vuoiŋâi rávhálávt já tubdâđ maht váimu njuško ton raddeest. Nissoon ij lam kuhes, kuhes ááigán tubdâm maiden tágárijd tobdoid. Váimu njuškoi já nuuvt meid äigi. Iiđeed čuovvânškuođij já lâi äigi vyelgiđ. Ijjâ nuuvâi nissoon mielâst liijgás huáppust. Ličij vyelgim äigi. Mihheen ij lam tábáhtum. Ij mihheen muh ko, et nissoon lâi rähistum. Sun tuubdâi, et taat almai lâi ereslágán ko eres almaah, moh suu luodâ oolâ lijjii teivâm. Mut amahân návt ličij pyeri, vájáldittiđ puoh. Nissoon väzzilij skipárijdis luus.

Skipáreh tállán koijâdii, et maggaar lâi tot almai? Lâi-uv pyeri rähistiđ. Nissoon ij tiättâm muide ko kielestiđ, et lâihân tot mottoomlágán. Sun ij kehtidâm tubdâstiä, et ij lam iškâm almaa rähistemtááiđu. Tuođâi sun jieš-uv kal lâi halidiđ tom tiettiđ. Hyenes uámitobdo väividij nissoon kuhháá já jurdduuh jurrii almaa pirrâ. Almai lâi nissoon mielâst ubbâ ääigi. Iđedist koccáádijn já ehidist ovdil nohádem, peiviv pargoi kooskâst, ubbâ ääigi, jyehi saajeest. Almai aalgij soitâččiđ nisonân, täävjib já täävjib. Čaalij šleđgâpoostâ, tekstâviestijd vuolgâttij. Toolâi huolâ, et nissoon ij vájálditáččii suu. Veikkâ tot palo ij kal lam. Nuuvt korrâsávt almai lâi pááccâm nissoon mielân. Suái uápásmáin puhelin peht kuáimásis. Ääigi mield poođij teivâdem. Talle nissoon-uv tuostâi adeliđ olssis love rähistiđ, eidu nuuvt ennuv ko puovtij. Almai uážui nissoon oppeet tubdâđ tagarijd rähisvuođâ tobdoid, maid nissoon lâi jo vájáldittám. Nissoon navdâšij taan almast ubbân, sust lâi suotâs tot-uv ko rávhálávt uážui njaŋgađ almaa soolâst já savâstâllâđ aaibâs argâpeeivi aaššijn já ton maŋa oppeet rähistiđ. Nissoon lijkkui taan tággáár elimist, mut sunnuu-uv rähisvuođâst lijjii jieijâs vaigâdvuođah, mut toh iä kuittâg hettim rähistem.

Taat lâi Ááná maainâs maŋgii pettum nissoon tobdoin já jurduin, moh ožžuu aalgâ oovtâ suotâs ehidist. 
Kannat adeliđ vááimu jođettiđ, talle ko siste tobdoo suotâsin já pyerrin. Ij ain lah pyeri leđe nuuvt hirmâd jiärmáá já viijses. 
Anja Kaarret Anarâšâi algâ Suu nommâ lâi Vyelli. Suste lâi tondiet tággáár nommâ. ko sun lâi nuuvt vyelligâš. Já sun lâi nissoonolmooš. Ton ääigi lâi taggaar tääpi, it pärni uážui ton mield noomâ manen sun neevtij. Teikâ ton mield, moh lijjii tábáhtusah suu šoddâm ääigi pirrâsijn. Motomeh pieijii taggaar noomâ, mii oroi mudoi vuovâsân.. Ege ton ääigi lam totken vises, muštii-uv ulmuu avveeskin nuuvt tárkká. Na te kuittig Vyelli lâi puáttâm ton ahan ko nissoonolmooš álgá párnáid rähtiđ. Talle lâi meiddei taggaar tääpi, it ko nieidâ puátá ton ahan, te sun kalga vuosâ keerdi moonnâđ ohtuunâs Sieidi palvâlâđ. Já tot äigi lâi talle ko peivi jaska lyeštimist. Tot lâi tergâdis toimâttâs. Motomin keevâi nuuvt, it táát nissoonolmooš lappui mietimái ton máátkán. Talle kaddii, it sieidi lâi mielâstum táán nieidân já tuálvum suu jieijâs väldikoodán. Motomen keevâi nuuvtkes, it Sieidi keevtij nieidâ nube maailmist, čaaitij sunjin puoh ommâsijd. Puohah iä čielgâm kuássin táán määđhist já paccii loppâahasis mielâváánán. Toh kiäh čielgii, lijjii uásáliih ko pessii tiervân maassâd. Na te lâi puáttâm Vyellistkes vuáru vyelgiđ táán polâttâs máátkán. Lâi ohtâ stuorrâ vääri já ton väärist stuorrâ pähti, mii oinui viehâ kuhás. Tohon te koolgâi Vyelli-uv moonnâđ ohtuunâs. Enni lâi ravvim maid kalga porgâđ ko tohon mana. Kihheen ij kolgâm sättiđ. Vyelli lâi paaloost, mut ij tuostâm orroođ monáhánnáágin. Sun jotá päävti suundán. Tohon lii hiälppu täiđiđ, ko pähti uáinoo kuhás. Mut maht táiđá maassâd, ko ij lah kuássin iällâm návt kukken. Ovddiipeln kulloo jienâ, ulmmuuh kullojeh sárnumin. Vyelli njuškee kuodduu tuáhá já peittâđât. Sun ij lah vises, uážžu-uv suu kihheen uáiniđ, kuás jo sättiđgin ij lah lope. Sun kulâškuát saanijd. Kal lii omâs kielâ. – Per – mun kale láhká äähkežže liäm! – Saa – mun tana kale äähkežže liäm! Vyelli tobdá, it toh láá nuorttâlâšah. Kulmâ nuorttânissoon, já kuus sij láá fáárrudmin? Vuossâmuš nissoon lii mahte olssâs suttâm. Nuorttâliih maneh. – Per mun kale. Vyelli ij mušte eenâb, mii kielâidsun tot lii? – Liävvus mii lâš, sun smiättá já juátká määđhi. Puátá päävti luusâ. – Vuoi hirmâd ko tot lii styeres! Jiem koolgâ poollâđ, pähti-immeel uáiná já ana muu hiäijun. Huolâ já palo tevdih suu mielâ. Iirât viehârâš leđe ruokkâd. Tuášku kieđâidis oohtân, njuškiistâl já álgá juoigâđ. Vuámmáš tom rääsi, maid enni lâi sunjin tárkká selvâttâm. Mana rääsi luusâ, tuájá tast pitá já piäjá njáálmân. Rääsi ij lah njäälgis, sun ružžee já áigu čulgâdiđ. Mut hoksáá, it nuuvt ij koolgâ porgâđ. Vyelli suáská. Čalmeh älgih kuáškuđ já njune. Njaavhâst suájáin já juátká suoskâm. Uáivi álgá kesâččiđ. Maailm aalgij juurrâđ suu pirrâ. Oroh mahte peesih-uv suu komerdeh. Vyelli ruáhás. Tááthân lii hävski. Paaloost ij lah tiätugin. Ruáhâs moddii já álgá povvâstâđ. Eellim lii keppis já hävski, jyelgih-uv láá uážžum suájáid. Sun lii ááimust, kirdá já jorá piirâs. Povvâstem kooskâst sun huihheest. – Tääl kal lii pentâ hitruu! Omâs vyeimi väldid suu ubânâs, tuálvu kuus tuálvu, toos sun ij vaje maiden. Ko sun jaska povvâstmist, te kulá kuoškâ šááváámin. Vuárui korrâsávt já keppisávt. Puátá uđđâ tobdo. Oro mahte kiinii suu lihâttâl, ege sun pyevti pieijâđ vuástá. Ege sun tieđe innig tomgin, lii-uv tot naver vâi tuotâ. Mutâ táát tile lii suotâs, tobdoh vuáimáliih, ovdil kuohâmáttomeh. Tobdo mana lappâd, lii tuše liävulâš tile. Vannaa purdo já áigu pajanâđ. Jesâneh láá lussâdeh, uáivi lii lussâd. Piäljân puátá jienâ, mii čááŋá suu tiätuvuotân. Nubbe siämmáá muđusâš jienâ koccát suu siälust tom uási, mii lii uáđđâm pärnivuođâ naharijd. Vyelli kulá ko mecci čuájá táán jienâ vyeimist. Sun kiškeet čalmeraigijdis áávus, já tie čuážžu nuorâ vaantâr almai. Vyelli áigu pajanâđ, piäsá masa ište já vierrâl. – Vuoi sittágin, tääbbin lii almai já mun táán tiileest! Vyelli toskástuvá, kiäsáđât pajas já miäigá piäcân. – Mii tuu nommâ lii, mučis nieidâ? kulá Vyelli. Sun iirât västidâđ, mut njuovčâ lii kaŋgâd, já almai kulá tuše Eelli. Já nuuvt Vyelli muttui Ellin. Almai lävkkee aldeláá. Šišne vyelni libžáá päljis jyelgi verdi. Vyelli lii liävuttem. Almai njavvaa sunjin. Almaa mielâst nieidâ lii mahte nube maailmist puáttâm já hirmâd muččâd. Ege Vyelligin lámáš kuássin uáinâm tággáár almaa. Sun moskottâst čolmijdâs já oppeet leehâst. – Kal tot lii tuotâ almai. Manengâs tot návt kiäsá muu piällásâs, munhân koolgâm patârâđ huápust, smiättá Vyelli. Sun ij kiergân maiden ko almai puátá já tuáppee suu sollâsâs mahte uccâ párnáá. – Já taid kietâveerdijd, Vyelli jurdel, vuoiŋâst tuđâvávt já miäigá soovsârade vuástá. Almaa nommâ lii Hendâ ege sun kuássin koččom Vyeli eresân ko Ellin. Ko Vyelli lappui, jurdii suu pääihist, it Sieidi lâi mielâstum sunjin já tuálvum suu väldikoddásis. Tot lâi stuorrâ kunnee ton perrui kiäid tot kuáhtái. Mut tuotâ äšši lâi kuittig nuuvt, it tááh nube hiäimu almaah lijjii jo kuhháá tiättâm tom, ko päävti vahtij kuhháá tiätuäigin ivveest, te tot pähti-immeel ain motomin luovâttij nuorâ nissoonulmuu ton almai kii toos kiergânij eidu ton ááigân. Ko tot äigi ij lam tárkká meridum, te toos ij heivim eidu olmâ ááigân. Maŋgii lijjii almaah tuuššijd vahtim tom päävti. Maŋgii Elli smietâi, mon uásálâš sun lâi, ko Sieidi lâi valjim sunjin táám uási. Ege sun puáttâm kuássin tiettiđ, it sun lâi áinoo nieidâ sii suuvâst, kii vuolgij almaa fáárun täin laajijn. Já nuuvt Hendâ já Elli vajâldáin kuhháá ovdil ko poođijn Anarân. Juvduujuhânjáálmân suoi rahtijn kuátisaje. Suái láin vuossâmuuh Aanaar ässeeh, já aanaarsämmilij madârvanhimeh. Sunnust aalgij anarâšâi suuhâ. Aune Kuuva Pivdopeenuv Arttu Eteh, ete miäcásteijee elimist ij lah ko ohtâ uáli jo šiev pivdopeenuv, mii tuáimá meeccist tego juurdâ já puáhtá iššeedsâs saallâs ko saallâs. Oovtâ almast, Piättárist, lâi taggaar peenuv. No, jis ij aaibâs, te ij tast ennuvgin váilum. Tot lâi čiägupeelji hámásâš, siähálâsnálásâš orespeenuv, mon nommâ lâi Arttu. Aartu eellim algâ ij lam taggaar ko pennâgáá eellim kolgâččij leđe. Juhhee iššeed ij annaam huolâ pennuinis. Muuštij-uv sun ubâ piemmâđgin taid, lii ervidmist. Jyehi tááhust Aartu eellim muttui, ko Piättár nieidâ, Liäiná, sattui uáiniđ pennâgáá hyenes tile já táátui tom olssis. Tađe eenâb smietâhánnáá iššeed adelij Aartu sunjin. Amahân te lâi pyeri mielâst, ko peesâi iärun oovtâ piemmâmnjäälmist. Nuuvtpâ Liäiná ilolâžžân tuálvui uđđâ jiellâh pááikán já arvâlij toollâđ tom alnees ubâ ton eellimave. Eeči ij kuittâg Liäiná náál lam siämmáá ilolâš. Ärgis pennâgâš ij puáhtám maggaargin pyeri mielâkove miäcásteijee čoolmijn. – Misthân lii jo peenuv, sun páhudistij, koolgah tuálvuđ tom maasâd tohon, kost jo ležžeeh kavnâm-uv. Ep mij piemâškyeđe kyehti pennuu! Liäiná irâttij piäluštiđ pennâgáá, mutâ toskástum eeči joođhij: – Nuuvt ärgi-uv tot lii! Ijhân tieggáár pennâgáást mihheen meccipennuid šoodâ! Já jienâs vyeleeddijn vala páhudistij – Arttu, pah. Mii pennuu noomâid tot taggaargis maka lii! Mutâ Liäiná ij adelâm piärán já nuuvt toh kyehti vuáimálâšluándusâš ulmuu iävá peessâm ohtâsii jurdui Aartu kolgâmušâst já nuuvt tot ärgis pennâgâš paasij táálun. –Mutâ tuše ton räi, ko kaavnah toos šiev pääihi! Piättár vuárnuttij Liäiná. Nuuvt Arttu piejui päddikiäčán suáhán kiddâ, alda nube pennuu, vâi pesâččáin siämmáá pennuučiehân. Nubbe peenuv, mon nommâ mudoi lâi Nubbe já mii lâi niŋálâs, vaaldij-uv Aartu kepilijdis suáján, tegu jieijâs viälppá. Nuuvt tot penuvkyevtis assáin siämmáá čievâst já rohhááttâláin lädikuávskáid, moh tyellittälli irâttii pennui purrâmušâin finniđ uásis. Äigi kuulâi, poođij čohčâ já pivdoäigi. Piättárist ij lam maggaargin áigumâš väldiđ Aartu miäcán mieldi, mutâ jurduuh pennust lijjii mahtnii suu mielâst timánâm. Arttu lâi vala-uv ärgi. Luoštij kale alda, mutâ várugávt vistig tuuđhâi puáttee, ovdilgo tuostâi lyeštiđ jieijâs ilolâš luándu uáinusân. Tot ij kuássin harijdâm, ij umástâm tuušij tiet ijge čáittâm ubâ panijdiskin, mut ain lâi ilolâš já vyeligâs peenuv. Tot hiäiluttij seeibis ain ko kiinii poođij ton luus, viälánij puáttee juolgij paaldân já keejâi nuuvt muččâdávt já vyeligávt čolmijd aaibâs tego ličij maailm puoh nánnáámus peenuv. Kiänba váimu ij liččii tággáár pennust lieggânâm. Vuossâmuš čohčâ já pivdoäigi moonâi Aartust päikkišiljoost vyerdimân. Tot keejâi kárŋáoivij, ko miäcásteijeekyevtis Piättár já Nubbe rahtâdâttáin loddepiivdon. Kuássin tot ij umástâm sunnuu vyelgidijn maajeeld, mut vuordij rávhálávt meccijotteid, kiäh ain aigij keejist poođijn-uv salâsijdiskijn maasâd pivdoreeisust. Amahân te tieđij, ete ton-uv äigi vala puáđáččij. Ihe moonâi. Arttu rávásmij já tast soodâi-uv mučis, kuhesjuálgásâš peenuv. Luándu tast lâi siämmáá loje já nánnáá ko ain ovdil-uv. Amahân te luándus tiet lâi uážžum pääcciđ-uv táálun, veikkâ ton algâalgâlâš eemeed Liäiná lâi jo áigáá vájáldittâm lopádâsâs anneeđ huolâ pennust já piemmâđ tom. No, siämmásthân tot Arttu-uv piemmui ko Nubbe-uv. Nubbe lâi ive äigin puárásmâm viehâ čuuvtij já puáris pennuu vääivih-uv tast jo lijjii. Ton uáinu já kulo láin täälvi já keesi äigin huánánâm tommit, ete ij tast innig miäcán lamaš. Já lâihân tot jo pargoos porgâm-uv. Šiev loddepeenuv lâi-uv lamaš. Maaŋgâid čuuvčáid já kuáppilijd tot lâi Piättárân umástâm já lâibâ tot ohtii soorvâ-uv orostittâm, mutâ tuše ohtii, ijge talle lamaš sorvâpivdemäigi vala álgâmgin – vaidâlittees äšši. Na nuuvthân tot lii, ete ko nubbe táppáá, te nubbe vuáittá já nuuvt lâi Aartu äigi puáttâm. Piättár lâi jo keessiv iällâm Arttuin väzzimin meecist vâi uáináččij maggaar peenuv tot jiešalnees lii. Ruokkâdávt já virkkuht lâi Arttu tutkâm piirrâs já njunniistâllâm ááimu. Lâi tot moddii orostâm peesi-uv vyelni já umâstâm pajaskulij. Puáris haajâid, mutâ kuittâg. Arttu lâi ko lâi-uv čäittâm, ete kale tast kuittâg sáttá pivdopeenuv šoddâđ. Pyeri mielâst, veikkâ váhá eeppidmáin Piättár vuolgij Arttuin vuossâmuu keerdi loddepiivdon. Lijjii vuossâmuuh pivdopeeivih já šoŋŋâ lâi liegâs tegu algâčoovčâst kuás-uv. Piäiváá paštust pivdokyevtis vuolgijn varij nubebel puáris vuávdán, kost čuuvčáh já kuáppileh kulâttii ääigis pecikuácceid puurâdmáin já pecioovsij alne čokkáámáin, aaibâs tegu liččii vyerdimin miäcásteijeid luusâs. Maht tot Aartu vuossâmuš pivdokerdi tärkkilávt moonâi, lii tuše pivdokuáhtá tiäđust, mutâ tommit puáhtá ettâđ, ete kuárus kieđâigijn iävá maasâd puáttâm. Kyehti kuáppil já čuhčá lijjii reepust sunnuu macâdijn ciäguoivijgijn, kubdâ moje Piättár muáđuin. Nuuvt láin räämist sehe peenuv já iššeed, ijge pennuu rammuumist šoddâm loppâ. – Tast tot esken pivdopeenuv šaddâ! Piättár rammui. Já nuuvt keevâi-uv. Ärgis já vyelligis pennâgáást lâi šoddâm ruokkâdis, polâmettum pivdopeenuv, mon saallâsáid iä kullum tuše mecilodeh, mut stuárráábeh-uv huáđđooh. Kuáppilist kuobžân lijjii sunnuu saallâseh, maid suoi Aartu eellimäigin pivdijn. Jiärâskittee tábáhtumeh, sävŋittes ohtsâšpargo já kuohtui ruokkâdis luándu tähidii pivdokuáhtá mielâkiddiivâš reeisuid. Maht toh talle monnii, láá jo aaibâs eres mainâseh. Petra Kuuva Almaa šoddâmpeivi Almai koccái iđedist nuuvt tegu táválávt, kárvudâđâi já káhvástâlâi. Ijge sun ubâ muštámgin alnees lemin šoddâmpeeivi. Sun moonâi mottoom táálust elâččiđ, na tobbeen sáttojii leđe juhlomin. Almai še muštái ete: – Amahmis, tothân lii šoddâmpeivi sust-uv. Ton tove pargoh ožžuu pääcciđ vyerdiđ tyebbilubon. Sun še algâttij juhlom. Táálust lijjii kyesih-uv. Na sist kale mainâseh pijsájii, äigi kuulâi pyereest. Táálu iššed ruttij mainâs: – Mun lijjim ohtii karttâm kyevti kaavpuglii uápisin, suoi halijdáin vyelgiđ miäcán. Kuávttáá suoi iävá tuostâm vyelgiđ. Mij vaazijm maađijist suullân penâkkullâm, tobbeen lii taggaar jävri mast láá puškoh já vuáskuneh. Ko mij juovdâim tohon jäävri kuuvl, te hiärrá já rovvá láin viehâ vaibâm. Piejâim tuulâ, purâdijm, káhvástâlâim já nuuvt toh skipáreh-uv algijn vuot iäláskiđ. Almast lâi virvel já vuogâh fáárust, já uággummielâ hirmâd. Ij sun maaššâm kuhe leđe tast tullâpiällâst, ko toppij virvelis já vuolgij jäävrist puškoid uágguđ. Suu rovvá kale paasij muin tuulâ kuuvl, sun lâi vissâ eenâb vaibâm. Ij moonnâm kuhe ko almai kulluuškuođij čuárvumin, ete: – Stuorrâ kyeli lii vuogâst, ijge sun tieđe ete mii kuolijd tot lii. Já rovvásis addel oordelijd, ete: – Tállân kalga puáttiđ kameráin tohon! Na mun še vuolgim rová fáárun keččâđ ete mabdem piätu eštus vuogâst te lii. Na lâihân tot kal, puškooš, leš-uv ubâ kilupiälásâškin lamaš. Ko almai finnij tom puškuu enâmân, talle kuvvim aalgij. Lii härvi kyeli mast láá nuuvt ennuu koveh valdum. Togo alda lâi taggaar ollâgub čukkâ, mon alne lii uáinus viehâ kuhás. Turisti kyevtis eštus huávristškuođijn, et ton čuukâ alne aainâs kolgâččij eelliđ. Nuuvt mij vuolgijn kuárŋuđ tohon čukkâalaččân. Ko leim peessâm tohon kidâ oolâ, čuážžup já kejâdep jyehi kuávlun. - Uvestâm: – Postibussi näkyy tulevan pohjosesta. Talle kale skipáreh algijn ohtsis kejâstâllâđ. Vaarâ suoi jurdijn ete uápis táiđá jaloškyettiđ, ko uáiná postâbuusi näävt kukken meeccist. Almai kiäččá aalaaš vielti vuálus já kokká: – Missä, missä? En minä näe mitään. Já kale vaarâ passijn ton ooskon ete ij koolgâ lyettiđ puoh aššiijd, maid tot uápis uvástâl." Almain kuulâi äigi já mainâseh pijsájii. Sij lijjii navdâšâm muide-uv ko aalmuglii luáttámuš, kii eenâb kii ucceeb. Šoddâmpeeivi sáŋgâr kálgu aalgij tállân ko koccái, čurgiđ já posâlâddâđ, pääihisthân kale ain kávnoo pargo emedân. Eemeed muštáá, ete kállâstis lii šoddâmpeivi. Sun eelâš käävpist laavcâ uástimin, räähtist šoddâmpeeivikááhu kállásis. Kálgu ervidij ete kost käälis lii. Sun puhelimen já sooitij táálun kost tieđij kállá lemin. Mutâ ij käälis ostâm vyelgiđ pááikán ko lâi peessâm juhlom faartân. Kálgu sooitij vala nube kerd já iätá: – Šoddâmpeivikákku lii vyerdimin ko puáđáh. Käälis ij puáttâm já kálgu piejâi kááhu kolmâskáápán já jieš ferttij vyelgiđ pargosajan ko sust teeivâi leđe eehidvuáru. Tot lâi jo eehid ko šoddâmpeivisáŋgár poođij pááikán. Sust lâi vuolâmielâ já moonâi tállân kolmâskääpist keččâđ ete ličij-uv tobbeen mihheen. Säppi tuoldiistâlâi, ko kolmâskääpist ij kavnum ohtkin vuolâputtâl. Kaavnâi sun kuittâg tom lahcâkááhu. Almai jurdelij: – Tonttáá kale lijjim piergiđ, ličij peiccâ mottoom vuolâputtâl lamaš. Almaa säppi tuoldâškuođij korrâsubbooht: – Uážuh kale kálgu jieš tom lahcâkááhud, jiem lah tom vááijuv. Nuuvt sun vaaldij lahcâkááhu já tiällái káálgus uáđđimsajan eidu togo, kogo tieđij káálgus čokániđ. Jieš uáđđái. Ko kálgu poođij pargoost lâi jo máŋŋeed eehid. Sun keččâlij lihâdiđ siijvost já várugávt, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Sun moonâi posâdâttâmviistán, posâdâđâi já kárvudâđâi putes ijjâpihtsijd. Ij sun pieijâm čuovâ ko moonâi uáđđimviistán, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Kállá piivdus eštus luhostui. Kálgu poođij seeŋgâ luusâ já čokánij eidu ton lahcâkááhu oolâ. Kákku tepčâsij, levânij já turdedij poođâ já ubâ saje. Käälis tast paaldâst uáđá škoorijd. Káálgust pottâ puoh lavcâttui já ubâ uáđđimsaje. Ko sun keččâlij kieđáin, te eskân hoksái ete tot lii suu jieijâs kállásis rähtim šoddâmpeivikákku, mon oolâ sun čokánij. Talle sun kal šleđgâlij čuovâid viistán ijge innig váruttâm ete käälis koccáá. Leš-uv kálgu tuáivuttâm luho šoddâmpiäivân rähis kállásis, vaarâ sun mahtnii huámášutij tast. Vaarâ sunnui šoddii savâstâlmeh. Iisak Mattus Juuvâi juuhâ Lii puállám kuolbâ, čuážudám já keejâm pirrâsân. Togo alda uáinoo tiävá. Vuálgám väzziđ tohon tiäváá vuást, puátá jeggi oovdân. Jeegist lii lyeiveesuánju, jiem peesâ tom rasta. Jorgettâm maasâd, čokánâm jeggiriidon keeđgi oolâ já eskân uáinám, ete tothân lii-uv viehâ ollâ vääri já čukkâ mestâ pääljis muorâin. Muorâi kooskâ ko lijjim uáinâm, te jurdim tiäváážin. Vuálgâm väzziđ tom jeegi rido nuortâs, kost kulloo kuoškâ šavâmin. Puátá oovdân keđgitiävá. Kuárŋum ton tiäváá oolâ já čuážudâm tast já kejâdâm pirrâsân. Juuhâgin ij oro lemin kukken. Tiäváást lii ohtâ suárvi, stuorrâ, mii lii luoddânâm kierrust kidâ maddui. Suárvimaddust tegu oja ličij koivum tohon tiäváá vuálus puállâm pihâškuodduu kuuvl. Äijih lâi koskâstâm iŋádâhhân jävilkuolbân pyelliđ. Mecci togo pirrâsijn lâi viehâ vijđáht puállâm. Väzzilim vuot tohon, kost juuhâ kulloo šááváámin. Eennâm muttoo vuod čunoikuolbânin. Huámášam oovtâ stuorrâ mievtâ, keejâm ko tot oro lemin nuuvt oomâs. Moonâm aldeláá, te uáinâm, ete tothân lii-uv kuáti lamaš togo. Kuáti lii puállâm já togo alda lii lamaš šaldelyevi, pasâttâsâh láá pááccám. Ulmuuh kale lijjii piäluštum. Juáđhâm määđhi kuoškâšaavvân vuást já forgâ lam juuvâ riddoost. Mecci ij lah puállâm tobbeen juhârido alda, ko togo lii njuoškâ jeggi. Must ličij mielâ peessâđ ton juuvâ nubebel, MUT MAHT? Tie stuorrâ koččâmuš. Tast juhâriddoost čokkáám já smietâm, ete moin konstáin pesâččim. Juuhâ oro lemin vala uáli tulveest já rävnji čuuvtij voohâd. Puohlá-án lodeh láá valjeest, kesilodeh ko láá vuod juovdâm teehin. Vuálgám jotteeđ vuáluskulij juuvâ. Lii lámáš ollâ tulve, tom uáinâm tast ko jieŋah láá nurdâm riddomuorâid nuuvt ete tain láá motomeh njalânâddâm. Mottoom sudâhánnáá jieŋâpäldee lii vala-uv riddoteermist. Čuožâstâm, keejâm juuvâ, jurdâččâm: – Kal taat lii juuvâi juuhâ ko nuuvt lii styeres já kubduv-uv. Maht pesâččim rasta? Smietâm: – Ohtâ máhulâšvuotâ ličij puárree rähtim. Lii táválâš kesimáánu šoŋŋâ, ko peivi lii päštimin já kivkked puátá arveuáhti tâi čuormâsuáhti. Must láá syeinejum čässiheh jyelgist já šišneheh. Orom tast suohis peciuávsi vyelni já vuárdám ko arveuáhti mana lappâd. Arveuávti maŋa väzzilâm oppeet vuáluskulâi tom juuvâi juuvâ, Čässiheh láá ollásávt njuoškâm. Váázám mottoom määđhi, mut te vaibâškuáđám já nelgi-uv álgá leđe. Lam máddáápele värivieltist já peivi vuod páštá lieggâsávt. Orostâm já čokánâm pecimaddui, nuolâm kammuidân, vááldâm suoinijd meddâl kammuin já heŋgiim taid kuškâđ. Poccuu šišneest koorrum lavkkâ, tom siste must láá evviseh. Vááldám laavhâst kuškâdum riävskáteeki, jursám tom, forgâ neelgitobdo láppoo. Valjiim täsivis pääihi olsân, tojâlâm piässááoovsijd ton sajasân já viälánâm toos. Peeivi páštust lii liegâs viälláđ, nohádâm tállán. Koccájim toos, ko uškes šoodâi, tievst ko peivi lâi vääri tuáhá lappum te áimu lâi čuáskum. Muu kammuuh já kamuvsyeinih lijjii pyereest kuškâm. Suoiniistim čässihijdân, kamâdettim já vuolgim oppeet máátkân. Jiem kiergânâm kuhâs ko kulâškuottim káránâsâid larmâdmin. Halidim tiettiđ ete mii tobbeen lii ko eidu nuuvt ruŋkesteh já larmâdeh. Ko puáđám aldeláá ton saje kost káránâsâh láá illoodmin, te uáinâm ete togo lii jáámmâm já kiškodum puásui. Togo alda lâi aajâ já vuolgim čääsi juuhâđ, ko lâi nuuvt hirmâd koško. Alda aijuu lâi kuuđhâmiehtâ mii lâi puoh puárvejum. Talle must kale čuálih čoskuu, ko huámášim vorâs kuobžâ luodâid já hirmâd poškâliäjá, ko kuobžâ lâi paškam toos. Jiem halidâm ton tove moonnâđ tom kiškodum poccuu rááđu tutkâđ. Vuolgim vuod väzziđ. Jurduuh joreh tom puárvejum kuuđhâmievtâst já lieggâ kuobžâ pooškâst. Smietâm: – Kale must ij tääiđi kuobžâpivdee šoddâđ, ko kuobžâ pooškâst-uv poolâm. Palo pusseer sist váázâm já vilpâstâlâm maŋŋaalsân, ko oro et maaŋeest tot kal sáttá leđe. Juuvâi juuvâ njäälmi alda lâi karrii jeggi, mast lijjii uccâ suárvááh. Motomeh suárvááh lijjii madduin mieskâm, taid lâi hiälppu tojâliđ. Lovmat suárváá tooijim já kuoddim riidon, main algim rähtiđ puárree. Päddi ko ij lamaš, te ferttejim láánjáin puunnjâđ piäsáduvvâid já toiguin čoonnâđ taid suárváid kiddâluvvâi, kulmâ muorâ val čoonnim segis peciviäddáiguin rastamuorrân, ete ličij nanosub. Já toin mun peessim tom tulve juuvvâi juuvâ rasta. Iisak Mattus Kaandâ škovlâpeivi Lâi čohčâ já škovlâ lâi álgâm, škovlâ lâi lámáš kyehti oho. Jovnâ lâi nube luokast, mut sun ij lam máttám vala luuhâđ já suu mielâst lâi nuuvt vaigâd tot luuhâđ opâttâllâm, ete sun ij liččii viiššâm leđe škoovlâst. Ennuv mielâstubbooht sun ličij halidâm leđe pääihist. Iđedist koolgâi nuuvt tooláá koccáđ já iđedist liččii lámáš nuuvt njaalgâ nahareh-uv. Jovnâ jurdâččij, et sun ij kale innig moonâ škoovlân, mut pääihist sun ij sárnum tast maiden. Iđedist enni raavhâi Joovnâ já imâštâlâi, ko Jovnâ lâi nuuvt ereslágán ko ovdil. Enni juurdij, et Jovnâ lii illávaje. Enni koijâd: – Lah-uv tun illávaje, vâi mii tust lii? – Jiem lah, mut mun jiem haalijd škoovlân vyelgiđ, Jovnâ västid. – Na mondiet jieh haalijd škoovlân? – Tondiet ko mun jiem oopâ luuhâđ. – Moonâ kuittig onne vala toho škoovlân, enni iätá. Jovnâ lopedâđâi moonnâđ škoovlân já sun vaaldij škovlâlaavhâs já vuolgij. Sun vaazij luodâ mield mottoom määđhi, ratkui luodâst já vaazij miäcán váhá määđhi já čokánij mievtâ oolâ mottoom suáhimaddui. Peivi paaštij lieggâsávt já lâi uáli jo lieggâ šoŋŋâ. Joovnâst lijjii vaibâseh já sun nohádij ton suáhimaddui. Ko sun koccái, lâi peivi juo ollâgâsâst, lâi koskâpeeivi äigi. Talle sunjin šoodâi eeti já sun smietâškuođij, ete maid kalga suijân ettâđ škoovlâst já pääihist. Ko Jovnâ oođij, te sun nievdâi, ete sun lii škoovlâst já máttáátteijee lâi suttâm já eres škovlâliih pilkkedii já povvustii suu. Enni já eeči meid láin ušom tobbeen škovlâvisteest já suoi-uv láin suttâm kaandâs oolâ. Jovnâ smietâi. Sust lijjii maaŋgâlágán jurduuh. Evni lâi kođđáám viermi tom suávi ovssijd, mon maddust Jovnâ lâi já kuuđhah sehe eres-uv tiivreh lijjii enâmist, maid Jovnâ ij tubdâm. Togo Joovnâ alda lâi taggaar suáhiláánjá, maid pieggâ suvâttâlâi. Stuorrâ lostâmáátu moigârdij já Jovnâ aalgij tom keččâđ. Tot lâi koččâm ton láánjáá kierrust. Lostâmáátu kuárŋuškuođij ton láánján, peesâi mottoom muudon, jeđe koočâi vuálus. Neljii juo kuárŋui já koočâi, mut tot iiskâi vuod uđđâsist. Viijmâg lostâmáátu peesâi vyelemuu uávssáá oolâ, mast lijjii stuorrâ loostah, moigârdij mottoom stuorrâ loostân já kuárvásij ton loostâ oolâ. Jovnâ keejâi tom mááđu, maht tot lâi nuuvt maŋgii kuárŋum ton láánján, ovdilgo lâi peessâm pajas já vyelemuu uávsi oolâ. Tot máátu lai nággár, ko nuuvt maŋgii iiskâi kuárŋuđ, ovdilgo peesâi ton láánjáá uávsi oolâ. Jovnâ imâštâlâi ton mááđu nággárvuođâ. Jovnâ vaaldij laavhâs já vuolgij maasâd pááikán. Enni koijâdâlškuođij Joovnâst: – Maht škovlâpeivi moonâi? Jovnâ smietâi, ete maid sun kalga ettâđ. Nuuvt sun ruokâsmitij mielâs já sáárnui iänán, ete kost sun lâi lámáš já tom še, maid sun lâi porgâm já maid lâi uáinâm. Ton peeivi Jovnâ lâi oppâm ennuv. Sun lâi oppâm, ete ij koolgâ kiälástâllâđ já nubben äššin, ij koolgâ luoškâttiđ, jis ij tállán máttáá maid opâttâlškuát. Iisak Mattus Turisti kyeli Must lâi kioski keesi äigin Čovčjuuvâ riddoost já mottoom kesiviste turistij várás. Kioskist vuobdim limukkaid, tubákkijd, njálgâid, mätkimuštoid já vuogâid sehe kuálástemluuvijd. Já maaŋgâlágán fiäráneh sáttojii turistáid. Oovtâ keesi lijjii kisáčiivgâh maŋgâ. Turisteh lijkkojii toid já valdii fárusis. Ohtâ čivgâ moonâi kidâ Saaksan. Kyehti čiivgâ passijn já toh láin ubâ keesi must. Toh láin juo viehâ stuárráh. Kale tot lâi somá uáiniđ ko turisteh monnii uágguđ juuvâ já ko pottii uággumist. Tom kale oinim ete kii lii finnim kuolijd. Kisá čiivgâh iävá perustâm tagarijn kuálásteijein kiäh iä lam finnim kyele. Mutâ kisá čiivgâh kuohtuuh čuávoin taid kiäin lijjii kyeleh. Lâi lieggâ kesieehid, ko mottoom peerâ poođij já laiguuttij viste. Kolgim lieggiđ säävni. Eemed ij liččii haliđâm orostiđ vala mutâ almast lâi hirmâd uággum mielâ. Čaallim sunjin kuálástemlove. Lâi arvam já juuhâ lâi tulvâm. Togo säävni puotâ juuvâst lâi viehâ vohâđis virde. Almai ij haliđâm sáávnân, sun vuolgij tállân juuvâ uágguđ. Eemeed moonâi párnáiguin sáávnân. Posâlij pihtâsijd já škuljij juuvâst taid. Togo säävni puotâ lâi juuvâst taggaar stuorrâ tuolbâ keđgi, togo läävejii škuljiđ pihtâsijd juuvâst. Nube peeivi almai moonâi tállân iđeđist uágguđ. Lijjim kioskist ko tot almai poođij tobbeen säävni kuávlust já huáppu vala oroi lemin. Sun lai viehâ jiärástum. Iätá munjin: – Stuorrâ kyeli toppij vuogân, mutâ jiem finnim tom pajas. Sun piivdij ete vuálgáččim-uv iššeen sunjin tom kyele uážuđiđ enâmân. Vuolgim iššeen sunjin. Almai lâi kiessâm tuárgu suáhimiestuu pirrâ já čoonnâm. Valdim tom virvel já eštus tobdoo vuogâst lemin stuorrâ kyeli. Iskim kellađ mutâ nuuvt lussâd lâi já niivkoi korrâsávt. Oinim ete tuárgu moonâi eidu ton keeđgi tuáhá, mii lii kuávdoo juuvâ. Čääci kuulgâi keeđgi paijeel já ton keeđgi vuoluupel šoodâi taggaar nuuvt kočođum ááhu-virde, kogo čääci jorá. Vuolgim vuálusviirdán juhârido toin rullâstággoin. Já eštus ko ruttiistim tuárgust, te luovânij vuoggâ. Jurdelim aalgâst ete taaiđij peessâm tot stuorrâ kyeli. Mutâ ij tot lamaškin peessâm. Aalgij vuod nivkkođ já ravgođ. Turistialmai tast paaldâst čuážžu já kiäččá, ete mahtsun tast kiävá. Almai lai jiärástum. Sun iätá: – Tast kale kalga kove väldiđ. Já sun vuolgij kamera viežžâđ já mun paaccim toin stuorrâ kuolijn fäggidiđ. Finnejim kyele aldeláá, oro lemin viehâ omâs kyeli. Styeres kale lii. Ton puudâ ko almai viežâi kameras, te ožžum saallâs riddokeeđgi oolâ. Já saalâs tot kale lâi. Stuorrâ nissoon puuvsâh. Almai še juovdâi kamerainis. Koijâd: – Peesâi-uv kyeli vuogâst? – Ij peessâm, västiđim já loptejim taid njuoskâ stuorrâ nissoon puuvsâid. Almai keejâi jurbâ stuorrâ čolmijguin. Koijâđim: – Ááiguh-uv kove väldiđ? Harvii taan juuvâst tieggaar kyele finnee. Mutâ ij sust lamaš innig kuvvim mielâ. Almaa eemed še poođij tohon juhâriidon uáiniđ, ete mabdem kyeli tot eštus lii. Toh lijjii tagareh laavcâ ivnásiih puuvsâh. Eemed tuubdâi tállân puvsâiđis ko ooinij taid. Sun lijkkui tast ko finnij puvsâiđis, maid lâi monâttâm tulvejuuhân. Mutâ almai kale ij lam ollágin moovtâ, ko stuorrâ kyeli muttui nissoon puksân. Iisak Mattus Koddepivdee suddo Lonjospálččáäijih čuáigá muávlá luátkumuottust kuuloold ovdâskulij. Čiehâkappeertáávááš lâi juo áigáá njuoškâm pivâstuvvâst já šletteesiähá myettest. Šišneviettârpuuvsah-uv algii leđe viehânáál njordâm, iäge koške pääihih innig kavnum muidego kálluhij njunesuoinijn já tinnokeđgisehhiižist, mii lâi laavhâst. Äijih lâi vaibâm já reštâlum nuuvt čuuvtij, et mestâba semmuustâlâi. Liijkátte uápis tälviluoddârääigi mield mottoomnáál taaiđij vandârdiđ ovdâskulij já palijdij: – O-o tuontiäváá saaveehkápuluvah! Maid jo eidu... jurdâččim, ko vuolgim tággáár šoŋŋân... taammuđužeh jyelgist... mane jiem leŋgiistâm... äähh... jieččân muzigáá... vuo äštee sittágin! Siämmâst sun tuágâd, maht muzigâžân já eres-uv ergijd lâi keevvâm: – Na mahtâkkis lijjim leŋgiđ, o-oo sodeháá nelgikumppi... já meid toh-uv, manengis toh jieijâs nobdiigin? – Tiäđám mun-uv maidnii... áhh-áhh, Äijih tot lii... ijge mihheen eres... ege tot vääldi muidego čuámáttâs... čuárbbele - ääh, ko lii savadâh... keessihčiermiháá, teikkâ kođokuávžur, motomin... mutâ uáli juo harvii... eeh, ko lii... Siämmâst äijih stubbái njunulâs luátkumuottui. Ucánjáhháá ääigi oroi, et toos sun pásáččij-uv viälláđ, mutâ te aalgij lihâdiđ, kuuloold kuáikkusâddâđ, jeđehande peesâi-uv viijmâg čuožžâd. Sun viigâi savŋeđ iänááš muottuid meddâl kárvuidis alne, stellij káálluhijdis saaveehpaddijd, vuolgij kuuloold uáhuđ ovdâskulij já palijdij taađeest, ko muštái ain monnii ääši: – Eeh! Toin, manengis tot Harijdeiješ tom noobdijgin vala... lâi eh-heh... mottoomnáál nahciittâllâđ-uv vala, mestâ tegu olmooš... mutâ toh nubeh te lijjii kale... hoh-hoi! Nelgikuumpih... já viärráábeh-uv, et jiem jo pyerebeht eeđâ. Jis vala ohtii selvâniččim... jiem kale innig riemâččii... aainâskin lovettuššâđ... já ko vala uáivi possii... Almaa nommâ lâi Mättee. Kočodii suu kale še Maattižân-uv. Nommâ poođij tast, ko motomeh katâšeh epidii suu tááiđuid já joba cuoigiistii: – Maattiš-uv liijká kale nuuvt pyereest, ko uvásteleh. Motomeh vuod kočodii suu Maattižân puttásávt rammum tiet. Suu olmâ nommâ Mättee poođij vist tast, ko sun lâi uáli-uv čeppi kieđâidis peeleest já maatij tuoijuustâllâđ muorâst maid kost. Suu kietâtyejeh lijjii puoh aldemui já váháš olgoláhháá ässei ránjái-uv kerriseh já rievah. Tääl sust lâi uđđâ nommâ, mast sun ij lamaš ollágin pyerimielâst, mutâ páágu oovdâst sun lâi ferttim mieđettiđ já vuálániđ väldiđ taggaar-uv vuástá. Sun aasâi perruinis Uáivittis Vuáskujávráá tááváákeččin, kost sust lâi šiev lavŋekuáti, mutâ motomin sun ferttij vyelgiđ patârâsân. Patâriđ ferttij talle, ko suovâ paijaanškuođij Peljipiäláávääri alne. Tot lâi merkkân tast, et láá puátimin ruošâpele riäváreh, teikkâ viärukyeddeeh viestârist, teikkâ mäddin, sehe taid paapâid-uv koolgâi kale ucánjáhháá korvâččiđ, veikkâ toh iä nuuvt viärrááh lamaškin. Mađe čappâdub lâi suovâ, tađe viärráábeh lijjii viärukyeddeeh. Paapâi suovâ lâi viehâ njarbâd já ryešilij puoh čappâdumos. Jos keevâi nuuvt, et viärukyeddeeh pottii-uv tavveen kulij, talle aalgij suovâ pajaniđ Pikkâpätiämmiráá alne. Ämmirâš lâi finnim noomâs tast, ko tot lâi tegu komo pikkâpääti. Ko sun kaartâi patâriđ, te ij liijká tarbâšâm nuuvt hirmâd kuhás moonnâđ tanen, ko sust lâi šiev čiähupäikki tast aldasijn, uážžu ettâđ mestâba paaldâst. Uáivittis Vuáskujávráást muádi penâkkullâm keččin viestârist lâi Pähtiváárááš já paaldâst Pähtijáávráš, mast lijjii stuorrâ puškoh já eres-uv kyeleh. Pähtiváárááš lâi tegu luoddânâm stuorrâ keđgi já tast tot lâi noomâs-uv finnim. Tohon luoddâniämán Veddum Mättee, teikkâ Maattiš lâi ráhtâm pelduvváid eennâm siisâ aassâmsaje, mon iä kale kaleskin tiättâm já tubdâm. Suu eeči, kiän nommâ lâi Veddum, lâi juo áigáá jáámmâm já hävdidum. Noomâs sun lâi finnim tast, ko karttii távjá čoonnâđ suu vijlâsáid karâstuv, teikkâ läbžilahe já nube keeji muorân, teikkâ miestui, amas kaččâđ jieŋâlis aijui já hevvâniđ tohon ton puudâ, ko vaanhimijn já puárásubboin párnáin lâi miinii taggaar porgâmuš et sij iä ostâm vahtiđ nuorâmuu. Suu eeji pärniääigi aassâmsaje paaldâst lâi jieŋâlis kolmâkäldee já Veddum ko lâi ucce, te sun lâi ohtân maanoost monâmin käldee luus. Aaibâs uccen kuánttumáin já maŋeláhháá tiäđust-uv väzzimáin já kaččâmáin. Kolmâkäldee lâi kale kiässâm eres-uv párnáid já vaarâ sij-uv lijjii karttâm vedduđ lääbžist siämmáá ääši keežild, mutâ tuše Veddum lâi finnim tast noomâ. Pähtivááráá alne lâi šiev uáinus tälvimaađijân, kogo karttii jotteeđ nuuvt riäváreh, viärukyeddeeh ko paapah-uv já toho vááráá oolâ sun ain peeivičuovvân kuárŋui fakšuustâllâđ, kuás “povdiihánnáá kyesih” vuálgáččii meddâl. Ko sij lijjii moonnâm já maađij alne liihâdškuottii suu sijdâkyeimih, tieđij sun, et pááikán maccâm ličij torvolâš. Merkkân lijjii meid suovâi lappuumeh varij alne. Mättee lâi lamaš muáddi peeivi tassaaš joođoost ergiráiđuinis. Sun lâi lamaš Stuorrâ Aanaar riddoost koddepiivdost já lâi finnim-uv maŋgâ ellee njuovvâđ já riehân kaarrâđ, jeđe lâi monâmin pááikán Uáivittis Vuáskujávrážân. Sun lâi nuuvt čuuvtij jurduidis siste, et ij huámášâm tállân omâs rááiđu, mii poođij oovdeld já ko te hoksái, lâi-uv juo liijkás maŋŋeed viggâđ ubâ patârâsângin. Sun ervidij tállân, moh fárudeijeid toh lijjii já siämmâst sun muštái-uv tom suovâpáccá, mon lâi jiehtinâš uáinâm já jurdám tom táválii koddepivdee tullâsuovvân. Tääl ij innig ávttâmgin muide ko viggâđ selvâniđ tiein äijihijn pyeremus lääji mield. Omâs ráiđu ko aldanškuođij, te sun sirduustij ráiđuinis ubbâsân toin tuoivuin, et kyesih monâččii lappâd, mutâ maid tuušijd. Ovdemuš äijih, kiäst lâi lijge-ergi kerris maajeeld, tollij vuájánis eidu Mättee puotâ já talle sun tuubdâi-uv suu. Sun lâi Äigisuolluu kandâ Harideiješ, kote lâi peggimij mield algâm uđđâ ooskon já lâi finnim uđđâ noomâ-uv, mii lâi Haarald. Harideiješ lâi finnim noomâs juo aaibâs uccen tast ko sun uáđidijn škorijdij nuuvt korrâsávt, et tot sulâstitij pennuu haarrân. Mättee västidij suu tiervâttâsân já nuuvt rááiđu eres-uv ulmuuh, kiäh lijjii puohrekkân kuuđâs, tiervâttii suu. Mättee ij iberdâm omâs ulmui kielâ já tulkkân lâi-uv Äigisuolluu Harideiješ, teikkâ Haarald, nuuvtko suu tááláš nommâ ettui. Forgâ selvânij, moin aašijn máđháliih lijjii joođoost já Mättee polâstâlškuođij-uv rievâidis já jobá vuájánijdis-uv peeleest. Harideiješ iätá: – Taah almaah láá tääl šiev ääši peeleest joođoost já mun lam uápisin já tulkkân. Taah muu skipáreh láá paapah já viäruvoovdih já toh láá tääl jotemin tääbbin pähinij enâmist tondet, et oskottemeh, tegu tun-uv finniiččijd olmâ osko pehti taggaar eellim, mii ij nuuvâ kuássin. – Maidâkkis mun tagaráin elimáin... viggá Mättee ettâđ, mutâ siämmâst ohtâ omâs almai koskâldit suu já iätá maidnii, maid Harideiješ tulkkust: – Taat viäruvovdi haalijd tiettiđ, moh tust láá rievváid kaarrum. – Purrâmâšpitáh váháš já muáddi ravžâ roopâ, iskâdim ucánjáhháá koddepiivdo... Harideiješ já omâs almai savâstâllâv äigipuudâ já nuuvtpa Harideiješ iätá: – Taat vovdi haalijd uáiniđ, láá-uv puáidáheh tuu kodderoopah. – Ruoinâseh láá, návt maŋŋeed pivdum... iätá Mättee já kaalgâdškuot karâstuvvâid. Tuoljij vyelni iteh uáli mučis roopah já vovdi iätá-uv maidnii, maid Harideiješ tulkkust: – Lah-uv taan ive juo máksâm ruuvnâviäru? – Kalehân mun lam máksâm. Čohčuv adelim viärualmaid vittâ koškepuško, ohtnubaloh uárreenähkid já riämnjánäähki, já tävgiviärrun vala soovskammuid. Tulkkâ ko lâi tulkkuustâm, te oppeet savâstâláin - tot vovdi já Harideiješ koskânis, nuuvtpa Harideiješ iätá: – Ruotâ kunâgâs ij keesi tävgiviäru, já tun lah vissâ máksâm viäru ryešiláid. Tust lii ain-uv mävsihánnáá viäru kunâgâsân já tääl haalijd vovdi peerrâđ tust Ruotâ kunâgâsân kullojeijee viäru. – Ennuu-uvkâs tot talle ličij? koijâd Mättee. - Ko kerd ubâ ive máávsuh láá mävsihánnáá, te tot taha ohtân riäntuidiskijn tuom nube roppârievâ já tom kessee eergi. Mättest masa váimu njuškij čuddui. Nuuvt čuuvtij sun suorgânij. Eidu ton rievâst lijjii roopâi siisâ nutkum meiddei juoŋâspuškoh, vuáskuneh já muáddi riävská-uv. Nube rievâst lijjii tuše ijâstâllâmkäävnih, niestilavkkâ já ohtâ ravžâ roppâ. Sust monâččii tääl ubâ täälvi iäláttâsah, moh liččii lamaš pääihist tarbâšliih. Tobbeen lijjii maŋgâ nelginjäälmi vyerdimin eeji puáttim. – Mutâ must lii stuorrâ juávkku, ij-uv ucceeb meeri tuhhiiččii? – Tun lah vala päähinolmooš, pähinijn piärroo viäru ollásávt. Jos liččih oskoost, te talle kale vovdi-uv puávtáččij ucánjáhháá mieđettiđ, iätá Harideiješ. Eres omâs ulmuuh lijjii táássáš lamaš joskâ, mutâ talle mottoom tain koijâdij maidnii já tulkkâ tulkkuustij: – Taat pappâ, kote lii Kemi rääjist puáttâm teehi kästiđ pähinijd, haalijd tiettiđ, kalle párnáá láá tuu perrust. – Kyehti kaandâ já kyehti nieidâ. Ohtâ lii jáámmâm já ohtâ lii puátimin lase, iätá Mättee ton tuoivust, et joste makaš tot pappâ piäluštičij suu eeđeest. Harideiješ iätá: – Jos tun váldáh ristâlii kastuu vuástá, te talle tuu viäru-uv ucco já vovdi totá tuše riehân. Uážuh toollâđ talle puoh eergijd já nube rievâ. Mättest ij lamaš eres rääđi, ko tuuttâđ ruuvnâ almai vátámuššáid já toin laajijn pisottiđ puoh eergijd alnees. – Luhhoost toh iä koijâdâm, et láá-uv eergih vala lase-uv, jurdâččij Mättee jiečânis tuđâvâžžân kuittâg ton ääšist. Sust uáináh lijjii vala pääihist-uv muáddi eergi já ohtâ ergi lâi vala iđehánnáá, veikkâ lâi kale pegguustâllâm Pigákuátikuolbân suulâin čohčuv. Ko äšši lâi sooppum, tallet Mättee já tot omâs ráiđu sirduustii aldemuu morâstáá riidon, cokkiittii tuulâ já suddâdii muottust čääsi, moin Mättee kastui. Äigisuolluu Harideiješ tooimâi taan-uv hommáást tulkkân já nuuvtpa sun iätá taađeest ko pappâ-uv: – Mun káástám tuu Matti Westeekandâ Eeji, Kaandâ já Pasejiegâ noomân aamen. Talle Mättee iätá: – Mutâ munhân lam Mättee, jiemge Matti já eeji nommâ lii Veddum, ijge Vestum. Toos Harideiješ iätá: – Kalehân mun ton tiäđám, mutâ uáináh Mättee já Veddum iävá pyevti leđe ristâliih noomah, nuuvtko Matti já Westee pyehtiv leđe. Pappâ eeđâi oppeet maidnii, mon Harideiješ tulkkuustij. – Tääl tuu nommâ čálloo paapâkirjijd pajas já tun lah täst oovdâs Matti Westeekandâ. Tun lah tääl kenigâs mäksiđ jyehi ive Ruotâ kunâgâsân viäru jiehke uážu vyelgiđ viärukyeddeid patârâsân. Tuu lii vijsásumos meid pyehtiđ párnáidâd já emedâd ristâlii kastuu väldiđ vuástá. Tuoi jiejah-uv kolgâvettee vihkuđ ristâlávt, amas suddoost eelliđ. Tääl tain ruuvnâ almain lii váháš huáppu, nuuvt et ep oostâ eelliđ tuu kuáđáá lunne, mutâ puáttee ive kale lii eenâb asto já koolgah leđe talle pääihist, ko mij puáttip. Ko omâs máđháliih lijjii purâsistám evvisijdis, tallet Harideiješ leŋgiistij Mättee rievâ jieijâs lijge-eergi maŋŋaal já nuuvt sij vuolgii juátkiđ määđhi. Aalgij leđe juo veigi já siävŋánškuođij-uv. Paapah já vovdih lijjii liijká cokkiittâm stuorrâ kuáduituulâ já nuuvtpa Mättee jurdâččij-uv orosistiđ mottoom tiijme tullâpaštust já veikkâ vala nohádistiđ-uv ucánjáhháá. Sun tuálvulij ergijdis váháš olgoláá kuátumân, purâsistij evvispitá, lasettistij oovtâ kuodduu tuulân, jeđe mieigâstij tullâpáštui. Forgâ sun lâi oles naharist. – Uuuuuu-iiiiii... oooo-uuuuuuu-iiiiii! Mättee morettij já njuolgist suorgânij kuumpi olvomân, mii lâi ravkkâm suu. Sun njuškij pajas, tomâlij savehijdis oolâ já čuoigâlij ergij luus nuuvt huápust ko lâš vaijaam. Mađe aldeláá ergij sun aldanij, tađe eenâb polâškuođij vuájánijdis peeleest, ijge tuuššijd poollâmgin. Ko sun poođij tohon, sun ooinij tuše kiškodum roppâpasâttâsâid já ennuu kumpij luodâid. Suu rähis vuájánist Muzigáást ij lamaš pááccâm muidego kiškodum uáivi. Tast lijjii stuorrâ čuárvih vala sajestis já kuumpih iä lamaš tom vissâ finniittâm fárusis. Vâi lâi-uv tot miinii meerhâid? Tot eštus sátáččij leđe merkkâ alnestis Äijihist já ráŋgáštussân sun lâi uápistâm kuumpijd ergij luusâ. Mättee iberdij tääl, et Äijih lâi adelâm sunjin ráŋgáštâs tast, ko lâi moonnâm lovettuššâđ väldimáin kastuu vuástá. Sun idâpiälástij vala äigipuudâ kiškodum roppâpasâttâsâi paaldâst já čuoigâlij uáhulij kuuloold tullâsajan. Tobbeen sun račoi rievâ kuárusin, keesij tom labžijgijn peciuáksân muádi meetter alodâhân, čuopâi mottoom piässáá já tuuvdij toigijn rievâ nuuvt, et tast šoodâi tegu jävillyevi. Tohon sun čummiittij täävvirpittáid moh lijjii lamaš rievâst, sehe kerrisist já meiddei tom ravžâroopâ-uv, amas riämnjáh puurrâđ. Sun loovdij taid vala tuoljijgijn, kaarâi nanosávt labžijn kiddâ, čuuvâi suáhioovsijn pastelis muorâsaagijd já stellij taid togo pehti, kogo lâi tot ravžâroppâ, amas karanâsah tuostâččii aldaniđ čuágguđ já pillediđ tom. Kerris sun komettistij pecimaddui já leggistij pelduvváid kuárus laavhâ siälgán. Tobbeen lijjii tuše evvispitáh, moh lijjii vala pááccâm já tinnokeđgiseehâš, mast sun ij kuássin luoppâm. Ko sun čuoigâlij, te aalgij kuuloold muotâččiđ. Myettee lasanij taađeest ko mätki-uv ovdánij. Tot lasanij já muttuuškuođij šletteesiähán. Lâi nuuvt savadâh, ko ihenis puovtij leđe já mätki pááikân lâi vala kukke. Sun tuáivui ohtuunis, et kiinii lijgkerrisáin teikkâ rivváin jottee olmooš puáđáččij maajeeld já váldáččij suu fáárun, mutâ tot paasij tuše tuoivuu räi. Ijhân kihheen táválâš olmooš liččii iho joođoost já vala tággáár šoŋŋân. Nuuvtpa kihheen ij puáttâm. Sun ij lamaš aaibâs vises, mon kuhás iđedistijjâ lâi juo olláám, mutâ peivi ij kuittâg lamaš vala čuovvânmin. Ko lâi polvâšoŋŋâ, iäge tääsnihkin oinum, te Mättee ij tiättâm muidego tom, et ijjâ lâi. Ko kumppi lâi ravkkâm suu, talle máhđulávt lâi iđedistijjâ. Teikkâ mastpa sun tomgin ličij nuuvt vissásávt tiättâm. Oppeet sun stubbái njunulâs savehijdis oolâ luátku muottui. Suu mielâst oroi, et taas ličij vuovâs veikkâ nohádiđ já tot juurdâ lâi-uv kuhháá suu mielâst. Nuuvtpa sun taantovváá viällái-uv ennuu kuhheeb ääigi liihâsthánnáá siämmáá saajeest ko vuossâmuu keerdi, mutâ te viijmâg juurdâ čoskij uáivân: – Paijaan! Mudoi pásáh toos. Veddum Mättee aalgij vistig lihâstâllâđ, finnij tommittáá vyeimi čuákân, et kuáikkusâdškuođij já viijmâg peesâi čuožžâd. Tääl sun vájálditij muottui savŋem alfáárug já stelliiškuođij kálluhijd saaveehpaddijd. Ko sun viijmâg čuoigâlij, sun ij innig vaijaam palijdiđgin. Nuuvt vaibâm sun lâi. Uáivittis Vuáskujávráá kuáti iiđij viijmâg uáinusân já ko Mättee peesâi aldeláá, te čuovâ eštus kuávváástâlâi uksâluámist. Talle sun orostij, luáštádâđâi idduidis oolâ, lebbij kieđâidis já eeđâi: – Äijihân kijtto, ko vala ohtii piäluštih muu. Jiem kuássin innig lovettuš! Kuáđi uksâ roovâi áávus já olgos lendittij Polfi-peenuv hirmâd seibifaskâšáin. Uksârááigân almostui meiddei suu eellimkyeimi Peivisavvoon Čyevvee, sehe puárâsumos kandâ Paarooh. Tääl sun tieđij, et lâi pääihist já Äijih-uv lâi adelâm addâgâsân lovettuššâm, moos sun ij ubâ lamaš sujâlâškin. Ilmari Mattus Ristin já Rissekäskee Ristin-riävská já Rissekäskee láin aaibâs táválâš nuorâ riävskápaarâ, magareh kávnojii taan-uv kiiđâ pirrâ Säämi veikkâ mon valjeest. Suái láin valjim aassâmsaijeen Vuomvääri kuávlu ton suujâst ko tobbeen lijjii eidu sunnui vuovâs enâmeh. Lijjii suohis suáhivyevdih, mučis morâstááh, ollâ poolsah já vijđes skierrijeegih, moin lijjii njaalgâ urbeh nuuvt ennuu, et lâi vääri valjiistâllâđ. Lyemeäigi še puáđáččij ääigild já luámáneh lijjii-uv Ristin-riävská heerskuh. Rissekäskee ij perustâm luámánijn nuuvtkin ennuu, mut toppiistij kale njáálmán jis eidu njune oovdân teivâsij. Suu hersku lâi risse, ađai ton uási urbe, mon sun puurâi veikkâ maggaar häämist. Ovdâmerkkân sun lijkkui käskiđ šođoarve jiäŋudem uurbijd, moh ruáškáástellii suámálávt njunekaibij kooskâst. Sun lijkkui käskiđ piccum uurbijd, moh tollii skiiččân njunekaibij kooskâst, ko taid capcij. Sun lijkkui puurrâđ peeivipaštust pakkânâm uurbijd, rášuarve njuoskâdem uurbijd já meid tagarijd uurbijd moin lâi ucánjihhii juo ääinig alne. Sun lijkkui tuáppuđ piegâ enâmân kočâttem uurbijd muottuu alne já sun lijkkui meid staaruđ suáhiovsij alne já oŋâttuššâđ uurbijd, moh lijjii maaŋgâ meetter aloduvvâst. Toh lijjii-uv monnii suujâst puoh njálgásumoseh. Jis kiinii ličij paggim suu valjiđ luámmán já urbe kooskâst, te kale sun lâi tom urbe toppiistiđ ovdil ko luámmán. Tot lâi tiäđust-uv jyehi riävská persovnlâš äšši moos kii-uv lijkkui, mut Rissekäskee ij kuittâggin addim Ristin-riävská lyemehaaluid. Ko sun tärkkilubbooht ääši smietâi, te ubânâssângin juurdâštijn sun ij addim tiei nieidâriävskái lattiimijd uáli pyereest, veikkâ ijhân sun innig tagarijd kolgâm ubâ smiettâđgin. Ijhân sun lam innig rijjâ riävská, nuuvtko äšši iberduvvoo. Ristin-riävská lâi ton tááhust ereslágán, ijge čiävláá ollágin já tot ličij-uv mudoi uáli šiev aassâmskippáár Rissekäskei, mut tast lii tot lyemehaalu. – Maht toin piergiiččij? Keesijd nuuvt-uv, ko talle lii tot lyemeäigi, mut maht te tälviv, ko eennâm alne lâi meetter asosâš muotâkerdi. Kii vajaččij kuldâliđ ton jyehipiäiválii lyemeskeikkim peeivist nuubán. Ristin-riävskást lijjii kuittâg nuuvt valjeest eres šiev ääših, et Rissekäskee ij álgâm tađe eenâb hundâruššâđ sunnuu piergiimijd. Jurdelij tuše: – Äigiba tom čáittá... Ristin-riävská jurdâččemvyehi nuorâ avestis huolâthánnáá lâi aaibâs ereslágán. Sun lijkkui enâmustáá kiäsán, ko pottii myerjih já tiivreh še. Sun ij nuuvtkin čuuvtij lijkkum tivrijd, toh ko lijjii liijkás njálgáh, mutâ puurâi kal taid talle ko halijdij njäälmis njälgisin. Keesi pyeremus äšši suu mielâst lijjii kuittâg myerjih já nomâlâssân luámáneh, taid kale ij vuáittám mihheen. Vuoi mon njálgáh toh lijjiigin talle ovdebáá keesi, ko sun perruinis vuossmuu keerdi lâi peessâm jiägán smakkiđ taid heerskuid. Lyemeäigi já pärnivuotâ nuvváin kuittâg juo čohčuv, mut sun ubâ moonnâm täälvi lâi skiäikkâm luámánijd jyehi eehid já iiđeet. Suu uábih já viiljah-uv lijjii álgám tuskástuđ toos lyemeskeikkimân já maŋgii cuáigudâm-uv suu. Mihheen ij kuittâg lamaš ávttám. Sun puáđáččij skeikkiđ taid luámánijd, lâiba mii iveaaigijd ihenis, tuhhiittii iäráseh tom teikkâ iä. Sun lijkkui še kiiđân, ko luándu aalgij koccáástâllâđ, veikkâ sun ij addimgin manen kidduv suu roppâ tubdui aaibâs ereslágánin ko tälviv. Kiđđuv sun lijkkui kuldâliđ, maht kandâriävskáh skeikkii já miinii sust paggij njávgádiđ ain tyellittälli. Sun lâi huámášâm et njávgumjienâs vaikut viehâ čuuvtij kandâriävskáid já lâi huámášâm älgiđ vigâttiđ taid. Ko sun moddii njávgádij, te forgâbalij skeikittii kyehti – kulmâ kandâriävská toos aldasáid. Návt sun lâi kuáhtám Rissekäskee-uv moonnâm kiiđâ. Äšši tábáhtui nuuvt, et sun lâi mottoom ollâ poolsâ alne peeivipaštust luđgáámin já sun lâi nuuvt tuđâvâš tilálâšvuotân, et pyerimielâs tiet njávgádij moddii. Ránnjápoolsâ oolâ skeikittij siämmást nuorâ kandâriävská, mast lâi uáli čyeijees jienâ. Sust toovâi mielâ älgiđ vigâttiđ tom já njávgádij vala-uv moddii, jeđe áigui kyeđđiđ toos, ko kandâriävská skeikittij nube poolsâst siämmáá poolsân, mast sun-uv lâi. Ristinân toovâi vieres riävskást vaikuttâs taggaar äšši, et veikkâ tot lâi-uv nieidâriävská, ađai suu alda, ijge masten eres ääšist lijjii kolgâđ perustiđ, te tot kuittâg siämmást ko aldanij Ristin, te tojâlij riisijd já kaaskij umolijd. Tast lijjii tagareh maailmriävská lattiimeh, moh tohhii stuorrâ vaikuttâs Ristin-riävskán. Ton peeivi rääjist vieres riävská ij lamgin innig vieres já ton peeivi rääjist tast lâi nommâ-uv, mon Ristin-riävská lâi adelâm. Tot lâi Rissekäskee. Návt suái láin kuáhtám já ton teivâdem áánsust Ristin-riävská tuubdâi táárbu älgiđ kejâstâllâđ olssis piervâlsaje. Vuomväärist lâi suotâs aassâđ. Lijjiihân toin aldasijn kale motomeh riämnjáh, moh assii Keđgivyeppeepuolžijn já še väällih já kuáskimeh, mut tain ij lam sunnuid maggaargin huolâ kuittâggin návt algâkeesist. Maŋeláá kii tiätá, jis suái luhostuvvâv finniđ uđâgáid, te talle taid kal kalga váruttiđ. Ristin ij lam aaibâs vises maggaar sajan sun kolgâččij piervâlis rähtiđ. Tot-uv piervâl mast sun jieš lâi šoddâm, ij lam mielâst innig ollâgin. Sun lâi vájáldittám alfáárug tom. Vuossmuš äšši maid sun smietâstij lâi tot, et piervâl kalga leđe taggaar saajeest, et tom älkkeht kávná. Ličij hirmâd stuorrâ vaahâg, jis ličij monnim jeđe vuálgâm elâččiđ puurâdmin, mut ij innig kavnâččiigin piervâlis. Ij, tot kale kalga leđe taggaar saajeest, et tom vissásávt kávná. Sun mainâšij taan vaigâdis ääšist motomin ennuidis Reškee-Reedrikân já Kavnâs-Kaabin, kiäin lâi tállân čuávdus áášán. Suái láin uáinâm moonnâm kiđđâtäälvi, ko mottoom stuorrâ já fastes äijih lâi turâštâm hurideijeemašinijnis ubâ kiđđâtäälvi Čovčjäävri Seeibâgluovtâ já Kärbisjuv Suáluijäävri kooskâ, ceggim láávu tohon já čummiittâm hirmâd stuorrâ leejijd maidnii tävirijd tohon. Reškee-Reedrik arvâlij: – Toh láá nuuvt stuorrâ lejeh, et jis toi aldasáid kale pessiih, te vissásávt kaavnâh meid piervâlâd, bak-bak-bak-bak!!! Toos Kavnâs-Kaabi vale lasettij: – Veikkâ moskočolmij te liččih joođoost, mut piervâlâd kale kaavnâh, ko-pevkko-pevkko-pevkko-pevk!!! Ristin-Riävská lâi kijtolâš jieijâs ennuidis oonân já skeikittij kijttosân ennuidis: – Tak-kâ-pevkko veh-veh-veh-veh tunnuid!!! Nuuvt suái Rissekäskein tuámittáin keččâđ jieijâs uđđâ aassâm- já piervâlsaje. Juo Amnâsmuorrođo puotâ kirdedijn kulluuškuođij huurrân mäddin já Suáluijäävri luus puáđidijn suái oinijn, maht äijih tobbeen račoi kyermi jeggiriidon, jeđe vyeijilij hurijdeijeinis nuortâs. Ristinkyevtis Rissekäskein vuordâččáin vala äigipuudâ já äijih lappui-uv lopâlávt Čevrisjávráá tuáhá, ijge innig almostum uđđâsist. Suái orostâláin vala oho verd siämmáin soojijn, mut fastes äijih lâi lappum lopâlávt, ijge vaarâ innig almostuuččii. Ristin-riävská kejâdij vuovâs saje kuus álgáččij kuovzâđ piervâlkove. Muáddi saje lijjii tagareh, moh liččii lámáš vuohâseh; hálguleje vyelni já lyevdileje vyelni. Ristin kuittâg smietâi, et jis ovdâmerkkân veikkâba riemnjis kavnâččij suu piervâl, te talle sun ij jieš pesâččii kuussân patârâsân já purruuččij riämnjás. Nuuvt sun hilgoi taid soojijd já aalgij kejâstâllâđ kuálmád saje. Puoh jegimustáá suohis skierâsist lâi kuheldâlâs ruopsis čummiittâs, mon paaldâst lâi suáijáás miehtâkope. Mievtâst stiärgái vala säggi pajaskulij, mast lijjii muáddi pävirpittáá. Tot lâi tegu stellejum toos suu piervâlmerkkân. Ristin aalgij tállâm kuovzâđ já kuuppâđ kove stuárráábin já ko sun pyereest aalgij jieš šiettâđ toos, te lâi tuđâvâš. Sun pahelij vala hivvâduv tälvipuuzâid, moh mudoi-uv forgâ luovâniččii já vala ucánjihhii uuvjâid-uv jieijâs pajalist, stelliistâlâi taid timádâssân piervâl robdáid já hutâgij piervâlân vuoiŋâstiđ. Piervâlrähtimpargo lâi lamaš liijká nuuvt korrâ hommá, et sun toos uccást ij nohháád já veikkâ lâš-uv nohádâm. Sun tuágádij kuittâg toos, ko Rissekäskee siäivuttij hirmâd sáttoin já ratânáin, jeđe iätá: – Ka-pevkka-veeh-veh-veh-veh!!! Tot siämmáš paldanâs lii uđđâsist puátimin já tääl sust lii skippáár-uv fáárust. Ristin-riävská kirdelistij piervâlistis olgoláá já eštus. Tobbeen poođijn fárudáin kyehti fastes olmoošpiäđu já eidu sunnuu piervâl kuávlun. Ij ávttâm eres ko sirdâšuđ váháš olgoláá já älgiđ čuávvuđ, maht tibi te kiävá. Piäđukyevtis moonáin vistig láávu luus, jeđe cokkiittáin tuulâ. Ko láin tast äigipuudâ šompestâm já vissâ-uv purâdâm, te tallet suái poođijn toho jeggiriidon já algijn olliđ suáhikooldâid, maid tot nubbe fastes piätu lâi kiđđâtäälvi kesittâm. Toh kale maŋgii vazzijn suu piervâl paaldâ, mut iä liijká huámmâšâm tom. Piäđukyevtis láin jeggiriddoost vissâ oho ääigi já Ristin-uv aalgij mestâ juo liävuttuššâđ: – Mon kuhháásun toh vala áiguv leđe tääbbin? Kolgâččij peessâđ täst monniđ-uv. Tot lâi tegu koččomuš sunnui. Piäđukyevtis algijn čokkiistâllâđ tävirijdis jeđe väzziláin jeegi rasta meddâl. Tallet Ristin tuámittij piervâlân já monniistij siämmáá peeivi äigin, ađai jiešalnees muádi tiijme siste čiččâm tiervâs manneed, maid sun aalgij siämmást läälliđ. Ristin lâi piervâlistis huttáámin monij alne, ko Rissekäskee oppeet siäivuttij suu luus já iätá: – Ko-pevkka-pevkka!!! Tääl toh olmošpiäđuh lává oppeet puátimin. Toh kale lává vala tovben kukken juuvâ tyehin, mut teehi suái vissásávt lává puátimin. Ristin herkittij tieggáár tiäđust, mut liijká sun ferttij Rissekäskei njávgádiđ: – Njiäv! Tääl kale jiem pyevti vyelgiđ patârâsân já kyeđđiđ piervâl ohtuunis. Mun ferttiim leđe täst tábáhtui tâlde mii peri. Riävskákyevtis soováin, et Ristin piso piervâlist, mut Rissekäskee kiäččá paajeeld já puátá suu luovviđ purâdempuddáid tuše iho. Mudoi sun orostâlâččij váháš olgoláá amas olmoošpiäđuh älgiđ vävjiđ maiden. Piäđukyevtis pusedáin já staaruin ton njuoskâ jeegist kuittâg-uv juo muáddi tiijme já ko suái poođijn láávu luus, te suái láin nuuvt vaibâm, et iävá vaijaam älgiđ maiden porgâđ. Suái kuittâg suorgâttáin Ristin-riävu nuuvt hirmâdávt, et vala-uv sust álgá váimu julkkeđ, ko sun ton muuštâš. Ristin kuulâi já ooinij juo sunnuu kukken, ko almaakyevtis poođijn ton leje luusâ, mon paaldâst lâi suu piervâl. Sust váimu juulkij hirmâdávt, jeđe njuolgist njuškij čuddui, ko nubbe tain ulmuin tuolmâstij masa suu piervâl oolâ. Sun ij lam ave peeivist suorgânâm nuuvt čuutij já ij ávttâmgin eres, ko kirdeliđ patârâsân toin-uv paaloin, et ulmuuh kavnâččáin suu piervâl. Nuuvt eštus keevâi, veikkâ sun viigâi kirdeliđ patârâsân maka kihtâlmáin, et olmoošpiäđuh vuálgáččáin suu maŋŋaal, mutâ maid tuušijd. Suái kavnáin-uv Ristin piervâl já suái passijn ton luusâ, vaarâ moonijd puurrâđ. Ristin ij lam vises, maht toid lâi keevvâm, mut maid sun lâi česijnis já ennuinis kuullâm, te kale piäđuh tuššâdiččii piervâlijd já purâččii moonijd. Sun juo kiergânij älgiđ murâštiđ monijdis peerâluhhoos peeleest, mut te olmoošpiäđuh vuolgijn jeggiriddoost meddâl já moonáin láávun. Talle sun kaačâi syele piervâlis luusâ já iimâš lâi tábáhtum!!! Maneh lijjii ko lijjii-uv piervâlist já aaibâs čavosin. Olmoošpiäđuh iävá lamaš ubâ kuoskâmgin toid. Ton rääjist sun ij innig poollâm nuuvt hirmâd čuuvtij piäđukuáhtást, veikkâ toh maŋgii moonáin-uv suu lappâd aaibâs meetter keejist. Sunjin já ulmuukuáhtás poođij mottoomlágán koskâvuotâ já Ristin aalgij iäruttiđ sunnuu jienâid-uv. Ko sun luđgái piervâlist, te ulmuuh lappâd monâdijn ain orostáin já kuovlâláin suu. Tot lâi tiäđust-uv taggaar tuoivâjuurdâ, mut motomin suu mielâst oroi, et ulmuuh tegu liččii tiervâttâm suu lappâdmonâdijn. Ulmuuh algijn maidnii huksiđ, ko terppâm já meiddei moottorhuurrân kullui tobbeen mievtâ tyehin. Ko piäđuh iävá perustâm Ristinist, te ij sungin perustâm tain tađe komebijd já tiiptij puáttiđ taid aaibâs toos meetterpele kiäčán. Piäđukyevtis čielgâsávt tubdáin mottoomlágán mielâkiddiivâšvuođâ sunjin, mut ko toh iävá maiden porgâm, te kejâstellus peri. Kale sun taggaar killááččij. Peeivih monnii kuuloold. Piäđukyevtis vuolgijn ain motomin meddâl jeggiriddoost, mut ain kuittâg almostuin muádi peeivi keejist uđđâsist tohon já algijn huksiđ maid tâl te ležžâv huksimgin. Eidu talle, ko piäđuh láin meddâlist, te monij siste aalgij kulluđ skooppân ja forgâ manekoorah algii cuovkkânâddâđ. Ovdemustáá cuovkkij koorâs Vuolli-vuossmuš, jeđe Nuuvdi-nubbe já vala Kaabi-kuálmád-uv, mut talle Ristin-riävská siähánij rekinistmist, ijge innig kiergânâm adeliđ loppâčivgáid noomâid. Sun jurdelij ohtuunis: – Adelus Rissekäskee talle maŋeláá noomâid, ko oostâš. Tast sun lâi pyerimielâst, ko kiergânij kuittâg kastâšiđ jieijâs ennui kääimi. Kavnâs-Kaabi lâi puoh hitruumus iänui, mii sust lâi já tääl sust ličij käimi Kaabi-kuálmád. – Amahân moovtijd, ko kulá tast, jurdâččij Ristin-riävská. Ko vala majemuš-uv lâi cuovkkim koorâs, te talle Ristin kočostij puoh čiivgâid meddâl piervâlist. Lâi äigi kyeđđiđ piervâl, veikkâ tot nuuvt vuovâs lâi lámáš-uv. Vala majemuu čiivgân sun kiergânij adeliđ noomâ ton tiet, ko tot paasij suu mielân nuuvt pyereest. Manekorrâ uáináh tarvanij čiivgâ uáiván nuuvt nanosávt, et tot luovânij iäskán piervâl ulguubeln. Sun lâi Margit-majemuš já juávhu ucemus, mut ij eissigin hiäjumus. Vala ohtii kaartâi Ristin-riävská suorgâniđ já sun joba lâi vises, et tääl Margit-majemužân poođij majemuš mätki. Ko čiivgah lijjii puohah peessâm piervâlist meddâl já ko lâi vala piäggám, et Riggeečalme, kote lâi kuávlu kävilumos riemnjis, lâi oinuustâllâm tain aldasijn, te Ristin-riävská uápistij piäsáduvvâs alda ulmui láávu. Tobbeen opsuuččij ulmuu haajâ nuuvt vuáimálávt, et Riggeečalme ij oskeldâđâččii puáttiđ tohon. Puoh moonâi-uv pyereest ton räi ko sun hoksái, et ulmuukyevtis lává-uv oppeet puátimin. Sun ij innig kiergânâm komendiđ čivgâidis meddâl ulmui väzzimpálgá alne já lâi njuolgist iimâš, et olmošpiäđuh iävá tuolmâm taid. Čiivgah kuittâg oovittii kaččâliđ patârâsân, eereeb Margit-majemuu, kote ij lam vala nuuvt häppil. Nubbe tain olmošpiäđuin čovádij Margit kiddâ já vaarâ ááigui puurrâđ tom. Ristin-riävská njáávgui, okâttij já irâttij hokâttâllâđ olmoošpiäđuid maŋŋaalsis puoh konstâigijn, maid sun maatij, mut ij tot ávttám. Margit riäpu ciivkij nuuvt ennuu ko lâš vaijaam já Ristin lâi vises, et tääl tot purruuččij... Oppeet tábáhtui iimâš. Piäđukyevtis luoštijn Margit enâmân já talle tot tuámittij huápu-huápu risij kooskân čiähusân. Ko almaakyevtis láin moonnâm láávu luus já tilálâšvuotâ mudoi-uv rávhudum, te Ristin aalgij čokkiistâllâđ perrus. Ohtâ kavnui kovrâgâm peesi vyelni, nubbe luoddum muorâi vyelni já Kaabi-kuálmád lâi peittâttâm lyevdileje vuálá. Ko sun lâi äigipuudâ njávgum já viijmâg finnim perrus čuákán, te talle sun kale kuođij olmoošpiäđui saje já Riggeečalme paalostkin peerusthánnáá uápistij piäsáduvvâs Suáluijávráá riidon, mon suollust Njahče-njuhčâ laalij monijdis. Njahče lâi nuuvt kievrâ, et tot poostij vuástálistiđ joba Riggeečalme-uv já suu aldasijn ličij torvolâš aassâđ kuittâg-uv juo nuuvt kuhháá, et čiivgah pesâččii suájái oolâ. Njahče tuáivuttij Ristin já Rissekäskee perruinis pyereestpuátimân jieijâs njaargân já lopedij piäluštiđ sunnuu, jis Riggeečalme álgáččij sii atâštiđ. Omâstum Uábi nieidân Ristin-riävskán Reškee-Reedrik Pajas čaalij Ilmar Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee Sáárá čokkáá kuávdoo luodâ. Tuođâi-uv – aaibâs kuávdoo luodâ já eidu taat äigi lii-uv toos pyeri, ko autoh-uv láá jaskodâm jooreeštmist oovdâs-maŋas já iänááš ulmuuh-uv láá uáđimin. Tiätu suujâst sunjin lâi šoddâm juo vyehin orosistiđ ain koskiijâ suulâin eidu siämmáá sajan asfaltase oolâ smietâdiđ maailm aašijd. Tuše motomeh loddáášuđâgááh civkkii miestui siste já vuorâččâsah tollii kerivijdis värivieltist. Tuođâlávt smietâdemäigi ij lamaš kale meendugin kukke, mut ton kukkodâh ij sunjin merhâšâm nuuvtkin ennuu. Uáiviäšši, et tagareh kuittâg lijjii. Táválij jyehipiäiválij ašij lasseen sust lijjii vala kyehti eres-uv saje, main sun siämmáánáál orosistij já tiptij jurduidis kirdeđ. Ääših, moh taan tilán lijjii suu jođettâm, tábáhtuvvii juo algâkeesist, teikkâ tuođâlávt kale juo kiđđuv. Tot lâi kuhes tábáhtuskuállus já Sáárá njälmi viehâruš-uv punjâsij moján, ko sun juurdâškuođij tom. Sun lâi kuáhtám Kuivee vuossâmuu keerdi juo kiđđâcuoŋŋui ääigi ja eidu talle ij Kuivee lamaš luptim suu raadan aainâskin lieggâ tobdoid. Suu mielâst Kuivee lâi ohtâ kandâ eres kandâi juávhust já penttâ juo kikse, veikkâ ucánjáhháá kale suu jieštobdo njavhâdij-uv taggaar äšši, et Kuivee lâi čielgâsávt lijkkuustuumin sunjin. – Mut nuuvt kale lijjii eres-uv kaandah, Sáárá jurdâččij, já oonij jiejâs jis ij juo aaibâs fávrun, te “čabbinân” kuittâg-uv. Suámálâš tiet ettâmvyehi ton tááhust, et ulmuuh talle fastašii nube ko ettii nievt, mut Sáárá mielâst tot kolgâččij leđe eidu nubij kejij. – Mudoi kale Kuivee sátáččim tuhhiittiđ-uv mut ko tot lii nuuvt hirmâd rámmáá, lâi Sáárá maŋgii smietâstâm, ko Kuivee lâi miäđuštâllâm suu. – Mut nuuvthân toh kale láá puoh iäráseh-uv kaandah eidu tien avveest, lâi sun vala juátkám jurduidis. Sun muuštij uáli pyereest viljâs Valjaa, maggaar kikse sun-uv lâi lamaš motomin, ko láin lamaš oovtfááru joođoost. Enâmustáá suu haardij tot, et kaandah lijjii makaš ruokkâdeh, mut ko oovdân poođij tuotâ tárbu ruokkâdvuotân, tet kale te njuámmileh čaŋŋii ištâmááid. – Suámálâš ettâmvyehi kale tiet-uv lii, Sáárá hundârušâi. – Ijhân tuotâvuođâst ohtâgin njuámmil kale liččii kuássin iävtutátulávt pokkiidâtmin kiännân puvsâi siisâ - tâi mastpa kale tomgin kihheen tieđiš... Jispa toh motomeh liččii-uv tagareh? Nube keerdi sun kuáhtái Kuivee šuávliääigi já tot kerdi lâi juo ucánjáhháá aldedâm suu Kuivei. Lâi uáináh jeggipááiháš, mon rasta Sáárá kolgâi moonnâđ, mut jeegist lâi nuuvt assaas šuávli, et sun ij makaš orvâm, ijge storrámgin vyelgiđ ton rasta. Orvâmhân kale ličij, já storrám-uv vala veikkâ mon pyereest, mut sun lâi uáinistâm Kuivee morâstâšriddoost skipárijdiskijn já tegu iskâmtiet lâi tohâluddâm jieijâs orvâttubbon, ko maid ubâ lâigin. Kaandah eštus česâttii Sáárá iššeen já suu jieštobdo njavhâdij tääl vala-uv eenâb ko toh kiđđâsiih miäđuštmeh. Kuivee tuođâi-uv oroi lemin ruokkâd. Šuávli polâhánnáá sun sihâstij jeggipáiháá rasta moddii oovdâsmaŋas nuuvt, et toos šoodâi mottoomlágán jođáttâh, mon mield iäráseh-uv pessii rasta. – Na jis ij eidu nuuvt hirmâd ruokkâdgin, te skipárijdis ruokkâdub kuittâg-uv, já viehâ muččâd kale še lii. Nomâlâssân jyelgih láá kuheh, Sáárá hundârušâi, ko viärdádâlâi kyevti eres kaandâ luággijuolgijd Kuivee juolgijd. – Kulâba Kuhesruoidâ-Kuivee! Sáárá čuorvij, ko Kuivee lâi skipárijdiskijn maccâmin jeggipáiháá rasta máásâd. – Jieh-uvks tieđe, et muu nommâ ij lah Kuhesruoidâ, mut Kuivee tuše, sun čuorvij kuávdoo jiäggáá nievrismielâ tohâludân, mut lâi kuittâg masa juo moovtâ Sáárá sunjin adelâm noomâ keežild. Enni kale lâi kočodâm suu Luággi-Kuiváážin, mon noomân sun ij lijkkum ollágin, mut Kuhesruoidâ-Kuivee kale lâi tuotâ mučis nommâ. Jieijâs-uv mielâst sun lâi juálgáá já meiddei paarooh. Tast lâi kijttámuš suu jiešpiäiválâš Reedrik-ránjá, kote lâi ain adelâm kandáid liävtuid, ko lâi kuáhtám sii. Meiddei aldemuu táálu reŋgâ, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij tuáridiđ sii. -Maid sun tot ličij porgâm sijjân, jis ličij fattim kiddâ? – Mun kolgâččim elâččâđ huálhástâlmin ránnjásiijdâst. Vuálgáččih-uv munjin skipárin? – Naa, lááhân must kale toh kiđđâpargoh, mut ij-uvsun must tommittáá lah asto, čuorviistij Kuivee makaš lääivihtsiähá, veikkâ lâi toohâđ mielâ párgádiđ, -Kuás vyelgeen!!!, mut koijâdij-uv: – Kuás tun halijdiččih vyelgiđ? Jiem mun mudoi nuuvtkin, mut mun ferttiiččim váháš orniistâllâđ pargoidân ton náálá, et ostâstuuččim vyelgiđ. – Vyelgeen talle juo ehidist! piškái Sáárá, já tuubdâi čielgâsávt alnestis, et lâi lijkkuustuumin Kuivei. Kiđđâ lâi jyehi tove ain siämmáá komálâš; nuuvt hitruu, čuovvâd já nuuvt suotâs - mut eromášávt-uv ervidmettum. Täälgin sun ij liččii lamaš eisigin vyelgimin kuussân huálhástâllâmmáátkán, kukken tast. Sunjin lâi tuše kivkked puáđistâm juurdâ mielân hästistiđ Kuivee meddâl skipárijdis juávhust, vâi pesâččij suin savâstâllâđ maid kost, já mastniihân ton ääši-uv kolgâi rähtiđ. Liävus taat huálhástâllâmmätki taggaar, mon meiddei enni-uv sátáččij tuhhiittiđ. Sunjin lâi puáđistâm nuuvt jolâs juurdâ tobbeen jeggiriddoost mielân, et ij ubâ vuálgáččiigin tuálvuttâllâđ Kuivee kuussân huálššááš huolhijdis luus, pic čovádičij suu mottoom piäiván olssis. Maht sun tast vala kevâččijgin? – Pyeri, uáineen talle ehidist taan siämmáá saajeest! Kuivee čuorvij. – Pyeri, uáineen! čuorvij Sáárá, kote meiddei tieđij, et Kuivee ij tubdâččii suu huolhijd ollágin já sun puávtáččij tuálvuđ Kuivee kuus peri jieš halijdij já ko ij maka kavnâččiigin huolhijdis luusâ, te tohâludâččij lemin lappum. Talle Kuiveegis uážuččij maka täiđiđ maasâd Sáárá pááikán. Enni lâi uáli hoppuu já harvii sun oostâi Sááráin olmânáál ubâ savâstâllâđgin. Ko návt viijmâg tábáhtui, te váruvávt Sáárá iävtuttij sunjin: – Birgit-siäsá ceelhij mijjân puohháid tiervuođâid. Uáinistim suu tyebbin markkânsaajeest. Siämmást sun povdij mii puohâid puáttiđ kolliistâllâđ suu já mij kolgâččijm vyelgiđ tohon jo onnáá eehid. – Na manengis sun ij iällám mii lunne tääbbin? Enni koijâdij. -Já ij-uvks eidu lamaš-uv nuuvt saahâ, et tääl ličij suu vuáru eelliđ mii kolliimin. Ko must láá vala tah nuorâmusah-uv nuuvt uceh, te mun jiem peesâ kuussân vyelgiđ, tuikkodij enni. -Moonâ tun ohtuunâd, táátu veikkâ tuom kuhesjuolgâg Kuivee mätkiskipárin. Sust kale lii tommittáá asto, jyevdilâs kandâ. Eidu nievt Sáárá lâi smiettâm-uv ašij ovdáneme. Sun lâi tiättám eenis huápuid já meiddei tom, et sun lâi mietimielâlâš Kuivee háárán. Sáárá kuittâg piäluštij Kuivee: – Mudoi kale, mut Kuivest láá nuuvt ennuu toh kiđđâpargoh, et sun ij tääiđi ostâđ. Puávtám mun kale elâččiđ koijâdistmin sust. Nuuvt Sáárá jävkittij Kiärdusvääri kuávlun, mut ij moonnâmgin tađe olgoláá, ko Kuivein lâi juo sooppum tot puátteeiijâš “huálhástâllâmmätki”, puáđistij mottoom ääigi keejist pááikán já iätá: – Kale ton Kuivest lii tommittáá asto, et puáhtá vyelgiđ skipárin munjin, mut tuše kuulmâ piäiván, ijge ollágin kuhheeb ááigán. Ehidist ko Sáárá lâi vuolgâdmin máátkán, iätá enni: – Ceelhi Birgit juávkun váimulijd tiervuođâid. Kale mun-uv iälám täst maŋeláá sii kolliistâlmin, kohân vistig ostâstuuškuáđám. Maaŋgâid kiđđâpeeivijd já kiđđâiijâid-uv lâi Kuivee koccáám, mut taat peivi oroi lemin puoh kuhemus tain. Sust toovâi mielâ poisiđ tállân Sáárá luus, mut sooppum, mii sooppum. Ij liččii pyeri čaittâliđ liijgás čuuvtij movtigisvuođâs, ijge kale tobdoidiskin. Tomhân ij tieđe maid tot Sáárá vala álgáččij jurdeđ. Kale almaš tommittáá vája vyerdiđ, et eehid puátá. Sunhân lâi pegâlmâs meccijottee, kote ij tarbâšâm väldiđ ennust evviskin fáárun, pic sust lijjii kale koonstah puáttiđ áigá meeccist ko meeccist. Amahân Sáárá-uv ličij tommittáá hárjánâm meeccist jotteeđ, et ij tarbâšiččii jyehi ääšist suu išediđ. Viijmâg poođij tot kuhháávuordum kiđđâeehid já Kuivee tolliittij Kiärdusvääri paijeel sunnuu kuáhtámsajan, kost Sáárá lâi juo vuordâšmin suu. Muotâ lâi suddâm pyerimuudon já muttum tulvečääccin. Tuše ucebeh já stuárráábeh muotâtiälhuh nuuvt taavaapele värivieltijn ko stuárráábij juuvâi kierruin-uv tähidii tom, et tulve ij ložžiiččii vala kuhes ááigán. Mottoom jieŋâčuoškâ-uv lâi peessâm suájáidis oolâ, mut jieš tot jonsáhpiäiván “kuovttijn sobbijn puáttee” čuoškâ iälustij vala maškârdeijee suoksân čäcilááduin - motomeh vala manneen. Kuiveekyevtis Sááráin láin juo mottoom áigáá fárudâm jeggirido tavas, ko oovdân poođij tulvesiähá juuhâ. Sáárá muuštij, et sun lâi taan juvvii peessâm pyereest-uv njuškiimáin rasta, mut täälba ij liččiigin tot innig rääđđin. Čääci lâi kuvdâm miätá jeegi já siemin juvviist lâi šoddâm hirmâd čáccáás já vohâdis juuhâ, mon ij kannattâm vyelgiđ sätitoho rastaldittiđ. Kuivee iätá: – Manneen vistig táágu taan jeggirido, jispa kävneen tovben pajeláá vuovâs saje, kogo pesseen rasta. Kuiveekyevtis Sááráin ovdánáin ain-uv taveláá já viijmâg poođij saje, kogo peeci lâi viirrâm juvvii rasta nuuvt et lâi ráhtám šalde. Kuivee iätá: – Táágu kale sátáččij peessâđ rasta. Nuuvt Kuivee njuškiistij muorâ oolâ já ko viirrâm peeci lâi stääđis, te sun lâi huápust nubebeln juvvii. – Puáđi peri maajeeld! Sun čuorvij kuáimásis. Saje kogo peeci lâi koččâm juvvii rasta lâi uáli vuovâs Sáárá mielâst. Oppeet sunjin puáđistij uáli juo jolâs juurdâ mielân, mon sun ááigui tállân olášuttiđ. Sun makaš pala hirmâdávt, ko kuárŋu muorâ oolâ, jeđe ko te pesâškuát suullân juvvii pelimuudon, te makaš polâškuát hirmâdávt juuhân koččâmistkis. Sun kiiljád Kuivei: – PUÁĐI JOTELÁVT IŠÁN, MUN JIEM CUÁPCÁN TAAN MUOR ALNE!!! Kuivee eštus vuolgij muorâ mield suu oovdeld já ááigui laiđiđ suu juuvâ rasta, mutâ ko te lii eidu pesâmin Sáárá luusâ já eidu fattiimin sust kiddâ, tallet Sáárá poršáá čáácán. – IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! Kuivest ij lam eres rääđđin ko njuškiđ kyeimis maajeeld tohon kiđđâčáácán já kájuškyettiđ suu, amas hevvâniđ. Sáárá vist tohâludâi čuuvtij-uv navcâttubon maid ubâ lâigin já tiptij Kuivee kiškođ suu meddâl tobbeen kolmâ čääsist. – Tääl kalgeen lihâdiđ čuuvtij amas kolmuđ, saađâi Kuivee kuáimásis, ko láin peessâm juuvâst pajas. Sáárá lâi juo tubdâm, maht Kuivee lâi liegistâm, ko lâi kinccom suu meddâl tobbeen juuvâst já mon suottâsin tot oroigin. – Mutâ tot kale suápá munjin, eeđâi Sáárá já punjâstij Kuivee vuálásis. Kuivee vist hiämáskij, ko ijhân sun lam kuássin hárjánâm tággáár hiäibumân já nieidáin vala... Kalehân sun obijdiskijn lâi fággádâllâm, mut tot lâi-uv aaibâs eres äšši. Huápust Kuivee kuittâg peesâi tilálâšvuođâ hiärrán, já suoi hiäiboin kuhháá – nuuvt kuhháá et lieggânáin... Nuuvtpa tot váárááš, kost suoi hiäiboin, nomâttui tast mana Sááráhiäibumväärrin já tot jáávráš mon pellâst hiäibum tábáhtui Sääráhiäibumjävrin. Mutâ toh eimâskâsahkis te maka maššii... Iä eissigin. Ko toh kullii, maht já kiäin hiäibum lâi tábáhtum, toh koččoočkuottii ton vääri já jäävri Sááránieidimväärrin já Sááránieidimjävrin, veikkâ riävtui kale lâi kolgâđ kočoduđ Kuivee Nieidimväärin, já -jävrin. Läddliih láá tástoo koččoodškuáttám taid nomâigijn Saarineitämövaara já Saarineitämöjärvi, iäge sij tiäđustkin tiede, mast toh noomah puátih. Tääl tieh noomah láá teddilum meiddei kárttáid já láá tiäđust-uv vala onnáá peeivist-uv tobbeen Avveel kylá máddáábeln. Puoh tieid aašijd Sáárá smietâdij, ko čokuttâlâi asfaltase alne. Čuávjibeln tubduustellii váháš siämmáálágáneh tobdoh, ko talle Kuhesruoidáin hiäibudijn. Tobdoh lijjii kuittâg ereslágáneh. Tääl tobbeen láin kyehti uđâgáá, Liisá-Luággi já Áábrâm-Ärgi, kiäh nurdáin suu čuávjivuáláá já njoomáin. Mielâsii hiäibum puáđusin lijjii šoddâm kuttâ uđâgáá algâkeesist. Liisá-Luági já Áábrâm-Äärgi Sáárá lâi kuođâttâm uđâgái šoddâmsajan ađai Sááránieidâmvääri taavaabel, Sammu-Njuási já Ruossânjune siämmáá vääri taavaapele viältán, sehe Käimi-Sáárá já Jolináá vala toho väričuukâ taavaabel. Taan jyehim sun lâi ferttim porgâđ tondet, ko Reedrik-riemnijs ađai Kuivee jiešpiäiválâš ránnjá laavij kuorâdiđ já uávuttâllâđ sii. Meiddei Kuivee aldemuu táálu rengâ, mottoom čapis peenuv, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij stuŋgiittâllâđ já tuárádâllâđ sii. Sáárá ferttij ohtii pirrâmpeeivist jotteeđ puohâi párnáidis lunne njoomâtmin taid já vala eenis-uv keččâmin, maht sun piergee toi ucemusâigijn. Tien pegâlâmâs huálhástâllâmmääđhi maŋa enni lâi makaš suttâm, ko lâi uáiniškuáttâm määđhi puátusijd. Mut enni-foostâghân lâi-uv tohâluddâm. Ko uđâgááh lijjii šoddâm, iätá enni Sáárán: – Muštáh-uv, ko mun iävtuttim talle tunjin mätkiskipárin ton kuhesjuolgâg Kuivee? – Na kalehân mun tom muštám já tääl vaarâ juo tuostâm-uv mainâstiđ tunjin, et lijjim kale juo sooppâm suin muuneeld ton huálhástâllâmmääđhist, veikkâ makaš eellim koijâdmin tom ääši sust. Enni himettistij pyeritátulávt, jeđe västidij: – Tääl mun-uv tuostâm mainâstiđ tunjin, et lijjim syele tuáivum-uv tunnui keevvâđ eidu nuuvt, ko keevâi. Tondet mun iävtuttim-uv Kuivee tuu skipárin, sun ko lii nuuvt šiev já viššâlis kandâ. Ko uđâgááh láin njoommâm já sunnust lâi äigi moonnâđ uáđđimkáámmársis, njuškiistij Sáárá maađijraavi nubebel, toppiistij syeinitopo njáálmán, mut suoskâm kooskâst suu njälmi oppeet punjâsii moján. Sun penttâ ruáhásij nuuvt et rusádij suoinij njälmistis: – Njež-žež-žež!!! Olmooš tot kale lii viehâ tuávkki, veikkâ vijsesin maka jieijâs ana. Hemelii jurbâčoolmâg kommelodde, et jiem juo pyerebeht eeđâ. Tot ij kuássin pyevti leđe njuámmil ijge kuássin pyevti jienâdiđ nuuvt muččâdávt tegu njuámmil. Tom tiettip tuše mij jiejah, já motomeh uáli häärvih. Olmooš uážžu toollâđ jurduidis eidu tagarin ko haalijd, nuuvtko tom-uv et mii ep maka huolâttiččii uđâgijnân ko aaibâs muáddi peeivi. Tot ij toolâ tiäivás. Tääl-uv mun lam njomâttâm täid kuuđižijd juo kulmâ oho já vala ferttiiččij porgâđ ton nuubijd kulmâ oho, tassaaš ko toh cevziškyeteh meeccist jiečânis. Tast-uv maŋa taid ferttee vala keččâđ piärán siämmáánáálá ko ennis-uv lâi porgâm suu kuáttá. Mutâ tääl tibi te ferttee toommâđ Sammu-Njuási já Ruossânjune luusâ. Amahân sunnust álgá leđe juo nelgi. Ilmari Mattus Iiđeedlaavlâ Mun lam maŋgii jurdâččâm, et ulmuu elimist láá ennuv tagareh tápáhtusah, maid ij maŋeláá mušte ollágin.Toh pyehtih leđe stuorrâ tápáhtusah-uv, moh iä kuittâg pääsi ollágin muušton monnii suujâst maid mij ep tieđe. Mut láá meiddei tagareh, moh pääcih mielân já pisoh tobbeen ubâ ave. Toh iä ain taarbâš leđe makken imâš fiäránijd, iäge taggaar tápáhtusah, moh mutáččii ulmuu eellim moingen naalijn. Nuuvtpa olmooš sáttá mušteđ veikâ uáli mučis raasijd, maid uccâ párnážin lii uáinâm, teikâ vaijaas vuávsá, teikâ monnii náál suámálii ulmuu. Motomeh ääših pääcih mielân pisovávt. Nuuvt tego taat-uv, mast tääl ááigum mainâstiđ. Tovle leijii jyehi táálust kuusah, nuuvt mist-uv. Vuáksá ij lamaš aldagen puoh tááluin, já nuuvt motomin ferttij kuusâ tuálvuđ vuávsá kuuvl kuhebijd-uv maađhijd, mii saatij pišteđ muáddi-uv peeivi. Oovtâ taggaar máátkán muoi ennijn vuolgijn kaskoo oovtâ keesi. Ive jiem mušte innig, mutâ tot lâi vissâ motomin 40-lovvoost. Tom kal muštám, et talle lâi pakkâ peivi, já porruuh já myevvireh sehe čuoškah leijii valjeest. Mätki lâi viehâ kukke, já peeivist moonâi stuárámus uási väzzimân kiäđgáás pálgá mild. Maaŋgâ saajeest lâi meiddei jeggi, mon rasta moonnâm kussáin ij lam ain älkkee. Mun leijim talle kuittâg jo ton avveest, et šievnáál kostim jo väzziđ tagarijd maađhijd. Lâi jo eehid, ovdilgo muái pyevtittáim vuáksátáálun, Veikâ leijim vázzâm nuuvt kuhes kooskâ, vuolgim kuittâg sierâdiđ já stookkâđ táálu kandáin, kote lâi muáddi ive nuorâb ko mun. Ovdilgo muái uáđđáim, lâi jo vissâ koskâijjâ, čuovvâdhân lâi pirrâ jándur. Táálu šiljoost lâi luovdijn rahtum vyelligâs äitti tävirij várás. Mij kaandah - mij lâim kuulmâs - oođijm tast. Aassâmtáálu ij lam val ollásávt vaalmâš, tot lâi eskin rahtuumin nuuvt tegu eres tááluh-uv tain aldasijn. Suátiääigi leijii puoh tááluh poldum iäge uđđâsijd lam kiergânâm vala rähtiđ. Oođđim tobbeen ääitist njaalgâ nahhaar, nuuvt tegu ton ahasâš kaandâš läävee uáđđiđ. Te algim nievdâđ, et kulluuškuođij mučis laavlâ. Tot lâi munjin omâs laavlâ, teikâ jiem kuittâg muštám, et liččim ovdil kuullâm tom. Melodia lâi muu mielâst uáli muččâd já tom lavluu šeris, kirkis jienah. Jiem innig uáđđâm nuuvt lussâdávt já algim jo kuulood iäruttiđ saanijd, moh leijii suomâkielân: “ ... heräjä, taivaan rantehilla jo aamunkoitto leimuaa.” Šiev lávlumjienah jotkii ain lavluu, maid mun kuldâlim pelinaharist. Majemustáá mun leijim jo ollásávt kocemin, mut mučis laavlâ ij joskâmgen kulluumist, mut jotkui: “ ...jo kuuluu lintuin laulu harras, jo päiväss´ aallot välkkyää. Heräjä tuulten huminaan ja loistoon aamun kirkkahan...” Jiem tiättâm et kost laavlâ kullui, ko leijim sevŋis ääitist. Mun pajanim saajeest já vuolgim olgos. Uuvsâ ko lekkim, te oinim, et lâi uáli šiev šoŋŋâ, piäivâš paaštij já lodeh lavluu. Talle huámášim meiddei, et muu uáđđimääiti káátu alne čokkáin kyehti táálu nieidâ já lávloin. Nubbe nieidâin lâi muu ahasâš, nubbe váhá puárrâsub, kuohtuin šiev lávlumjienâ. Nieidah láin kuárŋum vyeligâs ääiti káátu oolâ já álgâm lávluđ. Láin-uv suái toohâm tom mii kandâi cuvnâm tet, vuoi mudoi heervâ tet, jiem tieđe. Kuittâg tot cuvnâm lâi taggaar, mii paasij pisovávt mielân. Tast lii jo kuhes äigi, melgâdáid ulmuu ahe. Iänááš tallain ulmuin ij leeh innih taan maailmist. Mutâ muštoh paccii eelliđ. Muštám vala-uv čielgâsávt tom iiđeed kesialme já jäävri iivnijd nuuvt tegu šiljo raasij-uv. Já ain ko kuulâm tom lavluu, te muštám tom kesi-iiđeed. Nieidah vaarâ iävá tieđegen, mon tárkká sunnuu lávlum paasij muu mielân, jiemge leeh sunnui tom mainâstâmgen kuássin. Láá ennuv ääših já tápáhtusah, moh láá ollásávt vájáldum, mut tom lavluu já iiđeed jiem vájáldit kuássin. Hans Morottaja Vivvâsaasâ Laasi Nigá kejâdij poostâ, mon postâalmai lâi eidu puáhtâm. Loostâ lasseen lâi meiddei kirje, mon kirjeulgguu uápis čäällimluodâst ooinij, et tot lâi puáttâm suu nieidâst Helsigist. Tom sun vaaldij ovdemustáá. Ijba nieidâ kal laavim uáli távjá čäälliđ pááikán. Amal tääl te lâi tehálâš äšši. Tehálâš äšši kal lâi-uv. Algâalmottâsâi já arvâlâdmij maŋa kirjeest luuvâi: “Mun jiem kiergânâm taam pivtâskuárroo áámmât finniđ val taan kiiđâ, ko nuuvt ennuv lijjim škoovlâst meddâl. Suijâ lii tot ko must lii tääl irge. Tondet mun jiem šoddâm škovlâaašijn nuuvt pyereest anneeđ huolâ. Mun lam suin jo kihlom moonnâm pasepeeivi. Masa jiem oskeldâđâ tom tieđettiđgin tiehu páikán, mut ko mun lam nuuvt luholâš! Jiem mun kal mudoi lijjii tuostâđ täst almottiđgin, mut ko muoi láán puátimin puáttee oho tiehu pááikán Sáámán. Vala-uv linjâšauto jotá markkânist toho Ergijáávrán? Suu nommâ lii Mikael Sandbacka já sun áásá tääbbin Helsigist. Puáttee kiiđâ sun valmâštuvá insinevrin. Sun lii viehâ riges-uv, ko suu eejist lii meetaalverstas. Kolgâvetteđ pyereest čurgiđ luptâkámmár. Šiljoost iä koolgâ oinuđ toh puáris pyeráh, moottorkiälkkáráátu ege ereskin šlambureh. Ličij meiddei pyeri jis olgouuvsâ kuábbáá-uv pel cegâttiččijd suávváá, ko muoi vaarâ puátteen eidu jonsahpeeivi ááptu. Tiervuođâiguin Ailâ.” Nigá njuškij čuožâd já čuorvij kálgusis: – Maarit ai! Čurgii tállân luptâkámmár já ceeggât soovijd olgouuvsâ kyevtpel! – Mii tunjin šoodâi, ko taggaar vaalâ toolah? Kámmár mun kal puávtám čurgiđ, mut soovijd... Maid áármu soovijd já mondet? – Na ko Mikael puátá! Munnuu vivvâsaasâ! Tot lii kaavpug ulmui tääpi. Soovijd tot kalga cegâttiđ... Tast moonâi mottoom verd äigi, ovdil ko káálgun-uv čielgâi äšši. Talle Maarit-uv movtáskij, ko áinoo nieidâst lâi irge. Nigá reikkiistâlâi moovtâ tuáhuntehin. Talle sun toppij ilddest koibâkappeer já eeđâi: – Mun vuálgám taid suávváid čuoppâđ. Mut Maarit jurdâččij liijká váhá eenâb já eeđâi: – Ele tääl vala čuopâ. Tästhân lii äigi val masa okko. Suávihhân kiergâneh ruškodiđ ovdil ko jonsahpeeivi lii, ige tain val lah kale ubâ oles lostâgin. Nigá ij makkum eres poostâ keččâđ, mut väzzilij naaburtálui kuávlun. Kuittâg Haanun kalga mainâstiđ, et kal tágárist kievhis äijihist tääl täiđih ääigih puárániđ. Hannu lâi jáválâš almai, penttâ riges. Sust lijjii enâmustáá poccuuh taan palgâsist. Lijjii maŋgâ paččee kuusâ. Vyevdi peln lâi stuorrâ meccipalsta. Ige Hannu čiehâm riggoduvâs, Nigá mielâst sun ramâččâdâi toin. Vissâ ramidiskuin sun vuobdij uáli háálbán, masa skeŋkkij, sunjin pellano Skido, vâi piäsá uástiđ uđđâsub mallisii jotelis Nordic. Meiddei tot keevâi Nigá kunnee oolâ, ko Hannu läävee ain juovláid skeŋkkiđ poccuu ryevji. Tie tibi poccuuttes, kusâttes almai mälisalgâ! Nigá čievgâstij pálgá aln keeđgi miäcán. Mut vyerdiba, kal mun-uv täst pajanâm! jurdâččij Nigá. – Tiervâ še, naabur. Mun lam jo masa tego kaavpuglâš. – Jáá. Jurdáh-uv, et Ergijävri stuáru penttâ kaavpugin, koijâdij Hannu. Veikâ lááhân täst jo nelji táálu. – Joo. Na jiem kal mun mudoi, mut ko vivvâsaasâ lii helsiglâš. Já riges tot lii! Tot lii Mikael San... Jiem mun mušte ton noomâ, mut toh lává tääl jonsahpiäiván puátimin teehi. – Vâi nuuvt lii äšši. Mut jieh koolgâ čiävluđ kuittâg meendu čuuvtij. Tast ko suoi láin talssim ääigis, te Nigá väzzilij maasâd keppisávt. Läävhih lijjii váhá kuhebiššááh ko táválávt. Jonsahpeivááptu jo koskâpeeivi ääigi Nigá já Maarit kuovlâdškuođijn tävjittávjá lasârääigi olgos maađij vuást, veikâ äigitaavlu mield linjâšauto puáđáččij eskin neelji ääigi. Šiljo kal lâi čurgâd já porthái kyevpeln lijjii suávvááh cegâttum, nuuvt te go koolgâi-uv. Maarit lâi kárvuđâttâm lijnemááccuh, mut Nigást lijjii pussipuuvsah já kumiterstevileh jyelgist, já kesipusseer val. Lâihân sust sämimááccuh-uv, mut tääl sun halidij leđe läädipihtâsijn, vâi ličij fijnásub teikâ hiärránallib. – Lii-uv luptâkámmár čorgejum? koijâdij Nigá. – Na lii, lii, mut lah-uv tun sirdám tom ruástum skido ääiti tuáhá? – Ruástum! Puh! Talle linjâšauto viijmâg poođij. Olgos lavkkijn eres jottei juávhust nuorâpaarâ já väzziláin tuve kuuvl. – Liiba kukke já ruoinâs! eeđâi Nigá. – Tot tot kal lii muččâd tyeggáár vaalea almai, rammuustji Maarit. – Pyeri peivi pááikán, tiervâttij Ailâ tállân uksânjäälmist. – Moi, mä oon Mika, tiervâttij vivvâsaasâ Maarit já Nigá. – Tervatuloa, eeđâi Maarit, kote ij máttâm suomâkielâ aaibâs pyereest. Nuorah čokánáin riäŋkui oolâ já kejâdáin tuve. Aailân kal lâi puoh uápis, mut Mikael kejâdij váhá omâs čolmijguin tiiŋgâid, moh lijjii seinispijkkáráid kuuccum: puoiduučevđi, läžbistielâseh, leŋgiaamnâs já moh val ležeh. Kihheen ij jienâdâm kuhes ááigán maiden, tot oroi váhá vääividmin Aailâ, ko sun eeđâi: – Kyllä täällä landella on niin rauhallista, vai mitä kulta? – Jep. Mut te Maarit tuágádij ettâđ: – Tunnui lii luptákámmár čorgejum, mut täälhân kal lii purrâmâš-uv purrâmmuddoost. Ulmuuh čokánii purâdiđ já sárnudii maid maid-uv ko algâkaggâdvuođâst vistig čielgii. Ailâ eeđâi: – Taat Mikael haalijd porgâđ puoh táálu pargoid, veikâ lii-uv kaavpuglâš. Kal tot máttá muorriđ já veikâ maid. Tot máttá skido-uv tivvoođ ko tot lii insenevri. – Joo, mut skido lii kal aaibâs oornigist, ij tast lah mihheen tivvoomnáál, eeđâi Nigá. Mut muorrimiše mun kal tarbâšâm. Tággáár nuorâ kievrâs almai tot kal lii šiev reŋgâ. Nuorâpaarâ lâi lamaš jo paijeel oho Ergijäävri siijdâst. Ailâ lâi išádâllâm eenis já Mikael vist lâi Nigást muorrimreŋgân. Nigá lâi uáináh váldâm muorrimurko kieldâst, vâi tiänááččij váhá ruttâpitá. Keesi ääigi kolgâččij finniđ vittânubáloh pinomeetterid meetter kukkosijd háálguid. Muorah kolgâččii kiergâniđ vala kuškâđ-uv loppâkeesi ääigi. Talle škoovlah já puárásijpäikki finniiččii koške puáldimmuorâid táálván. Tondet reŋgâ-uv lii uáli anolâš. Talle urkko lii vaalmâš meriääigist. Taat pargo saatij mudoi-uv leđe Nigá áinoo tienâs já ruttâpuátu taan ive. Lávârduv Nigá já Mikael joskáin váhá tooleeb. Purâdem maŋa nuorah vuolgijn vääri oolâ uáinusijd keččâđ. Nigá čokottâlâi riäŋku alne piijpo njäälmist já smietâi aašijd. Ij sun lam uáli pyerimielâst, ij lam purâdem ääigigin ettâm säänigin. Te sun stonccâlij koibâkaperis uáiván já väzzilij Haanu táálun. Tobbeen sun čokánij uksânjáálmán já usâi tullâsaagijd vâi piäsá cokkiittiđ časkâm piijpo. Hannu tállân ooinij, et ij lah ránnjá tääl pyerimielâst. – Na, láá-uv naaburist pasepuuvsah kiškum? Talle kale Nigást kolgejii saavah tego juuvast te ličij puáđu lekkum. – Jiehpa ervid, mon káigá já turnuu kaavpuglâš puáhtá leđe! – Jáá, puoh kaavpugliih vâi tot tuu vivvâsaasâ? – Joo, eidu tot Mikael Sanpaska, tot eidu. Ko tast láá nuuvt kuhes kieđah-uv, et ij tot teivid legain lođe, mut lii tuáijâm jo kyehti noovdâ, tot ko časka lođe paijeel te novdâhân kal tuáijoo. Kalleeb-uv nevri tot insenevri! Já ko kalga háálguid pardeđ, te ferttee vuoiŋâstiđ jo muádi háálgu maŋa. Koskâpeeivi ääigi tot jaska porgâmist já haalijd “lounas”! Iimaško tavenuorttii ij haalijd! Kolgâččij leđe lieggâ määlis já kuurkuh, tomateh já veikâ magareh ilâskeh. Toh láá kulloo tiervâsliih. Ij lah iimâš, et ij vaje porgâđ tagarij njuámmil evvisijguin. Mut ijba puurâ rievtis málásijd. Ko mun pieijim kuástipyeidi suohâdân, vâi ličij tolmišub, te ijhân tot purrâm, ij tuáddum haajâgin apseđ, mut vuolgij olgos. Já kááhván ij koolgâ pieijâđ saaltijd. Ij saaltijd, ovdil juhá taggaar čäcinjaddee käähvi. Jiem tieđe, maht toin piergee. Lii kal tot-uv ohtâ šuuvun! Jep jep! Mut jieh-uv tun vuábdáččii munjin koške čuámáttâs. Mun vuošâm nuuvt šiev máállás, et lii pággu tuhhiđ. Jis tot ij tuhhiižii, te lii komme! Ko mun tom val suvrâstâm suvrâmijguin, te tađe pyereeb purrâmâš ij lah kosten. – Na, uážuh kal čuámáttâs. Jiehke tun taarbâš tom ubâ mäksiđgin, jis tot vivvâsaasâ peri njáálgáš tom já kazza. Hannu váhá jo šallišij naaburis. Sun ááigui kal njuolgist skeŋkkiđ tom čuámáttâs, mut kiivšes eeđâi val: – Mut jis tot ij tuhhiižii vivvâsaasân, te talle kal ferttiih mäksiđ. Nuuvt Nigá aalgij mälistiđ ko juovdâi pááikán. Sun čuopâi mälisaalgâid koške piärgust já piejâi taid tuoldâđ. Mottoom ääigi keččin tupán leevâi njaalgâ koškepiärgumälihaajâ. Vivvâ ij lam tuuveest, mut ko poođij siisâ, te opsâččij ááimu já koijâdij: – Mikä täällä haisee? Nigá iäduškuođij, mut čielgij sivâdávt: – Haajâ kal sáttá leđe oomâs, mut ko tom kozâškuát, te joba lii njäälgis. Mikael kuovlâi páátán, ij ettâm maiden, mut kálluliške sust kal tuorâsij. – Kal täst šadda šiev määli, maailm pyeremus purrâmâš. Mun val suvrâmijguin suvrâstâm, eeđâi Nigá já vaaldij ilddest kavrasuvrâmseehâ. Mikael keejâi tego ij liččii oskom čolmijdis. Sun cahâstij toskálávt já huihádij: – Mä syön puuron erikseen! Muáddi peeivi maŋeláá Nigá luágui uánihis lavhijguin Haanu keš. Tooleeb ij kehtidâm itteeđ ulmui uáinusân. Hannu lâi pääihist, čokkái pevdipiällást já koozâi loppimmielhi. Nigá ruttij ruttâpuursâ luumâst já eeđâi: – Moi, mun máávsám tom landečuámáttâs. Matti Morottaja Rambler 1. Linjâšavdo orostij Seilfjord kieldâ kuávdážân, Fiskernesân. Junná njeejij enâmân. Njunán čooskij tállân viehâvis kyelihaajâ já vuonâ kuávlust šovoi uáli čuáskimis pieggâ. Taa tot lâi tot Fiskernes, kuodduustuvâš tienâspäikki. Oroi kale viehâ lustottes päikki. Mut teehi tot pargovyeimitoimâttâh lâi Juná pieijâm. Tääbbin Junná ááigui čuággiđ ruuđâid avdo várás, mut ij teehi kal ave peeivist mudoi orostiččii. Junná kejâdij, et kote kuávlun täst kolgâččij vyelgiđ. Taat lâi aaibâs omâs päikki já oomâs lâi kal ubâ kuávlu. Motomin lâi kal Taažâ peln iällâm Kárášjuuhân riävskáid vyebdimin já ohtii Sirmáást skipárij fáárust. Mut taat päikki lâi aaibâs ereslágán, ij ohtâgin muorâ oinum taan vuonâ riddoost, tuše uccâ puájuimiestâgááh já vyelligis skierih, iä tohkin taavjij. Jyehi saajeest uáinojii päljis källeeh, kooskâst myerjitoŋâstiälhuh já mottoom pähti pajanij olgoláá. Ridoi miätá lijjii puáris, šuármui purrâm fabrikškaajah já sälttičassijn tuidum muorâruugah. Pajeláá vieltist kal uáinojii ulmui aassâmvisteh. Junná huámášij luodâ nommânjuolâ: Hamneveien. Sun väzzilij ton luodâ mield. Tastan oinui-uv ton fabrik nommâ, kuus sun lâi monâmin: Hansen produkt. Tie te lâi tot suu tienâspäikki. Viste paaldâst lâi ameriklâš avdo, Mercury Club Coupé. – Tie lii vissâ hoovdâ avdo, jurdâččij Junná. – Tot kal lii paijeel love ive puáris malli. Mut tot kal táppáá ennuv Ramblerân. Junná moonâi taggaar uuvsâst siisâ, mast luuvâi Kontor. – Kudaag, tiervâttij Junná. Tot lâi-uv masa puoh, maid sun maatij tárukielân. Hovdâ Hansen lâi kuhes ruoinâ taažâ. Ko Junná lâi čáittâm pargouuccâmpápárijdis, te hovdâ eeđâi: – Velkommen til oss! Pyeripuáttim mii kuuvl. Palidij kale melgâd ennuv eenâb-uv, mut tast Junná ij finnim čielgâs. Talle hovdâ čuorvij: – Formann! Te poođij almai, kote maatij váhá suomâkielâ. Sun uápistij Juná kyevtkiärdásâš lyevdiparakin. Sun eeđâi: – Tie lii tunjin orroomsaje. Uážuh itten algâttiđ pargo. Já pargo álgá čiččâm ääigi. Junná kejâdij uđđâ aassâmvistees. Tast lijjii lyevdiriicih, mut toh, main lijjii mohnii niävuid, urruu lemin jo väridum, ko tain lijjii tävireh já käävnih. Rijjâ riicih lijjii aaibâs kuáruseh, iä uáđđáduvah ollágin. Junná čokánij mottoom riici oolâ. Sust lâi kal lavkkâ, mut tobbeen iä lam käävnih, eenâb ko pargopihtâseh, evvispittá já ton tagareh. Parakist lâi siämmáá koolmâs ko olgon. Kamina kal lâi, mut muorah iä ollágin. Junná smietâi tiilees, já viärdádâlâi taam saje páikkásis Ordojäävrist, mii lâi Suomâ peln. Iäru kal lâi styeres, oroi tego sun ličij šoddâm Siperian. Tággáár kalšâdis já kaskosis päikki, mahtsun tääbbin ubâ piergeegin. Mut Suomâ peln iä lah ollágin tienâseh, já moh láá te pälkki lii nuuvt ucce, et toin ij piergii, illá piäsá jyehi peeivi purrâđ. Tääbbin kulloo tiänáá liijká pyereest. Ij äävti saje muččâđvuođâ smiettâđ, jis áigu avdo hade tiänáđ. Jis killáá ive porgâđ, te avdo hadde lii čuákist. Talle sun vuájá maasâd Suomâ pel Rambleráin. Ovdemustáá sun mana Ordojuuvâ siijdân já vuájá hitásávt Ordojävr Heeihâ táálu lappâd já puáhtá veikâ jienâtoorvi suáttiđ, jis iä mudoi huámmâš. Puoh njálgâsumos lii tot, et sun šuuveet Heeihâ Pobeda lappâd čunoipurgáin. Juná jurduuh koskâlduvvii toos, ko olgon kulluuškuođij skooppân já paallân. Parakin cävittii pargoalmaah já puohtii kyelihajâpoolvâ fárustis. – Jáá, táiđá leđe uđđâ pargee puáttâm, eeđâi almain mottoom já poođij tiervâttiđ. – Mun lam Veikko, sun eeđâi suomâkielân. Eres pargeeh še sarnuu suomâkielâ, ko tiervâttii. Oovtâ kaandâ noomâst kuulâi, et sun lii sämmilâš, orjâlâš. Almaah nuollii pargopihtâsijdis já rahttittii vyelgiđ purâdiđ. Vyelgi tun-uv, haastij Juná mottoom. Purrâmâššân lâi vuoššum säiđi, já tot lâi-uv njaalgâ Juná mielâst, ko ij lam purrâm iiđeed maŋa maiden. – Taat tot kal puurât, sun eeđâi. Te purrâmskippáár toos: – Puurâthân tot kale, mut ko jyehi peeivi lii kyeli, te kal toos-uv tulhâškuát. – Na lii-uv eidu jyehi peeivi kyeli? koijâdij Junná. Skippáár toos: – Na ij kal jyehi peeivi lah, mut jis láá veikâ piärgupuláh, te tain še lii kyelismakkâ, já lii kyelismakkâ herttâmäälist já mielhist-uv, já jäätelöst. Nubbe lasettij val: – Joo, já vuolâst lii kyelismakkâ. Kuálmâd eeđâi val: – Já nisonijn še lii kyelismakkâ. Vuossâmuu iijâ Junná ferttij uáđđiđ niävuittáá, mut sun kaavnâi stuorrâ pááppârseehâ, mon siisâ čaaŋâi já keččâlij fattiđ naharijd ricciluovdij alne. – Itten kal ferttee uástiđ maidnii uáđđáduvâid, sun smietâi. Parakki kuittâg váhá lieggânij, ko skipáreh puohtii olgon kassáin keđgičiiđâid, já puállááttii taid kaminast. Iđedist liegâsmittár čaaitij kulmâ ceehi lieggâs, veikkâ kesimáánu lâi jo álgâm. Meerâ peln posodij korrâlágán pieggâ já tiškottij sälttičääsi viehâ ollâgâsân ruggâlaŋkui vuástá. Kyelikárbáh kuittâg lijjii puáttâm nuuvt, et almaah pessii paargon. Formann seevij Juná já muáddi eres-uv kaandâ puáttiđ fárusis. Pargo lâi taggaar, et čuállejum tuurskijd koolgâi pieijâd ryeivispäddivárvoin sparroluvâi. Torskekassâ lâi styeres já toos lasanii torskeh tađe mield, ko eres pargeeh kiergânii taid čolliđ. Junná lâi jieš-uv ennuv čollim kuolijd, mut návt njyebžilis já jotelis čollim sun ij lam ovdil uáinâm. Tuše muáddi lihâstuv, já torskeest lijjii čuálih já reevtih meddâl. Junná aalgij paargon. Vistig koolgâi toppiđ kyehti torske nuuvt, et pecciheh láá paldluvâi, já te vuovlâttiđ päddiváárvu kuábbáá-uv peccihân. Talle koolgâi nube torske tolliđ já nube jurâttiđ peccihist nuuvt, et várvu čovgânij kiddâ. Tággáár sparro heŋgâstui talle maŋeláá väriviältán uulgân kuškâđ. Mut toh lijjii eres pargeeh, kiäid tot kuulâi. Junnáást koččii vistig toh njivlekyeleh maasâd kaasân, mut sun toppij taid uđđâsist já keččâlij finniđ váárvu peccihij pirrâ. Nuuvt sun vuáhádui ton paargon kuuloold. Kyelikassâ ij peessâm tievvâđ aaibâs robdâi táásá, ko kyehti eres kaandâ-uv lijjii ton pargoost. Ko puoh kyeleh lijjii sparrodum, te pargopeivi-uv lâi masa nuhâmin. Traktor poođij viežžâđ kyelikaasâid já vyeijilij olgos já pajas vielti. Juunán paasij val kyelifabrik pevdij, kasâi já lättei čurgim čäciletkuin. Junná kuulâi, et lijgepargoin finnee pyereeb päälhi. Jis parga kyehti tijme paijeel, te finnee 50 % eenâb, já jis vala tast eenâb, te lasattâs lii 100 %. Tot heivee pyereest Juunán, toin ko sust lii mittomeerrin tiänáđ nuuvt ennuv ko máhđulâš, vâi finnee Rambler. Junná moonâi-uv formann savváid já eeđâi: – Mere arbeid, eenâb pargo. – Jáá, tun halidâh eenâb-uv porgâđ, eeđâi formann já lopedij orniđ maŋeláá lijgetiijmijd. Mut te Junná sattui kuullâđ tomgis, et fileečyeppeeh tiänájeh eenâb ko eres pargeeh. Sun eelij keččâmin, et maggaar pargo tot lii. Fileevisteest pargeeh lijjii puohah nisoneh. Junná tarkkui, et maht taid fileid kalga čuoppâđ, mut nieidah jurdii, et Junná lii sii puáttâm keččâđ. Sij koijâdii mojonjalmij: – Na, kotemuš te lii muččâdumos Suomâ kaandâ mielâst? Talle Junná kal kiäsádâđâi meddâl. Sun ij lam hárjánâm nieidâiguin siärvustâllâđ ige ubâ tiättâmgin rievtisnáál, maht toiguin kalga teikâ puáhtá roossâđ. Ordojäävrist, tuárispele siijdâst, lijjii mudoi-uv uccáá nieidah, já toh-uv lijjii uáli korguuh já čiävlááh já pyereeb suuvâst, nuuvt et Junná ij lam vala mahten peessâm nieidâiguin ohtâvuotân. Junná aalgij jo hárjániđ fabrikpaargon já parakkielimân. Sun ij raskim uástiđ madres, mut oostij kuittâg uáđđimseehâ. Tast lijjii uuvjah tyevŋin, et liegâs tot kal lâi, mut ij liijká meendu tiivrâs. Skipáreh kal pahudii: – Ij tääiđi leđe uáli times tiet tuu saje, mut Junná jurdâččij: – Tot-uv ruttâ puátá val onnuđ. Amal toin ruuđáin finnee kumimattoid avdolättei. Mudoi-uv Junná šeeštij tienâsijdis. Puurâi kal jyehi peeivi, mut maiden muide ij uástâm. Ko skipáreh ellii oholoopâst tánssámsaajeest já tollii uccâ vuolâjuuhâmehidijd, te Junná ij váldâm toid uási. Lâi oppeet ohtâ lávârdâh. Skipáreh vuolgii suotâstâllâđ, ko lâi tiäđust, et Havnekafést lii miinii orkesterijd. Tot meerhâš meiddei tom, et puoh Seilfjord nieidah čokkâneh tohon. Kaandah lijjii hástâm Juná-uv fáárun, mut sun paasij mielâstubbooht parakin. Kal tast-uv šiäštá kiitiätá maŋgâlov ruvnâd. Junná peicâ vaaldij lavhâstis avdomáinuskirjáá já aalgij tom lađâdiđ. Sunjin kal lâi jo viehâ čielgâs, et maggaar avdo sun haalijd, tot lâi Rambler Marlin. Lâi sun smiettâm meiddei Rambler American, mut tot lâi liijkás táválii hámásâš. Mut taat Marlin ij lah siämmáá hámásâš ko eres avdoh. Tot lii mooŋiikeeji vuást täsivávt njuáidus já tast lii tuše ohtâ, maŋaskulij čuhâluvvee sijđolaasâ, mii olá kidâ monnjâpeeŋkâ räi. Ko tast lii moottor-uv 3,8-littersâš já sylindereh láá kuttâ, te vyeimi tast ij nuuvâ koskân. Puskureh láá rahtum nuuvt, et toh šiäđudeh nurdâstem. Tot lii häämist peeleest vyelligâš, toos ij pieggâ vääldi nuuvt čuuvtij. Ij tot lah taggaar ollâ hátárâh, nuuvt tego hovdâ Hansen Mercury. Nommâ-uv lii taggaar, et tot puáhtá mielân Amerik kuhes, kubdâ luodâid, highwayid. Rambler, tot meerhâš jutâleijee, vajâldeijee! Mut vala kolgâččij váhá tiänáđ ovdilgo kannat avdokäävpi kuávlun vyelgiđ. Junnáást lâi jo ovddiist ruttâ mottoom verd, ko sust lâi amerik avdo lamaš jurduin jukson jo maŋgâ ive, já tađe várás sun lâi šiäštâm smaavâ tienâsijn-uv ain váhá. Mut tääbbin tágárij palhijguin sun kal finnee pyereest avdoruuđâ. Já ko lii tuárvi tiänám, te tállân lii vyelgimin meddâl taan lustottes pääihist, juhhees, tuárulâs ulmui juávhust. Junná vaaldij pááppâr já peenâ já reknistij. Vala annojeh 7 500 märkkid taan uđđâ ruuđâ mield, mast kyehti nolá láá kočâttum meddâl. Talle lii ruttâ meiddei viežžâmmääđhi várás. 2. Junná lâi ubâ keesi lamaš pargoost. Sun jurdâččij váhá rämimielâst, et návt tot sun-uv kustoo piergiittâlâi tággáár saajeest. Lâi jo čoovčâpeeli, mut kyelipuátu ij lam ennnuvgin kiäppánâm. Taan keesi kyeleh urruu puoh čokkânâm aassâđ vuonânjäälmán. Fabrik lâi kal kepidâm pargovievâ, mut ko hoovdah lijjii huámášâm Juná višâlis já skikâlis pargen, te sunjin kal ličij pargo veikâ pirrâ ive. Junná ij kuittâg áigum pääcciđ. Sun čokottâlâi paraki ricciroobdâ alne já lâi moovtâ. Sun lâi finnim eidu loopân majemuu pargopeeivi kyelifabrikkeest. Nuuvt sun lâi olssis meridâm, toin ko sun lâi reknistâm, et tääl lii tuárvi ruttâ avdo uástimân, pyereest-uv. Suomâ kuávlun iä innig onne moonnâm linjâšavdoh, mut kalba sun máášá ittáážân-uv vyerdiđ. Iđedist monâččij hurtigrute Čäcisuollui, toos kal puávtáččij njuškiđ, jis ij haalijd ehidispiäiván linjâšavdo vyerdiđ. Ehidist pottii skipáreh parakin. Sij lijjii lamaš Havnekafést, pyerimielâst já moovtâ puohah. Fáárust pottii meiddei nieidah, kulmâ nieidâ, main ohtâ lâi Juunán uápis fileebeln. Veikko ruttij lastikseehâst juáhážân vuolâputtâl já Juunán meid. Junná ij lijjii perustiđ ubâ juhâmušâst, mut vaaldij kuittâg skippáárvuođâ tiet já julesistij váhá. Veikko kulluuttij puohháid: – Onne lii pentâ juhlepeivi! Junnáást lâi onne majemuš pargopeivi já sun áigu kyeđđiđ torskehaajâ. Ohtâ nieidâ, mii lâi nommânis ettâm Anita, koijâdij: – Mane návt šiev tienâspääihist vuálgáh? Toos Veikko tuámittij čielgiđ: – Junná lii tääl riges, ko sun lii tääl finnim avdoruuđâid čuákán. Mii tot lâigin, Rambler, vâi? Junná ij lijjii halidiđ jienâdiđ maiden ubâ ääšist, mut ferttij tääl nanodiđ: – Naa, taggaar mun lam jurdâččâm uástiđ. Iäráseh-uv ettii, et: – Tomhân kalga tastoo juhlođ. Vääldi Junná vuolâ! Mut Junná ij lijkkum vuolâ smaakân. Eeđâi leiháin: – Maid ko tast lii kyelismakkâ. Talle ohtâ kandâ viežâi lavhâstis puttâl já eeđâi: –Täst kuittâg ij lah kyelismakkâ! Ton puttâl etikeetist luuvâi: Seksti, já numerijguin lâi pieijum, et 60 %. – Täst ko mij tibi keččâlistep. Mut taam kalga landiđ, lii-uv kesten säppi teikâ limsa? Kiästnii kavnui Solo-puttâl laandân, já te aalgij punsâstâllâm. Junná še keččâlistij. Taat sorttâ tot lâi kal váhá koorâs, mut ij tast kuittâg lam vuolâsmakkâ. Anitast lâi radiohámásâš piergâs. Sun piejâi tom čuoijâđ já koijâdij: – Lah-uv tággáár ovdil uáinâm? Taat lii aaibâs uđđâ piergâs, já täin puáhtá suáittiđ tágárijd uccâ kasettáid. Junná ij lam taggaar ovdil uáinâm. Tot lâi mottoomlágán magnetofon, mut tast jienâpäddi lâi kasseet siste. Nieidâ čuojâtškuođij maidnii rock-lavluid. – Tääl älgih taansah, ko jo lii tieggáár muusik, eeđâi mottoom. Tast ulmuuh algii-uv tánssáđ, teikâ pyerebeht tot lâi taggaar njuškiistâllâm, uđđâ vyehi. Junná kal ij ooviittâm toos, mut Anita toppij suu kietân já eeđâi: – Puáđi tun-uv, tusthân enâmus lii suijâ tánssáđ. Vääldi täst julástuv, vâi tuostah tánssáđ. Junná uštus vaaldij-uv julástuv tievâ njäälmi já čyežžilij. Ijhân tast tarbâšâm mättiđ taid meridum tánssámlaavhijd, muide ko mahtnii kemppâsâdâi. Ij Junná lijjii taid mättiđgin. Anita lâi uáli muččâd já moijáá já ruokkâd. Nube muusikpitá ääigi sun jooskâi njuškiistâlmist já poođij aaibâs kiddâ Juná vuást. Tast suoi te lihâdáin hitásubbooht, já Junná vuoiŋâškuođij jotelubbooht, ko nieidâ njamah teddii suu raadan. Návt alda nieidâ sun ij lam kuássin ovdil lamaš. Sun ruttij nieidâ val čovgâdubbooht jiejâs vuást. Rock-pittá nuuvâi liijkás tooláá. Anita jooskâi já moonâi väldiđ lase julástuv. Junná čuávui nieidâ tego vuásâš ááldu, já ko tot fáálâi sunjin seksti, te Junná kal vaaldij. Suoi algijn oppeet tánssáđ. Junná halidij nieidâ ain eenâb, suu mielâst taat lâi maailm muččâdumos nieidâ, já sust oroi suođâmin seksi jyehi saajeest, ubâ roopâst. Junná lâi uáivádum vuossâmuu keerdi eellimstis. Mut ko seksti nuuvâi, te Junná juvâškuođij vuolâ. Skipáreh kulluuškuottii: – Ijhân taat ohtâ puttâl rijttám moossân! Kiinii tieđij, et kost juhâmuš finniiččij lase, mut tohon lii muáddi penâkkullâm mätki. Taksijn toho ferttee moonnâđ, mut kest ličij ruttâ. Ko ruttâ ij orroom kavnuumin, te Anita kiesâi kieđâidis Juná čiäpáttân, já eeđâi: – Tusthân vaarâ ličij tommittáá ruttâ, et eellip tobbeen. Junná ij halidâm kevttiđ ruuđâ tääbbin ollágin, mut nieidâ čoolmijn oinui lopádâs mastnii ennuv njálgâsubboost. Te sun mieđâi. Juávkku vyeijilij vijne viežžâđ. Taksi orostij mottoom táálu šiiljon. Veikko seevij Juná fáárun, já suoi moonáin siisâ. Táálu ässest lâi goden, jieš rahtum pontik. Hadde tast kal lâi viehânáál, mut Veikko eeđâi: – Kal taat sorttâ västid tom hade. Koolgahpa keččâliđ, et kannat-uv uástiđ. Junná smakkiistij. Tot lâi uáli koorâs. – Vääldi nube čaalman val, eeđâi Veikko. Junná vaaldij. Nuuvt suoi ostijn kulmâ puttâl goden. Maasâd vyejedijn puohah valdii raammâid. Junná čokkái Anita paaldâst monnjâpeeŋkâst. Sevŋis avdost Junná lâi ruokkâdub já piejâi kieđâs taggaar sajan, et ij lam ovdil pieijâm. Já Anitahân kal suovâi. Avdost lâi jo oles juhle, mut taksialmai kal lâi hárjánâm tágáráid hiärráid já vuájástâlâi täsivávt. Junná lâi jo nuuvt uáivádum, et ij innig tárkká muštám, mii tábáhtui ton eehid já iijâ. Mottoom sevŋis muštokove lâi tot, et sun peelhij taksialmai, ko ton taksi lii nuuvt piru njuáci. – Ko ličij-uv tibi Rambler, te... Nubbe kove kuávvái nuuvt, et sij lijjii vissâ monnii kaavpugist, ko jo stuorrâ keđgitááluh uáinojii. Kuálmâd já val sevŋâdub mušto lâi taggaar, et sun viigâi keessiđ puuvsâid Anita jyelgist. Tom ij innig muštám, et luhostui-uv sun. Junná koccái kuuloold hirmâd uáivipohčâsân já kovlomtoobdon. Ij kullum eres ko kaijui jienah olgon, mut toh-uv jienâh lijjii hirmâd korrâseh. Ko sun koccái eenâb, te opsidij viehâvis vuoksnjâš haajâ. Talle sunjin čielgâškuođij ubâ tile. Sun lâi kyelifabrik aassâmparakist, mut puoh eres lâi-uv epičielgâs. Koško lâi. Sun suiboi čäcikiemni luus já julestij čääsi, mut te kaččâlij olgorääigi vyeksiđ. Huáihun sun luágui oppeet viäluttâllâđ riici lyevdivuáđu oolâ. Ij tarbâšâm madres. Maŋeláá sun morettij toos, ko pargoskipáreh pottii pargoost. Lâi vaarâ vuossaargâ - tuáivu mield - ehidispeivi. Skipáreh iä ennuv sárnum, iä kuittâg hiärváás savâiguin hattim Juná, koijâdii tuše: – Maggaar tot vajo lii? Junná muštái oovtâ ääši, já tomâlij laavhâs tutkâđ. Tobbeen skuápu sist kolgii leđe suu ruuđah, mut tot lâi aaibâs kuárus. – RUUĐAH! párgádij Junná. – Kost muu ruuđah láá? Skipáreh urruu váhá vaivâšum, eenâb kejâdii eres kuávlun. Mut te kiinii čielgij iijâ tábáhtusâid: – Mij juuđijm taksijn Alta räijin. Naa, já tun taiđih skeŋkkim motomáid nieidáid val ruuđâ-uv. Jieh-uv mušte? Juná mielâst lâi tego vuonârido väärih liččii koččâm suu oolâ. Puoh ruuđah! Susthân lijjii meiddei Suomâ ruuđah tääbbin fáárust, ko sun ij halidâm taid paaŋkin pieijâđ. Puoh láá moonnâm! Tot Rambler! Sun lâi jo jurdâččâm, maht sun čokkáán Ramblerân, tarveet torvopuáhháá já loptee juho nuuvt, et ráttáh riškâleh čievrâ... Tääl juksâmuš kal lâi rovvâm uáli kuhás, aaibâs máhđuttemmin. – Na, kost Anita lii? sun koijâd. Toos ij halidiččii kihheen västidiđ, mut mottoom viijmâg iätá, et – Tothân kal moonâi formann viistán. Toin sun áásá-uv oovtâst. Tondethân tot peesâi-uv tállân fileepiälán pyerebáid tienâsáid. Junná ij eeđâ innig maiden, mut väzzil olgos. Njiäjá njuáidus miätáluv vuálus merârido vuást. Mana fabrik ruggâroobdân já kiäččá čáácán. Tääl lii fiärvá äigi, mut táágu lii jieŋâlis saje. Junná eenâb smietâhánnáá njuškee meerân. Kolmâ sälttičääci váldá suu haldusis. 3 Kiinii huško Juná siälgán. Kievrâs kieđah loptejeh suu kaskoo, nuuvt et sun maccâs já čääci kolgá kiäppáin meddâl. Te kulloo teedâšmin suu ärddeid. Junná kovloškuát já vuáksá sälttičääsi. Viijmâg sun finnee ááimu kiäppáid. Suu pirrâ čuážžuh ulmuuh suorgânâm muáđuiguin. Ohtâ stuorrâ taažâ lii aaibâs njuoskâm. Tiet olmooš vissâ káájui suu, Junná juurdâš. Almaah loptejeh suu čuožâd já läiđejeh parakin. Kostnii kávnojeh koške luoihâspihtâseh. Junná ij tieđe, kolgâččij-uv leđe pyerimielâst vâi nievrismielâst. Sun keččâl kuorâttâllâđ pargoidis taan oholoopâ ääigi, jieijâs heitugis luándu já jollâvuođâ. Maht sun puovtij leđe nuuvt luáni já ložžâmielâg! Lâiba jávuttes äijih pieijâm suu korrâ škoovlân! Ruuđah láá puoh moonnâm, mut ij sun pyevti taan fabrikân pääcciđ tiänáđ, ko ferttiiččij jyehi peeivi uáiniđ pilkkokejâstuvâid já merhâšeijee moojijd. Ko ličij pááccâm tommitkin ruttâ, et lâi peessâđ tääbbin meddâl, aaibâs siämmáá, kuus kulij. Viäskárist kullojeh läävhih, já kiinii ravgee uuvsâ áávus. Veikko puátá jotelávt siisâ já kiäččá juolis čolmijguin Juná, kote čokkáá komo oivij ricciroobdâ alne. – Maid tuántáid tun lah porgâm? Iä-uv lam innig eres koonstah? sun iätá pevhištum jienáin. – Na, tun jieh addii tom, ko jieh pyevti muu oivijn jurdâččiđ, västid Junná. – Tunhân aaibâs tájáskih! Mun ferttiim čielgiđ tunjin váhá täid aaššijd. Munhân jiem vuálgâmgin toho tii lustâtuuvrân Alta kuávlun, mut mun paaccim teehin Fiskernesân oovtâ táálun. Talle lávârduv ton alemus juhle ääigi taan parakin lijjii puáttâm tievâ veikâ magareh šlaarvah, já tohhân koivuu jyehi saje, laavhâid já puoh, et kavnuuččij-uv vijne. Tun ko lijjih aaibâs Beetlehemist, te mun kaaijum tuu laavhâst puoh ruuđâid haldusân, ovdilgo kiinii táid suáláád. Taa uážuh maasâd taid. Koolgahpa luuhâd taid. Junnáást kal čalmeh juálánii, já váimu juhkeškuođij. Sun čovádij ruuđâid já reknistij taid. Ennuvhân tain vailuu, mut iä liijká vajâgâššâm aldagin nuuvt ennuv ko sun lâi poollâm. – Na, na... ki-kii taid talle maavsij taid taksivuájuid já vijne já nisonistem já...? Junná vovdâdij. – Na tom mun jiem tieđe, mut jurdám et tot taksivyeijee lâi nuuvt olmoošlâš, et ij kehtidâm peerrâđ oles máávsu aaibâs muštottum ulmust, mut čovgâttij eres máđhâšeijein jieijâs uási. Tot kal lii taggaar almai tot Svein, et kal tot finnee máávsu snielâhijn-uv. Junná huámášij eskin tääl kijtteđ Veiko já faalâi uási ruuđâin sunjin, mut ijba Veikko huollâm tain, eeđâi: – Kal tun tarbâšâh tain jyehi eevri, jis áigooh tom Rambler uástiđ. Junnáást lappui kohmá-uv, já majemuuh tábáhtumeh urruu lemin tuše tego fastes naver. Sust lâi nuuvt älkkees tobdo, et penttâ rade čáárvui. Ko sun reknistij tärhibeht ruđâidis, te huámášij, et ij avdo haddeest váilum ko suulân 1100 ruvnâd, pajeláhháá mánuppaje tienâs, jis parga lasetiijmijd. Tast itten Junná vaazij formann luus ja eeđâi: – Mere arbeid. – Ja vel, tot lii pyeri, västidij formann. Junná vaazij fabrik kyelihaali kuávlun. Peivi lâi eidu pajanâm já paaštij vuonâ nubebele riddopahtijd kolleivnijn. Lâi jalahâs, ij lam miärkká, nuuvko távjá läävee. Lássáá alne kaijuuh vuordâččii kyelikárbáid. Kukken äävi mield oinui hurtigrute vyejimin Čäcisuolluu já Kirkkonjaargâ kuávlun. Matti Morottaja Vale já kolgolâš 1. Vale vázzá kuolbân mield, koorvâš miestuid já meiddei muorâi oovsijd, amas šišneheh skovidiđ. Sun váárut tuájimist koške riisijd, lávkku enâmân koččâm stuhij paijeel. Pelji kulá puoh jienâid, čalme vákšoo. Ij sun poolâ masten, ij lah kale mihheen uuhkijdgin tiäđust. Sun lii tego meeci ellee, kote ij haalijd jieijâs oinuđ ige kulluđ, mut kalga jieš kuullâđ já uáiniđ puoh. Joba njune-uv lii sust masa siämmáá tärkki ko riämnjást. Tävgipisso já kähteenjunenjuolah láá älkkest finnimnáál, jis miinii huáđđoid sáttoo oinuđ. Vale lii jotemin čuuvčá kielâid oppâđ. Vuossâmuuh kielah láá kuolbânist, mii lii jo uáinusist. Ton nommâ lii-uv Čuhčákuolbâ. Te sun kivkked ooroost. Miinii ij lah nuuvt ko kolgâččij leđe! Sun oro ovt saajeest liihâsthánnáá tego čuoldâ. Tääl sun huámmâš tom. Váhá tuárispeln lii mottoom suávist pessi kiškum já togopeht suávi sijđo lii vielgâdub ko eres saajeest. Kii tääbbin lii jottáám? Ijhân tääbbin aasâ kihheen eres ko suu peerâ. Uážžu peeivi väzziđ ovdilgo juávdá aldemuid koođijd, Páđárân. Jis kiinii olmâ ulmuid ličij tääbbin kulij jotemin, te sunhân kal ličij ovdemustáá puáttám sii kuátán. Amahân tiet jottee kal ij lam olmâ olmooš. Sun mana suávi kuuvl já kiäččá tárkká jyehisai. Sun huámmáš siähtálist jyelgiluodâid. Toh iä vuottuu ko eidu togo peht, mut tain-uv uáiná, kuus kulij olmooš lii jottáám. Sun še väzzil toho kulij várugávt, mut kuittâg viehâ jotelávt. Luodah vuáttojeh oppeet mottoom njettipáiháást. Sun tuolmâst njiätán luodâ paaldân já verdid, kuábâš luoddâ lii čieŋâlub. Omâs jottee lii vuáijum eenâb, já tast Vale tiätá, et tot lii losseeb ko sun. Mut mudoi-uv tast lii kaamuv ereslágán, tast lii lamaš šušme peht taggaar aaleeb pittá, mii lii tiäddâm kove njiätán. Tääl lii jo vises et jottee ij lah kuittâg sämmilâš. Vale tiätá, et tobbeen kulij kuus jottee lii moonnâm, lii Juvviijuuhâ tuárrást ovddiipeln. Ton rasta ij lah nuuvt älkkee peessâđ. Kolgolâš ferttee riemmâđ puárree rähtiđ teikkâ vyelgiđ juhârido mild jotteeđ, vâi kavnâččij käällimpääihi. Ko jo lâš viggâmin juuvâ rasta. Ko sun puátá juuvâ alda te sun huámmáš et tobbeen Jesmiluovtâ čieŋâlis kuánilist uáinoo olmooš faškâsâdmin. Vale mana aldeláá. Kolgolâš lii kuánilist já viggá riidon, mut ij peesâ ko lavŋenjettiriddo lii nuuvt steerkâs. Ige ibbeerd moonnâđ vyeliláá kogo lii juuvâ oolâ suuijâm puájui, mon mild kal lâi pesâččij pajas. Te kolgolâš huámmáš riddoostčuážžoo já álgá kieđáin ráivuđ já paimâđ: – Puah! Puah! Puah! Teikkâ nuuvt tot kuittâg Vale piälján kulloo. Talle Vale káccá aldeláá, tuáppee tom niekkimaddust já rottee tom lusis njorttâm äijih oovtâdmano riddomievtâ ool. Jieš njuškist váhá tabbeláá keččâđ maid tot täälgis áigu. Kolgolâš tast čuážžu lonnjáá ovt saajeest, čääci val njuárgu pihtsijn jyehi saajeest já val siämust-uv. Viijmâg kolgolâš iätá: – Kijdos. Vale ij jiennâd maiden. Kolgolâš kolmuuškuát nuuvt et álgá tuárgistiđ. Talle Vale rottee muáddi stohe miestust, pavveest jievjâmijd, tuájist suárvioovsijd, kooskâst tino já cokkit tuulâ, lasseet vala muorâid já te iätá kolgolâžân : – Na te uážuh pihtlâttâđ. Kolgolâš mana tuulâ alda já nuálá pihtsijdis kepibin já liäbbu taid tuulâ oovdân. Tast iä lah kale ennuu käävnihkin fáárust, tuše kuáruslágán lavkkâ. Já mii lâš-uv laavhâst, tot-uv táiđá leđe njuoskâm. Sust láá pihtseh omâsmallisiih, toh iä lah näähkist rahtum, mut siämmáá sullâsiih ko ton viäruväldest, kote ohtii lâi teehi puáttâm Pirgâluvvâst. Kammuuh tast láá kiesâhánnáá já kappeer tego komo pääti. Mudoi-uv sun lâi váhá komálâš uáiniđ: kezis muáđuh, kuhes njuolgâ njune, čalmeh čuovjâdeh, siämu já vuoptah tego kuávgudâm. Já ohtuunis joođoost. Kolgolâš paaliidškuát maidnii, jieijâs tibi val čáittá já ain muuliid. Vale ij addii maiden suu saavâin. Sun juurdâš et vaarâ sun-uv kolgâččij maidnii ettâđ, jispa tot haaliid tiettiđ kii sun lii. Sun iätá noomâs: – Vale. Talle kolgolâš oro tego sutteetmin já suu jienâ paijaan ko ain maidnii čielgee. Ko kolgolii pihtâseh láá kuškâm, te sun álgá čuávjis já njäälmis čujottâllâđ já iätá: – Oŋgo roga? já lasseet val maidnii maid Vale ij happit čuávvuđgin. Te Vale ervid et tast lii vissâ nelgi já tot koijâd purrâmâš. Vale kuáivu laavhâst koške puško já addel almai. Almai keejâd váhá ääigi omâs purrâmâš já te jurseškuát tom. Vale juurdâš et tiet olmooš kale lii vissâ čuuvtij lappum ige kal vissâ tääiđi toho kuus lâš jotemin. Miisun tot lii almaidis já kost sun lii vuálgâm já kuus jotemin? Láá-uvsun sust skipáreh já kuus sij láá pááccâm? Kolgolâš liäkká laavhâs já váldá tobbeen stuorrâlágán kiesâlduv já lehâškuát tom. Ij tot kal meendu čuuvtij lah njuoskâm, ko čapo čeevđi siisâ lii kiessum. Mut tom Vale ij tuubdâ mii tobbeen itágis. Tot lii tego neeljičievâg ráptu, mut asettes muorâskoođâs lii paajeeld. Te almai piästá kyehti ruáhi rááptu siijđost já leehâst tom. Vale nuuttâg aldeláá keččâđ. Ij tom kale ráptungin pyevti nabdeđ ko tast láá ennuu pajaluvâi tego asettes peesih, moh láá mudoi pođoi, mut láá oovtâ roobdâst kiddâ. Jyehi pessipitá tievâ láá suámáliih luodah, moh láá tego máátu ličij purrâm, já nuuvt njuálgu raddalâssân val maneh toh mátupurâttuvvah. Kolgolâš kiäččá taid mátupurâttuvvâid, ruáhut suormâidis nuuvt, et kuábbáá-uv kieđâ suormah láá suáráluvâi já sárnu paaliid maidnii, Valan tibi val keejâst ton kooskâst. Já te čujoháin čuujoot suu. Vale iätá: – Vale tot lii muu nommâ, uáináh ko mun lijjim jo uccen uáli paarooh. Te kolgolâš oppeet njunáduvá já paajeed jienâ, masa páárgun jo čielgee maidnii, čáittá pessihaaŋkâ já Vale ohtân. Mut killáá kal iberdiđ! Läädi kielâhân tot kale vissâ sárnu, tom siämmáá maid Pirgâluv já Torne viäruväldeeh já kävppialmaah-uv sárnuh. Mut taat ij lah kale väldee. Ij Vale lah kal jieš uáinâm kuássin viäruväldeid ige kävppijâsâid tondet ko sun läävee ain ohtân perruinis vyelgiđ Luovtâsmáá tuáhá ton puudân ko tagareh jotteeh maneh lappâd. Ige suu kuáđi lah vala kihheen kavnâm. Vale lii kuullâm, et väldeeh láá maaŋgâs fáruluvâi, já sist lii ennuu kálvu fáárust. Já täälvi ääigihân sij mudoi-uv läävejeh jotteeđ ege návt pievlân. Mut taan almast iä lah ubâ evvisehkin ege makken. Vale ij lijkkuu toos ko kolgolâš nuuvt ruájá meeccist. Tot lii maaŋgâ náál unohâs. Jis Äijih ij suutâ, te kuittâg elleeh já lodeh karbâšuveh tain aldasijn, teikkâ čuđeh kuleh. Sun siävä, et kolgâččij ucebáin jienáin sárnuđ, piäjá kieđâ-uv njäälmi oovdân. Almai jaskoduvá-uv já juátká koškeeh jursem. Talle Vale kulâškuát ulmuid puátimin. Kullojeh paaliidmin. Juhârido mild puátih pajaskulij. Návt tot kiävä ko meendu čuutij ruojâškuát! Kolgolâš ij val kuulâ maiden. Vale imâštâl, et láába hyenes peeljih äijihist. Vâi ij-uv tot peerust tast ollágin, et ulmuuh láá aldanmin? Kalhân sun ervidij et ij tot kal ohtuunis lah taat äijih tääbbin, juurdâš Vale. –Taid tot kal ferttee čahhiđ, sun arvâl jiečânis, já ovdil ko skippáár huámmâškin, te Vale lii jo lappum miestui já keđgij tuáhá. Kuárŋee pore oolâ já loommâl viirrâm peesi vuálá vahtiđ, et kiäh toh omâs jotteeh láá. Kolgolâš kulloo omâttellee jienáin čuorviistâlmin maidnii tagarijd: – Kudaa ty idjoš!. Puátteeh láá jo nuuvt alda, et väzzim jienah jo kullojeh. Uávsih rađideh já toijuusteleh. Paallân lassaan. Te viijmâg kolgolâš-uv kulâškuát jienâid. Sun njuškee čuožâd já kaaččâdškuát tuáhuntehin. Ko puáttei juávkku lii jo uáinusist, te sun leggistât miehtâkopán. Mut sun lii jo uáinittâttâm. Almaijuávkku rohhát hirmâd larmáin suu kuuvl, konccâleh niekkimaddui já ravgejeh čuožâd. Mottoom tuáppee kolgolii laavhâ já kuávlá toho. Álgá rievtis čurmâpurgâ. Almaah láá kulmâ já juáhâš vuoidâd kolgolii nuuvt ennuv ko kiergân. Kulloo ruoŋgâs: pergunas, satanas! Kolgolâš kiljo já paancârd. Vale kiäččá taam fiäráán já imâštâl. Lii-uvsun kolgolâš suolâ kárgulâš vâi láá-uv tuoh kuulmâs ruošâčuđeh, moh láá eidu majemuu vavettes máđhálii kuddâlmin. Kolgolâs viälláá jo kolmâštum enâmist, vâi lii-uv jo jáámmâm. Ohtâ tuáppee nijbe já hilttee toin čuoggiđ kolgolii. Talle Vale eenâb smietâhánnáá tuáppee tävgipissoos já pääijist njuolâ čuđe nijbekietân. Toos lasseen sun ráávvád korrâsávt kuobžâ jienáin. Njuškee meddâl peesi vyeln, kaččâlist eres sajan já oppeet ráávvád já mahka tego kuobžâ. Tuáru nohá toos. Puohah keččih juolis čolmijguin tohon kulij kost jienah kullojii. Uáini iä maiden. Mottoom váldá tävgipiso seelgist, nubbe čárvu nijbe. Tuárrumhaalu lii lappum já almaah mulideh vyelligis paloisiähá jienáin. Te älgih kuuloold murdeđ tohon kulij kost pottii-uv, juhârido vuálus. Ko peessih olgoláá, te kaččâleh hirmâd ratânáin. Kolgolâš viälláá enâmist já luáimá. Vale ij kuittâg moonâ suu kuuvl, mut vähtee pore tyehin. Čurmâjuávkku kulloo ain juhken monâmin meddâlkulij já kolgolâš-uv viijmâg puánhármist čuožâd. Sun huámmâš laavhâs, pozzel tast enâmân puoh moh tobbeen ležeh, kuáđá pessihaaŋkâ-uv toossân já te luággul meddâl pajas juuvâ. Ko jyelgih lášmudeh, te sáttu-uv puárrán já kolgolâš láppoo tohon. Vale vuárdá val viehâ kooskâ, ovdil ko mana tullâsajan. Enâmist láá rááptu lasseen suámáliih meetaaltiiŋgah. Motomeh láá aaibâs jurbâseh já tuolbâseh, kildeh vala fiskis ivnijn. Motomeh láá juuhâmliteh, tego novdâttes poloh, mut toh še láá rahtum kildee metallist. Ohtâ lii aaibâs omâs tiŋgâ. Tot lii tego njuálgu muorâš, mast vyelgih kyehti uávsi puotâluvâi jerdust kuábbáá-uv peln já nubeh uávsih vist pajasvinnood já vuálusvinnood. Teikâ jis toh liččii pođoi muorah, te liččii nubbe tuárrást tom kuhes muorâ já nubbe vinnood ton alne. Mut tohân ij lah kale muorâ eissigin, ko tot lii lussâd, metallist tot lii rahtum. – Tyejipiergâs tot ij pyevti leđe. Lii-uvsun tot miinii vittáid, Vale juurdâš. Sun váldá puoh tävirijd fáárun já väzzil meddâl, vâi piäsá ráávhust taid tutkâđ. Mast tom tiätá jis toh tuárutteijeeh puátih uđđâsist taas. Jeegi já väričielgi tyehin Vale piäjä tuulâ vâi piäsá passeeđ piärgupitá. Tääl lii-uv ennuu pessi puállááttâssân. Vale kiško peessijd ton kolgolii pessihaaŋkâst já cokkit taid. Toh láá-uv viehâ puoliččeh. Iähân taah kale peessih lah, mut ij Vale ereskin noomâ tieđe toid. Mii lâš kale taat-uv piergâsijd, ko tast lii pajaldâsmuorâ alne vala ton siämmáá kuulmâuásâg hátáruv kove. Maasâd kuáđi kuuvl väzidijn Vale smiättá já imâštâl puoh taid aašijd maid lii onne uáinâm já arvâl, et kalhân tääbbin sáttá ferttiđ vyelgiđ meddâl, olgoláá, kost lii ráávhu kolgolijn. Ijhân tääbbin Aanaar riddoost innig pallii aassâđ. Vale laavhâst skilátteleh kolgolii meetaaltiiŋgah, mut pessihaaŋkâ sun kuođij tullâsajan. Toos ij lam maggaargin ano, lusis tiiŋgân. 2. – Na maid professor taas iätá, koijâd oopâjottee Hiltunen já čáittá moovtâmieláin laavhâ pasâttâsâid já meetaaltiiŋgâid, maid sun lii pieijâm lastikkaasâ siisâ. Arkeologia totkeeh láá jo muáddi oho kuáivum eennâm Juvduujuvnjäälmi alda, Káránâsvyeppee riddoost. Professor Carpelius lii piäránkeččâmin já ravviimin oopâjotteid, vâi šadda koivum rievtis metodij mield. – Na maid tun tie lah kavnâm? koijâd Carpelius. – Na jiem mun lah kal täid kavnâm, mut tovben tuot kuálásteijee Aaslâk Valle tot täid lii kavnâm, já te čoogij täid já puovtij munjin, ko tieđij, et mij tutkâp arkeologia tääbbin. Talle kal totkeeh čokkânii kejâdiđ tävirijd, já professor tállân tuikkodškuođij: – Na tothân kal tot váiván Valle tiäđust-uv muivij já pilledij tom kavnâmsaje. Puáhtá-uvkâs tom rievtisnáál innig tutkâđgin? Hiltunen čielgij: – Tot Aaslâk mainâstij, et sun lâi meeccist jođedijn orostâm tulâstâllâđ mottoom aijuu paaldân. Sun lâi viälánâm toos vuoiŋâstiđ, mut te lâi nohádâm. Sun čaranij toos, et kiinii luvvá suu uálgátuáivist já iätá: – Vale, moonâ tuoi räpispurij kooskân! Mut ko sun moránij ollásávt, te ij togo lam kihheen, ohtuunis sun lâi. Aaslâk arvâlij, et tot lâi nuuvt hormišis naver, et sunba iälá keččâmin tobbeen tuon kyevti räpis pore kooskâst. Ko sun tobbeen vazâččij já kejâdij, te sun huámášij maidnii koleivnásijd kildemin mottoom suohâdub pääihist. Täid tot kaavnâi tobbeen, já tot eeđâi val, et ij sun kuáivum ollágin, mut poordij tuše taid seehâ siisâ. Ko arkeologeh tutkii taid kávnusijd, te tain lijjii kolleest rahtum ceerhih já uceslágán taldrikeh já ortodoksâi ristâ, kolleest vaarâ tot-uv rahtum. Totkeeh koskâldittii Káránâsvyeppee pargo já tomâguottii tutkâđ kolletiŋgâi kavnumsaje. Tot ij lam ubâ kukkengin, Luovtâsmáá tyehin kyevti räpis pore kooskâst. Mut nuuvt lâi čiähusist tot saje, et tom masa ij ubâ huámmáškin, älkkest tom lâi lappâd-uv väzziđ. Togo tain aldasijn kavnui tutkâmušâi maŋa meiddei kuátisaje. Tast iä kuittâg kavnum eres ko poccuu- já lodetäävtih, já mottoom kyeletähti, ij maggaargin meetaaltiŋgâ. Tom kuátisaje ferttee maŋa tärhibeht tutkâđ radiočiđđâvuovvijn, sij arvâlii. Carpelius miäruštâlâi, et toh kolletiiŋgah sättih leđe Ruošâ Kazanist rahtum ovdil taid aaigijd ko Ivváán Julme tuššâdij ubâ kaavpug 1500-lovo pelimuddoost. Mut veikâ tot kavnumsaje tutkui maŋeláá uáli tárkká, te tot ij čielgâm kuássin, et maht toh kolletiiŋgah lijjii tohon miäcán šoddâm. Matti Morottaja Čuđeh Avelist Ari Hytönen já Ante Alanen lává pyeremus skipáreh. Toh lává tääl kuohtuuh postâalmaah. Ante lâi lamaš jo kuhháá postâalmai, mut Arist šoodâi postâalmai muáddi mánuppaje tassaaš. Ari lii nuorâb ko Ante, mut sun lii mudoi-uv váhá tuávkki. Suoi aassâv Avelist. Mottoom táválii peeivi, ko kuábâš-uv lává pargoost val vyerdimin ravvuid, sunnuu hovdâ čuárvu, et Hytönen, Alanen, kost Nyman lii? Nyman lâi jieht iđedist tuálvum poostâ Anarân. Ante huikká, et Nyman ij puáttâm jieht maasâd. Kost sun tot oppeet lii? smiättá hovdâ. Ante já Ari laaviv spellâđ pokeri talle, ko iävá vyeje. Muádi tijme keččin kiinii suáittá. Tot lii poolis. Poolis iätá, et kiinii lâi huámášâm puállâm postâaauto maađijpiällást jäävrist. Ante suorgânij, ko Nyman lâi vuáijâm toin autoin. Sun lâi tubdâm jo kuhháá Nyman. Ante eeđâi hoovdân, et Nymanân lii keevvâm mahtnii. Hovdâ iätá, et kal poliseh oceh Nyman. Poliseh láá jo tutkâmin mii lii tábáhtum. Oovtâ poolis nommâ lii Mikael. Sun lii miäštárpoolis, ko sun finnee ain rosvoid kiddâ. Eres poliseh eteh suu Mikael säpligin. Maađij alne láá lasâputtâl pitáh, moh háisuh bensinân. Talle Mikael ervid et rosvoh láá leggistâm pyellee bensinputtâlijd postâaauton já láá uigâm tom jáávrán. Tot ij lamaškin pärtti, smiättá Mikael. Poostâ kalga kuittâg onne tuálvuđ. Hovdâ iätá, et Hytönen tuálvu onnáá poostâ. Ari vuálgá vyeijiđ Anarân. Mottoom kilomeetter keččin Avelist Ari huámmâš ennuv polisijd luptiimin postâaauto. Ante ij taarbâš moonnâđ kuussân, sun tuše váldá saavâid puhelimest. Tijme lii suullân kulmâ já Aanaar poostâst suáittih, et kost lii postâauto, ko ij puáđi, veikkâ tot koolgâi puáttiđ tijmepeeli tassaaš? Ante iätá hoovdân, et sun vuálgá keččâđ Hytönen, ko sun ij lah kulloo puáttâmgin Anarân. Ante vaaldij jieijâs auto já eidu ko vuolgij, te kiinii suáittá kietâpuhelimân. Suáittee iätá, et mun tiäđám kiäh láá rievedâm postâaautoid já mondet. Ante imâštâl. Toh láá čuđeh já toh rievedeh ruuđâid postâaautoin, iätá puáris suáittee. Ante koijâd, et mondet toh rievedeh ruuđâid eidu postâaautoin, ko iähân tobbeen lah ennuv ruuđah? Ovdil, maŋgâčyet ihheed tassaaš, lijjii še čuđeh já toh rievedii postârievâid, ko tain lijjii ennuv ruuđah, eeđâi äijih. Ante kuittâg vuájá ain Aanaar kuávlun. Forgâ Ante uáiná kiännii kaččâmin maađij rasta. Käččee lâi mahtnii čappâdub ko táválâš syemmilâš. Ante ooroost. Sun kaačâi vissâ tuon stuorrâ uámi fabrikân, smiättá Ante. Sun vázzá fabrik siisâ hitásávt. Talle ko sun leehâst uuvsâ, sun lii ollâgâsâst, ko fabrik lii rahtum eennâm siisâ. Vyellin uáinoo puálččiuáivi almai, kii sárnu monnii omâs kielâ. Čuuđijn lii monniilágán rituaali joođoost. Ante uáiná pyellee álttár mon paaldâst láá kyehti postâalmaa laavhâ, main láá postâruuđah. Ante iätá olssis siijvost, et tovbenhân lii Ari. Ige kihheen lah čoonnâm tâi mahten pieijâm suu kiddâ. Fakkist kiinii huikká korrâ jienáin, et tovben lii kiinii! Ante kaččâl olgos, mut tobbeen láá motomeh čuđeh pisoiguin. Ante vuállán já čuđeh tuálvuh Ante siämmáá sajan kost Ari-uv lii. Ari iätá tállân, et Nyman še lâi tääbbin. Sun kuudij oovtâ rosvo já kaačâi miäcán. Sust lii tääl pisso. Ante puátá pyeri mielân ko kulá tom. Forgâ Ante cuulijd Arin, et onnáá iijâ muoi vyelgeen meddâl, ko čuđeh uáđđih. Suoi moonnâv maka uáđđiđ. Čuđeh lijjii juuhâm ennuv vuolâ. Ehidist, ko čuđeh uáđđih, Ante cuulijd Arin, et puáđi. Vyelgeen tääl olgos. Suoi njaahâv olgos ton fabrikist. Suoi uáiniv, et Ante auto-uv lii poldum. Fabrik káátu alne ohtâ čuđe pááčá Ante juálgán. Suoi láin jurdám, et puoh čuđeh láá uáđimin, mut tobbeen lii-uv lamaš vahtâalmai. Ari suorgân já káččá miäcán. Sun lii jo vises, et Ante jaamij. Iđedist poliseh vyelgih keččâđ, ko Avelist áiguh pavkkâliđ stuorrâ táálu, mii lii liijkás alda juhârido já tot vuáju rido vuást hitásávt. Puoh čuđeh láá vuálgâm Ari maajeeld pennuiguin. Ari lii kaččâm kuhháá pirrâppirrâ meeccist, mut čuđeh láá val maajeeld. Ari puátá Avveeljuuvâ riidon. Juuvâ nube peln lii tot táálu mon poliseh áiguh pavkkâliđ, muštá Ari. Sun puohčâl čáácán, vuájá juuvâ rasta já káččá ton táálu čoođâ. Käävci čuđđeed še vuojâleh juuvâ rasta já kulmâ čuđe pääccih pennuid vahtiđ. Ohtâ kuulmâst lii tot puálččiuáivi äijih. Čuđeh maneh táálun uuccâđ Ari, ko sij jurdeh, et Ari lii peittâttâm tohon, mut Ari lii jo vuálgâm. Kulmâ čuđe keččih juuvâ nube peln. Fakkist táálu pávkkáá motten. Talle ko poliseh uáinih tom, et Ari puátá táálust polisij kuuvl, te sij hirmástuveh já piälkkáátteh Ari, et mondet sun puátá tobbeen. Ari iätá jotelávt, et Ante jaamij ton fabrikist, já čuđeh láá vala meeccist tovnpeln juuvâ. Poliseh tuálvuh Ari Mikael luusâ. Mikael koijâd, mii tábáhtui ton fabrikist. Ari västid nuuvt pyereest ko máttá. Sun lii hirmástum já mudoi-uv viehâ tuávkki. Moonâ pááikán, iätá Mikael Arin. Ehidist Ari puhelin čuájá. Suáittee lii Ante! Sun lii tiervâsvuođâkuávdáást. Poliseh kavnii muu já tolvuu muu teehin, iätá Ante pyeri mielâst. Luođâ lâi moonnâm jyelgi čoođâ. Iäge täävtih lamaš toijum. Nyman lâi rohhááttâm taid rosvoid pissoin. Tuše puálččiuáivi äijih sun patâritij, mut poliseh oceh tom ubâ ääigi, iätá Ante. Ante já Ari iävá kuássin kuullâm maiden ton äijihist kii sooitij Aanten čuuđijn. Ige puálččiuáivi äijih kavnum kosten, kuássin. Mikkâl Antti Morottaja Ko mun oođđim liijkás kuhháá Onne lii vuossargâ já Petter covná muu já iätá: – Mondet tun jieh cuvnâm muu?! Muoi kolgâččáim leđe jo škoovlâst! Tijme lii jo 9.15 Mun luágum vyelikiärdän já uáinám ko muu stuorrâviljâ Petter hurtto jogurti. Munnuu škovlâtaksi lâi jo moonnâm já Petter vuálgá škoovlân pyeráin, veikkâ tohon lii love kilomeetter. Mun moonâm jieččân viistán já ááigum spellâđ pasiaansi, ko Karri, taan táálu häldee, puátá nurheest. Karri lii ucce tego kissá já faste tego stáálu, mut tot lii aaibâs pyeritátulâš. Karri haalijd še keččâđ ko mun speellâm. Tijme lii jo 10.20, ko must ravva spellâ lätteerááján. Mun viigâm väldiđ tom, mut jiem áppád. Talle mun uáinám Kaari já eeđâm: Mun halidiččim leđe ucce! Karri imâštâl já iätá: halidâh-uv tun et mun ucedâm tuu? – Joo, mun eeđâm. – Na jiešpa tiäđáh. Karri njuškiistâl já čárvu maidnii já mun roovâm káátu čoođâ kuittâg love meetterid pajaskulij. Talle mun koočâm já páárgum. Mun miähkáám enâmân já huámásâm, et mun lam olgon. Syeinih láá nuuvtko muorah já keeđgih nuuvtko källeeh. Lii vaigâd ovdániđ, ko lii algâkeesi já láá čuoškah. Ko mun lam alda pääihi, te muu oovdeld puátá kutkâ. Kutkâ uáiná muu já mun uáinám kuuđhâ. Kutkâ puátá já áigu purrâđ muu. Kutkâ lii nuuvt tego norsu, mut mun tuše kaačâm. Eidu ko kutkâ váldá muu, te Karri tuálmá kuuđhâ oolâ. Karri lii nuuvt tego jietânâs. Karri lâi vuálgám uuccâđ muu, ko sun ooinij muu kirdemin. Mun ettim: Mun halidiččim leđe oppeet styeres. Talle Karri njuškiistâl já párgu. Forgâ puoh uccoh muu čoolmijn, mut mun lam-uv stuárrum. Mun moonâm oppeet siisâ já ááigum keččâđ “Naurun paaika” tv:st, mut munjin šoodâi koško. Mun ettim: – Karri, puáđi teehin já pyevti limsa munjin. Karri puáhtá suámálii puttâl, mut mun tuše jotelávt julestâm tom. Karri iätá, et maid tun ettih munjin? Já mondet tun julestih muu kirdemkaakao. Mun imâštâlâm já eeđâm, et mii kirdem kaakaoid? Fakkist mun máátám kirdeđ. Siste lij laasâ áávus já pieggâ poso muu olgos. Mun kirdám já kirdám kuittâg tijme ääigi, já mun uáinám čuárvinjuunjid já jurdám, et mun lam Afrikast. Puoh elleeh suorgâneh já sárnuh ulmui kielâ. Apina: Ufoh puátih! Čuárvinjune: Sun lii komme! Njuámmil: Tot porá muu! Norsu: Ij, tothân lii tuše kandâ. Mut liiba suámálâš. Sun kirdá nuuvt tego lodde. Mun eeđâm, et mun lam kandâ, kii lii juuhâm kirdemkaakao. Meeccist lii syelipivdee já elleeh paleh sust. Mun ettim: Kal mun tii išedâm, Mun vuálgám keččâđ syelipivdee. Sust láá tobbeen viermi, päddi já ellei näähkih. Tijme lii jo 13.04 ko mun tuostâm vyelgiđ viežžâ tiiŋgâid. Syelipivdee uáiná muu já mun kaačâm nuuvt tego gepardi, mut syelipivdee káččá fáárust. Viiđâ miinut keččin sun ij innig vaje kaččâđ. Mun uáinám, et sun lii 200 meetter keččin must já tääl must lii päddi já viermi. Mun kuárŋum segis paalmun já čoonâm päädi kierrust stuorrâ kiäđgán et palmu sojá. Talle mun piejâm viermi paalmu vuálá já čoonâm päädi viermi jyehi čiehân. Jis mun potkiim päädi te palmu njuálgá já viermi ravva ááimun, já jis viermist lii kiinii, te sun ij peesâ meddâl. Mun vuárdám, ko syelipivdee puátá já eidu ko sun tuálmá viärmán, te potkiim päädi rasta. Syelipivdee ravva ááimun já lii viermist. Sust lii fáárust NMT-puhelin já mun suáitám poliisân, et sij váldáččii syelipivdee vaŋgâlân. Njuámmil ooinij tom já iätá: Tun lah išedâm ennuu mii já tääl meeccist iä lah syelipivdeeh eenâb. Njuámmil ruáttá miäcán. Mun moonâm pááikán. Ááimust lii kirdemmaašin já tobbeen kiinii uáiná muu. Tot iätá: Olgon lii kandâ kii kirdá. Ulmuuh ruáháseh já eteh: Ele uáđi! Hehee! Ko mun masa lam pääihist, te mun miähkáám enâmân já Dino puátá já áigu purrâđ muu. Sun lii viiđâ meetter keččin must, mut mun koccáám. Taat puoh lijjii tuše nahareh. Petter covná muu já iätá: Mondet tun jieh cuvnâm muu? Mikkal Antti Morottaja Ij-táválâš peivi Tom peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Sun muštáččij tom tondet, ko tot ij lamaš eissigin siämmááláván ko eres peeivih. Tagareh táváliih peeivih, kuás kalga moonnâđ škoovlân, leđe tobbeen kuttâ tijme já talle vyelgiđ. Tot peivi ij lamaš taggaar. Iđedist sust, kiän noomâ kihheen ij tieđe, mut lii kuásnii kočodum Villen, ij lamaš val maggaargin tiätu tast, mii tábáhtuuččij ton peeivi. Aalgâst tot lâi sunjin aaibâs táválâš škovlâpeivi. Sun koccái, ko tijme čuojâi, veikkâ lâi-uv váhá vaibâm, kárvudâđâi já moonâi kievkânân, vâi purâččij maidnii. Suu enni já eeči já lasseen val suu kuulmâ ihásâš uábbi čokkájii jo purrâmpeevdi piällást. Enni já eeči juvváin käähvi já uábbi koozâi monniiláván määli. Sun lâi turgedâm muáđuidis, mut kihheen ij perustâm, tot lâi táválâš val talle. Sun, kii lii kočodum Villen, čokánij stoovli oolâ já vaaldij ruisleibpittáá já laasâ tievâ juissimehu já puurâdškuođij. Sun ij jurdâččâm maiden, tuše leehâi njäälmis, piejâi leeibi toho, vaaldij laasâ já komettij tom siskáldâš še toho. Nuuvt sun lâi purrâm iiđeedpurâmâš já čyežžilij. Tijme lâi kyehtilov miinut vááijuv oovce já nuuvt sun viežâi reepus jieijâs visteest já väziškuođij škoovlâ kulij, ko lâi kiergânâm kárvuđâttâđ olgopihtâsijd. Enni huuihij val tiervâđâid uksâluámist, ovdil ko sun, kii lii kočodum Villen, ličij liijkás kukken, et ij innig kulâččii. Tot lâi aaibâs táválâš iiđeed suu, kii lii kočodum Villen, elimist. Škoovlân lâi suullân kilomeetter mätki suu pääihist. Äigi lâi val vittânubaloh miinut. Sun kiergâničij pyereest vuossâmuu tiijmán, kemia tiijmán, mut liävsuid sun ij innig kiergâniččii kejâstiđ. Sun ij lamaš viiššâm porgâđ taid, ko toh lijjii joollah já sun lâi mudoi-uv jo váhá vaibâm ehidist. Sun lâi áigum koccáđ tooláá, et kiergâničij kejâstiđ taid, mut lâi vájáldittâm pieijâđ tijme čuoijâđ tommit tooláá. Ij tot suu häittidâm, ijhân máttáátteijee kuittâg mušte tâi huámmâš tärhistiđ, kiäh láá liävsuid porgâm já kiäh iä. Ko sun smietâi täid aašijd, sun ij huámášâm maađij piällást oovtâ ääši, mii ličij sáttâm leđe suámálâš suu mielâst. Ij nuuvt suámálâš, et Helsingin Sanomat tâi Times ličij puáttâm rähtiđ mainâs tast, mut kuittâg taggaar, mii ličij pieijâm smiettâđ, et mii lii tot, maht tot lii toos puáttâm já mondet. Sun, kii lii kočodum Villen, ij huámášâm, et oovtâ peesist lijjii tuogu táágu loostah nuuvtko soovijn. Kiinii ličij puáhtâm ettâđ, et toh lijjii tarvanâm toos vahâgist, ko monnii suávist lijjii vuálgâm muáddi loostâ, mut ko tärkkilubbooht kiäččá, te huámmâš, et loostah iä lah suávi loostah, mut vaahtera loostah, iäge nuuvt tavveen lah vaahterah. Sun vaazij ain ovdâskulij, jurduuh liävsuin já maŋgâ eres-uv komálâš ääši paccii sust uáinihánnáá, tagareh uccâ áššááh, nuuvtko säplig muorâ uávsi alne já kuávská, mii jienâdij nuuvtko kiehâ. Taingin ij liččii kihheen ennuvgin perustâm, mut ij tagarijd immâšijd aaibâs jyehi peeivi uáini. Sun, kii lii kočodum Villen, kiergânij viijmâg käävpi kuuvl, mii lâi viehâ alda škoovlâ já mon noomâ ij tomgin kihheen mušte. Kävppi lâi áávus jyehi peeivi iiđeed-käävcist eehid-oovce räi, já nuuvt sun, kii lii kočodum Villen, puovtij ain kuásnii elâččiđ tobbeen ovdilgo tijmeh algii škoovlâst. Nuuvt sun ááigui talle-uv, veikkâ tijme lâi-uv jo vittâ miinut vááijuv, mut kävppi lâi muttum mahtnii. Uuvsâst luuvâi viehâ stuorrâ vielgis pustavijguin ruánáá pápárist, et “Elleeh ferttejeh mäksiđ tävirijn kyevtkiärdásii hade”. Tállân, ko sun, kii lii kočodum Villen, juurdij, et tot lâi tuše monniiláván máinumkonstâ, te ränis peenuv kaačâi suu lappâd siisâ. Naa, tot kaačâi, kuovttijn juolgijn! Sun, kii lii kočodum Villen, oroi val kulâmin, et peenuv eeđâi maidnii tast, mon huáppu tast lâi já koolgâi eelliđ val käävpi maŋa kirjeráájust, paaŋkist já poostâst. Sun imâštâlâi pennuu, mut poođij ton uáivilân, et ij lamaš tuođâi uáinâm tom, mut lâi keksim tom jurduinis. Tot lâi vissâ olmooš, kii lâi váhá pennuu hámásâš. Sun lavkkij siisâ káávpán, mut keejâi kuittâg pirrâsis, jis sattuuččij uáiniđ eres-uv komálâš aašijd. Kävppi ij lamaš muttum, nuuvtko sun, kii lii kočodum Villen, ervidij-uv. Sun vaazij jotelávt njälgisuásán já valjij oovtâ njälgisseehâ, mast luuvâi ivnáás pustavijguin “Hyvää makumaasta” já talle moonâi mäksiđ. Njälgissekkâ paasij kuittâg kasa oolâ, ko sun, kii lii kočodum Villen, kaččâlij olgos. Sun kaččâlij olgos tondet, ko lâi kejâstâm vyebdee. Vyebdee lâi kal mudoi aaibâs táválâš, mut tast lijjii apina muáduh. Tääl sun, kii lii kočodum Villen, lâi jo viehâ vises, et ubâ mailm lâi mahtnii vildáskâm, tâi sust alnees lâi mielâ čuovâ časkâmin. Sun kaačâi jotelávt väzzimmaađij mield škoovlâ kulij. Tijme lâi suullân táásá oovce, ko sun viijmâg kiergânij toho. Sun leehâi uuvsâ já moonâi siisâ. Škoovlâst ij oinum kihheen, já nuuvtpa sun, kii lii kočodum Villen, epidij, et puohah láá jo moonnâm luokkaid. Sun nuolâi olgopihtâsijd meddâl já vaazij porthái mield nube kiärdán já uuvsâ kuuvl, mast luuvâi et kemialuokka. Sun skuálkuttij já leehâi uuvsâ. Máttáátteijee ij oinum kosten, mut iäba luokast lam iärâsehkin, iä uáppeeh ege kihheen. Muttum luokka kal lâi; maaŋgâmuđušiih šadoh šoddii nuuvt alda nubijdis, et čoođâ ij uáinâm. Ááimust lâi šuđidem, tego ličij jo keesi já čuoskah lijjii koccám kivsediđ ulmuid. Kostnii, aaibâs luoka tyehin kullui kiinii, tâi miinii, jiennâdmin omâsávt. Tot lâi tot kuás suu, kii lii kočodum Villen, mielâst lâi pyereeb pieijâđ uuvsâ maasâd kiddâ, nuuvtko tot lâi lamaš-uv. Sun ij tuostâm smiettâđ tom maid lâi uáinâm, mut kaččâlistij matematiika luoka uuvsâ kuuvl, mii lâi aaibâs kemia luoka paaldâst já ruttij tom jotelávt áávus. Tot-uv luokka lâi ollásávt muttum. Tot ij lamaš innig škovlâluokka, tot lâi aaibâs uđđâ mailm, mut tom mailm ij sun, kii lii kočodum Villen, puáhtâm pyerebeht tutkâđ, ko kullui nuuvt korrâ raattân já pisoi já tykij pääccim, et sun koolgâi pieijâđ uuvsâ tállân kiddâ. Sun sattui kejâstiđ, mii ton uuvsâst luuvâi, ige tast luuhâmgin innig matematiikaluokka, mut nubbe mailmsuáti. Sun kejâstij jotelávt vuossâmuu uuksân, mut tast luuvâi tuše kemialuokka. Sun mieigâi siäinán já smietâi, tuostáččij-uv val lekkâđ ATK-luoka uuvsâ, mii lâi matematiikaluoka puotâ. Ij sun tuostâm. Sun vuolgij väzziđ jotelávt máttáátteijei viste kulij, mii lâi viehâ alda já forgâ sun lâi toho mannee uuvsâ oovdâst já skuálkuttij. Uuvsâ tyehin puoh oinui lemin olmânáál, kuittâg aalgâst. Máttáátteijeeh čokkájii oovtâ peevdi piällást, já juhhii käähvi. – Addâgâsân, mut... sun, kii lii kočodum Villen eeđâi, mut ij ettâm loopân tom, maid lâi algâttâm. Ohtâ máttáátteijein lâi kejâstâm suu, kii lii kočodum Villen, já sun lâi uáinâm máttáátteijee komálâš muáđuid. Komálâš lâi tot, et toh iä lam innig máttáátteijee muáđuh. Toh lijjii poccuu muáđuh. Eres “máttáátteijeeh”-uv keččii suu tääl, ege kesten lam suu jieijâs muáđuh, mut kisá, šave, kuumpi já eres ellei muáđuh. Sun, kii lii kočodum Villen, vaaldij maŋas muáddi läävhi, já kivkked talle ruámustij meddâl tagaráin sáttoin, et ij huámášâm, et kemialuoka uuvsâst ij luuhâmgin innig kemialuokka, mut Brasilia arvemecci. Sun kaačâi olgos škoovlâst já maađij mield kuhheeb, ko ličij vaijaamgin, já ko maađij rasta vaazij violetti rapu, te sun vieggâsij toos já roovâi kávukkozâi enâmân, ige vaijaam innig čyežžiliđ. Ij nuuvt halidâmgin. Puoh lâi nuuvt suámálávt já puástud, váhá hormiš-uv. Mii tast ličij ävkkin, jis sun tääl čyežžiličij? – Kii tun lah já mondet tun viällááh tast? kullui siemin jienâ suu paaldâst. Mastnii sun, kii lii kočodum Villen, tieđij, et tot lâi lodde, mii sáárnui. Sun eeđâi vaibâs jienáin noomâs, mon kihheen ij innig mušte, loodán, mut ij mainâstâm, mondet viällái tast. Ij sun táiđâm jieškin tiettiđ. Komálâš tot kal lâi, mut talle suu mielân poođij, et tot lodde kal tiäđáččij. Sun čyežžilij hitásávt já ooinij kuávská, mast lâi hitruus čuovjis tiälkku raddeest. Tot čokkái keeđgi alne já keejâi suu tárkká. – Lodde, tiäđáh-uv tun, mii maailmân lii tábáhtum? Ij návt lamaš jieht. – Munhân kal tiäđám, lodde eeđâi jienáin, mii eiduttal te kullui peljijd. Ijba tot lah iimâškin, sun, kii lii kočodum Villen, smietâi. Tothân lâi oppâm sárnuđ eskin onne. – Na maid talle? – Uážuh tiettiđ äiginis. – Mondet tun jieh tääl tom pyevti mainâstiđ? Mondet taat mailm lii vildáskâm návt? Vâi lii-uvks taat tuše ohtâ muu jolâs naharijn? Naver tot ij kal lamaš, tom sun tieđij. Veikkâ ašij keežild ličij sáttâm-uv leđe, naver ij liččii nuuvt čielgâs. Kuávská keejâi suu váhá ääigi. – Vástádâsah tuu koččâmuššáid láá kirjeráájust. Tobbeen sáátáh kavnâđ ravvuu-uv, maht mutáh mailm maasâd tagarin, maggaar tot lâi jieht. Sun, kii lii kočodum Villen keejâi val kuávská, mii lâi nuuvt viijses. – Mut maht mun kaavnâm... – Vyelgi jo, kuávská koskâlditij. – Äigi ij lah ko koskâpeeivi räi. Ton maŋa jieh pyevti innig mutteđ mailm maasâd. Já talle kuávská kirdelij. Sun, kii lii kočodum Villen, ij vaijaam muide ko vyelgiđ väzziđ kirjerááju kulij. Sun keejâi digitaaltijmees. Tast lijjii numereh nollá já oovce, já ohtâ já kulmâ, mii merhâšij, et tijme lii kulmânubaloh miinut paijeel oovce iđedist. Koskâpiäiván lâi val äigi, mut jis sun kolgâččij moonnâđ ubâ kirjerááju kiirjijd čoođâ, ij tot äigi rijttááččii aldagin. Kirjerááju lâi luhhoost škoovlâ alda, mätki piištij tuše vittâ miinut. Sun moonâi siisâ, irâttij leđe juurdâšhánnáá kirjerááju huolâtteijee, mast lâi hiäppuš uáivi já vaazij njuolgist kirjeilddei kuuvl. Kirjeh lijjii ennuv. Nuuvt ennuv, et sun, kii lii kočodum Villen, ij viiššâm innig jurdâččiđ maiden já áigui vyelgiđ olgos, keččâđ maid uáinoo. Talle sun kuittâg peetij, et iäláččij val keččâmin suátiuásist, lâi-uv mihheen šiev kiirjijd ittáám toho. Suátikirjeh lijjii suu miellâsiih kirjeh. Suátiuásist sun vaaldij oovtâ kirje, mon lohheest lâi kove almast, kii kuodij nube, vahadum almaa. Suái láin suáldátteh, pisoh seelgist. Nommâ lâi kuittâg váhá oomâs; Astrologia ovdil já tääl. Sun piejâi tom maasâd já vaaldij nube. Tast lâi lokkekovveen stuorrâ panssarvávnu já ton alne almai pačâlij maašinkiveráin. Mut nommâ lâi ton-uv kirjeest Astrologia ovdil já tääl. Lâiba komme, sun eeđâi olssis. Sun kejâstij kuálmâd kirje, nommâ Astrologia ovdil já tääl, já talle val huumoruásist oovtâ, nommâ Astrologia ovdil já tääl. Jyehi áinoo kirjeest, mon sun kejâstij, lâi tot siämmâš nommâ. Sun lehâstij oovtâ kirje, mon nommâ lâi Astrologia ovdil já tääl já luvâškuođij: – Veikkâ mun lam-uv ohtuv, Ij tot maiden meerhâš, já munhân lam kandâ, kii ij lah maailmist ollágin, te tot kal maNa ollâgâsân, ij kihheen uáivild maiden, mondet to nuuvt lii, kal maailmist láá koččâmušah veikkâ Tunjin-uv jyehiđ... Tast ij lamaš maggaargin jiermi, tuše säänih pieijum sanij maŋŋaal. Tot lâi jo liijkás sunjin, kii lii kočodum Villen, já sun leggistij kirje nuuvt kuhás ko voojij. Kirje ij kirdám kuhás tondet, ko tot orostij ááimust. – Mondet tun muu leggistih? kirje koijâdij kivkked sust. Sun, kii lii kočodum Villen, ij máttâm ettâđ toos maiden. – Jáá, mut tun tááiđáh-uv leđe tušástum, ko jieh määti luuhâđ táid kiirjijd, jieh-uv lah-uv? – Na, joo. – Huámáših-uv, et mohnii pustaveh lijjii stuárráábeh ko eres pustaveh? Sun, kii lii kočodum Villen, keejâi kirje váhá ääigi, já talle ruttij nube kirje ilddest. Tot aalgij siämmáin saanijn ko tot-uv, mii tääl sáárnui sunjin, nuuvtko sun lâi epidâm-uv. Joo, tobbeenhân uštus lijjii mohnii pustavijd čallum styeresin. Jotelávt sun vaaldij stuorrâ pustavijd pápárân, mii lâi mahtnii almostum, nuuvtko tot pennâ-uv, moin sun čaalij. I, N, T, E, R, N, E, E, T, I, S, T, L, I, I, T, U, U, P, Ä, I, K, K, I, S, I, I, J, Đ, O, S, T, P, U, Á, S, T, U, Ä, Ä, I, G, I, P, I, E, I, J, U, M, M, A, A, I, N, Â, S, J, N, K. “Interneetist lii tuu päikkisiijđost puástu ääigi pieijum maainâs”, tast luuvâi čielgâsávt, mut talle lijjii val kulmâ puustav, j, n já k. Sun ij tiättâm, maid toh merhâšii, mut jis lodde lâi tiättâm, kuus sun kalga moonnâđ, kal kirje-uv tiätá, maid toh pustaveh merhâšiččii. – Na toh merhâšeh “juátkoo nube kirjeest”, ij tom eenâb, kirje västidij, ko sun tom koijâdij. – Na mut jyehi kirjehân lii siämmâš, ko eres kirjeh! – Iäba lah, tun jolâs kandâ! kirje ruáŋgái. – Vääldi tääl nube kirje já äälgi luuhâđ! Sun vaaldij oovtâ viehâ stuorrâ kirje, ko ij tuostâm naggiđ vuástágin. Forgâ sun kuittâg huámášij, et stuorrâ pustaveh iä lamgin siämmááh. Sun finnij joođhâ, mii kullui návt: “...mon tun lah jieš čáállâm. Koolgah moonnâđ pááikán já...” Talle pustaveh j,n já k. Sun vaaldij oppeet ilddest uđđâ kirje. Lâi tot-uv iimâš, et ain, veikkâ mon kirje sun vaaldij, tast lâi njuolgist jotkâ. “...lekkâđ tiätumaašin, mutteđ päikkisijđo nuuvt et vááldáh mainâs meddâl...” – Tääl mun tiäđám! huihádij sun, kii lii kočodum Villen. – Kirje, mii lâi tot puástu äigi, mast kirjeh mainâsteh? – Mondet jieh luuvâ ovdâskulij? kirje avžuustij. “...puástu äigi lâi jieht suullân vittâ miinut vááijuv čiččâm ehidist...” Nubbe kirje. “...Kii talle sattui interneetin mainâsijd pieijâđ ton mailm muttoo...” Sun, kii lii kočodum Villen, piejâi kirje kiddâ. Sun tieđij tommit, et mátáččij tivvoođ mailm. Sun kejâstij jotelávt tijme, já ooinij, et tot lâi jo love miinut paijeel ohtânubaloh. Tästhân sátáččij šoddâđ huáppu. Sun vuolgij jotelávt väzziđ olgos kulij. – Kandâ! Ele vájáldit pieijâđ muu maasâd kost lijjim-uv! Ko sun lâi pieijâm kirje maasâd ilddei, sun vuolgij olgos kirjeráájust, mon lättest šoddii tääl monnii suujâ tet rääsih. Sun vuolgij pääihis kuávlun, kaačâi ain ko voojij já mudoi vaazij jotelávt. Tääl sun ooinij, maht muorâin lijjii vaahtera loostah, mut tääl tot ij innig orroom ollágin omâsin, puoh ton maŋa mii lâi jo tábáhtum. Ko sun peesâi pááikán, sun kaačâi tállân jieijâs viistán, ko ij eissigin halidâm tiettiđ, maht suu eeči já enni láin muttum. Sun leehâi tiättur já kejâstij tijme. Sun kejâstij tom uđđâsist. Já val. Tot čaaitij kähcilovoovce kyehtilovvittânubaloh. Ij maggaargin jiermi. Mailm muttum lâi kiergânâm jo viehâ kuhás, ige sun tääl innig tiättâm, mon ennuv sust lâi äigi. Sun vaaldij htm-tiedosto, mii lâi suu päikkisijđo, já aalgij mutteđ tom. Váhá ääigi puoh juuđij nuuvtko koolgâi-uv, já sun lâi-uv jo masa vaalmâs, mut talle monitorin puáđiškuottii omâs pustaveh. Sun kejâstij puállupeevdi, já uštus pustaveh lijjii tast aaibâs puástu soojijn; a lâi p saajeest, t lâi u saajeest, já nuuvt ovdâskulij. Hitásávt sun uusâi jyehi puustav ain ko tom tarbâšij já čäällimpargo lâi nuuvt hiđes. Sun kuulâi suu tyehin, ko seŋgâ čyežžilij já väziškuođij. Sun ij tast perustâm, mut čaalij ain. Viijmâg sun finnij tom nuuvt valmâšin, et ENTER tuše teddiliđ já tot mutáččij suu päikkisijđo Interneetist. Mut kivkked monitorin poođij miinaháárááv já maašin jieš speelâi tom. Ain jaamij já algâttij uđđâsist, ovdilgo monitori čaaskâi ollásávt. Sun, kii lii kočodum Villen, juurdij jo, et lâi maŋanum, mut talle huámášij, et jieš tiätumaašin lâi val alne. Jispa päikkisijđo Interneetist muttuuččij, jis sun tääl teddiličij ENTER. Já jotelávt sun teddilij tom. Mihheen ij tábáhtum. Seŋgâ njolgestij pirrâ viste, mut kivkked tot orostij. Tot orostij siämmáá sajan, kost tot lâi ain lamaš. Monitor čuovânij já pustaveh sirdojii puállupeevdist olmâ soojijd. Tijme čaaitij kyehti miinut vááijuv kyehtinubaloh. Päikkisijđo lâi muttum. Taam peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Mut iđedist sun ij muštám innig maiden. Imâštâlâi tuše, mondet ohtâ kuávská, mast lâi raddeest hitruus čuovjis tiälkku, keejâi suu ain jyehi iiđeed laasâ čoođâ. Petter Morottaja Kyelimainâseh Čokkájim postâaautost, mii lâi eidu vuálgâm Avelist Anarân. Postâauto lâi masa tievâ já mun čokkájim viehâ alda vyeijee. Lijjim pyeri mielâst, ko škovlâokko nuuvâi já pesâččim pááikán vuoiŋâstiđ. Postâauto vuolgij linjâšasema peht já vuojij Valintatáálu lappâd. Huámášim äijih čuážžumin luoddâpiällást. Postâauto orostij já taat äijih poođij fáárun. Tondet ko postâauto lâi nuuvt tievâ, sun kaartâi čokániđ kiännii paaldân. Já tiäđust-uv sun čokánij muu paaldân. Ton äijihist lâi kuhes ränis siämu já taggaar čapis-ränis peskâ pajalist, kolmâ šooŋahhân lijjii jo álgâm. Sun kejâdij komálávt pirrâsis, tego polâččij kuumijn. Sun lâi vissâ jo váhá káigá já lâi vaahâg, ko sun lâi čokánâm muu paaldân. Äijih paaliidškuođij masa tállân maaŋgâmuđušijn aašijn, nuuvtko luámánijn moh lijjii lamaš ennuv moonnâm keesi, já uđđâ sorvâpivdomiärádâsâin, mut talle paasij sárnuđ kuolijn, magareh toh láá, maht taid kalga pivdeđ já maht toh pivdii taid tovle. Lijjim vissâ liijkás tooláá jurdâččâm oholoopâ. – Šapšâ lii kal šiev kyeli já kuávžur meid, mut njäävist ij lah moossân, ko tuše mälisin, äijih čielgij. Jiem viiššâm ettâđ toos maiden. – Vuásku še lii njäälgis, mut tast láá täävtih ennuv. – Jáá, mun ettim. – Kal láá muttum ennuv pivdokoonstah čyeti ivveest, mun muštám, ko nuorâ kandân mun-uv čuoggum puškoid... Äijih palidij val ääigis já, komálâš tot kal lâi, mut mun-uv movtáskim kuolijn já tast, maht tovle já taan ääigi pivdii taid. – Joo, mun kal lam pivdám kuolijd ubâ ellimahhaan, jyehi koonstâ lam kiävttâm... – Lah-uv tun talle kuálásteijee? mun koijâdim kivkked. Äijih noskáttâlâi. – Jiem, mut mun lam iällâm tääbbin tavveen, kost kuálástem lâi iäláttâs-vyehi tovle, uásild vala-uv. – Magarijd kuolijd tovlááh sämmiliih pivdii? koijâdim. – Šapšâhân tot lii, mii lii tääl-uv enâmus pivdum kyeli. Mut tovle pivdii kal eres-uv kuolijd, nuuvtko ráávdu, puško, njäävi, veikkâ tom kal enâmustáá kevttii mälikyellin, kuávžur, suávvil, vuáskun já luosâ tiäđust-uv. – Ij-uvks muikku še lah ohtâ? mun muštâlim káávcád luoka biologia tiijmijd. Ij äijih tain perustâm. – Muikku ij ubâ lah sämmilâš kyeligin. Läddiliih toh puohtii muuiku teehi, nuuvtko sij puohtii eres kuolijd-uv. Ij jävriluosâgin lah lamaš tääbbin kuhháá tâi ränis rávdu. Toh láá puoh puohtum. – Vâi nuuvt. – Joo, šaapšâ kočodii kyellin, vissâ val-uv maaŋgâs ibbeerd, et ko kiinii iätá kyeli, te tot sárnu šaapšâst. – Nuuvt-uvks? Jiem lah kuullâmgin. Maht ulmuuh talle tiettii, kuás kiinii sáárnui šaapšâst já kuás kyeleest? – Iäba toh tiättâmgin. Šapšâ tuše lii nuuvt tehálâš kyeli. Mun val uv muštám ko ohtâ almai, noomâ mun jiem táátu mušteđ, mainâstij oovtâ läddilâžân, maggaar saallâs lâi finnim; luosâ já kyehti kyele. Läddilâšhân lâi jurdám, et almai ij annaam luosâ purâtteijee kyellin, já koijâdij, et ij-uv sun finniiččii tom kyele, jis almai ij jieš tom haaliid. Na ijhân almai tom adlâm já tast maŋa sunnuu kooskâst lii ain lamaš váhá puástu ibárdâs. Äijih povvâstâlâi. – Nuuvt tot lâi tovle... Muái láim siijvost váhá ääigi. Tot lâi váhá väivi já tondet mun koijâdim äijihist koččâmuš, kuolijn tiäđust-uv, tothân lâi ubâ ääigi lamaš saahhân: – Maht tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd? – Na vistig, ko kuálástem lâi eskin pyereest älgimin, taggaar 10 000 ihheed tassaaš, ton ääigi ulmuuh kuálástii časkemáin, čuoggiimáin, kielâstmáin já sattii motomin kevttiđ haavi-uv. – Časkemáin? Maid tot meerhâš? – Na tothân meerhâš tom, et moinnii muoráin časka kyele, ij tađe komálub. Čuoggim vist lii tuše ko čyeggee kuolijd tähtikečisobbijn tâi moinnii eres cuhâ tiŋgáin. Já haavijn puáhtá kuáivustiđ taid njuolgist čääsist. – Maht talle kuolijd kielâst? Iä-uvks nuuvt pivde riävskáid? – Nuuvt tot kal lii, äijih povvâstij, - mut kal kuolijd-uv puáhtá kielâstiđ. Tast annoo suábbi, mon nube keejist lii kielâ. Tom kielâ koolgâi finniđ kyele uáivi pirrâ já talle ruttiđ. – Tothân lii talle aktijvilâs pivdo. Uáivildâm et kalga jieš pivdeđ kyele ubâ ääigi. Riävská kielâmist uážžu vyelgiđ kuusnii eres sajan, tuše iälá keččâmin ain tyelli tälli, poođij-uv saalâs. – Nuuvt lii. Talle puáhtá uágguđ vuoggáin, uštemáin, rysáiguin já eres topâldâhpivdusijguin, puáđuiguin já viermijguin... toh láá kal nuuvt ennuv, et toi čielgiimân monâččij ubâ peivi. Mut jyehi áinoo täävi lam kiävttâm. – Mut maht tun talle lah taid tovláid-uv taavijd puáhtâm kevttiđ? Iä-uvks taan áigásiih lah pyerebeh? – Tovle iä lamaš eres koonstah. – Jieh-uvks tun ettâm, et časkem lii kevttum 10 000 ihheed tassaaš? – Nuuvthân mun ettim, äijih moijái. Jiem mun tiättâm, maid sun smietâi, ko eeđâi tagarijd. Sun lâi vissâ jo nuuvt puáris, et váhá káigávuotâ suu mainâsijn ij lamaš iimâškin. – Nuorâ kandân mun kuálástim kal ubâ ääigi, äijih eeđâi siämmáá ennuv olssis ko munjin. - Ohtii mun čyeggejim nuuvt stuorrâ kyele, et veikkâ meetterpele kukkosâs suábbi lappui kyele siälgán masa ollásávt, te tot ij moonnâm ubâ tom čuomâgin čoođâ. Mun majettuvvim. Tot lâi nuuvt stuorrâ kieles, et jiem eresnáálgin puáhtâm roossâđ. – Talle ko huámášim, et tast ij lamaš ävkki, te valdim aŋkkur kárbást, njuš-kejim tom kyele seelgi oolâ, leggistim aŋkkur tom njäälmán já algim kiškođ. Kyehti peeivi kiškum, já vijmâg finnejim-uv tom enâmân. Karttim kuittâg pestiđ tom luovâs, ko tot ij mattâm salttimšaavân. – Kost tun nuuvt stuorrâ kyele lah koddám? koijâdim. – Tom mun kal muštám, et ij tot täst alda lamaš. Tovle, uáináh ko, sämmiliih ellii ain jyehi ive, kiđđuv táválávt, Jieŋâmeerâst kuáláástmin. Tobbeen finnij torske já eres merâkuolijd. Muáddi almaa perrust vuolgii, mut ain kuittâg ohtâ almai paasij pááikán anneeđ nisonijn huolâ. Puohâin, kiäh vuolgii toho, ij lamaš ubâ käärbiskin, mut tobbeen lâi masa ain kiinii, kiäst puovtij luoihâttiđ, já maŋgii lâi nuuvt-uv, et siämmâš käärbis lâi maŋgâsist aanoost, siämmáá ääigi tâi vuáruluvâi. Äijih oroi smiettâmin maidnii. – Kal mun jurdám, et Jieŋâmeerâst mun tom kuddim, sun västidij viijmâg. Smiettim tom puoh, maid lijjim kuullâm kuolijn. Šapšâ lii kyeli, tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd kielâiguin, kuálástem aalgij tast 10 000 ihheed tassaaš... – Kuás talle kuolij vyebdim aalgij? mun kivkked koijâdim, uásild tuše tondet, et ličij miinii mast sárnuđ. - Já mudoi-uv, kiäs toh vuobdii? Läddiliih pottii eskin, kuás tot lâigin, 1800-lovvoost? – Naa, tasthân 1800-lovo ääigi kavpâšem aalgij, ulmuuh tolvuu salâsijd Ruávinjaargân já Taažân meiddei. Mut eskin taan ihečyeđe aalgâst, ko maađijeh ráhtojii, kavpâšem lasanij čuuvtij. Tiäđust-uv, ko tääbbin-uv ulmuuh uástiškuottii taid troolikárbáid, te forgâ ij lamaš tommit kyeli, et puohah liččii puáhtâm elettiđ jieijâs kuáláástmáin. Tääl kal lii taggaar rijjâäigikuálástem ennuv kiävtust... Oinim postâaauto laasâst, et aldanijm Aanaar markkân. Äijih sáárnui val tast, maht ulmuuh tovle siäiludii kuolijd, ko iä lamaš magarehkin jieŋâskaapih. Kyele puovtij salttiđ, passeeđ, vuoššâđ já tagarijd kuolijd kuškâdii, moh lijjii váhá ruoinâseh. Talle sun-uv huámášij, et auto orostij. – Jáá, munba páásám teehi Anarân, kolgâččij eelliđ kaandâkaandâ keččâmin tovben... Ettim-uvks mun jo, et sun lii kuálásteijee... joo, lii sun-uv ennuv pivdám eellimavvees ääigi... Mun še njuškejim aautost olgos, ko halidim váhá väzistiđ já siämmást eelliđ käävpist. Äijih vaazij hitásávt Nákkáljäävri mätkimuštokäävpi kulij siämmáá ääigi, ko mun lijjim jo monâmin Kuukkelân. Tuše kuullim suu jienâ, ko sun mainâstij kyelikiälásijd ohtuunis. Jorgettim já aigum val ettâđ tiervâđâid suu kaandâkaandân, mut jiem uáinâm innig kiämmân, aaibâs sijvos jienâ tuše kullui tast, kost äijih ličij kolgâm leđe. Talle tot-uv jooskâi kulluumist. Eskin tääl mun iberdim, maid sun lâi uáivildâm toin, et lâi kuálástâm 10 000 ihheed tassaaš. Petter Morottaja Suáládum avdo Poolishovdâ imâštâlâi váhá, ko uccâ kaandâš vaazij suu pargoviste uuvsâst siisâ já orostij suu oovdân. Kandâ keejâi suu tárkká. Ige lam tot kandâ eenâb ko vissâ čiččâm ihásâš. – Maidsun tuot kandâ haaliid, poolis hundârušâi. – Lii-uvsun tot lappum. Láá-uvsun suu vanhimeh kostnii korrásávt ucâmin, hirmâdávt huolâtmin. Kandâ tot tuše keejâi poolishoovdâ korrâsávt. Viijmâg sun eeđâi: – Muu avdo lii lappum. Kiinii muu aavdo lii suáládâm. – Vâi aavdo... Tääl poolisalmai kal jo ruohâi uáivis. Uccâ kaandâš puátá almottiđ, et suu avdo lii lappum! – Ličij-uvks tot eeji avdo? Poolis keččâlij koijâdâllâđ. – Ij lah, muu jieččân avdo. Na ijhân tast talle tađe eenâb, ko väldiđ pápárijd já luámáttuvâid, já tevdiškyettiđ. – Miisun lâi aavdo registernummeer? – Mii tot lii, jiem tieđe. – Vâi jieh tieđe. Na iimâš-uvks tot. Poolis čaalij luámáttâhân registernummeer peht, et aavdo omâsteijee ij tieđe. – Mut kal mij ferttiiččijm kuittâg váhá maidnii tiettiđ, vâi mättip tom uuccâđ! Jispa veikkâ aavdo meerhâ eđâččih. – Jiem tieđe tomgin. – Jáá, vâi nuuvt. Poolis čaalij avdomeerhâ peht, et omâsteijee ij tomgin tieđe. – Na mon puáris avdo tot lii? – Jiem mun mušte. Poolis čaalij ave peht, et omâsteijee ij tom sattuu mušteđ. Maidsun tot kandâ tiäđáččij? poolis smietâi. – Já vala muštáččij-uv ton lasseen. – Tot lii fiskâd! kandâ kivkked keksij. – Ohoo, vâi fiskâd, poolis movtâskij. Sun čaalij "eres tiäđui" peht, et avdo lâi fiskâd. – Já, talle tot lii taggaar ryevdist rahtum! Já poolis čaalij siämmáá peht meiddei, et avdo lii ryevdist rahtum. – Já já, tot lii taggaar, et kulloo korrâ jienâ, ko toin vuájá! Taggaar, et vrummvruuummm! Já nuuvt poolis čaalij, et avdo uuccâmnáál lii korrâjienâsâš. Já vyejedijn kulloo, et vrumm vrumm. – Jáá, na tääl láá jo viehâ pyereest tiäđuh čuákist, poolis eeđâi. – Kal tot jo vissâ kávnoo forgâ. Já keejâba jieš-uv, jis veikkâ sattuuččih tom kavnâđ. Kandâ uštus usâškuođij-uv korrâsávt. Keejâi poolishoovdâ pargopeevdi vyeln, uusâi poolishoovdâ čällee visteest, já veikkâ kost. Mut ij kavnâm, räđittui, já caavij kieđâidis luumân. – Tääbbinhân taat lâi-uv, kandâ kivkked huihádij. – Muu luumâst kavnui! Kandâ čaaitij polisân fiskis peelgi mattsii sierâaavdo. Já uáli mučis avdo tot tiäđust-uv lâi. Kandâ njuškiistâlâi olgos poolishoovdâ visteest. Poolis paasij imâštâllâđ. Viijmâg sun ceelhij olssis: – Nuuvtpa tiäđust-uv. Sun vaaldij eskin tevdum luámáttuv já tuálvui tom čälleesis. – Vuorkkii taam. Rikos lii čielgâm. Petter Morottaja Uáli Äigittem Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Sun čuážui tuuvees uksâpiällást já keejâi peesi kaskoo jolgâdâs, suullân viiđâlov meetter keččin já tuve uuvsâst njuolgist ovdâskulij. Peeci lâi kukke já kossuv, já taggaar tot lâi lamaš kuittâg nuuvt kuhháá ko Ferránmoš tieđij. Suullân 200 ihheed tassaaš sun nuorâ almajin lâi šoddâm ton jolgâdâs kavnâđ suáhimeeci kooskâst. Peeci kaskoo jolgâdâs lâi nuuvt muččâd, et ton jolgâdâs roobdân sun rähtiškuođij vuossâmuu tuuvees. Tast šoodâi vielgisruškis hirsâtuuvááš, mon káttu ruánnái, tanen ko tot lâi lovdum siähtálijguin. Tuveuksâ lâi šoddâm nuuvt, et siskiibeln ko tom leehâi, te vuossâmustáá oinui peeci. Já tothân lâi-uv eidu muddáág nuuvt. Ferránmoš vuossâmuš tupe tot lâi, ige sun eres tuuvijn lam aassâmgin. Ferránmoš kavâstâlâi já maacâi siisâ. Suáhiteejâ julestij. Leibpitâ purâstij. Tot peivi kale lâi uáli rávhálâš. Ehidist Ferránmoš sáárgui oppeet sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel. Nohádij. Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Peeci šoodâi tast kogo jo lâi ain šoddâm-uv. Kossâ, kuhes peeci voonâi aalman já tuávui poolvâid ovsijdiskuin. Palidem kullui. Ferránmoš kavâstâlâi já maacâi siisâ. Suáhiteejâ julestij. Leibpitá purâstij. Mut talle sun eskin huámášij. Palidem kullui? Maid tuántáid! Kuássin ij kihheen lamaš paaliidmin suu šiljo aldasijn. Ij kuássin. Ferránmoš karodij já vuolgij tutkâđ kii te puáhtá leđe tobbeen paaliidmin. Ferránmoš lijkkui ráávhust, mut ij tondet lamaš toid kullee, kiäh herkitteh älkkest. Sun lâi paijeel kyehti meetter kukke já kossuv-uv lâi, nuuvt et ton keežild sulâstitij šiljopeesis. Sust lâi kuhes čapis siämu já ruánáá ullopihtâseh. Ton náálá ko lâi, te iimâš ij liččii, jos toh láá-uv iäráseh, kiäh váhá herkitteh. Suáhimeeccist, Ferránmoš šiljojolgâdâsâst suullân kyevtičyeđe meetter keččin, kyehti fiskis máccuháid já ruopsis kypáráid kárvuđâttâm almaa savâstâlâin. Nubbeest lâi kárttá, mon ain tyelli tälli luuvâi, já čujottij suundijd kieđáin korrâsávt. Ko suái oinijn Ferránmoš puátimin, suái suorgânáin nuuvt, et masa vuolgijn patârâsân. Mut ko suái huámášáin, et Ferránmoš lâi kuittâg rávhálii náálá, ruokâsmuin suái váhá. – Aa, pyeri peivi, eeđâi nubbe almain. – Mun já taat Albert láán Staatâ moottormaađijministerio virgealmaah. Taas ráhtoo uáli šiev maađij, asfalt maaŋgâ meetter viijđáht! Onne jo algâttep! Ferránmoš hundârušâi já imâštâlâi. Sun keejâi almaakuáhtá tárkká. Aigijd sun ij lamaš ulmuid uáinâm. Lâš-uv kuássin. Já te ohtân almostuveh masa maŋgâ. Já liijkás kirjáás pihtâseh pajalist, liijkás jotelis sárnumvyehi. Mut enâmustáá kale hettij tot, maid tot nubbe eidu eeđâi. – Maađij? – Nuuvt eidu, maađij, almai moijái. – Ijhân teehi kihheen maađijijd taarbâš. – Na iähân toh aainâs teehi, mut Aapori já Beepori kooskân kal tarbâšeh, já tot koskâ sáttoo eidu táágu moonnâđ, almai eeđâi já čaaitij kieđáin kuus kulij maađij rahtuuččij. Kietâ čujottij meiddei njuolgist Ferránmoš päikkišiljo kuávlun. – Mut... Tuogu eppeđ kale pyevti maiden rähtiđ. Must lii šiljo já peeci já tupe tobbeen. Almaah kejâstáin kyeimis. Nubbe almai talle ceelhij Ferránmošáin: – Mii tiäđui mield tääbbin ij kale ohtâgin aasâ. Já Staatâhân täid enâmijd mudoi-uv oomâst. – Mon tuántá Staatâ? Ferránmoš imâštâlâi. – Já maht tot enâmijd máttá omâstiđ? Muu tupe lii čokkám jolgâdâs roobdâst jo paijeel 70 000 sárgád oovtâgin Staatâ puáđihánnáá enâmijd omâstiđ. Almaah keijáin suu tárkká já ruohháin uáivis. Talle suái cuulijdškuođijn. Siemin puddii maŋa tot almai, kii lâi vuossâmustáá lamaš jienâst, eeđâi: – Taat äšši lii tääl kal taggaar, et kalgeen tom tutkâđ kaavpugist. Pääsi tiervân, pyeri äijih. Almaah vuolgijn meddâlkulij já Ferránmoš vist páikkásis. Tot peivi lâi mudoi rávhálâš, mut kirjáás almaah já mađijsaahâ lâi tom pilledâm. Tääl jiem finnimgin sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel, Ferránmoš smietâdij ehidist. Nohádij. Pyeri peivi, peeci, smietâi Ferránmoš. Peeci kal šoodâi kaskoo jolgâdâs kukken kossâgin nuuvtko ain-uv, mut nube peln jolgâdâs kullui hirmâd ruojâ. Maid äijihijd, smietâi Ferránmoš, ij kavâstâllâm já maacâi siisâ. Leibpitá julestij, suáhiteejâ purâstij. Tušij tiet ääših siäháneh, sun karodij já kaččâlij ruojâ kuávlun. (– Tie tot äijih oppeet puátá, culâguođij Edison Albertân.) Ferránmoš huámášij, et ruojâ kullui siämmáá saajeest, kost ovdeláhháá lâi almaakuáhtáin savâstâllâm. Já uštus tobbeen suái láin-uv, mut taan tove sunnust lijjii meiddei pargoalmaah já komálâš mašineh fáárust. Mašineh kiškuu soovijd enâmist já motomeh almaah sáhháástillii korrâjienâsâš sáháiguin miestuid já kasebijd soovijd. – Mii tuántáid tääbbin tábáhtuvá? huihádij Ferránmoš ko kiergânij almaakuáhtá kuuvl. – Johân mun ettim, et täst eppeđ pyevti luodâ rähtiđ. – Naa, mut pyeri äijih, ceelhij nubbe almain. – Keiba taam. Almai čaaitij Ferránmošân pááppár, moos lâi čaallum mottoomverd tekstâ. Kiännii vuáláčaalâ meiddei oinui. Ferránmoš keejâi tom váhá ääigi. Já te toppij tom. – Mii taatkis áigu leđe? Asettes muorâpittá? Uáinojeh lemin sárgáh sargum, mut iä tomgin verd, ko muu seeŋgâ paajaabeln. – Tot tuođâšt, et taah enâmeh tuođâi kuleh Staatân, já tuođâšt meiddei tom, et lii aaibâs máhđuttem, et tun asâččih tääbbin. Já nuuvtpa mij pyehtip juátkiđ maađijproojeekt, veikkâ peivijn tot ájánij-uv, vaahâg kale. Nuuvt kirjáás almai pargo jotkui já ovdánij, ige Ferránmoš máttâm muide ko kuldâliđ tom ruojâ päihistis já läittiđ tom tile ohtuunis. Tot peivi ij vissásávt lam rávhálâš peivi. Jiem finnimgin sárgá... Mut kivkked kiinii skuálkuttij Ferránmoš tupeuuksân. – Maid täälgis! Ferránmoš suutâi já rovgij uuvsâ áávus. Kirjáás almaihân tot tobbeen čuážui. – Addâgâs ko návt ehidist kolliim. Mij lep onne kiergânâm jo tovho taan jolgâdâs nube kiäčán. Onne ep kal innig juáđhi, mut itten jo iđedist njeidip tuom peesi já taam tuve, vâi finnip njuolgâ maađij. Jurdelâm, et kannat jo onne ehidist rahttâttâđ. Almai luptij vala kypárás já vuolgij. Ferránmoš ij oskom peljijdis. Toh tuođâi aiguh suu tuve njeidiđ. Já peesi meiddei. Ton siämmáá saajeest, siämmáá jolgâdâsâst sun lâi ain aassâm. Jyehi peeivi siämmáá seeŋgâst koccám, siämmáá uáinu uuvsâst uáinâm. Siämmáid pargoid porgâm, siämmáid evvisijd purrâm. Já tääl-uvks ferttiiččij vyelgiđ? Tääl-uvks kolgâččij rávhálâš elimist luoppâđ? – Jiem vyelgi. Njeidih peesi, njeidih muu. Sun ij finnim sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel. Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Mašineh uáinojii jolgâdâs nube keččin. Toh iä lam val joođoost. Kirjáás almaah lijjii kustoo vala uáđimin. Ferránmoš kavâstâlâi. Maacâi siisâ. Suáhiteejâ. Leibpitá. Talle sun eskin huámášij. Sun njuškiistij maasâd uksâpiällás já keejâi olgos. Uáinu ij lamaškin siämmâš. Miinii vááilui. Peeci lâi lappum. Tot ij oinum enâmist viällud, tot ij lam vierâlâm tâi njeidum. Nube tááhust enâmist lijjii suámáliih kuhendâlâš luodah. Toh lijjii ennuv togo peht, kogo peeci lâi šoddâm. Luodah monnii jolgâdâs rasta miäcán. Ferránmoš moonâi tupásis já čokánistij pevdipiällás. Sun mieigâi kuhháá kieđâidis vuástá. Talle - viijmâg - sun ceelhij olssis: – Kalhân tot lii-uv jo varrimäigi. Petter Morottaja Maasai Anarist Maasai vázzá Aanaar maađij mield tavas. Sun lii uástâm jieht lieggâ pihtsijd Avveel siijdâst váhá tast maŋa ko poođij teehin. Pihtsijn láá ennuv jyehiláván ivneh, eresnáál ko päikki-Tansaniast kost puohâin láá ruopsis pihtseh. Maađijpiälláin lii masa meetter muotâ. Muotâ lii vielgis, kolmâ aamnâs, mii lii kulloo tuše kolmun čääci. Suámálâš, veikkâ čääsist ij lah mihheen iivnijd te kuittâg muotâ lii vielgâd. Já váhá olgoláá maađijst šaddeh muorah. Taah-uv láá eresláván muorah ko pääihist; toi loostah láá ucebeh já korrâsuboh. Eteh taid peeccin. Motomin maasai uáiná ennuv kuusâ mattsijd elleid main láá muálkkáás čuárvih já kuhes soksâmeh. Tiäđust-uv tain láá nuuvt kuhes soksâmeh návt kolmâ pääihist, ko teehi viggá kolmuđ veikkâ liččii mon ennuv pihtseh. Forgâ šadda jo sevŋâd veikkâ peivi pajanij eskin muáddi tijme tassaaš. Mutâ keessiv iä lah uánihis peeivih mutâ kuheh. Nuuvt kuheh ete peivi ij lappuu kuulmâ mánuppajan, lii maasai kuullâm. Sun vuáttá muottust riämnjá luodâid já kiergân uáiniđ-uv oovtâ ovdilgo tot láppoo miäcán. Tot lâi mudoi masa siämmááláván ko pääihi riämnjáh mut tast lijjii ucebeh peeljih já kuhheeb seibi. Maasai puátá Anarân váhá ton maŋa ko lii siävŋánâm. Maađij paajaapeln láá čuovah moh taheh uáinim älkken veikkâ eres saajeest ličij-uv sevŋâd. Tansaniast iä maađij aln lah čuovah ko maađijeh-uv láá tuše hyenes čunoimaađijeh. Maađij aln joteh váhá aautoh. Já toh láá-uv šiev aautoh ege tagareh puáris romuh nuuvtko pääihist. Já mudoi-uv puoh tävireh láá tääbbin pyerebeh já tivrâsuboh. Maasai vázzá Aanaar siijdân. Ulmuuh láá eidu puátimin pargoost já škoovlâst. Ulmuin láá še ivnáás, lieggâ pihtseh. Puohah keččih maasai suámálii ivne viehâ kuhháá, kuittâg jo párnááh, mutâ kihheen ij eeđâ maiden. Ulmuuh iä mudoigin sáárnu ennuv. Toh tuse maneh pááikán autoin tâi pyeráin tâi vääzin. Sun tiervât oovtâ párnáá ko vázzá lappâd tast. Páárnâs ij eeđâ maiden. Vázzá tuše lappâd já oro váhá polâmin maasaist. Návt tavveen iä oinuu čapis ulmuuh meendu távjá. Aanaar tááluh še láá aaibâs eres mallisiih ko Tansania tááluh. Tääbbin tááluh láá rahtum muorâst já keeđgist já tain láá assaas seeinih vâi toh liččii lieggâsuboh. Puoh tááluh tääbbin láá mudoi siämmáá mallisiih ko Tansania kavpugijn mutâ tääbbin toh láá pyereeb oornigist. Maasai táálu pääihist lii tuse njaajâst rahtum kuáti. Maasai mana juuvâ paijeel šalde mield já juátká määđhis ain taveláá. Aanaar sijdâ nohá taas. Tááluh iä innig oinuu maađij piälláin já mađiijčuovah-uv noheh forgâ. Tääl lii jo nuuvt sevŋâd et ij uáini meendu kuhás. Sun uáiná tuše vielgis muottuu já čapis alme. Almeest uáinojeh tääsnih já máánu. Luándu lii maasai mielâst muččâd mut sun ij keejâ tom; sun tuše smiättá et maht pesâccij maasâd päikki-Tansanian. Saammâl Morottaja Hävdidemmätki – Enni, kuus mij lep monâmin? kullui aauto majepeeŋkâst koččâmuš. – Na munhân lam tunjin muštâlâm, västidim. Mij moonnâp madârááhu havdajáid. Tun já mun já eeči. – Havdajáid? kullui suu ađđiistâllâm. Na mondiet? – Tondiet ko madârákku lii jáámmám. Talle ko olmooš jáámá, te suu kalga hävdidiđ. – Na maid madârákku parga ko sun lii jáámmám? – Talle olmooš lii tego uáđimin ige innig kuássin koccáá. Talle tuše viälláá. – Viälláá-uv madârákku seeŋgâst? – Madârákku viälláá kistoost. Kisto lii kale váhá tego seŋgâ. – Lii-uv ááhust talle ijjâpäiđi pajalist? sun koijâdij oppeet. – Ááhust lii vielgis piivtâs pajalist. Tot lii ereslágán piivtâs ko ijjâpäiđi. – Lii-uv ááhu ijjâpihtâsist-uv kuobžâ kove tego muu ijjâpääiđist? – Ij lah. Tast ij lah kove. Tot lii tuše vielgis piivtâs. – Ij-uvks ákku innig kuássin koccáá? – Na ij. – Puáhtá-uv talle sierâdiđgin, ko uáđá? – Ij pyevti. Talle tuš uáđá. – Talle madârákku ij pyevti lihâttiđ juolgijdis ige kieđâidis ige suormâidiskin. Mun kale puávtám. Enni, mun jiem lah jáámmám. Keejâ! Siämmást oinim, maht nieidâš hiäiluttâlâi kieđâidis já juolgijdis já suormâidis já keččâlij tuođâštiđ munjin, et lâi vala elimin. – Na ij pyevtigin, västidim. Jurdim, et lijjim uáli pyereest čielgim, maggaar tiileest suu madârákku tääl lâi, mut koččâmušâin ij puáttám loppâ. – Na lii-uv tot madârákku panijdis poossâm ovdilgo sun uáđđái kiiston? – Na tast kale jiem tieđe. Vissâhân. – Lâi-uv ááhust-uv apinapäninjuođâs tego must? – Na jiem tieđe maggaar päninjuođâs. Ááhust iä lamaš jieijâs päänih. – Mun iälám ain posâđâtmin ovdilgo uáđđáám. Lii-uv madârákku-uv posâđâttâm? – Na vissâhân. – Maggaar loovdâ ááhust lii? Láá-uv ááhu kistoost lakanah? Muu seeŋgâst láá tääl fiskis lakanah. Suu savâstâllâm kullui jotkuumin veik mon kuhháá. – Maht jis tuálvuččim suu keččâđ madârááhu? ettim kállásân. Sun kejâstij muu já eeđâi: – Na jis jurdáh, et tast lii iše, te tuálvu peri! sun eeđâi. Mut mun kale jiem vyelgi! – Na mondiet jieh? koijâdim. – Munjin lii pááccám tiätulágán kove, maggaar tuu ákku lâi, já tom ááigum siäiluttiđ, sun västidij. – Muoi manneen forgâ keččâđ madârááhu, ettim nieidâsân. Tun uážuh orroođ eeni askeest. Ákku viälláá kistoost já sust lii vielgis piivtâs pajalist. Sust láá čalmeh kiddâ. Madârákku ij liihâd innig ige sáárnu maiden mut tuše uáđá. Tast ij taarbâš poollâđ. Ko kuhes automätki nuuvâi, šoodâi mestâ jo huáppu. Ulmuuh čokkájii jo sivnedemkappelist já lâim aaibâs majemuuh, kiäh tohon pottii. Muoi moonáim vala keččâđ ááhu. Ko moonâim tohon siisâ, te vistig ooinijm tuše kisto jyelgikeeji já koolgâi moonnâđ aaibâs kisto paaldân, et ooinij vala muáđuid-uv. Ákku lâi vaibâm, nuuhâm. Sun kale tarbâšij vuoiŋâstâsâs. – Ij taarbâš poollâđ, nieidâš eeđâi munjin ko keejâi jáámmám madârááhus muu askeest. Mudoi sun oroi aaibâs joskâ – tego ličij finnim vástádâs puoh koččâmuššáid. Kuoskâttim ááhu nierâ. Tot lâi koolmâs já toos ij lamaš suotâs kuoskâđ. Rottejim kiettân meddâl. Tot ij lamaš ollágin taggaar suotâs, lieggâ tobdo ko kuoskât nube ulmuu. Must lâi taggaar tobdo, et nieidâš váhá ibbeerdškuođij, mii jäämmim jiešalnees lâi. Ko lâim valmâšeh, te hävdidemtoimâttuv almai koijâdij must, et uážžu-uv lohe pieijâđ kiddâ. Ko lopedim, te sun vistig piejâi liijne ááhu muáđui oolâ já piejâi lohe kiddâ. Nuuvt lâim uáinám ááhu majemuu keerdi. – Kuus madârákku täälgis šoodâi, koijâdij nieidâš ko čokánijm sivnedemkappelân eres ulmui kooskân. – Na tot viälláá vala-uv tuon kistoost, čaittim. Muštáh-uv ko čeeci piejâi kisto kiddâ já ákku paasij tohon? – Joo, kullui culijdem muu piälján. Munjin uápis pappâ sáárnui. Sun tiäduttij tom, et ákku lâi sämmilâš já tom, et ij tubdâm taan ulmuu eellim Säämist. Tot lâi kuittâg tot piirâs, kost sun majemuid aigijdis eelij, veik lâi-uv karttâm Säämist kuhás. Tot lâi meiddei tot piirâs, mast jieš ááhu mielâstân muštám: jieijâs tuuveest keessiv já tälviv uđđâ tuuveest. Viijmâg sivnedemtilálâšvuotâ nuuvâi, já ulmuuh vuolgii satâččiđ kisto hävdienâmân. – Kuus mij täälgis vyelgip? kullui oppeet koččâmuš muu paaldâst. – Mij vyelgip tuálvuđ ááhu hävdienâmân. – Mii tot hävdieennâmgis lii? – Tot lii táágu aaibâs alda. Ááhu kisto piäijoo forgâ tohon. Mij moonnâp tohon vääzin. Tun uáináh aaibâs forgâ, mii tobbeen tábáhtuvá. Uánihis väzzimmääđhi maŋa satâččemjuávkku juovdâi kistoin häävdi kuuvl. – Keejâ enni, ko toh pieijih kisto tuon stuorrâ roogán! – Mun tiäđám. Tot lii kieŋâlis rogge. – Lii-uv madârákku vala-uv tuon kistoost? – Lii. Taam kočodeh hävdidmân, ko jáámmám ulmuu ruumâš piäijoo kistoost enâmân. – Páácá-uv ákku tohon roogán? – Kale páácá, västidim. Jurduinân juuttim suulân kulmâlov ihheed majaskulij, ko jieččân eeči já äijih jaamijn. Munjin muštâlui talle, et eeči já äijih láin moonnâm aalman. – Na miibâ tast, jurdâččim. Koijâdistim vala, et kalle iijâ suoi tobbeen almeest lappuv – láinhân suoi veik mon kollii moonnâm pygálusân-uv já eres puásuipargoid já lappum tobbeen veik mon kalle iijâ. Alme ferttij leđe váhá siämmáálágán päikki ko pygálus-uv. Kuássin jiem sunnuu peessâm uáiniđ ko suoi láin jáámmám. Nuuvtpa ubâ jäämmimäšši lâi pááccám váhá suámálâžžân, mii ain tyellittälli poođij mielân já váhá väividij-uv. Piištij uáli kuhháá ovdilgo tuođâi-uv iberdim, mast lâi saahâ. Ááhu havdajái maŋa jiem lamaš murâšlâš. Lijjim kijttevâš, ko ákku uážui eelliđ nuuvt puárisin. Sun lâi uáinám puoh piegâid já puurgâid, maid sun tarbâšij-uv uáiniđ, já tääl sun peesâi vuoiŋâstiđ. Must lâi meiddei šiev mielâ ko tubdim, et lijjim muštâlâm jieččân páárnážân tom, maid sun koolgâi-uv tiettiđ jämimist. Marja-Liisa Olthuis Junámätki Maadâ-Raanskan 1. Ovdil vyelgim lâi lamaš viehâ pargo rahttâttâđ, mut tehân te viijmâg ubâ mii peerâ čokkái junást, mii koolgâi tuálvuđ mii Brysselân, Euroop uáivikaavpugân. Brysselist ovdâskulij mätki jotkuuččij nubbijn jotelis junáin Maadâ-Raanskan, Aix en Provence -kaavpugân. – Tánávthân piäsá-uv älkkeht já jotelávt saajeest nuubán, ko ij taarbâš lonottiđ junágin ko ohtii, muu käälis rammuustij mottoom almai, kote čokkái tast aldasijn. – Joo-o, já ige taarbâš hiävrásiđ tävirijdiskijn meendu kuhás, ko tot nubbe juná vuálgá nube peln siämmáá ruugâ, almai lasettij. – Bryssel lii nuuvt tehálâš kaavpug, et tohon kale láá šiev junáohtâvuođah Euroop jyehi kuávlust, almai joođhij. Sun lâi čielgâsávt-uv belgialâš já čiävluttâlâi jieijâs enâmáin. – Na nuuvthân jurdáččij, et toh ohtâvuođah láá pyereh, jurdâččim kyynisávt. Muštim fakkist tego jiävttáá peeivi taid aaigijd, ko jieš lijjim Brysselist pargoost, já talle kolgim ain vyelgiđ ovttáin junáin tolebiššáá eidu tondiet, et kiergânim paargon, veik juná ličij-uv ucánjihhii maŋanâm. Já talle ij tarbâšâm leđe mihheen tađe komálub aašijd ko lappâdjottee äijihuáhti, ko tot jo potkij šleeđgâid kuittâg-uv tijmepiälán, já toin naalijn šleđgâjuná orostij eidu toos, kost ton tovváá lâi. Mut mii juná kuittâg vyeijilij tääl ääigild, já muu mielâst tot lâi uáli jo iimâš. Mut misthân ij kale tääl mihheen huápuidgin lamaš, ko mist lâi oles tijme äigi lonottiđ juná Brysselist, já nuuvt ennuv muu junágin ij lamaš kuássin maŋanâm. Ohtii kale čuožžum kulmâ vaartâ Antwerpenist, ko Belgiast lâi miinii almoothánnáá junájaskoid. Talle junáulmuuh vattii olssis lasepäälhi. Tääl luhhoost ij taggaar päärtistkin lamaš mihheen huolâid ige lamaš äijihšoŋŋâgin, nuuvt et pyereest koolgâi puoh ton peeleest moonnâđ. Määđhi älgidijn Sofia kuáivui lavhâstis korttâspeelâ já sierâdškuođij toin ääigis kolloon. Ester-umogâš ruvvij njálgáht čolmijdis já lâi čielgâsávt-uv uáđistuumin. Luoštim suu várugávt mätkikietkâm siis, moos sun jotelávt nohádistij-uv, já junáin vyeijim suvâttij suu vala mudágávt naharân. Lijjim poollâm jo muáddi peeivi tast, et ep pesâččiigin vyelgiđ, tastko Ester lâi puoccâm peljijdis, já sust lâi lamaš kumeštâs muáddi peeivi. Mut ko sun viijmâg-uv maaŋgâi vátámušâi maŋa finnij talhâskuuri tuáhtárist, te kumeštâs-uv luoštij eidu mudágávt ovdil määđhi. Ko Sofiast-uv lijjii uccen lamaš ennuv peljipohčâseh, lijjim jo oppâm, et Hollandist ij älkkeht finnim talkkâsijd peljipohčâsân: koolgâi vistig roossâđ maŋgâ peeivi njunekuáškánjâsâigijn já povčâstalkkâsijgijn já toin naalijn pijnediđ párnáá pohčâsijgijn ton tuoivust, et peljitavdâ mahtnii jiešalnees lappuuččij. Jieš vuoijum párnái peljitavdâjurdui siisâ. Ige moonnâm ko varttâ, ko juná vuosmuu keerdi orostij čuávuvâš sajattâhân tego koolgâi-uv. Tot koolgâi čuážžuđ tast muáddi miinut já juátkiđ tastmaŋa määđhis. Mut juná orostij-uv vittâ miinut já love minuttâd, ige tot äigi orroom nuhâmingin. Viijmâg te poođij kulluuttâs: – Taan sajattuvâst molsop junávyeijee, mut nubbe junávyeijee, kote kalga juátkiđ, čokkáá nube junást, mii lii ucánjihhii maŋanâm. Suullân vittâ miinut vala, te peessâp juátkiđ määđhi. Takkâ kierdâvâšvuođâst. Muu käälis kejâstâlâi jo tijmásis. – Na, jis te tääl peessâp máátkán, te ij lah vala mihheen eeđijd. Mijjân páácá vala tijmepeeli lonottiđ juná, já tot lii kale aaibâs tuárvi. Mut nuuvt keevâi, et viiđâ minuttist šoddii ohtsis 25 minuttâd, mon juná lâi tääl jo maŋanâm, já mij ep lamaš vala kosten kuávlust. 2. Ko lâim vuárdám váhá vááijuv tijmepele, te juná oppeet vyeijilij. Muu käälis oroi lemin iiloost, et ep maŋanâm tađe eenâb. Lohđuttim suu, et tággáár maŋanem táin junáin lâi lamaš jo maŋgâ ive tassaaš uáli táválâš, nuuvt et tast ij kannattâm nuuvt ennuv perustiđ. – Luhhoost mijjân páácá äigi tommit, et pyereest kiergânep tom nube junán, sun eeđâi. Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, te poođij junást nubbe kulluuttâs: – Lep tääl suullân tijmepele maŋanâm äigitavlust, mon áánnup addâgâs. Mut mist lii vala nubbe-uv huolâ: Belgia pelni lii tuše ohtâ rađe aanoost, mii tiätá tom, et taat lii áinoo juná, mii puáhtá tast vyeijiđ. Tondiet kolgâp juátkiđ ovdâskulij táválâš junán já orostiđ eenâb, mii vuod tiätá tom, et mij maŋanep ohtsis tiijme verd äigitavlust. Mij tiäđust-uv oppeet keejâim tijmásân: – Tiijme maŋanem tiätá tom, et illá kiergânep tom nube junán, muu käälis eeđâi, kote lii avalâš optimist. – Eeđâ jo njuolgist, et mij maŋanep tom nube junást! mun ettim, kote lam, kuittâg suu sanij mield, eenâb-uv pessimist. – Na mijhân kale kaččâlep ton nube junán talle, sun joođhij. – Ep-uv mij tääl peesâgin Ranska ááhu já äijih kuuvl? Sofia huolâtškuođij. Mun uurrum joskâ. – Kale mij peessâp, muu käälis jeđđij. – Na kuás te talle? Sofia joođhij. – Na toin junáin, moin mij ááiguim-uv, iššeed eeđâi. Já Sofia kustoo tuuđâi ton vástádâsân ko jo jooskâi koijâdâlmist já vuájui uđđâsist spellâsis. 3. Ko peesâim Belgia pel, te juná tuođâi-uv joođhij “mielkkijunán” ovdâskulij já orostij jyehi “mielkkiruugâ” puotâ aaibâs jo merettes kuhháá. Loopâst muu käälis-uv iätáduuškuođij já kejâstâlâi tijmásis: – Tääl te kale ep tääiđigin kiergâniđ tom nube junán, sun hirmástâlâi. Mun lijjim lamaš jo kuhebiššáá ton uáivilist já lijjim jo vaalmâš vyelgiđ maassâd pááikán, ko jo kerd täst tággáár váiváás mätki lâi šoddâmin. – Mun kale vuálgám uuccâđ konduktöör, tot belgialâš almai eeđâi jeđe pajanij sajestis já väzzilij juná tyehiuásán. Sun-uv koolgâi kiergâniđ ton siämmáá Raanskan vyelgee junán ko mij-uv. Mut konduktöör poođij-uv jo toos, nuuvt et ij taat almai meendu kuhás tarbâšâmgin vyelgiđ peŋkâstis. Já konduktöörist lijjii mijjân šiev uđđâseh: – Tääl lep kale nuuvt čuuvtij jo maŋanâm, et mun oskom, et ep ooroost ollágin Antwerpen kuávdášsajattuvâst. Toin naalijn šeštip ohtsis 20 minuttâd. – Na tiehân te uáináh, et ij kannat leđe nuuvt pessimist, muu käälis oppeet eeđâi munjin já čokánij ráávhust loostâs tuáhá. 4. Juná tuođâi-uv vuojij Antwerpen kuávdášsajattuv lappâd, já ko peesâim tast ovdâskulij, te keejâim, et mist koolgâi leđe suullân 20 minuttâd äigi Brysselist lonottiđ juná. – Tot lii kale aaibâs tuárvi, muu käälis oppeet kullui. Antwerpen maŋa Ester-uv koccáástâlâi já sust lâi nelgi. Mun koivum reepust suu purrâmušâid, maid lijjim vuoššâm fáárun já keččim tijmestân, et suullân kuulmâ vaartâ keččin liččijm Brysselist, nuuvt et tääl lâi šievnáál äigi purâttiđ suu. Lieggâ mielkki must ij lamaš kale, mut uskum, et sun totá kolmâ miälkán-uv já luškâ purrâmušân. Já nuuvt luhhoost keevâi-uv. Antwerpen maŋa, kost ep jiešalnees lamaš ollágin orostâmgin, juná oppeet orostij Mechelen-nommâsâš pääihist. Ester lâi tutâvâžžân puurâdmin, ko fakkist kullui junást kuálmád kulluuttâs: – Mađhâšeijeeh Brysselân kalgeh lonottiđ tääbbin juná. Bryssel juná vuálgá viiđâ miinut keččin ruugâst 4. Taat juná vyeijil maassâd Amsterdamin. Klik. Já piergâseh šuuđááškuottii hirmâdávt. – Tuántá sittágin! mun pahudistim já pajanim. Já eres-uv saajeest ulmuuh ettii tagarijd saanijd, moh iä lamaš nuuvt hirmâd positijvâliih. Šoodâi huáppu. Tuvkkâlim Ester purrâmušâid laavkân já nuurrim tävirijd peeŋkâ alne já ildein tagaráin liävttoin ko puohtim. Sofia spellâkoortah lijjii koččâm ton eeđeest juná lättei tuohu teehi, já sun keččâlij vala ton huápun nuurrâđ taid čuákán. – Tääl puáđi! mun ettim Sofian. Tipte orroođ taid koortâid já toomâ! Já tast tiäđust-uv šoodâi suáti, ko enni toin naalijn kočoi kyeđđiđ páárnážân rähis sierâid. Sofia čiäruškuođij já nággárvuođáinis ruotâtškuođij juná lättest spellâkortâidis maajeeld. Pieijim Ester huápust mätkikietkâmân, já iššeed lâi mahtnii já kostnii ton ääigi nuurrâm čuákán mii stuárráábijd laavhâid já Ester vuájáán. Majemuid tävirijdân vala nutkim kuus te kiergânim juná ulguupeln-uv, kost ustevliih ulmuuh muu išedii, maht mattii. Sofia lâi kuittâg mahtnii nuurrâm spellâkortâidis junálättest, mut ij sungin lamaš kiergânâm taid vuorkkiđ olmânáál ko tuš tollij taid kieđâstis, já juná ulguupeln-uv toh kočâdii suu kieđâst vala junáruugâ oolâ. Já taid-uv sun koolgâi vala nuurrâđ. Ester čiärustâlâi neelgis, mut tääl ij lam asto innig puurrâđ. Jiem tieđe, mon kalle minuttâd lâim jo ájánâm tast, mut tääl te koolgâi huápust kavnâđ tom nube junáruugâ, kost tot Bryssel junágis čuážui. Mut tohon ij lamaškin meendu älkkee moonnâđ. Tego Belgiast mahtnii saatij-uv vyerdiđ, ruggâ 4 lâi nube peln sajattuv, já vistig koolgâi kaččâđ mätkilavhâigijn já repuigijn já párnáivávnuigijn oovtâid kuhes portháid vuálus jeđe kaččâđ kuhes káytává mield jeđe vala kaččâđ nuubijd kuhes portháid pajas! Já ko mij tohongis ton ruugâ oolâ peesâim, te Bryssel juná, mii lâi tego suáđi maŋa rahtum, kale ain čuážui tast, mut tot lâi nuuvt tievâ, et konduktööreh uigâdii majemuid ulmuid siisâ jeđe pieijii uuvsâid huápust kiddâ, amas kihheen koččâđ tobbeen olgos. Tomhân jo saatij vyerdiđ-uv, et tievâhân tot lâi, ko koolgâi kuhes almugijkoskâsâš juná ulmuid cäähiđ uccâ páihálâš junážân, mast lijjii tuš muáddi váávnu. – Mij kolgâp kiergâniđ Raanskan mannee TGV-junán, muu käälis čielgij konduktöörân. – Joo, na ko váhá vyerdilvetteđ, te teehin puátá viiđâ miinut siste nubbe juná. Ij vaje maiden, taat kale lii tievâ! Mij suáittip tohon Brysselân, et tot TGV-juná vuárdá váháš áigáá. – Puátá-uv tot Brysselân mannee juná eidu taan ruugân? koijâdim, tastko tiettim, et belgialiih láá čyerbih orniđ aašijd olmânáál, jis kerd miinii monâškuát puástud. – Na mun jiem kale tom tieđe. Tallehân kulá, mut kale mist kiinii iššeed tii, sun lopedij. Já Ester ain korrâsub jienân almottij, et eidu tääl lâi suu purâdemäigi. 5. Jeđe mij paasijm vuordâččiđ nube Brysselân mannee junágis, mii ij puáttámgin viiđâ miinut keččin mut esken vaartâ keččin. Já oppeet poođij kulluuttâs: – Brysselân mannee juná lii puáttám ruugân 8. Tot tiäđust-uv lâi eidu tot siämmáš ruggâ, kost esken lâim vuálgám ton nube junást. Ige lamaš eres ävkki ko oppeet toppiđ piergâsijdis já párnáidis kietâkaavân já kaččâliđ portháid vuálus, kaččâđ kuhes káytává mield já vala kaččâđ maassâd nuubijd portháid pajas. Tom konduktöör lopedem iše ep innig pááccám vuordâččiđ. Já ko pivâstâhkáálust peesâim ruugâ 8 oolâ, te tobbeenhân tot juná tuođâi-uv vuordij, veik jieš illá uskum toos. – Huápust sáátun! muu käälis huáputtij. Já mij te njuškijm tohon siisâ, já siämmást juná jo vyejilij-uv. Mut mii hyenes lukko lâi tot, et taat-uv juná lâi tot pegâlmâs belgialâš “boemmeltrein”, mielkkijuná, mii ooroost aaibâs jyehi áinoo mielkkiruugâ puotâ. Já sajattuvah lijjii lovmat - aaibâs jo uánihis määđhist, veik Brysselân ij kuhes mätki lamaškin. – Tääl kale maŋanep ton nube junást, mun ettim. – Na tohhân soittii tohon Brysselân, iššeed vala eeđâi optimistân. – Já tun tuođâi-uv oskoh toos, et taggaar stuorrâ almugijkoskâsâš juná páácá ubâ kuhes tiijmán vuordâččiđ muádi mađhâšeijee, kiäh láá puátimin näävt jotelis mielkkijuná fáárust, sutettim sunjin. Iššeed oroi joskâ. 6. Tot uánihis junámätki piištij veik mon kuhháá, mut viijmâg te peesâim Bryssel maadâsajattâhân, kost almugijkoskâsâš juná koolgâi vyelgiđ. Lâim maŋanâm jo pajeláhháá kyehti tiijme. Muu käälis kaačâi luuhâđ šleđgâtavluid, kost lijjii junái vyelgim- já puáttimääigih. – Mondiet tääbbin ij lah tot mii juná Raanskan? sun koijâdistij. – Na maht jis tot juná lii áigáá jo moonnâm? mun västidim. Sun suutâi já toskádâlâi: – Na mahtsun täälgis kalga? – Na moonâ tuohun tuon virgeulmuu kuuvl já koijâd sust, ettim, ko jiem muidegin tiättám. Ton peevdi kuvlân lâi hirmâd jo kuhes jono, nuuvt et mij ep kustoo lamaš áinooh mađhâšeijeeh, kiäh lijjii kostnii maŋanâm. Já mij paasijm vuordâččiđ jieččân vuáru, mii ij puáttámgin ovdilgo kuulmâ vaartâ vuordâččem maŋa. Ester lâi nohádistâm ige lam valagin uážžum purrâmuš. 7. Viijmâg te poođij mii vuáru. Rivgoo peevdi tyehin tedâččij tiäturis puáluid jeđe ravviiškuođij: – Tij pyehtivetteđ moonnâđ čuávuvâš junáin Pariisân. Tobbeen kolgâvetteđ moonnâđ metroin sajattuvâst nuubán. Tot lii suullân tiijme mätki. Tastmaŋa Pariisist pyehtivetteđ moonnâđ taggaar junán, mii ooroost Aix en Provencest. Leppeđ pel kyehtnubálov ääigi ehidist tobbeen. Tast lii tuš ohtâ hyenes peeli: mun jiem pyevti tähidiđ tom, luáštá-uv ranskalâš konduktöör tii junán vâi ij. Sáttá keevvâđ nuuvt, et karttâvetteđ uástiđ uđđâ liipuid. – Mut mij lep máksám maŋgâčyet eurod táin liipuin já meiddei kolgâp peessâđ toin ruuđáin Raanskan! muu käälis kullui pelkkimin. – Na toos mun jiem vaje maiden. Ton maŋanem suijâhân lâi Holland pelni, rivgoo eeđâi. – Já maid Holland pelni? Belgia rađehân tot lâi, mii lâi cuovkkânâm, iššeed nivsettij. – Joo, mut liipuh láá ostum Hollandist, rivgoo ain joođhij. – Taat lii áinoo molsâiähtu, maid puávtám tijjân faallâđ, rivgoo joođhij já ain tiäduttij tom, et pesâččijm Paariis peht tohon, kuus te jo lâim-uv monâmin. Mun keččim kállásân: – Kulâ, munnust láá kyehti uccâ párnáá fáárust. Mun jiem toin naalijn kale ááigu kuussân vyelgiđ, et ij lah tiätu, piäsá-uv ehidist mannjeed junán vâi ij. Já ko mun jiem sáárnu ranskakielâgin já ko tom-uv tiätá, et Ranskaast iä sáárnu eres kielâid ko ranskakielâ. Sun lâi luhhoost siämmáá uáivilist. – Maht te jis pääccip hotellin kuittâg oovtâ iijân? muu käälis iävtuttij. Must iä lamaš pyerebehkin iävtuttâsah. – Na maht te ittááh junáh talle? muu käälis koijâdij vuod rivgost. – Joo, tobbeen kale lii saje, rivgoo eeđâi. – Na mij kale vyelgip esken talle, mun ettim. Já nuuvt rivgoo čäliškuođij mottoom páppár, mon sun vijmâloopâst keigij mijjân. – Taa lii čielgiittâs hollandkielân já ranskakielân konduktöörân. Itten kolgâvetteđ moonnâđ ääigild ruugâ oolâ, kost juná vuálgá, sun ravvij. Talle konduktöör čáittá tijjân, kost puáhtá čokkáđ junást. – Mut muu mielâst ličij pyereeb finniđ sajeliipuid ton junán, mun jotkim. – Mun jiem pyevti adeliđ tijjân sajeliipuid, rivgoo čielgij. – Mondiet? mun koijâdistim. – Na tot ij luhostuu, rivgoo čielgij. Mondiet tot ij luhostum, tom jiem uážžum onnáá peeivigin tiettiđ. Mut tom iberdim, et sun lâi porgâm puoh tom mii oovdân, maid jo lâi puáhtám-uv. – Kolgâvetteđ vájálduttiđ ubâ ääši nuuvt huápust ko máhđulâš já uuccâđ olssâd ijjâsaje, sun ravvij já vala čielgij, kost kavnuuččij aldemus hooteel sajattuv paaldâst. 8. Áinoo, kote lâi hooteeliijâst mahtnii mielâmield, lâi Sofia: sun mottoom suujâ tiet lijkkui ijâstâllâđ hotellijn. Já taan tovváá sunjin lâi hävski tot, et Ester-uábbi oođij suin siämmáá loonjâst. Já lâihân taat sunjin vuosmuš kerdi Ester šoddâm maŋa, et peesâim ijâstâllâđ hotellist. Já ko moonâim hotellin, mii lâi kááđu nube peln, te tobbeen luhhoost lâi saje niäljásân. Váháš áigáá keččin peesâim hooteelloonjân, já tobbeen Ester-uv koccáástâlâi já čiäruškuođij uđđâsist neelgis. Sunhân ij valagin lamaš olmânáál purâdâm. Viehâ jotelávt sun koozâi-uv purrâmuštaldrikkees kuárusin, mut tast ij innig nuuvt ennuv lamaškin purrâmuš. Esterân puohtui loonjân meiddei umogái seŋgâ, mii lâi nuuvt kieŋŋâl, et jiem jieš olláám ollágin lyeštiđ suu tohon. Luhhoost iššeed lâi váhá kuhheeb ko mun. Tastmaŋa eđâškuottim, et mist iärrásijn-uv ličij jo purâdemäigi. Mist lijjii kale leeibih fáárust, mut ettim, et ko jo kerd lep orostâm, te jis monâččijm puurrâđ kuusnii váhá lieggâ purrâmuš. Já vissâ iärráseh-uv lijjii niälgum, ko jo ij kihheen tom vuástálistámgin. – Mun kale ááigum tiiláđ olssân stuorrâ vuolâ, muu iššeed šuáhkádij. – Na tiiláá peri, mun ettim sunjin. 9. Já nuuvt te moonâim uuccâđ purâdemsaje. Olgon hooteel aldasijn ij oinum mihheen tagarijd, mii ličij sulâstittám purâdemsaje. Eelijm kale käävpist uástimin Esterân vala lasepurrâmuš čuávuvâš piäiván, mut purâdemsaje ij kavnum kosten. Talle hotellân puáđidijnân huámmášijm, et hotellisthân lâi kustoo mottoomlágán baari, kost meiddei finnij lieggâ purrâmuš. Já nuuvt mij čokánistijm tohon purâdiđ. Esterân elâččim vala hooteelloonjâst viežžâmin umogáimielhi já suohâd, mon kuččum lieggiistiđ baari kievkkânist. – Taathân lâi-uv aldeláá ko jurdimgin, pahudistim iärrásáid. Jiešalnees jiem kale lijkkum ton baarin nuuvt hirmâdávt, mut lâiba kuittâg miinii, já ko kaavpugkuávdážân lâi kuittâg viehâ mätki. Já tom-uv tiettim ovdebijn iivijn, et sajattuvâst lijjii tuše tagareh “fast food”-purâdemsajeh, kost huápust finnij mottoom vuoijiis nelgipitá fárusis, mut olmâ purrâmuš tobbeen ij kale kosten lamaš. Já nuuvt te mij čokánistijm mottoom nurkkepiävdán lasâpellâs. Muu käälis já Sofia čokánáin seelgij laasâ kuuvl. Mun te kejâdim laasâst olgos puoh taid buusijd já ráiđuváávnuid, moh jo vuoijii-uv tast lappâd. Nube peln kááđu uáinojii tagareh keđgitááluh, moh lijjii eidu vierrâlmin, já toh lijjii aaibâs jo kohhum já nuuhâm toos. – Taat ij kustoo tääiđigin leđe mihheen šiev kuávluid, pahudistim kállásân já siämmást kieldim Sofia vyelgimist ohtuu kááđu oolâ sierâdiđ, kuus sun nuuvt mielâstis lâi viggâmin. Já ko váháš áigáá vuordâččijm, te pottii purrâmušah-uv: Sofian italialâš pasta, muu kállás possum kääni já munjin possum luosâ. Siämmást vala puohtii Ester suohâd-uv. Iššeed ij lijkkum kánásis ige Sofia pastasis, já nuuvt suoi lonottáin purrâmušâidis. Tastmaŋa kuábáš-uv láin tutâvááh. Ester kozâttem siämmáá ääigi ij lamaš munjin meendu vuovâs, ko ferttejim nubbijn kieđáin keččâliđ jieš purâdiđ ovdilgo muu luosâ čuáskui. Muu purrâmuš kale lâi aaibâs pyeri - nuuvt kuhháá ko jiem meendu tárkká keččâm laasâst olgos. Tasthân lijjii moonnâm ráiđuváávnuh jo maŋgâ-uv, mut ohtâ lâi orostâm toos kuhheeb ääigán. Já ko tot vyejilij, te must lappui puurrâmlusto: ton tyehin čurttái mottoom äijih, kote lâi paškemin aaibâs jo kuávdoo kááđu. Váhá olgoláá uáinojii motomeh almaah kužžâmin táálu vuástá. Mottoomnáálá lijjim kustoo teividâm čokániđ aaibâs jo almolii hiivsig oovdân. – Maisemijd kale ij meendugin čuuvtij pyevti tääbbin rammuđ, pahudistim išedân, kote sun-uv kejâstij tohokulij já iberdij, maid uáivildim. – Mondiet tuoh čeesih iä moonâ hiivsigân? Sofia koijâdistij. – Jiem mun tieđe, västidim sunjin. Já mahtnii tot äšši paasij Sofia väividiđ, ko sun seeŋgâst-uv ehidist vala koijâdij tom já nuuvt čuuvtij imâštâlâi. Purâdem maŋa lâim kale vaibâm. Mun lijjim koccáám muáddi iijâ Ester peljij já kumeštâs tiet, nuuvt et uáđđáim puohah pel oovce suulâin. Šiev peellin kale lâi tot, et hotellist lâi šiev áimučuáskudeijee, já oođijm puohah hirmâd njálgáht aaibâs iiđeed räi. 10. Já iđedist lâi vuolgâ ovdâskulij. Eelijm oppeet purâmin iiđeedpitá jeđe uánihis rahttâttâm maŋa vuolgijm puorijn aigijn maassâd sajattâhân. – Mun kale jiem haalijd innig puáttiđ maassâd toin siämmáin junáin, ettim kállásân, ige sustkin kale lamaš nuuvt korrâ mielâ innig nube kerd lonottiđ já vuordâččiđ junáid. – Na jis mun moonâm koijâdiđ, et peessâp-uv mij Thalys-junáin maassâd? muu käälis iävtuttij. – Moonâ peri, avžum suu. Tiettim kale, et tot juná lâi 15 % tivrâsub ko tot táválâš juná, mut tääl kale jiem párnáigijn innig halijdâm tom siämmáá hirmos määđhi puáđidijn. Já nuuvt iššeed moonâi lonottiđ liipuid, já mun paaccim nieidâkuáhtásáin já täävvirhivvâduvváin čokottâllâđ mottoom salin já vuordâččiđ. Já iššeed ájánij já ájánij. Mij koolgâim leđe koskâpeeivi ääigi jo ruugâ alne vyerdimin, mut tijme lâi jo love paijeel kyehtnubáloh, ige iššeed kullum maassâd. Keččâlim sunjin suáittiđ jieččân puhelimáin, mut ko eidu lijjim lonottâm nube puhelinfiirman, te jiem puáhtámgin suáittiđ, ko must ij lam prepaid-puhelimest nuuvt ennuv sárnumäigi. Jeđe vuolgâttim tekstâviestâ, mii kuittâg vuolgij já huáputtim suu maassâd. Já váháš áigáá keččin iššeed poođij kaačân maassâd já eeđâi, et lâi luhostum lonottiđ liipuid nube junán. Tast lijjim kale hirmâd jo luholâš. Mut esken váhá maŋeláá hoksáim, et tobbeen iä oppeetkin lamaš adelâm mijjân sajeliipuid tego ličij kolgâm. – Na, tääl ij lah innig asto maassâd vyelgiđ, iššeed meridij, já oppeet lijjim ton uáivilist, et Belgiast iä máttám orniđ maiden olmânáál. Ustevliih toh belgialiih kale läävejeh leđe, mut sii pargovuovijn lii ain oles kaaos. Já nuuvt te tot mii TGV-juná poođij ruugâ oolâ jeđe ooinijm ton juná konduktöör väzzimin ruugâ alne oovdâsmaŋas. Nahan te mij tuámittijm koijâdiđ, kuus te mij peessâp čokkáđ junást. – Na moonnâđ peri taggaar sajan, kost láá rijjâ peeŋkah, konduktöör ravvij mii. – Na mast tomgis talle tiätá? mun koijâdistim. – Na vyerdiđ ton áigáá, ko puohah láá čokánâm, konduktöör oppeet ravvij. Muu mielâst tot lâi unohis juurdâ, já jiem tiättámgin, mon unohis äšši tot lâi määđhi ääigi: jyehi áinoo sajattuv puotâ mii váávnust šoodâi savâstâllâm tast, et mij čokkáim kiännii peeŋkâst já et kiinii eres čokkái kiännii iärrás peeŋkâst já nuuvt ain. 11. Mätki kuittâg moonâi maht moonâi, já jyehi sajattuv puotâ aalgij ain uđđâsist tot siämmáš peŋkâilonottem. Ko munnust lâi vala umogâš fáárust, tot oroi hirmâd jo ahevin, ko ij lam fastâ saje, kuus suu lyeštiđ já tot-uv, et ulmuuh iä iberdâm, et sijjân–uv ličij sáttám aaibâs pyereest keevvâđ siämmáá unohávt ko mijjân. Váávnust lijjii luhhoost ennuv párnááh, kiäh sierâdii koskânis já kiäh lijjii iloliih. Sofia še peesâi siigijn sierâdiđ. Páárnážân mätki lii ain kukke, já ohtmottoom sist ain vuárustis toskádâlâi määđhi kukkoduv. – Kuás mij lep merisaajeest? mottoom kaandâš koijâdij enistis. – Na neelji ääigi ehidispeiviv, suu enni kullui västidmin. – Mii lii neelji ääigi? koijâdij mottoom nieidâškis, mon nobdim kandii uábbin. – Kalle vuojâleeibi mij kolgâp puurrâđ ovdilgo tijme lii nelji? nieidâš joođhij. – Na mij kolgâp puurrâđ kuohtii kyehti vuojâleeibi, suu enni čielgij kierdâvávt. – Na mon kalle mohe mij kolgâp táin junáin vala vyeijiđ? nieidâš joođhij koijâdâlmijd. – Na hirmâd maŋgâ, suu enni västidij. – Na mut jis mij puurrâp tääl jo puoh taid vuojâleeibijd, nieidâš iävtuttâlâi. – Na mondiet? suu enni imâštâlâi. – Na tallehân mij lep huápubeht merisaajeest, nieidâš tieđij muštâliđ. Mut iimâš kale, mij uážuim liijká-uv čokkáđ ubâ määđhi siämmáá váávnust, veik jo maŋgii poollim-uv tast, et tot vaijaas konduktöör leggist mii olgos junást. Maŋgii sun kale määđhi ääigi eelij-uv muštootmin, et mist ij lam vuoigâdvuotâ tieđee čokkáđ, kost čokkáim. Must lâi taggaar tobdo, et mij ep lamaškin siämmáánáálá máksám mađhâšeijeeh tego iärráseh já et mij lâim mottoomlágán “njuámmileh”, kiäh tuš lijjii kiksen iärrásáid, kiäin lijjii väridum sajeliipuh. – Jiem lah vissâ máksám tuárvi ennuv jieččân liipuin, ko tánávtkis puohah uážžuh mii härdiđ, ettim kállásân já meridim, et maassâd puáđidijn kale vuolgâttep lieggâ tiervuođâid já rekigijd jieččân vuoigâdvuotâtáhádâs puotâ ryevdikiäinun. Meridim, et čuávuvâš kerd, jis vala vuálgáččim Raanskan, mun kuittâg monâččim kirdemmašináin. Tobbeen kuittâg läävejeh orniđ aašijd tego kalga-uv. Já junámaađhij älkkeevuođâst já jotteelvuođâst ko mudoi-uv puáhtá leđe nuuvt maaŋgâ uáivilist. Marja-Liisa Olthuis Junámätki stuorrâ maailmân Lâi uđđivemáánu, ihe 2004. Talle – veik mon kallaad keerdi uánihis ääigi siste – lijjim vyelgimin Suomân. Já Suomân vuolgâhân lii ain lamaš munjin mielâsâš äšši, ko aasâm olgoenâmist. Ton tovváá jiem murâštâm meendu čuuvtij tomgin, et jiem peessâm Sáámán, ko ilodim tast, et Säämi ulmuuh-uv lijjii puátimin Helsigân siämmáá čuákkimân, kuus jieš-uv lijjim monâmin. Veik Suomâst lii-uv suotâs eelliđ, te nube tááhust máátkán vyelgim ij lah kuássin meendugin hitruu nissoonulmui: kalga kyeđđiđ táálu taggaar oornigân, et puáhtá vyelgiđ já kalga huolâttid tast, et ton muudon lii pärnikeččee, ko jieš lii meddâlist. Já kalga vala rahttâttâđ-uv, mii oro lemin puoh váiváámus äšši ubâ vuolgust: kalgeh leđe pargopápáreh já pihtâseh. Pihtâsij valjiimist ij taarbâš leđe tot táválâš nisonij váddugin “must ij lah mihheen, maid pieijâđ paijaalsân”, mut ko Hollaandist lii lieggâsub ko Suomâst, te ferttee vyelgiđ asettes pihtâsijgijn já mottoom kooskâst lonottiđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Maaŋgâi pivtâskerdij hiävrásmist šadda ain lasekuáddámuš. Taan tovváá - iimâš kale - määđhi valmâštâlmeh monnii uáli pyereest: pargopápárijdân lijjim čokkim jo puorijn aigijn, já pärnikeččee-uv lâi tiäđust. Já Hollaandist-uv lâi koolmâs, te lâi älkkee pieijâđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Iššeed oonij huolâ pääihist, já ton-uv tááhust lâi älkkee vyelgiđ. Mut ko vuolgâpeivi poođij, te lâi-uv ereslágán vädisvuotâ oovdâst: kirdemkiädán mannee moottorkiäinu lâi tivvoom vyelni, já ruuhkah lijjii hirmoseh. Nuuvtpâ tohon ij autoin puáhtám vyelgiđ, já kuuspâ tobbeen autogin ličij kuáđđám, ko kuássin ij tieđe, maggaar oornigist tom maassâd kávná. Nuuvtpâ iššeed tuálvui muu Rotterdamin, kost njuškejim junán. Ko vuolgâ lâi ehidist, karttim vyelgiđ ehidispeeivi, mii lii puoh viärráámus jotteemäigi, ko talle puohah pargoulmuuh-uv láá joođoost. Luhhoost toos-uv kavnui čuávdus: ostim junáliipu vuosmuu luokan, kost ain vissásávt finnee čokkámsaje. Taas vuot lii ohtâkiärdánis čielgiittâs: hollandlâš lii häänis já mielâstubbooht veik čuážžu kuhes määđhi juná viäskárist ovdilgo máksá oovtâgin seenti eenâb, et finnee čokkámsaje. Vuosmuš luokka ij kale lah čuuvtijgin tivrâsub ko nubbe luokka, mut kuittâg. Já taan-uv tovváá lijjim ervidâm aaibâs olmânáál: junást nubbe luokka lâi aaibâs jo tievâ, já vuosmuu luokka vuot lâi kuárus. Tot-uv vuosmuu luoka junávávnu, kuus moonnim, lâi uáli kuárus: aaibâs nube peln kuhes váávnu čokkájii motomeh almaah. Ohtâ oinui sooitâčmin kietâpuhelimáin, nubbe čalâččij maidnii tiäturáin, kuálmád luuvâi loostâ, já kyevtis iävá orroom porgâmin maiden. Jieš čokánistim ohtuunis sajan uksâpellâs, nuuvt et jiem tarbâšâm hiävrásiđ stuorrâ mätkilaavhâ meendugin kuhás. Uigâdim tom váávnust kyevti peeŋkâ kooskân, kost lâi mudágávt luámi. Uánihis vuordâččem maŋa juná vuolgij kuuloold vyeijiđ. Kyevtkiärdásáin junáin lâi suámálâš vyeijiđ, já tubdui aaibâs tego liččim lamaš lättee vyelni čokkáámin. Kuldâlim, maht juná pajekeerdist kullui aaibâs jo hirmos larmâdem. Tot oroi lemin motomin huikkem, motomin mottoomlágán muusik. Mut toos lijjim kale täi ivij jo hárjánâm-uv, et junást ain lijjii veik maaŋgâmuđusiih jotteeh. Kuldâlškuottim, maht tot huikkem oroi puátimin aldeláá ja aldeláá. Siämmást huámmášim tom-uv, et vávnu lâi liegâs já et lijjim aaibâs jo pakkânmin. Nuuvtpâ muusik taahtâst meridim, et nuolâm tälvitaaki. Siämmást tot muusik já huihâdem poođij mii junáváávnun-uv: čiiđâčapis smarfevuoptâg almaijuávkku juuđij tast lappâd. Ohtâ fááškui kieđâidis, nubbe huškoi ruumbu, kuálmád tánssái já iäráseh juttii mudoi suámálávt tast lappâd. Nuuvtpâ muusik taahtâst peessim heŋgâstiđ jieččân taaki-uv spijkárân, mii lâi muu uáivi paajaabeln. Ohtâ almai kiddij kuittâg taakinuollâmkooskâst muu huámášume, ko sun eeđâi hollandkielân skippáársis: - Hei, keejâba! Tuot nissoon lii tuuriist! Sun čujottij muu mätkilaavhâ. Ubâ almaijuávkku juuđij tast lappâd jeđe orostij junávávnui kooskâst leijee viäskárân. Keččim almai roossâm laasâ čoođâ. Huámmášume kiddij meid tot, et tánssám já fáškum nuuvâi já almaah ráđádâllii siijvost koskânis. Fakkist suorgânim: ohtâ almain čujottij suormáin njuolgist munjin já čaaitij jieijâs aleem pirrâ. Hoksájim, et sun uáivildij toin čaittâlmáin muu aaleemlaavhâ! Já eskenhân lijjim kuullâm tom-uv jieččân peljijgijn, et eidu tot siämmáš almai lâi annaam muu turistin! Lijjim eidu nuollâm taaki, ko lâi nuuvt paahâs, mut siämmást tuáppejim tom já pieijim tom uđđâsist paijaalsân já vala rottejim ruttimkettig kiddâ. Eidu ko lijjim tom porgâm jiemge lam kiergânâm vala čokániđgin, te almaah puáđiškuottii mii junáváávnun já eidu toos uksâpellâs, kost mun lijjim čokkáámin. Ohtâ moonâi čuážžuđ uuvsâ oovdân muu tuáhá, neeljis čokánii nube pel káytává, kost lijjii kuárus peeŋkah, kyevtis čokánáin eidu muu njune oovdân já ohtâ vala paasij čuážžuđ nube pel káytává muu oovdân, nuuvt et jiem peessâm innig kuussân kulij. Tubdim, maht pivâstâh kulgâškuođij - nube tááhust tondiet, et lâi hirmâd jo paahâs já nube tááhust tondiet, et polâškuottim. Smiettim, kolgâččim-uv huikkeđ nubbijd, kiäh čokkájii merettes kukken nube peln váávnu vâi kolgâččim-uv čokkáđ rávhálávt sajestân - aaibâs tego jiem liččii maiden nabdemingin. Almaah kejâdii tast pirrâsis já vissâ uccii muu lavhii. Ohtâ kuoskâttâlâi muu mätkilaavhâ. Ruttâhân must ij lamaš liipu uástim maŋa ko 15 eurod, mut muu uccâ lavhiist lâi passâ já tobbeen lijjii meiddei paŋkkikoortah, moigijn kale ij tobdoslovoittáá maiden porgâm. Jurdâččim, et tääl, ko laavhâš lâi must taaki vyelni, almaah iä kuittâg nuuvt älkkeht puávtáččii tom toppiđ. Mut fakkist tiettim, maid porgâččim: oinim konduktöörkuáhtás puátimin! Tast siämmást pajanim čuožâd já huiheškuottim tego motomeh nisoneh läävejeh-uv: – Já mon @#$%% tiet tij čuážžuvetteđ tast kaskoo káytává já pirâstitvetteđ ulmuid toin naalijn, et täst ij pyevti ubâ lihâdiđgin? Mun jiem lijkkuu ollágin taas! Jieš keččim konduktöörkuáhtás. Almaah suorgânii, ko huámmášii, et sarnum-uv hollandkielâ já et jiem lamaškin toin naalijn aaibâs olmâ tuuriist, veik lijjim-uv čielgâsávt kirdemkiädán jotemin. Konduktöörkyevtis luhhoost iberdáin, mast lâi saahâ: – Uážum-uv uáiniđ tii mätkiliipuid, nubbe sunnust koijâdij almain. – Iä mist lah mätkiliipuh, ohtâ almain västidij. – Na ton tááhust kolgâvetteđ puáttiđ munnuu fáárun, nubbegis konduktöör eeđâi. Must kuittâg ij kihheen koijâdâm liipuid. Já almaah pajanii, kii maht-uv, jeđe siämmást tot tánssám já pancârdem já larmâdem aalgij uđđâsist. Ubâ juávkku vaazij konduktöörkuáhtásáin čuávuvâš viäskárân eidu ton uuvsâst, mii lâi muu tyehin. Muu ij tarbâšâm kuohtii koččođ: pajanim huápust já moonnim čokkáđ nube pel váávnu tohon, kost lijjii eres-uv ulmuuh. Mätkilavkkâ kale paasij siämmáá sajan váávnu, mut tast jiem kuáddám nuuvt stuorrâ huolâ - iähân tobbeen lamaš ko motomeh pihtâseh já loddenommâlistoh, moin älkkeht finniiččij uđđâ priinti. Konduktöörkyevtis iävá vuálgám viäskárist innig kuussân, já almaah-uv paccii toos čuážžuđ. Ko juná orostij, te oinim, maht konduktöörkyevtis leggistáin almaijuávhu olgos. Já váháš áigáá keččin juná oppeet vyeijilij. Jieš jiem innig poollâm nuuvt čuuvtij tast iärásij kuvlân, mut tuš paaccim smietâdiđ tom, moin naalijn ličij puátteevuođâst torvolumos jotteeđ. Taggaar junáváávnust ij pyevti jotteeđ, mii lii liijkás tievâ, ko talle vollit lummosuolâ. Mut ij kustoo pyevti jotteeđ taggaargin váávnust, mii ij lah nuuvt tievâ, ko talle vollit riävvárjuávkkugis. Paaccim meiddei smiettâđ tom, maht munjin lâi keevvâđ, jis jiem lijjii mättiđ hollandkielâ já jis jiem lijjii mättiđ anneeđ vaarâ. Paaccim smiettâđ tom-uv, moin naalijn kolgâččim puáttee tovváá jotteeđ, et tot jotteem ličij torvolâš. Taah láá ääših, moid jiem valagin lah luhostum kavnâđ olmâ vástádâs. Marja-Liisa Olthuis Kielâoppâmmetodi 1. – Maidgis tun nuuvt tárkká staaviih tom loostâ? Máátáh-uv tun jo taan eennâm kielâ nuuvt pyereest? koijâdistij Andârâs Omarist ko sattui jotteeđ tast lappâd. – Na jiem mun kale määti, mut mučis koveh taan loostâst kuittâg láá, já kalehân mun ááigum kielâ-uv máttáđ, piäluštâlâi Omar. Jis mun ááigum taan enâmist kuhebiššáá orroođ, te ličij kale tehálâš mättiđ váhá kielâ-uv. – Na nuuvt tot kale, Andârâs mieđettij já kuldâlij, maht Omar eemeed poođij kállás paaldân árvuštâllâđ taan luhâmušâid: – Taat kale ij lah ollágin šiev lostâ tunjin, maid lah luhâmin! sun kullui etâmin. – Tuođee-uv uáinoo nissoon, kiäst ij lah lijnegin uáivist ege lah meendu ennuu pihtâsehkin! Riddokoveh tuše já mätkimainoseh! kullui eemeed paalijdmin. – Na enâmist eelih kale ain eennâm náál, Omar pahudistij já lâi váhá váivášum, ko tieđij, et Andârâs lâi kuldâlmin sunnuu savâstâlmijd. Omar keejâi aaibâšmáin laasâst olgos já ooinij rinemuorâid meecist. Mecci aalgij aaibâs táálu alda, já váhá olgoláá moonâi čuoigâmlättee. Sun jurdâččij, mon ereslágán eellim tääbbin lâi ko suu enâmist, kost ij muotâ kuássin ubâ tiettumgin. Lâihân sun-uv maka keččâlâm čuoigâđ, mut mahtnii suu mielâst lâi lamaš älkkeb väzziđ čuoigâmlättee mield ko čoonnâđ juolgijdis kuhes savehijd, moh tuše hettejii ulmuu luándulii lihâdem. Kalehân talle nuuvt-uv vala peesâi ovdâskulij, ko lâi jolgâdâs, mut äärmitpâ, ko mielli poođij já tast ličij kolgâm vuálus hurgâliđ saveheh jyelgist! Ijhân tast mihheen puáttám! Sun jurdâččij jieijâs eennâm já tom, maggaar olmoošhivvâduh tobbeen ain juurâi kááđui alne já maggaar korrâ jotolâh tobbeen lâi. Tääbbin ko piäsá olgos, te lii tuše kuárusvuotâ, kuus lavkkiđ. – Kalehân kolgâččij taan eennâm kielâ máttáđ! Tääbbinhân lii aaibâs tego seehâ siste, jis ij pyevti ulmuigijn sárnuđ, Omar joođhij savâstâllâm. Käävpist-uv kalga sevimáin čäittiđ, maid áigu uástiđ. Taa-uv ko keččâlim uástiđ saavzâvuástá, te jiem tiättám manen kolgâččij saavzâ kočodiđ, ige kävppinissoon sárnum eŋgâlâskielâ. Te vijmâloopâst ferttejim keččâliđ čaittâlemtáiđuidân: tohâluddim savzân já koijâdim BÁÁ-ÁÁ-vuástá. Já iimâš kale: ožžum tom, maid halijdim! Tot nissoon kale keejâi vistig suámálávt já povvâstij munjin tiiski tyehin já imâštâlâi, maid lijjim táijumin. Noobdij vissâ jollân. – Na jis tust lâš nuuvt korrâ oppâmhaalu, te moonâ almottiđ jieijâd aalmuglâšopâttuv kuursân, Andârâs iävtuttij. Tobbeenhân läävejeh leđe kielâkuursah olgoeennâmlijd. – Já munhân kale tohon jiem lah vyelgimin! Škoovlah já kielâkuursah láá tuše tuávhis ulmui várás! Taat almaš kale lii jiešoppâm jyehi pargoost, já nuuvt mun ááigum taan-uv kielâ vala jieš máttááttâllâđ! – Jieš máttááttâllâđ? Na moin naalijn tun tomgis ááiguh porgâđ? Kalehân ličij pyeri moonnâđ kuursâ čuávvuđ, te tobbeen uáináččij eres-uv ulmuid, kiäh eelih siämmáálágán tiileest ko tun jieš. – Vuoi, must kale koonstah láá, maht oppâđ. Já tobbeen kielâkuursâ čuávumin láá kuittâg tuše patâreijeeh. – Taađee! Keejâ tääl! eeđâi Omar já teškâlij assaas kirje peevdi oolâ Andârâs njune oovdân. – Mii kiirjijd totkis lii? Andârâs koijâdij. Tothân lii siämmáá assaa ko Kooraan! – Na jieh-uv uáini? Lam uástám sänikirje olssân. Andârâs já Omar eemeed keejáin kyeimi kuáimásis. Eemeed tuše levâttâlâi kieđâidis já adelij iberdiđ, et ij sun äijihân maiden vaijaam. – Jáá. Na maid toingis kalga? Andârâs viijmâg koijâdij. – Tääl te álgá muu kielâoppâm! Omar selvâttij. Čokánisteebâ toos, te mun váhá čielgiim tunnui-uv oppâmmetodijdân! Já nuuvt Omar selvâttij, maht ááigui luuhâđ čoođâ ubâ sänikirje já toin naalijn máttááttâllâđ kielâ. Jyehi peeivi sun ááigui luuhâđ vittâ siijđo sänikirjeest já puoh ovdâmeerhâid, main uáináččij, maht säänih kiävttojeh. Siämmáid saanijd sun ááigui ain uuccâđ aavisijn-uv - liävus te talle mottoom liijkás uccáá kárvudâttâm nissoon ton sääni paaldâst teikâ ij. – Kielâ oppâm kalga algâttiđ a:st, Omar tieđij. – Tääbbinhân láá šiev säänih tego appelsin, ananas já aprikoosi. Taidhân mun kustoo jo tuubdâm-uv, veik jiem luvâččiigin taam kirje! Uáináh te, mon älkkee kielâ oppâm lii! Já mun tiäđám uáli jo šiev metodi, maht saanijd vissásávt uáppá: kalga anneeđ huolâ tast, et taid saanijd taarbâš ennuu jieijâs pirrâsist. – Na moonâ talle ulmuigijn sárnuđ, te kale tun oopah sárnuđ vala jotelubbooht! Andârâs keččâlij iävtuttâllâđ. – Na ij, ko lii pyereeb, et saanijd tuše vistig kiäččá já smakkiistâl jiešalnees, aaibâs ohtuu. – Puávtáh tun smakkiistâllâđ sanijdâd, te mun elâččâm ton puudâ käävpist, eeđâi suu eemeed. – Tot kale suápá, eeđâi Omar já te kiškettij motomijd siijđoid uđđâ sänikirjestis já keigij taid eemeedsis. – Maid joolâid tungis tääl poorgah? párgádij eemeed. Uástáh tivrâs kirje já te kiškoh tom já pilledâh! – Jiemhân mun pyeri olmooš lah taam kirje ollágin pilledmin, Omar čielgij. Taathân kiävttoo tääl oppâmateriaalin. – Já maid joollâid? hirmástâlâi suu eemeed vala-uv. – Na keejâbâ, ko tun vááldáh täid siijđoid fáárun, te tobbeen käävpist ij taarbâš ollágin uástusij várás listo. Puáhtá uástiđ tom, mii mainâšuvvoo sänikirjeest. Talle vissásávt-uv uáppá saanijd, ko kárttá uástiđ eidu tagarijd tävirijd, moh sänikirjeest láá luvâttâllum. – Na maid mun talle koolgâm tunjin uástiđ? koijâdistij eemeed. – Na a-puustuv vyelni láá appelsiin, ananas já aprikoosi, Omar kiärduttij. – Jieh suigen tun tuš heđâlmijgijn ááigu eelliđ? Kalehân olmooš taarbâš váhá pyerebijd-uv evvisijd! eemeed čielgij. Sun tieđij, et suu käälis ij lamaš mihheen kookâid. – Na puávtáččimhân mun tääl aalgâst váhá väldiđ vijđásub-uv sänilisto - veik č:st uási, smietâdij Omar. – Tobbeen kustoo uáinoo sääni čeve já ton ohtâvuođâst čevepiärguh. Taidhân tobbeen käävpist kale puávtáččij pyehtiđ! Já čääsi tiäđust-uv! – Na mondiet čääsi? eemeed koijâdij. Tothân puátá hanast-uv. – Na maht jurdáh, et oopâm kevttiđ ton sääni olmânáál, jis jiem keevti čääsi nuuvt ennuu ko máhđulâš? Uásti peri čäciputtâlijd! Kale mun toin čassijn maidnii poorgâm. Eemeed šuáhkádij já vuolgij. Sun kale jo tieđij-uv, mon tuáivuttem lâi keččâliđ jorgettiđ taan äijih-riävu uáivi. 2. Ko eemeed poođij käävpist, Omar poođij tállân keččâđ, maid taat lâi uástám. – Moh taahkis láá?, Omar koijâdij. – Käähvih lijjii nuuhâm, eemeed eeđâi. Ostim kaahvijd. – Munnuu táálust ij taarbâš kaahvijd ovdilgo lam peessâm sänikirjestân k-puustuv räi! čielgiistij Omar já siämmást jo čievâi kähvipakkeet. – K tego káigá! pahudistij eemeed já toppij kähvipakkeet išedis kieđâst. Tom sääni sun lâi kale maŋgii täin äijiháin karttâm oppâđ. Sun aalgij jo jiänusân lyeštiđ, kuás iššeed ličij ovdánâm k-puustuvân, nuuvt et vuot finniiččij kähvikoopâ já kákkupittáá. Teejâ kale lâi vala mestâ jo uulâtmáttumist. – Ostih-uv appelsiinijd, ananas já aprikoosijd? – Kale mun ostim, eeđâi eemeed já šuáhkádij. – Taa te láá meiddei tuu sänilistoh, eeđâi eemeed Omarân. – Na leggist tuohu lyenikaasân taid! – Maid tun toigijn ááiguh porgâđ? koijâdistij Andârâs-uv tääl. – Na vissâhân toh pyelih aaibâs šievnáál sävniuuvnâst, Omar västidij. – Pyelih? kullui Andârâs hiämáskâm vástádâs. – Na nuuvt. Mun lam jo taid luuhâm, já tääl kolgâččim mättiđ jyehi áinoo sääni. Ijhân taid innig kuussân taarbâš. Iärráseh uástus olssis uđđâ sänikirje. Tot lii ain pyeri ekonomian, pahudistij Omar. Omar oroi lemin nuuvt vises jieijâs mättimist já jiešlágán oppâmvyevistis, et ubâ juurdâ mestâ jo vyevsitij Andârâs. Ij sun viiššâm innig riemmâđ äijiháin naggiđ, ko ij tast kuittâg lamaš mihheen aavhijd. – Lovos talle kielâs veik vuálusooivij káátu alne! sun jurdâččij. Jiem innig peerust! Andârâs kijttâlij já vuolgij. Huáppu-uv váhá teedij, ko sun lâi vyelgimin mađhâšiđ olgoenâmân já koolgâi vala rahttâttâđ. – Puáđi kolliđ, ko puáđáh! čuorvij Omar vala suu maŋŋaal ovdilgo peškâlij uuvsâ kiddâ. – Tohon te lappui váháš ááigán ubâ äijih! Andârâs jurdelij monâdijnis já aalgij jurdâččiđ määđhis já rahttâttâm. 3. Andârâs lâi lamaš joođoost Eurooppast. Sun lâi uáinám tobbeen ennuu olgoeennâmlijd maaŋgâ-uv enâmist – viehâ táválijd ulmuid pargostis. Iä aldagin puohah olgoeennâmliih kustoo lamaš mahten jiešlágáneh. Maŋgii Andârâs kale šoodâi jurdâččiđ määđhis ääigi tuom suámálii parâkode já eromâšávt Omar, kiäst lâi nuuvt omâs oppâmmetodi. Ko te Andârâs lâi peessâm maassâd, sun nuuvt mielâstis halijdij tiettiđ, maht Omar lâi piergiiškuáttám. Mudoi-uv sun halijdij tiettiđ, tooimâi-uv Omar oppâmvyehi vâi ij, já jis tooimâi, te talle kale kolgâččij tuođâi-uv smietâškyettiđ, tarbâšičij-uv puohlágánijd tivrâs kuursâid ollágin taan maailmist. Jis tot tooimâi, te talle sun jieš-uv halijdičij tom oppâmvyevi keččâliđ. Motomin sun jo váhá kiergânij vájáldittiđ-uv Omar jieijâs pargohuápui tiet, mut fakkist mottoom peeivi sun ooinij Omar-kuáhtá emedijnis käävpist. Omar juuđij - tego lâi vyerdimist-uv - sänilisto kieđâst. – Pyeri peivi! Omar tuáivuttij aaibâs njyebžilávt já luptij vala kaperis. – Na pyeri peivi tunjin-uv! Andârâs västidij. Maht tuu oppâm ovdán? – Kalehân tot ovdán, eeđâi Omar já lâi moovtâ. Tääl te lam ovdánâm v räi. Tääl ááigum uástiđ vuojâ já vuástá. Kavnim meiddei oovtâ munjin omâs sääni: vuojâtäigi. Ostim tom muáddi peeivi tassaaš. Tom lijjim-uv kuhháá uuccâm, mut ko jiem tiättám, mii totkis taan kielân lâi. Luhhoost kavnui! – Puáđi kolliđ munnuu kuuvl! táátui Omar já moonâi kiäinusis, aaibâs tego sust ličij lamaš kuusnii huáppu. Lâihân sun kale jo ovdánâm sänikirje loppâkiäčán, et vissâ sust lijjii luhâmeh vala koskân. Muádi oho keejist Andârâs moonâi Omar kuuvl kolliđ. Čiävláht taat čaittâlij Andârâsân sänikirjees. – Tothân lii aaibâs tego kuárus mappi! Andârâs imâštâlâi. Omar lâi kiškom puoh siijđoid tast meddâl luvâdijnis. – Na nuuvthân tot lii-uv, Omar mieđettij. – Mon pyereest tun máátáh tääl kielâ? Andârâs koijâdistij. – Kalehân mun pyereest taid loppâkeeji saanijd muštám, mut ko lam vájáldâttâm algâkeeji! Omar pahudistij já keejâi murâšlávt lyenikaasâ kuávlun, kuus lâi leggistâm pápárijdis. – Lam almottâttâm jieččân aalmuglâšopâttuv kielâkuursân! sun tubdâstij. Marja-Liisa Olthuis Kuátiorroo já Elmer 1. Ante čuážui uđđâ naaburis uuvsâ tyehin já smietâi, maid porgâđ. Sun keččâlij kavnâđ uksâkiälu, mut veik sun maht lâš uuccâm, te ij sun taggaar tiiŋgâ kosten kavnâm. Sun keččâlij skolkkâliđ-uv uuksân, mut olgouksâ lâi mahtnii nuuvt assaa, nuuvt et ij suu skuálkutmist vuálgám ij maggaargin jienâid. Já viärráámus äšši lâi tot, et stuorrâ uksâ lâi já pisoi luuhâst. Ante iätáduuškuođij já smietâi ohtuunis: – Vissâhân tot lâi eidu onne já taan ääigi, ko kolgim puáttiđ teehin? Sun kejâstij vala tijmásis, mii lâi váhá vááijuv vittâ ehidispeiviv. Eidu taandiet sun lâi vala annaam huápu-uv, et lâi kiergânâm čovduu viežžâđ naaburis kuuvl, kote lâi onnáá eehid vyelgimin ubâ kuhes mánuppajan mottoom tutkâmmáátkán já lâi táttum Ante kuátiorron ton ááigán. Kuus naabur lâi vyelgimin, tom ij Ante ubâ lam šoddâm koijâdiđgin. – Ko jiem tieđe suu puhelinnummeergin, Ante toskádâlâi já usâstâlâi enâmist maidnii, mii ličij váhá kieđâ kuhheeb já moin puávtáččij skuálkuttiđ laasân. Ante kaavnâi stuorrâ peesi vyelni toijum rise, mii lâi luhhoost viehâ kukke. Sun vaaldij tom kietâsis já várugávt faškâstij toin laasân, mon sun mottoom suujâ tiet noobdij kievkkânlaassân. Sun faškâstij ohtii, mut ij kihheen orroom tom kulâmin. Tastmaŋa sun faškâstij nube kerd já taan tovváá nuuvt korrâsávt, et poolâi jo laasâ cuovkkânmist. Vistig kihheen ij orroom lemin pääihist, mut váháš áigáá keččin kardineh laasâ oovdâst liihâdškuottii, já naaburiššeed uáivi iđestij uáinusân. Ante šuáhkádij já sevilij naabursis. Ij Ante tiäđustkin taam naaburis nuuvt hirmâd pyereest ubâ tubdâmgin ige jiešalnees kuássin lamaš vala naaburis kuvlân sistegin iällám, mut kááđu alne suoi láin kuáhtám, já toin naalijn uápisvuotâ sunnuu kooskâst lâi šoddâm. – Jáá, tun te tobbeen skuálkuttah, Elmer eeđâi Anten, ko lehâstij uuvsâ. – Naa-ah, mun te skuálkuttim. Masa te jieh kuulâgin muu! – Vuoi addâgâs! Lijjim vala rahttâtmin! – Na, ij tot maiden häittid. Tehelumos äšši, et lijjih pääihist. Finniim čovduu ovdilgo vuálgáh. – Tuu uuvsâst ij lekken kustoo uksâkiällu, Ante joođhij, ko ij hoksám muidegin ettâđ. – Naa, ij lekken kale. Valdim tom meddâl, ko tom soittii ain lyeninjammei vyebdeeh já puohlágán ruttâkerjideijeeh. Ij muu kuvlân kihheen kuássin ele. – Jáá, Ante pahudistij. – Mut puáđi tun kuittâg siisâ! Elmer avžui já lehâstij uuvsâ. – Joo, takkâ! Jis puávtáh talle čäittiđ munjin, maid mun koolgâm porgâđ tuu meddâlorodijn, Ante koijâdij já ááigui lavkkiđ siisâ. – Nuolah-uv kammuidâd taas ulguupel? Elmer koijâdij. – Na-, jo- oh--, Ante navoi já imâštâlâi váhá tággáár avžum mut liijká-uv nuolâškuođij kammuidis. Kammuid nuolâdijnis sun keejâi luhotteemmin ráigánâm suháidis, moi čoođâ paštii kuohtuuh jyelgipeelgih. Iđedist sun lâi kale áigum pieijâđ čapo suhháid juálgásis, mut ij lam vala kiergânâm šlajâttâllâđ taid posâlduvâin. Já sun lâi mudoi-uv nuhhuumin suhháin, ko ij lam kiergânâm ige jiešalnees viiššâmgin vyelgiđ pivtâskavppijd. – Tust lii kale fijnâ lättee tyebbin viäskárist, sun čaaitij Elmerân já keččâlij kiddiđ taan huámmášume mottoom eres sajan, amas taat uáiniđ suu räigisuhháid. – Joo, must lii tággáár vielgis marmorlättee, moos iä uážu pääcciđ luodah, Elmer čielgiistij. Jis sihoččih tom muu meddâlorodijn ohtii ohhoost. – Jáá, Ante pahudij. – Muštáhhân talle-uv kyeđđiđ kammuidâd ulguupel, ko puáđáh teehin? Elmer koijâdistij. – Na--, Ante navoi, mut eenâb sun ij kiergânâmgin ettâđ, ko Elmer jo laiđij suu orroomviistán. 2. – Tust láá ennuv kukáh, Ante eeđâi ko keejâi pirrâsis Elmer oroomvisteest. – Naa, taah láá-uv šiev kukáh! Taid ij taarbâš kuássin njuoskâdiđ! – Na maht totkis lii máhđulâš? Ante imâštâlâi. – Na kuoskâtpa taid, te tiäđáh! Elmer avžui. Já Ante kuoskâttâlâi: – Taahhân láá kustoo lastikkukáh! – Toh láá silkkekukáh, Elmer tiäduttij já joođhij: – Toh láá hirmâd älkkeeh tipšođ. Jis tun muu meddâlorodijn puávtáččih sikkođ toi alne koovjâid meiddei ohtii ohhoost tego tuom-uv viäskárlättee? – Koovjâid vâi? Ante imâštâlâi. – Joo, tyebbin kievkkânist lii tađe várás silkkekukkásappe. Eres sape kale ij lah lope kevttiđ toos! – Na iähân toh kovjâttuugin, ko tääbbin ij lah kihheen asâmin! Ante smietâdij. – Toh láá India määđhist ostum silkkekukáh, já lii vaahâg, jis toh šaddeh evniviermij vuálá muu meddâlorodijn já pillâšuveh toos! Kale taid kalga sikkođ! – Na jis taid piäjá veik seehâ siisâ ton ááigán? Ante iävtuttâlâi. – Ij puáđi ubâ mielângin! Elmer vuástálistij já čielgiiškuođij: – Talle ko puohtim taid teehin, te kirdemmašinist taid koolgâi pieijâđ ildes, ko jiem uážžum tolliđ taid etiolgouuvsâ peht askeest ubâ määđhi. Já talle toi loostah ružâgii nuuvt ennuv, et kolgim aaibâs sierâ šolliđ jyehi áinoo loostâ! Tääl tot ij innig uážu tábáhtuđ! Ante keejâi aldeláá silkkekukái fiskis loostâid, já suu mielâst toh lijjii kale ain-uv ružâgâm. Sun ij jiendâm maiden mut kuittâg jo smietâi, maid toigijn porgâččij. Sikkođ sun ij taid kale áigum. Mut siämmást te Elmer huáputtij jo Ante puáttiđ šaddovistásis. 3. – Mutâ tääbbin te esken láá-uv ennuv kukáh, Ante hirmástâlâi, ko keejâi šaddoviesteest pirrâsis. – Joo, já táid kukkáid tun koolgah talle njuoskâdiđ. Ante hirmástui, ko ooinij mottoom fijnâ njuoskâdemsysteem šaddovisteest: – Na mast mun te tiäđám, maht taah leetkuh já puáluh tääbbin tuáimih? – Ij tot lah mihheen njuoskâdempiergâsijd. Tot lii termostaat. Trooppisâš kukkáid kalga leđe aaibâs jieijâs liegâsvuotâ tääbbin, Elmer čielgij. – Na mahtsun talle, jis tot systeem veik jaska-uv toimâmist? Ante smietâdij ohtuunis, mut siämmást sun jo ooinij Elmer kuáivumin maidnii mottoom pevdiloová siste. – Táigijn tun puávtáh njuoskâdiđ kukkáid, Elmer ravvij já čaaitij kieđâstis mottoom loová, mast luuvâi “kukkáraavvâd”. – Na mut jis taid tuš kukkáravâdáin njuoskâd, te tothân kale lii liijkás viehuv já koddá puoh kukkáid, Ante tieđij muštâliđ, veik ij meendu čeppi lamaškin kukáigijn. Mut siämmást Elmer jo leehâi kukkáraavvâdloovás já kuáivui loovást cirgánijd. Tagarijd Ante lâi kale uáinám pyecceitipšost párnái puáhutmist mut ij kuássin kukái njuoskâdmist. Ante ij tuostâm povvâstiđgin, veik ličij halijdâm. – Já täi cirgánijgijn tun puávtáh talle mittediđ rievtis čäcimere jyehi kuukán sierâ, Elmer ain ravvij. – Maid-ah? Ij-uvgis tust lah kosten njuoskâdemkánnu, moin leškiistiđ čääsi? – Na must lii tyeggáár arvečäcitynnyrâš, mast vááldám čääsi cirgánáin. Eres čassijn jiem kale kukkáid njuoskâdgin. Já tai cirgánijgijn ko fáálá kukkáid čääsi, te ij tuhled hanačääsi ige liäšku peevdi oolâgin maiden, Elmer čielgij. – Jáá, Ante pahudij já keejâi cirgánijd. Elmer joođhij čielgiimijdis, maid Ante illá kuldâlij. Já siämmást Elmer jo keigij Anten mottoomlágán listo: – Já taan listoost uáináh talle aaibâs olmâ mere, mon ennuv já mon távjá mii-uv šaddoid taarbâš čääsi. – Vuoi tuántá sittágin, moos lam tääl lopedâttâm, Ante jurdâččij, mut ij tuostâm jiendâđ maiden. Sun tuš keejâi listo, moos lijjii tievâ čaallum kukái läättinkiel nomâttâsah já čäcimereh millilitterijgijn já tot, mon kollii kukkáid koolgâi njuoskâdiđ. – Munhân tarbâšâm aaibâs oles kirjerááju taas, et tiäđám, mii lii mii kukkáid tääbbin, sun hirmástâlâi jiečânis. – Taas mun kale talkkâs tiäđám, Ante jurdâččij já meridij, et váldáččij njuoskâdemmookán jieijâs njuoskâdemputtâl já leškiiččij toin čääsi kukkáid. – Lii-uv puoh tääl tunjin čielgâs? Elmer koijâdij. – Na--, vissâhân te, Ante västidij, mut ij sun kale jieijâs mielâstkin nuuvt vises lamaš tast, maid eeđâi. – Na pyeri, Elmer pahudistij já oppeet laiđij Ante ovdâskulij – taan tovváá tyehišiljosis. – Mut mondiet tust iä lah kammuuh jyelgist? Elmer imâštâlâi. – Viežâ pyeri olmooš kammuidâd, sun ain ravvij. Jiehhân tun toin naalijn pyevti kammuittáá olgon jotteeđ! Já Ante oppeet viežâi kammuidis, kuodij taid aaibâs šiiljon já tobbeengis piejâškuođij taid juálgásis. – Tun kale koolgah teehin putes suháigijn puáttiđ, Elmer avžui ko keejâi Ante räigisuhháid. 4. Ante moonâi Elmeráin šiiljon, kost Elmer eemeed lâi heeŋgâstmin pihtâsijd kuškâđ – teikâ nuuvt Ante kuittâg arvâlij, et taat nissoonolmooš ferttij leđe Elmer eemeed. Tast lijjii vala ucánjihhii njuoskâ pihtâseh heeŋgâsthánnáá posâluhčâmkoori siste. Elmer pallâguođij: – Mun lam pálkkááttâm tuu olmâ pargo porgâđ! Ijhân tánávt kale pyevti posâluhčâđ! – Taan ääigi lii väädis finniđ olmâ palvâleijee olssis! sun pahudistij Anten já šluuvgij uáivis. – Sun ij lekken---, tuu---, Ante keččâlij ettâđ. – Muu eemeed vâi? Elmer pahudij já lopâttij Ante koskânpááccám celkkuu. – Naa--, Ante eeđâi várugávt ige ollágin tuostâm keččâđ nissoonulmui, kote pargeldij šiljoost pihtâsijgijn. – Na taat ij lah muu eemeed, Elmer čielgij. Must kale ij kuássin lah lamaškin eemeed! – Na ij lah komme kale, Ante smietâi já keejâi, maht Elmer jođeškuođij pihtâsijgijn piijgás maajeeld. – Siholduvah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et kovepeeli lii ain siämmáá kulij! Já siämmáálágáneh siholduvah kalgeh ain siämmáá páádán, Elmer palijdij. – Na mutâ ko--, pijgá keččâlij čielgiđ, mut ij finnim ollágin Elmer pelkkimist sänivuáru olssis. – Já taah puuvsah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et ruttimsalvâneh láá siämmáá kuávlun! Juáhášhân tääbbin povvâst, jis posâlduvâid-uv heeŋgâst aaibâs hiloi háloi! Pijgá leggistij pihtâsijd enâmân jeđe nivsettij: – Vistig tun laittih muu, et kevttim puástupulverijd já taid-uv vala liijkás ennuv! Tastmaŋa jiem lam šollim tuu paaiđijd olmânáál! Já tääl vala taat! Muu jo váruttii-uv tobbeen pargovyeimitoimâttuvâst, et tun lah suámálâš äijih! Maht te ličij, jis tääl juáđháččih jieš taam posâluhčâm aaibâs jo jieijâd taaidâmiärádâsâi mield? Mun vuálgám taan táálust já tállân! Ige moonnâm kuhháágin, ko kievkkânuksâ kirdelij áávus já kiddâ, já váháš áigáá keččin pävkittij tot-uv olgouksâ, kost Ante lâi esken puáttám siisâ. Já nuuvt lâi Elmer pijgá lappum. – Tääbbin iä piijgáh kale piso meendu kuhháá, Elmer smietâdij joskâdávt. Taat lâi jo kuálmád pijgá, mii tánávtkis vuálgá! Ante ij jiendâm maiden, mut ij kale tom ollágin imâštâllâm. – Mun kale suáitám forgâ uđđâsist tohon pargovyeimitoimâttâhân já táátum sii taan tovváá vuolgâttiđ olmâ pargee! Elmer meridij. 5. – Amahmis, mun aigum čäittiđ tunjin vala tom sinočuoppâm, Elmer joođhij, ko pijgá-äšši lâi ucánjihhii čuáskustâm. Elmer kuáivui äitistis sinočyeppes já siämmást jo uigâškuođij tom ovdâsmaŋas sino alne - illá ij surrum sinočyeppest hiäŋgájeijee joohton. – Na nuuvt, jis tun talle ohtii ohhoost vala čuopâččih muu sino-uv? Elmer koijâdij. – Na ij-uvsun tot luhostuu, Ante eeđâi. Elmer sino lâi Ante mielâst suullân postâmeerhâ matsâš, nuuvt et ij tast kuhháá puáhtám ubâ ájánâmgin. Mut ij tastkin vala lamaš puoh: siämmást Elmer kuáivui kostnii stuorrâ čohhoom, mast lijjii päneh tego háárávist: – Taam čohhoom mun lam jieš ráhtám, sun rammuustij. – Vâi nuuvt, Ante pahudistij. – Já talle sinočuoppâm maŋa lii tehálâš, et čovoh vala sino. – Maid-ah? Ante imâštâlâi. – Na siinoost šadda čuuvtij muččâdub talle ko tot lii aaibâs ceggust. Já siämmást Elmer jo ruotâškuođij enâmist čohhoom kieđâstis já čovoškuođij sinosuoinijd. Ante mielâst Elmer lâi čohhoom jyehi syeinipittáá kuittâg-uv kulmii ovdilgo sun mahtnii tuhhiitškuođij taid. – Na nuuvt, tääl te taat lii pyeri, Elmer pahudistij fakkist já keejâi tuđâvâžžân čuoppum sino. – Na, eenâb tun jieh kale taarbâškin porgâđ tääbbin, Elmer eeđâi já laiđiiškuođij Ante vuot olgos nube uuvsâst. – Amahmis, postâ ij puáđi muu meddâlorodijn. Lam koččom vuolgâttiđ puoh muu poostâid njuolgist Ameriikân. Já ele tuš ohtii peeivist muu táálust, amas táálu meendu čuuvtij tuolvâđ! – Lii-uv tunjin puhelinnummeer, kuus suáittiđ, jis miinii veik tábáhtuvá? Ante koijâdij. – Must ij lah puhelin. – Ige must lah valagin tuu čoovdâ, Ante eeđâi. – Amahmis, Elmer eeđâi já keigij lumostis Anten rasijáá. Ko Ante lehâstij tom, te rasijáá siste lâi uccâ čovduš. – Mon uuksân taat čoovdâ heivee? Ante koijâdij. – Tot heivee čieskâsvuárkán, Elmer čielgij. – Na maid te mun tobbeengis koolgâm uuccâđ? Ante imâštâlâi. – Na čieskâsvuárhá uksâpellâst lii čukke. Puávtáh lekkâđ táin čovduin tom čuhe. – Na mutâ ko--, Ante keččâlij čielgiđ. – Čuhe siste vuot kaavnah siämmáálágán rasijáá, mast lii loddekuáđáá čoovdâ, Elmer joođhij. – Já maid immâšijd--? Ante joođhij. – Na, elehân vala! Ko tom loddekuáđáá lehâstah, te tobbeen – puáris loddáápiervâl vyelni - lii čoovdâ. Toin čovduin tun peesah talle siisâ kievkkânuuvsâst. – Na mondiet totkis siisâpuáttim kalga leđe nuuvt váiváá? Ante koijâdistij. – Na ijhân tááláá maailmist kuássin tieđe! Suolâ sáttá volliittiđ, te ijhân tot siisâpeessâm koolgâ leđe kuássin liijkás älkkee! Elmer pahudij. – Na jis tun tääl moonah, te mun peesâm vala juátkiđ rahhtâtmijdân? Elmer táátui jámestâ jo leggistij Ante olgos tálustis. – Lii kale majemuš kerdi ko mun tuu táálu tipšoškuáđám! Ante jurdâččij ohtuunis ulguupeln. 6. Ante vuordij tassaaš ko Elmer lâi moonnâm. – Já tot tálutoollâm tábáhtuvá tääl kale eidu toin naalijn tego mun jieš ááigum porgâđ, Ante meridij já hiävrásâdâi tävirijdiskijn Elmer táálun tastmaŋa ko lâi vuot liäkkum rasijáá čovduin čieskâsvuárhá já čieskâsvuárhá čovduin ain loddáákuáđáá já loddáákuáđáá čovduin vala táálu kievkkânuuvsâ. Kievkkânuuvsâ čovduu sun uigâdij lummosis já meridij ohtuunis: – Vuorkkiim taam olgouuvsâ čovduu kale páikkásân kukkávaasin, amas oppeet tarbâšiđ porfiđ puoh maailm rakânusâid oovtâ áinoo čovduu tiet! Ante lovdâččij marmorlättee pahvijgijn togopeht, kost vaazij. – Ij kuittâg muu kammuin já suhháin taat lättee tääl tuolvâ! sun pahudistij ohtuunis. Já tastmaŋa sun kuáivui kaasâ siste stuorrâ lasâpuurkijd, moi siisâ sun piejâi Elmer silkkekukkáid. – Já vala koovjâid ličij kolgâm toi alne sikkođ! sun mulijdij ohtuunis. – Trooppisâš kukáh tarbâšeh ennuv čääsi, sun kiärdui Elmer saanijd raavâpápárist. – Tom toh kale uážžuh-uv, sun mulijdij já tuálvui šaddoviistán stuárráámus kovlijdis, maid lâi tálustis kavnâm: – Já täst te láá vala toh kukáinjuoskâdemcirgáneh, sun pahudistij já pajadâlâi šaddoviste kukkáid kovlij siisâ. Koovlij tievâ sun vala leškiistij čääsi. – Já ainhân tot sinočohhoom-uv kale luhostuvá, sun povvâstij ohtuunis já čovostij uáivis stuorrâ sinočohomáin, mon eidu lâi viežžâm ääitist. – Tääl muu pargon páácá tuše sinočuoppâm ohtii ohhoost, sun smietâi já meridij, et monâččij tääl váhá jieijâs šiljopargoid porgâđ. 7. Jieijâs šiljopargoid Ante algâttij miestâaiđijn, mii lâi jo viehânáál šoddâm. Sun viežâi äitistis mito, moin sun mittedij ääiđi kukkoduv tiätusoojijn jeđe čonâstij läigipittáid toos, kogopeht ääiđi koolgâi čuoppâđ. Mut ko sun halijdij čuoppâđ njuolgist, sun keesij vala kuhes lääigi miestâääiđi oovtâ keejist nube kiäčán läigipitái puotâ. – Tehân te šadda njuolgâ äiđi, sun smietâi tutâvâžžân. Mut ääiđi čuoppâm maŋa sun ij maaššâm leđe keččâlhánnáá Elmer sinočohhoom, moin sun vala čovoi miestâääiđis šoollâdin – ohtii já vala visesvuođâ tiet nube-uv kerd. – Komálâš olmooš tot Elmer, Ante smietâi mut lâi sun-uv ton uáivilist, et ääiđist liijká-uv šoodâi čohhoom maŋa muččâdub ko ovdil. Marja-Liisa Olthuis Kufittár iälu Uulá lâi pajeláhháá loveihásâš kandâpuicce. Skammâ lâi álgám, ige sust ehidist kuullâm äigi nuuvt pyereest ko keessiv, ko olgongin ij uáinám sierâdiđ pikkâsevŋâdin. – Uážum-uv mun moonnâđ Antti-eevi kuuvl? sun koijâdij mestâ jo jyehi eehid enistis já ejistis. Antti-eehi aasâi aaibâs ránnjátáálust. – Na moonâ peri, lâi vanhimkuáhtás vástádâs mestâ jo jyehi tove. – Lii Aantin-uv skippáár, smietâi Uulá eeči maŋgii. Suu viljâ ij lam kuássin šoddâm naaijâđ já vietij tast siämmáá šiljoost puárispäärni peivijdis. Antti eelij távjá sii saavâin, já tondiet Uulá lijkkui-uv jieijâs iähán nuuvt čuuvtij. Antti-eehi lâi čeppi muštâliđ puohlágánijd mainâsijd, moid Uulá ij kalanâm. Uulá ij kuássin eevi táálun monâdijnis puáhtám ervidiđ, maggaar mainâs eehi ton tovvááges áiguččij muštâliđ. Uulást oroi tego ličij ain lehâstâm taggaar čuhe, mast lijjii jyehi peeivi ereslágáneh uđđâ tiiŋgah, moigijn lâi hitruu sierâdiđ . Ko Uulá moonâi siisâ tupán, tobbeen porgestij uáli jo njaalgâ haajâ. Eehi lâi eidu vuoššâm piärgumääli já čokkái pevdikuorâst puurâdmin. – Jáá, tun te poottih, eeđâi Antti-eehi já joođhij piärgumääli kozzâm. – Joo, himettistij Uulá já čokánij helá paaldân jieijâs fastâ čokkámsajan. – Čokkáán tun-uv teehin piävdán, eehi kočoi. Ličij tääbbin tunjin-uv purrâmuš. – Takkâ, ij must lah nelgi. Eidu purâdim pääihist, Uulá västidij. – Na vyerdiba váhá! Kohân mun täst tibi kiergâneem, te muoihân váhá pyehteen savâstâllâđ, eeđâi eehi, já tot lâi Uulán ain mielâsâš äšši. Savâstâlmáin eehi ain uáivildij tom, et sun muštâl monnii mainâs já Uulá kuldâl. Já nuuvt eehi algâttij mainâsijdis. Sun vistig čielgiistij čuddus já pahudistij: – Na ko mun eidu lam poccuupiärgumääli kozzâm, te vissâ mun ferttiim muštâliđ tunjin maggaarnii puásuimainâs! Já taat lii-uv taggaar maainâs, et peri tábáhtuuččij jyehi kievhis ulmui! Já nuuvt eehi muštâlškuođij: – Te lâi ohtii ohtâ puásuialmai, kiän nommâ lâi Vilhelm. Vilhelm lâi puásuiriges, veik ij jiešalnees riggoduvvâst nuuvt čuuvtij perustâmgin. Sust ferttejii leđe kyehti puásuireeŋgâ, ko sun ij mahten ohtuu piergim stuorrâ iäluinis. Maaŋgâs ettii-uv, et Vilhelmist lijjii nuuvt valjeest poccuuh, et sun ličij älkkeht puáhtám skeŋkkiđ mottoom lovmat puásujid kievhib ulmuid ige lijjii tallegin niälguđ piärgupääđi paaldân. Vilhelm távjá kaađâi tom, et lâi riggom - eidu tondiet ko nuuvt maaŋgâs kađâštii suu rigesvuođâ já omâduv. Vilhelm ij kuássin ulmuigijn sárnum tast, maht lâi riggom, mut juáháš tieđij, et toos ferttij leđe miinii jiärmálâš čielgiittâsâid: sunhân lâi aalgâst lamaš aaibâs kievhis almai, kiän vanhimeh-uv láin kievhih, kiäh láin karttâm vuolgâttiđ kaandâs purrâmušpalhijn nubij puásuireŋgân já kočostâhhân. Tággáár olmooš ij puáhtám leđe kuittâg arbim stuorrâ iälus. Ohtii nubbe Vilhelm puásuireeŋgâin vuolgij poccui kuuvl tego táválávt-uv. Ko sun juuđij meecist, sun fakkist kuulâi monnii suámálii jienâ: aaibâs tego ličij kuullâm poccui kiäluid - maaŋgâid kiäluid - aaibâs kostnii aldasijn. – Na tohon-uvkis toh láá-uv moonnâm puoh toh Vilhelm poccuuh? sun vistig jurdâččij já kejâstij tohokulij, kost jienâ kullui. – Mut mahtkis toh pyehtih leđe Vilhelm poccuuh? Iähân tain lah nyevt ennuv kiäluhkin, sun hoksái. Forgâ kulluuškuottii meiddei ulmui jienah. Sij sarnuu vistig hirmâd sijvuus jienáin, já reŋgâ ij uážžum saanijn ollágin čielgâs. Ko jienah pottii aldeláá, te sun njaavâi aaibâs eennâm rááján miestui tuáhá. Kihheen ij suu tobbeen puávtáččii aiccâđ. Jienah pottii čielgâsávt ain aldeláá. Veik sun aalgâst maht keejâi, sun ij uáinám maiden – ij oovtâgin ulmuu. – Lam-uvsun mun tääl nievdâmin? reŋgâ pahudistij. Sun capciistij jieijâs já masa jo párgádij jiänusân, ko suu kietâ nuuvt čuuvtij povčâgij. Kale sun kustoo kocemin lâi! Viijmâg oinuuškuottii ulmuuh, kiäh iä kuittâg lam aaibâs táváliih ulmuuh: sist lâi mučis, vielgis mááccuh pajalist já jyelgist lijjii vielgis sovskammuuh. – Vuoi, mon mučis uáinus, reŋgâ šyehkittij já peittâđâi vala vyeliláá miestui tuáhá, amas ulmuuh suu aiccâđ. – Tääl kale lam vissâ jo almeest! Iä tyegáreh pihtâseh kale lah táválijn ulmuin! Tääl te vielgispiivtâsulmuuh lijjii nuuvt alda, et reŋgâ aalgij iäruttiđ saanijd-uv: – Tääbbin kale kalga váruttiđ ko jotá. Ulmuuh ääsih eidu táágu aldasijn. – Joo, nuuvt kalga-uv. Mun muštám, ko ohtii mij monâttijm ubâ stuorrâ iälu mottoom sämmilâžân. Sun leggistij hirmâd stuorrâ niijbe mii iälu paijeel. Ep huámmášâm maiden ovdilgo puoh lâi jo tábáhtum já iälu monâttum, ko almai lâi čiäháđâttâm nuuvt šievnáál. Iä pááccám ko muáddi čiermiháá ubâ iälust! – Kale mun-uv lam tast kuullâm, joođhij mottoom vielgispiivtâsnissoon. – Kufittâr iälu! reŋgâ iberdij fakkist já tuubdâi, maht suu váimu njuškoškuođij raddeest nuuvt korrâsávt, et tot tobbeen olgos viigâi. – Stuorrâ nijbe! Tienuuvt uážum olssân kufittâr poccuid – já kii tiätá – vala ubâ iälu! – Vuoi panjig! Ijhân must lah fáárust ko jieččân puuvko! Siijvost sun pajanij miestui kooskâst já leggistij puuvkos tohokulij, kost iälu lâi. – Olmooš! párgádii kufittâreh, ko aiccii reeŋgâ miestui tyehin já oinii puuvko kirdemin. – Čááppud tääbbin! ohtâ kufittâr čuorvij reeŋgân. Reŋgâ ooinij ohtuunis puuvko koččâmin vielgis muottui. Ubâ iälu lâi lappum tego kufittâreh-uv. Marja-Liisa Olthuis Kyelisieidi maccâm 1. Heikkâ čibástâl kárbástis já kuáhá joddeid. Motomin sun njuškee áiroid já suládist já vuáppâst, ko käärbis punjâlâd piegâ mield. Heikkâ lii kuohâmin jo niäljád joddee, mut taan tovváá sun ij lah koddám ubâ vuoššâmkuolijdgin. – Taan jäävrist kale lii kyelilukko lappum! sun juurdâš. – Ige lah vuossmuš kerdi ko munjin näävt kiävá! Tijmá must kale lijjii-uv tagareh puáris viermisaaŋah moigijn ij innig maiden porgâm, mut et tääl-uv vala ferttee keevvâđ siämmáánáál, veik lam eidu uđđâ viermijd haahâm! Já Marttin-uv vala puosâškuođij, nuuvt et ferttejim ohtuu teehin vyelgiđ. – Váivân kyelipivdo! Tuše kulmâ pušksággáá! Iä-uvsun ulmust liččii älkkeebeh-uv pargoh, moigijn jieijâs elettiđ? sun paalijd já leggist suttoost kyelinääpis já pušksággáid jáávrán. – Tágárijd kuolijd mun kale jiem taarbâš! Niälgu teehin mudoi-uv. Tast siämmást sun káátá pargoidis já oŋâttuš liijká-uv ruggâđ áiroin kyelinääpi maassâd kárbás. Siämmást puátá pááru, mii leggist kárbá váhá tyebbiláá. – Vuoi tuonârohe taam kuálástemhomá! Masa jo jieš-uv koočâm jáávrán já hevvânâm taan hyenes kyeliluho tiet! Heikkâ lii njorttâm já niälgum. Sun rottee moturis juurrâđ já vyeijil kuáturiidon. 2. Riddoost Heikkâ čoonâst kárbás já luággu Marttin tuve kuuvl. – Puohtih-uv vuoššâmkuolijd? koijâd Marttin vuossmustáá. – Ij suovvâm Kuolij Adeleijee onne munjin saallâs, Heikkâ šyehkit já čáittá kuárus kyelilittees. Ij sun kehtid mainâstiđ, et sun eidu leggistij taid-uv kuolijd jáávrán maid eskin kuudij. Marttin já Heikkâ orroov joskâ. Suoi tiettiv kuohtuuh, et kyelipivdoost lii sunnuu leibi kiddâ, ige tääl liččii innig äšši káávpángin káálvuid lonottiđ, jis sunnust iä liččii kyeleh vyebdimnáál. – Mutâ maht muoi kalgeen täst ovdâskulij? koijâd Marttin já cyevkkee joskâdvuođâ. – Jis kyeleh iä lah, te nelgičovjijn ferttejeen tääl-uv uáđđáđ. – Jiem mun kale tieđe, iätá Heikkâ. Sun kiäččá lasâmield olgos já lii kuhháá joskâ tego ličij smiettâmin monnii tehálii ääši. Viijmâg sun iätá: – Lam mun kale kuullâm äijihrohestân, maht tovlááh ulmuuh porgii, ko sist lâi kyelipivdemlukko lappum. Jiem kale tieđe, lâš-uv tot tuše lamaš tovlái ulmui kyelimaainâs vâi mii. – Na sun tibbii, moovtásk jo Marttin-uv. – Naa, jiem mun kale tieđe, lâš-uv tot tuotâ vâi ij. Äijihrokke muštâlij ohtii munjin, maht sij lijjii iällám sieidi kuvlân ánumin pivdemluho, jis tot lâi mottoom suujâ tiet lappum.Tot kale eeđâi, et tast lâi motomin lamaš ävkki-uv. – Jáá, himettist Marttin. – Iä suigen ulmuuh nuuvt joolah lah, et keđgipittáid já källeid älgih komárdâllâđ? – Joolah-uv ležeh lamâš vâi maid, jiem tieđe. Vaarâ talle-uv tovláin ulmuin lâi siämmáálágán eeti mii munnust tääl lii. Ij munnust kale nuuvt ennuu lah valjimvääri. – Na kostkis tot sieidi talle lii? koijâd Marttin vala-uv toin mieláin tego ličij eeppidmin mainâs tuođâlâšvuođâ. – Na tot lii Äijihsuollust. Puoh alemus pääihist tobbeen lii pähti, já tobbeen ulmuuh läävejii uhrediđ Sieidi-imelân. Kalehân tun-uv tommittáá kolgâččih tubdâđ täid suolluid, moh tääbbin aldasijn láá! sun pahudist skippáársis. – Jáá, ton pähtiroobdâst-uvkis lii tot sieidi? Kalehân mun-uv tast lappâd lam jottáám, mut jiem lah kuássin šoddâm ääši tađe eenâb jurdâččiđ jiemge lah kuássin kiästán koijâdâmgin. – Na smietâ kuittâg ääši, váátá Heikkâ já čaaŋŋâl tast siämmást jo olgos. –Joo, kale mun smietâm, Marttin loppeed. 3. Ehidist Marttinist iä puáđi nahareh. Sun tobdá, et sun lii jo tiervâsub, mut tot kyelilukkoäšši tiäddá eivi suu mielâ. Ubâ peeivi sun lii jurdâččâm sieidi já ton imâšlijd vuoimijd. Sun lii smiettâm tom, maht sieidi puávtáččij sunnuu išediđ já maid toos puávtáččij uhrediđ. Puoh stuárráámus huollân sust lii kuittâg tot, et kihheen ij kolgâččii uáiniđ sunnuu monâmin sieidi kuuvl. – Talle vala šladdâreh kirdeškyeteh pirrâ Aanaar, et toh kale lává aaibâs tájáskâm. Ulmuin kale ij ain tieđe. Vaarâ toh meiddei arvâlškyeteh, et toh lává pähineh, ko iävá lah majemui aigij kirhoostkin iällám. Tast tot esken heeppâd šodâččij-uv! Já maht te talle kolgâččij paapân tom sieidiääši selvâttiđ? Ko sun viijmâg nohháád, te sun uáiná peinijáid sieidist já sunnuu reeisust sieidi kuuvl. Sun morráán toos maŋgii iho já tobdá, et päiđi lii aaibâs čoođâ njuoskâm. Palosiähá tobdoigijn sun juurdâš, et puoh taah nahareh ferttejeh leđe mottoomlágáneh ovdâšeh tast, mii sunnui forgâ tábáhtuvá. Marttin koccáá toos, ko Heikkâ tooláá iđedist puátá tuámit tupán. Marttin mielâst ijjâ ij lah vala kiergânâm olmânáál älgiđgin, ko tot lii jo nuuhâm. Sun lii vaibâm. ¡almeh iä lekkâs já uáivi lii lussâd. Mut sun uáiná, et ij sun lah áinoo: Heeihâst-uv láá čapis riäggáh čolmij vyeln. Heikkâ ij maašâ innig vyerdiđ já koijâdist tallân: – Naa, maid te arvâlah tom sieidiääšist? – Na maidbâ mun jo toos arvâleem. Julesteen tääl vistig kähvikoopâ já smietâdeen, maid pargeen. Kale mun-uv vissâ liččim tohon vuolgâstuumin, mut jiem tieđe, maid kolgâččim siäidán tuálvuđ. Iähân must kievhis ulmust lah tagareh tivrâs tiiŋgah, moin sieidi huolâččij. – Na muu äijihrokke eeđâi, et tot täävvir, mon siäidán tuálvu, ii taarbâš leđe hirmâd tiivrâskin mut tot kalga leđe olssis vááimuvuálááš, te talle sieidi pyerebeht váldá läähji vuástá já iššeed ulmuu. – Na tallehân mun puávtáččim väldiđ fáárun tom jievjâpoccuu tyelji, mii hiäŋgáá tyebbin ääitist. Ij tot kale uuđâs lah já rääigin-uv tot lii motomijn soojijn, mut kale tot uážžu tuhhiđ. – Na vääldi vain, pahudist Heikkâ já lii tuđâvâš, ko kulá, et Marttin-uv lii jurdâččâm ääši nuuvt vuáđulávt. – Jis muoi talle veik itten iđedist vyelgeen tohon Äijihsuollui, iävtut Marttin. – Joo, vuálgoon vain! Kale tääl asta, ko kyelehkin iä puáđi. Heikkâ čokkáán vala uánihis puurdon peeŋkâ oolâ já álgá selvâttiđ, maid kalga väldiđ fáárun já maid sieidi kuvlân kalga porgâđ: – Ko muoi itten vyelgeen, te väldeen fáárun jievjâpoccuu tyelji uhrelähjin já munnuu várás riššâsaagijd, evvis, lieggâ pihtâsijd já uáđáduvâid. Lii pyeri väldiđ váhá eenâb ko liijkás uccáá, ko ij kuássin tieđe, mon kuhháá tobbeen ferttee vyerdiđ sieidi vástádâs. – Na nuuvthân tot lii, mieđeet Marttin-uv. Jis ij lah mihheen fáárust, te tohonhân niälgu já kalmoo. – Kolmuumist poođij-uv mielân, et tohonhân ferttee väldiđ puáldimmuorâid-uv, hoksáá Heikkâ. – Jáá, mondiet? Iä-uv suollust tommittáá liččii rissepitáh, et puáhtá tuulâ cokkiittiđ já käähvi vuoššâđ? – Na tađe várás kale tobbeen kávnojeh-uv muorah, mut uhreläähji oolâ kalga pieijâđ muorâid já te puállááttiđ muorâleje. Jieh-uv tun čuolâččii tommittáá muorâid, kuittâg muádi soolâ tievâ? – Na kale mun ehidist puávtám-uv čuollâđ. Ijhân must lah nuuvt huáppu. – Na maid muoi kalgeen tobbeen suollust porgâđ? koijâd Marttin. – Na ko muoi puátteen riidon, te väzzeen pálgá mield ton ollâ päävti luusâ, kost sieidi lii. Tyelji muoi kyeđđeen tohon sieidi oovdân já pardeen puáldimmuorâid toos oolâ. Talle muoi kalgeen mušteđ komárdâllâđ siäidán já čielgâsávt ettâđ tom, maid láán ánumin. Te puálláátteen muorâid já manneen suolluu čoođâ keđgikuovđâšmân vyerdiđ sieidi vástádâs. Olmooš kalga leđe talle kierdâvâš já vyerdiđ tassaaš ko kulluuškuát suáittu já huškom sieidi kuvlân. Jis tobbeen kulloo sijvuus huškom, te talle sieidi-immeel kijttá läähjist já sun lii mielâstum toos. Jis vest kulloo korrâ huškom já čuollâm, te talle kale munnust lii pyeremus vyelgiđ viežžâđ uđđâ läähji siäidân, tastko talle tot lii annaam tom hälbin já talle toin lahjijn kyelipivdemlukko ij puárrán. – Mut tääl mun kale vuálgám pargoidân porgâđ, iätá Heikkâ já vyelgiškuát. – Joo, na puáđi talle iđedist muu viežžâđ. – Kal mun puáđám. Muoi vyelgeen jo viiđâ paaihijn. Pyeri iijâ! Siämmást Heikkâ lii jo moonnâm. 4. Iđedist lii vuolgâ. Heikkâ lii ráhtám evvisijd já Marttin haahâm uáđáduvâid já eres tävirijd já čuollâm vala puáldimmuorâid-uv. Marttin lii jo ehidist iällám ääitist viežžâmin jievjâpoccuu tyelji vaalmâšin, amas tot vala vájálduđ vyelgidijn. Jo ovdil viiđâ almaakyevtis čokkáv kárbást já vyeijiv Äijihsuollui. Lii aaibâs kuálkki ige ohtâgin pááru oinuu kirdemin. Sunnust ij lah ennuu sárnumuš, veik jurduuh kirdâččeh-uv jo suollust sieidi kuvlân. – Tyebbin te jo oinuuškuát-uv Äijihsuálui, čyervee Marttin. – Joo. Muoi kalgeen laddiistiđ kárbá nube pel suollud. Tobbeen lii uánihub väzziđ päävti kuuvl, čyervee Heikkâ sunjin maassâd. Nuuvt suoi laddiistává kárbá riidon. Marttin njuškee vistig kárbást, rottee tom enâmân já čoonâst vala kiddâ. Heikkâ tuáppee reepuid já tyelji fáárun já Marttin váldá puáldimmuorâid. – Iälám forgâ viežžâmin lase muorâid, ko jiem pyevti kyeddiđ ohtân puoh čieskâsijd, Marttin pahudist. Nuuvt suoi väzzilává ovdâskulij. Heikkâ vázzá kurppo oovdeld já Marttin suu maajeeld. Marttin kulá, ko Heikkâ šuáhká ain tyelittälli já vázzá suu mielâst ain hitásubbooht ovdâskulij. – Tot kale pala sieidist, juurdâš Marttin mut ij kuittâg tuostâ riemmâđ koijâdâllâđ skippáárstis maiden. – Nuuvt mun-uv kale poolâm, sun juurdâš. Sun jo váhá álgá kaattâđ-uv tom, et lii vuálgám tággáár reeisun. Pähti oinuuškuát Heeihâ já Marttin čolmij oovdâst. Kale tot lii-uv olluv já styeres! – Ij tot komme lah, jis sieidi aassâmsaje lii tääbbin, Marttin iätá. Tääbbin kale puáhtá-uv šievnáál anneeđ čalmeest ulmui kyeliluho! Marttin ij ubâ huámmáškin taid aašijd, maid Heikkâ huámmáš tohon puáđidijn. Heeihâ čalmeh láá pisánâm oovtâ sajan. Sun kiäččá já kiäččá. Sun ruvvist čolmijdis já vala-uv kiäččá. – Ij, taat kale ij lah tuotâ! Taat ij pyevti leđe tuotâ! Mut kale tot lii tuotâ. Sun ij uáini tom, maid sun kolgâččij tobbeen uáiniđ. Togopeht lii kuárus saje já – rogge! – Na kogopeht tot sieidi lâigin? koijâd Marttin, ko lii ääigis imâštâllâm puoh eres aašijd pirrâsist. – Na tot ---, tot kale ---, tot kale lii---, teikâ lâi, --- eidu taa. Táágu, iätá Heikkâ já čuujoot roge. – Na ijhân tast lah muide ko rogge! huámmáš jo Marttin-uv. Na mut kost tot keđgi talle lii? – Na jiem mun tieđe. Táágupeht tot lii ain lamaš. – Tääl kale madâreejih láá tuu fillim, iätá Marttin já lii jo njunádum toos, et sun vala oskoi tyeggáár puáris äijih mainâsijd. – Ij, kale mun lam jieš uáinám sieidi táágu, näggee Heikkâ. Lii-uvsun kiinii suáládâm tom? – Na sáttá leđe-uv. Iän-uv muoi liijká-uv vyelgi tääl pááikán, ko ijhân tääbbin mihheen lah, iätá Marttin já väzzil jo kárbá kuuvl. – Vyerdlist váhá, čyervee Heikkâ. Ele vala moonâ! – Na maid tun tääl ááiguh? Teehin pääcciđ tuušijd huávristiđ, Marttin iätá jo tagaráin jienáin, et ličij pyeremus vyelgiđ. Mut Heikkâ ij lah tušij tiet teehin puáttám. Tom sun kale tiätá. – Mut jis sieidi tuođâi-uv lii suáládum, te tot kale ličij jiärmálâš čielgiittâs toos, mondiet kyelilukko lii jäävrist lappum. Maht te puáhtá leđe jäävrist kyelipivdemlukko, jis ij lah sieidigin, kote anaččij pivdemluhhoost huolâ, smiättá Heikkâ. – Na mun kale cokkiittâm tuulâ tai muorâigijn já vuošâm käähvi, ko jo ááiguh tääbbin orroođ, iätá Marttin. Mudoihân mun tušij tiet lam näävt ennuu muorâid čuollâm já fáárun vala hiävrásâm. – Moonâ nuurrâđ riisijd tađe várás! Taid muorâid kale jieh uážu puáldiđ! sutteet Heikkâ. Marttin ij innig jiennâd maiden. Sun láppoo suollui riisijd uuccâđ. – Mutâ kuussun tot sieidi lii lappum? smiättá Heikkâ. Ijhân taggaar stuorrâ keđgi ohtuuniskin meddâl vääzi, sun pahudist já masa jo suorgân jieijâs jurduid. – Tom kale lii kiinii tääbbin iällám viežžâmin. Nuuvt tot kalga leđe. – Taat kale lii taggaar rikos, et mun ááigum taam selvâttiđ, sun juurdâš. Ko Marttin puátá rissepitáh soolâst, Heikkâ seelvât sunjin jurduidis: – Kale tot kulâ nuuvt lii, et kiinii lii iällám tom sieidi tääbbin suáláádmin. Muu mielâst tot lii kale taggaar äšši, et poolisân kalga almottiđ. – Maid tun tuušijd sáárnuh! Tun jieh almoot tom jieh kuussân - jieh kuittâg muu noomâst. Mun jiem ááigu tom heeppâd kyeddiđ loppâelimân! – Na jiehhân tun taarbâškin. Cokkit tääl tom tuulâ, te pesseen káhvástâllâđ! Heikkâ já Marttin lává jo čoođâ vaibâm. Nelgičuávji kulluuškuát kuohtuin. Lieggâ käähvi lii njäälgis, ko tot kolgá čuddui já tot lieggâd vala jurduid-uv. – Must ličij tääbbin vala eres-uv juhâmuš, mii kirdeet jurduid, iätá Marttin já tuáppee vijneputtâl puoŋâstis. – Na adde munjin-uv julástuv! Ááhh, ko taat lii-uv šiev juhâmuš tággáár váiváás tiileest! – Na nuuvt lii, iätá Marttin já juuleest sun-uv. –Taam loopâ kale ááigum vuorkkiđ. Ij kuássin tieđe, et jis tom veik kostnii taarbâš. Marttin uigâd vijneputtâl maassâd puoŋâsis. Heikkâ oppeet aalgât saavâ sieidist: – Muu mielâst muoi kale kalgeen veik maht selvâttiđ, kote váivánân tot keđgi lii lappum. Mudoihân taat luhottesvuotâ pištá vala veik mon kuhháá, já talle kale munnui ij innig kavnuu eres purrâmuš ko pecimääli! – Tot kale lii taggaar keđgikápuluh, et tast ij lah ij moossân kävni! Marttin láittá. – Ele, ele pyeri olmooš sáárnu keđgikápuluvâst!, pevhištuvá Heikkâ skipáris jurduid. - Mast tom tiätá, jis sieidi liijká-uv lii kostnii tääbbin aldasijn já jis tot veik kulá, maht tun tom lááitáh! – Vuoi, jiemhân mun nuuvt paast tárguttâm ettâđ! keččâl Marttin jo väldiđ sanijdis maassâd. Kuhháá suoi čokkáv tullâpellâst já keččâv tullâpekknjušâid. – Must kale ličij ohtâ iävtuttâs já juurdâ, iätá Marttin vijmâg. – Mut tot kale tiätá tom, et lii pággu muštâliđ kuittâg oohtân munnuu sieidireeisust. – Na kiiges taggaarges olmooš lii, kote tágárijd sieidilappumaašijd tiätá eereeb suolâ jieš? eeppid Heikkâ. – Na jurdâččim elâččiđ Uulá-Juhháán kuvlân váhá savâstâlmin. Sunhân lii taggaar nuáidi, kote ain máttá ennustiđ puátteevuođâ. Harvii sun muu tiäđu mield lii erehtum. – Tohon kale vyelgeen tallân, iätá Heikkâ. Mast tom tiätá, jis Uulá-Juhháán veik kavnâččij-uv tom, kote lii tuálvum keeđgi meddâl suollust. Nuuvt Heikkâ já Marttin časkâdává tuulâ, nuurrâv tävirijdis já kurppov maassâd kárbás kuuvl. 5. Uulá-Juhháán kulá, ko moottorkäärbis aldanškuát suu rido. Sun kuovlâl lasâmield olgos. – Jáá, kyesih te täiđih leđe puátimin, sun pahudist. Eemeed, piejâ tääl vala muáddi taldrik piävdán, jis kuosijn-uv lii nelgi! sun rävvee. – Heikkâ já Marttin toh lává. Iävá lahkin kuhes ááigán tääbbin iällám, pahudist Uulá-Juhháán eemeed. Heikkâ já Marttin tiervâttává táluvievâ já čokánává. – Puáttee tuoi-uv puurrâđ, rävvee eemeed. Mielâstis suoi purâdává-uv, ko kuhes mätki já lusis jurduuh teddih sunnuu. Kuhes äigi toos jo lii-uv, ko leppee majemustáá tääbbin iällám, aalgât Uulá-Juhháán. Mii tohon tunnuu pááikán kulloo? – Na tohonhân kale kulloo, aalgât Marttin tallan. – Nuuvt, puávtáččih-uv tun išediđ váhá munnuu? lasettist Heikkâ. Tun ko mudoi-uv lah taggaar nuáidi já tiettee, et máátáh tálhudiđ ulmuid já ennustiđ-uv. – Jáá. Na maainâstpâ váhá eenâb, maggaar ääšist ličij saahâ, koijâd Uulá-Juhháán já kuldâlškuát kuosij mainâs. Já nuuvt Heikkâ já Marttin mainâstává Uulá-Juhánân hyenes kyelipivdemluhhoost já hyenes kyelisaallâsijn, määđhist sieidi kuuvl já kuárus saajeest togopeht, kost sieidi koolgâi leđe. – Tääl muoi halidiččijm tiettiđ, kuus sieidi lii lappum já kost tot kavnuuččij, pahudist Marttin. – Ličij tehálâš macâttiđ sieidi tohon, kost tot taan räi-uv lii lamaš. Tääl ij lah saahâ tuše munnuu piergiimist mut maaŋgâ perâkode piergiimist já kyelipivdemluhhoost, seelvât Heikkâ. – Tehálâš ääšist kale oro lemin saahâ, mieđeet Uulá-Juhháán-uv. Oskom, et uáinám, kost sieidi lii já puávtám váhá išedistiđ-uv, mut nuáidikonstâigijn jiem pyevti macâttiđ sieidi suollui. Tuoi kolgâvettee jieijah tom tohon tuálvuđ. – Na kale tot-uv jo ennuu iššeed, jis tiätá, kost sieidi usâškyettiđ, iätá Heikkâ. – Ennustem várás tarbâšiččim laasâ tievâ viijne. Ličij-uv tunnust vijneputtâl fáárust? Jiem koijâd viijne hänisvuočâ tiet, mut muu vijneest ij lah vyeimi, jis koolgâm mottoom eres ulmui ennustiđ. Marttin kuáivuškuát puoŋâs já váldá tobbeen siemin puttâláá, mast ij lah vijne innig ko mottoom koppâlakke. – Uážuh taam, sun keigee tom Uulá-Juhánân. Eenâb must ij lah taan tovváá, ko muoi tobbeen suollust valdijm julástuvâid. Ko peri lijjim tiettiđ, te lijjim kale šeštiđ taid-uv kuáškánjâsâid tunjin! – Na ele tast huolât! Mun liijká-uv keččâlâm. Ijhân taat puttâl vain lah meendu puáris? Talle kove läävee leđe nuuvt hyeni, et illá uáiná, jis hyenes já puáris vijneest ferttee keččâđ. – Kiđđuv mun tom puttâl ostim, ko markkânist eellim. Jiemge mungin puáris viijne lah áigumin juuhâđ! iätá Marttin. – Na nuuvt tiäđust-uv. Talle tot kale kolgâččij tuhhiđ. Uulá-Juhháán leškist puttâlist viijne laasân, váldá laasâ já mana uccâ piävdáá kuorân, kost sust láá puoh pargopiergâseh. Sun čokkáán toos já juurât vijnelaasâ vistig mietipiäiván já tastmaŋa vyestipiäiván já siijvost luáštá laasân lode puuzâ. – Uáiniđ lâš, maht te vijne ooroost laasâst... Joo, kale mun liijká maidnii uáinám täst-uv, veik ij lekken ennuu vijne, sun muulijd. – Uáináh-uv tom, kii tot suolâ lii?, koijâd Marttin kierdâmettumin. – Suollust jiem tieđe, mut mun uáinám --, mun uáinám paapâ Äijihsuollust sieidi kuvlân. Ááh, ko taat vijne lii tommittáá uccáá, et jiem uáini aaibâs čielgâsávt! Vijne stircco koopâ robdáid, já koopâ ponne páácá koškesin. Kove ponneest láppoo! – Maid, uáináh paapâ? hirmástuvá Heikkâ. – Ij suigen pappâ, kote lii ristâlâš olmooš, moonâ tohon sieidijd komárdâllâđ! – Oro vistig! pahudist Uulá-Juhháán. Tääl uáinám nube kove! Täst lii stuorrâ äitti já pappâ já ennuv omâs ulmuuh. Mut taat kove ij kale lah innig Äijihsuollust. Sieidi jiem innig uáini – já tääl oro pappâ-uv lappuumin. Áh-háh, ko vijne lii näävt uccáá, te jiem uáini nuuvt tárkká! Já ko pappâ-uv vala láppoo kooveest, te tot tot kale meerhâš tom, et sieidi jotá paapâ kieđâi peht mottoom eres sajan toi ulmui fáárust. – Jiem kale lijjii oskođ paapâst, et sun puáhtá leđe nuuvt kiälbuttem já skelmâ, et mana sieidi suáládiđ! paalijd Marttin. – Na maid muoi tääl kalgeen porgâđ? koijâd Marttin Uulá-Juhánist. Taathân lii-uv jo viehâ muálkkáás äšši. – Nuuvt tot kale lii, iätá Juhháán. Tego ettim, te nuáidikonstâigijn jiem uážu sieidi maassâd suollui, mut puávtám kale orniistiđ nuuvt, et toh ulmuuh, kiäh láá tuálvumin sieidi, iä vaje luptiđ sieidi já sij ferttejeh kyeđđiđ sieidi toos, kost tot tääl lii. Tobbeen tuoi tom kavnâvettee. Pevdiloovástis Uulá-Juhháán rottee mottoomlágán seehâ, mast láá čuuvčá puuzah. Sehháin sun álgá ruvviđ vijnelaasâ já oppeet muulijd maidnii. Ko sun kiergân laasâ ruvviimist, te sun iätá: – Na tääl äšši lii oornigist. Sieidi lii tääl nuuvt lussâd, et toh iä vaje innig tom luptiđ. Sieidi ij innig vyelgi eres sajan ko Äijihsuollui. Sun pavveest oovtâ tolge sehâstis já rävvee: – Väldee taam puuzâ fáárun! Ko kavnâvettee sieidi já áiguvettee tuálvuđ tom maassâd Äijihsuollui, te kolgâvettee vistig pieijâđ puuzâ sieidi vuál. Puzzâ taha sieidi keppisin, nuuvt et pyehtivettee tom kyeddiđ já fievridiđ. Mut kolgâvettee vuorkkiđ puuzâ, tastko tonttáá tunnustkin ij lah vyeimi sirdeđ sieidi. Heikkâ tuáppee puuzâ já uigâd lummosis. – Muu peeleest mij lep tääl kiärgus, iätá Uulá-Juhháán. – Maht muoi pyehteen tuu kijtteđ já maid tun vááldáh tággáár palvâlusâst? koijâd Heikkâ. – Naa, jiem mun lah kuássin laavim maiden väldiđ. Kalgahân tääbbin meecist ain kyeimis išediđ, jis olmâ ääšist lii saahâ. Mut mannee tääl paapâ kuuvl, te kale tuoi tobbeen kavnâvettee ravvuid. Heikkâ já Marttin kijttev Uulá-Juhháán iššeest já vyelgiv väzziđ riidon. – Mannee tiervân, iätá Uulá-Juhháán. Kale mun oskom, et tuoi vala kavnâvettee sieidi! sun iätá vyelgeid. – Pääsi tiervân, eettâv Heikkâ já Marttin já lavkkiv kárbás. Nuuvt forgâ ohtuunis moottorkäärbis vuájá jäävri mield. Pappâl riidon lii vala viehâ koskâ. ¡ohčâijjâ viäigudškuát. 6. Lii jo iđedisijjâ, ko Heeihâ já Marttin käärbis aldanškuát pappâl rido. Suoi časkâdává moottor já suuhâv riidon, amas cuvnâđ uáđđee ulmuid pappâlist. Kale sunnut-uv jo nahareh liččii, ko lii lamaš nuuvt kuhes peivi. Mut suoi tiettiv, et vistig sieidi kalga kavnuđ ovdilgo lii vuoiŋâstemäigi. Marttin polâškuát, et kiinii uáiná sii pappâl riddoost. – Iän suigen muoi lah lovettušmin tääbbin, ko muoi tánávt iho láán joođoost? sun koijâd. – Na iänhân muoi tággáár hommáást laanan šoodâ, jis muoi elleen paapâ šiljoost váhá keččâmin. Iänhân muoi lah maiden suáláádmin pappâlist. Olmâ äššihân munnust lii. – Na nuuvt kale. Mut jis kiinii liijká-uv koccáá, Marttin eeppid. – Na ele tast huolâ! Uulá-Juhháánhân eeđâi, et kale muoi kävneen ravvuid sieidi usâdijn. Ko käärbis lii čoonnum kiddâ, te Marttin iätá: – Mun kal iälám keččâmin tyebbin ääiti kuvlân. Uulá-Juhháánhân kullui, et sun ooinij vijnelaasâst ääiti. Jis tot lâi-uv veik paapâ äitti! Ijhân tom tieđe, jis veik sieidi-uv tobbeen kavnuuččij. – Na moonâ vain, jis halijdežžeeh. Mun páásám teehin kárbás. Keččâlâm tääbbin váhá várdáástâllâđ. Marttin keččâl jotteeđ nuuvt siijvost et ij čievčâst oovtâgin keđgipitá pálgá alne. Ko sun piäsá ääiti kuuvl, sun álgá tutkâđ pirrâs. Sun uáiná paađijd hiäŋgáámin spijkkárist já muáddi viermi. Sun mana viermijd tutkâđ, magareh viermih tibi paapâst láá. – Taah kale iä lah meendu uđđâseh. Puoh láá rääigin, sun muulijd ja viilpâst vala ääiti tuáhá. Mut ääiti tyehin iä paapâst lahkin viermih. Sun ij tieđe, koolgâš-uv oskođ čolmijdis vâi ij, ko sun uáiná tobbeen stuorrâ keeđgi. – Sieidi! sun juurdâš já jorgeet. Sun áigu kaččâliđ maassâd riidon Heeihâ kuuvl. Ovdilgo sun kiergân kuussân vyelgiđ, kulloo peeškâs já ruoškâs suu tyehin. Suu suájá lii tarvanâm viärmán, já viermijn kaččeh puoh pääđih vuálos. – Vuoi tuántá pääđih!, sun pallâguát já kiäččá palosiähá tobdoigijn pirrâsis. Sun tobdá, maht váimu njuško raddeest tego tot ličij tobbeen olgos viggâmin. – Tääl kale lam cuvnâm ubâ pappâl, sun juurdâš já nááđu huápust ääiti tuáhá, kost sieidi-uv lii, amas pappâ suu aaibâs tállân huámmášiđ. Marttin kuldâlškuát. Lii vala-uv aaibâs joskâd ige sun uáini kosten ulmuid suu keččâmin. Ij Heikkâgin oinuu kosten. – Lusis nahareh pappâl vievâst kustoo láá, ko iä liijkágin koccám! Vissâ taat sieidi muu suojâlij, sun smiättá já kiäččá stuorrâ sieidi kijttevâžžân. – Tun kale lah tuođâi-uv taggaar keđgi, mon kalga maassâd tuálvuđ Äijihsuollui, sun sáárnud kiäđgán. Mun kale iälám puuzâ viežžâmin Heeihâst, te pyehteen tuálvuđ tuu oppeet páikkásâd. – Harr, haaarrrr, hhhaaaarrrrrr, haarijdškuát keđgi fakkist. – M-, mma-, maid ettih? koijâdist Marttin ovdilgo ibbeerd suorgâniđgin. – HAAARRRRRRR, iätá keđgi uđđâsist. Marttin ij vyerdi eenâb ravvuid sieidist. Sun kaččâl nuuvt jotelávt ko piäsá maassâd riidon Heeihâ kuuvl. – Tääl te lam suttâdâm sieidi! sun sááđá Heeikân riidon puáđidijnis. – Maid-ah? Maid tungis lah huávristmin? koijâd Heikkâ já ruvvee čolmijdis. - Mun kale taiđim nohádistiđ. – Puáđi tääl huápust! Vuálgoon tallân meddâl tääbbin! Mun lam suttâdâm sieidi já tot jo haarijd munjin! huikká Marttin. – Muštâl tääl pyeri olmooš munjin-uv, mast lii saahâ! – Na mun ko moonnim tohon paapâ ääiti kuuvl, te tot sieidi lâi tobbeen ääiti tyehin! Já ko mun kočâttim paađijd, moh hiäŋgájii spijkárist, te jurdâččim, et cuvnim ubâ pappâl já patârim ääiti tuáhá, kost sieidi-uv lâi. Ko algim sieidi sárnuttâllâđ, te tot koccái já suutâi munjin! Aalgij harijdiđ nuuvt čuuvtij, et ferttejim kaččâđ patârâsân. – Lii-uv sieidi tuođâi-uv tobbeen ääiti tyehin? imâštâl Heikkâ. – Joo, tot kale lii tobbeen. Já vaijaas sieidi tot vala lii-uv. Lâš-uv suttâm, ko ulmuuh láá tom sajestis lihâttâm? – Kei tääl! Tuođe te puátá tot tuu sieidi, Heikkâ iätá já povvâstškuát. – Maid? Tuothân lii mottoom omâs olmooš. Já peenuv vala fáárust! Iähân paapâst lah pennuuh! – Na iä kal lahkin. Jiemge mungin tuubdâ tuom almaa. Tot sieidi kale ij lah tunjin harijdâm mut tuot peenuv! – Pyeri iiđeed! tuáivut omâs almai sämikielân. – Na pyeri iiđeed tunjin-uv! ettâv Heikkâ já Marttin. – Tust kale lii vaijaas peenuv! pahudist Marttin. – Ij tot nuuvt vaijaagin lah, mut tot haarijd já rohhát talle, jis tot uáiná maidnii epitáválijd. – Na jiem mun kale nuuvt epitáválâškin lah, piälušt Marttin jieijâs. – Na peenuv ij tuu tuubdâ, västid almai já keigee kieđâs: – Mun lam Kaarlo Kivimaa, museohovdâ Helssigist. – Jáá, na tiervâ tiervâ, iätá Heikkâ. Mun lam Heikkâ. – Pyereest, iätá Marttin-uv. Mun lam Marttin. – Láid-uv tuoi eidu skoovijdmin tyebbin ääiti kuvlân? museohovdâ koijâd. – Na mun kale tobbeen eskin elâččim, tuubdâst Marttin já polâškuát, et almai jurdá, et sun suáládemmielâst lâi tobbeen lovettušmin. – Mun kuullim, ko miinii ruojijdij nuuvt čuuvtij já toos te koccájim. Jurdâččim, et kumppi te lâi tobbeen ääiti kuvlân já kočattij puoh paađijd. Jiem vistig tuostâm olgoskin puáttiđ. Marttin oro joskâ ige tuostâ sárnuđ tađe eenâb. Mut museohovdâ sárnuškuát: – Mun lam lamaš tääbbin paapâ kyessin jo muáddi peeivi. Sun lii muu oovdiš škovlâskippáár. Muu juávkku lii puáttám teehin sieidi viežžâđ. Mij lep jo muáddi mánuppaje tassaaš iällám tom Äijihsuollust viežžâmin, já tot lii ton ääigi lamaš tääbbin paapâ šiljoost. Mij áigup tuálvuđ sieidi Helssigân museon. Tobbeen lii viehâ stuorrâ sämikálvučuágáldâh, já tohon mana taat sieidi-uv. Heikkâ já Marttin kuldâlává, maid hovdâ seelvât vala sieidi fievridmist uáivikaavpugân já maht sieidi uážuččij tobbeen olmâ saje eres sämikáálvui kooskâst. Talle juáháš puávtáččij puáttiđ keččâđ, maggaar lii eellim Säämist tääl já maggaar tot lii lamaš tovle. Mađe eenâb hovdâ sárnu, tađe eenâb Heeihâ muáđuh ruápsudeh. Sun ij pyevti kuldâliđ eenâb hoovdâ jyevdilis sárnudem: – Já tijhân eppeđ tuálvu sieidi kuussân eereeb maassâd Äijihsuollui! Tij eppeđ poorgâ toin maiden! Tothân kalga tääbbin sajestis anneeđ huolâ sämmilij kuálástemluhhoost! Tot kulá teehin ige tot oostâ masten museost kuáppuđ! Munnustkin ij innig lah kyelipivdemlukko, já tot lii tuše tii läddlij snielâhvuođâ tiet! Hovdâ kuldâl Heeihâ njälmi áávus. Heikkâ jaska ko huámmáš, et pappâ-uv lii puáttám kuldâliđ, kiäh riddoost tienuuvtkis miänudeh nuuvt tooláá iđedist. – Lii-uv sieidi tuođâi-uv nuuvt tehálâš tunnuu já eres sämmilij kyelipivdemluukon? koijâdist pappâ. Mun ko lam taggaar oskoost, et Immeel lii tot, kote iššeed ulmuu. – Na Immeel kal, mut sieidi lii sämmilij omâdâh já tot kalga tääbbin Säämist pissoođ! naanood Heikkâ. Mun jiem mudoigin lijkkuu toos, et sämmiliih láá tuše museokálvu! Juáháš puátá mäddin teehin puoh suáládiđ mut ij tast mijjân lah kuássin lamaš mihheen aavhijd. – Mun jiem vaje toos innig maiden, iätá museohovdâ. Must lii lope já miärádâs fievridiđ sieidi, já mun ferttiim porgâđ nuuvt ko lii meridum. – Helssig hiäráh kal adeleh puohlágán luuvijd, mut iä toh mist koijâd kuássin maiden, paalijd Heikkâ. Heikkâ juurdâš tom, maid Uulá-Juhháán lâi ettâm sieidi fievridmist. – Mijhân tom uáinip, iätá Heikkâ. Sun tiätá, et sieidi kale ij vyelgi innig eres sajan ko Äijihsuollui. 7. Heikkâ já Marttin keččâv, maht museohoovdâ juávkku lii paapâ ääiti tyehin já álgá sieidi sirdeđ. – Hii-op! Hii-op! tobbeen kulloo. Mut sieidi čuážžu vala-uv sajestis. – Mii tästkis lii váddun? Mijhân lep puáhtám tom Äijihsuollust teehin-uv, te kalehân tom kolgâččij tääl leđe vala älkkeb lihâttiđ! iätá mottoom almai. – Väldiđ vala lase ryevdikaaŋgâid já oorâ tyebbin ääitist, niävvu pappâ. Já oppeet sij keččâleh sirdeđ sieidi kyermiaauton, mut sieidi ij liihâ kuussân. – Taat kale lii suámálâš! iätá museohovdâ. – Adlâst ko muoi išedesteen! iävtut Heikkâ. – Na uážžuvetteehân kale. Taat lii nuuvt lusis tiŋgâ, et almaah uážžuh-uv leđe eenâb sirdemhommáást, iätá mottoom sirdein. – Jis muoi Heiháin uážžoon sieidi kuávttáá sajestis, te uážžoon-uv talle tuálvuđ tom maassâd Äijihsuollui? koijâd Marttin. – Na tiäđust-uv, loppeed museohovdâ já povvâstškuát. - Eppeehân tuoi kuávttáá tagarijd áppád porgâđ, ko mij lep jo kuuđâs ige sieidi valagin liihâ! Marttin kiäččá Heeihâ já culáidit: – Puzzâ! Adlâst munjin puuzâ! Heikkâ kuáivu lummoostis puuzâ, mon sun addel Marttinân. Marttin iälá tuálvumin puuzâ sieidi vuál. – Já maka ij sieidi munnust paijaan! Marttin pahudist. Nuuvt Heikkâ já Marttin pajedává sieidi já vyelgiv jotteeđ siedijn kárbá kuuvl. – Na maid täälgis eeđah, hovdâ? Marttin koijâdist. Museohovdâ ij čolmijdis osko: – Ij taat lah máhđulâš! Mij kuuđâs ep áppádâm sieidi sirdeđ já tuoh almaakyevtis nuhtán kyeddiv tom! Maggaar nuáidieennâm taat jiešalnees lii? sun koijâd. Pappâgin ij määti sunjin adeliđ olmâ vástádâs. – Pääcciđ tiervân!, ettâv Heikkâ já Marttin já uigâdává kárbás jáávrán. Heikkâ já Marttin lává tuđâvááh, ko suoi vyeijiv sieidijn maassâd Äijihsuollui. Suoi iävá vala lah komárdâllâm sieidi iäváge uhredâm maiden toos, mut sunnust lii taggaar tobdo, et puoh ääših láá tääl oornigist. Suoi tiettiv, et kyelipivdemlukko lii macâttum, kohân sieidi piäsá olmâ sajasis. Marja-Liisa Olthuis Lávgumin 1. – Mut lii onne paahâs! Ij vaijaam huksimsaajeestkin ennuu porgâđ! pahudistij Juhháán eemeedsis siisâ puáđidijnis já nuolâi vala majemuu-uv T-pääiđis. – Na nuuvt kale lii. Vissâhân lii äijihšoŋŋâ puátimin, ko tiäddá nuuvt čuuvtij. Ko ij sattum leđe ááimučuáskuttâskin aautost. Ijhân tagarijd aašijd ubâ juurdâškin, ko tälvipuolâšist aauto vuálgá uástiđ. Talle tuš haalijd tiettiđ, mon pyereest tot lieggân. – Na nuuvthân tot kale lii. Suámálâš, mon eresnáál olmooš juurdâš iveaigij mield! iššeed pahudistij. – Kost Jussa lii? sun koijâdistij. Ij-uv sun puáđigin muu tiervâttiđ? – Tot lii olgon sierâdmin. Ij taat kumádâh kustoo suu ollágin hettii. Párnááhhân kale ain piergejeh. – Ij kale lah suotâs, et tääbbin kaavpugist kalga aassâđ tuš pargo tiet. Ko peri ličij kavnum huksimpargo tobbeen päikkikuávlust, kost lâi eenâb luándu já mudoi-uv saje aassâđ. Taat industriakuávlu lii nuuvt ármuttes tievâ, joođhij Juhháán já nuolâi vala kammuidis-uv, moh urruu tarvanâdmin juolgijd kiddâ. Ige oinuu čääci laasâst tego pääihist – tuš tuot káátu, mii lii aaibâs uksnjäälmist. Mudoi-uv vyeijih tast nuuvt hirmâd korrâsávt tuon mohheest. – Oinih-uv muu mučis kukkáid puáđidijnâd ovdâšiljoost? koijâdij eemeed. – Jiem kale hoksám keččâđ. Magarijd ostih? – Violaid. Taid kale ličij puáhtám ištâdiđ jo čuuvtij tooleeb, mut tääl ko lep teehin esken varrim, te kalehân miinii kalga šiljoost leđe. Ištâdim taid jiešalnees jo jieht ehidist. – Na mun elâččâm forgâ taid keččâmin, eeđâi Juhháán. Vistig kale tááiđám eelliđ lávguáldást luškâ teikâ mestâ jo kolmâ čääsist čokkáámin, ko lii nuuvt paahâs. Ko peri ličij riddo, kost pesâččij vuoijâđ! – Na eelâš peri! Muoi Jussain elleen váhá käävpist. Vissâhân eehid räi tommittáá čuásku, et pyehtip veik maidnii grilláđ olgon. Mun kale jiem tággáár pakkân viišâ siste málástâllâđ. – Uásti vala vuolâkoori tobbeen! Tom kale tááiđám leđe ánsášâm tággáár pargo-oho maŋa! Eemeed já Jussa moonáin. Juhháán paasij ohtuu pááikán já teevdij lávguáldá nuuvt kolmâ čassijn ko hanast poođij. Suu mielâst tot kale vala-uv lâi meendu luuškâs, mut toos ij vaijaam maiden. Tot ferttij tääl tienuuvt tuhhiđ. – Vuoi ko lii suotâs leđe váháš áigáá aaibâs ohtuu taan maailmist! sun šuáhkádij já oroi lemin nuuvt luholâš. Juhháán uigâdij vistig oovtâ jyelgisuormâ čáácán. – Huih, mon koolmâs! sun párgádij. Várugávt sun piejâi tohon ubâ jyelgis já viijmâg nube-uv jyelgis siämmáá várugávt. Huápust sun čokánistij čáácán, ko tot oroi aalgâst lemin nuuvt koolmâs. – Ai, mon suotâs! Juhháán eeđâi já puohčâlij vala já poosâi vuoptâidis. Ko sun lâi posâdâttâm, sun vala čokkái tast váháš áigáá. – Finnejimbâ puoh tuolvâid meddâl jyelgisuormâidân kooskâst! sun jurdâččij já viälánij vala váháš ááigán čáácán. Tast lâi nuuvt pyeri viäluttâllâđ já kuldâliđ, mon joskâd já rávhálâš suu pääihist lâi. 2. POŊK, POŊK, POŊK! KRRRLLLLL...., kulluuškuođij olgon. Ubâ lávguääldis njuškoi já tuárgistij. Juhháán njuškij čuožâd lávguáldást. Suu váimu njuškoi tego ličij lamaš tobbeen olgos viggâmin. – Mi-, mii tuántáid tobbeengis peškâlij? Aaibâs tego kiinii ličij táálu cuovkkiimin! Laasah-uv tobbeen cuovkkâneh! Lättee-uv oroi tuárgistmin. Sun kaččâlij portháid vuálus. Viäskárist kale ij oinum mihheen. Sun kuovlâi vala orroomviistán ige lamaš oskođ čolmijdis. Vala-uv sun ruvviistij čolmijdis já keejâi uđđâsist. Tuotâ tot kustoo lâi! – Persovnauto orroomvisteest sohvá alne! hirmástâlâi Juhháán. – Na vuoi helskit sittágin! Tothân lii vuáijám šiljoääiđist já laasâst siisâ tupán! – Já ubâ seini lii ráigánâm! Já stuorrâ laasâ cuovkkânâm! Juhháán keejâi aauton. Tobbeen čokkáin kyehti ááhu. Nubbe lâi vyeijimin já nubbe čokkái paaldâst. – Aih, auh! kuului aautost. Lah-uv tun vala elimin? stivrejeijee ákku koijâdij kyeimistis. Taat ij västidâm maiden. Sun lâi časkam uáivis aauto laasân já lâi kolmâštum toos. Suu muáđuh vordii. Tot ákku, kote lâi stivriimin, iätádui já viigâi olgos aautost. Suu uksâ ij innig lekkâsâm. – Aih, addâgâs..., keččâlij ákku čielgiđ aauto laasâ peht Juhánân já sihostâlâi siämmást vardee muáđuidis. Fakkist ákku loovdij čolmijdis já párguškuođij. Talle Juhháán-uv esken huámmášij jieijâs tile: sun lâi aaibâs njuoskâsin já piättáá. – Aah-, addâgâs, eeđâi Juhháán-uv já toppij tuolvâ shortsijdis stoovli alne já turkkâlij taid juálgásis. Sun usâstâlâi puhelin já puunjâi kuávluetikuávdáá puhelinnummeer: – Puáttiđ tállân! Teehin lii aauto vuáijám muu orroomviistán! Nubbe mađhâšeijee lii časkam uáivis já kolmâštum, já nubbe-uv varda čuuvtij! Ton puudâ lijjii jo naabureh-uv puáttám imâštâllâđ tom uáinus. – Vuoi hirmos sittágin! kuulâi Juhháán naaburijd olgon sivnádâlmin. – Mii tääbbin lii tábáhtum? kullui nubbe koijâdmin. – Puáttiđ išán teehi! huuihij Juhháán naaburijdis. Taat nubbe ákku lii čuuvtij ruásnulum. Sust ij lah kustoo lamaš torvopoovij kiddâ. Forgâ tot-uv ákku luptij uáivis já koijâdâlâi, mii lâi tábáhtum. Sun vaaidij kieđâs, moos lâi puáttám suámálâš mokke. – Suu kalga finniđ pyecceiviäsun! eeđâi naabureemeed, kote lâi pyecceitipšoo. Naabureemeed leehâi uálgispel uuvsâ já piejâi ááhu uáiván siholduv, et taan uáivi joskâččij vardemist. – Čokkáá tääl siijvost já liihâdhánnáá oovtsaajeest tassaaš ko pyecceiaauto puátá! sun ravvij ááhu. Stivrejeijeeákku vala-uv viigâi olgos autostis já čiärustâlâi. – Čokkáá peri ráávhust!, eeđâi nubbe naabur. Forgâ puátá puálukodde já čuáppá uuvsâ. Mij ep finnii tom ávus. – Mut ko muu aauto mana talle piilán! čiärustâlâi ákku já ain keččâlij peessâđ aautost viste pel. – Na tast kale lii siämmáá, eeđâi pyecceitipšoo. Kalehân tuu ferttee tobbeen olgos finniđ. – Na jis mun tuon nube uuvsâst puáđáččim olgos, ákku iävtuttâlâi vala. – Na ij, ko tuon ulmuu ij koolgâ moonnâđ lihâttâllâđ. Kale tot lii tánávt pyeremus. Stivrejeijeeákku čiärustâlâi vala korrâsubbooht. – Na maht taat aauto teehingis vuojij? Juhháán viijmâg koijâdij stivrejeijeeááhust, ko taat lâi váhá josijdum. – Na ko must tuot uálgisjyelgi ij innig liihâd nuuvt pyereest, ákku čielgij. Keččâlim orostittiđ aauto, mut ko vahâgist tuolmâstim kaasu, já te aauto vyeijilij tuon mohheest nuuvt tuántá náál ovdâskulij. Jiem kiergânâm innig maiden porgâđ, jeđe aauto vuojij siäinán. Vijmâg pottii poolis já puálukodde já vala pyecceiaauto-uv. Vistig valdui mađhâšeijeeákku meddâl aautost já tolvui pyecceiaauton. Vyeijeeááhu uksâ sáhhájui vistig meddâl, já tastmaŋa sun ferttij västidiđ poolis koččâmuššáid ovdilgo sun läiđejui pyecceiaauton. – Jiem kale innig kuássin ááigu aautoin vyeijiđ, taat kullui etâmin. – Pyeremus vaarâ ličij-uv, smietâi Juhháán ohtuunis mut ij kuittâg jiennâdâm maiden. Poolis muštâlij, et ákku lâi eidu tiävdám 92 já vala-uv vuojij aautoin. Ko ááhuh lijjii tolvum pyecceiviäsun, koolgâi aauto vala sirdeđ olgos orroomvisteest. Tot lâi-uv viehâ pargo, mast puohah išedii já vala-uv sivnádâllii tom, mii lâi tábáhtum. Juhháán sooitij eemeedsis: – Koolgah-uv uástiđ tääl kyehti vuolâkoori! Tääbbin láá naabureh iššeedmin aauto sirdemist. – Na jieh-uv tun jieš áppád tom sirdeđ? koijâdij eemeed. – Na jiem. Ohtâ ákku vuojij seeinist siisâ mii orroomviistán. Ááhuh láá tolvum jo pyecceiviäsun, mut seini lii rääigin já laasâ lii cuovkkânâm. Sohvá-uv lii pillâšum. Ubâ táálu ferttee tivvoođ. – Ij lah tuotâ! eeđâi eemeed ige oskom ovdilgo jieš ooinij. Seeini tivvooh pottii jo siämmáá peeivi. Uđđâ sohvá uástimân monnii muáddi peeivi. Tot ko poođij, eeđâi eemeed Juhánân: – Ep-uv mij piejâ taam sohvá tääl aaibâs viste nube kiäčán? Mun jiem kuittâg innig ááigu čokkáđ lasâpellâst! – Já mun jiem kiergânâm ihástâllâđ tuu uđđâ violaid, eeđâi Juhháán eemeedsis. – Ele huolâ! Mun ostim jo uđđâ kukkáid. Tuáivu mield tot ij taan tovváá tieđe hyenes luho mijjân! Tun tuš koolgah tuom ääiđi vala tivvoođ. Marja-Liisa Olthuis Myerjimiestui kuorrim Vađukkááh lijjii muu ovdâšiljoost taan keesi maŋanâm. Ko toh viijmâg-uv lijjii sáppum, te tuáppejim nääpi kievkkânskääpist já moonnim miestuidân kuorriđ. Nuuvt njaalgâ muorjijd kale ij viiššâm tipteđ pillâšuđ. Ko kuákkájim myerjimiestuidân siste, te muu uđđâ naabureemeed juuđij tast lappâd. Ko sun ooinij muu vađukkái nuurrâm, te sun rammuustij, et lâi eidu myerjihilo rähtimin já vala tom, et sun ij lamaškin kuhes ááigán peessâm myerjihilo rähtiđ. Te koskâlduttim jieččân muorjij nuurrâm já moonnim suu kievkkânân keččâđ. Sun lâi mudoi-uv toohâm kievkkânremoonti, mon puáttus halijdim uáiniđ. Sust lâi vala myerjikoppâ peevdi alne já sun faalâi munjin-uv muorjijdis. Keččâlistim oovtâ myerji, mii lâi aaibâs jo táhtáá já tast lâi jávvusmakkâ. Jiem halijdâm innig nube väldiđ. Te koijâdistim, magareh myerjih toh jiešalnees lijjii, ko toh kuittâg-uv hilo rähtimân tohhejii. Muu naabureemeed eeđâi muorjij hollandkiel noomâ, mast tiettim, et tot lâi mottoom purâttettee myerji aalmugnommâ, mii ij lam táválâš aanoost mut jiem aaibâs tállán hoksám, mon myerjist jiešalnees lâi saahâ. Muštástâllim, et oinim taid muorjijd ruonâskaavpij ildein eidu toin härvinâš noomáin čuuvtij tooleeb keessiv já jurdelistim, et taat kale ferttij leđe miinii taggaar soortâid, mii raahtij muorjijdis maŋeláá tego jieččân vađukkâšmiestâ-uv. Muu mielâst toh myerjih käävpist mudoi-uv lijjii váhá ereslágáneh. Te naabureemeed rammuustij, et taat lâi-uv vuosmuš kerdi ko sun lâi peessâm nuurrâđ muorjijd jieijâs šiljoost. Moonnim keččâđ suu miestuu, ko jurdim, et talle tiäđáččim, mon myerjist lâi saahâ. Nuuvthân kale poottim-uv tiettiđ: suu myerjimiestâ lâi “ruotsinyrttikuusama”, mii ij Suomâst vissâ ubâ šoodâgin. Viärráámus muu tááhust lâi tääl, et čalmemuorâi myerjih láá mirhâliih já et lijjim puurrâm taggaar myerji. Muu lukkon kuittâg-uv lâi tot, et jiem lam puurrâm taid eenâb ko oovtâ: ko soittim mirkkâkuávdáážân já koijâdim, te kuullim, et taid ferttee vuorâsolmooš puurrâđ kuittâg-uv 10 - 20 myerjid ovdilgo puosâškuát. Jiem šoddâm čuávjitoppiittâhân ton oovtâ myerji puurrâm tiet jiemge tarbâšâm talhâsčiiđâ, mut kuittâg-uv oppim tom, et jiem kuássin kosten innig keččâlist maiden, maid jieš jiem vistig tuubdâ. Naabureemeed tuššâdij “njaalgâ” hilloos. Jieš sun ij lam vala šoddâm tom smakkiistiđgin mut lâi kale eidu áigumin pieijâđ tom leeibis oolâ. Maŋeláá poottim tiettiđ, et sun lâi nabdam muorjijdis ruopsisjierehin já maid jieš-uv lijjim kaavpij ildein uáinám eidu toin härvinub noomáin. Marja-Liisa Olthuis Oppâsaje kaavpugist I loho 1. Ánná lâi finnim uđđâ oppâsaje, mast sun lâi čiävláá. Tääl sun aaibâs vuosmuid keerdijd juuđij ollâopâttuv kuuvl, kárttá kieđâst, amas čájádiđ. Vala-uv tohon kavnâm oroi lemin nuuvt merettes vaigâd, veik sun jo moddii lâi tobbeen iällám-uv. Mahtnii sun ij tuš hammim valagin kaavpug kááđuid, kuus kulij toh monnii. Jo-uv sun tollij kártá puástukejij kieđâst teikâ vahâgist vaazij puástusuundán. Kuássin sun ij vädisvuođâittáá peessâm tohon kuus ááigui. Ko sun vuot pisánij kártá tutkâđ, te mottoom huksimalmai čuorvij sunjin huksimsaajeest: – Hei nieidâ, kuus lah jotemin? Puávtám-uv išediđ? Ánná lasettij liävtu ige kejâstâmgin tohokulij. Sun ij áigum vieres kaavpugist omâs ulmuigijn pääcciđ savâstâllâđ. Taat kaavpug lâi sunjin aaibâs oomâs, mut kuittâg sirdâšum uccâ päikkisiijdâst eeni já eeji syejeest aaibâs jieijâs elimân oroi sunjin stuorrâ vuáittun. Eenist já eejist lijjii jieijâs jurduuh, maid sun lâi jo nuuvt maŋgii kuullâm já ravvuuh, maid sun jo tondiet uhmedij ko toh lijjii tego pákkumeh, maid koolgâi nuávdittiđ: taat já taat lâi olmânáál já muččâdávt já tuot vuot lâi puástud. Sun lâi jo kuittâg nuorrâ vuorâsolmooš já jieijâs mielâst viehânáál maailm uáinám. Lâihân sun tääl peessâm kaavpugân. Já nuorâ olmoošhân koolgâi jurdâškyettiđ jieijâs jiermijn. Já sun kuvâttâlâi, et taat oppâsaje kale adeličij sunjin tom máhđulâšvuođâ. Ánná lavkkij siisâ ollâopâttuv uuvsâst. Sun kuárŋui portháid pajas já usâstâlâi kuhháá olmâ luvâldâhviste. Vijmâg sun ooinij eres-uv uáppeid koijâdâlmin kyeimi kyeimistis, kuus já kost, te sun-uv tieđij tohokulij jotteeđ. Áánást lâi uđđâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ, já tobbeen koolgâi muštâluđ, maggaar oppâmsajan sun lâi njunes pieijâm. Puohâi mieldiorroom lâi págulâš – kuittâg ton páppár mield, mii Áánást lâi kieđâst. 2. Luvâldâhviste lâi tievâ. Ánná čokánistij uksâpellâs mottoom nieidâ paaldân, ko togopeht oroi lemin nuuvt vuovâs saje. – Maid tun lah puáttám luuhâđ? Ánná koijâdij várugávt suu paaldâst čokkájeijee nieidâst. – Na mun luuvâm sämikielâ, taat västidij. – Na totpâ sattui! Ánná ilosmij. Nuuvt mun-uv. Mun lam Ánná. – Já mun lam Maarit. Suotâs uáiniđ! Luvâldâhviste lâi nuuvt tievâ, et tobbeen lâi tuše ohtâ čokkámsaje. Tot lâi kuárus stovli Ááná paaldâst, mast ij lam innig pevdigin. – Lii-uvsun taat stovli rijjâ? koijâdij jienâ Ááná paaldâst. – Kale tot vissâ lii. Čokkáán peri toos! – Liihân taat vissásávt suomâkielâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ? koijâdij kandâ. – Na suomâkiel uáppein mun kale jiem tieđe maiden, mut jurdám, et taat lii sämikielâ uáppei várás. Kandâ kejâstij suámálávt Áánán mut čokánij kuittâg stoovlin já kuáivui lavhâstis peenâ já páppár. – Jáá, et tun lah suomâkiel lohhee, Ánná koijâdistij. – Joo, nuuvt lam. Illá kavnim teehin, ko lijjii nuuvt hyeneeht pieijâm uápistemtaavvâlijd uáinusân. Mestâ jo maŋanim aaibâs vuosmuu peeivi. – Na kale mun-uv váhá usâstâllim, já nuuvt maaŋgah iärráseh-uv, Ánná mieđettij. – Mun lam Heikkâ, kandâ eeđâi já keigij kieđâs. – Já mun lam Ánná. Eenâb suoi iävá kiergânâmgin savâstâllâđ, ko tilálâšvuotâ aalgij. Tobbeen oinui sárnumin mottoom puárrásub ihekuursâ uáppee, kiän noomâ Ánná siämmást jo vájáldutij. Nieidâ muštâlij, maggaar suomâkielâ luuhâm lii já maid luhâmist kalga já puáhtá vyerdiđ. Nieidâ oroi tietimin veik mon ennuv tast, maid uáppee-elimist puáhtá puđâldiđ, mon jotelávt puáhtá uápásmuđ uđđâ pirrâsân já tieđettij vala tom, et onnáá eehid lâi vala mottoomlágán pyereestpuáttimtilálâšvuotâ uđđâ uáppei várás, já tohon ličij kale pyeri puáttiđ. Sun juovij vala juáhážân luuhâmoornig, moos lijjii čaallum puoh luvâldâhääigih. Ko Ánná lâi mottoom ääigi kuldâlâm, sun imâštâlškuođij, mondiet taat uáppee sárnu tuš suomâkielâst, ko suoi Marittáinhân lává sämikielâ uáppeeh. – Láá-uv koččâmušah? nieidâ vijmâg koijâdij. Ánná cullâkuođij Maaritân: – Mondietsun tääbbin iä muštâl maiden sämikiel uápuin? Láán-uvsun muoi puástusaajeest? Te Maarit luptij ruokkâdávt kieđâs tego škoovlâst já koijâdistij: – Na ko muoi táin Ánnáin láán sämikielâ uáppeeh, já tääl smietteen, láán-uv ubâ olmâ saajeestkin, ko tääbbin lii saahâ tuše suomâkielâ luhâmist. – Na kale lam tietimin, et tääbbin láá sämikielâ uáppeeh-uv, mut ko jiem tuubdâ sämikiel ohjelm, já nuuvtpâ jiem määti tunnuu tađe eenâb ravviđ. Kolgâvettee koijâdiđ jieijâd máttáátteijest já eres sämikielâ uáppein. – Na kostsun tagarijdgis kávná? Ánná pahudistij. Luuhâmäšši ij sunnui čielgâm kuittâg tääbbin. 3. Ánná juuđij arve čoođâ uđđâ uáppei tilálâšvuotân. Sun lâi eidu uástám olssis arvesyeje, mii poođij-uv stuorrâ táárbun. Jiešalnees sun ij lam hárjánâm tagaráin ubâ jotteđgin, já tondiet tot váhá unohistij. Uáivi já ärdeeh kale pissuu koškesin, mut ko idduuh já jyelgih liijká-uv njuoskii. Suu päikkisiijdâst arvesuoijijn kale ij lijjii pyehtiđ ubâ jotteeđgin, ko puohah lijjii povvâstiđ: tothân ličij keččum tuš mottoomlágán fijnottâlmân. Arvepiivtâs Säämi maailmist ličij lamaš pyereeb, mon puovtij kárbást-uv pieijâđ paijaalsis, mut toin vuot ij kaavpugist kehtidâm jotteeđ. Tilálâšvuotâ lâi mottoom krouvist, já taggaar saajeest sun ij lamaš kuássin ovdil iällám. Ko sun moonâi tohon siisâ, njunán šliämui nuuvt assaas tubbááksuovâ, et tobbeen lâi vaigâd vuoiŋâđ. Suovâ tyehin vuáttojii peevdih já ulmuuh tobbeen čokkáámin. Pevdipijgá juuđij mestâ jo kaačân peevdist nuubán já kuodij stuorrâ vuolâlaasâid. – Luhhoost ij lah enni tääl uáinimin! Ánná šuáhkádij. Ennihân ij kuássin lam suu suovvâm moonnâđ tággáár soojijd já lâi kale tääl-uv maŋgii váruttâm tast, magareh ulmuuh tobbeen jurrii. Já lâihân Ánná jieš-uv maŋgii uáinám naaburiššeed juhâmin, ige tot uáivistolmooš mihheen mučis uáinusijd lamaš. – Na tiervâ! Tun-uv poottih, kullui jienâ suu paaldâst. Tot lâi Heikkâ, kote eidu lavkkij siisâ. – Lâi-uv älkkee kavnâđ teehin? – Na joo, kale mun kuittâg täst lam, Ánná västidij. Mut muu mielâst taat ij mihheen hitruus soojijd lah. – Na kale tun teehin vala maŋgii puáđáh, eeđâi Heikkâ já uápistij Ááná siisâ. – Hei, must-uv lii tyeggáár arvesyeji tego tust, Ánná huámmášutij Heeikân. Ánná já Heikkâ čokánáin mottoom nurkkepiävdán savâstâllâđ. Ánná heŋgâstij njuoskâ arvesyejees mottoom stoovli siälgán kuškâđ. Heikkâ muštâlij, et lâi lamaš jo oovtâ ive taan kaavpugist. Sun lâi luuhâm vuosmuu ive fysiika mut lâi kalanâm toos, ko ij lam iberdâm ennustkin tain numerijn já kaavain já myensterijn, moh tobbeen puáhtojii oovdân. Sun čielgij, et lâi finnim tuše oovtâ oppâoho juávkku-uápásmuumist já kepiskovestemppâl uáppukirjásis mut ij lam peessâm eres kuursâin čoođâ ige sust lam innig haalugin luuhâđ. Sunjin lâi šoddâm nuuvt korrâ mielâ mutteđ oppâsunde, et sun lâi mestâ jo nelji mánuppaje luuhâm tuše suomâkielâ siisâväldimiskos várás jeđe tääl sun lâi peessâm siisâ. Heikkâ muštâlij ennuv tast, maggaar lâi suu mielâst uáppee-eellim taan kaavpugist já kuus kannattičij moonnâđ. – Lijjii-uv tuu siisâpeessâmiskoseh älkkeh? Heikkâ koijâdij. – Na tain mun kale jiem tieđe maiden. Sämikielâ lohheeh iä lam vissâ nuuvt ennuv ko iä ornim tagarijd iskosijd. – Na mun-uv talle liččim kolgâm tohon viggâđ, Heikkâ povvâstij. – Máátáh-uv tun talle sämikielâ? – Jiem. Jiem oovtâgin sääni! – Kavnih-uv älkkeht olssâd aassâmviste? Heikkâ joođhij. – Na kale mun viehâ älkkeht. Lam laiguuttâm viste mottoom uápisulmuu peht. Tobbeen áásá mottoom puáris ákku já aasâm ton ááhu kuvlân kuittâg tääl aalgâst. – Nabâ tun jieš? – Na must lii viste mottoom uáppeivisteest viehâ alda ollâopâttuv. – Maht tohongis piäsá aassâđ? Ánná koijâdij. – Na kalehân tohon piäsá. Moonah peri eelliđ uáppei aassâmtoimâttuvâst já tiävdáh luámáttuv. Já tot kale pištá váháš áigáá, mut kale tohon motomin piäsá. – Kogopeht tun talle aasah? Ánná koijâdistij. – Na aasâm ton ruopsis kerditáálust aaibâs ollâopâttuv váldurakânâs tyehin, jis tiäđáh tom. Aasâm kuuđâd keerdist. Lii tohon hissi-uv, et ij jyehi tuv taarbâš portháid pajas kuárŋuđ, mut tot jotá hirmâd jo hitásávt. Mestâ jo siämmáá ääigist lii paijeen, jis mana portháid. – Hei, tyebbin kustoo láá munjin uápisulmuuh, eeđâi Ánná ko kuulâi mottoom nurheest sämikielâ. Addâgâs, et tánávt pajanâm, mut ááigum moonnâđ koijâdâllâđ váhá sämikielâ luhâmijn tääbbin. Tego muštáh, te iđedist iä sänipeelijngin muštâlâm sämikielâ luhâmijn. – Na moonâ peri! Mun-uv vuálgám váhá keččâđ, magareh uáppeeh tääbbin láá, ko iđedist jiem ennustkin kiergânâm. Kale muoi vala uáineen. Ánná ruokâsmitij mielâs já moonâi sämikiel sárnoo uáppei kuuvl čuážžuđ. Lâihân sun motomijd taid uáppeid ovdil-uv uáinám tego Joovnâ, Ante já Uulá. Sij tuš lijjii váhá puárrásuboh ko sun jieš. Kaandah juhhii vuolâ já savâstâllii luuhâmpaajeest, mii lâi eidu älgimin já moonnâm kesiluámust já kesipargoin. Risten já Piirit poođijn eres kuávlust, já sunnuu Ánná ij kuássin ovdil lamaš uáinámgin. Siämmást Ánná jo muštâlij ton tilálâšvuođâst, mii lâi lamaš onnáá iiđeed tast, maht suomâkiel uáppeeh lijjii finnim puoh maailm ravvuid, mut sämikielâst ij muštâlum mihheen. – Joo, kale mun iärvádâlâm, maid tun uáivildâh, eeđâi Risten. Tijmáhân kale jo kullojii tast, et tääl ubâ kurssâvuávám uđâsmittoo já puátih uđđâ kuursah já motomeh puáris kuursah kuáđđojeh meddâl. Et mungin jiem tieđe tárkká, magarijd kuursâid tun koolgah tääl čuávvuđ. Jis ij eres ävkki lah, te ferttee koijâdiđ tieđâkoddeest. Vala keevâi taggaar pärtti, et uđđâ luuhâmregister teddilem-uv maŋanui nuuvt čuuvtij, et totkin ij lah vala vaalmâš. Mut táválávt ton kirjeest kale kávná ravvuu olssis. – Kuleh-uv mijjân suomâkiel uápuh? Ánná koijâdij. – Joo, uássin kale. Motomeh kuursah láá páguliih, västidij Jovnâ. – Na mastsun mun tääl tiäđám, moh kuursah láá páguliih já moh iä? – Kale tun hárjánâh toos, ko lah lamaš tääbbin mottoom mánuppaje, kullojii iärráseh lohđutmin. Ánná ooinij ennuv uđđâ uáppeid já huámmášij, et juáháš lâi váhá ucâmin jieijâs saje uđđâ pirrâsist. Tuš Heikkâ oroi kuittâg mottoomnáál vuáhádum. Tiäđust-uv taah uápuh lijjii sunjin-uv uđđâseh, mut sun kuittâg tuubdâi kaavpug já mudoi-uv tieđij eenâb ollâopâttâhluhâmijn ko sun jieš. Ubâ eehid moonâi nuuvt huápust savâstâlmist. Mut Áánást oroi, et taan moiveest ij kuássin mihheen čielgâm. Škoovlâst lâi lamaš nuuvt älkkee, ko máttáátteijee lâi ain hiäŋgám seeibist já páguttâm liävsuigijn mut tääl sun koolgâi jieš väldiđ jyehi ääšist čielgâs, ige kihheen orroom masten tietimin ige peerustmin. Liävsuh iä lamaš ige jiešalnees tiätu tastkin, moh kuursah sunjin kullii. Professorijd já eres stuorrâ hiäráid sun ij vala tuostâm aldaniđgin koččâmušâidiskijn. Jieijâs viistán, mon sun ij kale puáhtám ettâđ päikkin, vyelgidijnis Ánná toppij arvesyejees já nahettij lavkkâsis. Tot lâi jo kuškâm, já olgon lâi joskâm arvemist. Suu vuosmuš oholoppâ lâi älgimin uđđâ kaavpugist. Sun lâi vaibâm puoh uđđâ aašijn, moh fállojii sunjin aaibâs ohtân. 4. Pasepeeivi Ánná ááigui váhá keččâđ vuosmuu oho luuhâmpargoidis, ko mihheen ij orroom suu uáivist čielgâmin. Sun viežâi fiäskárist laavhâs já kuáivui tobbeen pápárijdis. – Na vuoi tuántá sittágin! sun pallâguođij ohtuunis já kuáivui lavhâstis kyehti arvesyeje, moh lijjii mestâ jo siämmáálágáneh: – Tääl kale lam vahâgist uigâdâm teehin meiddei Heeihâ arvesyeje! Tothân lâi nuuvt siämmáálágán! – Na, elâččâm ehidist tom tuálvumin sunjin. Mast tom tiätá, jis tot veik usâstâl tom. Täälhân tiäđám, kost sun áásá, ko jo kerd jieš muštâlij munjin. Siämmást Ánná jo vuájui pápárijdis siisâ. Sust lâi lamaš sämikielâ kuldâlem já čäällim já vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises, kuulâi-uv tot sunjin-uv vâi tuše suomâkielâ uáppeid. Mut ij suu kihheen tobbeen olgoskin vuáijám, já ijhân tot jo häittidâmgin, jis váhá eenâb viijsoi. Sun keejâi, mii tobbeen lâi muštâlum. Sust lâi vala čälimist pargopittá porgâmnáál: sun čaalij sämikielân mainâs, mon nommân šoodâi Vuosmuš okko ollâopâttuvâst. Tot oroi lemin uáli jo mánálâš já moiváá, mut nuuvt lijjii suu jurduuh-uv uđđâ oppâmsaajeest. Macâttiđ sun kuittâg tom ááigui. Já nube tááhust lâi pyeri-uv, jis toin naalijn puovtij várugávt adeliđ macâttâs. Ánná vuošâi teejâ já puurâi vuojâleeibi. Oroi nuuvt ommâsin rähtiškyettiđ tuše olssis purrâmuš. Sun lâi kale čepis kokkâ, mut ko pääihist enni lâi ain annaam tast huolâ, et peevdist vuordij lieggâ purrâmuš. Argâpeeivij kale puovtij elâččiđ ollâopâttuv ruokalast puurâdmin, mut purrâmuš ij lam tobbeen meendugin njaalgâ. Oholoopâi ääigi koolgâi jieš anneeđ jieijâs njäälmist huolâ. Tot oroi lemin nuuvt unohis tobdo, et sun ááigui kale forgâpalij elâččiđ pääihist eenis kievkkânist puurâdmin. Teejâ maŋa Ánná vuolgij vyerdiđ buusi. Toin koolgâi tääl vistig vyeijiđ tassaaš ko finniiččij kaavpugân jieijâs polgupyerá. Bussiorostuv kuvlân sun ij kustoo lamaškin áinoo vyerdee: aaibâs tego puohah liččii lamaš ollâopâttâhân joođoost. Buusist sun vala ferttij koijâdiđ mottoom nisonist, kogopeht sun koolgâi pääcciđ meddâl. Ánná teddilij buusi ruopsis puálust jeđe bussivyeijee orostij ollâopâttuv tyehin. Ánná paasij buusist meddâl. Sun ooinij-uv jo ruopsis kerditáálu, kost Heikkâ aasâi. Sun vuolgij jotteeđ tohokulij arvesyeji kieđâst. – Jis Heikkâ ij ližžii pääihist, te uigâdâm tom veik postâloová peht siisâ teikâ jo heŋgâstâm uuksân, sun smietâi. Hissi lâi tuođâi-uv hiđes tego Heikkâ lâi-uv muštâlâm. Tot ij mestâ jo puáttámgin, já ko sun viijmâg peesâi pajas, sun koolgâi vistig uuccâđ olmâ uuvsâ. Luhhoost Heeihâ uuvsâst lâi nommâ. Ánná sooitij uksâkiälu. Vistig ij kullum mihheen. Ánná sooitij vala nube kerd. Te kullui kiinii liihâdmin siste. Heikkâ lehâstij uuvsâ já oroi lemin hiämáskâm: – Jáá, tun. Mast tun kavnih muu? – Na jieš muštâlih munjin, kost aassih. – Mun poottim pyehtiđ taam arvesyeje, Ánná čielgij. – Mon arvesyeje? – Na taam, Ánná čaaitij. Ij-uvgis taat lekken tuu? – Na kale tot táiđá leđe muu. Ennuv kijttoseh tunjin! Jiem ubâ hoksámgin ton váilum talle vástuppeeivi. Ehidist lâi jo joskâm arvemist ko vuolgim maassâd. Tastmaŋa jiem lekken tom tarbâšâm. – Lii-uv tust huáppu? Heikkâ joođhij. – Na ij. Lii nuuvt vaigâd hoksáđ olssis porgâmuš taan kaavpugist, ko jiem lah vala tággáár uáppee-elimân hárjánâm. Jurdâččim, et vuálgám tuálvuđ tien arvesyeje. – Na oostah-uv puáttiđ siisâ váháš ááigán? Vyeššeen veik teejâ. – Na kale mun oostâm. Mut jiem kale jiešalnees kolliistâllâđ lamaš puátimin. Heikkâ vuošâi teejâ. – Tarbâšah-uv sukkârijd? sun koijâdij. – Jiem taarbâš, takkâ. – Luhhoost jieh, ko must iä lah sukkâreh. Must iä kuássin ele kyesih, já olssân jiem lah kuássin šoddâm sukkârijd uástiđ. – Ij häittid maiden, Ánná västidij. Ánná kejâstâlâi pirrâsis: – Jáá, tággáár te lii tuu viste. – Joo. Ostim olssân uđđâ kitara-uv, Heikkâ čielgij. Jiem suáiti mongin bäändist mut tuš jieččân illoon. – Magareh astoäigiájánâsah tustkis láá? Heikkâ koijâdij. – Na laaviim eelliđ čuoigâmin já meecist väzzimin. Já lijkkuum čäälliđ reeivâid já mainâsijd já ton tagarijd. Já lijkkuum meiddei luhâmân já tuoijuumân já purrâmuš rähtimân. Já motomin iälám skipárijdânkijn kostnii, mut muu skipáreh iä lah tääbbin já lam uáli jo ohtuu. Vissâhân forgâpalij kolgâččim vyelgiđ pááikán oholoopân, et uáináččim uápisulmuid. – Kale tun-uv hárjánah tääbbin elimân aaibâs muádi mánuppaijeest, Heikkâ povvâstij já oroi addiimin. Nuuvt lam mun-uv hárjánâm taan elimân, veik aalgâst kale lâi vaigâdub. – Na maid tun vala poorgah eereeb suáitáh kitara? – Na mun laaviim eelliđ squash spellâmin skipárijdângijn. Já čálám runoid já luuvâm ennuv. Já tiäđust-uv kuldâlâm muusik, iälám elleekuuvijn teikâ teatterist já motomin ravintolast-uv. – Jáá, čáláh runoid? Magarijd runoid? – Na táválávt-uv nuorâ ulmuu elimist. – Puávtáččih-uv čäittiđ munjin motomijd? – Naa, kalehân mun vissâ puávtám, jis halijdeeh. Mut iä toh nuuvt hirmâd pyereh tääiđi leđe. Heikkâ ruugâi mottoom pevdiloovást muáddi ružâgâm páppár já keigij taid Áánán. Ánná keejâi taid: – Na iä taah kale muu mielâst hyenehkin lah. Toh láá uáli abstraktliih, mut nuuvthân runoh muu mielâst kalgeh-uv leđe. Lah-uv faallâm täid mottoom kuástideijei teikâ árvuštâllei? – Jiem jiešalnees vala mut kale tááiđám tom forgâpalij porgâđ. Sáttáhân kale keevvâđ, et toh mahtnii huánášeh taid... – Na jis ij iirât, te talle ij tomgin tieđe. Já muu mielâst jyehi ulmuu jurduin lii árvu. – Na nuuvthân tot kale, Heikkâ mieđettij. Ánná kuldâlij, mon ereslágán maailm Heeihâst lâi ko sust. Ánná ij jieš lamaš kuássin vala iällám elleekuuvijn ige teatterist – já ravintolast eellim ij liččii pääihist ubâ puáhtám väldiđ saahângin. Suu eeni vástádâs ličij kullum, et “kale mist lii tuárvi purrâmuš, et tohon ij taarbâš ruđâidis kyeddiđ”. Já ruttâ Ááná vanhimijn mudoi-uv lâi vääniht, veik pihtâseh lijjii-uv já purrâmuš. – Tust oro lemin mielâkiddiivâš eellim, Ánná eeđâi. Jiem lah jieš vala šoddâm jurdâččiđgin meendu ennuv astoääigi, ko muu uáivist lii taggaar hirmos moive. Must oro, et kihheen ij määti ravviđ muu luhâmijngin – aaibâs tego sämmilij aašijn ij kihheen perustiččii maiden. – Na ij-uvsun tot tast vala čielgâ, Heikkâ eeđâi. Heikkâ muštâlij ennuv Áánán jieijâs perrust. Sust lijjii kyehti uábi já Heikkâ lâi puoh nuorâmus. Suu uábih láin čuuvtij puárrásuboh já láin jo sirdâšum pargoelimân. Heikkâ lâi mottoomlágán eehidtäsni. Heeihâ eeči lâi kävppialmai já enni kietâtuojij máttáátteijee. Sun lâi vuálgus kaavpugist, kost eellim oroi lemin čuuvtij ereslágán ko Ááná päikkisiijdâst, kost lâi tuš kuálástem já puásuipargo já škovlâ. Kävppi-uv lâi áigáá jo nuuhâm toimâmist já tastmaŋa lâi iällám kävppiauto, mut tot-uv lâi joskâm áigáá jo jotemist, ko nuuvt uccâ siijdâst iä lam tuárvás ášásteijeeh ige kävppi innig kannattâm. Eehid lâi moonnâm huápust. Ij Heeihâstkin luhhoost lamaš kuussân huáppu. – Addâgâs, jis huáputtâm, mut maht tun lah joođoost? Heikkâ fakkist koijâdij. – Mondiet? Mun poottim bussijn. – Na lahhân tietimin, et majemuš bussi kaavpugân vuálgá love miinut keččin? – Nuuvt vâi? Ánná hirmástui. Nuuvt kuhháá-uv mun lam tääbbin jo čokkám? Na talle kale ferttee jo toommâđ. – Moonah-uv ohtuu vâi halijdah-uv, et vuálgám tuu satâččiđ bussiorostuv kuuvl? – Na jis viišah, te puáđi peri fáárun! Jiem vissásávtkin tieđe, moin bussijn koolgâm moonnâđ já kuus kulij. Puáđidijn-uv tot lâi nuuvt vaigâd. – Na kale mun talle vuálgám, Heikkâ eeđâi. Ánná já Heikkâ iävá tarbâšâmgin meendu kuhháá vyerdiđ bussiorostuv kuvlân. – Tuoin bussijn tun peesah kaavpugân, Heikkâ ravvij ko ooinij buusi puátimin. Ánná vaazij váhá ovdâskulij já hirmástâlân keejâi, maht bussi vuojij turâštij tast lappâd. – Mondiet tun jieh orostittám tom? Heikkâ koijâdistij imâštâlân. – Orostittám? Mii kuávlust kale lii čielgâ äšši, et bussi ooroost, jis kiinii čuážžu orostuv puotâ. Taat äšši ij kustoo lahkin nuuvt čielgâs kaavpugist. Heikkâ ij suttâm mut aalgij orniistâllâđ Ááná kaavpugân peessâm. – Na tun ferttiih orostittiđ mottoom auto já koijâdiđ, lii-uv tot monâmin kaavpugân. Ánná hirmástui: – Jiem kale lah áigumin! Mun čuážum täst ton tááhust veik ittáá iđedân! Teik veik jo váázám maassâd. – Na maht jis tiilááh talle taaksi? – Na jurdáh-uv, et mun lam miljonáár vâi maid? Mielâstubbooht jo váázám talle! Ánná já Heikkâ ooinijn, ko mottoom nissoonkyevtis kaačáin šuáhkuttáin bussiorostuv kuuvl. – Jo-uv majemuš bussi kiergânij moonnâđ? suoi koijâdáin sieđâlume čoođâ. – Jo, västidij Heikkâ sunnui já muštâlij diplomaatlávt, et Ánná-uv lâi eidu maŋanâm majemuu buusist. – Na jis mij kuulmâs väldip taaksi já jyehip koloid, te talle tot ij määvsi nuuvt ennuv, nubbe rivgoin iävtuttij. – Suápá pyereest, eeđâi Ánná. Sun tuáivuttij Heeikân pyeri iijâ já paasij rivgookuáhtáin vuordâččiđ taaksi. Sun tuše smietâi, et tánávt suu ruuđah kale kaavpugist koleh já vala noheh-uv. Taaksist Ánná ij ennustkin sárnum. Sun hepânâšâi jieijâs tietimáttumvuođâ. – Maidsun tääl Heikkâ must juurdâš? Sun nabda muu vissâ mecciolmožin ko jiem taggaargin ääši viettim, et kolgim buusi orostittiđ! Ánná vala smietâi tom-uv, et tuáivu mield Heikkâ ij annaam tom hyennin ko sun toin naalijn poođij eelliđ taan kuvlân, veik ij Heikkâ kale maiden tast kullum etâmin. – Na manengis vájálditij jieijâs arvesyeje! Ánná jurdâččij jieijâs piäluštâssân ko lavkkij taaksist olgos jieijâs viste oovdâst. 5. Ánná ij kavnâm čovduurääigi uuvsâst nuuvt älkkeht. Käytävä lamppu lâi cuovkkânâm, já tot lâi-uv viehâ konstâ lekkâđ uuvsâ sevŋâdâsâst. Viijmâg uksâ lekkâsij; suu láigueemeed poođij ijjâpäiđistis uuvsâ lekkâđ, ko kuulâi Ááná skovijdem. – Já kost tungis lah lamaš? láigueemeed koijâdâlškuođij. Jieh ettâm maiden munjin, et lijjih kuusnii vyelgimin! – Lijjim oovtâ skippáár kuvlân arvesyeje tuálvumin maassâd. Ige tääbbin vyelgidijn lamaškin kihheen, kiäs tast ettâđ. – Jáá. Lâi-uvgs tot nieidâ vâi kandâ? ákku joođhij tenttam. – Na tot lâi kandâ, Ánná västidij, ko lâi hárjánâm, et kielestiđ ij kolgâm. – Já ko tiädáh mielâsâd, et kandâskipárijd jieh taan táálun pyevti! ákku puášáskij. – Jiem lah kale áigumingin, Ánná eeđâi. Já taat ij mudoigin lah muu kandâskippáár, Ánná piäluštij jieijâs. – Nuuvthân toh puohah eteh, ákku joođhij. Jeđe nieidâriävuh šaddeh párnái vuástá ige toos lah innig mihheen porgâmist. Mun jiem suovâ tom tábáhtuđ kuittâg muu táálust! – Jiem lam áigumingin šoddâđ párnái vuástá! Ánná peškâlij já moonâi suttoost jieijâs loonjân. – Itten moonâm kale eelliđ tobbeen uáppei aassâmtoimâttuvâst tevdimin tom luámáttuv tego Heikkâ ravvij, Ánná smietâi. Tain áhhoin kale sun ij meendu kuhháá táiđám piergiittâllâđ siämmáá káátu vyeln. Ákku ij lam kuássin naaijâm, lâi jieš ráhtám kiäsnii luovâspárnáá já taaiđij tondiet jurdâččiđ aašijn nuuvt suámálávt. Ánná juurâi seeŋgâst veikâ mon kuhháá já jurdâččij jieijâs uđđâ pirrâsist, moiváás oppâmtiilees, suu uđđâ ustev Heeihâ já vala taan puášáskâm láigueemeed. Ij kale táiđám leđe meendu rappâd taat kaavpugeellim! 6. Nubbe luuhâmokko ollâopâttuvâst lâi älgimin. Tääl Ánná kale kuittâg maatij jo jotteeđ tohon, ige sun innig aaibâs jyehi tovváá tarbâšâm kuáivuđ kártá laavhâst. Ovdil tiijmij älgim sun vala elâččij aassâmtoimâttuvvâst já teevdij luámáttuv. – Vuoi, tuáivu mield finniiččim huápust jieččân viste! sun eeđâi tobbeen. – Táválávt tot pištá nelji teikâ vittâ mánuppaje, almai čielgij. – Vittâ mánuppaje? Ánná suorgânij. Lam aassâm esken oho taggaar puáris áhhoin já tääl jo illá piergiittâlâm suin, sun smietâi. – Lii-uv tust tääl fastâ aassâmsaje? almai koijâdij. – Ij, eeđâi Ánná. Ij sun kuittâg tagarin lamaš tom jurdâččâm olssis. Aassâmtoimâttuvâst sun tuámittij kuldâliđ sämikiel tiijmijd, moh lijjii suu mielâst suottâseh. Tobbeen oopâi ennuv já lâi mudoi-uv älkkee ettâđ puoh tom, mii väividij teikâ mii oroi ommâsin. Tobbeen kuittâg oroi lemin kuldâleijee pelji. Já mii lâi pyeremus, te oppâmravvuuh-uv lijjii almostum! Mut fakkist Áánán čielgâi, ko sun staavij taid, et sunjin ličij kuullâm tuš ohtâ suomâkiel kurssâ mut tääl sun lâi kuldâlmin jyehi áinoo kuursâ, moh lijjii ohtsis vittâ. Oroi kale lemin viehâ huáppu, et kiergânij jyehi sajan. 7. Marittáin lâi hitruu savâstâllâđ luvâlduvâi kooskâst. Ánná juuđij-uv suin viehâ ennuv oovtâst. Maarit lâi eenâb-uv taggaar, kote luotij toos, et ääših jiešalnees ornášuveh já Ánná vuot lâi jieijâs mielâst čuuvtij eenâb taggaar, kote halijdij porgâđ aašijd ääigild vaalmâšin. Maŋgii Ánná jurdâččij, et Marittist lâi pyerebeht-uv sämmilii luándu ko sust: jis ij eidu onne teikâ itten kiergânâm te poođijhân tot nubbe-uv peivi ain ton maŋa. – Jieh-uv vyelgi muu kuuvl káhvástâllâđ? Maarit koijâdij. – Na kalehân puávtáččim vyelgiđ-uv, Ánná ilosmij. Jiembâ taarbâš leđe kuhes eehid aaibâs ohtuu. Ko suoi poođijn Maarit viste kuuvl, tobbeen lâi hirmâd huáppu já huššâ já mottoom Maarit aassâmskippáár kaačâi siisâ. – Mii tääbbingis tábáhtuvá? Maarit koijâdij. – Lahhân tietimin, et televisiolopetärhisteijee lii iällám suáittimin tääbbin uksâkiäluid? – Maid? Kuás? Maarit suorgânij. – Na onne tot eelij já sooitij tuu-uv uksâkiälu. Tot kale táiđá majemustáá peeivi teikâ muádi siste puáttiđ vala maassâd. – Na vuoi panjig! Musthân ij lah televisiolope, ko tot lâi nuuvt merettes tiivrâs! Tääl kale ferttiim vistig čiehâđ ubâ piergâs kuusnii! Puáđi išán, Ánná! Maarit televisio lâi stuorrâ piergâs, mii liäbbái suu uccâ lonnjii peevdi vyelni. – Taam ferttee kale pajediđ tuon skáápán! Maarit tuámittij. Toh iä kuittâg uážu kuáivuđ maiden mut tuš kejâstiđ siisâ, jis taid teehin luáštá. – Luptist tun tuon nube keejist, ko ohtuu taam kale ij áppád lihâttâllâđ! – Na jis luáštáh tuom pevdiliijne toos oovdân te kalehân tot-uv vaarâ iššeed tommittáá, Ánná keččâlij ravviđ. – Na jis tot kuittâg váhá uáinoo. Kalehân muoi taan sirdeen. Luptist tun veik tuon pele te mun tääbbingis pajedâm! Nuuvt te lusis televisio vuolgij sajestis puoh kovjâidiskijn, já nieidâkyevtis uigâdáin tom pivtâsskáápán čiähusân. – Lii-uv tust televisio? Maarit koijâdij. – Ij lah vala. Aasâm taggaar puáris rivgoo kuvlân, já sust lii televisio. Keejâm tobbeen motomin uđđâsijd mut jiem kale nuuvt hirmâd távjá. Lam ucâmin tääl olssân uáppeiviste, ko ij tobbeen ááhu kuvlân killáá innig kihheen. Ánná muštâlij Marittân, maht lâi arvesuoijijn keevvâm já et sun lâi tuálvum tom já vala maŋanâm majemuu buusist já et ákku lâi piälkkám suu oolâ. – Huh, na ij tot kale lah suotâs! Kale tun motomin finniih uáppeiviste kostnii! – Taatkin ij jiešalnees lah muu viste mut oovtâ muu skippáár viste, sun joođhij. – Muu skippáár ij taan ive ollágin puáđi teehin, já mun ožžum aassâđ täst kuittâg tääl aalgâst. Lâi lukko munjin. – Amahmis, mun lam vájáldâttâm vuoššâđ tom käähvi, ko šoodâi nuuvt merettes huáppu! Maarit suorgânij. – Lii-uv tust teejâ? Mun jiem nuuvt kollii laavii käähvi juuhâđ. – Kale must lii teejâ-uv. Jeđe siämmást čuojâi Maarit uksâkiällu. Nieidâkyevtis keejáin kyeimi kuáimásis. – Tääl te taaiđij puáttiđ tot kyessi, kiäm láim eidu jo vuordâšmin! Ánná eeđâi. Maarit moonâi lekkâđ uuvsâ. Uuvsâ tyehin čuážui äijih, kote čaaitij virgálijd pápárijdis já koijâdij, uážžu-uv sun puáttiđ siisâ. Sun lâi lopetärhisteijee. – Joo, kale teehin uážžu puáttiđ keččâđ! ravvij Maarit já luoštij äijih siisâ. – Na ij tääbbin kale oinuu mihheen! äijih mulijdij, merkkij maidnii pápárijdis jeđe kijttâlij já vuolgij. – Jiem tarbâšâm ubâ kielestiđgin, ko kerd jieš eeđâi, et tääbbin ij oinuu mihheen! Tääl tot äijih ij kuittâg puáđi ovdilgo puáttee ive peln uđđâsist. Nieidah kuáivoin vuot televisio maassâd skääpist já čieváin tom pevdiliijnij vuál. Televisiost lâi esken älgimin Clint Eastwood filmâ, já tom suoi kale áigoin vistig keččâđ, rávhálávt tejâkoopâ já keeksij paaldâst. Ollâopâttâhân tarbâšij esken iđedist moonnâđ ige ittáá várás lamaš pargogin. 8. Ánná čokkái vuot suomâkiel tiijmijd kuldâlmin. Heikkâ poođij aaibâs majemužžân siisâ já čokánij Ááná paaldân: – Te mestâ jo maŋanim! – Na tunhân maŋanih jo, Ánná culijdij maassâd. – Lii-uv tobbeen miinii eeđijd? koijâdij dooseent. – Ij lah. Addâgâs et maŋanim, Heikkâ eeđâi. – Sijđo love! Já nuuvt luvâldâh jotkui. – Kulâ Ánná, maid jis manneen oovtâst purâdiđ onne kuusnii? Heikkâ koijâdij tiijme maŋa. – Kale tot munjin suápá. Muu kuuvl ij kale pyevti moonnâđ. Ánná čielgij, maggaar puáššáás ááhu kuuvl sun lâi karttâm já mii lâi tábáhtum, ko sun lâi maccâm arvesyeje tuálvumist. – Na vuoi hirmos sittágin! Ele pyeri olmooš tobbeen uáppeiviistijd koijâdmin! – Lam kale jo iällám. Ettii vala, et nelji, vittâ mánuppaje kárttá vyerdiđ. – Na jis jieh killáá tobbeen, te kale tun mottoom eres sajan vissásávt-uv peesah! – Kost tun ááiguh purâdiđ? Ánná koijâdistij. – Na jiem tieđe. Jiem lah tom vala smiettâm. – Kale mun-uv puávtáččim purrâmuš rähtiđ, Ánná iävtuttij. – Na vyelgeen-uv talle veik muu kuuvl? iävtuttij Heikkâ. Manneen vistig käävpi peht. – Suápá pyereest. Rähteen veik pica. – Joo, tot lii ain njaalgâ purrâmuš. – Mon käävpist tun laaviih eelliđ, et ij taarbâš meendu ennuv kyeddiđ tävvirijd? – Kale tast muu alda lii ohtâ kävppi. Elâččeen-uv tobbeen? – Na kale tot munjin suápá. – Na maggaar picca muoi rähteen? Ánná koijâdij käävpist. – Uásteen veik millumpiärgu já vuástá já váhá kuobbârijd já toomaattijd. Tot oro lemin aaibâs pyeri. – Suápá munjin. Láá-uv tust njadoh? – Iä lah. Taid-uv ferttee uástiđ. – Já vuolâ, eeđâi Heikkâ. – Mun jiem lijkkuu toos, mut uásti olssâd, jis halijdah. Já nuuvt Heikkâ vala nahettij muáddi vuolâputtâl uástuskoori siis. Heikkâ moonâi kasa kuuvl já maavsij tävrijd. – Jis mun máávsám tunjin tast pele? Ánná iävtuttij. – Kale tot suápá. – Mut mun kuádám taid, Heikkâ lopedij. Ánná mieđâi toos mut liijká-uv smietâi, et lâi karttâm mäksiđ ucánjihhii liijkás ennuv uástusijn, ko lâi máksám nube vuolâputtâl, mon sun ij kuássin áiguččii juuhâđ. 9. Heeihâ lunne Ánná poordij uástusijd peevdi oolâ. Sun steikkij piärgu já kuobbârijd já vuolâi vuástást vuástáhevvâláin pittáid, ko Heeihâst ij lamaš raastamryevdi. Ánná rähtiškuođij piccavuáđu já piejâi tađe várás nääpi siis jáávuid, saaltijd já čääsi jeđe soođhâi taid täigin. Tääigi sun tiäpčui peeldi oolâ jeđe poordij toos oolâ piärgu, tomattijd, vuástá já njaddoid. – Tääl te uigâdeen picca possuđ! Heikkâ ilosmij. Manneen tääl veik kuldâliđ váhá muusik. – Na vuoi tuántá sittágin! jurdâččij Ánná pelijiänusân ko pica lâi jo possuumin. Heikkâ ooinij, et tääl puoh ääših iä lamaš oornigist: – Mii tunjingis šoodâi? – I-ij mihheen. – Na kale tust lii tääl miinii! – Ij must lah mihheen, Ánná kielestij. Sun ij mahten tuostâm ettâđ, et lâi vájáldittâm uástiđ hiijvá ige täigi tonttáá pajaniččii. – Uáiniđhân leš, maht te tibi kiävá, Ánná smietâi. Heikkâ moonâi forgâ kievkkânsis suvnâččiđ já vaaldij pica meddâl uuvnâst: – Hmm, tääbbin lii nuuvt njaalgâ haajâ! Kale tun lah lamaš čepis kokkâ! Ánná njielâstij já poolâi, et tot aaibâs kullui. Heikkâ vaaldij loovást stuorrâ niijbe já čuopâškuođij pica: – Kulâ, maht taatkis lii máhđulâš? Ánná tohâludâi tego ij liččii masten maiden tietimingin: – Jáá, et mii? – Na ko taat vuáđu lii nuuvt koorâs, et tast ij pitá táátu finniđ. – Na, tot sáttá puáttiđ tast ko ... mun ..., vájáldittim pieijâđ toos hiijvá, Ánná tubdâstij. – Na jis tot liijká-uv ličij purâttettee, Heikkâ jeđđij. Picca lâi koorâs tego keđgi, já toin ličij älkkeht puáhtám leggistiđ veik rääigi siäinán. Ánná hepânâšâi. Sun tuođâi-uv lâi lijkkuuškuáttám Heeikân, já oroi nuuvt ilgâdin, et Heeihâ vuosmuuh muštoh sust šoddii tágárin: meccinieidâ, kote ij määti bussijn vyeijiđ já kote ij määti purrâmuškin rähtiđ. Já mii ain ličijgin puátimin! Jyehi tovváá sun kustoo koolgâi mahtnii čuorbušiđ ko ličij lam tárbu čäittiđ, moos sun poostij... Heikkâ čokkái jávuttáá já puurâi. Tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: – Addâgâs..., sun eeđâi. – Mondiet tun täälgis áánuh addâgâs? – Na tondiet, et tast ij šoddâmgin taggaar, manen liččim halijdâm taam purrâmuš. Päneh vala tuáijojeh tust. Heikkâ ij västidâm toos maiden; julestij tuš vuolâ já toidelij korrâ piccapittáid toin vuálus. – Tun jieh lijkkuu taan piccan! – Na jiemhân mun maiden tagarijd lah ettâm! – Na jieh lahkin, mut kalehân mun tom uáinám eđâhánnáá-uv! Heikkâ ij jiendâm tooskin maiden. Ááná mielâst sun kaartâi čokkáđ aaibâs oles peeivi Heiháin peevdist. – Vuoi pahakkâs! sun smietâi ohtuunis. Jis täst tibi motomin peesâm, te jiem kale innig vyelgi suin kuássin kuussân! – Puávtám kale tiskáđ, Ánná iävtuttij purâdem maŋa já keččâlij mahtniigin toohâđ pyerrin jieijâs päärti. – Ij taarbâš! Kale mun tiskáám ko täst tibi kiergâneem. – Na vuošâm-uv käähvi? Ánná koijâdij mut siämmást muštái, et ij jieš juuhâmgin käähvi ige sun liččii ubâ tiättámgin, maht tomgis koolgâi vuoššâđ. – Ij takkâ, ij taarbâš. – Luhhoost, Ánná jurdâččij. Tot käähvivuoššâm ličij sáttám toohâđ päärti vala-uv viärráábin! Heikkâ čokánij jieijâs seeŋgâ oolâ, vaaldij ildest mottoom kirje já luvâškuođij – aaibâs tego Ánná ij liččiigin lamaš tast suu aldasijn. – Halijdah-uv tun leđe ohtuu?Ánná koijâdij várugávt. – Jiem mun tieđe. Aaibâs siämmáá munjin, Heikkâ eeđâi. Áánán äšši ij lamaš aaibâs siämmáá: ubâ purâdemjuurdâ lâi epiluhostum! Konnjâleh iä lamaš kukken. – Addâgâs, mut mun ferttiim vyelgiđ, Ánná eeđâi fakkist. Sun ij innig puáhtám orroođ Heeihâ kuvlân tánávt, ko sun jieš-uv šoodâi nuuvt murâšlâžžân. – Okei, moonâ tiervân! kullui jienâ luhâmušâi tyehin. Ánná pieijâi taaki paijaalsis fiäskárist jeđe lappui uuvsâst olgos. – Pahakkâs foostâg! Ánná posádij ko peesâi olgos já sihostij huápust čolmijdis, amas kihheen uáiniđ suu čiärumin. Olssis sun lopedij, et ij innig kuássin juolgijnis lavkkiiččii Heeihâ viistán. 10. Heeihâ suámálâš lattim väividij Ááná. Heikkâ ij lam lamaš suttâmgin mut lâi hirmâd jo jávuttáá. Jis sun ličij lamaš olmânáál suttâm, te Ánná ličij iberdâm tom-uv pyereest, mut oles joskâdvuotâ já suu kiäsádâttâm oroi nuuvt väivin. – Leš-uv tot bussijn vyeijim lamaš suijân toos meiddei? Ánná smietâi. Heikkâ ferttij jyehi tááhust jurdâččiđ, et Ánná lâi hirmâd jo čyerbi! Oholoopah lijjii lamaš mudoi-uv kuheh já aheveh kaavpugist, já tággáár pärtti vala koolgâi Heiháin šoddâđ eidu ovdil oholoopâ! Ánná ahevušâi jieijâs ustevijd já meiddei pááikán eeni kuuvl. Taan oholoopâ já puáttee oho kale ferttij mahtnii piergiittâllâđ kaavpugist, mut čuávvuvâš oholoopân sun kale áiguččij vyelgiđ pääihist elâččiđ! Ánná ij tuostâm moonnâđ koijâdiđ njuolgist, mii lâi moonnâm puástud suu kolliistâlmist eereeb tot picca. Ij suigen ohtâ purrâmuš puáhtám leđe nuuvt tehálâš? Ánná ij tiättám, maid tain aššijn porgâđ. Nuuvtpâ sun meridij-uv tipteđ tom orroođ tagarin já keččâlij jurdâččiđ hitrub aašijd. Ánná monâlij Maarit peht: – Jáá, Ánná! Tiervâ! Maid te tun ááiguh oholoopâ ääigi porgâđ? – Must iä lah magarehkin vuáváámeh, Ánná tubdâstij. Vissâhân ááigum kuittâg kirjeráájust elâččiđ já váhá kejâdiđ puáttee oho pargoidân. – Na vuálgáččih-uv muin sämiuáppei teivâdmân ehidist? Jieš kale aigum tobbeen elâččiđ. Já itteen pyehteen moonnâđ elâččiđ veik krouvist. Tobbeen kuittâg láá eres-uv uáppeeh já ain oholoopâ ääigi tuáluh. Ááná ij tarbâšâm kuohtii avžuđ: nuuvt mielâstis sun halijdij uápásmuđ eres sämiuáppeigijn já váhá kuldâliđ sii jurduid luhâmijn já kaavpugelimist. Heeihâ já Maarit lasseen sust iä jiešalnees lamaš usteveh, já tot oroi nuuvt väivin. Já tääl sun ij lamaš ollágin vises tastkin, halijdij-uv Heikkâgin innig leđe suu ustev. Tot krouvijuurdâ kale váhá paldattâlâi Ááná, mut ij sun jo kiäldámgin: kalehân tääl tiäđust-uv ličij äigi čuážuškyettiđ jieijâs juolgij alne, ige enni ain puoh suu manoid tarbâšâm tiettiđ. – Na, mun moonâm elâččiđ vistestân já puáđám talle njuolgist tohon teivâdmân, Ánná eeđâi. – Vâi koolgâm-uv puáttiđ maassâd tuu viežžâđ? – Na ele puáđi, ko tot lii tunjin mohe peht, Ánná eeđâi. Uáineen talle ehidist! – Uáineen! 11. Sämiuáppei teivâdem lâi oovtâ ravintolast, kost Ánná ij lam ovdil iällámgin. Tobbeen iä lamaš nuuvt hirmâd ennuv sämmiliih: tuše loves ohtsis. Ááná mielâst tot lâi hitruus uccâ juávhuš, já tai ulmui kooskâst sun tuubdâi jieijâs vuot olmožin, aaibâs tego sun ličij lamaš päähist. Juáháš iberdij suu ahhev Sáámán já pááikán já tom, et kaavpugeellim ij lamaškin taggaar tego Säämist, kost juáháš tuubdâi kyeimi kyeimis. Kaavpugeellim lâi kale čuuvtij riijâb: kihheen ij perustâm nuuvt ennuv kyeimi kuáimásis, já mottoomlágán liägusvuotâ tast vááilui. – Na mutâ Ánná! Tiervâ! – Kei, Hanssâ! Tiervâ še! Maid tun tääbbin? Jiem tiättámgin, et oroh taan kaavpugist! – Joo, tääbbinhân mun lam lamaš jo mottoom ääigi. Munhân lam luhâmin tääbbin. – Maid tun tääbbin luuvah? – Na, must kolgâččij šoddâđ šleđgâinsner motomin. – Jáá, na mon kuhháá tun lah jo tääbbin lamaš? – Oovtâ ive. Tääl aalgij muu nubbe kaavpugihe. – Lah-uv lijkkum toos? – Na lam já jiem lah. Säämist kale ličij suottâsub kuálástiđ já riävskáid pivdeđ. Tääbbin iä lah olmâ äigiájánâsah ige luándugin, kuus moonnâđ. Mottoomnáálá kale lijkkuum taan kaavpug rijjâvuotân-uv. Pääihist lii motomin váhá äätis orroođ. – Tiäđám, maid uáivildâh. Jieh lah áinoo jurduidâdgijn, Ánná mieđettij. – Kuás te ležžeengin majemustáá oinâlâm? Hanssâ koijâdij. – Tot taaiđij leđe muáddi ive tassaaš, talle ko lijjih vala luvâttuvâst. Talle mun esken algâttâllim tobbeen já tun lijjih jo kiergânmin, Ánná smietâi. – Joo, nuuvt lâi-uv! Tastmaŋa lijjim Suáđikylást armeijast, já tobbeen äigi moonâi nuuvt huápust. – Tast kale kuullim-uv, et lijjih tobbeen mut ton maŋa jiem lah šoddâm čuávvuđ tuu lihâstuvâid tađe eenâb. – Luhhoost karttim tohon, te ožžum vala lase smiettâmääigi, ko jiem nuuvt pyereest tiättám, maid halijdim! Jiem kale tallegin armeija maŋa tiättám vala nuuvt pyereest, mut teehin uuccim já peessim. Já täst te lam. – Na mun lam esken algâttâm sämikielâ luhâmijd tääbbin tego tuot Maarit-uv, Ánná čielgij. Sämikielâ lii kale aaibâs okei, mut ko kihheen ij aalgâst máttám muu ravviđ jiemge jieškin máttám já tiättám koijâdâllâđ, te vahâgist luvâškuottim meiddei suomâkielâ. – Lah-uv vala ostâm leđe puásuipargoin ejijnâd? Ánná koijâdij. – Joo, na vuosij kesimiärkkuumist kale lijjim fáárust. Tot moonâi aaibâs pyereest. Jeđe tiäđust-uv eelijm kuáláástmin. Eeči lâi uđđâ viermijd uástám, te koolgâihân taid eelliđ iiskâstmin. – Lah-uv riävskáid vala pivdám? – Na, jiembâ tääl lah ostâm. Tääbbin kaavpugist mätki Sáámán lii ain nuuvt kukke já tiivrâs. Jiem raskii nuuvt hirmâd távjá tohon vyelgiđ, veik mielâ tovâččij-uv. Jovnâ pajedij nube peevdist jienâs: – Addâgâs, jis koskâldutám tii, pyereh mieldiorrooh, mut ličij tääbbin onnáá eehid virgálâš peeli-uv! Ephân lah puáttám teehin tuš suotâstâllâm tiet, veik tot-uv uási lii uáli jo tehálâš! Lep puáttám vuáđudiđ teehin sämiuáppei valaštâllâmseervi! Mii juávhust láá ennuv pyereh atleetih, já oovtâst puávtáččijm talle hárjuttâllâđ já sárnuđ sämikielâ-uv. Vuosmustáá sij väljejii stiivrâ, mon pargon poođij rähtiđ njuolgâdusâid valaštâllâmsiärván. Ánná ij halijdâm valaštâllâmsiärván, ko sun tuubdâi, et sun lâi toos liijkás táválâš. Kale sun jieijâs illoon saatij čuoigâđ já motomin kaččâđ-uv, mut tot kištoi valaštâllâm ij kale sunjin ollágin sooppâm. Čuákkim maŋa Ánná savâstâlâi Hanssáin kuhháá. Suu mielâst oroi aaibâs tego päikki ličij puáttám hirmâd alda. Hanssâ lâi mudoi-uv sunjin uápis, ko sun lâi Eerki, suu viiljâ, oovdiš škovlâskippáár. – Vyelgivettee-uv tuoi-uv itten krouvin? Maarit iävtuttij Haansân já Áánán. – Kalehân mun puávtáččim-uv, eeđâi Hanssâ. – Na, mun jiem tieđe. Jiem lah nuuvt hárjánâm ton krouvielimân, Ánná tubdâstij. – Vuoi, puáđi peri! Jieh tun kuittâg lijkkuu ton ohtuu kuákkáámângin, Maarit ceelhij. – Vyelgi peri! ravvij jo Hanssâ-uv. Jiem ááigu muštâliđ iännásâd, sun povvâstij. – Leppee aaibâs vuoigâdist. Ahhevhân must ohtuu ličij. Puávtáččimhân elâččiđ keččâmin, Ánná mieđettij. Ko čuovâmerkkâ oinui, te ubâ juávkku vyelgiškuođij kii kuus-uv. – Kuus kulij tun lah jotemin? Hanssâ koijâdij. – Na kaavpug kuávdáážân. Aasâm viehâ alda ton fabrik. – Jáá, na mun lam meiddei tohon jotemin. Manneen-uv ovtfááru? – Joo, suotâs, ko ij taarbâš ohtuu jotteeđ! Mut siisâ tun jieh uážu puáttiđ, Ánná povvâstij. – Mondiet? Já Ánná oppeet muštâlij arvesyejeest já tobbeen maccâmist. Hanssâ ruáhásij: – Te lii säminieidâ peessâm keččâliđ kaavpugeellim! – Puáđáh-uv vissásávt itten? Hanssâ koijâdij. – Puáđám kale, Ánná västidij. Áánást lâi lamaš hitruus eehid. Sun tuubdâi, et ij lamaškin innig nuuvt ohtuu taan kaavpugist ko lâi kavnâm eres-uv sämmilijd. Tääl Ánná huámmášij, et sämmilij jurduuh lijjii kuittâg nuuvt siämmáálágáneh ko sust alnestis: riävskápiivdon, puásuipargoid, miäcán já kuáláástmân ij lamaškin innig nuuvt kuhes mätki! Heikkâ aaibâs vájáldui. 12. Ánná lâi rahttâtmin krouvin, ko uksâkiällu čuojâi. Sun moonâi lekkâđ uuvsâ: – Hanssâ! Ánná hirmástui. Munhân ettim, et teehin iä uážu almaah puáttiđ! Tot ákku vala koddá muu, jis kulá tast. Luhhoost sun ij lah tääl pääihist! – Na, tunhân ettih-uv jieht, et ákku vuolgij onne kuusnii. Tothân lii tego stálueemeed, mast kalga poollâđ! Piäjá tuu vala mälispáátán tuoldâđ. – Nuuvt lii-uv, mut vyelgeen tääl huápust! Hanssâ povvâstij: – Kale tun lah jo ärgi! – Na ferttiim leđe ärgi, ko tuot ákku lii tyeggáár. Lam kale uuccâm eres-uv viste, mut jiem tieđe, kuás tom uážum. Tuáivu mield forgâ. Krouvi lâi aaibâs tievâ ko Ánná já Hanssâ tohon peesâin. – Ijhân tääbbin lah čokkámsajegin kosten! Ánná huuihij já illá kuulâi jieijâs jienâ. Já lii nuuvt korrâ larmâ-uv, et ij sárnuđgin pyevti! – Kale toos hárján! Hanssâ huikkái maassâd. – Toos kale jiem osko! – Luhhoost ij tarbâšâm jonost čuážžuđ olgon! Hanssâ huuihij. – Jonost? Mondiet? – Na ko toh läävejeh lyeštiđ tuš tiätumere ulmuid siisâ. – Tego tiäđáh, te mun jiem lah ovdil tágárijn soojijn jottáám. Markkân baarist joreh tuš uáivistulmuuh, ige tobbeen viišâ kuássin čokkáđ. – Tot kale lii tuotâ. Ááná peeljih hárjánškuottii korrâsub jienân ige tot innig lamaš nuuvt ilgâd kuldâliđ: – Luhhoost toh láá ucedâstâm tuon muusik. Lâibâ väivi! – Na tánssámmuusik kalga-uv kulluđ váhá sijvuubeht! – Naa, jiem tieđe. – Maarit ij lah vala puáttámgin, Hanssâ kejâstâlâi. – Vuálgoon váhá tánssáđ tassaaš, Hanssâ iävtuttij. – Máátáh-uv tun pyereest tánssáđ? – Na jiem kale nuuvt hirmâd pyereest, mut keččâlâm mun kuittâg. Forgâ tánssámlättee tievâi ulmuin. Ánná ij kale lamaš kuássin tánssámgin, mut ij tot suu mano nuuvt hirmâd ennuv häittidâm. Iä toh iärrásehkin suu mielâst tađe čepibeh táiđám leđe, njuškuu tuohu teehi tego poccuuh ääiđist. – Tun tánssááh aaibâs pyereest, Hanssâ rammuustij. – Mun vâi? Naa, jiem tääl te tieđe. – Jáá, tääbbin tuoi leppee-uv, eeđâi Maarit ko keččâlij čaŋâlâhčâđ tánssájeijei čoođâ. Leppee jo puáttám. – Joo, já taat jollâ poođij muu vala pääihist viežžâđ! Maarit povvâstij Haansâ: – Na oinih-uv tobbeen ton stálueemeed? – Jiem luhhoost! Lâi kiergânâm jo vyelgiđ káránâsâid pivdeđ. Puohah ruáhásii. – Na totpâ lâi vaahâg! Maarit povvâstij. Ain jis stááloin hiäibust já koddá tom, te finnee suu omâduv. Piäluštah vala Ááná stáálu koozâin. – Jiem mun kale aaibâs koddeđgin suu tääiđi, Hanssâ ruáhásij. – Maid tuoi halijvettee juuhâđ? Hanssâ koijâdij. – Mun tááiđám väldiđ vuolâ, Maarit smietâi. – Vááldám-uv tunjin-uv vuolâ, Ánná? – Ele vääldi! Jiem lijkkuu vuolâ juuhâđ. Puávtám väldiđ veik teejâ. Hanssâ eelij juhâmušâid viežžâmin: – Ijhân taat lah teejâ! Ánná imâštâlâi. – Ij lekken. Tobbeen ij lam teejâ. Ostim taam. Ánná smakkij tom. Tot lâi aaibâs tego cokis mut tast lâi váhá piškerub smakkâ. – Mii juhâmušâid taatkis lii? – Lijkkuuh-uv toos? Maarit koijâdij. Mun juuvâm tom távjá. – Na, joo, váhá, mut mii taat lii? – Tot lii cokis, moos lii siävuttum peljitaalhâs, Hanssâ čielgij. – Peljitaalhâs? Tun kale lah ubâ skelmâ ko tienuuvtkis roosah! Maid ááiguh, et mun uáiváduum vâi? – Jieh tun ton oovtâ laasâst maiden tieđe! Juuvâ peri! Mut jieh kale maŋgâ laasâ tom koolgâ juuhâđ, jis jieh lah hárjánâm. Ánná juuvâi laasâs hitásávt kuárusin. Ij sun tuođâigin tast uáivádum tego lâi vistig jurdám. Juhâmuš lieggij suottâsávt suu jurduid. – Šoodâi mestâ jo paahâs tuon njuškom maŋa, Ánná pahudistij. – Na maht tunnust Heiháin mana? Maarit koijâdistij. Orovettee jotemin nuuvt ennuv oovtâst. – Na i-ij mahten kale! Jiem lah uáinám suu maaŋgâ piäiván jiemge vissâ haalijdgin innig uáiniđ! – Mii tunnui talle lii tábáhtum? Maarit joođhij. – Ko tiäđáččim-uv! Jiem haalijd tääl pillediđ taan eehid toi jurduigijn! – Sun lii vissâ lädikandâ, Hanssâ kullui etâmin. Kalehân tun-uv pyeri olmooš kolgâččih anneeđ huolâ tast, et váldáččih olssâd olmâ sämikaandâ! – Na maggaar talle? Ánná imâštâlâi. Hanssâ tiälláástâlâi vuoptâidis: – Ovdâmerkkân tággáár tego mun lam. Tiäđáh kuittâg, kiäm uážuh olssâd! Ánná já Maarit ruáhásáin. – Mun kale jiem lah vala áigumin naaijâđ kuhes ááigán, Ánná eeđâi. Vistig ááigum váhá eellim uáiniđ já luuhâđ-uv. Já et kolgâččij leđe vala sämikandâ! – Na moin naalijn sämikandâ lii maka hyeneeb ko lädikandâ? Hanssâ koijâdistij nievrin. – Naa, Maarit smietâi já ruohâi uáivis. Sämikaandâi eellim jo tiätá-uv, maggaar tot lii: puásuipargo, riävskápivdo, kuálástem já meecist jotteem. Tot lii korrâ eellim. Já haalijd-uv tááláš säminieidâ innig taggaar eellim olssis? Ko keejâm, mon ennuv muu enni-uv lii karttâm porgâđ puásuipargoigijn, ige tast maŋgiigin kijttos finnii! Nisonij puásuipargo lii nuuvt uáinimettum! Siämmáánáál lii kuáláástmist-uv. Mun jiem kuittâg toos kuássin riemâ! Tondiet lam-uv jo kuhháá smiettâm, et sämikandáin jiem vissâ kuássin naajâ. – Lädikaandâid ij kuássin tuubdâ nuuvt pyereest ovdil, Ánná joođhij. Tot tast vissâ lii-uv nuuvt mielâkiddiivâš säminieidâi mielâst. – Uáivildah-uv, et sämikandâ lii säminieidân liijkás uápis vâi? Hanssâ koijâdij. – Nuuvt mun váhá jurdám, Ánná epidij. – Mun jiem kuittâg ane jieččân čuuvtij hyenebin ko lädikandâ! Já mast tomgis tiätá, mon korrâ eellim lädialmaingis šadda? Juhhee jis vala lii, te tast lii kale hitruvvuotâ kukken! – Juhhee kale puáhtá sämmilâš-uv leđe! Ulmust tot lii kiddâ, Maarit joođhij. – Na nuuvt kale, ferttij Hanssâ-uv tubdâstiđ. Mut kuittâg-uv! Lam ton uáivilist, et jyehi sämikaandâstkin ij tááláá ääigi innig šoodâ puásuialmai teikâ kuálásteijee. Lep-uv mij talle-uv hyenebeh? Must kuittâg šadda insner, mii lii aaibâs olmâ lädiáámmát! – Ijhân kihheen lah ettâm, et sämikaandah liččii hyenebeh! Jiem mun kuittâg, Maarit eeđâi. Ettim tuš, et jiem toi korrâ pargoi tiet mielâstân sämikandáin najâččii. Voorâst tot meccipivdo kuittâg-uv sämmiliist lii, veik sust ličij maggaar lädiáámmát! – Kuulah te, Ánná eeđâi. Kalehân tun-uv meecist jođáh! – Na tiäđust-uv! Jyehi sämmilâšhân luándun lijkkoo! – Tie te uáináh! Maarit eeđâi. Tun lah aaibâs siämmáálágán tego puohah sämikaandah! Miäcán, miäcán! Tohon te kalga ain peessâđ! Já nisoneh kalgeh puoh päikkipargoid porgâđ! – Jiem mun nuuvt lah ettâm, Hanssâ piäluštâlâi. – Jieh kale lah, mut nuuvt tot argâelimist kuittâg kiävá, Maarit naggij. Taatpâ lâi-uv mielâkiddiivâš fáddá, Ánná eeđâi. Jiem lah kuássin šoddâmgin jurdâččiđ ääši näävt vuáđulávt, et kuábbáálágán irgeiävtukkâs ličij pyereeb. – Lam-uv mun maka hyeneeb iävtukkâs tunjin ko tot Heikkâ? Hanssâ tiŋgái. – Tun vâi? Tego ettim, te mun jiem lah tääl naijâmin Heiháin jiemge tuin jiemge kiäinnán. Ferttiim vistig ráávhust smiettâđ tom ääši. Vissâhân mottoom peeivi tiäđám toos vástádâs, ko kuáhtáám taggaar priinsâ. – Joo, mutâ ko puoh priinsah ain motomin muttojeh cuábujin, Maarit joođhij. – Mun lam tunjin hyeneeb ko tot Heikkâ! Hanssâ kiärduttij. – Tun lah juuhâm jo maŋgâ vuolâ, Ánná eeđâi. – Jiem mun haalijd leđe hyeneeb ko Heikkâ! Lam juuhâm tuš kulmâ vuolâ. Tot ij lah nuuvt ennuv! – Mon ennuv tun talle táválávt juuvah oovtâ ehidist? – Na tággáár saajeest táválávt nelji teikâ vittâ laasâ. – Lii-uv tot ennuv vâi uccáá? Ánná culijdij Marittân. – Na ij tot muu mielâst uccáágin lah, Maarit culijdij maassâd. – Joo, jis mij vyelgip tääl? Ánná já Maarit iävtuttáin. – Mun vuárdám vala čuovâmeerhâ. – Na muoi kale vyelgeen, nieidâkyevtis eeđáin. Hanssâ paasij vala savâstâllâđ motomáin luuhâmskipárijnis. 13. Áánást lâi liijká-uv lamaš hitruus oholoppâ. Tääl sun jieš-uv lâi uážžum ääši, maid koolgâi váhá eenâb peessâđ suddâdâllâđ: tot Haansâ sämikandâ- lädikandâäšši. Oholoopâ maŋa aalgij vuot argâ já Ánná maacâi ollâopâttâhân. Vuossaargâ sust lijjii tuše sämikielâ tiijmeh mut majebaargâ lijjii-uv tuš suomâkielâ tiijmeh, ige sun aaibâs pyereest tiättám, maid sun toigijn koolgâi porgâđ. Nuuvt ennuv Heeihâ suámálâš lattim väividij vala-uv, et ij sun Heeihâ tobbeen áigum uáiniđ. Sun vistig ájáttâlâi vyelgidijnis nuuvt kuhháá, et vissásávt-uv tieđij, et luvâldâh ličij jo álgám já puohah liččii jo siste. Várugávt Ánná lehâstij uuvsâ já moonâi nuurkán uksâpellâs čokkáđ. Heikkâ oinui čokkáámin táválii sajestis, mii luhhoost lâi hirmâd kukken sust. Ko tijme nuuvâi, Ánná livkkái olgorääigi nuuvt jotelávt ko kiergânij já moonâi kirjeráájun nutkâđ tävirijdis laavkân. Ko nubbe tijme aalgij, Ánná moonâi vuot čokkáđ tuáhá. Váháš áigáá keččin Heikkâ poođij suu paaldân. – Kost tungis lah lamaš? Jiem lah uáinám tuu maaŋgâ piäiván. Lah-uv tun lamaš illávaje? – Jiem, Ánná västidij uánihávt. Lam lamaš eres sämmilijgijn joođoost. Koldemin já puásuipargoin. Ánná nuurâi tävirijdis, nuuđhâi taid lavkkâsis já pajanij. – Kuus tungis vuálgáh? lâi Heeihâ hiämáskâm koččâmuš. – Jiem ááigugin onne kuldâliđ taam luvâlduv! Must lii-uv eres pargo. – Ááiguh-uv riävskápiivdon? Heikkâ povvâstij. Tääl Ánná tuođâi-uv sutettij já korâdij: – Váiván, Heikkâ! Jieh tun kuittâg maiden sämmilij elimist peerust! Hanssâ lâi kuittâg-uv vissâ lamaš vuoigâdist! Ánná pajanij já vaazij luvâldâhvisteest olgos já tuubdâi Heeihâ já eres-uv uáppei hiämáskâm čoolmijd selgistis. Loppâpiäiván Ánná nááđui kirjeráájun luuhâđ. Sust ličij lamaš vala kuálmád-uv luvâldâh čuávvumnáálá mut sun kuođij monâhánnáá tohon-uv. – Jiembâ kuittâg talle taarbâš čokkáđ Heeihâ paaldâst, sun jurdâččij. Kuittâg suu jurgâlempargopitáh tánávt ovdánii. Čuávuvâš peeivi-uv Ánná moonâi kirjeráájun. Sun mestâ jo aasâi tobbeen. Tobbeen lâi rávhálâš, et pissij puoh pargoidis porgâđ. Tobbeen lâi mudoi-uv suottâsub pargopiirâs ko Ááná visteest, mon sun ij valagin päikkin tubdâm. – Já tääbbinhân tun lah-uv! eeđâi Heikkâ ko ooinij Ááná čokkáámin kirjeráájust. – Tiäđáh-uv, mun-uv vuolgim jieht tuu maajeeld koskân meddâl čuávumist luvâlduv. Eellim tuu ucâmin, mut jiem kavnâm. Ánná lâi váivášum: – Naa, taahân mun lam. Mondiet uuccih muu? Heikkâ huámmášij, et Ánná ij lam mielâmield. – Kulâ, vuálgáččih-uv muin káhvástâllâđ? – Na, jiem tieđe, ko ličij váhá pargo täst. – Na, poorgâ taid pargoidâd tastmaŋa! – Mut mondiet tun uuccih muu? Ánná koijâdij nube kerd. – Tondiet ko must lâi tobdo, et vuolgih meddâl tobbeen luvâlduv čuávumist muu tiet. Tuálá-uv taat tiäivás? – Na, váhá vissâ. – Vuálgoon káhvástâllâđ te sárnudeen váhá eenâb, iävtuttij Heikkâ. Ánná lâi jiešalnees vala-uv suttâm, mut sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lâi lamaš nuuvt ereslágán ko táválávt. – Na, pyehteenhân elâččiđ! Ánná muivij teejâs. Sun ij puáhtám sárnuđ maiden. Aaibâs tego stuorrâ kumpâspittá ličij tarvanâm čuddui já kähistâm suu tobbeen. – Hei, mii tunjin šoodâi muu kuvlân? koijâdij Heikkâ. – Na mun puávtáččim koijâdiđ siämmáá koččâmuš tust. Muu mielâst tun lijjih nuuvt suámálâš. Táválávt sáárnuh já lah ilolâš mut talle jieh jiendâm maiden. – Lijjim váhá hiämáskâm. Jiem halijdâm tuu läittiđ ton purrâmušâst, mut tot kustoo poođij toin naalijn uáinusân. Addâgâs! – Na, häittidiš-uv tuot innig maiden. Liävus te ubâ äšši! – Mut mondiet tun luvâlduv maŋa povvâstih riävskápiivdon? Ánná joođhij. Tun povvâstah munjin tondiet ko lam sämmilâš! – Jiem halijdâm tuu sämivuotân povvâstiđ. Jiešalnees jiem tuubdâ sämieellim. Addâgâs, Heikkâ áánui já keejâi Áánán. Jiem halijdâm tuu luávkkáđ mahten. – Na, uážuh talle addâgâs! – Na ko ožžum addâgâs, te halijdiččim koijâdiđ, vuálgáččih-uv muin keččâđ oovtâ elleekove? – Kost já kuás? – Na tot jorá kaavpugist elleekoveteatterist. Liipuhkin iä lam meendu tivrâseh. – Mii kuuvijd tot lii? – Na, tot lii Fellini kove La Strada. – Jiem lah kuullâmgin. Lii-uvsun tot pyeri? – Jiem tieđe, ko jiem lah jieškin tom ovdil uáinám. Mut kalehân tom talle uáiná ko iälá keččâmin. – Kalehân mun puávtáččim vyelgiđ-uv. Tohon ij kuittâg taarbâš bussijn vyeijiđ ige tobbeen taarbâš málástâllâđgin. – Na ij taarbâš, Heikkâ moijái. – Kuás muoi vyelgeen tohon? Ánná koijâdistij. – Na itten jiem peesâ mut kale veik oholoopâ ääigi, Heikkâ eeđâi. Lávvárduv? – Lam kale jurdâččâm vyelgiđ pääihist eelliđ oholoopâ ääigi, Ánná tubdâstij. – Jieh-uv pyevti vyelgiđ esken čuávuvâš oholoopâ? – Lam jo nuuvt kuhháá tom sirdám. Jiem halijdiččii innig tom sirdeđ. – Na ko mun-uv vuálgám esken pelnub oho keččin pááikán. Liččih kuittâg puáttee oholoopâ tääbbin! – Joo, na suáppeen talle nuuvt! Jiešalnees talle pelnub oho keččin lii vástuppeivi-uv rijjâ peivi, te talle ij taarbâš kyeđđiđ luvâlduvâid kooskâst. Heikkâ moijái Áánán já čooskij čalme. Ááná mielâst oroi, et peivi oppeet váhá paaštij polvâi luámist. Ääših kustoo urruu kuittâg mahtnii ornášuumin. 14. Ko Ánná kiergânij vistásis, sun čurgij lättest poostâ. Sun ilosmij: sunjin lâi puáttám reivâ, mon sun lâi-uv jo syele vuordâččâm. Reivâ lâi aassâmtoimâttuvâst. Ánná kiškoi tom áávus. Sun ij lam oskođ čolmijdis, mut tuotâhân tot vissâ lâi: sun lâi finnim olssis uáppeiviste! – Tääl kale lii hitruus peivi! sun jurdâččij já tuámittij suáittiđ pááikán. Ánná meiddei muštâlij, et ij vala pesâččiigin taan puáttee oholoopâ eelliđ mut pelnub oho keččin esken. Enni ij ettâm toos maiden mut Ánná tieđij, et sun kale lâi syele vuordâččâm Ááná tääl jo. Viste puáđáččij kuárusin esken máánu áálgust, já toos lijjii vala muáddi oho. – Huh ko äigi lii kukke vyerdiđ, Ánná jurdâččij mut aalgij jo smiettâđ, magarijd káálvuid halijdičij jieijâs viistán. Lâi jo eehid. Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv láigueemeedis lam uáinámgin, mut tääl taat poođij siisâ já ááigui savâstâllâđ: – Kulâ, sun algâttij. Must ličij váhá äšši tunjin! – Na? – Ko muu mielâst tun lah taan visteest aaibâs liijkás ennuv! – Maid uáivildâh “liijkás ennuv”? Munhân aasâm tääbbin! – Naa, mut ko must láá lamaš ovdil tagareh láiguliih, kiäh láá ain lamaš oholoopâid meddâl. Mun halijdâm leđe ráávhust oholoopâid! – Mut ko kerd máávsám lááigu taan visteest, te vissâhân mun uážum tääbbin aassâđ-uv! – Joo, mut tun máávsáh nuuvt uccáá! Já vuošah teejâ já málástâlâh-uv jyehi peeivi já iäláh ain riššoost. Mun iälám tuš ohtii ohhoost posâdâtmin. – Taggaar tust kale lii opsâ-uv, ááigui Ánná ettâđ mut kuittâg šeeštij sanijdis. – Jiem mun málástâl tääbbin jyehi peeivi, Ánná eeđâi. – Mut kuittâg maŋgii ohhoost! Já tot ij lah lamaš juurdâ. – Maid immâšijd? Mondiet jieh paijeed talle lááigu nuuvt et ij taarbâš leđe nuuvt häänis? Ááná njäälmist peesâi. – Já áálgáh tun vala stijváđ puárrásub ulmuigijn! Maggaar pajasšoddâm tun lah pääihistâd finnim, ko jieh kunnijât ulmuid? – Mun kale ááigum ain-uv kunnijâttiđ ulmuid mut tággáár mun jiem ollágin addii! Ko kerd máávsám lááigu, te keejâm, et must lii vuoigâdvuotâ talle aassâđ-uv täst. – Na ij tot nuuvt kale moonâ! Halijdâm, et varriih tääbbin meddâl! – Mut jieh tun pyevti vyejettiđ muu tánávt tääbbin! Ánná suutâi. – Já munhân puávtám, jis mun halijdâm! Mottoom peeivi ko puáđáh, te lam leggistâm puoh tuu tävirijd olgos! Te keččeen talle, kuábbáást lii vuoigâdvuotâ já moos, sun huuihij já moonâi vistásis. Ánná lâi jierestum. Sun sihoi konnjâlijdis ige tiättám, maid sun tääl koolgâi porgâđ. Pááikángin sun ij tuostâm suáittiđ, ko ákku vahtij suu lonjâstis já kuldâlij mudoi-uv puoh suu puheluid. Ánná smietâi, maht tain áhhoin täälgis koolgâi eleškyettiđ. Tääl suu tile toovâi kale älkkeebin tot juurdâ, et sust lâi uđđâ viste tiäđust, mut sun koolgâi mahtnii vala piergiittâllâđ muáddi oho, já kuittâg sust lâi mielâ kaččâliđ tállân patârâsân. Ánná nurâškuođij tävvirijdis reepu siis. Sun nuuđhâi tohon ijjâpääiđi, pänikuustâ já päninjuottâs já váhá pihtâsijd. Repuinis sun vuolgij olgos. – Jo-uv lah varriistâlmin ton kandâskipárâd kuuvl? Jieh suigen tääl jo lah párnái vuástá? láigueemeed huuihij suu maŋŋaal já povvâstij ilgâdávt. Ánná ij jiendâm maiden. – Pääsi tiervân, stálueemeed, sun jurdâččij. Siijvost sun toopâi olgouuvsâ, veik sust ličij lamaš mielâ peškâliđ tom kiddâ nuuvt korrâsávt ko voojij. Jyehi tááhust sun meridij olssis, et oovtâgin iijâ sun ij innig tääbbin taan nissoon viäsust uáđáččii. Čuávuvâš kerd sun puáđáččij teehin esken tävirijdis viežžâđ já veik poolisáin, jis toos ličij tárbu. Tääl sun tuođâi-uv poolâi, jis veik ákku lâi-uv aaibâs lopâlávt tájáskâm. Kááđu alne lâi sevŋâd. Tobbeen tálssájii Ááná lasseen tuš motomeh uáivistulmuuh. Ánná tuámittij ovdâskulij, mut sun ij valagin tiättám, kuus jiešalnees lâi monâmin. Vistig sun smietâi, et sun mana kuittâg oovtâ iijân hotellin já uáđá ráávhust tobbeen iijâs já keččâl itten orniđ mottoomlágán káátu uáivis oolâ muádi ookon. Fakkist sun sattui jurdâččiđ Kaari, kote lâi aassâm tääbbin jo kuhheeb ääigi. Kaari lâi sunjin kukken hyelkki-uv já lâi táttum Ááná távjá kolliistâllâđ, mut taan huápun Ánná ij lam vala kiergânâm tobbeen eelliđ. Ánná moonâi puhelinkioskin já uusâi Kaari puhelinnummeer. – Keččâlâm suáittiđ Kaarin! Ánná smietâi já jurâttij nummeer. Puhelin huuihij nube peln viehâ kuhháá, já viijmâg Kaari västidij. – Tiervâ Kaari, tääbbin lii Ánná. Kulâ, addâgâs, et suáitám náávt mannjeed. Suáitám automaatist já must ij lah ennuv ruttâ. Uážum-uv puáttiđ tuu kuuvl já uáđđiđ tobbeen oovtâ iijâ? Čielgiim forgâ eenâb. – Na pyereestpuáttim! Tunhân tiäđáh, et muu uuvsah láá ain tunjin áávus! – Vuoi, ennuv kijttoseh! Tun lah eidu piäluštâm muu hirmâd stuorrâ eeđeest! – Na amahan te lah čuuvtij iätádum! Puáđi teehin, te savâstâlleen eenâb! Koolgâm-uv viežžâđ tuu kostnii? – Piäsá-uv tohon bussijn? Lam kaavpugist. – Na ko toomah, te kiergânah vala buusin 23. Tot puátá teehin njuolgist. – Pyeri, lam tobbeen aaibâs forgâ. Ánná toopâi puhelin jeđe kaččâlij bussiorostuv kuuvl. Buusist sun kuulâi jieijâs vááimu julkkemin nuuvt čuuvtij, et tot lâi aaibâs vissásávt raddeest meddâl viggâmin. Tääl esken Ánná aalgij iberdiđ, mii sunjin lâi tábáhtum já et sun lâi tuođâi-uv stuorrâ paaloost patârâm vistestis. Suujâ rivgoo puáššáávuotân Ánná ij kale tiättám mut sun iärvádâlâi, mast taatkis poođij: rivgoo kandâ lâi eidu naaijâm mestâ jo puárispärnin, ijge enni lam tuhhiittâm uđđâ manje ige tomgin, et kandâ ij innig aassâm suu kuvlân. Ko ákku ij lam vaijaam kandâsis maiden, sun keččâlij talle čaittâliđ vuoimijdis Áánán. Bussi orostij já Ánná lavkkij tobbeen olgos. Kaari lâi puáttám suu oovdeld bussiorostuv kuuvl. – Tiervâ, rähis pärni, Kaari tiervâttij já askadistij suu. – Tiervâ še, já siämmást Ánná čiäruškuođij, ko ij muidegin puáhtám. – Na vuoi hirmos sittágin! Mii tunjingis lii tábáhtum? Puáđi pyeri pärni siisâ já muštâl munjin! Ko suoi peesáin siisâ, Ánná muštâlij puoh, maid eidu lâi feerim jieijâs visteest. Sun vala-uv aaibâs tuárgistij já sihoi čolmijdis. – Pärni riäpu! Pyevti peri itten tävirijdâd teehin muu kuuvl! Kale tun tääbbin ton ääigi uážuh aassâđ, et finniih olssâd viäsu. – Vuoi, ennuv takkâ tunjin, Ánná snuđgoi. Lam hirmâd kijttevâš, et äšši ornášui näävt jotelávt! Jiem tiättám onne, maid kolgim porgâđ. Vuolgim vistestân olgos já jiem tiättám čujottâs, kuus lijjim monâmin. Vuolgim tuš. – Na muštâlih-uv ton áákun, et lijjih uážžum uđđâ viste? – Jiem hoksám. Eidu jieš-uv kuullim ääšist, já mudoi-uv kale lijjim nuuvt jierestum. – Na maggaar rivgoo tot jiešalnees lii? Kaari koijâdij. – Na tot lii uáli jo jollâ mut jiem tiättám, et olmooš nyevt jollâ ubâ puáhtágin leđe. Kaari vuošâi vala teejâ já faalâi Áánán konjaklaasâ. – Juuvâ taam, sun meridij. Tot kale iššeed. Mun vuálgám tunjin seeŋgâ rähtiđ. Uážuh puáttee iijâ uáđđiđ orroomvisteest mut ittážân váhá salkkiim jieččân pargoloonjâ, te finniih tävirijdâd tohon. Tobbeen lii sohvá-uv. Ánná keččâlij uáđđiđ. Sun lâi vaibâm – liijkás-uv vaibâm, mut sust iä liijkágin puáttám nahareh. Tágáreh peeivih iä luhhoost lam ovdil lamaš suu elimist. Itten sun suáitáččij uđđâsist iännásis já muštâličij puoh. 15. Iđedist čuojâi tijme, veik lâi-uv oholoppâ: Ánná monâččij vistees kuorriđ. Sun koccái, veik vaibâseh teddii-uv vala čoolmijd. Jieijâs mielâst sun ij lam uáđđám čalme tievâgin mut mottoom kooskâst sun lâi vissâ kuittâg váhá nohádâstâm. Kievkkânist kullui Kaari jo skoovijdmin. Ánná pajanij. Suu njunán tarvanij kähviopsâ. – Pyeri iiđeed, sun tuáivuttij Kaarin. – Na pyeri iiđeed, pärni! Oođđih-uv? – Na kale mun mottoomnáálá. Mut jiem kale nuuvt pyereest. – Na ijhân tot lah iimâškin puoh ton maŋa, maid lah feerim! Taan tovváá mun rahtim iiđeedpitá mut uážuh leđe tääbbin tego päihistâd. Itten uážuh jieš rähtiđ olssâd purrâmuš. Vuálgám onnáá eehid máátkán já puáđám esken pelnub oho keččin maassâd. – Na, kale mun piergiim. Maggaar lukko munjin, et jieh kiergânâm vala jieht ehidist vyelgiđ! – Na ele jo muide! Mut čokkáán tääl piävdán, te peesah puurrâđ váhá iiđeedpitá! Ánná čokánij. – Na mahtsun mun onne koolgâm tävirijdân viežžâđ? Jiemhân lah ubâ rahttâttâmgin varriimân. Kaari smietâstij váhá: – Na, moonâ mottoom kooskâst tobbeen elâččiđ. Lii-uv tot rivgoo ubâ peeivi pääihist? – Ij vissâ lah. Mut tast kale ij kuássin vissásávt tieđe. – Na halijdah-uv, et vuálgám tunjin skipárin? – Na ostâččih-uv tun? – Kale mun oostâm. Lii vissâ pyereeb nuuvt. Iiđeedpitá maŋa Áánákyevtis Kaarijn vyeijiláin Kaari autoin. Ko Kaari orostitij autos Ááná viste oovdân, Áánást oroi, et sun ij innig áppádâm maiden. Sun tuš šuáhkádij. – Na, kale taat tast mana! lohđuttij Kaari. Jiehhân tun lah ohtuu! – Na jiem kale, mut kuittâg! Mielâstân liččim tohon keeđhipiäjun monâhánnáá! – Iberdâm kale. Na puáđi! Väldeen taid stuorrâ laavhâid já kaasâid vala fáárun, te uigâdeen tohon puoh tuu tävirijd! – Na iä must kale ennuv lekken vala tävireh! Mut iän koolgâ vájáldittiđ muu kievkkânpiergâsijd! Ánná leehâi čovduidisgijn uuvsâ. – Na, kii tobbeengis lii, näävt tooláá? kullui erduus jienâ kievkkânist. – Pyeri iiđeed! västidij Kaari. – Na, kii tobbeengis lii? ákku suorgânij já luágui keččâđ. – Muoi, västidij Ánná ige jiendâm tađe eenâb. Sun tuš sevilij Kaari jieijâs loonjân jeđe suoi toopáin uuvsâ. Ákku ij puáttám tohon siisâ, veik Ánná tieđij, et tast ličij mielâ toohâm-uv, kuittâg-uv tääl ko ooinij kaasâid já laavhâid sunnuu kieđâst. Suoi nuđháin Ááná tävirijd pahvikaasâi siis. Toh iä nuuvt merettes ennuv lamaškin. Ton pargoost kiergânij pyereest-uv tijmepeeleest. Tastmaŋa Ánná koolgâi kievkkânân piergâsijdis nuurrâđ: – Jiem mun tääiđi tuostâđ. Jis tot veik kääskist... – Na mun kale tuostâm, eeđâi Kaari já lehâstij uuvsâ. Eeđâbâ, kogopeht láá tuu tävireh! Ákku lâi sirdâšum orroomviste pel kuldâliđ iiđeeduđđâsijd. Áánákyevtis Kaarijn ooinijn, maht tast koočâi njälmi áávus. – Toh muu tävvireh láá tuon skääpist tyebbin čižetpeln, jieŋâskääpi vyelni, Ánná čielgij. Puoh tobbeen láá muu tävireh. – Kohân finnejeen tuu kievkkânpiergâsijd čuákán te vyeijileen. – Must láá váhá purrâmušah-uv jieŋâskääpist, Ánná joođij várugávt. – Na taid kale ij viišâ teehin kyeđđiđ! Toh evviseh kale kalgeh pyereeb njáálmán, eeđâi Kaari vala korrâsub jienáin ko táválávt, ansun ákku jieš-uv kulá. – Já, já maid immâšijd? ákku poođij hirmástâllâđ. – La, – lah-uv tun... vyelgimin? Ovdilgo Ánná kiergânij njäälmiskin lehâstiđ, te Kaari happiittij toos kooskân: – Taat ij lah kale ollágin šiev aassâmsaje tággáár sijvuus nieidân tego Ánná lii! Ko Áánást ij lam visesvuotâ vistestis puáttee mánuppajan, te muu mielâst lii aaibâs čielgâs, et Ánná ij määvsi puáttee mánuppaje lááigugin. Finniih čovduidâd maassâd, kohân uážžoon taid kaasâid auton. Ákku sivnádâlškuođij: – Na mut –, jiemhân mun maiden paaid tárguttâm Áánán! Pyerivuođâstân tuš ettim talle... – Maht mun täälgis koolgâm, ko muu iäláttâh lii nuuvt ucce? Munhân tarbâšâm taid láiguruuđâid! Jiemhân mun mudoi piergii. Kalehân tun, pyeri nieidâ, teehin uážuh pääcciđ, ákku čielgiiškuođij. – Te jurdám! eeđâi Kaari suttoost. Liččih jieht jo jurdâččâm váhá pyerebeht sanijdâd! Já jis must ravvuid koijâdah, te eeđâm, et tun koolgah vistig tavijdâd pyerediđ, et tuin puáhtá oovtâst eelliđ! Nuorâ olmooš taarbâš jieijâs rijjâvuođâ moonnâđ já puáttiđ tego haalijd! Já skipáreh kuleh meiddei áášán. – Na, munhân ettim tuš kandâskipárijn, ákku čielgiiškuođij. – Já ko taat Ánná lii veik kallaad láigulâš, kote tánávtkis vuálgá almoothánnáá, ákku čielgiiškuođij. – Já tom vala imâštâlah! Kaari ruáŋgái. Kalehân olmooš kolgâččij jieijâs feeilâin oppâđ! Ton tovváá ko Kaari palijdij já peelhij ááhu oolâ, Ánná kuorrij kievkkân. Suu váimu juulhij nuuvt čuuvtij, et sun lâi aaibâs vises, et juáháš tom kuulâi. Sun keččâlij toommâđ, mut ko äigi lâi suu mielâst aaibâs orostâm. – Te lam kiärgus, Ánná eeđâi viijmâg Kaarin. Ko sun pajanij stuorrâ kassáin, te kaasârobdâ nurdâstij ááhu kukkávaasi, mii lâi peevdi roobdâst. – Panjig! peesâi Ááná njäälmist. Sun ooinij, maht vaasi peškâsij lättei jeđe cuovkkânij pittáid, já lasâpitáh lebbânii pirrâ lättee. Ákku keejâi hirmástâlân: – Na, tast kale puátá-uv tunjin vala tivrâs reekkig! Tot lâi muu ärbitiŋgâ! Oppeet Kaari lâi häppilub västidiđ: – Jis kiäs kolgâččij reekkig puáttiđ, te tot lii tunjin olssâd! Nuuvt vasteeht suorgâttah ulmuid, kiäh láá esken jieijâs eellim algâttâlmin! Ánná kuodij huápust kievkkânkaasâ olgos auton. Sun ličij halijdâm jo njuolgist nááđđuđ tohon, mut sun koolgâi vala maassâd viežžâđ loopâid tävirijd. – Tot nieidâ-tuánttá kale kalga čurgiđ tyeid lasâpittáid! kullui ákku meerridmin. – Tot čurgim uážžu taan tovváá leđe táálu reekkigân! västidij Kaari áákun. Já siämmáánáál tuon loonjâ loppâčurgim-uv! Ánná livkkái oppeet olgos kieđah tievâ. – Kost muu čovduuh láá? ákku koijâdij, ko Ánná čuávuvâš kerd poođij siisâ. Ánná kuáivui lummoos já luoštij čovduidis jávuttáá kievkkânân peevdi oolâ. – Ko tun toppiih tyeid seehâid fáárun, Ánná, te muoi láán talle kiärgus, Kaari eeđâi. Kaari jieš toppij vala kyehti pahvikaasâ sollâsis. – Já pääsi tun tiervân! Kaari eeđâi nisonân, kote hirmástâlân paasij keččâđ. Ánná ij tuostâm ettâđ maiden. – Na nuuvt, te peesâimhân muoi tobbeen meddâl! Kaari rammuustij. – Vuoi, jiem tieđe, maid koolgâm ettâđ, mut ennuv takkâ tunjin, ko vuolgih fáárun! – Ijbâ kijttámuš! Pyeri lâi ko peessih tobbeen ton kuumpi koozâin! Ko tävireh lijjii autost, Ánná čokánij Kaari paaldân. Tääl sun huámmášij, et sust lâi uáivipoovčâs já et sun aaibâs tuárgistij: – Mut jis tot vuolgât munjin tom reekkig? – Ij tot vuolgât, Kaari lohđuttij. Ton puudâ ko lijjih tävvirijd tuálvumin olgos, ožžum čielgâs, et ákku ij lam almottâm láigupuáđuidis viärutteijei. Uhkedim, et jis tun uážuh rekigijd, te sun uážžu viärutteijee uuvsâs tuáhá. – Huh, aaibâs-uv tuotâ? koijâdistij Ánná. – Tot äšši lii vissásávt-uv tääl oornigist, jeđđij Kaari. – Na mut maidsun tääl pääihistkis eteh? lâi Ááná čuávuvâš muurâš. Taat rivgoo lii hyelkki mii naabureemeedân! Já kohân peri tot saahâ jotá naaburij peljijd, te jo šladdâreh kirdeškyeteh, já tot ferttee leđe väivi muu vanhimáid já ubâ perrui! – Jis halijdah, te suáitistâm tállân tuu naaburáid já čielgiim ääši. Tuubdâm kale sii viehâ pyereest. Ele tast huolât! Ko kiergâneeh, te suáitáh jieš vala páikkásâd. – Mut tast lii tunjin väivi... – Ij tast lah väivi! Mudoi-uv lii hitruu sárnudiđ uápisulmuigijn. Já aašijn lii ain lamaš suámálâš utke ornášuđ. – Mun koolgâm tunjin mäksiđ lááigu taan oromist, Ánná eeđâi. – Ele tast huolât! Jiem lah ennustkin tääl puáttee kyevti oho ääigi pääihist. Pyeri lii-uv, et lii kiinii, kote ana muu visteest huolâ. Jis čurgiih poostâid, njuoskâdâh kukkáid já uuigah muottuid, te liävus puoh talle tast. Jiem lah tust ruuđâ vááijuv. – Mut kale mielâstân tunjin maidnii mávsáččim-uv, puoh taan vääivi oovdâst. – Na, jiem mun tääl vääldi tust maiden. Mast te tiäđám, kuás jieš tarbâšâm tust iše. Vuosmuu tovváá Áánást oroi tai feeriimij maŋa, et sun josijdui. Kaarist lijjii jeđđejeijee säänih sunjin já mudoi-uv kuldâleijee pelji, maid Ánná eidu tääl tarbâšij-uv. Ánná tieđij, et tääl sun lâi finnim olssis hirmâd šiev ustev. Tääl sun tieđij meiddei, et puoh ääših vala ornášuuččii. 16. Kaari lâi vuálgám, já Ánná paasij ohtuu orniistâllâđ koskâpuddâsii loonjâs Kaari táálust. Sun ij halijdâm pieijâđ maiden piergâsijd sajasis, mut vaaldij tuše tagarijd tiiŋgâid meddâl laavhâin, maid sun tääbbin orodijnis tarbâšij. Toh iä lamaškin nuuvt hirmâd ennuv. Ánná vuordâččij jo eehid. Onnáá eehid sun lâi lopedâttâm moonnâđ Heiháin elleekuuvijd. Ij sun lam tuostâm mieđettiđ Heeikân, et ij lam ovdil kuássin iällámgin elleekuuvijn, mut vissâhân tágárij feeriimij maŋa lâi aaibâs pyeri váhá suotâstâllâđ-uv. Ánná ij vala tiättám, mii sust lâi ko sun jurdâččij Heeihâ, mut tot lâi taggaar suotâs, lieggâ tobdo: Heikkâ oroi lemin liägus olmooš, kiäin lâi älkkee orroođ já savâstâllâđ jyehilágán aašijn taan maailmist. Nuuvt lâi kale meiddei Hanssáin, mut Hanssâ lâi ereslágán – mottoomnáálá tuođâi-uv liijkás uápis. Vissâhân Maarit lâi lamaš vuoigâdist eđâdijnis, et motomin kalga peessâđ luovâs Säämi maailmist, mii ij suugin mielâst kale lam ulmui puoh älkkeemus piirâs. Tot lâi mahtnii nuuvt ucce já suojâlum. Tääl Ánná eromâšávt vuordij tom, et pesâččij muštâliđ Heeikân tast, maggaar hirmos oholoppâ sust lâi lamaš já maggaar stálueemeed tot láigueemeed tuođâi-uv lâi já maht suoi láin Kaarijn mestâ jo iällám koddemin tom. Já tiäđust-uv sun halijdij muštâliđ meiddei tom, et sun muádi oho keččin finniiččij aaibâs jieijâs uáppeiviste! Sust lijjii veik mon ennuv ääših, moh illá puohtii vyerdiđ. 17. Heikkâ lâi jo čuážžumin já vuordâšmin elleekoveteatter oovdâst. – Jáá, tie tun lah-uv! Jurdim jo, et lah-uvsun muštemingin! Heikkâ čuorvij. – Tiervâ! Lijjim kale muštemin, mut ko lii lamaš nuuvt hoppuus oholoppâ, et ij kiergân ij kuussân. Addâgâs, jis lam maŋanâm! – Iän muoi lah vala maŋanâm. Eellim jo uástimin liipuid munnui valmâšin. – Vuoi takkâ, Ánná eeđâi já maavsij Heeikân jieijâs uási liipust. – Kuus tustkis lii lamaš nuuvt huáppu? – Lam eidu varrim, já kyevti oho keččin varriim vala uđđâsist. – Maid? Jieh kale kullum vala maiden varriimist muáddi peeivi tassaaš! – Na jiem kullumgin, ko esken jieš-uv tiäđám já iberdâm, et lam tuođâi-uv varrim já tom, et mondiet já kuus lam varrim. – Na maht nuuvtkis keevâi? Já nuuvt Ánná muštâlij Heeikân jieijâs oholoopâst, maht suu láigueemeed lâi tájáskâm já maht sun lâi talle moonnâm Kaari kuuvl aassâđ muádi ookon já et Kaari lâi eidu vuálgám máátkán. – Na vuoi hirmos sittágin! Na maht tun peessih tohon Kaari kuuvl nuuvt huápust? – Na tuš soittim Kaarin, ko lam tubdâm suu jo kuhháá. Sun lii aaibâs tego enni munjin – sárnu-uv tego liččim pärni vala. – Vissâhân tust tääl lii pyereeb orroođ, Heikkâ huolâttij. – Na vissásávt-uv lii. Jiävttáá peeivi šiev uuđâs lâi kuittâg tot, et lam finnim uáppeiviste mut hyenes uuđâs lii tot, et finniim tom esken máánu aalgâst. – Vuoi, ennuv lukko tunjin! – Takkâ. Mut lam tääl aaibâs ohtuu, ko must iä lah aassâmskipáreh, já Kaari-uv vuolgij máátkán pelnub ookon. Finniim aassâmskipárijd esken máánu aalgâst, ko oppeet varriim. Mut näävt kale lii čuuvtij pyereeb: tuástá oppeet ijâidis-uv uáđđiđ ráávhust, masten polâhánnáá. – Jo-uv tust lii varrimpeivi tiäđust? Kale mun puávtám isediđ tuu varriimist! – Vuoi, ennuv kijttoseh! Jis puávtáh, te mielâstân tom halijdiččim-uv. Taat lii väivi, ko ij lah jieijâs viste vala. – Na tiäđust-uv! Koolgah tuš leđe kierdâvâš! Ánná já Heikkâ moonáin elleekoveteatterân. Ánná ij ennustkin tiättám elleekuuvijn, mut tääl te tibi ličij äigi uápásmuđ toos-uv. – Maid nommâ Fellini tunjin iätá? koijâdij Heikkâ. – Na ferttiim tubdâstiđ, et ij jur maiden. – Taat La Strada -elleekove lâi tot elleekove, moin sun šoodâi tobdosin, Heikkâ muštâlij. Tot lâi jo 1950-lovvoost. Ánná já Heikkâ čokánáin elleekoveteatter pelimuudon. La Strada muštâlij mottoom ohtâkiärdánis nieidâst, Gelsominast, kiäm taan enni vuobdij mottoom sirgusân vyeimialmai Zampanon. Nieidâ eellim ij lam rappâd tain almain: nieidâ koolgai keigiđ almai piergâsijd, ko taat cuovkkij aavlijd já njielâi tuulâ. Nieidâ lâi meiddei äpittem, ko vyeimialmai finnij suttokuáhtáusâid. Viijmâg Zampano kuudij nieidâ. Ko Ánná keejâi fiilmâ vyeimialmaa, sun ij puáhtám leđe juurdâšhánnáá ovdii láiguemedis: siämmáálágán pahakkâs tot-uv lâi ko vyeimialmai! Mottoomnáálá sun tuubdâi, et lâi jieš-uv váhá tego Gelsomina: sun lâi ain keččâlâm porgâđ ááhu mielâ mield, kuittâg tast luhostuuhánnáá. Fiilmâ ääigi Ánná vuájui jurduidis siisâ já vájáldutij aaibâs ubâ fiilmâ. Sun tubdâškuođij, et sun lâi hirmâd vaibâm. Suu čalmeh monâškuottii aaibâs viehârâš kiddâ, veik sun maht keččâlij toollâđ taid áávus. Toh loopâst monnii-uv kiddâ, já Ánná koccái toos, ko suu uáivi nuáigui já koočâi vuáluskulij. Siämmást sun tuubdâi Heeihâ kieđâ jieijâs vuoptâin: – Hei, Ánná, ele nohháád! – Aa –, addâgâs! Lam nuuvt vaibâm, Ánná culijdij. – Puohlágáneh aassâmhuolah vissâ teddih tuu! Iberdâm kale, mon väivi tot lii, mut keččâl kuittâg pissoođ kocemin! Láán máksám viehâ ennuv taan fiilmâ keččâmist! – Kale mun keččâlâm toollâđ čolmijdân áávus, Ánná lopedij. Sun tuubdâi, maht Heeihâ kietâ čaŋalditij suu niskeest. Sun siirdij tom tyebbiláá, mut tot liijká-uv paasij huolâttemeht Ááná ärdei pirrâ. Ánná lâi hiämáskâm. Sun kejâstij Heeikân, já taat keejâi sunjin maassâd. Esken tääl Ánná huámmášij, mon mučis ruškis čalmeh Heeihâst lijjii: toh povvâstii. Ááná mielâst loppâfiilmâ lâi vaigâd čuávvuđ. Uássin tot kale poođij tast-uv, et sun nuuvt mielâstis čokkái tast Heeihâ paaldâst: sun tuubdâi, et tast lâi torvolâš já pyeri. Sämikulttuur Heikkâ ij kale mahten orroom tubdâmin, mut puoh stuorrâ maailm kulttuur, mii Áánán lâi vieres, lâi Heeikân uápis. Vissâ tondiet Heikkâ lâi-uv suu mielâst nuuvt mielâkiddiivâš olmooš. – Lâibâ taat šiev filmâ, Heikkâ rammuustij já važottâlâi fiilmâ maŋa. Ánná lâi joskâ. – Maggaar filmâ taat lâi tuu mielâst? Heikkâ koijâdistij. – Naa, lâihân tot. – Maid totkis meerhâš? – Huámmášim, et jurdâččim jieččân láigueemeed ko oinim Zampano. Oinim jieččân Gelsomina saajeest, ko šoddim jurdâččiđ jiävttáá peeivi. – Kale tot unohis tobdo tust lappâd mana, kohân peesah uđđâ vistásâd, Heikkâ eeđâi já njavhâdij vala Ááná vuoptâid. Ulmuuh vuolgii olgos elleekoveteatterist. Áánást lâi nuuvt kepis tobdo. Sun ij vala lijjii halijdiđ vyelgiđ tobbeen meddâl. – Muoi kalgeen vala motomin moonnâđ elleekuuvijd, Heikkâ iävtuttij ko suoi vaazijn tobbeen olgos. – Joo, nuuvt kalgeen, Ánná mieđettij, veik suu mielâst tubdui-uv, et ij sun elleekuuvijn nuuvt ennuv viettim. Áánást oroi, et sun ij máttám innig ettâđ Heeikân maiden. Ij Heikkâgin sárnum. Mahtnii tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: – Mun ferttiim tääl moonnâđ. Must lii ittážân vala váhá pargo já tävvireh-uv láá hiloi háloi varrim maŋa. – Na, moonâ peri. Uáineen talle itten! – Uáineen! Suoi iäránáin. Ánná ij tiättám, maid sun koolgâi jurdâččiđ. Tot, et Heikkâ lâi puáttám nyevt alda, oroi suottâsin mut siämmást meiddei ommâsin. Áánást toovâi mielâ kirdeđ, mut siämmást sun halijdij kaččâđ patârâsân jieijâs tobdoid: – Lam-uvsun mun rähistuumin? Lii-uvsun tot rähistum tuođâi-uv näävt unohis tobdo? Mun ko lam jurdám, et rähistum ulmuuh láá luholiih, sun smietâdij. Tot juurdâ ij kuáđđám suu ton peeivi ráávhun. Ihogin nahareh iä olmânáál puáttám. 18. Lâi puolâšiiđeed, ko Ánná koccái. Ij sun vuotgin lam meendu njálgáht uáđđám. Já suu jurduuh lijjii vala-uv jiävttáá ehidist – iä nuuvtkin ton fiilmâst, mut Heeihâst. Ánná poolâi ton tobdoost, et sun motomin rähistuuččij. Mut mahtnii, veik suu jurduuh kirdii aaibâs tego poolvâi siste, sun sun kuittâg ferttij tääl vyelgiđ ääigild. Kaari kuvlân kale peesâi vääzin ollâopâttâhân, mut tohon lâi tuš váhá kuhheeb väzzimmätki. Mut mon čuuvtij kuhheeb, tom kale ij vistig tiättám. – Vuoi ko finniiččim jieččân polgupyerá teehin! Tááiđám talle pyehtiđ tom, ko iälám pääihist, Ánná smietâi jođedijnis. Kaaristkin ij lamaš innig polgupyerá ko suu puáris pyerárášku lâi eidu keessiv cuovkkânâm já Kaari lâi leggistâm tom meddâl. Monâdijnis Ánná pisánij hävdieennâm paaldân keččâđ uárreid, moh kuodâččii kuátásis ulmui kyeđđim pähkinijd. Taid ličij lam hitruu keččâđ kuhheeb-uv ääigi, mut ko jyehi iiđeed oroi lemin huáppu: iiđeedtiijmeh ain kirdelii lappâd. Uđđâ uáppeiviste ličij luhhoost váhá aldeláá. Já täälhân sust lâi jiešalnees jo váhá huáppu-uv. Já hitruumus äšši lâi tot, et sust liččii vistig tagareh tiijmeh, et Heikkâ-uv ličij tobbeen. 19. Ollâopâttuvâst lâi taan tovváá liegâs. Tot lâi puáris táálu, já tobbeen ij kuássin tiättám, magarijd pihtâsijd koolgâi paijaalsis pieijâđ: koolgâi ain kárvudâttâđ toin naalijn, et oovtâ pivtâskeerdi puovtij kepidistiđ, jis toos lâi tárbu, já nube tááhust laavhâst koolgâi ain leđe ullopäiđi tađe várás, jis siste sattui-uv leđe koolmâs. Onne lâi vuot kustoo tággáár peivi, et lâi kume. Ánná čokánij kuldâliđ luvâlduv. Heikkâ poođij siisâ váhá maŋeláhháá: – Hei, mun lam tääbbin, Ánná seevij. Heikkâ ooinij suu já poođij jávuttáá suu paaldân. – Mii tunjingis šoodâi? Ánná culijdij. – Ij mihheen. – Kale tust miinii lii. Eeđâ peri! – Ij must lah mihheen, Heikkâ kiärduttij. – Lah-uv tun suttâm? – Jiem tieđe. – Na kii te eres tiätá jis tun jieh? Heikkâ čokkái ain jávuttáá. Tot ilolâš, vises tobdo, mii Áánást jieht lâi lamaš elleekuuvijn, lappui já sun tuubdâi jieijâs nuuvt luhotteemmin. Luvâlduvâstgin Ánná ij ennustkin kuullâm. – Váiván! sun jurdâččij. Sun koijâdâlâi alnestis, mondiet taat epivises tobdo koolgâi pijnediđ suu nuuvt távjá: nube tááhust sun lâi vises tast, et Heikkâ mahtnii lijkkui sunjin mut nube tááhust vuot sunnuu kooskâst lâi miinii, mii oroi unohâssân. Ánná lâi tääl oppâm, et Heeihâst taah turppámkuáhtáuseh ain pottii já monnii, et tast ij tarbâšâm nuuvt hirmâd ennuv perustiđ, mut kuittâg. Ánná ij vaijaam toos maiden, mut luvâlduv ääigi sunjin poođij oppeet siämmáálágán ilgâdis tobdo tego piccapasseem ääigi-uv, já toos sun ij lijkkum. Luvâldâh piištij merettes kuhháá ige sun viiššâm koskângin pajaniđ. Nube tááhust sun tieđij, et Heikkâ kaččâličij suu maŋŋaal já oppeet ánuččij addâgâs tego ovdebáá tovváá-uv. Mihheen draamaid täst kale ij kolgâm tääl šoddâđ! Luvâlduv maŋa Heikkâ pajanij já väzzilij. Ánná toppij suu ärdest já laiđij nuurkán, kost kihheen ij lam kulâmin: – Hei, já tääl kale muštâlah, et mii immâšijd tust lii! Mun jiem tuođâigin lijkkuu tágárân! – Jáá, magarân? – Tun pyereest tiäđáh tom jieš-uv! Jiem mun taarbâš tom tunjin muštâliđ! Heikkâ kiemârdâlâi já lâi váivášum: – Muu mielâst ličij motomin suotâs čokkáđ mottoom eres-uv saajeest luvâlduvâi ääigi ko tuše tuu paaldâst! Jiem lijkkum toos, et seevvih munjin toin naalijn. – Na tallehân tun koolgah čokániđ mottoom eres sajan, jis tust oro nuuvt! Jiem haalijd leđe tunjin kiksen! – Jieh tun lah munjin kiksen! – Munjin kale šadda tast aaibâs ereslágán tobdo, jiemge lah innig ollágin vises tast, maid mun kolgâččim tust jurdâččiđ. Heikkâ moonâi kiäinusis ige ettâm tađe eenâb. Áánán paasij sujâlâš tobdo: aaibâs tego sun ličij fakkist porgâm maidnii, mii lâi hirmâd jo puástud, veik sun tuubdâi, et Heikkâ lâi suu ustev. Ánná jurdâččij, et vissâ lâi pyereeb vájáldittiđ ubâ kaandâ. Ehidâspeeivi luvâlduv Ánná kuođij kooskân. Sun vuolgij maassâd Kaari táálun, ko luuhâm oroi mahtnii nuuvt vyestimielâlâžžân – vissâ tuš tondiet, et Heikkâ čokkái tobbeen. – Täst ij kale puáđi innig mihheen! Tuot olmooš pilled muu luuhâmmoovtâ-uv, sun palijdij ohtuunis. Ferttiim kale hutkâđ taan áášán maggaarnii čuávdus! 20. Ánná juuđij ollâopâttuv käytäväst. Sun keččâlij karveđ Heeihâ mut ij luhostum: – Ánná, vyerdi! Tun láppojih luvâlduvâin. – Nuuvt porgim. – Mondiet? – Kulá-uv tot äšši mahten tunjin? – Kale tot kulá. Lah ain talle meddâl, jis lah suttâm muu oolâ. – Lii-uv tot nuuvt iimâš talle? Tun lah nuuvt suámálâš! Jis halijdah tuođâi-uv tiettiđ suujâ, te muštâlâm kale mielâstân: Mun poolâm tast, maid mun koolgâm tust jurdâččiđ! Jiem tuostâ innig čokkáđ siämmáá luvâldâhloonjâst tuin! Motomin lah alda, já puáđáh aaibâs liijkás-uv alda tego elleekuuvijn, já motomin vuot halijdah, et lappuuččim tuu aldasijn – aaibâs tego liččim tuu vajalâš. Kuábbáá tun jiešalnees halijdah? – Halijdâm leđe tuu ustev. – Tot lii kale uáli jo suámálâš vyehi leđe muu ustev! Pääsi tiervân! Ánná kaččâlij meddâl. Taan tovváá Heikkâ ij čuávvum suu mut paasij luuhâđ almottâstaavvâlijd. – Kuus tungin tagaráin sáttoin lah kaččâmin? Maarit čuorvij. – Vuoi, tun tot lah-uv! Suotâs! Tááiđám joskâđ ubâ luhâmijdân tääl! – Ele jo pyeri olmooš! Moonâi-uv tust tentti hyeneeht vâi? – Ij. Mut áánum, ele koijâd must maiden tääl! Kale mun motomin muštâlâm. – Heikkâ vâi? Maarit eeppidškuođij. – Naa, Ánná mieđettij. Taat lii nuuvt vaigâd. – Ele jo tagarijd poorgâ, et jooskah puoh luhâmijdâd oovtâ kaandâ tiet! Tunhân lah sämikielâ lohhee, já sämmilâžžân koolgah meiddei pissoođ. Juurdâšpâ Haansâ saanijd! Ánná ruáhásij: – Naa, Hanssâ lâi tiäđust-uv Hanssâ, mut suu säänih sämmiliist já läddliist kale lijjii tarvanâm Ááná mielân. Áánást lâi jo váhá pyereeb orroođ. 21. Ehidist tot mitettes rijdo Heiháin väividškuođij Ááná. Veik sun maht jurâttâlâi ääši já keččâlij leđe jiärmálâš toin, te sun lâi kale ettâm vasteeht Heeikân. Já nube tááhust sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lii nuuvt ärgi toos, et iärráseh iä uážžum uáiniđ sunnuu oovtâst. Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl. Ko bussi poođij, tääl sun tieđij jo seevviđ-uv toos, já nuuvt tot orostij. Ánná maavsij buusi já čokánij ovdâpeeŋkân. Sun vala-uv smietâi, ličij-uv Heeihâ kuuvl aaibâs jiärmálâš tienuuvt koijâdhánnáá, pelisuttoost moonnâđ. Mut ko sun lâi buusin pajanâm, te kale sun ááigui elâččiđ-uv tobbeen. Ánná sooitij uksâkiälu. Heeihâ aassâmskippáár poođij lekkâđ uuvsâ. – Tiervâ! Lii-uv Heikkâ vistestis? – Lii kale. Heikkâ, tunjin poođij kyessi! Heikkâ poođij keččâđ: – Jáá, tun, sun eeđâi joskâdávt. – Lii-uv tust huáppu? Ánná koijâdij. – Na ij nuuvt hirmâd huáppu. – Uážum-uv váháš ááigán puáttiđ elâččiđ? Jiem ääjit tuu kuhháá. – Na puáđi, jis halijdah. Mut mun jiem lah čurgim. – Ij muu tiet taarbâškin čurgiđ. Heikkâ keejâi Áánán: – Maid tun aiguh? – Mun aigum –, naa. Ánná čokánistij stoovlin já smietâi, maht algâttiđ: – Muu mielâst ettim tunjin onne nuuvt vasteeht. Lam itten vyelgimin pááikán kuhes oholoopân, jiemge višâččii mahten tipteđ taan unohis tobdo ubâ oholoopâ. Vistig vissâ kolgâččim áánnuđ tust addâgâs. Heikkâ keejâi Áánán, já Ááná mielâst suu čalmeh lijjii murâšliih. – Heikkâ, ááiguh vissâ ettâđ maidnii? Heikkâ oroi joskâ. Sust lâi čielgâsávt-uv väädis algâttiđ: – Vissâ lii pyeremus, et muoi iän jođe innig nuuvt ennuv oovtfááru. Ánná hiämáskij: – Mondiet? – Ulmuuh sárnuh munnust. – Lii-uv tot tuu mielâst nuuvt unohis äšši? – Jiem tieđe, Heikkâ šyehkittij. Sunnuu savâstâllâm oroi nuhâmin toos. Ánná pajanij stoovlist: – Jiem ääjit tuu talle tađe kuhheeb. Lopedim elâččiđ tuš uánihávt. Mut kuittâg halijdim muštâliđ tunjin, et jiem tárguttâm toin maiden paaid, maid ettim. Ánná tuubdâi, maht suu čalmeh njuoskii. Sust lâi väivi orroođ. Sun ij halijdâm, et Heikkâ ooinij suu čiärumin. Sun vaazij viäskárân olgouuvsâ kuuvl: – Pääsi tiervân, sun keččâlij ettâđ konnjâlijdis čoođâ ovdilgo toopâi uuvsâ. – Taaiđij leđe majemuš kerdi, et mun eellim tääbbin, sun smietâi hiisist vuálus monâdijnis já sihostâlâi čolmijdis. Luhhoost iärráseh iä lam uáinimin suu ton tovváá! Sun keččâlij leđe snuđgohánnáá ko peesâi kááđu oolâ. Bussi poođij luhhoost viehâ huápust. Ánná njuškij toos já vuojij Kaari táálu kuuvl. Mätki lâi taggaar, et sun ij jieijâs mielâst uáinám ige kuullâm maiden. Sun tuš smietâi tom, maht Heikkâ lâi toin naalijn puáhtám lattiđ suin. Tot lâi mestâ jo addiimettum! Mut nuuvt vissâ sunnuu ustevvuotâ lâi nuuhâm. 22. Ánná vuolgij vástuppeiviiđeed já ááigui puáttiđ maassâd esken majebaargâ. – Kale mun muáddi peeivi piergiim toi oppâtijmijttáá-uv! sun meridij. Sun lâi maŋgii šoddâm smiettâđ tom, et ko tovlááh ulmuuh iä ollágin luáštám párnáidis škoovlân, já sun jo smietâi, et lâi suddo leđe muáddi kuhes peeivi meddâl. Já kalehân tovlááh ulmuuh-uv lijjii piergim taan maailmist, kiäh pyerebeht, kiäh hyenebeht. Ohtân pyerrin peellin lâi meiddei tot, et sun puovtij tääl muáddi peeivi leđe uáinihánnáá Heeihâ. Ij sun innig puáhtám jurdâččiđgin ton ulmuu! Mätki lâi kukke já čokkáámân tuođâi-uv vaaibâi. Mut liijká-uv Ánná lijkkui toos ko peesâi pááikán: ijhân sun lam kuhes ááigán iällám tobbeen keččâmin, mii tohon kulloo. Enni lâi moovtâ ko Ánná poođij já tuámittij jo kuullâđ puoh maailm saavâid já piejâi purrâmuš piävdán. Tom Ánná lâi-uv viehâ kuhháá vuárdám. – Pärni riäpu, lah-uv tun aaibâs niälgum? Oroh lemin nuuvt ruoinâs-uv! – Ij tobbeen lah suotâs ohtuunis málástâllâđ, Ánná čielgij. Mut jiem lah kale niälgumgin. Kale mun ain kostnii iälám puurâdmin. – Lii-uv Erkki puáttám? Ánná koijâdistij. – Ij lah. Sun puátá-uv esken juovláid, enni čielgij. Ij peessâmgin vala tääl. – Vaahâg! Hanssâ-uv lii kaavpugist luhâmin. Kočoi celkkiđ tijjân já eromâšávt Eerkin ennuv tiervuođâid. – Takkâ, iälus tiervân! Ij Haansâstkin táiđám puásuialmai puáttiđ tego eejis vuordij! Tohon tot-uv stuorrâ maailmân halijdij, enni pahudistij. Eidu taat tovlái ulmui jurdâččemvyehi lâi-uv tot, mast Ánná ain iädui: – Ijhân tääbbin liččii pargogin nuuvt maŋgâsân! Iä puohah lah kuálásteijeeh já puásuialmaah! Máttáátteijeid já tekniikárijd-uv tarbâšeh taan maailmist! – Toh lädiáámmátteh iä lah kale sämmilij várás muu mielâst! Luhhoost tun kuittâg lah puátimin maassâd teehin luhâmij maŋa! – Ááigum tuálvuđ hoošijd šiiljon poccuid, enni tuámittij já kullui jo monâmin olgos. Ij taan savâstâlmist puáttám mihheen! Ij puáttám tallegin ko Ánná pääihist oroi, mut et tääl taat tuárispel jurdâččemvyehi vala-uv eenâb väividij. – Mahtsun enni toos talle mieđâi, et mun vuolgim, Ánná smietâi. Erkki kale lâi pááccám aldeláá, Ruávinjaargân, já tom vanhimeh iävá lam annaam nuuvtkin hyennin: lâihân tot mestâ jo Säämist. Päikkiääših jurrii kustoo tego ovdil-uv: pääihi maailm lâi ucce, já tot oroi ain nuuvt unohâssân. Lijjii tuš poccuuh já kyeleh, já eenâb tohon ij šiettâmgin. Mut kuittâg taan Säämi elimist lâi miinii, moos Ánná nuuvt hirmâd čuuvtij lijkkui, já toh lijjii, iimâš kale, suu mielâst eidu toh poccuuh já kyeleh, moittáá lâi vaigâd eelliđ. Motomin sun ij tuođâigin iberdâm jieijâs nuuvt pyereest. Já taat Säämi maailm lâi taggaar, mon sun ij puáhtám olmânáál Heeikân čielgiđ: ij läddilâš liččii tom kuittâg iberdâm ko ij lam kuássin iällámgin tavveen. Enni kullui puátimin siisâ: – Ánná! Mun áiguččim váhá savâstâllâđ tuin! Tuon jienâ Ánná kale tuubdâi, já tot ij lopedâm pyere. – Mahtkis tot tuu aassâmäšši jiešalnees moonâigin? Kaari lâi suáittám ránnjáeemeedân. – Na, maid toh tääbbin tast sarnuu? – Na ko lam kuullâm naaburist kyehti-uv mainâs: vuosmustáá taggaar, et lah varrim motomáin kandáin oohtân. Já nube mainâs kuullim, et vuolgih puášáskâm láigueemeed tiet. Mii tobbeen jiešalnees lii tábáhtum? Muu mielâst lii nuuvt unohâs, jis ulmuuh toin naalijn sárnuškyeteh. Kalehân nieidâ kalga ain alnestis šiev huolâ anneeđ! – Jiem lah varrim ko Kaari kuuvl aassâđ, Ánná čielgij. Já tego tiäđáh, te puáttee ohhoost finniim jieččân uáppeiviste. – Na kost tot kandâ ton mainâsân talle puátá? – Na toh láá tuođâi-uv láigueemeed suámáliih jurduuh. Lii vaahâg, et sun lii tágárijd mainâsijd levâttâm ovdâskulij. Sun lii jieš tovle karttâm pajasšoddâdiđ luovâspárnáá, já ko sun munjin suutâi, te čuorvij muu maŋŋaal, et lam-uv varriimin mottoom kandâskippáár kuuvl. – Na, toh láá kuittâg unohis mainâseh, enni joođhij. Ferttiim tállân taid tiäđuid njuolgiđ. Ánná ij viiššâm selvâttiđ iänán eenâb: ij enni kuittâg liččii halijdâm iberdiđ ige kuldâliđ. – Na maggaar tuu uđđâ viste lii? enni koijâdij. – Jiem lah vala iällám tom keččâmingin, jis uáivildah muu uáppeeviste. Uážum tom esken puáttee ohhoost. Koolgâm vala eelliđ koijâdmin, kuás finniim čovduid. – Tarbâšah-uv tun tohon maidnii? enni koijâdij. – Na ainhân tohon maidnii taarbâš. Lam kuittâg jurdâččâm väldiđ jieččân polgupyerá fáárun. Já meiddei savehijd. Forgâ tobbeen-uv puáhtá čuoigâđ. – Na koolgah eejist koijâdiđ, et eeči piäjá tuu pyerá vala šiev oornigân, te jieh taarbâš tobbeen tivottiđ tom. – Joo, uđđâ riggeid toos kuittâg kale kolgâččij pieijâđ. – Mun ááigum onne elâččiđ Liisá kuvlân keččâmin, Ánná čielgij. – Na jis halijdeeh, te moonâ peri! Liisá lii še taan oholoopâ tääbbin. Ááná mielâst taat eeni lattim lâi mestâ jo iimâš: tääl enni mahtnii älkkeebeht luoštij suu moonnâđ, ko tovle sun ain voojij muštottiđ, et tiet já tiet pargo ličij porgâhánnáá já iše kale ain onnuuččij jyehi saajeest. Motomin lijjii viermih kalgâhánnáá já poccuuh piemâhánnáá já maid kuás-uv – aaibâs tego tovláá ääigist. 23. Liisá lâi pääihist. Sun lâi ohtâ tain suu skipárijn, kiäh iä lam vuálgám meendu kuhás luuhâđ. Liisá lâi halijdâm tuš Ruávinjaargân, mii oroi lemin hirmâd jo alda Ááná mielâst. – Ánná! Suotâs ko poottih! Na maht tust mana? Liisá lâi čielgâsávt-uv ilosmâm Ááná uáinidijnis. – Kalehân must – mahtnii mana. – Na jieh oro lemin nuuvt hirmâd moovtâ! – Na jiem kale. Já Ánná muštâlij, maggaar algâ sust lâi lamaš luhâmijn já sun muštâlij jieijâs láiguemedist já meiddei ucánjáhháá Heeihâst-uv. – Heikkâ lii vissâ tuu kandâskippáár, Liisá eeđâi tiätuäŋgirávt. – Ijge lah. Mut kale muu mielâst lii lámáš suotâs suin jotteeđ oovtâst, mut tääl kale tast ij innig puáđi mihheen. Sun lii nomâlâs jieš ettâm, et suu mielâst ij lah šiev juurdâ jotteeđ nuuvt ennuv oovtâst. Ánná muštâlij, mon surgâdávt lâi keevvâm toin piccâpasemáin já et sun mahtnii monnii suujâ tiet ain čuorbušij Heiháin. Liisá povvâstij njálgáht, mut Ááná mielâst tot ij tubdum nuuvt suottâsin. – Naba tun, Ánná koijâdij vuárustis. – Naa, must lii lamaš älkkeb ko tust. Finnejim šiev viste mestâ jo tállân. Lijkkuum orroođ tobbeen. Já oppâm lii suotâs. Liisá lâi luhâmin mađhâšemuápisin, já suu oppâmeh iä kale pištáččii nuuvt hirmâd maŋgâ ive. Sust lâi mudoi-uv mielâ maccâđ Sáámán vala motomin. – Tobbeen láá vissâ eenâb uápisulmuuh, Ánná eeđâi. – Naa, iä nuuvt ennuv. Máárjá tobbeen kale lii oromin, mut sun-uv lii munnust kulmâ ive puárrásub. Iärrásijd jieh kale vissâ tuubdâgin. Mut must lii taggaar tobdo, et lam finnim tobbeen uđđâ skipárijd. – Mun lam vissâ lamaš váhá äärgib, ko jiem jieččân mielâst tuubdâ vala nuuvt hirmâd ennuv ulmuid, Ánná tuođâštij. – Láá-uv tobbeen tagareh ulmuuh, kiäid mun tubdâččim? Liisá koijâdij. – Na Hanssâ tobbeen kale lii. – Joo, kalehân mun tiäđust-uv Haansâ muštám. Ehidist Áánákyevtis Liisáin vuolgijn vala siijdân. Tohon lâi uánihis vyeijimmätki, já tääl Liisá lâi luoihâttâm eejis auto. Lâi nuuvt älkkee ko peesâi jieš jotteeđ talle ko halijdij. Škovlâauto fáárust koolgâi eidu talle vyelgiđ ko tot vuolgij, veik ličij lamaš siijdân maggaar äšši. Siijdâst uáinojii kuittâg motomeh uápisulmuuh, mut juávkku lâi čuuvtij uccom tast, maid tot lâi lamaš vala muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi kale iberdettee-uv, ko juáháš lâi kirdelâm keččâliđ jieijâs suájáid. 24. Ovdilgo Ánná huámmášijgin, ubâ kuhes oholoppâ lâi jo kuullâm já lâi vuot äigi rahttâtškyettiđ kaavpugân vyelgimân. Iđedist lâi tooláá vuolgâ. Enni tuámittij vala, et tuot já taat kalga fáárun. Áánást ij lam eres ko tuš tot, et polgupyerá koolgâi fáárun. Enni lâi vala nutkâm laavhâ tievâ evvisijd. Jiešalnees Áánást ij lamaš taan tovváá nuuvt korrâ mielâ vyelgiđgin maassâd. Mätki kaavpugân oroi nuuvt kukken. Enni tuálvui suu siijdân, kost bussi vuolgij. Taan tovváá Ruávinjaargâ bussi lâi viehâ kuárus, veik táválávt ton fáárust juttii eenâb-uv ulmuuh. Ááná mielâst lâi aaibâs suotâs, et uážui olssis ubâ kuárus peeŋkâ já puovtij lebbiđ tävirijdis váhá pyerebeht. Bussimáátkán Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv lijkkum, mut čuuvtij valjimvääri ij kale lamaš. Juná vuot lâi tievâ. Muáddi peeŋkâ tyebbiláá, kost Ánná čokkái, čokkáin puáris paapâkyevtis, kiäh sárnoin nuuvt korrâ jienáin, et ubâ vávnu kuulâi sunnuu savâstâllâm. Tobbeen monnii immeelpalvâlusâi särnidmeh já kirkko-oornigeh já saalmâi valjiimeh veikâ moh. Ánná keččâlij luuhâđ jieijâs pápárijd, maid lâi fárusis váldám, mut ko ij tast táttum puáttiđ mihheen. – Eppee-uvgis tuoi puávtáččii váhá joskâdubbooht savâstâllâđ? koijâdij mottoom rivgoo paapâkuáhtásist. Tääbbin juáháš kalga tääl navdâšiđ tunnuu savâstâlmist. Tastmaŋa váhá josijdui, já forgâ taat kyevtis mudoi-uv passijn meddâl junást. Ánná jurdâččij, et vissâhân taat kyevtis láin váhá peljittum. Ánná-uv peesâi algâttiđ jurgâlempargoidis. Tađe várás sun lâi hiävrásâm lusis sänikirjees-uv fáárun. Peivi kuulâi junást. Mätki moonâi huápust, ko lâi hitruus pargo. 25. Ehidispeeivi Ánná jo lavkkij olgos junást. Oppeet sun suvnâččij kaavpug ááimu, mast onnáá peeivi oroi lemin mestâ jo kuocâhaajâ. – Hyi hels –! Tääbbin haajijd tot fabrik, Ánná palijdij ohtuunis ko moonâi viežžâđ jieijâs polgupyerá, mon sun lâi váldám fáárun. Pyerás sun lâi-uv jo kaavpugist čuuvtij kiergânâm ahevuššâđ, ko ain koolgâi bussijn jotteeđ já mäksiđ tast. Sun keččâlij nutkâđ tävirijdis pyerá siälgán já nuuvt sun tuolmâstij Kaari táálun. Ij tohon luhhoost nuuvt maaŋgâ kilomeetter mätki lamaš. Kaari táálust ij lam kihheen pääihist, mut tomhân sun kale jo tieđij-uv. – Kaari lii kustoo elâččâm tääbbin, Ánná keejâi. Peevdi oolâ lâi almostum päävir: Ánná! Tuáivu mield puoh lii moonnâm pyereest. Kaartâm vyelgiđ Kárášjuuhân. Puáđám-uv esken juovláid. Mut aasâ ráávhust tääbbin. Ko varriih, te puáđi juovlâi maŋa pyehtiđ čovduid! Pyehteen váhá savâstâllâđ talle. Kaari Taat ohtuuvuotâ jotkui-uv váhá kuhebiššáá ko lâi lamaš juurdâ. Mut nube tááhust Ánná kale lijkkui toos čuuvtij, et peesâi ráávhust leđe puoh ton maŋa, maid sun lâi jo kaavpugist feerim. Ánná ááigui elâččiđ käävpist uástimin purrâmuš, mut ko tooskin ij orroom lemin nuuvt hirmâd ennuv asto. Sun ferttij vistig elâččiđ tuálvumin muáddi jurgâlus já čalluu meddâl jieijâs máttáátteijei, já toh iä kale meendu čuuvtij uážžum maŋaniđ. Onnehân taid koolgâi macâttiđ. 26. Ollâopâttuvâst sun ij vistig uáinám ennust kiämmán. Sun tuš tuvkkâlij jurgâlusâidis máttátteijee postâloován jeđe moonâi almottâstaavvâlijd luuhâđ. – Hei, Ánná! Tun lah puáttám! Tot lâi Maarit jienâ. – Na maht Säämist moonâi? – Pyereest. Maailm lâi vala ceggust tobbeen-uv. – Na pyeri. Lahhân huámmášâm, et uáppeesiärváduv juhleh-uv láá forgâpalij puátimin? – Jáá, kuás? – Taan oho tuorâstuv. Ááiguh-uv tun-uv puáttiđ? – Naa, jiem tieđe. – Kalehân tun tohon koolgah! – Must lii forgâ varrim-uv. Já iskoseh-uv liččii puátimin, et luuhâđ-uv kolgâččim. Já tääl ko lam peessâm ton nuáidiááhu koozâin, te oro, et puávtám pyerebeht jurdâččiđ luhâmijdân-uv. – Na ijhân tot maiden häittid. Kalehân tun puáđáh! Jiehhân suigen lah kyeđimin tohon vyelgim kooskân ton Heeihâ tiet? Ánná šuáhkádij. – Te taiđim ervidiđ olmânáál! Mii tunnuu koskâvuotâ jiešalnees lii? – Ko tiäđáččim-uv! Tot lii nuuvt suámálâš. Mut ele koijâdâl tast innig tađe eenâb! – Okei, mut juurdâš, et jieh kale ton oovtâ almaa tiet koolgâ kyeđđiđ tagarijd tuáluid kooskân! Ánná lopedij smiettâđ vala ääši. Ánná tuolmâstij pyeráinis maassâd Kaari táálun käävpi peht. Tääl suu mielâst eellim oroi nuuvt pyerrin. Oroi tego pááikán ličij moonnâm, ko sun ij innig tarbâšâm tohon stálukuovđâšmân njuunees pieijâđ. Vástuppeeivi sun finniiččij jieijâs uáppeeviste čovduu-uv. 27. Ánná smietâi vuolgus kuhháá, mut vijmâg te sun lâi rahttâtmin juhlij várás. Ko sun keejâi jieijâs spejâlist, te sun lâi uáli tuđâvâš. Váhá poovsâmaala vala, já sun ličij kiärgus vyelgiđ. Olgon lâi taggaar purgâ, et čolmijdis sun ij tuostâm vala meikkiđ, ko čalmemeikki kuittâg kulgâččij já sođhâččij muáđoid aaibâs čappâdin. Vuoptâidis-uv sun ááigui tiälláđ pyerebeht esken juuhlijn. Sun nuuđhâi lavkkâsis vala čohhoom já motomijd uccâ tarbâšijd, maid jo nissoonulmuuh läävejeh-uv kevttiđ. – Luhhoost ij lah enni keččâmin, Ánná šuáhkádij. Enni ij liččii ollágin lijkkum tággáár tiälláádâtmân já lâi mudoi-uv ton mielâst, et olmooš koolgâi tuhhiđ eidu tagarin ko Immeel lâi suu sivnedâm – puoh tušes turdijttáá, tego enni jieš laavij ettâđ. Ánná piejâi paijaalsis nähkihaamit já -liivi, maid sun vala-uv ihástâlâi: sun lâi čiävláá jieijâs kieđâi puátusijn já jurdâččij lieggâsávt moonnâmkiäsásii sämipihtâsij kuárrumkuursâ, mon ääigi sun lâi táid pihtâsijdis kuárrum. Moderni, mut ij kuittâg čaalmančyeccee uđđâáigásâš. Sun lâi kiävttám oho verd pihtâsij sárgumân já vuáváámân. Vojâmist sun kale lâi tarbâšâm siäsás iše. Tääl Ánná smietâdij tom, et sun kolgâččij motomin moonnâđ mááccuhkuárrumkuursân-uv, ko sust ij lam máttu ärbivuáválii sämimááccuh kuárumân. Tiärrásij kuárrum koolgâi hárjuttâllâđ já vooijâm-uv. Já tot-uv lâi ain konstâ, et finniiččij pihtâs lonnjoođ nuuvt, et tot ij kiässám kuussân kulij ige orroom unohâssân pajalist. Keessiv toos kale ličij eenâb-uv äigi. Mučis nähkipihtâsijdiskijn Ánná ij halijdâm vyeijiđ pyeráin puurgâ čoođâ. Nuuvt sun moonâi buusi vuordâččiđ. Tot-uv lâi tiäđust-uv maŋanâm vissâ love minuttid. – Miisun must jiešalnees lii? Ánná smietâškuođij. Iä tovlááh sämmiliih vaarâ miinutäigitaavvâlij mield jottáám. Jis onne ij aaibâs kiergânâm, te lâihân tot itten-uv vala peivi. Taat huššâ lâi puáttám esken tááláá ohtsâškode eellimvuovij mield, ko puoh koolgâi ain tábáhtuđ nuuvt jotelávt, pehtilávt já älkkeht ko máhđulâš. Ovdilgo Ánná huámmášijgin, te sun lâi jo uáppeitáálu kuvlân. Ko sun paasij buusist meddâl, te sun ooinij, et tohon lijjii uáli maaŋgâs monâmin. – Luhhoost mun-uv vuolgim, Ánná jurdâččij siisâ monâdijnis já savŋelij muottuid olgopihtâsijnis. – Oho! Liibâ tust mučis piivtâs pajalist, kullui Ááná tyehin. Tot lâi Piirit. – Kii tuongis lii kuárrum? – Tuostâm-uv kielestiđ, et mun jieš? – Tun jieš? Kale tun lah-uv jo čeppi! Ij juáháš määtigin kale tyeggáár kuárruđ! – Lah-uv tun kuássin kuárrum sämipihtâsijd? Ánná koijâdistij. – Na, jiem kale. Áhhoin mun ohtii keččâlim kammuid kuárruđ, mut ij tast puáttám mihheen. Toid šoddii nuuvt vastes njuneh-uv, moh lijjii mestâ jo njuolgâdeh. Njune kuoppâm lâi nuuvt merettes vädis pargo. – Lah-uv kuullâm, et tääbbin lii váhá sämiohjelm-uv? – Nahan te? – Teehin lii puátimin Jussa juoigâđ. Tast lijjii motomeh puáris juoiguuh. – Jáá, mun kale jiem tiättámgin, et Jussa máttá juoigâđ. – Jiem mungin ovdil kale. Eidu kuullim. Ánná čokánij mottoom piävdán. Sun ooinij Heeihâ čokkáámin mottoom kandáin tyebbiláá. Ij sun tuostâm seevviđgin ko poolâi tast, et kevâččij oppeet tego luvâlduv ääigi, ko Heikkâ tastmaŋa lâi nivsettâm sunjin. Suu mielâst tot kale lâi mestâ jo tuššeest, mut toos, jis nubbe lâi nuuvt herkki, te toos ij vaijaam maiden. Já jiešalnees sun kale lâi-uv jo meridâm olssis, et taat jieijâs tájuttem koolgâi tääl leđe jo nuuhâm. Purâdem oroi tain juuhlijn lemin uáli jo stuorrâ nummeer. Heerskuh lijjii veik mon ennuv. Ánná valjij olssis luosâ já potásijd já váhá ruonnâsijd. Tot lâi-uv njäälgis. Moos sämmilâš ij lamaš nuuvt čuuvtij hárjánâm, tot oroi kaavpugist lemin aaibâs táválâš: purrâmuššáin lâi njaalgâ vijni já vala pajaldâs. Ánná maašâi pyereest čokkáđ eres sämmilij kooskâst, já suu mielâst tot lâi-uv puoh pyeremus saje sunjin taan tovváá. Tast lâi älkkee leđe sämmilâš. Suomâkielâ uáppeeh lijjii valmâštâm veik maggaar ohjelmnumerijd já meiddei máttáátteijein lâi jieijâs čááitus. Tot esken lâi-uv suotâs uáiniđ. Čájálmâspitá maŋa tánssámmuusik čuojâškuođij. Ánná ooinij Heeihâ puátimin jieijâs kuuvl. Heikkâ komerdij muččâdávt Áánán: – Vuálgáččij-uv nyevt mučis nieidâ muin tánssáđ? – Maid tungis lah tájumin? Ánná hiämáskij. Sun ooinij eres sämiuáppei čoolmijd selgistis. – Na, vuálgáh-uv vâi jieh? Heikkâ koijâdij, já ovdilgo Ánná huámmášijgin, sun lâi tánssámlättest Heiháin. – Kost tun lah lamaš? Heikkâ koijâdij. – Naa, lam lamaš Säämist já kost kuás-uv. – Na, maht tot tuu varrim ovdán? – Kalhân tot tast. Ááigum varriđ taan oholoopâ ääigi. Itten ehidispeiviv finniim čovduu. – Tarbâšah-uv tun vala iše? Heikkâ joođhij savâstâllâm. – Naa, ainhân iše taarbâš. Maid ááiguh talle? – Lam jurdâččâm puáttiđ tuu išediđ. – Pyereest puáttim. Puáđi veik itten kyevti ääigi muu kuuvl, te lam viežžâm talle jo čovduu. – Sooppum! Lam tuu kuvlân kyevti ääigi. – Vuoi takkâ tunjin! Jiem taarbâškin aaibâs ohtuu kurppođ tävirijdân. Kaarigin ij lah tääl kaavpugist ko kaartâi vyelgiđ oppeet máátkán. Sun kárttá jotteeđ nuuvt merettes ennuv. Lâi elâččâm kale ton puudâ vistestis, ko jieš lijjim Säämist. – Kula, lii-uv tust huáppu? Heikkâ koijâdij fakkist. – Na ij vissâ nuuvt huáppugin. Mondiet? – Mun áiguččim tuin váhá savâstâllâđ. – Jáá. Na, iän-uv muoi täst pyevti savâstâllâđ? – Čokánisteen tuohu muu piävdán, Heikkâ tuámittij. Puáđi! Peevdi pellâst ij lam innig kihheen. – Kula Ánná, Heikkâ algâttij sijvuus jienáin jeđe josijdui. – Oro aaibâs tego tust ličij miinii tehálâš aašijd munjin, Ánná imâštâlâi. – Naa, nuuvt vissâ. Lam šoddâm jurdâččiđ motomijd aašijd tai peeivij ääigi. Vistig ferttiim áánnuđ tust addâgâs, ko lam lattim nuuvt suámálávt. – Na, tot lii pyeri ko lah jieš-uv tom huámmášâm. – Kula, lam smiettâm, et... Heikkâ josijdui vuot. Tääl Ánná-uv jo iätádui: – Ete maid tun lah smiettâm? – Na, ij maiden. Liävus te ubâ äšši. Tot ij lamaškin nuuvt älkkee muštâliđ ko lijjim jurdâččâm. – Muu hiävrásah tagaráin sáttoin teehin jeđe eeđah, et ij tust lekken mihheen aašijd! Na eeđâ peri! Mun kuldâlâm. – Lii-uv aaibâs pággu? – Kale lii ko algâttih! Heikkâ oroi váháš áigáá joskâ já keejâi Áánán. – Mun lam jurdâččâm koijâdiđ, et halijdiččih-uv tun... – Maid? – ... leđe muu, – – Mii? – nieidâskippáár. Ánná tuubdâi, maht suu nierah šoddii ain ruopsâdubbon já ruopsâdubbon. Toos sun ij vaijaam maiden. Vissâ puohah tom jo oinii-uv suu muáđoin. – Naa. Taam mun aigum tust koijâdiđ, Heikkâ eeđâi sijvuus jienáin já keejâi lättei. Ánná ij tuostâm keččâđ Heeikân. – Heikkâ, Ánná viijmâg algâttij, mut ko säänih urruu tarvanâdmin čuddui. Heikkâ keigij kieđâs peevdi nube peln já vaaldij Ááná kieđâst. – Ánná, Heikkâ algâttij. Jis jieh aaibâs tállân pyevti västidiđ, te smietâ. – Mun –, Ánná algâttij mut ij máttám juátkiđ. – Tun jieh haalijd vâi? – Kale, mun kale halijdiččim leđe tuu nieidâskippáár. Mielâstân halijdiččim-uv. Mut ko must lii taaggaar tobdo, et jieh tun muu tuhhit. Puáđáh hirmâd alda jeđe váháš áigáá keččin vuot patârah, sun párgádij. Heikkâ keejâi oppeet lättei. – Kale muoi vissâ láán nuuvt ereslágáneh, et ij tast tääiđigin puáttiđ mihheen, Heikkâ joođhij. Tipte orroođ ubâ ääši! Sun ruttij kieđâs Ááná kieđâst. – Maid? Ánná hiämáskij. Taat poođij nuuvt fakkist já taaiđij nuuhâđ-uv siämmáá fakkist. Mun jiem innig tieđe, maid kolgâččim tääl jurdâččiđ. Mun tarbâšâm váhá smiettâmääigi. Halijdah-uv tun talle leđe muin oovtâst vâi jieh? – Jiem mun tieđe. – Na jurdáh-uv talle, et mun tiäđám nuuvt huápust adeliđ tunjin vástádâs? Jis tun jieh lah vises tast, maid halijdah, te maht tibi te mun talle puávtám tiettiđ, maid tun tuođâi-uv muin halijdah? Ááná čalmeh njuoskii, já veik sun maht keččâlij tolliđ konnjâlijdis, toh kulgâškuottii viehârâš tego stuorrâ arvečalmeh. Heikkâ keigij sunjin njuneliijne, moos Ánná sihostâlâi čolmijdis. – Mun –, vuálgám eelliđ hiivsigist, Ánná kuulâi jieijâs etâmin jeđe njibžettij tego palaskâm säplig meddâl iärrásij uáinusist. Ánná keččâlij josijduđ. – Váiván! Koolgâi-uv taat sattuđ eidu taas já onnážân, sun smietâi já toovâi jo vuolguu. Hiivsigist sun kuittâg kuáivui speijâlis já sihostâlâi čolmijdis. Meikki lâi kulgâškuáttám čoolmijn čapis luksân. Ánná čokkái hiivisigist váháš áigáá ovdilgo vuot tuostâi moonnâđ tobbeen ulmui uáinusân. Ko sun moonâi oppeet siisâ, siämmást kulluuškuođij Jusa juáigus. Tot aalgij rávhálávt já siijvost mut tast šoodâi vuáimálâš já kievrâs juoigâ, mii teevdij ubâ táálu. Ánná pisánij uksâpellâs tom kuldâliđ. Säänih iä tast lamaš nuuvt hirmâd ennuv. Tast urruu lemin pusáuialmai, peenuv já kumppi. Suu mielâst Jusa juoiguu piirâs lâi nuuvt tuođâlâš, et sun ooinij čolmijdis oovdâst puásuialmaa pennuinis iälu kuvlân. Fakkist kostnii aldasijn kullui kuumpi olvom, mii hettij almaa já pennuu ráávhu. Almai usâstâlâi pissoos já peenuv uumáástškuođij. Loppâ juoigust oroi lemin almaa já pennuu taištâlem kuumpi vuástá. Jussa komerdij kuldâleijeidis, já ulmuuh tuáškuškuottii kieđâidis. – Takkâ tunjin, Jussa! kulluutteijee kijttâlij. Ánná smietâi, mon vuáimálâš tot juoigâ lâi. Ánná jieš-uv halijdij leđe siämmáá vuáimálâš puoh killáámušâidis oovdâst, já toh lijjii-uv tai uápui aalgân sivnedum veik mon ennuv. – Na nuuvt, täst lâi-uv onnáá eehid aktijvâlâš ohjelm. Já tääl čuojâttep vala motomijd hiđes tánssámbiisijd ovdil pááikán vyelgim, almai kulluuttij. Lättee oroi tievâmin. Ánná kejâstâlâi pirrâsis. Sun ááigui kale libžádiđ olgorääigi – oovtâgin huámmášhánnáá. Sun tuámittij olmoošhivvâduv čoođâ viäskárân, usâstâlâi taakis já keččâlij leđe nuuvt huámmášmettum ko máhđulâš nurheest. – Lah-uv tun jo vyelgimin? kullui uápis jienâ suu tyehin. Tot lâi Heikkâ. – Lam, addâgâs. Tääl tarbâšâm váhá smiettâmääigi. – Uáineen-uv muoi itten ehidispeeivi? Heikkâ koijâdij. – Uáineen, jis kerd halijdeeh. Puáđáh-uv kyevti ääigi muu kuuvl? – Puáđám, Heikkâ lopedij. – Takkâ tunjin, Ánná kijttâlij. Savâstâlleen talle itten eenâb! Majemuš bussi lii eidu vyelgimin. – Moonâ tiervân, Heikkâ eeđâi já sollâlistij Ááná uánihávt. Sun ááigui pääcciđ juhlođ vala váháš ááigán. 28. Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl já vuordij tobbeen váháš áigáá. Tobbeen čuožžuu muáddi nieidâ, kiäid sun ij tubdâm. Ij sun kuássin laavim kaavpugist vieres ulmuigijn sárnuđ, já nuuvt sun čuážui jávuttáá nieidâkuáhtást váháš máđháá keččin. Olgoskulij sun kale lâi aaibâs jávuttáá, mut siskiipeln suu jurduuh kirdâččii tuohu teehi tego palaskâm loddááh pissoalmaa oovdâst. Suu jiärmálâš peeli keččâlij adeliđ vijses ravvuid, ko vuot tot nubbe peeli lâi ton mielâst, et sun lâi tuše ohtii nuorâ já et sust lâi tuše ohtii máhđulâšvuotâ rähistuđ vuosmuu keerdi tánávt já finniđ olssis kandâskippáár. Mut monnii suujâ tiet sun ij sun valagin lamaš aaibâs vises tast, koolgâi-uv tot vuosmuš stuorrâ rähisvuotâ leđe eidu Heikkâ vâi koolgâi-uv sun vyerdiđ vala kiännii, kote siävuttičij suu jurduid vala-uv eenâb. Ko bussi poođij, tot lâi aaibâs tievâ iäge tobbeen oinum kosten rijjâ čokkámsajeh. Tot lâi kale uáli jo iimâš, ko bussi lâi näävt mannjeed aaibâs tievâ. Ánná paasij čuážžuđ. Buusistkin iä lamaš uápisulmuuh. Ánná tollij lavhâstis kiddâ ko poolâi, et kiinii tom vala suáládičij. Kaari pääihist Ánná tuubdâi, et sun lâi vaibâm já nuuhâm. Heeihâ säänih lijjii pááccám suu mielân, já taid sun smakkiistâlâi já jurâttij mielâstis veikâ maht kulij. Maggaarsun ličij Heeihâ nieidâskipárin orroom? Toos sun ij valagin tiättám vástádâs. Naharehkin iä vistig puáttám, ko sun keččâlij čielgiđ jurduidis. – Kalehân mun koolgâm itten pyerebeht Heiháin savâstâllâđ, sun smietâi ovdilgo nohádij loddáá naharân. 29. Ánná koccái tooláá já lâi vaibâm. Pakkaamáin sust ij tääl lamaš nuuvt huáppu, já sun moonâi vistig riišon. Sun čuážui kuhháá lieggâ čääsi vyeln ige vaijaam ennustkin jurdâččiđ. Esken koskâpeeivi maŋa sun oroi iälláámin já sun nuđhâskuođij tävrijdis lavhâidis siisâ. – Liibâ kale väivi, ko Kaari ij lah pääihist, Ánná smietâi ohtuunis. Kaarist ličij lamaš auto, já toin ličij älkkeht puáhtám tuálvuliđ tävirijd. – Tääl te ferttiim pyerá seelgist tuálvuđ tävirijdân, Ánná smietâi. Luhhoost Heikkâ lâi lopedâttâm puáttiđ išán! Ehidispeivi kuulâi tävirij pakkaamist já čurgiimist. – Jo-uv tijme lii kyehti? Ánná suorgânij já kejâstij tiijmán, ko uksâkiällu čuojâi. Tijme lâi tuođâi-uv mestâ jo kyehti. – Tot ferttee leđe Heikkâ! Ánná lehâstij uuvsâ já lâi ucánjihhii mielâmield. – Pyeripeeivi! tuáivuttáin almaakyevtis. Ličij-uv tust mielâ váhá savâstâllâđ munnuin? – Addâgâs, mut lam eidu varriistâlmin. Tääl kale jiem oostâ savâstâllâđ. – Mut jis tust ličij tuše uánihis puudâš. Iän muoi väivid tuu kuhháá. Muoi láán sárnumin avalii väldikoddeest. – Tuántá sittágin! Ánná jurdâččij. – Jiem mun tääl ááigu savâstâllâđ, takkâ! sun eeđâi jeđe peškâlij uuvsâ kiddâ almaakuáhtás njune oovdâst. Siämmást sun muuštij eenis, kote ain lii koččom leđe ustevlâš ulmuid. Ánná muuštij meiddei, maid Piirit kullui mottoom okko tassaaš, ko suu kuvlân lijjii iällám mormonih. Lijjii-uv lamaš nuuvt siđhes ulmuuh, et iä vala kuálmád keerdigin oskom, et Piirit ij áigum siigijn savâstâllâđ. – Tego hormonih, Ánná smietâi. – Maidgis mun lijjimgin porgâmin, Ánná mulijdij jiešalnees. Amahmis, tuoh posâlduvah vala kolgii mašinist! Váháš áigáá keččin čuojâi oppeet uksâkiällu. – Já kii pilmáid teehingis tääl leš puátimin muu uáivi jurgâliđ? Ánná jurdâččij já lehâstij uuvsâ. – Tiervâ, eeđâi Heikkâ. – Jáá, tun te lijjih-uv. Mun lam jo jorgettum. Tääbbin eelijn eidu jehovatuođâšteijeekyevtis. Jiem luáštám siisâ. Heikkâ povvâstij. – Lii-uv tust jo uđđâ viste čoovdâ? Heikkâ koijâdij. – Amahmis tot tot vala koolgâi! Mahtkis mun tom lam tánávt vájáldâttâm? Tehelumos ääši! Na, vuálgám tállân elâččiđ tobbeen aassâmtoimâttuvvâst. Puáđáh-uv fáárun vâi vuárdáh-uv tääbbin? – Koolgâm-uv porgâđ maidnii vala tääbbin? – Na, jis must koijâdah, te puávtáččih kale porgâđ-uv. Jis viišah, te nuuđhâ tyeid koopâid já taldrikijd, moh láá kievkkânist peevdi alne, vala tuon kaasâ siis. Mun jiem lappuu kuhháá. – Na, puávtámhân porgâđ-uv, te huápubeht pesseen kyeddiđ tävirijd. Ánná vyeijilij pyeráin aassâmtoimâttâhân. Hävdieennâm čoođâ puovtij njuolgiđ, mut tobbeen ij uážžum pyeráin vyeijiđ. Nuuvtpâ Ánná pajanij já laiđij pyerás tassaaš ko peesâi hävdieennâm nube äiđiuuvsâst olgos. Tast ij innig lamaškin kuhes mätki. Ánná kuođij pyerás aassâmtoimâttuv oovdân jeđe moonâi siisâ. Tobbeen čokkái tot siämmáš almai, kiäin Ánná lâi ovdil-uv jo savâstâllâm. – Pyeri peeivi, Ánná tuáivuttij. Siämmáá čalmerepčâlmist sun jo čielgij, et lâi puáttám čovduu viežžâđ. – Jáá, lah-uv tun varriimin tuon neeljištáálun? – Na nuuvt toh lopádâllii. – Vuoi, ko tot čoovdâ macâttuvvoo-uv esken vuossaargâ. Tobbeen vuálgá ässee esken itten. Tot lii mottoom ruátálâš. – Na, maht täälgis? Kuás mun talle finniim čovduidân? – Na vuossaargâ jis puáđáh, te talle. Ehidispeeivi čovduuh vissásávt-uv láá jo macâttum. – Jiešalnees vuossaagâhân lii-uv esken máánu vuosmuš peivi, almai joođhij. – Taat ubâ okko kale oro monâmin puástud, Ánná palijdij ko poođij olgos aassâmtoimâttuvâst. Sun vyeijilij maassâd Kaari táálu kuuvl. Heikkâ lâi siste. Sun lâi vala kiessâm motomijd taldrikijd já koopâid muččâdávt páppár siisâ já lâi eidu nutkâmin taid kaasân. – Tun puávtáh-uv joskâđ kiesâmist taid liitijd pápárân, Ánná eeđâi ko peesâi uuvsâst siisâ. – Já mon áármu tiet? Heikkâ hirmástui. Jieh-uv tun ááigugin varriđ? – Finniim-uv čovduu esken vuossaargâ. Tobbeen áásá mottoom ruátálâš, kote vuálgá-uv itten esken ton visteest. – Na vuoi p –!, Heikkâ pallâguođij. Tušij tiet lah tággáár pargo porgâm! – Na, jiem mun nuuvtkin eđâččii kale. Kalehân tohon puáttee ohhoost-uv vala kiergân. – Na, nuuvt kale. – Mut tääl tun karttih teehin tušij tiet puáttiđ. Heikkâ keejâi Áánán já oroi váháš áigáá joskâ: – Kula, jiem mun osko, et lam tušij tiet puáttám. Iän-uv pyevti vyelgiđ onne kuusnii váhá juhlođ tom, et finniih uđđâ viste? – Maid tun lah jurdâččâm? Eiduhân muoi láin juhlomin jieht! – Manneen-uv veik ton ravintolan, mii lii ton tuu uđđâ táálu aldasijn? – Naa, kalehân muoi pyehteen. Ruttâ kustoo mana mudoi-uv liijkás ennuv, mut manos te taan tovváá. Forgâhân mun peesâm eeni piävdán. Talle ij taarbâš jieijâs ruuđâid kulâttiđ. – Maidsun tohon kolgâččij pajalân pieijâđ? Ánná smietâi. Puoh muu pihtâseh-uv älgih leđe pakettist, ko lijjim maka onne varriistâlmin. – Tun kale pyereest tuhhiih tienuuvt-uv, toi pihtâsijgijn. – Já ele jurdegin! Lam eidu čurgim tääbbin já lam aaibâs kovjâttum! Kale ferttiim vala mottoom kaasâ kiškođ áávus! – Maid jis manneen vistig váhá purâdiđ, ko must lii nuuvt nelgi, Heikkâ kullui. – Must lii picca tyebbin jieŋâskääpist. Lieggiisteen-uv tom? Tääl jiem innig äälgi jieš liäibuđ. Oppeet hijvá vájálduvá, Ánná povvâstij. – Mut taldrikeh kale láá jo pápárij siisâ kiessum, Heikkâ rammuustij. – Ij tot häittid. Väldeen skääpist Kaari taldrikijd. Kale taid tommittáá puáhtá luoihâttistiđ. Jiem mungin kale lah ostâm purâdiđ, ko lii maka lamaš nuuvt huáppu, Ánná pahudistij. Kaari visteest purâdempevdi lâi stuorrâ laasâ pellâst, mast ooinij pyereest olgos muorâstâhân. Ánná já Heikkâ keejáin laasâst olgos. Skammâ lâi tuođâi-uv puáttám, ko jo ovdil viiđâ lâi aaibâs sevŋâd. Mut kaavpug tälvi lâi kuittâg nuuvt ereslágán ko Säämi tälvi. Aaibâs olmâ tälvi kale ij kaavpugân Ááná mielâst puáttámgin. 30. Olgon lâi joskâm myettimist, ko Ánná já Heikkâ moonáin olgos. Mánudâš oroi čuovâmin čuuvtij kirkkádubbooht ko táválávt. – Njyelgejeen-uv tyest hävdieennâm čoođâ? Heikkâ koijâdij. Iän taarbâš karveđ tyebbin olgoláá. – Mun jiem kale mielâstân ehidist tobbeen hävdieennâm peht jođe, Ánná eeđâi. Kale mun puávtám väzziđ váhá pirrâ-uv. Ij tot muu häittid. – Poolah-uv, et jaamišeh vala kummâttâlškyetih vâi maid? Heikkâ povvâstij. – Jiem tieđe poolâm-uv vâi maid, mut tot juurdâ lii váhá ilgâd. – Puáđi peri, te kale mun tuu suoijiim, Heikkâ eeđâi já oppeet poovvâstij njálgáht Ááná ärgivuotân. Ravintola oovdâst lâi kuhes jono, mon majekiäčán Ánná já Heikkâ passijn čuážžuđ. Vistig tot ij ovdánâm ollágin, já Ááná mielâst sun kolmui toos. Sun smietâi, et ličij liijká-uv kolgâm nutkâđ vala nuubijd lieggâ sukkápuuvsâid juálgásis. – Mondietsun tääbbin näävt kuhháá kalga vyerdiđ? Ánná koijâdistij. – Tondiet ko tohon lyeštih tuš tiätumere siisâ, Heikkâ čielgij. – Amahmis nuuvt, Ánná smietâi. Taam sun lâi jo ovdil-uv kuullâm Haansâst. Ánná smietâi ovdebijd krouviehidijdis. Tobbeen ij kuássin lamaš oinum jono. – Mut taat tiäđust-uv ferttij leđe váhá ereslágán päikki, Ánná čielgij olssis já keččâlij njuškođ jieijâs liegâsin. Fakkist jono kesiškuođij, ko ravintolast poođij olgos stuorrâ juávkku. – Láá vissâ monâmin kuusnii juhlođ, Heikkâ eeđâi. – Viijmâg! Ánná toskádij já ruvvij kääibis kieđâidiskijn. Liibâ koolmâs! Tääl kale tarbâšâm lieggâ juhâmuš! – Maid tun halijdah? Heikkâ koijâdij. – Teejâ stuorrâ koopâ tievâ! – Teejâ? Heikkâ hiämáskij. Ij tääbbin lah teejâ. Ánná ij jiešalnees tiättám puohlágán siävuttâsâi noomâid, ige sun tom kehtidâm mieđettiđgin. Sun muuštij Haansâ faallâm peljitalhâsjuhâmuš já tiilái tom. Tot kuittâg váhá lieggij. – Tánssámlättee alne kuittâg jieh innig kolmuu, Heikkâ eeđâi já kiškoi jo Ááná tohon. Ááná mielâst Heiháin lâi suotâs tánssáđ. Jiešalnees čuuvtij hitrub ko Hanssáin mottoom äigi tassaaš. Tánssám maŋa peevdist čokkáádijnis Ánná smakkij juhâmuš lasâstis já keejâi pirrâsis. Suu mielâst taat päikki lâi kuittâg-uv mottoomnáálá ereslágán ko krouvi. – Keejâ, sun eeđâi Heeikân já čaaitij mottoom piävdán. Heikkâ povvâstij. Peevdist oinui mottoom puárrásub almai, kote oođij čokkod. – Lii vissâ váhá vaibâm juhlomist, Heikkâ moijái. Ánná paasij keččâđ, maht tibi te äijihân kiävá. Toos poođij äijih skippáár-uv, kote keččâlij cuvnâđ taam, mut taat ij orroom koccáámin. Ij taan kuáhtásist nubbegin orroom aaibâs čiälgus lemin. Toos pottii forgâ jo pevdipiijgáh-uv keččâđ já viijmâg vala uksâvahtâ-uv. Uksâvahtâ meid keččâlij cuvnâđ suu, mut ij finnim äijih koccáđ. Nuuvtpâ sun viežâi iše, já taah kyevtis laiđiistáin äijih käŋŋirvuáláin olgos. Kuus, te tom Ánná já Heikkâ iävá innig viiššâm čuávvuđ. Ánná smietâi, et lâi-uvsun tággáár tot táválâš ravintolaeehid, kost ulmuid ferttejii olgos kyeddiđ, ko jiejah iä innig áppádâm väzziđ. – Olmoošriävuh, Ánná jurdâččij. – Ááiguh-uv vala juuhâđ maidnii eres juhâmušâid? Heikkâ koskâldutij suu jurduid. – Jiem takkâ, taat lii aaibâs pyeri, Ánná västidij. Sun tuubdâi, et váhá sun vissâ kielestij tääl Heeikân. Jiešalnees sun ij nuuvt hirmâdávt lijkkum taan juhâmušân, mut tot tobdo, et kolgâččij vuot koijâdâlškyettiđ eres juhâmušâi noomâid já čäittiđ tuávkkivuođâs, oroi nuuvt unohâssân. Ij sun taan tovváá halijdâm čäittiđ Heeikân tietimettumvuođâs. – Uážžu te jurdeđ, et taat lii muu mielâjuhâmuš, Ánná smietâi. 31. Eehid oroi nuhâmin liijkás-uv huápust. Mahtnii lâi tääl čielgâs, et Heikkâ puáđáččij vistig satâččiđ Ááná Kaari viste kuuvl: – Mun kale jiem ááigu ohtuu tuon hävdieennâm čoođâ kaskoo iijâ jotteeđ! Ánná hirmástâlâi. – Jieh taarbâš. Mun puáđám tuu skipárin. Ánná keejâi haavdijd, já suu mielâst toh lijjii imâšliih iho. Motomijn haavdijn lâi suámálâš suoivâ. Aaibâs tego jyehi hävdi ličij halijdâm muštâliđ jieijâs mainâs mottoom sunjin omâs ulmuu elimist já tast, maggaar olmooš ton saajeest viällái. – Hui, mun váhá poolâm tääbbin tääl iho, Ánná eeđâi. Iän-uv pyevti väzziđ tyebbin pirrâ taan tovváá? Heikkâ keejâi Áánán; suu čalmeh lijjii lieggâseh: – Ele poolâ! Siämmást Ánná tuubdâi, mon nanosávt Heeihâ kietâ tollij suu kieđâst. Ton čarviittâsâst ij tarbâšâm poollâđ innig masten – ij kuittâg hävdieennâm kummâttâsâin. Ánná illá tuostâi keččâđ Heeikân. Sun poolâi, et lâi nievdâmin já et taat puddâ mahtnii kuásnii nuvâččij. – Ánná, Heikkâ eeđâi joskâdávt já čarvij suu čovgâdávt jieijâs vuástá. – Maid? Ánná koijâdij. – Ij-uv lah-uv mučis eehid? Heikkâ joođhij. – Nuuvt lii, Ánná kuulâi jiejâs etâmin já tuubdâi Heeihâ njävilijd čagalditmin jieijâs muáđuid. Heikkâ cummâlij suu kuhháá já lieggâsávt. Ánná tuubdâi jieijâs luholubbon ko kuássin, mut nube tááhust suu čuávjist lâi suámálâš tobdo: sun ij lam hárjánâm leđe iho hävdienâmist. – Puáđi tääl, Ánná povvâstij já tollij Heeihâ kieđâst. Mun kuittâg halidâm tääbbin hävdienâmist meddâl! Mätki hävdieennâm čoođâ Kaari viistán oroi kuittâg-uv taan tovváá lemin liijkás-uv uánihâš: Ánná ličij puáhtám jotteeđ tánávt vala-uv kuhheeb määđhi. Säänih iä meendu ennuv tarbâšum. – Puáđáh-uv váháš ááigán siisâ vâi halijdah-uv jo jieijâd viistán? Ánná koijâdij, ko suoi poođijn Kaari táálu šiiljon. – Heikkâ kejâstij tijmásis: – Majemuš bussi lii eidu moonnâm. Jiem annaam ääigi čalmeest nuuvt tárkká. Uážum-uv ijâstâllâđ tuu sohvá alne? – Kaari ij lah kale pääihist, mut jiem osko, et tot hirmâdávt häittidgin, Ánná västidij. Já jis jiem kiässán tast muštâl, te ij kihheen tast kuássin maiden ubâ tieđegin. Ij kuittâg tot nuáidiákku lah tääl innig keččâmin. Esken uksâpellâst Heikkâ luoštij Ááná kieđâ, ko Ánná nuuvt táátui: – Addâgâs, mut ko jiem finnii uuvsâ tánávt áávus. Jieh-uv luáštáččii muu kieđâ váháš ááigán? Heikkâ moijái. – Halijdah-uv vala maidnii puurrâđ teikâ juuhâđ ovdil uáđđám? Ánná koijâdij. – Naa, vyeššeen-uv veik tejâkoopâ? – Pyehteen kale vuoššâđ-uv, Ánná joođhij. Ferttiim oppeet luoihâttiđ Kaari liitijd, ko muu liteh láá jo kiessum pápárân. Já nuuvt Ánná siämmást jo lappui kievkkânân pieijâđ koopâid piävdán. – Ánná, Heikkâ eeđâi fakkist suu tyehin já toppij suu jieijâs vuástá. – Maid? – Tääl te muu mielâst oro, et puávtáččim uđđâsist koijâdiđ tom siämmáá koččâmuš, maid jieht-uv koijâdim. Jiem finnim talle čielgâ vástádâs. – Halijdâm kuullâđ tom koččâmuš vala ohtii. Jiem lah valagin aaibâs vises, kuullim-uv tom olmânáál tobbeen korrâ laarmâst. – Kale tun kuullih olmânáál. – Mast tun tom tiäđáh? Ánná joođhij. Jiem mun västid ovdilgo tun koijâdah. Heikkâ luáštádâđâi idduidis oolâ Ááná oovdân já tollij Ááná kieđâid jieijâs kieđâst: – Moin naalijn mun koolgâm tust koijâdiđ? Halijdiččih-uv leđe muu nieidâskippáár? – Na, jis tun keerdi jieš tiäđáh, maid tääl halijdah, te muu vástádâs lii, et kale halijdâm. Mielâstân halijdâm-uv. Heikkâ toppij Ááná sollâsis já njavhâdij taan vuoptâid. Áánást ij vala kuássin lam lamaš nuuvt lieggâ tobdo. – Taat ij uážu kuássin nuuhâđ, Ánná culijdij. 32. – Tuostah-uv tun uáđđiđ muin siämmáá loonjâst? Ánná koijâdij Heeihâst. Tuon sohvá alne ij lah pyeri uáđđiđ, jiemge višâččii moonnâđ Kaari loonjângin uáđđiđ. – Kale mun tuostâm, Heikkâ västidij. Keejâm ubâ iijâ, ko tun uáđáh. Ánná povvâstij: – Mut mun škorijdâm. Enni ain nuuvt iätá. Epidij jo, et must lâi miinii puácuvuođâid čuddust. – Ij tot lah nuuvt varâlâš, Heikkâ eeđâi. Ánná raahtij Heeikân seeŋgâ já jieš vaaldij skääpist madrâs olssis. Suoi uáđđáin, veik Ánná ij liččii aaibâs vala maaššâmgin. – Pyeri iijâ, Ánná tuáivuttij. – Pyeri iijâ tunjin-uv, Heikkâ kullui nube peln loonjâ. Ánná ij puáhtám pieijâđ vala čolmijdis kiddâ. Sunjin taat lâi lamaš nuuvt eromâš peivi. Sun keejâi syele Heeihâ. Taat olmooš ferttij leđe Immeel iimâš suu elimist! Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân, mut nube tááhust sun ain tarbâšij ääigi toos-uv, et piäsá uápásmuđ Heeikân eenâb. Tađe várás suu mielâst ulmuid lâi-uv servuustâllâmäigi adelum. Heikkâ pajedij uáivis já keejâi Áánán: – Ánná, lah-uv vala kocemin? – Lam. Jiem pissii uáđđiđ. – Mondiet? – Smietâm jyehilágán aašijd. – Jiem mungin uáđi vala. Must jyelgih nuuvt kalmojeh. – Adelâm tunjin nube lovduu, Ánná eeđâi já pajanij tom viežžâđ. – Ánná, jieh tun taarbâš viežžâđ nube lovduu! – Na? – Lieggii tun muu juolgijd! Ánná hiämáskij. Tággáár sun ij lamgin vuárdám Heeihâst. Ánná illá tuostâi västidiđ, mut sun kuulâi jieijâs etâmin: – Na, puáđáh-uv talle teehin vâi? – Taat seŋgâ lii stuárráb, Heikkâ västidij. Puáđi tun teehin muu kuuvl! Ánná pajanij várugávt já smietâi vala ohtii, maid jiešalnees lâi porgâmin. Sun lâi aaibâs tego naharistväzzee. Ovdilgo sun huámmášijgin, sun viällái Heeihâ paaldâst. – Huh, kale tust jo láá-uv kolmâ jyelgih! Ánná eeđâi. Heikkâ poođij alda, já suu njävileh čaŋaldittii Ááná muáđuid. Heeihâ čalmeh lijjii muččâduboh ko kuássin ovdil, já Ánná tuubdâi Heeihâ aaibâs alda jieijâs vuástá. Heeihâst lâi Ááná mielâst njaalgâ, váhá piškeris haajâ. – Mondiet tun tuárgistah, Ánná? Ij-uv tust lah pyeri? – Must lii hirmâd pyeri, mut taat puoh lii tábáhtum nuuvt fakkist. Tääl jiem tieđe, maid mun halijdâm. – Ánná, kalehân muoi láán váhá tego servuustâllâm jo kuhheeb ääigi. Kuittâg-uv muu mielâst. – Mut must lii tääl nuuvt sujâlâš tobdo, já nube tááhust lam hirmâd luholâš. Must lii nuuvt pyeri tuu alda. – Ánná, mun lijkkuum tunjin, Heikkâ culijdij Ááná piälján. – Nuuvt mun-uv tunjin, Ánná västidij. Siämmást Ánná tuubdâi Heeihâ poksâmijd jieijâs poksâmij vuástá. Liegâs vuojâdij Ááná siste já tuálvui suu. Sun tuubdâi, maht Heikkâ vaaldij suu lieggâsávt já vuáimálávt. Sun ij innig epidâm, maid sun halijdij. Váháš áigáá keččin Ánná keejâi Heeikân já njavhâdij linnásávt suu vuoptâid: – Tiäđáh-uv mast mun poolâm? – Na? – Tast, et puoh taat motomin nohá já et tun jieh innig lijkkuugin munjin. Jieh lekken innig tieđe muu alda. Ááná čolmijd ittii konnjâleh. – Ššt, Heikkâ eeđâi já cummâlij Ááná konnjâlijd meddâl. Muoihân kalgeen navdâšiđ já leđe kijttevááh tast, mii munnust tääl lii. Iän koolgâ tääl jurdâččiđ puátteevuođâ iänge tomgin, mii lii munnuu elimist moonnâm äigi. Iänge tom, mii ulmuu elimist sáttá moonnâđ puástud. Toi huolâi äigi ij lah tääl. Munnust lii tääl kyeimi kuáimán. – Nuuvt tot kale, Ánná mieđettij. Váháš áigáá keččin sun kuldâlij Heeihâ täsivis vuoiŋâm já keejâi, mon muččâd Heikkâ lâi uáđidijnis. Nahareh pottii Áánán-uv syele mottoom kooskâst, veik sun ij lijjii tom aaibâs vala halijdiđgin. 33. Iiđeed poođij Ááná mielâst liijkás-uv huápust. Heikkâ lâi pieijâm tiijme čuoijâđ, já suoi koccáin toos. – Pyeri iiđeed, Heikkâ eeđâi já cummâlistij Ááná. – Pyeri iiđeed, Ánná eeđâi já moijái. Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân. – Jiem tääiđi ostâđ puurrâđ iiđeedpitágin, Heikkâ kullui etâmin já pajanij seeŋgâst. – Lii-uv tust kuusnii huáppu? Ánná koijâdistij. – Lam lopedâttâm moonnâđ squash spellâđ ovttáin skipáráin. – Jieh-uv tun puávtáččii moonnâđ tohon mottoom eres tove? – Na, kale mun tääl vuálgám ko kerd lam lopedâm. Jiem viišâ sunjin puoh taam čielgiđ. Koolgâm elâččiđ vala jieččân visteest viežžâmin spellâmpiergâsijd. Ánná kiesâi iiđeedtaakis jieijâs pirrâ já moonâi viäskárân keččâđ Heeihâ vyelgim já rahttâttâm. Heikkâ sollâlistij Ááná: – Takkâ tunjin! – Takkâ olssâd ko paaccih. Mut Heikkâ, mun tuođâi-uv poolâm, et mun lam vala-uv nievdâmin. Tot lâi nuuvt mučis naver, mast lijjim aaibâs liijkás luholâš. Poolâm, et miinii vala tábáhtuvá já et kiinii vala tuálvu meddâl puoh taam, mon eidu láán feerim. – Ánná, kihheen ij tuálvu munnust taam meddâl! Ij kuássin! Heikkâ moijái ustevlávt Áánán já vala cummâlistij Ááná ovdilgo lappui olgouuvsâst. – Uáineen vuossaargâ, Heikkâ huikkái vala ovdilgo lappui. Ánná paasij viäskárân jávuttáá kuldâliđ. Sun ij tääl tiättám, maid sun ličij kolgâm jurdâččiđ: – Mondiet esken vuossaargâ? Mondiet ij jo onne teikâ majemustáá itten? Itten-uv lâi vala oholoppâ. Jieijâs siste Ánná tuubdâi mottoomlágán kuárusvuođâ. Sun ij lamaš aaibâs vises, maggaar tobdo tot lâi. Nube tááhust tot lâi lukko mut nube tááhust tot lâi taggaar ahevis tobdo, et sun ij tääl lijjii mahten halijdiđ pääcciđ ohtuu. Lukko ij kale liččii kolgâm unohistiđ tánávt já tubduđ tággáár kuárusvuottân. Áánán lâi tábáhtum uánihis ääigist nuuvt ennuv, et sun jieš-uv koolgâi váháš áigáá tom suddâdâllâđ. Mut tääl sust lâi kuittâg Heeihâ sääni, et suoi servuustâláin, já tot merhâšij sunjin hirmâd ennuv. Mahtnii tot adelij sunjin vissásub tobdo, et ääših lijjii tääl oornigist. Tääl sun ij tarbâšâm poollâđ tast, et monâttičij Heeihâ. Tot ahevis epivisesvuotâ lâi-uv jo kivsedâm suu aaibâs liijkás kuhháá. Ánná vonâttâlâi lääškiht já moonâi riišon. Ijjâ lâi pááccám liijkás uánihâžžân. Sun puunjâi čääsi nuuvt kummeen ko suu liške killái já adelij čääsi kulgâđ kuhháá jieijâs oolâ. Mahtnii sun tarbâšij tääl kume čääsi, mii putestij suu jurduid já adelij sunjin taggaar tobdo, et tot, mii eidu lâi tábáhtum, lâi tuođâi-uv putes já fiijnâ äšši. Čolmijdis oovdâst sun kuittâg ooinij eenis váárutmin paas maailmist já ton viettâlusâin já killáámušâin. – Heikkâ lii kustoo vájálduttâm jieijâs pänikuustâ, Ánná huámmášij ko kuškij jieijâs stuorrâ siholdâhân. Ánná nahettij pänikuustâ lavkkâsis, et puávtáččij adeliđ tom Heeikân maŋeláá. Sun juuvâi rišo maŋa iiđeedteejâ já smietâi elimis, mii lâi fakkist muttum nuuvt čuuvtij. Tääl sun ličij kale tuáivum, et Heikkâ ličij puáhtám váháš ááigán pääcciđ suu kuuvl – kuittâg ton ááigán, et suoi liččijn puáhtám oovtâst puurrâđ iiđeedpitá, mut nube tááhust sun smietâi jo sunnuu ohtsii puátteevuođâ já arvâlij, et tagareh-uv iđedeh kale puáđáččii. Tääl sun smietâi, et ličij hitruu väldiđ Heeihâ motomin pááikán keččâđ Säämi eellim, mut nube tááhust Heikkâ lâi lädikandâ já kaavpugist šoddâm, ige Ánná lam ollágin vises, maid Heikkâ ličij Säämi elimist ubâ jurdâččâmgin. Sun arvâlij, et Heikkâ anaččij taggaar eellimvyevi puoh maailm stuorrâ kulttuurij paaldâst ohtâkiärdánin já motomin váhá tuávkkin-uv, já nuuvtpâ sun ij kuittâg aaibâs vala iävtuttâmgin maiden. 34. Pasepeeivi Ánná ij innig killám. Sust lâi nuuvt ahhev, et sun tuolmâstij pyeráinis Heeihâ kuuvl. Heikkâ lâi pääihist. – Tiervâ, eeđâi Ánná. Sun ááigui sollâlistiđ, mut Heikkâ oroi kiäsádâtmin. – Tiervâ še, Heikkâ västidij, mut sun lâi mahtnii murâšlâš já joskâd ige orroom peerustmin nuuvt ennuv Ááná puátimist. – Poottim-uv hyenes ááigán? Ánná koijâdistij tállân. – Jiem tieđe. – Jieh vissâ haalijd, et lam täst. – Koolgâm luuhâđ teentin. Ferttiim leđe ohtuu váháš áigáá. Munhân ettim, et uáineen vuossaargâ. – Puohtim tuu pänikuustâ, Ánná eeđâi. Heikkâ himettistij: – Joo, takkâ. Kyeđe tuos peevdi oolâ tom. – Lijjim-uv kuittâg-uv nievdâmin tuše mučis nahhaar oovdeb iijâ? Heikkâ ij jiendâm maiden. Sun keejâi laasâst olgos. – Koolgâm-uv mun vyelgiđ meddâl? Ánná koijâdij. – Jieš tiäđáh. – Oppeet tun jieh tieđe já kiäsádâđah! Tast mun jo váhá poollim-uv! Mun lijjim tuávkki ko jiem viettim taam ovdil! Mun vuálgám! Pääsi tiervân! Ánná peškâlij uuvsâ kiddâ. Sunnuu teivâdem lâi pááccám uánihâžžân, ige Ánná innig halijdâm tohon pääcciđ. Mottoomnáálá sun tuubdâi jieijâs mánálâžžân, tuávkkin já suddogâssân ige tiättám, mii tain tobdoin lâi viärráámus. – Jiem kuássin, kuássin lijjii kolgâđ tom porgâđ! Ánná kaađâi. Tääl Heikkâ lâi aaibâs tego ij lijjii halijdiđ muu uáiniđgin! Must ferttee vissâ leđe miinii váddun! Olgos pesâdijnis Ánná čiärui. Luhhoost pyeráluoddâ moonâi meeci čoođâ iäge tobbeen lamaš nuuvt ennuv ulmuuh. Konnjâleh kulgii suu čoolmijn, já sun keččâlij sihostâllâđ taid meddâl. Tääl sun tieđij, et mottoom suujâ tiet Heeihâ lopádâs ij lamaškin olmâ lopádâs. Ij Heikkâ lamaškin halijdâm suu olssis nieidâskipárin! Heikkâ lâi tuš fillim já tájuttâm suu, já tastmaŋa puoh toovâi-uv kustoo oovtâ! Ánná sujâttij jieijâs, et lâi lamaš nuuvt jollâ já viettiimettum. – Tiäđust-uv lädikandâ! Ánná posádij. Jiem kuássin huolâ kale olssân lädikaandâ! Ánná lopedij olssis. Ánná smietâi, mondiet jiešalnees lâi miettâm Heeihâ iävtuttâsân ton juolgij lieggiimist. Vissâ keččâlâddâm tiet? Vissâ tiätuäŋgirvuođâ tiet? Vâi lâi-uv tot liijká-uv tondiet, et Heikkâ lâi sunjin nuuvt aldaaš já tehálâš? Ánná ij máttám toos västidiđ. 35. Vuossaargâ Ánná finnij uđđâ viste čovduid. Hävdieennâm čoođâ lâi puoh uánihumos mätki varriđ, já Ánná meridij, et ij vázáččii oovtâgin paijeelmiärálii meetter. Sun nuuđhâi pahvikaasâid pyerás oolâ jeđe laiđij pyerás hävdieennâm čoođâ. Vyeijiđ tobbeen kale ij viiššâm ige uážžumgin. Ánná ferttij tääl varriistâllâđ ohtuu. Heikkâ ij lamaškin puáttám sunjin išán tego lâi lopedâm, já puoh taan maŋa Ánná ličij vuolgâttâm suu maassâd, jis sun ličij-uv puáttám. Ko Ánná juuđij hävdieennâm čoođâ, sun kuulâi jieijâs tyehin ulmuid puátimin. Ánná kejâstij maassâdkulij, já sun ooinij olgoláá olmoošjuávhu. Tot lâi saatâšmin mottoom kisto háávdán. – Vuoi sittágin, Ánná jurdâččij já lasettij liävtu. Mut Ánná ij lamaškin huámmášâm keeđgi luodâ alne, moos suu pyerá räätis njalahistij, já nuuvt ubâ pyerá kománij hirmâd ratânáin. Paamus lâi tot, et suu kattileh kirdâččii kaasâst olgos já levânii pirrâ hävdieennâm pálgá. – Váiván sittágin, peesâi Ááná njäälmist. Sun vilpâstij majaskulij já ooinij ain olmoošjuávhu, mii luhhoost jorgettij hävdieennâm nube kiäčán. Tot esken surgâd ličij-uv lamaš, jis tot ličij puáttám tohokulij, kost Ánná nuurâi vaskâmist tävirijdis. Mut tääl kustoo lâi taggaar äigi, et puoh moonâi puástud mii jo puástud puovtij moonnâđ ulmuu elimist! 36. Ánná lehâstij jieijâs uđđâ viste uuvsâ. Tot lâi mahtnii hirmâd jo eromâš luho tobdo – kuhes ááigán! Mutâ tot uáinus, mii tobbeen vuordij, hirmástutij suu: viste lâi aaibâs tievâ kuárus puttâlijn, moh lijjii leggistâllum tuohu teehi. Ááná kattilkassâgin ij šiettâm kuussân siisâ puttâlij kooskân. Sun ferttij kyeđđiđ tom viäskárân, já mudoi-uv muottuuloopah, maid Ánná ij ton huápun lam kiergânâm sikkođ meddâl kattilijn, sudâškuottii já kulgii láddun viäskár lättei. – Sihostâm tuon čääsi forgâ, Ánná smietâi já nurâškuođij vistig puttâlijd. – Tääbbin kale láá vissâ lamaš veik magareh tuáluh já juvâlmeh, sun hirmástâlâi ohtuunis. Ko Ánná lâi nuurrâm puttâlijd lättest já peevdij alne, sun kaartâi tuálvuđ vittâ lastikseehâ tievâ taid meddâl olgos. Uásist finnij kale váhá ruuđâ-uv ko toh tohhejii káávpán lonottâssân, já ruttâ sust ij lam mudoigin meendu valjeest, et jis ton ääšist šiev peelijd koolgâi uuccâđ, te tot lâi eidu tot smaavâ ruttâpittá. Viste lâi meiddei nuuvt assaas koovjâ vyelni, et tom koolgâi vistig čurgiđ ovdilgo tobbeen puovtij asâškyettiđ. Ánná imâštâlâi, maggaar olmooš tääbbin lâi aassâm já mon kuhháá viste lâi lamaš čurgiihánnáá, ko tast lâi šoddâm tággáár tuolvâ puvre. Ton lasseen siste lâi tubbááksuovâ haajâ, mii ij orroom vyelgimin mahten. Lättest lijjii tievâ kuorriihánnáá kunnâkoopah, já ohtsii kievkkânist uáinojii tuolvâ liteh peevdij alne stuorrâ leeijin. Čurgim ij orroom kulâmin kiässán. Ánná kaađâi varriimis. Tom-uv nuáidiááhu kuvlân lâi lamaš kuittâg toin naalijn suotâs, et táálu lâi lamaš putes, jis ákku jieš ij lamaškin nuuvt hitruus olmooš. Ko Ánná lâi kyehti peeivi kuodâččâm tävirijdis uđđâ vistásis já čurgim já putestâm jyehi nurhe, sun lâi vaibâm. Suu mielâst oroi, et sun lâi jieš tuolvâm varriimist já puohlágánijn nyeskis aašijn, moh sunjin lijjii tábáhtum. Olssis sun lâi kuittâg meridâm, et taat ferttij leđe loppâ Heiháin: eenâb sun ij innig killááččii. Ánná uápásmui meiddei uđđâ naaburijdis. Sij lijjii Ááná mielâst aaibâs hitruus uáppeeh. Sij povvâstii váhá Áánán, ko Ánná laaitij stuorrâ turde uđđâ vistestis. Sij lijjii ton mielâst, et puohân kale olmooš hárján. Nuuvt sij-uv lijjii hárjánâm, ige kihheen innig viiššâm kievkkângin čurgiđ. Ánná kale viišâi. Motomeh pääđih lijjii kuškâm já turrâgâm já motomijn vuot lâi salgâ vuáđust, mii lâi kuáppum. Taid ferttij vistig käsittiđ já škuljiđ já tastmaŋa poossâđ kuovttijn čassijn já vala toideđ. Toos kale Ánná halijdij iärrásij-uv iše, já luhhoost sun tom uážui-uv. II loho 1. Ánná jođeškuođij ain eenâb uđđâ naaburijdiskijn, mii lâi-uv sunjin pyeri. Suu mielâst Máárjá lâi puoh hitruumus suu aassâmskipárijn. Sun luuvâi laavâ já suin Ánná eelij maŋgii čuoigâmin, juhlomin, elleekuuvijn já moddii vala Säämist-uv. Máárjá lâi läddlâš, mut sun ij kuássin povvâstâm ige pilkkedâm sämmilijd. Máárjá lâi taggaar, kote ruokâsmitij Ááná-uv uuccâđ jieijâs pálgá já lâi ton uáivilist, et jis miinii aašijd lâi taan maailmist puástud, te olmoošhân puovtij toos jieš-uv vaiguttiđ. Maŋgii eidu taah säänih adelii-uv Áánán ruokkâdvuođâ lekkâđ njäälmis taggaar-uv saajeest, kost sun ovdil ličij čokkám jávuttáá, amas kihheen nabdeđ suu mahtnii tuávkkin. Ánná jurdâččij maŋgii Heeihâ já puoh tom, mii sunnui lâi tábáhtum. Aalgâst Ánná huánášij jieijâs ton keežild, et lâi oskom nuuvt čalmettemeht lädikaandân já murâštij, et lâi lamaš liijkás-uv mietimielâlâš já oskom Heeihâ lopádâssáid. Ijge sun kuássin puáđáččij tiettiđ tomgin, mondiet Heikkâ toin naalijn roosâi, et poođij alda, táátui suu nieidâskippáárnis jeđe vuot kaaidâi. Vissâhân te taat lâi eidu almai vyehi vigâttiđ nisonijd jeđe iđedist patâriđ. Nube tááhust sun kale tieđij, et eidu Heikkâ lâi tot, kote lâi máttááttâm suu čuážžuđ jieijâs juolgij alne já piergiđ stuárráb-uv maailmist ko päikkisiijdâst. Máárján sun motomin moddijn sänipeelijn muštâlij maidnii Heeihâst, mut Máárjá, veik ij tiättámgin, maht ääših tuođâi lijjii, lâi ton mielâst, et toos ij kannattâm tarvaniđ ige ääši tađe eenâb murâštiđ: maailm lâi tievâ hitruus kaandâin, já kale motomin tot-uv peivi puáđáččij, et Ánná-uv kavnâččij kiännii olssis. Veik algâ tien visteest lâi-uv nuuvt váiváá, tast šoodâi šiev aassâmsaje. Áánást šoodâi taan saje siälu, kote tolâttij soojijd čurgâdin já kote mudoi-uv pyereest piergij eres ulmuigijn. Sun puovtij tääl ain eenâb joskâđ ahevušmist Heeihâ. Mut liijká-uv lijjii ääigih, et Ánná jurdâččij Heeihâ: tot lâi talle, ko miinii aašijd moonâi suu elimist puástud. Mahtnii Heeihâ nommâ šoodâi toin naalijn sunjin negatijvâlâžžân, veik sun pyereest tieđij-uv, et ij sun toin naalijn jurdâččâm Heeihâst: Heikkâ lâi lamaš sunjin maaŋgâ-uv tááhust positijvâlâš äšši. Ánná kuittâg jooskâi elimist Heeihâ kuvlân, ige Heikkâgin innig oinum. 2. Ánná lâi finnim vuosmuid oppâmpuátusijdis já kejâdij taid. – Täst kale ij puáđi mihheen, sun smietâi. Suomâ- já sämikielâ olespiäiválâš luuhâm keevâi lussâdin. Sämikielâ árvusaanijd Ánná kale lâi tutâvâš. Sämikielâ uápui tiethân sun lâi teehin puáttám-uv, mut suomâ uápuh kale lijjii moonnâm váhá eresnáál. Jiešalnees Ánná ij majemui aaigij lamaš nuuvt äŋgirávt čuávvumgin suomâkielâ luvâlduvâid. Taid-uv motomijd keerdijd, ko sun lâi iällám tobbeen, sun lâi annaam huolâ tast, et ij čokkám Heeihâ aldagin. – Tääl kale luvâškuáđám tuše sämikielâ! Juáđhám suomâ luhâmijd talle motomin! Ánná meridij. – Talle ko lam aaibâs vises tast, et tobbeen ij čokkáá kihheen, kote muštoot muu Heeihâst! Mudoi-uv talle sátáččij leđe eenâb äigi suomâkielâ luhâmáid! Ánná tuubdâi, et sun lâi toohâm šiev miärádâs. Vuosmuu keerdi sun tuubdâi jieijâs olmâ sämmilâžžân kaavpugist. Lädimaailmist sun ij tubdâm, et ličij kullum juávkun, já mudoi-uv tot lâi čáittám Áánán korrâ muáđuidis eidu talle ko sun ličij tarbâšâm enâmustáá cage. Ton-uv tiet koskâ suomâkiel luhâmijn saatij tääl toohâđ pyere. – Vissâhân stuorrâ maailm hiärváávuotâ ij lekken uáivildum sämmilâžžân, Ánná smietâi ohtuunis. Maŋgii sun smietâi-uv tom, maht ličij piergim, jis Kaari ij liččii lamaš sunjin nuuvt läđisváimulâš. Kaari sun ij kuássin puávtáččii kijtteđ nuuvt ennuv ko kolgâččij. Kaari lâi maŋgii iällám keččâmin Ááná, já veik sun lâi-uv čuuvtij puárrásub ko Ánná, sun lâi kuittâg-uv lamaš Áánán stuorrâ torvon. Kaarin sun lâi hirmástâllâm tom-uv, et ij sämikiel oppâpiirâs kaavpugist lamaškin puoh pyeremus: tiätu kale lâi, mut kielâ ij kullum kosten eres saajeest ko luvâlduvâi ääigi, já aktijvâlâš kielâtáiđu muttui-uv forgâ passijvâlâžžân. Ánná huámmášij, et turvâstij ain eenâb suomâkielân já sáárnui tom jo sämmiláid-uv. – Tun kale kolgâččih moonnâđ mottoom mánuppajan Kuovdâkiäinun teikâ Kárášjuuhân, lâi Kaari ravvim. Tohon uccii sämikiel hárjuttâlleid. Tot jis mii oroi Ááná piälján šiev juurdân. Tohhân lijjii siijdah, moin ucceeblovo kielâ lâi-uv váldukiellân, já eidu tággáár pođoimaailm Ánná tääl tarbâšij-uv. – Ton puudâhân puávtáččij labdeđ jieijâs oppâmijd-uv, Ánná smietâi, ige mihheen tobbeen feerejum äšši mahten huukán monâččii. Ánná sooitij Kuovdâkiäinun, já forgâ tobbeen poođij-uv tiätu, et sun pesâččij tohon. Tääl Ánná kuittâg tieđij, et sun puávtáččij motomin leđe uápisin uđđâ uáppeid, kiäh siämmáánáál uccii jieijâs uđđâ pirrâsist. 3. Viijmâg tot kuhháá vuordum hárjuttâllâmpuddâ lâi älgimin. Ánná lâi rahttâtmin tavas vyelgim várás. Ko sun kuldâlij lädiuáppeid, taah toskádâllii tom, et ko jieijâs syergi pargo ij táttum mahten finniđ: mottoom lâi karttâm ruttâvänivuođâstis lasâpoossâmpaargon já mottoom vuot lostâjyehhen, já luhâmeh urruu vonâmin. Sun kale lâi hárjuttâllâmsajestis luholâš. Kuovdâkiäinu lâi Ááná mielâst aaibâs šiev määđhi keččin pääihist-uv: ij meendu alda mut ij liijkás kukkengin, jis ááigui elâččiđ eeji já eeni kuvlân. Tääl sun kuittâg lijkkui toos, et sust lâi rijjâvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn. Aassâmvistees uážui jo-uv tipteđ teikâ tom uážui kuorriđ já tuálvuđ tävirijdis vuárkán, et ij tarbâšâm mäksiđ lááigu ko peri täävvirvuárhást. Ánná ááigui tipteđ jieijâs viste, ko tieđij, et puáđáččij eelliđ kaavpugist motomij tentij tiet. Kukkáid sun lâi kuittâg adelâm tiipšon Máárján, kote pisoččij kaavpugist ubâ ton ääigi, ko sun jieš lâi meddâl. Rahttâttâmkooskâst uksâkiällu čuojâi. – Jáá, Kaari lii-uv kustoo puáttám viehâ tooláá, Ánná jurdâččij ko moonâi lekkâđ uuvsâ. Ánná hiämáskij, ko ooinij Heeihâ čuážžumin uksâpellâst. Sun ij lamaškin uáinám taam kuhes ááigán – jiešalnees ij vala ohtiigin taan uđđâ visteest. Aaibâs tego taat ličij ollásávt lappum ko ij oinum kuássin innig oppâmpirrâsistkin, mut Ánná ij innig lam koijâdâllâmgin, maid Heikkâ tääl poorgâi. – Tiervâ, Heikkâ eeđâi vyeligâš jienáin. – Tiervâ, Ánná västidij já lâi váivášum. – Jieh lah iällámgin, Heikkâ joođhij. – Jieh tungin. – Na, jiem lah sattum teehin ovdil. Tääl te poottim. Halijdim uáiniđ tuu uđđâ viste. – Na, keejâ tääl. Ij tääbbin nuuvt ennuv lah uáinámuš. Kuhhááhân mun lam jo tääbbin aassâm. Vuordim tuu kale talle varriistâllâm maŋa mut tastmaŋa jiem innig. – Maht tun kavnih muu? Ánná koijâdij. – Na jiešhân muštâlih talle ovdil varriimâd. –Amahmis nuuvt, Ánná mieđettij. Áánást ij lam maggaargin mielâ älgiđ savâstâllâđ Heiháin. Mahtnii sunnuu oovtâstorroom lâi jyehi tove nuuhâm hyeneeht, já tot ij ton suujâst mahten kiäsuttâmgin Ááná. Sun ij innig áigum jieijâs tájuttiđ. Mielâstubbooht sun ličij uáinám, et Heikkâ ličij jo tállân huámmášâm tom jieš-uv já vuálgám, mut Heikkâ paasij váháš ááigán čokkáđ: – Lâi must váhá äšši-uv, Heikkâ čielgij. – Nahân te? – Ááigum varriđ kaavpugist meddâl. Vuálgám máádás. Taat kaavpug lii munjin nuuvt kärži. – Jáá, Ánná himettistij. Eenâb sust ij lamaškin toos etâmuš. Ij sun šoddâm koijâdiđ tomgin, maid Heikkâ tobbeen mäddin ááigui porgâđ. Tot toovâi sunjin tääl aaibâs oovtâ. Tääl sun kuittâg tieđij, et puoh tot, mii sunnuu kooskâst lâi lamaš ton uánihis áigáá, lâi lappum ige tast lamaš innig mihheen stuorrâ merhâšuumijdgin. Tot puoh lâi tuše sattum já tábáhtum aaibâs tego mottoom pärtti puátá ulmuu oovdân já moos ij olmooš maiden vaijaam. – Jieh lah oinum luvâlduvâingin, Heikkâ joođhij. – Jiem lahkin, Ánná pahudistij já joođhij tävirijdis nuurrâm. – Mondiet? – Lam joskâm mottoom pajan suomâkielâ luhâmijd, Ánná čielgij. – Lii-uv toos miinii suujâid-uv? Heikkâ koijâdij. – Mun jiem kuulâ lädimaailmân, Ánná eeđâi já nuuđhâi kirjijdis laavkân. – Lah-uv tun kuusnii vuolgâdmin? Heikkâ koijâdij. – Lam. Mun vuálgám Sáámán. – Kuus tohon? – Tot vissâ taha tunjin aaibâs oovtâ. Lam finnim hárjuttâllâmsaje Kuovdâkiäinust. – Tothân lii šiev äšši. – Nuuvt lii-uv. Lam tast aaibâs luholâš. – Mun jiem puáđi teehin innig luuhâđ, Heikkâ čielgij. – Jáá, na moonâ talle tiervân, Ánná eeđâi já keejâi toin naalijn, et Heeihâst ličij pyeremus vyelgiđ. – Moonâ tun-uv tiervân, Heikkâ eeđâi já livkkái uksârääigi. Mahtnii suu čalmeh lijjii murâšliih. Ánná tuáivui jiečânis, et Heikkâ motomin kavnâččij olssis tom, maid jo lâš lamaš ucâmin-uv, mottoomlágán ráávhu já rijjâvuođâ. Ánná ličij halijdâm mahtnii išediđ Heeihâ, mut toos ij vissâ lamaš maggaargin tárbugin, ko jo kerd puoh lâi moonnâm tánávt. Oovtâ ääši Ánná kuittâg tieđij: sun ij kuássin puávtáččii vájáldittiđ Heeihâ. Forgâ čuojâi oppeet uksâkiällu. Tobbeen lâi Kaari: – Jo-uv lah kiärgus? Pesseen vyeijiliđ. – Lam kale kiärgus, Ánná eeđâi já toppij laavhâid fárusis. Suoi vaazijn Kaari aauton. Ánná smietâi jo, maid sun Kuovdâkiäinust feeriiččij. Marja-Liisa Olthuis Roonnig faallâm hejâkyeleh Kuovâmáánu nubbe peivi 2002 oroi lemin uáli jo táválâš lávvárdâh muu elimist, mut Holland aalmug mielâst tot lâi hirmâd jo eromâš já mieláidpäccee lávvárdâh: kruvnâpriinsâ hejâpeivi. Jyehi saajeest ooinij oranssi-ivnásijd viirijd, ko oranssi lii taan eennâm aalmuglâšivne, já liipuh livârdii stááguin. Nuuvtpâ mii-uv perrust ubâ iiđeed kuulâi televisio paaldâst, ko ihástâlâim myerssee muččâdvuođâ já keejâim, maht táválii argentijnálii nieidâst šoodâi Holland prinsessa. Motomijn soojijn liijká-uv juhle čoođâ ulmuuh onnii mielâčáittusijd: sii mielâst pyeremus vyehi finniđ pisovâš orroomlove vieres enâmist lâi-uv eidu prinssáin naaijâm, jis enâmist taggaar sáttoo leđe. – Mun ááigum elâččiđ kuolijd uástimin, lâi muu vuosmuš juurdâ, ko lijjim keččâm tuárvás kuhháá heejâid. Muu kyelikävppi lii Rotterdamist, aaibâs Euroop já ubâ maailm stuárráámus haammân riddoost. Tobbeen finnee hirmâd šiev kuolijd, já tondiet vuájám-uv ain tohon, veik kuolijd kale puávtáččij aldeláá-uv uástiđ. Taan kyelikäävpist puáhtá leđe ain vises tast, et vyebdimkyeleh láá vorâs kyeleh ege tagareh, moh vyerdih uásteidis maŋgâ peeivi käävpi tiiskâst. Taat kyelikävppi lii pegâlmâs ubâ enâmist, mut tast lii tuše ohtâ hirmâd stuorrâ váddu: hadde! Taat lii-uv kale šievnáál čielgiimist, jis váháš ááigán máášá pisániđ keččâđ tom, magareh ulmuuh tobbeen já eres kaavpijn ton aldasijn joreh; liihân taat aassâmkuávlu mestâ jo puoh tivrâsumos kuávlu ubâ kaavpugist. Tobbeen uáiná ennuu fiijnâ rivgoid, mon paaldâst eres ulmuuh láá aaibâs táváliih rimškeh, ko iä lah pieijâm pasepeivpihtâsijd paijaalsis. Rivgoin láá ollâšušmekammuuh jyelgist, tivrâs turkkâ pajalist já kuhes, ruopsis koozah, moi kooskân ij vahâgistkin uážu ohtâgin kyelečuomâ moonnâđ. Já jis kiäččá kavpij oovdân parkkeerajum aautoid, te majemustáá talle lii aaibâs vises tast, et tai ulmui puursâst joreh stuorrâ eurohivvâduvah. Ko vuosmuu keerdi iivijd tassaaš moonnim taan kyelikáávpán, hirmástâllim ton sálttáás hoodijd. Lijjim kale jo kuullâm-uv tast ovdláhháá, et kyeleh láá hirmâd njálgáh mut tain ferttee mäksiđ eenâb ko táválávt. Monnii suujâ tiet kuittâg tarbâšim ton tovváá ubâ luosâ, mii teedij suullân nelji teikâ vittâ kiilu. Lijjim jo valmâštâllâm jieččân toos, et taan luosâst šadda puoh tivrâsumos kyeli, maid kuássin ležžeem puurrâm, já aigum puurrâđ tom tađe-uv njálgásubbooht. – Ááiguh-uv tuođâi-uv ubâ luosâ? koijâdij kävppijâs, já sust koočâi njälmi áávus. Ko ettim, et tarbâšim kale ubâ luosâ, te kävppijâs koijâdâlškuođij, maht sun kalga čuoppâđ tom pittáid já pahudistij vala, et näävt stuorrâ tiiláámijd ličij kale pyeri almottiđ ovdâlkietân, et ij taarbâš vyerdiđ nuuvt kuhháá. – Na jis viišah tom čolliistiđ, te pyeri ličij, mut jis tast lii liijkás ennuu pargo, te puávtám kale porgâđ tom jieš-uv. Kiesâ peri pápárân, västidim sunjin. Já esken kyelikävppijâs keejâi-uv muu tego ličij kumâttâs uáinám. – Na koolgâm-uv väldiđ kuittâg kyeletaavtijd meddâl? sun vala irâttij. Já kyeleuáivihân almaš tiäđust-uv leggist meddâl, sun joođhij. – Ele jo pyeri olmooš uáivi leggist meddâl! ettim. Vuošâm tast já taavtijn njaalgâ kyelisopá, čielgejim sunjin já ohtuunân imâštâllim, et maht te jo kyelikävppijâs puáhtá leđe nyevt tuávkki, et ij tieđe, mon pittáá puáhtá moos kevttiđ. – Muu ákku kale lii ettâm, et kyeleuáivi kulá ain tehelumos ulmui, kote lii ton tovváá puurâdmin, čielgejim vala. Kyelikävppijâs jooskâi čolliimist, poođij aldeláá já koijâdij: – Na maggaar olmooš tun jiešalnees lah? Te ferttejim čielgiđ, et lijjim pärnivuođâstân šoddâm kyelijäävri riddoost já et nuuvt kuhháá ko muštám, lam máttám kuolijd čolliđ. Must láá tast maaŋgah koveh-uv, ko jieččân ákkuruhhijn čokkáám riddoost kuolijd čolliimin. – Na jis tun ááiguh uástiđ ubâ kyele, te kalehân mun talle puávtám tom vyebdiđ čuuvtij hälbibân. Ijhân taas taarbâš porgâđgin maiden, kävppijâs eeđâi já teškâlij toos mottoom hade. Jiem mušte innig, mon ennuu tot lâš máksám, mut muu mielâst tot ij lamaš ollágin tiivrâs mut finnejim tom aaibâs šiev haadan. Tastmaŋa lam-uv lamaš šiev ášásteijee taan kävppijâsân. Ko sun uáiná muu puátimin siisâ, te sun vistig koijâdist, taarbâš-uv muu kuolijd čuoppâđ. Ko eeđâm, et ij taarbâš, te sun notká seehâ tievâ veik magarijd kuolijd já vuábdá taid uáli jo šiev haadan. Jis puáđám ehidispeeivi váhá ovdiláhháá ko kävppi mana kiddâ, te tot kyelisekkâ lii-uv táválávt hirmâd jo styeres. Mut taat lávvárdâhpeivi, ko taan tovváá tohon moonnim, lâi lamaš tehálâš peivi taan kyelikáávpán-uv. Ko tääl poottim siisâ, te kävppijâs čuorvij munjin kuhes jono lappâd: – Pyeri ko poottih! Puáđibâ teehin keččâđ! Must lii tunjin taggaar kyeli, mađe njálgásub kyele jieh lah kuássin puurrâmgin! Jeđe sun tuálvui muu mottoom kyelitiiskâ kuuvl. – Tiäđáh-uv maid Holland roonnig onne fáálá ollâárvusâš kuosijdis priinsâ hejâmälisijn? sun koijâdij. – Na tom kale jiem tieđe, ettim sunjin. – Keejâbâ! Tot fáálá täid kuolijd! Jeđe sun ruttij tiiskâst säggifiindârfileid (su. piikkikampela). – Taah láá pasâttâspitáh, moh paccii vala roonnig kyelitiiláámist. Täid lam vuábdám tuše jieččân šiev ášásteijeid. Hirmástâlân keččim kyelikävppijâs säggifiindârpittáid, ko tiettim, et taat kyeli mudoi-uv maavsij kole. Filepitái hade jiem tuostâm ubâ kuvâttâllâđgin. – Tiäđám kale, et tot lii hirmâd jo njaalgâ kyeli, ettim. Já várugávt koijâdistim, ennuu-uvkis tast kiilu máksá. – Na tothân kale máksá! himettistij kyelikävppijâs, vaazij viekkimpiergâsis kuuvl já čaaitij munjin hade: 65 eurod kiilu! – Toh láá aaibâs liijkás tivrâseh, ettim sunjin, ko jiem raskim taggaar haadan taid uástiđ. – Na mijhân kale lep aaibâs tuárvás tiänám onnáážân, ko roonnig tiilái táid kuolijd, sun pahudistij. Na jis mun piejâm taan seehâ siis váhá eenâb-uv já vuábdám tunjin taid pelihaadan? sun koijâdistij. Vááldáh-uv talle? Illá tuostim mieđettiđ. Jiem áigum meendu tivrâs kuolijgijn vyelgiđ kyelikäävpist. – Pyeri lii, sun keigij munjin pelnub kiilu seehâ já piejâi ton hadden 30 eurod. Nuuvt te paccii mii-uv piävdán pasâttâsah roonnig faallâm hejâmálásijn. Tivrâseh toh kyeleh kale vala-uv lijjii, mut jiem tuođâigin lamaš avepeivistân nuuvt njaalgâ possum merâkuolijd puurrâm. Paaccim tuše smiettâđ tom, mon ennuusun roonnig kaartâi ton kyelikiilust mäksiđ. Jiem ilgânâm koijâdiđ. Marja-Liisa Olthuis “The show must go on, boys! – Hommá kalga jotkuđ!” 1. Uáđihánnáá ijjâ teedij Eerki čoolmijd. Taankiärdásâš ijjâvuáru lâi lamaš sunjin lussâd. Kalehân sun lâi motomin šoddâm smiettâđ peivipaargon sirdâšum-uv, mut ko ij sun vala lam šoddâm usâškyettiđ olssis uđđâ pargo. Já maidbâhân, ko ij sust peerâgin lamaš, te ij tot nuuvt čuuvtij skaađim, oođij-uv peiviv vâi iho. Kohân jo motomingin oođij. Já nube tááhust ijjâpargoost tiänái pyerebeht. Motomin sun kale šoodâi tom-uv smiettâđ, kuás já kost sun talle kulâttičij puoh ruđâidis. – Luhhoost tun kuittâg lah ain muu skipárin, Erkki pahudistij pennuusis Šluuŋkin, kote ustevlávt njuálustij išedis. – Tun kuittâg tiptáh muu kiddâ elimist já saavâin eres ulmuigijn já pennuigijn, ko tuin kaartâm maŋgii peeivist olgos vyelgiđ! Já skippáárhân peenuv tiäđust-uv sunjin lâi-uv. Kalehân sun lâi maŋgii povvâstâm naaburiššeedsis, kote ij jieš pennust huollâm mut kote ij viiššâm äšittáágin vyelgiđ olgos vazâččiđ. Já nuuvt taat lâi hoksám taas šiev koonstâ: taat tuálvuttâlâi naaburis pennuu olgos. Taan naaburišedist lijjii mudoi-uv hyenes jyelgih, ige sun kuhás lijjii kostâđgin. Illá piergiittâlâi ohtuu pääihist, mut nággárvuođáin tot mahtnii kuittâg luhostui. Já taan-uv naaburišedân peenuv lâi kuittâg šiev skippáár. Šluŋkki tiämbui päddikeejist já oroi viggâmin niijton. Tobbeenhân tot lâi maaŋgâid iivijd ruottâm já motomin vuáttám säpligijd-uv. – Ij, Šluŋkki! Tääl ij kale pyevti innig moonnâđ niijton! Ij kuássin innig... Peenuv ij mahten orroom viettiimin, et nijtto ij innig kuássin šodâččii siämmáálágánin. Ahheev kale Eerki-uv mielâst lâi tot uáinus, et mučis nijtto lâi pilledum. Tääl tot lâi šoddâm huksimsaijeen. – Tohon huksejuvvojeh uđđâ tááluh. Ain stuárráábeh já fijnásuboh. Naa-ah. – Taid kale lii ilgâd finniđ jieijâs viste paaldân! Ijhân tääl innig viišâ kejâstiđ laasâstkin olgos! – Pilledeh puoh uáinusijd tääbbin, Šluŋkki! Nuuvt toh taheh! Erkki sárnudij sijvuus jienáin pennuusis. Suoi Šluŋkkijn paasijn nijtoroobdân kejâdiđ, maht te tálufostâgij huksiimeh lijjii ovdánâm. Táválávt Erkki kale mielâstubbooht valjij mottoom eres väzzimkiäinu, mut onne sun mahtnii halijdij jotteeđ tego ovdil-uv, veik sun tieđij, et ij tot kuittâg lamaš tego ovdil. – Tääl te mučis niijttoost uáinojeh tuš huksimsteligeh veik mon kuhás! Já masa jo jyehi steellig alne já káátui luámist láá huksejeijeeh pargoost! Teikâ maid tun peenuvriäpu tágárijn aašijn iberdâh! Kohân peri peesah olgos já finniih ääigild purrâmuškoopâ njuunáád oovdân! – Tiäđáh-uv, Šluŋkki! Tääl tuu iššeed kale táiđá leđe vaibâm, Erkki eeđâi pennuusis ko kejâdij tááluid. – Aaibâs tego tuon táálu káttu lihâdičij ucánjihhii! Já tobbeen lii tuot almai vala vyelni! – Mut kale munnust lii jo äigi uáđđááškyettiđ! Puáđibâ Šluuŋkiš! Vuálgoon! Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, kulluuškuođij huksimsaajeest hirmos ruojâ já puuŋkâs. Šluŋkki njivádij já nááđui išedis tuáhá. – Mi-, mii immâšijd tobbeen täälgis šoodâi? Erkki pahudistij pennuusis já kejâškuođij pyerebeht laarmâ kuávlun. Já ooinijhân sun, mii tobbeen lâi tábáhtum. Já siämmást huksimsaajeest kulluuškuođij taggaar toskečuárvum, mon sun ij eellimstis lamaš kuullâm. Já tot piištij já piištij. – Hiärrá pyereest mii sivned! Erkki párgádij. Eres huksimalmaah tast aldasijn kaččii tohokulij keččâđ, kost huuihâs poođij: – Taat káttustovli lii koččâm! Vuoi ármugâs sittágin! – Hei, puáttiđ išán! Kiinii mii pargein lii pááccám koččâm káttustoovli vuálá! Suáittiđ teehin iše! Huápust! – Lii-uv kiästán puhelin fáárust? – Must lii, mottoom almai kullui etâmin já siämmást jo oinui sárnumin puhelimen. Erkki-uv tuápudâlâi lummoos mut hoksái siämmást, et sust lâi-uv puhelin pááccám pargotaaki luumon. – Na vuoi pahakkâs! suu njäälmist peesâi. Huksimsajan káttustoovli kuuvl čokkâšuvvii huápust eenâb-uv pargoalmaah. Tääl Erkki-uv ibbeedškuođij, et tot elleelâš toskehuuihâs poođij káttustoovli vyelni. Vistig tot lâi koorâs mut talle tot josijduuškuođij já váháš áigáá keččin tot nuuvâi. Huuihâs huksimsaajeest jotkui, ko eres pargeeh keččâlii tuámittiđ išán: – Hei, mij kolgâp pajediđ taam káttustoovli mahtnii! – Jis mij puohah keččâlep! – Kii tobbeen lii ton vyelni? – Jiem mun lah vises kale! Joovsep vissâ! – Joovsep vâi? Na vuoi hirmos! Puáttiđ puohah išán! Tääl! Erkki ooinij, maht pargoalmaah čokkâšuvvii tego kuuđhah káttustoovli kuuvl. Sij keččâlii tolliđ tom paijeen. – Maht te Joovsepân lii keevvâm? – Iälá-uv tot vala? – Jiem mun tieđe! – Joovsep! Västid! Lah-uv tun lammim jieijâd? – Joovsep! – Joovsep! Västid munjin! – Ante, moonâ viežžâđ mijjân nostur! Pyehtip čoonnâđ káttustoovli kiddâ já pajediđ tom mašináin! Huápust! 2. Piištij merettes kuhháá ovdilgo nostur poođij. Mut ko tot poođij, te almaah čonnii káttustoovli kiddâ jeđe lusis káttustovli vuolgij sajestis, kuus tot lâi esken tiäškásâm enâmân. – Kohân tot tääl ij koočâ vuálus! kiinii oroi hirmástâlmin, mut suu jienâ lappui korrâ laarmân. Helikopter kiirdij tast lappâd. Teikâ nuuvt Erkki juurdij, mut helikopter siäivui huksimsaje parkkâsajan. Já kulluuškuottii meiddei ambulanssi já poolisauto já puálukode autoh-uv njurgomin. – Vuoi mielâttem! Erkki sivnádâlâi já ain kivásubbooht smietâi, maid sun puávtáččij porgâđ. Sun tuubdâi jieijâs vyeimittes katastrofituristin, kii páácá keččâđ luhottesvuotsajan ige poorgâ maiden. – Maid immâšijd mun puávtám porgâđ? sun smietâi. Mut sun tieđij tom-uv, et togopeht ij mahten peessâm huksimsajan, veik sun lâi-uv nuuvt alda, et kuulâi já ooinij puoh. – Lii-uv tot almai vala elimin? kiinii ambulanssivievâst koijâdij. – Ep mij tieđe. – Na mun moonâm keččâđ! Já tot siämmáš ambulanssialmai tuuđhâi almaa, kii oroi lemin Joovsep. – Iälá-uv Joovsep vala? – Suu uáivi varda korrâsávt. Já sun lii lammim jyelgis. Ige sun reagist moossân. Mut kale sun vala iälá! Pulssâ kale tobdoo já sun vuáiŋá! – Tot kale lii iimâš – tyeggáár nievris päärti maŋa! mottoom pargoalmain eeđâi. – Tääl te čoonnâp já coggâp suu lastaigijn já pajedep baarij oolâ! Happiputtâl sunjin kalga pieijâđ já kuáškánjâs meiddei! Sun vuálgá tääl helikopter sáátust pyecceiviäsun! Suáitáh-uv tohon, et pyecceiviäsust tietih suu puátimist? Erkki keejâi, maht ambulanssialmaah pargeldii almain já kiergânii. Sij pajedii almaa baarij oolâ jeđe vuolgii fievridiđ taam helikopterân. Erkki keejâi, maht helikopter váháš áigáá keččin luptânij ááimun já kirdelij tavaskulij, kost pyecceiviäsu lâi. Pargoviehâ huksimsaajeest paasij keččâđ helikopter vyelgim. Pargeeh paccii čokkáđ já savâstâllâđ. Já imâštâllâđ. – Tuot puávtáččim leđe mun-uv – tuon helikopterist! mottoom almain kullui etâmin. – Naa-a, kullui mottoom almaa joskis vástádâs. Erkki tom illá kuulâi. Mut tom Erkki kale pyerebeht kuulâi, ko huksimalmai kuuvl poođij almai, mon sun noobdij huksimsaje hovdân. – Almaah, mondiet tij täst čokkáávetteđ? The show must go on, boys! Hommá kalga jotkuđ! – Ij, must ij lah innig pargomielâ, mottoom almai västidij. Tuot liččim puáhtám leđe mun-uv! Eidu mun-uv togopeht esken korŋum mut eidu ovdláhháá moonnim spiijkárijd viežžâđ. – Na kijte jieijâd luho tast, et tot jieh lamaš tun! – Mut hommá juátkoo kuittâg! Jis ij Joovsep paste porgâđ já jis tun jieh viišâ porgâđ, te pargovyeimitoimâttuvâst kale láá almaah, kiäin lii pargomohtâ! Ep mij pyevti orostittiđ ubâ pargoid oovtâ áinoo ulmuu tiet! 3. Erkki ij innig killám kuullâđ. Ige sun halijdamgin. Esken tääl sun huámmášij, mon čuuvtij sun tuárgistij. Tot lâi aaibâs jo hirmos! Sun lâi uáinám puoh tábáhtuumin – káátu koččâm, iše puáttim já lammâšâm pargee meddâltuálvum! Ubâ tom paje! Já tääl vala sun kuulâi tyeggáár hoovdâ sárnumin, moos säplig jieggâ-uv lâi čuuvtij tivrâsub! Ige Erkki tiättám tomgin, mon kuhháá sun lâš Šluŋkkijn tast čuážžum. Ige kihheen lam jottáám tast lappâdgin – ij kuittâg eidu togopeht, kost sun pennuinis lâi. – Šluuŋkiš, muoi vyelgeen tääl pááikán! Manneen suáittiđ poolisân! Jis toh tarbâšeh veik tuođâšteijee! Nube tááhust Erkki kale ooinij vala motomijd poolisijd čuážžumin huksimsaajeest, mut tohon sun ij halijdam. Sun lâi pevhištum já suttâm: – Já jis kiän kalga pieijâđ sajasis, te tot lii kale tuot p-- huksimhovdâ! Vissâhân te totkeh luhottesvuođâ! Tehân te uáinip, et juátkoo-uv tot show vâi ij! – Tuáivu mield toh kuittâg puávtáččii kááijuđ Joovsep vala! Unohis luhottesvuotâ! – Puáđiba, Šluŋkki! Marja-Liisa Olthuis Vuolli-äijih luámáneh Lâi šiev lyemeihe. Vuolli-äijih ij lamaš taan keesi iällám ollágin lyemejiegist luámánijd keččâmin, mut nuuvt toh kuittâg iärráseh kullojii rammuumin, et lâi šiev lyemeihe, já oskođhân tom vissâ talle koolgâi. Ránnjátáálust-uv lijjii jo algâttâm taanihásii luommim, já sij lijjii ain tuđâvâžžân maccâm páikkásis tievâ litijgijn. – Kolgâččim tibi mun-uv elâččiđ lyemejiegist, Vuolli-äijih jurdâččij jiänusân eemeedsis mottoom iiđeed ko lâi juuhâm iiđeedkäähvis. Siämmást sun jo raahtij olssis evvisijd, viežâi ääitist kiepâpáánus, vaaldij kaahvijd já sukkârijd já nuuđhâi tävirijdis reepu siis. – Amahmis lyemeliteh vala kolgii, sun smietâi já viežâi muáddi šaavâ já iäbbár ääitist. Riddoost sun vala toidelij taid, ko toh lijjii jo ubâ ive ääitist kevtihánnáá kovjâttum. – Te mun-uv vuálgám eelliđ lyemejiegist. Puáđám ehidist maassâd, sun huikkái vala eemeedsis uksâkooskâst ovdilgo toopâi uuvsâ já väzzilij riidon kárbá kuuvl. Eemeed kaččâlij suu maŋŋaal: – Ele kuittâg toin stuárráb kárbáin vyelgi! Erkki ááigui toin markkânân. Ááigui sälttikuolijd eelliđ vyebdimin. – Na, kalehân mun tuoin uccâ kárbáin-uv tohon peesâm, sun arvâlij, veik tot kärbisruátu ij meendu styeres lamaškin. Tot lâi tuovŋum maaŋgâ saajeest, já taan keesi tom ličij mudoi-uv kolgâm vala pikkâdiđ, mut ko tot ij kuittâg lam šoddum pikkâduđ. Lyemeliteh iä puoh šiettâm uccâ kárbá siis, já nuuvt Vuolli-äijih koolgâi lonottiđ stuorrâ šaavâid, main lijjii loheh já väldiđ toi sajan tuše stuorrâ lastikseehâid, moh kale mudoi-uv lijjii älkkeebeh kyeddiđ. Já nuuvt Vuolli-äijih suhâlij lyemesajasis. Tot lâi juvvii nube peln, já tastmaŋa koolgâi vala vääzin jotteeđ váháš máđháá. Kalehân tohon kárbáttáá-uv ličij peessâm, mut talle ličij karttâm karveđ vääzin njaargâ peht, mii lâi Vuoli mielâst meendu kukken. Suu lyemesaje ij lamaškin maŋgâs tiäđust. Lyemesaijeen tot lâi mudoi-uv uáli jo suámálâš: motomij ivij tobbeen ij kavnum ij ohtâgin lyeme mut motomij ivij vuot tot lâi nuuvt tievâ luámánijn, et ij juálgásis táttum lavkkimsaje kavnâđ lyemepoovnâi kooskâst. – Mahtsun tääl te kiävá? Láá-uvsun luámáneh? Vuolli-äijih smietâi jiägán väzidijnis. Ko Vuolli-äijih peesâi lyemesajasis, te sun ij lam oskođ čolmijdis: tobbeen lijjii nuuvt ennuv ladâgeh, et sun ij innig tarbâšâm smiettâđgin mongin eres sajan vuolguu. Vuolli-äijih ruáhásij jiečânis. Veikâ kuuskulij ličij keččâm, te luámáneh kale lijjii. Sun-uv lâi jo tommittáá elilâm olmooš, et lâi pyeri, jis ij tarbâšâm čuuvtij olgoláá moonnâđ. Já ain pyereeb sunjin lâi, et kihheen ij lam vala iällám suu lyemesaajeest. Čuoškii suu luommimsaje kale ain lâi lamaš, mut kale sun ain mottoom čuoškâ čuoggim killái. Vuolli-äijih vaaldij iäbbáris já usâškuođij luámánijd. Litte tievâi jotelávt. Siämmáánáál keevâi nubbijn-uv iäbbáráin, já ovdilgo sun huámmášijgin, sust tievâškuottii meiddei lastikseehah. Luhhoost sun lâi váldám eenâb seehâid fáárun, te ij kuittâg tarbâšâm koskân luommim vyelgiđ pááikán lase liitijd viežžâđ. Luommimkooskâst Vuolli-äijih piejâi tuulâ ládduriidon já vuošâi käähvi. Nelgi-uv váhá jo kuulluustij, já lâi-uv pyeri, et sust lijjii evviseh fáárust. Leibi, vuojâ já vala assaas sälttikyelipitáh leeibi oolâ kale tohhii sunjin pyere. Puurâddijnis Vuolli-äijih kulâškuođij kostnii civkkem. Tot lâi cissááš, kote lâi ittáám toos suu paaldân. – Hus, moonâ meddâl tast! Tuántá nuáidilodde! Vuolli-äijih pahudistij. – Tuáivu mield kiergânim vyejettiđ tom ääigild ovdilgo tot tiätá luhottesvuođâ, sun mulijdij ige lam innig ollágin nuuvt mielâmield ko esken lâi lamaš. Purâdem maŋa sun usâškuođij vala luámánijd, ige moonnâm kuhháágin, ko sust lijjii puoh liteh já seehah nuuvt tievâ, et tohon ij šiettâm innig mihheen. Vuolli-äijih nuuhâi tuđâvâžžân uási lyemeseehâin reppusis, já kietâsis sun vaaldij iäbbárijdis. – Mut mahtsun tuoid luámánijdgis kolgâččij pááikán fievridiđ? sun smietâškuođij, ko uási lyemeseehâin paccii toos enâmân, já nurâhánnáá lijjii ain veik mon ennuv ladâgeh. Sun ij kuittâg mahten kostâdâm puoh lyemesehâidis, já nube tááhust toh iä kale liččii šiettâmgin puoh suu kárbás. – Na, munbâ elâččâm vistig täid liitijd tuálvumin kárbás já viežâm tastmaŋa tyeid loopâid, sun jurdâččij. Nuuvt keevâi, et suu käärbis tievâi-uv jo liitijn, moh lijjii suu fáárust. Toos lasseen lâi piegâškuáttám viehânáál, te sun ij tuostâm innig nutkâđ toos lase tävirijd. – Na, kuáđám luámánijd teehin já elâččâm vistig tuálvumin täid pááikán, sun smietâi. Ijhân tääl kuittâg vala siävŋángin. Sun elâččij čiehâmin loopâid luámánijdis miäcán. Eemeed lâi kuolijd čolliimin, ko Vuolli-äijih peesâi päikkiriidon. – Te pottii luámáneh, kálgu! iššeed rammuustij ko luoštij kárbá riidon. – Nahan te, eeđâi eemeed já poođij keččâđ. – Luámáneh kale lijjii nuuvt ennuu, et uási paasij ain tohon. Jiem kostâdâm taid täin sáttoin pyehtiđ, pic čiehim miäcán já elâččâm purâdem maŋa taid-uv vala viežžâmin. – Na, puáđi vain puurrâđ. Must lii-uv tyest jo kyelipääti tuoldâmin. Purâdem maŋa iššeed oppeet vyelgiškuođij. Sun suuvâi maassâd jeđe vaazij ton sajan, kuus lâi luámánijdis čiehâm. – Mutâ kote immâšân muu luámánehkis láá šoddâm? Vuolli-äijih imâštâlškuođij. Munhân kuođđim sehâidân eidu taas, sun sárnudij. Siämmást sun huámmášij oovtâ suu lyemeseehâin hiäŋgáámin peesist. Sekkâ lâi aaibâs kuárus já pieđgânâm. Tuš ucánjihhii lyemečääci tobbeen vala kuáškui. – Já kii váivánijd taam lii peciuáksángis heŋgâstâm? sun sivnádâlâi ko kiškoi pieđgânâm seehâ uávsist vuálus. Já nubeh seehah lijjii kuoddum meiddei tyebbiláá, ko sun taid usâškuođij. Toh še lijjii aaibâs kuárusin já kiškum. – Na taam tot váiván nuáidicissááškis tieđij! Vuolli-äijih pahudistij. Sun ij viiššâm innig vyelgiđ uussâđ luámánijd siämmáá sajan. Kuárus kieđâi sun suhâlij páikkásis. – Kost te tuu lyemehivvâdâh? eemeed koijâdistij. – Kuobžâ lâi muu luámánijd puurrâm. Kavnim tuš kiškum seehâid tobbeen, moh lijjii vala kosostum muorâuáksán. – Na nuuvt tiäđust-uv, eemeed eeđâi. Vissâhân lah äijihriäpu aaibâs jo kulhijdâm, ko toin naalijngis lah semmuumin, sun eeđâi já lappui kievkkânân loopâid luámánijd putestiđ. – Liččim kale kolgâm taid šaavâid väldiđ, Vuolli-äijih smietâi. Liččii kale myerjih talle siäilum! Marja-Liisa Olthuis Algâpäikki 05.45 Bussi puátá Iževskist Kazan peht Joškar-Ola bussiaseman. Kuhes, nahhaarttes iijâ maŋa Aino já Oku čuággiv tävirijdis, važottâllâv já tiiláv taaksi muu viste kuuvl, Krasnoarmeiskij 139 A 7. 06.30 Aino, Oku, mun já Ečan čokkáp iiđeedpittápeevdist. Povvâstep. Ečan hoksáá vodkaputtâl, mon Aino já Oku lává puáhtâm Iževsk kuávlust. Liäkká tom mist koijâdhánnáá. Iäráseh láá nuvt vaibâm, et ep määti ko povvâstiđ, já forgâ povvâstep vala eenâb. 07.15 Zulfija Akabajeva suáittá já iätá, et auto lii jo määđhist viežžâđ muu já ustevijdân Ošonur kylán, kost ličij onne Peledyš pairem, marilij stuorrâ kesijuhle. Ij lah tuotâ! Ijbâ ko rahttâttâđ pänikuustâ já moolsâpihtâsijd, sänikirje já videokamera. 08.30 Aino, Oku, mun já Ečan čokkáp ruánáá Lada Nivast, joođoost Ošonurân. Tot lii uccâ marikylá Kakšan-juuvâ mohheest, onne jo iđedist tievâ ulmuuh. Zulfija Akabajeva čuážžu šiljostis vyerdimin mii. Sun lii kuhes, mučis já čiävláás nissoon, táálus ohtâ kylá stuárráámusâin. 12.00 Uápásmem, nube iiđeedpitá já muádi vodkajulástuv maŋa vyelgip Peledyš pairemân. Zulfija Akabajeva jotá onne vala čiävláábin ko táválávt: sust láá olgoeennâmliih kyesih ijge taggaar kunnee lah Ošonur kylán maŋgii sattum. Já kale kyláliih keččih-uv! Juhlesaajeest láá jo tánssájeijeeh, lávlooh já hanuričuojâtteijee. Aino álgá kuvviđ, mun já Ečan tánssáđ. 14.30 Muu pivdeh celkkiđ maidnii olgoenâmij já hiäimualmugij ovdâsteijen. Munhân ciälhám: mon vuovâs lii leđe tääbbin, maht ulmuuh láá ustevliih, kylá muččâd, tánssájeijeekaandâin sárnuhánnáá... Ečan muulgâst muu fasteeht, mutâ kyláliih tuáškuh, huikkeh bravo já rámmojeh syemmilâš-ugrâlâš ustevvuođâ já oovtâstpargo. 16.00 Peledyš pairem nohá ja ulmuuh vyelgih Kakšan riidon. Lávlum, tánssám, šašlik passeem; vuolâ, vodka, šampanskoje. Aino kovvee, Oku juhá. Mun rijdâlâm kielâpoliitlâš aašijn Zulfija išedáin. 17.45 Ečan já čapisvuoptâtaataarkandâ lávluv kištoi: siämmáá lavluu, nube marikielân, nube taataarkielân. Aino ij piso puvsâinis: maggaar kovemateriaal! Mun keejâm hundârušân, ete grrrh, kandâolmooš ij tääiđi leđe kuássin nuvt seksilâš ko lávludijnis. 18.30 Uccâšaddosâš kyláalmai kačča Kakšan-juuhân, mut sun kiässoo jotelávt pajas. – Ij tot lah mihheen Peledyš pairemijd, jis Valik ij koočâ Kakšanân kuittâg ohtii! páhuđist suu skippáár. –Tondet lep-uv valjim taggaar jotkâsaje, kost juuvâ virde lii uáli hiđes! 19.30 Kyláliih láá pirâstittám muu já Oku já halijdeh koijâdiđ muáddilove ääši Suomâst já olgoenâmijn: ennuv-uv mij finnip päälhi, maht nissoon puáhtá leđe presidenttin, lii-uv mist lamaš perestroika. Talle eehiđ lii ton muddoost, ete mun já Aino ferttejeen lávluđ. Oku iirât kuvviđ, mutâ vieggâs kamerastelligân já jaska hommáást. – Kale nieidâolmooš lii piru seksilâš talle, ko lávlu, kuulâm taataarkaandâ culáiditmin kiäsnii. Já oppeet Ečan muulgâst fasteeht. 20.10 Zulfija iššeed ij osko syemmilâš-ugrâlâš kielâhyelkkivuotân. – Mun lam kuldâlâm tii kulmâs ubâ peivi, jiemge lah iberdâm oovtâgin sääni, pic ‘vodka’! Mii hyelkkikielâid taggaar lii? Tot lii tieđâalmai juonâ ubâ syemmilâš-ugrâlâš homma. Já jis mii lep lamâš ohtâ suuhâ, te mane pirust tij leppeđ vuálgâm tohon kolmâ tuundrân? Tääbbin ličij lamâš puoh, maid olmooš taarbâš, keččâđ vain! Ij-uv maka tággáár piäldueennâm tuhhii tijjân? Kuusah-uv mist láá pyerebeh, maht maka tundraast kussâ piergee? Zulfija tuálvu suu muorâ vuálá uáđđáđ. 22.00 Juhâmus nohá, kyehti äijih vuolgâttuvvuv káávpán uástiđ lase já joođhah sirdojeh Zulfija šiiljon. Čuojâtteijee ij oro vaibâmin, veikâ šernurlâš hejâlaavlâ lii pištám jo 20 miinut. Uáinám-uv mun puástud, vâi kiäččá-uv sun Aino? Zulfija hirmástum aŋkah suáibudeh hulideijee juávhu pirrâ. Valik áigu šiäđuttâllâđ taid, mutâ kačča aŋkkaláádun. Luhhoost tot ij lah kieŋŋâl. 22.40 Veranta lyevdilättee ciskâškuát tánssájeijei vyelni. 23.00 Zulfija iššeed lii koccám juhâriddoost já táiđâm pááikán. Mun ááigum čielgiđ syemmilâš-ugrâlâš homá sunjin vala ohtii. – Miikis taat lii marikielân? mun koijâdâm já čääitám kiettân. – Kid! sun västiđ. – Kietâ! Nabai taat? – Jol! – Jyelgi! Nabai taat? – Kiner! – Käŋŋir! Moh muorâid tovben čuážžuh? – Amahân tobbeen láá vaštar já pizle. – Vääđir ja pihlejâš. Luuvâ oovtâst love räi! – Ik, kok, kum, nyl, vič, kud, šym, kandaš, indeš, lu. – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm, käävci, oovce, love. Tot pijsáá. Almaš njuško askâđâllâđ muu, rähis hyelhis, já muoi vierâleen enâmân, njuoskâ pihtâsijdisgijn viällán Valik-riäpu oolâ. 23.40 Mun já Ečan čokkájeen ollâ äidi tyehin piäldu kuorâst já Ečan koijâd, halijdâm-uvks mun naaijâđ suin. 01.00 Zulfija koččo muu já Aino sáávnán. Lievlâ lii koorâs já šiev já Aino haalijd vuojâdiđ. – Kost maka? Ij tääbbin lah jävri, já Kakšan-uv lii kukken, mun iätáduum. – Ij lah tuotâ, ááiguh-uv tohon poškâčáácán? Ele moonâ! – Jooskâ holhoomist! Tot čokkáá juo tuđâvâžžân aŋkkaláádust. 06.30 MMMUUUU, kulloo laasârääigi tyehin. Mun kovkkiim čolmijdân. Nube peln uáđá Aino vuoptah muáđui alne. Nube peln oro lemin stuorrâ soorvâčuárvi. MMMUUUU. Keejâm olgos: paaimân vyejeet kylá kuusâid kuátumân, kiäinu lii tievâ kuusâin já koovjâst. Keejâm čuárvi: tom lii Zulfija iššeed skeŋkkim munjin tijme 03 suulâin, syemmilâš-ugrâlâš oovtâstpargo já ustevvuođâ kunnen. 09.30 Aino, Oku, mun já Ečan puhhiiđâttâp Lada Nivan. Zulfija já suu iššeed čuážžuv uksârääigist hyvástâlmin mii. –Ij-uv vain mist lah tääbbin šiev eellim, huikká iššeed. – Mättip porgâđ korrâsávt já juhlođ vala korrâsubbooht! Eennâm lii šiev já kuusah miälkkááh! Maid helvitijd tij tobbeen tundraast čokkáávetteđ? Ettâđ toid hiäimuláid, ete varrip maasâd algâpááikán! Annika Pasanen Tamara Aleksandrovna maailm muččâdvuotâ Mottoom kesi-iiđeed juná lii vyelgimin Moskovast Murmaanskân. Neelji ulmuu hyytist čokkájeen mun, olgoeennâmlâš mađhâšeijee, já Tamara Aleksandrovna, 75-ihásâš, Murmansk kuávlu Apatityst ässee ákku. Juná vuálgá. – Teehin mun jiem ááigu lyeštiđ šat kiämmân, iätá ákku nanosávt já lukkâd uuvsâ. Jo vuossmuu sajâttuvâst kiinii iirât peessâđ siisâ. Kop kop! Tamara Aleksandrovna čokkáá vyeliseŋgâstis já kihheešt kietâ njäälmi oovdâst. – Iän lyešti! sun culáidit. – Lyeštiđ siisâ, kulloo tääl káytávást vávnueemeed jienâ. – Eres hyytih láá tievâ. – Iän lyešti! Tamara Aleksandrovna huuihád. –Muoi leen puáráseh já pyecceeh, muoi tarbâšeen ráávhu. Kale mun tiäđám, magarijd skeelmâid tij keččâlvetteđ teehin cäähiđ! Mun orom joskâ. Lam kukken pääihist já karttâm kustoo ukrainlâš ááhu panttâvaŋgân, mut ij tot lah draamaatsumos, mii munjin lii Ruošâ junáin tábáhtum. Ákku ana must šiev huolâ: puurât pyeidileeibijd já juuvât korrâ čapis teejâ. – Kalle pastemtuárvi sukkâr? sun koijâd. – Kyehti, mun eedâm, veikâ jiem halijdiččij ko oovtâ. – Kyehti? Tot lii uccáá! hirmástuvá ákku já piäjá kulmâ. Tamara Aleksandrovna muštâl eellimstis: pärnivuođâst Ukrainâst, mađhijnis já iššeedrohestis, kote lâi olmâ pargo-olmooš, šiev kommunist já tuhhiittittee käälis-uv. Ryevdirađelájádâs iäláttâhlâžžân ákku finnee jyehi ive nuuvtá junámääđhi kost peri Ruošâenâmist, já tast sun illood nuuvt ennuv ko máhđulâš: maađhâš jyehi keesi Vladivostokân. Okko tohon já nubbe maassâd. Tot lii korrâ pargo kiäs peri, mut nággárvuođáin, pyeidileibijgijn já čapis teejáin piergee jo kuhás. Mun kuáivum laavhâstân maidnii já talle ákku huámmâš muu talhâskaasâ. – Oi, ličij-uv tust munjin miinii, sun iiloosm já čáittá kietâverdijdis. Tain oro lemin mottoomláván ittum, ličij-uv piäivášittum. Taggaar vááiván must ij lah mihheen, mut ááhu mielâst Burana heivee toos eidu pyereest. Irâttâm čielgiđ, ete tot lii poovcâstaalhâs, mut ákku lii jo toppim kyehti tablet. Sun viällán seeŋgâ oolâ já uáđá kulmâ tijme. – Oi, mon pyereh talkkâseh! sun kijttá tuđâvâžžân ko koccáá. –Jiem lah kuhes ááigán uáđđâm návt pyereest. Kop kop! kulloo oppeet káytávást. – Maid imâšijd smiettâvettee tobbeen? Tuoi kolgâvettee lyeštiđ ulmuid siisâ, váátá kiinii. – Mun lam 35 ihheed porgâm Sovjetlito ryevdiroođijn, aalgât Tamara Aleksandrovna marttyyr jienáin. – Ij-uv ulmust lah jo talle vuoigâđvuotâ mađhâšiđ ráávhust? Já nieidâ tääbbin, sun lii olgoeennâmlâš já uáli šiev olmooš. Jurdâččiđba, maid toh tobbeen sárnuh, jis kiähnii kiälbuttemeh puhhiiđeteh suu hyytin! Juná vuájá čoođâ kavpugij, ovdâkavpugij, meecij, piäldui, kylái. Tamara Aleksandrovna kiäččá olgos já šuáhkáttâl: – Oh, maggaar muččâdvuotâ! Oh, maggaar muččâdvuotâ! Mun miäđáttâlâm, veikâ jiem lahkin ain siämmáá mielâst. Sun muštâl kaavpugijn, kost lii iällâm: Habarovsk, Irkutsk, Rostov-na-Don. Magareh mučis kaavpugeh, nuuvt ruánááh já čurgâdeh! Nabai talle Murmansk, nabai Apatity, suu rähis päikkikaavpug – vuoi taam muččâdvuođâ! Mun jiem viišâ ettâđ, et jiem lah kuássin uáinâm fasteeb kaavpug ko Murmansk. – Addâgâs, šiev rovvá, mut tuoi ferttiivettee tääl lyeštiđ ulmuid siisâ, iätá vávnueemed já liäkká uuvsâ čovduin. –Váávnust ij lah innig saje. Hyytin puáttiv kyehti kaandâ, kiäin láá stuorrâ vädisvuođah pissoođ juolgijdis alne. – Juhheešlaarvah! tyemmee Tamara Aleksandrovna. –Oi, Hospodi, oi Bože moi, kivsedeh olgoeennâmlijd já Sovjetlito sáŋgárpargeid. – Ij lah eres saje, kiärdu vávnueemeed. –Amahân nuorâ almaah mättiv orroođ siijvost. Tamara Aleksandrovna mielâst suoi iävá määti. Sun tooimât sunnuu tállân pajeseŋgáid uáđđáđ. Suoi uáđđáv-uv, mut ákku lii tutâmettum já rávhuttem. Fakkâ nube kaandâ kietâ kačča seŋgâroobdâ paijeel já páácá hiäŋgáđ ááhu njune oovdân. Tot lii liijgás, tääl ákku kiävvul. – Suoi koččâv munnuu oolâ! sun huikká káytávást. –Koččâv! Já kihheen ij tast peerust. Mun lam avepiäivám ruhnom já taa lii kiijtos. Kunnijâttum ryevdimaađijliih iä uážu mađhâšiđ ráávhust. Tamara Aleksandrovna čuážžu káytává kooskâst já čiäru. Eres mađhâšeijeeh láá lekkâm hyytij uuvsâid já imašteleh, mii lii tábáhtum. Must oroččij lemin kenigâšvuotâ porgâđ maidnii, mut jiem tieđe, maid. Talle puátá vávnueemeed já tuálvu ááhu maassâd sajasis. – Keččâliđ rávhuttiđ rovváriävu, iätá sun munjin já kandáid. Suoi lává koccám, čokkáv seŋgâinis semitiileest. – Dimka, poorgâ maidnii, jieš uáináh mon iätádum rovvá lii. Vala-uv munnust kavnuuččij 50 grammâd sunjin? Mii mudoi lii tuu nommâ? savâstâl nubbe kandâ, Saša-nommâsâš. Dimka kuáivu laavhâs já kávná puttâl. – Tamara Aleksandrovna, šnuđgo ákku. –35 ihheed Sovjetlito ryevdiroođijn. – Oi, keejâba vain! imaštâl Saša. –Tuu tiervâsvuotân, Tamara Aleksandrovna! Mij juuhâp 50 grammâd já savâstâllâp oles ustevvuođâst. Talle kaandah kuárŋuv juátkiđ naharijd já mun-uv lam vaibâm, viälánâm vyeliseeŋgân. Tamara Aleksandrovna kiäččá olgos, sun lii tuđâvâš já váhá kanfertnágá. Juná vuálgá Čudovo sajâttuvâst tavas. – Oi, maggaar muččâdvuotâ! Oi, maggaar muččâdvuotâ! kuulâm ááhu šuáhkáttâlmin. Nuuvt sun uáiná maailm. Annika Pasanen Ketkileemnâ Tovle ko iä lamaš nuuvt áhtánâs čuovah, ege lamaš televisioh maid keččâđ, te eehidpuudâid läävejii mainâstâllâđ tovláid mainâsijd. Muštám mottoom tälvieehid, täähist puolij suáhitullâ já mun vuorjim iäččâm nuuvt kuhháá ko sun viijmâg aalgij mainâstiđ. Aanti Niijlâs lâi motomin riävskápiivdost Pavdjävr kuáđeest. Lodeh lijjii ennuv já sun káárdui pirrâ čuájá já aldemui juvvij oolâ. Já ko lijjii šievšooŋah, te sun kuudij pyereest. Šievšooŋâin lâi meiddei heeitugub peeli, ketki aalgij opâdiđ kaardijd já purâdiđ riävskáid. Nijlâsist ij lam pisso mieldi, mut sun kaavnâi kuátiviäskárist puáris havlâpiso, kyeddimpáádán lâi čoonnum ruuvtâčuárvi já lemnimsekkâ. Sun kejâdij piso, tot lâi njäälmimield lemnim havlâpisso, tinnoluuhah já puoh. Niijlâs putestij tom piso já aalgij lemniđ. Seehâst lâi ruuvtâmitto, já sun jurdâččij et ko keeđhi lii päčimin, te sun piäjá kyehti mito ruuvtâid. Na sun leemnij tom pissokápuluv hirmâd čovgâ, nuuđhâi nuovijd lätináin já justelij vala. Oolâ sun pokkiistij luođâ maid lâi haavlâin aptam. Niijlâs kuodâččij tom pissotolkker täälvi, mutâ ketki ij puáttâm uáinusân. Poođij kiđđâ já Niijlâs aalgij rahttâttâđ maasâd. Njäbbi suddâdij muottuu já nuuvt Niijlâs ferttij vyelgiđ pestâliđ kielâid meddâl kaardijn. Ehidist sun čonâdij kerrisijd já nohádistij tassaaš ko kalma. Iđedist sun koccái jo tooláá, vuošâi käähvi já lâi eidu leškiimin poolon, ko olgon kulluustij mahte ketki te. Niijlâs njuškij viäskárân já toppij havlâpiso. Uksâluámi mield sun ooinij et ij tobbeen lamaškin ketki, mut kime riemnjis ruotâdij tastan kuátipiällást. Niijlâs jurdelij, et siämmáá vâik sun pááčá tom riämnjá ko lii meddâl vyelgimin. Sun leškiistij ruuvtâid heŋkkârááigán já tivostij tinnokeeđgi jeđe caavij pissopiijpo olgos. Já ko riemnjis ruotâi oppeet lappâd, talle sun čarvij. Havlâpisso oroi tego ličij ruttim vala ááimu siisâs, orostistij nuuvtko tinnolukkâpissoost lâi-uv utken, jeđe peškittij. Niijlâs jieš roovâi káávvud kuátiuuvsâst siisâ já moonâi koolmâs. Kuátiveeskir, mast lijjii mieskâ muorah já lavŋeh, pieđgânij puoh. Tast ko Niijlâs moránij, sun kejâdij, mahtkis tääl lii keevvâm, sun lii puášust káávvud já kuátitorno lii áávus. Eskân talle ko sun poođij veskirsajan, muštái, ete maht sun paajij riämnjá. Niijlâs čokkiistâlâi piergâsijdis, kaavnâihân sun pissoos-uv, mutâ tast lâi moonnâm piijpo kuovdin, riemnjis ij oinum kosten. Lâi jo keesi ko Nijlâs Jovnâ vaazij Karsâhkiäčán. Sun lâi vázzâm Pavdjäävri kuáđe peht, já muštlij, et sarves lâi pieđgim viäskár ton kuáđeest. Ij Niijlâs toos maiden, himáttistij tuše, et talle kuittâg lâi čapo, ko sun riävskáid tobbeen piivdij. – Na vala-uv lâi tot ketki tobbeen, mii laavij riävskáid purâdiđ? koijâd Nijlâs Jovnâ. – Kal tot vuottuustâlâi, mut jiem mun uáinâm tom keeđhi, arvâlistij nubbe. – Tobbeen lišij lamaš havlâpisso. Must paasij vala siisâ ketkileemnâ, tast laa kyehti mito ruuvtah, iätá Nijlâs Jovnâ já noskettist: – Haavlâid mun kal pozettim meddâl. Talle eskân Aanti Nijlâsân čielgâi, mon tiet piijpo luoddânij. – Lemnust láá lamaš nelji mito ruuvtah! Juhan Matti Sarre Siskáldâs: Aikio Veikko (Juhánâs Veikko) Juhânjälmi, (Anarâš, 1992) fiktiivlâš Kaarret Anja Kesikyessi (Anarâš, 1992) fiktiivlâš Lieggâ mušto (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Maasâd (Anarâš, 1992) fiktiivlâš Váimu joođeet (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Kuuva Aune (Piäkkáá Avni) Anarâšâi algâ (Anarâš, 1992) fiktiivâlâš Kuuva Petra (Vuáskujävr Heeihâ Petra) Pivdopeenuv Arttu (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš Mattus Iisakki (Uccpárnáá Maati Issi) Almaa šoddâmpeivi (Anarâš, 1994) fiktiivlâš Juuvâi juuhâ (Anarâš, 1992) fiktiivlâš Kaandâ škovlâpeivi, fiktiivlâš Turisti kyeli (Anarâš, 2004) tuotâtuávâš Mattus Ilmari (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) Koddepivdee suddo (Anarâš, 1992) fiktiivlâš Ristin já Rissekäskee (Anarâš, 1999) fiktiivlâš Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Morottaja Hans (Kuobžâ-Saammâl Hanssâ) Iiđeedlaavlâ (2005) tuotâtuávâš Morottaja Matti (Kuobžâ-Saammâl Matti) Läddlâš vivvâsaasâ (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Rambler (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Vale já kolgolâš (2005) fiktiivlâš Morottaja Mikkâl Antti Čuđeh Avelist (Anarâš, 1999) fiktiivlâš Ko mun oođđim liijkás kuhháá (Anarâš, kesimáánu 1998) fiktiivlâš Morottaja Petter Ij-táválâš peivi (Anarâš, 1999) fiktiivlâš Kyelimainâseh (Anarâš, 1999) fiktiivlâš Suáládum auto (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Uáli Äigittem (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš Morottaja Saammâl Maasai Anarist (Anarâš, 1998) fiktiivlâš Olthuis Marja-Liisa (Kaabi Eljis Márjá-Liisá) Hävdidemmätki (Anarâš, 2001) tuotâtuávâš Junámätki Maadâ-Raanskan (2005) tuotâtuávâš Junamätki stuorrâ maailmân (2004) tuotâtuávâš Kielâoppâmmetodi (Anarâš, 2002) fiktiivlâš Kuátiorroo já Elmer (2005) fiktiivlâš Kufittâr iälu (2005) fiktiivlâš Kyelisieidi maccâm (Anarâš, 1998) fiktiivlâš Lávgumin (Anarâš, 2002) fiktiivlâš Myerjimiestui kuorrim (Anarâš, 2004) fiktiivlâš Oppâsaje kaavpugist (2005) fiktiivlâš Roonnig faallâm hejâkyeleh (Anarâš, 2002) fiktiivlâš “The show must go on, boys” (2005) fiktiivlâš Vuolli-äijih luámáneh (Anarâš, 2005) fiktiivlâš Pasanen Annika Algâpäikki (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš Tamara Aleksandrovna (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš Sarre Juhan Matti (Aanti Heeihâ Jussi) Ketkileemnâ (Sápmelaš, 1986) tuotâtuávâš Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkâ kielâpiervâlân Sun lâi lamaš Espanjast kuovâmáánu kuálmád peeivi já sattui uáiniđ TV-ohjelm Ajankohtainen kakkonen satelliitvuolgâttâssân. Ohjelm kieđâvušâi anarâškielâ kielâpiervâl ruttâvänivuođâid já ko Antti Aarnio-Wihuri lâi juo ton tovláá rääjist jottáám tääbbin Säämist já tuubdâi ennuu páihálijd ulmuid, te sun meridij et tie ličij taggaar äšši, moos sun-uv puávtáččij porgâđ maidnii. Ittinâš sun suáitistij Kuobžâ-Saammâl Maatin (Matti Morottaja) já koijâdiđ ruttâtáárbu. Saavâjođetteijee almottij sunjin, et saahâ lii 17 000,00 eurost, mii tähidičij kielâpiervâltooimâ ive 2004 loopân. Te Aarnio-Wihuri eeđâi, et kal sun puáhtá tom verd adeliđ. Cuáŋuimáánu viiđâd peeivi 2004 Antti Aarnio-Wihuri adelij kielâpiervâlist nomâttum sheeki já vyestilähjin sun finnij ereslasseen luuhâ, mon lâi kuárrum Miina Seurujärvi. Lukkâ adelui sunjin muáddi oho maŋeláá. IM Auktorisistum kielâjurgâleijeeiskos Ko olmooš puáráásm, te sáttá keevvâđ veikkâ maht. Ovdâmerkkân jieččân pehti lijjim jurdâččâm, et amahân taan ahan liččii jo puoh iskoseh toohum, mut iäba lamaš. Lam lamaš kielâpargen sämitiggeest jo forgâ muádi ive ääigi, veikkâ must ij lah lamaškin laavâ vaattâm tohálâšvuotâ jurgâleijee paargon. Taan ive tuhhiittui anarâškielâ-uv toi kielâi juávkun, main puáhtá čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee iskos. Nuuvtpa rahttâtškuottim toos já almottettim Máttááttâshaldâttâs ornim tutkosân, mii tolluuččij skammâmáánu loopâst Helsigist, Oulust já Tamperest. Iskos maavsij 210 eurod, mon koolgâi muuneeld mäksiđ já ko äigi lâi laddâm, te reisejim Helsigân. Koccájim lávurduviiđeed hooteel Presideentâst čiččâm suulâin, eellim puurâdmin jeđe valdim taaksi hooteelpiällá taksistuálpust já adelim taksivyeijei Fabianinkatu čujottâs, kost iskos tolluuččij. Keevâi nuuvt suámálávt, et taat taksivyeijee, veikkâ lâi-uv helsiglâš, lâi kuittâg vuossâmuu iiđeed taksivyeijen já mun lijjim suu vuossâmuš äššigâš, te sun ij ubâ tiättámgin kost tággáár Fabianinkatu ubâ leškin. Sust lâi autost navigaattor já ääigis ko leš tom tedâččâm, te mieđettij et ij määti kevttiđ tom ollágin. Luhhoost toos poođij nubbe taksialmai já sun ravvij, maht piergâs kolgâččij kevttiđ já talle mätki aalgij. Fyysilávt toho ij liččii lamaš ko taggaar tijmepele väzzimmätki, mut ko jiem tubdâm kaavpug te ferttejim turvâstiđ taaksin. Čujottâs kavnui lopâ-loopâst já mun-uv moonnim siisâ, kost lijjii ulmuuh veikkâ mon ennuv já kihheen ij orroom tietimin aašij ovdánmist maiden. Koijâdim mottoom ulmust, et maht taat iskos ovdáničij, te sun koijâdij et lam-uv almottâttâm. Jiem tiäđustkin lamaš almottâttâm, ko jiem tiättám kiäs kolgâččij almottâttâđ. Nuuvt sun ravvij muu moonnâđ maasâd viäskárân já tobbeen lâi-uv rivgoo, kote koijâdij muu noomâ já kočoi čäittiđ vala persovntuođâštus-uv, laađiistâlâi pápárijdis ääigis jeđe ravvij muu moonnâđ niäljád kiärdán. Miiba tast, pokkiidettim eres ulmuiguin hiisin já hurgâlijm niäljád kiärdán. Tobbeen lijjii eres rivgoohkis, kiäin mottoom koijâdij muu noomâ jeđe uápistij munjin väridum tiättur luus. Tiätureh lijjii numeristum koccei jieijâs pápáráid, mut tiäturij paaldâst iä lamaš magarehkin numereh. Tiätureh lijjii áávus já iskâstim tállán, et tuáimih-uv sämipustaveh. Iä toimâm já talle loptejim kiettân pajas, vâi kocceeh uáináččii, et muu mašinist iä lamaš puoh ääših oornigist. Rivgoo poođij maašin luus, iskâdij tom, mut pustaveh iä toimâškuáttám. Talle tuđhoslävdikode saavâjođetteijee tieđettij, et kiäst iä pustaveh toimâččii, kolgâččii jurgâliđ pargoidis lajopennáin. Taas lijjim jo rahttâttâm já must lâi lajopennâ fáárust. Máttááttâshaldâttâs kale suitáččij stemppâlistum pápárijd adeliđ, mut peenah kolgâččii leđe alnees. Vuossâmuš iskos lâi maaŋgâvaljimpargo, mast koolgâi valjiđ maaŋgâ molsâiävtust olmâ vástádâs tâi olmâ vástádâsâid, ko tain puohtii leđe puoh molsâiävtuh puástud tâi puoh olmânáál-uv. Taat iskos ij vaarâ moonnâm nuuvtkin pyereest, ko jiem lam ervidâm rahttâttâđ taas. Tieđettempápárijn kale čuážui “monivalintatehtävä”, mut jurdâččim tom lemin taggaar, et uážuččim valjiđ munjin hiäivulii jurgâlempargo. Taan paargon lâi väridum äigi pelnub tiijme. Tastoo poođij jurgâlempargo, mii lâi lahâtekstâ. Ko foontah tiäturist iä toimâm, te ferttejim čäälliđ rašes kieđáin. Rašes kieđáin tondet, ko jiävttáá peeivi mist sämitige pargein lâi lamaš keilakišto Levi heilahaalist já tot piištij kyehti tiijme. Keilapállu lii viehâ lussâd já tom lâi pálkkum muádi tiijme ääigi, te uálgiskieđâ ruotâs lâi nuuvt raše, et penttâ povčâstij. Lâiba hittruu čäälliđ lajopennáin iskos, moos lâi väridum äigi pelkuálmád tiijme. Ko tom lijjim finnim valmâšin, te smietâškuottim, et maht čuávdáččim taam fonttâääši. Tom ij pyeredâm eisigin tiätu tast, et mašinist lâi eŋgâlâskielâlâš Word já tiäđust-uv puoh miärádâsah já koččomeh lijjii eŋgâlâskielân. Viijmâg keksejim čuávdus áášán: lasettiččim äššikirje aalgân puoh sämipustavijd, čáláččim jurgâlempargo eidu toi puustavsojijguin tegu čáláččim sämikielân kuás-uv já tast maŋa kiävtáččim Windows ctrl c/ctrl v tooimâ, ko kopijistáččim čäällimohjelm etsi/korvaa (mii lâi tiäđust-uv eŋgâlâskielân) systeemân já hurgâliččim puoh sämipustavijd sajasis. Ko jurgâlškuottim pargo, moos lâi väridum äigi siämmáš pelkuálmád tiijme te, te amahân seelgi tyehin kyevlee kocceeh imâštellii taid komálijd meerhâid (q w > < x * ’), moh lijjii teevstâst. Ko tekstâ lâi vaalmâš, te hurgâlim puoh sämipustavijd sajasis já pargo lâi porgum. Jurgâlempargo aalgij pelkuulmâ ääigi já kuulmâ ääigi väzzilim hooteel Presideentân, mast ittinâš vuájáččim kirdemkiädán jeđe kirdáččim Avelân. Suámálâš äšši, et Helsig ollâopâttuv mašinijn, moiguin iskoseh tahhojii, lii eŋgâlâskielâlâš Word já meiddei eŋgâlâskielâlâš Windows, mut amal tot te lii vissâ tot aalmugijkoskâsâšvuotâ. Suámálâš äšši lâi meiddei tot, et Máttááttâshaldâttâshân kolgâččij leđe máttááttâs njunoš Suomâst, mut kuittâg vieggâsâd aaibâs táválijn ruutiinpargoin, tegu ovdâmerkkân fonttâaašijn. Máttááttâshaldâttâs kale kiäsá Helsig ollâopâttâhân ton keežild, et ollâopâttâh oomâst tiäturijd, moiguin iskoseh tahhojeh, mut ij tot muu mielâst pyevti kiäsádâttâđ ovdâsvástádâsâst iskosij ášálâšvuođâ háárán já fonttâaašijn. Hannu Kangasniemi lâi lopedâttâm išediđ fonttâääšist Helsig ollâopâttuv ATK-västideijee já tiäturân lâi kale pieijum LEVI-vuájáán. Tast ij lamaš kuittâg mihheen aavhijd, ko tot ij lamaš pieijum mašinân olmânáál. Čielgâi 1.12.2009 Hannu Kangasniemi, Helsig ollâopâttuv ATK-västideijee, tuđhoslävdikode saavâjođetteijee já muu koskâsâš šleđgâpostâloonootmij ohtâvuođâst, et lijjim kustoo čokkám puástu saajeest já et sämipustaveh liččii toimâm čokkámsaajeest 9, ko muu stivrejii sajan 3. Tábáhtum mii tábáhtum já toos ij vaje innig maiden. Ilmari Mattus Reppureissu Australian Tekstâ já koveh: Heli Huovinen Moonnâm čoovčâ smiettim kuus mađhâšiččim ko Maainâsmaailm-teatterturnee nohá. Nobdim ete ferttiim vyelgiđ kuhás luámun, vâi jiem smietâ pargoaašijd. Ko Sáárá-Máárjá já Anni-Maarit Salonen láin moonnâm Australian, te mun-uv meridim vyelgiđ toho. Must lijjii eres-uv skipáreh Suomâst talle tobbeen, já hyelhih še. Jiem ennuvgin sundáttâllâm reeisu muuneeld. Väridim kirdemliipuid Melbournen, ko arvâlim ete Sáárá-Máárjá sátáččij leđe tobbeen. Vuolgim juovlâi já uđđâiveááptu kooskâst mádáskulij vistig bussijn já junáin. Anarist oorvij, já nuuvt meid Helsigist. Kiđđâ lâi paifakkist šoddâm kaskoo pyeremus täälvi, já muu mielâst tot lâi šlundes uáinu. Kirdim nube pel maailm Helsigist Lontoo já Hong Kong pehti. Suullân kyehti peeivi moonâi maađhâšmân. Kirdemmaašin lâi Melbournest eidu mudâgávt iđedist. Lijjim kuullâm hirmos mainâsijd, mon tärhis torvotärhistem Australiast lii. Avelist ohtâ almai váruttij, ete toho ij uážu tuálvuđ ellee broilergin, te tiettim leđe pakkiihánnáá muu jiellâhbroilerijd fáárun. Ige toho uážu tuálvuđ ovdâmerkkân maggaargin purrâmuš, teikkâ tiiŋgâid, main lii muorâ teikkâ tähti. Kuittâg torvotärhisteijeeh iä lamaš ollágin kiddiistum mii must lâi fáárust, te nuuvtpa tolvum toho purukumi syele riŋkkaast. Broiler še ličij moonnâm. Vuosmuid peeivijd lijjim vyeksimtaavdâst. Uđđâiveááptu ehidist koccájim ko kuullim rakkeet pávkkáámin. Kuovllistim hostel laasâst olgos já oinim-uv kirdemmaašin. Pieijim peljitulppaid peljijd já oođđim ubâ juhleiijâ nanosávt. Ulmuuh jurdii ete lam uáli korrâsávt juhlom, ko lâi nuuvt hyenes tile. Ko vyeksimtaavdâst puáránim, te jyelgi rašoi nuuvt, ete masa jiem puáhtám väzziđ. Lijjim maŋgâ oho pääihist vázzám sovskammuigijn (ovdilgo tot arve pilledij puolâšijd), te iähân muu jyelgih killám sandaalijgijn väzzim korrâ asfalt alne. Nube tááhust lâi pyeri ete jiem puáhtám maiden sundáttâllâđ, te ij šoddâm luámustressi. Nubbe vädisvuotâ aalgâst lâi iberdiđ Australia eŋgâlâškielâ aksent. Muu mielâst tot lii váhá tego britti- já amerik eŋgâlâškielâ siävuttâs, já talle tast láá vala omâs säänih já ettâmvyevih. Vuosmui peeivij ääigi lijjim hiämáskâm ko jyehi olmooš koijâdij ain “How are you?”. Mane tuotkis omâs olmooš haalijd tiettiđ mii munjin kulloo? Viehâ jotelávt oppim tággáár kepis savâstâllâm, jiemge innig selvâttâm käävpi kassaast puoh muu vaaivijd. Australialiih láá uáli ustevliih já ain halijdeh išediđ iärásijd. Já maid peri kiinii koijâd, te puáhtá västidiđ “No worries!”. Tot oro-uv lemin sii motto, ete ij kannât tuušij tiet huolâttiđ. Melbourne trendisumos aassâmkuávlu lii St Kilda. Tobbeen láá cunoiridoh, puurrâm- já juuhâmsajeh, hippikäävpih, šaddokäärdih, teattereh já pegâlmâs huvipuisto. Ulmuuh čuojâtteh kááđu piällást, já jyehi nurheest lii juuguurtbaari, main uážui muu uđđâ jiellâhheersku: juuguurtjieŋâ. Tobbeen uurrum ain tagarijn hostel “dormijn”, main lijjii 6–8 nieidâd siämmáá visteest. Ohtii visteskippáár koijâdij must, mane mun jiem kuássin piejâ tävirijdân lukkâskáápán, ete jiem-uvks mun poolâ tast ete kiinii suáláád must maidnii? Västidim, ete jis kiinii taarbâš muu tuolvâ pihtâsijd teikkâ puáris pänikuustâ, te váldá peri. Puhelin, pursâ já passâ must lijjii ain fáárust uccâ lavhiist. Hosteleh lijjii tievâ nuorâ mađhâšeijein. Stuárráámus uási lijjii Ruotâst já Saksaast, sehe tiäđust-uv Australiast. Tobbeen lijjii eidu talle juovlâ-uđđâivemáánust kesiluámuh, te ulmuuh mađhâšii já juhluu ennuv. Mestâ jyehi nuorâ, mon teivim hostellijn, lâi ucâmin pargo Australiast. Oroi ete lam áinoo suddolâš, kote lii tuše luámust. Naavdâšim stuorrâ kaavpug elimist: hiäŋgájim taaiđâgalleriain, basaarijn já šaddotieđâlâš kaardijn. Puurrim jyehi peeivi mottoom aasialâš puurrâmsaajeest. Sushi lâi mielâttes njaalgâ já hälbi! Australiast lii tääl hirmâd tiervâslâš já luándulâš purrâmuš-buumi. Mudoi-uv kaavpugliih oroh peerustmin viehâ ennuv pirrâduvvâst já luándust, peic talle ko koččâmuš lii autoin: juáhhást ferttee leđe jieijâs auto, já mielâstis taggaar city-lyeviauto! Tot lii aaibâs jallodâh, ko stuorrâ kaavpugijn kuittâg joteh junáh, ratikkah já buusih ubâ paje oovdâs maŋas. Maađhâšem tain lii viehâ älkkee já hälbi, mutâ iä sij tain peerust. Čunoiriddoost jiem viällám ohtiigin, jiemge vuoijâm meerâst. Ohtii vuoijim áldást, ko lâi nuuvt pakkâ (+43 asted liegâs), já tot lâi áinoo saje kost puovtij leđe. Jiešalnees mun tuše čuážudim čääsist, ko tot lâi nuuvt tievâ ulmuin ete ij tobbeen puáhtám vuoijâđ. Sydneyst mun eellim huálhástâlmin. Kirdemmätki Melbournest Sydneyn ij váldám ko pelnub tiijme. Tobbeen áásá muu eeji uárbinpeeli perruinis. Meiddei suu enni, ađai muu eeji Pirkko-muáđá lâi puáttâm Tukholmast toho luámun. Sydney lâi muu mielâst viehâ romes já uđđâáigásâš kaavpug. Tobbeen oinim viijmâg aboriginaalijd, Australia algâaalmug ulmuid, jiemge masa oskom čolmijdân: aboriginaalih lijjii kááđu alne čuojâtmin didgeridoo mottoom cd:st čuoijâm teknomuusik oolâ, já vielgis almai ain čuážui paaldâst väldimin ruuđâ kuldâleijein. Aboriginaalijn uážui meiddei väldiđ čuovâkuuvijd, kohân peri piejâi dollarijd vielgis almaa kietân. Jiem liččii oskom ete vala ive 2014 meeinig lii tobbeen taggaar. Čuojâtteijeeh lijjii masa pihtâsijttáá já roopah lijjii máálájum vielgis maaláin. Soro oinui sii čoolmijn. Pirkko muštâlij munjin váhá eenâb Australiast. Sun lii aassâm tobbeen 70-lovvoost, já oppâm uáli ennuv Australia historjást, mii ij eissigin lah muččâd. Talle ko eŋlandiliih pottii Australia riidon, te sij kuddii aboriginaalijd já porgii maid peri, tane ko sii mielâst aboriginaalih iä lamaš ulmuuh ollágin. Stuorrâ juávkku kaččii meerân já hevâttii jieijâs, ko jurdâččii ete tot lii pyereeb muulsâiähtu ko leđe vielgis almaa uárjin. Lâi hemâdeijee uáiniđ kaavpugist toi kolonialisthiärái páccáid já muštomeerhâid, kiäid uárjimaailm ulmuuh aneh stuorrâ sáŋgárin! Tuotâvuođâsthân Britanniast taampâin puohtum faaŋgah láá huksim Australia kaavpugijd já kiäinuid, oles tááláá infrastruktuur vuáđu. Ige siigin eellim pyeri lamaš tobbeen uđđâ enâmist. Maŋgâseh jammii toos ko koolgâi porgâđ nuuvt korrâ pargoid, ige lamaš tuárvi purrâmuš teikkâ talkkâseh. Elâččáim Pirkkoin puáris faŋgâlist mii lii tääl museo, já pyecceeviäsust mii lii ain pyecceeviäsu, já jis tobbeen iä lah komeh te iä kale kosten. Peessim huolhij sáátust maasâd Melbournen. Tot lâi-uv pyeri, ko čuásudum auto lâi áinoo saje kost puovtij leđe. Korrâsumos kuárdáttâh lâi puáttâm Australian. TV-uđđâseh muštâlii stuorrâ meccipuáluin viestâr-Australiast, já tiäđuid kalle ulmuu láá tuálvum liegâsvuotjámálgem tiet pyecceeviäsun. Ravvuuh še lijjii, ete kalga juuhâđ ennuv, ige mielâstis moonnâđ olgos ehidispeeivi ko piäiváš páštá puoh lieggâsumosávt. Eennâmpáálu stratosfääri otsoonkeerdist lii eidu Australia paajaabeln taggaar räigi, ete piäiváá UV-suonjârdem tiet 2/3 australialijn uážžu liškepurâstaavdâ. Uđđâsijn val ettii, ete párnáid já pennuid ij uážu kyeđđiđ auton. Mii automätki moonâi-uv mudágávt, ko autost tooimâi čuásudem já muu nubbe viljâpeeli, 2,5-ihásâš kandâ, láávlui ubâ määđhi “I don't care, I love it!”. Oinim keŋŋuruid muorâi vyelni, ennuv čuoppum arvemeeci, čuođijd čapis kuusâid, mutâ jiem oovtâgin koala. Jis sij tobbeen vala čyeppih eucalyptusvuovdijd, te koalah forgâ láppojeh. Iä toh riävuh muorâin ellee uccâ tiiŋgah pyevti vyelgiđ piäldui rasta vandârdiđ já uuccâđ uđđâ eellimkuávluid. Ijâstâlâim Albury-nommâsâš uccâ kaavpugist kaskoo ij-maiden. Golf-klubi hostelvisteest lâi luhhoost čuásudem, ko olgon ij puáhtám leđe. Tääl must lii golf-klubi jeessânvuotâ, veikkâ kuássin jiem lah vala golffam, ko tonttáá jiem liččii uážžum tobbeen purrâmuš. Australia lii tievâ puohlágánijn clubijn, main láá hirmâd tärhis etiketeh. Ovdâmerkkân puurrâđ ij uážu moonnâđ hälbis t-päiđi pajalist. Smietâm tuše, maht pargeeh tiettih mon ennuv klubilij pihtâseh láá máksám? Vissâ kalgeh kyeđđiđ haddelaapuid pihtâsáid, vâi puáhtá čäittiđ ete ij lah kievhis olmooš. Veikkâ Australia lii moodeern uárjieennâm, te motomijn aašijn sij láá nuuvt puárisáigásiih, tego eŋlandliih. Tiäđám verdidiđ, ko lam aassâm tobbeen. Ohtâ pyeri äšši kuittâg lii, ete australialiih rekinisteh määđhi kilomeetterijn. Kilomeettereh iä liččii lamâš innig ko 30 Melbournen, ko auto cuovkkânij maađij piällás. Liegâs lâi ain +43 asted suoivust. Siämmáá sekuntist poolisauto poođij mii luusâ, já poolis táátui munnuu nisonijd já párnáá puáttiđ suu sáátust Melbournen. Mij ep tuostâm vyelgiđ, ko ep tiättâm lii-uv tot olmâ poolis, vâi mottoom jolâs kidnappajeijee. Luoddâpiälláh lijjii tievâ liegâsvuođâ tiet cuovkkânâm autoin, te mane tot halidij eidu mii tuálvuđ kaavpugân? Poolis ij kuittâg adelâm ráávhu, te merijdijm ete jo-uv oles juávkku vuálgá poolis fáárun, teikkâ ij kihheen. Pággu lâi njuškiđ poolisauton, ko ij toho kiäinu oolâgin puáhtám pääcciđ imâštâllâđ. Luhhoost koččâmušâst lâi olmâ poolis, kii tuálvui mii aldemuu bensinsajattâhân. Mun kuittâg kiergânim čájádiđ moddii, ovdilgo taiđim maasâd St Kildan. Lijjim nuuvt ilolâš ko oppeet oinim skipárijd, piŋviinijd já puoh puáris hiipijd tobbeen! Ovdilgo vuolgim maasâd Suomân, te kiergânim vala porgâđ oovtâ peivireeisu skipáráin, kiäst lâi auto. Great Ocean Road lii kiäinu, mii jotá maadâriddoost, kost láá ennuv fiijnâ kuávluh. Uápiskirjeest luuvâi, ete määđhi ij kannât irâttiđgin porgâđ oovtâ peeivist, ääigi kalga väridiđ ucemustáá 3 peeivi (kilomeettereh lijjii suullân 800). Muoi vuolgijm čiččâm ääigi iđedist, já kyehtinubálov tiijme keččin láim jo maasâd St Kilda vietnamlâš puurrâmsaajeest vaidâlmin kolmum riisist. Peeivi äigin oinim mučis soojijd, mutâ puoh mielâkiddiivumos lâi ko vuojijm autoin vääri roobdâ váldumeerâ já eucalyptusmeeci kooskâst: tot njaalgâ haajâ lâi nuuvt eromâš, ete jiem kuássin vájáldit tom. Nubbe haajâ, mon jiem kuássin pyevti vájáldittiđ, veik halijdiččim-uv, lâi merârido haajâ. Ko viijmâg peessim kastâdiđ jyelgisuormâid meerâst, te jiem masa puáhtám vuoiŋâđ. Olleečääci lâi puáhtám riidon veikkâ magarijd háisoo tiiŋgâid meerâst, já must lâi korrâ hommá leđe vyevsihánnáá. Ij kale puáttâm mielângin pääcciđ toho riidon viälláđ. Majemui peeivij ääigi must lâi taggaar tobdo, ete tääl ličij äigi jo moonnâđ ovdâskulij. Muu majemuš hostel lâi tuolvii, jiemge mun perustâm eres ulmuin tobbeen. Sij lijjii nuorah, iäge tiptám muu uáđđiđ talle ko halijdim. Jiemge mun sii. Kirdim Sydney pehti Singaporen, tast Londonân, já Londonist Helsigân. Mätki piištij oppeet tom 2 peeivi. Helsigist lâi –20 asted puolâš ko mun poottim toho, ege must tiäđustgin lamaš tuárvi pihtâseh teikkâ ijâstâllâmsaje. Vuossâmužžân (olmâ käähvi juuhâm maŋa) moonnim kuávdážân uástiđ kappeer já čevelijne. Já tego káijoo eŋgâl, Kaarret Anja sooitij munjin já koijâdij et lam-uvks mun Suomâst. Peessim suu hooteelviistán Hotelli Seurahuonen ijâstâllâđ, já tot kale lâi uáli luxus mánuppaje reppureissim já tuolvâ doormij maŋa! Maccim pááikán siämmáá vielgâdin ko vuolgim. Jiem uážžum oovtâgin uđđâ skippáár, jiemge keččâlâmgin surffađ. Jiem piemmâm keŋŋuruid, jiem kale puurrâmgin. Mutâ ton verd hitruus mätki must lâi, ete vuálgáččim maasâd kuás peri – peic jiem juovlâ-uđđâivemáánust, ko tobbeen lii tot pakkâsumos keesi. Avveel kielâpiervâl Anarâškielâ servi finnij Suomâ Kulttuuruttâráájust sehe Máttááttâs- já kulttuurministeröst ruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđudem várás. Vuáđudempargoh algii tállán jonsahpeeivi maŋa valjiimáin uđđâ pargeid já ucâmáin viäsuid kielâpiervâltooimâ várás. Aanaar nube kielâpiervâl várás väljejuin pargen Riitta Vesala sehe Isá Ooni Heli (Heli Aikio) já Avveel kielâpiervâl várás Piättâr Miko Kerttu (Kerttu Paltto) já Tanja Kyrö. Tanja já Riijtá láin ive pištee anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst, mii nuuvâi porgemáánust 2010. Avveel kielâpiervâl várás kavnojii kielâpiervâlvisteh čujottâsâst Sairaalantie 12 A 3 já toimâ peesâi älgiđ 4.10.2010. Párnááh kielâpiervâlân pottii kuttâ olesáigásii já ohtâ uásiáigásâš, kote lii ovdâškovlâlâš. Tađe ovdil lâi korrâ vuávámpargo sehe tävirij já riäidui haahâm, mađe várás Aanaar kielâpiervâl västideijee Ritva Kangasniemi lyevvejui kielâpiervlâvästideijee tooimâst taan paargon. Taam čalluu čälidijn Aanaar nube kielâpiervâl toimâvisteh iä lah vala kavnum, mut toh occojeh ubâ ääigi. Ko nube kielâpiervâl toimâvisteh kávnojeh, te vaarâ Aanaar kielâpiervâlij pargei juáhu tai kielâpiervâlij kooskâ lii oovdâst. Sáttá keevvâđ vala nuuvt-uv, et Ritva Kangasniemi já Raija Lehtola iävá poorgâ innig siämmáá kielâpiervâlist siämmáá ääigi, ko sunnust lii uáli šiev já noonâ pargohárjánen já sunnuu tááiđuh tarbâšuvvojeh kuábbáá-uv uđđâ piervâlist. Ko visteh kávnojeh, te talle äšši-uv čiälgá. Uđđâ kielâpiervâlij ruttâdem lii ton muudon čielgâs, et ruuđah puátih Suomâ Kulttuurruttâráájust sehe Máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Epičielgâs lii innig tot, et joteh-uv Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruuđah puátteevuođâst sämitige pehti vâi iä. Nabdemist Anarâškielâ servi kuittâg ocá puáttee ive toimâruuđâid njuolgist MKM:st. Suomâ kulttuuruttâráájust mieđettum ruuđah puátih njuolgist Anarâškielâ siärván. Jis Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđeet siärván ruuđâid njuolgist, te Anarâškielâ servi ferttee rähtiđ Aanaar kieldáin sopâmuš haldâttâhaašij hoittáámist nuuvt, et párnái vaanhimeh oceh kieldâst tipšosaje já kieldâ piärá sist tipšomáávsuid. Servi máksá tastoo kieldân taan palvâlusâst. Ilmari Mattus Čäällimhárjuttâsah Lijjim jurdám onnáá peeivi räi, et máátám čäälliđ – tego maaŋgah iärráseh-uv, kiäh láá kuittâg kiertoškoovlâ jottáám. Tääl te huámmášim, et lam-uv kustoo čuuvtij erehtum jiemge lahkin nuuvt čeppi ko lijjim nabdam. Lii vissâ nuuvt, et vuorâsulmuuh láá-uv ráhtám čäällimvuovijd olssis já meiddei nubij vuorâsulmui kiksen. Jis piejâččij párnáid hutkâđ čäällimvyevi, te tot ličij kale čuuvtij ereslágán já vissâ čuuvtij pyereeb vyehi. Muu nieidâš lii esken tiävdám vittâ, já sun lii tääl hoksám, et ulmuuh čäälih puustuvijgijn já et puustuvijn láá noomah. Sun lii jo vissâ ive verd máttám čäälliđ jieijâs noomâ: SOFIA, mon sun lohá puustuvij mield äs, oo, äf, ii, aa. Taid vittâ puustuv sun lii tubdâm jo kuhheeb ääigi. Ko lijjim jieš čälimin maidnii, sun imâštâlâi, ko motomeh puustuveh váhá sulâstiteh A-puustuv, mii meiddei kavnui suu noomâst. Sun keejâi kuhháá muu paaldâst já viijmâg koijâdij, magareh noomah lijjii tágárijn puustuvijn: Á já Ä. Ko västidim sunjin, et vuosmuš lâi ohtâčalme á já nubbe vuod kyehtičalme ä, te sun oroi lemin tuđâvâš jeđe lappui kuusnii muu paaldâst. Ko váháš áigáá keččin moonnim keččâđ, maid sun lâi porgâmin ko oroi nuuvt joskâ, te sun västidij, et sun lâi čälimin puustuvijd. – Moh puustuveh tuohkis láá? koijâdim sust. Sun keejâi muu tego liččim maailm tuávhimus koččâmuš koijâdâm. – Jieh-uv tun tieđe? sun keejâi vala muu. – Na jiem tieđe! västidim. – Na tuot lii kulmâčalme ä já tuot lii neljičalme ä, sun čielgij. – Já keejâ enni, ko mun máátám čäälliđ vala vittâčalme ä já kuttâčalme ä-uv! sun rammuustij já čaaitij. Tast lijjii-uv Ä-puustuvijn ennuu čalmeh! Keččim suu čäällim váháš áigáá. – Na maht jis muoi hárjuttâlleen tagarij sanij čäällim, moin láá Á já Ä ađai ohtâčalme á já kyehtičalme ä?, koijâdim. – Joo, na čääitibâ munjin! sun ilosmij. Te mun čaittim sunjin muáddi myenster já čaallim kyehti sääni: ÁKKU já ÄIJIH. Te luuhim já čielgejim, magareh puustuveh loopah lijjii. – ÁKKU-säänist lii ohtâčalme á. Lii-uv? – Kale lii, västidim. – Na lah-uv tun čáállám taas Elsa-ááhu noomâ vâi Ranskaast ässee ááhu noomâ? sun joođhij. – Na tot puáhtá leđe kuábáš ákku peri, västidim. Oppeet sun keejâi muu tego liččim čuuvtij-uv lamaš kieleestmin. – Na taat kale ferttee leđe Elsa-ááhu nommâ, sun västidij. – Na mondiet? ferttejim koijâdiđ, ko jiem nuuvt pyereest iberdâm. – Na mun vuolgâttim esken Ranska áákun pakkeet, já ton oolâ mun čaallim hollandkielân OMA, já tot lii ton ááhu nommâ. Eeči čaaitij munjin! Täst kale ferttee luuhâđ Elsa-ááhu nommâ! – Taat ÄIJIH kale lii Suomâ äijih nommâ, sun eeđâi. Pakettist luuvâi OPA, já tot lâi Ranska äijihân. – Čääitiba munjin taggaar sämikiel sääni, mast lii P-puustuv tego OPA-säänist! sun kočoi. Jeđe mun vuot čaallim: PAPPÂ. – Taan säänist láá-uv kulmâ P-puustuv, čielgejim. Ohtâ aalgâst já kyehti kuávdoo sääni. – Mun čálám PAPPÂ-sääni eresnáál, sun čielgij. – Na maht te tun čáláh?, koijâdim. – Čálám tom näävt: PABÂ. – Joo, mutâ ko B lii eres puustuv ko P, čielgejim. – Na ijge lah ereslágán, sun naggij. Lii älkkeb čäälliđ kyehti P tienuuvt, et nubbeest lii čuávji pajaskulij já nubbeest vuáluskulij! Maidbâ mun taan oopân liččim puáhtám ettâđ. Párnái jurdâččemvyehi lii čuuvtij loogisub ko vuorâsulmui. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Čabiváávláš Čabivávláá (-vuávláá) lii kale älkkee tubdâđ ohtuu jo mestâba noomâs-uv peeleest. Tast lii uáivipaajaaš já radde aaibâs čappâd, njune fiskâd já orráás čalme paajaabeln vuálgá vielgis stielâs, mii kevlee nierâ moojiipele maasâd radebel já potkân čapis raadan. Tom ij pyevti sehhiđ eres ko oovtâ loddáážân, mii meiddei lii kale Säämist. Suomâkielân ton nommâ lii pajusirkku, tavesämikielân suovkacihci já anarâškielân taan loddáá nommâ lii puájuiváávláš (-vuávláš). Tot lii Marja-Liisa Olthuis já Ilmari Mattus vuávám uđđâ nommâ. Čabivávláást já puájuivávláást láá kuittâg čielgâ iäruh, moh kávnojeh čiäpáttist já niskeest. Sehe čabivávláá orráás et niŋálâs niske lává ruškâdeh, ko vuod puájuivávláá niske rasta mana vielgis stielâs, mii vuálga aaibâs raddeest, ijge čiäppát čappâdâs potkii tom, meiddei njune lii čappâd (čabivávláá njunehân lâi viskâd). Puájuivávláá já čabivávláá niŋálâsah lává viehâ siämmáá hámásiih, eereeb čabivávláá niŋálâs iäruttâs, mii lâi tot ruškis niske. Čabiváávlâš lii 25 rammisâš já 17 senttisâš, ko vuod puájuiváávláš lii muádi seenti uánihub já viiđâ raammi keppisub. Čabivávláá lii meiddei meeccist-uv älkkee huámmášiđ. Vistig jo voođâin teikkâ jeggiriddoin tot ij viigâ ollágin leđe mahten čiähusist, pyerebeht-uv juo nubijkejij. Tot lii táválávt ain uáinusist, keeđgi alne, teikkâ stokkekeejist, sirdust nube uáinus sajan já njurgiistâl váruttâsjienâid. Čabivávláá já njuuvčálppáá (-uálppáá) váruttâsnjurgiittâsah sulâstittev nuuvt čuutij nubijdis, et ovdâmerkkân Anarâšpálgá vaandârdijn kuáhtájim taam kuáhtá maŋgii, jiemge jienâ vuáđuld kuássin tubdâm, kuáđáš lodde kuás-uv njurgiistâlâi. Čabiváávláš viättá talvijdis Maadâ-Ruošâst já Ovdâ-Aasiast, jeđe puátá Sáámán tiego cuáŋui-, vyesimáánuust. Vuossâmuuh puátteeh láá oráseh, moh algâtteh tállán reeviirlávlum. Ko parâlum lii tápáhtum, te niŋálâs ráhtá juggáás piervâl enâmân taggaar sajan, et tulvečääsih iä uulât toos. Monnim tábáhtuvá kesimáánu aalgâst, maid niŋálâs láálá aldasáid muáddi oho. Koorâi cuovkkânem maŋa čiivgah pisotteleh piervâlist vala nubáloh pirrâmpeivid já kuohtuuh vaanhimeh piemmâv taid. Čiivgah vyelgih piervâlist ovdil, ko toh mättih ubâ kirdeđgin, mutâ taggaar vyehi táiđá leđe kale iänááš uccâloddáin já nomâlâsân tagarijn, moi nommâ suomâkielân lii "sirkkulinnut". Ko keesi kärŋiluuškuát čoohčân, te čabivávlááh-uv älgih rahttâttâđ varrimmáátkán máádás. Toh älgih tievst talle tuákástâllâđ, jeđe čohčâmáánust toh táválávt tolliitteh tälviorroomsojijdis Maadâ-Ruošân já Ovdâ-Aasian. Jos lii pivvâlis tälvi, te mottoom uási luudijn ájátteleh Suomâst roovvâdmáánu räi-uv já motomeh sättih viettiđ talvijdis meid Tavemeerâ riddoost já láába motomeh loddááh piergiittâllâm täälvis joba Suomâst-uv. Meendu táválâš tot kale ij vissâ vala tääiđi leđe. Ilmari Mattus Čäällimteknisiih koččâmušah Čalluu aalgâst lii algâpittá. Tot lii ubâ teevstâ nubben tehálumos pittá. Luhhoost tuše nubben tehálumos, tondet ko tot lii meiddei vaigâdumos čäälliđ. Ubâ tekstâ lii vala čälihánnáá, mut kuittâg vuossâmuu pittáást kolgâččij pyehtiđ almosân ubâ čalluu uáivijurduid. Algâpitá nubbe kenigâsvuotâ lii juátkiđ paječalluu pargo: kiddiđ lohhee mielâ. Motomij čallui algâpittáin mielâkiddim luhostuvá, motomijn toh vist láá ääši peeleest pehtileh. Kuábâš-uv siämmáá teevstâst? Uáli epitáválâš. Muu algâpittá lii eskin prologi. Čalluu uáivijuurdâ čiälgá eskin tääl: Šiev čäällim ij lah vaigâd. Čäällim jiešalnees lii vädis já hormišis pargo. Táválávt algâttem lii vaigâd eidu tondet, ko ij tieđe, kuus čaalâ lii jotemin. Maŋgii liäkká čäällimohjelm, já kiäččá vielgis tuávváá, mii viggá leđe pááppár hámásâš. Iäru šadda tast, et olmâ pááppár haaliid, et toos čáálá já sárgu, tot ahevuš peenâ. Čäällimohjelm vielgis tuávváš vist ij haaliid maiden. Tot tuše šliäđgu hypnootlávt. Mun muttim čäällimohjelm tuávváá čappâdin, já algâttem lâi-uv ennuv älkkeb. Tääl algâpittá lii jo čallum já stuárráámus väivi lii jo tyehin. Mut oovdâst lii vala porgâmâš, nomâlávt jieš äšši. Čäällim ij lah siämmáánáál oovtkiärdásâš ruávis pargo ko veikkâba čievrâ kuáivum. Čievrâ kuáivoi-uv sáttá algâttem leđe vaigâd – stuorrâ čievrâlejeh šliäđguh peeivičuovâst tego čäällimohjelm tuávváš – mut fyysisâš pargoost lii ain tot šiev peeli, et uáiná, maid lii porgâm já mondet tom parga. Čievrâ kuáivoo kuáivust kyehtituhháát kerd, já pargo lii porgum. Čällee... čáálá kyehtituhháát säännid já čaalâ lii vaalmâš? Veikkâ čällee ij ain uáinigin njuolgist, maid lii čáállâm já mondet, čalmettes čäällim ij tuhhii. Maid lii čáállâm já mondet. Taah kyehti koččâmuš láá teháliih čäällimteknisiih metodikoččâmušah. Ko ääši kieđâvuššâm lii álgâm, čällee ferttee ain tyelli tälli luvâstâllâđ, maid lii čáállâm. Stijlâ kalga siäiluđ siämmáálágánin, já ferttee anneeđ huolâ, et koheesio tuáimá. Čäällimpargo hormišumos äšši puátá oovdeld, jis huámmáš, et jo čallum tekstâ ij orogin kulâmin áášán. Tom ferttee sikkođ puoh meddâl já algâttiđ uđđâsist. Kuássin ij tieđe, lii-uv ovdánâm pargoost vâi ij. Tom uáiná eskin loopâst, jis toho räi piäsá. Mondet-koččâmuš sáttá leđe val varâlub ko maid. Čällee áámmâttavdâ lii nuuvt kočodum metafysiikka-tavdâ. Metafysiikka lii vajalâš. Ain ko kolgâččij čäälliđ maidnii vijsáid, uáiván puátih koččâmušah: “mii jiermijd lii čäälliđ taam teevstâ”, “mii informaatioáárvuid taan čallust lii” já klassisâš “mon tehálâs čaalâ taat lii maailmubâlâšvuođâ uáinust”. Taah koččâmušah iä vääivid čievrâkuáivoo, tondet ko čievrâkuáivoo lii nuuvt vaibâm kuáivumist, et ij vaje suogârdâllâđ metafysiika. Čällee ferttee piergiittâllâđ. Metafysiikka lii šiev reŋgâ, mut hyenes iššeed. Tast lii maŋgii iše, ko lii smiettâmin moiváás filosofisâš aašijd, mut tom kalga čiehčâđ meddâl, ko rievtis pargo álgá. Maid já mondet. Jis tekstâ lii šoddâm luándulávt já lii mottoom luhâmij já tivomij maŋa iberdettee, ja metafysiikka lii čiehčum meddâl, čällee vädisvuođah älgih leđe lappâd. Motomin kuittâg almostuvá vala ohtâ siemin vädisvuotâ. Mon kukke? Čievrâ kuáivoo kuáivu nuuvt kuhháá ko lii kuáivumâš. Tast huolâhánnáá čällee ij čääli nuuvt kuhháá, ko säänih rijttájeh. Teevstâ kalga čokkiđ nuuvt, et tot nohá luándulávt ton kukkosâžžân, ko teevstâ tiilájeijee tom haaliid. Kalga tiettiđ, kuás jaska. Teevstâ tehálumos pittá lii tiäđust-uv loppâpittá, mut tot lii älkkee čäälliđ: referist jo čallum materiaal oovtâ pittán, já te vaalmâš. Petter Morottaja Čeevris (Lutra lutra) Nubben stuárráámus netiellee Säämist lii čeevris. Ton kukkodâh ohtân seibijnis lii viđâlov seentist meetterân, mast seeibi uási lii 50 %:d já tiäddu kuulmâ kiilust 15 kiilun. Ores lii niŋálâsâst stuárráb. Čeevris lii masa ollásávt vuáhádum čäcielimân, kost tot skáppoo purrâmâšâs-uv. Nuuvtpa ton turkkâ lii suohâd, kildee já čäcijehhee, mii lâi ovdii ääigist čuuvtij áárvustoonnum nomâlâssân čiehâkappeer čevđin. Čiävrást láá uccâ piäljááh já stuorrâsiähá njuneruusin njuneraigijnis, moh toppâluveh automaatilávt ko čeevris puohčâl, sehe čapis jurbâ čalmaah. Čiävrá ivne lii tevkisruškâd, motomin joba čappâd, mut kubdâ storgissiämmunsâš turbe já kääibivuálááš kidâ mielgâ räi láá kuovgâduboh. Čiävrá jyelgih láá roopâs já kepilijdis iähtun uánihááh, já enâmist tot ij lahkin meendu paarooh. Puoh hitásumos čiävrá ovdánem lii luátkumuottust, mut liijká tot sáttá tälvi-iijâst ovdániđ luuvijd-uv kilomeetterijd jođedijnis juuvâst nuubán. Luátkumuottust jotteem iššeed kuittâg tot, et čiävrá kepilijn láá vittâ kuhessiähá suormâ kozâinis, moi kooskâst lii vannee nähki. Tot ovdán tegu vuojân timmâ voosâst ovdâskulij já kooskâi šnaggoot čuávjis alne. Čeevris lijkkoo mudoi-uv čierâstâllâđ juhâmielij vuálus čáácán já eidu tiei vuoijâmjuolgij áánsust tot lii tobbeen uáli lašmâd já jotteel, mii lii-uv čiävrá olmâ eellimpiirâs. Ko čeevris ij uáini uáli pyereest, te ton kulo- já hajâáiccu láá tađe-uv pyerebeh. Tälvi-iijâst jieŋâ vyelni ij uáinimist liččii ennuugin ävkki. Nuuvtpa čiävrá storgis njunesoksâmeh láá-uv teháliih sevŋâdâsâst, teikkâ moiváás čääsist purrâmâš usâdijn. Čiävrá váldupurrâmâš nuuvt keessiv ko tälviv-uv lii kyeli, tääbbin Säämist njávvááh, puškosággááh já meid vejehááh, mut aajâponneest nomâlâsân tälviv kávnojeh meid tálvástellee cuobbuuh já čäcitivrij suovsah. Čääsi vyelni čeevris puáhtá leđe oovtmano 5 miinut. Čeevris lii eres netiellei náálá piätu já tot porá meid čääsist iälusteijee säpligijd, piisamijd, lodeuđâgáid já čäcipiällá lodepiervâlijn moonijd. Čiävrást ij lah fastâ kieimâäigi ohtii ivveest, tegu lii ovdâmerkkân vildâ penuvellein, pic tot kiäimá pirrâ ivij meriáigásij kooskâi. Nuuvtpa prinsiiplávt čeevris puávtáččij čivgâđ mon iveääigi peri, mut aainâs-uv tääbbin Säämist čeevris viättâ hejâidis algâkiiđâst já parâttâllâm maŋa ores mana kiäinusis. Čeevris puáhtá rähtiđ irvees (čiävrá piäju) juhâteermi kuoblân, juovân, tâi jis aldasijn lii puáris riämnjá piäju, te tohon. Koskâkeesi šaddeh 1 – 3 čiivgâ. Jis čivgâmpeesi lii lamaš olgoláá juuvâst, te niŋálâs sirdá čivgâidis monnii juhâpiällá kuovđâšmân, et ličij älkkeb elâččiđ kyelipiivdost. Čiivgah láá piäjust muáddi mánuppaje já tast maŋa čevrispeerâ sirdâšuvá eres sajan. Niŋálâs njoomât čivgâidis vala koskâtäälvi-uv já veikkâ čiivgah älgih-uv finniđ jiejah saallâs tiego 4 – 5 mánuppajasâžžân, toh láá kuittâg ain ennis piämmust já čuávvuh tom ubâ täälvi. Tivrâs čeevđis keežild lii čeevris jo kuohtii pivdum aldasáid suvâttemmin, mut kuohtuin keerdijn rávhuiduttem lii piäluštâm tom lopâlâš suhâjämimist. Tááláá ääigist čeevris lii rávhuiduttum ollásávt, mut nääli ij lah kuittâg vala olmânáál iäláskâm já ohtân suijân lii arvâlum miiŋki lasanem. Meid pirâsmiirhah láá toollum ohtân suijân čiävrá hyenes tilán, mut amahân tääbbin Säämist toi vaikuttâs ij pyevti leđe meendu styeres. Veikkâ miŋkki ij njuolgist pyevtigin kištodiđ čiävráin purrâmâšâst, tot puáhtá kuittâg kuorriđ uccâ juvvijd puohâin kyelinaalijn já čiävrástkin ij talle pääsi mihheen. Tave-enâmijn lii čiävrá tile kuittâg puoh pyeremus muddoost Suomâst. Ollásávt rávhuiduttum Eellimahe 6 – 10 ihheed Lii 10 päikkinoomâst Čepurâs Tovle ko mij aasâim Samudjäävri máddáákeččin lavŋekuáđist, te Siempárnáá Haanu pääihist lâi peenuv, mon nommâ lâi Čepurâs. Tot lâi čapissiähá ivnásâš. Mist párnáin lâi toos jieččân adelem nommâ: Čepuressu. Čepurâs lâi vaijaaslágán peenuv. Tot lâi meiddei kulguu já juuđij tálui mield. Motomin tot lâi puáttâm mii kuátán ige vyelgi moinnân konstáin meddâl. Ko enni viigâi vyejettiđ tom olgos, te tot nááđui veskirriici vuál já tobbeen nirvo já haarijd. Te enni vaaldij lyenisihveláin täkkipoođâst iilâid já kume kuunâid já tiškâlij taid pennuu njune vuást. Mut talle tot Čepurâs kale vuolgij kočohánnáá já jotelávt. Oinui ruottâmin muotâpurgáin Samudjäävri mield tavaskulij páikkásis. Ko peenuv poođij maasâd, te Haanu kálgu Sáárá imâštâl, et kote váivánist tot lii lamaš, ko puoh lii kuorbâm. Mii iänán še lâi tom mainâstâm, mut enni ij tom ääšist čielgim maiden. Tastmaŋa tot Čepurâs kal ij kuássin innig puáttâm mii pááikán. Kuobžâ-Saammâl Hanssâ Hans Morottaja Cevzim iimâš Nuorâvuotâ lii pivnohumos já mielâkiddiivumos äigipaje ulmuu elimist, mon juáháš puátá mušteđ ubâ loppâelimis. Nuorâvuottân miäruštâlloo taan ääši ohtâvuođâst äigi, mast olmooš rievdâškuát pärnivuođâst rävisolmožin. Rievdâmäigi sáttá pišteđ ivveest viiđâ ihán, teikkâ love ihán, jobá viđânubálov-uv ihán – aaibâs ulmuu persovnlâš ovdánem mield. Motomijn luholijn nuorâvuotâ pištá ubâ loppâelimis já motomeh vala-uv luholuboh pisotteleh pärnin aaibâs puárisvuođâ räi. Táágu pehti sáttá leđe saahâ luhhoost. Ideaaläššihân tiäđust-uv ličij tot, et nuorâvuotâ ličij ulmuu puoh stáđásumos já rávhálumos äigi, kuás jo tot lii suu pehtilumos já mottoom muudon meiddei tivrâsumos äigi. Talle kolgâččii puoh ääših ovdániđ nuorâ ulmuu táátu mield já puoh tuoivuuh-uv kolgáččij luhostuđ jotelumos lääji mield. Návt kuittâg uáli harvii kiävá. Sun šadda veddâšuđ nuorâvuođâst jieijâs mielâst liijgás kuhháá já oro, et oles ahe ij puáđi kuássin... Sust puárásubboin nuorâin oroh lemin maailm puoh hitruumusah ääših vyettimnáál, mut sun jieš ferttee vuálániđ kiän kiän-uv adelem miärádâssáid já oordeláid, moh láá suu mielâst vuálgus eidu tobbeen puoh jieŋâlumos saajeest. Tegu eellim ij liččii mudoi-uv aaibâs tuárvi muálkkáá, ferttee sun ton lasseen vala jotteeđ škoovlâ. Sun šadda kolgâmuškuoimijdiskuin vuordâččiđ “pyerebijd” aaigijd, veikkâ ij mašâččiigin. Vyerdee äigi lii kuittâg kukke já ko maaŋgah siämmáá ääši keežild veddâšum nuorah teivâdeh, te puátuseh pyehtih leđe veikkâ magareh. Ovdil nuuvt nánnáás nieidiist ađai kandiist lii šoddâm “ruáptuvuásku”, kote vuástálist masa ääši ko ääši. Mihheen ij lah ollásávt pyeri já juáháš oro vuástálistmin suu. Maŋgii lii eidu luhhoost ađai luhottesvuođâst kiddâ, maggaar juávhoin sun riämá siärvuštâllâđ. Stuárráb juávhust jollâvuotâ-uv jáluluvá já finnee ááigán masa jo universaallâš tobdoid, moh sättih jođettiđ juávhus pyereeb tâi hyeneeb kuávlun. Táágu pehti puávtáččij leđe saahâ luhhoost. Nuorâvuotâ lii varâlâš äigi ulmui já lii iänááš ulmust alnees kiddâ, mon kuhháá tuot varâlâš äigi pištá. Lii nuuvt-uv, et olmooš jieš ij čuuvtijgin pyevti vaikuttiđ varâlii ääigis kukkodâhân, ko tot sáttá motomij kuáttá pišteđ ubâ eellimave. Jis lii tommittáá elilâm olmooš, et puáhtá tarkkuustâllâđ elimis motomijd luuvijd iivijd maŋaskulij, kávná juáháš viehâ jotelávt taid viärráámusâid huánusijd elimis pálgá pellâst, main uccást te lii mottoomnáál ciävzám. Iänááš taah huánuseh amahân láá tobbeen nuorâvuođâkeččin já pyeri nuuvt, ko talle ličij olmooš eellimstis puáhtám maidnii oppâđ-uv. Jis oppeet huánuseh láá aldeláá tááláá eellimääigi, te kale vissâ ferttiiččij tärhistiđ tiätu aašijd. Ovdâmerkkân tom, et lii-uv nuorâvuođâ mielâ vala ubâ nuuhâmgin. Ko lii pärttidmijn saahâ, te motomeh ulmuuh veikkâ liččii mon várugááh, láá kuittâg nuuvt täpitormekiärguseh, et lämmejeh ain jieijâs maht kuás-uv. Motomeh oppeet purjâsteh taan eellim čoođâ pogâgâm purjâsijguin já veikkâ maht pärttidiččii, te iä kuittâg lammii tâi puárskud jieijâs lopâlávt. Ličij-uvsun täst-uv saahâ luhhoost? Táálái tiäđui mield lii kuittâg nuuvt, et tot äigipaje maid olmooš tuálppád tääbbin eennâm alne, lii suu elimis puoh pyeremus äigi. Ton varâlâš uásihân lâi tobbeen eellim aalgâkeččin. Mut jis eellim kuittâg potkân veikkâba talle, ko olmooš lii vala nuorâ, te talle-uv tot potkân eellim loopâkeččin. Amahân vissâ ferttee nabdeđ, et puoh varâlumos äigipaje ulmuu elimist lii kuittâg suu eellim loppâkeeči, jaamijbâ sun oovtâ mánuppajasâžžân tâi čyeti ihásâžžân, ko varâlâšvuođâ mittárin tuálloo eellim nuuhâm. Jis oppeet mittárin tuálloo kiärgusvuotâ parttijd já täpitormijd, te kale vissâ ferttee nabdeđ, et tot lii ulmuu ubâ eellimäigi. Jis ulmui maka vala adeluuččij máhđulâšvuotâ uđđâ elimân já sun uážuččij valjiđ pärnivuođâ, nuorâvuođâ, rävisvuođâ já puárisvuođâ oornig, te vuosmužžân sun tiäđust-uv váldáččij pärnivuođâ, mon maŋa sátáččij-uv valjiđ puárisvuođâ, jeđe rävisvuođâ. Majemustáá sun vaarâ halijdičij eelliđ nuorâvuođâ, kuás jo ovdebáá elimist sun ličij jo hárjánâm kuáhtáđ já karveđ eellim kodderuugijd já huánusijd. Oornighân kuittâg lopâ-loopâst puáđáččij leđe pärnivuotâ, nuorâvuotâ, rävisvuotâ, puárisvuotâ já loopâst vala uđđâsist pärnivuotâ. Täst-uv sáttá leđe vala saahâ luhhoost ađai mottoomlágán eellim njuolgâdusâst. Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 Ilmari Mattus Euroop komissio hoovdâ Charlina Vitcheva saahâ Áárvustoonnum saavâjođetteijee, áárvustoonnum Sämitige jesâneh, pyereh nisoneh já hiäráh! Lii stuorrâ ilo já kunnee uásálistiđ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmáid onne tääbbin Anarist. Taat táálu lii keevâtlâš ovdâmerkkâ tast, maht Euroop aalmugjesâneh pyehtih hiettâđ Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. Ohtâ kuávlu- já ráhtuspolitiik tehálumosijn uulmijn lii ovdediđ oovtâstpargo eennâmtieđâlâš raajij paijeel, lâiba saahâ staatâi, kuávlui tâi ulmui koskâsâš oovtâstpargoost. Sajos lii-uv eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš oovtâstpargoost puohâi täi uásipeelij kooskâst. Kulttuurkuávdáš lasseet meid kuávlu kiäsuttemvyeimi já nuuvt toovân fáálá maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid päikkikode já kuávlu irâttâssáid já ässeid. Tot muštoot aalmugjesânáid Euroop union mietimielâlijn vaikuttâsâin já union naavcâst jođettiđ oohtân jieškote-uv aalmuglâšvuođâid já čanosjuávhuid. Halijdâm taan ohtâvuođâst ettâđ mottoom sääni kuávlu- já ráhtuspolitiikâst já puátteevuođâst. Fáddá lii eidu tääl äigikyevdil, ko Euroop kuávlu- já ráhtuspolitiikâst lii älgimin uđđâ muddo. Komissio iävtuttâs mield uđâsmittum kuávlu- já ráhtuspolitiikâst láá kunneehänis ulmeh. Tot tuárju Euroop 2020 -strategia, mon ulme lii jiärmáá, pištee já uásálistee šoddâm. Euroop keččâlâd tääl ovdiltiettuumettum ekonomia- já ruttâdemkriisi, kote päggee mii jođálmittiđ ekonomia ráhtusnubástus. Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii ekonomia ráhtusnubástus kyeddee vyeimi, ko tot fáálá Euroop 2020 -strategia olášutmân tárbulii investistimmekanism. Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii tyejiniävvu, moin pyehtip juksâđ jiärmáás, pištee já uásálistee šoddâm. Ohtâ uđđâ politiik tehálumosijn amnâsoosijn lii innovaatio ovdedem jyehi kuávlust Euroopâst. Innovaatio lii almolii ibárdâs mield tääl áinoo vyehi pehtilittiđ kištodemnaavcâ já miänástuđ maailmvijđosávt. Euroopâst láá aiccâm, et tutkâmân já innovaation resurssijd lasettâm jeessânstaatah láá piergiittâllâm ekonomiakriisi siste pyerebeht já oroččii iälááskmin tađe jotelubbooht. Nuuvtpa lii-uv Euroop ekonomia já šoddâm puátteevuođâ tááhust hirmâd tehálâš, et viggâp tuárjuđ šoddâm já irâtteijeevuođâ jyehi kuávlust Euroopâst. Eromâš tehálâš lii tuárjuđ ovdánmist moojiibel pááccám kuávluid. Täin kuávluin pyevtittâsvuođâ já laseáárvu läjidem ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn lii hástulâš, et sirdâšem uđđâ toimâsuorgijd lii pyereeb molsâiähtu. Eidu ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn tuáimee irâttâsâin ličij-uv tehálâš väldiđ innovaatio jieijâs tooimâ uássin. Innovaatio ij uáivild tuše tutkâm- já ovdedemtooimâ, pic tom kalga iberdiđ vijđásubbooht, tegu Suomâst láá porgâm. Ovdâmerkkân puáhtá mainâšiđ koijâldâh- já kevtteevuálgusijd innovaatioid: uđđâ äššitobdeepalvâlus, uđđâ vuávám tâi brändi, uđđâ finnodâhtoimâmmalli, árvukuálus tâi árvuviärmádâh, tâi uđđâ vuovvijn olášittum almolâš palvâlus. Tágárijd innovaatioid puáhtá läjidiđ kost peri, ij tuše ollâškoovlâi tutkâmviistijn. Ärbivuáválávt robdâtiileest ässee ulmuuh, tegu tääbbin tavveen ässee sämmiliih, láá karttâm kevttiđ innovistemnavcâidis jiegâin pisomân já perruinis huolâtmân. Täid naavcâid kalga tääl uážžuđ pehtilávt kiävtun. Tääl uđđâ ohjelmpaje älgidijn kulluuttep kuávlui tááláá tooimâ uđâsmittem já uđđâ tooimâ ovdedem kuávlui riggoduvâi já mättim vuáđuld. Jiärmáás spesiaalâšum lii vástádâs täid hástusáid. Tondiet iävtuttep-uv, et jiärmáás spesiaalâšummyenster miäldásii tutkâm- já innovaatiostrategia läjidem puoh kuávloid, nuuvt riggáid ko kievhijd, kalga leđe uási uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. Kyehti oho tassaaš eellim Joensuust já Ilomantsist Nuorttâ-Suomâst. Ton määđhi já taan Sämimääđhi ääigi peessim uápásmuđ maŋgáid mielâkiddiivâš já innovatiivlâš projektáid. Muu mielâst Euroop komissio jesâneh kolgâččii eelliđ uápásmuumin jieškote-uv kuávloid, vâi puávtáččijm tuođâi iberdiđ, maggaar tiileest mii politiik olášittoo. Kuáhtájim mađhijdân ääigi maaŋgâid movtigis projektijn västideijee ulmuid, já páhudim, et projektijn láá čielgâsávt eenâb máhđulâšvuođah ko hástuseh. Lii lamaš ilo aiccâđ, et Euroop kuávluovdedemruttâráájust mieđettum ruuđah láá tääbbin kevttum vijsáht. Lam vises tast, et páiháliih čanosjuávhuh juátkih tooimâs ucemustáá siämmáá puorij tâi pyerebij puátusij finniimân ááigán puátteevuođâst. Uulmijd já mittomeerijd kalga asâttiđ tuárvi ollâgâsân. Euroop union vuáđusopâmušâin mainâšuvvojeh luándun tâi aalmugân lohtâseijee hemâdâsâin killájeijee kuávluh. Vuáđusopâmušâi nuávditmist västideijee peellin haalijd komissio väldiđ vuotân täid kuávluid. Tavveen häärviht aassum kuávluin láá jiejâs sierânâs hástuseh já máhđulâšvuođah, moi vuotânväldimân láá iävtuttum já väridum sierânâs ruuđah. Nubbe äšši, maid halijdâm eromâšávt tiäduttiđ, lii puáđuslâšvuotâ já pehtilvuotâ. Uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiik lii uáli puáđuskuávdášlâš. Strategiast lii stuorrâ merhâšume, já investistimčuásáttuvâid kalga valjiđ kuorâttâlmáin já asâttiđ tehálâšvuođâoornigân. Projektij raijiimijguin lii uáivil juksâđ nuuvt stuorrâ vaikuttâs ko máhđulâš. Njyebžilvuotâ já lihâdemvääri lii kuittâg tuárvi, vâi kuávluh pyehtih läjidiđ jieijâs investistimstrategiaid, moiguin puáhtá västidiđ kuávlui persovnlâš ovdedemtárboid. Pehtilvuođâ pyeredem (ruttâráájui koskâsâš koordinistem, fáddákuávlui miäldásâš kuávdásmittem, iävtulâšvuotâ, puáđuslâšvuotâ já pyerebeh čuávvumriäiduh) lii kuávdášlâš element, siämmáá ko oovtkiärdánistem. Oovtâstpargoost lii kuávdášlâš merhâšume. Kuávlu- já ráhtuspolitiik ulmen lii ain-uv kuávlui koskâsâš oovtâstpargo, táálunkuávlu já kaapugkuávlui koskâsâš oovtâstpargo sehe aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo. Tääbbin Säämist oovtâstpargo lii muu mielâst vala-uv tehálub ko maaŋgâin eres kuávluin Euroopâst. Oovtâstpargo hiäđuin ij pyevti kištâliđ. Veikkâ oovtâstpargo váátá váhá eenâb pargo, te hiäđuh láá ton árvusiih. Sajos fáálá máhđulâšvuođâid oovtâstpaargon. Kulttuurkuávdáá kalenderân láá jo merkkejum maaŋgah tábáhtusah, mii muu mielâst čáittá kuávdáá tárbulâšvuođâ. Tárbulâšvuođah vyerdih kävnes, já tääbbin Säämist toh láá valjeest: ärbivyevih, kulttuur, finnodâhtoimâ, mättim, oovtâstpargo já luánduriggoduvah (ovdâmerkkân mineraaleh). Valjiittuv kalga kuittâg raijiđ já meridiđ, moid suorgijd haalijd uuccâđ torjuu EU ruttâráájuin. Maaŋgâin merhâšittee suorgijn kalga valjiđ tuše motomijd, moid EU-ruttâdem occoo, já loopâid projektijd kalga ruttâdiđ eres vuovijguin. Pyereh nisoneh já hiäráh! Puáttee kuávlu- já ráhtuspolitiik valmâštâllâm lii eidu joođoost. Taat kulttuurkuávdáš tääbbin Säämist puávtáččij toimâđ saijeen, mast uđđâ muddoost savâstâlluuččij. Lam vises tast, et Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tiävdá toos asâttum stuorrâ vuárdámušâid. Kuávdáš lii luándumučis saajeest čääsi pellâst, mon vyevdi lii pirâstittám. Taat lii mielâstuttee saje, mast vissásávt mákkoo veikkâ kuhheeb-uv ääigi. Lasseen oskom, et Sajos tuáimá eromâšávt kuáhtám- já tábáhtussaijeen. Tääbbin čanosjuávhuh pyehtih savâstâllâđ aašijn, moh láá teháliih eromâšávt sämmiláid, mut meid eres-uv tavveen ässee ulmuid. Tuáivuttâm tijjân puohháid miänástus jieijâd tooimâin já čuovâdis puátteevuođâ Säämi kulttuurkuávdážân! Čiävrá vahtim Mun aassim talle Keđgijäävrist já lâi uđđâivemáánu, muu käällis Juhháán Matti lâi ettoost. Suu viljâpeeli aasâi Kondusjäävrist, já vuájá ergijgijn Njellimân já čaŋalâšâi tuuveest já maainâst: – Iđedist ko eergijd viežžim, te vuottim maht stuorrâ čeevris lâi iho puáttám keimield Kondusjäävri já moonâi uáivužân, mut ko mun vyeijilim, te Tälvitupeluobbâlist tot ij vala vuottum. Mun jurdâšâm et tom kal vahtiiččij puáttee iijâ, mut ohtuu tom kal ij vahtii. Peiviv Lesk-Ant Uulá Sulgušjäävrist kollij, te mun eeđâm: – Iän-uvsun muái vyelgi čiävrá vahtiđ, tot ličij puátimin vuálus Kondsiijuuvâ. Mun piemâm já pajam kuusâ ovdeláá et kiergâneen ovdil sevŋâd vyelgiđ. Tot sáttá čeevris ehidist ruotâstiđ. Uulá kal lâi vaalmâš vyelgiđ. Nuuvt muái reepun kähvitarbâšijd já juoŋâskievđâ, havlâpiso já mottoom čevrislemnuu. Aalgij skáávvuđ ko muái kiergânáim čuoigâdâllâđ Tuámmás luodâmield Tälvitupeluobbâl vuoluukeš. Tohon ij lamaš ko muáddi kilomeetter. Mun eeđâm Uvláin: – Ij lah vala čeevris moonnâm lappâd. Táám mii huáššilyeve paaldâst lišij pyeri vahtiđ, máddáábeln pieggâ lii, ijge apse munnuu. Nuuvt Uulá aalgij vahtiđ vuosmuu muádi tiijme vuáru. Mun kärgejim juoŋâskievđâ meeci vuástá nuuvt kuhás ko juuvsâi já rahtim uces tuulâ já suddâdim muottust čääsi páánun já vuoššim käähvi. Uulá ko vahtij, te lâi jurdâččâm et kale lii nuuvt sevŋâd, et jiem maiden uáini, lišij pyereeb et čeevris puáđáččij Aailâ vahtimvuárust. Lâi čapismáánu äigi já talle čiävráh joteh vuálus juuvâ. Ko lii šaddee máánu, te talle toh joteh pajasjuuhân. Soováim, et ko vuáru lonottuvá, te ohtii ko rottee kievđâst, te uážžu puáttiđ, kuohtii ko rottee, te mun tiäđám vyerdiđ, et talle čeevris lii puátimin. Nuuvt munges algim vahtiđ, sevŋâd kale lii. Čokkájim mottoom ääigi, te kuulâm mahte čyeiggee te puátá, vâi peeljih-uv kiälásteleh. Te mun uáinám, et moonâi lappâd čeevris. Talle mun jurgâlim piijpo maŋŋaal já čärvejim. Havlâpisso šliäđádij kirkkásávt já pávkkái, tast maŋa tot esken sevŋâd lâi. Mun uuccim lummoost laampu já tuosâdâm já kálám tohon, te vuátám, et láá čiävrá luodah já moonnim vala aldeláhháá, te vuátám, maht vorrâ lii tirccám, et jiem kuittâg lappâd pááččám. Te Uulá meiddei puátá já iátá: – Pisso ko pávkkái, te must kähvikoppâ koočâi muottui, mun nuuvt suorgânim. Tommit kuorâstáim, et uáivušân lâi čaŋâlâm. – Sevŋâdin muái kale iän äälgi uuccâđ, itten peeivičuovâst puátteen uuccâđ, mun eeđâm. Nuuvt čuoigâláim maassâd pááikán. Nube peeivi valddijm sääiti já ko Uulá aalgij suddereevnist liäkkuđ jieŋâ, te horgâ iätá: – Čiävrá seibi uáinoo! Tot lâi eidu styeres čeevris. Talle maksii Taažâst čiävrá čeevđist šiev hade. Siämmáá täälvi viljâ Heikkâ čuoigâi mii pááikán já iätá: – Tälvitupeluobbâl keimield lii moonnâm čeevris pajaskulâi, vuálgáččáim-uvsun keččâđ, kukken tot lii. Te muái čuoigâláim ehidist, poođijm Kaiccâmehistemluobbâlân, te ij lah vala moonnâm. Nuuvt muái algijn vahtiđ, te iđedist alda kuuđâ mun lijjim jo jotemin vahtimvuárun ko viljâ vuámmáš čiävrá ko puátá. Sun ruttij kievđâst mut tobbeen ij lamaš innâg kihheen. Te čeevris njuškoi já orostij viiljâ ovdiibel keččâđ, kii tobbeen meeccist skoovijd, te talle Heikkâ paajij já nuuvt kuddijm tom čiävrá. Muštâlân: Aili Valpuri Valle Pajasčáállám: Matti Valle Čieski-Nijlâs muštâlusah Ucjuvliih Čieski-Niijlâs, Aandi Pier Uulá já Leibi-Heikkâ luoštii Čivtjuuvâst čurruu já vuolgii tuálvuđ Ucjuuhân. Uulá lâi laiđiisteijen, Niijlâs lâi vyejeetmin já Leibi-Heikkâ lâi ráiđulâžžân. Sij juttii Samudjäävri peht Juullâmjäävri paijeel Pecikkân. Monnii kooskâst Čieski-Niijlâs čyervee Aandi Pier Uulán, et “keejâba tyeid poccuid”. Sii čurrui lijjii mostâm vieres poccuuh. Sij ko kejâdii, te huámášii, et tot lii ijjávrálij pygálysčuurâ, teikâ kuittâg tast pittá. Uulá eeđâi, et ijhân sun lam tađe eenâb keččâmin, tuše kiälluergijn čuoigâi, ko laiđiistij. Sij orostii Peccik tuve kuuvl. Mut ráiđulâš ij iđe, ij oinuu ige kulluu. Kähvimielâ-uv jo ličij almain, ko ubâ peeivi láá jottáám čurruin, mut ko puoh evviseh láá ráiđulii fáárust. Toos kuittâg orostii. Mut te sattui puáttiđ Maarit Ivváár toos, kiäst lâi kähvivuáššus vuosâ iätán. Káhvástâllâđ jo pessii. Nahan te puátá viijmâg Leibi-Heikkâ-uv. Tot lâi mahtnii čájádâm já lâi puástu jođáttuv mield vuálgâm. Toinhân viäruipoccuuh-uv lijjii puáhtâm čuávvuđ sii čurruu já mostâđ. Na, evvis kuittâg poođij. Tast ko lijjii orroodmin, mottoom ääigi keččin cävittij Káájá-Heikkâ tupán. Ij lah kal uáli pyerimielâst. Viehânáál lii iäddum. Na tast arvâliddii, et maht taid kalga rätkiđ. Heikkâ iävtuttij, et jis piejâččij Peccik ááiđán, mut ko poccuuh lijjii jo lamaš maŋgâ peeivi ääiđist, já Peccik äiđi lâi njeđgum, te iä liijká pieijâm tohon ege mudoigin álgâm rätkiđ. Heikkâ tiiptij poccuid moonnâđ Ucjuv pel. Ferttij lyettiđ, et toh motomin puátih maasâd jieijâs palgâsân. Tast ucjuvliih tiäđust monnii ain ovdâskulij jieijâs enâmáid. Ohtii oppeet Čieski-Niijlâs lâi Čivtjuv pygálysčurruu joođeetmin. Sun juuđij viestârân Suávvilvääri paijeel. Tot vääri lii Samudjäävri nuorttiibeln já tot lâi ton ääigi šiev jävileennâm. Kuobzâ-Saammâl laavij tobbeen jävildiđ. Te Niijlâs sattui jotteeđ eidu toi jävilluovij oolâ. Poccuuhhân kal čuolâškuottii taid jáhálijd. Tom šoodâi uáiniđ meiddei Káájá Heikkâ, kote arvâlij, et tääl tun kal taiđih puástud feeriđ, ko Kuobžâ-Saammâl jáhálijd čuolâttih. Niijlâshân ij tiättâm toos talle vistig maiden arvâliđ. Ko čuollii, te čuollii. Maŋa Peccik pygálusâst Niijlâs ooinij eeji já koččâlistij, et maht tot lii, ko sii poccuuh láá tuu jävilluovijd čuollâm. Na eeči eeđâi toos tuše, et “jäävvilhân lii poccui purrâmâš”. Motomin Saallâm pygálusâst Čieski-Niijlâs aaicâi eejist poccuid, ko lijjii vuossâmuu čurruu puáhtâm ááiđán. Iäráseh iä áigum toiguin mahten roossâđ, mut kyeđđiđ tohon. “Iähân toh lah ko Kuobžâ-Saammâl poccuuh!” Mut Čieski-Niijlâs kal vaaldij taid já vuobdij Gunnár káávpán. Toh lijjii kyehti stuorrâ ááldu. Nube čurrust lâi eejist val stuorrâ sarvesnolppo já kuálmâd čurrust vyeveers. Taid tot Niijlâs vuobdij. Tohhân kal mudoi lijjii mietimái lappuđ tohon Taažâ pel. Niijlâs tieđettij iäčán, et maid sun lii porgâm. Toi poccui oovdâst eeči finnij ennuv káálvuid Gunnárist maŋeláá. Motomin te eeči ooinij Peccik pygálusâst Nijlâs. Te lappâd väzidijn nahettij Nijlâs puoŋân konjakputtâl, ko lâi suu poccuid aimâkkâššâm. Matti Morottaja Ciskeváálláš Ampuhaukka (Falco columbarius) Ciskeváálláš lii vällilodde, mast puávtáččij kevttiđ nomâttâs Säämi lodde, nomâlâsân ton keežild, et Tave-Suomâst já Säämist tot lii čuuvtij táválub pessejeijee ko Maadâ-Suomâst. Ko uccâloddááš uáinist tom, te tot tiäđust-uv hirmástuvá já viggá peittâttâđ tâi patârâsân. Jis tot kirdel, te táválávt tast kiävá nuuvt, et loddááš kárttá talle válláá salâsin tanen, ko tot lii tuođâi jotelis já čepis kirdee. Ciskeváálláš lii välliluudijn puoh ucemus, eiduttâlde rástágáá stuárusâš, mutâ pitá tast pyereest já koddá meid tom, ko tilálâšvuotâ toos puátá. Ciskeváálláš lâi ovdii ääigist viehâ-uv táválâš lodde tääbbin tavveen, mutâ majemui ivij ääigi tot lii kiäppánškuáttám monnii suujâ keežild já tot suijâ puávtáččij leđe veikkâba pirâsmirkkâmeerij lasanem luándust. Lááhân kale še uccâloddááh-uv kiäppánâm ovdii iähtun, et tiet-uv puávtáččij leđe kiäppánem suijân. Ciskeváálláš lii kesilodde já tot viättá talvijdis Viestâr- já Maadâ-Euroopast. Tobbeen tot puátá kiđđuv Sáámán tiego cuáŋui- tâi vyesimáánust já algâttâl pessimhommáid vyesimáánu loopâbeln. Tot ij räähti piervâl ollágin, mutâ ton sajan tot ocá piehâin, káránâs, teikkâ vuorâččâš puáris piervâl, mon tot ucánjáhháá orniistâl jieijâs tárboid hiäivulâžžân, jeđe mannee toho kuulmâst viitân mane, moh láá laavcâ ivnásiih. Tain láá vala ruškis-ruopsis tiälhuh. Läällimäigi pištá mánuppaje já kuohtuuh vaanhimlodeh väldiv toos uási. Ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, te aalgâst vistig ores lodde kurppo uđâgáid purrâmâš, mut maŋeláá meid niŋálâs-uv iššeedškuát orráás skappuđ purrâmâš uđâgáid. Uđâgááh ovdáneh kirdemtáásân viehâ jotelávt já toh vyelgih-uv piervâlist jo kuulmâ oho ahasâžžân. Čohčâvarrim álgá jo porgemáánu loopâst já majemuuh ciskevállááh láá vuálgâm roovvâdmáánu loopâ räi. Jos lii pivvâlis tälvi, te uási luudijn sättih orostiđ täälvi viettiđ jo Maadâ-Suomân. Iänááš uási kuittâg värree mäddiláá kidâ Koskâmeerâ riidon. Ciskeváálláš lii 25–30 cm kukke já tast láá uánihis, madduin kubdâ já keejijn čuhâlis suájáh. Poođâš še lii roopâ iähtun kuhheeb ko iänááš vaalijn já vaarâ tiei aašij keežild tot lii-uv nuuvt jotteel já lašmâd. Seelgipeeli lii čuovjisräänis já radepeeli viskissiähá ruškâd, mestâba ruostâ ivnásâš, mast láá kuheldâlâš sárgáh. Čalme paajaabeln lii uáinimist vielgis čalmekulmesäärgis já orásist lii uáinimist meid njune moojiibeln nuuvtkočodum njäävvilsäärgis, mon suomâkielnomâttâs lii viiksijuova. Ciskeváálláš lii Säämi kesiässee já nuuvtpa tot kávnoo kuáccee- já lostâvuovdijn, mut meid aaibâs päljis tuoddârijn-uv. Tobbeen kost iä lah muorah, tot ferttee pessiđ jo-uv pähti-ildei tâi veikkâba enâmân-uv. Ko uccâloddááš uáinist ciskeválláá, te tot viggá peittâttâđ já jis ij kiergân, te lii masa jo ervidmist maht toos talle kiävá. Tot lii kuittâg luándu jieijâs oornig já mij pyehtip lohđuttiđ jieččân toin, et ko ciskeváálláš časka kozâidis loddáážân kiddâ, te tast lii nuuvt korrâ liähtu, et loddááš oovtmano jáámá, ige pääsi pijnâšuđ, tegu motomin kiävá, ko kissá čovváád loddáá. Tot ij ovttuu raskii koddeđ tom tállán, pic sierâd toin vala äigipuudâ ovdil ko koddá já porá tom. Ciskeválláá purrâmâšliiston kuleh nomâlâsân tuodârkuávlust še páiháliih säpligeh, veikkâ uccâloddááh láá-uv ton váldupurrâmâš. Kove: ampuhaukka014_Markus Varesvuo Kovetekstâ: Ciskeválláást lii pastelis kejâstâh lintukuva.fi / Markus Varesvuo Cissááš Cissái hiäimun kuleh mailmist 47 šlaaijâd, main Suomâst-uv kávnojeh kuttâ. Vaarâ puoh uáppásumoseh mijjân láá vistig jo taat jieččân sämicissááš já meiddei pyeidicissááš-uv, mii lii ucánjáhháá stuárráb ko sämicissááš. Láá vala kuosâcissááš já vyevdicissááš, moh aassâv já pessiv iänááš kuácceemuorâvyevdist. Muu čaalman tot kuittâg sulâstit čuuvtij sämicissáá já olgoláá uáinin tain ij lah kale iäru ollágin. Kalehân loddetotkeeh tiäđust-uv iäruid kävnih, mut tothân lii-uv sii pargon. Ennust eres cissááh tääbbin tavemuu Säämist iä fastâässen vissâ tääiđi leđegin, veikkâ vuoptâcissááš lii kale majemui iivij ääigi oinuustâllâm-uv mottoom keerdi loddepiemmâmluovdijn. Pođâšcissááš, mii lii uápis kuittâg-uv loddekiirjijn, ij lah cissái hiäimun kullee loddááš ollágin. Tot lii tuše finnim tien noomâ motomin olssis já nommâhân lii taggaar, et tot piso veikkâ tom vigâččij nubástuttiđ-uv. Eidu tien pođâšcissáá lam motomin uáinâm, mut jiem finnii mielâsân, eidu kost já kuás mun tom oinim. Saje lâi kuittâg kuosâvyevdi já iveäigi lâi keesi. Lii vala ohtâ cissááh, mon aassâmkuávlu lii mädimuš Suomâ já tot lii čuovjiscissááš. Eidu majemui iivij ääigi taat-uv lii pegiškuáttâm eenâb já eenâb tääbbin tavemuu Suomâst eidu tiein loddepiemmâmluovdijn, nuuvt et uážžu pyereest nabdeđ, et puoh Suomâ cissááššlaajah tiättojeh Säämist. Sáttába čuovjiscissááš tááláá ääigi joba pessiđ-uv Säämist. Cissááš jiänáttâl tääbbin Säämist vala návt puárisáigásávt ađai taggaar kuulmâstaavvâlsâš titityy titityy kulloo tääbbin säämist pyereest, mut jos mana kaavpugpirrâsân, te cissáá viizârdmist láppoo-uv tiet majemuš tyy-staavvâl meddâl, sáttá joba keevvâđ nuuvt-uv vizârdem lii oovtstaavvâlsâš. Totkeeh láá nabdam ton ääši šlamânyeskivuođâ suijân, mut tot, mane laavlâ nievt uánnân, ij lah tiäđust. Kaavpugijn cissááš sáttá koskâtäälvi skammân-uv viizârdškyettiđ tieid muádi staavvâl veerstâid já suijân sättih leđe kaavpugij kirkis šleđgâčuovah, moh fillejeh cissáid nuuvt, et toh jurdeh kiiđâ lemin jo puáttâm. Tääbbin Säämist tieggáár vizârdem álgá kulluđ iäskán kuovâ-, njuhčâmáánust já tot meerhâš tom, et cissááh nävt viizârdmáin tieđetteh kuoimijdis jieijâs reeviir raajijn já kulluutteh meid siämmâst niŋálâssáid, et eemeed saje še ličij áávus. Cissááh láá puohâh vuovdâpessejeijeeh, moh mielâstis mannejeh jo kärvis vuovdân, mut motomeh kale šnikkárušeh piervâlis jiejah, nuuvt tegu ovdâmerkkân vyevdisissááš, mii šnuákku vuovdâs jo-uv suáhistookán, teikkâ leibistookán. Sämicissááš já vuoptâcissááš mielâstis moonnâv aassâđ valmâš vuovdân, mut jis taggaar ij lah kavnâmist, te toh kale pyehtiv taggaar olssis meid rähtistiđ-uv. Loopah cissááh pessejeh tuše valmâš vuovdáid, jo-uv ulmuu rähtimáid, teikkâ luándulijd vuovdáid. Ovdâmerkkân pyeidicissáá piervâleh láá kavnum ávus oljokanisterijn, piegguuttempoccein já joba postâloováin-uv. Puoh tolehumoseh pessejeijeeh lává vuoptâcissááš já kuosâcissááš, moh kuohtuuh algâttává pessimhommáid jo njuhčâ-, cuáŋuimáánust, mut loppâšlaajah eskin vyesimáánu algâpeeivijn já majemustáá sämicissááš, mon pessimhomáh älgih iäskán vyesimáánu koskâmuddoin. Motomeh šlaajah kiergâneh pessiđ siämmáá keesi ääigi kuohtii já toh láá pyeidicissááš, kuosâcissááš já čuovjiscissááš. Cissáá piervâlist láá viiđâst kulmânubalohán manneed. Ucemustáá láá vuoptâcissáást já enâmustáá čuovjiscissáást. Läällimäigi lii suullân muáddi oho já uđâgái piervâläigi masa kulmâ oho, nuuvt tegu vuovdâpessejeijein iänááš. Puoh viärráámus pesituššâdeijeevajalâš lii paaccâhčäšni, mii läävee puurrâđ cissáá čiivgâid. Cissááš lii hitruus já virkkuus loddááš, maid kočodeh tušij tiet epiluholâšvuođâlodden. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Cissáášvälli Varpushaukka (Accipiter nisus) Cissáášvälli lii ucessiähá kozzâlodde, mii sulâstit jierssee, mut lii tiäđust-uv čuuvtij ucceeb. Ton kukkodâh lii 29–41 cm, suájákeejij koskâ 58–80 cm já tiäddu 130–175 g (ores), 220–345 g (niŋálâs). Cissáášvääli poođâš lii kukke, suájáh uániheh, kubduuh já keejijn jurbâseh. Nabdemist lii, et ulmuuh láá jurdám tom jierssen, ko lode stuáruduv lii väädis miäruštâllâđ jis uáinist tom tuše livkkáámin kostnii. Cissáášvääli iärut jierssest tast, et tot lii masa pele ucceeb, tast lii keezzib poođâšmaadâ, uánihub käŋŋirsuájá já uánihub čeve lode uáivi iähtun. Cissáášvääli kirdemkovos lii T-hámásâš já ton kirdemvyehi lii taggaar, et vistig tot časka jotelávt mottoom keerdi suájáiguin, jeđe soodâst. Tot meiddei kiävlu mielâstis. Cissáášvääli seelgipeeli lii ränisruškâd já čuávjippeln tast láá tuárissárgáh sahâdávt. Ores muttoo 3–5 ihásâžžân seelgipeln kuovgis čuovjisränisin já čuávjippel itá ruostâruopsis ivne. Rävis niŋálâsâin taggaar ivne váilu, mut seelgipeeli tain-uv muttoo ränisin. Nuorâ cissáášvälli lii seelgippeln uáli ruostâruopsâd já čuávji tuárissárgái kooskâst láá ruostâruškis kuheldâlâš tiälhuh. Cissáášvääli jyelgih láá ruánáásiähá fiskâdeh, njune čuovjisräänis, njunemaadâ ruánááfiskâd já čalmeh vistig kuovgisfiskâdâh já maŋeláá českisfiskâdeh tâi ooraansruopsâdeh. Cissáášvälli huksee riisijn tuolbâ piervâlis kuosâ tâi peesi koskâmuudon já tot lii siämmáá “pyereest” huksejum, tegu vuorâččâspiervâl. Tot lii meid suullân siämmáá stuárusâš já tot lii skođâstum kuosâ-, tâi pecikorrâpitáiguin. Eresnáál tot ij lahkin čiŋâttumgin. Niŋálâs mannee 4–6 vielgis ruškistiälkkusii mane vyesimáánu loopâbeln já tuše niŋálâs láálá. Läällimäigi lii suullân mánuppaje já uđâgááh kirdeleh 26–28 pirrâmpeeivi ahasâžžân. Tegu eres-uv kozzâlodeh, meid cissáášvälliores-uv kurppo perruusis raavvâd. Ravâdin láá jieškote-uvlágáneh uccâloddááh lädikuávská já ruošâkáránâs räi. Tađe stuárráábeh lodeh uážžuh leđe ráávhust cissáášväälist, ko tot ij piđe toid. Cissáášvääli pivdovyehi lii taggaar, et iiđeest kivkked muorâ tâi monnii eres uáinimiästu tyehin uccâloddááštuákán já tuáppee tobbeen kirdejin loddáá mii lii šoddâm sierâ eres tuákist. Cissáášvälli lii enâmustáá tiättojeijee peivikozzâlodde Suomâst kuosârääjist máádás. Tot värree porge-, skammâmáánust Nuorttâmeerâ pirrâsân, Viestâr- já Koskâ-Euroopân jeđe máccá njuhčâ–vyesimáánust. Uási vaalijn pääccih tálvástâllâđ Maadâ-Suomân čuákkipaaihij aldasáid. Cissáášvääli jienâ sulâstit jierssee jienâ, mut lii njuorâsub. Váruttâsjienâ lii spuákutteijee “ki-ki-ki-ki-ki...”. Čivtjuv pygálus Skammâmáánu vuossâmuu peeivi 2005 reisijn Avveel anarâškielâ peivikiäčču já Aanaar vyelitääsi anarâškielâ máttááttâsjuávkku Čivtjuuhân, kost lâi pygálus joođoost. Šoŋŋâ lâi arvenallii já liegâs-uv lâi penttâ 7 cekkid, ko taksi vyeijilij Avveel elleituáhtár šiljoost pygáluspááikán. Aanaar vyelitääsist taaksin pajanij tiet ovdeláámainâšum anarâškielâ máttááttâsjuávkku máttáátteijeinis Miina Seurujärvijn, sehe Sämi-Radio toimâtteijee Anja Kaarret. Čivtjuuhâ lii uáli puáris já pegâlmâs pygáluspäikki, mon ahe Eeva Seurujärvi mield lii paijeel čyeti ihheed. Ovdil moottorkiälkkáääigi Čivtjuuvâst tuállojii stuorrâ pygálusah, moh sattii pišteđ oovtmano joba kulmâ-uv oho. Pygálusääiđi pirrâsijn lijjii kámpáh já kuáđih luvijmield. Jieijâs kámppá lâi čáálkuin, ijjávrálijn, samudjávrálijn, čovčjávrálijn, kosseennâmlijn, päärtihlijn já nuorttâlijn. Joba varjâgâšâin-uv lâi sii jieijâs kámppá. Kähvikävppikámpáh lijjii käävci: Uccâ-Nijlâsáást (Niiles Valle), Piätárii Kaabi Samâlist (Sammeli Aikio), Seurujäävri Eenokkist, Saijets Uulást, Kuuva Haansâst já Hyväris Viljoost, sehe Jaŋkkil Juusist. Meiddei paaŋkist (Suomen Yhdyspankki) lâi alnees kámppá, kuus puásuivyebdeeh puohtii vuorkkiđ ruđâidis, sehe luptiđ meiddei taid. Onnáá peeivist tieh kámpáh láá iänáážin koččâm já pasâttâsah poldum muáddi ive tassaaš eereeb paaŋki kámpá já Piätárii Kaabi Saammâl kähvikámpá nubbe keeči, moh lává kuohtuuh tääl Tervaniemij omâstusâst. Puáris kámppáin láá vala ciäggust čálkui kámppá, mon Museovirasto lii tivodâm, já Uccâ Nijlâsáá kámppá, mon omâstij maŋeláá Kaab Issá (Iisakki Aikio). Tääl tom oomâst “Haikonen” ađai Kaabi Piättâr Jovnâ, Jouni Aikio Aanaar Čuárvinjaargâst. Pygáluskäärdi paldâsii äävžist lâi talle, já lii ain tääl-uv kolmâkäldee, mii lii tälviv-uv sudes. Tiet sáttá leđe ohtân aggân toos, et pygáluskärdi paijeel čyeti ihheed tassaaš vuáđudui eidu Čivtjuuhân. Nubben aggân puávtáččij leđe ton kuávdášlâšvuotâ; jyehi saajeest Aanaar viestârbeln lâi siämmáá kuhes mätki Čivtjuuhân. Äävži tyehin lâi vala Áhu-Joovnâ kuáti já Eli-Saammâl kandâi kámppá, mutâ kuohtuuh lává tääl koččâm. Tovláá ääigist Čivtjuv pygáluspäikki lâi oles markkânsaje. Ton lasseen, et tobbeen iäránuššii haidarsuáitteeh, kolgokävppijâsah já vijnekävppijâsah, juttii tobbeen meiddei puásuiuásteeh assaas ruttâpursâidiskijn. Piäggáámusah puásuiuásteeh láin Lepistö Ensio Anarist, kiäst lâi tuotâ assaas ruttâpursâ, sehe Taka-Laapi Joovsep (Joosef Guttorm), kote aasâi Avveel Taka-Laapi pajekeerdist, mut lâi vuálgus Tiänu Kesipääihist. Oovtâ ive oostij poccuid meiddei mottoom ruátálâš, kote lâi meddâl vaarâ tobbeen Habaranda kuávlust Ruotâst. Čivtjuv pygáluskärdi lii karttâm čođâldittiđ stuorrâ nubástus. Ereslasseen čuážuttemäiđi lii vijđánâm viehânáálá Čivtjuv kuávlun. Suullân 1960-lovo loopâ räi kärdi lâi vala nk. njuárustâllâmäiđi, mii uáivild tom, et ááiđán mattii poccuuh tuháttist muádi tuháttân. Tááláá ääigist äiđi lii nk. kirnoäiđi, mii lii pirrâjuurbâs, sehe táválii konttur stuárusâš já ááidân mättih poccuuh tuše čuođij mield. Ton šiev peeli lii tast, et poccuuh iä šoodâ ruottâđ nuuvt čuuvtij ko njuárustâllâmääiđist já meiddei čyerbib-uv njuárusteijee fättee poccus kiddâ, veikkâ ij taarbâš ubâ njuolgiđgin suopânjis. Šiev peellin puáhtá nabdeđ meiddei tom, et poccuid puáhtá rätkiđ ääiđist, veikkâ ličij pikkâsevŋâd. Čivtjuv pygálusääidi pellâst uáináh juulijd aggregaat, mii millo šleeđgâ ubâ ton vijđes äiđipirrâsân. Šleeđgâ Čivtjuv pygálusäiđi finnij ive 1990-lovo aalgâkeččin já aggregaat millo šleeđgâ ijâppeeivi jyehi ive roovvâdmáánu aalgâst nuuvt kuhháá ko Čivtjuuvâst pygálusah pišteh ađai juovlâmáánu räi. Šleeđgâst lii stuorrâ merhâšume, ko pygáluspääihi kámpáh-uv lieggâneh šleđgáin já kámppáin láá šleđgáin tuáimee jieŋâskääpih. Párnái pygálusmätki Čivtjuuhân piištij puohnâssân käävci tijmed. Stuárráámus uási sist lijjii tagareh, kiäh iä lamaš kuássin iällám pygálusâst já tot lâi tiäđust-uv sijjân stuorrâ vuáttámuš. Ton peeleest pygálusmätki epiluhostui, et poccuuh iä lamaš kirnoääiđist, mut oppeet ton peeleest luhostui, et párnááh jiejah pessii vaikuttiđ toos, et poccuuh šoddii puohtuđ ááiđán. Sij karttii moonnâđ sivláid já toin lain išediđ puásuiulmuid, ko poccuuh piäijojii nk. čuážuttemááiđán. Uáppeeh ferttejii náđđáđ tobbeen čiähusist já jávuttáá tassaaš ko poccuuh lijjii vyejettum ääiđi siisâ já tot lâi tiäđust-uv mášuttis párnáid viehâlágán iskâdâllâm. Ilmari Mattus Pitážin pilledum kuávlu Čohčâmáánu 1996 Anarâš-loostâst čaallim Čovčjäävri kuávlust já láitástellim Ilmari Hustich čäällim kirje "Eldhärjat Lappland" Tuhottu ja tulevaisuuden lappi, mast sun nomâttij Čovčjäävri ubâ Säämi murâšlumos kuávlun. Talle lijjim pevhištum já iäddum-uv tieggáár čallust. Maht mottoom ruátálâš puávtáččij nabdeđ monnii aassâmkuávlu eidu nievt fasteeht? Tääl vittâ ive maŋeláá, veikkâ mihheen ij nuuvt hirmâd čuuvtij lah muttumgin Čovčjäävri kuávlust kuittâggin návt paajeeld uáinin, lam mestâba puáttám siämmáá mielân, ko ruátálâš káimám paijeel 50 ihheed tassaaš. Čovčjäävri enâmeh láá tääl pitážin pilledum já tohon láá puáttám vieres ulmuuh, kiäh halijdeh vala iäigáduššâđ ton kuávlu čaasijd já enâmijd-uv. Uđđâässeeh kenigeteh algâässeid skappuđ aašijd, moittáá sij láá táássáš puáttám áigá. Ohtâ tággáár uđđâ ässei iävtuigijn čođâldittum äšši lâi maađij rähtim Čovčjäävri Uáivušluovtâ nuorttiibel. Sij iävtuigijn ton keežild, et jis sii vuástálist, te kárttá čokániđ tuámustoovlin, nuuvtko lii jo ohtii tápáhtum-uv. Muččâdávt peri ferttee mäksiđ luodâ rähtimist já ton oornigist tolâmist, jis áigu motomin elâččiđ pärnivuođâ táálust päikkikuávlustis, veikkâ vääzin-uv. Tälviv Čovčjävri kale lii kuárus já ävđin, mut keesi äigin tobbeen lii taggaar liibžâs já huššâ, et olmooš ij viišâ ubâ aldaniđgin kuávlu. Taah uđđâässeeh väldidškuottii Čovčjäävri kuávlu kale jo 1970-lovo aalgâkeččin, mut tot tápáhtui nuuvt suolgâi, et kihheen ij fiettim älgiđ tom vuástálistiđ, ovdilgo lâi jo liijkás maŋŋeed. Vistig sirdui Áhu-Jovnâ -rohe tupepuáráán tavebáást Kossenâmist Pyeidispuškojávráá taavaakeš, mii lâi jiešalnees vuossmuš astoääigi tupe tien kuávlust. Tast maŋa puáđiškuottii kámpáh oovt mottoom sajan, jotteelvuođáin kámppá já ihe, já ko muádlov ihheed lâi kuullâm, te uđđâässei kámpáh lijjii še siämmáá ennuu, ko väsittum iveh. Čovčjäävri kuávlu kolgâččij leđe huksimkiäldust, mut ain-uv mestâba ivijmield tohon huksejuvvojeh kuittâg ain uđđâ kámpáh, kesiässeeh lasaneh já veikkâ algâässei eellimtileh káržuh, te kenigâsvuođah sii iähtun kuittâg lasaneh taađeest. Lii aaibâs luándulâš äšši, et ulmuuh halijdeh ávhástâllâđ toin, maid láá motomin arbim já konkreetlumos ärbi lii eennâm. Veikkâ maaŋgâin lii-uv ruttâtárbu, te ulmuuh kolgâččii liijká rähistiđ päikkikuávlus tommittáá, et iä álgáččii enâmijdis vuobdâččiđ, tâi aainâskin skiäŋkkuđ. Lii meiddei luándulâš äšši, et puoh ulmuuh iä pyevti aassâđ loppâavvees päikkikuávlustis iäge ubâ kolliistâllâđgin tobbeen, mut sii-uv ličij liijká pyeri mušteđ, et motomeh ulmuuh kuittâg halijdiččii, tâi lijjii halijdiđ naavdâšiđ mučis päikkikuávlustis joba jo nuuvt-uv, et tobbeen iä liččii vieres ulmuuh iäigádušmin já miärádâlmin. Táválávt ko sämmilâš vuábdá eennâm, te 99 prooseentlávt uástee lii ain läddlâš ton suujâst et sust lii táválávt eenâb ruttâ ko potentiaallâš eennâmuástest, kote sátáččij leđe sämmilâš. Läddliist láá lasseen vala suu jieijâs vuoigâdvuođâliih jurduuh, maid sämmilâš ij távjá smietâst ollágin, ijge sun osko, et läddlâš-veerdist liččii skelmâvuođâ jurduuh, tâi veikkâba kolonialiismâ áigásiih vyevih ärbin. Toh láá tagareh pajaluvkiäččujurduuh sämmilij kuáttá já ton suujâst sun lii uáli harvii sämmilijn täsiviärdásâš neutraallávt juurdâštijn. Ucceeb meeri eennâmkaavpijn láá toohun nuuvt, et vyebdee ličij lamaš čiälgusläädist. Uástee kale lii lamaš iänáážin čiälgus. Maŋgâ eennâmpitá já oles palsta-uv láá lonottâm omâsteijes mestâba vijneputtâl hoddijn, tâi motomáin kuittâg-uv. Toi lasseen lii ucánjihhii lopedum ruttâpittááš já julástuvah talle, ko sij láá ooleest, já käävpih kale láá šoddâm. Ko eennâmuástee vuáláčäälit kävppikirje jieijâs skappum tuođâšteijeigijn já fievrid suu vala käävpinanodeijee luus, te eennâmvyebdee ij innig kehtid piettâliđ kaavpijn já čäälsit noomâs vuálá. Tágáreh ovdâmeerhah tavemuu Säämist láá maaŋgah. Nabdam, et ejijdân já äijihijdân juurdân ij lamaš ollágin tot, et enâmeh pilleduuččii já luáduduuččii pitážin. Kii ličij tot olmooš, ađai mii ličij tot instans, kote suojâličij ulmuid tágárijn kaavpijn? Ij-uv liččii maggaargin kenigâsvuotâ uástest, ađai suu moraalist? Ij-uv liččii virgeomâháást: käävpinanodeijest kenigâsvuotâ väldiđ čielgâs, manen eennâmpittá ađai palsta vuábdoo nuuvt háálbán? Olmooš tiäđust-uv västid já sáttá motomin killáđ-uv jieijâs tohâmijn já tuávkis olmooš vala tađe-uv eenâb, mut lii-uv tot meiddei virgeomâháá vuáđujuurdâ? Ij-uv virgeomâhái kenigâsvuottân liččii eenâb-uv suojâliđ siärváduv ulmuid tohâmist tagarijd tuávkkikaavpijd, ko kuittáđ taid mitáttis toimâttâspaalhijd? Taan ohtâvuođâst továččij mielâ nomâttiđ ohtân virgeomâhâžžân Meccihaldâttâs, veikkâ tot ij lahkin njuolgist sujâlâs eennâmkavppijd. Tot lii kuittâg jieijâs ovdâsvástádâsvuođâidis keežild vuáđustâm tuárispele kuávlui ävđintittem. Vâi taat eellimtilálâšvuođâi pilledem ličij lamaš tievâslâš, tot "laikuuttij" pyeremus riävskápivdem eennâm Čiermihkoddemčielgi: stuorrâ mašináin nuurdâi viällud soovijd suullân 70 %:d já ištâdij sajan piässáid, moin ij onnáá peeivist ijge puátteevuođâstkin lah taggaar árvu, ko Meccihaldâttâs vuávái. Toh láá tagareh sajasis kuškâm säđgimpiässááh, moin iä kuássin šoodâ nuuvtkočodum tukkimuorah. Tain sättih kale motomin šoddâđ siämmáálágáneh kuáránâm peesih, tâi joba aaihah-uv, nuuvtko tääbbin láá lamaš jo ovdiist-uv, mut tot váátá ucemustáá 600 ihheed. Puáldimmuorrân toh sättih kale leđe motomin toháliih-uv, mut amahân Meccihaldâttâs taid jis ij njuolgist rávhuidut, te kuittâg-uv piärá tain oles tukkimuorâ hade. Vuoli Ilmar Čovčjävri Jiem lah tiättámgin, et aassâmsaje, kost pärni- já nuorâvuottân viettim, lii lámáš nuuvt ärmittem já luándu hilgom, nuuvt ko kirječällee Ilmari Hustich kirjeest ”Eldhärjat Lappland” čiälgá. Tom lii ruotâkielâst suomâkielân jurgâlâm Lauri Kemiläinen já taat kirje lii almostum eidu soođij maŋa, 1946. Suomâkielâlâš nommâ lii ”Tuhottu ja tulevaisuuden lappi” já sämikielân tot lišij vaarâ Tuššâdum já puátteevuođâ Säämi. Taan kirjeest luoihâttâm muáddi siijđo nuuvt et čiälgá, maid já maht tovlááh läddliih jurdâččii Säämist já eromâšávt muu pärnivuođâ pääihist Čovčjäävrist. Návt Ilmari Hustich čaalâ: ”Suomâ täsivääldi já Taažâ kunâgâskode kooskâst lii smaavâ tubdâmettum Ucjuv väldikodde, kost äässih 800 olmožid piäđgui 5000 nelhihâškilomeetter kuávlust, mast láá tuodâralaččeh, juhâleveh, suáhivyevdih já ohtuunis pecivyevditelhuuh. Kaamâsist, 65 km:d Avveel taavaapeln, maađij juátkoo 5 km Äittijáávrán, kogo ovdilmainâšum Tave-Suomâ já Tave-Taažâ maađijijd ovtâsteijee Kärigâsnjaargâ maađij vuálgá taveviestârân. Äittijäävrist maađij mana njuolgist tavas suullân 14 kilommeetterid Čovčjäävri sämitááloid, moh láá tääl poldum. Taat Čovčjäävri maađij ličij jurdâččum ovdil njuolgist tavas Ucjuuhân mannee maađij majemuu etappin, mutâ epivises lii, maht täälgis kiävá, ko Kärigâsnjaargâ maađij lii vaalmâš. Lii luándulâš, et Kärigâsnjaargâ maađij lii miinottum iänááš uásild, mutâ Čovčjáávrán mannee maađij sij iä lah miinottâm. Šaldeh láá tiäđust-uv pavkkâlum já luoddâpiällást tááluh tuššâdum. Tuurunjaargâ sämitáálust, mii lii siämmáánommâsij puolžâi roobdâst, šiällájii juo poldum táálu suovâpocceepasâttâs paaldân ceggejum uđđâ táálu vuossâmuuh hirsâkeerdih. Čovčjävri ohtân pirrâsijdiskijn ráhtá murâšlumos enâduv, mii ubâ Suomâ Säämist lii kavnuumistkin. Tobbeen láá iänááš vijđes jeegih já karriih, sehe stuorrâ lyeiveeriddojäävrih. Jegij já karrij paajaabel pajanisteh tyebbin tääbbin vyelligis morâstááh já ohtuunis piässááh, máhđulávt pasâttâsah vuovdijn, moh láá motomin ovdil lámáš stuárráábeh já muččâduboh, ko onnáá peeivist. Mottoom suovâpocceepasâttâs paaldâst lii tuše ohtâ áinoo kuátiruŋgo mušton Čovčjäävri puáris sämitááluin. Spálvááh oceh tušijdiet tääbbin piervâlsoojijd, nuuvt tegu tievst eres-uv soojijn. Toi mestâba äpittem kirdâččem suovâpocceepasâttâsâi kooskâst kulloo toid ovtâskâsčuággáid, ađai detaljijd, moh čuoggâseh mielân tááláá Säämist. Čovčjäävrist muhâttâl postâpäälgis tavas Ucjuv kirkkosiijdâ kuávlun, mii lii máhđulávt Suomâ áinoo kirkkosijđâ, kuus ij lah maađij. Postâpäälgis lii tiivvum majemui ivij ääigi, jobá čiŋâttum mučis kilomeetterstuálpuigijn-uv. Anarist lii Čovčjáávrân 48 km:d já Čovčjäävrist Ucjuuhân 80 km:d. Ucjuvliih vaidâleh, et pááihui päälgis lii täässiv já kubduv, mutâ tobbeen, kost tom tuođâi tarbâšičij, tot ij tiettuu ennust ollágin. 20 km:d Čovčjäävrist tavas lii vijđes, mutâ viehâ vyelligis suáhituodâr Peccik. Veikkâ taat tuodâr já ton pirrâseh iä orogin nuuvt paijeelpesâmettumin, te toh láá kuittâg toimâm čuođij ivij ääigi pehtilis rääijin Ucjuv, ađai Tiänu leve já Aanaar kooskâst. Taat rääji lii tuođâi-uv lámáš nuuvt latkiš, et vala onnáá peeivist-uv lii stuorrâ iäru ucjuvlij já anarâšâi nuuvt huksiimist, ko sárnumvyevist-uv. Tääbbin lii tuođâlâš ”ij kiännângin eennâm”, mast tuše Rávduskääiđist ässee puáris sämmilâš lii finnim aassâmsaje olsis. Togo pehti jotá meiddei Ucjuv já Suomâ ”rääji”. Peccikkost lii vijđes uáinus tuon stuorrâ kuorbâ enâdâhân, mon čiŋâtteh tuše maadânuorttiist já maadâviestârist uáinojeijee muotâaalaaštuoddâreh. Eromâšávt-uv Liävájuuvâ rido Rästikáisá, mii lii 1000 meetter alo, addel iivne taan täsivis enâdâhân. Mudoi uáinojeh tuše vyelligávt párusteijee tuoddâreh pald-paldluvvâi já jeegih jegij paaldâst nuuvt kuhás ko čalme kuáddá. Toh láá enâmeh, moin harvii kihheen olmooš jotá”. Návt čaalij Ilmari Hustich tállân jotkâsuáđi maŋa já sun lâi taan kirjees mieldi iällâm kuittâg moddii Säämist. Veikkâ jiem kuorrâskin suu jurduid, aainâs Čovčjäävri uásild, te kal sun liijká viehâ pyereest kovvee taid tobdoid já aašijd, maid vaarâ eres-uv syemmiliih tubdii, ko juttii tääbbin. Taat čällee nomâttij Čovčjäävri taggaar kuávlun, kost láá tuše jäävrih, jeegih já morâstááh, mii lii-uv tuotâ. Sun ij hoksám tom, et jaavrijn, jeegijn já morâstáin láá meid kyeleh, luámáneh já riävskáh-uv. Mottoom puásui meid pálgá tain. Čovčjäävrist ij muu tiäđu mield lah kavnuumist ereslágán čaallum historjá, ko tuot ovdilmainâšum Hustich kirje vááldus, sehe vala Laura Lehtola kirjeest muáddi celkkuu. Sättihhân toh leđe iärrâseh-uv, mutâ jiem lah taid vala kuáhtám. Veikkâ tot lii-uv kirječällee Hustich mielâst murâšlumos kuávlu, mii ubâ Säämist lii kavnuumistkin, te liijká tot lâi kuittâg muu mielâst maailm pyeremus aassâmsaje nuuvt kuhháá, ko lijjim tobbeen já lii tievst ain tääl-uv. Jiem tärkkilávt tieđe, mon ennuv tobbeen lijjii ässeeh ovdil soođij, jiemge tomgin, kiäh sij láá lámáš. Uccpárnáá Maati, Uccpárnáá Vuoli já Pavlus Nuuvdi perrui lasseen Čovčjäävrist láá aassâm kuittâg-uv Hendrih- já Heikk´äijih, Mattuseh kuohtuuh, Kirkverd Juhánâs perruinis já máhđulávt Piittuš-Maarit-uv, kávnojehhân tain aldasijn tagareh päikkinoomâh, moi algâuási lii Piittuš-Maarit. Meiddei puárisáigásiih kuátisajeh kávnojeh Čovčjäävri pirrâsijn, mutâ tot, et kiäh tain láá aassâm, ij lah tiäđust. Čovčjäävri nuorttiipelni Cirhávuoddâs riddoost kávnoo Kalmemkuáđi kieddi já tot lii avvees peeleest vaarâ tiego 300 ihheed puáris. Vala soođij maŋa togo tiettui kuátisaje, mutâ Meccihaldâttâs stuorrâ vijsesvuođâinis poođij já laikuttij pillaráin mestâba ubâ kuávlu viällud, já tot-uv kuátisaje tuušâi ton siämmáá savotast. Tuššii kale še riävskápivdemenâmeh-uv. Kilomeetter taveláá Kuhesnjargâmaddust kávnoo vala-uv puárrâsub kuátisaje, mon lii tááláá ääigist joba väädis kavnâđgin. Tast nuortâs muáddi kilomeetter lii Kuáđááčielgjävri já tothân uáivild tom, et tobbeen-uv lii lámáš motomin kuáti. Čovčjäävri Kieddsuollust lii lámáš tovle kieddi já máhđulávt kuáti, teikkâ äitti, mutâ máhđulijn ässein ij lah tiätu. Suolluu taavaapelni lii Kitti Andârâs čuálmi já tot vaarâ uáivild tom, et sun lâi monnii suujâst káállâm tohon suollui. Čovčjäävri máddáákeččin kávnoo Matjâs Andârâs kaavâ, vaarâ sun piivdij tast puškoid, teikkâ asâstâlâi keesijd ton aldasijn. Čovčjäävri morâstáá taavaakeččin lii uáináh oinuumist puáris kuátisaje. Ovdil tälvisuáđi cokkânem Čovčjäävrist lijjii nelji táálu já ko suáti puállái já saksaliih vuolgii Säämist, te sij tuvkkâlii tááluid pyelliđ. Tuše Kosseennâm tááluh viiđâ kilomeetter keejist seiluu. Suáđi maŋa poldum tálui sajan ráhtojii uđđâ hirsâtááluh, moh lijjii kulmâ. Oovtâ táálu iššeed lâi uáináh jáámmâm evakkomáátkân já suu eemeed nelji ive ovdil Anarân. Lovmat ihheed maŋeláá Čovčjäävri olmoošloho lâi vaarâ puoh stuárráámus ko kuássin ton räi. Veikkâ lijjii tuše kuulmâ táálust ässeeh, te ulmuuh lijjii liijká 25. Meiddei onnáá peeivist láá Čovčjäävrist siämmááverd já enâbuššáá-uv ässeh, ko 40 ihheed tassaaš, mutâ sij láá iänááš läddliih já nuuvtkočodum kesiässeeh, moh puátih kesiludijgijn oovtfááru já ávhásteleh tuše ive lieggâsumos aaigijn nuuvtko luommiimijn já kyelipivdemijn. Meccihaldâttâs nabda, et Čovčjävri-uv kulá toid uccáá kuálástum javrijd já vaarâ tast tuođâšteh toh muádlov kesiässeepivded jyehi keesi, avveelliih vala lasseen. Ovdlist pivdeeh lijjii tuše kulmâ táluvievâ já viermih-uv lijjii pumbuláárpust. Puávtáččii taan-uv ääigi rähtiđ pumbulviermijd, te iä-uv sun toh uccáá kuálástum jäävrih-uv kiäppániččii. Čovčjáávrân keevâi, nuuvt tegu eres-uv ucceeb kylážiijd. Puáráseh jammii já nuorah ucâluvvii pargo maajeeld stuárráábijd päikkikuddijd já paccii tohon. Tääl Čovčjäävrist láá oppeet nelji páihálâš táálu, main ässeeh láá vuálá love já muádlov kesiorroomsaijeed, ađai kesiviässud, moi ässei tärkkilis loho ij lah ubâ tiäđustkin. Ilmari Mattus Cuábuivälli Sinisuohaukka (Circus cyaneus) Cuábuivälli uáinoo vuossâmuu keerdi kirjálâšvuođâst Pekka Sammallahti já Matti Morottaja sänikirjeest ive 1993. Tiäđu lii adelâm Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja). Kenski pyerebeht kovvejeijee nommâ sátáččij kuittâg leđe jeggivälli, veikkâ tot lii-uv “suopöllö” nubbe nomâttâs. Nabdemist “suopöllö” enâmustáá kevttum nomâttâs lii kuittâg jeggiluátku já nuuvtpa jeggivälli nomâttâs puávtáččij väldiđ “sinisuohaukka” nommân. Iävtuttâs vuáđustâssân ličij tot, et suopöllö ij lah välli pic oppuu. Cuábuivääli vijđánemkuávlu lii masa ubâ palearktâlâš ađai ellee-eennâmtieđâlâš kuávlu Atlantist Kuálhismeerâ räi. Cuábuivääli kuáhtáá Suomâst pyeremustáá Oulust tavas ađai Säämist, mut iänáážin tot lii kuittâg viehâ härvinâš välli tääbbin-uv já maaŋgah iä tom ubâ tuubdâgin. Maadâ-Suomâst cuábuivälli váilu pessejeijee šlaaijân masa ollásávt. Tot pessee táválumosávt jeggikuávlui, nijttokuávlui já čuopâttâhjolgâdâsâi suovhâin. Niŋálâs, mii lii stuárráb orásist, mannee 4–6 vielgis mane, maid tot láálá suullân mánuppaje, ko ores oppeet kurppo purrâmâš lällee niŋálâsân. Uđâgááh pisotteleh piervâlist nuuvt kuhe, et peessih suájáidis oolâ ađai suullân mánuppaje. Jis kaavnah cuábuivääli piervâl, te ele aainâs aldan tom, ko niŋálâs lii uáli vaijaa já čuolâst arvâlhánnáá kozâidiskuin uáiván. Luándusuojâlemtááhustkin piervâl ij kolgâččii aldaniđ. Maaŋgâi ulmui mielâst cuábuivälli lii puoh muččâdumos vällilodde Säämist já ubâ Suomâst-uv, mii tuálá mottoom muudon tiäivás. Keppâsávt vyelligâsâst sodâstellee masa ollásávt ränis oresvääli suájákeejih láá čappâdeh. Tot lii-uv ton pyeremus tobdomerkkâ. Niŋálâs lii kuovgisruškâd já ton puávtáččij sehhiđ ovdâmerkkân piehânjân, mut piehâin lii čuuvtij vääŋkib já ton kirdemvyehi ij lah “kaijuulágán”, nuuvtko lii cuábuiväälist. Cuábuivääli kukkodâh lii 46–50 cm, suájákeejij koskâ 110–125 cm, tot tiäddá 350–600 g já tast láá kuhes já segis fiskis kozzâjyelgih, sehe fiskis čalmeh. Njune lii čappâd, mut njunepaajaaš fiskâd. Puárásumos Suomâst riegistum cuábuivälli lii lamaš vááijuv 15-ihásâš. Euroop puárásumos lii lamaš Saksaast já pajeláhháá 20-ihásâš. Cuábuiväälih purâžeh noomâs mield tiäđust-uv cuobbuid, mut iänáážin säpligijd já tondiet pessimnääli muttuustâl jieškote-uv iivij säplignaalij mield. Kozzâloddečuávvum mield vällišlaajâ lii moonnâm majemui ihelovoi ääigi maŋaskulij. Tondiet ton luokittâllâm rievdâdii ive 2010 uhkevuálásâšvuođâárvuštâlmist čalmeestanettettee šlaajâst hiäjusmum šlaaijân. Pessimnääli stuáruduv ubâ Suomâst láá árvuštâllâm lemin vuálá 2 000 paarrâd ađai tot álgá leđe tuotâ härvinâš já hiäjusmum šlaajâ. Čuđeh Avelist Ari Hytönen já Ante Alanen lává pyeremus skipáreh. Toh lává tääl kuohtuuh postâalmaah. Ante lâi lamaš jo kuhháá postâalmai, mut Arist šoodâi postâalmai muáddi mánuppaje tassaaš. Ari lii nuorâb ko Ante, mut sun lii mudoi-uv váhá tuávkki. Suoi aassâv Avelist. Mottoom táválii peeivi, ko kuábâš-uv lává pargoost val vyerdimin ravvuid, sunnuu hovdâ čuárvu, et Hytönen, Alanen, kost Nyman lii? Nyman lâi jieht iđedist tuálvum poostâ Anarân. Ante huikká, et Nyman ij puáttâm jieht maasâd. Kost sun tot oppeet lii? smiättá hovdâ. Ante já Ari laaviv spellâđ pokeri talle, ko iävá vyeje. Muádi tijme keččin kiinii suáittá. Tot lii poolis. Poolis iätá, et kiinii lâi huámášâm puállâm postâaavdo maađijpiällást jäävrist. Ante suorgânij, ko Nyman lâi vuáijâm toin avdoin. Sun lâi tubdâm jo kuhháá Nyman. Ante eeđâi hoovdân, et Nymanân lii keevvâm mahtnii. Hovdâ iätá, et kal poliseh oceh Nyman. Poliseh láá jo tutkâmin mii lii tábáhtum. Oovtâ poolis nommâ lii Mikael. Sun lii miäštárpoolis, ko sun finnee ain rosvoid kiddâ. Eres poliseh eteh suu Mikael säpligin. Maađij alne láá lasâputtâl pitáh, moh háisuh bensinân. Talle Mikael ervid et rosvoh láá leggistâm pyellee bensinputtâlijd postâaavdon já láá uigâm tom jáávrán. Tot ij lamaškin pärtti, smiättá Mikael. Poostâ kalga kuittâg onne tuálvuđ. Hovdâ iätá, et Hytönen tuálvu onnáá poostâ. Ari vuálgá vyeijiđ Anarân. Mottoom kilomeetter keččin Avelist Ari huámmâš ennuv polisijd luptiimin postâaavdo. Ante ij taarbâš moonnâđ kuussân, sun tuše váldá saavâid puhelimest. Tijme lii suullân kulmâ já Aanaar poostâst suáittih, et kost lii postâavdo, ko ij puáđi, veikkâ tot koolgâi puáttiđ tijmepeeli taššaaš? Ante iätá hoovdân, et sun vuálgá keččâđ Hytönen, ko sun ij lah kulloo puáttâmgin Anarân. Ante vaaldij jieijâs avdo já eidu ko vuolgij, te kiinii suáittá kietâpuhelimân. Suáittee iätá, et mun tiäđám kiäh láá rievedâm postâaavdoid já mondet. Ante imâštâl. Toh láá čuđeh já toh rievedeh ruuđâid postâaavdoin, iätá puáris suáittee. Ante koijâd, et mondet toh rievedeh ruuđâid eidu postâaavdoin, ko iähân tobbeen lah ennuv ruuđah? Ovdil, maŋgâčyet ihheed tassaaš, lijjii še čuđeh já toh rievedii postârievâid, ko tain lijjii ennuv ruuđah, eeđâi äijih. Ante kuittâg vuájá ain Aanaar kuávlun. Forgâ Ante uáiná kiännii kaččâmin maađij rasta. Käččee lâi mahtnii čappâdub, ko táválâš syemmilâš. Ante ooroost. Sun kaačâi vissâ tuon stuorrâ uámi fabrikân, smiättá Ante. Sun vázzá fabrik siisâ hitásávt. Talle ko sun leehâst uuvsâ, sun lii ollâgâsâst, ko fabrik lii rahtum eennâm siisâ. Vyellin uáinoo puálččiuáivi almai, kii sárnu monnii omâs kielâ. Čuuđijn lii monniilágán rituaali joođoost. Ante uáiná pyellee álttár mon paaldâst láá kyehti postâalmaa laavhâ, main láá postâruuđah. Ante iätá olssis siijvost, et tovbenhân lii Ari. Ige kihheen lah čoonnâm tâi mahten pieijâm suu kiddâ. Fakkist kiinii huikká korrâ jienâin, et tovben lii kiinii!!! Ante kaččâl olgos, mut tobbeen láá motomeh čuđeh pisoiguin. Ante vuállán já čuđeh tuálvuh Ante siämmáá sajan kost Ari-uv lii. Ari iätá tállân, et Nyman še lâi tääbbin. Sun kuudij oovtâ rosvo já kaačâi miäcán. Sust lii tääl pisso. Ante puátá pyeri mielân ko kulá tom. Forgâ Ante cuulijd Arin, et onnáá iijâ muoi vyelgeen meddâl, ko čuđeh uáđđih. Suoi moonnâv maka uáđđiđ. Čuđeh lijjii juuhâm ennuv vuolâ. Ehidist, ko čuđeh uáđđih, Ante cuulijd Arin, et puáđi. Vyelgeen tääl olgos. Suoi njaahâv olgos ton fabrikist. Suoi uáiniv, et Ante avdo-uv lii poldum. Fabrik káátu alne ohtâ čuđe pááčá Ante juálgán. Suoi láin jurdám, et puoh čuđeh láá uáđimin, mut tobbeen lii-uv lamaš vahtâalmai. Ari suorgân já káččá miäcán. Sun lii jo vises, et Ante jaamij. Iđedist poliseh vyelgih keččâđ, ko Avelist áiguh pavkkâliđ stuorrâ táálu, mii lii liijkás alda juhârido já tot vuáju rido vuást hitásávt. Puoh čuđeh láá vuálgâm Ari maajeeld pennuiguin. Ari lii kaččâm kuhháá pirrâppirrâ meeccist, mut čuđeh láá val maajeeld. Ari puátá Avveeljuuvâ riidon. Juuvâ nube peln lii tot táálu mon poliseh áiguh pavkkâliđ, muštá Ari. Sun puohčâl čáácán, vuájá juuvâ rasta já káččá ton táálu čoođâ. Käävci čuđđeed še vuojâleh juuvâ rasta já kulmâ čuđe pääccih pennuid vahtiđ. Ohtâ kuulmâst lii tot puálččiuáivi äijih. Čuđeh maneh táálun uuccâđ Ari, ko sij jurdeh, et Ari lii peittâttâm tohon, mut Ari lii jo vuálgâm. Kulmâ čuđe keččih juuvâ nube peln. Fakkist táálu pávkkáá motten. Talle ko poliseh uáinih tom, ko Ari puátá táálust polisij kuuvl, te sij hirmástuveh já piälkkáátteh Ari, et mondet sun puátá tobbeen. Ari iätá jotelávt, et Ante jaamij ton fabrikist, já čuđeh láá vala meeccist tovnpeln juuvâ. Poliseh tuálvuh Ari Mikael luusâ. Mikael koijâd, mii tábáhtui ton fabrikist. Ari västid nuuvt pyereest ko máttá. Sun lii hirmástum já mudoi-uv viehâ tuávkki. Moonâ pááikán, iätá Mikael Arin. Ehidist Ari puhelin čuájá. Suáittee lii Ante! Sun lii tiervâsvuođâkuávdáást. Poliseh kavnii muu já tolvuu muu teehin, iätá Ante pyeri mielâst. Luođâ lâi moonnâm jyelgi čoođâ. Iäge täävtih lamaš toijum. Nyman lâi rohhááttâm taid rosvoid pissoin. Tuše puálččiuáivi äijih sun patâritij, mut poliseh oceh tom ubâ ääigi, iätá Ante. Ante já Ari iävá kuássin kuullâm maiden ton äijihist kii sooitij Aanten čuuđijn. Ige puálččiuáivi äijih kavnum kosten, kuássin. Mikkâl Antti Morottaja Cuábui Kuáhtájim cuobbuu vaarâ vuosmuu keerdi eellimstân tovle päihistân Čovčjäävrist riddovuoddâsân mannee pálgá alne. Mun jieš jiem mušte kuáhtáámist maiden, ko lijjim talle vala nuuvt ucce, mut enistân já eres-uv muu perruu ulmuin lam kuullâm maŋa, maht mun lijjim storgâgâm cuobbuu oovdân, jeđe čiärun kaččâlâm patârâsân já párgum: – Vuáŋŋâš, vuáŋŋâš!!! Cuábuišlaajah maailmist láá tuotâ ennuu já toh kuleh cuábuiellei laahkon. Iänááš uási šlaajâin láá trooppisijn arvevuovdijn, mut kávnojeh toh liijká tääbbin taveláá-uv. Ubâ Euroopâst láá 21 cuábuišlaaijâd já Suomâst-uv kávnojeh joba nelji cuábuišlaajâ. Puoh stuárráámus cuábui Suomâst lii larmâcuábui suomakielân “mölysammakko”. Tot lii Maadâ-Suomâst joba vittânubálov seenti kukkosâš, mut mäddiláá Euroopast aldasáid muádilov senttisâš. Taat šlaajâ ij tiäđui mield kavnuuččii tääbbin Säämist. Nubbe šlaajâ, mii meiddei ij kavnuuččii tääbbin Säämist lii rotocuábui, suomâkielân “viitasammakko”, jeđe lii vala ryebbicuábui suomâkielân “rupikonna”, mon jiem lah kuássin uáinâm muidego kuuvijn. Táválâš cuábui, mii lii tääbbin Säämist-uv, aalgât kođohommáid motomin juo vyesimáánu peln, mut táválávt iäskân talle, ko suánjučääsih láá luškâm. Cuobbuuh čokkâneh kuuđđâmsajan stuorrâ juávhoin já ruovgâškyeteh. Vistig čokijdeh oráseh já tast maŋa poottâlškyeteh niŋálâsah. Ko ohtâgin niŋálâs lii puáttâm, te aldemuuh oráseh salveh niŋálâsân kiddâ já toh sättih leđe maaŋgah-uv oovtâ haaŋkâst. Iäge toh orásehkin lah puohalij ain nuuvt täärhih, et lii-uv kyeimi ores, vâi niŋálâs. Na kalehân toh tiäđust-uv huámmâšeh, et partner ij tääiđi leđegin niŋálâs já lyevvejeh juolgijdis. Na, ko ores cuábui lii salvam niŋálâsân kiddâ, te tot siämmâst čärvee niŋálâs cuobbuu čuávji pehti nuuvt korrâsávt kiddâ, et tom lii väädis ubâ finniđ luovâskin – motomin juŋkkán lam tom-uv ääši iskâm. Ko niŋálâs kođá, te ores taađeest šoovvât meeinijd. Oráseh sättih čárvuđ nuuvt-uv čuuvtij niŋálâsâid, et toh ävkkih, jeđe ko kuuđđâm lii nuuhâm, te ladduust sättih kobđodiđ maaŋgah-uv jamâ cuobbuh, moh láá avkkâm äŋgiris kođohomái äigin. Cuobbuu meeinih láá tegu njivlehaŋkkâ já toh pyehtih leđe kale ennuu. Muádi oho keččin toh kočâtteh korâidis já tain šaddeh nuuvtkočodum šlubbouáivih, main lii peeccih tegu kyeleest já toh sulâstiteh-uv eenâb kyele ko cuobbuu. Koskâkeesi suulâin tain láppoo peeccih já sajan šaddeh jyelgih já nuuvt toh loopâst kuárŋuh vala enâmân. Ovdâmerkkân lyemeääigi láá juo uáinimist uáli uccâ cuobbuužiih, moh láá ton siämmáá kiiđâ uđâgááh. Cuobbuu purâmâšliiston kuleh tiivreh, mááđuh, ripoh sehe eres-uv smaavâ tivrááh, maid tot tegu njuárusist kuhessiähá njuohčâmáin kiddâ. Cuábui jieš oppeet kulá puško, manen ij kuávžur-uv, riämnjá já kuorgâ evvisliiston já porehpa tom motomeh ulmuuh-uv – joba Euroop tääsist, mut jiem lah kale kuullâm, et Suomâst, teikkâ Säämist ličij kihheen puurrâm cuobbuu. Cuobbuu iälustmist puáhtá váháš tegu ennustiđ puátteid šooŋâid-uv ovdâmerkkân veikkâba nuuvt, et ko kuáhtáá cuobbuu fiärttun veikkâba koške kuolbânist, te uážžu leđe vises, et forgâbalij arvaa. Motomeh Maadâ-Amerik cuábuišlaajah láá oppeet mirhâliih já indiaaneh láá-uv keksim, et toi miirhâ puáhtá kevttiđ meid njuolâkeejist. Táválávt taah mirkkâcuobbuuh láá uáli juo ivnááh já toin toh almotteh-uv iärrásáid, et ij lah torvolâš puurrâđ, tei veikkâbâ kuoskâttiđgin. Motomeh olgoeennâmšlaajah láá aaibâs uceh já motomeh oppeet hirmâd stuárráh, tegu ovdâmerkkân afriklâš goljatcuábui, mii lii maailm stuárráámus cuábui – 25 senttid kukke. Tot puáhtá teddiđ joba 5 kiilu-uv. Cuábui orostâl taalvijd laddui já ajâgái ponnemoođeest mottoomlágán tälvioijâgâsâst, mut puáhtá tot kale še váháš lihâdiđ-uv tobbeen. Amakkiste vissâ lii nuuvt, et tot ij taarbâš täälvi ääigi purrâmâš nuuvtkin ennuu, ko tobbeen ponnemoođeest láá kale tiäđust-uv tivrij suovsah já tien tiegáreh, mut tobbeen lii tälviv sevŋâd já must lii taggaar uáivil, et cuábui ferttee uáiniđ tom maid lii pivdemin. Taan ääšist jiem lah tiäđustkin aaibâs vises, mut jurdáččim tom lemin nuuvt. Cuábui lii majemui ihelovoi ääigi kiäppánâm čuuvtij já keessiv maneh motomin kuhes-uv äigipuudah, et olmooš ij ubâ uáinigin cuobbuu. Suujâ taas viggeh totkeeh čielgiđ. Ucpárnáá Vuoli Ilmar Mii lii čuoškâi merhâšume? Mane jyehi keesi iä lah siämmáá ennuv čuoškah? Čuoškâmiärán keessiv vaaikut ennuv tot, maggaar lii kiđđâ. Jis kiđđâ lii liegâs já laavtâs, te čuoškâsuovsah piergejeh pyereest, mut koške já kolmâ šooŋah tuššâdeh ennuv čuoškâi moonijd já suovsâid. Mottoom ihe tassaaš lijjii sämikuávlust muáddi taggaar ive, et iä lamâš ennuvgin čuoškah, já ulmuuh kiergânii jo hárjániđ toos, et olgon puáhtá puohađ ráávhust keessiv, ijge tarbâšâm ubâ paje kieđáin fađđoođ čuoškâid. Mut tot ráávhu ij pištám ko 2–3 ive, já oppeet kirdelii čuoškah ulmui kiksen. Taan keesi čuoškâmeereest ulmuuh eteh, et toh liččii ennuv. Mun lam lamaš enâmustáá Avelist já tääbbin-uv tuše markkânist, jiem meeccist ollágin, te jiem tieđe vissásávt, et lii-uv tot tuotâäšši vâi ij. Must ij lah maggaargin haalu tutkâđ čuoškâi tuođâlii mere tääbbin Säämist. Oskom kuittâg, et uđđâseh čuoškâi meereest láá vaarâ tuođah, et toh vorrânjammeeh láá ennuv, ko mottoom ákku, kote lii elimis aassâm čuoškiis meccikuávlust, eeđâi taan keesi, et čuoškah láá ennuv. Mii lii talle ennuv? Motomáid ulmuid pijsájeh jo loveh čuoškah toos, et toh liččii ennuv, nubeh oppeet pahudeh veikkâ njälmi tievâ čuoškâin, et iä tääbbin kale lah ubâ čuoškahkin. Kaleba tot ennuv já uccáá miäruštâllâm táiđá leđe tast kiddâ, moos olmooš lii hárjánâm. Mun jieš kulluum ton juávkun, kiäi mielâst love lii jo ennuv. Nuorâ nieidân must lâi hirmâd vaigâd pettiđ, et piejâm-uv lieggâ kesipeeivi piäivášvuoidâs vâi čuoškâmiirhâ, taid ko ij puáhtám pieijâđ pajaluvvâi, ko nubbe ličij maka komettâm nube vaikuttâs ; ). Čuoškah Čuoškâ lii kirdee tivre já tot njama voorâ, mut tuš niŋálâs njama, ores jáámá viehâ jotelávt parâttâllâm maŋa. Niŋálâs taarbâš voorâ moonij raavvâdin ađai, jis uáináh nuuvt kočodum vorrâčuoškâ, te kode tom kuittâg, nuuvt tot ij peesâ monniđ puáttee kiäsán uđđâ vorrânjammei suhâpuolvâ. Voorânjoommâm maŋa niŋalâs ocá láádu teikkâ eres lahtâ, orroočäcisaje já tiälláá monijdis tohon. Maneh tálvásteleh láádust já nube kiiđâ tain čalgeh čuoškâsuovsah. Pištá suullân 2–3 oho, ko suovsâin šaddeh kirdee rävisčuoškah. Rävisčuoškah eellih suullân 3–4 oho. Suomâst láá suullân 40 čuoškâšlaaijâd, mut tuš kulmâ tain njomâččii ulmuuvoorâ tääbbin Säämist, ij kale oskoččij. Vorrânjammee šlaajah láá: meccičuoškâ já kärreečuoškâ, toi tiettumkuávlu lii ubâ Suomâ. Säämist toi lasseen ličij vala taigâčuoškâ. Eres käldein láá váhá ereslágán tiäđuh čuoškâšlaajâin. Čuoškâi hááituh já käävnih Huápust ko smiettâst, te iä tääiđi käävnih čuoškâin kavnuđ, mut kalehân motomeh elleeh tegu lodeh, eevnih já cuobbuuh poreh čuoškâid. Eres kävnipeleh iä talle vaarâ lekken, teikkâ aainâskin mun jiem haalijd tain ubâ tiettiđgin, tommittáá hardâšittee immeelsivnedâš tot čuoškâ lii. Hááituh kale láá jo valjeest, táválumos lii tot, ko čuoggiimist finnee allergilâš reaktio. Táválávt keesi mield ulmui šadda mottoomlágán immuniteet čuoškâčuoggiimij vuást, nuuvt et loppâkeesist čuoggimsaje ij saŋŋeed já puttân innig nuuvt čuuvtij ko algâkeesist. Allergilâš reaktio puátá tast, et siämmást ko čuoškâ njama voorâ, tot kuulgât rááigán kolgos, mii iästá voorâ káđáldum. Motomin čuoškah levâtteh taavdâid, tiäđust lii, et čuoškâin puáhtá finniđ aainâs-uv njuámmilroto, Pogosta-taavdâ, mast láá lođâspohčâseh já Inkoo-virus, mon tavdâmerkkâ lii vuoiŋâšcuozzâkuddum. Säämi já Suomâ čuoškâid ij kuittâg pyevti viärdádâllâđ varâlâšvuođâst čuoškâšlaajáid, moh eellih tropiikist. Tobbeen toh levâtteh ovdâmerkkân malaria-kumeštâs, mii koddá 2–3 miljovn ulmud ivveest. Motomij mielâst ucemus háittu, motomij mielâst oppeet stuárráámus lii čuoškâi jienâdem. Maht čuoškáin piergee? Vâi piergee-uv? Älkkeemus konstâ piergiđ čuoškáin ličij tot, et ij peerust tain ollâgin. Konstâ ij kal tääiđi luhostuđ enâmuu uásist, tuše tain kiäh láá elimis aassâm čuoškâkuávlust, iäge peerust lonottiđ kesipihtâsijd ollágin, joteh keesijd taalvijd siämmáin pihtâsijn. Čuoškah kävnih čuoggimsoojijd vuoiŋâm čiđđâdioksiid, liškeliegâsvuođâ já haajâ mield. Ulmuuh láá-uv keksim maŋgâlágánijd koonstâid čiehâđ jieijâs haajâid. Kiähnii poreh ennuv vielgissipuli, nubeh vyeidih jieijâs pikkâoljoin, kuálmádeh irâtteh vyeittiđ suáđi kemialáin viärjoin. Kemialáin čuoškâmirháin ferttee leđe várugâs, toh láá tuođâi miirhah. Taid ij uážu uccâ párnáid kevttiđ ollágin. Uccâ párnáid puáhtá suoijiđ pihtâsijguin já motomij luánduoljopuohtuiguin, main lii tea tree- já citronellaoljo. Markkânáid láá meid majemui iivij ääigi almostum motomeh stuárráábeh ”čuoškâkoddemmašineh”, moh tuáimih kolgoskaasuin. Toh hokattâleh čuoškâid já talle koddeh taid. Mašineh láá tuše viehâ tivrâseh. Maašin, mii kodáččij puohlágán vorrânjammee tiivrijd 2000 m2 kuávlust, máksá suullân 500 eurod. Veikkâ čuoškah láá uceh, te tain lii viehâ stuorrâ vaikuttâs ulmui elimân. Muštevetteđ-uv, maht mottoom ihe tassaaš sämikuávlu mađhâšemirâtteijeeh suttii mottoom čuoškâtotkee oolâ, ko sun ennustij, et Säämist láá keessiv ennuv vorrânjammeeh. Jis vorrânjammeeh láá ennuv, te turisteh láá uccáá, já irâtteijeeh iä finnii päälhi. Kalga-uv tast iberdiđ, et čuoškah stivrejeh Säämi ruttâtuálu? (Tast maŋa jiem lah kuullâm čuoškâennustusâid mediast.). Miina Seurujärvi Čuoškâ Toovláš olmooš eeđâi, et čuoškâ puátá jonsahpiäivân veikkâ kuovttijn sobbijn já návt lii keevvâm jyehi keesi. Vistig almostuvá kuármásub jieŋâčuoškâ ađai jieŋâluámičuoškâ jeđe ovdláhháá jonsahpeeivi jieš tot olmâ čuoškâ táválii ulmuu kiksen, mut puásuiulmuu reŋgân. Reŋgân ton suujâst, et čuoškah tuálih puásui-iälu čuákist já puásuiulmust lii älkkeb miärkkuđ vuosijdis. Čuoškah kuleh kyevtsuájásij hiäimun, moh láá mailmist paijeel 90 000 suuhâd já Suomâst-uv kávnojeh penttâ 5 000 suuhâd. Kyevtsuájásij hiäimun kuleh meiddei myevvireh, polttijááh, kiärppááh já porruuh-uv. Kyevtsuájásijn láá máhđulávt lamaš motomin nelji suájá, teikkâ kyehti suájápaarâ, mut vaarâ evoluutio áánsust, teikkâ ton suujâst maajeeb suájápaarâ lii muttum mottoomlágánin stäđismittemšluubbukpaarrân. Majebij suájásojij pehti láá tuše mottoomlágáneh šlubbosoksâmeh, moh iä eisigin vääldi ááimu vuálásis. Toi pargon lii-uv vissâ stäđismittiđ tiivre kirdem nuuvt, et toh tuárgikyeteh, teikkâ hiäiládeh ain pajaskulij talle, ko olmâ suájá časka vuáluskulij já oppeet nubijkulij. Uáli pyereest tah šluubbugsuájáh uáinojeh čuoškeenist mut kiärppáást taid lii-uv jo váddásub aiccâđ styeredemlasâttáá. Puoh enâmustáá mailmist kávnojeh nuuvtkočodum horkkačuoškah, moh njuámudeh ulmuid varâlâš taavdâid, tegu malaria. Suomâst malaria väividij ulmuid nube maailmsuáđi ääigi já saatijba suámmâs koddeđ-uv. Sämmiláid tot kale ij vissâ olláám eereeb ko evakkoääigi, jis jtallegin. Suámásehhân tobbeen kale jammii, mut ij lah piäggám, et kihheen ličij jáámmám malarian. Malariačuoškah luhhoost váiluh vala tääbbin Säämist, mut maht tallegis keevâš, jis áimu tuođâi-uv täst vala lieggânâš eenâb. Totkeeh lijjii jo kuhháá ovdâstâllâm já váruttâllâm nuuvtkočodum čaddovistealmoonmist, mii tääl lii jo joođoost já šoŋŋâduvnubástume lii tuotâ äšši. Vyerdimist lii, et sierâlágán tiivreh já lieggâsub enâmij lodeh-uv talle lassaanškyeteh, mii lii jo tiettuumist. Suomâst kávnojeh masa 50 sierâlâgân čuoškâšlaaijâd, mut tuše uási tain láá vorrânjammeeh. Jurdáččij, et iänááš táin čuoškâin kavnuuččii-uv eidu tääbbin Säämist, ko iähân Maadâ-Suomâst lah čuoškah ennust ollágin, teikkâ jis láá, te uáli jo uccáá. Vorrânjammeeh láá tuše niŋálâsah. Ores čuoškâ njama tuše šadoi määihli, teikkâ ij puurâ ollágin. Ores čuoškâ tergâdumos pargo lii-uv čuávjudiđ niŋálâs, vâi tot puávtáččij juátkiđ suuvâ. Ko niŋálâs čuoškâ lii pargeldâm ores čuoškáin já hommá lii luhostum, te toos šadda hirmâd huáppu njoommâđ voorâ, et vaja monniđ. Jeđe ko te lii kavnâm uhre, jo-uv mottoom ellee, teikkâ ulmuu já lii finnim njommâđ čuávji tievâ voorâ, te talle toos šadda oppeet huáppu kavnâđ saje kuus monniđ. Saje kávnoo aldemuu čäci-, teikkâ nješšiláádust, suánjust tâi aijust, kuus tot luáštâ hirmâd mere moonijd. Tot lii nuuvt lusis hommá, et máksá niŋálâs čuoškâ jiegâ. Čuoškâ jáámá, ko tot lii toimâttâm biologâlâš pargoos, maid luándu lâi toos meridâm. Čuoškâ maneh láá tobbeen láádust ubâ čoovčâ já täälvi, kidâ kiiđâ räi. Nuuvt kuhháá, ko kiäsuškuát. Toh maneh vaarâ jiäŋŋuh-uv jieŋân kiddâ, mut toh iä tuušâ. Kiđđuv, ko lááduh sudâškyeteh, te moonijn šaddeh suovsah, moh heŋgâgeh čäsuáiván pottâkeeji soksâmij vievâst. Toh heŋgâgeh tanen, et pyehtih vuoiŋâđ ááimu, amas avkkâđ. Motomin toh luovâneh čäsuáivist, mut oppeet luptâneh čäsuáiván vuoiŋâđ ááimu. Suovsah láá vuálá seenti kukkosiih já toi lihâdemvyehi lii mottoomlágán vuoijâm sulâstittee maškârdem. Tain šaddeh jo-uv niŋálâs tâi ores čuoškah já taat tápáhtuvá ovdláhháá jonsahpeeivi, teikkâ jonsahpeeivi maŋa. Čuoskah kirdeh kale miätá keesi, uážžu ettâđ, et kulmâ mánuppaje oovtmano. Algâkeesist já jo vyesimáánubeln-uv kirdá jieŋâčuoškâ, mii lii ennuv stuárrâb táválii čuoškâst, mut puoh čuoškiimus äigi lii eidu jonsahpeeivist váháš ovdâskulij – kesimáánu loopâst kidâ lyemeääigi aalgân já lappâd-uv. Talle kirdeh eidu toh ucemusah já vaijaamusah čuoškah. Jieŋâčuoškâ še čyeggee ulmuu já njama voorâ, mut luhhoost toh láá nuuvt uccáá, et toigijn ij taarbâš čuuvtijgin palgâđ. Toi čuáguttuvváid kale pajaneh viehâ stuorrâ saŋedeijee čikâlâsah. Čuoškâ eellimahe lii suullân ohtâ ihe, jis rekinist mane- já suoksâääigi-uv fáárun. Jis tuše rekinist eellimave tast, ko čuoškâ kirdel, te tot ij lah kale maŋgâgin peeivi. Veikkâ čuoškâ lii-uv ucce já vala viehâlâgân kikse, te tot lii liijká tergâdis ellee taam mailmist. Tot lii ohtâ riegis kuhes ekologâlâš kettigist já mij ulmuuh lep ton siämmáá kettig paajaakeččin. Juáhášhân tiätá maht tallegis kiävá jis kettig potkân. Mij tuáivuttep čuoškân ucemustáá siämmáá kuhes eellimääigi ko olssân-uv. Uccpárnáá Vuoli Ilmar ČYELDIM Lii tälvi já skammâäigi. Sevŋis skammâäägi ááhust lii asto tuoijuđ. Tego ain tälviv, sun lii taan täälvi-uv kuárrum iäljárávt sämimáccuhijd já sovskammuid. Máccuhijn váiluh vala puáhánjeh já sovskammuin vuodduuh já taid ákku áigu vala čyeldiđ. Onne sun lii čyeldimin puáhháá Ella-nieidân. Puáhánjij já vuoddui čyeldim várás ákku lii uástám segis, vielgis pumbullääigi já kasseeb ruopsis-, čapis-, ruánáá-, fiskis-, čuovjis- já vielgis ullolaaigijd. Nisonij já almai puáhánjijn já vuodduin láá jieijâs kovoshäämih já ivneh. Nisonij čyeldimvuoddui kovoseh láá episymmetrisiih já almai kovoseh láá symmetrisiih. Nisonij vuoddui vuáđuivnen láá ruopsâd já čappâd já kovosläigin puáhtá leđe ruánáá, ruopsâd já fiskâd. Almai vuoddui vuáđuivnen lii vielgâd teikâ fiskâd já kovosläigin ruopsâd, ruánáá, čuovjâd já fiskâd. Sehe almai ete nisonij puáhánjij vuáđuivne lii vielgâd já kuohtui kovoslääigih pyehtih leđe ruopsâdeh, ruánááh teikâ čuovjâdeh. Vuodduuh já puáhánjeh čuáldojeh njuškomáin já kiävoin. Onne ákku lii čyeldimin Ella-nieidân vielgis-ruánáá-ruopsis puáhháá. Rävis ulmui puáhánjeh čuáldojeh kuulmâ uásist, kuovttijn čuožžâmáin. Párnái puáhháá puáhtá čyeldiđ ovttáin čuožžâmáin já toin naalijn ákku čuáldá Ela puáhháá-uv. Ovdil ko ákku piäsá čyeldiđ njuškomáin já kiävoin, te sun ferttee porgâđ eres-uv tooimâid laigijguin. Vistig laaigijd kalga čovgiđ torttijn. Ááhust lii puáris tortti, moin sun táválávt pana saavzâin peskidum ulo ulloläigin, mutâ tääl sun čavgee torttijn Ela puáhháá laaigijd. Laaigij čovgim maŋa ákku vipšâd taid vipšâmuorâst. Sun kiäsá laaigijd vipšâmuorâ pirrâ já tienávt laaigijn šaddeh viipšah. Vipšâdum laaigijd sun njuoskâd kolmâ já kume čääsist, majemužžân kolmâ čääsist. Njuoskâdum laaigijd sun heeŋgâst vala kuškâđ. Kuškâm maŋa ákku kiäsá laaigijd uáivááttin. Uáivááttist sun suáppá laaigijn suoppâmlyevdist puáhháá čuožžâmijd. Suoppâm maŋa ákku váldá laaigijd suoppâmlyevdist meddâl peelgi já čeelhišn kooskân ruossâlâs. Čyeldimij nube keeji sun čuákkee párgidmáin uánihubbon. Tääl ákku puáhtá viijmâg cuggâđ laaigijd njuškomân. Njuškomist láá rääigih já luámih, moid ákku vuáruluvâi coggá laaigijd čuággimmyenster mield. Laaigij cuggâm algâttuvvoo kaskoo njuškom. Ko ákku lii cuggâm puoh laaigijd njuškomân, sun čuálmá laaigij nube keeji uuvsâ toppiittâhân já nube keeji sun čana puáhánjân jieijâs alemân. Puáhhást lii muorâsäggi, mon pirrâ ákku kiäsá čyeldimvuáláá já piäjá vala lukkânááloin kiddâ. Ákku aalgât čyeldim. Čyeldim tábáhtuvá paajeedmáin já lyeštimáin njuškom. Vistig njuškom lii vyellin. Talle njuškom raaigijn coggum lääigih pääccih vuálus já loomijn coggum lääigih pajas. Laaigij kooskân páácá luámi, mast ákku uigâd kiävoin vielgis vuáđulääigi čoođâ. Talle sun paajeed nubbijn kieđáin njuškom já vuárustis loomijd coggum lääigih vuáláneh já raaigijn coggum lääigih pajaneh. Oppeet laaigij kooskâst lii luámi. Ákku teddil jo kuuđđum vielgis vuáđulääigi kiävoin čovgâsubbooht kiddâ čyeldimvuálái. Tastmaŋa sun uigâd oppeet kiävu laaigij kooskâst čoođâ já norá siämmást paijeen orroo laaigijn kovos miäldásijd laaigijd. Návt puáhhái šaddâ kovos. Kuuđđum puáhháá ákku kiäsá ain alemân čoonnum muorâsäägi pirrâ já lukkâd toos lukkânááloin. Ko poovij lii tuárvi kukke, ákku lyevvee tom alemist já uuvsâ toppiituvâst. Puáhháá keijijd sun kuáru vala leđđeepuddistuvâid. Leđđepuddistuvâi lasseen puáhháá keejijd kalga kiddiđ vala čoonnâmpaddijd. Čoonnâmpaadijd ákku pärgid ruopsis-,ruánáá- já vielgis laigijn. Párgálduvâi keijijd sun norá vala tiepijd. Vijmâg lii Ela poovij vaalmâš já sun piäsá veeppâđ uđđâ sämimáccuhis. aaleem = vyötärö cuggâđ, cuugâm, coggá = pujottaa, pistää čeve, čiäppát = kengän paulan tyvipalmikko čoonnâmpäddi, -päädi = sitomisnauha čovgiđ, čovgiim, čavgee = kiertää, kiristää čuággimmyenster = lankojen poimimisohje čuožžâmeh = loimet čyeldiđ, čuáldám, čuáldá = kutoa (koriste)paulaa čyeldimvuálááš, -vuáláá = kudottavana oleva (paula tms.) kiäpu, kiävu = kudontakäpy kođđeeđ, kođám, kođá = kutoa korccâ, koorcâ = nyöri (nahkainen) kovos, kovvoos = kuvio kovoshäämi = kuviomalli leđđeepuddistâh, -puddiistuv = nahkatere, -päärme lukkânáálu = hakaneula njuškom = tiuhta, pirta njuškomân cuggâm = tiuhtaan pistely njuškottiđ, njuškottâm, njuškoot = kutoa suoraa paulaa panneeđ, panam, pana = kehrätä rukilla villalankaa párgáldâh, párgálduv = palmikko peskidiđ, peskidâm, peskid = keritä karvaa, villaa poovij, puáhháá = vyö pärgidiđ, pärgidâm, pärgid = palmikoida, punoa suoppâđ, suopâm, suáppá = luoda loimi suoppâmlyevdi = Loimilauta tieppi, tiepi = tupsu tortti, toorti = rukki tuoijuđ, tuoijuum, tuáijoo = tehdä käsitöitä uáivát = lankakerä veeppâđ = vyöttää vipšâ, viipšâ = vyyhti vipšâdiđ, vipšâdâm, vipšâd = vyyhdetä vipšâmuorâ = vyyhtipuu vuodâ, vuodduu = paula ČYEMENJÂSÂI ađâi VUORÂČČÂSMUORJIJ JÁ JUUŊÂI ČUÁGGIM Lii čohčâ. Juuŋah läddih čohčâmáánust, mutâ meid jo váhá tooleeb, čohčâkeesi, porgemáánust laddâm čyemenjâsah ađâi vuorâččâsmyerjih, etimâsah já sareh-uv láá sáppum ain já taid-uv puáhtá vala čuággiđ. Tuše luámánijd ij pyevti innig čuággiđ. Puoh myerjih láá-uv taan čoovcâ valjeest. Muorjijn lii lamaš šiev šoddâmkeesi. Láá lamaš ennuv miäđušijneh kavjejeijen, lieggâ šooŋah já arvâm-uv lii mudágávt, ij liijkás ennuv ige liijkás uccáágin. Čyemenjâsah já juuŋah láá vala Maati perrust čuágihánnáá já taid Maati ákku, Matti já Maati enni láá-uv puáttám kuolbânân muorjiđ. Čyemenjâsah já juuŋah šaddeh pyerebeht koške enâmist, kuolbânist. Ákku, Matti já enni áiguh čuággiđ meid etimâsáid já sáppum soorijd-uv, jis toh-uv vala kavnojeh. Kuolbân paaldâst lii-uv váhá lahtâsub eennâm, karrii, mast etimâsah šaddeh. Čyemenjâsah láá muttum keesi äägi uccâ, ruopsis kukkáin mučis, čapis, kildee myerjin. Čyemenjâs ađâi vuorâččâsmyerji lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. Čyemenjâsah šaddeh táválávt nuuvt sahâdávt enâmist, ete toh sulástiteh timmâ, ruánáá-čapis lätteeráánuid. Juŋŋâkiästuh vuod ruápsájeh muččâdávt mievtâin. Vala kesimáánust juuŋâi toŋŋâsijn lijjii mučis, vielgis kukáh, talle vielgis-ruánáá viseheh moh ruápsudii já laddii kuuloold ruopsis juŋŋân. Etimâsah-uv láá laddâm vielgis kukkáin čuovjis myerjin. Tego ain čohčuv, etimâsâi já soorij loostah láá jo ruápsudâm, mutâ myerjih láá vala-uv njálgáh. Puoh myerjih láá pirrâppirrâ nuuvt ennuv, ete Mattigin ij tieđe, maid muorjijd riemmâččij čuággiđ. – Maid muorjijd mij čuággip vuossmužžân, Matti koijâd ááhust já eenist puáđidijnis miäcán. – Vyelgeen-uv muoi Matti muorjijd čuággiđ, te enni puáhtá čuággiđ juuŋâid, ákku iävtut Maatin. – Vyelgeen peri, Matti moovtásk, váldá saŋko já puáimur kietân já vuálgá čyemenjâsâi kulij. Matti tiätá jo, ete ko ákku sárnu muorjijn, te sun uáivild čyemenjâsâid. Väzidijnis čyemenjâsâi luus, ákku muštâl Maatin, mondiet tot lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. – Tovle ulmuuh purrii muorjijn puoh enâmustáá čyemenjâsâid pirrâ ive. Tot šoddâd jyehi čoovčâ ennuv muorjijd já lii nuuvt siđhes myerji, ete puáhtá šoddâđ masa kost peri. Čyemenjâs rääsih já myerjih killájeh masa magarijd šooŋâid peri já tom puáhtá čuággiđ vala maŋŋeed čohčâtäälvi räi. Tot kal piergee pyereest tääbbin Säämienâmist já tast láá ennuv vitamineh-uv. Mun-uv oppim jo pärnin puurrâđ já čuággiđ čyemenjâsâid. Taid mij njuuvdijm njuvdosin, vuošáim säppin, pieijâim málásáid-uv já puurâim loppimmielhijn já suohâdáin. Čyemenjâs siäilui pyereest tälviv puolâšist muottuu vyelni, enâmân koivum puornâst. Čyemenjâs lii tuođâi muorjij myerji. – Mondiet čyemenjâsah pyehtih šoddâdiđ ennuv muorjijd jyehi ive, veikkâ maaŋgah eres myerjih iä pastaččiigin, jis lii koolmâs iäge lah kavjejeijeehkin? Matti imâštâl. – Tondiet, ete čyemenjâs ij taarbâškin miäđušijnijd teikâ eres tiivrijd kovâtteijen. Pieggâ lii ton kovjâtteijee já kirdeed lieđikoovjá rääsist ráásán. Ton lasseen ton rääsih, viseheh já laddâm myerjih killájeh pyereest kolmâs. Muottuu vyelni-uv siđhes čyemenjâsah siäiluh luándust-uv vala čuávuváá kiiđâ räi. Kesilodeh-uv macâdijnis kiđđuv mäddin Säämienâmâm poreh čyemenjâsâid ovdil ko šooŋah lieggâneh já tiivreh kirdeškyeteh. Elleid-uv tot lii lamaš ain tergâdis purrâmuš. Riävskáh, kiärun já maaŋgah eres-uv lodeh já elleeh tego puoidâ já kuobžâ-uv poreh čohčuv ennuv čyemenjâsâid. Eromâsávt kiärunân tot lii tälviv-uv puoh tergâdumos purrâmuš. – Mun-uv lijkkuum ennuv čyemenjâssáid, mutâ lijkkoo-uvks vuorâččâs toid? Čyemenjâs nubbe nommâhân lii vuorâččâsmyerji, Matti hundâruš. – Vuorâččâs ij kal puurâ vuorâččâsmuorjijd. Jurdám, ete tot nommâ lii puáttám tast, ete puoh ulmuuh iä tieđe, mon tiervâslâš, pyeri já njaalgâ myerji čyemenjâs lii. Motomeh láá jurdám, ete tot lii aaibâs mirhâlâš myerji. Vaarâ sij láá smiettâm, ete tot kelbid tuše vuorâččâsân, veikkâ tot ij tom puurâgin. – Talle ij kal vuorâččâskin ibbeerd, mon pyeri já tiervâslâš myerji tot lii, ko tom ij puurâ, Matti ruáhásist. Maatist já ááhust láá saŋkoh tievâ vuorâččâsmuorjijn, ko enni-uv puátá sunnuu luus jieijâs saŋkoh tievâ juuŋâin já iävtut vala etimâsâi já soorij čuággim. Nuuvtpa Matti, ákku já enni čuággih vala taid-uv. Tastmaŋa puáhtá-uv vyelgiđ puorijn mieláin pááikán. Lááhân puoh saŋkoh tievâ maaŋgâlágán muorjijn. Pääihist muorjijd kalga vala renskiđ já vuorkkiđ. Tooskin ij moonâ kuhháá, ko Matti, ákku já enni láá kuulmâs renskiimin já vuorkkimin muorjijd. Muorjij renskim já vuorkkim lii Maati mielâst hitruu. Liihân sust oppeet pieggâ-uv renskimiššeen. Muorjij renskim maŋa kievkkânist álgá iäljáris huššâ. Pevdi lii tievâ myerjisaŋkkoin, lasâpuurkijn, säppiputtâlijn já puolâštemrasijáin já fiijnâsukkârpakettijn, ko Matti, ákku já enni algâtteh vuorkkiđ muorjijd. Matti njuvdá muorjijd njuvdemáin njuvdosin. Ákku vuášá muorjijd sehe kiemnist ete säppimaijaast säppin já enni pelestis vyerkkee muorjijd puolâštemrasijáid ubbân. Viijmâg láá njuvdoseh lasâpuurkijn, sääpih puttâlijn já ubbâ myerjih puolâštemrasijáin puolâščuhheest. Njuvdospuurkijd já säppiputtâlijd Matti tuálvu eennâmkiällárán. Eennâmkiällárist-uv láá forgâ ildeeh tievâ maaŋgalágánijn säppiputtâlijn, njuvdospuurkijn já -liitijn. Matti, ákku já enni láá tutâvááh. Oppeet puáhtá ubâ peerâ puurrâđ pirrâ ive muorjijd já njuvdosijd suohâdáin, loppimmielhijn, sältti- já koškekuolijguin já koškepiärguiguin sehe eres kyeli- já piärgupurrâmušâiguin. Muorjijn puáhtá meid vuoššâđ myerjimálásijd já kiisselijd já myerjisuohâd sehe liäibuđ myerjipiirakijd. Taaggaar purrâmuš ij lahkin, moin ij pyevti muorjijd puurrâđ, ákku läävee ain ettâđ Mattijn já Matti lii kal siämmáá mielâst. čuággiđ, čuágám, čuággá = poimia, kerätä čyemenjâs = kaarnikka, variksenmarja etimâs = juolukka huššâ, huušâ = hyörinä juŋŋâ, juuŋâ = puolukka karrii = räme kavjejeijee kovjâtteijee = pölyttäjä kiästu = terttu, kimppu, nippu, vyyhti kuolbâ, kuolbân = kangasmaa laddâm, laadâm, láddá = kypsyä (marjasta) lieđikovjâ, -koovjâ = siitepöly miehtâ, mievtâ = mätäs muorjiđ, muorjiim, myerjee = marjastaa muorjim = marjastus njuuvdos = sose njuvdeđ, njuuvdám, njuvdá = survoa pasteđ, pastam, pasta = pystyä puornâ = purnu, säilytyspaikka renskiđ = puhdistaa marjoja sahâdávt = tiheästi saŋkko, saŋko = sanko sáppuđ, sáápum, sáppu = kypsyä mehukkaiksi (mustikka, juolukka) vuorâččâsmyerji = variksenmarja, kaarnikka Kiđđâ lâi oppeet puáttâm – já sirgusjuná rahttâđâi keessiđ stuorrâ sirgus kaavpugân. Vildâelleeh, kloovnih já akrobaatih lijjii jo pieijum vavnuid. Sirgusjuná lâi pyerimielâst, ko piäsá máátkán. “Láá-uv puohah fáárust? Já tääl mij vyelgip!” Junást lijjii fáárust maaŋgah elleepárnááh. Tobbeen lijjii virdehiäppušij, seeprai, kirahvij já leijonij čiivgah. Elefantvaavnust lâi rovvá Jumbo eidu kuáddám uccâ elefantvavvaaš. Sun kočodij tom Jumbo juniorân. Tot lâi stuorrâ peivi elefanttijd. Rovvá Jumbo puoh usteveh čokkânii uđđâ vavva pirrâ. Puohah lijjii siämmáá mielâ, ete tot lâi nánnáá. Mutâ kivkked uccâ elefaantiš kašnettij. “Aččiiii!” Maggaar olâttâs. Kašnettem toovâi tom, ete uccâ elefanttii peeljih hiäiládii. Kihheen ij lamaš kuássin uáinám nuuvt stuorrâ peeljijd – ij ubâ elefaantistkin. “Hah hah haa, sun lii aaibâs kloovni nálásâš”, mottoom elefant povvâstij. “Uccâ Jumbo? Ij, sun sulâstit eenâb uccâ Dumbo. Hah, hah, haa.” Uccâ Dumbo čalmeh konjâlistii, ko sun ooinij stuorrâ peljijdis. Lâi aaibâs tuotâ, maid iäráseh ettii – suu peeljih lijjii hirmâd stuárráh. Mutâ rovvá Jumbo ij perustâm tast maiden. Sun suvâttij uccâ Dumbo ovdâjuolgijdis alne já suilottij suu tassaaš, ko Dumbo nohádij. Sirgusjuná orostij uccâ kaavpugân já čaittâleijeeh kurgâlii jođosin uáivikááđu mield. Ulmuuh toškuu kieđâidis apináid já klovnijd já sirgusorgesterân. Mutâ ko sij oinii uccâ elefaanttii, mast lijjii hirmâd stuorrâ peeljih, te puohah tuše povvâstii. Ulmuuh čuovvuu jottoos sirgussajan. Motomeh kandâlipâruvviih huámášii Dumbo já algii kivsediđ tom. Mottoom kandâ kiškoi peeljist já eeđâi: “Leppeđ-uv uáinám ton peeljijd! Toh láá siämmáá stuárráh ko taampâ puurjâs! Lällällällällälä.” Rovvá Dumbo muáráskij. Sun vaaldij kaandâ iddus oolâ já siälgádij tom njunijnis. Talle tot cirgottij čääsi eres kaandâi oolâ. Ulmuuh suorgânii já huikkii: “Váruttiđ! Išediđ! Vildâ elefant!” Já puohah ruámustii olgos sirgustelttaast. Sirgus hovdâ ooinij, ete ulmuuh kaččii olgos telttaast já sun kuulâi maht sii parguu já piškuu. Sun juurdij, ete rovvá Jombo lii vildáskâm já lukkâdij suu faŋgâvaavnun. Uccâ Bumbo-riäpu – sun lii aaibâs ohtuunis. Dumbo šoodâi vala-uv murâšlubbon, ko sirgushovdâ adelij sunjin suámálii pihtâs já eeđâi, ete sun kolgâččij leđe fáárust klovninumerist. Dumbo koolgâi njuškiđ pyellee táálu laasâst vuálus viärmán, mon kloovnih tuállejii. Jyehi keerdi sun koočâi njuolgist viermi čoođâ – stuorrâ čäciliitán. Puohâi iärásij, eereeb Dumbo mielâst tot lâi hävski. Dumbo-riäpu! Eres elefaantih iä halijdâm sárnuđ suin. Mutâ mottoom peeivi sirgussäplig Timotei ooinij uccâ elefanttii, mii juđâččij aaibâs ohtuunis. “Kalga-uvks sun leđe aaibâs ohtuunis, áinoogin ustevttáá ubâ maailmist? Tääl kal ferttee porgâđ maidnii”, eeđâi Timotei. “Hei Dumbo! Mun halijdiččim leđe tuu ustev. Tuu peeljijn ij lah mihheen vááduid. Muái pyehteen iskâđ keksiđ monnii uđđâ nummeer, mon puávtáh porgâđ peljijdâdgijn. Mun halijdâm, ete tust šadda mááinuh. Jis tust šadda täsni mii sirgusân, te kihheen ij innig povvâst tunjin já iännád piästoo luovâsin.” “Puáđi teehin! Adelist mun keejâm tuu peeljijd.” Dumbo hiäiluttij luholâžžân peljijdis nuuvt, ete Timotei ooinij mon stuárráh toh lijjii. “Vuoi, oh-hoh! Toh láá muččâdeh! Julmeh! Mutâ moos muái puávtáččáim kevttiđ taid?” Timotei smietâi já smietâi. –“Kuulâ! Puávtáččih vissâ porgâđ siämmáánáál ko akrobaatih pargeh já leggistâttâđ ááimun!” Dumbo irâttij, mut miähkái vuálusoivij enâmân. “Ij tot luhostuu. Keksejeen maidnii muide. Mutâ ele moonât ruokkâdvuođât!” Mutâ Timotei ij keksim maiden muide. Suái oroin lemin tuáivuttemeh. Poođij ijjâ. Timotei peevij Dumbo klovnihaatân já suái kuohtuuh nohádáin. Sunnuu uáđidijn Dumbo nievdâi ärttigis nahhaar. Sun nievdâi, ete sun maatij kirdeđ. Čuávuvâš iiđeed vuorâččâsah cuvnii Timotei. Toh čokkájii já povvâstii. Timotei eeđâi toid: “Maid tij lodeh tääbbin enâmist porgâvetteđ? Mondiet eppeđ kirde muorâi paajaabeln? Tohon tij kulluuvetteđ. “Kraak, kraak, kraak, kraak, kra, – já maid mij porgâp enâmist? Kraak, kraak, kraak!” “Kraak, kraak, lii-uv kihheen kuullâm taggaar! Keejâbâ váhá pirrâsâd! Kraak!” “Maid tun uáivildâh? Vuoi – ij – ele keejâ vuálus, Dumbo! Muu mielâst oro, ete muái leen karttâm ollâgâsân muorân!” Tot lâi tuotâ. Dumbo já Timotei láin tuođâi-uv ollâgâsâst muorâst. Dumbo-riäpu suorgânij nuuvt čuuvtij, ete monâttij täsitiädus. Sun koočâi njuolgist čäciláádun! Vuorâččâsah ruŋkestii já povvâstii já Timotei lâi aaibâs pevhištum. “Dumbo, maht muái karttáim tuohu muorân?” “Kraak, kenski tuái kirdijd tohon, kraak!” “Kuldâlbâ tom! Tun kirdih! Vuoi, vuoi, maht mun jiem hoksám tom tolebiššáá? Tuu peeljijd puáhtá kevttiđ suáijján!” “Kraak, kraak, tot lii aaibâs tuotâ, kraak!” Tääl Timotei suutâi. “Hepâniđ! Elleđ kiivsed Dumbo. Suu enni lii faŋgân já sun jieš lii karttâm leđe klovnin já puohah povvâsteh sunjin.” Vuorâččeh šoddii murâšlâžžân ko kullii tom. Stuárráámus tain cullâguođij Timotein: “Kraak, tun ferttiih oskottâllâđ sunjin, ete sun máttá kirdeđ. Eeđâ sunjin, ete taat nuáidipuzzâ finnee suu kirdeđ! Kraak!” Timotei já Dumbo moonáin ollâ vääri oolâ. “Tääl uážuh uáiniđ, Dumbo! Tollii nanosávt kiddâ nuáidipuuzâst já hiäilád váhá peljijdâd!” Dumbo hiäiluttij já hiäiluttij peljijdis já kivkked sun luptânij enâmist. “Tot tuáimá, Dumbo!” Dumbo já Timotei iävá mainâstâm kiässán, mii lâi tábáhtum. Timotei lâi Dumbo klovnihaatâst, ko Dumbo lâi ollâgâsâst pyellee táálust kiärgusin toohâđ klovninumeris. “Muái leen kiärgus, Dumbo! Lii-uv tust nuáidipuzzâ? Pyeri! Tääl kirdeen!” Mutâ ko Dumbo njuškij, sun kočâttij puuzâ! “Hiäilut peljijdâd, Dumbo! Puuzâst ij lamaškin nuáidivuotâ! Tun máátáh kirdeđ tonttáá-uv!” Dumbo hiäiluttij peljijdis já kiirdij muččâdávt ááimust. Ulmuuh ilodii, ko toh oinii uccâ elefanttii kirdemin paajaabeln. Timotei lâi luholâš. ”Tun porgih tom, Dumbo! Tun lah miänástus. Tuođâlâš täsni!” Dumboost šoodâi olmâ täsni. Maailm áinoo kirdee elefant. Dumbo enni peesâi luovâs já sun finnij aaibâs jieijâs junavaavnu. Ige kihheen innig kuássin povvâstâm Dumbo stuorrâ peeljijd. Edvard Wilhelm Borg Edvard Wilhelm Borg šoodâi Pasejuuvâst (Pyhäjoki) 6.1.1830, čaalij pajeuáppen 21.4.1851 já vihkui pappân Kuopiost 14.12.1853. Sun poođij Anarân 2.4.1856 hoittáđ Aanaar kappallâš koskâpaje särnideijee virge, nomâttui Aanaar kappallâžân 3.4.1857 já čođâlditij pastor tutkos 17.3.1858. Kappallâš virge lasseen sun hoittái Uccjuv kirkkohiärá sajasâšvuođâ, jeđe sirdâšui Uccjuuvâ kirkkohiärrán 2.2.1860. Uccjuuhân moonnâm maŋa sun tobbeenläddingis hoittái Aanaar kappallâš sajasâšvuođâ ive 1967 aalgâ räi, mon maŋa sun jieijâs ucâmuš maŋa peesâi Raahe Saloisten servikode sajasâškirkkohiärrán, nomâttui tobbeen ive 1868 kirkkohiärá viirgán, jeđe vala ruaváást viirgán Pieksämäki servikoddeest 1873. Sun tooimâi meiddei Aanaar – Uccjuuvâ virgálâš puákutteijen 29.4.1856 – 1.1.1867 koskâsâš ääigi. E.W. Borg lâi ton-uv tááhust merhâšittee olmooš, et sun lâi vuossâmuš olmooš maailmist, kote čođâlditij anarâškielâ tutkos já finnij “kijtettettee” tuođâštus 20.2.1858 aanaarkielâ tááiđust professor Elias Lönnrotist. Siämmáálágán tuođâštus sun finnij meiddei orjâlâškielâ tááiđust 4.9.1860. Ereslasseen sun raahtij vistetavlu “Andogas vuođa oppa” (Avdâgâsvuođâ oppâ) mii teddilui Helsigist 1857. Tien tavlust ij lah tađe eenâb tiätu. Täst uáinip, et E.W. Borg lâi Säämist 11 ihheed, mon äigin sun kiergânij rähtiđ “Anar sämi kiela Aapis kirje”, mast láá siijđoh 93 já mii toolâi sistestis meiddei doktor Martti Lutherus “Ucca Katkismus”. Kirje teddilui Oulust 1859 já ton rähtimist sust lâi iššeen já kielâmiäštárin Heikki Mattus (Jormo-Hendrih, 1838 – 1926). “Aapis kirje” lii nubben puárásumos anarâškielâlâš olgosadaldâh já nuuvtko uáinip, te čäällimvyehi ij lah čuuvtijgin muttum pelnub čyeđe ive äigin. Já návt E.W. Borg čáálá algâsanijnis ive 1857: “Räähes pärnah! Taat addeluvo tiijan Aapis kirje ja Ucca katkismus kirjettum jeijid Ednid ja śoddom kielan. Kuohtu kiela läva taas ton tiet piijum ette oaźućiid oaineđ maht jećkia säni li jeijid kielan ja nuut pyöräpiht sehe ipertićiid mii kirjest śueźu ja maid Ibmel tiijan ton peht saarno ja mijtei mattaaćiid Suoma kiela, kiäs Pase Raabmat adei Bibbal ja ednu eräs śieu kirjäh lää kirjettum.Ibmel suovoćii tiijan aarmostes ipartas, viśalvuođa ja siunadosa taamuv kirje luvvodeined, nuut ette tot puöutäći tiijan nuuvhanna autugasvuođa Jeesus Kristus peht. Kirjettum Anarist Huhti mannadest ihä 1857 Edv. Wilh. Borg”. E.W. Borg vihkui vuossâmuu keerdi 20.4.1856 Hilma Johanna Malmbergijn, paasij leskân 10.4.1877 já naajâi uđđâsist 13.1.1878 kálgu-uámikkâsâs obbijn Wilhelmina Malmbergijn. Párnááh sust lijjii oovce, main kulmâ láá šoddâm Anarist, kulmâ Uccjuuvâst já loopah Raahest já Vaasast. Siämmáá ive ko sun varrij Uccjuuhân ađai 1860, jaamij suu Matti-kaandâš, kote hävdidui Aanaar Hävdieennâmsuollui. E.W. Borg čoskui “Pyhän Olavin Tähdistön Ritarin” (Pase Vuáláppáá Täsnijuávhu Ritarin) 25.1.1868. Sun tooimâi meiddei Oulu lääni máddááosij kansaškovlâi tärhisteijen ivij 1.5.1868 – 1.4.1883 koskâsâš ääigi. E.W. Borg jaamij Oulust 13.1.1910 oho paijeel kähcilov ihásâžžân. Eejipeeivi konsert kiäsuttij ulmuid siijdân Eejipeeivi Siijdâst toollum anarâš laavlâkonsertist lijjii masa jo eenâb ulmuuh ko lijjii čaahâđgin. Siijdâ auditorio lâi tievâ, iäge puohah peessâm čokkáđgin eres sajan ko porthái oolâ. Saavâi mield peessâmliipuh vuábdojii masa čyeđe. Siste kale lijjii eenâb-uv ulmuuh, tondiet ko siämmáá viistán ferttejii vala čaahâđ kyehtlov lávlod já suáitted. Čaittâleijeeh lijjii maaŋgâ soortâst já aloduvvâst. Konsert ornij Aanaar škovlâlij vaanhimij servi ruuđâ čuággim tiet Helsig määđhi várás. Sist lii aaigâ kuáhtáđ väldikode alemuid merideijeid, ereslasseen täsivääldi president já ucceeblohováldálii, kiäs sij kyeđđih kuoddâlem Aanaar škoovlâ oppâmateriaaltiileest tâi materiaal váilumvuođâst. Servihân vuáđudui tađe varás, ko škovlâlij vaanhimeh tulkkii anarâškielâlâš oppâmateriaal vänivuotân Aanaar škoovlâst. Nuorâmusah algâttii. Kielâpiervâl párnááh lijjii valmâštâm čáitálmâs, mast lijjii fáárust Kaarret Anja čäällim tihtâ, kulmâ eeni já oovce párnážid, kielâpiervâlpargeeh já ennuv elleeh. Tast maŋa váhá puárásub škovlâliih pottii lava oolâ: Sáárá Seipiharju sooitij piano já Sáárákáisá Seurujärvi láávlui Aune Kuuva ráhtám lavluu Iäččâm čuoivâg. Tast maŋa škovlâlij vuáru jotkui vala, ko ubâ anarâš vyeliluokka máttáátteijeinis Miinain soittii muáddi časkempiergâs-muusikpitá. Meid anarâš tievâsmittemškovliittâs uáppeeh láá vuáđudâm lávlumjuávhu, mon nommâ lii “Koškepuško”. Sij láá jurgâlâm lavluid nuubijn kielâin anarâškielân. Konsertist sij lavluu mottoom pitá: ovdâmerkkân Ultra Bra -juávhu Hauki-pittá lâi finnim uđđâ saanijd. Kitarast lâi Anna Morottaja já lávlooh lijjii Maijukka Pyykkö, Éva Kelemen, Suvi Kivelä já Anne-Marie Kalla. Ovdil koskâpuudâ lavlui vala oovtâst Moskova čuovah, moos še lijjii tievâsmittemškovliittâs uáppeeh adelâm uđđâ saanijd. Koskâpuudâ maŋa čáittojii muáddi uánihis “Kappeer já Stáálu” -fiilmâ, jeđe lâi vuárust säämi kaandâi rock-juávkku. Juávkku sooitij oovtâ jieijâs pitá já lasseen vala pegâlmâs “Paranoid” – anarâškielân tiäđust-uv. Rock-juávkun kullii ovdiih kielâpiervâlliih Jussá Seurujärvi kote láávlui, Piäkká Moilanen kote teerpâi ruumbuid já kitarain láin viljâžeh Simon Heandarat já Ole Máhtte Heatta. Konsert jođetteijen láin še ovdiih kielâpiervâlliih ađai Jussá Seurujärvi já Riikka Morottaja. Riikka jurgâlij Jusá saanijd suomâkielân. Konsert loopâ pelni konsertviehâ uážui kuldâliđ Satu Aikio lávlum. Suu miäđuštij pianoin Heikki Nikula, kiäst lijjii meid muáddi soolopitá suáittimnáál. Tast maŋa lâi stuorrâ vuárbádem vuáru. Vuárbádempalhâšumeh lijjii veikkâ moh ullosuhháin CD:id já sieráid. Ohtâ vyerbi maavsij oovtâ euro, já taiđii puohah uástiđ taid viehâ ennuv, ko mun jiem kuovttijn vuorbijn vuáittám maiden. Tábáhtume nuuvâi Aanaarjäävri oovtâstlávlumân, mii ij lamaškin tot ärbivuáválâš versio pic Matti Morottaja uđđâsist heiviittum jurgâlus, mast jävri ij lamaš innig “hilgum, hälbi já ohtuunis” mut “vijđáht pegâlmâs”. Petter Morottaja Matti Morottaja 60 ihheed Lam š. 28.12.1942 suátiääigi. Saksalâš suátituáhtár von Papen lâi maka talle eenist tuáhtárin. Tom mainâstij Ranta-Máárjá -rokke. Päikki lii Samudjävri. Moonnim škoovlân 1949. Vazzim 1. peeivi Tuurunjaargân korrâ stoormâ čoođâ. Tast itten Kaamasân 7 km. Maađij ij lam ko Kaamasist Čovčjáávrán. Škoovlân älgidijn jiem máttâm suomâkielâ ko eidu mottoom pođoi sääni. Keččim, maht iäráseh raseh, te mun siämmáánáál. Škoovlâ juuttim Kaamasist 7 lk, já ihepele val Avelist jotkâškoovlâst, ive 1958 kiđđâluuhâmpaje. Talle ko tobbeen val peessim, te lopedim, et jiem innig kuássin moonâ maggaargin škoovlân. Kuittâg ive 1962 moonnim Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân (kansanopisto). Jiem nuuvtkin oopâ jotteem tiet, mut nieidâi kejâdem tiet. Uuccim máttáátteijeeškoovlân Kemijäävri seminaarân já peessim-uv. Tobbeen lijjim 6 ive. Kooskâst kale eellim suátiškoovlâst räjikosáttuvâst Ruávinjaargâst já Immolast. Pessim meddâl alikersanttin čohčuv 1967. Valmâštuvvim máttáátteijen 1969. Mut jiem kale máttáátteijen áigum eissigin, jiem halidâm moonnâđ mottoom mecciškoovlân čuárgudiđ, mut moonnim Tuurkun paargon. Pargosaje lâi ollâopâttuvâst Kansanrunoudentutkimuksen ja uskontotieteen laitos. Pargon lâi sämikielâlij jienâpadij ornim, já koolgâi čäälliđ tain siskáldâsâid, já mudoi-uv jienâarkkâduv toollâm. Tast pargo ooleest juuttim meiddei oopâ, mut jiem kiergânâm finniđ ko oovtâ approbatur-árvusääni já pele cum laudest, já val motomijd pođoi kuursâid ollâopâttuvâst, nuuvt tego oskoldâhtiettust já uŋgarkielâst, kansatiedest, viro kielâst já ton tagarijn. Mut muu pargo lâi taggaar, et karttim ain vyelgiđ "kieddipaargon" Tiänuroogán Talvâdâsân čuággiđ tovláid mainâsijd. Tot sattui moddii meiddei tenttiääigi, jiemge mun oppâmist ovdánâm. Pargo aalgij keessiv 1969 já nuuvâi keeessiv 1971. Eljas Kytömäki sooitij já mainâstij, et kansanopisto máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm, já mun kolgâččim uuccâđ suu sajan viirgán. nuuvt uuccim-uv já algâttim máttáátteijee pargo čohčuv 1971. Ristâlâš nuorâiškoovlâst lijjim máttáátteijen 5 ive. Mottoom ive, ušom 1974, mun vala čođâttim auskultointi kansanopisto máttáátteijen. Tastmaŋa moonnim Laapi läänihaldâttâsân paargon ive 1976. Pargosaje lâi Aanaar markkânist já virgenommâ lâi ylimääräinen suunnittelija. Paargon kullii puohláván säämi mááttááttâsân kyeskee ääših, meiddei oppâmateriaalpargo jođettem. Virge šoodâi fastâ suunnittelija virgen maŋeláá já virge nommân šoodâi koulutoimentarkastaja já val maŋeláá sivistystoimentarkastaja. Lijjimba motomin uásádâhhoovdâ luámusajasâžžân-uv. Eennâmhiärrán kuittâg jiem tarbâšâm älgiđ. Läänihaldâttâs virgeest lijjim-uv paijeel 20 ihheed. Poođij anarâškielâ piervâl äigi. Piervâl algâttui ive 1997. Piervâlist škoovlân pottii uáppeeh, kiäh mattii anarâškielâ nuuvt pyereest, et toid koolgâi finniđ máttááttâs. Anarâškielâ táiđusiih máttáátteijeeh iä lamaš kalle, nuuvt tego iä lah täälgin. Nuuvtpa mun valdim virgestân virgeriijâ já algim máttáátteijen. Virge lâi škovlâi ohtâsâš lehtor virge. Vuossâmuu ive juuttim Aanaar vyelitääsist, Aanaar pajetääsist, Avveel vyelitääsist, Avveel pajetääsist, Njellim vyelitääsist, Áhujäävri vyelitääsist já Avveel luvâttuvâst. Avdoin ferttejim vyeijiđ s. 500 km ohhoost. Tot lâi nuuvt lusis pargo, et nube ive jiem innig vuálgâm Njellimân. Lehtor virgeest mun lijjim tastoo 5 ive. Majemuu ive mun lijjim tuše 2 škoovlâst, Aanaar vyelitääsist já luvâttuvâst. Vittâ ive tassaaš pessii motomeh máttáátteijeeh valjiđ, mon ahasâžžân sij älgih iäláttâhân. Mun väljejim 60 ive ave. Jis mun liččim pááccâm staatâ pel, te mun liččim lamaš pargoost vala 3 ive 4 mánuppaje. Mut pälkkihân kal ličij lamaš pyereeb. Tagareh kiäh iä lah jiejah máttááttempargoost, jurdeh, et tieba älkkees pargo lii, ko ij taarbâš muide, ko párnáiguin sierâdiđ, já luámuh láá kuheh. Mut kal tot lii lusis pargo. Máttáátteijee lii kal luámus ánsášâm ollásávt. Luáttámuštooimah säämipolitiijkâst Säämi servitoimáid algim jo 1960-lovvoost. Mij lâim seminaarist sämmiliih uáppeeh maŋgâ. Šoodâi säämiáášijn saahâ ain motomin. Mij vuáđudijm sääminuorâi seervi, mon nommân šoodâi "Teänupakti", tallaa pajekielâ čäällimvyevi mield. Tot toimâttij siämmáá nommâsii loostâ-uv, mii almostui Sabmelaš-loostâ fáárust. Algim jotteeđ säämimáttáátteijei čuákkimijn-uv. Vuossâmuu keerdi 1965, veikkâ jiem lamaš vala ubâ valmâštumgin. Siämmáá ive moonnim meiddei säämikonfereensân Taažâ pel Tiänun. 1973 algâttui Säämi parlament ađai Saamelaisvaltuuskunta. Mun lijjiin tast aalgâ rääjist jesânin já meiddei kuttâ ive saavâjođetteijen. Tuše oovtâ pajan, 4 ive, jiem álgâm iävtukkâssân. Meiddei Sämitiggeest, mii šoodâi parlament jotkân, lam lamaš ubâ ääigi fáárust. 1974 rääjist lam lamaš Sämirääđist, mii lii Tave-enâmij ohtâsâš orgaan. Lijjim tast mottoom ääigi saavâjođetteijen-uv, jiem mušte, kalle ive. Kielâpargoost lam lamaš 1970-lovo algâkeeji rääjist ubâ ääigi. Orgaaneh, main lam lamaš, láá kuittâg: Tave-enâmij säämi kielâlävdikodde, Säämi parlament kielâlävdikodde, Kuátueennâm kielâi sämikielâ lävdikodde, Evroop ucceeb kevttum kielâi Suomâ sämikielâ lävdikodde, Sämitige kielârääđi, Tave-enâmij sämitigij kielâlävdikodde. Muáddi paje lijjim meiddei Tave-enâmij Säämi instituut stiivrâst. Anarâškielâ servi vuáđudui 1986. Tast mun lam lamaš aalgâ rääjist fáárust saavâjođetteijen. IISAKKI MATTUS Eellim päälgis Vuosmuu maailmsuáđi maŋa Jiem lam vala šoddâm, mutâ taah tiäđuh láá Tuomo Itkos kirjeest ”INARI, Inarin kirkkojen ja paimenten muisto”. Vuosmuu maailmsuáđi nuuhâm maŋa 1917 Suomâ finnij jiečânâsvuođâ, mutâ te mottoom ive maŋa poođij puácuvuotâ ”espanjatavdâ”. Tom taavdân jammii iivij 1919–1920 äigin suulân 200 olmožid, 10% ubâ Aanaar servikode vievâst. Ohtuunis tuárispele sämitááluin jammii enâmus ulmuuh, motomáid tááloid paccii tuše párnááh tääbbin Aanaar kieldâst. Avveel räi pesâškuođij avdoin 1913 lovvoost já maađij rähtim jotkui Anarân. Maađíj Aanaar räi valmâštui ive 1925. Siämmáá ive rahtui Toivinjaargân uárbispárnái várás päikki, ässen tohon pottii iänááš tagareh párnááh kiäh lijjii pááccâm uárbisin espanjataavdâ keežild. Siämmáá ive šoodâi meid Kaamâs škovlâpiirâs já Toivinjaargâst algâttui kansaškovlâ puáris hiävuštaalist. Váhá maŋeláá rahtui škovlâtáálu já ive muádi maŋa uáppei várás aassâmtáálu Vastusjäävri riidon alda uárbispárnái táálu. Kansaškovlâ tooimâi Toivinjaargâst ihán 1944. Tobbeen lâi meid puárásij viäsu, mii tooimâi evakkost puáttim maŋa-uv kidâ ihán 1979. Toivinjaargâ uárbispárnáitáálu hovdân lijjii Oulu diakonisah. Toivinjaargâst lâi komserjâs kärdin, "vallesmannin puustelli" mon lâi huksim Villehard Nordling ive 1876. Jotteem ohtâvuođâh puáránii. Rahtui Avelist Piäccám kuávlun maađij; Aanaar kieldâ uásist tot valmâštui "Isänmaan kämppä" -nommâsâš kámpá räi ive 1926 já Piäcámân lâi maađij vaalmâš ivveest 1932. Aanaar markkânân lâi finnâšum čoođâjotteem oornigân maađij ive 1925. Kävppijâs Uno Waenerberg (Venneber Uuno) postâmoottur jotteem Aanaarjäävrist nuuvâi já sajan poođij Venneber Uuno omâstem "post’avdo" - malli 1926. Anarân puáttee maađijân algii smiettâđ juátkim Kaamâsân já Čovčjäävri räi já tot rahtui-uv tohon, mii lâi čoođâjotteem oornigist 1939 Čovčjáávrân. Koskâráávhu äigin algii rähtiđ maađij Kaamâsist Kärigâsnjaargân. Tom luoddâpargoost lijjii ennuu almaah, iänááš taam pele ulmuuh. Mutâ iä almaah uážžum kuhe leđe maađijpargoost ko kočottettii suátiviehân, Piäccâm pataljoonan sist iänááš karttii. Saksaliih jotkii Kärigâsnjaargâ maađij rähtim, sist lijjii mašineh já kyerm´avdoh. Faŋgâruošâh lijjii meid ennuu maađijpargoost, pargo ovdánij jotelávt. Kihlom Lâi tot äigi ko avdomaađij ij lam vala rahtum Kaamâs räi. Tot lâi vuođâloho 1932, ijge tot maađij lamaš vala nuuvt áhtánâs Aanaar räi, mutâ avdoin já pyeráin puovtij vyeijiđ ton mield. Pyeráin kale peesâi vyeijiđ pálgái mield-uv. Kiđđuv já čohčuv tot avdomaađij lâi roggáá já stánžáá. Jyehi keesi ko tivodii, te tot puáránij ubâ ääigi. Sarre Antti lâi vuossâmuš pyerá omâsteijee Kaamâsist. Uno Waenerberg lâi postâhoittájeijen. Poostâ jođettii nuáđiseelgist Ucjuuhân já Kärigâsnjaargân. Ko pyeráh pottii, te toh lijjii šiev fiävruh ton ääigi. Lâi ohtâ nuorâ almai Kaamâsist já sust toovâi korrâsávt mielâ uástiđ taggaar ko ooinij mon anolâš tot lii, já eidu mon huápust toin piäsá. Sun soovâi postâhoittájeijein ete joođeet poostâ Ucjuuhân já sun eelij vitnubáloh postâreisud Ucjuuvâst vääzin nuáđiseelgist. Nuuvt sun tiänái ruuđâ pyerá uástim várás. Uuno tiilái Vaasast almai pyerá, já almai lâi tuđâvâš ko finnij fiävru olsis. Tot pyerá ko poođij, te tot lâi pieđgejum ossiijd, ete tom koolgâi čokkiđ. Tääbbin lâi ohtâ almai kote maatij tom pargo, Sarre Antti. Ráttáh kale lijjii pinnottum valmâšân. Aldemuš kolle- já tijmečeppi lâi Ruávinjaargâst. Tagarijd ko kollesuormâsijd koolgâi tiiláđ tobbeen, kiäst tárbu šoodâi tooid. Oovtâ nuorâ almast šoodâi tárbu tiiláđ kollesuormâsijd, ko sun lâi rähistum mottoom pijgánieidân. Nieidâ meid lâi lijkkuustâm nuorâ almai. Nuuvtpa almai tiiláástij kihlesuormâsijd Ruávinjaargâst já paasij Kaamâsân vyerdiđ kihlesuormâs pakkeet. Talle tot postâ ij jottáám nuuvt jotelávt ko taan ääigi. Almai vuordij kihlesuormâs pakettis nuuvt kuhe ko tot poođij Kaamâs poostân. Tallain ulmuin ij lam huáppu. Ij sun lam mittedâm myersses ige jieijâs suormâi kasoduv. Pakkeet poođij äiginis, sun lonoi pakettis já vuolgij myersses luusâ kihlijguin. Lâi muádlov kilomeetterid väzzimmätki já myerssee kuuvl korrâ mielâ. Sun vaazij mottoom määđhi, myerssee mielâst ubâ ääigi. Sun čokánij vuoiŋâstiđ, jeđe hoksái suormâspakettis. Vaaldij laavhâst já leehâi tom. Keččâlij suormâs suormâsis ete maht tot eštus heivee, mutâ suormâs lâi liijgás juollâd, nuuvt kalje ete sust kyehti suormâ mattain toos. Ammal sun lâi adelâm lijge stuorrâ mittoid. Tast kejâdij suormâsis, jeđe hoksái ete sunba keččâl návlásis pieijâđ ete maht toos heivee. Na toos tot kale heivij mudoi mut masa kalje lâi vala toos-uv. Mutâ te piergâs kasoškuođij já suormâs čovgâsij nuuvt ete sun ij finnim tom meddâl. Sunjin šoodâi eeti ete maht tääl. Luhhoost lâi tot kolmâ aajâ paaldâst. Sun nuolâstij puvsâidis já njuškij ton kolmâ aijui. Piergâs eštus ucoškuođij já sun finnij tom suormâs meddâl tast. Tuše čapis riegis nävlimaddui paasij muštottiđ kuhes ááigân suormâs heiviittâlmist. Eellim päälgis Mottoomlágáneh muštokoveh älgih munjin 1940-lovvoost. Talle lâi suáti Suomâst já ulmuuh sarnuu ennuu sotâmist. Veikkâ suáti ij lam nuuvt alda muu aassâmpääihi, mutâ lâi kuittâg ulmuin palo. Desantih lijjii, main ulmuuh pollii. Lijjim talle kuulmâ ihásâš já muštám pyereest tom ko ennirokke laavij ruhâđâllâđ ehidist uáđđáádijn. Veikkâ tom ääigi iä lamgin nuuvt čuovâdeh toh laampuh, te koolgâi luávdiđ laasâid ehidist ko siävŋánij. Tot lâi miärádus. Motomin kullui hirmâd juurrân nuorttiibeln, ko ryešiliih pommareh kirdii. Ránnjátáálu iššeed kale jeđđij, ete iä toh ryešiliih pommikoneh ole teehin ko Muurmanskist lii aldemuš kirdemkieddi. Ij moonnâm kuheskin äigi ko Ruošâ pommikoneh pottii já pommittii Aanaar kirho sehe pappâl. Talle ulmuuh oskoškuottii ete ulâtteh toh teehin-uv. Tot lâi 4.2.1940, ko Aanaar kirho já pappâl ruoššâ pommittij já tuššâdij. Lijjim talle viiđâ ihásâš já viljâm lâi kuulmâ já peli ihásâš. Laavijm jutâliđ togo pääihi aldasijn, eelijmba motomin ránnjátáálu kuvlân-uv. Avdomaađij lâi jo Čovčjäävri räi rahtum. Čovčjuuhân lâi rahtum šalde. Kale oroi lemin kubduv tot maađij já styeres tot šalde, ko motomin pessáim eelliđ Issá-čeesi fáárust nuuvt kukken ete Čovčjuuvâ šalde kuvlân. Issá-čeesist lâi polgupyerá, taaiđij lam áinoo tääbbin kuávlust. Sun laavij adeliđ pyerásáátu motomin munjin já viljâsân. Ohtii peessim Issá-čeesi fáárun, ko sun vuolgij eelliđ Tuurunjaargâst. Tot lâi-uv muu vuossâmuš mätki nuuvt kuhás máádâs. Veikkâ ij lam ko 12 km, te tallaa muu mielâst oroi viehâ kuhes mätkin. Čokkájim pyerá teline alne, mätki moonâi pyereest já liähtu meid oroi viehâ koorâs muu mielâst. Maasâd puáttim mätki-uv moonâi pyereest kidâ ton räi ko aaibâs alda pääihi, kogo lâi mokkáás päälgis já pyerá kärŋiludâi, te must nubbe jyelgi šoodâi ráttá pinai já ruŋgo kooskân. Jyelgi njalanij, puttânij já rašoi. Karttim maŋgâ peeivi leđe invaliidin. Jyelgi puáránij, ijge toos pááccâm mihheen vááduid. Talle lijjii jyehi táálust šivetteh, kuusâh já saavzah. Poccuuh lijjii še jyehi táálust, eergih lijjii fiävrun já ránnjátáálust lâi hiävuš-uv. Párnááh hárjánii uáiniđ fiävrustâllâm, ergij veddim, taammâm, já poccui sehe šivettij koddem já toi njuovvâm. Párnáin lijjii sierrâmvyevih tagareh maid oinii vuorâsulmuid porgâmin. Mestâ jyehi táálust lâi peenuv, motomijn tááluin maŋgâ-uv pennuu. Mottoom táálust lâi cijkko já ko tot lâi kieimâmin, te tot čokkij puoh aldasijn pennuid. Toh torruu hirmâdávt já kaskii nubijdis. Maŋgii oinim tom-uv ko ores peenuv niävzuškuođij ciijko, te tarvanáin kiddâluvâi, já láin maŋgâ tiijme kiddâluvâi ovdilgo luovânáin. Ko cijkko lâi čivgâm, te viälppáh lijjii mielâsiih sierâđimskipáreh párnáid. Peenuv ton ääigi lâi stuorrâ iše puásuipargoost. Šiev puásuipeenuv västidij maŋgâ almaa poccuid čokkiidijn já kuáđuttijn. Muu uábih kulmâ lijjii puárâsuboh ko mun já ohtâ viljâ kote lâi nuorâb muste. Ránnjátálui párnááh lijjii suulân siämmáá ahasiih muu puárâsub obijguin. Sist lijjii sii jieijâs sierâh já muoi viljâinâm láin vala nuuvt uceh ete iän tuhhim sijjân sierâđimskipárin. Ive ovdil ko kaartâim vyelgiđ evakkon, lijjii ennuu kozz'säpligeh. Ulmuuh ettii: – Ij tot tieđe pyere, tot tiätá luhottisvuođâ já suáđi. Já nuuvt eštus keevâi ete kaartâim vyelgiđ evakkon. Kozz'säpligeh lijjii ennuu. Eeči lâi kuáivum roge ruskij várás mutâ ton roogán iä lam vala pieijum roskeh, tot lâi kuárus. Toh kozz'säpligeh já eres-uv säpligeh kočâdii ton roogán, iäge peessâm meddâl tobbeen. Mij párnááh aalgijm piemmâđ já tipšođ taid. Ep mij tievst máttâm taid tipšođ nuuvt pyereest, ennuu toh jammii mutâ lase pottii. Käärji loho ij kiäppánâm, mut pyerebeht-uv lasanij. Vuoli-Jussi já muu uábbi Siiri láin suulân siämmáá ahasiih, 10–11 ihásiih. Suoi hoksáin älgiđ čonâdiđ já veddiđ taid säpligijd, sunnust maka áálduh já eergih láá kiddâ. Jussi raahtij vuolttâsijn kerrisááid já kesittáin säpligáid taid. Sunnust lâi kuhes säpligráiđu, ko suoi raiđuustâláin. Tälvipargoh Tälviv eeči piivdij riävskáid já lâi puásuipargoin, palgâssiijdâ kuáđutteijen, juuđij pygálusâin já piivdij Issá-čessijn juoŋâsijguin kuolijd. Talle jis eeči sattui leđe riävskápiivdost já pygálusâh lijjii, te enni kaartâi moonnâđ pygálussáid. Mij párnááh lâim maŋgii jiečânân. Ánná, puárásumos uábbi, lâi mist ucebijn hovdân. Kuusâh já saavzâh lijjii já sun tipšoi taid já poojij kuusâid. Ton ääigi riävskápivdo lâi korrâ pargo. Eeči ko moonâi piivdon, te sun aasâi lavŋekuáđist meecist tobbeen pivdosojij alda. Tobbeen sun lâi paijeel kyehti mánuppaje-uv motomin ovtmanon ete ij iällâm pääihist. Sun laavij pivdeđ tobbeen Nikolâsjäävri já Kaarbuljäävri kuvlân. Tot lii tuodâr, pecivyevdi páácá kuhás. Ton ääigi lijjii riävskáh valjeest tääbbin-uv Čovčjäävri pirrâsijn, mutâ táágu iä lamaš šiev kärdisajeh. Talle lijjii vala čuopâhánnáá vyevdih táágu Čovčjäävri pirrâsijn já čuuvčáh já kuáppileh lijjii valjeest. Taid pivdii kuáđáđâsâiguin já meiddei pisoiguin. Motomij taalvij ko lijjii valjeest riävskáh, te sun finnij pelnubtuháttist kyevtituhháát riävskád täälvist. Kale tallain kárdoin lâi olespeeivi pargo, ko árppukielâiguin pivdii, ij lam kielâsraŋgâ. Käviduvah, maid koolgâi syeriláánjáin rähtiđ, toh kolgii leđe maŋgâčyeđe já eehidpuddáid lâi pargo. Suomâ pele käävpih iä uástâm riävskáid, já jis ostii-uv te hadde lâi hyeni. Eeči eelij Reisvuonâst Taažâst já tuálvui tohon riävskáid, poccuupiärguid, ludij puuzâid, tuoljijd já soksâmijd. Taažâst puovtij suoppâinoorâ, purâmuškáálvu, nuárjunäähki já jiäkkâsnäähki sehe tubákkijd. Sust lâi kuhes ráiđu ain ko vuolgij tohon, käävcist love ergid rááiđust. Eergi kiälkán uážui pieijâđ 150 kiilud, tom verd tot kostâdij pyereest keessiđ. Uđamâg späilihist šoodâi lojes ergi ko lâi fáárust Reisvuonmokken. Nuárju já jiäkkâsnäähkist rahtii laabžijd já čässih vuáđuid. Reisvuonmätki piištij kyehti – kulmâ oho, sijvo meridij ennuu. Jis lijjii hyenes siijvoh, myetteeh já puurgah, te luoddâ ubbui já peivimääđhih uánánii. Jis tiäivásij cuáŋui leđe, te peeivist pyevtittij kuhes määđhi. Ohtii kale masa kiävá hyeneeht iäčân ton Reisvuon'mokken. Veikkâ sun lâi hárjánâm meecist jotteeđ já ijjâdâllâđ. Sun moonâi miätá Ijjäävri já jävri ko lâi sponâsist te ton mield lâi šiev sijvo jotteeđ. Sun pyevtittij ton peeivi kuhás. Šiev šoŋŋâ lâi, viäigudijn aalgij kejâstâllâđ ijjâdim saje já huámášij ciägu suárvi. Luoštâlij rááiđus toos suárvi alda já piejâi fiävrus kuáttum oolâ. Sun piejâi tuulâ toos ton suárvi maddui já vuošâi käähvi tast já purâdij, vyeijimkerrisis ruttij toos tullâpiällâs čokkámpeŋkkân. Sun lâi puuđâldmin tast maidnii ko kivkked tot suárvi mon maddust tullâ lâi, viirâi eidu suu oolâ. Kuhes uávsih postii enâmân suu kyevt pele já sun šoodâi tapčasân suárvi vuálá. Sust lâi assaas tälvikappeer uáivist te tot suoijij uáivi. Lâi sun kolmâštum ko suárvi koočâi oolâ já čooskij suu uáivân. Ko sun iäláskij te ij peessâm lihâstiđgin aalgâst. Jurduuh lijjii maaŋgâlá´áneh. Tieđij ete ulmui jotolâh ij jottáám togobeht, ohtkin ij kavnâččii suu eidu tállân, eergih niälguččii, jieš kolmuuččij jaamâs. Sun aalgij kuámmirijguin kuáivuđ muottuu já nuuvt sun peesâi liihâdškyettiđ eenâb já eenâb. Viijmâg peesâi meddâl ton suárvi vyelni. Uáivipoovčâs lái já čielgi raše, mutâ mudoi lâi siäilum čavosin. Tot suárvi mon maddust lâi tullâ, lâi siste mieskâm, já ko piegâstij, te tot toijui já viirâi. Jotkâsuáđi já evakkoäigi Jotkâsuáđi ääigi lijjii saksaliih suáldátteh tääbbin Čovčjäävri kuvlân-uv. Sij lijjii ráhtâm kyehti parakki toos Nuuvdi táálu alda, main sij assii. Sij lijjii käävci almajid. Mij párnááh laavijm eelliđ sii kuvlân távjá, sij adelii mijjân párnááid njálgâid, suklaid já kaakao. Talle tääbbin jyehi táálust lijjii kuusâh já saavzah. Saavzâid peskidii já finnejii ulloid, maid kárttudii já ponnii läigin. Laaigijn kuđđii suhháid, vaacâid já ullopuserijd. Saksaliih läävejii eelliđ mii peln távjá. Sij ostii mielhi, suhháid, vaacâid já saavzânäähkist korrum toossuid, maid enni kuárui. Enni tuoijui višâlávt, sun kuárui njuppâhijd, kamâspiddoid já mijjân párnááid eres-uv pihtâsijd. Sust lâi taggaar kieđain jurâttim kuárrummaašin. Mij párnááh lâim višâleh čuoigâđ já čierâstâlâim višâlávt. Saksalijn lijjii meid saveheh, mutâ sist motomeh iä lam kuássin čuoigâm, sij kolgii vist opâttâllâđ ovdilgo cuápcânškuottii savehij alne. Mist lâi hävski keččâđ sii čuoigâm. Motomin rovvii luátkumuottui vuálus ooivij, já sist ko lijjii ”kiintositteeh” savehijn, te muottust pajas peessâm siijân lâi vaigâd. Mii savehijn lijjii nuárjunähki lääbžist pieijum váárvuh já čuoigâmkamâgin lijjii kálluheh tâi njuppâheh, main lijjii storgâ njuuneh ete cuápcánii pyereest saaveh váárvuin. Talle mist párnáin eskân hävski lâi ko motomin ain moonâim saksalijguin vááráážân čierâstâllâđ. Sij lijjii jo oppâm čuoigâđ váháš, veikkâ iä nuuvt miäštáreh lamgin. Čierâstiđ sij iä máttâm ollágin, tállân ko saveheh jottájii vuálus teermi, te rovvii stubbpájii muottui siisâ. Mij párnááh ain išedijm sii pajas muottust. Motomin sij kale suttii mijjân ko povvâstijm. Sij iä cuápcánâm čuozid teermi vuálus já rovvii muottui siisâ. Ohtii vuod lâim monâmin Čiermihkoddemváárân, tohon lâi suulân muáddi kilomeetter saksalij parakkijn. Sponâs jäävri mield lâi pyeri čuoigâđ, lâi saaveeh kobđádâh. Ohtâ tain saksalijn halijdij čuoigâđ parfepeesi kuuvl mii lâi togo jävr'rido alda. Mij puohâh imâštâlâim ete maid sun ton peesist haalijd. Čuoigâim peesi kuuvl, te almai kaalgâi savehijd kammuinis já aalgij kuárŋuđ piäcán. Sun kuárŋui tohon já lâi jo masa kierrust ko patâritij uávsist já koočâi vuálus. Pihtâseh kiškuustellii já pivtâspitáh paccii ovsiijd. Ij sun mahten lammâšum, kossâ muotâ ko lâi já pecimaddui lâi times koččâđ faskâm oolâ, maid tal váhá peciuávsih sargiistellii nirve. Tast maŋa tot saksalâš ij halijdâm vyelgiđ čuoigâđ, tađe ucceeb čierâstâllâđ. Sij lijjii lovmat almajid puohnis tain kyevti parakkist. Sist lijjii čuovvân karbiidi-, petromaks já hasaklaampuh. Toh lijjii ennuu čuovâđuboh ko táváliih oljolaampuh tääbbin ulmuin. Pisoh sist še lijjii maaŋgâlá´áneh já eres-uv piergâseh. Juovlâi ääigân sij puohtii uccâ piässáá siisâ parakkin já čiŋâttii tom, heŋguu maaŋgâlá´án čiiŋâid toos, pieijii uccâ kinttâláid já poldii taid. Ránnjátáálu iššed lâi meid iällâm parakkist juovlâmuorâ keččâmin. Nube peeivi eehid ko sun poođij eelliđ mii peln, te sun maŋgii eeđâi: – Puáttee juovlâi kale mist-uv kalga leđe juovlâkuosâ tuuveest juovlâi ääigi. Tot eštus ollášui maid Nuuvdi kuuhâi talle. Kaartâim evakkon Ylivieska alda já tobbeen eštus lâi juovlâkuosâ tuuveest. Saksaliih ostii páiháliijn ulmuin poccuu piärgu, čuuvčáid, kuáppilijd, riävskáid já njuámmilijd, tâi lonottii vijnijn. Motomeh skelmušii, vuobdii káránâs čuhčán. Mutâ mattii toh saksaliih-uv skelmušiđ, sij čäciputtâláin lonottii piärgu tâi maidnii páihálijn ulmuin. Oovtâ kálgu-ulmui lâi keevvâm nuuvt, ko sun lâi lonottâm saksalâš vijneputtâl poccuu piärgoin. Poođij pááikân, ucâlij puttâlis laavhâst já falâlij julástuv kállásis. Käällis leškiistij koopân, smakkiistij já iätá: – Taat kale ij lah ko čääci. Kálgu meid smakkiistij já suutâi hirmâdávt. Sun poisiistij tállân maasâd tom saksalii kuuvl, kiäst puttâl lâi lonottâm. Saksalâš šoodâi uáiniđ ete kävppiskippáár lii iäddum. Saksaliist lâi tot piärgu kieđâst, sun lâi eidu áigumin steikkiđ tom. Kálgu-olmooš väzistij almaa luusâ, rovgij piärgu suu kieđâst, uigâdij čäciputtâl almai já eeđâi: – Sakramentti niks saatana snaps! já vuolgij. Saksalâš paasij ton tove steikkimpiärguttáá. Mottoom suátimaainâs Njuhčâmáánu čiččâd peeivi 1942 poođij JR 12:v komendeijen kirjálâš koččom: ”Sissiosastost, mon stuárudâh lii kyehti komppania, tuššâdiđ juávhuid já puáldiđ tááluid Pirttijäävri já Vitsataipale kyláin. Äigi toi kylái já juávhui tuššâdmân 11.3 – 16. 3. koskâsâš äigi”. Lâi njuhčâmáánust 11.3. iiđeedijjâsevŋâd, ko syemilijd suátialmaid cuvnii njálgâsumos naharijn, puohnis 300 almajid. Puolâš lâi suulân 40 raađđâd. Jolgâđâsâin lâi hirmâd korrâ pieggâ já vašo. Iänááš suáldáttijn cuvzii: – Sáttân, hiärâi homáh, olsis áárvu já kunnee toh vuod halijdeh. Tai juávhust lâi meid ohtâ Anarâs kandâ, sun lâi Matti Uula Paadar. Sun lâi talle 19 ihheed já kyehti já peli mánuppaje puáris. Juávhu uáiváámužžân lâi everstiluuvtnantti Ali Koskimaa. Fáárust čuoigâi iävtutátulávt pastor Jussi Rauhala. Meiddei mottoom tykistö upseer vuolgij jieš haalust juávhu fáárun. Koskimaa volliittij vuossâmužžân Vitsataipalen, kost kolgii partio tiäđui mield leđe vajalii suátijuávhuh. Ehidist siävŋândijn suátijuávkku vuolgij penâkkullâm keččin Vitsataipale vuást, tuše kyehti ryhmä já vittâ hiäppuš paccii tukikoohtan. Main jyehi hiävuš lâi kiässâm kulmâ lusis kerris, evvisijd já suátitarpâšijd. Lâi tuorâstâh 12:d peivi njuhčâmáánust 20 miinut vááijuv kosk´iijâ, ko almaijuávkku tegu kumâttâsâh vuolgii ovdániđ kylá tálui vuást. Jyehi joukkuen lâi adelum tärhis miäráđus, ete maht kalgeh toimâđ. Ovdilgo volliittii tálui vuástá, kuldâlii tárkká ete kulloo-uv tááluin mihheen jienâid. Ij mihheen meerhâid ete tááluin liččii ässeeh teikkâ aldasijngin, lâi aaibâs joskâd, tuše puolâš peeškij tuvij nuurhijn. Suátijuávkku vuolgij tálui kuuvl váruvávt já ubâ ääigi vuordii ete mabdem luođâpurgâ šadda ko joskâdvuotâ rottâs já čyeđeh pisoh älgih pävkkiđ, tuhátteh luođâh tevdih ááimu. Mutâ kylá pisoi joskâ. Syemiliih cokkiittii puoh tááluid pyelliđ. Tot lâi viehâ puálu ko čyeđe verd tááluh pyeleškuottii. Iho sevŋâdin toh tuulâh uáinojii kuhás, penâkkullâmij tuáhá. Jeggijáágáreh iä tiättâm jieijâs juávhui hommáin, vahtâ-almaah imâštellii: – Manensun vajalâš puáldá táluidis? Pyellee tálui pellâst syemmiliih suátialmaah vuošâdii olsis purâmuš, purâdii já lâi liegâs leđe. Pirrâmpeivi muttui. Lâi vástuppeeivi vuossâmuš tijme. Vástuppeeivi, kulmânubálovváád njuhčâmáánust, juávkku vuolgij Pirttijäävri vuást čuoigâđ. Pyellee tálui tuulâh iä innig lieggim. Lâi puolâš, vašo, iiđeedijjâ já vaibâseh. Lijjii čuoigâm jo muáddi tiijme, Pirttijäävri kylá kolgâččij leđe uáinusist, sij smiettii. Talle sij hoksájii ete láá čuoigâm liijgás uálgispel. Lijjii moonnâm jo Pirttijäävri lappâd, sunde kalga mutteđ, uđđâ sunde čižedpel. Tijme viiđâ ääigi juávkku lâi Pirttijäävri riddoost. Kilomeetterpele keččin uáinojeh Pirttijäävri tááluh. Suovâh pajaneh tálui poccein. Tääbbin kale láá ässeeh, láá kocemin-uv já kii tiätá sättih leđe jo vyerdimin kuossijd, lijjii vaarâ uáinâm Vitsataipale pyellim, ko vala-uv alme ruápsái tobbeen kuávlust. Tom, mii jäävri nubebeln oinui, Ali Koskimaa keejâi. Vaibâseh teddii suu-uv. – Tie tot lii. Ääpi oovdâst já nubebeln vissásávt viärjuh já maaŋgâlá´án pisoh... Maid porgâp? Jis karvep te ep uáinittâđâ, mutâ čuoigâmmätki šadda 3–5 km. eenâb. Peivi juávdá já vaibâseh lasaneh. Uáivialmast lii vaigâdis puddâ. Koskimaa valjij volliittim ton saajeest jäävri rasta njuolgist, mii lâi stuorrâ jallodâh. Sun peruštâlâi áigumušâs: – Ko tääl tállân já vuovnâlávt volliittep, te vajalâš vuálgá patârâsân ko uáiná mii juávhu stuáruđuv já vyeimi, iäge tain tááluin vaarâ nuuvt ennuu ryešiliih lahkin. Ko toh ruošâh patâreh tohon máddáákeš jäävri jieŋâ oolâ, te sii lii hiälppu toos jäävri oolâ pačâliđ já koddeđ. Miäráđus lâi, ete juávkku kalga huápust čuoigân ovdániđ jäävri rasta já orostiđ ij uážu, toin ko tot tiätá vises jäämmim, ravvij komendeijee ovdil volliittem. Jeggijáágáreh čuoigii jiegâs oovdâst. Ko lijjii pyevtittâm pelimuudon jäävri, te sij huámášii, ete nubebeln jäävri käččih ruošâh asemáid, motomijn iä ubâ olgoldâs pihtsehkin. Nube pele jävr´riidon lâi vala suulân vittâlov meetter, ko mottoom ruoššâ párgádij korrâ jienain: – AGÒNJ! (tuulâ!) Siämmást koddee luođâh algii kirdeđ ármuttis suohâdávt. Voccâmuotâ puurgâi hirmâđávt. Uálgispeln čyeigeeh čuorvuu sirduđ čižetpel, kost lii eenâb syeiji. Enâmus uálgispeln čyeigeeh iä táránâm muide ko leggistettii viällud muottui já algii pääččiđ vajalii vuást. Iäge sij peessâm tast innig kuussân, iä puáhtâm muide ko viälláđ tast jolgâ jäävri jieŋâ alne. Ryešilâš paaijij ubâ ääigi maašinpisoiguin. Kylá viestârkiäčân meridum jáágárjuávhu já Urho Pohjola siähálâskomppania almaah iä peessâm kuháskin, ko vajalij korrâ pääččim pooldij sij aaibâs já nuuvt sij kiäsádettii riddoteermi suájân. Taam juávhu fáárun jieš tátustis vuálgâm pastor Jussi Rauhala tuubdâi selgistis korrâ časkem já koočâi vyeimittemmin jieŋâ oolâ riddoteermi suájân. Voccâmuotâ puurgâi jieŋâ alne hirmâđávt, ko ryešiliih maašinpisoiguin paččii. Jäävri jieŋâ alne kullui huoihâs já iše čuárvum, mutâ kihheen ij puáhtâm moonnâđ sii išediđ, já uáinus lâi tuotâ surgâd. Ennuu sist lijjii jo kuddum, já uási hávádum. Tom tiettii sij kiäh lijjii uáinimin, ete ohtâgin sist ij piäluštuu jis ij iimâš tábáhtuu. Toh kiäh lijjii vala elimin já ko váhágin lihâstii, te ryešiliih päijiškuottii. Tušás kullojii iše čuárvumeh. Lâi puolâš já vašo. Matti-Uula Paadar lâi ohtâ sist kiäh lijjii viälláámin jäävri jieŋâ alne. Sun mainâstij tábáhtusâst: ”Lâi iiđeed 13.3.1942, puolâš já uáli vašo ko čuoigâlijm jávráá rasta kylá vuást raddaag nuuvt maht komentaja meridij. Masa te kiergânep čuoigâđ rasta jäävri, ij liččii lamaš innig ko suulân vittâlov meetterid nubepele jäävri riidon. Huámášijm tááluin ruošâid kaččâmin riidon asemáid. Mii juávhust ij lam muh raađijd ko leggistâttâđ muottui viällud já älgiđ pääččiđ. Ruoššaid lâi meid šoddâm huáppu ko motomijn ruošâin lijjii olgoldâspihtseh käŋŋirvyeln, iä lam kiergânâm kárvudâttâđ. Aalgâst ryešiliih paččii paijeel, ko asemah lijjii ollâ riddoviemmâr alne. Mutâ forgâ luođâsuihkuh puáđiškuottii aldeláá. Puolâšvoccâmuotâ puurgâi ko luođâsuihkuh pottii toos aaibâs alda. Maŋgii oinim ko luođâsuihku porgástit muottuu já aldan muu vuást, mutâ ain potkânij, motomin ij lam innig ko seentij tyehin. Suáldátteh kuáivudettii muottui kidâ jieŋâ räi. Motomeh sist lijjii must ovdiibeln já motomeh vist mooŋiibeln. Maaŋgâs sist kullojii árvuštâlmin komendeijee tuávkkivuođâ, já motomeh sist uhkájii ete jis peessih ellen meddâl te komentajan kiävá hyeneeht, uhkájii koddeđ suu. Maŋgâs oinim kiäs kevvii luođah, puolâš ko lâi, te lievlâ porgeestškuođij tast, já jooskâi liihâdmist. Maŋgâ tiijme seilum nuuvt ete ij ohtkin luođâ tiäivásâm, veikkâ maŋgii pottii luođâh toos aaibâs alda. Tom tieđij juáhâš ete patârâsân puáttim kuávlun ij äävti vyelgiđ, tot tiäđáččij vises jäämmim. Iänááš uási mii joukkuest lijjii jo moonnâm rääji paijeel, kost ij lah innig maccâm. Jiem tiättâm ete kales ležeh mii juávhust elimin, mutâ tom tiettim ete iänááš iä lah. Tot lâi jo paijeel koskâpeivi ko ruošâh puáđiškuottii tutkâđ jieŋâ alne viällájeijee jáágárijd. Korrâ jienain, URAA! URAA! parguu puáđidijn. Talle lijjim vises ete lii muu loppâ-uv puátimin. Ij lam tuoivâ ete eellim jotkuuččij. Lijjim háváđum, ohtâ luođâ lâi moonnâm čoođâ. Luođâ moonâi taggaar saje čoođâ ete ij čuovkkim taavtijd ige siskálušâid. Jiem peessâm čuožid pajaniđ tállân, ko ruošâh komendii puohâid kiäh lijjii elimin, te pulttâsiđ čuožid. Lijjim háváđum já kolmum, eidu váhá puohtim lihâdiđ. Muu luusâ poođijn kyehti ryešilii já nubbe sunnust nuurdâi maašinpistoovl pijppoin muu siijđon. Suoi láin vissâ upseereh. Sunnust nubbeest lâi Nagain-pistoovl kieđâst moin sun skihtij muu uáivân. Ruošâh sárnoin pompestáin maidnii tast já pistoovlalmai skihtij ubâ ääigi muu uáivân. Ij tot kuittâg pááččâm, kuođij muu eelliđ. Tast tot aalgij muu faŋgâvuotâ. Ryešiliih valdii fárusis. Tom oinim ete ennuu lijjii rummâšeh pááccâm jäävri jieŋâ oolâ. Aaibâs mottoom lâi vala háváđuuhánnáá já irâttii patârâsân vyelgiđ, mut ruošâh paččii sii. Motomeh sist koddojii já ležeh-uv lam kuulmâs vâi neeljis, kiäh tuše háváđuvvii. Taid ruošâh paččii, kiäh lijjii čuuvtij háváđum." Vááldus kirjeest ”Jänkäjääkärit”, čáállâm Eino Pohjamo. Mikkosen joukkue lâi peessâm keđgiääiđi suájân já sij paččii pissopiijpoh kumesin. Ohtâvuotâ Ali Koskimaan potkânij. Koskimaa já osasto eres uásih lijjii sirdum Mikkosen juávhu seelgibel já lâi äigi ráđádâllâđ, ete maht juátkih täst oovdâs. Ko komendeijee vuod kuulâi vyelebijdis upseerijd já aliupseerijd, ete mon mielâst sij láá. Komendeijei čielgâi ete ferttejeh kiäsádâttâđ. Vuolgâ maasâd jieijâs linjáid tápáhtui murâšmielain, ko jieŋâ oolâ kiäh paccii ferttejii kuođđuđ puolâšân já vajalij haaldun. Tijme lâi 8–9 kooskâst. Nuortâ já maadânuorttii kooskâst almeest paaštij peivi, puolâš lâi čovgânmin. Piäiváást lâi vorriis moje taan vástuppeeivi 13:d njuhčâmáánust, táápu peeivi. Koskimaa iänááš juávkku vandârdii, sierruu jieijâs linjái luusâ. Vaibâm almaid atâštij korrâ puolâš. Maŋgâs njunekeeči já nierâh lijjii vielgâdin muttum, kolmum. Suormâh kieđâin já jyelgisuormâh lijjii suvčâgâm tobdottemmin. Hiäppuš keessim kerrisist mađhâšij pappâ Jussi Rauhala. Hiäppuš jyehi lävkki keessim labžij peht, tuubdâi háváđum pappâ hirmâd toske. Viällái nube-uv kerrisist suáldât. Niäljâd joukkuest Jorma Mäkipää, mutâ ij sun innig tubdâm nivkkom. Sun lâi áinoo ruumâš, maid finnejii fáárun, iänááš 55 paccii jäävri jieŋâ oolâ. Ovdilgo vástuppeeivi majemuš tijme lâi nuuhâm, te juávhu vuossâmuuh suáldátteh lijjii juovdâm jieijâs linjáid. ”Tuonela” juuhâ lâi pááccâm seelgi tuáhá. Puátteeh kuittâg pijsájii iiđeediijân. Jieš kii-uv ruhnoi puoh vuoimijdis. Vuástáväldein, luutnantti Eino Pölläs almain lâi oles pargo hoiváđ sevŋâdin tuotâvuođâ já kuvâttâllâm koskâvuođâst orroid, já cuvnâđ muottui leggistâttâm vyeimittemijd. Kirje Jänkäjääkärit tiäđu mield jäävri jieŋâ oolâ paccii 48 suátialmajid, 1 upseeri já 6 aliupseeri. Puohnis 6 háváđum almaa karttii faŋgân, sist kuulmâs Matti Uula Paadar, Edvin Rajalampi já Jaakko Olavi Tervo maccii ive -44 čohčuv Suomân aldasááid kuulmâ ive faŋgâvuođâst. Muádi peeivi maŋa kočâttij ryešilâš ruápsájeijee pápárijd, moid lijjii teddilum motomij jäävri jieŋâ oolâ pááccâm suáldáttij noomâh. Já tain lâi avžuuttâs: – Riistâh piisájus hävdienâmijn já upseerij roodijn! Piettâlid sotâmist já partiomaađhijn. Tot lâi ruošâ propaganda. Suomâst epidii ete Matti-Uulá lii álgâm agenttin ruošâ pyerrin. Ohtii VALPO almaah pottii eeni kuuvl, enni lâi Matti-Uulá puárâsumos uábbi. Sij halijdii kove sust. Eenist lâi kale taggaar kove mast suoi Matti-Uvláin lává, mutâ enni ij adelâm. Sun eeđâi: – Tot lii áinoo mušto viljâstân, já tom jiem haalijd adeliđ. Iäge toh álgâm tađe eenâb väättiđ kove. Suomâst toin epidii Ruošâ agenttin älgimist, ko Ruošâ kirdemmašinist lijjii kočâttum ”lentolehtisiih” main lijjii toi suáldáttij noomâh kiäh karttii faŋgân ton jäävri jieŋâ alne kuus tuušâi ubâ ”joukkue”. Matti-Uulá lâi lamaš jo maŋgâ manuppaje nuuvt ete sust ij lam kullum mihheen. Issá-čeeci moonâi eelliđ Avelist, Tobbeen lâi suudár, Tiilikainen nommâsâš, sust lâi radio mii ij lam kallasist tääbbin ulmuin ton ääigi. Issá-čeesist lijjii stevileh soolááttusâst, taid sun moonâi viežžâđ. Tobbeen sun kuulâi uđđâsijd, radiost lâi luvâttâllâm noomâid tain kiäh lijjii karttâm faŋgâvuotân Ruošân. Tiilikainen lâi meid finnim kostnii ”lentolehtisii” moos Matti-Uulá lâi čáállâm: ”Olen vankina Venäjällä ja olen haavottunut, tulen kun sota loppuu. Terveisin Matti-Uula Paadar.” Postâjotteem Kärigâsnjaargân Talle ko ij lam vala ko päälgis Kaamâsist Kärigâsnjaargân, te 1930–40 lovvoin lâi Sietiö Juhháán fastâ post'almajin. Jođettii eres-uv Kaamâs almaah motomin ko lâi eenâb postâ, kolgii leđe maaŋgâs-uv ohtân joođeetmin poostâ. Iäččâm já Issá-čeeci še láin joođeetmin poostâ. Tälviv juttii ergijguin já keessiv vääzin nuáđiseelgist, tâi pyeráiguin kiäin tagareh lijjii. Juuvâin iä lam šaldeh, käälin koolgâi juvâi rasta peessâđ. Kuolbânijn já tuodârenâmijn lâi šiev päälgis, ton pálgá uážui pyeráin vyeijiđ kiäst taggaar lâi. Iäččâm já Issá-čeeci laavijn mainâstiđ já muštâččiđ taid postâjotteem fiäránijd. Ohtii vuod láin postâreeisust lamaš já sunnuu lasseen lâi vala ohtâ Kaamâslâš nuorâalmai. Sun lâi ovdil-uv jottáám tobbeen kuávlust já lâi lijkkuustâm oovtâ Kärigâsnjargâlii nieidân. Sun halijdij moonnâđ ton táálun iijân kost tot nieidâ-uv lâi. Sij monnii puohâh ton siämmáá táálun iijân. Nieidâ aasâi ennis lunne, muččâd já nuorâ, mutâ suu enni lâi jo elilâm olmooš ijge meendu fávrugin innig lamaš. Tot lâi čohčâ já iijâh lijjii sevŋâdeh. Kandâ paldâhástâlâi nieidâ já vahtiistâlâi ete kost tot nieidâ uáđá, sust toovâi mielâ nieidâ paaldân kohan čuovâh čäskih. Nieidâ eeni mielâst ij lam mielâsâš vivvâsaasâ. Já nuuvtpa sun iävtuttij nieidâsis ete lonottava uáđđimsoojijd. Já nuuvt suoi tovvain-uv ko nieidâ enni ervidij ete kandâ kuánttu iho nieidâs paaldân. Ko čuovâ časkâdii, te kandâ vuordij nuuvt kuhe ko uáđđeeh škoorijdškuottii, talle sun kuánttulij nieidâ seeŋgâ kuuvl já suu paaldân viälánij. Kandâ irgástâlâi sevŋis ijjâlahe já vaibâm ko lâi, te uáđđái toos já oođij iiđeed räi. Iđedist ko koccái te lâi jo čuovvâd já kandâ ooinij kiän paaldâst sun lâi uáđđâm já cummâlâddâm vala suu. Talle iirgán šoodâi huáppu meddâl myersses paaldâst ovdilgo iäráseh koccájeh. Sun moonâi olgos, iäččâm já Issá-čeeci meid koccáin já moonain olgos. Kandâ olgon vaazzâš, karrood já čulgâdât já iätá: – Hyi saatanan se peikon akan perkele hyi! Já čolgá. Iäččâm já Issá-čeeci jurdâččava: tääl tot kale sunnuu skippáár taaiđij jallom ko nievt omâsávt lättee. Mutâ kale suoi pessain povvâstiđ ko kandâ mainâstij ete maht sunjin lâi keevvâm nieidim hommáást. Kaandâ jieijâs mielâst tot kale ij lam ollágin hiärváá. Mottoom pärnivuođâ mušto Talle ko lijjim suulân viiđâ ihásâš já tađe ovdil-uv juo láá pááccâm muštokoveh, tagareh ko poccui njuovâmeh. Motomin kuusâ já saavzâid-uv kuddii já njuovvii tast pääihist já mij párnááh ooinijm já keejâim taid koddem já njuovvâmhommáid. Tuoljijd läävejii saggiđ siäinán. Ránnjátáálust lâi jáámmâm puáris ákku, Liisá lâi suu nommâ. Muoi viljâ-Mattijn moonáim tohon ránnjátáálu kuuvl já tobbeen lâi stuorrâ poccuutyelji säggejum siäinân. Viljâm Matti lâi muádi ive nuorâb ko mun já sun lâi kuullâm já uáinâm, et poccuid ko koddeh, te toh jäämmih. Sun keejâi tom säggejum tyelji já koijâdij must: – Lii-uv tie tot Liisáš-ááhu nähki? Mun lijjim juo tommittáá vijsásub, et mattim čielgiđ viiljân, mutâ ij sun vissâ muu oskom, ko eenist vala koijâdij tom tyeljist. Perunämmir kumâttâs já Hanomag Taat tábáhtui jotkâsuáđi ääigi Perunämmir tuuveest ko ohtâ Ucjuv pele kandâ lâi finnim loma suátihommáást já lâi jotemin pääihist eelliđ. ”Hanomag”, toin noomain suu tubdii. Lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmir tupán. Sun lâi čuoigâm jo maŋgâ penâkkullâm ton peeivi. Sust lâi lavkkâ, evviseh já pivoh laavhâst. Já ko lâi suáldât já suátiäigi, te sust lâi viärjun maašinpistovl "desanttivaarâ" ko lâi. Sun lâi tommit kuhes määđhi jo čuoigâm lavkkâ já pisso seelgist, et sun halidij orostiđ tupán iijân. Tast sun pooldij tuulâ täähist, káhvástâlâi já purâdij. Tuulâ paštust lâi liegâs leđe, koške muorâh pollii pyereest já tupe-uv lieggânij. Algii leđe nahareh já sun moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđâm, mutâ koccái ko šoodâi uškes. Täähist lâi vala šiev ilos suáhimuorâin. Sun lasettij muorâid táákân já koške muorâh pyeleškuottii tállân pyereest. Taat tupe lâi tobdosin soddâm kumâttâlmist. Mäddin puáttee ulmuuh lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin, laasâ ko lâi máddáápele seeinist já ko pottii tupán, te ij lam tullâ eisigin, kuunah-uv lijjii kolmâseh. Post'almai ij lam pissim ijâstâllâđ. Sun jurdâččij taid mainâsijd já vuordij ete maht eštus olsis kiävá, puátih-uv kumâttusâh kivsediđ. Almai piejâi laavhâs uáiv'vyelesin já viälánij oppeet riici oolâ. Tullâ puolij täähist já čuovâi uuksân, ollâ uksâkozzâšân já ubâ tupán. Sun lâi eidu uáđđâm, mutâ moránij monnii jienân. – Lii-uvsun mottoom máđhálâš vâi lii-uv jo kumâttâs, lâi suu vuossmuš juurdâ. Kulloo skooppân tuve viäskárist. Uksâ lekkâs já vuod toppâluvá, mutâ ij oinuu mihheen, veikkâ täähi tullâ čuává uuksân. Sun pajanij čokkod já vaaldij viärju kietân. – Veikkâ ličij "tesantti", sun jurdelij. Váhá ääigi keejist vuod aalgij uksâ siijvost lekkâsiđ, koške ruástum sähireh skižijdii. Almai vuárdá ete mabdem kumâttus te eštus itá. Mutâ ij vuodgin puáttâm uáinusân mihheen ijge kihheen, uksâ piäškái kiddâ oppeet. Almai juurdâčkuođij: – Kale taan tuuveest láá kumâttusah, ij tot post'almai lah tuušijd mainâstâm. Sun lasettij muorâid táákân, já viälánij oppeet riicin. Ij sun kuhe pissim viällâđ ko vuod siijvost uksâ lekkâsij. – Na sun tibi, jo-uv puátá siisâ? Te sun huámmâš ko uksâkozzâš tyehin iđeškuát kuhesvuoptâiguin čapis uáivi, čapis muáđuin čalmeh šliäđgáttelih tuulâ čuovâst. Talle almai toppij viärjus já eeđâi: – Tääl jis lah olmooš, te paijaan čuožid já puáđi siisâ tupán, tâi jis lah kumâttus te finniiškuáđáh luođâid náhkásâd. Uksâkozzâš tyehin pulttâsij algânubálov ihásâš kaandâš. Muáđuidis sun lâi kiäptâm aaibâs čappâdin já lâi tuođâi tegu kumâttus. Almai aalgij skulduđ kaandâ já eeđâi: – Tiegárijd hommáid kale koolgâh joskâđ ovdilgo kudduuh. Tääl-uv, jis mun liččim lamaš äärgib olmooš te lijjih paččuđ. Mun jieš lijjim karttâđ keriváid ulmuu koddemist, já vala karttâđ faŋgâvuotân. Te koolgâh toohâđ lopádus, ete jieh innig kuássin tiegárijd jollâvuođâid toovâ. Kandâ toovâi lopáđus ete ij ááigu innig tagarijd tavvoid toohâđ. Kumâttusmainâseh paccii ulmui mielân já motomeh uskuu ete Perunämmir tuuveest láá kumâttusah. Tääl tot tupe ij lah innig ciäggáámin ton saajeest, tot lii pieđgejum já tolvum Kärigâsnjaargân kumâttusâidiskuin. Evakkon vuolgâ Ive 1944 čohčâmáánust karttii ulmuuh tääbbin Tave-Suomâst vyelgiđ evakkon. Lâi lamaš lieggâ keesi, šadoh lijjii šoddâm pyereest, syeini, luámáneh, sareh, juuŋâh já vuorâččâsmyerjih. Tot lâi šiev lyemekeesi, eelijm ubâ peerâ maŋgii jäävri pirrâs jeegijn luommiimin. Eeči lâi nijttám kiedi já mij párnááh išedijm suu táđe mield ko naavcâh lijjii. Lâim eidu rajâmin koške suoinijd ko ránnjátáálu iššeed poođij mii pel tieđettiđ ete ferttip vyelgiđ evakkon. Lensman miäráđus lâi taggaar. Lasemiäráđus lâi, ete ij uážu väldiđ fáárun ko eidu tergâdumos tiiŋgâid. Kuittâg mij raajâim taid koške suoinijd, eeči luávádij stuorrâ lyevvin taid. Eeči raahtij luovdijn kaassâid moi siisâ piejâi pissoid já kiirjijd. Tuálvui taid kaasâid suollui já hávdádij tohon. Kiälháid, kerrisijd já leeŋgijd sun tuálvui miäcân čiähusân. Kárbá čievâi suohis skierâsân jävr'rido alda já kyehti polgupyerá tuálvui miäcân já čievâi taid tohon. Lâi čohčâmáánu lovváád peeivi suulâin 1944, ko ucjuvliih algii puáttiđ teehin Čovčjáávrân avdomaađij kiäčân. Sist iä lam ennuu tävireh fáárust muh ko kärji, kuusâh saavzâh já pennuuh. Čovčjáávrân avdomaađij kiäčân čokkânii ulmuuh karjijnis. Utsjuvliih kuddii kuusâid, saavzâid já njuovvii taid. Piärgu lâi valjeest maid vuoššii. Ránnjátáálust lâi stuorrâ pääti, moin läävejii kussaid rähtiđ liemmâs. Putestii tom já toin vuoššii olmoošjuávkun piärgumáállâs saavzâ já käälbi piärgust. Kärji lâi valjeest Nuuvdi keezi kiedist. Lijjim talle čiččâm ihásâš, jiemge kuássin ovdil lam uáinâm nuuvt ennuu ulmuid já šivettijd oovtsaajeest. Pottii tobbeen Ucjuv kuávlust kulmain hiäppušáin-uv, käärryin lâi tievâ kálvu. Toh hiäppušeh já käärryh paccii toos Čovčjáávrân ko almaah kiäh lijjii toiguin puáttâm vuolgii kyerm´avdo fáárust kálvuinis. Tast ij lah tiätu ete maht tooid hiäppušáid lâš keevvâm, käärryh kale kávnojii evakkost puáttim maŋa siämmáá saajeest kuus lijjii pááccâm. Motomeh monnii ovdâskulâi máádâs kusâidis- já savzâidiskuin. Vuobdii saksaliijd suáldáttáid taid. Pennuid iä uážžum väldiđ fáárun. Motomeh horcâstii pennâgis. Motomeh kale valdii fáárun, jis lâi šiev lojes puásuipeenuv te iä raskim koddeđ. Mii perrust lâi še muádi ihásâš peenuv, halijdim väldiđ tom fáárrun, mutâ iä suovvâm. Munjin lâi ahheev kyeđđiđ tom, tot lâi lamaš must puoh pyeremus sierâdimskippáár. Ijjávráliih, saammudjávráliih já koss'eennâmliih pottii še Čovčjáávrân. Koss'eennâm kaandâin kulmâ lijjii suáđist. Ohtâ sist, Issá Morottaja siäilui, Saammâl Mujo hávádui juálgân, tom ferttejii sáhhâđ idduu paajaabeln rasta já kaartâi kevttiđ proteesi. Matti Mujo viirâi suáđist, suu ruumâš lii hávdádum Aanaar kirho paaldân sáŋgârháávdân. Mii, Matti Mattus perruu vuolgâ lâi taggaar, lijnesehhaid lijjii pieijum pihtâseh já enni lâi pakkam evvis fáárun, leeibijd, koškepiärguid, kusâvuojâ já sälttikuolijd. Mohnii eres tävireh lijjii pakkajum pahvikassaid, moh paccii toos maađij kiäčân kogo lijjii iärásij tävireh-uv maid koolgâi mottoom syemmilâš avdo viežžâđ. Muu mielâst kale lâi hävski peessâđ avdo sáttoin vyelgiđ. Imâštellim ko motomeh vuorâsulmuuh čierruu, ij-uvks toi mielâst lahkin hävski avdost vyeijiđ? mun jurdâččim. Tot lâi saksalâš kyermiavdo mon fáárun vuolgijm. Šoŋŋâ lâi liegâs já piäivádâh, veikkâ lâi jo masa čohčâmáánu koskâmuddo. Avdo lava tievâ lijjii ulmuuh já tävireh. Ton avdo fáárust moonâim Avelân, tot lâi saksalâš avdo. Avelist lâim iijâ mottoom parakkist, já tot lâi tievâ evakkon mannein. Tast oođijm iijâ já nube peeivi ovdilgo vuolgijm lâi herttâmääli maid juohhii ulmuid. Tuurukuoškâst še lijjii vyelgimin. Martnáá-Isá kálgu Ánná lâi nuorâmus párnáiguin puáttâm Tuurunjaargân vyerdiđ sáátu. Mutâ tot avdo mon fáárrun sij kolgii, lâi moonnâm. Ánná nuorâmus párnáiguin moonâi maasâd páikkásis Tuurukuoškân. Ko sij pottii páikkásis, te tobbeen lijjii jo saksaliih suáldátteh. Lijjii paškam peevdi oolâ iäge áigum suovvâđ Ááná keezi puáttiđ siisâ tálusis. Ettii: – Wek von hier! já kiverijguin skihtejii. Ánná ij poollâm, lâi koorâs já korâstâlâi saksaliijd. Iäge toh pááččâm, vuolgii meddâl. Itten tast táálu peerâ-uv finnejii sáátu já pessii vyelgiđ. Martnáá-Issáást (Iisakki Paadar) lâi lamaš stuorrâ peerâ, 5 kaandâ já 4 nieidâ, kulmâ kaandâ lijjii suáđist, kyehti sunnust Jovnâ já Aaslâk viirain já Uulá siäilui, hávádui sun-uv uáivân. Tallaš Avveel ij lam vala nuuvt stuorrâ päikki, mutâ kale muu mielâst oroi styeresin ko jiem lam ovdil iällâm Kaamâs mäddiláá. Tááluh lijjii stuárráh, avdoh já ulmuuh ennuu, tot lâi puoh uuđâs já oomâs munjin. Avelân lijjii evakkon manneeh čokkânâm, veikkâ iänááš uási evakkon mannein lijjii jo moonnâm ovdâskulâi máádâs. Nube peeivi iiđeed lâi mii perrust vuolgâ Avelist ovdâskulâi Ruávinjaargân. Tot lâi eres kyermiavdo moin tast vuolgijm, stuárrâb já preessust rahtum piegâ já arve syeji lava oolâ. Ovdiikeččin lâi tegu laasâ mast ooinij ovdâskulâi. Kyermiavdo lava tievâi káálvuin já ulmuin ko vuolgijm Avelist. Motomeh sikkuu konjâlijd čolmijnis, motomeh čierruu jiänusávt. Munjin še šoodâi ahheev pennuu, maid kaartâim kyeđđiđ ko vuolgijm Čovčjäävrist, Čyeres lâi ton nommâ. Munjin lâi ennuu uáinámuš já imâštâlmuš, jiem ton tove kuhe ahevuššâm pennuu. Viššâlávt keččim ovdâskulâi, ete mii ain itá uáinusân. Motomeh veisidii: – Herra Jeesus kun täällä vain kanssamme on... čyeres puátá muu mielân, muštáám maht tot paasij olvođ ko vuolgijm, jiem uážžum väldiđ tom fáárun nuuvt čuuvtij ko lijjim halidiđ. Konjâleh puátih muu-uv čolmijd ijge oro innig suotâs avdosáátust leđe. Čovčjäävrist uápis saajeest pääihist ličij lam ennuu suottâsub leđe skipárin čyeres. Ep lam kuhe mađhâšâm ko oinuuškuođij ollâ tuodâr, jiem lam kuássin uáinâm nuuvt ollâ tuoddâr. Jurdelim: – Tiem tuoddâr vuálus ličij somá tälviv čierâstiđ... tast finniiččij viehâ korrâ liävtu. Kyermiavdo liähtu aalgij njuáccuđ, eidu te juuđij nuorbâi innig ovdâskulâi. Ij tot kuittâg orostâm, peesâi vuástáluv oolâ já liähtu vuod puárrânškuođij. Mottoom almai tieđij já eeđâi: – Tot lâi "Magneettimäki". Ko lâim jottáám váhá määđhi, te togo lâi šalde uccâ juvvii rasta. Tot siämmâš almai iätá: – Taa lii "Piispanmutka". Togo Ruošâ partisaanih kuddii pispe Malmivaara. Lijjim kuullâm já muštim tom tábpáhtus. Tast ovdâskulâi jiem viiššâm innig keččâđ ovdâskulâi ko mosko vyevdih algii leđe, ij lam taggaar uáinámuš, muorâh kale lijjii kasebeh já kuhebeh maid lijjim hárjánâm uáiniđ. Lijjim jo masa uáđimin ko mottoom uvestij: – Moh ulmuid tieh láá puátimin vääzin oovdeld? Toh lijjii faŋgâruošâh stuorrâ juávkku já vaavtâh val nubáloves. Vaavtâin lijjii viärjun kivereh já maašinpistovleh. Toi pisoidiskuin sij nurdii já huškuu faaŋgâid kiäh päsiškuottii juávhust. Faaŋgâin lijjii pieđgânâm pihtseh já kammuuh. Motomeh faaŋgâin lijjii vaibâm já láámmum ete illá kostii innig väzziđ. Lijjim uáđđám já koccájim toos ko avdo orostij. Keččim olgos te oinim, tobbeen uáinojeh uápis ulmuuh, Vuoli kezzi mii ráánjáh já Holmberg Aasluv peerâ. Ton avdost mast sij lijjii, lâi monnjâ-aksel moonnâm rasta já mätki koskâldui. Ulmuuh lijjii tulâstâlmin tast cuovkkânâm avdo alda, avdovyeijee já mottoom eres almai láin tiivoodmin avdo. Mii sáttulâš avdo joođhij määđhi já Suáđikylást ovdâskulâi liähtu puáránij. Ammal lâi pyereeb maađij tast ovdâskulâi, ij moonnâm kuhháá ko lâim Ruávinjaargâst. Lâi eehid siävŋânmin ko kauppala čuovâh ittii. Korrâsub liähtu vaarâ toovâi tom, ete ulmuuh rummâduvvii, vuoksii, já ko vuoksânjuš haajâ laavdâi pressuskaaja tievâ, te mun-uv vyevsiškuottim. Vuoksim puoh maid lijjim puurrâm ton peeivi äigin. Jiem mušte ennuugin Ruávinjaargân puátimist. Ton kale muštám ete lâi stuorrâ táálu mon šiiljon avdo orostij já koolgâim njeejjiđ avdo lava alne meddâl já ulmuuh lijjii ennuu. Toh puohâh lijjii evakkon manneeh. Tot lâi škovlâtáálu já styeres kale še lâi. Jienâh lijjii maaŋgâlá´áneh, tot stuorrâ sali škaajâi hirmâđávt, lâi huummân ko ulmuuh sarnuu, párnááh já motomeh vuorâsulmuuh-uv čierruu. Mottoom nurkkečiehâ lâi kuárus já mij ubâ peerâ vaaldijm tom sajjeen. Lijjim vaibâm já uáđđájim tállân, iä jienâh ettim, oođđim pyereest kidâ iiđeed räi. Iđedist ko koccájim te lâi jo peeivi čuovâ olgon. Vuolgim olgon elâččiđ, veikkâ enni lâi kiäldâm ete ohtuu ij koolgâ vyelgiđ. Imâštellim ko láá nuuvt stuorrâ tááluh, ennuu maaŋgâlá´án avdoh já ennuu ulmuuh. Jiem tuostâm kuhás moonnâđ jiemge kuhháá leđe perrust meddâlist. Olgoááimust ko poottim vuod siisâ táálun, te opsim tom lusis ááimu mii viste siste lâi. Ulmuuh savâstellii já lijjii jo kuullâm saavâid tooid ulmuid kiäh lijjii jo moonnâm Ruávinjaargâst ovdâskulâi máádâs. Tast Ruávinjaargâst mij eelijm keččâmin ete maggaar fiävroin tast ovdâskulâi vyelgip. Ennuu lijjii vavnuh miäldáluvâi kuálustum ton junan moin mii peerâ kolgâččij vyelgiđ. Imâštellim ete maht kostâd keessiđ "veturi" nievt ennuu vavnuid, tot šuohkij, šuvijdij já posoi, "härkävaunu" kočodii tom moos mii peerâ koolgâi moonnâđ. Tot lâi ehidistpeivi ko mottoom almai poođij táálun kost mij lâim. Sun tieđettij ete lii vuolgâ, junain Kemin já tast oovdâs Raahen taampâ fáárust. Enni lâi savâstâllâm motomáin ulmuin, kote tieđij saavâid ete maht lâi Kemist já Raahest keevvâm. Taampân monâdijn Kemist lijjii maŋgâ párnáá koččâm meerân já meid Raahest taampâst meddâl puáđidijn já tuššâm. Iännâm eeđâi almai: – Jiem vyelgi párnáiguin taampâ fáárun, junasáttu kalga leđe kidâ Ylivieskan kuus lep monâmin-uv. Tast suoi nágáttâlain, iännâm já tot virgealmai äigipuudâ. Virgealmai paldattâlâi eeni já eeđâi: – Jis ij tuhhii taggaar sáttu mii lii fáállun, te ij sun muide pyevti faallâđ, ferttiivetteđ moonnâđ tohon kost leppeđ puattâm-uv. Iännâm meid suutâi almai já eeđâi: – Lam kiärgus maccâđ perruinân tohon kost lep puáttâm-uv ko peri sáátu finnip. Nuuvt tot virgealmai ferttij adeliđ piärân iännâsân já mii peerâ peesâi juna faaru oovtmano Ylivieskan. Junamääđhist jiem mušte muide ko tom "härkävaunu", lâi tievâ ulmuin. Juhâmuš ij lam, lâi hirmâd koško, lâim puurrâm koškepurâmušâid. Oođđim mestâ ubâ määđhi. Lâi ijjâ ko poođijm Ylivieskan. Mottoom uápistij mii tohon kirho kuuvl. Mist puohâin lâi hirmâd koško. Iäččâm tieđij já muuštij sun ko lâi iällâm ovdil-uv Ylivieskast ete Kyelijuuhâ lii togo kirho alda. Sevŋâd kale še lâi, mutâ iäččâm muuštij já taaiđij tohon juhâriidon, sust lâi litte moin koivij čääsi juuvâst já adelij mijjân. Mij juuvâim kooškon tom Kyelijuuvâ čääsi, veikkâ tast lâi-uv omâs počâs smakkâ. Moonâim siisâ kiirkon, ulmuuh lijjii tievâ, illá ubâ čaavâimgin innig. Peŋkâi kooskâst kaavnâim tommit saje kost oođijm tom iijâ. Ij tot uáđđim nuuvt rávhálâš lam, párnááh čierruu, pyecceeh huoikkuu já luoimii. Motomijn ulmuin lâi čuávjipoovčâs já luččâsist lijjii. Amal motomeh pesâttii puvsâidsis-uv, haajâ kuittâg lâi taggaar. Oođđim junast puáđidijn, mutâ tot lâi taggaar rávhuttis uáđđim, lijjim vaibâm, uáđđájim já oođđim iiđeed räi. Iđedist koccájim toos ko páárnâš čiärui páárgui tievâ čuddust já mottoom kullui kovlomin. Hirmâd koško lâi, mutâ tiettim ete kost lii juuhâ. Kárvudâttâm väivi ij lam ko pivtâspajalist oođđim. Vuolgim olgos juhâriidon, lâi jo čuovânâm. Vuoli-Jussi lâi meid kocemin, sun še lâi olgon. Togo kirho alda lâi hävdieennâm, kukáh já rääsih lijjii ennuu. Moonâim tohon juhâriidon, já ko ooinijm ton čääsi juuvâst, te hirmástuim maid lâim juuhâm iho sevŋâdin. Ij lam iimâš jis tast lâi-uv kuocâ počâs smakkâ, juuvâ čääci lâi tegu kusâi já hiäppušij kužžâ, ton ivnásâš. Juuhâ lâi tulveest, arveh ko lijjii lámáš. Kyelijuuvâ riddoin lijjii ennuu piälduh. Piäldoid táluliih pieijii puoh ellei já ulmui pooškâid moh tááluin lijjii. Toh poškâčääsih kulgii ojai mield Kyelijuuhân, arvečääci ko vist lâi pyereest luvâdâm taid. Mij tobbeen Säämist lâim hárjánâm juvvijn juuhâđ čääsi, mestâ jyehi juvviist lâi putes kirkis čääci. Kirho piällâs havdij oolâ ulmuuh lijjii luččoom já poškâč-čâm. Iho sevŋâdin luččâsist ulmuuh iä ostâm hiivsigijd uuccâđ, ferttejii luándulijd tárbuidis toohâđ, iäge saje toos ostâm valjiđ, kohan váhá čiähusân pessii. Moonnim kiirkon siisâ, te eskân olgon puáttim viđá njunán poođij haajâ, mii kirhoost siste lâi. Jurdelim, maht ulmuuh pyehtih tieggáár haajâst leđe, amal motomeh lijjii luččim puvsâidis-uv. Jiem halijdâm orroođ siste, moonnim olgos, vazâččim tobbeen, kejâdim kirho pirrâs já imâštellim muorâi styeresvuođâ. Ep tarbâšâm leđe nube iijâ kirhoost, mii uápistii suojeluskunta táálun. Tobbeen lâi vuod herttâmääli maid juohhii evakkoid, čääci já kurnaali lâi juhâmuššân. Káivučääci, tothân kale lâi pyeri já juvâttettee. Tot kale lâi iimâš ko ep puosâškuáttâm, veikkâ lâim juuhâm tom tuolvâ Kyelijuuvâ čääsi. Suojeluskunta táálust lâim oovtâ iijâ. Ulmuuh lijjii tobbeen-uv tievâ, mut iä kuittâg nuuvt ennuu ko kirhoost lijjii. Iho lâim uáđimin ko táálu pyeleškuođij. Koccáim toos ko mottoom korrâ jienain párgádij: – Táálu lii pyelimin! Kaartâim puohâh olgos, huáppu vala. Ulmuuh pakkejeh ennuuh ohtân uuvsâst olgos ko suovâ lâi siste. Ij tot kuittâg lam vala nuuvt čuuvtij pyelimin, huápust finnejii časkâđ. Peesâim siisâ já uáđđâđ vuod. Iđedistpeeivi lâi vuod herttâmäälli. Togo aldasijn tálui išeđeh, tâi tálulij reeŋgâh lijjii puáttâm viežžâđ evakkoid. Mii perruu lâi puáttâm viežžâđ Kusti Seppälä táálu reŋgâ. Sun koijâdij: – Onko täällä Matti Mattus ja hänen perhe? Já nuuvt mij peesâim vyelgiđ kortteertáálun. Kuusti reŋgâ lâi taggaar kuhes ruoinâ läddlâš. Jurdelim ko oinim suu, ij tot kale riges táálu lah ko reeŋgâ láá toollâm nuuvt uccáá piämmoin, lii nuuvt čuuvtij peessâm ruoinâđ. Eeči já enni piejain taid tävirijd moh lijjii siäilum tušâhánnáá määđhist já lijjii fáárust puáttâm. Uási tain láppojii, maid lâim vyelgidijn váldâm fáárun. Mätki ton kortteertáálun lâi 7–8 km. Mij párnááh uážuim čokkáđ käärryin, enni já eeči vazzijn maaŋeest. Hiävuš vaazij siijvost, lâi äigi kejâdiđ, muorâh lijjii stuárráh já kuheh, vijđes stuorrâ piälduh, täsivis enâmeh. Reŋgâ ij ennuu sárnum, amal sun juurdij ko lep sämmilih, te ep määti suomâkielâ. Ton táálust kuus moonâim, lâi nuorâ eemeed, suu eeči kii lâi jo puáris äijih, nieidâ, kandâ já pijgá. Kandâ lâi muin siämmáá ahasâš, nieidâ muádi ive nuorâb. Táálu nuorâb iššeed lâi suáđist, mutâ sun poođij kuulmâ oho maŋa pááikân, peesâi siviilin. Táálust lijjii kyehti keerdi. Vyelikeerdist lâi stuorrâ tupe já nelji káámmâr já stuorrâ veeskir. Pajekeerdist lijjii kyehti viste pijgái várás. Mii perrui adelii oovtâ káámmâr aassâmvisten, ton stuárudâh lâi suulân 4 kerd 4 meetter. Stuorrâ tuuveest lâi stuorrâ passeemuvnâ, mast possii leeibijd já motomin piärguid. Ucceeb uvnâ lâi mast vuoššii já rahtii purrâmušâid. Kuhes pevdi mon kyevtpeln kuhes riäŋkuh. Mii peerâ uážui kokkiđ já rähtiđ purrâmuš meid tast siämmáá saajeest ko táálu ulmuuh-uv. Motomin purâdijm táálu ulmuiguin ohtân kuhes peevdi piällást. Mii peerâ lâi luhostum peessâđ šiev táálun, tom táálu ulmuuh äddejii pyereest mii evakkoi tile. Ton táálust lâi eennâmtuálu, lijjii kuusah, saavzah, šaveh, käänih, kyehti hiäppuš, varsa já maŋgâ kisá. Piälduh lijjii main finnejii potásijd, porkkanaid, laantuid, navrâsijd olsis já mii peerâ finnij sist taid. Lijjii meid ruis-, ohra-, kaura- já syeinipiälduh. Ton táálust lâi purrâmuš, piärgu koolgâi uástiđ kostnii eres saajeest. Iännâm oostij lumivaaralijn vuáksákálbáá, iäččâm njuovâi já ruovjij tom tast naavit piällást. Tááluviehâ já motomeh iärâseh-uv togo alda ässein imâštellii iäččâm čiäppuđuv, ko nuuvt pyereest maatij ruovjiđ-uv. Toh lumivaaralih lijjii Karjala evakkoh. Mijjân lái tot oomâs uáiniđ, maht tobbeen ulmuuh ryevjejii. Sist lâi stuorrâ ákšu moin čuollii roopâ, taggaar lâi sii ruovjim tääpi. Muoi Kaari-obbijn láim talle ton avveest ete kolgaim škoovlân moonnâđ. Togo mij kortteertáálu alda lâi ävđin pááccâm stuorrâ táálu já tot lâi škovlâtáállun. Tot lâi kiđđâ ko Iännâm tuálvui munnuu Kaarijn mottoom iiđeed ton škoovlân. Ton škoovlâst lijjii iänááš päikkikode párnááh. Lijjim mun-uv muáddi peeivi ton škoovlâst. Škoovlâ kaandâh lijjii stuárráábeh ko mun. Lâi vuod tijmekoskâ já kaandâh algii piävuttiđ muu, mutâ jiem perustâm sii piävvutmist. Ohtâ kandâ, sun lâi ennuu stuárrâb ko mun, toppij uáivistân kappeer já leggistij njiätân tom, já eeđâi: – Puoli miestä maahan! Iännâm lâi eidu uástâm tom kappeer munjin. Suttim, kaččâlittim kaandâ já ko juksim, te faškâlim suu njiätân káávvud. Kaandâst turdâšuvvii pihtâseh. Valdim turdâšum kaperân njeetist já vuolgim kortteertáálun, jiem moonnâm innig škoovlân siisâ. Sämmilâš já evakko, te tušše muu lâi älgiđ siiguin tivâštâllâđ, päikkikode kaandâh lijjii puohâh oovtpele, mun karttim sujâlâžžân. Enni imâštâlâi, lâi eskân koskâpeivi ko poottim škoovlâst. Sun koijâdij: – Tääl-uvks jo nuuvâi škovlâ? Jiem sárnum sunjin maiden tast mii lâi tábáhtum škoovlâst. Uábbi-Kaari ko poođij škoovlâst te sun sáárnui ton tábáhtusâst iänân. Iännâm moonâi nube peeivi kulâskuddâđ ete maht äšši lâi. Päikkikode kaandâh lijjii čielgim ääši máttáátteijei nuuvt ete mun lijjim sujâlâš já sun oskoi pyerebeht sii ko muu. Máttáátteijee lâi ton mielâ ete koolgâm iäruttuđ škoovlâst, lijjim nuuvt ettum "häirikkö" suu mielâst. Muu škovlâjotteem nuuvâi ton vuáru toos. Jieš kale lijkkojim ko jiem tarbâšâm innig moonnâđ škoovlân toi pirulij kandâi juávkun. Máttáátteijee nommâ lâi Katri Taanila. Mist evakkokaandâin kiäh lâim sämmiliih lâi távjá toi päikkikode kandâi vuást suáti já toi pele lijjii tääbbin evakkon karttâm läddlij kaandâh še. Pievlâ äigin lâi keđgisuáti. Mij sämikaandâh lâim ennuu olgišuboh ko toh lädikaandah, kostâdijm keeđgijd leggistiđ olgoláá. Tom táálust kost mii peerâ aasâi, lâi suulân pelnub kilomeetter Siimes škoovlân. Ton škoovlâ viistijn assii evakkoh. Mij kaandâh laavijm čokkâniđ já jotteeđ oovtfááru. Ohtii vuod lâim monâmin tohon Siimes škoovlâ kuuvl. Togo alda lâi puáris láátu. Päikkikode kaandâh lijjii čokkânâm vahtiđ ko mij puáttip te peessih keđgiđ já tuáruttiđ mii, sij lijjii nuurrâm já varrim keeđgijd tohon láátun moiguin peesih keđgisuáđi toollâđ mii vuást. Ko lâim eidu togo lááđu puotâ, te maŋgâ kaandâ ittii lááđust olgos já algii koškâđ keeđgijd mii vuást. Mutâ iä sij kostâdâm luodâ räi koškâđ keeđgijd. Mij še aalgijm koškâđ keđgijguin látusiäinân, čievrâluodâst lijjii keeđgih valjeest, tain ep nuhhum. Mist motomeh lijjii nuuvt olgišeh ete pyereest ulâttijm látuseeini pommittiđ. Vuoli-Jussi lâi uáli olgiš, sun ko lâi hárjánâm poccuid njuárustâllâđ. Sun leggistij čuurmâ maccii keeđgi já tot teeivâi eidu oovtâ kaandâ raadan. Kandâ rámškái káávvud enâmân já aalgij hirmâdávt párguđ. Eres kaandâh onnii pyeremussân vyelgiđ patârâsân ko oinii maht oohtân keevâi. Moonâim keččâđ ete maht kaandân lâi keevvâm. Ij sust lam muh ko radde te lâi sápustâm togo peht kogo keđgi lâi tiäivásâm. Lii kale iimâš ko ij mahten pahabeht sattum tain keđgisoođijn. Ohtii kale masa kiävá hyeneeht. Sun lâi mii kortteertáálu kandâ, vaaldij muu puuvko, tot lâi tuupâst. Tollij tuupâst já ráivádij muu vuást, puuvko luovânij tuupâst já kiirdij eidu muu káálun novdâ oovdâst. Muu káálun pajanij hirmâd päkki já kállu sáápui puoh. Iännâm ko ooinij muu te hirmástui aaibâs já aalgij tutkâđ ete kost lam lamaš, kiäin já maid lam porgâm. Ferttejim čielgiđ sunjin maht puoh lâi tábáhtum. Kaandâ enni lâi še hirmástum já povâdij kaandâs ko tagarijd tavvoid taha. Kočoi pivdeđ must addâgâsân. Tot lâi vaahâg já addiimáttumvuotâ, ij kaandâst lam áigumuš tom toohâđ. Evakkost maccâm čoovčâ, täälvi já keesi koskâmuudon lâim tobbeen evakkost. Puásuialmaah já motomeh iäráseh-uv vuolgii kiđđâtäälvi tavas. Ucpárnáá-Vuolli (Olli Mattus) kandâinis Jussijn já Issá-čeeci vuolgii Ylivieskast cuáŋuimáánust. Sij vuolgii junain mađhâšiđ já tot lâi tievâ ulmuin. Eidu te sij kuulmâs čahhii vala. Ko juna juovdâi Oulun já orostij, Ucpárnáá-Vuolli kaačâi tállân asema hiivsigân, huáppu ko lâi te sun nolâstij puvsâidis já sevŋis hiivsig ko lâi te ij sun uáinâm ete tot lâi aaibâs tievâ. Čokánij kálágâm poškâliäjá oolâ já turdâšui puoh poođâpeeli. Pááppâr ij lam hiivsigist pot'sihâldâssân, sust lâi tuše uccâ pááppârpittááš já syeinitoppo moiguin keččâlij poođâs putestiđ. Mutâ ij sun finnim ko eidu iänááš pooškâid sikkođ toiguin. Sun uigâdij uuvsâ áávus já ooinij ko juna vavnui robdâkorvij alne lii muotâpittá. Te sun moonâi juna kuuvl já aalgij rááppuđ kieđâiguin muottuu, iiskâi toin putestiđ poođâs. Ulmuuh vazzii suu lappâd já imâštellii ete mane almai salo taid vavnuid, já ko lii vala nolâs puvsâiguin, päljis poođain. Issá-čeeci já Jussi še huámášáin Vuoli, algijn imâštâllâđ ete mii lii sunjin šoddâm, – lii nolâspuuvsâi, salo já ráápu juna vavnukoorvijd já karrood hirmâđávt. Ko čielgâi ete mabdem lii tile te suoi-uv moonain iššeen. Povvijn suoinijd já oovträäđist finnejii Vuoli poođâ tommit putesin ete puovtij puvsâidis pajediđ. Kálágâm poškâháájâ sunjin paasij ton tove muštottiđ Oulu asema hiivsigist. Lâi ton poškâhaajâst miinii aavhijd Vuolin, veikkâ lâi juna tievâ ulmuin, te sust lâi kubdâ saje, ij ohtkin halijdâm meendu alda pokkiđ. Ko juna orostij Kemist mottoom tiijmán já vaunu mast sij lijjii, sattui eidu vijnekäävpi puotâ orostiđ. Tievâ ulmuuh lijjii joonootmin vijnekäävpi oovdâst. Vuolli já Issá-čeeci še vuolgijn jonon. Ko Vuolli aldanij jono te toos šoodâi kuhes potkâ kogo Vuolli lâi, sun väzistij kidâ ovdiikeš jono já Issá še čuávui Vuoli. Tobbeen še keevâi, ko Vuolli aldanij jono toin poškâhajâinis te jonon šoodâi potkâ. Suoi pessain huápust kidâ jono ovdiikiäčân já suoi kuohtuuh ostijn ton loválii mere viijne. Ij vyebdeegin halijdâm kuhe Vuollijn tivâštâllâđ já suu pápárijd tutkâđ. Ucpárnáá-Vuolli kandâinis Jussijn já Issá-čeeci pottii Ruávinjaargân juna fáárust já tast Avelân kyermiavdo lava alne. Lâi muotâ vala ennuu já avrajum lâi Avveel räi. Avelist sij karttii orroođ maŋgâ peeivi. Miinavaarâ lâi jyehi saajeest avdoluodâi alda. Maaŋgâs monnii miinaid, motomeh sist tuššii já maaŋgâs monâttii jyelgis tâi juolgijdis. Kiđđuv lâi vistig njábbâm já puolâšiijâh ko lijjii, te raahtij cuoŋŋuu. Jeđe vuod ko njaabij já muotâ laskattâlâi te tot laskattellee muotâ pacâttâlâi miinaid já toh pávkkáástellii. Vuolli, Jussi já Issá-čeeci pessii mottoom ucjuvlii hiäppuš fáárun Avelist oovdâs. Tot lâi kuhes hiävušráiđu moh vuolgii Avelist Anarân. Lâi vala noonâ jieŋâ, te sij juttii javrij mield. Mätki moonâi pyereest kidâ tassaaš ko ovdemužžân jottee hiävuš korŋiiškuođij Myessájäävrist enâmân. Etuala lâi hiäppušijnis ovdemužžân, riehâ tievâ tävirijn. Hiävuš tuolmâi miinan, tot paacâi já pávkkái. Hiävuš hávádui nuuvt čuuvtij ete tom ferttejii lopâttiđ. Jieijâs Etuala piäluštij tot stuorrâ peldičukke mii lâi rievâst ovdiikeččin, háváđui sun-uv nuuvt čuuvtij ete ohtâ hiäppušijn kaartâi jorgettiđ já tuálvuđ suu Avveel sairalân. Vuolli, Jussi já Issá-čeeci pessii ucjuvlij hiäppušij fáárust kidâ Kossenâmân. Kosseennâm tuveh lijjii tommit tuárispeln avdoluodâst, ete lijjii pááccâm saksalijn puáldihánnáá. Čovčjäävri räi lâi avdomaađij já visteh lijjii poldum, tuše mii pel lâi pááccâm uccâ eeji-eeji rähtim ááitâš. Tot lâi mii perruu vuossâmuš aassâmviste evakkost puáttim maŋa. Kosseennâm, Saammudjäävri, Ijjäävri, Reeppinčielgi já Uáivušvääri tuveh lijjii pááccâm puáldihánnáá, nuuvtko Čovčjäävrist tavaskulij Ucjuuhân mannee pálgá piällást tuveh-uv. Pärttihân já Čevetjáávrân ij lam avdomaađij, lâi tuše päälgis já tobbeen tuveh še lijjii siäilum puáldihánnáá, já puoh tagareh visteh moh lijjii tuárispeln avdoluodâin. Puáldihánnáá pááccâm tuveh lijjii sijjân aassâmsajeh, kiäh teehin vuosmužžân pottii poldum já tuššâđum Tave-Sáámân. Vuolli, Jussi, já Issá-čeeci assii Kosseennâm tuuveest tassaaš ko muotâ suudâi já pessii kuátihuksim paargon Čovčjáávrân. Eergih sist kale lijjii fiävrun moiguin ožžuu kesittiđ muottuu äigin kuátitarbâšijd. Sij kiäh pottii jo tälviv, lijjii čonâdâm eergijd, njuovâdâm poccuid, mottoom soorvâ-uv, te piärgu kale lâi. Jaavrijn lijjii valjeest kyeleh já taid finnejii juoŋâstmáin. Ulmuin kiäh lijjii evakkost, lâi haalu vyelgiđ aassâmpaihijdis tavas Sáámán. Tiätu kale lâi ete avdomaađij alda tááluh láá poldum já tuššâđum. Tuárispeln tááluh lijjii pááccâm puáldihánnáá. Toh kiäh pessii vyelgiđ, koolgâi leđe evakkost maccâm lope eennâmhiärrâst. Peerâulmuuh, tagareh kiäin lijjii uccâ párnááh, iä finnim maccâmlove nuuvt älkkeht ko ohtuunis ulmuuh já puásuiulmuuh. Puásuialmaah pottii-uv jo tälviv. Tot lâi jo syeinimáánu algâ ko iännâm vuolgij eelliđ eennâmhiärá kuvlân evakkost maccâm love koijâdiđ. Sun finnij evakkost maccâm love ko čielgiij eennâmhiärân tile, ete maggaar tot lii. Evakkost maccâm lope lâi já tieđijm peeivi kuás pesâččijm vyelgiđ. Tot lâi syeinimáánu pelimuddo ko peesâim vyelgiđ. Poođij tot peivi ete peesâim vyelgiđ kortteertáálust, kost lâim aassâm evakkoääigi. Kusti Seppälä, mii kortteertáálu iššeed vuolgij kuovttijn hiäppušáin tuálvuđ Raudaskylán, kost koolgâim junan pajaniđ. Lâi uáli lieggâ piäivádâh já lâim puohâh iiloost, ko viijmâg peesâim Sáámán já jieččân pááikân, veikkâ tieđijm ete táálu lii poldum. Tot lâi "härkävaunu", mast mii já Hanhivaara peerâ mađhâšijm Ruávinjaargân. Kyehti kuusâ lijjii meid ton siämmáá vavnust. Ylivieska asemast lijjii še ennuu juna fáárun vyelgeeh, evakkoh já eres mađhâšeijeeh. Kemist já tast tavas lijjii ennuu poldum tááluh, suovâpocceeh tuše ciäggájii. Lâi eehid ko juovdâim Ruávinjaargân já peesâim njeeijiđ ton "härkävaunust" meddâl. Enni eeđâi ete kolgâp pisottâllâđ suu alda, ep uážu vyelgiđ kuussân. Ulmuuh lijjii ennuu já ohtâ almai njuškoi, kiljoi já karodij hirmâđávt. Jurdelim, amal sun lii vaarâ uáivist olmooš. Almai poođij toos alda kost mii peerâ lâi. Oinim ko sust lâi nube kieđâst stuorrâ puuvko já nube kieđâst muorâkubbeel. Tast sun njuškoi, kiljoi, karodij já peelhij, sun lâi suttâm saksaliijd, mađestij puuvko teerijn muorâ já eeđâi: – Näin tekisin jos kohtaisin niitä saksalaisia, jotka polttivat minun talot. Evakot, en minä teitä vihaa, mutta ne saksalaiset. Sun lâi omâstâm kulmâ táálu Ruávinjaargâst já toh lijjii poldum. Mii peerâ, lâim iijâ mottoom telttaast já nube peeivi peesâim juátkiđ määđhi. Tot lâi post’avdo mast poođijm Ruávinjaargâst Anarân, já Ánná, puárâsumos uábbâm, poođij rekka-avdo fáárust kussain. Šaldeh lijjii tuššâđum, stuárráámusâin juuvâin lijjii loosih já ucebáid juvvaid lijjii rahtum koskâpuddâsiih šaldeh. Avdomaađij lâi roggáá já hyeni, bussi hiäilui já njuškoi, máđháliih rummâđuvvii já vuoksii pááppârsehâi siisâ. Tot vuoksânjuš haajâ laavdâi tievâ buusin. Muu še aalgij vyevsistutteđ, mutâ te avdovyeijee orostitij avdo mottoom juvvii peht já máđháliih pessii eelliđ olgon putes ááimu vuoiŋâmin já juvviist posâđâtmin. Olgon lijjii čuoškahkis kiksen, iä ulmuuh kuhe halijdâm leđe čuoškâi piämmun. Ko ulmuuh ruámustii avdon, te sii fáárust pottii hirmâdávt čuoškâh avdo siisâ. Ko avdo vuod jottái te ulmuid lâi ääigiääji čuoškâid koddeđ, lâi miinii hommán te iä kuittâg tállân álgâm vyeksiđ. Vyejedijn avdo laasâid puovtij toollâđ áávus já avdost siste lâi vuod puttásub áimu. Maađijpiällá tááluh lijjii poldum, tuše suovâpocceeh lijjii pááccâm ciägguđ. Avveel kylá lâi še poldum já miinavaarâ lâi jyehi saajeest, veikkâ pioneerih lijjii lamaš ucâmin já raivaamin taid. Jis maađijpiällást lâi táálu, mii lâi puáldihánnáá, te tot lâi kuođđum sieptâsin, miinottum tâi pieijum pommi, tâi saksalijn lii lámáš nuuvt huáppu ete iä lah kiergânâm puállááttiđ. Mii peerâ peesâi ton siämmáá peeivi kidâ Anarân. Aanaar še lâi poldum. Stuorrâ teltah lijjii kirho ravnioi puotâ nube peln maađij já mottoom telttaast uážuim orroođ muáddi pirrâmpeeivi. Lieggâ keesi ko lâi, te Aanaarjäävrist-uv lâi lieggâ čääci kuittâg togo kirho puotâ kogo lâi cuávis riddo, uážui kuhás käälliđ ovdilgo poođij kieŋâlub. Mij párnái mielâst lâi somá ko peesâim putes čääsist vuojâdâttâđ. Já távjá mij kale eelijm-uv vuojâdâtmin. Šiev lukko kale mist še lâi, ko togo kirho ravnioi já jäävri kooskâst kavnii pioneerih miinakiedi. Mij lâim jutâlâm togo miinakiedi paijeel jävr'riidon, mutâ ep lam sattum tuolmâđ miinai oolâ. Vâi lâim-uv nuuvt keppiseh ete miinah iä paccâm mii tiädust. Mutâ nuuvthân kale läävejeh eettâđ, ete Immeel joolâid varjâl. Toos jävr'rido alda lijjii pááccâm kyehti HV-miina main lâi valdum "sytytin" meddâl. Kyehti ucjuvlii kaandâ láin kavnâm taid já algijn toiguin sierâdiđ, valdijn stuorrâ keeđgi já tom leggistává miina oolâ. Amal áigoin pieđgiđ taid já keččâđ mii toi siste lii. Iäččâm tiäivásij uáiniđ sunnuu hommáid já tuubdâi sunnuu tukurâsâid. Aalgij cuáigudiđ kaandâ kuáhtá já sáárnui kandaid moh amnâsijd toh láá moiguin lává sierâdmin. Kaandâh suorgânain já joskain ko kuulain mon varâliih amnâseh toh láá. Korrâ kiäldu lâi miinavaarâ keežild, mutâ ep mij párnááh maaššâm orroođ já leđe telttaast tuše. Jutâlijm toi poldum tálui ravnioid tutkâmin. Pyeri luhhoin siäiluim ete ep pacâttâm miinaid, moh lijjii val ennuu kavnuuhánnáá, veikkâ pioneerih lijjii jo kiiđâ rääjist uuccâm já hárávistám taid. Algim jurdâččiđ pennuu mii paasij evakkon vyelgidijn olvođ. Vala-uv tot tubdâččij mii nuuvt kuhes ääigi keejist? Anarist peesâim vyelgiđ njuárgâmlii hiävušalmaa Hilmar Holmberg fáárun. Sigávuonâ räi uážuim mađhâšiđ suu hiäppuš käärryin. Tast ovdâskulâi Kaamâsân peesâim moottorkárbá fáárust. Korppilast lâim iijâ já tast nube peeivi joođhijm Kaamâsân ton moottorkárbá fáárust. Kaamâsist lâi Hilmar lam iijâ já peesâim suu fáárun vuod tast ovdâskulâi pááikân Čovčjáávrân. Kaamâs kuávlu tááluh lijjii poldum, šaldeh pavkkâlum cuovhâs. Ulmuin lâi pargo, ij lam pargottisvuotâ. Lâi jo eehid ko juovdâim pááikân Čovčjáávrân já lâim iloliih ko peesâim tiervân maasâd ton evakkoreeisust, veikkâ visteh lijjii tuššâm, tuše uccâ ááitâš lâi pááccâm puáldihánnáá. Issá-čeeci lâi aassâm áittáást ton kesipuudâ já čuágildâm amnâsijd kuáđi rähtim várás. Sun lâi talle tállân ko poođij cuáŋuimáánust, njuovvâm muáddi poccuu já lâi kuškâdâm piärguid. Čuoškâh toh kale še lijjii valjeest, mutâ mist lijjii raggâseh, te pissijm pyereest uáđđiđ. Čuoškâh iä kivsedâm, mutâ paahâs kale lâi iho-uv. Peiviv lâi nuuvt liegâs piäivádâhhân ete iä čuoškâh kivsedâm, mutâ láávžáh toh kale lijjii še valjeest já lijjii kuusân uáli kivseh. Mist párnáin kuulâi äigi jäävrist vuojâdâtddijn já uáguim suávvilijd já vuáskunijd tastan riddoost. Kyeleh lijjii jäävrist valjeest. Iäččâm lâi čiehâm evakkon vyelgidijn kárbá toos mottoom skierâsân. Ko sun viežâi tom te peesâim suuhâđ. Pargottisvuotâ ij lam, juáhâžân lâi pargo. Kuusân koolgâi finniđ suoinijd. Kieddi mii lâi togo poldum tuve pirrâ, ij lam meendu viijđes, kaartâim suánjuid še nijtteđ lasseen kiedi suoiniijd. Toh tiiŋgâh maid iäččâm lâi čiehâm suollui já miäcân lijjii siäilum. Tuše ohtâ vyeijimkerris lâi lappum, mutâ tot-uv kavnui Anarist. Miinavaarâ Ko saksaliih vuolgii tääbbin Säämist, te sij miinottii maađijpiälláid. Maaŋgâs monâttii jyelgis, juolgijdis, kieđâs já motomeh jiegâs-uv. Oovtâ almai keevâi nuuvt Sigávuonâ alda, sun lâi kälisalmai, mutâ sun lâi roossâm mottoom nieidain, já nieidâ šoodâi äpittemmin. Nieidâ uážui äiginis kandâpárnáá. Almai lâi siäilum suáđist tiervân háváđuuhánnáá. Sun kuulâi nieidân saavvâid já poođij vissásávt tiettiđ ete nieidân kiäin sun lâi lamaš, lâi šoddâm kandâ. Sun tieđij kost nieidâ kandâpárnáinis áásá, halijdij vyelgiđ algees keččâđ. Sun vuolgij pyeráin vyeijiđ vittâ penâkkullâm. Alda Sigávuonâ sun orostij oovtâ juvvii peht já moonâi juvviist čääsi juuhâđ. Tast tot pärtti teeivâi sunjin. Togo lâi miina, mon oolâ tuolmâi já tot pávkkái. Suu mätki nuuvâi toos já sun kaartâi maccâđ, suu tolvuu vist Avveel pyecceiviäsun, já tast ain ovdâskulâi Ruávinjaargân. Nuuvdi Kaabi, Gabriel Valle, lâi meid moonnâm miinan Tankapiirti kuvlân já sun lâi še Avveel pyecceiviäsust. Sunnuu tolvuu Ruávinjaargân pyecceiviäsun. Tom almast kii Sigávuonâ alda parttâšui, karttii sáhhâđ jyelgi idduu vuoluupeln já toos pieijui proteesi. Viiđâ ive maŋa ko oinim taam almaa, te sun eeđâi: – Puoh omâđuhhâm adeliččim jis finniiččim juálgâm tiervâsin. Kaabi kote ij lam nuuvt čuuvtij háváđum, jyelgišušme lâi cuovkkânâm, peesâi mottoom peeivi keejist Avelân pyecceiviäsun tiipšon. Avelist lâi parakkist pyecceiviäsu. Ton ääigi posâlii harsoid, maid lijjii kiävttâm nuávlun, kiessii rullân já kevttii uđđâsist taid siämmáid harsoid. Kaabist lâi vielgis kuhes piivtâs pajalist, siämmáálá´án tegu tuáhtárist-uv, ko sun pargeldij já kiesâi harsoid rullân pyecceetipšoi iššeen. Tuáhtâr lâi távjá meddâlist já ulmuuh ellii tušij tiet pyecceiviäsust iše vaiviijdis uážudmin. Motomin vuod Kaabi lâi ohtuu taid harsoid kiesâmin rullân já tiälláámin ildei, tuáhtâr lâi kostnii, ij Kaabi tiättâm ete kuus sun lâš moonnâm já kuhe-uv lappuš. Pyecceeviäsun poođijn kyehti kolttánissoon. Kaabi hoksái ete sunba álgá tuáhtárin já váldá vuástá sunnuu. Kočostij siisâ sunnuu já koijâdij ete mii sunnust lii eettin já mii vääivid sunnuu. Suoi iävá máttâm uáli pyereest suomâkielâ. Puárâsub nissoon eeđâi, ij sust alnees kale lah mihheen vaaivijd, mutâ suu nieidâst kale lii. Kaabi koijâdij: – Mabdem väivi tot lii, láá-uv pohčâseh? Iä lah, västidij nieidâ, mutâ kužžâm lii vaigâd, kyevtjyelg kooskâst tot váddu lii, eeđâi tot puárásub nissoon. – Mun ferttiim keččâđ já tutkâđ, eeđâi Kaabi. Tuáhtâr Kaabi kočoi nieidâ nuollâđ puuvsâid, mutâ nieidâ hepânâdâi ijge lam kehtidiđ puvsâidis nuollâđ. – Nuolâ peri puvsâidâd, kale mun lam hárjánâm päljis nissoon poođâid uáiniđ, mun ferttiim tärhibeht tutkâđ ovdilgo máátâm maiden talkkâsijd adeliđ, eeđâi Kaabi nieidân. Nieidâ viijmâg nuolâi puvsâidis já Kaabi-tuáhtâr kočoi suu kuhes riäŋku oolâ viälániđ káávvud. Tast sun tuuđhâi nieidâ já toovâi diagnoosi sunjin já smietâi ete magarijd talkkâsijd kolgâččij meridiđ nieidân. Sun moonâi talhâsskääpi kuuvl já skäppiuksâ ij lam luuhâst, veikkâ táválávt tot laavij leđe luuhâst. Sun kaavnâi skääpist vitamiinipillerijd já pumpululloid, adelij nieidân taid já kočoi pieijâđ taid cinnásis, vistig pillerijd já eskân oolâ pumpulijd já itten puáttiđ uđđâsist. – Tah talkkâseh láá tuše vuosmuu iätân, aainâs itten koolgâh puáttiđ, eeđâi vala Kaabi-tuáhtâr nieidân. Nube peeivi poođijn nissoon kyevtis vuod pyecceiviäsun nuuvt maht Kaapi-tuáhtâr lâi koččom-uv. Rievtis tuáhtâr lâi tallegis väldimin vuástá. Nissoon kyevtis koijâdáin: – Kost tot tuáhtâr lii? Tuáhtâr eeđâi: – Mun lam tääbbin tuáhtárin ijge tääbbin lah eres tuáhtâr. – Naa, mutâ jiehti lâi tääbbin eres tuáhtâr, kote adelij talkkâsijd vuosâ iätân já kočoi puáttiđ onne uđđâsist. Kost sun lii? – Jiem lam jiehti tääbbin, ijge tääbbin lam jiehti kihheen eres tuáhtárijd. Lâi tääbbin, naggiistáin nisoneh, meridij talkkâs-uv já lam toohâm nuuvt maht tot tuáhtâr kočoi. Nisoneh áigoin vyelgiđ meddâl, ko ij lam tot jiävtâš tuáhtâr. Tuáhtâr aalgij sárnuttâllâđ nisonijd já finnij viijmâg oskođ nissoon kuáhtá ete sun lii rievtis tuáhtâr já peesâi tutkâđ nieidâ. Nieidâ lâi eštus toohâm nuuvt maht Kaapi-tuáhtâr lâi meridâm talkkâs kevttiđ. Pillereh lijjii suddâm já pumpuleh tarvanâm njuoskâuážân. Nieidâst lâi tippur, gonorrea já sun kaartâi pääcciđ pyecceiviäsun, tassaaš ko tavdâ puáránij. Hervii lâi tuáhtárân-uv tot Kaabi tuáhtáruššâm, veikkâ sun kale lâi suttâm aalgâst Kaabi oolâ ko poođij tiettiđ suu sujâlâžžân. Tuáhtâr skuldui Kaabi já eeđâi: – Puoh muide maid pargeeh, mutâ pyeccei vuástáväldim kale uážuh joskâđ, kale mun tom pele tipšom. Evakkost puáttim maŋa Käärbis lâi juoŋŋâm já luoddânâddâm, tom koolgâi vist lajâččiđ já pikkâdiđ. Pakkâ piäiváđuvvâi pikkâ kuuškâi huápust já peesâim suvâdiđ já viheliđ puškoid. Puškoh já vuáskuneh lijjii ennuu jäävrist, kohan mottomlá´án uuštâ lâi te toos toppuu. Vuáskuneh lijjii ain uštust kiddâ já motomeh tain lijjii stuárráh-uv. Pargo lâi ennuu. Kuáđi rähtim lâi tergâđumos já ton hommáást mij párnááh-uv lâim iššeen nuuvt ennuu ko áppádijm. Veikkâ visteh lijjii poldum já tuššâđum, ij lam ko uccâ ááitâš pááccâm puáldihánnáá, te lâim iloliih ko peesâim puáttiđ evakkost maasâd páikkásân. Lâi tobdo ete lep vuod päihistân. Tom kale še tieđijm ete ij puáđi leđe hiälppu ko puoh kalga algâttiđ tuššeest. Iännâm, iäččâm já Issá-čeeci, sist lâi ennuu pargo, ovttuu sij lijjii maidnii porgâmin. Lam imâštâllâm, ete maht sij voijii porgâđ nuuvt ennuu, iä sij ennuu uáđđâmgin. Mist párnáin lâi pargon stuuhijd já suárvum oovsijd peesijn já koččâm muorâin meecist kuodâččiđ pááikân puáldimmuorrân. Labžijn nuáđásâđâim taid siälgân já nuuvt kuodijm taid pááikân. Kuusân loostâid čohhoom lâi še mii párnái pargon. Muu mielâst tot lâi kale viehâ ahevis pargo. Mutâ amal nubbijd-uv lâi tot ahevis pargo, ko mun távjá karttim ton hoomán. Čuoškah, láávžáh, myevvireh já polttijááh ko lijjii ennuu já kivsáliih. Ejistân lâi tot avdoluodâ rähtim korrâ pargo, sun kuáivui raavijd, njeeidij muorâid, kaagâi já cuávhui keeđgijd moh lijjii luodâ alne. Stuorrâ keeđgijd sun čuovkkij nuuvt ete pooldij vist tuulâ keđgij piällást já alne ete keeđgih kummuu, jeđe leškij kolmâ čääsi oolâ. Keeđgih eštus čuovkkânii já luoddânâddii. Ij tast tievst nuuvt áhtánâs avdomaađij šoddâm, tommit ete nube keesi ko lâi koškes te pessii kyerm´avdoh táálu rähtim várás tarbâšijguin. Ko käärbis lâi tuuŋŋâm já jeviškuođij, te eeči suuvdij taid tiiŋgâid maid lâi suvdám já čiehâm tohon suollui evakkon vyelgidijn. Ráptukeeđgijd sun še suuvdij kárbáin já tain sun raahtij jävr'riidon taggaar oommân mast uážui passeeđ leeibijd. Tot lâi vuossâmuš leibipasseemuvnâ, iä lam sementih, njaajain sun muvrái tom. Táálu keđgijyelgi várás čunnuu koolgâi še kárbáin suvdâččiđ nubepeln jäävri čunoivuoddâsist. Álttoonjaargâst lâi lamaš viehâ stuorrâ saksalij suáldáttij leirâpäikki já tohon lâi kuttâ kilomeetter mii pääihist. Parakkeh lijjii poldum, mutâ romuh já maaŋgâlá´án piergâseh lijjii pááccâm tohon saksalijn. Pioneerih lijjii miinaid raivam kuittâg jo iänááš tain, mutâ lâi tobbeen val miinavaarâ. Issá-čeesist lâi pyerá já peessim suu fáárun, čokkájim monnjâteline alne ko sun vuojij. Moonaim tohon Álttoonjaargân kejâdiđ já uuccâđ jis kavnâččáim maidnii anokaavnijd. Tot lâi taggaar keđgittis čunoikuolbâ, kost saksalij leirâ lâi lámáš. Mottoom romuliäjáást kavnaim ruástuhánnáá pyerá ruŋgo, mast lijjii puoh uásih, eereeb ráttáh vailuu já suuijâm lái váhá, mutâ mudoi vala šiev anokävni. Tom muoi nuáđásáim já tuálvoim aldeláá avdomaađij já čievvaim tohon. Maccaim vala tohon romuliäjái kuuvl. Mottoom saajeest lâi koivum rogge, kuus lijjii koškum smaavâ piergâseh. Moonnim porviđ ton roggeest liäjá já tobbeen kavnim puurki mii sulâstitij tááláid deodoranttipuurkijd. Valdim tom kietâsân, Issá-čeeci val váruttij ete jiem kolgâččii tagarijd omâs tiiŋgâid kieđâvuššâđ. Mutâ jiem maaššâm leđe teddilhánnáá puálu mii ton puurkist lâi. Já ko teddilim puálu te tot aalgij šuvijdiđ já rusádij lievlâ eidu muu muáđui vuást. Must koonjâldškuottii čalmeh, jiemge uáinâm šât maiden, käskiškuođij čoolmijd. Lâi lukko ete juuvâš lâi togo alda mast lâi putes čääci, Issá-čeeci laiđij muu juvvii kuuvl já ožžum poossâđ tállân čolmijdân. Tot lâi konjâlkaasu mâid lijjim kieđâvuššâm. Tast maŋa mun uskum ete ij koolgâ moonnâđ kieđâvuššâđ puoh omâs piergâsijd. Veikkâ lijjim poossâm čolmijđân pyereest, te toh vala konjâldii. Jurdim jo ete čalmettuum aaibâs. Ko viijmâg čalmeh čielgii, te vuolgijm maasâd pááikân. Pyerá ruŋgo maid čievvaim, Issá-čeeci eelij maŋa viežžâmin. Ejistân lâi pyerá mast lijjii kyevti tuuma riggeeh. Toin mun algim máttááttâllâđ vyeijiđ, mutâ ko lijjim vala nuuvt ucce ete iä olláám jyelgih polgimáid almai pyeráin ruŋgo paijeel, kolgim tuolmâđ nuuvt ete uálgispele jyelgi lâi ruŋgo kooskâ uálgispele polgimist. Maŋgii kale rovvim já poovčâgim-uv, mutâ pyeráin vyeijim máttâmhaalu lâi koorâs ete jiem tast perustâm. Ohtii keevâi nuuvt ete ko Kaari-uábbâm meid máttááttâlâi vyeijiđ, muoi teivâim ohtân leđe jotoluvâst. Sun lâi Issá-čeesi já mun iâččân pyeráin. Munnust iä lam vala jotolahmiäráđusâh cieggâm meendugin pyereest oiviijdân. Keevâi nuuvt ete láim vyejimin luodâ mield já poođijm vuástáluvâi, te kuohtuuh čahhijm siämmáá pele já vuojijm oohtân. Tast muoi vierâdáim já huáihoim, kuohtuuh poovčâgáim čuuvtij. Uáivih lijjii poŋkkám oohtân já kuohtui káálun pajanij hirmâd päkki, muáđuh še lijjii sápustâm já sargâsâddâm váhá kogo-uv. Ko poođijm kuátân, te enni keejâi munnuu já arvâlij: – Moi pavtij vuálus leppee vierrâm ko eidu nievt čuuvtij leppee sáppum, stuorrâ päähih káálust já muáđuh sargâsâddâm. Tast muoi algijm sujâttâllâđ kuáimâm, lijjim toin mielain ete Kaari lii sujâlâš já sun lâi toin mielain ete mun lam. Enni kaartâi leđe tuámárin já suu-uv mielâst Kaari lâi sujâlâš. Tom muoi kuohtuuh oppaim ete kuábbáá pele kalga karveliđ ko puátá vuástáluvâi nubbijn pyerávyeijein. Niijtoäigi ko lâi te mij párnááh koolgâim leđe še nijttopargoost, kiedi nijttem lâi vuossâmužžân já ton lasseen val suánjunijtoi nijttem. Olgomuuh suánjuniijtoh lijjii nubálov kilomeetter keččin Kaamâsjeegist. Tobbeen lâim maŋgâ peeivi, raggâsist oođijm iijâid. Kaamâsjeegist lijjii ollâ poolsâh já tot lâi še šiev lyemejeggi, lyeiveesuánjuh kale še lijjii. Iäččâm laavij väldiđ muáddi 30 kiilu muorâšaavâ fáárun. Toi tievâ čoogijm luámánijd, vuorâččâsmuorjijd piejâim pajemužžân luámánij oolâ já ááimu jiehhee lohe littiijd já hávdádijm liitijd poolsâ siisâ. Toh seiluu pillâšuuhánnáá täälvi räi tassaaš ko syeinih viäžžojii ergijguin tälviv, te puáhtojii lyemešaavah-uv. Togo pääihi alda já jäävri pirrâsijn čoogijm purrâmluámánijd. Muoi Matti-viljain láin viiššâleh uágguđ suávvilijd já vuáskunijd tastan pääihi alda riddoost. Munnust lâi taggaar suulân neelji meetter kukkosâš supestággu já ton kiäčân lâi čonnum stáágu kukkosâš tuárgu. Pyereest kuškâm supe lâi keppis. Jiejâh láim ráhtâm vuogâ, uccâ "lipukka" moos peldipittáást lâi rahtum pastemâš já kulmain rohhijn vuoggâ, mii juurâi ko keesij vuogâ čääsist. Toin vuoggain muoi finnijm stuorrâ suávvilijd já stuorrâ vuáskunijd. Ohtii vuod láim uággumin, mun oggum já Matti čokkái riddoviemmâr alne. Te toppij vuogân stuorrâ vuásku. Lipostim vuáskun, te tot kiirdij eidu Maati muáđui njeigâ. Muu kuálástimskippáár čiäruškuođij já kaččâlij kuátân. Mun še kaččâlim suu maŋŋaal. Maatist lijjii muáđuh vorrân, enni aalgij koijâdâllâđ ete mii lii tápáhtum. Matti čiäru já iätá: – Vuásku kiirdij muu nirve njeigâ. Ánná, Siiri já Kaari eteh: – Tääl kale kielestâh, ij vuásku kirde, iä tast lah suájáh. – Issi leggistij vuáskunáin muu, Matti eeđâi. – Mahtkis Issi nuuvt fasteht rasa, enni aalgij muu cuáigudiđ. Na ko viijmâg čielgâi ete maht tot lâi tábáhtum ijge lam tađe pahabeht keevvâm, te puohhaid lâi hervii tot tábáhtus. Postâ-almai še lâi álgâm jotteeđ vuod Ucjuuhân. Mij párnááh laavijm kárbáin suuvân eelliđ poostâ viežžâmin Nuuvdi peln. Uštuu piejâim kessuđ, mutâ ko jäävrist syevih lijjii nuuvt ennuu ete koolgâi távjá tuoppâđ já putestiđ suovijd uštust, mutâ liijká kiergânij mottoom vuásku tâi puško toppiđ uštui. Ohtii vuod lâim monâmin poostâ viežžâđ kárbáin suuvân. Hoksájim väldiđ tom stáágu já vuogâ moin muoi Mattijn laavijm uágguđ. Suuvâim alda rido, oggum toin vuoggain já finnejim maŋgâ stuorrâ suávvil. Mii peln Nuuvdi pel lii peli kilomeetter mätki. Ohtii mijjân ubâ perrui masa kiävá hyeneeht. Vuolgijm kárbáin taavaakeš jäävri lyemejiägân. Lâi viestârpieggâ, mutâ máddáákeččin jäävri syejebeln oroi lemin nuuvt luážus. Suládijm, lâim kárbâst ubâ peerâ. Källeenjargâ cááhá kuhás jáávrân tavaskulâi já suuvâim ton syejeest, ijge pieggâ ettim ovdil ko peesâim njargâkeeji káárgu cuáhâs lappâd. Tobbeen lâi-uv korrâsub pieggâ já ollâguboh pááruh. Lastâkäärbis ko lâi, te ain tiškâlistij čääsi paijeel kärbisroobdâ. Joođhijm kuittâg määđhi ovdâskulâi já pááruh stuáránii ubâ ääigi. Käärbis tevduuškuođij čääsist, mist puohâin lijjii pihtâseh njuoskâm. Eeči suuvâi maid lâš vaijaam, enni stivrij kárbá já mij iäráseh kuáivuim čääsi kárbást já nuuvt peesâim suolluu suájân. Ij lam käärbis kierdâđ innig ko oovtâ stuárrâb pááru, te tot ličij tevdum. Laddijm kárbá suolluu riidon já korŋijm suollui, nuolâim pihtâsijd. Korrâ pieggâ já piäivádâh ko lâi te iä čuoškahkin kivsedâm. Ton jolgâ suollui skierij oolâ liäbuim pihtâsijd, te toh kuškii huáppust. Talle iä lam lyemeuásteeh, mutâ mij jiejâh puurâim mielhijn já enni vuošâi soppán. Mielkki lâi valjeest, veikkâ ij lam ko ohtâ kussâ. Kaavpijn ij finnim ennuu, tävireh lijjii koortist. Ejistân já Issá-čeesist lâi pyerá, mutâ tälviv puolâšij lijjii kumih morrum tain, taid lâi karttâm tuovŋâdiđ já kaavpijngin ij finnim uđđâ kumijd. Issá-čeeci vuolgij eelliđ kaavpijn Kaamâsist já Anarist. Anarist sun luhostui finniđ jieijâs pyerán uđđâ kumijd uástiđ já tobbeen sun oostij maŋgâ uštuu já maŋgâ lipukka. Muáddi lipukka sun adelij munnui Mattijn. Na muoi tievst halijdáim tállân vyelgiđ Čovčjuuhân keččâlâddâđ taid uđđâ vuogâid. Iän muoi lam vala nuuvt vaantâh ton uággumhommáást, veikkâ juuhâ lâi tievâ vejehijn já suávvilijn. Suvvaim kárbáin juuvâ uáivušân já uáivušist šalde räi uággoim, mätki lii ohtâ kilomeetter. Lâi cuávis juuhâ, iän kuoškâst máttâm lipukkain uágguđ, tot lâi ain ponneest suovijn já mottoom keđgiluámist kiddâ. Vejeheh lijjii kuoškâst ennuu, hirmâd liibžâs lâi ko vejeheh libžáástellii já čaŋŋii keđgiloomiijd, mottoom tain fattijm kieđain-uv keđgiluámist. Savonist muoi áppádáim uágguđ ko lâi čieŋâlub já ij lam nuuvt vohâdis virde, finnijm maŋgâ stuorrâ suávvil já mottoom vejeháá. Räämist poođijm pááikân salâsáin. Tobbeen šalde alda tuárispeln meecist oinijm tagarijd fanerist rahtum kaassâid, moh lijjii 60 cm x 35 cm, 30 cm alo. Kuárus kaasâh lijjii maŋgâ, tuše oovtâ kaasâ sist lijjii lohhijd tegu 1/4 kg vuojâpaakah, ruškis ivnásiih. Saksalâš kiiveer- já piiskatyyki lemnuuh lijjii še. Iän muoi sárnum pääihist ete maid láim kavnâm já uáinâm tobbeen šalde alda meecist. Čovčjuv šalde lâi pavkkâlum cuovhâs já váhá paajaabel juuhân lâi rahtum koskâpuddâsâš noonâ šalde, mii kierdâi lusis kyermiavdoid. Muoi Mattijn láim talle tagareh pyeremus muddoost almaah já munnust lijjii munnuu jieččân homáh. Čovčjuuvâst lijjii ennuu suávvileh já vejeheh, lâiba mottoom kuávžur-uv. Já muoi láim viiššâleh uágguđ. Motomin kale keevâi nuuvt ete vájálduim tohon šalde kuuvl toin, ko tobbeen lijjii saksalijn pááccâm piiskatyyki, neelji tuuma tyyki, kiiveerlemnuuh já rotyylimiinah lijjii kassâlakke. Iimâš ko ij eečigin hoksám toi rotylijguin pääččiđ taid stuorrâ keeđgijd cuovhâs. Ohtii vuod uággummokken láim vájáldum tohon salde kuuvl. Piejaim lovmat taid rotyylimiinaid oovtliäjân já cokkiittáim pyelliđ taid, jeđe piejain kiiveer lemnuid tohon pyellee rotylij oolâ. Toh lemnuuh pávkkáástellii, jiejâh keijaim tast paaldâst. Eeči lâi pääihist olgon maidnii pargeeldmin já ooinij ko kossâ čapis suovâ paijaan tobbeen šalde kuávlust. Na sun tállân ervidij kiäh tobbeen lává tulâstâlmin. Mii peln lii pelnub kilomeetter Čovčjuv šalde kuuvl já ij eejist moonnâm kuhe ko sun vyejestij pyeráin ton määđhi. Ko huámášáim ete eeči lii puátimin munnuu luusâ, te talle kal šoodâi "pioneerijd" huáppu. Muoi kuábâš-uv kaččâláim kuávlusân. Na ij eeči álgâm munnuu kačâttiđ, sun tieđij ete kal kaandâh puáttiv pááikân. Muoi poođijm ehidist pááikân, tievst poolain ete mabdem selgisäävni te eštus finnejeen. Mutâ ij sun lam suttâm, ige sun ton tove muide ko eeđâi tuše, et tagarijguin ij lah pyeri älgiđ sierâdiđ. Poođij nubbe peivi, te talle sun iäskân cuáigudij munnuu, sáárnui já ravvij, et mon varâliih amnâseh toh láá. Toolâi taggaar säärni já oppâtiijme, et muštám vala tääl-uv. Jis lâi tot rotyyliliäjá pävkittiđ, te jiem liččii innig taam mainâs čälimin. Komme Talle ko máđháliih juttii keessiv vääzin, pyeráiguin, tälviv čuoigân, ergijguin tâi hiäppušijguin. Karttii távjá ijjâdiđ tain ävđintuuvijn, moh lijjii huksejum máđhálij várás. Perunämmir tupe lâi jo tobdos kumâttusâin. Ärgis ulmuuh iä halijdâm taggaar tuuveest ijjâdiđ, jis ij lam aaibâs pággu. Post'almaa fáárust juttii távjá máđháliih. Ohtii keevâi nuuvt ete post'almaa fáárust lâi mottoom maadâ rivgoo. Suu lijjii paldattâllâm kumijguin, moh maka láá tain ävđintuuvijn. Post'almai ij tiättâm aalgâst ete rivgoo lii kuumijn polâmin. Lâi jo eehid já sevŋâd ko suoi juovdain Peccikko tupán. Rivgoo lâi nuuvt kieres almai, ete kuus peri almai moonâi, te rivgoo poođij maŋŋaal. Eergijd já kerrisijd suoi láin kuáđđâm muádičyet meetter keš. Valdijn tuše evvislaavhâid já piivoid ijâstâllâm várás fáárun tupán. Almai vuolgij maŋeláá ehidist eelliđ ergij kuvlân. Rivgoo še tuámittij fáárun. Almai estâlij suu ete ij taarbâš vyelgiđ fáárun, mutâ rivgoo čuávui jis almai vuolgij čääsi viežžâđ, kužžâđ, paškeđ, tâi kuus peri. Rivgoo lâi kieres já juuđij maajeeld. Já suoi ko algijn uáđđáástâllâđ, rivgoo halijdij puáttiđ almaa paaldân já alda leđe. Almai juurdij ete rivgoo lii nuuvt čuuvtij lijkkum sunjin. Must lii kálgu já maŋgâ párnáá-uv, eeđâi almai rivgoi. Talle rivgoo aalgij mainâstiđ, ete maid sun lâi kuullâm tain ävđintuuvijn já kumâttusâin. Almai addiiskuođij ete rivgoo lii-uv polâmin, ige vaarâ lah nuuvt sunjin lijkkuumin. Post'almai keččâlškuođij ruokâsmittiđ suu. Sun sáárnui: komeh, toh kale iä lah, toh láá tuše keksejum mainâseh. Mutâ ij tot ávttâm, ij rivgoo joskâm polâmist. Sun pisoi siämmáá kieresin almai. Ko vuod poođij iiđeed já aalgij jo leđe peeivi čuovâ. Suoi koccáin. Almai piejâi tuulâ táákân já vuošâi käähvi. Sun vuolgij ergij kuvlân eelliđ sirdemin taid. Rivgost-uv lâi palo kiäppánâm nuuvt ete tuostâi pääcciđ ohtuu tuve kuuvl ton pajan ko almai eelij eergijd sirdemin. Ko almai poođij tuve kuuvl maasâd, te Rivgoo lâi tegu eres olmooš. Ij sun lamaš innig nuuvt kieres ko lâi ehidist lamaš. Lâi vuod finnim jiešluáttámuš. Čohčâ já tälvi evakkost puáttim maŋa Jävri lâi aaibâs kaljâmist já jieŋâ lâi assoom nuuvt ete kierdâi, ij tarbâšâm poollâđ koččâmist. Eeči lâi moonnâm Nikolâsjäävri kuuvl puškopiivdon vuogâiguin. Issá-čeeci eeđâi: – Tääl vyelgeen "sparkkain" jäävri taavaakeččin eelliđ suoinijd viežžâmin, väldeen piso já päččeen riävskáid. Jiem tiättâm ete mii tot sparkkâ lii, jurdâččim, mabdem fiävrusun totkis lii. Na forgâ tom oinim ko Issá-čeeci tuálvui jävr'riidon kiälhá mast lijjii jalaseh vuáđuin ryevdejum, já čuoigâmsoobijd main iä lam keevlih, čuhâ ryevdisäägih vuoluukeččin. Vuolgijm sparkkain jieŋâ mield, mun čokkájim kiälhást já Issá-čeeci čuážui jalasij monnjâkejij alne já uuigâi sobijguin liävtu spaarkân. Sparkkâ juuđij keppisávt kaaljâjieŋâ mieldi. Juuđijm rido alda, čeesi kyehtpiijpog 12 kaliber havlâpisso lâi muu paaldâst kiälhást. Iän tarbâšâm kuhás jotteeđ ko huámášáim riävskámuáđi riddoviemmâr alne. Liähtu lâi nuuvt koorâs, ete iän finnim kiälhá orostiđ, tot čierâstij toos viehâ alda riävskâmuáđi, mutâ iä toh pallam munnust já munnuu fiävrust. Čeeci toppij piso kiälhást, piejâlij lemnuid piison já pavkkâlij. Kyehti riävská passijn toos riddoviemmâr oolâ rovijdiđ, kuálmâd riävská paaijij kirdedijn, tot koočâi olgoláhháá jiägân. Valdijm saallâs fáárun já jođhijm määđhi. Láim jotemin suoinijd viežžâđ, iän ostâm älgiđ tađe eenâb riävskáid pivdeđ ton tove. Vuolgijm tast njuolgist taavaakeš jäävri syeiniluovij kuuvl, ige moonnâm kuhe ko láim tobbeen. Issá-čeeci finnij korrâ liävtu kiälkân sobijguin uuigân. Kaaraim suoinijd kiälkán nuuvt ennuu ko ležžeem čahâdâm já vuolgijm maasâd syeinikuormijn. Syeinikyermi juuđij keppisávt, ij ennuu eenâb tiäddâm ko kuárusingin. Juuđijm alda rido já paijijm vala maŋgâ riävská, toh iä poollâm syeinikyermist iäge kirdelâm, luoštii aaibâs alda puáttiđ. Mun-uv peessim pääččiđ já finnejim muáddi luámádâs. Lijneläppimsuálui lii jolgâd, skierâs já mottoom suávâš tuše. Tast še lijjii riävskáh, mutâ toh lijjii nuuvt irrâseh ete iän peessâm páčádâhân. Ton čoovčâ pištii kaljâmeh kuhe, kiergânijm kesâččiđ taid suoinijd puoh, moh lijjii nijttum já luávádum jäävri alda suánjuin. Ton čoovčâ lâi kuhe pievlâ, iäskân juovlâmáánust muotij. Puolâšeh kale lijjii, suánjuin já jaavrijn pyereest kyeddee jieŋâ lâi. Nubbe keesi já čohčâ evakko maŋa Nube keesi evakkost puáttim maŋa algii ulmuuh tupehiirsâid já lyevditävirijd fievridiđ kyermiavdoiguin. Ton ääigi iä lamaš vala toh avdomaađijjehkin nuuvt meendu pyereh. Ko arveh lijjii, te luodâh stanžuu aaibâs. Mii pel puáhtojii toh táluhiirsâh já lyevditävireh keesi äigin ko luoddâ lâi vala koškes. Vuolli keezi tupehiirsâid puovtij rekka-avdo, tot lâi jo čohčâmáánu algâ. Arveh lijjii jo lam já avdoluoddâ maid Vuolli lâi kandâinis Jussijn ráhtâm, te lâi stánžum já tiimmâm. Togo maađij já Vuoli keezi pääihi kooskâst lâi jeggipäikki já tot kuormijn rekka-avdo iiskâi vyeijiđ togo, mutâ vuájui já tarvanij toos. Muoi Mattijn še moonaim keččâđ, ko uážudii tom rekka-avdo meddâl ohtân kuormijn, mutâ tot kale pisoi tast. Tast lijjii pargeeldmin maaŋgâs, avdovyeijee, Vuolli-eehi, iäččâm já Vuoli-Jussi, munnuu Mattijn kieldii puátimist tohon avdo alda. Mutâ iän muoi maaššâm leđe avdo kuuvl monâhánnáá, iäge sij lam ovttuu vahtiimin munnuu. Mun moonnim tohon avdo kuuvl já lijjim tast kyermi ovdiikeeji puotâ ko mottoom kalgâlij lavaroobdâ kiddâ tuállejeijee smarte. Lava robdâ koočâi, čooskij muu uálgispele uálgân já uáivân káálu pajeuásân. Rovvim tohon avdo vuálá já kolmâštuvvim. Hiirsâh vierrii vuálus, mutâ jiem pááccám toi vuálá. Puohâh jurdii ete lam jáámmâm, mottoom poođij já pajedij muu avdo vyelni meddâl. Must lâi kállu ráigánâm já muáđuh puoh vorâttum. Mottoom tain almain laiđij muu já čokánitij suáhimaddui. Tast mun čokkájim, uáivi povčâstij já vyevsistutij. Toos paccii purgeđ tom hirsâkyermi ko muoi Mattijn vuolgijm pááikán. Ko poođijm pááikân já enni ooinij muu, te sun hirmástui aaibâs, must lâi kállu puttânâm já muáđuh puoh vorâttum. Okko ton päärti maŋa kolgaim muoi uábbi-Kaarijn vyelgiđ Rivdul škoovlân. Uáivistân tot häävi ij lam vala savvaam aaibâs kiddâ, mutâ puttânem kale lâi jo luáštâm já pyereest puárrânmin. Jiem lijjii halidiđ vyelgiđ tohon Rivdul škoovlân, must liččii lámáš mielâsuboh homáh pääihist. Kaari lâi lam ovdil-uv škoovlâst, sunjin lâi tot jo uápis hommá. Lijjimhân kale mun-uv oovtâ peeivi škoovlâst tobbeen evakkoreeisust, mutâ karttim joskâđ škovlâjotteem já suijâ lâi tot ko fäggidim toi päikkikode kandâiguin škoovlâst. Evakko já sämmilâš ko lijjim te ohtuu mun karttim sujâlâžžân. Enni lâi jo munnui Kaarijn sárnum, ete kolgâččáim vyelgiđ tohon Rivdul škoovlân já ferttiiččáim aassâđ tobbeen asuntolast. Jiem kale lijjii halidiđ tohon vyelgiđ, syele poollim ko kartâččim omâs pááikân omâs ulmui juávkun já vala asuntolast ferttiiččim aassâđ. Poođij tot peivi ete muoi Kaarijn kolgaim vyelgiđ tohon Rivdulân. Eeči vuolgij tuálvuđ munnuu. Mij moonâim mottoom rekka-avdo fáárust Sigávuonân já tobbeen eeči luoihâttij kárbá. Tot lâi jo eehid já sevŋâd ko mij vuolgijm suuvân Stuorrâjäävri mield, já kale lâi kukke tot suuhâmmätki Sigávuonâst Rivdul škoovlân. Ko viijmâg juovdâim tohon Rivdulân, te lâi jo koskâijjâ. Asuntola hoittájeijee visteest lâi čuovâ, sun lâi vala kocemin ko tieđij ete uđđâ uáppeeh láá puátimin. Sun poođij oovdeld. Jurdâččim: – Teehen kaartâm pääcciđ. Lijjim vaibâm já nelgi-uv lâi. Tot rivgoo kote vaaldij mii vuástá, čaaitij uáđđimsoojijd, munjin kandâi já Kaarin nieidâi visteest. Muoi Kaarijn passijm tohon já eeči suládij maasâd Sigávuonân, lijjim mun-uv halidiđ suu fáárun, mutâ ij ávttâm, tohon karttim pääcciđ omâs pááikân omâs ulmui kuuvl. Kandâi visteest lijjii maŋgâ kaandâ uáđimin. Nuollim olgoldâspihtsijd já viälánim seeŋgân maid "täti" lâi munjin čáittâm. Lijjim vaibâm, mutâ nahareh iä puáttâm, kuuccim já ahevuššim pááikân. Maaŋgâlá´án jurduuh jurrii mielâst já konjâleh pottii čolmijd. Viijmâg toh nahareh kuittâg vuoittii já uáđđájim. Iđedist "täti" poođij cuvnâđ, sun skuálhuttij uuksân já mun koccájim toos. Kaandâh oht´mottoom pulttâseddii seeŋgâin já algii kárvudâttâđ. Mun še pulttâsim seeŋgâst. Must lâi vala tot harso uáivi pirrâ kiessum, ko ij tot häävi lam vala ollásávt savvaam kiddâ. Mij koolgâim jiejâh lääččiđ seeŋgâid já munjin tot lâi omâs hommá ko jiem kuássin lam tarbâšâm jieš tom porgâđ. Ko lâim seŋgâidân lááččâm, te koolgâim moonnâđ purâdimviistán, kost lâi iiđeedpurâmuš. Juhâmuššân lâi "hopeatee", tot lâi mielkki pieijum kume čáácán. Puurrâmvisteest lijjii kyehti kuhes peevdi já pevdij kuábbáá-uv peln lâi kuhes riäŋkku. Mij párnááh koolgâim vist čuážžuđ pevdipiällást já luuhâđ rukkoos, sivnediđ purâmuš. Jiem lam hárjánâm tagaráid "rituaalijd" jiemge máttâm rukosijd. Purâmuššân peevdist lijjii korrâleeibih, moi oolâ lâi njuottum margarin, já ton leeibi kočodii stuárráábeh kaandâh "pomminkestävä". Já koorâs tot kale lâi-uv, uážui kuhe luvâdiđ ovdilgo tiimâi tommit ete puovtij purrâđ. Must ij lam puurrâm mielâ ollágin, tuše ahheev lâi, lijjim halidiđ leđe pääihist já eeni liäibum leeibi še lâi ahheev. Ko must lâi tot nuávlu uáivi pirrâ, te stuárráábeh kaandâh algii kočodiđ muu "DÖÖBELNin", jiemge mun addim ige tiättâm ete mii tot lii. Must lâi pahas mielâ ubâ ääigi ko lijjim tobbeen Rivdulist, čierrum já ahevuššim. Ehidist ko moonnim seeŋgân, maŋgii jis lâi lam lámáš hyenes peivi, te čierrum tassaaš ko nohádim já iho nievdim fastes naharijd. Mist lâi paapâ rovvá máttáátteijen já sun lâi viehâ äŋgir motomin. Oppâtiijme äigin kolgii uáppeeh leđe siijvost, ij kolgâm maggaargin jienâ kulluđ. Mun jiem máttâm vala luuhâđgin, veikkâ lijjim jo oovce ihásâš, puustuvâid kale jo tubdim. Tobbeen lijjii motomeh uáli ilbis kaandah. Ohtii vuod lijjii porgâm maidnii pahatavvoid já máttáátteijee koijâdâlâi, uusâi sujâlii, mutâ ohtâgin ij tubdâstâm. Vuoli-Maati kandâ lâi še škoovlâst tobbeen, sun lâi taggaar ohtâkiärdân "kehitysvammainen". Kaandâh oovträäđist sujâttii suu, veikkâ sun ij lam sujâlâš. Nube peeivi máttáátteijee aalgij tom kaandâ vuárnuttiđ, mutâ ko kandâ ij lam sujâlâš, te ij sun tubdâstâm tavvoid maid ij lah porgâm. Máttáátteijee ij oskom kaandâ sujâttisvuotân, veikkâ kandâ ličij maht keččâlâm šišteđ. Já nuuvt tast keevâi ete kandâ kaartâi sujâlâžžân. Ráŋgáštus lâi taggaar, ete kandâ koolgâi pieijâđ kieđâidâs pulbet lohe oolâ já máttáátteijee čooskij kárttásobbijn suormaid. Nube kerd ko čooskij te kandâ ruttij kieđâid, kárttásuábbi piäskái pulbet lookán já moonâi rasta. Máttáátteijee koijâdij: – Mane tun ruttiih kieđâidâd meddâl? Kandâ čiäru já iätá: – Tot poovčâg nuuvt čuuvtij. – Joo joo, mutâ ij koolgâ ruttiđ veikkâ poovčâgičij-uv, eeđâi máttáátteijee. Já sun vala eeđâi: – Pieijâđ mielân, juáhâžâs kii ij määti leđe olmožin kiävá siämmáánáál. Jiem tarbâšâm leđe tobbeen Rivdul škoovlâst ko ton čohčâpuudâ, mutâ kale tot lâi-uv ahevis äigi munjin. Tot lâi vala jävri sudes ko peessim škoovlâst, suuvân poođijm Sigávuonân, hirmâd korrâ pieggâ val lâi, ollâ pááruh ton Stuorrâjäävrist. Issá-čeeci lâi puáttâm munnuu Kaarijn viežžâđ pááikân. Kumppikoddem Tot lâi nubbe čohčâ evakkost puáttim maŋa. Jäävrih jieŋŋuu roovvâdmáánu koskâmudo suulâi. Lijjii puolâšeh ijge lam muáttâm. Jäävrih lijjii kaljâmist kuhháá. Talvâsâš luádui javrij jieŋâid puolâšin, já ko ij lam muotâ jieŋâ alne ollágin te jieŋâi luoddânâddâm toovâi hirmâd jienâ. Jieŋâh jaavrijn pavkkuu, peškii, rađijdii já ulvuu. Jieŋâ asoi huápust. Ucc´párnáá Matti lâi moonnâm puškopiivdon tohon Nikolâs- já Kaarbuljäävri kuávlun. Tain jaavrijn lijjii ton ääigi stuorrâ puškoh. Sun piivdij taid vuogâiguin já finnij tobbeen ennuu šiev pyeidis puškoid. Ij sun taid kostâdâm pyehtiđ pááikán ovdilgo muotij tommit ete lâi ergijguin kesittim sijvo. Talle sun eskân eelij viežžâmin salâsis. Ton ääigi kuumpih še lijjii, já eeči lâi váldâm kiiveer fáárun, jis sáttoo riämnjá, keeđhi tâi kuumpi kuáhtâđ. Riävskáh lijjii valjeest, vielgâdeh já pievlâ, te taid lâi pyeri huámášiđ. Ij sun taid riävskáid pačâlâm kiveráin muidego tommit mottoom maid vuošâi já puurâi. Iäge sust lam lemnuuhgin meendu ennuu fáárust. Návt sun mainâstij tom kumpij koddemist: ”Lijjim vuod mottoom iiđeed vuogâid oppâmin. Lâi puolâš já kuálkki, javrij jieŋâh parguu, peškii já ulvuu ko talvâsâš luádui taid. Lijjim tast jieŋâ alne puuđâldmin maidnii ko kulâstim jienâ tegu peenuv ličij ulvim. Must lâi pisso fáárust ko lâi aaigâ ete pááijâm vuoššâmriävská olssân. Algim tärhibeht kuldâliđ tom jienâ maid lijjim kulâstâm. Jiem tarbâšâm kuhe kuldâliđ ko kulâškuottim kuumpi olvomin. Algim ađđiistâllâđ tom kuumpi olvom. Ko kumppi olvee, te mun meid ulviim. Kumppi västidij muu ulviimân já jienâ aldân et aldan. Jäävri jieŋâ olvo, párgu já piäšká ubâ ääigi, ij vaarâ kumppigin kuullâm já addim nuuvt čielgâsávt. Mun tiettim jo vissásávt ete kuumpi olvom tot kale lii. Jiemge mun tarbâšâm kuhe vyerdiđ ko huámášim kuumpi puátimin muu vuást jeegi mield. Tot lâi jo tast kuulmâ – neeljičyet meetter keččin ko orostij já aalgij kuldâliđ. Mun vuod ulviistâm, kumppi oro já kuldâl. Mut siämmâst huámášim nube kuumpi mii lâi suulân čyeti meetter mooŋiibeln ovdebáá kuumpist. Oovdeb kumppi njolgekuođij muu vuást já puátá hirmâd sáttoin. Talle mun valdim pisson valmâšân kietân. Vuordâččim tast pisso kieđâst. Forgâ tot ovdebâš kumppi lâi jo tast pelnub´čyet meetter keejist, moonâi eidu miestuu tuáhá já orostij toos. Mun vuárdâm já skihtiim ubâ ääigi pisoinân ete ko kumppi puáđáččij jolgâdâsân. Kumppi njolgekuođij vuod já poođij vala aldeláá já orostij toos jolgâ sajan suulân čyeti meetter keš. Mun paaččim já kumppi roovâi miehtâkoopán. Lijjim vises ete tot kale jaamij. Talvâsâš peeškij, paavkij já toolâi hirmâd jienâ, te tot nubbe kumppi ij perustâm päčimist maiden, tot-uv poođij toos paččum kuumpi alda já orostij toos jolgâdâsân. Paaččim já oinim, ete pyereest lijjim teividâm, tot še koočâi ijge lihâdâm. Togo kuus toh kuumpih paččuin lâi polsâttâh já puájuimiestuuh. Vuolgim keččâđ taid paččum kuumpijd já ko poottim aldeláá ton saje kogo toh paččum kuumpih lijjii. Vuossâmužžân paččum kumppi lâi-uv iäláskâm, nubbe kale lâi jáámmâm. Tot kumppi maid vuossâmužžân paaččim ij lamgin togo kogo koočâi. Tot lâi-uv iäláskâm já sirdum lovmat meetterid eres sajan. Saajeest, kuus tot lâi aalgâst rovvâm lâi vorrâ kulgâm viehâ ennuu. Tast mun tiettim ete ij tot kuhás lah moonnâm ko nuuvt čuuvtij lii páccâin. Mun kuárŋejim ollâ poolsâ oolâ já kejâdim pirrâsân. Jeđe huámášim tom páccákuumpi mii pulttâsij polsâkooveest já nuorbâi suohis puájuimiestuu tuáhá. Jiem puáhtâm pääččiđ ton miestuu čoođâ. Vuolgim karveđ tom miestuu ete finniim kuumpi uáinusân, pisso feerug pääččimnáál. Viärjun must lâi ryešilâš ”rengasjyvä” suátikiiveer. Kumppi lâi porfâgâm, harijdij já nirvoi munjin. Talle kale váhá poollim ete jis tot rohhát já káská muu jaamâs. Tomâlim pääččiđ. Ko lijjim pááččâm te tot kulpettij toos ijge innig lihâstâm ko paaččim uáivân. Ton peeivi jiem finnim vuoššâmriävskáid, mutâ kuddim kyehti kuumpi já ko njuovvim taid, opâdim vuogâidân te lâi-uv jo eehid.” Ton ääigi finnij kuumpist 20 000 mk koddemruuđâ valtiost já paalgâs maavsij 5 000 mk. Tot peivi lâi sunjin tienâspeivi: 50 000 ohtsis já tot lâi stuorrâ ruttâ ton ääigi. Naahkijn meid finnij mottoom tuhháát. Savzâkandâ Lâi vuođâloho 1947 čohčâ. Čovčjäävri tááluh valmâštuuškuottii já ässeeh pesâškuottii varriđ uđđâ tááloid tain lavŋekoođijn maid lijjii algaiätán ráhtâm aassâmvisten. Mii táálu šnikkárin láin Mentula Eino já Sietiö Eino. Mentula Einost lâi peenuv, mon nommâ lâi Ukko. Tot lâi masa muádi ive puáris vielpispennâgâš já uáli viijses. Mii táálu valmâštui já Mentula Eino ij tiättâm ete kuus mana. Sun kuođij tom pennus mii perrui. Mijjân párnááid tot peenuv kale lâi uáli mielâsâš. Piso jienâst (päčimist) tot kale poolâi hirmâđávt. Mut te keevâi nuuvt ete tot peenuv kaavnâi alda táálu kuáppil já aalgij tom umástiđ. Jiem mušte kii lâi kote pivdáskij já peesâi pääččiđ tom kuáppil. Kuáppil koočâi toos pennuu paaldân já peenuv peesâi käskiđ já njuálluđ lode. Tast maŋa peenuv ij innig poollâm päčimist, tast šoodâi loddepeenuv, kaavnâi já umástij peciluudijd. Riävskáid ko kirdálitij, te iiskâi coggâđ ulmuu luusâ taid. Ohtii vuod lijjim meecist riävskáid pivdemin pissoin, Ukko lâi fáárust. Lâi myetistâm ete ij huámášâm innig pyereest riävskáid. Mut peenuv kaavnâi já uávuttâlâi taid ubâ peeivi. Lâi ehidistpeivi já peenuv siloškuođij, ij innig viiššâm rohhááttiđ já uávuttâllâđ taid. Ton čoovčâ lijjii valjeest riävskáh. Jis ohtâ muáti kirdelij ijge kavnum, te ij tarbâšâm kuhháá uuccâđ ko kavnui nubbe muáti. Lâi juo ehidistveigi já kavnim riävskámuáđi, peessim pääččiđ muáddi tain seivâgâsân. Já nuuvt peenuv hárjánij uáiniđ ete ij taid uávvutmáin fattii. Tast maŋa tot oopâi orostiđ ko oopsij riävskáid já kejâstâlâi ulmui. Tot lâi meid puásuipeenuv. Mist lijjii saavzâh talle já Ukko lâi oovtâ saavzân lijkkum já rähistum-uv vissâ. Laavijn njuálluđ kuoimijdis já ko savzâ livoi te Ukko kuárjui tom paaldân já nuuvt toh oođijn paldluvâi. Talle lijjii mestâ jyehi táálust mottoom kussâ já saavzah, kuusâin finnejii mielhi já saavzâin ulloid. Čohčuv kuddii já njuovvii tain paijeelmiärálijd šivettijd. Ulloid peskidii saavzâin, kárttudii já ponnii läigin. Lääigist kuđđii vaacâid, suhháid já ullopuserijd, tikkurijd. Šivettijn lâi ävkki, mutâ lâi tain kale pargo-uv, piämmu še koolgâi leđe tooid. Keessiv koolgâi nijtteđ suoinijd já motomeh pajedii jáhálijd-uv piämmulasseen. Tálui pirrâ lâi kieddi moos šoodâi syeini, syeini nijttii šivettáid piämmun. Lâi čohčâkeesi, kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum ránnjátáálust. Kuusâh já saavzâh lijjii kiedist. Savzâčurrust lijjii kyehti viercâ, nubbe tain lâi viehâ vaijaa já styeres. Táálu kandâ lâi naavit lunne rähtimin riidâid já mottoom riidâ lâi cegâttum naavit seeini vuást (toh riidâh lijjii munjin váhá maŋeláá torvon). Mist lijjii še saavzâh já kuusah. Oovtâ saavzâst lâi tääpi ete tot poođij ulmuu luusâ já ruvviiškuođij uáivis ulmuu kietân. Talle savzâ lâi kiärjudmin ete olmooš ruvvee peelji vuálá. Kaandâh lijjii hárdâm taid viercâid já tain nubbe lâi hardâšum já vaijaa kandaid. Moonnim tohon naavit kuuvl kost tot kandâ lâi tuoijuumin. Saavzâh já viercâh lijjii togo naavit alda. Čuážum tast já keejâm pirrâsân. Tot stuárrâb vierccâ poođij muu kuuvl já uáivis kärŋiluttâlij já ain murdelij mottoom läävhi maŋas. Jurdim, ete tot-uvsun meid lii kiärjudmin peeljivyeln ruvvim. Jiemge kiergânâm maiden ko tot vierccâ vuod murdelâđâi maŋaskulâi já tuohkâlij muu juolgij kooskân eidu ärgimus sajan. Must čaalmeh čappâneddii. Kaččim ridâi luus moh lijjii naavit seeini vuást ciäggud já kuárŋulim toi oolâ. Táálu kandâ čuážui uuvsâ piällást, sun vaarâ tieđij ete maht munjin kiävá. Já ko ooinij ete maht keevâi te sunjin já eres kandáid-uv lâi viehâ hiärváá, kiäh lijjii tobbeen tuve kuvlân. Ige tot vierccâ toos tuuttâm ko peesâi tuohkâliđ muu kuoláid, paasij toos vahtiđ muu ko mun lijjim ridâi alne. Táálu kandâ keejâi já povvâstij já eeđâi: – Tot vierccâ táiđá jurdeđ tuu pahamus kilbodeijen, tot lii tievst poolâtmin saavzâid. Lijjim talle ohtnubálov ihásâš. Čovčjávrálih läävejii talle kiäsân tuálvuđ saavzâid Sevžjáávrân já čohčâkeesi ko kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum te viežžii taid vist. Oovtâ čoovčâ muoi Nuuvdi Ábrámáin láim joođeetmin savzâčurruu Sevžjäävrist Čovčjáávrân. Talle ij lam vala avdomaađij ko Čovčjäävri räi. Láim togo Seeibâgluovtâ jeegi rasta puátimin toin savzâčurruin, jeegist lijjii ojah koivum kyevtipel luodâ. Tot stuárrâb vierccâ, kote muu-uv tuohkâlij, kuápulij mottoom saavzâ já savzâ ruotâstij já vierccâ raccastij toin savzáin taggaar hirmâd sáttoin já savzâ ko skirviittij te tot vierccâ roovâi kávukkozâi ton timmâ raavin. Muoi Ábrámáin kessijm tom viercâ raavist pajas já kal tot lâi oles uáinus, muoi pessáim povvâstiđ. Ko muoi juovdáim toin savzâčurruin Nuuvdi keezi šiiljon, te Nuuvdi kálgu keejâi tom savzâčurruu já koijâdij: – Kiän-sun tiet lii omâs stuorrâ vierccâ?. Áábrâm čielgij iännâsis ete maht lâi keevvâm. Mut illá käminijn puovtij, já sun muuštij tom maŋgâ ive maŋa-uv. Kälbinjuunááš Lâi nubbe čohčâ ko čovčjávráliih lijjii uđđâ tuuvijn asâmin. Ton ääigi lijjii eergih jyehi táálust. Ránnjátáálust lâi hiävuš meid. Suátiäigi lâi viäruttâm ennuu poccuid já lojes eergijd, mutâ lijjii siäilum motomeh lojes eergih tušâhánnáá. Kiđđuv čonâdii áálduid, veddii, kyedittii já merkkuu vuosijd. Juáhâš tuubdâi pyereest poccuidis. Issá-čeesist lâi čuoivâgáldu, mii lâi uáli vaijaa vyesis alne. Ko tot lâi eskân kuáddâm, te tot ij luáštâm ulmuu vedâmân vuosmuu pirrâmpeeivi äigin. Jyehi tove tast lâi šiev vyesi. Vyesih tast lijjii kiäráseh, já távjá čuoivâgeh. Čeesist lái čuoivâgergi eidu taan ááldu jälgelâš. Čeeci veedij já lojodij tom vyeversin. Tast šoodâi-uv viiššâlis vuájáánergi. Veikkâ lâi ucce, mutâ lâi kievrâ já sävri, já siämmáá vaijaa ko tot áldu mon jälgelâš lâi. Ulmuuh ettii-uv ete tot lii puoh ergi mii uáinoo. Lijjim talle love já viljâ Matti lâi käävci ihásâš. Muoi hoksáim et tot Kälbinjuunááš suttá ko tom hárdá. Kälbinjuunááš lâi ton eergi nommâ. Muoi algijm härdiđ tom, já olsân munnuid somá ko tot rohhááttâl tuástud čorvijguin já viggá terppâđ munnuu. Tot lâi uáli somá munnuu mielâst ko tot njuškij kyevtjyelgi oolâ já ráivui ovdâjuolgijguin. Tom vaarâ muoi tieđijm já toolaim ete mon räi läbži olá. Issá-čeeci imâštâlâi ete mii ton iärgân lii šoddâm ko tuástud čorvijguin já viggá terppâđ kyepirijguin. Iän muoi sárnum tast maiden, ete muoi leen hárdâm tom. Erinomášávt munnui Mattijn tot lâi uáli vaijaa. Lâi ovdláhháá juovlâi ko ránnjátáálu kandâ Kaabi lâi vyelgimin Kaamâsân hiäppusáin. Muu uábbi Siiri ááigui Kaabi hiävušsáátu fáárun vyelgiđ. Čovčjäävrist Kaamâsân lii 20 km mätki. Sun lâi monâmin juovlâmarkkânáid Anarân. Ton ääigi Kaamâs räi juuđij post’avdo já sun pesâččij ton fááru Kaamâsist Anarân. Iđedist Siiri-uábbi čuoigâlij ránnjátáálun sooppum vyelgimááigân. Lâi polvâšoŋŋâ, mutâ ij lam meendu sevŋâd. Máánu lâi mestâ laađâs, veikkâ poolvâ tyehin lâi-uv, te tot adelij čuovâ. Tálui koskâ lii suulân peli kilomeetter. Sun lâi suulân pelimääđhist ko huámmâšij maidnii elleid liihâdmin tast jieijâs alda. Na sun orostij já aalgij tärhibeht keččâđ taid. Puásujin sun ij taid tuhhiittâm ko oovtâstkin iä lam čuárvih. Ko sun ooinij, ellein lii seibi já kuulâi päniskaallân te talle sun kale tieđij ete moh elleid toh láá. Skaallân kulloo ko toh njolgesteh, päänih skaliđeh. Sun jo pala-uv, ete jis toh volliitteh. Tot lâi kumppivalve, toh lijjii käävci kumppid. Toh monnii jäävri rasta nuortâs já Siiri čuoigâi ránnjátáálun kuus sun lâi monâmin-uv. Ko sun poođij tupán siisâ já aalgij mainâstiđ ete lâi uáinâm kuumpijd, käävci kumppid. Já lijjii lam nuuvt alda vuálá viđâlov meetterist, päniskaallân lâi kullum. Táálu iššeed toppij piijpos njäälmist, povvâstškuođij já eeđâi: – Toh kale iä lah ko mii luovâs eergih te láá lamaš. Iärrâseh še algii povvâstiđ, iä oskom kuumpijd lemin. Ij kihheen vuálgâm tállân taid luodâid keččâđ. Kaabi já Siiri láin jo vuálgâm já jotemin Kaamâsân. Lâi jo čuovvânmin ko táálu kandâ Heikkâ vuolgij keččâđ taid kumpij luodâid. Heikkâ ooinij taid já eštus kumpij luodâh toh lijjii. Talle iäráseh-uv uskuu ete kuumpih toh lijjii. Heeihâst šoodâi mielâ vyelgiđ tuáridiđ tom kumppivalve, sust ko lâi "pystykorva" syemmilâš suátikiiveer. Skammâpeeivi ij lah peeivičuovâ kukke, eidu mottoom tiijme, sun vuolgij Ucpárnáá-Maati kuuvl, ete jis sun vuálgáččij skipárin tuáridiđ kumppivalve. Mii táálu eergih lijjii viestârpeln vááijuv kilomeetter táálust kiddâ. Eejist lâi čuoivâg mii lâi taggaar ärgis suorgâneddee, já Issá-čeesist lâi Kälbinjuunááš, maid muoi viljâ-Mattijn láim hárdâm. Kuumpih lijjii ovdil tađe ko Siiri ooinij taid, iällâm toi čuoivâgij kuvlân. Issá-čeeci moonâi čuovvândijn eergijd sirdeđ. Já ko sun juovdâi tohon kost eergih lijjii kiddâ, te eeji čuoivâg ij oinum tast kuus lâi ehidist čonnum. Tuše jotkâläbži lâi vedâmân pááccâm. Sun vuotij ete ergi lâi hirmâdávt ruotâdâm ovdil ko lâi potkim lääbži. Kälbinjuunááš kal lâi kiddâ ton vedâmist moos ehidist lâi čonnum. Mutâ ko sun áigu vedâmân, te ergi lii hirmâdávt suttâm, ige lyešti vedâmân, viggá čorvijguin skurbâđ, njuškee kyevtjyelg oolâ já tiärppá. Ko sun čuážudij tast já sárnuttâlâi eergi, te ergi-uv uásuškuođij já Issá-čeeci peesâi vedâmân, peesâi sirdeđ eergi kuáttum oolâ. Ko sun aalgij kuorâdiđ ete mii tot lii lamaš hirmosin mast tot eeji čuoivâg lii nuuvt eidu palaskâm ete potkij noonâ lääbži, talle sun vuotij taid kumpij luodâid. Kuumpih lijjii vuálgâm ton lääbži potkim čuoivâg maŋŋaal já uávuttâm, mutâ iä lam juksâm. Čuoivâg peesâi patârâsân, lâi ennuu muotâ ete iä kuumpih kostâm nuuvt pyereest ko ergi. Kuumpih uávuttii suulân kilomeetter ton läbžipotkim čuoivâgeergi, mutâ te hilguu ko oinii ete iä sij fattii tom. Talle toh jorgettii já paccii ton läbžipotkim čuoivâgeergi luodâ kyevtpel vahtiđ já ohtâ kuumpijn moonâi Kälbinjuunáá rohhááttâllâđ já paldattâllâđ. Mutâ Kälbinjuunááš ij poollâmgin kuumpist. Tot aalgij rohhááttâllâđ já čorvijguin skurbâđ kuumpi. Kälbinjuunáást lijjii uceh mutâ pastelis čuhâ čuárvááh. Amal lâi skurbâstâm čorvijguin kuumpi ko toos lâi šoddâm huáppu patârâsân, kumppi lâi čoođâ suohis suáhimiestuu moonnâm. Tot lâi iskâm vala nube kerd, mutâ siämmáánáál lâi keevvâm talle-uv. Soovsâtukoh lijjii pááccâm miestuu rissijd kuumpist. Kälbinjuunááš lâi taggaar ergi, veikkâ lâi ucce te toos iä pittáám ennuu stuárráábeh eergihkin. Tot lâi tegu kunâgâs te, iä nistám stuárráábehgin eergih suávŋá maid tot lâi kuáivum olsis. Toh lijjii vaarâ vielpiskuumpih já kyehti räviskuumpi, moi viälppáh toh kuttâ lijjii. Tast lâi ävkki ko muoi viljâ Mattijn láim hárdâm tom Kälbinjuunáá já tast lâi šoddâm nuuvt vaijaa, tot eštus piäluštui ton vaijaavuođâ keežild. Nuuvdi Heikkâ ko lâi vuáttâm já uáinâm luodâin ete kuumpih toh láá lamaš, te sun moonâi iäččâm kuuvl já suoi skippuudâđain ete vyelgiv tuáridiđ kumppivalve. Nuuvt suoi valdijn pissoid, vuolgijn tuáridiđ tom kumppivalve. Eejist lâi ryešilâš suátikiiveer "rengasjyvä" já Heeihâst syemilâš suátikiiveer "pystykorva". Lâi vorâs voccâ, ij lam jođádâh saveháid, saveheh jieŋŋuu já suoi karttain ain jieŋâid foskâđ saaveehvuáđuin. Tot meid äjittij sunnuu. Mutâ lâi muotâ nuuvt ennuu ete ij kumppijdgin lam hiälppu jotteeđ. Suoi vuáruttuvâi čuoigain oovdâst já nuuvt suoi ovdánáin huápubeht. Maŋa koskâpeeivi suoi juvssain kumppivalve. Mutâ keevâi nuuvt ete suoi karbain kuumpijd, toh lijjii ruotâstâm patârâsân, iävá peessâm ubâ uáiniđgin taid. Viäiguškuođij meiddei iäváge innig vuálgâm tuáridiđ taid, toh monnii nuortâs. Nuuvt várugâsâh toh lijjii ete ovdilgo korjuu te pottii puáttim luodâidis paaldân miäđáábel luodâidis, já ohtâ tain kuárjui tiäváá oolâ, kogo lâi šiev uáinus puáttim luodâidis kuuvl. Toh lijjii tast kuárjidimsaajeest vuálgâm huáppoin. Luodâh já kuárjidimsajeh aaibâs vorrâseh. Sijvo-uv lâi vala huánánâm tast maŋa ko suoi iđedistpeeivi vuolgijn. Issá-čeeci kuorâdij tom läbžipotkim eeji čuoivâg. Tot lâi moonnâm Nuuvdi keezi ergij kuuvl moh lijjii muádi kilomeetter mäddiláá. Koss´eennâmlij varriistâllâm Čovčjäävrist 5 kilomeetter nuorttiipeln lijjii Koss'eennâm tuveh. Tobbeen assii Samlii-Kaabi peerâ, (Gabriel Mujo) já siämmáá kiedist lâi Samlâš-äijih (Sammeli Mujo) puáris tupe, mast assain Ábrámâš já Samlii-Elli (Áábrâm Aikio já Elli Mujo) suoi iävá lam naaijâm mutâ assain oovt saajest. Muáddi km. tast tavenuortâs tai Mujolij pääihist lâi Kati-Jovnii (Jouni Saijets) päikki, mast aasâi Aaslâk Holmberg perruinis. Sun lâi naaijam Kati-Jovnii Ailain, suu nieidânommâ lâi Aili Saijets. Áhu-Jovnâ (Jouni Högman) já Kati-Jovnii Váábu, suu nieidânommâ lâi Váábu Saijets, sunnust lâi tupe ton siämmáá kiedist já suoi assain tast. Tain tuuvijn sij assii täälvi äigin já kiäsán värrejii Sevžjäävri riidon. Tälviv sij tondet assii Koss'eennâm tuuvijn ko lâi muorâmecci já ergijd kuáttum alda. Keesi ááigân tondet värrejii Sevžjäävri riidon, ko lâi alda jävri mast finnejii älkkeht puurrâmkuolijd já šiev lyemejeegih lijjii jävr'riddoin, ožžuu kárbáin suuvân jotteeđ luommiimin, stuorrâ peerâulmuuh ko láin kuohtuuh Samlii-Kaabi já Holmberg Aaslâk. Kaabi keezist lâi hirsâtuuvááš, Holmbergijn já Áhu-Joovnâ kuáhtâst Vábboin lijjii lavŋekuáđih. Kesimáánu kooskâmuddoin ko jieŋâ suudâi já čääsih lekkâsii, te varriiškuottii kesiorroomsajan ohtân karjijnis, kusâi- já savzâiguin. Nisoneh já motomeh párnááh juttii karjijn, mätki lâi paijeel kyehti penâkkullâm. Almaah suhhii kárbáin Čovčjäävri já suvdii káálvu. Javrij kooskâ myeđhi paijeel Sevžjáávrân Kiäinuluovt'pootân kurppuu tävirijd já tast vuod pessii kárbáin loppâmääđhi kesipaihijdsis. Čohčâkeesi sist lâi vuod varrim Sevžjäävrist Koss'enâmân. Keessiv jotteemfiävruh iä lam, vääzin ulmuuh juttii. Aaibâs mottoom häärvist lâi polgupyerá. Iäge puárásuboh ulmuuh máttâm vyeijiđgin pyeráin. Tot lâi somás tábáhtâs ko Holmbergijn lâi kissá já ko vuolgii varriđ Sevžjáávrân, te kisá še kolgâččii väldiđ fáárun. Mutâ te poođij koččâmuš ete maht tom fievrid, ko päädist laiđiimáin tot ij luhostuu. Soolâst kyedingin ij pyevti nuuvt kuhes määđhi fievridiđ. Aalgâst pieijii hurstâseekân, mutâ ij tot pissoom seehâ siste, pastelis kožâiguin ruohâstij seehâ rääigin já kárgái. Mottoom hoksái, ko kirno kurppâsij, ete: – Pieijâb kisá kirno siisâ, tobbeen tot kuittâg piso kárgááhánnáá. Nuuvt sij pieijii kisá kirno siisâ já lippârijguin nutkii nuuvt ete kissá ij peesâ kirno siste meddâl. Kissá tievst omâšij saje kuus lâi šoddâm, muávrui já njáávgui hirmâdávt já aalgij tuođâst viggâđ meddâl kirno siste meddâl. Já nuuvt tast keevâi ete kissá peesâi kirno siste meddâl já kárgái. Taat tápáhtui ovdil evakkon vyelgim, ko Kaabi keezist lijjii kuusâh moh lijjii hárjánâm moonnâđ ain kiäsân Sevžjäävri kuuvl. Tot lâi kesimáánu 20. peeivi suulâin ko luándu ruonijdškuođij, te Koss'eennâm ulmuuh läävejii varriđ Sevžjäävri riidon kesiaassâmpaihiijdsis. Sii kuusâh kale še tiettii pyereest varrimääigi. Anttii-Riijtá lâi ettâm Nuuvdi kiäzzáid ete jis sii kuusâh puátih Koss'eennâm kuávlust Čovčjäävri kuuvl, te kalgeh coggâđ já vyejettiđ taid maasâd Koss'enâmân. Lâi vuod tot äigi ete Kaabi kezzi varriistâlškyetih Sevžjáávrân. Nuuvdi kezzi kulâškuottii kusâi kiälu mäddin já huámášii ko Kaabi keezi kuusâh láá puátimin. Na sij vuolgii maaŋgâs kusâi oovdeld já algii cogâdiđ já vyejettiđ tohon maasâd kost lijjii puátimin-uv. Mutâ iä sij, veikkâ lijjii maaŋgâs, taid kuusâid cooggâdmáin puáhtâm estiđ. Kuusâh ruotâstii, karvelii cogâdeijeid já monnii tavas ruotân pálgá mield Sevžjäävri kuuvl kuus lijjii hárjánâm jyehi keesi siämmáá ääigi moonnâđ. Persovn Tovle ko iä lamaš vala škoovlâh páinâm já pilledâm ulmuid nuuvt čuuvtij ko taan ääigi ulmuid, lâi ohtâ almai, kočodep suu veikkâ Šrevan. Sun lâi tuođâi jieš persovn. Talle tääbbin lijjii ulmuin šivetteh mestâ jyehi táálust já táluliih tarbâšii pargeid puásuihommáin täälvi äigin já keesi äigin nijttoreeŋgâid. Šreva lâi puáriskandâ já sun laavij reŋguustâllâđ tálulijd puohlá´án táálupargoin, maid sun maatij. Lâi sun postalmajin-uv, talle ko koolgâi vääzin jotteeđ tuárispele tááloid nuáđiseelgist. Keessiv ij lam sust fiävru, ”polgupyeráh kale lijjii tääbbin ulmuin, mutâ sun ij máttâm vyeijiđ taggaar fiävroin. Tälviv sun kale vuojij ergijguin. Sun lâi taggaar uccâ almaš, vuálá pelnub meetter kukkosâš. Ijge sun lam meendu lussâdgin, ete ergi kostâdij pyereest keessiđ suu. Tom sun ij tubdâstâm ete ij määti pyeráin vyeijiđ. Motomin sun luoihâttij kiästnii pyerá já laiđij tom luodâ mield. Lâi tievst ennuu keppisub tävirijd uigâđ pyeráin. Luuhâđ sun ij máttâm, mutâ kale sun tondet maatij kyeđđiđ poostâ olmâ sajan. Sun hárjánij viärdáđâllâđ nomâi kukkođuvvâid já tieđij ete mon kuhes nomâigijn ulmuuh mon-uv táálust assii. Postâ poođij ain olmâ omâsteijei. Sun lâi viehâ sävri já kievrâ-uv roppâsis iähtun. Ohtii keevâi nuuvt ko mottoom tuárispele táálu ässee eeđâi kiivšes ete sust ličij tuve uksâ tobbeen avdomaađij pellâst, maht tom finniiččij tobbeen pyehtiđ. Šreva arvâlij, et kale sun ko nube kerd puátá te puáhtá. Ij almai tom oskom ete Šreva tom uuvsâ kurppâs já puáhtá, ko mätki-uv lâi paijeel muáddi penâkkullâm. Moonâi okko já lâi postâ-almaa puáttim peivi. Tuárispele táálu ässeeh lijjii vyerdimin post´almaa, já keččii laasâst. Mottoom sist cyeigee: – Mii faaninijd tie uáinoo pálgá mield vaandârdmin, ij tot kale olmooš lah! Na iärâseh-uv tuámitteh laasân keččâđ já imâšteleh ko ton häämi ij tuhhii monnân elleigin. Ko vandârdeijee poođij aldeláá te eskân tubdii ete tothân lii-uv post´almai já stuorrâ olgouksâ tuárrâst siälgân nuáđásum eres poostâ lasseen. Keessiv nijttoääigi Šreva lâi mottoom táálust reŋgân. Tááluviehâ lâi nijttemin kiedi. Šreva lâi hárávistmin já syeinikyeddim iššeen. Táálu kandâ poordij sapilai oolâ suoinijd hirmâd laanâ kievrân ko juurdij jieijâs, kievrâbin ko Šreva. Miiba tast, suoi tarvanáin sapilaaid, táálu kandâ ovdiikiäčân já Šreva mooŋiikiäčân já vuolgijn kyeddiđ syeinikyermi lyeve luusâ. Táálu kandâ ij vaijaamgin ovtmano lyeve luusâ kyeddiđ, mutâ ferttij lyeštiđ sapilakeejijd enâmân. Mutâ Šrevaba ij luáštâmgin, mutâ tuállee sapilakeejijd loptosist, já iätá: – Mii piruid te šoodâi ko ovdiikeččin almai ij moonâ ovdâskulâi. Táálu kandâ ferttij tubdâstiđ Šreva kievrâbin. Šreva val cuáigudij kaandâ, ete ij tot koolgâ láškuttâllâđ talle ko lii pargoost já lâi hirmâd räämist ko kandâ ij luhostum tast maid lâi smiettâm. Kandâ ko lâi vises ete Šreva ij kostâd kyeddiđ já kooččât sapilakeeijijd ovdil ko sun jieš. Táálu kaandâ kunnei kuoskâi ko sun eidu lâi navcâttub ko Šreva, já iätá: – Tust tot kale lii hiälppu ko jieh taarbâš sapilakyermi nuuvt pajas luptiđ ko mun kote lam ennuu kuhheeb tuu. Talle tääbbin ulmuin iä lam piälduh, main lâi suoinijd finniđ nijtteđ. Ulmuuh kiäin lijjii šivetteh, ferttejii nijtteđ suánjuin, já puoh soojijn kost syeini finnejii, já huáši rokkâđ. Huáši tarbâšii ergij várás moh lijjii fiävrun tälviv. Mieskâ stáávráh uáinojeh vala-uv jeggisuánjuin maid láá ovdil nijttám. Šreva lâi reŋgân Samlii Kaabist, kote lâi tálulâš peerâolmoos, já suu táálust lijjii šivetteh. Piälduh iä lam suu perrustkin, ferttejii nijtteđ suánju já mecciniijtoid. Šreva juuđij Kaabi keezi fáárust nijttoreŋgân. Ohtâ tain niijtoin maid Samlii Kaabi laavij nijtteđ, lâi Saammudjäävri máddáákeččin. Mätki tohon lâi Koss´enâmist masa muáddi penâkkullâm. Ton ääigi iä lamaš čuoškâvuoidâseh nuuvt ko tääl láá já čuoškâh lijjii valjeest. Pigg´oljo lâi áinoo čuoškâvuoidâs mii lâi finniimist tääbbin. Tot lâi korrâ pargo suánjuniijtoid nijtteđ, luávádiđ já áiđuđ amas poccuuh puurrâđ taid. Tälviv suoinijd koolgâi kesittiđ ergijguin. Poođij tälvi já Šreva lâi Samlii Kaabi reŋguumin. Iššeed koččo mottoom peeivi reeŋgâs vyelgiđ suoinijd viežžâđ Saammudjäävri keejist. Šrevahân kale vuolgij ko iššeed kočoi. Sun eelij tobbeen Saammudjäävri kuvlân já poođij ehidist maasâd Koss´enâmân kuárus kiälháiguin. Tááluviehâ imâštâlâi ko kuárusin poođij maasâd. Tot äšši čielgâi eskân keessiv ko vuod monnii nijtteđ tom siämmáá sajan. Šreva eeđâi ko lâi puáttâm syeiniviežžâm määđhist, et poccuuh lijjii puurrâm já čuollâm puoh taid suoinijd iäge tobbeen lam ollágin syeinih innig. Táálu viehâ oskoi ete nuuvt eštus lii maht Šreva sáárnui. Äšši lâi nuuvt ete Šreva ij viiššâm älgiđ kaarrâđ suoinijd kiälháid mutâ sun puállááttij syinilyeve, vuošâi käähvi já poosij piärgu tast tullâpellâst ko syeinih já stáávráh puollii, koške syeinih já stáávráh vaarâ puollii pyereest. Keessiv ko vuod monnii niijton, te Samlii Kaabi eskân ooinij maid reŋgâ lâi porgâm. Aalgij reeŋgâs skulduđ, ko eidu tagarijd piilijd lii porgâm. Šreva meid maka sun eskân hoksáá já iätá: – Kii faaninijd lii puáldâm suoinijd, já ko jurdim talle tälviv ete poccuuh toh láá čuollâm já puurrâm taid ko faaskâ tuše lâi togo. Kale jo láá kiälbuttis ulmuuh ko ulmui syeiniluovijd puáldih, joođhij vala sun. Kale Samlii Kaabi suutâi-uv reeŋgâs oolâ, mutâ ij tiättâm muide ko povvâstiđ. Pivdoalmaah Evakkost puáttim maŋa aasâim lavŋekuáđist ubâ peerâ: eeči, Matti Mattus, enni, Máárjá, Isá-Máárján suu kočodii. Párnáin Ánná lâi puárâsumos, Siiri nubben, Kaari kuálmádin, mun Issá niäljádin já Matti lâi nuorâmus. Issá-čeeci, eeji viljâ aasâi meid mii pääihist. Muu kočodii Issi noomain. Lâi mii perrust Ailâ kote lâi puárâsumos, mutâ sun lâi jáámmâm kyehtinubálov ihásâžžân. Mii aassâmpäikki lâi Čovčjäävri riddoost. Ton jäävri riddoost lijjii talle kulmâ táálu. Avdomaađij lâi eskân Čovčjäävri räi. Post'almaah jođettii poostâ Ucjuuhân, keessiv pyeráiguin já tälviv ergijguin. Avdomaađij ij lam luuvejum tälviv. Postâ juuđij kuohtii ohhoost, lâi ain ennuu luhâmuš ko postâ poođij. Post'almaa fáárust läävejii leđe távjá eres-uv máđháliih. Nuuvt Čovčjäävrist, Sevžjäävrist, Mierâšjäävrist, ko Kenišjäävrist-uv lijjii kárbáh post'almaa já máđhálij várás, iä lamaš motureh vala talle, kolgii suuhâđ jaavrijd. Postâjođettimmätki lâi Kaamâsist Ucjuuhân čyeti kilomeetterid. Čohčuv ko koolmij já jaavrijn lâi kyeddee jieŋâ, te taid tikkádii, kogo juuđij luoddâ. Tom luodâ juttii hiäppušijguin-uv tälviv. Ucjuuvâst maaŋgâ táálust lâi hiävuš. Njuárgám já Ucjuuvâ rajavartiosto hiäppušeh juttii távjá ton tikkádum luodâ mield. Riävskáh já pecilodeh lijjii valjeest. Lâi puhelinlinjâš mast lijjii tuše kyehti sraaŋgâ, mutâ távjá keevâi ete riävská kiirdij sraaŋgâ njeigâ já jaamij, maŋgii jamâ čuhčá-uv kavnui linjáá piällâst. Issá-čeesist lâi taggaar 12 kaliber kyevt'piijpog havlâpisso, mii lii muádlov ihheed puárâsub ko mun. Sun lâi nuuvt oskál ete ožžum toin suu pissoin pačâliđ riävskáid já tievst eres-uv luudijd, veikkâ jiem lam vala ko čiččâm ihásâš. Issá-čeesi jäämmim maŋa finnejim olsân tom piso. Ij toin innig poorgâ ennust maiden, mutâ liibahân mušton. Mutâ ain ko vááldâm piso kietâsân, te jyehi tove puátih maaŋgâlá´án muštoh mielân. Kale ličij viehâ stuorrâ liäjá lodeh moh toin pissoin láá paččum. Muu tiäđu mield lii ohtâ ketki, maŋgâ čiävrá já maŋgâ riämnjá-uv paččum toin pissoin. Táágu Čovčjäävri nuorttiipeln láá maŋgâ jávráá, Pajetarvoojävri, Vyelitarvoojävri, Suávviljävri já Čevrisluobbâlááh main läävejii távjá leđe maaŋgâlá´án čäcilodeh kiđđuv já čohčuv. Talle lâi čäciludij pivdolope kiđđuv-uv. Muoi Mattijn laavijm jotteeđ loddepiivdost távjá tobbeen Tarvoojäävri kuávlust. Ij munnust lam kyeddimlope piison ige miäcástimlope, lijjim love ihásâš já Matti čiččâm ihásâš. Motomin muoi vuod vuolgijm čäciluudijd pivdeđ toin Issá-čeesi havlâpissoin, mii lâi kuhheeb ko muoi pivdoálmaah. Láim Vyelitarvoojäävri máddáákeččin, oinijm ete lodeh láá valjeest ton jäävrist. Lâi čohčâmáánu algâ, ruške lâi pyerimuddoost. Tieđijm ete togo jäävri viestârpeln koskâmudo suulâin lii puáris käärbis. Vazzijm ton kárbá kuuvl. Tot lâi puáris uccâ kárbâsâš já viehâ čuuvtij juoŋŋâm já mieskâm-uv. Nuđhaim siähtálijd stuárráámus loomijd já uigâđáim kárbá jáávrân. Suvvain jäävri rasta nuorttiibel jäävri. Oinijm ko jäävri taavaakeččin lii stuorrâ kulnâstuákki. Lijjii nuuvt lojeh ete iä kirdelâm veikkâ oinii ko muoi skođâruššaim toin kárbáin. Čáccááslá´án tot käärbis kale lâi, mutâ oskoim ete ij-uvsun tot kobđo. Soovaim nuuvt ete mun moonâm já perttuum ton njaargân, mii lii alda taavaakeeji jäävri já Matti vuálgá kárbáin cogâdiđ kulnâstuáki ton njarg'keeji vuást kuus moonâm vahtiđ. Vuolgim väzziđ kávčálduv muorâi tyevi, vazzim njaargâ puotâ já piärttojim njarg'kiäčân vahtiđ. Keččim skierrilomij kooskâ kulnâstuáki. Matti še oinui suhâmin kárbáin já lâi jo mestâ njaargâ puotâ viestârpele rido alda. Vuordim váhá ääigi já oinim ete kulnâstuákki lii jo ennuu aldeláá. Lijjim jo váhá jiärástum, vuoiŋânâs njurgoi, keejâm ubâ ääigi ko kulnâstuákki aldan. Tiällájim piso nuuvt ete koolgâm leđe feerug pääččiđ, ko lodeh láá páčáduvvâst. Vuárdâm, forgâ, forgâ láá páčáduvvâst. Lam jiärástum, tuárgistâm. Mahtsun teividiččim pääččiđ, jurdâččim. Matti suhá kárbáin já lii masa puotluvâi kulnâsijguin. Jiem pyevti pääččiđ, veikkâ toh láá páčáduvvâst. Lijjim jiärástum, tuárgistim já vuordim ko Matti monâččij eenâb tuárispel. Vuordim tom-uv ete monâččii maŋgâ lode luámáđâs, te eskân pájáččim. Ubâ ääigi keččim skierriloomij. Jiem tarbâšâm kuhe vyerdiđ ko monnii maŋgâ kulnâs luámáđâs. Talle mun skihtiistim já paaččim kuohtuid piijpoid maŋaluvâi. Pulttâsim riddoviemmâr oolâ čuožid. Oinim ete pyereest lijjim teividâm, nelji lijjii kobđomin liihâdhánnáá, ohtâ tuše ripálitij já vuojâi riggee. Mutâ ij tomgin tarbâšâm pääččiđ innig, jooskâi ripálitmist já lâi jáámmâm tot-uv. Matti lâi viehâ ennuu tuárispeln toin kárbáin, mutâ käärbis kale uáinoo, mutâ Matti ij oinuu kárbâst. Váhá ääigi keejist sun iiđij kárbás, kullui čiärumin já eeđâi: – Muu uáivân keevâi havlâ. Ko sun suuvâi muu kuuvl riidon, te oinim ko sust lijjii muáđuh puoh vorrân. Taggaar avedeijee kárbâst lâi čääci viehâ ennuu, te tot vorrâ mii lâi puáttâm havlârääigist já kuáškum čáácân, lâi páinâm kárbásist čääsi ruopsâdin. Havlâ lâi tiäivásâm eidu čalme paajaapel. Mun še pevhištuvvim aalgâst, mutâ ko tutkim havlârääigi te oinim ete ij tot lah ko tuše liške čoođâ moonnâm já tast lâi vorrâ kulgâm. Muoi soovaim, ete ton tábáhtusâst iän sáárnu kiässân maiden, pääihist iän eisigin. Munnust lâi taggaar palo ete sätteen monâttiđ pisostâllâm love, jis pääihist ulmuuh puáttih tiettiđ päärtist. Pääihist lijkkojii ko poođijm tagaráin salâsáin, láim koddám vittâ rävis kulnâs. Monnii maŋgâ peeivi, pärtti lâi jo álgâm vájálduđ. Ko mottoom peeivi lâim koldemin, Matti, Kaari já Ánná lijjii piiŋuupele kárbâst, muoi Issá-čessijn láim tuárbumpele kárbâst. Mij lâim puohtâmist, kárbáh lijjii paldluvâi. Matti čiäru, teedâs čalme paajaapele já iätá: – Issi, taa tot lii tot havlâ. Ánná koijâdij: – Mii haavlâid já kost tot tohon lii puáttâm? Jurdâččim: – Tääl tot kale skippáár taaiđij puárskudâm, iän peesâ innig loddepiivdon. Ij tääiđi Issá-čeeci innig adeliđ pissoos munnui. Kiergânijm koldemist, kossoim nyeti ulgaaid já moonâim tupán. Ervidim ete koččâmušâh älgih ton Maati čalme paajaabeln haavlâ keežild. Já eštus tuuveest puohâi kullood Ánná koijâdij Maatist: – Mii haavlâid tot lâi mast sarnuh koldedijn ko čierruh vala? Talle toh tutkâmeh algii. Muoi ferttijm sárnuđ ete maht munnui lâi keevvâm tobbeen pivdomokken. Mutâ tot lâi taggaar vaahâg mii lâi sattuđ kiäs peri. Havlâ koolkâi čääsist já tiäivásij eidu cogâdeijee uáivân čalme paajaapel, veikkâ sun lâi ennuu tuárispeln. Iän muoi pisostâllâm love monâttâm, mutâ láim kale vijsásuboh tast maŋa. Postâjotteem ovdil Postâjođettim Ucjuuhân lâi korrâ pargo ovdil, iä lam luodahgin iäge juuvâin šaldeh ko aaibâs mottoom juuvâst. Vuossâmuuh post'almaah kiäid mun muštám, láin Juhani Tepsel (Miko-Juhháán) já Eetu Viekonelo. Keessiv suoi juuđijn pyeráiguin já tälviv ergijguin. Mutâ toh post'álmaah, kiäh vuossâmužžân algii jođettiđ poostâ juttii nuáđiseelgist keessiv. Tälviv sij juttii ergijguin ton čyeti kilomeetter määđhi, ovdâsmaŋas kyehtičyet kilomeetter. Talle ko Miko-Juhháán já Eetu joođeetškuođijn poostâ, te lâi päälgis tivodum já juvviijd rahtum ruumbuh nuuvt ete uážui pyeráin vyeijiđ. Sunnust lijjii tagareh pyeráh moiguin puovtij 70–80 kiilud tiädu jođettiđ. Tain pyeráin lâi kuábbáá-uv keččin teline, kyevti tuuma riggeeh já ovdâräätis lâi ennuu ucceeb. Tot lâi ”tavarankuljetuspyörä”. Ovdil ko pyeráh pottii anon te ulmuuh juttii vääzin nuáđiseelgist, jaavrijd juttii suuvân kárbáiguin. Ucjuv já Kaamâs kooskâst lijjii maŋgâ jäävri maid ulmuuh suhhii: Čovčjävri, Sevžjävri, Mierâšjävri, Kenišjävri já Maadâjävri. Tälviv lijjii eergih fiävrun. Post'almaah tarbâšii ennuu eergijd. Miko-Juhháán já Eetu valdijn puásuiulmuin späilihijd já lojodáin taid. Maŋgâsist tääbbin ulmuin lijjii sunnuu lojodum já taammum eergih. Miko-Juhhan lâi uáli tobdos tast, ete suu taammâm eergijn šoddii rievtâgis vuájáneh. Tälvijotteemluoddâ juuđij iänááš javrij já jolgâdâsâi mieldi, te keevâi távjá ete njeeđgâi luodâ já tot lâi ubbum. Kolgii leđe kievrâs já rievtâgis eergih vuájánin. Post'almast lijjii maŋgâ eergi, ohtâ lâi vuájánin já nubeh kessii kálvukerrisijd. Juttii fáárust máđháliih-uv. Sijjân kolgii suittuđ še vuájáneh, kiäin alnees iä lam eergih. Sijvo já luodâ pyerivuotâ meridij ete mon kuhes määđhi peeivist pyevtittij. Lâi pyereeb mađe eenâb lijjii luodâ alne jotteeh, tot pisoi pyerebeht ubbuuhánnáá. Kaamâsist Ucjuuvâ kylán lâi čyeti km mätki já jis lâi šiev sijvo te máátkân monnii kyehti tâi kulmâ peeivi täälvi äigin mutâ jis lâi hyenes sijvo te ij selvânâm nuuvt huáppust. Post'almaah karttii ijjâdiđ tain ävđintuuvijn já ijjâdettii sij motomin ulmui tááluin-uv. Tálui alda ij lam ergijd kuáttum, mutâ Peccikko já Perunämmir tuvij alda lâi šiev kuáttum ergijd já tuuvijn lijjii valmâš čuollum muorah. Perunämmir tupe lâi tobdosin šoddâm kumâttusâin, maaŋgâs lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin ko pottii mäddinkulâi tuve kuuvl. Ton tuuveest lâi laasâ mádáskulâi seeinist. Ulmuuh ko pottii puolâšin mäddin kuávlust já oinii tuulâ tuve täähist pyelimin, te lijjii pyeri mielâst ko peessih lieggâ tupán. Já ko pottii tupán te ij tobbeen lam tullâ, aaibâs kolmâ tupe. Tievst sij hirmástuvvii já jurdelii ete kumâttusâh toh lijjii, iäge váldâm čielgâs. Ärgis ulmuuh iä tuostâm ohtuunis ijâstâllâđ ton tuuveest. Iäččâm lâi ohtii monâmin Ucjuv kuávlun já lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmirân. Sunjin še keevâi nuuvt ete ooinij tegu tullâ te ličij pyelimin tuve täähist. Ko sun juovdâi aldeláá já taaveeld lâi piegâ jielâ, te imâštâlâi ko ij suova haajâ puáđi njunán. Já eštus ko čaŋâlij tupán, te kolmâ tupe, kolmâ täkki já kolmâ kuunâh täähist. Sun aalgij smiettâđ: – Kale toos ferttee kavnuđ luándulâš čielgiittâs. Sun moonâi olgos vaaldij savehijdis já čuoigâlij ton sajan kogo lâi uáinâm täkkituulâ. Te eštus čielgâi kumâttellee täkkitullâ ete mii tot lâi. Tot lâi kuávsuitäsni, mii čuovâi máddáápele almeest eidu tupelaasân, já eštus oroi tegu tullâ ličij lam tuve täähist pyelimin. Lâi Peccikko tuuveest-uv kumâttâllâm, mutâ teeivâi leđe nuuvt ruokis almai ete ij pallam mutâ vaaldij čielgâs kumâttellest. Sun poođij pyeráin tavveen kuávlust ehedist siävŋândijn. Orostij iijân toos ton tupán. Piejâi tuulâ táákân, káhvástâlâi, purâdij já viälánij riicin. Vaibâm ko lâi te sun nohádij tállân. Ij sun kuhe pissim uáđđiđ ko kumâttusâh ravkkii suu. Tupeluuptâst kulluuškuođij skooppân já párnái čiärrum. Na sun jurdelij; – Kale toh kumâttusâh láá. Sun vaaldij lummâlaampus já vuolgij keččâđ olgos. Sun kuldâlij, ij kullum šât mihheen jienâid. Lâi aaibâs kuálkki já joskâd. Almai moonâi siisâ tupán, viälánij riicin já uáđđái. Ij sun vuodgin kuhe pissim uáđđiđ ko moránij toos ko oro tegu kyevtis nágáttâllâv tuve luuptâst. Sun pajanij riicist, uáli váruvávt moonâi olgos já kuárŋui railâsâi mield luptâluŋká kuuvl. Oroi tast já vuordij ete ko vuod rijdâlškyettiv. Ige sun tarbâsâm kuhe vyerdiđ ko kulluuškuođij tuveluuptâst skooppân já párnái čiärrum. Talle sun rovgij luptâluŋká áávus, tuosâstij lummâlamppuin já ooinij. Tobbeen lijjii koškepuškoh hiäŋgáámin já kyehti puoiduu tuárruv toi alne. Pivdoalmai Taat lii maainâs ko lijjim käävci ihásâš já lâim puáttâm evakkost. Jiem lam vala škoovlâst, lâi vuossâmuš čohčâ evakkost puáttim maŋa. Muu eeči já čeeci láin pivdoalmaah, pivdijn riävskáid tälviv kielâiguin, kuálástáin já láin suoi puásuipargoin-uv. Issá-čeeci aasâi mii perruin oovtsaajeest. Sun lâi še iäljár pissoin pačâliđ riävskáid čohčuv pievlâ äigin. Soorvâid, keeđhijd, riämnjáid, čiävráid já peciluudijd sun še piivdij, kuudij sun oovtâ kuobžâ-uv. Na tot lâi luándulâš äšši, ete muoi kaandâžeh halijdáin še älgiđ pivdoalmajin. Mun lijjim jutâlâm čeesi fáárust meecist ko sun eelij togo alda uárreid já riävskáid paaččâlmin. Motomin kuoddim suu piso, pisso lâi ennuu kuhheeb ko mun já motomin ožžum pääččiđ uárree tâi riävská, tievst pivdohaaluh lasanii. Ko poođijn piivdost, te kolgim putestiđ piso. Čeeci čokkái tast alda já niävui maht kalga piso putestiđ já tolliđ nuuvt, ete pisso ij lah kiännân vuást kiäigáámin. Ton ääši sun kale ciähuttij muu mielân. Jis motomin keevâi nuuvt, et pisso vahâgist kiäigásij nube vuást, te talle kale adelij nuhtâlusâid. "Pisso lii varâlâš veikkâ tast ij liččii räigigin", lâi tääpi sust ettâđ já tot lii pááccâm muu mielân. Mutâ kale ferttiim tubdâstiđ, ete lii lam šiev lukko toi pisoi já lemnuiguin. Talle ko poođijn evakkost, te tääbbin lijjii lemnuuh, pisoh já miinah, lijjii saksaliih kivereh, ryešiliih peliavdomaattikivereh, ete viärjuh kale lijjii. Čeeci laavij ciähuttiđ maht piso kalga kieđâvuššâđ já mon tot lii varâlâš, jis tom ij määti kieđâvuššâđ. Nuuvtpa sun mottoom peeivi eeđâi munjin, ete uážum väldiđ suu havlâpiso jis halijdâm eelliđ meecist riävskáid pivdemin. Já mun kale lijjim vaalmâš. Mutâ te poođij probleem, ko iä lam lemnuuh. Ruuvtah, naalih já haavlâh kale lijjii. Algim lemniđ lemnuid, čeeci čokkái paaldâst já niävui mon ennuu kalga pieijâđ ruuvtâid já mon ennuu haavlâid. Ton ääigi lijjii messigpatrulah. Jeđe ko ležžeem liämnâm mottoom lemnuu, lijjim vaalmâš vyelgiđ piivdon ohtuunân. Tot lâi čohčâ, muotâ lâi tommit ete lâi šiev vuátádâh. Kalehân lijjim vissâ ubâ uáináttâs, pisso lâi ennuu kuhheeb ko jieš pivdoalmai. Kalehân jis mottoom lâi sattuđ uáiniđ muu jotteem luodâid, te lâi imâštâllâđ ete mii elleid tiegis lii jottáám. Havlâpiso peeccih lâi kessum muottuu mield. Jiem tarbâšâm kuhás väzziđ, ko huámášim riävskái luodâid já tiäđust-uv pivdáskim. Lijjim jo váháš jiärástum já vuoiŋânâsâh algii njurgođ. Kuorâđim taid luodâid já kejâđim tárkká jyehi miestâmadduu, jiemge tarbâšâm kuhás taid kuorâdiđ ko huámášim riävskámuáđi. Iä toh riävskáhgin poollâm must, lijjim vissâ omâs huáđđoo toi-uv mielâst. Toh tuše kačâdii tast muu alda. Kiäiguttim piso já keččâlim skihtiđ, mutâ tot pisso lâi nuuvt styeres já lussâd, piso peeccih-uv liijgás kukke, iä olláám suormâh liipasimáid. Na ij lam eres rääđi ko usâškyettiđ taggaar mievtâ tâi njihe suávi, mon oolâ piejâččim piso, ete puávtáččim pääččiđ. Lijjim ovdil-uv pááččâm havlâpissoin, mutâ tääl lâi vuossmuš tohe, ko lijjim aaibâs ohtuu meecist. Kuittâg mun poollim ete maht täst kiävá Nuuvt mun ruokâsmittim miellân – já paaččim. Já veikkâ tuállejim piso nanosávt uálgi vuást, tot kuittâg-uv čievčâstij nuuvt korrâsávt, et masa te kirdám káávvud. Tast mun ruvvejim uálgi, ko tot poovčâgij nuuvt hirmâđávt. Ko lâi suovâruuvtâleemnâ te suovâ tievâi tohon riävskái vuást nuuvt ete jiem uáinâm maht toid riävskáid lâš keevvâm. Nuuvt vuolgim keččâđ, ete finnejim-uv tibi oovtâgin. Lijjiihân toh kulmâ riävská tobbeen miehtâkooveest. Siämmást mun kale vájáldittim tom rašes uálgâm já vuolgim lase pivdeđ. Toh lijjii lovmat riävskâd ton muáđist já iä toh lam kuhás kirdám, ležeh-uv čyeti meetteridgin. Kavnim taid oppeet já peessim vala ohtii pääččiđ taid já finnejim vala kyehti riävská. Tot kale lâi muu mielâst viehâ stuorrâ saalâs, ko vittâ riävská kuovttijn lemnuin – já ko vala jieččân lemnim lemnuiguin. Tast lâi-uv munjin nuáđi, ko lijjii vittâ riävská já stuorrâ havlâpisso. Jeđe ko ležžeem puáttâm pááikân salâsáin, te lijjim kale viehâ räämist – já vala-uv váháš jiärástum. Tubbáákalmaah Lijjim talle käävci ihásâš ko hárjuttâlškuottim tubbáákpuáldim. Lâim evakkost já keččim ko almaah poldii tubbáák, nisonijd jiem uáinâm puáldimin. Mottoom puáris ááhu lijjim uáinâm puáldimin piijpo. Almain lijjii maaŋgâlá´áneh piijpoh, ruákkipiijpoh, njuálguverdijn, ucebeh já stuárráábeh piijpoh. Motomeh poldii paperoosijd já motomeh rahtii sátkáid aavispápárist. Harvii lijjim uáinâm sigárijd puáldimin. Talle tobbeen evakkost läävejii tubbáákalmaah keessuid puáldiđ, olmâ tubákkeh ko iä lam ain finniimist. Mun še syele enistân já ejistân poldim kessusátkáid. Ij tot nuuvt njaalgâ lam, mutâ ko almaah poldii já ettii, ete ij tot lah almai ige mihheen kote ij puáldi tubbáák. Halijdim čäittiđ ete almai lam mun-uv. Ohtâ almai laavij ettâđ: – Almast uážžu leđe vijne-, tubbáák- já poškâhaajâ. Tot lâi vuođâloho 1946 keessiv ko algii huksiđ tááluid tääbbin Tave-Suomâst. Kylái já maađijpiällái tááluh lijjii puoh poldum. Eino Sietiö já Eino Mentula láin šnikkárin, suoi huksijn Ucc´párnáá Maati já Nuuvdi Valle keezi tááluid. Mun Issá, ”Issin” muu kočodii, lijjim talle oovce já Matti-viljâm lâi čiččâm ihásâš. Šnikkáreh kuohtuuh poldijn tubbáák já sunnust lijjii pyerebeh tubákkeh ko keesuh. Räjisuáldátteh še juttii távjá já iänááš sist lijjii tubbáákalmaah. Sij ostii Taažâ peln tubákkijd, tubákkeh lijjii maaŋgâ soortâst, läivibeh já viehâvuboh piijpotubákkeh. Sist motomeh läävejii adeliđ munjin-uv tubbáák. Mun rahtim sátkáid aavispápárist já poldâččim. Tain Taažâ tubákkijn lâi ennuu pyereeb smakkâ ko keesuin. Vuoli-Jussi lâi kuttâ ive muste puárâsub, já sust finnejim távjá tubbáák. Suin lijjim távjá oovtfááru. Ko ij lam ruttâ moin tubbáák uástiđ, te ferttejim uuccâđ pelduvvaid poldum sátkáid, pieđgiđ, kuškâdiđ já rähtiđ taid tubákkijd sátkán. Lâi hiälppu hárjániđ tubákkân, mutâ ennuu vaigâdub lâi peessâđ tast luovâs. Šnikkáreh assain mii peln talle ko láin huksiimin tobbeen já Nuuvdi pelni talle ko láin huksiimin tobbeen. Suoi láin kuohtuuh tubbáákalmaah já sunnust lijjii olmâ tubákkeh, Klubi- já Työmies-paperoosih. Munnust Matti viljain še toovâi mielâ tubbáák porgottiđ tegu eres almaah-uv, mutâ ko ij lam ruttâ moin lâim uástiđ já aldemuuh käävpih-uv lijjii 20 kilomeetter keejist te iän finnim talle ko halijdáim tubbááksuovâid kesâččiđ. Hoksáim älgiđ šnikkárij tubákkijd livkottiđ. Suoi ko láin pargoost, te muoi livkkâláim sunnuu paperoosijn mottoom. Luhostuim ton hommást tassaaš ko suoi huámášáin ete tubákkeh kiäppáneh tubbáákloováin. Iävá suoi ostâm älgiđ vahtiđ tubbááksuolluid, mutâ suoi hoksáin koonstâ ete maht suolâ tâi suolluuh kavnâttâđâččáin. Talle toh šnikkáreh láin Nuuvdi tuve huksiimin ko munnust Mattijn šoodâi vuod tubbáákmielâ já tieđijm ete sunnuu uáđđimsaajeest kuádá vyelni láá tubbáákloováh. Muoi smiettáim ete maht kolgâččáim mottoom paperoosi finniđ livkkâliđ tobbeen sunnuu paperossiloováin. Soováim nuuvt ete Matti páácá vahtiđ já mun iälám väldimin tubákkijd. Mun luhostuvvim finniđ kyehti paperoosi kuábâžân-uv. Halijdáim čäittiđ ete muoi-uv leen almaah, cokkiittáim tubákkijd pyelliđ já vazâččáim togo tuve alda. Jieččân mielâst eštus láim almaah ko tubbáák lâi njäälmist suovâstmin. Láim eidu tuve lappâd väzzimin pyellee paperoosih njäälmist, must lâi vala ”loppi” moos lijjim tom paperoosi pieijâm. Šnikkáreh já táálu ulmuuh lijjii tast alda ko must tot paperossi pávkkái, luoddânâddâm ”loppi” tuše paasij njáálmân. Puohâh kiäh togo lijjii já oinii tábáhtus algii povvâstiđ. Muoi vuolgijm pááikân já lâim suorgânâm. Must puollii čalmeramâšeh já uási vuoptâin-uv. Toh šnikkáreh láin ráhtâm sieptâs, suoi valdijn motomijn paperoosijn tubákkijd meddâl koskâmuudon, piejain suovâruuvtâid váhá siisâ já piejáin tubákkijd sajasis paperossijd. Toos nuuvâi munnuu tubákkij suáládâllâm. Pääihist jurdii ete muoi leen lamaš Čovčjuv šalde kuvlân toi piiskatyyki lemnuigijn sierâdmin ko oinii muu kuorbâm vuoptâid já čalmeramâšijd. Enni skuldui munnuu ete jis vala pargeen tiegarijd tavvoid te selgisävni lii tiäđust. Iän muoi sárnum ete mon suujâst tuođâlávt vuoptâh já čalmeramâšeh kuorbii. Pottii sij tiettiđ maŋeláá ete mon suujâst vuoptâh já čalmeramâšeh kuorbii. Talle muoi kale poiccâ masa finnejeen suáhivuástá jo ton suujâst ko leen tubbáák puáldâm. Savehij čiptem já pikkâdim Talle ko iä lam luuvejum luodah, te tuárispeln ässee ulmuuh ferttejii kevttiđ savehijd, juáhhást kolgii leđe saveheh. Toh lijjii suáhisaveheh já taid kolgii pikkâdiđ kuittâg kuohtii täälvist, mutâ eenâb kerd-uv táárbu mield, já čipteđ še tagareh kiäh eenâb čuoigii. Munjin ohtii keevâi hyeneeht ko algim saavehpikkâdim hoomán. Pieijim tuulâ muorâluáddumsajan, valdim pääđi mon siste lâi pikkâ já pieijim pääđi tuulâ oolâ, jieš tast kuordim saaveeh tuulâst valmâšin liegâsin ko pikkâ kumo. Kivkked tot pikkâ pääđist tuoldij já puállái. Pikkâlimpoh kirdii jyehi kuávlun. Lijjim tast tullâpiällást, kume pikkâlimpoh kirdii muu njeigâ, mutâ lâi lukko ko iä toh kume pikkâlimpoh kirdám muáđoid. Kappeerttáá ko lijjim, te vuoptâh turdojii nuuvt ete iännâm kaartâi toppáđ uáivi päljisin. Savehij pikkâdem koskâldui ton tove. Nube peeivi jotkim saaveeh pikkâđim homá já lijjim vijsásub toin pihhain. Savehij pikkâđim já čiptem luhostui pyereest, ij keevvâm nuuvt tegu Pavlus-Vuollin. Sun lâi Nuuvdi (Knut Valle) viljâ já sun aasâi távjá Nuuvdi peln. Sun lâi puáriskandâ já reŋguustâlâi tálulijd. Čuoigân sun juuđij tälviv já keessiv vääzin. Sust lijjii kyehti saaveehčiptemmuorâ, ko sun taid já savehijdis puovtij tupán, ko saavehčiimâh lijjii njuáludâm. Tuuveest täkkituulâst koordij savehij čiimâid já tiällái taid čiptemmuoráid. Saveheh lijjii pieijum čiptemmuorân, tast sun kiäččá pargoos puátusijd já arvâl: – Â â â taiguin tibi kale višá vuod čuoigâđ. Mottoom tuuveest ulmuin uuveest: – Mudoi tieiguin kale višá čuoigâđ, mutâ ko lah nube saaveeh čiimâ čiptám vuáluskulâi. Na jieš-uv Vuolli hoksáá já arvâl: – Nuuvt mis lii, na vuoi sodeháá, peŋgiháá, peŋgihâš. Puohâh tuuveest ulmuuh povâstii, sijjân tot lâi hiärváá, mutâ Vuollin olsis tot ij lamaš. Kaamâsân škoovlân Ko saksaliih tuššâdii já poldii Tave-Suomâ, te Toivinjaargâ visteh lijjii poldum še. Škovlâ huksejui Kaamâsân, mii lâi lamaš ovdil evakkon vyelgim Toivinjaargâst. Huksimpargoh lijjii ennuu, tálui, šoldij rähtim já maađijij tivodem, ij lam pargottisvuotâ ulmuin. Kaamâs škovlâ valmâštui 1946 ive loopâst já aalgij toimâđ -47 ive aalgâst. Talle lijjii mestâ jyehi perrust škovlâ-ahasiih párnááh. Škovlâtáálust lijjii puohnis 4 viäsu, škovlâviäsu, mast pajekeerdist kyevti máttáátteijei aassâmvisteh, uáppei várás aassâmviäsu, mast pajekeerdist kookâ várás aassâmviste, vyelikeerdist lâi asuntola hoovdâ já uáppei várás visteh já kievkkân, purâdimviste sehe nieidaaid já kandaaid kuohtuuid sierâ posâdâttâmviste, viehâ stuorrâ kiällâr lâi kost siäiluttii potásijd, laantuid, porkkanaid já navrâsijd, sävni lâi kááivu alda kost tááluviehâ savnuu já posâleddii pihtâsijd. Jeđe lâi "varasto" mon ohtâvuođâst lijjii aggregaatti várás viste, máttáátteijeid, nieidaid já kandaid hiivsigeh, liider puáldimmuorâi várás já kyehti viste purâmuš já eres tiŋgâi várás, ubâ viäsu stuárudâh lâi 7 kerd 20 meetterid. Mii perrust lâim kuulmâs škovlâahasiih, Kaari 12, mun Issá 10 já Matti 8 ihásiih. Lâi skammâ uđđâivemáánu algâ ko koolgâim vyelgiđ škoovlân já asuntolast kartâččijm aassâđ. Mun kale lijjim mielâstubboht pääcciđ pááikán, lijjii hyenes muštoh pááccâm ton ääigist ko lijjim Rivdul škoovlâst čohčâpuudâ. Eeči eelij mii ergijguin tuálvumin Kaamâs škoovlân, muu mielâst oroi tegu uđđâsist evakkon liččijm karttâm. Uáppeeh kiäh assii asuntolast lijjii talle aalgâst 47, siämmáá visteest lijjii 8 tâi 10. Puohnis škoovlâst lijjii uáppeeh toiguin kiäh pääihist maacâi juttii paijeel 70 uápped. Máttáátteijen láin paješkoovlâst Erkki Ansa já vyeliškoovlâst Elma Rantamäki. Ansa lâi suáđist lamaš tykistö kapteenin já monâttâm niärváidis, laavij hiälpuht suttâđ, ruáŋgui já korâstâlâi uáppeid mestâ jyehi iiđeed. Lijjim talle vyeliluokast, kuullim pyereest tom roŋgâs já korâstâllâm. Tuoivum ete jiem kuássin tarbâšiččii leđe suu uáppen, já tuoivâ olášui ko sun vuolgij ovdil ko mun sirdojim paješkoovlân. Rantamäki lâi lamaš Amboenâmist lähetyssaarnaaja, puáris oskovâš olmooš, sämmilijd huánui, árvuštâlâi já távjá eeđâi: – Puásuitavdâ táid vääivid já pahasvuoiŋâ taid riiváá, sämmilijn ij lah laahâ. Uážuim kuullâđ távjá ete mon hyeneh eidu lep, ij toollâm ubâ olmožingin. Asuntola hovdân lâi Aino Narvi, kokkân Tekla Sietiö já Saara Aikio, čorgejeijen Elsa Sietiö. Táálualmaijin lâi Ilo Sarre já sun keevtij ton aggregaati, iđedist 7 ääigi piejâi keevvâđ já tiiptij keevvâđ nuuvt maht čuovâid tarbâšii. Ehidist 10 ääigi časkâdij aggregaati, sähkö ij tarbâšum ko čuovvân, iä lam eres mašineh moid lâi tom tarbâšiđ. Ilo Sarre maŋa poođij táálualmaijin Juhani Sietiö. Viistijn lijjii kyevti meetter alosiih peldiolgoldâssain lieggimuuvnah, maid koolgâi puolâšij jyehi peeivi lieggiđ já pajalâs seeŋgâh lijjii uáđđimsaijeen. Asuntola peln käytäväst, siämmáá škoovlâ peln avlast, lâi neelji meetter kukkosâš meetter alosâš já meetter kobdosâš muorâ kassâ "halkolaatikko" puáldimmuorâi várás. Škovlâliih kolgii jyehi peeivi kyeddiđ muorâid toi kasâi tievâ. Čääsi kolgii še kyeddiđ kievkânân, posâdâttâm vistiijd já sáávnân. Nieidâh kolgii leđe kievkânist iššeen kookâst tiskáámin liitijd já mudoi-uv išáđâlmin. Tuárispele tálui párnáin lijjii njuppâheh tälviv kamâgin já kamuvsyeinih tievst še lijjii. Iđedist suoinijm kammuidân, ehidist koolgâim huolâttiđ pieijâđ kammuiđân kuškâđ. Motomin kale keevâi nuuvt-uv ete sovs'kammuuh kuškii já korrii liijkás čuuvtij, taid lâi vaigâd suoiniđ já pieijâđ juálgân iđedist. Toh lijjii mist čuoigâm kamâgin-uv, iä lam monoh ko eidu mottoom häärvist, tain läddlij párnâin kiäin lijjii lukkâsaveheh, te sij tarbâšii monoid. Muádi ive maŋeláá pottii škoovlân-uv saveheh main lijjii "voittositteeh" "rotanlovkuh" já monoh uáppei várás. Must lijjii suáhisaveheh moid nuárjunähki lääbžist pieijum váárvuh já njuppâheh čuoigâmkamâgin. Toiguin čuoigim pááikân jyehi lávurduv já vuossaargâ iiđeed maasâd škoovlân 20 km já toiguin mun čuoigim tobbeen škoovlâ kulân-uv. Avdomaađij lâi Čovčjäävri räi, mutâ tom iä luuvim tälviv. Máttáátteijeeh já asuntolahovdâ lijjii maadâ-Suomâst puáttâm já sij iä puoh tuvij addim mii sämmilijd. Sämikielâ jis sáárnuim koskânân, te sij jurdii ete lep snolâmin já foostijd sárnumin. Koskânân kale laavijm sárnuđ sämikielâ talle ko iä lam toh hoovdâh kulâmin. Kaamâsist lijjii kyehti käävpi, Osuuskävppi já Taka-Lappi. Postâ lâi še já post’avdo juuđij Kaamâs räi, maađij lâi luuvejum TVH parakkij räi, moh lijjii 5 km taavaapeln Kaamâs kuoškâriddoost. Tobbeen lâi luuvim-avdo já TVH pargeeh assii parakkijn. Koltáh lijjii varriittum Čevetjäävri kuuvl talle ko Piäccâm luovâttui Ruošân já sij kiäsáttellii ergijguin káálvu. Tohon ij lam maađij, päälgis tuše mon mield ulmuuh lijjii vääzin jottáám. Sist lijjii varehááh já áldupoccuuh-uv kiäsáttâllâm fiävrun. Sist lijjii kuhes rááiđuh, nubáloh kerrisid já kiälkkád rááiđust. Hiäppušijguin še kesittii káálvu tohon, tagarijd lusis piergâsijd maid ergi ij kostâdâm keessiđ. Rááiđuh já hiäppušeh juttii jyehi peeivi, luoddâ pisoi áávus, veikkâ muotij já puurgâi-uv. Munjin tot lâi oomâs ko koltái eergih purrii leeibi já ruisjáávuid já päljis kieđâiguin tuoppuu suoinijd, jáhálijd já hoošijd, adelii ergijd, te toh huollii já purrii taid. Mii eergih iä huollâm jis päljis kieđâiguin kieđâvušâi taid. Koltáh lijjii čeepih veddiđ já lojodiđ eergijd, sist lijjii laiđâs poccuuh. Lâi korttiäigi, ij kaavpijn finnim purâmušveerki ko toi uástimkortijguin meridum mere. Škoovlâst ij lam puoh tuvij nuuvt pyeri purâmuš, motomin lâi nelgi-uv tom vuosmuu täälvi ko škovlâ algâttui. Nube täälvi ostii poccuid já pieijii kuškâđ-uv piärguid. Tot lâi cuáŋuimáánu koskâmuddo ko piärguh lijjii kuškâm pyeri muudon. Nelgi-uv ko lâi motomin, te kaandâh hoksájii älgiđ taid piärguid tuápánjistiđ. Ohtâ kaandâin niävui iärásijd: – Eppeđ koolgâ nijbijn čuoppâđ piärgu ko väldivetteđ, mutâ kolgâvetteđ kiškođ pitá, talle iä hoksáá ete ryevjist lii valdum. Ohtii keevâi nuuvt ete kandâ kuárŋui káátu oolâ piärgui kuuvl. Sust lâi aaigâ väldiđ tuše uccâ pittáá čuámáttâsâst. Mutâ keevâi nuuvt ete päddi, mast čuámáttâs hiäŋgái, potkânij já kandâ čierâstij káátuhäärji vuálus čuámáttâs soolâst já koočâi restháást vuálus. Kandâ suorgânij, poovčâgij já aalgij hirmâd korrâ jienain čiärruđ párguđ. Mottoom hoovdâin kulâskuođij čiärrum já poođij keččâđ ete mii lii eettin. Kandâ čokkái restháá vyelni korrâ šolkkâmuottuu alne, čiärui surgâdávt pelikoške spääilih čuámáttâs soolâst. Ton tove koškepiärgusuolâ kavnâttâđâi. Tast maŋa iä lam kaandâh innig ruástileh moonnâđ koškepiärguid tuápánjistiđ. Tot lâi nubbe tälvi Kaamâs škoovlâst. Lijjim távjá puáttâm lávurduv pááikán čuoigân, ijge čuoigâmsijvogin jyehitov lam pyeri, já vuossaargâ iiđeed čuoigim maasâd škoovlân. Maŋgii keevâi nuuvt ete maasâd škoovlân vyelgim lâi nuuvt vaigâd, iännâm koolgâi ráskuttiđ já tot lâi sunjin uáli väivi. Sun lâi kiäldâm muu pááikân puátimist nuuvt távjá toin ko tot škoovlân maccâm lâi ain nuuvt vaigâd. Lâi vuod mottoom lávurdâh. Škovlâ lâi nuuhâm já moonnim käävpist eelliđ. Käävpist láin Vuolli-eehi (Olli Mattus) já suu kandâ Jussi. Koijâdim lává-uv suoi monâmin pááikán Čovčjáávrân. Suoi láin monâmin tohon. Koijâdistim, pesâččim-uv fáárun, lâi ahheev pááikán. Vuolli arvâlij: – Munnust láá maŋgâ kievrâs eergi, kiälháin láá jävilkyermih, kal tun peesah, vuájáh mottoom jävilkyermi alne. Lijjim mielâmeld ko peesâm pááikán já peesâm vyejen jiem taarbâš čuoigâđ. Korrâ puolâš kale lâi. Elâččim almootmin asuntolahoovdân pááikân vyelgimist já valdim pivoid, iä toh pivoh nuuvt áhtánâsâh lam. Ij lam suotâs tot mätki, kalmojim ubâ määđhi já oroi ete tot 20 km mätki ij nuuvâ kuássin. Maŋgâ tiijme lijjim ton jävilkyermi alne já ko káárvuhgin iä lam nuuvt pyereh, lijjim kolmum, jyelgisuormâin ij lam tobdo, päänih skalijdii já tuárgistim. Ko viijmâg juovdâim Čovčjáávrân Vuoli pel, te elâččim tuuveest lieggiidâtmin já ko jyelgih lieggânii nuuvt ete tobdo maacâi, te kaččâlim pááikân jäävri rasta ton kilomeetter määđhi. Ko juovdim pááikân te lijjim lieggânâm. Pááikán kale lijjim puáttám mutâ jiem tuostâm siisâ tupán moonnâđ ko iännâm lâi kiäldâm nuuvt távjá pááikán puátimist, kolgâččim pissoođ asuntolast. Čuožžum ulguubeln äigipuudâ ovdilgo ruokismittim mielâ já moonnim siisâ tupán. Mii aasâim jo uđđâ tuuveest. Poollim mun kale ete mabdem säärni iännâm tuálá munjin, mutâ ij sun ton tove lam suttâm munjin ijge toollâm säärni. Kiđđâ lâi juovdâm ton muudon ete muotâ lâi suddâm, mottoom okko lâi innig škoovlâ nuhâmân. Škovlâpárnááh lijjii čurgiimin šiljo já škoovlâ piirrâs. Lijjim viežžâm Issá-čeesi pyerá Tuurunjaargâst, kuus sust lâi pááccâm čohčuv. Toin mun vuojâččim ruŋgo vyele ko jyelgih lijjii vala nuuvt uániheh ete jiem olláám ruŋgo paijeel polgimáid. Lijjim räämist ko must lâi taggaar vuájáán, mii iärásijn oovtâstkin škovlâlijn ij lam. Masa jyehi kandâ lâi halidiđ vyeijiđ toin, mutâ jiem oskeldâm adeliđ ko eidu pyeremus skipárijd vyeijiđ toin. Mottoom hommá lâi mist kaandâin jotteeđ meecist já tutkâđ taid saksalij parakkij soojijd já sist pááccâm romuid. Korrâ kiäldu kale lâi tast ete taid puohlá´án romuid ep uážuččii porviđ, lâihân tot miinavaarâ vala, veikkâ pioneereh lijjii tutkâm já ráivam miinaid. Viljâm Matti já Kuobžâ-Saammâl Hansâ láin távjá oovtfááru juškemin meecist, porviimin taid saksalijn pááccâm romuid já maaŋgâlá´án lemnuid. Maŋgii sunnust lijjii čalmeramâšeh já vuoptâh kuorbâm ko poođijn asuntolan ehidist. Ohtii sunnust lâi tuotâ suijâ vyelgiđ já ájáttâllâđ meecist eehid räi. Suoi láin ráhtâm riccaid pyerá siskáldâskumist já ilbâđuššain, moonain hiivsig tuáhá já uksâ lâi áávus kogo valdii pooškâid hiivsig vyelni meddâl. Asuntolahovdâ lâi hiivsigist luándulijd táárbuid tooimâtmin, kaandâh jurdijn ete tot lii mottoom škovlânieidâ. Suoi ricaiguin pecipaccâháiguin paijijn pootân. Imâštâlain kale ete ijhân škovlânieidijn kolgâččii leđe nuuvt soksiis pottâ, mutâ šiev moolâ ko lâi te iävá suoi maaššâm leđe päjihánnáá. Sunnust šoodâi huáppu patârâsân ko hoksáin ete kiän pootân suoi láin pááččâm. Suoi moonain miäcân já ájáttâlain tobbeen nuuvt kuhe eehid räi, ko lâi uáđđâm äigi, te eskân tuostain puáttiđ asuntolan. Ko suoi poođijn, te asuntolahovdâ lâi oovdeld vuástáväldimin sunnuu já koijâdâlâi kost kaandâh láin lamaš. Sujâttij sunnuu riccain pootân päčimist, koijâdij: – Tuoi-uv leppee lamaš hiivsig vyelni. Kaandâh nuuvt vavettemmin: – Iän lah lamaš já munnust láá pyerebeh pääihih kost leen ko hiivsigvuálááš, suoi eeđain. Tot äšši kuuškâi toos. Taid siämmáá kandaid keevâi vuod fiäráán. Ton ääigi ko sukkâr lâi koortist já kandâi mielâ toovâi eenâb sukkâr maid finnij tobbeen asuntolast. Suoi tieđijn ete kievkânist pajekomerost lii stuorrâ sukkârlitte. Nuuvtpa suoi soovain ete nubbe sunnust páácá vahtân já nubbe váldá sukkârijd litteest. Matti paasij vahtân já Hansâ moonâi väldiđ sukkârijd. Pajekomero lâi nuuvt ollâgâsâst ete Hansâ ij olláám aladâsttáá sukkârliitán. Sun vaaldij aladâs, korŋij ton oolâ, lehâstij pajekomero uuvsâ já tobbeen lijjii kyehti siämmáálá´án lite. Sun nahettij kieđâs nube liitán, mutâ tot teeivâi-uv leđe lahcâlitte. Siämmâst vahtâ kuulâi olgouuvsâ lekkâsmin já sun njurgij nuuvt maht lâi sooppum. Sukkâr väldei šoodâi huáppu, sun kaačâi vistásis lahcârađe paasij miätá lättee, sujâlii lâi hiälppu kavnâđ. Tot kavnui lahcârađe keejist. Perunämmir komme Lâi kulostum et Perunämmir tuuveest kumâttâl. Tom tuuveest lâi laasâ, mii lâi mádáskulâi. Mäddin puátteeh pottii laasâ peln kulâi. Maŋgii lâi keevvâm nuuvt ete tuve kuuvl mäddin kulâi puátteeh oinii tegu tullâ ličij täähist pyelimin. Na ko sij iä váldâm čielgâs, te sij tievst jurdii ete kumâttâs tot lâi. Mottoom kandâ te hoksái älgiđ paldattâllâđ ton tuve kuvlân máđhálijd. Já ko ulmui mielân lâi jo cieggâm taggaar juurdâ ete ton tuuveest láá kumâttâsah, veikkâ säplig ličij skopâkuáttâm, te jurdii kumâttussân. Ohtii keevâi nuuvt ete Ucjuuvâst kulâi post'almai poođij ehidist toos Perunämmir tupán. Sust lâi aaigâ ijjâdiđ tast. Tuálvui ergijdis kuáttum oolâ, toos alda tuve, kuođij kerrisijd ergijdis kuuvl, vaaldij tuše evvislaavhâs já pivoidis fáárun tupán. Káhvástâlâi, purâdij tast já poldâččij tuulâ täähist. Šiev šooŋâh lijjii lamaš, máđháliih lijjii šolkkim tuve piirrâs. Tupe lieggânij, sun tast täkkitullâkordust čokkái. Sunjin šoddii nahareh, moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđám, ko kulâškuođij hirmâd puŋkkâs olgon, já kulloo seeini rápumin já huškomin. Na sun njuškij já kaačâi olgos keččâđ ete mii tobbeen eštus lii. Juuđij pirrâ tuve, čuážui já kuldâlij, mutâ ij sun kuullâm ige uáinâm maiden. Vistig juurdij, ete amal sun nievdâi. Moonâi tupán, viälánij oppeet riicin. Ij sun kiergânâm uáđđáđ ko vuod kulluuškuođij skooppân já rooppân olgon. Tuuveest lâi veeskir já viäskárist aalgij kulluđ skooppân. Nahande aalgij viäskâr já tuve koskâsâš uksâ lekkâsiđ kuuloold. Ton uuvsâ sähireh iä lam vaarâ vuoidum uáli távjá, te toh skižijdii hirmâđávt. Uksâ piäškái kiddâ, mutâ aalgij vuod lekkâsiđ já siämmáánáál ko ovdebáá tove-uv. Talle kale post'almast čuálih čuáskuškuottii. Sun vuod njuškij riicist já tomâlij olgos. Na sun juuđij tuve pirrâ já kejâdij olgon jyehi kuávlun já kuldâlij, mutâ ij sun uáinâm ige kuullâm maiden. Talle sun čaŋâlij tupán, časkâdij tuulâ täähist, vaaldij pivoidis já reepus, vuolgij vuájánijdis kuuvl. Postâlaavhâst lâi rullârevolver, vaaldij tom lummâsis, leŋgiistij vuájánijdis já vyeijilij mádáskulâi kuus sun lâi jotemin-uv. Sevžjäävri alne poođij mottoom ergivyeijee oovdeld. Suoi tollijn vuájánijdis já algijn koijâdâllâđ saavâid kyeimistis. Mutâ almai kote lâi mäddin kuávlust puátimin, aalgij imâštâllâđ ko Eetust lii revolver kieđâst. Eetu čielgij almai ete mii lâi tábáhtum Perunämmir tuve kuvlân já lâi vala-uv váháš pevhištum. Tast maŋa ij Eetu tuostâm ohtuu ijâstâllâđ Perunämmir tuuveest. Já ko sun lâi post'almai, kaartâi távjá jotteeđ Ucjuuhân, te kommemaainâs levânij huáppust. Tupe šoodâi tobdosin kumâttusâin já kumâttâllâm keežild. Ääiđih tálui pirrâ Tääbbin tálui pirrâ lijjii kiedih, maid nijttii keessiv syeinimáánu loopâst. Kiedij pirrâ lâi äiđi rahtum já käärji pieijii ulguubel ääiđi, tuše čohčuv ko kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum, te ožžuu kärji leđe já kuáttuđ kiedist. Koss'eennâmlijn ij lam äiđi kiedij pirrâ, ko sij värrejii ain kiäsân Sevžjäävri kuuvl, iäge poccuuhgin lam ton ääigi tääbbin vyevdibeln, toh monnii ain kiđđuv tavas tuoddâráid já palgii tobbeen. Syeini peesâi šoddâđ ráávhust já keessiv ellii nijttemin. Čovčjávrálijn já eres tááluin kiäh iä varriistâllâm, lijjii ääiđih kiedij pirrâ, kuusâh luáštojii ulguubel ääiđi iđedist paččeem maŋa. Toh jutâlii meecist peeivijd já kuottuu suoinijd, siinoid, loostâid, kalâččii jäävri riddoin, purrii muáskáččijd já luhtee suoinijd, čohčâkeesi kuobbârijd. Piämmu lâi valjeest keesi äigin. Ehidist paččeem ááigân toh pottii pááikân. Veikkâ lijjii motomin ennuu láávžáh, kiärppááh, čuoškah, myevvireh já eres tiivreh, te kale toh piergejii ko kalâččii suánjuin, te turduu čuávjivuáláá já njižeh, njetti mii tarvanij tohon tot suoijij tiivrijn. Motomin toh čokkânii paldluvâi taggaar sajan kost lâi jáldu, livvâdii já fađodettii seibijguin. Keevâi nuuvt-uv ko čoovčâbel iijâh siävŋánii te kuusâh iä puáttâm maasâd pááikán, paccii miäcán já livvuu tohon. Kuobbâreh ko lijjii ennuu, te purrii taid tievâ čuávji já monnii nuuvt kuhás-uv toi kuobbârij keežild. Tievâ čovjijguin láškástuvvii iäge viiššâmgin väzziđ pááikân maasâd mutâ livvuu tohon miäcân. Oovtâ kuusâst lâi kiällu mii kullui kuhás, mutâ ko kussâ lâi livvâdmin, te ij ton stuorrâ kiälustkin lam ävkki. Ijge taid lam hiälppu kavnâđ sevŋâdin suohis suáhivyevdi sist lostâmuorâ äigin. Tiivrehgin iä lam innig kiksen tooid. Ohtii vuod keevâi nuuvt ete kuusâh iä puáttâm maasâd pááikân. Mutâ iännâm lâi-uv ubâ peeivi vahtim kuusâid ete kuus toh maneh, sun tieđij tárkká ete kost toh láá. Sun vaaldij Issá-čeesi 12 kaliber havlâpiso lemnuin haavlâid meddâl já piejâi ruávis saaltijd sajan, vaaldij čeesi kyevtpiipog havlâpiso já vuolgij kusâi kuuvl. Njaavâi kusâi alda já paaijij toi sälttilemnuigijn kusâi čuárppeeliijd. Kuusâh kale tiettii ete kost päikki lii já tast maŋa tubdii piso jienâ. Sorvâpivdeeh Juhháán-Jovn Uulá já Issá-čeeci skippuudâđáin vyelgiđ sorvâpiivdon, ko poođij vuátádâh. Suoi moonain tohon Vuomâvääri pel já pessain vorâs soorvâ luoddaid. Skammâpeeivij lii nuuvt uánihis ääigi peeivičuovâ, te suoi karttain ijjâdiđ meecist. Sunnust lâi vises tiätu ete lává sorvâi alda, peessâv tállân ko čuovvân, te pivdáskiđ taid. Kuohtuin sunnust lâi viärjun Ukko-Pekka, syemmilâš suátikiiveer. Iđedist tállân ko peivi čuovânij, suoi kuorâstáin soorvâid. Sunnust lâi šiev lukko, koskâpeeivi suulâin suoi paijijn kulmâ soorvâ. Talle sunnust pargo aalgij, ko vistig kolgain njuovvâđ taid, jeđe ko láin kiergânâm njuovâdmist te kolgain rähtiđ kuáđádâs kuus kossoin piärguid, amas káránâsâh já eres meeci elleeh puurrâđ já kiškodiđ taid. Tälviv suoi kesittáin ergijguin taid piärguid meecist meddâl já uási tain kuođijn heŋgâsân kuáđádâsân já toh lijjii pelduvvaid koške piärguh ko suoi kiđđâtäälvi viežžain taid. Maŋgâ ive maŋa tobbeen Koss´eennâm tuuveest lijjii ulmuuh tievâ tuve ko Juhháán-Jovn Uulá aalgij mainâstiđ ete maht suoi Ucc´párnáá Issáin láin sorvâpiivdost já kulmâ soorvâ kuddijn já vala uuccâv já čuoigâdává pisoh kieđâst ete oinuuččij-uv vala sorvâ maid pääččiđ. Mutâ te Uulá hoksáá ete tuuveest láá tagareh-uv ulmuuh, kiäh iä tarbâšiččii kuullâđ tagarijd mainâsijd sunnuu Issáin sorvâpiivdost. Uulá himáttâlâi já eeđâi: – Talle kale lâi munnust vissâ maaŋgâ soorvân lope, ko kulmâ jo kuddijm já vala kejâdáim já ussaim ete liččii-uv eenâb soorvâh togo aldasijn. Lavŋekuáđih aassâmvisten Čovčjávráliih assii lavŋekoođijn kuálmâd ihán, ovdilgo pessii uđđâ stuárráábáid vistiijd. Talle-uv, veikkâ iä lam ko toh lavŋekuáđih, te máđhálijd-uv lâi ijjâsaje. Iäge aassâmvisteh lam tallegin stuárráh ko valmâštuvvii uđđâ tuveh ton iähtun mon ennuu lijjii ulmuuh perruin. Máđháliih juttii ton-uv ääigi já tarbâšii ijjâsaje já tom finnejii. Räjialmaah juttii távjá, keessiv vääzin já pyeráiguin, tälviv čuoigân já hiäppušijguin. Post'almai juuđij keessiv pyeráin já tälviv ergijguin já suu fáárust juttii máđháliih-uv. Mij ubâ peerâ aasâim ton kyevtiloonjâg kuáđáást, Ánná, puárásumos uábbi, lâi pijgán ááhust já äijihist Ákšjäävrist já Uccâ-Pádáráá perrust Kuobžâjäävrist. Talle lijjii riävskáh valjeest já mij nuorâmusâh párnááh lâim pääihist, mij káárduim já piivdijm kielâiguin taid. Eeči já Issá-čeeci opâttáin kárdumhomá já tom, maggaar sajan kalga käärdi rähtiđ. Toos mij káárduim alda pääihi já kuudijm riävskáid. Čohčuv ko lâi muáttâm, te vuolgii puásuialmaah čokkimhoomán já sij čonnii lojes eergijd. Sij čonnii ejistân-uv kyehti eergi, nubbe tain uáli styeres já lâi nulpâgâm. Tot lâi käldejum, mutâ kaldim ij lam luhostum, te lâi pááccâm pietihin, tot lâi uáli loje já miellâsâš mijjân puohhaid. Enistân tot lâi vuájánin ko sun eelij aaššijd tooimâtmin. Mij párnááh-uv laavijm vyeijiđ toin. Toin ep peessâm ávhástâllâđ maŋa evakkost puáttim ko tom oovtâ täälvi, nube čoovčâ tot jaamij, tot lâi stuorrâ vaahâg, mij puohâh murâštijm tom. Iäččâm já Issá-čeeci veddijn ton täälvi maŋgâ spääilih, já ko koolgâi kiäsáttâllâđ ennuu, te toh luijuu huápust já tain šoddii lojes eergih. Tälviv juttii hiävuš- já ergirááiđuh távjá Ucjuuhân já tobbeen mádáskuávlun. Rajavartiosto hiäppušeh lijjii táválávt maŋgâ maŋaluvâi oovtfááru, stuorrâ kyermih rievvâin. Puoh tarbâšijd kolgii kiäsáttâllâđ hiäppušijguin Ucjuv já Njuárgâm rajavartiostoid. Čovčjäävri räi lâi avdomaađij já toos puohtii kyermiavdoiguin tävirijd. Ergirááiđuh še juttii, post'almaah já Ucjuv sist ässeeh jutâlii távjá. Luoddâ pisoi áávus, lijjii nuuvt ennuu jotteeh. Rajavartiosto tävireh lijjii ennuu tast Nuuvdi peln, stuorrâ laanâh syeinipaaluh, hiäppušeh tarbâšii ennuu suoinijd, kavraid já jáávuid. Lijjii meid koškeleibi-, piärgupurkki-, já mielkkipulverkaasah, já ruis- já nisujávvuseehâh presuigijn lovdum. Maŋgii keevâi nuuvt ete mottoom tain hiäppušijn vaaibâi, ij vaijaam innig keessiđ kuárus rievâgin já livoi. Räjialmaah lijjii hiävušalmajin, iäge piemmâm já juvâttâm tarbâšân hiäppušijd. Ohtii keevâi nuuvt ete hiävuš orostij toos eidu mii kuáđi puotâ jäävri oolâ, já livoi toos. Mij párnááh moonâim keččâđ tohon aldeláá. Tot lâi mottoom räjialmai hiävušalmajin, sun fađoi spižžáin, huškoi sobbijn já čievčâi ton hiävušriävu, mutâ hiävuš ij vaijaam pulttâsiđ. Talle almai suutâi vala korrâsubboht já eelij čuoppâmin riddoost 4–5 seenti kasosii láánjáá, kaarsâi tom já fađoi toin hiäppuš, mutâ ko hiävuš ij pajanâm te luoddij láánjáást nube keeji já capcij syeinitopo luoddiiddâhân, puállááttij suoinijd já ko syeinih ilosluvvii te teddilij toin ilosáin hiäppuš seeibi vuálá. Hiävuš njuškij čuožid, mutâ ij vaijaam čuážžuđ, livoi vuod. Hiävušalmai ferttij kalgâđ tom leeŋgijn já kuárusin laiđij peli kilomeetter ránnjátáálu kuuvl. Rievâ ferttij ton tove kyeđđiđ toos. Reeppinčielgi pävkittem Lijjim talle škoovlâst já Čivtjuuvâ pygálys lâi kulluuttum. Must toovâi meid mielâ tohon. Koijâdim máttáátteijest loma já sun lopedij oovtâ oho leđe meddâl škoovlâst. Já kal mun lijjim iiloost ko peessim vyelgiđ pygálusân. Mun tállân moonnim asuntolahoittájeijee luus já sarnum sunjin ete ááigum vyelgiđ pááikân, tot lâi koskâpeivi já mun sarnum sunjin, ete lam finnim loma já áiguččim tállân vyelgiđ. Sun ááigui evvis munjin fáárun, mut jiem mun ostâm vyerdiđ evvisrähtimijd, must lâi tuše vyelgimmielâ. Čuoigâmmätki asuntolast pááikán lâi 20 km. Ton ääigi läävejii leđe korrâ puolâšeh, talle-uv lâi paijeel kuulmâlov raađđâd puolâš ko čuoigâlim, mut tot ij talle ettim muu. Čovčjäävri räi lâi talle avdomaađij, mut tot ij lamaš avrajum. Mun čuoigâstim tom 20 km määđhi huáppust, ko lâi jođádâh já šiev luoddâ, jiemge lam vaibâmgin ko juovdim pááikán. Pääihist algii imâštâllâđ, ete mane kaskoo oho puáđám, ko ij kolgâččii leđe lomagin. Enni juurdij ete lam vuálgâm škoovlâst lovettáá. Mun čielgejim, et lam finnim oho loma pygálysâst eellim várás, enni ij masa osko muu toin ko sun tieđij ete jiem halijdiččii leđe tobbeen asuntolast. Talle iä lamaš vala moottorkiälháh tääbbin, iä ubâ Suomâstkin, eskân lovmat ive maŋa pottii tagareh fiävruh teehin. Eergih lijjii mist ton ääigi vuájánin já päikkifiävrun já motomijn tááluin lâi hiävuš-uv. Tälviv mij párnááh táválávt juuđijm čuoigân škoovlân já mestâ jyehi pasepeeivi mij párnááh čuoigâstijm pááikán, lâi puolâš tâi njäbbi. Já motomin lâi nuuvt-uv pyeri lukko ete peesâim ulmui hiäppušrievâst jotteeđ. Talle lâi lávurduv-uv škovlâ. Ovdil evakkon vyelgim mii perrust lijjii maŋgâ lojes eergi, mut tain iänááš tuššii ton evakkotäälvi, já toin mist iä lamaš tagareh lojes eergih moiguin párnááh liččii puáhtâm jotteeđ já vyeijiđ jiečânis, já taid eergijd moh lijjii, tarbâšii pääihist, ko muorâid já suoinijd kolgii kesittiđ já vuájánijd še tarbâšii pygálysâin jotteeđ já eres-uv aašijd kolgii toimâttiđ. Ton ääigi ko kolgii kesittiđ ennuu, te späiliheh luijuu huáppust já tain šoddii lojes eergih, mut toi uđámâgij taammâm vaađâi kierdâvâšvuođâ já tot lâi korrâ pargo. Mun lijjim lamaš motomin eeji já čeesi fáárust siijdâst já áldusirdedijn já motomijn ohtuu-uv iällâm sirdemin lojes eergijd já távjá vuáijâm ergijn, mut pygálusâst jiem lam iällâm. Lijjim nuuvt iiloost ko forgâ peesâm pygálusân, must lâi alnaan suoppâin-uv. Tot lâi ehidistpeivi ko vuolgijm, mun peessim ránnjátáálu ulmui fááru ko sist lâi ohtâ lijge-ergi já kuárus ráiđukerris. Lâi šiev luoddâ, ko juo ovdebáá peeivi lijjii moonnâm pygálysvyeijeeh, Ucjuv pele ulmuuh. Lâi viehâ puolâš, mut must lijjii šiev káárvuh, enni lâi kuárrum munjin uđđâ kammuid já kamâspiddoid, peskâ še lâi pajalist. Mij lâim neeljis oovtâ fááru. Čovčjäävrist čivtjuv ääiđi kuuvl lii mätki 20 km. Mist lâi aaigâ vyeijiđ Reeppinčiälgán já tohon lii nyevt 15 km. Mii juuvsâi sevŋâd Koss´enâmist, mut lâi uáli čuávgádâh ko lâi jalahâs já kuovskâsâh adlii čuovâ. Kerrisist čokkáđ šoodâi koolmâs, ferttejim kaččâđ ain koskâttuvâi vâi lieggânim, te vuod pallim čokkáđ kerrisist. Maaŋgâlá´án jurduuh kiergânii leđe ovdilgo juovdâim Reeppinčielgi tuve kuuvl. Ko viijmâg juovdâim tohon, te tobbeen lijjii juo eres-uv pygálusân manneeh. Mij luoštijm ergijdân já tuálvuim taid kuáttum oolâ. Tuve täähist lâi tullâ ko poođijm já kal tot lâi suotâs mijjân kolmum ulmuid. Tobbeen tuuveest lijjii Niijlâs-Jovn Andi, Niijlâs-Jovn Uulá já Marit-Ivváár Uulá. Sij lijjii muorrim já täähist puolij tullâ já tot lâi čuovvân-uv. Mij še tast káhvástâlâim já purâdijm, já ko ep innig čuovâ tarbâšâm te piejâim suáhikooldâid táákán, na tohhân kal iä innig puállâm nuuvt pyereest, tuše cohhii já piŋijdii. Niijlâs-Jovn Andi tast arvâlâd: – Must kale ličij parahfin, ete puávtáččim kiijlu rähtiđ, ko peri kavnâččim puttâl. Puolâš ko lâi, te tot tupe čuáskui tállân ko tullâ nuvâškuođij täähist, já mij čokkânijm toos täkkipiällâs, togo lâi kuittig lieggâsub leđe, tuše Ivváár-Uulá veluttâlâi tuve nurheest poccuu tyelji alne čiermihâtpeskâ pajalist já stuorrâ kálluheh jyelgist, suu tot kal ij orroom koolmâs ettiimin. Muu ránnjátáálu iššeed Nuuvdi lâi luptim riäŋku togo täähi alda, já čokkái tast táákán seelgij, mun čuožžum meid tast täkkipiällást. Niijlâs-Jovn Andi taid ildeid já skaapijd porvij já kaavnâi puttâl, mut sevŋâd ko lâi te ij sun uáinâm ete lâi-uv tot puttâl kuárus vai lâi-uv ton sist mihheen já sun iätá: – Kal mun kavnim puttâl, mut jiem uáini ete lii-uv tot kuárus. Já ko sun poođij toos täkkipiällás ko togo tullâ čuovâi já kärŋilutij puttâl, siämmâst tot pävkittij, kuunâh já iilâh kirdii pirrâ tuve. Nuuvdi kote lâi čokkáámin tast alda täähi riäŋku alne, šnukkáristij lättei njunijlis. Kuunâh já iilâh suu oolâ kirdii, já ko sust lâi peskâšpálččá pajalist, te tast soksâmeh kuorbâškuottii. Suovâ še tievâi tievâ tuve já lâi taggaar hirmâd kuorbâhaajâ. Ivváár-Uulá kote lâi viälláámin tupenurheest tyelji alne, aalgij hirmâdávt reškiđ. Aalgâst mij ep tiättâm ete mii tot lâi, mut mottoom piejâi uuvsâ áávus já suovâ ko čielgâi já tullâ vist pyeleškuođij täähist, te ooinijm já poođijm tiettiđ ete mii lâi tábáhtum. Aandist lâi kietâ tobdottem já must jyelgimaadâ tegu njyeskistij já lâi kujes, mut iärásijn ij lamaš mihheen eeđijd. Aandi kieđâ tálhudijm motomist tiäivásij leđe nuávluaamnâs ete peesâi čoonnâđ nuávlu suu kietân. Mun-uv keččim tom juálgân já toos lâi moonnâm ohtâ uccâ lasâpittááš veikkâ must lijjii alus-, väli- já pajaldâspuuvsah, kamâspidoh já peskâ pajalist, te puohâi toi čoođâ lâi moonnâm tot lasâpittááš já val liške čoođâ. Mut must lâi šiev lukko, ko kyevtpele uáivi lijjii stuorrâ lasâpitáh moonnâm siäinân paijeel seentist muorâ siisâ. Aandi kietâ suoijij et ij ohtâgin lasâpittá teividâm muu uáiván já Aandi kieđâstkin ij lamaš stuárrâb váddu, nube peeivi lâi tobdo-uv maccâm já sun puovtij juo njuárustâllâđ já leđe pargoost pygálysääiđist. Tom Reeppinčielgi tuuveest lijjii aassâm Aŋŋel Eerki peerâ, já sist lijjii pááccâm ruuvtâh puttâl siisâ ildei. Nube peeivi iiđeed moonâim tohon pygálysääiđi kuuvl, já ääiđist lâi juo uási siijdâst. Tot lâi koskâpeeivi suulâi ko lâim togo Vuoll-Uulá kuáđi lunne, tot kuáti lâi čivtjuuvâ riddoost, tast ij lamaš innig ko ohtâ kilomeetter tohon markkânsajan. Lâi kuálkki, taggaar puolašlá´án šoŋŋâ, já tobbeen markkânsaajeest kullui juoigâm já lávlum, tobdo lâi taggaar et markkanpääihi alda lep. Ton ääigi puásuialmain lâi juáhhást peenuv, toh še tuáráskeddii, poccuuh ruovgii. Ton ääigi iä kullum moturij jienah. Mun moonnim kuátán siisâ, tot lâi viehâ styeres siste veikkâ olgos uáiniđ oroi nuuvt ucce. Tot lâi rahtum aaibâs tovláá vyevi mield. Siste lâi keeđgijn muvrájum täkki, styeres, jurdelim – tien táákán kale čäähih oovtâ eergi kyermi muorâh ohtân, pevdi, já išedist alnees lâi "ricci", lättee (luáidu) lâi tuorgâstum. Ildee alne lâi puttâlân rahtum kiijlu, – jurdelim mabdem sun tom Aandi kiijlust lâi šoddâđ jis ij lam keevvâđ nuuvt ko keevâi, mielân poođij tot ovdebâš eehid Reeppinčielgi tuuveest. Vuolgim tohon markkânpááikân já ij must moonnâm kuhháá, ko lijjim tobbeen markkânpääihist. Tast lijjii kyehti pennuu tuárumin, mun valdim suábi já uálgádistim taid toin sobbijn, toh joskáin tuárumist já vuolgijn kuábáš-uv kuávlusis. Kale tot oroi iimâš muu mielâst ko nuuvt ennuu lijjii kámpáh já eergih lijjii jyehi peesist kiddâ, já motomijn eergijn lijjii čuárvih nallum. Ko lijjim puáttâm tohon markkânpááikân, te ulmuuh tievâ tobbeen peeskâh pajalist. Kulmâ peskâpajalist almaa puátih mottoom uccâ kámppáážist olgos sollâluvâi já lávluh hirmad korrâ jienáin: – Mitähän se Kosos-Matti siinäkin meinaa, kun Korppi-Mattia käräjille jahtaa ... Mun imâštellim ko ohtâ tain almain lâi muu máttáátteijee já ij ubâ piso čuožâdgin rievtisnáál. Mun kuás jiem pallaa já vyelgi siämmást maasâd. Mottoom peskâpajalist almai še ráivudât já keččâl lávluđ tievâ čuddust, "niskasta kiini ja puukolla selkään". Toh kuulmâs vist rovvii muottui siisâ pajaluvâi já sii laavlâ potkânij toos. Tast moonâi äigipuddâ ovdil ko sij pessii tom luáđhu muottust meddâl, motomist lappui kappeer tohon muottui siisâ já jieš tot almai lâi uáli uáináttâs, ko puoh te muottân, peskâsiäpulâs tievâ muottust, sehe ubâ uáivi, lievlâ tuše porgestij suu uáivist. Togo alda lâi stuárráb hirsâkámppá, moonnim ton kámpá kuuvl, lehâstim uuvsâ: – Apteekkarilta nirri pois! Mottoom almai eidu párgádij korrâ jienáin. Mun suorgânim já teddilim uuvsâ kiddâ, tommit kiergânim uáinistiđ, ete kámppáást lijjii tievâ ulmuuh já täähist puolij tullâ. Mun tast uuvsâ tyehin čuážudim já kuullim ko povvâstii já vuod mottoom kulloo korrâ jienáin etâmin: – Ristillistä se oli Tiina-vainajankin elämä! Mun lehâstim uuvsâ já moonnim siisâ, te oinim ko peevdi pirrâ čokkájeijeeh lijjii spellâmin katko. – Uuđâd tegu kuppá Kaarlepyyst! Nubbe almai iätá: – Täst ij kierdâ käälbinähki pottâgin! Mottoom almai suttá já iätá: – Puhukaa suomea että ihmisetkin ymmärtää! Moonâm olgos, čuážudâm, kejâdâm já uáinâm mottoom hirsâkámpá, tom kámpá uksâ lii áávus. – Duobmubeaivi lea lahka, oskut diige ipmilii, kulloo almai särnidmin, jeđe älgih veisidiđ saalmâ. Olgon čuážum já kuulâm maaŋgâlá´án jienâid. Ääiđi kuvlân puátá almai, já álgá čuárvuđ korrâ jienáin: – Sivláid, sivláid, siuloihin, siuloihin! Äigipuudân ij tábáhtuu mihheen muh ko veisidem kulloo oovtâ kuávlust já nube kuávlust kulloo ereslá´án laavlâ, mii ij liččii lamaš tohálâš paseškoovlâ laavlân. Mottoom ääigi keejist älgih kámppáin olgos potâliđ ulmuuh, já kurgeestškyetih tohon ääiđi kuávlun, mun še vuálgám tom juávhu fáárun. Tohon sivláid lii nyevt kilomeetter, ulmuuh kalgeh moonnâđ tohon čuážuttimääiđi čoođâ, čuážuttimääiđist láá juo poccuuh mottoom verd. Kaamâs škoovlâst Lâi vuod kiđđâ, muotâ lâi sudâškuáttâm. Máttáátteijen lâi talle paješkoovlâst Eino Lukkari já vyeliškoovlâst Elma Rantamäki. Ko muotâ lâi suddâm já škoovlâšiljo pievlâst, mij škovlâliih speelâim távjá "nelimaali já pesäpallo". Asuntolast ko aasâim te lâi ennuu rijjâäigi kuhes ehidij. Škovlâ lâi táválávt tijme oovcest kuulmâ räi, lávurduv lâi oovtâ räi. Tijmekoskâi kolgii uáppeeh leđe olgon, šiljoost kaččii já sierâdii, kyevtis luokkauárnejeijeeh tuše uážžoin leđe siste. Jyevdilâs äigi ko lâi ennuu te kaandâh hoksájii já keksejii ain maidnii. Kilvottâllâm lâi mielâst já tot ete kotemuš lii ruokkâdumos. Maaŋgâlá´án fiäráneh sáttojii. Ohtii keevâi nuuvt ete ko kaandâh lijjii hiivsigist já täälvi äigin poškâstuálpuh stuáránii poškâraigij puotâ. Kiđđuv poškâstuálpuh suddii já kálágii ko iä kiergânâm kuorriđ já tuálvuđ pooškâid meddâl hiivsig vyelni. Poškâi paajabeln lâi tuárismuorâ. Šoodâi koččâmuš ete kii tuástá kieđâi vievâst tuápudâttâđ poškâi páájáápele ton muorâ mield. Kavnui ohtâ kote arvâlij: – Tot kale ij lah konstâ. Já nuuvt sun vuolgij tuápudâttâđ ton muorâ mield kieđâi vievâst. Ko sun lâi peessâm suulân pelimuudon, te patâritij, ij nahcimgin tolliidâttâđ já koočâi toi kálágâm poškâi oolâ. Mijjân iärásáid tot kale lâi hitruu uáiniđ, mutâ sunjin olsis ij táiđâm leđe. Taavaapele resthái vyelni lâi vala ennuu timmâ njäbbimuotâ moin kandâ finnij iänááš pooškâid putestiđ pihtâsijnis ete storrái moonnâđ vistásis pihtâsijd mutteđ. Tot lâi siämmâš kiđđâ ko muoi Holmberg Jovnain láim "veistoluokast" maidnii rähtimin. Mun lijjim uástâm tubbáákloová já moonain škoovlânurhe tuáhá tubbáák puáldiđ. Eidu ko cokkiittáin tubákkijd, te Lukkár Eino lâi vuod monâmin Osuuskäävpi hoovdâ irguustâllâđ já muoi kavnâttâđain sunjin tubbáák puáldimist. Eino orostij já iätá: – Jáá kaandâh tääbbin tubbáák puáldiv. Jovnâ hiämáskij aaibâs, čuážui tast kieđâh seelgi tyehin já lâi tegu hepânâm peennuv. Já iätá: – Joo joo Iisakilla on koko aski. Lukkár Eino keejâi munjin fasteht já eeđâi: – Vai on sinulla koko aski. Mutâ ij sun álgâm usâttâllâđ já tutkâđ tađe eenâb, eeđâi tuše ete škoovlâ šiljoost, viistijn já škoovlâ ääiđi siskiibel ij uážu pyehtiđ ijge puáldiđ tubbáák, taam tove pesâvettee váruttussain, mutâ jis vala kavnâttâtvettee te finniivettee ráŋgáštus. Tot lâi siämmâš kiđđâ ko tábáhtui tot ahevis äšši. Lâi vuod tijmekoskâ já škovlâlih lijjii šiljoost. Kaandâh koškii "työntökuula" tast škoovlâ šiljoost, veikkâ tot lâi kieldum, mutâ ko máttáátteijee ij lam vahtiimin ain. Suoi láin Perunka Lasse já Jouni Valle kiäh láin koškâmin ton "työntökuula". Eres škovlâliih kaččii tast, kačâttellii nubijdis já fäggidii já heibuu, niedâh njuškuu päädi já motomijn sist lâi kumipállu moin sij spellii "nelimaali". Lijjim hiivsigist já ko poottim olgos, te oinim ko škovlâliih lijjii čokijdâm oovtsajan. Kaččim keččâđ ete mii tobbeen lii. Oinim ko viljâm Matti lâi viällud enâmist já čiehčâdij tast. Jurdelim, sun lii kiivšes tájumin. Sun lâi kolmâštum já ko iäláskij já jorgettij káávvud te oinim ko čunnuuh lijjii suu njäälmist, kállu sáppum vorrân já stuorrâ päkki pajanâm káálun. Valle Jovnâ lái leggistâm "työntökuula" mii lâi teivâšum eidu Maati káálu pajeuásân. Ton kuula tiäddu mii suu uáivân poođij lâi 3,6 kiilud. Mottoom eres kandâ kaačâi Mattijn raddaag, mutâ sunjin tuše siälgân kuoskâstij tot kuula. Post’avdon lâi kyermiavdo já ton lava alne tolvuu Maati vistig Anarân. Maađij lâi roggáá já stánžáá kiđđuv. Oovtâ iijâ suu tollii Aanaar tiervâsvuođâ táálust Anarist, ovdilgo tolvuu suu Avelân pyecceiviäsun. Kyermiavdo lava alne sun kaartâi tast Avelân-uv mađhâšiđ. Ollilainen lâi tuáhtárin Avveel pyecceiviäsust. Ko sun ooinij ete mabdem oornigist Matti lâi, te sun aalgij tállân čuopâdiđ suu, tieđij ete huáppu lii. Káálu pajeuásist lâi uáivitähti cuovkkânâm já lâi vardam uáivi siisâ. Nuuvt alda jäämmim lâi ete jis lâi maŋaniđ muáddi tiijme, te ij lijjii innig pääcciđ eelliđ. Čuopâđus luhostui já Matti peesâi pelnub mánuppaje keččin pááikân. Онэй энчу база' пизи Eeneec kielâpiervâl Potapovo kylá čuážžu Jenisei-juuvâ nuorttâriddoost, riddomieli alne, 80 kilometrid Taimyr haldâttâhkuávlu áinoo kaavpugist, Dudinkast. Kiäinuh iä lah aldâsijngin, mut Jenisei mield piäsá kuhás: suullân 500 km tavas ovdil ko Jieŋâmeerâ álgá, teikâ 3500 km máádás ain Sajan-váráduv räi Mongolia já Ruošâeennâm räjikuávlun. Jenisei lii jotteemkiäinu já eellimiähtu. Eveŋki kielân Jenisei lii Jonessi, mii meerhâš “stuorrâ čääci”. já styeres tot lii, ooinijba tom kirdemmaašin lasârääigist teikâ kárbást kaskoo juuvâ. Stuorrâ čääsi pirrâsist láá tuháttijd iivijd sárnum kielâid, moh iä lah stuárráh. Maaŋgah kuleh uralâlâš kielâkode samojedikielâi juávkun ađai láá anarâškielâ hyelkkikielah. Ohtâ tain lii eeneec. Ton sárnooh láá pááccám taan mailmân tuše suullân kuulmâloves. Tovláá ääigi sij lijjii ennuv eenâb já vijđásub kuávlust. Sij hoittájii poccuid, pivdii já kuálástii. Talle kuávlun pottii stuárráb aalmugeh já kielah, geologeh, nikkelruuki; poođij Sovjetlitto, moodeern äigi, asâttâhškoovlah. Poccuin šoodâi staatâ omâdâh, puásuialmain staatâ puásuireeŋgah. Tundra párnááh kirdii čiččâmihásâžžân helikopteráin asâttâhân oppâđ ruošâkielâ já čuovviittâs já sovjetkulttuur, iäge maŋgâseh innig maccâm tuundran oovce ive maŋa. Ko Sovjetlitto kománij, kománij ennuv taan mield. Kuuloold eeneec kielâ paasij toi stuorrâ nubástusâi juolgijd, stuorrâ kammui vuálá, monâttij jieijâs kevttimohtâvuođâid, sajaduv enecij maailmkove kovvejeijen, jieijâs áárvu já sárnoid. Paccii muáddilov sárnod, kiäin stuárráámus uási áásá tääl Potapovo kylást já ovtâskâs sárnooh Voroncovost já Dudinka kaavpugist taveláá. Kirjeh láá motomeh, tutkâmuš mottoomverd, päddejum mainâseh já kielâmateriaaleh, ohtâ náguskirje-uv vyevdienecij kielâst. Tom lii čáállám baijerlâš kielâtotkee Florian Siegl, kote lii aassâm Dudinkast já Potapovost já nuurrâm materiaal majemuin kielâsárnoin. Veikâ kiitiätá sij iä lahkin majemuuh? Jiem mun aainâs haalijd tagarijd ennustiđ. Tääl láá nomâlâssân kullum Potapovost suámálâš uđđâseh. Nuvt merhâšittee uđđâseh, et muu mielâst taid kolgâččij kulluuttiđ ubâ maailmân! Já aainâs anarâškielâ sárnoid, kiäin finnejum ovdâmeerhâ ánsun puáhtá uásild anneeđ tom, et Potapovost lii täälvi 2012 rääjist toimâm eeneec kielâpiervâl – онэи энчу база’ пизи. Mun porgim iivijd 2008–2012 kielâpiervâlprojektist, mon ulmen lâi muštâliđ kielâiäláskitmist já eromâsávt kielâpiervâltooimâst Ruošâeennâm uralâlâš kielâi sárnoosiärváduvâin. Proojeekt finnij oles ruttâdem Suomâ Kulttuurruttâráájust já tot lâi aalgâst Anarâškielâ seervi, maŋeláhháá Suomâ–Ruoššâ -seervi haaldust. Toimâmkuávlu lâi uáli viijđes – Kärjilist ain Volga já Jenisei tuáhá. Proojeekt pargeeh uárnejii oovtâst jieškote-uv kuávlu kielâaktivistijgijn já virgeomâhijgijn tieđettemseminaarijd, moid uásálistii om. párnáikärdimáttáátteijeeh. Oovtâst mij kieđâvušâim kyevtkielâlâšvuođâ, jieškote-uv kuávlu kielâtile já kielâpiervâltooimâ máhđulâšvuođâid. Keevâi kale uáli komálâvt: kielâpiervâl šoodâi iivij mield viehâ vaigâdis fáddán Ruošâeennâm federaatiotääsi virgeomâhij čoolmijn. Mii ulmen lâi išediđ páihálâš ulmuid viggámusâin ucceeblovokielâi tile oovdedmân, ij finniđ ááigán vääldikomettem. Párnái tipšom já máttááttem jieijâs kielân kolgâččij leđe aaibâs luándulâš äšši, ko jo Ruošâeennâm vuáđulaavâst lohá, et staatâ aalmugjesânijn lii vuoigâdvuotâ valjiđ jieijâs já párnáidis škovliittâskielâ. Mut tuotâvuotâ lii nubbe ko vuáđulaahâ. Toh Ruošâeennâm kielah, moh tuáimih peivitipšom teikâ škovlâmáttááttâs kiellân, láá uáli uccáá, veikâ kielah Ruošâenâmist láá aainâs 150–200. Já kustoo tot, ete uccâ párnáid sárnuččii párnáikäärdist maidnii eres kielâid ko ruošâkielâ, lii Ruošâeennâm tááláá pooliitlâš tiileest masa jo vääldikománem. Kuittâg kielâpiervâleh šoddii tuohu teehi. Komi täsivääldist lii moonnâm pyeremusâht, ko tobbeen láá iäljáris arâšoddâdemsyergi pargeeh já komikielâ sajadâh lii vala ennuv nanosub ko maaŋgâin eres kielâin. Kärjilist vuod lii orroom aaibâs máhduttemin finniđ ááigán kärjil-, vepsä- teikâ ubâ suomâkielâlijd páárnášjuávhuid, veikâ nuorâ vanhimeh láá taid ennuv tuáivum. Mottoom soojijn láá toimâškuáttâm “50–50 kielâpiervâleh”, mii meerhâš tom, et pargein nubbe sárnu párnáid ucceeblovokielâ já nubbe ruošâkielâ. Ruošâenâmist láá uáli maŋgâlágán kuávluh ton tááhust, mon jiečânávt toh pasteh porgâđ jieijâs kielâi já kulttuurij iäláskittem pyerrin. Cuáŋuimáánust 2011 mun peessim vuossmuu keerdi Taimyr kuávlun. Säämi Máttááttâskuávdáá delegaatio vuolgij tohon vâi piäsá uásálistiđ SMK oovtâspargoškoovlâ, Taimyr kollege (koskâtääsi áámmátškovlâ) škovlimkonfereensin. Mun muštâlim tobbeem uánihávt kielâpiervâlist já anarâškielâ iäláskmist. Forgâ poođij uđđâ povdiittâs: čohčuv taimyrliih halijdii ornid oles seminaar kielâ iäláskitmist. Ulmen lâi kulloo algâttiđ kielâpiervâltooimâ sehe eeneec- já nganasankielân. Jiem masa oskom peljijdân. Eidu nganasankielân (suullân 200 sárnod) já eeneeckielân (kenski 30 sárnod)? Maŋeláhháá mun iberdim, et Taimyrist láá tagareh supernisoneh, et tobbeen puoh lii máhđulâš. Tego om. Taimyr kollege hovdâ Vera Čerkasova, Taimyr kuávlu máttááttâshaldâttâs jođetteijee Tatjana Druppova já eeneec kielâpargee Darja Bolina. Sij joteh masten polâhánnáá pirrâ Taimyr kuávlu – kárbáigijn, helikopterijgijn, monsterautoigijn, moottorkiälháigijn, poccuigijn, moin peri – tipšomin máttááttâs- já škovlimaašijd, oovdedmin algâaalmugij eellimtile já iššeedmin ulmuid meid kielâ já kulttuur siäilutmist. Taimyrist lâi vala ohtâ šiev peeli verdiddijn maaŋgâ eres kuávloid, kost mii proojeekt lâi toimâm: “Moskova – tot lii nuuuuvt kukken!” Čohčâmáánust 2011 eellim Potapovo kylást. Tot lii uáli eromâš saje. Veikâ jiem paste rammuđ kylá muččâdin, tot lii imâšlâš já kiäsutteijee. Puoh puátá juuvâ mield – purrâmuš káávpán, ulmuuh, tävireh, joba autoh, veikâ toin piäsá vyeijiđ tuše uánihâš kylákiäinui mield. Jyehi saajeest láá keđgičiđđâlejeh, moin tááluh lieggejuvvojeh, já jietânâspennuuh, moh sulâstiteh kuobžâid. Taggaar pennuid jiem lah uáinám eres soojijn. Škovlâ lii masa jo koččâmin, mutâ táálust lii kamerakocceem já fastâ vahtâ tego Ruošâ federaatio njuolgâdusâi mield škoovlâst kalga leđe. Ässeeh láá Potapovost tuše suullân 300, mutâ sii juávhust láá enecceh, nenecceh, dolgaaneh, eveŋkeh, ryešiliih, saksaliih, eestiliih, tataareh, latvialiih, veikâ kiäh. Joba ohtâ peerâ, mon suhânommâ lii Karhu. Taimyrân láá pááccám ennuv toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh karttii Stalin ääigi faŋgâleiráid. Stuárráámus taan kuávlust lâi Norillag-leirâ, mast iivij 1935 já 1956 kooskâst lijjii masa pelimiljovn faŋgâd, juávhust meid mottoomverd syemmiliih. 19.8.2013 Lapin Kansa -aavisist lâi kuhes já kuoskâtteijee maainâs suáđigillâš Eino Hietalast, kote peesâi pááikán Norilskist eskân ive 1954. Ko čuážžu tälvipuolâšin vašopiegâst Norilsk kaavpug pirâstittee tuodârvieltijn, ij pyevti ko imâštâllâđ, maht uási faaŋgâin lii siäilum elimist taggáár tiileest. Jyelgitäävtih-uv kalmojeh taan piegâst, veikâ ličij mon lieggâsávt kárvudâttâm. Tááláá ääigi puohah Potapovost sárnuh ruošâkielâ. Eeneeckielâ máttááttuvvoo škoovlâst iävtutátulâš amnâsin. Tundraast joteh vala muáddi puásuialmaa teikâ oles perruuh, moin puárásumos jesâneh mättih eeneeckielâ. Ko mij Taimyr supernisonijgijn muštâlijm kielâpiervâlist, kyláliih imâštellii. Mii piervâlijd? Mondet? Kii taarbâš eeneeckielâ? Iššeed-uv kielâ juhheešlaarvâid meddâl kááđu raavist? Mun halijdâm saksakielâ piervâl, ha ha ha! Mutâ kylá párnáikäärdist lâi miinii imâšlijd: kyehti pargee, suullân 50-ihásiih nisoneh, kiäh kuohtuuh mattijn eeneeckielâ. “Tiäđust-uv, manegis ij!” västidij nubbe, Svetlana Rosljakova, ko mun koijâdim, pastaččij-uv sun sárnuđ párnáid eeneeckielâ ubâ peeivi. Já nuuvt sun sárnuškuodij. Loppâ loopâst vanhimeh, kiäh halijdii párnáidis kielâpiervâlân, lijjii viehâ ennuv. Párnáikärdi juohhui kyevti juávkun, ruošâ- já eeneeckielâlâžžân. Ruošâkielâlâš juávhu párnáid-uv algii máttááttiđ kielâ tyellittälli sierâdmáin já lávlumáin. Vanhimeh movtáskii eeneec kielâst já kulttuurist. Kylá kuárrummiäštárist šoodâi huáppu, ko fakkist puohah halijdii olssis teikâ párnáidis eeneec aalmugpihtâsijd. Eeneeckielâlâš juávhust parga Svetlana Rosljakova lasseen nuorâb, Taimyr kollegest valmâštum máttáátteijee, kote lii oppâm eeneeckielâ eskân škoovlâst já kollegest. Sun mieđeet, et ij paste sárnuđ kielâ párnáid ubâ ääigi. Meiddei Ruošâeennâm arâšoddâdemvátámušâi keežild lii masa pággu toollâđ párnáid tiätu tiijmijd ruošâkielân. Mutâ jis kielâlávgum ij taan tááhust lahkin tievâslâš, iššeen láá puáttám eeneec kielâmiäštáreh, paijeel 60-ihásiih eenikielâlâš sárnooh. Sij eellih juávhust puudâldmin já maainâstmin párnáigijn, já nuorâ pargee-uv uáppá siämmást lase kielâst já kulttuurist. Kuovâmáánust 2014 eellim Potapovost nube keerdi. Lâi tälvi, korrâ puollâšeh. Mätki monsterautoin Dudinkast Potapovon piištij nelji tijme. Lâi lávurdâhpeivi já párnáikärdi kiddâ, mutâ kielâpiervâlpárnááh lijjii puáttám kuáhtáđ mii. Sij sierâdii já spellii, lavluu já tivtâstii mijjân. Lâi moonnâm kyehti ive, motomeh párnááh lijjii eskân vuossmuu ive piervâlist. Mij proojeektliih kuldâlijm já keejâim párnáid tego maailm čiččád iimmâš, já taggaar sij muu mielâst láá-uv. Mij lep projektist uáinám nuuvt maŋgâ maka-ucceeblovokielâlâš párnáikärdijuávhu Ruošâenâmist, et ooinijm kale iäru: tuoh párnááh lijjii tuođâi oppâm eeneeckielâ já šoddâmin kyevtkielâlâžžân. Sij iberdii, maid pargeeh já kielâmiäštáreh sarnuu sijjân já mattii västidiđ uánihis celkkuigijn. Veikâ lavluuh já tiivtah já máttááttâllum speelah iä veltihánnáá muštâlgin aktiivlâš kielâtááidust, toh lijjii hirmâd hitruuh. Toh labdâsii enâmustáá eneccij ärbivuáválâš elimân. Lijjii láávuh, kyeleh, poccuuh, kietâtyejeh – uáli jo uápis elementeh sämmiláid. Puoh stuárráámus tábáhtussân muu mielân paasij tot, ko párnááh lijjii vyelgimin pááikán já uccâ nieidâš poodij Svetlana-siäsá luus čevelijne kieđâst. Sun tarbâšij iše kárvudâtmân já táátui tom eeneeckielân. Lii čielgâ äšši, et ohtâ käävci párnáá kielâpiervâljuávkku ij pyevti piäluštiđ eeneeckielâ taggaar lusis tiileest moos kielâ lii karttâm. Vädisvuođah já hástuseh láá eenâb ko tuoivuušiälgádmeh. Mii tabáhtuvá, ko Svetlana Rosljakova páácá iäláttâhân? Nabai ko eenikielâlâš kielâmiäštáreh iä innig lah? Mon kuhháá vanhimeh uáinih eeneec kielâ já kulttuur kiäsutteijen? Maht párnái kielâtáiđu puáhtá siäiluđ, ko škoovlâst puoh lii ruošâkielân já eeneeckielâ máttááttâs enâmustáá kuohtii ohhoost? Kirjekielâ lii epivirgálâš, kirjeh láá uáli uccáá, párnáimateriaaleh iä masa ollágin, moodeern kulttuur sänivuárkká váilu já nuorâb puolvâin iä lah ulmuuh, kiäh pyehtih tuálvuđ kielâ ovdâskulij. Ličij hirmâd huáppu ornid rävisulmui intensiivlâš kielâmáttááttâs. Tot lii-uv čuávuvâš toimâ, mast taimyrliih halijdeh väldiđ ovdâmeerhâ anarâšâin! Potapovost liččii kale ulmuuh, kiäh halijdiččii oppâđ kielâ, já tääl vala muáddi kielâmiäštár-uv, mutâ ruttâdem peeleest iä lah magarehkin máhdulâšvuođah. Joba škovlâhovdâ lii taan mielâst, et kielâpiervâlpárnáid kolgâččij máttááttiđ aainâs muáddi amnâs eeneeckielân, mut taggaar lii uáli vaigâd orniđ byrokratia keežild (nuhâmettum njuolgâdusah já standardeh já vátámušah) já keevâtlávt (ulmui, materiaalij já sänivuárhá vänivuotâ). Potapovo kylá kolgâččij peessâd monniilágán UNESCO maailmärbičuásáttâhhân, eeđâi kiinii mii seminaarist Dudinkast kuovâmáánust 2014. Toin naalijn liččii pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ ruttâdem rävisulmui intensiivmáttááttâs várás, kielâmiäštárij päälhi várás, kerhotooimân já materiaalrähtimân já nuuvt ain. Kielâiäláskitmist tehálumos lii tiäđust-uv ulmui jieijâs haalu já čonâdâttâm, mutâ ruđâittáá toh iä tááláá mailmist kyedi kuhás. Tie ličij kiäsnii ruttâulmui áinookiärdásâš máhđulâšvuotâ: adde veikâ miljovnpelegin eeneec kielâ pyerrin, páásáh vissâsávt maailmhistorján. Aainâs mun, jis liččim riges, piejâččim ruđâidân mielâstubbooht kielân ko árvukiddoduvváid, teikâ kovetaiđui. Tááluh láá tuše kuárus áimu seeinij, káátui já lättei kooskâst. Taavluh láá koveh mailmist. Eeneeckielâ, tego puoh kielah, lii oles maailm. Annika Pasanen Eennâmtuárgátusâst lii kuullâm mánuppaje Sapporo, Jaapaan 11.4.2011 Ko eennâmtuárgástus volliittij, lijjim pääihist Sapporost já tot kale tubdui, mut ij nuuvt hirmâd korâsin. Tuárgástus kuittâg jotkui oskomettum kuhe, ađai masa tijmepele, tane jurdâččim, et tast pyehtih leđe tuođâliih vaikuttâsah. Monnjâtuárgástusah láá vala-uv piäiválávt. Ive 1923 Tokio já Yokohama kuávlust tábáhtum stuorrâ eennâmtuárgástusâst jammii suullân 143000 olmožid. Iänááš ulmuuh jammii tuárgástus maŋa cokkânâm tullâpuáluin. Tääl ulmuuh jammii tsunami keežild. Ive 1923 eennâmtuárgástus stuárráámus monnjâtuárgástus tábáhtui neelji mánuppaje keččin, uđđâivemáánust 1924. Kenski uđđâ tuárgástusah láá vala puátimin taan-uv tove. Japanist rummâšeh táválávt kunnâduvvojeh, mut ko jáámmám ulmuuh láá tääl nuuvt ennuv, te sii lii ferttim hävdidiđ. Ustevâm, hävdidemtoimâttuv omâsteijee, moonâi iävtutátulâžžân njuhčâmáánu loopâst Sendain rähtiđ kistoid. Rummâšeh lijjii seehâi siste, moh ubbân, moh pitážin. Sun muštâlij, et lâi vaigâd kejâdiđ taid, veikkâ lâi-uv tuáddum taggaar paargon. Tsunamikuávlu kaavpugeh älgih kuuloold tuoibâđ. Kuávluh, moh iä killám eennâmtuárgástusâst, viggeh išediđ taid väldimáin vuástá evakkoid, ruttâskeŋkâiguin, iävtutátulâštoimáin jna. Tsunamikuávlu ulmuuh láá sárnuttemeh mut nággáreh, já vissâ-uv sij aaigij mield finnejeh elimis oovdižin. Stuárráámus huolâ lii tääl Fukushima vááimusreaktorij tile. Tuáivumield Fukushimast ij šoodâ uđđâ Tshernobyl. Kijttoseh puohháid, kiäh láá huolâst Japanist já mist. Hideaki Mizumoto Hedenäset 6. Njuhčâmáánu 2000 Juurdâ (mielipide) Ko lam čuávvum čalluid Aanaar sämipárnái, tâi riehtâgisteeđân párnáid uáivildum kielâpiervâl jotkâšuumeest. Lii luándulávd čielgâs tot, et párnái kuáttá kielâ (sárnumkielâ) siäilu, jis lâš mudoi siäilumin. Iävtuh ton siäilumân láá ohtsâškode já ovdâsajasávt päikkikode ässei haalust kiddâ. Jieččân iävtuttâs ääši oovdedmân lii vissâ-uv čuuvtij ereslâgân, ko táássâš vyehi iänáážin. Ij lah tárbu läittiđ tomgin vyevi, mut muu mielâst puávtáččij kejâstâllâđ eres-uv koonstâid. Máhđulávt tii päikkikoddeest tiebbeen pyehtih kavnuđ ennuu jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah. Must-uv láá maaŋgah jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah ääši oovdedmân. Ohtâ puávtáččij leđe tot, et piäijoo Anarâš-loostân almottâs já norrojeh čuákán jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah. Tiäđust-uv ruttâdemoornigân čyeccee iävtuttâsah láá tergâdis saajest, mut ij pyevti huánnuđ ereskin iävtuttâsâid. Talle iävtuttâsâi miäruštâlmân puávtáččij vuáđudiđ komitea. Iävtuttiččim miäruštâllâmkomitea stuárudâhân 15 – 20 olmožid. Aanaarlijd almaid já nisonijd. Jis stuorrâ uási päikkikodálijn álgáččij tubdâđ mielâkiddiivâšvuođâ ääšán, te ton pyerrin álgá tábáhtuđ miinii mietimielâlâšvuotâ. Algâtääsi kalga leđe páihálâš ässei mielâkiddiivâšvuotâ áášán já talle iše puávtáččij finniđ meid ulguubel-uv. Mietimielâliih tiervuođah toho kuátupäikkikoodán! Eero Mujo Vinkkelvägen 7 C/O Aaro 95795 Hedenest Sverige Taažâ Sämitige saavâjođetteijee Egil Olli saahâ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst Kunnijâttum President, Minister, Ruotâ já Suomâ sämitigij saavâjođetteijeeh, eres jesâneh já kyesih Mun kiijtám povdiimist sämitige lekkâmáid. Tuáivuttâm jieččân peeleest já Taažâ sämitige peeleest luho sämitige uđđâ saavâjođetteijei Klemetti Näkkäläjärvin. Mun halijdâm meiddei tuáivuttiđ luho eres uđđâ jesânáid já uđđâsist väljejum jesânáid, já tuáivun, et luhostuuvetteđ hástusijnâd já máhđulâšvuođâinâd, moh tist láá taan paajeest. Mist láá ennuu ohtsiih hástuseh já sämitigij kooskâ lii šiev ohtsâšpargo Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti. Mist lii ohtâ aalmug já mist lii ohtsâš aassâmkuávlu. Ton keežild lii lamaš tárbu savâstâllâđ tave-eennâmlâš já aalmugijkoskâsâš foorumijn pooliitlâš ohtâvuođâin. Säämi parlamentaarlâš rääđi oovdâst sämiaalmug ohtsijd jurdâččemvuovijd já uáinuid tain aašijn, moh kyeskih sämmilijd nuuvt Suomâst, Ruošâst, Ruotâst já Taažâst. Säämi parlamentaarlâš rääđist lii šoddâm raajijd rastaldittee säämi poolitlâš orgaan, mast láá šiev toimâmmáhđulâšvuođah. Mist lii uáivilin pyerediđ ain-uv ohtsâšpargon. Sämikielâ ohtâvuođâst mist láá ohtsiih hástuseh. Sämitige juurdân lii ohtsâštoimâiguin ovdediđ sämikielâ. Mij lep porgâškuáttám sämikielâ ohtsâšpargo organistem ohtâvuođâst. Mij áigup strategiai rähtim pehti árvuštâllâđ sämikielâ tutkâm- já äššitubdâmkuávdáá vuáđudem. Taat lii tehálâš, vâi mij ovdáničijm ohtsâšpargoinân já strategiainân sämikielâ uásild. Mii uáivilin lii finniđ ááigán sämikielâ ovdánem. Veikkâ mij uáinip-uv positiivlâš ovdánem, te ain-uv láá tagareh sämikielâjuávhuh moh láá aštum. Eromâšávt taan ääšist ferttee rooččâđ, jis kielâin kalga leđe puátteevuotâ. Sämitiggeest lii ovdâsvástádâs tast, et kiddejuvvoo huámášume kielâaašij ovdánmân. Siämmást lii meiddei staatâst ovdâsvástádâs kelijdeijee ruttâdem mieđeetmist kielâ oovdedmân. Kielâ ferttee nanodiđ laavâi pehti nuuvt, et lii máhđulâšvuotâ porgâđ kelijdeijee kielâpargo já kielâaašij ovdedem. Tain enâmijn, main ääsih sämmiliih, láá virgeomâheh kenigâsvuođâst eres lasseen turviđ tárbulijd vaikuttemmáhđulâšvuođâid sämikielâ várás aalmugijkoskâsâš sopâmusâi vuáđuld. Media lii tehálâš uásist säämi siärváduvâst. Uáivildâm tom, et mij kolgâp korrâsávt porgâđ ton peeleest, et YLE sämiradio, SR sämiradio já NRK sämiradio finnejeh täst oovdâs-uv ovdánemmáhđulâšvuođâid. Mij kolgâp viggâđ toos, et finnip Kuáláduv sämiradio pisovâžžân. Sämikielâlâš TV-vuolgâttâsah Taažâst, Ruotâst já Suomâst láá teháliih sämikielâ já kulttuur ovdánmân já uáinusân pyehtimân. Ton lasseen mist láá ohtsiih hástuseh sämikielâ máttátmist párnáid já nuoráid. Mij halijdep, et puohâin sämipárnáin, aassâmpääihist peerusthánnáá, kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah oppâđ kielâ. Ton keežild lii eres lasseen tárbu oovtnálásittiđ peivikiäčču- já škovlimmáhđulâšvuođâid. Mij tarbâšep ovdâmerkkân párnáikärdimáttáátteijeid já škovlâmáttáátteijeid eenâb. Mist lii meiddei tuoivâ, et mij forgâ finnip sierânâs tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš. Taat pargo lii pištám juo paijeel 20 ihheed. Sopâmuš puáhtá eres lasseen toimâđ tehálâš vuáđđun sämikielâ ohtsâšpaargon já vuoigâdvuođâpaargon ubâlâšvuođâstis. Ohtsâš tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš taha máhđulâžžân: miärustâllâđ staatâ kenigâsvuođâid sämiaalmug háárán luptiđ Säämi parlamentaarlâš rääđi áárvu rähtiđ ohtsii já noonâ raajijd rastaldittee tyejiniävu sämmilâšohtsâšpargo várás vijđásubboht-uv. Teháliih hástuseh láá ennuu. Puoh sämitigeh kalgeh viggâđ toos, et jieijâs riijkâi virgeomâheh pyeredeh sämmilij eellimitile. Tuáivum taam pargoost lemin ävkki mii ohtsâšpaargon Säämi parlamentaarlâš ráđádâlmist. Tuáivuttâm luho Suomâ sämitige lekkâmáid já taan vaaljâpajan. Takkâ mielâkiddiivâšvuođâst. Taažâ Sämitige president já Säämi parlamentaarlâš rääđi president Egil Olli saahâ Tiervuođah Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmávutuáloid cuáŋuimáánu 3. peeivi 2012 Anarist Suomâ täsivääldi president, Sämitige saavâjođetteijee, Sämitige airâseh, eres kyesih! Mun halijdâm Sämitige já Säämi parlamentaarlâš rääđi ovdâsteijen kijtteđ ko leppeđ povdim muu servâđ Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já säämi kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. Munjin emedijnân lii kunnee peessâđ leđe kyessin tääbbin taan ilopeeivi. Motomijd iivijd täst ovdil lâi historjálâš tábáhtus Suomâ sämmiláid ko vuossâmuš sämitigge lehâstui. Sämitigge lii-uv ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij aalmugvaljim orgaan. Tađe ovdil, iivijn 1973 – 1995, tooimâi Säämi Parlament. Sämitigge lii sämmilij alemus poolitlâš orgaan já oovdânpuáhtá sämmilij virgálii uáinu sii kyeskee aašijn. Aalmugvaljim orgaan pehti láččoo máhđulâšvuotâ pyerebeht kulâttâllâđ virgeomâhijguin, já meid máhđulâšvuotâ nanosubbooht vaikuttiđ sämmilij aššijd já vuoigâdvuođáid. Taažâ pele Sämitige peeleest tuáivum luho uđđâ já uđđâsist väljejum airâsáid toid tehálâš toimáid moiguin tij kolgâvetteđ porgâđ puáttee áigáduvâst. Tääl algâttuvvoo pargo mast láá sehe máhđulâšvuođah já hástuseh. Mist sämmilijn láá ennuv ohtsiih hástuseh, já tondiet tarbâšuvvoo-uv oovtâstpargo še raajij rasta. Sämmilijn lii lamaš jo kuhheeb ääigi oovtâstpargo sierânâs raajij rasta asâttâsâi já organisaatioi pehti. Puárásumos tain lii Sämirääđi mii asâttui jo ive 1956. Uđđâsumos oovtâstpargoasâttâs lii oppeet Säämi parlamentaarlâš rääđi, mii asâttui ive 2000, já mii lii sämitigij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan mast láá še Ruošapele sämmiliih pissoo uásálisten. Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoid kuleh ääših moh kyeskih sämmilijd staatâi raajij rasta. Ko tääl Sämitigge lävkkee uđđâ áigádâhân, te must láá vuárdámušah já tuoivâ et tij ain leppeđ kiärguseh huolâttiđ já priorisistiđ mii oovtâstpargoost Säämi parlamentaarlâš rääđist. Mun ilodâm čuuvtij uásálistiđ tii uđđâ säämi kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. Ij lah väädis leđe oovtuáivilist toiguin kiäh eteh et taat lii hirmástuttee mučis táálu. Arkkitehteh já iäráseh kiäh láá lamaš fáárust táálu hammiimist, láá tuođâi porgâm šiev pargo. Sämmiliih Suomâst láá tääl uážžum eromâš mučis táálu. Tääl lii tij tyehin tevdiđ taan táálun siskáldâs. Täi sanijguim tuáivum Sämitige airâsáid luho puáttee áigáduv pargoiguin já tuáivum tijjân puohháid luho täin uđđâ kulttuurkuávdáin. Takkâ! Kove: Egil Olli.jpg Kovetekstâ: Kove: Ulla Isotalo Sietiö Eino maainâst Taat muštâlus lii pärnivuotâ, nuorâvuotâ, almajin šoddâm, suáđist leđe já tobbeen maccâm. Lam šoddâm Kaamâsist vuođâlovo 1924. Mii táálu tâi tupe lâi ton saajeest kogo tääl lii viljân Huugo táálu, tast lam šoddâm já viättám pärnivuođâ. Iä täst Kaamâsist lam ennuu ässeeh iäge tááluh talle 1920–30-lovvoost, mutâ jyehi táálust tâi tuuveest assii tievâ tuve ulmuuh. Venneber Uunost lâi táálu, reeŋgah já piijgáh. Lijjii sust kyehti moottorkárbá moiguin jođettij poostâ Sigávuonâst Kaamâsân. Lâi sust auto-uv talle ko automaađij šoodâi Kaamâs räi. Aalgij autoin jođettiđ poostâ Avelist teehen Kaamâsân. Maađijpargo jotkui tavaskulâi já valmâštui Čovčjäävri räi 1939 vuođâlovvoost. Toivinjaargâst lâi kansaškovlâ já puárásij päikki. Miko Juhháán táálu lâi Vastusjäävri riddoost. Puállámvääri nuorttiipeln lâi Viekonelo Eetu táálu. Kaamâsist Sarre Aanti, Jone, Yyri Heeihâ, Perunka, Musta Haanu já mii táálu. Kaamâsist tavas suulân vittâ kilomeetter Tuurukuoškâ, Martnáá Isá päikki, Tuurunjargâ, Juhháán Aanti päikki, tast tavenuortâs muáddi kilomeetter Piättár Mattii päikki já tast tavas 15 kilomeetterid Čovčjävri. Ton jävr´riddoost lijjii kulmâ táálu: Pavlus Nuuvdi, Uccpárnáá Vuoli já -Maati tuveh. Tast nuortâs 5 kilomeetter Samlâš-äijih já Samlii Kaabi tuveh já toi taavaapeln muáddi kilomeetter Kati-Jovnii já Áhu-Jovn tuveh. Saammudjävr riddoost lâi Siembárnáá Haanu tupe taavaa keččin já Kuobžâ Saammâl tupe alda máddáákeeji nuorttiipeln. Ijjäävri máddáákeččin assii Aikio viiljâžeh já oobižeh já Uáivušväärist Nijlâs Joovnâ juávkku. Kaamâsist Kärigâsnjaargâ kuávlun 15 kilomeetterid lâi Kuobžâjävri. Tast aasâi Uccâ-Páádáár peerâ já tast tavenuorttiipeln eččis Jovnii Isá päikki, Huutonjaargâst Pahtal Juhháán peerâ já tast ovdâskulâi Anttila, Pahtal Aanti peerâ. Mudusjäävri riddoost Mikkuu Iisko, Aikio Olavi, Liisá Joovnâ já Korppil tááluh. Vuontisjävr´riddoost assáin Lehtola Leevi já Lehtola Paavo perruuh. Taat Kaamâs kylá lii viehâ viijđes. Talle 1930-lovvoost lâi stuorrâjuáhu tääbin, 1939 lovo čohčâ lâi muotâttem, jäävrih kaljâmist kuhháá. Pargeeh lijjii ennuu ton stuorrâjuávu hommáást, mutâ ko poođij vuolgâ nuorâ almaid já puárásubboid-uv almaid suátiviehân, pargoalmajin paccii tuše puárásuboh almaah, lijjim mun-uv pargoost veikkâ jiem lam ko 15-ihásâš, iä lam pargeeh finniimist, ij lam valjim vääri. Kale tot lâi korrâ pargo munjin kaandâžân. Raahtijm suávváin purilaid já toiguin fievridijm stuorrâ keeđgijd pyykkikeđgin, kaaljâjieŋâ mield lâi keppis keessiđ taid purilaiguin. Karttim leđe maađijpargoost-uv kuáivumin čunnuu Tuurupuolžâst auto lavan, tot lâi korrâ urkkopargo. Veikkâ lâi tälvipuolâš, te päiđi pajalist uážui leđe já pivâstâh kuulgâi. Purrâmtiijme äigin piejâim tuulâ, káhvástâlâim já purâdijm tast tullâpiällást já kuškijm paaiđijd. Iä lam ennuu mašineh, Sarre Aantist lâi 2 hv kärbismoturâš Venneber moturij lasseen. Iä lam polkupyeráhkin kalle. Muštám pyereest tom ko viljâm Oskár tiilái Vaasast pyerá oosijd ko ij lam nuuvt ennuu ruttâ ete ohtân lâi suitteđ ubâ pyerá uástiđ. Sarre Antti lâi tekniikka-almai já sunhân tot čokkij Oskárân tom pyerá. Ulmuuh pottii keččâđ já imâštâllâđ ete lii tot kale viehâ piergâs. Kalehân tot lâi-uv ton ääigi šiev fiävru, mutâ tot lâi tiivrâs, ton ääigi ij lam ulmuin ruttâ meendugin valjeest. Toivinjaargâst lâi kansaškovlâ, tobbeen mun-uv juuttim škoovlâ. Asuntola lâi, kost uáppeeh aasâim ohhoid. Olga Huurre lâi máttáátteijen já lâi-uv äŋgiris já tärhis máttáátteijee, tot lâi tegu suátiviehâ te. Kale tot maŋgii lâi vaigâd pääihist škoovlân vuolgâ, lâi tâl šoŋŋâ maggaar peri, te vyelgiđ koolgâi škoovlân. Láávvárduv lâi mielâsub vyelgiđ pááikán, veikkâ ličij lam nievrisšoŋŋâ-uv. Tälviv lâi hiälpub, uážui čuoigân jotteeđ jäävri mield. Pyereest mun liävsuid mattim, ij must ton peeleest lam vaigâd, mutâ ennuu mielâstubbooht lijjim leđe pääihist já rossâdiđ päikkipargoin. Togo škoovlâ alda juuđij tälviluoddâ, mon mield ergivyeijeeh já iäráseh-uv jutâlii, mutâ iä ergijguin máđháliih pisottâllâm ain luodâ alne, eergih távjá spiekâstii já njuškejii luodâst ubbâsân. Ko šoddii paijeelmiäráliih luodah šiiljon, te máttáátteijee meridij uáppeid tassiđ taid luodâid muottust. Škoovlâst uáppein lâi pargo, sij kolgii suopâlistiđ, čurgiđ, viežžâđ čääsi käldest mii lâi viehâ kukken jäävri alne, muorâid sáhhâđ, čuollâđ, kuodâččiđ siisâ já lieggiđ viistijd. Nieidáid lijjii kievkkânpargoh, čurgiimeh já posâlâdmeh. Kyeleh lijjii valjeest jaavrijn já juuvâin, mutâ iä talle ennuu tälviv kuálástâm. Keessiv kuálástii já sälttejii kuolijd sältkyellin já vuoššâmsältkyellin täälvi várás. Munnust viljâ-Mikkoin lâi tääpi keessiv ain motomin moonnâđ suuvân iijân tohon juhânjáálmán vuáskupiivdon viermijn. Iđedist suvváim pááikán vuáskusalâsáin. Tast lâi hirmâd pargo taid čolliđ já toideđ, maŋgâ ráigáá šoddii suormáid. Eijijn laavijm eelliđ koldemin suuvân Mudusnjaargâst Liisá Joovnâ kuvlân, tobbeen vaaldijm nyeti kárbás já suuvâim njaargâ pirrâ tohon Kiäinuluohtân. Tohon lâi viehâ kuhes mätki suuhâđ. Ko kiergânijm koldemist, te suuvâim Mudusnjaargân, juovijm kuolijd já nuuvt ejijnân suládáim pááikán Kaamâsân. Tot kale lii vises ete máttájim suuhâđ já ááiruid rähtiđ. Ij taan ääigi olmooš määti ubâ jurdâččiđgin tom pargomere já taid pargoid maid talle kaartâi porgâđ. Ijge taat lam áinoo tohe keesist. Talle ulmuuh purrii ennuu kuolijd. Mii perrust lâi alnaan-uv uccâ nuátáš jis halidijm vorâs kyele, te toin lâi älkkee finniđ. Čunoimiellist lâi kiällár, kost siäiluttijm kuolijd. Kalehân toh kyeleh kiäsáduvvii, mutâ mij leim hárjánâm purrâđ kiäsádum kuolijd-uv. Lijjim viiššâl miäcástiđ-uv jo kaandâžin. Ejistânlâi puáris havlâpisso, "sonninkontti" (Iver-Johnson) tot lâi jo nuuvt nuuhâm-uv ete ij pissoom kiddâ mudoi ko sraaŋgâst rahtum puáibildâssáin. Motomin tot paacâi lovettáá-uv. Kulmâ messigpatrul toos lijjii, eeči leemnij taid ko mun vuolgim piivdon. Pisso lâi kuhheeb ko mun jieš pivdee talle. Lemnuid koolgâi šeštiđ, jyehi lemnuin koolgâi finniđ saallâs. Lijjim talle 12–13-ihásâš, ko kuorâdim uárreid. Toh lijjii kulmâ uárree Joukkasjäävri riddoost siämmáá peesist. Keččâlim finniđ taid puoh oovtlemnui, mutâ ij tot luhostum. Paaččim puoh taid kulmâ lemnuu já finnejim tuše oovtâ tain. Vuolgim huápust pááikán, já iäččâm luođiistij taid kulmâ lemnuu já mun peessim vuod piivdon, mutâ jiem kavnâm innig taid kyehti uárree moh passijn ton riddopiäcán. Uárree näähkist lâi šiev árvu talle. Nube čoovčâ must lâi-uv peenuv já patruleh eenâb. Mattim jieš-uv lemniđ taid. Ton čoovčâ finnejim ennuu uárreid, pyeremus saalâs lâi 31 uárred peeivist. Tot lâi-uv jo šiev peivipälkki. Pargo toiguin lâi ennuu, ko vist meeccist piivdost leđe ubâ peeivi já eehidpaje njuovvâđ já tiälláđ naahkijd kuškâdimmuoráid oljotuijuu čuovâst. Toin hommáin kale ruuđâ finnij, ko savottast-uv vuolgii almaah uárreepiivdon, tiänájii eenâb. Lijjii tääbin käävpih-uv jo talle ko mun mušteškuottim, ovdil suáđi lâi Venneberist kävppi, mutâ tot moonâi konkuursin, Sarre Antti toolâi osuuskäävpi uánihis ääigi já Lehtol Heimo kävppi lâi Jonne Pyhtinen táálust. Osuuskävppi já Taka-Lappi poođijn eskân evakkoääigi maŋa, škovlâ já postâtáálu še. Puárásijviäsu lâi Toivinjaargâst jo ovdil evakkoääigi, mutâ tohon rahtui uđđâ táálu, puárásijviäsu já ovdiih tááluh lijjii poldum. Mun-uv lijjim ton uđđâ tálurähtim pargoost. Huksimpargo lâi ennuu, lijjim mun-uv maŋgâ táálu huksiimin. Ákšualmaah kale iä uážžum kijttosijd, ko eskân njeidum njuoskâ ponje hiirsâin koolgâi ciäkkuđ tuuvijd. Iä toh hiirsah pissoom nuuvt maht lijjii váárájum já tiällájum, toh njuoskâ ponje hiirsah ko kuškii, te toh kiäsáđettii ponjen já šoddii stuorrâ luámih. Na kiäiba iärásij suijân tot šoodâi ko ákšualmai. Tarbâšijn-uv lâi vänivuotâ, iä lam ubâ olmâ spijkkárehkin, tuše puállâm já ruástum spijkkáreh lijjii, ko motomeh lijjii čuággâm tain puállâmtupesoojijn taid. Ulmuuh lijjii rähtistâm koskâpuddâsii kámpá tâi lavŋekuáđi kost assii. Poccuuh lijjii mestâ jyehi táálust. Vyeijimeergih lijjii tarbâšliih, toiguin kesittii suoinijd, muorâid já puoh tarbâšijd já tarbâšuvvii vuájánin-uv. Kuusah lijjii masa jyehi táálust já mottoom savzâ kiäin eenâb kiäin ucceeb. Talle ko peessim kansaškoovlâst, algim tipšođ ulmui eergijd tälviv. Eellim kulmii peeivist taid sirdemin, iänááš eergijn lijjii luovâs. Táágu Kaamâs pirrâsijn lijjii-uv šiev jävilenâmeh ton ääigi. Kalehân munjin sáttojii maŋgâ fiäráán-uv toiguin, mainâstâm tain mottoom. Viljâm Juhháán jođettij poostâ Kaamâsist Kärigâsnjaargân, sust lijjii lojes eergih vuájánin. Ohtii vuod ko sun poođij postâreeisust, vuolgim tuálvuđ suu vuájánijd miäcán kuáttum oolâ já vyejen tievst-uv. Mun kandâpuicce jiem ennuu tiäddâm, eergih ruotâškuođijn, mun kerrisist tovgâdim tuohu teehi, mutâ kuittâg cuápcánim kerrisist. Jiem pittáám tolliđ eergijd. Toh tieđijn, et peessâv luovâs, ko láin hárjánâm leđe luovâs. Mutâ te ruottáin ubbâsân já kyevtpele muorâ te lâi pággu orostiđ, ij tast mihheen vahâgijd šoddâm. Nubbe fiäráán sattui ko lijjim monâmin vuod taid eergijd sirdeđ, Venneber halidij pyehtiđ olsis vuájáán. Must lâi vyeijimkerris meecist tobbeen alda ergij. Tot lâi taggaar uccâ ruákkičuárvi iärgáš, reŋgâi pilledem, ij tot ain tottâlâm lääbži. Valdim tom, leŋgejim já vuoijim tohon Venneber šiiljon ergistuálpu luusâ já njuškejim kerrisist. Talle tot vuájáán must ročâlij já ruotâstij maasâd, kost láim eidu puáttâm. Jiem kiergânâm ligármistiđ kerrisân, kiässojim lääbži vievâst paijeel kilomeetter. Finnejim orostiđ esken ciägu juhâtiärmán. Vuoijim vuod tohon Venneber šiiljon ergistuálpu luusâ já tiettim váruttâttâđ, ij peessâm innig ročâliđ. Sarre Aantist lijjii še eergih tobbeen muu kiäččuergij kuvlân, ohtâ jievjâ ergi, maid sun jieš lâi ovdebáá eehid tuálvum tohon. Suu kerris lâi tobbeen ergij alda. Valdim tom jievjâ maid Antti lâi pivdám muu pyehtiđ, jiemge mun tiättâm já tubdâm ton eergi taavijd, mudoi aaibâs lojes ergi. Algim leŋgiđ tom já eidu ko finnejim leŋgiđ, te tot ruotâstij já läbži moonâi čoođâ kuámmir já nuuvt patârittim tom kerrisáin. Čuoigâlim ergijođáttuv mield tohon kuus tot muu vuájáán lâi moonnâm. Kerris kavnim togo alda, lâi piäškám muorâ njeigâ já jukkoläbži lâi potkânâm. Moonnim Aanti kuuvl já sarnum ete maht lâi keevvâm. Vuolgijm kuorrâđ eergi luodâid já forgâ kavnáim tom leŋgejum eergi. Tot lâi mandeves ergi, iän peessâm aldaniđ, čoonáim kyehti suoppâin miäldáluvâi já rahtijm jyelg´kielâ. Antti paasij toos vahtiđ já mun cogâdim eergi. Já nuuvthân tot viijmâg tuolmâi ton jyelg´kielân já Antti ruttij kielâ juálgán kiddâ. Tot lâi ihe 1942 ko karttim vyelgiđ suátiviehân, lijjim talle 18-ihásâš. Roovvâdmáánu 27 peeivi kolgim leđe Oulust. Kulmâ mánuppaje lijjii hárjuttâlmeh, ovdil ko tolvuu Kärjilân tohon nuorttârááján. Kuullim mun-uv ton piägus Jänkäjääkärit-juávkun. Jiem mušte nuuvt tárkká ton kylá noomâ, lâi-uv tot Koitere, tobbeen mii juávkku lâi aalgâst já hárjuttâsâh juátkojii tobbeen-uv. Tast toh tolvuu mii tuárruđ ruošâiguin. Tagareh smaavâ tuárumeh kale ain sáttojii tyelittälli. Äänislinnaast leim keesi räi já tast tolvuu rintaman. Jiem mun kiergânâm rintamast leđe ko ton čoovčâ, juovlâmáánu niäljád peeivi háváduvvim. Tobbeen lijjii taan kuávlu kaandah-uv, maaŋgâs koččii: Mujo Matti, Aslak Paadar já Jouni Pelsa, kiäid tubdim pyereest, ennuu skipáreh tobbeen koddojii já háváduvvii. Lijjim hávádum keežild suátisairalist nube ihán, juálgán háváduvvim já tähtikeejih lijjii nuuvt hyeneeht sajaduttum, ete iä savvaam já hävvi siäjuškuođij ige puáránâm nuuvt huápust. Mij Sietiö viiljâžeh leim 4 tobbeen suátihommáin, Juhháán já Oskár láin Lottoost, Mikko já mun Eino láim Kärjilist. Taan Kaamâs kylást lijjii puohnis niäljádlohán almaah suáđist, maid mun muštám. Tobbeen lâi jiegâvaarâ ain. Láim vuod viljâ-Mikkoin monâmin vahtâsajan ehidist sevŋâdin. Mikko juuđij oovdâst já sun kiergânij juoksuháávdán, mutâ mun jiem. Ruoššâ ko päjiškuođij, te ferttejim lomâliđ já eidu togo teeivâi leđe piikkisraŋgâ, jiemge mun uáinám sevŋâdin tom, muáđuh tiäivásii ton oolâ, ohtâ säggi čuoggâsij eidu čižetpele čalmečiehân. Uáivi ij puáhtám luptiđ ko luođah monnii nuuvt alda uáivi paajaapele. Ij ávttám muh ko teddiđ muáđuid ton piikkisraaŋgân. Talle must tot čižetpele čalme vahadui. Tot piikkisraŋgâ lâi pieijum miinakiedi rääijin. Ruošah viijmâg joskii päčimist, amal jurdâččii ete tääl tot kale lii jo tot čuhna kuddum, te mun-uv peessim juoksuháávdán. Ko poottim koorsun, te skipáreh koijâdii: kote faaninist lah puovčâdâm, ko must lijjii muáđuh puoh vorrân. Lijjim talle tobbeen tobdos Pirusuollut ko háváduvvim. Kalehân mun-uv kiergânim maaŋgâ vises moolân teividiđ ovdilgo háváduvvim. Must lâi tärhis kiijkárkiiveer, lijjim tärhispäččen. Ovdebáá iijâ ko háváduvvim, nievdim komálii nahhaar. Ušom iännâm poođij muu luusâ, sust lijjii kuhes čapis vuoptah, kieđâst kárttá maid čaaitij munjin. Káártást lijjii kubdâ vooráin sargum rääjih. Tot lâi tärhispäččee kote paajij muu tast itten. Kale tot lâi hirmos päikki talle tast kost háváduvvim. Koččim toos enâmân jiemge peessâm innig kuussân tast já ruošah paččii hirmâdávt. Jyelgi čoođâ lâi moonnâm luođâ, tot lâi rasta ja vorrâ kuulgâi hirmâdávt. Tast mun viällájim já jurdâččim: taas-uv nuuvâi muu eellim, lijjim vises ete jiem selvân ellen tast innig. Toos kaačâi ohtâ almai, kieldim suu puátimist já ettim, tärhispäččee tuálá čalmeest taan saje já tot kale pááčá vissásávt jis uáiná. Já siämmást tot paajij, almast moonâi luođâ kuámmir čoođâ, lâi nuuvt šiev lukko ete peesâi nuuvt ucánjijn. Mii juávhu hovdâ še kuulâi muu háváduumeest, kaačâi luusâ "lumipukuttáá", ryešiliih paččii, mutâ ij teivâsâm sunjin ohtâgin luođâ. Joskii viijmâg päčimist, et "lääkintäalmaah" finnejii muu paarij oolâ, mutâ ryešiliih ko vuod päjiškuottii, te almaah karttii lomâliđ. Iskim vierâlâttâđ paarij alne meddâl, mutâ jiem puáhtám likkâđ. Tast ferttejim viälláđ káávvud, já muátun tubdui ain piegâstâh ko luođâsuihkuh monnii muáđui alda. Na vuod ko joskii päčimist, te finnejii muu keessiđ meddâl já juoksuhäävdi mield kuoddii koorsu kuuvl. Koorsu kuvlân lâi hiävuš, moin kesittii hávádum almaid meddâl. Muu vuolgii tállán tuálvuđ šalde peht nubebel juuvâ tálhudemsajan. Šaaldan lâi kuhes uáinus kuohtuu kuávlun juuvâ mield. Ryešilijn lâi piiskatykki tobbeen juhâriddoost olgoláá, moin tot paajij jis šalde alne ooinij liihâdmin. Lijjim rievâst, hiävuš ruotâi šalde mield rasta juuvâ, mun tovgâdim ton rievâst tuohuteehi já lijjii korrâ toskeh. Ruoššâ paajij, mutâ luođah monnii peri ovdiipel šaaldan. Ijhân tot teividâm já nuuvt peessim ete ij finnim togogin muu koddeđ. Tálhudemsaje lâi togo alda šalde ciägu teermi tyehin. Ko peessim tohon, te muu algii ovdemužžân tálhudiđ, veikkâ toho lijji puohtum maŋgâ iärrás-uv. Must lâi vorrâ kulgâm masa puoh, čonnii haavijd já adelii voorâ, tast maŋa jiem tieđe maiden, ovdil ko kyevti pirrâmpeeivi maŋa ko koccájim armeija kenttäsairalist. Lâi vala jiečânâsvuođâpeivi, ko tobdo maacâi, juhluu já märssejii togo sairal lappâd já soittii. Koijâdim tipšost: lam-uv mun jo almeest ko taggaar suáittu kulloo, eŋgâleh-uvks suáittih? Jiem vala tiättâm kost ubâ ležžeemgin. Nuorâ tipšoo keejâi kuhheeht, amal jurdâččij, et lam-uvsun huávristmin. Jiem lam kuhe ton kenttäsairalist, ko tuálvuškuottii hávádum almaid olgoláá rääjist Suomân. Hávádum almaid algii sirdeđ suáldátjunan ton parakkist. Lijjim vala nuuvt hyenes oornigist, et iä tuostâččii vala vyelgiđ muu tuálvuđ kuussân. Paaccim ohtuu ton parakkin, iärásijd jo tolvuu junan. Smiettim tast: maht tääl ko vala ohtuu paaccim? Jiem kuhe tarbâšâm leđe ohtuu ko poođij tipšoo já eeđâi: kale Sietiö-uv piäsá vyelgiđ. Must mielâ puáránij ko peesâm mun-uv iärásij fáárun. Tom kale jiem mušte ete mon kuhháá piištij tot junamätki Kärjilist Vaasan. Must lijjii korrâ toskeh ubâ ääigi, ton äigááh junah lijjii nuuvt hitáseh já orostellii távjá. Ko viijmâg juovdâi juna Vaasan, imâštellim, et lam-uv jo Taveluovtâ viestârpeln ko peri ruotâkielâ sárnuh. Talle sij kuoddii muu tohon sairalân siisâ kost lijjii tuše ruotâkielâliih. Jurdâččim, et kote faanin kievkânistsun täälgis lam, ko iä sáárnu ubâ suomâkielâgin. Toh lijjii kuáddâm muu puástu uásudâhân. Koijâdim tipšost: mii paaihijd taat lii ko iä ollágin sáárnu suomâkielâ. Tääl láá feilim, eeđâi tipšoo já te tolvuu muu taggaar uásudâhân kost lijjii suomâkielâliih. Addiiškuottim kielâ, te tot-uv oroi jo pyerebin. Valdii must ton jođettemááigán pieijum kiipsi meddâl jyelgist. Pieijii säägi idduu vuoluupel, jyelgi piejui steellig oolâ já tast risai čoođâ päddi, 14 kiilud tiäddu päddikiäčán. Tast viällájim 12 okkod, ervidiđba, lâi-uv suotâs tast viälláđ? Kietâ lâi še pakettist. Tot siämmáš luođâ, mii teeivâi juálgán, tiäivásij piälgán já čujohân še. Jiem talle aalgâst ko háváduvvim já koččim enâmâm ollágin tubdâm, ete kietân ličij sattum. Talle eskân ko valdim kistuu kieđâst, oinim kiettân, maht tot lâi puoh vorrân já suonâkeejih vielgâdin uáinojii. Lâi hirmâd meeri vorrâ, mii must kuulgâi. Koijâdim almain, kiäh algii čoonnâđ nuávluid: – Lii-uv lam "räjähtävä" luođâ? – Tiettim ete jis lii lam, te jyelgi lii pieđgânâm; tast ij šoodâ innig kävni. Tomgin juávhust kiäh lijjii talle tobbeen sotâmin ruošâiguin, iä tääiđi maaŋgâs leđe innig elimin. Tobbeen Pirusuollust lijjii almaah nuuvt uccáá, ko iä kuddum já hávádum almai sajan puáttâm tievâdâsah. Jyehi kyevti tiijme keččin lâi neelji tiijme vahtâvuáru. Eidu ko nahareh rottejii, te cuvnii. Ohtii lijjim nuuvt naverčolmijguin ko cuvnii ete vuolgim kammuittáá vahtâsajan. Olgon eskân hoksájim: iähân must lah ubâ kammuuhkin jyelgist. Maccim koorsun já iärásijn lâi hävski. Lijjim tärhispäččen tobbeen. Ij kierdâm uáivi tipteđ meendu kuhe uáinusist. Periskooppijn koolgâi keččâđ já ko tieđij moolâ vissásávt, te koolgâi toimâđ huápust. Mikko viljâm lâi siämmáá juávhust muin. Tot keevâi nuuvt somaht, ko mii tolvuu ovdâlinjâžân, pataljoona "esikunta" lâi tobbeen nummeer 5608. Ervidim ete Mikko sáttá leđe še tobbeen ko sun lâi vuossmuu komppaniast.Te juohhii tom juávhu tohon miätá ovdâlinjáá. Pessáim Mikkoin siämmáá koorsun. Lâi tot somab ko mottoom uápis já vala viljâ lâi siämmáá juávhust. Na tobbeen muoi láim já pooláim aalgâst. Mutâ kale ton hoomán-uv hárjánij. Tondet mun páččojim ton tärhispäččei, ko lijjim lijge ruokkâd já várumettum. Kijkkárkiiveer lâi must-uv, já jo kaandâžin lijjim oppâm, et ij koolgâ lemnuid tušás pačâliđ. Kuohtii must lii Avveel sairalist lekkum tot häävi. Ollilainen lâi tuáhtárin talle Avelist. Nube tove ko karttim Avelân tuáhtár kuuvl vyelgiđ, must lijjii korrâ toskeh, algim jo hovrâđ. Huugo-viljâ puovtij pääihist Ulgânjaargâst kárbáin suuvân maađij piällás. Lehto Lasse lâi talle taksialmajin Anarist já sun tuálvui muu Avveel sairalân. Jyelgi lâi puttânâm já siäijum. Tuáhtár leehâi häävi já vuoi hirmâd ton siejâmere mii ton häävist poođij olgos. Maŋgâ pirrâmpeeivi viällájim sairalist, ko tuáhtár viijmâg adelij love vyelgiđ pááikán. Jyelgist lâi stuorrâ räigi, mutâ ij tot innig lam nuuvt raše, ige lam poovčâs. Vâi lijjim-uv jo hárjánâm ton pohčâsân. Okko tast maŋa muoi Hempulijn (Uula Paadar) vuolgijm piivdon já vazzijm tobbeen alda Pärttih. Láim maccâmin ton pivdoreeisust togo Kipojávráá Puolžâpoođhâ peht. Njuškejim togo juvvii rasta já vuordim skipárân tast. Hempuli poođij toos muu kuuvl já iätá: tust tot kale ij lah jyelgi raše. Nolâstim puvsâidân já čaittim sunjin tom rääigi jyelgist. Kale sun talle oskoi ete sáttá tot leđe raše. Kale tot raše lâi, mutâ vazzim veikkâ tot lâi-uv raše. Tot väzzim saatij toohâđ pyere, tast maŋa puáránem ovdánij pyerebeht, ko tot-uv siejâ mii häävist vala lâi, te poođij olgos. Pelnub ive maŋeláá jyelgi lâi jo nuuvt puáránâm, et ij lam innig poovčâs ijge rašegin innig. Tot lâi vuođâloho 1949 kiđđâtälvi. Kaamâsist lâi čuoigâmkišto, vuosâ palhâšummeen šiev saveheh. Kejâdim taid já jurdâččim: tárbu kale must-uv ličij saveháid. Nuorâ riskâ almaah lijjii puáttâm kištottâllâđ já valdim mun-uv uási kištoid. Kištottelleeh vuoidii savehijdis, mun valdim savehijd siisâ tupán suddâđ, sikkum nähkikistuin koškesin já tolvum olgos čuáskuđ taid. Iä must toh saveheh moiguin čuoigim kištoi, lámáš ko parâpeli saveheh, nubbe tain vala ennuu eenâb miätákaavren. Must tot hávádum jyelgi lâi pááccâm uánihubbon ko tot tiervâs jyelgi. Tiällájim tom eenâb miätákavre saaveeh ton juálgán mii lâi uánihub. Mottoom tast uvástâlâi: Anarist puátá Kuobžâ-Piäkká še já sun lii korrâ čyeigee. Vuárbádii čyigei vyelgimnumerijd já mun peessim Piäká maŋŋaal. Jurdelim, na tääl keejâm ete mon korrâ čyeigee sun eštus lii. Lijjim čuoigâm suulân muáddi kilomeetter, ko juksim Piäká, moonnim suu lappâd já juksim vala maŋgâs. Jeggipaaihijn vilpâstellim maŋŋaalsân, ij lam uáinusist Piäkká iäge iärásehkin kištoskipáreh. Mun jurdelim: ahaa, tááiđám finniđ šiev savehijd olsân já toh lijjii-uv pyeri tarbâšân. Vuoittim tom kišto maŋgáin minuttáin. Maacâm vala taan mainâsist ton suátiááigán. Lam karttâm porgâđ veikkâ maid. Oovtâ čoovčâ kuálástim Haanu Hansáin (Hans Saijets) Saammudjäävri. Viešidim tiiŋgâid pyeráin tohon kulmâ penâkkullâm, saaltijd, viermijd, liitijd, evvisijd já pivoid. Lâi tast pargo, ko tot päälgis juuđij iänáás kiäđgáás enâmij já jegij rasta. Päälgis lâi taggaar, et lijjii tuše vääzin jutâlâm. Tobbeen kuálástáim ton čoovčâ, ko karttim vyelgiđ suátiviehân. Lijjim pääihist vala mottoom peeivi. Nuuvt tegu itten iđedist lâi vuolgâ tohon Oulun. Juuhâ lâi jiäŋŋum eidu tommit ete kuodij ulmuu, togo Sarre Aanti táálu puotâ jutâlii jieŋâ mield rasta juuvâ. Iäččám viežâi poccuu kiälhá nubepeln juuvâ, poođij já eeđâi: – Oinim čuuvčá luoddâpiällást. Mist lâi pääihist "suojeluskundá" suátikiiveer, tuáppejim tom já vuolgim pääččiđ čuuvčá. Iäččám poođij muu maajeeld olgos já eeđâi: kyehti soorvâ láin moonnâm Joukkasjäävri pel. Vuolgim sorvâpiivdon, jiemge tarbâšâm kuhás kuorrâđ ko peessim pääččiđ nube tain Joukkasjäävri riidon. Jiem lam njuovvâm tagarijd stuorrâ elleid. Poottim pááikán já ettim iäččâsân: tobbeen ličij sorvâ njuovvâmnáál. Vuolgijm njuovâdiđ. Valdijm rievâ fáárun, Joukkasjäävri rasta jieŋâ mield kessijm piärguid nubepel jävrid, piärguid liäjádáim stuorrâ pecimaddui já lovdijm toos kuácceiguin. Valdijm čielgist pele fárusân, ete peesâm mun-uv smakkiđ soorvâ piärgu ovdilgo vuálgám suátán. Ovdebáá peeivi Tuurunjaargâ iššeed lâi njuovvâm vuávsá, lijjim viežžâm vuávsá čiäppát tobbeen. Iäččâm aalgij vuoššâđ piärgu stuorrâ paađijn, sun piejâi vuávsá čevepiärgu já soorvâ čielgipiärgu páátán. Kyesih vala tiäivásii puáttiđ já toh-uv pessii purrâđ "vuávsá čevepiärgu". Oulust lijjii suátihárjuttâsah. Pääččimradast pačâlijm moolâ já teeivâi nuuvt ete ton siämmáá juávhust kost lijjim teivii leđe Aanaar pele kaandah. Mij puohah paajijm pyereest, mun lijjim-uv jo talle tärhis päččee. Eversti poođij toos mii kuuvl. Sun koijâdij: kost kaandah láá puáttám? Njuškejim eversti oovdân já ettim: Anarist hiärrá eversti! Puáris sorvâpivdeeh, eeđâi eversti. Västidim, eidu nuuvt hiärrá eversti! Puáris 18-ihásiih, jurdelim. Ko vuolgim pääihist, adelim váruttâs iäččásân: – Ele loonoot viijnán taid piärguid saksalijd. Tääbin Kaamâsist lijjii ennuu saksaliih talle. Leim täälvi tobbeen Oulust. Kiđđâtäälvi moonâim Kärjilân, juuvah já jäävrih lijjii suddáh. Jiem mušte ton kylá noomâ kuus vuosmužžân moonâim, 20 km keččin koolgâi eelliđ viežžâmin poostâ kárbáin suuvân. Sovota maađij lâi kuus tot postâ poođij. Muoi ovttáin skipáráin vuolgijm poostâ viežžâđ já talle mun-uv finnejim vuosmuu pakkeet pääihist. Iännâm lâi passaam stuorrâ kyele, mii lâi meid ton pakettist eres tiŋgâiguin. Tot pakkeet lâi ájánâm kuhháá määđhi alne já tot kyeli lâi mátulum. Finnejim mátupakkeet! Tobbeen lijjii stuorrâ tálui kaandah, sijjân pottii paketteh já sijhân kale adelii munjin-uv siviilist puáttâm tulijáid. Kale tobbeen lâi nelgi, ko purâmuš ij lam, keppiseh lijjii evviseh. Jeđe vuod ko vuolgijm tohon nuortâs já poođijm mottoom kylán, togo lâi siämmáá stuorrâ juuhâ ko taat Kaamâsjuuhâ. Tálui luuptâin lijjii läänih, katiskah, viermih já juhâriddoost kárbáh. Kaandah valdii taid pivdusijd já kárbáid já vuolgii pieijâđ taid juuhân, nelgi ko lâi. Muoi Leevi Leo -nommâsii kandáin vuolgijm še, jiem mušte lâi-uv sun Suáđikyläst, valdijm lääni já katiska kárbás, suládáim muoi-uv piivdon. Ton juuhân lâi ryešilijn pááccâm šalde räjäythánnáá, amal toid lâi šoddâm huáppu. Suvváim ton šalde vyele, te oinijm "kasapanosijd" šalde lohe vyelni, ruošah lijjii valmâšân pieijâm taid tohon. Skippáár áámmát lâi "panostaja". Sun eeđâi: – Kulâ Eino, manneen iho kuáláštiđ. Nuuvt muoi iđedisiijâ vuolgijm kuálástiđ. Lâihân tot kale varâlâš hommá munnust talle iđedisiijâ, ko moonáim vuod tohon kuálástiđ. Skippáár raahtij kyehti trotyylipoomi já ko leggistij nube tain juuhân, tot pävkittij já čäcipääcis kiirdij ollâgâsân, jiejah-uv njuoskáim. Kyeleh algii pajaniđ čäs´uáiván, tast lijjii maaŋgâlágán kyeleh čuávjipeeli pajaskulâi kobđomin. Nuuráim taid kárbás já käärbis juuđij ubâ ääigi virde mield. Iä toh kyeleh jáámmám, tuše kolmâštuvvii. Skippáár eeđâi: sun tot kale leggist taan nube poomi-uv juuhân. Tot lâi vala korâsub pommi, lâi vala ollâgub čäcipääcis já vala eenâb kyeleh kobđánii čäs´uáiván. Nuuráim vuod taid maaŋgâlágán kuolijd kárbás já láim jo alda kiävŋá, masa te manneen ton kiävŋá vuálus. Tot lâi taggaar lusis jävrikäärbis, algim suuhâđ tom maid vooijim rido kuávlun já nuuvt kiergânáim peessâđ riidon, fättejim poijust kiddâ ovdilgo tot keevŋis njomâstij kárbá fárusis. Mutâ kale lâi vaigâd peessâđ toin lusis kárbáin maasâd tohon kost láin vuálgâm vyestiviirdán. Já ko viijmâg pessáim tohon sáátkun, te láim vaibâm já moonáim cuvnâđ almaid. Tääl láá kyeleh čollimnáál kárbást, eeđáim. Nubeh kuálásteijeeh še lijjii iällám pivdusijd kuohâmin, iäge lam finnim maiden. Kale toh ko oinii munnuu saallâs, imâštellii. Kote faaninist tunnuu pivduseh láá lamaš ko leppee finnim eidu nievt ennuu kuolijd sij koijâdii, ko lohhijd kárbá lijjii kyeleh. Iän sárnum munnuu pivdotäävi. Eeđáim tuše, et kalga mättiđ pieijâđ pivdusijd olmâ sajan. Mutâ iähân toh kyeleh piisám juáhâžâs, ko tot mii juávkku lâi masa muáddičyet almajid. Mun sälttejim mottoom lahna sältkyellin, munjin tast lâi sältkyeli maaŋgâ piäiván. Motomeh kaandah lijjii iäljáreh lodástiđ. Mun še ohtii vuolgim loddepiivdon já vazzim maŋgâ kilomeetter. Te poođij stuorrâ jeggi oovdân. Tobbeen jeegist teerih kihhii, kiergânim pääččiđ kulmâ tain ovdigo kirdelii, mutâ karttim kyeđđiđ taid tohon, ko jiem peessâm kosten kulâi tohon paččum ludij kuuvl, ko lâi lyeiveejeggi. Lijjim tast čuážudmin, ko hirmâdávt päjiškuottii tobbeen mii leiripääihi kuávlust. Ruošâi juávkku tievst, jurdelim. Mut ij tot pačâlem kuhe pištám. Poottim leiripááikán, te kuullim ete njuhčâ lâi kirdám ton juuvâ mield já tom lijjii pačâlâm maŋgáin kiveráin já maašinpistovláin, mutâ njuhčâ lâi jiegâs toollâm. Talle ko poottim siviilin já tađe ovdil-uv tääbin ličij lam maaŋgâ tááhust hyeni leđe jis Taažâ ij liččii nuuvt alda. Tobbeen finnij purâmuš já maaŋgâid eres tarbâšijd ennuu hälbibân ko Suomâst. Já Taažâ käävpih ostii riävskáid, luámánijd, piärguid, poccui tuoljijd, njuámmilijd, soksâmijd já ludij puuzâid. Toh tohhejii lonottâskálvun. Ostim pyerá-uv Kárášjuv käävpist. Ton keesi lijjii ennuu luámáneh, tolvum taid Kárášjuv káávpán. Mutâ te algim jurdâččiđ, ete maht mun tuulist, lii-uvsun tom pyerá lope tuálvuđ Suomân. Ettim skipáráid, huolâttid muu tävirijn, vuájám pyeráin Kärigâsnjaargân. Ja nuuvt mun vyeijilim já vuoijim togo Taažâ tuuli lappâd taggaar segis pálgá mield. Ko poottim Suomâ pel, talle lâi Taka-Lappi togo tuuli já šalde kooskâst, mun togo njyelgejim postâtáálu kuuvl. Tast vuordâččim postauto vyelgim. Pyerá lâi postâtáálu seeini vuást mieigâmin. Kaamâsân ko poottim, te ulmuuh huámášii muu uđđâ vuájáán, ravviiškuottii: tun kale koolgah mááláđ tom pyerá, mudoi kale sáátáh monâttiđ. – Jis monâttežžeem, te váldus kote lâš tom vááijuv. Mielâstân tot ij lam nuuvt stuorrâ suddo, veikkâ puohtim-uv ton pyerá maid jieččân ruuđáin lijjim uástám. Pyerá lâi anolâš já šiev fiävru ton ääigi. Talle ko peessim suátivievâst, kolgim aaibâs tuššeest älgiđ, iä lam ko toh pihtâseh pajalist moh lijjii vyelgidijn, armeija takki te lâi mast lijjii poleteh čuoppum, tot lâi maid finnejim armeijast. Venneperist juohhii tälvipihtâsijd, mutâ maŋanim, lijjii jo kiergânâm jyehiđ taid ko mun moonnim tohon. Tast lâi kravatti, tuáppejim tom já pieijim lummâsân, ettim vala: finnejimhân mun-uv maidnii tälvipihtâsijd. Tot lâi 1950 lovo algâ, karttim moonnâđ "tukkisavottan", veikkâ tot hávádum jyelgi ij lam kierdâđ pajadâllâđ taid lusis tuukijd paŋkkoriehân, tot rašoi já povčâstij, ko tähtikeejih iä lam savvaam vala ollásávt oohtân. Já lijjim akšualmajin ciäkkumin tuuvijd. Talle ko vuosmust moonnim Avelân tuáhtár kuuvl, lâi Ollilainen tuáhtárin. Sun lâi adelâm celkkuu, et tot váddu ij lah suáđi keežild šoddâm. Poođij sairal tipšomist reekkig munjin. Pieijim uuvnân já poldim tom jiemge máksâm. Ij puáttâm vátámuš reekkig mäksimist. Tothân kale lâi čielgâs ete suáđist hávádum keežild mun karttim tom jyelgi puoccâđ. Nube kerd siäjuškuođij tot jyelgi nelji ive maŋa, talle lâi Kurki-Suonio tuáhtárin Avelist. Lijjii vuod korrâ toskeh. Tuáhtár eeđâi: tom ferttee lekkâđ. Já nuuvt algii eetteráin noháđittiđ muu, pieijii tom kopa munjin uáiván, mutâ jiem mun nohádâm. Must lâi vaarâ talle jo astma. Algim saađđâđ já masa aavhâm, ko jiem puáhtâm vuoiŋâđ. Tipšooh já tuáhtár imâštellii. Lijjim kuittâg mottoomverd narkoosist, mutâ tubdim kale pyereest poovčâgeme ko tuáhtár čuoggij tom kossâ säägi juálgán. Tot poovčâgij hirmâdávt. Lijjim kuittâg tommittáá tobdottem, et jiem tállán addim maid tohhii munjin. Tast ko vuod finnejii muu iäláskiđ, tuáhtár čuážui tast já siejâ lâi tievâ peevdi, tot jyelgi lâi lam vuod siäijum. Čielgâškuottim ton narkoosist já puohtii rulâiguinseeŋgâ, moin tuálvuh muu viistán. Mutâ iä kiergânâm pieijâđ muu ton seengân, ko kočâttim jieččân peevdi alne meddâl lättei já vazzim viistán seŋgâsân. Must lâi hirmâd koško, njälmi lâi aaibâs koškes, iäge ááigu adeliđ čääsi, eidu uccâ lassijn puohtii čääsi. Suttim já ettim: jiem lah kissá, pyehtid eenâb juhâmuš! Talle toh puohtii litter kaanu tievâ lieggâ teejâ já sukkârijd. Pieijim laasân sukkâr já teejâ já juuhim tom, ige tot toohâm hyene. Tom sij pollii ete mun áálgám vyevsistuđ. Lijjim kulmâ pirrâmpeeivi viällám já virkosmâm ton ovdebáá narkoosist. Te vuod kolgâččij tom jyelgi älgiđ tipšođ. Talle kale poollim, ko vuod kalgeh noháđittiđ, et koddeh sij muu vissásávt. Tot lâi jo eehid ko tuáhtár já tipšooh pottii viistán, tuáhtárist lâi taggaar 25 cm kukkosâš suormâ kasosâš ruisku já viehâ kossâ čuhâ säggi. Ruttij lovduu alne, puuvsâidân meddâl já čuoggij ton hávádum juálgán. Poovčâgij hirmâdávt, mutâ tuállejim seŋgâroobdâin kiddâ já nirvottellim. Teedij talkkâs siijvost tohon juálgán, leggistij lovduu oolâ, vuolgij meddâl ige jiendâm maiden, jiem mungin koijâdâm maiden ton tove. Ij lam poovčâs ko adelii vuáimálijd talkkâsijd, oođđim ton iijâ pyereest. Ko iđedist koccájim, stuuččân kullui muu seeŋgâst, siejâ lâi kulgâm tievâ seeŋgâ. Ton maŋa lijjim muáddi pirrâmpeeivi sairalist ko aalgij helppađ já kuume še luoštij. Peessim meddâl sairalist. Tiilájim taaksi porthái oovdân já Eskelii buusist poottim Kaamâsân. Tot lâi maŋanâm äigitaavlust, Kaamâsist lâi iäskán 11 ääigi ehidist. Paaccim buusist togo Venneber puotâ, lâi sevŋâd jiemge kostâm väzziđ. Must lâi jo eeti, et maht peesâm pááikán ko ij lam suábbigin mii ličij lam toorjân. Ferttejim peevin jotteeđ ton peli kilomeetter määđhi pááikán. Kálgu imâštâlâi já koijâdij maht lam puáttâm. Aalgij tot jyelgi puárániđ, poovčâs ij lam innig, raše kale lâi. Ohtii mun te valdim savehijd, aigum eelliđ riävskáid pivdemin, mutâ jyelgi lâi nuuvt hiäju, et jiem pissoom savehij alne. Tot tälvi moonâi nuuvt ete jiem puáhtâm maiden losebijd pargoid porgâđ. Mutâ puáránijhân tot viijmâg tommit, et koostâm pyereest väzziđ já lihâdiđ. Ijge tot valagin lah raappâd, ige šoodâgin tađe pyerebin. Tot lâi vuođâloho 1951 ko poottim taas aassâđ. Táágu lâi talle aaibâs mecci, taas kesittim hiirsâid já algim huksiđ tuve. Ton ääigi iä lam toh huksimmateriaaleh nuuvt áhtánâsah. Teeivâi vala arvekeesi leđe, mutâ čohčuv lâi tupe ton muddoost ete peesâim káátu vuálá aassâđ. Ijhân tot vala raappâd lamaš, mutâ pyereeb tuššed. Kálgustân Sáárást lijjii poccuuh, juuttim pygálusâin, lijjim toi hovdân, mutâ ij must lam puásuialmajin. Miäcásteijee já kuálasteijee lam ubâ ahhaan lamaš, pivdám riävskáid, čuuvčáid, kuáppilijd, čäciluudijd, riämnjáid mirhâiguin, soorvâid já puohlágánijd ávhálijd meeci elleid. Pággu lâi maidnii irâttiđ, ij finnim talle kosten išeruuđâid, iäge lam talle pargottisvuođâ peiviruuđah. Iäláttuv jiem finnim veikkâ lâi nuuvt hyenes vajo. Avelân poođij uđđâ tuáhtár já karttim ain eelliđ tuáhtár kuvlân. Ohtii vuod lijjim tuáhtár lun, tuáhtár koijâdij: – Kost finniim ruuđâ? Kale tot lii lamaš vaigâd ruuđâ tááhust, mutâ lam piergim mahtnii, västidim. Tuáhtár vaaldij skove já aalgij tevdiđ iäláttâhucâmuš. Vuolgâttim tom iäláttâhucâmuš aalmugiäláttâhlágádusân, mutâ tobbeen poođij hilgoo miärádâs. Pieijim nube ucâmuš já fáárun vala lasecelkkuu maid tuáhtár Jokio Piäkká adelij. Poođij vuod aalmugiäláttâhlágádusâst piettâleijee miärádâs, mutâ ton piettâlusâst lâi vaidâlemäigi. Moonnim tohon Anttos baarin, jis tiäivásičij taggaar olmooš kote mátáččij išediđ muu vaidâlus čälimist. Jiem kavnâm iše tađe várás. Poottim pááikán já kejâdim taid iäláttâhpápárijd já nuuvt mun valdim pááppár, tiäivásij val ruopsis pennâ já algim čäälliđ tom vaidâlus iälattâhlágádusân. Tast šoodâi viehâ kuhes kirje "čielgâ suomâkielân", já pieijim poostân. Ij ájánâm kuhe ko tobbeen poođij vástádâs vaidâlusân já tot lâi taggaar uuđâs, et aalmugiäláttâhlágádus kalga lattiđ lavâlávt täst maŋa. Já nuuvt algim finniđ iäláttuv, ij tot nuuvt styeres lam mutâ pyereeb tuššed. Kale mun lam juovdâm ennuu kierdâđ ton jyelgi keežild, korrâ pohčâseh láá lamaš. Jeđe vala 35-ihásâžžân poođij astma. Lijjim vuod nuuvt huánánâm, et ko täst tuve kuvlân juhâriidon lii 50 meetterid te ferttejim moddii orostiđ ton kooskâst. Talkkâseh iä lam ennust magarehkin ton ääigi. Karttim ton astma keežild Avveel sairalân, talle lâi vala tot oovdis sairal. Ij tuáhtár adelâm ennuu tuoivuu, jiem puáhtâm vuoiŋâđ ennust ollágin, pieijii jo tohon jämmei viistán. Jokio Piäkká lâi tuáhtárin, mutâ sun teeivâi leđe luámust. Suu sajasâžžân lâi Laurila -nommâsâš tuáhtâr. Kijttoseh sunjin muu jiegâ piäluštmist. Sun poođij iho-uv maŋgii adeliđ "pistos" talkkâs. Já nuuvt mun algim vuod vuoiŋâđ já iäláskiđ. Alda lâi talle-uv muu vuolgâ. Ton maŋa jiem lah puáhtâm innig lussâdubboid pargoid ollágin älgiđ. Muádlov kärbisid lam ráhtám, kyehti koskâmoottorkárbá, nube tain, tom stuárráb, vuobdim Fofanoff Kiurelân já tom ucceeb oostij Eino Turunen. Talle 1950 vuođâlovvoost já tast maŋa-uv vala taid kiäh lijjii lam suáđist, radikaalih pilkkedii, iä toollâm ubâ olmožingin. Munjin-uv maaŋgâs ettii: mane vuolgih tohon soottâđ, jieijâd suijâ. Kale maŋgii šoodâi hyenes mielâ ko nuorâbeh uvástellii: tie meid lii lappâd paččum almai. Talle lâi juáhhást pággu vyelgiđ, kiäh kočottettii, ij ávttâm piettâliđ. Ovdil tääbin meeccist lâi valje, lijjii pecilodeh, riävskáh valjeest, já sorvâlove finnij ohtuu, iä tarbâšâm leđe maaŋgâs nuuvt maht tääl. Kyeleh še lijjii jäävrih já juuvah tievâ. Puohlágán myerjih eenâb ko taan ääigi. Talle ko lijjim vala uccâ kaandâš, togo mii tuve pirrâsijn-uv lijjii riävskáh, čuuvčáh já kuáppileh. Jiem lam talle vala kansaškoovlâstkin, ko vuossmuu čuuvčá finnejim. Viljâ Oskár raahtij munjin čuuvčá kuáđádâsâid, maid eellim oppâmin. Iäččâm ij lam pääihist, láim ennijn kuávttáá, vuolgim čuuvčákuáđádâsâid oppâđ já čuhčá lâi moonnâm kielân já elimin vala. Jiem áppádâm koddeđ tom čuuvčá, ferttejim viežžâđ iännân išán já iännâm terpâstij tom jaamâs. Tot lâi muu vuossmuš čuhčá. Talle 1960 lovo aalgâkeččin algii moottorkiälháh puáttiđ teehin já tothân kale lâi šiev iše. Muu vuossmuš moottorkiälkká lâi jieččân rähtim. Ruávinjaargâst rähtittim tela oosijd já moturin lâi Jawa 150 kuutio moottur. Ij tot nuuvt muččâd lam, mutâ vuoijimhân mun toin-uv. Čivtjuv pygálysân ko moonnim, te čiehim tom fiävrun, jiem kehtidâm pyehtiđ uáinusân julgâlávt. Mutâ oiniihân toh motomeh já iäskán toh lijjii-uv halukkâsâh tom uáiniđ já tutkâđ. Lâihân tot kale ubâ uáinus. Talle ko must lâi jo olmâ moottorkiälkká já lâi tommit muáttâm, et peessim sorvâpiivdon vyelgiđ uđđâ fiävroin, talle uážui piso-uv jođettiđ moottorkiälhást. Vuoijim tohon Raššâjäävri alda, te vuottim muáddi soorvâ. Kuođđim fiävru toos jäävri jieŋâ oolâ já vuolgim kuorrâđ taid soorvâid. Jiemge tarbâšâm kuhás kuorrâđ ko juksim taid. Toh láin vááijuv 100 meetterist ko huámášim. Must lâi saksalâš suátikiiveer. Paaččim tain stuárráb já tot sattui leđe sarves. Tot roovâi roogán kyevti keeđgi kooskân. Tast must lâi korrâ pargo, moonâi äigi ko njuovvim já ruovjiistellim, kiergânij siävŋániđ, miärkká vala lâi. Tast smiettim, kavnâččim-uv moottorkiälkkán. Väzzilim, já nuuvt luhostuvvim väzziđ sevŋâdin eidu ton njeigâ. Rottejim kiälhá keevvâđ já vuoijim muorâpááikán, pieijim tuulâ já ijjâdim tast. Iđedist vuolgim viežžâđ piärguid. Ferttejim taid kuodâččiđ ciägu teermi oolâ, ko toi kuuvl ij peessâm kosten kulâi moottorkiälháin. Lâi tast pargeeldmuš. Lästejim piärguid riehân já vuolgim kesittiđ, mutâ ko lâi vala nuuvt uccáá muotâ, te riehâ ain tarvanij kuás keeđgi kuás čuoldâ tuáhá. Vaibim ton kinccođ, kuođđim kyermi toos, kyerrejim kiverist lemnuid makasiinist já kuođđim tom-uv toos kyermi oolâ. Vyejilim pááikán. Lâi puolâš, Kaamâsjuuvâst-uv lâi jieŋâ jo viehâ assaa. Vuoijim juhâriidon já togo lâi viehâ ciägu mielli kogo vuoijim jieŋâ oolâ. Tiettim já tubdim kale saje, mutâ nuuvt tast keevâi ete vuoijim ton sajan, kogo laavij leđe kuhe sudes. Lijjim vaibâm já toin lijjim nuuvt várumettum, vuoijim eidu ton suudán. Sude peht lâi asettis jieŋâ já myetistâm oolâ, já ko njihe suáhi vala lâi togo sude alda, te karttim faartâ kepidiđ já tondet koččim. Moottorkiälkká vuájui maaŋgâ meetter kieŋâlâsân. Moonnim ton kiälhá fáárust suudán, njuoskâ kistâkieđâiguin fättejim jieŋâkolmâ luhtein kiddâ já tuápuđettim toi mield riddotiärmán. Lijjim aaibâs njuoskâm, já puolâs lâi. Vazzim muáddi kilomeetter pááikán. Pihtâseh jieŋŋuu, já alda pääihi kyehti piikkisraaŋgâ vyeligis äiđin moi paijeel lâi väädis peessâđ, ko pihtâseh lijjii jiäŋŋum storgâsin pajalân. Jurdelim: iše kal jiem vuállân čuárvuđ, veikkâ toos kolmuužeem. Nuuvthân mun luhostuvvim peessâđ ääiđi paijeel já lieggâ tupán. Nuollim pihtâsijd meddâl pajalist, ko vistig tommit suddii. Ij munjin šoddâm nuárvui ige kuumegin. Tot lâi kieŋâlis virdepäikki kuus tot kiälkká vuájui. Itten tast pottii kaandah, sij lijjii maaŋgâs. Sarnum sijjân maht lâi keevvâm, moottorkiälkká lii juuvâst maaŋgâ meetter kieŋâlâsâst. Rahtim ryevdist noonâ ruáhi já kiddejim ton kuhes seibâháá kiäčán nanosávt. Kaandah valdii tom fárusis já vuolgii pajediđ tom muu moottorkiälhá meddâl suddeest. Mottoom tiijme keččin sij pottii já puohtii muu moottorkiälhá. Masa te hevvânâm, já jis liččim hevvânâm toos, te iä lijjii kavnâđ muu kuhes ááigán, ko sudde jiäŋustij já muotij vala iho viehâ ennuu, čievâi puoh luodâid. Lam mun oovtâ kuobžâ koddám tobbeen Kiälájuuvâ alda. Tot lâi porgemáánu loppâ, luámáneh-uv lijjii vala motomijn soojijn. Tepsel Toivoin moonáim tohon, valdijm muáddi viermi fáárun, et finnejeen vuoššâmkyele. Láim mottoom luobbâláá riddoost já oinijm kuolijd ton luobbâláást, kuávžureh tievst, jurdeláim. Ehidist piejáim viermi luobbâlâžân, tulâstâláim tast riddoost. Siävŋánškuođij já kulluuškuođij stuuččân, vuolgijm kuohâđ viermi já toos lijjii čaaŋŋâm stuorrâ kiilu já muádi kiilusiih suávvileh tievâ. Tot lâi iimâš, ko toh iä lam vala kuuđđâm, veikkâ suávvileh kođeh vyesimáánu loopâ keččin. Lam tääl maŋa kuullâm, et lii taggaar tuodârsuávvilšlaajâ, mii kođá iäskán nuuvt maŋŋeed. Lâš-uv tuotâ, tom jiem tieđe. Iđedist piejáim taid njuoskâ viermijd já suávvilijd reppuid. Togo alda lâi uccâ jáávráš mast čuáđgih vuojâdii. Must lâi saksalâš suátikiiveer, moin taid pačâlim. Lijjii vala kulmâ lemnuu, ettim skippáársân: jiem lah kuássin kuáddâm kuárus piso meecist, jiemge ááigu täälgin tom toohâđ já kuođđim taid kulmâ lemnuu päjihánnáá. Väzziláim peiviv Kiälá kuolbân mield maađij piällás. Vazzijm mottoom riämnjápiäju lappâd, te uáinistim ko lihâstij miinii munnuu ovdiipeln. Lomâláim, já keččim tärhibeht, na kuobžâ tot lii. Kejâdáim, láá-uv togo enâbeh, mutâ iä togo lam eenâb ko tot ohtâ. Keččim já smiettim: kogo pehtsun tast váimu lii? Toos kolgâččim teividiđ. Skihtejim, já ko paaččim, te kuobžâ koočâi ige ubâ lihâstâmgin innig. Moonáim ton luusâ, tot lâi ton náál, tegu ličij áigumin volliittiđ. Korvim tom ovdiipel, kiiveer valmâšist pääččimnáál, lijjii must vala kyehti lemnuu. Nurdâstim pissopijppoin, mutâ tot lâi jo jáámmâm. Láin tast jamâ kuobžâ kuvlân, huámášim ko riemnjis čokkái piäjunjäälmist kováduv tyehin. Čokánim jamâ kuobžâ paaldân, pieijim piso ton jamâ kuobžâ oolâ, skihtiistim riämnjá já paaččim. Seibi tuše fäškittij ko tot livkkái piäjun. Eellim keččâmin piäjunjäälmist já tom oinim, ete teividâm lijjim. Já tot lii aaibâs tuotâ. Vala munjin paasij ohtâ leemnâ, jiem tarbâšâm kuárus piso kyeddiđ. Njuováim tom kuobžâ, valdijm näähki fárusân já vuolgijm väzziđ maađij piällás. Poođijm Kaamâsân, ettim Kangasniemi Laurin: tobbeen Kiälájuuvâ kuolbânist ličij piärgu, kuddim kuobžâ. Vyelgeen viežžâđ: eeđâi Lauri. Já nuuvt muoi nube peeivi vuolgijm viežžâđ taid piärguid, mun aigum tuše tom uáivi väldiđ já riämnjá, maid paaččim piäjunjáálmán, valdim kuáivu ete peesâm kuáivuđ tom piäjunjäälmi. Talle maksii riämnjást koddemruuđâ. Já ko poođijm kuobžâ koddemsajan, ij tot kuobžâ roppâ lamaškin innig tobbeen, tot lâi väzzilâm, steevvil luodah tuš lijjii pááccâm čunnui. Finnejim mun kuittâg riämnjá, jiem tarbâšâm ennuu kuáivuđ, tot lâi jáámmám toossân alda piäjunjäälmi. Tasthân kale lii tiätu ete kote viežâi tom roopâ. Kumpula Vilho lâi talle Taka-Laapist kävppijâssân, sun oostij tom kuobžâ näähki. Na mottoom kuittâg lâi uáinâm almaa kote čievâi kuobžâ uáivi kuuđhâmiehtân. Moonnim já valdim uáivi kuuđhâmievtâst, olsân kullee suáládim. Tot kote vaaldij taid piärguid lâi uáivi pieijâm tondet kuuđhâpiäsán, et kuuđhah maka putestiččii tom. Mun še pieijim kuuđhâpiäsán tom uáivi taas jieijân pääihi alda. Tot lâi stuorrâ kuuđhâpeesi muu pääihi alda njaargâst. Uáivi kuocâgij já karttim leggistiđ ubâ uáivi. Já ko kuuđhah-uv láppojii njaargâst maaŋgâ ihán. Lijjim kolgâđ luuppâđ iänááš piärguid já puoidijd meddâl kuobžâ uáivist, ovdilgo pieijim tom kuuđhâpiäsán. Jiem luhostum finniđ putes kuobžâ uáviškohhooš. Jiem kehtid mainâstiđ tast, kote vaaldij tom kuobžâ roopâ. Sun tot kuittâg lâi kote ooinij ko Toivoin poođijm maađijpiällás toin kuobžâ nahkijn. Mutâ tot lâi puoh somamus ko olsân kullee kuobžâ uáivi suáládim, mutâ ij kihheen álgám muu suálágitteđ. Kalehân talle nuorâbin šoodâi maŋgâ já maaŋgâlágán reeisuid toohâđ. Lam toi sorvâiguin-uv feerim veikâ maht. Ain mun lam tom finnim ko lii lámáš lope, vuoššâmpiärgun. Tot lâi stuorrâ iše mii perrui. Tääl taan ääigi kalga leđe stuorrâ juávkku oovtâ sorvâlopán. Jiemge mun lah viiššâm innig ubâ uuccâđgin love. Ohtii paaččim tohon Raššâjäävri kuuvl uáli stuorrâ soorvâ, rono, ige must lam fáárust ko puuvko nijben, já tast-uv lâi vala teeri kooskâmuddoin rasta. Já tot kale lâi te konstâ njuovvâđ já ruovjiđ stuorrâ soorvâ puvkkoin mast ij lam ko terilakke. Puuvko lahheest lâi ohtâ čiehâ nuuvt pastel, et paajeeld čäälin finnejim vist tyelji njuovvâđ. Ij tast huápu ávttâm toollâđ. Mutâ nuuvt mun finnejim njuovvâđ já ruovjiđ tom soorvâ, kuhes äigi tast kale moonâi. Nube tove keevâi nuuvt ete paaččim soorvâ, rono, ciägu väriviältán. Jiem tuostâm moonnâđ lihâttâllâđ tom. Must lâi karâstâh vijlâsist, čoonnim vist karâstuvváin monnjâjyelgist piäcán kiddâ, poollim ete jis tot tast vuálgá vierrâđ vielti vuálus, te sáttá moonnâđ vala hyeneeb sajan, já iäskán moonnim čudduu kalgâđ. Tast njuovvim já ryevjejim tom, já ain ko ožžum ryevji luovâs, lyeštilim vuálus vielti. Tohon vuálus värivielti toh piärguh čierâstii já ubâ tot vieltti lâi togo peht voorâ haaldust. Aikio Olavi lâi jottáám togo lappâd, lijjim talle jo kiergânâm piärguid viežžâđ. Olavi lâi hirmástum já eeđâi: ko ubâ värivieltti lâi voorâ haaldust. Kalehân toh liččii maaŋgâlágán fiäráneh jis taid puoh mainâstičij. Mutâ taah maid mainâstim, láá pyereest pááccâm mielân. Issá Mattus Elias Lönnrot Vuossâmuš olmooš, kote lii vaikuttâm anarâš kirjálâšvuođâ šoddâmân lii Elias Lönnrot, ko ive 1854 almostui suu čäällim artikkel “Üeber den Enare-lappischen Dialekt” kirjerááiđu Acta Societatis Scientiarum Fennicae, no 4 uássin, mon vaarâ kuástidij Suomen tiedeseura. Nuuvtpa suu mottoom tááhust puávtáččij-uv nabdeđ anarâš kirjekielâ eeččin siämmáá náálá ko Mikael Agricola nobdui suomâ kirjekielâ eečin. Elias Lönnrot nobdui meiddei nubben suomâ kirjekielâ eečin oovtâst Mikael Agricolain. Elias Lönnrot šoodâi Paikkar torppaast Sammatist 9.4.1802 pivtâskuárroo Fredrik Johan Lönnrot já kálgus Ulrika Wahlberg páárnášjuávhu niäljádin kandân ađai koskâmužžân pärnin. Tallaa ääigist ij lamaš älkkee finniđ škovliittâs, mutâ äŋgiris luuhâmhalui keežild já suu piälušteijei áánsust tot Lönnrotist luhostui. Sun vaazij puárásumos viljâs Henrik Johan torjuin Tammisaari pedagogio 1814 – 1815 já Tuurgu katedraalškoovlâ 1816 – 1818. Oopah kuittâg koskâlduvvojii koskâpuddâsávt ruttâvänivuotân. Opâidis ruttâdmân uáppeeh ađai teinih juttii kerjidmin já čoggii purrâmâšveerkijd, valje já ruuđâ meiddei lávlumáin. Ääigis pivtâskuárron-uv siijdâid jottáám Lönnrot peesâi uáppen Porvoo luvâttâhhân 20.3.1820, mutâ juo cuáŋuimáánu aalgâst sun iäránij škoovlâst já vuolgij Hämeláánnan, ko finnij tobbeen apteekuáppeesaje. Ovtâskâsulmui stivrimvuálážin Lönnrotist šoodâi kuittâg pajeuáppee já sun merkkejui Tuurgu akatemia matrikkelân 11.10.1822. Uáppeeskipárin lijjii ovdâmerkkân J. L. Runeberg já J. V. Snellman. Aldasááid viiđâ ive opâi maŋa Lönnrot čođâlditij filosofia kandidaat tutkoos kesimáánust 1827. Maisternággus fáddán lâi tovlái syemmilij imelin toollâm Väinämöinen. Fáádá sun lâi finnim professor Reinhold von Beckerist, kote lâi arkkiatrâ J. A. Törngren hyelkki. Ive 1824 rääjist Lönnrot lâi toimâm keesijd päikkimáttáátteijen tallaa kirurgisâš já párnáápestimoopâ professor J. A. Törngren (1772 – 1859) omâstem Lauko kärdinist Vesilahtist. Tuurgu pyellim maŋa sun vietij Laukost täälvi 1828 já rahttâđâi vuossâmuu nuurrâmmátkásis. Talhâstiettuu tuáhtárin sun šoodâi ive 1832. Laukost Lönnrot meiddei maŋeláá hammij kietâčalluu Kalevala nube teddilmân, mii almostui ive 1849. Elias Lönnrot toovâi 11 mätkit, moin uđđâivemáánust 1841 álgám nubben majemuš mätki ađai lovváád mätki, mii lâi nubbe nk. stuorrâmätki koskâldui njuhčâmáánust passâmuáđulâšvuođâi keežild. Mätki jotkui 31.10 já tot uulij puoh olgomustáá ađai Kiemâst Anarân, Tave-Taažân, Kuáládâhhân já Arkaŋgelân. Siämmáá nuurrâmmääđhist sun čoogij ereslasseen anarâš kielâaašijd. Mätkikyeimin láin aalgâst taažâ kielâtotkee Nils Stockfleth sehe Suomâ hiäimu kävnee Mathias Alexander Castrén (1813 – 1852), kote syeinimáánust 1842 tolliittij samojedij enâmááid. Lönnrot vuolgij čäcikiäinui mield suhâkielâ vepsä sárnoi juávkun Ojatti-juuvâ kierruid. Meid tavevepsälijn čoggum tiäđuh kielâst já aalmugtivtâlâšvuođâst šoddii maŋeláá suomâkielâ professuur várás rahtum náguskirje amnâsin. Lönnrot uásild mätki nuuvâi roovvâdmáánust 1842. Majemuu määđhi sun toovâi Eestienâmân 1844 – 1845. Nuurrâmmađhij lasseen sun tooimâi išetuáhtárin Oulust 1832, Kaajaan pirrâdâhtuáhtárin 1833 – 1854, suomâkielâ professorin Aleksander ollâopâttuvvâst 1854 – 1862 já syemmiláš-ruátálâš sänikirje toimâtteijen 1862 – 1880. Elias Lönnrot jaamij Sammatist 19.3.1884 masa 82 ihásâžžân, mon kalga tallaa ááigán kullen toollâđ ollâ ahheen. Maŋemuš savzâ Kessvuonâst Lijjii ivij mield lamaš elleeh – kuusah, saavzah, peenuv. Oovtâ navittist lijjii kuusah já saavzah. Kissá tarbâšij mielhi já peenuv piärgu. Alda pääihi aasâi meiddei kuobžâ, mon mielâ puolij pyere evvis, tot kejâdij puuvre kuuvl mii lâi alda. Kuobžâ lâi pajanâm kiđđuv já nelgi lâi meendu styeres, čuávji njuridij, lâi vaigâd leđe. Savzâpuuvráš lâi riddoost já čuájá nubebeln lâi táálu já toh saavzah. Koolgâi orroođ siijvost, et ulmuuh iä uáini. Já te viijmâg, kulmâ saavzâ... Sáárá-eemeed já Saammâl-iššeed pajedáin taid kárbás já nuuvt puohtii puuvre kuuvl. Kuobžâ vuordij, tot lâi purrâm jo eres purrâmušâid, saavzah lijjii tääl alda. Keesi poođii, saavzah purâdii já puoiduu. Kuobžâ kejâstâlâi puuvre kuuvl. Sun ij lijkkum kiällun mii lâi oovtâ saavzâ čiäpáttist, vuoi hirmâd kuittâg! Kuobžâ kejâdij et tääl lii äigi, sun ij innig killááččii kiälu skaaijân já purâmuš-uv ličij pyeri tääl. Vistig kiällusaavzâ já vala viercâ. Jieggi lâi pyeri, tohon saavzah já te kiällu, tot juávdá jáávrán. "Ohhoh, ohtâ savzâ peesâi – liävus", jurdelij kuobžâ já lâi tutâvâš orroomtilásis. Mottoom peeivi keččin ličij šieu purrâmuš jiegist. Sáárá-eemeed vuámmášij nubebeln rido ohtuunâs saavzâ mii mehistij, sun moonâi iššeed kuuvl já mainâstij maid lâi kuullâm já uáinám. Suoi vuolgijn oovtâst keččâđ já savzâ poođij sunnuu kuuvl, mutâ kost lijjii eres saavzah já kiällusavzâ. Suoi vazzijn já ussáin. Alda lâi jieggi já tast lijjii miestuuh jurgâlum, já ličij mahte kuobzâ ličij aassâm já moljom. Tobbeen toh lijjii, hävdidum saavzah, kiällu ij kavnum kosten, tot lâi vissâ jäävrist. Amahmis peenuv umástij paijeel čuájá nubebel nuuvt omasávt. Mutâ kuobžá lâi viijses. Tot eelij tállán viežžâmin purrâmušâs ko iššeed ij tállán kiergânâm pissoin tohon. Já nuuvt kuobžâ šeeštij näähkis. Lensman eelij maŋeláá keččâmin, et tot tuođâi lâi tuotâ et kuobžâ tot lâi já maavsij mottoom verd. Iä innig seilâm toin paaihijn saavzah, kuobžah lasanii já kuusah meiddei pottii pááikán motomin nuuvt hirmâd palaskâddâm, talle kuusah purâdii vyevdievvisijd. Kuássin ij kuobžâ koddám kuusâ veikâ elâččij alda aassâmpääihi. Soorvâčuárvivuoidâs lâi viehâ hyeni kuobžâ mielâst já kuusah iä lamaš suu mielâst purâtteijee elleeh. Ella Sarre Čallum anarâškielâ čäällimseminaarist 10.11.1993 KUÁTIORROO JÁ ELMER 1. Ante čuážui uđđâ naaburis uuvsâ tyehin já smietâi, maid porgâđ. Sun keččâlij kavnâđ uksâkiälu, mut veik sun maht lâš uuccâm, te ij sun taggaar tiiŋgâ kosten kavnâm. Sun keččâlij skolkkâliđ-uv uuksân, mut olgouksâ lâi mahtnii nuuvt assaa, nuuvt et ij suu skuálkutmist vuálgám ij maggaargin jienâid. Já viärráámus äšši lâi tot, et stuorrâ uksâ lâi já pisoi luuhâst. Ante iätáduuškuođij já smietâi ohtuunis: – Vissâhân tot lâi eidu onne já taan ääigi, ko kolgim puáttiđ teehin? Sun kejâstij vala tijmásis, mii lâi váhá vááijuv vittâ ehidispeeivi. Eidu taandiet sun lâi vala annaam huápu-uv, et lâi kiergânâm čovduu viežžâđ naaburis kuuvl, kote lâi onnáá eehid vyelgimin ubâ kuhes mánuppajan mottoom tutkâmmáátkán já lâi táttum Ante kuátiorron ton ááigán. Kuus naabur lâi vyelgimin, tom ij Ante ubâ lam šoddâm koijâdiđgin. – Ko jiem tieđe suu puhelinnummeergin, Ante toskádâlâi já usâstâlâi enâmist maidnii, mii ličij váhá kieđâ kuhheeb já moin puávtáččij skuálkuttiđ laasân. Ante kaavnâi stuorrâ peesi vyelni toijum rise, mii lâi luhhoost viehâ kukke. Sun vaaldij tom kietâsis já várugávt faškâstij toin laasân, mon sun mottoom suujâ tiet noobdij kievkkânlaassân. Sun faškâstij ohtii, mut ij kihheen orroom tom kulâmin. Tastmaŋa sun faškâstij nube kerd já taan tovváá nuuvt korrâsávt, et poolâi jo laasâ cuovkkânmist. Vistig kihheen ij orroom lemin pääihist, mut váháš áigáá keččin kardineh laasâ oovdâst liihâdškuottii, já naaburiššeed uáivi iđestij uáinusân. Ante šuáhkádij já sevilij naabursis. Ij Ante tiäđustkin taam naaburis nuuvt hirmâd pyereest ubâ tubdâmgin ige jiešalnees kuássin lamaš vala naaburis kuvlân sistegin iällám, mut kááđu alne suoi láin kuáhtám, já toin naalijn uápisvuotâ sunnuu kooskâst lâi šoddâm. – Jáá, tun te tobbeen skuálkuttah, Elmer eeđâi Anten, ko lehâstij uuvsâ. – Naa-ah, mun te skuálkuttim. Masa te jieh kuulâgin muu! – Vuoi addâgâs! Lijjim vala rahttâtmin! – Na, ij tot maiden häittid. Tehelumos äšši, et lijjih pääihist. Finniim čovduu ovdilgo vuálgáh. – Tuu uuvsâst ij lekken kustoo uksâkiällu, Ante joođhij, ko ij hoksám muidegin ettâđ. – Naa, ij lekken kale. Valdim tom meddâl, ko tom soittii ain lyeninjammei vyebdeeh já puohlágán ruttâkerjideijeeh. Ij muu kuvlân kihheen kuássin ele. – Jáá, Ante pahudistij. – Mut puáđi tun kuittâg siisâ! Elmer avžui já lehâstij uuvsâ. – Joo, takkâ! Jis puávtáh talle čäittiđ munjin, maid mun koolgâm porgâđ tuu meddâlorodijn, Ante koijâdij já ááigui lavkkiđ siisâ. – Nuolah-uv kammuidâd taas ulguupel? Elmer koijâdij. – Na-, jo- oh--, Ante navoi já imâštâlâi váhá tággáár avžum mut liijká-uv nuolâškuođij kammuidis. Kammuid nuolâdijnis sun keejâi luhotteemmin ráigánâm suháidis, moi čoođâ paštii kuohtuuh jyelgipeelgih. Iđedist sun lâi kale áigum pieijâđ čapo suhháid juálgásis, mut ij lam vala kiergânâm šlajâttâllâđ taid posâlduvâin. Já sun lâi mudoi-uv nuhhuumin suhháin, ko ij lam kiergânâm ige jiešalnees viiššâmgin vyelgiđ pivtâskavppijd. – Tust lii kale fijnâ lättee tyebbin viäskárist, sun čaaitij Elmerân já keččâlij kiddiđ taan huámmášume mottoom eres sajan, amas taat uáiniđ suu räigisuhháid. – Joo, must lii tággáár vielgis marmorlättee, moos iä uážu pääcciđ luodah, Elmer čielgiistij. Jis sihoččih tom muu meddâlorodijn ohtii ohhoost. – Jáá, Ante pahudij. – Muštáhhân talle-uv kyeđđiđ kammuidâd ulguupel, ko puáđáh teehin? Elmer koijâdistij. – Na--, Ante navoi, mut eenâb sun ij kiergânâmgin ettâđ, ko Elmer jo laiđij suu orroomviistán. 2. – Tust láá ennuv kukáh, Ante eeđâi ko keejâi pirrâsis Elmer oroomvisteest. – Naa, taah láá-uv šiev kukáh! Taid ij taarbâš kuássin njuoskâdiđ! – Na maht totkis lii máhđulâš? Ante imâštâlâi. – Na kuoskâtpa taid, te tiäđáh! Elmer avžui. Já Ante kuoskâttâlâi: – Taahhân láá kustoo lastikkukáh! – Toh láá silkkekukáh, Elmer tiäduttij já joođhij: – Toh láá hirmâd älkkeeh tipšođ. Jis tun muu meddâlorodijn puávtáččih sikkođ toi alne koovjâid meiddei ohtii ohhoost tego tuom-uv viäskárlättee? – Koovjâid vâi? Ante imâštâlâi. – Joo, tyebbin kievkkânist lii tađe várás silkkekukkásappe. Eres sape kale ij lah lope kevttiđ toos! – Na iähân toh kovjâttuugin, ko tääbbin ij lah kihheen asâmin! Ante smietâdij. – Toh láá India määđhist ostum silkkekukáh, já lii vaahâg, jis toh šaddeh evniviermij vuálá muu meddâlorodijn já pillâšuveh toos! Kale taid kalga sikkođ! – Na jis taid piäjá veik seehâ siisâ ton ááigán? Ante iävtuttâlâi. – Ij puáđi ubâ mielângin! Elmer vuástálistij já čielgiiškuođij: – Talle ko puohtim taid teehin, te kirdemmašinist taid koolgâi pieijâđ ildes, ko jiem uážžum tolliđ taid etiolgouuvsâ peht askeest ubâ määđhi. Já talle toi loostah ružâgii nuuvt ennuv, et kolgim aaibâs sierâ šolliđ jyehi áinoo loostâ! Tääl tot ij innig uážu tábáhtuđ! Ante keejâi aldeláá silkkekukái fiskis loostâid, já suu mielâst toh lijjii kale ain-uv ružâgâm. Sun ij jiendâm maiden mut kuittâg jo smietâi, maid toigijn porgâččij. Sikkođ sun ij taid kale áigum. Mut siämmást te Elmer huáputtij jo Ante puáttiđ šaddovistásis. 3. – Mutâ tääbbin te esken láá-uv ennuv kukáh, Ante hirmástâlâi, ko keejâi šaddoviesteest pirrâsis. – Joo, já táid kukkáid tun koolgah talle njuoskâdiđ. Ante hirmástui, ko ooinij mottoom fijnâ njuoskâdemsysteem šaddovisteest: – Na mast mun te tiäđám, maht taah leetkuh já puáluh tääbbin tuáimih? – Ij tot lah mihheen njuoskâdempiergâsijd. Tot lii termostaat. Trooppisâš kukkáid kalga leđe aaibâs jieijâs liegâsvuotâ tääbbin, Elmer čielgij. – Na mahtsun talle, jis tot systeem veik jaska-uv toimâmist? Ante smietâdij ohtuunis, mut siämmást sun jo ooinij Elmer kuáivumin maidnii mottoom pevdiloová siste. – Táigijn tun puávtáh njuoskâdiđ kukkáid, Elmer ravvij já čaaitij kieđâstis mottoom loová, mast luuvâi kukkáraavvâd. – Na mut jis taid tuš kukkáravâdáin njuoskâd, te tothân kale lii liijkás viehuv já koddá puoh kukkáid, Ante tieđij muštâliđ, veik ij meendu čeppi lamaškin kukáigijn. Mut siämmást Elmer jo leehâi kukkáraavvâdloovás já kuáivui loovást cirgánijd. Tagarijd Ante lâi kale uáinám pyecceitipšost párnái puáhutmist mut ij kuássin kukái njuoskâdmist. Ante ij tuostâm povvâstiđgin, veik ličij halijdâm. – Já täi cirgánijgijn tun puávtáh talle mittediđ rievtis čäcimere jyehi kuukán sierâ, Elmer ain ravvij. – Maid-ah? Ij-uvgis tust lah kosten njuoskâdemkánnu, moin leškiistiđ čääsi? – Na must lii tyeggáár arve čäcitynnyrâš, mast vááldám čääsi cirgánáin. Eres čassijn jiem kale kukkáid njuoskâdgin. Já tai cirgánijgijn ko fáálá kukkáid čääsi, te ij tuhled hana čääsi ige liäšku peevdi oolâgin maiden, Elmer čielgij. – Jáá, Ante pahudij já keejâi cirgánijd. Elmer joođhij čielgiimijdis, maid Ante illá kuldâlij. Já siämmást Elmer jo keigij Anten mottoomlágán listo: – Já taan listoost uáináh talle aaibâs olmâ mere, mon ennuv já mon távjá mii-uv šaddoid taarbâš čääsi. – Vuoi tuántá sittágin, moos lam tääl lopedâttâm, Ante jurdâččij, mut ij tuostâm jiendâđ maiden. Sun tuš keejâi listo, moos lijjii tievâ čaallum kukái läättinkiel nomâttâsah já čäcimereh millilitterijgijn já tot, mon kollii kukkáid koolgâi njuoskâdiđ. – Munhân tarbâšâm aaibâs oles kirjerááju taas, et tiäđám, mii lii mii kukkáid tääbbin, sun hirmástâlâi jiečânis. – Taas mun kale talkkâs tiäđám, Ante jurdâččij já meridij, et váldáččij njuoskâdemmookán jieijâs njuoskâdemputtâl já leškiiččij toin čääsi kukkáid. – Lii-uv puoh tääl tunjin čielgâs? Elmer koijâdij. – Na--, vissâhân te, Ante västidij, mut ij sun kale jieijâs mielâstkin nuuvt vises lamaš tast, maid eeđâi. – Na pyeri, Elmer pahudistij já oppeet laiđij Ante ovdâskulij – taan tovváá tyehišiljosis. – Mut mondiet tust iä lah kammuuh jyelgist? Elmer imâštâlâi. – Viežâ pyeri olmooš kammuidâd, sun ain ravvij. Jiehhân tun toin naalijn pyevti kammuittáá olgon jotteeđ! Já Ante oppeet viežâi kammuidis, kuodij taid aaibâs šiiljon já tobbeengis piejâškuođij taid juálgásis. – Tun kale koolgah teehin putes suháigijn puáttiđ, Elmer avžui ko keejâi Ante räigisuhháid. 4. Ante moonâi Elmeráin šiiljon, kost Elmer eemeed lâi heeŋgâstmin pihtâsijd kuškâđ – teikâ nuuvt Ante kuittâg arvâlij, et taat nissoonolmooš ferttij leđe Elmer eemeed. Tast lijjii vala ucánjihhii njuoskâ pihtâseh heeŋgâsthánnáá posâluhčâmkoori siste. Elmer pallâguođij: – Mun lam pálkkááttâm tuu olmâ pargo porgâđ! Ijhân tánávt kale pyevti posâluhčâđ! – Taan ääigi lii väädis finniđ olmâ palvâleijee olssis! sun pahudistij Anten já šluuvgij uáivis. – Sun ij lekken---, tuu---, Ante keččâlij ettâđ. – Muu eemeed vâi? Elmer pahudij já lopâttij Ante koskânpááccám celkkuu. – Naa--, Ante eeđâi várugávt ige ollágin tuostâm keččâđ nissoonulmui, kote pargeldij šiljoost pihtâsijgijn. – Na taat ij lah muu eemeed, Elmer čielgij. Must kale ij kuássin lah lamaškin eemeed! – Na ij lah komme kale, Ante smietâi já keejâi, maht Elmer jođeškuođij pihtâsijgijn piijgás maajeeld. – Siholduvah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et kovepeeli lii ain siämmáá kulij! Já siämmáálágáneh siholduvah kalgeh ain siämmáá páádán, Elmer palijdij. – Na mutâ ko--, pijgá keččâlij čielgiđ, mut ij finnim ollágin Elmer pelkkimist sänivuáru olssis. – Já taah puuvsah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et ruttimsalvâneh láá siämmáá kuávlun! Juáhášhân tääbbin povvâst, jis posâlduvâid-uv heeŋgâst aaibâs hiloi háloi! Pijgá leggistij pihtâsijd enâmân jeđe nivsettij: – Vistig tun laittih muu, et kevttim puástupulverijd já taid-uv vala liijkás ennuv! Tastmaŋa jiem lam šollim tuu paaiđijd olmânáál! Já tääl vala taat! Muu jo váruttii-uv tobbeen pargovyeimitoimâttuvâst, et tun lah suámálâš äijih! Maht te ličij, jis tääl juáđháččih jieš taam posâluhčâm aaibâs jo jieijâd taaidâmiärádâsâi mield? Mun vuálgám taan táálust já tállân! Ige moonnâm kuhháágin, ko kievkkânuksâ kirdelij áávus já kiddâ, já váháš áigáá keččin pävkittij tot-uv olgouksâ, kost Ante lâi esken puáttám siisâ. Já nuuvt lâi Elmer pijgá lappum. – Tääbbin iä piijgáh kale piso meendu kuhháá, Elmer smietâdij joskâdávt. Taat lâi jo kuálmád pijgá, mii tánávtkis vuálgá! Ante ij jiendâm maiden, mut ij kale tom ollágin imâštâllâm. – Mun kale suáitám forgâ uđđâsist tohon pargovyeimitoimâttâhân já táátum sii taan tovváá vuolgâttiđ olmâ pargee! Elmer meridij. 5. – Amahmis, mun aigum čäittiđ tunjin vala tom sino čuoppâm, Elmer joođhij, ko pijgáäšši lâi ucánjihhii čuáskustâm. Elmer kuáivui äitistis sino čyeppes já siämmást jo uigâškuođij tom ovdâsmaŋas sino alne – illá ij surrum sino čyeppest hiäŋgájeijee joohton. – Na nuuvt, jis tun talle ohtii ohhoost vala čuopâččih muu sino-uv? Elmer koijâdij. – Na ij-uvsun tot luhostuu, Ante eeđâi. Elmer sino lâi Ante mielâst suullân postâmeerhâ matsâš, nuuvt et ij tast kuhháá puáhtám ubâ ájánâmgin. Mut ij tastkin vala lamaš puoh: siämmást Elmer kuáivui kostnii stuorrâ čohhoom, mast lijjii päneh tego háárávist: – Taam čohhoom mun lam jieš ráhtám, sun rammuustij. – Vâi nuuvt, Ante pahudistij. – Já talle sino čuoppâm maŋa lii tehálâš, et čovoh vala sino. – Maid-ah? Ante imâštâlâi. – Na siinoost šadda čuuvtij muččâdub talle ko tot lii aaibâs ceggust. Já siämmást Elmer jo ruotâškuođij enâmist čohhoom kieđâstis já čovoškuođij sinosuoinijd. Ante mielâst Elmer lâi čohhoom jyehi syeinipittáá kuittâg-uv kulmii ovdilgo sun mahtnii tuhhiitškuođij taid. – Na nuuvt, tääl te taat lii pyeri, Elmer pahudistij fakkist já keejâi tuđâvâžžân čuoppum sino. – Na, eenâb tun jieh kale taarbâškin porgâđ tääbbin, Elmer eeđâi já laiđiiškuođij Ante vuot olgos nube uuvsâst. – Amahmis, postâ ij puáđi muu meddâlorodijn. Lam koččom vuolgâttiđ puoh muu poostâid njuolgist Ameriikân. Já ele tuš ohtii peeivist muu táálust, amas táálu meendu čuuvtij tuolvâđ! – Lii-uv tunjin puhelinnummeer, kuus suáittiđ, jis miinii veik tábáhtuvá? Ante koijâdij. – Must ij lah puhelin. – Ige must lah valagin tuu čoovdâ, Ante eeđâi. – Amahmis, Elmer eeđâi já keigij lumostis Anten rasijáá. Ko Ante lehâstij tom, te rasijáá siste lâi uccâ čovduš. – Mon uuksân taat čoovdâ heivee? Ante koijâdij. – Tot heivee čieskâsvuárkán, Elmer čielgij. – Na maid te mun tobbeengis koolgâm uuccâđ? Ante imâštâlâi. – Na čieskâsvuárhá uksâpellâst lii čukke. Puávtáh lekkâđ táin čovduin tom čuhe. – Na mutâ ko--, Ante keččâlij čielgiđ. – uhe siste vuot kaavnah siämmáálágán rasijáá, mast lii loddekuáđáá čoovdâ, Elmer joođhij. – Já maid immâšijd--? Ante joođhij. – Na, elehân vala! Ko tom loddekuáđáá lehâstah, te tobbeen – puáris loddáápiervâl vyelni – lii čoovdâ. Toin čovduin tun peesah talle siisâ kievkkânuuvsâst. – Na mondiet totkis siisâpuáttim kalga leđe nuuvt váiváá? Ante koijâdistij. – Na ijhân tááláá maailmist kuássin tieđe! Suolâ sáttá volliittiđ, te ijhân tot siisâpeessâm koolgâ leđe kuássin liijkás älkkee! Elmer pahudij. – Na jis tun tääl moonah, te mun peesâm vala juátkiđ rahhtâtmijdân? Elmer táátui jámestâ jo leggistij Ante olgos tálustis. – Lii kale majemuš kerdi ko mun tuu táálu tipšoškuáđám! Ante jurdâččij ohtuunis ulguupeln. 6. Ante vuordij tassaaš ko Elmer lâi moonnâm. – Já tot tálutoollâm tábáhtuvá tääl kale eidu toin naalijn tego mun jieš ááigum porgâđ, Ante meridij já hiävrásâdâi tävirijdiskijn Elmer táálun tastmaŋa ko lâi vuot liäkkum rasijáá čovduin čieskâsvuárhá já čieskâsvuárhá čovduin ain loddáákuáđáá já loddáákuáđáá čovduin vala táálu kievkkânuuvsâ. Kievkkânuuvsâ čovduu sun uigâdij lummosis já meridij ohtuunis: – Vuorkkiim taam olgouuvsâ čovduu kale páikkásân kukkávaasin, amas oppeet tarbâšiđ porfiđ puoh maailm rakânusâid oovtâ áinoo čovduu tiet! Ante lovdâččij marmorlättee pahvijgijn togopeht, kost vaazij. – Ij kuittâg muu kammuin já suhháin taat lättee tääl tuolvâ! sun pahudistij ohtuunis. Já tastmaŋa sun kuáivui kaasâ siste stuorrâ lasâpuurkijd, moi siisâ sun piejâi Elmer silkkekukkáid. – Já vala koovjâid ličij kolgâm toi alne sikkođ! sun mulijdij ohtuunis. – Trooppisâš kukáh tarbâšeh ennuv čääsi, sun kiärdui Elmer saanijd raavâpápárist. – Tom toh kale uážžuh-uv, sun mulijdij já tuálvui šaddoviistán stuárráámus kovlijdis, maid lâi tálustis kavnâm: – Já täst te láá vala toh kukáinjuoskâdemcirgáneh, sun pahudistij já pajadâlâi šaddoviste kukkáid kovlij siisâ. Koovlij tievâ sun vala leškiistij čääsi. – Já ainhân tot sino čohhoom-uv kale luhostuvá, sun povvâstij ohtuunis já čovostij uáivis stuorrâ sino čohomáin, mon eidu lâi viežžâm ääitist. – Tääl muu pargon páácá tuše sino čuoppâm ohtii ohhoost, sun smietâi já meridij, et monâččij tääl váhá jieijâs šiljopargoid porgâđ. 7. Jieijâs šiljopargoid Ante algâttij miestâaiđijn, mii lâi jo viehânáál šoddâm. Sun viežâi äitistis mito, moin sun mittedij ääiđi kukkoduv tiätusoojijn jeđe čonâstij läigipittáid toos, kogopeht ääiđi koolgâi čuoppâđ. Mut ko sun halijdij čuoppâđ njuolgist, sun keesij vala kuhes lääigi miestâääiđi oovtâ keejist nube kiäčán läigipitái puotâ. – Tehân te šadda njuolgâ äiđi, sun smietâi tutâvâžžân. Mut ääiđi čuoppâm maŋa sun ij maaššâm leđe keččâlhánnáá Elmer sino čohhoom, moin sun vala čovoi miestâääiđis šoollâdin – ohtii já vala visesvuođâ tiet nube-uv kerd. – Komálâš olmooš tot Elmer, Ante smietâi mut lâi sun-uv ton uáivilist, et ääiđist liijká-uv šoodâi čohhoom maŋa muččâdub ko ovdil. Kaabi-Eljis Márjá-Liisá Elsa Valle 1924–2006 Koskoho, oovcád peeivi porgemáánu poođij murâšsaahâ: Elsa Valle, puohâi tubdâm Elli Maarit, lâi viessâm váduhis puácuvuotân. Láim muáddi oho ovdeláá kuáhtám Avveel pyecceiviäsust. Elsa kejâstâh lâi kirkkâd já mielâ čuovvâd: sun lâi kiärgus vyelgiđ. Muštâččâim kietâ kieđâst ovdijd aašijd já ilodáim kuáhtáámist. Ožžum vala kijtteđ máttáátteijem puohâin tain, maid lijjim sust finnim. Elsa Valle kuulâi anarâš siärváduv puárásumosáid jesânáid – toid ulmuid, kiäi vyelgim maŋa oro, et mittedmettum meeri táiđu, hárjánem já tiätu lii lopâlávt monâttum. Mut jieš alnees Elsa kuođâttij mailmân tivrâs äärbi. Sun tooimâi anarâškielâ já kulttuur pyerrin ubâ avvees. Sun máttááttij kielâ Njeellim škoovlâst, jurgâlij pargojuávhuin kirholijd teevstâid já saalmâid. Sun uápistij totkeid kielâ oppâmist, ravvij sänikirjepargoin, išedij kielâamnâstuv já ärbivyevi vuorkkiimist. Taat tábáhtui taggaar ääigi, ko ubâ anarâškielâ puátteevuotâ lâi aštum. Párnáin já nuorâin lâi anarâškielâ valdukielâ tiäddust päcimin ollásávt meddâl kiävtust já mudoi-uv sárnoi meeri lâi kiäppánâm. Luhhoost Elsa kiergânij uáiniđ anarâškielâ pajanem jieijâs áárvun eres kielâi paaldân já párnái-uv kiävtun. Oskom, et sun ilodij tast čuuvtij. Uápásmuvvim Eelsan uáppen 1970-lovo aalgâst, ko poottim Njeellim siijdân, vâi opâččin anarâškielâ päikkinoomâi nuurrâm várás. Jiem tiättâm, et juo kyehtlov ihheed ovdeláá lâi Elsa kuullâm Erkki Itkos sahhiittâllâmjuávkun, ton nuorâmužžân muštâleijen. Nuuvtko tääl tiettip, šoodâi suste maŋeláá meiddei Itkos stuorrâ sänikirje majemuš tiäđuadeleijee. Mut talle sun lâi Heikkâ Tuámmâs kálgu já škovlâahasij párnái enni, kote Elsa Saijetsáin kiergânij adeliđ ääigis munjin-uv. Ožžum paddiđ máttáátteijem vijses já hävskis savâstâlmijd anarâškielân – motomin suoi improvisistáin oovtâst joba kuldâlmâs ađai kulokove kärbismääđhist. Jutâláim meiddei paddiimin puáris anarâšâid, Elsa sahhiittellen. Návt finnâšuvvojii vuárkán maaŋgah tääl juo uámikkâs anarâšâi jienah: eres lasseen Elli Kuuva, Antti Musta, Matti já Váábu Mattus, Ailâ já Antti Paadar, Irján Saijets já Eenok Sare áinookiärdásiih sárnumeh. Elsa maatij anneeđ tom áárvust: lâihân sun jieš-uv muštâlem já mainâstem meeštir. Nuuvtpa suu jieijâs-uv jienâ lii vala kuullâmnáál. Persovnlumos paddimmušto Elsaast lohtâs kiäsán 1975. Tom-uv muštâččáim oovtâst pyecceiviäsust. Ko munnust kálláinân lâi uccâ vavvaaš, finnejim máttáátteijee perruinis jieččân luusâ Kaustisâžân. Juo suu pääihist lijjim peessâm kuullâđ ton eromâš mučis vyevi, main anarâšah sarnuu párnáidis. Kaustis päädist Elsa sárnu algasân anarâškielâ. Vuáruvaikuttâs lii teetis: Elsa sárnuttâl linnáht já ilolávt, páárnâš västid jyehi celkkui moovtâ šuumpârsdmáin. Kuohtuuh iberdává kyeimis, sanijttáá. Ton puudân čokkânij Elsa tergâdumos ärbi: nube iberdem. Lea Laitinen Mitalli já sivili Amahân egâlâskielâlijn lii väivi ko puoh anotävirij noomah láá aaibâs sii eenikielân. Ij pyevti kieláin fijnottâllâđ. Lâi tal saibâ, avdo teikâ taalhâs, te ain lii peri e±gâlâskielân. Mahtsun sij finniiččii áášán eksootlâš škaaijân? Ranska kieláin vâi? Lááhân kuittâg amerikkalijn uásistaatâi noomâin maŋgâ indiaanâi kielân. Naa, já läättin kielâsthân kal liijká finnee maŋgâ fiijnâ sääni. Mut eres tot lii tääbbin Suomâst. Ko leehâst telkkar, te puoh lii vieres kielân, eŋgâlâskielân. Te višá! Lii center, shop, supermarket já nuuvt ain. Já aainâs-uv jis nuoráid kalga toohâđ monnii ääši uápisin, te ton nommâ lii Next step. Jis kiähnii láá oppâm váhágin suáittiđ, te tot lii bändi, já tast kalga leđe eŋgâlâskielâlâš nommâ, mudoi ij kihheen vääldi tom tuođâst ige osko et tot máttá suáittiđ. Já val nubij kejij nuuvt, et jis tot bändi ij liččiigin meendu čeppi, te kal vááijuvvuođâ tuávŋá nommâ: The Cakewalk Noise Boys. Ige sanij etâmân tuhhii tot brittilâš eŋgâlâskielâ, mii škoovlâst máttáátuvvoo, ij tot lah tuárvi fiijnes, mut puoh kalga viggâđ ettâđ Amerik aksenttáin: ”lääst dääns”. Ij fal kolgâččii vävjittâttâđ meccikuávlu olmožin! Muusiktábáhtus vissâ finnee pele eenâb mäksee kuldâleijeid ko tast lii nommân ”Down by the Laituri.” Mut táválâš, lovmat ihheed škoovlâid jottáám syemmilâš ij määti vala suomâ kielâgin. Uáinoo lemin viehâ vaigâd mušteđ maht iättoo mitali, tondet ko lii sääni metalli, mast láá kyehti eelâ. Naa, já jurdám, et jis tovâččij koijâdâllâm maht siviili čálloo, te kuittâg peeli suátivievâ jottáám almain čáláččij sivili. Suomâ ulmuin lii meccikuávlukompleks. Ige iimâškin. Uáináh ij taarbâš kukkengin ige kuhháágin Suoma rajij ulguupeln jotteeđ, ko vuámmáš, et iä olgoenâmijn tieđe Suomâst maiden, suomâkielâ ij kihheen addii. Sämmiliih-uv láá maailmist tobdosuboh. Ko must olgoenâmijn kiinii koijâd et mon enâmist mun lam puáttâm, te mun laaviim-uv västidiđ et Säämienâmist. Matti Morottaja Maailmvijđosávt historjálâš tilálâšvuotâ Sajosist Vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš kirje anarâškielâ iäláskitmist Kuovâmáánu 7. peeivi almostittui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist historjálâš kirje anarâškielâ iäláskitmist. Historjálâš tot lii tondiet, et tot lii čaallum eŋgâlâskielân anarâškielâ iäláskitmist já tot lii uáivildum maailm algâaalmugáid ucceeblovokielâi iäláskittem várás. Kirje teoriauási lii čáállâm FT Marja-Liisa Olthuis, ađai maht máttááttemvyehi tuáimá. Kielâsosiolog Tove Skutnabb-Kangas Roskilde ollâopâttuvâst lii viärdádâllâm kirjeest vijđásubbooht-uv kielâiäláskittemmetodijd eres algâaalmugij kielâiäláskittemprojektáid já Suvi Kivelä lii puáhtám uáppee uáinimčievâ kiirján, et maht oroi leđe ubâ ive tievâsmittemškovlliittâsâst já lonottiđ jieijâs kielâ ucceeblohokielân. Kirje muštâl algâaalmug kielâ, anarâškielâ (suullân 350 sárnod) já kulttuur iäláskitmist Suomâst. Tot fáálá uđđâ kielâiäláskittem vyevi, mon puáhtá kevttiđ algâaalmugij já ucceeblovokielâi iäláskitmân aainâs talle, jis eenikielâ lii lappum pargoahasâš ulmui koskâvuođâst. Kirje addel keevâtlâš ovdâmeerhâid sehe teoreetlâš raamijd, maht kalga vuáváđ, orniđ já olášuttiđ intensiivlâš kielâohjelm rävisulmuid, kiäin jo lii áámmátlâš škovlim. Tot lii vuossâmuš kerdi, ko uáli uccâ kielâ iäláskittemproosees lii systemaatlávt kovvejum aaibâs aalgâ rääjist, ađai tot lii ucessiähá cevzimmaainâs. Kirje loopâst láá várugâs avžuuttâsah algâaalmugáid, kiäh halijdeh iäláskittiđ jieijâs ucceeblovokielâ. Kirje almostittemtilálâšvuođâ loopâst Aanaar kielâpiervâlij párnááh stivrejeidiskuin lavluu Muáddi lavluu. Marja-Liisa Olthuis saahâ: Pyeri seminaarviehâ! Kielâ nanosmuvá kiävtust – talle, ko tot kiävttoo nuuvt ennuv ko máhđulâš já nuuvt maaŋgâ saajeest já tiileest ko máhđulâš. Kielâtááiđu kalga kevttiđ eidu tagarin ko tot lii. Jis já ko vuárdá tassaaš ko máttáá kielâ “tievâslávt”, tien tááhust kielâ uážžu njuolgist hävdidiđ. Tievâslâš kielâsárnoo ij taan maailmist ubâ kavnuugin. Anarâškielâst lii lamaš tuše ohtâ máhđulâšvuotâ pajaniđ: toos lii tarbâšum čuosâttâhkielâ nubben kielân –visio – adai taggaar, et ij-eenikielâliih pargoahasiih älgih stuárráábijn ovdâsvástádâssáin sirdeđ kielâ, já toos lii tarbâšum meiddei ennuv rekrytistempargo, moin mij lep finnim uđđâ kielâsirden aaibâs uđđâ tuáimeid já njunošulmuid. Taat lii luhostum tievâsmittemškovliittâssáin 2009-2010. Talle ko kielâ lii lappum pääihist, lii áinoo máhđulâšvuotâ sirdeđ tom pääihi ulguupeln. Mut taatkin ij luhostuu, jis kielâsárnoi juávhust iä lah sierâ pargosuorgij ovdâsteijeeh, kiäh mátáččii kielâ. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lii lamaš piiloothaahâ maailmist: tast láá škuávlejum uđđâ tuáimeeh monâttum kielâsuhâpuolvâ sajan taggaar pargosuorgijd, moh láá kriittisiih kielâsirdem tááhust: párnái, aarâhnuorâi já nuorâi pargosuorgijd. Škovlim lii mottoom verd pastam väldiđ vuotân meiddei puárásub kielâsárnoi aktivistem. Tehelumos valjimkriiteerin škovliittâsân pesâmân lii-uv lamaš kuullâm kielâsirdem uáinust koskâsâš pargosuárgán – tagarân, kote pargee piäiválávt parga sárnumámáttist, eromâšávt párnáigijn já nuorâigijn. UNESCO avžuumij mield lii lamaš koskâsâš äššin rävisulmui suhâpuolvâ pyevtittem. Näävt lii porgum anarâškielâst-uv. Eskin tággáár suhâpuolvâ peht puáhtá pyevtittiđ vijđásub párnáisuhâpuolvâ-uv já finniđ kielâ ohtsâškoddeest vijđásub anon. Taat avžum já ton toimâm lii tääl tuođâštum. Maailm totkei já hahhuu ruttâdeijeij já uárnejeijei tuoivân lii lamaš tievâsmittemškovliittâs já ton metodij vuáđulâš dokumentistem. Tääl taat tiätu lii oovtâi luhij siste. Kirjeest puáhtojeh oovdân vistig-uv tievâsmittemškovliittâs meetood teoreetlâš peeli, nube tááhust meetood keevâtlâš heiviittem Anarist, kuálmádin tievâsmittemškovliittâs olášuttem The Prince2 Principle –proojeekthaldâšemmeetood peht, já niäljádin kirje paldâlist tievâsmittemškovliittâs eres algâalmugij kielâiäláskittemprojektijd. Almugijkoskâsâš uáinu lii lamaš anolâš tondiet, et maailmist láá tuhhátteh ucceeblovokielah, moh láá siämmáá tiileest ko anarâškielâ-uv lâi, já táid-uv kielâid kalga piäluštiđ. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs prinsiip puáhtá heiviittiđ maailmvijđosávt anon. Čällen mun jiem ohtuu liččii finnim pááppársmakkâsii proojeekt eelliđ toin naalijn, et kirjeest ličij lamaš almostittemveeri. Jieččân uáinu proojeektjođetteijen ij čielgâsávtkin pijsám. Tarbâšim vala eenâb kirje várás. Muu lukkon lii lamaš tot, et lam finnim kyehti šiev čällee paldâsân: totkeid Suvi Kivelä já Tove Skutnabb-Kangas. Tove ij, vaidâlittee kale, peessâm puáttiđ teehi, mut luhhoost peessâp uáiniđ suu forgâ Skype peht. Muu totkeekollega Suvi Kivelä lii adelâm kiirján siälu čälimáin teoriapirrâdâhân keevâtlii uáppeeuáinu. Suu čäällimstijlâ lii muštâleijee já motomin meiddei máálájeijee, já eidu suu maainâs tuálvu kirje juonâ mudágávt ovdâskulij. Mij lep čällen tietimin tom, et muštâleijee stiijlâ ovtâstittem tieđâlii stiijlân lii uáli epitáválâš, mut taan tááhust tot tooimâi. Suvi Kivelä keevtij jieijâs čäällimuásán jieijâs feerijmij lasseen eereeb iärrás meiddei uáppeeskipáris Anne-Marie Kalla rähtim kieŋâlissahhiittâlmijd kielâmiäštárijn, škovlim loppâraportijd já uáppeeskipárijn nuurrum macâttâs. Muu nubbe čälleekollega Tove Skutnabb-Kangas lii maailmvijđosávt tobdos, hárjánâm totkee, kiäst láá vijđes viärmáduvvah. Eidu suu ánsu lii tot, et kiirján lii puáhtám adeliđ almugijkoskâsii uáinu. Ovdilgo luovâttâm sänivuáru Suvin, lii äigi kijtteđ motomijd ulmuid já eres-uv pargosoojijd. Proojeekt keevâtlii pele, mii – vaidâlittee kale – šietâi aaibâs liijgás uccáá kiirján, lává jođettâm šoddâdemtiettuu maister Irmeli Moilanen já filosofia maister Annika Pasanen. Jis sunnuu vuávám- já koordinistemnaavcah iä liččii lamaš aanoost, talle ij projektistkin liččii puáttám mihheen. Siämmáánáál halijdâm kijtteđ tievâsmittemškovliittâs máttáátteijeid: Matti Morottaja, Petra Kuuva, Taarna Valtosii já Anja Kaarret. Kijttoseh tijjân, kiäh leppeđ dokumentistâm proojeekt: Anneli Lappalainen, Inger-Mari Aikio já Frode Grönmo. Lieggâ kijttoseh meiddei ohjelm uárnejeijeid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutin, Säämi máttááttâskuávdážân já Anarâškielâ siärván. Suomâ Kulttuurruttârájuttáá ubâ proojeekt já kirjegin iä liččii. Siämmást kijttoseh nube merhâšittee ruttâdeijei Jenny ja Antti Wihuri ruttâráájun. Eromâš mainâšume finnejeh toh 23 kielâmiäštárid, kiäh valdii uáppeid jieijâs aargân já adelii sijjân máhđulâšvuođâ oppâđ kielâ já kulttuur keevâtlii elimist. Já majemužžân mut ij kuittâg ucemussân láá toh 17 sierâ suorgij äššitobdee, kiäh lyevvejii jieijâs oles ihán pargostis já pottii fáárun škovliittâsân uáppei roolist. Škovlim maŋa sij láá maccâm pargosis teikâ algâttâm aaibâs uđđâ pargosyergi, mast anarâškielâ lii fáárust. Sii pargoi puátusijn mij lep uážžum ilodiđ majemui 2½ ive ääigi. Tiittáá, kiäh leppeđ lamaš ohtsis 100 verd toimâmin já porgâmin, taat proojeekt ij liččii kuássin olášum. Taat liävus čááitus tast, et kielâiäláskittempargo váátá puoh kielâsárnoi kielâtááiđu já eres-uv áámmátulmui äššitubdâmuš. Kielâiäláskittem lii tiimipargo! Čuávuvâžžân sárnu kirje nubbe čällee Suvi Kivelá, já tastmaŋa muoi Suvijn tuálvoon tii ohjelm vááimun. Muoi čäitteen tijjân nettisijđoi peht motomijd proojeekt keevâtlijd oosijd. Suvi Kivelä saahâ: Rähis Marja-Liisa, pyeri seminaarviehâ, omâs já uápis ulmuuh, usteveh, muu rähis kyeimi, párnáážâm, perrum, Ko mun lijjim uccâ nieidâš, mun halidim šoddâđ čällen. Jiešalnees ballerinan kale ovdil tom, mutâ talle ko iberdim, ete munjin lii luándulub čäälliđ ko tánssáđ baaleet, te nievdâškuottim, ete čálám mottoom peeivi kirje. Lii váhá väädis iberdiđ, ete tääl tot peivi lii puáttám já ohtâ muu pärnivuođâ naharijn lii šoddâm tuottân. Amahân tot lii nuuvt ko muu skippáár Bangkokist čaalij suu luhotuáivuttâsâst, ete jis kerdi Amazon nettikäävpist puáhtá tuu kirje tiiláđ, te kale tuu puáhtá jo nabdeđ čällen. Jiem kal liččii kuássin oskom, ete muu vuosmuš kirje kieđâvuš kielâiäláskittem. Val muáddi ive tassaaš liččim puáhtám ervidiđ, ete tot muštâl veik konišijn, nuáidiruumbuin teikkâ veik Laapi suáđi evakkoin. Iäláskitmist poođij mielân tuse mottoom vuosâiše, vááimuruvvim já ambulans. Mutâ nuuvt olmooš uáppá. Tääl mun tiäđám, ete maid kielâiäláskittem meerhâš. Máátám meiddei čielgiđ ulmuid, ete mondiet tot lii muu mielâst nuuvt tehálâš. Tiäđám meid suullân, ete magarijd koonstâid já metodijd puávtáččij kevttiđ iššeen, leš-uv koččâmuš ovtâskâs ulmust teikkâ ubâ aalmugist. Lam jieš uážžum stuorrâ kunnee já ilo leđe fáárust aanaarsämikielâ kielâiäláskitmist. Lam iäláskittám muu párnái ááhu já eejikielâ oovtâst anarâškielâsiärváduvváin. Must iä lah säänih kuvviđ mon kijttevâš mun lâm. Eromâšávt onne. Taat lii stuorrâ juhlepeivi munjin. Marja-Liisa halidij, ete mun čáláččim tievâsmittem škovliittâsâst uáppee uáinust. Sun halidij kuullâđ uáppei feeriimijd já tobdoid ton ivveest. Uáli vädis já hástuttijjee pargo sun adelij munjin. Kalehân mun tiettim maggaar muu ihe lâi, mutâ ko mij lâim 17 olmožid. Já puohâin lâi tiäđust-uv jieškote-uv lágáneh eellimhistoria, eellimmuddo já jurduuh. Moonâi uáli kuhes äigi ovdil ko mun peessim čäällimliähtun. Takkâ Marja-Liisan, ete sun voojij vyerdiđ. Vuosmustáá, mun lijjim vájáldittám eŋgâlâškielâ. Anarâškielâ lâi luávdám puoh soojijd muu vuoiŋâšijn. Nubben, mun ferttejim kavnâđ muu jienâ. Vistig irâttim čäälliđ tieđâlii teevstâ, mutâ forgâ hoksájim, ete tagarist ij kulluu uáppee jienâ. Algâttim aalgâst. Čäliškuottim tego liččim čáállám peivikirje; muštoidân já tobdoidân. Jiem puáhtám smiettâđ lohhee. Oroi, ete tot lâi nuuvt persovnlâš já motomin meid povvâstittee já naaivi, ete jiem halidâm čäittiđ muu teevstâpittáid kiässân. Vala-uv muštám maht mun ájáttillim pápárijgijn já poollim hirmádávt, ete maggaar hormiš macâttâs mun finniim Marja-Liisast já Tovest, ko mun viijmâg vuolgâttim muu vuosmuid teevstâid. Ko vástádâs talle poođij, čierrum hiälputtâsâst. Suái lijkkuin. Mun jotkim čäällimpargo. Čäällim, nuuvtko anarâškielâ oppâm-uv, lii lamaš proosees. Távjá lam monâttâm oskon; lam smiettâm já karođâttâm, ete jiem kuássin määti jiemge oopâ. Lam jurdám, ete lam tuávhib ko iäráseh, jiem ain ubâ haalijd iberdiđ ovdâmerkkân, ete mondiet lijkkuđ verbáin ferttee kevttiđ illatiivâ, veik harvii tom kulá. Talle vuod motomin ko lam veik puáhtám išediđ muu alge suu anarâškielâlii pirâstiäđu liävsuiguin já muoi leen skammâehidist laasâ paaldâst smiettâm, ete maht tääsnih láá šoddâm, te lam tubdâm, ete taat puoh lii tuođâi-uv merhâšittee. Lii merhâšittee, ete muu kaandâkuáhtást jotkâšuvá sunnuu maddui kielâ já mun puávtám ennin tuárjuđ sunnuu tast. Muu párnááh lává-uv lamâš muu iäljárumos máttáátteijeeh. Takkâ sunnui rehálâš macâttâsâst še. Takkâ meiddei sunnuu Ailâ-áákun, kii lii lamaš muu aldemuš kielâmiäštár já ustev. Sun lii tot šalde tovlái mainâsij já onnáá peeivi kooskâst. Takkâ muu rähis kuáimán, kii lii čoonnâm muu čovgâ anarâš kulttuurân já elimân. Tääl mun kaartâm kuálástiđ já kuldâliđ livđe ubâ paje, mii lii kal aaibâs hitruu. Takkâ meiddei muu iänán já iäčán, kiäh lává tääbbin onne. Sunnust mun lam finnim puoh máhulii torjuu maid pärni puáhtá jurdâččiđgin. Takkâ, ko tuoi kuohtuuh leppee ain tiptám mun leđe eidu taaggaar ko mun lam já leppee luáttám munjin já rähistâm muu, veik lam-uv motomin vázzám jieččân pálgái mield já ráhtâm valjiimijd maid puohah iä tuhhit. Takkâ muu kirječäällim totkeeskipáráid, Marja-Liisan já Toven. Tuái leppee muu idoleh. Lii lamâš oskomettum lukko peessâđ porgâđ nuuvt čepis já váimulij nisonijguin. Lieggâ kijttoseh meid muu anarâškielâ tievâsmitten škovliittâs skipáráid. Nuuvtko čálám kirjestân, tii movtigis vuoiŋâ čuávui muu ton čäällimproosees ääigi. Tääl mun tuše imâštâlâm já anam áárvust puoh maid tij leppeđ porgâm anarâškielâ siärváduv pyerrin. Tot anarâškielâ siärvádâh aansáš stuárráámusâid kijttosijd. Kielâiäláskittem ličij čuuvtij vaigâdub, jis váiluččii ruottâseh. Mun oskom, ete veik maailmist ličij puoh ruttâ já resursseh kielâiäláskittem várás, tot ij liččii mihheen, jis ulmuin ij liččii haalu, mohtâ máttáđ já máttááttâllâđ oovtâst. Kihheen ij pyevti iäláskittiđ kielâ ohtuu. Kielâiäláskittem meerhâš tom, ete kielâ sárnoo. Ijge kihheen sáárnu páággutmáin. Olmooš sárnu tuše, jis lii motivaatio sárnuđ. Já mun lam feerim, ete motivaatio ulmui siste kávnoo já šadda älkkeebin, ko láá tagareh ulmuuh pirrâsist, kiäiguin puáhtá jyehiđ iloid, murrâšijd já puátteevuođâ uulmijd. Anarâškielâ siärváduv kuávdáš aktiivjesâneh láá lamâš Kielâpiervâl já škovlâpargeeh. Sii láá kierdâvávt já áámmáttáiđoin šoddâdâm mii párnáid anarâškielâlii siärvádâhân oovtâst vanhimijguin. Mii kielâškovliittâs ääigi sij ain rávhálávt rävvejii já máttááttii mii siämmást ko porgii pargoidis. Sij pargeh jyehi peeivi korrâ pargo, siittáá iä liččii tääl anarâškielâ sárnoo párnááh ijge kielâst puátteevuotâ. Anarâš siärváduv váimu láá vuorâseh. Toh eenikielâliih sárnooh, mii rähis kielâmiäštáreh, kiäh láá lehâstâm sii táálui uuvsâid já siämmást sii vááimuid mijjân. Sij láá juáhám mainâsijdis, táiđuidis, muštoidis já jurduidis miiguin. Mun oskom, ete taah majemuuh säänih kovvejeh muu tobdoid pyeremusávt eidu tääl já taas lii pyeri lopâttiđ. Luuhâđ talle eenâb mii kirjeest. Tuáivumist mij finnip tom forgâ meiddei anarâškielân já suomâkielân. Takkâ puohháid kiäh láá onne tääbbin já meiddei tijjân kiäh kuldâlvetteđ taam interneeti peht. Jyehi áinoo tist puáhtá oppâđ kielâ. Tom uhkedum ucceeblovokielâ teikkâ mon peri kielâ. Mutâ toos kalgâ leđe haalu. Toos kalgâ pieijâđ vááimu. Mun já eres tievâsmitten škovliittâs uáppeeh lep piejâm. Tot pargo kannattij. Tove Skutnabb-Kangas lâi skype-ohtâvuođâst Sajosân já suullân návt sun muštâlij: Giitu, Buresboahtin! Halijdiččim algâttiđ kijttosijguin. Oovtâstpargo Márjá-Lijsáin já Suvijn lii lamaš uáli mávsulâš, kulmâ nissoon kuulmâ sierânâs enâmist čälimin kirje, mon fáddá lii nuuvt alda puohâi vááimu, et pajepargoh, määđhih, puácuvuođah já Márjá-Liisá pehti še muálkkáás párnáitipšomčuolmah já eres orniistâlmeh – já puohâin aainâs kyevti ulmuu pargoh iä lah iästám kirje valmâštume. Márjá-Liisá lii kuáddám puoh lussâdumos nuáđi já mun iävtuittáá ucemus nuáđi. Ličij lamaš nuuvt suotâs leđe tiiguin tiebbeen oovtâst já uáiniđ ubâ anarâšsiärváduv já eres sämmilijd. Mun lam nuuvt maŋgii ettâm, et sämmilâš ustevijttáá, kiäh must láá lamaš jo toi aaigij, ko Márjá-Liisá já Suvi šoddáin, jiem tiäđáččii mailmist já algâaalmugijn maiden, kijttoseh tijjân puohháid. Mun ferttiim kuittâg luptiđ oovtâ ustev Ulla – maaŋgâihásâš ustev, kote lii uuccâm munjin puoh tiäđuid, maid lam tarbâšâm. Tij leppeđ maaŋgah loveh jobá čyeđeh, et jiem riemâ ubâ mainâšiđgin tii puohâi noomâid. Koččâmâš, mondiet taat kirje lii eŋgâlâskielân? Aainâs sämmiliih, kiäh láá muu ahasiih, lii eŋgâlâskielâ luuhâm viehâlágán urkko, távjá máhđuttem. Taat kirje lii hirmâd tehálâš puoh maailm algâaalmugáid, ige tuše sämmiláid, mut tom tiäđust-uv puáhtá jurgâliđ paijeel 4000 kielân já algâaalmugeh láá ennuv. Veikkâ algâaalmugij ulmui lohomeeri lii viehâ ucce, tuše 4 % maailm ulmuin já iänááš taah algâaalmugij kielah láá uceh, sárnooh še láá uccáá. Keččâp, mon ennuv sárnooh maailm kielâin láá já taah lovoh puátih Etnologi 16. teddilâsâst. Stuárráámus luokast, mast láá paijeel 100 miljovn sárnod, ij lah ohtâgin algâaalmukielâ. Paijeel 10 miljovn luokast lii tuše ohtâ algâaalmugkielâ ađai keččuakielâ, Puoh eres luokah láá vuálá 10 miljovn sárnoo luokah já iävtuittáá stuárráámus algâaalmugij kielâst láá vuálá 100 000 sárnod kyevti kuálmádâsâst vuálá 10 000 sárnod. Moos jieškote-uv sämikielah sajaduveh? Lii skandaal, et mist iä lah magarehkin tärhis lovoh sämikielâ sárnoin, tuše áárvuh. Mist láá kale puoh eres tuššeaašijn tärhis lovoh, mut mijjân tehálijn aašijn toh iä lah; nuuvt et staatah, porgâđ maidnii!! Motomeh kielah láá luhostum uážžuđ mottoomlágán virgálii sajattuv, mut toi-uv koskâvuođâst pággusuddâluttem tábáhtuvá. Motomeh kielah sirdâšuveh vala motomijd suohâpuolvâid nuubán, mut iänááš algâaalmugij kielâi uásild lii uáli epivises, et sárnuh-uv párnááh innig täid kielâid mottoom love ive keččin. Távjá vaanhimeh iä ubâ ibbeerdgim tom, et kielâ ij forgâ innig ubâ lahkin, jis sij iä sáárnu tom párnáidis. Taat tile lii lamaš še maaŋgâ sämikielâst, kivkked ulmuuh tuágádeh, et kielâ sárnuh tuše sij já muáddilov ihheed nuorâbeh, mut iä innig párnááh. Já ko algâaalmugij kielâi iäláskittem mailmist álgá, tâi jis álgá, te toh šaddeh leđe siämmáá tiileest, mast anarâšah lijjii muáddilov ihheed tassaaš já tondiet kirje lii tehálâš já tondiet tot lii eŋgâlâskielân. Halijdiččim muštottiđ tii tast, magareh eromâš sáŋgáreh Ilmari Mattus já Matti Morottaja lává lamaš. Sunnuuttáá, kiäh voojijn oskođ anarâškielâ puátteevuotân já sárnuđ perrust anarâškielâ, lii uáli epivises, et anarâškielâ ličij innig lemin muádilov ive keččin eres ko kiirjijn já arkkâduvâin. Kijttoseh tunnui, tuoi leppee ubâ Anarâškielâ servijn čuálččááš ovdâkoveh puohháid. Kielâiäláskittem algâaalmugij koskâvuođâst lii algâttum, mut oovtâstpargo lii iäskán älgimin. Mut masa ij kosten, ige kosten lahkin kovvejum oovtâ kielâ iäláskittem nuuvt vuáđulávt ko Márjá-Liisá já Suvi kirjeest. Tot šadda leđe hirmâdsâš inspiraatio puoh toid maailm algâaalmugáid, moh pasteh luuhâđ eŋgâlâskielâ. Márjá-Liisá eromâš pargottáá taat ij liččii tábáhtum. Šoodâm muštâliđ taam kirjeest puáttee oho stuorrâ konfereensâst Kaliforniast já čááitám še Suvi fiilmâ. Filmâ čaittui moonnâm keesi Australia algâaalmugân já ulmuuh čiäruškuottii. Motomeh ettii munjin, et ko sij lijjii kuullâm muu kuhes saavâ aalmugmorheest já talle ko sij oinii Suvi fiilmâ, te kivkked tuágádii já äddejii jieijâs aalmug já ton historjá, vaanhimij, sehe ááhui já äijihij vuáttámušâid. Sij ožžuu tast inspiraatio, taištâlemhaalu – já tääl tobbeen tábáhtuvá. Mun lam vises, et taat kirje já filmâ šoddâv luptiđ tágárijd reaktioid maaŋgâ saajeest pirrâ maailm. Jis algâaalmugeh liččii riggásuboh, et pastaččii mađhâšiđ, te Anarist šodâččij possijdvajâldemsaje. Maaŋgah ulmuuh puáđáččii keččâđ, et maht tij leppeđ áppádâm uážžuđ puoh taam áigá. Tuáivum še, et iäláskittem tehálâšvuotâ jieijâs uásild iššeed vyeittiđ taid oovtâstpargovädisvuođâid, moh viehâruš puátih nuuvt algâaalmugij koskâvuođâst, ko mii-uv koskâvuođâst. Puoh sämmiliih já sämikulttuur usteveh, possoođ siämmáá iilân uccâ sierâmielâlâšvuođâin peerusthánnáá. Toh láá liijká uceh, jist taid verdid eres algâaalmugij čuolmáid. Iänááš algâaalmugij puáris ärbivuáváliih vyevih väätih, et juáhháá kalga kuullâđ já čuákkim juátkoo nuuvt kuhe, et puohah láá aašijn oovtmielâliih, veikkâ toos monâččii maŋgâ peeivi. Viggâmuš oovtmielâlâšvuotân lii tuođâlâš demokratia. Ääših iä ovdán jis kievrâmusah päggejeh jiejâš uáinuid vuáitun. Tast-uv, tegu maaŋgâin eres-uv aašijn ličij ennuv oppâmâš algâaalmugijn. Ain eenâb ulmuuh pirrâ maailm ibbeerdškyeteh, mon ennuv algâaalmugijn já sii kulttuurist lii taggaar tiätu já hárjánem, maid maailm uáli čuuvtij taarbâš, jis olmooškoddeest kalga leđe maggaargin máhđulâšvuotâ piäluštiđ jieijâs vädisvuođâin, moid sij jiejah láá sujâliih. Tuáivu mield tolâvetteđ taid uáli puáris tiäđuid já tááiđuid ááimuin. Lii nuuvt älkkee moonnâđ fáárun kulâttemohtsâškode já materiaallâš šoddâmân oskoo ideologian já uárreeráttái. Mun lam uáli kijtolâš tast, et lam uážžum leđe uccâ luávhustân mieldi taan kirjeest muštâlmin uáinuidân. Kijttoseh tunnui tuái kyehti fiijnâ nissoon. Kijttoseh puohháid sämmilâsusteváid, puárásáid já nuorâbáid. Ko juátkivetteđ tiebbeen Sajosist te tuáivuttâm, et mon eellimtehálâš pargo porgâvetteđ ubâ maailm pyerrin Ennuv lukko tijjân. Tuáivum, et puoh sämikielah láá kiävtust, já et toh láá nanoseh já tuáimee kielah. Tuáivum et toh láá adelâm moovtâ maailm puoh algâaalmugáid. Kijttoseh. Uccâeŋgâl juhlepihtâseh Uccâeŋgâlâš čokkái murâšlâžžân poolvâ alne já keejâi vuálus enâmân. Sun lâi eidu sierâdâm eres eŋgâlpárnáigijn. Sii sierâdem lâi eidu nuuhâm, já tääl Uccâeŋgâlân lâi keevvâm hyeneeht. Sun lâi iđedist syele, ko Eŋgâlenni lâi vuálgám, pieijâm puoh muččâdumos eŋgâlpihtâsijd paijaalsis, já tääl hipa sierdâddijn kuhes piivtâs lâi tiäđust-uv kolgâm tarvettistiđ poolvâroobdân. Tääl tot lâi rottâsâm heelmist uáli fasteeht. Kuhes stielâs hiäŋgái suu tyehin já pieggâ luuvij tom. Kukkeláá ko tom keejâi, te tot oroi kulâmin áášán, mut aldeláá ko tom ooinij, te tieđij, et piivtâs lâi fastom nuuvt čuuvtij, et ij tast innig lam juhlepiivtâsin. – Maidsun Eŋgâlenni tääl eđâččij? Uccâeŋgâlâš polâstâlâi já smietâi jo, moin naalijn kolgâččij tággáár päärtigis čielgiđ. Já taat lâi eidu tot juhlepiivtâs, mon sun koolgâi Alme juhlepeeivi pieijâđ paijaalsis. Já tiet-uv juhlepeivi lâi jo hirmâd alda. Eŋgâlenni lâi iđedist ettâm, et kyehti iijâ vala koolgâi uáđđiđ, já talle liččii juhleh! Uccâeŋgâlist ij innig lam ollágin juhlemielâ. Sun murâštij korrâsávt tom, et sust ij lamaškin innig mučis piivtâs juhlij várás. Kalebâ sust lâi-uv tääl surgâdis tile! Já ain korrâsubbooht sun smietâškuođij, maid porgâđ. – Tiäđust-uv! sun fakkist hoksái. Mondiet mun jiem taam ovdil šoddâm jurdâččiđ? sun smietâi jeđe kirdelij meddâl poolvâ alne. Sun kiirdij huápust páikkásis. Eidu mudágávt Eŋgâlenni já Kuárrooeŋgâl láin moonnâm uđđâ áárpuid já kággáid valjiđ puáttee ive juhlij várás, nuuvt et tääl te sun koolgâi toimâđ já huápust! Já jis Uccâeŋgâlâš huápust porgâččij, sunhân ij tarbâšiččii muštâliđ meendugin maŋgâsân ubâ haamit rottâsmist! Kuárrooeŋgâl pargoviste lâi aaibâs tast alda, aaibâs muádi poolvâ tyehin. Tohon Uccâeŋgâlâš tääl koolgâi. Tobbeen lâi kuittâg Nubbe kuárroo pargoost, kote lâi ovdil-uv išedâm tágárijn vädis tábáhtusâin. Jis sun kuittâg tuostâččij sust koijâdiđ iše, te tallehân äšši oppeet ličij oornigist! Já jis sun hirmâd muččâdávt koijâdičij, et Nubbe kuárroo ij muštâliččii päärtist oohtângin! Tallehân äšši ličij-uv jo oornigist! Já nuuvt te Uccâeŋgâlâš kirdelij muádi poolvâ tuáhá jeđe skolkkâlij poolvâroobdân togopeht, kost lâi kuárrookuáhtá pargoviste. Mut kihheen ij lehâstâm uuvsâ tego táválávt. Uccâeŋgâlâš jurdâččij, et kuárrummašineh tiäđust-uv onnii taggaar laarmâ, et Nubbe kuárroo ij kuullâm suu skuálkuttem. Uccâeŋgâlâš kirdelij lasâpellâs já keejái lasârääigi mield siisâ. Mut ij sun tobbeengin oovtâgin uáinám. – Maid mun täälgis koolgâm? sun čiäruškuođij. Já fakkist sun hoksái, et ij lam meendu pyeri korrâsávt čiäruškyettiđ, amas kihheen tom vala kuullâđ. Sun huámmášij, et ohtâ laasâin lâi áávus. Ucce ko lâi, sun älkkeht čaaŋâi tast siskiipel. Fakkist sun kirdâččij kuárrumloonjâst já smietâi, maid porgâđ. Ijhân tágáráin parttijn meendu kuhháá puáhtám vuordâččiđ! Sun sattui kirdeđ kuárrumnuurkán, kost lijjii stuorrâ kuárrummašineh. Taigijn kale ferttij leđe älkkee kuárustiđ pihtâsijd veikâ puoh stuárráámus eŋgâláid, sun hundârušâi jeđe orostij mottoom maašin tuáhá. – Taam kevttim oro lemin älkkee, Uccâeŋgâlâš jurdâččij já meridij, et sun jieš kuáruččij já tivoččij pihtâsis. Sun nuolâi mučis pihtâsis paijaalstis já čokánij maašin tuáhá. Sunhân kale mátáččij! Tiäđust-uv tot luhostuuččij, sun jeđđij jieijâs. Já Uccâeŋgâlâš kuáruškuođij. Sun uigâdij kuárrummaašin náálu vuálá eidu ton stiellâs, mii lâi rottâsâm. Suu mielâst kuárrum oroi-uv lemin maailm älkkeemus pargo! – Läigi-uv lii mudágávt vielgâd, sun jurdâččij já ain kuárui ovdâskulij. Mut fakkist sun hoksái, et iähân eŋgâlij juhlepihtâsijn eres ivneh ubâ kevttumgin ko tuše vielgâd. Tast sun lâi tääl luholâš, et sun ij tarbâšâm laaigijd muteškyettiđ tego lâi uáinám kuárroid maŋgii porgâmin. Váháš áigáá keččin Uccâeŋgâlâš lâi jieijâs mielâst vaalmâš. Sun lâi nuuvt tutâvâš, et aaibâs jo jiänusân rammuustij jieijâs čeppivuođâ. Mut ko sun piejâškuođij pihtâs paijaalsis, tot mahtnii unohistij heelmist ige lam ollágin taggaar ko koolgâi. – Vuoi hirmos, sun suorgânij já kejâškuođij heelmi. Já ko sun keejâi hiälmán, sun ooinij-uv, mii lâi moonnâm puástud. Sun lâi kale kuárrum tom stiellâs, mii lâi rottâsâm, mut sust lâi tarvanâm nubbe-uv uási pihtâsist rottâsâm stiellâs vuálá. Tääl sun lâi vahâgist kuárrum ubâ heelmi masa jo kiddâ! Illá sust jyelgih šiettii heelmist čoođâ. – Vuoi sittágin, Uccâeŋgâlâš suorgânij. Já veik sun maht ličij roossâm, sun ij innig finnim heelmi mahten luovâs. Tot oroi já pisoi kiddâ! Sun ááigui roottâđ heelmi já kuárruđ tom uđđâsist, mut ij sun kavnâm ko skerreid peevdi alne. Tien roottâmpargoost ij puáttám ennustkin mihheen. Uccâeŋgâlâš iätádui já čiäruškuođij. Mut tobbeen ij lam kihheen, kote ličij tom kuullâm. – Mun čuopâm skerreigijn taam áávus, sun meridij já vaaldij skerreid peevdi alne. Várugávt sun čuopâi heelmi eidu togopeht, kogo sun esken lâi tom kuárustâm kiddâ. Teikâ tiegu heelmist sun jieijâs mielâst tääl čuopâi. Já ko sun peesâi loopân, sun vuod kejâškuođij pargoos puáttus. Fakkist sun ooinij, et sun ij kustoo lamaškin čuoppâm eidu togopeht, kost sun lâi áigum. Mahtnii piivtâs lâi suu kieđâin jorgettâm nubij kejij, já tääl te sun lâi čuoppâm tom käŋŋir vuoluupeln. Já ko pihtâs keejâi, toos lijjii ittáám hirmâd jo stuorrâ rääigih. Motomeh rääigih lijjii ucebeh já motomeh vuod stuárráábeh. Uccâeŋgâlâš párguškuođij korrâsávt. – Tääl must lii piivtâshelmi rottâsâm já tot lii koorrum nuuvt kiddâ, et jiem finnii juolgijdângin tast siisâ! Já ko keččâlim tom tivvoođ, lam vahâgist čuoppâm pihtâs käŋŋirijdgis rääigin! Tääl must ij lah juhlepiivtâs ollágin! Já nuuvt čuuvtij lam taid juuhlijd vuárdám! Uccâeŋgâlâš leggistij kuárumijdis nuurkán já čiäruškuođij lohđuttemávt. Sun čiärui nuuvt čuuvtij, et sust ärdeeh aaibâs tuárgistii. Sust iä lam njuneliijnehkin fáárust. Tondiet sun vaaldij stuorrâ koori siste vielgis lakana já sihostâlâi toos čolmijdis já njuunees. Mudoi kale polvâlättei ličij šoddâm hirmâd stuorrâ konjâlláddu. Tääl ko sun lâi nuollâm pihtâsis, sun kolmuuškuođij-uv, ige sust lam mihheen, maid pieijâđ paijaalsis. Sun vaaldij koori siste vala lase lakanaid já kiesâi taid jieijâs pirrâ. – Mut maht täälgis? lâi suu čuávvuvâš juurdâ. Tääl sust lâi tuš kiddâkoorrum räigipiivtâs, mon ij innig puáhtám anneeđ. Já toos lasseen sust iä lam pihtâseh tommittáágin, et sun ličij puáhtám olgos moonnâđ! Sun čokánij kuárrumnuurkán já čiärui. Já tien čiärumân sun lâi nohádistám. – Uccâeŋgâlâš! Uccâeŋgâlâš! Jienâ tást paaldâst kočoi suu noomâ mield. Uccâeŋgâlâš suorgânij. Tääl kale sun kulâččij kunnes! – Tääbbin-uv tun lah-uv? kullui Eŋgâleeni läđis jienâ suu paaldâst. Mun lam uuccâm tuu jyehi saajeest! – Ta- taa mun ---, Uccâeŋgâlâš keččâlij čielgiđ, mut ij tast puáttám mihheen, ko sun oppeet čiäruškuođij. – Kost tuu pihtâseh láá? Eŋgâlenni koijâdij, ko ooinij párnáá lakanai siste. – Mun--, Uccâeŋgâlâš algâttij, mut konnjâleh lijjii nuuvt vuáimáliih, et toh oppeet viggii suu čolmijd. Mut Eŋgâlenni ij tarbâšâm tađe eenâb čielgiittâsâid. Sun ooinij tast paaldâst pihtâs, mii suu mielâst čuuvtij sulâstitij juhlepihtâs. Já ko sun tom kejâdij, sun hirmástui: – Mii tuu pihtâsân lii tábáhtum? Uccâengâlâš keejâi jávuttáá iännásis. Murâščolmijgijn sun ferttij čielgiđ puoh, mii sunjin lâi esken tábáhtum. Sun čielgij vistig tom, maht párnááh lijjii lamaš sierâdmin poolvâroobdâin hipa já tom, maht suu piivtâs lâi tarvanâm poolvâroobdân. Já tastmaŋa sun vala čielgij tom, et sun lâi jieš irâttâm tuovŋâđ pihtâs. Já nuuvt sun čielgij, maht tot ij lamaškin nuuvt pyereest luhostum. – Ain muu kuárumeh maneh puástukejij! Uccâeŋgâlâš čiäruškuođij. – Maht te tääl kalga ettâđ, Uccâeŋgâlâš? Eŋgâlenni koijâdij. – A--, addâgâs, Uccâeŋgâlâš šnuđgoi. – Tie te uáinip, et lii čuuvtij älkkeb áánnuđ tállân addâgâs já čielgiđ, mii lii tábáhtum. Tego uáináh, pärtti šadda ain viärráábin já viärráábin. Mudoi jieš-uv aaibâs jo ávkká jieijás kiälásáid. – Mut jiem mun kielestâm, Uccâeŋgâlâš piäluštij jieijâs. – Luhhoost jieh, Eŋgâlenni pahudistij. – Mut maht te kiävá muu juuhlán tääl? Uccâeŋgâlâš koijâdistij palosiähá jienáin. – Naa-a, tot lii-uv tääl šiev koččâmuš, Eŋgâlenni šuáhkádij. – Must ij lah tääl piivtâs. Mun jiem peesâ juuhlán, Uccâeŋgâlâš čiäruškuođij. – Tun kale ferttiih luoihâttiđ uábád argâmááccuh. Tot lii váhá uđđâsub ko tuu jieijâd argâmááccuh. – Mut ij tain pyevti juuhlán moonnâđ, Uccâeŋgâlâš čiärui ain korrâsubbooht. – Kale tain puáhtá, Eŋgâlenni ceelhij já kuáivui lavhâstis aaibâs uđđâ já kildee mááccuh. – Lii-uv taat munjin? Uccâeŋgâlâš keejâi jurbâ čolmijgijn. – Pärni, kale tot lii tunjin, Eŋgâlenni čielgij já keigij tom Uccâeŋgâlân. – Enni, mun rähistâm tuu hirmâd čuuvtij! Tun adelih munjin addâgâs! – Pärni, mun adelâm tunjin addâgâs! Mij ferttip-uv ain porgâđ tom, já mij ferttip meiddei áánnuđ addâgâs, jis ep lah motomin porgâm nuuvt muččâdávt. Mut tääl te ferttiih lopediđ, et jieh kuássin innig poorgâ maiden lovettáá! – Mun lopedâm, Uccâeŋgâlâš šnuđgoi já askadistij Eŋgâleeni lieggâsávt. – Maggaar lukko, et tun eidu lijjih finnim muu uđđâ juhlepihtâs kuárrost, Uccâeŋgâlâš ceelhij já nááđui Eŋgâleeni aaskan. – Nuuvt lâi pärni. Nuuvt lâi. Kel tun-uv peesah juhlijd, Eŋgâlenni jeđđij. Marja-Liisa Olthuis Párnáá nommân Enni? Mun lijjim juovlâmáánust 1997 vyejimin párnáiguin keččââđ emedân já eskin šoddâm uccâ nieidii, munnuu čiččâd párnáá. Mun máttááttellim ton ääigist aanaarkielâ já ko Rauma sairaala poođij uáinusân, mun muštâlim párnáid aanaarkielân: – Enni lii tobbeen sairalist. Tuomas (5 ive) imâštâlâi: – Sanoiks äiti, että sen vauvan nimeks tulee Enni? Juha-Lassi Tast Enniluámu – lii-uv tot luámu? Vaibâm! Nuuvt hirmâd vaibâm olmooš puáhtá motomin leđe kuulmâokkosii uccâ umogáá tipšomist! Eenâb jiem vaijaamgin jurdâččiđ, ko čokánistim sohvá oolâ ohtnubálov ääigi ehidist. Táálu lâi viijmâg josijdum já párnááh láin uáđđám. Juurdân must lâi váháš áigáá keččâđ televisio, mut ko jiem vaijaam pajaniđ uuccâđ stivrimpiergâskin, já nube tááhust ubâ televisio oroi lappuustâlmin orroomviste nurheest. Ester tipšom lâi álgám jo kuuđâ ääigi iđedist, já loppâ lâi tääl esken uáinusist. Teikâ mottoomlágán tipšomkoskân tom vissâ ferttij jurdâččiđ: čuávuvâš hoittámvuáruhân álgáččij majemustáá suullân neelji tiijme keččin. Mottoom kooskâst ferttiiččij vala peessâđ seeŋgân-uv. Motomin puátá taggaar tobdo, et perrust juáháš vuáruttuvâi tuálá eeni kocemin, et taat ij vahâgistkin pesâččii nohádistiđ. Henkjan lâi ehidist moonnâm njuolgist pargoost juhlođ pargoskipáris iäláttâsân pääccim, já tággáár peeivi talle ferttejim mahtnii piergiđ ohtuu pääihist, veik vyeimih iä liččii vala lamaškin nuuvt ennuv. Sofiast lâi vala luámuokko škoovlâst, já tiäđust-uv sun-uv tarbâšij peiviv jieijâs uási eeni ääigist. Ester vuot ij lam vala hárjánâm olmâ peiviryytmin já oođij já kuusij kuás sattui, mii lii umogáid uáli táválâš. Ko juurdâš, et peivi iiđeedkuuđâst eehid ohtnubáloh räi lii mudoi-uv merettes kukke, te vala kuhebin tom parga tot, et oovdeb ijjâ lâi lamaš munjin njuolgist eeđân jo surgâd. Ester kale oođij jo kuuđâ tiijme kooskâid, mut ko jiem lam luhostum finniđ taggaar kooskâ vala iijân, já oovdeb eehid sun lâi nohádâm jo čiččâm ääigi. Tot eehid kale lâi munjin rávhálâš, ko ijhân käävci-ihásâš Sofia innig toin naalijn párgum ko uccâ umogâš. Mut tađe viärráb lâi-uv juurdâ čuávuvâš iijâst, et toi kuuđâ tiijme uáđđim maŋa Ester koccái-uv vuosmuu keerdi jo oovtâ ääigi iho – eidu talle ko jieš lijjim viijmâg-uv nohádâm. Ko vuot njomâttim suu já finnejim suu uáđđáđ, jiem jieškis nohádâm. Kuuccim pel kuulmâ räi, já nieidâš vaađij čuávuvâš keerdi jo pel neelji ääigi purrâmuš. Oppeet koccájim uánihis njuámmilnahhaar maŋa njomâttiđ. Mut Ester ij vaijaaamgin ennuv puurrâđ já nohádij koskân purâdem. Veik keččâlim suu várugávt cuvnâđ, jiem tast luhostum. Ko vuot luoštim suu seeŋgân, sun koccái já párguškuođij. Ko oppeet pajedim suu já keččâlim juátkiđ njomâttem, sun vuot nohádij aaskan. Ko oppeet luoštim suu seeŋgân, sun nohádij mottoomnáálá mut jienâdij toin naalijn, et sátáččij veik koccáđ uđđâsist. Mun meid njaahim seŋgâsân ton kooskâst mut paaccim kuldâliđ, uáđđáá-uv nieidâš vâi párguškuát-uv uđđâsist. Ester kale nohádij já nuuvt mun-uv, mut ko Ester ij lam vaijaam ennuv njoommâđ, sun koccái jo kuuđâ ääigi iđedist já čiärui neelgis. Taat njomâttem, ko páárnáš lâi nuuvt čuuvtij niälgum, moonâi kale pyereest, já ko vala mulsum sunjin lippârijd, te vaartâ vááijuv čiččâm peessim iđedist seeŋgân. Kuuccim váháš áigáá, já tiäđust-uv jo pel käävci ääigi čuojâi Henkjan tijme, moos mun-uv koccájim. Aigum uáđđáđ vala uđđâsist, mut tastmaŋa aalgij-uv jo peiviohjelm: Sofia koccái tolebiššáá ko táválávt já lâi ton mielâst, et suin koolgâi sierâdiđ. Iiđeed moonâi mahtnii naverseemist. Ester oođij iđedispeiviv já pieijim Sofia keččâđ televisio. Ko lijjim mestâ jo uáđimin, te čuojâi puhelingis. Lostâkävppijâs! Piälkkájim sunjin, ko covneh ulmuid peivinaharij ääigi. Mun tuávkki jiem lam hoksám časkâttiđ puhelin! Jiävttááh peivinahareh jo lijjii pillâšum uksâkiälu tiet: mottoom äijih juuđij talle koijâdâlmin, uážžu-uv sun saijeeđ mii niijbijd. Tastmaŋa rottejim uksâkiälust patterijd meddâl. Ulmuuh, main ij lah kuássin olmâ äššigin, kalgeh hettiđ muu peiviráávhu! Lostâkävppijâs maŋa lijjim nuuvt suttâm, et toos oppeet rovvii muu nahareh. Pajanim, ko lijjim mudoi-uv lopedâm liäibuđ Sofiain pippârkááhuid Ester uáđđimpuudâ ääigi. Sofia liäibui-uv njaalgâ pippârkááhuid, mut mun kolgim keččâđ paaldâst suu liäibum. Sofia vuolgij liäibum maŋa skipáris kuuvl sierâdiđ. Oppeet jurdâččim uáđđáđ váháš ááigán, mut te Estergis koccái. Mudoi-uv ehidispeeivi sun oođij hyeneeht, ige taatkin peivi kustoo lam tađe pyereeb. Ko Sofia poođij, lâi-uv jo eehidpurrâmuš rähtim äigi. Mälistim čiärroo Ester kietâkaavâst. Mälistem maŋa koolgâi purâdiđ já tiskáđ. Putes pihtâseh-uv lijjii vala njuoskâsin koori siste, ko taid jiem valagin lam kiergânâm teikâ nakkanâm heŋgâstiđ kuškâđ. Ko lâi nuuvt hoppuus peivi, te meridim, et jiem piejâččii Ester ollágin lávguđ ovdilgo esken iđedist. Nubenáál kuittâg keevâi: tiskám já kievkkân putestem maŋa Ester pooškij toin naalijn, et lippâr lâi aaibâs tievâ, já poškâ kuulgâi pirrâ seelgi lippârist olgos. Ležeh-uv toos suijân lamaš toh mandariinih, maid iđedist lijjim puurrâm. Esken hoksájim, et mandariinij puurrâm sáttá tovâttiđ njammee páárnážân čuávjipohčâsijd teikâ jo mottoomlágán luččâtaavdâ. Veik jiem áigumgin pieijâđ suu lávguđ, te liijká-uv ferttejim: ijhân párnáá aaibâs pooškâi siste puáhtám tipteđ. Tast ko lijjim kiergânâm, lâi oppeet Ester njomâttemäigi, mon maŋa aalgij-uv suu táválâš eehidpárgum. Ester párgum čoođâ pieijim Sofia riišon. Ehidist keččâlim vala luuhâđ Sofian, mut jiem pissim meendugin pyereest Ester párgum tiet. Ko viijmâg-uv tijme lâi pel oovce, pieijim Sofia seeŋgân. Ester še keččâlim uáđđááttiđ, mut eehidpárgum jotkui, já Sofia vaaidij, et ij pissim uáđđiđ uccâuábi párgum tiet. Nuuvt ferttejim väldiđ Ester vuálus já väldiđ suu aaskan. Askeest sun kale jooskâi čiärumist. Ij moonnâm kuhháágin, ko Sofiagis čiäruškuođij. Táválávt sun kale ij tienuuvt kuássin porgâm. Ko moonnim koijâdiđ, mii sustkis lâi, te sun muštâlij, et poolâi tast, et suu seeŋgâ vyelni lâi kumppi. Cokkiittim čuovâid já muoi Sofiain keejâim oovtâst, et seeŋgâ vyelni ij lam mihheen. Tastmaŋa te kuođđim Sofia oppeet já tuáivuttim pyeri iijâ. Siämmást kullui Ester čiärumin vyelikeerdist. Tuámittim vuálus, mut ij moonnâm kuhháágin, ko Sofia oppeet kulluuškuođij: tääl lâi jyelgigis maka raššoom, mon koolgâi ruvviđ. Ko kuččum suu váhá korrâsub jienáin uáđđáđ, te sun čiäruškuođij, et enni ij sust innig perustâmgin. Nuuvt kuittâg-uv ferttejim čokánistiđ vala suu seeŋgâ kuorân já čielgiđ já jeđđiđ, et ij uccâuábbi hirmâd kuhháá näävt ennuv ääigi vááttám mut et tuše taat algâ lâi tággáár. Já čielgejim vala Sofian, et rähistim suu siämmáá ennuv ko ovdil-uv. Já talle sun kuittâg mahtnii uáđđái. Ester lâi vyellin váháš ááigán nohádistâm, mut ko jieš peessim Sofia kuvlân uđđâsist vuálus, te Ester-riäpu vuot koccái, ko lekkim kievkkânist skääpi já tobbeen koočâi kattillokke hirmos larmáin lättei. Tastmaŋa ij Ester innig uáđđám ovdil ko ohtnubálov ääigi. Henkjan poođij pááikán vaartâ paijeel ohtnubáloh. Sun kaavnâi muu čokkáámin sohvá alne. Konnjâleh iä lamaš must innig kukken. – Tääbbinhân lii nuuvt rávhálâš et, Henkjan kullui. Lahhân muštám vuoiŋâstiđ onne? – Muštám kale lam, mut jiem lah pissim. Já nuuvt muštâlim sunjin, maggaar peivi must lâi lamaš pääihist. – Pyeri olmooš! Mondiet jieh kuittâg naavdâš tast, et tust lii enniluámu? Henkjan pahudistij. – Já mii áármu luámuid taatkis lii? ettim sunjin já lijjim masa jo suttâm. – Muu mielâst taat lii vala viärráb ko armeija! Mut tobbeengin ij taarbâš porgâđ pirrâmpeeivijd mut tuš tiätuääigi jeđe piäsá vuoiŋâstiđ. Kii tuántáid taamgis ääigi lii hoksám nomâttiđ enniluámmun? Muu mielâst taat ij lah mihheen luámuid mut ennipalvâlus! Ferttee porgâđ rijjâtátulávt pirrâmpeeivijd uáđihánnáá já vuoiŋâsthánnáá tego uárji! Já tastmaŋa smiettim, mon čuuvtij párnáidân rähistim já mon mielâstân porgim puoh täid pargoid sunnuu oovdân. Lohđuttim jieččân toin jurduin, et tággáár äigi ij pištáččii meendugin kuhháá. Já váháš áigáá keččin taah peeivih liččii kuittâg jo vájáldum. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Ergisirdem Niijlâs čuoigâi luovtâ rasta. Viehâ savadâh lâi nuuvt tego läävee-uv puolâšin. Kiičâ tuše kullui ko saveheh keččâlii vyeittiđ voccâmuottuu. Oppeet lâi sevŋâd muádi tijme kiämáduv maŋa. Jis lâi polvâšoŋŋâ, te taan ääigi ivveest ij olmâ peeivičuovâ ubâ šoddâmgim. – Mut ij tom äävti läittiđ, eergijd ferttee sirdeđ, lâi šoŋŋâ maggaar fal, palidij Niijlâs vyeligis jienáin. Sust lâi taggaar tääpi et laavij ohtuunis olssis sárnuđ. Ohtuunis pärnialmai ko lii, vuoigist eeđân puárispärni, te áinoo sárnumskippáár lâi iänááš sun jieš. Niijlâs korŋij enâman. Aalgij jeggi mon tyehin morâstist lijjii eergih. Taat koskâ lâi Nijlâsân kale nuuvt uápis, et sun taaiđij tom veikâ mon sevŋâdist. Tääl lâi vala valmâš saaveehlättee, mon mield saveheh jo jiejah-uv kuorâsii, ij tarbâšâm muidego čuoigâstâllâđ. Lijjii neeljilovádeh juovlah aldanmin Nijlâsân. Sun ko lâi ubâ eellimavvees aassâm tääbbin Njargâjävr riddoost, te kale enâmeh algii leđe jo čoođâ uáppáh sunjin. – Jiem mun lääiti täälvi, jiem ubâ skáámâgin. Kalhân keesi muččâd lii mutâ uáli huššâhân talle lii já huáppuhân tot lii ain, ko tot lii nuuvt uánihâš. Mutâ tälviv uážžu leđe ráávhust, iä lah toh jyevdilis jotteeh nuuvt ennuu. Piäsá ohtuunis tálustâllâđ. Sättih moonnâđ okkopuudah nuvt et ij ele ohtâgin muu tuuveest. Postâalmai-uv iälá tuše talle jis lii postâ pyehtimnáál. Mudoi sun läävee njuolgiđ Ordâpuolžâ mield lappâd. Tast lii ain huáppu, tothân lii-uv staatâ virgealmai. Nijlâs paallân koskâldui, ko sun poođij ergij kuuvl. Eergih iä oinum, mut sun tieđij kogo peht toh láá. Kullui muurrân, ko sun poođij vuossâmuu eergi kuuvl. Taat Luostâg aainâs-uv lâi taggaar, et tot muridij, ko kuulâi išedis puátimin, já nuuvt kale eres eergih-uv tohhii. Ergi oinuuškuođij eskin muádi soolâ keččin. – Naa, lii-uvsun iššeed máttâm Luostâg-äijiháá šieunáál sirdeđ. Láá-uv pođoi suávvááh njáskum? Lah-uv čoollâm? Na jieh tiäđustkin nävt puolâšin. Jiehke lah kuáivumgin lääbži oolâ. Kalhân tot puáris Luostâg lii čeppi. Tot rottee lääbži ain luovâs, ovdilgo muotâ jarro ton oolâ. Já jis mana muorâ pirrâ, te kal máttá karveđ maasâd-uv. Na, jiehpa lekken vuossâmuu suávŋá kuátumin. Ergi oroi kuldâlmin val išedis mainâsijd. Niijlâs laiđij Luostâg čievârroobdân, čoonâi suáhán, njaaskâi pođoi suávváid, áiđustij unohis muorâkooskâ, amas ergi suurrâđ lääbžis. Tastmaŋa sun rahttađâi sirdeđ kulmâ eres eergi-uv, Picemuuzzig, Noorhâ já Aailâstuástu. – Kal lii tääl eergijn šieu tile. Láá skipáreh, et ij taarbâš valâdiđ. Ponne lii pyeri, ige lah val kossâ muotâgin. Niijlâs smietâdij, et taat moorâst pištá val muáddi oho, ovdilgo ferttee eergijd laiđiistiđ eressai, veikâ Lávučiälgán. – Taa ličij suohâd, riisinsuohâd, iätá tipšoo korrâ jienáin. – Ij taarbâš huikkeđ, kal mun kuulâm, iätá Niijlâs. Iä jyehi puáris ulmust lah hyenes peeljih. Ege hyenes čalmehkin. Ovdil tij jiejah peljittuuvetteđ ko tist láá ovttuu larmâdmin toh ratioh já telkkareeh já toh... – Láá-uv puoh puáráseh jo salist? koijâd hovdâ. – Kolgâččij-uv juovlâsaalmâ lávluđ ovdil purrâm vâi eskin maŋeláá. Sabrina, uážuh cokkiittiđ jo kinttâlijd. Na maht tot Niijlâs? Tunhân oroh tääl aaibâs moovtâ, penttâ juovlâmielâst. Tuubdah-uv muu? Kost mij tääl lep? Tääl láá juovlah, juovlâáptu. Tun lah tääl puárásumos, ko Terttu Majanen jaamij jieht. Puáđi kozzâđ suohâd, kiitiätá kaavnah val mandel, talle peesah naaijađ puáttee ive. – Joo, suohâdhân mun kale koozam, iätá Niijlâs. – Mut najâmist mun jiem tieđe. Jiem kuittâg tuom Marittist huolâ, kulhijdum tuántást. Lii-uv pággu naaijâđ jis lii mandel suohâdist? Ulmuuh ruáhásii Nijlâs arvâlusâid. Puáráseh já tipsooh čokkânii purâdiđ. Lâi riisinsuvrâmsuohâd, šavečuárbpel, lanttuloová, heđâlmeh já mii-mii-uv. Niijlâs še kozâstâlâi suohâd. Kozâdijn sun kejâstâlâi sahis juovlâpeesi, mii lâi kaskoo salilättee. Peesist puollii sähkökinttâleh já jyehimuđušiih čiiŋâh surjuu. Kierrust lâi val taggaar tegu täsni. – Tuot tot kale lii pahamus muudon seggi tuot peeci. Eergi läbži ij moonâ ton paijeel, mut tommit lii njyeijil, et jis läbži mana pirrâ te sojá já čavga já... Na tallehân kale ko váhá áiđuččij tuogu peesi já piano kooskâ. – Na, kuus tot Niijlâs tääl purrâmkooskâst? koijâd hovdâ. Hiivsigân-uvkâs vuolgih? – Mun tot kale čuopâm tuom piässáá, iätá Niijlâs. – Picemuuzzig sáttá olleeđ-uv toos. Naa, já kolgâččij pieijâđ uđđâ joođhâ Aailâstuástun, nagot te puátkee tom mieskâ oorâ. Matti Morottaja Erkki Itkonen Erkki Esaias Itkonen šoodâi Anarist 26.6.1913 kirkkohiärrá Lauri Arvid Itkos perruu nuorâmussân. Anarist aassâm paasij kuittâg uánihâžžân: jo tast puáttee ive peerâ varrij Viihtin. Ko Itkonen čaalij pajeuáppen 17-ihásâžžân Lohjaast ive 1930, máttááttâlškuođij sun aalmugtivtâlâšvuođâtutkâm, suomâkielâ já syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm Helsig ollâopâttuvâst. Sun valmâštui filosofia kandidaattân ive 1933, mon maŋa sun poorgâi Suomen suku -nommâsâš tutkâmlájádâsâst Järvenpääst professor E.N. Setälä assistenttin. Ko Itkonen nágáttâlâi tuáhtárin ive 1939 tooimâi sun Helsig ollâopâttuvâst dosenttin. Iivij 1950 – 1956 koskâsâš ääigi sun lâi syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm paijeelmiärásâš professorin já iivij 1956 – 1963 koskâsâš ääigi eidusâš professor. Iivijd 1964 – 1983 Erkki Itkonen lâi Suomâ Akatemia jeessân. Erkki Itkonen tooimâi aktijvâlávt meiddei seervijn, el. Syemmilâš-ugrilâš Seervist (ovdâalmajin 1968 – 78) já Säämi Čuovviittâsseervist (saavâjođetteijen 1957 – 62). Sabmelaš-loostâ toimâtteijen sun lâi 1934 – 1950 koskâsâš ääigi. Totken Erkki Itkonen lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. Sun olgosadelij stuorrâ mere uđđâ ovdedeijee tutkâmuš syemmilâš-ugrilâš kielâin, meiddei maaŋgâin jieškote-uv sämikielâin já sämikielâlâš kirjálâšvuođâst. Itkonen lâi tuše 26-ihásâš, ko sun nágáttâlâi ive 1939 – nuorttâsämikielâ (eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâ) vokaalij šlajâlâš jiešvuovijn já olgosadelij ive 1946 jotkâuási, mii kieđâvušâi nuorttâkielâ muálkkáás pištemsysteem ráhtus já šoddâm. Tast maŋa sun vijđedij uáinu jienâduvâin kielâopâlâš haamijd já ceelhâoopân. Sun kieđâvušâi ovdâmerkkân duaali, verbâsujâttem já sajehamij historjá jieškote-uv syemmilâš-ugrilâš kielâin. Suu tobdosumoseh suomâkielâlâš kirjeh láá Kieli ja sen tutkimus (1966) sehe Suomen kielen etymologinen sanakirja I-VI (1955-1978), mon toimâtteijeejuávkun sun kullui ubâ sänikirjepargo ääigi. Anarâškielâ lâi kuittâg Erkki Itkos kuhesáigásumos já rákkásumos tutkâmčuásáttâh, moin sun poorgâi 1930 -lovo rääjist kidâ 1990-lovo räi. jo iivijn 1935 já 1936 sun nuurâi Anarist hämiopâlâš amnâstuv sehe sänivuárhá já algâttij ive 1950 systemaatlâš nuurrâm anarâškielâ sänikirje várás. Pargo puáđusin almostui 1986 – 1991 vijđes tieđâlâš sänikirje Inarilappisches Wörterbuch I-IV. Sänikirje várás Itkonen raahtij ortografia, mii lii ucánjáhháá täärhib ko tááláá ääigi kevttum čäällimvyehi já mii maainâst aainâs-uv moonnâm ihečyeđe algâpele kevttum kielâ já toi sierânâs suomânij jienâdâhjiešvuovijn. Kirje tuálá sistestis ohtsis aldasáid 6000 säniartikkelid. Tot vuáđuduvá 1880-lovvoost 1980-lovo räi nuurrum amnâstâhân, mast iánááš uási lii Erkki Itkos já suu muádilov anarâš kielâmiäštár pargo puáđus. Sist Aili Paadar išedij Itkosii sänikirjepargoost maŋeláá Helsigist vala 9 mánuppaje ääigi, siämmáá ko moodijd ohhoid meiddei Elsa Kuuva (tääl Valle) ive 1978, kuás amnâstâh majemuu keerdi tievâsmittui. Puohâin tergâdumos anarâš informant akateemikko Itkosâžân lâi eeppidhánnáá Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja (1892-1963), Sabmelaš-loostâ aktiijvâlâš čällee, kiäm Itkonen noobdij pyeremusâi sämmilâš kirječällei viärdásâžžân mainâsteijen. Uula Morottajain sun vaarâ peesâi-uv puoh aldemustáá anarâškulttuur puoh vuáđulumos jiešvuođâ. Keessiv 1952 Itkonen paddij Anarist kyehtnubáloh anarâššâd, kiäin maaŋgah lijjii mieldi meiddei sänikirjepargoost: Elsa Kuuva, Katri Lahdenmäki, Uula Morottaja, Jouni Musta, Maarit Musta, Iisakki Paadar, Inga Paadar, Pekka Paadar, Matti Saijets, Heikki Sare, Matti Vale já Juhan Matti Vale. Tai paddiittâsâi vuáđuld Itkonen valmâštij majemuu pargoos anarâškielâlâš kielâčáitusčuágálduv Aanaarkiela čájttuzeh (1992), mon savâstâlmijd sun meiddei jieš litteristij ađai miärhui pajas já jurgâlij suomâkielân. Erkki Itkonen jaamij vyesimáánu 28. peeivi 1992, tuse pelnub oho maŋeláá, ko sun lâi majemuu keerdi iällám pargosajestis já hyvástâllâm pargoskipárijdis. Sun lâi šoddâm anarâš pirrâsân já iäljárušâi anarâškielâ totken já tuárjon puustavlávt eeđân ubâ elimis ääigi. Uula Morottaja, Inga Paadar já Heikki Sarre Sahhiittellee: Erkki Itkonen Aanaarkielâ čájttuzeh 255-265 Erkki Itkonen: Tot lâi helmimáánuust, ko tot… Uula Morottaja: Joo, helmimáánu tot lâi. EI: Talle Avelân, vâi kuus tot iiđij? UM: Tot iiđij jyehi sajan ohtân. Mahte pissonjäälmist te paaijij. EI: Já kost tun lijjih talle? UM: Mun lijjim taan pelni, Njellimist. Mun Suáđekylá kirkkopääihist eellim elintarvejáávuid viežžâmin Juhan Saijets poccuigijn, já sun meiddei lâi fáárust. Já muoi poođijm tobbeen Suáđekylá kirkkopääihist nuuvtko jiehti, te mun puosâškuottim tom vuossmuu iijâ já puoh ubbâ peerâ tast maŋa. Joo. EI: No kuhháá-uv tun puoccih talle? UM: Mun puoccim kuttâ oho. Mun lijjim aalgâst vistig, ko mun puosâškuottim, te mun jiem puoccâm ko kulmâ peeivi, te mun valdim já algim puárániđ, mun kiäpásmim ennuu. Mut ko te tiäđust-uv, ko puoh lijjii táluviehâ puocâmin já mun tállân ko juolgijdân oolâ pesâškuottim, te mun moonnim tiäđust-uv olgos, ko pargoh lijjii porgâhánnáá, ohtâgin ij vaijaam. Mun kuoddim muorâid, mun kuoddim čääsi já veikkâ mun kale lijjim kuullâm tom, et tot lii kolmâsist ärgi. Mun jiem kuittâg viettim nuuvt ennuu, et liččim kárvudâttâm nuuvt ennuu, ko lâi kolgâđ, te koolmâs vuojâstij, te oppeet teddilij muu, te kuttâ oho kolgâi leđe seeŋgâst. EI: Na tun lijjih tast Njellimist talle. UM: Mun lijjim Njellimist talle. Já mun ko teddiluvvim talle, te mun lijjim pelnub pirrâmpeeivi nuuvt, et mun jiem tiättâm jieškin, kost ležžeem. Já mun oinim puohrekkân tagarijd eledijd, moh iä puáđi taan maailmist oinuđ. Mij kiirdijm, mij kaačâim, mij lâim veikkâ kost. Mutâ tot lâi talle, ko mun lijjim puoh losemusâst puocâmin, te taan Juhan Saijetsist jammii talle kyehti päärni. Te mun vuolgim maka toi párnáiguim. Na mun vuolgim mieldi já toh párnááh monnii mahte kirden te já mun moonnim maajeeld. Te mun juurdâškuottim, et mun kal jiem vala vyelgi, te mun maacâm já mun maccim. Já mun poottim ton seeŋgân, ko keččâđ maka, vala-uv mun lam tast já mun lijjim nuuvt jo uccen nuuhâm, et ij lamaš ko mahte suormâ te. Te mun algim ruvviđ et ij-uvsun täst vala olmooš puáđáččii. Mun ruvvejim, ruvvejim tassaaš ko mun jieš-uv čaranim taan maailmân. Te mun lijjim paiđijdân puoh kiškodam paijaalstân, ko mun lijjim nuuvt nanosávt ruvvim já tast maŋa algim kiäpásmiđ. Já toh párnááh, kiäh moonáin, kiäi fáárust mun lijjim vuálgám, te toh iävá jurgâlâttâm, toh moonáin. Mut mun ko jurgâlittiim, te mun paaccim val taan maailmân. Mut jos mij leim oovt fááru moonnâđ, et mun jiem lijjii jurgâlâttâđ, te talle lijjim moonnâđ mun-uv. EI: Na tii pääihist meiddei lâi tot tavdâ? Inga Paadar: Joo, mii pääihist mij puosâim puohah, aaibâs puohah. Iššeed talle poođij siämmáá reeisust ko sij lijjii, já tot lâi vala muádi oho verd tommit tiervâs, et muorâid uážui táálun. Tallehan mij puosâškuođijm puohah nuuvt, et ephan mij lijjii uážžuđ muorâid jos ij iššeed liččii huolâttam muorâid ovdil. Tot uážui muorâid já nuuvt mist tullâ puolij já nuuvthan mij iälostijm nuuvt kuhháá, mut ep mij kal nuuvt kuhe puoccâm eidu. Iššeed ij puoccâm nuuvt čuuvtij. Mun lijjim vähä oho veerdi, mut mun oho keččin puáránim. Tast táát muu nieidâ, kote lâi, te tot še lâi oho, te puáránij. Tot Ailâ, kote lii must Ruávinjaargâst, te tot puosâi kuhe, já čuutij. Mut mij ep jáámmám ohtkin, mut musthan hiäimuh kal jammii. Must jaamij eččpel, must jaamij viljâ, kyehti uábi. Mij kale ep ohtkin jáámmám, puosâim kal, aaibâs puohah já hyeneh val lâim-uv ton ääigi, ko puosâim. EI: No tun meiddei puoccih talle? Heikki Sarre: Mun jiem puoccâm talle. EI: Kost tun lijjih talle? HS: Mun lijjim tobbeen tavveeln, Aaslâk pääihist. Mun lijjim riävskáid pivdemin já mun jiem puoccâm ollágin talle espaanja. Mut tot lâi iskor kuullâđ, ko poođij sääni, et espaanja pyeceh Aanaar markkânist já Avelist iä peessâm kavppijd, ege kuussân. Ohtâ vääbel Svinhuut juuđij räjitargastusâst tääbbin Räkkijäävrist. Tot poođij mii kuul já eeđâi tom, et pyeceh já jäämih. Sun poođij Kesjáávrán, te tast lâi jáámmám eemeed, iššeed já eemeed iävá lamaš vala jáámmám, mut iššeed lâi jáámmám já eemeed lâi jäämmim porgâmin, et forgâ jáámá, melgâdávt lâi jo nuuhâm. Já sitte poođij tot sääni, kyevt oho keččin poođij sääni: must lâi eeči jáámmám já enni ton espaanjan já jammiihan talle nuuvt ennuu, mut tot lâi… EI: Lâi-uv tist ohtkin taid rummâšijd keesitmin talle? HS: Jiem lamaš mun. UM: Mun kal lijjim. EI: Markkânist? UM: Joo. EI: Maggaar tot lâi? UM: Tot lâi, ko mij vuolgijm, must jaamij viljâ já sitte ko mun vuolgim taid rummâšijd tuálvuđ, te valdii já kyevti muu aldemuu táálu eemeed já iššeed láin jáámmám, te pieijii muu máátkán taid, mut Avelist lâi muu viiljâ ruumâš, te mun juuttim togo já valdim tom. Äijihjävrikeejist lâi talle nuuvtko kievar. Te mij nurâdâđâim toos. Te kyehtlovvittâ ruummâš lijjii tast ton majala šiljoost talle, moh lijjii jotemin ton siämmáá tove hävdieennâmân, ko mun-uv. Já ko mij poođijm tohon hävdieennâmân, te mun luuhim taid rummâšijd, moh lijjii, te toh lijjii neljilovkyehti ruummâš, maid iä lamaš val kiergânam hävdidiđ. Já almaah lijjii mahte maađij tyejeest te kuáivumin haavdijd. Pappâ lâi puocâmin. Tot lâi Jalmari Tela talle kirkkohiärrán Anarist. Tot lâi meiddei puocâmin nuuvt, et tot ij vaijaam rummâšijd sivnediđ ko kyehti já kulmâ ain peeivist já tađe keččin tot lâi nuuvtko mahte puáđusam te tot tyeji nuuvt, et ferttejii hävdidiđ sivnedhánnáá, ko pappâ ij vaijaam já paapâst jaamij meiddei rovvá. Já mij vaaldijm já ko ooinijm máhđutteemmin já mij lâim jo tommittáá juáháš puáránamaš, et mij kikkânijm tyeje porgâđ, te mij kuáivuim jiejah häävdi já hävdidijm taid, maid lâim puáhtám. Tieđijm et kuus toh pääccih-uv aainâs. Toh koivuu mahte taggaar stuorrâ kanava te já kulmâ pieijii ain miäldáluvâi jâ kolmâ eennâm val lâi, tagarijd kuoblâid. Te tohon cahhii kuoblâ vuál já kulmâ ain miäldáluvvâi, kulmâ ain miäldáluvvâi. Kal tot lâi nuuvt… EI: Ij-uvks nuuvt keevvâm, et mottoom táálu aaibâs nuuvâi, puoh ulmuuh jammii? IP: Joo. UM: Tot lâi tobbeen markkân tyehin, Siivik-Ruuto táálu. IP: Naa. UM: Et kuábbáškis lâi jáámmám naavittân, iššeed vâi eemeed? IP: Eemeed. UM: Eemeed lâi jáámmám naavittân. IP: Siemmân párnááin. UM: Joo. Já iššeed lâi... IP: …tupán jáámmám. UM: Tupán jáámmám. IP: Puárrásub olgijnis. HS: Mun muštám Juunu-Vile… UM: Já sitte Juunu-Vile kiäzzáh jammii meiddei, jaamij iššeed já eemeed já sitte meiddei tuot Paulus Kuuva, toh ko puárránškuottii, te virgekodde já kundá almaah pakkuu jotteeđ puoh tain puárispele paaihijn, et maht tobbeen eelih. Te poođij mottoom pááikán, te iä lamaš ko párnááh tuš elimin já toh-uv lijjii, et iälláážeh-uv ääigi ool. Te koijâd, et kost eeči. Tothan kal ooinij, et eeči já enni lava kuohtuuh moonnâm, mut tot halidij tiettiđ, et láá-uv párnááh… Na koijâdij tiäđust-uv, suomâkielân val koijâdij et "missä isä ja äiti?". "Isä ja äiti nukkuvat". Na nubbe lâi riäŋkualn já nubbe lâi seeŋgâst. Já nuuvt lijjii… No tot vaaldij párnááid mieldis já tuálvui tohon kirkkopááikán já liegâdij maka sun vuossmužžân, tuoldiittij čääsi já adelij kume čääsi juuhâđ ko lijjii kolmum já kuškâm já niälgum. Sust maka lâi evvis meiddei fáárust, nuuvt adelij purrâmuš vuosâ iätán tooid. Já jos peivijn, ađai peeivi, tâi kyehti lijjii maŋaniđ et ij lijjii olmooš puáttiđ tohon, te lijjii moonnâđ tast ubbâ peerâ. Iähan toh jolâs párnááh tiäđustkin viettim vyelgiđ kuussân, ege vaijaam, ege pallâm pietittimes párnááh. EI: Na maht tuu ulmuuh läävejii tom nuuvtko pyerediđ talle, lâi-uv mihheen lekittâsâid vâi…? IP: Ij mihheen. Ij. Ij tommit et. EI: Ij-uv vijne lamaš pyeri? IP: Ij mihheen lamaš mist, mii tááluust kal ij lamaš ij mihheen. UM: Ij tot lamaš kosten. IP: Ij tot talle, kal tot lâi nuuvt, et ij tot lam mihheen já kosten já tobbeen jos markkânpääihist lâi apteek já tuáhtáreh, mut iähan toh viiššâm tom adeliđ. EI: ¡uávji meiddei poovčâstij, vâi uáivi tuše vâi? IP: Mun jiem čuávji poovčâstmist tiättám maiden, mut uáivi, uáivi já puoh selgi já ruumâš nuuvt et. Mut mun rossâdim nuuvt et kolmâ havduuin hávduđ, sehe jieččân, ete párnááidân. Tot lâi hiälputtâs. EI: Maid, vorrâ kuulgâi njuuneest vâi? IP: Ij ollágin, mist kal ij mihheen kulgâm, ij vorrâ ige, mut nuuvt hiäijun lijjii motomeh, et… Tot Ailâ, kii must tobbeen Ruávinjaargâst lii tääl, te tot puosâi nuuvt čuutij, et tot aaibâs… ij tot hovrâm ollágin, mut tegu lâi et ij tiättám maiden. Nuuvt čuutij puosâi. Já tot ain maŋgii eeđâi, et "enni jos val ráhtáččih kolmâ havduu munjin, tot lii pyeri." Mun aštuu tiäđust-uv ferttejim, já ko arvâl val tom: "Vuoi maht tun rááhtáh táám kolmâ havduu, ko penttâ lieggist." Mun eeđâm, et munhan muottuid piejâm tohon já tom pieijim. Tot ko ij ollágin kalme, váá lieggist vain. Tot lâi nuuvt kuume et… EI: No, tot Njellim puáris iššeed, tallehan tot jaamij? UM: Joo, talle jaamij. IP: Joo, Piäkká-rokke tot talle jaamij. EI: Maht tot lâi, piijpo-uv tot lâi puálláátmin? UM: Tot lâi taggaar äšši, et tot meiddei poođij sáátu vyejimin poccuiguim vaaldij tom, kesittij Avelân, maid leš sáátuid já tobbeen poođij te maainâst et maht Avelist láá puoh puocâmin. Kyehti láá ubâ siijdâst, Avveel siijdâst innig, kiäh väzzih keejimield siijdâ nuuvt et tuulâ puáldih já kussááid koškesuoinijd já čäcpittáá kuittâg uigâdeh, et iä niälgán jäämi. Já maainâst et Luusuast kähcilov lojjii tyejialmaah, te puoh virrii ohtân. Já te puosâškuođij jieš-uv já puosâi kyehti peeivi já te vaaldij ton iijâ ko jaamij, te iätá et käähvi kalga vuoššâđ já stuorrâ pánnooin. Pijgá iätá et "maidgis mij ton käähvist, ephan mij ohtkin vyeiti juuhâđ." "Tääl kalga käähvi vuoššâđ!" ¡ohčuv lâi uástám oovtâ kállást tom, Marttin-rohe-Maatižin kuččuu, kest lâi saavzâvuástá… uástám nuuvtko čohčâmánnudist já tot lâi val oromin. Te eeđâi et tääl mij juuhâp vuástákäähvi! Já ko juuvâi tom vuástákäähvi te arvâl tom, et "já mun jiem tieđe maht lii ko táán Njellim kuolbânist lâi ovdil jäävvil já tääl lii puoh kuorbâm nuuvt, et ij jäävvilčalme oinuu já tääbbin lâi muorâ já lijjii pikkâšeh, mut muoi Ristnáá-Piättár-Mattijn juuđijm ubbâ peeivi já tilá te finniim pikkâšijd, puoh lii poldum." Já te vaaldij já piejâškuođij piijpon. Já piejái piijpon já piejâi piijpo njálmásis te keigij näävt já eeđâi: "No pane kaimaki piippuun!" já lyeštilij. Tiäđust-uv suu čalmeest oroi tot, et tot vaaldij tot käimi, kiäs leš maidnii addelam… Lyeštilij tubbáákpuursâs, koočâi njäälm… pieijâlij piijpo njáálmán já vuolgij meiddei… EI: Já tot piištij tot tavdâ kyeht oho vâi? UM: Kyeht oho. Joo já ton talle ij lamaš vala ko ucánjihháá pajeláhháá kyehttuhháát servikode jieggâloho já ton kyevti oho siis jammii kyevt vááijuv kyehtčyeđe jieggâd táán servikoddeest. Uážui tiettiđ, et tot lâi koorâs… IP: Nuuvt lâi taggaar… UM: táán servikode uási. Hannu Kangasniemi – oppâmateriaalčällee Sun lii šoddâm 1956 Anarist já lii jottáám vuáđuškoovlâ Anarist já luvâttuv Avelist. Luvâttuv maŋa sun moonâi Oulu ollâopâttâhân luuhâđ matematiika, fysiika já kemia. Tobbeen sun valmâštui luándutiettuu kandidaattân. Tastmaŋa sun algâttij máttáátteijee hommáid já lâi vistig Nuárgámist kyehti ive já Ucjuuvâst kyehti ive. Jo Ucjuuvâst sun irâttij kevttiđ sämikielâ matematiika opâttusâst, mutâ ko talle iä lamaš vala kirjehkin, te tot ij meendu pyereest luhostum. Tiäđust-uv ravvuid puovtij adeliđ sämikielân. Talle poođij oovtâ ive hárjuttâllâmäigi Ruávinjaargâst, já oppeet máttáátteijen, tääl vuárust Suáđikylá, Vuáčču já Pelkosnjargâ. Sun tooimâi máttááttâshommáin suullân love ihheed. Máttááttâshoomán poođij kuittâg ”muorâsmakkâ” já sun vaaibâi. Oovtâ iiđeed sun eeđâi iännásis:”Jiem vyelgi innig škoovlân, ko tobbeen párnááh kivsedeh muu”, ađai sun lii meiddei lamaš škoovlâst kivsedum. Nuuvtpa ko Sämitiggeest lekkâsij Holmberg Veiko maŋa pargopäikki áávus oppâmateriaalčällen, te sun uusâi já peesâi. Talle lâi čohčâ 1993. Oppâmateriaalčällee paargon kulá enâmustáá čokkáđ jieijâs loonjâst já soitâččiđ já koijâdâllâđ ovdâmerkkân materiaalrähtei já kirjeteddileijei já ton tagaráid. Paargon meiddei kulá materiaal luuhâm, terminologia tivodem, kuvij ornim já mottoom verd kalga jotteeđ čuákkimreeisuid ain Ruotâ já Taažâ peln. Motomin pargo joođeet meid maadâ-Suomân uápásmem várás ovdâmerkkân uđđâ teddilemmašináid já -piergâsáid. Sämikielâ táiđu sust aalgij kale ucánjihhii jo pääihist. Tobbeen eeči motomin iänán kiivšes sáárnui sämikielâ, ko enni ij tom iberdâm, já sij párnááh koijâdillii veikkâba lodenomâttâsâid já tagarijd. Movtáskem sämikielâ oppâmân pajanij Oulust, ko Veli-Pekka Lehtola aalgij máttááttâllâđ, te mondet jiem mun-uv. Tobbeen ornejui uánihis pajesämikielâ kurssâ, já oppâmmohtâ ko lâi paijeen, te sun luuvâi ennuv já sämiradio kuldâlij višâlávt já ađđiistâlâi puoh saanijd tobbeen, já toin lain sust lâi jo viehâ pyeri táiđu. Ko sun poorgâi Ucjuuvâst, te sun aasâi sämmilâš perrust, já tobbeen áinoo kiellân lâi sämikielâ, já tot lâi-uv puoh pyeremus škovlâ. Anarâškielâ sun lii opâttâllâm vistig jo Ucjuuvâst orodijn, ko Sarre Juhháán toolâi uánihis kuursâ já kuldâlmáin já luhâmáin. Nuorttâlâškielâ sun kale ibbeerd meiddei ton verd et finnee čielgâs, mon ääšist lii koččâmuš. Tiättun návt: Olmooš, kiäst lii šiev oppâmateriaalidea já smiättá, et taam puávtáččij kevttiđ oppâmateriaalân, te puáhtá suáittiđ vistig Haanun. Suin oovtâst puáhtá smiettâđ tom ääši já rähtiđ iävtuttâs oppâmateraallävdikoodán. Lävdikodde kietâdâl ääši čuákkimist já jis tot tuhhit tom, te talle álgá smiettâm, et ličij-uvkâs tot proojeektpargo, vâi ráhtá-uv jieijâs aigijn. Pälkki máksoo siijđoi mield, teikkâ tiijmij mield, maht suáppoo. Táválávt materiaalrähteid finnee ulmui iävtuttâsâi peht. Motomin kiinii ocá išeruuđâ, já tot vuálgá tobbeen kulij. Rähteid lii vaigâd finniđ. Aainâs-uv anarâš- já nuorttâkielâst iä kavnuu tagareh rähteeh. Motomin materiaal sáttá leđe kuhháá ”peevdi alne”, ko iä kavnuu veikkâba kielâ tärhisteijeeh. Ääigiájánâssân sust láá sohváást viällám, televisio keččâm, luuhâm, väzzim já čuoigâm, čohčuv tälvikyele kuálástem, muorjij nuurrâm já miäcástem, teikkâ tääl ij innig nuuvtkin, ko miäcástemäigi lii nuuvt uánihâš já pargo váldá ääigi. Tääl sust lii uđđâ táálu Lajoluovtâ riddoost, já perrui kulá Pilkke-peenuv já eemeed. Ritva Kangasniemi Pygálusâst Tápáhtui talle, ko Pecikkon lâi rahtum pygálusäiđi. Talle tääbin tavepalgâsijn tollii stuorrâ pygálusâid. Tohon pottii maaŋgâlágán kävppijâsâh, "helppoheeihah", vijnekävppijâsâh já motomin nissoon-uv poođij kavpâšiđ jieijâs. Ohtii lâi puáttâm mottoom vijnekävppijâs še tohon, kote vuobdij tom nuuvt kočodum "Varsova lavluu" (sriijtâ). Puásuialmaah já tievst iäráseh-uv ostii sust tom. Mutâ še pooliseh halijdii tom trokari kavnâđ, iä kale Varsova lavluu uástim tet, mutâ eres suujâ tet lijjii puáttâm tohon Pecikko ääiđi kuuvl. Uccâ Nijlâsâš lâi váháš uáivist já monâmin mottom käämpän. Na pooliseh čovádii suu, ko oinii ete sun lii uáivist. Já näävt sun mainâstij: – Vuoi sen váiván taid poolisijd, toh ko valdii muu fáárun já algii vuárnuttiđ. Lah-uv uástám viijne? toh koijâdii já kost lah uástâm? Mun, ete lam kale uástâm já uápis ulmuuh já skipáreh še láá fáállâm, eettim sijjân. Lii-uv lámáš Varsova laavlâ? sij tom-uv koijâdii. Eettim, jiem mun tuubdâ tom lavluu, mutâ láávluim kale še, jiem tieđe lâš-uv lámáš ohtâgin tain lavluin Varsova laavlâ, mutâ uástiđ ij tarbâšâm lavluu. Pooliseh kejâškuottii nubijdis já joskii vuárnutmist já koijâdâlmist. Iisak Mattus Haanu Hansâ Haanu Hansâ aasâi Saammutjäävri taavaakeččin. Sun lâi kuálástam já lâi čohčâtälvi, ko sun tuálvui kyelisaallâs markkânân vuobdij káávpán taid kuolijdis. Sunhan lâi puáriskandâ. Na, ton koolgâi tievst juhlođ, ko lâi finnim kuolijd vyebdiđ já ruuđaid kuámmirân. Mutâ sust lâi nuuvt hyenes lukko, et toojij jyelgis já kaartâi Avveel sairalân tiipšon. Sun kaartâi leđe sairalist nuuvt kuhháá, et puovtij älgiđ sobijguin väzziđ já ličij peessâm sairalist meddâl, mutâ sun aasâi nuuvt kukken tuárispeln, ij sun puáhtám tohon moonnâđ aassâđ. Nuuvtpa sun ferttiij turvâstâttâđ Toivinjaargâ puárásijpááikán já leđe tobbeen nuuvt kuhháá, ko jyelgi puáráničij. Ko jyelgi lâi puáránam, te sun peesâi páikkásis Saammutjáávrán. Ton nube täälvi sust lâi jyelgi puáránam já Čivtjuuvâst lâi pygálus já Hansâ še peesâi pygálusân. Sun lâi viehâ čuuvtij uáivist tobbeen. Tobbeen lijjii maŋgâ kähvikäävpi já sun juuđij kämppäst käämpän já láávlui tom jieijâs sepittem lavluu. "Toivoniemessä talo on suuri, onhan se suuri, kuin Jerigon muuri. Töttöi pukkai talialalei sano töttöi talialalei." jno... Toivinjaargâst táálu lii styeres, liihan tot styeres ko Jerigo muvrâ. Töttöi pukkai talialalei eeđâ töttöi talialalei. jno... Aanaar poolis lâi še tobbeen. Sust lâi toimân viärurestâi já eres-uv máksurestâi peerrâm še. Na sun ooinij Haansâ já uáivist vala. Sun aalgij Haansâ sahhiittâllâđ: – Tun tääbin uástáh viijne, juuvah já šlarvâdah. Mávsáččih taid sairal já puárásijpááikán pááccám máávsuid ovdil ko piejah ruđâidâd viijnán. – Mutâ kulâba konstaabel: eeđâi Hansâ. – Ij lah ruttâ moin mávsáččim máávsuid, já viine fäällih uápis ulmuuh, mutâ ruuđâ ij adde ohtâgin, ete nuuvt tot lii. Iisak Mattus Perunämmir kumâttâs já Hanomag Taat tápáhtui jotkâsuáđi ääigi Perunämmir tuuveest ko ohtâ Ucjuvpele kandâ lâi finnim luámu suátihommáást já lâi jotemin pääihist eelliđ. Hanomag, toin noomain suu tubdii. Lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmir tupán. Sun lâi čuoigâm jo maŋgâ penâkkullâm tom peeivi. Sust lâi lavkkâ, evviseh já pivoh laavhâst. Já ko lâi suáldât já suátiäigi, te sust lâi viärjun maašinpistovl "tesanttivaarâ" ko lâi. Sun lâi tommit kuhes määđhi jo čuoigâm lavkkâ já pisso seelgist, te sun haliđij orostiđ tupán iijân. Tast sun pooldij tuulâ täähist, káhvástâlâi já purâđij. Tuulâ paštust lâi liegâs leđe, koške muorah puollii pyereest já tupe-uv lieggânij. Algii leđe nahareh já sun moonâi riicin viälláđ. Sun lâi uáđđám, mutâ koccái ko šoodâi uškes. Täähist lâi vala šiev ilos suáhimuorâin. Sun lasettij muorâid táákân já koškemuorah pyeleškyettii tállân pyereest. Taat tupe lâi tobdosin soddâm kumâttâlmist. Mäddin puáttee ulmuuh lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin, laasâ ko lâi máddáápele seeinist já ko pottii tupán, te ij lam tullâ eisigin mutâ kuunah-uv lijjii kolmâseh. Post'almai ij lam pissim ijâstâllâđ. Sun jurdâččij taid mainâsijd já vuordij ete maht eštus olsis kiävá, puátih-uv kumâttusâh kivseđiđ. Almai piejâi laavhâs uáiv'vyelesin já viälánij oppeet riici oolâ. Tullâ puolij täähist já čuovâi uuksân, ollâ uksâkozzâšân já ubâ tupán. Sun lâi eidu uáđđám, mutâ moránij monnii jienân. – Lii-uvsun mottoom máđhálâš vâi lii-uv jo kumâttâs, lâi suu vuosmuš juurdâ. Kulloo skooppân tuve viäskárist. Uksâ lekkâs já vuod toppâluvá, mutâ ij oinuu mihheen, veikkâ täähi tullâ čuává uuksân. Sun pajanij čokkod já vaaldij viärju kietân, – Veikkâ ličij "tesantti", sun jurdelij. Váhá ääigi keejist vuod aalgij uksâ siijvost lekkâsiđ, koške ruástum sähireh škižijđii. Almai vuárdá ete mabdem kumâttus te eštus itá. Mutâ ij vuodgin puáttâm uáinusân mihheen ijge kihheen, uksâ piäškái kiddâ oppeet. Almai juurdâščkuođij: – Kale taan tuuveest láá kumâttusâh, ij tot post'almai lah tuušijd mainâstâm. Sun lasettij muorâid táákân, já viälánij oppeet riicin. Ij sun kuhe pissim viällâđ ko vuod siijvost uksâ lekkâsij. – Na sun tibi, jo-uv puátá siisâ? Te sun huámmâš ko uksâkožžâs tyehin iđeškuát kuhes vuoptâiguin čapis uáivi, čapis muáđuin čalmeh šliäđgátteleh tuulâ čuovâst. Talle almai toppij viärjus já eeđâi: – Tääl jis lah olmooš, te paijaan čuožid já puáđi siisâ tupán, tâi jis lah kumâttus te finniiškuáđáh luođâid náhkásâd. Uksâkozzâs tyehin pulttâsij algânubálov ihásâš kaandâš. Muáđuiđis sun lâi kiäptâm aaibâs čappâđin já lâi tuođâi tegu kumâttus. Almai aalgij skulduđ kaandâ já eeđâi: – Tiegarijd hommáid kale koolgah joskâđ ovdilgo kudduuh. Tääl-uv, jis mun liččim lamaš äärgib olmooš te lijjih paččuđ. Mun jieš lijjim karttâđ keriváid ulmuu koddemist, já vala karttâđ faŋgâvuotân. Te koolgâh toohâđ lopáđus, ete jieh innig kuássin tiegarijd jollâvuođâid toovâ. Kandâ toovâi lopáđus ete ij ááigu innig tagarijd tavvoid toohâđ. Kumâttusmainâseh paccii ulmui mielân já motomeh uskuu ete Perunämmir tuuveest láá kumâttusâh. Tääl tot tupe ij lah innig ciäggáámin tom saajeest, tot lii pieđgejum já tolvum meddâl kumâttusâiđiskuin. Iisak Mattus Puško (Esox lucius) Puško-uvks luosâi suuvâst? Puško kulá luosâkuolij pajelaahkon, eidusâš luosâkuolij já kuorekuolij náálá. Puškokuolij lahkoost já -hiäimust tot lii áinoo ovdâsteijee Suomâst. Alda hyelkkin tast láá kulmâ šlaajâ Tave-Amerikâst sehe tiälkkupuško Nuorttâ-Aasiast, Amur já Sahalin kuávluin. Puškoost ij lah pyeidivepsi ijge ubbâlággá ”umpilisäke” čuálist eidusâš luosâkuolij náálá. Puoh puškoh láá snielâhis pänikyeleh, stuorrâoivâgeh já stuorrânjálmágeh. Tiettum já eellipirâsvátámušah Suomâst puško tiättoo aldasáid jyehilágán čaasijn, merâriddoin ain Säämi tuodârjavrijd já uccâ juvváid-uv. Tuodârpajosij korrâsumosijn nk. rávdujaavrijn tot váilu. Vuáskun maŋa puško lii-uv táválumos kyelišlaajâ. Tot ij lah ranttu čääsi kvaliteet háárán. Virdáás-uv čaasijn mákkojeijen puško lii levânâm čácáduvâst nuubán. Nuorttâmeerâ sálttáásvuođâ-uv tot tuhhit. Aanaarjäävi hámásâš korrâ jäävrist ton tiettum räijee čäcišadolâšvuođâ vättee lasanem- já čivgâvijđoduvâi vänivuotâ, mut kostnii puško ain vuovâs luohtâkaavâid olssis kávná, jäävri korrâsumos taavaa keejist-uv. Mielâsumos eellimpiirâs toos lâš ”lijgešoddâm” Avveelnjálmáduv kuávlu. Ravâdâs já šoddâm Čäcišaddoid tarvanâm puško čiivgah iälusteh aalgâst ruškâdâsseehâs vievâst, luovânem maŋa älgih puurrâđ elleeplaŋkton, sirdâšuveh stuárráábáid já stuárráábáid tivrijd já oláneh uáli-uv uccen kyeliravâdâsân vuossâmuu keesi äigin. Puško ij valjii salâsšlajâidis, pic porá tom mii lii fálusist. Kuolij lasseen toos tohhejeh cuobbuuh, säpligeh, čäciludij uđâgááh jnt. Kannibaali-uv tot sáttá leđe. Aanaarjäävrist riäskáh já eres-uv šapšâkyeleh, muuikuh, uccâ njávvááh sehe kuávžur kullojeh purrâmâšliiston. Lâiba mottoom meettersâš puško (7,6 kiilud) njielâstâm penttâ 41 senttisii kuávžur-uv. Kuohtuuh šoddáin RKTL čáituskyellin. Puško kulloo stuárráámussáid kyelišlaajáid. Luhâmettumeh láá mainâseh toin ”tuotâ stuorâhijn” moin motomeh láá tuođah-uv. Suomâ stuárráámussân mainâšuvvoo penttâ 25,5 kilusâš, mut Aanaarjäävri stuorâhijn lii paaccum tuše 10–20 kiilu koskâmuddoid. Puško lii jotelisšaddosâš kyeli. Niŋálâsah šaddeh čielgâsávt jotelubbooht ko oráseh já stuárráámusah puškoh láá-uv niŋálâsah. Kuuđđâmahe já lasanem Puško uulât kuuđđâmave táválávt juo 2–4 ihásâžžân já 30–40 senttisâžžân. Tot lii kiđđâkođđein kuolijn ain táválávt vuossâmuš kođđee. Jieŋâi suddâm ääigi tábáhtuvvee kuuđđâm lii Aanaarjäävrist vyesi-kesimáánust; máddáápiäláást Avveelnjálmáduvâst vyesimáánu loopâst, Čuolisvuonâ taavaakeččin máhđulávt iäskán jonsahpeeivi. Táválumos kođopäikkin mainâšuvvojeh tulveridoh já cuávis luovttiih, moin paajasčääci lieggân jotelubbooht. Meeini ovdánem pištá 1–3 oho. Pivdem já kevttim Puško pivdoo tiäđuimield aldasáid puoh pivdusijgijn, moh láá kiävtust. Tááláá ääigist stuárráámus uási koddoo vaarâ viermijn. Meid stággupivdusijgijn, katiskaigijn já lanijgijn sehe vuoggâpivdoin (sieptâs- sehe časkemvoggijn) puško pivdoo já koddoo. Ovdil čäcitääsi heiviittâllâm kođopuško pivdem lâi pehtilub sajattuvâst anarâššáid, ko tááláá ääigist. Vuojâttes kyellin puško puovtij pieijâđ kuškâđ já tot siäilui, eresnáálá ko vuoijiis luosâkyeleh. Saalâs ive 2000 Aanaarjäävrist lâi 9,5 tonnid; ovdil čäcitääsi heiviittâllâm kyevtkiärdáš Heh-heh Mottoom äijih aasâi kuávlust, mast lijjii tááluh masa 50 meetter kooskâi. Sun lâi puurâdmin kievkkân pevdipellâst, ko te áiccá, et kyehti uárree lává puáttám purrâđ cissáid uáivildum evvis. Äijih lehâstij laasâ já ruáŋgái nuuvt fasteeht já korrâsávt ko peri voojij já uárreekyevtis kale roškáin patârâsân. Ijba tast mihheen, äijih joođhij puurâdmis, mutâ te áiccá, ko kyehti almaa ratkuv suu šiiljon já lává vissásávt puátimin suu luusâ. Äijihist lijjii tuše siskepuuvsah pajalist, mut ko puátteeh láin almaah, te ij perustâm ruttiđ pajaldâspuuvsâid juálgán, pic moonâi lekkâđ uuvsâ já táátui siämmást addâgâs jieijâs kárvudeme. Nubbe puáttein lâi ránnjátáálu iššeed já nubbe oroi lemin miinii virgealmaid, ko tast lijjii tagareh virgepihtâseh já virgepiergâseh pajalist. Äijihân uápis almai piivdij še addâgâs, ko suái láin puáttám rávhuttuttiđ suu peeivi, mut siämmást koijâdij: – Lah-uv tun oornigist já láá-uv puoh ääših nuuvt ko kalgeh leđe? Äijih tähidij, et ij lah mihheen eeđijd. Almaakyevtis kuittâg koijâdáin vala: – Lah-uv kuullâm maiden imâšjienâid, tegu kiästnii ličij lamaš hirmâd stuorrâ eeti? Taggaar etipárgádem kullui eidu tääbbin kulij. Äijih ij lamaš tagarijd jienâid kuullâm kosten, ige tuágádâm eidu talle, et taah äijihkyevtishân láin-uv kuullâm suu paldemruáŋgám, mii lâi uáivildum uárreid. Ko äijih hoksái, et maid jienâid suái láin kuullâm, te ruttij puuvsâid juálgásis já vuolgij ráánjá luusâ čielgiđ ääši. Almaah iävá lamaškin innig tobbeen, pic láin jo pyevtittâm äijih nube ráánjá luusâ tiäđuštâllâđ vissâ-uv siämmáá ääši. Äijih ij kuittâg viiššâm vyelgiđ sunnuu maŋŋaal čielgiđ ääši, ko tot ij suu mielâst lamaš nuuvt hirmâd merhâšittee, pic kuođij ääši toos. Kale ráánjáin perustem já sii suojâlem kustoo tuáimá aainâs taan äijih aassâmpirrâsist. Kyehti pivdoalmaa Lâi roovvâdmáánu, peivimere jiem mušte, mutâ aalgâkeččin kuittâg, ko láin kálguinân puátimin pááikán mäddinkulâi Kaamâsist Čovčjuuhân. Lâi jo maŋŋeed eehid já sevŋâd. Lâi pievlâeennâm, ij lam vala muotâ ollágin. Kálgu lâi vyejimin auto já mun čokkájim paaldâst ovdâpeeŋkâst. Láim Ijjävr luodd´iärust kilomeetter máádás mäddinkulâi puátimin, ko oovdeld poođij almai vääzin kyevtpiijpog havlâpisso kieđâst já siävá, orostitij munnuu. Kálgu ij tuostâm orostittiđ auto, mutâ mun tubdim almaa já kuččum káálgu orostittiđ auto. Ko auto lâi orostâm, njuškejim autost olgos, almai poođij luusâ já táátui tuálvuđ jieijâs Kaamâsân. Sust lijjii pihtseh puoh njuoskâm já njettin. Iän tast koijâdam tađe eenâb, jurdijm ete amal sust lii auto tobbeen. Algim koijâdâllâđ sust saavâid ete kost sun lii puátimin. Tot oroi imâšin ko sust ij lam maggaargin lavkkâ, muidego pisso. Sun lâi nuuvt čuuvtij vaibâm já niälgum, ete ij sun vaijaam ennuu čielgiđ ton tove. Tommit sun sáárnui, et lii vuálgám iđedist tooláá čuovvândijn já ubâ paje lii lámáš joođoost, já ete skippáár paasij tohon kuusnii Ijjäävri taavaakeeji viestârpel, mutâ ij tieđe ete kuus já sust lii jyelgi-uv nuuvt raše ete ij koostâ väzziđ. Evvis já pivoh sust kale láá. Tuálvoim suu Kaamâsist mottoom táálun kost sun uážui posâdâttâđ, putes koške pihtâsijd pajalân já purâmuš. Na tallehân sun vuod aalgij iäláskiđ. Sun lâi vájuldâm Ijjäävri já Saammudjäävri viestârpele, káállám juuvâi rasta já lyeiveesuánjuid já miärkká ko lâi te ij sun tiättám tom, kost lâš jottáám. Tommittáá sun tieđij ete kost lii mäddi já kost tave, mádáskulâi sun keččâlij jotteeđ. Sun tiäivásij puáttiđ puáris Kosseennâm–Saammudjäävri pálgás, mon mield sun väzzilij mádáskulij. Ij sun tomgin tiättám kuus päälgis moonâš, mutâ leihân kuittâg älkkeb väzziđ ton mield. Motomijn soojijn tot päälgis jotá Ijjáávrán mannee autoluodâ uáinusist. Almai ooinij auto monnjâčuovâid, mutâ lâi imâštâllâm: – Kiisun tääbingin näävt kukken meecist autoin vuájá. Nuuvt čuuvtij sun lâi jo huávráskâm. 16 tijmed sun lâi vájuldâm ooroosthánnáá. Lâi sun pááččám muáddi riävská, mutâ ko riiššah lijjii njuoskâm, te tuulâgin ij finnim ete lâi passeeđ taid. Veikkâ sun lâi čoođâ vaibâm, mut ko sun viimâg peesâi autoluodân já tuubdâi pääihi kost sun lii, te vuod finniij vuoimijd ete voojij väzziđ vala vittâ kilomeetter Ucjuv maađijân, tieđij ete tobbeen kuittâg finnee jo autosáátu. Morottaja Heikkâ lâi nubbe täin almain kiäid taat fiäráán sattui já kote paasij iđedist tohon miärkkátuoddârân tulâstâllâđ, ko skippáár vuolgij väldiđ čielgâs ete kost suoi lává. Magareh jurduuh sust lijjii já maht sun piergiij tobbeen tuoddârist. Tast sun jieš maainâst. Vuolgijm ovttáin Aanaar almain kyeli- já riävskápiivdon. Vuojijm Ijjäävri máddáákiäčán autoin já tast Ijjäävri mield moottorkárbáin ovdâskulâi jäävri taavaakeš. Jođhijn tast vääzin ovdâskulâi tohon kuus skipárist lijjii pááccám ovdebáá tove viermih, kumikäärbis, láávu já eres tiiŋgah. Munnust kuábbáást-uv lâi evvisreppu, lemnuuh, havlâpisoh já must pivoh tommit ete palâččim uáđđiđ ko ijâstelleen láávust, sust lijjii pivoh tobbeen. Juovdáim tohon suu láávu já tiŋgâi kuuvl nuuvt ete kiergânáim suáppuđ viermijd ton siämmáá peeivi. Lâi pievlâ já riävskáh vielgâdeh, mutâ iän muoi ostâm älgiđ taid pivdeđ veikkâ toh kullojii skeikkimin tast pirrâsijn. Iho lâi puolâštâm já iđedist ko čuovvândijn koccáim, te jävri lâi jiäŋŋum já munnust lijjii kulmâ joddee jäävrist. Jieŋâ lâi suulân pelnub seenti aso, mut ij munnust ávttâm muh ko vyelgiđ toin kumikárbáin cuovkkiđ jieŋâ já keessiđ taid joddeid meddâl jäävrist. Kal mun poollim ete killáá-uv tibi tot kumikäärbis, vâi ráigán-uv já hevvâneen ton jáávrán. Nuuvt muoi luhostuim finniđ taid viermijd jäävrist meddâl já kyeleh lijjii čaaŋŋâm viermijd, ete lâi jo koskâpeivi ko kiergânáim toi kuolijguin pargeeldmist. Čokkijm puoh tiiŋgâid toos jävr´riidon, ko muu skippáár lâi sooppâm Aanaar kirdein, et sun iälá viežžâmin taid tiiŋgâid tobbeen meddâl. Já kirdemmaaššin lâi iällám viežžâmin tiiŋgâid já imâštâllâm ete kostsun jieijah lává. Tot lâi jo suullân tijme kulmâ ko muoi väzziláim, lâi aaigâ pačâliđ riävskáid kárbá kuuvl monâdijn. Mutâ iän kiergânâm kuhás väzziđ ko luččij hirmâd miärhá. Láim tobbeen Čuálmáávääri suulâin ko iän innig tiättám kost ubâ ležžeemgin. Muoihân vazzijm maŋgâ tiijme tobbeen já paijijn mottoom riävská-uv. Tobbeen Kiellâs siste kostnii muoi káhvástâláim, já talle aalgij leđe jo nuuvt sevŋâd já miärkká ko vala lâi, te láin čájádâm. Skippáár kale ij oskom ete liččijm čájádâm. Mun viggim sunjin eettâđ ete leen vázzâm lijge ennuu máádás, mutâ ij sun oskom. Nuuvt sun viijmâg orostij já sust lâi kárttá fáárust, te aalgij tom keččâđ, mutâ ijhân ton káártást lam mihheen aavhijd ko iän tiättám ete kost lii tave já kost mäddi iänge tubdâm enâmijd. Munjin keevâi vala nuuvt sevŋâdin väzidijn ete vieggâsim juovâst já rovvim keđgiluámán já čoskim iddâgân mottoom čuhâ kiäđgán. Iidâ puttânij já rašoi nuuvt čuuvtij, et jiem kostâm innig väzziđ. Keččâlim čiŋkkođ mahtnii ovdâskulâi. Skipárist lâi lummâlamppu, mutâ ij tast lam ennuu ävkki. Nuuvt muoi algijm kejâstâllâđ ijjâdemsaje, mutâ ko munnust ij lam ákšu fáárust já iähân tobbeen tuoddârist lah kuodduuh iäge muorah mudoigin ennuu. Kavnáim saje kost lijjii suávvááh, stoheh já stuorrâ rátkámiestâ vala sattui leđe, te finnijm tuulâ. Lemnuuh munnust lijjii valjeest, te algijm pačâliđ suávváid rasta. Já kulmii ko paajij kyevti-, kuulmâlov seenti keččin suávváá maddui, te taggaar love-vittânubálov seenti kasosâš suávâš potkânij ton muudon ete uážui puvkkoin noojân rasta. Nuuvt muoi finnijm puáldimmuorâid ijâstâllâm várás. Suávvááh ko vistig pyeleškuottii, te tullâpiällást lâi liegâs já uážžoim pihtsijd koškesin. Skipárist lâi uáđđimsekkâ te sunhân kale paalâi uáđđiđ, must ij lam taggaar, mutâ kale mun-uv oođđim muáddi tiijme. Čuovvândijn pel kuuđâ suulâin käähvi vuoššáim já smiettáim ete kost sun muoi leen. Must ko tot jyelgi lâi raše, iidâ puttânâm, te jiem kostâm vyelgiđ väzziđ. Skippáár arvâlij, et sun kale vuálgá kejâdiđ piirrâs ete jis tubdâččij saje kost suoi lává. Já nuuvt sun väzzilij ovdil kuuđâ ige váldám fáárun muide ko havlâpiso, iäge sust lam ko mottom leemnâ ko karttáim pačâliđ suávváid rasta, já nuuvt sun vuolgij. Mun vuordim suu já paaččim mottoom suávváá, iäge mustkin lam innig lemnuuh ko mottoom. Lasettim tuulân muorâid já čaaŋŋim suu uáđđimseehâ siisâ já uáđđájim. Lijjim uáđđâm muáddi tiijme ko koccájim já áimu lâi čielgâškuáttám. Ij lam innig eidu nuuvt korrâ miärkká. Skippáár ij lam vala puáttám, na mun čiŋkkolim tiäváá oolâ, mii lâi togo alda. Tiäváá alne čokkájim, pijpostellim já kejâdim piirrâs. Stuárráb čácádâh uáinoo, jurdelam: – Tiethân kale ličij mudoi Stuorrâluohtâ, mutâ ko lii puástupeln. Tommit must lâi uáivi jorbodâm, mutâ äigipuudâ ko tast čokkájim já keččim tärhibeht jäävri, te lijjim vises ete tot lii Stuorrâluohtâ. Na talle mun kale tiettim ete kost lam. Muoi láim sooppâm ete päčimáin tieđetteen nubijdân já lâi sun pááččâm mutâ jiem mun kuullâm suu pääččim ige sungin lam kuullâm muu pääččim, miärkká ko lâi, já sun muádi tiijmest kiergânij väzziđ nuuvt kuhás ete piso jienâ ij innig kullum. Sunhân čájádij miärkkán já moonâi tohon viestârân. Tom ij tieđe kost sun lâš vázzâm. Sun lâi káállám Vaijuuvâ, Nikolâsjuuvâ já Ruáptujuuvâ rasta já lyeiveejeegijd káállâm, amal lâi iällám Ijjävr tálui alda-uv, mutâ ij sun jieškin tiättâm kost lâš jottáám. Ko mun tubdim saje ete lam nievt alda Stuorrâluovtâ, suulân muádi kilomeetter keččin. Tast smiettim ete maid mun poorgâm ko skippáár ij puáđi? Na maidba mun suu áálgám tast vyerdiđ, kolgâččim jieš-uv kiergâniđ ovdil sevŋâd tohon Ijjäävri taavaa keš muu viiljâ kámpá kuuvl, kuus lâi suulân kulmâ já peli kilomeetter. Smiettim, ete jis koskâpeeivi räi ij lah skippáár puáttâm, te talle kale ij lah innig puátimin ko kuttâ tijme lii jo lappum. Nuuvt mun rahtim kyevti suávváást olsân soobijd, moi vievâst vuolgim čiŋkkođ tohon Unto kámpá kuuvl. Skipárân reepu já uáđđimseehâ val ferttejim kurppâsiđ. Iidâ lâi raššoom já puttânâm vala eenâb, kolgim távjá orostiđ. Jurdâččim tom-uv ete jis sun vaazij tohon Ijjävr riidon já lii moonnâm tohon káámpán já uáđđám, vaibâm ko lâi. Jurdâččim tom-uv ete jis sun ličij iällám kárbá kuvlân, te tohon munnust paccii lemnuuh, sunhân lâi pačâliđ, vâi mun kuulâm ete kost kuávlust sun lii, mutâ jiem kale kuullâm piso jienâ. Veikkâ ij lam ko kulmâ já peli kilomeetter mätki tohon Unto kámpá kuuvl, te must moonâi paijeel nelji tiijme ton máátkán. Ko ležžeem peessâm tohon kámpá kuuvl, te káhvástellim, purâdim já uáđđájim. Talle kale jo tiettim ete skippáár lii čájádâm já moonnâm hiärrá tiätá kuus. Koccájim kosk´iijâ suulâin já smiettim, vuálgáččim-uv vyeijiđ moottoráin jäävri máddáákeš, mutâ smiettim ete jis tobbeen ij lahkin sáttu já puhelin ij tooimâ, te jiem peesâ tast ovdâskulâi. Vijsásumos lii orroođ iiđeed räi já vuálgám esken talle. Toh Unto kyevtis: viljâm Unto já Paadar Unto láin vuálgâm muu uuccâđ já poođijn iđedist-iijâ tohon kámpá kuuvl já tobbeenhân mun lijjim uáđimin. Suoi láin lámáš ehidist jo tobbeen jäävri máddáákeččin, mutâ láin karttâm moottur tivodiđ já toin esken iđedist-iijâ juovdáin tohon Unto kámpá kuuvl. Sunnust kuullim ete maht muu skipárân lâi keevvâm já ete kost sun lii tääl. Sun lâi almottâm poolislaitosân munnuu čááijádmist já muu tiileest. Toin must šoodâi huáppu, vuolgim tooláá iđedist vâi kiergânâm almottâttâđ, ete iä vyelgi tušijdet uuccâđ muu. Iđedist čiččâm suulâin lijjim jo tobbeen máddáákeččin jäävri sooitâšmin. Autohân munnust lâi jäävri máddáákeččin já láin pieijâm čovduid tiätusajan, munhân kale peessim joton toin autoin. Taggaar pivdoreisu tot lâi taan kyevti Aanaar almast. Iisakki Mattus Heikki Mattus Vuossâmuš kirho ovdâsteijee, kote máttááttâlâi anarâškielâ, lâi Aanaar kappallâš já maŋeláá Aanaar-Ucjuv kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg. Oppâmiäštárin sust lâi Jormo-Hendrih (Heikki Mattus, 1838 – 1926), kote máttááttij sunjin anarâškielâ, mut máttááttâs tábáhtui meiddei nubij kulij ađai E.W. Borg máttááttij Jormo-Hendrihân suomâkielâ já návt Hendrih-uámikkâs čáálá ive 1887, mii almostui kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta T.I. Itkosii čäällimvuovvijn. Taa lii kuittâg suu jieijâs originaal čäällimvyehi: “dalle guá mun lijim (18) käutsi nubáloh ivee buaris, ege leämääč vala rippa škoulastgin eällam, die boođij oht papp. geen noma léi E W Borg. tot vaaldij muu luusas, ja oonij muu ripškoulast já beestij, já meiddei piemai muu ripškoul-ääigi, gua must ij lem euvvisgin. dast manga oudemuu geesi vaaldij muu luusas. ja mättätij muu suoma giela – byörebeht luuhađ. ja čääliđ – já numerijd dubdađ. ja tassaač oonij muu lunnees. gua mun mättäjim nuvt, it majemustää 1865 biejai muu Anaran nubben škoul almain bárnááid mattaatiđ: dat seämmää bap. lei must mahtee biemmu eeči. nuvt guhe kuo lei dääbin Säämist. ege mun suu vääldit nuvt kuhe gua mun eälam. ja sun lei väldiđ muu mieldis läddän mut gua mun naijim ucanji ouvdil gua sun vuolgij läddän – mun baccim deehin anaran. já muai leen gálguinin eällam byöreest”. Já návt Ritva Kangasniemi já Petra Kuuvagis čäälliv approbatur čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâuásist Anarâš-loostâst ive 2003 (referistim: Ilmari Mattus): “Heikkâ Saammâlkandâ Mattus šoodâi 10.9.1838 uáli juo kievhis vaanhimijn Pááđáár siijdâ Jormo pääihist. Perrust lijjii 7 pärnid. Purrâmuššân lâi iänááš pecimääli já ehidist enni ain luvâttij párnáidis eehidrukosijd já Eeči mii já Hiärá sivnádâs. Ive 1856 kirkkohiärrá E.W. Borg kiddij huámášume 18-ihásâš Heeikân, kiäst lâi šiev máttu. Sun valmâštui katekeettan 1858, mutâ algâttij katekeettan esken 1864. Sun tooimâi meiddei faŋgâfievrárin 1868 – 1871. Lukkárin Hendrih väljejui ive 1871, já vuossmuu já áinoo keerdi katekeeta viirgán 1883. Sun luovâttij katekeeta virgees Matti Lehtolan ive 1893. Jormo-Hendrih lâi fáárust čälimin Aanaar kieldâhaldâttâs vuáđudemäššikirje ive 1876, lâi kieldâlävdikode värialmajin 1894 – 1899 já kullui meiddei Aanaar škoovlâ vuossmuu stiivrân. Sun lâi jieš vuossâmui uáppei juávhust Aanaar uđđâ škoovlâst. Jormo-Hendrih naajâi Aikio Ánnáin (1842 – 1910) já suái finnijn čiččâm pärnid, moin nelji jammii já kuulmâst ohtâ lâi peljittem. Heikkâ eelij tuđâvâ¿¿ân perruinis Juvduujuuvâ lusmeest. Mainâseh iä lah tiäđuust ennuu. Kavnum láá kuttâ mainâs, moin kyehti láá elleemainâseh, kulmâ sämmilii elimist já ohtâ mainâsijn lii jieijâs elimist”. Jormo-Hendrihist lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ, mast sun lâi pegâlmâs. Sun jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. Sun jaamij 06.05.1926 já lii hävdidum Aanaar hävdienâmân. Kielâpiervâlpargee Muu nommâ lii Heli Huovinen, já puáđám Viekkalist. Lam 19-ihasâš. Ákku lii sárnum munjin anarâškielâ talle ko lijjim ucce, mutâ tast jiem mušte masa maiden. Anarâškielâ lam máttááttâllâm Avveel luvâttuvâst. Čaallim pajeuáppen kiđđuv 2005, já talle čaallim meid anarâškielâ pajeuáppeeiskos. Čohčuv 2005 vuolgim Kälviän kulttuuropâttâhân “Luova tauko”-linjâžân, já ko tot nuuvâi juovlâmáánust, te poottim maasâd pááikán. Algâttim Kielâpiervâlist uđđâivemáánust já värrejim Anarân. Jiem vala tieđe maid poorgâm puáttee čoovčâ, mutâ lam sundâttâllâm moonnâđ maasâd Kälviän kulttuuropâttâhân muusikteatterlinjâžân. Heli Huovinen Helsig reissu Suijâ ko vuolgijm Helsigân lii tot, ko škoovlâst iä lah aanaarsämikielân oppâkirjeh. Mij lep nuurrâm ruuđâ taan määđhi várás eejipeeivi konserttáin, Eeči já Äijih -paiđijguin já lep finnim ruttâtorjuu. Tuorâstâh 19.11.2009 Vuolgijm tuorâstuv iđedist Avveel kirdemkiädán. Kirdemkiädán ulmuuh pottii jieijâs autoin teikkâ Inari event -autoin. Mij puohah lâim 44 ulmud já suullân peeli lijjii párnááh, toho pottii masa puoh Kielâpiervâl párnááh, sii vanhimeh, puoh anarâškielâlij luokai uáppeeh, sii vanhimeh já huolâtteijeeh. Luhhoost peesâim vyelgiđ máátkán, ko eidu lâi lamaš Finnairist kirdeelakko. Mätki piištij 1,5 tijme, já lâi hävski kirdeđ ko jiem lamaš kuhes ááigán kirdám. Helsig-Vantaa kirdemkiedist koolgâi vyerdiđ laavhâid moottoom ääigi, já ko laavhah lijjii finnejum, te mij vaazijm buusin, mii vuordij parkkisaajeest. Bussi vuojij mii hotellin, mon nommâ lii Scandic Continental, já tot lii alda Helsig kuávddáá. Vuosmužžân mij viežâim viste čovduid mii vistijd, mii viste nummeer lâi 626. Tállán ko lâim tuálvum tävirijd vistijd, te moonâim puurrâđ hooteel jieijâs ravintolan, mon nommâ lâi Lastu. Čiččâm ääigi mist algii ráp-hárjuttâsah: hooteel, ovdâskodde, ucceeblovo-ovdâsteijee, Siätutáálu, Wihuri, Chico’s, hooteel, já tom rääpi lâi sannim Heli Aikio, já mon aanaarsämikielâ uáppeeh ovdâškoovlâst čiččâd luokan lavluu puoh soojijn, kost eelijm. Majemužžân ton eehid mist lâi media-info, kost sáárnuim et maid toimâtteijeeh vaarâ koijâdeh mist párnáin já vuorâsulmuin, já maid toid kolgâččij västidiđ. Vástuppeivi 20.11.2009 Párnáivuoigâdvuođâipeivi Vuosmuu iiđeed tállán ko moránijm te moonâim iiđeedpitá puurrâđ. Ko leim puurrâm, te moonâim viistán kárvudâttâđ sämimááccuhijd. Ko leim kárvudâttâm te keejâim Ykkösen aamu-tv, ko tobbeen Miina Seurujärvi já Kaisu Nikula sárnoin taan mii määđhist, ete mane lep puáttám Helsigân. Ton maŋa bussi poođij viežžâđ mii hooteel oovdâst já vuolgijm ovdâskoddetáálun. Tobbeen šiljoost koolgâim vyerdiđ mottoom ääigi, mutâ ko peesâim siisâ, te tobbeen lâi torvotarkkum. Mij moonâim Kokoomus čuákkimviistán já tobbeen lijjii aalmugovdâsteijeeh Ulla Karvo, Raija Vähäsalo, Janne Seurujärvi, Esko-Juhani Tennilä, Markus Mustajärvi já Tuomo Hänninen. Mij sáárnuim siigijn já eeđâim mon hyeni äšši lii, ko iä lah anarâškielân oppâkirjeh já loopâst mij ráppáim tom oppâkirje-ráp. Aainâs-uv muu mielâst sij kuldâlii mii ääši. Tast maŋa moonâim buusin vyerdiđ, et vyelgip ucceeblovo-ovdâsteijee kuuvl, mutâ ko leim jo čokkáámin já bussivyeijee irâttij finniđ buusi keevvâđ, te ij finnim, já talle mij koolgâim lonottiđ buusi. Ucceeblovo-ovdâsteijee kulen mij párnááh ráppáim tom oppâkirjeräp já talle mij stuárráábeh párnááh vuolgijm elâččiđ hotellist, ko ucebijd koolgâi tuálvuđ tohon peivinaharáid, já motomeh vuorâsulmuuh paccii váhá ááigán vala sárnuđ ucceeblovo-ovdâsteijein. Ko leim iällám hotellist, te viežâim taid kiäh lijjii pááccám tohon ucceeblovo-ovdâsteijein sárnuđ. Mij viežâim sii já vuolgijm Siätutáálun. Siätutáálu porttáin lijjii hirmâd ennuv eres párnááh pirrâ Suomâ. Ko peesâim siisâ čokkáđ, te koolgâim vyerdiđ Suomâ täsivääldi president Tarja Halonen já suu almaa tuáhtár Pentti Arajäärvi. Talle ko suoi poođijn toho viistán, te mun jierestuvvim aaibâs hirmâdávt. Suoi eelijn vistig Suomâ párnái parlament peevdist savâstâlmin, nubben suoi eelijn toorjâuáppei peevdist, kuálmádin ... niäljädin... Talle ko suoi poođijn mii piävdán, te mun já Sáárá tiervâttáim sunnuu já eeđáim, et mane lep puáttám teehin Helsigân já kijttijm sunnuu ko peesâim toho. Suoi čokánáin toos piävdán já algijn koijâdâllâđ mist puohlágán koččâmušâid. Majemužžân mij ráppáim oppâkirje-ráp já suoi aainâs-uv lijkkuin tast, já mij adelijm Rovvá täsivääldi presideentân laahjijd. Rovvá täsivääldi president koijâdij ete uážžu-uv sun taid kiirjijd moh tast peevdi alne lijjii, ko mij čaaitijm sunjin mon uccáá kirjeh mist láá. Talle mij puurâim kááhu já heđâlmijd moh ton peevdi alne lijjii. Ton maŋa mij njuškijm maasâd buusin já vuolgijm viežžâđ uccâ párnáid hotellist meddâl, ko čuávuvâžžân mij moonâim Antti Aarnio-Wihuri uáivikonttorân merâriidon. Tot táálu lâi váhá nuuvt tego lanne. Vuosmužžân mij tobbeen ráppáim já adelijm sunjin laahjijd. Talle moonâim herskuttâllâđ, tobbeen lâi liimuuk, käähvi, njálgáh, keksih já muffinseh. Wihuri sáárnui suu elimist ko káhvástâlâim. Sun eeđâi ete ko lâi nuorâb, te sun juuđij Lemmest puásuireŋgân ko sust lâi šiev kiälkká já lâi maađhij ääigi kuullâm aanaarsämikielâ já lijkkui tast nuuvt ennuv, ete muáddi ive tassaaš sun adelij ruuđâ Kielâpiervâlân. Ko leim káhvástâllâm, te moonâim táálu pajekiärdán keččâđ mii tobbeen lii. Tobbeen lâi uccâ museo suu elimist já puoh tergâdis tävireh. Talle mij vuolgijm tobbeen hotellin. Puohah vuolgii puurrâđ masa tállán ko lâim peessâm hotellin. Mij eelijm purâmin taggaar saajeest mon nommâ lâi Chico’s já tobbeen lâi ameriklâš purrâmâš. Mun valdim Quesedillas, tot lij tortilla mon siste lii saalaat, kastik já käänipiärgu. Ton maŋa eelijm muu perruin Stockmannist keččâmin, et mii tobbeen kávnoo. Stockmann lii taggaar stuorrâ kävppikuávdáš, kost láá ennuv käävpih. Jiem kal uástám maiden ko lâi nuuvt tiivrâs. Talle moonâim maasâd hotellin. Ovdil ko moonnim uáđđiđ, te eellim säävnist já vuojâmin. Jussá Seurujärvi já Pekka Moilanen Oppâkirjij keežild Helsigist 19.11.2009 Mij vuolgijm Helsigân 42 ulmuu juávhoin tuorâstuv peiviv. Kirdemmaašinjasko lâi eidu nuuhâm já mij peesâim máátkán algâohjelm mield. Šiev lukko lâi mii mield meiddei tast, et šahenuárvui ij lamaš komettâm ko oovtâ vyelgee. Tobdo kirdemkiedist lâi sijvuu, puohah vyerdimin, et maht määđhist kiävá. Ehidist mij purâdijm oovtâst já ton maŋa párnáin lijjii vala ráp-hárjuttâsah. Ráápán saanijd lâi ráhtám máttáátteijee Heli Aikio já biiti lâi uuccâm Amoc. Tuorâstuv hárjuttâsâid lâi meiddei kuldâlmin Amoc, kii rammui já movtáskitij ubâ juávhu. Eromâšávt párnáid lâi hirmâd tehálâš já meid váhá jiäráskittee, et Amoc lâi tobbeen. Ráp-juávkun kullii Jussa Seurujärvi, Pekka Moilanen, Saara Seipiharju, Hendâ Seipiharju, Maiju-Sigga Seurujärvi, Saammâl Rodgers, Olivia Paadar, Sáárákáisá Seurujärvi, Pessi Koskinen já Saammâl Suominen. 20.11.2009 Ovdâskoddetáálu (Eduskuntatalo) Vástuppeivi aalgij uáli tooláá. Miina Seurujärvi já Kaisu Nikula láin vuossâmuuh joođoost. Suoi láin Tv 1 Aamutelevisiost tijme 7.45 já muštâláin hirmâd pyereest uáiviaašijd oppâkirjevänivuođâst já mii määđhi uulmijn. Kale Aamutelevisio toimâtteijee lâi meiddei rahttâttâm áášán pyereest, ko maatij čielgiđ tuáváštiäđuid já koijâdiđ Miinakuáhtást vuohâsávt. Sahhiittâllâm ääigi hotellist lâi uáli huššâ, ko puoh párnááh já rävisulmuuh kolgii happiittiđ iiđeedtooimâi lasseen vala kárvudâttâđ máccuháid. Váhá ovdil oovce leim Ovdâskoddetáálu ulguubeln já táálu torvotarkkum kuhes rááiđu tiet kiergânijm uážžuđ cd-čuojânâsân-uv patterijd. Kuárŋuim táálu kuálmád kiärdán Kokoomus-juávhu viistán. Tobbeen mii lijjii vyerdimin Laapi aalmugairâseh Janne Seurujärvi, Ulla Karvo, Esko-Juhani Tennilä já Markus Mustajärvi. Fáárust láin meid Čuovviittâsváljukode saavâjođetteijee Raija Vahasalo já värisaavâjođetteijee Tuomo Hänninen. Teivâm ulmen lâi tuálvuđ tiäđu oppâkirjetiileest aalmugairâsáid. Annika Pasanen leehâi tilálâšvuođâ čielgâ tiätupakettáin. Miina Seurujärvi čaaitij pelikuárus škovlâlaavhâ, mast lijjii vittâ kirje. Tast lijjii puoh škovlâkirjeh, moh láá rahtum anarâškielâlii vuáđuškoovlâ várás (ovdâškoovlâst oovcád luokâ räi). Marjo-Riitta Rantamäki muštâlij eeni (konjâl)čolmijgijn, mon lussâd lii škovlâlii argâpeivi ko kirjeh iä lah. Sun meid ceelhij tuoivuu, et škovlâ adeličij suu párnái kielân máhđulâšvuođâ šoddâđ taggaar ellee kiellân, mon puáhtá kevttiđ eellim jyehi syergist. Eidu nuuvt ko maht veik suomâkielâ šadda škovlâivij ääigi. Puoh mii juávhu saavah lijjii uáli kievrah já hormišeh. Te aalmugairâseh muštâlii jieijâs uáivilijd ääšist. Taa muáddi säne sist: Karvo eeđâi, et äšši lii tehálâš, mut ruttâ ij lah puáttee ihán väridum tađe várás staatâ budjetân. Tennilä eeđâi, et Suomâ staatâ ij kommáán mottoom čyetituhháát euron já tondiet koččâmuš lii-uv eenâb táátust ko ruuđâst. Seurujärvi eeđâi, et Laapi aalmugairâseh áiguh tuálvuđ ääši ovdâskulij juávkkun. Mustajärvi kočoi kiännii mii juávhust puáttiđ äššitobden Pargoeellim- já täsiárvuváljukode čuákkimân 27.11.09. Sij kieđâvušeh talle staatârääđi čielgiittâs Suomâ olmoošvuoigâdvuotâpolitiijkast. Toho vuálgá Annika Pasanen. Loopâst lâi škovlâlij Oppâkirjeráp. Tot luhostui hirmâd pyereest já párnááh vala adelii skeŋkkân aalmugairâsáid puáttee ive Anarâškalenderijd. Ovdilgo peesâim vyelgiđ čuávuvâš sajan, mij koolgâim molsođ buusi, ko vuossâmuš pieđgânij. Ubâ peeivi mij leim kaskoo tieđettemniävui sahhiittâllâm já kuvvim. Nuuvt meiddei Ovdâskoddetáálu porthái alne. Ucceeblohováldálâš (Vähemmistövaltuutettu) Ucceeblohováldálii toimâttâh ryevdimaađijsajattuv alda lâi nuuvt ucce, et mij ep puohah čaahâm siisâ. Párnááh kuittâg ilolávt purrii smavâkahhuid, juhhii limsa já ráppájii täid-uv kuldâleijeid mii ääši piälán. Párnááh ožžuu tobbeen skeŋkkân riddopááluid já taan skeeŋkâst lâi-uv ennuv ilo jo määđhi ääigi. Toimâttâhân paasij uccâ váimusjuávkku savâstâllâđ ucceeblohováldáláin. Váimusjuávhu vanhimeh já máttáátteijeeh muštâlii argâpeeivist oppâkirjijttáá. Oovdân poođij meiddei tot, et kielâpiervâlân iä peesâ puohah kiäh halijdeh. Ucceeblohováldálâš imâštâlâi, et Suomâst anarâškielâlij párnái vanhimeh kalgeh ubâ vaattâđgin oppâkiirjijd, ko iä eres ucceeblovohkin taarbâš jieš tom toohâđ. Ucceeblohováldálâš eeđâi jieijâs toimâvääldist, et sun ij pyevti meridiđ maiden. Sun tuše totká ääši, pivdá čielgiittâsâid, kommentijd já loopâst addel áášán ravvuid já avžuuttâsâid. Puoh iäráseh, pic váimusjuávkku, vuolgii skeeŋkâi uážžum maŋa bussijn hotellân. Uccâ párnááh monnii peivinaharáid teikkâ sierâdiđ. Ráppájeijeeh purâdii já váhá vuoiŋâstii ovdil čuávuvâš ráppámsaje. Siätutáálu (Säätytalo) Siätutáálust lâi Ovtâstum Aalmugij párnáá vuoigâdvuođâi julgáštâs 20 ive juhle. Toho monnii ráppájeijeeh, máttáátteijeeh já kulmâ eeni. Anarâškielâlâš párnái lasseen tobbeen lijjii nelji juávhu: Suomen Lasten Parlamentti, Mannerheimin lastensuojeluliiton tukioppilaat, Plan Suomi Säätiön Lastenhallitus já Suomen Nuorisovaltuustojen liitto. Juávhuh pessii teivâđ president Tarja Halonen já suu kállá tuáhtár Pentti Arajäärvi. Mii párnái pevdi lâi majemuš mon luus presidentkyevtis poođijn. Lâi vissâ peeivi lussâdumos pargo párnáid, ko sij kolgii vyerdiđ sii peevdi herskui paaldâst masa oovtâ tiijme ige smakkiđ ollâgin. Sij lijjii kuittâg mášuliih já lättejii hirmâd muččâdávt. Vanhimeh kolgii orroođ aaibâs eres saajeest ko párnááh já tot vuod lâi sijjân viehâ jiäráskittee. Puoh moonâi kuittâg pyereest. Vistig párnááh huátistii presidentkuáhtáin almolávt šooŋâst, Säämist já tiäđust-uv Anarist. President lâi uápásmâm oppâkirjeáášán já tieđij tast ennuv jo muuneeld. Sun halijdij olssis puoh oppâkiirjijd, moh mist lijjii fáárust. Lâi pyeri, et oppâkirjeäšši lâi nuuvt kiäsutteijee suu mielâst. Ubâ tilálâšvuođâ loopâst lâi Oppâkirjeráp. Puohah hoittájii jieijâs ráppámuási oppeet pyereest. Tánssám- teikâ šov-peeleest oonij huolâ Saammâl Rodgers! Jou! Wihuri-konsern uáivikonttor Kuhes peeivi loopâst eelijm Antti Aarnio-Wihuri kulen kijttemin suu ton ruttâtorjust, maid sun lii adelâm maaŋgâi ivij ääigi kielâpiervâlân sehe tääl taan máátkán. Wihuri-konserni uáivikonttor lii Kulosaarist stuorrâ, vielgis lanneest. Tobbeen mij adelijm Aantin sämikappeer, Äijih-pääiđi já Säämi heerskuid. Párnááh ráppájii. Mij juávhu nuorah, Niina Aikio, Marjut Ahvenlampi, Anne Seipiharju, Riikka Morottaja já Laura Morottaja muštâlii magarijd pálgáid sij láá jottám, ko sij láá šoddâm anarâškielâlâžžân. Juuvâim kaahvijd já limsaid, kuulâim ko Antti muštâlij váhá mondiet Aanaar já anarâškielâ láá sunjin teháliih, uápásmijm uáivikonttorviäsun já vuolgijm. Virgálâš ohjelm lâi lappâd. 21–22.11.2009 Motomeh viettii täid peeivijd huolhij kulen. Maŋgâseh šoppejii iäljárávt. Párnááh pessii veik magaráid soojijd já tábáhtussáid, tegu Merâmailmân, Dinosaurus-šovn, vuoijâmhaalân já eksootlâš ravintolaid. Pasepeeivi maacâim Anarân. Ráp paasij čuoijâđ puohâi uáiván. Uccâ-Saammâl lâi kulloo ohtii pääihist oppeet ráppám täid mijjân uápis saanijd "Mij halijdep oppâkiirjijd". Fakkist sun lâi orostâm já koijâdâm enistis: "Na uážuim-uv mij taid oppâkiirjijd?" Šiev koččâmuš. Anarâškielâliih oppâkirjehhân iä lah nuhtán uážžumist teikâ väldimist kosten. Taid kalga kiinii rähtiđ aalgâ rääjist: vuáváđ, čäälliđ, rähtiđ kuuvijd, tärhistiđ já loopâst renttiđ kirjen. Taan Helsig määđhist aalgij luoddâ, mii tuálvu kirjij kuuvl. Tuoivuu mield mii mätki uánid tom luodâ nuuvt et mij lep jotelávt toi kirjij lunne. Kuobžâ-Piäká Ánná Anna Morottaja Hiärráás nommâ Tuámmâr Louekari lâi motomin monâmin čuoigân Piäcámân, poođij Njeellim Maati (Matti Saijets) pááikán já táátui ijjâsaje táálust. Tobbeen lâi eidu vuoššum kozzâmääli já táálu viehâ kuásuttij tom sunjin. Táálust lâi Säplig-Matti (Matti Valle), kote koijâdistij kyesi noomâ. Kyessi västid: – Antero Louekari. Toos Säplig-Matti: – Hiärráás nommâ räp-räp-rää… Pieijii kyesi uáđđáđpoccuutyelji oolâ já vilttikápuluv vuálá, mottoomlágán kuádá vala uáivi vuálá. Iäskán maŋeláá pottii tiettiđ, et almai lâi lamaš tuámmár já táálu, kost sun ijjâdij, lâi hiärástuámmár Matti Saijets táálu. Juhánâs Piättâr Iŋgá Inga Vahlqvist Hiärrá Kaninen vuálgá pääihist Hiärrá Kaninen vuálgá pääihist Kaninen lâi lanâstum. Jieš alnees nuuvt lanâstum, ete sun ij viiššâm porgâđ ubâ tagarijdgin aašijd, moid enâsmustáá lijkkui. Kuálástem lâi liijgás vaigâd, ko vistig ličij kolgâm kuáivuđ mááđuid. Päikkivuágu viijđedem ij puáttâm koččâmušân, ko suu rillápoorijn lâi luovânâm räätis juo mánuppoojijd tassaaš, ege sun viiššam pieijâđ ton sajasis. Suu mielân poođij vyelgiđ kuáhtáđ ustevis Pappaatteijee, mutâ Pappaatteijee halijdičij kuittâg sierâdiđ hipa teikkâ maidnii muide siämmáásulâsijd sierâid, mii váátá ennuv iälju. “Maidsun, jis mun iäláččim kiškeetmin mottoom porkkana”, sun smietâi lääškiht, mutâ hilgoi ubâ jurduu ko muštij, ete kuáivu toppiittâh-uv käibidij tivvoom. Kuittâg-uv juurdâ purrâmâšâst paasij suu mielân aainâs-uv, ko sun tuubdâi vorâs kááhui já pulái oopsuu puátimin lasârääigist siisâ. Kaninen njunnij uáli kuhháá. “Njam-njam”, sun eeđâi jiečânis. “Onne ferttee leđe lávurdâh, Siili-nieidâ liäibumpeivi.” Kaninen lâi jiärmáás uccâ kaniš já sun tieđij, ete Siili-nieidâ ij adeliččii smakkiđ uccâ liäibáidis eromaš sujâttáá. Aainâškin ko Kaninen lâi jiävttáá peeivi vahâgist potkim Siili-nieidâ posâldâhpäädi já kočâttâm puoh posâlduvâid enâmân. Ij, kal Kaninen ferttiiččij sovâdâttâđ Siili-nieidáin ovdilgo sun puávtáččij tuáivuđ pitágin kááhust. Kivkked sun finnii jurduu. “Raasijd” sun eeđâi jiečânis. “Kiibâ nisonijd puávtáccij vuástálistiđ raasijd.” Ilolávt njurgottâlân Kaninen njuškij seeŋgâst já kárvudâđâi pyeremus pihtâsijdis. “Aaibâs tuše toohâmtiet šiev vaikuttâs Siili-nieidân.” Kiedist šoddii luhâmettumeh mučis vildârääsih, mutâ Kanisii mielâst toh lijjih liijgás táváliih. “Mun tarbâšâm maidnii ereslágánijd”, sun eeđâi smietân, já siämmást sun muštái, kost lâi uáinám tuođâi-uv mučis raasijd.”Nuuvtpâ tiäđust-uv”, sun njezâgij. “Mondiet jiem hoksám tom tolebiššáá?” Häppilávt Kaninen kuárŋui Uárree-hiärá portháid pajas já moonâi suu šaddoviistán. Šaddoviste lâi tievâ opsijdeijee palhâšumeraasijd. Uárree-hiärrá lâi movtigis räsišoddâdeijee já vuoitij ain vuossâmuu palhašume Uárreeseervi jyehi-ihásâš räsičáitálmâsâst. “Sun ij ubâ huámmáškin, ete mottoom váilu”, hundârušâi Kaninen já nuurâi stuorrâ kiästu nubbeest et nubbeest muččâdubboid raasijd. Siili-nieidâ lâi čuuvtij hiämáskâm, ko sun kaavnâi Kanisii uuvsâs lunne. “Maid paaid tun tääl lah lamaš porgâmin?” sun koijâdij vávjálâs jienáin. “Jiem maiden”, Kaninen västidij hiämáskâmläädist. “Totpâ lii epitáválâš”, páhudij Siili-nieidâ. “Jurdâččim peri, ete tun vaarâ liijkkuuččih táid”, eeđâi Kaninen já keigij räsikiästu. “Mondiet?” koijâdij Siili-nieidâ. Kaninen ruohâi uáivis já smietâi. Taat ij kal tääl moonnâm ollágin nuuvt ko lâi uáivildum. “Na ko puátkejim posâldahpäädi jieht”, sun hoksái loopâst ettâđ. “Na, ton tááhust moonâ já tivo ton”, eeđâi Siili já peškâlij uuvsâ kiddâ. Mutâ ij Kaninen nuuvt älkkest tármuttum. Sun komerdij já čuorvij postâluámist siisâ: “Jis mun tivom päädi, uážum-uv kákkupitá...?” “Jieh” čuorvij Siili-nieidâ maasâd. “Aaibâs uccâ pittááčii... ” vuorjâi Kaninen, loopâst Siili-nieidâ mieđâi. “Pyeri lii”, sun čuorvij vala-uv korrâsubboht ko ovdláhháá. “Mutâ tuše oovtâ pitá.” Kaninen movtáskij čuuvtij. “Rääsih lakkiittii liijká-uv”, sun smietâi já moonâi viežžâđ tyejiniävu- kaasâs já päddipitá. Uđđâ päädi kiddim ij pištám kuhháágin. “Na nuuvt, tääl tot lii čuuvtij pyereeb ko ovdil”, páhudij Kaninen. “Siili-nieidâ šaddâ leđe vissâsávt tääl tuđâvâš. “Valjiiččiččim-uv pulá vâi kákkupitá?” sun smietâi ko skuálhuttij siili uuksân. “Tâi sáttábá sun adeliđ kuohtuid ko uáiná mon pyereest posâldâhpäddi lii pieijum.” “Räämist sun talle tuálvui siili keččâđ kieđâidis tuojijd... ...já lâi čuuvtij hiämáskâm ko Siili-nieidâ fáđostij suu peljijd njuoskâ sihâlduvváin. “Tondee tuávkki”, Siili-nieidâ eeđâi. “Mah tun jurdáh et mun juuvsâm hengâstiđ posâlduvâid pelimuudon muorâ? Kolgâččii-uv must maka leđe suájáh?” Talle Siili-nieidâ marssij maassâd tálusis já peškâlij uuvsâ kiddâ monâdijnis. Kaninen lâi vala nuuvt hiämáskâm ovdebáá läittimkeerdist, ko sun kivkked finnij taggaar čäcitiškâs niskásis, ete koočâi čokuppođâi enâmân. Pajaskejâdijn sun ooinij Uárree-hiärá čuázzumin portháidis alne kuárus čäcieebir kieđâst. “Tot lâi raasij suáláádmist”, Uárree-hiärrá peelhij. “Maht tun tiettih, ete mun tot lijjim?” koijâdij Kaninen imâštâlân. “Kiibâ ereskin tot ličij puáhtám leđe?”, västidij uárree já moonâi maassâd siisâ. Kaninen ij lamâš innig lanâstum, tuše luhottem já njorttâm. Tast sun talle čokkái já lâi niälgum já surgâd, ko sun kulâškuođij ilolâš lavluu. “Aainas-uv Säplig-nieidâ oroččij lemin pyerimielâst”, eeđâi Kaninen já moonâi skuálhuttiđ säplig uuksân. Kaninen skuálhuttij maŋgii, mutâ Säplig-nieidâ láávlui nuuvt korrâ jienáin, ete ij kuullâm maiden. Säplig-nieidâ lâi eidu finnim kievkkánis čurgâdin, ko Kaninen almostui suu paaldân. Kanisiist kuulgâi ain-uv čääsi já suu kepileh lijjii aaibâs turdom. Säplig-nieidâ vilšâstij ohtii Kanisii já talle kieskâd čorgejum lättees, mast lijjii tääl tievâ mučis nješšiuodah. “Keejâ, maid finnejih ááigán”, sun puášáskij. “Eidupoossum lättee. Tääl mun ferttiim algâttiđ aalgâst.” Kanisii mielâst oroškuođij tagarin, ete sun ij lamâš aaibâs tiervâpuáttám. Já nuuvtpâ sun ruámustij maassâd olgos já kuođij vala nuubijd-uv turdeluodâid lättei. Surgâdin, niälgum já njorttân Kanisâš loopâst šloođâi maasâd vuággusis, ege kihheen innig uáinâm suu ton peeivi. Čuávvoo iiđeed Siili-nieidâ lâi eidu purâmin iiđeedpitá, ko sun kivkked huámášij, ete piirâs lâi omâsávt joskâd. Kanisii vuágust ij kullum ij maggaargin larmâ, ege Siili-nieidâ puáhtám ubâ kuullâđgin Kanisii sárnumin ohtuunis, mii lâi jo viehâ komáláš äšši. “Vissâ sun lii vala-uv šlunden”, Siili-nieidâ smietâi liitijd peevdist rajâdijn. Veikkâ Kaninen maatij leđe motomin tuotâ kikse, kuittâg-uv Siili-nieidâ liijkkui sunjin uáli ennuv já ko iiđeedpeivi moonâi ege valakin kullum mihheen, te sun váhá juo huolâstuuškuođij. “Jiešalnees, lijjim sunjin viehâ ilgâd jieht”, Siili-nieidâ smietâi. “Já ko sun puovtij munjin vala raasiid-uv. Iäigád puovtáččim tuávuđ sunjin váhá suu mielâkááhu.” Nieidâ-Siili čuopâi uáli stuorrâ pitá kááhust, kiesâi ton pápárán já vuolgij Kanisii vuágun. Toho pesâdjn sun vistig huihádij jeđe sikeskuođij nuuvt ete Uárree-hiärrá já Säplig-nieidâ poođijn keččâđ, mii lâi eettin. Kanisii uuksân lâi kiddejum stuorrâ pááppár mast luuvâi: MOONNÂM MEDDÂL Elleeh iä tiättám maid porgâđ. Siili-nieidâ já Säplig-nieidâ lâin čuuvtij palaskâm já joba Uárree-hiärrá-uv mulidij:”Jiem tiättám, ete mun suorgâttim ton uccâ riävu nuuvt čuuvtij.” Ubâ ton peeivi sii uccii já uccii, mutâ Kaninen ij kavnum kosten, já puohah lijjii vissáh ete sii iä uáináččii suu innig kuássin. Tiäđust-uv Kaninen lâi tiervân. Sun lâi joba kavnâm uđđâ aassâmsaje. “Lâi-uv jo äigi varriđ”, sun eeđâi. “Tääl jiem kuittâg kiergân leđe innig lanâstum, ko mun ferttiim kuáivuđ uđđâ piäju olssân.” Ovdil ko Kaninen lâi vuálgám päihistis, sun lâi sárgum uáli muálkkáás sárgus uđđâ aassâmsajestis. Tast lijjii maangah vuáguh já loonjah, nuuvt ete uđđâ piäju ličij čuuvtij vijđásub ko oovdiš. Ko tot ličij vaalmâs sun sátáččii povtiđ puohâid iärrásijd kollid. Kaninen poorgâi nuuvt viššâlávt, ete ehidist vuossâmuš viste lâi jo vaalmâš. Čuávvoo iiđeed Kaninen pulttâsij tállân ko peivi čuovânij já kuáivuškuođij vuossâmuu kuhes tunnel. Tast koolgâi šoddâđ kuhheeb ko oovtâstkin suu ovdeláá kuáivum tunnelist. Iiđeedipeeivi räi sun lâi jo jieŋâlâsâst eennâm siste já lâi nuuvt moovtâ uđđâ pähistis. “Vala muáddi meetter já tunnel lii vaalmâš”, eeđâi Kaninen siämmást ko čuolâi hakuinis nuuvt korrâsávt ko voojij. Kivkked kiinii toppij suu haakust kiddâ já ruttij suu mulde čoodâ... ...muoldâg aassâmvistán! Muoldâg lâi čuuvtij suttâm já karbâškuođij Kanisii meddâl tálustis. Kivkked Kaninen livkkâi mottoom vuágun já muoldâg ruámustij suu maŋŋaal. Kaninen ruotâi jiegâs oovdâst nuuvt kuhháá ko mottoom mohe tyehin almostui ratkuuttâh, ege sun tiättám mon suundán vuálgáččij. “Maasâd, tondee šlarvâ!” kullui muoldâg huuihâs maaŋaabeln. “Palo meddâl”, hundârušâi Kaninen já čanalij uálgispele vuágun. Loopâst vuággu nuuvâi já Kaninen huámášij ete sun lâi stuorrâ viäddái kooskâst. Tállán sust tubduuškuođij čuuvtij torvolubbon. “Aainâs-uv tääbbin láá čiähádâttâmsajeh, moid puávtám peittâttâđ”, sun saađâi. Eidu ko Kaninen juurdij lemin torvoost, tábáhtui miinii taggaar, moos sun ij lamaš ollágin rahttâttâm. Stuorrâ, soovsâkeeppil čovádij suu seelgibeln. “Sun fattij muu kuittâg-uv”, šyehkittij Kaninen já juurdij ete suu maajeeld ličij muoldâg. Mutâ tot ij lamâšgin muoldâg mut stuorrâ já uáli fastes puoidâ... Kanisii idduuh tuáškidskuottii, suu päänih skaalidškuottiiđ já uškes vuojâdškuođij miätá seelgi. “Suotâs ko čaŋâdih kolliistâllâđ”, mojottâlâi puoidâ já njuáludij poksâmijdis. “Li-lijjim tuše la-lappâdjotemin”, vovdâdij Kaninen. “Jiem áigum hemâdiđ tuu.” “Vuoi, jiehhân tun heemmâd muu ollágin. Jieš alneest smiettim eidu, mon hitruu ličij, jis pyeidis Kaninen puáđáččij kolliistâllâđ.” “I-ij must lah olmânáál asto”, Kaninen eeđâi surgâdin. “Mutâ, tiäđust-uv tust lii”, njezâgij puoidâ já ruttij Kanisii siisâ nyeskis tálustis. “Áinoo čuolmâ lii tot” eeđâi puoidâ smietâdijnis, “ete must iä lah ollágin sipuleh ege ruotâsšadoh.” “Ij taid muu tied taarbâš hommáđ”, oskottâlâi Kaninen. “Jiem lah kuássin lijkkum sipulin. Puoiduu mielâst taat lâi nuuvt hirmâd suámáláš já ain povvustâlân sun moonâi olgos já lukkâdii uuvsâ monâdijnis. Kaninen lâi aaibâs hirmástum. Sun tieđij ete puoidust lijjii paah mielâst, já tondiet kolgâččij patariđ huápumuu lääji mield. Kaninen juuđij viste pirrâ já iskâdij jyehi seeini kepilijnis já kaavnâi-uv saje kogo eennâm lâi times kuáivuđ. Luhhoost tot lâi stuorrâ mieigâmstovli tyehin, nuuvt ete puoidâ ij maassâd puáđidijn kuittâggin tállân huámmášiččii, kogo sun lii patârâm. Kaninen jorgostij päiđisuájáidis já kuáivuš-
kuođij jotelobboht ko kuássin ovdil eellimstis. Sun ij perustam ollágin kost puáđáččij eennâm oolâ, kohân tot peri ličij puoidust já muoldâgist nuuvt kukken ko máhđulâš. Kaninen kuáivui já kuáivui, tassaaš ko oskoi lemin tarbâšân kukken vâi puávtáččij kuáivuškyettiđ pajaskulij. Siili-nieidâ čokkái täkkipellâst juhâmin kume kaakao, ko sun kivkked ooinij, ete matto liihâdškuođij ovdiibeln. Tot luptânij pajeláá et pajeláá. Siili-nieidâ ruvvij čolmijdis epioskolâžân; matto oroi luptânmin lättest aaibâs jiečânis. “Ii-ik!” sun kiljádij já kočâttij kaakaokoopâ lättei. Matto čuážui tääl suu ovdiipeln – mutâ tasthân lijjii kyehti jyelgi – kyehti KANISII jyelgi! Huáppust Siili-nieidâ ruttij mato meddâl já tast suu oovdâst stiärgái Kaninen. “Jurdâččim tuše čaŋâdiđ tiervâtmin”, Kaninen eeđâi surgâdin. “Tondee tuávkki”, Siili-nieidâ eeđâi já saloi suu lieggâsávt. Kaninen lâi aaibâs hiämáskám. Puohah ilodii ko oinii oppeet Kanisii, já Siili-nieidâ mälistij uáli jo njaalgâ eehidpurrâmâš, mast lijjii puoh Kanisii heerskuh. “Mii piejâi tuu maccâd maassâd?” koijâdellii iäráseh. “Tietivetteđhân tij, ete jieijâs päikki lii ain siämmáá tiivrâs, ko kolle”, västidij Kaninen já mojottâlâi syelimâsâht. Jørn Riel Hittruus maainâs čiiŋât muáđuid Mainâseh ejijdân táálust 1 Suomâkielân jurgâlâm Arto já Kirsti Ingervo Kuvvim Des Asmussen Taan suomâkielâlâš nommâ lii: Hupaisa juttu koristaa kasvot Kertomuksia isieni talosta 1 Taan kirjeest láá čapisvielgis sargum koveh Saammâl-čeesi čielgiittâs Must láá kyehti eeji. Tuotâvuođâ noomâst must lijjii kolgâđ leđe vittâ eeji, mut veerdižeh pessii oovtâmielâlâšvuotân tast, et Piättâr já Jeobald meriduvvojii tuođâlâš eeččin já Saammâl, Gilbert já Uccâ Juhháán ráhtojii mottoomlágánin čeeccin. Mun šohânuvvojim aaibâs táválâš arktâlâš tilálâšvuođâst. Iännâm lâi keppâmielâsâš nieidâpáárnáš tununerkiut-hiäimust, tâi nuuvtko Saammâl-čeeci maŋeláá munjin eeđâi: sust lâi vijđes já uáli liägus váimu, mii nuuvt ollásávt lâi luávdám pirrâsis ubbâ perruu. Šoddim kesipeeivi kuulmâlovlovvoost. Enni njomâttij muu čiččâm okkod, mon maŋa sun čokkij adaldâlâidis peeleest stuorrâ vááimus já skeŋkkij ton Mosise-nommâsâš čevđiuástei, kote eidu talle mađhâšij veerdižij aassâmkuávlu rasta. Steevvilpostâ mainâstij, et paarrâ lâi ucâlum taveviestâr territorion, et puávtáččij mađhâšiđ netselik-inuitijguin, mii ij ollágin lamaš epituođâlâš, kuás jo Mosisen lijjii šohânittám netselik-nisonân maaŋgah rievtis almaah Warwick-Bay kävppisajattâsâst. Enistân ij lam kuássin saahâ Piättâr táálust, jiemge mun, kote jiem avâštâmgin taggaar eeleev velttitmettumvuođâ, käibidâmgin suu. Lijjim tuđâvâš piämmuiännásân Aviajan, liägus puáris inuitnisonân, kiän almaah lijjii váldám táálun mestâ tállán muu šoddâm maŋa. Iäskán ko lijjim suullân love ihásâš já lijjim jo kuhes ääigi tubdâm maidnuu uđđâ já suottsii povijsoolgi máddáábeln, algim jurdâččiđ šohânum mysteerijd. Mottoom eehid moonnim Saammâl-čeesi luus, et finniiččim sahhiisvuottân tuđâttiđ. Lâi mučis kiđđâeehid. Saammâl-čeeci čokkái juhâriddoost posâlâdmin. Sun lâi posâlâm peivijmield pihtsijd, moos Aviaja ij lam lijkkum ollágin já jieijâs táválijn utkáásvuođáin lâi huksim oornig, rakkânus, mii veikkâ ij lamaškin tievâslâš, finnij ááigán kuittâg jo mottoomlágán putesvuođâ. Kuávdoo juuvâ lâi pieijum puáris tamppâááhár, mast vuolgij kyevtkiärdáš veškisraŋgâ riidon. Tast lijjii meetterpele kooskâi kuhes váárvuh, moid pääiđih, puuvsah, suháh já eres-uv posâlem käibideijee tiiŋgah kiddejuvvojii. Ubâ suotâsvuotâ kessui talle juuhân, mon pááruin tot uážui leđe iijâ paijeel, tâi vala-uv kuhheeb, nuuvt tegu Saammâl-čeeci ooinij kohtulâžžân. Taam posâlâddâm maŋa pihtâseh lebbejuvvojii njuárguđ ulâštooŋŋâsij oolâ táálu tuáhá, kost toh koskiijâ peeivipaštust jotelávt kuškii. Tälviv toh ožžuu storgâgiđ oles mittosâžžân. Tast maŋa toh piäijojii táálu kiäčán, kost pieggâ taid suolgâi kuškij. Saammâl-čeeci keevtij ain tuše čääsi posâlâdmân. – Saibâ, sun eeđâi, – lii ilgâdis aamnâs, moin pilledičij nuuvt liškees ko pihtsijdis-uv. Saammâl-čeeci lâi oppâm. Sun lâi jottáám ollâopâttuv, lâi fil.tr já keevtij uáli assaas pelilaasâid. Notánim rakkânus paaldân jylgišušmiijdân mieigân já kieđah idduidân pirrâ. – Saammâl-čeeci, mun koijâdim, – kost cijkkopennui viälppáh puátih? – Tyehin, kaandâžâm. Eivi tyehin. Toollim vástádâs tievâslâžžân, kuás jo lijjim maŋgii uáinám ciijkkopennuid čivgâmin. – Nabai Piättâr já Jeobald, mun jotkin, – maht suái finnijn muu? Maht suái finnijn Saammâl-čeeci? Saammâl suorgânij já rovgij majemuu váárvu virdeest meddâl. Sun kiddij huolâlávt sraaŋgâ, ovdilgo jorgettij já keejâi muu pelilasâidis paijeel kuovgisčuovjis čolmijdiskuin. – Tust lâi enni, kaandâžâm. – Mii? – Enni. Taggaar, mast tun poottih. – Maht, Saammâl-čeeci? – Totpa ij lahkin nuuvt oovtkiärdán čielgiđ. Sun kärŋilutij uáivis já čokkái ucánjihhii ääigi, tegu ličij šluvgám čääsi peeljijn. – Kulâba, tun kolgâččih pyerebeht-uv koijâdiđ kuábbáánuu ejistâd. Iirât Jeobald. Sun máttá vissásávt čielgiđ taggaar ennuu pyerebeht ko mun. – Lam koijâdâm sust, ettim. – Sun ij halidâm ettâđ maiden. Sun keigij tuše kieđâidis pajas Miss Molly kuávlun já huihádij: – Hiärrá, adde munjin vyeimi taas-uv já talle sun kaččâlij tuoddârân, et pesâččij koškâđ keeđgijd uáivis oolâ. Sun ij vissâ tuubdâ taid aašijd, vâi maid arvâlâh, Saammâl-čeeci? Sirduustim vala-uv aldeláá suu. – Ko koijâdim Piätárist, sun eeđâi, et tun lah taggaar, kote tiätá puoh. Sun eeđâi, et puávtáččih čielgiđ munjin veikkâ nieidâvuođâlâš šoddâm. Mii enni jiešalnees lii? Saammâl-čeeci šuáhkádij lussâdávt. – Na, nuuvt-uv Piättâr eeđâi? Eeđâi-uv sun tuođâi nuuvt? Talle vaarâ mun ferttiim irâttiđ. Sun luoštij kieđâs uálgátuáiván oolâ já čarvij muu jieijâs vuástá. – Uáináh-uv kandâ, mij ulmuuh ep spiekâst eres njomâtteijein nuuvt ennuu, ko jiejah jurdâččep. Ko nuuvt heevee, ep lah ko mottoom läävhi keččin arvevuovdij muorâin. Lah vaarrâ uáinám, maht Aŋgut njuškee Qaqatak oolâ tyelittälli, vâi maid? Aŋgut já Qaqatak láin mii vuájánpennuuh. Toh kimâttuvvoin távjá šiev maajeeldpuátteidis keežild. – Toh sierâdává tuše, mun ettim. – Nuuvt Piättâr iätá. Aviaja iätá, et toh povvâstává oovtâst. Siämmáánáál vaarâ, tegu mun sierâdiččim riäŋkkunjuškon Uccâ Juhánáin. Saammâl-čeeci vaaldij kieđâidis uálgâduáiván alne meddâl já putteestškuođij čalmelasâidis. Nottájim suu ovdiibeln já jotkim pyerimielâst. – Mut munba lam-uv ennuu čeepip, ko Aŋgut. Tot čuážžu tuše Qaqatak tyehin, ijge peesâ paijeel. Mun peesâm Uccâ Juhháán paijeel jyehi tov, talle-uv ko sun čuážžu njuálguiddui.. Saammâl-čeeci šluvgelij uáivis. – Tot sáttá kale sulâstittiđ riäŋkkunjuškom, mut kuittâg tot ij lah siämmâš äšši. Addiih-uv, pennuuh iä ollágin haalijd peessâđ paijeel, iäge ton peeleest rävis ulmuuhgin. Jis tuuđhah Aŋguit já Qaqatak tärkkilávt puáttee tov, ko toh njuškov nubijdâs maajeeld, tärkkilávt čuávuh, mii tápáhtuvá já maid toh porgâv já jis vala rekinistáh peeivijd, tassaaš ko Qaqatak ráhtá viälppáid, te addiih, maht Piättâr já Jeobald finnijn tuu ennijn. – Vâi nuuvt, mun ettim já lijjim ucánjihhii pettum. Tom mun kale tiettim. Nuuvtpa Piättâr já Jeobald lává njuškim riäŋkkunjuškom siämmáá ciijko paijeel toin komálâš vuovvijn já mottoom ääigi keččin mun poottim sust olgos, togo mast sun sissá? – Váháš toin naalijn, kaandâžâm, suullân nuuvt tot lâi. – Kost cijkko tääl lii, mast poođij iännâm? Mun koijâdim. – Jovnâ, keevâi-uv nuuvt, et sun mađhâšij meddâl nuorâ almain, skipáráin, kiän sun mielâstubbooht halidij… njuškođ riäŋkkunjuškom. – Mut Saammâl-čeeci, jurdáh-uv et sun ubâ ääigi ráhtá čiivgâid? – Luándulávt, ustevâm, luándulávt. Sunhan lii vala nuorâ nissoon. Saammâl-čeeci pivâstudâi, veikkâ lâi viehâ čuáskimis eehid. – Lah-uv tun sierâdâm riäŋkkunjuškom, Saammâl-čeeci? – Amahande lam, fanttinâs ko lam-uv, mutâ toos láá kale melgâd ennuu iveh. – Mun-uv puávtáččim pyereest-uv iskâđ tom, ettim. Čokkáim já kejâdáim juuvâ. Pihtset livârdii virdeest já sraŋgâ lâi nuuvt čoovgâs, et puohtim tuáppuđ suormâigijn tast nuotâit. Eehidpiäiváš njaavâi tuodârvielti mield já vuonâst kullojii čuhâlis jieŋâpiäškááttâsah, ko toh cuovkkânii olleečääsist. – Saammâl-čeeci, mun cullâgyeđettim, – maatij-uv iännám čulgâđ kukkodvuođâ? – Sun ij suoskâm tubbáák, jis olmânáál muštám. – Mut maatij-uvks sun? – Jiemba osko. – Aviajaba máttá, uskum sunjin pyerimielâst. Myerjimiestui kuorrim Vađukkááh lijjii muu ovdâšiljoost taan keesi maŋanâm. Ko toh viijmâg-uv lijjii sáppum, te tuáppejim nääpi kievkkânskääpist já moonnim miestuidân kuorriđ. Nuuvt njaalgâ muorjijd kale ij viiššâm tipteđ pillâšuđ. Ko kuákkájim myerjimiestuidân siste, te muu uđđâ naabureemeed juuđij tast lappâd. Ko sun ooinij muu vađukkái nuurrâm, te sun rammuustij, et lâi eidu myerjihilo rähtimin já vala tom, et sun ij lamaškin kuhes ááigán peessâm myerjihilo rähtiđ. Te koskâlduttim jieččân muorjij nuurrâm já moonnim suu kievkkânân keččâđ. Sun lâi mudoi-uv toohâm kievkkânremoonti, mon puáttus halijdim uáiniđ. Sust lâi vala myerjikoppâ peevdi alne já sun faalâi munjin-uv muorjijdis. Keččâlistim oovtâ myerji, mii lâi aaibâs jo táhtáá já tast lâi jávvusmakkâ. Jiem halijdâm innig nube väldiđ. Te koijâdistim, magareh myerjih toh jiešalnees lijjii, ko toh kuittâg-uv hilo rähtimân tohhejii. Muu naabureemeed eeđâi muorjij hollandkiel noomâ, mast tiettim, et tot lâi mottoom purâttettee myerji aalmugnommâ, mii ij lam táválâš aanoost mut jiem aaibâs tállán hoksám, mon myerjist jiešalnees lâi saahâ. Muštástâllim, et oinim taid muorjijd ruonâskaavpij ildein eidu toin härvinâš noomáin čuuvtij tooleeb keessiv já jurdelistim, et taat kale ferttij leđe miinii taggaar soortâid, mii raahtij muorjijdis maŋeláá tego jieččân vađukkâšmiestâ-uv. Muu mielâst toh myerjih käävpist mudoi-uv lijjii váhá ereslágáneh. Te naabureemeed rammuustij, et taat lâi-uv vuosmuš kerdi ko sun lâi peessâm nuurrâđ muorjijd jieijâs šiljoost. Moonnim keččâđ suu miestuu, ko jurdim, et talle tiäđáččim, mon myerjist lâi saahâ. Nuuvthân kale poottim-uv tiettiđ: suu myerjimiestâ lâi “ruotsinyrttikuusama”, mii ij Suomâst vissâ ubâ šoodâgin. Viärráámus muu tááhust lâi tääl, et čalmemuorâi myerjih láá mirhâliih já et lijjim puurrâm taggaar myerji. Muu lukkon kuittâg-uv lâi tot, et jiem lam puurrâm taid eenâb ko oovtâ: ko soittim mirkkâkuávdáážân já koijâdim, te kuullim, et taid ferttee vuorâsolmooš puurrâđ kuittâg-uv 10 - 20 myerjid ovdilgo puosâškuát. Jiem šoddâm čuávjitoppiittâhân ton oovtâ myerji puurrâm tiet jiemge tarbâšâm talhâsčiiđâ, mut kuittâg-uv oppim tom, et jiem kuássin kosten innig keččâlist maiden, maid jieš jiem vistig tuubdâ. Naabureemeed tuššâdij “njaalgâ” hilloos. Jieš sun ij lam vala šoddâm tom smakkiistiđgin mut lâi kale eidu áigumin pieijâđ tom leeibis oolâ. Maŋeláá poottim tiettiđ, et sun lâi nabdam muorjijdis ruopsisjierehin já maid jieš-uv lijjim kaavpij ildein uáinám eidu toin härvinub noomáin. Kaabi-Eljis Márjá-Liisá Hitruus mainâseh **Taka-Laapi Joovsepist lijjii hitruus mainâseh. Motomin ulmuuh koijâdii sust, maht ličij älkkeemus riävskáid pivdeđ tälviv? Joovsep raavâ lâi čielgâs já oovtkiärdán: Kalga uástiđ ennuu sipulijd, caappâđ taid pitážin, jeđe kalveđ miäcán. Ko riävskáh kävnih taid já poreh, te tain älgih čalmeh konjâlistiđ já toh jiäŋuh kiddâ. Riävskápivdee iälá taid meeccist tuše nurâmin seehâ siis. **Mottoom uccâ nieidâš laavij ain tárkká kuldâliđ vuorâsulmui saavâid já vuorâsulmui ohjelmijd televisiost. Já tothân kale párnái vyehi lii-uv. Motomin te koččâlist ejistis, et miikâs tot penis lii. Eeči ij kehtidâm tom čielgiđ, mutâ eeđâi et tot lii kietâruotâs. Te ohtii lijjii ennuu ulmuuh kolliimin sii pääihist. Enni eeđâi nieidân, et tun tot kale uážuh vyelgiđ olgos sierâdiđ, ko viigah stuullâđ. Nieidâš áigui väldiđ kappeer ilddest, mut ij olláámgin. Te eeđâi: Jiem mun ole ko must lii nuuvt uánihâš penis. **Koorist lijjii kulmâ navrâs. Kulmâ kaandâ juohhii taid nuuvt et juáhâš finnij oovtâ navrâs. Kuittâg koorin paasij vala ohtâ naavrâs. Maht nuuvt? – Na ohtâ kandâ finnij koori meiddei. **Kalle määrki šlaanti čäähih kuárus laavkân, mii kiäsá 12 litterid? – Ohtâ. Ton maŋa lavkkâ ij lah innig kuárus. **Maid Tarzan eeđâi, ko ooinij kulmâlov virdehiäppušid riddoost? – Jáá, tie virdehiäppušeh riddoost. **Mondet kuorgâ čuážžu ovttáin juolgijn? – Jis tot luptiiččij nube-uv jyelgi, te tot rovâččij čokoppođâi. **Mottoom táálun pottii kyessin párnááh. Oovtâst táálu párnáiguin toh algii vistig sierâdid já te stuullâđ. Ko stuullâm lâi pištám jo eeni mielâst jo tuárvi kuhháá, te sun eeđâi: Kal tij jo stulâvetteđ korrâsávt. Te ohtâ párnáin eeđâi: – Kal mij stulâččijm val korrâsubbooht, jis vajaččijm. Hendâ lâi hotellist puurâdmin já juhâmin. Pevdipijgá ij innig ááigu pyehtiđ vijne Heendân já iätá: – Tun tot kale lah jo meendu uáivádum. Hendâ: – Maht nuuvt? – Na ko viigah korriđ tieid ranskalijd potákkijd. **Uccâ kaandâš poođij vuossâmuu peeivist škoovlâst. Enni koijâd: – Maggaar tot lâi škovlâ? Kandâ iätá: – Mudoihân tot kal, mut máttáátteijee kal lii viehâ čyerbi. Ij tieđe maiden, puoh aaššijd ferttee mist koijâdiđ. **Ohtii ákku já äijih poođijn joddeid kuohâmist. Ákku suhá já äijih čokkáá moonjiikeččin. Te riddoost mottoom tuurist aalgij čuáigudiđ tom ko ákku kárttá suuhâđ, iätá äijiháin: – Jieh-uv tun hepânâš ko ákku suhá já jieš čokkááh moonjiikeččin? Äijih iätá: – Na joo, mut ovdil mun hepânâšâm ko suuvâm. **Puáris leskâäijih ááigui naaijâđ nuorâ nieidáin. Pappâ ij áiguččii miettâđ adeliđ kulluutâsâid, iätá et: – Mondet tun puáris äijih áiguh väldiđ návt nuorâ káálgu, forgâ kuittâg jámáh já kálgu páácá nuorrân leskân. Almai iätá: – Na, kandâhân te tom ärbee. **Kođoluobbâl táálun lâi mottoom omâs olmooš pu timin, mut ij peessâm, ko vaijaas peenuv rohhááttij já rovoškuođij. Kyessi ij peesâ aldagin olgouuvsâ. Te táálu iššeed kuulâi rohhoom, lehâstij laasâ já iätá: – Ele poolâ, liihân tot peenuv váhá vaijaa, mut ij tot toovâ maiden, ko eeđah toos ton noomâ te kal tot lojo. Kyessi eeđâi: – Joo joo, mun lam-uv vyerdimin, et kuás tot iätá noomâs. **Reŋgâ lâi tuáhtár kulen vaivijdis vaidâlmin. Tuáhtár tuuđhâi já eeđâi: – Kalhân tuu ij vääivid eres ko läškivuotâ. Reŋgâ iätá: – Na čääli tom läättinkielân, vâi mun peesâm toin išedist táttuđ rijjâpeeivi. **Vuolli ko teevdij 80 ihheed, te finnij viehâ ennuu skeeŋkâid, raasijd já rämisaavâid. Ko kyesih lijjii moonnâm, te ákku eeđâi: – Nuuvt eenuv finnejih puoh puorijd, mut jieh ubâ kijttám ohtiigin. Äijih eeđâi: – Mut jiem mun láittâmgin. **Mottoom puáris ááhust lâi čižet jyelgi nuuvt čuutij vuoččum, et tot ij innig lihâdâm ollágin. Ko tot ij orroom puárránmin, te ákku moonâi tuáhtár kuuvl. Koijâd tuáhtárist: – Mon kuhháá sun taat tavdâ vääivid? Tuáhtár koijâd: – Na mon puáris tun lah? – Kähcilovkuttâ ihheed. – Jáá, na ij tot innig kuhháá vääivid. **Hendâ lâi iällâm kyelipiivdost já lâi fiskim hirmâdávt. Mainâstij et lâi tievâ kárbá koddám kuolijd. Mut skipáreh ko tiettii, et Hendâ läävee ain viehâ ennuv lasettiđ kyelimainâs id, te ettii et, tääl tun kale liijgijd mainâstah, keeppid jo váhá. Hendâ eeđâi et na kal sun kuittâg lohhijd kárbá kuudij. Mut iähân skipáreh oskom tomgin, ettii et uážžu val viehâ ennuv kepidiđ, ovdil ko sij oskoh. Talle Hendâ eeđâi, et elleđ innig eenâb vuorjâ, kyeđđiđ sunjin kuittâg vuoššâmkuolijd. **Guttorm seeini tuáhá lijjii varrim uđđâ naabureh. Naabur kálgu puátá kolliđ. Guttorm kálgu iätá: – Mist láá vittâ párnáá, tuáivuččim, et toi jienâ ij hettiiččii tii liijkás čuuvtij. Uđđâ naabur iätá: – Ij tot val maiden häittid, mij še halidičijm, et mist-uv liččii vittâ párnáá. – Jáá, na tothân lii pyeri et tij-uv lijkkuuvetteđ párnáin! – Naa, juurdâhân lii tot-uv. Mist láá ohtnubaloh juŋkkád. **Andi: – Kost párnááh puátih? Hendâ: – Jis tain lii reppu, te toh puátih škoovlâst. Jis ij lah reppu, te toh puátih peivikiäjust. **– Mondet eennâm jorá? – Maid, lah-uv tun kostnii vijne kavnâm? **Mottoom almai finnij kunneemeerhâ. Arvâlij: – Jiem mun kale lah ánsášâm taam kunneemeerhâ. Mut liihân must kale eres-uv maid jiem lah  ánsášâm, reumatismi. **Mottoom kolgolâš poođij ohtii mottoom táálun. Kuulâi et tobbeen láá ennuu säpligeh. Kolgolâš eeđâi, et kal sun kodd  puoh taid säpiliijd, jis uážžu kalas purrâđ. Na tááluviehâhân kale mieđâi toos mielâstis, puohtii ennuu puohlágán purrâmâšâid. Ko kolgolâš lâi purâdâm, te vaaldij täkkiluávhust piälhu, ruttij nijbees já eeđâi: – Na tääl! Te pyehtiđ taid säpligijd taas, te kal mun taid kodám puoh. **Pessiuáivi moonâi psykiaatri kuuvl, ko juurdij jieijâs lemin peenuv. Tuáhtár koijâdij: – Mon kuhe tun lah jurdám jieččâd penuvin? – Na aaibâs viälppá rääjist, eeđâi Pessiuáivi. **Psykiatrituáhtár laavij jyehi oho lyeštiđ tiervâsumos pyeccee loman. Poođij vástuppeeivi sairal šiiljon já kejâdij pyecceid. Toh nottájii puohah vuoijâmáldá pellâst já ogguu. Mut ohtâ ij uággum, tast tuše kejâdij. Tuáhtár avrvâlij, et tiet tot lii kale tiervâsumos, tom sun luáštá loman vyelgiđ. Eeđâi almain, et tun peesah taan oholoopân loman. Almai šoodâi pyerimielân já eeđâi: – Pyeri, mun tot kale vuálgám. Mun vistig kiäsám joddeid meddâl. **Mottoom almai lâi psykiaatri kuvlân: – Muu mielâst oro, et mun lam peenuv. – Naa, ij-uvsun tot täst puárrán. Moonâ ties sohva oolâ. – Jiem mun uážu moonnâđ sohva oolâ. **Ohtâ káigá tuáivui testamentistis, et sun kolgâččij hávdáduđ meerân. Kuulmâs suu skipárijn hevvânii häävdi kuáivudijn. **Kyehti kááigá vazzijn jävrriddoost. Kiirdij čerrih já pooškij eidu nube kááigá uáivi oolâ. Nubbe iätá: – Hei, mun viežâm siholdâs! Nubbe toos: – Káigá-uvkâs tun lah! Jieh tun tom innig juuvsâ, ko tovl jo kird . **Hotellituállee ááigui pálkkááttiđ uđđâ pargee, mut koijâdij visesvuođâ tet: – Laaviih-uv juuhâđ? – Na talle ko lii juhle. – Kuás tust lii juhle? – Na talle ko must lii vijne. **Eskelâš autost lâi mottoom uáivádum nuorâ almai. Tobbeen lâi meiddei taggaar puáris äijih, mii ij orroom lijkkuumin ton juhhest. Ko juhhee vaaldij puttâl, lehâstij já vaaldij julástuv, te äijih eeđâi: – Kulâba kandâ, mun lam jo nävt puáris mut jiem lah vala kuássin vijne smakkiistâm. Almâi punjâstij puttâl kiddâ, nahettij puoŋâsis já eeđâi: – Jiehke smakkii täälgin! **Mottoom hiärrá ooinij et uccâ kaandâš pooldij tubbáák. Te eeđâi: – Nievt nuorrân tubbáák puáldáh! Maht talle jis tuu máttáátteijee uáináččij tuu? – Jiemba osko, eeđâi kandâ. – Sáttá tot uáiniđ-uv. – Joo, mut mun jiem lah val škoovlâst! Tuáhtár eeđâi pyeccei: – Jis tun tääl jooskah tubbáák puáldimist, te sáátáh pyereest-uv eelliđ vala veikâ neljilov ihheed. – Mut ko mun lam jo neeljilov ihásâš te ij-uvkâs tääl lah jo liijkás maŋŋeed joskâđ? – Ij kuássin lah liijkás maŋŋeed joskâđ. – Jáá, na tallehân mun puáldám vala mottoom ive. **Piäká Áábrâm lâi šoddâm keriváid sorvâi koddemist, mut ij tuubdâst, et lii koddám. Mut kuittâg sun tuommiittâđâi já kaartâi mánuppajan laanan. Talle Áábrâm suutâi já eeđâi: – Tieggáár tuámu oolâ mun kal paškam. Tuámmár meridij ton arvâlâs keežild Ábrámân vala viiđâlov määrki sááhu, tallaa ruuđâst. Áábrâm vaaldij čyetimárkkásii já halidij tállân mäksiđ tom sááhu. Tuámmár eeđâi et ij sust lah maasâd adeliđ čyeti määrhist. Áábrâm mielâst táin aššijn koolgâi kiergâniđ, eeđâi et: – Liävus oles ruttâ. Mun paškam val nube kerd tom tuámu oolâ. **Piäká Áábrâm lâi stiämmááttum keriváid soorvâ koddemist, mut iä pastam čäittiđ tuottân, ko iä kavnum piärguhkin. Tuámmár eeđâi et äšši nohá taas, uážuh vyelgiđ. Talle Áábrâm ilosmij: – Na tot kale lii pyeri. Mun vissâ talle uážum taid piärguid. Ohtii oppeet lâi Áábrâm kavndâttân soorvâ koddemist. Tuámmár korâstâl: – Jieh-uvkâs tieđe, et soorvâ ij uážu lovettáá pääččiđ! – Na tiäđámhân mun kal, mut ko tot lâi nuuvt suohis suovkâ sist et mun jurdim tom čuhčán já paaččim. – Ijhân tot lah máhđulâš. Kuáskâs tun talle huámáših et tot lii-uv čuhčá? – Na talle ko mun cugâškuottim tom reepun. Mottoom autoinvyeijee jorgettij Avelist Kuáppil kuávlun, mut ko ooinij kaandâid sierâdmin maađijpiällást, te orostitij já koijâdij kaandâin, et mon kukke lii Kuáppilân. Ohtâ kaandâin eeđâi: – Love kilomeetterid. Kiđđuvhân kale lâi vala ohtânubaloh kilomeetterid, mutâ ko mottoom uáivistvyeijee vuojij tuogu tyebbiláá oovtâ kilomeetterstuálpu viällud. **Ohtâ tááluiššeed halidij oovtâ enâmist čuoppâđ puoh muorâid, vâi piäsá kalveđ toos peesijd. Sun piejâi loostân almottâs, et haalijd muorâčyeppee. Mut ij almottâttâm paargon ko ohtâ almai, tot-uv ruoinâsiähá. Iššeed ko oonij, et váhá šiervislágán lii taat reŋgâ, te eeđâi, et jis keččâliččih táágu taan enâmist čuoppâđ, uážuh täst algâttiđ. Reŋgâ koijâdij: – Mon ennuv mun uážum čuoppâđ? Iššeed himettij: – Čuopâ nuuvt ennuv ko kiergânežžeeh. Mut kale išedist čalmeh juálánii, ko poođij ehidist keččâđ. Ubâ moorâst lâi pääljis, já vala vijđes vääri-uv mii lâi togo paaldâst! Iššeed koijâdij: – Kote ármugâsâst lah hárjánâm návt riehkâđ? Reŋgâ eeđâi: Na Saharast. Iššeed eeđâi: – Iähân Saharast lah muorah ollágin. Toos reŋgâ: –Iä lekken innig. Mottoom museost lijjii hirmoslisko täävtih. Taid ellii ulmuuh ernnuu keččâmin. Mun še eellim ohtii tobbeen já koijâdim museouápisteijest et mon puáráseh toh täävtih láá. Uápisteijee eeđâi: 80 miljovn já kulmâ ihheed. Mun imâštillim: – Maht toh totkeeh nuuvt tárkká mättih ave rekinistiđ? Uápisteijee eeđâi: –Na tothân kal lii čielgâ äšši. Ko mun kulmâ ive tassaaš poottim taan museon paargon, te talle ettii munjin et taah täävtih láá 80 miljovn ihheed puáráseh. Taavvid ij kuássin huollâm talkkâsijn ige jo tuáhtárij kulengin jottáám. Kuittâg talle ko lâi 90-ihásâš, te lijjii finniittâm suu tuáhtár kuuvl. Mottoom ääigi keččin ránnjá-äijih te savâstal Tavidáin: – Jáá, tun eellih tuáhtár kulen. Maid váádduid te kaavnâi? Taavvid: – Ijhân tot maiden taavdâid kavnâm. Mun eellim tobbeem tuše toin, ko fertteehân tuáhtár-uv eelliđ. – Jáá, mut tunhân lah kuittâg talkkâsijd-uv uástâm. – Na tondet mun ostim, ko fertteehân apteekkar-uv eelliđ. – Joo, joo. Na maht toh láá vaikuttâm toh talkkâseh? – Vaikuttâm vâi? Jiemhân mun taid puurrâm lah, ferttiimhân mun-uv eelliđ. Ákku vaidâlij tuáhtárân, et ain ko sun juhá käähvi, te čalme álgá unohistiđ, nuuvt riäggu já iilâšt. – Na lah-uv keččâlâm väldiđ pastem meddâl koopâst ko juvâškuáđáh? koijâdij tuáhtár. Aaslak stiämmááttij keriváid Heendâ, ko tot lâi suu ettâm oraŋgin. Tuámmâr koijâdij, et kuás tot lâi tábáhtum. Aaslâk čielgij, et: – Oovdeb ive. Tuámmâr: – Já tääl eskin pieijih Heendâ áášán! Aaslâk: – Naa, ko mun tääl eskin oinim maggaar tot oraŋgi lii. Rippâškoovlâst pappâ koijâd: Maid mij kolgâp porgâđ, et Immeel puávtáččij adeliđ mijjân suddoid addâgâsân? Ohtâ kandâ västidij: – Na suddoid. Tovle lijjii Tuurki suátán vyelgee juávhoid karttâm muáddi sämmilii-uv. Vyeliupseer váldá suáldáttijd vuástá já koijâdâl noomâid. Pottii sämmiliih-uv toos. Vääbel koijâd: Mikä nimi? Sämmilâš västid: – Jiem addii. – Jaa, saat mennä. Seuraava! Mikä nimi? – Jiem addii, eeđâi nubbe-uv sämmilâš. – Saakeli, täysi kaima! Saat mennä. – Mut tust toh láá kuhes vuoptah! Taid ličij kolgâm jo áigáá čuoppâđ. – Tohhân láá-uv áigáá jo čuoppum. Piäká Áábrâm čaalij mottoom loostân čalluu, mast lâi taggaar-uv arvâlus, et peeli Uccâvei kieldâ ulmuin láá kááigáh. Ko lostâ lâi almostum, te Uccâvei kieldâ hovdâ sooitij Ábrámân já ááigui stiämmááttiđ suu keriváid jis ij kiässáá maasâd sanijdis. Áábrâm lopedij toohâđ nuuvt já čaalij siämmáá loostâ čuávuvâš numerân, et peeli Uccâvei kieldâ ulmuin iä lah kááigáh. Toos lijjii puohah tutâvááh, ij kihheen innig nimmâruššâm. **Mottoom Moskovast puáttâm ollâ politikkâlâš hiärrá koijâdij Luujäävri sämmiliist, et maid tij juurdâšvetteđ ryešilijn. Lep-uv mij usteveh vâi viiljah. – Na viiljah tij leppeđ mii mielâst, eeđâi sämmilâš. Tast ruoššâ ilosmij: – Jáá , na čielgii váhá eenâb tom ääši. – Ustevijdis uážžu jieš valjiđ, eeđâi sämmilâš. **– Lii-uv tiet šiev kiijkár? – Na lii. Ko mun kijkkiim tyeid tulâstelleid tuon väärist, te toh puátih nuuvt alda, et apsam possum koškepiärgu haajâ. **Baarist Piäká Áábrâm eeđâi skipáráid, et haalijdvetteđ-uv kuullâđ uđđâsumos viici vyemijávrálijn. Te tom kuulâi mottoom almai, kote eeđâi: – Váárut váhá maid mainâstâh. Mun lam eidu toi vyemijávrálij suuvvâst. – Jáá, na ij tot häittid maiden. Mun mainâstâm tom uáli hitásávt. – Tiäđ h-uv maht vyemijávrálâš lohá ruđâidis? – Tiäđám: Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, val ohtâ, val ohtâ, val ohtâ, val ohtâ... Ohtâ jottee poođij mottoom afrikkalâš enâmân, mast lâi islamosko. Tobbeen ij uážžum vijne juuhâđ. Almai koijâdij hotellireeŋgâst et ij-uv kosten finniiččii julástuv. Reŋgâ eeđâi, et taan enâmist finnee vijne tuše talhâsin jis mirkkâkyevdi kääskist. Mut onnáá piäiván tun kal tááiđáh leđe maŋanum. Tääbbin ko lii uáináh tuše ohtâ kyevdi, já návt ehidist tot lii jo vaibâm já läävee joskâđ ulmuid käskimist. Nuorâ kálgu huámášij, et suu kállá pargoskippáár poođij. Almai faalâi 500 märkkid jis uážžu irgediđ. Kálgu kale ij lijkkum toos, mut jurdâččij, et vittâčyet märkkid lii liijká stuorrâ ruttâ já nuuvt suoi moonáin seeŋgân. Ehidist käällis-uv poođij pááikán já koijâdij: – Eelij-uv Áábrâm onne tääbbin? Kálgu herkittij já eeđâi: – Na eelij kale. Mondet? – Na ko munnust lâi iđedist saahâ et sun iäláččij onne tääbbin mäksimin tom viiđâčyet määrki loovnâ, mon lâi jo tijmá lovnim. **Piäká Áábrâm lâi iällâm Ucjuvvâst. Maainâst: – Oovdeb eehid ko mun vazzim Tiänurido, te johan tot maađij lâi sevŋâd. Ko lâi nuuvt sevŋâd et iä juna čuovahkin áppádâm päštiđ, já tondet masa šoodâm val juna vuálá. Kuldâleijein ohtâ eeđâi: – Te tääl tun faadâr kale algih meendu munnáht mainâstiđ. Ijhân Ucjuvvâst lah ryevdirađe. – Na tothân muu eidu piäluštij-uv, eeđâi Áábrâm. Ruotâst puáhtá tábáhtuđ veikâ mii. Ohtii ko linjâšauto lâi Stockhoolmist vyeijilâm já lâi vuáijâm jo tijmepele, te mottoom riävvár njuškij, aalgij pistovláin skihtiđ autovyeijee já meridij: – Tun koolgah vyeijiđ Upsalan! Autovyeijee eeđâi: – Taat autohân lii-uv monâmin eidu Upsalan. – Jáá, nuuvt-uvkâs, na pyeri, eeđâi almai já čokánij peŋkkâsis. Jovn Andi ááigui moonnâđ Lauttasaarist Helsig kavpug kuávdážân. Sun ko lâi eidu puáttâm Säämist, te ij tiättâm vala bussinumerijd. Ko bussi orostij, te Jovn Andi koijâdij: – Mana-uv taat Eskelâš kuávdážân? **Poolis huámášij, et mottoom uáivádum almai ruáttá čuovâstuálpu pirrâ já ráápu muottuid. Poolis koijâd: – Maid almai ocá? – Na čovduidân mun uusâm. Poolis aalgij iššeen uuccâđ, ráávui muottuid ääigis, mut ij kavnâm maiden. Te koijâdij: – Lii-uvkâs vises, et toh koččii eidu táágubeht? – Na ij tot kale vises lah, mut eres saajeest ij uáini návt sevŋâdin uuccâđ, eeđâi almai. Taavvid lâi junaliipuid uástimin, ko mottoom äijih poođij kerjidiđ ruuđâ junapiilet várás. Taavvid eeđâi et ij sust lah ruttâ, mutâ mannoon fal junan, tun čaaŋah peeŋkâ vuál, já mun čokánâm ton peeŋkâ oolâ, te jieh tun oinuu muu juolgij tyehin. Na tegâs soováin nuuvt. Mut Taavvid lâi-uv uástâm kyehti junapiileet, já ko konduktor poođij, te sun adelij kuohtuid piletijd toos. Konduktor koijâd, et mondet tun kyehti liipu adelih, kostkâs tot nubbe máđhálâš lii? Taavvid eeđâi, et: – Tääbbinhân tot lii peeŋkâ vyeln. Tot lii váhá komálâš almai. Tot lijkkoo peeŋkâ vyeln mađhâšiđ. Kyehti almaa láin kuobžâpiivdost já kavnáin kuobžâ luoddâid. Nubbe kote lâi váhá ärgislágán almai eeđâi: – Kuorâba tun tom et kuus tot lii moonnâm. Mun kuorâm et kost tot lii puáttâm. Maht puáhtá njuámmilijd pivdeđ syele nuuvt et iä pivdovaavtah huámmáš? Pissopaavkâs kulloo já kielâ lii ain uáinusist. Joo, tot kalga vistig suve njeidiđ já ton miätá lebbiđ fiijnâ pippurjáávvuid. Ko njuámmil puátá já uáiná et jáá, tie supe já áigu jurseškyettiđ tom páárhu, te tot kâšneštuuškuát toi pippurjávui keežild já te kašna nuuvt čuuvtij et časka uáivis ton muorân já kolmâštuv. Talle pivdee puátá já váldá nju mmil já notká reppusis. **– Puáhtá-uv soorvâ koddeđ kiveráin 300 meetter keččin? – Ij pyevti. Kal toos annojeh lemnuuh-uv. – Máátáh-uv tun vuoijâđ? – Máátám mun. – Kost tun lah oppâm vuoijâđ? – Čääsist. **Kálgu: – Ain ko tun uáináh nuorâ nieidâid, tun vájálditáh, et lah naaijâm. Käällis: – Ij ko eidu nubijkejij tot lii. Tallehân mun eidu muštám-uv tom. **– Mondet tun vahtâalmai tobbeen tuuššijd pačâlah? – Mun nievdim et vajalâš volliittij. **– Maggaar lii sämmilâš akupunktio? – Taggaar et mana syeinimáánust päiđittáá čokkáđ jeggiriidon. Ohtâ uággoo lâi uástâm ubâ ookon uággumlove. Vuossâmuu peeivi ko lâi uággum, te ij koddám maiden. Te vaidâlij, et šadda tivrâsin aassâđ hotellist já uástiđ pivdolove ige kode maiden. Te iätá kyelilove vyebdee hotellist et: – Ele tun lääiti, tunhân lah oovtâ peeivist koddám siämmáá ennuu kuolijd ko tuoh eres pivdeeh ubâ ohhoost. – Mun jiem lah uáđđâm viiđâ piäiván. – Vuoi hirmad! Amahân tun lah vaibâm. – Jiem ollágin, mun uáđám iijâid. – Tastmaŋa ko naajáim, te taat muu käälis ij lah adelâm innig oovtâgin skeeŋkâ munjin. – Na ij tiäđustkin. Sunhân lii kuálásteijee. Ijhân kuálásteijee piejâ innig seepti taggaar kyele njáálmán mon lii jo finnim. **Almai lâi puáttâm Amerikâst kolliđ pááikán. Pääihi ulmuuh koijâdii: – Lii-uv tust kuhes pargomätki tobbeen Amerikâst? – Na, tijmepele tot ááiján paargon moonnâđ. – Vääzin vâi autoin? – Ijgo hissijn. Amerikkaliih viicih * Ohtii mottoom almai huámmášij, et sun vuojij autoin puástu kuávlun ohtâsundesii luodâ mield. Te sun orostij já aalgij murdettiđ (peruttiđ) tobbeen meddâl. Forgâpalij auto tyehin kullui párgádem: – MIAUUU !!!! Te almai moonâi keččâđ kost tot jienâ kullui já hoksái, et sun murdettij kisá ool. Kisá eemeed keejâi laasâst olgos eidu talle. Almai moonâi suu luus já vaidâlij tom tápáhdus já koijadij: – Puávtáččim-uv mun kuástidiđ tom kisá mahtnii? – Manenbat jieh. Lah-uvks tun mon čeppi säpligpiivdost? * Almai moonâi hotellin pargo uuccâđ já johtájeijee koijâdij: – Puávtáh-uv puáttiđ pargosahhiittâlmân (työhaastattelu)? – Manenbat jiem. Johtájejiee koijâdij: – Kuus tun lah kuođâttâm jieijâd nube jyelgi? – Mun lijjiim kárbá monnjâ-almajin já mun koččim meerân. Hai puurâi tom jyelgi. – Manen tust lii tuu nube kieđâst ruákki (koukku)? – Mun lijjiim kárbást pargoost já keessim purjásid pajâs. Päddi kiesâlui muu kieđâ pirrâ já tom ferttij čuoppâđ meddâl. – Manen tust lii talle tuše ohtâ čalme? – Mun lijjiim ain-uv kárbást pargoost já mun keččim, ko kaijuv kirdâčij kárbá pirrâ já tot pahálâs luččij muu čaalmân. Mun vájáldittim tom, et muu nube kieđâst lii koukku. * Kyehti koddepivdee savâstâláin koddepiivdost. Nubbe sunnuin iävdut nuubán: – Vyelgeen-uv koddepiivdon? – Koddepivdoäigihân lehâstuvvoo iäskân kyevti oho keejist. – Na lehâsteen tom talle táál. – Pöh, lehâsteen talle. Mut iho, sun lasseet. Talle suái päättäin vyelgiđ ehidist. – Vääzin muái leen liijgás hiteseh. – Väldeen talle hiäppuš fáárun. – Tun čokkááh tyehin já toolah kiiveer, mun toolâm lummolaampu já stivriim. Suái juuđijn já juuđijn, talled viijmâg. – Tovben kodde, pääji tom. Já ko nubbe almain paajij tom te hiävuš palaskij ton jienâst já ruotâstij. – Tot kárgái. – Kuábbááh-uv kárgáin. Kustoo muoi kalgeen väzziđ täst ovdâskulij. Tallet suái väzziláin. Nubbe huámmâšij maidnii já iätá: – Tolddee láá kyehti čalme! Sun paajij. Tallet kyehti čalme vierâláin enâmân já suái kaččâláin keččáđ. – Hei, taan koddeesthân láá kammuuh! * Taat lii tuotâmaainâs, mutâ tohhee aaibâs pyereest viccikuállusân. Mottoom ameriikkalâš farmer aasâi ollâ vääri vieltist. Togo paaldâ kuulgâi smaavâ juvvâš. Suu enâmeh lijjii taggaar värivieltti-ildest já jyehikiäsásâš kikse lâi tot, et čääci čuážui ain suu piälduin. Mottoom peeivi sun tuulhâi tooid čäciláddooid já koiviistij smaavâ ojážii paaldâ kolgee juuhân. Piälduh eštus kuškâškuottii tállán, mutâ nube peeivi sun iäskán hirmástui, ko luuvâi loostâst, et ubâ kaavpug lâi tuššâm tulvečääsi vuálá värivielti vuoluukeččin. ________________________________________________________________________________ **Mottoom stuorrâ táálu omâsteijee halidij njaskâđ suohis pecivyevdi siisâ kieddi- já nijttosaje. Sun ij kuittâg finnim reeŋgâ tađe várás. Te poođij táálun mottoom jottee, kote koijâdij pargo. Iššeed eeđâi, et uážuh njaskâđ ubâ peeivi nuuvt ennuv ko kiergânâh, veikâ ijhân tust lah kal ko ákšu tuše. Mut almai njaaskâi-uv ubâ hehtaar. Ehidist muorah lijjii karsum já liäjádum. Iššeed imâštâlâi čuuvtij já koijâdij, et kost tun návt korrâ pargen lah máttám. – Ucjuuvâst mun lam váhá máttááttâllâm. – Na mut iähân Ucjuuvâst lah ubâ muorahkin, eeđâi iššeed. – Iä lekken innig, eeđâi almai. Pijgá jooskâi pijguumist hänis iššeed táálust. Päälhi finnij uáli uccáá. Ovdil ko vuolgij, te leggistij pennui šlaanti já eeđâi: –Tie tunjin-uv pälkkipittá, ko nuuvt maŋgii lah liitijd poossâm munjin iššeen. Ohtii assáin aldaluvâi Aaslâk já Kaabi. Aaslâk táálu lâi siijdâ ulmui nijttoroobdâst, já ulmuuh vávjástillii, et syeiniluovijn láppojeh syeinih aldemuu táálun. Kaabi vist lâi ulmui mielâst taggaar, mii harvii tuođâid sáárnui. Aaslâk ko ohtii ooinij Kaabi, te čuorvij sunjin, et maid tuođâid tääl tiäđáh mainâstiđ? Kaabi eeđâi et – Motomijd tiäđám já motomijd jiem. Aaslak toos, et – Na maid tun tiäđáh? – Tom tiäđám, et tust láá pyeidis saavzah. – Na maid tun jieh tieđe? – Na tom jiem tieđe, et kiäi suoinijguin toh láá piemmum. Kaabi lâi lamaš juhlomin hotellist já vuojij taksijn pááikán. Päikkišiljoost Kaabi tigguuškuođij máávsust. Taksialmai vyeledij máávsu, mut Kaabi tiggoo ain, et kolgâččij val vyelediđ. Viijmâg ko máksu lâi vuálánâm jo peelijn, te Kaabi jooskâi tigguumist já eeđâi, et ijhân sust kale ruttâ ubâ lekken ollágin. Na taksivyeijee hirmástuvá, et na mondet tun vala tigguuh, ko ruttâ ij lah almast ollágin. Kaabi eeđâi, et tondet mun tiggojim amas tunjin šoddâđ nuuvt stuorrâ táppu. Tijmesuolâ já kussâsuolâ kavnâdâđáin keerrivtáálu vyerdimvisteest. Kussâsuolâ koijâd tijmesuollust: Ennuv-sun tijme lii? Tijmesuolâ iätá: Jiem mun nuuvt tárkká tieđe, mut ij-uvsun tot äälgi leđe jo paččeemäigi. **Kyelijäävri siijdâst lâi ohtâ čalmepel kandâ, Oske. Skipáreh läävejii suu ton keežild hattiđ, já ain arvâlii, et jiehhân tun maiden uáini ko ij lah ko ohtâ čalme. Motomin Oske eeđâi, et kal mun uáinám eenâb ko tij já pastam vala tuottân-uv čäittiđ tom. Na kaandah čoskii val čyeti määrhi viäđu ton alne. Oske eeđâi, et mun uáinám tist kyehti čalme, mut tij eppeđ uáini must ko oovtâ čalme. Nuuvt Oske vuoitij viäđu. Mottoom hiärrá halidij peessâđ rasta jäävri. Reŋgâ-Hendâ kal lopedij tuálvuđ suu kárbáin, mut oonij hyennin tom, ko hiärrá laaitij kárbá já siämmást puoh muide-uv mii tääbbin kievhis meccikuávlust lii. Hendâ kuođij naappâl piejâhánnáá já suládij. Hiärrá kaartâi ubâ kooskâ rasta jäävri suvâdijn kuáivuđ čääsi nuuvt enâmus ko kiergânij. Nube riddoost hiärrá arvâlij: – Jiem mun kale tušij tiet láittâm taam kárbá, ko nuuvt čuuvtij avveed. Maht ááiguh peessâđ maasâd ko ij lah kihheen čääsi kuáivumin? Hendâ toos, et: – Mun piejâm naappâl rááigán. Peskâ Ááddâm lâi šoddâm keriváid puásuisuolâvuođâ keežild. Tuámmár luuvâi sunjin taggaar tuámu, et kalga leđe lanneest kulmâlov peivid. Ááddâm koijâdij tuámárist: – Uážum-uv leđe tobbeen iijâid-uv? Ohtii Peskâ-Ááddâm lâi šoddâm vitâningis keriváid. Äššin lâi tot ko Roto-Piäkká lâi maka pilledâm räjiääiđi naaburist. Tuámmâr koijâd: – Ovdil ko áálgáh tuođâštiđ, te ferttiih vistig tom čielgiđ lah-uv ášálâžân hyelkki? Ááddâm iätá: – Lamhân mun kale. Tuámmâr: – Na mon alda hyelkki tun lah? Ááddâm: – Na ko tuom Roto-Piäká eeči ohtii viigâi irgediđ muu eeni, mut ijhân tast puáttâm mihheen. Tuámmâr iätá: – Na jieh tun liijgás alda hyelkki talle lah. Tääl tun uážuh-uv mainâstiđ maid tiäđáh. Ááddâm aalgij čielgiđ: – Mun tiäđám tom, et Máárjá Saammâl lii jo vuálgâm ráiđoin Reisvuonân. Já tot koolgâi oovtfááru vyelgiđ Eljis Hendáin, mut ijhân tot vuárdâmgin tom, mut vuolgij nuhtán, já puoh karâstuvah val šoddii Saammâl fáárun, heh-heh... – Tuámmâr koorâi: – Ij tot kuulâ taan áášán! Čielgii tom maid tiäđáh taan räjiääiđi kiškomist. Ááddâm: – Na ton ääšist mun kal jiem tieđe maiden. Jovnâ kaartâi tuámárân čielgiđ, lii-uv sun sun mottoom nieidân ráhtâm päärni. Tuámmâr: Lah-uv tun taan päärni eeči. Jovnâ: Lamhân mun kale. Tuámmâr: Äšši lii talle čielgâs. Tääl ferttee tuše máávsust sooppâđ. Jovnâ: Jiemhân mun tast maiden máávsuid táátu. **Ohtâ kandâ keččâlij mottoom äijih narriđ já koijâdij: Kuábâš lii lussâdub, puzzâkiilu vâi lajokiilu? Äijih västidij: Kooččât jyelgisuormâi oolâ, te puáđáh tiettiđ. **Mottoom šlarvâ lâi jáámmâm já pappâ sivnedemsaanijn eeđâi, et ij taat almai eledijnis meendu távjá laavim kirhoost eelliđ. Talle mottoom olmooš eeđâi: Na ij, já tääl-uv suu ferttij teehin kyedin pyehtiđ. Aaslâk lâi vyejimin Lemmest Ucjuuhân. Aanaar alda liftai fáárun mottoom olgoeennâmlâš almai, kote koijâdij: Lii-uv kukke Avelân? Ij lah, eeđâi Aaslâk. Nuuvt Aaslâk vuojij Anarân já jorgettij Ucjuv kuávlun. Peccik taavaapeln liftar vuod koijâd: Lii-uv kukke Avelân? – Na tääl tot kal lii jo kukke, eeđâi Aaslâk. Ohtâ almai moonâi tuullist tullialmaa kuuvl já eeđâi et – Mun puáđám oppeet oho keččin já puávtám talle love vijneputtâlid. Uážuh oovtâ tain jis luáštáh muu čoođâ. Tullialmai kale ij toos miettâm, mut peicâ piejâi tárkká muušton mabdem almai tot lii, vâi tobdá ko nube kerd val poođiš. Nahan te oho keččin uštus poođij tot siämmáš almai tuullin. Tullár tuuđhâi suu uáli tárkká, mut ij kavnâm maiden puttâlijd. Arvâlij, et jiehhân tun puáhtâmgin puttâlijd. Almai toos, et munhân puohtim jo talle okko tassaaš taid. Kandâ tuáivui mottoom nieidâ, mut ij ooviittâm njuolgist táttuđ suu kálgunis, ko lâi nuuvt ujo. Te hoksái viijmâg koonstâ já koččâl nieidâst: – Jurdáh-uv iännád riemmâđ munjin vyenen? Nieidâ eeđâi: – Kalhân tot vaarâ riemâččij-uv mudoi, mut ko must ij lah ohtâgin uábbi. Iššeed iätá reŋgáin: – Tun tot kale puurah eenâb ko tiänááh. Maid váivánijd mun koolgâm tuin porgâđ? Reŋgâ: – Na lasseet päälhi tommit, et jiem innig puurâ eenâb ko tiänáám. **Uulá vuájá kálguinis moottormaađij mield. Te kulluuškuát radiost jienâ, mii tieđeet: – Puohháid tiättun, kiäh láá tääl vyejimin moottormaađij 5 mield. Kolgâvetteđ váruttiđ, ko ohtâ auto vuájá puástupeln maađij. Uulá iätá: – Maid, ohtâ tuše! Tohhân puátih kustoo veikâ mon ennuv! **Mottoom avveellâš moonâi tuáhtár kuuvl ton suujâst ko ij áppád kálgoin roossâđ. Tuáhtár eeđâi, et ij tust lah mihheen taavdâid kale, mut tun koolgah jyehi peeivi kaččâđ love kilomeetterid oovtâ oho ääigi. Suáiti talle munjin, et ávttá-uv. Oho keččin avveellâš te sooitij. Tuáhtár koijâd, et na lii-uv tot kaččâm ávttâm. Avveellâš iätá, et jiem mun lah puáhtâm tom keččâliđ, ko mun lam jo tääbbin Kaamasist. ISBN 951-0-03981-0 Maainâs PÄNI- STÁÁLUIN MAAINÂS PÄNI- STÁÁLUIN VUOSSMUŠ LOVOS HITRUUS PEEIVIH Lâiba motomin kandâ, kiän nommâ lâi Jussi. Sust lijjii päänih njäälmist, siämmáá náálá ko iärrâsijn-uv. Mut oovtâ päänist lâi räigi já tobbeen assáin kyehti uccâ láigulii, kiäi noomah lijjii Möö já Pöö. Suámáliih noomah, saatáh jurdâččiđ, mut suámálâš lâi tot hiärásviehâ-uv. Toh láin pänistááluh, nuuvt uceh, et taid ij puáhtâm ubâ uáiniđgin mudoi, ko čuuvtij styeredeijee laasâ čoođâ. Nubbe lâi čapisvuoptâsâš já nubbe ruopsisvuoptâsâš já kuohtuuh eelijn jyehilágán njälgisvuođâst já njäälmist suddeest já ton suoi uážžoin-uv tuotâ valjeest. Iänááš peeivijd suoi rallattáin já lávloin, já talle ko suoi iävá uáđđâm, tâi purâdâm, te huškoin já šnikkáruššáin pääni, et sunnuu táálu puáđáččij uáli styeresin já mudágin. Mut mottoom peeivi lijjii nube mielâst puoh vaalmâš. — Kulâ Möö, sun eeđâi, tääl muoi leen huškom já kuovzâm aaibâs tuárvi. Táálu lii tuárvi styeres já fiijnâ. 3 Mut Möö ij lam siämmáá mielâst. — Ucánjihhii stuárráábin kalga finniđ. — Já mušte Pöö, et muoi porreen nuuvt ennuu sukkâr já njálgáid, et šaddeen jyehi peeivi stuárráábin já stuárráábin. Kuovzâ peri Pöö. 4 Já suoi kuovzáin. Mut forgâ Pöö oppeet vuoiŋâstij já smietâdij. Sun keejâi laasâst olgos, tarkkuustâlâi Juusi ubâ pänikäärdi já keksij mielâstis uáli fiijnâ ääši. Kulâ Möö, sun eeđâi 5 Maid te? Eeđâi Möö. — Lam smietâdâm taggaar ääši, et iän-uv muoi puávtáččii huksiđ táálu ucánjihhii aleláá — tuohu kulmepáánán. Tobbeel ličij ennuu hitrub ko tääbbin vyellin kiällárist. 6 Tun tot jieh määti ollágin jurdâččiđ, uccâviiljâš. Jieh addii ollágin tom, et muoi ässeen ennuu torvolubboht tääbbin vyellin. Juurddâšpa, jis paldanâs pänikustâ puáđáččij . . . Mut talle Pöö povvâstij: 7 Hahahaha — pänikustâ! Ijhân Jussi ubâ poosâgin panijdis! Jieh koolgâ leđe nuuvt vises, eeđâi Möö. — Muštám uáli pyereest, et sun poosâi ohtii. Ohtii, naa. Mut toos lii vittâ oho. Ij munnust lah eđepeivigin Juusi njäälmist! Na jis kerd lah nuuvt vises, te räähti peri muu
peeleest kuus halijdâh. Mut mun — mun halijdâm aassâđ tääbbin vyellin, eeđâi Möö. Mut Pöö čuážui kuhháá lasâpiällást já kejádij vielgis kulmepääni, sehe nievdâi peivinaharijd fiijnâ uáinámušâin já puátteevuođâst já lâi pyerimielâst. 9 Mun puáđám aassâđ ennuu fijnásubbooht ko tun, Möö. Juurddâšpa peri — talle ko mij lep tääbbin uáli ennuu, ko jyehi pääni lii aassum — talle, Möö, mun čokkáám jieččân tornâstân tegu kiäisár já kejâdâm paijeel ubâ kylá. Tun tot kale lah tääl semmuumin, Pöö. Ij lah ollágin vises, et mij puáttip leđe tääbbin nuuvtkin ennuu. Hiäŋgáá tast, et finnejeen-uv muoi njálgáid. Njálgáid njálgáid njálgáid, ađđiistâlâi Pöö, — muoi porreen nuuvt ennuu njálgáid peivijmield, et melgâdávt luoddâneen. Mut ain iä lah lamaš nuuvt valjaas peeivih, eeđâi Möö. — Muštám uáli pyereest tom ääigi, ko kandâ puurâi tuše porkkana já koške leeibi. Vuoi itám! Talle kal masa jámám niälgán! Ovttuu tun sáárnuh ahevis aašijn, Möö. Ovttuu tuše porkkanast já koške . . . ij keejâba! Tääl puátá purrâmâš. Vaarâ tot lii ruuvâšleibi, jurdám mun. Ijbas, Möö. Tot lii ranskapullá — já tast lii ennuu siirááp alne. Pyeri! Pyeri! 10 Hei já hoi, lii hitruu mii? Ko Mööst já Pööst tääl táálu lii. Juusi páánân kuovzum táálust Lii eellim suotâs munnust. Njálgáh njälgiseh láá čyeti kerdid pyerebeh, ko määlih, suohâdeh, já koškeleeibih korrâseh. Tralalala tralalala Tralalala la la la la. NUBBE LOVOS KYEVTI PEEIVI MAŊELÁÁ Uccâ pänistááluin lijjii suotâs peeivih. Mut Juusist, kiän pänikäärdiist suoi assáin, ij lamaš ollágin suotâs. Tanen, ko tuonmuđušiih huáđđooh, ko uccâ Möö já Pöö äŋgiruššâv paanijn, te toin ij lah forgâ innig čapo päikkigin. Já povčâgittev-uv toh; naa, juáhâš kiäst päniverkkâ lii lamaš, et viärráb äšši ij ubâ lekken. Tast uážuh kuullâđ eenâb taan lohosist. Kyevti peeivi maŋelââ Pöö lâi finnim táálus valmâšin toho kulmepáánán, já tääl sun čokuttâl táálus ulguubeln já naavdâš elimist, mut Pöö rača ain puáris táálust. Hei Möö, ain-uv puđâldâh tobbeen vyellin? Ama kuulah, et mun poorgâm. Maid tun lah porgâmin? Kuovzâm eennâmvuáláá kuovđâšm jieččân päänist tuu páánán. Tunba kuánstáá! eeđâi Pöö. 13 Mut maht tun vajat tobbeen paijeen? Koijâdij Möö. Pyereest. Čokkáám peeivipaaštâverantast já kejâdâm maisemijd. Päljis vielgis värialaččijd nuuvt kuhás ko puávtâm uáiniđ! 14 Mut Pöö, mii tääbbin uálináálá njurgo? Koijâdij Möö. Ššš! Kuldâleen Pöö. MUU PAANIJD VIÄRKKÁ NUUVT HIRMÂDÁVT! Pyh, Jussi tuše niävdá, eeđâi Pöö. 15 Kuullih-uv tun, maid sun eeđâi? Koijâdij viljâ. Sun eeđâi: Muu paanijd viärkká nuuvt hirmâdávt, ađđiistâlâi Pöö, já talle suái ruáhásáin kuohtuuh. — Hahahaha! Jussi lii olmâ čiärusekkâ, eeđâi Pöö. 16 Adeleen sunjin váhá lase, eeđâi Möö pyerimielâst. Mun ucánjihhii juláididám kiällárist, tiäđám mon korrâsávt tot povčâgit. Kuldâl peri! Já talle sun raseldij nuuvt et peeškij. AV AV AV! Kuullih-uv maiden? Koijâdij Möö: Sun eeđâi et: Av av av, västidij Pöö já povvustij nuuvt, et čuávji rašoi. Poorgâ ton vala ohtii, Möö! Já Möö punccârušâi kiällárist. (Pum, pum!) MUU PAANIJD VIÄRKKÁ NUUVT HIRMÂDÁVT! Hahahahahahaha! Povvustáin kuohtuuh pänistááluh já tolâdáin čovjijdis. KOLGAH POOSSÂĐ PANIJDÂD JUSSI! Möö palaskij já vilšâstij viljâs. — Mii tot lâi? Tot lái Juusi enni, eeđâi Pöö. Maid sun eeđâi? Sun eeđâi: Kolgah poossâđ panijdâd, Jussi. 17 Vuoi vuoi sittágin! Juurdâš, jis sun váldá ton paldanâs pänikuustâs! Maid muoi pargeen Pöö? Fillejeen suu, amas väldiđ ton, eeđâi Pöö. Čuárvoon sunjin, et ij porgâččii nuuvt ko enni koččo. Čuárvoon oovtâst. Ohtâ kyehti kulmâ! Ele poorgâ nuuvt ko enni koččo, Jussi! Ele poorgâ nuuvt ko enni koččo! — — — Sun parga ton kuittâg-uv! čuorvij Pöö. — Mun kuulâm, maht sun liäšku čääsi laasân. Já tääl puátá kustâ! Iššeed Möö! Iššeed! Huápust Pöö, njuškii teehi vuálus, tääbbin lii ennuu torvolub! Já Pöö poođij vuálusoivij toornâst vuálus já ruosâi Möö uksârääigist siisâ já tot tábáhtui eidu majemuu ääigi. Paldanâs pänikustâ uccást ij nurdâd suu pootân, vuoi hirmos sittágin! Já čääci já suptâ aalgij tulvâđ uccâ almaažij väldikoodán. Phyi phyi — hyi sittágin — mun aaibâs aavhâm kuocâ pänipoossâm amnâsân! Eeđâi Möö já čuulgâi já kuorsâi! — Já kulâ maht tot šuuđijd já šiiđijd: šihi šihi šihi! Eeđâi Pöö já uáivildij pänikuustâ. 
— Phyi phyi! 18 Te tääl sun viijmâg jooskâi. Jo-uv tyesteen kuovlâliđ olgos, Möö? Koijâdij Pöö. Várugávt, várugávt, eeđâi Möö, já nuuvt suoi pevvijn várugávt uuvsâ luus. 20 Vuoi, mon ävđinin niävttá, eeđâi Pöö. Maid tun uáináh? Koijâdij Möö. Puoh láá lappum. Ij purrâmâš muálugin Ij muálugin. 21 Hyeneeht keevâi vuoi já vuoi: Jussi kuustâ tupán puovtij. Heerskuh puoh láá meddâlist, tieđe iän kal hyenebist kustâ stááluid ilbâdušâi njálgáittáá tot sunnuu toovâi, iä lah lahcâkááhuh, iä lah puláh, váiluuh sukkâreh já njálgáh. KUÁLMÂD LOVOS PÄNITUÁHTÁRIST Tast maŋa ko Jussi lâi poossâm paanijd, lâi suu tile váhá ääigi pyereeb. Mu ij kuhháá — susthân lijjii rääigih paanijn. Já iđedist oppeet aalgij päniverkkâ. Juusi enni tieđij talle šiev koonstâ, já tast uážžub kuullâđ taan kuálmád lohosist, kote tuálvu mii pänituáhtárân. Mane tun lah nuuvt nievris mielâst, Möö? Must lii nelgi. Forgâ muoi finnejeen njálgáid, eeđâi Pöö. Jieh koolgâ leđe nuuvt vises. Iskeen sárnuđ Juusin. Sárnuđ sárnuđ! Eeđâi Möö. Ij sun innig kuldâl munnuu. Čuárvoon kuohtuuh oovtâ jienân, jispa sun talle kulá. 23 Maid muoi čuárvoon? Čuárvoon, et halijdeen pulá. Na iskeen talle, eeđâi Möö. Já talle suoi čuárvoin nuuvt ennuu, ko voojijn: Adde munnuid pulá! 24 Adde munnuid pulá! NJÄLMI ÁÁVUS! Kuullih-uv tun? Koijâdij Möö. Tot lâi almai, eeđâi Pöö já imâštâlân. Maid sun eeđâi? 25 Sun eeđâi: Njälmi áávus! Njälmi áávus, sun eeđâi. Totpa lâi muččâdávt ettum, eeđâi Möö. Vaarâ sun lii liäiboo, eeđâi Pöö pyerimielâst. — Vaarâ tot išedij, ko čuárvoim! Keejâ, tääl tobbeen puátá miinii. Liäiboo addeel munnuid kááhu. 26 Mun tuáivum siirááp, eeđâi Möö. Suoi vuordijn mottoom ääigi, mut purrâmuš ij kulluuškuáttâm. Já talle Pöö iätáduutškuodij. Maid imâšijd, mon kuhháá sun lehâstâl njäälmi, ijge mihheen tábáhtuu. 27 Hui, mon čuovvâd tääbbin lii! Tegu ubâ piäiváš puáđáččij siisâ, eeđâi Möö. Maid jurdáh — mii tot lii? Koijâdij Pöö. Jiem mun tieđe, eeđâi Möö. — Korŋii pajas keččâđ. Já Pöö kuárŋui suu uálgâduáivi oolâ já keejâi vyelipanij roobdâ paijeej. Uáináh-uv maiden? Koijâdij Möö. Huh, maid mun uáinám. Hirmâd čuovâ lii aaibâs njäälmi oovdâst. Tot lii love kerdid kirkkâdub ko piäiváš. Hemelâš. Uáináh-uv muide? Uáinám almaa, kiäst lii vielgis mááccuh pajalist. Kaavhâd. Tot lii pänituávtir! Lii-uv pänituávtir varâlâš? Lii-uv! Tot lii piätu. Tot koddá mii puohâid. Vuoi Möö. Mun poolâm! Mii huurijd nuuvt hirmâdávt? Koijâdij Möö. Stuorrâ, kildee já pastelis. Tot huurijd já jorá, pörpör, eeđâi Pöö. Oijoijoi, tot lii poorá! 28 Tot puátá aldeláá et aldeláá, párgádij Pöö. — Maid tääl pargeen? Išán! Tot puátá teehi. Muoi ferttejeen patâriđ. Puáđi Pöö jotelávt! Pöö njuškij vuálus, já talle kuohtuuh staaluužiih kaččáin aaibâs njäälmi moojiiuásán, majemuu nierâpääni
 30 tuáhá. Suoi láin paaloost aaibâs storgâgâm. Já ain, et ain poođij hyeneeb. Keejâ Möö, tääl sun pooráá munnuu táálu cuovhâs. Vuoi, mon čuutij mun lam suttâm! Käččeen-uv uáinusân já käskeen poorá? Iävtuttij Pöö. 31 Ij toos paste, tot lii liijkás koorâs. Na käskeen suu suormân, naggij Pöö. Ij tot iššeed, eeđâi Möö. Mut muoi pyehteen njuškiđ suu njäälmán já tuárgástittiđ suu paanijd, huuihij Pöö. Sun lâi nuuvt suttâm. 32 Ij, Pöö, pänituáhtár vuástá lii máhđuttem tuárruđ. Väri ij liččii ohtâgin pänituávtir ubâ maailmist! — Keejâ! Tääl sun cirgo čääsi munnuu tááloid. Tulve! Tulve! Kiljoi Möö. Keejâ Möö, tääl sun muvree kiddâ muu fiijnâ lane, mii lii kulmepäänist. Oijoijoi! — Tääl mun kale volliittâm uáinusân já kááskám suu! Orost, Pöö! Ij tot kannat. Sun tuše tooidest tuu moonnâđ, tegu roske. Keejâ! Tääl sun muvree tuu-uv táálu, huuihij Pöö. Já Möö lâi nuuvt suttâm, et šuđijdij. Jooskah-uv meddâl, jolâs pänituávtir! Jooskâ tállân, tâi mun kodám tuu! Ij sun kuulâ, eeđâi Pöö já lâi pettâšum. Sun ij haalijd kuullâđ, eeđâi Möö. Já tääl tot lii liijgás maŋŋeed, eeđâi Pöö. — Sun lâi finnim pargoidis vaalmâš. Vuoi, tot lâi nuuvt fiijnâ táálu — uáinimtääsih já puoh. Tääl ij lah innig lanne. Já muu stuorrâ käärdi — tot-uv lii lappum. Ij ucemus luámigin innig, eeđâi Pöö. 33 Táálu ij lah ij maggaargin, ko Juusi paanijd láá tiivoodmin. Möö já Pöö tääl lává suttâm, nuuvt et kulloo tuše šuuđđân. Kiälláreh tää láá puoh tevdum! Muoi leen luodâool leggistum! Nelgi vääivid já vaibâseh, Iä lah innig purrâmâšah. MAJEMUŠ LOVOS EHIDIST Jussi moonâi pááikán pänituáhtárist. Sun lâi pyerimielâst, ko iä lam innig rääigih paanijn, ijge päniverkkâgin väividâm. Mut maht voojijn Möö 
 35 já Pöö? Ennuu hyenebeht. Já tääl majemuu lohosist uážžub kuullâđ, maht sunnui loopâst keevâi. Hyenes ääigih, Pöö! Nuuvt, viiljâžâm, hyenes ääigih. Iä njálgáh, ijge maggaargin saje kost aassâđ. Iä njálgáh, ijge maggaargin saje kost aassâđ. Vuoi! Eeđâi Pöö. Vuoi! Eeđâi Möö. — — — Maid jis muoi iskâččáim uáđđiđ puáttee iijâ taan nurhe tyehin? Must lii nuuvt nelgi, et jiem áppád uáđđiđ, eeđâi Möö. Naa, eeđâi Pöö. — Mut — mut keejâba Möö, kiinii kuávlá Juusi njáálmán. Jispa tääl puátá-uv maidnii purrâmâšâid. Jiem osko et puáhtá puáttiđ mihheen puorijd, eeđâi Möö uáli šlundáht. Uuigâ muu, te kuárŋum roobdâ oolâ keččâđ, eeđâi virkkuus Pöö. Já Möö uuigâi já Pöö keejâi roobdâ paijeel. Uáináh-uv maiden? Mun uáinám . . . mun uáinám . . . vuoi mon ahevis! 36 Maid tun uáináh? Kuustâ! Pänikustâ puátá! Pöö njeejâi nuuvt häppilávt vuálus, ko maatij. — Maid muoi pargeen? Ij lah ohtâgin luámi kuus peehiđ, eeđâi Möö. 37 Ij ohtâgin räigi, kuus čiähádâttâđ, eeđâi Pöö. Jussi Jussi — áármu áármu! čuárvoin kuohtuuh, já Möö eeđâi: — Iän innig kuássin kivsed tuu. — Iän innig kuássin kivsed tuu, vuárnum! Mut tot ij išedâm. Paattâr, Möö! Mut kuus — kuus? Siämmâst kustâ poođij taggaar šuđânáin et suptâ kuuvdâi. Išán išán — kustâ váldá muu! páárgui Pöö. Tollii kiddâ, Pöö! Jiem vaje — išán! Lyešti muu, jolâs kustâ! Korrimâš kustâ, korrimâš kustâ! Išediđ! Mut mihheen ij ávttâm. Kuás juo paanijn iä innig lamaš rääigih, čääci já suptâ tuidijn Pöö já Möö siämmást meddâl njäälmist. Suoi koččáin čäciliitán, šlupš, já litteest viemärân šlompš, já viemärist stuorrâ vijđes merâ-áápân kušš! Já tobbeen toh purjâstává onnáá peeivi-uv já nievdâv peivinaharijd päänist, kuus rähtiđ táálu. Tot lii viehâ tuáivuttem. Riehtâgist eeđân ferttee šallišiđ Pöö já Möö. Suoi láin kuohtuuh viššâlis uccâ 38 pänistááluužiih já porgáin jieijâs mielâst pyeremus lääji mield. Mut lâi kiinii, kote puovtij tuše ilodiđ tast et keevâi nuuvt ko keevâi, já sun lii panij iššeed. Jussi Sam-čeesi čielgiittâs Must láá kyehti eeji. Tuotâvuođâ noomâst must lijjii kolgâđ leđe vittâ eeji, mut veerdižeh pessii oovtâmielâlâšvuotân tast, et Pete já Jeobald meriduin tuođâlâš eeččin já Sam, Gilbert já Uccâ Juhháán ráhtojii mottoomlágánin čeeccin. Mun šohânuvvojim aaibâs táválâš arktâlâš tilálâšvuođâst. Iännâm lâi keppâmielâlâš nieidâpáárnáš tununerkiut-hiäimust, tâi nuuvtko Sam-čeeci maŋeláá munjin eeđâi: sust lâi vijđes já uáli liägus váimu, mii nuuvt ollásávt lâi luávdám pirrâsis ubâ perruu. Šoddim kesipeeivi kuulmâlovlovvoost. Enni njomâttij muu čiččâm okkod, mon maŋa sun čokkij adaldâlâidis peeleest stuorrâ vááimus já skeŋkkij ton Mosise-nommâsâš čevđiuástei, kote eidu talle mađhâšij veerdižij aassâmkuávlu rasta. Steevvilpostâ mainâstij, et paarâ lâi ucâlum taveviestâr territorion, et puávtáččij mađhâšiđ netselik-inuitijguin, mii ij ollágin lamaš epituođâlâš, kuás jo Mosise lijjii šohânittám netselik-nisonân maaŋgah rievtis almaah Warwick-Bay kävppisajattâsâst. Enistân ij lam kuássin saahâ Pete táálust, jiemge mun, kote jiem avâštâmgin taggaar eeleed velttitmettumvuođâ, käibidâmgin suu. Lijjim tuđâvâš piämmuiännásân Aviajan, liägus puáris inuitnisonân, kiän almaah lijjii váldám táálun mestâ tállán muu šoddâm maŋa. Iäskán ko lijjim suullân love ihásâš já lijjim jo kuhes ääigi tubdâm maidnuu uđđâ já suottsâš puáhháásoolgi máddáábeln, algim jurdâččiđ šohânum mysteerijd. Mottoom eehid moonnim Sam-čeesi luus, et finniiččim sahhiisvuottân tutâniđ. Lâi mučis kiđđâeehid. Sam-čeeci čokkái juhâriddoost posâlâdmin. Sun lâi posâlâm peivijmield pihtsijd, moos Aviaja ij lam lijkkum ollágin já jieijâs táválijn utkáásvuođáin lâi huksim oornig, rakkânus, mii veikkâ ij lamaškin tievâslâš, finnij ááigán kuittâg jo mottoomlágán putesvuođâ. Kuávdoo juuvâ lâi pieijum puáris tamppâ-aŋkkur, mast vuolgij kyevtkiärdáš kuparisraŋgâ riidon. Tast lijjii meetterpele kooskâin kuhes váárvuh, moid pääiđih, puuvsah, suháh já eres-uv posâlem käibideijee tiiŋgah kiddejuvvojii. Ubâ suotâsvuotâ kessui talle juuhân, mon pááruin tot uážui leđe iijâ paijeel, tâi vala-uv kuhheeb, nuuvt tegu Sam-čeeci ooinij kohtulâžžân. Taam posâlâddâm maŋa pihtâseh lebbejuvvojii njuárguđ ulâštooŋŋâsij oolâ táálu tuáhá, kost toh koskiijâ peeivipaštust jotelávt kuškii. Tälviv toh ožžuu storgâgiđ oles mittosâžžân. Tast maŋa toh piäijojii táálu kiäčán, kost pieggâ taid suolgâi kuškij. Sam-čeeci keevtij ain tuše čääsi posâlâdmân. – Saibâ, sun eeđâi, – lii ilgâdis aamnâs, moin pilledičij nuuvt liškees ko pihtsijdis-uv. Sam-čeeci lâi oppâm olmooš. Sun lâi jottáám ollâopâttuv, lâi fil.tr. já keevtij uáli assaas pelilaasâid. Notánim rakkânus paaldân jylgišušmiijdân mieigân já kieđah idduidân pirrâ. – Sam-čeeci, mun koijâdim, – kost cijkkopennui viälppáh puátih? – Tyehin, kaandâžâm. Eivi tyehin. Toollim vástádâs tievâslâžžân, kuás jo lijjim maŋgii uáinám cijkkopennuid čivgâmin. – Nabai Pete já Jeobald, mun jotkin, – maht suái finnijn muu? Maht suái finnijn Sam-čeeci? Sam suorgânij já rovgij majemuu váárvu virdeest meddâl. Sun kiddij huolâlávt sraaŋgâ, ovdilgo jorgettij já keejâi muu pelilasâidis paijeel kuovgisčuovjis čolmijdiskuin. – Tust lâi enni, kaandâžâm. – Mii? – Enni. Taggaar, mast tun poottih. – Maht, Sam-čeeci? – Totpa ij lahkin nuuvt oovtkiärdán čielgiđ. Sun kärŋilutij uáivis já čokkái uánihissii ääigi, tegu ličij šluvgám čääsi peeljijn. – Kulâhân, tun kolgâččih pyerebeht-uv koijâdiđ kuábbáánuu ejistâd. Iirât Jeobald. Sun máttá vissásávt čielgiđ taggaar ennuv pyerebeht ko mun. – Lam koijâdâm sust, ettim. – Sun ij halidâm ettâđ maiden. Sun keigij tuše kieđâidis pajas Miss Molly kuávlun já huihádij: – Hiärrá, adde munjin vyeimi taas-uv já talle sun kaččâlij tuoddârân, et pesâččij koškâđ keeđgijd uáivis oolâ. Sun ij vissâ tuubdâ taid aašijd, vâi maid arvâlâh, Sam-čeeci? Sirduustim vala-uv aldeláá suu. – Ko koijâdim Piätárist, sun eeđâi, et tun lah taggaar, kote tiätá puoh. Sun eeđâi, et puávtáččih čielgiđ munjin veikkâ nieidâvuođâlâš šoddâm. Mii enni jiešalnees lii? Sam-čeeci šuáhkádij lussâdávt. – Na, nuuvt-uv Pete eeđâi? Eeđâi-uv sun tuođâi nuuvt? Talle vaarâ mun ferttiim irâttiđ. Sun luoštij kieđâs uálgátuáiván oolâ já čarvij muu jieijâs vuástá. – Uáináh-uv kandâ, mij ulmuuh ep spiekkâst eres njomâtteijein nuuvt ennuv, ko jiejah jurdâččep. Ko nuuvt heevee, ep lah ko mottoom läävhi keččin arvemecij muorâin. Lah vaarâ uáinám, maht Aŋgut njuškee Qaqatak oolâ tyelittälli, vâi maid? Aŋgut já Qaqatak láin mii vuájáánpennuvh. Toh kimâttittii távjá šiev maajeeldpuátteidis keežild. – Toh sierâdává tuše, mun ettim. – Nuuvt Pete iätá. Aviaja iätá, et toh povvustává oovtâst. Siämmáánáál vaarâ, tegu mun sierâdiččim riäŋkkunjuškon Uccâ Juhánáin. Sam-čeeci vaaldij kieđâidis uálgâtuáiván alne meddâl já aalgij putestiđ čalmelasâidis. Nottájim suu ovdiibeln já jotkim pyerimielâst. – Mut munba lam-uv ennuv čeepib ko Aŋgut. Tot čuážžu tuše Qaqatak tyehin, ijge peesâ paijeel. Mun peesâm Uccâ Juhháán paijeel jyehi tov, talle-uv ko sun čuážžu njuálguiddui.. Sam-čeeci šluvgelij uáivis. – Tot sáttá kale sulâstittiđ riäŋkkunjuškom, mut kuittâg tot ij lah siämmâš äšši. Addiih-uv, pennuvh iä ollágin haalijd peessâđ paijeel, iäge ton peeleest rävis ulmuuhkin. Jis tuuđhah Aŋguit já Qaqatak tärkkilávt puáttee tov, ko toh njuškov kyeimis maajeeld, tärkkilávt čuávuh, mii tábáhtuvá já maid toh porgâv já jis vala rekinistáh peeivijd, tassaaš ko Qaqatak ráhtá viälppáid, te addiih, maht Pete já Jeobald finnijn tuu ennijn. – Vai nuuvt, mun ettim já lijjim ucánjihhii pettum. Ton mun kale tiettim. Nuuvtpa Pete já Jeobald lává njuškim riäŋkkunjuškom siämmáá ciijko paijeel toin komálâš vuovvijn já mottoom ääigi keččin mun poottim sust olgos, togo mast sun sissá? – Váháš toin naalijn, kaandâžâm, suullân nuuvt tot lâi. – Kost cijkko tääl lii, mast poođij iännâm? Mun koijâdim. – Jovnâ, keevâi-uv nuuvt, et sun mađhâšij meddâl nuorâ almain, skipáráin, kiän sun mielâstubbooht halidij... njuškođ riäŋkkunjuškom. – Mut Sam-čeeci, jurdáh-uv et sun ubâ ääigi ráhtá čiivgâid? – Luándulávt, ustevâm, luándulávt. Sunhan lii vala nuorâ nissoon. Sam-čeeci pivâstudâi, veikkâ lâi viehâ čuáskimis eehid. – Lah-uv tun sierâdâm riäŋkkunjuškom, Sam-čeeci? – Amahande lam, fanttinâs ko lam-uv, mutâ toos láá kale melgâd ennuv iveh. – Mun-uv puávtáččim pyereest-uv iskâđ tom, ettim. Čokkáim já kejâdáim juuvâ. Pihtseh livârdii virdeest já sraŋgâ lâi nuuvt čoovgâs, et puohtim tuáppuđ suormâigijn tast nuotâid. Eehidpiäiváš njaavâi tuodârvielti mield já vuonâst kullojii čuhâlis jieŋâpiäškááttâsah, ko toh cuovkkânii olleečääsist. – Sam-čeeci, mun cullâgyeđettim, – maatij-uv iännám čulgâđ kukkodvuođâ? – Sun ij suoskâm tubbáák, jis olmânáál muštám. – Mut maatij-uvks sun? – Jiemba osko. Aviajaba máttá, uskum sunjin pyerimielâst. Pete já Pete táálu Toŋâstiälhust čyeti meetter juhâriddoost vääri vyelni, mii kočodui Miss Mollyn, ko kihheen ij lamaš kuássin viiššâm kuárŋuđ ton oolâ, lâi táálu. Tot lâi šiev táálu. Táálu, mast lâi mučis jienâ já uápis oopsâ. Tot lâi liegâs já koškes, ráávhu táálu, rähisvuođâ já ustevvuođâ temppâl, ovtâstum aalmugij táálu, teikâ pyerebeht-uv aalmugij ohtâvuođâ táálu. Baccus táálu, keerrivtáálu, haldâttâhrakânâs, tieđâ já puohâi taaidâsuorgij táálu, pivdemtáálu, Hiärá viste, Pete já skipárij táálu. Mut enâmustáá tot lâi Patric McHuges-uámikkâs táálu. Patric McHuges lâi lusismielâlâš almai Downty Cityst, kaavpugist, mii lâi maaŋgâid iivijd tassaaš lamaš čuovgiittâsvuođâ kiähtu tavveen. Sujâidet, moh láá kuhháá tassaaš jo vájáldum McHugesist lâi lamaš pággu rastaldittiđ rääji, kuus laavâ kuhes kietâ ulâttij. Ko sun šiev pivdoenâmijd usâdijn poođij Fijnesvuonâ liähán, juuđij Čuánjánjuáski čoođâ jeđe loopâst harttai Miss Molly maddust, lekkâsij luándu sunjin taggaar šeerrâdvuođâinis, maid sun ij áppádâm iberdiđ, mut maid sun tuubdâi siällus kieŋŋâlvuoiđâst, kieŋŋâlvuoiđâst, maid sun ovdil ij lamaš huámášâmgin. Sun čarviistij čolmijdis ucebin, vâi finniiččij puoh muččâdvuođâ oosijd siemin meripitážin. Peeivipaštust šiälgájeijee čääsi já tevgisčuovjis jieŋaavijd, vođđâkiedijd nuorttân, párusteijee oijâgâsräsiráánuid, moh lovdii eennâm viiđâ jávráá já juuvâ pirrâ, mii kesivaibâsijgijn muhâttâlâi piäivááruškis toŋâskuolbân čoođâ. Patric McHuges huámášij, maht taat merettis muččâdvuotâ lehâstij lusis mielâ já luptij suu nuuvt čuovâdis já ustevlâš toobdon, tegu sun ličij juuhâm puttâllahe viiski. Ferttij leđe sivnedeijee tárkuttâs, et teehi asâttâttuuččij aassâđ. McHuges maacâi Downtyn, kost sun jienâjávuttáá muutij tuávváážis purrâmâšverkkin, pargoniävvun já muččâdin valmâštum tislampiergâsân. Sun hyvástâlâi puorijd skipárijdis já vuolgij stuorrâ vuárdámušâigijn maasâd Miss Molly já Fijnesvuonâ kuávlun. Eereeb keessimráttáid já reiskääpijd sun puovtij fárustis nelji mielâkiddiivâš pennuv (sierâ näälih, ko toh lijjii korrâ huáppoin rievedum Downty kaađâin), tyehinlemnim Remington sehe nissoon. Luholâš iivijd sun vietij näpikuávlust. Sun rähistij pennuidis, jieijâs rähtim táálus já juhâmušâs, mii ijâppeeivi tärkkilávt tegu tiijme spuákkááttâs kuáškui liitán. Suu nissoon lâi kievrâ, ruškâd já indohomolâš. Patric McHuges jaamij ive 1897. Suu vuoivâs ij lamaš nanos. Nissoon kote peerâi suu hirmâd stuorrâ päikkipuáldusâš viskivuárhá, čuávui suu mottoom mánuppaje maŋeláá. Suu vuoivâsist ij lamaš mihheen vááduid, sun peri ij tubdâm kohtulâšvuođâ. Piirrâs miäcásteijeeh hävdidii jaamišijd, juohhii táálu puttâlvuárhá, kuddii McHuges komálálijd pennuid já toppii luŋkáigijn huolâlávt laasâid já uuvsâid. Nuuvt táálu stiärgái já liäggásij ohtuunis, ko oppeet ive 1915 tast šoodâi aassum. Pete poođij Jaamišalmaakaavâst Wilson Hills pehti kezis Čuánjánjuáski čoođâ. Ko sun čuážui uccâ toŋâstelhuu alne juuvâ já táálu kooskâst, sunjin keevâi siämmáá náálá, ko lâi keevvâm McHugesân. Vorrâ šaavâi suonâin, já čuddui poođij taggaar tobdo, tegu suu ličij povvâstittám sehe čiärustittám. Peten poođij vyestilisthánnáá haalu ettâđ maidnii vuohâs, maidnii uáli jiärmálii, já kuhes smiettâmpuudâ maŋa sun oovdânpuovtij tobdoidis šuáhkátmáin: – Na vuo sáttân sittákin! Pete asâidui táálun. Kojo kerd táálu lâistiärgám asâhánnáá manŋâ ive, sun vaaldij tom viehâ huolâttáá haldusis. Piirrâs pivdeeh, moin motomeh lijjii piejâmin McHuges sajattuu kiddâ, tuhhiittettii forgâ Pete. Sij huámášii et ovdii já tááláá omâsteijest lijjii ennuv siämmáávuođah, ovdâmerkkân lijkkum pennuid, meccipiivdon, päikkipuáldimân já nisonáid. Ton lasseen Pete lâi ain vaalmâš piäluštiđ vuoigâdvuođâidis sajan viehâ teivâseijee agâigijn. Ko lasâluŋkáh lijjii lekkum já suovâ porgestij poccest, algii inuiteh já miäcásteijeeh jutâliđ táálust. Pete vaaldij sii váimulávt vuástá já tuočâi paijeelmiärálávt. Tuoh maaŋgah usteveh jođettii táálun nisonijd, kiäid sij hiäimusis kullojeijee adalâsvuođáin luovâttii Piätárân. Nisoneh orostellii táálust mokkáás tárbu- já tilálâšvuotâvuáruoornig miäldásávt. Vuossmuu love ivveest šoddii meid Pete kolgoiveh.Tálustis sun jutâlij vijđáht meeccist kuás neclikijgijn, kuás baffin táálunlijgijn ijge ucemustáá Odoniarssuaqijn, kote lâi puigâ inuit já Aviaja hyelkkikandâ, Aviaja, kote lâi skipárušâi tálutipšoo já kiäst maŋeláá mainâstuvvoo. Iäskán kuulmâlov lovo pelimuddoost Pete mohtâ kuhes riehâmađhijd já kiäsutteijee nissoonmainâsáid lááivui. Tot tovâttij konjâlkulgâttâsâid kolliistellee nieidáid, já Odoniarssuaq soro lâi nuuvt styeres, et sun vuolgij kodde-enâmân já álgáččij jotteeđ hiäimus fáárust. Pete lâi toi aaigij finnim fastâ ustevijd aassâđ jieijâs lunne. Oskolâš veerdijd, kiäigijn sun puovtij jyehiđ árgâpeevi puohlágánijd iloid. Pete lâi puárásumos, mii tollui áárvust, já sun lâi kievrâmus mon juávkku kunnijâtij vala-uv eenâb. Pete usteveh lijjii Gilbert, Jeobald, Sam já Small Johnson. Tai ustevij viärdásiih iä lamaš tom mailmroobdâst. Ton lasseen mun servim kuulmâlov lovo pelimuddoost uccâ tálutuálun já forgâ ton maŋa inuitkálgu Aviaja. Puáttee tove mainâstâm česijnân Gillist, Small Johnsonist já Samist. Gill-, Small Johnson- já Sam-čeesist Kuulmâ česistân Gilbert lâi iävtuittáá herkimus olmooš. Sun lâi nievdee ja muutij nievdâmijdis musikkân já tihtân. Ko mun ovdâmerkkân lijjim ohtii koijâdâm sust jieččân šoddâmist, sun kejâškuođij pajas alme kuávlun já västidij korrâ jienáin: Vala šodâhánnáá vala puálu alemist, vala solâstâllâm tuárgistem riggee, acâkâs! Vala himo algâšlijve. Vástádâs, mon tiäđust-uv lâi pyeri kuullâđ, mut mast mun jiem eissigin addim maiden. Ton lasseen Gill-čeeci makkui pyerebeht maŋašromanttisâš vyevist já tuše harvii suu tiivtah lijjii häämis peeleest nuuvt uđđâáigásiih ko ovdeláá mainâšum. Gill-čeeci šoodâi San Franciskost läškis njyvveekočostuv kandân. Eeči vietij almaivuođâivijdis Hittruus albatros kapakkast. Enne lâi joskis, kievrâs nissoon, kote keevtij ääigis siämmáá náálá čurgiimân 'fijnásubboid' ko vuolâ juhâmân ejijnân Albatrosist. Vaanhimeh onnii kaandâs Gilbert ollásávt epiluhostum olmožin. Sun lâi ohtâ toin vildâláánjáin, maid luándu motomin adelij šoddâđ olmâ ulmui muorâkardijd já moigijn kolgâi vyeligávt irâttiđ eelliđ. Eeči kuvvij-uv ääši ustevijdis koskâvuodâst nuuvt, et elimist lijjii tuše kyehti ääši, moh láá tuođâi pijnedâm suu: pottâčuálipuáhuh já Gill. Kandâ lonottij uáli harvii jurduidis vaanhimijgijn. Jis nuuvt tápáhtui, lijjii suu säänih já celkkuuh vaanhimáid siämmáá ibbeerdmettumeh ko hebrea tâi bantuneegerij kielâ. Kandâ iälustij navermailmist, kost assii mainâselleeh, šiev häldeeh, epituođâliih iivneh já jienah. Jo ovdil ko sun lâi oppâm čäälliđ sun tivtâstâlâi kuhes eeppisâš ballaadijd, maid sun mulijdij olssis. Jis sun ij lam tihtâmailmist, sun sooitij jieijâs rähtim huiluigijn kevttimáin jieijâs rähtim nuottâoornig, mast išeniävvun lijjii ruutuvihko já numereh ovttiist kyehtnubálohán. Máttáátteijeid helppiittâssân sun valdui jo viehâ tooláá meddâl škoovlâst. Eeči, kote maaŋgâ eres-uv eeji náálá ij toollâm áárvust kaandâ kirjálâšvuođâ já muusiklâš naavcâid, oonij škovlâväzzim jyevdilâssân hommán já Albatros koskâvuođâidis áánsust finnij komálâš kaandâs seilâttâsfabrigân paargon, mii raahtij iiđeedpurrâmâšâid Euroop rintamasuáldáttáid. Gill, kiäs luándu lâi skeŋkkim ustevlâš já mietimielâlâš mielâšlaajâ, vuálánij kierdâvávt kolgâmušâsis, já tipšoi gulassikanuunas suullân siämmáálágán movttáin, ko eres-uv nuorâ amerikkaliih kieđâvuššii viärjuidis tobbeen kostnii. Rijjâääigis sun vietij vaanhimijdâskijn Albatrossist, kost sun čuojâttâlâi julástuvvâid perrui kapakka iššeed epikiäldusâš pianoin. Taggaar eehid sun kuáhtái Small Johnson. Suáti lâi nuuhâm já nuuvt puáris et uđđâ maailm láin uážžumin kohmá, vuáitu hirmât uávistvuođâst. Kulmâ ive Gill lâi tiäškum epimiärásâš amnâs puurkijd tievâ, kulmâ ive sun lâi čuážžum siämmáá saajeest, vuoiŋâm siämmáá suuvrâ ááimu, porgâm siämmáid lihâstuvvâid – kulmâ ive jäämmim. Gill lâi kiärgus vyelgiđ. Small Johnson lâi uážžum aaibâs vyestikeevâtlâš vyelgimsaje. Sun algâttij sosiaallâš árvuciäkkáduv paajaakeččin. Eeči lâi aadelâšalmai, kote ive 1902 lâi jotemin Georgia väldikoddeest. Taat jálušaddosâš eeči ornij Small Johnson iänán Hotel Longfeather nk. kievkkânnieidân viehâlágán ruttâsume, moin sun puovtij elettiđ Small Johnson, šaddee uábbi- já viljâčurruu sehe oovtâ tâi muáddi rähisteijee. Aadellâš voorâ ärbi adelij Small Johnsonân tiätu ovdâsajattuv maaŋgâ párnáá juávhust. Jo kaandâžin sust lâi čielgâ ibárdâs tast, piirâs kalga palvâliđ suu ijge nubijkejij. Ko sun lâi vitnubálov ihásâš, te enni sehe uábbi- já viljâčuurâ värrejii máádás ranskalâš särnialmaa mieldi, kote lâi valjim meksikolâš Derion räjikaavpug Jeesus uđđâsistpuáttimsaijeen. Ko peerâ já särnideijee vuordâččii pase kierdâvâšvuođáin stuorrâ peeivi, irâttij Small Johnson peessâđ eelliđ puorijd peeivijd. Sust ij lamaš eejis styeresvuotâ. Kuohtii sun kolliistâlâi kaavpug putkáást, ovdilgo viijmâg asâidui taldrikpassen vyelgimsajasis Hotel Longfeatherân. Tobbeen sun kuáhtái elimis rähisvuođâ. Sun lâi kerdičorgejeijen peiviv já iho sun palvâlij eellim naavdâšmijd. Lâi vaidâlittee et nieidâ puáccái, mast maaŋgah suu ustevijn iä halijdâm kuullâđ säänigin. Tavdâ maavsij Small Johnsonân já viđâlohán eres áárvust oonnum almai viehâ povčâgittee tálhudem já kumestâs viällám seeŋgâst. Taam muurrâš maŋa Small Johnson juuškij enâmijd muáddi ive. Sun máttái vuáđulávt päikkipuáldim muálkkáás tááiđu já ovdedij tom ääigi mávuáiccus aldasáid tievâslâžžân. Suu táiđu uulij agaaveviijnest, tequilast já meskalist rusinijn säppidum imiaqin já suotâs kiinalâš Sam-Sun. Suu čeppivuotâ jođettij suu Friiskon, kost eidu toi peivij tarbâšii korrâsávt čepis almaa. Gill kuáhtám jođettij Albatrossist juuhlán, mii vala-uv muštâččuvvoo, ko piäiváš puáldá njuohčâmijd čunoipárárin Sacramento leeveest. Gill já Small Johnson huámásáin sunnuu lemin oovtmielâliih tast, et kolgâččij vyelgiđ kuhes máátkán kuškâluvvee Amerikâst. Čoođâ Nevada ävđineennâm, jamâ sälttijäävri rido, paijeel Montana vaarij já ain tavaskulij sunnuu jotteem ovdánij. Gil čuojâttij já Small Johnson pooldij. Suoi rastaldittáin rääji Medicine Hat máddáábeln já kuoráin Saskatchewa River Prince Alberttân. Tobbeen aalgij talle kuhes mätki čoođâ taveviestârterritorio. Sattummild suoi teivâsáin Pete táálun. Ušom lâi saahâ smaavâ sierâmielâlâšvuođâst Downty City poolisáin Ernesto Whitecook baarist Singaporest toollum juhle maŋa. Vâi virgeomâhááh rávhuiduuččii já Ernesto finniiččij tilálâšvuođâ huksiđ faallâmvistees uđđâsist aalgâst, suoi vuolgijn oppeet tavas, nuuvtko maaŋgah olmâ almaah ovdil sunnuu. Suoi lijkkuustuin siämmâst Patric McHuges táálun, Peten já imâšlâš ráávhun, maid päikki suonjârdij. Eromâšávt majemustáá mainâšum lâi pyeredeijee palsam myesittes vajâldemivij maŋa. Jotelávt suoi vuáháduin piäiválâš oornigân, mii vaađâi nuuvt uccáá já adelij puoh sajan. Sam-čeesist tiäđám hirmâd uccáá. Sun šoodâi kosnii Puolast, čođâlditij tutkos antropologiast Varsova ollâopâttuvâst já vuolgij šoddâmenâmistis vitnubáloh ihheed ovdil ko mottoom tiätu čiŋŋâmáálár liihâdškuođij ránnjáväldikoddeest. Suu áámmátsyergi jođettij suu vijđáht. Sun valjij forgâ eskimologia jieijâs spesiaalsyergin já mađhâšij valjeest taavaapiäláá näpikuávlust ustevlij inuitâi mietivaikuttâssáin. Suu tutkâmušâi tergâdis uássin lijji ton lasseen määđhih Maadâ- já Koskâ-Amerikâst, ko sun lâi uđđâ teoria movtigis tuárjoo, et inuitâid kolgâččij-uv nabdeđ stáđásmâm siähálâsnäällin, Lagao-Santa-nääli já aasialâš moŋŋoolij ruossâlâssân. Sam-čeeci lii mittedâm ollâ-, kecisčukkâsijd noonâ kááluid Brasiliast Koskâ-Amerikân já USA:n já ain arktâlâš jieŋâavij räi. Mottoom náálá puáhtá ettâđ, et Sam-čeeci lâi ollásávt nálášum tiettuusis já tutkâmčuásáttuvváidis. Sun haaldâš iänááš inuitâi kielâ já eellimvyevi já inuitâi náálá uáli čuuvtij peerust näpienâmij mainâs já myyttimailmist. Suu suomânân tarvaneh motomin inuitâi ettâmvyevih, nuuvt et argâkielâ sáttá tubduđ motomin tegu ličij rahtum. Sam-čeeci vierâi táálun muáddi ive ovdil muu šoddâm. Sun vierâi Wilson Hills ciägu vieltijd vuálus, čoođâ Čuánjánjuáski, paijeel uccâ tuolbâdâs skipárušâi táálu máddáákeeji oovdân. Suu maajeeld pottii lakkenjun keessimriehâ, piegâcäimim teltta já majemustáá muorâkassâ kártáinis já antropologâlâš kietâčalluinis. Sam poođij kirden šuármu fáárust, mii ij lamaš ollágin sunjin luándulâš. Sun ličij kolgâm puáttiđ jiečânis muulijdmáin tuodârvielti roobdâ pivvâlis kuálhis eehid, mon ličij tuossâm vyelligâsâst ruopsis-fiskis piäiváš. Pete já Small Johnson kuuláin julkettem, ko sun ruáškái tupekeeji njeigâ. Suoi kaččâláin olgos keččâđ, mii lâi tápáhtum. Muotâpuurgâ čoođâ suoi puovttijn uáiniđ uccâ, kossâsiähá almaa, kote pelduvváid kolmâštumläädist usâstâlâi pelilasâidis. Pete kaavnâi laasâid, išedij kyesi čuožžâd já povdij lieggâsân. Small Johnson vaaldij almaa tävirijd, maid sun, ko lâi vistig tärkkilávt tutkâm, nuuđhâi meddâl uáinusist mottoom uálgiááitán. Sam čokânittui kuhes peevdi pellâs, já sun aalgij putestiđ čalmelasâidis päiđisuájákeijijn. – Taiđimbâ teltastâllâđ liijgás ollâgâsâst, sun noskáttâlâi. – Lâiba olmâ čierâstem. – Tun lah tuođâi-uv ferttim leđe ollâgâsâst, Small Johnson nuáiguttij. – Kost leirâd lâi? Sam stellij laasâid njune oolâ. – Uccâ kováduvviist, mon káártást kočodeh Nieidânjamman! Imâštellee paallân peesâi pevdipellâst čokkájeijee almain. Sij keččii ávusnjalmij Sam. Nieidânjamah ađai Geltiŋg pottâ, nuuvtko tiävááh meid kočoduvvii pyeidissiähá čevđipivdee mušton, kyehti timmâ tiäváá Wilson Hills alaččist. Puohah tiettii, et tuoh tiävááh lijjii ain kiđđuv kaljâmist, ijge kihheen áámmátolmooš, kiäst jiermi vala lâi, liččii nievdâmgin telta ceggiimist tohon, ij ubâ kuálkkingin. Pete čielgiistij čuddus hemâdâsâstis. Lâi hemelii vaigâd ettâđ maiden ton tilálâšvuođâst. Vai nuuvt... hm. Ettih-uv Nieidânjamah. Mij kočodeb taid tiäváid Geltiŋg pottân, mut siämmâš päikki tot jurdemist kale lii. Ettih et lijjih ceggim leeirâ tohon. Hm. Sun iävtuttij: – Lijjih-uv illávaje? – tâi čoođâ vaibâm? Tom ääši mij kale tubdâb kuáimám. Čalmeh tievâ muottust já stevilijn miinii laajoost-uv lussâdub. Na talle lii vaalmâš ceggiđ leeirâ kuus peri tuoniižân... mut Geltiŋg pootân. Sam kejâdij iššeedvievâs tuođâst. – Jiem naggiiččii jieččân lemin čuuvtijgin vaibâm, ijge talle pieggâmgin, ko ceggejim telta. Ibbeerdvetteđ-uv, suijân toos manen ceggejim leeirâ toos lâi tot, et kavnim kováduvviist härvinâš fossiilijd. Ceggejim telta toi paajaabel já aigum iijâ äigin terppâđ taid luovâs. Gill, kote ij tubdâm sääni fossiil, sirdâšui syele olgoláhháá Samâlist. Várugâsvuotâ ferttij leđe tagarijn aašijn peri pyerrin. – Fossiilijd-uv? Sun koijâdij. – Taggaar ellest jiem lah ovdil kuullâmgin. Lii-uv tast kuhes vâi uánihis soovsâ? – Tain iä lah soksâmeh, Sam västidij. Fossiileh láá ovdâhistorjálliih elleeh tâi šadoh, moh tááláá ääigist láá keđgilum. Gill rávhudui já nuáigáttij. – Mun jiem iberdâmgin, ko ettih et ááiguh huškon luovviđ taid, sun eeđâi tegu addâgâsân pivden koččâmušâs. – Jiem lah kuássin kuullâm kesten, kote huškoččij salâselleid källest luovâs. Tanen mun koijâdim. Small Johnson čooskij čalme skipáruššáid. – Ettih-uv ovdâhistorjálijd Sam? Kyessi táiđá leđe mainâsij kolleruuki. – Eeđâba munjin, puáhtá-uv leđe nuuvt luholâš, et kuáhtáá ovdâhistorjálijd riämnjáid já kuobžâid keeđgist? Tiäđust-uv, pyeri ustev. Kaavnah riämnjáid já kuobžâid já maaŋgâid eres-uv eennânjomâtteijeid . Tot lii uáli mielâkiddiivâš, já tast puáhtá ovdâmerkkân uáiniđ, et maaŋgah elleeh láá lamaš ohtâsiih sierâ nannaamijn. Nuuvtpa láá kavnum myskivuáksá fossiilin Euroop diluviaallâš keerdijn, já láá kavnum jietânâstažâlig fossiileh, moh láá čuuvtij stuárráábeh ko stuárráámusah válláh, maid mij tubdâb. Majemuš ceelhâ hiämáskitij skipárušâid. Kale ramâččetteeh lijjii uáppáh. Lâi tegu ubâ stuorrâ luándu, vildâ maailm källeinis já jieŋâhivvâduvâinis, loppâmettumij tuodârjolgâdâsâinis já kilomeetterij kukkosâš váráduvâiskijn ličij vaattâm ulmuu kevttiđ kyevti- tâi kuulmâkiärdásijd mittoid. Mut mainâstiđ tâlde ellein, moh lijjii vállást stuárráábeh. Tot rikoi mestâ jo hiäivulâšvuođâ raajijd. Nube tááhust tot čaaitij, et Saammâl lâi penttâ eromâš mainâsteijee. Small Johnson lâi vuossmuš, kote potkij joskisvuođâ. Masa jo epifijnáht sun koijâdij: – Lii-uv tuu pargon Sam, uástiđ keđgielleid já ton taggaar? – I-ij, mun lam jiešalnees tuše antropologi, Sam västidij. Čalmelaasah váldojii oppeet njune alne meddâl, já toh ožžuu vuod ohtii päiđisuájákieđâvuššâm. – Geologia lii tuše uccâ puđâldâs, moin raseldâm talle ko tilálâšvuotâ toos puátá. Pete luoštij stuorrâ kieđâidis peevdi oolâ. Sun jurgâlij kuámmirpele káátu kulij. – Nuuvtpa mist juáhhást lii uccâ puđâldâs, sun eeđâi. – Skipárušah já mun tubdâb mielâkiddiivâšvuođâ eenâb-uv tagarân mii lii elimin. Miäcásteb merâ- já eennâmelleid, iberdâh-uv. Mutâ ulmuinhân láá, kijttoseh sivnedeijei, jieškote-uvlágáneh mielâkiddiivâšvuođâčuásáttâsah. Tuostâččij-uvsun Small Johnson tiätuäŋgirvuođâ tuuđâtmân koijâdiđ, mii lii puáhtám tuu taan kuávlun? Sam posádij lassáid já joođhij toi ruvvim. – Antropologâlâš tutkâmušah láá puáhtám muu teehi. Taantov lii saahâ neccilikinuitâi tutkâmist. Ton lasseen must lii juurdân uuccâđ luodâid sadlermiutijn, moh jammii suhâjämimân ihečyeđe aalgâst. Must lii aaigâ pyevtittiđ Baffin taavaakeš ovdil talvâm. Pete smietâdij já kejâdij kuámmirijdis. – Vai tom náálá. Kale, kale, eidu taggaar iberduvvoo taam táálust. Antrooppisijd tutkâmušâid. Liihân tagarijn aašijn kale kuullâm távjá, mutâ olmooš lii šoddâm liijgás puárisin et muštáččij puoh vaigâdis sanij merhâšume. Sam västidij. – Antropologia kieđâvuš, nuuvtko tiäđáh, ulmuu nálášume já jieškote-uvlágánijd suhâhaamijd. – Tiebahân te lii-uv, Pete movtáskij. – Arvâlim-uv, et lijjim kuullâm tain mainâsijn ovdil-uv. Vyerdistpa, talle tun lah taggaar, mii kočoduvvoo atropofagin? Sam mieđettij já mojottâlâi pirrâ peevdi juáhážân. – Vuoiŋâlávt juurdâštijn já ucánjihhii stuárástâlmáin lam vaarâ taggaar, mut táválávt muu kočodeh tuše antropologin. Small Johnson keigij kieđâ peevdi paijeel já teddilistij suormáin Sam uálgátuáivi. – Kulâba Sam, tast mun tiäđám viehâ ennuv, sun eeđâi. – Tast lii miinii tohâmuš kálluigijn, ij-uv nuuvt? – Olmânáál. Sam stellij čalmelasâidis njune vyeleeb uásán. – Uáiviskálžu lii muu ámáttist ervidmettum tiivrâs. – Mun tubdim ohtii oovtâ brasilialâš uástee, Small Johnson joođhij. Sun lâi siämmáálágán ko tun. Aaibâs mielâttem tukanoindiaanij oivijd. Liččihba uáinám taid, Sam. Totpa lâi-uv pargo. Aaibâs kietâtyeji. Já toh lijjii aaibâs olmâ. Tom syergist lii ennuv fillim, Sam, tom tun ferttih mieđettiđ, tiäđáhhân tun apinaooivijd já hyenes málásijd já ton taggaar. – Vissásávt lii, Sam mieđettij, – mut lam tom mielâ, et tuu ustev tieđâlâšvuotâ lâi ereslágán ko muu. Small Johnson čarvij kieđâs čurmân já tollij tom Sam njune oovdâst. – Toh lijjii suullân návt stuárráh, sun čielgij, – já hirmâd fijnáht lijjii čalmeh já poksâmeh koorrum oohtân. Ij lah iäpádâskin, et tot lâi siämmáš tieđâlâšvuotâ ko tuu, Sam. Tubdim almaa uáli pyereest, eđâččim, tanen ko kavpâšáim viehânáál oovtâst. Já, sun lasettij tegu koomeetmettum tuođâštussân, – sust lijjii eidu siämmáálágáneh čalmelaasah ko tust. – Ii pyevti kieldiđ tom, et usvstât láá lamaš tiätulágáneh antropologâlâš puđâldâsah, Sam mieđettij ustevlávt, – mut amal lii jurdemist, et suu mielâkiddiivâšvuotâ oivij kuáttá lâi kávpálâš. – Tast teividih olmânáál, Sam. Sun fievridij syele ooivijd Kuuba pehti já vuobdij taid riges turistáid Floridast. Oovtâmielâlâšvuotâ lâi olášum, já pevdipellâst čokkájeijee almai oolâ luáštádâđâi suotâs mielâtile. Gill vuošâi njuárjupiärgu já Small Johnson faalâi Sam-Su. Samin fallui purrâmâš, nuut et suu njuovčâ, tegu sun jieš ääši puovtij oovdân, čuážui. Ko sij purrâmâš maŋa čokkájii eehidjuhâmuš paaldâst, Gill koijâdij: – Eeđâba, Sam, áiguh-uv tuođâi-uv mađhâšiđ aaibâs suolluu taavaakeš taan ive? Sam stellij váruvávt juuhâmlaasâ peevdi oolâ já mieigâstij stovlistis maŋaskulij. – Halijdâm tiettiđ maidnii sadlerminuitijn, moh mainâsij mieldi lijjii aaibâs mielâkuvviittâslâš viehâ. Sij lijjii eromâš tuolvâseh, vaarâ-uv taavaapiäláá näpikuávlu stuárráámusah šaveh. Sii tááluh lijjii kiepáčappâdeh, ko sii nisoneh iä áppádâm tipšođ laampuid, já sii seeinih já uáđđimsajeh lijjii háisooh já vuojiih. Komálâš viehâ já komáliih vyevih. Lam kuullâm mainâsijd, et sij kuoddii pyeidi pivdosoojijn čuoppâmáin kuávdoo pyeidi rääigi já vuovlâtmáin puoidijd uáivi paijeel čiäpáttân, tegu siäpulâs. Veikkâ aalmug lii-uv tääl lappum, ferttejeh tobbeen leđe baffineennâmliih, kiäh vala mušteh sii. Pete ihastâlâi kossâ uccâ almaažii. – Tun tiäđáh vissásávt viehâ ennuv, Sam, já lah vaarâ mađhâšâm-uv ennuv. Mun jiem kuássin ubâ naharijngin vuálgáččii nuuvt kuhás tavas návt kiđđuv. Ij-uv lah váháš räigioivâgis äšši mađhâšiđ ohtuu tien kuávluin tuu reiskäpijgijn? – Muu tábáhtusâst ij lah nuuvtkin ennuv koččâmuš reskääpijn ko mätkiskipárijn, Sam västidij. – Láá, nuuvtko leppeđ huámášâm, tuše väni reiskääpih já tađemield hyenessiähá mätkialmai. Mutâ ko olmooš sárnu neelji inuitsuommân já lii ustevlâš mielâstis. – Jis maađhâš inuitâigijn, äšši lii aaibâs nubbe, Pete mieđettij. – Pyerebeh mätkiskipáreh iä lah. Mutâ taidba ferttee kavnâđ, Sam. Mestâ jurdáččim, et tun kolgâččih vyelgiđ ucánjáhháá tolebuššáá joton. Aldemuu kävppisajan lii maaŋgâ peeivi mätki, já Hiärrá tiätä, kost nomadeh láá taan ääigi ivveest. Tääl lii kiđđâ, Sam, maid tun tubdih ko tun sihâstuvvojih Gelsiŋg poođâ alne vuálus, Pete sargiistâlâi čujoháin piävdán. Small Johnson oonij, et sun lâi ucanjáhháá toskálâš, et suu lâi vaigâd uážžuđ olmâ saanijd kulosân. Viijmâg toh pottii. – Mist ij lah ennuv innig šiev saje taan táálust, já iberdâm pyereest, et halijdâh jotelávt pargoidsâd. Ton lasseen mij täiđib leđe tunjin ahevis servi, mijhân ep lah meendu tieđâlâš viehâ, veikkâ tiettip-uv viehâ ennuv maaŋgâlágánijn aašijn. Mutâ jis halijdâh ucánjáhháá vuoiŋâstiđ já ráávhust tutkâđ fossiilijd pirrâsist, te mii peeleest uážuh kale pyereest leđe tom ääigi mii lunne. Vuossmuu jieŋâsiijvo äigin tuálvub talle tuu Ukusikin, mii lii aldemuš aassâmpäikki. Sam šluvgelij uáivis. – Uáli ustevlávt tii peeleest, mut tast puáđáččij aaibâs liijgás ennuv väivi tijjân. Tij vaibâččijd huápust toos, et táálust ličij puárásmâm navcâttes humo. Munhân jiem määti miäcástiđ jiemge timediđ näähki. Tun tovâččih mijjân palvâlus jis pásáččih, Pete eeđâi melgâdávt ruhâdâlmáin. Sun jurdâččij, maggaar vuáittu Sam ličij siärvástâlmist já mon kaavhâd ličij, jis kiinii ráánjáin finniiččij Sam luusâs kuhheeb ááigán. Sun keejâi kyessis já vuordij vástádâs. – Kubdâ moje levânij Samuel ruámšáás muáđoid. – Teivâs motomin, et ulmuu väldideh ilolâš tobdoh já tanen sust váiluh säänih, sun eeđâi. – Takkâ tijjân. Tááiđámba pääcciđ. Sam ij kuássin peessâm Baffin suolluu taavaakeš. Oornig tiet já amas ollásávt šoddâđ Miss Moolyn kiddâ, lâi saahâ jyehi ive vyelgimist. Kuittâg sun huolâlávt valjij mätkiskipárijdis ucâmân taggaar ääigi, kuás aldaneijee tälvi lâi jo asâttâm iästuid puoh áigumuššáid. Samuel uážui šiev veerdijd, saje, kost sun puovtij ráávhust tutkâđ já majemustáá – ko mun poottim maailmân – perruu. Puáttee lovvoost mainâšâm Jeobaldist já tast, ko sun kuáhtái Pete Allen tuolbâdâsâst keessiv 1933. Pete já Jeobald kuáhtám Allen tuolbâdâsâst Jeobald šoodâi määđhialn. Proomust, mon nommâ lâi Nieidâ Máárjá táttum, kostnii Gent já Brüggen kooskâst. Suu suuhâ lâi lamaš juhâviehâ jo maaŋgâ suhâpuolvâ ääigi, já jieš sun vietij pärnivuođâs já vussmuid vuorâsvuođâivijdis Evroop čäcikiäinuin. Jeobald lâi oskovâš, mut nuuvt, et lâi čonnâsuuhánnáá mongin tiätu kiirkon. Sun lâi, tegu iänááš ulmuuh, siävuttâs šiev já paa, já sun lâi viggâm heiviittiđ oskoos toi ašij mieldi. Suu oskovâšvuotâ västid suullân inuitâi osko, kuittâg toin uccâ iäruttâssáin, et ko inuiiteh heiviitteh elimis manŋáid já jyehisaajeest orroo siäloid, Jeobald juurdâš tuše oovtâ siälu – jieijâs. Inuiitâi náálá sun addeel pyere pääcciđ huámášuuhánnáá. Tot peri lii, ijge tom pyevti mutteđ. Ton sajan suu čalme lii uáli pyeri huámášiđ siälu epiluhostum peelijd. Jis sun muštáá muálugin ovdij aigij čapis tavvoin, sun álgá tállân toskálâš kámppádâllâm, vâi putâestuuččij. Sun tuálá jieijâs stuorrâ suddolâžžân já putásmâmtooimah pyehtih leđe motomij áášánkulâmettumij mielâst ruáváseh, kenski povvâstitteeh-uv. Sun finnij koccááttâs mottoom arvee tälvipeeivi uccâ kappelist Juumeet čiđđâruukist. Kappel lâi vyelligávt tuárispeln, já lâi čahhim maŋaskulij kezis kááđust, kyevti mučis puárvártáálu kooskâst. Jeobald hokâttâlâi hiäjus fiskis čuovâ, mii kuávvái uksâlaasâ čoođâ olgos, já sun moonâi siisâ, amas liččii njuoskâm čoođâ. Lâi máhđuttem ettâđ, mii sunjin šoodâi. Kenski tot lâi tuše pelisevŋis viste tobdos. Tuše muáddi kässikinttâl čuovvii álttár. Kenski tot lâi arve, mii peldikáátu alne tubdui tuámupeeivi jiennân. Tâi kenski tot lâi tuše mottoom juurdâ, mon čuovvuu maŋgâ jurduu já moh ovdánii smiettâmâššân eksisteensist. Tom lâi vaigâd ettâđ. Vises lâi kuittâg tot, et ko sun maŋgâ tiijme maŋeláá vuolgij kappelist já arvemist lâi joskâm jo kuhháá tassaaš, 'miinii' lâi uážžum suu vuáđulávt váldásis. Sun oonij jieijâs suddolâžžân, já ton vuáđu oolâ sun huksij uđđâ já vädis eellimvyevi. Maaŋgah sudoh, maid ovdil ij lam jurdâččâm meendugin ennuv, puttânii já ožžuu hirmâd mittoid. Oornig tiet ferttee mainâšiđ, et eres ulmui sudoh iä vaikuttâm Jeobaldin mahten. Ihe koccááttâs maŋa sun vaaldij pargo hollandlâš taampâst, mon nommâ lâi Hoope van Schevenigen, já sun lâi talle jieijâs mielâst maailm stuárráámus suddolâš, kote lii elimin. Juurdâ, mondiet sun kaartâi ekstaasâst ruttiistâllâđ vuoiŋânâsâid siisâ. Hoope van Schevenigenijn sun poođij stuorrâ vuovdijd, moh lijjii kukken Fynesvuonâ máddáábeln. Sun kárgái taampâst já vuolgij miäcán tavas. Mihheen tiätulágán mittomeeri sust ij lamaš, sun tuáivui peri ráávhu já saje maŋgáid hiämáskittee jurduidis. Pete kuáhtái suu Allen tuolbâdâsâst. Eenâb ko kulmâlovvittâ ihheed lâi kuullâm tien ejijdân muštoi peeleest riges kuáhtáámist.. Tuolbâdâs paijeel jođetijn Jeobald jurdelij tábáhtus, mii lâi šoddâm, ko sun vala lâi peerâproomust. Ko sun lâi kaandâš, iä taampâin lamaš hivsigeh. Puoh porgui njuolgist taampâst já juuhân. Jeobald já uábbis Gerd láin mottoom eehid čokkám luŋkkároobdâst já uáinám, maht ránnjáproomu kálgu caahân lâi stelliidâttâm tamppâroobdâ oolâ, vâi finniiččij paijeelmiärálii eehidmáállás viirdán. Hirmâd stuorrâ pottâspeejâl lâi šiälgám tegu šaddee máánu, já Gerd, eimâskâs, lâi cullâgyeđettâm, et kandâ ij tuostâččii. Mut sun tuostâi. Siämmâst sust lâi ricca kieđâst, mučis jurbâ kiäđgáš nähkimohheest já vips tot kirdij tegu njurgoo luođâ. Oih! Maggaar olvom! Kálgu lebbij kieđâidis já káškáttij maŋaskulij. Eskân ko čääci loovdij suu uáivi, jaskodui hirmástuttee párgum. Tuoh olmoošmettum jienah maccii oles vuoimijn Jeobald mielân tom peeivi, ko sun juuđij Allen tuolbâdâs rasta. Ko sun kuhes ääigi lâi lamaš átáštâsâst mottoom čapis sudo tiet, sun aalgij kijtolâžžân taat pärnivuođâ uccâ riggeerim tahosuijân paa paldee katâmušháruttâssân. Sun kaavnâi hiäivulii keeđgi, toppij kuovttijn kieđáin tast kiddâ já leggistij tom pajas ááimun. Jeđe stelliidâđâi jotelávt taggaar sajan kogo juurdij keeđgi koččâđ, čarvij čoolmijd kiddâ, ruttuj uáivis ärdei kooskân já vuordij. Maŋgii ferttij sun uđâsmittiđ tooimâs, ovdilgo keđgi peškittij suu uáiván. Lâi vaidâlittee, et keđgi lâi stuárráb ko sun pase jollâvuođâst lâi jurdám, já käškittij toŋâsenâmân, ko Hiärá vaje suu nuuvt čuuvtij hávádutij. Taam tiileest Pete kaavnâi suu. Ij tábáhtuu maŋgii, et kuáhtáá kuosijd veerdižij kuávlust, já lii aaibâs härvinâs, et kávná sii kolmâštumtiileest. Pete eelij viežžâmin čääsi suddâm muottuu ráhtám jäävrist já tiškâlij tom kyesi muáđoid. Sun tuáškudij linnáht kuovšis nierâid já stellij sevtilmievtâ voorâ kolgee uáivi oolâ. Mottoom ääigi keejist Jeobald lehâstij čolmijdis. Sun kejâdij njuolgist čapis, siämumuáđoid já paarân uáli čuovjis já imâštellee čolmijd. – Jeesus, sun cullâkyeđettij. – Tunhân lah Jeesus? – Jiem eidu Jeesus, Pete västidij pyerimielâst. – Tääbbin muu kočodeh Peten. – Tiäđust-uv lah Jeesus, eeđâi hávádum. Sun luptiidâđâi šyehkin käŋŋirijdâs oolâ. – Sirdust váháš olgoláá, et puávtám toohâđ olmâ tilálâšvuođâmiäruštâllâm. Pete tottâlij kierdâvávt. Sun čyežžilij já lavkkij muáddi läävhi maŋaskulij. Jeobald kejâstâlâi suu já smietâi. Sun ooinij roovâ, maaŋčievvâg faardâ, kote lâi kárvudâttâm purjâskägispuvsáid já nähkianoraakin. Sun čokánij aaibâs máŋásnjuáidui já ruvvij stuorrâ njunes. Tot ij lamaš kopio eidu tom Jeesusist, mii lâi lamaš nävlejum muorâriistân pärnivuođâ proomu ätis kajuttast. Ij sun meid puáhtám, tääl ko čalmeh oppeet toimii, jurdâččiđ, et tuot fardâ ličij kuássin lamaš uccâ fiijnâoopsâš Jeesus-pärni madonna soolâst. Jørn Riel čäällim kirjeest: Hupaisa juttu koristaa kasvot Kertomuksia isieni talosta 1 Jurgâlâm Ilmari Mattus Pete já Pete táálu Jotkâ čohčâmáánu 2002 numerân Toŋâstiälhust čyeti meetter juhâriddoost vääri vyelni, mii kočodui Miss Mollyn, ko kihheen ij lamaš kuássin viiššâm kuárŋuđ ton oolâ, lâi táálu. Tot lâi šiev táálu. Táálu, mast lâi mučis jienâ já uápis oopsâ. Tot lâi liegâs já koškes, ráávhu táálu, rähisvuođâ já ustevvuođâ temppâl, ovtâstum aalmugij táálu, teikâ pyerebeht-uv aalmugij ohtâvuođâ táálu. Baccus táálu, keerrivtáálu, haldâttâhrakânâs, tieđâ já puohâi taaidâsuorgij táálu, pivdemtáálu, Hiärá viste, Pete já skipárij táálu. Mut enâmustáá tot lâi Patric McHuges-uámikkâs táálu. Patric McHuges lâi lusismielâlâš almai Downty Cityst, kaavpugist, mii lâi maaŋgâid iivijd tassaaš lamaš čuovgiittâsvuođâ kiähtu tavveen. Sujâidet, moh láá kuhháá tassaaš juo vájáldum McHugesist lâi lamaš pággu rastaldittiđ rääji, kuus laavâ kuhes kietâ ulâttij. Ko sun šiev pivdoenâmijd usâdijn poođij Fijnesvuonâ liähán, juuđij Čuánjánjuáski čoođâ jeđe loopâst harttai Miss Molly maddust, lekkâsij luándu sunjin taggaar šeerrâdvuođâinis, maid sun ij áppádâm iberdiđ, mut maid sun tuubdâi siälus kieŋŋâlvuoiđâst, kieŋŋâlvuoiđâst, maid sun ovdil ij lamaš huámášâmgin. Sun čarviistij čolmijdis ucebin, vâi finniiččij puoh muččâdvuođâ oosijd siemin meripitážin. Peeivipaštust šiälgájeijee čääsi já tevkisčuovjis jieŋâaavijd, vođđâkiedijd nuorttân, párusteijee oijâgâsräsiráánuid, moh lovdii eennâm viiđâ jávráá já juuvâ pirrâ, mii kesivaibâsijgijn muhâttâlâi piäivááruškis toŋâskuolbân čoođâ. Patric McHuges huámášij, maht taat merettes muččâdvuotâ lehâstij lusis mielâ já luptij suu nuuvt čuovâdis já ustevlâš toobdon, tegu sun ličij juuhâm puttâllahe viiski. Ferttij leđe sivnedeijee tárkuttâs, et teehi asâttâttuuččij aassâđ. McHuges maacâi Downtyn, kost sun jienâjávuttáá lonottij tuávváážis purrâmâšverkkin, pargoniävvun já muččâdin valmâštum tislampiergâsân. Sun hyvástâlâi puorijd skipárijdis já vuolgij stuorrâ vuárdámušâigijn maasâd Miss Molly já Fijnesvuonâ kuávlun. Eereeb keessimráttáid já reiskääpijd sun puovtij fárustis nelji mielâkiddiivâš pennuu (sierâ näälih, ko toh lijjii korrâ huáppoin rievedum Downty kaađâin), tyehinlemnim Remington sehe nissoon. Luholâš iivijd sun vietij näpikuávlust. Sun rähistij pennuidis, jieijâs rähtim táálus já juhâmušâs, mii ijâppeeivi tärkkilávt tegu tiijme spuákkááttâs kuáškui liitán. Suu nissoon lâi kievrâ, ruškâd já indohimolâš. Patric McHuges jaamij ive 1897. Suu vuoivâs ij lamaš nanos. Nissoon kote peerâi suu hirmâd stuorrâ päikkipuáldusâš viskivuárhá, čuávui suu mottoom mánuppaje maŋeláá. Suu vuoivâsist ij lamaš mihheen vááduid, sun peri ij tubdâm kohtulâšvuođâ. Pirrâs miäcásteijeeh hävdidii jaamišijd, juohhii táálu puttâlvuárhá, kuddii McHuges komálálijd pennuid já toppii luŋkáigijn huolâlávt laasâid já uuvsâid. Nuuvt táálu stiärgái já liäggásij ohtuunis, ko oppeet ive 1915 tast šoodâi aassum. Pete poođij Jaamišalmaakaavâst Wilson Hills pehti kezis Čuánjánjuáski čoođâ. Ko sun čuážui uccâ toŋâstelhuu alne juuvâ já táálu kooskâst, sunjin keevâi siämmáá náálá, ko lâi keevvâm McHugesân. Vorrâ šaavâi suonâin, já čuddui poođij taggaar tobdo, tegu suu ličij povvâstittám sehe čiärustittám. Peten poođij vyestilisthánnáá haalu ettâđ maidnii vuohâs, maidnii uáli jiärmálii, já kuhes smiettâmpuudâ maŋa sun oovdânpuovtij tobdoidis šuáhkátmáin: – Na vuo sáttân sittákin! Pete asâidui táálun. Kojo kerd táálu lâi stiärgám asâhánnáá manŋâ ive, sun vaaldij tom viehâ huolâttáá haldusis. Pirrâs pivdeeh, main motomeh lijjii piejâmin McHuges sajattuu kiddâ, tuhhiittii forgâ Pete. Sij huámášii et ovdii já tááláá omâsteijest lijjii ennuu siämmáávuođah, ovdâmerkkân lijkkum pennuid, meccipiivdon, päikkipuáldimân já nisonáid. Ton lasseen Pete lâi ain vaalmâš piäluštiđ vuoigâdvuođâidis sajan viehâ teivâseijee agâigijn. Ko lasâluŋkáh lijjii lekkum já suovâ porgestij poccest, algii inuiiteh já miäcásteijeeh jutâliđ táálust. Pete vaaldij sii váimulávt vuástá já tuočâi paijeelmiärálávt. Tuoh maaŋgah usteveh jođettii táálun nisonijd, kiäid sij hiäimusis kullee adalâsvuođáin luovâttii Peten. Nisoneh orostellii táálust mokkáás tárbu- já tilálâšvuotâvuáruoornig miäldásávt. Vuossmuu love ivveest šoddii meid Pete kolgoiveh.Tálustis sun jutâlij vijđáht meeccist kuás neclikijgijn, kuás baffin táálunlijgijn ijge ucemustáá Odoniarssuaqijn, kote lâi puigâ inuiit já Aviaja hyelkkikandâ, Aviaja, kote lâi skipárušâi tálutipšoo já kiäst maŋeláá mainâstuvvoo. Iäskán kuulmâlov lovo pelimuddoost Pete mohtâ kuhes riehâmađhijd já kiäsutteijee nissoonmainâsáid lááivui. Tot tovâttij konjâlkulgâttâsâid kolliistellee nieidáid, já Odoniarssuaq soro lâi nuuvt styeres, et sun vuolgij kodde-enâmân já álgáččij jotteeđ hiäimus fáárust. Pete lâi toi aaigij finnim fastâ ustevijd aassâđ jieijâs lunne. Oskolâš veerdijd, kiäigijn sun puovtij jyehiđ árgâpeevi puohlágánijd iloid. Pete lâi puárásumos, kote tollui áárvust, já sun lâi kievrâmus mon juávkku kunnijâtij vala-uv eenâb. Pete usteveh lijjii Gilbert, Jeobald, Sam já Small Johnson. Tai ustevij viärdásiih iä lamaš tom mailmroobdâst. Ton lasseen mun servim kuulmâlov lovo pelimuddoost uccâ tálutuálun já forgâ ton maŋa inuiitkálgu Aviaja še. Puáttee tove mainâstâm česijnân Gilist, Small Johnsonist já Samist. Jørn Riel čäällim kirjeest: Hupaisa juttu koristaa kasvot Kertomuksia isieni talosta 1 Jurgâlâm: Ilmari Mattus Holber Veikko 60 ihheed Porgemáánu 20. peeivi ive 2005 toolâi Veikko Holmberg ađai Holber Aasluv Veikko 60 ive šoddâmpeivijuhlijdis päihistis Ucjuuvâst. Šoddâmpeivijd lijjii čokijdâm suu veerdih miätá Säämi já vala Säämi ulguubeln-uv. Ohjelm lâi maaŋgâpiälásâš já hitruu, nuuvt tegu tággáár juhlijd suápá-uv. Veikko lii šoddâm Anarist loppâkeesist 1945, viättám pärnivuođâs tälvipäihistis Kossenâmist já kesipäihistis Sevžjäävrist. Tallaa ääigist iä lamaš Kossenâmist siämmáá ahasiih párnááh já nuuvtpa sun lii-uv iälustâm mottoom ive puárásub viljâidiskijn já rävisulmuigijn ubâ pärnivuođâs ääigi. Oppâkenigâsvuođâs sun lii čođâldittám Kaamâs kansaškoovlâst já jotkâškoovlâst Avelist ihekooskâ 1952–1960. Sun lâi jo talle uáli kirjálâš olmooš já luuvâi ovdâmerkkân tagarijd assaas kiirjijd tegu “Ollin oppivuodet”, “Monte Kriston kreivi” ja “Kolme muskettisoturia”, ko eres siämmáá ahasijd kelijdii “Pecos Bill” já “Tex Willer” ráiđukoveloostah. Kansaškoovlâ nuuhâm maŋa sun lâi muáddi ive pääihist, mutâ te tubdâškuođij táárbu ucâluđ oppeet oppâpálgá oolâ. Nuuvtpa sun uusâi já peesâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân čohčuv 1962, peesâi tobbeen kiđđuv 1963, jeđe ucâlui máttáátteijeeseminaarin Kiemâjáávrán čohčuv 1964. Kuuđâ ive seminaar maŋa sun valmâštui kansaškovlâmáttáátteijen ive 1970 já tooimâi máttáátteijen Njuárgámist, Hettaast, Kärisavonist já Kärigâsnjaargâst ive 1974 räi. Veiko pargohistorjá: – Säämi Instituut čällen Kuovdâkiäinust 1975–80, – sämikielâ máttáátteijen Alta ollâškoovlâst 1980–82, – oppâmateriaalkonsulenttân Säämi Máttááttâsrääđist Kuovdâkiäinust 1982–83, – Sämirääđi kulttuurčällen Ucjuuvâst 1984–86, – oppâmateriaalvuávájeijen läänihaldâttâsâst, pargosaje Ucjuuvâst 1987–92, – čaabâkirjálâšvuođâ toimâtteijen Davvi Girji -finnoduvvâst, pargosaje Ucjuuvâst 1993–2001, – kielâjurgâleijen Sämitiggeest 2002 rääjist. Pargo juátkoo. Pargosaje Ucjuuvâst. Veiko luáttámuštooimah: – Sámi Siidda (páihálâš sämiservi Ucjuuvâst) stiivrâ jeessân, – Sámi Siidda saavâjođetteijee, – Máttááttâsministeriö luuhâmtáiđupargojuávhust 1992–93. Veiko kirjálâš pargoh: – Oovtâst iärásijgijn oppâkirjeh: Davvin I – IV, Sámás I – III, Ammamis nie (kielâhárjuttâsah) – Oppâkirje (okto): čäällimhárjuttâsah Párnáikirjeh: – Nommâmerháin Mihkkal Marastat: Máhkanvári gumppet, Siidavuomi golli ja Darjeskáiddi čiehká, – Jieijâs noomáin: Duvru-guovža ja Šibitdoaktára rehket, jurgâlum anáraškielân noomáin Tuuru-kuobžâ. Siämmáš kirje lii jurgâlum meiddei nuorttâkielân já tárukielân. Tuáivuttep Veikko-veerdin kuhes ave já šiev tiervâsvuođâ! Uccpárnáá Vuoli Ilmar Hooteeleellim Pargoos tiet olmooš kárttá čuávvuđ maaŋgâlágán kuursâid. Kuursâi tiet vuod kárttá mađhâšiđ, já mađhij ääigi ferttee aassâđ hotellijn. Ovdil hotellist aassâm lâi uáli älkkee, mut nubenáál lii onnáá peeivi. Ovdil stuorrâ čoovdâkilgool unohistij lummoost mut čovduin kuittâg peesâi älkkeht lonnjâsis siisâ. Tääl lam ton uáivilist, et hotellist aassâm lii šoddâm vala viärráábin ko jiärmálâšvuotteestâ čođâttem. Ko čuávvuvâš kerd vuálgám pargoškovliittâsân, ááigum iävtuttiđ, et siämmáá ohtâvuotân orniiččii meiddei muádi tiijme kuursâ hooteelasâmist. Taam muštâldijnân tuáivum-uv, et lohhee adeličij addâgâs muu persoovnlâš čyerbivuođâ. Helsigist munjin lâi väridum loonjâ Kaampist mottoom šiev hotellist. Väridem ohtâvuođâst munjin almottui, et seŋgâ ličij kunâgâslâš. Tot kale lopedij pyere. Ko lijjim lamaš taan hotellist oovtâ iijâ, meridim, et jiem monâččii innig siämmáá hotellin. Suijân lâi tot, et taat hooteel lâi aaibâs liijkás muálkkáá táválâš mađhâšeijei. (Amahan te taam uáinu ferttiim pyerebeht čielgiđ. Váimustân tuáivum, et čielgim ij šodâččii siämmáá muálkkáás pargon ko hotellist aassâm.) Tállân hotellân siisâ puáđidijnân huámmášim, et taat ferttij leđe munjin puástu hooteel. Siämmáánáál ko kirdemmaađhijn finnee čuággáid, taid finnee meiddei hooteelijâstâlmijn. Mun nuurâm Finnair čuággáid, já tot lii-uv älkkee, ko kirdám masa jo ain Finnairijn. Taat hooteel kuulâi kuittâg eres keetjun, já nuuvt kuullim-uv hotellin puáđidijnân, et tobbeen finnij tuše SAS čuággáid. Taid čuággáid mun jiem tiäđustkin nuurrâm. Tääl te oppim, et jo hooteel tiilám ohtâvuođâst ferttee čielgiđ, et ijâstâlmist finnee jieijâs čyegistilin rievtislágán čuággáid. Luámáttuvâi tevdim já rievtislágán koortâi – kuittâg luáttukoortâ – čäittim maŋa mađhâšeijee kolgâččij jo peessâđ hooteel kyessin. Tomkin luhostum ij lah ain nuuvt vises. Almottittem ohtâvuođâst finnee kietâsis uđđâáigásâš korttâčovduu, mon respa pargee kiävttá vistig tiäturist, já tastmaŋa čoovdâ aštus luáštá hooteelkyesi olmâ sajan – jis luáštá. Čovduu kevttimist láá kuittâg jieijâs koonstah, moi várás onnuuččij sierâ oppâtijme. Eidu ko čovduu lii vuorkkim lavkkâsis, tom ferttee-uv kuáivuđ uđđâsist uáinusân hiisistjotteem várás: loonjah láá távjá pajekeerdist, ige hissi jođe kuussân ovdilgo kyessi lii čáittám muovičovdus korttâlohhest. Já tot tot esken konstâ lii-uv. Jis koortâ uigâd luámán liijkás jotelávt, hissi ij vyeijil kuussân. Já jis koortâ piäjá siisâ liijkás hitásávt, puáđus lii siämmáálágán. Nuuvtpa hooteelkyesi kolgâččij máttááttiđ uigâdiđ čovdus hiisi korttâlohhei hitásávt mut ij kuittâg liijkás hitásávt. Já korttâčovduu ferttee meiddei mušteđ väldiđ meddâl lohhest. Jis čoovdâ vájálduvá lohhei, hissi ij valagin jođe kuussân kulij. Maŋgii äšši čiälgá-uv tienuuvt, et mottoom eres hooteelässee kallaan muu irâttâssáid já ustevlávt moijáámáin uigâd jieijâs čovduu korttâlohhei. Jis hooteelkyessi lii vuosâkeččâlusâs maŋa luhostum peessâđ hissijn olmâ kiärdán, talle sun lii jo uáli čeppi. Mut ain lase čeppivuotâ tarbâšuvvoo toos, et kyessi finnee hooteelloonjâ uuvsâ lekkâsiđ korttâčovduinis. Čovduu ferttee meiddei taan tovváá uigâdiđ jotelávt čovduuluámán já ruttiđ tom mudágávt meddâl. Majemustáá täst uáiná tállân, kii kuosijn áásá távjá hotellist já kii vuod lii eskenälgee já uuvsâlekkâm tááhust hárjuttâllee. Já talle ko loonjâ uuvsâgis finnee áávus, álgá korrâ uuccâm, maht te loonjân finnee čuovâid. Mongin ravvust ij nomâlâs luuvâ, et korttâčovduu ferttee uigâdiđ vala oovtâ luámán, mii vuod cokkit loonjâ puoh čuovâid ohtân. Já ko koortâ rottee meddâl, siämmást meiddei puoh loonjâ čuovah čäskih. Hotellist taat vissásávt-uv vyeleed šleđgârekigijd, mut mađhâšeijei taat lii kikse. Ko viijmâg lii luhostum peessâđ lonnjâsis já lii cokkiittâm čuovâid-uv, álgá hooteelaassâm tergâdumos uási. Puálukodde nomâlâs ain tiäddut, et hotellist ferttee vuosmustáá čielgiđ olssis väriolgosjotteem soojijd. Taat lii tehelâš tondiet, et kyessi ij kuássin tieđe, finnee-uv sun vala nube máhđulâšvuođâ tutkâđ olgospesâmis ráávhust. Nuuvtpa hooteelloonjâ čovduu ferttee oppeet väldiđ korttâluámist, já čuovah tiäđust-uv čäskih. Loonjâ uksâ-uv mana távjá jiešalnees luukân, veik ässee ij tom tárguttiččiigin. Talle ässee ferttee rekinistiđ loonjâi uuvsâid čižetpeln já uálgispeln, nuuvt et sun veik moskočolmij já uuvsâid skuápálitmáin kávná etiuuvsâ, jis toos fakkist šodâččij-uv tárbu. Já ko tastkis lii kiergânâm, ferttee uđđâsist häibuškyettiđ toppâlum uvssáin já časkâdum čuovâigijn. Tastmaŋa kárttá vala smiettâđ viärráámuu skenaario: maht talle, jis loonjâ uksâ lii-uv fakkist kume adai uuvsâ tyehin puálá? Taan tovváá mun keččim, et muu viste lâi nurheest, já áinoo konstâ ličij tien tááhust cuovkkiđ loonjâ laasâ já luáštádâttâđ pelnub keerdi vuáluskulij hooteel káttuteeraas oolâ. Majemustáá tääl mađhâšeijee lii nuuvt vaibâm já pivâstum, et haalijd elâččiđ riššoost teikâ lávgumin. Luhhoost kunâgâslâš hotellist uápisteh kuosijd hooteelelimân eidu älkkeemuu keejist, já pargopitáh šaddeh jyehi tove vaigâdubbon. Jis áigu putásmiđ, taan hotellist ovdebeh feeriimeh posâdâtmist iä ennustkin iššeed: riššonurkke lii tego tiättur puállupevdi, ko jyehi hanast láá jieijâs puáluh já termostaatih. Jierestuttee uási lii tot, et posâdâttee ij kuássin muuneeld tieđe, mon hanast teikâ riššoost čääci kuás kulgâškuát, ko mottoom puálust puunjâst. Mun oinim vittâ čäcicirgáán: kyehti hana já kulmâ rišo, já toos lasseen vala oles juávhu termostaatijd. Ko lijjim omâttâllâm mottoom ääigi, lehâstim mottoom hana. Muu mielâst ij tábáhtum mihheen. Te fakkist huámmášim, et kietâriššoost lâi kulgâm viehâ čäciláddu lättei. Tääl te ruhâdâllim, et puunnjim olmâ hanast, ko keččâlim toppâđ tom. Tuámittim riššoost meddâl já sihoškuottim lättee stuárráámus siholduvváin, mon kavnim. Čääci lâi kulgâm jo viäskárân-uv. Lättee sihodijnân jurdâččim, et ličij lam suotâs kiesâdâttâđ eidu taan stuorrâ siholduv siisâ rišo maŋa. Tääl ferttiiččim tuuttâđ uccâ siholdâhân. Ko lättee vijmâg lâi koškes, peessim maassâd riišon. Lekkim nube hanagis. Vuordim čääsi puoh vyelemuu hanast, mii ličij tiävdám lávguáldá, mut kolmâ čääci kulgâškuođij-uv muu uáivi alne leijee riššoost. Kiljádim já suorgâttim vissâ aldemuid naaburijdân-uv. Taam-uv hana ferttij toppâđ. Tastmaŋa keččâlim vala oovtâ hana, mut tot lâi nube kietârišo hanagis. Esken niäljád keerdi luhostuvvim puunnjâđ taggaar hanast, et čääci kuulgâi toos, kuus čääsi halijdim-uv. Taam hana teddilim pyereest mielâsân. Ko eellim riššoost já kiergânim, ferttejim vala lijmiđ päävirpitá olmâ hanan, et jiem čuávvuvâš tove innig tovâttiččii korrâ tulve já finniiččii niskásân kolmâ rišo. Posâdâttâm já kárvudâttâm maŋa lâi purâdem vuárugis. Tađe várás koolgâi hiävrásâttâđ vuálus, já ubâ korttâčoovdâčáitálmâs aalgij uđđâsist. Ko viijmâg peessim vuálus já usâstâllim purâdemsaje, jurdâččim, et mon immâš tiet hotellist lijjii cegâttâm stuorrâ páccá nuuvt unohis sajan kaskoo káytává. Fakkist pääcis sárnuškuođij já tuáivuttij munjin pyeripuáttim. Tot koijâdij vala, maht sun puovtij muu išediđ. Päcisäijih suorgâttij muu jaamâs. Mun koijâdim, kost lâi aldemus kävppi. Päcisäijih uápistij muu reespan koijâdiđ. Toho kale liččim mielâstubbooht moonnâm ráávhust suorgânhánnáá. Meridim, et jis vala kavnâččim olgouuvsâ, monâččim uástiđ olssân käävpist evvisijd já purâdiččim jieččân loonjâst. Taan párttáás hotellist lâi aaibâs liijkás muálkkáá vyelgiđ olgos lonjâstis. Tágárij keččâlusâi maŋa hooteelässee kale lâi-uv ánsášâm kunâgâslâš seeŋgâs já šiev naharijd. Kaabi Eljis Márjá-Liisá HYELKKIVUOT mun viljâ uábbi uárbinpeeli uárbinpeeli uárbinpeeli uárbinpeeli uárbinpeeli viljâpeeli viljâpeeli viljâpeeli viljâpeeli viljâpeeli enni eeči čeeci ime ime ime siäsá maahâ maahâ maahâ eehi iänui kuáski muáđá ákku ákku äijih äijih madârákku madârákku madâräijih madâräijih madârákku madârákku madâräijih madâräijih uárbinpeeli = vaanhimij viiljâ, tâi uábi nieidâ = ensimmäinen naispuolinen serkku viljâpeeli = vaanhimij viiljâ, tâi uábi kandâ = ensimmäinen miespuolinen serkku čeeci = eejist nuorâb viljâ = isän nuorempi veli eehi = eejist puárásub viljâ = isän vanhempi veli ime = eeji viiljâ, tâi ennuu kálgu = isän veljen, taikka enon vaimo siäsá = eejist nuorâb uábbi = isästä nuorempi sisko iänui = eeni viljâ = äidin veli kuáski = eenist puárásub uábbi = äidin vanhempi sisko muáđá = eenist nuorâb uábbi = äidin nuorempi sisko maahâ = eeni, tâi eeji uábi käällis, meid káálgu viljâ, tâi uábi käällis = äidin tai isän siskon mies, myös vaimon veli tai siskon mies ákku = eeni, tâi eeji enni = isän tai äidin äiti (isoaäiti) ákkuv = ááhu párnáápärni = lapsenlapsi (isoäidille) äijih = eeni, tâi eeji eeči = isän tai äidin isä (ukki) áijuv = äijih párnáápärni = lapsenlapsi (isoisälle) madârákku = äijih, tâi ááhu enni = isoisän tai isoäidin äiti madâräijih = äijih, tâi ááhu eeči = isoisän tai isoäidin isä Hyenes äigi Ličij kale somá peessâđ nube ulmuu uáivi siisâ kejâstiđ. Kuovlâliđ kálgu-ulmui káálu siskiipel ton ääigi ko sist lii hyenes äigi máánust. Tobbeen lii vissásávt liibžâs jurduin. Arvâliččim, ko máánutaavdâin kierdee kálguolmooš koccáá tie iiđeed neelji ääigi já njuškee seeŋgâst, lii erduu tegu veepsis te. Já nuuvt sun juurdâš ete: – Huh-huh, tääl kale poođij-uv huáppu mattoid šluvgeđ. Puoh maailm tuolvâ já suándi taheh suu erdun, “hermoh” láá čovgâseh tegu piru vivlu. Uáđđee kállás sun viilšâst tegu bulldog-peenuv, mutâ ko lii hirmâd huáppu, te sun jurdel kállás tuše huápust, ete: – Šahe! Talle sun toommâl käähvi vuoššâđ, mutâ juurdâš, ete onnáá iiđeed jiem luuvâgin aavisijd käähvi kokkiidijn. Tom saajeest sikko kámárist já uáđđimvisteest kojoid já koonâid já forgâ sappe hiäilu nuuvt tegu jaapanlâš suátilavgâ. Huápuinis já sutoinis siihâst räsipuurki lättei. Tot cuovkkân uccâ pitážin já muldeh pieđgâneh pirrâ lättee. Kálgu uáiniškuát ruopsâd, säppi tuoldâškuát já juurdâš ete: – Kii faaninijd, kii tom räsipuurki piejâi eidu nuuvt cobciht? Äijih tievst. “Šahe, šahe, šahe”, jurduin jorá, já suttá kállás oolâ vala eenâb já kiljáád ete: – Pajas já tállán! Tääl nuuvâi tot viällám já háisum, já tivoh tom räsipuurki, maid cyevkkejih-uv! Páárgád kálgu nuuvt ete kissá-uv koccáá, suorgân já libžáá olgos uksâluámist, já kálgu čievčâst toos vala lase faartâ. – Puohlá-án háisoo kissáváivánijd kale olmooš váldá väivin olsis. Mun puunjâm tast niske rasta, juurdâš kálgu kisástis, maid sun eidu ehidist ovdil uáđđám puárádâlâi já nomâttâlâi já eidu pyeremus kissáážin kočodij: – Vuoi vuoi muu uccâ kissááš. Já talle kálgu tuámit mattoid huškođ. Tot kale iššeed ucánjii suu erduuvuotân. Ránnjátáálu uáli mučis rovvá kuovlâl naverčolmijguin lasâlijnij luámist já kálgu jurdel ete: – Maid tast kuovlâdah, helvit nuáidiákku! piälkká kálgu ohtuunis já puáđist siisâ tupán tegu pieggâspälli, kost käälis liimaastâl oohtân taid räsipuurki pittáid já keččâl leđe siijvost já oinuuhánnáá. Kálgu mana lappâd já cuulijd, ete: – Vuoi alme väldikodde tuom nolâspuuvsâ, ete tot vaja-uv juurrâđ tast eivi muu ovdiibeln kiksen. Ij-uvks tot jäämigin kuássin? Jurdâččâm káálgu, kiäst lii mánuppaje vaigâdumos äigi, jurduid lemin tágáreh, mutâ lam čuuvtij puástu uáivilist. Ij sun aldagin nievt juurdâš. Sun lii ennuu erdub já puáššáb. Irján-äijih Pevdikirje Anarâškielâ servi ry. ihečuákkimist, mii tollui Njeellim kerhotáálust 27.2.2011. Uásiväldeeh:
kj. lahtos 5. 1.§ Seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja tuáivuttij uásiväldeid pyeripuáttám Anarâškielâ seervi ihečuákkimân já lehâstij čuákkim tme 15.45. 2.§ Čuákkim saavâjođetteijen väljejui Matti Morottaja. 3.§ Čuákkim čällen väljejui Ilmari Mattus. 4.§ Pevdikirjetärhisteijen väljejuin Teija Linnanmäki já Anna Morottaja. 5.§ Jienârekinisten väljejuin siämmááh ko pevdikirjetärhisteijen-uv. 6.§ Čuákkim meridemváldálâšvuotâ tuhhiittui. Almottâs lii lamaš Inarilainen-aavisist 16.2.2011. 7.§ Äššilisto tuhhiittui pargoliston. 8.§ Čuákkim čällee luuvâi ive 2010 toimâčielgiittâs, mii tuhhiittui (lahtos 1). Anarâškielâ tutkâmjuávhu toimâčielgiittâs ive 2010 ij luuhum, mut tuhhiittui (lahtos 1a). 9.§ Čuákkim saavâjođetteijee luuvâi tilitärhisteijei ciälkkámuš. 10.§ Tilikirjetuálu lopâttem nanodui já stivrâ lyevvejui kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn. Taan ciäkká kieđâvuššâm ohtâvuođâst saavâjođetteijen tooimâi Anna Morottaja já čällen Teija Linnanmäki (16.15–16.20). Stivrâ ij váldám uási taan ciäkká kieđâvušmân. 11.§ Čuákkim čällee luuvâi ive 2011 toimâvuávám (lahtos 2), mii nanodui tain lasattâssáin: Kalga kuorâttâllâđ taggaar ääši, et puávtáččij-uv kielâpiervâltooimâ sirdeđ ollásávt Aanaar kieldâ haaldun. Servi ráđádâl kieldáin ääšist taan ive äägi já ive 2012 ihečuákkim taha tast talle miärádâs. 12.§ Ive 2010 puátu- ja manoreekkig (lahtos 3) nanodui, mut kalga vala tärhistiđ kielâpiervâl seervi manoi ohtsâšsume. 13.§ Väljejuvvojii stiivrâ fastâ já värijesâneh (5 + 5): Jis šaddeh nubástusah čällee já ruttâtuállee uasild, te ihečuákkim ferttee toohâđ miärádâs seervi tilij ruttâkevttein. Kalga meiddei kuorâttâllâđ taggaar ääši, et jis Ilmari Mattus ij juáđhi seervi čällen já ruttâtuállen, mut juáđháččij kuittâg Anarâš-loostâ toimâtteijen, te ličij vaarâ pyeri siäiluttiđ suu ruttâkevttimvuoigâdvuođâ, mii kuáská Anarâš-loostâ máávsuid (čäällim-, tärhistem- já kuvvimpaalhijd sehe jieškote-uvlágánij rekigij mäksimijd). Miärádâs: Toimâ stiivrâst Fastâjesâneh Värijesâneh − saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis Teija Linnanmäki − värisaavâjođetteijee Anna Morottaja Miina Seurujärvi − čällee Petter Morottaja Ilmari Mattus − jeessân Matti Morottaja Yrjö Musta − jeessân Pia Nikula Ella Sarre − ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa (ij lah stiivrâ jeessân) Seervi tilij ruttâkevttimvuoigâdvuotâ Ritva Kangasniemi lasseen: Ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa já Anarâš-loostâ máávsuin Ilmari Mattus. Ilmari Mattus tipšo seervi máksujotoluv ton räi ko ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa finnee tilijkevttimvuoigâdvuođâ já persovnlijd paŋkkitubdâlduvâid. 14.§ Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim: Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin HTM-tilitärhisteijee Veikko Vaarala já värituámmár Tarja Vaarala Ruávinjaargâst. Väritärhisteijen Hans Enbuske já Tuomas Enbuske Ruávinjaargâst Miärádâs: Iävtuttâs mield. 15.§ Aanaar uđđâ kielâpiervâltáálu tááláš tile tiättun. Uđđâ kielâpiervâltáálu sárguseh láá sargum já stivrâ lii taid uáinám, kommentistám já tuhhiittâm. Táálu šadda leđe parâtáálu, mon kuábbáá-uv uásist lii kielipiervâl. Táálu huksee aanaarlâš táluhuksejeijee Ari Honkavuori kuusnii Sämimuseo tuáhá. Aalgâst táálu ličij vistig láigutáálu já tast maŋa kiäččoo, et láá-uv seervist naavcah lonnoođ táálu lááigu häämist tâi uástimáin olssis maŋeláá. 16.§ Eres ääših: – Kierâš ij lah ihepiälán almostum, mut tääl lii juurdâ juátkiđ Kierrâš toimâttem. Suvi Kivelä čuákkee materiaal já Petter Morottaja täärhist teevstâid já piäjá neetin. Toimâttem- já čäällimpäälhih tärhistuvvojeh täst maŋeláá. – Tiättun almottui, et Suvi Kivelä lii lamaš koordinaattorân anarâšehidij ornim várás. SMK:st lii looveest ruttâdem, mut sumeh iä lah vala tiäđust. Anna Morottaja lii čokkim ehidij fáádáid, moh láá lahtosin 6. 17.§ Saavâjođetteijee kiijtij čuákkim uásiväldeid já lopâttij čuákkim tme 18.00. Matti Morottaja Ilmari Mattus Matti Morottaja Ilmari Mattus Saavâjođetteijee Čällee Teija Linnanmäki Anna Morottaja Teija Linnanmäki Anna Morottaja Pevdikirjetärhisteijee Pevdikirjetärhisteijee Čällee ceehist 10 Saavâjođetteijee ceehist 10 Iilvâs (Lynx lynx) Säämi luándu áinoo já viehâ härvinâš kissáelleid ovdâsteijee piätu lii iilvâs, mast láá kulmá aldahyelhi; kanadaiilvâs já ruopsisiilvâs Tave-Amerikâst, sehe pantteriilvâs Iberianjaargâst, ađai jiešalnees Espanjast. Iilvâs lii 60 seentist 75 seentin olluv, 70 seentist 140 seentin kukke, seibi 15 seentist 25 seentin kukke já tegu 2/3 ličij potkiistum meddâl já seibilahe keeči vala pikkâdum. Iilvâs tiäddá 8 kiilust 26 kiilun já ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kissápiäđu válduivne lii keessiv ruopsis-räänis já tälviv vielgis-räänis, mast láá maaŋgâstuárusiih jo-uv čapis tâi ruopsis tiälhuh. Puohnâssân tot lii tegu stuorrâ tieppipeljisâš päikkikissá, mast lii seibi časkestum rasta. Iilvâs ij lah kuássin olmânáál lijkkum iälustiđ Säämist, veikkâ tääbbin láá poccuuh, njuámmileh, riämnjáh, uárreeh já maaŋgâlágáneh enâmâslodeh. Suijân sáttá leđe tot, et Säämi ij lah puoh pyeremus piirâs ilvâs pivdemvuáhán. Tääbbin váiluh suohis kuosâvyevdih, kenski muotâ lii liijgás ennuu já korrâ puolâšijd-uv tot sáttá omâttâllâđ. Koskâ- já Maadâ-Suomâst purrâmâšvaaljan kuleh vala meccikodeh, vielgispieiniskodeh já maijuuh. Iilvâs asâttij aldasáid ubâ Suomâ vala 1880-lovvoost. Tuše tavemuu Säämi tuodârkuávluin já Oulu kaavpug máddáápele riddokuávlust tot vááilui. Siämmáá ääigi Suomâst já uásild Säämist-uv lâi korrâ vänivuotâ purrâmâšveerkist já meccivalje viäruttui eenâb vala ovdiist-uv. Soorvah já kuumpih koddojii masa suvâttemmin, ilvâs näähkist lâi árvu, joba ton piärgu lâi mottoom náálá purâttettee. Nuuvtpa ilvâsnääli koočâi korrâ pivdem keežild já 1950-lovvoost tot lâi pivdum suvâttemmin masa ubâ Suomâst. Tuše motomijn Nuorttâ-Säämi já Nuorttâ-Suomâ räjikieldâin tot vuottuustâlâi uáli häärviht. Iilvâs rávhuiduttui 1960-lovvoost ollásávt já ko nääli lâi siäilum Ruotâst já Ruošâst, te nuuvt toh kuuloold poottâlškuottii Suomân-uv. Já veikkâ pivdo aalgij uđđâsist, te nääli lasanij ubâ ääigi já 1990-lovvoost nääli uulij siämmáá táásán ko tot lâi 1880-lovvoost. Tääl ilvâseh láá Suomâst paijeel 700, ijge suhâjäämmim palo innig lah. Ilvâs pivdovyehi lii siämmáálágán ko päikkikissáást-uv, ađai vahtim. Ilvâs mielâsumos salâsellee lii njuámmil ohtuunis juo ton suujâst, et tot lii tegu ohtâ meripittá, ađai oovtâ taldrik tievâ purrâmâš, mii tiävdá čuávji, ijge tast taarbâš kyeđđiđ maiden ovdâmerkkân káránâssáid. Ko iilvâs lii huámášâm salâsellee, tot njááhá vistig nuuvt alda ko máhđulâš já páácá vyerdiđ, et salâsellee puáđáččij stuŋgiittem ooláádmuudon. Ko stuŋgiittem äigi puátá já jis pivdee ij finnii vuossâmuin luuvijn meetterijn saallâs kiddâ, tot tiptá saallâs moonnâđ já álgá uuccâđ uđđâ salâsellee. Ilvâs kieimâ álgá kuovâmáánu loopâst jâ pištá kuhás njuhčâmáánu pel. Jis kuávlust lii pisovâš ilvâsnääli, te oráseh vijđáht-uv čokkâneh kieimâmsajan já algâtteh tuáluid. Táválij päikkikisái kieimâpárgumeh iho iä lah makken verdittijn ilvâsij siämmáid tuáloid. Oráseh tuáruh hirmâdávt kieimâmarkkânijnis já sáttá keevvâđ nuuvt-uv et táppám ores šadda vyeittes purâmuššân já vyeittee piäsá vala luovâttiđ geenijdis puáttee suhâpuolvân. Niŋálâs čuávjiäigi pištá 70 – 80 pirrâmpeivid já 2 tâi 3 čiivgâ šaddeh vyesimáánu loopâkeččin juovân, tâi monnii eres torvoláš sajan, kuus niŋálâs lii ornim kuáđi. Čiivgah teddih šodâdijn 70 rammid, moi čalmeh lekkâseh 2,5 okkosâžžân já syeini – porgemáánust ilvâspeerâ kuáđá piäjus. Niŋálâs njoomât čivgâidis vala nuuvt kuhháá ko puátá uđđâ kieimâäigi, já talle tot vuájálit čivgâidis meddâl. Toh kalgeh piergiittâllâđ jiečânis. Pivdemäigi meccivaljetipšompirrâduv luuvijn 1.12. – 18.2. Čivgâniŋálâs ij uážu koddeđ. Eellimahe 14 – 17 ihheed Ij tiettuu päikkinoomâin Kulttuurpalhâšume Maati Iisin Anarâškielâ seervi ihečuákkim meridij, et taan ive adeluvvoo seervi kulttuurpalhâšume Uccpárnáá Maati Iisin ađai Iisakki Mattusân kuhesáigásâš toimâmist anarâškielâ pyerrin. Servi ornij tilálâšvuođâ 20.3. 2012 Anarist Laasikuáđist. Tobbeen tuállojii saavah já lávlum še kullui. Ton lasseen, et Issi lii toimâm anarâškielâ máttáátteijen 11 ihheed, te sun lii ennuv porgâm meiddei kirjálâšvuođâ já oppâmateriaalâi pyerrin. Taa vuoluubeln lii listo Iisi kirjálijn pargoin já filmâpargoin. Tot ij kenski lah tievâslâš, sättih váiluđ mohnii pargoid. 1. Jieijâs čäällimpargoh Eellimpäälgis. Muštâlusčuágáldâh. Iisak Mattus. Anarâškielâ servi ry. Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 104 s. Kirjeest Kyelisieidi maccâm (2005) čalluuh: Almaa šoddâmpeivi, Juuvâi juuhâ, Kaandâ škovlâpeivi,Turisti kyeli. Kirjeest Javrij jieŋah parguu (2004) čalluuh: Eellim päälgis, Tälvipargoh, Perunämmir kumâttâs já Hanomag, Perunämmir komme, Koskâvuolâ juhhee, Laavah, Kuobžâkoddem, Hiävušalmajin, Jotolâh puárrán, Kälbinjuunááš, Ponttoonij fievridem, Komme, Kumppikoddem, Kyeddid, Oljopiijpo, Palgâssiijdâst, Savehij čiptem já pikkâdim. (Taan kirje nommâ lii luoihâttum Iisi čallust Kumppikoddem.) Maŋgâ čalluu Sápmelaš já Anarâš-loostâin. 2. Jurgâlusah – Lamek. Párnáikirje. Inger Haldis Halvari. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Almostui 1994. – Uccâ priinsâš. Párnáikirje, mon lii čáállám já kuvvim Antoine de Saint-Exupéry. Algânommâ Le petit prince. Suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Sämitigge 1995. 95 s. Nubbe tiädus 2004. – Kollepäddi. Mainâsčuágáldâh. Anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus kirjeest Shamaanisiskot. Sämitigge 2001. 160 s. – Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst. Oosijd 1 – 3 lii Iisak Mattus jurgâlâm. 1988. – Luuhamkirje 1, pargokirje. Pargokirje. Orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. Škovlâhaldâttâs 1988. 55 s. – Kielâ Säämist. Kari Meløy. Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah já kielâoppâ. Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. 3. Filmâpargoh Animaatiofilmâráiđu Pelgi-Nijlâs määđhih (2007) Anarâškielân jurgâlâm já luuhâm Iisak Mattus 4. Anarâškielâliih radiopargoh Matti Morottaja Ijâttes Ijjâ 2012
 Ijâttes Ijjâ muusiikfestivaal tollui Anarist oovcád keerdi 17.–19. peeivi porgemáánu. Festivaal lâi vuosmuu keerdi Saijoos šiljoost, kuus lâi ceggejum lävdi. Tijmá já tađe ovdil tábáhtus lii uárnejum Säämi máttááttâskuávddáá šiljoost já lävdi lii lamâš talle tivvoomhaalist. Stuárráámus nubástus lâi-uv tot, ete konsert tollui ollásávt olgon já aldeláá Aanaar markkân nuuvt, et festivaal finnij kenski eenâb huámášume ko ovdil. Vástuppeeivi eehidpeeivi lâi Ijahis ija násttážat -konsert ađâi nuorâi konsert, mii keesij párnáid já nuorâid keččâđ já kuldâliđ.

Lávurduv lâi festivaal uáivikonsert, kost lijjii vittâ stuárráb oovdânpyehtee já muáddi ucceeb, kiäh juoigii já livđojii mottoom pitá. Stuárráábeh artisteh lijjii Komi Group, Sámi Jienat, Nanook, Sofia Jannok já Ailu Valle. Konsert aalgij kuuđâ ääigi, mut aalgâst iä lamaš ulmuuh ko muáddilove. Aaibâs vuossmužžân Nils-Heikki Paltto algâttij konsert Ijâttes ijjâ -juáigusáin. Suu maŋa peesâi vuossmuš artistjuávkku Komi Group láávdán. Komi Group lii neeljijeessânlâš lávlumjuávkku Komienâmist, Ruošâst, mii čuojâttij já láávlui ärbivuáválâš musik, kost lâi váhá huumor já teatter fáárust. Juávhu lävdistem ääigi ulmuuh puáđiškuottii ain eenâb siisâ.

Komi Group maŋa kuulâim sämikielâlâš kuorolávlumjuávhu Sámi Jienat, mast lijjii jesâneh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst. Juávhust lâi meiddei kitara čuojâtteijee já pianočuojâtteijee. Sij enâmustáá juoigii, mut lavluu meiddei.

Kuálmádin lâi Nanook, mii lii Grönlandlâš bändi, mii čuojâttij šiev kullosâš grönlandkielâlii rooki. Bäändin kullui rumbal, kyehti kitariistâ, main kuohtuuh lávloin sehe baasist já kuoskâttemsuáittee. Nanook lii almostittâm kyehti album, já toh lijjii vyebdimnáálá. Nanook lâi vuosmuu keerdi Suomâst já ulmuuh lijkkojii toos. Motomeh syemmiliih mattii jobâ lávluđ bäändi mieldi. Nanook maŋa ohjelm jotkui ereslasseen anarâš Ánná Morottaja livđijn já orjâlâš Nils-Heikki Paltto juáigusáin.

Eehid kenski puoh enâmus vuordâččum artisti Sofia Jannok já suu čuojâttemjuávkku čuojâttij Sofia jieijâs juáigus- já laavlâpittáid. Suu lavlui ääigi lâi Saijoos vijđodâh jo tievâ ulmuin. Veikkâ festivaalist ij lamaš virgálâš uáiviartist, oroi ete Sofia tot ličij lamaš.

Konsert nuuvâi ráppár Ailu Valle oovdânpyehtimân. Ailu ráppái tavesämikielân suu uđđâ album pittáid. Ijâttes Ijjâ lâi suu Dušši, dušše, duššat -skiäru almostittemkonsert. Oovtâ ráppittáást lâi fáárust lávlumin Niillas Holmberg já oovtâ pittáást ličij kolgâm leđe Amoc fáárust, mut sun ij peessâm puáttiđ.

Eehid oroi luhostum uáli jo pyereest, nuuvt ko ovdil-uv. Šoŋŋâ lâi ubâ äigi pyeri já váhá polvii, meiddei ucánjáhháá koolmâs, mii ij orroom häittidmin kiämmán. Kuohtuuh konserteh, vástuppeeivi já lávurduv čáittojii njuálguvuolgâttâssân neetist. Tobdoáimu lâi Saijoos šiljoost váldálâš aainâs Sofia Jannok ääigi, ko puohah tuše čuožžuu já kuldâlii, já Ailu Vale ääigi, ko puoh lijjii meeinigist fáárust. Taan ive Ijâttes ijjâ cuovkkij oppeet tijmáá olmoošulâttâs, já puátá leđe muádi ive keejist uáli jo stuorrâ tábáhtus. Pekka Moilanen Ijâttes ijjâ 2013 Ijâttes ijjâ lii Suomâ áinoo algâ-aalmugij muusikfestivaal, mii lii uárnejum vuossâmuu keerdi ive 2004. Tábáhtus uárnejuvvoo Tave-Suomâ uccâ siijdâst, Anarist. Tábáhtusân kullojeh meid párnái já nuorâi peeivih, pargopáájáh, seminaar já konsert. Ijâttes ijjá uárnejeijeeh láá: Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdâš, Sämimuseo Siida, Giellagas-Instituut já Aanaar kieldâ. Taan ive Ijâttes ijjâ, fantastlâs festivaal, lâi lovváád juhleihe. Konsert lâi jo nube keerdi Saijoos kulttuurkuávdáá asfaltšiljoost, já konsert ääigi puovtij uástiđ njaalgâ purrâmâš já juhâmâš. Angelih, nissoon duo Aanaar Angelist, algâttij lávurduv uáivikonsert pyereest, mutâ puoh enâmustáá vuordum artisteh lijjii ranskalâš Lovisa Negga sehe Intrigue Taazâst. Lovisa Negga láávlui muččâdávt elektropoopi já tánssái jieš-uv šievnáál siämmáá ääigi ko láávlui. Intrigue čuojâttij eidu nubelágán muusik, larmâdis hevi-muusik. Eres artisteh lijjii Veronica Usholik,  páihálâš jyeigee Niiles-Jouni Aikio, Lemmest Nils-Heikki Paltto, Anna Morottaja, kote lii páihálâš livđoo já jyeigee, nuorttâlâš Jaakko Gauriloff já Inga-Máret Gaup-Juuso. Algâehidist šoŋŋâ lâi aaibâs pyeri, mutá maŋeláá arveškuođij. Luhhoost maaŋgah ulmuuh paccii vala sajan keččâđ konsert loopân, ij uccâ arve maiden häittid. Jis ij halidâm leđe olgon, te Saijoos siste puovtij meid keččâđ konsert live-vuolgâttâssân televisioi peht. Ulmuuh lijjii ennuv fáárust tánssáámin já áimupiirâs lâi šiev. Ive 2013 Ijâttes ijjâst lijjii enâmus ulmuuh ubâ love ihán, suullân 2800 jieggâd. 
Sáárá Seipiharju MUŠTOH IJJÄÄVRI POSTÂALMAST Jyehi ääigi já jyehi saajeest láá ain lamaš tagareh ulmuuh, kiäh láá monnii já maaŋgâ-uv tááhust ereslágáneh ko iäráseh. Tagareh kávnojeh taan ääigi-uv, mut muu mielâst oro, et tovle láá lamaš tagareh ulmuuh čuuvtij eenâb, ko taanáigáá mailmist. Ovdii ääigist iä lamaš makken, moh liččii vaikuttâm ulmui jurduid já eellimmallijd nuuvt tegu taan ääigi. Iä lamaš televisioh, radioh iäge makken, moh liččii sehhim táválii mecciulmuu jurduid. Juáhâš uážui šoddâđ eidu toho kulij kuus halidij. Aaviseh iä puáttâm kallasân já kirjeh, main lâi finniđ tiäđuid stuorrâ maailmist, lijjii vala ucceeb. Toos lasseen luuhâmhaalu já -máttu ij lamaš puohâin. Kukken tuárispeln ässeeh šoddii já ellii maŋgii nuuvt tegu seehâ sist, kuittâg jo taanáigáá ulmuu mielâst. Ohtâ tain kukken tuárispeln pajasšoddâm ulmuin, kiäst tääl ááigum mainâstiđ, lâi Reedrik. Suu tubdii ennuv ulmuuh vijđáht Anarist já Ucjuuvâst. Sun ij lamaš mongen tááhust nuuvt ettum táválâš, normaali almai, kuittâg jo eres ulmui mitoi mield. Šaddoos-uv peeleest sun lâi epitáválii uánihâš - pajeláhháá meetter kuho. Sun ij lam kuássin finnim nuuvt ennuv oopâ, et ličij tubdâškuáttâm oovtâgen nummeer teikâ puustav. Sun lâi šoddâm 1904 já jaamij puárispärnin Avelist 1988. Veikâ Reedrik ij máttâmgen luuhâđ, jođettij sun poostâ Ijjäävri kuávlun kuhháá, taaiđij lam postâalmajin nubaloh ihheed. Mondet taggaar almai lâi pieijum ton viirgán, ij lah tiäđust. Taan ääigi tot ij liččii máhulâš. Reedrik jođettem postâ kal ain ij puáttâm meriääigi, mut poođij kuittâg já ulmuuh lijjii tuđâvááh, maidbahan muidegen tiettii. Tallaa ääigist, ko maađijeh iä lamaš jyehi sajan nuuvt tegu tääl, postâalmai šoodâi uáiniđ meiddei jyehilágán hyenes siijvoid. Mut Reedrik kal ain puovtij poostâ, veikâ motomin lâi maŋanum maaŋgâid pirrâmpeeivijd. Talle jo kuittâg, ko kiđđâtulveh lijjii alemus muddoost. Muštám ko Reedrik laavij alemus tulve äigin puáttiđ mii pááikán eskin iđedisiijâ, ijjâkalmaduvâi, já lâi káállâm já vuoijâm-uv tulvejuvâi já riddomuálusij paijeel. Pihtâseh lijjii puoh čoođânjuoskâm, nuuvt et koškesin ij lam ko kappeer já postâlavkkâ. Oro imâšin et postâ ij lam kuássin njuoskâm. Veikâ Reedrik lâi-uv pááccâm maaŋgâ tááhust Imelist uážžumist, te kuittâg sun lâi maaŋgâ ääšist viehâ utkáá. Nuuvtpa sun ain tieđij, moh aaviseh kullojeh kiäs-uv. Luuhâđ ko ij máttâm, te lâi ráhtâm olssis mittosäägi moin mittedij nomâi kukkoduv, já návt aaviseh monnii olmâ pááikán. Ulmui noomah aavisijn lijjii čaallum mašináin, te toh lijjii ain siämmáá kuho. Tondet taid lâi älkkee mittediđ mittosaggijn. Kirjeh lijjii váddásuboh, tain ko noomah lijjii čaallum kieđâi. Toiguin Reedrik ij piergim mudoi ko ferttij teškâliđ taid peevdi ool já ettâđ, et väldiđ tast jieijâd poostâ. Mut tom ij Reedrik kuássin mieđettâm, et sun ij máttâm luuhâđ. Reedrik uksâkyeddim Ohtii mij kal peesâim imâštâllâđ tuođâi Reedrik naavcâid já killeelvuođâ. Tot lâi 40-lovo loopâkeeči, talle ko eeči lâi rähtimin hirsâtuve Saammâdjáávrán. Tot lâi viehâ muudon vaalmâš, uksâ val vááilui. Tälvisijvoi ääigi eeči ij lam kiergânâm pyehtiđ tom Kossâenâmist, mii lâi pelnub penâkkullâm keččin. Pievlâäigin luodâttes kuávlust ij puáhtâm maiden lussâdub tävirijd jođettiđ, veikâ maggaar tárbu ličij lamaš. Ij puáhtâm muidego vyerdiđ tälvisiijvoid. Reedrik meid kejâdij tom pelivalmâš tuve já kuldâlij ko eeči tuikkodij tom uvsâttesvuođâ. Eeči val eeđâi, et tot uksâ lii nuuvt styeres já lussâd, et tom ij kal ohtâgen olmooš nahcii kyeddiđ nuuvt kuhes määhđi teehin, ij, veikâ ličij maggaar kuobžâ. Reedrik ij jienâdâm maiden et ličij lopeđâttâm pyehtiđ tom uuvsâ. Nube oho ko postâpuáttimäigi aldanškuođij, te mij huámášep et miinii liihâd tobbeen pálgá kuávlust. Mij ep ohtâgen tuubdâ, et mii tot lii. Ij tot lah olmooš, ij kussâ ige puásui, epke mij tuhhiittâm tom manengen. Tuše imâštâllâp. Tot uáináttâs kuittâg aldanij ubâ ääigi, já mij keččâp jorgoččolmij tom immâš. Eskin talle ko Reedrik poođij nyevt viđâlov meetter kiäčán, te huámášijm, et tot lii olmooš, ko jyelgih uáinojeh liihâdmin vyelemustáá. Ko Reedrik poođij mii kuuvl, te eeči eeđâi et tun kal lah oles piru jiehke olmooš, nuuvt lâi hirmástum. Já Reedrik lâi mielâmild, ko peesâi čäittiđ mijjân, et sun pasta toos-uv mii lii iärâsáid máhuttem. Eečihân kal maavsij Reedrikân päälhi ton stuorrâ pargoost, mut jiem tieđe ollágin, mon ennuv. Reedrikân merhâšij kuittâg čuuvtij eenâb eeji rammum, ko ruttâ maid finnij. Mij imâštâlâim kuhháá maŋa-uv tom mielâttes stuorrâ pargo maid Reedrik ooinij toin uvssáin, ko kyeddimmätki jo vistig lâi nuuvt kukke - pelnub penâkkullâm. Já ko juurdâš et uksâ lâi tuárrást seelgist já päälgis moonâi iänááš määđhi suohis vuovdij čoođâ. Uuvsâ ferttij ohtânmaanoost heiviittâllâđ suohis miestui já muorâi kooskâ, mii vaaldij ennuv ääigi. Vissásávt ferttij meiddei čokániđ vuoiŋâstiđ viehâ maŋgii, uksâ ko lâi melgâdáid siämmáá lussâd ko almai jieš. Mon ennuv äigi moonâi toos, ij kal ohtâgen tieđe onnáá peeivigen. Taat maainâs lii lamaš maaŋgâ lääđist já kiirjijn-uv vissâ, mut ij ohtiigen nuuvt, maht tot olmânáál lâi. Ain lii mainâstum, et eeči kočoi Reedrik pyehtiđ tom uuvsâ. Nuuvthân tot ij tábáhtum. Reedrik lâi taggaar, et koččomáin sun ij álgâm moossân. Mut ko eeđâi nuuvt, et tot teikâ tuot pargo lii väädis teikâ máhuttem, et jieh kuittâg tun kuássin paste toos, te talle Reedrikân šoodâi hirmâd haalu čäittiđ puohháid, moos sun pasta. Jis eeči-uv lâi ettâđ Reedrikân, et pyevtiba tom uuvsâ Kossâenâmist, te Reedrik kal ličij ettâm, et kyedi jieš. Mut ko eeđâi tom pargo máhuttemmin, te Reedrik halidij čäittiđ navcâidis veikâ jieggâ ličij moonnâm. Hans Morottaja --------------------------------------------------------------------------------- UÁNIHÁVT - Manesun myerssein láá ain vielgis pihtâseh? - Na ko vielgâd lii ilo já luho ivne. - Tääl mun kal tiäđám, mondet irgeh láá čapis pihtâsijguin. Turisti kiäččá kilomeetterstuálpu mast lii nummeer love, já koijâd tast orroo puáris äijihist, et kuus täst lii love kilomeetterid. Äijih: Eidu tien stuálppumaddust lii love kilomeetterid jyehi kuávlun. Uccâ kaandâš kiäččá vuojâdemriddoost almaa, mast láá ennuv tatuointih pirrâ roopâ. Já te iätá iännásis, kote lii iäránâm kállástis: - Enni, ko tun vááldáh uđđâ eeji, vääldi taggaar mast láá siämmáá ennuv koveh ko tuon almast. Uccâ kaandâš čielgee iännásis: - Munba tiäđám: uccâ nieidijn šaddeh nisoneh. - Nuuvt šaddeh, mut nabai uccâkandijn? - Na, puárispäärnih. Iššeed teeivâi markkânijn uápis almaa já sahhiittâl: - Na mii tot tii piälán kulloo? - Na arvam lii hirmâdávt, forgâ láá puoh niijtoh-uv jo šoddâm čääsi vuál. - Mii peln lii siämmáá. Mii pele jaavrijn láá čääsih nuuvt paijeen, et kärbisroobdâid ferttij alediđ. Perrui šoodâi nieidâ. Eeči čaittâl nieidâs naabur emedân kii rámmoo: - Tot kal lii ollásávt eejis nääl. - Uáivipeeli sáttá leđe eejis nääl, mut vuoluškeeči lii eenis nääl. Junast čokkáá enni nieidâinis. Suái hälištává: - Must lii hiivsigist jieččân čokkámräigi. Enni: - Nuuvthân tust lii-uv. Must meiddei lii. Nieidâš: - Tuu räigi tot kal lii puohâi iärásij-uv aanoost. Junast čokkájeijee ulmuin lâi hitruu. Ij-táválâš peivi Tom peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Sun muštáččij tom tondet, ko tot ij lamaš eissigin siämmááláván ko eres peeivih. Tagareh táváliih peeivih, kuás kalga moonnâđ škoovlân, leđe tobbeen kuttâ tijme já talle vyelgiđ. Tot peivi ij lamaš taggaar. Iđedist sust, kiän noomâ kihheen ij tieđe, mut lii kuásnii kočodum Villen, ij lamaš val maggaargin tiätu tast, mii tábáhtuuččij ton peeivi. Aalgâst tot lâi sunjin aaibâs táválâš škovlâpeivi. Sun koccái, ko tijme čuojâi, veikkâ lâi-uv váhá vaibâm, kárvudâđâi já moonâi kievkânân, vâi purâččij maidnii. Suu enni já eeči já lasseen val suu kuulmâ ihásâš uábbi čokkájii jo purrâmpeevdi piällást. Enni já eeči juvváin käähvi já uábbi koozâi monniiláván määli. Sun lâi turgedâm muáđuidis, mut kihheen ij perustâm, to lâi táválâš val talle. Sun, kii lii kočodum Villen, čokánij stoovli oolâ já vaaldij ruisleibpittáá já laasâ tievâ juissimehu já puurâdškuođij. Sun ij jurdâččâm maiden, tuše leehâi njäälmis, piejâi leeibi toho, vaaldij laasâ já komettij tom siskáldâš še toho. Nuuvt sun lâi purrâm iiđeedpurâmâš já čyežžilij. Tijme lâi kyehtilov miinut vááijuv oovce já nuuvt sun viežâi reepus jieijâs visteest já väziškuođij škoovlâ kulij, ko lâi kiergânâm kárvuđâttâđ olgopihtâsijd. Enni huuihij val tiervâđâid uuvsâ luámist, ovdil ko sun, kii lii kočodum Villen, ličij liijkás kukken, et ij innig kulâččii. Tot lâi aaibâs táválâš iiđeed suu, kii lii kočodum Villen, elimist. Škoovlân lâi suullân kilomeetter mätki suu pääihist. Äigi lâi val vittânubaloh miinut. Sun kiergâničij pyereest vuossâmuu tiijmán, kemia tiijmán, mut liävsuid sun ij innig kiergâniččii kejâstiđ. Sun ij lamaš viiššâm porgâđ taid, ko toh lijjii joollah já sun lâi mudoi-uv jo váhá vaibâm ehidist. Sun lâi áigum koccáđ tooláá, et kiergâničij kejâstiđ taid, mut lâi vájáldittâm pieijâđ tijme čuoijâđ tommit tooláá. Ij tot suu häittidâm, ijhân máttáátteijee kuittâg mušte tâi huámmâš tärhistiđ, kiäh láá liävsuid porgâm já kiäh iä. Ko sun smietâi táid aašijd, sun ij huámášâm maađij piällást oovtâ ääši, mii ličij sáttâm leđe suámálâš suu mielâst. Ij nuuvt suámálâš, et Helsingin Sanomat tâi Times ličij puáttâm ráhtiđ mainâs tast, mut kuittâg taggaar, mii ličij pieijâm smiettâđ, et mii lii tot, maht tot lii toos puáttâm já mondet. Sun, kii lii kočodum Villen, ij huámášâm, et oovtâ peesist lijjii tyelli tälli loostah nuuvtko soovijn. Kiinii ličij puáhtâm ettâđ, et toh lijjii tarvanâm toos vahâgist, ko monnii suávist lijjii vuálgâm muáddi loostâ, mut ko tärkkilubbooht kiäččá, te huámmâš, et loostah iä lah suávi loostah, mut vaahtera loostah, iäge nuuvt tavveen lah vaahterah. Sun vaazij ain ovdâskulij, jurduuh liävsuin já maŋgâ eres-uv komálâš ääši paccii sust uáinihánnáá, tagareh uccâ äššááh, nuuvtko säplig muorâ uávsi alne já kuávská, mii jienâdij nuuvtko kiehâ. Taingin ij liččii kihheen ennuvgin perustâm, mut ij tagarijd immâšijd aaibâs jyehi peeivi uáini. Sun, kii lii kočodum Villen, kiergânij viijmâg käävpi kuuvl, mii lâi viehâ alda škoovlâ já mon noomâ ij tomgin kihheen mušte. Kävppi lâi áávus jyehi peeivi iiđeed-käävčist eehid-oovce räi, já nuuvt sun, kii lii kočodum Villen, puovtij ain kuásnii elâččiđ tobbeen ovdilgo tijmeh algii škoovlâst. Nuuvt sun ááigui talle-uv, veikkâ tijme lâi-uv jo vittâ miinut vááijuv, mut kävppi lâi muttum mahtnii. Uuvsâst luuvâi viehâ stuorrâ vielgis pustavijguin ruánáá pápárist, et “Elleeh ferttejeh mäksiđ tävirijn kyevtkiärdásii hade”. Tállân, ko sun, kii lii kočodum Villen, juurdij, et tot lâi tuše monniiláván máinumkonstâ, te ränis peenuv kaačâi suu lappâd siisâ. Naa, tot kaačâi, kuovttijn juolgijn! Sun, kii lii kočodum Villen, oroi val kulâmin, et peenuv eeđâi maidnii tast, mon huáppu tast lâi já koolgâi eelliđ val käävpi maŋa kirjeráájust, paaŋkist já poostâst. Sun imâštâlâi pennuu, mut poođij ton uáivilân, et ij lamaš tuođâi uáinâm tom, mut lâi keksim tom jurduinis. Tot lâi vissâ olmooš, kii lâi váhá pennuu hámásâš. Sun lavkkij siisâ káávpán, mut keejâi kuittâg pirrâsis, jis sattuuččij uáiniđ eres-uv komálâš aašijd. Kävppi ij lamaš muttum, nuuvtko sun, kii lii kočodum Villen, ervidij-uv. Sun vaazij jotelávt njälgisuásán já valjij oovtâ njälgisseehâ, mast luuvâi ivnáás pustavijguin “Hyvää makumaasta” já talle moonâi mäksiđ. Njälgissekkâ paasij kuittâg kasa oolâ, ko sun, kii lii kočodum Villen, kaččâlij olgos. Sun kaččâlij olgos tondet, ko lâi kejâstâm vyebdee. Vyebdee lâi kal mudoi aaibâs táválâš, mut tast lijjii apina muáduh. Tääl sun, kii lii kočodum Villen, lâi jo viehâ vises, et ubâ mailm lâi mahtnii vildáskâm, tâi sust alnees lâi mielâ čuovâ časkâmin. Sun kaačâi jotelávt väzzimmaađij mield škoovlâ kulij. Tijme lâi suullân táásá oovce, ko sun viijmâg kiergânij toho. Sun leehâi uuvsâ já moonâi siisâ. Škoovlâst ij oinum kihheen, já nuuvtpa sun, kii lii kočodum Villen, epidij, et puohah láá jo moonnâm luokkaid. Sun nuolâi olgopihtâsijd meddâl já vaazij porthái mield nube kiärdán já uuvsâ kuuvl, mast luuvâi et kemialuokka. Sun skuálkuttij já leehâi uuvsâ. Máttáátteijee ij oinum kosten, mut iäba luokast lam iärâsehkin, iä uáppeeh ege kihheen. Muttum luokka kal lâi; maaŋgâmuđušiih šadoh šoddii nuuvt alda nubijdis, et čoođâ ij uáinâm. Ááimust lâi šuđidem, tego ličij jo keesi já čuoskah lijjii koccám kivsediđ ulmuid. Kostnii, aaibâs luoka tyehin kullui kiinii, tâi miinii, jiennâdmin omâsávt. Tot lâi tot kuás suu, kii lii kočodum Villen, mielâst lâi pyereeb pieijâđ uuvsâ maasâd kiddâ, nuuvtko tot lâi lamaš-uv. Sun ij tuostâm smiettâđ tom maid lâi uáinâm, mut kaččâlistij matematiika luoka uuvsâ kuuvl, mii lâi aaibâs kemia luoka paaldâst já ruttij tom jotelávt áávus. Tot-uv luokka lâi ollásávt muttum. Tot ij lamaš innig škovlâluokka, tot lâi aaibâs uđđâ mailm, mut tom mailm ij sun, kii lii kočodum Villen, puáhtâm pyerebeht tutkâđ, ko kullui nuuvt korrâ raattân já pisoi já tykij pääccim, et sun koolgâi pieijâđ uuvsâ tállân kiddâ. Sun sattui kejâstiđ, mii ton uuvsâst luuvâi, ige tast luuhâmgin innig matematiikaluokka, mut nubbe mailmsuáti. Sun kejâstij jotelávt vuossâmuu uuksân, mut tast luuvâi tuše kemialuokka. Sun mieigâi siäinán já smietâi, tuostáččij-uv val lekkâđ ATK-luoka uuvsâ, mii lâi matematiikaluoka puotâ. Ij sun tuostâm. Sun vuolgij väzziđ jotelávt máttáátteijei viste kulij, mii lâi viehâ alda já forgâ sun lâi toho mannee uuvsâ oovdâst já skuálkuttij. Uuvsâ tyehin puoh oinui lemin olmânáál, kuittâg aalgâst. Máttáátteijeeh čokkájii oovtâ peevdi piällást, já juhhii käähvi. “Addâgâsân, mut...” sun, kii lii kočodum Villen eeđâi, mut ij ettâm loopân tom, maid lâi algâttâm. Ohtâ máttáátteijein lâi kejâstâm suu, kii lii kočodum Villen, já sun lâi uáinâm máttáátteijee komálâš muáđuid. Komálâš lâi tot, et toh iä lam innig máttáátteijee muáđuh. Toh lijjii poccuu muáđuh. Eres “máttáátteijeeh”-uv keččii suu tääl, ege kesten lam suu jieijâs muáđuh, mut kisá, šave, kuumpi já eres ellei muáđuh. Sun, kii lii kočodum Villen, vaaldij maŋas muáddi läävhi, já kivkked talle ruámustij meddâl tagaráin sáttoin, et ij huámášâm, et kemialuoka uuvsâst ij luuhâmgin innig kemialuokka, mut Brasilia arvemecci. Sun kaačâi olgos škoovlâst já maađij mield kuhheeb, ko ličij vaijaamgin, já ko maađij rasta vaazij violetti rapu, te sun vieggâsij toos já roovâi kávukkozâi enâmân, ige vaijaam innig čyežžiliđ. Ij nuuvt halidâmgin. Puoh lâi nuuvt suámálávt já puástud, váhá hormiš-uv. Mii tast ličij ävkkin, jis sun tääl čyežžiličij? “Kii tun lah já mondet tun viällááh tast?” kullui siemin jienâ suu paaldâst. Mastnii sun, kii lii kočodum Villen, tieđij, et tot lâi lodde, mii sáárnui. Sun eeđâi vaibâs jienáin noomâs, mon kihheen ij innig mušte, loodán, mut ij mainâstâm, mondet viällái tast. Ij sun táiđâm jieškin tiettiđ. Komálâš tot kal lâi, mut talle suu mielân poođij, et tot lodde kal tiäđáččij. Sun čyežžilij hitásávt já ooinij kuávská, mast lâi hitruus čuovjis tiälkku raddeest. Tot čokkái keeđgi alne já keejâi suu tárkká. “Lodde, tiäđáh-uv tun, mii maailmân lii tábáhtum? Ij návt lamaš jieht.” “Munhân kal tiäđám”, lodde eeđâi jienáin, mii eiduttal te kullui peljijd. Ijba tot lah iimâškin, sun, kii lii kočodum Villen, smietâi. Tothân lâi oppâm sárnuđ eskin onne. “Na maid talle?” “Uážuh tiettiđ äiginis.” “Mondet tun jieh tääl tom pyevti mainâstiđ? Mondet taat mailm lii vildáskâm návt? Vâi lii-uvks taat tuše ohtâ muu jolâs naharijn?” Naver tot ij kal lamaš, tom sun tieđij. Veikkâ ašij keežild ličij sáttâm-uv leđe, naver ij liččii nuuvt čielgâs. Kuávská keejâi suu váhá ääigi. “Vástádâsah tuu koččâmuššáid láá kirjeráájust. Tobbeen sáátáh kavnâđ ravvuu-uv, maht mutáh mailm maasâd tagarin, maggaar tot lâi jieht.” Sun, kii lii kočodum Villen keejâi val kuávská, mii lâi nuuvt viijses. “Mut maht mun kaavnâm...” “Vyelgi jo”, kuávská koskâlditij. “Äigi ij lah ko koskâpeeivi räi. Tom maŋa jieh pyevti innig mutteđ mailm maasâd.” Já talle kuávská kirdelij. Sun, kii lii kočodum Villen, ij vaijaam muide ko vyelgiđ väzziđ kirjerááju kulij. Sun keejâi digitaaltijmees. Tast lijjii numereh nollá já oovce, já ohtâ já kulmâ, mii merhâšij, et tijme lii kulmânubaloh miinut paijeel oovce iđedist. Koskâpiäiván lâi val äigi, mut jis sun kolgâččij moonnâđ ubâ kirjerááju kiirjijd čoođâ, ij tot äigi rijttááččii aldagin. Kirjerááju lâi luhhoost škoovlâ alda, mätki piištij tuše vittâ miinut. Sun moonâi siisâ, irâttij leđe juurdâšhánnáá kirjerááju huolâtteijee, mast lâi hiäppuš uáivi já vaazij njuolgist kirjeilddei kuuvl. Kirjeh lijjii ennuv. Nuuvt ennuv, et sun, kii lii kočodum Villen, ij viiššâm innig jurdâččiđ maiden já áigui vyelgiđ olgos, keččâđ maid uáinoo. Talle sun kuittâg peetij, et iäláččij val keččâmin suátiuásist, lâi-uv mihheen šiev kiirjijd ittáám toho. Suátikirjeh lijjii suu miellâsiih kirjeh. Suátiuásist sun vaaldij oovtâ kirje, mon lohheest lâi kove almast, kii kuodij nube, vahadum almaa. Suái láin suáldátteh, pisoh seelgist. Nommâ lâi kuittâg váhá oomâs; Astrologia ovdil já tääl. Sun piejâi tom maasâd já vaaldij nube. Tast lâi lokkekovveen stuorrâ panssarvávnu já ton alne almai pačâlij maašinkiveráin. Mut nommâ lâi ton-uv kirjeest Astrologia ovdil já tääl. Lâiba komme, sun eeđâi olssis. Sun kejâstij kuálmâd kirje, nommâ Astrologia ovdil já tääl, já talle val huumoruásist oovtâ, nommâ Astrologia ovdil já tääl. Jyehi áinoo kirjeest, mon sun kejâstij, lâi tot siämmâš nommâ. Sun lehâstii oovtâ kirje, mon nommâ lâi Astrologia ovdil já tääl já luvâškuođij: “Veikkâ mun lam-uv ohtuv, Ij tot maiden meerhâš, já munhân lam kandâ, kii ij lah maailmist ollágin, te tot kal maNa ollâgâsân, ij kihheen uáivild maiden, mondet to nuuvt lii, kal maailmist láá koččâmušah veikkâ Tunjin-uv jyehiđ...” Tast ij lamaš maggaargin jiermi, tuše säänih pieijum sanij maŋŋaal. Tot lâi jo liijkás sunjin, kii lii kočodum Villen, já sun leggistij kirje nuuvt kuhás ko voojij. Kirje ij kirdám kuhás tondet, ko tot orostij ááimust. “Mondet tun muu leggistih?” kirje koijâdij kivkked sust. Sun, kii lii kočodum Villen, ij máttâm ettâđ toos maiden. “Jáá, mut tun tááiđáh-uv leđe tušástum, ko jieh määti luuhâđ táid kiirjijd, jieh-uv lah-uv?” “Na, joo.” “Huámáših-uv, et mohnii pustaveh lijjii stuárráábeh ko eres pustaveh?” Sun, kii lii kočodum Villen, keejâi kirje váhá ääigi, já talle ruttij nube kirje ilddest. Tot aalgij siämmáin saanijn ko tot-uv, mii táál sáárnui sunjin, nuuvtko sun lâi epidâm-uv. Joo, tobbeenhân uštus lijjii mohnii pustaveh čallum styeresin. Jotelávt sun vaaldij stuorrâ pustavijd pápárân, mii lâi mahtnii almostum, nuuvtko tot pennâ-uv, moin sun čaalij. I, N, T, E, R, N, E, E, T, I, S, T, L, I, I, T, U, U, P, Ä, I, K, K, I, S, I, J, Đ, O, S, T, P, U, Á, S, T, U, Ä, Ä, I, G, I, P, I, E, I, J, U, M, M, A, A, I, N, Â, S, J, N, K. “Interneetist lii tuu päikkisiijđost puástu ääigi pieijum maainâs”, tast luuvâi čielgâsávt, mut talle lijjii val kulmâ puustav, j,n já k. Sun ij tiättâm, maid toh merhâšii, mut jis lodde lâi tiättâm, kuus sun kalga moonnâđ, kal kirje-uv tiätá, maid toh pustaveh merhâšiččii. “Na toh merhâšeh “juátkoo nube kirjeest”, ij tom eenâb”, kirje västidij, ko sun tom koijâdij. “Na mut jyehi kirjehân lii siämmâš, ko eres kirjeh!” “Iäba lah, tun jolâs kandâ!” kirje ruáŋgái. “Vääldi tääl nube kirje já äälgi luuhâđ!” Sun vaaldij oovtâ viehâ stuorrâ kirje, ko ij tuostâm naggiđ vuástágin. Forgâ sun kuittâg huámášij, et stuorrâ pustaveh iä lamgin siämmááh. Sun finnij joođhâ, mii kullui návt: “...mon tun lah jieš čáállâm. Koolgah moonnâđ pááikán já...” Talle pustaveh j,n já k. Sun vaaldij oppeet ilddest uđđâ kirje. Lâi tot-uv iimâš, et ain, veikkâ mon kirje sun vaaldij, tast lâi njuolgist jotkâ. “...lekkâđ tiätumaašin, mutteđ päikkisijđo nuuvt et vááldáh mainâs meddâl...” “Tääl mun tiäđám!” huihádij sun, kii lii kočodum Villen. “Kirje, mii lâi tot puástu äigi, mast kirjeh mainâsteh?” “Mondet jieh luuvâ ovdâskulij?” kirje avžuustij. “...puástu äigi lâi jieht suullân vittâ miinut vááijuv čiččâm ehidist...” Nubbe kirje. “...Kii talle sattui interneetin mainâsijd pieijâđ ton mailm muttoo...” Sun, kii lii kočodum Villen, piejâi kirje kiddâ. Sun tieđij tommit, et mátáččij tivvoođ mailm. Sun kejâstij jotelávt tijme, já ooiniđ, et tot lâi jo love miinut paijeel ohtânubaloh. Tästhân sátáččij šoddâđ huáppu. Sun vuolgij jotelávt väzziđ olgos kulij. “Kandâ! Ele vájáldit pieijâđ muu maasâd kost lijjim-uv!” Ko sun lâi pieijâm kirje maasâd ilddei, sun vuolgij olgos kirjeráájust, mon lättest šoddii tääl monnii suujâ tet rääsih. Sun vuolgij pääihis kuávlun, kaačâi ain ko voojij já mudoi vaazij jotelávt. Tääl sun ooinij, maht muorâin lijjii vaahtera loostah, mut tääl tot ij innig orroom ollágin omâsin, puoh tom maŋa mii lâi jo tábáhtum. Ko sun peesâi pááikán, sun kaačâi tállân jieijâs viistán, ko ij eissigin halidâm tiettiđ, maht suu eeči já enni láin muttum. Sun leehâi tiättur já kejâstij tijme. Sun kejâstij tom uđđâsist. Já val. Tot čaaitij kähcilovoovce kyehtilovvittânubaloh. Ij maggaargin jiermi. Mailm muttum lâi kiergânâm jo viehâ kuhás, ige sun tääl innig tiättâm, mon ennuv sust lâi äigi. Sun vaaldij htm-tiedosto, mii lâi suu päikkisijđo, já aalgij mutteđ tom. Váhá ääigi puoh juuđij nuuvtko koolgâi-uv, já sun lâi-uv jo masa vaalmâs, mut talle monitorin puáđiškuottii omâs pustaveh. Sun kejâstij puállupeevdi, já uštus pustaveh lijjii tast aaibâs puástu soojijn; a lâi p saajeest, t lâi u saajeest, já nuuvt ovdâskulij. Hitásávt sun uusâi jyehi puustav ain ko tom tarbâšij já čäällimpargo lâi nuuvt hiđes. Sun kuulâi suu tyehin, ko seŋgâ čyežžilij já väziškuođij. Sun ij tast perustâm, mut čaalij ain. Viijmâg sun finnij tom nuuvt valmâšin, et ENTER tuše teddiliđ já tot mutáččij suu päikkisijđo Interneetist. Mut kivkked monitorin poođij miinaháárááv já maašin jieš speelâi tom. Ain jaamij já algâttij uđđâsist, ovdilgo monitori čaaskâi ollásávt. Sun, kii lii kočodum Villen, juurdij jo, et lâi maŋanum, mut talle huámášij, et jieš tiätumaašin lâi val alne. Jispa päikkisijđo Interneetist muttuuččij, jis sun tääl teddiličij ENTER. Já jotelávt sun teddilij tom. Mihheen ij tábáhtum. Seŋgâ njolgestij pirrâ viste, mut kivkked tot orostij. Tot orostij siämmáá sajan, kost tot lâi ain lamaš. Monitor čuovânij já pustaveh sirdojii puállupeevdist olmâ soojijd. Tijme čaaitij kyehti miinut vááijuv kyehtinubaloh. Päikkisijđo lâi muttum. Taam peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Mut iđedist sun ij muštám innig maiden. Imâštâlâi tuše, mondet ohtâ kuávská, mast lâi raddeest hitruus čuovjis tiälkku, keejâi suu ain jyehi iiđeed laasâ čoođâ. LOPP Kiđđâtäälvi 2005 teevdij Kaab' Iŋgá (Inga Kuuva) 80 ihheed. Rasij já maaŋgâi veerdij lasseen sun finnij pirrâsis puoh párnáidis. Šoddâmpeeivih tuállojii Aanaar servikoddetáálust, kuus lijjii čokijdâm suullân 60 kyessid. Ulmuuh čišetpeln: Mattii Piättâr Lahja (Lahja Porsanger), Kaab' Iŋgá Reino (Reino Mujo), peeivisáŋgár Sammlii Kaabi Iŋgá (Inga Kuuva) Mattii Piättâr Arvo (Arvo Kuuva), Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets) já Mattii Piättâr Ritva (Ritva Kangasniemi). Mattii Piättâr Sulo (Sulo Kuuva) lâi kiergânâm juo ovdil kove väldim vyelgiđ meddâl. Kove: Ilmari Mattus Valle-Iŋgá sahhiittâllâm Valle-Iŋgá lii šoddâm Sigávuonâst Anarist. Suu eeči lâi Marttin-pärni (Martti Saijets) já enni Kuuva-Liäiná. Iŋgá muštâl et sii táálust lijjii ennuv párnááh tane ko táálust assii meiddei Marttin ovdebáá kyeimi párnááh suu já suu oobij lasseen. Sigávuonâst lâi tuš taat ohtâ táálu. Iŋgá muštâl vuossmuš säännin, ko puáđám ennijn suu sahhiittâllâđ, et “keejâ Hilda, muu pyeremus sierâdemskippáár!” Sun povvâst já iätá: “Tuin Hilda muoi iän kuássin rijdâlâm”. “Nuuvt tot lâi”, muu enni-uv nannee já te mij čokánep savâstâllâđ Iŋgá elimist. “Riitusthân lijjii Martta, Valfrid, Hilda, Tyyne já Martti.” Iŋgá luvâttâl uábbipeelees, muu ááhu, párnáid. Liägus mušton lii pááccám pärnivuođâäigi Sigávuonâst. Pääihist Iŋgá sáárnui sämikielâ ja esken talle ko vuolgij škoovlân Anarân, sun máttái suomâkielâ olmânáál, veikkâ puárásub uábbi lâi-uv jo ovdil ravvim suu et “kalga máttááttâllâđ suomâkielâ vâi piergee škoovlâst”. Iŋgá muštâl, et sij pessii varriđ čohčuv uđđâ asuntolaviistán ko škovlâ aalgij. Asuntolahoittájeijen lâi Fanny Vähäsarja. Máttáátteijen lâi Alina Halme, kote lâi Iŋgá mielâst kierdâvâš sämmilâš párnáigijn ko máttááttij sijjân suomâkielâ, sun ij kuássin suttâm párnáid. Markkânist še oopâi suomâkielâ ko eelij kaavpijn. Ko Iŋgâ lâi kuálmád luokast, te enni viežâi suu uđđâ kuátupááikán Kiäptuveiriidon kuus enni lâi varrim. Iŋgá muštá pärnivuođâ ääigist maht eeči laavij čuoigâđ pääikán riävskákielâid keččâmin siämmást ko eelij poccui kuvlân. Sun lâi aaibâs vielgâd ko čuoigâi pááikán. Riävskáh hiäŋgájii suu vijlâsijn nuuvt et sun lâi “viälgudâm”. Uđđâ aassâmpääihist-uv purrâmuš poođij luándust. Eenist lijjii poccuuh. Já nuuvt lâi sist tälviv ain poccuupiärgu. Kyeli lâi Kiäptuveist valjeest. Talle lâi juuvâst jieijâs kyelišlaajâ. Tom tuubdâi tast, et tot lâi čappâdub ko jävrikyeli. Tääl tot kyeli lii váánnum. Kiđđuv ovdilgo áálduh kyediškuottii, Liäiná perruinis veedij áálduid. Iŋgá muštâl et sun še eelij obijnis sirdemin áálduid. Ko Iŋgâ lâi kyevtlovihásâš, sun naajâi Kijá-Anttijn. Aalgâst suoi assáin Junásist, ko tobbeen lâi pááccám ävđin ohtâ táálu. Ko Iŋgá eelij tom keččâmin, te sun ooinij et tobbeen kale puáhtá pyereest aassâđ ko táálu vistig pyereest putteest. Já nuuvt suoi varrijn Junásân. Maŋeláhháá ko Liäiná iššeed Hannu puosâškuođij, te suoi soováin Liäináin, et suoi Anttijn uástiv Liäinást táálu. Já ton rääjist Iŋgá lii aassâm táán táálust. Iiŋgán šoddii nelji párnáá: Liäiná, Ilmar, Pauli já Lauri. Lauri jaamij luhottesvuođâst luokkareeisust škovlâääigi. Eres párnááh láá moonnâm máádás. “Tääbbin iä lamaš máhđulâšvuođah”, Iŋgá muštâl, já ko párnááh finnejii pargoid mäddin, te sij paccii tohon. “Paulist lii tääl ´tuhti emäntä´ já táálu já kuhes kandâ, Miika”, Iŋgá lasseet loopâst ko čielgee pärnáidis tááláá eellimtile. Ko koijâdâm Iŋgáást, maht eellim lii muttum jis verdid tááláá ääigi tovláá ááigán, te Iŋgá čielgee, et tovláá ääigist puoh purrâmâš finnejui luándust: “Lijjii poccuuh main finnij piärgu. Kyeleh lijjii valjeest já riävskáid vuobdii Táážân já lonottii taid täviráid. Muu eeči kale vuobdij riävskáid meid Anarân ko Yyri-Ranssu maavsij siämmáá hade riävskáin ko Taažâst. Návt sun vuoitij toin naalijn ko ij tarbâšâm vyelgiđ Taažân. Tääl puoh finnee uástiđ käävpist.” Iŋgá muštâl, et sun tuoijui ennuu ulmuid: kammuid, kistuid já kamâspiddoid. Toin naalijn sun še finnij lasetiennâs. Antti jođettij poostâ Anarist Aŋŋelân. Já kuolijd finnij juuvâst. “Mun lam kale ain táán räi finnim puurrâmkyele juuvâst.” Iŋgá čielgee kyelipivdo merhâšume vala onnáá peeivi-uv. Koijâdâm Iŋgáást, et lii-uv sun joskâm puásuipargoid. Iŋgá iätá: “Lam joskâm. Mun lam jo tommittáá puáris olmooš, et mun puáttee čoovčâ tiävdám 80 ihheed. Mun lam tommittáá rävis ákku, et jiem lah innâg mihheen pargonieidâš!” sun povvâst. Iŋgá muštâl, et tääl ko sun áásá täst ohtuunis, sun piergee toin naalijn, et sun piäsá uápis ulmui fáárust eelliđ käävpist. “Táán ääigi Suomâst lii viehâ pyeri iäláttâh, et jis iälá olmâ eellim te piergee pyereest.” Iŋgá čielgee, jiemge huámmáš suu kejâstuvâst maggaargin tutâmettumvuođâ, veikkâ muu mielân puátih-uv jurduuh tast “mon uceh toh puáris ulmui iäláttuvah láá”. Mutâ ko keejâm Iŋgá já suu eellimtile, te uáinám, et sun piergee pyereest já jurdám, et sun lii uáinám váhá ereslágán aaigijd ko mij, kiäh ain vaidâlep et “ko pälkki lii hyeni já ruttâ ij pijsáá toos já toos”. Uánihâš puddâ lii kuullâm, mut mottoomnáálá lam peessâm lehâstiđ uuvsâ ton mailmân já ááigán, mast mun jiem tieđe maiden. Ervidâm, ko keejâm Iŋgá kieđâid, et suu eellim ij lah lamaš ain nuuvt hiälppu, mutâ ko lii lamaš tiervâs já skikâlávt iällám te lii piergim. Ko vyeijilep ennijn já emedijnân Aanaar kuuvl, muu videopáádán lii pááccám muušton Iŋgá liägus já ustevlâš moje já čalmeh. “Iŋgáást lii lamaš tot tehâlâš eellimtáiđu, et sun lii máttâm leđe tuđâvâš já eelliđ ulmuigijn soválávt”, jurdâččâm ko pääihist vala keejâm jieččân paddim video. Hannu Kangasniemi Juhánâs Piättâr kävppimääđhih Iäččâm lâi jo aldasáid 90-ihásâš, mut vala juuđij kävppimaađhijn. Vala 1950-lovvoost eeči aasâi pääihist, sust lâi tuuvááš Piäkká-kaandâ šiljoost. Sun halidij ain jieš eelliđ käävpist, veikkâ liččii kale lamaš nuorâbeh-uv, kiäh lijjii pyehtiđ toimâttiđ kävppiaašijd. Ko iäččâm vuolgij káávpán, te vistig sun suuvâi Čaarmâjäävri nubekeš suullân 4 km, jeđe väzzilij Njellimân, kuus lâi 8 km mätki. Pelgisáátu sun ij táttum, kuás jo kiinii autovyejein vaaldij suu ain sáátun. Juáhâš Njellim kuávlust autoin vyeijee läddlâš tuubdâi suu “Paadarin pappa” ‑noomáin. Meiddei motomeh polgupyerávyeijeeh-uv kiivšás fallii sunjin sáátu, mut taggaar ij sunjin kelbidâm. Nuuvtpa sun lâi oppeet väzzimin káávpán já kulá kiännii puátimin moottorpyeráin maajeeldkulij, njuškee tuárispel, mut vyeijee orostit-uv vuájánis já fáálá sunjin sáátu. Vyeijee lâi uápis almai, huksimmeeštir Sorjolahti, kiän páiháliih ulmuuh kočodii “Kulliriippu”-noomáin. Sust lâi robdâvávnulâš moottorpyerá. Iäččâm ruohâsist peljipiällá já smiättá: – Tuástá-uvsun pajanij tieggáár sáátun? Sun muštá et lii lamaš motomin kandâidis sáátust Čaarmâjäävri jieŋâ alne, jeđe pajanist robdâváávnun já čokkáán. Osuuskäävpi pehti sun páácá sáátust meddâl, čulgâd suoskâmtubbáák njäälmist meddâl já páhudist: – Liebbuu sáttu! Maŋeláá, ko iäččám ij innig vaijaam väzziđ Njellimân, te sun moonâi postautost tohon, ijâstâlâi Koistisist, jeđe poođij nube peeivi pááikán. Te motomin mun-uv vuolgim eelliđ käävpist já pajanim postaauton, ruávást Aittokallio lâi sáátust. Suu paaldâst čokkái uápis almai, kote halidij adeliđ munjin saje, mut mun kuittâg čokánim ovdebáá peeŋkân. Ruávást Aittokallio aalgij muštâliđ: – Kale Pááđáár äijih-uv lii puárásmâm, eennâm álgá keessiđ piälásis. Lii muttuumin eennâm ivnásâžžân. Ij ele kuhháá. "Kyllä Paadarin pappakin on vanhentunut, maa alkaa vetämään puoleensa. On muuttumassa maan väriseksi. Ei elä enää kauvan". Ko te mun pajanim autost, te sáttuliih ettii: – Tiehân lâi suu jieijâs nieidâ. Lâi jo 1960-loho, ko eeči álgá mainâstiđ mijjân, maht sun čájádij porgemáánu loopâst Čaarmâjäävrist, ko sun lâi puátimin kävppimääđhist. Lâi álgám jo viäiguđ já pajanij miärkká, lâi vuosmuš puolâšijjâ já sun suhá já suhá. Imâštâl, ko ij puáđi päikkisátku. Viijmâg käärbis čuoggâs vuoddâsân, mii lii alda pääihi já ko sun sulláád pääihi kuávlun, te käärbis tárvan vala cuáhásân kiddâ. Ferttee tom luovviđ já juurdâš: – Jiem lamaš vuosmuu keerdi Čaarmâjäävri suhâmin! Ko viijmâg poođij päikkisáátkun, kuođij laavhâs kárbás já poođij kaandâspel. Sun lâi kolmum já paasij vala iijân-uv tohon. Aalgij viijmâg lyettiđ kävppimaađhijd iärásáid. Puáráseh halideh leđe ain jiešráđáliih. Inga Vahlqvist IŠŠÁÁS NÁNNÁ NJUÁMMIL IŠŠÁÁS NÁNNÁ NJUÁMMIL Nánná Njuámmil lii sierâdijnis canccom viehâ kuhás pääihist, láádu riidon. Paifakkist sun kulá hirmâdsâš suájái ruámškum. Miisun tot lii? Kost tot kulloo? Miinii čäciluudijd rááhu surgâdávt. Eres lodeh suorgâneh já jaskodeh viisârdmist. Nánná mana várugávt jienâ kulij. Já maid sun uáiná! Vuoggâtuárgu lii surrum tuáršu juálgán. Epituáivulávt tot iirât luovâniđ, mutâ mađe eenâb tot paancârd, tađe čovgâdubbooht segis tuárgu puunnjâs ton jyelgi pirrâ. Ton lasseen vuoggâ lii tarvânâm riddomiestuid. Nánná toommâl išán. Tuáršu ij kuittâg eđijnis huámmáš, ete Nánná iirât išediđ tom, mut tot tuše paancârd jiegâs eeđeest. Nánná ij finnii tom luovâs. Eeđeest Nánná huikká nuuvt korrâsávt ko vaja: – Išán, išán, išediđ! Njuámmil-enni kula išehuikkâs já jurdá, ete Náánást lii eeti. Pargoh pääccih koskân já sun njiibžâst keeđgij já čuoldâi paijeel sino miätá, Náná luus. – Tieđeehân tun lah! Mii eeđijd tust lii? Nánná cáittá iänán mii lii tábáhtum. Enni finnee tuáršu rávhuiduđ já lyevvee tuárgu ton jyelgi pirrâ. Tuáršu lii vaibâm, mut kirdel, jeđe siäivu aldaš suoinâlmâsân já vonâttâl vala mučis suájáidis. Tot lii vuod rijjâ. Päikkimääđhi ääigi enni savâstâl Nánnáin, – Lâi olmânáál, ete huikkih iše. Mudoi tuáršu ličij ruáppánâm toos, ko tot ij liččii peessâm viežžâđ purrâmuš. Lii fastes vyehi kyeđđiđ vuogá tienávt. Mušte kuittâg, ete tuušij tiet ij kuássin uážu huikkeđ iše, tego párnááh távjá läävejeh sierâddijn já eromâšávt vuojâddijn toohâđ. Talle ij kuássin vissásávt tieđe, lii-uv tuođâlâš eeti vâi ij. Mudoi lam kale čiävláá tust, Nánná, ko toimih nuuvt ráđđáht. Pääihist Nánná koijâdâl, ete puávtáččij-uv sun tääl išediđ eeni. – Na tieđust-uv! Kievkkânist láá ennuv liteh poossâmnáál. Mátáččih-uv já ulâtiččih-uv poossâđ taid? – Vissásávt. Korŋiim stoovli oolâ já táátum Nilá kuškiđ liitijd. Nánná lii moovtâ, mutâ Nillá ij lijkkuu ubâ hoomán. – Montied tun Nánná ain keksiih návt ahevis pargoid? Ličij ennuv hitrub moonnâđ olgos sierâdiđ. – Ele vaidâl maiden! Enni eeđâi, ete leen kuáđđám sierâid-uv hiloi háloi. Manneen oovtâst nuurâđ taid já čurgiđ ubâ sierâdemnurhe. – Puávtáččihan kiinii eres-uv tom porgâđ. Manneen tääl tuše olgos, Nillá nimmâruš. – Ijhan tast nuuvt kuhháá moonâ. Iänán páácá talle eenâb äigi eres aššijd, ko muoi huolâtteen tävirijnân, Nánná hokâttâl. – Vuoi mon tuolviih párnáiviste lätteeráánuh láá, enni tuikkod. – Muu tárguttâs lâi pušted taid onne, mutâ jiem tääiđigin kiergâniđ. Puávtáččáid-uv siämmást porgâđ meid tom? Talle ubâ viste ličij čurgâd. Tállán muáddi lätteeráánu vyelgih olgos masa tegu kirden. Puštedijnis Nánná kašnattál: – Äččii, äšh, äšh! Täst mana kovjâ njunán, mutâ manos, te uážžoon čurgim valmâšin! – Ličij-uv vala miinii, maid puávtáččim porgâđ? Iššáás Nánná koijâd. – Na tieđust-uv lii, mutâ moonâ jo iärrásijguin olgos taan kooskâst. – Halidiččim njuoškâdid raasijd. Aaibâs čielgâsávt toh tarbâšeh čääsi. Porgâččim tom uáli várugávt, jiemge stilčoččii lättei. Uážum-uv? Nánná váldá uccâ njuoškâdemkaanu já liäšku čeepiht čääsi raasij madduid. – Tääl tain ij lah innig koško, uccâ muorâkárdár smiättá. Eeči-njuámmil lii čiljoost luáddumin muorâid, ko njuámmilááh ruámusteh olgos sierâdiđ. – Hei, moonnâp išediđ, Nánná moovtásk. Meid Nillá riämáásk já iätá: – Tot lii-uv ennuv hitrub pargo ko tiskám já čurgim. – Mij halijdep išediđ tuu, eeči, njuámmilááh huihâččeh. – Takkâ, mutâ elleđ puáđi eidu tääl. Luádudijn sättih tábáhtuđ vahageh. Uážžuvetteđ puáttiđ pardeđ muorâid talle ko mun lam kiergânâm. Viijmâg njuámmilááh peessih pardeškyettiđ čieskâsijd. Eeči rävvee aalgâ rääjist, maht kalga rähtiđ šiev pino. Mohtá lii styeres, já meiddei puoh ucemuš njuámmilâš haalijd leđe fáárust. Ko tot kuáddá kyehti uccâ čieskâsáá, te huuihád: – Keččâđ! Tääbbin puátih tääl uáli stuorrâ já šiev muorah! Ko pino lii vaalmâš, te njuámilááh čorgejeh vala oovtâst muorâluáddumsaje. – Kii tuálvu muorâid siisâ iänán? Eeči-njuámmil koijâd. – Mun, mun, mun! Kulloo tego siämmáá njäälmist. Maŋeláá, ko Nánná cancco pálgá mield, tot kulá surgâdis civkkâs. Aaibâs tego kiinii čiäruččij alda. Nánná ooroost uuccâđ. Paifakkist tot huámmáš siemin lodeuđâgáá suoinij já raasij kooskâst. Luhhoost njuámmilâš ij tuolmâstâm tom oolâ! – Maht tun lah teehi šoddâm? Jiehhân liččii koččâm piervâlist, Nánná savastâl siämmást ko váldá kehnittes uđâgáá kepilijdis kooskân. Tom päikki lii-uv muorâsyergist aaibâs täst paajaabeln. Siämmást eeči- já eenilodde siäivuv sunnuu luus. – Amahân tot lii kuovlâdâm vuálus já koččâm piervâlist. Riäpu ij vala määti kirdeđ, iänge muoi áppád tom išediđ maassâd piervâláin, toh väidiv. Ko Nánná uáli čuuvtij oŋâttuš, tot uulât eidu luptiđ lodeuđâgáá maassâd piervâlán. Kijttosin loddevanhimeh visârdává Náánán puoh muččâ- dumoš lavluu. Nánná lii kuullâm, ete meeci roobdâst ränis tuuváást áásá Nestor, puáris, ohtuunis njuámmil, kote lii váháš erduus äijihâš. Sahhiivuotâ vuáittá palo já Nánná mana Nestor tuuváá luus. Várugávt tot skuálhut uuvsâ. Jiäráskittee! Pištá viehâ kuhháá ovdil ko tuve uksâ lekkâs já tobbeen kuávlá puáris njuámmil-äijih: – Maiden jiem uásti jiemge adde – vâi maid tääbbin uusah? – Jiem maiden! Poottim tuš tiervâttiđ tuu, ko aassâm masa ráánjást. Mun lam Nánná Njuámmil. – Jáá tobbeen tun puáđáh. Na, puávtáhhâm puáttiđ siisâ-uv, Nestor huhkáád. – Tággáár taat muu tupe lii. Tie peevdi alne láá porkkaneh muu jieččân piäldust. Smakkistpa taid! Tääbbin mun aasâm ohtuunân. Ij kiihheen peerust must. Vissâ muu kulo-uv lii huánánâm, ko oro, ete puohah tuše mulijdeh. Sáárnu korrâsub jienâin vâi kuulâm! Muu šoddâmpeivi-uv lâi kieskâd, mutâ ohtâgin kyeisi ij puáttám. – Tieđij-uv kihheen, kuás tuu šoddâmpeivi lii? Nánná koijâd jo ruokkâdubbon. – Jiešalneeš mun lam monâmin Kissá-ááhu luus. Tuoihân leppee puáris veerdiš. Puáđi fáárun! Manneen oovtâst! – Kuhháá Nestor vuástálist, muta loopâst kuittâg vuálgá. Kissá-ááhu somas uccâ tuuváá šiljoost Nestor kađâškuát. – Manneen meddâl. Ij tot ákku haalijd muu teivâđ. – Ele huávrist Nestor. Tyebbinhan tot ákku jo ilolâžžân siävá-uv. – Vuoi mon hitruu ko poođijd. Já vala Nestor-uv kuhes ááigán, ákku savastâl. – Kuullim kale, ete kiinii lii puátimin, mutâ povcâgittim jieččân nube monnjâkeepil moonnâm ohhoost, jiemge tontied peessâm kuárŋuđ jieččân kuovlâmluuŋkán luuptân. Tobbeen mun ain várdáástâlâm, kii lii puátimin. Vuovnâlijd vuorâččâsâid lam kale kovŋim tuoin čapis lodekuuvijn. Puáttee peri siisâ já čokánistee! – Jiem lah uáinám tuu, Nestor, masa jo kosten, Kissá-ákku savâstâl moovtâ. – Puáđáččih fáárun Miäcáduv puárrásijkeerhon. Tobbeen finnee šiev skipárijd. Onne-uv toh puohtii munjin mielhi, kuolijd já niisuid, ko jiem peessâm jieš viežžâđ. Pyerrin liävuš já väldiđ! – Takkâ, mun jiem nuuvt peeruust kyeleest, mutâ vorás pulá puávtám kale smakkiistiđ. Passijm-uv muoi aaibâs kolliistâllâđ, Nestor imaštál, addagâs pivdâlmáin. – Puávtáččáim-uv išediđ tuu mahtnii? Nánná koijâd ááhust. – Jieččân poostâ mun lam aaibâšâm. Postâ-Piäkká ij innig kyedi poostâ uuvsâ räi, já postâloová lii tommittáá kukken, ete jiem peesâ tohon rašes juolgijnân. Višáččih-uv Nánná elâččiđ keččâmin lii-uv tobbeen miinii munjin? Eidu ko Nánná lii korŋiimin keeđgi oolâ, ete uáináččii postâloován, te pajeluŋkká lekkâs, já njuámmilâš uccást ij roovâ káávvud. – Mun lam postâ-vahtâ, ucca hitruus Säimi-Säplig vissáád luuŋkást. Uážum aasâđ tääbbin, ko vahtiim puáttee poostâ já keigiim tom ustevlávt áákun. – Na lii-uv Postâ-Piäkká onne puáhtám maidnii? Nánná koijâd säpligist. – Lii, lii! Te taa, aaibâs olmâ reivâ. Tuálvu tom tääl muččâdávt áákun! Moovtâ Nánná tuámá maasâd reeivâ hiäilumáin. – Kiisun lii munjin vuolgâttâm reeivâ? illood ákku. – Keejâ tääl jotelávt já muštâl munnuid-uv veikkâ ijhân tot munnui kuulâ, moovtásk Nestor-uv já kooččât siämmást lättei muorâid maid lai viežžâm áákun. – Munjin ij kihheen vuolgât reeivâid! – Taat lii muu huolhijn. Mun kolgâččim itten moonnâđ kyevti uccááš oovdeld, kiäh iävá tuostá koskânis puáttiđ juvvii rastâ. Mutâ jiemhan mun peesâ täin rašes juolgijnân. – Must ij lah mihheen eromâšijd huápuid itten. Jispa muoi Nánnáin monâččáim sunnuu oovdeld, Nestor hundâruš. Čuávuváá iiđeed Nánná já Nestor moonnâv puorijn aaigijn juvvii niidon. Puáris lyevdi lii keeđgij alne, mutâ Nestor lii váldám visesvuođâ tiet uđđâ-uv lyevdi fáárun. – Nuorâbin njuškodim tiegárij juvvij rasta maht peri. Ij talle tarbâšâm maiden luovdijd, Nestor rammust. – Mutâ tuoh-uvks tyebbin nubebeln juvvii láá toh Kissá-ááhu hyelkkipárnááh? Seevviv ton náálá. Čuorvii sunnuid, ete iävá tuušijd iätádut. Viežžeen taid kale taanbel ko kiergâneen. Oovtâst Nestor já Nánná stelliv vala nube lyevdi pyereest keeđgij oolâ. – Iän tuostâ puáttiđ. Ton alne puáhtá porššáđ čááčán já njuoskâđ, kisáčiivgâh vaidâleh. Nánná läiđee nube čiivgâ luovdij mield rasta, mutâ nubbe ij tuostâ mahten irâttiđgin. Hokáttâllâmgin ij iššeed. Loopâst Nestor loptee uccâ kisá várugávt soolân já kuáddá tom juvvii rasta. Maŋeláhháá puáris njuámmil smiättá jiečâinis, mon suotâsin uccâ timmâ nierâš jiejâs niera vuástá tubduigin. – Tääl muoi satâččeen tunnuu torvolávt Kissá-ááhu tiipšon. Päikkimääđhist Nánná kuáhtáá uárree, kote korrâsávvt já masa jo čiärun ocá suoinij kooskâst maidnii. Nánná kulá ete tot lii kočâttâm šlaanti já haalijd išediđ. Toh uuccâv já uuccâv, muta sino lii nuuvt saahâd, ete ij tot ruttâ aaibâs tállán kávnuu. Viijmâg Nánná tuálá ilolâžžân kepilistis šlaanti. Talle tohon njuško nubbe uárree. Tot lii vaijaa já piälkká Náánán: – Ij tot lah tuu ruttâ. Jien tun tom uážu. Tot lii Tieppiseeibi já muu. Muoi tom kavnáim. Nánná šadda váhá nievrismielân. Ain iše iä ibbeerd olmânáál. Puohah láá váhá ääigi joskâ já siivjost, veikkâ Nánná addel-uv šlaanti tállán uarrei. – Moos tuoi áiguvettee kevttiđ ruuđâ? Nánná tuástá viijmâg koijadiđ. – Iän muoi vala tieđe. Eeđâ tun, Tieppiseibi pivdá. – Must lii kale iävtuttâs, mutâ moonnâp vistig mii luus Njuámmilviäsun já keččâp talle, Nánná västid syeligâsâht. Alda Njuámmilviäsu toh kuáhtájeh uccâ čiärroo njuámmiláá. – Mii tust lii? Lah-uv lammim jieijâd? Nánná koijâd lohđutmáin. – Ij must lah mihheen raše. Lii tuš nuuvd nievris mielâ. Tuoh iärráseh, kiäid mun jurdim lemin muu usteveh, ettii, ete mun lam liijgás kossuv já ete muu turkkâ lii puástu ivnásáš. Kihheen ij haalijd sierâdiđ muin! – Ele nuuvt tuuhmijn peerustkin! Puáđi miiguin Njuámmilviäsun! Tobbeen láá ennuv párnááh. Pyehtip porgâđ oovtâst maidnii hitruid – veikkâbâ vuáđudiđ Kossuikerho. Njuámmilviäsust Nánná leevât peevdi oolâ pápárijd já ivnepeenâid já iävtut, ete juáháš sárgu kyehti koortâ, nube Kissá-áákun já nube Nestorân. Koortah piäijojeh kyevti koori siis, já uárrei kavnâm ruuđáin uástoo kuábbáá-uv reeivân postâmerkkâ. Njuámmil-viljâ čáálá čujottâsâid. Talle tuálvuh reeivaid poostân, já itten Postâ-Piäkká tuálvu taid merikiäčán. Puohah riemih moovtâ paargon. Meiddei uccâ kossâ njuámmilâš lii vájáldittâm nievris mielâs. Tast láá tääl maŋgâ uđđâ ustev! Náánást lii lamaš majemui peeivij nuuvt ennuv puohlágán toomâ, ete tot ij lah ostâm eelliđ jiejâs ááhu lunne ollágin. Onne tot cancco huápust toho. Äijih já ákku movtijdává ko uáiniv Náná. – Kaleba poottih hiävulávt ko ákku lii eidu aalgatmin lääigikiessám, já tääl mun šeštâšuum viipšâ tolliimist, äijih iätá tuđâvâžžân. – Adde mun išedâm, joohan, Nánná pivdá. Toolâ váhá čovgâdubbooht tom. Eidu nuuvt, Ákku-njuámmil rävvee ko stellee viipšâ Nááná kepiláid. – Tust láá ennuv lääigih. Uážžuh-uv puoh párnááh uđđâ vaacâid čohčuv? Mun aainâs halijdiččim mučiskirjáás vaacâid. Kivkked Nánná koijâd: – Jo-uvks myerjih láá nurrum? – Iä vala, mutâ kale toh láá jo laddâm, ákku iätá. – Moonnâm ive mij nuurâin oovtâst nuuvt stuorrâ iäbbár tievâ, ete jiem vaijaam tom luptiđgin, Nánná muštâl. – Taan ive lam čuuvtij stuárráb já kievrâb. – Moonâ peri nuurrâđ jis halijdâh. Jieš jiem vala oostâ. Tie uážuh lite. Nuurâ nuuvt ennuv ko vajah já piejâ váhâ njáálmán-uv jis lii mielâ. Miestust láá ennuv myerjih, já Nánná aaibâs naavdâš, ko eebir tievâškuát. Njuámmil-äijih puátá keččâđ, maht muorjij nuurrâm luhostuvá. – Lahpa tun häppilis norree! Jiešalneeš mun-uv tarbâsiččim iše muu šaddokäärdist. Tast ličij kolgâm jo áigáá renskiđ ilâskijd meddâl, mutâ ko must láá lamâš šotkâšeh nuuvt rašeh, ete tot lii pááccám. Vajaččih-uv puáttiđ taam maŋa keččâđ muu porkkan- já kaalâeennâm? Njuámmil-äijih iätá. Šaddokäärdist äijih talle čáittá, moh láá ilâskeh já moh láá vesah, já Nánná renskiiškuát. – Tobbeen-uvks tuoi leppee! Taarbâsvettee-uv iše? Jo-uvks uážum väldiđ vorâs kaalâ? Njuámmil-ákku huuihâš. – Tääbbinhan kale puoh mana tego kalgâ-uv, mutâ kaalâ tun jieh vala uážu. Tääl lii äijihist asto jo čokánistiđ já vuoiŋâstiđ jiejâs stoovlin. – Kuus muu luáváttuvah láá láppum? Jiem määti vuoiŋâstiđ toittââ. Forgâ Nánná jo puáhtá luáváttuvâid äijihân. – Kost toh kávnojii? Ainhân mun taid taas paaldân kuáđám. – Lijjih olgosmonâdijn čievčâstâm taid viäskárán. – Arvâlim ete luváččim váhá loostâ, mutâ vájáldittim väldiđ tom tyebbin peevdi alne. Adelah-uv Nánná tom munjin! – Luuvâ munjin-uv tobbeen maidnii suottâsijd, Nánná pivdá siämmást ko kuárŋu äijih aaskan. Hippi-säpligist já Hippaliäinást lii mottoom peeivi tehâlâš iäráán já Sälpigpiäjust tarbâšeh párnáitipšoo. Njuámmil-enni loppeed puáttiđ já meiddei Nánná lii kiärgus išediđ. – Enni, vääldi muu fáárun! Must-uv sátáččii leđe iše, ko toh párnááh láá nuuvt ennuv. Ko Njuámmil-enni já Nánná almostuvvâv säpligpiäju šiiljon, te šadda tállán korrâ larmâ já riämu: – Hip, hip hii! Nánná poođij sierâdiđ miiguin! – Mist li uđđâ suilo. Toos šiettih kuulmâst-uv. Addebâ mijjân korrâ liävtu! – Ij nuuvt čuuvtij! Várugávt Nánná! Toh láá vala nuuvt uceh, váárut Njuámmil-enni. Čohčâ lii puáttám. Loostah kaččeh muorâin. Toh mosijdeh suámálávt kepilij vyelni ko toi alne cancco. Mutâ uási kalgâ kuittâg hárávuššâđ meddâl. Tontied Náánást lii oppeet huáppu. Vaik haaraav lii-uv uáli kukke já lussâd, Nánná lijkoo ton paargon. Siämmást puáhtá smiettâđ puohlágánijd aašijd. – Talle ko čuuvtij muáttá, te peesâm eijijn muotâpargoid. Muu jieččân muotâkuáivoin finniim putesin aainâs Njuámmilviäsu já Kissá-ááhu portháid. Kenski oostâm vala ááhu luus-uv já Nestor-uv luus, Nánná smiättá. Toimâlâš peeivij maŋa Nánná čokuttâl mottoom eehid eijijn Njuámmilviäsu porthái alne. Lii kuálkki já viäiguškuát. Naver tediškuát čoolmijd, mutâ Nánná muuštâš vala moonnâm keesi tábáhtusâid. – Eeči, mátáh-uv čielgiđ ete mondiet šadda nuuvt pyeri mielâ, ko lii išedâm iärrásijd veikkâ ucceeb-uv ääšist? – Jáá-á, tot lii kal aaibás tuotâ. Ličij-uv tot talle adelem ilo? Eeči-njuámmil smiättá já juátká: – Siäilut tun, Nánná, iššáás mielâd ain, rävisolmožin-uv. Tanen ko sun, kote iššeed iärrásijd, uážžu meiddei jieš iše já lohđuttem talle ko taggaar taarbaš! KIĐĐ KEESI ČOHČ TÄLVI UĐĐÂIVEMÁÁNU KUOVÂMÁÁNU NJUHČÂMÁÁNU CUÁŊUIMÁÁNU VYESIMÁÁNU KESIMÁÁNU SYEINIMÁÁNU PORGEMÁÁNU ČOHČÂMÁÁNU ROOVVÂDMÁÁNU SKAMMÂMÁÁNU JUOVLÂMÁÁNU Kavnih meccieennâmmuorjijd. Uážuh ovdániđ 2 läävhi. Veepsis paajij tuu. Ooroost vuoiŋâstiđ. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. Lah oppâm vuoijâđ, pyeri! Uážuh ovdániđ vala 3 läävhi. Koččih rašes jieŋáid. Maacâ 3 läävhi. Kavnih kiiđâ vuossâmuu kuká. Uážuh ovdániđ 3 läävhi. Tääl puáhtá jo vyeijiđ polgupyeráin. Mutâ tun vájáldittih torvokappeer. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. Puolâštij. Maacâ viežžâđ ullosuhháid. Maacâ 3 läävhi. Leggistih muotâpáálu laasân. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. Kavnih hirmâd šiev čierâstâllâmluáhá. Liähtu tuálvu tuu 3 läävhi ovdâskulij. Kavnih šiev čäciláádu, njuškoh nuuvt moovtâ ete uážuh ovdániđ 3 läävhi. Lah ráhtám šiev tuve. Uážuh ovdániđ 2 läävhi. Puosâškuottih čohčâleencun. Vyerdi 1 leggistemvuáru. Tain merháin uážuh leggistiđ uđđâsist. Israel Ruong -palhâšume 1999 Roovvâdmáánu 26:d peeivi 1999 vaaldij filosofia maister Marja-Liisa Olthuis Israel Ruong-stipendi vuástá Kuovdâkiäinust. Stipendi stuárudâh lâi 20.000 Taažâ ruvnâd. Tom keigij suu kuhesáigásâš máttáátteijee filosofia tuávtir Tuomas Magga, kote lâi eidu talle Säämi Instituut totken Kuovdâkiäinust. Ovdâsavâstis Tyemes kijttâlij Máárjá-Liisá ton lasseen, et sun lâi lamaš viššâlis uáppee Oulu ollâopâttuvâst, meid suu mávsulâš pargoost, maid sun lii porgâm anarâškielâ pyerrin. Israel Ruong-palhâšume lii taggaar, mon Säämi Instituut stivrâ mieđeet kiännii iävtuttâs vuáđuld taggaar nuorâ totkei, kote lii porgâm tagarij tutkâmušâiguin, maid Ruong jieš-uv tuuđhâi. Tábáhtus lâi ton-uv peeleest merhâšittee já historjálâš, et tääl palhâšume finnij vuossâmuš anarâš kielâtotkee. Israel Ruong lâi maadâsämmilâs kielâprofessor, kote lâi maaŋgâi eres pargoidis lasseen še kielâtotkee. Suu vááimu alda lijjii nomâlâssân ucebeh kielah, moid aanaar kielâ-uv lohhoo. Návt Máárjá-Liisá sáárnui sahâvuárustis: Pyreh kuldâleijeeh! Munjin lii stuorrâ ilo väldiđ vuástá Israel Ruong -stipendi já halijdâm-uv váimulávt kijtteđ tast. Taat stipeandi meerhâš munjin uáli ennuu: tot lii merkkân tast, et tist lii peruštume ovdediđ anarâškielâ já tom tutkâm. Taan sahâvuárust keččâlâm ucánjihhii čielgiđ anarâškielâ tile. Taah ääših, moh puátih oovdân, kyeskih Suomâ sämmilij já anarâšâi tilán, mut lii čielgâs, et meiddei eres sämmilij tile lii suullân siämmáálágán. +++ Anarâškielâ tile lii uáli kuhháá lamaš hyeni, já iäskân tai ivij tot lii čielgâsávt puárrânškuáttâm. Kielâ hyenes tilán láá lamaš kyehti váldusuujâ: vuosmužžân anarâškielâ - nuuvtko meid orjâlâškielâ - lii pááccâm eennâm váldukielâ (taan tááhust suomâkielâ) juolgijd já meid váldukulttuur juolgijd. Nubben, ko sämikielâ vist onnui áárvust, lijjii anarâšah ain-uv ucceeblohhoon Suomâ sämmilij juávhust. Ko talle lâi saahâ sämikielâst já ton oovdedmist já tutkâmist, oroi lemin čielgâs, et lâi saahâ orjâlâškielâ oovdedmist já tiileest. Ij kihheen nuuvtkin perustâm anarâškielâst. Suijân toos lii čielgâsávt-uv tot, et sääni sämikielâ lii iberdum jis ij juo aaibâs puástud, te kuittâg-uv eres náálá sierânâs ohtâvuođâin. Ko virgálâš ohtâvuođâin lii lamaš saahâ sämikielâst, lii jurdâččum, et lii tuše ohtâ sämikielâ, mon suomânáid anarâškielâ-uv kulá. Ko vist sämmilâš jieš sárnu sämikielâst, sun uáivild toin jieijâs kielâ - liävus tot talle orjâlâškielâ, anarâškielâ tâi miinii eres sämikielâid. Lii pištám uáli kuhháá ovdilgo jyehi tääsist ulmuuh ibbeerdškuottii mast jiešalnees lii saahâ: Suomâst láá kulmâ sämikielâ: orjâlâškielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, já ij tuše oovtâ mut puoh sämikielâid kalga ovdediđ siämmáánáál. Tot lii lamaš uáli kuhes kiäinu jotteeđ, já iäskân tast maŋa, ko Anarâškielâ Servi vuáđudui ive 1987, anarâškielâ tile lii puárrânškuáttâm. Taa motomeh ovdâmeerhah, maht Anarâškielâ Servi lii ovdedâm kielâ: 1) Ohtâ seervi kuástidem puáđus lii Anarâš-lostâ, mii almostuvá kulmii tâi neljii ivveest, já tot juáhhoo anarâššáid. Servi lii meid kuástidâm vuossmuid romaanijd anarâškielân, mon meid puávtáččij kočodiđ anarâškielâ kirjálâšvuođâ algân. Táássâš anarâškielân lijjii čaallum tuše teevstah, oppâkirjeh já motomeh kirholâš jurgâlusah. 2) Anarâškielâ seervi ánsun ferttee luuhâđ meid anarâškielâ kielâpiervâlij älgim: kielâpiervâlist suomâkielâg párnáid máttááttuvvoo anarâškielâ nuuvt et toh párnááh piäiválâš elimist opâččii kevttiđ anarâškielâ nubben kiellân suomâkielâ lasseen. Kielâpiervâl rooli lii-uv uáli tehálaš: toh párnááh láá anarâškielâ puátteevuotâ. 3) Kielâpiervâl ohtân puáđusin lii lamaš tot, et meid párnái vaanhimeh já eres-uv rävisulmuuh láá halijdâm oppâđ anarâškielâ. Taan kiiđa Säämi Máttááttâskuávdáš ornij-uv táid ulmuid vuossmuu keerdi vuáđukuursâ, mii piištij ubâ kiiđâ. Kyevtis toin uáppein valdijn-uv uási pajeuáppeeiskosáid. 4) Kiđđuv 1997 ornejuvvojii vuossmuu keerdi anarâškielâ várás pajeuáppeeiskoseh. Anarâškielâ puáhtá čäälliđ vieres kiellân teikkâ eenikiellân. Ovdil pajeuáppeeiskoseh ráhtojii tuše orjâlâškielâ várás. Uáli tehálaš olmooš anarâškielâ pajeuáppeeiskosij uážžumân lii lamaš Matti Morottaja, kote lii anarâškielâ máttáátteijee já Anarâškielâ Seervi saavâjođetteijee. Oro lemin nuuvt, et pajeuáppeeiskoseh láá adelâm anarâškielân eenâb status, já nuuvt láá vist ain eenâb ulmuuh, kiäin lii peruštume oppâđ kielâ. 5) Táássâš anarâškielâ máttááttâs lii váilum ollâopâttuvvâst. Tääl anarâškielâ várás lii Oulu ollâopâttâh oovtâst Säämi Máttááttâskuávdáin rähtimin anarâškielâ approbatur, mii lii 15 oppâoho oppâmeeri. Vuáváámij mield máttááttâs algâttuvvoo puáttee čoovčâ Anarist Säämi Máttááttâskuávdáást. Máttááttâs algâttem ollâopâttuvvâst lii uáli tehálaš anarâškielâ tilán, tane ko anarâškielâ máttáátteijeeh já totkeeh láá uáli uccáá. Näävt lii máhđulâš uážžuđ eenâb pargeid, kiäh pasteh máttááttiđ já tutkâđ kielâ. Maggaar lii talle anarâškielâ tutkâmuš tile? Kielâtotkeeh, kiäh taan räi láá tutkâm anarâšâid já anarâškielâ, láát om. M.A. Castren, A.V. Koskimies, Elias Lönnrot, A.J. Sjögren, Frans Äimä, T.I. Itkonen já Erkki Itkonen. Sii láá-uv ráhtâm šiev já noonâ vuáđu anarâškielâ tutkâmân. Mutâ tääl, veikkâ om. orjâlâškielâ tutkoo-uv maaŋgâ saajeest, ij anarâškielâ várás lah ohtâgin totkee virge. Tot lii-uv uáli vaidâlettee, tanen ko meid anarâškielâst maaŋgah vuáđuääših láá vala tuđhâhánnáá. Ko vuáđututkâmuš lii váájuvlâš, váilu meid vuáđu anarâškielâ máttááttâsân. Taas lam-uv jieš ferttim kiddiđ huámášume jieččân pargoost anarâškielâ totken. Nuuvt ko ettim-uv, anarâškielâ várás iä lah kielâtotkei virgeh, já nuuvt jieškote-uv totkee ferttee kavnâđ vuovijd maht ruttâdiđ jieijâs projektijd já pargoid. Muu tutkâmprojektijd lii ruttâdâm Suomâ Sämitigge, já lam uážžum sii oppâmateriaalpargon čäälliđ anarâškielâ kielâoopâ, mon kietâčáálus lii tääl vaalmâš. Tääl nubben stuorrâ oppâmateriaalprojektin lii anarâškielâ sänikirje rähtim. Muu eres pargoid láá ruttâdâm Suomâ kirkko (jurgâlusah) já Säämi Máttááttâskuávdáš (kurssâmateriaal rähtim). Jieččân lisensiaatipaargon, mii kieđávuš orjâlâškielâ já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi-sanij historjá, lam uážžum išeruuđâ Suomâ Kulturruttâráájust. Anam huolâ tast, et meid Israel Ruong -stipendi oovded anarâškielâ tutkâm. Iššeed Into já Aanaar puásuifarmi Aanaar puásuifarmi lii pyereest mennestum Into já Maarit Paadar jieijâs irâttâs. Puásuifarmi lii Aanaar Solojäävrist. Mätki aldemuu kirdemkiädán Avelân lii 64 km já Ruávinjaargâ ryevdirađesajattahan lii 384 km. Iššeed Into lii šoddâm Aanaar Lusmenjaargâst 1946. Päikki lâi táválâš ton áigásâš anarâštáálu mon vievâ áigápuátu poođij kuáláástmáin já tälviv meiddei puásuihommáin. Päikkikielân lâi anarâškielâ, mutâ suomâkielâ aalgij vyeittiđ ko Into-uv kaartâi čiččâm ihásâžžân vyelgiđ škoovlân, vistig Rivdulân já talle kuálmád luokast ovdâskulij Anarân. Päikkimätki lâi kukke já koolgâi aassâđ asâdâhkuávdáást. Tobbeen anarâškielâ sárnum lâi kieldum já pááikán peesâi ohtii mánuppaajeest kyevti piäiván. Määđhi koolgâi väzziđ teikkâ čuoigâđ. Čiččâd luoka maŋa lâi vala peli-ive jotkâškovlâ já tast maŋa Into algâttij-uv pargoelimis. Vistig sun lâi uánihis aaigijd luoddârähtim já ‑tivvoom hommáin já vala sáhápargoin. Tast maŋa sun vuolgij Ii:n levyrävdeehitsar škoovlân, mii piištij oovtâ ive. Škoovlâ maŋa sunjin lâi fálusist pargosaje Maadâ-Suomâst, mutâ meiddei siämmáá ääigi Inarin Riista -kävppi faalâi sunjin kyevti oho autovyeijee pargo. Sämikandân sun valjij uánihis pargopuudâ päikkikuávlustis. Tot kyevti oho pargopuddâ voonâi-uv 10 ive kukkosâžžân. Loopâst sun tooimâi Riista -käävpi ryevdiuásáduv tipšon. Pälkkipargoiivij äigin sun naajâi Maarit Vuolabijn (1966) já párnááh šoddii Jari -66, Taimi -69 já vala Jani -78. Into huksij táálu Aanaar Solojáávrân 1972. Kävppipargo ij kuittâg orroom lemin tot, mast sun pásáččij iäláttahân. Sun lâi jo maangâid iivijd smietâdâm jieijâs hommáid já tieđij, ete tot pargo ličij mahtnii lahtosist poccuid. Lijjiihân sust jo talle motomeh kištopoccuuh moin sij juttii kištottâlmin. Já lâi meiddei motomin lamaš iärrásij ornim safarimaađhijn fáárust jieijâs poccuigijn. Lopâlâš rađhâšem tábáhtui ko Suomâ staatâ vuáđudij puásuitálulaavâ. Tallaš eennâmtuáluhaldâttâš ruttâdij puásuitálulaavâ miärádâsâi miäldásijd puásuialmaid. Miärádâsâi ohtân pittán lâi tot, ete enâmus uási áigápuáđuin koolgâi puáttiđ puásuipargoin teikkâ oovtast eennâmtuálupargoin. Staatâ vuobdij toontijd já meccipalstaid pele muorâáárvu haddeest puásuialmaid já meiddei adelij 60 % palhâšume aassâmviistij já šiljoviistij huksiimân. Návt jieijâsvásdádâsuási paasij mudágin. Taat máhulâšvuotâ čievčâstij Into lopâlávt celkkiđ jieijâs luovâs fastâpargoost. Sunjin mieđettui puásuitáálu ive 1981 já táálu valmâštui 1983 Aanaar Solojáávrân, Kakšâmjuvvii riidon. Masa siämmáá ääigi sun huksij šiiljon meiddei kuáđi. Ain tyellitälli sun vaaldij motomijd turistijd vyeijiđ poccuigijn ruuđâpuáttimdied. Vuáváámeh lijjii talle jo ennuu, mutâ ain ij moonnâm nuuvt ko jieš lâi smiettâm. “Motomin Aanaar hotellist soittii já tattuu, ete 30 olmožid halijdiččii uáiniđ poccuid já vyeijiđ toin já vala káhvástâllâđ. Hadden soppui 30 mk/olmooš. Rekinistim huápust, ete munhan finniiččim tast 600 mk. Lopâ-loopâst kyevtis vuojijn ergijn já mun finnejim 60 mk.ruuđâ já faallim vala pullákäähvi stuorrâ juávkun.” Tot lâi šiev juurdâ, mutâ ij olášum toin naalijn ko koolgâi. Ferttij älgiđ ovdediđ jurduid vuáválâšvuotân. Muáddi ive suái emedáin kuávttáá “hárjuttâlâin”, párnááh išedii mon puohtii. Talle Into vuolgij irâtteijee kuursân já tast maŋa irâttâs finnij noomâ, Aanaar puásuifarmâ já hommá vuolgij pyerebeht joton. Aalgâst lijjii vittâ eergi šiljoost, talle sun oostij kulmâ lase já tääl láá jo 20 ergid. Aaigij mieldi šiiljon láá pajanâm meiddei ärbivyevitupe, 1700-lovvoost valmâštum hirsâtupe, mast láá táál puáris tiiŋgah já pihtâseh, nubbe kuáti já vala suullân kuttâ ive tassaaš lavŋekuáti. Ohjelmpalvâlusah láá meiddei aalgâ oovtâ peeivi puásuisafarist já puásuitálutilán uápásmuumist lasânânâm nuuvt ete táál jieškote-uv ohjelmpaketteh láá jo nubáloh. Tobbeen puáhtá om. uápásmuđ poccuid já piemmâđ taid, vyeijiđ puásuivyeijimkoortâ (tälviv), njuárustâllâđ, kištottâllâđ veikkâbâ sovskammuu leggistmist já poccui kiddâ väldimist, puáhtá káhvástâllâđ teikkâ purâdiđ láávust já veikkâbâ tánssáđ. Puávtáh meiddei tiiláđ sämikaastâ, hárjuttâllâđ juoigâm teikkâ tuuttâđ táluvievâ juoigâmân. Paadarijn lâi meiddei Aanaar markkânist, alda sämimuseo, “puásuičuogâstah” iivijd 1993–1997. Taat tontied, ete suái halijdáin faallâđ párnáidis kesipargosaje. Tot lâi saje, kost turisteh puohtii finniđ rievtis tiäđu poccuin já uáiniđ já kuvviđ taid. Párnááh kuittâg iä movtáskám nuuvt ennuu já tääl sij láá-uv jieškote-uv vuálgám maailmân. Tääl tälviäigin ohjelmpaketteh láá vuávájum enâmustáá ton vuáđuld, ete suái piergiv kuávttáá, mutâ jis tárbu lii, te sunnust láá kale “väriulmuuh” kiáh puátih pargon já kesiäigin suái faallâv oovtâ kesipargosaje-uv. Hoppuumus ääigih láá juovlah já keesi já siijvuumus mánuppajeh láá vyesi- já roovvâdmáánu. Luámu suái iävá oostâ kuittâg toollâđ ko muáddi peeivi kiđđuv, ege tallegin ohtân. Veikkâ lam säminissoon jieš-uv, ferttiim tubdâstiđ, ete vuossâmuu keerdi lam tääbbin vuáijám poccuin já faallâm leibipittáid kieđâst poccuid. Avžuuttâm kale eelliđ já purrâmuš lii njaalgâ. Čäällimkurssâ, fáddá 10: Reportaas Ritva Kangasniemi Erkki Itkonen já anarâškielâ Taan artikkel lii čáállâm Helsig ollâopâttuv suomâkiel professor emerita Lea Laitinen. Čaalâ vuáđuduvá suu sahâvuárun, mon sun toolâi Erkki Itkos já Aulis J. Joki 100-ihejuhleseminaarist 19. cuáŋuimáánu 2013. Seminaar ornij Syemmilâš-Ugrilâš Servi. Jurgâlâm suomâkielâst: Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) Porgim nuorâ kielâtotken motomijn akateemikko Erkki Itkos anarâškielâ haavâin, kuhemustáá neeljiuásásâš Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirje toimâtteijen iivijn 1979–91. Ko tot valmâštui te Itkonen litteristij já jurgâlij loopâ räi majemuu pargoos anarâškielân ađai kielâčáitusčuágálduv Aanaarkielâ čájttuzeh. Ceelhijm iärutiervuođâid sunjin kyehti oho ovdil suu jäämmim vyesimáánust 1992. Erkki Itkonen kiergânij toimâđ anarâškielâ pyerrin masa kuttâlov ihheed. Tarkkuustâlâm taan čallust suu koskâvuođâ anarâškielân kyevti uáinimčievâst. Maid anarâškielâ merhâšij Erkki Itkosâžân? Maid Erkki Itkonen merhâšij anarâškielân? Itkonen anarâškielâ totken já tuárjon Motomin ko Erkki Itkonen muštâlij munjin jieijâs muštoin Anarist já suu kielâmiäštárijn, te pivdim uážžuđ sahhiittâllâđ suu páádán. Sun halijdij kuittâg mielâstubbooht savâstâllâmkyeimin aheskippáár pargosiärvusist. Professor Pertti Virtaranta kiergânij-uv sahhiittâllâđ suu nelji tiijme kuovâmáánust 1992. Almaakyevtis savâstâláin Itkos pärnivuođâmuštoin, fennougrist pargoost já virgekuoimijn mut aainâs suu muštoin sämikielâ já kulttuur totken. Itkonen lâi čielgâsávt rahttâttâm kuáhtáámân já smiettâm fáádáid, main halijdij muštâliđ. Ko Virtaranta koijâdij, et peesâi-uv Itkonen anarâšâi alda, te sun västidij: “Aainâs kielâmiäštárijdân alda lam peessâm tondiet, et jo tot ko mun lam Aanaar paapâ kandâ lii merhâšâm tom et muu láá tubdâm tegu jieijâs almajin, kiäs puáhtá lyettiđ.” Vástádâsâst čielgih kyehti tehálâš ääši Itkos koskâvuođâst anarâškielân. Vistig jo sun lâi jyehi seellâs pehti kielâtotkee: aldemuuh anarâšah lijjii suu kielâmiäštáreh. Nubben äššin sun oonij Aanaar jieijâs kuátukuávlun já identifisistui jieijâs perrui páihálij sämikielâi tuárjon. Itkos peerâ varrij Anarist Viihtin talle, ko Erkki-kandâ lâi kuulmâihásâš: suu vuossâmuuh pärnivuođâmuštoh algii iäskán tobbeen kuáhtájum aalmuglâšsuáđi ääigist. Eres perruujesânáid lâi kuittâg šoddâm koskâvuotâ anarâškielân čuuvtij ovdil suu šoddâm. Aanaar totken Itkonen algâttij jieš-uv tooláá: sun toovâi vuossâmuu kieddimääđhi Lemmei jo 17-ihásâžžân. Kuuđâ mánuppaje kukkosâs nuurrâmmätki ive 1935 Jormokuoškân, Njellimân já Nuorttâlâškiävŋás pyevtittij nuuvt ennuv aanaar- já nuorttâsämikielâlâš amnâstuv, et ton vuáđuld šoddii sehe Itkos 26-ihásâžžân almostittem tai kielâi vokaalij kvaliteet kieđâvuššee náguskirje (1939) já vokaalij kukkoduvâid kyeskee tutkâmuš (1946), mon sun čaalij neljii ovdil ko lâi toos tuđâvâš. Mätki pyevtittij še säniamnâstuv anarâškielâ tieđâlâš sänikirje várás. 1950-lovvoost Erkki Itkonen tievâsmitij maaŋgâi mađhijdis ääigi sänikirjeamnâstuv, mon tolemusah muuštonmerkkiimeh lijjii toohum 1800-lovvoost. Merhâšittee norreid kuulâi 1900-lovo aalgâbeln še Itkos máttáátteijee, professor Frans Äimä Helsig ollâopâttuv fonetiik lájádâsâst. Itkos jieijâs nuurrâm säänih lijjii valmâš sänikirjeest suullân 25 000–26 000. Iänááš uási suu 1950-lovo maađhijn sundášuvvii Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) luusâ, kiäst lijjii puáttám sänikiirján paijeel 10 000 säännid. Nubbe Itkos uáivikielâmiäštár lâi Aili Paadar: sun pelestis poorgâi 1950-lovvoost Itkosáin Helsigist oovce manuppaijeed já pargo pyevtittij ohtsis 9000 sänitiättud. Ive 1952 Itkonen toovâi ärbitotkeiguin Jouko Hautalain já Lauri Simonsuurijn vuorkkimmääđhi Anarân já paddij talle kyehtnubáloh anarâškielâlâš sárnod, kiäid Lesk-Ant Uulá lâi čokkim oohtân. Taan määđhist päddejui Aanaarkielâ čájttuzeh amnâstâh, mast láá ennuv še maaŋgâ sárnoo koskâsâš savâstâllâm. Nuorâmus sárnoin lâi 29-ihásâš Piäkkáá Elli (Elsa Kuuva), maŋeláá muu uáivikielâmiäštár. Ive 1972 Elsa Valle (oovdiš Kuuva) poorgâi Itkos išedeijen Helsigist. Sun aasâi ton ääigi muu vaanhimij lunne Järvenpääst, já Erkki Itkonen lâi jyehi peeivi oovdeld Helsig sajattuvâst. Kyevti oho pargo pyevtittij sänikiirján vala tuhháát uđđâ säännid já lopâttij Itkos masa 40-ihásâš anarâškielâ säninuurrâm. Tast maŋa sänikirjijn poorgâi vala čovgâ juávkku jieškote-uv kuávluin Suomâ já Euroop: akateemikko Itkonen Helsigist, professor Raija Bartens maŋa mun algâiivijd Kaustisist, läđđee Maija Räisänen Kerimäkist já kielâtärhisteijen toimâm tuáhtár Angela Plöger Saksaast. Postâ juuđij ubâ ääigi täävjiht. Nubbe, siämmáá intensiivlâš mut tááláá ääigi kenski ucceeb tubdum peeli Erkki Itkos eellimpargoost lâi anarâškielâ já iänááš sämikielâi sajattuv tuárjum. Taam pargo sun olášutij Säämi Čuovviittâsseervist čällen, stiivrâ jesânin já saavâjođetteijen maŋgâlov ihheed (1938–1972). Seervi vuáđudii syemmiliih nk. Säämi-usteveh, mon kuávdášlâš ulme lâi pieijâđ joton já turviđ sämikielâlâš almostittemtoimâ. Merikooskâi almostuvvee Sápmelaš-lostâ lâi olgosadalduvâin tehálumos, já aaigij mield ton toimâtteijen šoddii še sämmiliih já nubben tuávvášsiärvusin Sámi Litto. Toimâtteijei koskâvuođâ láá kuvvim vyestivuárusâžžân: suomâkielâliih máttájii ellee sämikielâ já torjuu pelestis sämmilij čäällim oovdedmáin tađe várás ortografiaid, main ožžuu sist korrâsub-uv macâttâs. Erkki Itkonen lâi Sápmelaš-loostâst uáivitoimâtteijen já eres toimâttâspargoin iivijd 1934–1966, vuossâmuu nummeer rääjist. Sun lâi talle 21-ihásâš. Lostâ lâi iänááš tavesämikielâlâš, mut tast almostuvvojii merikooskâi še anarâšâi teevstah já Itkonen oonij huolâ toi kielâhäämist: vuossâmuš eenikielâinis almolávt čällee anarâš lâi Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja. Lesk-Ant Uulá vuossâmuš čáálus almostui Sápmelaš-loostâ juovlânumerist 4/1935 Anar kiela ‑palstaast. Sehe čáállus fáddá et ubâ palsta čuákánpieijâm-uv čáittá Erkki Itkos lemin tiäđulâš tast, et jieijâskielâlij vuoigâdvuođâi uážžum já toi toollâm váátá almostittemtooimâst nuuvt kirjekielâ ovdedem ko meid äigikyevdilis teemai kieđâvuššâm já maaŋgâi tekstâšlaajâi haldâšem. Palsta lâi maaŋgâpiälásâš já äigikyevdil. Uula Morottaja kommentistij vist kieskâd almostum Tuomo Itkos tavesämikielâlâš aabis imâštâlmáin, et kolgâččii-uv anarâšah adeliđ tom párnáidis kietân, veikkâ tast šodâččij-uv vaahâg eenikielân. Erkki Itkonen avžuuttij vástádâsâstis aanaar- já nuorttâsämmiláid mielâstubbooht aabis suomâkielâlâš teevstâi luuhâm. Kuálmádin čálusin palstaast lâi pittá Lauri Itkos jurgâlem rukkooskirjeest Oađáhuv tun. Nuuvtpa palstaast lijjii Uula Morottaja já Erkki Itkos lasseen še Itkos eeči já viljâ, kyehti Aanaar kirkkohiärá já anarâšâi kielâlâš vuoigâdvuođâi piälušteijee. Erkki Itkonen läjidij še Sápmelaš-loostâ vuossâmuu nummeer uáivičalluu tavesämikielân. Tot vuáđudui jurdui, et niäljád pákkum ađai vaanhimij kunnijâttem puáhtá pyeremustáá olášuttiđ anemáin huolâ madârvaanhimij kielâst. Häämis peeleest julgášteijee tekstâ vuolgij sämikielâi uhkevuálásâšvuođâst: r “Säämi uccâ aalmugâš lii šoddâm killáđ moonnâm aaigij ennuv verivuođâ, mut tot lii liijká vaijaam siäiluttiđ onnáá peeivi räi madârvaanhimijdis kielâ já vuovijd, já tast sämmiliih ánsášeh stuorrâ kunnee. Taat äigi lii vissásávt vala varâlub ko oovdiš čuđeäigi. Tääl čuđe ij puáđi miekki kieđâst koddeđ já tuššâdiđ, tot puátá čuuvtij kävilubbooht. Tot ij innig haalijd sämmilii jiegâ tâi omâduv, mut tot haalijd tuššâdiđ sämmilii suhâkode eennâm alne já toohâđ sämmilijn syemmilijd, taažâid já veikkâ maid.” Eeči já viljâ ovdâkovveen Kost nuorâ Itkonen lâi oppâm uáivičalluu oskoldâhlâš-kielâpoolitlâš retoriik? Tot oro lemin sirdâšum sunjin pääihi ärbin. Jo eččis Lauri Arvid Itkonen lâi máttááttâllâm pargoos keežild anarâškielâ, luuhâm já tenttim-uv tom ollâopâttuvâst professor Arvid Genetzân. Lauri Itkonen puovtij särnidiđ anarâškielân, toolâi juovlâi ääigi anarâškielâlâš eehidimmeelpalvâlusâid já jurgâlij anarâškielân maaŋgâid kiirjijd iivijn 1902–1906: rukkooskirje, katkismus já ráámmáthistorjá. Ive 1901 Lauri Itkonen čaalij Kaiku-loostân nommâmerháin L. I. čalluu “Kielisortoa Lapissa”. Tast sun piivdij syemmilijn vuoigâlâšvuođâ sämikielâláid. Čáállus ivne lâi čoovgâs já pááihui uáli-uv ironisâš: ´Mij syemmiliih kale tuárgistep váimumadduidân rääjist, ko mii kielâ miinii áštá. Mut tiäđustkin sämmilijn iä lah návt ollâ tobdoh, ij rähisvuotâ jieijâs eenikielân! Uážžuhân kale hálbášiđ já luávkkáđ, ko peri mudoi lii ustevlâš! Mut vaidâlittee, sämmilâš ij ibbeerd ääši návt. Ko tááláá ääigi šadda saahâ suomâkielâ sevŋis puátteevuođâst, te pááhud toos sämmilâš uáli rávhálávt: tääl lii tii vuáru – maht oro?´ Lauri Itkonen oroi tubdâmin čielgâsávt vuossâmuu anarâškielâ totkee, Elias Lönnrot kirje ivveest 1842, mii lii almostittum ive 1854 Litteraturbladetist. Lönnrot lii čáállâm: ´Lam ovdebáást sárnum madârvaanhimijdân suddoin sämmilij háárán, já lasettâm taas tuše, et jis puátteevuođâst kiännii mielân puáđáččij juurdâ kaidâttiđ mii meddâl jieččân eenikielâst, te tom ij puávtáččii nabdeđ, ko ton Immeel ráŋgáštâssân, kote rááŋgášt párnáidis eejij paas tavvoin ain kuálmád já niäljád puolvâ räi.´ Ihe 1901 kuulâi Suomâst nk. suárduivvijd, kuás suomâkielâ vuoigâdvuođah käržiduvvojii. Nuuvtpa Lauri Itkonen čaalij suomâkielâláid: ´tääl lii tii vuáru.´ Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid piäluštij almolávt še Erkki Itkos viljâ, kirkkohiärrá Tuomo Itkonen, kote vaikuttij aktiivlâš tuáimen ovdâmerkkân Säämi Čuovviittâsseervi vuáđđudmân 1930-lovvoost. Ive 1929 Uusi Suomi-aavis lâi almostittám Tuomo Itkos čalluu “Suomalaisuus já lapinkielinen vähemmistö” ´Syemmilâšvuotâ já sämikielâlâš ucceebloho´, mast ettui: ´Syemmilâšvuotâ kustoo háárjut ovdâmerkkân Aanaar kansaškoovlâin čappâdumos suárdupolitiik sämikielâlâš ucceeblovo háárán´. Čáálus piejâi joton vijđes lostâmediasavâstâllâm sämikielâlâš algâmáttááttâs já oppâmateriaal vááijuvvuođâin. Kuhes proosees loopân škovlâhaldâttâs adelij-uv vääldi Tuomo Itkosâžân rähtiđ jieijâs sämikielâlâš aabis, veikkâ-uv jieijâs kuástádâssáin. Tavesämikielâlâš Samikiel Abis – Lapinkielinen Aapinen – tot kirje, mast Uula Morottaja čaalij vuossâmuu kolumnis – almostui viijmâg viiđâ ive keččin (1934), já ton syemmilâšstijlâsâš ortografia rähtimist lâi išedâm uccâviljâ Erkki Itkonen. Maid anarâškielâ merhâšij Erkki Itkosâžân? Itkos viljâžijn eidu Tuomo vaikuttij enâmustáá Erkki Itkos aanaarlâš identiteetân já sämikielâ máttááttâlmân. Erkki vietij škovlâkaandâžin maaŋgâid keesijd Tuomo lunne. Ive 1992 Itkonen muštâlij Pertti Virtarantan: ´Tuomo lunne škovlâääigi jonsahpeeivi pappâl tupe tievâi ovttuu sämmilijn já talle kuullim sii sárnum já tot lâi muu mielâst čyeijil já muččâd, já talle jo meridim et mun kale vala motomin vááldám čielgâs, et maggaar kielâ tuot, tuot sämikielâ lii.´ Sämmilij čyejilis sárnum já sämikielâ merettes muččâdvuotâ tastoo kiäsuttij Erkki-kaandâ piälásis. Nube tááhust tááláá lohhee čaalman čyecih taam-uv pittáást suomâkielâliih eksonyymeh ađai nube kielâ ko suomâkielâ sárnoid já kielân čujotteijee säänih “lappalainen” já “lapin kieli”. Tohhân rievdâškuottii jo 1960- já 1970-lovo jorgálduvâst termáid “saamelainen” já “saame”, ko ožžuu hálbášeijee lasemerhâšume, moh lijjii luoihâttum suomâkielân sämmilij endonyymijn, sii jieijâskielâlâš nomâttâsâin. Maaŋgâi sämmilij mielâst tággáár nubástus suomâkielâlâš sárnumist oroi aalgâst váháš omâsin. Joba Nils Aslak Valkeapää čaalij pamfletistis Terveisiä Lapista ive 1971: ´Muu mielâst saamelainen-nomâttâs lii tohâluddee, fijnottellee, já kiävtám tom tuše čielgâsvuođâ keežild.´ Mut ton rääjist Ailu jieš kevtiškuođij tom suomâkielâlâš tevstâinis. Tai teermâi kulttuurhistorjá lává čuovvim čálusijnis eres lasseen Samuli Aikio já Veli-Pekka Lehtola. Maŋgii lii smiettum, mondiet njunoš syemmiliih kielâtotkeeh, meid nk. lappologeh já sii juávhust Erkki Itkonen, valdii olssis uđđâ teermâid majemužžân. Tot lii oppâhistorjalávt mielâkiddiivâš koččâmuš. Muu ibárdâs mield sij onnii vuáhádum já tieđâlâš termân-uv kevttum saanijd täsipiälásâžžân siämmáá sullâsávt ko saanijd “viro” já “virolaiset” láá suomâkielâst onnáá-uv peeivi. Tagarehhân toh sii jieijâs teevstâin iänááš lijjii-uv. Mut ton lasseen almoon muštâlâš še tast, et totkein ij lah 1960-lovo maŋa ennustkin lamaš muáđui vuáruvaikuttâs sämmilijguin. Nuuvtpa ij lamaš innig tárbu nuávdittiđ vuáruvaikuttâs- já sosiolingvistij aiccâm dialogâlâš viggâmuš, mon mield sárnoo sundášuvá savâstâllâmkuáimásis hammiimáin kielâlâš olgospyehtimijd sunjin hiäivulâžžân (nk. recipient design ađai audience design). Ko sárnu vuástáväldei sust alnestis, te olmoošlâš hammim lii-uv távjá luándulâš valjim. Nube tááhust tolemusah “saamelainen”-teermâ kevtteeh láá lamaš iänáážin tagareh sárnooh, kiäh láá mietimielâliih sämmilij kuáttá. Taan tááhust lii mielâkiddiivâš aiccâđ, et Erkki Itkonen keevtij Pertti Virtaranta sahhiittâlmijn sehe puárásmâm, et tááláid teermâid. Ko sun vuáhádui savâstâllâmkyeimis Pertti Virtaranta kielâháámân ađai puáris nomâttâsâi systemaatlâš kiävtun, te sun sáárnui “lapin” kielâst já “lappalaiset” ulmuin. Sun keevtij kuittâg siämmáá sahhiittâlmist systemaatlávt saanijd “saamelainen” tâi “saamelaisuus”, ko sun muštâlij jieijâs čuuvtij kunnijâttâm ulmui (ovdâmerkkân Karl Nickul já Juhani Nuorgam) ohtsâškodálâš já juurdâlâš tooimâst sämmilij siärvusijn já oovtâstpargo-orgaanijn. Nubbe juávkku, mon Itkonen eromâšávt oonij áárvust, lijjii suu kielâmiäštáreh, kiäi čiäppuduvâst, tiätumeereest já vijsesvuođâst sun sáárnui maaŋgâin ohtâvuođâin. “Kielimestari” kulá-uv suomâkielâ muččâdumosáid saanijd tondiet, ko tot muštâl nubekielâlâš ulmuu kunnijâtmist máttáátteijen. Algâaalgâst sääni uáivildij táválávt tuše šiev kielâkevttee tâi máttáátteijee; vala 1800-lovo aalgâst ollâopâttuvâin lijjii taannomâsiih virgeh-uv. Tiettuu termân sääni vuáhádui 1800-lovo pelimuddoost eromâšávt fennougristiikâst, ko totkeeh vuolgii oppâđ já vuorkkiđ suhâkielâid Ruošâst. Nuuvt ko kieddipargoost pyeremusâht kiävá, te Itkos-uv kielâmiäštáreh lijjii siämmáá ääigi máttáátteijeeh já pargoskipáreh. Taam čuovâkooveest láá mieldi suu ive 1952 Njellimist paddim anarâš kielâmiäštárijn Heikki Sarre, Inga Paadar, Katri Lahdenmäki, Elsa Valle já Uula Morottaja; Itkonen jieš lii nubben čižetpeln. Kove ulmuin lii movtigis já huolâttes meeinig. Anarâššáid ive 1952 paddimmätki lâš merhâšâm tárbulâš molsâiävtu kuhes siävŋusvuođâ maŋa. Suáti- já evakkoiivij ääigi Itkonen lâi tiävdám Sápmelaš-loostâ anarâškielâ palsta eččis puáris särnitevstâiguin já salmâjurgâlusâiguin. Uula Morottaja maacâi paalstan iäskán juovlâi ääigi 1949. Talle sun čaalij rehálávt vaibâmistis, navcâttesvuođâstis já tast maht sun murâštij ulmui šoohâdvuođâ já ubâ suáđi maŋasâš ääigi siävŋusvuođâ. Suáti lâi-uv tuššâdâm ennuv. Sämmiliih kolgii huksiđ poldum siijdâi já táálui lasseen še uđđâsist iäláttâsâidis já kulttuuris. Aanaarkielâ čájttuzeh -kirje amnâstâh šoodâi jo čuovâduboi tobdoi siste: Ulmuuh čokkânii oohtân, sij muštâččii já savâstellii jieijâs sárnumsiärvusist, oovtâst Aanaar paapâkandáin. Uásálistem tággáár siärvus savâstâlmáid merhâšij meid anarâškielâ njyebžilávt sárnoo Erkki Itkosâžân ennuv. Maid Erkki Itkonen merhâšij anarâškielân? Erkki Itkonen ij kuittâg 1950-lovo maŋa iällám Anarist, pic vuájui jieijâs amnâstâhân, tutkâmân já Sápmelaš-loostâ tooimâtmân. 40 ihheed maŋeláá, muáddi mánuppaje ovdil suu jäämmim Pertti Virtaranta koijâdij sahhiittâlmist, maid sun jurdâččij anarâškielâ já iänááš sämikielâi puátteevuođâst. Itkonen västidij návt: ´Na kale tot huolâstut. Ovdâmerkkân muáddilov ihheed tassaaš oroi lemin, et nuorâ puolvâ ij anarâškielâ innig sáárnu. Tääl lii mottoommuđusâš, taggaar aalmuglâš morettem tábáhtum et, muu tiäđu mield škoovlâin-uv máttáátteh aanaarkielâ. Et uážžu tääl uáiniđ mii tast tastoo šadda.´ Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) lâi tuođâi-uv algâttâm máttááttiđ anarâškielâ škoovlâst. Jieš alnees meid Anarâškielâ servi lâi talle jo vuáđudum já Anarâš-lostâ lâi almostuuškuáttám. Tääl, muáddilov ihheed maŋeláá mij tiettip eenâb-uv. Kuhes já sevŋis áigáduv maŋa anarâškielâ lii riemmâm iäláskiđ vuáimálávt kielâsiärvus jieijâs ročâmij puáđusin. Šiev uđđâseh láá njuolgisteeđân merettes ennuv. Kielâpiervâleh láá šoddâdâm uđđâ anarâškielâlâš suhâpuolvâ, luuvijd párnáid já nuorâid. Anarâškielâ kiävttoo tääl máttááttâskiellân. Oppâmateriaal tárboid láá rahtum tuháttij mield uđâssäänih. Vuossâmuš anarâškielâ maister valmâštui taan kiiđâ. Anarâškielâst lii Helsig ollâopâttuvâst kunneetuáhtár, Oulu ollâopâttuv nágustilálâšvuođâst Anarist lii kevttum anarâškielâ, já vuossâmuš tieđâlâš artikkel-uv lii jo čaallum anarâškielân. Meeinig lii tuoivuiguin tevdum, toimâm dynaamisâš já innovatiivlâš. Taam prosessist láá kavnum kielâkiävtun še uđđâ mediah já kielâ iäláskittem uđđâ vyevih. Párnáid ráhtojeh tv-ohjelmeh, nuorah rähtih radio-ohjelmijd já internetist savâstâlloo piäiválávt anarâškielân. Kielâsiärvusân láá puáttâm uđđâ pargoahasiih rävisulmuuh tievâsmittemškovlim pehti, mast ovdedum kielâoppâmmetodi pivnohumos uási lii lamaš kielâmiäštár já uáppee koskâvuođâ simulistem. Anarâškielâst ij šoddâmgin jamâ kulttuur museo pic uđđâ aašijd läččee jurdâččem käldee. Kuovâmáánust almostittui kielâiäláskittem kyeskee seminaarist kirje, mii kieđâvuš tievâsmittemškovlim metodi eres-uv maailm uhkevuálásâš algâsaalmugkielâi sárnoid. Mađhâšim tilálâšvuotân vâi pesâččim kuullâđ, maht stuorrâ juávkku movtigis nuorâid já rävisulmuid tollii Saijoos salist koskânis livkkáás savâstâllâm anarâškielân. Jiem lah lamaš kuássin ovdil taggaar tilálâšvuođâst – liččim tuáivum, et Erkki Itkonen-uv ličij puáhtám leđe tagarist. Maid Erkki Itkonen tastoo merhâšij anarâškielân? Uáinám suu ohtân ton revitalisaatio máhđulâžžân tahhen. Sun kulá sehe kielâtotken já tuárjon tom juátkojeijee rááiđun, moin anarâškielâ-uv lii iäláskâm já ain-uv kiävru tievâsváldálâš kiellân ain uđđâ kielâsárnoi áánsust. Tagareh juátkojeijee rááiđuh, moid Itkonen sajaduvá, puávtáččij luvâttâllâđ maaŋgâid-uv: Itkonen vuáđudij Sápmelaš-loostâ “Anar kiela”-paalstan, mon juátkee lii Anarâš-lostâ. Sun tooimâi Säämi Čuovviittâsseervist, mii viigâi koŋkreetlávt tuárjuđ sämikielâi sajattuv, jieijâskielâlâš kirjálâšvuođâ já ton almostittem. Siämmáá pargo parga tääl anarâšâi jieijâs kielâservi Anarâškielâ servi. Itkonen ovdedij Inarilappisches Wörterbuch -sänikiirján já kielâčáitusalmostitmáid anarâškielâ ortografia, mii toolâi siste še etymologâlâš tiäđu kielâ historjást. Tom oppeet lii anarâš siärvádâh ovdedâm västidiđ kielâkevttim táárbuid. Itkos kevttim ärbivuáválâš kielâmiäštár–kielâtotkee-metodi vuáđuld lii ovdedum Kielâmiäštár-uáppee-metodi, mast lappum suhâpuolvâid puáhtá macâttiđ iäláskee kielâsiärvusân. Anarâškielâ servi lii uážžum še vuoigâdvuođâid ovdediđ Itkos sänikirje vuáđuld tááláá táárbuid västideijee anarâškielâ–suomâkielâ-kevttimsänikirje, mii nube tááhust visásmit 1800-lovo rääjist nuurrum vijđes sänivuárhá sirdâšume kielâsiärvus uđđâ jesânáid. Nuuvtpa Erkki Itkos eellimpargo jieškote-uv peelijd puáhtá ain-uv uáiniđ, et tot tuárju maaŋgânáál anarâškielâ iäláskittem, paijeentoollâm já ovdedem. Liijká nabdam, et puoh stuárráámus merhâšume šadda leđe vala suu tutkâmpargoost, moos šaddeh anarâškielâlâš juátkeeh jieijâs kielâsiärvusist. Iveääigih Pellein, Piiain já Pepijn Uđđâ ihe álgá uđđâivemáánust ... Lii tälvi já párnááh sierâdeh vielgis muottust. Muottust puáhtá rähtiđ muotâäijih, puáhtá koškâđ muotâpááluid tâi čierâstâllâđ. Pelle, Piia já Pepi hurgeh kiälháin ciägu vielti vuálus. Hui maggaar sáttoin! Piia vähtee, et kiälkká ij kääškit kommood. Pepi pala ucánjihhii, mutâ Pelle teddilist uccâ suotâs pennâgáá čovgâsávt jieijâs vuást suoijâlem tiet. Kuovâmáánust puolâš pávkká. Ladduu čääci lii juo asaas jieŋâ vyelni, já párnááh tyestih huolâttáá sierâdiđ jieŋâ alne. Já kale sij peđeččeh-uv! Sij šnagotteh já luistájeh korrâ larmáin speeijâlkirkis jieŋâ alne. Pelle já Piia rovvâv šnukkáristev, tast ko luistám ij lah ollágin nuuvt älkkee, maht niävttá. Neeljijuolgâg Pepist lii älkkeb: Ko tot snuittee, te tot čierâst čuávjis alne pyerimielâst uumástmáin. Njuhčâmáánu puolâšijâi maŋa cuoŋŋuuh päštih vielgâdin já pyehtih joba kyeddiđ Pele, Piia já Pepi tiädu. Peiviv piäivâš páštá juo lieggâsávt já álgá kuuloold suddâdiđ muottuu. Cuáŋuimáánu kiiđâ kuáhtáá – já nuuvtpa mottoom iiđeed Pelle já Piia huámášává-uv, maht iijâ äigin eennâm lâi suddâm. Tuše tyebbin-tääbbin lâi innig mottoom muotâtiälkku. Muotâäijih-uv lâi snorânâm surgâdis smaavâ liäján. "Liiba vaahâg, et tälvi lii moonnâm"! Piia vaidâl. Pelle jeđđee suu: "Täälvi maŋa puátá kiđđâ! Pyehtip sierâdiđ olgon ubâ peeivi"! Pepi mielâst kiđđâ lâi hitruus äigi. Puáhtá njunniistâllâđ mielâ mield veikkâ mon ennuv uđđâ oopsâid. "Pepi! Keejâ njuámmil!" Pelle huuihád já čuujoot njuámmil, mii cancco patârâsân. Njuámmil lii lonottâm vielgis tälvituurhâs ruškis kesiturkkân. Tääl lii vyesimáánu já mestâ keesi! Kesilodeh mäccih já älgih rähtiđ piervâlijdis uđđâ piäsáduvâi várás. Rääsih liäđđuh, já ááimust láá ennuu toi oopsah. "Norreen iänán raasijd", iävtut Piia, mut Pelle já Pepi iävá kuulâ maiden. Sunnust lii eres porgâmuš. Mánuppaje leivosiist kiäsán, pele uánihub piäipánjist, pešnirihháást ucánjihhii, spálfáást ij peivigin! Kesimáánu lii keesi suottâsumos äigi. Pelle, Piia já Pepi láá kavnâm mučis niijto sierâdem várás. Tobbeen láá maaŋgâivnásiih rääsih. Piäivááloddááh kirdâččeh ááimust, tivreh ryettih enâmist, miäđušijneh hurijdeh, cuobbuuh ryevgih já lodeh visârdeh. Heeđâlmmuorah kukáidiskuin ja lostâidiskuin taheh čuásis suoivuid enâmân. Piia lii ráhtâm olssis räsivierâ. Pelle lii aaibâs pyerimielâst, ige Pepi tieđe, toppiiččij-uv puoh šurijdeijee kirdeid vâi ij... Kesimáánu maŋa lii ivveest peeli lappâd. Talle lii vuárust syeinimáánu. Tääl eskin keesi lii tuođâi álgâm. Ko lii nuuvt liegâs, váldá eeči Pele, Piia já Pepi fárusis jävrriidon. Tobbeen párnááh peessih cuávis čääsist stužidiđ. Pepi máttá vuoijâđ jo kuhás já viežžâđ suábi, mon eeči lii leggistâm jáávrán. Pelle já Piia káđâštává Pepi. Eeči iätá: “Pennuuh mättih vuoijâđ jo vielpisin. Forgâ tuoi-uv oppâvettee vuoijâđ. Kal mun mátááttâm, vâi maid?” Porgemáánust lii Piia šoddâmpeivi. Šiljo lii hervejum ivnáás räsikiemârdâsâiguin. Juuhlán láá kuččum ennuv párnááh. Sij sierâdeh hiipâ, njuškoh paddijn, piäittáásteleh já keččâleh njuškođ sehháin. Eeči grillee njaalgâ maarfijd. Enni návdu heeđâlmsääpi. Ton huušâ ääigi kihheen ij oostâ anneeđ čálmeest Pepi. Tot njááhá patârâsân stuárráámus märfi njäälmist. Tot lii livkkâlâm tom syele, snielâhis soovsâtyeggi! Tot še haalijd juhlođ šoddâmpeeivi! Čohčâ lii puátimin... Pele, Piia já Pepi mielâst oro, et lii vala keesi. Čohčâmáánust lii kuittâg jo ruške muorâloostâin. Kesilodeh rahtteteh kuhes máátkán máádás. Tääl puáhtá eennâmvalje raaijâđ. Heđâlmeh láá ennuv. “Keejâ, tovben puátá traktor!” Piia čuárvu moovtâ. “Já traktor kiäsá jorree mon tievâ láá potákkeh”, iätá Pelle. Pepi keejâd tom tulkkâmsiähá. Jis jorree ličij tievâ maarfijn, te talle kale sun-uv movtijdičij! Ko roovvâdmáánu já skammâmáánu älgih, šaddeh kolmâ šooŋah. Láá távjá rášuárveh já sáttába myetistiđ-uv. Piia, Pelle já Pepi ferttejeh vyelgiđ pááikán stoormâst patârâsân. “Čohčâhân lii tego tälvi!” Piia tuikkod. “Olgon lii väivi!” Pelle nimmâruš. Pepi-uv lii ton uáivilist, et ij olgon lah hitruu tááijuđ. Lii njuoskâs, koolmâs já ahheev. Te puátá juovlâmáánu, ive majemuš mánuppaje. Kiđđâ, keesi já čohčâ láá moonnâm. Tääl lii tälvi... Juovlâmáánust puohah ilodeh juovlâiääigist. Pelle, Piia já Pepi juhloh juovlâid muččâdávt čiŋâttum kuosâ maddust. Ko sij lekkih skeŋkkâpakettijd, Pele, Piia já Pepi čalmeh čyevih. Pepi stulá pyerimielâst kirjáás skeŋkkâpápárij já padij leejeest. Pyereeb juovlâskeeŋkâ ij uccâ pennâgâš puávtáččii finniđ! Iveääigih Pellein, Piiain já Pepijn Jielâheh Koddesäpligeh já muoldâgeh láá lamaš hirmâd ennuv moonnâm täälvi já eenâb vala moonnâm keesi. Ubâ täälvi já keesi toollim säpligpivdusijd jieččân táálu seinipiälláin já salâsin toh čoggâšuvvii vissásávt čuođij mield. Ij tain muoldâgijn já jutteseelgijn liččii munjin mudoi hemâdâs, ko must ij lah pottáákpiäldudin, mut ko toh kuárŋuh tuohu koskâkáátun já riggeerejeh tobbeen. Koddesäplig lii ton mielâst vavettis já hitruus huáđđoo, et tot lii tuše puáššáá, ige tot poolâ masten. Tot ij stääijid ulmui šaddoid, mut porá tuše siähtálijd. Tast lii taggaar eromâš jiešvuotâ, et jis tom tuáppee kiistâkieđâst kiddâ já tuállee nanosávt tuárvi kuhe kuámmirist, te viijmâg tot nohháád já uáđá suullân lovmat miinut. Kiddâväldidijn to tiäđust-uv káská já piälkká hirmâdávt, mut koccám maŋa tot lii aaibâs loje já sovâlâš, et tom puáhtá kieđâvuššâđ joba päljis kieđâiguin-uv. Taam ääši huámášim kiđđuv 1970 ton stuorrâ koddesäplig vajâldemääigi, ko eellim viljâm kolliistâlmin pärnivuođâpäihistân Čovčjäävrist. Tobbeen, nuuvtko eres-uv saajeest ruotâdii koddesäpligeh čuođijmield tuohu teehi, já nuurrim taid maaŋgâid, uáđđááttim já puohtim siisâ pahvikaasân. Nuurrim meiddei muoldâgijd, ko toh-uv lijjii uáli valjeest talle já iskim uáđđááttiđ siämmáánáál ko koddesäpligijd-uv. Toh iä kuittâg nohádâm, mut iä kale lamaš siämmáá puáššááhkin ko koddesäpligeh. Pieijim taid siämmáá pahvikaasân já nobdim, et toh tuáráskeh koddesäpligijguin, mut nuuvt ij keevvâm. Toh kale korvâččii kuoimijdis, mut iä stuŋgiittâllâm taid. Ko muoldâgeh urruu lemin še siämmáá sovâliih já “lojeh”, ko koddesäpligeh-uv, te iskim siämmáá koonstâ ko koddesäpligijguin-uv. Tuáppejim muoldâg päljis kieđáin kiddâ, mut käskittettim. Talle mun kuddim puoh muoldâgijd, moh lijjii kaasâst já leggistim olgos, jeđe luoštim koddesäpligijd tupán ruotâdiđ. Tuuveest toh tastoo ruotâdii ubâ iijâ kost halijdii. Tien hoomán poođij kuittâg kivkked loppâ. Lijjim uáináh uáđimin já koccáám toos, et miinii jurssá muu njunekeeji. Taat jurssee lâi-uv ohtâ tain muu uáđđááttem já lojodem koddesäpligijn, moos lâi vaarâ šoddâm nelgi. Tuáppejim säplig já leggistim siäinán. Tastoo uuccim loopâid-uv lojodum koddesäpligijd já tolvum olgos. Uddo muu njunekeejist pisoi aainâs kulmâ oho ja ko uáli tárkká kiäččá spejâlist, te vala-uv tot ucánjáhháá tiättoo. Ko pargoskipáreh maŋeláá koijâdellii, mast uddo lâi šoddâm, te iä táttum oskođ, et koddesäplig ličij makaš tom jurssám. Taam čälijdijn (09.09.2011) koddesäplig- já muoldâgäigi álgá josijduđ, ko pivdusáid iä innig moonâ ko tuše motomeh “salâseh”. Luhhoost muu ráánjá čapis-vielgis kissá viggá jieijâs uásild toollâđ mii aassâmkuávlu säplignaalijd kurist – já kale tot lii-uv puáidáhis oornigist. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Jiermipargo Láá vittâ haatâ, kyehti vielgâd já kulmâ čappâd. Tain piäijoo hattâ kuulmâ ulmuu uáiván nuuvt, et kihheen ij uáini jieijâs haatâ ivne. Toh kuulmâs čuážžuh miäldáluvâi nuuvt, et ij ohtâgin uáini muide ko ovdâskulij. Lii taggaar meeri, et tot kote tiätá, et sust lii čapis hattâ, kalga ettâđ: HEP. Koččâmâš: Mast ovdemužžân čuážžoo tiätá, et sust lii čapis hattâ? Čuávdus: Majemužžân čuážžoo uáiná ovddiipeln kyehti haatâ. Jis sun ij uáini kyehti vielgis haatâ, te ij jiennâd maiden. Jis sun uáiná ovddiipeln čuážžoin čappâd já vielgâd, teikâ kyehti čappâd, te ij sun tieđe, et lii-uv suu uáivist čapis vâi vielgis hattâ. Nubben čuážžoo uáiná, et ovddiipeln čuážžost lii čapis hattâ. Sun kulá, et ko suu maajeeld čuážžoo ij jiennâd maiden, te tast tiätá, et suu hattâ sáttá leđe jo-uv vielgâd tâi čappâd, kuábáš peri. Ige sun kale tomgin tieđe, et mon ivnásâš hattâ suu maajeel čuážžost lii. Ij sungin tieđe jienâdiđ maiden. Ovdemužžân čuážžoo kulá, et mooŋiibeln čuážžooh iävá jiennâd maiden. Tast sun tiätá, et sust lii čapis hattâ, já puáhtá ettâđ: HEP. Jierssee ~ kuáppilvälli Kanahaukka (Accipiter gentilis) Jierssee ađai kuáppilvälli lii väŋkis koskâstuárusâš peivikozzâlodde, mast lii kuhes poođâš. Tot sulâstit mottoom muudon cissáášvääli, mut lii tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. Ores já niŋálâs lává siämmááhámásiih, mut niŋálâs iärut tast et tot lii stuárráb já vääŋkib. Rävis jierssee lii seelgipeln tevkisräänis já vielgis čuávjipeln láá ränis tuárissárgáh. Čalmekulmesäärgis lii vielgâd já čielgâsávt uáinimist. Nuorâ jierssee lii paajeeld tevkis ränisruškâd já vielgis čuávjipeln láá ruškis mietisárgáh. Jierssee lii 50–65 cm kukke, já suájákeejij koskâ lii 95–120 cm. Puárásumos Suomâst riegistum jierssee lii lamaš vááijuv18-ihásâš já Euroop puárásumos oppeet Ruotâst riegistum 18 ihheed já 9 mánuppaijeed puáris. Jierssee pessimkuávlu lii viijđes ađai Viestâr-Euroopâst Ruošâ miätá Kuálhismeerâ riidon já tast ain Japanin. Tot pessee meid Tave-Amerikâst. Euroopâst pessejeh 60 000–90 000 paarrâd, main Suomâst 5 000–6 000 paarrâd, Britijsuolluin 400– 450 paarrâd, Ruošâst 70 000–100 000 paarrâd, sehe Tuurkist 100–1000 paarrâd. Jierssee lii päikkilodde, mii iälust reviristis pirrâ iivij, mut kuittâg tälviv puáhtá iälustiđ aldeláá-uv ulmui aassâmviäsui, ko tobbeen kávnojeh vuorâččâsah já tuváh. Uási nuorâ luudijn värrejeh čohčâ-roovvâdmáánust Ruotân já Baltia enâmáid, motomin joba Puola já Saksa räi. Jierssee huksee rissepiervâlis aaikâ tâi kuosâ koskâuási paajaabel já tot puáhtá leđe joba stuárráb ko kuáskim piervâl, ko tot lii kiävtust joba luuvijd iivijd. Jyehi ive vanhimeh ain styeredeh piervâl. Revirist láá távjá kyehti tâi kulmâ väripiervâl. Aassum piervâlist láá ain vorâs kuácceeh. Säämist niŋálâs mannee táválávt cuáŋuimáánu loopâst 3–4 vielgissiähá mane, maid tot láálá suullân vittâ oho. Läällimääigi já ko uđâgááh láá uceh, huolât ores perruu piemmâmist. Uđâgááh kirdeleh 5–6-okkosâžžân, mut pisotteleh piervâl aldasijn vala mánuppaje ääigi. Piervâl lunne läävee jierssee piškottiđ “gjik-gjik-gjik...”, tot meiddei njávgu tegu piehânj. Jierssee pivdá iänááš vuorâččâsâid, mut meiddei pogguid, čuuvčáid, kaijud já kuáppilijd, sehe uccâ njomâtteijeid, main stuárráámusah láá njuámmileh. Ko oráseh láá čuuvtij ucebeh, te toh pivdeh oppeet uárreid, rástágáid, ruošâkáránâsâid já meid säpligijd. Veikkâ jierssee lii rávhuidittum te tast peerusthánnáá toi meeri lii ubâ ääigi kiäppánmin, ko vuovâs aassâmpirrâseh ađai puáris vyevdih láá lappuumin já muttuumin piäsáš- tâi kuosâvaššeen. NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH Anarâškielâ servi ry 2006 NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH Kirje lii almostittum WSOY Kirjálâšvuođâsäätiö mieđettem išeruuđáin Koveh: Petra Kuuva Tuáijim: Anssi Mattus © Anarâškielâ servi ry – Marja-Liisa Olthuis – Petra Kuuva ISBN: 951-97560-4-3 Teddilem: ???????????? 2006 NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH Marja-Liisa Olthuis 1. Jonsahpeivi lâi jo alda, já Uárbis njobžâpárnái táálust valmâštâllii jonsahpeivjuuhlijd. Tálunjobžâ já Kuáski láin eidu puáttám maassâd jonsahpeivkuolij pivdemist. Sunnust lâi pargo saallâsáin: – Kale taat kesikyeli lii jo times, Kuáski toskádâlâi já čollij riddoost majemuid šaapšâid. – Joo, nuuvt tot kale lii, Tálunjobžâ-uv mieđettij. Luhhoost mist lii šiev puolâščukke, te tohon puáhtá loopâid kuolijd pieijâđ, maid tääl ij salttii. – Mon ennuvsun täid kolgâččij talle salttiđ? Tálunjobžâ koijâdistij. – Naa, kale mun oskom, et taan tovváá puáhtá salttiđ veik puoh šaapšâid, Kuáski smietâdij. Misthân kale maneh sälttikyeleh. Já majemuu kuálástemkeerdi kyelehhân piäijojii-uv puolâščuukán. – Na jis mun te salttiim táid puoh, Tálunjobžâ pahudistij já kuáivustij kepilijnis saaltijd. Sun levâttij taid šaavân kuolij oolâ. – Joo, já tyeid puškoid puáhtá veik pieijâđ kuškâđ, Kuáski meridij. Toh iä lekken nuuvt hirmâd ennuv kale. – Kale mun salttiistâm táid šaapšâid, te jis tun anah huolâ puškoin, Tálunjobžâ iävtuttij. – Suápá pyereest munjin kale, Kuáski västidij. Kyeličollimpuudâ Kuáski kuulâi huurrân luoddâpellâst. – Postauto kulloo puátimin! sun ilosmij já keejâi luoddâpellâs. – Joo, nuuvt kustoo puátá, Tálunjobžâ västidij já muivij sälttičääsi kuhes ovssijn. – Kalga-uv täst tibi elâččiđ luoddâpellâst keččâmin, maggaar postâ te tobbeen poođij, Kuáski joođhij. – Vuárdáh-uv tun maidnii eromâšijd vâi? Tálunjobžâ koijâdistij. – Naa, váhá vissâ. Tego tiäđáh-uv, te lam uuccâm love jonsahpeivtuulâ puállááttem várás. Jiem lah kuullâm vala maiden tast, já forgâ tot-uv äšši kolgâččij čielgâđ. – Láá kale lamaš tagareh koškáduvah-uv, et ij liččii ollágin vuosmuš iimâš, jis taggaar love ij taan ive ubâ finniiččiigin. – Na jis mun talle elâččâm postâloová kuvlân keččâmin, lii-uv tobbeen tunjin taggaar reivâ, Tálunjobžâ povvâstij já vaaldij enâmist tuolvâ oljosape, moos vala sihostâlâi kepilijdis. – Ij-uvsun tuon njoobžâstkin liččii váhá puttásub sappe, moos kepilijdis sikkođ, Kuáski jurdâččij pelijiänusân, ko ooinij Tálunjoobžâ sikkomin kepilijdis oljosaapan, moin esken lâi putestâm kärbismoottor tulppáid. 2. – Na, poođij-uv tobbeen mihheen reeivâid? Kuáski koijâdij Tálunjoobžâst, ko ooinij taam puátimin maassâd postáin. – Kale tääbbin reivâ lii kustoo, Tálunjobžâ mieđettij já keigij tom Kuáskán. – Nahan tibbii, Kuáski pahudistij já lâi jo ucánjihhii jierestum. Kuáski leehâi reeivâ. – Na, lii-uv tot eidu tot tuu vyerdim reivâ? Tálunjobžâ koijâdij. – Kale taat kustoo lii tot vuordâččum tullâpuállááttemlope, Kuáski ilosmij reeivâ luvâdijnis. – Vuoi ko lii pyeri! Tálunjobžâ-uv ilodij. – Mut tuulâ kale ij kustoo uážu puállááttiđ eres saajeest ko Njobžâjäävri riddoost, Kuáski joođhij. – Na ijhân tot häittid maiden, Tálunjobžâ eeđâi. Peessâp nuurrâđ meecist puáldimmuorâid já puállááttep toigijn jonsahpeivtuulâ. Ij taarbâš talle taidgin muorâid uástiđ. – Tast te lii Uárbis njobžâtáálu kandáid pargo! Táátuh sii fárusâd muorâid nuurrâđ, Kuáski iävtuttij. – Tot lii-uv šiev juurdâ! Oskom, et sij mielâstis vyelgih-uv fáárun. Misthân lii äigi vala maŋgâ peeivi tien ääši orniimân ovdilgo lii jonsahpeiváptu, Tálunjobžâ pahudij já laađâi šaapšâid stuorrâ šaavâ siis. – Na nuuvt, já vala pajedâm tuom keeđgi taas kuolij oolâ tiäddun, Tálunjobžâ šuáhkádij já viežâi ääiti kuvlân lusis keeđgi. Sun luoštij tom šaavâ siis. – Mut mii pápárijd tuos muorâmadduigis lii koččâm? Kuáski koijâdistij kuolij salttimkooskâst já čaaitij ivnáás pävirpittáá enâmist. – Jáá, kuál? Tálunjobžâ koijâdistij já kejâdij pirrâsis, mut ij uáinám maiden eromâšijd. – Tuot pävirpittá tuođee, Kuáski čujottij. – Amahmis joo, nuuvt kustoo lii-uv, Tálunjobžâ-uv huámmášij já pajedij páppár. – Na mii tast lohá? Kuáski koijâdij. – Ij lah tuotâ! Tálunjobžâ párgádij. – Na, maid? Kuáski koijâdij. – Na ko Kuáskimjäävri miäcástemservi lii orniimin jonsahpeivtábáhtus, já tot še lii Njobžâjäävri riddoost! Tálunjobžâ hirmástâlâi. – Na mii tábáhtusâid tohon te lii puátimin? Kuáski koijâdistij. – Tot lii kustoo kähteesuvâttemkišto, Tálunjobžâ čielgij. – Maid-ah? Kuáski ain imâštâlâi, ko ij valagin olmânáál iberdâm. – Naa-a, kähteesuvâttemkišto! – Já mii kištoid tot taggaargis lii? – Na kuldâlbâ, te mun luuvâm taam tiäđáttâs, Tálunjobžâ eeđâi já luvâškuođij jiänusân: Kuáskimjäävri miäcástemservi uárnee Njobžâväärist Njobžâjäävri riddoost jonsahpeivtábáhtus. Taan ive ohjelmin lii jonsahpeivááptu kähteesuvâttemkišto, mii uárnejuvvoo tijme 14:st ovdâskulij. Juurdân lii suuvâtmáin juksâđ koskâiijâ räi nuuvt maŋgâ kähtee ko máhđulâš já puáris ärbivyevi mield koddeđ luudijd áiroin huškomáin. Lode ij uážu pääččiđ. Jonsahpeiviijâ vuoššâp oovtâst saallâs. Kišto vyeittee lii tot, kote enâmustáá pivdá áiroin huškomáin kähteid. Kištojuávhuh láá kyehti: oovtâ njoobžâ kárbáh já njoobžâkuáhtá kárbáh. Njuolgâdusah: Käärbis kalga leđe ucce, já ááiruh kalgeh leđe kaskoo kárbá. Uásiväldeeh kalgeh almottittiđ majemustáá oho ovdil kišto miäcástemseervi čällei, puh. 473 2896. Puohháid pyereestpuáttim! P.S. Tuáivup kuálhi, et kähteeh iä peesâ älkkeht ááimun! Ereslágán šoŋŋâgin kale ij eesti kišto ornim. – Na vuoi hirmos peeivih sittágin, Kuáski suorgânij. – Vâi vala kähteesuvâttemkišto! Tálunjobžâ posádij suttoost. Mii jonsahpeivjuhlij paaldân jiem kale tagarijd tábáhtumijd haalijd! – Já vala aaibâs huškomáin kalga koddeđ vavettemes lodderiävuid, Kuáski murâštij. – Naa-a, ijhân taggaar kale kuássin mihheen hitruus uáinusijd lah párnáidgin, Tálunjobžâ-uv mieđettij. – Mut ko muu tiäđui mield tääbbin Kuáskimjäävrist ij lah mihheen miäcástemseervijd, Kuáski smietâi. – Jiem mungin kale oro taggaar seervi muštemin, Tálunjobžâ eeđâi. – Na ležeh-uv eidu vuáđudâm taggaar seervi talle? Kuáski arvâlij. Kuáski lâi hirmástum, mut sun jo vuávái, maid porgâđ: – Ij-uvsun tom kišto pyevti mahten talle estiđ? sun smietâi já ruohâi uáivis. – Šiev koččâmuš! Jiem mun kale tieđe, Tálunjobžâ västidij. – Jis mun veik suáitistâm poolisân já váhá ráđádâlâm ääšist, Kuáski iävtuttij. Tálunjobžâ keejâi vala-uv pápárân, mii ain lâi suu kepilist: – Kištoh láá jonsahpeivááptu, já toos láá vala kulmâ peeivi, sun luoštij. – Mut mon kuhháásun tuot päävir lii talle teehin jottáám, ko tot esken tääl poođij? Kuáski omâttâlâi. – Na postâhân ij kale puáđigin jyehi peeivi teehin, Tálunjobžâ arvâlij. – Na mut jis postâ lii mahtnii kuáđđám tom reeivâ puástu sajan, Kuáski ain smietâi já keččâlij kavnâđ toos jiärmálii čielgiittâs, mondiet eidu Uárbis njobžâpárnái táálu lâi finnim tággáár suámálii povdiittâs. – Na munbâ suáitistâm tohon poolisân, te tallehân tast kulá eenâb, Kuáski meridij jeđe vuolgij riddoost tupán. – Jieh-uv tun vala kyedi tuoid sälttkyelšaavâid kiällárân kopšâđ, sun čuorvij monâidijnis Tálunjoobžân. – Joo-o, kale mun puávtám tom porgâđ, Tálunjobžâ čuorvij maassâd já meridij, et vuálgáččij tastmaŋa viežžâđ Uárbis njobžâpárnái táálu kaandâid muorânuurrâmpaargon. 3. Njobžâvääri pooliskonttorist lâi rávhálâš peivi. Poolishovdâ já Išepoolis čokkáin kuohtuuh pargopeevdis tyehin. Pooliskonttorân lijjii mottoom peivi tassaaš puohtum uđđâ tiätureh, moid lijjii pieijum veikâ magareh ohjelmeh. Kuábbáágin poolis mielâst toi kevttim ij lamaškin mihheen ohtâkiärdánis koonstâid. Poolishovdâ roosâi jieijâs tiäturáin já Išepoolis jieijâs tiäturáin. Tast siämmást suoi váhá savâstâláin pargoaašijn: – Njoobžah láá vissâ vuálgám kuusnii jonsahpeeivi viettiđ, ko iä lah lamaš iä magarehkin rávhuttutmeh muádi piäiván, Poolishovdâ povvâstij. – Joo, lii kale váhá liijkás-uv joskâd, Išepoolis pahudij tiäturis tyehin já joođhij: – Onnáá iiđeed munjin lii puáttám tiättun tuše ohtâ kärbissuáládem, mut mudoi kale ij lah tábáhtum ij mihheen. – Naa-a, onnehân lii–uv vuosmuš peivi, ko kalgeen oppeet piergiittâllâđ tääbbin kuávttáá, Poolishovdâ smietâi. – Joo, lâi kale lukko, et finnijm tom hárjuttâllee teehin mottoom mánuppajan. Sunjin puovtij porgâttiđ iänááš pävirpargoid ovdil luámui älgim, Išepoolis västidij. – Naa-a, já ko pottii viijmâg taah uđđâ tiätureh-uv, moi kevttim kalga hárjuttâllâđ! – Ličij kale lamaš nuuvt pyeri, jis tot hárjuttâllee ličij puáhtám pääcciđ vala jonsahpeeivi paijeel-uv teehin. Talle muoi liččijm puáhtám váhá uápásmuđ täi uđđâ tiäturij kevttimân. Mut ko tot ij mahten sooppâm suu máttááttâsân. – Joo, tot kale lâi vaahâg, Poolishovdâ mieđettij. Ervidbâ, mii muu mielâst lii puoh hyenemus äšši tain uđđâ tiäturijn! – Nahân te? Išepoolis iärvádâlâi. – Na tot, et tääl koolgâi väldiđ ubâ Njobžâenâmist anon tom poolisij ohtsii šleđgâkalender! – Joo, tot puáris päävir já pennâ -vyehi ij kustoo innig tuhhimgin munnuu monâmij já puátimij pajasčälimân, Išepoolis povvâstij. – Na mun kuittâg lam taan räi čáállám pennáin já pápáráin puoh teividmijdân pajas, já pyereest lii moonnâm, Poolishovdâ palijdij. – Joo, nuuvt mun-uv kale. Já mii aavhijdsun tastkis lii, et nube peln Njobžâenâmid pyehtih kejâdiđ teehin mii Njobžâvääri pooliskonttor kalenderân, et mii tääbbin tábáhtuvá já kuás? – Jiem mungin tom kale lah olmânáál iberdâm, Poolishovdâ mieđettij. – Tot hárjuttâllee kale tom šleđgâkalender váhá jo keevtij-uv, Išepoolis tieđij muštâliđ. – Joo, toh táálááh poolisuáppeeh láá-uv šoddâm tiäturijgijn! Nubenáálá tot lâi vala talle, ko muoi láin nuorah! – Kohân ij ližžii mahtnii hyenes ovdâšijn, ko lii näävt joskâd, Išepoolis fakkist pahudistij já luptiistij vuálus koččâm čalmelasâidis maassâd njuunees oolâ. – Naa-a, táválávthân kale jonsahpeivi lii ain tiättám kuhes pargopeeivijd munnui, nuuvt et illá láán kuávttáá piergim. Motomin teehin lii karttâm táttuđ Ránnjávääri poolisijd-uv išán, ko tain tuárumijn ij lah mudoi loppâ puáttám. – Joo, kale mun-uv taid aaigijd vala pyereest muštám, Išepoolis mieđettij. Koskân sunnuu savâstâllâm pooliskonttor puhelin čuojâškuođij: – Prrr---! Prrrrr! – Já tuot tiŋgâ kale lii ain tiättám lasepargo já huolâ munnui! Poolishovdâ šuáhkádij. – Na, eleba vistig, Išepoolis lohđuttij. Motomin kale ton puhelin peht puátih šiev uđđâseh-uv. – Joo, mut harvii kale, Poolishovdâ eeđâi já pajedij luuvri: – Haloo, Njobžâvääri poolisist, Poolishovdâ puhelimest. – Jáá, na pyeri peivi, Uárbis njobžâpárnái táálu Kuáski! Mii te kulloo tohon Uárbis njobžâpárnái táálun? – Jáá, nuuvt vâi, Poolishovdâ kuldâlij. Suu čalmerommâšeh urruu paijaanmin hiämáskim tiet. – Ete maggaar kišto toh láá orniimin? – Jáá, na totbâ lii-uv suámálâš kišto! Muštâlah-uv tast váhá eenâb? – Vâi nuuvt! Poolishovdâ kuldâlij. – Mun kale jiem mušte taggaar lopepáppár ollágin. Jiemge lah kale mungin kuullâm maiden taggaar miäcástemseervist. Mut vyerdiba váhá, te mun koijâdistâm tuom Išepoolisist vala. Poolishovdâ piejâi Kuáski vuordâččiđ liinján já koijâdij: – Kulâ, tääbbin puhelimest lii Uárbis Njobžâpárnái táálu Kuáski. Sun muštâl, et sij láá uážžum Kuáskimvääri miäcástemseervist povdiittâs kähteesuvâttemkiišton. Lah-uv tun mieđettâm love taggaar kiišton? Išepoolis pajedij uáivis tiättur tyehin: – Jáá, et maid eeđah? Ete maggaar kiišton? – Na Kuáski sárnu kähteesuvâttemkištoost. – Jiem lah kuássin kuullâmgin taggaar kištoost! Maid immâšijd toh täälgis láá áigumin tobbeen orniđ? – Na Kuáski muštâl, et kähteesuvâttemkištoost ferttee áiroin huškomáin koddeđ nuuvt maŋgâ kähtee ko máhđulâš. Tot kišto lii vuávájum Njobžâjäävri riidon jonsahpeivááptun. – Vuoi kaavhâd! Išepoolis hirmástâlâi. – Tun kustoo tiäđáh taan ääšist siämmáá uccáá ko mun-uv, Poolishovdâ šuáhkádij. Jiemge jiešalnees kale lah kuássin kuullâm taggaar miäcástemseervistkin. – Naa-a, jiem tääiđi leđe taan ääšist tađe vijsásub ko tungin, Išepoolis smietâdij. – Jieh-uv vala keejâst tobbeen arkkâduvvâst, et lii-uvsun tot hárjuttâllee čáállám taggaar tábáhtusân love? Poolishovdâ táátui. Stuorrâ tábáhtus vala oro-uv lemin! – Joo-o, na kale mun moonâm keččâđ, Išepoolis eeđâi já pajanij stovlistis. – Mut nube tááhust kalehân tot hárjuttâllee ličij kolgâm tággáár tábáhtusâst munnui maidnii mainâšiđ, Poolishovdâ smietâi. – Na, mun moonâm tohon arkkâdâhân, te muštâl tun Kuáskán, et muoi čielgejeen taam ääši vuáđulávt! – Amahmis tot Kuáski lii ain linjá alne vyerdimin! Poolishovdâ muštái. Poolishovdâ tedâččij puhelin puáluid jeđe finnij Kuáski maassâd linjá oolâ: – Addâgâs, Kuáski, ko ferttejih nuuvt kuhháá vyerdiđ! – Na ij kale mihheen vala čielgâm. Muoi tuoin Išepoolisáin iän kale tieđe tom kähteesuuvâtmist maiden. Mut muoi totkeen visesvuođâ tiet vala mii arkkâduvâid. Tääbbin lii lamaš eres-uv pargee, já tääl ferttejeen vala keččâđ, et ličij-uv sun čáállám taggaar tábáhtusân love. – Naa, jiem mun kale osko, et toos nuuvt hirmâd kuhháá mana. Mut jis mun veik forgâ suáitistâm tunjin maassâd, ko äšši čiälgá? Jieh taarbâš vuordâččiđ tobbeen luuvri keejist nuuvt kuhháá. – Joo, pyeri. Na takkâ tunjin suáitust já hei. Poolishovdâ pajanij stovlistis já moonâi arkkâdâhân keččâđ: – Na kávnoo-uv tääbbin mihheen tiäđuid kähteesuuvâtmist teikâ Kuáskimjäävri miäcástemseervist? – Jiem lah kavnâm kale, Išepoolis eeđâi já sihostâlâi assaas koovjâid motomij pápárij alne. – Hačii--, hačiihhh Poolishovdâ koošnij. – Tääbbin kale kolgâččij motomin čurgiđ aaibâs vuáđulávt. Vissâ ihečyeđe pápáreh láá ain koovjâid nurâmin, sun pahudistij já sihostâlâi njuunees vielgis njunelijnásis. – Ij taggaar kähteesuvâttemlope kavnuu kuittâg tääbbin lopeašij puotâ, Išepoolis kejâdij. – Ige kavnuu mihheen tiäđuid tien seervistkin, sun joođhij, ko lopepápárijd kuáivudijnis. – Jáá. Na tot lii kustoo lovettes tábáhtus tot ubâ kähteesuvâttemkišto! Poolishovdâ pahudistij. – Tomhân ferttee-uv talle äššin väldiđ, Išepoolis eeđâi. – Joo, nuuvt kalga kale! Poolishovdâ nonnij. – Já láá toh kale ludijhuškomân adelâm uáli jo mučis noomâ-uv! Išepoolis hirmástâlâi. – Mut muoi kale kalgeen čielgiđ tom, et kost tot miäcástemservi talle tuáimá, Poolishovdâ meridij. – Mut maid te tot luándusuojâlemlaahâ eeđâigin kähtest? Išepoolis fakkist koijâdij. – Mun kale jiem tieđe, Poolishovdâ eeđâi já ruohâi uáivis. Jiešalnees jiem lah kuássin pargostân tarbâšâmgin taggaar tiäđu. – Munbâ keejâm tääbbin Njobžâpirâsministeriö listoin, et mii tobbeen iättoo kähtest, Išepoolis eeđâi já usâškuođij kirjijdis ildest. – Mondiet jieh keejâ toin uđđâ tiäturáin Njobžâneetist? Poolishovdâ ravvij. – Amahmis, Išepoolis-uv hoksái. Munhân lam ain roossâm pápárijgijn, nuuvt et jiemhân mun ubâ hoksámgin tom jurdâččiđ, sun povvâstij. Já nuuvt Išepoolis usâškuođij. Vistig sun čaalij tiättursis uuccâmsäännin "Kuáskimjäävri miäcástemservi". – Na, magareh tiäđuh te kávnojeh? Poolishovdâ koijâdij. – Joo, taan enâmist lii kustoo tuš ohtâ Kuáskimjäävri miäcástemservi. Já tot ij tooimâ kuittâg tai tiäđui mield ollágin tääbbin taan kuávlust. Ton uáivisaje lii kustoo Elsnigist. – Jáá, na láá-uv tobbeen puhelinnumereh, kuus puávtáččij suáittiđ? Poolishovdâ ain koijâdij. – Na joo-o, kale tääbbin láá kuittâg čällee já sahâjođetteijee puhelinnumereh adelum. – Na čäälibâ taid pajas, te suáitisteen tohon forgâ, Poolishovdâ meridij. – Nabai toh kähteeh? Poolishovdâ koijâdistij. – Amahmis toh vala kolgii, Išepoolis pahudij já joođhij uuccâm. Sun čaalij Njobžâpirâsministeriö liiston uuccâmsääni "kähtee". – Naah, kávnojeh-uv tobbeen tiäđuh kähtest? Poolishovdâ koijâdij. – Joo-o, kale mun kaavnâm kustoo, Išepoolis eeđâi. – Na maid te eteh? – Na tuše tom, et kähtee lii rávhuidittum lodde. Tom ij uážu koddeđ. – Na vuoi hirmos sittágin, Poolishovdâ sivnádâlâi. – Lii-uv tobbeen ollágin čaallum tast, maggaar ráŋgáštâs kähteekoddee finnee? Poolishovdâ ain koijâdij. – Joo, kale tast-uv láá kustoo njuolgâdusah, Išepoolis eeđâi já ain uusâi Njobžâneetist. – Joo, táágupeht tot lâi-uv, sun usâstâlâi já tedâččij puáluid. – Nahan te? Poolishovdâ koijâdij. – Joo, tääbbin eteh, et kähtee koddemist finnee sááhuid. – Mon ennuv te kalga sáhuttiđ kähtee koddemist? – Na pirâsministeriö iätá, et oovtâ kähtee koddemist kalga mäksiđ 1682 njobžâevrid. – Vuoi sittágin, mon ennuv! Poolishovdâ hirmástâlâi. – Naa-a, mut jis koddá veik kiljookuáskim, mii še lii rávhuidittum šlaajâ, te oovtâ kuáskimist kárttá mäksiđ 6728 evrid njobžâstaatân. Tot tot esken tivrâsin šadda-uv! – Na jiem lam kale tietimingin, et taggaar-uv šlaajâ lii tääbbin vuottum, Poolishovdâ imâštâlâi. – Na mutâ jis toh vala uárnejeh taid kähteesuvâttemkištoid, te toh njobžâriävuhhân kärttih mäksiđ tietimettumvuođâstis veik mon ennuv, Išepoolis suorgânij. – Joo, já jis taan kuávlu njoobžah vala väldih ton kiišton uási, te iähân sij nuuvt riggáh ubâ lekken! Motomijn vala maneh ubâ kuhes mánuppaje tienâseh tuše sááhui mäksimân ton oovtâ áinoo kähtee koddemist! – Já juurdâšbâ tom pyere, jis lii-uv pyereeb miäcástemlukko ---, ijgo uáivildâm tiäđust-uv, et jis lii vala hyeneeb lukko já koddá-uv eenâb kähteid, te tasthân kárttá mäksiđ vala eenâb! – Kiddâgâsân vala kärttih njobžâriävuh maaŋgâ ihán! Iä suite mäksiđ sáhuidiskin, Išepoolis polâškuođij. – Já tom kišto ornim muoi kale ferttejeen tállân estiđ! Poolishovdâ meridij. – Naa-a! Nuuvt muoi kale pargeen! Tahheen ubâ ohtsâškoodán šiev palvâlus! – Kolgâččij-uvsun vistig keččâliđ suáittiđ tohon miäcástemsiärván? Išepoolis ain smietâi. – Na joo-o, puhelinnumerijdhân tun jo kavnih-uv esken, Poolishovdâ eeđâi. – Na, munbâ suáitistâm veik tien seervi čällei vistig, Poolishovdâ meridij. – Čällee nommâ oroi lemin ton pápárist-uv, mon uárbis njobžâpárnái táálu ässeeh lijjii eidu finnim, sun joođhij numerijd teddildijnis. – Tyyyt---, tyyyt---, tyyyt----, puhelin čuojâi nube keejist, mut kihheen ij västidâm. – Mun keččâlâm suáittiđ tom sahâjođetteijee numerân vala, Poolishovdâ eeđâi já oppeet teddilij numerijd. – Jaha, tääbbin te västideh, Poolishovdâ pahudistij, mut te siämmást nube keejist sárnuškuođij automaatlâš västideijee: "Taat lii Eunuk, Kuáskimvääri miäcástemseervi sahâjođetteijee automaatlâš puhelinvästideijee. Lam eidu orniimin kähteesuvâttemkištoid, já jiem lah puhelin paaldâst ovdil onnáá eehid. Keččâl talle uđđâsist teikâ kyeđe merkkâjienâ maŋa sääni, te suáitám tunjin maassâd. Piiip---." – Na vuoi sittágin, Poolishovdâ toskádâlâi. – Iä-uv västid tobbeengin? Išepoolis koijâdij. – Na iä. Tuše automaat. Iä lah pääihist ovdil onnáá eehid, mut kale toh tom kišto láá kustoo orniimin. Tast tot automaat kale mainâšij. – Ij-uv tobbeen lamaš mätkipuhelinnummeergin adelum? – Na ij lam kale! – Na jis muoi vyelgeen elâččiđ tobbeen uárbis njobžâpárnái táálust, Išepoolis iävtuttij. Piäsá váhá sahhiittâllâđ taid njoobžâid. – Joo, já mudoi-uv piäsá váhá ááigán olgos tääbbin arkkâduv kovjâi siste kuáppumist. Onne lii nuuvt šiev šoŋŋâ-uv, Poolishovdâ joođhij. – Já kale lii mudoi-uv pyereeb uáiniđ jieijâs čolmijgijn tom páppár, et maid toh láá tobbeen miäcástemseervist jiešalnees vuáváámin. Já nuuvt pooliskyevtis njuškijn njobžâauton. – Ááiguh-uv tun tuolmâđ vâi tuolmâm-uv mun? Išepoolis koijâdij. – Na jis tun tuolmah taan tovváá? Mun jieht jo vuoijim nuuvt kuhháá, et aaibâs kepileh láá raššoom ton vyejimist. – Na joo, kale mun talle tuolmâm, Išepoolis povvâstij. Já nuuvt pooliskyevtis vyejiláin. 4. Siämmáá ääigi Tálunjobžâ lâi tuálvum Uárbis njobžâpárnái táálu kaandâid Njobžâjäävri riidon. Sij lijjii tobbeen kejâstâlmin saje jonsahpeivtuulâ puálláátmân. – Mij kale kolgâp puállááttiđ hirmâd stuorrâ jonsahpeivtuulâ! Puállunjune pahudij já keejâi pirrâsis riddoost. – Pieijâp-uv mij tom tuulâ taan pel rido vâi tuon nube pel? Assaaskuolgâ koijâdij Tálunjoobžâst. – Na mun jurdám, et pieijâp taan pel, Tálunjobžâ västidij. – Mondiet ep piejâ tuulâ tuon nube pel? Šlubbopelji koijâdij. – Na teehin tom lii älkkeb pieijâđ. Riddo lii tuon nube peln kieŋŋâlub, já nube tááhust mij kolgâp pyehtiđ puáldimmuorâid meecist, já taat saje lii aldeláá. Ep taarbâš pyehtiđ muorâid nuuvt kukken talle. – Šiev juurdâ! Puállunjune-uv nonnij. – Ep-uv mij puávtáččii pieijâđ tääl jo tuulâ? Assaaskuolgâ iävtuttij. – Joo! Šiev juurdâ! Passeep veik piärguid! Šlubbopelji ilosmij. – Ij, tääl mij ep kale piejâ maiden tuulâid, Tálunjobžâ eeđâi nanosávt. – Hyyyyh, ij lah ollágin suotâs! Mun ááigum! Assaaskuolgâ nággárušâi já njuškoškuođij kuovttijn juolgijn. – Mondiet mij ep pyevti pieijâđ tääl tuulâ? Šlubbopeljigis vuárustis koijâdij Tálunjoobžâst. – Na toos ko ij lah koijâdum lopegin, já nube tááhust mij ep lah tääl puáttám teehin tulâstâllâđ. Eppeđ-uv mušte, maid mij tääl koolgâim porgâđ? – Joo, njobžâkaandah ettii šlunden. – Na? Maggaar pargo mist lâigin porgâmnáál? Tálunjobžâ ain koijâdij. – Muorâi viežžâm já sáhhám, Puállunjune eeđâi. – Naaaa! Aaibâs olmânáál! Tálunjobžâ eeđâi. – Uážum-uv mun sáhháđ? Šlubbopelji vuárustis koijâdij. – Na, jis mun vistig čááitám, et moin naalijn kalga sáhháđ muorâid já mon kukkosâžžân, te kale tij muu peeleest uážžuvetteđ sáhháđ, Tálunjobžâ västidij. – Ji-huu! njobžâkaandah ilosmii já njuškuu Tálunjoobžâ pirrâ. – Mutâ---, Tálunjobžâ joođhij. Kolgâvetteđ kale váruttiđ toin sáhháin talle! – Joo, kale mij váruttep, kaandah lopedii. – Pyeri! Já jis mun uáinám oovtâgin rosâmin mahtnii vasteeht toin sáhháin, te ton njoobžâ sáhhám nohá tállân já toos! Mušteđ tom talle! – Joo, muštep kale, kaandah pahudii. – Tun, Tálunjobžâ, lah kale hirmâd jo šiev skippáár mijjân, Puállunjune rammui. – Joo, nuuvt lah kale, Assaaskuolgâ-uv nonnij. – Na, tomhân talle uáiná, mon šiev skippáár mun lam, Tálunjobžâ eeđâi já siämmást jo avžui: – Já tääl, hip, hop---, keeppil nube oovdân! Anneeđba huápu! Mij kolgâp tääl toommâđ toi muorâigijn! – Magarijd muorâid mij talle kolgâp nuurrâđ? Puállunjune koijâdij. – Tego muštevetteđ-uv, te tijmá lâi korrâ stormâ, mii njeeidij ennuv muorâid. Mij nuurrâp vistig taid muorâid, já kale mun jiešalnees oskom-uv, et toi muorâigijn mij puállááttep jo aaibâs šiev jonsahpeivtuulâ. – Uážum-uv mun voskâstiđ oovtâ tullâsäägi, ko mij puállááttep jonsahpeivtuulâ? Šlubbopelji koijâdij. – Já mun še, Puállunjune eeđâi. – Já mun meiddei, Assaaskuolgâ-uv táátui. – Na, iä-uvsun toos tuulâ puálláátmân tarbâšuu eenâb-uv tullâsäägih ko ohtâ, Tálunjobžâ pahudij. – Uážžu-uv talle juáháš mist voskâstiđ oovtâ tullâsäägi? Šlubbopelji koijâdij. – Naa, muu peeleest kale, ko peri máttá leđe várugâs tuuláin, Tálunjobžâ västidij. – Jippii! njobžâkandiih oppeet ilodii. – Mut ephân mij táin naalijn avepiäiván finnii taid muorâid teehin meecist! Tálunjobžâ toskádâlâi. Tääl te mij tuođâi-uv kolgâp toommâđ! – Mutâ ko---, Puállunjune algâttij. – Ij maiden mutâkoid innig! Tálunjobžâ eeđâi. – Mut mii steligijd taatkis táágu lii? Puállunjune čaittâlij. Tálunjobžâ čielgij: – Mun lam jieht ráhtám tom steellig. Taas mij rähtip sáhhájum muorâin kyehti leje. Nube kiäčán pieijâp segis muorâid já nuubán vist kossâ muorâid. Já mušteđ, et steellig nube keejist lii pastelis sááhá, mon kalga váruttiđ! Já siämmást čuojâškuođij Tálunjoobžâ puhelin: – Haloo, Tálunjobžâ puhelimest. – Jáá, Kuáski! Na tiervâ! – Nuuvt vâi? Na tothân lii-uv unohis äšši! Munba puáđám tohon aaibâs tállân. – Nuuvt vâi? Na, pyeri, et pooliseh lává jo tutkâmin tom kähteesuvâttemääši. Eeđâ taid poolisáid, et lam puátimin tohon aaibâs tállân. Čääiti tom reeivâ sunnui kuittâg jo, já táátu, et suoi vala vyelgiv elâččiđ tääbbin riddoost. – Ij, tääbbin riddoost ij kale vala oinuu mihheen eromâšijd, mii čáitáččij, et taggaar kišto ličij puátimin. Ep mij lah uáinám tääbbin vala oovtâgin kárbá. – Na nuuvt. Joo, uáineen. Hei. – Vuálgáh-uv tun kuusnii vâi? Puállunjune koijâdij Tálunjoobžâst. – Joo, tot lâi Kuáski. Uárbis njobžâpárnái táálu kiällârân kolgá čääci. Mun ferttiim vyelgiđ tállân keččâđ, mii tobbeen avveed. Mut kalhân tij stuorrâ kaandah muorâmeecist ohtuu-uv piergiivetteđ váhá ääigi. – Na kale mij keččâlep, Assaaskuolgâ eeđâi. – Mun puáđám nuuvt tállân išán tijjân ko peesâm, Tálunjobžâ lopedij. – Kale kalgeh-uv sattuđ puohah päärtih ohtân, Tálunjobžâ toskádâlâi. Já nuuvt njobžâkaandah vuolgii miäcán muorâid viežžâđ. Tálunjobžâvuod toomâi Uárbis njobžâpárnái táálu čäciavedem tivvoođ. 5. Mut eidu ko Tálunjobžâ lâi moonnâm já ko njobžâpárnááh lijjii vuálgám muorriđ, te Njobžâjäävri riddoost tábáhtuuškuođij! Eidu toos, kost Uárbis njobžâpárnái táálu njoobžah eidu lijjii lamaš, vuojij stuorrâ njobžâauto. Tot auto sulâstitij ennuv mottoomlágán mecciauto mast lijjii stuorrâ riggeeh. Autost lâi vala monnjâkärry, moos lijjii pordum mottoomlágán kuhes tiiŋgah. Ko taid kuhes tiiŋgâid aaibâs tárkká keejâi, te ooinij, et toh lijjii uáli jo suámáliih ááiruh, aaibâs ubâ monnjâkääry tievâ. Autost čokkáin njoobžâkyevtis: Njorttâ já Eunuk, kiäh láin kuohtuuh Kuáskimjäävri miäcástemseervi jesâneh. Eunuk lâi miäcástemseervi sahâjođetteijee, já Njorttâ lâi mudoi seervist tehálâš olmooš. Suoi iävá lamaš kuábáškin páiháliih njoobžah, mut kostnii mäddiláá Njobžâenâmist puáttám. Já eidu tondiet sunnust lijjii, kuittâg táválij njoobžâi mielâst, uáli jo suámáliih noomah-uv. Njorttâ já Eunuk savâstâláin koskânis: – Kuussun táid kištoááiruid kolgâččij pieijâđ? Njorttâ koijâdij já kejâstâlâi pirrâsis. – Lâi-uvsun tot mii čällee-Marttin jurdâččâm kähteesuvâttemkišto toimâsaje taan pel vâi tuon pel juuvâ? Eunuk smietâi já usâstâlâi auto uksâlummoost monniilágán kártá. – Na kale tot vissâ taan peln lâi, Njorttâ västidij, mut ij sungin kale aaibâs vises tast lamaš. – Joo, nuuvt tot vissâ ferttee leđe kale, Eunuk västidij, ko ooinij togopeht mučis steellig valmâšin: – Mottoomlágán steligisthân tot Marttin sáárnui kale. Ton steligânhân muoi kolgáin-uv kyeđđiđ kištoááiruid. – Amahmis, nuuvt lâi-uv, Njorttâ-uv muštái. – Já taid kárbáidhân kalga vala sáhháđ nubelágán ááŋuid tääbbin, Eunuk čielgij. – Vissâhân tađe várás lii tuot sááhá-uv pieijum tuos valmâšin, sun ain čielgij já čujottij sááhán, mii oinui steellig nube keejist. Já nuuvt Njorttâ já Eunuk račoškuođijn ááiruid monnjâkääryst. Tast siämmást suoi savâstâláin puáttee kähteesuvâttemkištoin: – Ááiruh mist kale láá tääl, mut kuás tot kárbáh pottiigin teehin kištosajan? Njorttâ koijâdistij. – Na onnáá peeivi toh kolgii puáttiđ, Eunuk eeđâi. – Jáá, na tallehân taah ááiruh láá-uv jo šiev aigijn puohtum teehin, Njorttâ pahudistij. – Munnuu päikkikuávlust kale ij tággáár tábáhtume puáđáččii ubâ mielângin, Eunuk povvâstij. – Joo, iä tobbeen lah kähteeh ige kale loddečácáduvâhkin nuuvt ennuv. Luhhoost láá vala mii Njobžâenâmist tágáreh-uv kuávluh, moh iä keejâ maailm nuuvt čovgâ njuolgâdusâi čoođâ! Já forgâ Njorttâ já Eunuk láin finnim ubâ stuorrâ monnjâkääry kuárusin. Suoi láin pardam puoh ááiruid mučis liäján muorâsteligân. – Na nuuvt, muoi láán tääl kale kiärguseh! Eunuk pahudistij. – Joo, iän-uv vyelgi tääl váhá vala kuálástiđ? Njorttâ iävtuttij. Lii nuuvt šiev šoŋŋâ-uv. – Na vuálgoon te, mut viežžeen vistig tom munnuu kištokárbá teehin, Eunuk eeđâi já njuškij auton vyeijee sajan. – Joo, já šiettihhân munnuu sáátun vala eres-uv kištokárbáh, Njorttâ västidij. – Joo-oh, kale vissásávt-uv. Toh kárbáhhân láá tuš tuon njargii tyehin vyerdimin pyehtim, Eunuk västidij. Njorttâ-uv njuškij auton, já nuuvt suoi te vyejiláin kiäinusis. Mut iäváhân suoi tiäđustkin tiättám tom, et tot steellig, kuus suoi láin áiruidis kuáđđám, ij lamaškin Kuáskimjäävri miäcástemseervi steellig mut Uárbis njobžâpárnái táálu steellig. Iäváge suoi tiättám tomgin, et tot sááhá, mii lâi steellig paaldâst, ij lamaš uđđâ ááŋui sáhhám várás mut puáldimmuorâi sáhhám várás. 6. Njobžâkaandah lijjii finnim tommittáá viirrâm muorâid čuákán, et sij puohtii kesiškyettiđ taid tullâpuáldimsajan. Sij lijjii čoonnâm muorâid paddijn kiddâ jeđe kinccii taid tohon, kost Tálunjoobžâ rähtim muorâsteellig-uv lâi. Muorah lijjii uáli jo lussâdeh keessiđ, mut ko maaŋgâs oovtâst porgii, te lihâdiihân toh mahtnii ovdâskulij. – Ko peri ličij mist hiävuš tääbbin iššeedmin, Puállunjune šovoi já keesij nuuvt korrâsávt ko voojij. – Huh, mun jiem vaje innig! Assaaskuolgâ vaaidij. – Orostep váhá vuoiŋâstiđ, Šlubbopelji iävtuttij. – Šiev juurdâ! Puállunjune já Assaaskuolgâ eeđáin. Luhhoost sist ij lam muorâigijn nuuvt hirmâd kuhes mätki steellig kuuvl. Nággárvuođáin sij kinccii já kiškuu, já viijmâg sij te finnejii muorâhivvâduv Tálunjoobžâ steellig kuuvl. – Hei, keččeeba! Tálunjobžâ lii kustoo meiddei nuurrâm muorâid, Assaaskuolgâ pahudij já čujottij muorâliäján, mii lâi ittáám sii meddâlorodijn Tálunjoobžâ steellig oolâ. – Joo, nuuvt lii kustoo, Puállunjune-uv keejâi. – Mut mahtkis tot lii máhđulâš? Šlubbopelji imâštâlâi. Tálunjobžâhân vuolgij siämmáá ääigi ko mij-uv. – Na nuuvt sun kale vuolgij, Assaaskuolgâ-uv imâštâlâi. – Na jis sun lii kavnâm muorâid kostnii aldasijn já lii kuittâg puáhtám taid vistig teehin, Puállunjune iävtuttij. – Na nuuvt tot ferttee talle leđe! Šlubbopelji-uv nonnij. – Já liiba tot Tálunjobžâ kale kavnâm-uv šiev muorâid! Iä toh lekken magerehkin muálkkisuávvááh, Assaaskuolgâ rammui, ko keejâi njuolgâ muorâid steligist. – Joo, nubenáálá ko taah mii pyehtim ruánzih, Šlubbopelji eeđâi šlunden. – Na Tálunjobžâhân kale lii-uv ennuv jottáám tääbbin, nuuvt et ij lah kale ollágin komme, jis sun lii tiättám šiev muorâsoojijd-uv, Šlubbopelji čielgij. – Sättih mist kale leđe muorah jo tommit, et táin finnee jo šiev jonsahpeivtuulâ, Puállunjune arvâlij, ko keejâi stuorrâ muorâleje steellig alne. – Naa-a, Šlubbopelji-uv nonnij. – Luhhoost te Tálunjobžâ lii liijká-uv kiergânâm váhá išedistiđ, Assaaskuolgâ eeđâi. – Must kale nuuvt tovâččij mielâ váhá sáhháástiđ, Puállunjune várugávt iävtuttij. – Já maid joolâid tun sáárnuh? Assaaskuolgâ pallâgij. Tálunjobžâ vala suttá mijjân! – Na jiešalnees mun-uv kale puávtáččim váhá sáhháástiđ, Šlubbopelji miäđuštij. – Já ephân mij lah maiden paaid porgâmin, jis váhá išedep Tálunjoobžâ, Puállunjune ain čielgij. – Na ep tuođâigin, Šlubbopelji-uv smietâi. Išehân tast lii Tálunjoobžân, ko mij sáhháp taid muorâid valmâšin mudágis kukkosâžžân tassaaš ko Tálunjobžâ puátá. – Na mast tom maka tiätá, mon kukkosâš te lii tot mudágis kukkosâš pittá? Assaaskuolgâ ain epidij. – Na kale mij tommit jiejah-uv áppádep jurdâččiđ jieččân jiermijn, Šlubbopelji pahudistij jeđe viežâi sááhá. – Ele kuittâg jo sáhháá, Assaaskuolgâ ain vuástálistij, mut ij moonnâm kuhháágin, ko Šlubbopelji já Puállunjune láin raččomin steligist kuhes tiiŋgâid, maid sij jurdii puáldimmuorrân, jeđe sááhá lávluškuođij sunnuu kepilijn. – Täst kale ij tääiđi pyereest keevvâđ, Assaaskuolgâ keččâlij čielgiđ, mut suu jienâ lappui sááhá jienân. – Kohân iävá sáhhááččii vala jieijâs, Assaaskuolgâ huolâttij já paasij tyebbiláá keččâđ, ko Puállunjune já Šlubbopelji sáhháin jieijâs mielâst Tálunjoobžâ kyeddim puáldimmuorâid. Mut jiešalneeshân suoi kale sáhháin tääl miäcástemseervi kištoááiruid. – Puáđi išán munnui! Šlubbopelji avžui Assaaskuolgâ. – Ji-, jiem mun kale haalijd, Assaaskuolgâ vuástálistij já nááđui ain tyebbiláá mecciroobdân. Já Puállunjunegis ravviiškuođij: – Na, jis tun jieh haalijd puáttiđ išán, te kale mun sáhháám taid muorâid veikâ puoh. Kyedi tun, Šlubbopelji, sáhhájum pittáid riddoláá, te tohon talle puáhtá rähtiđ jo tullâsaje-uv valmâšin. 7. Já nuuvt te kaandâkyevtis pargeldáin. Puállunjune sáhhái, já Šlubbopelji kuodij sáhhájum muorâid. Assaaskuolgâ čuážui tyebbiláá keččâmin já poolâi. Assaaskuolgâ mielâst sáhháámân ij orroom puátimin loppâgin, mut viijmâg te muorâleeji ucoškuođij, já jiešalnees masa jo puoh muorah lijjii sáhhájum. – AUUUUUH kullui fakkist korrâ kiljádem sáhhámsaajeest. Tehân te lâi keevvâm eidu nuuvt tego Assaaskuolgâ lâi poollâm-uv: Puállunjune lâi sáhhám keeppilsis. – Mi-, mii tunjingis šoodâi? Šlubbopelji suorgânij já kaačâi keččâđ skipáris. Puállunjune lâi nuuvt suorgânâm, et ij vistig viettim čiärruđgin. – Yhy-, yhäää---, sun fakkist párguškuođij, ko jieš-uv hoksái, maht sunjin lâi keevvâm. Já tiäđust-uv suu keeppil povčâgij-uv. – Maht te tunjin keevâi? Assaaskuolgâ-uv iätádui já tuámittij sun-uv keččâđ. Mut eenâb Puállunjune ij puáhtámgin ettâđ, ko suu keeppil vardeškuođij. Luhhoost suu keeppil ij vardam meendu čuuvtij, mut liijká-uv Puállunjune mielâst tábáhtus lâi nuuvt unohâs, et sun keejâi pyeremussân čiärruđ visesvuođâ tiet hirmâdávt. – Hui, mun jiem tuostâ keččâđ, Šlubbopelji šnuđgoi já čiähádâđâi miestui tuáhá. Puállunjune kepilist kuáškui vorrâ kuittâg tommit, et taan pihtâseh lijjii jo aaibâs vorrân. Assaaskuolgâ keččâlij išediđ Puállunjune, mut ko sungin ij jiešalnees nuuvt pyereest tiättám, maid sun koolgâi porgâđ. – Puállunjune! sun čuorvij, mut taat ij orroom kulâmin maiden párgumis čoođâ. – Láá-uvsun tuon reepust laastareh? Assaaskuolgâ smietâi já poltoškuđij reepu, mon sij lijjii váldám fárusis. Sun tieđij, et Kuáski ain piejâi reepun vuosâišetarbâšijd. Mut ijhân tobbeen reepust mihheen toin naalijn kavnum, ko Assaaskuolgâ-riävu kepileh nuuvt čuuvtij tuárgistii. Sun pozzelij ubâ reepu siskáldâs enâmân já toin naalijn poltoškuođij tävirijd. Mut ij sun valagin kavnâm maiden. – Reepu lumoh! sun jurdâččij já kuáivuškuođij reepu lummoid, moh toh-uv urruu lemin nuuvt merettes ennuv. Vuosmuu lummoost lijjii njuneliijneh. – Jis jiem eres tiiŋgâid kaavnâ, te kale taah-uv tohhejeh, sun jurdâččij. Sun keigij Puállunjunán njuneliijne já kočoi suu tolliđ toin vardee keeppil. Já ain sun poltoškuođij reepu lummoid. Nube lummoost lijjii tulâstâllâmtarbâšeh. Kuálmád lummoost lijjii lastiksehhiih, já niäljád já aaibâs majemuu lummoost kavnui ko kavnui-uv meiddei vuosâišeloová! – Na te! Assaaskuolgâ eeđâi já tollij tutâvâžžân loová kieđâstis. Sun lehâstij tom já čuopâškuođij uccâ njuneskerreigijn laastarpitá. Puállunjune lâi uánihissii tollim njunelijnijn suormâs, já tot kale išedij. Já nuuvt Assaaskuolgâ piejâi suu suormân eidu čuoppum laastarpitá, mii pisoi-uv šievnáál sajestis. – Na nuuvt. Tääl te jieh varde nuuvt čuuvtij innig, Assaaskuolgâ eeđâi. Tääl mij kale vyelgip tääbbin meddâl tipšođ tuu suormâ váhá pyerebeht! – Joo, tunhân puávtáččih luuhâđ veik tuáhtárin, ko lah nyevt čeppi, Šlubbopelji povvâstij Assaaskuolgân. – Jieh jámálgâmgin, veik oinih voorâ, Puállunjune šnuđgoi. 8. Mut eidu ko Assaaskuolgâ lâi kiergânâm tuáhtárušmist Puállunjune, te aaibâs tast aldasijn kulluuškuođij auto huurrân. Já huurrân poođij ain aldeláá já aldeláá. – Na mondietsun tot Tálunjobžâ tyegáráin autoingis puátá? Assaaskuolgâ imâštâlâi jiänusân, ko ooinij stuorrâ mecciauto vyejimin riidon. Puállunjune-uv jooskâi čiärumist hiämáskâm tiet. Sun kuittâg váhá poolâi tast, maid Kuáski eđâččij, ko sust lijjii pihtâseh vorrân. – Tuot puáttee ij kale tääiđigin leđe Tálunjobžâ, Assaaskuolgâ eeppidškuođij, ko keejâi auto tärkkilubbooht. – Na ij tot kale kustoo lekken Tálunjobžâ, Šlubbopelji-uv nonnij. – Mut kii te tot talle lii? Puállunjunegis smietâi. – Jiem tieđe kale, Assaaskuolgâ eeđâi já keejâi, et autost čokkáin njoobžâkyevtis. – Hei, tääl mij kale sihâstep patârâsân! Šlubbopelji eeđâi já išedij Puállunjune čuožâd. – Joo, tuohu tuoi miestui tuáhá! Assaaskuolgâ huáputtij já uigâdij vala Puállunjune poođâst. – Hei, ij nuuvt korrâsávt uážu muu uigâdiđ! Puállunjune vaaidij. Kaandah peittâdâttii huápust, mut siämmást Assaaskuolgâ jo vigâškuođij tobbeen meddâl: – Tot mii reppu paasij tuos steellig kuuvl! sun huolâttij já keččâlij vala oŋâttuššâđ reepun. – Tipte tääl orroođ tom reepu! Šlubbopelji eeđâi. Jieh tun kuittâg innig pyevti tom viežžâđ! Já siämmást mecciauto orostij riidon – viehâ alda tom saje, kost kaandah lijjii. Ton maajeeld lâi stuorrâ monnjâkärry. Monnjâkääryst lâi käärbis, mii ij lamaš meendugin styeres, mut käärbis tot kuittâg lâi. Mecciautost njuškijn olgos njoobžâkyevtis, kiäid kaandah iä tubdâm. – Muu mielâst tuoh njoobžâkyevtis kale vuáváv tääl maidnii eromâšijd, Assaaskuolgâ smietâi pelijiänusân, já tast sun kale lâi-uv vuoigâdist. 9. – Hei Njorttâ, maid arvâlah, jis muoi pajedeen táágupeht taam kárbá čáácán? nubbe njoobžâin kullui iävtutmin. – Joo, Eunuk! Kale tot munjin suápá, tot njobžâ iävtuttij, kiän nommâ lâi Njorttâ. – Hi-hi-hi, Puállunjune kiheštij miestui tyehin. – Maid tun povvâstah? Šlubbopelji culijdij. Puállunjune culáiditij maassâd: – Láábâ suámáliih noomah tuoin njoobžâin: Njorttâ já Eunuk! Mut tađe eenâb kaandah iä ostâmgin sárnuđ, ko Njorttâ já Eunuk joođhijn jieijâs savâstâllâm: – Maid jurdáh, elâččeen-uv muoi tállân keččâlmin, maggaar te tain kárbáin lii suuhâđ? Eunuk kullui. – Joo, šiev juurdâ! Njorttâ västidij. Já kaandah keččii, maht Eunuk já Njorttâ luoštijn várugávt kárbá čáácán. – Luptist tun tuom nube keejist váhá, Eunuk kullui ravviimin skipáris. – Joo-oh, amas käärbis ráigániđ! Njorttâ pahudij. Kaandâi mielâ jo váhá kiäpui, ko Njorttâ já Eunuk luoštijn kárbá čáácán já suládáin, mut talle te Eunuk kullui etâmin: – Na muoihân pyehteen jo tääl tast siämmást keččâliđ taid spesiaalááiruid! Jis muoi vala teiveen čääsi alne mottoom kähtee-uv, mon puávtáččij faškâstiđ jaamâs toi kähteekoddemáiruigijn. – Joo-oh, tast siämmásthân piäsá váhá hárjuttâllâđ tom-uv kähteepivdem, Njorttâ nonnij já aalgij vuáppáđ kárbáin maassâd riidon. – Luhhoost iän vala kiergânâm tađe olgoláá, Njorttâ kullui etâmin. – Tääl toh jo puáttiv maassâd Assaaskuolgâ jierestui. – Kulâvettee-uv, maid tuoh kyevtis täälgis áiguv toi áiruigijn? Puállunjune culijdij. – Joo, toh áiguv vyelgiđ kähteid koddeđ! Assaaskuolgâ hirmástâlâi. Puállunjune tuubdâi, maht sust jyelgih vaibâškuottii, já sun čokánistij enâmân – eidu mottoom uávsi oolâ, mii toijui hirmos ruojáin. – Šššt! Oro joskâ! Assaaskuolgâ váruttij. Toh vala kuullâv, et mij lep tääbbin! Mut Eunuk ij orroom huámmášmin maiden eromâšijd. – Huih! Totpa lâi alda, Puállunjune smietâdij pelijiänusân. – Na munbâ viežâm vala taid ááiruid tobbeen steligist, Eunuk kullui etâmin já väzzilij steellig kuuvl. – Na mun puávtám tolliđ ton puudâ taam kárbá, amas tot kárgáđ, Njorttâ povvâstij sunjin. Já ko Eunuk luágui steellig kuuvl, te sun kullui imâštâlmin: – Já ma-, maid immâ--, --šijd! sun čuorvij. – Maid tun ettih? Njorttâ čuorvij riddoláá, ko sun ij kuullâm nuuvt pyereest. Kaandah tuállejii peljijdis, ko Eunuk čuážui nuuvt alda já huuihij aaibâs jo sii piälján. – Na tom mun ettim, et lâihân tot vissásávt eidu taat saje, kuus muoi taid ááiruid taa kuođijm? – Na tiäđust-uv tot lâi táágu! Njorttâ čuorvij maassâd já imâštâlškuođij, mondiet Eunuk tagarijd tuávhis koččâmušâid koijâdij. – Na keesi tom kárbá riidon já puáđi tun-uv teehin! Eunuk ain čuorvij. – Ij-uvsun tuot njobžâ kuássin jooskâ huikkemist muu piälján? Puállunjune smietâi. Suu mielâst Eunukist lâi taggaar piškeris jienâ, mii aaibâs čuoggij suu peljijd. – Joo, na mun puáđám! Toh láá vissâ nuuvt lussâdeh toh ááiruh! Njorttâ huuihij riddoost Eunukân já kesiškuođij kárbá. Já kaandah oinii, maht Njorttâ-uv poođij steellig kuuvl. Te Eunuk koijâdij: – Na uáináh-uv tun kosten taid ááiruid? – Na tuon steligisthân toh--, Njorttâ čielgiistij mojonjalmijn já čaaitij eidu toos, kost Assaaskuolgâ lâi nottod. Assaaskuolgâst lâi hyeni orroođ, mut sun keččâlij leđe nuuvt liihâdhánnáá ko máhđulâš, amas njoobžâkyevtis aiccâđ suu. 10. Mut tomhân kale jo puovtij ervidiđ-uv, et ijhân Njorttâgin kavnâm maiden ááiruid steligist, pic paasij ávusnjalmij keččâđ áirusaje. – Toh ááiruhhân láá kustoo--, Njorttâ hirmástâlâi já čujottij kuárus steligân. – Naa-a, toh láá lappum! Eunuk tievâsmitij. – Na siämmáá mun-uv kale uáinám, Njorttâ västidij. – Na kuus te láá toh ááiruhkis kirdelâm? Eunuk omâttâlâi. – Jiem mun kale tieđe, Njorttâ eeđâi já luuvij uáivis. Oskomettum tot kale oro lemin! – Eidu taashân toh ááiruh paccii, já ij toos lah äigigin ko tiijme verd, ko muoi tääbbin majemustáá eelijm! Njorttâ eeđâi já kejâstij tijmásis. – Tääbbin lii kustoo miinii reepuid, Eunuk čaaitij já vaaldij tom keeppilsis. – Joo, nuuvt lii kustoo. Kiinii lii kale iällám tääbbin, já tuođee lâi sááhá-uv majemustáá, Njorttâ čaaitij, já siämmást huámmášij, et tot-uv lâi lappum. – Já keejâbâ, ko tääbbin enâmist láá vorrâpápáreh-uv veik mon ennuv! Eunuk čaaitij. Eunuk keejâi pirrâsis: – Tuohu riddoláá kale lii kustoo ittáám muorâleeji. Mut iähân tohkin kale lah toh munnuu kyeđđim ááiruh kale. – Na munbâ elâččâm taid muorâid keččâmin, Eunuk meridij já luágui kaandâi rähtim tullâsaje kuuvl. – Vuoi surgâd sittágin! Eunuk pallâguođij muorâi kuvlân. – Na, maid? Njorttâ čuorvij. – Na toh munnuu pyehtim ááiruh láá kuittâg taan leejeest – já toh láá aaibâs jo pittán sáhhájum nuuvt et! – Ij lah tuotâ! Jiem osko kale! Njorttâ omâttâlâi. – Na puáđi jieš talle keččâđ, Eunuk avžui. Já Njorttâ-uv poođij keččâđ: – Na láá tuođâi-uv toh mii ááiruh tääbbin! – Na kiisun taidgis lii kyeddilâm teehin já sáhhám vala – já näävt uánihis ääigist? Eunuk imâštâlâi. – Na tom ko tiäđáččij-uv! Njorttâ pahudij. – Na taam kale ferttee tääl aaibâs äššin väldiđ, Eunuk eeđâi já kuáivui lumostis puhelin. – Mun suáitám poolisân! sun posádij suttoost. 11. Kaandah keččii miestui tyehin kuáimásis: – Ephân mij maiden ááiruid kale lah sáhhám, Puállunjune culijdij. – Na ep tiäđustkin! Šlubbopelji-uv nonnij. – Tohhân lijjii tuš Tálunjoobžâ pyehtim puáldimmuorah, Assaaskuolgâ-uv čielgij. Puállunjuneest lâi nuuvt unohâs orroođ, ko sun lâi čokkám ubâ ääigi nottod. Sun sirdâšui váhá, ko sust jyelgih vaibâškuottii. – AAAUUUH! sun fakkist kiljádij. Sun lâi sirdâšum käskei kooskân, moh tääl čuogguu suu pootân já poldii já kuđáiđittii ilgâdávt suu liške jyehi saajeest. Puállunjune čiäruškuođij. – Já mi-, mii immâšijd tääbbingis tábáhtuvá? Eunuk kullui já kaačâi keččâđ kaandâid. Njorttâ še kaačâi miestui kuuvl Eunuk maajeeld. – Já kost tijgis toos iiđijd, já kiäh tij leppeđ? Njorttâ koijâdij kaandâin. – Mij-, Šlubbopelji algâttij, mut ij finnim jienâs Puállunjune čiärrum paajaabel. – Mii tuongis kaandân šoodâi? Eunuk koijâdij. – Tun---! Eunuk algâttij já čujottij Puállunjunán. – Tun lah tot, kote lah sáhhám tyeid mii ááiruid pittán! sun sujâttij. Puállunjune čiäruškuođij ain korrâsubbooht. Tehân te Šlubbopeljigis huuihij nuuvt korrâsávt ko voojij já čuorvij: – Sun ij kale lah tuu áiroid kuoskâm! – Na kielestiđ-uvkâs vala tuot kandâ áigu! Eunuk suutâi. – Munhân uáinám, et tyebbin láá vorrâpápáreh enâmist, já tuon kaandâst lii aaibâs jo ubâ keeppil kiessum já pihtâseh aaibâs vorrân. – Njorttâ, čoonâ kiddâ taid kaandâid, amas sij kárgáđ vala! Eunuk meridij já keigij skippáársis päddipitá, mon kaavnâi enâmist reepu aldasijn. – Ij, jieh uážu! Mii ij kale koolgâ kiddâ čoonnâđ! Šlubbopeljigis párguškuođij já pancârdij nuuvt korrâsávt vuástá Njoortâ koozâin ko puovtij. – Mun ááigum pááikán! Puállunjune páárgui. – Kiddâgâsân tij tääl šoddâvetteđ! Tom mun kale puávtám lopediđ tijjân, Eunuk kiljoi já lâi suttoost nuuvt ruopsâd tegu laddâm toomaat. Já ige äigigin, ko kandâriävuh čokkájii enâmist nuuvt, et sij lijjii čoonnum kepilijn oohtân. Sij polâškuottii. – Njorttâ, tääl lam kale aaibâs vises tast, et muoi láán fattim sujâlijd kiddâ! Eunuk posoi. – Tom ferttee kale almottiđ poolisân, Njorttâ meridij. – Joo-oh, na tääl mun kale suáitám tohon poolisân, Eunuk eeđâi já oppeet kuáivui puhelimes. Kaandah tuárgistškuottii. – Mun jie-, jiem kale ááigu kiddâgâsân! Puállunjune šnuđgoi. – Tom tun liččih kolgâm váhá ovdiláhháá jurdâččiđ! Eunuk peelhij já tedâččij suttoost poolis numerijd. 12. Poolishovdâ já Išepoolis láin tääl Uárbis njobžâpárnái táálust sahhiittâlmin Kuáski. Tálunjobžâ lâi njuolgist moonnâm keččâđ, kost te kiällárân kuulgâi čääci. – Na, mun oskom, et muoi tyein Išepoolisáin láán kuullâm tääl tuárvi, Poolishovdâ eeđâi já luoštij peevdi oolâ tom povdiittâs, mon Uárbis njobžâpárnái táálu lâi finnim kähteesuvâttemkiišton. – Tuáivu mield must lâi mahtniigin iše, Kuáski eeđâi. Jiemhân mungin kale tieđe ubâ ääšist jiem maiden. – Na ij orroom Tálunjobžâgin tietimin, Poolishovdâ pahudij. Oinim suu eidu tyest šiljoost. Tálunjobžâ muštâlij, et sun lâi eidu lamaš riddoost, ige tobbeengin lam oinum mihheen epitáválijd. – Naa-ah, kale taat lii jo ubâ suámálâš äšši taat ubâ tábáhtus, Išepoolis smietâdij. – Vyelgeen-uv muoi talle elâččiđ vala tobbeen riddoost já keččâleen tastmaŋa vala väldiđ ohtâvuođâ tohon miäcástemsiärván? Poolishovdâ iävtuttij Išepoolisân. – Tot kale suápá pyereest, Išepoolis västidij. Já siämmást čuojâškuođij Poolishoovdâ mätkipuhelin. – Haloo, Njobžâvääri poolisist, Poolishovdâ puhelimest. – Na pyeri peivi! – Tothân sattui-uv! Eidu savâstâlâim, et kolgâččij suáittiđ tohon Kuáskimjäävri miäcástemsiärván. Mist liččii váhá koččâmušah tom kähteesuvâttemkištoost. Tom ij nomâlâs pyevtigin orniđ. – Nuuvt vâi? Poolishovdâ kuldâlij, já suu čalmerommâšeh pajanii hiämáskem tiet. – Láá-uv toh njobžâkaandah talle sáhhám taid ááiruid vâi? – Jáá, na láá-uv toh kaandah vala talle tobbeen riddoost tunnuin? Poolishovdâ ain koijâdâlâi. – Eppeđ koolgâ kihheen vyelgiđ kuussân tobbeen! Muoi Išepoolisáin puátteen tohon nuuvt huápust ko pesseen! Sun toopâi puhelin. – Na tääl te mij kolgâp vyelgiđ tohon riidon já huápumus lääji mield! Poolishovdâ tuámittij. – Na lii-uv tobbeen sattum miinii vâi? Išepoolis koijâdistij. – Na joo, tobbeen puhelimest lâi tot Kuáskimjäävri miäcástemseervi sahâjođetteijee. Sun lii tääl Njobžâjäävri riddoost skipárijnis. Suoi láin tuálvum tohon áiruleje toi kähteesuvâttemkištoi várás, já tääl kiinii lii sáhhám ááiruid já pardam áirupittáid mottoom muorâliäján. Suoi lává čoonnâm sujâlijd kiddâ já táttuv tääl munnuu išán tohon! – Ohhoh! Išepoolis imâštâlâi. – Joo, já toh njoobžâkyevtis láin váldám kiddâ kulmâ njobžâkaandâ, já suoi láin vissáh tast, et eidu taah kaandah lijjii sáhhám sunnuu ááiruid. – Na vuoi hirmos peeivih sittágin, Kuáski sivnádâlâi, ko kuulâi tom, maid Poolishovdâ muštâlij. – Toh kaandah kale láá mii Uárbis njobžâpárnái táálu kaandah! Kuáski párgádij. – Nuuvt vâi? Poolishovdâ imâštâlâi. – Nuuvt mun kale jurdám! Kuáski čielgij. – Maidsun toh kandâriävuh tobbeen láá talle porgâm? Kuáski iätádui. – Mun kale vuálgám tállân viežžâđ Tálunjoobžâ! Kuáski meridij já tuámittij olgokiällárân. Tääl kale uážžu leđe veik maggaar avedem kiällárist, mut njobžâkaandâid kale ferttee vistig kááijuđ tobbeen! Váhá áigáá keččin Tálunjobžâ-uv kaačâi siisâ: – Láá-uv toh skeelmah faŋgim tobbeen riddoost mii táálu kaandâid vâi? Tálunjobžâ hirmástâlâi. – Na nuuvt tot oro lemin kale, Poolishovdâ nonnij. – Na ličij-uvsun pyeremus, jis tuoi-uv, Kuáski já Tálunjobžâ, vuálgáččáid tohon riidon fáárun? Išepoolis avžui. – Na tiäđust-uv muoi vyelgeen! Vuálgup tállân tohon! Kuáski huáputtij. Sun nuolâi ovdâliijnes já kaččâlij olgos. – Muoi Tálunjobžáin vyeijeen tain Uárbis njobžâpárnái táálu bussijn tohon, Kuáski meridij. Pooliseh lavkkijn jieijâs auton já vyejiláin. Kuáski čokánij uccâ buusin Tálunjoobžâ paaldân já kočoi Tálunjoobžâ toommâđ. Tálunjobžâ tuolmâi bussijn nuuvt korrâsávt ko voojij, mut liijkágin sun ij pissoom nuuvt pyereest poolisauto maajeeld. 13. Poolisauto vuojij piilih njurgon Njobžâjäävri riidon. Tálunjobžâ tuolmâi puáris bussijn poolisauto maajeeld nuuvt korrâsávt ko suu kepilijn vuolgij. Vistig pooliseh pajanáin autost, já tastmaŋa meiddei Tálunjobžâ já Kuáski. – Vuoi pärniriävuh! Kuáski šallišij já kaačâi párnái kuuvl. – Puáttiđ tääl huápust muu kuuvl! sun avžui kaandâid. – Leppeđ-uv tij riävuh aaibâs kiddâ čoonnum! sun hirmástâlâi. – Lyeštiđ sii tállân tuon päädist! Kuáski meridij tagaráin jienáin, et Njorttâ keejâi pyeremussân jávuttáá lyeštiđ päädi jieijâs kepilist. Kaandâid ij tarbâšâm kuohtii avžuđ. Sij monnii huápust Kuáski kuuvl. Sij tuárgistii já pollii tääl hirmâdávt. – Karttâp-uv mij tääl kiddâgâsân? Puállunjune čiärui já kiškoi päädi luovâs keeppilstis. – Na, ij-uvsun taat äšši vala täst čielgâ, Kuáski lohđuttij. – Joo, eidu tondiet pooliseh-uv lává puáttám teehin, Tálunjobžâ lohđuttij já išedij Šlubbopeelji luovâs päädist. – Pyeri peivi! Poolishovdâ já Išepoolis tuáivuttáin. – Tuálvoo peri tyeid njobžâkaandâid meddâl kiddâgâsân! Eunuk palijdij. Cyevkkejeh nuuvt fasteeht nubij piergâsijd ete! Kiddâgâsân taid kalga kale tuálvuđ ige kuussân eres sajan! – Mij ep koolgâ kuussân kiddâgân! Assaaskuolgâ čielgij palojienáin Kuáski seelgi tyehin. Ep mij lah porgâm maiden paaid! – Joo, tij jiejah leppeđ monâmin kähteid koddeđ! Tom ij uážu porgâđ, ko toh láá nuuvt mučis lodeh! Šlubbopelji čielgij. – Tij jiejah kolgâvetteđ kiddâgâsân! Assaaskuolgâ kiljoi. – Na, orroođbâ tääl puohah aaibâs joskâ! Poolishovdâ meridij. Mun jođettâm kale tääbbin täid savâstâlmijd, sun eeđâi já kalgâlij čuddus. – Na, čielgejeebâ tuoi vistig, miäcástemsiärváliih, mii tääbbin lii tunnuu mielâst tábáhtum! Poolishovdâ avžui. – Juo-ah, tuot lii Njorttâ, já mun lam Eunuk, Eunuk algâttij já tuoldâi tego suohâdpääti. Mun lam taam mii miäcástemseervi sahâjođetteijee. Mij lep orniimin teehin Njobžâjäävri riidon kähteesuvâttemkištoid, já muoi Njorttáin puovtijm onne ááiruid-uv teehin tađe várás. Muoi piejáim taid ááiruid tuon miäcástemseervi steligân, já muoi ko moonáim kárbá viežžâđ já láin meddâl tiijme verd, te ton ääigi puoh mii pyehtim ááiruh lijjii lappum steligist. Toh lijjii sáhhájum aaibâs jo pittán, já áirupitáh kávnojii fakkist tuon muorâleejeest tyebbin riddoláá! Já taah kaandah láá toos kale sujâliih! Tondiet muoi láán váldám sii tääl kiddâ! – Jáá, na toh láá kale uáli jo korrâ sujâttâsah, Poolishovdâ pahudij já joođhij: – Na tääl kale ferttee kuullâđ kaandâid-uv kale! – Addâgâs, jis mun siähánâm taan savâstâlmân, Tálunjobžâ algâttij. Oovtâ ääši mun kuittâg ferttiim jo njuolgist tivvoođ: tuot steellig kale ij lah mongin miäcástemseervi steellig mut aaibâs muu jieččân kepilijgijn rahtum steellig! Toos mij ááiguim kandâigijn pieijâđ muorâid, moh lijjii mii jonsahpeivtuulâ várás. – Kolgâvetteđ tääl muštâliđ eidu toin naalijn tego ääših láá-uv, Kuáski ravvij kaandâid já keesij Puállunjune jieijâs haamit tyehin puohâi oovdân. Puállunjune váhá poolâi vistig, mut sun kuittâg-uv lavkkij muáddi läävhi ovdâskulij. Sun čielgiiškuođij: – Na mij lep kale – teikâ jiešalnees mun lam – tääbbin váhá sáhháástâllâm, sun mieđettij. – Na tiehân te kuullâp! Eunuk algâttij, mut Poolishovdâ sevilij sunjin kepilijnis já avžui orroođ joskâ. – Naa, mut mij ep lah kale sáhhám maiden ááiruid, Puállunjune čielgij. Já Šlubbopeljigis čielgiiškuođij: – Joo, mij lep jiejah viežžâm puáldimmuorâid mii jonsahpeivtuulâ várás tyebbin meecist já fievridâm taid teehin steellig kuuvl. Já toh muorah, moh lijjii mijjân jo valmâšin tuon steligist, lijjii kale Tálunjoobžâ viežžâm puáldimmuorah! Já Puállunjune halijdij váhá išediđ Tálunjoobžâ já talle sun sáhhái taid-uv muorâid mudágis kukkosâžžân, já mun kuoddim sáhhájum puáldimmuorâid tuon liäján. – Joo, togopeht puállááttep talle jonsahpeivtuulâ, Assaaskuolgâ tieđij muštâliđ. – Pärniriävuh! Kuáski šuáhkádij já sihostâlâi čolmijdis. Já te Tálunjobžâ oppeet čielgiiškuođij: – Mut mun kale jiem kiergânâm toos pyehtiđ maiden muorâid, ko munjin šoodâi nuuvt hirmâd huáppu tohon kiällárân tivvoođ tom čäciavedem! – Mutâ ko--, Puállunjune keččâlij čielgiđ, já fakkist sun iberdij-uv, et sun ij tuođâigin lam sáhhám maiden puáldimmuorâid mut miäcástemseervi ááiruid, moh kale hirmâdávt sulâstittii puáldimmuorâid. – Vuoi väivi, Puállunjune eeđâi šlunden. Mun tuođâi-uv jurdim, et lijjim sáhháámin puáldimmuorâid, sun čielgij. – Na mut mii ááiruh kale láá tääl tuššâm! Eunuk paalijdškuođij oppeet. Ep pyevti orniđ ubâ kišto! – Na tij kale eppeđ mudoigin pyevti orniđ maiden kähteesuvâttemkištoid tääbbin! Poolishovdâ čielgiiškuođij. – Na--, mutâ ko mij lep nuuvt korrâsávt porgâm tai kištoi oovdân, Njorttâ čielgiiškuođij. – Joo, mutâ ko kihheen ij lah uuccâm love tággáár kišto orniimân, Poolishovdâ čielgij. Taah kaandah kale jiešalnees láá porgâm šiev palvâlus, ko sij láá čuollâm kištoááiruid rasta! – Na mii te talle maka mijjân tábáhtuvá, jis koddep-uv muáddi kähtee tääbbin? Toh lodehhân láá mudoi-uv tommittáá ennuv tääbbin tavveen, Njorttâ eđâškuođij. – Kähtee lii rávhuidittum šlaajâ nuuvt mäddin ko tavveen-uv! Poolishovdâ čielgij. Tot, kote koddá oovtâ kähtee vahâgist, finnee 1682 njobžâeevri sááhuid! Mutâ taggaar njoobžâ, kote koddá kähteid iävtutátulávt já valabâ uárnee stuorrâ kähteekoddemkištoid, mun kale koolgâm tuálvuđ kiddâgâsân já sáhuttiđ korrâsávt! – Mut jyehi tááhust tääl kale tuoi, Eunuk já Njorttâ, ferttiivettee áánnuđ addâgâs njobžâpárnáin, ko čoonáid sii kiddâ toin naalijn! Já tij, njobžâkaandah, kolgâvetteđ áánnuđ addâgâs, ko leppeđ sáhhám nubij ááiruid! Poolishovdâ ain meridij. – Mut ep-uv mij, pyereh njoobžah, puávtáččii viettiđ tääbbin oovtâst aaibâs rávhálijd jonsahpeivjuuhlijd – puohah oovtâst, Kuáski iävtuttâlâi. – Joo, ijhân tot kale nuuvt hitruus juurdâ lah, jis kárttá tuálvuđ njoobžâid kiddâgâsân, Tálunjobžâ-uv nonnij. – Jonsahpeivi-uv lii puátimin, já tietimettumvuođâsthân taat-uv pärtti lii kustoo šoddâm! Kuáski sárnudij rávhálâš jienáin. – Joo, mutâ ko nuuvt maaŋgah njoobžah láá puátimin teehin taid kähteesuvâttemkištoid! Ijhân taid kištoid kale pyevti sirdeđ mahten! Njorttâ hirmástâlâi. – Na jis mij kištottâllâp veik toin naalijn, et tuše keččâp taid kähteid? Puállunjune iävtuttij. Puohah keččii kuáimásis. – Na tothân ličij-uv hirmâd šiev juurdâ! Poolishovdâ ilosmij, ko váhá ääigi lâi smakkiistâllâm tien iävtuttâs. – Já tothân ličij taggaar kišto, moos iä tarbâšuuččii ollágin magareh lovehkin! sun joođhij. – Iäge ááiruhkin, Išepoolis eeđâi. – Jáá, et loddebongamkišto vâi, Eunuk pahudij. – Na maht totkis kišto talle monâččij? Njorttâ smietâi. – Na ovdâmerkkân toin naalijn, et vyeittee lii tot, kote uáiná enâmustáá kähteid, Puállunjune ain iävtuttij. – Joo, na toos kale virgeväldi-uv puáhtá miettâđ, Poolishovdâ eeđâi. – Na, molsâiävtuh iä kale tääiđi leđe meendu ennuv, Eunuk smietâi šlunden. Jiem šoddâm keččâđ taid lopeaašijd nuuvt pyereest, sun mieđettij. – Na uárnejeen-uv muoi talle tom kähteesuvâttemkišto saajeest loddebongamkišto? Njorttâ iävtuttij. – Jooo! Mun-uv vááldám kale uási ton kiišton! Puállunjune ilodij. – Nuuvt mun-uv, Šlubbopelji västidij. – Já mun meiddei! Assaaskuolgâ-uv čuorvij. – Uážžup-uv mij väldiđ uási loddekeččâmkiišton, rähis Kuáski? Puállunjune áánui já keejâi Kuáskán nuuvt muččâdávt ko maatij. – Naa, liävus te talle, Kuáski lopedij. – Huraa! Njobžâkandiih ilodii já njuškuu Kuáski pirrâ. – Uážžuh-uv taah kaandah-uv väldiđ ton loddekeččâmkiišton uási? Kuáski koijâdij Eunukist. – Naa, muu peeleest kale, Eunuk lopedij. – Ji-huu! kaandah ilodii. – Mut ko--, Assaaskuolgâ algâttij. – Maid, pärni? Kuáski koijâdij. – Na ko mun jiem kale tääiđi tubdâđ ubâ kähtee, Assaaskuolgâ čielgij tuođâlávt. – Na, tot ij lah nuuvt vaigâd, Tálunjobžâ jeđđij. Kohân peessâp pááikán, te mun čááitám tunjin kähtee kove loddekiirjijn. Tot lii taggaar lodde, mast jyelgih hiäŋgájeh maajeeld, ko tot kirdá. Mudoi tot kale lii mučis lodde: tast lii taggaar čeve, mast láá tego ränis sárgáh, já kaskoo čiäppát tast lii ruškis tiälkku. – Mut toh ááiruh kale lijjii mii spesiaalááiruh, moh tääl tuššii! Njorttâ vala algâttij šlunden. Toh lijjii rahtum eidu täi kähteesuvâttemkištoi várás. – Tagarijd ááiruid ij pyevti eres saajeest ubâ kevttiđgin ko kähteesuuvâtmist, Eunuk čielgij. – Na kalebâ puáhtá! Assaaskuolgâ čielgij. – Na maht te talle? Njorttâ koijâdistij. – Na toh tohhejeh pyereest mii jonsahpeivtuulâ cokkitmân! Pesâvetteđ puohah keččâđ, mon šievnáál toh pyelih, Assaaskuolgâ västidij. Puohah ruáhásii. Jormo-Hendrih Heikkâ Saammâlkandâ Mattus (1838 – 1926) šoodâi 10.9.1838 uáli jo kievhis vaanhimijn Pááđáár siijdâst, Jormo pääihist. Perrust lijjii 7 pärnid. Purrâmuššân lâi iänááš pecimääli já ehidist enni ain luvâttij párnáidis eehidrukosijd já Eeči mii já Hiärá sivnádâs (Koskimies – Itkonen 1978: 371). Ive 1856 kirkkohiärrá E.W.Borg kiddij huámášume 18-ihásâš Heeikân, kiäst lâi šiev máttu. Sun valmâštui katekeettan 1858, mutâ algâttij katekeettan esken 1864. Mattus tooimâi meiddei faŋgâfievrideijen 1868 – 1871. Lukkárin Mattus väljejui ive 1871, já vuossmuu já áinoo keerdi katekeeta viirgán 1883. Ive 1893 sun luovâttij katekeeta virgees Matti Lehtolan (Lehtola 1998: 130 – 132). Mattus lâi fáárust čälimin Aanaar kieldâhaldâttâs vuáđudemäššikirje 1876 (Lehtola 1998: 251). Sun lâi kieldâlävdikoddeest värialmajin 1894 – 1899 (Lehtola 1998: 259) já kuulâi meiddei Aanaar škoovlâ vuossmuu stiivrân. Sun lâi jieš vuossmui uáppei juávhust Aanaar uđđâ škoovlâst (Lehtola 1998: 287, 289). Mattus naajâi Ánná Aikioin (4.10.1842 – 11.8.1910) já suái finnijn čiččâm pärnid, moin neeljis jammii já kuulmâst ohtâ lâi peljittem. Heikkâ eelij tuđâvâžžân perruinis Juvduujuuvâ lusmeest (Koskimies – Itkonen 1978: 373). Munnuu mielâst oro, ete Heikkâ lii lamaš uáli jo virkkuus já lijkkojum almai. Sust lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ (Itkonen 1970: 244), mast sun lâi pegâlmâs (Lehtola 1998: 132). Mattus jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. Mattus lii hävdidum Anarân 1926 (Itkonen 1970: 245). Mainâseh iä lah tiäđust ennuu. Kavnum láá kuttâ mainâs, main kyehti láá elleemainâseh, kulmâ sämmilii elimist já ohtâ mainâsijn lii jieijâs elimist. Leen finnim kyehti Heikkâ Mattus kietâčalluu, moi vuáđuld leen ráhtám čäällimvyevianalyys. Mainâseh láá pyereest já čielgâsávt čallum. Čäällimvyehi lii alda tááláá peeivi kevttum čäällimvyevi. Stuárráámuuh iäruh oroh lemin ortografiast. Säänih láá algâttum timmâ puustuvâiguin ovd. boccuui, gerisijguoim, duodar jno. Diftoŋgih moh láá lamaš kiävtust: yö (vyögih, vyövnuđ, jyöhi, jyölgi), eä (beäivadahhan, meäccan), ua (uainojeh, buađi, duarvi), ie (dietih, piergu, biejeh), uo (buohhaaid, duodar, buoris), yo (gyoddim) ohtii návt, mudoi yö já pelivokaaleh: äy (näyvt), ou (ouvdil). Merhâšittee lii, ete đ-puustav lii lamaš jo kiävtust, sehe saanij loopâst já kaskoo saanij om. vyövnuđ já giđđuv, gušgađ. Maaŋgâin soojijn nube staavvâl vookaal lii kukkom, ovd. maneeh, nubee boccuui. Oroččij, et sun lii kiävttám kiäsásâm saanij loopâst č-puustuv ovd. dassaač já jyöhhač já meiddei talle ko lii koččâmuš deminutiivhäämist, om. juvvač. Konsonanteh saanij kooskâst ‑dd (godde, luoddaid, sadda), ‑tt (gáttus, mottoom, ferttejeh) já saanij loopâst ‑t (poccuit, maasat, nuut), ‑d (gostad, guddiid). Čälidijnis Mattus kuođij maŋgii majemuu puustuv meddâl, om: vit guobčaid kulm almaa čohč godde bivdem kiđđgodde čoovč geji mield čohč manudist gulm almaa basebiv äiggi Ovdâmerkkâ Heikkâ Saammâlkandâ Mattus čallust: ”Vyövnum adai Kiđđgodde biuvdem Kiđđuv vyölgih anar almaah vyövnuđ valburbeeivi ääigi. beenui ja gerisijguoim. adai dalle gov muota noha de dalle gäädis eergij guoim. ja gost sii dietih stuorra aavid adai jeegid dise doha maneeh. ja jos lii don ääpi riddoost duodar. die maneeh don ool beäivadahhan geččađ.” (A.V.Koskimies B 683: III). Čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâ Ritva Kangasniemi Petra Kuuva Käldeeh: – Lehtola, Teuvo 1998: Kolmen kuninkaan maa. Kustannus Puntsi. Gummerus Kirjapaino Oy. Jyväskylä. – Itkonen, Tuomo 1970: Pippinä ja pappina. Werner Söderström Oy. Porvoo. – Koskimies, A.V – Itkonen, T.I. 1978: Inarinlappalaista kansantietoutta. Suomalais-ugrilainen seura. Vammalan kirjapaino Oy. Vammala. – Mattus, Heikki: Puáris anarâš teevstah. Koskimies A.V. B 683: III. Suomalaisen kirjallisuuden seuran kirjallisuusarkisto. Helsinki. Jormokuoškâ oovdiš táálu Jormokuoškâ táálu lii Juvduujuuvâ uáivušist Aanaar markkânist penâkkullâm keččin. Tot lii lamaš vissâ veikkâ mon puáris assâmsaje, ko kuálláás juuhâ lii aaibâs paaldâst. Vivvâ-Mattii Saammâl ‑rokke mainâstij, et kuoškâ uáivuš teermi alne láá lamaš puáris kuátisajeh. Ovdil ko Jormokuoškâ táálu rahtui, te jormoliih assii vistig "Jurmu"-nommâsâš táálust, mii lâi Kerrisnjaargâst Solojäävri máddáákeččin. Tom táálu lâi vuáđudâm Saammâl Hendrihkandâ Mattus, kote šoodâi 1817 já jaamij 1887. Suu kálgu lâi Aile Isánieidâ Padar, š. 1809, j. 1871. Sunnuu kandâ lâi Henrik Saammâlkandâ Mattus (Jormo Hendrih), š. 26.10.1838, j. 06.05.1926. Jormo Hendrih (Heikki Mattus) vuáđudij ive 1910 Jormokuoškâ táálu, mii lii eennâmregisterpápárijn suomâkielân "Jurmukoski". Taah tiäđuh láá finnejum kirjeest "Inarin pitäjän asutuskehitys 1805-1910" , mon lii čáállâm Tarja Nahkiaisoja 1995. Jormo Hendrih kočodii meiddei Lukkár-äijihin, tondiet ko sun lâi Anarist lukkárin já meid katekeettan. Toin áánsuin sun finnij silbâkunneemeerhâ, mast luuvâi "Isänmaan hyväksi". Jormo Hendrih lâi naaijâm Anna Aikioin. Sunnust lijjii párnááh puárásumosist nuorâmusân: Henrik (Hendrihhááš), Samuel (Lukkár Saammâl), Anna Priitta, Aili, Eeva Maria, Iisakki já Juhan Eerik . Jormo Hendrih nieidâ Anna Priita käälis lâi Koniš-Matti, suhânommâ Valle. Sun lâi Koniš-Aailâ viljâ, kote lâi Väri-Maati (Sarre) kálgu. Koniš-Maati kočodii Lukkár Vivvâ-Maatižân. Sunnuu párnááh lijjii Marttin, Matti, Saammâl já Heikkâ Valle. Lâi vala ohtâ nieidâ, kote lâi ovdánemvádulâš. Ko Jormo Hendrih vuáđudij táálu Jormokuoškâ uáivušân, te vissâ sun halidij pyereeb kyelisajan, peesâi Juvduujuuvâst kuávžurijd pivdeđ. Tállân päikkiridoost lii Jieŋâlâskuánnil, mii lâi tego kyelipääti. Tarbâšij tuše kuáivustiđ kuolijd. Jormolijn lâi-uv aaibâs taan kuánnil várás rahtum nyetti, mast nubbe peeli lâi kuhheeb ko nubbe. Tot värppi lâi vala ehidispeeivi keessimnáál. Kuoškâ vyeln koddojii stuorrâ kuávžureh já eres-uv kyeleh. Togo lâi värppi-uv, mon nommâ lâi Eehidmáálááš, ko tast nuuvt vissásávt kuudij kyelimáállás. Muu tiäđust ij lah kii lii huksim teikâ huksiittâm Jormokuoškâ tuuvijd. Sáttá leđe eidu taat Koniš-Matti. Meiddei tot lii epičielgâs, mon ive táálu valmâštui. Taan kuávlust kal juttii ovdil sođij mäddin puáttâm táluhuksejeijeeh, kiäh láá ráhtâm tuuvijd tääbbin kuávlust, nuuvt tego Multa-Antti (Antti Multarinne) já Mylly-Jussa nommâsiih. Lâž-uv sunnust nubbe lamaš huksiimin? Multa-Anttihân lâi jieš-uv finnim "torpa" Muddusjäävri siijdân. Ton puudâ ko táálu valmâštui, sij assii Solojäävri nuorttiipele riddoost Vuojâtnjaargâ taavaapeln hirsâtuuváást. Jormo Hendrih alge Lukkár Saammâl paasij aassâđ Kerrisnjaargâ táálun. Jormokuoškâ táálust lijjii naavit já láátu, sävni, äitti, riddoláátu já kyelikiällár. Káivu še lâi. Sävni lâi tuve máddáápeln, tuuveest Kävtteeluovtâ vuást. Luohtâpoođâst lâi meiddei tot riddoláátu. Táálust lâi stuorrâ tupe já kyehti kámmár. Solojäävri riddoost lijjii kárbáh javrij mield jotteem várás. Juuvâst jotteem várás lâi Jormokuoškâ vyeln käärbis. Toin läävejii jotteeđ Ryettikuoškâ uáivuš räi talle ko monnii Aanaar markkânân. Orjâlâš pajulmuuh kočodii Jormokuoškâ táálu noomáin "Uđđâ Lukkár". Suáđi ääigi saksaliih poldii táálu ohtân olgovistijdiskuin. Ij pááccâm eres ko kyelikiällár juhâtiärmán já káivu. Tääl taan siämmáá kiedist lii oppeet táálu. Tot lii masa siämmáá saajeest-uv ko oovdiš táálu. Tast áásá taan čalluu čällee. Taan čallui lam finnim tiäđuid täin ulmuin já kiirjijn: Aili Valle (Lusme Ailâ), Iisakki Paadar (Lusme Issá), Matti Paadar (Lusme Matti) já Sammeli Valle (Vivvâ-Mattii Saammâl) Tarja Nahkiaisoja: Inarin pitäjän asutuskehitys 1805-1910. 1995. Samuli Paulaharju: Taka-Lappia. 1927 Ilmari Mattus: Mattus suuhâ, Anarâš-lostâ Matti Morottaja: Tovlááh mainâseh. 1996 Koveh: 1. Kovetekstâ: Koveväldee lii lamaš Jormokuoškâ uáivuš teermi alda. Čižetpeln lii äitti. Olgoláá uáinoo naavit. Uálgispeln káttus vyelni hiäŋgájeh vissâ kyeleuáivih. Kove lii váldâm ive 1933 Erkki Mikkola. Kove lep finnim Museovirastost. 2. Kovetekstâ Ulmuuh Jormokuoškâ táálu ovdebist. Čiž. Aili Valle, Anna Priitta Valle (Vivvâ-Mattii kálgu), Irján-Mattii Matti já Irján-Mattii Áábrâm (Morottaja) 3. Kovetekstâ: Jormokuoškâ ulmuuh Jormo Marttin táálu oovdâst. Čižetpeln Lukkár Vivvâ-Maatiš, suu alge Marttin já Marttin kálgu Lusme Ailâ. Kooveest lii meiddei Máágá-Jovnâ kandân já suu enni Jovn-Nijlâs Mággá (Kitti). Kove lii valdum vaarâ 1950-lovvoost. Matti Morottaja Kiergânii tovle-uv Ovdiih jotteemniävuh lijjii nuuvtko muštep já tiettip jieijâs jyelgeh já tälviv saveheh já vuájáneh. Na čuoigâđ lei pentâ hitruu ko lei šieu sijvo. Hyenes sijvon tiäđust-uv hitruuvuot lei nuovt já nävt, vuoidâseh iä tovláá ääigist eenâb lámáš já egeba ollágin. Te ko jo saaveeh vuáđu čuutij rapânij, te tuájistii kuáccee uávssáá já tooin ruvviistii. Kale mätki tontiet ovdánij, ko váá mävstimeh killájii. Siämmááhán kale lei poccuin vyejedijn-uv, vuojij uávvuttijhân kale, ko váá raaškâh killájii. Na poccui mild liihâddijn ko rääines heevij šoddâđ, te ton mildhân kale lei jođádoh. Saaveehjoto lei ain talle, ko čoođoostij, ucánjáhháá kiärnustij. Oppeet jies puollâšij oolâ pivâldij, te lei jođádoh, adei puolâš kolmâ šooŋâst muotij já nuuvt pivâldij, te talle meiddei lei jođádoh. Kinttâl kale kevttii já keevtijm, mutâ toin juuđij kuohtui kuul. Na maka suáđiist kale kerrisvuáđooid njuođâstii motomeh lamppuoljo já lam mun-uv tom porgâm, mutâ jiem kale mun toos mielâstum. Mutâ ko kinttâl tuulâpaštust kerrisvuáđo njuođâstij, te tot kale išedij kuittâg-uv vorâs voccân já njäbbin. Luodâmildhân kale ij killám kuhe, ko njavkkâsij. Tägäreh jotteemniävuh láá ovdlist lámáš. Huáppu ij lámáš, mutâ pargoidis talle-uv kiergânii porgâđ. Mottoom sämeäijih lei ohtii smietâdâm: – Te mis lii nuuvt, ko ráiđooin čáácán návloo, vahe kale ij kulluuččii koggoon, mutâ ele še jiem innâg. Kale tovle-uv juttii, kiäh ráiđuigijn, kiäh poođoig. Ovttáin ergiijnhân kale huápumusâht peesâi-uv já jies lijjii hervâ uávuttâh, leeŋgeh já määlejum šieu kerris já viššâlâs vuájáán, te ij ohtâ penâkkulm kuhe pištám. Muu eeči eelij ohtii ohtân ohhoost Reisvuonâst já ko tobbeen poođij, te smietâstij: – Te tääl te lei šieu sijvo. Mutâ kale motomijn lii heevim leđe hyeni-uv jergâ, laa ájánám maŋgâ-uv oho. Ton mookán iä tuhhim ergi ko ergi, kolgii leđe laiđâseh. Jies lei olduves, adai taggaar čoskčeijee, tagarehhân iä lámáš, ko eidu päikkiergin. Tääl ij taarbâš innâg raiđđuustâllâđ. Ovttáin vuájánáin piergee jyehi mohheest, kiälkkáriehâ uážžu leđe maŋalist já kiergân meid. Na kossâ timmâ muottân já muottiis čáccáás jieŋâ alne kale motomin keijistiđ já jurdeliđ: – Maht tibi täälgis. Tovlááid vuájánijd ij tarbâšam kincádiđ uáivikieččin, ege poođâkieččin. Tááláid vuájánijd ferttee kincádistiđ, ko tarvaneh. Juávdá keččâlistiđ, ennuu-uv vyeijest ääpih láá. Toh láá lusis vuájáneh. Toi keččin sáttá juovdâđ mottoom smietâstiđ ovdláá, tei maŋeláá, et jiem tieđe, ko šotkâšeh laa rašeh já vuáisuh. Táán ääigisthân mist lii pyeri leđe iälustiđ já eelliđ, et ráávhust mij uážžup kijtteđ Immeel, et täid puoh lii mijân adelâm lähjidâm. Na lii motomin lamaš tot-uv tuáivumâš, et mottoom puársub sääni-uv šodâččij táán kielân čaallum, mutâ uccáá toh liijká vuástá adei oovdân puátih, ko riämmá maidnii aašijd, tei mainâsijd čäälliđ. Mut na täid saanijd kale puohâh tobdeh: šuáhkut, ruhno, vaandârd, njaaigârd, miävllu, nabdem, toŋŋâseh, äijnik. Tuomas Valle Helander Jovnâ Jovnâ Antti Helander áásá Ucjuv peln Kamâsmohheest Kamâsjuuvâ taavaapeln. Suu eeči lâi Jovnâ Helander já enni Elsa Maria Morottaja, Kuobžâ-Máárjá ađai Meniš-Anttii Máárjá. Jovnâ lâi 2,5-ihásâš, ko suu eeči jaamij. Vaigâdis eellimtile keežild Jovnâ pieijui Aanaar Rivdul párnáipááikán já tastmaŋa val máádás Toivola-pááikán, mii lâi ovdánemvádulâš párnái päikki. Jovnâ ij kal jieš lam eissigin ovdánemvádulâš. Tobbeen ko motomin peesâi, te poođij Anarân Njellim alda Piäskán, kost suu enni aasâi uđđâ kálláinis. Tobbeen Jovnâ poorgâi táálu pargoid. Ko suáti aalgij, te Jovnâ šoodâi še tohon. Sun šoodâi leđe Karhumäkist já Stalin kanavast-uv. Suáđi maŋa Jovnâ juuđij maaŋgâlágán pargoin. 1950-lovvoost sun orodij Njellim sämitááluin motomijd iivijd, kuittâg Matti ja Arvo Saijets tááluin já Vyeli-Mustolist. Oovtâ keesi sun kuálástij Kävpp-Mat Samâláin mottoom Aanaarjäävri suollust. Tom keesi sun rámmoo eromâš šiev äigin. Njellimist orroom ääigi sun vaaldij ennuv kuuvijd. Sust lâi kovečalme, luándulâš čeppivuotâ koveväldimân. Sun makkui smiettâđ já sundáttâllâđ kove, mii lâi väldimnáál. Ij kal setitoho laavim kuuvijd väldiđ. Sust lâi vissâ jo talle šiev kamera. Mun muštám, et sust lâi toi aigij Exacta-merkkâsâš kamerâ, mast lijjii ennuv jyehilágán fijnoduvah, om. tot-uv, et tast puovtij filmâruulâst čuoppâđ uási já rähtiđ tast kuuvijd, já loppâuási ruulâst paasij ain kameran. Ohtii Markkânist Jovnâ halidij väldiđ kove siäsástis Ristinist. Sun kejâdij já smietâi, já te kočoi Ristin moonnâđ čuážžuđ kossâ peesi maddui, eeđâi: "vâi šaddeh kyehti kossuu siämmáá kován". Kamâsmookán Jovnâ šoodâi moonâđ nuuvt, et ko 1960-lovo loopâst suu uábbipele Máágá käälis Mattus Niijlâs puosâškuođij, te sun táátui Joovnâ vyelgiđ Kamâsmookán iššeen Máágán. Ton mano Jovnâ lii-uv aassâm tobbeen, já lii lamaš tuđâvâš. Uábbipeeli Mággá lii jo jáámmâm, mut Jovnâ uážžu aassâđ ton táálust. Ij Jovnâ liijká kuhháá tarbâšâm leđe ohtuunis. Eidu ton peeivi, ko sun teevdij 82 ihheed, sun kihloi Eira-nommâsii helsiglâš nissoon. Suoi vihkuin moonnâm keesi Ucjuv kirhoost. Kuhessiähá puárispäärni äigi nuuvâi toos. Tääl sust láá 16 páárnâšpeellid já 37 ááijuvpeellid. Matti Morottaja Jugurttipusseer Vuossargiđedist koccáástillim Helsig kuávdáá hotellist. Taan tove muu lâi cuvnâm tijme. Hooteelijjân ijjâ ij lam lamaš hyeni, veik lijjim-uv iho koccám hirmos puŋkkâsân – aaibâs tego miinii laasâid ličij cuovkkânâm. Puŋkkâs maŋa lijjim karttâm kuldâliđ mottoom áigáá lasâpitái nuurrâm já suopâlistem. Ko tot jienâ lâi josijdum, lijjim vuod mottoom kooskâst nohádistâm, já luhhoost oođđim aaibâs iiđeed räi. Äigi-iäru kale ucánjihhii unohistij: muu peivirytmi lâi Holland ääigist, adai muu siskáldâs tijme čaaitij eskin kuuđâ. Lijjim peessâm hotellin váhá ovdil koskiijâ, nuuvt et nahareh lijjii pááccám uánihubbon ko táválávt. Suomâ tijme lâi kuittâg ármuttem: tot čaaitij čiččâm, nuuvt et unohistmist huolâhánnáá äigi viäluttâlmân ij lamaš. Muu čuákkim, kost kolgim toollâđ sahâvuáru, álgáččij pel oovce ääigi. Njuškejim tállân seeŋgâst já riemmim iiđeedtoimáid. Elâččim riššoost, já káárvuddijnân smiettim tom, mon älkkee lâigin jotteeđ, ko oovtâ pirrâmpeeivi máátkán ij tarbâšâm hiävrásiđ ennustkin pihtâsijd. Kirdemmašinist-uv piergij kietâmätkitävirijgijn. Must lijjii oovtah muččâdub pihtâseh laavhâst: pusseer já haamit, maid aigum pieijâđ paijaalsân jieččân sahâvuáru várás ministeriön. Smiettim, lâi-uv tääl šiev äigi pieijâđ taid pajalân vâi eskin iiđeedpitá maŋa. Pihtâseh iä tääl puáhtám mahten tuolvâđ. Ko kejâstim tijmásân, tiettim, et taat ferttij leđe tot olmâ äigi: jiem innig kiergâniččii molsoškyettiđ pihtâsijd iiđeedpitá maŋa, amas huáppu šoddâđ. Já nuuvt te kárvudâttâm maŋa tomâlim hiisin já hurgim pajekiärdán iiđeedpitá puurrâđ. Tágáreh hooteeliđedeh lijjii ain luksus munjin kyevti párnáá ennin: äigi olssis ubâ iiđeedpitá ääigi, puoh valmâšin, ige liitijdgin tarbâšâm nuurrâđ ige toideđ. Jis must pääihist lii luksusiiđeed, must lii ain suullân varttâ olssân. Pääihist tuohu teehi kačâdijn ij maŋgii ubâ muštegin keččâđ, láá-uv vuoptah olmânáál tiällájum vâi iä. Tääl tot-uv peeli lâi luhostum. Iiđeedpittásalist lijjii, tego táválávt-uv, veikâ magareh heerskuh. Mun pordim jieččân taldrik oolâ ucánjihhii koškeleeibi já vuástá já viežžim tejâkoopâ. Ennuv jiem tuostâm puurrâđ, tastko muáddi peeivi ovdil määđhi lijjim lamaš ucánjihhii čuávjitaavdâst. Luhhoost tot lâi moonnâm lappâd oovtâ peeivi vuoiŋâstmáin já vástudmáin, nuuvt et liijká peessim máátkán sahâvuáru toollâđ. Ko lijjim čokánâm piävdán já käskistâm muáddi pitá leibistân, muu lappâd juuđij uccâ ruoššâkaandâš enijnis. Kaandâš lâi kuáivum jugurti olssis, já maht te sun nuuvt mudágávt lâškin heiviittâm, ko sun nurdâstij taldrikkees eidu togopeht, kost mun čokkájim. Já ovdilgo mun huámmášimgin, kandii jugurttipastem lâi tiäškásâm muu pyeremuu pusseer raadan! Jugurtti kulgâškuođij, já mun sikkum tom meddâl jieččân siemin servettijn nuuvt pyereest já huápust ko puohtim. Kandii enni pompestij munjin ruošâkielân addâgâsâid já oroi nuttâlmin kaandâs. Must ij lamaš asto sunnuin savâstâllâđ, pic kaččâlim viežžâđ lase pápárijd, já tattum vala lappâdjottee kievkkânpiijgást njuoskâ sape, moin keččâlim sikkođ loopâid tuurdijd pusseerstân. Muu vástudem kustoo jotkui, tastko jiem kiergânâm puurrâđ ennustkin eenâb. Kyeđestim loopâid purrâmušâidân taldrik oolâ jeđe kaččâlim lonnjâsân. Ko eres pihtâseh iä lam fáárust já ko täävvirtáálu-uv lâi ain kiddâ, moolsâiävtuh iä lamaš: pusseer ferttij finniđ putesin! Jugurttipusseer nuolâdijnân kolgim váruttiđ, amas pusseer vala eenâb turrâgiđ. Mut talle ko olmooš lii liijkás várrugâs, läävee ain keevvâđ unohávt. Nuuvt munjin-uv keevâi: pusseer heelmist kullui unohis jienâ. Tehân te tuđhâškuottim, maht te taan tovegis munjin lâi keevvâm, já uáináttâs ij ilosmittám ollágin: pusseer lâi vala puoh puorij lasseen kiškum säävŋi peht lovmat senttid! Luhostuvvim liijká-uv pusseer nuolâmist, já posâškuottim jugurtijd tuántá náál. Palosiähá tobdoigijn kejâstim ain huápubeht jottee tiijmán. Poossâm maŋa päiđi lâi uáli njuoskâm, mut tuolvah kale lijjii lappum. Valdim hiivsigist hiäŋgájeijee vuoptâkuškâdeijee jeđe possoolškuottim pusseer koškesin. Mottoom miinut keččin puserist tuše ucánjihhii ooinij, et tot lâi lamaš njuoskâm. Mut tääl te lâi vala nubbe-uv väivi tivvoomnáál puserist. Tijme lâi jo nuuvt ennuv, et jiem puáhtám innig juátkiđ kuškim. Puohtim tuše tuáivuđ, et pajeláhháá tijmepele siste pusseer ličij aaibâs koškes. Usâškuottim ääimi já áárpu, ko tiettim, et hotellijn läävee maŋgii leđe kuárrumsetti. Luhhoost tot tääl-uv kavnui, já mun aštus kuáruškuottim. Kuohtii čyeggejim huápui siste suormâsân, mut ij ávttám. Olmâ ivnásâš ruopsis árppugin ij lamaš, nuuvt et ferttejim kuárruđ ruopsis pusseer kuovgisruopsis árppoin. Luhhoost pusseer ij lam rottâsâm meendu uáinojeijee saajeest. Asto olmâ kuárumân ij lamaš, pic mun keččâlim suolgâđ stuorrâ čuogâstuvâigijn. Ko pusseer viijmâg lâi koorrum já pajalist, keččim vuod tijmásân. Lijjim ájánâm nuuvt kuhháá, et tääl must lâi tuođâi-uv huáppu: must lijjii tuše muáddilov minuttâd ovdilgo čuákkim álgáččij já kolgâččim toollâđ sahâvuáru, já čuákkimsajan lâi muádi kilomeetter mätki! Luhhoost lijjim jo vyelgidijn pieijâm puoh sahâvuáru toollâmpiergâsijd toin naalijn, et puoh tiiŋgah lijjii vissásávt fáárust. Tääl lijjim nube-uv ääšist kijttevâš: ehidist puáđidijnân lijjim táttum hotellist máhđulâšvuođâ tipteđ jieččân loonjâ muáddi tiijme kuhebiššáá ko táválávt. Tääl te jiem tarbâšâm taan huápun tävirijdân nurâškyettiđ, pic kyeđestim puoh sajasis jeđe kaččâlim hiisin já tuámittim vuálus. Koijâdim vyellin respaast, puávtáččij-uv rivgoo tiiláđ munjin taaksi. Sun sooitij, já puhelu ij orroom nuhâmingin. Nissoon viijmâg luoštij luuri já almottij, et ohtâgin taksi ij lam rijjâ aldasijn, pic kolgim väldiđ taaksi hooteel oovdâst leijee taksistuálpust. Tot tot vala vááilui! Muu lukko oroi kuittâg maccâmin: taaksih čuožžuu jonost veik mon ennuv. Omâttillim tom, mon immâš tiet iä eskin lamaš rijjâ taaksih kosten kavnâmist. Lâi-uv muu muádi kilomeetter mätki nuuvt uánihâš, et kihheen ij kiergânâm teikâ viiššâm vyelgiđ muu tuálvuđ? Na, miiba tast! Mun te lehâstim vuossâmuu rijjâ taaksi uuvsâ já čokánim tuyehipeeŋkân. Ettim taksialmai, kuus mun aigum. “Maid-ah?” taksialmai pahudistij. Mun ferttejim kiärduđ čujottâs: Meritullinkatu 1. “Mon kuávlust kaavpug tot káátu lii?” taksialmai koijâdij já keejâi muu jurbâ čolmijgijn. Mun illá uskum, maid kuullim. Mun čielgejim, et tot lii aaibâs alda, suullân kuávdoo kaavpug. Almai ij valagin addim, pic kiärdui koččâmušâs ja váhá pyerebeht čielgiistij: “Lii-uv tot Munkkivuorist vei Katajanokkaast?” Mun vuod ettim, et tot lii kavpug kuávdáást. Čielgâsávt-uv almaa mušto kirkásmij, ko sun moijái ustevlávt jeđe vyeijilij. Muádi miinut vyeijim maŋa mun jiem lamaš nuuvtkin vises, láin-uv valagin addiittâllâm. Jiem tuubdâ Helsig kááđui suundijd hirmâd vuáđulávt, mut tääl te lijjim aaibâs vises: taksialmai vuojij hurgottij puástusuundán! Sun lâi hurgelâm jo Ovdâskode lappâd já vuojij viehâ liävttoin – kuus lâš jo lamaškin joođoost. “Kuuskis tun lah monâmin?” mun koijâdistim, ko tiettim, et Meritullinkatu lâi aaibâs nube kuávlust kaavpug. Já vala jotkim: “Lii-uv tust kárttá fáárust, te mun čááitám?” Taksialmai kejâstij munjin já rammuustij: “Joo-oh, must lii navigaattor! Tot tuáimá uáli pyereest!” Muu mielâst juurdâ navigaattorist lâi uáli vuovâs taan tiileest. Mut jiem mun valagin lamaš vaalmâš ravviimijdângijn, pic karttim puáris virgásân suomâkielâ olgoeennâmlehtorin. Äddejim, et taksialmai ij lamaš päikkikoddálâš ige syemmilâškin. Taksialmai koijâdistij vavettemeht: “Mahtkis tot ´Meritullinkatu´ čálloo?” Mun šuáhkádim ja keččim tijmásân. Must lijjii vala love minuttâd! Mun aštus staaviiškuottim Meritullinkatu. Já äijih čaalij. Sun keččâlij ohtii, kuohtii já vala kuálmád keerdi, mut čäällim muu staavimravvui mield ij orroom luhostuumin. Mun koivum lumostân puáris kassakuuitâ já čälistim toos sunjin kááđu noomâ säggipuustavijgijn. Äijih kijttâlij muččâdávt jeđe čäliškuođij tom tutâvâššân navigaattorsis tego sust ličij lamaš puoh maailm äigi oovtâ áinoo kááđunoomâ čälimân. Muu mielâst kuulâi suullân varttâ ovdilgo suu muáđuh kirkásmii: suu navigaattor lâi kavnâm olmâ kááđu! Já nuuvt te taaksi njune jorgettij, já tääl te sun vuojij tohokulij, kuus mun-uv lijjim jotemin. Äijih peesâi navigaattor ravvui mield Mariankatu kuulmán, já toos munnuu mätki vuod orostij. Kááđu oolâ lâi orostâm lyeniauto, ige tot lihâdâm kuussân kulij. Äijih vuordij rávhálávt já njurgoškuođij. Mun vuod keččim tijmásân: vittâ miinut! Kuullim jieččân koijâdmin: “Jieh-uv tun vuájáččii ucánjihhii majaskulij já jorgettiččii čuávvuvâš kááđust uálgispel já vuod uálgispel? Muu mielâst muoi láán talle suullân tast, kuus mun ááigum-uv.” Äijih poorgâi tego mun tattum. Sun jorgeetškuođij unohávt. “Ooroost!” mun huihádim. Taksi orostij tego siäinán, já äijih keejâi muu imâštâlân. Sun kale siämmást ooinij jieš-uv, mondiet mun huikkim: auto tyehin juuđij väzzee, kote eidu tal te kiergânij njuškiđ meddâl majaskulij vyeijee auto vyelni. Ko auto lâi jorgettum, loppâmätki moonâi luhhoost tego koolgâi-uv, jeđe taksi viijmâg orostij Meritullinkatu 1 oovdân. Mun aigum mäksiđ já tuámittiđ olgos, mut tääl taksiäijih ustevlâšvuotâ eskin aalgij. Sun čielgij, et feilâ algâmääđhist lâi suu, já almaš kale ááigui adeliđ vuáládâs taksamittár haddeest! Sun vuod tedâččij mittáris puáluid. Tot še piištij veik mon kuhháá. Váháš áigáá keččin sun keejâi munjin luhotteemmin já eeđâi, et almaš kale ij tääl vissásávt tiättám, mon mittárpuálust sun koolgâi teddiliđ, vâi finnij vuáládâs kuuitân. Mun keččim hirmástâlân vuáruttuvâi äijihân já tijmásân: muu čuákkim lâi älgimin eidu tääl! Mun ettim, et jiem tarbâšâm maiden vuáládâsâid pic must lâi huáppu olgos. Äijih lâi kuittâg nággár já rosâškuođij mittáráin. “Ij tot lah taat puállu... Na jispa taat! Na ij, ij lamaškin...” Mun kuullim jieččân muttuumin huikkee nisonin, kote vaađâi, et äijih luáštáččij muu olgos já et uážuččim mäksiđ mittárhade. Äijih vala koijâdij, halijdim-uv kuuitâ. Mun palaskim. Amahân te kuuitâ olgos finnim-uv ličij taan äijihân viehâ stuorrâ jiermipargo? Mahtnii äijih lâi jo luhostum kočâttiđ hade oovtâ euro verd. Munjin tot tuhhij uáli pyereest. Lehâstim autouuvsâ, tuáppejim jieččân laavhâ jeđe kaččâlim siisâ. Čuákkim lâi eidu älgimin, já puohah čokkájii jo sajestis. Mun tuámittim saavâjođetteijee kuuvl, mulijdim addâgâsâid masa jo maŋŋaanmist já koijâdim, kolgim-uv väldiđ jieččân tiättur vâi tuhhiiččij-uv muštosäggi muu sahâvuárun. Sun halijdij säägi, mut fakkist muštim, et jiem lamaškin kopijistâm jieččân sahâvuáru sáágán. Luhhoost muu sahâvuáru lâi eskin nubben, nuuvt et vuossâmuu sahâvuáru ääigi puohtim lekkâđ tiättur jeđe kopijistim vala tiätuvuárhá. Must lâi luhhoost muštosäggi jieččân Avveel viste čovduin kiddâ, já toh lijjii fáárust. Pargoskippáár sáárnui sämikielâin já toi tiileest. Äšši lâi luhhoost uápis, jis veik pottii-uv koččâmušah. Ko sun lâi kiergânâm, lâi muu vuárugis. Tuámittim saggijn sárnumstoovlin jeđe finnejim maašin joton. Algâttim. Muu jienâ lâi mahtnii hiäjub ko táválávt. Ko lasettim volyymi, jienâ oroi nuhâmin já čuddust čuágui ilgâdávt. Sahâvuáru tolâdijnân tubdim jieččân epivisesvuođâ – mottoom eres suujâ tiet ko ääši tiet. Váiván pusseer! Oinui-uvsun muu puserist vala mihheen epitáválijd? Jiem kiergânâm tomgin innig tutkâđ. Kolgim-uv mahtnii pieijâđ kieđâ tuolvâ saje oovdân vâi maht? O-o sittágin ton taksialmaa... Keččâlim tast siämmást tärhistiđ jieččân tile. Siämmáá ääigi kuullim jieččân sárnumin. Čaittim motomijd kuuvijd. Oinim kuldâleijeid nuáigutmin uáivis. Sij lijjii kale kuldâlmin já čuávumin. Kuullim kuittâg-uv jieččân celkkimin olssân, et jiem kolgâm leđe liijgás nánnáá taan sahâvuáru ääigi. Kolgim leđe kriittisâš, kolgim čielgiđ... Mut nube tááhust jurduuh lijjii ain puserist: tom ko keejâi aldeláá, te tot lâi vala-uv ucánjihhii njuoskâm! Mahtsun täälgis? Oinui-uvsun tot njuoskâ saje mon kuhás? Täsitiädu uuccâm sahâvuárust já pusseer smiettâmist oroi lemin vaigâd. Mahtnii kuittâg luhostuvvim čokkiđ jurduidân loopâ sahâvuáru ááigán já vájáldittim puserân-uv. Sarnum jieččân ääigi tievâ. Muu sahâvuáru maŋa poođij vala almolâš savâstâllâm, mii piištij mottoom ääigi. Ko savâstâllâm nuuvâi, lâi ucánjihhii asto savâstâllâđ pargoskipárijgijn. Muu pusseer-uv vájáldui uápisulmuigijn. Mij moonâim purâdiđ. Puurrâmmielâ must lâi-uv, mut jiem liijkágin tuostâm väldiđ ennuv. Tubdim, et muu čuávji ij valagin lamaš aaibâs oornigist čuávjitaavdâ maŋa. Väljejim känisaalaat já leibipitá. Puurâddijn hurgettij pajeláhháá tijme, jeđe lijjim vaalmâš vyelgiđ. Ohtâ muu pargoskipárijn lâi monâmin stuorrâ täävvirtáálun – eidu toho, kost muu-uv hooteel lâi. Sun koolgâi tuálvuđ čovduid nieidâsis, já nuuvt te muoi vaazijm oovtfááru já savâstâláim vala čuákkimist já eres-uv pargoaašijn. Mätki moonâi toin naalijn uáli jotelávt. Ko peessim hotellân, keččim vuod tijmásân. Tot lâi tommittáá, et mudágávt kiergâniččim elâččiđ rajâmin hooteelloonjâ já tastmaŋa vuájáččim Finnair bussijn kirdemkiädán. Moonnim hissijn pajas jeđe vazzim jieččân loonjân. Uksâ lâi jo valmâšin áávus, já siste lâi čorgejeijee imuristmin lättee. Sun hirmástui ja čielgiiskuođij, et sun lii aaibâs tääl kiergânmin. Sun šallišij tom, et ij lam kiergânâm tolebiššáá čurgiđ loonjâ munjin. Ibbeerdškuottim, et sun juurdij muu lemin puáttee pirrâmpeeivi äššigâš. Mun vuod kejâstâllim pirrâsân já pevhištuvvim: “Kostkis muu tävireh láá?” Stovli, mon oolâ lijjim kuorrim jieččân laavhâ, lâi kuárus. Já ko elâččim posâdâttâmvisteest, oinim, et tot še lâi kuárus. Muu uccâ laavhâš, kost lijjii puoh čohomeh, pänikuustah já –njuottâseh, lâi meiddei lappum. Piištij ääigis ovdilgo čorgejeijee ibbeerdškuođij, et mun lijjim-uv moonnâm iijâ ässee já et lijjim finnim hotellist love pääcciđ kuhheeb ááigán. Sun navoškuođij: “ Mun---, ehh, jurdim, et taat loonjâ lii jo kuođđum. Systeemist oinui, et loonjâ lâi maksum, já tot uáivild tom, et uážžu čurgiđ...” Mun vuod koijâdim uđđâsist, kost muu tävireh lijjii. Čorgejeijee čielgij, et sun lâi tuálvum taid vuálus – kavnum täviráid. Mun vuod koijâdim, puávtáččij-uv taid finniđ mahten maassâd, ko kolgim nutkâđ taid vala lavkkâsân. Já nuuvt te čorgejeijee lappui. Piištij suullân love minuttâd ovdilgo sun poođij. Sust lâi kieđâstis lastiksekkâ, mon siste uáinojii muu tävireh. Talle poođij vala čorgejeijee hovdâ šallišiđ tien unohis tile, et čorgejeijee lâi muu piergâsijd nuurrâm. Siämmást ko kuldâlim sunnuu, mun lebbejim lastikseehâ tävirijd peevdi oolâ jeđe nuđhâškuottim taid lavkkâsân. Hovdâ ain čielgij, magareh pargovyevih sii hotellist láá, mii maht-uv tuáimá. Čorgejeijee lappui jo, mut mun fakkist huámmášim, et muu uccâ laavhâš lâi ain lappâsist. Hovdâ čielgij ain, já ko must aalgij leđe huáppu, ferttejim koskâlduttiđ suu sárnum. Ferttejim kaččâliđ čorgejeijee maŋŋaal. Hovdâ vuod kaačâi muu maŋŋaal já ain eenâb šallišij tábáhtus. Čorgejeijee ij lam kiergânâm meendu kuhás: sun lâi muádi uuvsâ tyehin čurgiimin čuávuvâš vistegis. Čorgejeijee kuldâlij muu já smietâi: “Vyerkkejim-uvsun mun tom lavhii vâi leggistim-uv mun tom meddâl...?” Sun vuod tuámittij keččâđ. Viiđâ miinut siste sun poođij, já sust lâi muu laavhâš kieđâst. Kijttim suu, nutkim lavhii stuorrâ lavkkâsân já kuođđim čorgejeijee hovdâinis muu loonjân. Must lâi tääl tuođâi-uv huáppu buusin. Lijjim jo tijmepele maŋanâm jieččân algâalgâlii äigitaavlust. Finnair bussiorostâh lâi alda, já bussi lâi eidu mudagávt vyelgimin. Tot vuolgij kale ääigild, mut kavpugist lâi miinii tábáhtumijd, ko jotolâh nuorbâškuođij tállân. Bussi vuájá táválávt tijmepeeleest kirdemkiädán, mut tääl tot-uv ájánij masa jo tiijme! Mun smiettim, et jis Finnair maašin kiergân vyelgiđ, te talle tot vuálgá. Smiettim tom-uv moolsâiävtu, et talle keččâliččim peessâđ pááikán KLM mašináin, mii vuolgij tiijme maŋeláá. Tađe eenâb jiem viiššâm innig poollâđgin teikâ smiettâđ. Määđhi alne kalga oskođ toos, et jis lii miinii vädisvuođâid, toos kávnoo čuávdus-uv. Kuhes vyeijim maŋa bussi viijmâg orostij vyelgimterminaali oovdân. Mun tuámittim vuossâmužžân olgos. Luhhoost lijjim jo Hollandist vyelgidijnân toohâm vyelgimčielgiittâs, nuuvt et kaččâlim njuolgist torvotäärhistmân. Toho lijjii kuhes jonoh, mut vuossâmuu keerdi tien piäván must lâi tuođâi-uv lukko: ko kirdám nuuvt ennuv, peesâm jotteeđ bisnes-luoka torvotärhistem peht, nuuvt et jiem tarbâšâm pääcciđ čuážžuđ kuhes jonon. Ko torvotäärhistmist kiergânim, lâi-uv jo kirdemmašinân moonnâmäigi. Kirdemmašinist čokkáádijnân must lâi asto smietâdiđ peeivi tábáhtumijd. Oovtâ ääši kale teddim pyereest mielâsân – váhá tego raavân olssân puáttee reeisui várás: liävus te mon uánihâš mätki peri, váldáččim ain väripihtâsijd lavkkâsân. Juguurti teikâ eres turde kománem pihtâsij oolâ ij innig nube keerdi pastaččii pillediđ muu pargopeeivi. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm saahâ Kunnijâttum Täsivääldi President, rovvá Haukio, pyereh Sämitigeh poolitlâš jođetteijeeh, pyereh juhlekyesih! Tuoivuuh já peivinahareh muttojeh motomin tuottân, aainâs talle ko tain vaja toollâđ kiddâ já porgâđ meritiätulávt toi olášutmân. Suomâ pele sämmilij luuvijd iivijd iällám tuoivâ uážžuđ jieijâs kulttuurkuávdáá lii tääl muttum tuottân. Onne pyehtip ávudiđ ton vihkijáid já ilodiđ jieččân pargo heđâlmijn. Purdo taan ilopiäiván lii lamaš kuittâg kukke, kooskâi vaibâdeijee-uv, mut liijká movtijdittee já positiivlâš vuáttámuš. Oleskove finniimân ááigán kalga maccâđ ihán 1994, kuás Suomâ haldâttâs ceelhij sämmilij kulttuurjiešhaldâšem asâttem kyeskee lahâiävtuttâsâstis ovdâskoodán, et “ličij ášálâš uážžuđ vuáđudemvuálásii sämitiigán jieijâs toimâviistijd tegu Taažâ sämitiggeest jo láá já Ruotâ sämitiigán láá iävtuttâm huksimnáál.” Taan haldâttâs peleväldimân mieigâstmáin piejâi sämitigge joton ive 2000 sämikulttuurkuávdášproojeekt valmâštâllâm nuuvt, et iivijn 2000 – 2007 olášittui maaŋgâpiälásâš já vuáđulâš vuáđuvuávámpargo, mii ruttâdui iänááš Laapi EU-virgeomâhái mieđettem EU-proojeekttorjuiguin. Vuáđuvuáváámân kiävttojii EU ráhtusruttârájuohjelmij ruuđah ohtsis masa miljovn kyehtičyettuhháát eurod. Intensiivlâš valmâštâllâmpaje maŋa uážuim proojeekt investistimruttâdem oornigân kiđđuv 2007 ko vistig Laapi eennâmkodde mieđettij projektân EU-torjuu vittâ miljovn eurod já talle staatârääđi kirjij proojeekt staatâekonomia raamij siisâ ivvijd 2008 – 2011. Tai miärádâsâi mield proojeekt kaavnâi lopâlávt rievtis pálgá já staatâ toimâviistij huksiitteijee Senaatti-kiinteistöt vaaldij proojeekt keevâtlâš olášuttem paijaalsis čohčuv 2007. Proojeekt jotkâvuávám ohtâvuođâst vuottim hástulâžžân oohtânheiviittiđ kevttei jieškote-uvlágánijd vátámâšâid. Ovdâmerkkân taan Dolla-sali, ko tot kalga heiviđ čuákkimij já konfereensâi tolâmân, máttááttâsuáivilân sehe muusik, elleekove já teatter oovdânpyehtimân. Oskom liijká, et luhostuim vuávámpargoost uáli pyereest. Eromâškijttos šiev oovtâstpargoost ánsášává arkkitehtuurkišto vuáittám Halo Arkkitehtij nuorâ vuávájeijeeh. Sämitigge lii taan táálu váldukevttee já Säämi máttááttâskuávdáš nubbe váldukevttee. Eres kevtteeh láá arkkâdâhlájádâs vuálásâš Sämiarkkâdâh, Aanaar kieldâ haldâšem Sämikirjerááju, sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi SámiSoster, säämi tuojijd vyebdee Duodji Shop Oy, aanaarsämmilij servi Anarâškielâ servi sehe Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já raavâdviäsu Galla. Sajos lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtu várás. Tast kalga šoddâđ sämmilij jiešhaldâšem ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš uáivilin lii kattiđ ärbivuáválâš säämi kulttuur já nube tááhust ovdediđ já uđâsmittiđ tom. Sajos lii sämmilij parlamenttáálu já maaŋgâpiälásâš toimâmkuávdáš sehe teivâdem- já kuáhtámsaje. Taam uáivil kovvee pyereest táálu anarâškielâlâš nommâ Sajos, mii tovláá rääjist uáivild toorjâsaje tâi orottuv, mast puáhtá kuáhtáđ já viettiđ kuhebijd-uv aaigijd tullâpiällást. Noomâ lii iävtuttân aanaarsämmilâš Matti Morottaja. Váldu-uáivilis laseen Sajos fáálá uđđâáigásij já ollâtásásij čuákkimviistij sehe puoh uđđâsumosij studioloonjâi áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâlágánijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. Táágu pehti Sajos šadda virkosmittiđ kuávlu iäláttâstooimâ já nanodiđ mudoi-uv ton eellimvuáimálâšvuođâ. Jo tääl mottoom mánuppaje kevttimvuáttámušâi vuáđuld puáhtá pyereest ettâđ, et jieččân mainâšem ulmeh láá olášuumin. Sajosist láá algâivveest uárnejum maaŋgâlágáneh tábáhtusah já čuákkimeh. Táálu lii luptim vijđásubbooht-uv mielâkiddiivâšvuođâ nuuvt ennuv, et táálust joteh piäiválávt valjeest kolliistelleeh olgoenâmij mield. Sämitiigán já eromâšávt ton čäällimkoodán Sajos valmâštume lii puáhtám stuorrâ helppim, ko maaŋgâid iivijd pištám kolgolâšeellim maŋa peessâp viijmâg porgâđ rievtis loonjâin siämmáá káátu vyelni, valaba siämmáá keerdist já siämmáá vázáttuvâst. Siämmáš äšši kuáská tiäđust eres-uv táálu kevtteid. Hiärrá President, rovvá Haukio, pyeri juhleviehâ! Tiäđám, et sämmilij koskâvuođâst já vijđásubbooht-uv taan kuávlust láá Sajosân asâttum ennuv maaŋgâlágáneh vuárdámušah já vátámâšah. Tolemustáá mottoom ive vuáttámušâi maŋa pyehtip árvuštâllâđ, mon pyereest táálu vuáválâšvuođâst tuáimá já mon pyereest ulmeh já vuárdámušah olášuveh. Kuittâg tuáivum já oskom, et mij tääbbin Sajosist tuáimee kevtteeh áppádep västidiđ táid hástusáid ko vistig asâidub olmânáál táálun já uážžup pápárijdân já jurduidân oornigân táálu tooimâi jotonpieijâmhuápui ložžim maŋa. Loopâst halijdâm celkkiđ jieččân já Saijoos kevttei peeleest lieggâ kijttosijd Saijoos olášumán vaikuttâm já uásálistám ovtâskâs tuáimeid já organisaatioid; nuuvt ruttâdeijeid, Senaatti-kiinteistöid, Aanaar kieldân, arkkitehtvuávájeijeid já eres vuávájeijeid, kocceid ko meid urkkodeijeid-uv. Eromâškijttosijd čujottâm váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne tuáimeid vástulâš já palvâlemvuoiŋâlâš pargohaaldâšmist. Oovtâstpargo puohâiguin lii lamaš eromâš. Tiittáá säämi kulttuurkuávdáš ij liččii kuássin muttum tuoivust tuottân. Stuorrâ kijttoseh tijjân! Liävus Sajos ävkkin sämmiláid já eres aalmugân já läjidus Sajos eromâšávt nuorâ sämmilâš suhâpuolváid osko já moovtâ rooččâđ jieijâs kulttuur siäiluttem já uđâsmittem peeleest! Tovlááh fiäráneh Maađij rähtim ääigi mottoom stuorrâ läddlâš Heikkis Juhháán čokkáá Juhánâs Piättár tuve täkkipiällást. Piättâr uábikyevtis meid assáin ton tuuveest. Ailâ-siäsá maatij hyeneeht suomâkielâ. Tot vääzist täähi kuuvl. Heikkinen iätá: – Minä menen pois emännän tieltä. Ailâ-siäsá västid: – Oro oro, mie tanssaan. Heikkinen koijâd: – Mitä emäntä puhuu oravista? Motomin Piättár-viiljâ čaalman šoodâi loddááš. Siäsá pákku Piättár rähtiđ smákkupittáin lávo áálááškeeđgi oolâ já kalga pieijâđ lode puuzâ láávun, jeđe koolgâi moonnâđ olgos. Mun kolgim posoliđ tom puuzâ tuulân. Piättár puátá tupán já hundrâš: – Ko muu lode leppeđ puáldâm. Te talle maka náárááš (tovle kuččuu lodážin) puáránij. Tovle ettii, et jis kubiláá njiälá, te tot puttân čuávjist. Hendâroh Ailâ lâi vuálá kyevtlov ihásâš. Kuáivustij kuvssijn čääsi, juuhâlij, jeđe čiäroskuođij. Iäráseh koijâdeh: – Mii tunjin šoodâi? Ailâ iätá: – Ko anehánnáá šoodâm jäämmiđ. Tot kii mainâstâlâi tom, saatij lasettâstâđ. Talle ko Piäccám maađij rähteeh pottii Juhánâs Piättár tuve alda, mottoom läddlâš puátá mielhi koijâdiđ tobbeen, veikkâ litterpele. Ko Juhánâs Ailâ lâi olgon, tot koijâd Aailâst. Ailâ iätá: – Mulla yksi lehmä, Juhanin Petterillä kaksi lehmä. Jes puoli litraa annan, apu ko se on, vai hetu hetu hetu. Ij máttâm ettâđ "hyöty". Lovmat kilomeetter keččin poođij Niilo pyeredeijee kuuvl, ko ton siälgán šoodâi puávui. Siäsá siävuttij saaibâ já fiijnâ sukkâr, čuoggij aimijn tom puohhuu, piejâi tom sukkâr-saibâsiävuttâs puohhuu oolâ já vala pessinuávlu tarvettij já paalijd puohhui: – Tun koolgah moonnâđ Čoollâmvááráá tuáhá, ige koolgâ innig teehi puáttiđ! Čoollâmvääri lii Čaarmâjäävri tyehin. Siäsá Ailâ Mattus lâi meid tuáhtár. Tast lijjii meiddei tuávlum amnâseh já äijihpoškâ já painspiller vuoidâsin. Tuurkipippârist šoddâdij. Toi siemâneh lijjii meid lekittâsah. Inga Vahlqvist Juhánâs-Piättár Iŋgá Kollimmätkifiäráán Lâi kiđđâtälvi ko njaabij, lâi uáli muottiis tälvi. Autoluodâin olgoláá ässeid lâi viehâ vaigâd sieblân kossâmuottust peessâđ kuussân. Moottorkiälháh-uv jo lijjii ulmuin. Tääbbin Tave-Säämist iä lam innig fiävrun eergih. Maaŋgâlá-án fiäráneh toh kale sáttojii toi aaigij, ko algii kevttiđ moottorkiälháid. Taat lii še somas fiäráán, maid čálám. Vuoli Juhánâs aasâi perruinis Ijjäävri máddáákeččin. Vaijuuvâ njäälmist mätki lâi Čovčjáávrán kuálmád penâkkullâmân. Ulmuuh, kiäh ääsih tuárisbeln, kost iä lah aurajum autoluodâh, tietih pyereest, mii lii sieblâ kiđđuv. Iđedist kolmuu äigin lii puoh pyeremus sijvo, jis lii mielâ kuusnii jotteeđ. Juhánâsâst kálguinis lâi aaigâ vyelgiđ kolliistâllâđ párnáidis, uápisulmuid já siämmâst aašijd toimâttiđ. Njäbbi lâi lamaš maŋgâ peeivi já lâi sieblim, mut te lâi puolâšijjâ já šoodâi cuáŋui iđedân. Vuoli Juhánâs kálguinis Vile Márjáin láin valmâšân rahttâttâm, ete ko kalma jotteemsiijvo, te vyelgiv. Šiev sijvon lâi vááijuv tiijme mätki moottorkiälháin automaađij piällás Čovčjáávrán. Algâmääđhist Juhánâs ain vilpâstij maŋŋaalsis, mut ko Čovčjävri aldanškuođij, te vyeijee ij innig meendu távjá vilppom maŋŋaalsis. Šiev sijvo ko lâi, te mätki ovdánij huápust, forgâ suoi láin maađijpiällást. Vyeijee viilpâst maŋŋaalsis, mut korrâ cuáŋui ko lâi já kaasu ko ložžij, te riehâ skirvânij tommit, ete vyeijee ij uáinâm tom. Já tom puudâ, ko vyeijee punjâlij uáivis, te riehâ lâi skirvânâm vuod nubáskulij, te ij vuodgin uáinâm tom. Vyeijee ij orostâm, ko juurdij, ete riehâ lii pááccâm kuusnii kooskân. Vyeijee jorgettij já vyeijilij miätá Čovčjäävri tohon, kost lâi puáttâm eidu. Máárjá čokkáá rievâst já juurdâš: – Mii faaninijd vyeijei šoodâi, já ko suoi eelijn vala eidu maađij piällást já tast esken jorgettáin. Máárjá iiskâi orostittiđ vyeijee. Sust ko lijjii poccuukamâskistuuh kieđâstis, te sun iiskâi leggistiđ vist nubbijn kistuin vyeijee siälgân, mut ij luhostum teividiđ. Juhánâs pyereed faartâ já vuájá nuuvt korrâsávt, ko toin "Motoskijn" piäsá miätá Čovčjäävri. Máárjá leggistij nubbijn kistuinis-uv, mut ij luhostum oppeetkin teividiđ. Tääl sun paasij kistuittáá já iđedist lâi vala viehâ puolâš. Juhánâs ij vilppom maŋŋaalsis, ko lâi vises, ete riehâ lii pááccâm kuusnii kooskân. Máárjá iärvádâlškuođij, ete maht äšši lii já čokkái kiälhást. Smietâi kale tom-uv, ete vierâlâđâččij rievâst meddâl, mut jurdâččij, ete puávtáččij lammiđ jieijâs já hilgoi tom tavo. Nuuvtpa sun ferttij tuuttâđ toos já čokkáđ rievâst. Cuáŋui ko lâi já šiev sijvo, te kiälkká ij ennuu tiäddâm "Motoski" maaŋeest. Juhánâs tolâttij oles sáttoin miätá Covčjäävri já jäävri taavaakeš ko juovdâi já algii suáhimorâsteh já polsâttuvvâh, te ferttij faartâ kepidiđ. Ko ložžij kaasu, te moottor aalgij puátkuđ, jeđe čaaskâi. Juhánâs ucâlij tulppačovduu já kaalgâdškuođij tulpa "Motoskist", ijge valagin hoksám, ete riehâhân lii-uv fáárust. Máárjá pulttâsij rievâst, vaazij Juhánâs luus já iätá korrâ jienáin: – Tun kale tááiđáh leđe jollâ! Na Juhánâs-uv eskân hoksáá, ete riehâ lii-uv fááruust. Na miiba tast. Sun putestij tulpa, ruttij moottor keevvâđ já vyeijilij oppeet maađij piällâs. Nuuvt suoi juvssáin vala post'auto-uv já pessáin juátkiđ määđhi. Suoi láin maŋgâ peeivi reeisust já mäcidijn lâi sunnust äigi eelliđ miibeln kolliimin. Talle suoi mainâstáin tom fiäránâs já kale mist puohâin lâi hitruu kuullâđ, ko Máárjá maatij nuuvt pyereest mainâstiđ. Iisak Mattus Tovlááh fiäráneh Maađij rähtim ääigi mottoom stuorrâ läddlâš Heikkis Juhháán čokkáá Juhánâs Piättár tuve täkkipiällást. Piättâr uábikyevtis meid assáin ton tuuveest. Ailâ-siäsá maatij hyeneeht suomâkielâ. Tot vääzist täähi kuuvl. Heikkinen iätá: – Minä menen pois emännän tieltä. Ailâ-siäsá västid: – Oro oro, mie tanssaan. Heikkinen koijâd: – Mitä emäntä puhuu oravista? Motomin Piättár-viiljâ čaalman šoodâi loddááš. Siäsá pákku Piättár rähtiđ smákkupittáin lávo áálááškeeđgi oolâ já kalga pieijâđ lode puuzâ láávun, jeđe koolgâi moonnâđ olgos. Mun kolgim posoliđ tom puuzâ tuulân. Piättár puátá tupán já hundrâš: – Ko muu lode leppeđ puáldâm. Te talle maka náárááš (tovle kuččuu lodážin) puáránij. Tovle ettii, et jis kubiláá njiälá, te tot puttân čuávjist. Hendârohe Ailâ lâi vuálá kyevtlov ihásâš. Kuáivustij kuvssijn čääsi, juuhâlij, jeđe čiäroskuođij. Iäráseh koijâdeh: – Mii tunjin šoodâi? Ailâ iätá: – Ko anehánnáá šoodâm jäämmiđ. Tot kii mainâstâlâi tom, saatij lasettâstâđ. Talle ko Piäccám maađij rähteeh pottii Juhánâs Piättár tuve alda, mottoom läddlâš puátá mielhi koijâdiđ tobbeen, veikkâ litterpele. Ko Juhánâs Ailâ lâi olgon, tot koijâd Aailâst. Ailâ iätá: – Mulla yksi lehmä, Juhanin Petterillä kaksi lehmä. Jes puoli litraa annan, apu ko se on, vai hetu hetu hetu. Ij máttâm ettâđ "hyöty". Lovmat kilomeetter keččin poođij Niilo pyeredeijee kuuvl, ko ton siälgán šoodâi puávui. Siäsá siävuttij saaibâ já fiijnâ sukkâr, čuoggij aimijn tom puohhuu, piejâi tom sukkâr-saibâ-siävuttâs puohhuu oolâ já vala pessinuávlu tarvettij já paalijd puohhui: – Tun koolgah moonnâđ Čoollâmvááráá tuáhá, ige koolgâ innig teehi puáttiđ! Čoollâmvääri lii Čaarmâjäävri tyehin. Siäsá Mattus Ailâ lâi meid tuáhtár. Tast lijjii meiddei tuávlumamnâseh já äijihpoškâ já painspiller vuoidâsin. Tuurkipippârist šoddâdij. Toi siemâneh lijjii meid lekittâsah. Juhánâs Piättár Iŋgá Inga Vahlqvist Juhânnälmi Ihe lâi molsâšum já uđđâivemáánu lâi jo pelimuddoost, Äigee koccái kuáđistis mii lâi Juvduujuuvânjäälmi taavaapele riddoost. Ihe lâi 1492. Puolâš lâi korrâlágán ige kuáđist lamaš meendugin liegâs. Nuuvtpa sun piejâškuođij tuulâ arânân, mii lâi kuávdoo kuáđi. Suu eemeed, kote lâi Sarje nieidâ Stuorrâjäävri riddoost já juŋkáh, kiäh lijjii viiđâs, lijjii ain uáđimin. Pihâšmuorah pyeleškuottii uáli pyereest já Äigee kuovlâlij kuátiuuvsâst olgos. Tobbeen lâi vala sevŋâd já puolâš oroi lemin uáli koorâs. Sun viälánij vala jieš-uv kode tyelji oolâ já smietâstij, et lii-uvsun tääl ohtâgin lodde moonnâm suu pivdusáid. Taah pivduseh lijjii mottoomláván liestih, maid sun lâi poijust ráhtám já stellim vierrâm pecimaddui luus, ko lâi huámášâm, et lodeh ellii tobbeen uáli távjá luodâstmin.Piivdus tooimâi nuuvt, et ko lodde moonâi toho siisâ já tuolmâstij mottoomláván njuohčâm oolâ, te taat piivdus kománij tienevt, et siisâpuáttimräigi šoodâi eennâm vuást ige lodde peessâm innig meddâl tobbeen. Äigee lâi muđoi-uv piäggâm pivdoalmai já sust lijjii maaŋgâláván koonstah sehe mecciellei et kuolij pivdemân. Taam aassâmsaje-uv sun lâi valjim eidu ton tiet ko togo aldasijn lijjii uáli šiev lodde-enâmeh já meiddei kodeh jutâlii višâlávt toin enâmijn. Ige ucemus suijân lamaš aassâmpääihi valjiimân kyelivaljegin mii lâi aaibâs kuátiuksânjäälmist. Aldemuš naabur sust lâi Mathus-äijih, kiän kuáti lâi nubebeln juhânjäälmi, jeđe lâi vala Uáđđivei riddoost ohtâ kuáti, moon asâttij Kuffa-nommâsâš almai perruinis. Eres ässeeh togo aldasijn iä lamaškin. Taat aassâmpäikki sist lâi kale uáli pyeri. Mihheen, maid sij tarbâšii, ij lam lamaš kukken. Mecciellei já kuolij lasseen ij puáldimmuorâidgin tarbâšâm kukken viežžâđ. Pivdoenâmeh sist lijjii juáhásâm nuuvt et Kuffa pivdâččij iänááš Juvduuvääribeln já Mathus-äijih kote lâi ohtuunis almai laavij pivdeđ fast Luovtâsmáá kuávluin. Äigee pivdoenâmeh lijjii fast Ocomáá pelni. Luudijd sij pivdii ovdil mainâšum liestijguin já kuudijd kodderugijguin. Kyelipivdo tápáhtui riäđhást rahtum vuogâiguin já čohčâkeesi já čohčuv juuhân kuárŋoo kuávžurij várás sij lijjii oovtâst ráhtâm juuhân keđgipuáđu, mii tooimâi nuuvt, et juuhân kuárŋoo kuávžur kaartâi njuškiđ tohon, mutâ meddâl kale ij peessâm. Tai pivdusijguin sij eres aaigij kale finnejii piämu, mutâ kiđđâkeesi já keessiv lijjii ääigih, et talle sij iä meendu pyereest nahcim pivdeđ maiden. Kiđđuv kale čäcilodeh lijjii uali valjeest, mutâ toi piivdon iä lamaš kale meendu pyeri koonstâid vala hoksám. Maaŋgâláván pivdusijd lijjii kale iskâdâm mutâ viehâ hiäjus puátusáin. Keessiv kale jäävrist tiettii kuolijd leđe valjeest, mutâ toi piivdongin iä lamaš piergâseh. Na, taat tälvihan kale moonâi aaibâs táválâš vyevi mield, almai äigi moonâi pivdohommáin já muorrimpargoin. Nisonij äigi kuulâi fast juŋkái hoittáámist, määlistmist já kuárrumpargoin. Kiđđâ poođij meid tiäđust jieijâs ääigist já kiiđâ fáárust puoh kesilodeh-uv. Äigee mielâst lijjii meid taah kiđđâlodeh já erinomášávt čuánjá, moon sun tieđij uáli njaalgâ lodden ko lâi oovtâ kiiđâ vahâgist taggaar finnim. Tääl sun lâi kiđđâpuudâ smiettâm juonâid taan stuorrâ lode finniimist páátán. Sun lâi kiđđâpuudâ puđâldâm já ráhtám emedis kuárrumáárpust váhá kasseeb áárpu já tast te lâš pieijâm jyelgikielâiđ Ilbisjuuvâ oolâ mottoom huáššinjettipááikán, kost tieđij táid luudijd kiđđuv orostâllâđ. Já eštus sun tain konstain ton kiiđâ finnij viehâ hivvâduv čuáŋŋáid, já taat kale ton juhânjäälmi termij alne tieđij mestâ juuhlijd ton kiiđâ. Taan pivdokoonstâ sun tiäđust meid naaburijdsâs lâi tieđettâm, ige purâmuš ton kiiđâ váilum sistkin. Aaigij mield tot-uv ilo tiäđust nuuvâi já keesi lâi ovdánám jo jonsahpeeivi räi. Äigee lâi puuđâldmin šiljoost jieijâs pargoidis, ko huámmáš, et sijjân táiđá leđe kyessi puátimin. Kyessi poođij já tállânhan čielgâi, et sun lâi Kaabi-nommâsâš almai kote lâi nubaloh ihheed tassaaš moonnâm Taažâbel merâriidon kyelipiivdon. Äigee já Kaabi tast savâstâláin äigipuudâ já nuuvthan tast čielgâi et Kaabist lijjii maaŋgâláván koonstah kyelipiivdon, maid sun lâi merâriddoost oppâm. Kaabi lâi meid uáinám tobbeen jo maŋgâ ryevdist rahtum tyejiniävu, moh sátáččii leđe tääbbin-uv anoliih. Keesi moonâi tast kuuloold já taan juhânjäälmi ässeeh kuldâlii maŋgâ Kaabi mainâs já illá ubâ puoh uskuugin maid sun mainâstij. Kuittag-uv čoovčâbeln keesi Kuffá, Äigee já Kaabi väzzilii tavas já sij aaigân lâi eelliđ merâriddoost skappuumen piergâsijd puáttee keesi kyelipivdo várás. Já nuuvthan tot keevâi, et nubbe keesi ko poođij te tain juhânjäälmi ässein lâi mottoomlágán nyeti sulâstittee piivdus moin sij algii kuálástiđ já saalâshan kale meid poođij. Taat lâi stuorrâ já imâšlâš äšši já taat tiätuhân kale ivij mield levânij pirrâ taan stuorrâ jäävri, kost peri vain ässeeh lijjii. Täst tot aalgij taan Aanaarjävrin nomâttum jäävri kuálástus kuuloold ovdániđ já ässeeh meid lasaniđ jävrriddoin. Veikko Aikio Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 Koskâvuolâ juhhee Talle ko koskâvuollâ poođij kavppijd. Ulmuuh finnejii uástiđ koskâvuolâ tobbeen kost purrâmušâid já eres-uv tävirijd. Mottoom äijih oostij ubâ kaasâ tom koskâvuolâ. Sun lâi kale jo navdâšam muide-uv ko aalmuglâš luáttámuš. Ko sun moonâi páikkásis, te tievst sun juuvâi tom vuolâ. Já ko ovtiist lâi jo uáivist te uáiváđui lase. Ohtuu ko lâi te sun hoksái vyelgiđ kolliistâllâđ. Na ko sun ij pissoom innig olmânáál čuožitkin, suipođij já vierâlâdâi. Poolis lâi vyejimin ton siämmáá luodâ mield já ooinij almaa, kiäst automaađij oroi kevâmin liijgás keccin. Sun vaaldij almaa já tuálvui puutkán. Aalmai imâštâlâi já lâi suttâm ko sujâttis almaa poolis piájá puutkán. Poolis aalgij koijâđâllâđ almast ete maid lii juuham ko nuuvt čuuvtij lii uáivist. Koskâvuolâ, västidij aalmai. Poolis aalgij cuáigudiđ almaa já iätá: – Ovdil juuvâm hiäppuškuučâ ko koskâvuolâ. Toos almai västidij: – Juáhâš juhá tom moos enâmus lijkkoo, ijge must lah mihheen toos vuástá etâmuššân, jis poolis tuođâi lijkkoo já lii hárjánam taggaar juhâmus juuhâđ. Ij lah mihheen immâšijd jis tun vavettis ulmuid toimâttah puutkán, ko tiegareh láá juhâmušah. Poolis suutâi já uigâđij almaa puutkán. Ij peessâm almai skipárijđis kuuvl ton peeivi. ISMA Laavah Lâi tot äigi ko tääbin iä lam vala hotelleh. Avelist lâi tuše hotelli tääbin kuávlust. Lâi kale Anarist-uv lamaš hotelli mutâ tot lâi tuššâm, saksaliih poldii tom talle nube maailmsuáđi äigin. Tom Avveel hotellist päikkikode ulmuuh iä uážžum viine, ijjâsaje já purrâmus kale finnejii. Tot lâi "Matkailijayhdistys hotelli." Aanaar kundá lii masa siámmáá viijđes ko uudenmaalääni, já páikkikode olmožin lohhojii puoh kieldâ ässeeh. Lâi meidei taggaar laahâ ete koolgâi puurrâđ ovdilgo finnij krogi (viijne). Mottoom ucjuvlâš poođij tom Avveel hotellin, čokánij piávdân já tiilái krogi. "Tarjoilija" koijâdij: – Lah-uv päikkikodálâš? – Jiem lah, västiđij ucjuv almai, aasâm ucjuv kieldâst. – Ep faalâ viine, kalga vist purâdiđ. – Jáá, vai nuuvt, arvâlij almai já viežžâlij evvislaavhâs. Piejâlij evvisijd peevdi oolâ já aalgij purâdiđ tast. Sun puurâi evvisijđis tast hotelli peevdist já ko lâi kiergânam, te kočoi "tarjoilija" piávdân. – Nit miná olen sienit,saisinko konjag? Rivgoo puovtij almai cocnag já almai lâi tuđâvâš. Mottoom eres almai še poođij tohon hotellin. Sun še tiilái vijnelaasâ. Tarjoilija koijâd sust-uv: – Lah-uv päikkikodálâš? – Jiem lah, lam ucjuv post'almai. Na sun finniij viijne, veikkâ lâi Aanaar kundálâš. ISMA Professor Pekka Sammallahti juhlesaahâ Anarâškielâ servi ry. 10-ive juhleest Njellimist 30.11.1996 Anarâškielâ seervi jesâneh! Šiev juhleviehâ! Aanaar kuávlu lii ohtâ tain Euroop kuávluin, mii uáli maŋŋeed lii šoddâm monnii staatâ uássin. Suujâ toos mij tiettip kale pyereest. Aanaar nuorttiipele mana rääji, mii juáhá Euroop kyevti sajan, nomâlávt Rooma já Konstantinopol puáris rääji. Taat rääji lii kuhháá uuccâm saajees, vist lijjii kirhoh moh viggii vijđániđ nuvt kuhás kuo máhđulâš, já kirhoi maŋa pottii caarih já kunâgâsah, kiäh keččâlii finniđ olssis nuvt vijđes väldikuuddijd já viärukyeddimkuávluid, ko puohtii. Anarâšah maksii kidâ 1700-lovo aalgâpele räi viäru kuulmâ väldikoodán: Ruošân, Ruotân já Taanskan. Staatâi kooskâst lijjii korrâ tuáruh tai viäruttemkuávlui alne, já motomin suátijuávhuh teivii koddeđ meiddei taid, kiäi viärui alne sij torruu. Ovdâmerkkân ive 1595 viärumäksei loho Aanaar siijdâst kiäppánij paijeel 20 % tai tuárui keežild. Eres kuávluin ulmuuh patârii korrâ viäruid, mut anarâšah pissuu jieijâs enâmijn. Ive 1618 kuittâg anarâšâi mitto-uv tievâi já sij aštii varriđ meddâl jis viäruh iä kiäppán. Siämmáá čyeti-ive loopâst Aanaar lâi eennâmkirjij mield stuárráámus sijdâ tááláá Suomâ kuávlust. Anarist lijjii viärumäkseeh 50 já toos lasseen vala 7 tagareh, kiäh iä nahcim mäksiđ viäru. Nubben stuárráámus lâi talle Rounala (tááláš Karâsavo) kost lijjii 31 viärumäksed já kuálmád lâi Kyelijävri (tááláš Salla), kost lijjii 30 viärumäksed. Eres siijdâin lijjii vuálá kyehtilov viärumäksed. Ive 1751 poođij Strömstad ráávhusopâmuš, moin juohhii sämmilijd lopâlávt staatâi olmožin. Ton ovdil sämmiliih iä lámáš vala monnân staatâ ulmuuh, veik maksii viäru maaŋgâ-uv kuávlun, mutâ Strömstad ráávhusopâmuš muutij tile nuvt, et sämmiliih šoddii staatâi olmožin já pessii mäksimist viäru eenâb ko oovtâ staatân. Anarâšah šoddii Ruotâ kunâgâskode vuálá, te 1809 rääjist Suomâ stuorrâruhtânâskode vuálá, mon uáiváámus lâi Ruošâ caari, ive 1917 sij lijjii Suomâ täsivääldi vyelni. Taan ive (1997) aalgâst sij láá EU:liih nuvt ko eres-uv Suomâ ulmuuh. Kirhoh pottii Säämienâmân 1300-lovvoost. Vuosmuš katolâlâš kirkko rahtui Várgáháid ive 1307 já suulân siämmáá ääigi Tuárnus kavpugân, kost vissásávt lâi kirkko já meiddei pappâ jo ive 1316. Moonâi kuittâg uáli kuhes äigi, ovdil ko kirho pargo juuvsâi anarâšâid, tastko ain ivveest 1620 lii taggaar tiätu et Aanaar siijdân ristâlâš osko ij lam vala puáttám. Piirâskuávluin lijjii kirhoh juo tai aaigij, ovdâmerkkân Tiänuriidon lâi vuosmuš kirkko rahtum majemustáá ive 1611. Vuosmuš, kii tuođâi aalgij jurgâliđ anarâšâid ristâlâš ooskon, lâi Kiemâ kirkkohiärrá J. Pictorius. Sun poorgâi Kiemâ servikoddeest ivveest 1630 ihán 1643 já eelij Anarist-uv kuohtii ovdil ko jurgâlempargo aalgij tobbeen uážžuđ cuápci. Tast maŋa kale kulloo, et “anarâšah láá oskostis nanoseh veik kirkkohiärrá ij oostâgin eelliđ sii kulân ko ohtii täälvist”. Kirkko rahtui Anarân ive 1646. Puoh anarâšâid kastii ive 1661 räi, mutâ ive 1669 anarâšah tuođâštii, et sij kale láá hilgom päähinvuođâ juo talle, ko Pictorius korrâsávt aaštij sii avalijn karodâssáin já helvit tuuláin. Mudoi kuittâg uvástalloo, et Pictorius máttááttij ulmuid sovâlávt já olmoošvuotân. Pictorius ääigi maŋa ive 1648 Aanaar finnij vuosmuu särnideijee, kii lâi pegâlmâs Esaias Mansveti Fellman. Majemustáá ive 1652 sun varrij Anarân aassâđ. Esaias Fellman lâi Aanaar pappân ive 1660 räi, kuás sun varrij Kiemâjáávrán já nomâttui kappallâžžân 1663. Aanaar lâi talle ain uási Kiemâ servikoddeest nuvt ko Kiemâjävri-uv, já nuvt Esaias Mansveti juuđij-uv tälviv meiddei Anarist paapâ pargoid tooimâtmin. Sunjin ulmuuh lijkkojii nuvt ennuu, et tattuu suu maccâđ Anarân, vissâ toin ko tot, kii suu maajeeld poođij, lâi uáli koorâs. Ive 1662 aalgij nomâlávt Anarist já eres Kiemâ Säämist porgâđ Gabriel Tuderus, kii korrâ kieđáin jurgâlškuođij Suobbâd já Kuáccám sämmilijd ristâlii ooskon. Suu virgenommâ ij lah aaibâs čielgâs, mutâ arvâluvvoo, et sun lâi Aanaar kappallâš. Sust ettii suomâkielân et “Tuderus tuo Herran pappi, jota vihas lanta ja lappi” ađai ”Tuderus, tuot Hiärá pappâ, kiän vajedij läddi já säämi”. Tuderus poorgâi kuhháá Säämist, mutâ oroi Tuárnus kaavpugist já virgetoimâttem oroi sunjin tommittáá lussâdin, et ive 1690 anarâšah vaidâlii Tuurku tuámukapitulân, et pappâ ij tipšo sii siäluid nuvt ennuu ko ličij tárbu. Ko eennâmhiärrá eelij Anarist, sij annuu sust, et pappâ kolgâččij orroođ sii kulân kuittâg Aantist Maatin, suulân kulmâ mánuppaje skammâmáánu looppâst kuovâmáánu loopâbel, talle ko ulmuuh assii oovtsaajeest tälvisiijdâst. Kuittâg vala ive 1743 kullui, et pappâ lâi Anarist tuše pajelâš oho kinttâlpeeivi ääigi. Kiemâ servikode juohhii kyevti uásán 1673, já Aanaar kaartâi Kemin-Lappi servikode uássin. Kirkkohiärrán uđđâ servikoodán nomâttui tiäđust-uv Gabriel Tuderus, kiän áánsuh sämmilij jurgâlmist lijjii puohâi tiäđust. Sun juuđij ohtii ivveest vijđes servikoddees čoođâ já eelij jyehi siijdâst. Orroomsaijeen sunjin meridui tälviv Suobbâd já keessiv Kitkajävri Kuácámist, mut kuábbáágin saajeest ij lamaš pappâl nuvt et mij ep tieđe, kost eidu sun oroi, mut nabdoo et Tuárnusist. Ive 1682 Tuderus nomâttui Tuárnus kirkkohiärrán. Sun aalgij viirgán muáddi ive maŋa já jaamij tohon ive 1705. Suu maŋa poođij Kemin-Lappi kirkkohiärrán H. Cajanus. Siämmáá servikoddeest poorgâi ruávástin meiddei Gabriel Tuderus viljâ, J. Tuderus nuorâb, kote nomâttui Kemin-Lappi ruávástin 1678. Ive 1747 Aanaar já Ucjuuhâ šoddáin ohtsii servikodden já uđđâ servikoodán meridui jieijâs kappallâš pappân, mutâ eskân 1881 Aanaar peesâi sierâ kirkkohiärrákodden. Vuosmuu kirkkohiärá Aanaar finnij esken ivveest 1888, ko servikodde räähtitškuođij uđđâ kirho já pappâl Aanaar markkânpááikán. Paapâi paargon kuulâi kuhháá meiddei škovlim. Gabriel Tuderus eeči ruávást J. Tuderus luuvâi Aanaar kerivijn ive 1664 kirje, mast eennâmhiärrá kočoi sämmilijd rähtiđ paapân škovlâtuve. Anarâšah aštii patâriđ Ruošân, mut päikkirähisvuotâ vuoitij já kyehti ive maŋa škovlâtupe lâi jo ceggust. Tađe ovdil lijjii kale paapah juo máttááttâm sämmilijd. Juo Esaias Mansveti lâi haahâm nuoráid kiirjijd, adelâm pargopittáid já toollâm tupeluhâmijd. Äigi jorgettij forgâ nuubij nuvt et Z. Forbus, kii poođij Kuáccám pappân 1718 mutâ juuđij tavelist še tarkkiistemmaađhijn, sáhuttij anarâšâid, ko iä máttám tuárván suomâkielâ. Forbus lâi mudoi-uv váhá jiešpiäiválâš, ko ij luástám tubbáákpuáldeidgin Hiärá ehidâsmálásáid, mutâ suu mielâ taaiđij muttuđ, ko jieš šoodâi maŋa korrâ pijpostellen. Säämi kirholij aašij stivrâ asâttui 1739 já tot viigâi vist ovdediđ sämikiel máttááttâs, mutâ loopâst meridij joskâttiđ sämikiel máttááttâs ive 1751 já 1752. Tast maŋa kielâpolitiik koorâi-uv, nuvt lääniruávást H. Zimmerman, kote poorgâi Kiemâ kirkkohiärrán 1757 – 71, saatij toppiđ háálgu-uv, jis kuulâi kiännii sárnumin sämikielâ. Anarâšâi kooskâst ristâlâšvuođâ máttááttâs kuodij taggaar hedâlmijd, et 1700-lovvoost ettii et anarâšah lijjii ristâlâš oopâ mááttust já immeelpalolâšvuođâst ovdiibeln iärásij juoba nuvt, et taažâ Thomas von Westen, kii meiddei kočodui sämmilij apostolin, rammui anarâšâid puoh pyeremus ristâlâžžân ubbâ Säämist. Ruáváásttarkkiistâsâst ive 1752 čallui pevdikiirján et anarâšah mattii ristâlijd kiirjijd uáli pyereest. Ucjuuvâ kirkkohiärrá Jacob Fellman rammui 1820-lovvoost vist anarâšâi salmâlávlum, mii suu mielâst lâi ennuu pyereeb, ko ucjuvlij, já mainâšij et anarâšperruu eeči luuvâi jyehi pasepeeivi pääihist postilá já et alkoholkevttim tááhust anarâš tuhhij ovdâmerkkân iärásáid. Mottoom anarâšah mattii vala Uđđâ testameenti masa paajeeld ege tarbâšâm salmâkirje veisiddijn. Meiddei pegâlmâs kielâtotkee Matthias Aleksander Castrén eeđâi 1800-lovo aalgâst, et anarâšah lijjii osko já taavij tááhust tuodârsämmilij paajaabeln, mut tubdâstij kale meiddei, et tot saatij puáttiđ tast, ko tuoddârsämmiliih iä iberdâm suomâkielâ, mii lâi ristâlii osko máttááttâs kielâ toi aaigij. Eres kielâtotkeeh, kiäh ellii anarâšâi kulân kielâ tutkâmin lijjii Anders Johan Sjögren, Elias Lönnrot, A.V. Koskimies, Frans Äimä, Toivo I. Itkonen já Erkki Itkonen. Sii pargoin puávtáččij sárnuđ kuhháá, mutâ täst mainâšâm tom kirje, mast anarâškielâ vuosmuu keerdi poođij teddilum háámán. Kirje nommâ lâi Ueber den Enare-Lappischen Dialekt já tot almostui 1854. Uáli täävvirvuárkká lii vist uđđâsumos kirje, mii meiddei lii saksakielân, nomâlávt Erkki Itkos toimâttim Inarilappisches Wörterbuch, mast láá nelji uási. Tot almostui iivij 1986 – 91. Ive 1849 Aanaar servikodde finnij nube olmâ máttááttijjee, katekeetta, mutâ ij lah čielgâs, kuás vuosmuš lâi algâttâm pargoos, kuittâg ovdil ive 1837. Tast maŋa lii motomin lamaš tuše ohtâ katekeetta já vist 1910-lovvoost láá lamaš nelji-uv. Taan čyeti-ive aalgâst pottii še Anarân vuosmuuh aalmugškoovlah, mutâ katekeettamáttááttâs jotkui nuvt kuhháá ko puoh párnááh pessii aalmugškoovlân, ihe taaiđij lam 1954. Maaŋgâs mist-uv tubdii majemuid katekeettaid Anni Kiiti, Laura Lehtola já Agneta Vale. Máttááttâs lâi táin škoovlâin suomâkielân, veik lii-uv čielgâs, et toh máttááttijjeeh kiäh mattii, onnii aanaarkielâ išekiellân. Táválávt sämipárnááh kuittâg ucceeb keeijist iä máttám suomâkielâ já máttátmist koolgâi čuávvuđ meiddei, ete párnááh máttájii. Vuosmuš anarâškiel kirje ooinij kale peivičuovâ juo moonnâm čyeti-ive kooskâmuddoost já tot lâi eidu máttááttâs várás rahtum, Anar sämi kiela aapis kirje. Ihe lâi 1859 já čällee Aanaar kirkkohiärrá Edward Wilhelm Borg. Kirje sistees oonij aabis já Luther katekismus. Mon ennuu tot kevttui máttááttâsâst, ij lah tiäđust, mut ääigi piegâi siste puáhtá nabdeđ et uáli uccáá. Monnii ääigih ovdil ko pottii vist uđđâ kirjeh: Lauri Itkonen adelij olgos Katkismus jurgâlâs 1902 já Ráámmát historjá jurgâlâs 1906. Tai kirjij kielâ lii juo olmâ aanaar kielâ já čäällimvyehi čielgâs, mut Itkosist lijjii-uv pyereh išepargeeh, čepis anarâšah, kein lâi noonâ kielâtobdo. Ovdil ko aanaar kielâ renesanssâ, uđđâsist šoddâm, aalgij 70-lovo loopâst, lâi anarâš kirjálâšvuotâ tuše masa Uula Morottaja ärdei alne. Sun čaalij viššâlávt Sabmelaš-loostân, já suu ustev, akateemikko Erkki Itkonen eeđâi ohtii, et Uulá lâi sättiđ čäälliđ oles kirje-uv, jis sust ličij lamaš toos asto. Anarâškielâ renesanssâ aalgij nuvt ko ettim 70-lovo loopâst. Talle aalgij anarâškielâ kulluđ radiost já almostuvvii uđđâ vuoiŋâliih kirjeh já anarâškielâ máttááttâs aalgij škoovlâst. Vuosmuš máttááttijjee lâi Matti Morottaja, kii algâttij Aanaar pajetääsist ive 1976 já tastoo ive 1978 máttááttâs aalgij meiddei Njellim škoovlâst, kost máttááttijjen lâi Elsa Valle. Jis jurdâččep et anarâškielâ renesanssâ aalgij 1976, te tääl mij ep áávvud tuše Anarâškielâ seervi 10 ive pargo já tooimâ, mutâ meiddei anarâškielâ 20-ihásii renesaansâ. Anarâškielâ servi lii lamaš ive 1986 rääjist taan renesaansâ priimusmoottor, já Anarâš-lostâ lii ton tergâdis jienâčuárvi, mon čalluid mij lep kiävttám Oulu ollâopâttuv máttááttâsâst oppâmateriaalân. Mutâ servi ij ele ulmuittáá, já Anarâškielâ siärván láá čokkânâm eromâš čepis já višâlis kulttuurulmuuh. Matti Morottaja já Elsa Vale noomâ mun juo mainâšim-uv. Pargohiävušin anarâškielâ seervist láá lamaš Maati lasseen vala Ilmari Mattus já Iisakki Mattus, kiäi muštâluskirjeh, Ilmarist Čovčjäävrist Kaamâsân já Issáást Eellimpäälgis, láá tääl almostum čáittusin ton stuorrâ aktijvâlâšvuođâst, mii seervist já ton ulmuin lii lamaš ubbâ ääigi. Táát lâi uánihávt anarâšâi já anarâškielâ virgálâš historjá, moos vala puávtáččij lasettiđ ennuu já maaŋgâmuđušijd, tábáhtusâid, tiilijd já ulmuid. Mutâ virgálii historjá ulguubel páácá ohtâ, mii lii ráhtám anarâšâid anarâžžân čoođâ aigij já lamaš tot vuáđu, mast Anarâškielâ servi-uv lii tooimâs algâttâm: piäiválâš eellim pargoidiskuim, tavijdiskguim, savâidiskuim, jurduidiskuim já mainâsijdiskuim, iloiguim já murâšijguim. Tom ij vaje virgálâš historjáčäällim juksâđ já tot kuittâg páštá historjáčäällim já historjákiirjij teevstâ čoođâ. Tot lii anarâšâi luándu, tot, magareh sij láá olmožin: ráávhu aalmug, mii uáiná eellim tuođâlii já ilolii pele já ráhtá tast olssis eellim siskáldâs já ulmui ohtsâšvuođâ. Juhlesaahâ Anarâškielâ seervi 20-ive juuhlán Marja-Liisa Olthuis Kaabi Eljis Márjá-Liisá Pyereh anarâškielâ seervi jesâneh, pyereh anarâškielâ usteveh! Tot, et Anarâškielâ servi lii toimâm 20 ihheed, lii merhâšittee äšši. Tondiet lii-uv pyeri pisániđ ávudiđ smietâdiđ moonnâm ääigi, onnáá peeivi já puátteevuođâ. Eidu taah láá-uv taan juhlesaavâ válduteemah. Kieđâvušâm vistig tom, mii Anarâškielâ seervi 20 ive toimâääigi lii tábáhtum. Seervi tooimâst láá tagareh merkkâstuálpuh, moi puotâ lii pággu orostiđ váhá kuhheeb ááigán, tuđhâdiđ taid já tai merhâšume kielâ tilán. Nube tááhust halijdâm kuorâttâllâđ anarâškielâ tááláá tile. Tast láá motomeh ääših, moh muu mielâst väätih eenâb huámmášume. Kuálmádin halijdâm pyehtiđ uáinusân motomijd puátteevuođâ visioid, maht kieláin kalga ovdániđ täst ovdâskulij. Taah visioh iä lah muu mielâst innig nuuvt maagâ tuoddâr tyehin. Toh älgih leđe jo onnáá peeivi realiteet, ko peri kostnii kávnoo ruttâpittá tai olášutmân. Anarâškielâ seervi toimâ 20 ive ääigi Tego juhlepovdiittâsâst luuvâi-uv, servi vuáđudui juovlâmáánust 1986. Seervi vuáđudem ääigi anarâškielâ lâi lyeiveeponneest. Ko lii poonán peessâm, tobbeen lii tuš ohtâ sunde: pajaskulij! Tom servi lii toimâidiskijn meiddei porgâm. Anarâškielâ servi vuáđudui tiileest, kuás anarâškielâ ij jur oinum ige kullum. Talle lijjii tuš muáddi párnáá, kiäh sarnuu anarâškielâ. Sii kielâtáiđu onnui masa jo immâšin já koijâdâllui, maid te tagaráin kieláin kalga, mii ij kosten kevttuu. Mondiet taggaar kielâ koolgâi máttááttiđ párnáid? Lâihan historjá jo čáittám, mon tehelâš váldukielâ mättim lâi. Meiddei nuorâi kielâtáiđu lâi lappuumin, vuorâsulmuuh suomâstii, ige kielâ čaallum jur ollágin. Ko tággáár tiileest vuolgij, porgâhánnáá pargoi syergi lâi merettes kukke. Tarbâšui nággárvuotâ, iäljárvuotâ já osko toos, et árvuttes kieláin puáhtá lyeiveeponneest-uv peehiđ pajas, ulmui uáinusân. Tággáár tavoin puáhtá tuođâštiđ, et kielâst lii ain ano já árvu. Kielâ lii ain lamaš anarâš kulttuur keđgijyelgi, já jis kielâ moonât, moonât siämmást mittedmettum stuorrâ uási anarâš identiteetist. Taas mij ep lah valmâšeh. Anarâškielâ servi lii tooimâs ääigi almostittám Anarâš-loostâ. Muštám vala pyereest tom, ko tot almostuuškuođij. Smietâdim vala, et miisun loostâid totkis lâi, ko jiem lam mäddin orodijnân tast kuássin kuullâm. Mut huápust čielgâi, mii loostâid tot jiešalnees lâi. Muu mielâst eidu Anarâš-loostâ puotâ lii tábáhtum kielân ennuu. Stuárráámus äšši lii lam tot, et eidu loostâ puotâ kielâ čäällim já luuhâm lává čuuvtij lasanâm. Tiäđám, et ulmuuh loheh mielâstis anarâškielâ, já tondiet uđđâ loostâ almostum lii-uv ain vuordum tábáhtus. Anarâš-loostâ paaldâst servi lii meiddei pastam kuástidiđ kiirjijd já muusik anarâškielân. Tágáreh tábáhtusah láá ain vuordum tábáhtusah. Lam-uv ilolâš, et taan-uv ohtâvuotân sattui Mikkâl Aanti skiäru Šaali almostum já Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh ‑kirje almostum. Halijdâm-uv kijtteđ taan ohtâvuođâst Anarâškielâ seervi puoh kuástidemtooimâin. Toh láá tuálvum kielâ ovdâskulij. Nubbe äšši, mii lii kiddim eenâb-uv huámmášume, lii lamaš Kielâpiervâl vuáđudem. Tooimâ myensterhan puátá eennâmpáálu nube pelni, Uđđâ Seelandist, maorij kielâpiervâltooimâst. Eennâmpáálu taan pelni eidu anarâšâi kielâpiervâl lii šoddâm tobdosin, já anarâšah láá lamaš luodâ čäitteeh iärrásáid-uv, kiäh láá tääl iällátmin jieijâs ucceeblovo kielâ. Anarâš piervâl myenster lii jo aanoost Uhtuast kärjilkielâ piervâlist. Anarâškielâ seervi toollâm piervâltooimâ luhostuumist muštâlává jo toh kyehti palhâšume, Kollekielâ-palhâšume ive 2004 já Párnáipeeivi palhâšume ive 2004, maid Anarâškielâ servi finnij tubdâstussân pargostis. Tääl Kielâpiervâl lii jo anarâš kulttuur keđgijyelgi. Lii čielgâs, et anarâškielâ ciävzá pyerebeht piervâl puotâ, já tondiet piervâlân kolgâččij-uv kostnii kavnuđ fastâ ruttâdem. Taan ohtâvuođâst halijdâm-uv lieggâsávt kijtteđ jieččân peeleest já puoh seervi jesânij peeleest kielâpiervâl čepis pargeid. Eidu sii áámmáttáiđoin párnááh láá oppâm sämikielâ. Stuorrâ kunnee kulá meiddei taid anarâš vanhimáid, kiäh láá huámmášâm jieijâs madârvanhimij eenikielâ áárvu. Eidu sij láá kuáddám ovdâsvástádus tast, et kielâ sirdum puáttee suhâpuolváid lii šoddâm máhđulâžžân. Kielâpiervâlist láá lamaš meiddei eenâb vaiguttâsah. ielgâsávt tot lii toimâinis luhostum luptiđ kielâ status Säämi ohtsâškoddeest. Vistig-uv tääl láá jo párnááh, kiäh sárnuh päikkikiellân anarâškielâ. Eidu taah vanhimeh, kiäh láá valjim anarâškielâ päikkikiellân, láá finnim ennuu kielâlâš torjuu kielâpiervâlist. Kuittâg mun lam jieččân peerâelimist näävt jurdâččâm, veik muu tááhust mätki Sáámán lii-uv ucánjihhii kuhheeb ko Avveel já Aanaar koskâ. Kuittâg-uv mun jiem kuássin liččii tuostâm ohtuu sárnuškyettiđ párnáidân sämikielâ. Oovtâst lii lam älkkeb anneeđ huolâ párnái sämikielâ tááiđust. Anarist vuosmuuh párnááh láá jo kuáđđám kielâpiervâl já sirdâšum škoovlân. Lam luholâš tast, et Kielâpiervâl lii puáhtám faallâđ párnáid tagarijd kielâlâš evvisijd, et párnááh láá puáhtám sirdâšuđ anarâškiel škovlâmáttááttâsân vyelitääsist. Ige Kielâpiervâlttáá ubâ liččiigin anarâš škovlämáttááttâs! Oskom, et piervâl lii vaiguttâm meiddei toos, et láá šoddâm anarâškiel pajeuáppeeiskoseh já anarâškielâ kuursah já tääl majemui ivij lii vala máhđulâš oppâđ anarâškielâ ollâopâttuvâst-uv. Lii meiddei vyerdimist, et forgâ puátih almolâš kielâtutkoseh-uv anarâškielâst. Kii te ličij oskom 20 ihheed tassaaš, et seervi toimâigijn piäsá näävt kuhás? Taan räi servi lii iänááš toimâm rijjâtátulâš pargoin, já ton tááhust halijdâm-uv kijtteđ puoh seervi viššâlis jesânijd. Tääl uáinip, et mij ep lah porgâm tušše pargo! Tot puoh lii ovdedâm anarâškielâ tile, já tot, mii lii porgum, lii porgum pyereest já stuorrâ áámmáttáiđoin. Kielâpiervâlpaargon lii tarbâšum ruttâ, ennuu ruttâ. Ruđâlâš torjust stuárráámus ovdâsvástádâs lii kuáddám Suomâ Kulttuurruttârááju. Tonttáá ubâ piervâlpargo ij liččii luhostum. Meiddei ovtâskâs ulmuuh láá perustâm anarâškielâst. Eromâšávt ferttee kijtteđ Kulttuurruttârááju ovdii äššialmaa Paavo Hohti, kote lii skekkim iäláttâsânpäcimis ohtâvuođâst suu finnim ruuđâid kielâpiervâltooimân já Antti Aarnio-Wihuri, kote lii meiddei skekkim ruuđâ piervâlân. Toos lasseen piervâltoimâ lii finnim iärrásijn-uv ucebijd ruttâsuumijd. Puoh taan torjust lieggâ kijttoseh juáhážân! Puoh taat tuođâšt, et piervâlist lii tuođâi-uv šoddâm anarâš kulttuur statussymbool já puohâi čalmekollááš, mast ferttee anneeđ šiev huolâ. Tego puoh taat tuođâšt, anarâškielâ tile lii puáránâm, mii lii tiäđust-uv šiev äšši. Šiev aašijn lii meiddei nubbe peeli: kiinii kárttá porgâđ puoh taam já kyeddiđ ovdâsvástádâs täst puohâst. Tego mij tiettip, tääl lep iänááš porgâm taam rijjâtátulávt já jieččân aigijn. Täst juáhážân lieggâ kijttoseh! Mut ko toimâ vijđánškuát, kárttá tiäđust-uv koijâdiđ, mon ennuu tot puáhtá vijđániđ, ko resurssih iä lah eenâb? Täst lii-uv älkkee sirdâšuđ kieđâvuššâđ vuáđulubbooht anarâškielâ tááláá tile. Kielâ tááláš tile já puátteevuođâ visioh Juáháš mist tiätá-uv anarâškielâ tááláá tile: Anarâš-lostâ almostuvá kuttii ivveest já anarâškiel kirjeh tyellittälli. Mudoi kielâ kiävttoo iänááš piervâlist já škoovlâ vyelitääsist. Motomeh sárnuh tom pääihist-uv. Radiost puátih Anarâš saavah já motomin rukkoospuudah-uv. Puáhtá smiettâđ, lii-uv taat tuárvi. Tääl lep jurdâččâm toin naalijn, et kielâ oppâm já kielâ kevttim lii proosees, mii pištá ulmuu ubâ eellimave. Olmooš taarbâš vuorâsolmožin ereslágán kielâtááiđu ko pärnin teikâ nuorrân. Nuuvtpa lii-uv tehelâš, et olmooš piäsá kevttiđ anarâškielâ eellim jyehi puudâst, lâšpa talle koččâmuš párnáást, kote esken máttááttâl sárnuđ teikâ pyeremus pargoavveest leijee ulmust teikâ puárisulmust. Lii tehelâš, et kielâ kiävttoo nuuvt čaallum ko sárnumkiellân-uv. Ko kielâ finnee eenâb status, tot kevttuuškuát-uv pyerebeht. Škoovlâ já škovlim kielâ oro lemin tehelub ko taggaar kielâ, mii kiävttoo tuš päikkikiellân. Meiddei anarâškielâ lii tääl viggâmin statuskiellân, mii Anarâškielâ seervi toimâigijn lii šoddâm máhđulâžžân. Esken sarnum Anarâš-loostâst, já taan ohtâvuođâst maacâm toos vala ohtii. Kielâ pajastolâmân tarbâšuvvoo anarâš media: lostâ, radio, kirjeh já valaba TV-uv puátteevuođâst. Tiäđám, et ulmuuh luvâččii vala-uv eenâb anarâškielâ. Taam servi lii jo ucánjihhii pastam väldiđ vuotân. Taan ivehân servi uážui torjuu loostâ almostitmân máttááttâsministeriöst, já tain ruuđáin pasta almostittiđ loostâ kyehti nummeer eenâb ko táválávt. Tot lii stuorrâ äšši táálái resursijgijn, ko pargo lii iänááš rijjâtátulâš, pälhittes pargo. Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) lii toimâttâm loostâ iänááš aaibâs ohtuu já kuáddám stuorrâ ovdâsvástádâs lostâčallui čälimist. Tääl ko lostâ lii almostuuškuáttám eenâb, sun lii finnim iše Kuobžâ-Saammâl Maati Petterist (Petter Morottaja). Jyehi tááhust lostâtoimâtteijei huolâ lii ain lamaš tot, et loostân lii väädis finniđ čalluid. Tego Petter Morottaja čaalij-uv kooluumnstis Anarâš-loostâ kesimáánu numerist 2005: “Maht finniđ kiämmán čäälliđ, ko lostâ almostuvá nuuvt harvii? Lostâ já čäällim máhđulâšvuotâ kiergân vájálduđ ive kuálmádâsâst, nuuvt tego lostâ ij ubâ liččiigin. Lostâ já čälleeh láá nuáidiriäggást: lostâ almostuvá harvii ko iä lah čälleeh, já čälleeh iä lah ko lostâ almostuvá harvii. Ličij pyeri, jis Anarâš-lostâ puávtáččij almostuđ veikkâba jyehi nube máánu, kuttâ nummeer ivveest, tast-uv huolâhánnáá veikkâ tot vađâččij-uv, et pálkkááttuuččij nubbe toimâtteijee.” Taah láá nuorâ ulmuu jurduuh já huolah jieijâs eenikielâ puátteevuođâst, já muu mielâst taid ferttee väldiđ tuođâst. Lam suin siämmáá uáivilist: anarâškiel luhâmuš ferttee puáttiđ eenâb! Tääl iävtuttâm-uv: Maht jis? Maht jis rahtuuččij vuávám, et Anarâš-lostâ almostuuččij ovdâmerkkân veik jyehi mánuppaje? Vuávám vuáđuld vuod uccuuččij ruttâ, moin pálkkááttuuččii lostârähteeh, veik kyevtis, nubbe čälimân já nubbe lostârähtim teknisâš piälán? Siämmást šodâččii pargosajeh, kielâ finniiččij status já jyehiahasâš ulmuid puávtáččij faallâđ eenâb luhâmuš. Tääl tarbâšuvvojeh meiddei tagareh ulmuuh, kiäh váimustis eteh: mun puávtám leđe eidu taat olmooš. Tarbâšuvvoo osko toos, et anarâšah pasteh porgâđ taam, veik ucebáin-uv juávhoin. Muu mielâst tot ij lah innig nuuvtkin reesuurskoččâmuš mut tot lii muttum ruttâkoččâmuššân. Anarâškielâ servi lii čáittám taam jo kielâpiervâtoimáin, et jis osko toos, maid áigu, te tom puáhtá olášuttiđ. Lii čielgâs, et stuorrâ lostâpargoid ij kihheen áppád porgâđ jieijâs aigijn já ruuđáin. Eres-uv lostâtoimâtteijei pargoost máksoo olmâ pälkki. Mun puávtám pelestân pieijâđ páálu juurrâđ já lopedâm išediđ ruttâucâmušâi rähtimist. Tääl tarbâšuvvojeh ulmuuh, kiäh vyelgih čäälliđ lostâartikkâlijd já rähtiđ loostâ teknisâš pele, jis ruuđâi kavnâm luhostuvá. Já ain puáhtá ettâđ tego Petter čáálá: “Teevstâid puávtáččij ain väldiđ vuástá “maallikkočällein”, mut mudoi toimâtteijeeh čáláččáin materiaal sehe nuoráid já puárásubboid, váldáččáin kuuvijd, já nuuvt ain.” Petter čáálá ain: “Kiinii kalga leđe vuosmuš jyehi ääšist. Mut tastmaa ko kiinii lii jo tom ohtii porgâm, iäráseh-uv tyestih keččâliđ.” Muu mielâst mist vuárdoo tääl tággáár tyestilvuotâ, moos mij kolgâp västidiđ. Ko šadda anarâškiel luhâmuš nuoráid, šaddeh meiddei nuorah, kiäh peerustškyeteh ain eenâb anarâškielâst já ton puátteevuođâst. Nuorah láá eidu tot juávkku, kiäi ärdei oolâ kielâ puátteevuotâ kuuloold sirdâšuvá. Nubbe äšši, mon lappâd ij innig pyevti väzziđ, lii tot, et seervi tooimah láá tääl jo čuuvtij vijđánâm já láá ain vijđánmin. Muu mielâst meiddei taat lii merkkâ tast, et Anarâškielâ seervi toimâ lii luhostum já et seervi jesâneh láá porgâm šiev pargo. Mut šiev pargo porgâmist lii kustoo hyenes-uv peeli: tooimâi vijđánem lii taggaar äšši, mii váátá ennuu ovtâskâs pargein. Eromâšávt ferttee mainâšiđ seervi čällee já kijttâliđ suu, kote lii karttâm kiškođ lusis hiävuškyermi rijjâtátulâš pälhittes pargoost anarâšâi pyerrin. Já jyehi ulmuu rijjâääigist lii árvu: taan tááhust tooimâid ij innig pyevti eenâb vijđediđ laaseethánnáá ovtâskâs ulmuu pargonuáđi. Toos lasseen Uccpárnáá Vuoli Ilmar vala lii toimâttâm Anarâš-loostâ mii puohâi pyerrin. Muu mielâst tooimâi vijđánem já pargoi lasanem lii äšši, moos ferttee kavnuđ miinii čuávdusijd. Oppeet iävtuttâm: Maht jis? Maht jis rahtuuččij vuávám já vuáváámáin uccuuččij kostnii ruttâ? Jis ruttâ kavnuuččij, te tain ruuđáin pastaččij pálkkááttiđ olespiäivásâš váldučällee, kii pastaččij porgâđ aaibâs ubâpiäivásâš pargo anarâškielâ pyerrin. Taas ličij čielgâsávt tárbu, jis seervi tooimâid vijđed tohokulij, kuus kielâ jieš lii tääl viggâmin. Vuod šodâččij ohtâ pargosaje Säämi ohtsâškoodán, mii meiddei lasettičij seervi já anarâškielâ status. ällee porgâččij talle jeessânašijgijn, ruttâucâmušâigijn já išedičij puohlágán piäiválâš ašij tipšomist já veik lostâaašijn-uv. Já ko usâškuát ruuđâid, ferttee vuod koijâdiđ, kii halijdičij já pastaččij leđe tággáár olmooš, kote kuádáččij ovdâsvástádâs täst? Onnáá peeivi jurduuh seervist láá meiddei toh, et pastaččij keččâđ puorijn mieláin kielâ puátteevuotân já oskođ toos, et kielâ piergee pyereest já siäilu. Toos tarbâšuvvojeh vistig-uv vanhimeh, kiäh ain oskoh toos, et anarâškielâ lii šiev kielâ párnáid-uv já et anarâškielâst lii ain ano já árvu. Kielâ pajastolâmân tarbâšuvvoo kielâpiervâl, mii ain tuáimá párnái kielâoppâmsaijeen. Toos lasseen iärásáid-uv tarbâšuvvoo saje, kost puáhtá kevttiđ anarâškielâ eenâb, liävus te talle koččâmuš nuorâ teikâ puáris ulmust. Kielâ lii tääl viggâmin tohokulij, et anarâškielâ šodâččij meiddei ääigiájánâsâi já oovtâst puđâldem kiellân. Anarâškielâ servi lii tääl uuccâm ruuđâ ton várás, et ohtii ohhoost pastaččij orniđ mottoom juávkun eehidohjelm anarâškielân. Tääl te vyerdip já tuáivup, et taat juurdâ monâččij čoođâ. Tot ličij jo stuorrâ lävkki ovdâskulij kielâ siäilumist. Kielâ kevttim já almoonmijd kalga meiddei pyehtiđ tutkâđ. Taan räi taat ij lah lamaš kosten máhđulâš. Kielâ vuáđuääših-uv láá ain tuđhâhánnáá. Tääl puávtám muštâliđ, et veik totkee virge ij kosten kavnuugin vala, lep pastam kuittâg algâttiđ anarâškielâ tutkâm. Muu náguskirje anarâš lodde- já šaddonomâttâsâin lii vaalmâš. Annika Pasanen lii tutkâmin anarâškielâ iäláskittem, já sust lii-uv tääl korrâ pargo čuávvuđ kielâ jotelis ovdánem. Tääl láá šoddâmin meiddei kyehti pro gradu -pargo anarâškielâst: Petra Kuuva rähtiškuát loppâpargoos kielâpiervâlpárnái kielâlâš vädisvuođâin vyelitääsi vuosmuin luokain, já Irmeli Moilanen rähtiškuát pro gradus Aanaar anarâš identiteetist. Náguskirje maa mun ááigum tuđhâškyettiđ anarâškielâ kevttim Säämi ohtsâškoddeest adai tom, mon ennuu ulmuuh kevttih sämikielâ, kost sij kevttih sämikielâ já moin naalijn sij aneh huolâ jieijâs kielâst. Puoh taid tutkâmprojektijd lii juurdâ čoonnâđ oohtân já porgâđ ohtsâšpargo. Eidu taas lii esken palij uuccum ruttâ Anarâškielâ seervi peht. Näävt seervi toimâ tuáivu mield vijđán kielâ tutkâmân-uv. Tutkâmproojeekt lii šoddâmin vijđesin, nuuvt et toos tarbâšuvvojeh ain eenâb pargeeh. Tuáivum-uv, et nuorâ ulmuuh puáđáččii taas fáárun já toin naalijn pastaččii konkreetlávt ovdediđ kielâ siäilum. Anarâšâin lii tääl Anarâškielâ servi, mii lii ovdedâm kielâ pyereest, vissâ liijkás-uv pyereest, ko tooimah vijđáneh já pargoh lasaneh. Tot lii muu mielâst šiev merkkâ. Veik mist lii-uv Anarâškielâ servi, avžuum kuittâg juáhháá smiettâđ jieijâs persovnlâš tile já tom, moin naalijn jieškote-uv olmooš áppádičij ovdediđ anarâškielâ. Anarâškielâ servi taarbâš juáhháá kielâsárnoo kielâtááiđu. Jieškote-uv puáhtá smiettâđ, puáhtá-uv sun sárnuđ iärrásáid sämikielâ. Jis taat ij luhostuu, párnáigijn-uv puáhtá veik spellâđ já lávluđ anarâškielân teikâ luuhâđ taid kiirjijd, moh tääl láá anarâškielân. Já jis jieijâs kielâmáttu ij taas riäkkáá, ain puáhtá anneeđ sämikielâ áárvust já tuálvuđ párnáid kielâlávgumân piervâlân já škoovlân anarâš luokan. Jyehi tááhust, siämmást ko tuáivuttâm Anarâškielâ siärván ennuu luho já vijsesvuođâ puátteevuođâ toimáid, halijdâm meiddei muštottiđ, et servi ij lah toimâm viššâlis jesânijttáá. Taan ohtâvuođâst halijdâm-uv kijtteđ vistig-uv taid ulmuid, kiäh lijjii seervi vuáđđudmin 20 ihheed tassaaš. Tot lii lam kuháskyeddee miärádâs. Toos lasseen halijdâm kijtteđ juáhháá, kote lii váldám uási seervi toimáid já anarâškielâ oovdedmân. Juáhháá rooli lii lamaš tehelâš kielâ iäláskitmist. Oovtâst mij lep juksâm anarâškielâ tááláá kielâtile, já tot lii čielgâsávt puárránmin. Oovtâst mij kolgâp ain viggâđ olášuttiđ puátteevuođâ visioidân, rähtiđ pyereeb ittáá peeivi anarâškielân. Toos tuáivuttâm Anarâškielâ siärván já viššâlis pargeid ennuu luho, vijsesvuođâ já ennuu uđđâ jurduid kielâ iäláskittem várás! Sahhiittâllâm – Kii tun lah já kost tun aasah? Muštâl jieijâd perrust. Mun lam Ritva Kangasniemi já aasâm Anarist. Must lii käälis Jari já kyehti kaandâ, Juha, forgâ kyehtlov já Jukka käävcinubáloh já peenuv. – Kost tun lah pargoost? Muštâl tast. Lam pargoost Anarâškielâ seervi kielâpiervâlist. Tot tuáimá Aanaar markkânist. Lam lamaš kielâpiervâlist aalgâ rääjist, ivveest 1997. Lijjim talle servikode pargoost já loostâst lâi almottâs ete anarâškielâ servi ocá jođetteijee kielâpiervâlân. Já nuuvt maaŋgâs hokâttâllii muu te mun uuccim toos já peessim. – Muštâl kielâpiervâlist. Maht tot tuáimá. Kalle párnáá kielâpiervâlist láá? Kielâpiervâl lii kielâlávgumjuávkkupeerâpeivitipšomsaje. Tot uáivild tom ete pargeeh sárnuh tobbeen tuše anarâškielâ, veikkâ párnááh kiäh puáttih tohon láá aaibâs suomâkielâliih teikkâ mättih tuše váhá anarâškielâ. Kielâpiervâlist láá táválávt kyehti pargee já Suomâ laavâ mieldi talle uážžuh enâmustáá leđe käävci olesáigásii já kyehti uásiáigásii päärni. Tääl taan ivveest mist láá puohnâssân oovce pärnid Jukka Kangasniemi luvâttuv 3. luokka Junámätki Maadâ-Raanskan 1. Ovdil vyelgim lâi lamaš viehâ pargo rahttâttâđ, mut tehân te viijmâg ubâ mii peerâ čokkái junást, mii koolgâi tuálvuđ mii Brysselân, Euroop uáivikaavpugân. Brysselist ovdâskulij mätki jotkuuččij nubbijn jotelis junáin Maadâ-Raanskan, Aix en Provence -kaavpugân. – Tánávthân piäsá-uv älkkeht já jotelávt saajeest nuubán, ko ij taarbâš lonottiđ junágin ko ohtii, muu käälis rammuustij mottoom almai, kote čokkái tast aldasijn. – Joo-o, já ige taarbâš hiävrásiđ tävirijdiskijn meendu kuhás, ko tot nubbe juná vuálgá nube peln siämmáá ruugâ, almai lasettij. – Bryssel lii nuuvt tehálâš kaavpug, et tohon kale láá šiev junáohtâvuođah Euroop jyehi kuávlust, almai joođhij. Sun lâi čielgâsávt-uv belgialâš já čiävluttâlâi jieijâs enâmáin. – Na nuuvthân jurdáččij, et toh ohtâvuođah láá pyereh, jurdâččim kyynisávt. Muštim fakkist tego jiävttáá peeivi taid aaigijd, ko jieš lijjim Brysselist pargoost, já talle kolgim ain vyelgiđ ovttáin junáin tolebiššáá eidu tondiet, et kiergânim paargon, veik juná ličij-uv ucánjihhii maŋanâm. Já talle ij tarbâšâm leđe mihheen tađe komálub aašijd ko lappâdjottee äijihuáhti, ko tot jo potkij šleeđgâid kuittâg-uv tijmepiälán, já toin naalijn šleđgâjuná orostij eidu toos, kost ton tovváá lâi. Mut mii juná kuittâg vyeijilij tääl ääigild, já muu mielâst tot lâi uáli jo iimâš. Mut misthân ij kale tääl mihheen huápuidgin lamaš, ko mist lâi oles tijme äigi lonottiđ juná Brysselist, já nuuvt ennuv muu junágin ij lamaš kuássin maŋanâm. Ohtii kale čuožžum kulmâ vaartâ Antwerpenist, ko Belgiast lâi miinii almoothánnáá junájaskoid. Talle junáulmuuh vattii olssis lasepäälhi. Tääl luhhoost ij taggaar päärtistkin lamaš mihheen huolâid ige lamaš äijihšoŋŋâgin, nuuvt et pyereest koolgâi puoh ton peeleest moonnâđ. Määđhi älgidijn Sofia kuáivui lavhâstis korttâspeelâ já sierâdškuođij toin ääigis kolloon. Ester-umogâš ruvvij njálgáht čolmijdis já lâi čielgâsávt-uv uáđistuumin. Luoštim suu várugávt mätkikietkâm siis, moos sun jotelávt nohádistij-uv, já junáin vyeijim suvâttij suu vala mudágávt naharân. Lijjim poollâm jo muáddi peeivi tast, et ep pesâččiigin vyelgiđ, tastko Ester lâi puoccâm peljijdis, já sust lâi lamaš kumeštâs muáddi peeivi. Mut ko sun viijmâg-uv maaŋgâi vátámušâi maŋa finnij talhâskuuri tuáhtárist, te kumeštâs-uv luoštij eidu mudágávt ovdil määđhi. Ko Sofiast-uv lijjii uccen lamaš ennuv peljipohčâseh, lijjim jo oppâm, et Hollandist ij älkkeht finnim talkkâsijd peljipohčâsân: koolgâi vistig roossâđ maŋgâ peeivi njunekuáškánjâsâigijn já povčâstalkkâsijgijn já toin naalijn pijnediđ párnáá pohčâsijgijn ton tuoivust, et peljitavdâ mahtnii jiešalnees lappuuččij. Jieš vuoijum párnái peljitavdâjurdui siisâ. Ige moonnâm ko varttâ, ko juná vuosmuu keerdi orostij čuávuvâš sajattâhân tego koolgâi-uv. Tot koolgâi čuážžuđ tast muáddi miinut já juátkiđ tastmaŋa määđhis. Mut juná orostij-uv vittâ miinut já love minuttâd, ige tot äigi orroom nuhâmingin. Viijmâg te poođij kulluuttâs: – Taan sajattuvâst molsop junávyeijee, mut nubbe junávyeijee, kote kalga juátkiđ, čokkáá nube junást, mii lii ucánjihhii maŋanâm. Suullân vittâ miinut vala, te peessâp juátkiđ määđhi. Takkâ kierdâvâšvuođâst. Muu käälis kejâstâlâi jo tijmásis. – Na, jis te tääl peessâp máátkán, te ij lah vala mihheen eeđijd. Mijjân páácá vala tijmepeeli lonottiđ juná, já tot lii kale aaibâs tuárvi. Mut nuuvt keevâi, et viiđâ minuttist šoddii ohtsis 25 minuttâd, mon juná lâi tääl jo maŋanâm, já mij ep lamaš vala kosten kuávlust. 2. Ko lâim vuárdám váhá vááijuv tijmepele, te juná oppeet vyeijilij. Muu käälis oroi lemin iiloost, et ep maŋanâm tađe eenâb. Lohđuttim suu, et tággáár maŋanem táin junáin lâi lamaš jo maŋgâ ive tassaaš uáli táválâš, nuuvt et tast ij kannattâm nuuvt ennuv perustiđ. – Luhhoost mijjân páácá äigi tommit, et pyereest kiergânep tom nube junán, sun eeđâi. Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, te poođij junást nubbe kulluuttâs: – Lep tääl suullân tijmepele maŋanâm äigitavlust, mon áánnup addâgâs. Mut mist lii vala nubbe-uv huolâ: Belgia pelni lii tuše ohtâ rađe aanoost, mii tiätá tom, et taat lii áinoo juná, mii puáhtá tast vyeijiđ. Tondiet kolgâp juátkiđ ovdâskulij táválâš junán já orostiđ eenâb, mii vuod tiätá tom, et mij maŋanep ohtsis tiijme verd äigitavlust. Mij tiäđust-uv oppeet keejâim tijmásân: – Tiijme maŋanem tiätá tom, et illá kiergânep tom nube junán, muu käälis eeđâi, kote lii avalâš optimist. – Eeđâ jo njuolgist, et mij maŋanep tom nube junást! mun ettim, kote lam, kuittâg suu sanij mield, eenâb-uv pessimist. – Na mijhân kale kaččâlep ton nube junán talle, sun joođhij. – Ep-uv mij tääl peesâgin Ranska ááhu já äijih kuuvl? Sofia huolâtškuođij. Mun uurrum joskâ. – Kale mij peessâp, muu käälis jeđđij. – Na kuás te talle? Sofia joođhij. – Na toin junáin, moin mij ááiguim-uv, iššeed eeđâi. Já Sofia kustoo tuuđâi ton vástádâsân ko jo jooskâi koijâdâlmist já vuájui uđđâsist spellâsis. 3. Ko peesâim Belgia pel, te juná tuođâi-uv joođhij “mielkkijunán” ovdâskulij já orostij jyehi “mielkkiruugâ” puotâ aaibâs jo merettes kuhháá. Loopâst muu käälis-uv iätáduuškuođij já kejâstâlâi tijmásis: – Tääl te kale ep tääiđigin kiergâniđ tom nube junán, sun hirmástâlâi. Mun lijjim lamaš jo kuhebiššáá ton uáivilist já lijjim jo vaalmâš vyelgiđ maassâd pááikán, ko jo kerd täst tággáár váiváás mätki lâi šoddâmin. – Mun kale vuálgám uuccâđ konduktöör, tot belgialâš almai eeđâi jeđe pajanij sajestis já väzzilij juná tyehiuásán. Sun-uv koolgâi kiergâniđ ton siämmáá Raanskan vyelgee junán ko mij-uv. Mut konduktöör poođij-uv jo toos, nuuvt et ij taat almai meendu kuhás tarbâšâmgin vyelgiđ peŋkâstis. Já konduktöörist lijjii mijjân šiev uđđâseh: – Tääl lep kale nuuvt čuuvtij jo maŋanâm, et mun oskom, et ep ooroost ollágin Antwerpen kuávdášsajattuvâst. Toin naalijn šeštip ohtsis 20 minuttâd. – Na tiehân te uáináh, et ij kannat leđe nuuvt pessimist, muu käälis oppeet eeđâi munjin já čokánij ráávhust loostâs tuáhá. 4. Juná tuođâi-uv vuojij Antwerpen kuávdášsajattuv lappâd, já ko peesâim tast ovdâskulij, te keejâim, et mist koolgâi leđe suullân 20 minuttâd äigi Brysselist lonottiđ juná. – Tot lii kale aaibâs tuárvi, muu käälis oppeet kullui. Antwerpen maŋa Ester-uv koccáástâlâi já sust lâi nelgi. Mun koivum reepust suu purrâmušâid, maid lijjim vuoššâm fáárun já keččim tijmestân, et suullân kuulmâ vaartâ keččin liččijm Brysselist, nuuvt et tääl lâi šievnáál äigi purâttiđ suu. Lieggâ mielkki must ij lamaš kale, mut uskum, et sun totá kolmâ miälkán-uv já luškâ purrâmušân. Já nuuvt luhhoost keevâi-uv. Antwerpen maŋa, kost ep jiešalnees lamaš ollágin orostâmgin, juná oppeet orostij Mechelen-nommâsâš pääihist. Ester lâi tutâvâžžân puurâdmin, ko fakkist kullui junást kuálmád kulluuttâs: – Mađhâšeijeeh Brysselân kalgeh lonottiđ tääbbin juná. Bryssel juná vuálgá viiđâ miinut keččin ruugâst 4. Taat juná vyeijil maassâd Amsterdamin. Klik. Já piergâseh šuuđááškuottii hirmâdávt. – Tuántá sittágin! mun pahudistim já pajanim. Já eres-uv saajeest ulmuuh ettii tagarijd saanijd, moh iä lamaš nuuvt hirmâd positijvâliih. Šoodâi huáppu. Tuvkkâlim Ester purrâmušâid laavkân já nuurrim tävirijd peeŋkâ alne já ildein tagaráin liävttoin ko puohtim. Sofia spellâkoortah lijjii koččâm ton eeđeest juná lättei tuohu teehi, já sun keččâlij vala ton huápun nuurrâđ taid čuákán. – Tääl puáđi! mun ettim Sofian. Tipte orroođ taid koortâid já toomâ! Já tast tiäđust-uv šoodâi suáti, ko enni toin naalijn kočoi kyeđđiđ páárnážân rähis sierâid. Sofia čiäruškuođij já nággárvuođáinis ruotâtškuođij juná lättest spellâkortâidis maajeeld. Pieijim Ester huápust mätkikietkâmân, já iššeed lâi mahtnii já kostnii ton ääigi nuurrâm čuákán mii stuárráábijd laavhâid já Ester vuájáán. Majemuid tävirijdân vala nutkim kuus te kiergânim juná ulguupeln-uv, kost ustevliih ulmuuh muu išedii, maht mattii. Sofia lâi kuittâg mahtnii nuurrâm spellâkortâidis junálättest, mut ij sungin lamaš kiergânâm taid vuorkkiđ olmânáál ko tuš tollij taid kieđâstis, já juná ulguupeln-uv toh kočâdii suu kieđâst vala junáruugâ oolâ. Já taid-uv sun koolgâi vala nuurrâđ. Ester čiärustâlâi neelgis, mut tääl ij lam asto innig puurrâđ. Jiem tieđe, mon kalle minuttâd lâim jo ájánâm tast, mut tääl te koolgâi huápust kavnâđ tom nube junáruugâ, kost tot Bryssel junágis čuážui. Mut tohon ij lamaškin meendu älkkee moonnâđ. Tego Belgiast mahtnii saatij-uv vyerdiđ, ruggâ 4 lâi nube peln sajattuv, já vistig koolgâi kaččâđ mätkilavhâigijn já repuigijn já párnáivávnuigijn oovtâid kuhes portháid vuálus jeđe kaččâđ kuhes káytává mield jeđe vala kaččâđ nuubijd kuhes portháid pajas! Já ko mij tohongis ton ruugâ oolâ peesâim, te Bryssel juná, mii lâi tego suáđi maŋa rahtum, kale ain čuážui tast, mut tot lâi nuuvt tievâ, et konduktööreh uigâdii majemuid ulmuid siisâ jeđe pieijii uuvsâid huápust kiddâ, amas kihheen koččâđ tobbeen olgos. Tomhân jo saatij vyerdiđ-uv, et tievâhân tot lâi, ko koolgâi kuhes almugijkoskâsâš juná ulmuid cäähiđ uccâ páihálâš junážân, mast lijjii tuš muáddi váávnu. – Mij kolgâp kiergâniđ Raanskan mannee TGV-junán, muu käälis čielgij konduktöörân. – Joo, na ko váhá vyerdilvetteđ, te teehin puátá viiđâ miinut siste nubbe juná. Ij vaje maiden, taat kale lii tievâ! Mij suáittip tohon Brysselân, et tot TGV-juná vuárdá váháš áigáá. – Puátá-uv tot Brysselân mannee juná eidu taan ruugân? koijâdim, tastko tiettim, et belgialiih láá čyerbih orniđ aašijd olmânáál, jis kerd miinii monâškuát puástud. – Na mun jiem kale tom tieđe. Tallehân kulá, mut kale mist kiinii iššeed tii, sun lopedij. Já Ester ain korrâsub jienân almottij, et eidu tääl lâi suu purâdemäigi. 5. Jeđe mij paasijm vuordâččiđ nube Brysselân mannee junágis, mii ij puáttámgin viiđâ miinut keččin mut esken vaartâ keččin. Já oppeet poođij kulluuttâs: – Brysselân mannee juná lii puáttám ruugân 8. Tot tiäđust-uv lâi eidu tot siämmáš ruggâ, kost esken lâim vuálgám ton nube junást. Ige lamaš eres ävkki ko oppeet toppiđ piergâsijdis já párnáidis kietâkaavân já kaččâliđ portháid vuálus, kaččâđ kuhes káytává mield já vala kaččâđ maassâd nuubijd portháid pajas. Tom konduktöör lopedem iše ep innig pááccám vuordâččiđ. Já ko pivâstâhkáálust peesâim ruugâ 8 oolâ, te tobbeenhân tot juná tuođâi-uv vuordij, veik jieš illá uskum toos. – Huápust sáátun! muu käälis huáputtij. Já mij te njuškijm tohon siisâ, já siämmást juná jo vyejilij-uv. Mut mii hyenes lukko lâi tot, et taat-uv juná lâi tot pegâlmâs belgialâš “boemmeltrein”, mielkkijuná, mii ooroost aaibâs jyehi áinoo mielkkiruugâ puotâ. Já sajattuvah lijjii lovmat - aaibâs jo uánihis määđhist, veik Brysselân ij kuhes mätki lamaškin. – Tääl kale maŋanep ton nube junást, mun ettim. – Na tohhân soittii tohon Brysselân, iššeed vala eeđâi optimistân. – Já tun tuođâi-uv oskoh toos, et taggaar stuorrâ almugijkoskâsâš juná páácá ubâ kuhes tiijmán vuordâččiđ muádi mađhâšeijee, kiäh láá puátimin näävt jotelis mielkkijuná fáárust, sutettim sunjin. Iššeed oroi joskâ. 6. Tot uánihis junámätki piištij veik mon kuhháá, mut viijmâg te peesâim Bryssel maadâsajattâhân, kost almugijkoskâsâš juná koolgâi vyelgiđ. Lâim maŋanâm jo pajeláhháá kyehti tiijme. Muu käälis kaačâi luuhâđ šleđgâtavluid, kost lijjii junái vyelgim- já puáttimääigih. – Mondiet tääbbin ij lah tot mii juná Raanskan? sun koijâdistij. – Na maht jis tot juná lii áigáá jo moonnâm? mun västidim. Sun suutâi já toskádâlâi: – Na mahtsun täälgis kalga? – Na moonâ tuohun tuon virgeulmuu kuuvl já koijâd sust, ettim, ko jiem muidegin tiättám. Ton peevdi kuvlân lâi hirmâd jo kuhes jono, nuuvt et mij ep kustoo lamaš áinooh mađhâšeijeeh, kiäh lijjii kostnii maŋanâm. Já mij paasijm vuordâččiđ jieččân vuáru, mii ij puáttámgin ovdilgo kuulmâ vaartâ vuordâččem maŋa. Ester lâi nohádistâm ige lam valagin uážžum purrâmuš. 7. Viijmâg te poođij mii vuáru. Rivgoo peevdi tyehin tedâččij tiäturis puáluid jeđe ravviiškuođij: – Tij pyehtivetteđ moonnâđ čuávuvâš junáin Pariisân. Tobbeen kolgâvetteđ moonnâđ metroin sajattuvâst nuubán. Tot lii suullân tiijme mätki. Tastmaŋa Pariisist pyehtivetteđ moonnâđ taggaar junán, mii ooroost Aix en Provencest. Leppeđ pel kyehtnubálov ääigi ehidist tobbeen. Tast lii tuš ohtâ hyenes peeli: mun jiem pyevti tähidiđ tom, luáštá-uv ranskalâš konduktöör tii junán vâi ij. Sáttá keevvâđ nuuvt, et karttâvetteđ uástiđ uđđâ liipuid. – Mut mij lep máksám maŋgâčyet eurod táin liipuin já meiddei kolgâp peessâđ toin ruuđáin Raanskan! muu käälis kullui pelkkimin. – Na toos mun jiem vaje maiden. Ton maŋanem suijâhân lâi Holland pelni, rivgoo eeđâi. – Já maid Holland pelni? Belgia rađehân tot lâi, mii lâi cuovkkânâm, iššeed nivsettij. – Joo, mut liipuh láá ostum Hollandist, rivgoo ain joođhij. – Taat lii áinoo molsâiähtu, maid puávtám tijjân faallâđ, rivgoo joođhij já ain tiäduttij tom, et pesâččijm Paariis peht tohon, kuus te jo lâim-uv monâmin. Mun keččim kállásân: – Kulâ, munnust láá kyehti uccâ párnáá fáárust. Mun jiem toin naalijn kale ááigu kuussân vyelgiđ, et ij lah tiätu, piäsá-uv ehidist mannjeed junán vâi ij. Já ko mun jiem sáárnu ranskakielâgin já ko tom-uv tiätá, et Ranskaast iä sáárnu eres kielâid ko ranskakielâ. Sun lâi luhhoost siämmáá uáivilist. – Maht te jis pääccip hotellin kuittâg oovtâ iijân? muu käälis iävtuttij. Must iä lamaš pyerebehkin iävtuttâsah. – Na maht te ittááh junáh talle? muu käälis koijâdij vuod rivgost. – Joo, tobbeen kale lii saje, rivgoo eeđâi. – Na mij kale vyelgip esken talle, mun ettim. Já nuuvt rivgoo čäliškuođij mottoom páppár, mon sun vijmâloopâst keigij mijjân. – Taa lii čielgiittâs hollandkielân já ranskakielân konduktöörân. Itten kolgâvetteđ moonnâđ ääigild ruugâ oolâ, kost juná vuálgá, sun ravvij. Talle konduktöör čáittá tijjân, kost puáhtá čokkáđ junást. – Mut muu mielâst ličij pyereeb finniđ sajeliipuid ton junán, mun jotkim. – Mun jiem pyevti adeliđ tijjân sajeliipuid, rivgoo čielgij. – Mondiet? mun koijâdistim. – Na tot ij luhostuu, rivgoo čielgij. Mondiet tot ij luhostum, tom jiem uážžum onnáá peeivigin tiettiđ. Mut tom iberdim, et sun lâi porgâm puoh tom mii oovdân, maid jo lâi puáhtám-uv. – Kolgâvetteđ vájálduttiđ ubâ ääši nuuvt huápust ko máhđulâš já uuccâđ olssâd ijjâsaje, sun ravvij já vala čielgij, kost kavnuuččij aldemus hooteel sajattuv paaldâst. 8. Áinoo, kote lâi hooteeliijâst mahtnii mielâmield, lâi Sofia: sun mottoom suujâ tiet lijkkui ijâstâllâđ hotellijn. Já taan tovváá sunjin lâi hävski tot, et Ester-uábbi oođij suin siämmáá loonjâst. Já lâihân taat sunjin vuosmuš kerdi Ester šoddâm maŋa, et peesâim ijâstâllâđ hotellist. Já ko moonâim hotellin, mii lâi kááđu nube peln, te tobbeen luhhoost lâi saje niäljásân. Váháš áigáá keččin peesâim hooteelloonjân, já tobbeen Ester-uv koccáástâlâi já čiäruškuođij uđđâsist neelgis. Sunhân ij valagin lamaš olmânáál purâdâm. Viehâ jotelávt sun koozâi-uv purrâmuštaldrikkees kuárusin, mut tast ij innig nuuvt ennuv lamaškin purrâmuš. Esterân puohtui loonjân meiddei umogái seŋgâ, mii lâi nuuvt kieŋŋâl, et jiem jieš olláám ollágin lyeštiđ suu tohon. Luhhoost iššeed lâi váhá kuhheeb ko mun. Tastmaŋa eđâškuottim, et mist iärrásijn-uv ličij jo purâdemäigi. Mist lijjii kale leeibih fáárust, mut ettim, et ko jo kerd lep orostâm, te jis monâččijm puurrâđ kuusnii váhá lieggâ purrâmuš. Já vissâ iärráseh-uv lijjii niälgum, ko jo ij kihheen tom vuástálistámgin. – Mun kale ááigum tiiláđ olssân stuorrâ vuolâ, muu iššeed šuáhkádij. – Na tiiláá peri, mun ettim sunjin. 9. Já nuuvt te moonâim uuccâđ purâdemsaje. Olgon hooteel aldasijn ij oinum mihheen tagarijd, mii ličij sulâstittám purâdemsaje. Eelijm kale käävpist uástimin Esterân vala lasepurrâmuš čuávuvâš piäiván, mut purâdemsaje ij kavnum kosten. Talle hotellân puáđidijnân huámmášijm, et hotellisthân lâi kustoo mottoomlágán baari, kost meiddei finnij lieggâ purrâmuš. Já nuuvt mij čokánistijm tohon purâdiđ. Esterân elâččim vala hooteelloonjâst viežžâmin umogáimielhi já suohâd, mon kuččum lieggiistiđ baari kievkkânist. – Taathân lâi-uv aldeláá ko jurdimgin, pahudistim iärrásáid. Jiešalnees jiem kale lijkkum ton baarin nuuvt hirmâdávt, mut lâiba kuittâg miinii, já ko kaavpugkuávdážân lâi kuittâg viehâ mätki. Já tom-uv tiettim ovdebijn iivijn, et sajattuvâst lijjii tuše tagareh “fast food”-purâdemsajeh, kost huápust finnij mottoom vuoijiis nelgipitá fárusis, mut olmâ purrâmuš tobbeen ij kale kosten lamaš. Já nuuvt te mij čokánistijm mottoom nurkkepiävdán lasâpellâs. Muu käälis já Sofia čokánáin seelgij laasâ kuuvl. Mun te kejâdim laasâst olgos puoh taid buusijd já ráiđuváávnuid, moh jo vuoijii-uv tast lappâd. Nube peln kááđu uáinojii tagareh keđgitááluh, moh lijjii eidu vierrâlmin, já toh lijjii aaibâs jo kohhum já nuuhâm toos. – Taat ij kustoo tääiđigin leđe mihheen šiev kuávluid, pahudistim kállásân já siämmást kieldim Sofia vyelgimist ohtuu kááđu oolâ sierâdiđ, kuus sun nuuvt mielâstis lâi viggâmin. Já ko váháš áigáá vuordâččijm, te pottii purrâmušah-uv: Sofian italialâš pasta, muu kállás possum kääni já munjin possum luosâ. Siämmást vala puohtii Ester suohâd-uv. Iššeed ij lijkkum kánásis ige Sofia pastasis, já nuuvt suoi lonottáin purrâmušâidis. Tastmaŋa kuábáš-uv láin tutâvááh. Ester kozâttem siämmáá ääigi ij lamaš munjin meendu vuovâs, ko ferttejim nubbijn kieđáin keččâliđ jieš purâdiđ ovdilgo muu luosâ čuáskui. Muu purrâmuš kale lâi aaibâs pyeri - nuuvt kuhháá ko jiem meendu tárkká keččâm laasâst olgos. Tasthân lijjii moonnâm ráiđuváávnuh jo maŋgâ-uv, mut ohtâ lâi orostâm toos kuhheeb ääigán. Já ko tot vyejilij, te must lappui puurrâmlusto: ton tyehin čurttái mottoom äijih, kote lâi paškemin aaibâs jo kuávdoo kááđu. Váhá olgoláá uáinojii motomeh almaah kužžâmin táálu vuástá. Mottoomnáálá lijjim kustoo teividâm čokániđ aaibâs jo almolii hiivsig oovdân. – Maisemijd kale ij meendugin čuuvtij pyevti tääbbin rammuđ, pahudistim išedân, kote sun-uv kejâstij tohokulij já iberdij, maid uáivildim. – Mondiet tuoh čeesih iä moonâ hiivsigân? Sofia koijâdistij. – Jiem mun tieđe, västidim sunjin. Já mahtnii tot äšši paasij Sofia väividiđ, ko sun seeŋgâst-uv ehidist vala koijâdij tom já nuuvt čuuvtij imâštâlâi. Purâdem maŋa lâim kale vaibâm. Mun lijjim koccáám muáddi iijâ Ester peljij já kumeštâs tiet, nuuvt et uáđđáim puohah pel oovce suulâin. Šiev peellin kale lâi tot, et hotellist lâi šiev áimučuáskudeijee, já oođijm puohah hirmâd njálgáht aaibâs iiđeed räi. 10. Já iđedist lâi vuolgâ ovdâskulij. Eelijm oppeet purâmin iiđeedpitá jeđe uánihis rahttâttâm maŋa vuolgijm puorijn aigijn maassâd sajattâhân. – Mun kale jiem haalijd innig puáttiđ maassâd toin siämmáin junáin, ettim kállásân, ige sustkin kale lamaš nuuvt korrâ mielâ innig nube kerd lonottiđ já vuordâččiđ junáid. – Na jis mun moonâm koijâdiđ, et peessâp-uv mij Thalys-junáin maassâd? muu käälis iävtuttij. – Moonâ peri, avžum suu. Tiettim kale, et tot juná lâi 15 % tivrâsub ko tot táválâš juná, mut tääl kale jiem párnáigijn innig halijdâm tom siämmáá hirmos määđhi puáđidijn. Já nuuvt iššeed moonâi lonottiđ liipuid, já mun paaccim nieidâkuáhtásáin já täävvirhivvâduvváin čokottâllâđ mottoom salin já vuordâččiđ. Já iššeed ájánij já ájánij. Mij koolgâim leđe koskâpeeivi ääigi jo ruugâ alne vyerdimin, mut tijme lâi jo love paijeel kyehtnubáloh, ige iššeed kullum maassâd. Keččâlim sunjin suáittiđ jieččân puhelimáin, mut ko eidu lijjim lonottâm nube puhelinfiirman, te jiem puáhtámgin suáittiđ, ko must ij lam prepaid-puhelimest nuuvt ennuv sárnumäigi. Jeđe vuolgâttim tekstâviestâ, mii kuittâg vuolgij já huáputtim suu maassâd. Já váháš áigáá keččin iššeed poođij kaačân maassâd já eeđâi, et lâi luhostum lonottiđ liipuid nube junán. Tast lijjim kale hirmâd jo luholâš. Mut esken váhá maŋeláá hoksáim, et tobbeen iä oppeetkin lamaš adelâm mijjân sajeliipuid tego ličij kolgâm. – Na, tääl ij lah innig asto maassâd vyelgiđ, iššeed meridij, já oppeet lijjim ton uáivilist, et Belgiast iä máttám orniđ maiden olmânáál. Ustevliih toh belgialiih kale läävejeh leđe, mut sii pargovuovijn lii ain oles kaaos. Já nuuvt te tot mii TGV-juná poođij ruugâ oolâ jeđe ooinijm ton juná konduktöör väzzimin ruugâ alne oovdâsmaŋas. Nahan te mij tuámittijm koijâdiđ, kuus te mij peessâp čokkáđ junást. – Na moonnâđ peri taggaar sajan, kost láá rijjâ peeŋkah, konduktöör ravvij mii. – Na mast tomgis talle tiätá? mun koijâdistim. – Na vyerdiđ ton áigáá, ko puohah láá čokánâm, konduktöör oppeet ravvij. Muu mielâst tot lâi unohis juurdâ, já jiem tiättámgin, mon unohis äšši tot lâi määđhi ääigi: jyehi áinoo sajattuv puotâ mii váávnust šoodâi savâstâllâm tast, et mij čokkáim kiännii peeŋkâst já et kiinii eres čokkái kiännii iärrás peeŋkâst já nuuvt ain. 11. Mätki kuittâg moonâi maht moonâi, já jyehi sajattuv puotâ aalgij ain uđđâsist tot siämmáš peŋkâilonottem. Ko munnust lâi vala umogâš fáárust, tot oroi hirmâd jo ahevin, ko ij lam fastâ saje, kuus suu lyeštiđ já tot-uv, et ulmuuh iä iberdâm, et sijjân–uv ličij sáttám aaibâs pyereest keevvâđ siämmáá unohávt ko mijjân. Váávnust lijjii luhhoost ennuv párnááh, kiäh sierâdii koskânis já kiäh lijjii iloliih. Sofia še peesâi siigijn sierâdiđ. Páárnážân mätki lii ain kukke, já ohtmottoom sist ain vuárustis toskádâlâi määđhi kukkoduv. – Kuás mij lep merisaajeest? mottoom kaandâš koijâdij enistis. – Na neelji ääigi ehidispeiviv, suu enni kullui västidmin. – Mii lii neelji ääigi? koijâdij mottoom nieidâškis, mon nobdim kandii uábbin. – Kalle vuojâleeibi mij kolgâp puurrâđ ovdilgo tijme lii nelji? nieidâš joođhij. – Na mij kolgâp puurrâđ kuohtii kyehti vuojâleeibi, suu enni čielgij kierdâvávt. – Na mon kalle mohe mij kolgâp táin junáin vala vyeijiđ? nieidâš joođhij koijâdâlmijd. – Na hirmâd maŋgâ, suu enni västidij. – Na mut jis mij puurrâp tääl jo puoh taid vuojâleeibijd, nieidâš iävtuttâlâi. – Na mondiet? suu enni imâštâlâi. – Na tallehân mij lep huápubeht merisaajeest, nieidâš tieđij muštâliđ. Mut iimâš kale, mij uážuim liijká-uv čokkáđ ubâ määđhi siämmáá váávnust, veik jo maŋgii poollim-uv tast, et tot vaijaas konduktöör leggist mii olgos junást. Maŋgii sun kale määđhi ääigi eelij-uv muštootmin, et mist ij lam vuoigâdvuotâ tieđee čokkáđ, kost čokkáim. Must lâi taggaar tobdo, et mij ep lamaškin siämmáánáálá máksám mađhâšeijeeh tego iärráseh já et mij lâim mottoomlágán “njuámmileh”, kiäh tuš lijjii kiksen iärrásáid, kiäin lijjii väridum sajeliipuh. – Jiem lah vissâ máksám tuárvi ennuv jieččân liipuin, ko tánávtkis puohah uážžuh mii härdiđ, ettim kállásân já meridim, et maassâd puáđidijn kale vuolgâttep lieggâ tiervuođâid já rekigijd jieččân vuoigâdvuotâtáhádâs puotâ ryevdikiäinun. Meridim, et čuávuvâš kerd, jis vala vuálgáččim Raanskan, mun kuittâg monâččim kirdemmašináin. Tobbeen kuittâg läävejeh orniđ aašijd tego kalga-uv. Já junámaađhij älkkeevuođâst já jotteelvuođâst ko mudoi-uv puáhtá leđe nuuvt maaŋgâ uáivilist. Marja-Liisa Olthuis Junnáás Haansâ škovlâkove Mun lam Junnáás Haansâ kulen suu pääihist Kiäptvei riddoost Seiccâmohheest. Sun lii muu anarâškielâ škovliittâs vuossâmuš kielâmiäštár. Muoi savâstelleen maaŋgâlágán aašijn. Mun tiäđust-uv koijâdâm Haansâst suu elimist, pärnivuođâst já meiddei suu škovlâaaigijn. Ko škoovlâst lii saahâ, te Hanssâ čáittá munjin puáris kove, mast láá párnái juávkku já nissoon čuážžumin hirsâtuve oovdâst. Kove tyehin lii vuođâloho 1942. Hanssâ muštâl, ete sun lâi talle ohtnubálov ihásâš já ete tupe lii suu šoddâmpäikki. – Junásist, muu šoddâmpääihist, juuđij tot katekeetta Agneta Valle táálui mieldi tolâmin škoovlâ. Kyehti oho lâi vistig já te nube keesi vala poođij já lâi vala kyehti oho. Nuuvt ete nelji oho mun lam jottáám tom katekeettaškoovlâ.Ton lasseen lam jottáám rippâškoovlâ já suátiškoovlâ, Hanssâ muštâl já povvâst. Katekeettain láá ennuv mainâseh. Maggaar olmooš já máttáátteijee tot Agneta Valle lâi? – Sun lâi uáli hitruus máttáátteijee, taggaar uáli šiev olmooš. Sun maatij pyereest máttááttiđ. Toin kale máttái viehâ jotelávt luuhâđ já čäälliđ já vala rekinistiđ-uv. Sun máttááttij tuše suomâkielân. Tot ij álgám sämikielân ollágin sárnuđ veik maatij kale pajekielâ. Na maht tun piergejih, ko sun sáárnui tuše suomâkielân? – Suomâkielâ máttájim kulmâ ive ovdil ko moonnim škoovlân. Jieš máttájim ko mottoom loddetevdee fáárust juuttim já tot sáárnui tuše suomâkielâ. Toin máttájim njuolgist sárnuđ suomâkielâ. Hanssâ muštâl, ete Itkos Abis-kirje lâi kiävtust katekeettaškoovlâst suomâkielâ máttááttâsâst. Hanssâ ij tarbâšâm staaviđ ko sun maatij jo luuhâđ. – Kalehân mun tom luuhim, mutâ mun luuhim suomâkielâ. Pajekielâ mun jiem máttááttâllâm ollágin ton kirjeest, tom mun máttájim njuolgist sárnuđ. Abis-kirjeest láá ennuv Samuli Paulahaarju sárgum koveh. Hanssâ muštá kuuvijd já tom, maid ohtâ suu skipárijn eeđâi Abis-kirje kuuvijn talle škoovlâ ääigi. – Ahola Risto arvâlij, ete ep mij sämmiliih kale eidu nuuvt fasteh lah ko täid kuuvijd láá pieijum, Hanssâ muštâl já povvâst. Na maid Hanssâ arvâl suu anarâškielâ čäällim- já luuhâmmáátust? – Jieš mun lâm opâttâllâm anarâškielâ luuhâđ, mutâ čäälliđ jiem määti valagin. Sárnum lii kuittâg puoh tehálumos. Sämikielâ čäällim lii muttum já tááláá čäällimvyevi lii älkkeb máttáđ luuhâđ. Puáris kiirjijn pustaveh láá tagareh "koukerot". Maid tun laaviih luuhâđ anarâškielân? Anarâš-lostâ puátá munjin. Tom laaviim luuhâđ já tast kale láá šiev mainâseh. Tot lii pyeri já tehálâš lostâ. Lii-uv anarâškielâ muttum? Uccáá tot lii muttum, ij ennuv. Tom kuittâg kulá, et sárnumvyehi lii váhá muttum. Ij lah eidu tot siämmáš toovláš anarâškielâ, ko tain pirrâsijn talle. Talle lijjii tiäđust-uv meiddei eres puáris säänih. Ko puáris ááhuh já äijiheh sárnuh, tot sárnum lii váhá njyebžilub, Hanssâ hundâruš. Tuomo Huusko JUOŊÂSTEM Lii tälvi já kuovâmáánu. Matti, Maati äijih já ákku láá puáttám jäävri oolâ juoŋâstiđ. Sist láá fáárust jieŋâssááhá, vuojâttemlyevdi, jieŋânááváár, tuárismuorah, äggeeh, juoŋâsviermih, ruákkimuorâ já juoŋâspäädih. Äijih sáhháá jieŋâsáhháin rune, mast sun suáppu já kuáhá juoŋâsijd. Ákku váldá jieŋânááváár, kuhes päädi, äggee, tuárismuorâ já madrâspitá fárusis já mana suullân viermi kukkosii määđhi kiäčán runneest. Matti mana äijih sáhhám rune já ááhu pelimuudon kuldâliđ vuojâttemlyevdi vuoijâm jieŋâ vyelni. Rune sáhhám maŋa äijih čuolmâd vuojâttemluávdán muádi meetter kuheeb päädi ko juoŋâs lii. Vuojâttemlyevdi sun uigâd sobbijn runneest čáácán jieŋâ vuálá. Vuojâttemlyevdi kolgâččij vuojâttiđ jieŋâ vyelni ááhu luus. Ko vuojâttemlyevdi lii jieŋâ vyelni, äijih nivkká päädist já návt lyevdi liihâd ain ovdâskulij. Vuojâttemlyevdist lii tävgi, mii ruákká jieŋâ já ruohâstem puáhtá kuullâđ jieŋâ alne-uv. Matti kuldâl kogopeht já kuus kulij lyevdi lii monâmin. Lyevdi mana eidu ááhu kulij. Ákku čuážžu jo jieŋânááváár kieđâst já vuárdá, ete lyevdi mana suu vyele. Ko lyevdi lii moonnâm suu vyele, sun pohá rääigi jieŋân já ocá ruákkimuoráin luávdán čoonnum päädi já kiäsá tom rääigist pajas. Tastmaŋa ákku čuolmâd nube päädi lyevdi páádán já äijih vuod kiäsá vuojâttemlyevdi padijguin maasâd já loptee vuojâttemlyevdi runneest jieŋâ oolâ. Sun lyevvee vuojâttemlyevdi já vuojâttemlyevdi päädi ááhu čuolmâdem päädist já čuolmâd vuárustis juoŋŋâs páádán. Ko viermi lii čuolmâdum páádán, äijih suáppu kuuloold juoŋŋâs čáácán já ákku kesiškuát tom jieijâs päädist puhhum rääigi kulij. Viijmâg juoŋâs lii ollásávt jieŋâ vyelni já ááhu päddi jieŋâ alne. Ákku lyevvee jieijâs päädi juoŋŋâs pajereešmi päädist já čuolmâd viermi pajereešmi päädi äggei. Jieŋân puhhum rääigi oolâ sun piäjá tuárismuorâ, mon oolâ sun stellee äggee. Rääigi sun luávdá vala madrâspittáin já muottuin, amas tot jiäŋŋuđ. Äijih já ákku suáppuv vala nube juoŋŋâs runneest nubekulij. Tasmaŋa äijih-uv čuálmá kuohtuid juoŋâsijd jieijâs äggeid já stellee äggeid rune oolâ pieijum tuárismuorân. Rune kalga meid luávdiđ madrâspittáin já muottuin. Čuávuváá peeivi ákku, äijih já Matti puátih kuohâđ juoŋâsijd. Ovdil juoŋâsij kuohâm muottuid kalga kuáivuđ rune já puhhum raaigij alne sehe väldiđ madrâspittáid meddâl. Tasmaŋa ákku lyevvee puhhum rääigi äggeest pajereešmi päädi já čuolmâd oppeet jieijâs päädi pajeriäšmán. Äijih-uv lyevvee rune äggeest pajereešmi nube keeji päädi. Ákku tuálá jieijâs päädist kiddâ já äijih kuovâškuát juoŋŋâs. Ko äijih lii kiässám ubâ juoŋŋâs rune roobdân já kalgâm tast kuolijd, sun suápu juoŋâs uđđâsist ruunán já ákku kiäsá vuod päädi puhhum rääigist. Juoŋâs lii oppeet jieŋâ vyelni. Ákku lyevvee oppeet jieijâs päädi pajereešmist, čuolmâd pajereešmi päädi äggei já luávdá rääigi madrâssáin já muottuin. Návt ákku já äijih kuohâv nube juoŋŋâs-uv. Matti iššeed äijih já ááhu juoŋâstmist já luáštá voorâid já čuállee äijih kalgâm kuolijn. Návt Matti, äijih já ákku juoŋâsteh ubâ täälvi nuuvt kuhháá ko jieŋah killájeh. jieŋânááváár = kairi jieŋâsááhá = jääsaha juoŋâs, juoŋŋâs = juomus, jääverkko juoŋâstiđ, juoŋâstâm, juoŋâst = juomustaa kalgâđ, kaalgâm, kálgá = päästää kaloja verkosta kuohâđ, kuovâm, kuáhá viermi = kokea verkko luávdiđ, luávdám, luávdá = peittää madrâspittá, -pitá = patjanpalanen nivkkeđ, niivhám, nivkká = nykiä narusta pajerešmi, -reešmi = verkon yläpaula puuhâđ, puuvâm, pohá = kairata päddi, päädi = naru runne, rune = kokemisavanto ruokkâđ, ruohâm, ruákká = raapia sáhháđ, sáhháám, sáhháá = sahata suáppuđ, suápum, suáppu viermi = laskea verkko tuárismuorâ = poikkipuu tävgi, täävgi = jousi vuoijâđ, vuojâm, vuájá = uida vuojâttemlyevdi = uittolauta vuojâttiđ, vuojâttâm, vuojât = uittaa vuojâttiđ, vuojâttâm, vuojât = uittaa äggee = koukkupuu Kielâpiervâlij juovlâjuhle já Piättâr Miko Keertu iäláttâhân pääccim Juovlâmáánu 12. peeivi 2013 lâi vuossâmuu keerdi puohâi anarâškielâ kielâpiervâlij ohtsâš juovlâjuhle. Juhle tollui Avveel servikoddetáálust. Tohon čokkânii Aanaar Piäju já Piervâl já meid Avveel Kuáđi párnááh já pargeeh. Fáárust lijjii meiddei motomeh SMK anarâškielâuáppeeh, ko sist lâi eidu ton ohhoost pargohárjuttâllâm. Motomeh vaanhimeh-uv lijjii peessâm puáttiđ tohon, veikkâ juhle lâi-uv iđedispeeivi. Ohjelm aalgij sämipappâ Tuomo Huusko eŋgâlkintâlmainâsáin, talle lâi oovtâst lávlum, sehe sierâdem já jyehi kielâpiervâl lâi vuávám meid jieijâs ohjelm. Párnái ohjelm maŋa lâi purâdem. Kokkân kievkkânist láin Piättâr Miko Kerttu (Kerttu Paltto) já Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets). Suái mälistáin mijjân riissuuvrâmsuohâd, kiissel já poccuupiärguleeibijd. Purâdem maŋa lâi vuárust pargei ohjelmnummeer. Tot lâi omâstum Keertun, ko sun lâi päcimin iäláttâhân. Pargeeh lavluu Keertun párnáilavluu, moos Isá Ooni Heli (Heli Aikio) lâi čáállám uđđâ saanijd. Adelijm meiddei sunjin koortâ já anarâškielâ seervi čällee Miina Seurujärvi keigij Keertun räsikiästu já skeeŋkâ seervi pargei, sehe Kuáđi vaanhimij já párnái peeleest. Pajalâššân lâi vala Muumi-lahcâkákku. Tilálásvuotâ lâi hitruu já liegâs já tuáivuimield Keertun paccii šiev muštoh piervâlääigist. Kerttu lii porgâm kuhháá anarâškielâ pyerrin. Sun lii lamaš mieldi muádi kuálástusvideo kuvviimist 1980-lovo pelimuddoost. Sun lâi maŋeláá mieldi anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist Njižžjáávrán. Čohčuv 1997 vuáđudui Avelân kielâpiervâl, mon jođetteijen sun lâi nuuvt kuhe ko meriruuđah tađe várás lijjii väridum, ušom kulmâ ive. Ko Anarâškielâ servi vuáđudij kyehti kielâpiervâl lase ive 2010 Anarân já Avelân, te Kerttu väljejui jođetteijen Avveel kielâpiervâl Kuátán já lâi tast ton räi, ko paasij iäláttâhân. Kerttu lii toimâm Anarâškielâ seervi stiivrâ värijesânin 1998 rääjist ive 2005 räi já lâi Sämitige kulttuursiijda anarâšpargen 2000–2003 koskâsâš ääigi. Ritva Kangasniemi Vuoli-Juusi mušton Perruu kooskâst lijjih mijjân Juhháán-Uulá já máŋeláá Jussi. Ránjáh já eres ulmuuh oppeet kočodii Tuu Vuoli-Jussin. Paapâ kirjijd nommâ lâi čaallum Juhan Uula Mattus. Šoddih Čovčjäävrist loppâivveest 1930 Uccpárnáá Vuoli nubben puárásumos páárnážin. Vaanhimeh Uccpárnáá Vuolli já Juhháán Jovn Elli-Káijá láin kuálásteijeeh já Tuu-uv pärniääigist stuorrâ uási kuulâi kárbá njunekeejist ruávu vyelni luđgáádijn. Tust lâi ain jodottâllâmmaađhijn ruávvu fáárust ton suujâst, et čohčuv lii kárbást ain koolmâs. Nobdih-uv jieijâd maŋeláá "Ruávvu-kandân". Nube maailmsuáđi stuuimeh kuittâg aldanškuottii meid Čovčjävr kuávlu já veikkâ lijjiih talle vala kaandâš, te karttih tuođâštiđ suáđi mielâttemesvuođâ Äiđijávráá riddoost Kärigâsnjaargâ luodd´ iäru alda, ko saksaliih tyemmejii ryešilijd suátifaaŋgâid. Tast maŋa karttih kyeđđiđ Säämi já vyelgiđ iärásij náálá evakkon Ylivieskan já veikkâ njuolgist rintamast jieh kuássin šoddâmgin leđe, te suátiäigi já suáldátteh kuittâg kullojii Tuu pärnivuođâ mestâba jyehipiäiválâš elimân já vaarâ ton suujâst Tun tubdih maaŋgâid varâlijd miinaid já lemnuid nuuvt pyereest. Lijjih perruu puárásumos kandâ já nuuvtpa Tunjin asâttuvvojii-uv ennuu kenigâsvuođah. Lijjih neljinubálov ihásâš já vuossâmui juávhust vyelgimin ejijnâd Ylivieskast maasâd Sáámân rähtiđ perrui kuáđi tassaažin, ko mij iäráseh-uv puáttip evakkomääđhist. Puáđidijn oinih, maht Säämi lâi tuššâdum mestâba ollásávt, tuše tuárispele tááluh lijjii siäilum. Tuái eijijnâd rahtijd kuáđi, mii poođij leđe mii perruu koskâpuddâsâš aassâmsaijeen tassaažin ko uđđâ táálu valmâštui. Pyereest tot teevdij virgees. Suáđi maŋa Tuu-uv eellim rávhudui já veikkâ távjá karttih išádâllâđ päikkipargoin já kuáđuttiđ nuuvt palgâssiijdâ, ko meid kufittârsiijdâ-uv Voođâi käärdi aldasijn, te Tuu vorrâ kuittâg keesij toho mašinij piälá. Poottih pyeremussávt oovtmielâlâžžân traktorijgijn já maaŋgâid iivijd reŋguustellih-uv traktorpargoin Ucjuv kuávlust já maŋeláá meid Aanaar kuávlust-uv. Maaŋgâi eres vuájui lasseen kesittih puásuiäiđitarbâšijd Kolmišjáávrân, poccuiroopâid Čivtjuv ääiđi lunne maađij pellâs já liibikooldâid Koss´eennâm savotast lanssisajan. Must lâi kunnen leđe Tunjin oovtâ keesi ääigi skerreealmajin liibikoldâsavotast. Tubdih mašinijd nuuvt pyereest, et jiem lah vaarâ áinoo, kote tom ääši lâš imâštâllâm. Ko maahâd Saarel Heikkâ (Heikki Aikio) Ucjuvvâst oostij "uđđâ" moottor, te Tun lijjih áinoo, kote toos finnij jiegâ. Ko lijjih pieđgim moottor oovtâi osij, putestâm já tutkâm tom, te huámáših, et tasthân váilu "kondensaattor". Tallaa ääigist kondensaattoreh iä lam kuittâggin tääbbin Säämist uástistemnáálá já nuuvtpa Tun karttih jieš tom rähtiđ puáris negatiivfiilmâin já tanepápárist. Pälkkin maašin oornigân finniimist ožžuh ubâ tom moottor olssâd já vala 20 litter pensin. Moottor paavkij maaŋgâid keesijd vist Čovčjäävrist, tast maŋa Ijjäävrist já majemustáá vala Njižžjäävrist-uv. Eellim ovdánij nuuvtko tot táválávt ovdán já toos šiettii maaŋgâlágán tábáhtusah, mutâ loppâivveest 1995 Tun fattiittettih taggaar taavdân, mast lii uáli väädis puárániđ. Piergiittellih tavdâinâd muáddi ive, ko juovlâmáánu 29:d peeivi 1997 tubdih vuoimijdâd kiäppánâm tommittáá, et tiŋgojih olssâd saje Avveel pyecceiviäsust vuoiŋâstem várás. Tun tiettih taan taavdâ varâlâšvuođâ, mutâ kuássin Tust ij tuoivâ liijká nuuhâm. Vala muádi peeivi ovdil, ko nohádih, Tun čielgejih munjin, et "uážum leđe taam visteest nuuvt kuhháá, ko puáránâm". Ovdebáá eehid čokuttellih vala seŋgâroobdâst já leikkuših pyecceitipšoigijn toin jyehipiäválijn aašijn, ko rahttettih uáđđáđ. Ko uđđâivemáánu 7:d peeivi 1998 love suulâin ehidist teddilih čolmijdâd kiddâ, toh iä innig lekkâsâm. Eellimkiintâl čaaskâi kyevtlov vááijuv kyehti iho já lijjih peessâm pohčâsijnâd. Viljâd Ilmar JUTTESEELGI JÁ ÄIJIH KUÁLÁSTEMREEISU Lâi mučis čohčâtäälvi iiđeed. Tego ain iđedist, jutteselgi lâi čaaŋŋâm piäjustist aaihâ viäddá oolâ suvnâččiđ ááimu, peljipiälástâllâđ meeci jienâid já kejâstâllâđ luándu meerhâid. Meeccist lijjii-uv ain eenâb já eenâb talvâm meerhah. Iho lâi jo čuáskim já enâmist já muorâi oovsijn lâi jo váhá vielgis pice-uv. – Jo-uvks forgâ tálvá, jutteselgi smietâdij jiečânis, ko ooinij äijih já ááhu puátimin olgos. Jutteselgi tieđij jo, ete iđedist äijih já ákku vuolgijn ain moottorkárbáin kuusnii jäävri oolâ já maccáin kylisallâsáin. Tom jutteselgi ij liijká tiättám, ete moin naalijn ákku já äijih kuddijn kuolijd čääsist. Tot-uv lâi stuorrâ iärvádâs uccâ, umáttum juttesiälgán. Äijih já ákku assáin kuálláás jäävri riddoost. Čohčuv ovdil jäävri jiäŋŋum, suoi laavijn suáppuđ ibles šapšâviermijd jäävri káárgu oolâ. Talle lâi šaapšâi kođoäigi já šaapšah vuoijii stuorrâ uáiváduvváin káárgu oolâ kuuđđâđ. Stuorrâ uáiváduvâst lâi älkkee koddeđ viermijguin šaapšâid. Táválávt äijih já ákku vuolgijn ain iđedist kuávttáá viermijd kuohâđ, mutâ onnáá iiđeed jutteselgi kuulâi ááhu etâmin äijihân: – Onne jiem oostâ tuin jäävri oolâ viermijd kuohâđ. Ákkuveh láá puátimin kuásán já uđđâ sovskammuidis viežžâđ já ááigum kakkiđ-uv sijjân. Amahânde mälistâm sijjân vuoššum kuolijd-uv peivipurrâmužžân, talle ko tungis kyelisallâsáin jäävri alne kiergânah pááikán. – Kalhân áijuváid kalga kakkiđ já kalhân mun-uv mielâstân puurâm sämikááhuid já vuoššum kuolijd. Ele huolât. Kal mun piergiim ohtuunân-uv jäävri alne, äijih oskottij áákun, toppij kyelišaavâ já väzzilij rido kulij. Jutteselgi lâi kuldâlâm äijih já ááhu savâstâllâm já lâi váhá huolâstum. Piergee-uv äijih tuođâi ohtuunis jäävri alne? Jutteselgi lâi maŋgii uáinám äijih já ááhu čolliimin kuolijd šiljoost. Motomeh stuorrâ kuávžureh já puškoh lijjii lamaš nuuvt polâttettee nálásiih, ete jutteselgi kal poolâi äijih peeleest. Ijhân kihheen pyevti nuuvt stuorrâ kuolijd ohtuunis koddeđ. Jutteselgi meridij išediđ äijih já vyelgiđ suu skipárin jäävri oolâ ige innig muštámgin, mon ucce já ärgi tot jieš tuođâi lâi-uv. Nuuvtpa jutteselgi ruotâstij äijih maajeeld riidon. Äijih lâi jo luptim kyelišaavâ kárbás já lâi uigâdmin kárbá čáácán, ko jutteselgi čellij majemuu puudâst kárbás. Tot lâi jutteseelgi kuhemus njuškim kuássin. Äijih aaibâs suorgânij já keejâi jurbâ čolmijdisguin, ko jutteselgi teškittij kárbá vuáđun. – Kirdee jutteselgi. Kost tun kárbás kirdih? Jiem mun kale suájáid tust kosten uáini, äijih ruáhásij imâštâlân. – Amahânde tun halijdâh fáárun, ko sáátun kerd čellejih. Na kalhân ohtâ uccâ jutteselgi-uv kárbás čááhá, äijih luuvij vala povvâsten uáivis já starttai kárbá moottor joton. Forgâ äijih já jutteselgi jo hurgottáin-uv korrâ liävttoin joorŋâst káárgu kulij viermijd kuohâđ. Jutteselgi ruotâi kärbisnjunán, čyežžilij monnjâkepilij oolâ já tollij nánosvt ovdâkepilijguin stäämnist kiddâ. – Kalba jävri lii muččâd já styeres, tot imâštâlâi kejâdijnis jäävri. Jutteselgi navdâšij sáátust. Lâi vyestipieggâ já jutteselgi suvnâččij moovtâ uccâ njunijnis jäävrist já vyestiriddoost puáttee uđđâ já mielâkiddiivâš haajâid. Pieggâ tuš jurâttâlâi suámálávt ton peeljijd, njävilijd já soksâmijd. Mätki káárgun ij pištám kuhháá já forgâ äijih jo kepidij liävtu já kevlij kárbáin joddee nube kiäčán. Talle sun časkâdij kárbá moottor já pajedij tom jyelgi amas surruđ viärmán. Äijih ij ájáttállâm kuhháá, pic kuovâškuođij joddee tállán. Viermijn lijjii-uv ennuv šaapšah. Äijih kuovâi neppirávt já jotelávt joddee, kaalgâi kuolijd viermijn, luoštij voorâid kuolijn já kooškâi taid kyelišaavân. Sun kuođij viermijd vala pivdeđ já áigui keessiđ taid meddâl esken vuossmui puollâšij maŋa. Jutteselgi lâi tarkkum ubâ paje äijih viermij kuohâm já lâi tutâvâš olssis, ko lâi šoddâm tiettiđ, moin naalijn ákku já äijih koddev kuolijd. Äijih ij kal lamaš tarbâšâm ton iše, mutâ ij jutteselgi lamaš tast ollágin pettâšum. Tergâdumos äšši lâi, ete tot lâi lamaš fáárust visesvuođâ tiet. Viermij kuohâm maŋa äijih starttai kárbá moottor já jutteselgi asâttâđâi oppeet kärbisnjunán. Amahânde päikkimääđhist ličij mietipieggâ já jutteselgi pesâččij jotelávt muštâliđ uárrei já eres meeci elleid kuálástemreeisustis. Jutteselgi vuordij jo moottor muávrum já korrâ liävttoin hurgottem, mutâ ton sajan moottor tuše huurâi siijvoost já käärbis nuorbâi hitásávt ovdâskulij. Jutteselgi jorgettij keččâđ äijih. Maidsun äijih pargeldij, ko ij vyeijilâmgin kárbáin pááikán korrâ liävttoin. Jutteselgi ooinij, ete äijihist lâi nube kieđâst kuhes stággu, mast lâi tuárgu, mon kiäčán äijih lâi pieijâmin uccâ muorâkyele. Äijih huámášij, ete jutteselgi kejâdij suu imâštâlân. – Kuulâba tun jutteselgi. Mun ááigum ušteđ váhá ääigi. Valdim uštuu-uv fáárun. Tääl ko čääci lii koolmâs, te kuávžureh vuojâdeh čäsuáivi alda já mun halijdiččim keččâliđ muu pyeremus muorâkyele. Moonnâm čoovčâ kuávžureh kal toppuu iäljárávt taan muorâkuálán. Maht tibi te taan čoovčâ kiävá? äijih sáárnui mojonjalmij juttesiälgán, pieijâi muorâkyele tuárgu kiäčán já luoštij tom čáácán. Tastmaŋa sun lehâstij kele luuhâ já luoštij uštuu tuárgu muorâkuolijn kuhás kárbást maŋas já oppeet lukkâdij kele. Jutteselgi nuáiguttij uáivis já iberdij, ete ákku já äijih lává utkááh já sunnust láá maaŋgâlágáneh kuálástemvyevih. Äijih nivhoi ain tyellittälli uštuu stáágu, vâi muorâkyeli hokâttâllâččij kuávžurijd toppiđ tom. Kuhháá ij tarbâšâmgin vyerdiđ, ko äijih tuubdâi kuávžur rovgiimin tuárgust. – Tääl lii kal olmâ jietânâs toppim muorâkuálán, äijih movtâskij já čyežžilij kárbást. Sun kelliiškuođij tuárgu, mutâ orostitij kellim ain tyellittälli. Kuávžur lâi nuuvt styeres já kievrâ, ete tom ferttij vaibâdiđ kuuloold. Viijmâg äijih lâi kellim kuávžur kárbá paaldân já toppij haavi, moin rohâstij kuávžur čääsist. Kuávžur vyeimih iä lamaš kal valagin nuuhâm, ko tot čiehčâdij haavist kievrâs peccihijnis já liähui stuorrâ njäälmis. Jutteselgi pevhištui, ko ooinij kuávžur njäälmi já pastelis paanijd ton njäälmist. Jutteselgi ruotâi kárbást ovdâsmaŋas já visijdij hirmástâlân ige tiättám maid tot kolgâččij porgâđ. – Vissâsávt kuávžur porá sehe muu já äijih-uv, jutteselgi paaimâi palolâžžân. Äijih lâi eidu toppiimin nubbijn kieđâin kuávžur, ko tot čievčâstij nuuvt vuáimálávt, ete tuárgu surrui äijih suormâi pirrâ. Jutteselgi ooinij, ete äijihist lâi eeti já muuštij, ete lâi puáttám fáárun äijih išán. Jutteseelgist-uv lijjii pastelis päänih já tot keksij, maht uážuččij äijh luovâs tuárgust. Nuuvtpa tot čokkij puoh ruokkâdvuođas já ruotâstij kuávžur já äijih luus. Pesâdijnis haavi paaldân jutteselgi käskistij jotelávt tuárgu nuuvt, ete tot potkânij. Äijih juurâi tuárgu kieđâ pirrâ meddâl, kuudij kuávžur já luoštij voorâid tast. Jutteselgi pelestis ruotâi huápu huápust maasâd kärbisnjunán. Tot ij halijdâm pääcciđ oovtâgin sekunttân kuávžur alda. Äijih keejâi kijttolâžžân jutteseelgi. – Jutteselgi. Kal tun lah ubâ čiŋŋâ, ko muu stuorrâ kuávžurist piälustih. Tunhân lah olmâ sáŋgár, äijih rammui jutteseelgi. – Täst mun kal muštâlâm tállán áijuváid, ko muoi pesseen riidon. Amahânde ij kihheen kal taan mainâs oskogin, äijih povvâstij já lasettij kárbás liävtu. – Sáŋgár. Mun, siemin, hiäjus jutteselgi lam sáŋgár, jutteselgi mávustâlâi uđđâ, fiijnâ sääni njälmistist já pajedij njunes čiävlán. Kihheen ij lamaš kuássin ovdil kočodâm tom sáŋgárin, mutâ ijba tot lamaš ovdil mihheen sáŋgártavvoid ruokâsmâm porgâđgin. Viijmâg äijih já jutteselgi laddijn riidon já jutteselgi čellij jotelávt kárbást. Áijuveh lijjii jo puáttám kuásán já sierâdii šiljoost uđđâ sovskammuuh jyelgist Ruŋk, ruŋk káránâs-sierâ. Ucemus áijuv leggistij puško tähtipitá já kullui koijâdmin: – Ruŋk, ruŋk káránâs. Kostkulij jutteselgi puátá? Kalhân párnááh hiämáskii, ko oinii jo siämmást olmâ jutteseelgi puátimin riddoost šiljo kulij. – Keččâđ, olmâ jutteselgi ruáttá riddoost šiiljon! párnááh huikkii já njuškuu moovtâ. Tastmaŋa sij huámmášii äijih-uv väzzimin riddoost kyelisallâsáin já kaččii äijih oovdeld. Párnááh tiervâttii äijih ilolávt já kuoddii kyelišaavâ äijih iššijn kuolij čollimsajan. Ruotâdijnis miäcán jutteselgi kuulâi, maht párnááh tattuu äijih mainâstiđ sijjân mottoom hitruus mainâsijd. Äijih čooskij čalmees áijuváid já moijái syeligâs nálásâžžân. Talle sun riemâi čolliđ kuolijd já maainâstškuođij: – Onnáá iiđeed, ko lijjim vyelgimin jäävri oolâ… Tađe eenâb ij jutteselgi innig kuullâmgin äijih mainâsist, ko tot jieš-uv toomâi muštâliđ eleeskipárijdis stuorrâ sáŋgártavostist. Ervidâh vissâ jo, maht jutteselgi algâttij jieijâs mainâs. JUTTESELGI JÁ KUURÂH Lâi čohčâkeesi já jutteselgi lâi jo rähtimin olssis tälvipiäju stuorrâ aaihâ viäddá vuálá. Tot lâi nuurrâm piäjusis suoinijd já siähtálijd já lâi eidu hammiimin tain vuovâs, jurbâ piäju, ko kivkked kulluuškuođij kostnii korrâ peeškâs. Jutteselgi herkittij, toomâi viäddá vyelni olgos já čyežžilij monnjâjuolgijdis oolâ kuldâliđ peškâs. – Mii jienâid tot lii? jutteselgi imâštâlâi já peljipiälástâlâi paldee peškâs. Tot kejâdij várugávt pirrâsis, mutâ ooinij tuše uárree puigáástâlmin tuohu teehi enâmist já kuárŋudmin ovdâsmaŋâs aaihâst. Uárreest lâi aaihâ kierrust poorâ já tot-uv rahttâđâi táálván. Uárree nuurâi enâmist kuobbârijd, maid vuorkkiistâlâi täälvi várás aaihâ ruŋgo já oovsij loomijd. Uárree-uv kuulâi peškâs, mutâ ij orrom lemin huolâštum peškâsist. Ain puigâstijnis jutteseelgi lappâd tot tuše eeđâi ilolávt: – Kuurâh kulloo, kuurâh kulloo. Káránás-uv kirdij aaihâ lappâd já ruŋkestij korrâ jienâin: – Kuurah kulloo, kuurah kulloo! Njuámmil še njuškoi aaihâ aldâsijn já kullui paimâmin: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Jutteselgi lâi váhá räđittum. Puoh eres meeci elleeh pic tot jieš urruu tietimin, mii lii kuurâh. – Ij tot vissâ mihheen varâlijd lamaš, ko uárree, káránâs já njuámmil iä lamaš hiäđástum tast, jutteselgi hundârušâi já rávhudui. Mottoom ääigi keččin kuurâh peeškâs jo nuuvâi-uv já jutteselgi roškái ráávhust viäddá vuálá juátkiđ tälvipiäju rähtim. Eehid räi tot lâi-uv vaalmâš. Jutteselgi lâi tutâvâs aassâmsajasis, veikkâ tot syeligâs kuurâh lâi tom suorgâttâm-uv. Piäju lâi viehâ alda ulmui táálu, mutâ ij jutteselgi lamaš huolâstum tastkin. Táálu ässeeh, ákku já äijih, láin ustevlâš nálásiih ige jutteselgi poollâm sunnust. Tondiet tot lâi tuostâm-uv rähtiđ piäjus aaihâ vuálá. Čuávuváá peeivi jutteselgi lâi masa jo vájáldittám kuurâh. Tääl ko tälvipiäju lâi vaalmâš, te lâi äigi nuurrâđ purrâmušâid vuárkán täälvi várás. Ubâ iiđeed tot lâi-uv kuárŋum já nuurrâm viššâlávt šadoi siemânijd já peesij jievjâmijd purrâmužžân tälvivuárkán. Jutteselgi orostij aaihâ viäddá oolâ vuoiŋâstiđ já putestiđ tuurhâs, ko tot huámmášij táálu ááhu vyelgimin jeegi kulij omâs piergâseh kieđâst já hurstâsekkâ käŋgirist. Toh piergâseh lijjii kamuvsyeinisirppi já kuurâh. Ákku lâi monâmin čuoppâđ kamuvsuoinijd, mutâ ijhân jutteselgi tom tiättám. Tot kiddiistui liijká ááhu tooimâin já halijdij tiettiđ, ete maid imâsijd ákku lâi monâmin porgâđ. Jutteselgi lâi kal iirâs, mutâ uáli tiätuäŋgiris ellee já nuuvtpa tot meridij ruokâsmittiđ jieijâs já čuávvuđ ááhu. Amahân te äšši talle čielgiččij. Ákku vaazij jeggiriidon. Jeggiriddoost lâi kubdâ, tuolbâ keđgi, mon oolâ ákku kuođij vistig kuurâh. Ákku joođhij määđhis jeggiaijuu riidon, kost šoddii ennuv kamuvsyeinih. Aijuu riddoost ákku čuopâškuođij kamuvsyeinisirppijn kamuvsyeinikieddeid, čuolmâstij taid já pieijâi hurstâseekân. Ko hurstâsekkâ lâi tievâ čuolmâstum kamuvsyeinikieddein, te ákku kuodij tom tuolbâ keeđgi luus. Talle sun vaaldij seehâst kamuvsyeinikieddeid, lehâstij kieddei čuolmâid já meidiškuođij kamuvsuoinij madduid kurâháin. Meidim maŋa ákku čuolmâstij kieddeid vala uđđâsist. Oppeet jutteselgi herkittij, ko peeškâs kulluuškuođij. Kuldâldijnis váhá ääigi uápis peškâs jutteselgi hoksái, ete tothân tot lâi tot kuurâh. Jutteselgi lâi uáli moovtâ. Lâihân tot keksim, mii lii kuurâh. Tääl tot-uv puovtij ettâđ eres elleiguin: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Jutteselgi lâi čiävláá alnestis já movtáskij paimâđ jiečânis: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Vistig tot liijká tuostâi tuše sovkkâliđ aaibâs siijvost: – Kuurah kulloo, kuurâh kulloo. Talle tot jo ruokâsmij aaibâs huihádiđ: – Kuurâh kulloo, kuurâh kulloo. Jutteselgi lâi nuuvt movtáskâm, ete ruotâstij tállán kulluuttiđ tom eres-uv elleiđ. Jo kukken tot ooinij uárree já káránánâs čokkáámin aaihâ uávsist já njuámmil vuod kuárjidij aaihâ maddust. Pesâdijnis aaihâ luus jutteselgi lâi sohâlum, mutâ čuárvui liijká nuuvt korrâ jienáin kuurâh kulloo, kuurâh kulloo, ete suorgâttij eres elleid já jeijâs-uv. Uárree já káránâs masa koččáin uávsist já njuámmil-uv njuškij palolâžžân pajas. Talle toh-uv nuáiguttáin uáivis já mieđettii juttesiälgán: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Jutteselgi lâi tutâvâš já tuubdâi jieijâs vijsesin. Lâihân tot vijsom onne viehâ ennuv, ko lâi oppâm, mii lii kuurâh. Jutteselgi joođhij tuurhâ putestem viäddá alne, ko tot huámmášij, ete ákku maacâi pááikán hurstâsekkâ tievâ kamuvsuoinijn. Ákku tuálvui seehâ, kamuvsyeinisiirpi já kuurâh olgoráájun já moonâi jieš táálu siisâ. Jutteselgi jooskâi oppeet tuurhâ putteestmist já hundâruškuođij: – Maidsun ákku parga puoh kamuvsuoinijguin. Ij sun aainâs taid tušij tiet miäidám kurâháin já tuálvum rájusis. Jutteselgi ruokâsmitij oppeet jieijâs já meridij elâččiđ tutkâmin ääši ráájust. Rááju uksâ lâi áávus já tot livkettij siisâ ráájun. Maid jutteselgi ooinijgin ráájust. Tot lâi tuođâi hiämáskâm. Jyehi saajeest lijjii kamuvsyeinih. Ollâgásâst oordâst hiäŋgájii ennuv čuolmâstum kamuvsyeih kuškâmin já hurstâseehah lijjii tievâ kamuvsyeinikkieddein. Jutteselgi huámmášij meid rááju nurheest hitruus nálásijd kamuvsyeinivierâid. Jutteselgi mulijdij jiečânis: – Maid imâšijd ákku parga puoh tai kamuvsuoinijguin? Jutteselgi hundârušâi váhá ääigi já talle tot hoksái. Ákku-uv lii rähtimin suoinijn olssis já äijihân tälvipiäju tego jutteselgi-uv. Vissâ ákku já äijih varriv táálván ráájun aassâđ, tot meridij já vuolgij tutâvâžžân juátkiđ jievjâmij já siemânij tälvivuárkán nuurrâm. Tääl jutteselgi tuubdâi jieijâs vala-uv vijsásubbon, ko lâi tom-uv jieš keksim. JUTTESELGI JÁ KAMUVSYEINIH Nuuvt moonâi čohčâkeesi já čohčâ já lâi jo čohčâtälvi. Áimu lâi čuáskum já tyellittälli iho lâi jo váhá puolâštâm-uv. Kuurâh ij lamaš kullum innig kuhes ááigán iäváge äijih já ákku oinum pargeeldmin šiljoost innig nuuvt távjá ko keessiv. Tuše iđedist já ehidist suoi eelijn jäävri alne viermijd kuohâmin. Jutteselgi pelestis vuordij jo moovtâ, kuás ákku já äijih varriiččáin ráájun. Lâihân ákku ráhtám sunnui toho tälvipiäju-uv. Ráájun varrim saajeest ákku eelij ain tyellittälli viežžâmin ráájust kamuvsuoinijd. Oppeet jutteselgi lâi hiämáskâm. – Maid imâsijd ákku poorgâi kamuvsuoinijguin, jis kerd ij lamaškin ráhtám tain tälvipiäju. Taam-uv ääši kalga kal čielgiđ, tot meridij. Čuávuváá keerdi ko jutteselgi ooinij ááhu monâmin ráájun, tot livkettij ráájun já hurstâseekân já čiähádâđâi čuolmâstum kamuvsyeinikieddei. Ákku vaaldij hurstâseehâ já kuodij kamuvsyeiniseehâ siisâ kietâtyejiviistán já luoštij tom lättei. Ááhu huámmášhánnáá jutteselgi livkettij ááhu kuuđâlmkoori tuáhá tárkkuđ ááhu tooimâid. Jutteselgi ooinij peevdi alne sovskammuid. Ákku lâi kuárrum sovskammuid jieijâs ákkuváid. Tagarijd kammuid jutteselgi-uv lâi uáinám maŋgii ulmui juolgijn, mutâ kamuvsuoinij siisâ pyehtim jutteselgi ij valagin iberdâm. Tot lâi kal stuorrâ iärvádâs uccâ juttesiälgán. Forgâ jutteselgi ooinij-uv, maht ákku vaaldij hurstâseehâst kamusuoinijd já palijdij jiečânis: – Jáhá. Kammuid kolgâččim tääl suoiniđ. Amahmis, kalle tallâs mun tarbâšâmgin onne sovskammui suoiniimân? Mun lam kuárrum kulmâ sovskamuvpaarâ, te tallehân mun tarbâšâm kuttâ tallâs. Talle ákku vaaldij seehâst kuttâ tallâs já taalâstškuođij taid. Talâstem maŋa sun suoinij puoh sovskammuid. – Tääl mun tiptám sovskammuid muáddi peeivi voonnâđ olmâ háámán. Amahân te tasmaŋa ákkuveh peessih täid kevttiđ, ákku palijdij áin jiečânis. Jutteselgi kejâdij jurbâ čolmijdiskuin kammui suoinim já kuldâlij ááhu. – Jáá. Tääl mun iberdâm, moos ákku tarbâšij kamuvsuoinijd. Ákku voonât sovskammuid kamuvsuoinijguin. Kalhân sun lii utkáá, jutteselgi ihastâlâi ááhu utkáávuođâ. Talle jutteselgi muštij, ete ákku läävee tuálvuđ kuárus hurstâseehâid ain maasâd ráájun. Huápu-huápust tot ruotâi kuárus hurstâseekân vâi pesâččij ton siste táálust olgos. Jutteselgi vuordij seehâst, ko kuulâi ááhu vala maidnii pargeeldmin. Tot kuovlâlij seehâst já ooinij, maht ákku nuolâi juolgijn čässihijd já suhháid. Tasmaŋa sun vaaldij skaapist sovskammuid. Ákku suoinij sovskammuid, pieijâi taid juálgán ađai kamadâtâi. Talle sun čyežžilij tutâvâžžân, kejâdij sovskammuidis já eeđâi: – Amahân te lâi jo äigi molsođ čässihijd sovskammuid. Uđđâ kamuvsyeinih sovskammuin kal paalâm tääl pyereest, ko šooŋah čuáskuh. Talle ákku toppij hurstâseehâ lättest já tuálvui tom ráájun. Ákku vuolgij maasâd siisâ já jutteselgi vuod livkettij olgos já čaaŋâi piäjusis uáđđiđ. Jutteselgi lâi vaibâm. Lâihân tot uáinám já oppâm oppeet ennuv uđđâ aašijd. – Kal lieggâ syeinih láá toháliih sehe ulmuid ete uccâ juttesiälgán, tot vala smietâi nohádijnis tutâvâžžân lieggâ syeinipiäjus siste. OCOMŠ Ocomâš (418 m) paijaan Juvduu piällást já haaldâš Aanaar markkân olgouáinus. Ocomâš lii ohtâ Aanaar kuávlu fijnásumosijn peivimätkičuosâttâsâin. Tuoddâr vuoluu-uási vieltijd piäittá puáris pecivyevdi, mii muttâšuvá pajeláá vieltist laajišvyevdin. Ocomáá aalaaš lii jo pääljis. Ocomáá alaččist lekkâseh uáinuseh jyehi kuávlun. Tuoddâr maddust Ryettikuoškâ já Njuámmilcoskâs pyessinjesah iäruttuvvojeh Juvduu šiälgoo luuvsâst. Mäddin pajaneh Pänituoddâr meccikuávlu tuodâralaččeh, viestârist Lemmee tuoddâreh já tavveen uáinojeh Myeđhituoddârij jurbâ alaččeh. Kirkis peeivi kuávvájeh tavenuorttii almeroobdâst Aanaarjäävri Skállujorŋâ, uárjist oppeet Pallastuoddâreh já Taažâ tuoddârij suoivânâsah. Ocomâžân lii mätki taan vyelgimsaajeest suullân 9 kilomeetterid. Kiäinu piällást láá kyehti tulâstâllâmsaje, pardalâsah jeggipáihái paijeel sehe Ocomáá alaččist puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii tivodum peivituuváážin. Tuuváást láá pevdi, peeŋkah já kamina, mut juuhâmčääsi kalga tuálvuđ fárustis. Aldemuš čäcipäikki kávnoo pálgá piällást 300 meetterid tuuváást Aanaar kulij. Päälgis lii merkkejum muoráid fiskis neljihâšmerhâigijn. Tuoddâr alaččist päälgis juátkoo Ruávijáávrán (3 km) já Rivdulân (10 km). Ocomáá päälgis čuávu Juvduu, anarâšâi päikkijuuvâ. Mainâseh Juvduu jottein, tábáhtusâin já kuáláástmist láá čuákkejum juuvâ máddáápele rido jottee O Juvduu! –luándupálgás. Luándupálgá raavâtavluid lii kuvvim sämmilâš kovetaaidâr Merja Aletta Ranttila. JUVDUU LUÁNDUPÄÄLGIS O Juvduu! –luándupäälgis lii suullân 4,5 kilomeetter kukke. Päälgis jotá Juvduujuuvâ máddáápele šaldeest Supekuoškâ peivituve räi. Pálgá jeggipáihái rasta láá rahtum pardalâsah. Pálgá piällást láá kyehti tulâstâllâmsaje já Supekuoškâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. Juvduu taavaapiälááš päälgis tuálvu Ocomâžân (418 m), kuus Siijdâst lii mätki suullân 9 kilomeettrid. Pálgá piällást láá kyehti tulâstâllâmsaje, pardalâsah jeggipáihái paijeel sehe puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii Ocomáá alaččist. Tot lii tiivvum peivituuváážin. O Juvduu! –luándupálgást peesah uápásmuđ mainâsij Juvduujuuhân. Juvduujuuhâ, Juuvâijuuhâ, lii anarâšâi kuátujuuhâ. Juvduu lii lamaš ain kuáhtámsaje, já ko lii kuáhtájum te lii meid savâstâllum. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum mainâseh nuuvt Juvduu jottein, tábáhtusâin ko kyelipiivdost-uv. Keessiv Juvduujuuvâst puállurääsih lieđđejeh já suávvileh paŋâdeh. Čohčuv riddoin já časijaln joteh kuálásteijeeh já kuávžur toppiidijn kulá ruulâ páárgádmin. Ruške puáđidijn suáhivuovdij já supetiälhui ivnáásvuotâ lii valjaa. Tälviv luándupäälgis ij lah kiävtust, Juvdust lii tälviráávhu. O Juvduu! –luándupäälgis jotá Juvduujuuvâ kuorâ. Tot álgá Aanaar markkânist šaldepellâst já juátkoo Juvduujuuvâ máddáápele Supenjaargân, kogo lii máhđulâšvuotâ mokseđ juuvâ kärbisvärijn. Pálgást lekkâseh mučis uáinámušah Juvduujuuvâ kuoškâi poršottâssáid, njeerijd já savonijd. Meid mainâsij Ocomâš uáinoo. Supenjaargâst lii máhđulâšvuotâ maccâđ siämmáá kiäinu maasâd markkânân tâi mokseđ juuvâ kärbisvärijn já maccâđ juuvâ taavaapele maasâd Aanaar markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis mana meid Ocomâžân, kuus lii Supenjaargâst mätki suullân 4,5 kilomeetter. Määđhi äigin puáhtá vuoiŋâstiđ pálgá neelji tulâstâllâmsaajeest já Supekuoškâ peivituuveest. Koške siijvoi pálgást ij taarbâš kumistevilijd. Päälgis lii ohtsis 10 kilomeetterid kukke, ađai pyereest-uv peivilahe mätki. Hitruus määđhi! O Juvduu! –luándupäälgis O Juvduu! –luándupäälgis lii suullân 10 kilomeetterid kukke. Päälgis jotá Juvduujuuvâ kuábbáá-uv pelni, jotteemsunde lii rijjâ. Čäitteemusah čuosâttâsah láá kuittâg pálgá máddáábeln. Supenjaargâ pehti lii kärbisväri, moin puáhtá mokseđ juuvâ já maccâđ juhârido mietiviirdán markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis jotá Ocomâžân, kuus lii 4,5 kilomeetter mätki. Pálgá puáhtá jotteeđ storgâ kammuigijn, lahtâ soojijn láá pardalâsah. Pálgá piällást láá nelji tulâstâllâmsaje já Supenjaargâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. Eŋgâlâskielâlâš vihkoožijd finnee Siijdâst, Aanaar Infoost tâi Hooteel Kultahovist. Juvduujuuhâ, lii lamaš čoođâ aigij kuáhtámpäikki. Elleeh já jotteeh láá lamaš anarâšâi kuátujuuvâst, Juvdust, ain. Eereeb jotteemkiäinu Juvduujuuhâ lii lamaš meid kyeliäitti. Pegâlmâs kuávžurjuuhân Juvduujuuhâ lii kiäsuttâm nuuvt páihálijd kyelipivdeid, ko tuuristkuálásteijeid-uv. Já kost lii kuáhtájum, láá meid lonottum saavah já mainâseh. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum Juvduujuuvâ mainâseh, moin kyelipivdo lii tergâdis uássin. O Juvduu! –luándupálgá lii olášuttám Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ Teevstah: Sari Valkonen Koveh: Merja Aletta Ranttila Jurgâlusah: Ilmari Mattus, anarâškielâ já Eila Rimpiläinen, eŋgâlâskielâ 1. Maija viäsu Juvduujuuhâ lii puzzâvuoggâkuálásteijee paradiis. Olg´eennâmliih kuálásteijeeh pottii Juvdui jo 1930 -lovvoost. Sij lijjii iänááš Englandist, mut meid Australiast já Kanadast. Páiháliih lijjii suhhen já ožžuu maŋgii päälhi lasseen kyelisaallâs-uv olssis, ko olg´eennâmliih kyesih lijjii távjá tuše kyelipivdem tiet Juvdust. Suhhen lijjii iänáážin Kijá Antti (Valle), Ranta-Antti (Morottaja) já Heimo Lehtola. Majemustáá mainâšum ulmui otânâššâm puzzâvuogah tobdojeh vala-uv noomâin: Morottaja já Juvduu ijjâ. Ive 1937 vuáđudum Matkailumaja, tááláá ääigist Inarin Kultahovi ovdedeijee, huksejui äiginis eidu kuálásteijeemáđhálij, englandlij loordij várás. Meid markkân nubbe kyessiviäsu, Ranta-Antti, tááláá ääigist Hotelli Inari, palvâlij jo talle máđhálijd. Käldee: Lehtola, Teuvo. 1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500 –luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. 2. Mecciriävárij äigi Ovdil Kittâl maađij rähtim láá Juvduujuuvâ mield puáttám Solojäävrist já Avveel Maati kuávlust iäránuššâđ Anarân. Puoh jotteeh iä kuittâg lamaš joođoost kunneelâš áigumušâigijn. Äiginis meid mecciriäváreh kuáhtájuvvojii. “Meid mottoom kollealmai lii arvâlusâi mield karttâm mecciriävárij uhren. Sun lâi vuolgâdmin páikkásis máádás, mut ovdil vyelgimis jurdâččij vala elâččiđ tipšomin ašijdis markkânist. Suu lijjii uáinám monâmin Avveeljuuvâ rasta já vuálgám Pänijäävri já Solojäävri pehti vuálus Juvduurido markkânân mannee pálgá mieldi. Anarân sun ij kuássin puáttám. Ive 1951 kyeliviljâlemlájádâs vuáđudâs kuáivum ohtâvuođâst kavnui puáris tullâsaje, mon vyelni lijjii almaa täävtih. Lii arvâlum, et sun ličij lamaš tot lappum kollekuáivoo, mon riäváreh lijjii togo fattim kiddâ.” Lehtola, Teuvo.1996: Lapin maan vuosituhannet. Inari: Kustannus-Puntsi. Ääiđi tyehin lii Meccivalje- já kyelitutkâmlájádâs Aanaar kyelitutkâm já čäciviljâlemohtâdâh. Tot olášut jieijâs uásild Aanaarjäävri čäcitääsi heiviittâlmist čuoccâm kyelituálukenigâsvuođâ ištâdmijd, siäilut kuávlulijd árvukyelinaalijd viljâlmist sehe pyevtit meeinijd já kyelečiivgâid jotkâšoddâdem várás. Lájádâsâst totkeh meid kyelinaalijd já ištâdâsâi puáđuslâšvuođâ. 3. Kuáhtáámeh Solokuoškâ tánssámlavast Jonssahpeeivijuhle lii meid Juvduu keesi alemuspuddâ. Kesieehid, šuoškâi laavlâ, nieidah kukkáhamittijnis, kooskâi tikkurijnis, kaandâin čäcičovottâsah. Erkki Junkkarinen, Eero Aven já Katri Helena lavluu. 70- já 80 -lovvoost Solokuoškâ kesilava kiäsuttij čuođijd, pyeremusâht joba tuháttijd ulmuid lavatánssám joráldâssáid, lâihân Solokuoškâ lava motomin Ruávinjaargâ maŋa tavemus tánssámlava. Aldašpiirâs lâi tievâ jonssahpeeivijuhlodeijei telttaid, olgoláá-uv kannattij vyelgiđ Anarân. Vala-uv njälm´piälláh kiäsáseh moján Solokuoškâ jonssahpeeivi muuštâštijn. Inarin Ilves toollâm toimâ nuuvâi ive 1989, lava roČČui ive 2001. 4. Haagelber loppâ “Moonnâm ihečyeđe aalgâbeln tahhojii Anarist stuorrâ soortâ čäcihuksimpargoh. Čäcikiäinui jotteemkiälvulâšvuođâid pyeredii kieŋâlitmáin, rähtimáin kanavaid já orniimáin muođhijd já kuoškâpaihijd kárbiskeessimtelaid. Pargoid jođettij insner Hagelberg pargoparâinis Anttila. Hagelberg ij lamaš tuše teknikkár já hovdâ, pic meid čepis časijaln lihâdeijee. Taggaar saje ij lamaš teivâsâm puáttiđ oovdeld, mast suoi Anttilain iävá liččii kárbáin selvânâm. Ko sun rähtittij Njuámmilcoskâs telaid sun vietij ennuu ääigi kuoškâpiällást já hundârušâi kuoškâ lyeštimmáhđulâšvuođâ. Loopâst háástuš soodâi nuuvt styeresin, et suoi moonáin Anttilain kárbáinis kuoškân. Puoh moonâi-uv nuotâi mield ton räi ko nuotah lijjii rahtum. Kuoškâ vyelni lâi kuittâg saje, maid Hagelberg ij lam váldám tarbâšân uáinun já togo suoi pärttidáin. Anttila kavnui kuoškâ vuoluubeln, kost sun čokkâi keeđgi alne já kuškij lummotiijmes, mut Hagelberg paasij jyelgistis kiddâ já hevvânij.” Čišetpeln láá uáinimnáálá tääl jo mieskâm steelligeh, moi mieldi kárbáid puovtij keessiđ. Juvduujuuhâ lii lamaš meid suátiääigi vuojâttemuáli já Njuámmilcoskâsist-uv láá keeđgih pačâlum uáli pyereedmân. Lehtola, Matti. 2000: Kuninkaan konjakit ja Valmarin viinat ynnä muut Juutuanvuonon jutut, (uánidum). Inari: Kustannus-Puntsi. 5. Sevŋâd Suhheeh Porge-čohčâmáánu ehidijn, sevŋâd já veeigi kooskâst tuáppee Juvduu kuávžur. Talle juuhân puátih kuávžur suuhâđ Juvduujuuvâ hárjánâm kyelipivdeeh. Tah Lauri Arrela já eres-uv puáris koŋgarij äärbi siäilutteijeid kočodeh Servŋâd Suhhen. Sij tobdeh toppimsoojijd sevŋâdin-uv. Sevŋâd Suhhein láá sii jieijâs tijdâvuoggâs, tijdâääigis já tijdâsaajees, jieškote-uv suhhest suu jieijâs, hárjánmist puáttám. Tot olmâ puzzâvuoggâ kalga moonnâđ eidu olmâ ääigi olmâ keeđgi paaldâ já – tiäđust-uv nuuvt, et käärbis ij suvâdijn kyeskitkin eres keeđgijd. Juvduu jiešvuođâlii kuávžur suuhâmkulttuurân kuleh čälihánnáá njuolgâdusah, moi kunnijâttâm lii ain-uv kyeliluho siäiluttem iävtuttes hinnâ. Käldee: Luhta, Vesa. 1999: Ovdâsääni. -Kirjeest Arrela, Lauri: Vielä syttyvät nuotiotulet Juutuan rannoilla. (toim.) Luhta Vesa. Inari: Kustannus-Puntsi. 6. Aantikeeđgi suhhei kortteerpäikki “Taat lii taggaar pegâlmâs saje, taashân pottii ain, Nomâlâssân Supekuoškâ Aantikeeđgi suhheeh. Muštám taggaar fiäráán, ko poođijm skipárijnân taas káámpán, te tast lijjii kulmâ skipárâš tađe ovdil. Na, tast aalgijm tiäđust-uv káhvástâllâđ. Ohtâ suuvâi tääbbin, poođij riidon, ijge lamaš finnim maiden. Já talle tast savâstâllui mottoom ääigi. Talle taat Antti Valle (Kijá Antti) eeđâi, et “jaha vuálguppa keččâđ, jo-uv lii kuáijim puáttám Aantikeeđgi vuálá”. Nuuvt tot moonâi toos riidon já spežžâlij kuámmiráin čáácán, et stužettij. Talle puohah kuldâlii siijvost já jo kullui stuužeetmin Aantikeeđgi puotâ: jaha tobbeen lii skippáár. Tot nuuvt tegu västid, kuárŋookyeleest láá meid revireh, tot almoot stuužeetmáin, et tot lii muu saje, teehi ij lah pyeri puáttiđ. Talle taat siämmáš Vale Antti vuolgij suuhâđ, já kiinii nubbe vuolgij tuohu Njuámmilcoskâs luusmán suuhâđ. Tast nuuvt tegu vuáruttuvvâi vuolgui, muoi passijm skipárijnân käähvi vuosâdiđ. Na, ij toos moonnâm kuhháá, ko kullui ruulâ párgádem já stužettem já Antti poođij tobbeen kuájimáin.” Reino Nikula, 2001. 60-lovo muštoh, sahhiittâllâm. Supekuoškâ tupe lii oovdiš kyelivaavtâ tupe, mii lii huksejum ive 1932. Tááláá sajasis tot lii sirdum Ryettikuoškâst 2 km pajeláá juhâriddoost suullân ive 1960. 7. Eeji kyeliskipárin Juvduujuuhâ, juuvâijuuhâ lii räähis maŋgâsân ain suhâpuolvâst nuubán. “Eeči heiviittij luámus ain kuávžurááigán. Vietijm oho juuvâaln ubâ peerâ, mun-uv lijjim talle vuálá škovlâahasâš. Lijjim talle fáárust eeji suuhâmmaađhijn. Oođđim kärbisnjuuneest já morettim ain toos, et ko eeči suuvâi, te kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ. Tot lâi Ryettikuoškâ, mii lii togo paajaabeln, já ton šaavvân kullui, ko eeči suuvâi savonist. Ko tom ij iberdâm, et mon räi eeči suhá já talle ko kuoškâ šaavvân aalgij kullut, te paldettij ucánjáhháá. Nahhaar čoođâ kullojiii kuoškâi šavâneh. Nube tááhust ááŋui jienah, já ko ááiruh teivâsii čáácán rávhuiduttii, lâi pyeri uáđđiđ.” Kaarina Portti, (os. Arrela). Pärnivuođamuštoh. Sahhiittâllâm 2001. 8. Willamo mokke Juvduujuuhâ lii tievâ kárttáid merkkiihánnáá pááccám, mutâ tađe-uv merhâšittee päikkinoomâid. Kuulmâpeesi meerhah, Vyesikeeđgih, Tanskakeeđgih tuálih sistestis ennuu tiäđu toppimsoojijn, oolijn tâi tábáhtusâin vuovijn, mii ij áášán vihkuuhánnáá ulmui lekkâs. Juvduu jotteid toh mainâsteh puoh. Taa lii Willamo mokke, mii lii uážžum noomâs pegâlmâs já persovnlâš säämijottee eeveerst Willamo mieldi. Suu kámpá pasâttâsah láá taa juhâriddoost. 9. Juvduu ijjâ “Mutâ tot lii tot puzzâvuoggârähtim taggaar, et tom kalga porgâđ luuvijd iivijd, ijge oopâ kuássin”. Veli Mannermaa, 2001. Sahhiittâllâm . Puzzâvuoggâpivdeeh Čaneh vuogâidis távjá jieš. Mottoom Suomâ peggeemusâin puzzâvuogâin lii Juvduu ijjâ, mon lii ráhtám Heimo Lehtola (1892 – 1985) ive 1926. “Ko iššeet lâi viättám iijâ Juvduujuuvâst, te puátteš iiđeedpeivi merhâšij ubâ šiljopirrâsân noonâ joskâdvuođâ. Já ko táválávt kandâpuuiceh puohtii rähtiđ tupeoordân laabžijn suuilo já väldiđ tagarijd liävtuid, et sáhájáávuh luuptâst kuávjáástellii, te iššeed kuárŋum luuptân puzzâvuoggârähtimân lopâttij káátun čiehčâm aaibâs sierânâs koččomušâttáá-uv. Keččâđ uážui kale moonnâđ. Mut siijvost já kovjiihánnáá. Luuptâst opsijdij maalâ já lakka já puzzâvuoggâkápuluvah lijjii čuoggiistum oordân kuškâđ. Tobbeen ožžuu häämis nuuvt Juvduu ijjâ ko Juvduu Kuávsui-uv.” Lehtola Matti ejistis Heimo Lehtolast., 1998. -Kirjeest: Wanhat suomalaiset lohiperhot, Lauri Syrjänen já Pertti Kanerva (toim.). Porvoo:WSOY. 10. Hejâjuhleh “Lâi peessum oppeet porgemáánun já Juvduu uággoid nuuvt mielâsiih ijjâsevŋâdeh hokâttellii stuorrâ kyele uággoid sáhháástâllâđ ovdâs-maŋas kárbáinis Juvduujuuvâ riddoost riidon siämmást nailonijdis vonâttâlân, moi keejist lijjii tađe-uv muččâduboh puzzâvuogah. Olmooš lii viehâ koorâs pivdohomáinis, veikkâ pyereest tiätá et kunâgâskyeli puátá juuhân viettiđ tuše hejâidis, mut liijká tahhoo puoh máhđulâš, et keksiiččuuččij taggaar sieptâs, mon tovâttâm suto ij tuot tevgis hejâmáccuhân kárvudâttâm irge tâi myerssee vaje vyeittiđ, pic vollit toos kiddâ, taištâl äŋgirávt já iänááš táppáá.” Vajâldeijee kuávžurij eellimkerdi lii luosâ nálásâš: toh šaddeh virdepaaihijn, eellih porošmađhijnis stuárráábijn čaasijn já mäccih maasâd šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. Arrela, Lauri.1969: Vanhan kalakoukun taikaa. Lapin Kansa juovlânummeer. 11. Váruttâs päikki Njuámmilcooskâs. Pyessinjâsâi häärjih láá tegu sevŋâdist canccoo njuámmileh. Suuhâmkárbáin lyeštimettum kuoškâ. “Lii vala ohta saje, kuus jiem avžuuttiččii omâs ulmuid moonnâđ pääihi tobdee suhheettáá, ij kuittâg meendu alda já tulvečoovčâi. Tot lii Njuámmilcoskâs lusme. Saje lii kale šiev uággumpäikki, mut mestâ ain, ko kuávžur tuáppee tot vollit tállán mietiviirdán já máhđulâšvuođah moonnâđ maajeeld iä lah meendugin ennuu, já mestâba vissásávt kuhes-uv tuárgu šadda taan pääihist uánihin. Kiäldulâšvuođâ kale puáhtá finniđ aaibâs tuárvi, ko suhá puohâin vuoimijn pissoomtiet vyestiviirdán viggee riddokällein siämmáá tääsist. Jis suhhee kárttá kárbáinis tulváás Njuámmilcoskâsân, láá piäluštâttâmmáhđulâšvuođah čepis-uv vyeijest viehâ uceh. Nuuvtpa lii-uv suijâ karveđ taan saje, jyehi tááhust lii vaarâ monâttiđ šiev pivdus.” Arrela, Lauri. 1958: Paljastuksia Juutuan taimenen ruokalistasta. Metsästys ja Kalastus. 12. Kuobžâ já ááhu tuárrum Mottoom Juvduujuuvâ suollust láá toollum keessiv caavzah. Ihečyeđe aalgâst anarâš Yrjänä Morottaja saavzah kuottuu Solokuoškâ suollust. “Lii mainâstum, maht ákku ohtii huámášij nubebele riddoost, ko kuobžâ luággu savzâčage kulij ááimu njunniistâlân. Áákun šoodâi eeti: Irján lâi Aanaarjäävri alne ijge párnáingin lamaš iše. Saavzah lijjii kuittâg vaarâst. Ákku uigâdij kárbá čáácán já suládij suollui. Sun ooinij, maht kuobžâ kaalij cuávis riddočáácán já vuolgij tot-uv vuoijâđ suolluu kulij. Ákku keesij ááiruin já ruáŋgui nuuvt korrâsávt ko lâš vaijaam, vâi paldaččij kuobžâ meddâl, mut kuobžâ vuojâi tegu muuneeld meridum kolgâmuš salâsis kulij. Talle ákku suutâi. Palo lappui – sun suuvâi aaibâs kuobžâ paaldân já vuođgâlij áiroin ton uáiván. Suutâi tom huušâst kuobžâ-uv já happiittâlškuođij kärbisroobdâ pesâmistiet pyereeb tuárrumooláádmuudon. Eeđeest ákku čooskij áiroin kuobžâ kozzáid já nuuvt toovân finnij kuobžâ ložžiđ kärbisroobdâst. Kuohtuuh vuolgijn huápust päikkiridoidis kuávlun. Irján, kote lâi luovtâst maccâmin joddeidis lunne, kuulâi hirmâd laarmâ, ko tuárrooh ruáŋgoin nubbijdsis. Sun-uv rohhááttij išán, mut tilálâšvuotâ lâi jo lappâd. Ákku čokkái riddokeeđgi alne, saađâi, šuohkij já tuárgistij. Mut taaiđijba siämmáá tiileest leđe kuobžâ-uv, ko ij ton maŋa innig oinum.” Lehtola, Teuvo.1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500 -luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. Keejâ meid Ruonaniemi, Arvo. 1987: Juutuan vedet. Hämeenlinna: Karisto. 13. Aksel kyelipäälgis Peggee Juvduujuuvâ jotteid já fiskárijd lâi Akseli Veskoniemi (-2000), Juvduujuuvâ Vyelemuškuoškâ paajaakeččin šoddâm já tobbeen avvees aassâm. Akselist lâi avepeeivi navdâšemvuoigâdvuotâ juuhân. Loopâ räi Aksel juuđij mopoinis juhâriidon, maŋgii taan-uv pálgá mieldi. Aksel tuubdâi Juvduujuuvâ jyehi mohe, puoh keeđgijd, puoh keđgikuánilijd. Kuárus kieđâi Aksel ij távjágin maccâm pááikán. Ain sust lijjii puurrâmkyeleh, suávvileh, šaapšah tâi kuávžureh fáárust. Peegijba hirmos puško-uv uáinám, mut suorgânâm tast: ij tagarân haalijd kihheen muorâkyelees monâttiđ. Selgivepsi-uv lâi tegu almaa kietâkaavâ, já jieš kyeli tegu meettersâš hálgu. Já jo tuoldâi Aksel kievkkânist kyelikiemni: potákkeh vyelni já kyeličaskah alne. Aanaarlâš eehidpittá. 14. O Juvduu! ”O Juvduu! Ko juuhâ lii tegu tihtâ. Toos, kote Juvdui lii lappum, tot lii tom ain. Tot lii uáli suotâs tihtâ, tâi livđe mii álgá ollâgâsâst.” Kariniemi, Annikki. 1975: Oi Juutua. Keuruu: Otava. Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi saahâ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst Kunnijâttum täsivääldi president, áárvust oonnum minister, Taažâ já Ruotâ sämitige saavâjođetteijeeh, pyereh árvukyesih Lii suotâs uáiniđ návt árvuváldálâš juávhu uásálistmin sämitige lekkâmáid. Lii ilo já kunnee tuáivuttiđ Tijjân pyeripuáttim sämitige lekkâmáid já Ucjuuhân. Ucjuuhâ lii Suomâ áinoo kieldâ, mast lii sämmilâšeenâbloho. Tot lii eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš sämikulttuurist, kieldâ lii kyelipivdee- já puásuisämmilâškulttuur kuávlu. Sämikielâ lii siäilum Ucjuuvâst eellimvuáimálâžžân já jiešlágánin. Tääbbin láá vuáđudum uđđâ säämi iäláttâsah, ovtâstum luándulávt mađhâšem já eres iäláttâsah uássin maaŋgâpiälásâš sämikulttuur. Mist láá ennuu ääših, moiguin pyehtip čiävluttâllâđ. Tääl lep niäljád sämitige lekkâmist. Tilálâšvuotâ uásild čáittá mii sämmilij siđhesvuođâ já kulttuurlâš rigesvuođâ. Ko maailm muttoo já kuáhtáp uđđâ aštuid, lep čáittám, et mij ep vuállán já siäiluttep sämmilâšvuođâ puátteid suhâpuolváid. Mii kulttuur lii spesiaališum já mij lep vuáhádum eelliđ Säämi korrâ luándust – mutâ nube tááhust siäiluttâm jieččân kulttuur kaappugpirrâsist-uv. Mii kielâ muštâl uáli tárkká luándu almoonmijn, kielâ vievâst mij pastep toimâđ tärkkilávt luándust, tubdâđ kulttuurenâduvâidân já porgâđ iäláttâsâidân. Mii vuoiŋâlâš já kulttuurlâš ärbivyehi, tyeji já muusik, luándu áárvusttoollâm, ärbivuáválâš iäláttâsah já toid kullee tááiđuh sehe naavcah västidiđ toimâmpirrâs nubástussáid, láá mii kulttuur riggodâh. Mij kolgâp anneeđ huolâ, et kyeđđip siämmáá maaŋgâpiälásâš já áinookiärdásâš kulttuurärbivyevi já sämikuávlu puáttee suhâpuolváid. Mii sämmiliih lep ohtâ aalmug já lii tehálâš et tubdâp puohah oohtânkulluuvâšvuođâ kuoimijdân. Mij ferttip siäiluttiđ jieškote-uv sämikulttuur sierânâsjiešvuođâid, sämikielâid já kulttuur vuáđu. Mij kolgâp meiddei tuárjuđ puoh Suomâ sämikulttuurijd täsipiälásávt, kunnijâtmáin já áárvustanemáin nubijdân. Lii távjá páhudum puoh Suomâ sämikielâi lemin uhke vyelni. Mij sämmiliih lep taistâlâm jieččân kielâ já kulttuur peeleest kuhháá já iästám aktiivlâš toimâiguin kulttuur já kielâ lappum. Mij puoh sämmiliih lep taistâlâm jieččân saje mailmist – já tääl pyehtip čiävlán ilodiđ pargostân já sämikulttuur jotkum peeleest. Tij puohah, kiäh sirdevetteđ eenikielâ, jieijâd kulttuur tâi suuvâ ärbivuovijd párnáid, leppeđ rähtimin uđđâ sämmilâšsuhâpuolvâ já vuáđu sämikulttuur puátteevuotân. Porgâvetteđ mávsulâš pargo. Mii pargo ij lah vaalmâš, pic ennuu lii vala porgâmnáál sämmilij vuoigâdvuođâi, kulttuur já kielâ oovdedmân. Mut kolgâp leđe ain já eromâšávt návt juhlepeeivi čiävlááh tast, moos lep olláám já juátkup sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem. Áárvust oonnum juhleviehâ Taat ij lah tuše sämmilij juhlepeivi, mut meiddei Suomâ staatâ já syemmilij juhlepeivi. Suomân lii stuorrâ riggodâh et Euroop áinoo algâaalmug áásá Suomâ raajij siste. Mij sämmiliih lep tivrâs lase syemmilâš ohtsâškoddeest, já mij kolgâp kohtâluđ jieččân kulttuur áinoošlajâsâšvuođâ já mii jieččân keežild kunnijâtmáin. Mij sämmiliih lep ain toimâm ohtsâšpargoost syemmilijguin, ovdil maaŋgâin sämmilijn lijjii meid veerdih, syemmiliih usteveh. Puásuipargo já tyejitááiđu lep máttááttâm meiddei syemmiláid já mii tärhis kielâ lii luávnejum vijđáht suomâkielân já ton kuávlukieláid. Mij ep lah tuše vuovijd já saanijd luávnejeijee kulttuur – pic täsiárvusâš já maaŋgâpiälásâš kulttuur, mast luávnejuvvojeh tááiđuh, säänih já vyevih eres kulttuuráid. Mij sämmiliih lep ovdâstâm Suomâ mailmist. Suomâst ličij ereslágán já kulttuurlávt kievhib kove pegâlmâs taaidârttáá Nils Aslak Valkeapää ađai Áillohâšâttáá. Mij lep Suomâ kulttuurlâš riggodâh, já mij kolgâp kohtâluđ ton miäldásávt. Mii sämmiliih kolgâp oonnuđ áárvust já kohtâluđ mii áinoošlajâsâšvuođâ, sajattuv já kulttuur vuáđuld, ij aalmugijkoskâsâš sopâmusâi já staatâ tooimâi čuásáttâssân tâi olgo- já sispooliitlâš čuolmân. Mij sämmiliih lep škovliiđâttâm vijđes ohtsâškote jieškote-uv suorgijd, mii nuorah láá ollâškuávlejum já kielâtáiđuliih. Mii juávhust láá pajanâm čepis totkeeh já ohtsâškodáliih vaigutteijeeh. Puásuisämmilâšperruu pärnin já sämmilâšpuásuituálu já -kulttuur totken tiäđám, et ulguupiälásiih totkeeh iä lah finnim tutkâmušâinis ain tuotâvuođâ västideijee kove sämikulttuur vijđes kulttuurlâš tiätuvuáháduvâst já puásuituálukulttuurist – sij iä lah iberdâm mii kulttuurlâš koodijd olmânáál. Mii láá tutkâm čuođijd iivijd kulttuur ulguupiälááš totkeeh já miäruštâllâm mii já mist šoddâm kove. Mist ij lah lamaš máhđulâšvuotâ vaiguttiđ ovdil ko tääl, magareh áárvuh mijjân piäijojeh tutkâmušâin já almolâšvuođâst. Mij tiettip pyeremustáá sämikulttuur, ton luándu já áárvuid, mij tiettip maid sämikulttuurist kalga tutkâđ já mij porgâp tom pyeremustáá. Mij kolgâp väldiđ vuoiŋâlâš já aamnâslâš kulttuur jieččân haaldun. Kunnijâttum täsivääldi president já árvukyesih Sämmiliih tarbâšeh meiddei Tii torjuu, movtijdittem já vaiguttâsvääldi mii viggâmuššáid ovdediđ säämi kulttuurjiešhaldâšem, pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já turviđ sämikulttuur jotkuuvâšvuođâ ubâ Suomâst. Mist lii jieččân kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust, mut sämmiliih, Suomâ áinoo algâaalmug, ääsih ubâ Suomâst. Lahâasâttâs kalga väldiđ vuotân sämmilij vuoigâdvuođâid meiddei sämikuávlu ulguubeln – taan ääši oovdedmân mij pivdep tist, pyereh árvukyesih, sierânâs torjuu. Kyevti ovdebáá sämitige lekkâm ohtâvuođâst áárvust oonnum täsivääldi president vaaldij oovdân ILO 169 -sopâmuš ratifistim já movtijditij Suomâ haldâttâs já sämitige kavnâđ ovdâjurduuttis vuovijd čuávdiđ eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâš já ILO-sopâmuš ratifistim. Áárvust oonnum täsivääldi president, veikkâ čuávdus ij lah valagin kavnum, uđđâ sämitigge lii västidâm koččomân já usâškuáttâm uđđâ ovdâjurduuttis čuávdimmaallijd eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšân já puáhtá jieijâs iävtuttâs stáátâvááldán já almolâšvuotân vala taan kiiđâ ääigi. Pivdep-uv täsivääldi president movtijdittiđ ain-uv staatârääđi čuávdiđ oovtâst sämitiggijn eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâš já väldiđ meddâl iästuid ILO 169 -sopâmuš ratifistmist. Kolgâččij movtijdittiđ staatârääđi kieđâvuššâđ sämitige iävtuttâsâid ovdâjurduittáá já kunnijâtmáin. Mutâ tääl, áárvust oonnum kyesih, lii äigi ávudiđ Suomâ sämmilijd já lii äigi čäittiđ olssân já iärásáid, maid sämikulttuur meerhâš sämmiláid já mon ennuu toollâp áárvust sämmilâšvuođâ. Juátkup oovtâst pargo sämmilijguin já sämmilij peeleest. Pyereh povdejum kyesih, usteveh, lii ilo já kunnee tuáivuttiđ tii váimulávt pyeripuátimân sämitige kyessin sämitige lekkâmân. O Juvduu! -luándupäälgis O Juvduu! -luándupäälgis lii suullân 10 kilomeetterid kukke. Päälgis jotá Juvduujuuvâ kuábbáá-uv pelni, jotteemsunde lii rijjâ. Čäitteemusah čuosâttâsah láá kuittâg pálgá máddáábeln. Supenjaargâ pehti lii kärbisväri, moin puáhtá mokseđ juuvâ já maccâđ juhârido mietiviirdán markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis jotá Ocomâžân, kuus lii 4,5 kilomeetter mätki. Pálgá puáhtá jotteeđ storgâ kammuigijn, lahtâ soojijn láá pardalâsah. Pálgá pellâst láá nelji tulâstâllâmsaje já Supenjaargâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. Eŋgâlâskielâlâš vihkoožijd finnee Siijdâst, Aanaar Infoost tâi Hooteel Kultahovist. Juvduujuuhâ lii lamaš čoođâ aigij kuáhtámpäikki. Elleeh já jotteeh láá lamaš anarâšâi kuátujuuvâst, Juvdust, ain. Eereeb jotteemkiäinu Juvduujuuhâ lii lamaš meid kyeliäitti. Pegâlmâs kuávžurjuuhân Juvduujuuhâ lii kiäsuttâm nuuvt páihálijd kyelipivdeid ko tuuristkuálásteijeid-uv. Já kost lii kuáhtájum, láá meid lonottum saavah já mainâseh. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum Juvduujuuvâ mainâseh, moin kyelipivdo lii tergâdis uássin. O Juvduu! -luándupálgá lii olášuttám Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ Teevstah: Sari Valkonen Koveh: Merja Aletta Ranttila Jurgâlusah: Ilmari Mattus, anarâškielâ já Eila Rimpiläinen, eŋgâlâskielâ 1. Maija viäsu Juvduujuuhâ lii puzzâvuoggâkuálásteijee paradiis. Olgeennâmliih kuálásteijeeh pottii Juvdui jo 1930 -lovvoost. Sij lijjii iänááš Englandist, mut meid Australiast já Kanadast. Páiháliih lijjii suhhen já ožžuu maŋgii päälhi lasseen kyelisaallâs-uv olssis, ko olgeennâmliih kyesih lijjii távjá tuše kyelipivdem tiet Juvdust. Suhhen lijjii iänáážin Kijá-Antti (Valle), Ranta-Antti (Morottaja) já Heimo Lehtola. Majemustáá mainâšum ulmui otânâššâm puzzâvuogah tobdojeh vala-uv noomâin: Morottaja já Juvduu ijjâ. Ive 1937 vuáđudum Matkailumaja, tááláá ääigist Inarin Kultahovi ovdedeijee, huksejui äiginis eidu kuálásteijeemáđhálij, englandilij loordij várás. Meid markkân nubbe kyessiviäsu, Ranta-Antti, tááláá ääigist Hotelli Inari, palvâlij jo talle máđhálijd. Käldee: Lehtola, Teuvo. 1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500 -luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. 2. Mecciriävárij äigi Ovdil Kittâl maađij rähtim Juvduujuuvâ mield láá puáttám Solojäävrist já Avveel Maati kuávlust iäránuššâđ Anarân. Puoh jotteeh iä kuittâg lamaš joođoost kunneelâš áigumušâigijn. Äiginis meid mecciriäváreh kuáhtájuvvojii. ”Meid mottoom kollealmai lii arvâlusâi mield karttâm mecciriävárij uhren. Sun lâi vuolgâdmin páikkásis máádás, mut ovdil vyelgimis jurdâččij vala eelliđ tipšomin ašijdis markkânist. Suu lijjii uáinám monâmin Avveeljuuvâ rasta já vuálgám Pänijäävri já Solojäävri pehti vuálus Juvduurido markkânân mannee pálgá mieldi. Anarân sun ij kuássin puáttám. Ive 1951 kyeliviljâlemlájádâs vuáđudâs kuáivum ohtâvuođâst kavnui puáris tullâsaje, mon vyelni lijjii almaa täävtih. Lii arvâlum, et sun ličij lamaš tot lappum kolleroggee, mon riäváreh lijjii togo fattim kiddâ.” Lehtola, Teuvo.1996: Lapinmaan vuosituhannet. Inari: Kustannus-Puntsi. Ääiđi tyehin lii Meccivalje- já kyelitutkâmlájádâs Aanaar kyelitutkâm já čäciviljâlemohtâdâh. Tot olášut jieijâs uásist Aanaarjäävri čäcitääsi heiviittâlmist čuoccâm kyelituálukenigâsvuođâ ištâdmijd, siäilut kuávlulijd árvukyelinaalijd viljâlmáin sehe pyevtit meeinijd já kyelečiivgâid jotkâšoddâdem várás. Lájádâsâst totkeh meid kyelinaalijd já ištâdâsâi puáđuslâšvuođâ. 3. Kuáhtáámeh Solokuoškâ tánssámlavast Jonssahpeeivijuhle lii meid Juvduu keesi alemus puddâ. Kesieehid, čuoškâi laavlâ, nieidah kukkáhamittijnis, kooskâi tikkurijnis, kaandâin čäcičovottâsah. Erkki Junkkarinen, Eero Aven já Katri Helena lavluu. 70- já 80 lovvoost Solokuoškâ kesilava kiäsuttij čuođijd, pyeremusâht joba tuháttijd ulmuid lavatánssám joráldâssáid, lâihân Solokuoškâ lava motomin Ruávinjaargâ maŋa tavemus tánssámlava. Alda piirâs lâi tievâ jonssahpeeivijuhlodeijei telttain, olgoláá-uv kannattij vyelgiđ Anarân. Vala-uv njälmpiälláh kiäsáseh moján Solokuoškâ jonssahpeeivi muuštâštijn. Inarin Ilves toollâm toimâ nuuvâi ive 1989, lava roččui ive 2001. 4. Haagelber loppâ “Moonnâm ihečyeđe aalgâbeln tahhojii Anarist stuorrâ soortâ čäcihuksimpargoh. Čäcikiäinui jotteemkiälbulâšvuođah pyereduvvojii kieŋâlitmáin, rähtimáin kanavaid já orniimáin muođhijd já kuoškâpaihijd kärbiskeessimtelaid. Pargoid jođettij insner Hagelberg pargoparânis Anttila. Hagelberg ij lamaš tuše teknikkár já hovdâ, pic meid čepis časijaln lihâdeijee. Taggaar saje ij lamaš teivâsâm puáttiđ oovdeld, mast suoi Anttilain iävá liččii kárbáin selvânâm. Ko sun rähtittij Njuámmilcoskâs telaid sun vietij ennuu ääigi kuoškâpellâst já hundârušâi kuoškâ lyeštimmáhđulâšvuođâ. Loopâst háástuš soodâi nuuvt styeresin, et suoi moonáin Anttilain kárbáinis kuoškân. Puoh moonâi-uv nuotâi mield ton räi ko nuotah lijjii rahtum. Kuoškâ vyelni lâi kuittâg saje, maid Hagelberg ij lam váldám tarbâšân uáinun já togo suoi pärttidáin. Anttila kavnui kuoškâ vuoluubeln, kost sun čokkâi keeđgi alne já kuškij lummotiijmes, mut Hagelberg paasij jyelgistis kiddâ já hevvânij.” Čišetpeln láá uáinimnáálá tääl jo mieskâm steelligeh, moi mieldi kárbáid puovtij keessiđ. Juvduujuuhâ lii lamaš meid suátiääigi vuojâttemuáli já Njuámmilcoskâsist-uv láá keeđgih pačâlum uáli pyereedmân. Lehtola, Matti. 2000: Kuninkaan konjakit ja Valmarin viinat ynnä muut Juutuanvuonon jutut, (uánidum). Inari: Kustannus-Puntsi. 5. Sevŋâd Suhheeh Porge-čohčâmáánu ehidijn, sevŋâd já veeigi kooskâst tuáppee Juvduu kuávžur. Talle juuhân puátih kuávžur suuhâđ Juvduujuuvâ hárjánâm kyelipivdeeh. Taah Lauri Arrela já eres-uv puáris koŋgarij äärbi siäilutteijeeh kočoduvvojeh Servŋâd Suhhen. Sij tobdeh toppimsoojijd sevŋâdin-uv. Sevŋâd Suhhein láá sii jieijâs tijdâvuogah, tijdâääigih já tijdâsajeh, jieškote-uv suhhest suu jieijâs, hárjánmist puáttám. Tot olmâ puzzâvuoggâ kalga moonnâđ eidu olmâ ääigi olmâ keeđgi paaldâ já – tiäđust-uv nuuvt, et käärbis ij suvâdijn kyeskitkin eres keeđgijd. Juvduu jiešvuođâlii kuávžur suuhâmkulttuurân kuleh čälihánnáá njuolgâdusah, moi kunnijâttâm lii ain-uv kyeliluho siäiluttem iävtuttes hinnâ. Käldee: Luhta, Vesa. 1999: Ovdâsääni. Kirjeest Arrela, Lauri: Vielä syttyvät nuotiotulet Juutuan rannoilla. (toim.) Luhta Vesa. Inari: Kustannus-Puntsi. 6. Aantikeeđgi suhhei kortteerpäikki “Taat lii taggaar pegâlmâs saje, taashân pottui ain, nomâlâsân Supekuoškâ Aantikeeđgi suhheeh. Muštám taggaar fiäráán, ko poođijm skipárijnân taas káámpán, te tast lijjii kulmâ skipárâš tađe ovdil. Na, tast aalgijm tiäđust-uv káhvástâllâđ. Ohtâ suuvâi tääbbin, poođij riidon, ijge lamaš finnim maiden. Já talle tast savâstâllui mottoom ääigi. Talle taat Antti Valle (Kijá Antti) eeđâi, et “jaha vuálguppa keččâđ, jo-uv lii kuáijim puáttám Aantikeeđgi vuálá”. Nuuvt tot moonâi toos riidon já spežžâlij kuámmiráin čáácán, et stužettij. Talle puohah kuldâlii siijvost já jo kullui stuužeetmin Aantikeeđgi puotâ: jaha, tobbeen lii skippáár. Tot nuuvt tegu västid, kuárŋookyeleest láá meid reviireh, tot almoot stuužeetmáin, et tot lii muu saje, teehi ij lah pyeri puáttiđ. Talle taat siämmáš Vale Antti vuolgij suuhâđ, já kiinii nubbe vuolgij tuohu Njuámmilcoskâs luusmán suuhâđ. Tast nuuvt tegu vuáruttuvvâi vuolgui, muoi passijm skipárijnân käähvi vuosâdiđ. Na, ij toos moonnâm kuhháá, ko kullui ruulâ párgádem já stužettem já Antti poođij tobbeen kuájimáin.” Reino Nikula, 2001. 60-lovo muštoh, sahhiittâllâm. Supekuoškâ tupe lii oovdiš kyelivaavtâ tupe, mii lii huksejum ive 1932. Tááláá sajasis tot lii sirdum Ryettikuoškâst 2 km pajeláá juhâriddoost suullân ive 1960. 7. Eeji kyeliskipárin Juvduujuuhâ, juuvâijuuhâ lii räähis maŋgâsân ain suhâpuolvâst nuubán. ”Eeči heiviittij luámus ain kuávžurááigán. Vietijm oho juuvâ aln ubâ peerâ, mun-uv lijjim talle vuálá škovlâahasâš. Lijjim talle fáárust eeji suuhâmmaađhijn. Oođđim kärbisnjuuneest já morettim ain toos, et ko eeči suuvâi, te kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ. Tot lâi Ryettikuoškâ, mii lii togo paajaabeln, já ton šaavvân kullui, ko eeči suuvâi savonist. Ko tom ij iberdâm, et mon räi eeči suhá já talle ko kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ, te paldettij-uv ucánjáhháá. Nahhaar čoođâ kullojii kuoškâi šavâneh. Nube tááhust ááŋui jienah, já ko ááiruh teivâsii čáácán rávhuiduttii, lâi pyeri uáđđiđ.” Kaarina Portti, (os. Arrela). Pärnivuođâ muštoh. Sahhiittâllâm 2001. 8. Willamo mokke Juvduujuuhâ lii tievâ kárttáid merkkiihánnáá pááccám, mutâ tađe-uv merhâšittee päikkinoomâin. Kuulmâpeesi meerhah, Vyesikeeđgih, Tanskakeeđgih tuálih sistestis ennuu tiäđu toppimsoojijn, oolijn tâi tábáhtusâin vuovijn, mii ij áášán vihkuuhánnáá ulmui lekkâs. Juvduu jotteid toh mainâsteh puoh. Taa lii Willamo mokke, mii lii uážžum noomâs pegâlmâs já persovnlâš säämijottee eeveerst Willamo mieldi. Suu kámpá pasâttâsah láá taa juhâriddoost. 9. Juvduu ijjâ “Mutâ tot lii tot puzzâvuoggârähtim taggaar, et tom kalga porgâđ luuvijd iivijd, ijge oopâ kuássin”. Veli Mannermaa, 2001. Sahhiittâllâm . Puzzâvuoggâpivdeeh čaneh vuogâidis távjá jieš. Mottoom Suomâ peggeemusâin puzzâvuogâin lii Juvduu ijjâ, mon lii ráhtám Heimo Lehtola (1892 – 1985) ive 1926. ”Ko iššeed lâi viättám iijâ Juvduujuuvâst, te puátteš iiđeedpeivi merhâšij ubâ šiljopirrâsân noonâ joskâdvuođâ. Já ko táválávt kandâpuuiceh puohtii rähtiđ tupeoordân laabžijn suuilo já väldiđ tagarijd liävtuid, et sáhájáávuh luuptâst kuávjáástellii, te iššeed kuárŋum luuptân puzzâvuoggârähtimân lopâttij káátun čiehčâm aaibâs sierânâs koččomušâttáá-uv. Keččâđ uážui kale moonnâđ. Mut siijvost já kovjiihánnáá. Luuptâst opsijdij maalâ já lakka já puzzâvuoggâkápuluvah lijjii čuoggiistum oordân kuškâđ. Tobbeen ožžuu häämis nuuvt Juvduu ijjâ ko Juvduu Kuávsui-uv.” Lehtola Matti ejistis Heimo Lehtolast., 1998. Kirjeest: Wanhat suomalaiset lohiperhot, Lauri Syrjänen já Pertti Kanerva (toim.). Porvoo:WSOY. 10. Hejâjuhleh “Lâi peessum oppeet porgemáánun já Juvduu uággoid nuuvt mielâsiih ijjâsevŋâdeh hokâttellii stuorrâ kyele uággoid sáhháástâllâđ ovdâs-maŋas kárbáinis Juvduujuuvâ riddoost riidon siämmást nailonijdis vonâttâlân, moi keejist lijjii tađe-uv muččâduboh puzzâvuogah. Olmooš lii viehâ koorâs pivdohomáinis, veikkâ pyereest tiätá et kunâgâskyeli puátá juuhân viettiđ tuše hejâidis, mut liijká tahhoo puoh máhđulâš, et keksiiččui taggaar sieptâs, mon tovâttâm suto ij tuot tevkis hejâmáccuhân kárvudâttâm irge tâi myerssee vaje vyeittiđ, pic vollit toos kiddâ, taištâl äŋgirávt já iänááš táppáá.” Vajâldeijee kuávžurij eellimkerdi lii luosâ nálásâš: toh šaddeh virdepaaihijn, eellih porošmađhijnis stuárráábijn čaasijn já mäccih maasâd šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. Arrela, Lauri.1969: Vanhan kalakoukun taikaa. Lapin Kansa juovlânummeer. 11. Váruttâs päikki Njuámmilcooskâs. Pyessinjâsâi häärjih láá tegu sevŋâdist canccoo njuámmileh. Suuhâmkárbáin lyeštimettum kuoškâ. “Lii vala ohta saje, kuus jiem avžuuttiččii omâs ulmuid moonnâđ pääihi tobdee suhheettáá, ij kuittâg meendu alda já tulvečoovčâi. Tot lii Njuámmilcoskâs lusme. Saje lii kale šiev uággumpäikki, mut mestâ ain, ko kuávžur tuáppee tot vollit tállán mietiviirdán já máhđulâšvuođah moonnâđ maajeeld iä lah meendugin ennuu, já mestâba vissásávt kuhes-uv tuárgu šadda taan pääihist uánihin. Kiäldulâšvuođâ kale puáhtá finniđ aaibâs tuárvi, ko suhá puohâin vuoimijn pissoomtiet vyestiviirdán viggee riddokällein siämmáá tääsist. Jis suhhee kárttá kárbáinis tulváás Njuámmilcoskâsân, láá piäluštâttâmmáhđulâšvuođah čepis-uv vyeijest viehâ uceh. Nuuvtpa lii-uv suijâ karveđ taan saje, jyehi tááhust lii vaarâ monâttiđ šiev pivdus.” Arrela, Lauri. 1958: Paljastuksia Juutuan taimenen ruokalistasta. Metsästys ja Kalastus. 12. Kuobžâ já ááhu tuárrum Mottoom Juvduujuuvâ suollust láá toollâm keessiv saavzâid. Ihečyeđe aalgâst anarâš Yrjänä Morottaja saavzah kuottuu Solokuoškâ suollust. “Lii mainâstum, maht ákku ohtii huámášij nubepele riddoost, ko kuobžâ luággu savzâčage kuávlun ááimu njunniistâlân. Áákun šoodâi eeti: Irján lâi Aanaarjäävri alne ijge párnáingin lamaš iše. Saavzah lijjii kuittâg vaarâst. Ákku uigâdij kárbá čáácán já suládij suollui. Sun ooinij, maht kuobžâ kaalij cuávis riddočáácán já vuolgij tot-uv vuoijâđ suolluu kuávlun. Ákku keesij ááiruin já ruáŋgui nuuvt korrâsávt ko lâš vaijaam, vâi paldaččij kuobžâ meddâl, mut kuobžâ vuojâi tegu muuneeld meridum kolgâmuš salâsis kuávlun. Talle ákku suutâi. Palo lappui – sun suuvâi aaibâs kuobžâ paaldân já vuođgâlij áiroin ton uáiván. Suutâi tom huušâst kuobžâ-uv já happiittâlškuođij kärbisroobdâ pesâmistiet pyereeb tuárrumooláádmuudon. Eeđeest ákku čooskij áiroin kuobžâ kozzáid já nuuvt toovân finnij kuobžâ ložžiđ kärbisroobdâst. Kuohtuuh vuolgijn huápust päikkiridoidis kuávlun. Irján, kote lâi luovtâst maccâmin joddeidis lunne, kuulâi hirmâd laarmâ, ko tuárrooh ruáŋgoin kuáimásis. Sun-uv rohhááttij išán, mut tilálâšvuotâ lâi jo lappâd. Ákku čokkái riddokeeđgi alne, saađâi, šuohkij já tuárgistij. Mut taaiđijba siämmáá tiileest leđe kuobžâ-uv, ko ij tast maŋa innig oinum.” Lehtola, Teuvo.1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500-luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. Keejâ meid Ruonaniemi, Arvo. 1987: Juutuan vedet. Hämeenlinna: Karisto. 13. Aksel kyelipäälgis Peggee Juvduujuuvâ jottee já fiskár lâi Akseli Veskoniemi (-2000), Juvduujuuvâ Vyelemuškuoškâ paajaakeččin šoddâm já tobbeen avvees aassâm. Akselist lâi avepeeivi navdâšemvuoigâdvuotâ juuhân. Loopâ räi Aksel juuđij mopoinis juhâriidon, maŋgii taan-uv pálgá mieldi. Aksel tuubdâi Juvduujuuvâ jyehi mohe, puoh keeđgijd, puoh keđgikuánilijd. Kuárus kieđâi Aksel ij távjágin maccâm pááikán. Ain sust lijjii puurrâmkyeleh, suávvileh, šaapšah tâi kuávžureh fáárust. Peegijba hirmos puško-uv uáinám, mut suorgânâm tast: ij tagarân haalijd kihheen muorâkyelees monâttiđ. Selgivepsi-uv lâi tegu almaa kietâkaavâ, já jieš kyeli tegu meettersâš hálgu. Já jo tuoldâi Aksel kievkkânist kyelikiemni: potákkeh vyelni já kyeličaskah alne. Aanaarlâš eehidpittá. 14. O Juvduu! ”O Juvduu! Ko juuhâ lii tegu tihtâ. Toos, kote Juvdui lii lappum, tot lii tom ain. Tot lii uáli suotâs tihtâ, tâi livđe mii álgá ollâgâsâst.” Kariniemi, Annikki. 1975: Oi Juutua. Keuruu: Otava. Juuvâi juuhâ Lii puállám kuolbâ, čuážudâm já keejâm pirrâsân. Togo alda uáinoo tiävá. Vuálgám väzziđ tohon tiäváá vuást, puátá jeggi oovdân. Jeegist lii lyeiveesuánju, jiem peesâ tom rasta. Jorgettâm maasâd, čokánâm jeggiriidon keeđgi oolâ já eskân uáinám, ete tothân lii-uv viehâ ollâ vääri já čukkâ mestâ pääljis muorâin. Muorâi kooskâ ko lijjim uáinâm te jurdim tiäváážin. Vuálgâm väzziđ tom jeegi rido nuortâs, kost kulloo kuoškâ šavâmin. Puátá oovdân keđgitiävá. Kuárŋum tom tiäváá oolâ já čuážudâm tast já kejâdâm pirrâsân. Juuhâgin ij oro lemin kukken. Tiäváást lii ohtâ suárvi, stuorrâ, mii lii luoddânâm kierrust kidâ maddui. Suárvimaddust tegu raavi ličij koivum tohon tiäváá vuálus puállâm pihâškuodduu kuuvl. Äijih lâi koskâstâm iŋádâhhân jävilkuolbân pyelliđ. Mecci togo pirrâsijn lâi viehâ vijđáht puállâm. Väzzilim vuod tohon, kost juuhâ kulloo šááváámin. Eennâm muttoo vuod čunoikuolbânin. Huámášam oovtâ stuorrâ mievtâ, keejâm ko tot oro lemin nuuvt oomâs. Moonâm aldeláá, te uáinâm, ete tothân lii-uv kuáti lamaš togo. Kuáti lii puállâm já togo alda lii lamaš šaldelyevi, pasâttâsâh láá pááccám. Ulmuuh kale lijjii piäluštum. Juáđhâm määđhi kuoškâšaavvân vuást já forgâ lam juuvâ riddoost. Mecci ij lah puállâm tobbeen juhârido alda, ko togo lii njuoškâ jeggi. Must ličij mielâ peessâđ ton juuvâ nubebel, MUT MAHT? Tie stuorrâ koččâmuš. Tast juhâriddoost čokkáám já smietâm, ete moin konstáin pesâččim. Juuhâ oro lemin vala uáli tulveest já rävnji čuuvtij voohâd. Puohlá-án lodeh láá valjeest, kesilodeh ko láá vuod juovdâm teehin. Vuálgám jotteeđ vuáluskulij juuvâ. Lii lámáš ollâ tulve, tom uáinâm tast ko jieŋâh láá nurdâm riddomuorâid nuuvt ete tain láá motomeh njalânâddâm. Mottoom sudâhánnáá jieŋâpäldee lii vala-uv riddoteermist. Čuožâstâm, keejâm juuvâ, jurdâččâm: – Kal taat lii juuvâi juuhâ ko nuuvt lii styeres já kubduv-uv. Maht pesâččim rasta? Smietâm: – Ohtâ máhđulâšvuotâ ličij puárree rähtim. Lii táválâš kesimáánu šoŋŋâ, ko peivi lii päštimin já kivkked puátá arveuáhti tâi čuormâsuáhti. Must láá syeinejum čässiheh jyelgist já šišneheh. Orom tast suohis peciuávsi vyelni já vuárdám ko arveuáhti mana lappâd. Arveuávti maŋa väzzilâm oppeet vuáluskulâi tom juuvâi juuvâ, čässiheh láá ollásávt njuoškâm. Váázám mottoom määđhi, mut te vaibâškuáđám já nelgi-uv álgá leđe. Lam máddáápele värivieltist já peivi vuod páštá lieggâsávt. Orostâm já čokánâm pecimaddui, nuolâm kammuidân, vááldâm suoinijd meddâl kammuin já heŋgiim taid kuškâđ. Poccuu šišneest koorrum lavkkâ, tom siste must láá evviseh. Vááldám laavhâst kuškâdum riävskáteeki, jursám tom, forgâ neelgitobdo láppoo. Valjiim täsivis pääihi olsân, tojâlâm piässáá oovsijd ton sajasân já viälánâm toos. Peeivi páštust lii liegâs viälláđ, nohádâm tállán. Koccájim toos, ko uškes šoodâi, tievst ko peivi lâi vääri tuáhá lappum te áimu lâi čuáskum. Muu kammuuh já kamuvsyeinih lijjii pyereest kuškâm. Suoiniistim čässihijdân, kamâdettim já vuolgim oppeet máátkân. Jiem kiergânâm kuhâs ko kulâškuottim káránâsâid larmâdmin. Halijdim tiettiđ ete mii tobbeen lii ko eidu nuuvt ruŋkesteh já larmâdeh. Ko puáđám aldeláá tom saje kost káránâsâh láá illoodmin, te uáinâm ete togo lii jáámmâm já kiškodum puásui. Togo alda lâi aajâ já vuolgim čääsi juuhâđ, ko lâi nuuvt hirmâd koško. Alda aijuu lâi kuuđhâmiehtâ mii lâi puoh puárvejum. Talle must kale čuálih čoskuu, ko huámášim vorâs kuobžâ luodâid já hirmâd poškâliäjá, ko kuobžâ lâi paškam toos. Jiem halidâm ton tove moonnâđ tom kiškodum poccuu rááđu tutkâđ. Vuolgim vuod väzziđ. Jurduuh joreh tom puárvejum kuuđhâmievtâst já lieggâ kuobžâ pooškâst. Smietâm: – Kale must ij tääiđi kuobžâpivdee šoddâđ, ko kuobžâ pooškâst-uv poolâm. Palo pusseer sist váázâm já vilpâstâlâm maŋŋaalsâm, ko oro et maaŋeest tot kal sáttá leđe. Juuvâi juuvâ njäälmi alda lâi karrii jeggi, mast lijjii uccâ suárvááh. Motomeh suárvááh lijjii madduin mieskâm, taid lâi hiälppu tojâliđ. Lovmat suárváá tooijim já kuoddim riidon, main algim rähtiđ puárree. Päddi ko ij lamaš, te ferttejim láánjáin puunnjâđ piäsáduvvâid já toiguin čoonnâđ taid suárváid kiddâluvvâi, kulmâ muorâ val čoonnim segis peciviäddáiguin rastamuorrân, ete ličij nanosub. Já toin mun peessim tom tulve juuvvâi juuvâ rasta. Iisak Mattus Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 Jyevdilâs-noomah Aanaar kieldâ kuávlust láá jyevdilâs-algâsâš päikkinoomah 15, main enâmustáá láá Jyevdilâsluovtah. Ohtâ lii Ákšujäävri tavenuorttii keččin, nubbe Njižžjäävri Savzâsuolluu puotâ, kuálmád Aanaarjäävri Pihâšvuonâ tavenuorttii keččin, niäljád Naŋŋâjäävri nuorttâriddoost, viiđâd Álttoojäävri viestârriddoost, kuuđâd Lemmee Sieptâgâšjäävri máddáákeččin, čiččâđ Menišjäävri nuorttiipiäláá Ruáhujávráá taavaakeččin, káávcád Sulgušjäävri nuorttâuásist, oovcád Aanaarjäävri Cissáánjaargâst, lovváád Aanaarjäävri Segispecsuolluu máddááuási nuorttâriddoost já ohtnubálovváád Sulgušjäävri nuorttâuásist, mon nubbe nommâ lii Kiärdusluohtâ. Nuuvtpa Sulgušjäävrist láá kyehti Jyevdilâsluovtâ já Aanaarjäävrist kulmâ. Miärušuási jyevdilâs uáivild iänááš taggaar ääši, mast ij lah ulmui ennust ävkki. Luovtâi uásild tot meerhâš tom, et toh láá liijgás cuáháseh tâi kyelettemeh, mut Sulgušjäävri nubbe Jyevdilâsluohtâ lii nuuvt kuálláá, et toos lii kiivšás adelum taggaar nommâ. Lemmee Jyevdilâsluovtâ nommâ oppeet sátáččij puáttiđ tast, et ko vieres olmooš kuárŋu Lemmee pajas kárbáin tâi kanottáin, te táválávt sun čááijád ton kuhes luovtâ pootân, ige aaicâ kezis pove (Pirgitčuálmi), mii lii Sieptâgâšjäävri já Čuáđgijäävri kooskâst. Jyevdilâsluovtâ nuorttiipiäláá Jyevdilâsnjaargâ nommâ sátáččij puáttiđ suullân siämmáá suujâ keežild, et jis vieres olmooš puátá vääžin Lemmee nuorttârido vuáluskulij, te viehâruš kárttá ton kuhes Jyevdilâsnjaargâ kiäčán, jeđe ferttee maccâđ já karveđ tom kuhes Jyevdilâsluovtâ, vâi piäsá ovdâskulij. Nommâ sáttá kale puáttiđ še Jyevdilâsluovtâ mield, ko tot lii ton paaldâst. Ruáhujávráá taavaakeeji Jyevdilâsluovtjeggi oppeet lii uážžum noomâs tast, ko tot pirâstit Jyevdilâsluovtâ kuulmâ kulij. Sevžjäävri taavaakeeji viestârpiälááš Jyevdilâsjävri lii uážžum noomâs tast, ko tot lii iänááš keđgiponnásâš kyelettes jáávráš, mast iä lah eres elleeh ko cuobbuuh já tiivreh. Ijjäävri Juvnjäälmi taavaapiälááš Jyevdilâsrotogis sáttá leđe uážžum noomâs tast, ko tobbeen lii aainâs keessiv já kiđđuv väädis jotteeđ njuoskâs já sahisvuođâ keežild já tobbeen šaddeh še njeeccihmievtah ađai ruošâuáivimievtah. Tááláá ääigi tot ij lah innig nuuvtkin jyevdilâs, ko togo pehti läävejeh soorvah jotteeđ já taid lii älkkee tast pivdeđ. Ijjávráliih läävejeh stelliđ toho soorvâi várás njuállumkeeđgijd já Juhánâs Veiko (Veikko Aikio) mield taid puávtáččij masaba jo jyelgikieláin pivdeđ tobbeen. Muádi kilomeetter kukkosâš Jyevdilâsčielgi, mii lii Kyepisistjuvvii já Sijdâjávrááruávijuvvii kooskâst, sátáččij oovtâ puásuialmaa mield leđe uážžum noomâs tast, et poccuuh iä pisoččii tast meendugin pyereest. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Jyevdilâsroto Ovdebáá numerist lâi saahâ jyevdilâs-algâsâš päikkinoomâin, moh láá Aanaar kieldâst puohnâssân 15. Jyevdilâsroto lii Ijjäävri Juvnjäälmist 2 km taveviestârân já jyevdilâs tot lii ton keežild, et roođoost láá ennuu stuorrâ njeeccihmievtah. Táválii keesi, ko arvemeeri-uv lii táválâš, te mievtâi kooskâst lii čääci valjeest, et tobbeen lii masa jo máhđuttem jotteeđ kuhesleggâstevilijttáá. Veikkâ mievtah láá olluuh já stuárráh, te toi alne ij liijká pyevti väzziđ, ko toh iä suuvde ulmuu. Koške keesij, tegu moonnâm keesi lâi, ij mievtâi kooskâst lah čääci ollágin já lihâdem-uv roođoost luhostui pyerebeht. Roto olgoláá uáinin sulâstit moorâst já omâs olmooš tom tagarin ubâ nabda-uv. Ko čaaŋŋâl rođo siisâ, te tobbeen ij lahkin stäđis eennâm pic timmâsiähá jeegi sulâstittee eennâm. Oovdân iteh ollâ njeeccihmievtâi lasseen še ennuu almaa alosâš poijuuh ađai sieđgah, muálkkáás suávih, storgâ skierih já jyehimudusâš luhteesyeinih, moiguin ij pyevti mahten ávhástâllâđ. Rođo siste lii väädis lihâdiđ, mut tot lii kuittâg miellâsâš saje sorváid já toh mákkojeh-uv leđe tobbeen. Meid riävská lijkkoo asâstâllâđ roođoost. Ijjávráliih stellejeh roton jyehi ive njuállumkeeđgijd, moiguin soorvah herskusteleh já ton keežild taid lii-uv viehâ älkkee pivdeđ tobbeen. Eres äšši oppeet lii tot, et jis luhostuvá pääččiđ soorvâ toho, te piärguid lii-uv váddásub uážžuđ tobbeen meddâl. Ilmari Mattus Kaab Irjánâš Kaab Irjánâš ađai (Irján Kaabikandâ Morottaja 1859 – 1941) lâi ääigis pegâlmâs. Tááláá ääigi eđâččii, et sun lâi tallaa ääigi “julkkis”. Kaab Irjánâš lâi Irján Kaabi kandâ já lii nabdemist, et sun lii eidu siämmáš olmooš ko Irján Kaavraž (1822 – 1901), kiäst lii muštâlus A. V. Koskimies já T. I. Itkos kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” noomáin “Nieidân uáđđái já kálgun koccái”. Mainâs lii muštâlâm Aanaar Čuárvinjaargâst aassâm Paulus Valle, (*1859) kote lâi Pavlus Nuuvdi (Paul Knut Valle, 1885 – 1953) eeči já jis Irján Kaabi lii siämmáš olmooš ko Irján Kaavraž, te talle ko Pavlus muštâlij taan mainâs kirje čälleid kuásnii 1800-lovo loopâkeččin, te sun ij vissâ tiättám, et suu kandâ Pavlus Nuuvdi šodâččij vala motomin naaijâđ Irján Kavraa nieidâ nieidáin. Pavlus Nuuvdi kálgu Sammlii Máárjá (Maria Mujo, 1889 –1969) lâi uáináh Irján Kaabi puárásumos nieidâ Kaabi Ááná (Anna Morottaja, 1854 – 1944) nieidâ, kiän käällis lâi Njuámmil Sammlâš (Sammeli Mujo, 1851 – 1930). Pavlus Nuuvdi já Sammlii Máárjá perruinis assáin Čovčjäävrist, Palomaa nommâsâš táálust. Nuuvdikiäzzáh ađai Pavlus Nuuvdi viehâ kočodij Kaabi Ááná Áánnáš-ákkun, kote jaamij Ylivieska evakkomáátkán. Áánnáš-ááhu eeji ađai Irján Kaabi sij oppeet kočodii Kaabi-äijihin. Áánnáš-ááhu viljâ lâi Kaab Irjánâš, kote juuđij viehâ vijđáht Tave-Aanaar já Ucjuv tááluin reŋguustâlmin aainâs Cieskul rääjist, veikkâ lâi-uv lämissiähá olmooš. Nuuvtko lâi jo saahâ, te Irjánâš lâi pegâlmâs aainâs Tave-Anarist já Ucjuv-uv pelni. Sun lâi jieijâs ääigi persovn, nuuvtko láá lamaš ovdâmerkkân Nijlâs Jovn Reedrik (Fredrik Nuorgam), Jáák Irján (Yrjänä Sarre, 1830 – 1918), Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja, 1899 – 1980), Haanu Hanssâ (Hans Saijets, 1871 – 1950), Káájá Heikkâ (Heikki Aikio), Lesk Ant Uulá (Uula Morottaja, 1892 – 1963), Ristnáá Piättâr (Pekka Paadar), sehe Reutu (Hans Tepsell) já maaŋgah eres-uv ulmuuh miätá Säämi. Taanáigásâš ohtsâškodde ij innig nahcii šoddâdiđ tágárijd persovnijd, mii lii kale vaahâg, ko sijjân ličij ain-uv tárbu. Mudoi elimist šadda liijgás oovtkiärdán já ahheev. Kaab Irjánâš lâi lamaš aaibâs pärnivuođâ rääjist ucánjáhháá läämis, čiŋkoi čižetpele jyelgi, ige vaarâ čižetpele kietâgin toimâm nuuvt ko lâi kolgâđ toimâđ. Sun lâi mottoom muudon kopsettâttâm Immeel adalduvâin, ige puáhtám eelliđ nuuvt, tegu riskes já kievrâs almaah puohtii eelliđ. Nuuvtpa sun lâi pááccám puáriskandân, mut tot ij hettim suu eellim. Irjánâš juuđij táálui mield reŋguustâlmin já veikkâ lâi-uv läämis, te juuđij ovdâmerkkân vääzin Ucjuv pelni, mast taat komserjâs E. N. Mannis kuvvim kove-uv muštâl. Irjánáá kulluuvâšvuođâst muštâleh jo nelji päikkinoomâ, moh láá nomâttum suu mield já joba kyevti eres sämikielân ađai orjalâškielân já anarâškielân: 1. Eli Saammâl Joovnâ (Jouni Laiti, š. 1926) já Vile Ristin (Kristiina Järvensivu, š. 1926) puárásub táálu máddáábeln kolgá tälviv čuuvtij oškâsteijee aajâ Mierâšjäävri máddáákeš, mon pellâst Irjánâš čuopâi tovle soovijd já suáttudij taid. Eli Saammâl (Samuel Laiti, 1891 – 1959) lâi pálkkááttâm suu muorâčuoppâmpargoid já aajâ uážui-uv nommân Irjánašája (Irjánâšaajâ). 2. Siämmáá aijuu máddáápele riddoost lii lamaš še Irjánašáiti (Irjánâšäitti). Tot lii lamaš pelduvváid korsulágán kuáti, mut kihheen taan ääigi ulmuin ij innig tieđe, kogo pehti tot lii lamaš já mondiet tieggáár nommâ toos lii adelum. 3. Sevžjäävri viestârriddoost Kieddsuolluu puotâ Sammlii Kaabi (Gabriel Mujo, 1890 – 1947) kesipääihi alda lii kaavâ, maid kočodii noomáin Irjánâšrohe Lyemekaavâ. Tobbeen Kaab Irjánâš čoogij luámánijd. 4. Tavemuu Piergivääri nuorttâvieltist Ucjuv maađij viestârbeln alda Nuuvdi-rohe táálu lii puáris aikkâ, mon maddust Kaab Irjánâš tovle laavij muorriđ. Tast tot finnij noomâs Kaab Irjánáá peeci. Jis taah päikkinoomah liččii maŋaluvâi, te tain puávtáččij masa jo iärvadâllâđ, et saahâ ličij siämmáá ulmust, ko puohâin päikkinoomâin ulmuu nommâ lii deminutiivhäämist. Na ko nommâ lii deminutiijvâst, te tovláá ääigist tot merhâšij tom, et olmooš lii talle eejis käimi, mut Irjánáá puotâ tot ij toolâgin tiäivás. Täst lii-uv saahâ suhâpuolvâ paijeel njuškejeijee käimivuođâst ađai sun lâi äijihis Anttii Irján (Göran Aantikandâ Morottaja, 1789 – 1863) käimi já tondiet suu nommâ-uv lii deminutiivhäämist Irjánâš. Anttii Irján eeči oppeet lâi Anttii Aantiš (Anders Aantikandâ Morottaja, 1718 – 1788) já ton suujâst Irján noomâ miärušuási Anttii, lii deminutiivhäämist. Deminutiivhäämi puáhtá šoddâđ še tast, et olmooš lii kiännii aldaš ulmuin tâi huolhijn kaaimiš. Ovdâmerkkân Uccâ-Máárjáš uážui noomâs tast, ko sun lâi perruu piämmunieidâ käimi. Uccâ-Kaariš (Kaarina Morottaja, kj. kove čallust “Kommetullâ”) oppeet uážui kočodemnoomâs tast, ko sun lâi muáđás käimi. Meid nuorâb kääimi nommâ puáhtá vaikuttiđ puárásub kääimi noomân, nuuvtpa nieidâ, kiäm táássáš lijjii kočodâm Maati Kaarin (Kaarina Mattus), koččoodškuottii nuorâb Kaari šoddâm maŋa meid Stuorrâ-Kaarin. Puávtáččij mainâšij vala, et ovdâmerkkân eejis käimivuođâst lâi še taggaar vyehi, et kaandâ iä kočodâmgin siämmáin noomáin ko lâi eččis pic sun puovtij leđe Uccpáárnáš tâi Siempáárnáš. 1. Päärtih – Čevetjäävri kuávlust lii vaikuttâm Uccpárnáá Issá, kiän eeči lâi Eljis já tiäđust suu-uv eeči lâi Eljis ađai kandâ já eeči láin kaaimižeh, suhânommâ lâi Paltto. Nuuvtpa nuorâb Eljis lâi Uccpáárnáš já Issá lâi suu kandâ. 2. Čovčjäävrist še aasâi Uccpárnáá Issá, mut suu eeči lâi Heikkâ já äijih lâi Hendrih, suhânommâgis lâi Mattus. Nuuvtpa taat nuorâb Heikkâ lâi Uccpáárnáš já Issá lâi suu kandâ. 3. Samudjäävristkis aasâi Siempárnáá Hannu, kiän suhânommâ lâi Saijets já tast puávtáččij-uv kivkked jurdeliđ, et Siempáárnáš ličij suu eeči já suhânommâ še ličij Saijets, mut ijba lamaškin. Taat Ijjäävrist aassâm Siempáárnáš ađai Heikki Aikio, lâi eejis käimi já Hannu lâi suu, ađai Siempárnáá piämmukandâ. Ucjuuvâst Gárgoláddu ´Kárguláádu´ riddoost áásá Piijpoalmai ađai Luobbâl Uulá Nijlâs-Andi (Niiles-Antti Aikio), kiäm tááláá ääigi aainâs suu aldemuuh ulmuuh iä innig koččood piijpoalmajin, ko lii jo áigáá tassaaš joskâm juhâmist piijpo. Ko sun lâi kaandâš, te Irjánâš poođij motomin Mierâšluobbâlân já eččis Luobbâl Uula (Uula Aikio) pálkkááttij suu muorâpargoid. Luobbâl Uulá tuve já Ucjuv postâpálgá kooskâst lâi talle viehâ sahis suáhivyevdi, mon Irjánâš jolgij masa päljisin. Piijpoalmaa mield eččis lâi pálkkááttâm Irjánáá tuše njárbudiđ tom, mut Irjánâš jolgiistij-uv tom masa muorâttemmin. Piijpoalmaa mield tot saatij leđe lamaš siämmáš tälvi, ko sij Mierâšluobbâl párnááh lijjii puoh ilbâdumos muddoost. Talle lâi Irjánâš lamaš mottoom kiđđâtäälvi veigin äittipellâst čievčâdmin tobbeen muottuu já rápumin kieđáin maidnii, jeđe lâi kavnâm torske muottuu vyelni. Kaandah lijjii čuuvtij imâštâllâm, ko Irjánâš tollij torske peeccihist kiddâ já veisidij saalmâ: – Kun herra mua paimentaa, ei multa mitään puutu... Ama Irjánâš vaavjij et tääl täiđih leđe ulmuuh suu uáinimin, já ruttiistij saalmâ. Nuuvdi Ailâ (Aili Koskinen-Aikio) muštâččij, maht sij lijjii motomin tuuveest, ko Irjánâš poođij siisâ já iätá: – Kuumpih toh kullojeh olvomin tovben Čovčjäävri taavaakeččin. Na ulmuuh tiäđust-uv tuámittii olgos kuldâliđ kuumpij olvom, mut Irjánâš moonâi-uv tyeldee pääđi luusâ jeđe toppij määrfi já tuvkkâlij tom puoŋân. Sammlii Máárjá lâi uáináh márfum já lâi vuošâmin kumppâsijd, piärguid já maarfijd. Na ko sun lâi tuvkkâlâm määrfi puoŋân, te poođij še makaš kuldâliđ “kuumpij olvom” toho olgos. Ij tobbeen kullum ohtâgin kumppi olvomin, mut Irjánáá mááccuhsiäpulâsâst porgestij miinii já táálu viehâ ervidij tállán, et määrfi, kuumpâs tâi piärgupittááš te lâš tobbeen porgeestmin. Iä ulmuuh riemmâm suu vuárnuttiđ tast, ko sij tiettii, et Irjánâš-uv taarbâš purrâmâš. Viljârohestân Juhháán Uulást (Juhan Uula Mattus, 1930 – 1998) lâi ucánjáhháá ereslágán versio ääšist, mon sun muštâlij munjin. Saatij leđe saahâ eres-uv, mut siämmáásullâsâš ääšist kuittâg: Ulmuuh lijjii tuuveest – Irjánâš še, ko sun cyeigee maidnii oinuumin laasâst. Ulmuuh tiäđust-uv ruámustii laasân keččâđ, mii tobbeengis uáinoo já siämmást lâi Irjánâš toppim tyeldee pääđist toggemäärfi já tuvkkâlâm puoŋân, jeđe ruttiistij vala saalmâ: – Eippä koskan herran kansa... Máccuhist lâi räigi eidu puoŋâ puotâ já märfikeeči iđestij rääigist olgos já tiäđust-uv porgestij. Irjánâšhân kale fattiittâđâi livkkâlmist kiddâ, mut iä ulmuuh ráŋgáštâm suu. Sun lâi Irjánâš já puohah tiettii, maht sun lättee. Viljâpelestân Uccpárnáá Maati Iisist (Iisakki Mattus) lâi váháš siämmáá sullâsâš livkkâlemmaainâs, mon sun lâi kuullâm päihistis. Tast Irjánâš lâi toppim tyeldee pääđist kumppâs jeđe tuvkkâlâm tom čiehâkaperis siisâ jeđe stonccâlâm kappeer uáiván. Ulmuuh lijjii imâštâllâm, et mahtkis Irjánâš lii nuuvt čuuvtij pivâstum, et uáivi penttâ porgeest. Nuuvtko lâi saahâ, te Irjánâš laavij muorriistâllâđ tááluin. Motomin te lâi kiergânâm muorrimpargoost Nuuvdibeln Čovčjäävrist, jeđe lâi vuolgâdmin Kaamâsân tâi Tuáivunjaargân. Nahande iššeed tuágád, et reeŋgânhân kalga mäksiđ päälhi muoriimist. Nuuvt lâi Pavlus Nuuvdi faallâm reŋgâsis päälhi pävirruuđâ häämist, moos Irjánâš lâi ettâm: – Pápárist mun kale jiem huolâ, kalgeh kavnuđ olmâ ruuđah. Talle lâi Nuuvdi ettâm nieidâsis Aailân: – Eelâš Uccpárnáá Vuoli lunne, jis tast liččii “olmâ ruuđah”. Ailâ lâi elâččâm luovtâ nubebeln Vuoli lunne já luoihâttâm tâi vissâ-uv lonottâm sust pävirruuđâ šlanttân ađai “olmâ ruttân”, adelâm taid iäččásis já sun lâi oppeet adelâm taid reŋgâsis já reŋgâ lâi lamaš tuđâvâš. Motomin lâi Irjánâš puáttám Tuáivunjaargâst Kossenâmân já táálu eemeed lâi kuásuttâm sunjin leeibi. Ko Irjánâš lâi tast pevdipellâst puurâdmin, te Ábrámâš-rokke (Abram Aikio, 1875 – 1948) lâi še puáđistâm toho já skulduustâm Irjánáá: – Tun-uv puáđáh teehi puurrâđ korttileeibi! Na Irjánâš tiäđust-uv imâštâlâi ääši já lâi koijâdâm: – Maggaargis tot korttileibi talle lii? Ábrámâš lâi ettâm: – Na eidu tiet, maid tääl puurah. Toos lâi Irjánâš västidâm: – Na taat tot kale lii táválâš leibi. Lijjii moonnâm motomen ohoh, nahande Irjánâš oppeet puáđistij Tuáivunjaargâst já rammuustij tállán Ábrámâžân: – Tääl kale must-uv lii leibikortti. Irjánâš lâi čuoppâm TYÖKANSA -nommâsâš neeljičievvâg korrâleibipakettist lokkeuási luovâs, máccum tom já tuvkkâlâm puoŋân. Tot lâi suullân 30 x 30 cm stuárusâš päävir, mon sun lâi čáittám Ábrámâžân já talle lâi Ábrámâš-uv ferttim mieđettiđ, et Irjánáást še lii “leibikortti”. Tallaa ääigi lijjii puoh purrâmâšveerkih koortâi tyehin ađai taid uážui käävpist tuše koortâi vuástá. Kirjeest “Tovlááh mainâseh”, lii Nuuvdi-Vuoli (Juho Olli Valle, *1920) muštâlem maainâs, mii vuáđuduvá Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja, *1942) ive 1968 toohâm sahhiittâlmân: “Tovle lâi Njuámmil-Sammlii Kaabist puásuikeččeenieidâ, tot lâi Máárjá Paadar ‑nommâsâš nieidâ (Jovnii Isá Máárjá). Te lâi taggaar puárislágán almai, maid kočodii Kaab Irjánâžžân. Tot lâi taggaar tuápánjâs äijih. Te maid paahusijd, te lamaš livkkâlâm ton Máárjá puuvsâid já cááhá juálgásis já puátá teehin Čovčjáávrán. Tot laavij ulmuid reŋguustâllâđ, aalgij mijjân-uv muorâid čuoppâđ miäcán. Na miste lâi puásuikeččeereŋgâ, maid te kočodii Uccpárnáá Vuollin (Olli Mattus). Tot lâi meiddei kandâalmai talle toi aaigij, siämmáá ko Máárjá-uv lâi nieidân. Muádi peeivi maŋa poođij tot Máárjá Čovčjáávrán, koijâdâl: – Kost-ks Irjánâš lii? Enni iätá: – Tothân kal moonâi miäcán muorâid čuoppâđ. – Na kuhe-uvsun láppoo? – Na mast tot kal sun tiätá, na tassaaš kuittâg ko siävŋánâš. Naa, enni moonâi toho olgos, naavittân vâi kote paahusân lâš moonnâm. Te lâi viehâ koskii, te poođij Irjánâš. Viehâ sevŋâd lâi jo tuuveest talle. Toi aigij ko iä lamaškin ulmuin vala laampuh meendu valjeest, nuuvtko tääl láá taan ááigán, et láá jyehilá-án čuovah, kuittâg kaasučuovah-uv jo láá jo tagarijn tuárispelntááluin-uv. Ná, tettee Máárjá aalgij ettâđ toin Irjánáin: – Tun-uv muu puuvsâid lah váldâm? Irjánâš aalgij ettâđ: – Tuu puuvsâid mut nuhtán! Já kost váldâm? Máárjá jorgostij Irjánáá mááccuhheelmijd já iätá Uccpárnáá Vuolin: – Na iä-uvba tuo lah muu puuvsah? Kaabi, tuosâ tun tulitikuiguin. Naa, nuuvthân kaartâi Kaabi-uv tulitikkuloová voskâđ toi Isá-Máárjá puuvsâi keežild. Já Máárjá koijâdâl Uccpárnáá Vuolist: – Na keejâba Vuolli, tuo láá muu puuvsah! Nubbe iätá: – Já tiegáreh puuvsah toh láá tuste! Tääl kal täst maŋa tiäđám magareh puuvsah tuste láá. Ko lâi taggaar tuápánjâs almai ubâ avvees. Tot laavij livkkâliđ kiäst maid. Ennuu tot kal ij váldâm kiästen maiden, mut kuittâg et tot ko lâi voorân tarvanâm tot, et koolgâi ain maidnii finniđ. Ruuđâ tot almai ij tubdâm. Pááppârruttâ veikkâ tyeđe eenâb lišij lamaš, te tom kal ij liččii väldiđ, mut kalhân nuuvtko taggaar korrâ ruttâ, märkki, taid kal lâi sättiđ väldiđ. Mut muide mun jiem kal tieđe maid lišij... Na tubbáákrullâ kal laavij ain... Tom lun kal illá maašâi. Tot puáldám ij tubbáák mut laavij suoskâđ, tugo piejâi njáálmán. Tot aasâi Kossenâmist já váhá kost-uv, toin tááluin te juuttâlij já reŋguustâlâi ulmuid. Tot lâi Yrjö Morottaja‑nommâsâš. Tot lâi Áánnáž-ááhu viljâ, Kaabi-äijih-rohe kandâ. Áánnáš-ákku lâi Sammlii Kaabi enni já Kaabi-äijih lâi Kaabi Irjánkandâ Morottaja.”. Ucpárnáá Vuoli Ilmar Káájá Heeihâ vyernis Motomin 1950-lovo loopâst ko lijjii šiev lyemeiveh, te luámánijd kannattij tuálvuđ Kárášjuuhân taksijn teikâ eres autoin. Káájá Heikkâ še lâi iällám Kárášjuuvâst, mut mätki ij lam moonnâm meendu pyereest. Mun lijjiim viljâidânguin sačâmin lyemepyeráid Ijjävr pálgá mield. Veikâ lâš eeči-uv lam fáárust. Juáhhást lijjii kyehti 25 kiilu lite pyerá alne. Eres luoddâhân Samudjáávrán já Ijjáávrán ij lam talle ko päälgis. Te puátá Káájá Heikkâ oovdeld Pardalâsäävži taavaabeln. Tast ij tarbâšâm kuhegin sárnuđ, ko huámášijm, et tääl ij lah naabur uáli pyeri mielâst. Heikkâ tuikkodii já karodij tom lyemekavpâšemmääđhi. Sun lâi Čovčjäävrist vuálgâm kyermiauto fáárust luámánijd tuálvuđ, ko fáárun njuámádii Uccpárnáá Maati nieidah já monnii koopin. Heikkâ já iäráseh, kiäh ležeh lamaš, karttii čokkáđ lava alne. Ko lijjii kavpâšâm, te pottii maasâd Čovčjáávrán. Mut nieidah iävá máksâm maiden määđhist. Tast lâi Heikkâ iäddum nuuvt čuuvtij, et et moonâi jeggipoolsâ oolâ iddui oolâ já vuárnui kyehti suormâ paijeen, et sun ij kuássin avepeeivi ááigu moonnâđ kuussân čovčjávrálijguin oovfááru. MM Káájá Heikkâ Káájá Heikkâ (Heikki Antti Aikio) šoodâi Ijjäävrist vyesimáánu 20 peeivi 1910 já jaamij Anarist 20 peeivi roovvâdmáánust 1994. Sun jaamij nuuvt ettum “stevvileh jyelgist” ko lâi Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle) já Nuuvdi Kaabi (Gabriel Valle) kyessist Aanaar markkânist kirho paaldâst ton ráiđutáálust, kuus sun majemui iivij laavij ain táálván varriđ. Sij lijjii vaarâ väldistâm váhá julástuv, já Heikkâ ko vuolgij maasâd jieijâs viistán, mon olgouksâ lâi mottoom läävhi keejist, te toos suu eellimpäälgis nuuvâi ton kyevti uuvsâ kooskân. Kove: Tauno Välimäki Heikkâ elettij jieijâs puásuialmajin, riävskápivden já kuálásteijen. Poccuidis sun vuobdij Kaabi Haansân tain suulâin ko moottorkiälháh pottii puásuituálun. Ergi- já čuoigâmääigi sun lâi maŋgii meiddei palgâs siijdâ kuáđutteijen, já jis olmânáál tiäđám, te eidu Nuuvdi Saammâláin ovtfááru. Sun lâi hirmâd vale já viiššâl čuoigâđ oles eellimavvees. Heeihâ mainâšii meiddei almajin kote laavij kale uálináál iädduđ jis puoh ij moonnâmgin suu mielâ mieldi. Kappeer vala laavij leggistiđ enâmân já njuškiistâlâi ton alne já karodij. Heikkâ lâi ohtâ pegâlmâs Aanaar sämmilâš, kote eelij pärnialmajin oles eellimavvees. Sun lâi mottomnáál kale taggaar persovn, et tááláá ääigist iä tagareh innig ennust tiettuu. Heikkâ-čeeci lâi hirmâd viiššâl puohlágán pivdohommáid já maŋgâ pivdomääđhi ležžeem mun-uv suin jottáám. Suu nuorâvuođâ ääigi lâi vala kiđđâloddepivdo-uv loválâš, já ij sun kuássin tast kale luoppâm, lâi tal lope tâi ij. Ohtii muoi láim moonnâm oppeet uápis pivdosajan Ivváármievtâ puotâ Koškisjávráá fiestârpele riidon vahtiđ njurguid já kulnâsijd. Čokottâláim tast tullâpiällást já juvâdáim teejâ, ko kuulnâstuákki siäivui toos munnuu puotâ riddomuálusân. Talle muoi vuolgâláim ruottâđ ton mievtâ tuáhá. Te Heikkâ iätá muin: – Moonâ tun oovdâst. Já nuuvt muoi ruottáim ton mievtâ tuáhá já orostáim toos. Talle Heikkâ iätá: – Muoi kalgeen vyerdiđ nuuvt kuhháá et kuohtuin láá kyehti niŋálâs luámádâs. Tot lâi ton suujâst et jis vistig pááčá taid niŋálâsâid, te oráseh iä vyelgi kuhás, peiccâ pääcih toos kirdâččiđ. Äigipuudâ ko vuordijm, te viijmâg lijjii kuábbáást-uv kyehti niŋálâs miäldáluvvâi. Heeihâst lâi kyevtipiijpog hávlár, te sun cuulijd munjin: – Pääji vain tun te kale sun kiergânâm pyereest pääččiđ kuohtuid piijpoid. Na miiba tast, munhân kale pavkkâlim toin oovtâpiijpog Tikkakoski-hávláráin já kiergânim vala lonottiđ lemnuu já pavkkâlim vala oovtâ niŋálâs kulnâs. Na tast mun algim smiettâđ et manenkis mun jiem kuullâm, et skippáár ličij pááččám ollágin jeđe jurgâlâđâm suu piälán já koijâdâm: – Paaččih-uks tun? Na Heikkâ mojottâl hirmâdávt jeđe arvâl: – Na naa, mutâ mun tot kale paaččim kuárus pissoin. Suu sárnumvyehi ko lâi uáli jo hiđes te ton-uv celkkust moonâi kuhes äigi. Sun vala cuovkkij r-puustav, ige eissigin hepânâššâm tom, masaba lâi jo nubij kulij. Heikkâ-čeeci ko lâi ton ääigi já kuávlu pivdein masa áinoo, kote kirdedijn laavij pääččiđ já teividiđ meiddei, te kalehân munnust lodeh lijjii ton tovváá tuárvi. Ohtii mun lijjim pivdáskâm togo Juuvânjäälmi suddeest kulnâsijd já nuuvt nistettim oovtâ páccáid já tuáridim tom kárbáin ton suddeest. Heikkâ huámmáš tom já váldá saloŋgáá fáárun já kuárŋu šaldelyeve oolâ mii lâi tast aaibâs riddoost. Páccákuulnâs lii taggaar ko álgá puohčâđ, te ij tast ennuv eres ko njune eelâš ain čäciuáivist. Viijmâg tot álgá vaibâđ já oinuustâl ain kuhheeb et kuhheeb ääigi. Talle Heikkâ ain pááčá tom já ij teivid toos ko kárttá pääččiđ vuáluskulij te paijeel ain mana. Lâi vaarâ jo lovmat kerd pááččám já ij teivid. Talle sun aalgij karodiđ hirmâdávt nuuvt et ubâ kuávlu skáájá. Ton ääigi lii ain joskâ ko skihtee, jágo pavkkâl já ij teivid te hirmâd karolarmâ. Tast muoi pivdijm äigipuudâ já viijmâg kuulnâs roovâi kávukkozâi, te talle Heikkâ ruáhásij nuuvt et oppeet škaajâi ubâ kuávlu. Monnii tast kale loová tievâ lemnuuh-uv. Heeihâst lâi taavaakeččin Ijjäävri kuálástuskámppá já toobbeen sun ain čohčâpuudâ kuálástij. Ohtii sun lâi finnim Holber Olavi kuálástusreŋgân, já nuuvtpa suoi láin vyejestâm moottoráin ton kámpá luus. Heikkâ lâi jieš ráhtám šiev kárbá olssis já tast lâi neelji hiävušvyeimi Penta moottor. Viärmástâllâmkäärbis lâi tiäđust-uv kámpá kulân, já nuuvtpa suoi suládáin suáppuđ joddeid. Heikkâ usâstâlâi uđđâ joddeesoojijd já nuuvtpa sun aalgij mittediđ čieŋŋâlvuođâ já čonâdij taid puddopaadijd miäldluvvâi. Majemuš päddi lâi suu kieđâst já nuuvt sun nistettii tom já toho monnii puoh puddopäädih moh lijjii fáárust. Talle sun karroodškuođiđ hirmâdávt jeđe arvâl vala et mii pergâluv jordanijd tot taatkis lii. Olavi ko viggá meid maidnii arvâliđ tavesämikielân, mii lii suu eenikielâ, te toos Heikkâ ain páárgád: – Majah?! Na ij tast ávttám mihheen ko puoh puddopäädih moh lijjii fáárust, te toh lijjii tääl ton Jordaanist. Suoi suvváin maasâd kámpá luus já algijn vuoššâđ teejâ. Olavi ain keččâl arvâliđ maidnii te Heikkâ páárgád: – Majah?! Ko láin äigipuudâ juvâdâm teejâ, te Olavi koččâlist uáli siijvost: – Gulamat Heaika. (Kuulâba Heikkâ). Sun lii jo tommittáá rávháidum et koččâlist: – Na maid? Olavi arvâl: – Jogoson dat geađgi lea doppe jávrri bodnis? (Jo-uvsun tot keđgi lii tobbeen jäävri ponneest?) Talle Heikkâ ruáhásij hirmâdávt já arvâl et: – Tämä se kyllä oli vuosisatan kysymys. Sunnust ij lam eres rääđi ko vyeijiliđ maasâd máddáákeš Ijjäävri viežžâđ uđđâ puddopaadijd. Tyest aalgâst maainâšim Heeihâ varriistâlmist, te sun tuođâi majemui iivvij laavij ain táálván varriđ Anarân já kiäsán maasâd Ijjáávrán. Táválávt sun vuolgij ain roovvâdmáánu aalgâst Anarân já maacâi cuáŋuimáánu aalgâst. Heikkâ lâi meiddei nuuvt ettum huumoralmai, já ohtii sun lâi oppeet rahttâtmin vyelgiđ Anarân, já mun moonâm eelliđ suu kulân já uáinám et sun lii vuolgâlmin já mun te arvâlâm: – Tunhân lijjih itten peessâđ muu fáárust Anarân. Sun mojottâlâi uáli kuhháá já ponjá siämmun já te arvâl: – Na naa, mutâ “lesken syli se on lämpöinen”. Nubetuv lâi jo roovvâdmáánu ušom viiđâd tâi kuuđâd peivi, já mun oppeet moonâm čeesi kuásán já arvâlâm: – Jieh-us lahkin vyelgimen Anarân? Te oppeet sun mojottâl já ponjá siämmun já arvâl loopâst: – Aanaar leeskah toh kale láá tulkkâm náávlán. Kutlov-lovvoost ko pottii moottorkiälháh, te Heikkâ-čeeci oostij meiddei kiälhá. Jiem mušte innig tärhis ive, mutâ tiegu 1966–68 suulâin tot ušom lâi. Ij sun kiergânâm toin kuhháá vyeijiđ ko poođij tiätu, et sun kalga vyelgiđ Muurola parantolan kepistaavdâ keežild. Talle sun rahttâđâi vyelgiđ tohon ovdláá juovlâi já sun noobdij et tot lii suu majemuš reisu. Piejâi kámpá já puoh omâduv ton mieldi et sun ij maacâ innig Ijjáávrán. Puovtij vala čovduu mijjân já arvâlij et ij tobbeen kale ennust mihheen lah, mutâ toinhân tij rijdâlvetteđ ko suu uáivi láppoo. Monâdijn vuobdij vala tom aaibâs uđđâ moottorkiälhá-uv Huuto-Uulán. Loppâ-loopâst sun ii taarbâšâm leđe tobbeen ko kulmâ mánuppje, te peesâi meddâl aaibâs tiervâsin. Puáđidijn oostij oppeet uđđâ moottorkiälhá já toin vyejestij maasâd Ijjáávrán njuhčâmáánu loopâst. Sun ko ij lamaš meendu uápis toin kiälháinis, te maŋgâ fiäráán toin meiddei sáttojii. Ohtii lâi puatimen kävppireeisust maasâd, já nuuvthân tot vuájáán orostij togo masa uáinusân, já sun te vääzin pođij tuve luus, já ko lâi tuulâ cokkiittâm te puátá mii pel já maainâst et tot suu vuájáán tot kale cuovkkânij tuos Njurgoijávráá oolâ. Mun tiäđust koijâdâm: – Miikis toos poođij? Heikkâ arvâl et ij sun kale tom tieđe, mutâ toos tot čaaskâi, ijge innig vuálgám keevvâđ. Mun ettim: – Muoihân vyelgeen keččâđ mii tast te lii já vyejestáim muu kiälháin tohon já mun áálgám kejâdiđ tom vuájáán já ruttiistâm moddii, na ij tot eštus vyelgi joton. Mun kuovlâlâm taaŋkin já huámášâm et tasthân lii pensin nuuhâm já cuoigiim Heeikân tom. Talle sun kale ruáhásij já iätá: – O-o pergâluv uáivi, ko must kale pensin lii rievâst! Motomin 1950-lovo loopâst ko lijjii šiev lyemeiveh, te Káájá Heikkâ še lâi iällám Kárášjuuvâst já poođij Ijjävr pálgá mieldi Pardalâsäävži taavaabeln Kuobžâ-Saammâl kaandâi oovdeld, já sij huámášeh et tääl ij lah naabur uáli pyeri mielâst. Heikkâ tuikkodij já karodij tom lyemekavpâšemmääđhi. Sun lâi Čovčjäävrist vuálgám kyermiauto fáárust luámánijd tuálvuđ, ko fáárun njuámádii Uccpárnáá Maati nieidah já monnii koopin. Heikkâ já iäráseh, kiäh ležeh lamaš, karttii čokkáđ lava alne. Ko lijjii kaavpâšâm, te pottii maasâd Čovčjáávrán. Nieidah iävá máksám maiden ton määđhist. Tast lâi Heikkâ iäddum nuuvt čuuvtij, et moonâi jeggipoolsâ oolâ iddui oolâ já vuárnui kyehti suormâ paijeen, et sun ij kuássin avepeeivi ááigu moonnâđ kuussân čovčjávrálijguin oovtfááru. Taam lii mainâstâm Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja). Nubbe kaavpâšeemi Kárášjuuvâst tábáhtui 60-lovo loopâkeččin. Muoi láim ejjijn kárdum ubâ täälvi Vaijäävri máddáákeččin ko lâi tot Palgâsij ovtâstume kámppá, te muoi asâstâláim tobbeen, já ko kárdumäigi nuuvâi, te tiädust-uv vuolgijm pááikán já muoi Esa Erkkiläin (muu uábi käällis) vyelgeen maaŋeeb peeivi tuálvuđ taid riävskáid Kárášjuuhân. Heikkâ-čeeci lâi meiddei kárdum, já sust lijjii hurstâseehâ tievâ riävskáh, já ko kulá et muoi leen vyelgimen Kárášjuuhân, te koččâlest et tuálvuččáim-uv muoi suu riävskáid-uv tohon. Na mun et aainâs-uv. Sun lâi monâmen Anarân vâi lâš-uv lam Avelân, já iätá et sun váldá tom riävskáseehâ fáárun já kuáđá riehân Čovčjäävrist, et väldee tast fáárun tom. Na tasthân keevâi nuuvt, et iänhân muoi muštámgin väldiđ tom Heeihâ riävskáseehâ suu rievâst, já láim jo masa Kärigâsnjaargâ alda ko muštájim et tot sekkâ kal vájáldui tohon. Mun luhhoost muštim suu riävskámere, já Kárášjuv uápis kävppijâs luotij toos, ko arvâlim, et mun piejâm tom Heeihâ riävskáseehâ postâauto fáárust tohon. Mun valdim meiddei puoh káálvuid maid Heikkâ lâi tiilám. Muoi ko puátteen Čovčjáávrán te Heikkâ lii jo tobbeen, já Esa tiäđust-uv sáává pyere peeivi, te Heikkâ toos: – Päivää se kyllä, mutta o-o perkeleen riekkokauppiaat. Mun huápust čielgiistim, et kale ääših láá oornigist, káálvuh láá tääbbin já riävskásekkâ vuálgá postâauto fáárust Kárášjuuhân. Motomin moonnim Heikkâ-čeesi luusâ já radio čuojâi uáli korrâsávt. Tobbeen kullui Giuseppe Verdi muusik. Ko muoi iän kulâttâllâm olmânáál ko radio páárgui nuuvt čuuvtij, te talle Heikkâ njuškij, teddilij radio kiddâ já eeđâi: – Tääl tun kal pergâluv veerdi jávuttuuh. Sun lâi nabdam, et lii peljittum já tondiet radio páárgui nuuvt korrâsávt, mut ko te eelij maŋeláá tuáhtár lunne, já tot putestij taid peeljijd, te Heikkâ kulâškuođij tegu ovdil-uv. Veikko Aikio Uđđâ sijđo Kaamâs škoovlâ historján Maaŋgâid iivijd tassaaš lopâttum Kaamâs kansaškoovlâ já maŋeláá vuáđuškoovlâ vyelitääsi historjan čälistui ohtâ uđđâ sijđo lase, ko ive 1952 vuosâluokkaliih tollii luokkačuákkim syeinimáánust 2001 Kaamâsist. Ton čoovčâ lävkkejii vuossâmuu luokan loves já muáddi ive maŋeláá poođijn vala kyehti uđđâ uáppee lase siämmáá luokan Avveel kansaškoovlâst. Tast maŋa mij lâim puohnâssân kyehtnubáloves, mut kuulmâ ive keejist ohtnubáloves, ko ohtâ mii luokkalijn moonâi koskâškoovlân Avelân. Lâim ivveest ihán oovtâst penttâ ive 1959 räi, ko škovlâ mii uásild nuuvâi, já pieđgânijm miätá maailm. Muádis monnii Ruotân, muádis Maadâ-Suomân já loopah maaŋgâi muhij maŋa maaccâim teehin tavas. Algâkeesist 2001 mij morettijm puohah toos, et ep tääiđigin innig leđe meendu nuorah. Ohtâ mii škovlâskipárijn lâi kuáđđám taan maailm. Eelijm suu saattâšmin Aanaar kirkkoenâmân já tobbeen koccái taggaar juurdâ, et mij loopah-uv ferttiiččijm čokijdiđ, ovdilgo ličij liijgás maŋŋeed. Nuuvtpa ornijm uáli uánihis ääigi siste taggaar epivirgálii luokkakuáhtám, moos finnijm vala oovtâ máttáátteijee-uv fáárun. Lâim puohnâssân čiččâmâs, mut mii juávhust vailuu vala neeljis, kiäh iä lam peessâm puáttiđ kuáhtáámân. Juđâččijm škoovlâ já asuntola viistijn já muštâččijm tovláid fiäránijd. Veikkâ kuáhtám lâi suotâs já riämáskittee, te mielâ toovâi nube tááhust lussâdin tot, ko ooinijm, maht visteh lijjii álgám liäggásiđ. Maalâ lâi luovânâm páikku-pááihui já kuopâ hááisui nomâlâssân asuntola pelni. Jis tieid vistijd ij mihheen forgâbalij porguu, te kieldân ij pääsi eres ko raččom väivi, mut kalehân tot-uv máksá. Luokkačuákkimeh tááláá ääigist láá uáli táváliih stuorrâ maailmist, mutâ Kaamâs čokkânem lâi ton peeleest merhâšittee, et tot lâi vuossmuš ubâ ton škoovlâ historjást. Tiäđui mieldi ij lah kuássin ovdil uárnejum nomâlâssân Kaamâs kansaškoovlâ, ađai vuáđuškoovlâ ovdij uáppei luokkačuákkim. Čokkânem ulmen lâi hundâruššâđ já vuáváđ ihán 2002 stuárráb luokkačuákkim, moos povdiittuuččii loopah-uv uáppeeh, kiäh iä lamaš tääl fáárust, sehe puohah máttáátteijeeh, táálualmaah já čorgejeijeeh, kiäh láá vala elimin já kávnojeh. Virgálâš luokkačuákkim ličij vaarâ tiego syeinimáánu äigin 2002 Kaamâsist, kuás puátih tievâ vittlov ihheed tast, ko lavkkijm stuorrâ paaloin Kaamâs kansaškoovlân. Tääl ihečyetpele maŋeláá mist juáhhást lii uáinus maŋaskulij já pyehtip jieškii-uv miäruštâllâđ, et maht lep piergim, tâi lamaš piergiihánnáá taan maailm hástusijn. Ilmari Mattus “Kaasi” Enni-rokke maainâstij, maht sij motomen suátitäälvi assii Tälvitupeluobbâlâst, te motomen tälviv suu viiljâ kandâ Piättâr lâi vala uccâ kaandâš, te sun káččá tupán já iätä: – Äijih, kaasi ruáttá tovben jieŋâ meld. Jovnâh Piättâr, maid kuččuu meidei “Stuorrâ-Piätárân” lâi vannaamen lättest, njuskij pajas já kuovlâlij lasâmeld já iätá: – Ij tot lah kaasi, tothân lii čeevris. Talle huáppu šoodâi, Uulá usâškuođij lemnuid, muoi Piätáráin kaččâláim riidon, mun muorluáddumsaajeest kaivâstim kietân čieskâs. Čeevris uáiniškuođij, et juuvstât, te ovdil juhânjäälmi lii kälddee, te tohon čaŋâlij, mutâ kuussân olgoláá ij peessâm ko ain koolgâi mäcciđ maasâd ááimu väldiđ. Majemustáá ko Uulá já Stuorrâ-Piättâr-uv šohâlumlääddist poođijn, já ko čeevris oppeet poođij vuoiŋâstâllâđ ááimu, te Uulá paajij njunán já nuuvt kuddii tom čiävrá. Maasâd ko mij väzzip, Uulá iätá: – Munnuu Piätáráin ij äävti kištoi kaččâđ nuorâbijguin, eivi muoi táppájeen. Muštâlâm: Aili Valpuri Valle Pajasčáállám: Matti Valle Kähtee Säämi luándust láá maŋgâ ellee, moi merhâšume sämmiláid lii lamaš – já lii ain-uv styeres. Ohtâ tággáár ellee já eromášávt čovčjávrálijd lii lamaš kähtee. Tááláá ulmui kähtee ij lah nuuvtkin tehálâš muidego tieđâlâš mielâst, ijge tot lam vaarâ tovláá ulmuigin, muide ko rituaallávt já máhđulávt mytologâlávt, mut eidu ton keežild tađe-uv tehálub. Jis juurdâš tom tovláá ulmuu rituaalääši, te jonsahpiäivân sun eidu tarbâšij-uv tom kähtee. Must ij lah tiätu, mon puáris já mon vijđáht levânâm lâi tovlái äijihij kähteesuvâttemvyehi, mut oskoččim, et puáris tot lâi. Mun lam kejâstâllâm kirjálâšvuođâst-uv, et kavnuuččij-uv tobbeen mihheen čielgiittâsâid toos, mane eidu kähtee lâi tot ellee mon koolgâi finniđ kiddâ suuvvâtmáin, ijge ovdâmerkkân päčimáin, nuuvtko eres luudijd. Lam keččâm Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest, mut jiem lah kavnâm maggaargin celkkuu taam kähtee-ääšist. Jurdemist lii-uv, et taat vyehi lâi vissâ-uv eenâb páihálâš já nomâlâsân čovčjávrálij já máhulávt sevžjávrálij vyehin. Sáttába leđe vala nuuvt-uv, et taat vyehi lâi tuše mottoom oovtâ tovláá äijihist já eeči tuše muštâččij suu. Lâi maht lâi, mut taam ääši kuullim ejistân Uccpárnáá Vuolist paijeel vittlov ihheed tassaaš já ko ibbeerdmettum lijjim, te jiem tađe eenâb fiettim tenttađ suu taan ääšist. Tom iberdim, et tast lâi mottoom eromaš uáivil, jos heevij kähtee finniđ suuvvâtmáin kiddâ ovdil jonsahpeeivi, jeđe vala vuoššâđ tom. Toovláš äijih rahttâđâi jonsahpiäivân nuuvt, et tot vuordâččij vistig hiäivulijd šooŋâid. Hiäivulâš šoŋŋâ poođij talle ko kolkkij. Ko lâi aaibâs orroo kuálkki, tallet äijih fakšuustâlškuođij jäävri oolâ já ko te huámmâšij monnii lode luksâdmin jäävri alne, talle sun suládij. Na ijhân tot tiäđustkin lamaš ain vises, et luksâdeijee lâi eidu kähtee. Tot puovtij leđe čuáđgi, teikkâ miinii eres-uv čäcilodde, mii kirdelij patârâsân tállân, ko äijih aldanškuođij. Kähtee ij peesâ ááimun talle ko lii aaibâs orroo kuálkki já jos lii vala njiellâm kuolijd čuávji tievâ. Tast láá nuuvt uceh suájáh, et tot taarbâs šievlágán vyestipiegâ, ovdilgo luptân ááimun. Motomin tiäđust-uv keevâi šiev lukko et lodde teivâsij-uv leđe kähtee já tallet aalgij hirmâd kišto. Mađe ucceeb jävri, tađe älkkeb äijihist lâi finniđ kähtee kiddâ, mut jos sattui leđe stuárrâb jävri, te kähteehân láávui maaŋgâid kilomeetterijd, ovdilgo orostij já puohčâlij. Kähtee lii šiev puohčâleijee, tot puohčâl oovtmano maaŋgâid čuođijd meetterijd, já puáhtá-uv jurdâččiđ, maggaar urkko ton äijihist lii lamaš, ovdilgo peesâi jonsahpeeivi kähtee vuošâstiđ. Taan suvâttemhommáást puovtij moonnâđ ubâ ijjâ, ovdilgo kähtee lâi nuuvt čuuvtij silloom, et äijih ulâttij viijmâg tom huškođ. Tuhtuuludij hiäimun kuleh tuše nelji suuvâ ubâ mailmist, main kyehti ääsih Säämist. Taah lává tuhtuu já kähtee, mon kuáhtást tuhtuu lii stuárrâb, 58 seentist 70 seentin, ko kähtee lii 53 seentist 62 seentin kukke. Tuhtuuludij jyelgih láá roopâ aaibâs moojiikeččin, nuuvt et toh láá viehâ tuáŋgih koške eennâm alne, mut tađe-uv lašmâduboh čääsist. Tuhtuu lijkkoo eenâb stuorrâ jaavrijn aassâđ já kuálástiđ, kähtee oppeet ucebijn čaasijn já tuodârjávráin. Sehe tuhtuu et kähtee varriv Sáámân vyesimáánu loopâbeln já kesimáánu koskâmuddoin toh monniv kuábáš-uv kyehti ruškis-siähá čapistiälkkumane, maid vaanhimeh läällih mánuppaje. Porgemáánu loopâst čiivgah láá juo kirdeeh já varrimmätki tälviaassâmsajan álgá tállán, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Nuuvt tuhtuu ko kähtee-uv varriv táálván Viestâr-Euroop merâriddoid, Koskâmeerâ nuorttiikiäčán já Čapismeerân. Tuhtuu já kähtee lává nuuvt siämmáá hámásiih, et taid lii viehâ vaigâd iäruttiđ nubijnis. Šiev tobdomerkkâ lii kuittâg kähtee ruopsis čevetiälkku, ko oppeet tuhtuu čevetiäkku lii čappâd. Meid ludij njuunest puáhtá uáiniđ, et kuábbáá šlaajâ ovdâsteijest lii koččâmâš. Kähtee njune lii ucánjáhháá pajaskulij kaavreln já tot tuálá-uv njunes ucánjáhháá pajaskulij ko tuhtuu njune oppeet lii aaibâs njuolgâd já tot tuállee-uv njunes njuolgist ovdâskulij. Nabai taah kyehti eres tuhtuulode, moh iä aasâ Säämist: Toh lává Amerikjieŋâtuhtuu já jieŋâtuhtuu, main maajeeb lii stuárráb. Jieŋâtuhtuu lii 80 seentist 90 seentin kukke já aassâmsajeh láá Kuáláduvâst Novaja Zemlja pehti Tave-Aasian, kidâ Alaska räi. Amerikjieŋâtuhtuu lii tot-uv styeres, 70 seentist 82 seentin já ton aassâmsajeh láá Tave-Amerik já Island. Suomân taat lodde lii vissásávt lappum tuše kulmii. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Tyejeh Ella Sarre Tyejikulttuur kulá nanosávt anarâš ärbivuáhán. Ton pyeremusah tobdomeerhah láá Aanaarjäävri pirrâsijn siäilum kielâ já anarâš mááccuh. Puohâin taavaapiälái aalmugij tuáváážijn kávnojeh siämmááh vuolgâsajeh: arktâlâš luándu já ovdánem tárbu. Aašijd lii ferttim iskâdiđ, ovdediđ já ain taan tyehin lii lamaš olmooš. Anarâš eellimvyevist ráhtojii pääihist puoh päikkipirrâsist tarbâšum tiiŋgah, mii asâttij anotiŋgáid tiätulágánijd vátámušâid. Tiiŋgah kolgii leđe nanoseh, vuohâseh kevttiđ já toh kolgii leđe meiddei čaalman vuohâseh uáiniđ. Almaah porgii nk. almai pargoid, moh lohtâsii asâmân. Aanaarjävri já ton maaŋgah uálgičácáduvah, jäävrih já lááduh vattii tááiđu kárbá rähtimân. Tälvijotemân tarbâšuvvojii kerriseh já rievah, sehe ergijd leeŋgih. Perrust tâi aassâmkuávlust lâi ain kiinii, kote haldâšij muorâst rähtim tááiđu. Poccuu čuárvi lii lamaš meiddei anoaamnâs, mast láá rahtum ovdâmerkkân suoppâin čuárvikielah, pastemeh, njuškomeh já kiävuh. Anarâšah iä lah lamaš puásuiriggáh, mut puásui lii lamaš kuittâg ubâ eellim iähtu. Tot lii lamaš vuájáán, purrâmâš adeleijee já ton čeevđist láá rahtum anokäävnih. Tälvikárvu vuáđudui poccuutyelji maaŋgâpiälásii kevttimân, mast ráhtojii sehe almai et nisonij káárvuh. Ostodum čevđi lâi maaŋgâpiälásâš tyejiaamnâs, mii tarbâšui leeŋgijn, laavhâin já sekkânähkin, sehe káárvuin. Kyelipivdo lii kullum nanosávt anarâš elimân nuuvt tälvi- ko kesiorottuvâst-uv. Tyejeh láá čuávvum varriistâllâm mieldi. Ucessiähá eennâmtuálu já šiiveettuálu, kuusah já caavzah, láá puáhtám lasattâs perrui purrâmâšvááljun. Kusânähki tarbâšui ovdâmerkkân kamuvvuáđučevđin já läbžiamnâsin já saavzâulloost pannojii lääigih. Saavzâ tuoljin ráhtojii ruávuh, já piärgu kevttui ravâdin. Taažâ kävppimaađhijn puáhtojii perrâmâšveerki lasseen meid nuárjunähki kamuvvuáđui, laabžij já laavhâi várás, sehe eres-uv tyejitarbâšeh tegu leđđee já paajâ sämimáccuhij várás. Nisoneh láá uásálistám máhđulâšvuođâidis mield puoh pargoid. Eemed pargon lii lamaš toollâđ pääihi já perruu liegâsin, já sun lii kárvuttâm perrus. Motomin ráhtojii käävnih meiddei ránnjáid já olgoláá-uv. Táválávt tuáijojeijei táiđu juuđij máđhálij já rahtum tuojij mieldi. Mááccuhkulttuur ovdánem lii kuullâm eellimvuáhán. Nissoon tááiđuh já taaidâčalme láá lamaš tárbuliih pivtâstem ovdánmist. Hervâttemvyehi olášuttui amnâsij mield, moh kuás-uv lijjii finniimist. Anarâšâi vyeligâš eellimvyehi tiettui meiddei kárvudâtmist, ain ij lamaš väärigin ko eidu velttidmettumân juhlekáárvun. Sämimááccuh kovvee onnáá peeivi Falâlduv valje, omâdâh já amnâsij älkkep finnim láá tiettuumist tááláá ääigist anarâš-uv piivtâstmist. Ärbivuáváliih mááccuhamnâseh láá finnim paldâsis taanáigásâš uđđâ kággáid já eres-uv kuárrumtarbâšijd. Ihelovoi mield láá puáttám vaikuttâsah sämikuávlu jieškote-uv kuávlust. Aanaar kuávlun láá puáttám ässeeh sämikuávlu eres oosijn. Iänuduvliih, ucjuvliih já nuorttâlâšah láá puáhtám kuávlun jieijâs mááccuhkulttuuris. Meid siähálâsnäimilitoh vaikutteh jieijâs uásild mááccuhkulttuur ovdánmân. Anarâšmááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil Vuáču sämimáccuhijn. Jođedijnis láá sämmiliih tuálvum jieijâs kulttuur jieškote-uv uássán sämikuávlu. Vaikuttâsah máccuhkulttuurân láá lamaš kuábbáá-uvpiälásiih. Anarâšah láá varrim Taažân, mii lii lamaš meiddei tergâdis kävppikyeimi. Nuorttâ-Aanaar kuávlust kiävttoo ain-uv tuše anarâšmallisâš mááccuh. Ton hervâttem lii jo-uv kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield hervâttum, tegu Aanaarjäävri eres-uv kuávlui pirrâsijn lii lamaš vyehin. Máccuhijn tiättojeh páiháliih jiešvyevih já mááccuhkulttuur mield jieškote-uv kuávloid lii ovdánâm jieijâs hárvâttemvyehi. Sämimááccuh kevttim ij lah kuássin potkânâm. Maaccuh lii lamaš ovdeláá argâpiivtâs, mut ton kevttimulme lii tááláá ääigist rievdâm. Anarâš aalmugmáccuhist lii šoddâm maaŋgâkiävttusâš juhle- já ovdâstempiivtâs, mon puáhtá ain-uv kevttiđ meiddei pargopivtâsin. Mááccuh lii aalmugpiivtâs, mii ärbivuáválávt kunnijât puárrás, mut ovdán uđđâ suhâpuolvâi mield. Sämimááccih lii kielâ lasseen tergâdis uási anarâš identiteet. Uccloddái nommâpargo Puáris kielâ ij lah laavim iäruttâllâđ midáttes uccloddáid: toh láá nomâttum tuše “uccâloddáážin”, “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku, já tađe stuárráábeh lodeh láá lamaš “rástágááh”. Ko škoovlâst ive 2000 aalgij biologia máttááttâs anarâškielân, mij huámmášijm, et lijjii ennuv loddááh, moid ij lamaškin sämikiel nommâ. Nomâttes juávhu lasseen puárrásub loddenoomâin lâi moive: motomin siämmáš sämikiel nommâ čujottij maaŋgâ loddešlaajân teikâ oovtâ šlaajâst sattii leđe maŋgâ-uv noomâ. Tovláin ulmuin kale iä lamaš vädisvuođah ludij tubdâmist, tastko lodde maŋgii oinui já kullui nomâttem ohtâvuođâst. Vädisvuođah láá šodâškuáttám esken tastmaŋa, ko sämikielâ lii valdum čuovviittâs kiellân: tááláá ääigi škovlâ já loddetieđâ tarbâšává čielgâ standardijd, moi mield oovtâ šlaajâst kiävttoo tuše ohtâ nommâ. Taas mij-uv lep viggâm jieččân nommâpargoost. Taat kalender paajeed uucijd já midáttemijd ton árvusâžžân, et Suomâ jyehi uccloddáážân lii tääl anarâš nommâ. Kalender loopâst lii listo Suomâ puoh varbusluudijn já toi noomâin. Taan kalender vuáđđun láá valdum Heikki Karhu já Olli Osmos loddetutkâmušah Aanaar kuávlust (keejâ käldeeh). Sunnuu listoin já tiäđuin láá nuurrum toh šlaajah, moh láá kavnum Aanaar pirrâsijn. Taat kalender ij kieđâvuš loddesuuvâid taksonomisâš oornigist, mut suuvah láá pieijum ton mield, maht taid lii lamaš vuovâs orniđ eidu taan kalenderân. Loddešlaajah loddesuuvâi siste láá kuittâg taksonomisâš oornigist. Puáris anarâš loddenoomah láá nuurrum sierâ käldein. Puárrásumos loddenommâlisto lii Poppius já Granit listo Ornitologiska iakttagelser gjorda i Enare, Utsjoki och Syd-Varanger sommaren 1887. Taan listoost oinuusteleh tyebbin tääbbin sämikiel noomah-uv, main ij kale pyevti ain leđe vises, mon sämikielân toh láá čaallum. Sunnuu loddenoomah láá merkkejum pajas lode uáinimkuávlu mield, mast motomin vuáttoo tot, mon sämikielâst lii saahâ. Tievâslumos puáris anarâš loddenommâlisto lii Elis Nordling listo Fågelarternas allmogenamn, mii lii almostum ive 1898 suu kirjeest Fågelfaunan i Enare socken. Meiddei Poppius já Granit listo lii labdosin taan kirjeest. Tastmaŋa loddenomâttâsah láá iänááš oinuustâllâm anarâškiel sänikiirjijn já puáris anarâš mainâsijn. Táálái nomâttâsâi vuáđđun lii kuittâg Vuoli Ilmar loddenommâlisto, mii lii almostum Anarâš-loostâ kesimáánu numerist 1990. Meiddei taan kalenderist uáinojeijee nomâttâsâi rähtimist Vuoli Ilmar äššitubdâmuš lii lamaš čuuvtij tehálâš, já lam-uv kijttevâš, et lam finnim suu pargoskipárin, ko láán ráhtám noomâid puoh Suomâ luánduvárásâš luddijd. Nommâlisto kalender loopâst lii normatijvâlâš, já tast lii majemuš tiätu anarâš loddenomâttâsâin. Kalender siijđoin láá meiddei čielgejum šlaajâi paldâlâsnoomah já tot, mondiet tiätunommâ lii valdum anon tiätušlaajân. Šlajânoomâi rähtimist ferttee kuittâg mušteđ, et rähtimáin rahtum nomâttâsah iä kuássin västid oovtâgin ulmuu luándulâš loddenommâsysteem mut tom kalga anneeđ mottoomlágán heiviittâssân. Suomâkielâ loddenomâttâsâi vuáhádum lii pištám suullân ihečyeđe. Uáiniđ lâš, mon jotelávt taah anarâš loddenomâttâsah kävnih saajees loddeboŋŋajeijei lummoost. Pištá-uv tibi tai-uv noomâi lopâlâš tuhhiittem siämmáá kuhháá? Marja-Liisa Olthuis Cissááh (Paridae) Cissááš-nommâ lii tiäđust-uv iänááš kevttum almosnommân já šlajânommân Parus-suuvâ luudijn. Toos lasseen cissááš lii lamaš Säämi maailmist anolâš nomâttâs puoh midáttes uccloddáid, moh iä tađe pyereeb noomâ lah tarbâšâmgin. Tovlááh anarâšah láá kale tarbâšâm-uv mottoomlágán noomâ cissáážân: sijjân cissááš lii lamaš nuáidilodde, mon uáinim lii tiättám hyene aainâs-uv riävskápiivdost. Itkos kirjeest lii taggaar-uv tiätu et "cise koddá máánu". Vissâhân eidu tondiet šiljocissái piemmâm-uv lii olláám Sáámán esken tai aaigij lädikulttuur peht. Läddliih kale láá annaam cissáid šiev lodden: taid ij lah uážžum koddeđ, amas sattuđ mihheen vahâgijd. Aanaar kuávlust láá tiettum kuttâ cissááššlaajâ: vyevdicissááš (hömötiainen), sämicissááš (lapintiainen), vuoptâcissááš (töyhtötiainen), čapiscissááš (kuusitiainen), čuovjiscissááš (sinitiainen) já pyeidicissááš (talitiainen). Täin šlaajâin sämicissááš lii Aanaar kuávlust táválâš, mut vyevdicissááš já pyeidicissááš-uv kale tiettuv. Avveel kuávlust sáttá šiev luhhoin uáiniđ meiddei čuovjiscissáá. Vuoptâcissááš já čapiscissááš lává Säämist tuše sätišlaajah. Cissááh láá vuáhádittâm noomâs esken muáddi ive tassaaš, já tađe ovdil toi noomâi kevttim lii lamaš uáli kirjáá. Poppius já Granit loddenommâlistoost (1887) cissáin láá mainâšum vyevdicissááš já sämicissááš. Vyevdicissáást lii tobbeen kevttum nommâ fiskiscissááš já sämicissáást vuot nommâ puolâšcissááš. Suomâkielâ nomâttâs pakkastiainen, mii västid sämikiel noomâ puolâšcissááš, lii vuot suomâkiel loddekäldei mield lamaš aanoost vyevdicissáá nommân. Nordling listoost (1898) áinoo cissááššlaaijân lii adelum sämicissááš, mii lii kočodum tuše cissáážin. 1900-lovvoost cissááš lii kevttum cissái almosnommân mut meiddei vyevdicissáá já sämicissáá nommân. Pyeidicissááš lii 1900-lovvoost lamaš jo pyeidicissááš, mut motomeh ulmuuh kočodeh tom vala-uv fiskiscissáážin, mii lii aaigij mield lamaš aanoost pyeidicissáá lasseen vala neelji eres loddešlaajâst: vyevdicissáást, sämicissáást, fiskispešnirihháást já fiskisvuávláást. Loopâlopâlávt taat epimiärálâš nomâttâs lii ollásávt kuođđum meddâl uccloddái nommâpargoost. Ubâ taat cissái nommâmoive lii tuálvum toos, et Säämi cissáin iänááš šlaajah láá uážžum aaibâs uđđâ noomâ. Vyevdicissááš já sämicissááš kolgáin kastuđ uđđâsist. Toos lasseen ráhtojii noomah toid cissáid, main ij lam ollágin nommâ. Tágáreh cissááh láá vuoptâcissááš, čapiscissááš já čuovjiscissááš. Kuoškkärigááh (Cinclidae) já peljirástágááh (Bombycillidae) Kuoškkärigái já peljirástágái suuvah lává jiešalnees kyehti sierâ suuvâ. Täst toh lává valdum ohtân juávkkun, tastko kuábbáágin suuhân iä kuulâ eenâb šlaajah ko ohtâ. Taksonomisâš oornigist taah suuvah lává maŋaluvâi. Kuoškkärigâš (Cinclus cinclus) Kuoškkärigâš lii tiptám siämmáá noomâs jo nuuvt kuhháá ko anarâš loddenomâttâsâid puáhtá tutkâđ. Tot lii lamaš anarâššáid luhopyehtee lodde. Katekeet Mikko Aikio muštâl Inarinlappalaista kansantietoutta ‑kirjeest kuoškkärigáá luho addelmist näävt: “Sämi-enâmist jurdii ulmuuh tovle já vala täälliv jurdeh, mottoomeh, ete kuošk-kärigááh láá luho adeliđ pyereh. Tondiet sij, kuo kolgii maidenii nuuvt finniđ, te pivdii sij kuošk-kärigáá já valdii tom já pieijii čukkásis, ansun pyerebeht luhostuvvoo, maid sij láá áigumin. Já kuo sij lijjii áigumin kerrivâššâđ, te valdii sij tuše kuošk-kärigáást koozzâid já pieijii raddeliijne kiäčán, et ansun sij kerivist vuáitáččii. Já kuošk-kärigáá onnii jyehináál luhoadelijjen, ličij-uv tot lamaš meeci pivdedijn já käärji piemmâdijn já jyehináál eres-uv aaššijn.” Kuoškkärigâš lii ajâleevij ilolâš visârdeijee, mii motomin kirdá kuhes-uv maađhijd meccijottee ovdiibeln. Kivirikko kovvee kuoškkärigáá näävt: “Hitruu lii kejâdiđ ohtuunis keeđgi alne čokkájeijee kuoškkärigáá, mii tiäškás kolmâ čáácán teikâ láppoo ruunán jieŋâ vuálá já váhá áigáá keččin vuod iiđeest uáinusân, čäcitivre teikâ suoksâ vala njäälmist. Jotelávt tot vuod njuškee keeđgi oolâ, noođhâst moddii, čoovoost pottâšis jeđe kirdel nube keeđgi oolâ. Siämmáá nođhâšem, pottâš já suájái čovodem tot kiärdu tobbeen-uv. Tutâvâžžân tot keejâd čáácán, kavnuuččij-uv tobbeen mihheen purrâmuššân, ige tot ollágin eeppid njuškiđ maassâd čáácán. Kuoškkärigáš porá čäcitiivrijd já toi suovsâid, kaccuid já uccâ šlieddâelleežijd. Tom, maid tot ij tuhhit njálmásis, tot kuáđá jieŋâroobdân, kuus šaddeh stuorrâ purrâmuštuvneh.” Peljirástágâš (Bombycilla garrulus) Peljirástágáást láá taan noomâ lasseen lamaš aigij mield aanoost kyehti eres-uv aalmugnoomâ: peljisalgaaš já vuoptuáivloddááš. Oovdeb nomâttâs lii viehâ eromâš kuálussääni: peeljis + algaaš (< alge). Vuoptuáivloddááš lii mainâšum Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirjeest, já tot lii merkkejum pajas Aili Paadarist Uárji-Anarist. Iänááš käldein loodán kávnoo kuittâg nommâ peljirástágâš, mii lii eidu ton táválâšvuođâ tiet väljejum lode virgálâš nommân. Peljisalgaaš lii Kuobžâ-Saammâl Maati tubdâm nommâ, já tot kávnoo Sammallahti & Morottaja sänikirjeest (1993). Puohah taah noomah muštâleh maidnii peljirástágáá olgohäämist: tast láá uáivist vuoptâtiepih, main tom lii-uv älkkee tubdâđ. Sämmilijn peljirástágâžân iä oro labdasmin magarehkin aalmugoskomušah. Läddliih kale láá ettâm, et tälvi ij puáđi ovdilgo peljirástágâš lii puurrâm pihlejáámuorjijd já tom, et peljirástágái kirdâččem muáđist tiätá puurgâ. Rástágááh (Turdidae) Suomâst kávnojeh 29 rástágâššlaaijâd, main 13 šlaaijâd láá tobdoseh Aanaar kuávlust: kuávsuilodde (punarinta), kielâviälgu (sinirinta), čuovjispoođâš (sinipyrstö), leibiloddááš (leppälintu), miestârástágâš (pensastasku), čapisuáivrástágâš (mustapäätasku), keđgirástágâš (kivitasku), kiärdurástágâš (sepelrastas), čapisrástágâš (mustarastas), ränisrástágâš (räkättirastas), laavlârástágâš (laulurastas), veigilodde (punakylkirastas) já vyevdirástágâš (kulorastas). Puáris aalmugkielâst rástágâš lii lamaš vuovâs almosnomâttâs puoh tagarijd luddijd, moh láá lamaš stuárráábeh ko cissááh. Tondiet -rástágâš-nommâ oinuustâl motomijn loddenomâttâsâin talle-uv, veik miinii luudijd ij kuulâgin rástágái suuhân (omt. peljirástágâš). Viehâ maaŋgâ rástágâššlaajâst lii lamaš puáris nommâ. Táválumos rástágâš lii lamaš ränisrástágâš, já eidu tondiet tot lii-uv uážžum kyeddiđ suuvâ almosnoomâ. ILWB addel toos paldâlâsnommân pecirástágâš, mii vist motomijn käldein lii merhâšumes tááhust epičielgâs. Noomâi vuáhádutmist rástágâš lii kuođđum ubâ suuvâ nommân, já ränisrástágâš lii finnim tááláá noomâs orjâlâškielâ myenster mield. Kielâviälgust, mii muččâdvuođâs já mučis lávlumis tiet lii ain kiddim huámmášume, lii puáris nommâ. ILWB addel kielâviälgun noomâ lodde-äđijâš, mii Nordlingist lii lamaš leibiloddáá nommân (eres variaantih loddärrijâš já lodd-eđjigâš). Puáris noomâs lii siäiluttâm meiddei keđgirástágâš. Veigilodde vist lii lamaš taggaar lodde, mast láá kevttum maŋgâ aalmugnoomâ: čurčurrástágâš, rotorástágâš já ijjârástágâš. Veigilodde lii muorâ- já miestâmaddui ässee, já tondiet veigiloodán máhđulávt čujottává meiddei noomah miestârástágâš já miestâmaadârástágâš, veik taah noomah lává-uv miäruštâllum ILWB:st tuše ’mottoomlágán lodden‘. Laavlârástágâžân lii motomijn käldein meiddei nommâ lávloorástágâš. Ohtân čuolmân rástágái nommâpargoost lii lamaš čapisrástágâš-nommâ, mii ärbivuáválávt lii kevttum kiärdurástágáást. “Mustarastas” ij lah siämmáá táválâš Aanaar pirrâsijn, já tondiet taat lodde lii pááccám nomâttáá. Kuittâg-uv ludij systemaatlâš noomâtmist oroi luándulâžžân sirdeđ čapisrástágâš-noomâ eidu mustarastas-loodán, já nuuvt kiärdurástágâš uážui uđđâ noomâs lovnân orjâlâškielâ noomâst gierdorásttis. Puáris kielâst ij lah kavnum nommâ čuávuvâš luddijd: kuávsuilodde, čuovjispoođâš, čapisuáivrástágâš já vyevdirástágâš. Taah šlaajah láá Aanaar kuávlust härvinâšah, já tondiet toh láá esken tai ivij uážžum noomâs. Taah noomah láá jurgâlusloovnah suomâ- já orjâlâškielâst. Pešnirihhááh (Motacillidae) Pešnirihhááš-noomân kávnojeh sierâ käldein ennuv siämmáásullâsâš páihálâš variaantih: pešnrihhááš, pecirihhááš, penjrihhááš, peštrihhááš, peštur, pääšnerik. Já kiibâ ij tubdâččii tom ränisvielgis uccloddáá, mii káččá šiljoost tivrij maajeeld já kačâdijnis vala šlivgo kuhes pottâšis. Pešnirihhááš lii meiddei adelâm ubâ loddesuuhân noomâs. Pešnirihhái suuvâ puáhtá jyehiđ vala tärkkilubbooht kyevti juávkun: civkkeid (kirviset) já pešnirihháid (västäräkit). Aanaar kuávlust láá tiettum kulmâ civkkeešlaajâ, moh láá meccicivkkee (metsäkirvinen), njittocivkkee (niittykirvinen) já sieđgâcivkkee (lapinkirvinen). Täin šlaajâin tuš nijttocivkkest lii lamaš puáris nommâ: tot lii kočodum cic-cissáážin já jeggicissáážin. Kuohtuuh noomah adelává kuittâg loddeest puástu tiäđu, tastko tot ij kuulâ cissái juávkun. Mudoi-uv cic-cissááš oro lemin rähtistum nommâ, mii vaarâ lii šoddâm ton ohtâvuođâst ko totkee lii lode noomâ kielâmiäštárist koijâdâm. Noomân sáttá vaikuttiđ meiddei lode lattim seeivittem ohtâvuođâst: ovdil siäivum tot räähtist mohe já ciivket “cic”. Meccicivkkee já sieđgâcivkkee lává uážžum noomâs oppâtahosávt loddenoomâ vuáháduttem ääigi. Ubâ Suomâst pešnirihhááššlaajah láá nelji, moh kávnojeh meiddei Säämist: fiskispešnirihhááš, sitrunpešnirihhááš, virdepešnirihhááš já pešnirihhááš. Táin šlaajâin fiskispešnirihhááš já pešnirihhááš lává táváliih Säämi lodeh, já sitrun- já virdepešnirihhááš vist härvinâšah. Jis pešnirihháá noomâst lâš lamaš ennuv páihálâš variaatio, te aaibâs ereslágán lii lamaš fiskispešnirihháá nommâdem: puáris kielâst tot lii kočodum fiskiscissáážin. Fiskiscissááš ij kuittâg lah lamaš tuše fiskispešnirihháá nommâ, mut tot lii čujottâm meiddei pyeidicissáážân, vyevdicissáážân, sämicissáážân já fiskisvuávlážân. Ohtâgin táin nommâohtâvuođâin ij lah lamaš táválub ko nubbe, nuuvt et noomâ ličij älkkeht puáhtám vuáháduttiđ tiätušlaajân. Tondiet loddenomâttâsâi vuáhádutmist lep ollásávt luoppâm fiskiscissááš-noomâst. Kyevti härvinâš pešnirihhááššlaajân, moh lijjii pááccám nomâttáá, lep karttâm rähtiđ oppâtahosâš noomâ. Taah nomâttâsah, sitrunpešnirihhááš já virdepešnirihhááš, lává jurgâlusloovnah suomâkielâst. Vuorâččâsah (Corvidae) Vuorâččâsah láá ain lamaš uáinojeijee haškâlodeh, mii čielgee toi noomâi čielgâsvuođâ. Suomâst tiättojeh oovce vuorâččâsšlaaijâd, main käävci kávnojeh Säämist. Säämi vuorâččâslodeh láá ruošâkáránâs (närhi), kuávská (kuukkeli), lädikuávská (harakka), pähkinhakki (pähkinähakki), näkki (naakka), čapisvuorâččâs (mustavaris), vuorâččâs (varis) já káránâs (korppi). Vuorâččâsluudijn puáris nommâ lii lamaš kuávskást, vuorâččâsâst já káránâsâst, maid juáháš tobdá siämmáin noomáin. Näkki kávnoo tuše E.W. Borg aapiskirjeest Anar Sämi Kiela Aapis Kirje ja Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus (1859), kost kirje algâsiijđoin láá čielgejum sämipuustaveh já toi kevttim. Puustavij ohtâvuođâst láá koveteevstah, moin oovtâst loháNaakka parkuu – Näkki parku. Vyerdimist lii, et taat nommâ lii mahtnii punjâstum suomâkiel nomâttâsâst, tastko näkki ij lah Säämist táválâš lodde. Toos lii sáttám mahtnii meiddei vaiguttiđ almenähki-sääni myenster. Lädikuávská nomâttâs vuot kávnoo vuosmuu keerdi jo Nordling loddenommâlistoost 1898 já tastmaŋa maaŋgâin eres-uv sänilistoin. Ruošâkáránâs nommâ lii čuuvtij uđđâsub: tot kávnoo esken Vuoli Ilmar loddenommâlistoost (Anarâš, kesimáánu 1990). Taat nomâttâs lii valdum njuálgulovnân orjâlâškiel noomâst ruoššagáranas, mii lii lamaš lädikuávská paldâlâsnommâ. ILWB addel koččâmušmerháin ruošâkáránâsân noomâ ciske, mii kuittâg Lesk-Ant Uulá mield lii lamaš miinii kuáskimluudijd. Säämist härvinâš lodeh, pähkinhakki já čapisvuorâččâs, lává finnim noomâs esken loddenoomâi systemaatlâš vuáhádutmist. Vuorâččâsluudijn kuávskán, vuorâččâsân já káránâsân láá labdasâm oskomušah já mainâseh. Kuávská lii lamaš sämmiláid luhopyehtee lodde já nuuvt lojes lodde, et tot porá kieđâst. Tovlááh ulmuuh uskuu, et kuávskán lâi sirdâšum ovdebij miäcásteijei siälu já et lodde tondiet puátá tiervâttiđ ulmuu. Eromâšávt meccipivdei kuávská uáinim lii tiättám luho. Pááihui láá meiddei merkkejum pajas tiäđuh, et kuávská uáinim lii tiättám hyenes luho. Vuorâččâs vist lii pegâlmâs jienâstis. Ko Sivnedeijee juovij luddijd lávlumjienâid, sun adelij juáhážân suvrâm, mii meridij lode lávlumjienâ. Vuorâččâs lâi kuittâg nuuvt mášuttem ige vuárdám jieijâs vuáru. Tot niistij nube loodán uáivildum suvrâm já njielâstij tom čuávjásis. Mut suvrâmbâ tarvanij-uv čuddui - uccást ij lodderiäpu aavhâ toos. Sivnedeijee ráŋgášij vuorâččâs já adelij toos jiennân tuš rááhumjienâ. Siämmáá fastes jienâ lii káránâsâst, já táválávt tom kuullâm lii tiättám hyene. Káránâs itteem šiiljon lii ennustâm jäämmim. Sämmilâžân káránâs lii kuittâg taggaar lodde, mast lii čižetsuájá vyelni luhotolge, já jis tom finnee, te uážžu káránâs adalduvâid: puorijd ááicuid, stuorrâ saallâsijd já nuáidinaavcâid. Já káránâsâst lii tiäđust-uv ain suu jieijâs äigi: káránâsitten – ij kuássin! Kottariih (Sturnidae) já varbusiih (Passeridae) Kottariih já varbusiih iävá kuulâ siämmáá loddesuuhân, mut taan kalenderân toi suuvah lává ovtâstittum. Kottariih Kottariih láá Suomâst kyehti šlaajâ, já kuohtuuh lává tiettum meiddei Aanaar pirrâsijn: kottarâš (kottarainen) já ruopsiskottarâš (punakottarainen). Kuohtui noomah lává anarâškielâst aaibâs uđđâseh. Toi noomah lává luávnejum suomâkielâst, kottarâš ucánjihhii kielân heiviitmáin já ruopsiskottarâš jurgâluslovnân. Noomâi váilum puáris kielâst lii luándulâš, tastko kottârâš lii hirmâd härvinâš pessimlodde Aanaar kuávlust já ruopsiskottarâš tuše sätišlaajâ, mii lii tuše kuohtii oinum Anarist 1970- já 1980-lovvoost. Varbusiih Taan kalender teeman láá varbuslodeh. Taid luddijd kuleh puoh uccloddááh, mut taat ij kuittâg lah siämmáš äšši ko varbusiih loddesuuhân. Nuuvtpa varbusiih-uv - siämmáánáál ko eres-uv uccloddái suuvah – kuleh varbusluddijd. Ränissiähá varbusâš lii ain onnum midáttes lodden, mii ij kiddii nuuvt ennuv ulmuu huámmášume. Mottoom aalmugmaainâs addel toos čielgiittâs-uv: lodde paasij majemui juávkun luudij sivnedmist, já Imelist nuvâškuottii ivneh. Tondiet tast šoodâi tuše ränissiähá loddááš. Varbusijn ores lii kuittâg čuuvtij muččâdub ko niŋálâs, nuuvt et ij taatkin maainâs aaibâs tuotâ tääiđi leđe. Ráámmáttist varbusâš lii ärbivuáválávt lamaš viärdádâskoválâš nommâ midáttes uccloddáid. Sämikiel jurgâlusâin táágu peht lii kevttum cissááš. Varbusâš lii esken palij finnim noomâs. Lii aaibâs iberdettee, et puáris kielâst ij lah lamaš nommâ varbusâžân: lodde lii puáttám Sáámán esken fastâ aassâm já eennâmviljâlem mield. Varbusii aassâmkuávlu lii vistig lamaš kukken Säämist, já ton tááhust taat loddááš lii-uv šiev ovdâmerkkâ tast, maht tot aigij mield puáhtá mutteđ eellimvuovijdis toin naalijn, et piergiiškuát uđđâ pirrâsist. Ubâ Suomâst varbusšlaajah láá kulmâ, main kyehti šlaajâ lává tobdoseh meiddei Säämist: varbusâš (varpunen) já uccâvarbusâš (pikkuvarpunen). Táin loddáin uccâvarbusâš lii čuuvtij ivnáb ko varbusâš. Varbusâš lii tááláá ääigi viehâ táválâš pessimloddááš Säämist, ko vist uccâvarbusâš lii sätišlaajâ. 1980-lovo pelimudo já ive 1999 kooskâst Anarist láá oinum tuše 14 uccâvarbusáá. Piäippáneh (Fringillidae) Suomâst láá ohtsis 17 piäippáinšlaaijâd, main 15 kávnojeh Aanaar pirrâsijn. Säämi šlaajah láá piäippáin (peippo), vyevdiloddááš (järripeippo), ruánáápiäippáin (viherpeippo), kollepiäippáin (tikli), ruánáávarbusâš (vihervarpunen), ryeivil (hemppo), väriryeivil (vuorihemppo), sávjáduvvâš (urpiainen), tuodârsávjáduvvâš (tundraurpiainen), kiirjâgsuájápaaccâhloddááš (kirjosiipikäpylintu), paaccâhloddááš (pikkukäpylintu), stuorrâpaaccâhlodde (isokäpylintu), ruopsisvarbusâš (punavarpunen), kuácceelodde (taviokuurna) já ruopsisryeivil (punatulkku). Sämmilij kevttim noomah láá piäippáin, vyevdiloddááš, sávjáduvvâš já paaccâhloddááš. Piäippáin noomâst lii ennuv páihálâš variaatioh: piäippâin, piäippunj, peippon, peippunj, paippin, peipponloddááš... Nordling lii kiävttám piäippáin-nomâttâs vyevdiloddáást, mii kale sulâstit piäippáin – niŋálâsah eenâb ko oráseh. Sáttá meiddei leđe, et tallaah ulmuuh iä lah tarbâšâmgin iäruttâllâđ piäippáinšlaajâid tađe tärkkilubbooht. Vyevdiloddáá tááláš nommâ lii vuosmuu keerdi kevttum Vuoli Ilmar loddenommâlistoost (Anarâš 1990, kesimáánu). Taan noomâ sun lii kuullâm ejistis Uccpárnáá Vuolist. Meiddei sávjáduvvâš lii viehâ puáris nommâ, mii še kávnoo Nordling loddenommâlistoost 1898. Taan noomâ motomeh anarâšah láá kiävttám almosnommân puoh uáinojeijee uccloddáin. Vuoli Ilmar loddenommâlistoost sávjáduvvâžân lii meiddei adelum paldâlâsnommâ urbi(j)âš, mii lii suomâkielâst puáttám nomâttâs – vaarâ tondiet, ko puáris sämmilâš nommâ lii mottoom kooskâst peessâm vájálduđ. Paaccâhloddááš-nomâttâs lii Vuoli Ilmar sänilistoost tááláá merhâšumestis. Nordling kiävttá siämmáá noomâ kuácceeloddeest. Kuácceeloddeest lii motomijn käldein kevttum meiddei nommâ paaccâhlodde. Paaccâhlodde- já paaccâhloddááš-noomah lává kuittâg liijkás siämmáálágáneh, nuuvt et toh siähánává aanoost. Tondiet paaccâhloddááš lii kuođđum “pikkukäpylintu” nommân, já “taviokuurna” lii uážžum uđđâ nommân kuácceelodde. Ludij systemaatlâš nommâdmist lii lamaš vala “isokäpylintu”, mii lii tarbâšâm noomâ. Tot lii uážžum nommânis stuorrâpaaccâhlodde, mon vissásávt iärut paaccâhloddááš-nomâttâsâst. Puoh eres šlaajah láá finnim noomâs oppâtahosávt. Rahtum noomah láá ruánáápiäippáin, kollepiäippáin, ruánáávarbusâš, ryeivil, väriryeivil, tuodârsávjáduvvâš, kiirjâgsuájápaaccâhloddááš, stuorrâpaaccâhlodde, ruopsisvarbusâš, kuácceelodde já ruopsisryeivil. Leivosiih (Alaudidae) já spálvááh (Hirundinidae) Leivosiih Ubâ Suomâst leivosij suuhân kuleh 10 šlaaijâd. Aanaar pirrâsijn láá tobdoseh kuittâg tuše kyehti šlaajâ: leivosâš (kiuru) já tuodârleivosâš (tunturikiuru). Huámášittee lii tot, et kuohtuuh šlaajah lává finnim noomâs esken kiđđuv 2002. Tot lii čielgiimist toin naalijn, et leivosâš lii Anarist härvinâš pessimlodde, já tuodârleivosâš lii merkkejum Osmos já Karhu loddelistoost koččâmušmerháin eromâš härvinâš pessimlodden. Ive 2000 Karhu já Osmonen nabdev, et tuodârleivosâš lii ollásávt lappum Aanaar pessimloddenäälist. Spálvááh Ubâ Suomâst láá tobdoseh vittâ spáálváššlaaijâd, main Sáámán láá kirdám kulmâ šlaajâ: termispáálváš (törmäpääsky), syerispáálváš (haarapääsky) já spáálváš ~ spáálvâš (räystäspääsky). Táin luudijn termispáálváš lii tobdos jo Nordling listoost (1898), já tobbeen tast lii kevttum nommâ riddospáálváš (häämist riddospálvááš). Siämmáánáál Nordling listoost lii spáálváš, mii lii häämist spálvááš. Taat lii-uv puoh táválumos spáálváš Säämist, nuuvt et ij lah iimâš, mondiet eidu tot lii uážžum spálvái almosnoomâ. Syerispáálváš lii Aanaar kuávlust hirmâd härvinâš pessimlodde, já tondiet toos ij lah puáris kielâst lamaš nommâgin. Spálvái ohtâvuođâst šadda koijâdiđ, kuus te lii lappum stokkespáálváš (tervapääsky), mon Nordling (1898) koččo vyevdispáálvážin. Taat lodde ij nomâstis huolâhánnáá kuulâ spálváid mut tot lii sodâsteijee (kiitäjä), veik tot olgohäämis peeleest sulâstit-uv spálváid. Ton noomâ ‑spálvááš-loppâ kávnoo maaŋgâ kielâst, omt. saksakielâ Mauerschwalbe, ruotâkielâ tornsvala, suomâkielâ tervapääsky já orjâlâškielâ leahttospálfu. Siämmáánáál eres-uv kielâin spáálváš-loppâ taan noomâ puotâ addel “puástutuođâštus” loddesuuvâst. Taat loddesuhânommâ lii jottáám njuolgâ jurgâluslovnân kielâst nuubán, já ko lodde lii lamaš tobdos jyehi kuávlust, ton nommâ-uv lii jotelávt vuáhádum kielân. Já taat vist lii lam suijân toos, mondiet suhânoomâ muttem spálváást sodâsteijen lii lamaš hirmâd väädis. Tágárijn tábáhtusâin nommâkomiteah láá-uv karttâm viekkiistâllâđ jyehi noomâ puotâ sierâ, kuábáš aggâ lii tehálub: kalga-uv lode nomâttiđ nuuvt, et nommâ šadda taksonomisávt olmânáál vâi kalga-uv tuhhiittiđ kielâst táválâš já vuáhádum nomâttâs, mast lii biologâlâš puástutiätu. Táválávt jis ulmuuh láá hárjánâm kočodiđ tiätuloddáá tiätunoomáin, taggaar noomâ muttem ij táátu moonnâđ čoođâ. Nomâttâsâid lii-uv lamaš älkkeb mutteđ tagarij šlaajâi puotâ, moh láá lamaš táválijd kielâsárnoid ommâsuboh. Kiärtuh (Sylvidae) Kiärtui almosnommâ kiärttu lii valdum lovnân suomâkiel nomâttâsâst kerttu. Suomâst tobdos kiärttušlaajah láá ohtsis 40, main Aanaar kuávlust kávnojeh 14 šlaaijâd. Aanaar kuávlu šlaajah láá ruáhukiärttusâš (ruokokerttunen), lanjâskiärttusâš (viitakerttunen), kolleradde (kultarinta), herttâkiärttu (hernekerttu), miestâkiärttu (pensaskerttu), rotokiärttu (lehtokerttu), čapisuáivkiärttu (mustapääkerttu), nuorttâpuájuiloddááš (idänuunilintu), puájuiloddááš (lapinuunilintu), taigapuájuiloddááš (taigauunilintu), širijdeijee (sirittäjä), tildalt (tiltaltti), alkhuuvsâš (pajulintu) já loddekunâgâs (hippiäinen). Aanaar kuávlu kiärtuin puáris kielâst lii lamaš nommâ tuše oovtâ šlaajâst: alkhuvssiist, mon čäällimhäämi lii váhá molsom aigij mield (alghuuvsâš ~ alkkuuvsâš). Norling loddenommâlistoost taan loddeest lii kevttum nommâ sieđgâloddááš, mii ij kavnuu ollágin eres käldein. Nube loodán še lii kavnum nommâ: puájuilode nomâttâs oro lemin puárrásub-uv nommâ, mut tot lii kevttum esken Sammallahti & Morottaja škovlâsänikirjeest. Puoh eres kiärtuh láá uážžum esken palij noomâs. Iänááš nomâttâsah láá jurgâlum suomâkiel nomâttâsâin. Tágáreh noomah láá ruáhukiärttusâš, lanjâskiärttusâš, kolleradde, herttâkiärttu, miestâkiärttu, rotokiärttu, čapisuáivkiärttu já širijdeijee. Suomâkielâst ruávislovnân lii valdum tiltaalti nommâ. Nuorttâpuájuiloddáá já taigapuájuiloddáá noomâ algâuási lii suomâkiel myenster mield, já loppâuási lii valdum puájuiloddáá noomâst. Loddekunâgâs nommâ lii jurgâlus pajekiel nomâttâsâst loddegonagas, mii vuot lii skandinaavâlâš lovnâ, vrt. ruotâkielâ kungsfågel já tárukielâ fuglekonge. Kiärtuh láá lamaš nuuvt huámmášmettum uccloddááh, et toid iä kuittâg muu tiäđui mield labdas magarehkin oskomušah. Nube tááhust tuše alkhuuvsâš lii Aanaar kuávlust táválâš loddešlaajâ, já eres šlaajah láá härvinâšah. Vuávlááh (Emberizidae) Vuávlái suhânommâ lii valdum čabivuávláá noomâ loppâuásist. Taat vuávláš-loppâ lii máhđulávt deminutijvâhäämi vyevli-säänist. Puohâin vuávláin kale ij lah “vyevli” čiäppát pirrâ, mut kuittâg-uv kyevti šlaajâst, moh láá Säämist táváliih: čabivuávláást (lapinsirkku) já puájuivuávláást (pajusirkku). Suomâst vuávlááh láá ohtsis 15 šlaaijâd, moin Aanaar kuávlust kávnojeh käävci šlaaijâd: čabivuávláš (lapinsirkku), njuuvččuálpáš (pulmunen), fiskisvuávláš (keltasirkku), piälduvuávláš (peltosirkku), tavevuávláš (pohjansirkku), uccâvuávláš (pikkusirkku), puájuivuávláš (pajusirkku) já ränisvuávláš (harmaasirkku). Vuávlášluudijn čabivuávláš (~ čabiváávláš ~ čap[i]sváávláš ~ čapisvuávláš ~ čapisváávláš jna.) lii kevttum kyevti šlaajâ nommân: lapinsirkku- já pajusirkku-luudijn. Tot lii tääl vuáhádittum lapinsirkku-lode nommân, tastko tot oro lemin táválub eidu taan merhâšuumeest. Sammallahti já Morottaja sänikirjeest (1993) čabivuávláást lii kevttum nommâ joráduvvâš, mii vuot iänááš oosijn Aanaar lii liro nommâ. Noomâi vuáhádutmist tot lii kuođđum liro nommân. Pajusirkku vist lii finnim uđđâ nommânis puájuivuávláš, mii lii luávnejum suomâkielâst. Poppius já Granit loddenommâlistoost čabivuávláá nommân lii värrecisac, mii lii motomijn käldein (omt. Lottit luonddus -kirjeest) adelum anarâš nommân. Taat nommâ lii kuittâg čaallum pajas Varjâgist, já tondiet tot ij lah anarâš nommâ. Meiddei fiskisvuávláást lii lamaš puáris nommâ – fiskiscissááš, mii lii kieđâvuššum cissái nomâttâsâi puotâ já mii lii lamaš aanoost maaŋgâ loddešlaajâst. Tondiet taat lodde lii finnim uđđâ noomâ, mii čáittá olmâ suuvâ já kovvee lode olgohäämi peeleest. Njuuvččuálpáš vist lii puáris nommâ, já taan loddeest iättoo, et tot puátá njuuvčâ suájá vyelni. Vuávláin láá ennuv tagareh šlaajah, main ij lah ovdiist lamaš nommâ já moh esken ludij nomâttem ääigi láá finnim noomâs. Tágáreh šlaajah láá piälduvuávláš, tavevuávláš, uccâvuávláš já ränisvuávláš. Uccâvuávláš lii Suomâst härvinâš lodde, mut tom liijká-uv puávtáččij mahtnii anneeđ aanaarlâžžân: tot oinui ubâ enâmist vuosmuu keerdi Avelist 18.6.1935. Livkkáreh (Muscicapidae) Livkkárij almosnommâ lii valdum lovnân pajekiel noomâst livkkár. Suomâst kávnojeh nelji livkkáršlaajâ, main kyehti láá meiddei Aanaar kuávlu šlaajah: ränislivkkár (harmaasieppo) já kiirjâgloddááš (kirjosieppo). Taah loddááh lává kuohtuuh viehâ táváliih pessimlodeh Aanaar pirrâsijn. Táválâšvuođâst huolâhánnáá tai nommâ lii kuittâg šoddâm esken tai aigij. Kiirjâgloddáá nommâ lii šoddâm ton ohtâvuođâst, ko biologia oppâkirjeh jurgâluvvojii anarâškielân, já taan šlaajân tarbâsui nommâ. Eidu ton muddoost ep lam vala keččâm loddenomâttâsâid toin čolmijn, et ubâ suuhân ličij pyeri adeliđ siämmááloppâsâš noomâ. Taat loddenomâttâs rahtui talle tuš ovtâskâs nommân, já tagarin tot lii pááccám kielân eidu biologia oppâkirjij peht. Ränislivkkár lii finnim noomâs váhá maŋeláá, esken systemaatlâš loddenommâpargo ääigi. Taat nommâ lii uássin jurgâluslovnâ suomâkielâst já uássin pajekielâst. Álguálgulávt kiirjâgloddááš lii lamaš čuovis siähálâsmeecij ässee. Ko majemui aigij loddekuáđáážij falâldâh lii lasanâm, tot lii asâškuáttám meiddei kuácceevuovdijn já tuodârroođoin. Nuuvtpâ šiev kuáđáá kavnum lii-uv tääl toos tehálub pessimkriiteer ko tiätulágán mecci. Lode aassâmpirrâs muttuumáin lii čielgiimist, mondiet taan šlaajâst ij ovdil lah lamaš nommâ. Ränislivkkár vist lii häämis peeleest räänis, ige tot ennuv láávlugin, nuuvt et ij lah komme, jis tot lii pááccám nomâttáá. Kiirjâgloddááš lii taggaar lodde, mii táválávt finnee eidu tom kuáđáá ko haalijd: jis pyeidicissááš lâš monnim jo monijdis ton kuáđáážân, moos kiirjâgloddááš-uv lii mielâstum, te ij tot maiden häittid: ijhân mihheen eesti kiirjâgloddáá monniimist jieijâs moonijd veikâ toos oolâ! Signjereh ~ signereh (Laniidae) Suomâst láá ohtsis čiččâm signjeršlaaijâd, main kyehti láá Aanaar kuávlu šlaajah: uccâsignjer (pikkulepinkäinen) já signjer (isolepinkäinen). Ubâ loddesuuvâ nommâ lii valdum šlajânoomâst signjer. Anarâškielâst signjer noomâst láá aanoost kyehti eres-uv variaanti: signer já sigŋer, main majemuš oro lemin aanoost čovčjávrálij kielâst. Taat nommâ kávnoo vuosmuu keerdi esken Vuoli Ilmar loddenommâlistoost 1990, mut maaŋgâs tobdeh taam noomâ. Nuuvtpâ lii-uv nabdemist, et tot lii lam tobdos aalmugkielâst jo ovdil-uv. Monnii suujâ tiet tot lii pááccám čälihánnáá pajas puoh sänikiirjijn. Merhâšittee taan noomâst lii tot, et toos ij kavnuu jienâdâhvaastâ eres sämikielâin. Nordling (1898) kiävttá signjerist aalmugnoomâ skirri, mii ij kavnuu eres anarâš loddenommâkäldein. Taat nommâ lii luávnejum pajekiel signjer nomâttâsâst skirri. Nommâ lii siämmáásullâsâš ko pajekiel lädikuávská nommâ skire. Poppius já Granit lává čáállám pajas cissáášváálán (varpushaukka) loddenoomâ citnir, mii häämis peeleest ennuv sulâstist loddenoomâ signjer. Taat citnir-nomâttâs ij kuittâg kavnuu eres loddenommâkäldein. Nuuvtpâ lii-uv nabdemist, et jo-uv Poppius já Granit lává táágu peht feilim teikâ jo sunnuu kielâmiäštár lii nabdam signjer mottoom vällilodden. Uccâsignjer nommâ lii esken rahtum, já tot lii jurgâluslovnâ suomâkiel nomâttâsâst. Täkki já ryevdikamina Jo 1745 lâi mottoom anarâš huksim hirsâtuuváá Kaamâsjuvvâ njáálmán já Aanaar markkânšiljoost-uv lijjii kođij lasseen motomeh hirsâtuveh jo 1765, mutâ jo 1820-lovo suulâin iänááš markkânkođij sajan lijjii ittáám hirsâtuveh. Tuvij malli lâi vissâ-uv puáttám Tuárnus puálvárij markkântuuvijn já toi siiskiš lâi uáli oovtkiärdán: monnjâseeinist pevdi, uccâ laasâš já peevdi kuábbáá-uv pelni uáđđimriicih, mut uksânurheest tot puoh tergâdumos, täkki. Tot lâi táválávt muvrejum uuvsâ čižedpele nuurkán nuuvt, et tot paaštij uskeejist kejâdijn monnjâluávkun. Täkkinurkke lâi taavaabeln já laasâ oppeet piäiváábeln, ađai maadânuorttiibeln. Täkkivuáđu rahtui päljis eennâm oolâ nuuvt, et salvui vistig 1 – 2 hiirsâ sálvuskerdi, mon siiskiš tevdui čunnuin, ađai čievráin. Ton oolâ loptejui täsivis já stuorrâsiähá aalaaškeđgi já tast maŋa muvrájui njaajáin já ráptukeđgijgijn taggaar muuvrâ sulâstittee, mii lâi ovdiikeččin áávus. Tast maŋa muvrájui kállukeđgi, mast pajaskulij tot muvrájui suovâpoccen čoođâ čäcikáátu. Tovláá ääigist iä lamaš peeldih, mut korrâ puolâšij ääigi suovâpoccee toppui iijâ ááigán suoinijgijn, teikkâ moinnii eres toos heivejeijee amnâsin. Täkkipellâst lâi stággumuorâ já tast stággu, ađai vagge, mos puovtij heŋgâstiđ kiemni tâi páánu vuoššâmpuudân. Stággumuorâ lâi piirâsjorree. Motomijn taahijn lâi siskiibel muvrejum ryevdistággu tuárrást, ovdâmerkkân veikkâba liäggásâm pissopiijpo, moos puovtij heŋgâstiđ vage, ađai vaggeäävli. Tullâ puolij tälviv ubâ ääigi täähist ton suujâst, et jis tot čaaskâi, te tupe huápust kolmui. Sođij maŋa rahtum tááloid kale še muvrejuvvojii vala täähih, mut iänááš tááloid poođij liegâdem- já vuoššâmniävvun kuittâg ryevdihellá. Täkki paasij tagarin čiŋâttâllâm- já suotâstâllâmniävvun, veikkâ kale tast ain-uv kááhuh já kusâvuástáh passojii pyereest. Maŋeláá, ko koddeäigi nuuvâi já toh koddojii, ađai lojoduvvii puásujin, te anarâšah-uv algii omâstiđ poccuid já algii pygálustiđ. Talle pygáluspaihijd tarbâšij še ijjâdemsoojijd. Tagareh lijjii tiäđust-uv kuáđih, meid láávuh-uv, mutâ še hiirsâin, teikkâ luovdijn rahtum kámpáh, maŋeláá joba parakeh, moid muvrejuvvojii kale meid täähih-uv, mutâ iänááš liegâdemniävvun poođij leđe ryevdikamina. Tot puovtij leđe rahtum peeldist, mut meid aptum ryevdist, nuuvtettum "valurautakamina", magarijd finnij Taažâst. Toh lijjii lieggâseh, iäge puurrâm muorâid innig nuuvt hirmâdávt. Kamina lii-uv siäiluttâm saajees joba onnáá peeivi räi já häärvih láá-uv toh meccikámpáh, main innig lii ráptukeeđgijn muvrejum täkki nurheest. Hirsâtupe Anarâšmallisâš hirsâtupe lii lamaš neeljičievvâg, suullân 4 x 5 meetter stuárusâš já jo taan ihečyeđe pelni lyevdilättein. Vyelemuš hirsâkerdi lâi jurbâ hiirsâin salvum já pelduvváid eennâm vuálá koivum. Eres hiirsah viärrojii asettubbon, suullân 4 tuumasâžžân, et ličij lamaš älkkep kesittiđ meeccist sajasis. Hirsâkeejijn lâi táválvt räigi tađe várás, et puovtij lääbži, ađai oorâ pieijâđ toos kiddâ já kuálustiđ eergi maŋŋaal. Täsikiärdán monnii 5 – 8 hirsâkerdid já keijijd 3 – 4 keerdi eenâb. Sálvuseh ráhtojii härvin tanen, et pyerebeht puovtij siähtálijgijn tevdiđ loomijd. Hirsâkeejih-uv táválávt kuáđđojii jieškote-uv kukkosâžžân, et pyerebeht puáhtá hiäŋguđ tiiŋgâid toid. Olgoropemuorâ salvui motomin paajeeb kečihiirsâ oolâ já motomin vuálá. Čuupâ tuvdemân piäijojii kyehti vinecoogâlm kuohtui kátui kooskâst nuuvt, et vuoluukeeji heiviittii pajemuu robdâseeini hiirsân já paajaakeeji oppeet kečihiirsân, teikkâ olgoropemuorân. Siämmáá náálá salvii oordâid kečihiirsâi kooskân nuuvt, et pakkâkáátu puovtij stelliđ toi oolâ. Pakkâkáátu oolâ pieijii siähtálijd já čunnuid. Puárásub ääigist kolmâkáátu rahtii tuše jurbâ muorâin, maid pieijii pakkâkáátu oolâ. Maŋeláá kolmâkáátu rähtimân kevttii korrâlluovdijd. Muldepeeŋkâid, ađai mudârdâsâid pieijii tälvituuvijd tuše ulguubel, mut 1850-lovvoost meid siskiibel-uv. Mudârdâs lâi meetterpele kobdosâš já táválávt oovtâ hiirsâ alosâš. Lätteeuási lâi juohhum neelji uásán: – lättee, mon lyevdih lijjii pieijum eennâm oolâ, – luopsâ, ađai puáššu, – uskiddâ, – luáidu. Ko lättee motomin maŋeláá loptejui, te mudâsrdâsâi kooskân salvii niskemuorâ já lätteelahtos moonâi togo pehti. Lätteelyevdih lijjii rahtum lyeddejum muorâin, moh lijjii veerrum täsivin. Nubbe anarâš kalender Taat kalender almostuvá Anarâš-lostân, taan ive kuálmád numerin, tondet ko Anarâškielâ servi ij finnim ruuđâ kalender rähtim várás. Tääl lii teeman puáris aanaarsämmilâš tupe. Jyehi mánuppaje várás, sehe ovdâ- ja tyehičuomâst, lii kove puáris säämituuveest já čielgiittâs ton historjást, tađe mield ko lii lamaš tiätu finniimist. Majemuu suáđi äägihân saksaliih poldii iänááš uási viistijn tääbbin Säämist. Tuše tuárispel tááluh seiluu ko puáldein ij lamaš asto eelliđ taid cokkitmin. Siäilum tááluh ánsášeh peessâđ kalenderân. Tagareh tááluh láá eenâb-uv ko taah neljinubaloh, moh láá taan kalenderist. Tái lasseen láá vala kuittâg Roggejäävri, Vuáskujäävri, Sulgušjäävri, Reeppinčielgi já Uáivušvääri tááluh moh láá ovdil sođij rahtum. Motomeh tááluh láá lappum nubenáál: tááluid ij kale lah kihheen puáldâm, mut taid láá omâsteijei árbáliih jiejah raččom já sirdám eres sajan. Hirsâtáálu ij lah puárásumos sämmilii aassâmviste. Tom kunnee finnee lavŋekuáti, mii lii vaarâ-uv puárásumos já pisovâš orroomsaje sämmilijn. Ohtâ kuátimalli lii lamaš eennâmvuálááš kuáti, kost sämmiliih tovlái mainâsij mield assii čuđij ääigi. Lavŋekuáđist lâi aarrân tullâsaijeen, suovâ moonâi reeppin mield olgos. Motomijn koođijn lâi rááptuin muvrejum täkki, talle kuáti lâi-uv jo šiev aassâmviste. Tagarist lam mun-uv aassâm párnážin. Anarâšâi hirsâkuáđist lijjii vyelemustáá 2–5 hirsâkeerdi salvum tegu neeljičievâg tuuveest, mut paajaš uási lâi tegu peljikuáti, mii lâi mudârdum lovŋijguin. Kaskoo lâi aarrân tullâsaijeen. Jottei syeji lii lamaš kuácceekuáti, láávu, lávupeeli teikâ loovdâkuáti. Aassâmsaajeest lijjii aainâs meiddei siäiludemsajeh: äitti, puvre, kááđus, kiällár, šaldelyevi já syenjir. Talle ko olgoláá miäcán ferttij purrâmâšâid já kaavnijd vuorkkiđ, lijjii sämmilijn njollâäitti, puornâ já syermi. Sämmilij aassâmvisteh, nuuvt tego eres-uv anotiiŋgah, láá šoddâm kuhes ääigi siisâ ton háámán mii tain lii lamaš ovdil uđđâáigásijd viistijd, puásuitááluid, luánduiäláttâstááluid jna. Uđđâ tááluin lii kale vuovâs aassâđ, mut tain váilu miinii, ohtâvuotâ luándun já säämikuttuurân. Puáris aassâmviste lâi muččâd já soovâi luándun já ulmui eellimtilán. Ko kuáti mieskâi já koočâi, tot muttui enâmin ege tast pááccâm pasâttâsah luándu fastodiđ. Muu mielâst kolgâččij lávŋekuáđi iäláskittiđ, máttááttâllâđ rähtiđ tom já väldiđ uđđâsist anon. Matti Morottaja Anarâškalender 1997 Ko Anarâškielâ servi toimâttij ihán 1996 kalender, mast lijjii suomâkielâlij nomâi lasseen meid anarâškielâliih noomah, te tot finnij nuuvt šiev vuástáväldim, et servi ruokâsmij toimâttiđ meid taan-uv ihán kalender. Tievst váháš vijsásubbon ko ovdebáá ive. Vuossâmuu kalender rähtidijn pottii oovdân maaŋgâlágáneh probleemeh, maid koolgâi mottoomnáálá viggâđ čuávdiđ. Ovdâmerkkân kalender toimâtteijeeh tiettii, et kalenderrähtim monopol ij lah innig Helsig ollâopåttuv almenähkitoimâttuvvâst ohtuunis, mutâ sij iä tiättâm tom, et noomâi almottem monopol pisoi ain-uv tobbeen. Vuálá kyevti oho kukkosijd nommâlistoid puáhtá adeliđ olgos sierânâs lovettáá kii peri, mutâ tađe kuhebiijd nommâlistooid kalgâ leđe Helsig yliopisto almenähkitoimâttuv lope. Meiddei kirkkopoosij já motomij eres-uv peivij puotâ teivâsii smaavâ feeilâgeh, ovdâmerkkân kárgámpeeivi puotâ, mutâ lohheeh já kevtteeh láá pyereest taid iberdâm. Tääl tagareh “párnáátaavdah” láá tuáivumield renskejum meddâl já kevtteeh peesih kejâdiđ kalender, mast ääših láá puotâ já olmânáál. Uđđâ äššin taan kalenderist láá motomeh uđđâ noomah, moh riehtâgisteeđân láá-uv tuotâ puáráseh, mutâ iä lah almostittum ovdil moonnân kalender siijđoin. Toh láá lamaš kiävtust jo ovdil ristâlâš osko puáttim já motomeh ton ääigi-uv. Lii lamaš tiäđust, et tágáreh noomah láá. Ovdâmerkkân T. I. Itkos Suomen lappalaiset -kirjeest toh láá mottoomverd oinuumist mutâ ij lah lamaš tiäđust, kogo pehti kalenderân toh čalluuččii. Tääl tiet-uv čuolmâäšši lii čovdum ton suujâst, ko kieskâd almostui orjâlâškielâlâš almenähki, mast taah-uv noomah lijjii stellejum tiätusajan. Toh láá tiäđust-uv čaallum orjâlâškielân, mutâ tast uáiná, et toh uáivildeh siämmáid noomâid. Taam almenäähki láá toimâttâm professoreh Eero Kiviniemi já Marianne Blomqvist Helsig yliopistost, totkee Samuli Aikio Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást já professor Pekka Sammallahti Oulu yliopistost. Sust lii pyeri iššeen lamaš emedis Opâtteijee Haansâ Iŋgá (Inga Guttorm). Sammallahti kyevtis lává ráhtâm nommâpeiviluvâttâllâm. Tágáreh noomah, moi sajadâh lii kavnum orjâlâškielâlii almenäähki vuáđuld, láá: Äigee = Anarist 1556-1671 (21.6.), tast lii puáttâm suhânommâ Aikio, Äigeesärree = Anarist 1556–1620 (19.10.), Algepeivi = Anarist 1570 –72 (24.10.), Avetävgi, Avejuoksâ = Anarist 1594 (17.7.), Mielâk = Anarist 1563–85 (23. 9.), Mohce = Anarist 1570–72 (28.8.), Nunná = almaa nommâ. Áhujäävri alda Čunoijäävrist kávnoo Nunákeđgi (8.7.) Pilcce = Anarist 1556-87, lâi tuámárin Sigá já suu iirgij ääšist. Aanaarjäävr Mahâllâd suollust lii Pilcenjargâ (5.2.), Peivih = Anarist 1556–1697 (16.6.), Raassaž, Raassâdijjee = Anarist 1556–85 (3.10.), Ruigee = Anarist 1579–95 (6.10.), Riijmâ = 1558-59 Rounalast. Riijmâ-vuorâs kuudij stááluid (9.9.), Caija = Anarist 1563–1620. Noomâst sáttá leđe puáttâm Saijets-suhânommâ (3.4.), Sarree = Anarist 1556–1704 (9.11.), Sarreejuoksâ = Anarist 1570–71 (9.5.), Čuávvá = Anarist 1580–94. Sun lâi nuuvtkočodum mainâsolmooš (taruhenkilö), kote varrij Anarist Tave-Taažân (27.9.), Távgum = Anarist 1583–84 (13.9.), Niäváž = toovláš nissoonolmooš Anarist. Niäivááluohtâ kávnoo Solojäävrist (2.2.), Ogge = toovláš nissoonolmooš Anarist (8.9.), Pánná = Páánnáž aasâi čuđeääigi Anarist. Ijjäävrist lii Pánnákällee sátku (11.11.), Ahemâl = tuárui vajeryešilij (čuuđij) vuástá (9.6.), Cuurnâž = päähináigásâš olmooš Anarist (28.2.), Čuivááž = Čuiváá-kieddi Váášku njäälmist ( 6.5.) Lavrukkâž = kuudij čuuđijd (4.3.) Vällee = Anarist 1556-80 (2.10.), Valjaaž = Pänijäävrist kávnoo Valjaanjargâ (27.1.), Uđđe = Anarist 1563–84 (6.8.), Uđjus = Anarist 1556–1620. Taan noomâst lii puáttâm suhânommâ Uddais (14.12.). Ovdilmainâšum noomâi lasseen kávnojeh T. I. Itkos ”Suomen lappalaiset”-kirjeest maaŋgah noomah, mooid ij kavnuu sajadâh orjâlâškielâlii almenäähki vuáđuld. Tágáreh noomah láá: Mielâ = Anarist 1556–1616. Vaarâ tom puávtáččij stelliđ-uv Mielâk puotâ, Mojo = Anarist 1620, 1694. Suhânommâ Mujo lii puáttâm tast. Morok, ađai Morot = Anarist 1563–91. Suhânommâ Morottaja puáttâm tast, Peivihsarree = Anarist 1563-91. Sikkum = Anarist 1571–89, Čuárvee = päähinääigi olmooš Anarist, Missee = päähinääigi olmooš Anarist, Täiđee = Anarist 1579–92, Tevdee = Anarist 1570–1640, Tuvdee = Anarist 1556–1608, 1694 já Punzee = päähinääigi olmooš Anarist. Mottoom uási tiein noomâin sulâstiteh tááláid suhânoomâid ton suujâst, et ko ristâlâš osko poođij já kastâšem ohtâvuođâst kolgii valduđ anon meid suhânoomah, te távjá ulmuuh adelii maajeeldpuátteidis ristâlâš noomâ lasseen suhânommân jieijâs koččomnoomâs. Nuuvt šoodâi Särree-, ađai Sarree noomâst Sarre, Välleest Valle, Äigeest Aikio jna. Ilmari Mattus Lusmenjargâ Páádáárjäävri nuorttiipele riddoost lii Lusmenjargâ, mast lii siämmáánommâsâš táálu. Tom lii rähtittâm Lusme Piäkká (Pekka Paadar) vuođâlovvoost 1904 já šnikkárin lii lámáš ákšualmai, kiäm ulmuuh kočodii Muld´Anttin. Suu suhânommâ lii lámáš máhđulávt Multarinnet. Ko Lusme Piäkká puárásmij, te suu algii kočodiđ meid Lusme äijihin. Táálust láá puohrekkin lámáš kulmâ uási, mutâ tiäđust-uv aalgâst tot lii lámáš vistig oovtâ uásâg. Puoh puárásumos uási lâi ráhtâm Johannes Padar (Aikio) tiego 1700-lovo loopâ-, teikkâ 1800-lovo aalgâkeččin. Suu kočodii Jukkoož-noomáin vaarâ ton suujâst, et sun lâi eejis Juko käimi. Tuve-uv taiđii kočodâm Jukkuu tuppeen. Peerâ aalgij stuárániđ já algeest Vuolist algii leđe še párnááh, lâi puáttâm äigi styerediđ táálu. Nuuvtpa puáris uási jotkân tuve viestârkiäčán rahtij Jukkuu Vuolli uđđâ tuve vaarâ tiego 1800-lovo pelimuddoin. Peerâ stuárui kuittâg ain já visteh puárásumos keejist algii puárásmuđ. Vuoli kaandâst Piäkást lijjii še párnááh, lâi puáttâm oppeet äigi vijđediđ aassâmviistijd. Nuuvt Lusme Piäkká rähtittij uđđâ viste ovdij vistij jotkân tálukuállus viestârkiäčán já tálu-uási valmâštui vuođâlovvoost 1904. Táálu puárásumos uási račoi Lusme Saammâl (Sammeli Paadar) 1930-lovo suulâin já siirdij tom 40 meetterid naavit paaldân toimâttiđ syeinilááđu virge (Saammâl koočâi suáđist). Ovdil sirdem viste kočodii liemâstupe-noomáin. Koskâmuu uási račoi Lusme Matti (Matti Paadar) soođij maŋa puáldimmuorân já nuorâmus uási lii ain-uv ciäggud já aassâmoornigist. Kooveest váilu puoh puárásumos uási, mii ličij kován keejân puoh aldemustáá. Tom siirdij Lusme Saammâl naavit paaldân syeinilááttun. Junnáás Páádáárjäävri tavenuorttii keččin lii Junnáás táálu. Tom lii rähtittâm Junnáás Hannu (Hannu Mattus) vuođâlovvoost 1885–1986 Puáriskieddi- nommâsii sajan já ässeeh pessii varriđ uđđâ táálun 1887. Táálu raahtij ákšualmai Mylly-Jussá (suhânommâ lii lamaš Mylly-algâsâš). Sun hevvânij maŋeláá Fáškunjáálmân vyelebáá Kaiccâpávttáá puotâ. Togo pehti lii tälvisudde. Tupán já kuohtuid kámáráid muvrij ucjuvlâš Aleksi Hagelin mučis uuvnâid, já nomâlâssân tupeuvnâ lâi tallaa ääigist áinoo ubâ Aanaar kuávlust. Maaŋgah ulmuuh reisejii kuhes-uv maađhij keejist Junásân liäibuđ. Uuvnâst lii täkki sehe leibipasseemuási já ubâ ton stuárudâh lii suullân 3 x 3 meetter. Uvnâ lii vala onnáá peeivist-uv kiävtust, kuittâg jo täkkiuási já ton alne lii nuuvt ennuv saje, et tobbeen šietâččij pyereest olmooš veikkâ uáđđiđ (amahân lii kiinii vissâ uáđđâm-uv). Stuárrâb káámmâr, ađai kievkkâm uvnâ lii maŋa tivodum já váháš rievdâdum-uv. Táálu káttu lâi aalgâst skođâstum tovláá vyevi mieldi perâduvvâigijn, mutâ ko puáđiškuottii uđđâsuboh já pyerebeh káttuamnâseh, te tot-uv uđâsmittui semttalijnijn já 1970-lovo aalgâst táálun rahtui vala veeskir. Siämmái aigij, teikkâ váháš maŋeláá pieijui táálu keđgijuálgân-uv seemeent-, ađai beetoonskoođâs. Ko šleđgâ juuvsâi Junnáás táálu, te talle tohon piäijojii taanáigásiih čuovâ-, jieŋâ-, puolâš- já lieggimrakkânusah. Junnáás šiljoost láá onnáá peeivist kulmâ ääiti, sävni, mii lii ääitist ucedum, keellir, stávrákáivu já liiderviste, moh láá iänáážin rahtum ovdil soođij. Ohtâ äitti lii rahtum 1905–06 vuođâluuvijn. Táálust láá aassâm aainâs nelji suhâpuolvâ já tot lii ain tääl-uv aassâmoornigist. Junnáás Haanu Heikkâ áásá tääl tobbeen. Tááláá ääigist Junásân piäsá autoin, mutâ ovdâmerkkân soođij ääigi tohon lâi tuše päälgis já vaarâ ton keežild puáris tááluh šiäštojii saksalij riššâsaagijn. Koss´eennâm Čovčjäävrist 5 kilomeetter viestârân, Ijjáávrán mannee pálgá pellâst, lii Koss´eennâm táálu. Tom lii rähtittâm Samlii Kaabi (Gabriel Mujo) vuođâluuvijn 1928–29, já šnikkárin lává lamaš Siempárnáá Hannu (Hannu Saijets) já Lemit Nijlâs Andi (Antti Kitti). Huksimpaargon vaaldij uási táálu iššeed tađemield, ko pargoinis oostâi. Tađe ovdil Samlii Kaabi peerâ aasâi eejis Samlii puáris tuuveest, mii lâi kulmâlov meetterid pajeláhháá. Ko Samlii Kaabi peerâ varrij uđđâ tupán, te Samlii Elli (Elli Mujo) já Ábrámâš (Aabram Aikio) passijn aassâđ puáris tupán. Evakkost puáttim maŋa assii meid iänááš čovčjávrálijn-uv Samlii puáris tuuveest nuuvt kuhháá, ko Čovčjáávrán valmâštuvvojii kuáđih, teikkâ aassâmvisteh. Taah kyehti táálu lijjii áinooh tien kuávlu tááluin, moh lijjii šeštum saksalij tulâstâllâmhaaluin. Ábrámáá jäämmim maŋa (1948) puáris tupán paccii aassâđ Ábrámáá leskâ Samlii Elli, kote aasâi kámárist, suu uábi kandâ Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle) já Siempárnáá Haanu Sáárá (Saara Saijets). Saammâl já Sáárá láin vihkâhánnáá paarâ, kiäh assáin oovtâst. Sunnuu ij lamaš pappâ Aittokalliokin paittuuttâm finniđ álttár oovdân. Sáárá jäämmim maŋa Saammâl orostâlâi vala mottoom ääigi Samlii tuuveest, mutâ te varrij viljâidis luus Čovčjáávrán. Puáris tupe lii roččum sajestis 1980-lovo pelni já sirdum Čovčjáávrán mannee puáris pálgá paaldân nuuvtkočodum astoääigi visten. Koss´eennâm uđđâ táálun šoddii kulmâ viste: tupe, káámmâr já mielkkikáámmâr. Puoh visteh láá lamaš pehtileh já nomâlâssân mielkkikáámmâr, veikkâ tot lâi-uv puoh ucemus. Ton lasseen, et tot toimâttij virgees, mii toos lâi asâttum-uv, lâi tot eres-uv aanoost. Ovdâmerkkân tohon lii šoddâm Kaab´Iŋgá Reino loppâivveest 1945 já muáddi ive maŋeláá Samlii Kaabi lâi tohon jáámmâm. Koss´eennâm lii lamaš tovláá ääigist luodd´iärusaje. Ovdil Ucjuv maađij valmâštum Koss´eennâm pehti láá jottáám já ijâstâllâm nuuvt Ucjuv kuávlun, Reisvuonân, Ijjáávrán já Čivtjuuhân-uv mannee ulmuuh. Ovdâmerkkân Čivtjuv pygálus ääigi sattii leđe ijjâkyesih maaŋgâi luvij mieldi. Jis tupán iä innig šiettâm, te lijjii vala tiet ovdilmainâšum mielkkikáámmâr, láátu, já val sävni, kost ijjâkyesih puohtii nohádistiđ ijjâkyevdiláá. Onnáá peeivist Koss´eennâm táálu lii ain-uv aassâmoornigist já pirrâivvááš kiävtust. Tobbeen áásá tääl Kaabi Hansâ emedijnis kuávttáá. Samudjäävri päikki Samudjäävr máddáákeeji päikki ij lah meendu puáris. Togo ij ovdil sođij lamaš maggaargin päikkisaje ovdil, lâi tuse sieivâ mecci. Vistig ivveest 1940 Kuobžâ-Saammâl ađai Sammeli Morottaja raahtij lavŋekuáđi, lavŋenaavit já káttus jävrriidon. Maŋeláá šoodâi vala liemâskuáti naavit paaldân. Sođij maŋa Kuobžâ-Saammâl oostij puáris pygályskámpá, mii lâi Čivtjuuhân rahtum ovdil sođij, račoi tom já kesittij hiirsâid Samudjáávrán já raahtij tuppeen. Tot tábáhtui kiđđuv 1947. Káttu lâi aalgâst luovdijn rahtum nuuvt, et lijjii vistig paldluvâi nävlejum lyevdih já vala jyehi säävŋi alne lyevdi. Uđđâáigásâš káttuloovdâ ađai “semptalin” pieijui 1950-lovvoost. Tupe lâi viehâ ucce viiđâ ulmui, kulmâ já peli meetter ain seini. Mutâ čaahâđ ferttij. Seeŋgah iä lamaš, ko toh iä liččii čaahâm uccâ tuvážân. Tuve áinoo lieggim- já vuoššâmsaje lâi täkki. Veeskir rahtui ive 1949. Taat tupe paasij ävđin, ko ive 1960 valmâštui uđđâ luovdijn rahtum táálu puáris tuve paajaabel. Taan pääihi ässeeh lijjii Kuobžâ-Saammâl, suu kálgu Haanu Ánná, kote lâi Siempárnáá Haanu nieidâ (js. Saijets) já kulmâ kaandâ. Mut tääl táálu lii ävđin. Vanhimeh lává jáámmâm já kaandah varrim eres soojiid aassâđ. Haanupäikki Taat tupe lii Samudjäävri taavaakeččin. Táálu virgálâš nommâ eennâmkiirjijn lii Jaakopinkaltio, mut kuávlu ulmuuh kočodii tom Haanupäikkin, iššeed Siempárnáá Haanu, Hannu Saijets mieldi. Kooveest uáinojeijee tuve lii ráhtâm mottoom kolgoläddlâš Taažân monâdijn, kote kale tállân hevvânij merâpiivdost. Tärhis äigi ij lah tiäđust, mut 1900-lovo aalgâkeččin tot lii lamaš, ko jo ohtâ ässein, kote lâi šoddâm 1899, muuštij tom rähtim. Kuittâg 1907 tot tupe ij lah vala lamaš ko J. Rosberg kirjeest ”Lapplynne” lii ton ive valdum kove mast Samudjäävri ulmuuh čuážudeh uámi vyelligis hirsâtuuváá oovdâst. Siempárnáá Haanu tupe lâi jo aalgâst rahtum kyevtlonjâgin, mutâ nuuvâi-uv älšši vâi amnâseh, ko jäävripele káámmár ij valmâštum suu eellimääigi. Tot paasij kehán já tuše nubbe peeli lâi lieggâ tuppeen. Kehá lasâräigi sáhhájui uksân 1951, vâi kirdemmaašin romuid kesitteijee läddliih pessii pieijâđ hiäppuš tohon. Eskin maŋeláá, vissâ 1960-lovo peln, Siempárnáá Haanu kandâ Hanssâ raahtij kehá kámmárin, raahtij uksârääigi sajan laasâ já raaigâi uuvsâ tuve já káámmár kooskân. Taan pääihist láá lamaš visteh já ässeeh veikâ mon kuhháá, mut tast ij lah tärhis tiätu. Siempárnáá Haanu kálgu lâi Sáárá Sáárá Ijjäävrist. Sunnust lijjii käävci párnážid: Ánná, kote lâi Kuobžâ-Saammâl kálgu š. 1899, Sáárá š. 1901, Elli Káijá š. 1903, Avni š. 1916, Máárjá, š.1911, Eeva š. 1914, Hanssâ š. 1905 já Iŋgá š. 1923. Sist ij lah ohtâgin innig elimin. Káájá Heeihâ tupe Ijjäävr maadâviestârkeččin Juv´njäälmi kiedist lii tupe, mii lii rahtum 1880-lovvoost. Tupepuárán lii Vaijuv njäälmist já kii tom lii ráhtâm, teikkâ rähtittâm, ij lah tiäđust. Tallaa ääigist toin aldasijn já máhđulávt joba ton siämmáá kiedist-uv, aasâi Siempáárnâš (Heikkâ Heeihâkandâ Aikio) já sun sátáččij leđe olmooš, kote ličij tuperähtimân mottoomnáálá vaikuttâm. Suu kálgu lâi Birit Piättârnieidâ Rassbacken já sun lâi puáttâm Taažâst. Tuperähtee ij puáhtâm leđe Áábrâm Juhánâs (1841 – 1899) ton suujâst, ko sun varrij siämmái aigij Pahtalist vistig Samudjáávrán já tast maŋa Ijjáávrán. Suu kálgu lâi Sáárá Vuolinieidâ Saijets (1843 – 1938) já suu noomâ peht láá párnááh-uv uážžum noomâs. Tupe, moos suoi asâduvváin, lii lamaš muádlov meetterid mecciláá tááláá saajeest já tast láá šoddâm: Sárá Vuolli, ađai Riävská-Vuolli (1871–1925), Sárá Juhánâs (Pärni-rokke, š. 1873), kote varrij 1913Kajaanin, Sáár´ Issá (1881–1948), Ábrámâš-rokke (1875 – 1948), Ánná (š. 1877), Sáárá (1879 – 1959) já Sárá Pirgit (š. 1885). Tast láá šoddâm meid Riävská-Vuoli-uv párnáin iänááš: Uccâ Vuolli (hevvânij 1959), Heikkâ (j.1994), Matti, Sáárá (Kaamâsist), Issá (j.1917), Ábrámâš (j. 1948), Káijá, Anná-Máárjá (áásá Anarist) já Pirgit, kote áásá tááláá ääigist Maadâ-Ruotâst. Párnáin puárásumos Juhánâs (š. 1905) lii šoddâm máhđulávt Samudjäävrist. Sárá Vuoli kálgu lâi Priitta Kaisa Morottaja (Káijá-ákku) já suu piämmuvaanhimeh láin Siempáárnâš já Birit Rassbacken. Ko Riävská-Vuolli jaamij já suu párnááh-uv lijjii vuálgâm mailmân, te Káájá Heikkâ paasij tuve išedin. Suu mielâst tupe ij lam olmâ saajeest já nuuvtpa sun račoi-uv tuve já siirdij tom 1950-lovo loopâkeččin, teikkâ 1960-lovo aalgâkeččin uđđâ sajan, mii lâi muádlov meetterid jävriláá. Sirdemohtâvuođâst sun siämmâst tivodij tom. Lonottij mieskâm hiirsâid pyeŋes hirsân, uđâdij laasâid já káátu, sehe raahtij vala viäskár. Káájá Heikkâ lâi kyelipivdee, puásuialmai já riävskápivdee, kote asâstâlâi Ijjäävri tuvestis ain 1990-lovo aalgân já majemuid iivijd nuuvt, et sun lâi keesijd Ijjäävrist já taalvijd Aanaar puárásij táálust. Ijjävri lâi nuuvtkočodum meccikuávlu, kuus ij lamaš kommeeb jotteemkiäinu, ko kiäđgáás päälgis. Čovčjäävri maađijpiällást Ijjáávrán lâi mätki 25 kilomeetterid. Ko Meccihaldâttâs piejâi muorâčuoppâmijd joton Koss´eennâm tavenuorttiipiälái meeccijn 1960-lovo aalgâst, te ton siämmáá saavootluodâ jotkân šoođâi Ijjäävri maađij-uv. Automaađij Ijjáávrán valmâštui ive 1972. Juv´njälmi Ijjäävri maadâviestârkeččin Vaijuv njäälmist já Káájá Heeihâ tuuveest suullân čyeti meetterid tavenuortâs lii Juv´njälm tupe, mii lii valmâštum vuođâlovvoost 1919. Tom lii ráhtâm Sáár´ Issá (Iisakki Aikio) olsis já sun aasâi-uv Juv´njäälmi tuvestis loppâelimis kandâalmajin já jaamij evakkost puáttim maŋa vuođâlovvoost 1948. Suu išedij viljâs Pärni-rokke (Juhani Aikio), kote moonâi vistig máttáátteijeeseminaarin Sortavalan já ko te valmâštui máttáátteijen, te varrij Kajaanin 1913 já eelij ubâ loppâavvees tobbeen. Ko Sáár´ Isá rähtim tupe valmâštui, te ton čuávuvâš iššeed já omâsteijee Vuoli Juhánâs lâi talle neljinubálov ihásâš. Suu kočodii meid Káájá Juhánâssân já nomâlâssân suomâkielâliih kočodii suu maŋeláá ”Kaijan Jussin”. Riävská-Vuoli peerâ aasâi tuuveest, mast Káájá Heikkâ aasâi maŋeláá. Sunhân siirdij tuve soođij maŋa muádlov meetterid jävriláá. Ko Vuoli Juhánâs naajâi Vile Márjáin (Mari Kangasniemi), te sunnui šoddii oovce párnážid: Heikkâ (áásá Anarist), Sárá-Máárjá (áásá Kaamâsist Äiđijávráá alda), Ailâ (áásá Avelist), Iŋgá (áásá Ruávinjaargâst), Ánná (áásá Ruávinjaargâst), jyemeheh Ella (áásá Anarist) já Avni (áásá Taažâ Liävnjást, tääl Avelist), Veikko (áásá Avelist) já Vilho (áásá Ylitorniost, tääl Äänekoskist). Nuuvtko uáinip, te párnááh láá pieđgijdâm mestâba pirrâ Tave-kaaloot, mutâ Ijjävri lii kuittâg sijjân nuuvt räähis, et sij čokijdeh tohon ain jyehi keesi já tälviv-uv. Sist táiđá leđe vissâ juáhháást jieijâs kesiorroomsaje Juv´njâälmi kiedist já tot lii-uv onnáá peeivist mestâ te-uv oles kaavpug te. Tiäđust-uv tobbeen láá eres-uv ulmui kesiorroomsaajeh. Juv´njäälmi kiedist, teikkâ toin aldasijn láá tovláá ääigist aassâm meiddei Siem´páárnâš-rokke (Heikkâ Heeihâkandâ Aikio já Njuámmil-Antti (Antti Mujo). Maaŋgâs láá vaarâ kuullâm Siempárnáá Haanust já máhđulávt jurdâččâm, et Siempáárnâš ličij lamaš Saijets suhânomâstis, nuuvtko Hannu-uv lâi. Suu eeči lâi kuittâg Sammeli Saijets já sun lâi Siem´párnáá, ađai Heikki Aikio piämmukandâ. Njuámmil-Antti oppeet lâi Njuámmil Samlii já -Vuoli eeči. Tááláá ääigist Ijjäävrist iä lah innig fastâässeeh, kiäh oroččii pirrâ ivij tobbeen, mutâ kesiässeeh láá tađe-uv eenâb. Ijjäävri máddáákeččin lijjii soođij ovdil kyehti tuve já soođij maŋa, mutâ ovdil automaađij valmâštum Juv´njäälmi táálui lasseen lâi Kođoluovtâ táálu. Ohtsis puohrekkin nelji aassâmtáálu, moin lijjii ässeeh pajeláhháá muádilovveest. Vuođâlovvoost 1947 kesittij Uccâ Vuolli Čivtjuvvâst tuve já ceggij tom siämmáá kiädán, mast lijjii jo Heeihâ já Juhánâs tuveh. Jakola Päärtih siijdâst 3 kilomeetter viestârân kávnoo Vuodâsjäävri máddáákeččin Jakola tálupuáráán. Ton lii ráhtâm, teikkâ ráhtittâm Mikko Seurujärvi, kiäm Jakola Mikkon meiddei maŋa kočodii. Sun varrij Kittâlist Päärtihân 1800-lovo pelni. Tärkkilis vuođâlovvoost ij lah tiätu, mutâ ko Jakola táálu šiljoviistijn, moh láá naavit, láátu já hiävuštalli, láá oinuumist seinijd skuážurdum noomah já vuođâlovoh, moin maaŋgah (mestâ peeli) láá 1800-lovo pelni toos pieijum, te puávtáččij miäruštâllâđ kuullâm äigipuudâ aldasááid muádičyet ihásâžžân. Siäinán skuážurdeijeeh láá lamaš iänáážin merâriddoost ášástellee läddliih. Merâkyelipivdeeh, kiäh juttii čuoigân merâriddoost. Lâi mottoom Päärtih Matti-nommâsâš anarâš kote vuobdij aassâmsojijdis Seurujärvi Miikon já varrij jieš meddâl Päärtihist, máhđulávt Säplignjaargân, suhânommâ ij lah tiädust. Suu tälvipäikki Jakola lâi Vuodâsjäävri riddoost já kesipäikki Njihenjargâ vest stuorrâ Aanaarj riddoost. Lii máhdulâš, et Jakola uđđâ omâsteijee, kote lâi uđâsässee, lâi meid vuossâmuš šiivettuállee Päärtih kuávlust tallaa ääigist. Sun uáináh laiđiistij kussâkäärjis Kittâlist vistig Anarân, já tast maŋa suuvdij taid purjâskárbáin Päärtihân. Jakola táálust láá lamaš stuorrâ tuve lasseen kyehti káámmâr, moin nubbeest lii lamaš sierânâs uksâ olgos. Tuuveest lii ain-uv ciäggud stuorrâ ráptukeđgitäkki já toh ráptukeeđgih kale sulâstiteh viehâ čuuvtij merâriddokeeđgijd. Lii vaarrâ máhđulâš, et keeđgih liččii motomin kiđđâtäälvi kesittum ergiráiđuigijn Varjâvuonâ riddoost. Tááláá ääigist ij lah “pase” moonnâđ táálun siisâ ton suujâst, et lii viirrâm vaarâ. Uási čäcikáátust lii jo mieskâm já koččâm vuálus já nubbe keeči kačča forgâbalij. Koskâkáátu tuve piäláš uási lii koččâm, tuše täähi pehti lii koskâkáttu sajestis. Jakola táálu šiljoost láá naavit, stuorrâ hiävuštalli, láátu já äitti, moin äitti lii puoh pyeremusávt siäilum. Piättâr Miko tupe (Pekkala) Njižžjäävri viestârbele riddoost lii puáris kieddi, mon puárásumos viste lii ceggejum 1800-lovo pelni. Tot lii smaavâ ááitâš já ain-uv ciäggud kiedi tavenuorttiikeččin uccâ pooráá alne. Ton siämmáá pooráá alne lâi máhđulávt motomijd iivijd puárásub uccâ aassâmtuuvááš, mon lâi ráhtâm Eljis Piättâr, Paltto suhânomâstis. Táálu nommân šoodâi Pekkala, mii šoodâi leđe sehe kesi- já tälvipääihi nommân. Tonáigásii vyevi mieldi táálui noomah adeluvvojii omâsteijei ovdânoomâi vuáđuld. Tälvipäikki lâi viiđâ kilomeetter keejist maadâviestârân, Lavnjejäävri taavaakeččin. Maht lâškin, mut kesipääihi uccâ tuuvááš kuittâg monnii suujâst puolij 1940 lovo suulâin já šoodâi huáppu skappuđ uđđâ aassâmviste sajan. Nuuvtpa Eljis Piättâr, teikkâ suu kandâ Piättâr Mikko, kote šoodâi eejis maŋa uđđâ išedin Pekkalan, oostij Jakola kaandâin, Miikist, teikkâ Kalleest hirsâtuve, račoi tom já kesittij Njižžjäävri riidon já ceggij tom tohon. Uđđâ tupe lâi ovdii iähtun styeres, 4,5 x 4,5 meetter já tot šoodâi puállám tupesaajest 35 meetterid maadâviestârân. Siämmáá sajan, kost tot tääl-uv lii. Tupe ij lah tááláá ääigist innig aassâmoornigist, ađai kihheen tobbeen ij aasâ. Ij lah tiäđust, mon puáris tupe lâi talle, ko tot kesittui Jakolast Njižžjäävri riidon, mutâ oskottettee lii, et tot lâi talle viehâ uuđâs. Aarninjargâ Aarninjaargâ hirsâtáálu kávnoo Mikkâljäävri riddoost siämmáá nommâsii njaargâst, Čevetjáávrán mannee maađij čižetpeln. Táálu lii huksiittâm Áábrâm Aikio (Mikkâljävr Áábrâm 22.07.1846, 15.03. 1913) já tot lii valmâštum ive. 1891. Šnikkárin láin Juhan Heikki Karppinen, já mottoom njiävđámlâš almai. Lovmat ihheed ovdil lâi Áábrâm huksiiškuáttám hirsâtáálu Kuošnâjäävri riidon sajan, kogo tääl lii Fofonoff Eljis táálu, mutâ ko te lâi finnim čiččâm hirsâkerdid valmâšân, lâi koskâldittám pargoos já raččom jo valmâš hirsâkeerdijd-uv meddâl. Suijâ, manen Áábrâm koskâlditij pargo lâi, et Mikkâljäävri riddoost aasâi Matti Morottaja-nommâsâš kuálásteijee, kote lâi álgâm hokâttâllâđ še Áábrâm-uv tohon rammuumáin, et suu aassâm jävrriddo lii puoh pyeremus aassâmsaijeen ton jävrirááiđust kyelipivdem várás. Áábrâm kesittij koskâldum tuuvees Suuprust Aarninjaargân tälviv 1882 já huksij tom nuuvt, et tot lâi tast puáttee keesi vaalmâš. Tuve stuárudâh lâi 14 neljihâšmeetterid já liegâsvuođâst toolâi huolâ ráptutäkki. Peerâ kuittâg stuáruškuođij já nuuvtpa sun pálkkááttij-uv tieid ovdilmainâšum šnikkárijd paargon uđđâ já stuárráb tuve huksiimân. Ko táálu lâi salvum laasâi räi, lâi Áábrâm savváid puáttâm tallaš lensman, kote lâi faallâm staatâ iše 500 märkkid toin iävttoin, et Áábrâm váldá ijjâkuosijd vuástá. Lensman lâi vala tarkkum tuve viistijd já meridâm nuuvt, et káámmâr, mast uasi lâi lyeddejum viäskárin, styereduuččij nuuvt, et koskâseini valduuččij alfáárug meddâl. Tot ličij nubbe iähtu staatâ išeruuđâ finniimân. Nuuvt tevdâšuvvii komserjâs asâttâm iävtuh, ko laasâst rahtui uksâ já uuvsâst laasâ. Vala ohtii almostui komserjâs Áábrâm savváid já iävtuttij, et staatâ rähtittičij 10 hiäppuš várás taali suu kiädán. Talli valmâštui-uv 1900-lovo suulâin já puáris tupe, mon rähtim Áábrâm lâi algâttâm jo Kuošnâjäävri riddoost, šoodâi navittin. Tááláá ääigist visteh láá ain-uv ciäggud, veikkâ kale ucánjihhii mieskâm, mutâ liihân viistij ahe-uv jo paijeel čyeti ihheed. Varbunjargâ Varbunjaargâ mučis hirsâtáálu stiärgáá Čevetjäävri viestârbele riddoost. Tom lii huksim varjâgâš Káđá Pierâ (Pehr Siri) vuođâlovvoost 1910. Sun lâi majemuš varjâgâš, kote varrij nuuvtkočodum anarâšmaađij mield Taažâst Suomân ohtân perruinis já ubâ omâduvvâinis, moos kullii melgâdlágán hivvâdâh poccuid já maŋgâ pennuu. Varbunjaargâ eennâm sun oostij nube varjâgašâst Banne Aasluvâst, teikkâ suu eejist, kote meid lâi varrim Varjâvuonâ riddoost Suomâbel ohtân puásui-iäluinis. Lii-uvsun lamaš nuuvt, et Banne Aasluv, teikâ suu perruu kesipäikki lii lamaš Čevetjäävri Varbunjargâ, tälvipäikkihân sist lâi Kuhes Curnâjäävri taavaakeččin Syeiniluobbâl riddoost. Káđá Pierâ lâi jáválâš olmooš já nuuvtpa täähi muvrim várás sun kesittij-uv ergiráiđuigijn ráptukeeđgijd merâriddoost Varbunjaargân vaarâ ton siämmáá anarâšmaađij mieldi. Sun aasâi vistig perruinis Banne Aasluv puáris tuuváást, mii lii ain-uv ciäggud, jeđe ko uđđâ táálu valmâštui, te varrij tohon. Uuvnâ lâi muuvrám Káđá Pierâ vivvâ Kokkárâš (ovdânommâ ij lah tiäđust) já uvnâ lâi nuuvt styeres, ettohon šiettii 16 stuorrâ leibid ohtân. Káđá Pierâ jäämmim maŋa (1922) táálu omâstemvuoigâdvuotâ sirdâšui Holmberg Juhánâsân (Reetrig Juhánâs) já suu jäämmim maŋa Juhánâs ärbikoodán. Onnáá peeivist Varbunjaargâ táálu lii ävđin, ijge lah innig ubâ aassâmoornigistkin, mutâ táálu lii olgoold keejân siämmáá muččâd, ko lâi vaarâ talle-uv, ko tobbeen lijjii ässeeh. Varbunjaargâ puotâ Marttinnjaargâ pehti mana jäävri rasta káláttâh, kogo piäsá käälin Čevetjäävri rasta. Togo pehti kalâččii Varjâvuonâst ášástellee ulmuuh jäävri rasta. Jieŋâlumos saajeest, mii lii suullân viđâlov meetter kobdosâš já nuorttiipele riddoost, lii čääci suullân näpičuáli räi já ponne lii täsivis čunoiponne, mast iä lah timmâ vuájuttuvah ollágin. Varbunjaargâ táálu lâi tallai mitoi mieldi styeres. Tot lii kyevtikiärdásâš, 8 meetterid kobdo já 16 meetterid kuho. Tuve lasseen, mon stuárudâh lâi já lii 8 x 7 meetterid, lijjii kyehti uáđđimkáámmâr, kievkkân, ađai purâmušvuoššâmviste, já purâdemviste. Tot táálu lâi tallaa ääigist Aanaar stuárráámus táálu. Joba onnáá peeivistkin táváliih ulmuuh harvii rähtih siämmáá mittoluokkasijd tááluid, ko maid Varbunjaargâ táálu lii. Ereslasseen Reisvuonmáđháliih še ijâstellii tast nuuvt monâdijn, ko macâdijn. Kessvuonâ Cuobbuunjargâ Kessvuonâ kulá Aanaarjäävri nuorttiimuššáid vuonáid, mon poođâst lii Cuobbuunjaargâ táálu. Tobbeen lii keesi ääigi maađijkiäčán mätki nubaloh kilomeetterid já täälvi ääigi muádlov kilomeetterid. Nuuvtkočodum Kessi-maađij, mon uáivilin lâi moonnâđ motomin maŋeláá Aanaarjäävri nuorttiipiäláá pecivyevdi čoođâ Taažâbel, rahtui tuše Kuhesláádu räi já tot lii tiäđust-uv keessiv kiävtust, mutâ tälviv tom iä toolâ ávusin. Kessvuonâ táálu, mii lii nuuvtkočodum “pohjalais”-vuáhásâš hirsâtáálu, rähtittij Reisvuonlâš kävppijâs Josef Strimp vuođâlovvoost 1901 algasis Maatin (šoddâm 3.9.1900), mutâ kandâ ij lijkkuustumgin kuávlun vaarâ ton suujâst, et tot lâi liijkás tuárispeln. Nuuvtpa táálu oostij čuomâsčuálmilâš (Suomussalmi) ryevdikävppijâs Eemeli Niklas Luukkonen. Sun oostij meiddei kyehti eres-uv táálu, maid ulmuuh kočodii konstušemtáálui (keinottelutila) noomáin. Taah tááluh láin Njammijäävri Piilola já Pihâšvuonâ Cissáánjargâ. Siämmái aigij aasâi Maijuujäävrist Kävppi-Matti (Matti Sarre) perruinis, kote lâi kävppijâs. Sun kavpâšij tiäđust-uv vistig jo páihálij anarâšâigijn, Aanaarjäävri pirrâsijn, mutâ meid nuorttâlâšâigijn nuortâs. Sun ostâlij poccuid-uv já juuđij kävppimaađhijn nuuvt tavveen Taažâst ko mäddin Ruávinjaargâ rääjist-uv. Koŋkurssâ kuittâg poođij já Maijuujäävri táálun pottii vieres omâsteijeeh mäddin. Kävppi-Matti varrij perruinis Kessvuonâ Cuobbuunjaargân Eemeli Luukkosâžân tálutuállen. Luukkos Eemel jäämmim maŋa Cuobbuunjaargâ omâsteijen šoodâi Kävppi-Maati áinoo kandâ Saammâl (Sammeli Sarre). Sun finnij vuoigâdvuođâ asâmân juovlâmáánu 16:d peeivi 1949 já aasâi perruinis Kessvuonâst oovtmano 30 ihheed, tuse evakkomätki Ylivieskan potkij aassâmpuudâ. Maŋeláá peerâ huksij Njellimân taanáigásii táálu, kuus sij värrejii vuođâlovvoost 1980. Onnáá peeivist Kessvuonâ Cuobbuunjaargâ hirsâtáálu lii vala-uv siev aassâmoornigist, veikâ tohon ij lah maađij já šleđgâ-uv váilu. Tom oomâst Kävppi-Mat´ Saammâl nieidâ Ella Sarre, kote áásá Njellimist. ANARŠ KALENDER Ovdâlokkekove lii Juoŋâs-Haanu (Hannu Mattus) já suu eemeed Anna Marttinnieidâ Paadar táálust, mii lâi huksejum Fáášku riidon Movshâžân. Táálu, ađai “tila” mon nommâ lâi Tirro RN:o 3 vuáđudui 4.12. 1852. Haanukyevtis Ánnáin láin táálu vuáđudeijeeh já vuossâmuuh ässeeh. Ton maŋa táálust láá aassâm maŋgâ suhâpuolvâ. Tááláá ääigist táálu lii Säämi museost Anarist já ličij ain-uv aassâmoornigist. Anarân tot sirdui 1960-lovvoost. Tyehilokkekove lii valdum Päärtihist já tot lii Heendâ Heeihâ (Heikki Aikio) tupe. Tot ij lah meendugin puáris, rahtum vuođâlovvoost 1956, mutâ tot lii šiev ovdâmerkkâ soođij maŋa rahtum uccâ tuuváážijn. Tot lii tááláá ääigist ain-uv aassâmorrnigist, veikkâ tuáimá-uv tääl äittin. Kerris Kerris lii lamaš čoođâ aigij tergâdis išeniävvu anarâššáid já toh láá-uv lamaš aainâs kuuđâlágáneh: – Vyeijimkerris, mast lii liäkku já ton uulgušpeeli lii herviittum mááláámáin ađai ruovdiimáin. – Ráiđukerris, mii lii liähuttem tâi vyelligis liähhoin já moos puáhtá kaarrâđ jieškote-uvlágánijd tarbâšijd tontovváá määđhi várás. Majemuš vierâ, ađai jiervâs lii sujâttum suáhimuorâst. – Muorâkerris, mii lii liähuttem já ucánjihhii kuhheeb sehe kobdeeb ko ráiđukerris. Jiervâs lii rahtum jieškaavvâl muorâst. – Lokkekerris, meid lukkâkerris, mii ij lam aaibâs táválâš anarâšâi kiävtust kuittâg jyehipiäiválávt. Kerrisist lâi lokke, mon finnij táárbu mield luukân. – Tyeljikerris Jis kerris cuovkkânij, te tyeljist puovtij rähtiđ koskâpuddâsii kerris. Tyeljiroobdân ráhtojii lovmat räigid kuábbáá-uv roobdân já tävireh kárrojii labžijn tyelji siisâ nuuvt, et roobdah puátih oohtân. Tyelji uáivikeš čannoo vuotreippi kiddâ jeđe leŋgejuvvoo sijvuus eergi moojiibel. – Pulkkur, mii lâi rahtum oovtâ muorâst já lâi 150 senttid kukke já 40 senttid kubduv. Toin kesittui suándi kiädán. Kerris uásih láá: – mielgâs (moos poorájuvvoo jukkoräigi) lii rahtum jieškaavvâl (luándukavre) piŋâlmuorâst, – kieggi (piŋâlist rahtum kerrisvuáđu, amas mielgâs nuuhâđ), – solge (uárbislaštui kiddejum piŋâllaaštâ, amas laštuuh nuuhâđ), – čimmâ (kerris oovdiškeeči), – pelčči (kerris njunekeeči, moos laštuuh kiddejuvvojeh), – káhástâh, ađai puáimástâh, mii lii peelčist (rävis eergi čuážžumsuonâst rahtum čonâstâh, mon vuálá laaštâkeejih uigâduvvojeh ovdil sujâttem), – vierâ (sujâttum-, teikkâ jieškaavvâl suáhimuorâst), mii nävlejuvvoo muorânavlijgijn mielgâsân ovdil laštui kiddim: – njunevierâ (ovdemuš vierâ), – čimmâvierâ (nubben ovdemuš vierâ), – sojovierâ (vierâ kogo čimmâ álgá pajaniđ), – monnjâvierâ (kuálmádin majemuš vierâ) – liäkkuvierâ (nubben majemuš vierâ) – jiervâs (majemuš vierâ) – liäkku (vyeijimkerrisist ollâgub ko ráiđukerrisist), – čieppâin, mii lii mielgâs moojiškeeči já olá kuárttil verd liähu moojiibel, – laštuuh (rahtum suávist), moh sujâttuvvojeh vierâi oolâ: – uárbislaaštâ, ađai vyelilaaštâ (vyelemuš laaštâ), – maaneemlaaštâ (nubben vyelemuš laaštâ), – muáđuinvuáláášlaaštâ, ađai koskâlaaštâ (nubben pajemuš laaštâ) – muáđuinlaaštâ (pajemuš laaštâ), – nävli (neeljičievvâg suárvinävli), – irrát (pikkâšist rahtum lote, moin nävli kiddejuvvoo). Riehâ Riehâ, ađai kiälkká, lii lamaš sämmilijn kiävtust juo ryevdipaje äigin já lii jurdemist, et anarâšâin-uv tot lii lamaš kiävtust ovdil ko koddegin lâš lojodum puásujin. Ryevdipaje rievâin láá lamaš čiimah ennuu kobdebeh, asettuboh, uánihuboh já meid njuolgâduboh, ko tááláin rievâin. Čiimah láá meid lamaš nuuvt ovdiikeččin ko moojiikeččin-uv čiptum njuáidusin já čuhhum siämmáá sulâsávt ko saavehnjuneh-uv. Ko kodde lâi lojodum, te talle sämmiliih máttájii rähtiđ kerris já valdii tom anon vaarâ tondet, ko tot lâi nanosub ko kiälkká ađai riehâ. Taanáigásâš riehâ lii lamaš anarâšâin kiävtust juo 1850-lovo rääjist, mutâ táválubbon tot šoođâi 1800-lovo loopâkeččin. Rievváin kesittuvvojeh ereslasseen puáldimmuorah, syeinih, huáših já jyehilágán tiiŋgah. Riehâ lii mottoom tááhust keppisub, ko ovdâmerkkân ráiđukerris, ađai muorâkerris já tot ij šnjoggii miätáluvvâin eergi čevžijd, nuuvtko ráiđukerris taha. Tađe ovdil lijjii aanaarsämmilijn kiävtust ráávuh, moh lijjii rahtum kárbái fievridmân kiđđâtäälvi jäävrist nuubán. Ij lah tärkkilávt tiäđust, maggaar riehâ tot lâi, mut lii jurdemist, et tot lâi paŋkko- ađai kubboolrievâ sulâstittee, mon oolâ kárbá oovdiškeeči karrui kiddâ já kárbá moojiškeeči kessui cuoŋŋuu mield maajeeld, teikkâ tast saatij kale leđe meid monnjâriehâ, tegu tááláin paŋkkorievâin já käärbis loptejui ollásávt rievâi oolâ. Ko vuájááneergih láppojii já moottorkiälkká-äigi poođij, te olmooš kuálustij poccuurievâ ryevdispääilihis, ađai moottorkiälhás maŋŋaal. Tááláá ääigist poccuurievah láá kiävtust ergivyeijimkištoin já toh láá rahtum nuuvt keppisin, et toigijn ij pyevti kesittiđ lussâdub káálvu ollágin. Tot suvdá tuše vyeijee. Rievâ uásih láá: – mielgâs (2), mon čimmâ lii čiptum kavren, – kettaar (3 paarâ), – poijuuh (3, já toh láá pakkâ čääsist käsittum já sujâttum ketarij pirrâ), moigijn kettaarpaarah láá kiddejum oohtân já piäsáduvâigijn čoonnum kiddâ, – njunepuájui, mii lii sujâttum mielgâskejij pirrâ, – njunesraŋgâ, mii vuálgá kavstakeejist já mana mielgâs kiäčán, – kavstah, moh oleh ovdemuin kettaarpaarâin majemuu kettaarpaarân, – ááisáh, moh láá kiddejum savirikoigijn ovdâketaran kiddâ. Leeŋgih já lääbžih Puoh tolemus leeŋgih láá lamaš kiässááh. Toh lijjii rahtum poccuu kamâsijn já šišneest. Keesis lâi koorrum vuovdân já siisâ lijjii nutkum poccuu soksâmeh já lippâreh timádâssân. Kiässáh piäijojii poccuu váálmán, sevečuukâ ovdiibel já tain moonâi sevečuukâ paijeel niskepäddi, mii ovtâstij kiässáid já kesispuáhháá oohtân. Kesispuáhháá kuábbáá-uv keččin lâi kesispuállu, moid vuotreip kiddejui tađe várás rahtum šišnekorccáid. Vuotreeipi keejist lâi jukko, moin tot kiddejui jo-uv rievâ jukkomuorân tâi kerris jukkoláábžán. Suullân čyeti ihheed tassaaš anarâšah algii kevttiđ tááláá-áigásijd leeŋgijd, moh lijjii rahtum jieškaavvâl suohimuorâst. Leeŋgih lijjii kyevtlágáneh; markkânleeŋgih já argâleeŋgih. Juhleleeŋgih lijjii máálájum muččâdin já uávuttâh (selgipoovij) lâi skodâstum ruopsis läđđein já roobdah lijjii jo-uv vielgâdeh tâi fiskâdeh. Meid niskepäddi lâi čiŋâttum läđđein. Leŋgij uásih láá: – niskepäddi (rahtum šišneest), leŋgij paajaakeeji já uávuttuv kooskâst, – ruomah, moh vyelgih leeŋgijn já maneh uávuttuv pehti čuávjimuorân, – uávuttâh (mana eergi seelgi paijeel já kuábbáá-uv keččin lii šišnevárvu, mii kiddejuvvoo čuávjimuorân), – vuotreippi, mii lii rahtum sarva navalâm näähkist. Toos lii koorrum koorâin (vuotreip timádâs, mii lii rahtum poccuu kamâsijn) tâi nuárju, käälbi, ađai kuusâ näähkist, moin láá soksâmeh. Vuotreip keejist lii jukko, mii kiddejuvvoo jukkoláábžán, – riessâm (čiŋâttum tivgâpäddi), mii čonâstui vuájááneergi čiäpáttân markkânáid vyelgidijn, – läbžiruákki, jo-uv čuárvist, tâi sraaŋgâst rahtum (uávuttuvâst kiddâ eergi čižetkieđâbeln), moos läbži faškâstuvvoo vyejedijn, amas läbži šoddâđ eergi juolgijd. Lääbžih lijjii rahtum naveldum sarvanäähkist, naveldum soorvânäähkist, kuusânäähkist já nuárjunäähkist. Toh lijjii neeljilágáneh: – vyeijimläbži (skiärhoin), lâi njyebžil já tuše suormâ kobdosâš. Skiärkku ovtâstij lääbži páágán, – ráiđuläbži (skiärhuttáá), mii lâi kyevti suormâ kobdo já kaggâdub, – veddimläbži (skiärhoin), puoh kossuumus, späilihij já eres-uv uđámâgij veddim várás, – orrâläbži (skiärhoin), mii lâi rahtum seegâ oorâst já kevttui kiđđâšovlij ääigi. Saveheh já saaveehkiälkká Tälvijotteemniävuin saaveeh lii nubben puárásumos. Tot lii lamaš kiävtust čuođijd iivijd, kuás juo jeegijn já lyeivein láá kavnum saveheh pirrâ Säämi lääni, mut láá toh kavnum Maadâ-Suomâst-uv, ereslasseen Lappajäävrist já jiešalnees Lappajävri lii läddlij adelâm nommâ ton suujâst, et tobbeen láá uáli tovle aassâm sämmiliih, ađai lappalaiset, nuuvtko läddlâš tom eđâččij. Saveheh, moh suánjuin láá kavnum, láá lamaš kuulmâlágáneh já toh lijjii rahtum piŋâlmuorâst: – saveheh, moh lijjii 114 – 165 kuho já 11 – 15 senttid kobdo já tain lii vaarâ lamaš vuáđuin soorvânähki, – saveheh, moh lijjii 110 – 115 kuho já 9 – 12 senttid kobdo, paajaabeln hervâttum já kubdâ uálásáin, njuunijn vala puállu, sehe kuálmád malli, – 215 – 235 kuho já 11 – 14 senttid kobdo, mii lii šnagottem várás já kuullâm vaarâ ereskukkosâš saaveeh paarrân. Nubbe saaveeh lii lamaš uánihub já soovsânahkijn soolájum, nuuvtettum čiehčâmsaaveeh. – Ovdilmainâšum saveheh láá kevttum ovdil ive 1100. Kemi meccisämmiliih kevttii vala 1600-lovvoost sierâkukkosijd savehijd já tobbeen tot malli levânij Maadâ-Suomân já Kärjilân-uv, mut Anarân tot malli ij kiergânâm puáttiđ. Tovlááh anarâšâi saveheh lijjii siämmáákukkosiih, ucánjihhii almast kuhebeh já kuámmir kobdosiih. Toh lijjii rahtum piŋâlkooldâst, mii lâi lyeddejum kyevti uásán. Saaveehnjuunijn lijjii puáluh já toh lijjii čiptum tađe várás rahtum čiptemmuoráin. Puállu saaveehnjuuneest lâi tađe várás, et tom lâi älkkeb čipteđ, ko čiptempäddi pisánij tast pyereest. Kyelipivdee anarâš saveheh lijjii ucánjihhii kobdebeh já kuhebeh, ko anarâš paiulmuu saveheh. Paiulmuu saveheh lijjii tondet uánihuboh, ko toh lijjii siämmást mätkisaveheh, maid puovtij čonâstiđ kerrisân ja tain lâi še uális, mut kyelipivdee savehist ij. Paiolmooš já meccipivdee rahtijn savehijdis juo suávist, mut kyelipivdee já ráiđualmai kevttijn vala piŋâlsavehijd. Tááláá ääigi kyelipivdeeanarâšâst láá uđđâ-áigásiih uálissaveheh, moottorkiälkká já eres-uv uđđâ-áigásiih piergâseh, moh išedeh kyelipivdemist. Tovláá ääigist saveheh pikkâduvvojii kiđđuv já piäijojii peeivipaštui kuškâđ. Tast maŋa vuáđuh vuáidojii poccuu olâspuoidijn tâi kyelevuojáin, já tot uážui ráávhust vuáijuđ savehân nuuvt et tast šoodâi koorâs tegu tähti. Šuávlin saaveehvuáđuh lieggejuvvojii tullâpaštust já vuáidojii poccuu puoidijn. Saaveehkiälkká lii rahtum, nuuvtko juo noomâst-uv uáiná, savehijn. Tot lâi keppis, mut liijká-uv toin puovtij keessiđ viehâlágánijd kuormijd. Tot lâi riävskápivdee išeniävvu talle ko sun juuđij ovdâmerkkân kielâid oppâmin. Toin puovtij meid ruttiistiđ suáhikooldâid meeccist kuáđi luus já tot juuđij čyeigee maajeeld mestâba timmâ muottust viehâ keppisávt, mut cuoŋŋuu alne ko juuđij-uv pyereest. Saaveehkiälkká lâi uáivildum tagarij keppisuboi tiŋgâi fievridmân saajeest nuubán. Čäcijotteemniävuh Anarâšah láá kiävttám eres sämmilij náálá čäcijotteemniävuid já toh láá-uv ucánjihhii ereslágáneh, ko ovdâmerkkân tavesämmilijn. Lii máhđulâš, et kárbárähtimtáiđu já kerrisrähtimtáiđu ovdánii siämmáá-áigásávt anarâšâi-uv kooskâst. Čäcijotteemniävuh láá: – Puárree, mii lii puoh oovtkiärdánumos. Tot lii rahtum suárvikooldâin, moh láá pieijum paldlâs já čoonnum piäsáduvâigijn oohtân neljijn tuárismuoráin, moh láá koldâkejij vuoluu- já paajaabeln. Talle taarbâš čoonnâđ piäsáduvvâigijn tuše robdâmuid kooldâid kiddâ. Jis lii uáivilist rähtiđ pyereeb puárree, ovdâmerkkân veikkâba jodottâllâm várás, te talle ráhtojeh koldâkeijijd sálvuseh já toid piäijoo nuárvi toollâđ taid oovtâst. Jis puárree lii rahtum jodottâllâm várás, te talle robdáid ráhtojeh ááŋuh já suhhee čokkáá piälhu alne, ko nubbe kuáhá joddee. Jis puárree lii rahtum tuše juuvâ rastajotteem várás, te talle tast kalga leđe še čyeimi. Tááláá ääigist puárree lii härvinâš já rahtum-uv tuše juuvâ rastaldittim várás. – Käärbis, mii suvdá 2 – 3 ulmuu. – Purjâskäärbis, stuárráb ko táválâš käärbis já tast lii kieggi “köli” vuáđust já stivlee. Kárbá uásih láá: – vuáđumuorâ ađai kielâs ráhtoo pievlâ ääigi ađai keessiv ton suujâst, et talle finnee peesi kavre madduu stämnin. Vuáđumuorâ lii kyevtuásâg (ucceeb kárbást) já ton moojiikeejibel puátá lohtâ, mii lii suullân kuuđâ tuumá kukkošâš neljijn piihâst puánjustum navlijn já irrááttáin kiddejum. Vuáđumuorâ lii viiđâ tuumá kobdosâš já toos hevvâlistoo kaskoo kope. – stämni lii kärbisnjune ađai tot vuáđumuorâ mokke, mast šadda kärbisnjune, teikkâ moojiškeeči, – čuávjiläiđi ađai vyeličuávji lii vuáđumuorâ aldemuš lyevdi, – ruobdâ ađai koskâlyevdi, – aasâg ađai pajemuš lyevdi, – kuoŋâr, moh láá táválávt vittâ, – ávskár čääsi kuávumân kárbást, – pittá, mii lii kärbisnjuuneest ton siskiibeln, kárbá enâmân ruttim várás, – ááŋuh, ááiruh já áŋupäädih, – tiljáh, ovdâtiljá, koskâtiljá já monnjâtiljá), – naappâlräigi já naappâl (láá vuáđumuorâst kárbá moojiikeččin). Njollâäitti já jyelgiäitti Vâi niestih já káálvuh liččii siäilum, ferttejii ulmuuh vuorkkiđ tävirijdis taggaar soojijd, et säpligeh, riämnjáh já ereskin meeci elleeh iä peessâm taid pillediđ. Tágáreh vuárháh lijjii jieškote-uvlágán ääitih, káttuseh, šaldelyeveh, puornah, áárduh, syenjireh já lávttááh. Njollâääiti ovdebâš häämi lâi láávtáš. Tot rahtui nuuvt, et peeci sáhhájui muádi meetter aloduvâst rasta já uállejui jyelgin, mon kiäčán čuollui neeljičievâg nääpi já toos pieijui niskemuorâ. Ton kiäčán piäijojii tuárismuorah suullân soolâ kukkosiih já piälhuin ráhtojii muádi tuumá asosiih lyevdih lätten já seinin. Seeinih lijjii oovtâ teikkâ kyevti lyevdi asosiih. Tast maŋa piäijojii piärguh tohon, tuorgah vuálá já oolâ. Tast maŋa pieijui káttu sajasis, mii lâi kyehti lyevdikeerdi. Paajeeb lyevdikerdi vyelebij luovdij lomij oolâ. Lättee já seeinih ráhtojii härvin, nuuvt et piärguh seiluu pyerebeht, ko áimu peesâi pyereest čoođâ. Jis koddojii kodeh eenâb, te lávttááh ráhtojii meid eenâb. Njollâ ovdánij maŋeláá lávttáást, mast mainâšuvvoo juo 1700-lovo aalgâst Tornio Säämist. Njollâääitist lii suullân muádi meetter kukkosâš jyelgi, mii lii rahtum rasta sáhhájum ciägu peesist. Jyelgi lii uállejum, motomin joba hevvâlistum já toos láá kiddejum čuhâ ryevdih vuáluskulij vinnood, amas piäđuh peessâđ piärguid puurrâđ. Jyelgi keejist lii suullân 150 x 150 senttid já meetter alosâš salvum ááitáš. Jyelgi paajaškeeči verrui neeljičievâgin, moos kiddejui láskud niskesmuorâ, mast lâi neeljičievâg räigi. Niskesmuorâ kuábbáá-uv kiäčán tuárrást kiddejuvvojii salvuigijn kyehti muorâ, ađai suájá nuuvt et tast šoodâi kietkâm. Taah-uv muorah lijjii hevvâlistum päljisin, amas säpligeh cuápcuđ tast. Lättee vijđodâh lâi suullân 1,5 m x 1,5 m já uksâ nuuvt poskâd, et tuše párnááh šiettii ollásávt siisâ. Njollâááitán peesâi tuše raiđâlâs mield já tot lâi rahtum oovtâ muorâst. Meccinjoolâin raiđâlâs lâi čiehhum kuusnii aldasáid. Koddepivdem várás rahtum njoolah láppojii juo moonnâm ihečyeđe loopâkeččin, mut kyelinjoolah lijjii vala Páčvei aldasijn ihečyeđe mulsâšum suulâin. Kááđus lii lamaš jyelgiääiti oovdâstjottee. Káttus vuáđumuorah, ađai kietkâm stellejui neelji čuoldâ oolâ, moh lijjii meetterpeeleest meetter kukkosiih. Motomin tohhejii kietkâmvuálážin meid pajalâs keeđgijn čummiittum lejeh, tâi källeerobdâ-uv. Kietkâm oolâ piäijojii lätteemuorah, moh lijjii jo-uv luoddum tâi luoddiihánnáá já toi oolâ sálvojii seinihiirsah käälbičiäpáttin nuuvt et nurhekeeji muorah lijjii eres kukkosiih. Täsikiärdán monnii viiđâst oovce hirssâd já káttu lâi rahtum nuuvt, et pajemui hirsâi oolâ piäijojii paldluvâi tađe várás rahtum loomijd 1 – 4 härjimuorâ, moi oolâ káttumuorah piäijojii. Káttumuorâi oolâ piäijojii vala härjimuorâi sundásávt teddâmeh, moh lijjii jo-uv kooldah, tâi motomin ráptukeeđgih-uv. Jyelgiäitti ovdánij káttusist nuuvt, et hirssâkeerdih lasanii já toh lijjii huolâlubbooht salvum. Meid káttu rahtui pyerebin. Kirjálâš tiäđu mield jyelgiäitti lâi Anarist já Ucjuuvâst kiävtust 1800-lovo aalgâst já tobbeen siäluttuvvojii ereslasseen purâmušverkki, sehe jyehilágáneh tiiŋgah já káálvuh. Lii kale jurdemist, et ääitih láá lamaš aanoost juo čuođijd iivijd tassaaš tääbbin Anarist-uv. Ääitih láá lamaš ovdâmerkkân: – pivtâsäitti, – viermiäitti, – purrâmâšäitti, – jávvuäitti, – sälttikyeläitti – koškekyeliäitti. Liššá Sämmilij eennâmtuálu lii finnim vissâ vyevis läddlâš uđâsässein tiego 1700-lovo aalgâkeččin. Anarân eennâmtuálu poođij iäskán 1752, ko mottoom J. Aikio (vaarâ Juhháán) lâi kalvam ohra já lâi finnim meid šadostuu-uv. Vuossâmuš läddlâš poođij Anarân eskân 1750 já sun lâi Kyrö-nommâsâš, kote finnij tálupápárijd ive 1758. Vaarâ siämmáš J. Aikio, kote lâi eennâmtuállee, irâttij kuáivumáin lyeštiđ Mudusjäävri čääsi, mut sun tuušâi, ko koivum mielli viirâi suu oolâ. Anarâšah tollii tom váruttâsmerkkân, ko sun lâi tohâluddâm immeel pargoid. Ko anarâšah-uv lijjii tálulum, ađai maaŋgâs álgâm eennâmtuállen, te talle šivetteh-uv lasanii tááluin. Tarbâšuvvojii syeinih já huáših eenâb já eenâb. Ko kieddsyeini ij kelijdâm, te talle ferttij älgiđ nijtteđ mecciniijtoid. Ovdâmerkkân Avveeljuhânjäälmi aldasijn lii Mielâhjeggi, mast šoodâi ennuu luhtee. Tobbeen Avveeljuv tálulâš anarâšah ellii nijttemin tälvisuoinijd šivettáid já ovdâmerkkân Sulgušjávráliih-uv ellii tobbeen 3,5 penâkkullâm keejist nijttemin. Tergâdumos laijimniävvu lii liššá, mii lâi kiddejum piäsáduvváin liššánoovdân já maŋeláá tapsijn. Lišáh lijjii vala 1950-lovo loopâkeš segis já kuhestiärásiih kalliittum lišáh, moh tuáijojii várumettum kiävtust älkkest, mut tast maŋa aalgij finniđ Taažâbeln kubdâgubboid rondâliššáid, moh iä innig nuuvt älkkest toijum. Roondâst lâi teeri siämmáá sulâsâš, ko lâi Taažâ mora-puuvkost-uv (tere pehti korrâsub ryevdi) já tom lâi älkkee pastalmittiđ. Kieddsyeini puovtij nijtteđ suájáttáá, mut härvis jeggiluhtee várás koolgâi liišán kiddiđ suájá, mii ain nurâstij rasta moonnâm suoinijd siämmáá luokon. Syeinih hárávistojii vistig laphâžžân já tast maŋa kuáddojii sabilâsâigijn, teikkâ nuáđásin syeinilyeve luus, kost toh luáváduvvojii. Jegginijtoi syeinih já huáših kesittuvvojii tälvisijvoi ääigi pááikán já purâttuvvojii kiđđâtäälvi äigin šivettáid já huáših poccuid. Huášširokkâmliššá lii še kukke já tot lii kiddejum kuhes noovdân. Syeinilyeveest láá suullân kuulmâ meetter kukkosiih pelduvváid karsâhánnáá ciägu stáávráh čyeggejum enâmân maŋaluvâi já toh láá suullân 30 seenti kooskâi. Stávrái kuábbáá-uv pelni láá enâmân čyeggejum neeljist kuutân, joba kááhcán-uv uánihis vyelicagged, moi oolâ piäijojeh vyelimuorah, amas syeinih leđe njuolgist ohtâvuođâst enâmân. Ko lyevi lii tievâ suoinijn, te ton oolâ piäijojeh tedâmeh, moh láá rahtum kierruinis oohtânčoonnum riissijn já stáávráin. Risij madduikeijijd láá kuođâttum uávsih, moid stáávráid puáhtá heŋgiđ kuábbáá-uv pel lyeve tedâmin. Tast maŋa lyevi cogâstuvvoo kuábbáá-uv pelni vala tuáris muorâigijn já cogijgijn, amas pieggâ njeidiđ lyeve. Syeinihaasist láá sraaŋgah pajaluvâi suullân 30 seenti kooskâi já toh láá kiddejum enâmân koivum stuálppoid kiddâ. Stuálpui kukkodâh lii pajeláhháá muádi meetterist já toi koskâ lii tiego kuulmâ meetter paaihijn. Syeinihaasih pyehtih leđe luuvij-uv meetterij kukkosiih já toh láá kejijnis čavgejum sraŋgáin nanosávt enâmân kiddâ jo-uv čuoldân, tâi stuorrâ kiäđgán. Tááláá ääigist liššá ij lah innig nuuvtkin čuuvtij aanoost já laijim-uv tábáhtuvá eresnáálá ko tovle. Nyetti Kyelipivdemniävuh ađai koonstah láá lamaš anarâšâin maaŋgah aaibâs lääni, vuoggâpivdo já kääri rääjist. Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijgijn nuuvt, et kyeli čájádij. Keđgilomij čoođâ čääci peesâi kulgâđ rijjâ, mut ko kyeli viigâi kuárŋuđ virde pajas, te tot šoodâi toi sivlái tiet taggaar viirdán, mii uigâdij tom tohon koivum roogán. Virde teedij kuolijd tohon já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, te sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár kyelipiivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Vyeliviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš-puáđoin, mii meid lâi keeđgijn rahtum. Puoh tergâdumos kesikyelipivdemniävvu anarâšâin lii lamaš kuittâg nyetti já sämmilijn tot lii-uv lamaš aanoost juo maaŋgâid čuođijd iivijd. Vuossâmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo vuođâlovvoost 1639, ko mottoom Alanus-nommâsâš olmooš lâi toohâm tutkâmmääđhi Kemi Sáámán. Juo 1820-lovvoost anrâšâin lâi nyetti mestâba jyehi táálust, tâi nyettipeeli kuittâg-uv já motomijn tááluin joba muáddi já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrik viermih algii leđe finniimist, te nyetih-uv algii kuuloold lappuuškyettiđ, mutâ vala soođij maŋa maŋgâsist anarâštáálust lâi alnees nyetti. Anarâšnyetti lâi 70 – 80 sollâd kukke, ovdil jobá 100 – 150 sollâd já olluv tot lâi 2,5 - 3 soolâ, motomin jobá 4 soolâ. Nyettiviermih láá meeđđum árppoin nubijdis kiddâ. Nyeti peleh láá: – tuárbumpeeli (nyeti čižedpeeli puohtâmist kejâdijn), – piiŋušpeeli (nyeti uálgispeeli puohtâmist kejâdijn), – puohtâm, kuus nyetti kiässoo já mast tot loptejuvvoo kárbás. Nyeti uásih láá: – nyetipottâ, čalme = 0,5 – 1 suormâ, – nyetisuájá (2 - 2,5 soolâ), čalme = ovdâsuormâ, – uálgi (3 - 4 soolâ), čalme = pelgi, – uálgimaadâ (3 – 4 soolâ), čalme = 1,5 suormâ, – tuárbumviermi ađai uálgimadduulohviermi (3 – 4 soolâ), čalme 2 suormâ, – koskânyetti ađai ruoidâviermi (3,5 – 4,5 soolâ), čalme = 3 suormâkeeji, – juolisviermi ađai puddokeejilohviermi (7 sollâd), čalme = 3 suormâ, – puddokešviermi (7 sollâd), čalme = 4 suormâmadduu ađai kuámmir, – cyecci ađai nyettiviermilahtos, – kievđâ (50 – 70 sollâd já kuulmâsaaigâg), mii čuolmâduvvoo sivláviermi paajaapele koorcân, – ääli (2,5 – 3 soolâ kukkosâš), lii kievđâ nubekeččin já tot čyeggejuvvoo poonán kiddâ, vâi nyettikäärbis piso sajestis kesidijn, – tuárbum, lii tuárbumpele kárbást já tot lii karsum já uállejum kuhes muorâ (muádi soolâ kukkosâš), mon keejist lii šluubbug ađai tieppi, toin kárbá suhhee álgá vistig kuuloold šoollâđ, jeđe korrâsubbooht tuárbuđ, ko tuárbumviermi aldan nyettikárbá, – koskâkievđâ, moin kárbáh rottejuvvojeh puohtâmist oohtân. Tovláá ääigist nuátân kullii vala: – kiiptah, moh lijjii rahtum peesi siisâ viäddáin koorrum uccâ kiäđgáin, toh tollii nyeti jäävriponneest, – nyettilyevdih, moh tollii nyeti paajaakeeji čäässuáivist. Nyettiluovdij nomâttâsah láá: – kuáŋŋulyevdi, moh lijjii sullân 30 seenti kooskâi já kuovttijn kiddimraigijn, – ciägulyevdi, moi koskâ lâi ohtâ kuárttil já ovttáin kiddimraigijn, – nyettilyevdi, mii lâi puoh stuárráámus já nyetipoođâ puotâ, kuovttijn kiddimraigijn. Nuáidirumbu Tovláin anarâšâin láá lamaš maaŋgah imeleh, moin tergâdumoseh lijjii: – Äijih, – Ákku, – Peivi, – Pieggalmai, – Čäcialmai, – Sieidi, Imelijn puoh kievrâmus lâi Äijih. Äijih-immeel pehtilumos uhredempäikki lii lamaš Äijihsuálui, mii lii Aanaar markkânist 10 km nuortâs. Sust lâi meid pelikyeimi, kiän nommâ lâi Ákku já sun aasâi Äijihjäävri taavaabeln. Tobbeen lii Ákku-nommâsâš vääri, mast tovlái mainâsij mield moonâi eennâmvuálááš vuovdâ njuolgist Äijihsuollui. Ton pehti Ákku já Äijih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Samuli Paulaharju mield Aanaarjäävri Äijih pelikyeimi aasâi Piälppáájavrij máddáápiäláá Kálguväärist. Meid piäiváš, ađai Peivi lii lamaš tovláid sämmilijd tergâd já toos-uv láá ulmuuh uhredâm jonssahpeeivi já čohčuv, ovdilgo piäiváš lappui skaamâ ááigán. Piegg-almai lii uhredum ovdâmerkkân Piegguáiváást Aanaar markkân máddáábeln já Čäcialmai lii lamaš še uáli tergâdis immeel tovláá ääigist. Sieidi-immeel, mii lâi uáli tärkki já äŋgiris immeel, puovtij leđe jo-uv keeđgist, tâi tot lâi rahtum muorâst. Ovtâskâs sieidikeeđgih, moh láá kuittâg motomin lamaš tiäđust tääbbin Aanaar kuávlust, láá lamaš 17. Lii nabdemist, et tááláá ääigist tain iä liččii kavnuumist peeligin ton suujâst, et toh láá tuššâdum, nuuvtko láá tuššâdum puoh nuáidiruumbuh-uv Aanaar kuávlust já mestâ ubâ Suomâpele Säämist. Tuše stuárráámusah sieidih láá tuše pááccám já tot puátá tast, et taid iä lah paapah pastam tuššâdiđ, tegu Äijihsuálui, Ákku, Pajalâskeđgi, jno. Sämmilij häldeeh lijjii še maaŋgah, puohnâssân 50 paaihijn, mutâ taa tergâdumoseh: – kuáti- já vistehäldee, – sijdâhäldee, mii toolâi huolâ puásuisiijdâst, – juovlâstáálu, mii vuájá elleeráiđoin (puoh meecielleeh láá vuájánin), – meccihäldeeh, moh lijjii maaŋgah, sij assii meeccist, – komme, mii lâi táválávt jaamiš já tot laavij kumâttâllâđ, – stáálu, styeres, faste já pahatátulâš, – jietânâs, styeres já iänááš pyeritátulâš, – čáhálig, aarnihäldee, ucce já párnáimuátusâš – kufittâr, eennâmvuálááš häldee, lii muččâd, riges já pyeritátulâš, – iäpárâš, kuddum já miäcán hävdidum páárnáš, – vuáŋŋáš ađai čäcihäldee, ruttij párnáid čáácán, jis monnii liijgás alda čääsi, – njaviččin-kálgu, hiđes häldee-ákku, pyeritátulâš, – peinijâš, mana uáđđee čuávji oolâ kuobžâ, riämnjá, tâi puáris ááhu hámásâžžân. Vâi ohtâvuođah imeláid já häldeid liččii toimâm pyereest, sijdâ tarbâšij nuáidi. Sust lâi išeniävvun nuáidirumbu, moin sun puovtij uáiniđ já ennustiđ puátteevuođâ aašijd kyeli- já meccipivdemluho háárán já sun puovtij meid pyerediđ pyecceid, sehe tipšođ eres-uv siijdân kullee tergâdis aašijd. Nuáidiruumbuh iä lah maŋgâgin siäilum já toh, moh láá siäilum, láá Euroopa sierânâs museoin vuárhást. Ruumbu cuozzâ lâi juohhum iänáážin kuulmâ uásán, eereeb máhđulávt Ucjuuvâst vuálgusâš ruumbust, mon cuozzâ lii juohhum viiđâ uásán. Ruumbu pajemuš uási lii alme, koskâmuš eennâm já vyelemuš tuonâ. Pajemuu uásist lijjii tiäđust-uv jyehilágán imeleh, sieidih já uhredempääihih, koskâmuu uásist iänáážin ulmuuh, mutâ meid sierânâslágán elleeh sieidij kooskâst já vyelemuu uásist tuonâ imeleh, ovdâmerkkâm Maadârákku já jaamižeh. Máhđulávt Ucjuuvâst vuálgusâš ruumbust, mii siäiluttuvvoo Kööpenhamina museost, lii toovláš vaarjâglâš nuáidi Anders Poulsen čielgim ive 1698 toollum kerivijn čuávuvávt: – Pajemuu stielâsist lii Piegg´almai, mii taha piegâid já stoormâid. Tiermiš, mii puáhtá toohâđ fiärtu já estiđ paha, sehe Kodde (jis vyerbi ooroost ton puotâ, te puátá šiev miäcástemlukko). – Nube stielâsist lii Peivi, mii addel peeivipaštuu já šoddâd šaddoid, Immeelpärni, ađai Kristus, Immeeleeči, tuámukirkko já eŋgâl. – Kuálmád stielâsist lii Ánná, Immeel enni Nieidâ Máárjá, mii iššeed párnái šoddâdeijeid, Oovtâ juovlâpeeivi hiärrá, Kyevti juovlâpeeivi hiärrá já Kuulmâ juovlâpeeivi hiärrá. – Niäljád stielâsist lii Máánu, mii addeel šiev ááimu já čuovâdis kesi-iijâ, sehe ulmuuh, kiäh maneh kiirkon. – Vyelemuu stielâsist lii pahakkâs enni, kote koddá ulmuid tavdâigijn, helvit haldâšijjee pahakkâs, kote šlivgâsâd miätá maailm, helvit tullâ, pikkâkiemni, hävdi já pahakkâs, kote čonnui kiddâ ton puudân, ko immeel sivnedij maailm. Lieksi, oljolamppu já šleđgâčuovâ Puoh puárásumos čuovâniävvu lii lamaš tiäđust-uv päljis tullâ nuuvt kärbisnjuunest tuohâsttijn, ko meeccist, láávust, kuáđist, já hirssâtuuveest-uv orodijn. Toovláš olmooš joba tuoijui tuulâ paštust tagarijd tuojijd, moh iä nuuvt hirmâd kirkis čuovâ tarbâšâm. Puárásumos nuuvtettum teknisâš čuovâniävvu lii kuittâg kyelevuojâlieksi ađai kiilu. Tot lâi taggaar vyelligis koopâ sulâstittee neeljičievâg littááš, mast lâi kaskoo tuárismuorâ já tast lâi räigi. Kággást tâi timmâ pumbullääigist rahtum vááimus pieijui rááigán já jieš ton kiilu siis pieijui kyelevuojâ teikkâ nuárjuvuojâ, jeđe cokkiittui. Kiiluin koolgâi leđe várugâs ton suujâst, et tot lâi rahtum piŋâlmuorâst. Ko vuojâ lievsist nuvâškuođij, te lâi vaarâ, et ubâ kiilu puálláá. Maŋeláá, ko ryevdi já peldi algii leđe finniimist, te kiilu tiäđust-uv rahtui pyelehánnáá materiaalist. Maŋeláá, ko lamppuoljo aalgij leđe finniimist, te kiilu puáldimamnâsin lâi meiddei oljo. Kiilu rahtui ovdâmerkkân nuuvt, et kuárus puttâlân pieijui oljo já puttâlnjáálmán flanellist rahtum vááimus, mon nubbe keeči lâi ohtâvuođâst lamppuooljon já nubbe keeči puttâlnjäälmi ulguubeln, mii cokkiittui pyelliđ. Vaarâ juo 1800-lovo pelni algii leđe finniimist oljolaampuh ađai ”myrskylyyhtyh”. Oljolampui puáttim lâi stuorrâ ovdánem čuovâniävuin ton suujâst, et čuovâ puovtij toppiđ veikkâba kietân, ko vuolgij elâččiđ ovdâmerkkân veikkâba navittist. Oljolaampu čuovâ lâi kuittâg vala nuuvt hiäju, et aarrân siäiluttij ain-uv saajees kärbisnjuuneest, ko tuohâstmist lâi koččâmuš. Iäskân ko ”petromax” keksejui, te talle pyellee sajostullâ ferttij čahhiđ uđđâ niävu ovdiibeln meddâl. Nube maailmsuáđi suulâin, ko säksiliih suáldátteh pottii Suomân, te sij puohtii ”karbiidilaampu”. Tot lâi uáli čuovâdis lamppu, mut siämmást varâlâš kevttiđ. Tot lâi mottoomsoortâ kaasulamppu, já asetyleenikaasu, mii lâi ton puáldimaamnâs, rahtui nuuvt et kalsiumkarbiidi oolâ kuáškuttui čääci já tast šoodâi tot kaasu. Jis čääci kuáškui liijkás ennuu, te lâi tot vaarâ, et lamppu pävkittij já nuuvt vaarâ maŋgii keevâi-uv. Sođij maŋa poođij meiddei ”Tilleylamppu”, mii lii siämmáá čuovvâd, ko petromax já ucánjihhii älkkeb kevttiđ. Ko mottoom amerikkalâš Western Union insner Thomas Alva Edison keksij 1879-80 illâsraŋgâlaampu, te lâi keksejum šleđgâčuovâ. Sun ij tiättâm, et monâččij äigi vala aldasáid čyeti ihheed, ovdilgo šleđgâčuovâ ulâttičij puoh olgomuu Sáámán, mut vaarâ sun ij Säämist maiden tiättâmgin. Šleđgâčuovâ kuittâg poođij Sáámán já tot juuvsâi luoddâpiällái tááluid tiego 1960-70 lovoi suulâin já ko šleđgâlágádâsah láá huksim šleđgâlinjáid kuittâg juo puohâi váldumaađijij piälláid, te juáhhást linjáá aldasijn ässest lii máhđulâšvuotâ servâđ šleđgâviärmádâhân já šleeđgâ puáhtá-uv taan ääigi kevttiđ aldasáid veikkâ moos. Šleeđgâ áánsust maailm lii tääl uccom já mij pyehtip šleđgâpoostâ mield čäälliđ veikkâ nubebel maailm já tot lii siämmáá peeivi tobbeen. Mij pyehtip meid reaaliääigist keččâđ, mii maailm nubebeln kuás-uv tábáhtuvá. Tot lii oppeet eres äšši, et lii-uv taat pyerrin vâi hyennin olmooškoodán. Hirsâtupe Anarâšmallisâš hirsâtupe lii lamaš neeljičievâg, suullân 4 x 5 meetter stuárusâš já juo taan ihečyeđe pelni lyevdilättein. Vyelemuš hirsâkerdi lâi jurbâ hiirsâin salvum já pelduvváid eennâm vuálá koivum. Eres hiirsah viärrojii asettubbon, suullân 4 tuumásâžžân, vâi ličij lamaš älkkeb kesittiđ meeccist sajasis. Hirsâkeejijn lâi táválávt räigi tađe várás, et puovtij lääbži, ađai oorâ pieijâđ toos kiddâ já kuálustiđ eergi maŋŋaal. Täsikiärdán monnii 5 - 8 hirsâkerdid já keijijd 3 - 4 kerdid eenâb. Sálvuseh ráhtojii härvin tanen, et pyerebeht puovtij siähtálijgijn tevdiđ loomijd. Hirsâkeejih-uv táválávt kuáđđojii ereskukkosâžžân, vâi pyerebeht puáhtá hiäŋguđ tiiŋgâid toid. Olgoropemuorâ salvui motomin paajeeb kečihiirsâ oolâ já motomin vuálá. Čuupâ tuvdemân piäijojii kyehti vinecoogâlm kuohtui kátui kooskâst nuuvt, et vuoluškeeči heiviittui pajemuu robdâseeini hiirsân já paajaškeeči oppeet kečihiirsân, teikkâ olgoropemuorân. Siämmáá náálá sálvojii oordah kečihiirsâi kooskân nuuvt, et pakkâkáátu puovtij stelliđ toi oolâ. Pakkâkáátu oolâ piäijojii siähtáleh já čunnuuh. Puárásub ääigist kolmâkáttu rahtui tuše jurbâ muorâin, moh piäijojii pakkâkáátu oolâ. Maŋeláá kolmâkáátu rähtimân kiävttojii korrâlyevdih ”kourulauta". Muldepeeŋkah ađai mudârdâsah piäijojii tälvituuvijd tuše ulguubel, mut 1850-lovvoost meid siskiibel-uv. Mudârdâs lâi meetterpele kobdosâš já táválávt oovtâ hiirsâ alosâš. Lätteeuási lâi juohhum neelji uásán: – lättee, mon lyevdih lijjii pieijum eennâm oolâ, – uopsâ ađai puáššukiddâ, kuácceigijn tâi tuorgâigin lovdum luvdiihánnáá uási, – skiddâ, seeŋgâ vuoluupiälááš lyevdejum uási. Ko lättee motomin maŋeláá loptejui, te mudârdâsâi kooskân salvui niskemuorâ já lätteelahtos moonâi togo pehti. Lätteelyevdih lijjii rahtum lyeddejum muorâin, moh lijjii veerrum täsivin. Täkki já ryevdikamina Juo 1745 lâi mottoom anarâš huksim hirsâtuuváá Kaamâsjuvvâ njáálmán já Aanaar markkânšiljoost-uv lijjii kođij lasseen motomeh hirsâtuveh juo 1765, mutâ juo 1820-lovo suulâin iänááš markkânkođij sajan lijjii ittáám hirsâtuveh. Tuvij malli lâi vissâ-uv puáttám Tornio puálvárij markkântuuvijn já toi siiskiš lâi uáli oovtkiärdán: monnjâseeinist pevdi, uccâ laasâš já peevdi kuábbáá-uv pelni uáđđimriicih, mut uksânurheest tot puoh tergâdumos, täkki. Tot lâi táválávt muvrejum uuvsâ čižedpele nuurhán nuuvt, et ton njälmi šoodâi uskiidâ piäláá monnjâluávku kuávlun. Täkkinurkke lâi taavaabeln já laasâ oppeet piäiváábeln ađai maadânuorttiibeln. Täkkivuáđu rahtui päljis eennâm oolâ nuuvt, et salvui vistig 1 - 2 hiirsâ sálvuskerdi, mon siiskiš tevdui čunnuiguin tâi čievráin. Ton oolâ loptejui täsivis já stuorrâsiähá áálááškeđgi já tast maŋa muvrájui njaajáin já ráptukeđgijgijn taggaar muuvrâ sulâstittee, mii lâi ovdiikeččin áávus. Tast maŋa muvrájui kállukeđgi, mast pajaskulij tot muvrájui suovâpoccen čäcikáátu čoođâ. Tovláá ääigist iä lamaš peeldih, mut korrâ puolâšij ääigi suovâpoccee toppui iijâ ááigán suoinijgijn, teikkâ moinnii eres toos heivejeijee amnâsáin. Täkkipellâst lâi stággumuorâ já tast stággu, ađai vagge, moos puovtij heŋgâstiđ kiemni tâi páánu vuoššâmpuudân. Stággumuorâ lâi piirâsjorree. Motomijn taahijn lâi siskiibel muvrájum ryevdistággu tuárrást, ovdâmerkkân veikkâba liäggásâm pissopiijpo, moos puovtij heŋgâstiđ vage, ađai vaggeäävli. Tullâ puolij tälviv ubâ ääigi täähist ton suujâst, et jis tot čaaskâi, te tupe huápust kolmui. Sođij maŋa rahtum tááloid kale še muvrájuvvojii vala täähih, mut iänááš tááloid poođij liegâdem- já vuoššâmniävvun kuittâg ryevdihellá. Täkki paasij tagarin čiŋâttâllâm- já suotâstâllâmniävvun, veikkâ kale tast ain-uv kááhuh já kusâvuástáh passojii pyereest. Maŋeláá, ko koddeäigi nuuvâi já toh koddojii, ađai lojoduvvii puásujin, te anarâšah-uv algii omâstiđ poccuid já algii pygálustiđ. Talle pygáluspaihijd tarbâšij še ijjâdemsoojijd. Tagareh lijjii tiäđust-uv kuáđih, meid láávuh-uv, mutâ še hiirsâin teikkâ luovdijn rahtum kámpáh, maŋeláá joba parakih, moid muvrájuvvojii kale meid täähih-uv, mutâ iänááš liegâdemniävvun poođij leđe ryevdikamina. Tot puovtij leđe rahtum peeldist, mut meid optum ryevdist, nuuvtettum “valurautakamina”, magarijd finnij Taažâst. Toh lijjii lieggâseh, iäge puurrâm muorâid innig nuuvt hirmâdávt. Kamina lii-uv siäiluttâm saajees joba onnáá peeivi räi já häärvih láá-uv toh meccikámpáh, moin innig lii ráptukeeđgijn muvrájum täkki nurheest. Šleđgâ lii kuittâg puátimin pygáluspaihijd-uv. Ovdâmerkkân Čivtjuv pygálusääđi lunne lii juo maaŋgâ kámppáást šleđgâlieggiittâs. Käldeeh: T. I. Itkonen SUOMEN LAPPALAISET I JÁ II Erkki Itkonen INARILAPPISHES WÖRTERBUCH Pekka Sammallahti, Matti Morottaja SÄÄMI-SUOM SÄNIKIRJE Veli Valpola FAKTA ISSN 0788-0561 Uđđâivemáánu Peeci (Pinus silvestris) Peeci lii puohháid anarâššáid uápis já tergádis muorâ. Juo tovláá rääjist peesist láá rahtum ereslasseen njollâääitih, šaldelyeveh já káttuseh sehe maŋeláá navitteh, ääitih já hirssâtuveh, joba šaldeh-uv. Puárreeh še ráhtojii peci- ađai suárvikooldâin. Meid kerrisij já kárbái mielgâseh láá rahtum piŋâlpeesist já kärbislyevdih vala tááláá ääigist-uv ráhtojeh asettis peciluovdijn. Ko kerrisân tarbâšuvvojii näävlih já irráátteh, te toh ráhtojii pikkâšist. Puáldimmuorrân tot lii lamaš já lii ain-uv uáli vuovâs eidu ton älkkees cokkânem keežild nuuvt sajostullân, ko hellá- já täkkimuorrân-uv, erinomášávt pihâšin já suárvin. Vala 1960-lovo aalgâkiäčán pikkâšijn kulgâttui pikkâ, mii lâi puoh pyeremus aamnâs jotteemniävui tipšomân tallaa ääigist. Tääl láá puáttâm uđđâ amnâseh kárbái hoittáámân, mut vala-uv motomeh kevttih piihâ kárbáidis já rievâidis tipšomân. Luánduhuáđđooh, nuuvtko pecilodeh já uárreeh iä piergiiččii pesijttáá já soorvâi-uv purâmušvalje ličij ennuu kievhib säđgimpiässáittáá. Maaŋgâlágán tivrijd peeci lii velttidmettum já lii njuolgisteeđân toi eellimiähtu. Ruávásávt puáhtá ettâđ, et peesi ordârääji jotá 69,50° suulâin, mii lii linjáást Tiänurido Vuovdâkuoškâ - Čevetjävri, mut sierânâs pecivyevditiälhuh kávnojeh valjeest vala ton-uv taavaabeln, nuuvtko Uccjuv leeveest, Tiänuriddoost, Njiävđámist kidâ merâriidon já tiäđust-uv Piäcámist, mast ton nommâ-uv puátá. Peesi ordârääji muhâttâl já kuorâttâl iänááš jolgâ tuoddârij raajijd, mut ohtuunis piässááh kávnojeh aaibâs jolgâ tuoddârijn-uv, nuuvtko om. Stuorrâkeđgnjunnáás taavaabeln. Peesijd lii Meccihaldâttâs irâttâm kalveđ ton luándulii kuávlu taavaabel, mut puoh iskoskalvemeh láá epiluhostum. Tain láá šoddâm tuše kuškâm já kuáránâm säđgimpiässááh, moigijn ij puátteevuođâst kuittâg jieš kalvee pyevti kuássin ávhástâllâđ, mut puáldimmuorrân toh kale vaarâ motomin tohhejeh. Piässái kalvemeh láá vaattâm ovdij suáhivuovdij tuššâdmijd já ton ooleest láá tuššâm meid šiev riävskápivdemenâmeh, moh iä innig kuássin maacâ. Peeci kulá kuittâg anarâšâi tergâdumosáid muoráid já šados tot tobbeen, kost toos láá puoh pyeremusah šoddâmmáhđulâšvuođah. Pecišadoi hiäimun (Pinus) kulá suullân 80 šlajâsâš kuácceemuorâi suuhâ, moos peeci-uv (Pinus silvestris) kulá já toh šaddeh eennâmpáálu taavaapiäláá uásist. Kuovâmáánu Rátká (Juniperus communis) Ko anarâš moonâi riävskápiivdon, te sun ferttij ucâluđ taggaar sajan, kost lijjii vuovâs riävskápivdemenâmeh, mučis morâstááh, main riävskáh lijjii já tagareh pääihih kávnojii iänááš ain alda tuoddârij, peesi ordârääji taavaabeln. Sun asâstâlâi tobbeen láávust, teikkâ kuáđist, já ko sun cokkiittâlškuođij tuulâ, te tobbeen iä kavnum pikkâšeh, iäge suárvihkin. Sun ferttij kejâstâllâđ taggaar cokkiittâsâid, moh tobbeen kávnojii já toh lijjii rááđháh. Pyereest koškettâm rátkávuolâttâs rimmâguát tegu piihâš kuás-uv. Rátká lii iänáážin vyelligis šaddo, mut vuovâs tilálâšvuođâin tot sáttá šoddâđ joba almaa kukkosâžžân. Monnii suujâst rátká lijkkoo šoddâđ puáris kuátisoojijn já pyeremus merkkâ puáris kuátisaje kavnâmân láá-uv rátkámiestuuh. Jyehi áinoo puáris kuátisaajeest láá-uv enâbuššáá ađai ucebuššáá rátkámiestuuh. Ko juurdâš, et rááđhá šoddâmahe lii uáli kukke, joba paijeel tuhháát ihheed, te puoh ráđhái vuáđuld kavnum kuátisajeh láá meid uáli puáráseh. Mii ton rááđhá toos kalva, tâi mon suujâst tot toos puátá, ij vissâ valagin lah tiäđust, mut amal ulmuu aassâm tast vaaikut mahtnii áášán. Rátká lii ranttu, kuláhân tot sypressišaddoid, mut tot lii siämmâst áinoo kuácceemuorâšlaajâ, mii lii levânâm puoh enâmustââ miätá Säämi. Veikkâ jurdáččij šaddoost, mii šadda návt-uv tavveen já vala lii nuuvt herkki älgiđ šoddâđ puáris kuátisoojijd, te jurdáččij et tot lii taggaar sosiaalâlâš šaddo, mon puáhtá sirdestiđ kuus peri, mut návtpa tot ij lahkin. Maaŋgah láá irâttâm tom ištâdiđ jieijâs päikkišiiljon, mut uáli häärvih tast láá luhostum. Miestâ ij lijkkuu toos, et tot sirdoo jieijâs šoddâmpääihist eres sajan. Tain erinomâš šaddoin lii tááláš teknologia kuittâg áppádâm ávhástâllâđ. Rátkámuorjijn ráhtojeh jieškote-uvlágáneh vuoidâseh, esansseh, viijneh já amal vissâ njuvdoseh-uv já rátkámyerji lii uáli tiervâslâš, veikkâ tot njuolgist njáálmán piejádijn lii-uv poččâ já riičâš. Laddâm rátkámyerji lii čuovjâd já laddâm pištá muáddi ive. Toovláš sämmiláš ij máttâm kevttiđ tom vaarâ tienávt ävkkin, mut havduid sun vaarâ raahtij tain já vuolâstij kähvipastem-uv olssis rááđhást. Čuoškâsuovâ tast poođij še erinomâš. Tááláá ääigist rátká kiävttoo kyelesuovâstemamnâsin já tast ráhtojeh jyehilágánet páánu vuálááh já joba čiiŋah-uv. Rátká lii noonâ muorâ já tast lii nuuvt nevtraalâlâš opsâ, et tom puáhtá kevttiđ moos peri. Njuhčâmáánu Suáhi (Betula pubescens) Tergâdumos muorâ anarâšâi puáldimmuorrân já fijnásuboi pargoi iähtun lâi suáhi. Tast sun raahtij maid kost. Sun uusâi laaštâ-amnâsijd soovijn, moin veerâi já hevvâlistij laštuid kerrisân. Vuovâs suáhimohheest šoodâi leŋgipeeli já nubbe kavnui tagarist, mon moheh lijjii vyestikevveeh nube iähtun. Rievâ jalasijd lâi pyeri sujâttistiđ suáhimuorâst já saveheh-uv šoddii pyereh siämmáá muorâst. Piŋâlsaaveeh lâi kale nanosub, mut tom amnâs lâi vaigâdub kavnâđ já tot lâi čuutij lussâdub ko suávist rahtum saaveeh. Ko saveheh nuhhii já tain ij lam innig ano, te sämmilâš rähtistij tain vala saaveehkiälhá, mii palvâlij suu tast maŋa ain maaŋgâid iivijd. Suávist šaddeh távjá päähih já miiba vuohâsub polloaamnâs ko suáhipäkki. Tast kuovzâstui pollo, mon puovtij kevttiđ juhâmân já meid purâmušlitten, sehe nääpi, moos ááldu puovtij pajestiđ. Ko anmâsoccee kaavnâi tarbâšân kossâ ponjettis suávi, te ton sun njeeidij já sáhháástij mudágâš kooldâ, mast raahtij vuojâskáápu. Suávist šadda tiätulágán kuobâr já ko tot kuuškâi, te tast šoodâi tyevli - čuovjis korrâ aamnâs, mon toovláš anarâš muttij já raahtij ivnimliemâ viermijdis várás. Meid suáhivuástá lâi pehtilis äšši tovláid párnááid - tot oonij huolâ tast, et párnááh lijjii šiev já kočottettii. Suáhivuástá finnim lâi siämmâš ko rissiittâttâm. Ko väzidijn šoodâi pakkâ já olmooš kuškâlui, te sun logestij nijbijn suávist peessi, mast sun rähtistij puárti já koiviistij aijust čääsi. Peessist puovtij meid rähtiđ kiiptâid viärmán sehe nuátán já kovrâgittiđ tuulâ paštust kuárvihijd, "koorhâid", moh tollii viermi čääsuáivist. Peessist finnee še uáli šiev puuvko noovdâid, mon puuvkorävdeeh láá juo áigáá huámášâm. Pessi lii ain-uv puoh pyeremus cokkiittâs tobbeen, kost tot lii finniimist. Veikkâ tááláá ääigist láá puáldimmuorah tääbbin Säämist-uv finniimist aainâs-uv kuulmâ šlaajâst, te suáhi lii tain ain-uv puoh pyeremus liegâdeijee. Ton tullâ lii rávhálâš já liegâs, mut ij liijkás paahâs. Ilos pištá kuhháá já suáhi ij lah nuuvt hoppeel, ko láá kuácceemuorâšlaajah iänáážin. Suáhi ij peehâ ijge tot kooškâ iilâid. Veikkâ uđđâ liegâdemamnâseh teknologia ovdánem mield vaarâ puátih lase, te suáhi puátá leđe sämmilii pehtilumos puáldimmuorâ täst ovdâskulij-uv. Cuáŋuimáánu Tuodârsuáhi (Betula pubescens tortuosa) Tuodârsuáhi, ađai laajišsuáhi lii jiešalnees siämmâš suáhi, mii šadda leevijn já vuovdijn, mut tot lii nuuvt pyereest vuáhádum tuodârkuávloid, et puáhtá pyereest-uv kočodiđ tom aaibâs jieijâs suáhišlaaijân. Tot ij lah čuutijgin ollâgub ko skierri, mut tot lii maaŋgâkerd kasseeb já nuuvt stoorgâs, et korrâsubohkin stoormah iä pyevti tom sujâttiđ tâi kuáridiđ. Pyereest taam storgâsvuođâ áiccá talle, ko vázzá taggaar laajišmiestuu čoođâ. Jis láá asettuboh pihtâseh pajalist, te uccást iä kiškuustâl. Nuuvt korrâseh já storgâseh láá ton uávsih. Ton lasseen, et laajišsuahi lii maaŋgekerd ucceeb vyevdisuávist, ton loostah-uv láá suullân ohtâ niäljádâs hyelkkisuávi lostáid verdiddijn, mut vuod neeljikerd stuárráábeh ko skieri loostah. Laajišsuávih olgoláá uáinin sulâstiteh-uv skierijd. Ko ovdán vyevdist tuoddâr kuávlun, te ij pyevti huámášiđ ollágin, kogo älgih tuodârsuávih, tast ko muorah uccoh taađeest, ko tuodâr aldan. Čielgâ rääji vyevdisuávi já tuodârsuávi kooskân ij pyevtigin keessiđ já tiet äšši juo tuođâst tom, et koččâmuš lii siämmáá suáhišlaajâst. Tuodârsuáhi lii nuuvt ruánzáá já uánihâš, et tast ij finnii ubâ riävská käärdigin ááigán. Nube tááhust riävsk´kielah iä cuápcániččiigin tagarijn soojijn, kost tuodârsuáhi šadda, iäge tobbeen lah riävskáhkin, kiäruneh kale. Riävská pivdem várás kalga ucâluđ tagarijd soojijd, kost láánjáh láá njuolgâduboh. Puoh ruánzáámusah tuodârsuávih kávnojeh aaibâs suávi ordârääjist tuoddârist já laajišsuáhi lii-uv šiev čiŋŋâpargoaamnâs. Tot lii uáli nanos já koorâs já mast láá muálhih jyehi kuávlun nuuvt, et tast puáhtá rähtiđ mučis uksâtoppiittuvâid, ildeetuvduid tâi veikkâba muorâpuustuvâid já veikkâ magarijd čiŋŋârakkânusâid. Laajišsuávi uccevuođâ keežild puávtáččij jurdeliđ, et tast ij lah puáldimmuorrân. Jis juurdâš hellamuorrân, te tast ij lahkin toos já nubbe suijâ lii tot, et toh láá liijká nuuvt uccáá, mut sajostullân tot lii erinomâš puáldimmuorâ. Keesi äigin-uv muorâ lii nuuvt koškes, et puálá tuulâst mestâ siämmáá náálá, ko koškásuboh-uv muorah já tullâ lii paahâs, mestâba pakkâsub ko sieivâ suávi tullâ. Vyesimáánu Tuomâ (Prunus padus) Veikkâ tuomâ lii-uv muorâ, te tot kulá ruusušadoi mandelšaddohiäimun já tot ij lah aaibâs táválâš šaddo aainâskin tääbbin anarâškuávlu tavemuu uásist. Ton suujâst tot ij lah finnimgin taggaar erinomâs sajaduv sämmilij áárvust toollâm muorâi juávhust, nuuvt ko eres muorâšadoh. Tuomâ lii amnâsmuorân noonâ. Piättâr-Sammlâš-uv (Sammeli Saijets) sujâttij vuávsá luoka tast, mut puáldimmuorrân tast lah, ko tot ij šoodâ tavveen meendugin styeresin. Maadâ-Suomâst tuomâ puáhtá šoddâđ joba 10-meettersâžžân, mut tääbbin tavveen tot sulâstit paajeeld uáinin iänáážin sieđgâ ađai poijuu já lii enâmustáá motomij meetterij kukkosâš. Tuomâst láá mučis vielgis kukáh já tot lieđđee siämmáá náálá ko eres-uv muorah kiđđâkeesi, mut nomâlâssân tuomâ kukáh opsideh uáli vuáimálávt já haajâ lii njaalgâ. Tuomâ ráhtá muorjijd, mut eres muorâi iähtun ton myerjih láá mirhâliih, siämmáá náálá ko láá mirhâliih muorâ eres-uv uásih. Mirkkâ lii amygdaliini ađai glykosiidi, mii lii táválâš mandelšadoi siemânijn. Mirhâlii tast ráhtá enccyym já emulsiin ohtsâš kásánem čáácán, mon puáđusin láá bentsaldehydi, rypälesukkâr já sinihappo. Myerjiporree lodehkin iä tuhhit tuomâ mirhâlijd muorjijd evvisin. Mirhâlâšvuođâ keežild vaarâ maaŋgah ulmuuh iä lah skappumgin tuomâ šiljosis nomâlâssân talle, jis perrust láá lamaš uccâ párnááh. Veikkâ tuomâ lii-uv puáđulâš Sáámán, te tot lii tááláá ääigist kuittâg mottoomlágán säämi muorâ, mast kalga leđe tiätulágán sajadâh eres muorâi juávhust. Tuomâ lii uáli čuutij kovvejum já áárvust toollum muorâ indoevrooplijn kulttuurijn já maaŋgah láá-uv lavluuh, tiivtah, čalluuh já elleekoveh, moh tuomâst láá rahtum. Áárvust toollâm lii-uv puáttâm máhđulávt muorâ raasij já toi njaalgâ haajâ keežild. Tuomâ ličij mučis šiljomuorâ, mut tot lii mirhâlâš já tast še láá vajaliih. Nomâlâssân tiätulágáneh tiivreh, moh mannejeh já suovsah pilledeh muorâid. Ohtâ taggaar lii tuomâpanneemuosâ (tuomenkehrääjäkoi) suoksâ, mii távjá pana já porá muorâ kierruu pilás. Ko tuomâ kulá mandelšaddohiäimun, te tast láá tiäđust-uv pegâlmâs hyelkih, nuuvtko persikkamuorâ, mandelmuorâ, sehe jieškote-uvlágáneh kirsikkamuorah, maid puáhtá kale iäruttiđ sierânâs Cerasus-suuhân. Kesimáánu Supe (Populus tremula) Sieđgâšadoi hiäimun kullojeijee supe lii taavaapiäláá eennâmpáálu kuulmâlov poppelšado áinoo šlaajâ Suomâst. Tot šadda tääbbin Säämist kuhemus muudon tiego love meetter kukkosâžžân, mut Maadâ-Suomâst joba 30-meettersâžžân. Supe väldid olssis šoddâmsoojijd, jis šoddâmpäikki lii pyeri já tot ovdán oles ahan tiego 50-60 ihásâžžân. ²iev ovdâmerkkâ tast lii Ameriika taavaapiälái uásivaldij šadostâh. Čuođijd iivijd tassaaš tobbeen lâi jyehi saajeest váldumuorrân vielgispeeci, mut ko toh čuáppojii meddâl, te toh iä uđâsmumgin luándulávt, pic supe väldidij puoh šoddâmsoojijd olssis. Oro lemin nuuvt, et tääbbin tavveen iä lah ulmuuh vala iberdâm muorâ kevttimáárvu. Supe lii vorâsin kale times já viehâ lussâd, mut ko tot koškeet, te tast šadda keppis, nanos já koorâs. Supe lii njuálgus, vyeliuásist uávsittem já ollim lii älkkee. Tot siäilut kuhháá šelis iivnes, jis tom vala njuátá ivnettis valttijn, ađai moinnii eres mieskâsvuodâ estee amnâsáin. Jis tááláá ääigist kiinii ráhtáččij lavŋekuáđi, te valttajum supemuorâ ličij toos erinomâš amnâsmuorâ ton keppisvuođâ já mučis iivne keežild. Muorâid kolgâččij njeidiđ já olliđ algâkeesist njale ääigi já ko toh liččii koškettâm, te kolgâččij vala valttađ. Talle toh siälutteh iivnes ivijmield. Supe lii kale herkki luoddâniđ, mut taan ääigi puáhtá spiijkárij várás pooráđ raaigijd já nuuvt estiđ muorâ luoddânem. Maadâ-Suomâst suuveest lii puáldimmuorâ-árvu, riššâsäggin rähtimárvu já tukkimuorâ-árvu-uv, mut tääbbin taveláá ton kiävttu tááláá ääigist puáldimmuorrângin lii viehâ ucce, amnâsmuorrân vala-uv ucceeb. Tovláá ääigist-uv tot lii kevttum tuše amnâsmuorrân já tast-uv tuše tiätulágán amnâsin. Tast láá sujâttum rievváid nuuvtkočodum poijuuh, moh tuálih rievâ mielgâsáid kiddejum ketarijd ciäggust. Ovdil, ko iä lam vala virvelstááguh finniimist, te puoh pyeremus stágguaamnâs lâi supe. Tom koolgâi čuoppâđ já olliđ njale ääigi jeđe ceggiđ kuškâđ vuordâččiđ vejehái maccâm juuhân. Lii máhđulâš, et toovláš olmooškin ij lah hoksám puoh taid amnásmuorâmáhđulâšvuođâid, moh suuveest lijjii. Amal ton tiet, et supe ij liijkágin lah nuuvt hirmâd táválâš muorâ Säämist, ko tot šadda tagarijn tiälhuin, moh kale pyehtih leđe vijđáh-uv. Ovdâmerkkân Kuošnjâjäävri nuorttiibeln lii njuolgisteeđân supevyevdi, mast láá tuotâ stuárráh suveh. Syeinimáánu Sieđgâ ađai puájui (Salicacea) Maailmist, eereeb Avstraalia, láá puohnâssân 300 - 500 sieđgâšlaaijâd, Suomâst pajeláhháá muádlov, main Säämist-uv kávnojeh penttâ 15-16 šlaaijâd. Paječalluu sieđgâ, ađai puájui (Salicaea) uáivild puoh sieđgâšlaajâid, main puoh táválumos lii sämisieđgâ (Salix lapponum), já epitáválumoseh láá kiärunlostâ (Salix herbacea) já toŋâssieđgâ (Salix arbuscula), moh láá uáli uceh já šaddeh tuše päljis tuoddârij máddáápiäláin lahtâ vieltijn. Toŋâssieđgâ lii lasseen vala rávhuiduttum. Eres sieđgâšlaajah Säämist láá: vyevdipuájui (Salix borealis), ullopuájui (Salix lanata), čapissieđgâ (Salix myrsinifolia), jeggisieđgâ (Salix myrsinites), etimussieđgâ (Salix myrtilloides), viskissieđgâ (Salix pentandra), ruopsissieđgâ (Salix phylicifolia), näpikuávlusieđgâ (Salix polaris), viermilostâsieđgâ (Salix reticulata), kieddisieđgâ (Salix starkeana), soorvâsieđgâ (Salix xerophila) já ränissieđgâ (Salix hastata). Sieđgâ lii nuuvt táválâš já arvâslohosâš šaddo Säämist, et ko kejâstâl keessiv kieddiroobdâid tâi roođoid, te hárjánmettum-uv čalme iärut aainâs-uv 5 - 6 šlaajâ já jis lii šiev šaddokirje, te toid puohháid kávnojeh meid noomah-uv. Motomeh šlaajah láá olgohäämis peeleest nuuvt siämmáálágáneh, et tuše áámmátolmooš puáhtá uáiniđ iäruid. Sieđgâ lii iänáážin jyevdilâs šaddo, mii tiävdá já väldid puoh raaviroobdâid já kieddiraajijd, ijge tast lah kävni eres ko ostomuorrân, mut toos tot lii-uv erinomâš. Juo tovláá rääjist sieđgâ párkku lii kevttum poccuu kaammâsij já eres-uv ellei nahkij tiimeedmân já onnáá peeivist tot lii ain-uv puoh pyeremus aamnâs toos. Meeci elleeh, nuuvtko njuámmil, sorvâ já puásui pyehtih sieđgáin ávhástâllâđ, mut jurdemist lii, et tot lii toid kuittâg taggaar etipurâmuš já lyemečuággee puáhtá še vuošâstiđ jeegist koške sieđgâoovsijn käähvi. Sieđgâ ij lah meendu ranttu šaddosaajees háárán já nuuvtpa tot šadda jyehi saajeest, kost peri lii ucánjihhiigin laavtâs; juhâ- já aajâriddoin, iänááš čäciraajijn, roođoin, jeegijn já jeggiriddoin. Motomeh sieđgâšlaajah, nuuvtko kieddisieđgâ já soorvâsieđgâ iä velttidhánnáá vaađâ lahtâs, pic šaddeh koškásubboin-uv enâmijn. Porgemáánu Leibi (Alnus incana) Suáhišadoi hiäimu lii viijđes, moos leibi-uv kulá. Tot lii áinoo suáhišadoi suuhâ tääbbin tavveen, mii ráhtá olmâ paccâháid. Maadâ-Suomâst leibi sáttá šoddâđ paijeel love meettersâžžân, mut tääbbin Säämist uáli harvii paijeel neelji meetter. Leibi lassaan älkkest nuuvt siemânistmáin, ko jieijâs vedduin-uv, jis lii vuovâš šoddâmvuálááš, mut liijká-uv tot pisottâl iänáážin miestâlágánin muorrân tääbbin Säämist. Leibi lii jieijâs náálá mučis muorâ nomâlâssân stuorrâ lostâidis peeleest, mut tast ij lah aldagin taggaar puáldimmuorâ-árvu, ko lii ovdâmerkkân suávist. Tot miäská älkkest já lii tuulâst hoppeel. Kale leeibist-uv puáldimmuorâ-árvu lii, mut ereslágán ko iänááš puáldimmuorâin. Leibi kiävttoo taan ääigi kyele suovâstmân já toos tot lii-uv erinomâš, addel suovâskuálán mučis ruškis iivne. Jis ij viišâ jieš skappuđ meeccist leibimuorâ, te valmâš leibivuolâttâsâid finnee käävpist muoviseehâ siis päkkejum häämist. Leibi ij lah meendugin táválâš muorâ Säämist já tom puáhtá uáiniđ ereslasseen päikkinoomâi pehti. Mađe härvilohosub lii muorâ, ađai äšši, tađe táválub tot lii päikkinoomâst. Peeci taha spiekâstuv taan ääšist. Ovdâmeerhah: – Pihlejâš lii nuuvt táválâš muorâ Säämist, et pihlejâš-algâsiih päikkinoomah váiluh ollásávt anarâškuávlust. – Suáhi lii puoh táválumos muorâ Säämist, mut suáhi-algâsiihkin päikkinoomah iä kavnuu liijká ko muáddi anarâškuávlust. – Peeci kulá táválumosáid muoráid Säämist, mut ton merhâšume tovláá ääigist lii lamaš ereslágán, ko eres muorâin, ohtuunis juo ton keežild, et tast lii finnim purrâmuš joođhâ. Tot čielgee, et peci-algâsiih päikkinoomah anarâškuávlust láá muádilov paaihijn. – Leibi taan neelji muorâ juávhust lii puoh härvilohosumos já ton suujâst leibi-algâsiih päikkinoomah kávnojeh-uv anarâškuávlust siämmáá ennuu, ko peci-algâsiih-uv. Toi päikkinommân šoddâmaagah láá tuše lamaš ereslágáneh, peeci tergâd, leibi härvilohosâš. Čohčâmáánu Pihlejâš (Sorbus aucuparia) Muččâdumos čiŋŋâmuorâ tááláá ääigi sämmilij-uv šiljoost lii pihlejâš. Toh láá maailmist ohtsis 80 šlaaijâd, moin kulmâ kávnojeh Suomâst já tääbbin tavveen-uv ohtâ, Sorbus aucuparia-šlaajâ, mii lii mijjân puohháid uápis. Pihlejâš kulâ tuomâ náálá ruusušaddoid, moh láá maailmist paijeel 2000 šlaaijâd já tothân uáivild tom, et toh myerjejeh. Muorjijn mijjân puoh uáppásumos lyeme Rubus chamaemorus lii pihlejáá hyelkki. Pihlejâš šadda tääbbin Säämist olesšaddosâžžân tiego love ihásâžžân já talle tot vuossmuu keerdi lieđđee já myerjee olmânáál. Kukkáhaŋkkâ lii vielgâd já ko myerjih loppâkeesist šaddeh, te toh láá mučisruopsâdeh já toh teddih nuuvt ennuu, et uávsih táválávt sojeh vuáluskulij. Talle pihlejâš lii tiego kuulmâst viiđâ meetterân kuho, puátá váhá tast, maggaar saajeest tot lii šoddâm. Pihlejáá myerji ij lah nuuvtkin máihláá, ko lii ovdâmerkkân sare tâi lyeme ijge ton smakkâgin ij lah nuuvt njäälgis, mut sukkâr keevtin tast finnee liijká njaalgâ njuvdosijd nomâlâsân talle, jis sehhist taid ovdâmerkkân juŋŋáid. Ko pihlejáá myerjih láá juuŋâ ivnásiih, te taid ij iärut juuŋâi kooskâst ennust ollágin já pihlejáá myerji addel juŋŋáid taggaar persovnlii smaahâ. Myerjiporreeloddáážijd, nomâlâsân peljirástágážân pihlejâšmyerji lii erinomâš pehtil já tergâd. Tot joba vaaikut toi varriimân máádâs. Jis myerjih láá čohčuv valjeest, te peljirástágááh iä ane huápu máádâs monâdijn ollágin, pic ovdáneh tađe mield ko myerjih kelijdeh. Jis pihlejâšmyerjih láá uáli ennuu, te uási peljirástágáin pääcih Suomân täälvi viettiđ. Nuuvt peljirástágâš, ađai peljisalgaaš, ko pihlejâšmyerji-uv láá váháš komáliih oovtâ ääši tááhust já taat äšši lii alkohol. Pihlejâšmyerji ko lii ruápsudâm, te tast maŋa siskáldâš álgá suolgâi keevvâđ já muttuđ alkoholin. Myerjih tuálih talle sistestis smaavâ meerijd alkohol já ko peljisalgaaš taid porá, sáttá puurrâđ joba jieijâs tiädu-uv verd taid muorjijd, te uáiváduváhân tot. Ij lah nuuvtkin iimâš, et uáiváduvá. Iimâš lii tot, et ton vuoivâs puáldá alkohol käävci kerdid jotelubbooht ko ulmuu vuoivâs. Peljisalgaaš puáldá oovtâ promille alkohol tiijmest, ulmust promille puáldimân mana käävci tijmed. Ko peljirástágááh láá purrâm ennuu pihlejâšmuorjijd já uáivádum, te talle toh kirdâččeh tálui lassáid já lämmejeh jieijâs. Roovvâdmáánu Enâmistpuájui (Salix caprea) Enâmistpuájui kulá, nuuvtko nommâ-uv maainâst, puájuišaddoid, ađai sieđgáid. Mane tot lii enâmistpuájui, ko enâmisthân šaddeh eres-uv poijuuh já sieđgah? Vástádâs sáttá leđe máhđulávt ton maddust. Motomeh sieđgah pyehtih šoddâđ uáli-uv asettis laavŋe alne, joba lavŋelum keeđgi ađai källee alne, mut enâmistpuájui ij pyevti kuássin šoddâđ taggaar saajeest ton suujâst, ko tot ráhtá hirmád stuorrâ päähi maddui. Poijuu stuárráámus já losemus uási lii jiešalnees eennâm vyelni já tondet nommâ lii enâmistpuájui, veikkâ tot puáhtá leđe paajeeld keejân tuše mottoom meetter alosâš. Ko koivist tom viäddá, te tobbeen sáttá kavnuđ joba meetterpele stuárusâš päkki, mon kale pollovalmâšteijeeh-uv láá huámášâm. Enâmistpoijuu lii vaigâd loostâ ääigi huámášiđ meeccist já ton suujâst päkkimiäcán vuálgoo-uv tállân ruške maŋa, ko talle tom lii älkkeb kavnâđ. Tot ko lii ohtâ tain muorâin, moh kočâtteh lostâidis majemustáá. Enâmistpoijuu kávná kale keessiv-uv ton keežild, ko tot lii puoh stuárráámus puájuišlaajâ; Maadâ-Suomâst lovmat meettersâš já tääbbin tavveen joba viiđâ meettersâš já ton loostah láá čuutij ereslágáneh ko táválijn poijuin. Toh láá kuheldâlâš, paajeeld šolbâdeh já vyeleeld soovsâlágáneh. Loostâ keeči lii ain čuuhâl já tot mulkkâs kuábbáánii kuávlun. Enâmistpuájui lii supelágán muorâ já ton párkku-uv lii siämmáá sulâsâš, ko suuveest. Enâmistpoijust ij lah táválii ulmui kevttimárvu, eereeb šlaaijân. Tot lii luánduriggodâh tast ko eres-uv muorâšlaajah Säämist. Rievâ rähtei tast lii lamaš amnâsárvu, tast ko láá suve lasseen rahtum rievâ poijuuh. Polločeepih já puuvkorävdeeh rähtih enâmistpoijuu maadâpäähist polloid, kaarijd, kuuvsijd, náápuid já puuvko noovdâid. Sii kooskást enâmistpuájui lii čuutij áárvust toollum muorâ. Enâmistpuájui ij lah nuuvt hirmâd táválâš tääbbin Säämist já tom puávtáččij-uv verdidiđ mestâba Afriika tâi Intia čuárvinjunán. Ko čuárvinjune páččoo syelipivdei tooimâst ton čuárvi keežild, te tuše čuárvi čuáppoo meddâl já piärguh pääcih hyeenai, kondorkuáskimij já šakalij evvisin. Siämmáá náálá kiävá enâmistpoijui. Ko päkkioccee lii vistig ruggâm päähi enâmist já nuáđásâm toin, te jieš muorâ páácá miäcán mieskâđ. Tuše kuobbâreh, koppákuorijááh já mááđuh peessih ávhástâllâđ toin. Skammâmáánu Skierri (Betula nana) Ko olmooš jotá meeccist, te sun ferttee korvâččiđ puohlágánijd muorâid, moh oovdân puátih. Lii kuittâg mottoom muorâšlaajâ, mon paijeel sun uážžu lávkkuđ nuuvt, et läävhih iä čuutijgin uánnán. Taat muorâ lii skierri, suáhišlaajâ mii lijkkoo šoddâđ iänáážin jeegijn, jeggiriddoin já roođoin, mut meid päljis tuoddârijn. Luándun taat muorâ lii maaŋgâ tááhust tergâd. Tot addel ucebáid já stuárráábáid-uv luddijd pessimsyeje já ulmui skieri ávhálâšvuotâ čiälgá majemustáá luommim ääigi, ko sun usâstâl luámánijd jolgâ jeegijn já tagarijn soojijn, kost taid ličij älkkeb čuággiđ. Harvii lii nuuvt hyenes lyemeihe, et skierâsist toh iä liččii kuittâg juo mottoom verd. Suáhišadoi hiäimun kullojeh eennâmpáálu taavaapiäláá liähmus stielâsist suullân 30 šlaaijâd, moin skierri lii ohtâ. Tot ij lah tuodâralaččijn ko muádilov seenti alosâš, ijge vyevdiláágin ennust meetterpeeleest aaleeb, veikkâ stuárráábeh-uv skierrimiestuuh kale kávnojeh suáijáás paaihijn. Lostâ tast lii ucce (1,5 cm), juurbâs já sáhárobdâsâš. Ko skierri lii nuuvt-uv vyelligâš, te ton urbeh kuleh še riävská purâmušliiston talle, ko myerjih láá juo pááccâm muottuu vuálá, mut riävská ij kuittâg vala uulât suáhiuurbijd puurrâđ. Jis riävskást lii tuotâ tárbu suáhiuurbijd käskiđ, te tot njuškist suáhiovssijd já porá tobbeen taid, mut harvii kuittâg piäsá riävská uáiniđ suáhiovsij alne staaruumin. Mielâstubbooht tot porá skieri uurbijd, moid uulât pyerebeht. Muorâriävská lii lasseen vala iirâs, et harvii tom aldan ubâ páčádâhângin. Skieri urbe lii riävská hyelhi kiärun nubbe váldupurâmuš tuodâralaččijn já nubbe lii myerji joba tälviv-uv ton suujâst, et tuodâralaččijn ij pissáán muotâ piegâi keežild ubâ tälvivgin. Veikkâ skierri ij lahkin áhtánâs muorâ, te kuittág tot lii peessâm joba elleekován-uv. 1970-lovo suulâin rahtui filmâ, mii čaittui ereslasseen teatterijn já TV:st-uv. Tot mainâstij Kietâruottâs kuávlu sämmilij puásuituálust já eelleekove nommâ lâi Skierri. Lyemečuággee puáhtá še vuošâstiđ käähvi skierrituuláin, jis pyereebgin muorâ ij lah aldasijn. Skierritullâ sáttá piäškáástâllâđ já koškâđ váhá iilâid, mut paahâs tot lii. Juovlâmáánu Kuosâ (Picea abies) Kuácceemuorâin omâsumos lii kuosâ. Tot puátá tast, et kuosâ ordârääji jotá suullân Avveel tääsist já iänááš uási anarâškuávlust páácá kuosârääji taavaabel. Tááláá ääigist ko ulmuuh joteh ennuu já maailm lii "uccom", te kuosâ-uv lii puáttâm uáppásubbon anarâššáid. Pecišadoi hiäimu (Pinus) kuácceemuorâsuuhân, main ohtâ lii kuosah (Picea) kuleh 40 šlaaijâd eennâmpáálu taavaapiäláá uásist. Kuosâ kukkodâh olesšaddosâžžân lii joba 30-40 meetterid, moos tot olá suullân 100-ihásâžžân, mut tääbbin tavveen tot ij peesâ siämmáá kukkosâžžân puárásubbongin. Jis kuosâ ištâd Aanaar kuávlun, te kale kalga ištâdiđ taggaar kuosâ, mii lii tääbbin šadolâš, ijge pyehtiđ aainâskin mäddiláá kuosâ Anarân. Kooveest ovdâmerkkâ Pomokairast Avelân puohtum kuosâst, mii lii juo paijeel 20-ihásâš. Kuosâst tääbbin tavveen lii tuše čiŋŋâmuorâ-árvu ton suujâst, et toh láá tääbbin nuuvt uccáá. Puáldimmuorrân täähistkin tast ij uálináálá lah ijge sajostullâpuáldámuššângin tot lah pyeri, ko tot lii piäkkálâs já kaška ohtânmaanoost iilâid. Huksimaamnâsin tot kale tohhee já iänááš táálui valmâšpaketteh tuálih-uv sistestis viehâ ennuu kuosâluovdijd já eres-uv rakkânusâid, moh láá kuosâst rahtum. Mäddiláá, kost kuosah láá ennuu, toh kiävttojeh selluloosafabrikij amnâstâhhân. Kuosâvyevdih Aanaar kieldâst láá viehâ uccáá já toh-uv moh láá, iä lah vaarâ tarbâšân tärkkilávt tutkum. Ličij-uv suámi tiettiđ, eidu maggaar šlaajâ šadda ovdâmerkkân Čaarmâtuoddâr kuávlust já lii-uv oskottettee tiätusänikirjij náágus (Fakta 5, s. 459), et Tave-Suomâ kuosâ ličij sieivâ kuosâ (Picea abies) já Siberia kuosâ (Picea obovata) siävuttâs. Kuosâ lii meid erinomaš juovlâmuorrân, mutâ Aanaar kuávlust juovlâmuorâ-áárvu kooččât tot, et taid ij uážu jieš eelliđ čuoppâmin meeccist, pic ferttee uástiđ torikävppijâsâin. Táválávt kuosah láá čuoppum liijgás tooláá já pennuuh-uv sättih leđe juo kiergânâm kužâdiđ toid. Ovdilmainâšum ašij tiet torikuosâin táttu leđe viehâvis haajâ já toh láá vaalmâšin kuškâm nuuvt, et kuácceeh älgih luovânâddâđ juo juovlâ-ááptu. Soorvâ maainas Lâiba ohtii sorvâ, mon nommâ lâi Jooná. Jooná lâi hirmâd korrâuáivi. Ohtii tot moonâi miäcán uuccâđ toŋŋâsijd. Tobbeen kost lijjii toŋŋâseh, lijjii meid nubeh soorvah, mutâ Jooná jurdáččij vyejettiđ taid meddâl. Jooná moonâi tohon já aalgij vyejettiđ taid meddâl, mut tobbeen lâi siämmáá ruokkâdis sorvâ ko Jooná já aalgij rijdâliđ Joonáin. Toh rijdâláin tijmepele já talle Jooná suutâi nuuvt, et kyepiristij tom nube soorvâ, et toos šoodâi häävi uáiván. Jooná ij lamaš innig suttâm já tot hálidij išediđ tom nubbe soorvâ, et tot hävvi puáráničij. Jooná tieđij, maht tot puáhtá rähtiđ talkkâs moos taarbâš ijjâlode tolge, paaccâh já páárhu. Vistig tot moonâi viežžâđ ijjâlode tolge. Tot ferttij kavnâđ ijjâlode já nuuvt sun kaavnâi-uv. Jooná koijâdij, uážžu-uv tot tast tolge já ijjâlodde adelij. Jooná kijttâlij já hálidij vala paaccâh ijjâloddeest já tot adelij tom-uv. Val vááilui párkku, mut maht tom finniiččij? Jooná koijâdij, puáhtá-uvks uárree väldiđ tom muorâst já uárree mieđâi. Talle Jooná smolkkij taid já tuálvui taid nube soorvân. Nubbe sorvâ tiervâsmij. Talle Joonást já tast šoddáin skipáreh já toh oovtâst purâdáin toŋŋasijd. Petteri Morottaja Kumppi Lâi ohtii kumppi mon nommâ lâi Riki. Rikist lijjii kuhes já fiijnâ kuolgah já stuorrâ teehih. Tast lâi pyeri skippáár Otto. Otto lâi masa siämmáá hámášâš ko Riki mut tast ij lamâš seibi ko Otto lâi uccen lamâš meeccist ohtuu já talle tohon lâi puáttám stuorrâ kumppi já lâi käskistâm Oto. Riki já Otto jyehi peeivi sierâdáin olgon čiähádâttâm. Riki aasâi meeccist já Otto meid. Ko Riki já Otto láin stuárráh toh rähistuin siämmáá nieidâkuumpin. Talle toh rijdâláin tast já toh iävá lâmâš innig pyereh skipáreh. Ton nieidâkuumpi nommâ lâi Viivi. Viivi lâi intiakumppi. Sust lijjii uánihis kuolgah. Ko Otto oinij et Viivi lâi Rikijn, te tot káskistii Riki peeljist já talle toh tast rijdâláin. Viivi aaibâs hiämáškii ete mast toh rijdâlává?!. Ko Riki já Otto láin rávhudum, te Viivi koijâdij, et “mii taat lii?” Talle Riki já Otto tast mulidáin. Ko Viivi uážui tiettiđ et toh rijdâlává tast, te tot eeđâi Rikin já Ooton et sust lii identtilaš jyemeeh. Talle Otto rähistui Viivi uábán, ton nommâ lâi Suvi, Suvi lâi aaibâs siämmáálágán ko Viivi. Loopâst Otto já Riki láin pyereemus skipáreh. Riki já Viivi uážžoin käävči civgâd. Otto já Suvi meid uážžoin käävci civgâd. Riikka Morottaja Uárree Lâiba ohtii uárree, mii šoddâdij čiivgâ. Ohtii ko uárree lâi ucâmin purrâmâš, te čivgâ koočâi. Čivgâ ij muštám, kost koočâi. Talle čivgâ aalgij uuccâđ eennis. Vuosmužžân čivgâ keejâi postâloovást. Čiivgâ enni ij lamaš tobbeen. Talle čivgâ kuárŋui muorân já tobbeen suu enni lâi. Talle čivgâ jurdâččij, et mun pisom poorâst tääl já ain. Frans-Joona Veskoniemi Maht iilvâs šoodâi? Kuhes äigi taššaaš iilvâs lâi tuše ruškis vielgis kissášlaajâ. Ohtii ohtâ ton šlaajâ kissá vaazij ohtuu meeccist. Tot ooinij táálu já halidij moonnâđ tohon ko tobbeen poođij njaalgâ haajâ, mutâ sun ij tuostâm ko tobbeen lâi olmooš. Kissá halidij tohon hirmadávt ko haajâ lâi nuuvt njaalgâ. Te kissá moonâi uuvsâ alda vyerdiđ ete olmooš puáđáčij olgos. Kissá moonâi miestui čiähušân. Kissá vuordij já vuordij. Miestust lijjii myerjih já kissá puurâi taid njiälgán. Kuhháá kissá vuordij. Kissá lâi ubâ peeivi miestust. Iho olmooš poođij olgos. Kissá lâi valâ-uv miestust vyerdimin. Ulmust paasij uksâ uccáá váhá áávus. Talle ko olmooš ij innig oinum, te kissá moonâi siisâ. Siste kissá uusâi kost tot njaalgâ haajâ poođij. Tot poođij oovtâ pääđist. Kissá moonâi pääđi luus. Tot kuárŋui pääđi roobdân. Kissá ááigui smakkiistiđ liemâ mutâ ij ulâttâm. Kissá koočâi páátán. Pääđist lâi imâs aamnâs já kissá stuárui. Kissá vuolgij huápust táálust meddâl. Tot lâi hiälppu ko kissá lâi stuárrum. Kissá ruotâi. Tot ruotâi oovtâ nube táálu luus. Ko lâi jo ijjâ, te kissá noháđij tállán ko moonâi miestui táálu paaldân. Iđedist kissá koccái. Tot vuolgij väzziđ mutâ orostij ko kuulâi jienâ. “Tääl-uvks mun mááláám taam táálu čappâdin?” kullui nieidâ jienâ. “Joo máálááh ubâ táálu, mutâ kyeđe káátu máálááhánnáá.” västidij almaa jienâ. Talle kissá kuulâi, ko uksâ moonâi kiddâ. Kissá kuulâi maht kiinij poođij aldeláá. Tot ooinij ko nurhe tyehin poođij nieidâ. Nieidâ aalgij mááláđ seeini ijge uáinám stuárrum kisá. Talle nieidâ vaaldij maalâpuurkist lase maalâ. Fakkist nieidâ huámášij stuárrum kisá. “Hui! Stuorrâ kissá! Moonâ meddâl!” Nieidâ huuihij. Nieidâ vaaldij maalâ já aalgij tiškođ tom kisá oolâ. Kiisán šoddii čapis tiälhuh já tot patârij miäcán. Nuuvt šoodâi iilvas. Anne Seipiharju Nieidâ já cuábui Lâiba ohtii nuáidi, kii muutij priinsâ cuábujin. Prinssâ lâi njuskom jo Aanaar kirho räi. Tobbeen lijjii monâmin kirkko-meesuh já tobbeen lijjii uáli ennuv ulmuuh. Prinssâ irâttij huikked iše, mut sun ij iberdâm, ete suu jienâ lâi čuobbuu jienâ. Puoh ulmuuh algii kivkked leggistiđ keeđgiid priinsâ oolâ, mut talle mučis sääminieidâ vaaldij čuobbuu soolân já eeđâi, ete lii ilgâd koškâđ keeđgijd čuobbuu oola! Nieidâ vaaldij cuobbuu pááikán já pááihist sun piejâi cuobbuu čäcilaasâ siisâ já laasân uččáá čääsi, ete cuábui ii kuškâ. Nieida moonâi uáđđiđ. Iđedist, ko cuábui koccái, sun hálijdij purádid. Nieidâ adelij loostaid cuobbui. Nieidâ moonâi poossâđ pihtâsijd já cuábui hálijdij fáárun, mut nieidâ ij iberdâm ollagin, maid cuábui eeđâi. Nieidâ moonâi poossâđ pihtásijd Aanaarjäärvi riidon. Prinssâ irâttij peessâđ meddâl čäcilaasâst, luhhoost sun peesâi meddâl laasâst já vuolgij njuškođ nieidâ kuuvl. Niedâ huomášij čuobbuu já moonâi cuobbuu kuuvl já cummalij cuoppuu. Fakkist cuábui muttui prinssân. Nieidâ jámálgij, mut koccái jotelávt. Talle prinssâ cummij sääminieidâ.Tääl kuulmâ ive keččin prinssâ já nieidâ naajáin. LOPPÂ. Anni-Maarit Salonen Mondet kuáskimist lii kavrenjune Aaibâs aalgâst kuáskimist ij lamaš kavrenjune, tot lâi aaibâs njuolgâd. Taat tábáhtui meeccist. Tobbeen eelij kuáskim. Kuáskim lâi styeres já ohtuunis, tast iä lamâš ollágin skipáreh. Kuáskim lâi ruškâd. Kuáskim puurâi uccâluudijd. Mutâ kuáskimist lâi vajalâš, tot lâi välli. Kuáskim lâi saalâstmin já sun huámmášij cissáá. Kuáskim ááigui väldiđ tom kiddâ, mut talle cissáás eeđâi: “Ele muu puurâ! Tobbeen muorâst láá ennuu uccâloddááh! Talle kuáskim eeđâi: “Jis tun filliih muu te mun puurâm tuu!” Te kuáskim ij puurrâm cissáá, mutâ moonâi muorân, mutâ tobbeen lâi-uv stuorrâ välli. Välli puunjái kuáskim njune kavren. Já talle kuáskim suutâi cissáážân já kuáskim moonâi puurrâđ cissáá, mutâ vistig kuáskim koolgij kavnađ tom. Viijmâg kuáskim kaavnâi cissáá já kuáskim eeđâi: “Tun fillejih muu, tääl mun puurâm tuu!” “Vyerdi!” eeđâi cissááš, “Mun ettim, et tast nube muorâst láá cissááh, mutâ tun monniih tuon vääli muorân.” Já nuuvt onnáápeivi-uv kuáskimijn láá kavrenjuneh. Pekka Moilanen Čuoškâ Čuoškâ Čuoškâddi aasâi ejijnis já enijnis meeccist, meeci stuárráámus suávist. Mottoom iiđeed Čuoškâ Čuoškâddi vuolgij kirdeđ já uuccâđ purrâmâš, voorâ. Tot kiirdij jiägán já ooinij tobbeen mottoom tuurist. Čuoškâ njoomâi tuurist kieđâst voorâ já tast tuurist suorgânij já aalgij huškođ Čuoškâ meddâl já vuolgij huápust meddâl jeegist. Čuoškâ Čuoškâddi-uv vuolgij pááikán ko tom njune-uv lâi jo toijum. Enni já Eeči Čuoškâddi vuolgâttáin uccâ Čuoškâddi pyecceeviäsun, mut uccâ Čuoškâ Čuoškâddi ij halijdâm tohon. Čuoškâ Čuoškâddi vuolgij kale mutâ ij moonnâmgin pycceeviäsun mut kárgái-uv já kiirdij skipárâs luus. Skippáár-uv lâi suttâm vanhimijâs oolâ já tot-uv vuolgij meddâl pääihist já nuuvt suoi kárgáin oovtâst. ... mut eehidveigin kuohtuuh uccâ čuoškah maccáin páikkásis... Jussá Já Sáárákáisá Seurujärvi Pajasčáállâm Miina Seurujärvi Tikke-Pikke evni Mottoom evni mon nommâ lâi Tikke-Pikke aasâi meeccist suáhiloostâ alne. Tot laavij kođđeeđ viermi moos puoh uccâ tiivreh tarvânii, jis toh iä huámmášâm tom tuárvái tooláá. Já veik evni lâi jo viehâ pyeidi te tast lâi ain nelgi. Puoh elleeh pollii Tikke-Pikke eevnist. Ohtii mottoom nissoon kaavnâi Tikke-Pikke eevni meeccist. Veik evni lâi tuše 2 € šlaandâ stuárušâš tot oinui pyereest ko tot lâi vielgâd. Nissoon tuálvui eevni elleekáávpán. Nissoon adelij Tikke-Piikán uccâ lajopennâpitá mii lâi toijum stuárráb peenâst, nissoon halijdij uáiniđ maid evni porgâččij toin. Tikke-Pikke čaalij pennáin uccâ pävirpiitán “Mun jiem lah mihheen kirdee eevnijd”. Tikke-Pike mielâlaavlâ lâi Evni, evni, evni kuárŋui lääigis mield. Ton enni lâi lávlum tom toos, ko tot lâi lamaš ucce. Mottoom peeivi ohtâ nieidâ poođij elleekáávpán já oostij eevni. Nieidâ nommâ lâi Pihla. Pihla koijâdij eevni noomâ, mut nissoon ij tiättám tom. Tikke-Pikke lâi oppâm jo čäälliđ jiejâs noomâ já čaalij tom pápárân, Pihla ooinij tom já hoksái mii eevni nommâ lâi. Nieidâ tuálvui Tikke-Pike páikkásis já smietâi, et lijkkoo-uvsun suu uccâ viljâ vielgis iävnán vâi puávtáččij-uv sun suorgâttiđ viiljâ evnijn. Uccâ viljâ ij suorgânâm já Pihla piejâi Tikke-Pike evniloovân kost lijjii eres-uv eevnih, čappâdeh, ruopsâdeh, piiŋkih já aainâs-uv 100 evniviermid. Tääl Tikke-Pikkeest lijjii ennuu uđđâ skipáreh. Lodde já kuobžâ Lâiba ohtii lodde já ton loddeest lâi pieinis, mut lâi meid kuobžâ já ton kuobžâst lijjii suájáh. Ohtii ko kuobžâ lâi väzzimin, sun ooinij lode já aalgij povvâstiđ já lodde-uv aalgij povvâstiđ. Tast suoi povvâstáin nuuvt, et kuobžâ koijâdij: “Lonottiččijm-uv muoi suájáid já piäiná?” Lodde västidij: “Ij, manneen vistig väzziđ miäcán já keččeen mon mielâ eres meccielleeh láá.” Nuuvt suoi vuolgijn miäcán. Vuosmužžân vuástá poođij sorvâ já koijâdij: “Mane kuobžâst láá suájáh já loddeest pieinis?” “Jiem tieđe”,västidij kuobžâ. “Jiem tieđe”, västidij lodde. Talle vuástá poođij vuorâččâs já koijâdij: “Mane kuobžâst láá suájáh já loddeest pieinis?” Oppeet kuohtuuh västidáin: “Jiem tieđe”. Talle kuobžâ koijâdij uđđâsist: “Lonotteen-uv tääl suájáid já piäiná?” “Lonotteen vain”, västidij lodde. Ko suoi láin lonottâm piäiná já suájáid, suoi moonáin oppeet väžžiđ. Suoi koijadáin soorvâst lii-uv sunnust mihheen omâsijd tääl? “Ij lah”, sorvâ västidij. Talle suoi láin iloliih. Frans-Joona Veskoniemi Peenuv já olmooš Peenuv lâi jo puáris. Sun ij lamaš ihán puurrâm. Ko sun lâi vázzám váhás määđhi sun huámmášij monnii kuhe kote vaazij. Peenuv moonâi ton luus já koijâdij: “Kii tun lah?” “Mun lam Juuli. Kii tun lah?” “Peenuv.” “Uážum-uv väldiđ tuu päikkiellen?” “Uážuh.” “Manneen siisâ”, Juuli iätá. Siste peenuv iätá: “Mun lam vaibâm.” Juuli iätá: “Manneen vain uáđđáđ.” .z..z..z..z. Iđeđist Juuli huuihij: “Iđeedpitá puurrâđ!” “Joo.” Iiđeedpitá maŋa Juuli maainâst: “Mun koolgâm vyelgiđ škoovlân.” “Mondiet?” “Tondiet. Puáđáhhân fáárun?” “Joo.” Škoovlâst Juuli finnij liäksun siijđo161. “Hei hei”, huikká Juuli máttááteijei. Pääihist Juuli puurâi peivipitá já adelij pennui taavtijd. Talle suoi vuolgijn muorâkáárdán já tobbeen lijjii eres-uv pennuuh. Juuli moonâi viärmán já njuškij vuálus. Ko sun lâi vyelni, te peenuv lâi lappum. “Kost sun lii?” imaštâlâi Juuli. Pääihist peenuv lâi rähtám olâttâs. Ko Juuli poođij pááikán já lehâstij uuvsâ, te peenuv poođij Juuli vuástá. Sun kočoi Juuli orroomviistán. Peevdi alne lâi kákku. Peenuv pajanij peevdi vyelni já huuihij. “Olâttâs!” “Mij taat lii?” koijâdij Juuli. “Taat kákku lii tunjin.” “Takkâ ennuu!” “Pyerin liävuš.” “Leen-uv skipáreh?” “Suápá.” Saara Seipiharju Ruopsis-Hilkká já riemnjis Enni eeđâi Ruopsis-Hiilkán: – Moonâ tuálvuđ áákun purrâmâš! Ruopsis-Hilkká vuolgij já sun ooinij riämnjá. Ákku aasâi kukken meeccist muorâi kooskâst. Riemnjis moonâi ááhu pááikán já halijdij puurrâđ ááhu. Muštâlâm 5-ihásâš Henri Seipiharju Pajasčáállám Ritva Kangasniemi Trulli-Puásui Lâi mottoom áldu mon nommâ lâi Nuáidi. Sun šoddâd forgâ vyesi. “Ahaa tääl Jussá já Osmo puáttiv kiälháin piemmâđ mii” Nuáidi smietâi. Pelnub oho keejist Nuáidi šoddâdij vyesi. Jussá adelij ton nommân Trulli. Trulli lii ores. Čoovčâ vuosmuid pygályssáid ulmuuh vyejetteh poccuid meeccist siivlán. Siivlást uási poccuin vyejettuvvojeh kejâdemááiđán. Talle ko poođij numeruššâm, te Jussá vaaldij Truuli kiddâ já piejâi toos nummeerlaapu. Kyehti kirno ton maŋâ Jusá eehi vaaldij Nuáidi kiddâ já čaalij toos čuovjis spraymaaláin nummeer. Talle ko iiđeed lâi puáttám, te kejâdemááiđán pottii ulmuuh. Sij keččii mii vuosijd čuávu mon ááldu. Talle ehidispeeivi poccuuh rátkojii, já talle kiinii vaaldij Truuli kiddâ já talle čuorvij kiän tot lii. “Jussá nummeer 89” huuihij puásui-iššeed. Talle Jussá poođij já tuálvui ton kontturân. Talle ko nuáidi poođij kiirnon, te suu-uv pieijii kontturân. Ehidist puoh poccuuh luáštojii, pic toh main koolgâi rähtiđ purrâmuš. Talle ko poođij kiđđâ, te Nuáidi šoddadij uđđâ vyesi já talle Nuáidi hilgoi Truuli. Trulli koolgâi talle ohtuu piergiđ. Muádi ive maŋa Truulist šoodâi stuorrâ já kievrâs sarves. Jussá Seurujärvi Anarâš suuvah 1600-lovo loopâst 1900-lovo aalgân Anarâš suuvâi já suhânoomâi mikrohistorjáliih eellimkeerdih Anarâšah cevzii uáli pyereest jieijâs nommâvuáháduv vievâst. Juáhháá tubdii ulmuunoomâ já toos lohtum vaanhimij/ááhui já äijihij noomâin tâi lasenoomâin šoddâm oleslâšvuođâ vuáđuld. Taat vuáhádâh lii ain-uv kiävtust anarâšâi argâelimist. Kirkko já staatâ nanodáin vääldis Anarist 1600-lovo rääjist. Kirkko halijdij läpittiđ anarâšâi ohtâvuođâid madârejijdis ooskon já toos kullee vuovijd. Kaastâ ohtâvuođâst adelii uđđâ ristâlâš ovdânoomâid, moh lijjii hämmejum paseulmui noomâi mield, já moh šoddii kirhokirjijd sehe eres-uv äššikirjijd. Viärusundeid lâi tehálâš, et viärukenigâsah lijjii luvâttâllum nuuvt tärkkilávt ko máhđulâš. Suhânoomah hämmejuvvojii iänááš tovláin päähinvuođâ ulmuunoomâin. Siämmáš vuáhádâh lâi kiävtust eres-uv kuávluin, main kessii viäru olmooš- tâi iäláttâsviäru häämist. Ive 1731 kirhokiirjijn sehe olmooš- já suhânoomah tiättojeh uđđâ häämist. Veikkâ algâaaigijn čäällimhäämih muttuustellii mottoom verd, seiluu suhânoomah ovdii häämist eereeb Paadar/Mattus -noomâi vuáhádumân kullee stávrum, sehe Sarre já Sauva -suuvâi iäránem Valle-suuvâst. Kiro siijdâ uđâstáálui išedijn tiättoo rippâkiirjijn 1800-lovo aalgâbeln suhânoomâ paaldâst lasenommân táálu nommâ, mii maŋeláá vuáhádui suhânommân. Mudoi suhânoomah lijjii pisovááh iäge noomâid ennustkin rievdâdâm ovdil 1900-lovo. Suhânoomah Sauva, Taukum, Skiänck já Uddais láá lappum Anarist. Skiänk suuvâ uánihis historjá Anarist nuuvâi jo ive 1736, ko ton majemuš jeessân jaamij. Meid Sauva suuvâ maajeeldpuátteehkin iä pááccám Anarân. Ton sajan maaŋgâi táálái anarâšâi madâreejijn kávnoo Thomas Uddais. Kirhokiirjijn mainâšum Jonas Johansson Taukum vuolgij kálguinis Ellijn já kandâinis, Rasmussáin Taažân kuovâmáánu 1740 maŋa. Suu uábbi, Margeta (Maria) Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ, š. suullân 1691–1740) naajâi Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ) Kuuvain. Sunnuu kaandâ Marcus näimilittoost iä lamaš párnááh. Nubbe kandâ Daniel varrij stuorrâ perruinis Taažân. Nieidah passijn Anarân. Ailâ vuáđudij stuorrâ perruu Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein. Ááná já Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ) Vale kuuđâ párnáá perrust kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Aailâ já Ááná maajeeldpuáttei pehti Taukum suuvâ ärbi iälá iänááš uásist anarâš suuvâin. Mainâsij uáivil, rááhtus já tiätukäldeeh Uáivilin lâi läjidiđ 1900-lovo aalgân ollee suuvâi já suhânoomâi miniatyyreellimkeerdijd. Ihetuhháát majemuu ihečyeđe historjá jorgálduvah merhâšii anarâšâi, perrui já suuvâi historjást aaibâs uđđâ lađâstuv. Tondiet mainâseh noheh 1900-lovo aalgân. Suhâmainâsijn láá 1) kovvejum suhânoomâ tuávváš, ton jieškote-uv häämih já vijđánem, 2) oovdânpuohtum suuvâ ekonomiai já suuvâ jesânij mere ovdánem ivveest 1749 ihán 1910, 3) oovdânpuohtum aalmugregisterkuávdáá nommâpalvâlem lovottuvâin ožžum tiäđuh, kalle ulmuu kevttii tâi lijjii kiävttám áášánkullee suhânoomâ/14.4.2014. Suuvâ historjá kyeskee uási olmooštiäđuh láá vuálgus jieččân čokkim tiätuvuárháin, main láá puoh anarâšah 1731–1910 koskâsâš ääigist já vuáđuduvá Aanaar kirhokirjijd já tađe mield tuálá siste puoh Anarist aassâm anarâšâid. Anarist varrim ulmui tiäđuh láá vuálgus iänááš Ucjuv já Suáđigil kirhokiirjijn sehe kirhokiirjijn já aalmugrekinistemlovottuvâin (folketelling), moh láá Taažâ digiarkkâduvâin (digiarkivet.no). Tehálâš kälden kalga mainâšiđ Ilmari Mattus. Koveteevstâid kalga luuhâđ suu ánsun. Suu anarâškulttuur, ulmui já historjá vijđes tubdâmušâttáá, suu torjuuttáá suhâtutkâmuš tohâmist já kalenderteevstâi šoddâmist, já suu kilelis räđittáá, liččii kalender teevstah lamaš čuuvtij vájugááh. Stuorrâ kijttoseh Ilmarân. Anita Pesonen ERES KÄLDEEH: Tarja Alaluusua, Me Sompiosta, Helsinki 2002 Erik Schytte Blix, Sörvaranger slekter, Oslo 1971 Erik Schytte Blix, Nesseby- og Polmakslekter, Oslo1967 Matti Enbuske, Elämää laajan lapinkylän perintömailla, Inari-Aanaar. Inarin historia jääkaudesta nykypäivään, Oulu 2003, s. 141-163 Ilmari Itkonen, Inarinlappalaiset sukunimet ja suvut, Jouko, Pohjois-Pohjalaisen osakunnan kotiseutujulkaisu II, 1914 s. 297-316 T.I. Itkonen, Suomen lappalaiset vuoteen 1945. Osat I ja II, Porvoo 1948 Tarja Nahkiaisoja, Asutus ja maankäyttö Inarissa ja Utsjoella 1700-luvun puolivälistä vuoteen 1925, Oikeusministeriön julkaisu 2006:7 Lapinmaan maaoikeudet, 2006 Aikio Uđđâivemáánu Suhânommâ lii hámášum ton šoddâm aaigij uáli táválii sämmilâš ulmuunoomâst, mii táválumosávt čaallui háámán Aikia. Nommâ tiättoo puárásumosijn viäruluvâttâlmijn Anarist Kuáccám Kitkajäävri räi. Lii nabdemist, et Suáđigil, Kuáccám já Aanaar Aikioin iä liččii siämmááh suhâmadduuh. Enbuske (2003, 153) lii arvâlâm, et joba Aanaar Aikioh liččii algâaalgâst vuálgus sierâ suuvâin. Suhânommân Aikio (meid haamijn Aickio já Aichio) lii lamaš kiävtust Kuácámist 1710–1850, Suáđigilist ive 1731 rääjist já Anarist ive 1718 rääjist, mast tot sirdâšui Ucjuuhân 1758 já siämmái aaigij še Taažân. (T.I. Itkonen 1948, 507). Aikio suuvâ perruuh lijjii 8 ive 1749 já ive 1800 jo 11. Ive 1850 meeri lasanij 13:án, mut njeejâi 50 ivveest 10:án. Ive 1900 lijjii ulmuuh suuvâst 82 já love ihheed maŋeláá 103. Aalmugregisterkuávdáá mield Aikio lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 835 ulmust (412 almast já 423 nisonist). Sist 99 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 299 ulmust (29 almajid já 270 nisonid). Sist 42 assii olgoenâmijn. Lovvoid kuleh sehe aanaarlijn, suáđigillijn sehe kenski kuáccámlijn-uv Aikio-suuvâin šaddaaš ulmuuh. Ärbivuáválávt Aikio suuhâ asâstâlâi Aanaar sämisiijdâ taveoosijn Mudusjäävri siijdâst Juvduujuuvâst Ucjuv já Taažâ raajijd ollee kuávlust sehe Pááđáár siijdâst. Veikkâ Aikioh varriistellii viššâlávt, sij kuittâg pisottellii täin kyevti siijdâ kuávluin. Ive 1781 viäruluvâttâllâm mield tuše ohtâ peerâ aasâi eres saajeest, Avveeljuuvâ riddoost. Tovlái aaigij rääjist Aikioh värrejii Anarist iänááš Ucjuuhân já tobbeen njuolgist Taažâ Kárášjuuvâst kidâ Maadâ-Vaarjâg räi. 1 Mudusjäävrist aassâm já ive 1649 rääjist viäruttum Olof Andersson (Vuolli Aantikandâ) puáhtá nabdeđ táálái Aanaar Aikioi madâreeččin. Suhâsyergi lii lohomeerees peeleest Aikio suuvâ stuárráámus já vijđánâm meid Ucjuuhân já Taažân. Aanaar Aikioh láá šaddaaš Olof (Vuolli) kaandâst Johanist (Juhháán, j. 1742). Suu valjaas maajeeldpuáttein lijguu ovdâsteijeeh maŋgáid pargoid, tegu sáttusunden (kyytirättäri), máttáátteijen, katekeettan, Kárášjuv kirkkohuksejeijen, kirkkoveerdin já kirholâš luáttámušpargen. Nelji Aanaar já kyehti Kárásjuv lukkár já ohtâ Ucjuv lukkár lijjii Olof Andersson (Vuolli Aantikandâ) Aikio maajeeldpuátteeh. Juhháán maajeeldpuáttee lii meid kirječällee Matti Aikio, kirhokiirjijn Mathis Mathisen Isaksen (š. 1872 Kárášjuuvâst, j. 1929 Osloost), kiän äijih Isak Jonasson Aikio (Issá Joovnâkandâ, 1782–1852) vuolgij Anarist 1806 huksiđ Kárášjuv kirho, já kiän ákku Gunhild Mattsdotter (Gunhild Maatinieidâ) lâi anarâš Saijets suuvâst. Meid Kaabi Jovnâ ađai Jonas Gabrielsson (š. 1875) sehe katekeetta já komserjâs Abraham Johansson (Áábrâm Juhháánkandâ) š. 1805 lává Juhháán maajeeldpuátteeh. Taažâ Uunjaargân varrim Juhháán kaandah Matts (Matti, š. 1790) já Jonas (Jovnâ, š. 1793), kevtiškuođijn suhânoomâ Retter. Juhháán nuorâb viiljâ, Mårten (1672–1758) maajeeldpuáttei meeri paasij ucebin. Suu kandâ Mårten varrij perruinis Varjâvuonân ive 1746. 2. Aanaarjäävri aldasijn aassâm Matts Nilsson (Matti Nijlâskandâ, j. 1710) kaandâ Nils (Niijlâs, j. 1744) kaandâi Matts (Matti, 1704–1759) já Johan (Juhháán, 1711–1787) Juho Sameli Aikio šiljoost. Čiž. Juho Sameli Áábrâmkandâ Aikio (1881–1920, jaamij espanjataavdân), suu kálgu Káijá (Kaisa Musta, 1886–1953), nieidah Kaisa Helena (1911–1941) ja Priita Maria (1909–2000 (Sarre) sehe nieidâi uárbimpeeli Aili Kuuva, š. 1899 (Kiviniemi). Peerâ aasâi Naŋŋâvuonâ Čuálmáánjaargâ Salmenniemi -nommâsâš ruuvnâtorppáást, mon lii vuáđudâm Aabram Aikio ive 1905. almaimaajeeldpuátteeh värrejii Ucjuuhân já Taažân. Taažâst ohtâ suhâsyergi kevtiškuođij noomâ Antis. 3. Ucjuv kirhokiirjijn tiättojeijee suullân ive 1680 šoddâm já 1763 Ucjuuvâst jáámmám kirkkoveerdi Olof Olofsson (Vuolli Vuolikandâ) saatij leđe Enbuske (2003,153) mainâšem lukkárin Ucjuuhân 1700-lovo aalgâst varrim Per Olofsson (Piäkká Vuolikandâ) viljâ tâi viiljâkandâ. Olof (Vuolli) kaandâi Mårten (Marttin) já Anders (Antti) suhânommân lii merkkejum Aikio. Mårten varrij perruinis Taažân 1760. Anders jaamij Ucjuuvâst. Anders kandâ Anders (Antti) varrij Uunjaargân já vaaldij suhânommân Eikjok, mii lii Aikio toovláštááru häämi. Iänááš uási suu maajeeldpuáttein šoddii tuoddârist Vaarjâg kuávlust. Kuuva Kuovâmáánu Ilmari Itkos mield suhânommâ vuáđuduvá ulmuunoomân, mii lii lamaš viäruluvâttâlmijn tävjimusâht häämist Kuivia (Quiffuia), mut meid haamijn Kuiva, Kuive, Kuivi, Kuivio já Kuvia (I. Itkonen). Kirhokiirjijn suhânommâ tiättoo meid häämist Kufwa, Cuwa já Cua. Ive 1749 suuhân kullii 6 perruu. Ive 1800 räi meeri lâi koččâm niälján já vittâlov ihheed maŋeláá perruuh lijjii innig kyehti ige meeri muttum ive 1900 räi. Ivveest 1900 ihán 1910 suuvâ jesânij meeri lasanij 19:st 25:n. Perruuh kiäppánii ko kyehti stuorrâ perruu varrijn Taažân 1700-lovo loopâpeln. Aalmugregisterkuávdáá mield Kuuva lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 196 ulmust (86 almast já 107 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 78 ulmust. Lovvoid kulâžeh meid savoliih Kuuva-suuhân kulleeh. Vuossâmuuh kirhokiirjijn kavnum Kuuvah, Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ, 1665–1743) já Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ, 1670–1759) Kufva, moh mainâšuvvojeh ive 1695 eennâmkirjeest nomâiguin Pehr Hindersson já Olof Hindersson, assáin Avveeljuuvâst. Suoi láin vissâ Henrik Olofsson (Hendrih Vuolikandâ), viäruttum 1674–85 kaandah. Sunnuu uábbi Christin Henriksdotter (Ristin Hendrihnieidâ, 1682–1740) naajâi Anders Olofsson (Antti Vuolikandâ) Vallein. Lasseen kirjijd lii merkkejum Carin Andersdotter Kuuva (Kaari Aantinieidâ, 1683–1737), kote lâi näimilittoost Isak Pährsson (Issá Pierâkandâ) Maratzáin (Mattus, Padar). Suu vanhimijn ij lah tiätu. Olof kaandâ Markus (1725–1783) näimilittoost iä lamaš párnááh já nubbe kandâ, Daniel (š. 1710) varrij 8 párnáá perruinis Taažân ive 1761. Daniel maajeeldpuáttee lâš lamaš Paul Pettersen Kuva (Paavvâl Piättârkandâ), kiän kandâ Daniel šoodâi Kuovdâkiäinust ive 1825. Daniel áinoo alge Paul (Paavvâl) jaamij nuorrân ige suuhâ innig jotkum suu pehti. Nieidah naijii Turi, Näkkäläjärvi, Sara já Utsi suvváid. Taažâ aalmugrekinistemtiäđui mield Daniel kuáti lâi Suomâbeln. Meid Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ) kaandâ Henrik (Hendrih) áinoo alge Henrik (Hendrih, š. 1756) vuolgij 6 párnáá juávhoin Taažân 1800-lovo suulâin. Maaŋgâ perrui šoddii tuše nieidah ige suhânommâ jotkum. Táálááh Aanaar Kuuvah láá Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ, š. 1665) kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1691) kaandâ Matts (Matti) š. 1727 kaandâ Pehr (Piättâr, š. 1762) kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1801) kaandâi Matts (Paavvâl Maatiš, š. 1835) já Petter (Paavvâl Piättâr, š. 1838) maajeeldpuátteeh. Kuuva puáris aassâmsajeh láá taggaar kuávlust Avveeljuvnjäälmist, maid láá nabdam uđâsässeid vuovâs saijeen šaddaaš riddoniijtoi keežild. Henrik Henriksson (Hendrih Hendrihkandâ) Kuuva puárásub (1729–1799) lâi vuáđđudmin suuvâ enâmáid uđâstáálu siämmáá áigásávt tâi oovtâst Henric Mickelsson Kyröin (š. 1727), mut uđâstálulâš sust ij šoddâm. Kerivij miärádâssáin 1758 vuáđudum uđâstáálu áinoo omâsteijen šoodâi Henrik Kyrö. Nahkiaisoja (2006, 154) mield Henrik Kyrö riemâi forgâ táálu vuáđudem maŋa kiärávuššâđ Kuuva suvváin kyeličaasij vuoigâdvuođâin. Sierâmielâlâšvuođâid kieđâvuššii kerivijn luuvijd iivijd, veikkâ kooskâi aašijn soppii-uv. Henrik Kyrö iävtuttij ive 1776 kerivijn, et suu táálu enâmijn tolluuččij tarkkiistem (katselmus), ko suu mielâst kuálástusvuoigâdvuotâ já čaasij omâstem lijjii vala epičielgâseh. Äšši čovdâšui nuuvt, et viiljâžeh Henrik (Hendrih) já Pehr (Piättâr) Kuuva luováin vátámâšâin Vyelijáávrán, mut sunnuu hyelkki Henrik Påhlsson (Hendrih Paavvâlkandâ) Kuuva já Henrik Kyrö soováin koskânis, et Kyrö uážžu Vyelijäävri jieijâs omâstusân já Henrik Påhlsson Kuuva uážžu love kuálástiđ Molckojärvist (Mulkujärvi, mon anarâšnommâ sáttá leđe Muálkkijävri). Henrik Henriksson (Hendrih Hendrihkandâ) Kuuva puárásub jaamij ive 1799. Forgâ tast maŋa suu áinoo alge Henrik (Hendrih, š. 1756) varrij perruinis Taažân. Henrik Påhlsson (Hendrih Paavvâlkandâ) Kuuva nieidâ Ingrid (Iŋgá, š. 1791) naajâi 1820 -lovo aalgâst leskâ Henrik Henriksson Kyröin (š. 1761), kote lâi sust 30 ihheed puárásub. Iiŋgán näimilitto lâi vuossâmuš. Mattus Njuhčâmáánu Ilmari Itkonen arvâl, et nommâ puátá Aanaar viärulu-vâttâlmist ive 1581 lamaš Mattes (Olsonn) já ive 1616 Mathis (Akisarson) -nommâsijn almain. Suu mield suhânommâ lii ovdánâm tááláá háámán Matts noomâ variaantâin, maid sundeeh láá puáhtám Sáámán. “Aanaar puáris lukkár Heikki Mattus (Jormo Hendrih) mield Mattus lii algâaalgâst merhâšâm-uv “uccâ Mattii”, mii lii anarâškielân Maatiž.” (I. Itkonen). Kirhokiirjijn suhânommâ lii aalgâ rääjist lamaš tááláá häämist, veikkâ noomân lii-uv lohtum miinii eres noomâid (Maratz, Kulpits, Aikio, Paadar). Ucjuuvâst nommâ tiättoo ive 1749 rääjist. Erik Schytte Blix (1967, 86) mield Taažâ Uunjaargâst láá suhânoomâst maŋgâ häämi: Mathus, Mathos, Mattos, Mattus já Matus. Mut Maadâ-Vaarjâgist láá kiävttám aanaarlâš häämi, Mattus. Mattus suuvâ perrui meeri lii stuárrum täsivávt. Ive 1749 meeri lâi kulmâ, mast loho stuárui čyeđe ive ääigi viitân. Ive 1900 tot lâi kuárŋum jo kááhcán. Siämmáá ive suuvâst lijjii ulmuuh 48 já ive 1910 toh lijjii 65. Aalmugregisterkuávdáá lovottuvâi mield 14.4.2014 Mattus lâi suhânommân 85 ulmust (44 almast já 41 nisonist), main olgoenâmijn lijjii 13. Ovdii nommân tot lii lamaš 41 ulmust (5 almast já 36 nisonist). Enbuske (2003, 155) nabda Mattus-suuvâ madâreeččin äššikiirjijn 1600-lovo pelimuddoost mainâšum Pehr Mattsson (Piättâr Maatikandâ), kote asâstâlâi Páđárist. Pehr eelij aainâs ihán 1693. Ilmari Mattus (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) mield suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ Rasmus Eriksson, kote lâi viäruttâsâst 1620-lovvoost já kiän suullân 1630 šoddâm maajeeldpuáttee nommâ lâi Peder. Mattuseh láá jo ton tovláá rääjist aassâm Páđárist. Ive 1695 eennâmkirjeest já ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkirjeest láá mainâšum nelji Persson: Samuel (Saammâl) já Isak (Issá), kiäi aassâmsaijeen lii merkkejum “Pader” (Pááđáár), “Paderjaurist” (Pááđáár) ässee Per sehe Rasmus, kiän aassâmsaje lâi “Pallejock” (Kaamâsjuuhâ tâi Páálujuuhâ). 1. Pehr Pehrsson Mattus (Piättâr Piättârkandâ, 1663–1743) lâi näimilittoost Gunnel Larsdotteráin. Pehr vuolgij Taažân ive 1701, kost Ucjuuhân 1702 já Anarân 1725 já talle suu kirjejii kievhin. Kandâ Olof Heimo (Vuolli) šoodâi 1717 Ucjuuvâst. Sun naajâi Margeta Andersdotter Päiviöin. Olof nieidâ Maria (Máárjá) naajâi Guttorm suuhân. Meid kandâ Olof (Vuolli) naajâi, mut suuvâ jotkuumist ij lah tiätu. 2. Samuel Pehrsson (Saammâl Piättârkandâ) Padar (j. 1709) lâi viäruttâsâst 1685. Suoi uážžoin kálguinis Walborg Johansdotter (Váábu Juhháánnieidâ) Aikioin 7 párnážid. Majemuš rippâkirjemerkkim lii ive 1741, ko pelikuoimižeh já kyehti puárásumos párnáá ellii riipâst. Peerâ varrij vissâ-uv meddâl Anarist. 3. Erasmus Pehrsson já kálgus Maria (Máárjá) nieidâ Maria (Máárjá) naajâi Walle-suuhân. Kandâ Henric (Hendrih, 1686–1759) uážui kálguinis Margeta Pehrsdotter (Margit Piättârnieidâ) Kuuvain kyehti nieidâ, kiäh naajáin Walle-suuhân. Kuulmâ kaandâst ohtâ lâi najâhánnáá já Pehr (Piättâr, 1727–1784) já Henrik (Hendrih, 1739–1808) jođhijn suuvâ. Erasmus maajeeldpuátteeh láá 1900–1910 rippâkiirjijn mainâšum Mudusjäävri siijdâ Aaltolast aassâm Henrik Mattsson (Máárjá Hendrih, š. 1847) já Njollânjaargâst aassâm Iisak Samuelsson (Issá Saammâlkandâ, š.1842) maajeeldpuátteeh sehe Pááđáár siijdâst Rivdulist aassâm Johan Samuelsson (Jormo-Juhánâs, š.1849), Jormoost aassâm Heikki Samuelsson (Jormo-Hendrih, š. 1838), Lemmeenjäälmist aassâm Iisak Johansson (Junnáás-Issá, š. 1859) já Pááđáár ruuvnâtorppáást aassâm Matti Mattsson (Matti Maatikandâ, š. 1873) maajeeldpuátteeh. 4. Isak Pehrsson Mattus, Maratz, Paadar (Issá Piättârkandâ, j. 1743) naajâi Carin Andersnieidâ Kuuvain. Sunnuu áinoo páárnáš Issá naajâi Brita Mårtennieidâ Nousuin, kote lâi šaddaaš Suáđigil Kiemâsiijdâst. Mattus-nommâ juátkoo kaandâin Mårten (Marttin, š.1730) já Hans (Hannu, š.1739), sehe kaandâ Pehr (Piättâr, š. 1735) kaandâst Mårten (Marttin, š. 1776), kiän kulmâ viiljâ kevtiškuottii Padar-noomâ. Isá maajeeldpuátteeh láá Mudusjäävrist aassâm Issá Haanukaandâ (š.1845), sehe Pááđáár Fááškust aassâm Matts Juhháánkaandâ (Junnáás-Matti) já Movsháást aassâm Marttin Haanukaandâ (š. 1851) maajeeldpuátteeh. Suuvâ jesâneh láá lamaš eres lasseen lensmanin, lukkárin, kirkkoveerdin já katekeettan. Morottaja Cuáŋuimáánu Ilmari Itkonen čáálá: “Eereeb návt, tiättoo nommâ meid Aanaar viäruluvâttâlmijn 1560-lovo rääjist maaŋgâlágánin varianttân, tegu Moratta, Moredt, Morot, Murutta, Muratha, Murottaia jna. Kirhokiirjijn-uv tot lii iäskán moonnâm ihečyeđe (1800) orostâm tááláá háámán.” Suuvâ ulmuuh värrejii Anarist Uunjaargân, mast nommâ lii čaallum maaŋgânáál: Morataja, Morotaje, Morrottaje, Morotaja, Morotei, Morotaie, Morratægje, Maarotaje, Mårataja já Måråtaja. Morotei-häämi lii kevttum meid Maadâ-Vaarjâgist já Tiänu kieldâst (meid Morrothaja). Morottaja-suuvâ jesâneh värrejii Anarist Ucjuuhân 1779–1804 já Taažân 1800-lovo aalgâst sehe 1860-lovvoost. (Erik Schytte Blix 1967, 90) Ive 1749 Morottaja suuvâ vistekodeh lijjii 9, mast toh 50 ivveest stuorruu kulmáin. Ive 1850 toh lijjii 13 ige meeri muttum ive 1900 räi. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 125, mast tot love ivveest kiäppánij 73:n. Aalmugregisterkuávdáá lovottuvâi mield Morottaja lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 66 ulmust (32 almast já 34 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 21 ulmust. Morottaja-nommâsij mere kiäppánem puátá iänááš uásild Mårten Jonasson maajeeldpuáttei nommânubástusâin, moi vaikuttâs uáinoo iäskán 1910 lovo maŋa. Suuvâ madâreeči lâi Olof Mårtensson (Vuolli Marttinkandâ), kote tiättoo viäruluvâttâlmijn 1671–1715 já kote tooimâi lensmanin 1690-lovvoost (Enbuske 2003, 149). Sun aasâi Avveelnjäälmist. Sust lijjii kyehti nieidâ: Brita (Riijtá), kote lâi nieidâolmooš já Walborg (Váábu), kote naajâi Walle-suuhân, sehe vittâ kaandâ. Kaandâi káálgui suuvâin ij lah tiätu. Kaandah Pehr (Piättâr, š. suullân 1675–80), Påhl (Paavvâl š. 1695) já Johan (Juhháán, š. suullân 1700–15) naijii mut tiäđui mield suhânommâ ij jotkum sii pehti Anarist. Kandâ Jöran (Irján, 1681–1762) varrij Avveeljuuvâst Mudusjäävri siijdân Juvdui. Suu maajeeldpuáttei suhânommâ siäilui Morottajan, veikkâ majebááh puolvah 1800-lovo loopâbeln vuáđudii tááluid Pááđáár siijdân: Menišjävri/Johan Andersson (Meniš-Jussá, š. 1818), Čuáđgimnjargâ/Isak Persson (Piäká Issá, š.1821) já Mudusjäävri siijdân Lahdenperä/Anders Jöransson (Rant-Aantiš, š. 1866). Jöran (Irján) maajeeldpuátteeh kávnojeh 1900–1910 rippâkirjeest Pááđáár, Mudusjäävri, Paččvei, Avveel já Kiro siijdâin. Jonas (Jovnâ, š. suullân 1691) puárásumos kaandâ, Anders (Antti, š. 1721) áinoo alge Avveelnjäälmist aassâm ruuvnâkomserjâs Johan (Juhháán š. 1746), neelji kaandâst tuše ruuvnâkomserjâs já hiärástuámmár Johan (Juhháán, š 1776) maajeeldpuáttei pehti suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovvoost. Suu maajeeldpuátteeh asâiduvvii jieškote-uv kuávlun Aanaar. Jonas (Jovnâ) nube kaandâ, 2) Johan (Juhháán, š. 1725) kaandah värrejii Ucjuuhân já Taažân. Kuálmád kaandâ, 3) Mårten (Marttin, š. 1737) kandâ Jonas (Jovnâ) naajâi Brita Henriksdotter Kyröin já vuáđudij Akujärvi -nommâsâš táálu Kiro kylán. Meid suu kaandah já kaandâkaandah vuáđudii Kiro siijdân uđâstááluid já kevtiškuottii táálu noomâ vistig lase- já tastoo suhânommân. Návt ožžuu aalgâ suuvah Akujärvi, Huhtamella, Mannermaa (kj. Paadar), Marttila, Riestola já Karisaari. Jonas Joovnâkandâ Michel (š. 1801) naajâi Kiviniemi táálu vuáđudem Pehr Kyrö leskáin já išedin pesâdijn kevtiškuođij suhânoomâ Kiviniemi. Ilmari Itkonen (1914) pááhud, et Mårten Jonasson almaimaajeeldpuátteeh lädiluvvii najâmis maŋa. Spiekâstuv tovváin Jonas kaandâkandâ Jonas Andersson Akujärvi (š. 1832) já suu alge Jonas (š. 1871), kiäi káálguh poođijn Valle-suuvâst. Suuvâ jesâneh láá toimâm eres lasseen sijdâlensmanin, ruuvnâ lensmanin, lävdialmajin, katekeettan já kirkkoveerdin. Mujo Vyesimáánu Suhânommâ puátá ulmuunoomâst, mii tiettui Moije-häämist Anarist iivijn 1620 já 1694. Mujo-häämist tot tiettui Anarist já Suáđigilist 1695–1724. Tuođânálásávt tot puátá säänist “mojo” mii meerhâš še moje tâi leikkušem. Suhânommân Mujo tiättoo Kyelijäävrist (Salla), Suáđigilist já Anarist 1700-lovo aalgâ rääjist. (T. I. Itkonen II 1945, 494–495). Aanaar kirhokiirjijn tiättojeh Mujo paaldâst še häämih Mojo, Måjo já Moijo. Mujo suuhâ lii anarâšsuuvâin puoh ucemus. Iivijn 1749 já 1800 suuvâ vistekodeh lijjii kyehti. Ive 1850 lâi innig ohtâ peerâ, ige meeri muttum ive 1900 räi. Suuvâ olmoošloho lâi 11 ive 1900 já 12 ive 1910. Aalmugregisterkuávdáá mield Mujo lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 18 ulmust (10 almast já 8 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 7 ulmust. Pär Möjesson tiättoo viäruluvâttâlmist 1655–1695 (Enbuske 2003, 148). Ive 1695 eennâmkiirján lii kirjejum, et sun lii kievhi já orostâl Taažâst. Anders Moija ij luvâttâlmist mainâšuu vissâ tondiet, ko sun ij lensmanin máksám viäru. Ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkiirján láá merkkejum Hans Persson Moija (Hanssâ Piättârkandâ), Matts (Matti) já Anders Andersson Moija (Antti Aantikandâ) sehe Carl Andersson (Kalle Aantikandâ) já Elias Andersson (Eljis Aantikandâ). Vuossâmuu rippâkirjeest, mii álgá ive 1731 lii suhânommâ tááláá häämist. Hans Perssonist (Hanssâ Piättârkandâ) lijjii kyehti nieidâ já ohtâ kandâ Per (Piättâr, 1707–1768), kote uážui kálguinis Anna Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ) Vallein kaandâ já nieidâ, main kuábáškin ij juksâm rävisulmuu ave. Nuutpa puoh Mujo-nommâsiih láá šaddaaš Anders Moijast. Anders (Antti) kaandâin Matts (Matti), Carl (Kalle) já Anders (Antti) värrejii Taažân 1700-lovo aalgâst. Elias (Eljis) neelji nieidâst Elin (Elli) naajâi 1732 Hans Persson Pumbosáin, kote lâi šaddaaš Suáđigil Vaalajäävrist. Peerâ varrij 10 ive keččin Taažân. Nieidâ Agneta já suu 20 ihheed puárásub Joseph Jakobsson Skiänck näimilittoost iä lamaš párnááh, ko almai jaamij mottoom mánuppaje keččin vihkâmist. Nieidah Margeta já Christin láin vissâ-uv nieidâulmuuh. Elias (Eljis) áinoo alge Anders (Antti, š. 1707) já kálgus Margeta Jöransdotter (Maarit Irjánnieidâ) Uddais perrui šoddii nelji nieidâ, main kyehti jaamijn nuorrân já kyehti iävá naaijâm ollágin. Puárásumos kaandâ Carl (Kalle, š. 1734) áinoo naaijâm kaandâ Johannes (Juhháán, š. 1768) näimilittoost iä lamaš párnááh. Anders (Aatti) nuorâb kaandâ, Anders (Antti, š. 1750) perrui šoodâi mieidâ Margareta (Margit), kote naajâi Kuuva-suuhân sehe kaandah Olof (Vuolli, š. 1789), kiän perrui šoddii kyehti nieidâ ige suhânommâ innig jotkum, já Andreas (Antti, š. 1781), kiän kulmâ nieidâ naijii Morottaja já Vale suvváid. Anders (Antti) áinoo alge Anders (Njuámmil-Antti), šoodâi ive 1810. Mujo nommâ jotkui puáttee ihečuátán suu kyevti kaandâ, Samuel (Njuámmil-Sammlâš, š. 1851) já Olof (Njuámmil-Vuolli, š. 1857) pehti. Mujo suuhâ aasâi vissâ-uv Aanaar maadânuorttii oosijn Valle-suuvâ ránnján. Suuhâ sirdâšui kuittâg tavas Mudusjäävri siijdâ kuávlun. Ive 1781 šoddân Anders Andersson (Antti Aantikandâ) lii merkkejum Mudusjáávrán, kuus suu kandâ 1810 šoddâm Anders (Njuámmil-Antti) vuáđudij 1857 táálu, mon nommâ lii Järvelä eli Iijärvi. Táálu lâi Ijjäävri máddáákeččin. Ive 1900–1910 rippâkirje áinoo Mujo peerâ, Njuámmil-Aanti kaandâ Samuel (Njuámmil-Sammlâš, š. 1851) peerâ aasâi Mudusjäävri siijdâst táálust nr. 6, mon nommâ lâi Törmänen/Kaapin talo (tááláš Kosseennâm táálu). Musta Kesimáánu Nommâ lâš lijgenommâ. Tarja Alaluusua (“Me Sompiosta”, 2002, 12) mield Suáđigil ive 1695 eennâmkirjeest mainâšuvvoo viärumäksen Anders Johanson Musta perruinis já suu vaanhimeh Johan Musta já Margareta. Vuossâmužžân tobdosin Musta suuvâ ovdâsteijen Johan Musta puáhtá-uv nabdeđ suuvâ madâreeččin. Anarân Musta suuhâ poođij Suáđigil Suobâdist. Aanaar rippâkiirjij mield Anders Andersson Musta (Antti Aantikandâ) šoodâi Suáđigilist 14.10.1715. Suáđigil rippâkiirjijn ij kavnuu 1715 šoddâm Antti Aantikandâ Musta kenski tondiet, et sun varrij kaandâžin Anarân enijnis Maria Mattsdotteráin (Máárjá Maatinieidâ) jo 1720-lovo pelimuddoost. Suáđigil rippâkirjeh älgih ive 1731. Suáđigil servikode tilijn lii 28.2.1731 merkkim aanaarlâš Matz Martsson Vallio (Matti Marttinkandâ Valle) mäksim máávsust. Matts Mårtensson Vale káálgu, Maria Mattsdotter, suuhâ ij lah tiäđust. Sun sáttá-uv kuullâđ suobbâdlâš suvváid. Parâkode ohtsâš páárnáš šoodâi Anarist ive 1726. Ive 1749 Aanaar áinoo Musta-suuvâ vistekodde lâi Anders Andersson peerâ, mast lijjii kyehti párnáá. Ive 1800 vistekodeh lijjii 3. Ive 1850 meeri lâi jo 7, mast tot ucoi 50 ivveest viitân. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 32 já love ihheed maŋeláá 30. Aalmugregisterkuávdáá mield Musta lâi 14.4.2014 suhânommân 63 ulmust (35 almajid já 28 nisonid). Sist 3 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 37 ulmust. Puohah láá aanaarlâš Anders Andersson Musta maajeeldpuátteeh. Suáđigilist Musta suhânommâ lii lappum. Matts Mårtensson Vale kandâpeellin merkkejum And. Musta lii iällám riipâst Anarist cuáŋuimáánust 1731. Viäruluvâttâlmist 1741 Anders Andersson Musta aassâmsaijeen lii merkkejum Narats (Nuárááš, tááláš Kamesnyeri), siämmáá ko suu ečipeelees-uv. Anders puáttee vuopâ Anders Olofsson Vale aassâmsaijeen lii kirjejum Paatsjokiniska (Paččveiuáivuš). 1. peerâ: Anders naajâi ive 1745 ečipeelees uárbimpeelijn Anna Andersdotter Vallein. Kálgu jaamij vihuripuákun ive 1751. Perrui kiergânii šoddâđ kyehti kaandâ, main nuorâb Thomas (Tyemes, 1748–1799) varrij Ucjuuhân, kost suu leskâ Christina Larsdotter vuolgij kulmáin párnáinis nabdemist Taažân. Puárásumos páárnáš Anders (Antti. š. 1780) aasâi 85-ihásâžžân Kárášjuuvâst. Anders (Antti) já Anna (Ánná) puárásumos kaandâ Anders (Antti, 1746–) já kálgus Aili Andersdotter Morottaja kulmâ nieidâ lijjii najâhánnáá. Kyehti kaandâ jaamijn nuorrân. 1) Perruu puárásumos kaandâ, Anders (Antti, š. 1786) kuulmâ kaandâst suuhâ joođhij tuše Paččveejeest aassâm Jonas (Jovnâ, š. 1828). Suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovvoost suu kaandâ Jonas (Jovnâ, š. 1872) já suu nieidâ Anna Lisa (Ánná Liisá, š. 1875) maajeeldpuáttein. 2) Nuorâb kaandâ, Jöran (Irján, š. 1793) nube kaandâ näimilittoost iä lamaš párnááh já nube kaandân šoddii tuše nieidah, et suhânommâ ij jotkum. 2. peerâ: Ko Anders (Antti) lâi ive leskân, te sun naajâi 13 ihheed nuorâb Anna Olofsdotter (Ánná Vuolinieidâ) Morottajain. Sunnui šoddii nelji nieidâ, main kulmâ naijii Aikio já ohtâ Mattus suuhân, sehe kulmâ kaandâ. Puoh párnááh rávásmuvvii. 1. Matts (Matti, 1756–1816) lâi sämilensman já naaijâm Anna Pehrsdotter (Ánná Piäkánieidâ) Morottajain. Love párnáást peeli lijjii kaandah. Sist puohâin lijjii maajeeldpuátteeh. Pehr (Piäkká, š. 1789) áinoo kandâ hevvânij pärnin. Suu nieidâ Valborg (Váábu, š. 1852) kaandâ, Pááđáár siijdâst aassâm Maati (š. 1872) párnái kuáttá suhânommâ lii jotkum Anarist onnáá peeivi räi. Maati kuáhtá Ááná eres kaandah tâi sii kaandah värrejii Taažân, Uunjaargân já Maadâ-Vaarjâgân. Sii maajeeldpuátteeh kevttii suhânoomâid Musta, Must tâi Mosta. Erik Schytte Blix (1971, 67) mield Maati ááijuv Ole Johnsen Must (1878–1934) uásálistij 22-ihásâžžân Carsten Borchevink maadânäpimáátkán ive 1900. Tobbeen macâdijn sun naajâi Johanne Madvigijn já vuáđudij stuorrâ perruu, mast lijjii 13 párnážid. Suuhâ jotkui styeresin Taažâst. 2. Jonas (Jovnâ, 1760–1797) já Elin Hansdotter (Elli Haansânieidâ) Saijets kuulmâ kaandâst Anders (Antti) jaamij uccen. Mattias (Matti) kolgâmušâst ij lah tiätu. Hans (Hanssâ, š. 1792) naajâi, mut sust iä vissâ lamaš maajeeldpuátteeh. Sun jaamij Taažâst. 3. Olof (Vuolli, 1763–1824) áinoo suuvâ juátkám kaandâ, Anders (Antti, š. 1792) kandâ Olof (Vuolli, š 1823) varrij Taažân Uunjaargân, kost suuhâ jotkui 1900-lovobel. Paadar Syeinimáánu Ilmari Itkonen nabda tuođânálásâžžân, et suhânommâ Paadar (tolebijn äššikiirjijn Padar-häämist) lii hámášum sundei luvâttâlmijdis merkkim Per já Peter -noomâi variaantâin Päder já Pedari. Lii meid nobdum, et suuhâ lii uážžum noomâs aassâmkuávlu jäävri, Pááđáár mield. Paadar-noomâ paaldâst tiättojeh kirhokiirjijn suhânoomah Mattus já Aikio. Sehe Aanaar já Ucjuv kiirjijn nommâ tiettuuškuát 1770-lovvoost. Vuossâmuu keerdi Paadar ohtuunis lii kuittâg kirjejum ive 1759 šoddâm ulmui luvâttâlmân Iisaac Isaackanda (Issá Isákandâ) Paadar já Catharina Hellander nieidâ Carin šoddâm puotâ. Ivveest 1824 ovdâskulij iä innig tiettuu nommâkuáluseh, pic suhânommâ Paadar lii vuáhádum. Ive 1800 lijjii Paadar suuvâ peerâkodeh kulmâ. Viđâlov ivveest meeri lasanij kááhcán. Ive 1900 peerâkodeh lijjii 7. Suuvâ jesânij meeri lasanij ivveest 1900 ihán 1910 luvvijn, kuás meeri lâi 49. Aalmugregisterkuávdáá mield 14.4.2014 Paadar lâi tááláá suhânommân 98 ulmust (59 almast já 39 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 42 ulmust. Iisak Pehrsson Mattus ađai Maratz ađai Padar (Issá, 1663–1743) uážui kálguinis Carin Andersdotter Kuuvain oovtâ kaandâ Isaac (Issá, 1700–1768), kote viežâi káálgus Brita Mårtensdotter Nousu ránnjákieldâst, Suáđigil Kiemâsiijdâst. Perruu viiđâ kaandâst Isaac Isaacsson (Issá Isákandâ, 1732–1804) kevtiškuođij suhânoomâ Paadar. Sun vihkui Ucjuuvâst ive 1756 Catharina Abrahamsdotter Hellanderáin. Ucjuv Paadareh láá vuálgus taan perrust. Isaac (Issá) viljâ Pehr Isaacsson (Piäkká Isákandâ, 1735–1784) uážui nubbijn kálguinis Anna Johansdotter Wallein nelji kaandâ: 1. Kirkkoveerdi Isaac (Issá, 1770–1855) suhânommâ lâi vihkum ulmui luvâttâlmist ive 1792 Mattus, mut rippâkirjeest 1824–44 Paadar. Sun uážui kálguinis Caisa Jonasdotter (Káijá Juhháánnieidâ) Aikioin nelji nieidâ, main kyehti monnii mannjeen Morottaja já kyehti Aikio suuhân, sehe kulmâ kaandâ, main ohtâ jaamij párnážin. 1) Pehr (Piättâr, š. 1798) kaandâst Isakist (Issá, š. 1826) suuhâ ij innig jotkum. 2) Jonas (Jovnâ, š. 1802) moonâi vivvân Johan Morottajan Mannermaa táálun, mon išedin sun lâi vuopâs maŋa. Jonas vaaldij suhânommân Mannermaa. 2. Johan (Juko, 1773–1853) áinoo rävisolmožin šoddâm kandâ Olof (Jukkuu Vuolli, 1805–1882) lâi kävppijâs. Vuossâmuu näimilittoost Valborg Pehrsdotter Morottajain šoddâm kulmâ kaandâ jammii nuorrân. Nieidâ Valborg (Váábu) naajâi Sare suuhân. Nubbe kálgu Brita Johansdotter (Riijtá Juhháánnieidâ) jaamij páárnášseeŋgân. Kuálmád näimilittoost Margareta Johansdotter Sarrein šoodâi nieidâ Brita (Riijtá), kote moonâi mannjeen Valle-suuhân. Kaandâin puárásub jaamij kuulmâihásâžžân. Nuorâb kaandâ, Johan Petter (Lusme Piäkká, 1854–1945) vuossâmuu näimilittoost šoddâm kaandâin Oolist (Vuolli, š. 1889) já Juho Sammelist (Juhháán Saammâl, š. 1909) suuhâ jotkui Anarist 1900-lovobel. 3. Pehr (Piättâr, 1776–1831) vuossâmuu näimilittoost Elin Hansdotter (Elli Haansânieidâ) Saijetsáin šoddii kyehti nieidâ. Ánná naajâi Morottaja já Máárjá Vale suuhân. Nube näimilittoost Agneta Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ) Palttoin šoddâm áinoo kandâ, Petter (1809–1880) šoddâdij 8 párnážid rävisin Avveel siijdâ Hoikkaniemi (Segisnjargâ) táálust, mon sun vuáđudij. Nieidâ Agneta naajâi Sare já Sáárá Aikio suuhân. Saammâl (š. 1846) já Gabriel (Kaabi, š. 1855) näimilittoin iä lamaš párnááh. Mathiasân (Matjâs, š. 1850) šoddii kyehti nieidâ. Paadar nommâ jotkui 1900-lovobel Paččvei siijdâst aassâm kaandâi Petter (š. 1833), Johan (Juhháán, š. 1837) já Olof (Vuolli, š. 1842) maajeeldpuáttein. 4. Mårten (Marttin, 1749–1846) aasâi Mudusjäävri siijdâ Kossenâmist. Suu já kálgus Maria Olofsdotter (Máárjá Vuolinieidâ) Vale kuuđâ párnáást áinoo suuvâ juátkám nuorâmuu kaandâ Iisaak (Issá, 1825–1897) já Aile Jonasdotter (Ailâ Juhháánnieidâ) Morottaja littoost šoddâm kaandah Jonas (Jovnâ ~ Joovnâš-äijih, š. 1851 já Mårten (Marttin ~ Martnâš, š. 1857) assáin Mudusjäävri siijdâ Aktshujärvi (Ákšujävri) táálust. Paadar nommâ jotkui sii maajeeldpuáttein 1900-lovobel. Paadareh toimii jieškote-uvlágán pargoin eres lasseen lensmanin, kirkkoveerdin já katekeettan. Paltto Porgemáánu Ilmari Itkonen arvâl, et suhânommâ lii kenski finnim aalgâ monnii sattumist. Suu mield paltto “uáivild huáđđoo, mii lii pálttum tâi páltuttum já lii nuuvt iirâs já várugâs, et ij moonâ pivdusân ige mudoigin adde filliđ jieijâs”. Kirhokiirjijn suhânommâ lii aalgâ rääjist lamaš tááláá häämist tâi Palto. Ive 1749 suuvâ vistekodeh lijjii vittâ. Meeri ucoi ihečyeđe maajeeb peeleest kuáhtán, mut pajanij 1800-lovo algâihelovoi ääigi kuutân, mast oppeet ucoi niälján ive 1900 räi. Ive 1900 suuhân kullii 26 olmožid. Love ivveest meeri stuárui kulmáin ulmuin. Stuorrâ muttuustâlmeh olmošmeerijn šaddeh iänááš maaŋgâi perrui já almai varriimist Ucjuuhân já Taažân. Aalmugregisterkuávdáá mield Paltto lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 95 ulmust (52 almast já 43 nisonist). Sist 20 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 67 ulmust (12 almajid, 55 nisonid, 18 olgoenâmijn). Vuossâmuuh Aanaar kirhokiirjijn tâi viäruluvâttâlmist mainâšum Paltto-suuvâ eejij noomah lijjii Samuel (Saammâl) tai Hans (Hanssâ): Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, j. 1746) já Saara Samuelsdotter (Sáárá Saammâlnieidâ, j.1740) sehe Samuel Hansson (Saammâl Haansâkandâ, 1670–1750) já Pehr Hansson (Piättâr Haansâkandâ, viäruttâsâst 1702). Paltoh assii 1600-lovo loopâst Páđárist, mut kuálástellii já pivdii jo Aanaarjuuvâ kuávluin. Aassâmsaijeen lii merkkejum meid Tiänu (Enbuske 2003, 155). Nuuvtpa suuvâst lâi luándulâš ohtâvuotâ nuuvt Ucjuuhân ko Taažân-uv, kuus Paltoh värrejii ennuv. I. Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, j. 1746) párnááh, eereeb Aikio suuhân naaijâm Ánná-nieidâ, värrejii Taažân 1740-lovvoost já 1760. II. Saammâl uábi, Sara (Sáárá, j. 1740) já suu pelikyeimi Per Olofsson Sauva (j. 1741) áinoo alge Saammâl maajeeldpuátteeh värrejii oovtâi-oovtâi Ucjuuhân já Taažân 1700-lovo loopâ rääjist. III. Ive 1702 viäruluvâttâlmist mainâšum Pär Hansson Palttu ađai Pehr Hansson (Piättâr Haansâkandâ) varrij perruinis Taažân jo 1700-lovo aalgâbeln. IV. Samuel Hansson Paltto (Saammâl Haansâkandâ, 1670–1750) puáhtá nabdeđ táálái aanaarlij sehe uásild ucjuvlij já uássin Taažâ Paltoi madâreeččin. Páđárist sun šoddâdij kálguinis Valborg Thomasdotter Uddaisáin rävisin kulmâ nieidâ já vittâ kaandâ. Kaandâin kyehti jaamijn jo nuorrân iäváge suoi kiergânâm vuáđudiđ perruu. Nieidâ Valborg (Váábu Saijets) varrij perruinis Taažân já nieidâ Brita (Riijtá Laiti) Ucjuuhân. Nieidâ Margeta (Maarit Mattus) paasij aassâđ Páđárân. 1900-lovo aanaarlâš Paltoh láá Samuel puárásumos kaandâ Samuel (s. 1740) kaandâ Elias (Eljis, 1778–1812) kaandâkaandâ, Elias Hansson (Eljis Haansâkandâ,1834–1908) maajeeldpuátteeh, kiäi pehti suhânommâ jotkui. Sij assii eres lasseen Palttonjaargâst, Njižžjäävrist, Mudusjäävrist já Paččveejeest sehe Ucjuv Kärigâsnjaargâst, kuus kaandâin nuorâmus Juhan Antti Eliasson (Juhháán Antti (Junná) Eljiskandâ,1875–1958) varrij perruinis. Samuel (Saammâl, š. 1740) nuorâb kaandâ Anders (Antti, 1783–1838) áinoo nieidâ Anna (Ánná Aikio) näimilitto lâi párnáittáá. Njammijäävri Piilolast aassâm puárásumos kaandâ, Anders (Antti) näimilittoost šoodâi tuše ohtâ nieidâ Margareta (Morottaja). Kaandah Samuel (Saammâl, š. 1836) já Johan (Juhháán, š. 1830) varrijn 1850-lovo aalgâst Taažân Kárášjuuhân, kost naajáin. Suoi kevtiškuodijn suhânoomâ Balto. Ive 1888 Juhháán kandâ Samuel (Saammâl, š. 1861) uásálistij Fridtjof Nansen juávkun, mii čuoigâi Ruánááeennâm paijeel. Tast maŋa sun já suu viljâ Anders (Antti, š. 1865 ), kote lâi jo naaijâm, pálkkááttâttuin Ovtâstumstaatâi palvâlusân máttááttiđ Alaska inuiittáid puásuituálu. Maŋeláá suoi pargeldáin kollekuáivon. Antti jaamij ive 1904 tábáhtum luhottesvuođâst. Suu maajeeldpuátteeh äässih USA:st. Saammâl maacâi Taažân. Saammâl nube kaandâ Johan (Juhháán, 1706–1780) já suu káálgu Aili Pehrsdotter (Ailâ Piättârnieidâ) Kuuva perruu viiđâ kaandâst kulmâ puárásumos Pehr, Samuel já Johannes orostellii koskâttuvâi Ucjuuvâst já Taažâst. Tuše nuorâmus Hans (1740–1782) joođhij suuvâ Anarist. Suu kandâ Matts (Matti, 1788–1827) jaamij nuorrân, ko suu puárásumos páárnáš lâi 10 ihásâš já nuorâmus tuše muádi mánuppajasâš. Uárbisin pááccám kaandah Hans (Hanssâ), Michel (Mikko) já Matts (Matti) asâiduvvii Ucjuv Vuovdâkuoškân. Johan (Juhháán) varrij Taažân Uunjaargân já nuorâmus Måns asâstâlâi perruinis Anarist. Saammâl kuálmád kandâ Hans (Hanssâ, š. 1710) naajâi kuohtii, mut suhânommâ sust ovdâskulij ij innig jotkum. Saijets Čohčâmáánu Saija tâi Saije lâi táválâš aanaarlâš ulmuunommâ viäruluvâttâlmijn. T.I. Itkos (Suomen lappalaiset II, 1948, 496) mield Saija sämikielâlâš häämi “lâš lamaš 'Tsaj'jâ' (Caija), mon nommâsâš “päähináigásâš” almai lii muštotiäđu mield iällám Anarist. – Taan mainâsulmuu noomâst lii deminutiivhäämi “Tsajjâdš” (Caijaaž), mii västid äššikirjij Saijainen iivij 1583 – 94 Anarist. Täst poođij suhânommâ Saijets (meid Saijats)”. Kirhokiirjijn noomâ kuáhtáá še haamijn Sajatz, Saijats, Saiets já Sajets. Suuvâ vistekudij meeri ive 1749 lâi 5, mut ive 1800 tuše 3. Uccom poođij suuvâ perrui já nuorâ almai valjaas varriimist Taažân 1750-lovo rääjist, sehe maaŋgâ nuorâ já párnáá ruáppánmist ive 1751 väividem vihurirookon. Ive 1850 räi meeri lâi stuárrum 7:n já pisoi siämmáážin ive 1900 räi. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 68 já 1910 jo 86. Aalmugregisterkuávdáá mield 14.4.2014 lâi Saijets suhânommân 106 ulmust (56 almast já 50 nisonist). Sist 10 assii olgoenâmijn. Oovdiš nommân tot lâi 54 ulmust (14 almast já 40 nisonist). Sist 4 assii olgoenâmijn. Aanaar vuossâmuin rippâkiirjijn tiättojeijee 1600-lovo loopâbeln šoddâm Saijetsij ečinommâ lâi jo-uv Samuel (Matts, Per, Samuel, Anna), Nils (Samuel, Agne tâi Agal) tâi Matts (Matts). 1. Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ, j.1745) kandâ Johan (Juhháán) varrij Taažân 1750-lovvoost. Nubbe kandâ, Matts (Matti, š. 1735) varrij Kárášjuuhân, kost tooimâi máttáátteijen. Suu viiđâ nieidâ maajeeldpuátteeh kávnojeh nuuvt Finnmarkist ko Ucjuuvâst-uv. Kirječällee Matti Aikio lâi suu nieidâ ákkuv. 2. Per Samuelsson (Piättâr Saammâlkandâ, š.1682) peerâ kuáhtái korrâ aaigijd. Kuuđâ párnáást kulmâ jammii vihuripuákun ive 1751 epidemia ääigi. Suu pehti suhânommâ čaaskâi, ko Pehr (Piättâr) kandâ Hanssâ jaamij 1767. 3. Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, š. 1684) kandâ Per (Piättâr) jaamij vihuripuákun 20-ihásâžžân. Kandâ Abram (Áábárâm) varrij viiđâ párnáá perruinis Taažân ive 1785 maŋa. Nieidâ Brita (Riijtá) lâi najâhánnáá. Samuel (Saammâl, š. 1728) puárásumos nieidâ Ingrid (Iŋgá) já kandâ Abraham (Áábrâm) varrijn ive 1808 perruinis Taažân. Nuorâmus Samuel (Saammâl, š.1771) uážui kálguinis Agneta Kuuvain nieidâ já kyehti kaandâ, main puárásumos še 1) Samuel (Saammâl, š. 1804) vuáđudij Aanaarjuuhân Iivana-nommâsâš táálu. Suu áinoo párnáá Samuel (Saammâl, š.1833) já Maria Aikio 10 párnáást šoddii Aanaarjuuvâ Saijetseh. 2) Kandâ Per tâi Petter ađai Nyere Piäkká (š. 1808) vuáđudij Avveel siijdân Koldemjäävri táálu. Suu puárásumos kandâ Sammeli (Piäkkáá Saammâl, š. 1835) vuáđudij Mudusjäävri siijdân Vuopioniemi (Vyeppeenjargâ) táálu. Maŋeláá sun aasâi nubbijn kálguinis Tiljápuuvnâst (Telŋipevŋi, Teljupeuna). Koskâmuš kandâ, Juhani (Juhháán, š. 1842) asâidui eejis táálun. Nuorâmus Pekka (Piäkká š. 1845) vuáđudij Paččvei siijdân Nellim-nommâsâš táálu, mast uážui vuálgus Njeellim sijdâ. Viiljâžijn láá šaddaaš 1900-lovo Tuurunjaargâ, Nyere já Njeellim Saijetseh. 4. Anna Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ, š. 1684) naajâi Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein (j. 1740). 5. Samuel Nilsson (Saammâl Nijlâskandâ, j. 1715) áinoo kaandâst Nilsist (Niijlâs) lâi ohtâ kandâ kiäst suuhâ ij jotkum. Nieidâ Valborgist (Váábu) šoodâi Sare suuvâ madârenni, ko naajâi Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ) Vallein. 6. Agne (Agal) Nilsdotter (Avni Nijlâsnieidâ, š. 1653) naajâi Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein (j. 1740). 7. Matts Mattsson (Matti Maatikandâ, š. 1681) nieidâ Margeta moonâi mannjeen Suáđigil Vaalajáávrán Pumbos suuhân, eres nieidah Kuuvan já Aikion suvváid. Suu áinoo suuvâ juátkám kaandâ Olof (Vuolli, š. 1733) 1) kandâ Matts (Matti, š.1769) kandâ Jonas (Jovnâ, š. 1797) vuáđudij Veskoniemi táálu já keevtij suhânommân táálu noomâ. Suu kandâ Matts (Matti, š. 1825) vuáđudij táálu Mattila, mast šoodâi še suu suhânommâ. Jonas (Jovnâ) nubbe kandâ Jonas (Veskoniemi) š. 1833 varrij perruinis Taažân, kost riemâi kuálásteijen já miäcásteijen. Olof (Vuolli) kaandâ, Mårten (Marttin, š. 1828) kaandâi párnáin tuše nieidah peerâluvvii ige suhânommâ jotkum. 2) Kandâ Johannes (Juhháán, š. 1779) áinoo kaandâ, Olof (Vuolli, š. 1816) Mudusjäävri siijdâ Uáđđivei táálust ässee kaandâ Johan (Juhháán, š. 1849) maajeeldpuátteeh jotkii suuvâ Anarist 1900-lohon. 3) Kandâ Mårten (Marttin, š. 1783) varrij Taažân. Suu maajeeldpuátteeh Tave-Vaarjâgist, kevttii noomâ Saijets. 4) Kandâ Hans (Hanssâ, š. 1786) varrij Uunjaargân, kost suu áinoo káándâ Mikkel (Mikko, š. 1816) kaandah valdii anon suhânoomâ Lavke, maŋeláá Johnsen. Sarre Roovvâdmáánu Aanaar puárásumosijn viäruluvâttâlmijn láá maaŋgah ulmuunoomaah: Sare, Saria, Sarie, Sarre, Sarri, Sarria. sehe Aikasar já Peivesar, main suhânommâ lii hämmejum. Lii meid oovdânpuohtum, et nommâ puáđáččij algâaalgâst sämikielâ säänist “sare” (I. Itkonen). Aanaar kirhokiirjijn suhânommâ tiättoo eres lasseen häämist Sarre, Sarrio, Sarje, Sarri, Sarre. Tááláá háámán tot vuáháduuškuođij 1760-lovvoost. Ive 1749 lâi ohtâ peerâkodde Sarre-suuvâst, Ive 1800 toh lijjii jo nelji. Peerâkudij meeri lasanij čuuvtij 1800-lovo algâihelovvoin nuuvt, et 1850 toi meeri lâi jo 13. Ive 1900 räi peerâkudij meeri lâi kiäppánâm 11:n. Korrâ lasanem poođiš tast, et 1700-lovo pelimudo rääjist suuvâst lijjii ennuv stuorrâ 6–13 -párnáá perruuh. Maaŋgâin perruin lijjii 2–3 kandâmaajeeldpuáttee, kiäh jotkii suuvâ. Kiäppánmân lâš vaikuttâm meid tot, et suuvâ ovdâsteijeeh värrejii 1800-lovvoost Taažân já Ruošân-uv. Ive 1900 suuvâ jesânij meeri lâi 83, mut jo 10 ihheed maŋeláá 122. Aalmugregisterkuávdáá mield Sarre lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 181 ulmust (98 almast já 83 nisonist). Sist 11 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 85 ulmust (10 almast já 75 nisonist, 11 olgoenâmijn). Vuossâmuuh kirhokiirjijn tiättojeijee Sareh láá Paččvei uáivuš kuávlust aassâm Anders Samuelsson Wale (Sarje) (Antti Saammâlkandâ, 1689–1752) kaandah Anders (Antti, š. 1727) já Matts (Matti, š. 1731), sehe Jacob Samuelsson Wale (Sarrio) (Jááku Saammâlkandâ, 1692–1759) kaandah Matts (Matti, š.1730) já Johan (Juhháán, š. 1737), kevtiškuottii suhânoomâ Sarre. Sij assii Paččveist. 1. Anders Andersson (Antti Aantikandâ, 1727–1802) já suu káálgu Ingri Henriksdotter (Iŋgá Hendrihnieidâ) Wale 9 párnáást nieidah monnii mannjeen Morottaja, Kuuva, Aikio já Wale suvváid. Kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Nuorâb, Matts (Matti, 1778–1842) kuuđâ párnáá perruu ainoo naaijâm kaandâ Matts (Matti, š. 1822) áinoo páárnáš lâi nieidâ ige suhânommâ jotkum. Táálááh Sareh láá perruu puárásumos párnáá Anders (Antti, 1759–1840) maajeeldpuátteeh. Suu perrui šoddii penttâ 9 párnážid. Viiđâ kaandâst kuulmâs jotkii suuvâ. 1. Anders (Antti, š. 1787) áinoo kandâ Anders (Antti, š. 1827) varrij Maadâ-Vaarjâgân, kost suuhâ jotkui. 2. Johan (Juhháán, š. 1790) kaandâ Jöran (Irján, š. 1819) kyevti näimilittoost šoddii penttâ 13 párnážid, main rävisulmuu ave juksii 5. Suhânommâ jotkui eellimvuáimálâžžân Anarist Jöran (Irján) kaandâ Anders (Antti, š. 1852) kaandâi Yrjö (Irján, š. 1880), Maati (š. 1883) já Heeihâ (š. 1896) maajeeldpuáttei vievâst. 3. Henrik (Hendrih, š. 1793) kandâ Anders (Antti, š. 1826) varrij Taažân, mut jaamij Čuálmijäävrist. Suu kandâ Anders (Antti, š. 1856) aasâi perruinis Lállájäävri ruuvnâtorppáást já Matts (Matti, š. 1858) Paččveist. Maati kandâ Matti Uula (Ola) (š. 1891) varrij Maadâ-Vaarjâgân. Nuorâmus kandâ, Mårten (Marttin, š. 1862) já kálgus Anna-Kaisa Rautiola assáin Čuálmijäävrist. Perruu kolgâmušah kiesâseh maaŋgâ náálá 1900-lovo Suomâ já Sovjetlito historján. 2. Matts Andersson (Matti Aantikandâ, 1731–1790) maajeeldpuáttein Sarre suhânommâ ij jotkum 1900-lovobel Suomâst. 3. Matts Jacobsson (Matti Jáákukandâ, 1730–1798) já Maria Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ) Aikio páárnášjuávhu puárásumoseh jotkii suuvâ 1900-lovobel. 1. Johan (Juhháán, š. 1775) uážui kálguinis Brita Mattsdotter (Riijtá Maatinieidâ) Wallein nieidâ sehe kyehti kaandâ. Puárásumos kaandâ Matts (Matti, s. 1806) kaandâ Matts (Matti, š. 1842) kaandâi Saammâl (š. 1881) já Juhháán Aanti (š. 1885) maajeeldpuátteeh jotkii suuvâ Anarist. Juhháán nube kaandâst Issáást (š. 1811) suhânommâ ij innig jotkum. Perruu kaandah jammii njoommâmavveest. 2. Jacob (Jááku, s. 1778) neelji kaandâst Johan (Juhháán, š. 1827) varrij Taažân, Olof (Vuolli, š. 1818) kulmâ kaandâ jotkii suuvâ Anarist. Jöran (Irján, š. 1830) nieidah ellii rävisulmuu ahan, mut kaandah jammii uccen. Johan Jacobsson (Juhháán Jáákukandâ, 1737–1828) kaandâ Påhl (Paavvâl, š.1780) kaandâ Johan (Juhháán, s. 1810) kaandâst Mathiasâst (Matjâs, š. 1848) Sare suuhâ jotkui Anarist 1900-lovobel. Nube kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1815) leskâ varrij párnáidiskuin Ucjuuhân já tobbeen Taažân. Párnááh assii Uunjaargâst. Jakob (Jááku, š. 1820) kaandân šoddii tuše nieidah ige suhânommâ innig jotkum. Uddais Skammâmáánu Ilmari Itkos mield suhânommâ lâš vuálgus 1500-lovvoost ubâ Kiemâsäämist almolâš ulmuunoomâst Udijoutsi, mii äššikiirjijn tiättoo maaŋgâlágán häämist, el. Aanaar viäruluvâttâlmijn haamijn Wdijoss já Wddios. Kielâlaavâi mield noomâ algâpuáttim ij pyevti miäruštâllâđ. Noomâ rievdâmist kirhokiirjijn tiättojeijee háámán, Uddais, nommâmiäštárin lijjii iänááš viärusundeeh, kiäh kirjejii noomâ viäruluvâttâlmáid 1615 – 1731. Suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ Thomas Jöransson (Tyemes Irjánkandâ), kote Enbuske (2003, 152) mield šoodâi viäruttâsân ive 1679 já tooimâi lensmanin puáttee ihelovvoost. Ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkirjeest mainâšuvvoo, et Tyemes lii kievhi já suu kyehti kaandâ lává viäruttâsâst. Káálgu nommâ ij lah tiäđust. Tuámmás perrui šoddii kyehti nieidâ: Maria (Máárjá, š. suullân 1673), kote naajâi Nils Mattsson (Niijlâs Maatikandâ) Aikioin, sehe Walborg (Váábu, š. 1676), kote naajâi Samuel Hansson (Saammâl Haansâkandâ) Palttoin. Suu puáhtá-uv nabdeđ aanaarlâš Paltto-suuvâ madârennin. Anarist 1900-lovvoost aassâm Paltoh láá suu maajeeldpuátteeh, siämmáá ko meid Ucjuv Paltoh sehe Kárášjuuhân já Uunjaargân sehe iänááš uási eres kuávloid Taažân varrim suuvâ jesâneh-uv. 1. Kandâ Jöran Thomasson (Irján Tuámmáskandâ, 1677–1733) šoddâdij kálguinis Anna Mattsdotter (Ánná Maatinieidâ) Vallein (š. 1699) rävisolmožin puoh 8 párnážid. Nieidâ Agne(ta) (š. 1709) naajâi Paččveiuáivušist aassâm Henrik Mårtensson (Hendrih Marttinkandâ) Wallein já Elin (Elli, š. 1706) Vävlijuuvâst aassâm Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ) Vallein. Kuálmád nieidâ Margeta (Margit, s. 1709) vihkui Anders Eliasson (Antti Eljiskandâ) Mujoin. Niäljád nieidâst Valborgist (Váábu, š. 1715) šoodâi Sigfrid Samuelsson (Saammâlkandâ) Palto nubbe kálgu. Peerâ varrij Taažân ive 1760. Tuše 10 mánuppaijeed uábis nuorâb Christine (Ristin, š. 1715) varrij kálláinis Daniel Olofsson Kuuvain já čiččâmáin párnáinis Taažân ive 1761. Sunnuu maajeelpuátteeh kavnuužeh Kuovdâkiäinust já eres-uv kuávluin Viestâr-Finmarkist. Kaandah: 1.1. Elias (Eljis, 1711–1783) uážui kálguinis menišjávrálii Walborg Andersdotter (Váábu Aantinieidâ) Vallein kuttâ párnáá. Sunnuu áinoo kandâ jaamij kyevti ihásâžžân. Nieidah Christine (Ristin) já Aili (Ailâ) kavnáin pelikuoimijdis Mattus suuvâst. Áánást šoodâi Palto suuvâ manje. Elin (Elli) já Walborg (Váábu) naajáin Morotteijeiguin kiäh láin Avveeljuuvâ riddoost vuálgus. 1.2. Matts (Matti, 1719–) aasâi kálguinis Anna Andersdotter (Ánná Aantinieidâ) Vallein perruu enâmijn Paččvejeest. Peerâ varrij kuovttijn uccâ párnáin Taažân ive 1761. Nieidâ Valborgist (Váábu) ij lah eenâb tiätu. Kandâ Matts (Matti, š. 1760) naajâi Birthe Larsdotteráin. Sunnui šoddii kulmâ kaandâ Mathis, Ole já Lars. Ive 1801 peerâ aasâi Tiänu kieldâst. Sij ožžuu áigápuáđus puásuituálust. 1.3. Thomas (Tyemes, 1722–1788) naajâi Margeta Mattsdotter (Margit Marttinnieidâ) Vallein, kote leskân pääccim maŋa varrij kulmáin párnáin Taažân ive 1800. 2. Kandâ Johan Thomasson (Juhháán Tuámmâskandâ) aassâmsaijeen lii ive 1695 eennâmkiirján merkkejum “Pallajauck” (sáttá leđe Páálujuuhâ). Enbuske (2003, 152) mield Johan (Juhháán) šoodâi viäruluvâttâlmáid 1695. Sun páhudui kievhin 1710-lovvoost. Peerâ varrij Taažân. Valle Juovlâmáánu Suhânommâ puátá ulmuunoomâst Vallia já ton variaantâin Walli(j)a, Walje, Walli, Walleja já Walla, moh láá lamaš kiävtust Aanaar viäruluvâttâlmijn 1556–1580 já 1616–1695. Suhânommân Wallie tiättoo keerrivpevdikirjeest ive 1723. Aanaar kirhokiirjijn suhânommâ oinui meid haamijn Walli já Wallio, jeđe vuáhádui Wallen já maŋeláá táválubbon Vallen (Itkonen I, s. 23 já Erik Schytte Blix 1967, 157). Anarist suuvâ ulmuuh värrejii Ucjuuhân já Taažân, aainâs Uunjaargân, Varjâgân, Puálmágân já Kárášjuuhân. Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ) Walle kevtiškuođij Uunjaargâst suhânoomâ Vabbo. Ive 1749 Walle-suuhân kullii 17 peerâkodded, siämmáá ko ive 1800. Ive 1850 räi peerâkudij meeri lâi lasanâm jo 21:n, mut kiäppánij oppeet já ive 1900 tot lâi 13. Peerâkudij kiäppánmân vaikuttij uásild suuvâ almai já perrui varrim Taažân já Ucjuuhân. Ivveest 1900 ihán 1910 suuvâ jesânij meeri kuittâg lasanij 123:st 142:n. Aalmugregisterkuávdáá mield lâi Valle 14.4.2014 tááláá suhânommân 289 ulmust (156 almast já 133 nisonist). Sist 24 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 127 ulmust (9 almast, 119 nisonist). Walle-suhânoomâ kevttih tááláá nommân 34 olmožid (14 almajid, 20 nisonid), já ovdii nommân 13 olmožid. Puoh ovdeláá mainâšum lovottuvâi Valeh iä lah vuálgus Aanaar Valle -suuvâst, pic meid Saksaast ive 1763 Suomân varrim Johan Joachim Wall-nommâsii hiävuškamâtteijest, kote loohtij suhânommâsis e-puustav. Uási suuvâ ulmuin čáálá noomâs häämist Valle. Enbuske (2003, 150) mield Valle-suuvâ aassâmsajeh lijjii iänááš Paččvei uáivušist, Naŋŋâvuonâst já Vävlijuuvâst, main Paččvei uáivuš Aanaarjââvri nuorttiibeln nabdeh lemin suuvâ aassâmkuávlun lamaš jo ton tovláá rääjist. Väävli Valeh: I. Matts Samuelsson Wale (Matti Saammâlkandâ Walle, s.~ 1642) puárásumos kaandâst, Samuelist (Saammâl, š. 1674) suuhâ ij jotkum kyevti puolvâst ovdâskulij. Nube kaandâ, Matts (Matti, s. 1689) kaandâi maajeeldpuátteeh monnii Taažân ovdil 1900-lovo aalgâ, iänááš sist 1800-lovo aalgâkeččin. II. Påhl Walliessonist (viäruluvâttâlmijn 1660-lovo loopâst) lijjii kulmâ kaandâ. 1) Samuel (Saammâl. j. 1742) maajeeldpuáttei uásild nommâ čaaskâi Anarist, ko suu kaandâkaandâ kandâ Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ, s. 1829) varrij Taažâ Uunjaargân, kost suuhâ jotkui. 2) Matts (Matti, j. 1746) kaandâkaandâ kandâ Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ, š. 1782) varrij Taažân 1806 ige nommâ jotkum Anarist. 3) Olof (Vuolli) áinoo kaandâ, Påhl (Paavvâl, š. 1697) áinoo kaandâ Olof (Vuolli, š. 1736) kyevti näimilittoost šoddii 10 párnážid, main 6 lijjii kaandah. Sist peeli varrij kandâalmajin Taazân 1800-lovo aalgâst. Päärtihist aassâm Olof (Vuolli) kaandâst 3.1) Olofist (Vuolli, š. 1778) suuhâ ij jotkum Anarist, ko nubbe kandâ varrij Taažân 1826 já nube kaandâ párnááh jammii nuorrân. Suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovobel 3.2) Samuel (Saammâl, š. 1786) puárásumos kaandâ, Paččveejeest aassâm Olof (Vuolli, š. 1816) áinoo alge, Samuel (Saammâl, š. 1851) maajeeldpuáttee puolvâin. Paččvei Valeh: I) Olof Walliesson (Vuolli, j. 1706) kaandâi, Anders (Antti, š. 1674) ja Olof (Vuolli, j. 1746) almai suhâsyergih nuhhii Aanaar uásild jo 1700-lovvoost já majemustáá 1850-lovvoost. Kuálmád kandâ Mårten (Marttin, j. 1740) uážui kulmâ kaandâ: 1. Johan (Juhháán, š. 1707) áinoo alge varrij Taažân 1800-lovo aalgâst. 2. Matts (Matti, š. 1697) áinoo kaandâ 2.1. Matts (Matti.š. 1735) stuorrâperruu puoh kulmâ rävis kaandâ jotkii suuvâ Anarist: Kaandâ 2. 1. 1 Matts (Matti, š. 1764) kaandâ Isaac (Issá, š. 1799) kaandâ Petter kaandah Isak (Issá, š. 1853) já Matts (Matti, š. 1867) já kandâ 2.1.2. Mårten (Marttin, š. 1770), kaandah Mårten (Marttin, š. 1804) já Matts (Matti, š. 1809) sehe kaandâ 2.1.3. Isaac (Issá, š.1770) kandâ Olof (kaandâ (Vuolli, š.1823). 3. Henrik (Hendrih, š. 1704), kiän kaandâ Jöran (Irján, š. 1743) kaandâ Henrik (Hendrih, š. 1793) kaandâ Mårten (Marttin, š. 1816) kaandâst Mattsist (Matti, š. 1860) nommâ jotkui Anarist 1900-lohon. II) Samuel Mattsson (Saammâl Maatikandâ, š. 1675) kaandâ Matts (Matti, š. 1707) kaandâ Samuel (Saammâl, š. 1737) kaandâ kaandâ Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ, š.1845) já suu nube kaandâ Olof (Vuolli, Tuhkavaara, š. 1750 pehti nommâ jotkui Anarist 1900-lohon. Rippâkiirján 1900–1910 kirjejum suuvâ perruin nelji láá vuálgus Vävlijuuvâ já 20 perrud Paččvei suhâsyergist. Sauva Suhânommâ lii hämmejum sämikielâlâš ulmuunoomâst “Tšoav´vá” (Čuávvá). Tot lii tiettum suhânommân Anarist 1701–1827 (T. I. Itkonen 1948, 508). Enbuske (2003,146) arvâl, et Sauva-nommâ lii šoddâm kiävtun 1730-lovo aalgâst ko Pehr Olofsson (Piättâr Vuolikandâ) Valleest kevtiškuottii suhânoomâ Sauva. Suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ ive 1741 jáámmám Pehr Olofsson (Piättâr Vuolikandâ) Sauva, kiän kálgu Sara (Sáárá) lâi Palto suuvâst. Suuhâ aasâi Sauvajärvist (Sevžjävri). Siämmáin kuávluin assii meid Aikioh, Paltoh já Valeh. Piättâr áinoo alge Samuel Persson (Saammâl Piättârkandâ, 1701–1766) naajâi Brita Mattsdotter (Riijtá Maatinieidâ) Wallein. Sauvah lijjii mielâstum Aikioid. Suhâpuolvâst nuubán sij kavnii pelikuoimijdis Aikio-suuvâst. Saammâl Piättârkandâ Sauva puohâi párnái pelikyeimih pottii Aikio suuvâst. Taažân varrim ulmuuh kevttii suhânoomâ Saua. Saammâl kaandâ, Anders (Antti, š. 1740) kaandah värrejii meddâl Anarist; Anders (Antti, š. 1776) Taažâ Puálmágân ive 1808, Johan (Juhháán, š. 1780) Ucjuv Njuárgámân, Samuel (Saammâl, š. 1783) Ucjuv Mierâšjáávrán já Per (Piättâr, š. 1789) Ucjuuhân 1820-lovvoost já talle Sauva-nommâ lappui Anarist. Aanti kaandâkaandâi ive 1852 šoddâm Puálmágist Ucjuuhân varrim Anders Henriksen Sauva já Per Andersson Sauva (š. 1789) maajeeldpuátteeh asâsteleh ain-uv Finnmarkist; Aainâs Uunjaargâ, Tiänu já Puálmág kuávluin. Ucjuuvâst Sauvai maajeeldpuátteid puáhtá kavnâđ maaŋgâin suuvâin, aainâs Aikio, Laiti, Lukkari já Guttorm -suuvâin. Tauckum Ilmari Itkos mield noomah Taukoma já Taukona kávnojeh Aanaar puáris viäruluvâttâlmijn. Kirhokirjijd nommâ lii čaallum háámán Taucum tâi Tauckum. Itkonen lahta suhânoomân anarâškielâ sääni “tävgi”, maid sun nabda jurgâlâssân táválii päähináigásii noomâst Joutsi. Kirhokiirjijn lii mainâšum Jonas Johansson (Jovnâ Juhháánkandâ) Taucum, kote kálguinis Elinijn (Elli) já oovce ihásii kandâinis Rasmusáin vuolgij Taažân pyereeb iäláttâs tuoivust. Perruu majemuš rippâkirjemerkkim lii kuovâmáánust 1740. Margeta (Maria) Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ) Tauckum (suullân 1691–1740) naajâi Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ) Kuuvain. Sunnuu kaandâ Marcus näimilittoost iä lamaš párnááh. Nubbe kandâ Daniel varrij stuorrâ perruinis Taažân. Nieidah passijn Anarân. Aili (Ailâ) vuáđudij stuorrâ perruu Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Wallein. Anna (Ánná) já Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ) Wale kuuđâ párnáá juávhust kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Tauckum suuhâ lii nieidâi pehti jotkum Anarist onnáá peeivi räi. Säämi myerjih Säämist šaddeh muáddlov luandumyerjid já čiččâm mirhâlâš myerjid. Tiäđust-uv ulmuuh láá ain keččâlâm sirdeđ uđđâ šaddoid mäddiláá teehin já nuuvt kuhháá ko olmooš lii Säämist aassâm, lii sun kiävttâm purrâmâššân meiddei muorjijd. Mut ko puáris čalluid lohá já kuldâl vuorâs ulmuid, te huámmáš et myerjih láá lamaš ovdil purrâmâšjotkâ, ijge mihheen váldupurrâmâšâid. Ko lii lamaš vääniht mielkki, lahcâ já jáávuh, teikkâ uccáá piärgu já kyeli finniimist, tađe eenâb lii purrâmâš jotkum muorjijgijn. Tääbbin láá ulmuuh vaarâ čoođâ aigij puurrâm muorjijd nuhtán, tállân vorâsin. Sämmiliih láá kuittâg máttâm rähtiđ myerjiheerskuid juo tovle. Tast ovdâmerkkân liävus lahcâčoolmâs, mast muorjij lasseen lii lahcâ, mii kobđeet poccuumielhist tom vuošâdijn. Muorjij já laavcâ siävuttâs siäiluttuvvoo poccuučolmâsijn. Taat hersku lâi stuorrâ iimâš šaddototkee Carl von Linnen, kote 1700-lovvoost juuđij Säämist. Sun čaalij kirje Flora Lapponica. Muorjijn finnejeh eellimvyeimi ennuu lodeh, elleeh já tiivreh-uv. Toh iä tieđe maiden tain ennuu vitaminâin, moh muorjijn láá. Ij olmooškin lah nuuvt áigáá tuđhâškuáttâm muorjij vitaminijd já ravâdâsamnâsijd. Tom mij tiettip, et luámánist lii ennuu C-vitamin, lyemekiilust 3 – 4 kerdid eenâb ko appelsiinist, a-vitamin lii luámánist juo love kerdid eenâb ko appelsiinist. Juuŋâst lii meiddei pyereest C-vitamin, mut saareest tuše ucánjáhháá. Mut maht láá vuorâččâsmyerji vitamineh? Vala muáddlov ihheed tassaaš pegâlmâs šaddoäššitobdee Toivo Rautavaara ij máttâm ettâđ kirjestis vissásávt, mommit vuorâččâsmyerjist láá vitamineh. Uđđâsumos tutkâmušâi mield vuorâččâsmyerjist lii kohtulávt C-vitamin, mut meeri oro mulsâšudmin sierânâs kuávluin. Láá muorjijn kale eres-uv, nuuvtko smakkâ, ivne já härvinâš väniamnâseh (hivenaine), maid olmooš taarbâš, mut ij finnii taid mudoi nuuvtkin ennuu luándust. Muorjij vitaminäšši lii kuittâg váháš muálkkáássiähá. Maht taid finnee siäluttiđ kuhheeb ääigi? Nubbe koččâmuš oppeet lii, maht muorjijd finniiččij šoddâđ tupešiljoost, muorâkäärdist? Mirhâliih myerjih Säämist Maŋgâ šado láá muččâdeh uáiniđ. Nuuvt meiddei maŋgâ ivnáás myerji oroh lemin njálgáh uáiniđ. Säämist šaddee raasijn láá motomeh mirhâliih, nuuvt meiddei uási myerjišaddoin. Muorjijd lii tanen pyeri oppâđ tubdâđ. Omâs myerji ij kannat pieijâđ njáálmán já lii-uv pyeri tiäduttiđ aainâs-uv párnáid, kiäin láá uccáá vuástálistimamnâseh. Šadoh adeleh luándun iivne já haajâid. Luándu šaddoin uážuh meiddei puorijd máávuid já ennuu ávhálâš ravâdâsamnâsijd tegu C-vitaminijd. Juo tovlááh ulmuuh láá tiättâm, et luándu meiddei táálhud. Iskâmij mield olmooš lii oppâm, maggaar šaddo suápá mon-uv váádu pyereedmân. Tehálâš lii sirdeđ taam tááiđu maajeeldpuátteid já návt ärbivuáválâš tiätu siäilu. Jiem kieđâvuš täst tálhudemvuovijd, pic uápásmitám lohheid myerjišaddoid, moh láá mirhâliih. Tommittáá muštâlâm táálhudmist, et maaŋgâ myerjišado miirhâ áámmâttalhâsrähteeh kevttih talhâsin, ijge taid kannat jieš vuošâdiđ. Säämist šaddeh viehâ uccáá mirhâlâš šadoh já iänááš mirhâlâš myerjišadoh láá leevvâm monnii suujâst tuše Säämi raajij räi, iä taveláá. Kuittâg kávnojeh puohnâssân čiččâm mirhâlâš myerjišaddod, maid puáhtá nabdeđ leevvânmis peeleest meiddei Säämi šaddon, veikkâ iä toh nuuvt valjeest lah kale kosten. Muorjij puurrâm lii varâlâš, mut meiddei toi kevttim čiŋŋân lii varâlâš. Ko šadoi mirkkâ káássán meiddei räsiliitán, te lii keevvâm meiddei nuuvt-uv, et ko páárnâš lii juuhâm čääsi litteest, mast láá lamaš mirhâliih kiđđâtivgârääsih, te sun lii mirhâttum. Uárreemyerji (Maianthemum bifolium) šadda suuvrâ enâmijn, ij aaibâs tavemuu Säämist kuittâg. Uárreemyerji lii 5 – 15 cm alosâš. Tot lieđđee juo algâkeesist uccâ českisvielgis liäđusijd já tast láá kyehti stuorrâ vááimuhámásâš loostâ. Tot ráhtá ruopsis jurbâ muorjijd muádi myerji haaŋkân, ijge toid lah maggaargin ano já muorjijd anneep mirhâlâžžân. Talhâsfabrikeh iä tuhhit taam šado. Muorjij puurrâm ferttee kuittâg váruttiđ, ko párnááh sättih taid pieijâđ njálmásis. Uárreemuorjijn lii ucánjáhháá ruusinsmakkâ. Kuumpimyerji (Paris quadrifolia) lii ennuu mirhâlub liljášaddo já lii mirhâlâš myerjišaddoin vissâ-uv puoh uáppásumos Säämist. Kuumpimyerji šadda roođoin já siähálâs vuovdijn. Ton alodâh lii 10 – 35 senttid. Veerdi kierrust suáráneh nelji stuorrâ loostâ puotluvâi já lostâi tievâ láá suonah, tegu viermikovveen. Liäđus lii fiskisruánáá já keessiv toos šadda ohtâ čapis teikkâ čuovjisčapis myerji. Kuumpimyerjist láá härvinâšah já viehâ korrâ mirhâlâš amnâseh, moh vyevsitteh. Muorij purâmist šadda luččâsân já finnee kraampi, teikkâ kiäsáttuv. Oles šaddo lii mirhâlâš, ruottâsijn láá ovdâmerkkân alkaloideh. Nuuvtko mainâšim, te taam myerji kalga váruttiđ tääbbin Säämist, ko tot lii viehâ táválâš tääbbin. Kiđđâtivgârääsi (Convallaria majalis) lii mirhâlâš ollásávt, ijge tuše muorjijdis peeleest. Taat lii kuittâg monnii suujâst väljejum Suomâ aalmugšaddon. Kiđđâtävgirääsi šadda 12 – 20 seenti alosâžžân já šadda távjá miestui siste, peci- já kuosâvuovdijn-uv. Tot ij kavnuu Tave-Säämist, mut Ruotâbeln tot lii leevvâm suullân Luulajaiänu räi. Kiđđâtivgârääsi lii maaŋgâihásâš šaddo mii lieđđee algâkeesist. Tiivgâhámásiih kukáh hiäŋgájeh veerdist tuše nuupust. Lieđeh opsijdeh fijnáht já kubdâ, kuheldâlâš loostâid läävejeh kuškâdiđ apteekij várás. Kiđđâtivgârääsi myerji lii ruopsâd já šado mirhâlâšvuođâ vaikutteijee amnâseh láá glykoseh já flavonoideh. Myerjih pyehtih koddeđ, jis taid porá liijgás ennuu. Pähtitivgârääsi (Polygonum odoratum) lii kiđđâtivgârääsi hyelkki já nommâ puátá šoddâmpääihi mield. Tast, et kávnoo-uv šaddo Säämist, jiem lah aaibâs vises. Tot lii kuittâg rávhuiđuttum Oulu já Säämi läänist já tobdomeerhah láá: alodâh 20 – 40 senttid, loostah já lieđeh sulâstiteh kiđđâtivgârääsi já toh iä lah kuittâg aaibâs českâdeh, mut tain lii njaalgâ opsâ. Myerjih láá čuovjisčappâdeh, ucánjáhháá tegu sareh já uáli mirhâliih. Miirhah ettejeh vááimu toimâm, jis myerji porá. Näsiä (Daphne mezereum) lii mirhâlâš myerjišaddo mii kulá violašaddoid. Tot šadda tävjimusâht juovâenâmijn, mut muu tiäđui mield kuittâg uccáá Säämist. Tot lii rávhuiduttum miestâ, mii puáhtá šoddâđ paijeel meetter alosâžžân. Näsiä kooččât lostâidis tegu lostâmuorah kuás-uv já tot lieđđee uáli tooláá kiđđuv. Ton roosa-ruopsis liäđusijn lii pastelis opsâ. Näsiä seegâ loostah láá sääiti hámásiih já ladâhánnáá myerji lii aalgâst tegu herttâ já ladâheh kierrust ruopsâdeh. Taan šado myerjih, loostah já párkku láá ulmuid já elleid mirhâliih, mut lodeh poreh muorjijd. Näsiä lii tovle kevttum riämnjámirkkân já eres-uv piäđui koddemân. Juo šado kuoskâttâlmist puáhtá liške ittuđ já juo kyevti myerji purrâmist mirhâttuvá, ko šado mirkkâ lii metsereiin. Ponjemiestâ ( Rhamnus frangula), lii Säämist uáli härvinâš. Miestâ šadda muádi meetter alosâžžân já tot sulâstit tuomâ, lostâ lii leibiloostâ hámásâš. Uccâ vielgis lieđeh, moh ruánnájeh. Tähtimyerjih láá aalgâst tevkisruopsâdeh já loopâst masa čappâdeh. Párkku lii kevttum činehumtaavdâ váddoid. Taan ääigi párkku ij innig ennust njolduu, veikkâ toin puáhtá päiniđ ulloid fiskâdin. Vorâs párkku já myerjih láá mirhâliih, toh vyevsitteh. Ruopsislekkâmyerji (Actaea erythrocarpa), mii kulá fiskisrassijd (leinikit). Ruopsislekkâmyerji šadda jobá meetterpele alosâžžân já tot kávnoo Säämist. Tast láá tiätu šoddâmsajeh Viestâr-Säämist, nuuvtko Iänuduvâst. Myerjih šaddeh haŋkkân já toh láá ruopsâdeh, tegu stuorrâ juuŋah. Taat ruopsislekkâmyerji lii uáli mirhâlâš, mut ton vaikuttâsah iä lah ennuu tutkum, ijge šaadon oroččii lemin maggaargin ano. Luobbal-Jovsset Jovnna Jouni Aikio Juŋŋâ (Vaccinium vitis-idaeae) Säämi muorjijn juŋŋâ lii uáli tehálâš purrâmâššân, moos lijkkoo meiddei ulmuu čuávji. Ton loostah láá maaŋgâihásiih, šolbâdeh já roobdah vuáluskulij soojeeld. Lieđeh vielgâdeh, ucánjáhháá ruápsájeijeeh. Myerjih läddih čohčâmáánu loopâbeln já jis roovvâdmáánust lii vala pievlâ, te taid puáhtá ain talle-uv taid čuággiđ. Tobdomeerhah já kevttim Juŋŋâ šadda koške kuolbânijn, pyremusâht tobbeen kost eennâm lii lihâttâllum, puálámijn já ovdiiääigi vyeyvdičuopâttuvâin. Juŋŋâ šadda meiddei tuodârvieltijn já jävilkuolbânijn. Juŋŋâ lii uáli suvráá: tot lii juo ton tovláá rääjist kevttum oovtâst piärgupurrâmâššáin. Kumppâsáid tot suápá pyereest lasattâssân já vorrâkááhuid ko illá puáhtá puurrâđgin juŋâittáá – na toh láá smakkâääših. Meiddei steeikâkáhhoid juŋŋâ suápá já oovtâst jieškote-uvlágán jávuigijn. Juŋŋâloostâin láá sämmiliih vuoššâm teejâ. Loostâin láá párkkuamnâseh já lostâteejâ oovded iäránistim, jis ulmust láá kužžâvädisvuođah. Loostâid kalga čuággiđ maŋeščoovčâ teikkâ kiđđuv já pieijâđ kuškâđ. Siäiluttem Juuŋâ siäilutmist iä kolgâččii leđe vädisvuođah. Peliladdâm juŋŋâ, mii ain viälgáá, siäilu hyenebeht, mut eidu laddâm juuŋah siäiluh pyereest ko taid njuvdá já tiptá leđe jieijâs sääpist. Piäjá veikkâba faaneerliitán já kiällárân teikkâ ááitán. Juuŋâst láá alnees luándulâš siäiluttemamnâseh, nuuvtko sitruunsuvre. Taan ääigi tiäđust-uv lii vyehin meiddei juuŋâi kalmaattem já siäiluhhân toh kale nuuvt-uv, jis peri puolâščuhheest lii saje. Juuŋâ siäilutmist ij taarbâš sukkâr. Ohtâ vyehi lii meiddei rähtiđ čäcijuuŋâid: putes juuŋah puttâlân, puttâl tiävdoo tuoldiittum já čuáskudum čassijn, korkkâ oolâ já kolmâ kiällárân. Vitamineh, väniamnâseh, miirhah Juuŋâst ij lah C-vitamin nuuvt ennuu ko luámánist já saareest. Tehálâš ravâdâsamnâseh láá oovtâ juŋŋâkiilust siämmááverd ko kuulmâ toomaatkiilust. Juuŋâst lii meiddei B1-tiamiin já B2 -riboflaviin siämmááverd ko saareest, mut ij nuuvt ennuu ko luámánist. Väniamnâsijn lii mainâšemviärdásâš maŋŋaan valjevuotâ. Juŋŋâloostâin lii tutkâmij mield kavnum mottoomverd arbutiin-nommâsâš mirkkâ. Sare (Vaccinium myrtillus) Sare lii luánduvalje, mon puáhtá kevttiđ ävkkin jieškote-uvnáál. Sehe myerjih já loostah adeleh stuorrâ lase ulmuu purrâmâšvaaljan, veikkâ puohah iä viišâ loostâid aimâkkâššâđ. Tobdomeerhah já kevttim Maaŋgâivvááš toŋâsšaddo, mon loostah ruškodeh čohčuv já kaččeh táálván. Vesah kale pisoh ruonâsin maŋgâ ive já lieđeh láá piŋk-ivnásiih. Timmâ čapisiivnâg myerjist lii fiijnâ já linnâ smakkâ. Siämmáásullâsâš myerjišaddo lii etimâs, mut taid lii viehâ älkkee iäruttiđ nubijnis. Sare lii uáli táválâš myerji Säämist já ubâ Euraasiast. Sareh šaddeh lahtâ kuolbânijn, joba roođoin. Tot lii tagarijn enâmijn uáli tergâdis vuáđušaddo, mii vaaikut meid eres-uv šaddoid. Sare kevttih purrâmâššân uáli maaŋgah lodeh, tegu rástágááh já riävskáh. Sareh láá jieškote-uvlágán njaalgâ málásij tergâdis uási. Sare lii myerjisääpi já määli vuáđuaamnâs. Erinomašávt máávut uuvnâst poossum myerjikákku – piirakka. Loostah láá meiddei čoođâ aaigij kevttum ävkkin já taid lii pyeremus čokkiđ kuškâdem várás tállân lieđđim maŋa kesi – syeinimáánust, teeijân teikkâ talhâsin čuávjiváddoid já sukkârtaavdân. Soorijd lii pyeri purâttiđ párnážân, jis sun lii luččâtaavdâst. Siäiluttem Olmooš, kote soorijd lii eenâb čuággâm juo tiätá, et sareh siäiluh uáli hyeneeht vorâsin. Taid ferttee kalmaattiđ, kuškâdiđ teikkâ vuoššâđ. Kalmaattem ääigi soorij uulguš váháš siđhásmuvá, mut tot kal ij ettii saremálásijd kokkiimist. Äššitobdei mielâst soorij pyeremus siäiluttemvyehi lii kuškâdem. Kuškâdum sareh láá-uv tegu njálgáh, suoskâđ nuhtán. Saareest iä lah alnees siäiluttemamnâseh já tanen tast ij lahkin suuvrâ smakkâ, mut ij tast lah kale myerjisukkârgin meendu ennuu alnees. Taan ääigi maaŋgah rähtih soorijn sukkârmarmelaad. Ovdil lâi táválâš taggaar sarepurrâmâš, mast soorijd siävuttuvvojii roovâjáávuh teikkâ mohnii eres jáávuid. Soorijd láá sämmiliih kiävttâm oovtâst eres purrâmušamnâsijgijn, moh ain teivâsii leđe. Lahcâčolmâsijd ij taan ääigi tääiđi innig kihheen rähtiđ, mut saremielkki lii hersku, mon lii uáli älkkee rähtiđ: vorâs sareh siävuttuvvojeh vorâs miälkán. Tot lii njaalgâ veikkâba lieggâ eskin poossum roovâleibijn. Já ko ulmuin láá taan ääigi siävuttemmašineh kievkkânijn, te saremielhi puáhtá valmâštiđ toigijn-uv. Siävuttemmašinân oovtâ ulmuu várás ain 2 dl mielkki, kyevti tejâpastemverd sukkâr, kuulmâ – neelji puurrâmpastemverd sareh já vala tejâpastem tievâ sitruunmäihli. Siävuttemmaašin uážžu juurrâđ miinutpele. Vitamineh Ucánjáhháá C-vitamin já karotiin mii vaaikut tegu A-vitamin. Väniamnâsijn kannat mainâšiđ maŋŋaan, mii lii táválâš luánduviđá šaddoin. Etimâs (Vaccinium uliginosum) Etimâs lii myerji, mast lii ennuu C-vitamin. Taat luánduadaldâh lii meiddei pyeri čuáli- já čuávjiváádui táálhudmân siämmäänáálá ko sare-uv. Tobdomeerhah já kevttim Etimâs lii táválávt ollâgub ko sare já tast lii kuhheeb tooŋâs. Etimâs kiärdá maaŋgâ korrâ täälvi čoođâ. Ton ruottâsijn já veerdist láá tutkâmij mieldi rekinistum maaŋahloveh ihekeerdih. Etimâs myerji lii kuovgâdub já ucánjáhháá stuárráb ko sare. Etimâs hervee čohčuv luándu mučis ruške ivnijgijn. Jeegij, ridoi já tuodârvieltij myerjišaddo ij kale šoodâ aaibâs koškásist. Etimâs lii Säämist já ubâ tavemailmist viehâ táválâš myerji. Tot lii viehâ čáccáás myerji já säppi lii ivnettem. Taat luánduvalje kiävttoo uáli uccáá ävkkin. Tom čáittá juo tot-uv et maŋgâsist anošaddoid kieđâvuššee kirjeest tot váilu ollásávt. Sämmiliih já eres-uv taveaalmugeh láá kuittâg kiävttâm etimâs purrâmâššân, siävuttâm jávvoid, kuolijn teikkâ kiävttâm piärgoin. Ruošâst kiävttoo etimâs ennuu toi ivij, ko eres myerjih láá uccáá. Ko vuossâmuš puolâš cäpcee etimâs, tot oro tegu pyereedmin máávu. Talle etimâs lii njaalgâ veikkâ nuhtán. Viiššâlis myerjejeijee Uccâ-Máárjáš (Mari Nivasalo) uáivild, et etimâs já sare puáhtá kevttiđ siämmáánáálá purrâmâššân. Taan kyevti myerji máávust lii iäruttâs, mut Uccâ-Márjáá mielâst etimâsâst puátá kuittâg siämmáá šiev säppi ko saareest-uv. Vitamineh Ärbitiäđu mield meiddei etimâs loostâin lii vuoššum haavdâ jieškote-uv váádui pyereedmân. Veikkâ etimâsâst ij lah siämmáá ennuu ivne já smakkâ ko saareest, te C-vitamin lii eenâb. Väniamnâsijn veški já siŋkki láá etimâsâst enâbussáá ko eres taan suuvâ muorjijn, siämmááverd ko luámánist. Etimâs ij lah mirhâlâš ijge varâlâš myerji. Uccâ páárnâžân sáttá leđe hyenes vaikuttâs, jis porá vorâs etimâsâid meendu ennuu häävild. Páárnâš sáttá tubdâđ jieijâs illávaijeen. Lii kale máhđulâš, et etimâsâsast ličij fenoliid suuvâ mirkkâ, mut tom iä lah totkeeh pastam tuođâštiđ. Puohnâssân etimâsvuášusijd puáhtá kale eeppidhánnáá puurrâđ. Stuorrâjeggijuŋŋâ (Vaccinium oxycoccos) Uccâjeggijuŋŋâ (Vaccinium microcarpum) Kuohtuuh jeggijuŋŋâšlaajah šoddâv siähtálij siste já lává tegu seegâ päddikeejist. Loostah láá nuuvt uceh já häärvih et taid ij tállân ubâ huámmáškin, iäváge toh šoodâ aldagin puoh jeegijn Säämist. Jeggijuŋŋâ lii pááccâm anon karpalo-muorjij almosnommân, ijge puáris aalmugkielâ lah toohâm iäru taan kyevti myerji kooskâst. Tobdomeerhah já kevttim Myerjih läddih iäskân maŋesčoovčâst já ko myerji lii suvráá já koorâs, te tanen tot siäilu pyereest kolmâ ääitist teikkâ jieŋâskääpist. Jeggijuuŋâ puáhtá meiddei kalmaattiđ já tom puáhtá siäiluttiđ meiddei tuoldiittum čassijn tevdum puttâlist. Jeggijuŋŋâ lii šiev säppimyerji teikkâ liivzâsmyerji (hyytelömyerji). Liivzâs ráhtoo nuuvt, et vorâs čohčâmyerjih tuoldâttuvvojeh 10 miinut uccáá čääsist. Koorâid puáhtá silliđ meddâl já lasettiđ myerjilivzâslitterân kilupele sukkâr. Jis ráhtá marmelaad, te talle ij taarbâš tuoldâttiđ muorjijd, tuše peri lieggiistiđ. Erinomaš juhâmuš finnee, ko siävvut jeggijuuŋâid suávi mááihlán já lasseet vala hunaja. Ko toos lasseet vala hiiva já tiptá keevvâđ iijâ paijeel, te kale šadda tiervâslâš juhâmuš. Vitamineh Jeggijuuŋâst iä lah nuuvt hirmâdávt vitamineh, mut pyereh väniamnâseh ulmui láá ennuu ryevdi já maŋŋaan. Ulmuu roppâ kale ij pyevti kevttiđ muorjij ryevdi ävkkin. Hyenes aamnâs lii lajo, mii motomin mitteduvvoo viehâ ennuu. Vuorâččâsmyrji (Empetrum nigrum) Čyemenjâs (Empetrum hermaphroditum) Taah kuohtuuh šlaajah šoddâv Säämist. Táválâš vuorâččâsmyerji šadda vijđáht ubâ Fennoskandiast, čyemenjâs šadda masa tuše tavekuávluin. Tavešlaajâ myerji lii stuárráb, já maŋgâsij mielâst meiddei njálgásub ko máddáápiälááš myerji. Mäddin vuorâččâsmyerji lasanem lii ereslágán ko tavveen. Mäddin eemi- já šovoslieđeh láá kyevti sierânâs šaddoost já tot lii-uv kyevtkuáđáág. Vuorâččâsmyerji lieđđee tooláá kiđđuv. Ohtâ vuorâččâsmyerjitooŋâs sáttá eelliđ maŋgâlov ihheed. Tobdomeerhah já kevttim Loostah láá tegu nááluh já tain láá tagareh amnâseh moh oroh ettiimin eres šadoi loskâm, joba koddeh nube šado. Lii kavnâttum, et kuosâ ij kannat kalveđ enâmân, kost vuorâččâsmyerji vuáittá. Vuorâččâsmyerjist alnees iä lahkin stuárráábeh vátámušah šoddâmpääihis háárán. Tot kiärdá pyereest piegâid já koškáduvâid já kiärdá meiddei pyereest luándunuáskudemij oovdâst. Vuorâččâsmyerji šadda koške kuolbânijn, joba čunoitiäváin, paavtij alne já tuodâralaččijn, mut meiddei rotolum vuovdijn. Tave- já maadâšlaajâst láá váháš sierâlágáneh vátámušah šoddâmpääihis háárán. Toovláš purrâmuš miästu rahtui nuuvt, et vuoššum kyeleh renskejuvvojii taavtijn jeđe njuvdojii kyeleliemân ohtân kuopsui já vorâs luámánij, soorij, juuŋâi tâi vuorâččâsmuorjijgijn. Vuorâččâsmyerji kevttim purrâmâšverkkin lii Säämist nubástum. Tovláin miästuin, lahcâčolmâsijn, piärgu- já kyelipurrâmâšâi joođhâ pehti taan ääigi vuorâččâsmyerjin. Šiev sääpi rááhtáh, ko siävuttâh vuorâččâsmuorjijd riävskámuorjijd teikkâ soorijd. Uccâ-Máárjáš (Mari Nivasalo) kiävttá ennuu vuorâččâsmuorjijd, teikkâ nuuvtko sun jieš lii hárjánâm kočodiđ taid káránâsmyerjin. Pennui vuorâččâsmyerji tohhee, mut meiddei kuobžân já uárrei. Já luudijn kuittâg-uv riävská, kiärun, čuhčá já kuáppil, mut ij lah tiäđust et káránâs teikkâ vuorâččâš purâččij vuorâččâsmuorjijd. Já toŋâsijn ij tääiđi huollâđ ohtâgin ellee. Vuorâččâsmyerji šadda valjeest miätá tavemaailm. Inuit-aalmug lii puurrâm vuorâččâsmuorjijd oovtâst nuárjupuoidijn, orjâlâšah kyelevuoivâsáin já nuorttâlâšah kyelevuojáin. Väniääigi myerji lii lamaš leeibi saajeest. Siäiluttem Vuorâččâsmuorjij siäiluttem lii älkkee taan ääigi. Ovdil, ko iä lamaš puolâšskääpih, te ulmuuh raijii taid poccuu čolmâsân teikkâ muorâliitán já kolmâkäldei. Vitamineh Vuorâččâsmyerjist ij tääiđi leđe vitamin ennust ollágin, mut ton vorâs toŋŋâseh adeleh ullolaigijd já šišnijd fiskis teikkâ fiskisruánáá iivne. Vuorâččâsmuorjijgijn päinim ij lamaš oomâs tovláid sämmilijdgin. Ruopsisjiereeh (Ribes rubrum) Čapisjiereeh (Ribes nigrum) Säämist lii taat ruopsismuorjâg ruopsisjiereeh uáppásub, ko tot lii tääbbin luándušaddo. Čapisjiereeh ij kale luánduviđá maaŋgâgin saajeest Säämist šoodâ, tyebbin Sämikuávlu máddáápele raajijn mottoomverd, mut maaŋgah láá sirdám tom čapismuorjâg jiereeh šiljosis erinomaš muorjij keežild. Tobdomeerhah já kevttim Luándukirje mield jierehist puáhtá rähtiđ nektar ađai vorâsmyerjisääpi návt: kiämnán siämmáá ennuu myerjih já čääci. Lieggii tyeldeepahâsin já lasseet säppilitterân uccâ teikkâ stuorrâ koopâ tievâ sukkâr. Muorjijd puáhtá njuvdeđ já silliđ, mut ij lah tárbu silliđ nuuvt tärkkilávt. Vorâsmyrjisääpist kale uážžuh tubduđ meid myerjikoorah-uv. Luánduviđá čapisjiereeh ij kavnuu aldagin nuuvt tavveen ko ruopsisjiereeh. Mäddiláá tot lii aajârugij já rođoi miestâ. Čapisjiereeh kávnoo njaalgâ oopsâ vuáđuld. Čapisjiereeh loostah tohhejeh meiddei pyereest tejâlostân já adeleh njaalgâ máávu siäiluttemliemáid. Loostâid kalga čohhoođ ovdil muorjij laddâm, talle toh pasteh pyerebeht vaikuttiđ ulmuu roopân. Čapisjiereeh loostah já myerjih láá huámášum šiev pyeredemamnâsin maaŋgâ váádun. Kuorsâttâsân já tyrán lii šiev vaikuttâs vaarâ muorjij C-vitamin riggoduvâst. Čapisjierehist lii koskâmiärálávt eenâb C-vitamin ko luámánist. Muorjij bioflavonoidah, nk. C-kuovttišvitamineh oppeet kulâmid mield kepideh kepistaavdâ vaaivijd. Čapisjiereeh lii meid taalhâs revmatiismân já vorrâsuonâtopâlmân. Jiereehmiestuuh tarbâšeh tipšom, jis toh láá ištâdum šiiljon. Miestuu ij lah pyeri tipteđ meendu čuuvtij potoristiđ, pic tom ferttee ain njárbudiđ ađai harviđ. Ijge miestâ tast killáá jos loostah-uv čohhojeh teeijân. Meiddei jiereeh liäđusijd puáhtá nuurrâđ já kuškâdiđ sehe rähtiđ čäcihavduu. Tot oppeet pyereed mielâ, jis ij eidu njuolgist pyereed vááduid. Já val ohtâ purrâmâšrähtimraavâ, mii lii taggaar roovâjávvu-myerjisuohâd: Ohtâ litter čääci, pelkuálmâd dl roovâjáávuh, litterpeeli jiereehmyerjih já sukkâr (čappâdáid já ruopsâdáid). 1. Tuoldiittist čääsi. 2. Lasseet jáávuid, sehhii taid pyereest. 3. Sehhii njuvdum muorjijd teikkâ hilo. 4. Čuáskut já fiäru tassaaš ko suptâluvá. 4. Faalâ kolmâ mielhijn. Vitamineh já siäiluttem Mut maid jiereehmyerjih já loostah tuálih sistestis? Nuuvtko meccimuorjijn táválávt, láá jierehist-uv tagareh mineraaleh, maid olmooš taarbâš. Jierehist lii erinomaš ennuu kalium já fosfor. Vitaminmereh jierehist láá siämmáá ennuu, ko táválávt muorjijn. Huámášittee verd ennuu lii C-vitamin loostâin. Loostâid kannattičij čohhoođ keessiv já puurrâđ vorâsin, saalaatamnâsin já teeijân. Siävvutmáin eres šadoigijn finnee olssis mielâsâš máávu. Jiereeh myerjih siäiluh pyereest já siäilutmist ij taarbâš sukkâr ollágin. Lyeme (Rubus chamaemorus) Luámánân, Säämi heerskun láá jieškote-uvlágán kevttimvyevih já resepteh kávnojeh vaarâ nuuvt ennuu ko Säämist ležeh ulmuuh-uv. Lyeme lii tivrâs myerji. Mijjân ton áárvu paajeed vala tot, et mäddin tot šadda uáli uccáá. Tobdomeerhah Lyeme lii tuođâi-uv tavejeegij myerji, já jyehi sämmilâš tobdá ton loostâ, kuká já myerji ađai laaddâh. Luámmân ruottâseh láá maaŋgâihásiih já uđđâ vesah pajaneh ain täälvi maŋa, moid lekkâseh vielgis lieđeh ađai kukáh. Lyeme lii kyevtkuáđáág: niŋálâs šaddoost lii tuše eemi já orásist šovos. Miäđušijneh láá liäđuskoovjâ pyeremusah fievrideijeeh, mut lyemejeegist taam pargo pargeh ucebeh tiivreh, ko miäđušijneh kirdâččeh jeegijn uccáá. Maŋgii huámmâš jiägân puáđidijn, et iänááš luámánijn láá tuše muáddi čalme. Toh iä lah tievâslâš šaddoost. Talle uážžu ervidiđ, et tiivreh iä lah fievridâm liäđuskoovjâ tuárvi šovosliäđusijn eemijd. Pargo lii toohum hyeneeht já kovjim ij lah luhostum. Skierâsijn láá-uv távjá stuárráábeh luámáneh ko jolgâ jeegijn. Kolmâ šooŋah já piegah iä ettii tobbeen tivrij pargo. Jieš likkuum luommiđ rođoi skierâsijn. Lyemelitte kale ij tievâ nuuvt jotelávt ko tain, kiäh čuággih jolgâ jeegij poolsâin. Lyemeäigi lii toimâlâš äigi Säämist já tot vaaikut masa puoh eres toimáid ulmuu elimist. Siäiluttem, kevttim já vitamineh Jeggikope já kolmâkäldee láá lamaš já láá ain-uv luámmân vuossâmuuh siäiluttemsajeh já tieggáár siäiluttem ij kale tuššâd luámmân tivrâs ravâdâsamnâsijd. A-vitamineh retinol já beta-karotiin lává luámánist eenâb ko eres luándumuorjijn, pihlejâšmyerji lii ton tááhust riggásub. B-vitamineh tiamiin já riboflaviin lává luámánist eenâb ko Säämi eres muorjijn já C-vitamin lovemat kerdid eenâb ko saareest já juuŋâst. Eres šiev amnâseh, moh erinomášávt luámánist kávnojeh, láá magnesium, siŋkki já kromi. Áinoo mirkkâ, mii čokkân stuárrâb meereest luámánân, lii kadmium. Lyeme lii ovdemustáá purrâmâš, mut mottoomverd lii lyemelostâhaavdâ kevttum meiddei táálhudmân. Veikkâ luámmân vitamineh kiäppáneh paahâdmist, jiem maašâ leđe máinuhánnáá oovtâ heersku, moos jieš lijkkuum. Laaviim liegâdiđ uuvnâst kusâvuástá já luámánijd, sehe leškiistiđ ucánjáhháá laavcâ oolâ. Tot lii valmâš hersku talle ko lahcâ váháš snoránist já vuástá ucánjáhháá ruškodist. Lyemeiveh iä lah čoođâg siämmáá pyereh. Motomij ivij kaartah tuuttâđ ucceeb miärán já hyeneeb táásán. Šlieddâm já paijeelladdâm luámánijd kannat vuoššâđ hillon já säppin, veikkâ toh iä siälu kolmâsistkin nuuvt pyereest. Motomeh läittih luámánij stuorrâ já korrâ siemânijd. Toos-uv kávnojeh koonstah, maht sierriđ siemânijd. Taan ääigi uáináh láá maaŋgâlágán kievkkânmašineh. Ton mašinân, mii juo parga puoh, lii finniimist säppičárvumpiergâs já piärgumillo, moh oovtâst sierrejeh siemânijd. Lam jieš-uv puurrâm lyemehilo, mast ij lamaš ohtâgin siemâ. Tom lâi ráhtâm sijdâkuáimám, kote ravvij vyevi maht lyemekoorah já siemânehkin iä moonâ tušás, ko toin puáhtá vuoššâđ vala sääpi. Leškii siemânij oolâ čääsi, lasseet sukkâr, tuoldit, sehe sillii. Poorgâ tom nuuvt kuhháá, ko ivne luovvân já finniih tuotâ šiev lyemesääpi. Já vala kesi-iijâ naaveer -nommâsâš lyemehersku: - litterpele njuvdum luámáneh (siemânijgijn tâi toittáá), - kulmâ desilitter lahcâ - kulmâ mane ruškâdâs - kyehti desilitter sukkâr Fierrii maneruškâdâsâid já sukkâr suptân. Lasseet fijnesin njuvdum luámánijd já siävvut já fierrii laavcâ váruvávt toos maid táássâš lah siävuttâm. Leškii siävuttâs kolmâ čassijn tuidum kákkuliitán ađai vuormân. Kalmeet puolâšskääpist 5 – 6 tiijme teikkâ iijâ paijeel puolâškääpist. Lieggâsân ferttiih luptiđ lovemat miinut ovdil puurrâm. Koomeet taldrik oolâ já puávtáh tom vala herviđ oles luámánijgijn. Mietâmyerji (Rubus arcticus) Mietâmyerji šadda uáli vijđáht Säämist. Ton tieđâlâš nommâ lii Rubus arcticus já mun kočodâm tom-uv maaŋgâčoolmâg myerjin, nuuvtko luámmân-uv. Tobdomeerhah Mietâmyerji ruopsisvielgis kukáh hervejeh piälduroobdâid já juhâ-, sehe aajâriddoid algâkeesist. Mäddiláá, erinomášávt koolvâkaardijn mietâmyerji láddá juo syeinimáánust, mut Säämist kale ij peesâ čuággiđ taid tevkisruškis muorjijd ovdilgo loppâkeesist. Loostah iä lah ain ruánááh, pic toh sättih ruápsáđ teikkâ ruškáđ. Mietâmyerji uážžu kale ettâđ räässin já taat rääsi lii maaŋgâihásâš. Tääbbin Säämist siämmáásullâsâš šaddo lii láávžámyerji. Tot šadda juovâenâmijn, ereslágán soojijn ko mietâmyerji. Oskom, et maŋgâsist láá jieijâs syelimâs mietâmyerjisajeh, liihân mietâmyerji kuittâg-uv uáli táválâš Säämist. Tot kávnoo maailm taveoosijn kidâ Siberiast já Alaskast, mut váilu Islandist já Ruánááenâmist. Mäddiláá mietâmyerji läävejeh meiddei kalveđ šaddokaardijn, mut tot ij oro nuuvt pyreest luhostuumin. Ferttee kale smietâstiđ, et lii-uv ubâ kannatteijeegin kalveđ mietâmuorjijd. Mietâmyerji oro leevvânmin ulmuu aassâmsoojijd já lam huámášâm, et puáris kuátisoojijn šadda távjá mietâmyerji. Mietâmyerji lii uáli navcâttem. Jis tot kárttá kištodiđ eres šadoigijn, tot távjá táppáá já láppoo ollásávt. Tot ij lijkkuu olmâ taanáigásâš eennâmtuáluvuovijn. Mietâmyerji kaavnah-uv vissásumosávt puáris hilgum piäldu roobdâst. Siäiluttem já kevttim Mietâmuorjijd puáhtá tiäđust-uv meiddei kalmaattiđ, mut mietâmyerjist puáhtá kevttiđ muide-uv ko muorjijd. Kesikyevdilist puáhtá nuurrâđ loostâid ohtân verdijnis tejâamnâsin tiervâslâš juhâmuš várás. Mietâmuorjij čuággim lii uáli áijáá, ko myerji lii nanosávt kiddâ myerjimaddust. Madduuh puátih viehâruš fáárun, mut tot ij toovâ maiden. Muorjijd lii pyeremus renskiđ nuuvt, et čuopah skerreigijn myerjimadduid luovâs. Taid pasâttâsâid puáhtá kuškâdiđ siämmáánáálá ko loostâid-uv tejâamnâsin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii vuoššâđ muorjijd ohtân madduinis já silliđ madduid meddâl – já taid puáhtá kulloo vala talle-uv kuškâdiđ. Myerji lii kuittâg tivrâsumos já tom olmooš kiävttá iänááš viinijd, sappijd já hilloid. Mietâmyerji lii vuáimálâš myerji. Raavvâdlâšvuođâ keežild mietâmyerji tohhee myerjisiävuttâssáid. Ko ráhtá mietâmyerjihilo, te myerjikiilun taarbâš suullân 600 rammid sukkâr. Vatukkâš ~ vađukkâš ~ vaađâlm (Rubus idaeus) Máávus peeleest vatukkâš ij lah ollágin heeitugis myerjih. Vatukkâš kávnoo Säämist uáli uccáá luánduviđá šoddâmsoojijn, mut mäddinhân kale ráhtoo taan myerjist njaalgâ “vadelmahillo” teikkâ “bringebearhillo”. Tobdomeerhah Vatukkâš saje tääbbin Säämi luándust lii taggaar, et miestâ lii kale tääbbin Säämist, mut táválávt tot lii leevvâm ulmuu fáárust. Luándulâš šoddâmsajeh láá uccáá já tot taha-uv vatukkâš ávhástâllâm ucánjáhháá vaigâdin. Nube tááhust luándu vatukkâš lii Säämist já váháš mäddiláá-uv nuuvt härvinâs et loostâid ij kolgâččii čohhoođ kuittâg stuárráb meereest. Luándust vatukkâš šadda paavtijn, roođoin já njaskâttuvâin. Veddi lii maaŋgâihásâš, mut vesah kuittâg kyevti-ihásiih. Ohtâ vesa lieđđee já myerjee iäskân nube ive. Tot meerhâš tom, et oovtâ miestust láá ain kyevtilágán vesah. Oovtihásiih iä meiddei lieđđii já kyevtihásiih moh lieđđejeh, láá ruánáávielgâdeh. Miestâ šadda suullân meetter alosâžžân. Vitamineh já kevttim Vatukkâš lii vitaminijdis peeleest nuuvtko eres-uv luándumyerjih. C-vitamin lii vatukkáást eenâb ko juuŋâin já soorijn, mut ucceeb ko luámánist. B-6 vitamin pyrioksiin lii vatukkáást uáli ennuu, mut A-vitamin uccáá. Meeccist šoddâm vatukkáin láá mittedum tagareh mineraalamnâseh ko kalium, kalsium, magnesium, fosfor já pii viehâ ennuu. Eres luándulâš taarbâšlâš amnâseh láá veški, maŋŋaan, siŋkki, kooboolt, nikkel já alumiin. Loostâin láá vala párkkuamnâseh ennuu, já loostâin kávnoo meid C-vitamin. Puohlágán tivreh jorešteh viššâlávt vatukkâšmiestuin. Ohtâ suijâ toos lii, ko vatukkâšliäđusijn lii valjeest mietâ. Návt tivreh ávhásteleh šaddoin já šaddo oppeet ávhástâl tivrijgijn; ko tivreh kuávjejeh pyereest, te vijđánem lii visásmittum. Muorjijd láá oppeet mááđuh väimileh, já tot ettee ucánjáhháá ulmuu kevttimist myerji. Taa ohtâ raavâ, maht piergiittâlah máđuigijn: jis tiäđáh et muorjijn láá mááđuh, te piejâ mátulum muorjijd muádi minuttân sälttičáácán, sältti 10 rammid litterân. Vatukkâš siäilu uáli hyeneeht vorâsin. Tanen tom kalga-uv jo-uv kalmaattiđ teikkâ rähtiđ marmelaadân. Myerjist kale alnees láá suáhudittemamnâseh, raavvâdlášvuotâ já suvrodâh meiddei. Sukkâr kuittâg marmelaad váátá ennuu, mut kal tot lii-uv pyeri steeikâkáhuigijn. Láávžámyerji (Rubus saxatilis) Láávžámyerji šadda kiäđgáás roođoin já kieddiroobdâin sehe pähtivieltijn. Tääbbin Sämikuávlust vaajâldijn lam huámášâm viehâ harvii taam šado. Mut ko tot oovdân teivâs te muorjijd kale ain puurâm. Kal toh tommittáá pyereh láá. Tobdomeerhah Taat lii myerjišaddo, enâmustáá 30 seenti alosâš rääsi, kuulmâsuormâg loostah já uccâ vielgis liäđusááh. Myerji lii táválávt kuulmâčoolmâg, maŋgii tuše oovtâčoolmâg, mut ko rievtiš šiev tiileest šadda, myerjist pyehtih leđe joba vittâ čalme. Myerji lii šerisruopsâd já tast láá stuorrâ siemâneh. Kevttim Láávžâmyerjisthân ij lah merhâšume tálutuálust, mut jis myerjih finnâšuuččii eenâb, te myerji- já säppifabrikeh uástáččii taid mielâstis. Láávžámyerjist lii ohtâ erinomaš peeli tääbbin tavveen. Láávžámyerji uáináh puáhtá lasaniđ oovtâst mietâmuorjijn. Láávžámyerji lii viehâ uccáá tutkum myerji. Ep vaarâ ubâ tieđegin, maggaar šiev vaikuttâsah tast puohnâssân pyehtih leđe. Ukrainast lii ohtâ totkee huámášâm, et láávžámyerji mäihli koddá mááđuid ulmuu čuálist uáli jotelávt. Lâš-uv taat tiätu kevttum ävkkin talhâstiettust. Láávžámyerji lii kulloo taalhâs meiddei vuoptâi luovânem já vuoptâkoovjâ vuástá. Láávžámyerji pehti jiem peerust kieđâvuššâđ loostâi kevttim vijđásubbooht, ko kávpálâš anon taid ij kolgâččii tääbbin tavveen luándust čuággiđ. Mut láávžámyerji loostah láá Säämi luándust ohtâ pyeremus tejâaamnâs. Návt rááhtáh láávžámyerjijuhâmuš, ko lah vistig nuurrâm loostâid, liäđusijd, muorjijd já siemânijd, sehe kuškâdâm taid: Kuškâdum šado oosijd tarbâšâh ain tejâpastemverd oovtâ koopân. Njoorât ađai kuáškut tyeldee čääsi tejâamnâsij oolâ veikkâba kähvivuoššâmavdomaattijn. Tipte havdâšuđ teejâ lovemat miinut já sillii teejâ. Juuvâ pahâsin tâi čuáskut tom. Keessiv puáhtá láávžámyerjiteejâ rähtiđ meid vorâs šado oosijn, mut talle vorâs loostâid ferttee kevttiđ eenâb ko koške loostâid: suullân stuorrâpastemverd koopân. Taat lii šiev eehidjuhâmuš, uáđáh iijâ rávhálávt. Láávžámyerjiteejâ ij kooseet siämmáá náálá ko táválâš teejâ já käähvi. Káránâsmyerji (Arctostaphylos alpina) Káránâsjuŋŋâ (Arctostaphylos uva-ursi) Káránâsmyerji já káránâsjuŋŋâ lává uáli sierâlágán myerjih: nubbeest ulmuuh já lodeh kevttih eenâb ävkkin muorjijd, ko nubbeest oppeet lostâ lii anolub já myerji ij ubâ puurâtkin. Mut ij káránâsmyerji lah tuše luddijd pyeri. Mij meiddei puávtáččijm eenâb-uv toin ávhástâllâđ, nuuvtko maŋelââ čiälgá. Tobdomeerhah já kevttim Lodde puáhtá millođ káránâsmyerjisiemânijgijn suáhiuurbijd fijnesin máirástis. Riävská já kiärun lává juo áigáá huámášâm taan myerji äävhi. Káránâsmyerji lieđi lii vielgâd, loostah pisoh veerdist täälvi paijeel já kuoccâgeh eskin maŋŋeed kiđđuv. Muorjijd puáhtá čuággiđ meiddei kiđđâpievlâin já myerji čááppud taađeest ko láddá. Puásuitotkeeh láá huámášâm, et káránâsmyerji lii majemui aaigij loskâm laajišvuovdijn tast maŋa ko lostâmáátu puurâi vuovdijd päljisin. Čuovâ lasanem adelij máhđulášvuođâ káránâsmuárján levâniđ. Mirja Suojakorpi-Valle raahtij vorâs káránâsmyerji–vuorâččâsmyerjisääpi návt, myerjisiävutteijee iššeen: vááijuv litterpeeli myerjih, toos čáárvui sitruunlahheest määihli já lasettij oovtâ desilitter sukkâr. Čääsi piejâi tommittáá et litte tievâi, jeđe siävuttij. Myerjikoorâid já siemânijd sun sillij meddâl já säppi lâi vaalmâš. Tobdomeerhah Káránâsjuŋŋâ šadda čunoienâmijn já nuuvt maht káránâsmyerjist-uv ihešaddokeerdih pyehtih leđe viehâ kuheh. Loostah sulâstiteh juŋŋâloostâ, mut iä lah vuálus soojeeld nuuvt maht láá juuŋâst. Lieđeh láá vielgâdeh. Myerjih láá šerisruopsâdeh, mut iä lah mirhâliih, ijge toid kale lah riävtui anogin. Mut loostah láá tađe-uv anoluboh. Pegâlmâs šaddototkee Linne tiätá et Säämist láá tovle čohhoom loostâid oston ađai párkkuamnâsin tuájáráid já maadâulmuuh láá kulloo uástâm. Kevttim já tálhudemamnâseh Loostah láá meiddei tálhudemaamnâs manemuštaavdân já iäránuššâmvädisvuođáid. Glukosideh tuššâdeh manemušâin bakteerijd já loostâin láá kavnum meiddei arbutiin já metyyliarbutiin. Toh láá tommuđušeh amnâseh et ulmuu roopâst nubástuveh läivis mirkkân. Ton suujâst káránâsjuuŋâ loostâid ij koolgâ kevttiđ ohtânmaanoost. Jis kuittâg ááiguh várugávt iskâđ taam talkkâs, te loostâid lii pyermus kuškâdiđ keessiv ovdil ko myerjih läddih. Loostâid puáhtá kuškâdiđ suullân 50 asteest. Lostâjáávuid láá ovdil kozâstâm nuhtán talhâsin. Tain puáhtá meiddei rähtiđ teejâ. Oro lemin vaahâg, ko talhâsfabrikeh taan ääigi rähtih korrâsávt vaikutteijee talkkâsijd sulfaast já eres tieggáár amnâsijn já taat luándulâš tálhudem oro pasâttâlmin. Tuomâ (Prunus padus) Pennuujuŋŋâ (Cornus suecica) Täst lii koččâmuš kyevti šaddoost, moh tuáijojeh meid muorjijd. Tuomâ myerjih já pennuujuuŋah kiävttojeh ucánjáhháá ävkkin já tanen taah šadoh láá myerjišaddon viehâ omâseh. Tuomâ já pennuujuŋŋâ iävá lah alda hyelhih, mut kuittâg kieđâvušâm kuohtuid siämmáá uásist. Tuomâst já pihlejáást (Sorbus aucuparia) lii Ilmari Mattus muštâlâm ive 2001 Anarâškalenderist, mon teeman lijjii Säämi muorah já tondet muštâlâm-uv tääl iänááš tuomâst já ton myerji kevttimist: Tobdomeerhah já kevttim Tuomâ laddâm myerjih láá uceh já čappâdeh, maaŋgah ain siämmáá haaŋkâst. Vorâsin myerjih iä lah ennust mongin máávust, riččâ já nuuvtkočodum tähtimyerjih vala. Carl von Linne lii muštâlâm et tovle párnááh Tave-Ruotâst purrii tuomâmuorjijd nuhtán, kalvestii ucánjáhháá säälti oolâ! Taan ääigi ulmuuh iä puurâ taid nuhtán, mut ko kiävttá siäháluvâi eres muorjijgijn te tuomâmyerjih adeleh máávu sappijd já liköörijd. Myerjikeeđgijn lii amygdaliin -nommâsâš mirkkâ, mut tot ij ettii muorjij vuošâmist juhâmuššáid. Tuomâmyerjih láá ovdil kevttum purâstavdâ tipšomân. Ovdilmainâšum amygdaliin vaaikut ulmuu rumâšist čuovjissuvren. Tuomâst lii eres-uv ano. Párkku lii šiev päinimaamnâs já tast finnee luándulâš ruškis iivnijd. Ko páárhu kääsit vistig pirrâmpeeivi já vuášá kyehti tiijme jieijâs liemâst, te finnee laigijd ruškis pááinu. Tiätulágán jotkâkieđâvuššâmtoimâigijn finnee sierâlágán ruškis iivnijd. Mij tiettip juo liäđusij pastelis haajâ. Páárhust lii viehâvis haajâ. Jis tuomâ čapis páárhu voojâst teikkâ cyevkkee, te pasta njunán uáli riččâ haajâ. Tom toovvât tuomâ páárhu riččâ šaddo-oljo. Tuomâ eres kevtteeh luándust láá erinomášávt mááđuh já tiätu loddešlaajah poreh tuomâ muorjijd, mut riččâ šaddo-oljoi keežild elleeh iä riävtui peerust tuomâ páárhust. Tobdomeerhah Pennuujuŋŋâ lii vyelligis rääsi, mon uážžu ettâđ maaŋgâihásâš toŋâsin. Tot lii ohtâ táválumosijn šaddoin kiedijn já juhâriddoin Säämist. Nuuvtpa tom puáhtá-uv kočodiđ Säämi šaddon, nuuvt uccáá tot kávnoo eres kuávluin mailmist. Orjâlâškielân ton nommâ lii beatnatmuorji já nuorttâkielân pie´n'nemue´rjj. Taam šado tobdá uccâ liäđáážij stuorrâ já vielgis syejiloostâin, moh láá nelji. Jieš lieđi lii čappâd ruškisfiskis hervâigijn. Pennuujuuŋâ loostah šaddeh vuástáluvâi, nuuvtkočodum täsnihäämist, nelji loostâ ain oovtâ saajeest. Kevttim Šado kevttimist ij lah ennust maid mainâstiđ. Myerjih láá mávuttemeh, masa juo lustottemeh. Tanen vaarâ nommân-uv lii nobdum pennuujuŋŋâ. Mut maidba párnááh iä smakkiistâlâččii, nuuvt pennuujuuŋâid-uv. Toh iä lah varâliih puurrâđ iäge lah mirhâliih. Anarâš-kalender 2014 Taan ive kalenderfáddá lii Aanaar kuávlu olespyehčee čäcilodeh, moh láá tievâsmittum tuhtuuludijguin já skarfáin. Olespyehčeeh láá tagareh čäcilodeh, moh pyehčih evvisis ollásávt čääsi vyelni. Toh pyehtih leđe šaddoporreeh já nk. puohporreeh, mii uáivild jieškote-uvlágán tiivrijd já kuolijd. Olespyehčee lodeh láá väŋkibeh ko pelipyehčeeh já tain láá ucánjáhháá uánihuboh suájáh, et čääsist kirdeldijn toh ferttejeh išediđ liävtu kaččâmáin čässuáivist. Puoh kuhemus kirdelemmääđhi tarbâšeh tuhtuulodeh, ko tain láá puoh ucemus suájáh lode roopâ iähtun já uánihumos kirdelemmääđhi vaarâ čuáđgi, ko tot lii nuuvt häppil. Olespyehčee luudijd puáhtá jyehiđ ruávásávt kuuđâ uásán: 1. Viettuuluddijd (Aythya), moh mailmist láá 11 šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše kyehti: stuorrâviettuu já viettuu. 2. Čuáđgiluddijd (Bucephala), moh mailmist láá aainâs kulmâ šlaajâ, mut Anaar kuávlust tuše ohtâ: čuáđgi. 3. Merâluddijd, moh mailmist láá merettes ennuv, mut Aanaar kuávlust tuše kulmâ: kuulnâs, njurgoi já áŋálâh. 4. Kuálsiluddijd (Mergus), moh mailmist láá lovmat šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše kulmâ: kuussâgkuálsi, vuoptâkuálsi já njunjálâh. 5. Tuhtuuluddijd (Gaviidae), moh mailmist láá vittâ šlaajâ, mut Aanaar kuávlust kyehti: tuhtuu já kähtee. 6. Skarfáid (Phalacrocoracidae), moh mailmist láá puohnâsân 36 šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše Jieŋâmeerâst kolliistellen elâččeijee sieivâ skarfâ. Tovláá ääigi, kuás áigápuátu lâi eenâb luándust kiddâ, te masa puoh čäciluudijn lâi tiätulágán merhâšume ulmuid aainâs kiđđuv. Pyeremusah lijjii tiäđust-uv pelipyehčee čäcilodeh – čuánjá já laavlâčuánjá tain njunošist, mut ucemusah-uv, tegu čikšâ – tohhejii mälisalgân. Maaŋgâ nuorâ čäciloddepivdee vuossâmuš saalâs lii-uv távjá lamaš čikšâ, ko tot ij lah nuuvt iirâs tegu tuárššu já vuonjâš. Olespyehčee čäciluudijn njunošist láin eeppidhánnáá vuoijiis kuulnâs já njurgoi, mut meiddei áŋálâh, veikkâ lâi-uv tain puoh ucemus. Viettuuh já čuáđgih še lijjii njálgáh já kuálsih-uv purâttii kiđđuv nomâlâsân mäddinpuáttimviđá, mut ko toh kiergânii njiellâđ kuolijd, te talle toh iä lamaš innig nuuvt njálgáh – já čohčuv iä eissigin. Anarâš lijkkoo kuálán, mut ko kyelesmakkâ lii piärgust, te talle tot ij tuhhii. Tuhtuuluudijn aainâs kähtest lâi tovláid Čovčjäävri kuávlu äijiháid merhâšume, ko tom koolgâi suuvvâtmáin juksâđ já huškođ, vâi piäsá vuoššâđ tom jonsahpeeivi. Kuálkkin kähtee ij peesâ suájáidis oolâ já suhhee puáhtá tom juksâđ suuvvâtmáin. Amahân suvâttem ohtâvuođâst kähtee kyelesmakkâ vissâ-uv lááivui tommittáá, et tast šoodâi purâttettee. Suvâttem ko saatij pišteđ masa ubâ peeivi. Päikkinoomâin olespyehčee čäcilodeh tiettuusteleh, mii lii tiäđust luándulâš äšši, ko toh láá lamaš teháliih tovle já láá tiäđust ain-uv, mut ucánjáhháá eres merhâšuumijn. Ovdâmerkkân viettuu lii 3 päikkinoomâst, mut stuorrâviettuu ij oovtâstkin. Čuáđgi lii 4 päikkinoomâst, kuulnâs 3 päikkinoomâst, njurgoi 14 päikkinomâst, áŋálâh 3 päikkinoomâst, kuálsi 13 päikkinoomâst, kuussâgkuálsi já njunjálâh iävá oovtâstkin, mut kähtee tuálá noomâi tááhust reekoord ađai tot tiättoo penttâ 48 päikkinoomâst, main vaarpij noomah láá 8. Tuhtuu tiättoo tuše oovtâ päikkinoomâst já tot-uv lii orjâlâšnommâ “Dovttajávri”, mii lii Aanaar kieldâ taveuásist. Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja) tieđij kuittâg tuhtuu noomâi váilumân oskottettee čielgiittâs. Tuhtuu ko lii taggaar lodde, mii mákkoo orostâllâđ stuorrâ jaavrijn já joorŋâin, te tain láá jo valmâš noomah, tegu Aanaarjävri, Stuorrâjävri, Ijjävri, Naŋŋâjävri jna. Tiein jaavrijn tuhtuuh mákkojeh, mut toi nommâ ij pyevti leđe “Tuhtuujävri”, ko jaavrijn láá jo noomah. Ij jurdáččii, et skarfâ kulâččij Aanaar päikkinommâdâhân, mut nuuvt vain kulá. Ijjäävri koskâmuddoin lii Skaarfâkoškes, mii sáttá leđe kale viehâ nuorâ nommâ, mut tot liijká tuođâšt, et skarfâ lii Aanaar kuávlu lodde, veikkâ tot ij lah vala ohtiigin pessim tääbbin, tuáivu mield ij pessiigin. Puohnâssân olespyehčee čäcilodeh tiättojeh Aanaar kuávlu 90 päikkinoomâst, jis rekinist vala ton “Dovttajávri” še fáárun. Päikkinoomâi vuáđu-uásih, moi miärušuássin lii miinii olespyehčee luudijn, láá jävri, jáávráš, láddu, vyeppee já juuhâ. Viärdádâllâm tiet puávtáččij mainâšiđ, et pelipyehčee čäcilodeh tiättojeh päikkinoomâin tuše 37 kerdid já taah lodeh lává čuánjá 34 kerdid já vuonjâs kulmii. Ilmari Mattus Skarfâ (Phalacrocorax carbo) Skarfâ lii uápis lodde Säämi riddokuávluin. Tot pessee ain-uv valjeest Taažâ Finnmark vuonâriddoin já suolluin sehe loddepaavtijn. Tave-enâmij siseennâm jaavrijn tot ij lah táássáš pessim, veikkâ lii-uv lasanâm melgâd Nuorttâmeerâ riddokuávluin nuuvt Suomâst, Ruotâst ko meiddei Eestienâmist. Taat čapis čäcilodde lii kuittâg uápis meid Säämi jävri- já juhârido ulmuid. Aainâs Aanaarjäävrist já ton pirrâs čácáduvâin skarfâ tiättoo jyehi ive. Vyesimáánust ko skaarfah joteh tavas te toh siäivudeh Säämi jaavrijn. Šiev luhhoost puáhtá uáiniđ skarfâtuáki kirdemin ollâgâsâst tavas meerâ kulij. Motomijn keesijn pyehtih skarfâtuákih asâstâllâđ Aanaarjäävri lássáin. Toh láá pessiihánnáá nuorâ lodeh. Porgemáánust skaarfâid uáiná oppeet juuđâšmin já čohčâmáánust puáhtá čalme fattiđ skarfâtuáki kirdemin máádáskis. Aanaarjäävri jotteid kulá motomin arvâlâdmin, et skarfâ pessee Aanaarjäävrist. Taat ij lah kuittâg mahten tuođâštum ihásâš loddekarttiimijn. Puástu juurdâ sáttá puáttiđ tast jis olmooš uáiná piäsáduv matsâš oovtâihásâš skaarfâtuáki oovtfááru. Motomij keesij skaarfah iä ubâ tiettuugin siseennâm jaavrijn já juuvâin, motomij iivij toh láá valjeest joođoost. Aanaarjäävrist já eres-uv jaavrijn skaarfah jutâlii valjeest iivijn 1979, 1994 – 1995, 2000, 2009 já 2011. Kale skaarfâ puáhtá aiccâđ saivâčääsist tälviv-uv. Tággáár härvinâš tábáhtus peessim uáiniđ 26 ceehi puolâšist Aanaar markkânist, Juvduu Vyelemuškuoškâst uđđâivemáánust 2012. Soovđâ čoođâ eiduttâlde uáinoo čáppáámin jieŋâroobdâst já puohčâlist koskâttuvâi poršoo kuoškân. Ohtuunis lodde ájánij tast muáddi peeivi já maaŋgâs siijdâ ulmuin pessii taam iimmâš uáiniđ. Skaarfâst láá vuoijâmjyelgih já nuuvtpa tot lii-uv čeppi vuoijâđ já puohčâđ. Ton váldupurrâmâš kávnoo čääsi vyelni. Skarfâ lii kyeliväimil. Baareentsmeerâ riddokuávluin pessimpuáđus lii ivveest nuubán viehâ stääđis, mut jis kyeli kiäppán monnii suujâst, eđâldâh “ääpi čááppud”, te talle hiäjusmuvá pessimpuáđus merâluudijn, siämmáá skaarfâst. Táválávt olmooš áiccá skaarfâ čäcikeeđgi alne čuážžudmin. Keeđgi alne skaarfâst lii vyehin lebbiđ suájáid, tegu kuškâdičij taid piegâst. Skarfâ siäivu táárbu mield meiddei muorân. Kukken tâi ollâgâsâst kirdee skarfâ tâi skarfâtuákki sulâstit čuánnjáá. Hárjánâm čalme kuittâg iärut skaarfâ já čuánnjáá häämist, veikkâ iivnijd ij uáináččiigin. Skaarfâi poođâš já čeve láá kuhebuššááh ko čuánnjáin. Skarfâ lii suullân 90 seenti kukkosâš, suájákeejij koskâ áárvuld 140 senttid. Rävis lode válduivne lii kildee čiđđâčappâd, njunemaadâ fiskáá, čuudâ čiäskáá, pessimääigi meid jyelgimadduin lii vielgis tiälkku kuábbáá-uv pelni. Vuálá kyevti-ihásâš nuorâ luudijn selgi ruškáá já čuávji viälgáá, ige kuulmâ ihásâškin lah vala aaibâs čappâd. Skarfâ tiättoo oovtâ päikkinoomâst. Luobbâl Joovsep Jovnâ Jouni Aikio Kuussâgkuálsi (Mergus merganser) Ores kuussâgkuálsi lii penttâ 70 senttid kukke já suájákoskâ aldasáid meetter, ko niŋálâs lii oppeet lovmat senttid uánihub nuuvt kukkoduv, ko suájákejij kooskâ-uv peeleest. Orráás lii älkkee tubdâđ tast, et tot lii olgoláá keejân aaibâs čapisvielgâd, mut aldeláá keejân uáivi lii čielgâsávt ruánáá iivnán čyeccee. Čeve já radde lává aaibâs českâdeh, ucánjáhháá joba fiskis iivnán čyecceeh, čuávjivuálááš vala eenâb. Kuussâgkuálsi niŋálâs sulâstit viehâ čuuvtij vuoptâkuálsi niŋálâs já taid lii-uv olgoláá väädis iäruttiđ. Kuussâgkuálsi lii kuittâg čielgâsávt stuárráb ko hyelkkis, teikkâ tärhibeht eeđân vuoptâkuálsi já nubbe čielgâ iäru lii kuussâgkuálsi ruškis uáivi já ränisvielgis čiäppât ivnij čielgâ rääji. Meid vuoptâkuálsi niŋálâsast lii ruškis uáivi já čeve ucánjáhháá vielgâd sulâstittee räänis, mut ivnij čielgâ rääji ij lah uáinimist. Tiei iärui lasseen vuoptâkuálsist láá viehâ suohis já kuhes vuoptah, moh táválávt kiäigájeh maŋaskulij, ko kuussâgkuálsi niŋálâsâst vuoptah váiluh masa ollásávt. Ores vuoptâkuálsi lii älkkeb iäruttiđ kuussâgkuálsi orásist olgoláá-uv uáinin. Tot lii lovmat senttid uánihub hyelhis já ton ivne lii táválávt ránásub. Veikkâ uáivi já čeve lává-uv siämmáá iivnest ko láá kuussâgkuálsist-uv, te raddeest já siijđoin kávnojeh iäruh. Siijđoh láá vuoptâkuálsi uásild čapis-vielgâdeh sehe ránáseh, radde ruškâd, ko kuussâgkuálsist toh láá aaibâs českâdeh. Noomâs-uv peeleest ores vuoptâkuálsist láá kuhes hárrájeijee vuoptah, ko ores kuussâgkuálsist toh iä lah ollágin. Kuussâgkuálsi jienâ lii roovâ škuurrân. Kuussâgkuálsi lii tolehis värrejeijee kiđđuv já maŋes värrejeijee čohčuv. Tot almostuvá Sáámán tállân, ko vuossâmuuh sudeh älgih lekkâsâddâđ juuvâin já jo vyesimáánu loopân monâdijn láá majemuuh-uv lodeh puáttâm Sáámán. Kiihâm maŋá niŋálâs ráhtá piervâl jo-uv vuovdâmuorân, teikkâ ulmuu tađe várás ornim vuovdân. Piervâl puáhtá leđe kale še enâmist-uv suáijáás saajeest, mut kuittâg ain čääsi alda. Laavcâ ivnásâš maneh láá 7:st 13:án já niŋálâs láálá taid pajeláhháá mánuppaje. Uđâgááh láá piervâlist enâmustáá muáddi pirrâmpeeivi já tast maŋá niŋálâs uálkut taid čáácán. Jis piervâl lii muorâst tâi vuovdâst, te talle uđâgááh ferttejeh njuškiđ enâmân. Niŋálâs huolât ohtuunis uđâgáin já suájái oolâ toh peessih manuppaje keejist tast. Luándu ellei kooskâst láá maŋgâ ovdâmeerhâ tast, et pivdo tápáhtuvá juávhust. Kuussâgkuálsi lii še juávkkupivdee já maŋgii čohčuv uáiná, ko stuorrâ kuussâgkuálsituákki lii vyejettâm kuolijd cuáhásân já cápcu taid tobbeen jaamâs. Ko čohčuv uáiná jamâ kuolijd kobđomin jäävrist já jis keejâst váháš tärkkilubboht taid, te jyehi kyeleest kávnojeh kuussâgkuálsi njuneluodâh. Tien suujâst kuussâgkuálsi ij lahkin meendu šiev veerdi kyelipivdeid já maŋgâs mielâst tot lii-uv liijgás loskâm. Kuussâgkuálsi lii stuorrâ já mučis lodde já loddepivdeid aainâs olgohäämis peeleest mielâsâš saalâs. Ko tot lii nuuvt-uv valjeest tääbbin Säämist, te ličij tuáivuttettee, et miäcásteijeeh pivdáččii-uv taam kyermis lode viettui já čoođgij saajeest, veikkâ kalehân toh-uv láá viehâ valjeest Säämist, mut táválávt čohčuv aainâs toi uđâgááh láá tuše čuálihaaŋkah. Kuussâguálsi njune lii kukke já seggi. Njune siskiibeln láá vala sáhárobdâpäänih, moiguin cuápcu pyereest-uv toppiđ kyele. Njunekeeči lii čielgâsávt ruáhiln vuáluskulij já čalmeh láá masaba ruopsâdeh. Čääsistvuoijâm kovos lii vyelligâš tondiet, ko lodde vuájá viehâ jieŋâlâsâst, meiddei poođâš lii vuojâdijn pelduvváid čääsi vyelni. Kuussâgkuálsi ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. Vuoptâkuálsi (Mergus serrator) Ores vuoptâkuálsi tobdá tast, et ton sáhárobdâsâš njune lii ruopsâd já ton keejist lii vala ruákki, mut ij aldagin nuuvt styeres ko kuussâgkuálsist. Orásist lii čapisruánáá uáivi, mast láá maŋaskulij hárrájeijee kuhes vuoptah. Niŋálâs uáivi lii ruostâruškâd, njune ruopsâd já tast láá váhá uánihuboh vuoptah. Orráás čeve lii vielgâd, radde ruostâruškâd, selgi čappâd já čuávjipeeli kuovgâd. Niŋálâs roppâ lii räänis. Vuoptâkuálsi lii 52–62 senttid kukke, suájákeejij koskâ 83 senttid já tiäddá 700 – 1 400 rammid. Kirdee kuálsist iäruttuvá čielgâsávt suájá vielgis tiälkku, mon rasta maneh kyehti kezis tevkis sárgá (orásist) tâi ohtâ säärgis (niŋálâsâst) já alda uáinidijn tot lii-uv šiev tobdomerkkâ verdiddijn kuussâgkuálsán. Niŋálâs jiänáttâllâm lii siämmáásullâsâš roovâ škuurrân tegu kuussâgkuálsist-uv. Vuoptâkuálsi paldâlâsnoomah láá kuálsi, vuoptâuáivkuálsi já koskkuálsi. Majemuu nommâ puátá tást, et tot lii stuáruduvâs peeleest kuussâgkuálsán já njunjálâhân verdiddijn koskâmuš. Vuoptâuáivkuálsi-noomâ oppeet uážuččij hilgođ tondiet, ko vuoptah láá ain uáivist, et uáivi-sääni tast lii liijgás já kuálsi-nomâttâs tondiet, ko tot lii puoh koolsij ohtsâš almolâš nommâ. Vuoptâkuálsi pessee Säämi lasseen Tave-Amerik, Ruánááeennâm, Euroop eres enâmij, sehe Aasia jävri- já juhâkuávluin. Säämist tot lii čuuvtij táválub ko kuussâgkuálsi já Suomâ pessimnäälist láá-uv 30 000 paarrâd. Tave-enâmij já Siberia lodeh tálvásteleh mäddiláá já Amerik lodeh värrejeh ton riddokuávloid. Euroopâst pessejeh 60 000 – 85 000 paarrâd, main 2 150 paarrâd Britanniast já Ruošâ nääli lii 5 000 – 10 000 paarrâd. Nuuvtpa Euroop vuoptâkoolsijn masa peeli pessejeh Suomâst já Suomâst pessejeijee näälist viehâ stuorrâ uási tiäđust-uv Säämist. Niŋálâs vuoptâkuálsi mannee kesimáánu loopâkeččin 7–15 ränisruškis manneed já láálá taid 27–31 pirrâmpeivid. Ko läällim álgá te oráseh čokijdeh siemin tokkijd, jeđe láppojeh pessimsoojijn kesi-syeinimáánust já värrejeh tálvástâllâmsoojijd. Masa tállân ko uđâgááh cyevkkejeh korâidis, toh láá kiärguseh vyelgiđ ennis maajeeld čáácán. Uđâgááh peessih suájáidis oolâ muádi manuppaje ahasâžžân já šaddeh suhâjuátkimahan 1–2 ihásâžžân. Tovláá ulmust lâi vyehin kiđđâpivdem lasseen časkelâddâđ njargâkeejijd já suolluid, et kávnojeh-uv kuálsimaneh. Tot lâi-uv älkkees hommá, ko kuálsi pessee ovttuu alda čäcirääji, suullân muádi meetter kiäčán riddoost já ko olmooš vaazij rido, te lällee kuálsi tiäđust-uv patârij čáácán já kävildij piervâlis riävárân. Maneoccee tiäđust-uv piejâi moonijd čáácán keččâlemdiet, et láá-uv maneh olkkâm já jis lijjii, te talle toh kubđuu já taid ij kannattâm väldiđ fáárun. Olkâhánnáá maneh iä njaddam ollágin kuállán. Kiđđuv mäddimpuáttimviđâ koolsijd še pačâlii já eidu talle lode piärgu lâi purâttettee, mut čohčuv ij innig, ko tot lâi ubâ keesi njiellâm kuolijd. Niŋálâs kuálsih uđâgáidiskuin varriistâlškyeteh čohčâmáánust ovdâskulij máádás. Iänááš uási tain maneh Maadâ- já Koskâ-Euroop räi, mut uási sáttá pääcciđ tálvástâllâđ Åland aldasáid. Puárásumos Suomâst riegistum vuoptâkuálsi lii lamaš 10 ihheed 11 manuppaijeed 29 peivid puáris. Euroop puárásumos lii lamaš Ruotâst riegistum vuoptâkuálsi, mii lii lamaš 21 ihheed já 3 manuppaje puáris. Kuálsi tiättoo 13 päikkinoomâst. Njunjálâh (Mergellus albellus) Njunjálâh lii kolsijd kullee já taid sulâstittee mučis olespyehčee čäcilodde, mon paldâlâsnoomah láá-uv vuággukuálsáš já kárgukuálsi. Njunjálâh lii puoh ucemus olespyehčee čäciluudijn, mon kukkodâh lii 38–44 senttid, suájákeejij koskâ 56–69 senttid já tiäddá 450–650 rammid. Orráás tobdá pyereest tast, et tot lii iivnij tááhust čapisvielgâd. Tot iänááš čiäskáá, mut tast láá njunemadduu kuábbáá-uvbeln čoolmijd pirâstittee čapis kuheldâlâš tiälhuh, sehe niehist já seelgist sárgáh. Niŋálâs uáivipaajaaš já niekki láá ruopsisruškâdeh, nierah vielgâdeh já selgi räänis. Orráás ij pyevti sehhiđ moonnân eres čäciloodán, mut niŋálâs čuáđgi já niŋálâs njunjáluv kale koskânis. Tie sáttá-uv leđe ohtâ suijâ toos, mondiet njunjálâh já čuáđgi pyehtiv ruossâlistuđ koskânis. Toh pyehtiv joba monniđ-uv siämmáá vuovdân. Njunjáluv orráás já niŋálâs jyelgih láá ránáseh. Njunjálâh värree Sáámán vyesimáánust já tai aaigij lii lassaanmin ovdii iähtun. Suomâ njunjálâhnääli lii uáináh 1950-lovo 150 paarâst stuárrum tááláá ääigi 2 000–3 000 paarrân. Tálvástâllâmsoojijn njunjáluvah iä parâluu ollágin já nabdemist lii-uv, et parâlume tábáhtuvá iäskán pessimsoojijn ađai Säämist še. Kiihâm maŋa niŋálâs mannee vyesimáánu loopâkeččin luánduvuovdân tâi ulmuu huksim vuovdân 7–11 fiskisvielgis manneed, maid tot láálá ohtuunis 26–28 pirrâmpeivid. Uđâgááh láá piervâlpaattârliih ađai toh njuškejeh masa jo tállán vuovdâst enâmân já oceh jiejah raavvâd jo uáli nuorrân. Uđâgááh pisotteleh kuittâg piäsádâhhân ennis fáárust tassaaš ko kirdeleh. Suájáidis oolâ toh peessih suullân 10 okkosâžžân. Njunjálâh porá uccâ kuáláid já uccâ čäcielleid, tegu kaccuid, kubiláid jna. Pessimääigi njunjáluv vijđánemkuávlu olá Skandinavia taveoosijn kuhás Ruošâbel. Ubâ maailm njunjálâhnääli tálvástâl Skandinavia maadâoosijn, Koskâ-Euroopâst, Balkanist já Čapismeerâ pirrâsijn sehe Indiast, Kiinast, Korea njargâenâmist já Japanist. Ubâ maailm njunjálâhnäällin láá árvuštâllâm 130 000 – 210 000 lodded. Suomâst pessejeijee njunjáluvah tálvásteleh Nuorttâmeerâ maadâoosijn já Viestâr-Euroopâst. Motomeh tálvásteleh Ålandist já Suomâ maadâviestâr riddokuávlust. Suomâst tálvástellee njunjáluvâi meeri lii majemui ihelovoi ääigi stuárrum. Njunjáluvah varriistâlškyeteh tálvástâllâmkuávloid čohčâmáánust ovdâskulij. Njunjálâh ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. Kähtee (Gavia stellata) Säämi luándust láá maŋgâ lode, moi merhâšume sämmiláid lii lamaš já lii vala-uv styeres. Ohtâ tággáár lodde já erinomášávt Čovčjäävri kuávlu ulmuid lii lamaš kähtee. Taan ääigi ulmui kähtee ij lah nuuvtkin tehálâš muidego tieđâlâš mielâst, ige tot lamaš vaarâ tovláá ulmuigin, muide ko rituaallávt, mut eidu ton keežild tađe-uv tehálub. Jis juurdâš tom tovláá ulmuu rituaalääši, te jonsahpiäiván sun eidu tarbâšij-uv tom kähtee. Jiem tieđe, mon puáris já mon vijđásân levânâm lâi tovlái äijihij kähteesuvâttemvyehi, mut oskoččim, et puáris tot lâi. Puátusijttáá lam viggâm kejâstâllâđ kirjálâšvuođâst-uv čielgiittâsâid toos, mane eidu kähtee lâi tot mon koolgâi fattiđ kiddâ suuvâtmáin, ige ovdâmerkkân päčimáin, tegu eres luudijd. Nabdemist lii-uv, et taat vyehi lâi eenâb páihálâš já nomâlâsân čovčjávrálij, kosseennâmlij já máhulávt sevžjávrálij vyehin. Sáttába leđe joba nuuvt-uv, et taat vyehi lâi tuše oovtâ tovláá äijihist já eeči tuše muštâččij suu. Lâi maht lâi, mut taan ääši kuullim ejistân Uccpárnáá Vuolist (Olli Mattus) paijeel vittâlov ihheed tassaaš já ko ibbeerdmettum lijjim, te jiem tađe eenâb fiettim koijâdâllâđ suu taan ääšist. Tom iberdim, et tast lâi miinii eromâš uáivilijd, jis teivâsij fattiđ kähtee suuvvâtmáin kiddâ ovdil jonsahpeeivi, jeđe vala vuoššâđ tom. Toovláš äijih rahttâđâi jonsahpiäiván nuuvt, et vuordâččij vist vuovâs šooŋâ ađai orroo kuálhi. Tallet äijih fakšuustâlškuođij jäävri oolâ já ko te aaicâi lode luksâdmin jäävri alne, tallet sun suládij. Na ijhân tot tiäđust lamaš ain vises, et luksâdeijee lâi eidu kähtee. Tot puovtij leđe mii peri čäciluudijd, mii kirdelij patârâsân tállân, ko äijih aldanškuođij. Kähtee ij peesâ ááimun talle ko lii aaibâs kuálkki já jis lii vala njiellâm kuolijd čuávji tievâ. Tast láá nuuvt uceh suájáh, et tot taarbâs šievlágán vyestipiegâ, ovdilgo luptân ááimun. Motomin tiäđust keevâi šiev lukko et lodde lâi kähtee já tallet aalgij hirmâd kišto. Mađe ucceeb jävri, tađe älkkeb äijihist lâi finniđ kähtee kiddâ, mut jis teivâsij leđe stuárrâb jävri, te kähteehân láávui kuhes maađhijd, ovdilgo puohčâlij. Kähtee lii šiev pyehčee, tot puohčâl oovtmano maaŋgâid čuođijd meetterid, já puáhtá-uv jurdâččiđ, maggaar urkko äijihist lii lamaš, ovdilgo peesâi jonsahpeeivi kähtee vuošâstiđ. Taan suvâttemhommáást puovtij moonnâđ ubâ ijjâ, ovdilgo kähtee lâi nuuvt čuuvtij silloom, et äijih ulâttij viijmâg huškođ tom. Kähtee lii 53 seentist 61 seentin kukke. Ton jyelgih láá roopâ aaibâs moojiikeččin, nuuvt et tot lii viehâ tuáŋgi koške eennâm alne, mut tađe-uv lašmâdub čääsist. Kähtee lijkkoo uccâ jávráážáid já ladduid já värree Sáámán vyesimáánu loopâbeln. Kesimáánu koskâmuddoin tot mannee kyehti ruškis-siähá čapistiälkkusâš mane piervâlân, mii lii masa čäcirääjist já vaanhimeh läälliv monijdis suullân mánuppaje. Porgemáánu loopâst uđâgááh láá jo kirdeeh já varrimmätki tälviaassâmsajan álgá tállân, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Kähtee värree táálván Viestâr-Euroop merâriddoid, Koskâmeerâ nuorttiikiäčán já Čapismeerân. Tuhtuu já kähtee lava nuuvt siämmáá hámásiih, et taid lii väädis iäruttiđ nubijnis. Šiev tobdomerkkâ lii kuittâg kähtee ruopsis čevetiälkku, ko oppeet tuhtuu čevetiälkku lii čappâd. Meid luudij njuuneest puáhtá uáiniđ, kuábbáá šlaajâst lii saahâ. Kähtee njune lii ucánjáhháá pajaskulij kaavreln já tot tuálá-uv njuunees ucánjáhháá pajaskulij ko tuhtuu njune lii oppeet aaibâs njuolgâd já tot tuállee njuunees-uv njuolgist ovdâskulij. Kähtee tiättoo 48 päikkinoomâst. Tuhtuu (Gavia arctica) Tuhtuu kulá tuhtuuluddijd, moh mailmist láá vittâ šlaajâ. Tot lii rávhuidittum šlaajâ já uhkevuálásâšluokka tast lii čalmeestanettetteešlaajâ. Stuárráámus tain lii jieŋâtuhtuu (Gavia adamsii), mon kukkodâh lii 75–90 senttid, suájákeejij koskâ 135–150 senttid já tiäddá 5,8 kiilud. Nubben stuárráámus lii amerikjieŋâtuhtuu (Gavia immer), mii lii 70–90 senttid kukke já tiäđui mield aainâs moddii lappum Sáámán. Kuálmádin stuárráámus lii mii jieččân tuhtuu, mon kukkodâh lii 58–68 senttid, tiäddá 2–3 kg já suájákeejij koskâ lii suullân 110–130 senttiđ. Niäljádin stuárráámus lii tundratuhtuu (Gavia pacifica), mon kukkodâh lii 60–68 senttid já suájákeejij koskâ 95–115 senttid. Ores tiäddá 1,2–2,5 kg já niŋálâs1–2 kg. Ucemus tastoo lii mii jieččân kähtee (Gavia stellata), mii lii 53–61 senttid kukke já tiäddá 1,6 kg. Ovdâčallust lâi jo saahâ tast, et tuhtuu ij lah uážžum noomâs oovtâgin anarâškielâlâš päikkinoomân já suijâ-uv jo čielgâi. Nuuvtpa tuhtuu lii-uv stuorrâ jaavrij joorŋâi härvilohásâš lodde. Tuhtuu puáhtá pessiđ ucceeb-uv jäävrist, mut tast kalgeh leđe suolluuh, tâi tast kalgeh leđe lyeiveeridoh já lasseen tot kalga leđe kuheldâlâš. Tiet “Dovttajávri” ađai ´Tuhtuujävri´, mii lii Stuorrâ Silesluobbâl viestârbeln, vááijuv kilomeetter kukkosâš já kobdemuu saajeest 300 meetter kobdosâš, lii vuovâs tuhtui. Ton taavaa- já máddáákeččin láá jeggipoveh, moh išedeh tuhtuu kirdeldijn, ko tot taarbâš kuhes hurgemrađe (kiitorata). Tuhtuu värree Sáámán vyesimáánu loopâbeln já jis pelikyeimi lii jo väljejum, te tot huksee piervâlis enâmustáá muádi meetter kiäčán čäcirääjist. Tuhtuu lii parâoskolâš päikkilodde ađai mon jäävri já pelikyeimi tot lii valjim, te toh láá tast ubâ ton eellimave. Kesimáánust tuhtuu mannee kyehti tevkisruškis já čapistiälkkusâš mane, maid kuohtuh vaanhimeh läälliv suullân mánuppaje. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis te talle toh peessih vanhimijdis seelgi alne raccastiđ, ko vaanhimeh lává čääsi alne. Tuhtust láá stuorrâ maneh já toh lijjii tovláá ulmuu mielâsiih vuoššâđ. Hyenessiähá uámitobdo šadda ain-uv madâräihijdân peeleest tast, et ko olmooš lâi vistig rievvim lode moonijd, te pieijâi vala sajan kyehti siämmáá stuárusâš keeđgi, maid lodderiävuh karttáin läälliđ ubâ keesi. Toovláš olmooš ávhástâlâi tuhtuin nuuvt-uv, et ko tast lii mučis čeve, te ton čevečeevđist távjá hervejii lavhâidis. Tááláá ääigi iä innig nuuvt poorgâ, mut museoin já motomijn ovtâskâs ulmuin láá vala tuhtuučevđilaavhah já kähteečevđilaavhah. Uđâgái ovdánem suájáidis oolâ váldá suullân muáddi mánuppaje já talle lii-uv jo porgemáánu loppâpeeli monâmin. Siämmái aaigij álgá še čohčâvarrim, mii lii kijvásumos muddoost roovvâdmáánu aalgâst já pištá tassaaš, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Tuhtuu värree Koskâmeerâ nuorttâossijd já Čapismeerân viettiđ täälvis, jeđe oppeet máccá kiđđuv mii illoon teehi Sáámán. Tuhtust lii mitâskâs čyeijee jienâ, mon lii älkkee še ađđiistâllâđ. Viettuu (Aythya fuligula) Viettuu lii 40–47 senttid kukke, suájákeejij koskâ lii 67–73 senttid já tiäddá suullân 680 rammid. Kuohtuuh suhâpeleh sulâstittev hyelkkis stuorrâviettuu, mut lává ucebeh já ucánjáhháá “jurbâsuboh”. Rävis ores viettuu lii mudoi čappâd eereeb vielgis siijđoid já čuovjisränis njune, sehe suájái vielgis sárgáid. Orráás vuoptâtieppi lii maaŋgâkerd kuhheeb ko niŋálâsâst já tondiet uáinoo čielgâsubbooht. Rävis niŋálâs lii ruškâd já tast láá kuovgâduboh siijđoh. Tom puáhtá älkkeht siävuttiđ eres olespyehčee čäciludij niŋálâssáid já eromâšávt storrâviettuu niŋálâsân. Niŋálâs jienâ lii škurijdeijee já orráás oppeet sijvub, mut čuovâdub njurgâsráiđu, mii ij kulluu meendugin kuhás. Nuuvt orráás ko niŋálâs-uv čalmeh láá šelis fiskâdeh. Viettuuh kivâškyeteh tállân varrimmääđhist puáđidijn, mon maŋa niŋálâs huksee piervâlis riddošadolâšvuođâ siisâ tâi miestuu vuálá alda rido. Toho niŋálâs mannee vyesi-, kesimáánu jorgálduvâst koskâmiärálávt 10 manneed, moh láá ruánáásiähá tâi ruškissiähá iivnán čyecceeh já láálá taid pelniäljád oho. Motomin monnim álgá iäskán syeinimáánust já talle porgemáánust loddepivdem älgidijn puáhtá vala uáiniđ aaibâs uccâ uđâgáid, maid miäcásteijeeh kočodeh “čuálihaŋkkân” já maid motomeh vala pačâleh-uv. Niŋálâs ohtuunis huolât uđâgáin, moh láá ruškis já fiskissiähá kirjááh, já moh peessih suájáidis oolâ 7-okkosâžžân. Viettuu uážžu pääččiđ porgemáánu loopâkeččin skammâmáánu loopâ räi, mut eres aaigij tot lii rávhuidittum. Motomin kyehti niŋálâs monniv siämmáá piervâlân, já talle maneh pyehtih leđe joba 20–30. Amahân talle vissâ kuohtuuh niŋálâsah ferttiv huolâttiđ stuorrâ uđâgâštuákistis, ko oovtâ niŋálâsân tot táiđáččij leđe liijgás korrâ pargo. Viettuu pessee távjá čerrihij siärváduv alda tâi joba ton siskiibeln, ko čerriheh syeijejeh eromâš pyereest jieijâs pessimkuávlu. Talle viettuu piervâl lii pyereeb torvoost, ko jis tot pessiiččij ohtuunis. Ko viettuu paattâr piervâlistis, te siämmást tot luččee monijdis oolâ háisoo luujâ, amas atâšteijee huollâđ tain já tast maŋa tot tohâlud jieijâs lemin páccáin vâi atâšteijee vuálgáččij suu maŋŋaal já vájálditáččij piervâl. Siämmáá náálá lättejeh iänááš uási eres-uv čäciluudijn. Paijeel peeli viettuu uđâgáin jäämih vuossâmuu eellimive ääigi já stuorrâ tahhen lii eidu čohčâmiäcástem, ko talle láá vala ennuu viettuu uđâgááh, moh iä peesâ ááimun. Viettuu čohčâvarrim álgá čohčâmáánust já puáhtá jotkuđ mädimuu Suomâ uásild juovlâmáánu räi. Viettuu värree táálván Viestâr- já Maadâ-Euroopân, mut motomij liähmus taalvij tuhátteh viettuuh pääccih Åland riddoid ájáttâllâđ, jeđe vyelgih mäddiláá iäskán talle ko meerâ jiäŋuškuát. Eres čäciludij náálá meid viettuuh värrejeh iho já miiba lii varriistâllâđ, ko kirdemliähtu-uv lii 70–80 km/h. Viettuu tiättoo 3 päikkinoomâst. Čuáđgi (Bucephala clangula) Čuáđgi puátá Sáámán tađe mield ko kiđđâ ovdán ađai cuáŋui-, vyesimáánu jorgálduvâst, korrâsub kiiđâ maŋeláhháá. Ko lodeh láá puáttám Sáámán te toh algâtteh tállán kiihâmhommáid já taid kale lii hitruu čuávvuđ. Kihâmân kuleh suámáliih uáivi nuáiguttâlmeh, škurijdeijee jiennâdmeh já nubijdis uávuttâlmeh. Čuáđgi ij rantustâl aassâmsaajees háárán. Tot mákkoo siämmáá pyereest tuodârjaavrijn, stuárrábijn já ucebijn jaavrijn, lááduin, vyeppein, joba juvviižijn. Tehálumos toos lii pessimvuovdâ, já nomâlâsân luánduvuovdâ puáhtá leđe kukken-uv aldemuu čääsist. Ulmuu stellim vuovdah láá čaasij riddoin. Kiđđuv nomâlâsân ruánučuáđgih usâsteleh vuovdâid váhá kost-uv já motomin láá lappum ovdâmerkkân suovâpoccei. Tovláá ääigi ko iä lamaš peeldih om. täkkipoccein, te čuáđgi saatij šyevittiđ siisâ suovâpoccee mield já siämmást ruottiđ ubâ poccee já kieptiđ vala kuáđi siskii-uv. Čuáđgi lii 40–51 senttid kukke. Niŋálâs uáivi lii ruškâd, selgipeeli tevkisräänis, čiäppát oovdišpeeli já čuávji lává vielgâdeh já siijđoin lii vielgis säärgis. Orráás selgi já poođâš láá čappâdeh já čuávjipeeli vielgâd. Roovvâd–skammâmáánu jorgálduvâst puáris ores uážžu paijaalsis juhlekáárvu, moin tot fijnottâl kesimáánu räi. Tast uáivi já čeve láá ruánáákildee čappâdeh. Puáris niŋálâs uážžu skammâmáánust juhlekáárvu, mast seelgi oovdiškeeči já ärdeeh láá čuovjisránáseh, uáivi lii lieggâruškâd já čiäpáttist lii vielgis riegis. Puárásumos Suomâst riegistum čuáđgi lii lamaš 15 ihheed já oovtâ manuppaje puáris. Euroop puárásumos lii lamaš Ruošâst riegistum čuáđgi, mii lii lamaš16 ihheed 11 mánuppaijeed puáris. Vistig olmooš huksij kuhe vuovdâid čođgijd ávhástâllâmdiet, ađai moonij uážžumân, mut tááláá ääigi ij innig siämmáá suujâ keežild, pic čoođgij išedemdiet. Čuáđgi mannee 8–14 manneed, moh láá ruánááránáseh já ucánjáhháá stuáráábeh ko kääni maneh. Čuáđgi vänibeht tubdum peeli lii parasiitmonnim, ađai niŋálâs mannee mottoom mane monnii eres čuáđgi vuovdân já tiein lain visásmit lasanem, jis jieijâs pessim ij luhostuu. Monnim Säämist tábáhtuvá kesimáánu aalgâst já läällim álgá iäskán talle, ko puoh maneh láá jo mannejum. Niŋálâs láálá moonijd suullân nelji oho já uđâgááh kočâtteh korâidis masa siämmáá-áigásávt. Uđâgááh láá tevkisruškâd já vielgis kirjááh, main láá vielgis nierah. Niŋálâs hokâttâl uđâgáid njuškiđ vuovdâst enâmân jiänáttâlmáin vuovdâmuorâ maddust. Táválávt uđâgááh njuškoh vuovdâst tooláá iđedist já enni joođeet piäsáduv aldemuu čácádâhân, mii puáhtá leđe motomin joba kilomeetter keččin vuovdâst. Niŋálâs ij piemâ uđâgáid, pic toh usâškyeteh tállán čääsist sieminiälánijd. Uđâgááh uáppih kirdeđ muádi mánuppajasâžžân. Motomin čuáđgi ruossâlistoo njunjáluvváin já tast šoddâm maajeeldpuátteeh sulâstiteh eenâb njunjáluv ko čuáđgi. Ores hybridijn láá čapis kiäđááh já uánihis vuoptâtieppi. Čuáđgi lii nuuvt táválâš lodde, et tot ij lah rávhuidittum ađai tom uážžu pääččiđ porgemáánu loopâbeln skammâmáánu räi. Čuáđgi porá skáálžuid, rapuelleid, kaccuid, tiivrijd já maaŋgâlágánijd ponne-elleid. Tot varriistâlškuát Säämist mádáskulij čohčâmáánust já mana kidâ Koskâ- já Maadâ-Euroopân, kost tot loonoot olssis juhlekáárvu, jeđe puátá uđđâsist kiđđuv Sáámán. Čuáđgi tiättoo 4 päikkinoomâst. Kuulnâs (Melanitta fusca) Majesteetlâš kuulnâs lii lamaš jyehi tovláá miäcásteijee tuoivâsaalâs nomâlâsân kiđđuv. Kuulnâs lâi ton-uv tááhust mielâsâš pivdoellee, et tom lâi älkkee cogâdiđ kárbáin. Ko jäävrist lâi kulnâstuákki, te pissoalmai nááđui riidon vahtiđ luudijd já nubbe vuolgij kárbáin kuuloold cogâdiđ taid páčáduv kiäčán. Cogâdeijee koolgâi tiettiđ tärkkilávt, eidu kogo pissoalmai lii vâi tieđij cogâdiđ tuáki eidu toho kulij. Huolâ vala koolgâi anneeđ tast, et loddetuákki ij šodâččii cogâdeijee já pissoalmaa kooskân. Motomin sáttojii vahâgeh-uv, tegu kyevti čovčjávrálâš viiljâžân, kiäh láin Tarvoojäävrist kulnâspiivdost. Viiljâžijn cogâdeijee uážui oovtâ haavlâ uáivásis, mut paabeht ij liijká keevvâm eres ko vorrâ kuulgâi ennuv (kj. Iisakki Mattus kirje “Eellimpäälgis” s. 73–76 “Pivdoalmaah”). Taaveeb Kossenâmistkis aasâi tovle Áhu-Jovnâ (Jouni Högman), kiän vyehin lâi reisiđ jyehi kiiđâ Koškisjáávrán pivdeđ kulnâsijd já njurguid. Koškisjävri lii Ijjäävri máddáákeččin 2 km taveviestârân. Sun vuolgij toho kuovttijn ergijn, vyeijimkerrisáin já ráiđukerrisáin. Jäävri máddááuási nuorttâriddoost lâi sust perttumsaje, mast sun perttui já pačâlij täid luudijd, jeđe ko lâi uážžum ráiđukerris tievâ kulnâsijd já njurguid, te talle sun vuolgij maasâd Tavebáá Kossenâmân. Tien loddepivdem keežild njargâ uážui maŋeláá nommân Áhu-Joovnâ njargâ. Kulnâs kukkodâh lii 48–57 senttid, suájákeejij koskâ 95 senttid já tiäddu 800–2 000 rammid. Ores kulnâs njune lii kubduv já fiskâd. Orráás válduivne lii sevŋis čappâd, eereeb vielgis tiälhuid, moh láá suájáin já čoolmij vyelni. Niŋálâs já nuorâ lodde lává tevkisruškâdeh, nierâin lii kuovgis tiälkku já suájá pajeaaseest vijđes vielgis kovos. Toi njune ivne čuácá ránásân. Niŋálâs vyeligis roovâ jienâ kulá aainâs algâkeesi kiihâm ohtâvuođâst, mut ores lii viehâ jienâttem. Kulnâs pessim álgá maŋŋeed ađai iäskán kesimáánust. Kivâdijn paarâ kiirdâš vyeligâsâst pessimsuolluu paajaabeln já niŋálâs tuše jiänáttâl ruávásávt. Piervâl lii táválávt rátkámiestuu vyelni tâi eres šadolâšvuođâ syejeest, motomin viehâ jolga saajeest miehtâpellâst. Niŋálâs mannee 7–10 laavcâviskis manneed, moh láá ucánjáhháá stuárráábeh ko kääni maneh. Niŋálâs láálá taid suullân 4 oho já ko uđâgááh cyevkkejeh korâidis, te toh čuávuh tállán ennis čáácán ađai toh láá nk. piervâlpaattârliih. Kirdeđ toh uáppih iäskán 9–10 okkosâžžân já jis monnim álgá iäskán kesimáánu pelimuddoost, te uđâgááh peessih suájáidis oolâ iäskán čohčâmáánu loopâst. Kulnâsenni lii navcâttessiähá uđâgijdis piälušteijee, já stuorrâ kaijuuh pyehtih taid älkkeht hurttođ njálmásis. Kulnâs lukkon iänááš uási stuorrâ kaijuin värrejeh máádás jo syeinimáánust. Kuulnâs värree Sáámán vyesimáánust já tollit máádás čohčâ–roovvâdmáánust. Tot viättá talvijdis Nuorttâ- já Tavemeerâst. Puárásumos Suomâst riegistum kuulnâs lii lamaš 21 ihheed 5 mánuppaje puáris, mii lii siämmást še Euroop puárásumos kuulnâs. Kuulnâs lii uhkevuálásâš šlaajâ já tot tiättoo kuulmâ päikkinoomâst. Njurgoi (Melanitta nigra) Njurgoi nuuvtko jo noomâst-uv puáhtá vyettiđ, njurgiistâl já nomâlâsân ton taha ores. Tom njurgiistâllâm lii kyevtuásásâš já masa jo njuorâssiähá, mast tom lii älkkee tubdâđ. Niŋálâs lii tast-uv sijvub, mut jiänáttâl kale tot-uv aainâs kiihâmääigi. Njurguu nommâ sátáččij kale puáttiđ tast-uv, et ko stuorrâ njurgoituákki kiđđuv puátá Sáámán já siäivuškuát veikkâba kilomeetterpele aloduvâst monnii jáávrán, te ton vuálus šnoggiittem toovvât viehâ korrâ njurgâs, mon kale kulá jis lii jäävri aldasijn. Njurgoi lâi tovle tot nubbe miellâsâš merâloddesaalâs kulnâs lasseen, mon puovtij še kárbáin cogâdiđ. Cooggâdmist koolgâi kuittâg leđe várugub, ko njurgoi lâi čuuvtij irrâsub ko kuulnâs. Ores njurgoi lii kiepâčappâd já niŋálâs tevkisruškâd, čuávjibeln kuovgâdub, sehe nierah já čevesiijđoh láá kuovgâduboh. Nuorâ orásist lii vielgissiähá čuávji. Ores njurguu jyelgih láá ruškisčappâdeh já niŋálâsâst ruánáásiähá ruškâdeh. Orráás njune lii mudoi čappâd, pic paajaapele njunemaddust lii päkki, mast lii ruopsisfiskis tiälkku. Tast njurguu lii älkkee tubdâđ. Niŋálâs njurguu njune lii ruánáásiähá čappâd já tast ij lah päkki ollágin, mut njuneraaigij piirâs lii fiskâd. Njurguu čalmekollááš lii ruškâd. Njurgust lii viehâ kuhes poođâš, masa tegu áŋáluvâst, mii iäruttuvá pyereest aainâs vuojâdijn. Nuuvtpa tot lii-uv masa siämmáá kukke ko kuulnâs ađai 44–54 senttisâš, suájákeejij koskâ 70–84 senttid já tiäddá 560–950 rammid. Njurguu purrâmâšliiston kuleh čielgitävtittemes elleeh ađai čäcitiivreh (kaccuuh, kubilááh, tiivrij suovsah jna.), sehe čäcišadoh já motomin joba myerjih. Kiihâm maŋa niŋálâs mannee suullân kesimáánu pelimudo maŋa 6 –10 fiskisvielgis manneed piervâlân, mii lii tuše cuávis kopetáávááš jävrriddoost skierij syejeest tâi miestâmaddust. Piervâl lii kale skođâstum uvjâiguin, maid tot lii pahhaam alnestis. Tuše niŋálâs láálá moonijd já läällimäigi pištá suullân 30 pirrâmpeivid. Ko uđâgááh láá cuovkkim manekorâidis, te toh masa siämmást vyelgih ennis fáárust čáácán ađai toh láá nk. piervâlpaattârliih. Tállân uđâgááh usâškyeteh purrâmâšâš jiejah, mut pisotteleh ennis fáárust piäsádâhhân tassaaš ko uáppih kirdeđ suullân 6–7 okkosâžžân. Ton muddoost lii-uv jo čäciludij miäcástemäigi, et majemustáá talle piäsáduvah pieđgâneh já uási nuorâ njurguin šaddeh loddepivdei páátán. Veikkâ njurgoi lii-uv čalmeestanettettee šlaajâ, te tom liijká uážžu pääččiđ čohčâmáánu aalgâst skammâmáánu loopâ räi. Njurgoi tiättoo Säämist väniraavâdlâš jaavrijn já nanosumos nääli lii Viestâr- já Tave-Säämist. Suomâ pessimnäällin láá árvuštâllâm 1 000–2 000 paarrâd. Njurgoi lii peivivärrejeijee já varriistâlškuát syeinimáánu loopâ keččin roovvâdmáánu räi Atlant nuorttâriddoid, sehe Nuorttâ- já Tavemeerân, jeđe máccá Sáámân vyesimáánust. Njurgoi tiättoo 14 päikkinoomâst. Áŋálâh (Clangula hyemalis) Movtigis áŋáluv lii älkkee tubdâđ vistig jo ton jienâ vuáđuld, mast tot páimá jieijâs suomâkielâlâš noomâ: a-aa-alli. Jienâdem lasseen orráás tobdá pyereest ton kuhes pottâš vuáđuld, mii lii masa siämmáá kukke ko äskilist (Stercorarius longicaudus) já kiäigáá ucánjáhháá pajasvinnjood. Rävis luudijn čuávjipeeli lii vielgâd, selgipeeli ruškisčâppâd já vielgiskirjáá suhâpele já iveääigi mield. Syeini-porgemáánust rävis áŋáluvah lonotteh suájáskuáčurijdis já oráseh še pottâšis já tot lii-uv áinoo áigádâh ton ivveest, et tast váilu kuhes poođâš. Orráás kukkodâh lii 40–60 senttid já niŋálâs suullân 40 senttid. Suájákeejij koskâ lii 75–80 senttid já suájáh láá nuuvt orásijn ko niŋálâsâin-uv tevkkâdeh. Čuánnjái lasseen áŋálâh lâi tot tovláá kiđđâlodásteijee kuálmád miellâsâš saalâs masa jo ton-uv tááhust, et tot ij lamaš aldagin nuuvt iirâs tegu kuulnâs já njurgoi. Áŋáluvah almostuveh Sáámán masaba tállân, ko riddomuáluseh lekkâsškyeteh ađai majemustáá vyesimáánust. Táválávt toh láá Aanaarjäävri kuávlust čoođâvärrejeijeeh, ko toi mittomeeri lii tuodârjávrááh já ollâpolssâladduužih, moi riddoid toh pessejeh. Iänááš uási Säämist tiättojeijee áŋáluvah juátkih kuittâg määđhis Tave-Ruošâ tundrakuávloid já meririddokuávloid pessiđ. Säämist pessejeijee áŋálâhnääli lii čuuvtij uccom 1930-lovo rääjist, mut ain tot lii kuittâg lemin. Áŋálâh lii luokittâllum hiäjusmum šlaaijân, mut tom liijká uážžu pääččiđ čohčâmáánu aalgâst skammâmáánu loopân. Áŋálâh huksee šaddoin já uvjâiguin skođâstum piervâlis alda čäcirääji, mut motomin joba kilomeetter kiäčán aldemuu láádust. Pessim álgá kesi-syeinimáánust já niŋálâs mannee 5–11 kuovgis ruškisruánáá manneed, maid tot láálá 23–24 pirrâmpeivid. Läällim aalgâst ores pisottâl piervâl aldasijn, mut niŋálâs kuittâg aaitârd ohtuunis uđâgâšpiäsáduv tâi siärvá oohtân eres niŋálâsâiguin. Niŋálâsah tipšoh uđâgijdis suullân vittâ oho, mon maŋa toh kyeđđih uđâgijdis, veikkâ puoh tain iä mátáččii vala ubâ kirdeđgin. Áŋálâh porá skáálžuid, skuápuid, kaccuid já uccâkuáláid. Áŋáluvah šaddeh suhâjuátkimahan kyevti ihásâžžân. Áŋáluv čohčâvarrim álgá čohčâmáánust já tot värree táálván Nuorttâmeerân, Tavemeerân já mottoom uási še Ålandmeerân. Puárásumos Suomâst riegistum áŋálâh lii lamaš 22 ihheed, 7 manuppaijeed já 9 peivid puáris. Tot lii siämmást še Euroop puárásumos áŋálâh. Áŋálâh tiättoo 3 päikkinoomâst. Stuorrâviettuu (Aythya marila) Ores stuorrâviettust lii uáli tevkis uáivi, mii kildá masaba ruánááivnásâžžân. Tast radde já čeve lává še tevkkâdeh, čuávji vielgâd já selgi lii räänis, njune čuovjâd já čalmeh fiskâdeh. Niŋálâs sulâstit viettuu, mut njunemaddust lii távjá eenâb vielgâd, nierâin kuovgis tiälhuh já seelgist ränis piceivne. Stuorrâviettuu lii 40–51 senttid kukke, suájákeejij koskâ 75 senttid já tiäddá suullân 700 – 1 000 rammid já kuohtuin suhâpeelijn váilu vuoptâtieppi. Stuorrâviettuu purrâmâšliiston kuleh skáálžuh, skuápuh, kaccuuh já čäcišadoh. Taid tot puáhčá jäävrist tâi ton ponneest. Stuorrâviettuu värree Sáámán vyesimáánust, kihá rávhálávt já niŋálâs huksee piervâlis syeini- tâi toŋâsmievtâ oolâ alda čäcirääji. Piervâl lii vaalmâš kesimáánust já talle tot mannee 6–13 ruánááruškis manneed toho, sehe láálá taid ohtuunis 24–25 pirrâmpeivid. Jis tulvâškuát, te tot áppád mottoom muudon pajediđ piervâlis roobdâid, amas čääci puáttiđ siisâ. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis, te niŋálâs še huolât tain vala nuuvt kuhe, et toh peessih suájáidis oolâ suullân 2 mánuppajasâžžân – talle lii-uv jo čohčâ puátimin. Varrim Nuorttâmeerâ, Tavemeerâ já joba Koskâmeerâ kuávloid álgá čohčâmáánust já pištá šooŋâi mield kidâ juovlâmáánu räi. Mottoom roovvâdmáánu eehid 1958 vuolgij joton äšširáiđu oovtâ stuorrâviettuu uásild, mast kannat muštâliđ enâbuššáá-uv. Talle lâi Kaabi Issá (Iisakki Morottaja) puátimin Čovčjäävri taavaakeččin polgupyeráin jieŋâmield – lâi vissâ lamaš riävskápiivdost. Ko lâi vala myetistâm, te lâi aiccâm et miinii luudijd lâi kirdám jieŋâ čoođâ tirrájeijee virmiääli njeigâ, já lâi lammim jieijâs. Issá vuotij et lodde lâi väzzilâm rido kuávlun já nuuvt sun kuorâlij. Luodâi keejist kavnui suájás lammim stuorrâviettuu, mon sun vaaldij kiddâ já uigâdij reepun. Ko sun siävŋándijn pyevtittij maasâd já puovtij lode tupán, te aainâs suu párnááh movtáskii tast. Lodde uážui tállân noomâ Kvakkâ. Aalgâst tot orostâlâi vist tuuveest, mut ko tiäđust-uv poškâččij toho, te ferttij varriđ navittân kuusâi luusâ. Ko táálu eemeed eelij pačemin kuusâid, te luoštij Kvaakâ ain olgos já tobbeen tot kalâččij ubbâsist Untoin (Kaabi Isá neelji ihásâš kandâ), jeđe maacâi navittân. Ton täälvi Kvakkâ veerdilui enâmustáá eidu Untoin já táájui suin ain ko toos lâi tilálâšvuotâ – vaarâ tondiet, ko Unto lâi táálu ulmuin ucemus já aldemustáá lode jieijâs stuáruduv. Kvakkâ vietij ubâ täälvi navittist já ko kiđđâ aldanškuođij já šooŋah lieggânškuottii te Kvakkâ-uv peesâi leđe kuhebijd aaigijd olgon. Tot posâdâđâi távjá čäcilááduin, moh kiđđuv iđeškuottii. Lode suájá lâi täälvi ääigi puáránâm tommittáá pyereest, et jo algâkeesist tot áppádij kirdeđ. Ulmuuh smiettii, et kuás tibi te kuáđá sii, mut ubâ keesi Kvakkâ pisottâlâi Čovčjäävrist Maatikeččin já vuojâdij jäävrist olgoláá-uv – já eres-uv ludijguin, mut ko kiinii táálu ulmuin moonâi riidon leibipittá kieđâst já čuorvij “Kvak-kvak-kvak-kvak”, te Kvakkâ kale puáđistij, veikkâ ličij lamaš jäävri nubebeln. Kvaakâ hersku lâi leibi já niisu. Keesi moonâi Kvakkáin suottâsávt já iäskán čohčuv tot lappui. Kihheen ij tieđe, et paajij-uv tom kiinii vâi vuolgij-uv tot nälikuoimijdiskuin varrimmáátkán máádás. Tot lii kuittâg vises, et Maatikiäzzá páátán tot ij šoddâm. Na mondiet stuorrâviettuu lii väljejum juovlâmáánu lodden? Na eidu tondiet, et tot lii áinoo čäcilodešlaajâ ubâ historjálâš áigáduvâst, mii lii kuássin aassâm ubâ täälvi já masa ubâ ive Čovčjäävrist já viättám tađe mield še juovlâid-uv tobbeen (kj. tyehisiijđo kove). Stuorrâviettuu uhkevuálásâšvuođâ luokka lii hiäjusmum šlaajâ, veikkâ tom uážžu pääččiđ porgemáánu loopâbeln skammâmáánu loopâ räi. Eres aaigij ko čohčâlodástemääigi tot lii rávhuidittum. Stuorrâviettuu ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. Kulttuurij koskâsii kommunikaatio analyys: Mane algâaalmugijd kohtâleh hyeneeht?
 “Ko kuáskimijn kalgeh šoddâđ vuorâččâsah” “Tuágádem lii vuossâmuš lävkki nubástusân!” Psykoterapia vuáđujuurdâ
Toh suujah, moi keežild algâaalmugijd, tegu sämmilijd já indiaanijd láá jyehi kuávlust maailm kohtâlâm hyeneeht – já et eenâblovoässeeh láá ain-uv jurdâččâm täin aašijn návt – lii kieldum saahâ. Media muštâl, et tiätu staatâin láá algâaalmugijd oppeet kohtâlâm epivuoigâdvuođâlávt, mut tärhibijd suujâid toos iä táválávt maainâš iäge suogârdâl. Ulguupiälááh já siskiipiälááh suujah
Távjá kulá nággus, et ekonomâlijn suujâin lii tehálumos merhâšume kolonisistmân, ađai táválávt lii saahâ tuše “ulguupiäláin suujâin”. Täst táiđá-uv leđe merhâšittee uási tuotâvuođâst, mut muu mielâst láá vala teháliih “siskiipiälááh suujah”, moh vaikutteh prosessân já moh meiddei taheh iberdetten, mane täid aalmugijd suárdih, tuššâdeh já jođetteh suhâjämimân. Taat probleem lii vala onnáá peeivi-uv äigikyevdil. Kuáláduv sämmilij äŋgiris poolitlâš kriisâ ive 2010 lii tast kovvejeijee ovdâmerkkâ. 

Ailo Gaup uáinu
Ailo Gaup lii meiddei tom mielâst, et taid suujâid kyeskee teema, mane algâaalmugijd láá kohtâlâm hyeneeht – já mane taid ain-uv kohtâleh návt – lii tabu. Suu mielâst taan probleem válduášáliih suujah láá taah:
– uáli sierâlágáneh kulttuureh
– eellim ucceeblohhoon eenâblovo siste
– aaibâs ereslágáneh eellimvyevih
– sierâlágáneh oskolduvah
– ollásávt nubijnis spiekâsteijee kielah
Gaup toovâi meiddei retorisii koččâmâš: Puáhtá-uv eennâm ubâ omâstiđgin? Ij-uv mist puohâin kolgâččii leđe tuárvi eellimsaje kevttimnáál? Kolonisistem čuávumušah
Kolonisistemproosees lii kuáđđám luodâidis algâaalmugáid, mii ovdâmerkkân sämmilij pehti lii vaikuttâm toos et sist lii távjá vyeligâš jiešáárvutobdo. Eduardo & Bonnie Duran muštâlává kirjestis “Native American Postcolonial Psychology” siälu haavijn (“soul wounds”), moh láá njoođđum perrui ráhtusáid suhâpuolvâst nuubán. Duran & Duran kočodává taam proosees noomáin “PTSD” (Posttraumatic Stress Disorder) já suoi viärdádâllâv kolonisistem čuávumušâid Juvdálij holocaust-vuáttámuššáid. Algâaalmugij tubdâm vaje ij pyevti čuosâttiđ toos, mii tom lii tovâttâm, ko tot joođeet háituláid sanktioid já šadda vyeimittes já počâs tobdo. Duranij mield tahhee vyeimi šadda siskáldâslâžžân já vaje jorgeet sisâkulij ulmuu jieijâs kuáttá tâi olgoskulij pirrâsân. Jis vaje jorgeet ulmuu jieijâs kuáttá, te jieštobdo vuállán já šadda tuáivuttemes tile sehe epituoivâ, mii joođeet alkoholiismân já narkotiikâi kevttimân, sehe tađemield ovdâmerkkân jiešsoormán. Pekka Aikio muštoot, et Suomâst 1960-lovvoost Loka já Porttâpäävti tulvâdemáldái huksim jođettij áldái vyelni páágust sirdum sämmilijd alkoholiismân já jiešsurmijd. Aikio juátká, et Uumaja ollâopâttuvâst kieskâd toohum tutkâmušâin lii ittáám uáinusân, et meid Ruotâst nuorâ puásuisämmiliih láá toohâm jiešsuurmijd, ko láá vyeimittemmin karttâm keččâđ puásuikuátumijdis tuššâdem. Jis vaje jorgeet olgoskulij, te olmooš šadda viehâváldálâžžân, uáli távjá jieijâs perruu siste tâi ulguubeln jieijâs eellimpirrâsist. Tágáreh reaktioh tábáhtuveh čuuvtij täävjib indiaanij ko eres amerikkalij koskâvuođâst. Jyehi kuálmád indiaan lii čokkám faŋgâlist, maaŋgâkerd eenâb ko eres amerikkaliih. Puáhtá tuše jurdâččiđ, et täin siälu haavijn já taan vyeimittes vaajeest lii jieijâs uási toos, et algâaalmugeh iä lah halijdâm vuáháduđ eenâblohoaalmugij ohtsâškoodán. Indiaaneh eteh taam nubástusprosessist “ko kuáskimijn kalgeh šoddâđ vuorâččâsah”, mii čáittá, maht sii jieštobdo lii killám kolonisistmist, já mii vala-uv juátkoo USA:st, veikkâ tom iä tuubdâstkin.

Munejurduuh algâaalmugij kuáttá Täid pajeláámainâšum suujâid naanood tot tuotâäšši, et láá lamaš já láá ain-uv sämmiláid čyeccee jieŋâlâsân ruotâsmum munejurduuh já rasismâ. Sämmilâš šamaniismâ (mii lii tehálumos ovdâmerkkâ munejurduin) nabdeh táválávt ain-uv “tuše päähinoskon”, jurdâččemvyehi, mii lii kuittâg rievdâmin. Antropologi Dr. Gabriele Herzog-Schröder iätá ovdâmerkkân, et šamanismâ lii tieđâlávt tubdâstum tuođâlâšvuođâ kuvvim häämi. Gaup nabda sämmilâš šamaniismâ sämikulttuur ruottâsin ige tuše oskoldâhhân! Sun lii meid siämmáá mielâ muin et sämmilâš šamaniismâ kolgâččij vajoidittiđ. Suu mielâst taat proosees lii jo álgám – muu mielâst vissâ-uv Taažâst já Ruošâst, mut ij Ruotâst ige nuuvtkin Suomâst! Taam ohtâvuođâst halijdâm tiäduttiđ, et sämmilijn láá tuššâdâm sii šamanismâ, mii lii sii kulttuur tovláá-áigásâš šoddâmvuáđu. Assimilaatio – sämmilij kulttuur stuárráámus aaštâ Aikio mield Suomâ staatâ tááláš sämipolitiik uážžu ááigán tom, et sämmilâš kulttuur šadda hitásávt mut vissásávt tuššâđ lopâlávt, ko kolonisaatio juátkoo maaŋgânáál. Aikio mielâst taat tábáhtuvá eenâb tâi ucceeb huámmášmettum assimilaatioproosees pehti. Sämmilâš ärbivuáválâš puásuituálu ovdâmerkkân lii masa ollásávt suddâdum syemmilâš eennâmtuálun vissâ-uv tondiet, et noomaadlâš puásuituálu faalâi sämmiláid jiečânâsvuođâ já luándusuvereniteet sehe noonâ ekonomia pištee ovdánem miäldásijn vuovvijn já vala siäiluttij sämmilij tovláá vuoigâdvuođâ enâmân. Tääl migratorisiih ađai vajâldeijee poccuuh iä pyevti rijjâ jotteeđ kesi- já tälvikuáttumkuávlui kooskâ, ko haldâttâslâš pággoin räijejum kuávluh láá liijgás uceh. Muu mielâst politijkkáreh iä uáini maggaar tuššâdemproosees lii joođoost. Ohtâ aalmugovdâsteijee eeđâi munjin motomin, et sämmilij já syemmilij kulttuurij kooskâst ij lah stuorrâ iäru. Eidu toos Suomâ staatâ lii puohâi vuoimijdiskuin viggâm-uv, iätá Aikio, ađai eidu tuššâdiđ etnisijd iäruid! Olmoošvuoigâdvuođâjuristeh sárnuh-uv kulttuurlâš aalmugsormeest maid Suomâ sessiistâl sämmilij pággusuddâdemohjelmáin. Kulttuurij koskâsii kommunikaatio merhâšume Muu mielâst kulttuurij koskâsii kommunikaatio stuorrâ merhâšume lii, et uáppá pyerebeht iberdiđ mii tábáhtuvá syemmilij já sämmilij koskâvuođâst. Ovdâmerkkân sämmilij já syemmilij ereslágán maailmkove já mentaliteet tovâtteh muu mielâst täid kelduid main täst lii lamaš saahâ. Ton keežild lam tom mielâst et vuáđukuursâ kolgâččij toollâđ jo škoovlâst, vâi mottoom ääigi keežild juáháš iberdičij vuáđutuáváduvâid já áppádičij taid heiviittiđ keevâtlâšvuotân. Tuágádem lii vuossâmuš lävkki nubástusân
Duran & Duran ettâv, et áinoo, mii puávtáččij išediđ kolonisaatio vahaduumij vuástá, ličij tot, et puohah tubdâstiččii rehálávt jieijâs historjá. Taat puávtáččij tábáhtuđ Suomâst nuuvt, et kirkko já staatâ viijmâg-uv pivdáččáin addâgâs sämmilijn tom, maid toh láá sijjân toohâm já taheh ain-uv. Aikio komment: Tuše tot puáhtá pivdeđ addâgâs, kote ibbeerd, et lii toohâm puástud já tuubdâst tom. Muu mielâst kalga tiäduttiđ, et addâgâsânpivdem lii mielâsâš tuše talle jis Suomâ lii kiärgus oppâđ tovláá ääigi puástuvuođâin já haalijd sundediđ sämmilâšpolitiik tađe mield! Taažâ kunâgâs (1997) já Ruotâ haldâttâs (1998) lává lavkkim taam läävhi. Ive 2010 láá Suomâst-uv riemmâm suogârdâllâđ taam koččâmâš iänááš luterilii kirho pirrâduvâst, mut syemmiliih iä vala kikkán mieđettiđ et Suomâ ličij toohâm maidnii puástud sämmilij kuáttá já nuuvt Suomâ staatâ uáđá taam ääšist ain-uv Ruusus nahhaar, huámášit Aikio. 
Lam vises tast et kulttuurij koskâsâš kommunikaatio iššeed pyereest iberdiđ já meid estiđ täid ruossâlâsvuođâid. Ovdâmeerhah almolâš peerustmettumvuođâst já tietimettumvuođâst láá et Suomâst kohtâleh sämmilijd kielâlâš ucceeblohhoon, veikkâ sämmiliih láá vuáđulaavâ miäldásâš eurooplâš algâaalmug. Sämmilâš kulttuur tuššâm puáhtá estiđ tuše, jis sämmilij sierânâssajattâh algâaalmugin viijmâg-uv olášuttoo Suomâ haldâttâs sämmilâšpolitiijkâst! Käldeeh: Aikio, Pekka: Sämikulttuur äššitobdee. Persovnlâš ohtâvuotâ (puhelin, s-postâ) Duran, Eduardo & Bonnie: Native American Postcolonial Psychology. State University of New York Press. Albany 1995 Gaup, Ailo: Taažâ sämmilâš nuáidi já kirječällee. Sahhiittâlmeh 2004 já 2010 Internet: “Samiskt center mot diskriminering och rasism”. Vuáđučujottâs (Sämikielân, ruotâkielân, eŋgâlâskielân já saksakielân): www.verddeviessu.org/ Munejurduuh (ruotâkielân): http://verddeviessu.blogspot.com/2010/04/fordomar-mot-samer-som-lever-kvar-ar.html 
 Nina Michael Sämmilâškoordinaattor
 Kamera já pohte Ohtii mun lijjim väzzimin Juvduujuv riddoost Koskâmuunjere vuoluubeln. Talle kal ij lam innig mihheen kyelipivdoaaigijd, ko lâi jo čohčâ, mut mun lijjim keejâdmin paaihijd tobbeen ton ääši čielgim tiet, et mii lii pohte teikâ Pohte. Tom sääni ađai noomâ lâi Vuoli Ilmar kavnâm monnii nommâčuágálduvâst, mut tast ij lam čielgâm, et mii tot eidu lii. Lusme Ailâhân tom tiäđu lâi motomin adelâm, mut mii tot lii já kost, te tom ij Ailâ lam innig máttâm čielgiđ. Tuše lâi suulân mainâšum, et Juvduujuuvâ kyevti vyelemuu njere kooskâst tot kolgâččij leđe. Tondiet mun vazâččim tuáhuntehin tobbeen rido mield tain aldasijn. Te váhá Koskâmuunjere vuoluubeln mun riddopoijui sist huámášim enâmist skuápu. Ko mun valdim tom já tutkim, te tothân lâi kameraskuáppu. Njuoskâm já jiäŋŋum tot kal lâi. Mun lekkim skuápu, já kamerahân tobbeen lâi-uv. Tot lâi viiđâ megapiksel digikamera. Mun jurdelim, et liiba vaahâg, ko návt šiev kamera lappui kestnii já liäggásij. Pillâšumhân tot vaarâ lii, ko lii njuoskâm. Vaarâ mottoom uággoo tuurist laapij tom keessiv, já ton mano tot lii tobbeen jeegist orroom muáddi mánuppaje já orvum toho. Mun kuittâg valdim tom fáárun já puohtim pááikán já pieijim kuškâmnáál tom. Ko kamera lâi kuškâm, te mun pieijim toos virde oolâ. Akku kuittâg tooimâi. Mun lekkim ton kovevuárhá já huámášim, et tobbeen lijjii koveh, urruu lemin turistij kesikoveh. Mun val valdim muáddi kove-uv toin, já toh kal šoddii. Kamera lâi aaibâs oornigist. Tälviláá muu kandâ Saammâl tuálvui tom kamera Avveel polisân. Tobbeen teevdij toos kullee pááppâr, et kost já kuás tot lii kavnum já čaalij val pááppâr vuálá. Poolishân tiäđust-uv vaaldij tom haldusis já vuorkkij. Tiegárijn lappum já kavnum tävirijn lii taggaar meeri, et jis kuulmâ mánuppajan ij kavnuu toos omâsteijee, te kävnee uážžu tom olssis. Nuuvtpa motomin suulân neelji mánuppaje keččin mun muštájim, et munba viežâm tom kamera meddâl, ko lâi iäráán Avelist. Mun moonnim poolistáálu toimâttâhân, mut ij tobbeem lam kihheen. Te mun moonnim pajekiärdán komserjâs toimâttâhân. Tobbeen kal čokkái ohtâ rivggoo. Toos mun ettim, mii lii äššin. Rivggoo eeđâi, et “moonâ vyelikiärdán polisist koijâdiđ. Tobbeen lii taggaar puállu, mon koolgah teddiliđ.” Mun uštus moonnim oppeet vyelikiärdán já poolis toimâttâhân. Tobbeen ko teddilim mottoom puálust, te kostnii cävittij-uv poolis. Toos mun čielgejim, et “mun lam puáttâm kavnum kamera viežžâđ”. Poolis eeđâi, et “uážuh tun tom kale, mut koolgah mäksiđ vittânubaloh prosenttid ton áárvust”. Mun toos, et “jiem mun määvsi maiden, ko tasthân ij lah moossân kävni, ko tot läppee olmooš ij láppâm siämmást meiddei luođimpiergâs”. Na poolis eeđâi, et “moonâ pajekiärdán komserjâs toimâttâhân čielgiđ ääši”. Mun te moonim oppeet pajekiärdán já čielgejim kameraääši. Rivggoo eeđâi, et jiem mun taarbâškin mäksiđ tom sume, muidego nelji euro vuárhásttoollâmmáávsu. Te tot kaavnâi tom Saammâl vuáláčäällim pááppâr, keejâi tom váhá ääigi já koijâdij, et “moin pustaváinsun tuot nommâ álgá?” ko tasthân ij lam muu nommâ. Mun te čielgejim, et “essáin tot álgá, uáináh ko tot lii muu kandâ, kote puovtij tom kamera”. Na kanslist eeđâi, et “jáá, jiehhân tun tom finnii, tomhân kalga viežžâđ tot, kote lii tom puáhtâm-uv já noomâs čáállâm pápárân”. Koijâdij val, et mon puáris tot Saammâl lii. Ij tastkin lam ävkki, ko sun lâi liijkás puáris. Mun ettim, et “váhá vaigâd tot sust lii viežžâđ, ko Saammâl lii oopâ jotemin Tuurkust. Keessivhân tot kal puávtáččij viežžâđ, ko peri poolis ij kiergânižžii čuorvâkäävpist vyebdiđ tom kamera.” Na rivggoo eeđâi, et “kal tun sáátáh finniđ tom kamera, mut ferttee koijâdiđ Miimist, tot kal tiätá. Mut Mimmi lii kal moonnâm eidu poostân, ferttiih vyerdiđ. Ij tot kuhe lappuu.” Mun toos čumâgim vyerdiđ. Ij tot Mimmi aaibâs tállân puáttâm, tijmepele tot kal ájánij. Mut tommithân ij lah haldâttâsâst val mihheen. Na te ko poođij, te eeđâi, et “kal tom kamera puáhtá adeliđ”. Mun čälistim nommân pápárân, maksim nelji euro, valdim kamera já vuolgim. Mut Mimmi čuorvij maŋŋaal, et “eleba val moonâgin, ton kamerast kalga väldiđ filmâruulâ meddâl amas koveh šoddâđ puástu ulmuu haaldun”. Mun ettim, et “taathân lii digikamera, ij täst lah mihheen filmâruulâid”. “Jáá,” eeđâi Mimmi, “na talle kal uážuh moonnâđ.” Tom mun jiem innig tuostâm mainâstiđ, et kalhân digikamerast-uv pyehtih leđe valdum koveh vuárhást. Tast lâi moonnâđ veikâ mon kuhháá, ovdilgo poolis lâi finniđ tast kuuvijd meddâl. Lâi kolgâđ kavnâđ vistig toos suáppee luođimpiergâs, luođiđ virde kameran, já te val kavnâđ nuuvt ennuv čiäppuduv, et liččii máttâm tast kuuvijd sikkođ meddâl. Mun lijjim mielâstâm jo tuárvi lamaš tobbeen, ko tijme moonâi tast. Tot ij lah valagin čielgâm, et mii tot pohte lii, mut ton sajan mun finnejim kamera. Tääl mun vuárdám tuše tom, et kavnâččim juhâriddoost val luođimpiergâs. Matti Morottaja KAMUVSYEINIH Lii porgemáánu, šaddee máánu äigi já puoh pyeremus kamuvsuoinij čuoppâm äigi. Tovle kamuvsyeinih lijjii tergâdeh ulmuid. Ulmuuh kevttii kamuvsuoinijd ullosuhái saajeest sovskammuin já čässihijn já meid kistuin vâi jyelgih já suormah liččii pissoom liegâsin já koškesin. Tááláá ääigi enâmustáá sovskammui já čässihij kuárrooh kevttih kamuvsuoinijd valmâš kammui voonâtmân olmâ háámán. Maati ákku-uv kuáru sovskammuid já čässihijd já sun-uv taarbâš kamuvsuoinijd kammui voonâtmân. Nuuvtpa sun vuálgá ain porgemáánust Mattijn kamuvsuoinijd čuoppâđ. Puoh pyeremus kamuvsyeinih láá kuhes, noonâ já njyebžilis kamuvsyeinih, moh šaddeh aijui riddoost teikâ eres njeeššijn. Ákku tiätá oovtâ aijuu riddoost šiev kamuvsyeinisaje já toho sun mana Mattijn taid čuoppâđ. Ááhust já Maatist lii fáárust ain kamuvsyeinisirppi, stuorrânijbe já hurstâsekkâ, moos suoi pieijâv kamuvsuoinijd. Ákku čuáppá kamuvsuoinijd kamuvsyeinisirppijn já Matti čuáppá taid stuorrânijbijn. Čuopâdijnis suoi toppiv kamuvsyeinikiästu kietân já čuopâstává tom maddust kieđâ vuoluupeln. Čuoppâm maŋa suoi čuolmâstává kamuvsyeinikiästu. Puáttee täälvi ákku áigu kuárruđ maaŋgâid sovskamuvpaarâid já nuuvtpa sun taarbâš ennuv tallâsijd. Oovtâ kammui syeinih lii taalâs já kamuvpaarân taarbâš tiäđust-uv kyehti tallâs. Ákku áigu meid kevttiđ suhái saajeest kamuvsuoinijd jieijâs sovskammuin. Kamuvsyeinih lähtih já noheh kammuin já talle tain šaddeh snyeltih. Snuoltij sajan kalga molsođ uđđâ kamuvsuoinijd já tom-uv várás sun taarbâš ennuv tallâsijd. Čuoppâm maŋa ákku já Matti kyeddiv kamuvsuoinijd tuolbâ keeđgi oolâ meidim várás. Kamuvsuoinijn láá korrâ madduuh já tondiet taid kalga meidiđ. Matti já ákku lehâstává kamuvsuoinij čuolmâid já meidiškyettiv taid. Ááhust lii kuurâh, moin huškomáin sun miäidá kamuvsuoinij madduid. Matti vuod miäidá já ponjá suoinijd kieđâiguin. Pyereest meidum kamuvsuoinijd kalga čuolmâstiđ vala uđđâsist já heŋgâstiđ kuškâđ. Kuškum kamuvsuoinijd puáhtá siäiluttiđ jo-uv koške, čuásis saajeest hurstâseehâin teikâ puunnjâđ já kiessâđ vierrân já siäiluttiđ vierâst. Vierâst teikâ hurstâseehâst lii älkkee väldiđ kamuvsuoinijd suoinim várás. Iäljáris Maati iššijn ááhust láá kal taan täälvi-uv valjeest kamuvsyeinih já sun puáhtá suoiniđ Mattijn maaŋgâid sovskammuid já čässihijd. aajâ, aijuu = lähde, oja, puro čuásis, čuássás = viileä čuolmâdiđ, čuolmâdâm, čuolmâd? = solmia kerran, yksi solmu tai yhdellä solmulla čuoppâđ, čuopâm, čuáppá kamuvsuoinijd = leikata kenkäheiniä hurstâsekkâ = hurstisäkki? huškođ, huškom, huško kamuvsyeini = hakata kenkäheinää kamuvsyeini, -syeini = kenkäheinä, vesisara kamuvsyeinih = kenkäheinät kamuvsyeinisirppi, -siirpi = kenkäheinäsirppi kiistâ, kistuu = kintas kiästu, kiästu = nippu kuškiđ = kuivata kuurâh = kurikka, nuija lahtâđ, laavtâm, láhtá = kostua luáđhus = ilmava maadâ, madduu = tyvi meidiđ = pehmittää esim. kurikalla nješši, njeeši = kosteikko puunnjâđ, puunjâm, ponjá = vääntää ruvviđ = kiertää käsillä kenkäheinää siäiluttiđ, siäiluttâm, siäilut = säilyttää snyeltti, snyelti = loppuunkäytetty kenkäheinä stuorrânijbe, -niijbe = leuku suoiniđ, suoiniim, syeinee = työntää heiniä kenkiin taalâs, tallâs = kenkäheinäerä yhteen kenkään talâstiđ, talâstâm, taalâst = pöyhiä kenkäheiniä (Uáivild tom, et vierâst väldimviđá suoinijd ij pyevti taalâsthánnáá suoiniđ. Meid kammust lamaš suoinijd kalga uđđâsist talâstiđ kamâdâttâm ohtâvuođâst, vâi finnee taid täsivávt kammuu siisâ.) vierâ, vierâ = kenkäheinäkerä vonâttiđ,vonâttâm, voonât = venyttää Känisoppá – kuusâ purrâmuš? Párnááh pyehtih ain jyehilágán virusijd já basillijd pááikán. Nuuvt ton-uv tovváá lâi keevvâm, já muu tááhust viärráámus lâi tot, et párnái čuávjitavdâ lâi njuámmum munjin-uv. Puurrâmlusto lâi lappum, mut ain maidnii ferttij purâstiđ korrâsumos niälgásis. Nuuvt te vuolgâttim jieččân kállá káávpán já kuččum suu uástiđ känisopá. Tast kuittâg liččii säältih-uv, maid nuuvt mielâstân halijdim já liemâ. Já mottoom áigáá keččin muu käälis poođij-uv käävpist Knorr-känisoppásehháin já eres-uv uástusijgijn. Mun aštus vuošâškuottim Knorr-känisopá. Pozzelim sehhii siskáldâs kolmâ cáácán já lasettim kattil vuál liegâsvuođâ, eidu sehhii ravvui mield. Vuordim njaalgâ sálttáás haajâ soppákattilist. Mut ko soppá tuoldij, njunán porgestij-uv aaibâs nubelágán haajâ: – Ááhu kussâ! mun jurdâččim. Siämmást imâštâlškuottim, mondiet eidu talle jurdâččim ááhu kuusâ. Munhân jiešalnees lijjim jo vájálduttâm tom, et ákkurohestân lâi kussâ! Enistân lijjii meiddei lamaš kuusah, mut te smiettim, mii immâšijd te puovtij muu mielân eidu ááhu kuusâ. Já veikâ maht keččâlim smiettâđ, jiem innig muštám tomgin, maggaar kussâ áhustân lâi. Kuusâ ivne ij kustoo lam mahten pááccám muu mielân. Tot, mii muu mielân lâi pááccám, ferttij leđe miinii tagarijd, maid eidu ákkurokke laavij kusâinis porgâđ. Ain moivejim jieččân soppákattil. Tast kustoo vuojâdii ruánáá pitáh. Muu mielâst tot lâi persiljá, mut jiem lam tastkin aaibâs vises. Já sopá haajâ šoodâi ain vuáimálubbon. Ko kejâdim soppáást vuojâdeijee ruánáá pittáid, ain eenâb lijjim ton uáivilist, et eidu toh muštottii muu ááhu kuusâst. Já nuuvt kale sopá haajâ-uv! Äšši tuođâi-uv väividškuođij muu. Mon immâš tiet olmooš fakkist muštá ääši, mon jiešalnees lii jo ollásávt vájálduttâm? Jurduinân keččâlim moonnâđ maassâd párnivuođâ ááigán, suullân 35 ihheed maassâdkulij. Tom kale muštim, maggaar navittist kussâ lâi. Muu pärnivuođâ rääjist tot naavit lâi lamaš kuárusin, já tot lâi šoddâm mottoomlágán täävvirvuárkkán. Já ko jurduinân čuožžum navittist, uáiniškuottim maidnii – vistig epičielgâ naverkuuvijd miärhá čoođâ, mut tastmaŋa uáiniškuottim čielgâsubbooht. Jieš lijjim tain kuuvijn suullân viiđâihásâš nieidâš. Kejâdim uksâpellâst siisâ naavitân, já tuođâi-uv uáiniškuottim ááhu! Muu kooveest ákku čielgâsávt čuážui naavituuvsâ čižetpelni. Já ko smietâškuottim, mii togopeht navittist lâi, te viijmâg te hoksájim: tiegu lâi stuorrâ ruánáá pääti! Já tom ko muštim, te talle ohtâvuotâ muu känisoopán-uv čielgâi! Eidu togopehthân ákkurokke ain laavij liemâstiđ kussâsis! Tomgin jiem innig vaijaam mušteđ, maid liemâspáátán koolgâi pieijâđ. Tom kale muštim, et ákkurokke kuáivustij páátán maidnii mottoom stuorrâ seehâ siste. Kuusâ liemâs lâi ruánáá, já ko tot tuoldij, tot hajijdij eidu tego muu känisoppá tääl! Tom ko muštim, must oppeet puurrâmlusto lappuuškuođij. Jurdâččim kuittâg smakkiistiđ jieččân evvis. Valdim pevdiloovást pastem já kuáivustim kattilist sopá pastemkiäčán. Soppáást lâi suámálâš jávvusmakkâ. Leškejim kattil siskáldâs meddâl. Tot kale ij kustoo purâttâm! Koivum skääpist olssân koškeleeibi já puurrim tom. Juuhim vala čäcilaasâ. Toos kale jiem vuálánâm, et liččim kusâi liemmâs kozâškuáttám. Muu mušto puovtij ákkurohe nuuvt alda, et šoodâi aaibâs suu ahheev. Smiettim tuše, et táárbu mield taam mušto ličij kale älkkee macâttiđ. Ij tarbâšiččii ko väzziđ aldemuu káávpán já oppeet uástiđ Knorr-känisoppásehhii, leškiistiđ tom kattilân já tuoldiittiđ. Mut eidu herskustâllâm tiet taam mušto ij kale innig kannattâm macâttiđ. Valmâš känisopá valjiimist lam-uv tastmaŋa turvâstâm eres meerkân. Marja-Liisa Olthuis Kansa-pääcis Anarâškielâ siärván Anarâškielâ servi lii finnim taggaar tubdâstâs, mii ij lah aaibâs táválâš. Taan keesi syeinimáánust eelijn tääbbin Jormokuoškâst saksalâš taaiđâčeppipaarâ keigiimin ruopsis muorâpáccá já mun lijjiim tom väldimin vuástá. Taat paarâ, Sirpa Masalin já suu käälis Hans-Ulrich Goller-Masalin, kiäh aassâv Saksaast Niederdürenbachist, lává vuáđudâm proojeekt mon nommâ lii Kansa já mii ráhtá ulmuu häämi sulâstittee páccáid já addel taid pirrâ maailm. Taan proojeekt ulmen lii aldediđ puohlágán ulmuid kuáimásis já viggâđ kiddiđ ulmui huámášume ráávhun, pirâsaššijd, geenikieđâvušhánnáá purrâmâšân, olmoošvuoigâdvuođáid, jiešmeerridmân jna. Taah páccáh láá numeristum já páccá siisâ lii pieijum mikrosiru, mii čáittá ton sajattuv. Interneetist puáhtá uáiniđ, et kote kuávlust mailm mii-uv Kansa-páccáid lii. Tast meiddei tiätá, et pääcis lii algâalgâlâš. Tágáreh páccáh láá juohum pirrâ maailm. Internetkáártást uáiná, et toh láá miätá Euroop, Aasia já Amerikain. Taan páccás kolgâččij vala adeliđ noomâ, jis peri kiinii tom keksiiččij? Taat pääcis piäijoo kielâpiervâlân, kost tom puáhtá eelliđ keččâmin. Matti Morottaja KÁRDUM Lii tälvi, uđđâivemáánu já mudágâš kárdumäigi. Onne Matti já äijih áiguv vyelgiđ kárduđ já kárdumân suoi tarbâšává tiäđust-uv pivdusijd. Matti já äijih čokkáv peevdi piällást já rähtiv messigsraaŋgâst riävskákielâváárvuid. Äijih kiesâst suullân 20 seenti kasosii kooldâ pirrâ messigsraaŋgâ nuuvt maŋgii, ko kielâid taarbâš. Tastmaŋa sun čuopâst ubâ viipšâ rasta nuuvt, ete sraaŋgâst šaddeh suullân meetterpele kukkosiih pitáh, main Matti ponjá kielâváárvuid. Äijih lii kárdum ubâ elimis ääigi, jo pärnivuođâ rääjist. Ko äijih lâi kandâpuicce, te suu äijih máttááttij suu kárduđ. Riävská lâi talle tergâdis kävppitäävvir já purrâmuš ulmuid já jo pärnin koolgâi oppâđ kárduđ. Riävskápivdee kalga tiettiđ ennuv aašijd riävskái elimist já luándust já täin aašijn äijih muštâl Maatin-uv. Matti kuldâl tárkká äijih saavâid vâi sust-uv šodâččij siämmáá čepis riävskápivdee ko äijihist-uv lii šoddâm. Čepis riävskápivdee tiätá kuás já kost riävská lii puoh pyeremus pivdeđ já kalga tiäđust-uv mättiđ šiev riävskákielâid-uv rähtiđ. Tovle ulmuuh pivdii riävskáid árppukielâiguin, maid sij čonnii pessikorvijn keviduvváid. Tááláá ääigi messigsraŋgâ kiävttoo riävskákielân. Äijih muštâl Maatin, ete šaddee máánu äigi lii pyeremus kárdumäigi. Ko máánu lii šoddâmin, te talle riävská káččá kuhes maađhijd cuoŋŋuu alne já mana älkkeht riävskákielân-uv. Riävská meid liihâd enâmustáá iđedist já ehidist. Koskâpeeivi tot uáđá muottuu alne já iho lii čieppâsist. Šoŋŋâ meid vaaikut pivdoluukon. Talle ko porgá tavveen já tállán puurgâ maŋa, riävská čááŋá älkkeht riävskákielân. Kielah älkkeht porgojeh já pivdee ferttee-uv tooláá iđedist vyelgiđ tivodiđ kardijdis. Tovle ulmuuh láá meid ennustâm šooŋâid riävskáid tarkkuumáin. Ulmuuh uskuu, ete jis riävskáh išteh muorâoovsijn, tot tiätá myettee. Eehidkiämáduvâst ko riävská skiäikká, te šaddâ purgâ. Ko riävská njávgá, myetiškuát piegâttáá. Matti já äijih vyelgiv kárduđ, ko lává ráhtám tuárvi kielâid. Kárdumsaje ij lah kukken ja nuuvtpa Matti já äijih čuoigâv meccisavehijgijn toho. Kárdumsaje lii Maati päikkijäävri nubebeln, vyevdiroobdâst, kost šaddeh suávih. Tot ij lah liijkás muorrii, pic suávih láá eidu mudágávt vâi riävskáh kavnâččii olssis purrâmuš. Taggaar saajeest riävskáh liijkkojeh jotteeđ. Riävskáh poreh suávi uurbijd já tondiet riävská käärdih ráhtojeh-uv láánjáin já riisijn. Suávi urbeh hokâtteleh riävskáid kieláid. Äijih já Matti rähtiškyettiv käärdi ađai kárduškyettiv. Käärdist láá keviduvah já riseh käärdi äiđin. Vistig Matti já äijih čuoppâv soovij oovsijn keviduvâid já ennuv riisijd ääiđi várás. Äijih ráhtá keviduvâid já Matti tiälláá riisijd káárdán keviduvâi kooskân vâi riävskáh irâttitččii peessâđ riisij nubepel uurbijd puurrâđ tuše keviduvâi peht. Keviduvâst čoođâ monâdijnis riävská páácá kielân kiddâ. Oovtâ keviduvâst láá ain kyehti uávsi ciäggud já oovsij kooskâst lii kielâvárvu. Nube uáksán äijih vuolâst puázi. Puázán lii pyeri kiddiđ messigsraaŋgâst rahtum jurbâ kielâváárvu. Kielâváárvun Matti já äijih lává puunnjâm ucceeb váárvu, mon čoođâ messigsraŋgâ lii pyeri uigâdiđ já kiesâliđ puázán. Viijmâg ubâ kärdi lii vaalmâš já Matti já äijih čuoigâlává pááikán, mutâ meridává maccâđ tooláá iđedist riävskákielâid oppâđ. Kielâid kannat oppâđ tooláá iđedist, amas riemnjis tâi káranâs kiergâniččii oppâđ taid já puurrâđ kieláid čaaŋŋâm riävskáid. Pááikán čuoigâdijnis Matti já äijih kuullâv jo riävskái skeikkim. Matti iilošm, ko muštá, ete riävskái skeikkim sáttá tiettiđ puurgâ. Ehidist lii-uv jo korrâ tavepieggâ já porgá. Maneh-uv riävskáh kielâid, maht tibi te kiävá? Matti vuárdá meid, ete pesâččij máttááttâlláđ riävská pahheem, čollim já passeem äijih syeligâs reseptáin. Tiäđust-uv sun haalijd puurrâđ-uv riävská. Riävskái pivdem lii kal hitruu já jiereskittee, Matti smiättá uáđđáđ monâdijnis. árppukielâ = lanka-ansa čeppi, čeepi, čepis = taitava čiepâs, čieppâs = kieppi čolliđ, čolliim, čuállee = suolistaa hokâttâllâđ, hokâttâlâm, hokâttâl = houkutella härvi, häärvi, härvis = harva kandâpuicce, -puuice = pojannapero kárduđ, káárdum, kárdu = ansoa kevidâh, keviduv = ansaportti, riekonansa kielâ = ansa kärdi, käärdi = ansajono, -kaarre messigsraŋgâ = messinkilanka njävgiđ, njáávgám, njávgá = naukua (riekosta) oppâđ riävskákielâid, oopâm, uáppá = kokea riekonansoja pahheeđ, pavam, paha = kyniä piivdus, pivdus = pyydys puázzi, puázi = viilto ansavarvussa purgâ, puurgâ = lumipyry purgâđ, porgá = pyryttää riävskákielâ = riekonansa riävskápivdee = riekonpyytäjä skeikkiđ, skiäikám, skiäikká = räkättää (riekosta) urbe, urbe = norkko Kasper jaska juhâmist Kasper ij lamaš ton tááhust epitáválâš almai et lâi korrâ vijnealmai. Ain ko vijne lâi váhágen finniimist, te Kasper kal väldistij julástuv uáli mielâstis. Tuše vijnevänivuotâ lâi suijân toos, et sun ij ovdil ääigis jáámmâm viijnán. Ko koolgâi viijne finniđ, te Kasper ij lam vuossâmuš kiäst koonstah nuhhii tom kavnâmân. Ain tyelli tälli kavnui kiinii kii falâlij sunjin tom heersku, kuittâg jo oovtâ njäälmitievâ jis ij eenâb. Ohtii Kasper lâi puáttâm tiettiđ, et suu káálgust lii vijneputtâl. Kost lâš lam finnim tom, vaarâ mottom šiev veerdi lâi kuásnii adelâm. Kasper ij tiättâm kuus kálgu lâi čiehâm tom, já tom meid tieđij vissâ, et kálgu puttâl sunjin ij moinnân konstáin adde. Mut Kasper ij liččii lamaš Kasper, jis ij liččii hoksám koonstâ tom finniimân. Ko poođij pááikán monnii määđhist, te leggistâđâi seeŋgân já aalgij huáikkuđ já luoimâđ, nuuvt et kálgu hirmástui já aalgij koijâdâllâđ, et mii lii tunjin šoddâm. Kasper iätá, et sun jooskâi juhâmist, mut ko liijgás kivkked jooskâi te siskálâšah iä killámgen tom, sun ko lii ubâ eellimavvees juuhâm. Ij liččii kolgâm nuuvt kivkked joskâđ, lâi kolgâđ kuuloold kepidiđ juuhâm, talle ij liččii puosâškuáttâm já jieggâ ličij siäilum. Tääl kal táiđá leđe nuuvt, et tun páásáh leskân, sun ij täst innig puárrân. Sun ij kuittâg tom muurâšt ko ohtii lii viijnest peessâm, tom sun ij innig vääldi kuássin njálmásis, tipte suu ráávhust jäämmiđ. Kálguhân tiäđust-uv hirmástui aaibâs, et maht sun tääl ohtuu kalga piergiđ, sun kal ij haalijd leskân pääcciđ. Jieh tun taarbâš nuuvt kivkked joskâđ juhâmist, musthân kal lii puttâl mast uážuh váhá väldistiđ, et ij taarbâš muu čolmij oovdân jäämmiđ. Jieh-uv váldáččii joba oovtâgen julástuv. Kasper iätá et sun ij vääldi tom karottum juhâmâš, ko ohtii lii peessâm tast luovâs. Kálguhân hirmástui vala eenâb, já viežâi puttâlis já aalgij ruhâdâllâđ et veikâ jieijâd tet jieh váldáččiigen, vääldi kuittâg muu tet, juurdâš kuittâg muu. Kálgu ko lâi ääigis čiärrum já ruhâdâllâm, te Kasper viijmâg iätá et jiem mudoi váldáččii, mut tuu já tuu eellim mun ferttiim kuittâg jurdâččiđ já ton suujâst mun ferttiim väldiđ váhá. Já nuuvt Kasper väldistij oovtâ julástuv, já eeđâi et piejâ huáppust meddâl tom puttâl muu čolmij oovdâst, eenâb jiem innig vääldi. Váhá ääigi keččin iätä Kasper, et tääl mun lam jo čuuvtij virkkub, pohčâseh-uv nuhhii já jiem tääiđigen kustoo jäämmiđ, tääl mun kal jo piergiim. Kálguhân ilosmij hirmâdávt já vuolgij naaburtáálun mainâstiđ, et Kasper ko jooskâi nuuvt kivkked juhâmist et masa jáámá, mut must lâi tom mađe vijne et mun toin iäláskittim suu. Tääl tot kal jo iälá já piergee. Kálgu ko vuolgij meddâl, te Kasper vaaldij tom káálgu puttâl – Kasper lâi uáináh keččâm tárkká kuus kálgu piejâi tom - já vuolgij vijneveerdis luus, já ij lam kuhháágen ovdilgo kuohtuuh láin uáivist tegu šaveh. Hans Morottaja Kasper já vijnekassâ Ohtii aasâi Avelist ohtâ almai, kiän nommâ lâi Kasper. Sun lâi maaŋgâ tááhust epitáválâš almai, nuuvt tegu tovlááh ulmuuh maŋgii lijjii-uv. Veikâ sun lâi motomij ulmui mielâst taggaar uánihâsjiermâg, te sun lâi motomin kuittâg vijsásub ko nuuvtkočodum viijses ulmuuh. Sun lâi meiddei ruástil já ruokkâd-uv, jis tárbu nuuvt vaađij. Sun lâi meiddei viehânáál viijnánmannee almai, talle ko finnij vijne, te vájálditij puoh eres aašijd. Ohtii mottoom almai lâi puáhtâm Ruávinjaargâst stuorrâ kaasâ tievâ viijne, mii ij lam loválâš. Talle lâi aldemuš vijnekävppi Ruávinjaargâst. Pooliseh läävejii toollâđ ratsiaid, uccii viijnijd ulmui autoin, jis kiinii sattui pyehtiđ liijkás ennuu vijne-nommâsii heersku. Tot ovdil mainâšum almai kavnttâđâi vijnekasâinis Avveel markkânist. Pooliseh pajedáin stuorrâ vijnekaasâ auto paaldân enâmân já algijn tutkâđ tom almaa, iäváge ostâm keččâđ maiden muide, mii pirrâsist tábáhtui. Talle Kasper vaazij toos, ko ooinij, et ulmuuh láá čokkânâm keččâđ maid pooliseh pargeh toin vijnelastáin. Kasper ko kuulâi, et almai lii moonâtmin vijnijdis, te tállân vaazij vijnekaasâ luus, toppij tom sollâsis já kuodij tom juhâriidon, teškâlij kárbásis já suládij rasta juuvâ páikkásis. Pooliseh ko kiergânáin sahhiittâlmist tom vijnefiävrár, te eeđáin toos, et äšši juátkoo tääl puáttee kerivijn. Talle pooliseh algijn keččâđ, kost vijnekassâ lii – tot lâi-uv lappum. Aldasijn lijjii tievâ almaah čuážžumin já keččâmin tom tábáhtus, mut kihheen ij lam uáinâm, kuus lappui tot vijnekassâ. Juáhâš kal vissâ ooinij tom kaasâ väldee, mut kihheen ij halijdâm mainâstiđ. Tot lâi kuittâg vises, et Kasper kal uážui valjeest kuosijd ton peeivi, ko tiettii et Kasperist lii valjeest šiev juhâmâš já sun mielâstis juáhá tom maid nuuvtá lâi finnim. Kales kal ij liččii ooviittâm väldiđ stuorrâ vijnekaasâ nuuvt maaŋgâ ulmuu já poolisij njune oovdâst, mut Kasper kal poostij vala toos-uv. Hans Morottaja Kasper sorvâpivden Kasper lâi korrâsiähá vijnealmai, mut ton lasseen vala taggaar, et ij ain nuávdittâm puoh lahâmiärádâsâid, ij kuittâg miäcástemlaavâ. Ohtii ko Kasper lâi joddootmin mottoom jäävrist, te huámášij et sorvâ lii ittáám jävrriidon. Talle Kasper tuámittij hirmâd huáppoin viežžâđ piso. Ko uáli siijvost suuvâi kárbáin, te peesâi-uv uánihâš páčádâhân já nuuvthân tot paajij tom soorvâ. Mut keevâi-uv nuuvt, et tot sorvâ vierâlij jáávrán, čäcirääjist ko lâi. Te Kasper čoonâi kievđâ soorvâ čiäpáttân já suuvân keesij tom soorvâ káárgu luus, mii lâi kuávdoo jäävri. Amal vissâ piejâi vala muorâid teikâ maidnii muide kobđottâssân, et tot sorvâ ij vuáijum poonán. Ton káárgu alne Kasper njuovâi já ruovjiistâlâi tom soorvâ já piejâi vala kobđottâs toos, et ulmuuh jurdeh, et tie lii joddee Kasperist. Sun ain tyelli tälli viežâi soorvâ ryevji tobbeen káárgust, ige ohtâgin olmooš ervidâm, et Kasperist lii sorvâ kuávdoo jäävri. Puohah jurdii et Kasperist lii tom káárgust joddee, jis kiinii sattui uáiniđ kobđottâs. Kolmâčääsi äigi ko lâi, te piärguh seiluu viehâ pyereest tobbeen káárgu alne. Pooliseh lijjii kal meddei tietimin, et toin suulâin lii sorvâ kuddum já toh uccii tuođâst tom njuovâsaje já päččee. Mast ležeh kal álgâm epidiđ, vuoi ličij-uv kiinii kuoddâlâm, mut nuuvt moonâi, et virgekodde ij kuássin puáttâm tiettiđ, et kii lâi sujâlâš. Hans Morottaja Kasper stivree moottorkárbá Motomeh ulmuuh láá tagareh, et toid iä sattuu kuássin makken immâšub fiäránijd, nubbijd oppeet sáttojeh veikâ magareh päärtih já tábáhtusah. Lii távjá nuuvt, et ko olmooš lii monnii náál epitáválâš, te taggaar ulmust láá fiäráneh-uv suámáluboh ko eres ulmuin. Ohtâ taggaar olmooš lâi Kasper, kiäst lam jo ovdil mainâstâm. Ohtii Kasper lâi elimin Avelist já vyelgimin pááikán. Kasperist lâi kárbást koskâmoottor, nuuvt tegu maŋgâsist lâi tallain ulmuin. Kasper ko rovgij moottor joton, te lâš-uv lam váhá väldistâm, vuoi mii lâš lam suijân, mut nuuvt keevâi et Kasper rämškittij kärbisroobdâ paijeel juuhân. Moottorhân kal vuolgij keevvâđ já käärbis aalgij tavaniđ riddoost. Kasperân tiäđust-uv šoodâi eeti, mut ain ain-uv kuittâg kiergânij fattiđ kiddâ stivrâlmist. Já vuoijâđ ko ij máttâm, te keččâlij toppiiđâttâđ stivrâlmân nuuvt nanosávt ko lâš vaijaam. Já siämmást ko kessui kárbá maajeeld, te keččâlij stivriđ tom väävli mild, amas käärbis peessâđ juhkáđ sterkkâ riidon, tallehân sátáččij lammiđ jieijâs moottor potkurân. Ulmuuh imâštillii ko Kasper käärbis mana kuárusin miätá Avveeljuuvâ já muhâttâl väävli mild nuuvt tegu olmooš ličij stivriimin. Ohtâgen ij huámášâm, et Kasper kiässoo kárbá maajeeld nuuvt et uáivi lii tuše uáinusist čääsi paajaapeln. Kasper tieđij, et mottoom määđhi keččin lii cuávis luohtâ, kuus puáhtá stivriđ kárbá já talle uážžu lyeštiđ tom stivrâlmist ko jyelgih jukseh poonán ige leeh innig hevvânempalo. Kasper kessui kárbá maajeeld viehâ kuhes kooskâ, mut ko lâi lieggâčääsi äigi, te ij kolmumgen jaamâs. Kolmâčääsi äigin ličij lam eres äšši. Hans Morottaja Giellagas uáppee Katariina Musta Katariina Musta lii algâttâm jieijâs anarâškielâ amnâsuápuid Giellagas instituutist taan čoovčâ. Opâttâs lii káidusmáttááttâs já tábáhtuvá neeti peht, pargo maŋa eehidpeeivi. Katariinasthân lii ubâpeivipargo já sun lii pargoost peeivijd. Katariina lii-uv hirmâd tutâvâš, et lii tággáár máhđulâšvuotâ oppâđ jieijâs päikkikuávlust, ehidist já oholoopâ ääigi. Muđoihân tot kal ličij sunjin liijkâs váiváá já masa máhđuttem orniđ. Moonnâm täälvi sun luuvâi Säämi máttááttâskuávdáást anarâškielâ linjáást já lii uážžum šiev vuáđu kielân tobbeen. Sun lii smiettâm, et ličij šaali, jis ij juáđháččii ovdâskulij uápuid. Suu mielâst njuolgist tast maŋa lii-uv vuovâs äigi juátkiđ luuhâđ taam kielâ, jis sun áigu já haalijd oppâđ lase. Täid uáppoid kuleh sehe máttáátteijee luvâlduvah, ete ennuv uáppee jiečânâs pargoh, tegu čäällimhárjuttâsah. Vuossâmuu ive uáppei fáádáh láá om. Kirjâlâš kevttim, “Anarâškielâ kirjekielâ mudoh”, “Jienâdâh- já hämioppâ”, “Ceelhâ- já sänihammimoppâ”. Oho 37 aalgij Petter Morottaja “Kirjâlâš kevttim” ‑kurssâ, mii pištá juovlâmáánu loopân. Tast láá luvâlduvah 8 tijmed, stivrejum hárjuttâsah 20 já jiečânâs pargo 105 tijmed. Meid “Anarâškielâ jienâdâh- já hämioppâ” -kurssâ álgá taan čoovčâ. Katariina lii čuovviittâspänitipšoo (valistushammashoitaja) Aanaar kieldâst. Sun parga jyehi ahasâš ulmuiguin, mut iänááš kuittâg párnáiguin já puáris ulmuiguin. Suu pargosaje lii sehe Avveel ete Aanaar pänitipšoost (hammashoitola). Taan lasseen sun jotá om. škoovlâin, peivikiäjuin (päiväkoti), puárásijviäsust já meid eres siijdâin, tegu Njellimist já Čevetjäävrist. Suu pargo lii maaŋgâpiälásâš, jiečânâs já sun lii uážžum jo sárnuđ váhá anarâškielâ tast. Katariina mielâst ličij-uv hirmâd tehâlâš äšši, jis ulmuuh pyehtih uážžuđ palvâlusâid jieijâs kielân. Sun lii huámmâšâm, maht kielâst lii hirmâd stuorrâ merhâšume om. puáris ulmuid, kiäid ääši iberdem sáttá leđe viereskieláin motomin váhá vaigâd. Jieijâs mielâst suu kielâtáidu ij lah vala nuuvt pyeri, et mátáččij puoh aasijd čielgiđ anarâškielân. Muđoi-uv ličij pyeri máttááttâllâđ mon peri sämikielâ, jis áásá tääbbin sämikuávlust. Eellim lii eenâb älkkeb talle . Katariina ij vala tieđe, mii sust šadda “styeresin”. Sun lijkkoo kuittâg ennuv čälimân já osko já tuáivu, et taat kurssâ iššeed suu tast. Uážžu talle uáiniđ, maht sun piergee jieijâs uápuin já mon kuhháá toh sust pišteh. Sust lii pääihist šaddoviste, kost sun viljâl raasijd, tomatijd, kuurkâid, mansikâid, jna. Toos mana ennuv äigi kidduv já keessiv, ko šoddâd jies puoh. Tälviv sun jotá lihâdempuudâin aalmuglâsopâttuvvâst. Sun lohá kiirjijd já meid váhá tuáijoo. Čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja saahâ 6.8.2010 Paijeel kulmâlov ihheed tassaaš ohtâ olmooš mainâstij munjin, ete sun uáiná ko suu eenikielâ jáámá. Mut onne mij puoh uáinip, ete anarâškielâ lii kievrâ já tot iälá kuhháá. Kuulmâlov ivveest anarâškielâ tile lii puáránâm, uánihis lavhijguin mut ubâ ääigi ovdâskulij, já läävhih láá lamaš ennuv. Tääl mij kuullâp anarâškielâ peivipaaihijn, škoovlâst, radiost, ucánjáhháá televisiost-uv. Mij luuhâp anarâškielâ kiirjijn, Anarâš-loostâst. Já mij lávluv anarâškielân. Taat tääl nohhee kielâškovlim lii ohtâ mergâšittee lävkki ovdâskulij. Aanaar kieldâ peeleest mun kiijtám toimâlâš pargeid, Kaabi Eljis Márjá-Liisá, Annika já Irmeli, tievâsmittemškovliittâs máttáátteijeid, kielâmiäštárijd já puohâid, kiäh láá lamaš fáárust. Ennuv lukko uáppeid. Tij kyeddivetteđ anarâškielâ ovdâskulij. Keđgijäävri kirkko Njeellim kuávlu rávásub ulmuid lii “Keđgijäävri kirkko” uápis, mut nuorâbáid njeellimlijd já viestârbeln Aanaar ässeid tot lii iänááš oomâs. Äšši kulá Njeellim kuávlu historján já váátá täärhib kuorâttâllâm. Kirjeest “Tavggai vuoldi”, mii lii teddilum 1959 Suomalaisen kirjallisuuden Kirjapaino OY:st Helssigist, maainâst Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja, 1892 – 1963) moonnâm ihečyeđe pelimuddoost Keđgijäävri kirhoost návt: ”Nyevt čyeti ive maŋaskulij lai moránâm kirkkohallitusâst taggaar juurdâ (suullân 1860, čällee. las.), et Ruošâeennâm orjâlâšâi luterilij kirhojesânij várás kolgâččij rähtiđ aldeláá rukkoosviste, tastko Piälppáájäävri kirkko lai tooid aaibâs kuhes määđhi tyehin. Já nuuvt táát aaigâ šoodâi tuottân. Jide aalgij rukkoosviste rähtimtyeji Aanaarjäävri nuorttiibel, Kolnjuuvuonâst 18 km Keđgijäävri nuorttiikiäčán. Rähtimmiäštárin lái Simo Juhháán ‑nommâsâš almai Kajaanist, já sust lai meiddei alge fáárust, alge nommâ lai Undrig. Lasetyejialmajin sun finnij päikkikodálijd tađe mieldi ko taarbâšij. Kuittâg jo láin ubâ tyejiääigi tyejeest Sulgušjäävri Maattiš já suu viljâ Juhánâsâš. Tot ij lah táán čällee tiäđuust, et kuhe-uv tot rähtimäigi piištij, mut tomhân kal mij iberdep, et ij tot tuoggaar stuorrâ táálu oovtâ ivveest valmâštum. Tastko talle iä maššineh hurijdâm mut puoh rahtii kieđâi, mii laš lam mađe. Ive 1862 tot táálu šoodâi vaalmâšin. Já juáháš kii tom rukkoosviste laš uáinám, te ferttee tubdâstiđ, et tot Simo Juhháán lii lamaš ton ááigáš áámmátalmai visterähtim háárán. Ton rukkoosvisteest lijjii eromaš pyereest rahtum uuvsah, lasah já meiddei tullâpyellimsajeh. Loonjah lijjii 5: ohtâ rukkoossali, nubbe lai paapâ káámmár, kuálmád lai kirkkovievâ várás, niäljád lai taggaar kolmâ viste, kuus markkânviehâ nuollii peskâidis, já viđâdin lâi veeskir. Päikkikodáliih kuččuu táám rukkoosviste Keđgijäävri kirkkon. Mut ij táám Keđgijäävri kirhoost lah immeelpalvâlus lámáš ko kulmii. Já taid lii toimâttâm ruávást Virkkula. Mun lam kuullâm puáris ulmui mainâstim, et ennuu lijjii ulmuuh čokkânâm Keđgijäävri kiirkon immeelpalvâlus ääigi. Mut tot ij lah tiäđuust, et ennuu-uv lijjii puáttám toh Ruošâeennâm orjâlâšah. Mut laa vissâ kuittâg toh-uv puáttám, kuás juo mainâstii puárráseh, et lai ohtâ riges nieidâ tobbeen mottoom orjâlâšâst já toos lasseen lai vala muččâd. Já tom lai taallaš Sulgušjäävri ässee Juhánâs Matti rokke tuáivum mannjeen, mut ij finnim. Já mainâstii, et taallaš Aanaar lukkár-uv lai toos mielâstum, mut ij totkin tom finnim. Já nuuvt ahevávt keevâi, et ij Keđgijäävri kirhoost pááccám mihheen cuápcuvâš mušto, tastko tot puolij siämmáá peeivi (30.6.1937) ko pispe Mannermaa rokke viihkâi Avveel rukkoosviste.”. Lesk-Ant Uulá čallust čielgá ohtâ mielâkiddiivâš äšši: kirkko rahtui nuorttlâšâi já anarâšâi kulttuurrääji paaldân, mut ij eissigin anarâššáid, ijge nuorttláššáid, pic orjâlâššáid kiäh assii Ruošâenâmist. Meid nubbe äšši čiälgá siämmáá čallust: táválávt ko kirkko puálá, ton sajan ráhtoo ain uđđâ kirkko, mut Keđgijáávrán ij rahtumgin. Nuuvtpa viehâruš puátá mielân taggaar suámálâš äšši, et Keđgijäävri kirkko rahtui kulttuurrääji oolâ liijká-uv Syennjil nuorttlâšâi ortodokšâosko tuástumân, sehe máhđulávt vala sii jurgâlmân evaŋgelisluterilâš ooskon já virgálâš čielgiittâs ”Ruošâeennâm orjâlâšâi luterilij kirhojesânij várás” ličij lamaš mottoomlágán čiehâmčielgiittâs. Ko kirkko puolij ive 1937, lâi meid nubbe maailmsuáti puálláástâlmin, ijge lamaš mihheen jiermijd älgiđ eidu talle rähtiđ uđđâ kirho puállám kirho sajan. Na ko maailmsuátigis nuuvâi já Piäccám lâi muádilov ive maŋa monâttum Ruošân maasâd, rääji lâi toppâlum, iäge nuorttlâšahkin innig lamaš Syeinnjilist, pic sij lijjii varrim evakkon Suomân, ij tiäđust kiirhongin lamaš talle innig mihheen táárbuid. Liijkâ nanosávt nabdam, et jis Piäccám ličij siäilum Suomâ uássin, te tállán soođij maŋa ličij Keđgijáávrán huksejum uđđâ já muččâdub kirkko ovdii sajan. Ilmari Mattus Kesipeivi Lâi mučis kesipeivi, syeiničuoppâm äigi. Vuolgijm nijtteđ mottoom jäävri rido, mun Aillâ-obijnân já “reŋgâ”. Reeŋgâst suájáliššá uálgialn já munnust hááráveh. Niijtijm ubâ peeivi já mun vuoššim val käähvi já čuorviistim skipárijd käähvi juuhâđ. Reŋgâ lâi halijdiđ Ailláin väzziđ kietluvâi. Togo lâi juhâskurčče, mast lijjii jieŋâles rääigeh. Aillâ aalgij togo kaččâđ já ain njuškij tom juuvâ rasta. Reŋgâ ij ostâmgen uáiniđ taid raaigijd já nuuvt purššááttij toho. Ko tobbeen pajas kiäsádâđâi, lâi puáhhááttuv räje njettin. Ij lamaš reeŋgâst šiev mielâ ko poođij käähvi juuhâđ, mutâ muoi Ailláin puovvustáim nuuvt čuuvtij, et reŋgâ lieggânij. Eelijm vala tyeje looppâtmin já väzzilijm maasâd. Kyehti kilomeetter vaazijm skuŋkâttijm pálgá mield miäldáluvâi. Ij lamaš haalu innig kietluvâi väzziđ. Lâim vaibâm já njuoskâm puohah. Saara-Maria Sarre Postâalmai Tuhháátoovcečyet ive aalgâst, mii lii muu muštoost, poostâ jođettii Ucjuuhân ohtii ohhoost. Jiem tieđe, mon ääigi eeči aalgij ton paargon, ko mun mušteškuottim, te tot lâi postâalmai. Lâi stuorrâ čapis lavkkâ já stuorrâ pisso revolver, maid koolgâi vijlâsijn kyettiđ já tom määđhi koolgâi eelliđ neelji peeivist. Jis lijjii šiev šooŋah, te ellii tälviv ergijguin vyejen, keessiv vääzin já jaavrijd suuvân, mutâ kiđđuv já čohčuv, ko ij peessâm jaavrijd suuvân, ige jieŋâ kuáddám, juttii jaavrij pirrâ. Kaamâsist lâi postâhoittájeijee, kii hyeneeht maatij suomâkielâ, ko lâi ruátálâš. Satâččij eeji. Ij eergi uážu jieŋâ oolâ. Moonâi olgoláá já keesij viehâruš eergi. Ergi njuškij eeji paaldân já koččáin kuohtuuh. Tast lâi koččâmuš, maht peessâđ meddâl – virde teedij jieŋâ vuál. Nuuvt ergi jurgâlâđâi rido vuást, vuojâi já keesij eeji já ko peesâi eenâmân, te vala keesij nuuvt kuhháá, ko ergi peesâi eenâmân. Tast eeči jurgâlâđâi maasâd táálun. Kolmâ ijjâ lâi, pihtâseh lijjii jiäŋŋum pajalân. Tast kuškâlâđâi já iđedist ko poođij pááikán, toho lâi šoddâm alge. Saara-Maria Sarre KESIUÁGGUM Lii keesi já syeinimáánu. Matti já Ella lává iäljáris uággooh já maŋgii keessiv suoi laaviv ugguđ jäävri riddoost. Suoi lává oppâm uágguđ jo aaibâs uccen já mättiv jiejah-uv uággumstáágu rähtiđ. Matti já Ella tiettiv, ete uággum várás kalga leđe stággu, tuárgu, kobđottâs, tiäddu já vuoggâ. Vuoggâstáágu suoi čuoppâv já vuollâv nuorâ supemuorâst. Stáágu kiäčán suoi čuolmâdává tuárgu já tuárgun kobđottâs, tiäđu já vuogâ. Vuogân taarbâš meid seepti, mii hokâttâl kyele toppiđ vuogâ. Septin puáhtá leđe máátu, suoksâ teikâ uccâ kuálááš. Vuogâi já seeptij lasseen sunnust láá uággumreeisust fáárust meid čollimpuuvkoh já saŋkoh, moid suoi pieijâv kyelisaallâs. Onne-uv Matti já Ella čokkáv riddokeeđgij alne uággumin. Matti lii jo koddám vuáskun já pieijâm uđđâ mááđu vuogân já luáštâm vuogâ uđđâsist čáácán. Sun kávkkáá kobđottâs vâi uáináččij, jis kyeli puátá nivkkođ mááđu. Talle kobđottâs-uv vuáju čääsi vuálá já tast tiätá, ete kyeli lii toppim vuogâ. Toppim maŋa Matti ravgee ain kyele pajas, tuáppee tom, huško puuvko novdáin kyele uáiván já koddá tom. Tastmaŋa sun kálgá kyele vuogâst, luáštá tállán voorâid já piäjá saaŋkon vyerdiđ čollim. Maatist lii-uv onne pyeri kylilukko. Nubbe-uv vuásku lii jo toppiimin suu mátuvuogâ. Ellaast ij lah onne siämmáá šiev kyelilukko. Ella ij lah vala koddám oovtâgin kyele. Sun uágui já kyeli toppij vuogân, mutâ eidu ko Ella lâi rovgiimin kyele pajas, tot peesâi luovâs já vaaldiđ mááđu fárusis. Ij Ella tom liijká muurâšt. Sun tiätá, ete motomin kyeli piäsá luovâs já váldá tuše seepti. Ella piäjá uđđâ mááđu vuogân já juátká uággum. Sust lii kale asto vyerdiđ uđđâ saallâs. Lii mučis kesipeivi ige lah huáppu kuussân. kobđottâs = koho nivkkođ = nykiä septi, seepti = syötti snippođ = napata onkeen stággu, stáágu = onkivapa supe = haapa tiäddu, tiädu = paino toppiđ = napata tuárgu, tuárgu = siima uággoo = onkija uágguđ, uágum, uággu = onkia vagge, vage = koukku vuáijuđ, vuájum, vuáju = upota vuoggâ, vuogâ = ongenkoukku vuoggâ, vuogâ = onki Ketki (Gulo gulo) Netiellei hiäimu stuárráámus ovdâsteijjee Säämist lii ketki, mii lii luokkadum stuorrâpiättun. Ton kukkodâh ohtân seibijnis lii 85 seentist pajeláhháá meetterân, koskâmiärásâš tiäddu niŋálâsâst 11 kiilud já orásist 16 kiilud. Stuárráámus viekkejum niŋálâs ketki lii tiäddám 20 kiilud já stuárráámus viekkejum ores ketki 28 kiilud. Keeđhi válduivne lii tevkisruškâd, motomin joba čappâd já siijđoin láá nuuvtkočodum ááisáh, ađai kuárttil kobdosiih kuovgisruškis sárgáh, moh älgih čuámáttâsâi moojiibeln já jotkâšuveh čuárbbelij paijeel seibimaddui. Tah luostâgeh muttojeh tevkkâdubbon taađeest ko keeđhi ahe lassaan. Peljikeejih, kállu já nierah láá kuovgâduboh ko válduivne. Keeđhist láá stuorrâ kepileh verdittijn keeđhi jieijâs stuârudâhân. Nuuvtpa jis kiđđâcuoŋŋuu oolâ myetistâm voosâst kuáhtáá keeđhi luodâid, taid älkkest puáhtá siävuttiđ ucessiähá kuobžâ luoddáid. Ketki ko lii pelduvváid šušmelávkkoo, te ton monnjâjyelgi luoddâ sáttá leđe joba 16 senttid kukke já 12 senttid kubduu. Koozah tast láá vittâ, moh láá pasteleh, sehe kaavreln já mestâ aaibâs vielgâdeh. Kozâidis áánsust tot puáhtá kuárŋuliđ häppilávt muorân já jobá viešidiđ poccuuuáivi čuárváduvâinis muorâkierrui. Keeđhi ruottâm ij lah erinomaš jotteel, pic tot lii taggaar suámálâš luággum já jurdáččij, et tot ij lah meendugin vuoimijdšeštee. Ketki pasta kuittâg luágguđ oovtmano maaŋgâid penâkkulâmijd ooroosthánnáá siämmáá kuávlun, tegu tiäđáččij aaibâs tärkkilávt kuus lii monâmin. Tot puáhtá ruottâđ nuuvt iho ko peiviv-uv já pirrâmpeeivist mätki ovdán jobá 50 km:d. Luágudijn tot orosist ain tommittáá, et merkkist hajârávsáinis miestâmadduid já jalŋaid haajâs, jeđe juátká määđhi. Veikkâ tot lättee-uv návt, tast ij kuittâg lah nuuvtkočodum reeviir, pic merkkiidijnis tot haalijd peri tieđettiđ šlajâkuoimijdis, et sun še lii joođoost. Ketki lii hyenes já čyerbissiähá pivdee, mii iänááš puárskud pivdohomáidis paldeetmáin salâselles liijgás tooláá. Lii eres äšši talle, ko sijvo lii kiätkán pyeri. Cuáŋuisiijvost, mii kuáddá keeđhi, mut ij poccuu, tot puáhtá koddeđ jobá luuvijd poccuid siämmáá sajan. Tiäđustkin tot ij vaje taid puoh puurrâđ ohtân, mut tot koddá-uv taid vuárkán, moigijn ávhásteleh talle eres-uv keeđhih, kuobžah, káránâsah, riämnjáh jna. Ketki kuodâš salâselleids ruovjijd jieškote-uv sajan, čiähá muottuu vuálá já kuužâst vala oolâ merkkân tast, et vuárkká lii suu. Ko ij lah valjeäigi, te ketki ferttee tuuttâđ toos, mii lii kuás-uv finniimist. Keesi ääigi ferttee usâstâllâđ rááđuid já jis taggaar sáttoo kavnâđ, te tot orostâl ton lunne nuuvt kuhháá, ko purâmâš keelijd, tâi pissee leđe, ovdâmerkkân kuobžâin. Meid muorjijd ketki porá loppâkeesist. Keeđhi kieimâm lii koskâkeesi. Ko parâttâllâm lii tábáhtum te šohânum manesellâ (hedelmöitynyt munasolu) ij tállán tarvangin kuáhtun, pic rievdâd kuáhtučorvij miätá 3 – 4 mp, jeđe tarvan kuáhtusiäinán kuásnii roovvâd-, skammâmáánu suulâin. Iäskán talle niŋálâs ketki lii olmânáál čuávjist. Aktiivlâš čuávjivuotâ pištá 30 – 40 pirrâmpeivid já nuuvtpa niŋálâs ocá uđđâivemáánust olssis vuovâs vaskâm monnii rávhálâš tuodârkuurâst, ađai värivieltist, kuáivu toos maangâsuárgág kuhes kuovđâšm já čivgá kyevtist viitân suullân 100-rammisijd čalmettes viälppáid, main lii jo mottoomlágán čivgâsoovsâ pajalist. Ko enni lii njuállum taid vistig koškesin já njomâttistám, te viälppáh uážžuh-uv tast maŋa piergiittâlškyettiđ koskânis. Toh kiesâdeteh nubijdis pirrâ ohtân soovsâpállun já enni eelâš ain moddii, motomin tuše ohtii pirrâmpeeivist njoomâtmin taid já vuálgá oppeet piivdon. Kuovđâšm suddá táválávt jo válburpeeivi suulâin já talle viälppáh kalgeh leđe kiärguseh vyelgiđ ennis fáárun. Kuuđâ – čiččâm mánuppajasâžžân keeđhi viälppáh vyelgih kiäinusis já suhâjuátkimahan toh šaddeh 16 mánuppajasâžžân. Rávhuiduttum 1982 já uáli čuuvtij uhkevuálásâš Eellimahe 10 ihheed Lii 16 päikkinoomâst Kiehâ Kiehâ lii vissâ puoh uáppásumos lodde aainâs-uv jienâs peeleest já jis koijâdičij veikkâba ovdâmerkkân viiđâ ihásâš kielâpiervâlpárnást, et maht kiehâ jiennâd, te vástádâs ličij kale vaalmâš. Eres äšši lii oppeet tot, et kales kievâ láá uáinâm. Kiehâhân almostuvá Sáámân siämmái aigij, ko ruopsis vuásâš ruávgá, mäihličääci kolgá já suávvil kođá, ađai vyesimáánu koskâmuddoin. Kiehâ lii maaŋgâi mainâsij já tiivtâi lodde já luvijmield, jos iä jo čuođijmield liččii toh lavluuh, moh kievâst já ton kollejienâst láá rahtum. Kiehâ kokká puoh muččâdumosávt talle, ko kiđđâ lii jo puáttâm já keesi eidu älgimin. Kiehâ kokká ubâ algâkeesi, mutâ te jaska kukkâmist syeinimáánu loopâbeln. Na manengis tot nuuvt taha? Ohtâ suijâ lii tot, et eres-uv lodeh jaskodeh syeinimáánust viizârdmist, ko kiihâm já pessimhomáh láá lappâd. Nuuvt taha kiehâ-uv. Motomeh loddááh kale vizârdeh vala porgemáánu-uv pelni, mutâ toh láá-uv tagareh, moh rähtih muáddi-uv uđâgâšpiäsáduv keesist. Kiehâ vuálgá táválávt varrimmmáátkán jo syeinimáánu loopâst, et tondet-uv kukkâm jaskoduvá. Ovdlist ulmuuh uskuu, et kiehâ ko lii puurrâm laddâm luámmân, te talle lyemečalme tarvan ton čuddui já tot jaska kukkâmist. Mäddiláá siämmáá lyemečalme saajeest lii haavvâr, teikkâ monnii eres syeinišado siemmân, mii tarvan čuddui já čohčuv vala kiävá nuuvt, et kiehâ muttoo-uv loopâst vala vällin. Taan-uv ääšist tuotâvuotâ kievâst lii ennuv imâšub, ko jieš tot maainâs vällin muttuumist. Ruátálâš loddetotkee lii čáittám tuottân, et kiehâ ij tuše sulâstit olgohäämis peelest vääli, mut tot lii jobá njuálgu kopio mottoom afriklâš uccloddáášväälist. Tuše kievâ njune ij sulâstit ton vääli njune. Kievâ tuođâliih eelimvyevih láá meiddei imâšuboh, maid ovdâmerkkân ton mučis jienâ adeličij jurdeliđ. Kiehâ lii taggaar huáđđoo, mii iälá tuše nubij ludij kuástádâssáin. Kiehâ lii parasiit já tothân uáivild tom, et kiehâ ávhástâl nube lode kuástádâssáin. Kiehâ lii lodde, mii ij kuássin jieš lääli monijdis, mutâ tot mannee mottoom nube lode piervâlân maanees já tot lodde talle láálá kievâ mane nuuvt kuhháá, et tot kooččât korâidis. Ij lah vissâ aaibâs tärkkilávt tiäđust, maht kiehâ lättee talle, ko tot mannee nube lode piervâlân já taggaar-uv teoria lii puohtum oovdân, et kiehâ monniiččij jo enâmist já tast maŋa tot toppiiččij maanees njálmásis já kirdettičij ton mottoom loddáá piervâlân. Nubbe teoria lii, et kiehâ syele fákšoo já tarkkuustâl ton lode tooimâid, maid tot lii valjim uđâgis piemmen já ko tilálâšvuotâ puátá, te talle tot tuámit piervâlân, leggist, teikkâ porá oovtâ mane já monnist jieijâs mane sajan. Vala lii ohtâ vyehi, maid totkeeh joba láá uáinâm-uv. Kiehâ soodâst uccloddáá piervâlân, tegu välli já ko vaanhimlodeh suorgâneh já pallajeh, te kiehâ monnist ton puudâ uáli huápust já mana kiäinusis. Totkeeh ko läävejeh taan ääigi tutkâđ veikkâ magarijd aašijd, te toh láá finnim čielgâsân, et mestâ peeli kievâ moonijn láá kavnum leibiloddáá piervâlist já oroččij-uv lemin nuuvt, et leibiloddááš lii puoh pivnuumus kievâ piämmuvaanhimân. Eres piämmuvaanhimeh, mon kiehâ mielâstis meid väljee, láá pešnirihhááš, vyevdiloddááš (järripeippo) já vala ränislivkkár (harmaasieppo). Motomin kiehâ feilee monniđ taggaar lode piervâlân, mii piämmá uđâgijdis siemânijguin. Tallehân kievâ uđâgâš tiäđust-uv jáámá niälgán. Motomin sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et kiehâ mannee taggaar lode piervâlân, mii ij ollágin piemâ uđâgijdis já tothân lii čielgâs maht tallegis kiävá. Mutâ jos tiäivás-uv olmâ piämmuvaanhimlodde, te talle kale kiävá pyereest. Uđâgâš kooččât korâidis hirmâd jotelávt, vuálá kyevti oho läällimääigi maŋa já uđâgâš ko lâš peessâm korâi siste meddâl, te tot uigâd tast maŋa eres moonijd já máhđulijd uđâgáid-uv meddâl piervâlist nuuvt, et piäsá jieš ohtuunis iälustiđ tobbeen. Piämmuvaanhimeh piemmih kievâ uđâgáá kulmâ oho piervâlân já tast maŋa-uv vala nuuvt kuhháá, et tot kostâškuát kirdeđ, ađai ucemustáá kulmâ oho. Uđâgâš šadda huápust já nuuvtpa piämmuvaanhimijn lii-uv hirmâd korrâ pargo piemmâd uđâgáá, mii lii maaŋgâkerd stuárráb ko piemmeeh jiejah. Kiehâ algâttâl máádâs varriimis syeinimáánu loopâst já čohčâmáánu aalgân majemuuh-uv lodeh láá varrim Säämist meddâl. Toh värrejeh trooppisâš Afrikân já must ij lah tiätu tast, et mannejeh-uv toh tobbeen-uv, vâi vuoiŋâsteh-uv toh já tuálih luámu, nuuvt tegu ulmuuh, kiäh värrejeh táálván lieggâ enâmáid jáđe puátih kiäsán Sáámân. Vuoli Ilmar Mii, moh? Sämikielâst láá maŋgâ taggaar sääni moi ohtâvuotân kalga pieijâđ eres sajehäämi ko suomâkielâst. Mii-pronomin lii taggaar. Suomâkielâ malli táájut motomin ettâđ om: Mii elleesun tuo jotá? Suomâkielâst mikä-pronomin ohtâvuotân kulá nominatiiv, sämikielâst mii finnee maaŋgâlovo akkusatiiv. Sämikielâ: Suomâkielâ: maaŋgâlovo akkusatiiv oovtâlovo nominatiiv Mii ulmuid tun lah? Mikä ihminen sinä olet? Mii peeivijd onne lii? Mikä päivä tänään on? Mii jaavrijd lii aldemustää? Mikä järvi on lähimpänä? Moh-pronomin rektio ij lah nuuvt váádduh. maaŋgâlovo akkusatiiv maaŋgâlovo partitiiv Moh luudijd tuoh láá? Mitä lintuja nuo ovat? Moh ruuđâid taah láá? Mitä rahoja nämä ovat? Moh-pronomin puáhtá liijká finniđ nominatiiv-uv om. talle ko tot kiävttoo tego pronomineh kotemuuh já kuábbááh: Moh kammuuh láá tuu? Mitkä kengät ovat sinun? Moh ohoh láá čuovâdumoseh? Mitkä viikot ovat valoisimpia? Moh nieidah láá muččâdumoseh? Mitkä tytöt ovat kauneimpia? Matti Morottaja Kielâ já identiteet Mun lam majemui aaigij finnim kriitiik tast, et “Anarâškielâ servi váldá meendu lieggâsávt vuástá jyehi anarâškielâ sárnoo, suu etnisâš tuáváážist peerusthánnáá” já et “servi ij adde tuárvi saje tagarijd sämmilijd, kiäh iä määti kielâ”. Nube tááhust tagareh anarâšah, kiäh aneh jieijâs anarâžžân (taan tááhust jiem vääldi pele toos, maht / mondiet sij keččih, et sij láá anarâšah) mut iä määti kielâ, iä lah puáhtám servâđ Anarâškielâ siärván tondiet ko seervi jesânijn váttoo kielâtáiđu. Maht te kalga viggâđ taan tiileest ovdâskulij? Kielâ monâttem toovât poččâ mielâ – aaibâs tego olmoošáárvu ličij nistemin. Toh sämmiliih, kiäh karttii kyeđđiđ jieijâs sämivuođâ já sämikielâ škoovlâst já asuntolast, lijjii taas páguttum. Ohtâgin muu tubdâm sämmilâš ij muuštâš táid aaigijd puorijn já ilolâš mieláin. Tieđâ kiävttá sist nomâttâs stolen generations, suáládum suhâpuolvâ. Sij iä lah jieijah pastam porgâđ toos maiden, et sist lii kielâ rievedum. Sii maajeeldpuátteeh iä lah innig oppâm sämikielâ. Táid ulmuid suomâkiel škovlâmaailmân sirdâšum lâi hirmos šokki. Sij meridii, et sii párnááh kolgii piergiđ pyerebeht škoovlâst ko sij jiejah lijjii piergim jieijâs škovlâääigi, já nuuvtpa sii párnááh oppii tuše suomâkielâ. Näävt jotelávt já “älkkeht”, oovtâ suhâpuolvâ ääigi, kielâ rieveduvvoo, já vuáimálâš kielâmolsom álgá. Eidu taan jotelis liävtu keežild kielâ háváduvá älkkeht. Sämikuávlun vuolgâttuvvojii máttáátteijeeh mäddin, iäge sij máttám sämikielâ ollágin. Sämimáttáátteijeeh illá kávnojii. Soođij maŋa, ko mudoi-uv almugij identiteet paijaanškuođij, vuolgui tast, et ulmust lâi tuše ohtâ eenikielâ. Taat koijâdui siämmáá älkkeht já siämmáá ohtâvuođâst ko eres-uv persovntiäđuh – lâihân ulmust mudoi-uv tuše ohtâ nommâ, šoddâmäigi já persovntubdâldâh. Taan tyehin lâi juurdâ “ohtâ eennâm, ohtâ aalmug já ohtâ kielâ”. Virgálávt ääših iä lah valagin ovdánâm: taan ääigi tieđâlâš tutkâmuš tuhhit tom, et ulmust pyehtih leđe maŋgâ eenikielâ. Virgálijn registerijn lii ain toovláš vyehi: tuše ohtâ kielâ tuhhiittuvvoo. Taat lii saje, mon ferttiiččij jotelávt mutteđ. Já mii lii hirmâd murâšlâš, taan ääigi motomeh sämipolitiikkáreh láá váldám tehelumos pargonis “kocceeđ” tego pooliseh almolii oornig kuás-uv, kiäst lii vuoigâdvuotâ almottiđ jieijâs eenikielân sämikielâ já kiäst lii vuoigâdvuotâ kulluđ Sämitige vaaljâluvâttâlmân. Maaŋgah ulmuuh tobdeh jieijâs sämmilâžžân, mut sij iä tagarin tuhhiittuu. Jieš lam keččâlâm jeđđiđ táid ulmuid toin naalijn, et ulmuu identiteet já haalu sämikielâ oovdedmân ij pyevti leđe oovtâ vaaljâluvâttâlmist kiddâ. Juáhháást lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ já máttááttâllâđ tom já tuálvuđ tom ovdâskulij. Jieš lam majemui aaigij maŋgii smiettâm tom, lii-uv muu saje tuođâi-uv tyeggáár luvâttâlmist, mast šaddeh tuše sierâmielâlâšvuođah já riijđoh. Amahân te mun pastaččim ovdediđ sämikielâid siämmáánáál ko ovdil-uv, veik jiem kulâččiigin vaaljâluvâttâlmân? Já magareh tobdoh láá ulmuin, kiäh mättih kielâ? Toh puárrásub anarâšah, kiäigijn mun lam sárnum, nabdeh, et sij láá vájáldittâm ennuv jieijâs kielâst iäge sij jieijâs mielâst innig sáárnu tom siämmáá pyereest ko sii vanhimeh já madârvanhimeh. Sii láá čielgâsávt-uv epivissáh jieijâs kielâtááiđust. Já tagareh ulmuuh, kiäh láá eskin máttááttâllâm kielâ (sii etnisii tuáváážân kejâhánnáá), láá meiddei epivissáh jieijâs kielâst, tastko sämikielâ lii sijjân viereskielâ. Sist kuittâg lii taan tiileest, ko suhâpuolvah láá monâttum, stuorrâ ovdâsvástádâs tuálvuđ kielâ ovdâskulij. Taggaar olmooš, kiäst láá sämimadduuh, uáiná jieijâs mahtnii madâräijihijdidis já –áhuidis pálgái alne, nuuvt et sust lii “voorâst”motivaatio máttááttâllâđ kielâ. Tagarijd ulmuin vuod, kiäh láá puáttám ulguupeln, lii epivises tobdo tast, tuhhiittuvvojeh-uv sij kielâpirrâsân, veik sist kielâmáttu ličij-uv já šiev áámmáttáiđu-uv. Oovtâgin kielâsárnost ij lah taan ääigi vuovâs tobdo. Mun še lam maŋgii karttâm smiettâđ, maggaar sämikielâ sárnoo mun lam. Must lii tyehin suullân 15 ive äigimuddo, kuás must ij lamaš máhđulâšvuotâ sárnuđ anarâškielâ jur ollágin. Muu pärnivuođâ päikki Pärttihist kale lâi kyevtikielâg. Eellim tuálvui muu toin naalijn, et sämikielâ lappui, ko tevdim oovce ihheed já värrejim enijnân Pärttihist meddâl. Já veik lam-uv luuhâm ollâopâttuvvâst “sämikielâ”, muu uápuh lijjii iänááš-uv pajekielâ uápuh. (Eskin tääl maccim sämikielâ sárnoi juávkun, tastmaŋa ko lijjim tulkkâm pajekielâ luhâmân škoovlâst; keejâ ovdâsaahâ.) Mut eskin uápuidân loppâkeččin peessim porgâškyettiđ eenâb anarâškieláin, ko lijjim čođâldittám tehelumos uápuid já jieččân kielâtáiđu lâi tuárvi nanos. Mun še karttim máttááttâllâđ anarâškielâ uđđâsist. Nuuvt et anarâškielâ máttááttâlmist tuubdâm ain jieččân “jiešoppâm čyerbin”. Jieččân párnáid kale lam sárnum anarâškielâ, mut taatkin ij lamaš mihheen älkkees valjiimijd. Jis kielâpiervâl ij liččii, muu párnááhkin iävá sárnuččii sämikielâ. Taan tiileest, ko oovtâgin sämikielâ sárnoo kielâtáiđu ij oro lemin maailm kievrâmus, lii tuše ohtâ máhđulâšvuotâ: porgâđ oovtâst. Taat tiätá tom, et jieškote-uv kolgâččij smiettâđ jieijâs rooli anarâškielâ ovdedeijen já tom, maid eidu sun pastaččij já halijdičij porgâđ kielâ pyerrin. Valmâš myenstereh iä lah faallâđ Anarâškielâ seervist iäge must alnaangin. Ain uáinám kielâsiärváduvvâst kuárus soojijd, moh láá siämmáá stuárráh tego kraattereh. Já uáinám tom-uv, et sämikiel pargosajehkin iä lah aldagin tuárvi taan siärváduvvâst. Taas-uv kolgâččij maidnii porgâđ. Taam čälidijn vuordâččâm, et kirkko aalgât jieijâs kielâstrategia rähtim, já vuárdám, et meiddei taat pyereed sämikielâi tile já kevttim ohtsâškoddeest. Eidu tääl ilodâm tast, et kielâ lii ovdánâm muáddi läävhi: Sämitigge lii finnim anarâškielâ kielâpargee já jurgâleijee, já Giellagas-instituutin lii puáttám ollâopâttâhmáttáátteijee. Anarâškielâ servi vuáđudui ive 1986, já toos lâi korrâ tárbu. Talle nuorâ eenikielsárnooh (luuvâ: puátteevuođâ kielâsirdeeh) kávnojii tuše neeljis – tallaa saavâjođetteijee já čällee perrust. Ko kielâ áštá näävt konkreetlávt lappuđ, talle ij lah ko ohtâ konstâ: sárnuškyettiđ kielâ nuuvt jotelávt já nuuvt ennuv ko máhđulâš. Anarâškielâ servi lii adelâm taas máhđulâšvuođâ. Talle ij lah jiärmálâš koijâdâllâđ tuođâštusâid sämivuođâst, kielâtuáváážist ige sämisuuvâin. Taggaar olmooš lii tohálâš kielâ ovdedeijee, kote tom máttá já tuástá sárnuđ. Koččâmuš ij lah lamaš tađe komálub ääšist, ige taam kuássin ige maggaargin ohtâvuođâst uážu siävuttiđ kielâlii diskriminaation. Anarâškielâ sárnoi juávkku lii ucce, jis toos rekinist puoh kielâsárnoid (suullân 400 olmožid). Já anarâšâi juávkku lii vala-uv ucce, jis toos rekinist kielâsárnoi lasseen tagarijd-uv ulmuid, kiäh iä määti kielâ: taat juávkku lâš talle suullân pajeláhháá 1 000 ulmuu stuárusâš. Taan ääigi, ko sämmilâš nuorâin lii ubâ maailm áávus valjiđ olssis hiäivulii áámmát, ij lah mahten vyerdimist, et näävt uccâ juávhust kavnuuččij tuárvi äššitubdâmuš já kielâtáiđu toin naalijn, et puoh kielâsirdemân uásálistee áámmátsuorgijd liččii tuárvi ennuv anarâškielâ sárnooh. Talle áinoo konstâ lii uuccâđ kielâpotentiaal nubenáál – vijđedmáin kielâsárnoi juávhu toin naalijn, et toos puátih fáárun iäráseh-uv ko sämmiliih. Sist lii hiäivulâš kielâpotentiaal já kielâsirdem uáinust tohálâš áámmáttáiđu. Tievâsmittemškovliittâs 2009–2010 peht anarâškielâ lii tääl peessâm taan tilán. Taah ulmuuh máttáátteh kielâ párnáid já nuoráid, já mii lii positiivlumos äšši, kielâ peesih tääl sii peht oppâđ meiddei tagareh táváliih ulmuuh, kiäh láá tom motomin monâttâm. Kielâiäláskitmist vuossâmuš lävkki lii pyevtidiđ vuorâsulmui suhâpuolvân vistig čoovdâpersovnijd kielâsirden já škuávlejeijen, já talle nubbe lävkki lii kielâ adelem (máhđulávt maassâd) táválijd ulmuid já eres-uv uáppeid. Anarâškielâ servi ij paste väldiđ ovdâsvástádâs virgálii kielâmáttááttâsâst. Taggaar ovdâsvástádâs ferttee leđe oppâlágádâsâst – tagarist, mast lii vuoigâdvuotâ adeliđ kielâuápuin tuođâštus. Luhhoost Anarâškielâ seervist lii lam máhđulâš porgâđ mottoom verd tieđâlii kielâovdedempargo. Já servi aainâs-uv lii vaalmâš tuárjuđ ulmui kielâoppâmproosees, já tagarist, kii moinnii naalijn máttááttâl anarâškielâ, lii tiäđust-uv máhđulâšvuotâ servâđ Anarâškielâ siärván. Taggaar ulmuid, kiäh positiivlii vuoiŋâst lii haalu ovdediđ kielâ, lii vissásávt saje Anarâškielâ seervist. Ain lase ideah já tooimah annojeh. Seervi stivrâ ij kiergân ige pyevtigin puoh ohtuu porgâđ. Talle ko kiäččoo kielâ ovdánem já tot, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš tom uáppih já kevttih (stuárráb sárnumjuávkku meerhâš kielâ nonnim), ij lah vuovâs keččâđ ulmui etnisâš tuáváážân ige eisigin šnuákkuđ teikâ huánášiđ nuubijd. Siämmáánáál ko ulmuin lii vuoigâdvuotâ – já masaba jo eđâččim kenigâsvuotâ – máttááttâllâđ maailm kielâid, sist lii vuoigâvuotâ já kenigâsvuotâ máttááttâllâđ jieijâs kuávlu ucceeblovokielâid. Kielâ kiävru, ko tom kiävttá eenâb. Tego Kuobžâ-Saammâl Matti lii motomin ettâm: mii aavhijd lii putes kielâst, mii ij kosten kulluu? Adai čielgiittâs toos, mondiet Anarâškielâ servi lii tääl tággáár ko tot lii, kávnoo anarâškielâ (já sämikielâi) aldahistorjást. Taan räi lep tääl peessâm, já täst lii pyeri juátkiđ – juáhháá kielâlii identiteet já kielâtááiđu oovdedmáin. Marja Liisa Olthuis Säämi kielâlaavâ ulmeh? Veikkâ mist lii-uv säämi kielâlaahâ, te päikkipááihui orjâlâškielâ oroččij lemin avkkâdmin ucebijd kielâid, ige koskâttuvâi jieš sämitige poolitlâš njunoškin oro olášutmin kielâlaavâ toin naalijn, ko kolgâččij. Majemuš ovdâmerkkâ tast lii uđđâsumos sämitige stiivrâ valjim, mast anarâškielâ ripâstui meddâl toin aggáin, et ohtâ stiivrâ jeessân lii pelianarâš, veikkâ ij määtigin anarâškielâ. Kalehân čiččâmjeessânsâš juávkun lâi kolgâđ šiettâđ aainâs ohtâ aanaarkielâlâš-uv, ko toos ličij taan vaaljâpaje ääigi lamaš máhđulâšvuotâ. Saahâ lii kielâlaavâst, mon mieldi kolgâččii puoh kielâjuávhuh leđe ovdâstum täsipiälásávt. “Täsipiälásâšvuotâ” olášui toin naalijn, et stiivrân šoodâi ohtâ nuorttâlâš já kuttâ orjâlâš. Muu mielâst ij suomâkielâlâš ige tavesämikielâlâškin pyevti olmânáál ovdediđ taggaar kielâjuávhu aašijd, mon kielâ sun ij haaldâš. Majemui vaaljâpoojij anarâšâid ovdâsteijee lädiairâseh láá aainâš táássáš turvâstâm “lappalainen”-koortân já tavesämikielâliih oppeet tuálih jieijâs pele, nuuvtko riehtâ lii-uv. Taat lii tuše muu uáivil, mut nabdam, et jiem lah aaibâs ohtuunân täin uáiviláin. Kielâlaavâst ij lah kale tárkká meridum, et maađij- já päikkikoddekoolbah kolgâččii leđe sämikielân, mut kuittâg uási koolbâin láá sämikielân já nuuvtko ovdeláá mainâšim, te orjâlâškielâ lii vuáitu pelni tain-uv. Ovdâmerkkân ohtâgin maađijkolbâ Avelist Suáđigil kieldâ rááján ij lah anarâškielân. Veikkâ Destia Oy (oovdiš Maađijlájádâs) jurgâlit iänááš maađijvuáváámijdis já tiäđáttâsâidis anarâškielân, mut maađijkoolbâi pehti nuuvt ij pyevti ettâđ. Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgádâh (Pohjois-Suomen aluehallintovirasto), Aanaar kieldâ, Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš (Lapin elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus), Pargovyeimitoimâttâh já Aalmugiäláttâhlájádâs (Kela) kale olášuteh kielâlaavâ, ko iänááš almottâsah láá še anarâškielân, mut Aanaar servikodde kirholâš virgeomâhâžžân olášut kielâlaavâ Anarist já Avelist tuše koolbâi uásild. Kirholijd almottâsâid tot almostit tuše suomâkielân já orjâlâškielân. Kirhoost kale kulá tááláá ääigi anarâškielâ, et tiet äšši vaarâ tuávŋá tai kirholij almottâsâi váilum já tot kale munjin tohhee. Na ko aldanškuát Aanaar já Suáđigil rääjist tavas, te kieldâkolbâ lii suomâkielân já orjâlâškielân. Kooveest uáiná, et á-puustav čuágástâh lii lasettum maŋa. Tot ličij váhá tegu siämmáš äšši, et Peccikko Räjičuumâst Ucjuuhân monâdijn liččii päikkinoomah UTSJOKI – UCJUUHÂ. Aanaar já Suáđigil kieldârääjist lii še kolbâ, mast láá päikkinoomah IVALO – AVVIL – SAARISELKÄ – SUOLOČIELGI (suomâkielân já orjâlâškielân), sehe kilomeettermereh vala. Kilomeetterverd taveláhháá Kuttoor maađijratkuuttuv koolbâst láá noomah KUTTURA – GUHTUR (suomâkielân já orjâlâškielân), mii lii ton tááhust OK, et Kuttoorist láá tuše orjâlâšah. Siämmáá ratkuuttuv puotâ láá nommâkoolbâst päikkinoomah ROVANIEMI – ROAVENJÁRGA (suomâkielân já orjâlâškielân), sehe IVALO – AVVIL (suomâkielân já orjâlâškielân). Lam kale kuullâm, et orjâlâšah liččii kiävttám Ruávinjaargâst noomâ Roavvenjárga, et ton tááhust nommâ ličij puástud. Na ko aldanškuát Tiärmáá, te tađe ovdil lii kolbâ TÖRMÄNEN – DEARPMÁŠ (suomâkielân já orjâlâškielân). Ko te pyevtit kirdemkiedi ratkuuttâhân, te tobbeen lii kolba mast kirdemsajattuv nommâ lii suomâkielân já orjâlâškielân LENTOASEMA – GIRDINGIEDDI. Vuossâmuu keerdi anarâš päikkinommâ määddild puáđidijn uáinoo Avveel siijdâ kuávdáást jotolâhrieggee aldandijn. Tast lii Njeellim nommâ suomâkielân já anarâškielân, mut še Ucjuv nommâ suomâkielân já orjâlâškielân, sehe MURMANSK. Siämmáá jotolâhrieggee pellâst lii pyecceiviäsu kolbâ suomâkielân já orjâlâškielân SAIRAALA – BUOHCCEVIESSU. Anarâškielâlâš tuáivuttâs (ij kolbâ) kávnoo S-market olgouuvsâst, mast lohá “Tiervâpuáttim”. Siämmáš tuáivuttâs kale lii še čiččâm eres-uv kielân. Avveel maađijkoolbâin kuittâg puoh hirmástutteemus lii Avveeljuuvâ pellâst, mast ton nommâ lii suomâkielân já orjâlâškielân. Tot ličij siämmáš äšši jis ovdâmerkkân Puáđupovveest Ucjuv paijeel mannee šaldepellâst ličij kolbâ UTSJOKI – UCJUUHÂ. Taat maađijkolbâ sovâččij pyerebeht Avveeljuuvâ kierrui Avveel-Maati puotâ. Nubbe anarâškielâlâš maađijkolbâ Avveel siijdâst lii Kuáppil maađijratkuuttuvâst, mast láá noomah KOPPELO – KOAPPIL. Sáttá leđe nuuvt, et tááláš Destia ij lah tiäđulâš oa-diftoŋ muttuumist uá-diftoŋŋân, et nommâ kolgâččij leđe KUÁPPIL, mut tot lii kuittâg eennâmvijđosâš finnodâh, et ton kenigâsvuotâ lii väldiđ aašijn čielgâs tâi aainâs visásmittiđ päikkinoomâi riehtâčäällim. Avveel S-market já Siwa-käävpi pelimuddoost lii stuorrâ kolbâ Njeellim maađij pellâst, mast láá tiäđuh Räji-Joovsep räjirastaldittemsaajeest já tast-uv tiäđuh láá suomâkielân, ruošâkielân já orjâlâškielân. Na ko vuálgá Avelist tavas, te lii ovdláhháá Äijihjäävri maađijkolbâ, mast ton mommâ lii suomâkielân já anarâškielân. Siämmáálágán kolbâ lii še Äijihjäävri taavaakeččin. Äijihjäävri máddáákeččin lii kolbâ, mast láá Ucjuv já Aanaar noomah láá suomâkielân já orjâlâškielân. Taah koolbah láá suullân love kilomeetter kooskâin, tuše kilomeettermereh muttuusteleh. Täin koolbâin lii še tiet nommâ ANAR, mon kale ferttee tulkkuđ orjâlâšnommân, ko tot lii aldeláá orjâlâškielâ, ko aanaarkielâ. Kaareehjuuvâ kuábbáá-uv pelni láá koolbah, main Kaareehjuuvâ nommâ lii suomâkielân já anarâškielân já maŋeláhháá Misseejäävri kuábbáá-uv pelni še koolbah MYÖSSÄJÄRVI – MYÖSSÄJÄVRI. Anarân puáđidijn čuákkipäikkikoolbâst lii oppeet INARI – ANAR já siämmáálágán kolbâ lii še Aanaar taavaabeln-uv. Aanaar kuávdáá koolbâin láá oppeet Ucjuv, Avveel, Kärigâsnjaargâ, Njuárgám, Kittâl já Lemmee noomah suomâkielân já orjâlâškielân, mut iä anarâškielân já hirmástutteemus Aanaar koolbâin lii Juvduu nommâ, ko tot lii suomâkielân já orjâlâškielân. Anarist tavas vyelgidijn Aŋŋel maađij ratkuuttuvâst lii Aŋŋel nommâ suomâkielân já orjâlâškielân, mut Rivdul nommâ lii suomâkielân já anarâškielân. Motomin ohtâ orjâlâš omâttâlâi-uv tom Rivdul-noomâ, ama lâi vissâ purâstuumin vala tom-uv. Tast puátteš anarâšnommâ kávnoo Nuárjuluovtâ kuábbáá-uv pelni, main noomah láá suomâkielân já anarâškielân. Tuáivunjaargâ maađijratkuuttuvâst lii suámálâš nommâ, mon algâuási lii čaallum anarâškielâ puáris čäällimvuovvijn já loppâuási orjâlâškielân. Sáttá leđe nuuvt-uv, et koolbâ ceggejeijee lii vissâ halijdâm noomâ leđe orjâlâskielân, mut ij lah muštámgin visásmittiđ čäällimvyevi. Siämmáá maađijratkuuttuvâst lii še Supeluovtâ nommâ suomâkielân já anarâškielân. Siämmáá ratkuuttuvâst lii meid Avveel nommâ anarâškielân siämmáá ko Čevetjäävri maađijratkuuttuvâst-uv. Taah kyehti koolbâ láá áinooh, main Avveel uáinoo. Čevetjäävri maađijratkuuttuv koolbâin lii Čevetjäävri nommâ anarâškielân, mut eres koolbâin tot ij innig tiettuu. Kaamâsân aldandijn päikkikode nommâ lii tuše suomâkielân, kuábbáá-uv keččin siijdâ já tast tavas monâdijn puátáh Kärigâsnjaargâ maađijratkuuttuv koolbah, main láá Ucjuv já Kärigâsnjaargâ noomah suomâkielân já orjâlâškielân, sehe Kárásjuv nommâ suomâkielân já tárukielân, mut ohtâgin nommâ ij lah anarâškielân. Tavenjaargâ (Nordkapp) orjâlâšnommâ KÁHPPA lii komálâš, ko tot kolgâččij leđe DAVVINJÁRGA. Ko juátká Ucjuvkulij, te puátá Tuurujäävri kolbâ, mii lii Tuurupuolžâ vieltist já nubbe kolbâ lii jäävri taavaabeln. Puátteš já áinoo kolbâ Tuurujäävrist tavas kidâ kieldârääji räi, lii Sevžjävri. Ton taavaabeln lii Pyeiskyelijávrái kolbâ, mut tot lii uážžum olssis orjâlâšnoomâ. Taah kyehti jávráá láá lamaš ovdil ohtâ já siämmáš jävri, mon kaskoo lâi kezis čuálmi, mut 1950-lovo aalgâkeččin rahtui Ucjuv maađij já tot juuđij eidu tien kezimus saje paijeel já nuuvt tot juovij jäävri kyevti uásán. Ko Ucjuv kieldârääjist macâškuát Aanaar kulij te rääjist lii Aanaar kieldâ kolbâ, mast noomah láá suomâkielân já orjâlâškielân. Suullân love kilomeetter merikooskâi puátih koolbah, main lohá suomâkielân já orjâlâškielân IVALO – AVVIL – KAAMANEN – GÁMAS. Na ko te vuálgá Kärigâsnjaargâ maađijratkuuttuvâst Kärigâsnjaargâ kulij, te ainooh anarâšnoomah, moh maađij pellâst kávnojeh, láá kyehti Supeluovtâ koolbâ Kaamâsjuuvâ pellâst. Tađe ovdil lii maađijkolbâ KAAMASJOKI – GÁMASJOHKA, suomâkielân já orjâlâškielân. Jis vuálgá Aanaar markkânist Kittâl kuávlun, te uážžu vuojâččiđ kidâ Lemmee räi, ovdilgo kávnoo vuossâmuš – já áinoo anarâškielâlâš kolbâ. Tot lii Ääivihjäävri ratkuuttuvâst já tien-uv noomâ lii mottoom orjâlâš imâštâllâm, kađâštâllâm já purâstum. Koolbah kale láá ennuv main láá Kittâl já Lemmee, sehe Avveel-Maati já Poka noomah suomâkielân já orjâlâškielân, mut iä anarâškielân. Menišjäävri ličij vuárdám leđe anarâškielân, mut tot lii-uv suomâkielân já orjâlâškielân MENESJÄRVI – MENEŠJÁVRI. Ain ovdâskulij monâdijn puátá Riemâšjuuvâ kolbâ, mast lohá REPOJOKI – RIEBANJOHKA, mii lii mottoom muudon puástud, ko riemâš ij lah riemnjis. Kittâl rääjist lii oppeet Aanaar kieldâ kolbâ suomâkielân já orjâlâškielân, mii tien kuávlun lii OK, ko alda láá Lismá já Avveel-Matti, moh láá orjâlâškuávluh. Ko vuájá Aanaar kulij, te poottâlškyeteh koolbah love kilomeetter kooskâi, main láá noomah suomâ- já orjâlâškielân INARI – ANÁR – LEMMENJOKI – LEAMMI. Avveel siijdâ pirâstiteh neelji kuávlust čuákkipäikkikoolbah main nommâ lii suomâ- já orjalâškielân IVALO – AVVIL. Avelist vyelgidijn nuortâs Njeellim kulij vuossâmuš anarâšnommâ puátá Räji-Joovsep maađijratkuuttuvâst, mast lii Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân, sehe Njeellim nommâ suomâ- já anarâškielân. Tast ko juátká ovdâskulij, te Veskonjaargâ maađijratkuuttuvâst nommâ lii-uv suomâ- já orjâlâškielân. Tiem aainâs ličij nabdam leđe anarâškielân. Puátteš anarâšnommâ lii-uv iäskán Njellimist, mut tađe ovdláhháá ličij nabdam, et siijdâ nommâ ličij lamaš še anarâškielân, mut koolbâst lohá tuše NELLIM. Vuáskujäävri maađijratkuuttuvâst jäävri nommâ lii prenttejum koolbân suomâkielân já nuorttâlâškielân, mut siämmáá ratkuuttuvâst Virdáánjaargâ nommâ lii suomâ- já anarâškielân já Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân. Räji-Joovsepân ratkuudijn Murmansk nommâ lii suomâ- já ruošâkielân já Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân sehe Räji-Joovsep nommâ suomâ- já orjâlâškielân. Jieš Räji-Joovsepist tâi ton maađij pellâst ij lah ohtâgin anarâšnommâ. Na ko vuálgá Čevetjäävri kulij, te tállán ratkuuttuv maŋa lii stuorrâ kolbâ Njiävđám tuulist, mon tekstâ lii suomâ-, táru- já orjâlâškielân. Ko juátká ovdâskulij, te poottâlškyeteh koolbah suullân love kilomeetter kooskâi, main láá Taažâ já Čevetjäävri noomah suomâ- já nuorttâsâmikielân. Väävli kuábbáá-uv pelni lii Väävli nommâ suomâ- já anarâškielân, mut ovdláhháá Päärtih puátá maađijkolbâ, mast lii Aanaarjävri suomâ- já nuorttâlâškielân. Ličij kale vuovâs jis Aanaarjäävri nommâ-uv oinuuččii monnii koolbâst algâkielâlâžžân. Päärtih kuábbáá-uv pelni láá päikkinommâkoolbah suomâ- já anarâškielân, mut Njižžjäävri nommâkoolbah láá suomâ- já nuorttâlâškielân, mii lii tuhhiittettee, ko tááláá ääigi Njižžjäävrist láá nuorttâliih eenâb ko anarâšah. Päärtih kuávdáást lii Njihenjaargâ maađijkolbâ suomâ- já anarâškielân. Meid Čevetjäävri kuábbáá-uv pelni láá nommâkoolbah suomâ- já nuorttâlâškielân. Ko vuálgá Čevetjäävrist Njiävđám kulij, te vuossâmuš maađijkolbâ čuujoot Vuáskujáávrán. Tast lii nommâ suomâ- já nuorttâlâškielân. Tast maŋa puátih Njuámmilâšjävri, Karehâšjävri, Puárreejävri já Jieŋâjäävrih, moi noomah láá še suomâ- já nuorttâlâškielân jeđe Njiävđám, mon nommâ še lii suomâ- já nuorttâlâškielân. Ko te máccá Suomâ já Taažâ rääjist te ovdemuš kolbâ lii EU-rääji já Suomâ kolbâ, mii lii suomâ-, tavesämi- já eŋgâlâskielân. Vyeijimčuovâi avžuuttâs lii suomâ-, nuorttâlâš-, táru- já eŋgâlâskielân. Tállán ton koolbâ maŋa láá Laapi eennâmkode já Aanaar kieldâ vaakuneh já tain-uv kielah láá suomâ- já orjâlâškielâ. Ko juátká ovdâskulij, te Avveel já Čevetjäävri nommâkoolbah suomâ- já nuorttâlâškielân poottâlškyeteh suullân love kilomeetter kooskâi já Čevetjäävrist ovdâskulij Avveel já Kaamâs koolbah še suomâ- já nuorttâlâškielân. Loppâčuákánkiässun puávtáččij mainâšiđ, et veikkâ Aanaar lii-uv Suomâ stuárráámus já muččâdumos kieldâ, te tot lii še áinoo kieldâ Suomâst – já vissâ ubâ mailmist, mon algâkielâlâš nommâ ij oinuu moonnân maađijkoolbâst, jis ij talle tot ANAR ližžii tagarin uáivildum. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Kielâmiäštárij infotilálâšvuotâ uárnejuvvoo čohčuv Vistig-uv Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhu noomâst halijdâm kijtteđ puoh taid anarâšâid, kiäh láá lopedâttâm älgiđ kielâmiäštárin puáttee ive ääigi anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs uáppeid. Anarâškielâ seervi tutkâmjuávkku almoot Kierâš-loostâ peht já meiddei jyehi kielâmiäštárân persovnlávt kielâmiäštárij informistmist puáttee čoovčâ. Vuossâmuuh kielâmiäštár-uáppee-teeivâdmeh láá vuávájum loppâihán 2009, mut iänááš-uv uáppei já kielâmiäštárij ohtsiih peeivih tábáhtuveh ive 2010 pelni. Kielâmiäštárin toimâmist finnee pargopäälhi porgum pargotiijmij mield. Motomeh láá jo koijâdâllâm, maid kielâmiäštár kalga porgâđ já maid ij koolgâ porgâđ. Tehelumos äšši kielâmiäštárist lii tot, et sun sárnu jieijâs uáppein ubâ paje anarâškielâ já parga suin oovtâst. Uáppeeh vuolgâttuvvojeh kielâmiäštárij kuuvl esken talle ko sij mättih sárnuđ anarâškielâ. Hyenes juurdâ lii ovdâmerkkân tot, et sárnu vistig suomâkielâ, vâi uáppee vissásávt ibbeerd, jeđe kuáđá sämikielâ esken nubben kiellân. Juurdân lii tot, et puoh tábáhtuvá kielâmiäštár já uáppee kooskâst sämikielân. Uáppei lii tehelâš tot, et sun piäsá oppâđ sämikielâ keevâtlâš elimist – eres-uv saajeest ko luokast jieijâs máttáátteijein. Tondiet lii pyeri, et kielâmiäštáreh váldáččii uáppeid aaibâs táválii aargân fáárun – veik kuálástemhommáid, puásuipargoid, máccuhijd kuárruđ, mälistiđ já liäibuđ... Jyehi ulmust láá tiäđust-uv jieijâs pargoh já intreseh, moos puávtáččij kuvâttâllâđ mottoom piäiván kiännii fáárun. Juurdân lii, et kielâmiäštár parga uáppeinis oovtâst siämmáá saajeest – toin naalijn, et sunnust siäilu savâstâllâmohtâvuotâ pargopeeivi ääigi. Nuuvtpa ovdâmerkkân taggaar juurdâ ij lah kielâ oppâm tááhust vuovâs, et uáppee páácá porgâđ tupepargoid jeđe kielâmiäštár jieš vuálgá olgopargoid porgâđ. Lii tiäđust-uv meiddei vuovâs smiettâđ muuneeld, maid suullân kuuđâ tiijme ääigi kiergân porgâđ uáppein oovtâst. Uárnee-uv peeivi tienuuvt, et tast lii ohtâ teema, vâi smiättá-uv motomijd eres-uv pargoid ton piäiván? Meiddei tom lii pyeri tiettiđ, et čoovčâ rääjist Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhust lii Avelist táálu kevttimnáálá škovliittâs ääigi. Jis oro, et pääihist ij lah vuovâs väldiđ uáppeid vuástá, te teivâdem puáhtá orniđ meiddei Avelân. Čohčâláá tutkâmjuávhu pargee Annika Pasanen váldá vala kielâmiäštáráid ohtâvuođâ já savâstâl, moin naalijn ličij pyeremus / vuohâsumos porgâđ. Já ain uážzu suáittiđ, iävtuttâllâđ já koijâdiđ, jis toos oro lemin tárbu. Já tast-uv uážžu – já kalga-uv – almottiđ, jis oro, et ohtsâšpargo ij monnii suujâ keežild oro mahten luhostuumin. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Kielâpiervâl Anarâškielâ servi lâi huolâstum anarâškielâ puátteevuođâst já nuuvpâ tot vuáđudij anarâškielâ kielâpiervâl. Kielâpiervâl lâi aalgâst ovtâskâs vuálá škovlâahasij kielâoppâmsaje, moos adelij ruđâlávt máhđulâšvuođâ Suomâ kulttuurruttârááju 5 ive stipendijn mii lâi ohtsis 1,5 mmk. Kielâpiervâl lekkâsij 1.9.1997 Aanaar markkânân. Tohon pálkkááttuvvojii 2 pargee já väljejuvvojii 8 pärnid. Tánávt toimâ jotkui kidâ čoovčâ 2002 räi. Tast maŋa kielâpiervâl lii toimâm Aanaar kieldâ uástupalvâlussáin; Suomâ staatâ mieđeed ruuđâid vistig sämitiigán sämmilij sosiaalâpalvâlusâi pyevtitmân, Aanaar kieldâ ocá ruuđâid sämitiggeest já anarâškielâ servi oppeet kieldâst. Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. Pargeeh kuittâg iä lah kieldâ, pic seervi pargeeh. Suomâ kulttuurruttârááju adelij meiddei siärván ruuđâ toimâtáálu várás. Táálu lii parâtáálu nubbe keeči já lii Aanaar markkânist. Táálu valmâštui porgemáánust 2002 já ton vuáváámân pargeeh ožžuu vaikuttiđ. Tađe ovdil toimâ tábáhtui láigutáálust. Kielâpiervâl toimâjuurdâ lii, ete pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ aalgâ rääjist, veikkâ párnááh iä tom iberdiččii ollágin. Taat lii-uv vuáđuäšši, mast tuálloo kiddâ. Párnááh piergejeh pyereest já uáppih kielâ huápust. Persovnlâš iäruh kale tiäđust-uv uáinojeh. Tooimâst väldip vuáhán sämmilij iveaaigijd já ärbivuáválâš tooimâid máhđulâšvuođâi mieldi. Kielâpiervâl lii movtáskittám jo kielâ “vájáldittâm” ulmuid sárnuškyettiđ oppeet kielâ já mudoi-uv pajedâm kielâoppâmhaaluid eres-uv ulmui juávhust, ovdâmerkkân kielâpiervâlpárnái vaanhimij juávhust. Tääl ive 2006 räi láá kielâpiervâl jottáám párnááh ohtsis 32, puárásumoseh láá jo 15 ahasiih. Pargeeh: Tääl kielâpiervâlpargen láá jođetteijen Ritva Kangasniemi, párnáitipšon Raija Lehtola já peivikiäččuišedeijen Heli Huovinen. Ovdiih pargeeh láá: Ilmar Mattus, Lahja Paltto, Saammâl Morottaja, Heikki Morottaja, Petra Kuuva, Miina Seurujärvi já Satu Aikio. Sajasâžžân láá toimâm: Kerttu Paltto, Anja Kaarret, Kirsti Ranta, Annika Pasanen já Arja Knuuti (Porsanger). Ritva Kangasniemi Kielâpiervâl kárdumin, Annika Pasasii vuáru kárduđ. Kielâpiervâl puškopiivdost, reŋgân Juha Kangasniemi. Kielâpiervâl heŋgâstij piärguid kuškâđ. Kielâpiervâl kolliistâl Sämitige párnái kulttuurkuávdáš toimân kullee äššin kolliistâlâi anarâškielâ kielâpiervâl roovvâdmáánust 2005 Njellimist. Kielâpiervâlpárnái lasseen kolliistâlmân uásálistii jyemehij Olivia já Oliver vaanhimeh Jani já Hannele Paadar, sehe kielâpierválpargeeh Ritva Kangasniemi, Raija Lehtola já pargohárjuttellee Henna Lehtola, kote lii Aanaar pajetääsi uáppee. Kolliistellei vuástáväldeeh lijjii Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets), kote lâi mälistâm njaalgâ málásijd Njellim-Mattirohe (Matti Saijets) puáris tupán, sehe Saara Lahdenmäki, Maila Sarre, Ella Sarre, Anna-Maija Kuuva já Elsa Saijets. Kolliistâllâmmätki luhostui uáli pyereest párnái-uv mielâst, ko pessii kačâdiđ kieskâd nijttum kiedi mieldi nuuvt ennuu ko halijdii. Muádi tiijme kolliistâllâm já purâdem maŋa párnááh čokánii auton, mut vala ávus uksârääigist lavliistii Njellim emedáid kijttosân kielâpiervâl hittilavluu “Enni tuámá kaa-ka-ka-ka-kaa-ka”, mon maŋa mätki Anarân aalgij. Veikkâ taantovvááh párnááh láá-uv viehâ uceh, te lii kuittâg nabdemist, et mätki paasij sii-uv mielân pyereest, ko tot potkij tom táválii kielâpiervâl ruutiin. Ličij lamaš meiddei nabdemist, et Anarân macâdijn párnááh liččii nohádâm taaksin, ko peivinahareh lijjii pááccâm meddâl, mut návt ij kuittâg keevvâm. Tuše ucceeb Saammâl (Soininen) nohâdij päikkimääđhi äigin. Kijttoseh vala-uv Mattii Piättâr Liäinán njaalgâ málásijn, mut meiddei puohháid iärásáid-uv Njeellim emedáid. Lâi hittruu eelliđ tii kolliistâlmin já vaarâ puáttip vala uđđâsist-uv. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Kielâšaavân njuškejeijeeh Säämi máttááttâskuávdáást láá oppeet šoddâmin uđđâ kielâsárnooh. Tobbeen lii joođoost anarâškielâ já kulttuur linjâš, ive pištee kurssâ, mon ääigi uáppeeh uáppih anarâškielâ aalgâ rääjist kidâ keevâtlâš kielâtááiđu räi já uápásmuveh anarâš kulttuurân maaŋgâlágán toimâlâš kulttuuruápui häämist. Taan luuhâmive linjâš lii tääl oornigis mield nubbe ihekurssâ – moonnâm ive uáppeeh láá jo juátkám uápuidis teikkâ porgâškuáttám pargoidis škoovlâ ulgguubeln. Sieminlohosiih ko anarâškielâ sárnooh láá, te uđâskoozâs oro vyelligâžžân jo talle, ko ohtâgin olmooš mailmist tom staaviiškuát. Moonnâm čoovčâ tot loho tevdâšui maaŋgâkiärdásávt, ko oovces algâttii anarâškielâ uápuidis. Moonnâm ive náál Anarâš-lostâ halijdij uápásmuđ täid uáppeid, kiäh ruokkâdávt njuškejii kielâuápui hástušaavân tieđehánnáá, mon čieŋŋâl tot tuođâi lii. Ko taat lostâ almostuvá, te uáppeeh láá jo masa čođâldittám linjáá já láá valmâšeh livkkáđ kesiluámoid, mut mij koijâdijm jo juovlâi ääigi sist, kiäh sij láá, mondiet sij meridii luvâškyettiđ anarâškielâ já magareh vuáváámeh sist láá puátteevuođâ várás. Uáppeeh mattii jo talle čäälliđ viehâ kuhes-uv vástádâsâid, main taat čaalâ lii mottoomlágán oohtânkiäsu. Taan juávkun láá čaahâm syemmiliih já sämmiliih, nuorah já puárráseh – aaibâs ucc-párnááh iä kale viiššâm uásálistiđ. Nuorâmuuh uáppeeh láá 27-ihásiih, puárásumoseh vist láá mottoomverd paijeel 50-ihásiih. Nuuvtpa juávhust lii sehe nuorâvuođâ mohtâ já elilâm ulmuu hárjánem. Uáppeeh láá Minna Lampinen, Johanna Laurila, Neeta Jääskö (ađai Post-Ooni Ááimu Neeta), Eljas Niskanen, Katariina Musta, Airi Leppäjärvi, Laura Ryytty, Mika Aleksandroff já Outi Portti. Maaŋgâs lii Aanaar kuávlust šoddâm, mut motomeh láá teehi vajâldâm mäddiláá, kii mon-uv suujâ tiet. Laura Ryytty lii Kajaanist šoddâm seevvimkielâtulkkâ. Sun varrij perruinis Sáámán, ko suu käälis finnij pargo Aanaar škoovlâst. Mika Aleksandroff vist lii Kotkaast vuálgus atk-vuávájeijee, kote keksiistij jurduu anarâškielâ linjáást Skammâkove-elleekovefestivaalij ääigi. Mädimadduuh láá meid pänitipšoo Katariina Mustaast (Espoo nieidâ), veikkâ sun kale lii Anarist aassâm paijeel kulmâlov ihheed. Já iärráseh-uv tietih, maggaar lii aassâđ mäddin. Outi Portti já Eljas Niskanen lává aassâm Helsigist käävci ihheed, ovdilgo maccáin Anarân luuhâđ anarâškielâ. Ij nuuvt kukken mäddin, Sallaast, lii fáárun puáttám Johanna Laurila, kote Anarist lii pegâlmâs suu vuoptâčyeppee roolist. Suujah kielâ oppâmân láá ain valjeest já kirjááh. Maŋgâsist láá anarâš madduuh, já sist lii haalu oppâđ suuvâ kielâ. Motomeh vist láá mudoi moovtâ, fijnášeh tom maht Anarist lii jieijâs páihálâš kielâ já halijdeh adeliđ ääigis kielâ ovdedem tuárjumân. Johanna čáálá, et sun haalijd oppâđ anarâškielâ, vâi puávtáččij palvâliđ äššigâsâid meid anarâškielân. Siämmáánáál Katariina mielâst lii tehálâš, et anarâškielâ kulloo meid pänitipšompalvâlusâin. Katariinast lii ton lasseen huáppu máttáđ anarâškielâ, tondiet ko suu käälis Irján finnij kielâs maasâd tievâsmittemškovlim ääigi. Fertteehân tot kálláin addiittâllâđ. Anarâškielâ uápuid puáhtá linjáá maŋa juátkiđ Giellagas-instituutist, kost päälgis jotá kidâ maister pápárij kuuvl, jis nuuvt haalijd. Taan ive uáppein motomeh láá-uv kiddiistum Giellagas fááluin, veikkâ vissásávt ij pyevtigin vala tiettiđ. Eres-uv máhđulâšvuođah kevttiđ kielâ láá: puáhtáhân anarâškielân tiiláđ veikkâ purrâmâš Kultahovist. Uáppein maaŋgâs almotteh, et halijdiččii kevttiđ kielâ almolâš elimist já verdijdiskuin, joba molsođ sämikielâ perruu kiellân. Täi aaigij láá meid anarâškielâsiih pargoh lamaš valjeest: škoovlah tarbâšeh máttáátteijeid, Sämitigge jurgâleijeid já oppâmateriaalrähteid já kielâpiervâleh párnáitipšoid. Anarâškielâ servi lii-uv laavim pálkkááttiđ párnáitipšoid tállân, ko iävtukkâsah lävkkejeh škoovlâ uuvsâst olgos. Airi Leppäjärvi, kote lii ámáttis peeleest peerâpeivitipšoo, sátáččij finniđ kielâpiervâlist jieijâs syergi pargoid anarâškielân. Post-Ooni Ááimu Neeta vist lii jo lamaš pargoost YLE:st rähtimin anarâškielâlijd mainâsijd, já mohtâ sust lii juátkiđ uđâsmainâsijguin. Máhđulâš lii, et sun piärá Kierrâš toimâtteijee rooli, mii lii váhá vájáldum já hiäŋgám oolmijn jo muáddi ive. Anarâškielâ linjáá škovliittâs nohá vyesimáánu loopâst. Anarâš-lostâ tuáivut uáppeid šiev joođhâ anarâškielâ uápuiguin já pargoiguin, já tuáivut sii siämmást tiervâpuáttám anarâškielâ siärvádâhân! Petter Morottaja Mij koijâdijm: 1. Kii tun lah já kost tun lah meddâl? Mon puáris tun lah? 2. Maid tun porgih ovdil ko poottih anarâškielâ luuhâđ? Mondiet tun poottih luuhâđ anarâškielâ? 3. Maid ááiguh porgâđ anarâš linjáá maŋa? Maid jurdáh, magarijn ohtâvuođâin tarbâšâh anarâškielâ puátteevuođâst? ... já návt västidij ohtâ kurssâlijn, Eljas Niskanen: 1. Mun lam Eljas Niskanen. Mun lam šoddâm ive 1983 já lam meddâl Avelist já Anarist. Mun aassim Anarist 1988 rääjist 1990 räi já ton maŋa 1990 rääjist 2003 räi Avelist. Ive 2004 lam varrim Helsigân. 2. Mun lam autoinsiner já kejâttâsalmai. Lijjim pargoost kejâttâsalmajin Espoost masa vittâ ive ovdil ko poottim teehin luuhâđ anarâškielâ. Muu ávuskyeimi, Outi Portti, koijâdij, et vyelgeen-uv muoi luuhâđ anarâškielâ Anarân. Na mun västidim, et tiäđust-uv. Mun jiem tarbâšâm smiettâđ tom ollágin. Tot lâi muu mielâst nuuvt pyeri juurdâ. Eellim Helsigist ij lamaš faallâm maiden uđđâsijd kuhes ááigán. Vissâ tane-uv lâi älkkee meridiđ, et muoi puátteen teehin luuhâđ anarâškielâ. Iäigád vistig smiettim, et jis mun veikkâ luvâččim orjâlâškielâ, ko tot-uv lii máhulâš Anarist. Mun lam luuhâm tom škoovlâst čiččâm ihheed, mut jiem ennuvgin määti tom innig, ko joskim tom jo ko lijjim kyehtnubálov-ihásâš. Kal čiččâmnubáloh ihheed iššeed vájáldittiđ kielâ. Luhhoost meridim kuittâg luuhâđ anarâškielâ ko iberdim, et talle lii máhulâš savâstâllâđ já mättiđ Outijn pääihist. 3. Tom mun jiem vala tieđe. Vistig kolgâččij meridiđ, et suáitteen-uv muoi vyesimáánust pargosajan et muoi päcceen-uv teehin. Nuuvthân mun aainâs-uv tuáivum. Talle ko škovlâ nohá, te mun ááigum kal leđe váhá ääigi luámust. Moonnâm ive ij lamaš ennuvgin ääigi toos. Mun halijdiččim kavnâđ pargo Avelist. Muu enni ja uábbi aassâv Avelist já Outi vanhimeh meid. Ličij hirmâd suotâs, jis tyelli tälli ličij máhulâš kevttiđ anarâškielâ pargoost-uv. Jiem osko, et tállân puávtâm puoh aašijn savâstâllâđ anarâškielân, mut jispâ kuittâg stuárráámuu uásist. Mun iberdâm eenâb ko jieš vala sáárnum, já kal mun koolgâm kevttiđ muu kielâtááiđu amas tom vájáldittiđ, nuuvt ko keevâi muu orjâlâškielâtááiđun. Halijdiččim sárnuđ pääihist sämikielâ, mutâ... Taam paječalluu celkkuu lam kuullâm nuuvt maŋgii, et keejâm pyerrin čäälliđ maidnii kielâ oppâmist anarâškielâ uáinust. Tuáivum, et tot iššeed ulmuid väldiđ tom läävhi, et sij tyestih oppeet kevtiškyettiđ kielâ. Kielâpiervâl älgim maŋa ulmuuh láá ain eenâb kavnâm anarâš madduidis já kielâpiervâlpárnái vanhimeh-uv láá máttááttâlškuáttám anarâškielâ, mii lii šiev äšši. Maaŋgah vanhimeh koijâdeh kuittâg, maht kolgâččij kielâ ovdediđ, ko haalu toos lii mut aktiivlâš kielâmáttu váilu. Maht talle kalga? Kielâpiervâl lii tääl maaŋgâ perrust párnái vuosmuš anarâškielâ oppâmsaje. Lii tehálâš, et vanhimeh pyehtih párnáidis piervâlân kiärdulávt, fastâ aaigij já mielâsávt jyehi peeivi. Tot, et iälá piervâlist tyellittälli sierâdmin ij oovded párnáá aktiivlâš anarâškielâ tááiđu, mii lii tehálâš kielâ siäilumân já sirdâšuumán puáttee suhâpuolváid. Kielâpiervâl maŋa párnááh peesih čuávvuđ škoovlâst anarâš máttááttâs, mii ain naanood sii kielâtááiđu. Nube tááhust kielâ kevttim škoovlâ kiellân lasseet kielâ áárvu ohtsâškoddeest. Jis vaanhimkyevtis iävá jiejah sáárnu sämikielâ, kannat koijâdiđ iše ááhust já äijihist teikâ eres huolhijn. Mut maid pääihist puávtáččij porgâđ sämikieláin, jis ij jieš oorvâ julgâlávt sárnuškyettiđ? Tot, maid puáhtá porgâđ, lii tiäđust-uv ennuv kiddâ jieijâs kielâtááiđust. Maŋgii ulmuuh kuittâg huánášeh jieijâs kielâtááiđu já eteh, et "jiemhân mun määti", veik passiivlâš kielâtáiđu ličij-uv kuittâg mottoomlágán. Tääl ko láá kuittâg mottoom veerdi anarâškiel párnáikirjeh, ohtân vyehin ovdediđ anarâškielâ pääihist-uv lii tot, et lohá oovtâst párnáigijn párnáikiirjijd anarâškielân. Eehidpuddâ suápá toos pyereest talle ko uáđđáátškuát párnáid. Párnááh vissásávt lijkkojeh toos, jis eehidmaainâs lii-uv anarâškielân. Tääl láá meiddei motomeh párnáivideoh anarâškielân, maid puáhtá párnáigijn oovtâst keččâđ. Párnáin lii tääl mučis Oopâ saanijd -kirjááš, mii suápá oppâkirjen jyehiahasáid. Anarâškielân láá meiddei párnáilavluuh, já párnááh lijkkojeh lávlumân. Taah láá uccâ áššááh, mut toh kuittâg nanosmiteh sämikielâ pääihist, já talle jis páárnáš vala toi lasseen iälá kielâpiervâlist, te sii kielâtáiđu kale ovdán. Täst kalga kuittâg mušteđ nube-uv pele párnái kielâ oppâmist: ideaal tiileest páárnáš uáppá pyeremusávt kielâ nuuvt, et ohtâ olmooš sárnu oovtâ kielâ. Taat metodi kiävttoo kielâpiervâlist, mut ko saahâ lii härvinâš ucceeblovo kielâ oppâmist, jiem ane tom varâlâžžân, et vanhimeh puđâldává pääihist párnáigijn sämikielân. Párnááh kuittâg kuleh pirrâsist nuuvt ennuv suomâkielâ, et sij uáppih tom vissásávt. Maid talle porgâđ jieijâs aktiivlâš kielâtáiđoin, jis tot ij oro riäkkáámin? Jis ton oovdân ij maiden poorgâ, te lii čielgâs, et tot piso siämmáálágánin teikâ ruástu vala ovdiist-uv. Olmooš viehâ jotelávt juurdâš čuávdusin kielâkuursâi väzzim, moh láá mudoi-uv uárnejum uáli harvii. Kuursah láá tiäđust-uv šiev iše, mut olmooš ij ain šoodâ jurdâččiđ tom, et kielâkurssâ ij ain lekken áinoo vyehi sárnuškyettiđ kielâ, já kuursah láá mudoi-uv tuše caggen ulmuid. Jieš kielâoppâm tábáhtuvá meiddei eres soojijn. Kuursâ ääigi máttáátteijee addel tuše vuáđuamnâsijd kielâ oppâmân, mut eres tiäđuid já sänirááju sun ij pyevti leškiđ ulmui uáiván. Lam motomin verdidâm kielâ oppâm piano čuojâtmân: pianotiijmij ääigi máttáá luuhâđ nuotâid já suáittiđ, mut jis taid tááiđuid ij hárjuttâl tiijmij ulguupeln, te talle ij ovdán táiđuidiskijn. Siämmáánáál kiävá meiddei kielâ oppâmist: kielâ oppâm lii kuhesáigásâš prosessi, mii pištá ubâ eellimave, já tot lii-uv puoh stuárráámus hastâlus ubâ oppâmist. Ohtân šiev utken oppâđ pyerebeht kielâ lii vijđediđ jieijâs sänirááju. Tot tábáhtuvá luhâmáin já kuldâlmáin, já tast siämmást finnee tiäđuid meiddei ettâmvuovijn já kielâ ráhtusist. Mađe eenâb lohá já kiävttá kielâ, tađe älkkeebin toin pargeldem šadda, já loopâloopâst tot lävkki, et njuškee ääiđi paijeel já sárnuškuát kielâ, ij innig orogin nuuvt hirmâd kukken. Anarâš teevstah kávnojeh kuittâg mottoom veerdi anarâškiel kiirjijn já Anarâš-loostâst. Toigijn puáhtá ovdániđ tekstâanalyysmetodáin. Tevstâigijn puáhtá pyereest algâttiđ nuuvt, et lohá vistig ubâ teevstâ já kiäččá, mon ennuv tast ibbeerd. Tastmaŋa teevstâ puáhtá uđđâsist luuhâđ pennâ kieđâst já miärkkuđ pajas saanijd já ettâmvuovijd, maid ij lah olmânáál iberdâm. Omâs soojijd puáhtá keččâđ sänikirjijn já kielâoppáin já jis ij valagin piergii, te ulmuin koijâdâlmáin. Tastmaŋa teevstâ puáhtá vala luuhâđ jiänusân. Taas suápá pyereest ovdâmerkkân Sigá maainâs, mii lii kirjen já kasettin. Kielâ kuldâlemhárjuttâssân suápih pyereest meiddei Sämi Radio vuolgâttâsah, já anarâškielân láá kuittâg motomeh jienâ- já videopäädih. Tovláin sämikiel mainâsijn kuittâg harvii šadda saahâ tááláá ulmuu argâpeeivist já ton säniráájust, maid tááláš olmooš taarbâš. Aktiivlâš kielâoppâmân iššeed jo tot, et keččâl ucemustáá ohtii peeivist kuvviđ jieijâs peeivi sämikielân: maid lam porgâm, kiäid lam uáinám, kost lam iällám? Tai piäiválij tooimâi vuáđuld lii älkkeb nurâškyettiđ olssis sänirááju, maid taarbâš. Taa motomeh ovdâmeerhah: 1) Lii pasepeivi. Onne ij taarbâš moonnâđ paargon. Tijme ij čuojâ iđedist. Puurâm iiđeedpitá já vuálgám kuálástiđ. Vuálgám tohon Ánnáin. Ánná lii muu nieidâ. Kuáláástmân tarbâšeen viermijd. Muoi áigoon suáppuđ joddeid. Moonnâp tohon moottorkárbáin. Kárbást láá ááiruh. Taid taarbâš suhâmân. Tuáivu mield finnejeen ennuv kuolijd. Itten elleen joddeid kuohâmin. 2) Jieht muoi Ánnáin eelijn joddeid suáppumin. Onne laan iällám taid kuohâmin. Lâi váhá korrâsub pieggâ ko jieht. Iän finnim nuuvt hirmâd ennuv kuoljid: tuše kyehti njäävi já kulmâ šaapšâ. Vuoššim vorâskuolijn kyelisopá. Toos pieijim potásijd, porkkanaid, sipuli já vala pippârijd njaddon. Mestâ jo vájáldittim saaltijd. Soppá lâi njäälgis. 3) Onne lii vuossargâ. Lâi lusis pargopeivi. Iđedist tijme čuojâi jo kuuđâ ääigi. Must lijjii vala nahareh já jiem vaijaam koccáđ. Viällájim seeŋgâst vala tijmepele. Cuvnim muu kállá pel čiččâm ääigi. Must lâi nelgi. Puurrim iiđeedpittán oovtâ vuástáleeibi já kyehti märfileeibi já kozzim vala suohâd. Vuoššim teejâ já juuhim kyehti koopâ. Vuolgim paargon pel käävci ääigi. Moonnim autoin, ko oorvij. Táválávt moonâm pyeráin. Lam pargoost tiervâsvuođâkuávdáást. Tobbeen lijjii onne ennuv pyecceeh. Lii lenccuäigi. Ulmuin lii korrâ kuorsâttâh já nuárvui já kumeštâs. Tágárijd mainâsijd puáhtá juátkiđ veik mon kuhháá. Tast ij häittid maiden, et tábáhtumeh oroh ohtâkiärdánin teikâ jieijâs mielâst motomin váhá tuávkkin-uv. Olssis uápis ašijgijn lii kuittâg älkkeemus algâttiđ. Taat oovdeld mainâšum lii uánihis kuvvim tast, maht puáhtá ohtuu oppâđ. Mut kielâ oppâmist lii tehálâš meiddei vuáruváiguttâs eres ulmuigijn, já talle kolgâččij haahâđ olssis sárnumskippáár. Ij lah pyeri pääcciđ vyerdiđ, et kiinii uárnee maidnii, tastko kihheen ij tom poorgâ, mut tast ferttee jieš leđe aktiivlâš . Maid jis tátuččih sämikiel ustevijdâd sárnuđ tunjin sämikielâ? Maid jis keččâliččih orniđ savâstâllâmriggee sämikielân taggaar ulmuigijn, kiäh meiddei láá siämmáá tiileest ko tun jieš? Taas pyerrin saijeen puávtáččij leđe veik Kulttuursijdâ Avelist teikâ kiännii päikki. Savâstâllâmfáddán puávtáččii leđe oho pargoh, šoŋŋâ, puuđâldmeh teikâ mii ihenis, mast haalijd sárnuđ sämikielân. Sárnumriggee orniimân ij taarbâš leđe máttáátteijee ige kielâčeppi mut tom máttá porgâđ kii peri, kote lii oppâmin kielâ. Jis tánávt kevtiškuát kielâ, te lii vises, et ij kielâtáiđu tast kuittâg huánnán. Ko máttááttâlškuát anarâškielâ, te lii aaibâs vises, et láá motomeh ulmuuh, kiäh eđâškyeteh, et ličij čuuvtij pyereeb luvâškyettiđ veik eŋgâlâskielâ, et ovdán elimist pyerebeht. Tast ij uážu vájáldittiđ tom pirrâs, mast taah ulmuuh láá tágárijd jurdâččemvuovijd oppâm já kuullâm: sij láá karttâm tom porgâđ tallaa ohtsâškoddeest, kost sämikielâ huánášui. Tääl sämikielâ táiđu kiäččoo tuš pyerrin Säämi pirrâsist: ko máttá sämikielâ, toin naalijn lii älkkeb finniđ pargo-uv olssis. Nubbe motomin kuullum kommentti lii: ”Na tun tot kale lah kielâ nuuvt čuuvtij vájáldittám!” Tággáár ulmui juurdâšmettumvuotâ lii kale váiváás äšši. Nuuvt noonâ kielâtáiđu ij lah oovtâgin anarâšâst, et puávtáččij huánášiđ kyeimis kielâtááiđu. Anarâšah tarbâšeh kyeimi kyeimis iše toos, et kielâ siäilu puátteevuođâst-uv – liävus tot talle mainâsij luuhâm páárnážân teikâ máttááttâspargo škoovlâst. Kielâ oovdedmân onnuuččij juáhháá kielâtáiđu. Kaabi-Eljis Márjá-Liisá Kiksâkyeli Ovdil evakko Peccikkost mádáskulij lijjii jieškote-uv jaavrijn nuuvtko Sevžjäävrist já Čovčjäävrist staatâ kárbáh, maid postâalmaah kevttii já meid Aanaar pelni iäránuššee ucjuvliih. Nuuvdi Ailâ (Aili Koskinen) já Kaab Iŋgá (Inga Kuuva) láin Sevžjäävrist kuávttáá tálutuállen, ko tohon puátá suhá staatâ kárbáin ucjuvlâš “Puutteen-Jussi”, ađai Uccâ Juhháán (Johan Petter Helander, 1898 – 1951). Uccâ Juhhâân lâi vaarâ väzzilâm tom peeivi Mierâšjäävri máddáákeččin já Sevžjäävri Päikkinjaargân puáđidijn lâi jo niälgustâm. Siisâ puáđidijn ”buorre beaivi” ravkkâlem maŋa koijâd nieidâkuáhtást: – Livččego dálus lakcamielki ja sálteguolli? Nieidâkyevtis váháš imâštâláin, et manen kyessi haalijd eidu lahcâmielhi, ko lahcâ táválávt ain váldoo meddâl mielhialn vuojâ kirnom várás. Na äšši čielgâi, et saahâ lâi loppimmielhist. Ton puudâ ko Iŋgá eelij viežžâmin kyele riddokiällárist, te Ailâ vaaldij skääpist loppimmielkkikuálá já pastem – leibi já vuojâ lâi kyesist alnees. Ton siämmást Iŋgá meid česâttij jävrriddoost sälttikuolijnis já teškâlij piävdán kyesi njune oovdân. Uccâ Juhháán kejâstâl kyele, jeđe koijâdist: – Leagoson dat giksaguolli? Tallet Iŋgá ruásikuođij: – I-Ij lah, ko mun eidu tom litteest valdim já jäävrist vala tuidim! Amahân kyessi vaarâ imâštâlâi, mondet nieidâ puáhtá sunjin njuoskâ kyele puurrâmnáál. Orjâlâškielâ giksa lii anarâškielân kopšâ, já anarâškielâ kiksâ oppeed lii kiärppáá, teikkâ monnii eres tiivre suoksâ. Ilmari Mattus Ponttoonij fievridem Vuolgim eelliđ Kaamâsist pyeráin, tot lâi jotteemfiävru talle tääbin kuávlust. Tot lâi vuođâloho 1954 čohčâkeesi. Automaađij lâi kale jo Čovčjäävri räi, mutâ iä tääbin kuávlust lamaš autoh ulmuin. Iäge autoh jottáám távjá taam Čovčjäävri luodâ mield. Poottim Kaamâsist maasâd pááikân Čovčjáávrân, te oinim Ijjäävri luoddâiärust kyehti kuulmâ–neelji meetter kukkosii amnâs. Jiem tubdâm moh toh láin. Čovčjäävrist algim mainâstiđ tain maid lijjim uáinâm, ete toh sulâstittijn rumâškistoid. Mottoom tieđij ettâđ ete toh lává kirdemmaaššin ponttooneh. Tirkkos "vesitaso" lâi koččâm Ijjäävri taavaakeeji nuorttiipel Myeisijäävri riidon, sun tarbâšičij nelji almaa taid tohon tuálvuđ. Tirkkonen lâi kirdemmaaššin omâsteijee, ij sun jieš kirdám, sust lâi kirdee pálkkááttum. Kirdemmaaššin lâi Aanaar markkânist, ulmuuh ožžuu pálkkááttiđ sáátu ko tarbâšii. Já távjá ulmuuh tarbâšii tom sáátun. Talle iä lam vala automaađijeh jyehi kuávlun nuuvt tegu taan ääigi láá. Lâi porgemáánu loppâ já ruške lâi pyereest álgâm. Tirkkos kirdee lâi vuod finnim sáátu. Kyehti saksalii já ohtâ syemmilâš valdii sáátun. Kirdee kiirdij tohon kidâ Ijjäävri taavaapel já mäciđijn kiirdij eidu Myeisijäävri paijeel. Tom jiem tieđe ete mii aašijd sist lâi lamaš siäivuđ toos ton jáávrân. Vaahâg sattui ko kirdelškuođij. Lâi taveviestâr pieggâ, taggaar spällipieggâ. Kirdee vaaldij kale tarbâšân korrâ faartâ já maašin luptânij-uv. Mutâ te pieggâspälli teddilij kirdemmaaššin vuálus nuuvt ete tot kärŋilui čižetpel já ton pele ponttoon tiäivásij eidu poolsâ njeigâ já ponttoon ráigánij. Maaššin lâi jurgâlustám melgâd čižetpel já stanccam suánjun. Suánjust tot lâi vala luptânâm, mutâ te vuod tot siämmáá pele ponttoon kuoskâi ollâ poolsân. Tast tot vuod muutij kuursâ siämmáá pel. Toos tot farttâ nuuvâi-uv já koočâi jiägân. Já jis lâi moonnâđ vala mottoom meetter te lâi juhkáđ källee njeigâ. Kirdemmaaššin paasij tohon jiägân suullân čyeti meetter jäävri riddoost. Lâi lukko luhottesvuođâst, almaid ij keevvâm mahten, iä lammâšum. Almaah ferttejii kyeđđiđ fiävrus já vyelgiđ vääzin autoluoddâpiällâs kuus lâi mätki vittâ penâkkullâm. Kirdemmašinist lâi kale radiopuhelin, mutâ toin iä finnim ohtâvuođâ. Nuuvtpa tast ij lam mihheen aavhijd sijjân. Talle ij lam autoluoddâ Ijjáávrán, ij lam ubâ puhelingin vala tohon. Kirdee lâi almai vááijuv, koijâđâlâi almaid kiäh vuálgáččii tuálvuđ taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid tohon Myeisijäävri kuuvl. Nuuvdi Kaabi, Vuoli Jussi já mun, Iisakki Mattus lopedâđâim älgiđ hoomán, kirdee fáárust poođijn kyehti almaa Čovcjáávrân, Erkki Koskinen já Urho Karppinen. Mij leim viiđâs já kirdee jieš kuđâđin, já sun lâi vises tast ete kostâđep keessiđ tom kirdemmaaššin jäävri riidon. Tast mij aalgijm smiettâđ ete moin konstain mij taid ponttoonijd fievriđep. Erkki já Urho áigoin kyedin tuálvuđ já muoi Jussijn smiettaim pyeráiguin uigâđ. Erkki já Urho álgijn epidiđ munnuu fievriđimvyevi já eeđain munnui: – Tom fievriđim vyevi uážžuvettee hilgođ, pyeráh iä lah ko hemâđâssân. Mutâ kirdee oskoi munnuu fievriđimvuáhân já eeđâi: – Jis jiejah oskovettee pyeráiguin fievriđeme vuohâsubbon já hiälpubin, te jiejah tuoi uážžuvettee valjiđ. Kaabist já munnust Jussijn lijjii pyeráh moiguin mij taid tiiŋgâid uuigâim. Kirdee, Erkki já Urho fievriđii kyedin tiiŋgâid. Kirdee kuodij ponttoonij kiddimsteellig, já Erkki já Urho láin čoonnâm noonâ pide ponttoon oolâ, mii uulij ponttoonij kejij paijeel já nuuvt olgij alne kuoddijn nubbe ovdiikeččin já nubbe mooŋiikeččin. Ij tot puoh vuohâsumos kyeddim kálvu lamaš ko tothân hiäilui já juávzui ubâ ääigi. Ij tast tiäddu lam ko 35–40 kiilud já suullân neelji meetter kukkosâš. Muoi Jussijn piejaim ponttoon pyerái oolâ nuuvt, ete ovdebáá pyerá stellig alne lâi oovdiškeeči já majebáá pyerá stiivrâlm alne mooŋiškeeči ponttoonist já Čoonaim nuuvt pyeráid kiddâ nanosân. Nuuvt mij leim valmâšeh vyelgiđ fárudiđ toi nođijguin. Erkki já Urho iävá valagin oskom ete pyeráin ličij ävkki fievridmist. Talle mij vuolgijm joton. Algâmätki Koss'eennâm räi lâi kulmâ kilomeetter, mon räi lâi šieu täsivis luoddâ. Munnust luhostui pyereest pyeráiguin fievridem, láin Koss'enâmist tijmepele ovdil ko sij kyedin fievriđeijeeh. Erkki já Urho láin karttâm olgij oolâ pieijâđ timáđâsâid, kuohtuin kuulgâi piestâh, mutâ iävá suoi valagin oskom ete pyeráiguin lâi hiälpub jođettiđ. Uálguttáin munnuu-uv pyeráid kyeđđiđ já kyedin fievriđiđ siämmáá náál ko suoi "jiejah". Iän muoi sunnuu ravvuid oskom, vuolgijm uigâđ pyeráiguin ovdâskulâi já pyereest munnust moonâi, mätki ovdánij ennuu huápubeht ko kyeddein. Láin Saammudjäävri keejist masa muádi tiijme ovdil. Koss'enâmist Saammudjäävri kiäčân lii suulân 15 km. Tast vuordijm maaŋeest puátteid já vuoššáim käähvi, Kaabi poođij še tijmepele maŋa ko muoi. Kirdee juuđij Erkkijn já Urhoin oovt fááru. Ko sij-uv viijmâg juovdii, ponttoon kyeddeeh lâin piestum, vaibâm já uálgih raššoom. Viijmâg suoi-uv tubdâstáin ete pyeráiguin ličij lam ennuu älkkeb fievriđiđ. Saammudjäävri miätá moonâim suuvân, ponttooneh kessuin kárbá maaŋeest. Tiäivásij leđe vyestipieggâ, te mätki ovdánij njuásiht. Saammudjäävri taavaakeččin Haanu Haansâ kuvlân leim iijâ já nube peeivi iiđeed vuolgijm tast ovdâskulâi. Aaigâ lâi taggaar ete Uccâ Vuolli jis sun vuálgáččij sáátun miätá Ijjäävri, sust ko lâi kärbismoottur. Mutâ sust ij lam moottur oornigist já nuuvt mij kaartâim luoihâttiđ kárbá já suuvân vyestipiegân miätá Ijjäävri. Ponttoonijd piejâim kiddâluvâi oohtân toin stelligáin moin taid kiddee kirdemmašinân já nuuvt toh kessuin kárbá maaŋeest. Korrâ vyestipieggâ ko lâi te mist moonâi ubâ peivi kidâ kosk'iijâ räi ovdilgo leim Myeisijäävri kuvlân já tuálvuim taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid moh lijjii tom kirdemmašinân kulleeh kirdemmaašin luusâ, jeđe moonâim Kiipri já Sandra kámpá kuuvl. Kipri já Sandra láin kámpástis uáđimin ko mij poođijm rávhuttutteđ sunnuu maŋa kosk'iijâ. Kirdee koijâđij ete uážuččijm-uv leđe iijâ kámppáást? Suoi lopeđáin já kámppááš tievettij ko mij kuuđâs šyevittijm siisâ. Ij tot kámppá meendu styeres lam, suulân kuulmâ kerd kulmâ meetter. Mij leim vaibâm já niälgum, purâstijm váháš já aalgijm uáđđástâllâđ. Kirdee luptij kamuvsyeinvierâ adelij Saandran, eeđâi vala "tämä ehkä menee pilalle jos litistyy". Sandra eeđâi: "joo pilluun se kyllä mennee". Puohah algii majettuddâđ. Suoi iävá máttâm pyereest suomâkielâ. Karppis Urho eeđâi: – Pitää siihen olla melkonen looteri kun koko kenkäheinäviera soppii. Puohah algii povvâstiđ. Mij juurdijm aalgâst ete selvânep oovtâ peeivist ton hommáást mutâ kaartâim leđe kulmâ iijâ ton kámppáážist. Mist monnii kyehti kuhes peeivi já vala peivilakke ovdilgo kiergânijm hommáást. Mij oođijm pyereest iijâid. Kiiprist lijjii tyeljih maid piejâim vuálá, reepuš uáiv'vyelesin já pusereh loovdân. Tagareh lijjii uáđđimniävuh, mutâ kámppáást lâi liegâs iäge lam čuoškah iäge polttijááh kiksen. Ton vuossâmuu iiđeed ko koccáim lâi fierttim, piäiváđâh já uáli šieu soŋŋâ ko vuolgijm pargeldiđ kirdemmaaššin kuuvl. Togo lijjii suávih alda maid mij čuopâim tuárismuorrân, moi mield älgip hinnađ tom rumilus jävr'riidon. Mist lijjii kyehti kuávžuráá maid kuudijm Ijjäävrist puáđiđijn, kuábâš-uv lâi paijeel kiilu teddee. Kaabist lâi uuštâ reppuluumâst mast lâi pelimeetter kukkosâš "peruke", muh tuárguid ij lam ko suoppâin. Piejâim uštuu kessuđ ko suuvâim Ijjäävri, lâim sättiđ finniđ eenâb-uv mutâ hoksáin eskân ko lâim jo paijeel pelimuddoost jäävri. Val-uvsun taan ääigi finniiččij tiegarij piergâsijguin kuávžurijd ton jäävrist? Tast mist moonâi kyehti kuhes peeivi ovdilgo kirdemmaaššin lâi kessum jeegist jävr'riidon já peivilakke vala ovdilgo tot lâi tiällájum nuuvt ete uážui ponttoonijd já toi kiddimsteellig lonottiđ. Čižetpele ponttoonist lâi stuorrâ räigi ovdiikeččin mii lâi tuohkâsâm miehtân. Ko lâim finnim kirdemmaaššin jävr'riidon já stellim ton náál ete kirdee, Erkki já Urho kulmâsist piergejeh, te kirdee eeđâi miijân Kaabin, Juusin já munjin et uážžup vyelgiđ maasâd pááikân. Erkki já Urho vala arvâláin nuuvt tegu räämist: – Me sitä mennäänkin ilmojen kautta takaisin kotia Inariin. Mij, Kaabi, Jussi já mun vuolgijm kárbáin suuvân toin moin lâim puáttâm-uv miätá Ijjäävri. Lâi kuálkki piäiváđâh já šieu lieggâ šoŋŋâ. Kuovtij áiruigijn suuvân mätki ovdánij. Ij mist moonnâm ko kulmâ tiijme jäävri máddáákeš, veikkâ káhvástâlâim kooskâst. Lâim ton siämmáá peeivi pääihist Čovčjäävrist. Kirdee, Erkki já Urho lijjii puđâldâm peivilahe toi ponttoonij kiddim hommáást. Já keevâi nuuvt ete ponttoonij kiddimstelligist puoh pultij rääigih iä sooppâm, muáddi puulti iä finnim sajasis, kirdee piejâi spijkkárijd toi kyevti puulti sajan. Ijge kirdee puáhtâm väldiđ Eerki já Urho fárusis mašinân, sun kiirdij ohtuu Anarân. Almaa kyevtis ferttijn vyelgiđ vääzin Čovčjáávrân. Tom siämmáá peeivi suoi-uv väzziláin, mutâ suoi juovdain Čovčjáávrân eskân nube peeivi maŋŋeed eehid. Suoi láin vala čájáđâm ohtii ko Kuáđhu mield vazzijn, te jurdijn Paavvâlvuonâ Kođoluohtân já vazzijn Ruávinjaargân. Suoi vazzijn tom nuuvt kuhás ko poođij njaargâst tot kezis päikki. Te algijn epidiđ ete tot ij lah vala Kođoluohtâ, já nuuvt sunnui šoodâi vala tušes mokke vazzum. Iđeđist poođijn Juvnjäälmi tuve luus, tast finnijn purâmâš, evvistáá-uv ko láin já tast suoi vuoiŋâstáin. Lâi paijeel koskâpeivi ko suoi jođhijn määđhi já maŋŋeed eehid suoi juovdain Čovčjáávrân čuuvtij niälgum, vaibâm já suttâm. Stevileh lijjii kahhaam juolgijd kupâlâsâid já toh lijjii rašeh. Suoi láin vázzâm suulân kuttâ penâkkullâm. Ko láin purâmist kiergânâm te suoi moonain uáđđâđ, ige sunnuu tarbâšâm vuáttuđ, nahareh pottii vuátuhánnáá. Iđeđist seeŋgâst pajas peessâm sunnui lâi vaigâd, uážih lijjii raššoom lihâđem lâi toskálâš, láin aaibâs láámmum. Kaabi ij maaššâm leđe hattisthánnáá já nuuvtpa sun eeđâi: – Te tulitte ilmojen kautta. Millaista se oli kulkea ilmojen kautta? Uálgih sunnust lijjii rašeh, kupâlistám já liške rikkâsum. Iisak Mattus Kirdemin Ko eenâb kirdá, jyehi kirdemmätki oro lemin masa jo siämmáálágán. Motomeh kirdemmääđhih kale pääcih pyerebeht mielân. Taggaar mätki lâi muu majemuš kirdemmätki, mii lâi Helsigist Amsterdamin porgemáánust 2006. Kolgim koccáđ hotellist jo viiđâ ääigi iđedisiijâ, ko maašin vuolgij jo käävci ääigi. Ko puohlágán pyecceemielah keččâleh ain tuššâdiđ ulmui kirdemilo, láá torvotooimah-uv tagareh, et ferttee leđe ääigild kiedist. Jurdâččim jo ehidist tiiláđ taaksi, nuuvt et tot vissásávt-uv čuážžu vaartâ vááijuv kuttâ hooteel oovdâst. Nuuvt te vazzim ehidist reespan já kuččum tiiláđ taaksi vaartâ vááijuv kuuđâ ááigán iđedist. Respaast pargee äijihist iä váilum tuš päneh mut jiermist-uv siemin uásáš. Sun sárnuškuođij: – Kale ääigi tuu maašin vuálgá? Ko ettim, et tot vuolgij käävci ääigi, sun čielgiiškuođij: – Ij tohon nuuvt tooláá taarbâš vyelgiđ! Uážuh vyelgiđ kale esken tijmepele maŋeláá. Pyereest kiergânah. – Kočo vain taaksi puáttiđ vaartâ vááijuv kuttâ, mun kiärduttim já moijájim. Äijih-uv moijái maassâd mut tot oroi lemin pyerebeht-uv stáálu nirvám. Sust ko iä lam ko muáddi pääni njäälmist. – Na jis mun tiiláám tom kuittâg vaartâ paijeel, sun vala irâttij. Pissiih uáđđiđ kuhebiššáá. – Kula, munjin taha oovtâ, koccáám-uv viiđâ ääigi vâi pel kuuđâ ääigi. Tot lii kuittâg hirmâd tooláá. Mun halijdâm leđe tobbeen kirdemkieldist ääigild! Na, mäksee ášásteijee ko lijjim, sun kuittâg olášutij muu tuoivuu. Paaccim maka kejâdiđ postâkoortâid, veik must ij lamaškin mielâ taid uástiđ. Aigum tuš kuullâđ, et äijih tuođâi-uv tiilái taaksi olmâ ááigán. Ko kuullim, et nuuvt lâi, kijttâlim suu já vuolgim lonnjâsân uáđđiđ. Iđedist jurdâččim, et puáđám love minuttâd ovdláhháá vuálus. Kiergâniččim vala tejâkoopâ julestiđ ovdil vuolguu. Iiđeedpitá finniiččij kirdemmašinist-uv. Mut ko poottim vuálus, taksi lâi-uv jo vyerdimin. Turkkâlim loonjâ čovduu reespan jeđe tuámittim taaksin. – Tot tast tejâkoopâst talle, jurdâččim. Já ko poottim kirdemkiädán, jiem lam čolmijdân oskođ. Veik távjá lam-uv jottáám Helsig kiedist, taggaar olmoošhivvâduv jiem lam kuássin tobbeen uáinám. Jieš moonnim siämmáá vyelgimčielgiittâsjonon čuážžuđ. Mun kijttâlim jieččân tast, et jiem lam oskom respa pänittes äijih äigitavâlijd. Must lâi vyerdidijnân asto rekinistiđ jono ulmuid tego saavzâid. Muu ovdiibeln čuožžuu pajeláhháá 350 olmožid! Jono nuorbâi kuuloold ovdâskulij, já esken tiijme já vaartâ keččin poođij muu vuáru. Ton siämmást ostim smiettâđ mottoom vyelgimčielgiittâs, mast lijjii kyehti virgenissoon. Tot nubbe nissoon čielgij nelji mađhâšeijee já nubbe loopâid 120 mađhâšeijeid. Nubbe tain pargein lâi tuš ucánjihhii šiettuu. Vyelgimčielgiittâs maŋa koolgâi moonnâđ vuordâččiđ čuávvuvâš jonongis, nuuvt et peesâi torvotärhistem čoođâ. Tobbeen-uv ájánij veik mon kuhháá. Esken lijjii lamaš Lontoo tábáhtusah, já nuuvt muu-uv orostittii torvotäärhistmist. Lijjim eidu uástám uđđâ pusseer, mast suájáh lijjii juolâdeh. Must lâi pajalist haamit, moos lijkkojim čuuvtij. Totkin ij lam eidu liške mield kale. Já nuuvt te ohtâ rivgoo tuđhâškuođij muu. Keejâi, kaleh sukkápuuvsah must lijjii. Tuuđhâi tom, lâi-uv muu haamit vuálá čaŋâlâm kiinii. – Liččimba skottialmai kiltti pajalist! jurdâččim. Sijhân iä ane magarijdgin puuvsâid hamittáin. Kammuid-uv kolgim nuollâđ. Siämmáá ääigi oinim, et almai torvotäärhistmist lâi hoksám muu laavhâ. Tom-uv kustoo koolgâi pyerebeht tutkâđ. – Lii-uv tust tiättur? almai koijâdij. – Ij. Must lii tuš tiätturlavkkâ, čielgejim. – Tääbbin lii assaas kirje, sun kullui. Tom kirje kalga sierâ pieijâđ láábžán! – Uážžu tom luuhâđ-uv, jis haalijd! Tot lii šiev kirje, ettim sunjin. Must lâi fáárust esken almostum kuobârkirje. Almai keejâi munjin tego liččim lamaš jollâ. Nahan te peessim nube pelgis já kolgim jo toommâđ mašinân, mii oroi lemin tievâ. Forgâ poođij-uv kulluuttâs, et mašinân pesâččij. Mun-uv moonnim siisâ já kavnim jieččân saje, lasâpellâst, peeŋkâst 14. Tot lâi mudágávt suájá tyehin. okánistim toos. Mut muu ilo paasij uánihâžžân, ko oinim mađhâšemskipárân. Teikâ rievti mield jiem lamaš suu olmânáál vala uáinámgin mut lijjim apsam suu já toin naalijn tubdim suu aldaašvuođâ. – Ij puáđi mihheen! mun jurdâččim já masa jo vyevsistuvvim jurdust, et kolgim čokkáđ ton p-ân háisoo ulmuu paaldâst pajeláá kyehti tiijme. Keččim, et monâččij-uv sun mottoom eres sajan čokkáđ. Mut ij. Sun čokánij eidu toos, muu paaldân! Tot lâi nuorâ almai, olgoeennâmlâš, kote lâi skipárijnis joođoost. Kuldâlim sunnuu savâstâlmijd. Nuorâ almai rammuustij skippáársis, et almaš lâi uástám Suomâst pääiđi já lâi nuuvt rähistum Suomân, et lâi annaam siämmáá Suomâ-pääiđi jo love peivid. – O- áármu sittágin! mun jurdâččim. Must lâi jo mielâ ettâđ, et “taggaar tust lii kale haaijâ-uv”, mut liijká-uv tiptim njálmán kiddâ. Jiem tuostâm jurdâččiđgin, maggaar oornigist suu suháh lijjii. Já kuás sun lâškin pieijâm putes uccpuvssijd juálgásis! Sun lâi mudoi-uv vissâ kaččâm kostnii veik magaráin huáppoin, ko suu Suomâ-päiđi lâi aaibâs jo čoođâ njuoskâm já pivâstum. Ij vissâ Lordi-hiärá pihtâsijngin aaibâs siämmáálágán faainâhaajâ vuálgám. – Koijâdâm kirdememedist forgâ nube saje olssân, meridim. Mut nubenáál keevâi. Ubâ maašin poođij nuuvt tievâ, et tobbeen ij lam kosten kuárus saje innig. Já nuuvt te ferttejim pääcciđ sajasân. Mottoom ääigi keččin maašin vyeijilij-uv vyelgimrađe kuuvl. Tego táválávt-uv, tot vaaldij liävtuid jeđe paijaanškuođij ááimun. Fakkist jienâ muu tyehin huiheškuođij: – IŠEDIĐ! Tääl mij koččâp! Suájá kuoskâttij enâmân! – Hui! mun kuullim jieččân etâmin. Tubdim, maht muu čuávji viigâi olgos. Luhhoost jiem lam maiden puurrâm. Lijjimhân mun-uv esken palij keččâm horrorfiilmâid kaččee kirdemmašijnij majemuin minuttijn. Mut maašin joođhij paijaanmis tego mihheen eromâšijd ij liččiigin tábáhtum. Peic et nissoon muu tyehin kiävulij ain eenâb já huiheškuođij: – Tääl te mij jäämmip puohah tego luttihááh! Išediđ! Forgâ toos kaačâi kirdemeemeed-uv, ko maašin lâi ááimust. – Rávhálávt! Taah láá aaibâs táváliih kirdemmaašin jienah, sun sárnudij tuárgisteijee já huikkee nisonân. – Mu-, mun poolâm nuuvt hirmâdávt! nissoon čiäruškuođij. – Ij lah mihheen eeđijd! kirdemeemeed lohđuttâlâi. Taat kiävuleijee nissoon ij lam vala kuássin eellimstis čokkám kirdemmašinist já tääl te poolâi, et sust jieggâ mana. – Taat-uv vala koolgâi šoddâđ! mun smiettim já ain pyerebeht apseškuottim mätkiskipárân. Ko maašin tast pajanij, te nissoon-uv rávhudui. Kale sun ubâ ääigi kullui sárnumin tast, et taat lâi suu vuosmuš kirdemmätki já et sun ain poolâi. – Kohân peri oroh joskâ tobbeen! mun jurdâččim. Váháš áigáá keččin puohtui iiđeedpittá. Possum moonijn lâi kale njaalgâ haajâ, mut liijká-uv muu paaldâst čokkájeijee almast lâi taggaar opsâ, et jiem puáhtám nuuvt ennuu puurrâđ. Smakkiistim tuš já kuođđim loopâid purâhánnáá. – Purâdâm Amsterdamist, meridim olssân. Kejâstim káytává nube pel. Tast čokkái ohtâ kuhesvuoptâg almai, sun-uv olgoeennâmlâš. Vissâ suu kuhes vuoptâi tiet muštim oovtâ muu vuosmuin kirdemmaađhijn. Tot lâi 1970-lovvoost, ušom Avelist Ruávinjaargân. Talle München olympialiih lijjii moonnâm. Tohhan paccii syemmilij muušton eromâšávt-uv Virén kollemitalijn. Mut vala eenâb toh paccii ubâ maailm muušton terroristolympiakišton, ko terroristdraamast jammii lovmat Israel uásivälded. Mut puoh kaappareh iä vorrâlievlân jáámmámgin mut šoddii kiddâgâsân. Tastmaŋa te sii skipáreh kaappajii saksalâš Lufthansa kirdemmaašin já vattii, et taid terroristijd koolgâi lyeštiđ luovâs. Toi aaigij jieš-uv kirdim vuosmuid kerdijdân. Muštám, ko mašinân paijaanškuottii kuhesvuoptâg olgoeennâmliih. Mii fáárust kiirdij meiddei ohtâ uápisolmooš, kote korrâ jienáin hirmástâškuođij: – Tuoh almaah toh kale kaappajeh vala taam-uv maašin! Tááláá ääigi kale ferttee tipteđ njäälmis kiddâ puohlágán kaappaamijn. Šadda vala kiddâgâsân ovdilgo lii mašinistkin olgos kiergânâm. Fakkist smiettim tom-uv, maht muu kirdemmätki vyesimáánust lâi moonnâm. Talle muu paaldâst čokkái mottoom kijnálâš nuorrâ nieidâ, kiän enni čokkái nube rivist, nube peln káytává. Já nieidâ ain korrâ jienáin huuihij iännásis maidnii muu paijeel. Já nieidâ nube peln čokkái mottoom suámálâš taaidâr, kote ij luoppâm stuorrâ lierihatâstis ubâ määđhi ääigi. Iävá taahkin mätkiskipáreh lam munjin nuuvt mielâsiih. Mut talle muu lukko lâi, et uáli huápust huámmášim, et kijnálâš perruu eeči čokkái mottoom peeŋkâ keččin, ko sunjin ij lam kavnum saje perrus kuvlân. – Mun puávtám kale suin lonottiđ, ettim kirdememedân. Muštám vala, ko kijnálâš keejâi muu luholâžžân, aaibâs tego liččim piäluštâm suu ubâ luámu já peerâšluho. Mut sun ij ervidâmgin talle, mon kijttevâš mun lijjim sunjin. Finnejim talle suu šiev čokkámsaje mottoom puárrásub hollandlâš almaa paaldâst. Taat almai ij muu mahten hettim muu mätkiráávhu. Mut tääl muu tile lâi čuuvtij viärráb ko korrâjienâg kijnálijgijn. Paaldâst čokkái faainâhaajâg almai já tyehin kiävuleijee nissoon. Ige lam eres saje, kuus patâriđ. Mut oovtâ koonstâ toos liijká hoksájim, veik totkin ij lam pisovâš. Iiđeedpitá maŋa jurdâččim, et iälám hiivsigist. Hiivsigân lâi kuhes jono, mut taan tovváá tot soovâi munjin pyereest. Talle jiem tarbâšâm čokkáđ háisoo almaa paaldâst jiemge kuldâliđ kiävuleijee rivgoo kirdempalojurduid. Ko te poođij muu vuáru, must lâi hirmos kyehtilâs tobdo. Nube tááhust tiettim, et hiivsig ulguupeln čuožžuu ulmuuh, kiäin vaarâ lâi čuuvtij korrâsub eeti ko must. Nube tááhust jiem annaam huápugin. Jiešalnees ájáttâllim hiivsigist vala kuhebiššáá ko táválávt. Monniilágán jieččiis aggân jurdâččim tom háisoo almaa, kiän paaldân must ij lam maggaargin mielâ maccâđ. Ko peessim hiivsigist olgos, kolgim huápust sajasân. Maašin njuškoškuođij já tuárgistškuođij. – Mist láá váhá äijihuávtih Saksa almetiileest. Puohah kalgeh čokkáđ sajestis já čoonnâđ torvopuáhháá, kapteen jienâ kulluuttij škájánij peht. Nahan te muu tyehin čokkájeijee rivgoo oppeet kiävulij: – Äijihuávtih koddeh! Toh toh kale koddeh! Kohan mij ep jámáččii teehi! Mut tääl te jo tiettim-uv, et ááhu saanijn ij kolgâm perustiđ maiden. Keččâlim čokkáđ kuldâlhánnáá tom, maid sun palijdij. Muu paaldâst čokkájeijee háisoo almai ij iberdâm maiden. Sun tuš keejâi já imâštâlâi, maid ulmuuh noskáttâllii. Jiem mungin sunjin álgám čielgiđ. Smiettim tuš, mon luholâš liččim tääl kielâtáiđutteemmin. Jis liččim veik ameriiklâš, kote máttá tuš jieijâs kielâ. Jiem lamaš valagin puurrâm olmânáál ige jiešalnees lam nelgigin. Keččim olgos laasâst, maht te maašin aldanškuođij Amsterdam kiedi äijihovtij čoođâ. Aldâkkâsah uáinojii kiirdâšmin maašin kuohtui pelij. – Kuássun te aldakkâs leggist mii maašin enâmân? kullui nissoon muu tyehin fakkist etâmin. Keččâlim jurdâččiđ, et kirdemmašinân láá maŋgii-uv časkam aldâkkâsah, iäge toh lah mahten vahâgittám maašin. Tast lijjim maŋgii uáinám čalluid kirdemmaašin loostâin. Äijihovtij čoođâ maašin siäivui já ucánjihhii tuárgistij. Muu háisoo mätkiskippáárgin ij toos kustoo lijkkum, ko sun tiälláástâlâi poođâs já juolgijdis ain uđđâisist peeŋkân. Já ain ko sun lihâstij, suu käŋŋirij vyelni šliämádij. Jieš keččâlim siäivum ääigi luuhâđ kirdemmaašin loostâ. Jurdâččim kiškettiđ tast macâttemluámáttuv já adeliđ macâttâs kirdemfiirman. Mane iä siämmást ko polttoh mađhâšeijei tävirijd já taheh rummâštärhistem, tuuđhâ tom-uv, et mađhâšeijee lii čurgâdávt kárvudâttâm ige hááisu määđhi ääigi? Ijhân kihheen vaarâ poškâhaajân lah jáámmám, mut astmapyeccee kale sáttá-uv illáeleškyettiđ viehâvis haajâin. Liävus te tot haajâ talle poškâhaajâ teikâ hajâčääsi haajâ. Smiettim, ličij-uvsun miinii hajâtestâid mahtnii orniimist ovdil mašinân pajanem. Siämmáánáál puávtáččij orniđ psykologâlâš teestâ jo muuneeld já pieijâđ tagarijd mađhâšeijeid čokkáđ sierâ, kiäh iä lah ovdil kirdám já siämmáánáál tagarijd, kiäh máhđulávt kiävuleh kirdemmääđhi ääigi. Ko lijjim tágárij jurdui siste, maašin siäivui Amsterdam kiädán. Muu tyehin čokkájeijee ákku tuáškuškuođij hysteerisávt kieđâidis já kijttâlij imelis, kii tot jo lâš lamaš-uv, et peesâi ellen eennâm oolâ. – Riäpu, kárttá vala maassâd-uv kirdeđ, mun jurdâččim. Já vala eenâb jurdâččim suin oovtâst mađhâšeijeid, kiäh kärttih killáđ siämmáálágán kiävvulmijn. Maašin rullái rávhálávt rađe mield poortâ kuuvl. Mij koolgâim äijihšooŋâ tiet čokkáđ vala paijeelmiärálii loveminuttii mašinist. Muu mätki lâi oppeet moonnâm torvolávt. Amahan te tot talle lâi kirdemfirma mielâst moonnâm pyereest. Ko uuvsah lekkâsii, taan tovváá must lâi jo huáppu olgos. – Kuus must jiešalnees lii huáppu? mun smietâdim. Vástádâs ij tarbâšâm meendugin ennuu smiettâđ. Must lâi huáppu suvnâččiđ vorâs olgoááimu, já kuldâliđ jienâid, moh iä lamaš kiävuleijee ááhu huikkemeh. Marja-Liisa Olthuis Anarâškielân almostum kirjeh Taan listoost láá fáárust láá meiddei tagareh eres kielân čaallum kirjeh, moh kyeskih njuolgist anarâškielân. Anarâškielân almostum kiirjijd puáhtá jyehiđ viiđâ uásán: 1. Vuoiŋâliih kirjeh 2. Kielâ- já sänikirjeh (oppâkirjeh já tutkâmušah) 3. Čaabâkirjálâš kirjeh (meiddei lostâčalluuh, tekstâčuágálduvah, párnáikirjeh já runokirjeh) 4. Škovlâkirjeh (oppâ- já sijđokirjeh) 5. Almoshaldâttuv teevstah 1. Vuoiŋâlâš kirjeh – Anar sämi kiela aapis kirje. Toimâttâm Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg ive 1857. Siämmáá kirje lahtosin lii meiddei Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus. Teddilum Oulust ive 1859. Aanaar servikode uđđâsistteddilem 1983. Helsig ollâopâttuv maŋgimpalvâlem, Teddilemjuávus 1983. 94 s. – Katkismus. Jurgâlâm anarâškielân Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen 1902. – Ráámmát Historja. Čáállám F. W. Sundell, anarâškielân jurgâlâm Lauri Itkonen. Syemmilii kirjálâšvuođâ servi 1906. Aanaar servikode uđđâsistteddilem 1979. Helsig ollâopâttuv maŋgimpalvâlem. Offset 1979. 167 s. – Oađáh-uv tun? Čáállám J. C. Ryle, anarâškielân jurgâlâm Lauri Itkonen 1937. 11 s. – Piättár Vuossâmuš kirje. Anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Oulu Pipliaservi 1973. 16 s. Kirjeest almostui ive 1991 jienâkirje, mon kuástidij Aanaar servikodde já Ilmari Mattus luuvâi tom páádán. – Kirhokeällu. Toimâttâm Antero Niva, Matti Morottaja já Elsa Saijets. Aanaar servikodde 1974. Raamattutalon painotalo – Pieksämäki 1974. 12 s. – Ucca salmakirjááš. Toimâttâm Antero Niva. Aanaar servikodde 1978. 23 s. – Evankelium Johannes mield. Jurgâlâm Kiuruvesi oovdiš kirkkohiärrá, ruáváást Viljo Porkola. Jurgâlâsâst almostui jienâkirje, mon luuvâi páádán Ilmari Mattus. Aanaar servikodde almostitij tom ive 1991. Oulu Pipliaservi, Sisälähetysseuran kirjapaino Raamattutalo 1980. 64 s. – Sun ana mist huola – Párnái katkismus. Čáállám Vesa Junttila, anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Mujo. Oulu pispekode tuámukapittâl 1991. Suomen pyhäkouluyhdistys, Lasten Keskus Oy. PunaMusta, Joensuu 1991. 34 s. – Salmâkirje, mon tuhhiittij Suomâ kirholâščuákkim ive 1993. Anarâškielâ salmâkirjekomitean kullojii ruávásteh Antero Niva ja Viljo Porkola, sehe äššitobdeejesânin Ella Sarre já Elsa Väisänen. Ko Väisänen kuođij komiteapargo, suu sajan poođij Ilmari Mattus. Kirho kuávdášruttârááju, Kustannus-osakeyhtiö Kotimaa – Kirjapaja, Helsinki, Gummerus Kirjapaino Oy, Jyväskylä 1993. 168 s. – Salmâkirje já kirkkokietâkirje. Uđđâsistteddilem salmâkirjeest almostui ive 2002, moos láá lasettum kirholij toimâttâsâi lasseen pyeccee lunne eellim. Kirkkohaldâttâs, Kirho kuávdášruttârááju. Kirjapaino Raamattutalo Oy, Pieksämäki 2002. 155 s. – Koraalkirje ive 1993 almostum salmâkiirján. Kirho kuávdášruttârááju, Kirkkohaldâttâs, Helsig 1994. 100 s. – Sámi Juovllat. Orjâlâškielâlâš juovlâlostâ, mii almostuvá / lii almostum masa ihásávt. Jyehi numerist láá lamaš motomeh anarâškielâliih čalluuh. – Evaŋgelium Matteus mield. Anarâškielân jurgâlâm Marja Liisa Olthuis. Suomâ Pipliaservi, Raamattutalo, Pieksämäki 1995. 73 s. – Suomâ evangellâš-luterilâš kirho kirholij toimâttâsâi kirje, väljejum uásih. Anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Suomâ Pipliaservi, Helsig, Dark Oy 2005. 149 s. 2. Kielâ- já sänikirjeh – Ueber den Enare-Lappischen Dialekt. Elias Lönnrot kirje, teikkâ artikkel, mii lii avvees peeleest puárásumos. Tot lii almostum ive 1854 já čaallum saksa kielân, veikkâ tast lii-uv anarâškielâ viehâ ennuu, tegu veerbâi já nominij sujâttem, ceelhâráhtusoppâ já sänilisto. Kirje lii almostum 4. uássin rááiđust Acta Societatis Scientiarum Fennicae. – Phonetik und lautlehre des Inarilappischen. Toimâttâm Frans Äimä. Saksakielâlâš jienâdâhoppâkirje. Druckerei der Finnishen literaturgesellschaft, Helsig 1914. 260 s. – Suoma-säämi-suoma škovlasänilisto. Toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. 1982. – Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje. Toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. 1983. – Inarilappisches Wörterbuch. Sänikirje, mon lii čokkim akateemikko Erkki Itkonen, toimâttâm Lea Laitinen. Vijđes neeljiuásásâš sänikirje, mon kulmâ uási láá sänikirjeuásih. Uuccâmsäänih láá anarâškielân já čielgiittâsah saksakielân. Niäljád uásist láá sujâttemovdâmeerhah. Syemmilâš-ugrilâš servi, Yliopistopaino Helsig 1986. 1548 s. – Säämi-suomâ sänikirje. Čokkim já toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. Kirjeest láá pajeláhháá 8000 uuccâmsäännid, sehe sujâttemovdâmeerhah. Girjegiisá Oy, Ucjuuhâ 1993. Ykkös-Offset Oy, Vaasa 1993. 165 s. – Inarinsaame-suomi-inarinsaame sanakirja (pargonommâ). Toimâttâm Marja-Liisa Olthuis. Sänikirjeest láá suullân 30 000 uuccâmsäännid. Iskâdempittá almostui ive 2006. Sämitigge, Oppâmateriaalkuávdáš. – Inarinsaamen idiomisanakirja. Anna Idström já Hans Morottaja. Kirjeest láá anarâškielâ idiomeh ađai ettâmvyevih, metaforah, moh láá čielgejum suomâkielân. Kirje algâčielgiittâs lii meid suomâkielân. Sämitigge 2006. 110 s. – Inarinsaamen käänteissanakirja. Inari Saami Reverse Dictionary. Pekka Sammallahti. Kirjeest láá s. 10 000 säännid sanij loopâ miäldásii oornigist. Kirje vuáđuamnâstâhhân láá Pekka Sammallaahti já Matti Morottaja Säämi-suomâ sänikirje sanij lasseen Javrij jieŋah parguu -kirje (toim. Pekka Sammallahti, kuást. Giellagas) säänih já motomeh máttááttâsâst kevttum sänilistoh. Giellagas, Oulu 2007. 163 s. – Inarinsaamen lajinnimet. Marja-Liisa Olthuis. Tuáhtárnáguskirje ludij já kuobbârij aalmugnomâi hirtorjást já rahtum uđâsnomâi rähtimmetodiikâst. Kirje lii suomâkielân. Anarâškielâ servi ry 2007. 406 s. + miälduseh. – Anarâškielâ ravvuuh. Matti Morottaja. Kirjeest láá ravvuuh, avžuumeh já iävtuttâsah anarâškielâ kevtteid. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2007. 105 s. 3. Čaabâkirjálâš kirjeh – Inarinlappalaista kansantietoutta. Kirje almostui vuosâteddilâssân já fooneetlij puustavaiguin ive 1918 já uđđâsistteddilâssân Erkki Itkosii čäällimvuovvijn 61 ihheed maŋeláá ađai ive 1979. Kirjeest láá mainâseh sehe suomâ- já anarâškielân paldâlâs siijđoin. Kirje vuáđuduvá A. V. Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstâhân, mon T. I. Itkonen lii jurgâlâm suomâkielân. Syemmilâš-ugrilâš servi, Helsig 1978, Vammalan Kirjapaino Oy, Vammala 1979. 417 s. – Skabmatolak (Skammâtuulah). Toimâttâm Samuli Aikio, Erkki Itkonen já Pekka Sammallahti. Sämmilâš kirjálâšvuođâ antologia, mast láá anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâliih uásih. Kirje lii čuákkejum ovdil almostum mainâsijn já tast lii suomâkielâlâš tekstâ čižetpele siijdost já sämikielâlâš tekstâ uálgispele siijđost. Kustannusosakeyhtiö Otava 1974. 340 s. – Nieida kote šoodai kollekoalsin. Toimâttâm Annukka já Samuli Aikio puáris mainâs mield. Kuvvim Mika Launis. Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Universitetsforlaget 1982. 31 s. – Halstemjeegi noaidi. Párnáikirje. Rauna Paadar-Leivo. Kuvvim Aletta Ranttila já orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Davvi Girji 1990. 30 s. – Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – Aanaarkiela čájttuzeh. Toimâttâm Lea Laitinen, materiaal čokkim paddimmašináin Erkki Itkonen ive 1952 Anarist. Kirje mainâseh láá čaallum paldâlâs sijđoid (suomâkielâlâš čižetpele siijđon já anarâškielâlâš uálgispele siijđon. Syemmilâš-ugrâlâš servi, Vammalan kirjapaino Oy 1992. 305 s. – Uáináh-uv. Runokirje, mon lii čáállám Aune Vesa já jurgâlâm orjâlâškielân Ilmari Laiti. Kirjeest lii Martti Rikkosii čapis-vielgis kuvvim. Girjegiisá 1992, Ucjuuhâ, Vaasa Oy. 32 s. – Sabmelaš / Sápmelaš -loostâst láá lamaš tyellittälli anarâškielâlâliih čalluuh ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij ađai ive 1932 rääjist. Viššâlumos anarâškielân čällee lâi Lesk-Aant Uulá (Uula Morottaja). Tääl Sápmelaš ij innig almostuu. – Anarâš-lostâ almostuuškuođij fastâ ive 1988 já ton rääjist tast láá lamaš mainâseh, jotkâmainâseh, muštâlusah, novelleh, párnái čäällim já kuvvim mainâseh, sehe runoh já reportaaših. Ive 1996 rääjist almostuuškuođij Anarâš-loostâ numerin meiddei Anarâš kalender. Loostâ almostit Anarâškielâ servi ry, mon päikkikieldâ lii Aanaar. – Sigá maainâs já eres mainâseh. Jienâkirje, mon almostitij Suomen Äänikirjat Ab. Mainâsijd luuvâi páádán Matti Morottaja ive 1992. – Vuossâmuš škovlâčohčâ. Jienâkirje, mon almostitij Suomen Äänikirjat Ab. Muštâluš luuvâi páádán mainâs čällee Ilmari Mattus. Taat muštâlus lii almostum jotkâmainâsin Anarâš-loostâst ive 1988 rääjist. Jienâkirjeest láá kyehti kasseet já tot almostui ive 1992. – Tivgâ. Párnáikirje. Kirsti Paltto. Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Kuvvim Mika Launis. Tivgâ lii vuosmuš Anarâškielâ servi ry. olgosadaldâh. Anarâškielâ servi ry. 1994. 31 s. – Tuálu faŋgâ. Párnáikirje. Aune Kuuva. Kuvvim Martti Rikkonen. Girjegiisá Oy 1994. 38 s. – Uábbi. Párnáikirje. Ellen Marie Vars. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus já Matti Morottaja. Laapi läänihaldâttâs 1994. 29 s. – Lamek. Párnáikirje. Inger Haldis Halvari. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Almostui 1994. – Ááhupiämmu. Párnáikirje. Marjatta Palismaa. Almostum suomâkielân noomáin Ahkupiebmu. Kuvvim Erkki Tanttu. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Laapi läänihaldâttâs. 1995. 31 s. – Čiivšâ čivgâ Čii. Párnáikirje. Inger Haldis Halvari. Kuvvim Berit Marit Hætta. Laapi läänihaldâttâs. 25 s. – Sigá maainâs. Toimâttâm Matti Morottaja, kuvvim Sylvi Rasmus. Mainâseh láá čuákkejum Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest. Laapi läänihaldâttâs 1995. 88 s. – Tuuru-kuobžâ. Párnáikirje, mon lii čáállám Veikko Holmberg, kuvvim Marja Helander já anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Davvi Girji o.s. 1995, Ykkös-Offset Oy. 59 s. – Puppâ pääihist. Párnáikirje. Inga Borg. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 1996. – Puppâ já kiđđâtulve. Párnáikirje. Inga Borg. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge. – Puppâ PuárisVyevdist. Párnáikirje. Inga Borg. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge. – Tälvi Puupâ kuvlân. Párnáikirje. Inga Borg. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 1996. – Puppâ já Vyesi. Párnáikirje. Inga Borg. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge 1997. – Čovčjäävrist Kaamâsân – Syysjärveltä Kaamaseen. Dokumentroomaan. Ilmari Mattus. Kirje lii čaallum anarâš- já suomâkielân. Jieškuástádâs, Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 204 s. – Eellimpäälgis. Muštâlusčuágáldâh. Iisak Mattus. Anarâškielâ servi ry. Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 104 s. – Tovlááh mainâseh. Anarâškielâlâš antologia. Toimâttâm Matti Morottaja. Kirjeest láá maaŋgah muštâleijeeh já tot lii čuákkejum uásild kirje toimâtteijee iivijn 1968-70 nuurrâm paddiimijn. Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkosii materiaal vuáđuld čuákkejum Aanaarkiela čájttuzeh -kirje, mon lii toimâttâm Lea Laitinen, sehe Sápmelaš- ja Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluuh. Anarâškielâ servi ry, Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 211 s. – Riävskánieidâ. Párnáikirje. Petter Morottaja. Kuvvim Martti Rikkonen Aune Kuuva idea mield. Anarâškielâ servi ry. 2000. 22 s. – Suábi maainâs. Petter Morottaja. Fantasiaroomaan nuoráid. Kuvvim Martti Rikkonen Aune Kuuva idea mield. Anarâškielâ servi ry. 1991. 77 s. – Uccâ priinsâš. Párnáikirje mon lii čáállám já kuvvim Antoine de Saint-Exupéry. Algânommâ Le petit prince. Suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Sämitigge 1995. 95 s. Nubbe tiädus 2004. – Kollepäddi. Mainâskirje. Anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus kirjeest Shamaanisiskot. Sämitigge 2001. 160 s. – Juoga mii geasuha (Miinii mii kiäsut). Orjâlâškielâlâš antologia, mon lii toimâttâm Rauna Kuokkanen. Kirjeest láá anarâškielâlij tevstâi lasseen čalluuh orjâlâskielân, nuorttâlâškielân já tárukielân. Davvi Girji OS. 2001. 95 s. – Javrij jieŋah parguu. Anarâškielâlâš tekstâčuágáldâh rävisulmui máttááttâs várás. Toimâttâm Pekka Sammallahti. Kirje säničielgiittâsah láá orjâlâškielân. Kirje lii čuákkejum Anarâš-loostâ čalluin, Säämi Radio anarâškielâ vuolgâttâsâin, sehe Tovlááh mainâseh -kirjeest. Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlâš uáppeid, kiäh loheh anarâškielâ. ProPrint Raahen Kirjapaino Oy 2004. 152 s. – Kyelisieidi maccâm já eres novelleh. Nooveelčuágáldâh. Toimâttâm Matti Morottaja já Ilmari Mattus. Čälleeh láá ohtsis 14 já äigikoskâ, mast kirje maainâst, lii suullân 500 ihheed. Anarâškielâ servi ry. 2005. 305 s. – Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh. Párnáikirje. Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva. Sämitigge 2006. 48 s. – Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh. Párnáikirje. Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva. Anarâškielâ servi ry 2006. 54 s. – Pieinis-Piäkká ja usteveh. Jurgâlâm Ilmari Mattus. Sämitigge 2007. – Njobžâvääri juovlâtijdâ. Párnáikirje. Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva. Anarâškielâ servi 2007. 49 s. – Kierâš. Okkosâš uđâslostâ. Toimâtteijee Petter Morottaja. Kuástideijee Anarâškielâ servi. Almostuuškuođij 4.9.2007 4. Škovlâkirjeh – Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst. 4-uásásâš oppâkirje, mon niäljád uási valmâštui Matti Morottaja jurgâlâssân orjâlâškielâst ive 1981 já loopah 1 – 3 uási Iisak Mattus jurgâlâssân ive 1988. – Kaiccâ. Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Ellen Marit Guttorm. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Aanaar kieldâ 1983. 14 s. – Maa eälu kuvlan. Luuhâmkirjááš. Inger Seierstad. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Veijo Paltto. Škovlâhaldâttâs 1983. 24 s. – Máárjá. Luuhâmkirjááš. Marit Guttorm Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Aanaar kieldâ 1983. 27 s. – Puolašpeivi. Luuhâmkirjááš. Dagny Skals Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Kirjááš almostui ive 1983. – Máátáh-uv? LUKO-pittáspellâkirjááš. Sonja Guttorm. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. – Čoavdi eenikiela 1. celkkuuh. Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm. Anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1984. 32 s. – Čoavdi eenikiela 2. celkkuuh. Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm. Anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985. 32 s. – Viiđas. Luuhâmkirje. Ellen Marit Guttorm. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985. 81 s. – Ánná ja Jovnâ. Luuhâmkirjááš. Matti Morottaja. Kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985. 29 s. – Ánná já Jovnâ kyelipiivdost. Luuhâmkirjááš. Veikko Aikio. Kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1986. 50 s. – Ánna já Jovnâ poccui kuvlân. Luuhâmkirjááš. Matti Morottaja. Kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1987. 22 s. – Piiččus. Párnái laavlâkirje anarâškielân já orjâlâškielân, mon lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtám Aune Vesa, nuotâstâm Helena Hyvärinen já kuvvim, tuáijám já orjâlâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus. Jorgaleaddji O/y 1987. 56 s. – Pirasoppa 1-2. Kyevtiuásásâš Aanaar kieldâ pirâsoppâkirje, mon lii suomâkielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Almostum 1983. – Luuhamkirje 1. Luuhâmkirje. Johan Jernsletten já Sverre Hatle. Jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1987. 76 s. – Luuhamkirje 1, pargokirje. Pargokirje. Orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. Škovlâhaldâttâs 1988. 55 s. – Kulmâ skipárâš. Kovelaavlâkirje. Kerttu Vuolab. Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Škovlâhaldâttâs 1989. 40 s. – Aabis 2. Kiđđâaabis. Helena Valkeapää já Seija Guttorm. Kuvvim Aletta Ranttila. Orjâlâškielâst jurgâlâm já heiviittâm Iisak Mattus. Škovlâhaldâttâs 1990. 134 s. – Kielâ Säämist. Kari Meløy. Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah já kielâoppâ. Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. – Sämikielâ – inarinsaamea vieraana kielenä. Pajetääsi oppâkirje + hárjuttâskirje. Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge 1998. 167 s. – Pyeri paaimân 2. Vuáđuškoovlâ 2. luoka oskolduv oppâkirje. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 2002. – Pyeri paaimân 3. Vuáđuškoovlâ 3. luoka oskolduv oppâkirje. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 2003. – Pyeri paaimân 3. Pargokirje. Pargokirje. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 2003. – Luándukirje 1. Pirâsoppâkirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge, 2003. 143 s. – Luándukirje 2. Pirâsoppâkirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge 2003. 176 s. – Luándukirje 2. Pargokirje. Pargokirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Almostui ive 2003. – Oopâ saanijd. Kovesänikirje. Matti Morottaja. Kuvvim Sirpa Seppänen. Nubbe, tiivvum tiädus. Sämitigge 2003. 58 s. 5. Almoshaldâttuv teevstah – Laavâst asâttum palvâlusah. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö raavâkirje. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö. Oy Edita Ab, Helsig 2000, 15 s. – Säämi kielâlaahâ. Vuoigâdvuođâministeriö olgosadaldâh. 2005. 15.1.2008 Matti Morottaja Kirkkonjaargâ mätki cokkid 9–10.2. lâi Kirkkonjaargâst nube keerdi Barents Indigenous Peoples' Congress. Ruotâst, Taažâst já Suomâst pottii sämitige jesâneh, Suomâ pelni pottii Sáárá-Máárjá Salonen, Elli-Márjá Hetta já vala nuorâčällee Inka Nuorgam. Tobbeen lijjii meiddei Ruošâst nenetseh, vepsäliih já sämmiliih. Mii ”kunneekyessi” lái OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee James Anaya já sun kuldâlij mii mist lâi äššin já västidij ain ko mist lijjii vaigâdis koččâmušah. Lijjim tobbeen Kirkkonjaargâst kyehti peeivi já mist lijjii kyehti čuákkim. Ääših maid mij smietâim tobbeen lijjii piirâs, algâaalmugij vuoigâdvuođah já ekonomia. Mij raahtijm uđđâ Action Plan ivvijd 2013-2016. Tom já vala eres informaatio ton konfereensâst puávtáh luuhâđ taan čujottâsâst: http://www.barentsindigenous.org/ já muu sahâvuáru: samediggi.fi → Njuálgupálgáh → Saavah já Saavah 2012. Puoh láá eŋgâlâskielân, mutâ ubâ tot konferens lâi meiddei. Taan määđhi ääigi mij oopâim tubdâđ hirmâd ennuv uđđâ ulmuid já uđđâ kulttuurijd vala eenâb (nuuvtko nenetseh já vepsäliih) já sii pihtâseh lijjii nuuvt muččâdeh! Uážuim kuldâliđ váhá sii muusik meiddei, suomâpeln tiäđust-uv juoigâm, nenetsijn já vepsälijn sii ärbivuáválijd lavluid. Kooveest uáináh mon ennuv ulmuuh tobbeen lijjii, já magareh mááccuheh sist lijjii pajalist. Uáli somá! Siämmáá ääigi ko mij lâim Kirkkonjaargâst tobbeen toollui meiddei taggaar Barents spektaakkel tábáhtus, já tondiet tobbeen lijjii hirmâd ennuv nuorâi konserteh já eres tábáhtusah, mutâ misthân ij lamaš äigi moonnâđ toho. Mut mist kale lâi äigi puáldiđ maailm ucemus hooteel! Sáárá-Máárjá Salonen Kissá Nuuvtko puohah tiettip, te kissá lijkkoo paijeelmiärálávt lieggâsân já meiddei láškuttâlmân. Tot lii päikkiellein puoh jieččiimus meid ton-uv tááhust, et tot ij nuuvtkin čuuvtij lijkkuustuu táálu ulmuid persovnlávt, mut táálun já orroomsajan tađe-uv eenâb. Lii tiäđust-uv pyeri, jis táálu viehâ-uv lii kiisán tohálâš já tot puátá siiguin pyereest oovtâmielân, mut aaibâs velttidmettum tot ij kale lah. Avelist varrij mottoom peerâ maaŋgâid kilomeetterijd eres sajan já vaaldij tiäđust-uv kisá fáárun, mut totpa lâi-uv čuávuvâš peeivi maccâm maasâd ovdii aassâmsaje táálu porthái oolâ já vigâškuáttâm siisâ. Na veikkâ táálu viehâ lâi-uv tuálvum kisá toho uđđâ aassâmsajan, kost lijjii toos uápis ulmuuh, te tot lâi kuittâg ain taađeest maccâm toho ovdii sajan. Orom muštemin, et táálu viehâ kaartâi lopâ-loopâst lopâttiđ tom kisá tane, ko tot ij pissoom uđđâ pääihist já ovdii aassâmsaje uđđâ ässeehkin iä halijdâm kisá olssis. Tot lâi sättiđ vildâluđ já kissá lii kuittâg taggaar ellee, mii taarbâš ulmuu tipšo aainâs jo tääbbin tavveen, veikkâ tovben Maadâ-Euroop enâmijn já masaba puoh Koskâ-Meerâ suolluin kissá lii oppeet muttâšum mottoom uásild vildâ luánduellen, nuuvtkočodum vildâkissán. Tot ij lah ollágin iimâš, jis ovdâmerkkân eelâš veikkâba Espanjast, te tobbeen láá máhđuttes ennuv kisáh masa jyehi saajeest já uási tain tiäđust-uv láá meccilum. Na kuás kissá lii lojodum já kost, lii koččâmuš, mos ij lah aaibâs čielgâ vástádâs valmâšin ollágin. Totkeeh láá kuittâg tommittáá luhostum kuorâttâllâđ ääši já puáttám ton mielân, et maadâr lii Indiast ässee nuuvtkočodum čunoiäpikissá ađai “aavikkokissa”, mon läättinkielâlâš nommâ lii Felis ornata. Tot lojodui Indus-juuvâ riddoost Indiast já tobbeen tot sirdâšui Egyptân, kost oppeet lojodui afrikvildâkissá, nubenáál eeđân nubiakissá, läättinkielân Felis libyca. Tah láá toh kyehti vildâkissásyergi, main mii táálááh kisáh láá vuálgus já lojodem lii tápáhtum pajeláhháá muáddi tuhháád ihheed ovdil äigirekinistim älgim. Euroopâst lii aalmugijkoskâsâš kissálitto FIFE (Federation Internationale Feline), mii lii tuhhiittâm 12 kissánäällid já toh láá: – persialâš nääli, – Birma pase kissá, – turkkilâš nääli, – Taažâ meccikissá, – eurooplâš nääli, – Manx, – Ruošâčuovjâd, – abessiinialâš nääli, – siamilâš nääli, – nuorttâeennâmlâš uánihissoovsâg nääli, – Burma já – Rex. – Persialâš lii uánihisjuolgâg, uánihisseeibâg, kossâvardâsâš já iänááš kuhessoovsâg. Tast kávnojeh 34 sierâlágán ivnesiävuttâssâd, main ohtâ lii “colourpoint”. Tot lii persialii já siamilii kisá sehhiittâs já ohtuu jo taan colourpointnäälist láá vala oovce ivnesiävuttâssâd nuuvt, et lopâlávt persialijn kávnojeh 43 ivnesiävuttâssâd. – Birma pase kissáást ij lah aaibâs nuuvt kossâ vardâ, ko persialiist, veikkâ tast-uv láá viehâ kossâ jyelgih. Ivnesiävuttâsah láá kulmâ; ruškismuáđuuh, čuovjismuáđuuh já suklaamuáđuuh. Birma uáivild smävissiähá väldikode Burma, mii kávnoo India já Thaieennâm kooskâst India väldimeerâ riddoost. – Turkkilâš kissá lii viehâ härvilohosâš. Tot lii mudoi aaibâs českâd, eereeb peljij ovdiibeln láá ruopsis tiälhuh já seibi lii ruopsis-ruškiš ivnásâš. – Taažâ meccikissá lii liijká lojodum kissá, ijge uáivild táválâš meccikisá, teikkâ vildâkisá veikkâ ton maddâreh ain-uv iälusteh vildâellen Taažâ meecijn. Tot lii vuálgus tiäđust-uv Taažâst já lii kissánaalijn puoh nuorâmus – finnij nälimiäruštâlmijd iäskân 1978. Tast lii suohis kuhes soovsâ, mii tuálá čääsi já taggaarhân tot kale ferttee leđe-uv, jis áigu piergiittâllâđ meeccist. Veikkâ tot lii-uv vuálgus nuuvt-uv alda, ko Taažâst, te liijká tot ij lah nuuvtkin táválâš kissá Suomâst, veikkâ kalehân toh láá maaŋgah tääbbin Anarist-uv. Tot sulâstit viehâ čuuvtij eurooplâš kisá, mii lii puoh táválumos kissánääli mii kuávlust já uážžu ettâđ ubâ Skandinaviast. Ton kočodeh meiddei päikkikissán, teikkâ maatiâškissán. Eurooplâš kisá nälimiäruštâlmijd láá tuhhiittum 23 ivnesiävvuttâssâd já toh láá puoh válduivnij sehhiittâsah. – Puoh komálumos kissánääli, maid motomeh äššitobdeh nabdeh meid mutaation, veikkâ aalmugij koskâsâš kissálitto FIFE lii ton tuhhiittâm-uv, lii Manx-nommâsâš nääli. Tot lii tondiet komálâš, ko tast váilu seibi alfáárug já vaarâ tondiet lii selgi-uv uánihub, ko kissáin iänááš. Ton lasseen tast láá táváliist kuhebeh monnjâjyelgih já lihâdem-uv lii vähäš siämmáá sulâstittee canccom, ko njuámmilist. Tággáár kisá jiem lah kale kuássin uáinâm. – Kissánääli ruošâčuovjâd lii meiddei nuuvtkočodum jáludem puáđus já tot kávnoo iänááš Ruošâst. Tast lii njarbis suohis soovsâ, mii lii čuovjâd, njune ucánjáhháá skuálmiln, stuorrâ peeljih já ruánáá čalmeh, moh láá mandel, ađai masa oovaal hámásiih já viehâ kukken nubijnis. – Abessiinialâš kissánääli sulâstit puoh enâmustáá faaraoi áigásijd pasekissáid já uáivilin jááludmijn lii lamaš tot, et toh sulâstitáččii-uv taid. Ton turkkâ lii oovtivnásâš, jo-uv ruškâd, teikkâ ruopsâd, mut jyehi áinoo soovsâ kuittâg ucemustáá kyevtivnásâš, nuuvtkočodum luostâg. Jieš tot kissá ij uážu leđe luostâg, tuše soksâmeh uážžuh já kalgeh-uv leđe. – Siamilâš kissá lii vyestikeevâd persialâš kiisán. Tot lii njarbissoovsâg, kuhesjuolgâg, seggi já kukke. Tot lii vuálgus Nuorttâ-Indiast, mut jieš tot jáludempargo lii algâttum kuittâg Amerikâst. Tast láá oovce ivnesiävuttâssâd, moh kovvejeh kisá muáđuid já roopâ iivnijd. – Nuorttâeennâmlâš uánihissoovsâ lii siamilii hámásâš já tast láá vittâ ivnesiävuttâs. – Kissánääli Burma lii vuálgus Burmaast, ijge tot lah siämmâš nääli, ko Birma pase kissá. Taat-uv kissá sulâstit siamilâš kisá já tast láá käävci ivnesiävuttâssâd. – Viehâ komálâš lii kale še kissánääli Rex já tot táiđá leđe nubben nuorâmus nääli Taažâ meccikisá maŋa. Tot lii komálâš tanen, ko tast láá soksâmeh já siämuneh-uv smarfen. Nääli lii vuálgus eurooplâš kisá mutaatiost já englandliih algii ovdediđ ton 1950-lovo loopâkeččin nuuvt, et tot finnij nälimiäruštâlmijd-uv. Kisá stuárráámusah hyelhih kávnojeh nuuvtkočodum kissáellein já puoh stuárráámus tain lii tiiger: stuárráámusah oráseh pyehtih teddiđ joba 300 kiilud, ko ucemus oppeet lii ruostâtiälkkukissá, mii tiäddá pelnub kiilu paaihijn. Taat huáđđoo kávnoo Ceylonist. Nuuvt kisáh, ko kissáelleeh-uv iänááš pyehtih ruttiđ kozâidis čiähusân nuuvtkočodum kozzâtuupâ siisâ, mut ohtâ kissáellee geebaard, ij pyevti ton porgâđ. Nuuvtpa tast láá-uv koozah ain uáinusist já tiäđust-uv tulceh. Tien suujâst gepardi ij piergiittâlgin eres kissáelleigijn, nuuvtko ovdâmerkkân veikkâba jaguaarijn, teikkâ pantteráingin, ko ton áinoo viärju, main tot puáhtá nube lammiđ láá päänih. Eres kissáellein láá panij lasseen pastelis koozah iššeen. Aldemuš kissáellee, mii lii päikkikisá hyelkki, lii iilvâs já tothân kale kávnoo motomin tääbbin Säämist-uv. Häärvib olmooš tom lii kuittâg uáinâm, mut läättinkielâlâš nommâ táiđá leđe tađe-uv uáppásub kuittâg jo tagaráid, kiäh perusteh moottorkiälháid. Tot lii Lynx Lynx. Iilvas lii tieppipeljisâš, 70 seenti alosâš, suullân meetter kukkosâš já pieinis tast lii 25 seenti kukkosâš. Tot porá iänááš njuámmilijd já muide-uv ucebijd elleid, mut tohhee toos kale še puásui-uv, jis eres purâmuš lii vääniht. Vaarrâhân tot oles poccui ij vaje maiden, mut vaibâheh já ucebeh poccuuh, nuuvtko čiermiheh já vuonjâleh sättih motomin karttâđ ton purrâmâšliiston. Taan ellee lam ohtii uáinâm Ranua elleikäärdist já vorâs luodâid motomin 70-lovo pelimuddoost alda Ruošâ rääji Muorâvääri leeveest. Aalgâst jurdim taid kuumpi luoddân, mut vuáččulâs puásuialmai Hannu Magga tuubdâi taid ilvâs luoddân. Puásuialmaah lijjii finnim Eennâm- já Meccituáluministeriöst kumppikoddemlove moottorkiälhá iššeen keevtin já mun lijjim sii fááruust makaš tegu piärán keččâmin. Ep teivâsâm ton tove koddeđ kuumpi, epke kale maŋagin, mut tot lii-uv jo eres äšši. Uccpárnáá Vuoli Ilmar KOĐĐEEM Maati ákku čokkáán suuhâmstoovlin kođđeeđ já kuldâliđ Anarâš saavâid. Suuhâmstoovli paaldâst ááhust lii stuorrâ koori, mast láá suu kuđâlmeh, ennuv jieškote-uv ivnásiih ullolääigih já jieškote-uv kasosiih- já kukkosiih kođđeemsäägih. Ákku lii čepis kođđee já sun kođá mučis anarâš vaacâid já kuđâliijnijd ain ko eres pargoin asta. Tääl-uv kuldâldijnis Anarâš saavâid sun kođá nisonij hervâvaacâ. Onne ákku vuárdá uccâ kođđeemskipárijd. Forgâ skipáreh jo kuovlâlává ááhu kietâtyejiviste uuvsâst já tiervâttává ááhu ilolávt. Matti já Ellahân tobbeen lává. Suoi puáttiv ááhu luus máttáátálláđ kođđeem. Suoi-uv halijdává oppâđ kođđeeđ fiijnâ anarâš vaacâid já kuđâliijnijd. Onne suoi máttááttálškyettiđ kođđeeđ almai kuđâliijnijd. Ella kođá kuđâliijne jieijâs kandânuuken já Matti jieijâs iäčán eejipeiviskeŋkkân. Anarâš kuđâliijne kođđemân taarbâš ruopsis-, fiskis- já ruánáá ullolaaigijd já kyehti kođđeemsäägi. Matti já Ella čokánává moovtâ ááhu paaldân já ákku koivist koorist sunnui kođđeemsaagijd já laaigijd. Almai kuđâliijne vuáđuläigin lii ruopsâd já hervâsárgáh láá ruánááh já fiskâdeh. Nuuvtpâ suoi algâttává kođđeem ruopsis laigijn. Ovdil ko Matti já Ella peessâv kođđeeđ, suoi kolgâv rähtiđ kuđâlmân čoolmijđ ađâi kordâđ. Čoolmij lohomeeri lii kiddâ kuuđâlm kobdoduvâst. Nuke kuđâlijne lii keezib ko ulmuu kuđâlijne já nuuvtpâ Ella karda ennuv ucceeb čoolmijd ko Matti. Kordâm tábáhtuvá ovttáin saggijn. Vistig lääigist ráhtojeh kyehti váárvu, moi čoođâ kođđeemsäggi piäijoo. Tasmaŋa läigi váldoo nube peelgi já čuijooh pirrâ. Čuijooh pirrâ orroo läigi kiässoo kođđeemsaggijn peelgist orroo lääigi čoođâ. Návt šaddâ ain uđđâ čalme. Ko Matti já Ella lává kordâm ruopsis laigijn kuđâlijnijdis tuárvi ennuv čoolmijd, suoi algâttává kođđeem. Kođđemân Matti já Ella tarbâšává nube kođđeemsäägi-uv já nuuvtpa suoi väldiv kođđeemsaagijd kuohtuid kieđáid. Läigi páácá nube säägi peln čuijooh oolâ. Rievtis čalme lii puoh älkkeemus kođđeeđ já Matti já Ella kođđeev kuđâliijnijd rievtis čolmijguin. Ákku rävvee Maati já Ela uigâdiđ nube kođđeemsäägi nube säägist orroo čalme čoođâ já keessiđ čuijooh alne orroo lääigi tom čoođá. Návt šaddeh ubâ paje uđđâ čalmeh já kuuđâlm stuáru. Kuđâlijne lii kukke já toos ferttee kođđeeđ maaŋgâid čoolmijd já keerdijd. Forgâ Matti já Ella mättiv kođđeeđ pyereest rievtis čoolmijd já ákku puáhtá kođeškyettiđ jieijâs kuuđâlm. Vaacâ kođđemân taarbâš vittâ kođđeemsäägi. Vaccâpaarâ nube vaacâ sun lii kođđám jo valmâšin, mutâ nube kođđeem sun lii esken algâttâm. Anarâš vaacâi vuáđuläigin lii vielgis- teikâ čapis ulloläigi já hervâläigin ruopsis-, ruánáá- já fiskis ulloläigi. Ränis ullolääigist puáhtá kođđeeđ meid argâvaacâid. Nisonijn já almain láá jieijâs vaccâmyensterih. Nisonij vaacâin láá táválávt hervâkovoseh veerdist já vaacâ seelgibeln, mutâ meid vaacâ vääpsipel puáhtá kođđeeđ hervâkovvoos. Almai vaacâin láá hervâkovoseh tuše veerdist. Kođeđijnis vaacâ ákku muštâl Maatin já Eelan meid jieijâs pärnivuođâst. Kuldâldijnis ááhu muštâlusâid Ella já Matti lává kođđáám kuđâliijnijd jo vuossmuu ruánáá hervâsárgá räi já ákku lii kiergânâm kođđeeđ nube vaacâ-uv jo masa valmâšin. Vaacâ peelgi keeji taarbâš innig kezidiđ. Lii kuittâg jo eehid já Ella kárttá vyelgiđ pááikán. Ákku, Matti já Ella sooppâv, ete sij juátkih kođđeem itten. Jyehi peeivi ko váhá määđhi kođá, te amahânde kuđâliijneh valmâštuveh jotelávt. čalme, čalme = silmukka hervâ, heervâ = koriste hervâvaccâ, -vaaccâ = koristelapanen jorgo čalme = nurin silmukka kerdi, keerdi = kerros kezidiđ, kezidâm, keezzid = kaventaa kođđee = kutoja kođđeeđ, kođám, kođá = kutoa kođđeemsäggi, säggi, säägi = puikko kordâđ, koordâm, karda = luoda tehdä silmukoita kovos, kovvoos = kuvio kuđâlijne, -liijne = kaulahuivi kuuđâlm = kudelma rievtis čalme, čalme = oikein silmukka ruotâshervâ = varsikoriste selgipeeli, -pele = kämmenen selkäpuoli ulloläigi, -lääigi = villalanka vaccâ, vaacâ = lapanen, vantus verdi, veerdi = varsi vääpsipele = kämmenpuoli Kozzâ- ađai koddesäplig Säämi luándust láá maaŋgâlágáneh huáđđooh, mutâ jos tain puohâin kolgâččij valjiđ veikkâba puoh ruokkâdumos, te tot kale ličij kutkâ. Jos vala kolgâččij nabdeđ nubben ruokkâdumos huáđđoo, te tot ličij aainâs-uv muu mielâst kozzâsäplig. Eres äšši oppeet lii tot, mane tot lii nuuvt ruokkâd eidu tiätu ivij. Koddesäplig ađai kozzâsäplig pelkkim ij lah kullum innig maaŋgâlov ihán, aainâskin valjebeht, tuše motomeh häärvih já ärgis kozzâsäpligeh láá oinuustâllâm suullân muádlov ihheed tassaaš, mutâ taggaar stuárráb vajâldem ij lah lámáš 1970-lovo maŋa. Tallaš vajâldemhan piištij suullân muáddi ive já talle lijjii nuuvt ennuv kozzâsäpligeh jyehi saajeest, et koolgâi pálgái alne mestâba váruttiđ, et ij vahâgist liččii tuolmâstâm toi oolâ. Iäge toh talle kale čahhimgin, veikkâ ličij gaterbillár puáttâm oovdeld. Na ijhan toi ruokkâdvuotâ tiäđustkin lah taggaar, nuuvtgo ulmuuh láá nabdam já oskom-uv, et eidu tontovváá ko toh vyelgih jotteeđ, te toh oceh uđđâ aassâm- já puurrâmsoojijd. Totkei mielâst kozzâsäpligeh oovtkiärdánávt vyelgih joton purrâmâš- já aassâmsojij nuuhâm keežild já tot jotteemkuávlu puátá tást, maggaar saajeest toh láá loskâm já kuus kulij lii puoh älkkeemus vyelgiđ joton. Na návthân lii mii ulmui-uv kooskâ. Suáđih, koškáduvah, ulmui lijgeloskâm sehe vuovdij já enâmij kuorbâmeh, teikkâ nyeskidmeh pieijih ulmuid joton uuccâđ pyerbijd soojijd eellim iähtun, já toi puátuseh láá onnáá peeivi čiileliih, somaleh, groaateh, kuurdih, vietnamliih, albaaneh já moh puoh sij ubâ ležehgin. Mij-uv pelkkip, čiärrup karođep já miänuđep siämmást, ko moonnâp uuccâđ torvolijd soojijd olssân já maaŋgâs tuššeh-uv ton kooskâst. Suomâbeln kozzâsäpligij aassâm- já eellimsajeh láá uáli-uv jo uccáá já nuuvtpa ko stuárráb vajâldemihe puátá, te toos vaikut šiev purrâmâštile lasseen assaas muotâkerdi, mii syeijee säpligijd kolmâsist. Nuuvtpa jos purrâmâš lii valjeest já lii meiddei liegâs, te talle lasanem ovdán potkânhánnáá pirrâ ive. Kozzâsäplig čivgá aldasáid lovmad čivgâd ohtân já toh čiivgah láá jo suuvâjuátkimavveest viiđâ oho ahasâžžân. Tast puáhtá suullân rekinistiđ, kalle kozzâsäplig pyehtih šoddâd oovtâ ive ääigi oovtâ niŋálâsâst, jos purrâmâštile já liegâsvuotâ lii hiäivulâš. Huámášittee lii meiddei tot, et jyehi čivgâčurrust peeli láá niŋálâsah, moh puátih suuvâjuátkimihán viiđâ oho ahasâžžân. Jos kiävá vala nuuvt, et láá maŋaluvâi maaŋgah tágáreh šiev lasanemiveh, te talle moive lii-uv käärvis. Nuorâbeh oráseh kolgâččii väldidiđ olssis aassâmmievtâ, mutâ ko toh iä lah innig, te talle toh riemih nubbiijdsâs korâstâllâđ já lopâ-loopâst toh láá vaijaah puohháid, kiäid kuáhtájeh. Puoh vaijaamusah láá puáris oráseh, moh táválávt vyelgih-uv vuosmustáá joton. Nuuvtpa lii-uv oovdâst innig vajâldem uđđâ puurrâm -já aassâmsoojiijd. 70-lovo vajâldemive oovdeb siämmáálágán ihe lâi 30 ihheed tast ovdil, et jos makaš siämmáásulâsâš ličij makaš vyerdimist, te tot kolgâi puáttiđ ive 2000. Taggaar ij kuittâg puáttám, et taat 30 ive periood ij toolâgin eidu tärkkilávt tiäivás, mut Ucjuuvâst kale jo piäggá, et koddesäpligihe ličij forgâ puátimin. Kuittâg toh lijjii ollásávt raigâm mottoom kuáđi Onnela teermist Tiänuriddoost. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Koldemtábáhtus Ijjäävrist Syeinimáánu 5:d peeivi taan ive olášui kuhháá vuávájum virkosmittemtoimâ, mii lâi koldemtábáhtus Ijjäävri Ruávinjaargâst. Tom ornij Anarâškielâ servi já uásiväldeeh koldemtábáhtusân lijjii čokijdâm muádilov suulâin, uážžu ettâđ, et pirrâ Suomâ. Iänááš uásiväldeeh lijjii Aanaarjäävri pirrâsijn: Njellimist, Avelist, Anarist, Junásist, Mudusjäävrist já Čovčjäävrist, mutâ meid Maadâ-Suomâst Järvenpääst. Koldemtábáhtus išedin já äššitobden toimáin Vuoli Juhánâs kaandâh Heikkâ já Veikko Aikio. Suái suvdijn koldemvievâ kuuđâ kilomeetter määđhi Juvnjäälmist Ruávinjaargâ taavaakeš, kost sunnust lii kámppá. Puohah iä šiettâm ijâstâllâđ káámpán, nuuvtpa šiiljon ceggejui-uv “pelijuávhuduvteltta”. Väärpih kiässojii nelji, main kyehti Sevesuolluu alda já kyehti Uccâluovttiist. Šaapšâh, sehe sávjááh koddojii suullân 80 kiilud, moh vuáššojii tađemield, ko lijjii čuállejum. Vuossâmuš värppi lâi cuáhásist já ko moottorijgijn lâi ovdâs-maŋas paijeel vuojâččum, te masatte lâi ”vesiperä”, saalâš lâi tuše ohtâ uccâ šaapšâš. Meiddei Uccâluovttii vuossâmuš värppi lâi mestâba kuárus, mutâ Ánnáájäämmimsuolluu riidon pyevtittum värppi adelij sávjáid já šaapšâid jo nuuvt ko koolgâi-uv. Koldemjuávkku lâi tábáhtusân tuđâvâš já sij tuoivuu-uv, et taan sullâsiih virkosmittemtooimah ornâšuččii puátteevuođâst-uv. Anarâškielâ servi ferttee kuittâg vaidâliđ taggaar ääši, et tot ij álgám tooleeb orniđ taam tábáhtus já nuuvt äigi keevâi tommittáá uánihâžžân, et tot ij innig kiergânâm toimâttiđ sääni seervi jyehi jesânân. Liijkás maŋŋeed čielgâi, et oholoppâ lâi áinoo, mii heivij nyeti já kárbái omâsteijeid já ko maŋŋeed lâi algâttum ornimpargo, te tiätu poođij nuuvt fakkist, et ovdâmerkkân kirje ij liččii innig kiergânâm juksâđ puohâid jesânijd. Nuuvtpa sääni koldemtábáhtusâst vijđánij jesânij kooskâ kulostuumáin já uásild meiddei puhelimáin. Puátteevuođâst servi loppeed almottiđ tágárijn aašijn ääigild. IM Koldem Ko taangin keesi ij vihelem luhostum, te porgemáánu 7. peeivi ornij Anarâškielâ servi koldemtábáhtus Solojäävri (riävtui Suáluijäävri) máddáákeeji vuoddâsân. Priimusmoottorin tooimâi kielâpiervâl jođetteijee Ritva Kangasniemi ađai suu jurduu vuáđuld taat tábáhtus vuávájui já uárnejui. Šoŋŋâ lâi eromâš muččâd: masa orroo kuálkki, liegâs 24 cekkid,veikkâ lâi pelduvváid polvâšoŋŋâ, iäge lamaš tiivrehkin. Polttijááh kale almostuvvii maŋeláá ehidist. Párnááh já motomeh eenih-uv vuojâdii. Siämmáá vuoddâsist lâi meiddei mottoom olgoeennâmlâš nuorâileirâ viettimin astoaääigis já vuojâdmin. Sist lâi pelijuávkkudâhteltta ciäggust já suommân peeleest sij urruu lemin italialiih. Ohtâ värppi pyevtittui jäävri máddáákeeji vuoddâsân já nyettisuáppon láin Jari Kangasniemi já Sampo Parkkonen, kote nyeti omâstij-uv. Kyeleh koddojii suullân lovemat kiilud, moh siämmást čuállejuvvojii já vuáššojii. Salâsin lijjii iänáážin uccâ šapšiih já sávjááh já toh lijjii kale njálgáh. Tábáhtus uásálisteeh párnáidiskuin lijjii suullân muádiloves, olgomustáá puáttám ulmuuh joba Holland rääjist já väärpi pyevtittemmuddoost masa neljilov, ko italialiih-uv pottii keččâđ väärpi puohtâmân keessim. Ton peeleest tábáhtus lâi pyereest luhostum. Tom-uv peeleest tábáhtus luhostui, ko tobbeen iä sattum stuárráábeh luhottisvuođah. Ohtâ uáli stuorrâ pärtti kale masa tábáhtuvá já ton estimist ferttee kijtteđ Pasas Annika. Sun lâi aiccâm jävrriddoost, ko kyehti kaandâ kalâččáin jo viehâ kukken riddoost. Jäävri máddáákeeji vuodâs lii ton peeleest piätulâš, et cuávis juátkoo masa čyeti meetterid tavas, jeđe kivkked kačča já muttoo timesin já jieŋâlâssân. Annika lâi eidu ovdláhháá iällám vuojâmin tobbeen já tieđij tärkkilávt, maggaar saje tot lii. Sun meiddei tieđij et kaandâin nubbe ij määti vuoijâđ ollágin já nuuvt sun toolâi-uv kaandâkuáhtá čalmeest. Jeđe ko te aaicâi, et nubbeest táiđá leđe eeti, te talle sun kaččâlij pivtâspajalist toho já káájui kaandâ. Kaandân lâi keevvâđ hyeneeht, jis kiinii ij liččii kááijum suu. Tovâččij-uv mielâ iävtuttiđ Annikan jiegâpiäluštemmitali tom keežild, et ko sun lâi kiässám kaandâ pajas, te sun lâi jo čielgâsávt kuávšudâm, ige liččii innig meendu kuhháá ciävzám čääsist. Annika utkáásvuođâ keežild ij tarbâšân riemmâđ iäláskittemtoimáid. Taankiäsáš Anarâškielâ seervi ornim koldemtábáhtus taaiđij leđe jo kuálmád tâi niäljád já nuuvtpa tom puáhtá-uv pyereest nomâttiđ ärbivuáválâš tábáhtussân. Ilmari Mattus Kollepottâ já kutkâ Máárjá-máátu Anja Kaarret Anarâškielâ servi ry 2014 Kollepottâ já kutkâ Máárjá-máátu Anarâškielâ servi ry 2014 Kirje lii almostittum sämitige mieđettem išeruuđáin Čällee: Anja Kaarret Koveh: Heli Huovinen Máccum: Anssi Mattus Teevstâid láá tärhistâm: Matti Morottaja, Marja-Liisa Olthuis já Ilmari Mattus © Anarâškielâ servi ry já čällee sehe kuuvij sárgoo ISBN: 951-97450-?-? Kirje teddilemlájádâs nommâ Kollepottâ já kutkâ Máárjá-máátu Mätkilavkkâmätki Kollepoođâ mielâst sun lâi lamaš jo oovtâ kiärppáá ave sevŋâdâsâst já váiváás pääihist. Mätkilaavhâst ij puáhtám ennuu jotteeđ – tot lâi nuuvt tievâ tävirijn. Pyeri ko puovtij váhá juolgidis lihâstittiđ. Kuuđhâst kal kuulâi äigi pyereest. Sun lâi jo maŋgii ruottâm pirrâ mätkilaavhâ. Sust lâi jotteem hiälpub ko kiärppáást – lâihân sun ucceeb-uv. Mut kal kutkâ-uv jo käibidij čuovâ. Viijmâg te čuovâ poođij já liegâs. Kuohtuuh láin iiloost, nuuvt kollepottâ ko kutkâ-uv, ko mätkilavkkâ viijmâg lekkâsij. Liisá-kiärppáást moonâi mottoom äigi ovdil ko suu suájáh kyediškuottii, mut Juhháán-kutkâ kal vuolgij tállân tutkâđ, mii pirrâsist oinui. Ige sun kuhháá lappum ko toomâi jo maassâd Liisá-kiärppáá kuuvl já lâi hirmástum: – Jiem tieđe, kost muoi tääl láán, mut liegâs tääbbin lii já omâs haajah já omâs muorah já puoh tääbbin lii aaibâs ereslágán ko pääihist. Jiemge mun tääiđi kuussân. Liisást ličij ennuu hiälpub taat uđđâ pááikán uápásmum, kohân vistig suájáh álgáččii kyeddiđ. Toh lijjii nuuvt punjâgâm mätkilaavhâst, et moonâi kuhes äigi ovdil ko sun peesâi kirdeđ. Sun hokâttâlâi Juh-
háán eelliđ keččâmin, et kavnuuččij-uvsun tääbbin kosten purrâmuš. Juhháán ij halidâm vyelgiđ ohtuu, veikkâ sust-uv lâi jo nelgi. Nuuvtpa sun vuordij, et Liisá suájáh kyediškuottii, já talle suoi vuolgijn oovtâst tutkâđ pääihi. Liisá lâi nuuvt iiloost, et viijmâg-uv suu suájáh kuoddii. Já mon liegâs tääbbin taan enâmist lâi! Já talle val toh haajah! Taat tot taaiđij leđe tot paradiis, mast madârákku lâi muštâlâm. Juhháán lâi váhá eres mielâst. Iä toh haajah kal nuuvt hirmâd pyereh lamaš, já liijkás kume lâi suu mielâst. Liisá kirdâččij tuohun teehin já huiháttâlâi ain ko huámmášij mottoom uđđâ ääši. Juhháán ij nuuvt jotelávt kiergânâm ovdániđ. Sun paasij tárkká tutkâđ tom, maid ain kaavnâi. Kuás oovdân poođij risse, kuás uáksi, kuás mottoom omâs myerji. Liisá huáputtij Juhháán. Loopâst Juhháán lâi ton mielâst, et Liisá uážui moonnâđ jieijâs liävtu mield. Mut ko álgáččij siävŋániđ, te talle Liisá kolgâččij puáttiđ eidu taan siämmáá stuorrâ muorâ vuálá, kost suoi tääl láin. Liisá kirdelij já kirdedijnis val láávlui. Nuuvt iiloost sun lâi. Juhháán ij kuullâm kuhháá Liisá lávlum. Nubbeest lâi hitruu, mut Juhháán mielâst aalgij leđe jo liijkás kume. Ličij forgâ pággu kavnâđ suoivuu. Nuuvtpa sun čaŋâškuođij mottoom loostâ vuálá, mut tobbeen kulluuškuođij hirmâd larmâ já huuihâs. Juhháán iberdij tállân, et tohon ij liččii pyeri čaaŋŋâđ. Aldasijn sun huámmášij stuorrâ loostâ, mut ton-uv vyelni njaŋgai jo kiinii. Loostah, lyeneh já eres-uv suoivâpääihih kal lijjii ennuu, mut toi juáhháá vyelni lâi kiinii. Kuhes määđhi keččin Juhháán kaavnâi oovtâ taggaar, puáris kuškâm loostâ, mon vyelni ij lam kihheen. Sun šyehkittij já ááigui rávhuduđ, ko aalgij kulluđ skooppân. Kulmâ kuuđhâ, meldgâdáid siämmáálágáneh ko Juhháán-uv, čaŋŋii siämmáá loostâ vuál. Juhháán ij tuostâm ettâđ maiden. Sun čaaŋâi tuš nuuvt jávuttáá ko puovtij, aaibâs loostâ roobdân. Sun smietâstij, et kolgâččij-uvsun sun vyejettiđ taid meddâl, sunhân tot lâi vistig taam loostâ kavnâm. Taan kuávlust neevtij lemin taggaar tääpi, et nuubijd vyejettii meddâl. Omâs kuuđhah keččii Juhánân já algii povvâstiđ. Juhháán ij tiättám, maid sun lâš kolgâm porgâđ. Kolgâččij-uv sun ettâđ maidnii, vâi maid. Já val hyeneeb lâi tot, ko omâs kuuđhah nevttii lemin nieidâkuuđhah. Ige sun lijkkum nieidáid. Pääihist-uv toh ránnjámievtâ kuuđhah lijjii nuuvt hirmâd ilgâdeh. Luhhoost suu päikkimievtâ eemeed lâi aaibâs ármulâš. Nuuvt toh omâs nieidâkuuđhah loopâst ruokâsmuvvii já algii koijâdâllâđ, et kost Juhháán lâi teehin puáttâm. Juhháán västidij, et sun lâi kollepoođáin puáttâm ulmuu mätkilaavhâst teehin, já skippáár lâi kirdelâm keččâđ pirrâsis, mut sun lâi pááccâm suoivâsuáján. Puoh koččâmušâid Juhháán ij iberdâm, mut ennuu ääših čielgii kuittâg. Nieidah selvâttii, et sii enâmist meid nieidah porgii pargoid: huksejii kuáđi, rahtii purrâmuš, tipšuu párnáid já nuuvt ain. Loopâst čielgâi, et tääbbin nieidah pargeh ennuu eenâb ko kaandah já et mievtâ hovdâ, iššeed, lâi almai. Juhháán mielâst taat lâi iimâš. Suu pääihi omâsteijee já merideijee lâi nieidâkutkâ. Kutkânieidah lopedii čäittiđ paaihijd Juhánân, mut jieijâs pááikán sij iä tuostâččii Juhháán tuálvuđ. Mievtâ kunâgâs ij killááččii oovtâgin omâs kuuđhâ uáiniđ aldagin jieijâs mievtâ. Juhánist ij lam kal haalugin vyelgiđ kolliistâllâđ, ige sun innig halidâm tutkâđ maiden. Sun lâi jo oovtâ piäiván uáinâm nuuvt ennuu. Lavkkâmääđhi maŋa Siävŋánškuođij, ige lam innig nuuvt kumegin, já nieidah kolgii juátkiđ pargoidis. Nieidah lopedii čäittiđ tast itten Juhánân paaihijd, jos sun halidičij. Juhánán tot soovâi pyerebeht ko onnáš peivi. Nuuvt soppii, et tast itten nieidah puáđáččii siämmáá sajan ko piäiváš lyeštiškuáđáččij. Nieidah vuolgii, já Juhháán tuubdâi, et sust lâi nelgi. Alda lâi stuorrâ muorâ. Sun arvâlij, et amahân te tobbeen kavnuuččij miinii purrâmušâid. Já kalhân muorâst ain miinii purrâmuššân lâi. Ij mihheen heerskuid, mut pággu lâi purrâđ maidniigin. Ko sun lâi purâstâm tommit, et stuárráámus neelgi tobdo lâi lappum, šoođâi-uv jo huáppu Liisá Kollepoođâ kuuvl. Tääl lâi jo šoddâm aaibâs sevŋâd, suoihân láin sooppâm, et ko puáđáččij sevŋâd, te talle suoi teivâččáin uápis muorâ vyelni. Jo-uvsun Liisá ličij suu vyerdimin? Juhháán ko poođij teivâmsajan, te sun ij vistig huámmášâm Liisá ollágin. Liisá lâi čaaŋŋâm muorâluámán já oođij nuuvt, et škuurrân val kullui. Juhháán pelhiškuođij, et nuuvt lâi tuánttá čaaŋŋâm čiähusân. Luhhoost Liisá škuridij – mudoi Juhháán ij lijjii Liisá huámmášiđgin, sevŋâd ko val lâi. Liisá moránij Juhháán pelkkimân. Sunjin čielgâškuođij, et ijhân tääbbin mihheen puáhtám tábáhtuđ. Taathân lâi paradiis. Já jieš Juhháánhân tot lâi, kii lâi ájánâm ige lam puáttám sooppum ääigi teivâmsajan. Liisá lâi áigáá jo puáttâm muorâ kuuvl já ko Juhháán ij lam oinum, te sun lâi viälánâstâm. Kustoo nahareh lijjii ruttim, já kal sun Juhánist lâi lam huolâst – nuuvt kuittâg sun olssis oskottâlâi. Juhháán ij viiššâm selvâttiđ Liisán, et ij taat mihheen paradiisâid lam, ij eissigin, ij kuittâg enâmist, kost kutkâ kaartâi jotteeđ. Puovtijhân leđe, et tobbeen ááimust lâi ereslágán uáinu já tobdo, tobbeen kost kiärpáš kirdâččij. Juhháán piivdij addâgâs já piivdij, et Liisá muštâličij, maht suu peivi lâi moonnâm. Liisáhân tast movtidui já algâttij aaibâs aalgâst. Sun muštâlij, maht talle iđedist, ko suoi láin iäránâm, sun lâi tállân kavnâm uđđâ skipárijd kusâsuándi paaldâst. Tot lâi lamaš eidu taggaar kusâsuándi, mast ákku lâi mainâstâm. Ijhân ákkugin jieš lam kuássin kuusâ suándi uáinâm, mut sun lâi tiättám tast muštâliđ. Já tääl sun, Liisá, nuorâ kollepottâ, lâi peessâm leđe kuusâ suándist. Tot tuođâi lâi koške suándi, mut skipáreh lijjii ettâm, et kal tääbbin hiälpust kávná meid vorâs suándi, já itten tast sun vuálgáččij skipárijdiskijn uuccâđ taid. Já maht talle taat purrâmušpeeli? Jyehi sajan lijjii koškum ennuu purâmušpasâttâsah. Hersku lâi nuuvt ennuu ko peri voojij purrâđ. Peiviv lâi kale nuuvt kume, et talle ij vaijaam kirdâččiđ. Kannattij vyelgiđ joton tállán iđedist ko piäiváš paijaanškuođij. Halidičij-uv Juhháán kuullâđ lase Liisá uđđâ skipárijn? Mut ko vástádâs ij kullum, te Liisá imaštâlškuodij, et mii Juhánán lâi šoddâm. Mut ij mihheen eeđijd, Juhháán lâi tuše kuhástum já nohádâm. "Uáđi ráávhust", eeđâi Liisá já vuolgij kirdeđ val ohtii muorâ pirrâ. Juhháán ij huámášiččii, jos sun huápust kirdáččij ohtii, tuše ohtii pirrâ muorâ. Don Liisá ko pajanij suájáidis oolâ, te suu njunán poođij hirmâd njaalgâ haajâ. Tot lâi purrâmuš haajâ. Tommit sun tast iäruttij, et purâtteijee tot ličij. Haajâ lâi nuuvt njaalgâ, et Liisá ij puáhtám leđe kirdehánnáá haajâ vuást. Ij sun val liččii kukken muorâst. Mut kost kulij tot haajâ poođij? Liisá ij pastam tärhistiđ háisoo já sun kirdâččij pirâs-pirâs. Viijmâg sun kulâškuođij omâs povvâstem. Sun suorgânij. Kii te povvâstij sunjin? Lâi aaibâs sevŋâd, já paaloost Liisá kirdeškuođij čuovâ vuást. Povvâsteijee kirdelij meid Liisá maajeeld já jotelávt juuvsâi-uv suu. Sun kiirdij val Liisá ovdiipiälán já kivsedij, et ijhân tääl liččii kuussân huáppu. Vuoi, mon mučis kiärpáš, jurdâččij Liisá. Taat lâi ennuu muččâdub ko toh kiärppááh, maid sun lâi peiviv teivâm. Vâi neevtij-uv taat tuše muččâdin sevŋâdist? Liisá selvâttij, et sun lâi vuálgâm uuccâđ tom njaalgâ haajâ, maid lâi apsam, mut ij lam kavnâm. Tiäđáččij-uv taat uđđâ kiärpáš tast maiden? Já tieđijhân tot, já tieđij val maŋgâ eres-uv ääši. Liisá mielâst taat lâi puoh vijsásumos já stuárráámus já muččâdumos kiärpáš, maid sun lâi kuássin uáinâm. Sun lâi lijkkum nuuvt hirmâdávt taan uđđâ kiärppáážân, et lâi oppeet vájáldittám Juhháán-kuuđhâ. Sun aaibâs suorgânij, ko kulâškuođij Juhháán huikkem. Sun aalgij čielgiđ taan mučis kiärpážân, et suu skippáár Juhháán ocá suu já tääl lii pággu vyelgiđ. Mudoi kutkâ iätáduuččij. Uđđâ skippáár vuolgij sättiđ Liisá já váruttij, et tääbbin liččii ennuu tagareh vaarah, main Liisá ij tiättám maiden. Ohtâ stuorrâ vaarâ ludij lasseen liččii eevnih, toi viermih. Toh liččii jyehi saajeest, mut taid kale opâččij huápust uáiniđ. Mut talle kolgii leđe čalmeh áávus. Liisá lâi kal hárjánâm eevniviermijn selvâniđ, toh iä lam nanoseh já uáinojii jo kuhás. Tuođâi sun lâi jo taan uánihis ääigist tom-uv huámášâm, et tääbbin toh eevniviermih lijjii ennuu nanosuboh, stuárráábeh já kuuđđum tagarij laigijgijn, et taid lâi vaigâd iäruttiđ. Juhháán ko huámášij, et kyehti kiärppáá kirdijn čuovâ vuástá, sun suorgânij, et kiäh toh láin, já kost Liisá. Stuorrâ huolâ kiäpui, ko kiärppááh kirdijn aldeláá já Juhháán tuubdâi, et nubbe kiärppáin lâi Liisá. Tääl taat uážui leđe majemuš kerdi, ko Liisá ohtuu vuolgij kirdâččiđ já val sevŋâdist. Liisá já Don, taat uđđâ kiärpáš, tuáivuttáin kuáimásis pyeri iijâ já suoi val soováin, et tast itten meid Don vuálgáččij Liisáin uuccâđ vorâs kuusâ suándi. Don tieđij, kost kuusah ääsih. Ličij pyeri, et uápisin ličij páihálâš kiärpáš. Suoi soováin, et tast itten, tállán ko piäiváš paijaanškuáđáččii te Don puáđáččij viežžâđ Liisá. Liisá lâi moovtâ já Juhháán suttâm. Kalhân Juhháán tom iberdij, et kiärppái eellim lâi ennuu huolâttemub ko kuuđhâi, mut taat Liisá hommá kal lâi jo liijkás komálâš. Juhháán oppeet pelhiškuođij Liisá, et eiduhân suoi láin sooppâm, et ij kolgâm kuussân vyelgiđ já ko val lâi sevŋâd, te ij-uv Liisá lam smiettâm maiden, ko vuolgij kirdâččiđ sevŋâdist. Kalhân Liisá lâi smiettâm – tom njaalgâ haajâ... Iđedist tállán ko áimu aalgij kuávgudiđ, taat uđđâ skippáár, Don, poođij viežžâđ Liisá. Liisá lâi tállán vaalmâš. Ohtiigin lâi kollepottâ vaalmâš. Pääihist táválávt njaŋgai val koskâpeeivi ääigi-uv. Juhháán joođhij val uáđđim, sust ličij ubbâ kuhes, kumes peivi äigi leđe porgâhánnáá maiden. Sust ličij iäskân ehidist taat soppum äigi kuulmâ nieidâ kulen, ton räi sun náđđááččij muorâluámist suoivust. Peivi moonâi kuittâg jotelávt, veikkâ iänááš ääigi Juhháán njaŋgâi. Koskâpeeivi maŋa almostui Liisá-uv. Taat lâi vaibâm, mut nuuvt luholâš. Juhháán koijâdij, et kost tot Don lâi. Liisá čielgij, et tot lâi pááccâm suándiliäján. Tot viätáččii tobbeen taan peeivi kumásumos ääigi. Já Liisá-uv monâččij tohon maassâd, kohân piäivâš álgáččij lyeštiđ já áimu váhá čuáskuččij. Tääl sun ferttij puáttiđ kuuđhâ kuuvl, et tot ij liččii sust huolâst. Juhháán ij lam huolâst kollepoođâst. Suu jurduin lâi tot eehidteivâdem. Sun lâi ubâ peeivi smiettâm tom ääši, jiešalnees sun ij ubâ lamaš muštámgin Liisá. Kollepottâ aalgij vaidâliđ, et suu selgi lâi kilásâm, tegu ličij puállâm. Miisun tooskis lâš šoddâm? Ilâštem lâi uáli jo koorâs. Kutkâ ruotâi skipáris kuuvl já huámášij tállán, et kiärppáá selgi lâi puállâm. Piäivâš lâi nuuvt kumásávt páštâm, et lâi puáldâm Liisá seelgi. Mut mii täälgis iššeen? Kiärppáá mielâst oroi, et sun ij innig kuhháá killááččii tággáár kuárdim. Mut forgâ Juhánist lâi sooppum teivâdem. Piergiiččij-uv Liisá ton ääigi ohtuu muorâluámist? Tieđe veikkâ taah páiháliih kuuđhah puávtáččii ravviđ, maht išeđiđ kiärppáá puállâm seelgi. Liisá lopedij leđe muorâluámist já vyerdiđ. Juhháán lâi jo mottoom ääigi vuárdám enâmân koččâm loostâ vyelni kuuđhâid ovdilgo toh pottii. Toh lijjii ájánâm, ko sii kuátán lâi šoddâm vaahâg. Stuorrâ siemâ lâi eidu sii kuáđi oolâ koččâm já ton vahâgijd lâi kolgâm tivvoođ – ovdil ij kihheen uážžum vyelgiđ kuussân. Maht Juhánist lâi peivi moonnâm, nieidah halidii tiettiđ. Juhháán muštâlij, et suu skipárist kollepoođâst lâi selgi puállâm já tääl tot puosâdij muorâluámist. Maid tooskis puovtij porgâđ? Kuuđhah tiettii tállân rääđi. Luhhoost alda lâi taggaar šaddo, mon amnâseh ávtáččii pyelimân. Kulmâ páihálii nieidâkuuđhâ vuolgii uápisin. Juhháán vuolgij šado kuuvl, já kavnuihân tot. Juáháš vaaldij njálmásis nuuvt stuorrâ pitá šaddoost ko puovtij, já nuuvt juávkku vuolgij kiärppáá kuuvl. Kiärpáš viällái surgâdin muorâluámist. Ij sun movtáskâm masten, já kirdemhaaluh-uv tast lijjii lappum. Kuuđhah tálhudii kiärppáá já koijâdii et halidičij-uv Juhháán val vyelgiđ siigijn olgos. Juhháán mielâst lâi pyereeb pääcciđ kiärppáá kuuvl – tommittáá hyennin tot lâi. Kuuđhah ettii, et ij tast mihheen eeđijd liččii, itten tot oppeet kirdâččičij. Juhháán epidij. Sun ij lam kuássin uáinám oovtâgin kiärppáá nuuvt hyennin. Ovdil nohádem Liisá val mulidij, et sun lâi Donin lopedâm puáttiđ suándi kuuvl. Mut maht tääl ko sun ij vaijaam? Juhháán sutettij, et nuuvt lii illávaje já val smiättá mottoom omâs kiärppáá. Tieđe selvân-uv ollágin. Juhháán vuoidâi Liisá talkkâsáin, já nuuvt suoi nohádáin. Majemuš juurdâ Juhanist, ovdil ko nahareh rottejii, lâi tot, et kuássin, ij kuássin, sun innig vuálgáččii päihistis meddâl. Iđedist ij kiärpáš lam valagin puáránâm, mut voojij kuittâg pyerebeht ko jieht. Ubbâ peeivi Juhháán hoittái Liisá, viežâi toos purrâmuš já lâi suu skipárin. Eehid ko siävŋánškuođij, te Juhháán vyelgiškuođij kejâdiđ pirrâs. Kal Liisá mottoom ääigi piergiiččij ohtuu. Liisá lâi halidiđ, et Juhháán ličij lam suin, mut Juhháán vuolgij. Tääl te ličij suu vuárugis tutkâđ soojijd. Tääl ij tarbâšiččii leđe Liisást huolâst. Tot ij lam val nuuvt virkkuu, et vajaččij vyelgiđ meddâl muorâluámist. Juhháán ij lam sooppâm nieidâkuđhâigijn teivâm, mut sun moonâi ton siämmáá sajan, kost jieht lijjii teivâm. Já luhhoost kuuđhah jo vuordii Juhháán, vâi lijjii-uv sij mudoi sattum eidu ton ááigán toos. Tast mottoom ääigi savâstâllâm maŋa nieidah halidii čäittiđ pirrâs Juhánân. Vuoi, mon vielgis čunoi, imâštâlâi Juhháán. Tot lâi siämmáá vielgâd tegu muotâ pääihist, mut nuuvt liegâs, melgâdáid jo kume. Juhháán paasij tom imâštâllâđ, ige huámášâm, et nieidah monnii jo kukken. Iäge nieidahkin huámášâm, et Juhháán ij puáttâm sii maajeeld. Sij lijjii nuuvt movtidum culidiđ Juhánist, et lijjii jo jieijâs Juhháán vájáldittám. Eidu ko Juhháán ruotâstij nieidâi maŋŋaal, te hirmâd stuorrâ čäcipááru rávustij Juhháán miäldásis. Juhháán suorgânij já siämmást sun jámálgij. Sun koccái toos, ko nieidâkuuđhah jurrii suu pirrâ. Mii lâi tábáhtum? Nieidah čielgejii, et ij lam pyeri pääcciđ kuhes ááigán merâriidon. Pááruh lijjii varâliih. Lâi lukko, et sij val kavnii Juhháán já kiergânii keessiđ suu koške enâmân ovdilgo uđđâ pááru poođij. Juhháán lâi suorgânâm já vaibâm. Sun halidij pááikán, Sáámán. Tobbeen-uv liččii vaarah, mut iä návt stuárráh já ennuu. Nieidah satâččii Juhháán muorâ kuuvl, kost Juhháán já Liisá orodáin. Peivi lâi lam koorâs já lussâd Juhánân. Sun kiijtij nieidâid já ááigui moonnâđ nohádiđ, mut sunnust lâi kustoo kyessi. Teikkâ Kollepoođâst lâi kyessi – kiiba eres ko Don. Liisá lâi kustoo puáránâm, ko lâi nuuvt iiloost já moovtâ. Juhháán lâi nuuvt tulkkâm taan kumes enâmân, et lâi jo vaalmâš moonnâđ mätkilaavkân, vyerdiđ pááikán vyelgim. Taat ij liččii sunnuu aassâmsaje. Liisá lopedij puáttiđ mätkilaavkân pyereest ovdil vyelgimääigi, mut kal sun val halidičij kirdâččiđ, ko tot mätki teehi lâi lam nuuvt hirmâd kukke. Sun kartâččij leđe kirdehánnáá tieđe mon kuhe. Tääl sun kale kirdáččij ko puávtáččij. Pááikán vyelgim já iärutiervuođah Juhháán-kutkâ viällái maŋgâ peeivi mätkilaavhâst já vuordij. Pááikán vuolgâ ij puáttâm, já Liisá-uv ain häärvib já häärvib eelij suu keččâmin. Äigi šoodâi kukken já päikkiahheev stuárui. Nahan te mottoom peeivi Liisá almostuvá suándihaajáin mätkilaavhâ roobdân já álgá selvâttiđ, et forgâ ličij pááikán vuolgâ. Peerâ norá jo tävirijd. Juhháán ilostui, et tääl te forgâ suoi-uv pesâččáin meddâl. Liisá ij tieđe, maht selvâttičij Juhánân ääšis. Ij tast ávttâm muh ko ettâđ njuolgist: sun pásáččij teehin. Liisá mielâst sust ij liččii mihheen suujâid vyelgiđ maasâd pááikán, tohon kolmâsân. Ij tuođâi taatkin päikki kal lam taggaar paradiis, mast ákkurokke lâi muštâlâm, mut tääbbin ličij kuittâg liegâs, ennuu šiev purrâmuš já suoi Donijn láin jo álgám huksiđ ohtâsii aassâmsaje. Maidba Juhháán toos voojij. Suu-uv mielâst Liisá kullui teehin lieggâsân, mut ahheev Juhánist kal šodâččij. Láinhân suoi lam oovtâst jo pääihist já oovtâst toohâm taam kuhes määđhi. Juhháán ooinij, et Liisást-uv šoodâi ahheev. Juhháán lopedij Liisán, et ainhân sun puávtáččij eelliđ Liisá keččâmin. Kuábâš-uv tieđijn, et Juhháán ij innig kuássin vuálgáččii mađhâšiđ kuussân. Iäváge suoi innig kuássin uáináččii kyeimis. Nuuvt te kutkâ vuolgij murâšmieláin mätkilaavhâst maasâd kolmâ Sáámán. Kollepottâ paasij lieggâsân. Kuohtuuh halijdáin jieijâs luho kavnâđ. Máárjá-máátu Máárjá-máátu áásá alda stuorrâ kuuđhâmievtâ. Suu päikki lii koivum saretoŋŋâsij vuálá. Kuhes vázáttuv keejist lii muldešiljo já šiljo roobdâst lii aassâmtupe. Máárjá-mááđu päikki Kii puátá kolliđ Máárjá, te ovdemustáá sun tiäivá viäskárân. Veeskir lii ivnejum čuovjâdin. Káttu lii nuuvt čuovjâd tego ijjâalme tälviv. Seeinih láá siämmáá čuovjâdeh tego kisákiäluh kiedist. Lättee lii máálájum suovâčuovjâdin. Viäskárist lii stuorrâ speeijâl, mon vyelni lii saje kammuid já suhháid. Kammuuh já suháh Máárjást kale kávnojeh-uv: sust láá 52 jyelgid. Sust láá tälvikammuuh, kiđđâ- já čohčâkammuuh, kumikammuuh, sovskammuuh já kyevtilágáneh kesikammuuh. Máárjást lii meiddei lijneilddee. Máárjá lijkkoo lijnijd – sun aaibâs norá taid. Puoh enâmus sun lijkkoo silkkelijnijd, moh láá ivnejum kirkis ivnijgijn. Já tiäđust-uv viäskárist kávnoo koccoommuorâ, kuus kyesih pyehtih kosostiđ jieijâs olgopihtâsijd. Máárjást alnees iä lah tágáreh olgopihtâseh. Sun ana tuše suhháid, kammuid já uáiván vala čoonâst liijne, ko vuálgá olgos. Talle puáttip Máárjá kievkkânân. Taat lii-uv ruopsis viste. Káttu, seeinih já lättee láá nuuvt ruopsâdeh tegu ruopsis läđđee sämimáccuhist. Lasâliijneh-uv láá ruopsâdeh, mutâ tain láá ruopsis tiälhuh tego mirkkâkuobbârijn. Mudoi kievkkân lii aaibâs táválâš. Lii hellá, litteilddee, tiskámmaašin já jurbâ pevdi lasâpiällást. Peevdi pirrâ láá vala nelji stoovli. Máárjá lijkkoo purrâmuš rähtimân. Eromâsávt sun lijkkoo šaddopurrâmâšâi kokkiimân. Nuuvtpa kievkkân tyehin lii-uv šaddoäitti. Taan ááitán Máárjá-máátu norá keesi ääigi maaŋgâlágánijd šaddoid. Suu herskušaddo lii lyeme. Sust lii ääitist ohtâ ilddee väridum luámánij várás. Talle ko uábbi puátá Máárjá kuuvl kolliđ, te Máárjá ráhtá sunnuu heersku: lyemelostâruulâid – lyemeloostâi siisâ láá caahum luámáneh. Veikkâ Máárjá lijkkoo purrâmuš rähtimân, te eenâb ääigi sun viättá orroomvisteest teikkâ uáđđimvisteest. Máárjá orroomvisteest láá ennuu kukáh: ruopsis, fiskis, vielgis já čuovjis kukáh. Ennuu láá meiddei ruonâs rääsih, moh iä räähti kukkáid. Nuuvtpa taan orroomvisteest lii-uv šoddâm aaibâs ruánáá. Káttu já lättee še láá ivnejum ruánáán. Lättee lii tego ruonâs kieddi keessiv. Já liihân Máárjást meiddei täkki orroomviste nurheest. Täkki lii styeres. Tot lii rahtum tullâkeeđgist. Täkkipiällást lii nuuvt suámi čokottâllâđ, kođđeed suhháid já keččâđ televisio. Máárjá ferttee kođđeeđ ain ko sust lii asto – susthân láá nuuvt ennuu jyelgih. Tälvi lii ain koolmâs, já suu suháh ráigáneh älkkeht. Sun lii nuuvt koorâs väzziđ meeccist, já kumikammui siisâ kalga pieijâđ ain suhá. Mudoi kaamuv kaha kupâlâsâid juálgán. Mutâ láá meiddei tagareh puudah, et Máárjá cokkit kinttâl, váldá šiev kirje já čokkáán täkkipiällás luuhâđ. Lii nuuvt suámi čokkáđ čohčâeehid täkkipiällást talle ko olgon šliättá já piäggá já lii koolmâs. Máárjá uáđđimviste lii vielgâd tego muotâ. Lättee tuše lii ruškâd tego potáspiäldu. Suu seŋgâ lii nuuvt styeres, et tot tiävdá melgâdáid ubbâ viste. Veikkâ Máárjá áásá ohtuunis, te sun lijkkoo uáđđiđ stuorrâ seeŋgâst, silkkelakanij kooskâst. Sun lii meiddei koorâs luuhâđ, já nuuvtpâ suu uáđđimviste seeinijn ohtâ lii tevdum kirjeilddeigijn. Ennuu Máárjá kal luoihât kiirjid kirjeráájust, mutâ kal sun uástá-uv kiirjijd – táválávt tiätukiirjijd. Máárjást lii meiddei kyessikáámmár. Taat viste lii ivnejum fiskâdin, nuuvt tego piäiváš te páštáččij. Taan visteest iä lah ennuu tävireh – tuše seŋgâ, pevdi já kyehti peeŋkâ. Kávnoohân Máárjást tiäđust-uv olgosävni, mii lii tuve tyehin. Máárjá ij lah koorâs sávnuđ, mutâ kal sun motomin – pargoost ko puátá, te liegâdist tom, tälviv häärvib ko kesiääigi. Keessiv uážžu rähtiđ suáhiloostâst vasta já toin fađđoođ jieijâs. Tast šaddâ nuuvt ruonâs opsâ sáávnán, já liške-uv háisu ruonâsin. Šadda nuuvt putes tobdo. Máárjá lii hirmâd luholâš, ko sust lii tággáár päikki. Máárjá kesiluámu Innig ohtâ pargopeivi, smietâstij Máárjá, ko iđedist koccái. Ličij lam kal suotâs viälláđ silkkelakanij kooskâst, mutâ ij ávttâm muh ko njuškiđ pajas. Šoŋŋâtiäđáttâs lâi lopedâm onnáážân arve, já nuuvtpa Máárjá aalgij-uv keessiđ kumikammuid juálgásis. Sun lâi peessâm jo pelimuudon, kiässám 25 juálgán kumikammuu, ko hoksái, et suháh vájálduvvii. Ij ávttám muh ko algâttiđ aalgâst, nuollâđ vistig 25 jyelgist kammuu jeđe ruttiđ jyehi juálgán suhá já vist cäähiđ kammuid. Äigihân toos moonâi. Máárján šoodâi hirmâd huáppu, ige sun ton huápun kavnâm siämmáá paarâ suhháid, mutâ kii te kumikammui siisâ ličijgin lamaš kuovlâmin. Kal ehidist ličij asto orniđ já čurgiđ viäskár já puoh eres-uv paaihijd – álgáččijhân sust luámu. Máárjá lâi jo alda cáváttâsnjäälmi ko hoksái, et arvesyeji vájáldui. Tääl kal šoŋŋâtiäđáttâs teeivâi, ko nuuvt čuuvtij oorvij. Ij sun ostâm innig jurgâlâttâđ maassâd. Mut ij tot maiden, jis váhá njuoskâi-uv. Sun ij kal nuuvt hirmâd ennuu lijkkum aarvešooŋân, mutâ ohtâ šiev äšši arveest lâi: Piäkká Pešnirihhááš ij talle oinum. Piäkká lâi hirmâd varâlâš lodde, kote lijkkui Máárjá hámásáid mááđoid. Máárjá já suu skipáreh kal lijjii oppâm váruttiđ Piäká já taan perruu. Kesiluámu maŋa Piäká peerâ lâi stuárrum, mut uđâgái kirdelmân lâi luhhoost vala äigi. Máárjá poođij tuuvnán, jieijâs pargosajan. Puoh iäráseh lijjii jo puáttâm. Pievlâeennâm ääigi Máárjá lâi pargoost tuuvnest, mutâ ko čohčâ poođij já puollâšeh algii, te tuuvnest nuuvâi pargo. Puoh pargeeh, 105 tuvnemááttud, vuolgii páikkásis täälvi viettiđ. Návt keesi ääigi kal pargo rijttái, aaibâs pirrâmpeeivij pirrâ mááđuh tommii tobbeen. Nuuvtpa kuhheeb luámu lâi-uv taarbâšlâš. Nuuvâihân tot pargopeivi viijmâg, já Máárjá peesâi vyelgiđ pááikán. Tääl puávtáččij älgiđ smiettâđ, maht kesiluámu viätáččij. Sust lâi juurdâ vyelgiđ kesipááikán. Tot kesipäikki lâi mučis uccâ juvvii riddoost. Tobbeen lâi riddosävni já mučis čunoiriddo já riddoost vala sátku. Nuuvtpa Máárjá aalgij nuurrâđ tävirijd mätkilavkkâsis. Sun piejâi laavkân kulmâ kirje, kyehti handuk, nelji silkkeliijne, sukkákođálmâs já muuštij vala pänipoossâmpiergâsijd väldiđ. Ij sun nuuvt ennuu váldám tävirijd, ko tohon lâi kuittâg viehâ kuhes mätki. Mutâ lâi nuuvt korrâ hommá, et lâi jo maŋŋeed eehid, ovdil ko sun lukkâdij tuuvees uuvsâ já peesâi vyelgiđ. Já tobbeenhân tot suoinij já toŋŋâsij tyehin oinuuškuođij-uv suu rähis kesipäikki. Máárjá ij innig maaššâm väzziđ, sun kaččâlij. Kal jo monnii jotelávt puoh 52 jyelgid, ko Máárján šoodâi huáppu. Lâiba suotâs lehâstiđ kesipääihi uuvsâ já vájáldittiđ pargohuolâid! Itten puáđáččij Máárjá uábi uccâ nieidâš, Iŋgá, kolliistâllâđ. Iŋgá lâi käävci-ihásâš já jo škoovlâst, mutâ täälhân lâi mátupárnáin-uv kesiluámu. Mutâ vala taan eehid Máárjá ličij ohtuu. Vistig sun vuošâččij teejâ, juvâččij tom já ton maŋa čaŋâččij silkkelakanij kooskân. Sust lijjii meiddei kesipääihist silkkelakaneh. Sun álgáččij luuhâđ kirje já luvâččij nuuvt kuhháá ko nahareh ruttiiččii. Iđedist tooláá kullui skooppân olgon. Máárjá imâštâlâi, et mii tot tobbeen skoovijd. Iŋgáhân tot tobbeen lâi. Lâiba sun tooláá joođoost! Iŋgáhân kal lâi-uv iđedisvirkkuu. Sunjin lâi škovlâjotteem-uv hiälppu, ko iđedist koccám ij lam vaigâd. Iŋgâ já Máárjá solâstâláin. Lâi kuhes äigi ko suoi láin oinâlâm. Iŋgá lâi voonnâm jo kuhes mátunieidân. Suoi savâstâláin iiđeedpuudâ. Iŋgáást lâi moonnâm ovdebâš škovlâihe pyereest. Máárjá halidij tiettiđ, magarijd numerijd Iŋgá lâi finnim tuođâštusân, mutâ iähân taan ääigi innig tuođâštussáid merkkejum numereh – tuše čaalâ, maid lâi oppâm já maid ij. – Maidsun muoi onne hommááččáim? Iŋgá koijâdij Máárjást. Ko suoi láin smiettâm ääigis, te suoi poođijn ton uáinun, et riddosäävni suoi kuittâg lieggiiččáin. Já suoi algijn-uv tállán toimâđ. Kesipääihist lâi ton peeleest hirmâd suámi já rávhálâš orroođ, ko ij tarbâšâm poollâđ masten. Ohtâgin loddááš ij lam ráhtám piervâlis taan kuávlun. Máárjá lâi-uv maŋgii imâštâllâm tom, et manesun lodeh iä lijkkum taan sajan. Tuođâlâš suijâ, mane tobbeen iä lam loddááh, lâi tot, et ulmuuh assii alda já tain lâi kissá. Taam ääšihân Máárjá ij tiättám – imaštâlâi tuše já lâi luholâš. Tääbbin kal ličij hitruu viettiđ täälvi-uv. Mutâ ko puollâšeh puáđáččii, te talle kolgâččij čaaŋŋâđ eennâm vuálá, mudoi kolmuuččij jaamâs. Kal Máárjá mielâst ain tyellitälli lâi, et ráhtáččij teehin tälvipääihi já varriiččij lopâlávt juhâriidon. Mutâ tot ličij nuuvt korrâ hommá, et juurdân tot lâi pááccám-uv. Máárjá já Iŋgá sávnoin maŋgâ tiijme oovtâ manon já eelijn sávnum kooskâst juuvâst vuojâdâtmin. Iŋgá ij vala máttâm nuuvt pyereest vuoijâđ, mutâ Máárjá lopedij suu opâttiđ. Jieš sun lijkkui vuoijâđ, mutâ tom koolgâi mušteđ, et juuvâst lijjii vaarah. Toh kyeleh... Koolgâi mušteđ et ij moonâ čieŋâlâsân. Huápust Iŋgáást já Máárjást luámuokko moonâi. Suoi kiergânáin nuurrâđ muorjijd já šaddoid täälvi várás, čurgijn tuve já olgosäävni, luvváin, sierâdáin já tuše láin. Tággáár rávhálâš orroompuddâ lâi talle-uv, ko suoi finnijn kyesi. Máárjá njaŋgai handuk alne peeivipaštust, já Iŋgá huksij čunoituuvijd já koođijd. – Máárjá-muáđá, keejâ, kyessi puátá! huihádij Iŋgá. – Pyeri peivi, eeđâi kyessi, mun lam Jovnâ. – Mun lam Máárjá, já tuo lii muu uábi nieidâ Iŋgá. Máárjá lâi jierestum, ko sun lâi piättáá njaŋgaamin. Sun rávustij handuk pirrâsis ige lam hárjánâm, et suu kulen ellii kyesih. Taat Jovnâ-máátu lâi vuossâmuš kyessi, kii teehin lâi čájádâm kuhes, kuhes ááigán. Jis ij váldám lohon Hanssâ-cuobbuu. Tot tot voojij jyehi keesi eelliđ Máárjá kiivsedmin. Iimâš ko ij vala taan keerdi lamaš iällâm. Máárjá syele poolâi Haansâst, nuuvt lâi faste-uv. Enni-uv lâi jo áigáá tassaaš váruttâm Haansâst – lâi kostnii kuullân, et naabur nieidâ lâi purrum cuobbui. Veikkâ lâš Hanssâ lam taat porree. Haansâst kal puovtij oskođ tom-uv, lâi tot taggaar paahus. Máárjá ruápsudij kyesi oovdâst, ige tiättâm maid kolgâččij hommáđ teikkâ ettâđ. Iŋgá-uv koskâlditij sierâdem já poođij keččâđ kyesi. Ij lam aaibâs siämmáálágán ko suoi Márjáin. Lâi ennuu čappâdub ege lamaš jyelgihkin nuuvt ennuu. Liävus kii lâš, mut Máárjá-muáđá neevtij lijkkuumin sunjin. Iŋgá joođhij sierâdem. Máárjá hoksái et käähvihân kuásán koolgâi faallâđ. Sun kočoi Joovnâ siisâ tupán. Káhvástâlmist čielgâi, et Jovnâ aasâi taalvijd ládduponneest já keesi ääigi vuolgij ain mađhâšiđ. Sun lâi liävuttes siälu. Suoi láin nuuvt movtijdum savâstâllâđ, et iävá huámášâm, mon huápust äigi kuulâi. Suoi tuágádáin toos, ko Iŋgá huiheškuođij, já kaččáin olgos keččâđ, et mii tobbeen tábáhtui. Já mii tobbeen oinuigin. Na, kiiba eres tobbeen kuávddoo šiljo čuážui ko Hanssâ-cuábui. Máárjá pelhiškuođij Haansâ, ko lâi päärni suorgâttâm. Hanssâ-uv sutettij já suutâi vala eenâb, ko huámášij Máárjá tyehin Joovnâ, čapis mááđu. – Mun jiem lah kiämmán suorgâttâm, eeđâi Hanssâ. – Jieš tun kolgâččih jurdâččiđ maid poorgah, kuáđáh uccâ Iŋgáá ohtuu sierâdiđ juhâriidon. Jis mun jiem lijjii sattuđ puáttiđ, te Iŋgá ličij tääl puško čuálist. Lah tun kustoo mottoomlágán pärnihovdâ, já vala muu sujâttâh! Máárjá kaččâlij čiärroo Iŋgá kuuvl já aalgij lohđuttiđ suu. Tuođâi-uv, mielâttemhân sun kal ubbâ lâi-uv, ko mottoom vieres mááđu tet nuuvt tájáskij. Sun piivdij Haansâst addâgâsân já kiijtij, et lâi piäluštâm Iŋgá jiegâ. Sun piivdij vala juuhâđ siigijn ehidiskäähvi. Mutâ Hanssâ lâi vala-uv suttâm já eeđâi, et sun ij juvâččii maiden. Ige sun puáđáččii kolliđgin ovdilgo ko kolgomáátu ličij lappum čiččâm kuuđhâmievtâ tuáhá. Teikâ vala pyereeb, jis tot monâččij čiččâmlov kuuđhâmievtâ tuáhá. Hanssâ lâi tuođâst suttâm – njuškoi nuuvt korrâsávt, et čunoi vala porgestij. Máárjá soro já ilo Nuuvt poođij vuolgâ pááikán. Máárjá uábbi poođij viežžâđ Iŋgá. Talle uábbi-uv ooinij Joovnâ. Uábbi ij lam oskođ čolmijdis: siämmáš máátu, mon sun lâi markkânijn uáinám maŋgâ ive tassaaš! Iŋgá mainâstij iännásis puoh, mii lâi luámu ääigi tábáhtum – meiddei tom, et sun lâi masa šoddâm puško njáálmán já et Jovnâ áigu vyelgiđ aassâđ Máárjá tälvipááikán táálván. Máárjá uábbi kočoi Máárjá olgos nurhe tuáhá já pelhiškuođij uábbásis: – Lah-uvkâs tun aaibâs jallom? Iŋgâ lii lam tieggáár vaarâst já tun tuše toin almain stuulah. Máárjá mieđettij, et suu suijâhân tot kal lâi, mutâ kalhân tot lâi vaahâg-uv. Máárjá piivdij uábistis addâgâsân huolâttesvuođâs, mutâ čielgij vala tom-uv, et suu kandâskippáár ääših iä kullum kiässân. Sun lijkkui Joovnân, já Jovnâ varriiččij Máárjá pááikán. Äšši ličij toin čielgâs, já tom uážui uábbi-uv oskođ. Lâi suotâs puáttiđ pááikán. Itten tast álgáččij oppeet pargo. Pargo älgim ij kal lam nuuvt hirmâd suámi, mutâ mii luhhoid, et sun lâi teivâm Jovnáin. Ij innig tarbâšâm viettiđ ohtuunis ehidijd ko poođij pargoost pááikán. Jovnâ ličij čurgim já mälistâm valmâšin. Máárjá lâi nuuvt vuáijum jurduidis maailmân, et masa ij huámmáškin, ko pešnirihháá nuorâmus kaandâš lâi toppiimin sunnuu Jovnáin njálmásis. Eidu majemuu ääigist sun koccái peivinaharijn já rovgij Joovnâ-uv toŋŋâsij siisâ. – VÁÁRUT!!! Jovnâ lâi še suorgânâm. Máárjá ij lam muštám váruttiđ Joovnâ pešnirihháin. Tääl toh uđâgááh-uv lijjii jo kirdelâm. Mii luhhoid, et tot sattui leđe oppâmettum uđâgâš! Jos ličij lam eči- teikkâ ennipešnirihhááš, te tääl Máárjá já Jovnâ liččijn jo lode čuávjist! Taat lâi sunnuu nuuvt čuuvtij suorgâttâm, et vala ehidist-uv Máárjá muštottij Joovnân, et kalga váruttiđ luudijn. Ij lam pyeri moonnâđ päikkipirrâs ulguupiälán. Tállán ko paijaan eennâm oolâ, te vaarah iđesteh. Puoh Máárjá skipáreh – tuvnemááđuh, kuuđhah, piäivááloddááh, suovsah, suándikiärppááh, porruuh, viäpsáh já uccâ myevvirááh-uv – huámmášii, et Máárján lâi miinii tábáhtum. Máárjá lâi rähistum. Máárjá lâi jieijâs-uv mielâst rähistum, mutâ Hanssâ-cuábui lâi eres mielâst: Máárján lâi njuámmum mottoom viärráás kolgotavdâ. Siämmáá mielâst lâi meiddei ohtâ Máárjá pargoskippáár, Saammâl. Cuobbuin oovtâst Saammâl suunâttâlâi, moin konstáin uážuččij Máárjá vuod tiervâsin. Keesi lâi jo nuhâmin, já forgâ álgáččii puollâšeh. Tääl lâi vala koskâpeeivi ääigi liegâs, ko peivi paaštij. Iä innig liččii maŋgâ pargopeeivi. Máárjá vuolgij paargon nuuvt ko táválávt-uv, já Jovnâ paasij pááikán. Lâi jo puáttám tääppin, et ehidist Jovnâ vuolgij Máárjá oovdeld, ko Máárjá peesâi pargoost. Nuuvt lâi ton-uv peeivi. Jovnâ lâi puátimin, já Máárjá ooinij jo kukken Joovnâ ruopsis koibâkappeer. Vuoi mon suotâsin tubduigin uáiniđ rähis mááđu puátimin suu oovdeld. Mutâ siämmást Máárjá huámmášij meiddei pešnirihháá. Puoh tábáhtui nuuvt huápust, et Máárjá ij kiergânâm čolmijdiskin repčâliđ. Jovnâ lâi fakkist pešnirihháá njuuneest já kiirdij ollagâsâst ááimust… Máárjá váimu orostij. Sun ij innig iberdâm porgâđ maiden. Ubbâ eellim orostij. Masten ij lam innig mihheen veelâid. Máárjá ij tiättâm, maht lâš ubâ selvânâm páikkásis. Pááikán sun lâi kuittâg moonnâm. Tast itten pargoskipáreh imâštillii, kost Máárjá lâi. Sunhân laavij leđe tärkki pargoääigist, ige sust lam tääppin ájániđ. Jis sunjin lâi-uv motomin sattum miinii, et ij peessâm paargon, te sun lâi almottâm pargosajasis. Maŋgâ peeivi lâi Máárjá meddâlâsâst ige västidâm puhelimângin. Kuuđhah já kiärppááh iä lam uáinám Máárjá maaŋgâ piäiván. Hanssâ-cuábui já pargoskippáár Saammâl pooláin jo pahamuust. Jis veikkâ pešnirihhááh lijjii purrâm Máárjá? Nubbe palo lâi tot, et Jovnâ lâi hokâttâllâm Máárjá fárusis. Cuábui lâi kal ton mielâst, et Máárjá kolgâččij kiinii eelliđ keččâmin. Jieš Hanssâ ij čaahâm vázáttâhân, mii moonâi Máárjá pááikán. Nuuvtpa Saammâl vuolgij, illá mielâi. Sun ij halidâm uáiniđ tom čapis mááđu. Mutâ jos Máárjást ličij miinii eeđijd, te kiinii kolgâččij suu išediđ. Saammâl vuolgij. Já maid sun ooinij? Tobbeen vielgis uáđđimvisteest Máárjá njaŋgai silkkelakanij kooskâst já čiärui. Saammâl iätádui. Mii Máárjást lâi? Já kost tot kolgomáátu lâi? Lukko, et ij oinum kosten. Máárjá mainâstij Samâlân, maht pešnirihhááš lâi purrâm Joovnâ. Samâlist peesâi hiälputtum vuoiŋâstâh. Tie-uv lâi puoh? Máárjá kolgâččij joskâđ tuušijd čiärumist já njuskiđ meddâl seeŋgâst. Máárjá koolgâi čurgiđ. Já maht ležeh toh tälvievvisehkin nuurrum? Forgâ ličij jo tälvi. Saammâl eelij keččâmin Máárjá šaddoääiti, já maid sun ooinij: äitti lâi melgâdáid kuárus! Tääl ličij kal huáppu nuurrâđ tälvievvisijd. Saammâl lâi kal olssis nuurrâm ennuu täälvi várás purrâmuš – susthân ij lam lamaš mihheen ereskin hommáid keessiv, muide ko ääiti tevdiđ täälvi várás. Neevtij, et ij kuittâg tállán Máárjá puávtáččii vyelgiđ purrâmušocon – nuuvt lâi šlunde. Saammâl aalgij toommâđ, sun čurgij ubâ táálu, mälistij já lieggij säävni. Mutâ Hanssâ-cuábui ain čokkái vázáttâhnjäälmist já vuordij, et kuás Saammâl puátá. Aalgij jo siävŋániđ ige skippáár tiettum kosten. Mii tobbeen lâi tábáhtum? Siävŋánij ain eenâb já eenâb. Áimu aalgij čuáskuđ, šodâččij puolâšijjâ. Haansâst lâi pággu vyelgiđ meddâl – mudoi jiäŋuččij jaamâs. Saammâl hoittái Máárjá maŋgâ oho, já iäláskijhân tot Máárjá – hitásávt mutâ vissásávt. Saammâl lâi suu kuvlân vistig maŋgâ peeivi. Tastmaŋa ko Máárjá mahtnii piergiiškuođij, Saammâl eelij maŋgii peeivist suu keččâmin já iššeedmin. Taam lâi älkkee porgâđ pääihist läddin, tastko Máárjá päikki lâi alda. Siämmáá vázáttuvâst iäránij cáváttâs, mon mieldi peesâi Saammâl pááikán. Samâlist lâi hiälppu fievridiđ evvisijd Máárján. Já tastmaŋa tälvievvisij jyehim monâškuođij-uv nubenáál: Saammâl suolgâi kuodij puoh evvisijdis Máárjá táálun. Suu mielâst lâi älkkeemus aassâđ Máárjá kuvlân siämmást ko sun tipšoi taam. Kuuloold Máárján čielgâi, et tääl suoi Samâláin láin paarâ. Tot lieggij mielâ. Juovlâi ääigi Máárjá lâi aaibâs nuuvt ko ovdil-uv. Keesi muštoh lijjii vájáldum, eidu motomin elâččii mielâst. Saammâl lâi lieggim juovlâsäävni, já ko suoi moonáin sáávnán, te Saammâl huámmášij, et Máárjá lâi puáidum. Máárjá kivsedij Saammâl, et tottá vissâ sun lii puáidum, ko nuuvt šiev purrâmušâid lii purrâm. Iäskân ehidist Máárjá tubdâstij Samâlân syeligâsvuođâ. Suoi láin lekkâm juovlâskeeŋkâid já čokkáin täkkipiällást kintâlčuovâst, já Máárjá kuuđij suhháid. Saammâl aalgij muáittiđ Máárjá, et vala juovlâiijâ-uv kođá, vuoiŋâstičij jo. Talle Máárjá tubdâstij, et puáttee juovlâi liččii maŋgâ čyeđe jyelgid eenâb ko tai juovlâi. Saammâl njuškij pajas peeŋkâst nuuvt, et peŋkkâ roovâi kukkáilddee vuástá já muldeh stirccájii pirrâ lättee. Sun čuorvij: – Vuoi taan luholii peeivi! Já nuuvt suoi algijn valmâštiđ jieijâs perruu puátimân. Juovlâi maŋa Saammâl rähtiškuođij kietkâmijd, já Máárjá kuuđij suhháid já kuárui uccâ kammâgáid. Taat pargo jotkui ubâ ive. Luhhoost sunnust lâi tuárvi äigi. Já ko Máárjá šoddâdemäigi poođij, puoh lâi valmâšin uccâ mátučivgij várás. Táálust-uv lijjii kulmâ káámmár lase. Kollepottâ já kutkâ – Máárjá-máátu Taan kirjeest láá kyehti tivremainâs. Vuossâmuš maainâs muštâl veerdižijn Liisá-kiärppáást (kollepottâ) já Juhháán-kuuđhâst, kiäh aassâv Säämist. Suoi lává šoddâm máátkán já fiävrun sunnust lii mätkilavkkâ. Sunnuu määđhi puávtáččij nabdeđ luámumätkin, veikkâ ij lahkin tiäđust, et lává-uv suoi šoddâm mätkilaavkân tátulis vâi vahâgist. Ko suoi viijmâg peessâv meripááikán, te iävá ollágin tieđe, magareh fiäráneh tobbeen láá sunnuu vyerdimin. Nubbe mááinâs muštâl Máárjá-mááđust, kote áásá kuuđhâ mievtâ aldasijn. Maainâs muštâl še suu ráánjáin Hanssâ-cuobbust já Piäkká-pešnirihháást kiäiguin sust iä lamaš ovttuu šiev koskâvuođah. Lijjii še ilolâš já murâšlâš-uv tábáhtusah, maid Máárjá-máátu já suu kyeimi kuáhtáin. Kollevuoptâ já kulmâ kuobžâ Lijjiibâ ohtii kulmâ kuobžâ, kiäh assii meeccist mučis uccâ tuuváážiist. Sij lijjii Eči-Kuobžâ, Enni-Kuobžâ já uccâ Vávvá-Kuobžâš. Mottoom peeivi Eči-Kuobžâ eeđâi Enni-Kuobžân: "Suohâd lii nuuvt kume, ete jiem pyevti puurrâđ tom. Vuálgup väzziđ miäcán ton puudâ, ko tot čuásku." "Toomâba, Vávvá-Kuobžâ!" čuorvij Enni-Kuobžâ já Vávvá-Kuobžâš nuškij portháid vuálus kammuuh puástujyelgist. "Mutâ must lii nelgi", uccâ kuobžâš vaidâlij. Talle Eči-Kuobžâ harettij: "Tuušijd! Kyeđđip suohâd čuáskuđ peevdi oolâ!" Nuuvt sij väzzilii ruonâs miäcán já vájáldittii aaibâs ubâ suohâd. Meecist lijjii ton iiđeed iäráseh-uv. Uccâ nieidâš, kiän kočodii Kollevuoptân, lâi moránâm aarriiđeed nuurrâđ raasijd iännásis, já sun poođij aaibâs kuobžâi tuuváá alda. "Vuoi, mon mučis uccâ tuuvááš!" sun huihádij. "Kiisun tuon tuuváážiist áásá?" Sun moonâi já skuálkuttij uuksân. Mutâ kihheen ij puáttâm lehâstiđ. Kollevuoptâ uigâdij uuvsâ áávus já njáálgâ suohâd opsâ šävittij suu oovdeeld kievkkânist. "Oooh!" sun eeđâi já njuálui poksâmijdis. "Must lii nelgi!" Talle sun moonâi siisâ. Sun ooinij kulmâ suohâdnääpi peevdi alne. "Lam vises, ete kihheen ij suutâ, veikkâ smakkiistâm-uv uccáá suohâdist", jurdâččij Kollevuoptâ. Mutâ Eči-Kuobžâ nääpist suohâd lâi liijkás paahâs já Enni-Kuobžâ nääpist liijkás čuáskum. Vávvá-Kuobžii suohâd lâi eidu mudágâš já nuuvtpâ sun puurâi tom puohrâkkân. Talle sun iiskâi stoovlijd. Stuorrâ stovli lâi liijkás koorâs já koskâmuš liijkás times, mutâ uccâ kuobžii stovli lâi eromâš. Sun čokánij toos, mutâ tot pieđgânij-uv siemin pitážin. Kollevuoptâ lâi vaibâm já nuuvt sun moonâi pajekiärdán uáđđiđ. Eči-Kuobžâ seŋgâ lâi liijkás styeres, Enni-Kuobžâ seŋgâ vuot nuuvt times, ete Kollevuoptâ masa vuáijui madrâssáid, mutâ Vávvá Kuobžii seŋgâ lâi eidu mudágâš. Sun kuárŋui seeŋgân já nohádij tállân. "Kii lii kuoskâm suohâdân?" haridáin sehe Eeči ete Enni-Kuobžâ pááikán puáđidijn. Vávvá-Kuobžâš huihádij: "Kii lii kuoskâm MUU suohâdân já puurrâm tom puohrâkkân?" "Já kiinii lii meid čokkám muu stoovlist", harijdij Eči-Kuobžâ. "Já muu stovli lii pitážin!" čiärui Vávvá-Kuobžâš. "Vuálgubba pajekiärdán!" iävtuttij Enni-Kuobžâ, "vaarâ tobbeen lii kiinii". Pajekeerdist sij huámmášii, ete kiinii lâi jurmâlâm Eči-Kuobžâ já Enni-Kuobžâ uáđáduvvâid. "Kiinii lii viällám MUU seeŋgâst", haridij Eči-Kuobžâ. "Kiinii lii viällám MUU seeŋgâst", haridij Enni-Kuobžâ. "Kiinii lii viällám meid MUU seeŋgâst!" huihádij Vávvá-Kuobžâš, "Já tiebbeen SUN LII VALA-UV!" "Vuoi hirmos sittágin!" eeđâi Enni-Kuobžâ, "tothân lii uccâ nieidâš!" Puohah čokkânii seeŋgâ pirrâ. Kollevuoptâ hiämáškij čuuvtij, ko lehâstij čolmijdis já ooinij kulmâ kuobžâ nuuvt alda. "Manen smakkiistih muu suohâdist?" haridij Eči-Kuobžâ já lâi uáli suttâm. "Já manen viällájih mii seeŋgâin?" Koijâdij Enni-Kuobžâ vaijaht "Já manen cyevkkejih uccâ mučis stovliižân?" čiärui uccâ Vávvá-Kuobžâš -riäpu. "Vuoi! Adeliđ addâgâs!" eeđâi Kollevuoptâriäpu. Mutâ kuobžah lijjii nuuvt suttâm, ete sun suorgânij. Sun njuškij seeŋgâst pajas já kaačâi olgos uáđđimviste uuvsâst. Sun sihottij portháid vuálus já kaačâi miäcán Vávvá-Kuobžâ vala suu maajeeld. Enni-Kuobžâ huihádij: "Puáđi maasâd, Vávvá-Kuobžâ! Nieidâhân piivdij addâgâs, ko cuovkkij stoovlid. Eeči tivo tom já mun vuošâm tunjin uáli njaalgâ suohâd." Vávvá-Kuobžâš jorgettij já maacâi ilolâžžân tuuváážân. Čuuvtij poolâm, ete Kollevuoptâ ij puáhtâm raasijd iännásis pááikán puáđidijnis. Kuáškánjâšleibi Čokkájim oppeet mottoom čuákkimist. Ton tove tot lâi päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá (ađai Kotus) ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim, kost lijjim oovdâstmin anarâškielâ. Čuákkim miäruštiäđuid máttááttillim luvâttâllâđ eskin čuákkim maŋa: päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim. Nuuvtpa jiem ubâ tiättâmgin, mon čuákkimist lijjim, ko lävkkejim siisâ Kotus čuákkimviistán. Na, tääl kale suullân jo tiäđám. Já máátám ettâđ návt: päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim. Kal mun lijjim ovdil-uv huámášâm, maggaar tippaleibi byrokratia sáttá leđe. Motomin škoovlâst anarâškielâ tiijmijn čaallim artikkel sämmilâš organisaatiost. Jiem mušte innig pelegin tast, maid čaallim, ige tot kal lah nuuvt iimâškin. Tot še meiddei lii tippaleibi. Taažâ sämitigge, Ruotâ sämitigge, Suomâ sämitigge, Säämi Suomâtigge, Säämi parlamenttâ, Säämi kielâlävdikodde, Kielâ sämilävdikodde, Lävdi kielâsämikodde. Kalga máttááttâllâđ luvâttâllâđ maaŋgâlágán čuákkimij miäruštiäđuid: Mun kuittâg lam iällâm säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus čuákkimist já meiddei säämi kielâlävdikode anarâškielâ ravvimjuávhu čuákkimist. Byrokratia oro lemin kuittâg rähis äšši sämmiláid, veikkâ sämmilâš kulttuurân tot ij ärbivuáválávt kuulâgin. Virgeulmuuh, viäručuággeeh já komserjâsah láá kiävttâm byrokratia viärjun ulmui vuástá, ige navcâttes viärju lekken lamaš. Sämmiliih meiddei láá finnim uásis viäruin, moh iä lah kuástidâm sämmilâš škoovlâid, já laavâin, moh iä lah suojâlâm sämmilâš eellimvyevi. Mut sämmiliih láá lamaš murrišeh, já tállân ko tile lii šoddâm, sij láá máhđulâšvuođâ kiävttâm: tääl byrokratia ij lah innig tuše kikse sämmiláid, mut tyejipiergâs meiddei. Sämmiliih láá vuáijum tippaliäibán nuuvt, et kihheen ij innig pyevti kiškođ sii meddâl. Laavah, moh págutteh staatâ já kieldâ toimâđ sämmilij pyerrin, iä šoddâm älkkest, mut tääl ko toh láá aanoost, sämmiliih láá jo finnim Nelsonlahe (puoli-Nelson). Ovdâmerkkân Aanaar kieldâ ferttee orniđ máttááttâs anarâškielân, já máhđuliih máttáátteijeeh vuárnutteh kieldâ čaittâlmáin hard-to-get: “Álgáččim-uv... Na jiem mun viišâ!” Škovlâtoimâhovdâ-riävuh! Sämmiliih – erenomásávt anarâšah – láá ain máttâm maaŋgâláván tááiđuid. Sárnup maaŋgâ kielâ, čäällip, sárgup, máttááttep, čokkip Anarâš saavâid... Ohtâ táiđu, mon ferttip še máttááttâllâđ, lii byrokratia ráttái jurâttem. Maŋgii išeruuđah láá mii áinoo puátu, já kalga tiettiđ, kost uuccâđ já maht já magarijn saanijn ruttâ kačča luumân. Jis halidep leđe vaaikutmin mijjân kyeskee aššijd, te ferttip jotteeđ čuákkimijn, čäälliđ pevdikiirjijd, tärhistiđ tililoopâtmijd, jođettiđ saavâid. Tot ij lah ain meendu älkkee. Motomin sáttá puáttiđ mielân, et tovláá ääigi puásuituálu sátáččij kuittâg-uv leđe älkkeb pargo. Kalhân tot lii korrâ pargo, mut ij kuittâg taarbâš máttááttâllâđ ettâđ: päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim. Tippaleibi ij lah mihheen sämmilâš purâmušâid. Puurât kuittâg. Anarâškielâ ij oinuu, ij kulluu, ij luhhuu Veikkâ lam-uv nuorâbin čáállâm maŋgii-uv Anarâš-loostân, lii vuossâmuš kerdi, ko čálám kolumni taan loostâ várás. Juurdâ lâi, et tot ij kuittâg pásáččii majemužžân, mut čáláččim Anarâšân kolumni kulmii ivveest. Liččim Anarâš-loostâ olespiäiválâš kolumnisti. Já nuuvthân mun kal jo lam-uv, kal taam kolumni čälimân oles peivi mana. Kolumnirááiđu vuossâmuu kolumnist uáinoo lemin mottoomverd nuorâ anarâššáid kyeskee äšši: anarâš nuorâimedia já, tehálubbon, ton vänivuotâ. Párnáikirjeh kal láá uástimnáál – iä tohkin tiäđustkin nuuvt valjeest – já škovlâkiirjijd še kávná sämitiggeest, mut ko páárnâš váhá šadda, iäge tuurukuobžah innig tuhhii, te kost kavnâččij anarâškielâsâš Belgarionin taru tâi Linnunradan käsikirja liftareille tâi ubâ Harry Pottergin. Ijba kosten. Já siämmâš lii muusik pelni: nuorâi muusik lii aaibâs liijkás uccáá, jis artistij lovo puáhtá luuhâđ oovtâ kieđâ ovttáin suormáin. Elleekuvij já televisio-ohjelmij pelni tile ij lah nuuvt hyeni, tondet ko tot lii hyeneeb. Anarâškielâ ij táátu kulluđ ige oinuđ nuorâi kevttim mediain. Anarâškielâlâš media lii taan räi annaam sistees Anarâš-loostâ, radio-ohjelm "Anarâš saavah" já Anarâškielâ seervi olgosadelem kiirjijd. Mut lostâ almostuvá harvii, anarâš saavah-uv tuše ohtii ohhoost já kirjeh ko sáttojeh. Ton lasseen ohjelmeh já teevstah láá maŋgii tagaráin teemain, moh iä hokâttâl nuorâid mahten. Muštâlmeh já čapisvielgis-koveh iä šoddâd nuorâin nostalgisâš jurduid, iäge sij viišâ luuhâđ taid tuše tondet, ko ij lah eres luhâmâš. Tondet ko sist lii eres luhâmâš: suomâkielâliih teevstah. Siämmâš tiäđust-uv radio pelni: Ylex suáittá nuorâi ohjelm kyehtilovnelji tijmed peeivist. Anarâškielâlâš media probleem lii tot, et anarâšah láá uccáá, iäge meendu stuorrâ projektij várás lah ruttâ tâi pargeeh. Ige tot lah muttuumin viehâ kuhes ááigán jis kuássin. Anarâšah láá ain lamaš uccáá já láá sárnum eres kielâid anarâškielâ lasseen. Jis anarâškielâ álgá kištodiđ suomâkieláin, te tot táppáá. Jis ulmuuh ferttejeh valjiđ kyevti kielâ kooskâst, tot lii ain tot kielâ, mon sárnumáin eres ulmuuh iberdeh. Já stuárráámus uási Säämist ässee ulmuin-uv láá suomâkielâliih. Tiäđust-uv Säämist láá še eres sämikielah, moh sátáččii tuárjuđ anarâškielâ valjim, mut talle koččâmuš lii-uv tot, mon kielân anarâškielâ kássáán, ij tot, et siäilu-uvks tot ubâ ollágin. Onnáá peeivi maailmist anarâškielâlâš media ij pyevtigin toimâđ nubekielâlâš media saajeest, ovdâmerkkân suomâkielâlâš media, mut ton paaldâst. Nuorâi várás kolgâččij kuittâg monnii verd kuhás uáinojeijee anarâškielâlâš ohjelm kostnii kavnuđ. Šiev lävkki tiäđust-uv ličij tot, et nuorah finniiččii jieijâs loostâ, mut ličij viehâ oomâs älgiđ toimâttiđ uđđâ loostâ ko Anarâš-loostângin iä masa táátu kavnuđ mainâseh kuulmâ nummeer verd ivveest. Mut maht finniđ kiämmân čäälliđ, ko lostâ almostuvá nuuvt harvii? Lostâ já čäällim máhđulâsvuotâ kiergân vájálduđ ive kuálmádâsâst, nuuvt tego lostâ ij ubâ liččiigin. Lostâ já čälleeh láá nuáidiriäggást: lostâ almostuvá harvii ko iä lah čälleeh, já čälleeh iä lah ko lostâ almostuvá harvii. Ličij pyeri, jis anarâšlostâ puávtáččij almostuđ veikkâba jyehi nube máánu, kuttâ nummeer ivveest, tast-uv huolâhánnáá veikkâ tot váđáččij-uv, et pálkkááttuuččij nubbe toimâtteijee. Teevstâid puávtáččij ain väldiđ meid ”maallikko” -čällein, mut mudoi toimâtteijeeh čáláččáin materiaal sehe nuoráid já puárásubboid, váldáččáin kuuvijd, já nuuvt ain. Nuuvthân tot lii. Kiinii kalga ain leđe tot vuossâmuš jyehi ääšist. Mut tast maŋa ko kiinii lii jo tom ohtii porgâm, iärâseh-uv tyestih keččâliđ. Muusik peln Amoc ráppáá anarâškielân, já tääl lii jo uđđâ anarâškielâlâš ráp-suhâpuolvâ šoddâmin. Tääl kolgâččij kostnii kavnuđ tot kiinii, kii álgáččij rähtiđ uánihis radiopittáid nuorâi várás. Já taggaar kiinii, kii ráhtáččij televisio-ohjelmijd. Kohan finnee taam oles stuorrâ neeljičievâg riäggá ubâ mahtniigin juurrâđ, te jo kielâpiervâl suhâpuolvâst lasevyeimih kávnojeh. Petter Morottaja Kommepeŋkkâ Lâiba ohtii nieidâ, mon nommâ lâi Lenne. Tot lâi jo ovdâškoovlâst. Sun čokkáá luoka majemuu rááiđu kulmeest. Lâi vuosmuš tijme, tot lâi tánssámtijme. Máttáátteijee eeđâi: “hop, hop, pajas, vuálus...”. Lenne ij pissoom fáárust. “Tääl uážžu moonnâđ olgos”, huuihij máttáátteijee. Talle kommepeŋkkâ aalgij njuškođ já soođhâi hirmâdávt. “Rááákkkkkssssss” kullui jo, tot lâi peeŋkâ suijâ. Čuoijii kiäluh já Lenne poođij luokan. Talle sun hoksái ete máttáátteijee pevdi lâi cuovkkânâm. Ko máttáátteijee poođij, te tot lâi hirmâd suttâm já máttáátteijee tiäđust-uv sujâttij Lene. Ko škovlâ nuuvâi, te Lenne sáárnui ennijn. Škoovlâst ton puudâ tábáhtui hirmâd, ko peŋkkâ aalgij sotkâđ. Oppeet kullui “kili koli...”, forgâ ubâ škovlâ lâi aaibâs sotkum. Peeŋkâst ij lamaš innig mihheen maid puáhtá cuovkkiđ. Te tot varrij paješkoovlân. Tobbeen meid peŋkkâ soođhâi, mutâ ij kiergânâm ennuu, ko škoovlâ táálualmai poođij já uážui kiddâ peeŋkâ. Nube peeivi tot cuovkkij tom peeŋkâ. Váruttâm: täärhist peeŋkâ! Riikka Morottaja Kommesämmiliih Komme ij kuulâ olmâ ulmui maailmân, tot ij lah luándulâš, mut tot kumâttâl. Tot puáhtá leđe meiddei jaamiš, mii lii koccám kumâttâllâđ, nuut tego tovláin kommemainâsijn. Tai aigij láá ittáám ulmuuh, moh halideh leđe muide ko moh láá. Motomeh läddliih láá nabdeškuáttâm jieijâs sämmilâžžân. Sij agâsteleh nuuvt, et ko sii maddâreh láá lamaš sämmiliih čuođijd iivijd tassaaš, te toin sij-uv láá. Puoh imâšijd kale piäsá olmooš uáiniđ, ko kuhháá iälá. Toh ulmuuh kiäh vala 1960- já 70-lovvoost huonnuu já pajaluvkeččii sämmilijd, halideh tääl jiejah leđe sämmiliih. Láá-uv sij tääl huámášâm sämmilâšvuođâ já sämikielâ áárvu já tondet halideh leđe sämmiliih? Tom kale epidâm. Táágu peht ferttee keččâđ eres aššijd, nomâlávt luándukevttimân. Sämmiliihhân láá jo kuhheeb ääigi keččâlâm vaattâđ maasâd luánduvaarijd, enâmijd já čaasijd, maid haldâšeijeeh láá sist nistám. Ko Säämi läddliih huámášii, et amat sämmilijn táiđá-uv leđe vuoigâdvuotâ omâstiđ enâmijd já kiitiätá sij mottoom muudon vala sättih ávhástâllâđ-uv toin, te läddlijn šoodâi palo já kađâšvuotâ, mii piejâi sii toimâđ. Sij algii tuođâštâllâđ, et sij láá tovlái maddârijdis árbáliih já sijjân meid kulâ vuoigâdvuotâ enâmáid. Tot hirmâd vaalâ, ašij puunnjâm já kiälástâllâm, mii tai ivij lii lamaš sämmilij vuástá, lii uápis puohháid. Toi kiälásij vuoigim váldáččij hirmâd ennuv ääigi. Tast láá historjá čällein vala ennuv vuoijiis tutkâmamnâseh. Kommesämmilij vátámušah kale tohhejii uáli pyereest Suomâ haldâttâsân. Taan räi sist lâi pággu mieđettiđ, et sämmilijn lii vuoigâdvuotâ tovláid enâmáid, ko sämmiliih láá aassâm tääbbin čuuvtij ennuv ovdil ko staatah, Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruoššâ ubâ lijjii šoddâmgin tanen väldikodden, moh toh tääl láá. Meiddei maailmvijđosâs algâaalmugij vátámušah tohhii tom, et olgoenâmeh-uv kejâškuottii Suomâ kuávlun ain tärhibeht. Suomâ ferttij mieđettiđ vuáđulaavâst sämmiláid vuoigâdvuođâ olášuttiđ kulttuuris. Ko te ittii taah kommesämmiliih vátámušâidiskuin, te Suomâ haldâttâs tot kale mielâstis tivoi miäruštâllâm tast, kii lii sämmilâš já muutij laavâ nuuvt, et Suomâ läddliih še tohhejeh sämmilâžžân. Amahân poliitikoh syele povvâstii, et eidu muddáág! Jis Suomâ poliitlâš merideijeeh adeliččii-uv ennâmvuoigâdvuođâid táid kommesämmiláid, te ij tot vala toovâ sist olmâ sämmilijd. Ige läddliist šoodâ sämmilâš tuše lahâteevstâ celkkuin. Taan sämmilâšvuođâ haalu puávtáččij mittediđ kal meiddei nuuvt, et laahâ meridičij sämikielâ máttááttâllâm škoovlâst págulâžžân puoh párnáid, kiäi vanhimeh nabdeh jieijâs sämmilâžžân. Talle uáináččij, et mon ennuv kommesämmiliih rähisteh sämikielâ. Matti Morottaja Kommetullâ Taaiđij leđe kiđđâtälvi 1961, ko kosseennâmlij já čovčjávrálij sijdâ lâi vistig Kosseennâm nuorttiibeln Piäkátupekuolbânist já Aantikuátsaijäävri suulâin. Sijdâliih lijjii kuittâg laiđiistâm tom Piergivääri máddáákeš, ko juurdâ lâi čonâđiđ áálduid maŋeláá kyeddid várás. Mun še lijjim siijdâ sirdemhommáin mieldi, veikkâ lijjim vala kaandâš já laiđistijm tom vistig jeegij miätá Tarvoojäävri taavakeš, mast jäävri máddáákeš já tobbeen Ucjuv maađij rasta Sahtimohejeegi peht Piergiváárán, kuus mij kuođâttijm siijdâ kuáttuđ. Siijdâst lijjii maaŋgah čyeđeh poccuuh já taid koolgâi tiäđust-uv keččâđ piärán aaibâs piäiválávt. Pavlus Nuuvdi (Knut Valle) kaandah Čovčjäävrist já Sammlii Kaabi (Kabriel Mujo) kaandah Kossenâmist juttii siijdâst piäiválávt. Muoi viljâpelijnân Uccpárnáá Maati Mattijn (Matti Mattus) láim še kuáđuttâm siijdâ maŋgii, ko muoi láim tegu uđđâ puásuialmai suhâpuolvâ ovdâsteijeeh já ton ooleest šoddáim čuoigâđ viehâ ennuv ton kiiđâ ääigi. Siämmáá kiđđâtäälvi láim lamaš še oovtâst Taažâ Tiergituoddârist viežžâmin toho moonnâm Suomâ pele poccuid eres viežžeiguin, kiäh lijjii Juhháán Mat Jovnâ (Jouni Paadar), Nuuvdi Heikkâ (Heikki Valle) já Uccâ Suupruš (Juhani Saijets). Mij ep kuittâg puáhtám tobbeen Suomân ko oovtâ poccuu ellen ađai päärtihlâš Mattii Aanti (Antti Morottaja) vuájááneergi, ko Uunjaargâ komserjâs ij adelâm love tuálvuđ puásuičurruu Suomân, pic taid koolgâi njuovvâđ tobbeen Tiergituoddârist já vyebdiđ Taažâ páihálâš puásuiuástei. Taat puásuiuástee lâi mii taksialmai Andreas Aikio, kote aasâi Stuorrâvuonâst. Tiergituoddâr määđhist lii čaalâ Anarâš-loostâ vyesimáánu 1995 numerist noomáin “Puásuiviežžâm”. Siämmáá kiiđâ lijjii njääbih, čovgâ ijjâpuolâšeh já tađe mield še korrâ cuoŋŋuh. Mielân lii pááccám ohtâ puásuikeččâmmätki, mon tovváim polgupyeráiguin. Vyeijiláim iđedist Ucjuv maađij mield tavas časkeliđ, et uáinojeh-uv tibi poccuuh tobbeen já jis uáinojeh, te toh láá talle kurgâlâm tavas. Ko láim vuáijám maađij mield Sestjuvjávrái puotâ, te togo puovtij jo kijkkiistâllâđ viestârân Kärbisjuuvâ kuávlun, et uáinojeh-uv poccuuh. Na iä luhhoost oinum, te talle smietâstáim et keččâleenba cuoŋŋuu, mon nanos tot tibi te lii. Na tothân lâi-uv nuuvt nanos, et killái pyereest pyerávyeijee já talle muoi tolliittáim cuoŋŋuu mield nuortâs ađai Čovčjäävri taavaakeeji kuávlun. Vuojijm jeegij mield Käđirkuátkujuuvâ rasta Čovčjäävri taavaakeš já cuáŋui kale killái pyereest. Piäiváš tiäđust-uv tiimeedškuáđáččij forgâ cuoŋŋuu já nuuvtpa ferttiččáim vyeijilijđ jäävri máddáákeš páikkásân. Poccuid iän uáinám tien määđhi ääigi ađai toh liččii tobbeen kost kolgii leđe-uv. Ko lijjii tuođâi-uv cuoŋŋuuh já sijdâulmuuh polâstellii, et sijdâ sátáččij kurgâliđ tavas, te muoi Mattijn vuolgijm oppeet mottoom peeivi časkelâddâđ taid. Táválávt taggaar sijdâ, mii lâi Piergiväärist – já kurgâličij tavas, te tot tábáhtuuččij ovttuu Kärbisjuuvâ mield, ko tot lâi taggaar tavas kessee “jođáttâh” já jis muoi uáináččáim, et nuuvt lii tábáhtuumin, te muoi čuoigâččáim huápust siijdâ njunosán já cogâččáim tom maasâd Piergiváárán. Sijdâulmuuh lijjii ravvim šiev várdámsaje já tot ličij Várdámváárááš, mii lii ollâ váárááš Čovčjäävri viestârbeln. Ama tobbeen ležeh ulmuuh ovdil-uv várdáástâllâm poccuidis, ko lâi taggaar nommâ-uv. Čuoigâdáim vistig Piergivääri taveuásist, jeđe Kärbisjuuvâ riddoin, mut iän vuáttám poccuid, mii lâi tiäđust-uv šiev äšši. Eehidláá te kuárŋoin Várdámvááráá alaččân, cokkiittáim kuodduu pyelliđ, jeđe káhvástâláim. Várdááččáim täst vala nuuvt kuhe ko ličij peeivi čuovâ, jeđe vala ijjâdiččáim vááráá alne, ko lâi nuuvt šiev šoŋŋâ. Kuádui puolij muččâdávt já lieggij suottâsávt, puávtáččáim täst joba nohádistiđ-uv. Nahande Matti moonâi tullâpaštuu ulguubel jeđe cyeigee tobbeen: – Mii tuulâidsun tovben puálá!!! Na mun še moonâm keččâđ já eštus tobbeen viestârist puálá hirmâd stuorrâ tullâ. Tot oinui suullân Kuásivyevdi paijeel já neevtij, et čuođâlmeh vala liččii kirdâččâm já suovâ porgestâm. Kuárŋoim kuohtuuh vala piäcán já kijkkiistâláim tobbeen tom tuulâ, jeđe Matti arvâl: – Amahânde lii vissâ auto pyelimin Kärigâsnjaargâ maađij alne. Veikkâ lâi masa sevŋâd, te tommittáá lâi kuittâg kuávsui, et muoi čuoigâstáim vala alebáá čuumâ oolâ, mii lâi suullân kilomeetterpele keččin já ko pesseen ton oolâ, te tullâba lâi-uv lappum, Ij oinum innig mihheen ige kosten. Kijkkiistâláim vala ton kuávlun jeđe maccáim tullâsajasân, kost munnust puolij vala kuáduitullâ. Smiettáim já hundâruššáim tiem ääši já poođijm ton mielân, et tot puávtáččij tuođâi-uv leđe auto pyellim tâi táálu pyellim. Kaamâsmokke kale ličij eidu tien kuávlust. Iđedist tastoo čuoigâstáim Čovčjáávrán tiei imâšmainâsijguin já tobbeen kuullim-uv suullân muáddi oho maŋeláá, et Kaamâsmohheest lâi puállám kiästnii táálu eidu toi siämmái aaigij, ko muoi oinijm tom tuulâ. Ama vissâ tot lâi-uv maid muoi oinijm, mut saatij kale leđe liijká kommetullâ-uv. Kiiba tom tieđiš. Taan siämmáá tábáhtusâst muštâl Uccpárnáá Maati Matti suullân čiččâm ihheed maŋeláá ađai ive 1968 kääimis Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) paddim jienâpäädist. Matti sahhiittâlâi talle ulmuid tovláin aašijn já oskomušâin tääbbin Tave- já Viestâr-Aanaar kuávluin. Tiei paddiimij vuáđuld sun toimâttij ive 1999 kirje “Tovlááh mainâseh”, mon kuástidij Anarâškielâ servi ry. Kirje lii uástimnáál Anarâškielâ seervist. Sijdâ pisoi čuákist ubâ kiđđâtäälvi Piergiväärist, ige kurgâlâm tavas já cuáŋuimáánu loopâbeln cegâttijm hurstâääiđi Kosseennâm luoddâiärun, kost čonâdijm áálduid, veedijm uđamâgijd, laiđijm kyeddidsajan jeđe kyedittijm taid já miärhuim vuássáid. Tot lâi majemuš läbžikyeddid kosseennâmlij já čovčjávrálij siijdâst, mast lii čaalâ noomáin “Kyeddid” Anarâš-loostâ ive 1989 juovlânumerist. Tot lâi jieš alnees Sápmelaš-loostâ lahtosnummeer, mut loostâ nommâ kuittâg lâi jo Anarâš já tot lâi vuossâmuš teddilum Anarâš-nummeer. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Anarâš juovlâkoortah almostum Historjá vuosmuuh anarâš juovlâkoortah láá almostum: Anarâškielâ Servi ornij kiđđâtäälvi 2005 anarâš párnáid sárgumkišto, moos pottii 12 sárgost ohtsis 43 sárgusid já moin 10 sárgusid väljejuvvojii korttâsárgusin. Sárgumkišto stivrij tallaš anarâšpárnái máttáátteijee Petra Kuuva. Sárgusij valjimraatin tooimâi Anarâškielâ seervi stivrâ. Šiev sárguseh lijjii ennuu, já valjim lâi lamaš raatin vaigâd. Sárguseh väljejuvvojii lopâlávt toin čolmijn, et jyehi korttâsáárgus lâi eres sárgost. Koortâi sárgooh láá Lasse Lehtola, Sanna Muhonen, Sofia Olthuis, Minna Rautiainen, Jussá Seurujärvi, Sáárákáisá Seurujärvi, Birgit-Anni Soininen, Ante Taskinen, Inká Taskinen já Joona Taskinen. Juovlâkorttáid väljejum sárguseh kovvejeh Säämi párnái uáinuid juovlâin: motomijn sárgusijn láá čielgâ Säämi teemah tego skammâ, kuovskâseh já poccuuh, já motomijn sárgusijn vuod láá eenâb-uv almugijkoskâsâš teemah tego toontuh, kuosah, kinttâleh, juovlâheervah já egâleh. Sárguseh láá ivnepennâsárguseh, já motomeh tain láá rahtum ivnepápárân já motomeh vuot vielgis pápárân. Juovlâkorttâjurduu enni lii käävci-ihásâš Sofia Olthuis. Sun koijâdij jo tijmá enistis, mondiet ulmuuh iä vuolgât anarâš juovlâkoortâid kyeimi kuáimásis. Ko sun kuulâi, et anarâš juovlâkoortah iä lamaš, te sun eeđâi, et “taidhân kalga talle rähtiđ”. Juovlâkorttâjuurdâ vuolgij Sofia perrust Anarâškielâ siärván, já servi olášutij jurduu. Sämipárnááh sarguu, já Sofia eeči Henkjan Olthuis raahtij párnái sárgusijn lay-out já raahtij koortâid lopâlâš háámán. Anarâš juovlâkoortâin lii puorij juovlâi já luholii uđđâ ive tuáivuttâs anarâškielân. Anarâš juovlâkoortah vuábdojeh anarâškiel kielâpiervâltooimâ pyerrin, já Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš uástáččii anarâš juovlâkoortâid já vuolgâttiččii taid uápisulmuid já táin naalijn tuárjuččii anarâškiel kielâpiervâltooimâ. Anarâš juovlâkoortâid finnee Avelist seervi čällest Ilmari Mattusist já Anarist Säämi Tyejeest já Siijdâst. KOŠKEPUŠKO Lii kiđđâ já puškoi kođoäigi. Šoŋŋâ lii vala koolmâš já jäävrist láá ain mottoom verd jieŋah. Lii pyeremus äigi pivdeđ já kuškâdiđ puškoid. Puškoid kalga kuškâdiđ olgon pieggiis saajeest. Kolmâ šooŋâst kiärppááh iä vala kirde iäge peesâ suoksâdiđ koškee puškoid. Matti lii moovtâ. Sun lii koddám äijiháin ennuv puškoid já äijih máttát sunjin koškepuško rähtim. Koškepuško lii ain lamaš tergâdis já tolmišis purrâmuš anarâššáid. Puškoh láá lamaš já láá ain-uv valjeest sehe jaavrijn já juuvâin já taid lii älkkee pivdeđ. Tovle ko iä lamaš vala jieŋâskaapih já puolâščuheh, te puškoh seiluu pyereest koškehin. Tááláá ääigi-uv koškepuško lii šiev evvis meeccist sehe jäävri alne tego koškepiärgu-uv. Matti kiäččá tárkká, ko äijih čuállee puškoid. Äijih čuopâst vistig puško čudduu rasta. Talle sun fasko puško niehist čuomâsijd meddâl já čuomâsij vyelni iteh kyehti vielgis sárgá. Tasmaŋa puško kalga roottâđ ađâi luoddiđ puško seelgibeln nuuvt, ete nijbeteeri jotá čielgitäävti mield. Puško ij liijká uážu luoddiđ aaibâs kejimield. Roottâm maŋa äijih jooggâld puško uáivi rasta, váldá čoolijd meddâl, toidá já sikko tom putesin. Putestem maŋa äijih lyeddee ovdâveepsij kooskâ nuuvt, ete tot lebbân ollásávt. Sun fasko peeccih keejist čielgâtäävti alne cuopâ vâi lođđâseh iteh uáinusân. Lođâskooskâst sun puátkee čielgitäävti, puunjâst tere ton vuálá já rata niivhotmáin täävti nuuvt, ete tot páácá čielgicuopân kiddâ. Puško kalga pissoođ liäbbud, vâi košká pyerebeht. Äijih čohá risseest säägi já čyeggee tom tuárrást puško cuopâ siisâ nuuvt, ete säägi nubbe keeči nukkos čielgitááhtán. Tasmaŋa äijih sälttee puško ruávis salttijn. Kyehti puško puáhtá pieijâđ vuástáluvâi salttâšuđ. Ko puškoh láá salttâšum oovtâ iijâ, te talle toh heŋgâstuvvojeh kuškâđ pieggiis sajan. Kyevti ohhoost puškoh láá kuškâm já tastmaŋa Matti já äijih peessâv herskustâllâđ koškepuškoin. cuoppâ, cuopâ = kalanliha čielgicuoppâ, -čuopâ = kalan selkäliha čielgitähti, -täävti = selkäranka čolliđ, čolliim, čuállee = perkata čuoggiđ, čuoggiim, čyeggee = pistää čuomâš, čuommâs = suomu čuudâ, čudduu = kurkku čuuhâđ, čuuvâm, čohá = teroittaa faskođ, faskom, fasko = raaputtaa heŋgâstiđ, heŋgâstâm, heeŋgâst = ripustaa heŋgâstuđ, heŋgâstuum, heŋgâstuvá = tulla ripustetuksi itteeđ, iđám, itá = tulla esille, paljastua jogâldiđ, jogâldâm, jooggâld = leikata poikki kejimield = loppuun, pitkin, päästä päähän kođoäigi, -ääigi = kutuaika koškeeh = kuivattu kala, sivulta kerran tai kaksi halkaistu koškepuško = kuivahauki kuškâdiđ, kuškâdâm, kuškâd = kuivattaa kuškâđ, kuuškâm, košká = kuivua lebbâniđ, lebbânâm, lebbân = levitä liäbbud = levällään loođâs, lođđâs = nivel luoddiđ, luoddiim, lyeddee = halkaista niekki, niehi = niska nukkosiđ, nukkosâm, nukkos = juuttua pivdeđ, piivdám, pivdá = pyytää potkiđ, potiim, puátkee = katkaista puáidáá, puáidáás = rasvainen punjâstiđ, punjâstâm, puunjâst = väännähyttää roottâđ, roođâm, rata = leikata kala selkäpuolelta (kuivattamista varten), repiä (saumaa t. kangasta) ruávis sältti = karkea suola salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua salttiđ, salttiim, sälttee = suolata sikkođ, sihom, sikko = pyyhkiä suoksâdiđ, suoksâdâm, suoksâđ = toukata (suoksâ = kärpäsen toukka) säärgis, sárgá = viiva toideđ, tooiđám, toidá = huuhdella tolmiš, tolmišis = ravitseva Kooti táttoo Talle ko algii maađijpargoh Čovčjäävrist Ucjuuhân, te lijjii pargoost Ucjuvbele já Tiänurido almaah. Sij assii parakijn alda Čovčjäävri. Ohtâ tain Tiänurido ässein nuhhui ruuđâst, mutâ ko sun ij máttâm suomâkielâ nuuvt ennuu ete ličij puáhtám ääššis čielgiđ. Sun koijâdâlâi tain eres almain, et maht kolgâččij miäštárist kooti táttuđ já pälkkipeeivi koijâdiđ. Kaandâhhân kale lijjii vaarâ valmâšeh niävvuđ almaa. Mottoom sist kaandâin oivâdij almai. Moonah miäštár kuuvl já koijâdâh: – Koska on vesivaltion kuukautiset? Almai moonâi miäštár kuuvl já eeđâi nuuvt maht kaandâh lijjii oivâdâm suu. Miäštár eeđâi: Taan áášán jiem määti västidiđ, ferttiih moonnâđ kookâin já čorgejeijein tiem ääši koijâdiđ. Nisoneh lijjii kokkân já čorgejeijen. Iisak Mattus *Laturi išekandâ* Tot lâi še herviis tápáhtus, ko Höylä Matti lâi laturin Ucjuv luoddâpargoost já sust lâi išekandân mottoom Ucjuvbele kandâ. Höylä Matti lâi korrâ tubbáákalmai já sun laavij távjá rähtistiđ stuorrâ sätkä, “sikarinleikko” lâi tubbáák maid sun pooldij. Matti išekandáin láin vuod luođim maaŋgâlov kiäđgán poorájum raigijd dynamiitijd já Matti aalgij cokkiittâllâđ lemnuid cokkiittem-tullâlaigijn. Sust lâi nubbe cokkiittem-tullâlääigi ton siämmáá luumâst "sikarinleikko" pakkáin já sätkäpápáráin. Na te keevâi nuuvt, et cokkiittem-tullâläigi puolij loopân já sun lumâstis väldiškuođij nube cokkiittem-tullâlääigi. Mutâ sust lâi tubbáákpakkâ já sätkäpááppár kieđâst, ko koolgâi leđe cokkiittem-tullâläigi. Talle tot išekandâ hirmástui já kaččâlij meddâl, moonâi paraki kuuvl. Eeđâi miäštárân: – Jiem äälgi innig leđe skipárin Höylä Maatin, ko sun álgá ton kooskâst sätkä rähtiđ, ko lii cokkiittâlmin lyeđejum dynämiitlemnuid. Iisak Mattus Vuoll Uulá Talle suátiäigin, ammaal ko almaah koddojii já háváđuddii, te toh vánuškuottii. Kočottettii puárâsuboh almaah-uv reservist. Vuoll Uulá še kočottâđâi. Na ijhân sun lam hárjánâm armeija kurin, tääbbin Säämist avvees aassâm, riävskáid pivdám, kuálástâm, puásuihommáid porgâm já tálulijd reŋguustâllâm. Sunhân lâi puáriskandâ. Juovlâpukkikomppanian tom kočodii, kuus Vuoll Uulá-uv juovdâi palvâlusân, sijhân lijjii elilâm ulmuuh puohah ton komppaniast. Vuoll Uulá kale lâi hirmástum ko poođij tobbeen suátivievâst meddâl já mainâstij: Kale tobbeen lijjii viehâ hävskis homáh já tuávkis almaah. Tooláá iđedist pottii siisâ tupán kost mij oođijm já algii korâstâllâđ já ruáŋguđ: Karvanen páá pustuun pusu tai ei, kaikki ulos ja heti! Iisak Mattus *Särnialmai* Talle ovdil evakkoääigi läävejii särnialmaah jotteeđ tálui mield já tollii čogâlmâsâid. Vuol Uulá teeivâi še táálun kost tollii čogâlmâs. Mottoom särnialmai vuárnutškuođij Vuoll Uulá já koijâd: – Lah-uv tun porgâm maiden suddoid? Vuoll Uulá tast smietâi já eeđâi: – Jiem kale muide suddoid lah porgâm, ko katko lam motomin spellâm. Iisak Mattus Sorvâ Vuol Uulá lâi taggaar, et jis suutâi, te kuhes ááigán ij sarnum. Ohtii vuod, sun lâi Nuuvdi keččin nijttoreŋgân já lâi mastnii nivsettâm ijge lam jiänádâm säänigin kuhes ááigán. Kuittâg sun vuolgij Nuuvdi keezi fáárun mecciniijton. Sun lâi lamaš sárnuhánnáá jo okkopaje já te lijjii tullâpiällást káhvástâlmin já puurâdmin, ko Vuoll Uulá korrâ jienáin párgádij: – Sorvâ tie čuážžu já nievt alda. Já nuuvt tot Vuoll Uulá vuod sárnuškuođij. Iisak Mattus Päävti Jussá Päävti Jussá lâi taggaar juhhees almai. Ohtii vuod sun lâi Avelist aašijd tooimâtmin. Já ko lâi uápis tuáhtár, kiäst sun lâi finnim sriijtâresepti motomin, maid tuáhtár kale ij mielâstis adelâm. Päävti Jussáást lâi hirmâd vijnemielâ já nuuvtpa sun moonâi tuáhtár luusâ. Tuáhtár koijâdij: – Mii tot almaa vääivid? Jussá eeđâi: – Must lii nuuvt koolmâs, jiem paalâ mahten. Finniiččim-uv sriijtâresepti? Tuáhtár čaalij almai resepti já Jussá lâi tuđâvâš já ilolâš ko nuuvt älkkeht finnij resepti. Sun huáppoin apteekin toin reseptijnis. Keigij apteekkárân ton reseptis. Apteekkar keejâi já luuvâi tom, majettudâi já eeđâi: Täst lohá hálgučuollâm, jiem pyevti tuu išediđ, must ij lah taggaar pargo tunjin. Iisak Mattus Apina sajasâžžân Talle nuorâbin must lâi kuhes, čapis päggisiämu já njune vyelni siämu še. Lijjim monâmin Helsigân já monâdijn elâččim uábbâm Siiri perruu táálust. Kandâ Aulis lâi neelji ihásâš já lâi sierâdmin nube visteest. Ettim, et lam monâmin Helsigân. Na Aulis ko kuulâi tom, te puáđistij já koijâdij: – Iäláh-uv Ollâsuollust elleikäärdist. Västidim sunjin: – Kale mun iälám, moonâm tohon apina sajasâžžân. Aulis keejâi kuhheeht muu já eeđâi: – Ij tust lah toos kävni, apina lii koorâs kaččâđ, ruottâđ já muorâin kuárŋuđ. Iisak Mattus Ateenast tego suáđist Motomin čummâluveh unohis ääših pajaluvâi. Jis nuuvt kiävá, te amal vissâ lii vyerdimist, et ton sajan vuovâs ääšihkis čokkâneh oovtčuákán muu kuuvl. Taan keesi ko Ateenast lijjii tuše hyenes vuáttámušah tievâ, te jispa te šiev tilegis tom tässee maŋa. Mij vuolgijm ubâ peerâ Ateenan jonsahpeeivi. Helsigist ličij lamaš njuálgu kirdem Ateenan, mut tot lâi nuuvt tiivrâs, et peelijn ton haddeest peesâi Lufthansa fáárust, ko molsoi maašin Münchenist. Mij lâim viehâ stuorrâ juávkku Suomâst Kreeikan jotteeh, mut taat tiätu ij merhâšâm Lufthaansan maiden, tot ij halidâm vyerdiđ vittâ miinut, et mij lâim pyevtittiđ Ateena mašinân. Te ferttijm tohon čumâgiđ vyerdiđ nube maašin, mii vuolgij viiđâ tijme keččin. Váhá mun kal tast smietâdim, et sáttá kuullâđ äigi mottoomverd, et mun oppeet korŋiim Lufthansa fáárun, eereeb tiäđust-uv maasâd maccâm, mii lâi jo ovdil tiilájum mätki. Siämmáálágán arvâlusah kullojii iärásijn-uv. Nuuvtpa mij ehidispeeivi siäivuim Ateena kirdemkiädán. Kaavpugân peesâi metroin, ko vistig oostij liipu já pintedij lusis laavhâid junan. Mätki Ateenan piištij tijme verd. Ulmuuh lijjii nuuvt pokkâ, et illá táátui čaahâđ. Meddâl mij njuškijm Sintagma-jolgâdâs metrosajattuvâst Ateena kuávddáást. Hotellân ij lamaš tast innig mätki ko muáddičyet meetterid. Tohon mij puhhiidâđâim olmoošjuávhu čoođâ lavhâidânguin. Hooteel nommâ lâi Astor. Tot lâi kale šiev hooteel, ige nuuvt tiivrâskin. Tast itten, 25.6. mij vuolgijm ubâ peerâ almottâttâđ Family Welcome Centerân viežžâđ kištopaasâid. Mij lâim uáináh puáttâm čuávvuđ olympiakištoid Ateenan. Toh lijjii Special Olympic Games, ađai ovdánemvádulij olympialiih. Ko muu káálgu uábi kándâ Joni lâi tobbeen kištodmin puurjâstmist, te mij lâim tondet movtáskittemjuávkkun fáárust. Ateenast ij lam mihheen alda. Toho-uv koolgâi moonnâđ kuovttijn metroin já val väzziđ koskâpeeivi kuárdáttuvâst maŋgâ kilomeetter. Jiem tieđe, et kalle ceehi lâš lamaš liegâs, mut pallâmtuoivâ kal lâi vissásávt. Epke mij tiättâm, et eidu kogo tot kuávdáš lii. Koijâdmist ij lam ävkki, ko kihheen ij tiättâm maiden, iä tohkin kiäin lâi kištopargovievâ piivtâs pajalist. Maŋahân tot kal čielgâi-uv et eidu taggaarhân kreikkalâš vyehi lii-uv, kihheen ij tieđe maiden, já mihheen ij tooimâ nuuvt ko ohjelmpápárijn lii čaallum, já val tie, et jyehi sajan lii kukke. Viijmâg mij liijká kaavnâim tom kuávddáá já peesâim kuittâg iipton piäiváá oovdâst já finnijm vala juhâmuš-uv. Taan siämmáá peeivi ehidist lâi olympialij lekkâmjuhle. Tot ij lam meendu kukken hotellist, oovtâ kilomeetter kale koostâi väzziđ ige ehidist lam innig nuuvt paahâs. Juhle lâi puáris pegâlmâs Panathinaikos-stadionist, mon vuossâmuš häämi lii rahtum 2300 ihheed tassaaš. Tääl puoh ubâ stadion lii rahtum marmorrááptuin. Vuossâmuuh uđđâ ääigi olympiakištoh tuállojii täst 1896. Talle taan stadionist lâi meiddei maratonkaččâm mollâ. Kaččâm moonâi ton siämmáá kiäinu mon toovláš käččee Feidippides kaačâi ko puovtij vuáittusaavâ Marathon tuárust persialij vuástá. Tom kišto vuoitij kreikkalâš savzâkeččee Spiros Louis. Maratonkaččâm pelimuddoost Spiros Louis huámášij maađijpiällást raavâdviäsu já mukkâsij toho. Tobbeen tot puurâi vuástáleeibi já juuvâi viinilaasâ já te oppeet kaččâlij. Sun juuvsâi ovddibeln käččeid já vuoitij val čiččâmáin minuttáin nubben juovdâm käččee. Spiroshân kal lâi hárjánâm savzâčurrui fáárust kaččâđ jyehi peeivi pakkâ piäváduvvâst. Juhle lâi kale mudoi vuohâsávt läjidum, mut kal tast koolgâi leđe noonâ pottâ, ko koolgâi čokkáđ marmorpeeŋkâ alne vittâ tijme. Kištouásiväldeeh lijjii 185 enâmist, já toi siisâmarssim piištij kyehti tijme. Mudoi ohjelmist lijjii antiik áigásij mainâsij čáitálmâsah, om. maht Odysseus purjâstij tuáhuntehin já maid tot ain feerij. Já mudoi ton lasseen peesâim uáiniđ já kuullâđ Stevie Wonder já J. F. Kennedy uábi kaandâ, Timothy Shriver. Tast itten mij vuoiŋâstijm hotellist ubâ peeivi. Kesimáánu 28. peeivi aalgij almosjasko, ko kreikkaliih vuástálistii šeštimohjelm, mii lâi talle äššin parlameentâst. Mut iäba toh ääših lam toimâm tađe ovdilgin. Metroh kale juttii, vâi mielâčäitteeh pessii Sintagma-jolgâdâsân parlamenttáálu oovdân cáiccudiđ. Mij še moonâim keččâđ mielâčäittim. Aalgâst tot lâi rávhálâš. Ulmuuh kale lijjii čokkânâm maŋgâlovhtuhháát. Vistig ohtâ olmooš ain čyervee megafonân (kreikkalâš sääni), monnii celkkuu já te ubâ olmoošjuávkku čergee tom siämmáá. Taggaar liturgia (kreikkalâš sääni) jotkui vissâ muáddi tijme, tassaaš ko ulmuuh tájáskii, aalgij paavkâs já huuihâs. Poliseh koškii konjâlkaasu, huligaaneh cuovkkuu laasâid, poldii olgoravintolai peeivisuojijd, cuovkkuu marmorrááptuid pitážin já koškii toiguin polisijd. Ain motomin toh leggistii pyellee bensinputtâl. Talle mij kal lâim jo kiäsádâttâm hotellân já keejâim parvekest tom stuime. Ko hooteel lâi tuše 200 meetter keččin Sintagmast, te toho še poođij konjâlkaasu, veikkâ lâi-uv jo váhá láivum. Čoolmijd tot kuittâg kaaskij mottoom ääigi. Ijhân tot hooteel kale šiev saajeest lamaš, ko ij kuássin tiättâm, maggaar tuáru siisâ šadda. Mut tomhân ij muuneeld puáhtâm tiettiđ, ko hooteelvisteh lijjii väridum jo tälviv. Ohtâ hooteel pargee mainâstij, et puoh taat stuime lii polisij suijâ, ko halideh liävuttesvuođâid já huškoh ulmuid. Motomeh poliseh láá maka val kárvudâttâm siiviilpihtâsáid já cuávkkuh laasâid, vâi tot šodâččij mielâčäittei suijân. Tot lâi tiäđust-uv mielâčäittei šlaadâr já propaganda, moin halideh jieijâs kove pyerediđ. Sij iä vissâ tom halidâm jurdâččiđ, et Kreeika šeštimvátámušah iä lah polisij suijâ. Sujâlijd kannattičij kejâdiđ tááláin já ovdebijn merideijein, kiäh láá fillim EU já adelâm puástu lovottuvâid Kreeika ruđâlâš tiileest. Vissásávt tot ij lam kuittâg ovtâskâs ulmui, nuuvt tego raavâdviäsui tuállei já kävppijâsâi suijâ. Sii omâduv puáldimân já cuávkkumân ij jurdáččii leđe maggaargin suujâ. Puurâdmin mij eelijm olgoláá, kost lâi váhá rávhálub. Luhhoost almosjasko ij kuoskâm raavâdviäsuid. Iänááš mij juuđijm puurâdmin já kaavpijn Plakast, kost láá paldpaldluvvâi käävpih veikâ magareh já káturavintolah ennuv. Purrâmâš ij lam hirmâd tiivrâs, jis ij ain nuuvt hälbigin. Mut kišto turistij ruuđâin toolâi liijká hooddijd vyelligâžžân. 29.6. lâi oppeet korrâ stuime. Tääl tot suáti lâi jo mii hooteel puotâ kááđu alne. Larmâ lâi viehâ styeres, já ain tyellitälli poliseh paččii konjâlkaasulemnuu mielâčäittei vuást. Motomin lâi val táváliist-uv stuárrâb leemnâ, ko ubâ hooteel tuárgikuođij. Mielâčäitteeh lijjii še rahttâttâm taan suátán. Tain lijjii kaasunaamareh uáivist, já muáđoid lijjii vuoidâm monnii vielgis vuoidâs amas konjâlkaasu kuárdiđ liške. Polisijn lijjii kaasunaamareh já jyelgi- já kietâsyejeh. Keeđgijd já marmorpittáid toh tuostuu stuorrâ lastikkolbâiguin. Televisiost oinui, maht eimâskâsah cokkiittii pyellee bensináin TV-auto, já tot auto čiesâi mottoom kioski njeigâ já tot še puolij. Mij vuolgijm ehidispeeivi Suomâ suurlähettiläs kuásán. Metroin mij moonâim, mut aldemuu aseman Sintagman ij lam tuástáš moonnâđ, mut mij vaazijm Monastiraki aseman kilomeetter keš. Vuojijm vááijuv tijme já taksijn loppâmääđhi. Kreeikast ij finnii taksisáátu nuuvt älkkest ko Suomâst. Tobbeen kalga koijâdiđ, et heiviiččij-uv taaksin, et tuálvuččij merisajan. Jis taksivyeijee nabda, et ton saajeest ij lah tuoivâ finniđ uđđâ sáátu, te tot ij sääti vyelgiđ ollágin. Kuittâg mij peesâim joton. Taat päikki lâi suurlähettiläs aassâmtáálu. Tobbeen kal lâi rávhálâš, ko tothân lii-uv Suomâ staatân kullee eennâm já táálu, nuuvt et mij lâim-uv jiešalnees Suomâst. Suurlähettiläs Huittinen lâi povdim kuásán ubâ Suomâ 96 ulmuu stuárusii valastelleejuávhu já sii perruujesânijd. Stuorrâ juávkku tot lâi-uv. Ehidist mij moonâim maasâd taksijguin, mut ferttijm pääcciđ siämmáá Monastirakin, ko taaksih iä halidâm vyeijiđ Sintagman. Taan siämmáá eehid Kreeika parlament jienâstij ton šeštimohjelmist, mii lâi EU:st adelum loovnâi já ruttâtorjui iähtun. Lâi mielâkiddiivâš keččâđ televisiost (tele lii kreeika sääni), et maht jienâstem ovdán. Ain jieškote-uv aalmugovdâsteijee eeđâi uáivilis “ne” = kal, teikkâ “ohi” = ij. Loppâpuáđus lâi, ei “ne” vuoitij eidu motomáin jienáin, já parlament tuhhiittij Papandreu šeštimohjelm. Lii čielgâs, et taat lasettij oppositio tuárrummoovtâ. Kreikkaliih iä lijkkum ennuvgin syemmilijn. Mottoom-uv eeđâi, et Olli Rehnist kolgâččij čuávji luoddiđ. Tom še tiettii, et Suomâ pállučiehčâm lii mafia haaldust. Ohtii ko vaazijm mielâčäittei lappâd, te kullui: Tuu-rist terro-rist, turist terrorist! Kesimáánu 30. peeivi eelijm purjâstemkištosaajeest. Mätki toho piištij puohnissii 3,5 tijme, mut tot lâi taggaar tuše viežžâm, ko korrâ pieggâ eestij purjâstem. Mij kuittâg peesâim meerâst vuojâdâttâđ. Maasâd puáđidijn puovtijm jotteeđ metroin Sintagma peht, tääl lâi tommit rávhálâš. Syeinimáánu 3. peeivi vuolgijm oppeet viggâđ purjâstemsajan. Tääl liččii finaaleh. Oppeet mij juuđijm kuovttijn metroin uđđâ olympiastadion OAKA alda. Kištoravvuid já ohjelmijd lâi čaallum, et täst vuálgá shuttle bus purjâstemsajan. Mut ij oinum taggaar bussi kosten. Mii juávhust Ánná aalgij koijâdâllâđ, et kost taggaar bussi vuálgá, mut bussivyeijeeh tuše lebbuu kieđâidis já luptiistilli olgijdis kreikkalâš vyevi mield. Ánná táátui suáittiđ taggaar kištoläjideijei, mii tiäđáččij. Ko läjideijee poođij, te eeđâi, et ij täst vyelgi mihheen buusijd tohon. Mut Ánná naggij, et taan ohjelmist lohá, et bussi vuálgá taan ääigi já sun haalijd tuše tiettiđ, mii buusijd tot lii. Nággu piištij mottoom ääigi, já viijmâg läjideijeeh vuálánii já uárnejii buusi. Tot bussi kal ij liččii kuássin vuálgâm, jis Ánná ij liččii lamaš nuuvt nággár. Mut amal puoh ääših tuáimih-uv Kreeikast nuuvt. Nuuvhân mij peesâi tijme vyeijim maŋa purjâstemsajan, mii lâi kukken kaavpugist merâäävi riddoost. Purjâstemhân kal lâi kiergânâm jo älgiđ, mut kištouásih lijjii maŋgâ já mij kiergânijm vala pyereest-uv fáárun. Mii hyelkkikandâ Joni vuoitij kollemiitaal já kal lâi-uv moovtâ. Kišto loopâst ameriklâš lâi innig oovtâ čuággá keččin Jonist, mut paasij ain-uv nubben. Veikkâ taah lijjii-uv ovdánemvádulij kištoh, te toh monnii kuittâg aaibâs almolij olympialij njuolgâdusâi mield. Ovdánemváduliist lâi juáhhást paarrân nk. normaal olmooš fáárust, mut sun ij uážžum väldiđ uási jieš purjâstempaargon, tuše ravviđ. Kišto maŋa lâi mitalij jyehim merâvuoddâs alne. Mij lâim tiälláádâttâm jo pyeri ääigist šiev sajan, mast uáináččijm tom seremonia. Majemuu peeivi 4.7. eelijm val Sintagmast vaazzâšmin. Tobbeen lâi postâtoimâttâh-uv poldum, vaarâ puáluputtâláin. Puoh siiskiš-uv lâi puállâm. Mii vuolgâttem koortah iä lam eidu kiergânâm pyelliđ, tot čielgâi maŋa. Ehidist lâi loppâjuhle. Tot ij lam innig nuuvt kukke, piištij tuše kulmâ tijme. Meddâl vyelgidijn lijjii ulmuuh nuuvt ennuv puhhiidâtmin olgos, et illá mahten peesâi ovdániđ. Moonnâmkiäinu lâi mottoom kááđu paijeel rahtum koskâpuddâsâš šalde, mii lâi tuše kyehti meetter kubduv, já ton mield kolgii tuhátteh ulmuuh väzziđ kuábbáá-uv kuávlun. Tot lii vises, et ohtuu ij tarbâšâm leđe. Tot-uv čaaitij kreikkalij ornimtááiđu. Vyelgimpeivi lâi syeinimáánu 5. peivi. Tot lâi mielâmieldpeivi. Kirdemkiädán mij vuojijm taksijguin amas tarbâšiđ lusis laavhâid muátkuđ. Hooteelpargee val ravvij, et taaksin ij uážu adeliđ eenâb ko 35 eurod. Jis tot táttu eenâb, te kalga almottiđ polisân. Ton haadanhân mij tastoo peesâim-uv kirdemkiädán. Ko te maašin luptânij Ateena kirdemkiedist, te mun keččim lasârääigi vuálus já ettim, et Akropolis adjöö, taan enâmân jiem ližžii eidu itten maađhâšmin. Mätki moonâi kale pyereest. Amal unohisvuođâi meeri lâi jo tievvâm taan määđhist. Maašin molsom lâi Frankfuurtist, já ehidist lâim jo Helsigist. Muádi peeivi keččim lijjim Samudjäävrist ohtuunân. Ij kullum šlaamâ, muovrâs ige paavkâs, kaasu ij káskám čoolmijd. Ij lam innig 35 ceehi paahâs. Te lâi kal tuođâi suotâs. Áinoo hundârušmâš lâi tot, et mon kuhháá kalga viermijd anneeđ čääsist amas liijkás ennuv čaaŋŋâđ vuáskuneh. Matti Morottaja Anarâškielâ kuáránem? Lam kuorâttâllâm ohtuunân taggaar rašes ääši, mast anarâšah iä lah táássâš julgâ tuostâm ubâ savâstâllâđgin, nomâlâsân nisoneh. Jurdám et tääl jis kuássin, ličij toos äigi: – manen anarâškielâ lii álgâm tááláá ääigist kuárániđ? – manen anarâškielâ kevtteeh láá nuuvt uccáá? – manen anarâškielâst lii nuuvt uccáá árvu? Taah láá koččâmušah, moi vástádâsâi kavnâm lii uáli vaigâd, mutâ nube tááhust liijká uáli älkkee. Veikkâ jiem njuolgist suujâtkin kiämmân, te liijká kuáđáččim mottoomlágán ovdâsvástádâs anarâš nisonáid: sist lii lámáš já lii ain-uv hirmâd stuorrâ ovdâsvástádâs taan ääšist, veikkâ kielâ mättee anarâš-nisoneh iä lahkin innig meendu ennuv. Nissoonhân lii lámáš kuittâg-uv jo ovdij aigij tot, kote lii lámáš ain pääihist párnáigijn, ko kyeimi lii lámáš puásuimeeccist, riävskápiivdost, tâi kyelipiivdost já sun lii sirdám eenikielâ párnáidis. Tääl tiet ärbivyehi lii mestâba ollásávt potkânâm. Mist juáhhást láá tiätulágáneh jurduuh tien ääšist já veikkâ mij sättip tubdâđ-uv mottoomlágán sujâlâšvuođâ, te kuittâg mij jieččân mielâst tiettip mii, teikkâ moh ääših toos láá sujâliih. Taat-uv uáinu, maid puávtâm täst oovdân, lii tuše ovtâskâs ulmuu uáinu, ijge lah tiäđustkin áinoo já tuođâlâš. Tállân Suomâ jiečânâsvuođâ finnim maŋa (1918) Suomâ staatârääđi vuáđudij Räjikocceemlájádâs. Ovdilmainâšum staatârääđi miärádâs mieldi vuáđuduvvojii räjikocceemsajattuvah Suomâ rajij miätá já toh ceggejuvvojii meid Sáámân-uv. Nomâlâsân Aanaar kuávlust räjikocceemsajattuvah vuáđuduvvojii anarâšâi aassâmkuávlun nuorttiibel Aanaarjäävri. Muádilov ive ääigi räjikocceemsajattuvah lijjii kale meid Piäccâm kuávlust-uv, mutâ iäskán nube maailmsuáđi maŋa toh lasanii Säämist já anarâškuávlust. Sajattuvah ráhtojii, uážžu ettâđ viiđâ ive siste Áádârjuuhân, Räji-Joovsepân, Šapšjáávrán, Virdáánjaargân, Lyevičiälgán, Loppookjáávrán já Njiävđámân. Jyehi sajattuvâst lijjii lovmat nuorâ läddlâš kandâalmajid, kiäh iä peessâm nuuvtkin älkkest vyelgiđ ovdâmerkkân veikkâ jieijâs šoddâmkuávloid, tâi veikkâ Avelângin. Sij ferttejii snuvláđ räjikocceemsajattuvâin, ko iä finnim vahtâhoovdâin kuhebijd luámuid já áinoo rääđi lâi älgiđ ääigikolloon raseldiđ páihálij anarâšnieidâigijn já veikkâ sij iä nuuvt hirmâd pyereest máttâmgin vala suomâkielâ talle, te "rähistuvvii" lädikandáid já maaŋgah naijii huápu-huáppoin siigijn taađeest, ko kiergânii já tuhhiittettii. Anarâškaandah iä kiergânâm kocceeđ ovdâidis, ko sij karttii jotteeđ puásuimeeccist já kost kost-uv já nuuvt sij nistettii pyeremus naaijâmahasijd nieidâid läddlijd. Iä sij kale liččii mudoigin piergiittâllâm sijjân já iäge piergiittâllâmgin. Oskom, et nuorâ lädikaandah, kiäh irguustellii anarâšnieidâid, lijjii paijeel kuđâlov já huámášittee lii, et sij vaikuttii puoh miäccáámus kuávluin-uv, kuus ovdâmerkkân viestârpeln Aanaar ässee kandâalmai uáli harvii lappui. Taah nuorâ läddliih lijjii siämmáá ennuv, jis jo iä ličči lámáš eenâb-uv, ko toin kuávluin ässee kandâalmaah. Taah lädikaandah lijjii iänááš vuálgám Sáámán tuše ive, teikkâ muádi ive mookán já ko sij maccii meddâl, te anarâšnieidah tiäđust-uv värrejii almaidis maajeed Maadâ-Suomân, šoddâdii páárnâščurruu suomâkielân, nuuvko kállás eenikielâ tom vaađâi, jeđe ko te maŋeláá poođij rijdo já iäránem, te maccii maasâd Sáámân kuátupááikán, kost máhđulâš peerâ já hyelhih-uv lijjii suu ávussolâi vyerdimin. Ääših návt keevâtlávt lijjii kale mudoi oornigist, eereeb kielâ. Kost tot lâi? Na kielâhân lâi tiäđust-uv pááccâm tom Maadâ-Suomâ máátkán, ijge sun innig máttâm, teikkâ "sivistys" tiet vuálánâm sárnuđ anarâškielâ. Sun lâi kuáđđâm eenikielâs tom pyereeb kulttuur tiet, mon maŋŋaal sun lâi vuálgám. Meid suu vaanhimeh, hyelkih já usteveh, veikkâ mattii-uv sämikielâ, suomâstii suin tanen, ko lijjii vuáhádum toos jo talle, ko nieidâ kálláinis já párnáinis lâi iällám Säämist kolliistâlmin uáppásijdis. Ko nieidâ vuolgij puánjás maŋŋaal Maadâ-Suomân, te tot lâi anarâškielâ peeleest tievst pyereeb rađhâšem, ko et vivvâ ličij pááccâm päikkivivvân. Ko nuuvt-uv motomin kuittâg vaarâ keevâi, te tot lâi kielâ peelest katastroof. Jis táássâš lâš peerâ sarnum sämikielâ pääihist, te lädiviivâ puáttim maŋa päikkikielâ viehâ vissásávt rievdâi suomâkielân já lopâ-loopâst keevâi vala nuuvt, et veikkâ vivvâ ij liččii lámáškin ton tovváá tuuveest, te peerâ kuittâg-uv koskânis suomâstij. Návt ohtâ áinoo suomâkielâlâš vivvâ puovtij rievdâdiđ joba ubâ siijdâ kielâ suomâkiellân. Anarâš ko lii nuuvt vyelligâš já čuuvtij nubij uáinuid kunnijâttee, et molsoost tállân kielâ tagarin, et tot áinoo-uv läddlâš, kote toin aldasijn lâi, addiiččij suu sárnum, perustijbâ sun tast tâi ij. Ton tiet maaŋgah anarâšah mättih orjâlâš- já nuorttlâškielâ-uv ko láá karttâm ášástâllâđ ránjáidiskijn, mutâ tááláá ääigist mättih ain ucceeb já ucceeb jieš anarâškielâ. Eres äšši ličij lámáš tievst tot, et vivvâ ličij lámáš nuuvt jiärmálâš, et lâi kieldiđ suomâstem suu jieijâs tiet, mutâ jiem lah vala ohtiigin kuullâm, et nuuvt ličij kosten keevvâm. Kale läddliih tollii aaibâs luándulâžžân, et sämmiliih kalgeh sárnuđ suomâkielâ koskânâs-uv talle, ko sij láá aldasijn. Lâihân taggaar-uv máhđulâšvuotâ, et sij kyehtilušeh talle, ko sárnuh sämikielâ. Suáđi já evakkoääigi anarâšnieidâh pessii uáiniđ läddlij eellimvyevi aldeláá-uv. Motomeh mielâstuvvii toos nuuvt čuuvtij, já ko vala kavnii vuovâs puánnjáamnâs, te paccii lopâlávt siämmáá evakkomáátkân. Keevâi kale tiäđust-uv nubijkejij še. Motomeh anarâškaandah-uv kavnii rivgoo evakkomääđhi äigin já ko suu kyeimi ij halijdâm vyelgiđ Sáámân, te ij lam eres rääđđin, ko pääcciđ evakkovivvân tohon. Lii ervidmist, mii tai perrui päikkikielâ poođij leđe. Mii peri, mut ij kuittâg anarâškielâ. Tallaa ääigi jurdâččemvyevi mield äšši lii mottoomnáálá addiimist, veikkâ tot ij lahkin vuoigâdvuođâlávt olmânáál, já olmooš tiäđust-uv viggá piäluštiđ jieijâs, mii oppeet lii olmânáál. Suáđi maŋa algii anarâšah-uv mottoom náálá čuovviittiđ, ađai sivistiđ jieijâs škoovlâi lasanem mieldi, nomâlâsân nisoneh. Vuossâmuš škovlâ kansaškovlâi lasseen Sämikuávlust lâi Talousškovlâ, mii tooimâi Avelist Kukkala Ryyne šiljoost. Avveel ässeeh lijjii eidu peessâm sämmilâšvuođâ nuáđist luovâsin já lijjii pyreest lädilum, teikkâ lädiluumin, veikkâ maŋgâsijn lijjii-uv säämi ruottâseh. Tien tááhust Avveel lâi puoh hyenemus päikkikodde sämmilâšvuođâ juurdâštijn. Avveel Talousškoovlân kuittâg usâđettii meid anarâšnieidah, kiäh halijdii máttáđ lädipurâmâšâid mälistiđ, mii tiäđustkin ij lam juurdân hyeni. Siämmâst sij tobbeen kuittâg oinii ereslágán eellimvyevi já algii finniđ tagarijd negatiivlijd sämmilâštobdoid: sämmilâš ij lah mihheen, tuše läddlâš lii tohálâš. Siämmáá áigásávt sij vájáldittii, ađai halijdii vájáldittiđ ruottâsijdis já jurdâččii, et jis sij nääjih läddlijgijn, te sämmilâš ruotâsvuotâ-uv siämmâst putásmuvá já loopâst vala láppoo. Sij lijjii kale karttâm kansaškoovlâst pilkkedmij já eres-uv olgooštmij keežild hepâniđ ruottâsijdis já ko pyereeb eellim läddlij kuáttá lâi máhđulâš, te toos sij tarvanii. "Sämmilâš ko ij lam mihheen, tot lii nuuvt tuolvâs-uv". Tuše läddlâš puovtij adeliđ taggaar luho já eellim, maid ovdâmerkkân "Elokuva-aitta", "Apu", teikkâ "Seura" loostah mainuu. Mon maŋgii kuullimgin anarâšnieidâid etâmin, ko sij koskânis savâstellii almain: – Sämmiliist mun kuittâg jiem huolâ! Mon stuorrâ tuotâvuotâ tien celkkui liigin čiähádâttâm? Ko juurdâš táid tááláid náituspaarâid (ij nuorâpaarâid tanen, ko anarâškielâ mättee nuorâpaarâh iä eidu taan ääigi lah, tuáivumield puátteevuođâst), te "putes jávvupaarâh" láá tuše oovtâ kieđâ suormâin rekinistemnáálá já uáivildâm täst kielâ sárnoo anarâšâid. Manen lii návt??? Nissoon jurdâččemvyehi lii iärvádâs já iärvádâssân tot vaarâ munjin páácá-uv. Taan ohtâvuođâst ferttiim liijká rämidiđ taid lädinieidâid, kiäh láá naaijâm anarâšâigijn já sämmilijgijn iänááš; maaŋgâs sist láá máttááttâllâm sämikielâ já meid anarâškielâ-uv, já vaarâ taa lii tot nissoon jurdâččemvyevi nuuvtettum "ruopsis läigi", mii munjin lii iärvádâs. Jis liijká irâttiččim mahtnii vuájuttiđ sii jurdâččemvyevi jieččân káálun, te positiivlâš mielâst sij láá empaatliih já mättih šiettâdiđ jieijâs persovn puánjás pusseer siisâ, já mietieelliđ sii tobdoigijn nuuvt hyeneest, ko pyereest-uv. Vaarâ taat tuáimá anarâšnisonij pehti meid nubijkulij-uv; läddlâšpuánnjá jna... Mutâ kuuskis tot empaatlâšvuotâ anarâšniedâin lii lappum anarâškandâi háárán? Nurdâdim tääl kamuvsyeinivierâ tii kuávlun já tij kale tietivetteđ, kiäh láá vierâ vuástáväldeeh já mađe várás tot lii nurdâdum. Vuoli Ilmar Kuáppil škoovlah Maŋgâsist lii lamaš vaara siämmáálágán juurdâ ko must, et Kuáppilist lii tuše ohtâ škovlâ, mii lii juo áigáá lopâttum. Tobbeen láá kuittâg kyehti škovlâtáálu, main puárásubboost lii škovlâtoimâ nuuhâm juo ive 1950, ko uđđâ škovlâ valmâštui. Uđđâ škovlâ lii-uv toimâm kidâ onnáá peeivi räi já ton historjást ij lah mihheen tađe komebijd. Puáris škovlâ valmâštui Avveelnjäälmi viestârpele riidon ive 1928 já máttááttâs peesâi älgiđ siämmáá ive. Tađe ovdil škovlâmáttááttâs Kuáppilist lâi toollum Matti Kiviniemi táálust. Suáti kuittâg potkij meiddei Kuáppil škoovlâ toimâm siämmáánáálá, ko eres-uv škoovlâi já škovlâviäsuh tuššii iänáážin. Kuáppil škovlâ kuittâg selvânij suátitooimâin viehâ pyereest, veikkâ ryešiliih, kiäh iäigáduššii vala ive 1945 Avveelnjäälmi nuorttiipele riddoid, lijjii makaš rođeldâm škoovlâst maid kost. Tuođâlávt ryešiliih iä lamaš váldâm tobbeen maiden merhâšitteid, pic páiháliih ulmuuh, kiäh algâttellii uđđâ viäsui huksiimijd, lijjii jieijâs luvijnis luovviistâllâm laasâid, uuvsâid já jobá tapetijd-uv. Já ko nuuvt vuohâsávt lâi vala keevvâm, et ryešiliih-uv lijjii lamaš tain aldasijn, te lâi-uv pyeri pieijâđ paatavvoid sii suijân. Škoovlâ tiivoodmân já orniimân moonâi kuittâg pyereest-uv ohtâ ihe jâ viijmâg uđđâivemáánust 1946 škovlâ peesâi oppeet algâttiđ toimâidis. Máttááttâs Kuáppil vuossâmuu škoovlâst soođij maŋa piištij tuše pelniäljâd ive ađai nuuvt kuhháá, ko uđđâ kansaškovlâ valmâštui Kuáppilân. Ilmari Mattus Kuáskim Maakotka (Aquila chrysaetos) Kuáskim lii nubben stuárráámus peivikozzâlodde, mast láá kuhes suájáh já kuhes poođâš. Ton suájái kobdodâh lii suullân siämmáš ko pottâš kukkodâh. Kuáskim já tast stuárráb merâkuáskim iärut älkkeht pottâš vuáđuld, ko merâkuáskimist tot lii čuuvtij uánihub. Suomâ pessimnäällin láá ive 2010 árvuštâllâm 300–400 paarrâd. Uhkevuálásâšvuođárvuštâlmist tot lii ain-uv hiäjusmum šlaajâ. Kuáskim lii 80–93 cm kukke já suájákejij koskâ lii 190–225 cm. Ko kuáskim sooddâst, te ton suájáh láá ucánjáhháá V-häämist já vyelni keejân suájákeejih láá jurbâseh. Suájáh kiäzzáneh ucánjáhháá roopâ kuávlun já käŋŋirsuájá sisuásist. Tanen suájá monnjârobdâ lii-uv ucánjáhháá S-puustav hámásâš. Rävis loddeest lii kuovgis uáivi, ruškiskirjáás roppâ já suájáh. Nuorâ lode uáivi lii lieggâ ruškâd, roppâ já suájáh láá lieggâ ruškiskirjááh já pođâškeejih kuohtuin láá ruškâdeh. Nuorâ kirdee lode suájái vuoluubeln päštih vielgis tiälhuh. Niŋálâsah láá stuárráábeh ko oráseh, ko ores tiäddá koskâmiärálávt 3,5 kg, te niŋálâs koskâmiärálávt 5,2 kg. Puárásumos Suomâst riegistum kuáskim lii lamaš suullân 25-ihásâš, mut tuođâlávt toh eellih čuuvtij kuhheeb. Oovtâst merâkuáskimáin, jierssein já stuorrâoppuin kulá kuáskim Suomâ enâmustáá vajedum kozzâluddijd. Kuáskimijd láá vajedâm, ko toh poreh vuássáid já viärutteh meccivaljenaalijd. Veikkâ vaje merhâšume lii-uv iivij mield kiäppánâm, te kuáskimijd pääččih ain-uv ihásávt. Uđđâ aaštâ lii piervâlij aldasijn läällimääigi tábáhtuvvee hemâdâs, aainâs moottorkiälkkávyeijim. Kuáskimij máádás levânem stuárráámus iästu táiđá leđe-uv tuárvi rávhálij pessimsoojij kavnâm já nube tááhust tot, et kuáskimeh iä lah vala vuáhádum ulmui. Kuáskim huksee stuorrâ risselannees jo-uv puáris aaikân tâi pähti-ildei. Suomâst pähti-ildeeh láá kuittâg uccáá, já piervâlsaijeen táválávt šaddeh-uv tuáriskuávlui aaikah. Piervâl styereduvvoo jyehi ive nuuvt, et tast sáttá šoddâđ joba muádi meetter kobdosâš já kuulmâ meetter alosâš. Kuáskimpaarâst láá táválávt 2–3 väripiervâl, maid tot kiävttá 150–300 neljihâškilomeetter reviirist vuáruiivij. Piervâleh láá skođâstum toŋâsijguin, suoinijguin, siähtálijguin já jáhálijguin. Toh čiŋâttev aassum piervâlis vala vorâs kuácceiguin já peciovsijguin. Piervâleh láá siämmáá kuáskimpaarâ kiävtust maaŋgâid iivijd. Kuáskim mannee cuáŋuimáánu loopâst tâi vyesimáánu aalgâst 1–3 vielgis mane, main láá kuovgisruškis tiälhuh. Niŋálâs láálá taid suullân pelnub mánuppaje. Jis pessim luhostuvá ađai uđâgááh saddeh eenâb ko ohtâ, te nubbe uđâgâš kooččât korâidis maŋgâ peeivi maŋeláá já tondiet puárásub uđâgâš lii távjá čuuvtij stuárráb ko nuorâb. Uđâgááh kištodeh korrâsávt purrâmâšâst já puárásuboh já kievrâbeh uđâgááh távjá koddeh-uv nuorâbijd obijdis já viljâidis. Šodâdijn uđâgááh teddih tuše 85 g. Uđâgâš tâi uđâgááh láá vaanhimij tipšoost suullân 65–80 pirrâmpeivid já kuohtuuh vanhimeh kurppov purrâmâš. Kuittâg tuše pyeremui raavâdiivij ääigi toh nahciv šoddâdiđ kyehti tiervâs uđâgáá, moh piergejeh puátteevuođâst-uv jiečânis. Puáris lodeh tálvásteleh Säämist, mut nuorâbeh värrejeh roovvâd-juovlâmáánust Maadâ-Ruotân, sehe Koskâ- já Maadânuorttii-Euroopân já mäccih Sáámán njuhčâ-cuáŋuimáánust. Kuáđi rähtimmätki Amerikân Mätkipeivikirje Amerik määđhist, mon tovváim kandâinân Anssijn USA Ironworld povdiittâssáin. Ironworld lii nuuvtkočodum suotâstâllâmkärdin, mii lii rahtum ryevdi pirrâ. Uáivild tom, et iänááš ääših, moh tobbeen láá oinuumist, láá čonnâsâm mottoomnáálá ruávdán. Jo-uv tom kuáivumân, rähtimân, teikkâ ovdâskulij tipšomân (jáludem). Ryevdikuáivum ohtâvuođâst enâmist pajaneh maaŋgâlágán mineraaleh já tobbeen lâi-uv maineraalij várás väridum ohtâ viste, ađai halli, kost lijjii mijjân-uv uápis mineraaleh, ovdâmerkkân ametisteh, epidooteh já tien tiegáreh. Ironworldist láá meiddei aalmuglâš uásáduvah, tegu ovdâmerkkân indiaanij uásádâh já skandinaavlâš uásádâh. Tääl toho šadda še sämmilij uásádâh, mon ohtân uássin šadda leđe taat kuáti, kon muoi Anssijn rähteen. Maŋeláá toho ceggejuvvoo njollâäitti já tiäđust-uv láávu (tot kale lii lámáš jo kyevti-uv keesi ciäggust, mut kuohtui keesij ääigi äijihstormâ lii tom njiäidám), mon muorah vuájuttii nuuvt jieŋâlâsân, et korrâsumohsehkin stoormah iä tom vaje komettiđ. Ironworld lii ohtân junárođijnis suullân muádi kilomeetter kukkosâš, mut mudoi lovmat hehtaar stuárusâš (ohtâvavnusâš juná vuájá kyevti tiijme kooskâi já iälá smaavâ kylážiist, mast láá nelji táálu). Ironworld Discovery Center lii Tave-Minnesotast Chisholm kaavpug roobdâst kiddâ (500 meetter keejist kaavpugist) já tobbeen láá ivij mield viehâ ennuv jotteeh. Ironworldist lii meiddei Research Center (tieđâlâš tutkâmkuávdâš) sehe Ethnic-Restaurant-nommâsâš purâdemviäsu, mii kulá tuon ovdilmainâšum kuávdážân. Raavâdviäsu lii nuuvtkočodum “ilmastoitu” já uáivild ton et toho puáttee áimu lii čuáskudum elektroonlávt (jieŋâskääpi sulâstittee rakânâsâst). Ton liegâsvuođâin návt aalgâst tommittáá, et jis olgon lâi veikkâba 40 cekkid liegâs suoivust, te raavâdviäsust tot lâi talle tuše 18, teikkâ tast vala-uv vyeliláá já lâi tuođâi-uv suotâs ain čaŋâliđ puurrâđ toho. Purâdáim taan raavâdviäsust suullân 50 kerdid já uážžoim ameriklâš puurrâmvuovijd váháš fáárun. Nomâttâm täid kale ameriklâš ustevin Charles Horace Mayo purâdemvyehin, mut siämmâst nomâttâm taid syele meid jieččân-uv purâdemvyehin. Ovdâmerkkân: – jyehi purâmâšân kullii popcorneh, – jis lâi mälipurrâmâš, te toos aainâs Charlie sehhij ain čuurmâ tievâ popcoornijd. Taat vyehi ciegâi munnuid Anssijn nuuvt pyereest, et maŋeláá sehhijm jyehi mälipurâmâšân muoi-uv popcoornijd, jobá Suomâst-uv. – ij kolgâm ujostâllâđ kieđâi kevttim purâmân, – oovtkiärdánávt kolgâi puurrâđ mestâ te-uv sämmilâš te porá. 13.05.1996: Tijme 13.30 pajanij DC 9 -kirdemmaašin Avveel kirdemkiedist, mon fáárun muoi Anssijn pajanáim. Suu Helsigist ässee viljâ Peter lâi munnuu oovdeld. Siämmáá maašin fáárun Avelist kirdelij meiddei Kuobžâ-Saammâl Matti-uv, kote lâi monâmin Helsigân. Helsig kirdemkiedist kuáhtáin Lasse Sammallahti (professor Pekka Sammallahti eeči), sehe Maire Aikio (Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio enni). Sun lâi monâmin luámu viettiđ Istanbulin, veikkâ aalgâst äddejim-uv, et sun ličij monâmin Islandin. Ehidist eelijm Aansi viljáin Harrijn já suu nieidâskipáráin Heidijn vyeijimin Helsig suotâstâllâmkäärdist Linnanmäkist já Anssi vuojij puohâin eres rakânâsâin, eereeb šleđgâautoroođijn, Top Spinnijn já vala mottoom eres-uv rakânâssáin, mii juurâi já stáávrui jyehi kuávlun hirmâdávt. Mun piissum stađásávt eennâm alne já valdim tuše čuovâkuuvijd. 14.05.96: Eellim bussijn Helsig kaavpugist tipšomin ašijdân (munnuu ijjâsaje lâi alda Helsig–Vantaa kirdemhaammân): Eellim Suomi Seura toimâttuvâst Mariankatust (300 meetter keejist lii Suomâ täsivääldi presideentâ lanne), kost selvâttijm munnuu máátkân čyeccee koččâmušâid. Ko toh lijjii oornigist, te ucâluvvim maasâd Vantaa kuavlun. Peivi lâi liegâs já nieidah muččâdeh nuuvt, et jiem toollâm hirmâdgin huápu Vantaan monâdijn. Maŋeláá ehidist mälistim poccuu steikkuu, mon purrii kandâm Anssi, suu viiljah Peter, sehe Harri nieidâskipárijnis Heidijn já mun. Steeikâpiärgu láim puáhtâm jiehtinâš fárustân Avelist. 15.05.96: Koccáim Peteráin já Anssijn pelviiđâ ääigi, eereeb mun. Must lâi vyelgimkumestâs já koccajim jo pel kuulmâ ääigi iho. Kirdemkiedist lâim 05.00 já muoi Anssijn moonáim-uv passâkontrol čoođâ njuolgist olgoeennâm terminaalin, ussáim KLM vyelgimčielgiittâs já čälittáim jieččân siisâ. Enâmustáá poollim, maht Amsterdamist kävneen olmâ maašin, mii juátká Minneapolisân. Ko vuolgijm Helsigist KLM mašináin, mon tijppânommâ lâi MD-11, te seivittijm vistig Tukholm Arlanda kirdemkiädán, mast pottii lasemađhâšeijeeh já joođhijm määđhi. Jo algâmääđhist imâštutij KLM-ovdâstus paijeelmiärásâš ustevlâšvuotâ já tuoččâmhaalu. Finnairist ličij ennuv oppâmâš KLM:st. Nuuvt ko láim kuullâm, te Amsterdam kieddi lâi tuotâ styeres. Ko láim enâmist já terminaalist love paijeel oovce Euroop äägi (lii tiijme maŋeláá Suomâ ääigist), te koččâlistáim tállân aldemuu kirdememedist siämmâst ko čäitistim kirdemlippun, et kost lii Minneapolis porttâ. Finnijm ravvuu čuávvuđ viskis linjáá nuuvt kuhe ko kávnoo munnuu verejâš F2. Pessáim vyeijiđ tagarij hirmâd kuhes “liukuhihnai” mield maaŋgâid čuođijd meetterijd já porttâ eštus kavnui älkkeht. Munnui paasij vala suullân tijme äigi maašin vyelgimân. Vyelgimčielgiittâsâst oinijm, et jis meetaalalmotteijee pippij, te kaartâi tállân täärhib syynin. Nuuvtpa mun lyevvejim jo valmâšân puáhháá soolgi já šlanttâpuursâ lummoost, ovdilgo lävkkejim verejáást siisâ. Love miinut vááijuv 11 pajanij munnuu vuájáán Amsterdam kirdemkiedist já tot puáđáččij tuálvuđ munnuu Atlant paijeel Amerikân. Munnuu vuájánân šiettii aldasáid 300 olmožid, oovce peŋkkârivid paldluvvâi já kyehti vázáttuv. Kirdemšoŋŋâ lâi hyeni já mätki kukke. Luhhoost kuittâg lekkâsij tommittáá polvâluámi, et oinijm kuohtuuh Ruánááeennâm. Mašinist lijjii 12 monitorid, main ooinijm ubâ paje, kogo pehti Atlant kuás-uv lep monâmin (algâmääđhist monitoreh iä toimâm). Kirdemäigi Amsterdamist Minneapolisân lâi 7 tijmed já 20 minuttid, mut nuuvtkočodum páihálii ääigi mield tuše pelnub tiijme. Ko siäivuim Minneapolis kiädân, te páihálâš äigi tobbeen lâi 12.20. Tuođâlávt äigi lâi kuullâm jo nuuvt ennuv, et Suomâst lâi talle tijme jo kyehtlov paijeel käävci ehidist. Lijjim jo táássâš koccáám siämmái čolmijgijn 18 tijmed. Hirmâd moiváás enâmânpuáttimtuuškâ maŋa pessáim tuullin já polâstâllim, et maht tallegis, jis tulli áiccá munnuu áákšuid já álgá koijâdâllâđ tain maidnii. Tađe várás munnust lâi nuuvtkočodum “torvokirje”, mon lâi vuolgâttâm Ironworld šeffâ Tom Sersha. Tullialmai tuáivuttij kuittâg munnuu pyereestpuátimân enâmân já jođhijm määđhi. Munnuu oovdeld lâi nelji ulmuu delegaatio, kiäh lijjii Wisconsin ollâopttuv taaiđâprofessor Mel Olsen, Arden Johnsson, Jean Brown já ohtâ almaiolmooš, kiän noomâ jiem innig mušte. Munnust lijjii kirdemliipuh maksum Duluthân, mut munnuu vuástáväldei tooimâst lâi vuávájum nuuvt, et monâččáim loppâmääđhi autoin. Vuoiŋâstáim mottoom tijmehotellist muáddi tiijme, ruttijm sämimáccuhijd pajalân já vuolgijm Tave-Amerik indiaanij stuárráámus juuhlán mottoom kulttuurkuávdážân. Juhle piištij muáddi tiijme, mast “poppa-almai” toovâi nuáidikonstâidis já pooldij ráávhu piijpo toi ulmuigijn, kiäh lijjii kuččum oovdân. Čokkáim kunneesaajeest nuuvt, et oinijm pyereest tom toimâttâs. Kuáhtáim oovtâ amerikkalâš nieidâ, kote lâi aassâm Suomâst muáddi ive já sun sáárnui viehâ pyereest suomâkielâ. Sun povdij munnuu Suomâ-seervi vuáđudemčuákkimân Minneapolisân, mii tolluuččij kesimáánu ääigi. Oovce suulâin vyeijilijm Mel Olsen sáátust Duluthân já Anssi nohádij tállân auton pajanem maŋa. Duluthân puáđidijn tijme lâi pel kyehtnubáloh iho já jiem lam uáđđâm vala čalme tievâgin. Tijme lâi Suomâst talle pel käävci iđedist já lijjim koccáám oovtmano 29 tijmed. Nuuvtpa lâi-uv suotâs viälánistiđ linnâ seeŋgân já älgiđ vuordâččiđ naharijd. Ijâstâllâmsaje lâi Rudy já Sally Johnsson pääihist. Lijjim kuittâg liijkás vaibâm, nuuvt et mottoomlágánijn naharijn kavndettim iäskân muádi tiijme seeŋgâst vierâdem maŋa, iäge tohkin lamaš olmâ nahareh. 16.05.96. Koccáim tiego 09.30 suulâin já aainâs mun lijjim mestâ siämmáá vaibâm, ko nohhááddijn-uv. Aansist äigi-iäru tásáidittim moonâi lappâd jo nube peeivi. Muu vaibâsáid toovâi uássin tot-uv, et Lake Superior -jäävri mield vuoijii iijâ miätá stuorrâ ryevdilastâtaampah já suullân jyehi viiđâd miinut ain miinii tuuttai nuuvt, et koccájim jyehitov toos. Táálu iššeed mainâstij, et kuhes ááigân iä lah taampah iho tuuttaastâllâmgin siämmáá náálá ko moonnâm iijâ. Tiein laajijn toh tieđetteh kuoimijdsâs, kost toh kuás-uv láá. Jo tállân koccám maŋa ooinijm motomijd luudijd, maid jiem lam ave peeivistkin uáinâm, já ferttee-uv maŋeláá uástiđ páihálii loddekirje já tarkkuđ, et moh toh láá. Lijjim vuálgâm Suomâst toin mieláin, et tääbbin lii keesi, liihân Duluth Ranska aloduvvâst. Jiem lam váldám pallâmpihtâsijd ollágin fáárun. Nuuvtpa ko vuolgijm, Rudy, Arden, Anssi já mun, väzziđ Lake Superior rido, te tobbeen lâi nuuvt suohis syelni, et uáiniđ puovtij tuše 50 meetterid ovdâskulij. Ton lasseen lâi viehâ čuásus já áimu nuuvt laavtâs, et pihtâseh penttâ njuoskii. Tommittáá syelni čoođâ ooinijn, et Lake Superior máddáákeeji riddoost lijjii stuorrâ jieŋâpäldeeh. Vaazzijm vaarâ lovmat kilomeetterid máádâs kidâ kuhes ruugâ räi já ton kiäčán-uv. Togo pehti lâi nubečyet ive puáris ryevdišalde, mon lokkeuási pajanij táárbu mield aldasáid 100 meetter alodâhân, vyele uáináh juttii toh siämmááh ryevdimalmâtaampah, moh muu-uv kosettii moonnâm iijâ. Taampah juttii eidu togo pehti ton suujâst, et jävrikiäčán luoštij St. Louis river -nommâsâš stuorrâ juuhâ já ton njäälmist lâi USA stuárráámus malmâlastam haammân, mast laastâ puovtij lyeštiđ njuolgist junavaavnuin tamppáid. Šalde aldasijn lâi ryevditamppâmuseo, kost elâččijm keejâdmin mašinijd já eres-uv tamppáid kullee piergâsijd. Raavâdviäsust purâdem maŋa poođij Mel Olsen, kote tuálvuttâlâi mii vala Wisconsin uásivääldi pelni, kost lâi suomâkielâsâš Työmies-loostâ toimâttâs. Tobbeen lâi ohtâ Amerik syemmilâš, Saari-nommâsâš almai, kote sáárnui pyereest suomâkielâ. Työmies lii taggaar kommunistlâš lostâ, mii lii aigij mield muttum jyehipiäiválii loostâst vistig okkolostân já tääl tot lâi tuše ohtii mánuppaajeest almostuvvee uccâ loostâš, juáhu 500 pittád. Lostâ lii kuittâg iänááš uásild suomâkielâlâš nuuvt, et mun-uv tom iberdâm já tast láá ennuv saavâh Amerik syemmilijn já tápáhtusâin. Ton lasseen lostâ lii čaallum nuuvt puáris suomâkieláin, et Suomâst taggaar ij lah innig kiävtust. Tovváim-uv Saarijn lonottâskäävpi nuuvt, et sun vuolgât munjin Työmies-loostâ já mun vuolgâttâm sunjin Anarâš-loostâ. Lonottáin meid kovemateriaal kevttimvuoigâdvuođâid. Eelijm vala Duluth tavenuorttii pelni muádlov kilomeetter keejist, kost oostijm suovâkyele já puurâim tom. Kyeli lâi njaalgâ já tot lâi mottoom páihálâš ucessiähá kyelisorttâ. Kuullim kale ton noomâ-uv, mut vájáldittim meid siämmâst. Puáđidijn eelijm mottoom Amerik ruátálii kyesist já tobbeen oinim taggaar iimmâš, maid jiem lah ovdil uáinám. Sust lâi sävni, mii lâi ollásávt čummiittum keeđgijn já laasâ lâi káátust. Sun lâi mudoi-uv viehâ originel olmooš: ovdâmerkkân sun lâi ráhtám stälisraaŋgâst pääiđi, mii teedij aainâs 20 kiilud (turnajaispiivtâs). Tobbeen uáinojii lase uđđâ lodeh, moh lijjii munnuid omâseh. Anssi finnij taan almast 20-senttisii kuosâpaaccâh (saatij kale leđe nuuvtkočodum “punapuu” paaccâh-uv) já mun finnejim omâs keeđgi, mii lâi vuálgus Lake Superior -jäävri ponneest. Ehidist maaccâim Duluthân já ko vaibâm lâim, te uáđđáim tállân. 17.05.96. Ijjâ moonâi jo pyerebeht já oođđim mestâ nuuvtko kalga-uv, iäge taampahkin innig cuvnâm. Iä-uv ližžii tuuttaastâllâm ollágin, vâi oođđim-uv mun nuuvt lussâdávt. Peivi lâi kuittâg siämmáá sovđâd, ko jiävtáš-uv, mut liijká vuolgijm väzziđ (Rudy, Arden, Anssi já mun). Eelijm Duluth paajaabeln. Vaazijm hirmâd čieŋâlis juhâkuurâ miätá pajas já tast maŋa váháš eres saje vuálus. Macâdijn eelijm vala kaavpug keeijâdmin, mut ko lâi syelni, te ijba tobbeen lam ennuv uáinámuš. Ehidist poođij kuásán ohtâ Amerik syemmilâš parâkodde, Rudy já Aini Lindquist, kiäh toimáin tulkkân iššeedkuáhtá já munnuu kooskâst. Maŋeláá ellii vala ohtâ honolululâš já jaapaanlâš nuuvtkočodum syttende mai, 17.5. (Taažâ jiečânâsvuođâ peivi) viettimin (Rudy já Sally madduuh láá Tave-Taažâst) já ko kyesih lijjii moonnâm, te aalgijm keččâđ Miss Universum kištoid, mast kuálmádin selvânij Suomâ ovdâsteijee Lola Odusoga. Ubâ kištoi ääigi oinui televisiost stormâváruttâs, mii lâi viehâ alda Duluth. Stormâ ij kuittâg pyevtittâm toho, mut Minneapolisist tot lâi riggeerim viehâ čuuvtij. 18.05.96. Oođđim pyereest já ko koccáim, te lâi fiijnâ já lieggâ šoŋŋâ (vuossâmuu keerdi munnuu Amerik määđhi ääigi). Eelijm Anssijn vaazzâšmin kaavpugist já koskâpeeivi suulâin poođij Mel Olsen, kote tuálvuččij munnuu Pengillyn. Ubâ Johnsson peerâ vuolgij satâččiđ munnuu toho. Mij lâim kuuđâs nuuvt, et mun karttim čokkáđ monnjâkoontâst. Anssi ličij lámáš tievst ucemus čokkáđ monnjâkoontâst, mut ko tobbeen ij uáinám ennust ovdâskulij, te Anssi epidij, et sun sátáččij rummâduđ já nuuvt mun nubben ucemussân čokkájim tobbeen. Vuojijm Pengillyn Ironworld pehti já ooinijm vuossâmuu keerdi Ironman (ryevdialmai). Tot lâi suullân muádlov meetter kukkosâš veškipääcis, mii čuážui hirmâd stuorrâ ryevdivuáláá alne. Páccá stuáruduv kovvee pyereest tot, et almaa steevvilleegâh láá ulmuu kukkosiih. Ko poođijm Pengillyn, te luoddâpellâst lâi Säämi lippu čäittimin rievtis saje já tobbeen lâi ubâ vuástáväldimdelegaatio vyerdimin munnuu Cari já Charlie Mayo táálust. Tulkkân lâi uárnejum Oiva Hyvönen kálguinis Avnijn. Vuástáväldimseremoniai maŋa iššeed čaittâlij aassâmpääihis já tast maŋa uápistij munnuu kuuđâokkosâš aassâmviistán, mii lâi stuorrâ táálu oles vyeli-, ađai kelirkerdi. Kuorrijm mätkikasâidân já asâiduvváim vyelikiärdán, mast lijjii kyehti seeŋgâ (nubbe meetter alosâš já kyevti meetter kobdosâš), sehe nubbe kezis já vyelligis seŋgâ. Anssi valjij stuorrâ “kunâgâsseeŋgâ” já mun tuhhiittim olsân ton ucceeb. Visteest lâi meid televisio, mast lijjii vissâ paijeel 40 kanavad (maŋa kuullim, et liččii lámáš aldasáid čyeđe), CD-suáittimpiergâs, hiivsig, jieŋâskäppi, kulmâ timmâ sohvá, jna. 19.05.96. Pyereest oođđum iijâ maŋa koccáim já koskâpeeivi suulâin vuolgijm Finland-nommâsâš kaavpugân, mii lâi Lake Superior viestârbeln já suullân 400 ulmuu aassâmsaje. Ovdil ko pyevtittijm toho, te vuojijm nubečyet kilomeetterid čievrâmaađijij mield, ijge káránâskin puáttâm oovdeld. Munnuu šaaföör Charlie Mayo vuojij vala lovmat mailid puástud já táátui et jis mun vuájáččim loppâmääđhi. Must ij lam vyeijimkorttâ ollágin fáárust, mut ko jotolâh ij lamaš ollágin ton uásist Minnesota, te oskeldittim raati tuáhá já peesâim ko peesâim-uv Finlandin, kost moonâim Tave-Amerik áinoo puásuifaarmin. Tom omâstáin parâkodde, mast nissoon lâi suomâkielâ táiđusâš Elli-nommâsâš já almai lâi Vietnam suáđi veteraan, USA merâvuoimij eeveerst, kote lâi iäláttuvâst. Suu nommâ lâi Tom Scheib já sun lâi eidu taggaar, ko láŋkkár (Western) elleekuvij farmareh láá-uv: ruopsis čovohánnáá vuoptah, kuhes já suohis parfesiämu já hirmâd korrâ jienâ. Eelijm väzzimin suu faarmi enâmijn, kost sun čaaitij kärjičurrus. Lâi vuáksá, mii teedij 2000 kiilud já čuárvikejij koskâ lâi pyreest-uv pelnub meetter, kulmâ stuorrâ hiäppuš, kulmâ aasi, vittâ poni já ohtâ laama, mii toolâi kuri ubâ ton čurrust. Tom Scheib mainâstij, et jis elleeh monnii liijkás kuhás, te laama lâi ain tot, kote cogâdij jieijâs stuárráábijd elleid maasâd. Poccuuh sunnust lijjii 30 suulâin, iänááš muzigeh, mut lâi tobbeen ohtâ kobbâ sarves-uv. Eres elleeh lijjii: savzâčuurâ, nelji pennuu, sehe kyehti kisá. Parâkodde faalâi mijjân purrâmâš já ko lâim puurâdmin, te kolibri puáđistij juuhâđ määihli automaatist. Jiem kiergânâm toppiđ čuovâkove ton tovváá. Eŋgâlâs kielân lode nommâ lii viehâ kovvejeijee ”hummingbird”, mii ličij sämikielân vaarâ huummânloddááš. Tot lii uáli jo mučiš kuhesnjunloddááš, mii lii kuulmâst neelji tuuman kukke já áinoo lodde maailmist, kote puáhtá kirdeđ meid maŋaskulij, ađai murdettiđ ááimust. Ton váldupurrâmâš lii rasij mäihli, maid tot njama rääsist nuuvt, et tuše njune kuáská ráásán. Ko vyeijilijm maasâd, te luoddâpellâst stiärgái sorvâáldu, máhđulávt vuonjâl. Meid muáddi meccikode (valkohäntäpeura) uáinojii, sehe kulmâ kuáskim. Oppeet vuojijm ucánjihhii puástud mottoom luodd´iärust, mut love suulâin ehidist pyevtittijm kuittâg Pengillyn. Lâi jo aaibâs sevŋâd nuuvt, et nohádijm tállân. 20.05.96. Lâi sooppum nuuvt, et kuáhtááččijm Tom Sersha oovce ääigi iđedist Ironworldist, kost sovâččijm talle kuátisaajeest já tärhibijn aašijn. Saje kavnui já eelijm Charles Mayoin taakotmin ton. Tom Sersha iävtuttij, et kuáđi stuárudâh ličij 4 x 5 meetter, mut ko aalgijm taakaid ceggiđ, te saje lâi toos liijkás kärži. Soovâim, et kuáđi stuárudâh puáđáččij leđe 3,5 x 4 meetter. Tom Sersha poođij meid maŋeláá toho já tuhhiittij munnuu iävtuttâs. Kuátitarbâšeh iä lam vala skáppojum, mut ittinâš viežâččijm taid. Tarbâšeh viežžuuččii Tom Makinen-nommâsâš almast, kiän pááikán lâi Ironworldist mätki 30 mailid (48 km). Tulkkân munnust láin ton peeivi ameriksyemmiliih Norma Ojala já Gadys Koski-Holmes päikkikoddeest, mon nommâ lâi Idington. Nomâlâssân Norma Ojala maatij pyereest suomâkielâ. Gadys Koski-Holmes povdij munnuu vala Idingtonin kuásán, mon falâlduv valdijn pyereest vuástá. Äigi-iäru tubdui vala-uv munnust nuuvt čuuvtij, et uáđđáim jo oovce ääigi ehidist, veikkâ ličij lámáš vala máhđulâšvuotâ eelliđ Swan Lakest uággumin. Togo paaldâst lâi meiddei golfkieddi já munnust lii aaigâ já máhđulâšvuotâ eelliđ tom-uv spellâmin. Charles Mayo kandâ lii páihálii golfseervi jeessân já sun vaarâ tuálvuttâl munnuu tobbeen. 21.05.96. Koccájim jo viiđâ suulâin já eellim olgon kuldâlmin ludij konsert. Kiedist láá kuáttum kyehti kanadačuánjápaarâ, mut taan iiđeed toh iä oinum. Tuáršuh kale paheh suoinijd kiedist já čapisrástágááh oceh mááđuid, mut cuobbuuh lijjii joskâm konsertis. Tain lii hirmâd čuhâ jienâ já jurdim-uv taid aalgâst monnii sorttâsâš lodden. Piäiváš páštá polvâi kooskâ já oro puátimin čaabâ peivi. Hirmâd paahah iä lah vala lámáš. Tääbin láá ennuv omâs lodeh, mut liikátte leen motomijd joba tubdâm-uv. Tágáreh lodeh láá: čuovjissuájá (sinisiipi), kollepiäippâin (kultapeippo), kolibri, mottoom haigar já maaŋgah eres lodeh, maid iän lah tubdâm ollágin. Kuáskimijd oinijn jiehtinâš Ironworldist aainâs lovmat. Ko täst purâsisteen, te vyeijileen Ironworldin nuuvt, et leen love ääigi tobbeen. Ep kuáhtám Tom Sersha, epke vuálgám toho kuhás skappuđ kuátimuorâid. Tom Makinen lâi kolgâđ leđe eehidpeeivi päihistis, teikkâ kiddâfattimnáál, mut ep vuálgám Towerân, kost sun aasâi já toolâi muorâfirmaas. Charles Mayo sooitij Oiva Hyvösâžân já ko mij moonâim toho, te čielgâi, et sust lijgoh suveh tommittáá, ko kuátirähtimân maneh. Lijjim smiettâm, et rähtip kuáđi soovijn, mut tääbin láá suávih, já eromâšávt segibeh suávih uccáá. Sujâlâš lii uccâ mááđuš, mii porá muorâ peesi vyelni já jota muorâ pirrâ puurân. Ko tot ohtii mana suávi pirrâ, te toos muorâ ij vala jäämi, mut ko máátu lii puurrâm maŋgii suávi pirrâ, te talle muorâ kuškâškuát já jáámá. Ton suujâst toovâim taggaar miärádâs, et rähtip kuáđi supemuorâin. Soovâim nuuvt, et ittinâš moonnâp Oiva miäcán já njeidiškyettip já korriiškyettip suuvijd. Puáđidijn eelijn Anssijn Pengilly käävpist uástimin váháš purrâmâšveerki já ko mäksimäigi poođij, te munnust vááilui ruttâ 75 senttid. Áigoin kuodâttiđ uástámušâin maidnii, mut kävppijâsnieidâ koiviistij jieijâs ruttâpuursâst kulmâ 25 seenti šlaantâ já piejâi munnuu ruđâi jotkân. Lopedim ittinâš mäksiđ sunjin maasâd loovnâ, mut sun tuše sevestij já eeđâi – Nevermaind. Kijttâláin suu já irâttim vala hyenes engâlâskieláin čielgiđ sunjin, et ässeen Charles Mayo lunne, mut sun tuše eeđâi: – It´s ouki-douki! Eidu talle jiem tiättâm maid tiet “ouki-douki” uáivildij, mut maŋa kuullim mii táálu vievâst, et tot uáivild siämmáá ko “ok”. 22.05.96. Oiva Hyvös miäcán monâdijn eelijm Ironworldist mittedmin kuátisaajeest, mon jieŋâlist togo láá keeđgih. Tast maŋa moonâim muorânjeidimsajan já aalgijm savotan: mun njeidim muorâid já Anssi já Charlie laggoin koorâid. Supemuorâst luovvânij párkku pyereest já muu mielâst oroi, et aldasáid njiäljádâs kuátitarbâšijn njeeidijm já ollijm. Peivi lâi eidu mudágâš olgopaargon, ijge lam pakkâgin. Loppâpeeivist, ađai ehidist algii myevvireh kirdâččiđ já ucánjihhii kivsediđ. Tijme lâi pel neelji suulâin, ko poođijm Pengillyn. Nelji kanadačuánnjáá vazâččeh já paheh kieddisuoinijd. 23.05.96. Love tiijme uáđđim maŋa koccájim tiego čiččâm suulâin. Lâi vuossâmuš ijjâ Amerikâst, et oođđim olmânáál já kuhháá. Love suulâin lâim savottasaajeest já aalgijm njeidiđ já korriđ suuvijd. Ijjâ lâi lámáš koškes já jiehti kyerejum muorah lijjii jo mottoomverd koškettâm. Meid peivi lâi liegâs, piäivâš paaštij ubâ peeivi já finnijm tarbâšijd pyereest skappuđ. Oiva Hyvös kálgu Aune faalâi mijjân purrâmâš já Oiva Hyvönen eelij tyehimeeccist ucâmin syerisuuvijd, moin kale lâi siiskiš ucánjihhii mieskâm. Uáiná täst maŋeláá, lii-uv tain amnâsin kävni. Charlie oostij Aansin riccakumijd já ko poođijm pááikân, te sun ornij meid rica-uv valmâšân. Tupešiiljon puáđidijn kiedist lijjii 8 kanadčuánnjáá, tuáršupaarâ já ennuv uccâloddááh. Must lijjii kietâruottâseh já ärdeeh ucánjihhii raššoom peeivi pargoost. 24.05.96. Lâi mučis šoŋŋâ, ko vyeijilijm savottasajan. Pengillyst vala piegâstâlâi, mut mii pargosaajeest lâi orroo kuálkki já myevvireh vittâ miljovn. Oiva lâi fievridâm monnjâkäärys, moos lâim čummiittâm kuátimuorâid, jieijâs láátun iijân já ovdilgo poođijm, te kärry lâi mii vyerdimin. Elâččijm oovtâ suulâin Oiva kuáhtá lunne puurâdmin já joođhijm tast maŋa pargo. Finnijm hivvâduv njeidiđ já korriđ, mut liijká muu mielâst oro, et lase vala tarbâšiččijm. Soováim Charliein, et elleen itten vala korriimin muádlov muorrâd. Aansist toovâi hirmâdávt mielâ uástiđ áimukiiveer oovtâ ryevdikäävpist, mut ko iän tieđe, lii-uv lope ollágin tuálvuđ piso Suomân já kalga-uv tast máhđulávt mäksiđ tuuli, te kuođijn tontovváá uástihánnáá. Kulâskuddeen ittinâš, maht lii äšši. Kietâruottâseh láá ain-uv rašeh. 25.05.96. Lâi jiävttáá náálá mučis šoŋŋâ, ko poođijm savottasajan. Kiergânim njeidiđ kulmâ suve, ko Oiva poođij já mainâstij tietimis pyereeb muorâsaje. Tot lâi suullân kilomeetter keččin mii ovdii saajeest, mut ko poođijm toho já njeidim vuossâmuu suve, te tot lâi nuuvt čuuvtij mieskâm, et ep puáhtâm kevttiđ tom. Ovdilgo maaccâim, te Oiva čaaitij mijjân vala maijuu puáđu. Njooldijm onnáá peeivist 20 koldâd já oskom, et forgâbalij toh älgih kelijdiđ. Eelijm oppeet Oiva kuáhtá lunne purâmin “lunch” já vyeijilijm tast maŋa Pengillyn. Ovdil tađe čielgâi munnuu päikkiellee nommâ. Talle ko muái asâiduvváin teehi, te munnuu littepoossâmáldást lâi stuorrâ evni, mon muái mottoom eehid piälustáim áldást meddâl. Ko koccáin iđedist, te evni lâi oppeet áldá ponneest. Čielgâi, et tot lii aassâm tobbeen jo 8 mánuppaijeed já ton nommâ lii “Tokyo”. Puáđidijn eelijm L&M ryevdikäävpist já Anssi finnij táátus čoođâ já oostij olsis áimukiiveer 39 dollar haadan. Oskom, et siämmáálágáneh mäksih Suomâst 400 määrki suulâin. Soittim iđedist Suomân já Räji-Joovsepân, kost finnejim tullimiärádâsâid viärjui pyehtimist Suomân. Maŋeláá ehidist Anssi iiskâi finniđ pissoos toimâđ já aainâs mun jurdim, et tast lii miinii váddu. Omâsteijee kuittâg finnij pissoos toimâđ já paajij vala ohtii moolâ-uv, sehe teividij. Eelijm vala hirmâd stuorrâ käävpist, mon nommâ lii Irongate (ryevdiporttâ). Tot lii táássâš stuárráámus oovtâkiärdásâš kävppi, kost lam kuássin iällâm. Poođijm maŋa tien siämmáá käävpist eelliđ vala viehâ maŋgii maid-uv uástimin. Ehidist poođijn Pengillyn kyehti Bob, eeči já kandâ, sehe Oiva kyevtis Avnijn. Eelijm puurâdmin mottoom kyeliraavâdviäsust Swan Lake riddoost já puurrim tobbeen suullân viiđâ seenti kukkosii viskis pippâr, maggaar jiem lam kuássin puurrâm. Tot lâi nuuvt viehâv, et veikkâ purrâmâš mudoi lâi njaalgâ, te tot moonâi tušás. Iho tiego kuulmâ suulâin ferttejim eelliđ vyeksimin heerskuid meddâl. Raavâdviäsust puáttim maŋa eelijm vala Albert Hepokoski lunne säävnist. Lievlah lijjii njálgáh já eellim siämmást Swan Lake-jäävrist posseedmin tälvituurhâ meddâl. 26.05.96. Koccáin pel käävci suulâin já vyeijilijm Duluthân viežžâđ tuolmâmkárbá. Purâdijm tobbeen, mottoom ollâopâttuv máttáátteijee faalâi tom mijjân mottoom fiijnâ raavâdviäsust. Tast maŋa viežâim tuolmâmkárbá já ko kaarâim, te amerikkaliih usteveh čuopâdii tom karâstuv uánihis pittán ton saajeest, et liččii kaarrâm kárbá ubâ karâstuvváin kiddâ. Sii čonâdii toi päddipitáigijn kárbá kiddâ. Na pisoihân tot käärbis kale lava alne, ko čovgiistellim moojiikeččin já váháš ovdiikeččin-uv toin loppâkarâstuvváin, maid sij iä čuopâdâm pittán. Pengillyst luoštijm kárbá čáácân já Anssi, oovtâst Albert Hepokoski nieidáin, tuolmáin kárbá Charlie riidon. Mätki lâi 400–500 meetterid. 27.05.96. Onne lâi kuáhtám Tom Serchain Ironworldist, tulkkân lâi Oiva Hyvönen. Soovâim tärhibeht tyejiniävvuin, maid tarbâšep já algâttep kuáđi ceggim itten 10 ääigi. Oiva puáhtá kuátimuorâid já peessâp algâttiđ ceggimpargo. Puáđidijn elâččijm L&M ryevdikäävpist já Irongatest kaavpâšmin. Orosistijm meiddei sáŋgárhävdienâmist ton suujâst, et siämmáá peeivi lâi muštopeivi ”Memorial day”. Eidu talle lâi viehâ jo vuálgâm tobbeen meddâl já hävdieennâm lâi viehâ joskâd, mut liipuh lijjii ain koskâstáágust. Ostim ryevdikäävpist muovileetku, vuollim muorâst puuncijd kuábbáá-uv kiäčán já tevdim čassijn ton leetku ittáá vaakittem várás. Lii korrâ pieggâ, aldásáid stormâ, vuordâččep kolkkim, et peessâp eelliđ ehidist uággustmin. Ij kuittâg kolkkim já Charlie opâttij munjin pessisuormâs já pessituupâ rähtim, ko mun vuod máttááttim sunjin poccuučuolmâ rähtim. 28.05.96. Moonâim love ááigán Ironworldin já Oiva eštus puovtij kuátitarbâšijd toho monnjâkäryinis. Račoim kyermi já algâttijm pargo. Čuuvâim nurkke- já koskâstuálpuid, sehe piejâim čuuhum keejijd kásániđ mieskâmiästumiirkân. Onne kásáneh nelji já itten loopah. Tarbâšeh ko láá supemuorâst, te puávtáččij keevvâđ nuuvt, et toh mieskih ovdil ääigis. Tanen tiet mirkkâkäsittem. Charlie eelij uástimin taan miirhâ L&M-käävpist, mii lâi Hibbing kaavpugist. Siämmâst sun oostij sruuvâid nuuvt, et peessâp ittinâš ceggimpaargon. Sruuvâid tanen, et supemuorâ ij uálináál kierdâ luoddânhánnáá spiijkár, siämmáánáálá ko suáhi kiärdá. Ko muorah lijjii roččum já puoh tast enâmist ohtân uáinimist, te muu mielâst oroi, et ferttip vala-uv elâččiđ Oiva supevyevdi viärutmin. Mun jiem lam rekinistám taid kooldâid vala táássâš, mut tääl toohim taggaar árvuštâllâmreekkig já neevtij, et iähân tast lah iäskán ko peeli. Uási kooldâin lijjii nuuvt muálkkááh, et taid ij vaarâ puávtáččii kevttiđ ollágin. “Pááikán” puádidijn tobbeen lâi vyerdimin kirje Suomâst, mon siste lâi vyeijimkorttâ. Jiem lam vala kuássin vuáijâm tagaráin autoin, mii munnuid lâi väridum. Uáiniđ lâš, maht automaatautoin vyeijim luhostuvá. Iho kale lijjim nievdâm, et peškâlim tom nube auto siijđon, mut tothân lâi-uv tuše naaveer. Jiem lam vala meridâm, kuás čokánâm raati tuáhá, munnuu “säämiautost” ko vailuu äššipápáreh ollásávt já vaarâ toittáá ij kale tuostâččii vyeijiđ “highway” oolâ. Elâččim vala käävpist uástimin purrâmâšpitá já tobbeen lâi tot vyebdeenieidâ, kote adelij munjin 75 senttid (Suomâ ruuđâst 2,5 määrhi). Faallim sunjin loovnâ maasâd, mut sun ij váldâm vuástá. Jiem tiättâm muide ko kijttâliđ suu nuuvt muččâdávt, ko peri áppádim. 29.05.96. Poođij oppeet pakkâ peivi. Pargosajan monâdijn eelijm monnii käävpist uástimin munjin syeinihaatâ. Tot ij liččii nuuvt paahâs, ko maid lii muu oovdiš armeijakappeer. Onne pargo ovdánij nuuvt ennuv, et finnijm konsväärki pelduvváid ciäggud, nurkke- já koskâstuálpuid kuittâg-uv. Charlie poorámmaašin aakust nuuvâi kuittâg virde já kaartâim onnáá peeivi iähtun kyeđđiđ pargoid váhá te-uv koskân. Meiddei ulmui koččâmušah äjittii mii pargo. Ironworldist lâi Suomâpeeivi vuávámčuákkim já tobbeen lijjii-uv suomâkielâ mätteeh valjeest pirrâ Minnesota. Sii še ellii mii saavâin. Maŋeláá ehidist peesâim viijmâg eelliđ uággumin Swan Lakest, mut ij nivkkâlâmgin. Jäävrist láá kulloo vuáskuneh, puškoh, kuhah já motomeh šapšâkyeleh, mut iä kuávžursuhâliih kyeleh ollágin. Must kietâruottâseh ilâštii hirmâdávt. Uáináh paargon vyelgidijn iđedist lijjim porgâm taggaar čyerbivuođâ, et lijjim kuođâttâm paijaalsân tuše uánihissuájápääiđi já pusseer lâi alfáárug pááccâm meddâl. Nuuvtpa must puollii aaibâs ruopsâdin kuohtuuh kieđah já toh lijjii tääl te-uv tuulâst. Finnejim táálu emedist Carolynist taggaar vuoidâs, mii ucánjihhii išedij. 30.05.1996. Lijjim kale jo ucánjihhii vuáijâm Charles Mayo autoin Finlandist elidijn, mut onnáá iiđeed Charlie kočoi muu raati tuáhá já nuuvt mij vyeijilijm Ironworldin. Ucánjihhii lijjim jiärástum tom jotoluv keežild, mut tothân lâi aainâs tääbin nuuvt čielgâs, et tuuššijd poollim. Iho lijjim smiettâm, et lii-uvsun konsvärk liijgás ciägus já nuuvtpa Charliein ucánjihhii njuáidusmittijm-uv tom. Finnijm konsväärki neelji káttumuorâ vááijuv valmâšin já kuáti aalgij finniđ häämis. Pargo lâi vaarâ ovdániđ eenâb-uv, mut tobbeen lâi monnii syemmilâštilálâšvuođâ lehâstemjuhle nuuvt, et kaartâim tast-uv leđe mieldi. Toho lijjii čokkânâm Amerik syemmiliih nubáloh já lâi ohtâ Hiltunen meid Kemist. Taat siämmáš juávkku eelij mii pargosaajeest já savâstâlmân moonâi vaarâ pelnub tiijme. Sii lasseen tobbeen ellii maaŋgah eres-uv ulmuuh imâštâlmin mii rakkânus. Charles Mayost lii lámáš nuuvt stuorrâ iše, et jis sun ij liččii lámáš mieldi, te pargo ij liččii aldagin ovdánâm ton táásán, ko tot tääl lii. Must lâi pajalist kuhessuájá päiđi, ijge liške peessâm pyelliđ. Ko poođijm ehidist pááikán, te táálu eemeed Cari Mayo faalâi mijjân artisokka-nommâsâš purrâmâš. Maŋeláá eelijm oppeet uággumin, mut aaibâs siämmáin puátusáin, ko jiehtinâš-uv. Lam kustoo tuušijd láitástâllâm ameriklâš ulmuid. Sij láá hirmâd ustevliih já áinoo hettejeijee äšši tääbin lii munnuu kielâttemesvuotâ. Oxford eŋgâlâskielâ lii nuuvt ereslágán, ko Amerik eŋgâlâs. 31.05.96. Charliest lâi puhelinčuákkim já muái Anssijn karttáim moonnâđ kuávttáá Ironworldin. Monâdijn elâččáim Irongatest uástimin Aansi šoddâmpeiviskeeŋkâ, mii lâi suu jieijâs valjim tiätumaašinspellâ. Jo Pengillyst vyelgidijn pensintaŋkki čaaitij ruopsâd nuuvt, et karttáim eelliđ taŋkkaamin já vuojijm tast maŋa Ironworldin. Algâttâláim pargohommáid já Charlie poođij ovdláhháá koskâpeeivi. Stellijm Charliein konsväärki loppâmuorâid sajasis já tallet kuáti finnij lopâlâš häämi. Tiego koskâpeeivi suulâin eelij Carolyn Harrington mii pargosaajeest já adelij munjin kirje, mon sun lâi čáállám. Charlie luuvâi tom já eeđâi, et tot lii rähisvuođâ kirje. Koovert siste lâi nubbe koovert, mast lâi suu nommâ já čujottâs. Carolyn lii vaarâ tiego 75 ihásâš já maŋa koijâdim Aansist, maid sun lijkkuuččij ameriklâš ennipeeleest. Sun ij váldâm áášán pele kuábbáágin kuávlun. Vaarâ ferttee Oiva Hyvösâžân čälittiđ vuovâs kirje nuuvt, et Carolyn ij iädu já piettâliđ falâlduvvâst. Sun lii leskâ, kote hirmâdávt ocá almaa olssis. Ovdâmerkkân sun kiergânij jo Charliest-uv koijâdistiđ, et ličij-uv sun haaluin sunjin išedin. Charlie piettâlij, ko lâi jo näimilittoost Carijn. Oppeet ellii kyesih ennuv, moh äjittii pargo; ovdâmerkkân ohtâ syemmilâš peerâ Tamperest, mast Tiina-nommâsâš nieidâ lâi moolsâuáppen tääbin já aasâi Pengilly alda Nashwaugist. Soováim, et jis lii äigi, te sun iälá motomin munnuu kolliistâlmin Pengillyst. Ko konsvärk lâi vaalmâš, te algâttijm seeini ceggim. Finnijm tom suulân meetter verd ciäggus, ko poođij Carolyn Mayo kuosijdiskijn. Arveuáhti še aalgij pajaniđ já nuuvtpa mij loovdijm kuátimuorâid, nuurâim tyejipiergâsijdân já vyeijilijm maasâd. Cari kyesih meid lijjii tobbeen já maŋeláá ehidist eelijm siigijn siämmáá raavâdviäsust ko ovdebáá-uv keerdi purâmin kyele. Jiem tieđe, mii kuolijd kale lâš lámáš, njaalgâ tot kuittâg lâi. Charlie Mayo kočodij tom kyele ”walleyes”-noomáin já jis tom jurgâličij sämikielân, te tot ličij seeiničalme. Anssi puurâi hamburger, ko ij tiättâm mon häämist já maht kyeli lii valmâštum. Oppeet lijjii peevdist toh viskis, kuhes já stuorrâ pippâreh, mut váruttim kuoskâmistkin toid. Pááikân puáđidijn juuvâim vala käähvi já nohádijm. 01.06.1996. Oođđim rávhuttemeht moonnâm iijâ, aaibâs tegu ličij čuoškâ kivsedâm ubâ iijâ. Iđedist fättejim tom kivsádâs já tot lâi puŋkki, ađai luttihâš, mii lijkkoo njommâšuđ ellee nááhkán kiddâ. Puŋkki lâi ubâ iijâ ruottâm muu muáđuin já čiäpáttist, mut ij vissâ lam káskám ton suujâst, ko iä oinum čikâlâsâh. Maŋeláá peiviv poođij Charles kandâ Andrew Mayo já suu ravvui mield máttááttâláim Anssijn Charles kiedist časkeđ golfpáálu. Ko lâim purâdâm ehidist, te Charles kurppâsij hirmâd stuorrâ arbuusijn juhâriidon já leggistij tom toho. Tot tarvanij njihemuorân kiddâ, jiemge aaibâs tärkkilávt addim operaatio merhâšume. Jurdâččim, et jis arbuusi lii pillâšum, te lii vaarâ páihálâš vyehi, et tot leggistuvvoo juuhân. Maŋeláá ehidist Charlie lieggij säävni já ko mij lâim lievlâstâllâm já iällám vuojâdmin, te tallet mii iššeed lappui pihtâsijttáá sevŋis iijân, mut poođij muádi miinut keejist maasâd tot siämmáš arbuusi soolâst, maid sun lâi ehidistpeeivi leggistâm juuhân. Sun lâi skuápáldittám tobbeen sevŋis juhâroođoost eevni viermij siste, mut liijká kavnâm tom maid lâi ucâmin-uv. Puurâim arbuusist suulân niäljádâs já kale lâi njaalgâ. 02.06.1996 Aansi šoddâmpeeivi. Iiđeedpeeivi Andrew Mayo tuálvuttâlâi munnuu ”Driwer” hárjuttâllâmgolfraađeest. Finnijm juáhâš sehhii tievâ pááluid já aalgijm hárjuttâllâđ. Ko časkem luhostui pyereest, te pállu kiirdij suulân 130 meettrid, mut iänááš tot paasij vuálá 100 meetter. Huámášáim Anssijn, et ij lah älkkee teividiđ páálun nuuvt, et tot kirdáččij kuhás. Ko poođijm maasâd, te Andrew kuođâttij munnuid lovmat mailad já nubáloh pállud, et pesseen hárjuttâllâđ Charlie kiedist. Aansi šoddâmpeeivi kunnen Cari Mayo eelij uástimin hamburger tarbâšijd já Charlie grillai taid. Purâdem maŋa valdijm Anssijn nuuvt kunneeäŋgiris homá olssân, et vuolgijn kuávttáá Itasca-jäävri keččâđ. Itascahân lii jävri, mast Mississippi-juuhâ kuulgijd já aaibâs paajaakeččin Mississippi rasta piäsá njuškiimáin. Mätki ovdánij muádlov mailid pyereest, mut ko pessáim Grand Rabits-kaavpugân, te čájádáim. Jorgettáim huápumus lääji mield maasâd, ko vala täiđeen já puáđidijn šoddáim hirmâd äijihšooŋân. Aldâgâs njuolgist hiäŋgái almeest. Pengilly já Grand Grabits kaavpugij kooskâst lii Kalumeeti-nommâsâš uccâ kaavpugâš, mast pegâlmâs Hiskias Salomaa lávlu lavluustis. Vuojijm tom čoođâ já poođijm maasâd Pengillyn. Nohádistijm ”nap”-naharijd (naptime lii ameriklâš ettâmvyehi uánihis naharijn) já tast maŋa Charlie já Cari povdijn munnuu pajekiärdán Aansi šoddâmpeivikááhu puurrâđ. Vuossâmuu keerdi elimistân oinim tagarijd šoddâmpeivikááhu kinttâlijd, moh iä časkâm possáádmáin. Vistig Anssi posádij moddii, mut kinttâleh, veikkâ toh aalgâst časkii, te oppeet cokkânii uđđâsist já ain uđđâsist. Loopâst mij puohâh rusoim, mut puáđusin lâi et kinttâleh cokkânii ain uđđâsist. Cari Mayo puovtij čäcilite, kuus mij vuájuttijm puoh taid 13 kinttâlid, et peesâim älgiđ puurrâđ kááhu. Maŋeláá ehidist eelijm Anssijn Hibbing-kaavpugist Mr. Moviest, kost finnee láiguvideofiilmâid. Ko láim valjim fiilmâid já moonáim mäksiđ, te čielgâi et lâi kolgâđ leđe puhelinnummeer já čujottâs tiäđust. Munnust ij lam kuábáškin fáárust já soováim puvdânieidáin, et elleen ittinâš uđđâsist. 03.06.1996. Onne lâi vuossâmuš peivi kuátirähtimpargo äigin, et lâi čuáskim. Käävci suulâin arvastâlâi riskáht já smietâdáim vyerdiđ eehidpiäiván jis te makaš fierttiiččij. Jooskâi arvemist kuittâg jo oovce suulâin já vuolgijm paargon. Mii fáárun vuolgij Cari ustev kandâ, kote lâi čapispuáhánjáin karateka. Sun išedij mii muáddi tiijme já tast maŋa eelij ennis viežžâmin suu. Ko lopâttijm pel viiđâ suulâin, te käärvis lâi ohtâ oles seini já nubbeest peeli. Puáđidijn eelijm Mr. Moviest luoihâtmin kulmâ fiilmâ, mut muu vuáláčáláldâh ij tuhhim, Charlie ferttij čäälliđ vuálá, veikâ must lijjii persovnlâšvuođâpápáreh fáárust. Ko lâim ubâ peeivi lámáš čuáskimis olgoááimust, te lieggâ autost aalgij hirmâdávt kavâstittiđ. Nuuvtpa ko poođijm maasâd, te väldistim kyevti tiijme “nap”-puudâ, ađai nohádistim. 04.06.1996. Oppeet lâi čuáskim já tavepieggâ. Vyeijilijm love suulâin toin mieláin, et eellip Oiva Hyvös lunne. Finnejim uáináh kirje Carolyn Harringtonist. Oiva kálgu Aune čielgij kirje siskáldâs, ijge tot lamaškin rähisvuođâkirje ton mielâst, ko muái Charlijn tom addijm. Čokkáim Oivakuáhtá lunne koskâpiäiván já ko vyeijilijm, te piäiváditij. Onnáá peeivi noomâst finnijm uálgispele seeinist pele ciäggusân. Suulân peeli seeinijn já vala káttu váilu. Anssi valttai taađeest muorâid, maid muái Charlien ceggijm. Puáđidijn eelijm Irongatest uástimin loddekirje. Ááigum miärkkuđ pajas puoh luudijd, maid uáineen tääbin. Charlie oostij meid kirje, mon nommâ lâi ”Minnesotas Natural Heritage”. Tom sun adelij Aansin šoddâmpeiviskeŋkkân. Tivrâs kirje! Pááikán puáttim maŋa algijm keččâđ televisio. Oovdebpiäiváš äijihšoŋŋâ lâi pilledâm satelliittikanavaoornig nuuvt, et uáinoo tuše páihálâš TV. 05.06.1996. Onne lii mučis šoŋŋâ, maadâpieggâ já pelduvváid jalahâs. Vyeijiláim 20 vááijuv love pargosajan, mut tađe ovdil eelijm pyerimääđhituáivuttâsâid celkkimin Carin. Sun vuálgá onne Euroopân Raanskan, tärhibeht eeđân Bordeauxân, kost láá suu ustev heejâh. Mätki pištá love peivid. Charliest lii onne čuákkim nuuvt et sun pyevtit Ironworldin eehidpeeivi. Ironworldin monâdijn lijjii poolvah ucánjihhii lasanâm já koskâpeeivi maŋa aalgij arvastâllâđ. Onnáá peeivi noomâst iän kiergânâm finniđ ennuugin ááigán. Sáhhájim seinilaheverd muorâkeejijd rasta já algâttáim káátu rähtim. Aalgij eenâb arveđ já Marlene Visuri-nommâsâš Amerik syemmilâš meid elâččij munnuu pargosaajeest. Arve tiet čokkiistáim tävirijdân auton já vyeijiláim maasâd. Pengillyn monâdijn eelijm vala Jubileum-käävpist uástimin broiler já ko poođijm Pengillyn, te tobbeen lâi Huye-peenuv ohtuunis tálutuállen. Kuásuttáim toos-uv broiler já loopâ kuođâttáim Charlien. 06.06.1996. Maadânuorttii pieggâ, 55o :d Fahrenheit, šiev pargošoŋŋâ. Vyeijilijm love ääigi já vuojijm njuolgist Chissholm kirdemkiädán, kuus Carolyn Mayo lâi kuáđđám vielgis Saab-autos. Imâš lyettivááh ulmuuh tääbin, taheh tegu ameriikkalijn elleekuuvijn kuás-uv: njuškejeh autost já spežžâleh uuvsâid lukkâdhánnáá kiddâ. Kyeđđih vala virdečovduu-uv sajasis. Ko poođijm Chissholm kirdemkiädán já kaavnâim Cari auto, te tast-uv lâi uksâ áávus. Virdečoovdâ lâi liijká pieijum mato vuálá čiähusân. Vuojijm maŋaluvvâi Ironworldin já algâttijm pargo. Onne ovdâseeini njihekáttuhärji valmâštui já tast maŋa valttaastim vala tom uási seeinist já káátust mii onne lâi valmâštum, lâihân polvâšoŋŋâ já sátáččij arvađ kuás peri. Charlie iävtuttij, et sun tiäđáččij Deer riverist (Sorvâjuuhâ) palsamuorâkooldâid, moh liččii hiäivulâš mittosiih já puávtáččijm eelliđ keččâmin taid. Nuuvt čokkiistijm tävirijd já vyejestijm kuovttijn autoin Pengillyn, lâi puoh viärráámus jotolâhtrafiik, ađai ruuhka. Selvânijm liijká Pengillyn, kuođijm autoidân toho já njuškijm Charlie lava-auton (Huye fáárun) já Anssi paasij ohtuunis Pengillyn tálutuállen. Muorah lijjii kuátimuorrân hiäivuliih já čummiittáin lava oolâ 40 koldâd. Taid ferttee kale vala korriđ. Tääl láá pargo peeleest vaalmâš seeinijn peeli, sehe ovdâseinipele káttu-uási. Anssi finnij enistis šoddâmpeiviluho tuáivuttâsâid. Mučis šoŋŋâ. Luážis maadânuorttiipieggâ já álgá viäiguđ. Keččeen vala Anssijn muáddi video, moh láá laiguuttum alda käävpist. Kävppituálleeh tobdeh jo munnuu, iänge taarbâš adeliđ innig “suhâčielgiittâs” fiilmâ luoikkâmân, nuuvtko Mr. Moviest. 07.06.1996. Peivi paaštij lieggâsávt, ko vyeijilijm oppeet pargosajan. Uuksân keejân finnijm uálgispele seeini valmâšân. Tääl väiluh vala tyehiseini já čižedpele seeinist peeli, sehe káttu, Charlie áigu oholoopâ äägi eellih njeidimin vala 50 koldâd já oskom, et talle kuátimuorah älgih kelijdiđ. Pargopeeivi maŋa eelijm anssijn vala poosâdmin já loonootmin pihtsijd Pengillyst já vyeijiláim uđđâsist Ironworldin, kost Gladys Koski-Holmes lâi vyerdimin munnuu. Teivâdem maŋa moonâim monnii raavâdviäsun Chissholmist purâdiđ. Anssi puurâi Hamburger já muái Gladysáin kyele. Ko čokánijm piävdán, te purrâmâšfällee leškij stuorrâ koopâ tievâ käähvi. Tállán, ko lijjim sehhim sukkâr já mielhi toos, sehe julestâm moddii, te siämmást nissoon poođij já leškij käähvi oppeet koopâ tievâ. Keevâi nuuvt, et jiem finnim kuássin tom koopâ kuárusin, ko tađemield ko julesistim moddii koopâst, te purrâmâšfällee puáđistij ain já teevdij koopâ. Peevdist vyelgidijn muu kähvikoppâ paasij siämmáá tievâsin, ko maid tot lâi aalgâst-uv. Vuojijm vaarâ muádlov mailid maŋaluvâi, ovdilgo pessáim Arden já Gladys pááikán Idingtonin. Gladys lâi čepis taaiđâr já táálust lijjii-uv tievâ suu máálám stuorrâ taavluh. Arden sáárnui viehâ pyereest suomâkielâ tanen ko suu eeči lâi puáttám Suomâst ive 1906. Ardenkyevtis lává vaarâ tiego 65 ive suulâin já sunnust láá kulmâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kaandah äässih aaibâs täst alda, mut nieidah kostnii olgoláá. Ko nohádáim, te laasâ paasij áávus. Tobbeen kullojeh maaŋgâlágáneh ijjâloddááh viisârdmin, cuobbuuh njurgomin já jeggiaččâneh sajemin suájáidis. 08.06.1996. Koccáim tiego käävci suulâin já iiđeedpuurrâm maŋa vyeijilijm viestârân. Arden vuojij, Gladys čokkái paaldâst já muoi Anssijn monnjâpeeŋkâst. Peivi lâi paahâs nuuvt et kaartâi algâmääđhist lekkâđ auto laasâid. Vuossâmužžân eelijm smaavâ kaavpugáást, mon nommâ lâi Ely. Tobbeen lâi International Wolf Center-nommâsâš kärdi, mii čielgij viehâ vuáđulávt kuumpi eellim pirrâ já loopâst peesâim uáiniđ vala ellee kuumpijd-uv assaas laasâ čoođâ. Eelijm vala puurâdmin taggaar raavâdviäsust, mon nommâ lâi Moose Chokolad. Purrâmâš lâi váháš oomâs, mut aaibâs tohálâš. Purâdem maŋa vuojijm smävissiähá Soudan-nommâsâš kaavpugân, kost moonâim ryevdiruukin, mii lâi lehâstum 1882 já kiddejum ive 1962 já tast maŋa oppeet lehâstum, mut tuuristkiävtun. Šleđgâ ruukin lâi finnejum ive 1924. Tađe ovdil mainareh kolgii piergiđ eennâm vyelni viiđáin kinttâláin ubâ 10–12 tijmásii pargopeeivi. Informaatiotilálâšvuođâ maŋa moonâim hiisin, mii tuálvui mii 800 meetterid eennâm vuálá já 650 meetterid merâtääsi vuálá. Ko hissi jottái, te juulâ já tuárgástâs lâi tuotâ koorâs já mađe vyeliláá tot moonâi, tađe čuáskásub áimu poođij oovdeld. Tot ij moonnâm njuolgist vuálus, tegu táluhiisih läävejeh porgâđ, pic ucánjihhii vinnjood, tiego 20o kulmeest já tot tegu čierâstij vaijerij vievâst vuálus. Pyeremus muddoost hiisi liähtu lâi 27 km/h já mätki 800 meetter jieŋâlâsân piištij suullân kulmâ miinut. Ko peesâim vuálus, te kuovđâšm káátust hiäŋgájii muáddi nähkisuájá, ađai lepakko, moh lijjii tälvinahhaar uáđimin. Eennâmtääsist vyelgidijn liegâsvuotâ lâi tobbeen tiego 40o C suulâin já tääbin eennâm vyelni tot lâi vuálá love ceehi. Vuojijm vala eennâmvuálááš junáin taggaar vijđásub sajan, kost uápis iskâmtiet časkâdij puoh čuovâid, moh tobbeen lijjii, mon tibi te lii sevŋâd já kal sevŋâd lâi. Tast maŋa sun čielgij mijjân mainarij pargoost historjást já tain tábáhtusâin, moh tobbeen lijjii aigijmield tábáhtum (Gladys tulkkui munnuid), jeđe vuolgijn pajas eennâm oolâ toin siämmáin šlamâhissijn, ko lâi puáttám-uv. Ko poođijm Idingtonin, te eelijm vala Arden nuorâmuu kaandâ perruu lunne säävnist. Sust lijjii ennuu tovlááh tyejipiergâseh autotaalist já mudoi-uv sun lâi puáris tävirijd vuorkkim. Tot lâi mestâba oles museo. Táálu sun lâi jieš ráhtám viljâinis já ejijnis já tot lâi eereeb täähi já laasâi rahtum peri muorâst. Ameriikkalâš vyevi mield suu-uv táálust lijjii jyehi visteest timmâ ubâlätteematoh já muorâigijn lieggâneijee sävni lâi hiirsâin rahtum. Lievlah lijjii njálgáh. Ko poođijm maŋŋeed eehid pááikán, te Arden skeŋkkij vala munnuid kuábážâs-uv ameriikkalijd koibâkaperijd. 09.06.1996. Oppeet poođij pakkâ peivi já ko lijjim finnim Aansi koccáđ, te tast maŋa vyeijilijm Embarrasân, kost lâi Amerik syemmilij Sisu-juhlepeivi. Lâim tobbeen suulân 11 ääigi, mut ulmuuh lijjii jo čokijdâm toho melgâdávt já ubâ paje pottii lase. Jiem innig mušte, mon kallasân kolgim čielgiđ kuáđi rähtim vuáđujurduu já mon kallasáin savâstâllâđ. Ain ko kiinii poođij tiettiđ, kost leen meddâlist, te tallet tenttam ain aalgij. Jieš juhle peesâi älgiđ iäskán pel kuulmâ ääigi já nahettim sämimáccuh pajalân. Iđedist vyelgidijn huámášim, et sämipuáhánjeh lijjii pááccám kuohtuin Pengillyn. Nuuvtpa Anssi ij pieijâmgin mááccuh pajalân já mun ferttejim kevttiđ jieččân puksâpuáhháá mááccuhpuáhánjin. Ij tom vaarâ kihheen ubâ huámášâmgin. Karttáim oppeet Anssijn kunneesajan, ađai mestâba čáittussajan čokániđ. Ohjelm aalgij munnuu numeráin, mast vistig tiervâttim juhlevievâ jeđe tast maŋa lonottáim Anssijn muáddi celkkuu anarâškielân, jeđe lavliistim Tiänurido nuorâi lavluu ”Boares muitu”. Munnuu maŋa poođij čáitussajan vivlusuáittei, lávloi já tánssájijjei juávkku, mon stivrijn identtisiih jyemeheh, nisoneh kiäin nubbe aasâi Helsigist já nubbe Minnesotast. Sii čááitus lâi mielâkiddiivâš, mast sij soittii, tánssájii já lavluu tovláid syemmilijd lavluid, maid harvii innig Suomâ radiost kulágin. Idingtonin puáđidijn Arden lâi moonnâm kandâáijuvijdiskijn kuálástiđ já suu puáttim maŋa eelijm Arden puárásumos kaandâ kyesist. Sust lâi nuuvtkočodum kupolitáálu, mon sun lâi jieš ráhtám já tot lâi olgoláá keejân tegu komo näppi. Táálu lâi aaibâs pirrâjuurbâs, mon luoddiiddâh lâi 15 meetterid já kupoli alodâh 7,5 m. Siste lijjii táválij táluvistij lasseen meid baaritiskâ, sehe eres-uv “ylellisyys”-piergâseh. Arden puárásumos kandâ omâstij Idington kuávlust nelji tuáhtárklinikka. Ehidist Arden eelij čäittimin jieijâs miäcástemmaja, mii lâi tastan aldasijn. Tot ij lam taggaar meccipivdemviste, maid mij addip. Ovdâmerkkân tot lâi aainâs viiđâlonnjâsâš, mast lii TV, aggregaat, jieŋâskäppi, puolâšskäppi já tien tiegáreh. Arden mainâstij, maht mottoom ihe tassaš čapiskuobžâ lâi puáttám táálun siisâ monnjâuuvsâst, riggeerim já puurrâm puoh purâmâšâid, moh peevdi alne ležeh lámáš, jeđe lâi moonnâm kiäinusis. Iä lamaš talle ulmuuh siste. Ulguubeln vist uáinojii kuobžâ koozâi luodâh seeinist, ko tot lâi iskâdâllâm siisâpuáttim kiänu. Puáđidijn eelijn vala Arden nuorâmuu kaandâ kolliistâlmin. Suu káálgust Stacyst lijjii muádlov husky-penâgid, vittâ šave já muáddi párnáá; viiđâ- já čiččâm ihásiih, kiäh láin uáđimin. Stacy áigu väldiđ puáttee täälvi uási taggaar penuvkištovyeijimân, mii pištá oovtmano kyehti pirrâmpeeivi. 10.06.1996. Oppeet poođij pakkâ peivi. Gladys, Anssi já mun vyeijilijm 09.15 Ironworldin, Gladys oovdâst já muoi maajeeld. Peivi lâi nuuvt paahâs, et ennust maiden iän áppádâm porgâđgin. Charlie poođij ovdláhháá ohtnubalov supe- já seetrimuorâkuormijn, mon mij račoim tállân. Huye-peenuv eelij vala vuojâdmin rahtum čäciláádust, mii lâi tastan kuáđi paaldâst. Charlie vyeijilij Pengillyn já muoi Anssijn passijn kuávttáá puđâldiđ. Eelijm puurâdmin koskâpeeivi suulâin já Charlie meid puáđistij toho maŋeláhháá. Oovtâ suulâin vyeijilijm ráiđun, Gladys ovdemustáá, muoi Anssijn nubben já Charlie majemužžân. Poođijm Idingtonin já lonottistim váháš keppâsub pihtsijd pajalân, mon maŋa vyeijilijm ryevdiruukin, kost Ardenkuáhtá koskâmuš kandâ lâi hovdân. Finnijm syejikaperijd já čalmelaasâid uáiván já nuuvt vuolgijm Jonathan sáátust ryevdiruukin, kuus lâi lovmat kilomeetterid mätki. Toho monâdijn orostijm eennâmsirdemauto luus, mii lâi táálu stuárusâš: 8 m. kubduu, siämmááverd olluv já suullân 15 m kukke. Tast vuojijm sajan, kogo hirmâd stuorrâ poorámmaašin poorái 10 meetter jieŋŋâlsijd raaigijd suullân 10 meetter kooskâi já ko rääigih lijjii tarbâšân ennuu, te toid lyeđejuuččii dynamiiteh já ubâ vijđes saje paččuuččij cuovhâs. Joođhijm määđhi já poođijm lastamsajan, kost táváliist stuárrâb “Jolâs Juhháán” kuáivui jyevdilâs eennâm meddâl já lastai taid táálu stuárusij autoi lavai oolâ. Tobbeen poođij munnui Anssijn tilálâšvuotâ čokkáđ tágárij autoi sáátust. Vistig moonnim mun vuossâmuu auton já Anssi nuubán. Vyeijee nommâ lâi Rodney J. Ikola (Muotka) já suu eeči lâi puáttâm Suomâst ihečyeđe aalgâbeln. Koijâdim vyeijest love tolliistâllâđ váháš raatist já tot lâi nuuvt keppis jurâttiđ tegu persovnautost kuás-uv. Stivrimkoppi lâi tiäturáin varustum já taađeest ko kaivur kuáivui eennâm lavan, te tiäddu tiäđust-uv lasanij já tot oinui meid koelyevdist-uv. Lava keesij 120 kuđâhâšmeetterid já kuáivummaašin, mii tom lastai, koiviistij vittii ovdilgo lava tievâi. Jonathan mainâstij, et toh autoh iä lah maailm stuárráámuuh. Stuárráámusâi kapasiteet lii 20 %:d eenâb nuuvt, et lavan šiättá täävvir suullân 150 kuđâhâžžâd. Majemustáá Jonathan tuálvuttâlâi mii ubâ ryevdijáludemproosees čoođâ nuuvt et ooinijm ubâ tom äššikuállus, maht keđgi muttoo ryevdin. Prooseeskuállus majemužžân eelijm vala uuvnâ keččâmin, mii lâi 8 m. kubduu já 70 m. kukke. Olgon lâi 98°:d F, mii lii suullân 36°:d C, mut tobbeen uuvnâ paaldâst lâi alda 50° C, mii lii aldasáid 120°:d F. Charlie vyeijilij Pengillyn já mii Idingtonin. Ehidist eelijm monnii smaavâ raavâdviäsust puurâdmin já tobbeen kuáhtáim Edvin Saari nommâsii almaa. Sun lâi nuuvt moovtâ, ko peesâi savâstâllâđ Suomâst puáttâm ulmuigijn já ko iäránijm, te mestâ čiärustudâi. Sun lâi jo rävis almai já ohtuu ässee. Eelijm macâdijn keččâmin suu aassâmsaje. Togo alda lâi meid oovdiš kirkko, mii lâi valdum maŋa raavâdviäsukiävtun. Ličij-uvsun Suomâst taggaar máhđulâš? 11.06.1996. Ko jiehti lâi nuuvt mielâttes pakkâ já ko oroi siämmáálágán šoŋŋâ puátimin onne-uv, te láim Charliein sooppâm, et manneen kuuđâ ááigân paargon, Anssi paasij uáđđiđ. Lijjim Ironworldist love paijeel kuuđâst já Charlie poođij čiččâm ääigi meid toho. Finnijm kuálmâd seeini ollásávt ciäggud já vááilui innig tyehiseini, ađai seini, moos puátá laasâ. Sáhháástâláim koldâkeejijd rasta, čurgiistâláim paaihijd já valttaastâláim vala tagarijd muorâid, maid onne ceggijm. Nuhhuim tarbâšijn já soováim, et manneen iđedist Oiva Hyvös miäcán já njeideen vala 30 koldâd, moh kolgâččii kelijdiđ monnjâsiäinán. Charlie vyejilij Pengillyn já mun Idingtonin. Ko poottim toho, te Arden lâi tiivoodmin Stacey (jieijâs manje) moottorsááhá já mainâstij, et Anssi lâi moonnâm oovtâ suulâin Gladysijn já Benijn Njuolâkešjáávrán (Lake Arrowhead) vuojâdiđ, kost Anssi lâi viijmâg luoppâm tälviturhâstis. Ehidist eelijm Norma Ojala perruu lunne säävnist já tot lâi muu reekkig mield niäljád sävni, kost eelijm. Säävni maŋa Norma faalâi mijjân purâmuš já peesâim oppeet puurrâđ vildâ kode piärgu. Ehidist love suulâin maacâim já moonâim njuolgist nohádiđ tast ko iđedist lâi 5.30 paargon vuolgâ. 12.06.1996. Koccáim tiego viiđâ suulâin, pakkaastáim tävirijdân já vyeijiláim Oiva Hyvös miäcán. Charlie poođij maŋeláhháá kyermiautoinis já aalgijm njeidiđ suuvijd. Finnijn jo käävci suulâin mittomere tievâ já vyeijilijm Pelgillyn korriđ muorâid. Jo 11.00 muorah lijjii uállejum, mut lopâttijm homáidân ton piäiván tanen ko peivi lâi oppeet nuuvt paahâs, ijge uálináál liččii mihheen lámáš porgâmnáálágin. Ij lijjii vaijeeđgin. Eehidpeeivi elâččáim Anssijn ruttâautomaatist, mii lâi Nashwaugist, mut ruttâluptim ij luhostum. Amal te lâi cuovkkânâm ubâ piergâs. Charlie grillai vala hamburgerijd já ko lâi jo eehid, te moonáim uáđđáđ. 13.06.1996. Koccáim oppeet viiđâ ääigi já vyeijilijm paargon. Onnáš peivi ij lam nuuvt mielâttes paahâs já finnijm-uv tyehiseeinist aldasáid pele valmâšin, sehe vala lasârääigi já kuárvi ton paajaabel. Charlie vuolgij love suulâin kirdemkiädán viežžâđ Cari. Sun lâi-uv puástud addim já Cari puátá-uv iäskán viiđâ vááijuv ohtnubáloh ehidist. Nuuvtpa sun puáđistij-uv oovtâ suulâin pargosajan já joođhjim seeini rähtim. Eehidpeeivi čurgijm kuáđi pirrâs smááhuin já nuuvt tievâi niäljád čyeti litter litte smááhuin. Ehidist puurâim sämpylijd já čokuttâlâim Charliein nuuvt kuhháá terassist, et evni kiergânij älgiđ kođđeeđ viermi muu vuoptai já juuhâmlaasâ kooskân. Paddijm Anssijn vala jienâkirje Säämi Radion já uáđđáim. 14.06.1997. Morettim pel kuuđâ ääigi já julesistim teejâ, mon maŋa vyeijilim ohtuunân Ironworldin, Anssi paasij uáđđiđ. Kiergânim lasâpiälláid, ađai lavŋesuojijd rähtiđ, sehe laasâ paajaapiäláá-uv, ovdilgo Anssi já Charlie poođijn. Onne lâi oppeet pakkâ peivi, mut finnijm Charliein tyehiseeini mudoi kärvisin, mut lasâvuálááš paasij vala áávus. Purâdem maŋa čokkijm tyejiniävuidân já Charlie valttaastij vala onne ceggejum seiniuási. Kuulmâ ääigi vyeijilijm Pengillyn, elâččim riššoost, lonottistim pihtsijd já vyeijiláim Anssijn oppeet Ironworldin. Tobbeen lâi kolgâđ leđe Gladys Koski-Holmes viiđâ ääigi vyerdimin, mut sun ij lamaš. Vuordâččáim muádlov minuttid já ko sun ij kulluuškuáttám, te vyeijiláim Idingtonin. Amahân te tobbeen ličij munnuu vyerdimin. Muoi kolgáim moonnâđ Virginian, kost lâi Kaleva nisonij juhle, lijjim uáináh lopedâttâm lávluđ tobbeen maidnii. Gladys ij lam kuittâg pääihistkin. Vuordâččáim vala nuuvt kuhe, ko tijme poođij 15 paijeel čiččâm (čiččâm ääigi kolgâi juhle älgiđ) já vyeijiláim Pengillyn, ko iän tiättám tom juhlesajegin tärhibeht. Lâi keevvâm nuuvt, et Gladys lâi-uv puáttám iäskán kuuđâ ääigán Ironworldin já muoi láim oovtâ tiijme liijkás tooláá joođoost. Láim muovlâdâttâm já Gladys lâi kiävttám vaarâ mottoom eres kiäinu, ko ij puáttám munnuu oovdeldgin. Carolyn lâi puáttám jiävttáá eehid Ranskaast, kost sun lâi ustevis heejâin lámáš. 15.06.1996 lávurdâh. Oppeet koccáim 5.30 já vyeijilijm Ironworldin. Anssi lâi vaibâm já oođij autost, ko muoi Charliein algijm káátu tyehiuási rähtiđ. Kiergânáim pele rähtiđ, ko tijme poođij pel oohcán já vyeijilijm oppeet Idingtonin. Gladys Koski-Holmes lâi uáináh jiävttáá eehid suáittâm já faallâm mijjân máhđulâšvuođâ eelliđ Kaleva hotellist puurâdmin. Ko poođijm toho, te vyeijilijm Gladys sáátust Virginian. Kaleva Hall lâi viehâ puáris táálu já almaah lijjii valmâštâm purâmuš, mii lâi kulmâ määrfi, läätyh já käähvi, tâi mielkki. Savâstâláim tobbeen maaŋgâi Amerik syemmilijgijn, mon maŋa vaazijm auto lunne sajan, kogo ärbivuáválâš amerikkalâš paraati lâi eidu kurgâlmin lappâd. Lâi vaahâg, ko must paasij kamera eidu onnáá peeivi meddâl. Paraatist lijjii puáris autoh, hiäppušeh, moin lijjii poškâseehah seeibi vyelni já moin iä lam, te maajeeld pottii rillapoorialmaah, kiäh čorgejii pooškâid taađeest meddâl. Lijjii moottorpyeráh, moottorkiälháh, moin lijjii savehijn ráttáh, toh vuoijii maŋaluvvâi stuorra kávccáá (8) já nuuvt ovdánii hitásávt ovdâskulij, lijjii miissih joŋlöörih, sierâlágán škoovlah, tanssânieidah, tálurähteeh (ceggejii smaavâ taaluu kyermauto lava alne), oovtráttásiih pyeráh já majemustáá vala puáluautoh. Paraati ko nuvâškuođij, te arvai. Arvastâlâi riskáht, ko vyeijilijm Ironworldin. Tobbeen čokkijm tyejiniävuid já raajâim soojijd já vyeijilijm Pengillyn. Ehidist lonottijm Charlie Metro-auton monnjâ-čižetpele riäggá, mii lâi viehâ čuuvtij nuuhâm. Maŋeláá eelijm vala Mr Robertsist puurâdmin kyelipurâmuš. 16.06.1996 pasepeivi. Vyeijiláim Anssijn kuávttáá käävci ääigi paargon já Charlie vuolgij Duluthân viežžâđ Kitti Anja. Ovdil purâdem finnijm káátu tyehiuási vaalmâšân, laasâ paajaapiäláá já val puátkuđ káttumuorâkeejijd, ovdilgo Anja já Charlie poođijn Duluthist. Suoi vyeijiláin Pengillyn já muoi jođhijm pargo vala muáddi tiijme já vyeijiláim muái-uv Pengillyn. Toho puáttim maŋa eelijm vala vuojâdmin. 17.06.1996. Vyeijiláim Anjain čiččâm ääigi Ironworldin já Anssi paasij uáđđiđ. Lâi saahâ, et sun puáđáččij Charlie fááru maŋeláá toho. Charlie ij kuittâg tiättâm ääšist maiden já nuuvt sun poođij ohtuu. Siämmáá ääigi poođij mottoom páihálâš loostâ toimâtteijee sahhiittâllâđ muu já artikkel almostuuččij ittinâš. Tast maŋa vyeijilijm Pengillyn, Charlie čuákkimân já mun viežžâđ Aansi. Anja paasij Pengillyn já muoi Anssij vyeijiláim oppeet Ironworldin. Algim korriđ seetrimuorâid káátu várás já finnejim-uv čiččâm koldâd olliđ. Korrâ pargo (viiđâd čyeti litter litte tievâi smááhuin). Pel neelji ääigi láim Pengillyst, kost mun väldistim uánihis “nap time” puudâ, ađai nohádistim tiijme verd, mon maŋa ruttijm sämimáccuhijd pajalân (Anja, Anssi já mun) já vyeijilijm Hibbingin Country Clubin, kost mijjân fallui purâmuš. Tobbeen lijjii meid vuárbádmeh já muoi-uv ostijm muáddi vyerbi, mut iän vuáittám maiden. Chalie já Cari vuoittijn kuábáš-uv. Carolyn vuoitij siholduv, mon sun skeŋkkij munjin já Charlie koopâ, mon sungis skeŋkkij Aansi iännán já adelij Aansin. Vuárbádmij puáđus lâi 10.000 dollarid já tot moonâi Hibbing kaavpug škoovlâ pyerrin. 18.06.1996 tme 9.00. Vyeijilijm paargon Nashwauk pehti já moonâim njuolgist Oiva Hyvös miäcán já aalgijm oppeet njeidiđ supemuorâid. Ko finnijm suullâm 30 koldâd viällud já korriđ, te vyeijilijm Pengillyn. Puáđidijn eelijm Mr Moviest luoihâtmin kulmâ videofiilmâ, maid Anssi paasij keččâđ, ko muoi Charliein vyeijiláim kuovttijn autoin Ironworldin. Charlie vuolgij viežžâđ kooldâid, maid iđedist njeeidijm já mun njuolgist Ironworldin. Ko lijjim ohtuu, te oppeet ellii ennuu tiätuäŋgiris ulmuuh koijâdâlmin, maid lam rähtimin. Poođij meiddei lavŋetoimâtteijee já mottoom náálá finnejim sunjin čielgiđ, ennuu-uv lavŋe tarbâšuvvoo. Luhhoost Anja poođij já sun čielgij lavŋetáárbu. Meid Cari já mottoom nissoon Bemidjist poođijn siämmáá ääigi. Charlie poođij maŋeláhháá já jođhijm seetrimuorâi korrim. Pel kuuđâ suulâin aalgijm nuurrâđ já hárávistiđ smááhuid já ruuskijd meddâl. Nuuvt tievâi kuuđâd 100 litter roskelitte. Pel čiččâm suulâin lâim pääihist já eelijm tast maŋa vala Albert Hepokoski lunne säävnist. Sun še aasâi Swan Lake riddoost. 19.06.1996. Vyeijilijm käävci ääigi paargon, mun Ironworldin, sehe Anssi já Charlie Finland-nommâsâš kaavpugân viežžâđ lávumuorâid. Kyerejim ohtuunân kidâ kuuđâ räi já finnejim 20 koldâd korriđ. Maaŋgah ulmuuh oppeet ellii koijâdâlmin maid-maid-uv já viggim čielgiđ hyenes eŋgâlâskieláin. Eelij meid Arvi Hillman nommâsâš Amerikâst šoddâm olmooš já suin mun savâstellim aainâs tiijme. Sun povdij munnuu kuásán. Charlie já Aansi mätki lâi moonnâm mudoi pyereest, eereeb ohtâ kyermauto lâi puáttâm sunnuu oovdeld kezis maađij alne já lâi čahhim nuuvt čuuvtij, et lâi vuáijám raavin. Aansi kyevtis Charliein láin kavnâm še kolbâcuobbuu (kilpikonna) kostnii maađij alne, mii lâi suullân 25 seenti kukkosâš. Charlie áigui väldiđ tom jiellâhin, viežâi čääsi já kuustâ siste já skuvriiškuođij ellee koolbâ. Huye-peenuv lâi kuittâg nuuvt čuuvtij jiärástum tom kolbâcuobbuu keežild, et viigâi halkkâliđ tom. Nuuvt ferttijn Ansi kyevtis Charliein tuálvuđ huáđđoo juvviižân, mii kuulgâi togo pehti Swan Laken. 20.06.1996. Oppeet vuolgijm käävci suulâin paargon já aalgijm rähtiđ káátu. Finnijm ton peeivi äigin čižetpele káttu-uási pelduvváid valmâšân, tuše poccee paajaš uási paasij piejâhánnáá. Pel čiččâm ääigi ehidist poođijm Pengillyn L&M-ryevdikäävpi já Nashwauk pehti. Oostijm sruuvâid já loptejim cashmašinist ucánjihhii ruuđâ. Maŋeláá eelijm oppeet Albert Hepokoski lunne säävnist, sehe kulmii vala vuojâdmin-uv. 21.06.1996. Vuolgijm Charliein kuuđâ ääigi Ironworldin já Anssi paasij uáđđiđ. Sun puáđáččij maŋeláá Cari fáárust. Pargosajan puáttim maŋa aalgij viestârist pajaniđ äijihuáhti já mottoom ääigi keejist tot koskâlditij-uv munnuu pargo. Kiergânáim kiddiđ tuše vittâ káttumuorâ ovdil uávti. Vuordâččáim suullân tijmepele autost já ko arve ij ložžiiškuáttâm, te vyejiláim pááikán tiego oovce suulâin. Pengillyst nohádistim já Charlie vuolgij tom puudân uuccâđ peessijd. Kyevti suulâin fierttij já vyeijiláim Anssijn Ironworldin. Kiddijm nubáloh káttumuorrâd, ovdilgo Charlie poođij hirmâd pessinoođijn. Suu puovtij Cari. Korriistellim loppâseetrijd já kiddijm vala taid-uv sajasis. Čurgiistâllâm maŋa tolliittáim vuod ohtii Pengillyn. Toho lijjii puáttâm Maija Hans kandâinis, Johnsson peerâ Duluthist já mottoom Betty, kote lâi Cari perruu veerdi. Maija Hans kandâ, kote lâi suullân Aansi ahasâš, lâi puáhtâm tiätumaašin fárustis. Suoi Anssijn spelláin-uv ubâ loppâeehid tiäturáin. 22.06.1996. Onne koolgâi älgiđ Opening-juhle, mon orniiččij Ironworld oovtâst Tave-Amerik sämmilijgijn. Vyeijilijm oovce maŋa váháš stuárrâb juávhoin Ironworldin stelliistâllâđ paaihijd juhleoornigân. Pieđgijm Charliein stelligijd kuáđi sist meddâl já nisoneh; Maija Hans já Jean Brown karsáin lávumuorâid, maid muoi Charliein taađeest čuvváim. Maijaast láá hyelkih Vuáčust já Jeanist oppeet Várgáhijn (Vuoreija Tave-Taažâst). Ko lâim sirdám supeleje nubebel kuáđi (liäjá lâi váháš juhleoornig oovdâst), láávu ciäggud já paaihijd mudoi-uv mottoomnáálá oornigân, te rittijm Anssijn sämimáccuhijd pajalân já juhle peesâi älgiđ. Ulmuuh lijjii čokijdâm viehâ ennuv já maŋgâsist lijjii sämimáccuheh pajalist. Lehâstem já ovdâsárnum toolâi Ironworld hovdâ Tom Sersha. Ko tot lâi toohum, te ulmuuh halijdii kuullâđ meid sämikielâ sárnum. Savâstâláim Anssijn mottoom ääigi anarâškielân já tast maŋa luovâttim Anarâškielâ seervi viiri nummeer 1 Cari Mayon. Juhle lâi pyereest luhostum, mon maŋa mij sirduim Mesabi Park´in juátkiđ jonsahpeeivi juhle. Tom Scheib já suu eemeed Elli Finland-kaavpugist láin puáhtâm muáddi muuzzigááldu toho smaavâ áiđáá siisâ já ulmuuh imâštellii taid. Poccuin lâi kesisoovsâ iäge toh tiäđustkin lámáš meendugin muččâdeh. Juhle lâi páihálij Amerik syemmilij ornim já toho lijjii ulmuuh čokijdâm tiego 300 paaihijn. Konsert ääigi lavliistim Tiänu rido nuorâi lavluu, mast siähánim vala saanijn-uv, mut kihheen tom ij vaarâ huámášâmgin. Tobbeen lâi tot siämmâš identtisij jyemehij stivrim čepis tánssám- já lávlumjuávkku, kiäh halidiččáin puáttiđ meid Avelân-uv lávluđ já tánssáđ. Jyemehijn nubbe lâi dipl. pianisti Hilpi Leino-Kantola, kote áásá Helsigist já nubbe Helinä Pakola, kote áásá Minnesota Virginiast. Lopedim kulâskuddâđ tääbbin Avelist, maggaar vuástáväldim ličij tággáár lávlum- já suáittimjuávkun, sehe almottiđ sijjân maŋeláá puátusijn. Sii tuoivâ šoodâi tuottân, tast ko taat lávlum- já tánssámjuávkku eelij Avelist 1997 keessiv já sij lavluu já soittii Avveel kirhoost já pelimannipeivij loppâkonsertist Avveel luvâttuvvâst syeinimáánu 26:d peeivi. Maŋeláá ehidist Charlie kaavnâi mottoom haidarsuáittee já nuuvt muái algijm hárjuttâllâđ puáttee vuoiŋâstempuudâ várás. Ko tot poođij, te muoi pelimannijn moonáim lava oolâ já muoi ruttiistáim kyehti anarâškielâlii, sehe kyehti suomâkielâlii pitá já juhleviehâ tánssái. Taat pelimanni, kiäm noomâ jiem innig mušte, lâi meddâlist Kanada Thunderbayst já sun lâi meid šoddâm tobbeen. Ko muoi hárjuttâláin tobbeen ulguubeln, te ulmuuh čokijdii munnuu pirrâ viehâlágán čuurâ já sij halijdii ain eenâb já eenâb kuullâđ munnuu lávlum já suáittim, iäge addim ollágin, et muoi leen eskân hárjuttâlmin. Ovdláhháá kosk´iijâ Anssi vaaibâi nuuvt čuutij, et Charlie vuolgij tuálvuđ suu Pengillyn. Maija, Alex (Maija kandâ), Anja já mun paasijm vala vyerdiđ jonsahpeeivi "kokko"-tuulâ já kal tot lâi-uv styeres, aainâs jo muádilov meetter alosâš. Ton cokkitmân kevttui 3 gallona gasolin já ko tot lâi puállám, te kyevtlov meetter aldeláá ij lamaš äšši. Ko tullâ časkâškuođij, te vyeijilijm Maija Hans sáátust Pengillyn já nohádijm. 23.06. Pel kyehtnubálov suulâin vuolgijm oppeet Mesabi Parkin, kost vistig purâdijm já tast maŋa moonnim čuávvuđ Amerik Sämisiijdâi čuákkim. Jiem tast ennust maiden iberdâm, ko sij sarnuu eŋgâlâskielâ. Čuákkim maŋa poođijm Pengillyn. Maija ij lam uásálistám čuákkimân já ton puudâ sun lâi-uv moonnâm. Sun aasâi Minneapolisist, mii lii Minnesota uáivikaavpug. Eelijm ehidist tuálvumin Arden Johnsson L&M-käävpi luus, kost suu lâi vyerdimin suu ustev, já nuuvt suái-uv vyeijiláin Minneapolisân. 24.06. Pel love suulâin vyeijiláim Charliein Ironworldin Nashwaug pehti. Eellim cashmaašin lunne luptiimin ruuđâ já eelijm vala apteekist-uv viežžâmin munjin talkkâsijd. Muu puáris čuávjivahe, vaarâ streesi keežild, lâi álgâm oppeet väividiđ muu. Lâi lukko, et muu pargoskippáár lâi tuávtir. Sun puovtij čälistiđ veikkâ maggaar talhâsreeseept já sun finnij meid mottoomlágán vuáládâs apteekist, ko talkkâsijd eelij viežžâmin. Algâttáim uksârääigi rähtim já finnijm-uv tom pelduvváid valmâšin. Uuvsâ mitoh láá 160 X 86 senttid já tot uáivild tom, et kuátán piäsá siisâ meiddei rätisstovlijn. Sáttá leđe vuossâmuš kuáti maailmist, kuus puáhtá hurgâliđ tiegáráin-uv vuájánáin siisâ. Cari puovtij Aansi tiego koskâpeiv suulâin, mut algii jotteeđ viehâ čáccáás arvepoolvah nuuvt, et nuurâim tävirijdân já tyeijiniävuidân vuárkán já lopâttijm pargopeeivi. 25.06. Oovce ääigi Betty (Elisabeth Lee), Anssi, Charlie já mun vyeijilijm Ironworldin. Betty valttai muorâid já muoi Charliein finnijn uksârääigi valmâšin tiego koskâpeeivi maŋa, ko algii jotteeđ oppeet čáccáás arveuávtih. Vyeijilijm Pengillyn, mut jo toho monâdijn aalgij fierttiđ. Tuálvuim Betty Pengillyn já vyeijilijm oppeet Ironworldin. Kiergânijm pargeldiđ káttoin vaarâ muáddi tiijme, ko viestârist aalgij pajaniđ tuotâ čapis äijihuáhti. Finnijm uálgispele káttu-uási pelduvváid valmâšin (kuulmâ kooldâ váájuv), ko arvai. Raajâim tyejiniävuidân huápu-huápu já vyeijilijm Pengillyn. Monâdijn kaartâim taggaar äijihšooŋân, magarist jiem lah vala kuássin lámáš. Aldâkkâs njuolgist hiäŋgái ááimust já kuhemus aldâkkâs koskâ lâi enâmustáá vittâ seekunt. Äijihšoŋŋâ jotkui ubâ iijâ, čiärgui já kooskâi nuuvt, et jiem ennust peessâm uáđđiđgin. Ko te iđedist jaskodij ucánjihhii čiärgumist, te nohádistim muáddi tiijme já koccájim pel love suulâin. Charlie lâi sooppâm Oiva Hyvösijn kuáhtám 10.30 L&M-käävpi luus já nuuvt mij tuámittijm toho. Oostijm käävpist tarbâšijd uuvsâ rähtim várás já vyeijilijm Pengillyn koskâpeeivi suulâin. Anssi já Charlie vyeijiláin "trukkijn" (lava-auto) já mun Metroin. Lâim sooppâm, et iälám uástimin vala sruuvâid uuvsâ várás já kuáhtám lâi sooppum muorâkäävpi luus. Poottim toho já vuordâččim äigipuudâ, mut ko suái iävá álgâm kulluđ, te vyeijilim Ironworldin mittediđ uksâ-rääigi. Jiem peessâm kuittâg vyeijiđ kuáđi luus tanen, ko verejâš lâi pelduvváid kiddâ já muáddi poolis lijjii verejáá lunne, kullui vala tegu puálu-auto te ličij njurgom kostnii. Moonnim eres saje kuáđi luus já ko puáđám toho, te uáinâm, et stormâ lii njiäidám láávu viällud. Jiem kuittâg ostâm älgiđ tom ceggiistâllâđ, rajâstim tuše váháš čuákán, mittedistim uuvsâ já vyeijilim Oiva Hyvös luus. Charlie já Anssi láin tobbeen já nuuvt mij rähtistijm uuvsâ valmâšin. Charlie já Anssi vyeijiláin Pengillyn já mun elâččim vala mieskâmsyeje "lahosuoja" viežžâmin Ironworldist já valttajim vala uuvsâ. Ko poottim Pengillyn, te Cari já Anja vyeijiláin Fargo-nommâsâš kaavpugân, mii lii North-Dakodast. Lâi aaigâ, et mij-uv vyeijiliččijm ittinâš toho. 27.06. Koccáim kuuđâ suulâin já rahttâttâm maŋa mij-uv (Charlie, Anssi já mun) vyeijilijm pel käävci suulâin Faargon. Peivi lâi paahâs já lâi uáli unohâs vyeijiđ, ko laasâidgin ij puáhtâm olmânáál toollâđ áávus. Muoi Anssijn láin kolgâđ kiergâniđ muotičáittusân Fargoost já láin kolgâđ leđe tobbeen pel oovtâ ääigi. Čájádijm kuittâg moddii-uv já pyevtittijm Faargon iäskán pel kuulmâ suulâin, iänge kiergânâm muotičáittusân (mannekiinin). Tom Scheib lâi tobbeen poccuidiskijn já orostâlâim-uv suu lunne kulmâ tiijme, ovdilgo Cari já Anja poođijn. Tast maŋa vuojijm Cari faarmin já asâiduvâim iijâ várás. Anssi finnij Charliest US-Army suátiniijbe. 28.06. Vyeijilijm ohtnubalov suulâin Georgetownist (päikki, kost lâi Cari farmi) Bemindjin. Cari já Anja vyeijiláin Saabijn, mun Metroin, sehe Anssi já Charlie vuolgijn tuálvuđ mainâsteijee Maren Hinderlie Fargo-kaavpugân. Suái puáđáččáin mii maajeeld talle ko kiergâniččáin. Jo vyeijildijn aalgij riskáht arvastâllâđ já mađe olgoláá juovdâim, tađe korrâsubboht arveškuođij. Uávtih lijjii nuuvt čáccááh, et tuše 25 maili liävttoin puovtij vyeijiđ. Bemidjin já tärhibeht eeđân Salolampin ko peesâim, te fierttij. Salolampi-nommâsâš saajeest láá oovce aalmuglâš kuávdáá, moin valmâšin láá čiččâm: Suomâ, Taažâ, Saksa, Ranska, Ruotâ, Jaapaan já Ruošâ. Tobbeen tuállojeh kielâkuursah párnáid, ađai nuoráid, kiäh láá pirrâ USA já vaarâ eres-uv väldikuudijn. Ko poođijm Salolampin, te rottejim sämimááccuh pajalân, mut siämmást meid meddâl-uv, ko lâi nuuvt merettes pakkâ. Anssi já Charlie še almostuin maŋeláá ranskalâš kuávdážân, kost mijjân fallii purâmuš. Ko juhletilálâšvuođâ älgimäigi aldanškuođij, elâččáim Anssijn ruttiimin sämimáccuhijd pajalân Charlie kunnen. Sun lâi uáináh kuulmâ mánuppaje uuccâm maŋa kavnâm taam saje, kost tääl lâim. Juhle lâi uárnejum puohháid, kiäh Salolampi oovdân lijjii porgâm já Charlie pargo lâi lámáš puohâin merhâšitteemus. Juhle maŋa vyeijilijm Pengillyn, Anssi já Charlie "trukkijn" já mun sunnuu maajeeld Metroin. Anja já Cari passijn Bemidjin. Puáđidijn eelijm purâmin hamburgerijd mottoom saajeest já kalba toh lijjii-uv njaalgâ. Charlie rammuustij-uv nieidân, et leen Suomâst já munnuu mielâst pääihi hamburgereh láá Amerik pyeremusah. Poođijm Pengillyn vaarâ tiego oovce suulâin já nohádijm tállân. Peivi já ubâ mätki lâi lámáš čáccáá, paahâs já srevâlâš. Lâimhân kuulmâ peeivi äigin vuáijâm aldasáid 1500 km äijihšooŋâst, korrâ piegâst, pakkâ peeivipaštust já meid čunoipuurgâst-uv. 29.06. Starttaim pel čiččâm ääigi oppeet pargosajan já ko poođijm toho, te káátu majemuš uási, maid koskoho finnijm sajasis, lâi alfáárug kuáppum. Ep uáináh lam äijihšooŋâst pallim suoijiđ tom mieskâmist, ađai kiergânâm valttađ tom. Ferttijm kiškođ tom uási káátust meddâl. Tađe ovdil raajâim lávuruáđu meddâl enâmist já piejâim kuškâđ. Vaaldijm meid lávumuorâid-uv kiävtun já finnijm-uv toigijn káttu-uási, sehe laasâ vuáláá ubbân valmâšin. Algâttijm poccee pirrâs rähtim, mut forgâ poođij USA poolis, kiän suhânommâ lâi Lappi já eeđâi, et Grand Rabitsist lii tornaado jotemin eidu Ironworld kuávlun. Tobbeen lijjii ulmuuh viehâ ennuv polkkafestivaalij keežild, mut tast maŋa toh algii huápust kiäppániđ, vaarâ ton tornaado paaloost. Nuuvt mij-uv čokkiistijm tyejiniävuidân já vyeijilijm Pengillyn. Tornaado moonâi kuittâg máddáápele lappâd Lake Superior kuávlun já tuše robdâpieggâspäälih váháš tuárgástittii miestuid. Oppeet loveh já loveh ulmuuh ellii keččâmin já imâštâlmin mii pargo, mut luhhoost Charliest lâi kierdâvâšvuotâ čielgiimist kiergândijn čielgiđ ain uđđâsist já uđđâsist taid siämmáid aašijd, moos must kale liččii niärváh (hermoh) viehâ huápust nuuhâm. Eelij meid mottoom suomâkielâ mättee almaiolmooš, kote lâi varrim Amerikân 50-lovo aalgâst. Suu uábbi lâi lámáš náittusist motomáin Kiviniemi-nommâsâš almain Avelist. Orom muštemin, et sun lâi Matti-nommâsâš já Esa ličij suu kaandâ nommâ. Ellii meid maŋgâ eres-uv suomâkielâ mättee ulmuu já oppeet moonâi savâstâlmân mestâ peeli pargoääigist. 30.06. Koccáim jo ovdláhháá kuuđâ já oroi lemin puátimin šiev pargopeivi. Čiččâm ääigi lâim Ironworldist já algâttijm tállân suovâpoccee pirrâs rähtim. Ko tot valmâštui, te stellijm uuvsâ paajaa kuárvi, jeđe aalgijm kiddiđ peessijdgis uuvsâ pele siäinán. Pikkâpááppâr niittammaašin kuittâg cuovkkânij já Carolyn Harrington eelij suáittimin mijjân uđđâ maašin. Tääl mist lijjii kyehti niittammaašin, mut ko tain lemnuuh nuhhii, te lâim oppeet tegu mašineh iä liččii ollágin. Ferttijm eelliđ L&M-käävpist viežžâmin niitijd lase já meid silikon já nuuvt pargo peesâi jotkuđ. Ironworldist lijjii 24 lavŋerullâd já toigijn algâttijm nuuvt, et peesâim kuáđi pirrâ moddijn kerdijn já uksâpiällá čižedkieđâbeln váháš eenâb. Lavŋe lâi asettem já tot lâi kiessum rullân nuuvt, et tom lâi älkkee pardeđ seinij paaldân. Onne eelij meid John Holmes manager, ađai boss, nuuvtko sun jieš jieijâs nomâttij, Itkonen-nommâsâš. Savâstâlâim suin mottoom ääigi. Onne lâi meid vuossâmuš hiäivulâš pargopeivi ubâ Amerikâst orroom ääigi já veikkâ pivâstâh kuulgâi-uv, te ij lam nuuvt merettes pakkâ. Poorgâim 12 tiijme pargopeeivi, veikkâ iänááš uási kal táátui moonnâđ toho savâstâllâm piälán. Luhhoost Charlie já Carolyn Harrington hoittáin tom homá já mun peessim ráávhust porgâđ. Indiaantelta nuorâ nieidâ Shannon Haavisto povdij mii puurrâđ jieijâs tullâsajan já maŋa sun skeŋkkij munjin vala peessist rahtum heeđâlmpuárti. Suu eeči lii syemmilâš já enni irlandlâš, mut sun jieš tobdâ jieijâs indiaanin. Mučis nieidâ, kiäs puávtáččij veikkâ lijkkuustuđ. Pengillyn puáttim maŋa lijjim nuuvt čuutij vaibâm, et ko lijjim vistig juuhâm litter jieŋâčääsi, te viälánistim já nohádim tállân. Anssi já Charlie eelijn vala jäävrist uággumin ovdláhháá siävŋánem, mut hyenes puátusáin. Betty Lee sooitij ehidist já ko iärrásehkin iä lam västidmin, te västidim mun, veikkâ lijjim jo uáđimin. Tommittáá kuittâg addiiddâláim, et Charlie kolgâččij suáittiđ sunjin. Maŋeláá ko Charlie kyevtis Anssijn láin puáttâm uággumist, te kulluin Cari kyevtis Anjain-uv puátimin pajekiärdán. 01.07. Moonâim iđedist Oiva luus já maŋeláhháá moonâim Ironworldin, kuus Oiva puovtij maŋeláhháá meid kuátiuuvsâ. Aalgijm tom stelliistâllâđ já maŋeláhháá kyevti uksâ lâi sajestis. Neelji suulâin moonâim ubâ juávkku Oiva luus piknikân, kost lijjii kulmâ eres-uv syemmilii; ohtâ paarâ já ohtâ almaiolmooš. Purâdem ääigi toho poođij vala Oiva kandâ perruinis. Eehid moonâi suottâsávt savâstâlmáin já eres-uv hävskivuođâ tolâmáin já lâim Pengillyst ehidist love suulâin. 02.07. Käävci ääigi Charlie vuolgij pessimiäcán, poođij tobbeen oovce ääigi já eelij autoin viežžâmin tom nuáđi. Tast maŋa vyeijilijm Mr. Donald E. Rudolph luus, kote lâi Munoz, Luzon já Filippiini suollui suátiveteraan nube maailmsuáđi ääigi, viežžâđ lase peesi. Suu šiljoost lâi hirmâd stuorrâ suáhi, mon äijih aldâkkâs lâi luoddim. Mist lâi aaigâ njeidiđ tom suávi, mut ko tot lâi čielgâsávt njuáiduld toho kulij kuus tot ij eisigin uážuččii viirrâđ, te mij ferttijm vaijerijgijn irâttiđ mutteđ tom sunde. Na ko vaijereh lijjii sajestis já čavgejum, te karttim vala moottorsááhá čorvijd. Sáhhájim vistig lotepitá meddâl ton pelni suávi, kuus tot kolgâi viirrâđ, jeđe algim sáhháđ jieš tom muorâ rasta. Hommá luhostui já suáhi ruámččái hirmâd ruočâsáin viällud eidu toos, kuus tot lâi uáivildum-uv. Mittedim maŋa suáhimadduu, te ton luoddiittâh lâi 62 senttid, puoh stuárráámus suáhi, maid elimistân lam njiäidám. Luovvijm peessijd já Metro-riäpu kale tievâi toin. Vyeijilijm tiego oovtâ suulâin Ironworldin já toho puáttim maŋa aalgijm kiddiđ peessijd kuátiseeinij ulguubel. Veikkâ peessih lijjii ennuu, te toh kelijdii tuše seinij vyeliuásán koskâseeini táásán. Onne lâi kolgâđ puáttiđ lavŋe lase, mut ij puáttâmgin. Ittáážân lii kulloo looveest. Pááikân macâdijn eelijm vala K-Mart-käävpist uástimin váháš tävirijd, čalmelaasâid olssân já Aansin čalmelasâskuápu. Aigum uástiđ meid mätkilaavhâ cuovkkânâm laavhâ sajan, mut nobdim tom liijkás tivrâsin. Ko lijjim jo tiiskâst, te Charlie puáđistij siämmâš mätkilavkkâ kieđâst já šlivgij tom munjin. Irâttim vuástálistiđ, mut ij tot ávttám. Tot lâi suu skeŋkkâ munjin. Maŋeláá mun vuárustân skeŋkkejim sunjin párnáilaavlâkirje "Piiččus" Charlien já Carin. 03.07. Onne lâi munnuu majemuš pargopeivi Amerikâst. Lâi sooppum Tom Sershain, et idedistpeeivi puáđáččii laavŋeh lase já mij monâččijm lovŋiđ já porgâččijm nuuvt kuhháá, ko vajaččijm onnáá peeivi. Vyejestijm oovce maŋa Ironworldin, mut lavŋeleeji ij oinum kosten. Eelijm koijâdmin Tom Sershast-uv ääši, mut sungin ij máttâm ettâđ, manen laavŋeh iä lam puáttâm. Vuordâččijm kuittâg vala ohtnubalov räi já eelijm vala puurâdmin, mut laavŋeh iä ittáám. Nuuvt eelijm vala celkkimin indiaankylá pargeid já Tom Sershan-uv pyereestvaijeemtuáivuttâsâid já kuođijm Ironworld kuittâg-uv jo taan ihán. Jiem eeđâ, et ličij lámáš ahheev kyeđđiđ Ironworld suotâstâllâmkuávdáá, mut mottoom náálá paaccim kale váháš aibâšiđ tom piirrâs, kost lâim pargeldâm pivâstâh káállust penttâ pelnub mánuppaje. Maaŋgah lijjii toh hitruus já mielânpäccee tábáhtusah, ko meid toh-uv puudâh, et puoh ääših iä moonnâmgin eidu nuuvt ko toh lijjii vuávájum. Kuođijm kuittâg Ironworld já vyeijilijm Pengillyn. Eelijm vala Irongate-käävpist uástimin majemuid mätkimuštoid. Ehidistpeeivi algâttáim Anssijn tävirij čokkim já mätkilavhâi pakkam, ijge tot lamgin nuuvt älkkees hommá, ko lâi jurdeliđ. Tävireh lijjii levânâm aldasáid muádi mánuppaje äigin pirrâ vyelikeerdi kuus kuus-uv. Amerikân puáđidijn munnust lijjii lámáš tuše kulmâ mätkilaavhâ, mut tääl munnust lijjii ohtsis puoh vittâ pyeidis já lusis mätkilaavhâ, moh pieijuuččii mätkitävirin. Toi lasseen munnust kuábbáást-uv puáđáččij leđe valâ kietâmätkilavkkâ, mii čuávuččij ubâ paje fáárust. Ko mätkilaavhah lijjii päkkejum, te purâdem maŋa čokuttâláim vala iššeedvievváin pajekeerdist mottoom ääigi já moonáim nohádiđ. 04.07. Koccájim jo ovdil kuuđâ, jiemge riävtui lamaš olmânáál uáđđâm ollágin. Lijjim maŋgii iijâst koccám já vuordâččâm tiijme čuoijâm, jeđe njuškejim käähvi vuoššâđ. Anssi kale škoridij já illá voojij koccáđ ubâ čiččâm ääigigin, mut mun huámmâšim alnaan, et lam oppeet vyelgimkumestâsâst. Pel oovce suulâin vyeijilijm Carolyn Saab 9000-autoin Duluth kuávlun já Charlie lâi vyeijen. Saab lâi ennuu stuárrâb Metroost já munnust lijjii maŋgâ kuáŋidis mätkilaavhâ. Ovdláhháá Duluthân puáttim kaartâim vala ucánjihhii usâstâllâđ kirdemkiedi, mut kalehân tot-uv viijmâg kavnui. Jo terminaal šiiljon puáđidijn čaalman čuosâi taggaar jaskosvuotâ, mos iän lam vala tuáddum Amerikâst. Muu mielâst joba Avveel kirdemkiedist-uv lâi eenâb tuškâ, ko tääbbin. Jieš terminaal lâi kyevtkiärdásâš já viehâ styeres, mut siste iä lam ko pargoos toimâtteijee kirdemkieddiulmuuh já muái Anssijn láin áinooh ášástelleeh, kiäh liččijm monâmin kirdemmašinân. Äšši väividij muu nuuvt čuuvtij, et ferttejim Charliest koijâdiđ suujâ joskâdvuotân. Sun čielgij, et onne lii independence-peivi já puoh ulmuuh láá rahttâtmin tom viettiđ. Lâi USA jiečânâsvuođâpeivi já tot tiäđust-uv čielgij ääši, manen ulmuuh iä lam kuittâg kirdemkieddijn. Kurppoim mätkilaavhâid terminaalin, luovâttijm taid virgeulmuid já láim tuđâvááh tast, et loopâst huolâttiččijn amerikkalâš kirdemovtâstus North-West já hollandlâš kirdemovtâstus KLM Minneapolisist Suomân. Uáináččáim mätkilavhâidân eskân Helsigist. Ovdláhháá kirdemmaašin vyelgim terminaalin pottii vala Rudolph, Arden já Sally Johnsson, sehe Mel Olsen, kiäh tuáivuttii munnuid šiev já luholâš määđhi Suomân já tuáivuttii vala pyereestpuátimân uđđâsist Amerikân. Seremoniai maŋa, mast konjâlehkin iä lamaš kukken, pajanáim Boeing-kirdemmašinân, mii tuálvuččij munnuu Minneapolisân. Maašin luptânij ááimun maŋeláhháá koskâpeeivi já tot lâi DC-9 stuárusâš, kuus šiettih aldasáid 100 mađhâšeijed, mut tääl siste iä lam ko kuttâ mađhâšeijee; muái Anssijn já nelji eres ulmuu, kiäh vaarâ sijgin iä lamaš amerikkaliih. Pel kuulmâ suulâin siäivuim Minneapolis, ađai Saint Paul kiädán já veikkâ tot lâi-uv stuorrâ kieddi já stuorrâ terminaal, te iän innig pallam ton styeresvuođâ. Maašin orostem maŋa muái ussáim tagarijd koolbâid, moh uápistii terminaal ton uásán, mast munnuu čuávuvâš maašin puáđáččij vyelgiđ. Láim vyelgimaulast pel oovtâ suulâin já algijm vuordâččiđ KLM-maašin vyelgim, ađai jiešalnees tom puáttim. Tot ij uáináh oinum vala kosten. Tiäđáttâs forgâbalij almottij-uv, et maašin lii ucánjihhii maŋanum. Maasâdkirdelem tábáhtuuččij kyehtlov paijeel kuulmâ. Čuosâi čaalman, et tääbbin Minneapolis kiedist lijjii ulmuuh šievnáál eenâb, ko Duluthist, mut taah ulmuuh tääbbin iänáážin lijjii vyelgimin Euroopân, iäge vaarâ sijgin lamaš ameriikkaliih. Na vaarâhân motomeh lijjii. Tijme juovdâi jo kuulmân, mut maašin ij vala oinum kosten. Nahande pel neelji suulâin almostui suullân kilomeetter keš válduhurgemrađe (kiitorata) nubebel čuovjis-vielgis kirdemmaašin já tothân tot lâi-uv mii vuájáán. Tot tuše pisánij toos, ijge lihâstâm oovtâ tiijmán kuussân. Ubâ paje válduhurgemraađeest pajanii já toos seivuu ain uđđâ já uđđâ mašineh, mut mii vuájáán tot peri vuordâččij vuárus peessâđ rađe paijeel. Ääigild MD-11 maašin peesâi hurgemrađe paijeel, račoi laastâs já vaaldij uđđâ sajan. Tulli- já enâmistvyelgimtarkkuumeh iä lam aldagin nuuvt täärhih, ko toi västideijeeh lijjjii puáđidijn. Tijme lâi kuuđâ suulâin ehidist, ko maašin rullái rađe kiäčán, posádij liävtu já luptânij ááimun. 05.07. Ijjâ lâi uánih, lâihân tast lappum käävci tijmed äigi-iärun. Ko maašin lâi pajanâm polvâi paajaabel, te tiijme keejist tast aalgij viäiguđ já tijme tast ovdâskulij siävŋánij. Nohádistim vaarâ kyevtist kuulmâ tiijmán já ko moránim, te lâi-uv jo iiđeed. Peivi paaštij maašin laasâin já purjâstijm Atlant paajaabeln. Mii puáttimäigi Amsterdamin lâi kolgâl leđe love paijeel kuttâ iđedist páihálii ääigi já Helsigân juátkimäigi viiđâ váájuv oovce, mut ko lâim kulmâ tiijme vyelgimäigitaavlust maajeeld, te poođijm Amsterdamin maŋeláhháá oovcest já Helsigân mannee maašin lâi moonnâm suullân muádlov minuttid tassaaš. Ko näävt lâi keevvâm, te maid tallegis? Taat lâi tiäđust-uv kirdemfirmá suijâ já KLM kirdemeemeed vaaldij-uv mii puohâid čuákán, kiäh lâim monâmin Helsigân já laiđiistij turvetarkkuumij lappâd terminaal taggaar uásán, kost vuolgij maašin Hamburân já ornij mijjân liipuid. Pel love suulâin njuškijm uđđâsist KLM-mašinân já šnoggiittijm tijmepeeleest Hamburân. Tobbeengis vaaldij saksâlâš kirdemeemeed mii fárusis já laiđiistij siämmáánáálá tuuli já turvetarkkuumij lappâd, ko suu hollandlâš virgeuábbi-uv lâi porgâm Amsterdamist já orniistij mätkiliipuid mijjân. Viiđâ váájuv kyehtnubálov pajanij saksalâš Lufthansa kirdemmaašin já tot viijmâg tuálvuččij mii Helsigân. Lâim sooppâm Aansi viljâiguin, et sunnust nubbe puáđáččij kirdemaseman pel oovtâ ääigi, tast ko munnuu maašin siäivuččij talle, mut muái láim talle tiäđust vala ááimust. Kaandah lâin lámáš talle kirdemkiedist, mut ko iän puáttâm tom mašinist, mast láin kolgâđ puáttiđ, te láin vuordâččâm vala mottoom äägi vuáruttuvâi munnuu maašin puáttim, iäváge lam hoksám eelliđ koijâdmin Minneapolis - Amsterdam mašinist maiden. Kyevti suulâin Lufthansa maašin viijmâg šnoggiittij Helsig kiädán já ko tuubdâim Suomâ eennâm juolgijdân vyelni, te mestâba ličij toohâm mielâ porgâđ siämmáá náálá, ko paavi läävee porgâđ; čurtâgiđ neelji kuántán já cummiistiđ eennâm. Jiem kuittâg porgâm nuuvt já ko tuulist láin selvânâm, te moonáim jännäđ, kalle mätkilaavhâ tibi te láá pissoom munnuu liävtust. Laavhah algii jotteeđ tela alne, mut munnuu laavhâin tuše Aansi áimukiiveer lâi pissoom fáárust. Puoh eres laavhah lijjii pááccâm määđhi kooskân, vaarâ ton Hambur mohe keežild. Tovváim almottâs lappum laavhâin, väridijn mätkiliipuid Avelân já suáitistáim Aansi viljáid, et eelliv viežžâmin munnuu meddâl. Anssi lâi suáittám iännásis, et iälá viežžâmin munnuu Avveel kirdemkiedist. Munnust iä lam tääl eettin mätkilaavhah ollágin já lâi-uv älkkee aldasáid päljiskieđâi pajaniđ mašinân, mii luptânij Helsigist kyevtlov paijeel čiččâm ehidist já oovce suulâin tot stonccâlij ráttáidis Avveel kiädán. Lâiba mielâ pyeri! Mätkilaavhah munnust lijjii lappum mut luottijm, et kal toh vala motomin täiđih Avelân. Nuuvthân tast keevâi, et ohtâ lavkkâ poođij itten tast já loopah kuulmâ peeivi siste maŋeláá. Munnust lâi moojiibeln adalduvvâidis peeleest uáli riges já mielâkiddiivâš mätki, mon muái puáđáččáim mušteđ ubâ loppâelimân. Jiem eeđâ, et olmooš kalga hurgeđ miätá maailm nuuvt ennuu ko kiergân, mut joba jo ohtii eellimstis kalga olmooš eelliđ uápâsmuumin ereslágán-uv elimân já kulttuurân, ko moos lii tuáddum. Liävus taat eellimvyehi aldeláá, ađai olgoláá, kohân tot peri lii ereslágán. Tast láá peri positiivliih čuosâttâsah. 08.03.1998. Tääl lii munnuu Amerik-määđhist kuullâm äigi aldasáid muáddi ive já vuávájeen kandâinân uđđâ määđhi Ameriikân. Sáttá leđe nuuvt, et ko taat čaalâ lii almostum, te leen-uv tobbeen nubebeln Atlant muvriimin täähi já rähtimin nube kuáđi. Váháš eres sajan, ko vuossâmuu kuáđi, mut taan-uv määđhist puátteen toollâđ mätkipeivikirje já Anarâš-loostâ lohheeh peessih luuhâđ munnuu fiäránijn täst maŋeláhháá. Ilmari Mattus Kuávžureh 1. Ingvar Baloma kaarâi val majemuu kaasâ möŋgijá steellig oolâ já eeđâi, et “Tääl tot tibi álgá tot luvvem já njuškom.” Mun ettim, et “Kal mun lam ovdil-uv čokkám tággáár vuájáán sáátust, ko peri jieh meendu korrâ liävtu toolâ”. Vyeijeihân kal lii älkkeb, ko piäsá tolliđ stivrâmist, já sun uáiná val luodâ-uv, mut tyehin čokkájeijest lii váhá vaigâdub, ko vuájáán njuško já šlivgâsâd ohtânmaanoost. Nuuvt muoi te vuolgijm. Mätki lâi Fjeldavanân, mii lii stuorrâ jävri pajosist. Ulmen lâi pivdeđ stuorrâ kuávžurijd viermijguin já ušten. Jävri lâi kuálláá. Toos lâi suijân iänááš tot, ko toho lâi vaigâd peessâđ, muáddi penâkkullân hyenes maađij. Maađij ij lam kal ko eidu möŋgijáin vyejettettee. Lijjii juovah, jeegih, lyeiveeh já ciägu räpis vuástáluvah. Tohon ij viiššâm kaleskin vyelgiđ ucceeb kyelineelgi tet. Jis kyele kuudij-uv, te saallâs lâi sruáŋgis finniđ pááikán. Pelimuddoost määđhi Ingvar orostitij já rugâstij laavhâst kyehti vuolâpuurki já eeđâi: “Táágu pelimuddoost mun laaviim ain väldistiđ.” Vuolâ juvâdijn Ingvar mainâstij, et Fjeldavan kuávžureh kuárŋuh kuuđđâđ ucebáid juvvijd. Jäävrist kuulgijd meiddei meerâ vuást juuhâ, mut kuávžureh iä kárgáá ton mield kuussân. Merâkyeleh vist, nuuvt tego luosâ, iä peesâ kuárŋuđ taan jáávrán, ko juuvâst láá nuuvt ciägu koržeh. Mun ettim, et mun mielâstubbooht uštám ko viärmástâm. Jis koddá ennuv kuolijd, te ijhân taid finnii meddâl ovdil ko toh kiäsáduveh keessiv, návt loppâkeesist-uv láá val kiäsáduvah. “Na nuuvt kal, mut jis iän kode uštemáin, te suáppoon viermijd amas tárbâšiđ kuárus kieđâi maasâd maccâđ”, eeđâi Ingvar. “Finniih tun-uv kuolijd tivrâs pivdoluvij oovdân.” Pivdoloveh lijjii-uv tivrâseh. Vistig kolgim uástiđ Taažâ staatâkoorti já val pajosčäcilove kuulmâ pirrâmpiäiván. Purssâ lâi kiäppum kavccijnčuođijn ruvnáin, ko teddilim virgáduv uuvsâ kiddâ Narvikist. Te iiđij jävri uáinusân, vijđes ääpi ollâ varij kooskâst. “Fjeldavan lii suomâkielân Aapajärvi”, eeđâi Ingvar, kote lâi syemmilâš, ađai kveeni. Suu maddârij nommâ lâi-uv Suomâst puáđidijn Palomaa, mut lâi muttum tárukielâ mield tááláá háámán, Baloma. Ingvar Baloma orostitij möŋgijá kámppášiiljon, kaalgâi kuormijd, vaaldij čovdduu porthái ráptui luámist já leehâi uuvsâ. Tállân siskiipeln ucâlij konjakputtâl, leškiistij kyevti laasân já eeđâi: “Derveduloa Aapajärvhen! Pyeripuáttim!” Muoi uštus valdijm pyeripuáttimraamâ. Mun valdim lavhâstân julástâhputtâl, keigejim Ingvarân já ettim: Taa lii tunjin tulijâšputtâl Suomâst, mut tom ij koolgâ tääl lekkâđ, mut eskin maŋeláá, talle ko motomin šadda toos tárbu. Mut Ingvar mielâst tárbu lâi eidu tääl. Puáttimkäähvi juvâdijn koolgâi juuhâđ konjak loopân já algâttiđ tulijâšputtâl. Mun kal jiem juuhâm ennuv, ko mielâst lâi kuávžurij uštem, já tot ij kanfertnágá luhostuu. Ingvar juuvâi ohtuu muu tulijâšputtâl. Tastoo sun vaaldij laavhâst kyehti pelnub litter limsaputtâl, mut tain ij lamaš kal limsa, mut vijne. Landim várás sust lâi val mehuputtâl. Ingvar noskáttâlâi, ko mun omâšim suu evvisijd, eeđâi, et “Mun ferttejim pieijâđ vijne limsaputtâláid amas kálgu epidiđ maiden. Kálgu lii uáináh uáli vaijaa viijnán. Pääihist mun jiem laaviigin juuhâđ ollágin.” Viijmâg kuittâg pessáim jäävri oolâ. Piejáim uštuid pivdemnáál já suládáim. Ingvar halidij suuhâđ, ko sun tuubdâi jäävri pyereest Moottor še ličij lamaš, mut toin ij uážžum ušteđ tääbbin, tagareh lijjii njuolgâdusah. Ige olgoeennâmlâš uážžum ohtuunis suuvângin ušteđ, koolgâi leđe ain páihálâš olmooš skipárin. Must lâi lope tuše riddoost koškâđ vuogâ, juhâ- teikâ jävrriddoost. Mut návthân tot kal moonâi pyereest. Skipárist lâi luumâst uccâ puttâlâš, mast sun vaaldij ain tyellitälli julástuv “kyeliluho pyeredem tiet”. Suvâdáin rido paaldâ suulân čieŋŋâl rääji mield. Togo vaarâ kuávžureh liččii. Mut váhá ääigi keččin käärbis lâi jo cuáhásist, masa riddoost, já must kuohtuuh vuogah rokkâsii poonán. “Jáá, mun jiem muštámgin, et táágu lii návt cuávis”, eeđâi Ingvar já punjâstij kárbá tavas. Tast maŋa ko mun lijjim putestâm uštuid ponneruotijn já oppeet kargiiškuottim ruulâst tuárgu čáácán, te huámášim, et käärbis lii tavanâm jo kuhás, já skippáár tot suhá kiško rasta jäävri. “Iän-uvkâs muoi kolgâm rido miätá ušteđ?”, mun koijâdim. “Jáá, amahmis”, pahudij Ingvar já puunjâi kárbá oppeet rievtis kuávlun. Toi naalijnhân muoi šlaavviittâláim mottoom ääigi. Te skippáár iätá, et “ko čielgi váibá, kalga váhá tom njuolgiđ” já viälánij ovdâtiljá ool. Mun huámášim, et suhheehân lii jo nohádâm, já pieggâ joođeetškuođij kárbá kuuloold. Mun tast jo masa nivsettâm, mut arvalim, et ij tääiđi leđe cuáigudmist ävkki. Nahettim ááiruid koskâááŋoid já suládim kámppásáátku vuást. Riddoost cekkiistim kárbá já moonnim káámpán piergâsijdânguin, jurdâččim käähvi vuoššâđ. Lâi jo eehid já kuolij toppimäigi, nuuvt mun arvâlim. Mun valdim stáágu, vuoggâlaavhâ já liepi já te väzzilim juuvâ pajas. Ton nommâ lâi ušom Duovddajohka pajekielân. Juuhâ lâi muččâd. Vuogâ koškâmsajeh kávnojii maŋgâ, já oroi, et iäráseh iä lah čuuvtijgin jottáám tääbbin ko iä lam stuorrâ pálgáh ridoi mield, nuuvt tego motomijn juuvâin, kuittâg Suomâ peln. Mun koškim muorâkuolijguin, uštuiguin, lipukkaiguin já val puzzâvuogâiguin-uv, mut ijba tot kyeli táttum toppiđ, motomin ain nivkkâlij. Vazzim ain pajeláá já poottim kiävŋá vuál. Togo lâi kuánnil stuorrâ keđgij vuoluubeln já tast vuálus mučis täsivis virde. Táágu tot kuávžur teikâ kuittâg veejeeh tuáppee, arvâlim já algim koškâđ. Leggistim kobđoo muorâkyele vyestiviirdán já tiptim kulgâđ kuánilân, já te keleškuottim. Nahan te toppij nanosávt! Iskâstim, et piso-uv tot, te kyeli ranjestij já eelij čäs'uáivist čievčâstmin. Tast tiettim, et tot lii kuávžur. Tiädust kuullim, et viehâ kyermis tot oro lemin. Kuávžur sujáttij stáágu já keesij jieijâs poonán. Mut mun tiettim, et jis tot peri pisoš kiddâ, te tuárgu kal killáá. Keellim kuávžur kuuloold aldeláá. Tot oroi lemin suullân muádikilusâš. Mut ko mun keellim tom aldeláá já rahttâttim rohâstiđ, te tot panjighân lâi-uv puško! Talle mun kal ettim mottoom jieggâeeleev noomâ. Ige tot “kuávžurgin” lamaš ko tiegu kilusâš. Mun pestim tom vuogâst já skiärustim puájuimiestui paijeel. Ko tot tuánttá val roosâi nuuvt tego kuávžur! Tie lii riämnjás purrâmâš! Eenâb kuolijd mun jiem koddámgin. Mun poottim kámpá kuuvl koskâiijâ sulâin. Ingvar lâi koccám já čokkái kámppáást já julástâlâi toti. “Mun jurdim, et tun lah jo tulkkâm já vuálgâm Euroop unionân”, sun eeđâi. “Muoihân tibi vyelgeen ušteđ, ko vistig rähteen grogi”, sun joođhij. Mut mun kal jiem áigum vyelgiđ časij oolâ tágáráin skipáráin. Sunhân sáttá val koččâđ jáávrán já hevvâniđ. Mun ettim, et mun lam vaibâm já ááigum váhá nohádistiđ. Ingvar paasij raamâid väldiđ já mun viälánim riicin. Iđedisiijâ mun morettim taggaar lávlumân, et “Gorholan dyttöjen gammarissa oli buinen epäjumala. Hei juu ja vai niin oli buinen epäjumala.” Mun koccájim já kejâstim tijme. Tot lâi nelji iđedist. Ingvar lâi lekkâm piärgupuurki já lâi määlistmin. Ko ooinij, et mun lam koccám, te eeđâi: “Jáá, pivdoskippáár, tääl muoi forgâ purâdeen. Sävni še lii lieggânmin. Muoi sávnoon já te vyelgeen ušteđ.” Mun ettim, et mun jiem uáivist ulmuin vyelgi časij ool, mut sávnuđhân kal puáhtá, ko jo iššeed lii nuuvt ornim. Na nuuvt šoodâi. Muoi purâdáim já sávnoim. Säävni maŋa kalga tiäđust-uv finniđ sävnivuolâ, mun oovtâ já Ingvar vittâ. Mut ušteđ vyelgimist ij puáttâm mihheen. Ingvar kal lâi vyelgiđ, eeđâi, et “Uáivisthân mun kal sáátám váhá leđe, mut návt uáivisthân mun laaviim ain leđe tääbbin Fjeldavanist. Mun jodottâm, uštám jäävrist já juuvâst, vuojâččâm möŋgijáin já tälviv kiälháin, ain tämmit rammânágá.” – “Ij-uvkâs tot lah váhá varâlâš”, mun koijâdim. – “Roovah val jáávrán.” “Ij tot varâlâš lah. Talle ko mun lam uáivist, te mun lam várugâs. Möŋgijáin-uv vuájám pele hitásubbooht ko čiälgusin. Jiemge mun lah kuássin rovvâmgin čáácán kárbást. Ohtii tuše lam njalahâs keeđgi alne purššám juuhân.” Ko muoi láim sávnum, te Ingvar ravvij, et “Säävni maŋa kalga julestiđ votkaceerhi, vâi vorrâ jottáá. Vuolâ váldá tuše koško.” Mut mun jiem suu votkaraamâin perustâm, ettim et “Iän muoi kal tääl ušte iänge joddoot, ko tun lah nievt uáivist, mut jis luoihah munjin kárbá, te mun suuvâm tovho uáivušân. Talle peesâm kuábbáá-uvbeln juuvâ koškâđ vuogâ.” “Vääldi peri kárbá. Mun lam-uv váhá vaaibâs. Tááiđám täst vuoiŋâstiđ já rähtiđ oovtâ grogi.” Mun suládim uáivušân. Tuođâlâš suijân kárbá luoihâtmân lâi kal tot, et tääl Ingvar ij puávtáččii vyelgiđ uáivist staaruđ kárbáin. Must lâi evvislavkkâ-uv fáárust, vâi peesâm leđe kuhheeb taan mohheest, já skippáár-uv kiitiätá čielgâččij ton puudâ. Jis mudoi, te tondet, ko vijne nuvâččij. Ige uáivádum olmooš lekken čiälgus ulmuu skippáár. Veikâ táválávt Ingvar lii-uv vuovâs olmooš, te tääl tot tuše páimá siämmáid saavâid ain uđđâsist. Muoi láin uápásmâm čuákkimij ääigi tääbbin Taažâ peln. Ingvar lâi lamaš Tave-Kaaloot čuákkimijn fáárust já uárnejeijen-uv, já mun lijjim lamaš moddii tain mieldičuávvon. Ingvar vist lâi mieldičuávvon já kyessin säämirääđi čuákkimijn talle ko toh tuállojii Tave-Taažâst. Muoi láin maŋgii savâstâllâm iđedissiijâ räi, já naggim-uv säämiaašijn. Ingvar lâi jo moddii povdim muu kuávžurpiivdon pajosân kámppásis. Sun ij lam lamaš täin teeivâdmijn kuássin liijkás čuuvtij uáivádum. Toos kavnui suijâ-uv, ko mun muštájim, et tain čuákkimijnhân sust lâi kálgu lamaš ain fáárust. Sissel tot lâi toollâm suu julástâllâm leeŋgijn. 2. Mun lijjim uáivušist koškâmin uštuin. Vyeliláá kullui korrâlágán kievŋis šaaviidmin. Taat juuhâ kolgá meerân, mut ijba luosâ suuhâ peesâ teehi kuárŋuđ. Mučis enâmeh tääbbin kal láá. Jolgâlágán suáhiväärih, iä aaibâs fastes ciägu čoheh ege päärših. Teehi puávtáččij puáttiđ motomin maŋeláá ohtuu kyelipiivdon. Tääl taat juhhees skippáár myesittutij puoh. Te kulluuškuođij möŋgijá jienâ, mii aldanij jotelávt. Tobbeen sovij čoođâ kirdettij Ingvar. Kiergânim jurdeliđ, et ijba veerdi uáli suolgâi vyeje, veikâ lii-uv uáivist... Möŋgijá poŋkettij suáhán. Ingvar njuškij já kaččâlij. Sun lâi aiccâm muu. Kaačâi muu kuuvl jorgočolmij. “To-to-t-tot ááigui čoonnâđ muu, tast lii nijbe já pisso. Te tääl kalgeen vyelgiđ jotelumos lääji mield patarâsân! Tot puurâi muu evvisvuojâ... Tot ij adde áármu... ” “Kii tot taggaargis lii?” mun koijâdim. “Maht rosvoh teehi ervideh puáttiđ?” “Iä kal rosvoh... tot lii ku-kuobžâ! Tot paasij čokkáđ káámpán... Kullui val čuorviimin, et ij lah ármu... Tot ááigui muu čoonnâđ! Vaaldiš-uv muu puttâlijd?” “Ij lah eeti,” mun ettim. “Muoi vyeššeen tääl käähvi. Manneen kárbáin rasta uáivuš. Toho tot ij peesâ.” Nuuvt muoi moonáim rasta juhâuáivuš. Mun algim tuulâ pieijâđ já siämmást keččâlim jeđđiđ pevhištum skipárân. Mun kale jo ervidim, et tot lii tuše vijnepiru, ađai taan tábáhtusâst vijnekuobžâ, mii lii suu aattâštmin. Ingvar kal paloisiähá kejâstâlâi rasta juuvâ, mut kuittâg josijdui kuuloold. “Muoihân vyelgeen kámpá kuuvl”, ettim. “Manneen suuvân kámpá uáinusân já keččeen tast váhá ääigi. Möŋgijä tun kal uážuh kyeđđiđ vistig teehi.” Na te. Muoi uštus suuváim kámppáriidon. Ij oinum mihheen ige kullum. Muoi vazzijm kámpá kuuvl já mun rottejim uuvsâ áávus já kuovlâlim siisâ. Ij oinum mihheen, nuuvt tego mun lijjim arvâlâm-uv. “Ij tääbbin lah kihheen ige mihheen”, mun pahudistim. “Ige vuottuu kal ubâ iällâmgin tääbbin.” Te Ingvar-uv tuostâi puáttiđ siisâ, kejâdij jyehisai. Puoh lâi tiäđust-uv tego ovdil-uv. Ingvar leehâi vuojâskáápu mii lâi peevdi alne. Tot še lâi aaibâs kuoskâhánnáá, ij lam kuobžâ tom purrâm. Ingvar čokkái ricciroobdâ alne já smietâi. Oroi kuorâttâlmin aašijd uáli mädigávt. Viijmâg eeđâi mottoom ääigi keččin: “Vijnepiruh!” Talle sun vaazij laavhâs kuuvl, ruttij stuorrâ vijneputtâl, vaazij olgos já leškij ollágin smietâhánnáá enâmân. Poođij káámpán, vaaldij skaapist sriijtâputtâl já leškij tom-uv olgos. Poođij maasâd, luptij oovtâ lätteelyevdipitá, vaaldij viskiputtâl, leškij tom. Olgon vaaldij piälhu aladâssân, oŋâttušâi kámppáluuptâst seehâ, mast lijjii puttâleh maŋgâi, liäškui tain viijnijd meddâl. Loopâst val raaigâi vuolâpuurkijd oles mievripennuu verd já kulgâttij puoh enâmân. Talle eeđâi: “Huhhuh, tääl tot nuuvâi tot srevžâm! Jáá”, huámášij val, já ruugâi puoŋâluumâst tuolbâ konjakputtâl já kulgâttij tom-uv kuárusin porthâšpiällás, moos lâi jo šoddâm uccâ vijneláádduš. 3. Lâi jo kuálmád peivi, muu majemuš pivdolopepeivi. Muoi Ingvaráin uštâččáim ridoi mield já meiddei eelijm jieŋâlub saajeest-uv. Tääl käärbis kal juuđij nuuvt tego suhhee halidij. Kärbisvuáđust lijjii kulmâ stuorrâ kuávžur, stuárráámus lâi suulân viiđâkilusâš. Tom mun lijjim koddám uáivušist stággoin leggistmáin tagaráin muorâkuolijn, moin jieččân päikkijuuvâst-uv koddá kuávžur. Muoi Ingvaráin láim iällâm uáivus kuvlân viežžâmin möŋgijá, já ton mohheest mun meiddei uágustim. “Taan jäävrist lii kuddum oovcekilusâš kuávžur motomin. Tot lii lamaš puoh stuárráámus”, mainâstij Ingvar. “Lam mun-uv koddám kuuđâkilusii uštuin.” Láim eidu joskâmin uštem já áigumin riidon, ko rullâ njurgij. Kuullim tiädust et taat lii kuármásub kyeli. Tot keesij ruullâst tuárgu vaarâ vittlov meetterid, veikâ kooccim-uv pyereest. Mun keellim eres uštuid meddâl, já algim uážudiđ. Ko finnejim kyele aldeláá, te tot oppeet ranjestij. Tast moonâi äigi viehâ kuhháá, ige kyeli ááigu loijoođ. Ingvar eeđâi himáttâlân, et “tust táiđá pivdolopeäigi nuuhâđ, ovdil ko finniih tom pajas. Jis jieh ovdil čiččâm roohâst tom, te ferttiih potkiđ tuárgu já tipteđ tom moonnâđ.” Pivdolope ko nohá ehidist tijme čiččâm. Mut lâihân toos vala äigi pyereest, tot lâi tuše Ingvar huumor. “Jiemge mun kal taam kyele lyešti, veikâ monâččij ittáážân”, arvâlim. Viijmâg mun finniittim vuojâttiđ kuávžur kárbá paaldân. Ko uáivi iiđij uáinusân, te Ingvar kiljádij: “Tiet tot kal lii paijeel lovekilusâš!” Mun tuáppejim rokkâm já hivviittim rohâstiđ, mut kuávžur suorgânij muu liihâstmist já oppeet puohčâlij, keesij tuárgu viehâ náál, mut ij innig nuuvt ennuv. Já te nááđui poonán. Tuárgu moonâi ááibâs vuáluskulij, já kyeli ij likkâm kuussânkulij. Mun viggim kuuloold keessiđ tuárgust, mut jiem oskeldâm viehârâš kincceđ. Kärbisvuáđust lâi pädittes puddokeđgi. Mun kočâttim tom čáácán, vâi kuávžur lihâstičij. Talle tot jottái já rovgij, keesij oppeet tuárgu ruulâst. Mutâ te stággu kiäpui kivkked. Saalâs paasij jáávrán! Ko keellim uštuu pajas, te tot kal lâi čavos, kuávžur lâi mudoi pessâm. Kuhes ááigán ij kuábâškin ettâm maiden, ij karodâmgin. Te mun kejâstim tiijmán já ettim: “Jáá, tijme lii-uv čiččâm.” Talle tot Ingvar kal ruáhásij, já muoi povvâstáim ubâ taam fiäráán. Puáhtáhân tuikkodiđ maŋeláá. 4. Ton siämmáá eehid muoi Ingvaráin vuojijm möŋgijáin merâsiijdâ vuást. Mun čokottillim fáárust pyerimielâst. Ingvar kal lâi šallišâm, ko stuorrâ kuávžur peesâi, mut mun jiem lam tast nievrismielâst. Kuávžur monâttem oroi lemin tegu máksu tast, et skippáár lâi peessâm vijnejuhâmist luovâs. Tot lâi muu mielâst aaibâs mudágis lonottâskävppi. Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 Matti Morottaja Kuhvittár sijdâ Soođij maŋa lâi viljâm Juhháán-Uulá puásuireŋgân Eli Samâlist (Samuel Laiti), kote lâi tallai-uv mitoi mieldi puásuiriges. Eli Saammâl aasâi perruinis Mierâšjäävri máddáákeččin já sust lijjii viljân ahasiih párnááh, kiäh lijjii suu veerdih. Nahande motomin oppeet lâi Voođâi käärdist pygálus já viljâm še lâi moonnâm Eli Saammâl kandâigijn tohon, puásuireŋgâ ko lâi. Voođâi kärdi lâi muádlov kilomeetterid Mierâšluobbâlist tave-nuortâs. Sij lijjii pyevtittâm puorij aigij Voođâi käärdi luus, kost Eli Samâlist lâi kuáti, tuálvum ergijdis kuátumân já rávhuidum vuordâččiđ ittáá iiđeed, kuás pygálus álgáččij. Lâi lađâsmáámu äigi já ko máánu aalgij ehidist päštiđ, te kaandah huámášii kuátilaasâst, et puásui-iäluhân lii kustoo puáttâm kuáttuđ aaibâs kuáđi paaldân. Poccuuh lijjii viehâ ennuu já veikkâ kaandah elâččii ovdláhháá nohádem olgon tárbuidis tohâmin, te poccuuh iä perustâm maiden, kuottuu tuše já kyepireh-uv kullojii ruáškáástâlmin, ko toh koivuu muottuu. Sij jurdâččii, et palgâs almaah láá tiäđust-uv čokkim jo iälu já puáhtám ton aaibâs käärdi paaldân. Na miiba tast, ittinâš taid vaarâ ličij älkkee pieijâđ káárdán já räđhiškyettiđ. Kaandah nohádii, mut ko ittinâš koccájeh, te poccuuh láá lappum, iä ubâ čiehârehkin lah pááccám… Kaandah jurdelii, et iho lii ferttim leđe hirmâd korrâ purgâ, ko lii čiehâm puoh puásui-iälu čiehârijd-uv meddâl, mut ko vuolgii ergijdis sirdeđ, te huámášii, et sii luodahhân iä lah purgum ollágin. Mahtkis tot lii máhđulâš? Kuáđi piirâs lâi aaibâs putes – ij áinoogin luoddâ ij kosten, veikkâ ehidist vala lâi maaŋgâlohásâš, ađai -čuátásâš puásui-iälu, mii kuáđui kuáđi pirrâ já lâi čievârdâm jyehi saje mestâba šolkkân. Sij lijjii kuullâm joba kuáđi siisâ poccui kuátumist šaddee jienâid, skooppân já rooppân. Tääl lâi ubâ iälu lappum, ijge maggaargin luoddâ lamaš pááccâm tuođâštiđ jiävttáin poccuin maiden. Putes päljis já kuoskâhánnáá muotâ, tegu aaibâs myettimviđá. Eereeb tuše et moonnâm iijâ ij lam muáttâm ollágin. Kaandah lijjii smiettâm ääši kuhháá, iäge vissâ tuostâm sárnuđgin ton ääšist kuhes ááigán kiässán, mut te lijjii viijmâg puáttâm ton mielân, et sijdâ maid sij oinii ij lam aaibâs táválâš. Tot lii ferttim leđe kuhvittár sijdâ. Ko kihheen ij talle ehidist tubdâm siijdâ kuhvittár sijdân, te kiässân ij puáttâm mielân tot, et lâi kolgâđ leggistiđ niijbe poccui paijeel já puoh poccuuh, moh lijjii pääcciđ niijbe já leggisteijee kooskân, lâi leggisteijee finniđ olssis. Taam lii viljâm-uámikkâs mainâstâm munjin motomin tovle, já lam kuullâm taam siämmáá mainâs meid Eli Saammâl kaandâin-uv. Vuoli Ilmar Kulnâspivdo Lâi tot äigi, ko lâim potâlâm evakkomääđhist, uássin nelgi-uv meiddái paggij ton ääigi pivdeđ, maid finnij. Nuuvtpahân muái-uv Juhháán Jovn Uvláin (Uula Högman) skippuuđáin loddepiivdon. Pissoniävvuin lâi haavlâin vááijuvvuotâ meiddái já mun lijjim-uv tiilám mäddin Seegerstedist haavlâid, ko Taažâst skáppojum haavlah lijjii nuuhâm, ađai tuššâm evakko äigin. Taah tiilájum haavlah-uv lijjii tagareh čiehâhaavlah, veikkâ ležeh lámáš viermi reešmi lajoh. Toi havlâigijn ij kale finnim ij fal ij maiden. Munnust lijjii suullân nyevt neeljilov paaihijn tai havlâigijn lemnum lemnuuh já must lijjii vittâ – kuttâ rievtis havlâlemnuu, nuuvt ettum čuánjálemnuu. Nuuvt muái väzziláim Keđgivyeppeejavrij kuvl já tohon monâdijn Suáluijäävri kuvlân paaččim vuossâmuu lode, čuánnjáá, tom kale finnejim. Poođijm Keđgivyeppeejäävri luus. Na kulnâseh kale lijjii veikkâ mon-uv ennuv, rido alda lâi kulnâstuákki. Uuláhân njaavâi riidon já paajij kuohtii. Kulnâseh iägo kirdelistii kuávdooláá jäävri, mottoom puzzâ tuše paasij toos kobđodiđ. Talle munnust nubbe moonâi nubebel jäävri cogâdiđ luuddijd já muái pačâláim te-uv suáđist te, mutâ iän finnim maiden. Na mun iskâstim olmâ havlâlemnuin pääččiđ, kulmâ lode eštus finnejim-uv. Talle muái coggain oovtâ lode riidon já jiejah nohádistáin. Nuuvtpahân lijjii puáttám-uv lodeh já Uulá oppeet tuávlui taid, mutâ ij finnim vuodgin maiden. Jos muste iä liččii lámáš toh rievtis havlâlemnuuh, te láin kuáruskieđâi maccâđ maasâd pááikán. Tääl munnust lijjii kuittâg-uv lovmat lodded, olmâ lemnui áánsust toh-uv finnâšuvvii. Uccpárnáá Vuoli Jussi Juhan Uula Mattus (1930 –1998) Kulnâspivdo Lâi tot äigi, ko lâim potâlâm evakkomääđhist, uássin nelgi-uv meiddái paggij ton ääigi pivdeđ, maid finnij. Nuuvtpahân muái-uv Juhháán Jovn Uvláin (Uula Högman) skippuuđáin loddepiivdon. Pissoniävvuin lâi haavlâin vááijuvvuotâ meiddái já mun lijjim-uv tiilám mäddin Seegerstedist haavlâid, ko Taažâst skáppojum haavlah lijjii nuuhâm, ađai tuššâm evakko äigin. Taah tiilájum haavlah-uv lijjii tagareh čiehâhaavlah, veikkâ ležeh lámáš viermi reešmi lajoh. Toi havlâigijn ij kale finnim ij fal ij maiden. Munnust lijjii suullân nyevt neeljilov paaihijn tai havlâigijn lemnum lemnuuh já must lijjii vittâ – kuttâ rievtis havlâlemnuu, nuuvt ettum čuánjálemnuu. Nuuvt muái väzziláim Keđgivyeppeejavrij kuvl já tohon monâdijn Suáluijäävri kuvlân paaččim vuossâmuu lode, čuánnjáá, tom kale finnejim. Poođijm Keđgivyeppeejäävri luus. Na kulnâseh kale lijjii veikkâ mon-uv ennuv, rido alda lâi kulnâstuákki. Uuláhân njaavâi riidon já paajij kuohtii. Kulnâseh iägo kirdelistii kuávdooláá jäävri, mottoom puzzâ tuše paasij toos kobđodiđ. Talle munnust nubbe moonâi nubebel jäävri cogâdiđ luuddijd já muái pačâláim te-uv suáđist te, mutâ iän finnim maiden. Na mun iskâstim olmâ havlâlemnuin pääččiđ, kulmâ lode eštus finnejim-uv. Talle muái coggáim oovtâ lode riidon já jiejah nohádistáim. Nuuvtpahân lijjii puáttám-uv lodeh já Uulá oppeet tuávlui taid, mutâ ij finnim vuodgin maiden. Jos muste iä liččii lámáš toh rievtis havlâlemnuuh, te láin kuáruskieđâi maccâđ maasâd pááikán. Tääl munnust lijjii kuittâg-uv lovmat lodded, olmâ lemnui áánsust toh-uv finnâšuvvii. Uccpárnáá Vuoli Jussi Juhan Uula Mattus 1930 –1998 Heh-heh Mottoom vuorâs moonâi rävis kandâinis buusin. Bussi lâi masa tievâ já tobbeen lâi innig ohtâ čokkámsaje, moos kandâ čokánistij. Vuorâs paasij miegâdiđ suábán vázáttâhân. Bussi kuittâg kaartâi kivkked kosâstiđ já äijih ruosâi lättei. Kandâ eeđâi iäččásis: – Tuu kale kannattičij pieijâđ taggaar kumituátu suábbikiäčán, vâi pisoččih pyerebeht ciäggust. Toos äijih páhudistij: – Jis must ličij lamaš talle 50 ihheed tassaaš kumituáttu suábbikeejist, te must ličij tääl čokkámsaje. Kumppi (Canis lupus) Tovláá ääigist ko teknologia ij lamas ennust maggaargin muddoost, lijjii stälppi-iveh já kumppi lâi jyehi-ivvááš kikse puásuikeččei miätá Säämi. Nuuvtpa kumppi lii vajedum čoođâ aigij joba staatâ tooimâst nuuvt, et tast lii maksum koddemruttâ. Tot pivdui tovláá ääigi káskástuvâigijn, ruovdijgijn, huánusijgijn, mirkkâsieptâsijgijn já jobá čuoigâtmáin. Korrâ vaje keežild kumppinääli ucoi já lâi 1920-lovvoost puoh ucemus muddoost. Tot lappuuškuođij Suomâ luándust, mii lâi tiäđust-uv puásuiulmuid já šiiveettuálleid šiev äšši. Kuumpi piälušteijeeh lijjii uáli uccáá, mut tađe-uv ruástiluboh. Nuuvtpa luándusuojâlemseervih já eres-uv luándust perusteijee ulmuuh finnejii ááigán tom, et kumppi ollásávt rávhuiduttui puásuitipšomkuávlu ulguubeln ive 1973, mut puásuitipšomkuávlust tom kale uážui pivdeđ. Algâalgâlâš kumppinääli kuáhtái suhâjäämmim Säämist já ubâ Suomást-uv 1970-lovo suulâin, kuás kumppi vala tiettui Säämi tuodârkuávluin. Tááláš kumppinääli lii puáđulâš nuorttân, ađai Ruošâst, mut ij valagin pessii Säämist, veikkâ kale motomin láppoo-uv teehin. Sáámán láppojeijee kuumpih iä lah taan ääigi innig valvekuumpih, pic enâmustáá kyehti tâi kulmâ kuumpi, moh sättih leđe viiljâžeh ađai oobižeh, teikkâ tagareh ohtuunis vajâldeijee oráseh, moh oceh olssis paarâ. Tágáreh kolgokuumpih pyehtih asettes muottuu ääigi njolgestiđ pirrâmpeeivist joba 60 km:d. Majemui ivij äigin Suomâ kumppinääli lii čuuvtij lasanâm já nabdoo-uv, et tääl kuumpih liččii Suomâst 150 suulâin. Iänááš-uási tain iälusteh Säämi máddáábeln miätá Suomâ, main ohtuunis Kainuust já Tave-Kärjilist penttâ 70 %:d. Kumppi kulá penuvellei hiäimun já lii-uv päikkipennuu madâreeči. Ton suujâst kuumpi já pennuu lattiimeh sulâstiteh čuuvtij nubijdis, mut iäruh še láá. Pennuu ovdánemvyevi iähtun kuumpi njolge lii täässiv já vuoimijd šeštee. Kuumpi kállu lii kubduv, čalmeh ucánjáhháá vinnood, peeljih uánihááh já válduivne räänis. Mestâ puoh kuumpijn lii ovdâjyelgist čapis ciägu säärgis iddust pajaskulij. Meid olmooš já kumppi sulâstittev oovtâ tááhust kyeimis, ko ulmuu kukkodâh lii suullân siämmáš ko kuumpi kukkodâh njunekeejist seibikiäčán, ađai 1,5 meetterist 2 meetterân. Kumppi tiäddá 25 kiilust 50 kiilun já ores lii stuárráb ko niŋálâs Kuumpi kieimâmäigi lii kuovâ – njuhčâmáánust, nuuvtko eres-uv luándutile penuvellein já puoh suhâjuátkimahasiih niŋálâsah kieimih. Jis lii saahâ kumppivalveest, te tuše alfapaarâ, ađai hovdâpaarâ niŋálâs čuávju já eres niŋálâsah iä. Jis kumppi pessiiččij Säämist, te tot kuáivuččij rávhálâš čunoimiälán njaalâ já riämnjá náálá piäju vyesimáánu äigin já vyesimáánu loopâst tot čivgâččij piäjusis 5 – 6 viälppá, moh liččii čalmettemeh já pietittemeh. Meid juovâ tuhhiiččij kuumpin pessimsaijeen. Jis purâmušvalje ličij pyeri, viälppáh šodâččii jotelávt já tiädáččii jo vuossâmuu täälvi 20 – 30 kiilud. Suhâjuátkimahan toh puáđáččii muádi ihásâžžân. Valvekumpij váldupurrâmâš lii sorvâ já Säämist tot ličij tiäđust-uv kodde já puásui, nuuvtko tovláá ääigist lâi. Sáámán lappum ohtuunis jottee kumpij váldupurrâmâš lii ain-uv puásui, mut jis taggaar iä luhostuu koddeđ te toh toteh meid keppisub evvisáid tegu njuámmiláid já jobá säpligáid. Maadâ-Suomást kuumpih láá puurrâm saavzâid já kuusâid, sehe tuáppum päddipennuid-uv. Tááláá ääigist staatâ sajanmáksá puoh piäđui tovâttem vahâgijd nuuvt tálulijd ko puásui-iäigádáid-uv. Pivdem meccivaljetipšomkuávlu luuvijn 1.10. – 31.3. Eellimahe 12 – 16 ihheed Lii 19 päikkinoomâst Kuobžâ-Saammâl Matti vuossâmuš anarâš kunneetuáhtár “Vyesimáánu 28. peeivi vihkui Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) Helsig ollâopâttuv kunneetuáhtárin. Humanistlâš tieđâkodde lâi iävtuttâm filosofilâš tieđâkoodán sunijn taam alemuu akateemlii árvunoomâ. Iävtuttâsâst mainâšuvvojii tágáreh áánsuh: Suu kuhesáigásâš pargeldem eenikielâs pyerrin lii vaikuttâm mädigávt toos, et anarâškielâ, ohtâ Suomâ vänis algâalgâlâš kielâin, lii nube tohán piäluštum masa vises jämimist. Filosofilâš tieđâkode ánsutekstâ lii tággáár: Matti Morottaja lii lamaš primus motorin almugijkoskâsávt merhâšittee revitalistemhaavâst, mon puáđusin Suomâ algâalgâlâš kieláid kullee anarâškielâ lii piäluštum. Morottaja lii lamaš piejâmin joton puoh anarâškielâ iäláskem tuárjoo vuáháduvâid, aalgâtmáin anarâškielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst, oovdedmáin anarâškielâlii máttááttâs sierâ oppâamnâsijn, čälimáin já jurgâlmáin oppâkiirjijd, rähtimáin já leevâtmáin anarâškielâlâš kirjálâšvuođâ já muusik, toimâmáin luáttámušpargoin sämmilâšorgaanâin já toi kielâorgaanâin sehe piejâmáin joton Anarâškielâ seervi já ton toollâm loostâ, kirjekuástidem já kielâpiervâl tooimâ. Ive 1997 vuáđudum kielâpiervâlist lii šoddâm uhkevuálásâš kielâi iäláskittem ovdâkove maaŋgâ syemmilâš-ugrilâš kielâ koskâvuođâst. Filosofilâš tieđâkode promootiotuáluh algii jo tuorâstuv 27. peeivi promootiohárjuttâlmáin já miekkisaijeemmálásijguin. Purâdem lâi Kaabelfabrikist. Vástuppeeivi 28. peeivi lâi promootioakti Helsig ollâopâttuv juhlesalist. Tast promoottor Carl G. Gahmberg luuvâi Matti Morottaja áánsuid anarâškielân. Mieđettum áárvu merkkân adeluvvojii tuáhtárhattâ já miekki. Akti piištij paijeel kulmâ tijme. Ton maŋa lâi immeelpalvâlus tuámukirhoost. Ehidist lijjii vala promootiomáláseh Finlandia-táálust. Lávârdâh aalgij kärbismađhijn meerâ oolâ. Kárbáh korvii Suomâlane já läddejii Kulosaari Casinon, kost lâi purâdem. Ehidist lijjii val promootiotánssáámeh Puáris ollâuáppeetáálust. Tuáluh nuhhii toos, ko juhlooh vazzii kaavpug kááđui mield ollâopâttuv porthái oolâ já valdii vuástá piäiváá pajanem tijme 4.13.”. Kierâš 2.6.2010. Professorkyevtis Leea já Heikki Laitinen láin Maatikuáhtá Katrin išedin ubâ ton promootiopaje já uápistáin sunnuu jyehináál. Tuot ovdeláámainâšum tekstâ lii masa njuálgu loovnâ Kierâš-loostâst. Ton teevstâst lâi mainâšume aalmugijkoskâsâšvuođâst. Maati aalmugijkoskâsâšvuođâ sátáččij mahtnii kuvviđ veikkâba taggaar äšši, et vuossâmuš olmooš, kiäm sun ooinij, lâi saksalâš suátituáhtár, ko sun šoodâi Avveel sairalist juovlâmáánust 1942. Taat saatij-uv leđe veikkâba ovdâsâš toos, mii tábáhtuuččij 68 ive keččin Helsig ollâopâttuvâst. Šoddâmis maŋa Matti lâi päihistis Samudjäävrist muáddi ive, veikkâ tom ääigi sun ij vissâ tääiđi mušteđgin. Ive 1944 uáináh puállái Säämisuáti já puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán. Čohčuv 1949 Matti moonâi Kaamas kansaškoovlân, kost sun kaartâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Tobbeen sun kulâttij škovlâpeeŋkâ 7 luuhâmpaijeed já ihepele vala Avveel jotkâškoovlâst. Oppâkenigâsvuođâ čođâldittem maŋa sun lâi kale lopedâm, et ij kuássin innig monâččii monnân škoovlân maiden luuhâđ, mut kuittâg čohčuv 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân. “Opistost” peessâm maŋa sun joođhij opâidis vala Kiemâjäävri máttáátteijeeseminaarist, kost sun uápásmui eres sämmilâš uáppeid, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: “Teänupakti”. Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun keevtij uási suátivievâ jotemân Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarâst sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kale halijdâm ton suujâst, ko máttááttem tâi riävtui eeđân čuárgudem monnii mecciškoovlâst ij lamaš meendugin kiäsutteijees juurdâ. Seminaar maŋa Matti moonâi Tuurkun, kost sun orniistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn já siämmást sun juuđij vala ollâopâttuv. Luuhâm ij táttum uálináálá luhostuđ, ko pargo keežild sun kaartâi távjá jotteeđ Tiänuriddoost čuággimin tovláid mainâsijd. Tondiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd, ige ovdánâm ollâopâttuv oopâingin. Ive 1971 sooitij Elias Kytömäki Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Reedrik Volmar (Volmari Holmberg) lâi hevvânâm opisto riidon. Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. Ive 1973 vuáđudui Säämi parlamenttâ, moos sun riemâi iävtukkâssân já šoodâi väljejuđ toos. Sun uásálistij Säämi parlameentâ pargoid aaibas ton vuáđudem rääjist já lâi meiddei saavâjođetteijen-uv kuttâ ive. Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameentâ jotkân, lii Matti lamaš mieldi aaibas aalgâ rääjist. Ive 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtâsii orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. 1970 lovo rääjist sun lii kiergânâm porgâđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlameentâ kielâlävdikoddeest já Euroop ucceeblovo kielâi EBLUL Suomâ sämikielâ lävdikoddeest, Tave-enâmij kielâlävdikoddeest, sehe ton anarâškielâ juáhusist já vala anarâškielâ kielâravvimjuávhust. Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásii vuávájeijen. Pargon sust lijjii sämikielâ máttááttâsân kullee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee vuáđuškoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976–77 rääjist. Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave 2003 räi. Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998. Ive 1986 vuâđudui Anarâškielâ servi, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. Čohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ nuuvt, maht páárnáš kielâ uáppá-uv – sárnumáin. Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ sämikielâlâš máttááttâs. Mutko talle iä lamaš tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. Tääl máttáátteijeetilálâšvuotâ lii ucánjáhháá puárránmin anarâškielâ tievâsmittemškovlim keežild, mii pieijui joton ive 2009 porgemáánust. Ive 2009 Sämitigge ornij nommâkišto Anarân šaddee Säämi kulttuurkuávdáá varas, mut ko ton kištoost ij lamaš ohtâgin taggaar nommâ, mii ličij tuhhim kulttuurkuávdáá nommân, te algâivveest 2010 Sämitigge ornij uđđâ nommâkišto, moos pottii iävtuttâsah nube čuátán. Iävtuttâsah vuossâmuu já nube nommâkiišton potti ohtsis paijeel 200, mut áinoo nommâ, mon nommâkišto palhâšumelävdikodde tuhhiittij, lâi SAJOS. Taan nommâiävtuttâs lâi toohâm Kuobžâ-Saammâl Matti, mast sun finnij 1 000 euro palhâšume. Forgâ palhâšume finnim maŋa sun vuolgij-uv tuáhtárpromootion Helsig ollâopâttâhân. Kuobžâ-Saammâl Maati kirjáliih áánsuh: – jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976, – toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje ive 1983, – čáállám luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987, – jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988, – toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993, – toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet, – toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996, – jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed, – ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000, – toimâttâm oovtâst Ilmari Mattusáin antologia Kyelisieidi maccâm já eres novelleh ive 2005, – čáállám raavâkirje Anarâškielâ ravvuuh ive 2007, – forgâbalij almostuvá Muu aabis. Nuuvpa ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá-uv ettâđ, et Kuobžâ-Saammâl Matti lii taggaar olmooš, kote piäránaddeelmettum siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900-lovo loopâ já 2000-lovo aalgâ anarâškielâ ovdánmán. Tast tuođâštussân láá táálááh nuorah, kiäh láá čođâldittám pajeuáppeeiskosijd anarâškielâst, škovlâpárnááh, kiäh láá finnim anarâškielâlâš máttááttâs vuáđuškoovlâst, sehe táálááh kielâpiervâlpárnááh, kiäh láá tääl sämikielâ oppâmpálgá aalgâkeččin. Majemuš tuođâštuš tast lii tiäđust-uv taat kunneetuáhtár árvunommâ, mast mij puohah anarâšah uážžup leđe čiävlááh. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Matti Morottaja saahâ kunneetuáhtárij peeleest Toollum 27.5.2010 Helsig ollâopâttuv tuáhtárpromootiost miekkisaijeemmálásij ohtâvuođâst. Árvuliih promoottor já promovendeh, pyeri juhleviehâ Ittáš tuáhtárpromootio lii vissásávt mieláidpäccee tilálâšvuotâ puohháid kiäh promovistuvvojeh. Jieškiän-uv kuhes pargeldem jieijâs tieđâsyergist čokkeluvá toos kullee árvoin. Kunneetuáhtáreh uážžuh alemuu akateemlii tubdâstâs jieijâs syergi áánsuin. Munjin kunneetuáhtár árvu mieđettuvvoo tooimâin anarâškielâ pyerrin. Siämmást uáinám, et taat lii merhâšittee áárvustanneem čááitus muu eenikielâ, anarâškielâ kuáttá. Siämmást tot meerhâš meiddei tom, et anarâškielâ tuálloo siäiluttem já ovdedem árvusâžžân. Kallasân lâš uápis taggaar äšši, et Suomâst sárnojeh kulmâ sierâ sämikielâ: tavesämikielâ, nuorttâsämikielâ já anarâškielâ, já et sämikielah spiekâsteh nubijnis nuuvt ennuv, et ovdâmerkkân ohtsâš oppâmateriaal škoovlâin ij lah máhđulâš. Jieškote-uv kielâst lii meiddei jieijâs čäällimvyehi, mii anarâškielâst lii jo paijeel čyeti ihheed puáris. Anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii ärbivuáválávt áásá tuše oovtâ riijkâ já oovtâ kieldâ siste. Ko Aanaar kieldân láá sierâlágán suujâi keežild puáttám eres sämmilâšjuávhuh já syemmiliih, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjálii ääigi aassâm ovttuu siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâsân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ čyeti ihheed tassaaš: “Mist ij lah kuullum et mij liččijm puáttám teehi kosten.” Nuuvtpa anarâšâi tááhust puoh eres aalmugeh láá enâmânvärrejeijeeh. Puoh suddâdittemtooimân peerusthánnáá anarâškielâ iälá vala-uv, joba nanosmuvá. Vala 1980-lovvoost kielâ oroi lemin lopâlávt lappuumin. Muádi majemuu ihelove ääigi lii anarâšsiärvádâh kuittâg pieijâm naavcâid toos nuuvt ennuv, et anarâškielâ oppeet sirdâšuuškuáđáččij oovtâ suhâpuolvâ puudâ maŋa luándulâš kiellân suhâpuolvâst nuubán. Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry, mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ eres lasseen kielâpiervâltoimáin. Eidusâš merkkâstuálppun kielâ iäláskitmist puáhtá nabdeđ ive 1997, kuás vuáđudui anarâškielâ kielâpiervâl Aanaar markkânân. Kielâpiervâl toimâmprinsiip lii, et tipšooh sárnuh kuoimijdis sehe párnáid tuše anarâškielâ. Párnááh movtijdittojeh kevttiđ eenâb et eenâb anarâškielâ, veikkâ suomâkielâ sárnumgin ij lah kieldum. Tain metodáin páárnáš uáppá kielâ táválij argâtooimâi ohtâvuođâst. Párnááh váldojeh kielâpiervâlân šoddâmtuávážân kejâhánnáá. Maaŋgah sist láá-uv syemmilâšperrui párnááh. Kielâpiervâl vuáđudem maŋa ive 2000 aalgij Aanaar kieldâst anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs vyelitääsist. Ive 1998 pottii pajeuáppeečálusáid anarâškielâ iskoseh, já kielâst lii šoddâm meiddei ollâopâttuv máttááttâskielâ: vuáđuoopah láá uárnejum ohtii, já tääl piäijojeh joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs vuáđu- já amnâsoopah uđđâ tutkâmvátámâšâi miäldásávt. Tot addel máhđulâšvuođâ maisteroppáid anarâškielân. Puoh taah muštâleh ton peeleest, et anarâškielâ kevttim ohtsâškoddeest lii iälááskmin. Anarâškielâ seervi vyelni tuáimá meiddei tutkâmproojeekt Anarâškielâ ovdánem pärnivuođâst rävisolmožin. Taat proojeekt totká tom, maht anarâškielâ mättee párnái kielâtáiđu ovdán aaigij mield já moh puoh ääših toos vaikutteh. Proojeekt uáivilin lii čuávvuđ eromâšávt tom, maht arânuorâin já nuorâ rävisulmuin puáhtá finniđ kielâsirdeid, vâi kielâ oppeet sirdâšuučkuáđáččij puudâ maŋa luándulâš kiellân suhâpuolvâst nuubán. Vuossâmuuh meerhah täst láá jo uáinimist: kielâpiervâtooimâ ruokâsmittem keežild láá oppeet vaanhimeh, kiäh sárnuh párnáidis anarâškielâ. Taat tutkâmuš lii äigikyevdil já merhâšittee ubâ anarâškielâ puátteevuođâ tááhust: jis tääl nuorâ puolvâ anarâškielâ tááiđu ij finnii tuárvi pyerrin, vâi kielâ sirdâšuuččij puáttee suhâpuolvân, lep tiileest, mast kielâ iäláskittemtooimah iä innig iššeed já kielâ monâttem uhke lii tuođâlâš. Anarâškielâ sárnooh láá innig suullân 350. Kielâ lii aalmugijkoskâsávt luokittâllum uáli uhkevuálásâš kiellân. Iänááš uási kielâ noonâ sárnoin älgih leđe jo iäláttâhavveest, ko anarâškielâ sárnum päikkikiellân potkânij suullân 30 ihheed tassaaš. Tááláá ääigi párnái vaanhimeh láá suomâkielâliih. Nuuvtpa kielâ ij innig sirdâšuu pääihist, et anarâškielâ sirdem párnái já nuorâi kiellân tábáhtuvá tääl pääihi ulguubeln. Nuuvtpa kielâ oppâm ferttee älgiđ kielâpiervâlijn já škoovlâin. Tast maŋa kielâ ovdánem kalga tuárjuđ rävisvuođâ räi, vâi olmooš puávtáččij táválii vyevi mield ovdániđ anarâškielâlâžžân. Vâi kielâtááiđu ovdánem puávtáččij tuárjuđ rävisvuođâ räi, lii tađe várás ovdedum uđđâ kielâiäláskittemmalli. Tot lii uđđâhámásâš tievâsmittemškovlim, mast jieškote-uv áámmátjuávhui ovdâsteijeeh škuávlejuvvojeh ive pištee olespiäivásâš kielâškovliimáin anarâškielâ táiđusâžžân. Tain vuovvijn kielân finnee jotelávt lase arâšoddâdem áámmátulmuid, luoka- já amnâsmáttáátteijeid, paapâid, toimâtteijeid já virgeulmuid, moh jieijâs pargoin išedeh anarâškielâ sirdâšume párnái já nuorâi kiellân. Ive kukkosâš škovlim olášuttoo Oulu ollâopâttuv škovliittâssân. Škovliimist láá mieldi 18 uápped. Kannat-uvks talle návt uccâ kielâ piäluštmân uhrediđ naavcâid já ruuđâ? Kielâ lii kuittâg ennuv muide-uv ko tuše kommunikistem riäidu. Tot lii aalmug mušto. Kielâ tuálá siste tärkkilis tiäđu ton sárnoi elimist, vuáttámušâin já áárvuin, oles kulttuur. Kielâ ij pyevti jurgâliđ säänist sáánán nube kielân. Ovdâmerkkân anarâškielâ sääni suánju kolgâččij jurgâliđ suomâkielân: saraheinää kasvava vetinen suo, joka kuitenkin yleensä kantaa kulkijan. Ko árvuštâlloo, et maailm 6000-7000 kielâst šaddeh lappuđ 20-50 % muádi suhâpuolvâ ääigi, já et tuše 10 % siäilum lii ollásávt vises, te ferttee tuše páhudiđ, et kielâ iäláskittem ij heivii pessimistáid. Ferttee oskođ máhđuttiämán-uv. Mij anarâšâi aktiivjuávkku ep pyevti keččâđ oskottettee aššijd, pic tarvanep kielâ povčâssoojijd, lääččip jolâs visioid, rähtip masa mielâttis vuáváámijd, moh motomin olášuveh olâttâssân mijjân olssân-uv. Käldeeh: – Marja-Liisa Olthuis: Inarinsaamen kielipesätarpeet 2010. Čaalâ.
– Annika Pasanen: Kielipesä ja revitalisaatio. Pro gradu. 2003. Suomâkielâst jurgâlâm Ilmari Mattus Meccikuobbârij nomâttâsah – nommâavžuuttâsah Puáris noomah Anarâšah iä lah ennustkin kuobbârijd kiävttám – toh láá iänááš-uv lamaš poccui já kuusâi purrâmuš. Tondiet tovláin ulmuin iä lah lamaš noomahkin meendu maaŋgâ kuobbârân. Mielâkiddiivâš lii kuittâg tiettiđ, magarijd kuobbârij noomâid anarâšah láá tubdâm já kiävttám. Ko motomin savâstâllim Kuobžâ-Saammâl Mattijn, sun eeđâi, et sist iä lamaš eres noomah kuobâršlaajáid ko kuobbâreh. Čáná sun kale nomâttij. Ko vuod keejâd Inarilappisches Wörterbuch já Vuoli Ilmar šaddonommâlisto (Anarâš 1991: juovlâmáánu nummeer, s. 7), te piäsá váhá ovdâskulij. Táin käldein vuáttá, et tovlááh ulmuuh láá tubdâm čáná lasseen kuittâg motomijd noomâid. Vistig-uv anarâšah láá tubdâm noomâid kusâkuobâr já poccuukuobâr. Motomij ulmui mielâst toh lává puoh taatij almosnoomah. Motomeh vuod eteh, et tot lii uáivildâm tuš kusâkuobbâr, mii lii suomâkielân lehmäntatti. Taat molsâiähtu lii Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost-uv. Já kuálmád-uv tulkkumvariant tast lii: motomij mielâst kusâkuobbâreh já poccuukuobbâreh láá lamaš puoh toh kuobbâreh, maid kuusah já poccuuh láá njálmásis kavnâm meecist. Nubbe kuobâr, mii lii lamaš tobdos já moos lii lamaš nommâ-uv, lii stáálupurssâ (Bovista nigrescens, puáris paldâlâsnommâ Lycoperdon bovista), mii lii suomâkielân nurmimaamuna. Taan kuobbârân kávnojeh eenâb-uv noomah: stáálujávvusekkâ, stálukuobâr, stálukáálgu kunnâsekkâ, spappâ ~ spabbâ, kieddispabbâ, pođgee, suovâkuobâr, arvekuobâr já arvespabbâ. Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost lii meiddei adelum nommâ mirkkâkuobâr, mii lii uáivildâm kiärppáákuobbârijd (Amanita), suomâkielân kärpässienet. Suu listoost punakärpässieni (Amanita muscaria) lii kiärppáákuobâr. Siämmáánáál Vuoli Ilmar listoost láá noomah kyevti čáánán: pökkelökääpä lii pecikuobâr, spabbâ teikâ tyevli, já taulakääpä lii suáhikuobâr. Eres noomah iä kuittâg kirjálijn käldein lah kavnâmist. Meccikuobbârij nommâavžuuttâsah Ko anarâškielân máttááttuvvoo škoovlâst, lii lamaš tárbu vuáháduttiđ kuobbârij noomâid toin naalijn, et oovtâ kuobâršlaajâst lii ohtâ nommâ. Tego ovdiibeln puáhtá-uv jo luuhâđ, aalmugnoomah iä lah lamaš ennuv, já iänááš kuobbâreh láá lamaš nomâttáá. Ritva Kangasniemi já Petra Kuuva lává ráhtám nommâiävtuttâsâid Suomâ táválumos meccikuobbâráid. Čohčâmáánu loopâst 2005 Anarâškielâ kielâravvimjuávkku moonâi sunnuu rähtim nommâiävtuttâsâid čoođâ. Taas loopân láá listájum nommâavžuuttâsah kuobbâráid. Máhđuliih aalmugnomâttâsah, moh pääcih paldâlâsnommân, láá tavgij siste. Noomâ loopâst koodâ U meerhâš tom, et nommâ lii esken rahtum uđđâ nommâ já A tom, et koččâmušâst lii anarâšâi tubdâm aalmugnommâ kuobbârân. I Boletus – Tatit – Taatih U 1. Boletus edulis – Herkkutatti – Herskutatti U 2. Boletus binophilus – Männynherkkutatti – Peesiherskutatti U 3. Boletus reticulatus – Tammenherkkutatti – Taamiherskutatti U 4. Tylopilus felleus – Sappitatti – Säppitatti U 5. Leccinum versipelle – Koivunpunikkitatti – Suávirušmostatti U 6. Leccinum rufum – Haavanpunikkitatti – Suverušmostatti U 7. Leccinum populinum – Lehtopunikkitatti – Rotorušmostatti U 8. Leccinum vulpinum – Männynpunikkitatti – Pecirušmostatti U 9. Leccinum scabrum – Lehmäntatti – Kusâkuobâr A (~ poccuukuobâr A) 10. Leccinum holopus – Valkolehmäntatti – Vielgiskusâkuobâr U 11. Leccinum variicolor – Nokitatti – Kiepâtatti U 12. Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti U 13. Suillus bovinus – Nummitatti – Kuáccámtatti U 14. Suillus piperatus – Äikätatti – Pippârtatti U 15. Suillus luteus – Voitatti – Vuojâtatti U 16. Suillus grevillei – Lehtikuusentatti – Lostâkuosâtatti U 17. Suillus granulatus – Jyvästatti – Jivestatti U 18. Xerocomus subtomentosus – Samettitatti – Saameettatti U 19. Boletus badius – Ruskotatti – Ruáđitatti U II Agaricales – Helttasienet – Livârkuobbâreh U A Lactarius – Rouskut – Ruávskuh U 1. Lactarius trivialis – Haaparousku – Superuávsku U 2. Lactarius utilis – Kalvashaaparousku – Kuovgissuperuávsku U 3. Lactarius flexuosus – Nurmirousku – Sinoruávsku U 4. Lactarius vietus – Harmaarousku – Ränisruávsku U 5. Lactarius uvidus – Korpirousku – Mecciruávsku U 6. Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku U 7. Lactarius thejogalus – Pikkurousku – Uccâruávsku U 8. Lactarius camphoratus – Sikurirousku – Siikuurruávsku U 9. Lactarius helvus – Lakritsirousku – Lakricruávsku U 10. Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku U 11. Lactarius scoticus – Valkokarvarousku – Vielgissoovsâruávsku U 12. Lactarius pubescens – Villakarvarousku – Ullosoovsâruávsku U 13. Lactarius repraesentaneus – Keltarousku – Fiskisruávsku U 14. Lactarius scrobiculatus – Isovoirousku – Stuorrâvuojâruávsku U 15. Lactarius deterrimus – Kuusenleppärousku – Kuosâleibiruávsku U (kuosâ = gen., kuhes -uo-) 16. Lactarius deliciosus – Männynleppärousku – Peesileibiruávsku U 17. Lactarius turpis – Mustarousku – Čapisruávsku U 18. Lactarius volemus – Kultarousku – Kolleruávsku U 19. Lactarius mitissimus – Oranssirousku – Ruáđiruávsku U 20. Lactarius lignyotus – Nokirousku – Kiepâruávsku U 21. Lactarius fuliginosus – Savurousku – Suovâruávsku U 20. Lactarius mammosus – Kangaspalsamirousku – Kuolbâpalsamruávsku 21. Lactarius glyciosmus – Viitapalsamirousku – Lanjâspalsamruávsku U 22. Lactarius bertillonii – Lehtorousku – Rotoruávsku U 23. Lactarius piperatus – Pippurirousku – Pippârruávsku U 24. Lactarius pargamenus – Maitorousku – Mielkkiruávsku U  Russula – Haperot – Smiäruheh U 1. Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh U 2. Russula intermedia – Koivunlehtohapero – Suávirotosmiäruh, muu iävtuttâs 3. Russula emetica – Tulipunahapero – Ruopsissmiäruh U 4. Russula rhodopoda – Punajalkahapero – Ruopsisjyelgsmiäruh U 5. Russula obscura, rinn. Russula vinosa – Viinihapero – Viinismiäruh U 6. Russula vesca – Palterohapero – Herskusmiäruh U 7. Russula decolorans – Kangashapero – Kuolbâsmiäruh U Sillihaperot: Sildesmiäruheh (Nr. 8 – 10) 8. Russula erythropoda – Kangassillihapero – Kuolbâsildesmiäruh U 9. Russula elaeodes – Vihersillihapero – Ruánáásildesmiäruh U 10. Russula xerampelina – Sillihapero – Sildesmiäruh U 11. Russula integra – Mantelihapero – Mandelsmiäruh U 12. Russula claroflava – Keltahapero – Fiskissmiäruh U 13. Russula cyanoxantha – Kyyhkyhapero – Tuvvásmiäruh U 14. Russula lutea – Munahapero – Manesmiäruh U 15. Russula aeruginea – Koivuhapero – Suáhismiäruh U 16. Russula delica – Suppilohapero – Muldemoivejeijee U 17. Russula adusta – Savuhapero – Suovâsmiäruh U 18. Russula consobrina – Polttiaishapero – Njävlismiäruh U 19. Russula foetens – Haisuhapero – Háisoosmiäruh U Á Hygrophoraceae – Vahakkaat – Kässiheh U 1. Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih U 2. Hygrophorus camarophyllus – Mustavahakas – Čapiskässih U 3. Hygrophorus olivaceoalbus – Harmaakirjovahakas – Räniskiirjâgkässih U 4. Hygrophorus hypothejus – Hallavahakas – Syelnikässih U 5. Hygrophorus agathosmus – Tuoksuvahakas – Opsâkässih U 6. Hygrophorus karstenii – Keltahelttavahakas – Fiskislivârkässih U 7. Hygrophorus melizeus – Koivuvahakas – Suáhikässih U 8. Hygrophorus erubescens – Rusotäplävahakas – Ruostâtiälkkukässih U 9. Camarophyllus pratensis – Niittyvahakas – Nijttokässih U Ä Tricholoma – Valmuskat – Šovkkâheh U (Sujâttem: šoovkâh: ol. gen. -akk. šovkkâh) 1. Tricholoma portentosum – Viiruvalmuska – Särgisšoovkâh U 2. Tricholoma virgatum – Sappivalmuska – Säppišoovkâh U 3. Tricholoma flavovirens – Lehtokeltavalmuska – Rotofiskisšoovkâh U 4. Tricholoma auratum – Kangaskeltavalmuska – Kuolbâfiskisšoovkâh U 5. Tricholoma aestuans – Äikävalmuska – Riččâšoovkâh U 6. Tricholoma nauseosum – Männyntuoksuvalmuska – Peesihajâšoovkâh U 7. Tricholoma columbetta – Silkkivalmuska – Silkkešoovkâh U 8. Tricholoma album – Retikkavalmuska – Reetikšoovkâh U 9. Tricholoma inamoenum – Löyhkävalmuska – Faainâšoovkâh U 10. Tricholoma fulvum – Täplähelttavalmuska – Tiälkkulivâršoovkâh U 11. Tricholoma pessundatum – Pisamavalmuska – Čäimišoovkâh U 12. Tricholoma saponaceum – Suopavalmuska – Saibâšoovkâh U B Tricholomopsis – Lahovalmuskat – Mieskâšovkkâheh U 1. Tricholomopsis rutilans – Purppuravalmuska – Purppuršoovkâh U 2. Tricholomopsis decora – Lahovalmuska – Mieskâšoovkâh U C Lepista – Rusomalikat – Ruáđimalikeh U 1. Lepista nuda – Sinivalmuska – Čuovjisšoovkâh U 2. Lepista nebularis – Härmämalikka – Picemaalik U Č Clitocybe – Malikat – Malikeh U 1. Clitocybe gibba – Suppilomalikka – Pocceemaalik U 2. Clitocybe odora, rinn. Lepista odora – Ruánááhajâmaalik U 3. Clitocybe clavipes – Nuijamalikka – Šluubbukmaalik U 4. Clitocybe dealbata – Myrkkymalikka – Mirkkâmaalik U D Lyophyllum – Kynsikkäät – Kozzâheh U 1. Lyophyllum connatum – Nurmitupaskynsikäs – Sinomiehtâkozzâh U 2. Lyophyllum decastes – Tuhkatupaskynsikäs – Kunnâmiehtâkozzâh U đ Collybia – Juurekkaat – Ruottâsiih U 1. Collybia dryophila – Kalpeajuurekas – Kuokšisruottâsâš U E Megacollybia – Isojuurekkaat – Stuorrâruottâsiih U 1. Megacollybia platyphylla – Isojuurekas – Stuorrâruottâsâš U F Flammulina – Talvijuurekkaat – Tälviruottâsiih U 1. Flammulina velutipes – Talvijuurekas – Tälviruottâsâš U G Marasmius – Nahikkaat – Čevđâstuvah U 1. Marasmius oreades – Nurminahikas – Sinočevđâstâh U 2. Marasmius scorodonius – Laukkanahikas – Siipuulčevđâstâh U H Armillaria – Mesisienet – Mietâkuobbâreh U 1. Armillaria borealis – Pohjanmesisieni – Tavemietâkuobâr U 2. Armillaria cepistipes – Nuijamesisieni – Šluubbukmietâkuobâr U I Laccaria – Lohisienet – Luosâkuobbâreh U 1. Laccaria laccata – Lohisieni – Luosâkuobâr U J Amanita – Kärpässienet – Kiärppáákuobbâreh U 1. Amanita fulva – Ruostekärpässieni – Ruostâkiärppáákuobâr U 2. Amanita crocea – Oranssikärpässieni – Ooraanskiärppáákuobâr U 3. Amanita rubescens – Rusokärpässieni – Ruáđikiärppáákuobâr U 4. Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr U 5. Amanita regalis – Ruskokärpässieni – Ruškiskiärppáákuobâr U 6. Amanita porphyria – Kangaskärpässieni – Kuolbâkiärppáákuobâr U 7. Amanita virosa – Valkokärpässieni – Vielgiskiärppáákuobâr U 8. Amanita phalloides – Kavalakärpässieni – Käviliskiärppáákuobâr U 9. Amanita citrina – Keltakärpässieni – Fiskiskiärppáákuobâr U 10. Amanita pantherina – Pantterikärpässieni – Pantterkiärppáákuobâr U K Macrolepiota – Ukonsienet – Äijihkuobbâreh U 1. Macrolepiota procera – Ukonsieni – Äijihkuobâr U 2. Macrolepiota rhacodes – Akansieni – Áhukuobâr U L Clitopilus – Jauhosienet – Jávvukuobbâreh U 1. Clitopilus prinulus – Jauhosieni – Jávvukuobâr U M Pluteus – Lahorusokkaat – Mieskâruáđiheh U (Sujâttem: ruáđih: ol. gen-akk. ruáđđih) 1. Pluteus atricapillus – Koivulahorusokas – Suáhimieskâruáđih U N Entoloma – Rusokkaat – Ruáđiheh U 1. Entoloma eulividum – Isorusokas – Stuorrâruáđih U Agrocybe – Piennarsienet – Kuorâkuobbâreh U 1. Agrocybe praecox – Kesäpiennarsieni – Kesikuorâkuobâr U O Pholiota – Helokat – Šiäráneh U 1. Pholiota alnicola – Leppähelokka – Leibišiäráán U 2. Pholiota squarrosa – Pörhösuomuhelokka – Čikâlâsšiäráán U P Kuehneromyces – Kantosienet – Čuoldâkuobbâreh U 1. Kuehneromyces mutabilis – Koivunkantosieni – Suávičuoldâkuobâr U 2. Galerina marginata – Myrkkynääpikkä – Mirkkânääpih U 3. Gymnopilus penetrans – Kangaskarvaslakki – Kuolbâriččâkappeer U Q Inocybe – Risakkaat – Loccâkuobbâreh U 1. Inocybe fastigiata – Suippurisakas – Čuhâloccâkuobâr U 2. Inocybe geophylla – Valkorisakas – Vielgisloccâkuobâr U R Rozites – Kehnäsieni – Juármukuobâr ja Phaeolepiota – Kultasieni – Kollekuobâr 1. Rozites caperatus – Kehnäsieni – Juármukuobâr U 2. Cortinarius laniger – Valkovillaseitikki – Vielgisulloseitik U 3. Phaeolepiota aurea – Kultasieni – Kollekuobâr U S Cortinarius – Seitikit – Seitikeh U 1. Cortinarius semisanguineus – Verihelttaseitikki – Vorrâlivârseitik U 2. Cortinarius sanguineus – Veriseitikki – Vorrâseitik U 3. Cortinarius traganus – Haisuseitikki – Háisooseitik U 4. Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik U 5. Cortinarius evernius – Sinisukkaseitikki – Čuovjissukkáseitik U 6. Cortninarius brunneus – Karhunseitikki – Kuobžâseitik U 7. Cortinarius armillatus – Punavyöseitikki – Ruopsispovijseitik U 8. Cortinarius triumphans – Monivyöseitikki – Maaŋgâpovijseitik U 9. Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik U 10. Cortinarius rubellus – Suippumyrkkyseitikki – Čuhâmirkkâseitik U 11. Cortinarius limonius – Laakamyrkkyseitikki – RáptumirkkâseitikU 12. Cortniarius gentilis – Keltavyöseitikki (Paldâlâsnommâ: Kangasmyrkkyseitikki) – Fiskispoovijseitik U; Suomâkielâst taan kuobbâr nommâ lii esken palij muttum: majemui tutkâmušâi mield kuobâr ij lah mirhâlâš tego taan räi lii nobdum. Š Paxillus – Pulkkosienet – Puolikkuobbâreh U 1. Paxillus involutus – Pulkkosieni –Puolikkuobâr U 2. Paxillus atrotomentosus – Samettijalka – Saameetjyelgi U T Gomphidius ja Chroogomphus – Nuljaskat – Njulčâheh U 1. Gomphidius glutinosus – Limanuljaska – Njivlenjuulčâh U 2. Chroogomphus rutilus – Rusakkonuljaska – Ruškenjuulčâh U U Stropharia – Kaulussienet – Siäpulâskuobbâreh U 1. Stropharia hornemannii – Isokaulussieni – Stuorrâsiäpulâskuobâr U 2. Stropharia aeruginosa – Viherkaulussieni – Ruánáásiäpulâskuobâr U V Hypholoma – Lahokat – Mieskâduvâh U 1. Hypholoma capnoides – Kuusilahokka – Kuosâmieskâdâh U 2. Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh U 3. Hypholoma sublateritium – Punalahokka – Ruopsismieskâdâh U X Agaricus – Herkkusienet – Herskukuobbâreh U 1. Agaricus bisporus – Viljelyherkkusieni – Viljâlemherskukuobâr U 2. Agaricus sylvicola – Kuusiherkkusieni – Kuosâherskukuobâr U 3. Agaricus arvensis – Peltoherkkusieni – Piälduherskukuobâr U 4. Agaricus silvicola – Anisherkkusieni – Anisherskukuobâr U 5. Agaricus silvaticus – Tapionherkkusieni – Mecciherskukuobâr U Y Coprinus – Mustesienet – Lekkâkuobbâreh U 1. Coprinus comatus – Suomumustesieni – Čuomâlekkâkuobâr U 2. Coprinus atramentarius – Harmaamustesieni – Ränislekkâkuobâr U 3. Coprinus micaceus – Kiillemustesieni – Kildoslekkâkuobâr U III Gasteromycetes – Kupusienet – Vättikuobbâreh U 1. Lycoperdon perlatum – Känsätuhkelo – Mäinisuovâkuobâr U 2. Lycoperdon pyrifome – Ryhmätuhkelo – Čuurâsuovâkuobâr U 3. Lycoperdon excipuliformis – Nuijakuukunen – Šluubbuksuovâkuobâr U 4. Bovista nigrescens – Nurmimaamuna – Stáálupurssâ A (~ stáálujávvusekkâ, stálukuobâr, stálukáálgu kunnâsekkâ, spappâ ~ spabbâ, kieddispabbâ, pođgee, suovâkuobâr, arvekuobâr, arvespabbâ A) IV Aphyllophorales – Kääväkkäät – Čánásiih U A Albatrellus – Käävät – Čánáh A 1. Albatrellus ovinus – Lampaankääpä – Saavzâčááná U 2. Albatrellus confluens – Typäskääpä – Haŋkkâčááná U  Hydnum – Orakkaat – Säggikuobbâreh U 1. Hydnum repandum – Vaaleaorakas – Kuovgissäggikuobâr U 2. Hydnum rufescens – Rusko-orakas – Ruškissäggikuobâr U 3. Sarcodon imbricatus – Suomuorakas – Čuomâsäggikuobâr U Á Cantharellus – Vahverot – Ciärkuheh U 1. Cantharellus cibarius – Keltavahvero eli kantarelli – Fiskisciärkuh U (~ fiskiskuobâr; kevttum oppâkirjeest) 2. Hygrophoropsis aurantiaca – Valevahvero – Kielesciärkuh U 3. Craterellus cornucopioides – Mustatorvisieni – Čapispocceekuobâr U 4. Cantharellus tubaeformis – Suppilovahvero – Paskosciärkuh U 5. Cantharellus aurora – Kosteikkovahvero – Nješšiciärkuh U 6. Leotia lubrica – Rustonupikka – Čovârriävnuáivi U Ä Ramaria – Haarakkaat – Syerikuobbâreh U 1. Ramaria flava – Keltahaarakas – Fiskissyerikuobâr U 2. Calocera viscosa – Keltasarvikka – Fiskisčuárvihâš U 3. Sparassis crispa – Kurttusieni – Ružžekuobâr U V Ascomycetes – Kotelosienet – Skuáppukuobbâreh U A – Maljakkaat – Näpihááh U 1. Peziza badia – Maksamaljakas – Vuoivâsnäpihâš U 2. Aleuria aurantia – Oranssimaljakas – Ooraansnäpihâš U  Morchella – Huhtasienet – Viermikuobbâreh U 1. Morchella conica – Kartiohuhtasieni – Lávulâhviermikuobâr U Á Gyromitra – Korvasienet – Peljikuobbâreh U 1. Gyromitra esculenta – Korvasieni – Peljikuobâr U 2. Gyromitra gigas – Lehtokorvasieni – Rotopeljikuobâr U 3. Discina perlata – Laakakorvasieni – Ráptupeljikuobâr U 4. Gyromitra infula – Piispanhiippa – Čiehâkappeer U 5. Gyromitra ambiqua – Pohjanpiispanhiippa – Tavečiehâkappeer U Kuvatekstit: Kuva Kuobbâreh 002: Leccinum – Punikkitatti – Rušmostatti Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 004: Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 008: Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 011: Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 016: Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 017: Hydnum – Orakas – Säggikuobâr Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 019: Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 020: Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 021: Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 023: Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih Kove: Pertti Turunen Kuva Kuobbâreh 027: Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh Kove: Pertti Turunen Kuobârkalender Kuobbâreh iä lah kuullâm tovlái anarâšâi purrâmušpiävdán, mii čielgee tom, et kuobbârijn iä ovdil lah lamaš noomah. Ulmuuh láá annaam taid kusâi já poccui purrâmuššân. Čááná lii lamaš uápis nommâ, mut ij totkin lah čujottâm mongin tiätušlaajân. Áinoo tobdos kuobâršlaajâ, moos láá lamaš eenâb-uv aalmugnoomah, lii stálupurssâ, Bovista nigrescens, suomâkielân nurmimaamuna. Noomah poccuukuobâr já kusâkuobâr sättih leđe taatij almosnomâttâsah, tiätušlaajâi noomah teikâ jo puoh tagarij kuobbârij almosnomâttâsah, maid poccuuh já kuusah láá puurrâm. Tááláá ääigi sämmiliih-uv láá jođeškuáttám kuobârmeecist, nuuvt et ton-uv tááhust lii pyeri tiettiđ kuobbârij noomâid meiddei sämikielân. Anarâškielâst mikrokuobbâreh tego kuoppuuh já hijváh, láá ain nomâttáá ige toi noomâtmân lah vala lamaš tárbugin. Kuobârsuuvah láá stuárráh, ige vijđes suuvâid lah máhđulâš kieđâvuššâđ taan kalender siijđoin. Tondiet jyehi mánuppajan lii väljejum mánuppaje kuobâr. Taah láá iänááš väljejum ton mield, kuás toh kávnojeh meecist. Nube tááhust kalenderân láá väljejum mudoi tobdos šlaajah. Kalender loopâst lii nommâlisto, mast láá Suomâ táválumos meccikuobbâreh já toi sämikiel noomah. Šlaajah láá väljejum kuobârkiirjijn, moin tehálumos lii lamaš Järvinen – Kosonen – Joutjärvi: Parhaat ruokasienet ja maukkaimmat sieniherkut (WSOY 2003). Taan kalenderist láá kevttum mánuppaje kuobbârist siämmáálágán čielgiittâsah ko oovdeld mainâšum kuobârkirjeest-uv. Siämmááh meerhah láá meiddei nommâlistoost kalender loopâst. Herskulâš puurrâmkuobâr Šiev puurrâmkuobâr F Šiev puurrâmkuobâr vuoššâm teikâ tuoldiittem maŋa Purâttettee F Purâttettee tuoldiittem teikâ vuoššâm maŋa F Purrâmuššân heiviimettum F Koddee mirhâlâš, rievtislágán kieđâvuššâm maŋa herskulâš puurrâmkuobâr Mirhâlâš Čuuvtij mirhâlâš Koddee mirhâlâš Kuobbârij nommâpargo lii iänááš porgum anarâškielâ ollâopâttâhuápui algâttem ohtâvuođâst ive 2000. Talle kuobbârij noomâi rähtim lâi Ritva Kangasniemi já Petra Kuuva hárjuttâspargon. Sunnuu viššâlvuođâ keežild mist láá tääl noomah Suomâ táválumos kuobbâráid. Lieggâ kijttoseh sunnui nommâiävtuttâsâi rähtimist! Anarâškielâ ravvimjuávkku, moos kuleh muu lasseen Ilmari Mattus, Matti Morottaja, Petter Morottaja já Ella Sarre, lii moonnâm nommâiävtuttâsâid čoođâ, já lopâlávt kuobbâreh láá finnim noomâs eidu kielâravvimjuávhu avžuuttâsâst. Taan kalender rähtimân lep finnim iše Suomâ luándutieđâlâš kuávdášmuseo museomiäštárist FM Pertti Salost. Sun lii išedâm mánuppaje kuobbârij valjiimist, išedâm kietâčalluin já kuvvim kalenderân väljejum kuobbârijd. Sunjin lieggâ kijttoseh! Marja-Liisa Olthuis Čielgiittâsah Reseptijn kevttum mitoh: dl = desilitter gr = grammi mp = mälipastem tp = tejâpastem Kuobbâr uásih: Kuobbârij uásih láá esken palij finnim noomâs. Kuobbârist láá kappeer já jyelgi, moid lii uápis já čielgâ vaastâ sämikielâst. Kuobbârist láá livvâreh, suomâkielân heltat (ol. liivâr: livvâr), moh uáinojeh kappeer vuoluupeln teikâ taatijn láá piilih. Máldu-sääni lii kuobârtutkâmist esken anon valdum sääni, já tot meerhâš kuobbâr “piärgu”, suomâkielân malto. Ruávskuin vuod kolgá tuáijimsaajeest mielhi sullâsâš kolgos, mon lep kočodâm miälhusčääccin. UĐĐÂIVEMÁÁNU 2007 Stáálupurssâ (Bovista nigrescens, suomâkielân nurmimaamuna) Stáálupurssâ, suomâkielân nurmimaamuna, lii áinoo kuobâr, moos láá lamaš ennuv anarâškiel noomah. Taat kuobâr lii väljejum kalenderân eidu ton tobdosvuođâ keežild. Tovlááh anarâšah láá tubdâm tom meiddei noomáin stáálu jávvusekkâ, stálukuobâr, stálukáálgu kunnâsekkâ, suovâkuobâr, pođgee, arvekuobâr já arvespappâ. Kuobbârân iä lah kuittâg muu tiäđui mield ovtâstittum magarehkin oskomušah, já tondiet lii vaigâd tiettiđ, mondiet taan kuobbâr nommâ labdas eidu stáálun. Noomah suovâkuobâr já pođgee lává iberdetteeh: kiibâ ij liččii motomin tuolmâstâm stálupuursâ oolâ eidu tondiet, et tast kirdel olgos ränis suovâ. Amahân te siämmáá suujâ tiet stáálust-uv lii lamaš kunnâsekkâ já jávvusekkâ. Stáálu jáávuh sattii pyereest-uv leđe váhá čápudâm. Kuobbârist pođgesteijee suovâ šadda tast, ko puáris kuobbâr siiskiš muttoo ruškisränis iđoskovjân, mii kirdá olgos kuobbâr čookán šaddee rääigist teikâ talle ko kuobbâr oolâ tuolmâst. Noomah arvekuobâr já arvespappâ poođižeh tast, et puoh kuobbâreh, ij tuš stáálupurssâ, iteh arve maŋa. Stáálupurssâ lii uccâ, jurbâ kuobbârâš, mast lii tuš kappeer ige ollágin jyelgi. Kuobbâr lyeddejeijee lii 2 – 5 cm, enâmustáá suullân 8 cm:d. Nuorâ kuobâr lii juurbâs tego pállu, mut puárrásub kuobbârist kappeer häämi muttuuškuát episymmetrisubbon. Nuorâ kuobbâr ase lii vielgâd, mut puáris kuobbârist asekerdi láppoo, já uáinusân puátá asettes já cuozânálásâš tevkisruškis siiskiš. Eidu nuorâ vielgismáldusâš kuobbâreh láá-uv šiev puurrâmkuobbâreh. Jis stáálupuursâ siiskiš lii jo šoddâm fiskâdin teikâ čápudâm já timánâm, kuobâr ij innig puurât. Stáálupurssâ puáráásm huápust nuurrâm maŋa, já tondiet tom kalga-uv rähtiđ purrâmuššân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Jieŋâskääpist-uv tot siäilu pillâšuuhánnáá tuš motomijd tiijmijd. Stálupuursâ árvu purrâmušpeevdist lii ain ucce, veik kuobâr lii-uv merkkejum kuobârkiirjijn kuovttijn tasnijn šiev puurrâmkuobârin. Stálupuursân čokkâsuvveh älkkeht puohlágán tuolvah, nuuvt et tom ij koolgâ nuurrâđ tagarijn soojijn, kost lii jotolâh teikâ mudoi nyeskidum piirâs. Táválávt stálupuursâid kávná šoddâmin niijtoin, kiedist já sino alne. Kuobbâr smakkâ lii läivi. Stálupuursâid puávtáččij kevttiđ purrâmušpeevdist veik herskukuobbârij saajeest, ko peri muštá leđe häppil tai vaalmâštmist. KUOVÂMÁÁNU 2007 Ruopsiskiärppáákuobâr (Amanita muscaria, suomâkielân punakärpässieni) Kiärppáákuobbârij suuvâst (Amanita) puoh tobdosumos šlaajâ lii ruopsiskiärppáákuobâr. Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost (1991) tast lii kevttum nommâ mirkkâkuobâr, mii lii iberdettee, tastko tot lii Suomâst pyereest tubdum mirhâlâš kuobâr. Veik ulmuid taat kuobâr lii mirhâlâš, poccuuh liijká tom poreh. Kuobbârist láá maaŋgâlágán miirhah, moh vaikutteh ulmuu kuávdášniärvdádâhân. Miirhâin uási tuššâd seelâid ulmuu roopâst. Uási vuod toovât semitile, toske tobdoid já illáeellim. Vala 1950-lovvoost Suomâst motomeh onnii kuobbâr purâttetten rievtislágán kieđâvuššâm maŋa, mut tááláš tutkâmuš ij innig lah siämmáá uáivilist. Miirhah kale kásáneh čáácán já toin naalijn mirkkâmeeri ucco, mut miirhâid ij finnii ollásávt meddâl kieđâvušmáingin, já tondiet ruopsiskiärppáákuobbâr ij koolgâ kevttiđ puurrâmkuobârin. Eidu semitile tovâttem tiet Tave-Ameriikast, Tave-Euroopast já Aasiast ruopsiskiärppáákuobâr lii kevttum narkotijkkâamnâsin, mut ulmuuh láá jáámmám ton kevttimân. Maaŋgâ kielâst já siämmáánáál tieđâlâš noomâst kuobbâr nommâ labdas kiärppáid. Taat šadda tast ko tovle Suomâst já Ruotâst ruopsiskiärppáákuobâr lii kevttum kiärppái koddemân. Kiärppáákuobârpitáh vuáššojii mielhist, já taan mirkkâmielhi juuhâm maŋa kiärppááh vissásávt jammii. Ruopsiskiärppáákuobâr lii mučis kuobâr. Ton kappeer itá enâmist uáinusân vistig mottoom seenti stuárrusâš kuovgis pállun, mon ase lii tego vielgis suvrâmijgijn teikâ muotâčolmijgijn hervâttum. Motomin arve sáttá škuljiđ puoh taid šoddâmpasâttâsâid meddâl kappeer alne. Ko kuovgis pállu šadda já lekkâs kaperin, ase vyelni itá kuobbâr olmâ, šerisruopsis ivne. Ruopsis ase vyelni lii uáinusist fiskâd-uv, mii motomin uáinoo kaperist nubben ivnen. Kuobbâr livvâreh láá vielgâdeh já čielgâsávt uáinusist. Jyelgi lii styeres, já motomin tot sáttá šoddâđ 20-senttižžân. Tot lii vielgâd, já tast hiäŋgáá hervân vielgis riegis teikâ ton pasattâsah. Jyelgi vyelemus uási lii kossuv, siipuul nálásâš já tot lii tuupâ siste. Kuobâr šadda soovij já kuosâi skipárin meecijn, luoddâpellâst já šiljoost-uv. NJUHČÂMÁÁNU 2007 Haŋkkâčááná F() (Albatrellus confluens, suomâkielân typäskääpä) Haŋkkâčááná lii finnim noomâs šoddâmvyevis mield ađai tast, et tot šadda stuorrâ haŋkkân. Ton šaddokuávlun láá kuácceemeecih, kost šaddeh ennuv siähtáleh. Kuobâr lii táválâš ubâ enâmist. Järvinen –Kosonen – Joutjärvi kuobârkirje (2003) ana haŋkkâčááná purrâmuššân heiviimettum kuobârin, ko vuod Mauri Korhonen (1999) ana tom purâttetten tuoldiittem maŋa. Veik kuobbârist lii heeđâlmhaajâ, mii suullân koččo keččâlistiđ tast pitá, máávus tááhust kuobâr lii pišker. Piškervuotâ tobdoo vala eenâb puáris kuobbârijn, nuuvt et jis taid porá, kalga tondiet valjiđ aaibâs nuorâ kuobbârijd, moi smakkâ lii lääivib. Mauri Korhonen mield olmâ kieđâvuššâm maŋa haŋkkâčáánáid puáhtá rähtiđ maaŋgânáál purrâmuššân. Puurrâmkuobârin haŋkkâčáánást ij kuittâg lah meendugin stuorrâ árvu. Meecist jođedijnis kuobârnorree vissásávt-uv kávná kooris siis čuuvtij njálgásub kuobbârijd ko haŋkkâčáánáid. Haŋkkâčááná puáhtá sehhiđ saavzâčáánán (Albatrellus ovinus, suomâkielân lampaankääpä), mii lii njaalgâ, kuulmâ tääsni puurrâmkuobâr. Iärrun lii tot, et haŋkkâčááná lii ivnees peeleest váhá ruopsâdub ko saavzâčááná. Já majemustáá iäru huámmáš mälistem ohtâvuođâst: ko haŋkkâčááná lieggee, tot muttoo ruopsisruškâdin, ko vuod saavzâčááná muttoo fiskâdin teikâ ruánáásiähá fiskâdin. Tovle haŋkkâčááná lii kevttum talhâsin: ulmuuh láá kiävttám tom jávvun mottoomlágán desinfistemamnâsin haavij tipšomist. CUÁŊUIMÁÁNU 2007 Hajâšoovkâh (Tricholoma matsutake, paldâlâsnommâ T. nauseosum, suomâkielân tuoksuvalmuska, kuobbârist meiddei kevttum nommâ männyntuoksuvalmuska) Hajâšovkkâh tieđâlâš nommâ Tricholoma matsutake lii esken tai aigij valdum anon. Maaŋgâin kuobârkiirjijn tieđâlâš nommân kiävttoo taan paldâlâsnommâ Tricholoma nauseosum. Järvinen – Kosonen – Joutjärvi kuobârkirjeest kuobbârist kiävttoo suomâkiel nommâ männyntuoksuvalmuska, mut virgálâš nommâavžuuttâs lii kuittâg kuobbârist ovdil-uv oinum nommâ tuoksuvalmuska. Taan noomâ myenster mield lii rahtum meiddei kuobbâr anarâškiel nommâ. Hajâšoovkâh šadda ubâ Suomâst, mut tot lii táválub Tave-Suomâst. Mäddin taat kuobâr lii uáli jo härvinâš. Tot šadda čunoisoojijn pecikuolbânijn. Ko tot šadda tuš pááihui, tot kiävttoo tondiet uccáá puurrâmkuobârin, veik tot lii-uv kuulmâ tääsni puurrâmkuobâr. Tot lii stuorrâ kuobâr, mast lii ennuv purrâmuš, tom lii älkkee tubdâđ já tast lii vuáimálâš, šiev smakkâ. Kuobâr siäilu meiddei uáli pyereest ige tom taarbâš mahten kieđâvuššâđ muuneeld. Tom puáhtá kevttiđ siämmáánáál ko eres-uv läivis kuobbârijd. Kuobbâr lii älkkee tubdâđ ton viehâvis, njaalgâ haajâst. Ton kappeer lii koovvâr já assaasmáldusâš. Kappeer aaseest láá stuorrâ, ruopsisruškis čuomah. Livvâreh láá vielgâdeh. Nuorâ kuobbârist jyelgi já kappeer roobdâ kooskâst lii livvârijd luávdee syeji, mast páácá juálgán uvjáás riegis, ko jyelgi šadda. Jyelgi lii täsivávt kossuv já ruškistiälkkusâš. Vielgis máldu lii assaa já tast lii läivis smakkâ. Haajâ eromâšávt puáris kuobbârist lii heđâlmân sulâstittee. VYESIMÁÁNU 2007 Peljikuobâr F (Gyromitra esculenta, suomâkielân korvasieni) Peljikuobbârist lii jiešlágán, njaalgâ haajâ. Veik kuobbâr haajâ ávžoo-uv keččâlistiđ tast pitá, kalga mušteđ, et njuoskâsin tot lii varâlâš já koddee mirkkâkuobâr. Rievtislágán kieđâvuššâm maŋa tast šadda stuorrâ hersku, veik motomeh iä valagin tuostâ tom puurrâđ. Njuoskâ kuobbârist lii gyromitriin-mirkkâ, mii tuššâd ulmuu sellâkođos. Mirkkâ láppoo, ko kuobbâr kieđâvuš rievtisnáálá. Järvinen – Kosonen – Joutjärvi kuobârkirje ávžoo vuoššâđ peljikuobbârijd kuohtii čääsist (kuábbáá-uv vuošâmân 1 kg kuobbâreh, 5 litter čääci). Kuobbârijd ferttee kuohtui kerdij tipteđ tuoldâđ ucemustáá vittâ miinut. Kuohtui vuoššâmkerdij maŋa kuobbârijd kalga pyereest škuljiđ. Motomeh vyeših kuobbârijd visesvuođâ tiet vala kuálmád-uv keerdi. Vuoššâmčáácán káássán mirkkâ, nuuvt et puoh vuoššâm- já škuljimčaasijd kalga leškiđ meddâl, ige taid uážu kevttiđ määlistmân. Siämmáá tehelâš lii meiddei putestiđ pyereest peljikuobbârij kieđâvušmân kevttum liitijd já niijbijd. Vuoššâm ääigi kalga piegguuttiđ vuoššâmviste pyereest, tastko mirkkâ lievlist ááimun-uv. Stuárráábijd kuobârmeerijd lii pyeri vuoššâđ olgon veik stuorrâ pääđist. Peljikuobbâreh šodâškyetih mäddin jo cuáŋuimáánust, mut tai pyeremus kavnâmäigi lii vyesimáánu. Tavveen šaddoäigi álgá motomin esken kesimáánu aalgâst. Peljikuobbâreh šaddeh čunoiponnásâš kuácceemeecijn já siähálâsmeecijn. Kuobâr šadda mielâstis cyevkkejum enâmijn tego meccityejimašinijn pááccám kiäinui alne, čuollâmsoojijn já meccipuálukuávluin. Motomin toh šaddeh meiddei luánduviđá soojijn eres vyelišaddoduv juávhust. Peljikuobbârijd lii maŋgii vaigâd aiccâđ šaddosajestis, mut ko taid kávná, toh sättih kavnuđ siämmáá saajeest ennuv-uv. Kuobbâr kappeer lii táválávt 5 – 12 cm stuárusâš, mut motomin tot šadda 15 cm kobdosâžžân-uv. Ivne tast lii maaŋgâlágán ruškâd: kuovgisruškâd, fiskissiähá ruškâd, ruopsisruškâd, tevkisruškâd, tevkis lila teikâ tot puáhtá leđe čapislágán-uv. Máhđulávt puolâšiijah vaikutteh iivnán. Kappeer lii ruámšáá, váhá siämmáá hámásâš ko vuoiŋâšeh, mut jyehi kuobbâr kappeer lii jiešlágán, iäge kyehti siämmáálágán kappeer ubâ kavnuugin. Peljikuobâr kulá skuáppukuobbâráid (suomâkielân kotelosienet), main iä lah livvâreh teikâ piilih. Siiskišuási lii kuovgâd teikâ räänis já tast láá vuáguh. Kappeeruási vyeliroobdah láá šoddâm juálgán kiddâ. Aaseest já ruámšáás kaperist láá táválávt čunnuuh, maid lii pyeri putestiđ jo nuurrâm ääigi. Jyelgi lii kossuv, uánihâš já episymmetrisâš. Ivne tast lii ruškâd, beige teikâ lila. Jyelgi vyeliuási lii maŋgii čunnui siste, já jyelgist šaddeh motomin näämih já siähtáleh. KESIMÁÁNU 2007 Fiskissmiäruh (Russula claroflava, suomâkielân keltahapero) Vuosmuid fiskissmiäruhijd puáhtá kavnâđ jo koskâkeesi. Tot lii táválâš ubâ enâmist mut oro liijká-uv lemin váhá härvinub Tave-Suomâst ko mäddin. Tot šadda soovij skipárin lahtâ siähálâsmeecijn. Fiskissmiäruh lii suoivuus meecij šerisfiskis čuovâ. Nuorâ kuobbâr kappeer lii sitrunfiskâd, mut puáris kuobbârist tot lii čuuvtij čuárgudâm. Enâmist iđedijnis fiskissmiäruh lii čummâkappeersâš kuobâr. Šodâdijnis kaperân teddâšuvá kyeppi. Livvâreh láá aalgâst vielgâdeh, já puáris kuobbârist toh muttojeh fiskâdin já ruškistiälkkusâžžân. Jyelgi lii kossuv já vielgâd. Máldu lii vielgâd, pähkinsmakkâsâš. Fiskissmiäruh lii oonnum herskulâš puurrâmkuobârin, já tot lii šiev kävppikuobâr. Tot lii aromisâš kuobâr, mii heivee tagarin purrâmuššáid. Hyenes peellin tast lii tot, et kuobbâr kuoskâttâldijn tot muttoo älkkeht räänisin, já mudoi-uv toos puátih älkkeht suovsah. Jis sáttoo kavnâđ šiev, suovsâttes kuobbârijd, te tain puáhtá rähtistiđ veik pánnukááhu. Pánnukákku lii meiddei njäälgis eres-uv kuobbârijgijn. Fiskissmiäruhpánnukákku Tarbâšeh: 2 dl mielkki 2 dl loppimmielkki 2 mane 1 dl nisujáávuh 3/4 tp säältih 1 tp roseepippâreh 3 dl smiäruheh 100 gr peekoon (~ kiŋkku, vuástá teikâ suovâkyeli) 1 uccâ siipuul Hervân persiljá Mitted náápán mielhi já loppimmielhi. Siävut toos moonijd, jáávuid já njaddoid. Lasseet siemin pittáid čuoppum smiäruhijd, peekoon já siipuul. Peekoon saajeest puávtáh kevttiđ meiddei kiiŋku, vuástá teikâ suovâkyele. Leškii tääigi vuoidum, stuorrâ piirakvuormân. Piejâ oolâ kuškâdum persiljá. Pase pánnukááhu uuvnâ vyeliuásist 225 ceehist suullân tijmepele tassaaš ko pánnukááhu ase lii finnim mučis ruškis ivne. Herskustâl ovdâmerkkân eehidpittán salaattáin. SYEINIMÁÁNU 2007 Peesirušmostatti (Leccinum vulpinum, suomâkielân männynpunikkitatti) Jis poccust koijâdičij mielâpurrâmušâid, te tot vissásávt valjiiččij ohtân mielâpurrâmuššân rušmostaatijd. Toh láá šiev puurrâmkuobbâreh ulmui-uv. Njuoskâ kuobbârijn herkkičuávjásiih sättih finniđ čuávjitoppiittuv, mut passeem teikâ vuoššâm maŋa toh kale láá pyereh já njálgáh. Rušmostaatijn kannat valjiđ purrâmuššân nuorâ kuobbârijd já tuše tai kappeeroosijd. Jyelgi lii siđhes ige tot tondiet nuuvt pyereest puurât. Kuobbârijd puáhtá pieijâđ seeilân veik puolâščuukán teikâ kuškâdiđ taid. Rušmostaatij šaddopaje álgá jo syeinimáánust. Säämist táválumos rušmostatti oroččij lemin peesirušmostatti, já eidu tondiet tot lii väljejum syeinimáánu kuobârin. Peesirušmostatti lii stuorrâ veeškiruškis tatti. Noomâs mield tot šadda peesij skipárin. Ton kappeer lii 10 – 20 cm:d kubduv. Ton vyelni láá ränisvielgis piilih. Jyelgi lii kukke, koorâs já vielgâd. Jyelgi nämitiepih láá vistig vielgisränisivnásiih já maŋeláá tevkis ränisruškâdeh teikâ čappâdeh. Kuobbâr máldu lii sävri, vielgâd já čuoppâmsoojijn ruápsájeijee. Taat ij kuittâg mahten vaikut kuobbâr máávun. Keččâlbâ tun-uv poccui já kusâi stuorrâ heersku veik patoŋkileeibi teevdân! Tarbâšeh: 1 patoŋkileibi 400 gr (rušmos)taatih 2 pp oljo 200 gr pitážin čuoppum suovâpiärgu teikâ suovâkiŋkku 3 mp nisujáávuh 2 dl čääci 1 mp soijakastik 1 dl lahcâ 1 tp basilika 1 tp persiljá čapispippâreh (säältih máávu mield) Oolâ: 100 gr vuástávaskos Piejâ uuvnâ lieggâniđ, 225 cekkid. Luoddii patoŋkileeibi. Ruugâ tast siskii meddâl já vuorkkii tom. Tarbâšah tom maŋeláá reseptân. Teevdâ: Ruškist taatijd keppâsávt oljoost. Lasseet tattipáánun suovâpiärgu- teikâ kiŋkkupittáid já ruškist vala ucánjihhii. Lasseet nisujáávuid já tastmaŋa čääsi, soijakastik teikâ HP-kastik já laavcâ ain ucánjihhii leškiistmáin já muivii ubâ ääigi pyereest. Muálust páánun esken vyerkkejum leeibisiskii. Tipte tevduu tuoldâđ uccâ liegâsvuođáin suullân vaartâ. Laaseet njaddoid. Keččâl, lii-uv mááhu pyeri. Leevât tevduu patoŋkij siisâ. Piejâ tevduu oolâ vala vuástávaskos. Tipte patoŋkijd possuđ uuvnâst suullân 10 minuttâd tassaaš ko vuástá lii finnim mučis, ruškis ivne. PORGEMÁÁNU 2007 Soovsâruávsku F (Lactarius torminosus, suomâkielân karvarousku) Soovsâruávsku lii táválâš ubâ Suomâst já tot šadda soovij skipárin. Ton pyeremuuh šoddâmmánuppajeh láá porge- já čohčâmáánu, já motomij čoovčâi tot lii valjaasšaddosâš kuobâr. Siämmáásullâsiih kuobbâreh láá vielgissoovsâruávsku já ullosoovsâruávsku, mut toh láá ucebeh já kuovgisruopsâdeh, motomin masa jo vielgâdeh. Táid-uv šlaajâid puáhtá kevttiđ siämmáánáál ko soovsâruávskuid. Soovsâruávskust lii viehâvis, piškeris smakkâ, mii láivu vuoššâm ääigi, já tondiet tot lii purâttettee esken tuoldiittem maŋa. Kuobârkirjeh rävvejeh-uv vuoššâđ soovsâruávskuid 5 – 10 minuttâd, mon maŋa taid puáhtá kevttiđ purrâmuššáid teikâ siäiluđ salttiimáin. Oovtâ soovsâruávskukiilu vuošâmân lii pyeri kevttiđ kulmâ litter čääsi. Kappeer lii táválávt 6 – 12 cm kobdosâš, mut motomin tot šadda vala-uv stuárráábin. Ton ase lii ruávis já ivne piärguruopsâd. Nuorâ kuobbârij kappeer lii čummâuáivág, kuobbâr roobdah láá siisâ punjâgâm já aaseest vuáttojeh tevkis stielâseh. Puárrásub kuobbâr kaperist lii távjá räigi, mii juátkoo juálgán. Roobdâin hiäŋgájeijee soksâmeh uáinojeh šievnáál nuorâ kuobbârijn, já toh láá-uv taan šlaajâ šiev tobdomeerhah. Livvâreh láá kuovgisruopsâdeh. Ruopsisruškis jyelgi lii táválávt uánihâš, täsivávt kossuv já vuovdân. Mááldu čuoppâmsoojijn kuášku putesvielgis “mielkki”, miälhusčääci, mii lii ruávskui šiev tobdomerkkâ. Jis kávná soovsâruávskuid, tain puáhtá kieđâvuššâm maŋa rähtiđ veik njaalgâ kuobârsaalaat, mii lii pyeri vohvelijgijn. (Reeseept kalender loopâst.) Já veik ij lijkkuuččiigin kuobbârijn, vohveleh láá kuittâg hirmâd njálgáh, já taid kannat keččâliđ! ČOHČÂMÁÁNU 2007 Syelnikässih (Hygrophorus hypothejus, suomâkielân hallavahakas) Syelnikässih lii ubâ enâmist uáli táválâš kuobâr, mii itá esken vuosmui puolâšiijâi maŋa. Tot lii uccâ, ruánáá- teikâ ruškissiähá kuobbârâš, mii lii uáli jo njivláá. Ton maŋesčoovčâ šaddoääigist lii tot šiev peeli, et kuobbârân iä älkkeht puáđi suovsah. Pyeremuuh mánuppajeh taan kuobbâr kavnâmân láá čohčâ-, roovvâd- já skammâmáánu, mut jis tälvi maŋŋaan, mäddin taid kuobbârijd kávná vala ovdil juovlâi-uv. Já nube tááhust, jis tälvi puátá tolebiššáá, tot sáttá tuššâdiđ kuobbâr ubâ tonihásii šaddovalje. Syelnikässih lii herskulâš puurrâmkuobâr, mon ij taarbâš kieđâvuššâđ mahten ovdil mälistem. Máávus tááhust tot lii läivis, njaalgâ puurrâmkuobâr. Áinoo hyenes peeli lii tot, et kuobbârijd lii áijáá putestiđ njivleest. Nube tááhust njivleasan tarvaneh älkkeht puohlágán lyeneh. Nuorâ kuobbârist lii čummâ- teikâ tuolbâkappeer. Puáris kuobbârist tot maŋgii muttoo pocceenálásâžžân. Livvâreh láá häärvih já čielgâsávt uáinusist. Máldu lii kuovgâd, kuovgisfiskâd, motomin oranssi teikâ ruopsislágán. Jáhálij já siähtálij kooskâst šaddee kuobbâr jyelgi lii táválávt kukke, ko vuod eres šaddosoojijn tot lii uánihub. Ivnees peeleest tot lii fiskislágán. Taan kuobbâr kavnâmân kalga kuobârmeecist hárjániđ: maŋgii kiävá, et vistig toh iä vuottuu kosten já fakkist ko kávná oovtâ syelnikässih, toh kavnuuškyetih-uv jyehi saajeest. Já jis taid kávná, tain puáhtá rähtistiđ veik kuobârmääli. ROOVVÂDMÁÁNU 2007 Fiskisciärkuh (Cantharellus cibarius, suomâkielân keltavahvero adai kant(t)arelli) Fiskisciärkuhist lii motomijn oppâkiirjijn kevttum meiddei nommâ fiskiskuobâr, mii kuittâg onnui hyeneeb nommâiävtuttâssân, tastko tot ij uálináálá kuvvim kuobârsuuvâ. Kuobâr lii uáli táválâš Maadâ- já Koskâ-Suomâst mut Tave-Suomâst čielgâsávt härvinub. Tot šadda soovij skipárin. Vuosmuuh fiskisciärkuheh kávnojeh syeinimáánu aalgâst já majemuuh vala roovvâdmáánust. Maŋgâsân tot lii vuosmuš kuobâr, mast ubâ kuobârnuurrâmäigiájánâs vuálgá joton. Motomij mielâst tot lii-uv áinoo purâttettee kuobâr. Fiskisciärkuh lii njaalgâ puurrâmkuobâr, mii lii merkkejum kuobârkiirjijn kulmáin tasnijn. Tot lii šiev kävppikuobâr, mon tobdá älkkeht já mii mudoi-uv lii valjaasšaddosâš. Táválávt tast iä lah ennuv suovsahkin. Hyenes peellin fiskisciärkuhist adeluvvoo tot, et motomeh sättih leđe allergisiih toos. Tievâsšaddosâš kuobbâr kappeer lii enâmustáá 10 cm kobdosâš já tot lii távjá episymmetrisâš. Nuorâ kuobbâr kappeer lii koovvâr mut tot muttoo šodâdijnis pocceenálásâžžân. Kappeer siäggu jyelgin nuuvt, et tai kooskâst ij lah čielgâ rääji. Kappeer vyeliaaseest láá assaas, syerihámásâš jormeh. Máldu lii vielgâd teikâ fiskâd já ton smakkâ lii läivi. Haajâ lii njaalgâ, heeđâlm sullâsâš. Motomin fiskisciärkkuh kávná meiddei vielgâdin, mut tot puurât siämmáá pyereest ko fiskis variant-uv. Fiskisciärkuh lii njálgásumos talle ko tom ráhtá purrâmuššân vorâs kuobârin. Tom puáhtá siäiludiđ kuškâdmáin teikâ puolâšskaapist, ko tom vistig čuáppá uccâ pittáid. Tom puáhtá meiddei siäiludiđ njaddoliemân. SKAMMÂMÁÁNU 2007 Kuosâmieskâdâh (Hypholoma capnoides, suomâkielân kuusilahokka) Kuosâmieskâdâh lii táválâš ubâ enâmist, já mäddin tot lii aaibâs táválâš skammâmáánu kuobâr já eres-uv kuávluin Suomâst maŋesčoovčâ kuobâr. Kuobârkiirjijn tot lii merkkejum kulmáin tasnijn herskulâš puurrâmkuobârin. Siđhes jyelgih tast iä puurât, já tondiet tuš kapereh kiävttojeh. Veik tot lii uccâ kuobbârâš, tot lii kuittâg valjaasšaddosâš tain soojijn, kost tot kávnoo. Kuosâmieskâdâh sulâstit näälis peeleest ennuv riččâmieskâduv (suomâkielân kitkerälahokka) já ruopsismieskâduv (suomâkielân punalahokka), já tondiet tom kalga pyereest tubdâđ ovdil nuurrâm. Táin kuobbârijn riččâmieskâdâh lii merkkejum kuobârkiirjijn ovttáin ruossáin ucánjihhii mirhâlâš kuobârin, mii puurâddijn toovât čuávjitoppiittuv. Ruopsismieskâdâh vuod lii merkkejum ovttáin riggein purrâmuššân heiviimettum kuobârin ton poččâ máávu keežild. Taah kuohtuuh šlaajah šoddâv eromâšávt lostâmuorâi čuoldâin, ko vuod kuosâmieskâdâh šadda noomâs mield stuorrâ juávkkun kuosâ čuoldâin já meiddei sáhájávvurađe roobdâin. Kuobbâr kappeer lii koovvâr teikâ tuolbâs já tot lii ruškisfiskâd. Ko tot košká, tot šadda kuovgâdubbon. Iđoskovjâ ivnee livvârijd ränissullâsâžžân. Ko itoseh läddih, livvâreh čápudeh. Kuobbârist lii kuhes, segis jyelgi, mii lii ruškisfiskâd já silhekildosâš. Máldu lii kuovgisräänis já šievsmakkâsâš. JUOVLÂMÁÁNU 2007 Tälviruottâsâš (Flammulina velutipes, suomâkielân talvijuurekas) Ko eennâm lii kiesâdâtmin tälvilovduu siisâ, ohtâ kuobâršlaajâ uhmed kolmâs. Taat kuobâr lii tälviruottâsâš, mon tiäivá šoddâmin lostâmuorâi ruŋgoin já mieskâčuoldâin. Ton aktijvâlâš šaddopaje nohá puollâšáid, mut kuobâr killáá pyereest kolmâs já jiäŋŋum, já ko oppeet piivâld, uđđâ kuobbâreh iđeškyetih ovdebij kuobbârij paaldân. Tälviruottâsâš sáttá šoddâđ Suomâst vala koskâtäälvi jä kiđđâtäälvi-uv, motomin meiddei keessiv jä kiđđuv. Tälviruottâsâš lii muorâ mieskâdeijee kuobâr. Tast lii ruškisfiskis, kiäluhámásâš kappeer, mon ase lii ucánjihhii tarvaneddee teikâ njivláá, mondiet kuobbâreh láá vaigâdeh nuurrâđ. Njivláás kuobbârij nurâmist šiev iššeen lii ucánjihhii lahtâdum siholdâs, moos njivlekieđâidis puáhtá sihostiđ. Kappeer ivne lii muttuustâllee: tot sáttá leđe kuovgisfiskâd, kirkisfiskâd, fiskisruškâd, ooraans teikâ ruopsisruškâd. Kappeer koskâuásist láá táválávt uccâ, ruápsájeijee teikâ tevkis kyepih. Livvâreh láá fiskislágáneh já häärvih já toh päštih kappeer robdâi čoođâ. Kuobbâr čapisfiskis jyelgi lii asettem já siđhes já tast lii nämiase. Máldu lii viehâ asettem já ton smakkâ lii läivi. Tälviruottâsâš lii táválâš kuobâr ubâ enâmist. Tot lii kuobârkirjij mield šiev puurrâmkuobâr, mast puáhtá valmâštiđ maaŋgâlágán kuobârpurrâmušâid. Motomin ton haajâ lii muvgânâm, mii poođiš kuobbâr mieskee šaddovuáláást. Motomeh rävvejeh čuoppâđ tälviruottâsii kaperijd luovâs šaddovuáláást skerreigijn, tastko kuobbâr jyelgi ij puurât já tot siđhesin páácá kiddâ šaddosajasis. Kaperijd puáhtá siäiludiđ jiäŋŋudmáin teikâ kuškâdmáin. Sepon sieniopas huámmášut, et passeem ääigi kuobbârij kapereh tarvaneh paistpáánun kiddâ. Toos iššeed čäcikuáškánjâs páánu vuáđust ovdil passeem. RESEPTEH Kuobârsaalaat já vohveleh Kuobârsaalaat: 4 – 6 pottáás (400 gr) 1/4 l käniliemâ 200 gr vorâs kuobbâreh 1 uccâ siipuul 2 mp puurrâmoljo 1/4 tp čapispippâreh 1 mp soijaoljo 2 tp kuškâdum persiljá 100 - 200 gr pasâttâssân pááccám kääni, suovâkyeli teikâ piärgu Vohveleh: 2 F dl mielkki teikâ čääci 1 mane 1 F dl ohrajáávuh ucánjihhii säältih 1 tp liäibumpulvereh F dl mälisoljo teikâ suddâdum vuojâ ~ margarin Kuobârsaalaat valmâštem: 1. Korrii potásijd já čuopâ taid kuuđâčievâg pitážin. Vuošâ potáspittáid käniliemâst tassaaš ko toh láá kopšâm. Vuorkkii käniliemâ. Puávtáh kevttiđ tom saalaattist, te jieh taarbâš eres vuoijiis kastikijd. 2. Ruškist puurrâmoljoost siipuul já kuobbârijd. Laaseet taas pippârijd já persiljá. 3. Čuopâ pitážin kääni, suovâkyele teikâ piärgu. 4. Ovtâstit puoh amnâsijd náápán. Keččâlist vala, et lah tuđâvâš máávun. Jyehi kuobârsoortâst lii váhá ereslágán smakkâ. Vohvelij valmâštem: Vispii kolgosân mane já koskânis siävuttum koškeamnâsijd. Lasseet loopâst oljo teikâ suddâdum vuojâ já tipte tääigi pajaniđ jieŋâskaapist tijmepele verd. Pase vohvelruovdijn vohvelijd já faalâ kuobârsalattáin teikâ eres hiäivulâš tevduin. Jis jieh haalijd rähtiđ kuobârtevduu, siävut vohveltááigán veik 1 dl vuástávaskos. Talle puávtáh kevttiđ tuš pele vuojâmeereest. Faalâ vohvelijd tállân. Jis mottoom suujâ tiet kaartah vyerdiđ faalâdmáin, te piejâ vohvelijd čuáskuđ ritilá oolâ, amas toh timániđ. Ele talle parde taid pajaluvâi. Käldeeh: JÄRVINEN, IRMA – KOSONEN, LASSE – JOUTJÄRVI, MARITA 2003: Parhaat ruokasienet ja maukkaimmat sieniherkut. Porvoo: WSOY. KORHONEN, MAURI 1999: Uusi sienikirja. 11. Painos. Keuruu: Otava. MATTUS, ILMARI 1991: Säämi šadoh. – Anarâš juovlâmáánu nummeer s. 3 – 15 . Aanaar: Anarâškielâ servi. OLTHUIS, MARJA-LIISA 2006: Lajinnimien vakiintuminen kieleen. Lintujen ja sienten kansannimien historiaa ja oppitekoisten uudisnimien muodostuksen metodiikkaa inarinsaamen näkökulmasta. Náguskirje kietâčaalâ. 2. Millumpiärgumureke kuobârtevduin Amnâseh: kilupeeli millumpiärgu 1 mane 2 mp ketsup 1 mp soijákastik 1 mp siinaap F tp säältih 1/4 tp čapispippâreh persiljá 1 / 4 dl lahcâ teikâ čääci korppujáávuh Teevdâ: 200 gr kuobbâreh 1 siipuul 100 gr peekoon Valmâštem: 1. Piejâ millumpiärgu náápán. Fierrii toos mane, njaddoid já kolgos. Piejâ korppujáávuid tommit, et täigi ij lah innig njarbâd. 2. Ruškist pekonijd, pitážin čuoppum kuobbârijd já siipuul páánust. 3. Leevât esken rahtum millumpiärgutääigi stuorrâ čarvumkákkun. Leevât toos oolâ peekoon-kuobârtevduu. 4. Kiesâ čarvumkááhu rullân já kiddii saavŋijd pyereest. 5. Pase mureke uuvnâst 200 ceehist tijmepele verd, tassaaš ko piärgu lii finnim mučis, ruškis ivne. Faalâ potásnjuvdosáin já ruonnâsijgijn. Táválumoseh meccikuobbârij noomah anarâškielân I Boletus – Tatit – Taatih U 1. Boletus edulis – Herkkutatti – Herskutatti U 2. Boletus binophilus – Männynherkkutatti – Peesiherskutatti U 3. Boletus reticulatus – Tammenherkkutatti – Haaikâherskutatti U 4. Tylopilus felleus – Sappitatti – Säppitatti U 5. Leccinum versipelle – Koivunpunikkitatti – Suávirušmostatti U 6. Leccinum rufum – Haavanpunikkitatti – Suverušmostatti U 7. Leccinum populinum – Lehtopunikkitatti – Rotorušmostatti U 8. Leccinum vulpinum – Männynpunikkitatti – Pecirušmostatti U 9. Leccinum scabrum – Lehmäntatti – Kusâkuobâr A (~ poccuukuobâr A) 10. Leccinum holopus – Valkolehmäntatti – Vielgiskusâkuobâr U 11. Leccinum variicolor – Nokitatti – Kiepâtatti U 12. Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti U 13. Suillus bovinus – Nummitatti – Kuáccámtatti U 14. Suillus piperatus – Äikätatti – Pippârtatti U 15. Suillus luteus – Voitatti – Vuojâtatti U 16. Suillus grevillei – Lehtikuusentatti – Lostâkuosâtatti U 17. Suillus granulatus – Jyvästatti – Jivestatti U 18. Xerocomus subtomentosus – Samettitatti – Saameettatti U 19. Boletus badius – Ruskotatti – Ruáđitatti U II Agaricales – Helttasienet – Livârkuobbâreh U A Lactarius – Rouskut – Ruávskuh U 1. Lactarius trivialis – Haaparousku – Superuávsku U 2. Lactarius utilis – Kalvashaaparousku – Kuovgissuperuávsku U 3. Lactarius flexuosus – Nurmirousku – Sinoruávsku U 4. Lactarius vietus – Harmaarousku – Ränisruávsku U 5. Lactarius uvidus – Korpirousku – Mecciruávsku U 6. Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku U 7. Lactarius thejogalus – Pikkurousku – Uccâruávsku U 8. Lactarius camphoratus – Sikurirousku – Siikuurruávsku U 9. Lactarius helvus – Lakritsirousku – Lakricruávsku U 10. Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku U 11. Lactarius scoticus – Valkokarvarousku – Vielgissoovsâruávsku U 12. Lactarius pubescens – Villakarvarousku – Ullosoovsâruávsku U 13. Lactarius repraesentaneus – Keltarousku – Fiskisruávsku U 14. Lactarius scrobiculatus – Isovoirousku – Stuorrâvuojâruávsku U 15. Lactarius deterrimus – Kuusenleppärousku – Kuosâleibiruávsku U (kuosâ = gen., kuhes -uo-) 16. Lactarius deliciosus – Männynleppärousku – Peesileibiruávsku U 17. Lactarius turpis – Mustarousku – Čapisruávsku U 18. Lactarius volemus – Kultarousku – Kolleruávsku U 19. Lactarius mitissimus – Oranssirousku – Ruáđiruávsku U 20. Lactarius lignyotus – Nokirousku – Kiepâruávsku U 21. Lactarius fuliginosus – Savurousku – Suovâruávsku U 20. Lactarius mammosus – Kangaspalsamirousku – Kuolbâpalsamruávsku 21. Lactarius glyciosmus – Viitapalsamirousku – Lanjâspalsamruávsku U 22. Lactarius bertillonii – Lehtorousku – Rotoruávsku U 23. Lactarius piperatus – Pippurirousku – Pippârruávsku U 24. Lactarius pargamenus – Maitorousku – Mielkkiruávsku U  Russula – Haperot – Smiäruheh U 1. Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh U 2. Russula intermedia – Koivunlehtohapero – Suávirotosmiäruh U 3. Russula emetica – Tulipunahapero – Ruopsissmiäruh U 4. Russula rhodopoda – Punajalkahapero – Ruopsisjyelgsmiäruh U 5. Russula obscura, rinn. Russula vinosa – Viinihapero – Viinismiäruh U 6. Russula vesca – Palterohapero – Herskusmiäruh U 7. Russula decolorans – Kangashapero – Kuolbâsmiäruh U Sillihaperot: Sildesmiäruheh (Nr. 8 – 10) 8. Russula erythropoda – Kangassillihapero – Kuolbâsildesmiäruh U 9. Russula elaeodes – Vihersillihapero – Ruánáásildesmiäruh U 10. Russula xerampelina – Sillihapero – Sildesmiäruh U 11. Russula integra – Mantelihapero – Mandelsmiäruh U 12. Russula claroflava – Keltahapero – Fiskissmiäruh U 13. Russula cyanoxantha – Kyyhkyhapero – Tuvvásmiäruh U 14. Russula lutea – Munahapero – Manesmiäruh U 15. Russula aeruginea – Koivuhapero – Suáhismiäruh U 16. Russula delica – Suppilohapero – Muldemoivejeijee U 17. Russula adusta – Savuhapero – Suovâsmiäruh U 18. Russula consobrina – Polttiaishapero – Njävlismiäruh U 19. Russula foetens – Haisuhapero – Háisoosmiäruh U Á Hygrophoraceae – Vahakkaat – Kässiheh U 1. Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih U 2. Hygrophorus camarophyllus – Mustavahakas – Čapiskässih U 3. Hygrophorus olivaceoalbus – Harmaakirjovahakas – Räniskiirjâgkässih U 4. Hygrophorus hypothejus – Hallavahakas – Syelnikässih U 5. Hygrophorus agathosmus – Tuoksuvahakas – Opsâkässih U 6. Hygrophorus karstenii – Keltahelttavahakas – Fiskislivârkässih U 7. Hygrophorus melizeus – Koivuvahakas – Suáhikässih U 8. Hygrophorus erubescens – Rusotäplävahakas – Ruostâtiälkkukässih U 9. Camarophyllus pratensis – Niittyvahakas – Nijttokässih U Ä Tricholoma – Valmuskat – Šovkkâheh U (Sujâttem: šoovkâh: ol. gen. -akk. šovkkâh) 1. Tricholoma portentosum – Viiruvalmuska – Särgisšoovkâh U 2. Tricholoma virgatum – Sappivalmuska – Säppišoovkâh U 3. Tricholoma flavovirens – Lehtokeltavalmuska – Rotofiskisšoovkâh U 4. Tricholoma auratum – Kangaskeltavalmuska – Kuolbâfiskisšoovkâh U 5. Tricholoma aestuans – Äikävalmuska – Riččâšoovkâh U 6. Tricholoma matsutake, Paldâlâsnommâ T. nauseosum – Tuoksuvalmuska – Hajâšoovkâh U 7. Tricholoma columbetta – Silkkivalmuska – Silkkešoovkâh U 8. Tricholoma album – Retikkavalmuska – Reetikšoovkâh U 9. Tricholoma inamoenum – Löyhkävalmuska – Faainâšoovkâh U 10. Tricholoma fulvum – Täplähelttavalmuska – Tiälkkulivâršoovkâh U 11. Tricholoma pessundatum – Pisamavalmuska – Čäimišoovkâh U 12. Tricholoma saponaceum – Suopavalmuska – Saibâšoovkâh U B Tricholomopsis – Lahovalmuskat – Mieskâšovkkâheh U 1. Tricholomopsis rutilans – Purppuravalmuska – Purppuršoovkâh U 2. Tricholomopsis decora – Lahovalmuska – Mieskâšoovkâh U C Lepista – Rusomalikat – Ruáđimalikeh U 1. Lepista nuda – Sinivalmuska – Čuovjisšoovkâh 2. Lepista nebularis – Härmämalikka – Picemaalik U Č Clitocybe – Malikat – Malikeh U 1. Clitocybe gibba – Suppilomalikka – Pocceemaalik U 2. Clitocybe odora, rinn. Lepista odora – Ruánááhajâmaalik U 3. Clitocybe clavipes – Nuijamalikka – Šluubbukmaalik U 4. Clitocybe dealbata – Myrkkymalikka – Mirkkâmaalik U D Lyophyllum – Kynsikkäät – Kozzâheh U 1. Lyophyllum connatum – Nurmitupaskynsikäs – Sinomiehtâkozzâh U 2. Lyophyllum decastes – Tuhkatupaskynsikäs – Kunnâmiehtâkozzâh U Ð Collybia – Juurekkaat – Ruottâsiih U 1. Collybia dryophila – Kalpeajuurekas – Kuokšisruottâsâš U E Megacollybia – Isojuurekkaat – Stuorrâruottâsiih U 1. Megacollybia platyphylla – Isojuurekas – Stuorrâruottâsâš U F Flammulina – Talvijuurekkaat – Tälviruottâsiih U 1. Flammulina velutipes – Talvijuurekas – Tälviruottâsâš U G Marasmius – Nahikkaat – Čevđâstuvah U 1. Marasmius oreades – Nurminahikas – Sinočevđâstâh U 2. Marasmius scorodonius – Laukkanahikas – Siipuulčevđâstâh U H Armillaria – Mesisienet – Mietâkuobbâreh U 1. Armillaria borealis – Pohjanmesisieni – Tavemietâkuobâr U 2. Armillaria cepistipes – Nuijamesisieni – Šluubbukmietâkuobâr U I Laccaria – Lohisienet – Luosâkuobbâreh U 1. Laccaria laccata – Lohisieni – Luosâkuobâr U J Amanita – Kärpässienet – Kiärppáákuobbâreh U 1. Amanita fulva – Ruostekärpässieni – Ruostâkiärppáákuobâr U 2. Amanita crocea – Oranssikärpässieni – Ooraanskiärppáákuobâr U 3. Amanita rubescens – Rusokärpässieni – Ruáđikiärppáákuobâr U 4. Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr U 5. Amanita regalis – Ruskokärpässieni – Ruškiskiärppáákuobâr U 6. Amanita porphyria – Kangaskärpässieni – Kuolbâkiärppáákuobâr U 7. Amanita virosa – Valkokärpässieni – Vielgiskiärppáákuobâr U 8. Amanita phalloides – Kavalakärpässieni – Käviliskiärppáákuobâr U 9. Amanita citrina – Keltakärpässieni – Fiskiskiärppáákuobâr U 10. Amanita pantherina – Pantterikärpässieni – Pantterkiärppáákuobâr U K Macrolepiota – Ukonsienet – Äijihkuobbâreh U 1. Macrolepiota procera – Ukonsieni – Äijihkuobâr U 2. Macrolepiota rhacodes – Akansieni – Áhukuobâr U L Clitopilus – Jauhosienet – Jávvukuobbâreh U 1. Clitopilus prinulus – Jauhosieni – Jávvukuobâr U M Pluteus – Lahorusokkaat – Mieskâruáđiheh U (Sujâttem: ruáđih: ol. gen-akk. ruáđđih) 1. Pluteus atricapillus – Koivulahorusokas – Suáhimieskâruáđih U N Entoloma – Rusokkaat – Ruáđiheh U 1. Entoloma eulividum – Isorusokas – Stuorrâruáđih U Č Agrocybe – Piennarsienet – Kuorâkuobbâreh U 1. Agrocybe praecox – Kesäpiennarsieni – Kesikuorâkuobâr U O Pholiota – Helokat – Šiäráneh U 1. Pholiota alnicola – Leppähelokka – Leibišiäráán U 2. Pholiota squarrosa – Pörhösuomuhelokka – Čikâlâsšiäráán U P Kuehneromyces – Kantosienet – Čuoldâkuobbâreh U 1. Kuehneromyces mutabilis – Koivunkantosieni – Suávičuoldâkuobâr U Q Galerina – Nääpikät – Näpiheh U 1. Galerina marginata – Myrkkynääpikkä – Mirkkânääpih U 2. Gymnopilus penetrans – Kangaskarvaslakki – Kuolbâriččâkappeer U R Inocybe – Risakkaat – Loccâkuobbâreh U 1. Inocybe fastigiata – Suippurisakas – Čuhâloccâkuobâr U 2. Inocybe geophylla – Valkorisakas – Vielgisloccâkuobâr U S Rozites – Kehnäsieni – Juármukuobâr já Phaeolepiota – Kultasieni – Kollekuobâr 1. Rozites caperatus – Kehnäsieni – Juármukuobâr U 2. Phaeolepiota aurea – Kultasieni – Kollekuobâr U Š Cortinarius – Seitikit – Seitikeh U 1. Cortinarius semisanguineus – Verihelttaseitikki – Vorrâlivârseitik U 2. Cortinarius sanguineus – Veriseitikki – Vorrâseitik U 3. Cortinarius traganus – Haisuseitikki – Háisooseitik U 4. Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik U 5. Cortinarius evernius – Sinisukkaseitikki – Čuovjissukkáseitik U 6. Cortninarius brunneus – Karhunseitikki – Kuobžâseitik U 7. Cortinarius armillatus – Punavyöseitikki – Ruopsispovijseitik U 8. Cortinarius triumphans – Monivyöseitikki – Maaŋgâpovijseitik U 9. Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik U 10. Cortinarius rubellus – Suippumyrkkyseitikki – Čuhâmirkkâseitik U 11. Cortinarius limonius – Laakamyrkkyseitikki – Ráptumirkkâseitik U 12. Cortniarius gentilis – Keltavyöseitikki (Paldâlâsnommâ: Kangasmyrkkyseitikki) – Fiskispovijseitik U; Suomâkielâst taan kuobbâr nommâ lii esken palij muttum: majemui tutkâmušâi mield kuobâr ij lah mirhâlâš tego taan räi lii nobdum. 13. Cortinarius laniger – Valkovillaseitikki – Vielgisulloseitik U T Paxillus – Pulkkosienet – Puolikkuobbâreh U 1. Paxillus involutus – Pulkkosieni – Puolikkuobâr U 2. Paxillus atrotomentosus – Samettijalka – Saameetjyelgi U U Gomphidius já Chroogomphus – Nuljaskat – Njulčâheh U 1. Gomphidius glutinosus – Limanuljaska – Njivlenjuulčâh U 2. Chroogomphus rutilus – Rusakkonuljaska – Ruškenjuulčâh U V Stropharia – Kaulussienet – Siäpulâskuobbâreh U 1. Stropharia hornemannii – Isokaulussieni – Stuorrâsiäpulâskuobâr U 2. Stropharia aeruginosa – Viherkaulussieni – Ruánáásiäpulâskuobâr U X Hypholoma – Lahokat – Mieskâduvâh U 1. Hypholoma capnoides – Kuusilahokka – Kuosâmieskâdâh U 2. Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh U 3. Hypholoma sublateritium – Punalahokka – Ruopsismieskâdâh U Y Agaricus – Herkkusienet – Herskukuobbâreh U 1. Agaricus bisporus – Viljelyherkkusieni – Viljâlemherskukuobâr U 2. Agaricus sylvicola – Kuusiherkkusieni – Kuosâherskukuobâr U 3. Agaricus arvensis – Peltoherkkusieni – Piälduherskukuobâr U 4. Agaricus silvicola – Anisherkkusieni – Anisherskukuobâr U 5. Agaricus silvaticus – Tapionherkkusieni – Mecciherskukuobâr U Z Coprinus – Mustesienet – Lekkâkuobbâreh U 1. Coprinus comatus – Suomumustesieni – Čuomâlekkâkuobâr U 2. Coprinus atramentarius – Harmaamustesieni – Ränislekkâkuobâr U 3. Coprinus micaceus – Kiillemustesieni – Kildoslekkâkuobâr U III Gasteromycetes – Kupusienet – Vättikuobbâreh U A Bovista – Kuukuset – Stáálupuursah 1. Lycoperdon perlatum – Känsätuhkelo – Mäinisuovâkuobâr U 2. Lycoperdon pyrifome – Ryhmätuhkelo – Čuurâsuovâkuobâr U 3. Lycoperdon excipuliformis – Nuijakuukunen – Šluubbuksuovâkuobâr U 4. Bovista nigrescens – Nurmimaamuna – Stáálupurssâ A (~ stáálujávvusekkâ, stálukuobâr, stálukáálgu kunnâsekkâ, spappâ ~ spabbâ, kieddispabbâ, pođgee, suovâkuobâr, arvekuobâr, arvespabbâ A) IV Aphyllophorales – Kääväkkäät – Čánásiih U A Albatrellus – Käävät – Čáánáh A 1. Albatrellus ovinus – Lampaankääpä – Saavzâčááná U 2. Albatrellus confluens – Typäskääpä – Haŋkkâčááná U  Hydnum – Orakkaat – Säggikuobbâreh U 1. Hydnum repandum – Vaaleaorakas – Kuovgissäggikuobâr U 2. Hydnum rufescens – Rusko-orakas – Ruškissäggikuobâr U 3. Sarcodon imbricatus – Suomuorakas – Čuomâsäggikuobâr U Á Cantharellus – Vahverot – Ciärkuheh U 1. Cantharellus cibarius – Keltavahvero ađai kantarelli – Fiskisciärkuh U (~ fiskiskuobâr; kevttum oppâkirjeest) 2. Hygrophoropsis aurantiaca – Valevahvero – Kielesciärkuh U 3. Cantharellus tubaeformis – Suppilovahvero – Paskosciärkuh U 4. Cantharellus aurora – Kosteikkovahvero – Nješšiciärkuh U Ä Craterellus – Torvisienet – Pocceekuobbâreh U 3. Craterellus cornucopioides – Mustatorvisieni – Čapispocceekuobâr U B Leotia – Rustonupikat – Čovârriävnuáivih U 1. Leotia lubrica – Rustonupikka – Čovârriävnuáivi U C Ramaria – Keltahaarakkaat – Fiskissyerikuobbâreh U 1. Ramaria flava – Keltahaarakas – Fiskissyerikuobâr U Č Calocera – Keltasarvikat – Fiskisčuárvihááh U 1. Calocera viscosa – Keltasarvikka – Fiskisčuárvihâš U D Sparassis – Kurttusienet – Ružžekuobbâreh U 3. Sparassis crispa – Kurttusieni – Ružžekuobâr U V Ascomycetes – Kotelosienet – Skuáppukuobbâreh U A Peziza- já Aleuria-suuvah – Maljakkaat – Näpihááh U 1. Peziza badia – Maksamaljakas – Vuoivâsnäpihâš U 2. Aleuria aurantia – Oranssimaljakas – Ooraansnäpihâš U  Morchella – Huhtasienet – Viermikuobbâreh U 1. Morchella conica – Kartiohuhtasieni – Lávulâhviermikuobâr U Á Gyromitra – Korvasienet – Peljikuobbâreh U 1. Gyromitra esculenta – Korvasieni – Peljikuobâr U 2. Gyromitra gigas – Lehtokorvasieni – Rotopeljikuobâr U 3. Discina perlata – Laakakorvasieni – Ráptupeljikuobâr U 4. Gyromitra infula – Piispanhiippa – Čiehâkappeer U 5. Gyromitra ambiqua – Pohjanpiispanhiippa – Tavečiehâkappeer U Stuorrâ “kuobârpolvâ” Lâi skammâmáánu algâkeeči, ko váhá lâi myetistâm, pyeri väzziđ. Jäävrih lijjii jo jiäŋŋum, šoŋŋâ lâi muččâd, šeerrâd, ko piäiváš vala paštâččij. Väzzilim iđedispeeivi pääihist ergij kuuvl. Láim skippuuđâttâm ennuinân, et kavnâdeen Ákšjäävri taavaakeččin. Vazâččim Manemušvääri miätá já vääri oolâ kuárŋudijn huámášim, tegu eennâm ličij tuárgistâm. Na – tot tuođâi tuárgistij. Mahtsun návt lâi? Ko pyevtittim alaččân, te kejâstim nuortâs já huámášim stuorrâ kuobârlágán poolvâ, mii pajanij ááimun. Čuovvum poolvâ, et maht tibi eštus, já oinim ko tullâ cirgoi pajaskulij já siämmást jooskâi eennâm-uv tuárgistmist. Ko kavnâdáim ennuinân jävrikeejist, te muštâlim sunjin, maid lijjim uáinám. Sun arvâlij, et toh iä lah ko ruošâ homáh. Nuuvthân tot tiäđust lâi-uv. Maŋa ko savâstellim Soombi Leemit -uámikkâssáin, te sun-uv lâi uáinám ton siämmáá “čáitálmâs” Ullávááráá alne, ko lâi sun-uv poccui lunne. Tot heivij pyereest, ko Ullávááráá anne kejâdijn nuortâs láá vyelligis enâmeh Ruošâ kuávlun. Uccâ Páđáráá Uulá Uula Paadar suomâkielâ sämikielâ läättinkielâ p u v rouskut ruávskuh ~ mielkkikuobbâreh x karvarousku soovsâruávsku Lactarius torminosus x kuusenleppärousku - Lactarius deteeimus x männynleppärousku - Lactarius deliciosus x haaparousku superuávsku Lactarius trivialis x kalvashaaparousku - Lactarius utilis x nurmirousku - Lactarius flexuosus x korpirousku - Lactarius uvidus x keltarousku - Lactarius repraesentaneus x isovoirousku - Lactarius scrobiculatus x mustarousku - Lactarius turpis x lehtorousku - Lactarius bertillonii x kangasrousku kuolbâruávsku ~ kuolbâmielkkikuobâr Lactarius rufus x lakritsirousku - Lactarius helvus x pikkurousku - Lactarius thejogalus x kultarousku - Lactarius volemus x haperot smiärukuobbâreh x isohapero - Russula paludosa x viinihapero vijnismiärukuobâr Russula vinosa x kangashapero kuolbâsmiärukuobâr Russula decolorans x keltahapero fiskissmiärukuobâr Russula claroflava x kyyhkyhapero - Russula cyanoxantha x kangassillihapero - Russula erythropoda x vihersillihapero - Russula elaeodes x sillihapero - Russula xerampelina x mantelihapero - Russula integra x koivuhapero suáhismiärukuobâr Russula aeruginea x palterohapero - Russula vesca x tulipunahapero - Russula emetica x punajalkahapero - Russula rhodopoda x polttiaishapero - Russula consobrina x haisuhapero - Russula foetens x suppilohapero - Russula delica x savuhapero suovâsmiärukuobâr Russula adusta x tatit kusâkuobbâreh tammenherkkutatti - Boletus reticulatus x herkkutatti herskukusâkuobâr Boletus edulis x männynherkkutatti peciherskukusâ- kuobâr Boletus pinophilus x koivunpunikkitatti suáhikusâkuobâr Leccinum versipelle x männynpunikkitatti pecikusâkuobâr Leccinum vulpinum x haavanpunikkitatti - Leccinum rufum (L. aurantiacum) x valkolehmäntatti - Leccinum holopus x lehmäntatti kusâkuobâr poccuukuobâr Leccinum scabrum x x nokitatti - Leccinum variicolor x äikätatti - Chalciporus piperatus x kangastatti - Suillus variegatus x nummitatti - Suillis bovinus x voitatti - Suillus luteus x jyvästatti - Suillus granulatus x lehtikuusentatti - Suillus grevillei x samettitatti - Xerocomus subtomentosus x sappitatti säppikusâkuobâr Tylopilus felleus x nuljaskat - Gomphidiaceae x pulkkosienet puoligkuobbâreh Paxillus x rusakkonuljaska - Chroogomphus rutilus x limanuljaska - Gomphidius glutinosus x samettijalka - Paxillus atrotomentosus x pulkkosieni puoligkuobâr Paxillus involutus x vinokkaat - Pleurotus x sahaheltat - Lentinus x osterivinokas - Pleurotus ostreatus x siitake - Lentinula edodes x vahakkaat - Hygrophoraceae x punikkivahakas - Hygrocybe punicea x mustavahakas - Hygrophorus camarophyllus x niittyvahakas - Camarophyllus pratensis x hallavahakas - Hygrophorus hypothejus x keltahelttavahakas - Hygrophorus karstenii x rusotäplävahakas - Hygrophorus erubescens x harmaakirjovahakas - Hygrophorus olivaceoalbus x mesisienet mietâkuobbâreh ? x mesisieni mietâkuobâr Armillaria borealis x nuijamesisieni - Armillaria cepistipes x tuoksuvalmuska - Tricholoma nauseosum x valmuskat - Tricholoma x lahovalmuskat - Tricholomopsis x sataheltat - Melanoleuca x tupakynsikkäät - Lyophyllum x kevätkaunolakki - Calocybe gambosa x äikävalmuska - Tricholoma aestuans x keltavalmuska - Tricholoma flavovirensis x rikkivalmuska - Tricholoma sulphureum x suopavalmuska - Tricholoma saponaceum x sappivalmuska - Tricholoma virgatum x viiruvalmuska - Tricholoma portentosum x retikkavalmuska - Tricholoma album x silkkivalmuska - Tricholoma columbetta x purppuravalmuska - Tricholomopsos rutilans x mesisataheltta - Melanoleuca cognata x tummatupaskynsikäs - Lyophyllum fumosum x nurmitupaskynsikäs - Lyophyllum connatum x härmämalikka - Lepista nebularis x rusomalikat - Lepista x malikat - Clitocybe x sinivalmuska - Lepista nuda x vihertuoksumalikka - Lepista odora x nuijamalikka - Clitocybe clavipes x suppilomalikka - Clitocybe gibba x myrkkymalikka - Clitocybe dealbata x talvijuurekkaat - Flammulina x juurekkaat - Collybia x nahikkaat - Marasmius x lohisienet - Laccaria x kärpässienet kiärppáákuobbâreh Amanita x ukonsienet - Macrolepiota x talvijuurekas - Flammulina velutipes x kalpeajuurekas - Collybia dryophila x isojuurekas - Megacollybia platyphylla x nurminahikas - Marasmius oreades x kangaslohisieni - Laccaria bicolor x ukonsieni - Macrolepiota procera x akansieni - Macrolepiota rhacodes x kavalakärpässieni - Amanita phalloides x keltakärpässieni - Amanita citrina x punakärpässieni ruopsiskiärppáá-kuobâr Amanita muscaria x ruskokärpässieni - Amanita regalis x pantterikärpässieni - Amanita pantherina x rusokärpässieni - Amanita rubescens x ruostekärpässieni - Amanita fulva x lahorusokkaat - Pluteus x rusokkaat - Entoloma x jauhosieni - Clitopilus prunulus x koivulahorusokas - Pluterus atricapillus x isorusokas - Entoloma eulividum x kaulussienet - Stropharia x lahokat - Hypholoma x herkkusienet herskukuobbâreh Agaricus x mustesienet lekkâkuobbâreh Coprinus x isokaulussieni - Stropharia hornemannii x kitkerälahokka - Hypholoma fasciculare x kuusilahokka - Hypholoma capnoides x viljelyherkkusieni - Agaricus bisporus x peltoherkkusieni - Agaricus arvensis x anisherkkusieni - Agaricus silvicola x tapionherkkusieni - Agaricus silvaticus x harmaamustesieni - Coprinus atramentarius x suomumustesieni čuomâlekkâkuobâr Coprinus comatus x helokat - Pholiota x piennarsienet - Agrocybe x risakkaat - Inocybe x kantosienet - Kuehneromyces x nääpikät - Galerina x kehnäsieni - Rozites x kesäpiennarsieni - Agrocybe praecox x leppähelokka - Pholiota alnicola x pörhösuomuhelokka - Pholiota squarrosa x suippurisakas - Inocybe fastigiata x myrkkynääpikkä - Galerina marginata x koivunkantosieni - Kuehneromyces mutabilis x kehnäsieni - Rozites caperatus x kultasieni - Phaeolepiota aurea x seitikit seitikeh Cortinarius x punavyöseitikki - Cortinarius armillatus x kangasmyrkky-seitikki kuolbâmirkkâseitik Cortinarius gentilis x suippumyrkky-seitikki čuhâmirkkâseitik Cortinarius orellanoides x monivyöseitikki - Cortinarius triumphans x kangaslimaseitikki - Cortinarius collinitus x haisuseitikki - Cortinarius traganus x verihelttaseitikki - Dermocybe semisanguinea x mustatorvisieni čapispocceekuobâr Craterellus cornucopioides x kääväkkäät - Aphyllophorales x torvisienet pocceekuobbâreh x vahverot - x orakkaat säggikuobbâreh x haarakkaat syerikuobbâreh x käävät čáánáh x kosteikkovahvero - Cantharellus lutescens x suppilovahvero pocceekuobâr Cantharellus tubaeformis x keltavahvero fiskiskuobâr Canharellus cibarius x valevahvero - Hygrophoropsis aurantiaca x keltahaarakas fiskissyerikuobâr Ramaria flava x kurttusieni - Sparassis crispa x suomuorakas - Sarcodon imbricatus x rusko-orakas - Hydnum rufescens x vaaleaorakas kuovgissäggikuobâr Hydnum repandum x typäskääpä - Scutiger confluens x lampaankääpä saavzâčááná Scutiger ovinus x rikkikääpä - Laetiporus sulphureus x häränkieli - Fistulina hepatica x nuijakuukunen - Calvatia excipuliformis x kupusienet - Gasteromycetes x jättikuukunen stuorrâsuovâkuobâr Langermannia gigantea x känsätuhkelo - Lycoperdon perlatum x nurmimaamuna - Bovista nigrescens x nystymukula-kuukunen - Scleroderma citrinum x kotelosienet - Ascomycetes x piispanhiippa - Gyromitra infula x pohjanpiispanhiippa - Gyromitra ambiqua x korvasieni peljikuobâr Gyromitra asculenta x lehtokorvasieni - Gyromitra gigas x kartiohuhtasieni - Morchella elata x Kuobžâ (Ursus arctos) Säämi luándu stuárráámus piätu lii kuobžâ. Tovlááh ulmuuh kunnijâttii tom nuuvt čuuvtij, et iä ettâm ubâ noomâgin njuolgist, pic kočodii taam pase ellee njobžân. jo ton vorâs poškâ lâi nuuvt paldanâs, et toovláš äijih usâdâđâi torvolubboid soojijd, jis taggaar kuáhtái. Tááláš olmooš tiätá, et kuobžâ lii ohtâ meeci ellein, mii lii siämmáá iirâs ko njuámmil já tot paattâr tállân, ko uáiná ađai apsa ulmuu. Eres äšši lii tiäđust-uv paccâšum kuobžâ já meid niŋálâs, mast láá čiivgah. Meid nuuvtkočodum citykuobžah, moh láá sieptâšum tuŋgijáid, sättih leđe ervidmettumeh. Rävis ores kuobžâ puáhtá teddiđ paijeel 300 kiilud já niŋálâs-uv paijeel 150 kiilust. Tot lii nuuvtkočodum šušmeväzzee, mon monnjâjuolgij enâmân stonccâlemvyehi lii siämmáálágán ko ulmust. Kuobžâ pegâlmâs kavrekoozah láá vittâ já toh láá aldasáid viiđâ senttisiih. Monnjâjyelgi stuárudâh puáhtá leđe paijeel 30 senttid eidu šušmeväzzim vyevi tiet. Kuobžâ lii kukkenhyelkki pennui, lááhân tast päänih já meiddei mottoom räi koozah-uv siämmáá sulâsiih, veikkâ láá-uv stuárráábeh. Kuobžâi hiäimun kullojeh čiččâm, teikkâ käävci suuhâd rekinistimvyevi mield. Ucemus lii Maadâ-Amerik Andi-varij čalmelasâkuobžâ já stuárráámus Tave-Amerik kodiakkuobžâ. Kuobžâ lijkkoo aassâđ sehe kolmâsist, et lieggâsist já tot lii-uv aldasáid kosmopoolitsâš ellee, ko tot kávnoo vildâellen stuárráábijn suolluin já puoh eres eennâmoosijn, eereeb Australiast. Kuobžâ rahttâtškuot tälvinaharáid jo keessiv. Talle tot šoddâdškuát ollâs purâmáin nuuvt ennuu jyehilágán purâmuš, et tot jurbásmuvá tegu syeinisekkâ. Siämmáá ääigi tot lii jo ornim olssis tälvipiäju, kuus tot nohháád talle, ko äigi puátá. Mánuppaje ovdil tälvinahhaar kuobžâ keeppidškuát purâmis já viijmâg jaska purâmist ollásávt. Čuálih kuorâneh já čuávji ucco muádi littersâžžân. Ko äigi lii puáttâm, te kuobžâ čááŋá piäjusis, mii lii nuuvt äätis, et eiduttâl te šiättá tohon já nohháád. Äätis tanen, et talle tot lii lieggâsub. Niŋálâš čuávjikuobžâ ráhtá olssis já čivgâidis stuárráb piäju, vâi čiivgah-uv šiettih toho. Ko kuobžâ váimu kesiääigi časka 40 kerdid minuttist, te puoh lussâdumos tälvinaharist tot julkkeet tuše kahcii minuttist já roopâ liegâsvuotâ luáštá 4 – 7 asted. Veikkâ čuálih já čuávji láá-uv kuáruseh, te pottâčuálân čokkân kuittâg taggaar čuálikässi, mii kara kulmâlov senttisâžžân punccen. Miäcásteijeeh kočodeh tom kässipunccen. Tälvinaver pištá ihepele já ton koskâldit tuše olmooš iälustmijnis, teikkâ tolehis kiđđâ piäjun puáttee časijnis. Niŋálâs kuobžâ čivgá tälvipiäjun já čiivgah láá tuotâ uceh verdiddijn ennikuobžâ stuárudâhân. Toh láá pietittemeh, čalmettemeh, pänittemeh já tuše 250 rammisiih. Čiivgah kale šaddeh tast maŋa jotelávt, et vuossâmuu eellimkeesis äigin teddih jo 25 kiilud já nube keesi tiäddu lii lasanâm jo 50 kiilun. Niŋálâs kuobžâ vuolgâd uáli-uv jo rávhálávt piäjustis já kiävá-uv táválávt nuuvt, et tot kocá tobbeen já njoomât čivgâidis nuuvt kuhháá, et toh älgih cevziđ kolmâ kiđđâšooŋâst, teikkâ čääci álgá puáttiđ tälvipiäjun já vyejeet ässeid meddâl. Kuobžâ lii kimmást cuáŋuimáánu loopâst syeinimáánu pelimuudon já čuávjist oovce mánuppaijeed. Kyehti, teikkâ kulmâ čiivgâ šaddeh jo algâivveest já toh čuávuh eenis vala ive-uv puárisin. Toh šaddeh suhâjuátkim ahan neelji ihásâžžân. Ihásij čivgâi ennis čuávvum lii máhđulâš nuuvt, et niŋálâs kuobžâ ij čiivgâ jyehi ive já nuuvtpa paijeel ive puáris čiivgâin lii máhđulâšvuotâ čuávvuđ vala ennis nuuvt-uv puárisin, ko nuorâbehkin iä lah oovdâst. Kuobžâ kuárju tälvipiäjun jo-uv roovvâdmáánu loopâst, teikkâ skammâmáánu aalgâst já njuhčâ- cuáŋuimáánust tot koccáá. Pivdemäigi puásuitipšomkuávlust 20.8. – 31.10. Eellimahe 30 – 40 ihheed Lii 24 päikkinoomâst Kuobžâ Stuárráámus piätu Suomâ já Säämi luándust lii tiäđust-uv kuobžâ. Jo tovlááh ulmuuh kunnijâttii kuobžâ nuuvt čuuvtij, et iä ettâm ubâ ton noomâgin njuolgist. Sij kočodii já nomâttii taam pase ellee njobžân já maaŋgah láá-uv mainâseh, moh tast láá mainâstum. Njobžâ nomâttâs tanen, ko ulmuuh iä vissásávt tiättâm, et sutâččij-uv kuobžâ ton nomâttâsâst vâi ij. Jo ton vorâs poškâ lâi nuuvt paldanâs, et jos ton ooinij já vala jos tot porgestij, te ištâmeh masa algii tuárgistiđ já majemustáá aainâs talle, jos kuobžâ jienâ vala sattui kuullâđ, te talle kale torijdij. Toovláš äijih tuođâi-uv aalgij kejâstâllâđ torvolubboid soojijd, jos heevij kuobžâ jienâ kuullâđ. Tááláš olmooš ibbeerd, et kuobžâ lii ohtâ meeci ellein, mii lii siämmáá iirâs já ärgi, ko njuámmil-uv já tot kale ruotâst patârâsân tállân, ko ulmuu uáiná, teikkâ finnee suu haajâ njunásis. Eres äšši lii tiäđust-uv hávádum kuobžâ já meiddei niŋálâs kuobžâ mast láá čiivgah, viggáhân ulmuu volliittiđ meiddei vaaibâh čiermihâs-uv, teikkâ mii peri meeci huáđđoid, mii ij innig monnii suujâst peesâ patârâsân. Eres äšši lii meiddei taan ääigi nuuvtkočodum citykuobžah, moh maadâ-Suomâst joteh tuŋgijáid kuáivumin. Kuobžâ lii styeres, mutâ ij aaibâs nuuvt styeres, ko mainâseh mielâstis táttuh kuvviđ. Maaŋgah ulmuuh láá mainâstâm, et sij láá koddám, teikkâ aainâs uáinâm, teikkâ majemustáá vala kuullâm mainâsijd paijeel 300 kilusijn kuobžâin, maid kiinii ličij koddám. Naa toh láá toh kuobžâmainâseh já sättih leđe mottoom uásild tuođah-uv, mutâ tuotâäšši lii kuittâg tot, et puoh stuárráámuš Suomâst kuddum kuobžâ, mii lii še meid viekkejum, lii njuovvum Tave-Kärjilist 1962 já tot teedij 230 kiilud. Táválávt ores rävis kuobžâ lii tien ulâttâskuobžâst aldasáid 100 kiilud keppisub ađai tiäddá suullân 120 kiilud. Niŋálâs kuobžâ tiäddá vuálâ 100 kiilud. Tave-Amerik kuobžah kale teddih paijeel viđâčyet kiilust-uv, mutâ toh láá-uv tobbeen. Kuobžâ piäggâm koozah láá vittâ já toh láá aldasáid viiđâ seenti kukkosiih já kaavreln. Kuobžâ lii nuuvtkočodum šušmelávkkoo já tot uáivild tom, et monnjâjuolgij enâmân stonccâlem vyehi lii siämmáálágán ko ulmust. Vistig kuoskât eennâm šušme, tast maŋa jyelgi suormâuási. Kuobžâ monnjâjyelgi stuárudâh puáhtá leđe-uv paijeel kuulmâlov seentist eidu tien šušmelávkkum vyevi keežild. Kuobžâ lii lopâ-loopâst hyelkki pennui, lááhân tast päänih já meiddei mottoom räi koozah-uv siämmáá sulâsiih, veikkâbâhân láá-uv stuárráábeh ko pennust. Kuobžâi hiäimun kuleh čiččâm, teikkâ käävci suuhâd já rekinistimvyevi iäruttâs puátá tast, váldoo-uv aasialâš pandakuobžâ lohon vâi ij. Puoh ucemus lii čalmelasâkuobžâ, mii áásá Maadâ-Amerik Andivaarijn já puoh stuárráámus vaarâ jo-uv kodiakkuobžâ, teikkâ räniskuobžâ, moh kuohtuuh aassâv Tave-Amerikâst. Kuobžâ lii masa jo kosmopoolitlâš ellee já tot kávnoo-uv vildâellen puoh eres eennâmoosijn já stuárráábijn suolluin, eereeb Australiast já Maadânannaamist. Na vaarâhan tot Australiast-uv kávnoo, mutâ tuše elleikaardijn. Kuobžâ lijkkoo aassâđ sehe kolmâsist ete lieggâsist. Kuobžâ álgá rahttâttâđ tälvivuoiŋâstmân, teikkâ uáđimân jo keessiv. Talle tot assoodškuát näähkivuáláá oollâs purâmáin ennuu jyehilágánijd kuobžâ purâmâšâid, et tast šadda lopâ-loopâst juurbâs, tegu syeinisekkâ. Ton siämmáá ääigi tot lii jo kejâstâllâm-uv já ornim olssis tälvikuáđi, kuus tot piäsá moonnâđ nohádiđ talle, ko ton äigi puátá. Mánuppaje ovdil tälvinahhaar kuobžâ keeppidškuát purâmâšâš meerijd já keerdijd ja viijmâg tot jaska purâmist ollásávt. Čuálih še kuorâneh já kuobžâ čuávji-uv loopâst ucco muádi litter stuárusâžžân. Ko äigi lii puáttâm, te kuobžâ čááŋá jieijâs kuáivum piäjun, mii lii nuuvt äätis, et eiduttâlde šiättá toos já nohháád. Äätis tanen, et talle tot lii lieggâsub. Niŋálâš kuobžâ, mii lii čuávjist, ráhtá olssis já čivgaidis ucánjáhháá stuárráb piäju, vâi čiivgah-uv šiettih toho. Ko kuobžâ lii nohádâm tälvinaharáid, te ton roopâ liegâsvuotâ luáštá táválâš liegâsvuođâst, mii lii 38 cekkid, motomijd ceehijd vuáluskulij, mut enâmustáá 7 cekkid. Ko kuobžâ kesiääigi kuárjid já vuoiŋâst, te ton váimu cuákkát 40 kerdid minuttist. Ko tot lii puoh lussâdumos tälvinaharist, te ton váimu časka tuše kahcii minuttist. Veikkâ čuálih já čuávji láá-uv kuárus, te liijká pottâčuálân čokkân nuuvtkočodum čuálinukka (suolinukka), teikkâ miinii taggaar čuálinjivle, mii kara já lii suullân kulmâlov senttisâš já maid miäcásteijeh tááláá ääigi kočodeh kässipunccen. Kuobžâ tälvinaver pištá Säämist suullân ihepele já ton puáhtá koskâldittiđ tuše olmooš iälustmijnis, teikkâ aarâh kiđđâ já ton fáárust piäjun kolgee čääci. Lieggâsub kuávluin, tegu ovdâmerkkân Maadâ-Euroop váráduvâin kuobžah uáđđih tuše muáddi máánu, mutâ must ij lah tiätu, maht tuotâ lieggâ enâmij kuobžah lättejeh, já uáđđih-uv toh ollágin tälviv, vâi maid toh pargeh. Čalmelasâkuobžâ, mii iälust Maadâ-Amerikâst, ij uáđi tälvinahhaar, ko tobbeen ij lah tälvi ollágin. Niŋálâs kuobžâ čivgá tälvipiäjun já čiivgah láá tuotâ uceh, jos verdid taid jieijâs kuobžâ stuárudâhân. Toh láá tuše 230 raammâst 280 raammân já toh láá pietittemeh, čalmettemeh já pänittemeh, nuuvt tegu eres-uv eskân šoddâm ellee čiivgah. Čiivgah kale šaddeh tast maŋa viehâ jotelávt nuuvt, et toh vuossâmuu eellimkeesis ääigi teddih jo 25 kiilud já nube keesi tiäddu lii lasanam jo 50 kiilun. Niŋálâs kuobžâ vuolgâdâl piäjustis uáli-uv jo rávhálávt já táválávt kiävá-uv nuuvt, et tot kocá tobbeen já njoomât čivgâidis nuuvt kuhháá, et toh cevziškyeteh kolmâ kiđđâšooŋâst enittáá-uv, teikkâ čääci puáđiškuát tälvipiäjun já vuájálit ässeid meddâl. Ko lijjim tobbeen Ruošâ rääjist 30 ihheed tassaaš räjivahtân, te mottoom muu oovdiš hovdâ vyeijilij moottorkiälháin Ááddár räjikocceemsajattuvâst Räji-Joovsep räjikocceemsajattâhân já toho ko sun lâš pyevtittâm, te tállân suáitistij Ááddár räjikocceemsajattâhân, et sun vuotij kuobžâ luodâid. Kuobžâ lijjii vyejettâm aainâs kulmâ pennuu já tot lâi moonnâm Ruošâ rääji kuávlun. Na ko tággáár almottâs poođij penttâ juávhuduvhoovdâst, te tomhân tiäđust-uv ferttij eelliđ täärhistmin. Tobbeen lâi fárudâm nuorâ niŋálâs kuobžâ kulmáin čivgáin njuolgist nuortâs já čiivgâi luodah sulâstittii nuuvt čuuvtij-uv uccâ pennâgáá luodâid, et mii hovdâ lâi feilim tain. Kuobžâ kimeäigi álgá cuáŋuimáánu loopâbeln já pištá penttâ syeinimáánu pelimuudon. Kuobžâ lii čuávjist siämmáá kuhháá ko olmooš-uv ađai oovce mánuppaijeed já čiivgâid tot ráhtá táválávt kyehti teikkâ kulmâ já toh šaddeh jo-uv juovlâmáánu loopâst, uđđâivemáánust, teikkâ kuovâmáánuust. Čiivgah čuávuh eenis vala ive-uv puárisin já toh šaddeh suhâjuátkimahan suullân neelji ihásâžžân. Ive puáris čiivgâi ennis čuávvum lii máhulâš nuuvt, et niŋálâs kuobžâ ij räähti čiivgâid jyehi ive já nuuvtpa paijeel ihárásijn čiivgâin lii máhđulâšvuotâ čuávvuđ vala eenis nuuvt-uv puárisin, ko nuorâbehkin iä lah hettiimin. Kuobžâ kuárju tälvipiäjun jo-uv roovvâdmáánu loopâst, teikkâ skammâmáánu aalgâst. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Obžâ já Tobžâ uáđđáv tälvinaharân Lâi jo čohčâluumin. Áimu oroi čuáskumin já motomin jo muátástâlâi-uv. Kuobžâčiivgâkyevtis Obžâ já Tobžâ sierâdáin vala olgon, mut mahtnii toi čalmeh oroškuottii nuuvt lussâdin. – Miisun mustkis lii? smietâdij Obžâ sierâdemkooskâst. Aaibâs tego čunnuuh liččii muu čolmijd kirdám. Lah-uv tun vahâgist kuáivum čunnuid? sun koijâdij viljâstis Toobžâst. – Ji- jiem mun kale lah, Tobžâ västidij. Sunnuu sierâdem paasij váhá koskân, ko siämmást kullui jo ennikuobžâ jienâ. Vistig tot kullui kukkeláá, mut tot poođij ain aldeláá já aldeláá. – Obžââ! Tobžââ! Kost tuoi leppee? Puátteebâ jo piäjun! – Jiem mun vala ááigu siisâ! Tobžâ vuástálistij. – Jiem mungin, eeđâi Obžâ, mut ennikuobžâ oroi tääl tuođâi-uv muávrumin. – Kale lii munnust vissâ pyeremus tottâliđ, Obžâ eeđâi. – Na nuuvt vissâ, Tobžâ-uv mieđettij, já nuuvt suoi te vuolgijn piäju kuuvl. – Kost tuoi leppee nuuvt kuhháá lamaš? ennikuobžâ koijâdij. Mun lam čuorviistâllâm tunnuu veikâ mon kuhháá. – Na, muoi láán lamaš sierâdmin váhá tyebbin syebdei kuvlân, Tobžâ čielgij. – Mondiet sierâdmin? ennikuobžâ myevristij. Munhân kuččum tunnuu vala puurrâđ! – Na mut ko must ij lamaš nuuvt nelgi innig, Obžâ keččâlij čielgiđ. – Ij mustkin, Tobžâ njielâstij já siämmást tuubdâi čuávjistis suámálii čárvum, et liččii tohon kale šiettâm vala muáddi kolmum sare pajaldâssân, já juuŋah-uv vala meecist uáinojii ruápsáámin. – Tääl lii äigi piäjun nááđđuđ, enni čielgij. – Mondiet muoi kalgeen piäjun? Tobžâ koijâdij enistis. Tot ij lah njobžâd! Mun tiäđám čuuvtij njobžâdub aašijd ko uáđđám. Tyebbin syebdei vyelni láá vala motomeh muldesäpligeh kuáivumin, já taid lâi nuuvt njobžâd keččâđ. – Na, munhân lam čielgim tunnui. Tääl puátá tälvi, já mij njoobžah uáđđip ain tälviv. Já talle, ko mij lep vaibâm, te talle kale lii hirmâd jo njobžis äšši uáđđáđ njaalgâ naharân! – Jiem mun vala ááigu uáđđáđ, Tobžâ vuástálistij. – Jiem mungin, miäđuštij Obžâ viiljâs. – Na, tääl álgá leđe taggaar äigi, et mij ferttip uáđđáđ, mudoi kale lii jo liijkás mannjeed toos. – Mut ko mun áiguččim vala keččâđ, maggaar skammâ lii, ko lam kuullâm tast nuuvt ennuv, Tobžâ čielgij. – Mij njoobžah ep kale taarbâš tubdâđ turhâstân tom, maggaar skammâ lii, ennikuobžâ čielgij. Tot lii sevŋâd já koolmâs. Purrâmuš-uv páácá muottuu vuálá, ige talle lah ollágin njobžâd sierâdiđ olgon. – Mut mun liijká-uv halijdiččim, Tobžâ kullui vala etâmin, mut enni kočoi jo paanijd já tuurhâ poossâđ. Tuurhâs posâdijn Obžâ já Tobžâ keejáin kyeimi kuáimásis. – Kale tun lah jo pyeidi! Obžâ eeđâi viljâsis já kiheštij. – Nuuvt tun-uv, Tobžâ povvâstij. Muoi láán puurrâm nuuvt ennuv. – Mutâ mondietsun enni kočoi munnuu puáiduđ nuuvt čuuvtij? Obžâ imâštâlâi. – Jiem mun tieđe, Tobžâ västidij. Mut tom sun kale tieđij, et puohah njoobžah puoiduu ain čohčuv hirmâdávt já purrii kuolijd já muorjijd já maid jo kavnii-uv nuuvt ennuv ko peri voijii. Motomeh karttii tääl-uv aaibâs čuávjipohčâsáin uáđđáástâllâđ já illá pissuu juolgijdis alne, ko lijjii nuuvt čuuvtij puáiduttâm jieijâs. – Enni, mondiet mij njoobžah kolgâp puáiduđ nuuvt čuuvtij? Tobžâ koijâdij ko lâi kiergânâm tuurhâs čohomist. – Ennikuobžâ keejâi čivgâsis já váhá imâštâlâi tággáár koččâmuš. Talle sun eeđâi: naa, taathân lii lamaš tunnuu vuosmuš keesi, eppeege tuoi vala pyevtigin tiettiđ maailm immâšijd. Sun čielgiiškuođij: – Mij kuobžahhân ferttip puáidudiđ jieččân tondiet, ko mij uáđđip kuhes täälvi. Já tälviv uáđidijn mij ep pyevti puurrâđ, já nahhaar ääigi mij ain ruáinup. Tondiet lii tehelâš, et mist lii tuárvás raavvâd jieččân roopâ siste ubâ kuhes tälvinaverpuudân. – Lii-uv tust vala puurrâmmielâ? Obžâ koijâdij enistis. – Ij lah. Mun lam tääl puurrâm kalas. – Nabâ tunnust? – Ij munnustkin innig lah nelgi. Enni lovdâččij piäjust čivgâidis seeŋgân. – Hmmm, tääbbin lii nuuvt liegâs já pyeri, Tobžâ eeđâi, ko luoštij uáivis njobžâkuádá oolâ já kiškoi sevtillovduu jieijâs oolâ. – Nuuvt lii-uv, eeđâi Obžâ. – Te lii vala tälvinavermainâs äigi, ennikuobžâ eeđâi. – Joo, hirmâd njobžâd! čiivgâkyevtis ilosmáin. – Muštâl munnui ulmuin já skaamâst! Obžâ táátui. – Joo, njobžis juurdâ, Tobžâ kullui. Já te enni muštâlškuođij: Ulmuuh láá suámáliih. Toh láá huksim olssis luovdijn teikâ keeđgijn hirmâd jo stuorrâ piäjuid, mon toh kočodeh táállun. Tobbeen toh ääsih taalvijd já keesijd. Motomijn kale lii aaibâs sierâ kesipiäju. – Mut ijhân keessiv taarbâš piäjust orroođ, Tobžâ koskâldutij. – Naa, kuobžah kale iä oro nuuvtkin ennuv piäjust, mut ulmuuh kale uáđđih keessiv-uv tobbeen. – Nabâ tälviv? Obžâ koijâdij. Talle ko lii skammâ já koolmâs. – Talle ulmuuh oroh ain eenâb siste. – Puátih-uv sij kuássin olgos tälviv? Obžâ joođhij. – Kale puátih. Talle sij joteh assaas olgopihtâseh pajalist. – Maht sij talle uáinih olgon, ko lii nuuvt sevŋâd, Tobžâ imâštâlâi. – Ulmuin láá čuovah siste já autoin já olgon-uv. Toin naalijn sij uáinih. – Moh toh čuovahkis láá? Tobžâ koijâdij. – Já moh toh autohkis láá? Obžâ koijâdij. – Na toh čuovah láá tego piäiváš, moh päštih talle-uv ko lii sevŋis äigi. – Mast toh čuovah talle puátih? – Ulmuin láá toi várás jieijâs ruustigeh, moigijn sij rähtih čuovâid. – Já toh autoh, enni joođhij, toh láá varâliih. Ulmuuh láá ráhtám luodâid tađe várás, moi alne autoh pyehtih vyeijiđ. Taid ulmui autoluodâid mij kuobžah-uv kolgâp váruttiđ. – Enni, mun lam kuullâm, et ulmuin láá juovlah-uv. Moh tohkis láá? – Juovlah láá taggaar juhleäigi. Ulmuuh láá talle iloliih já juhloh Jeesus-päärni šoddâm. Sij adeleh skeeŋkâid-uv kyeimi kuáimásis. – Láá-uv mist kuobžâin kuássin juovlah? – Na mii juhle lii kiđđâtälviv, ko mij koccáp. Talle álgá uđđâ ihe mijjân. Mut tääl lii kale äigi uáđđáástâllâđ, enni joođhij. Sun lovdâččij čivgâidis vala pyerebeht nuuvt et piäináškin ij oinum já loovdij laasâid, et ličij sevŋâdub. – Pyeri tälvi-iijâ, sun tuáivuttij. – Pyeri iijâ enni, čiivgah eeđáin. Obžâ vala jurdâččij täälvi já ulmui skaamâ ovdilgo nohádij. Já Tobžâ vala jurdâččij keesi já čuoškâid, moh nuuvt maŋgii lijjii jo čuoggim suu njunán. – Pyeri iijâ Obžâ, kullui Toobžâ naverjienâ. – Pyeri iijâ Tobžâ, Obžâ västidij. Ige moonnâm kuhháágin, ko Oobžâ já Toobžâ piäjuloonjâst kullui täsivis já njaalgâ, njobžis škorijdem. Kuobžâkoddem Čokkáám pevdipiállást, keejâm olgos, ij oinuu vala ohtâgin pievlâ veikkâ lii Válpurpeivi. Puátá mielân tot kiđđâ ko Issá-čeeci kuudij kuobžâ. Sust lijjii mirkkâseeptih já keeđhi pivduseh tobbeen Kaamâsjeegi–Vuomâvääri peln. Tobbeen lijjii sorvâi njuovâsaajeh ketki já riámnjáh läävejii jurâškyettiđ njuovâsoojijn. Já hiávujuuhâ mii lii vuomâvääri máddáápeln, te ain mottoom puásui hevvânij ton omojuuhân. Riämnjáh jurâškuottii toi hevvânam poccui ráđui kuvlân. Lâi šiev saavehkuádáđah mestâba cuáŋui, lâi vist lamaš njäbbi, jeđe koolmij. Lâi muottiis tälvi, pievlah iä lamaš ubâ pecimadduingin vala. Issá-čeeci vuolgij taid mirkkâseptijđis väldiđ meddâl já keeđhi pivdus pivdemist ovdilgo jotteemsiivoh aaibâs huánáneh. Ko sun lâi opâđam pivdusijđis, keeđhi pivdus pacâttam já mirkkâseeptijd váldâm pivdemist, te vuolgij vala čuoigâđiđ ko vorâsvuátáđah lâi. Sust lâi kiiveer fááruust, jis veikkâ kuáhtááččij riámnjá tâi veikkâba keeđhi, te pájáččij. Keeđhist talle maksii 50000 koddemruuđâ já paalgâs maavsij 5000 ton ääigi ruuđâ. Ij sun tarbâšam kuhás čuoigâđ, ko huámášij stuorrâellee luodâid. Sun vuolgij tutkâđ taid, juurdij aalgâst soorvâ luoddân. Kuittâg sun vuolgij kuorrâđ taid. Ko ellee juuđij faskâm paijeel kogo ij lam cieggam, te sun ooinij taid stuorrâ kožâi kyeđđim luodâid. Talle sun kale tuubdâi ete mii elleid tot lii. Toh lijjii aaibâs vorâs luodah. Sun kuorâškuođij taid, ijge sun tarbâšam kuhás kuorrâđ ko huámášij kuobžâ. Toos lâi nuuvt hyenes sijvo ko cuáŋui ij kuáddâm. Čeeci čuoigâi kávčálduv ko ooinij ete kuus kulâi tot jotá. Ko kuobžâ lii jotemin, te čeeci še čuáigá. Já ko kuobžâ orost te čeeci še. Voccâsijvo já pieggâ ko lâi, te ij kuobžâ kuullâm čyeigee. Kuobžâ lâi ubâ ääigi vuástáápeln, tot ij finnim ulmuu haajâ. Čeesist lâi viárjun saksalâš suátikiiveer. Lâi vala nubečyet meetter mätki, kuobžâ orostij. Čeeci lâi jo vyerdimin orostem já lâi vaalmâš pääččiđ. Ko sun paaijij, te kuobžâ roovâi tállân, lâi teiviđâm nuuvt pyereest. Mutâ nuuvt sun lâi várugâs ete paaijij vala nube kerd, ko čuoigâi aldeláá. Pieggâ lihâttâlâi tom čevesoksâmijd, te tondet sun visesvuođâded vala paaijij. Tot lâi jáámmâm jo ton vuossâmuu luođâst. Kuobžâ lâi vuálgâm piäjust toin ko njääbi äigin lâi čääci puáttâm piäijun. Tot lâi stuorrâ ores kuobžâ, tyelji lâi siámmáá styeres ko smaavâ soorvâst. Tast sust moonâi maŋgâ tiijme ton njuovvâm hommáást. Já ko lâi kiergânam, te čuoigâi pááikân masa muáddi penâkkullâm. Lâi eehid ko sun juovdâi pááikân. Sun täävis mield pááikân puáđiđijn kuođij kiiveer já "lumipuku" liiterân. Peenuv lâi tuuveest siste, ko Issá-čeeci poođij. Tot aalgij hirmâđávd umástiđ já hariđiđ, porfâgij já viigâi olgos. Tom kale ooinijm ete maidnii elleid lii koddám. Mij juurdijm, keeđhi vaarâ lii koddám. Nube peeivi, iđeđist tooláá sun vuolgij ton tyelji viežžâđ. Ij lam nuuvt kuátádâh ete ergijguin ličij puáhtâm vyelgiđ. Saavehkiälháin sun tom viežâi masa muádi penâkkullâm keččin. Ehiđispeeivi sun juovdâi jo maasâd pááikân tooin kuormijnis. Talle tot peenuv lâi esken palaskam, ij haliđam Issá-čeesi alda moonnâđ, puoh te lâi porfâgâm já harijdij tuše. Kissá meid lâi puoh porfâgam posoi harijdij já ko uksâ lekkâsij, te ruotâi olgos, čaaŋâi lááđu vuálá. Tobbeen lááđu vyeln já naavit luubtâst tot oroi maŋgâ peeivi ige haliđam tupán puáttiđ. Veikkâ táválávt tot laaviij Issá-čeesi askeest leđe mielâstis. Tyelji lebbejui toos šiiljon já enni meid njavhâđij já kuoskâttâlâi ton. Sunjin tievst paasij kieđaid já pihtâsáid haajâ. Navittist lijjii kulmâ kuusâ já káálbáš. Ko sun moonâi navittân, te kuusah já kälbi algii hirmâđávt párguđ já mielâttuvvii aaibâs. Toh parguu ubâ eehid puudâ. Peenuv kale ruokâsmij nuuvt ete tuostâi nube peeivi eelliđ suvnelmin tom tyelji. Kissá kale pisottâlâi naavit kuvlân, ige halijđam ubâ tuve aldagin puáttiđ. Kepilijd já uáivi sun puovtij, mutâ eres piárguh paccii miäcân ko njaabij já sijvo huánánij, siebliij. Kepileh tast kale lijjii viehâ stuárráh, lussâdeh já kuhes noonâ koozah, ko täälvi äigin piäjust ij tarbâšm koožâid kevttiđ, toh tuše šoddii. Issá-čeeci lâi talle 53 ihásâš. Veikkâ sun lâi uccâ almaš, 160 sm kukkosâš ijge vaarâ tiáddâmgin ko vuálá 60 kiilud, mutâ sun lâi uáli sävri. Sun čuoigâi ennuu täälvist. Saavehkiälháin sun viežâi tom lusis kuobžâtyelji tobbeen muátilov km keččin. Iđedist tooláá vuolgij já ehiđispeeivi sun lâi puáttâm maasâd toin kuormijnis. Sun lâi pivdoalmai já kuálásteijee ubâ avvees. Iisak Mattus KUOLIJ ČOLLIM Lii čohčâ. Maatist já Maati eejist láá lamaš šapšâviermih piivdost. Suoi lává kuohâm viermijd já koddám ennuv šaapšâid. Viermij kuohâm maŋa eeči já Matti lává puáhtám kuolijd jotelávt riidon já čolliiškuáttám taid. Matti-uv máttá jo čolliđ čeepiht kuolijd já čuállee kal mielâstis taid. Sust lii pastelis nijbe ain fáárust kuolij čollim varas. Kuolijn kalga vistig lyeštiđ voorâid meddâl amas kyele cuoppâ pillâšuđ nuuvt jotelávt. Eeči já Matti čuoppâv nijbijn suovđij kooskâst já návt voorah kolgeh kyeleest. Uási šaapšâin suoi áiguv suovâstiđ já uási salttiđ. Sälttišaapšâid kalga sehe čuomâstiđ já čolliđ, mutâ suovâšaapšâid taarbâš tuše čolliđ. Matti já eeči lává juáhám šaapšâi čollimpargo nuuvt, ete Matti čuállee suovâšaapšâid já eeči čuomâst já čuállee sälttišaapšâid. Čuomâstem meerhâš tom, ete eeči fasko nijbijn čuomâsijd šaapšâst meddâl. Čuomâsij faskom tábáhtuvá peccihist uáivi kulij. Tastmaŋa eeči čuállee šaapšâid ađâi čuáppá nijbijn šaapšâi čoovijd áávus já váldá čoolijd meddâl. Matti-uv čuállee šaapšâiđ huolâlávt. Sun čuáppá kyele čuávji áávus suovđij vuoluubeln kaskoo čuávji kyele pottârääigi räi. Tasmaŋa sun váldá čoolijd meddâl, mutâ vááruut, ete ij raaigâ säppivääti. Säppivääti ráigánem pilled kyele cuopâ. Čollim maŋa Matti já eeči toidev vala šaapšâid já vyelgiv tutâvâžžân suovâstiđ já salttiđ šaapšâid. cuoppâ, cuopâ = kalan liha čolliđ, čolliim, čuállee = perata čuomâ, čuomâ = kalannahka čuomâs, čuommâs = suomu čuomâstiđ, čuomâstâm, čuomâst = suomustaa faskođ, faskom, fasko = raaputtaa peeccih = kalan pyrstö pivdo, pivdo = pyynti pottâräigi, -rääigi = peräaukko syevđi = kidus säppivätti, -vääti = sappirakko vepsi, veepsi = evä čuoppâđ, čuopâm, čuáppá = leikata toideđ, tooiđám, toiđá = huuhdella salttiđ, salttiim, sälttee = suolata suovâstiđ, suovâstâm, suovâst = savustaa KUOLIJ SALTTIM Matti ejijnis lává koddám ennuv šaapšâid. Mottoom verd šaapšâid suoi lává tuše čollim já loopâid sehe čollim ete čuomâštâm. Čuállejum šaapšâid Maati äijih suovâst já čuomâstum šaapšâid Maati ákku sälttee sälttikyelin. Matti tuálvu čuomâstum šaapšâid áákun kievkkânân. Sun lii puorijn mieláin. Puáđidijnis ááhu luus, sun lávlu: “Viermijd já seehâ riddoääitist viežâm…” – Jáhá. Tunhân lah ilolâš. Leppee vissâ koddám eijijn ennuv šaapšâid, ko kuálásteijee lavluu-uv láávluh, ákku iätá. – Mun kal ilodâm munnuu kyelisalâsist, mutâ meid tast, ete eeči kaavnâi viermiääitist äijih puáris, ibles pumbulviermi. Tot ij lamaš valagin mihheen viermisaaŋâid, veikkâ puáris lâi-uv. Munnust lâi kyevti viermi joddee. Joddest lâi uđđâ viermi já äijih puáris viermi. Puáris viermijn muoi kuddijm eenâb šaapšâid ko uđđâ viermijn. Muoi áigoon onne ehidist-uv suáppuđ tom, Matti muštâl moovtâ áákun. – Tothân lii hitruu. Luhhoost äijih lii siäštám puáris viermijdis. Tovlehân koolgâi puoh viermijd jieš pumbuláárpust kođđeeđ. Talle ij puáhtâm tállán viermisaaŋâid hilgođ já uástiđ uđđâ viermijd sajan. Puoh ráigánâddâm viermijđ-uv ferttij meid huolâlávt čihtâđ. Äijih kal oonij já ana vala-uv pyereest huolâ viermijn, ákku muštâl. – Äijih lii lopedâm máttááttiđ muu-uv kođđeeđ viermijd tälviv skammaääigi, ko lii eenâb asto siste pargeldiđ. Mun máttááttâlâm kođđeeđ viermijd vistig pumbulárppoin já esken talle tááláá nailonárppoin, Matti iätá. – Skammaääigi lii kal toos-uv eenâb asto. Eeči kaavnâi äijih puáris viermi, mutâ keejâbâ maid mun kavnim skaapist. Puáris spihâkuolij muorâlite. Tääl muoi kal sälttejeen kuolijd sehe uđđâáigásávt ete toin naalijn, ko muoi láán äijiháin taid jo pärnivuođâ rääjist hárjánâm puurrâđ. Äijih lii maŋgii tuáivum, ete uážuččij spihâkyele já tääl mun ááigum tom-uv rähtiđ, ákku almoot Maatin. Äijih já ákku lává maŋgii sárnum spihâkuolijn já Matti-uv kal halijdičij smakkiđ taid. Tom Matti tiätá, ete kyeleest šaddâ spihâkyeli, ko toos piäjá ennuv saaltijd já tiptá salttâšuđ kuhháá. Tovle ko iä lamaš jieŋâskaapih já puolâščuheh, te spihâkyeli siäilui pyereest muorâlitteest kolmâsist enâmân koivum puornâst teikâ aijust. Tom puovtij puurrâđ pirrâ ive já tot-uv lâi tergâdis purrâmuš anarâššáid. Kuolij salttim várás ákku lii jo váldám peevdi oolâ kuolij čuoppâmlyevdi, niijbe, ruávis sälttipakkeet, vuojâpááppár, lastikseehâ, poostâid, puáris muorâlite já muáddi tuolbâ keeđgi tiäddun kuolij oolâ. – Na tääl muoi salttiiškyetteen kuolijđ, amas toh silloođ já pillâšuđ, ákku huolât já piäjá šaapšâ čuoppâmlyevdi oolâ. Vistig ákku ráhtá sälttikuolijd, moh salttâšuveh jieŋâskääpist. Talle ákku čuáppá šaapšâi ertcuopâid luovâs nuuvt, ete nijbeteeri jotá syevđist peeccih kulij čielgitäävti mield. Oovtâ šaapšâst šaddeh kyehti filee. Cuopân pääccih vala erttäävtih. Uási taavtijn ákku čuáppá cuopâst nijbijn meddâl já loopâid taavtijd sun paha postâigijn. Šaapšâin pááccám ooivijn, čielgitaavtijn, veepsijn já peccihist sun vuášá vala njaalgâ kyeliliemâ. Tasmaŋa álgá šaapšâi salttim. Matti iššeed ááhu já sälttee kuolijd. Kuolij salttim sun máttá jo pyereest. Sun leevât peevdi oolâ vuojâpááppár, mon oolâ sun riipsât ruávis saaltijd. Saaltij oolâ sun stellee šaapšâi fileid čuomâ vuáluskulij. Sun riipsât ruávis saaltijd šaapšâi cuopâ oolâ já stellee tastmaŋa toi oolâ uđđâ šaapšâi fileid nuuvt, ete toi cuopah láá vuástáluvâi pááppár alne orroo šaapšâi cuopâiguin. Návt sun stellee šaapšâid pajaluvâi muáddi keerdi já riipsâd vala majemužžân saaltijd puoh šaapšâi oolâ. Matti kiäsá vuojâpááppár šaapšâi pirrâ já piäjá kyelipakkeet lastikseekân. Kuolij oolâ sun piäjá vala keeđgi tiäddun já tastmaŋâ jieŋâskáápán taldrik oolâ muádi piäiván salttâšuđ. Spihâkyele ij koolgâ luoddiđ pic ubâ kyeli oivijnis sälttejuvvoo. Matti riipsât ááhu ravvui mield muorâlite vuáđun ennuv ruávis saaltijd já stellee šaapšâid vuáđun. Vyelemuu šapšâkeerdi sun stellee muorâliitán nuuvt, ete šaapšah láá lavvâ paldluvâi já čuávji pajaskulij. Tastoo sun stellee nube šapšâkeerdi vyeleeb šapšâkeerdi háárán tuárrást já piäjá jyehi šapšâkeerdi kooskân ennuv saaltijd. Ko litte lii tievâ šaapšâin, sun luávdá vala majemužžân puoh šaapšâid saltijguin. Tastmaŋa sun piäjá vuojâpááppár kuolij oolâ já vala tuolbâ keeđgi pááppár oolâ kuolij tiäddun. Muorâlite oolâ sun stellee vala lohe. Tääl láá spihâkyeleh-uv salttâšuumin. Spihâkyeleh siäiluttuvvojeh šiljoost puáris, kolmâ eennâmkiällárist, moos ákku läävee vala-uv vuárkkuđ njuvdum muorjid, saapijd já eres-uv purrâmušâid, veikkâ sust lii jieŋâskappi já puolâščukke-uv. Maati äijihist lii forgâ šoddâmpeivi já Matti iävtut áákun, ete spihâkuolijd puávtáččij adeliđ sunjin šoddâmpeiviskeŋkkân, ko sun lii taid nuuvt korrâsávt táttum-uv. Šoddâmpeiviskeŋkkâ kalga leđe tiäđust-uv illâttâs äijihân. Matti váldá spihâkyelilite já njááhá várugávt tuálvuđ tom kiällárân amas äijih huámmášiđ suu jäävri riddoost kuolijd suovâsttijnis. Luhhoost Matti piäsá livkettiđ äijih huámmášhánnáá kiällárán. Tággáár šoddâmpeiviskeeŋkâ äijih ij vissásávt määti nievdâđgin. aajâ, aijuu = lähde, puro, oja cuoppâ, cuopâ = kalan liha čuomâ, čuomâ = kalan nahka eennâmkiällár = maakellari lavvâ = tiiviisti luoddiđ = fileoida muorâlitte, -lite = puuastia nievdâđ, niävdám, niävdá + akk = nähdä unta, uneksia pahheeđ, pavam, paha = nyppiä peeccih = kalan pyrstö pillâšuđ, pillâšuum, pillâšuvá = pilaantua poostah = hohtimet puornâ = säilytyskuoppa, purnu ruávis sältti, säälti = karkea suola salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua salttiđ, salttiim, sälttee = suolata sile, sile, siles = pehmennyt, laiha (kalasta) silloođ, silom, silo = pehmetä (kalasta) spihâkyeli, -kyele = tönkkösuolattu kala sälttikyeli, -kyele = suolakala vepsi, veepsi = kalan evä vuárkkuđ, vuárhum, vuárkku = säilöä KUOLIJ SUOVÂSTEM Lii mučiš čohčâpeivi. Matti já eeči lává koddám ennuv šaapšâid já čollim taid. Uási šaapšâin lii tárkuttâs suovâstiđ já uási salttiđ. Salttim várás eeči lii meid čuomâstâm mottomverd šaapšâid. Maati päikkiriddoost lii keeđgijn huksejum suovâstemsaje. Äijih lii jo cokkitmin tuulâ suovâstemsajan, ko Matti já eeči puáttiv čuállejum kuolijguin suu luus. Äijih iilošm, ko uáiná Maati já eeji kyelisaallâs. Vala-uv eenâb sun iilosm, ko kulá, ete šaapšah láá kuddum suu puáris pumbulviermijn. Maatist láá šaapšah, moh iä lah čuomâstum já taid sun addel äijihân. Kyeleh suovâstuvvojeh peldilitteest, mon vuáđun piäijojeh leeibi vuolâttâsah. Äijih lii-uv jo tiällám lite vuáđun leeibi vuolâttâsâid já muáddi sukkârpitá. Kuolijd ij peesâ liijká tállán suovâstiđ, mut taid kalga vistig salttiđ. Äijih läävee ripsâttiđ ruávis säälti kuolij siisâ já oolâ já kiessâđ vuojâpápárán salttâšuđ. Kuolijd puáhtá meid käsittiđ sälttilaagâst ovdil suovâstem. Meid suovâstem maŋa puáhtá kuolijd salttiđ. Šaapšâi salttâšum maŋa äijih piäjá suovâstemliitán leeibi vuolâttâsâi oolâ peeldi já sibžáduv. Sibžáduv oolâ sun tiälláá šaapšâid. Tasmaŋa sun piäjá vala lohe suovâstemlite oolâ. Tuulâ paajâbeln-uv lii sibžádâh, mon oolâ suovâstemlitte vuod tiällájuvvoo. Kyeleh uážžuh kopšâđ kuuloold suovâstemlitteest. Kyeleh láá kopšâm talle ko čuomâ luovvân tain älkkeht. Maati eeči máccá putestiđ viermijd já äijih páácá salttiđ já suovâstiđ šaapšâid. Matti vuálgá siisâ tuálvuđ čuomâstum šaapšâid áákun sälttikyele rähtim várás. čolliđ, čolliim, čuállee = perkata čuomâ = kalan nahka čuomâstiđ, čuomâstâm, čuomâst = suomustaa kopšâđ, koopšâm, kapsa = kypsyä käsittiđ, käsittâm, kääsit = liottaa leibi, leeibi = leppä peldi, peeldi = pelti ruávis sältti, säälti = karkea suola salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua salttiđ, salttiim, sälttee = suolata sibžádâh = ritilä, säleikkö suovâstemlitte, -lite ?= savustusastia suovâstiđ, suovâstâm, suovâst = savustaa sälttilaggâ, -laagâ = suolaliuos vuáđu = pohja vuolâttâs = lastu Kuovgi Kuovgi lâi Haanu Sáárá peenuv, noomâs mield kuovgâd. Puásuipeenuv tot kal ij lam muu tiäđu mield, ige jo loddepeenuvgin, mut taggaar päikkipeenuv, tähtijursee. Vaijaa tot lâi tego liebbuš. Jis peri kiämmân omâsub ulmuu ooinij, te kal tot rovoškuođij tego stuárráb-ub piätu. Haanu Sáárá, kote lâi muu muáđá, ij lah innig elimin. Nuuvtpa taah tábáhtusah láá-uv jo tovlááh, tábáhtum 1950-lovo loopâst. Haanu Sáárá aasâi talle Haanu pääihist Samudjäävrist já maŋadist Kossenâmist Sammlii Eeli tuuveest. Mist ko ij lam peenuv, te mun váhá omâšim pennuid, ko taid motomin oinim puásuiulmui fáárust. Tom mun kal lijjim kuullâm, et ko peenuv lii pyerimielâst, te tot liivjât seeibi já ton peeljih láá uáivi miätá. Aaibâs nubijkejij lii kissáást. Ko tot lii suttâm, te tast seibi hiäilu já peeljih láá maŋaskulij. Tondet pennust já kissáást láá kielâvaigâdvuođah, iävá tot addiittâl. Meiddei jis peenuv čáittá paanijd, te tot lii vaijaa, mut olmooš lii talle pyerimielâst. Tommittáá mun pennuid tubdim. Haanu Sáárá Kuovgist kal ij seibi hiäilum kuássin, ko tot ooinij omâs ulmuid. Tot haridij já rovoi puohháid eereeb emedis Sáárán. Jiem tieđe, maht tot roosâi Nuuvdi Samâláin, kote lâi Sáárá aassâmskippáár. Mun lijjim nubalov ihásâš, ko monnii ääši tiet moonnim Samudjäävri taavaakeeji táálun Siempárnáá Haanu pááikán. Talle Sáárá aasâi tobbeen ohtân Kuovgijnis. Mun ko poottim táálun pálgá mield, te uštus Kuovgi uumáást já roho šiljoost. Kejâstillim mun kal tom, et maidsun tot tibi val parga. Mut ko lijjim toosčolmij, te ij tot talle maiden tađe eenâb ko rovoi tuántá náál. Mut ko mun jorgettim uuvsâ vuást já lehâstim uuvsâ, já šoddim toos selgij, te tot tállân snelkkij muu juálgán, eidu koddârân. Talle kal mun suttim hirmâdávt já huikkim já korâstillim. Kuovgi puškái tupán já čaaŋâi seeŋgâ vuál, vissâ tot jieš-uv huámášij, et sun lii porgâm puástud. Mun lijjim nuuvt suttâm, et rottejim puuvko tuupâst já viggim čuoggiđ tom, mut tot lâi nááđđum aaibâs seeini paaldân kuhás. Mun val tuáppejim niijbe terikeejist, vâi peesâm leggistiđ toin, mut jiem kal eidu viiššâm. Mut mun ettim Haanu Sáárán, et ko mun val lam tääbbin kulij jotemin, te must lii pisso fáárust, já jis mun tom pennuu uáinán, te naali mun kal lam puáldimin. Ijba Sáárá tast tađe eenâb ettâm maiden, veikâ sust kal táválávt laavij sääni kavnuđ jyehi táárbun. Ko mun moonnim maasâd pááikán, te vanhimeh imâštâláin já tuikkodáin tom kiälbuttes pennuu. Ij tot stuorrâ häävi lam vuáittâm snelkkiđ, mut liške lâi kuittâg ráigánâm. Mut maŋadist mun luuijum tommittáá, et jiem liijká váldâm piso fáárun, ko šoddim tobbeen Haanupääihi kuávlust jotteeđ. Riävskápivdo ääigihân must kal lâi saloŋgâš fáárust, já mun motomin jurdelim-uv, jis lijjim tobbeenkulij väzzimin, et tääl tot panjig kal uážžu rohhááttiđ. Ij tot kal ohtânpääiđist paijaal kirde. Kal mun njunetubákkijd läjidâm! Motomin te mottoom ive maŋeláá mun lijjim puáttâm Kossenâmân já moonnim Sammlii Eeli tupán. Talle Sáárá-muáđá aasâi jo tobbeen. Tom mun jiem mušte, et moin aššijn mun lijjim, mut tobbeen lijjii eres-uv ulmuuh, vissâ lijjii pygálysân jotemin. Te poođij tupán Mikkuu Ooli Olavi, kote lâi stuorrâ, ruástilis almai. Talle tot Kuovgi oppeet täävis mield aalgij stálpástittiđ, tego áiguččij purrâđ. Mut Olavi tuše keejâi tom váhá ääigi já eeđâi čielgâ jienáin, et “ei nuin pikkusen pahhuus auta!” Kuovgi ko ooinij, et ij lah kustoo ävkki rohomist, te tot moonâi emedis kyevtjyelgkooskân já tobbeen tuše haridij. Tom mun jiem mušte teikkâ ubâ tieđegin, et mon kuhháá tot Kuovgi eelij val tast maŋa Haanu Sáárá penuvin. Lâš-uv lam loopâ räi nuuvt vádduluándug já vaijaa. Matti Morottaja Uula Morottaja, Juhan Matti Valle já Elsa Kuuva Kuovskâsah Aanaar kiela čájttuzeh s. 267–269 Uula Morottaja: Na mahtkis toh kuovskâsah šaddeh já kost puátih? Puátih-uvks toh eres kulvlân ko ain tobbeen tavveen tääbbin? Juhan Matti Valle: Na mun lam kuullâm kale et meerâ, ton siijgást puátih, teikkâ meerâst pajaneh. UM: Na mahtkâs toh pajaneh, laa-uvks toh čuovâdeh…? JMV: No toh… UM: Laa-uvks toh oovtâi naalij ain puoh, jyehi ääigi? JMV: No toh laa motomin viskâdeh, motomin ruopsâdeh. UM: Na lii-uvks tain mihheen iäruttâsâid et toh maiden aavâstiččii, toh ruopsis já viskis. Leppeđ-uv kuullâm šooŋâid tâi? JMV: No tot… UM: Ko motomeh laa kuullâm aavâštim, tom-uv et, läävejeh-uvks maiden šooŋâid avâštiđ toh kuovskâsah? Muottuu tâi korrâ piegâ tâi…? Elsa Kuuva: Eteh, et nievris šooŋâ ovdâšijn maka čuutij kiđordeh já ruápsáduteh. UM: Jáá. JMV: Já njääbi ovdâšijn. EK: Já njääbi ovdâšijn. UM: Na meerhâš-uvks tot maiden jos kuovskâsah maneh näävt paijeel alme, tovho kiäsán jos monâččii ovdâmerkkân? EK: Eteh et jis máádás maneh kuovskâsah te puátá njäbbi. UM: Jáá. No lii-uvks tot ko taid maka ij kolgâččii keččâđ, ege pilkkediđ? Lii-uvks tain tast mihheen, et taid ij kolgâččii pilkkediđ ege naarriđ taid kuovskâsâid, lii-uv kuullum mihheen…? JMV: Na taid ij koolgâ pilkkediđ. Toh lááin kyehti viiljâš, moonááin mađhâššááin kuhe ääigi tuoddâr mield já tot lâi nubbe viljâ taggaar, nuorâb viljâ, mii pilkkedij kuovskâsâid ohtân maanoost, et tot puárrásub viljâ kieldij ain, mut tot ij tottâlam já fattiittâđááin taggaar korrâ šooŋân tobbeen já ijâstâláin. Já nuuvt oppeet nube peeivi mađhâššááin já oppeet fattiittâđááin korrâ šooŋân já majemustáá toh kuovskâseh kuddii tast ton nuorâb viiljâst vuájáán. Já tot puárrásub viljâ eeđâi: "Näävt tot kiävá, ko jieh tottâl". Kuovskâsah kuddii tast vuájáán, šoodâi vääzin vyelgiđ. Já tot puárrásub viljâ vain vuojij ergijnis vala mut tot nuorâb viljâ juovdâi jotteeđ vääzin loppâmääđhi. UM: Jáá. No vala-uv lii mihheen, et maid nuuvtko aavâštiččii toh kuovskâsah muide ko šooŋâid já tom, et ij koolgâ taid pilkkediđ, ege kivsediđ, naarriđ…? EK: Motomin lain maka kyehti puásuikeččee já nubbe aalgij kuovskâsâid pilkkediđ, pilkkedij tassaaš ko kuovskâsah puáđiškuottii, nuuvt alda pottii eennâm et nubbe nááđui lávusoopân já tobbeen oroi ko polâškuođijn kuovskâsâin. UM: Na porgii-uvks ton pilkkedijjei maiden toh kuovskâsah talle, ko nuuvt alda pottii…? EK: Iä, toh peittâđááin, amahan tondet šeštuuin, nubbe čaaŋâi keerris vuál, nubbe lávusoopân nááđui. UM: Jáá, na táát lii mahte siämmáánáál te lišij ko tot äijih meiddei. Ij maka tomgin koolgâ pilkkediđ. Lii-uvks tot tääbbin, mun ko lam kuullâm, et siämmáá lii äijih-uv, ko kuovskâsah, et tot ij suovâ jieijâs pilkkediđ. Äijihšoŋŋâ ko lii, äijih ko kulloo? EK: Mun lam kuullâm, et äijihuáhti ko maka puátá, kalga maka peesi vuál moonnâđ já peesi vuolâstiđ, et äijih uáiná et tot lii olmooš ton peesi vyeln, tom maka ij liihât. UM: Lii-uvsun kuovskâsâin mihheen siämmáánáál et jos tom uáiná, et tot lii merkkejum, et tom ij liihât, veikkâ pilkkedij? JMV: Kuovskâsâid láá tovlááh ulmuuh kiäldám, et taid ij koolgâ pilkkediđ, toh koddeh. UM: Jáá. Na táátpa lâi hitruu kuullâđ, et… Kyeddid Lâi vuođâloho 1954. Tot tälvi lâi viehâ muottii. Lijjim talle 17-ihásâš. Tot lâi korrâ kiđđâ, kyeddee cuáŋui lâi ubâ kiiđâ. Lijjim sijdâkuáđutteijen ubâ kiđđâpuudâ kidâ tassaaš ko poođij čonâđimäigi. Lâi maalismáánu loppâ, mij leim sijdáin Piergivärjeegist já cuáŋui ko lâi te ferttijm kuáđuttiđ ubâ ääigi. Muoi Vuoli Jussijn láim kuáđuttimvuárust. Poođij hirmâd muotâpurgâ. Ko poccui livvâäigi aldanškuođij te muoi Jussijn čokkiiškuođijn siijdâ kuávdoo jeegi enâmáá miäđáápel. Poccuuh livostii tállân ko láin finnim taid ton enâmáá suájân. Jiejah keččâláim muottust rähtiđ olssân piegâsyeje. Veikkâ sijdâ ij lamaš kukken munnust, te iän muide uáinâm poccuin ko motomin čuárvikeejijd tain. Ij tot purgâ kuhe pištám ko vuod fierttij. Poccuuh meid čuážžulâdškuottii já algii kuáttuđ. Muoi Jussijn tuvdâččáim siijdâ oovtâolán já poccuuh eštus kuottuu nuuvt rávhálávt. Ko sijdâ vuod livoi, te pessáim muoi-uv pieijâđ tuulâ jeggiriidon, káhvástâllâđ já purâdiđ. Láim tast tullâpiällâst viälláámin ko Högman Aaslâk poođij sijdâkuáđutteijen, te muoi Jussijn pessáim vyelgiđ pááikân vuoiŋâstiđ. Láim lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin siijdâ, te kale lâi suotâs peessâđ nohádiđ. Ton puudâ ko oođđim te lâi njábbâm já timmim muottuu. Ijjâpuolâšeh lijjii já vuod cuáŋuiditij nuuvt ete ij ubâ peivivkin vuáittâm lieggiđ. Ko muoi Jussijn láim uáđđâm já vuoiŋâstâm, te vuod vuolgâdškuođijm siijdân. Viežžim vuájánân, karâstim evvislaavhâ já pivoid vyeijimkerrisnjunán, leŋgiistim vuájánân já vyejestim skipárân kuuvl. Lâi korrâ cuáŋui, te kerris eergi maaŋeest ij orroom ennuu teddimin. Skippáár lâi meid jo valmâsân rahttâttâm, sust lâi vuájáán-uv jo šiljoost. Sun še karâstij evvislaavhâ, pivoid já savehijd kerrisân já talle muoi láim valmâšeh vyeijiliđ siijdân. Algâmätki kale moonâi pyereest ko lâi jolgâ jävri já jeggi. Mut ko poođij pecivyevdi já vuájáneh kihtuin ruottâđ, kerris piäškáástâlâi pessijd, te ij lamaš innig meendugin hävski, riseh já pecikuácceeh ko val ruomččuu nirve vuást. Ko juovdáin Piergivärjeggiriidon, te oinijm ete sijdâ lii liivvâdmin já kuáđutteijee uáinoo tulâstâlmin. Moonáim tuulâ kuuvl já pestijm suu puásuivuárust. Aaslâk paasij toos tulâstâllâđ já muoi vuárustân vuolgijm siijdâ kuáđuttiđ. Tiptijm siijdâ lavdâđ vijđásubbooht jiägân, ko lijjii pievlah vala nuuvt uccáá, ollâgumos poolsah kale lijjii pievlâst. Must lijjii fáárust Taažâst ostum stuorrâ "viikinkeh". Ko sijdâ lâi livvoom te pessáim tuulâ kuuvl káhvástâllâđ. Lâi ehidispeivi, peivi lâi páštâm ubâ peeivi lieggâsávt, ij lamaš innig njuppâhsijvo, njuppâheh njuoskâškuottii. Ferttejim turvâstiđ toid Taažâst ostum viigiŋgááid, viežžim taid kerrisist, syeinejim sehe suhháid ete kammuid já nahettim juolgijdsân. Jyelgih pissoin eštus kuhes ääigi koškesin. Ehidist vuod kalmeškuođij já iiđeediijâ muotij. Iđedist poccuuh algii livodiđ, tuše nolpoh skuiberdii iäge toollâm huápu livvoođ. Viijmâg toh nolpoh-uv livvuu já pessáim vyelgiđ tuulâ kuuvl. Tohon lijjii-uv puáttâm vyeŋes almaah. Nuuvdi Heikkâ lâi ohtâ sist já sust lâi Tessu-vielpispeenuv fáárust, tot lâi vuossmuu tove siijdâst. Tot Tessu lâi viehâ hervii ko tuulâst kirdii čuođâmeh já koččii muottuu oolâ te jyehi tove eelij suvnemin tom saje kogo čuođâm lâi koččâm. Mun tojâlim pecikuácceid já rahtim olssân saje tullâpiällâs. Tullâpiällâst lâi liegâs vannađ, ko lijjim čaaŋŋâm vala špáálčá siisâ. Lijjim toos noháđâm toh viigiŋgeh jyelgist. Lâi čuáskidâm já piegâškuáttâm já iärâseh lijjii varrim suájásub sajan já mun paaccim toos uáđđiđ. Koččájim toos ko lijjim hirmâđávt kolmum. Tullâ lâi časkâm, ij ubâ iloskin lamaš innig. Hivviittim pajaniđ čuožâd, mutâ jiem peesâ ko jyelgih lává aaibâs tobdottemeh. Iskim stevilijđân čolgâttiđ mut iä toh vuálgâm nuuvt hiälpuht ko kamuvsyeinih, moh lijjii stevilij siste, lijjii jiäŋŋum já suháh še. Mottoom ääigi ko čievčâdettim já lihâdim, te viijmâg puáđiškuođij tobdo juolgiijd. Finnejim čolgâttiđ stevilijđân, pieijim koške suhháid juálgân já syeinejim koške suoinijguin kammuiđân. Algim kuorâdiđ ete kuus kulâi skipáreh láá moonnâm. Sij lijjii varrim muáddičyeti meetter suájásub sajan. Láin vuod Vuoli Jussijn kuáđutmin. Lâi nube tuhháát sijdâ ko aanaarriddolij poccuuh lijjii mostâm čovčjávrálij já kosseennâmlij siijdân. Munnust lâi kuábbáást-uv peenuv. Láim čokkim siijdâ oovtolán ko livvâäigi aldanškuođij. Iänááš poccuin lijjii livvoom, láim tast sijdâroobdâst ko nolpoh skuiberdeh iäge livo. "Kuáskim, kuáskim!" skippáár aalgij uvástâllâđ. Mun še algim keččâđ tohon kulâi kuus skippáár čujottâl. Já eštus, stuorrâ kuáskim uáinoo tobbeen sodâstâlmin. Tot kiävlui togo siijdâ pirrâsijn, jeđe siäivui livvâđeijee poccuui kooskân. Poccuuh suorgânii, njuškejii liivâin já kejâškuottii ko kuáskim tast liäbuttâlâi suájáiđis. Munnuu pennuuh láin kuárjidmin tast paaldâst. Ukko, tot muu peenuv ko humášij ete mii tie, ijge tot ájáttâllâm mut rohhááttij. Kuáskim pallai já kirdelij. Iimâš ko ij čuolâstâm pennuu. Motomeh Aanaar rido pele puásuiulmuuh lijjii potâlam še, ko sist lâi aaigâ keessiđ poccuiđis, kuittâg áldupoccuid čovčjávrálij siijdâst. Toi aaigij finnij uástiđ Taažâbeln sraŋgâäiđiruullâid, ruullâst lâi 50 m äiđiviermi, 1 m 80 cm alo. Toh äiđiruullah lijjii viehâ lussâđeh lihâttâllâđ. Tagarijn amnâsijn raahtijm ääiđi Piergivärjiägân. Nube peeivi ko piejâim siijdâ ääiđân já ko poccuuh iä uáinâm viermiääiđi te maŋgâ poccuu ruottii ääiđi njeigâ já lammâšuvvii, oovtâ ááldust moonâi jyelgi aaibâs rasta. Pahamusâht lammâšum poccuid ferttejii koddeđ já njuovvâđ. Aanaar rido puásuiulmuuh finnejii poccuiđis já vuolgii. Cuáŋui jotkui já kaartâim kuáđuttiđ siijdâ ijjâpiäivân. Láim vuod Vuoli Jussijn sijdâkuáđutteijen. Lijjii hirmâd korrâ ijjâpuolâšâh já láim lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin. Lâi koskâijjâ já poccuuh livvuu. Togo lâi stuorrâ kuádui. Cokkiittáim tom, vuoššáim käähvi já possiijm koškepiärgu. Tullâpiällâst lâi liegâs leđe. Ko láim káhvástâllâm já purâđâm, tojâláim pecikuácceid vuálásân já viälánáim. Veikkâ lai-uv puolâš, te tullâpiällást lâi liegâs veluttâllâđ. Nuuvt tast keevâi ete láim kuohtuuh noháđâm já sijdâ lâi pajanâm liivâin já vuálgâm. Koccájim kolmâsvuotân, tullâ lâi časkâm já skippáár lâi lappum, sun lâi vuálgâm tuáridiđ siijdâ. Lâi myetistâm tommit ete lâi vuátádâh. Tääl must lijjii stuorrâ kálluheh jyelgist pyereest syeinejum, te jyelgih iä lamaš kolmum. Valdim reppun, faškâlim siälgân, njuškejim savehij oolâ já čuoigâlim. Časkelim ete kuus kulâi skippáár lii čuoigâlâm, veikkâ suullân tiettim ete kuus siijdâst lii mielâ vyelgiđ. Tavaspa tievst, nuuvt maht lijjim jurdâččâm. Čuoigim sijdâkurgástuv mield suullân oovtâ kilomeetter, ko huámášim ruustâ paijaanmin alda Vuomvääri. Skippáár lâi jo kiergânâm čuoigâđ nuuvt kuhás, já peessâm siijdâ njunosân, jurgâlâm já lâi puátimin sijdáin maasâdkulâi. Čuoigim maasâd munnuu tullâsajan já vuoššim käähvi valmâšân ko skippáár puátá, tiettim ete sust sáttá leđe kähvimielâ. Ko sun poođij sijdáin, moonnim suu luusâ já ettim ete valmâš käähvi kale ličij tullâsaajeest jis halijđežžeeh. Sun lâi čuoigâstâm kuálmâd penâkkullâmân. Puoh te lâi piestum já rinnum, jiem kale lijjii tubdâđ Vuoli Jussin, jis jiem liččii tiättâm ete kii sun lii. Lâi iiđeedijjâ já hirmâd puolâš. Paaccim siijdâ kuáđuttiđ já skippáár moonâi tuulâ kuuvl. Poccuuh liivoodškuottii já vuolgim mun-uv tuulâ kuuvl. Munnuu tuulâ kuuvl poottâlškuottii vyeŋes almaah já pessáim vyelgiđ vuoiŋâstiđ. Korrâ cuáŋui ko lâi te ij moonnâm kuhháá ko láim vyejestâm pááikân Čovčjáávrân. Piestuddâm já kuáduitullâpiällâst kieptum, láim tegu kyehti kumâttâs te. Čääci tot lii pooškâ puoskar, ko lijjim poossâm iänááš kievâid já piestuvvâid te vuod algim leđe ulmuu háámân. Ko ležžeem seeŋgân moonnâm te nahareh kale pottii. Ko vuod karttáim sijdâkuáđutteijen te sijdâ lâi Sevžjäävri já Čovčjäävri kooskâst. Iä lamaš innig nuuvt korrâ ijjâpuolâšeh, peiviv timmij muottuu já pievlah vijđánii. Čonâdimäigi aldanij. Tuvdijm siijdâ Čovčjääri nuorttiipele jeggiijd ko tobbeen lijjii eenâb pievlah já tohon lâi aaigâ čonâdiđ-uv. Eeči lâi puáhtâm Taažâst, Reisvuonâst nuárjunaahkijd já tain lâi ráhtâm laabžijd. Lääbžih kolgii leđe ennuu já taid koolgâi orniđ jyehi kiiđâ ovdil čonâđim. Toh kolgii leđe meid nanoseh já vala vuoidum pikkâoljoin. Vuoidum kolgii leđe tondet ko motomeh áálduh lijjii tagareh ete suoskii já njolluu laabžijd, jis toh iä lam vuoidum. Nuárjunäähkist läbžirähtim, näähki koolgâi čuopâdiđ stielâsin já taid njođâččij miäldáluvvâi lääbži kukkosâžžân. Päggi rahtui timmâ näähkist, päägi já lääbži kooskân pieijui skiärkku. Skiärkku koolgâi leđe tondet amas läbži ij punnjuđ. Kossâ oorâst še algii rähtiđ laabžijd, mut tot lâi vala talle uđđâ läbžiaamnâs. Čonâdimpeivi lâi sooppum já päikki ete kost. Čonâdimpäikkin lâi sooppum Toppopecmoorâst já tohon siijdâulmuuh čokkânii sooppum piäivân. Lijjim muáddi pirrâmpeeivi lamaš pääihist vuoiŋâstmin. Eeči lâi ornim laabžijd já kaarrâm kyevti kiälkân taid. Lâi iiđeed, iho lâi kalmam kuádáduv. Eergih lijjii šiljoost, leŋgiistijm já vuolgijm čonâdimsajan. Mij lâim viiđâs: enni, Issá-čeeci, Huuto-Niijlâs (Niilo Valle) já muoi viljâ-Mattijn. Niijlâs ko lâi skuttáris almai te enni táátui suu njuárusteijen. Eeči lâi moonnâm jo tooláá iiđeed. Šiev sijvo ko lâi, te ij mist moonnâm kuhháá ko leim tobbeen čonâdimsaajeest. Toos lâi vittâ ive ko Issá-čeeci lâi munjin merkkim čuoivâgáldustis ores čuoivâgvyesi. Tääl tot lâi must vuájánin. Tom ááldust läävejii leđe uáli kieres vyesih já tom kale poottim uáiniđ váhá maŋeláhháá ko juovdâim siijdân. Muu vuájáán ko kuulâi eenis ruovgâs, te tuubdâi tom já aalgij še ruovgâđ, raŋestij já vuolgij tohon eenis kuuvl, uáiváá ko lâi te jiem mun pittáám tolliđ. Pyereest oroin tubdâdâtmin, tast te ruovgáin já keijáin kuáimásis. Tohon lijjii čokkânâm siijdâ ulmuuh já lijjii tulâstâlmin. Moonâim tohon tuulâ kuuvl, luoštâlijm vuájánijđân já piejâim kuáttum oolâ. Sijdâ lâi tast čuákist pirrâsijn já mottoom áldu lâi jo vedduumin, iänááš siijdâst lâi vala liivvâdmin. Tot lâi iđedispeivi ko aalgijm čonâdiđ, ijge lam vala timmim, eidu tommit ete lâi muári, poccuuh pissuu oovt'ooleest iäge kiškáttâllâm. Nube iiđeed lâim kiergânâm čoonâdmist. Ležeh-uv iärâseh lamaš vaibâm, mun kuittâg lijjim. Iđedist ko peivi lieggiiškuođij, čokánim mievtâ oolâ, te lijjim toos nohádâm. Koccájim toos ko rovvim miehtâkopán. Peivi paaštij lieggâsávt, moonâim mottoom stuorrâ pievlân, raahtijm lávupele já oođijm já vuoiŋâstijm tom sruáŋgis pargo maŋa. Koccájim ehidist toos ko koolmâs šoodâi. Eeči já Issá-čeeci láin koccám jo ovdil já láin jo laiđiistâlmin áálduid kuáttum oolâ. Maŋgâ lijjii vedduuhánnáá vuonjalááldu-uv kiddâ. Motomijd tain koolgâi veddiđ kyevtist kyevti já peli pirrâmpiäivân ovdilgo laiđiitškuottii ollágin, motomeh áálduh vest lijjii nuuvt ruotâdiäkkáh ete lâi väädis peessâđ vedâmân. Toos moonâi tot ijjâlakke já nubbe peivi ovdilgo iänááš uási áálduin lâi finnâšum kuáttum oolâ. Keevâi nuuvt-uv motomin, ete taggaar ärgis ruotâdeves áldu ruotâi čiäpáttis rasta tâi lammâšui já tagarijd ferttejii koddeđ já motomin kákkásij-uv. Tom kale oinim talle ko čonâdijm jyehi kiiđâ, ete iä toh nuuvt heerkiht reštuu. Kale mottoom áldu reštui-uv, tâi kuodij jamâ vyesi. Ko viijmâg puoh áálduh lijjii läiđejum sajan, te puohtii älgiđ sirdeđ taid. Já kal tast lâi-uv pargo, kuohtii peeivist koolgâi sirdeđ. Mii perrust-uv lijjii ohtsis čiččâdlohán áálduh kiddâ. Muoi Issá-čessijn passijn vist áldusirden. Aalgâst lâi ennuu pargo tassaaš ko algii kuodâđiđ. Vyesimáánu kyehtlovváád peeivi kale lijjii kiäppánâm melgâd. Áldu ko lâi kuáddâm te ij tom tarbâšam veddiđ tađe kuhheeb ko vyesi čalga, te uážui lyeštiđ ááldu já vyesi moonnâđ. Viehâ viijđes koolgâi leđe eennâm já vedâmeh valjeest ko mii siijdâst-uv čannojii 250–300 áldud, já toh sirdojii kuohtii peeivist. Vyesimáánu loopâst áálduh lijjii kiäppánâm, iänááš uási lijjii kuáddâm. Iisak Mattus Roonnig faallâm hejâkyeleh Kuovâmáánu nubbe peivi 2002 oroi lemin uáli jo táválâš lávvárdâh muu elimist, mut Holland aalmug mielâst tot lâi hirmâd jo eromâš já mieláidpäccee lávvárdâh: kruvnâpriinsâ hejâpeivi. Jyehi saajeest ooinij oranssi-ivnásijd viirijd, ko oranssi lii taan eennâm aalmuglâšivne, já liipuh livârdii stááguin. Nuuvtpâ mii-uv perrust ubâ iiđeed kuulâi televisio paaldâst, ko ihástâlâim myerssee muččâdvuođâ já keejâim, maht táválii argentijnálii nieidâst šoodâi Holland prinsessa. Motomijn soojijn liijká-uv juhle čoođâ ulmuuh onnii mielâčáittusijd: sii mielâst pyeremus vyehi finniđ pisovâš orroomlove vieres enâmist lâi-uv eidu prinssáin naaijâm, jis enâmist taggaar sáttoo leđe. – Mun ááigum elâččiđ kuolijd uástimin, lâi muu vuosmuš juurdâ, ko lijjim keččâm tuárvás kuhháá heejâid. Muu kyelikävppi lii Rotterdamist, aaibâs Euroop já ubâ maailm stuárráámuu haammân riddoost. Tobbeen finnee hirmâd šiev kuolijd, já tondiet vuájám-uv ain tohon, veik kuolijd kale puávtáččij aldeláá-uv uástiđ. Taan kyelikäävpist puáhtá leđe ain vises tast, et vyebdimkyeleh láá vorâs kyeleh ege tagareh, moh vyerdih uásteidis maŋgâ peeivi käävpi tiiskâst. Taat kyelikävppi lii pegâlmâs ubâ enâmist, mut tast lii tuše ohtâ hirmâd stuorrâ váddu: hadde! Taat lii-uv kale šievnáál čielgiimist, jis váháš ááigán máášá pisániđ keččâđ tom, magareh ulmuuh tobbeen já eres kaavpijn ton aldasijn joreh; liihân taat aassâmkuávlu mestâ jo puoh tivrâsumos kuávlu ubâ kaavpugist. Tobbeen uáiná ennuu fiijnâ rivgoid, mon paaldâst eres ulmuuh láá aaibâs táváliih rimškeh, ko iä lah pieijâm pasepeivpihtâsijd paijaalsis. Rivgoin láá ollâšušmekammuuh jyelgist, tivrâs turkkâ pajalist já kuhes, ruopsis koozah, moi kooskân ij vahâgistkin uážu ohtâgin kyelečuomâ moonnâđ. Já jis kiäččá kavpij oovdân parkkeerajum aavdoid, te majemustáá talle lii aaibâs vises tast, et tai ulmui puursâst joreh stuorrâ eurohivvâduvah. Ko vuosmuu keerdi iivijd tassaaš moonnim taan kyelikáávpán, hirmástâllim ton sálttáás hoodijd. Lijjim kale jo kuullâm-uv tast ovdláhháá, et kyeleh láá hirmâd njálgáh mut tain ferttee mäksiđ eenâb ko táválávt. Monnii suujâ tiet kuittâg tarbâšim ton tovváá ubâ luosâ, mii teedij suullân nelji teikâ vittâ kiilu. Lijjim jo valmâštâllâm jieččân toos, et taan luosâst šadda puoh tivrâsumos kyeli, maid kuássin ležžeem puurrâm, já aigum puurrâđ tom tađe-uv njálgásubbooht. – Ááiguh-uv tuođâi-uv ubâ luosâ? koijâdij kävppijâs, já sust koočâi njälmi áávus. Ko ettim, et tarbâšim kale ubâ luosâ, te kävppijâs koijâdâlškuođij, maht sun kalga čuoppâđ tom pittáid já pahudistij vala, et näävt stuorrâ tiiláámijd ličij kale pyeri almottiđ ovdâlkietân, et ij taarbâš vyerdiđ nuuvt kuhháá. – Na jis viišah tom čolliistiđ, te pyeri ličij, mut jis tast lii liijkás ennuu pargo, te puávtám kale porgâđ tom jieš-uv. Kiesâ peri pápárân, västidim sunjin. Já esken kyelikävppijâs keejâi-uv muu tego ličij kumâttâs uáinám. – Na koolgâm-uv väldiđ kuittâg kyeletaavtijd meddâl? sun vala irâttij. Já kyeleuáivihân almaš tiäđust-uv leggist meddâl, sun joođhij. – Ele jo pyeri olmooš uáivi leggist meddâl! ettim. Vuošâm tast já taavtijn njaalgâ kyelisopá, čielgejim sunjin já ohtuunân imâštâllim, et maht te jo kyelikävppijâs puáhtá leđe nyevt tuávkki, et ij tieđe, mon pittáá puáhtá moos kevttiđ. – Muu ákku kale lii ettâm, et kyeleuáivi kulá ain tehelumos ulmui, kote lii ton tovváá puurâdmin, čielgejim vala. Kyelikävppijâs jooskâi čolliimist, poođij aldeláá já koijâdij: – Na maggaar olmooš tun jiešalnees lah? Te ferttejim čielgiđ, et lijjim pärnivuođâstân šoddâm kyelijäävri riddoost já et nuuvt kuhháá ko muštám, lam máttám kuolijd čolliđ. Must láá tast maaŋgah koveh-uv, ko jieččân ákkuruhhijn čokkáám riddoost kuolijd čolliimin. – Na jis tun ááiguh uástiđ ubâ kyele, te kalehân mun talle puávtám tom vyebiđ čuuvtij hälbibân. Ijhân taas taarbâš porgâđgin maiden, kävppijâs eeđâi já teškâlij toos mottoom hade. Jiem mušte innig, mon ennuu tot lâš máksám, mut muu mielâst tot ij lamaš ollágin tiivrâs mut finnejim tom aaibâs šiev haadan. Tastmaŋa lam-uv lamaš šiev ášásteijee taan kävppijâsân. Ko sun uáiná muu puátimin siisâ, te sun vistig koijâdist, taarbâš-uv muu kuolijd čuoppâđ. Ko eeđâm, et ij taarbâš, te sun notká seehâ tievâ veik magarijd kuolijd já vuábdá taid uáli jo šiev haadan. Jis puáđám ehidispeeivi váhá ovdiláhháá ko kävppi mana kiddâ, te tot kyelisekkâ lii-uv táválávt hirmâd jo styeres. Mut taat lávvárdâhpeivi, ko taan tovváá tohon moonnim, lâi lamaš tehálâš peivi taan kyelikáávpán-uv. Ko tääl poottim siisâ, te kävppijâs čuorvij munjin kuhes jono lappâd: – Pyeri ko poottih! Puáđibâ teehin keččâđ! Must lii tunjin taggaar kyeli, mađe njálgásub kyele jieh lah kuássin puurrâmgin! Jeđe sun tuálvui muu mottoom kyelitiiskâ kuuvl. – Tiäđáh-uv maid Holland roonnig onne fáálá ollâárvusâš kuosijdis priinsâ hejâmälisijn? sun koijâdij. – Na tom kale jiem tieđe, ettim sunjin. – Keejâbâ! Tot fáálá täid kuolijd! Jeđe sun ruttij tiiskâst säggifiindârfileid (su. piikkikampela). – Taah láá pasâttâspitáh, moh paccii vala roonnig kyelitiiláámist. Täid lam vuábdám tuše jieččân šiev ášásteijeid. Hirmástâlân keččim kyelikävppijâs säggifiindârpittáid, ko tiettim, et taat kyeli mudoi-uv maavsij kole. Filepitái hade jiem tuostâm ubâ kuvâttâllâđgin. – Tiäđám kale, et tot lii hirmâd jo njaalgâ kyeli, ettim. Já várugávt koijâdistim, ennuu-uvkis tast kiilu máksá. – Na tothân kale máksá! himettistij kyelikävppijâs, vaazij viekkimpiergâsis kuuvl já čaaitij munjin hade: 65 eurod kiilu! – Toh láá aaibâs liijkás tivrâseh, ettim sunjin, ko jiem raskim taggaar haadan taid uástiđ. – Na mijhân kale lep aaibâs tuárvás tiänám onnáážân, ko roonnig tiilái táid kuolijd, sun pahudistij. Na jis mun piejâm taan seehâ siis váhá eenâb-uv já vuábdám tunjin taid pelihaadan? sun koijâdistij. Vááldáh-uv talle? Illá tuostim mieđettiđ. Jiem áigum meendu tivrâs kuolijgijn vyelgiđ kyelikäävpist. – Pyeri lii, sun keigij munjin pelnub kiilu seehâ já piejâi ton hadden 30 eurod. Nuuvt te paccii mii-uv piävdán pasâttâsah roonnig faallâm hejâmálásijn. Tivrâseh toh kyeleh kale vala-uv lijjii, mut jiem tuođâigin lamaš avepeivistân nuuvt njaalgâ possum merâkuolijd puurrâm. Paaccim tuše smiettâđ tom, mon ennuusun roonnig kaartâi ton kyelikiilust mäksiđ. Jiem ilgânâm koijâdiđ. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Kuolij kavpâšem Siempárnáá Haanu Hanssâ aasâi Samudjäävri taavaakeččin já Uccâ-Vuolli Ijjäävri Juvnjäälmist. Motomin suoi vuolgijn oovtfááru kuolijd kavpâšiđ Aanaar markkânân. Tobbeen lâi Nykänen kote oostij kuolijd. Ostiihân kal eres käävpih-uv talle 1950-lovvoost. Käävpih lijjii-uv ton ääigi maŋgâ Aanaar markkânist. Muu mušto mield kuittâg loopâkeččin 1950-lovo sälttejum šâpšâkiilust maksii 400 mk já puškokiilust 150 mk tonáigáá ruuđâst. Uccâ-Vuolli lâi lijkkum Nykäsáin kavpâšiđ, ko tot ain kuásuttij käähvi. Lâi kulloo ettâm, et "puáđi kuás puáđeeh, te käähvi kal finniih". Nuuvtpa Hanssâ já Vuolli algijn kaavpijd fiärruđ. Nykänen viekkij já oostij vistig Vuoli kuolijd. Mut sun ij lijjii mielâstis mäksiđ nuuvt ennuv, ko šadda tivrâsin. Eeđâi, et na tämmit sun eidu kal puáhtá "korrâs čoođâ mäksiđ", veikâ liijkás tot kal lii. Já et kalba tun tääl finniih hirmâd ennuv ruuđâ. Te Vuolli eeđâi, et jiehhân tun eidu nuuvt ennuv taarbâš mäksiđ, kal tot ucceeb kiluhaddeest-uv lii tommit. Mon ennuv lâš lam tot algâhadde já mii lâi lopâlâš hadde, tom jiem mušte, mut kävppi tast šoodâi kuittâg. Nykänen maavsij talle tom Vuoli vyeledem hade. Te ko poođij Haanu Haansâ vuárugis kuolijdis vyebdiđ, te ijhân sungin kehtidâm táttuđ stuárrâb hade, ko jo skippáár tuuđâi ucceeb haadan. Maŋa kal Haanu Hanssâ puáimálâstâlâi tom kavpâšeme, et kalhân sun ij kuássin innig vyelgi tieggáár skippáár fáárun kavpâšiđ, kote tiggoo jieijâs táppun kyelihade vuálus. Uccâ-Vuolli lâi taggaar kuálásteijee, et ko kuolijd čollij, te ij tot tiládum kuolijd toideđ ige jyehi kyele sierâ salttiđ. Ko lite tievâ lâi kuolijd pardam, te oolâ kuáivustij kuáivoin saaltijd tommit ko lâi tárbu. Mut kävppijâsah laittii Vuoli kuolijd, ko iä lam tuidum. Kävppiveerdi Nykänen-uv adelij Vuolin noomâ "Sulju-Uula". Ohtii oppeet Uccâ-Vuolli poođij kuolijd kaavpâšmist mii pááikán Samudjáávrán já tuikkodij: Kal láá ulmuuh šoddâm taan ääigi ranttun, ko kuolijd-uv kalga toideđ! Nijlâs-Jovn Uulágis laavij kuolijd tommit salttiđ, et iä koolgâ kuoccâgiđ aaibâs älkkest. Ohtii ko Uulâ lâi puáhtâm Nykäs káávpán kuolijd, te kävppireŋgâ Omenais-Matti kal povvâstij, et láába tast pyereest sälttejum kyeleh, ko čyeijih val ko kyehti kyele oohtân časka! Jiem tieđe, mii aaigijd totkis lâi, mut lâi kuittâg keevvâm nuuvt, et käävpih uástiškuottii hyenebeht kyele. Haanu Hanssâ laaitij tom, ko illá innig kuolijd joođeet káávpán. Ohtii mainâstij, et ko sun Aanaar osuuskáávpán moonâi kavpâšiđ Mustosân kuolijd, te eeđâi, et sun ij tuostâm siskeláá moonnâđ, mut paasij jo uksânjáálmán čuážžuđ, vâi piäsá jotelávt patârâsân, jis te Mustonen suttá já rohhát, ko sun lii nuuvt suápáttem, et kehtid kuolijd kavpâšiđ. Ohtii Haanu Hanssâ lâi oppeet pivdám ennuv kuolijd. Tälvisijvo ääigi te kesittij taid káávpán, mut ij tuálvum tađe olgoláá ko Kaamas Taka-Laapin. Kalle ergikyermi ležeh lamaš, jiem tieđe tárkká. Vaarâ toh mottoom kulmâ kiälhá kuittâg lijjii. Mut keevâi nuuvt, et Kaamas kävppijâs lâi-uv váhá juhhee, ige rievti mield nuuvt váhágin. Ko Hanssâ poođij tohon, te talle tot punsâstâllâm aalgij. Ij kävppijâs muštám ubâ käävpigin lekkâđ iđedist. Kaamasliih imâštillii tom, ko kävppi lii kiddâ argâpeeivi. Ige tast lam ävkki kävppijâsân cuáigudiđ. Viijmâg kiinii kaamaslijd sooitij Avelân Taka-Laapi hoovdân, et mii oornigijd tot tággáár lii. Hovdâ sooitij Kaamasân já meridij, et kävppijâs kalga lekkâd käävpi. Na, kävppijâshân ferttij lekkâđ käävpi, mut ij tot ostâm kavpâšiđ, ko lâi nuuvt hitruu Haanu Hanssáin koopâid komáttâllâđ. Äššigâsah kal pessii káávpán, mut kost kävppijâs? Pottii suu aassâmviste pel-uv vuorjâđ, mut ijhân tot kävppijâs riemmâm kavpâšiđ, eeđâi tuše, et väldiđ peri tobbeen jiejah, maid kavnâvetteđ. Ij sun tääl peerust tiiguin kavpâšiđ. Tot kävppi lâi jiešalnees viehâ ennuv ovdil ääigis, ko tothân lâi tastoo "valintakävppi" ton uánihis áigáá. Tom lâi pyehtiđ nabdeđ veikâ Kaamasen Valintan. Tobbeen Kaamasist lijjii ton ááigán motomeh šlaarvah já suolluuh, moid tággáár kävppi tuhhij uáli pyereest. Tohhân kal tuoppuu käävpist maid ihenis halidii, ko mäksiđ ij tarbâšâm. Ilddeeh kal sálkkánškuottii! Tot jotkui nuuvt kuhe, et oppeet mottoom kaamaslâš sooitij Avveel Taka-Laapi hoovdân, et tääl kal lii kävppi áávus, mut liijkás ennuvgis, ko tobbeen uážžu nuuvtá väldiđ káálvu veikâ mon ennuv. Tallehân Avelist pottii almaah tutkâđ ääši. Kävppijâs já Haanu Hanssâ láin tobbeen julástâlmin, vâi uáđimin-uv ležžâv lamaš. Te pyerebáid peivijd! Juhleh toh kal nuhhii. Jiem mušte, et maht ton kävppijâsân keevâi. Vaarâhân sun čievčâstui meddâl pargoost. Oskomist lii, et viälgádui kale meiddei. Ige tot innig tastmaŋa piäggâm Kaamasist. Mut Haanu Hanssâ monâttij puoh kuolijdis já ton lasseen monâttij val ergijdis já kiälháidis-uv. Eidu saaveehkápuluvah paccii, moiguin sun čuoigâi maasâd páikkásis Samudjáávrán. Matti Morottaja Kyelimainâseh Čokkájim postâaautost, mii lâi eidu vuálgâm Avelist Anarân. Postâauto lâi masa tievâ já mun čokkájim viehâ alda vyeijee. Lijjim pyeri mielâst, ko škovlâokko nuuvâi já pesâččim pááikán vuoiŋâstiđ. Postâauto vuolgij linjâšasema peht já vuojij Valintatáálu lappâd. Huámášim äijih čuážžumin luoddâpiällást. Postâauto orostij já taat äijih poođij fáárun. Tondet ko postâauto lâi nuuvt tievâ, sun kaartâi čokániđ kiännii paaldân. Já tiäđust-uv sun čokánij muu paaldân. Ton äijihist lâi kuhes ränis siämu já taggaar čapis-ränis peskâ pajalist, kolmâ šooŋahhân lijjii jo álgâm. Sun kejâdij komálávt pirrâsis, tego polâččij kuumijn. Sun lâi vissâ jo váhá káigá já lâi vaahâg, ko sun lâi čokánâm muu paaldân. Äijih paaliidškuođij masa tállân maaŋgâmuđušijn aašijn, nuuvtko luámánijn moh lijjii lamaš ennuv moonnâm keesi, já uđđâ sorvâpivdomiärádâsâin, mut talle paasij sárnuđ kuolijn, magareh toh láá, maht taid kalga pivdeđ já maht toh pivdii taid tovle. Lijjim vissâ liijkás tooláá jurdâččâm oholoopâ. – Šapšâ lii kal šiev kyeli já kuávžur meid, mut njäävist ij lah moossân, ko tuše mälisin, äijih čielgij. Jiem viiššâm ettâđ toos maiden. – Vuásku še lii njäälgis, mut tast láá täävtih ennuv. – Jáá, mun ettim. – Kal láá muttum ennuv pivdokoonstah čyeti ivveest, mun muštám, ko nuorâ kandân mun-uv čuoggum puškoid... Äijih palidij val ääigis já, komálâš tot kal lâi, mut mun-uv movtáskim kuolijn já tast, maht tovle já taan ääigi pivdii taid. – Joo, mun kal lam pivdám kuolijd ubâ ellimahhaan, jyehi koonstâ lam kiävttâm... – Lah-uv tun talle kuálásteijee? mun koijâdim kivkked. Äijih noskáttâlâi. – Jiem, mut mun lam iällâm tääbbin tavveen, kost kuálástem lâi iäláttâs-vyehi tovle, uásild vala-uv. – Magarijd kuolijd tovlááh sämmiliih pivdii? koijâdim. – Šapšâhân tot lii, mii lii tääl-uv enâmus pivdum kyeli. Mut tovle pivdii kal eres-uv kuolijd, nuuvtko ráávdu, puško, njäävi, veikkâ tom kal enâmustáá kevttii mälikyellin, kuávžur, suávvil, vuáskun já luosâ tiäđust-uv. – Ij-uvks muikku še lah ohtâ? mun muštâlim káávcád luoka biologia tiijmijd. Ij äijih tain perustâm. – Muikku ij ubâ lah sämmilâš kyeligin. Läddiliih toh puohtii muuiku teehi, nuuvtko sij puohtii eres kuolijd-uv. Ij jävriluosâgin lah lamaš tääbbin kuhháá tâi ränis rávdu. Toh láá puoh puohtum. – Vâi nuuvt. – Joo, šaapšâ kočodii kyellin, vissâ val-uv maaŋgâs ibbeerd, et ko kiinii iätá kyeli, te tot sárnu šaapšâst. – Nuuvt-uvks? Jiem lah kuullâmgin. Maht ulmuuh talle tiettii, kuás kiinii sáárnui šaapšâst já kuás kyeleest? – Iäba toh tiättâmgin. Šapšâ tuše lii nuuvt tehálâš kyeli. Mun val-uv muštám ko ohtâ almai, noomâ mun jiem táátu mušteđ, mainâstij oovtâ läddilâžân, maggaar saallâs lâi finnim; luosâ já kyehti kyele. Läddilâšhân lâi jurdám, et almai ij annaam luosâ purâtteijee kyellin, já koijâdij, et ij-uv sun finniiččii tom kyele, jis almai ij jieš tom haaliid. Na ijhân almai tom adlâm já tast maŋa sunnuu kooskâst lii ain lamaš váhá puástu ibárdâs. Äijih povvâstâlâi. – Nuuvt tot lâi tovle... Muái láim siijvost váhá ääigi. Tot lâi váhá väivi já tondet mun koijâdim äijihist koččâmuš, kuolijn tiäđust-uv, tothân lâi ubâ ääigi lamaš saahhân: – Maht tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd? – Na vistig, ko kuálástem lâi eskin pyereest älgimin, taggaar 10 000 ihheed tassaaš, ton ääigi ulmuuh kuálástii časkemáin, čuoggiimáin, kielâstmáin já sattii motomin kevttiđ haavi-uv. – Časkemáin? Maid tot meerhâš? – Na tothân meerhâš tom, et moinnii muoráin časka kyele, ij tađe komálub. Čuoggim vist lii tuše ko čyeggee kuolijd tähtikečisobbijn tâi moinnii eres cuhâ tiŋgáin. Já haavijn puáhtá kuáivustiđ taid njuolgist čääsist. – Maht talle kuolijd kielâst? Iä-uvks nuuvt pivde riävskáid? – Nuuvt tot kal lii, äijih povvâstij, – mut kal kuolijd-uv puáhtá kielâstiđ. Tast annoo suábbi, mon nube keejist lii kielâ. Tom kielâ koolgâi finniđ kyele uáivi pirrâ já talle ruttiđ. – Tothân lii talle aktijvilâs pivdo. Uáivildâm et kalga jieš pivdeđ kyele ubâ ääigi. Riävská kielâmist uážžu vyelgiđ kuusnii eres sajan, tuše iälá keččâmin ain tyelli tälli, poođij-uv saalâs. – Nuuvt lii. Talle puáhtá uágguđ vuoggáin, uštemáin, rysáiguin já eres topâldâhpivdusijguin, puáđuiguin já viermijguin... toh láá kal nuuvt ennuv, et toi čielgiimân monâččij ubâ peivi. Mut jyehi áinoo täävi lam kiävttâm. – Mut maht tun talle lah taid tovláid-uv taavijd puáhtâm kevttiđ? Iä-uvks taan áigásiih lah pyerebeh? – Tovle iä lamaš eres koonstah. – Jieh-uvks tun ettâm, et časkem lii kevttum 10 000 ihheed tassaaš? – Nuuvthân mun ettim, äijih moijái. Jiem mun tiättâm, maid sun smietâi, ko eeđâi tagarijd. Sun lâi vissâ jo nuuvt puáris, et váhá káigávuotâ suu mainâsijn ij lamaš iimâškin. – Nuorâ kandân mun kuálástim kal ubâ ääigi, äijih eeđâi siämmáá ennuv olssis ko munjin. – Ohtii mun čyeggejim nuuvt stuorrâ kyele, et veikkâ meetterpele kukkosâs suábbi lappui kyele siälgán masa ollásávt, te tot ij moonnâm ubâ tom čuomâgin čoođâ. Mun majettuvvim. Tot lâi nuuvt stuorrâ kieles, et jiem eresnáálgin puáhtâm roossâđ. – Talle ko huámášim, et tast ij lamaš ävkki, te valdim aŋkkur kárbást, njuškejim tom kyele seelgi oolâ, leggistim aŋkkur tom njäälmán já algim kiškođ. Kyehti peeivi kiškum, já vijmâg finnejim-uv tom enâmân. Karttim kuittâg pestiđ tom luovâs, ko tot ij mattâm salttimšaavân. – Kost tun nuuvt stuorrâ kyele lah koddám? koijâdim. – Tom mun kal muštám, et ij tot täst alda lamaš. Tovle, uáináh ko, sämmiliih ellii ain jyehi ive, kiđđuv táválávt, Jieŋâmeerâst kuáláástmin. Tobbeen finnij torske já eres merâkuolijd. Muáddi almaa perrust vuolgii, mut ain kuittâg ohtâ almai paasij pááikán anneeđ nisonijn huolâ. Puohâin, kiäh vuolgii toho, ij lamaš ubâ käärbiskin, mut tobbeen lâi masa ain kiinii, kiäst puovtij luoihâttiđ, já maŋgii lâi nuuvt-uv, et siämmâš käärbis lâi maŋgâsist aanoost, siämmáá ääigi tâi vuáruluvâi. Äijih oroi smiettâmin maidnii. – Kal mun jurdám, et Jieŋâmeerâst mun tom kuddim, sun västidij viijmâg. Smiettim tom puoh, maid lijjim kuullâm kuolijn. Šapšâ lii kyeli, tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd kielâiguin, kuálástem aalgij tast 10 000 ihheed tassaaš... – Kuás talle kuolij vyebdim aalgij? mun kivkked koijâdim, uásild tuše tondet, et ličij miinii mast sárnuđ. – Já mudoi-uv, kiäs toh vuobdii? Läddiliih pottii eskin, kuás tot lâigin, 1800-lovvoost? – Naa, tasthân 1800-lovo ääigi kavpâšem aalgij, ulmuuh tolvuu salâsijd Ruávinjaargân já Taažân meiddei. Mut eskin taan ihečyeđe aalgâst, ko maađijeh ráhtojii, kavpâšem lasanij čuuvtij. Tiäđust-uv, ko tääbbin-uv ulmuuh uástiškuottii taid troolikárbáid, te forgâ ij lamaš tommit kyeli, et puohah liččii puáhtâm elettiđ jieijâs kuáláástmáin. Tääl kal lii taggaar rijjâäigikuálástem ennuv kiävtust... Oinim postâaauto laasâst, et aldanijm Aanaar markkân. Äijih sáárnui val tast, maht ulmuuh tovle siäiludii kuolijd, ko iä lamaš magarehkin jieŋâskaapih. Kyele puovtij salttiđ, passeeđ, vuoššâđ já tagarijd kuolijd kuškâdii, moh lijjii váhá ruoinâseh. Talle sun-uv huámášij, et auto orostij. – Jáá, munba páásám teehi Anarân, kolgâččij eelliđ kaandâkaandâ keččâmin tovben... Ettim-uvks mun jo, et sun lii kuálásteijee... joo, lii sun-uv ennuv pivdám eellimavvees ääigi... Mun še njuškejim aautost olgos, ko halidim váhá väzistiđ já siämmást eelliđ käävpist. Äijih vaazij hitásávt Nákkáljäävri mätkimuštokäävpi kulij siämmáá ääigi, ko mun lijjim jo monâmin Kuukkelân. Tuše kuullim suu jienâ, ko sun mainâstij kyelikiälásijd ohtuunis. Jorgettim já aigum val ettâđ tiervâđâid suu kaandâkaandân, mut jiem uáinâm innig kiämmân, aaibâs sijvos jienâ tuše kullui tast, kost äijih ličij kolgâm leđe. Talle tot-uv jooskâi kulluumist. Eskin tääl mun iberdim, maid sun lâi uáivildâm toin, et lâi kuálástâm 10 000 ihheed tassaaš. Petter Morottaja Kyelipivdee Taat tábáhtui talle, ko lijjim räjikosáttuvâst pargoost já láim pargoskipárijnân jotemin partiost. Oinijm ko mottoom turisti šlivgo stáágu uccâ juuvâšriddoost. Moonáim sahhiittâllâđ suu já táttoim uáiniđ kuálástusluuvijd. Ko toh lijjii oornigist, te almaš iätá – Tuoi vaarâ tietivettee, maht mun kolgâččim lattiđ, vâi finniiččim vejeháid taam juuvâst? Partioskippáár iätá: – Vejeháá uággum lii kale älkkee, koolgah peri leggistiđ vuogâ ton njune oovdân talle ko tun uáináh tom. Turisti västid: – Mut ko mun jiem lah uáinám oovtâgin vejeháá vala taan juuvâst, láá-uvsun toh kostnii čiähusist? Skipárâm västidij: – Toi kavnâm lii-uv oppeet vaigâdub äšši tondet, ko toh láá riddoviemârij vyelni čiähusist. – Na maht taid talle finniičij tobbeen meddâl? koijâdij uággoo. Skipárâm tiäđust-uv äššitobden ravviistij: – Na ko tun aldanâh juuvâ, te koolgâh jo puáđidijn tancâstâllâđ já njuškiistâllâđ, talle toh vejehááh puátih uáinusân já uážuh leggistiđ vuogâ toi njune oovdân. Ko väzziláim ovdâskulij já vilšâstáim maŋŋaalsân, te uággoo eštus oinui njuškiistâlmin riddoviemmâr alne. Ilmari Mattus Kyelipivdo Anarâšân masa jo “pase kuulmâohtâvuođâ” láá toohâm kulmâ tehálumos ääši, kodde (maŋeláá puásui), kyeli já myerjih. Täin kyeli lii lamaš máhđulávt puoh tehálumos, ko tot lii lamaš eellim vuáđu, njuolgisteeđân eellimiähtu, mon kyehti eres “littolii” láá vuohâsávt tievâsmittám. Puáđupivdo Kyelipivdempiergâseh já -vyevih láá lamaš maaŋgah ain lääni, vaggepivdo já kääri aaigijn onnáápeeivi troolipiivdon. Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijguin nuuvt, et kyeli čájádij tohon ijge peessâm meddâl. Keđgilomij čoođâ čääci kuulgâi rijjâ já ko kyeli kuárŋudijn aldanškuođij kääri pajeroobdâ, tot šoodâi sivlái tiet taggaar viirdán, mii teddilij kyele toho koivum roogán. Virde teedij kuolijd toho já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár piivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Kyelikuáivoin ađai haavijn pivdojii meiddei ucebijn juuvâin ovdâmerkkân čohčuv riäskáh kođo ääigi. Talle riäská kođá já kuárŋ stuorrâ uáiváduvâin uccâ juvviijd. Aanaar kuávlust láá kuttâ ucessiähá juvvii, moh láá finnim noomâs tain tábáhtuvvee kođo keežild. Mietiviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš- ađai šurrápuáđoin, mii meiddei lâi keeđgijn rahtum já lâi kääri sulâstittee piivdus. Mietiviirdán vyeijee kyeleh ferttejii puáđui keežild vuoijâđ taan áldás, mast toh iä innig peessâm meddâl. Tágárij puáđuiguin riemmii kuálástiđ tállán kiđđâtulve maŋa já pivdo pištij syeinimáánu aalgâst kuhás čoohčân. Aalgâst pivdusijn finnij suávvilijd, maŋeláá puškoid sehe vuáskunijd já loopâst šaapšâid. Siämmáá juuvâst puohtii leđe sehe kääri já šuuriš, moh lijjii táválávt oovtâ perruu haaldust, teikkâ ohtsâškiävtust eres perruiguin. Táálván puáđukeeđgih loptejuvvojii enâmân, amas tulve liččii lihâttâllâm taid. Vyelipuáđu, mon toimâmtekniik lâi suullân vyestikevvee kääri iähtun, huksejui táválávt šuuriš vuoluupiäláá kuoškân kuárŋoo kuolij várás. Vyelipuáđust-uv kevttui rogge, mut tot lâi čuuvtij jieŋâlub já vijđásub, ko käärist tâi šuuriist já tot lâi neeljičievvâg. Puáđu monnjâseeinist (pajevirde pelni) kiävttojii paldluvâi stellejum segis karsum piässááh já ovdâseeinist kuolij meddâlpeessâm iästun áárpust kuuđđum viermi. Tai puáđuiguin pivdii čohčuv kuávžurijd já šaapšâid, kiđđuv suávvilijd já keessiv iänááš puškoid já vuáskunijd. Táálván puáđuid roččuu já ko keesi poođij, toh cegâttuvvojii oppeet uđđâsist. Tággáár puáđu lâi eres lasseen Ijjäävrist, kost kevttii meiddei viäddáin rahtum veddilääni. Tot lâi rahtum kyevti láánjást, moh lijjii lahtosij pehti čoonnum piäsáduvâiguin oohtân já hämmejum neeljičievvâg kehán. Tágáreh kolgii leđe kyehti já toh lijjii vuávájum neeljičievvâg lääni lokke- já vuáđukehán. Taid ovtâstii nurkkestuálpuh. Monnjâsiäinán já sijđoseinijd kiddejuvvojii suormâ kobdosij koskâiguin láánjáh, moh lijjii kiddejum nubijdis kuovttijn tâi maŋgáin peesi tâi suávi viäddáin. Ovdâsiäinán kiddejui čievâin njiälu, mon kukkodâh lâi peeli lääni kukkoduvâst. Meiddei njäähi pivdui tađe várás rahtum njähipuáđoin, mii lâi huksejum juuvâi já jaavrij riddocuáhásáid paldluvâi ceggejum stáávráin. Puáđui kukkodâh lâi suullân 10 meetterid já toi olgokeijijd pieijui lääni njälmi rido kuávlun. Puáđuiguin pivdii njuhčâmáánust njaavijd já kiđđuv vuáskunijd já kenski puškoid-uv. Puáđuh kuáhhojii tälviv ohtii ohhoost já kiđđuv täävjib. Vagge- já njähihuškompivdo Vaarâ puárásumos kyelipivdopiergâs lii vissâ-uv vagge, mii lâi rahtum rááđhást. Tot ij lamaš vagge ollágin, mut rááđhást rahtum syerimuorâ, mon puoh kulmâ keeji lijjii čuuhum. Septin kevttui riäská, moos vagge uigâdui njälmikiäčán vojâstum rääigi peht. Tain pivdii njaavijd vuoggâčielgijn čohčâsevŋâdin ja čohčâtäälvi asettis jieŋâ ääigi stávráin. Riätkávoggijn pivdii motomin meiddei kuávžurijd. Vuoggâčielgi lâi kyevti- tâi kulmâsáigusâš pecivediskievđâ, moos lijjii kiddejum love riätkávagged 60 seenti tuárguiguin. Njähistávrá lâi suullân muádimeettersâš, mon vyeliuásán kiddejui pajeláhháá meetterpele kukkosâš tuárgu já tuárgukiäčán riätkávagge sieptâsáin, mon maŋa tot uigâdui ucánjáhháá vinnjood timmâ motepoonán nuuvt, et vagge uulij poonán. Assaas jieŋâ ääigi siämmáá runneest puohtii leđe kyehti-uv stáávrá uigâdum kuábáš-uv kuávlusis. Pyeremus njähipivdoäigi lâi ton kuuđđâmääigi ađai Maatipeeivist (24.2.) Máárjápiäiván. Puárásumosáid pivdovuovvijd kulluš meiddei njähihuškom, mii ij vaattâm tađe komebijd pivdopiergâsijd ko áákšu. Meiddei keđgi vuojij siämmáá ääši, jis ákšu ij teivâsâm leđe fáárust. Kaaljâ- já asettisjieŋâ ääigi vuolgii uuccâđ njaavijd jo-uv čunoi- tâi moteponnásâš javrij tâi ládui riddocuáhásijn já ko njäävi huámášii jieŋâ čoođâ, te vuođgâlii ákšušomeráin tâi keđgijn njäävi uáivi puotâ já njäähi kolmâštui. Tast maŋa ferttij raigâđ jieŋâ ákšoin tâi nijbijn já ruttiđ njäävi jieŋâ ool. Luhostum huškompivdo vaađâi asettis jieŋâ lasseen taggaar cuáhás, mast njäävi uáivi kuoskâi jieŋân. Meiddei kietâpivdo kuulâš toid puárásumosáid pivdovuovvijd. Juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil tâi kuávžur mana nuuvt cuáhásân, et olmooš fättee tom kaaččâtmáin kiddâ, teikkâ uulât časkeđ sobbijn. Masa kietâpiivdon puávtáččij verdidiđ kuálástemvyevi, mii lii lamaš piäsáduvváin keessim. Suullân 2,5 meettersâš láánjá čuopâstuvvoo rasta, karsâstuvvoo já punjâstuvvoo kierruustis suullân 20 seenti piäsádâhkiellân. Kielâ jođettuvvoo pajevirde pelni várugávt kyele kuávlun nuuvt, et ko kyele uáivi lii kielâ siskiibeln, ravgejuvvoo stáágust korrâsávt já kyeli kirdá koške enâmân. Meiddei meessigsraaŋgâst rahtum kielâ lii kevttum puorijn miännástussáin. Samudjávráliih kevttii puškopiivdost stággukeejist hiäŋgájeijee stuorrâ vage. Vagge jođettui puško kääibi vuálá, mon maŋa ravgejui puško koške enâmân. Viermipivdo lâi pehtilis kyelipivdemvyehi Tehálumos já pehtilumos kesikyelipiivdus anarâšâin lii lamaš nyetti já sämmilijn iänááš tot lii lamaš kiävtust čuođijd iivijd. Vuosmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus‑nommâsâš totkee lâi toohâm tutkâmušmääđhi Kiemâ Sáámán. Jo 1820-lovvoost lâi anarâšâin nyetti masa jyehi perrust tâi nyettilakke kuittâg-uv. Motomijn tááluin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrikviermih algii leđe finniimist, algii nyetih kuuloold lappuustâllâđ, mut vala soođij maŋa-uv maaŋgâin anarâštááluin lijjii jieijâs nyetih. Anarâšnyetti lâi 120 – 140 meetterid kukke, ovdeláá joba 180 – 260 meetterid já vuopsâ 4,5 – 5,3 meetter, motomin čiččâm-uv meetterid. Nyetti ij lamaš ovtâskâs ulmuu piivdus, ko toos tarbâšij ucemustáá nelji ulmuu já kyehti kárbá. Motomin riddopuohtâmlâš vaarpijn piergiittâlâi kuovttijn ulmuin já ovttain kárbáin. Kievđâi já nyeti suáppum algâttui riddoost já lopâttui riidon nuuvt, et kievđah já nyetti tohhii stuorrâ U-puustav sulâstittee kovvoos. Aanaar kieldâst láá lamaš väärpih vááijuv 200. Nubben pehtilumos piivdus tovláá ääigist lii lamaš viermi, mon pyeremus pivdoäigi lii lamaš čohčâ sevŋis ijâidiskuin. Talle šapšâ kođá já čááŋá pyereest viärmán. Jodottâllâm keessiv ij lamaš ulmemiäldásâš, ko pumbulviermih njivluu jotelávt já čuovâdis kesi-iijâi kyeli aaicâi taid pyereest. ‚ohčuv lâi nubenáál. Talle pyeremus kođokárgui oolâ syeppejuvvojii kuhes-uv joddeeh, maid ferttij jyehi iiđeed kuohâđ šooŋâst peerusthánnáá. Šaapšah čuállejuvvojii čuomâsthánnáá tállán päikkisáátkun puáttim maŋa já sälttejuvvojii kyelilittijd vyebdim várás. Vuoššâmkyeleh, tegu puškoh, vuáskuneh, suávvileh já njäävih renskejuvvojii meddâl, čuállejuvvojii já sälttejuvvojii vuoššâmsááltán já máhđuliih kuávžureh še sälttejuvvojii päikkitárbukyellin ovdâmerkkân juovlâpeevdi várás. Eres kyelipivdemvyevih Meiddei vihelem lâi pivnuus kiässáás kuálástemvyehi. Juolis vihháál lâi kuuđđum noonâ pumbuláárpust já tot lâi táválii viermi kukkosâš. Vihelemäigi aalgij ton muddoost keesi, ko riddokaaváid lâi šoddâm syeini. Tovle lâi taggaar merkkâ, et ko puárui kirdá, te puško lii viháluvâst. Viheliđ koolgâi vyelgiđ kuálkkipiäivádâhhân, kuás puško ličij ucâlum riddosuoinâlâmâsân peeivipaštui. Suoinâlmâs koolgâi aldaniđ kárbáin várugávt já suoppiđ vihháál kaavâ tâi suoinâlmâs ulguubel. Ko vihháál lâi sajestis, koolgâi moonnâđ suoinâlmâsân já poršoliđ puškoid viärmán. Pušksággáh puškettii čoođâ, mut kuármásuboh sorrojii viärmán. Porgemáánu loopâkeččin älgih leđe iijah nokko sevŋâdeh tuohâstmân. Tehálumoseh piergâseh tuohâstmân láá käärbis, härssee já tommittáá kirkes čuovâ, et kuolijd áiccá. Tovle čuovvân lâi ellee tullâ. Kärbisnjune ovdiibel lâi rahtum paarrâl, mon puovtij luovviđ já parâlist puovtij puáldiđ pihâštuulâ. Soođij maŋa čuovvân láá lamaš Hasak-, Petromax- tâi Tilleylaampuh, moh toimii kaasijn, mut tááláá ääigi šleđgâlaampuh, moh tuáimih patterijguin, tâi akuiguin. Tuohâskyeli lii vuoššâmkyellin puoh sävrimus, ko čyeggejum kyeli jáámá táválávt tállán, ko härssee čuoggâs ton siälgán. Veikkâ virveluággum já jieŋâalnuággum láá-uv taan ääigi pivnuus kyelipivdemvyevih Anarist, láá toh kuittâg-uv majebij aigij pyevtittâsah. Taid láá astoääigikuálásteijeeh puáhtám. Ton sajan uštem kulá puárásub ärbivuáhán, ko tot lii lamaš kiävtust jo 1800-lovo pelni. Tovláá ääigi pyevtittâsah láá meiddei viermijn rahtum šapšâpeesi já stuorrâlääni, moh láá lamaš Aanaarjäävrist kiävtust jo moonnâm ihečyeđe aalgâ rääjist, kenski ovdeláá-uv. Majebij aigij puátusáid kulá ovdâmerkkân sraaŋgâst rahtum katiska. Majemuš puáđulâš kyelipivdemaašijn lii lamaš troolipivdo. 1980-lovvoost Vyelijáávrán ištâdum muuikuh kárgájii Vyelijuuvâ mield Avveeljuuhân, mast ain Aanaarjáávrán, jeđe lassaanškuottii tobbeen. Ton keežild maaŋgah aanaarliih skáppojii olsis troolipiergâsijd já puoh moonâi-uv aalgâst pyereest. Ive 1989 muikku troolajui suullân 180 000 kiilud. Talle Aanaarjäävrist kessii trooli aldasáid lovmat kärbispaarrâd. Muikkunääli kuittâg kuáržui ive 1992, kuas saalâs paasij vuálá 10 000 kiilu. Tááláá ääigist troolipivdo Aanaarjäävrist lii tuše iskospivdo, maid RKTL parga. Ilmari Mattus Laahul Säämi loddemaailm tuođâlâš fávroid kulá laahul. Tot lii nuuvt mučis tuodârpajosij lodde, et olmooš ij táátu oskođ, et nievt mučis lodde ubâ puáhtá leđegin. Jis lii uáli šiev lukko, te taam piiččus mattsii lode puáhtá kuáhtáđ keessiv päljis tuoddârist. Šiev lukko kalga leđe ton keežild, et veikkâ tot lii-uv ivnáá já muččâd, te tot lii kuittâg nuuvt eennâm ivnásâš ađai tot puáhtá suddâluđ tuoddâr toŋâsij, kiäđgái já riisij kooskân nuuvt pehtilávt, et ubâ kiijkárušmáingin tom ij aaicâ. Lasseen vala tot lii nuuvt loje já uáccáá, et ovdâmerkkân lällee lode ij aaicâ ovdilgo lii masa jo tuolmâstmin ton oolâ. Kuáhtájim taan lode vuossâmuu keerdi paijeel kulmâlov ihheed tassaaš Ruošâ rääji aldasijn Kierdduáiváást já veikkâ mielâstân tubdim maka puoh säämi luudijd, te taam lode jiem tubdâm. Ááddár räjikocceemsajattâhân puáđidijn uuccim loddekirje já tobbeenhân tot kavnui noomáin keräkurmitsa. Tast maŋa jiem kuáhtám tom innig tien kuávlust já moonâi-uv kuhes äigi – suullân 20 ihheed puáttee kuáhtáámân. Aassim jo talle Avelist, ko Suomâ luándusuojâlemlito páihálâš vyeliservi Inarin luonnonystävät ry. ornij ive 1994 loddevandârdem Rästikáisáid (toh láá toh ollâ tuoddâreh Taažâbeln, moh uáinojeh Pecikkon-uv). Ton reeisust kuáhtájim laahul nube keerdi ko lâim maccâmin tuoddârist Liävájuuvâ kuávlun. Kiinii mii juávhust huámášij, et mottoom lodde kiirdâš eeđeest aldasijn já taaiđij leđe Sirjola Esko, kote tuágádij, et tothân lii-uv laahul já piervâl še ferttee leđe täin aldasijn. Talle kiinii aaibâs vahâgist aaicâi lällee laahul já ko motomeh taan seervi ulmuin tubdii lode lattim pyerebeht, te kiinii peevij taan lällee laahul aaibâs paaldân já taaiđij joba njavhâdâm-uv ton seelgi. Ulmuuh, kiäin lijjii kamerah mieldi, spuákuttii kuuvijd, mut must ij teivâsâm leđe kamera eidu talle fáárust. Taan siämmáá määđhist imâštellim oovtâ komálâš ääši. Mottoom muu tubdâm nissoonulmust lâi mudoi kuárus riŋkka seelgist, pic riŋka vyeliuásán lâi čoonnum nuuvtkočodun “telttapatja”. Imâštellim, et maid eidu áigu porgâđ tuoin matrâssáin? Áigu-uvsun moonnâđ Rästikááisái oolâ päštittiđ piäiváá muáđuidis, vâi maid kale ááiguš? Tiet-uv äšši kale ääigild čielgâi. Ko sun lâi kuárŋum Kiäinukááisá ton muudon, et lâi pyevtittâm muotârääji pajeroobdân, te talle sun kaalgâi telttapatja riŋkastis, lebbij ton, jeđe hacâgij ton oolâ já čierâstij toin kááisá vuálus. Jis sun luuvâš taam čalluu, te vissásávt tobdá jieijâs. Laahul lii ton-uv peeleest imâšlâš lodde, et suhâjuátkimhommáin niŋálâs lii tot, mii taha alguu. Táválávthân toh láá oráseh, moh miänudeh, meiskideh já kiheh já viggeh finniđ niŋálâsâi mielâstume. Ko kuáššum- já kiihâmhomáh láá luhostum, te niŋálâs mannee kesimáánust kulmâ ruškis-fiskis čapistiälkkusâš mane eennâmkopán, maid oreslodde láálá mánuppaje ääigi. Ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, te oreslodde aaitârd taid vala tast oovdâs-uv mánuppaje ääigi tassaaš ko toh kirdeleh. Niŋálâs sáttá vyelgiđ usâstâllâđ eres orráás tâi orásijd. Laahul viättá talvijdis Alda-Nuorttân já Tave-Afrikast já varriimijdis tot taha iho. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Sahhiittâllâm Loppâivveest 1999 toolâi Marja-Liisa Olthuis SMK (Säämi Máttááttâskuávdáš) ornim anarâškielâ ortografiakuursâ Anarist, mon puáđusin lii taat sahhiittâllâm. Sahhiittellee lii Ritva Kangasniemi ja tot kii sahhiittâlloo, lii Laila Aikio. Loopah ortografiakuursâ puátuseh almostuveh puáttein Anarâš-loostâin. Toimâttâs * Mii tuu nommâ lii? Laila Aikio. * Kost tun lah šoddâm já kuás? Anarist 3.11.1960. * Kost tun lah aassâm já kost aasah tääl? Pärnivuođâst Anarist já tääl Väävlist 21 ihheed. * Maggaar peerâ tust lii? Must lii käälis Onni já kulmâ päärni. Heli 21, Ilmar 18 já Satu forgâ 16. Satu áásá vala pääihist, puárásuboh lává Avelist škoovlâst. * Maid tun hommááh tääl? Lah-uv pargoost? Muu pargopäikki lii pääihist. Lam päikkiennin já puásuiemedin já ton lasseen vala čällen já ruttâtuállen Muddusjäävri palgâsist. * Maggaar škovliittâs tust lii, kost lah jottáám tom já mon kuhháá? Vuáđuškoovlâst lâi valjimamnâsin maašinčäällim, kävppioppâ já kirjetoollâm. 30-ive kriisist vuolgim Oulun markkânistem-instituutân toimâttâsčällee linján já tot lâi taggaar kukken luuhâm hommá. Ton oovtâ ive äigin luuhim pääihist, vuolgâttim pargopittáid ain tohon Oulun já kulmii eellim iskosijn tobbeen. Valmâštum maŋa peessim tállân palgâspaargon ete tiäđuh pottii tállân kiävtun. Lam jottáám tast maŋa ain tyellittälli SMK ornim ATK-kuursâid já meiddei ereslágánijd paargon kullojeijee kuursâid. * Lii-uv tust pargoäigi? Virgálâš pargoäigi ij lah, poorgâm talle ko pargoh láá, mutâ čohčuv láá puoh enâmustáá pargoh. Paargon kulloo: palgâs ruttâtoollâm loppâčielgiittâs čohčâčuákkim Palgâsijovtâstusân puohlágánij pápárij čäällim pygálusâi maŋa poccuu-uástest puátá hirmâd ruttâleeji, mon mun juávám ovdâskulij poccuivyebdeid. Teikkâ tot ruttâ tiäđust-uv puátá paaŋkin já tiäđuh tuše munjin. kiđđuv puásuiluváttâllâmij rähtim kirjetoollâm čoođâ ivij puásuialmai áárvulaseviäru kenigâsvuotâ lasettij ennuv kesipargoid sehe munjin já puásuialmaid. * Maht jotkâ? Ááiguh-uv juátkiđ ton homá? Juáđhám vala jis čohčâčuákkimist väljejeh muu. Tääl lii puásui-iššeed mulsum Angel Joovnâst Valle Peentin kesimáánu aalgâst já vaarâ ličij pyereeb ko kuohtuuh iävá mulsuuččii ohtân. Must lii tääl monâmin niäljád kuulmâive äigipuddâ. * Ááiguh-uv škovliđ jieijâd vala? Škovliidâđâm ain ko lii máhđâšlâšvuotâ. Anarâškielâ opâttâllâm ááigum juátkiđ tontiet ko tot lii munjin taggaar jiejâinân kištottâllâm äšši. Pääihist kiävtâm ain ko tot lii máhđulâš. Já pyereest kuldâlâm ko iššeed sárnu ejijnis. * Láá-uvks tust äigiájánâsah? Laaviim surffađ interneetist, čálám peivikirje já eres-uv mainâsijd ovdâmerkkân Meidän Kaamanen-loostân já talle mun tiäđust-uv keejâm televisiost päikkieennâmlijd vuolgâttâsâid, tegu Bumtsibum já Syeligâs elimeh. Kuvateksti: Palgâs ruttâtuállee ij pyevti toollâđ ráávhust ubâ kesiluámuskin, tanen ko ruttâtuálu peeleest tergâdumoseh čielgiittâsah kalgeh adeluđ kesiääigi; áárvulaseviäručielgiittâsah, puáđusvuáđuldâhrekinistem (viäruvuáđuldâh/lohopuásui) ihečielgiittâsah jna… Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee Lars-Anders Baer saahâ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst Kunnijâttum presideentah, árvulâš sämitige jesâneh, pyereh nisoneh já almaah. Lii stuorrâ kunnee munjin ovdâstiđ Ruotâ sämitige já ettâđ muáddi sääni tääl ko Sämitigge Suomâbeln lehâstuvvoo. Sämitigge Suomâbeln lii lamaš maaŋgânáál ovdâväzzee aalmug valjim Säämi orgaanân 1973 rääjist, ko Säämi parlament asâttui já maŋeláá, ive 1996 rääjist ko tast šoodâi sämitigge. Sämmiliih Suomâbeln láá 1996 rääjist tuhhiittum aalmugin Suomâ vuáđulaavâst já sämmilijd lii tähidum kulttuurlâš jiešmeridem. Ruotâbeln mij ep lah olláám nuuvt kuhás. Uđâsmittem lii Ruotâ vuáđulaavâst joođoost já mij sämmiliih tuáivup, et Ruotâ ovdâskodde čuávvul Suomâ ovdâskode ovdâmeerhâ já meerrid sämmilij status algâaalmugin Ruotâst já et sämmiliih šaddeh uássin Ruotâ aalmugvääldi. Sämmilijn já tave-eennâmlâš staatâin lii stuorrâ háástus ko OA almosčuákkim lii tuhhiittâm algâaalmugij julgáštus 13. peeivi čohčâmáánust 2007. Julgáštus lii historjalâš lävkki ročâmušâst, mii kuáská algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđurijjâvuođâi tuhhitmân. Tiibet tábáhtusah tuođâšteh, et julgáštus lii tehálâš. Jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasseen julgáštus artiklah, moh kyeskih algâaalmugij vuoigâdvuođâid omâstiđ, kevttiđ já haldâšiđ enâmijd, kuávluid já luánduvaarijd, láá puoh tehálumoseh, ko kiäččá sämmilij uáinimčievâst. Julgáštus mield Suomâ, Taažâ, Ruoššâ já Ruotâ iä pyevti innig toollâđ sämmilij ärbivuáválávt kiävttám enâmijd staatâ tâi monnii kuálmád uásipele omâdâhhân. Julgáštus kenigit staatâid tuhhiittiđ, et sämmiliih omâsteh ärbivuáválâš eennâmkuávluid já luánduvaarijd. Taat uáivild ovdâmerkkân tom, et sämmilij eennâm iä pyevti kevttiđ rááhtuslâš tâi eres uáivilân, jis sämmiláid ij lah ääšist tieđettum já sij iä lah adelâm rijjâ love muuneeld já et sij jiejah iä vyeiti maiden tágárij varijguin ávhástâlmist. Tágáreh koččâmušah láá lamaš uáli äigikyevdileh majemui aaigij tääbbin Suomâbeln. OA algâaalmugij julgáštus mana čuuvtij kukkeláá ko ILO-sopâmuš nr 169 já iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. Mij lep Ruotâbeln huámášâm, et Suomâ haldâttâsân tave-eennâmlâš sämisopâmuš toovvât čuolmâid, mast mij lep huolâst. Ruotâ sämitigge tuáivut luho Suomâ sämitiigán ton keežild, et forgâ tot värree uđđâ parlamentviäsun Anarist. Mij Ruotâbeln ep lah olláám vala nuuvt kuhás. Loopâst tuáivuttâm Suomâ sämitiigán, stiivrân já ovdâskoodán luho já ruokkâdvuođâ pargoost, mast tij oovdetvetteđ Säämi aalmug hiäđuid Suomâ täsivääldist. Takkâ Laura Moottorkiälkká puáđiškuođij Sáámán, iäge puásuihomáh innig orroom lemin kyeditteijeeh. Mii perrust ij lamaš moottorkiälkká, ijge vaarâ kuássin puáđáččii leđegin. Taan keežild lijjim savâstâllâm ejijnân puátteevuođâst já ijjim uuccâm kiđđâtäälvi 1963 Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tuhhiittum toos. Moonim uđđâ škovlâsân siemin paloiguin roovvâdmáánu aalgâst Anarân, kuás luuhâmpaje aalgij. Lijjim Anarist masa jo ihepele. Lijjim fattim tagarijn aašijn kiddâ, moh kansaškoovlâst lijjii moonnâm lappâd. Juovlâi maŋa nuorâiškoovlâ hoovdâ Ensio Kytömäki kálgu Aino Kytömäki, kote lâi meiddei muusikmáttáátteijee, orostitij muu já eeđâi, et Laura Lehtola halijdičij teivâdiđ muin päihistis. Saat käydä tapaamassa hänet. Ilmari Mattus Lauri Arvid Itkonen Ive 1899 uusâi Aanaar kirkkohiärrán tallaš Pulkkila servikode kappallâš Lauri Arvid Itkonen, kote lâi tađe ovdil skappum Elias Lönnrot kirje “Über den ENARE-LAPPISCHEN DIALEKT”, uápásmum toos huolâlávt, jeđe čođâldittám ollâopâttuvâst anarâškielâ tutkos professor Arvid Genetzân. Sun lâi toin naalijn finnim ovdâmune nube occee iähtun, muhoslâš Kuno Strömmerân, kiäst lâi lamaš kuhheeb ánsulisto já pargohárjánem. Ko Lauri Arvid Itkonen lâi algâttâm pargoos Aanaar kirkkohiärrán, te sun jurgâlškuođij kielâmiäštárijdiskijn Iisakki Mannermaain já Heikki Mattusáin pispe J.L. Ryle čáállim vuoiŋâlii kirjáá Oađáh-uv tun? Kirjááš almostui ive 1902 Uno Knorring ruttârááju kuástádâssáin. Siämmáá áigásávt sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskijn meiddei Katkismus, mii almostui siämmáá ive já vala seminaar ovdâalmaa F.W. Sundwall heiviittâm Ráámmat historja, mii almostui Syemmilii kirjálâšvuođâ seervi teddilâssân ive 1906. Taan kirje loopâst láá ereslasseen káártáh Koskâmeerâ nuorttâuási pirrâsist já Kaanaast, moin noomah láá heiviittum anarâškielân. Lauri Itkonen lâi nuuvt vuáđulávt uápásmum anarâškielân, et sust liččii lamaš veikkâ magareh máhđulâšvuođah vaikuttiđ kielâ kirjálâš ovdánmân. Máhđulávt sun lâi jurdâččâm-uv salmâkirje teikkâ salmâčuágálduv almostittem anarâškielân, ko motomeh jurgâlusah láá kavnum suu maŋa. Sämikielâlij olgosadalduvâi almostitmân kuittâg ruttâ ij mieđettum tuárvás já Lauri Itkonen tušástuuškuođij áášán. Nuuvtpa sun sirdâšuuškuođij hebrea kielâ tutkâmân já ton kuáttá Psaalmâi já Jesaja kirje tutkâmušâi pehti finnij Suomâ Tieđâakatemia jeessânvuođâ, värijeessânvuođâ ráámmátjurgâlâskomiteast sehe vala teologia kunneetuáhtár áárvu ive 1923. Nuuvt stuorrâ vaahâg anarâškielân ko lâi-uv Lauri Itkos sirdâšem hebrea kielâ tutkâmán, vala stuárráb vaahâg tábáhtui keessiv 1912, ko sun lâi jotemin särnimađhijnis Avveeljuuvâ Kuldalist. Talle pappâl puállái já ton pyellim ohtâvuođâst tuušâi Itkos ubâ sämikielâlâš kirjálâšvuođâ vuárkká. Siämmást tuššii tiäđust-uv puoh suomâkielâliih-uv äššipápáreh, tegu paapâkirjeh jno. Tiet pappâl pyellim vaikuttij suu puátteevuotân toin naalijn, et tot toovâi älkkeebin miärádâs, mon sun lâi juo kuhheeb ääigi smiettâm. Stuorrâ páárnâšjuávhu škovliittem ko ij liččii älkkee Anarist läädist já nuuvtpa sun kiđđuv 1914 varrij Viihtin. Itkos Aanaar mätki piištij tuše 13 ihheed, mutâ ton paajeest sun finnij ennuv áigá. Itkos 13 párnáá juávhust Anarân paasij ohtâ kaandâš, mon ryevdiriistâst Aanaar hävdieennâmsuollust lohá Pekka *1900, †1903. Lauri Itkonen lâi puoh merhâšitteemus Itkos suuvâ ovdâsteijee tääbbin Säämist, ko lâihân sun pegâlmâs viiljâšjuávhu eeči. Viiljâžeh lijjii: Lauri Ilmari (puárásumos já Juvduunjäälmi keđgiáigásij kuátisojij kävnee sehe värituámmár), Toivo Immanuel (kuálmádin puárásumos já máinuhis kielâ- já aalmugtiettuu totkee), Erkki Esaias (nuorâmus já akateemikko), sehe Tuomo (Aanaar kirkkohiärrá já Säämi ristâlâš nuorâškoovlâ rehtor). Eres párnááh lijjii Arvo Johannes (rievdâdij maŋeláá noomâs Jussin), Tyyni (nubben puárásumos), Eeva, Ailâ, Piäkká, Heikkâ, Aino, Rauha já Sáárá. Kyehti puárásumos lává šoddâm ive siste Sotkamost, vittâ Pulkkilast já loopah kuttâ Anarist. Lauri Arvid Itkonen šoodâi ive 1865 Savost já sun lâi Anarist varrim maŋa Viihti kirkkohiärrán kidâ jämimis räi. Lauri Arvid Itkonen jaamij kesimáánu 3. peeivi 1925 kuđâlov ihásâžžân. Lávgumin 1. – Mut lii onne paahâs! Ij vaijaam huksimsaajeestkin ennuu porgâđ! pahudistij Juhháán eemeedsis siisâ puáđidijnis já nuolâi vala majemuu-uv T-pääiđis. – Na nuuvt kale lii. Vissâhân lii äijihšoŋŋâ puátimin, ko tiäddá nuuvt čuuvtij. Ko ij sattum leđe ááimučuáskuttâskin aavdost. Ijhân tagarijd aašijd ubâ juurdâškin, ko tälvipuolâšist aavdo vuálgá uástiđ. Talle tuš haalijd tiettiđ, mon pyereest tot lieggân. – Na nuuvthân tot kale lii. Suámálâš, mon eresnáál olmooš juurdâš iveaigij mield! iššeed pahudistij. – Kost Jussa lii? sun koijâdistij. Ij-uv sun puáđigin muu tiervâttiđ? – Tot lii olgon sierâdmin. Ij taat kumádâh kustoo suu ollágin hettii. Párnááhhân kale ain piergejeh. – Ij kale lah suotâs, et tääbbin kaavpugist kalga aassâđ tuš pargo tiet. Ko peri ličij kavnum huksimpargo tobbeen päikkikuávlust, kost lâi eenâb luándu já mudoi-uv saje aassâđ. Taat industriakuávlu lii nuuvt ármuttes tievâ, joođhij Juhháán já nuolâi vala kammuidis-uv, moh urruu tarvanâdmin juolgijd kiddâ. Ige oinuu čääci laasâst tego pääihist – tuš tuot káátu, mii lii aaibâs uksnjäälmist. Mudoi-uv vyeijih tast nuuvt hirmâd korrâsávt tuon mohheest. – Oinih-uv muu mučis kukkáid puáđidijnâd ovdâšiljoost? koijâdij eemeed. – Jiem kale hoksám keččâđ. Magarijd ostih? – Violaid. Taid kale ličij puáhtám ištâdiđ jo čuuvtij tooleeb, mut tääl ko lep teehin esken varrim, te kalehân miinii kalga šiljoost leđe. Ištâdim taid jiešalnees jo jieht ehidist. – Na mun elâččâm forgâ taid keččâmin, eeđâi Juhháán. Vistig kale tááiđám eelliđ lávguáldást luškâ teikâ mestâ jo kolmâ čääsist čokkáámin, ko lii nuuvt paahâs. Ko peri ličij riddo, kost pesâččij vuoijâđ! – Na eelâš peri! Muoi Jussain elleen váhá käävpist. Vissâhân eehid räi tommittáá čuásku, et pyehtip veik maidnii grilláđ olgon. Mun kale jiem tággáár pakkân viišâ siste málástâllâđ. – Uásti vala vuolâkoori tobbeen! Tom kale tááiđám leđe ánsášâm tággáár pargo-oho maŋa! Eemeed já Jussa moonáin. Juhháán paasij ohtuu pááikán já teevdij lávguáldá nuuvt kolmâ čassijn ko hanast poođij. Suu mielâst tot kale vala-uv lâi meendu luuškâs, mut toos ij vaijaam maiden. Tot ferttij tääl tienuuvt tuhhiđ. – Vuoi ko lii suotâs leđe váháš áigáá aaibâs ohtuu taan maailmist! sun šuáhkádij já oroi lemin nuuvt luholâš. Juhháán uigâdij vistig oovtâ jyelgisuormâ čáácán. – Huih, mon koolmâs! sun párgádij. Várugávt sun piejâi tohon ubâ jyelgis já viijmâg nube-uv jyelgis siämmáá várugávt. Huápust sun čokánistij čáácán, ko tot oroi aalgâst lemin nuuvt koolmâs. – Ai, mon suotâs! Juhháán eeđâi já puohčâlij vala já poosâi vuoptâidis. Ko sun lâi posâdâttâm, sun vala čokkái tast váháš áigáá. – Finnejimbâ puoh tuolvâid meddâl jyelgisuormâidân kooskâst! sun jurdâččij já viälánij vala váháš ááigán čáácán. Tast lâi nuuvt pyeri viäluttâllâđ já kuldâliđ, mon joskâd já rávhálâš suu pääihist lâi. 2. POŊK, POŊK, POŊK! KRRRLLLLL...., kulluuškuođij olgon. Ubâ lávguääldis njuškoi já tuárgistij. Juhháán njuškij čuožâd lávguáldást. Suu váimu njuškoi tego ličij lamaš tobbeen olgos viggâmin. – Mi-, mii tuántáid tobbeengis peškâlij? Aaibâs tego kiinii ličij táálu cuovkkiimin! Laasah-uv tobbeen cuovkkâneh! Lättee-uv oroi tuárgistmin. Sun kaččâlij portháid vuálus. Viäskárist kale ij oinum mihheen. Sun kuovlâi vala orroomviistán ige lamaš oskođ čolmijdis. Vala-uv sun ruvviistij čolmijdis já keejâi uđđâsist. Tuotâ tot kustoo lâi! – Persovnavdo orroomvisteest sohvá alne! hirmástâlâi Juhháán. – Na vuoi helskit sittágin! Tothân lii vuáijám šiljoääiđist já laasâst siisâ tupán! – Já ubâ seini lii ráigánâm! Já stuorrâ laasâ cuovkkânâm! Juhháán keejâi aavdon. Tobbeen čokkáin kyehti ááhu. Nubbe lâi vyeijimin já nubbe čokkái paaldâst. – Aih, auh! kuului aavdost. Lah-uv tun vala elimin? stivrejeijee ákku koijâdij kyeimistis. Taat ij västidâm maiden. Sun lâi časkam uáivis aavdo laasân já lâi kolmâštum toos. Suu muáđuh vordii. Tot ákku, kote lâi stivriimin, iätádui já viigâi olgos aavdost. Suu uksâ ij innig lekkâsâm. – Aih, addâgâs..., keččâlij ákku čielgiđ aavdo laasâ peht Juhánân já sihostâlâi siämmást vardee muáđuidis. Fakkist ákku loovdij čolmijdis já párguškuođij. Talle Juhháán-uv esken huámmášij jieijâs tile: sun lâi aaibâs njuoskâsin já piättáá. – Aah-, addâgâs, eeđâi Juhháán-uv já toppij tuolvâ shortsijdis stoovli alne já turkkâlij taid juálgásis. Sun usâstâlâi puhelin já puunjâi kuávluetikuávdáá puhelinnummeer: – Puáttiđ tállân! Teehin lii aavdo vuáijám muu orroomviistán! Nubbe mađhâšeijee lii časkam uáivis já kolmâštum, já nubbe-uv varda čuuvtij! Ton puudâ lijjii jo naabureh-uv puáttám imâštâllâđ tom uáinus. – Vuoi hirmos sittágin! kuulâi Juhháán naaburijd olgon sivnádâlmin. – Mii tääbbin lii tábáhtum? kullui nubbe koijâdmin. – Puáttiđ išán teehi! huuihij Juhháán naaburijdis. Taat nubbe ákku lii čuuvtij ruásnulum. Sust ij lah kustoo lamaš torvopoovij kiddâ. Forgâ tot-uv ákku luptij uáivis já koijâdâlâi, mii lâi tábáhtum. Sun vaaidij kieđâs, moos lâi puáttám suámálâš mokke. – Suu kalga finniđ pyecceiviäsun! eeđâi naabureemeed, kote lâi pyecceitipšoo. Naabureemeed leehâi uálgispel uuvsâ já piejâi ááhu uáiván siholduv, et taan uáivi joskâččij vardemist. – ‚okkáá tääl siijvost já liihâdhánnáá oovtsaajeest tassaaš ko pyecceiaavdo puátá! sun ravvij ááhu. Stivrejeijeeákku vala-uv viigâi olgos avdostis já čiärustâlâi. – ‚okkáá peri ráávhust!, eeđâi nubbe naabur. Forgâ puátá puálukodde já čuáppá uuvsâ. Mij ep finnii tom ávus. – Mut ko muu aavdo mana talle piilán! čiärustâlâi ákku já ain keččâlij peessâđ aavdost viste pel. – Na tast kale lii siämmáá, eeđâi pyecceitipšoo. Kalehân tuu ferttee tobbeen olgos finniđ. – Na jis mun tuon nube uuvsâst puáđáččim olgos, ákku iävtuttâlâi vala. – Na ij, ko tuon ulmuu ij koolgâ moonnâđ lihâttâllâđ. Kale tot lii tánávt pyeremus. Stivrejeijeeákku čiärustâlâi vala korrâsubbooht. – Na maht taat aavdo teehingis vuojij? Juhháán viijmâg koijâdij stivrejeijeeááhust, ko taat lâi váhá josijdum. – Na ko must tuot uálgisjyelgi ij innig liihâd nuuvt pyereest, ákku čielgij. Keččâlim orostittiđ aavdo, mut ko vahâgist tuolmâstim kaasu, já te aavdo vyeijilij tuon mohheest nuuvt tuántá náál ovdâskulij. Jiem kiergânâm innig maiden porgâđ, jeđe aavdo vuojij siäinán. Vijmâg pottii poolis já puálukodde já vala pyecceiaavdo-uv. Vistig valdui mađhâšeijeeákku meddâl aavdost já tolvui pyecceiaavdon. Vyeijeeááhu uksâ sáhhájui vistig meddâl, já tastmaŋa sun ferttij västidiđ poolis koččâmuššáid ovdilgo sun läiđejui pyecceiaavdon. – Jiem kale innig kuássin ááigu aavdoin vyeijiđ, taat kullui etâmin. – Pyeremus vaarâ ličij-uv, smietâi Juhháán ohtuunis mut ij kuittâg jiennâdâm maiden. Poolis muštâlij, et ákku lâi eidu tiävdám 92 já vala-uv vuojij aavdoin. Ko ááhuh lijjii tolvum pyecceiviäsun, koolgâi aavdo vala sirdeđ olgos orroomvisteest. Tot lâi-uv viehâ pargo, mast puohah išedii já vala-uv sivnádâllii tom, mii lâi tábáhtum. Juhháán sooitij eemeedsis: – Koolgah-uv uástiđ tääl kyehti vuolâkoori! Tääbbin láá naabureh iššeedmin aavdo sirdemist. – Na jieh-uv tun jieš áppád tom sirdeđ? koijâdij eemeed. – Na jiem. Ohtâ ákku vuojij seeinist siisâ mii orroomviistán. Ááhuh láá tolvum jo pyecceiviäsun, mut seini lii rääigin já laasâ lii cuovkkânâm. Sohvá-uv lii pillâšum. Ubâ táálu ferttee tivvoođ. – Ij lah tuotâ! eeđâi eemeed ige oskom ovdilgo jieš ooinij. Seeini tivvooh pottii jo siämmáá peeivi. Uđđâ sohvá uástimân monnii muáddi peeivi. Tot ko poođij, eeđâi eemeed Juhánân: – Ep-uv mij piejâ taam sohvá tääl aaibâs viste nube kiäčán? Mun jiem kuittâg innig ááigu čokkáđ lasâpellâst! – Já mun jiem kiergânâm ihástâllâđ tuu uđđâ violaid, eeđâi Juhháán eemeedsis. – Ele huolâ! Mun ostim jo uđđâ kukkáid. Tuáivu mield tot ij taan tovváá tieđe hyenes luho mijjân! Tun tuš koolgah tuom ääiđi vala tivvoođ. Kaabi Eljis Márjá-Liisá Lea Laitinen Savost šoddâm, mut juo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fááru varrim Eino Luomi já suáđigillâš Helmi Melamies uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist ađai Sallaast, naajáin já asâiduvváin Järvenpään. Sunnui šoddii nelji párnáá, main ohtâ finnij nommân Lea. Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii Suáđigilist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai. Ko Lea Luomi vuolgij luuhâđ suomâkielâ Helsig ollâopâttâhân, te pargon šoodâi ereslasseen suomânij nuurrâm kieddipargo, mon sun poorgâi keessiv 1966 Suáđigil Moskuväärist. Tobbeen sun nuurâi päikkinoomâid, kuus ohtâ suu ennuin lâi ornim aassâmsaje. ‚uávvoo kesij äigin sun joođhij nommâpargoidis stipendij vievâst já sirdâšui ain taveláá et taveláá. Vistig Vuáčun, talle Avelân jeđe loopâst vala Aanaar markkânân. Nuurrâmkuávluinis sun juuđij saajeest nuubán tuolmâmmašináin, mon sun ain luoihâttij kiästnii páihálii ulmust. Sun vuojâččij kuhes-uv peivimaađhijd. Vääri pajas, nube vuálus – tien ááigán sun lijkkui čuuvtij. Päikkinomâi nuurrâm ohtâvuođâst oovdân tiäivásii meiddei anarâš päikkinoomah já poođij tárbu máttááttâlškyettiđ anarâškielâ. Sun máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960–70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Vale já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid. Sun uápásmui Njellimist meiddei nuorttâlâššáid Darja já Boris Jefremoffin, kiäh šoddáin meiddei tallaa irgesaasâs Heikki Laitinen-uv veerdin: Heikkâ tuuđhâi talle nuorttâlij muusik já rähisvuotâ Sáámán já sämmilâšvuotân ovtâstij sunnuid kuohtuid maaŋgâ náálá. Lea Luomi (maŋeláá Laitinen) vuorkkij pajas suullân 680 anarâš päikkinommâd. Suoi naajáin 1973 já varrijn Kaustisâžân 1974. Na ko siemin párnáin ij puáhtám vyelgiđ nuurrâmmađhijd, te Elsa já Heikkâ Tyemes Valle moonáin perruinis mottoom keesi sunnuu luusâ. Talláá ääigi Elsa lâi Helsigist iššeedmin Erkki Itkos anarâškielâ sänikirje “Inarilappisches Wörterbuch” sessiistâlmist já sun aasâi talle Lea Laitisii vaanhimij lunne Järvenpääst. Ive 1979 Lea finnij pargo ovdilmainâšum sänikirje toimâtteijen, mon sun poorgâi Kaustisist. Tohon sunjin vuolgâttuvvojii amnâstuvah čuovâkopion já ko iä lamaš tiätureh vala, te ohtâ Maija Räisänen ‑nommâsâš olmooš laađâi taid tekstân mottoom puáris navittist Kerimäkist. Ive 1985 Lea kyevtis Heiháin varrijn maasâd Helsigân já Lea joođhij tobbeen sänikirjepargoos kidâ kirje valmâštum räi. Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. Ovdláhháá Erkki Itkos jäämmim Lea Laitinen toimâttij vala Itkos kielâčáitusčuágálduv “Aanaarkiela čájttuzeh”. Tááláá ääigist Lea Laitinen tuáimá professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lii lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistenttin já pajeassistenttin. Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken, jeđe uusâi Helsig ollâopâttuv professuur, ko taggaar lekkâsij. Sänikirjepargo sun finnij toin lain, et ko uccui Raija Bartens pargo juátkee sänikirje toimâtteijen, te professor Mikko Korhonen uámikkâs lâi muštám suu já nuuvt Lea väljejui toimâttempargen. Majemui ivij sun lii tutkâm suomâkielâ čaallum já sarnum kielâ koskâvuođâid, mut meiddei anarâškielâ, mon sun noomât-uv sierânâsrähisvuottân. Suu käällis Heikki Laitinen lii šoddâm Ylivieskast 1943 já lii tááláá ääigist Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professor. Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. 1974) já Martti Elias (š. 1984), sehe ohtâ párnáápärni Ilari Aslak Andaras (š. 2003). Suu noomâst lii vissâ-uv miinii muštoid Tuámmâs pärnivuođâ keesijn, kuás enni juuđij “pargoost” já eeji kyevtis Tuámásáin sierâdáin ton puudâ kostnii Aanaar riddoin teikkâ vaarijn. Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit Klemetti Näkkäläjärvi saahâ Áárvustoonnum Täsivääldi President, riehtiminister, kunnijâttum Taažâ já Ruotâ sämitigij presidenteh já Kuáláduv sämiparlament saavâjođetteijee, pyereh sämmiliih já eres juhleviehâ! Lieggâsávt tiervâpuáttim sämmilij jieijâs parlament- já kulttuurtáálu já uđđâ sämitiggepaje lekkâmáid. Lii ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij ovdâstâslâš demokratia já kulttuurkuávdáá. Maaŋgâ ive huksim- já vuávámurkko lii tääl finnejum loopân. Tot lii lamaš stuorrâ já striäváidittee pargo, mut ij tot taas nuuvâ. Kulttuurkuávdáš taarbâš siskáldâs, tooimâ já tot kalga lääččiđ positiivlii vaikuttâs ubâ sämikuávlun. Suomâst láá šiev vuolgâsajeh tevdiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid jieijâs algâaalmug kuáttá. Puávtáččij ettâđ, et haldâttâsohjelm vuáđuld Suomâst lii tääl haldâttâs, mii lii ubâ historjá puoh mietimielâlumos olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá. Vuárdámušah láá stuárráh já tuáivum já oskom, et staatârääđi nähcee olášuttiđ haldâttâsohjelm sämikirjiimijd šiev oovtâstpargoost sämitiggijn já vuosâsajasávt mii kunnijâttum täsivääldi President torjuin. Haldâttâsohjelm já eromâšávt Suomâ viggâmuš ratifisistiđ Ilo 169-sopâmuš lii luptim sämmilâšvuástásii lihâstâs. Lihâstuv jesâneh láá algâttâm sämmilij vuoigâdvuođâi vuástálistem aktiivlâš sämmilij aštuiguin, internet- já mediakámppádmáin já sovskappeervuolgâttâsjuávhuiguin Helsigân. Vuoiŋâ lii koorrâm eres-uv kuávluin Suomâst, koskâvuođâ anneem Suomâ kielâ- já kulttuurucceeblovvoid sehe enâmânvärrejeijeid lii koorrâm ovdiist. Syemmilâš ohtsâškodde já poolitlâš njunošjuávkku kalga čäittiđ, et ucceeblovoi olgoštem já äštim iä kuulâ syemmilâš ohtsâškoodán. Viggâmušah pyerediđ sämmilij sajattuv láá luptim meid eres aalmug haaluid peessâđ luuhâmnáál sämmilâžžân poolitlâš uáivilij, jieijâs vuáttámuš, aassâmsaje tâi tovlái madârvaanhimij vuáđuld. Alemuu haldâttâhrievti čuávduseh moonnâm keesi sämitige vaaljâluvâttâlmân ucâlum ulmui väidimijn láá lekkâm taam savâstâllâm. Sämmilijn lii stuárráámus máhđulâšvuotâ uážžuđ sämikulttuur turviđ puáttee suhâpuolváid haldâttâsohjelm olášume mield. Mut siämmáá-áigásávt sämikulttuur puátteevuođâ áštá sämitige já sämikulttuur suddâlume syemmilâškulttuurân jis sämmilâšvuođâst šodâččij puohâi lappilij vuoigâdvuotâ nuuvt, et ulmuin ij liččii rievtis ohtâvuotâ sämikulttuurân já sämikielân. Sämikulttuur ij lah mielâtile ige kulttuur sirdâšuu ige siäilu geenijn, viärutuođâštusâin tâi uáivilijn. Sämmilâšvuotâ lii ohtâvuotâ jieijâs ovdâ- já madârvanhimáid, puásuikuátumáid, kyeličassijd tâi miäcástemenâmáid, kielâ riggodâhân, ärbivuáválâš tiätun, árvumailmân já siärvusvuáhádâhân. Sämikulttuurân olmooš šadda ovdebij suhâpuolvâi sirdem tiäđu, tááiđu já hárjánem pehti ubâ suuvâ uápistâssáin já ovdâmerháin. Suomâ já sämmilij poolitlâš njunošist vyerdip ennuv. Lam ilolâš, et Täsivääldi President lii tiäduttâm árvujođetteijeevuođâ, mon president sajadâh lii puáhtám. Suomâ taarbâš tom sämiaašijn. Suomâst lii haalu leđe aalmugijkoskâsâžžân sundečäitten ráávhupargoost já olmoošvuoigâdvuođâi ovdedeijen. Suomâ lii-uv viggâm iäljárávt OA torvolâšvuođârääđi mulsâšuvvee jesânin. Pargo uážžum, miänástuvvee tipšom já ubâ Suomâ aalmugijkoskâsâš oskottetteevuotâ váátá Ilo 169-sopâmuš ratifisistem. Maht Suomâ puávtáččij čuávdiđ maailm kriisijd, jis tot ij nahcii sooppâđ aalmugijkoskâsii sopâmuš ratifisistmist maailm rávhálumosáin aalmugáin? Säämi algâaalmugkulttuur turvim váátá merideijein tyestilvuođâ já ruokkâdvuođâ piäluštiđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid jieškote-uvlágán juávhui vuárnutmist peerusthánnáá. Čuovviittâsstaatâ kalga turviđ tagarij ulmui vuoigâdvuođâi olášume, kiäh láá puoh hiäjumus sajattuvâst. Sämisiärvus vuárdá meid sämitiggeest ennuv. Sämmiliih láá adelâm mii pargon ovdediđ sämmilij sajattuv. Eromâšávt tääl sämitigge kalga leđe nanos já ohtâlâs, ko mii kulttuur, eellimhäämi já vuoigâdvuođâid äštih kulttuur ulguubeln. Säämi aalmug mijjân adelâm ovdâsvástádâs lii styeres já mij tarbâšep kuoimijdân eenâb ko kuássin ovdil, vâi pyehtip selvâniđ mijjân asâttum pargoi tevdimist já leđe säämi aalmug luáttámuš árvusiih. Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh juhlekyesih! Arktâlâš kuávlu luánduriggoduvah láá šoddâdâm uđđâ kolleruámustem tavas. Mist sämmilijn ige ereskin arktâlâs algâaalmugijn lah äššitubdâmuš malmâlaigomist, ryevdimaađijij rađekobđoduvâin tâi oljopooráámist, mut luándust já ton maaŋgâhámásâšvuođâst, arktâlâš kuávlust elimist já luándu pištee kevttimist mist lii tađe-uv pyereeb äššitubdâmuš. Eidu taat tiätu lii ubâ globaallâš mailmân eellimtehálâš jo šoŋŋâdâhnubástus-uv keežild. Suomâst halijdeh ruukijd vuáđudiđ lase já uážžuđ uásis meid lekkâseijee merâkiäinui aavhijn. Lii-uv vaarâ, et uárjimaailm täävist siämmáid feeilâid arktâlâš kuávlu luánduriggoduvâi ávhástâlmist ko kolonialisteh äiginis. Luándu, puátteevuođâ ige algâaalmugijd uážu uhrediđ uánihisáigásij vuáitui oovtâst. Historjást kalga oppâđ. Sämikulttuur puátteevuotâ lii čonâsâm mii päikkikuávlu luándun, kulttuur kuátumân. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá tuháttijd iivijd puáhtám jiegâ raavvâd já áigápuáđu sämmiláid. Ärbivuáválij iäláttâsâi porgâm lii kuittâg šoddâm váddásubbon ohtsâškodálii jorgáldâhmuddoost já šadda váddásubbon ovdiist-uv šoŋŋâdâhnubástus keežild. Ärbivuáváliih iäláttâsah kyeddih sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu já sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ. Ärbivuáváliih iäláttâsah iä siäilu ohtsâškode torjuuttáá. Moonnâm keesi luovâttui sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já ovdedemtáárbuid kieđâvuššâm pirâsministeriö asâttem pargojuávhu loppâraapoort. Raapoort lii tuáivumield cuvnâmtijme mii ohtsâškode poolitlâš njunošân já árvujođetteijeid. Sämmilij ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst lappuđ sierânâstoimâittáá. Eromâš uhkevuálásâš lii nuorttâ- já aanaarsämmilâš tyejiärbivyehi. Ärbivuáválii tiäđu turvim váátá sämikielâ já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ sehe ärbivuáválii tiäđu iäláskittem já turvim nuuvt haldâttuvâst, škovliimist, ruttâdmist ko lahâaasâtmist-uv. Ohtsâškode pargovuáháduvah, haldâttâh já lahâasâttem kalgeh vuáháduđ já muttuđ västidiđ sämi-iäláttâsâi já ärbivuáválii tiäđu táárbuid. Sämmiliih láá vuáhádum syemmilâš ohtsâškoodán jo aaibâs tuárvi. Suomâ staatâst lii äigi adeliđ sämmiláid sämikulttuurmiäldásijd máhđulâšvuođâid toimâđ – muide ep vaađâ. Kiäsám-uv tijjân pyereh merideijeeh. Algâttop oovtâst säämi ärbivuáválii tiäđu suojâlemtooimâid tállán! Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust lii jođálmâm já jođálmuvá ovdiist-uv sierânâs toimâittáá. Meddâlvarrim áštá ubâ sämikulttuur puátteevuođâ, ko sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi ohtâvuotâ sämikuávlun, sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid hiäjusmuvá. Vaikuttâsah oleh puáttee suhâpuolváid já sämikulttuur váimusân. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmist lii huáppu – kiäsám-uv staatâvááldán, et ohjelm olášutmân kávnojeh resursseh já olášuttem álgá jo taan ive. Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh kuldâleijeeh! Sämmilij meeri lassaan ovdiist-uv Suomâst, et tääl tot lii suullân 10 000. Sämisiärvus lii siäiluttâm eellimvuáimálâšvuođâs puohâi munevuárdámušâi vuástá. 1900-lovo suomâidittempolitiik lâi vaarâst läpittiđ sämikulttuur Suomâst. Väldikulttuur uáinimčievâst puáhtá nevttiđ tanen, et maailm lii muttum ige sämikulttuur innig tuubdâ siämmáážin ko tot lâi 100 ihheed tassaaš. Globalisaatio ääigi puáhtá tubduđ tanen, et ovdánem lii uáli jotteel. Sämikulttuur tááhust nubástusah láá tábáhtum, mut iä nuuvt merhâšitteeh ko fakkist puávtáččij jurdâččiđ. Sämmiliih láá selvânâm neelji väldikode viärutteijein, uđâsässein, väldikulttuur kulttuurinvaasiost, suddâluttempolitiikâst já soođijn. Mii kulttuur vááimus, madârvaanhimijn uážžum ärbi lii nanos, maid kulttuur ulguupiälááh vaikuttâsah iä vyeiti iäge vuálánit. Mii puásuituáluärbivyevi iä moottorkiälháhkin rievdâdâm, iäge kuárrummašineh já hongkongliih fabrikeh lah toohâm sämmilij tuoijumtááiđu tárbuttemmin. Veikkâ mii kulttuur materiaallâš piirâs lii muttum, te mii siärvusvuáhádâh, luándukoskâvuotâ já áárvuh láá pissoom nanosin. Väldikulttuur uáinimčievâst sämikulttuur nanosvuođâ ij ovttuu ibbeerd. Väldikulttuur uáinimčievâst masa áinoo vyehi turviđ iälámâš láá uđđâ iäláttâsmaalih já kaavpugáid varrim já et ärbivuáváliih iäláttâsah čaneh säminuorâid moonnâm ááigán. Sämikulttuur tááhust ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii puátteevuotâ. Iänááš uási säminuorâin halijdeh porgâđ ärbivuáválij iäláttâsâiguin, sirdeđ já turviđ sämikulttuur še puáttee suhâpuolváid. Säminuorah láá mii tuoivâ já čiävláávuotâ. Sämitigge lii uážžum jieijâs nuorâirääđi já oskom, et nuorah jođetteh sämitige politiik uđđâ pálgáid. Pyereh merideijeeh, lääččip oovtâst iävtuid toos, et säminuorah peessih porgâđ sämi-iäláttâsâiguin. Kunnijâttum Täsivääldi President, säminuorah, pyereh usteveh! Taat lii ávupeivi puohháid Suomâ sämmiláid. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii vuáđudum mii madârvaanhimij korrâ paargon, taištâlmân säämi aalmug, kulttuur já kielâ puátteevuođâ turviimân väldikulttuur tiädu vyelni. Muštâččep oovtâst jieččân ááhuid, äijihijd, máttáátteijeid, huolhijd já sirdep jieččân kulttuur meid puáttee suhâpuolváid čiävlán sämmilâšvuođâst já jieččân kulttuur riggoduvâst. Lääččip oovtâst kulttuurkuávdáást suhâpuolvâi rááiđu já läjidep puáttee sämisuhâpuolváid siämmáá noonâ vuáđu ko mii madârvaanhimeh láá mijjân kuáđđám! Kielâpiervâlpárnái toimâleirâ Anarâškielâ servi ry. ornij anarâškielâ kielâpiervâlpárnáid toimâleeirâ Northern periphery- tooimâ torjuin. Leirâ tollui Äijihjäävri Äijihtuuveest kesimáánu 26–28 peivi já jođetteijjen tobbeen láin Kerttu Paltto já Ritva Kangasniemi. Avveel kielâpiervâlist lijjii fáárust Vahlqvist ákku kuovttijn ákkuváin já Aanaar kielâpiervâlist Seipiharju Jaana kuovttijn párnáin, Nuppula Merja kulmáin párnáin, Päykkös Miina ovttáin párnáin já majebaargâ meiddei Lehtola Raija ovttáin párnáin. Saje lâi viijđes já skipáreh ennuv (kuuđhah). Šooŋah iä nuuvtkin pyereh, oorvij já lâi viehâ koolmâs. Párnááh kuittig ellii vuojâdâtmin säävnist mon vaanhimeh lieggejii-uv jyehi eehid. Vaanhimeh meiddei huolâttii purrâmušâid já kale sii lijjii-uv ¢eepih. Jođetteijeeh uárnejii tooimâid; njuárustâllâm, ka¢¢âm, poccuu keessim, pygálys kost poccuuh ruottii ääiđist já taid koolgâi finniđ kiddâ já talle jis finnij te uážui merkkiđ olssis, puđâldem spellâm jno. Majebaargâ eehid riddoost lâi "eehidviettim". Láávluim oovtâst Aanaarjäävri já poosijm maarfijd. Sävni lâi liegâs já ruokkâdumoseh vaanhimeh-uv eelijn vuojâdâdmin. Munjin leeirâtoollâm lâi vuossâmuš kerdi já taggaar oppâmätki. Nube kerd jis puátá oovdân te máttá jo tuáivui mieldi váhá pyerebeht. Mattii Piättâr Ritva Ritva Kangasniemi Sämitige nubbe toimâpaje Mestâ peeiviool nelji ive ovdebáást, čokidij Säämi aalmug uđđâsist Ucjuv škovlâkuávdážân lekkâđ Sämitige toimâpaje virgálávt. Povdejum kyesih lijjii 180 já čokkámsajeh juhlesalin ornejum 400, main kevtihánnáá paccii tuše muádlov. Juhle lâi puohrekkân juurdâštijn luhostum pyereest, kunnijâtijhân Suomâ staatânjunnooš pajemuš juhletilálâšvuođâ já vaaldij meid čielgâsávt sämiaššijd pele toin naalijn, maid ovdebááh presidenteh iä lah porgâm. Täsivääldi president Tarja Halonen lasseen árvuváldáliih kyesih lijjii vuoigâdvuođâminister Johannes Koskinen, Alemuu haldâttâhrievti president Pekka Hallberg, Laapi lääni eennâmhiärrá Hannele Pokka, Taažâ Sämitige president Sven-Roald Nystø, Ruotâ Sämitige I värisaavâjođetteijee Lars Jovnna Allas, aalmugovdâsteijeeh Maria Kaisa Aula já Esko Juhani Tennilä, sehe Maadâ-Kiina senaattor professor Chao Ke Pekingist, kote lâi puoh olgomustáá puáttâm kyessi. Täsivääldi vuossmuš nissoonpresident Tarja Halonen sahâvuárustis mainâstij, et Suomâ lii táássâš turvâstâm suomâ- já ruotâkielâlij siämmááviärdásâšvuođâ kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi tääsist, sehe toi aalmugij vuoigâdvuođâid jiešhaaldâšmân. Sämmiliih láá Suomâ algâ-aalmug já aaibâs kieskâd lii staatâväldi vuáđulahârievdâdâsâigijn nanodâm sämmiláid kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâ tääsi algâ-aalmugin jiešhaldâšem vuáđuld. Suomâ lii lamaš oovdâstjottee sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmist, ko tot vuáđudij aldasáid 30 ihheed tassaaš Säämi parlameentâ já eres tave-enâmeh čuovvuu Suomâ ovdâmeerhâ. Onnáá peeivist puáhtá pyereest ettâđ, et sämmilij vuoigâdvuođah Suomâst láá noonâ vuáđu alne, ko toh láá valdum fáárum vuáđulaahân. Halonen mainâšij, et sämmilij vuoigâdvuođâ ääših láá kuittâg viehá nuorah. Sun čielgij, maht vala Suomâ haldâttâs 1959 kieđâvušâi ILO sopâmuš já adelij staatârááđán celkkuu, et Suomâst iä lah algâ-aalmugáid kullee aalmugeh ollágin, aaibâs uccâ sämmilâšhiäimuid väldihánnáá uáinun. Tallaa ILO-sopâmuš tulkkum mield Suomâ haldâttâs kale avžuuttij, et sämmilij táárbuid kalga väldiđ vuotân, et sij puávtáččii iälustiđ täsiviärdásávt eres ulmui kooskâst jeđe luándulâš vyevi mield mostâđ válduaalmugân. Sopâmušân servâm tárbu ij lam. Tággáár assimileerimpolitijkkâ lái pištám tađe ovdil juo muáddičyet ihheed já sämmilij vuoigâdvuođah enâmáid já čassijd karžuu taađeest. Laavâst toh iä lam turvâstum. Uási sämmilijn luoppii ärbivuáválâš elimist já asâiduvvii uđâsässen huksiđ tááluid, kalveđ suoinijd já toollâđ kuusâid, moid uđâsässeelaahâ sii avžuuttij. Siämmáá ohtâvuođâst sij monâttii kielâ já kulttuur. Muttâšum säämi hiäimu tuubdâstmân aalgij 1960-lovvoost, ko vuáđudui säämiašij ráđádâllâmkodde, nubaloh ihheed maŋelââ Säämi parlamenttâ já 1996 Sämitigge, mon vuáđuld sämmiliih finnejii vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jiešhaaldâšmân jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee aašijn. Sämmilij tooleeb sajattâh válduaalmugân mostâdeijee algâ-aalmugin lii onnáá peeivist rievdâm vuoigâdvuođâlâš oornigist turvâstum sajattâhân Suomâ áinoo algâ-aalmugin. Tot lii tovâttâm ohtsâškoddeest hiämádâsâid já poččâvuođâ tobdoid, veikkâ sämmiliih já sämmilâškulttuur kolgâččij leđe räämmin mijjân syemmilijd. Ennuu lii kuittâg porgâmnáálá, et sämmiliih puávtáččii eelliđ puátteevuođâst-uv jieijâs eellimvyevi mield. Suomâ ij lah vala servâm aalmugijkoskâsâš pargo-orgaan, ILO uđđâ algâ-aalmugijsopâmušân, ko sämmilij vuoigâdvuođah jieijâs enâmáid já luánduvaarijd láá vala čielgiihánnáá. Lii čielgâs, et tääl algâtteijee Sämitigge haalijd čuávvuđ já vaikuttiđ toos, maht tááláá haldâttâs ohjelmast sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuáđuvuoigâdvuođah čođâltittojeh. Tarja Halonen kuoskâttâlâi vala Sämmilij parlamentaarâlâš rääđi aašijd, Barents-ohtsâšpargo já algâ-aalmugij suojâlem Suomâ servâm ohtâvuođâst Euroopa Unionin. Halonen tuáivui, et sämmiliih ovdediččii kulttuurjiešhaaldâšmis puorijn ohtsâšpargoin meridemváldálijgijn já virgeomâhijgijn. Kuhháá ulmen lâi sämmilij mostâdem válduaalmugân. Tääl lii äigi tubdâstiđ jieškote-uv ulmui já olmoošjuávhui jiešnálásâšvuođâ já áinoošlajâsâšvuođâ. Tot lii meid vuáđu täsiárvusâš ohtsâšpaargon. Loopâst sun leehâi Sämitige orjâlâškielâ celkkuin: – Sávan Sámediggái lihku ja raban Sámedikki. Tuáivum Sämitiigán luho já leehâm Sämitige. Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio tiervâttâssavâstis puovtij oovdân tom, et lii šoddâmin ärbivuáválâšvuottân Suomâ staatânjunošij uáiváámušâi uásálistem Sämitige lekkâmjuuhlán. Tot nannee merhâšittee verd kulttuurjiešhaldâšem maaŋgâkulttuurlâš syemmilâš aalmugsiärvuduvâst. Sun luvâttâlâi aašijd, moh kuleh vuoigâdvuođâlávt algâ-aalmugij vuáđulaahân, mut láá kuittâg ruossâlâs lahâ-asâttusâigijn. Sun adelij tubdâstem haldâttâsräđialmai Vihervuorin suu mávsulâš pargoost. Tot lii vuossmuš tuođâlâš viggâmuš jiečânâs Suomâst kuorâttâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmáid, iäláttussáid já luánduriggoduvváid. Sämitige mielâst omâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid kalga jotelávt čielgiđ ILO sopâmuš ratifiseerim tiet. Pekka Aikio čielgij ohtsâš Säämi Parlamentaarâlâš rääđi resurssijd já máhđulâšvuođâid ovdediđ Tave-enâmij, Tave-enâmij rääđi já Sämitigij koskâsâš ohtsâšpargo. Sämmiliih keččâleh ain-uv servâđ olesjesânin Tave-enâmij Rááđán, lááhân sämmiliih puoh tavemuš aalmug puohâin Tave-enâmij aalmugijn. Sämmiliih láá EU-vijđoduv áinoo algâ-aalmug já lii velttidmettum, et EU álgá tavekuávlu politiijkâ uássin olášuttiđ jieijâs algâ-aalmugpolitiijkâ sämmilij, algâ-aalmug, kulttuur turvâstem já ovdedem tiet, amas sij tuššâđ 50 miljoon olmoošmeerân. Pekka Aikio avžuuttij Suomâ staatâvääldi, et tast liččii čielgâ já ulmetiätulâš viggâmušah uáiniđ toi tušes paloi paijeel nuuvt, et ulmetiätulâš sämipolitijkkâlâš ovdedempargo mist jotkâšuvá. Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ vyerdiđ Suomâst aalmuglâš lahâ-asâttem ovdedem tagaráin vuovvijn, mii olášit sämmiláid turvâstum vuáđuvuoigâdvuođâid já olmoošvuoigâdvuođâid. Taažâ Sämitige president Sven-Roald Nystø sahâvuárustis meid kuoskâttâlâi sämmilij tovláid já tááláid vuoigâdvuođâid neelji Tave-enâmist. Ton ooleest sun puovtij oovdân kieskâd vuáđudum Säämi Parlamentaarâlâš rääđi pehtilvuođâ ohtsâšpargo oovdedmân já olášitmân. Sun muštottij, et sämmilâškulttuurin kuleh alda ohtâvuođah kulttuur, kielâ, iäláttâsâi, já ohtsâškode-eellim kooskâst. Säämi Parlamentaarâlâš rääđi kolgâččij ovdediđ orgâniseerim já ruttâdemvuovijd nuuvt, et toh puávtáččii tipšođ taid nomâttum táárbuid rajij paijeel. Tot kuáská meid taaiđâvuovvijd já eres kulttuurpeelijd, moh láá čoonnum säämi ärbivuovvijd, mut meid uássin uđđâáigásâš já maailmvijđosâš vuovvijd. Lii meid tárbu porgâđ oovtâst jieškote-uvlágán suorgijn, nuuvtko ovdâmerkkân tutkâmist, iäláttâsoovdedmist, pirâssuoijâlmist, piätuelleehaaldâšmist. Taađeest ko projekteh ovdáneh, te vaarâ huámášep, et toh ääših láá tuše smaavâ uási tain aašijn, moin lii tárbu porgâđ oovtâst paijeel rajij. Sven-Roald Nystø tiäduttij meiddei Tave-enâmij rääđi jeessânvuođâ já tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš merhâšume. Aalmugijkoskâsâš pargo ohtâvuođâst láá joođoost tergâdis koččâmušah, moin lii stuorrâ merhâšume maailm algâ-aalmugáid já sämmiláid. Erinomaš tergâd taan ohtâvuođâst lii algâ-aalmugij julgáštâs já OA algâ-aalmugij pisovâš foorum vuáđudem, sehe Barents-ohtsâšpargo já arktâlâš aalmugij koskâsâš ohtsâšpargo. Sun mainâšij vala, et Ruotâ Sämitigge ij lah vala halidâm servâđ Säämi Parlamentaarâlâš rááđán já Ruošâbeln lii vala koskân aalmugorgaan vuáđudem. Sun tuáivui, et viiljah já uábih tain enâmijn servâččii Säämi Parlamentaarâlâš rááđán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Majemuu sahâvuáru toolâi Ruotâ Sämitige I värisaavâjođetteijee Lars Jovnna Allas, mast sun muštottij, et Suomâ Sämitiggeest lii lamaš juo kuhháá kiävtust pargo-oornig já hárjánem, mii lii puárásub ko Ruotâ já Taažâ Sämitigij toimâ-äigi ohtsis. Hárjánmist lii historjálávt ävkki, ton pehti puáhtá čujottiđ historjálijd tábáhtussáid. Säämi Parlamentaarâlâš rááđán servâhánnáávuođâ sun čielgij nuvt, et Ruotâ Sämitiggeest láá tääl monâmin riijdoh já sij ton tiet paccii rääđi ulguubel. Tot ij meerhâš ton, et sij iä halidiččii porgâđ ohtsâšpargo, nuuvtko ovdil-uv láá porgâm. Sun tuáivui, et uđđâ Sämitige vaaljâi maŋa sij pyehtih servâđ ohtsâš rááđán. Veikkâ Suomâ já Ruotâ lává EU-enâmeh, te rääji rastaldittem lii kuittâg älkkeb EU:n kulâhánnáá Taažâ já EU-eennâm Ruotâ kooskâst. Sun iäpádâlâi, et suijâ sátáččij leđe historjálijn vuoigâdvuođâin. Kielâ-aašijn sun vaidâlij tom, et lii uáli tiivrâs orniđ kielâjuávhui ohtsijd čuákkimid ton suujâst, et kielâin láá nuuvt stuorrâ iäruh. Onne sij láá finnim kielâlaavâ, mii addel sijjân máhđulâšvuođâid kevttiđ sämikielâ virgálâš ohtâvuođâin tiätu kuávluin väldikode siste. Aigij čoođâ sämmilij vuoigâdvuođah enâmáid já čassijd láá tuolmum, nuut tegu eres-uv maailm algâ-aalmugij vuoigâdvuođah. Lii-uv návt meid eres-uv planeetain, vâi lii-uv návt tuše mii planeetast? Mii algâ-aalmugeh vaattâp, et väldikodeh iä uážu rikkođ mii vuoigâdvuođâid enâmáid já čassijd. Sämmilij vátámuššân já tárbun mij vyerdip, et Ruotâ já Suomâ ratifieeriv ILO-sopâmuš nr 196 forgâbalij, eeđâi Lars Jovnna Allas. Sun joođhij, et sämmilijn kalga leđe vuoigâdvuotâ ovdediđ sämmilâš siärvuduv nuuvt et tast šadda miinii, mast lii ävkki mijjân puohháid puátteevuođâst. Koččâmuš lii-uv, et adeleh-uv aalmuglâšväldikodeh mijjân taam máhđulâšvuođâ, et mij sämmiliih ep taarbâš vaattâđ, et ovdâmerkkân väldikudij koskâsâš orgaan OA tarvan toos. Oskom, et mii sämmilij já erinomášávt Ruotâ sämmilij onnáá peeivi tilálâšvuođâst, mast sämmilij vuoigâdvuođah tuálmojeh, kalga finniđ sierânâs OA suojâlem. Jurdâččâm täst nomâlâssân Vuáskueennâm finnim suojâlem OA:st. Lekkâmjuhle musikkist huolâttii Wimme Saari, Tiina Sanila, Ucjuv já Sirmá taaiđâmáttááttâsjuávkku, sehe kulttuurehidist Wime já Tiina lasseen Annukka Hirvasvuopio, Ilmari Mattus já Niko Valkeapää. Ilmari Mattus Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) lektioprecursoria ađai nágáttellee algâsaahâ, maid sun toolâi nágustilálâšvuođâstis Siijdâ auditoriost Anarist 14.04.2007: ANARŠKIEL ŠLAJÂNOOMAH Ludij já kuobbârij aalmugnomâttâsâi historjá já oppâtahosâš uđâsnoomâi rähtim metodiik Tuávváš Náguskirjepargo aalgij čohčuv 2000 siämmáá ohtâvuođâst ko biologia máttááttâs algâttui anarâškielân Aanaar vyelitääsist. Máttááttâs älgim ohtâvuođâst kielân ráhtojii suulân 3 000 biologia säännid, moh lijjii aaibâs uđđâ säänih. Talle huámmášui, et tuš motomáid šlaajâid lâi kielâ ubâ sárnumkuávlust ohtâsâš nommâ. Tágáreh čielgâ noomah lijjii ovdâmerkkân kuorgâ, kuávská, riävská já njurgoi. Näävt luholávt ij kuittâg jyehi tovváá keevvâm: maaŋgâ šlaajâst lijjii maŋgâ aalmugnoomâ, já motomin vuod siämmáš aalmugnommâ kevttui maaŋgâ šlaajâst. Ovdâmerkkân pelijrástágáást lâi aanoost meiddei nommâ peljisalgaaš, já alkkuuvsâš lâi tobdos meiddei noomáin sieđgâloddááš. Čielgâ nommâmoive lâi aalmugkielâst fiskiscissáá noomâst: tot lâi aanoost pyeidicissáást, vyevdicissáást, fiskispešnirihháást já fiskisvuávláást. Puoh tágárijd noomâid koolgâi moonnâđ systemaatlávt čoođâ prinsiippáin “ohtâ nommâ oovtâ šlaaijân”. Taan prinsiip nuávdittem lii vistig-uv tiättám tobdos šlajânoomâi nuurrâm- já valjimpargo já nube tááhust termârähtimmetodij čielgim já heiviittem uđđâ saanijd. Aaibâs ereslágán proosees vuod lii lamaš nomâttes šlaajâi kästim. Anarâškielâ šlajânommâpargoost nomâttes šlaajâi kategoria lii-uv lamaš puoh stuárráámus: jieččân amnâstuv šlaajâin 70 %:d láá esken tai ivij finnim noomâs. Tot, et tiätušlaaijân šadda já páácá anon tuš ohtâ virgálâš nommâ, lii kirjekielâ já čuovviittâs viggâmuš. Taat viggâmuš lii anolâš tondiet, et talle juáháš sárnu siämmáin noomáin siämmáá šlaajâst. Näävt lii pággu porgâđ puoh tagarijn ohtâvuođâin, kost tarbâšuvvojeh aalmugkiel nomâttâsah. Anarâškielâst šlajânoomâi normâdem lii porgum Suomâ luánduvárásâš luudijn, táválumos mecci- já puurrâmkuobbârijn já Laapi lääni pocceešaddoin. Anarâškielân rahtum šlajânomâttâsâin lam valjim náguskirjeamnâstâhân ludij já kuobbârij noomâid. Luudijd lam valjim tondiet, ko tain vuottui puáris kielâst noonâ aalmugnommâtuávááš já kuobbârijd tondiet, ko tain vailuu aalmugnoomah. Kuobbârij noomah láá esken tai ivij rahtum anarâškielân. Jieččân amnâstâh tuálá sistees Suomâ luánduvárásâš ludij noomâid já táválumos mecci- ja puurrâmkuobbârij noomâid, ohtsis 453 loddešlaaijâd já 184 kuobâršlaaijâd. Loddenomâttâsah láá ohtsis 492 nommâd já kuobbârij noomah 197. Kuábbáá-uv juávhust noomah láá ucánjihhii eenâb ko šlaajah, mii puátá tast, et motomijn šlaajâin láá lamaš aanoost eenâb nomâttâsah. Amnâstuv valjiimist já tutkâmist čielgâ kontrast – nube tááhust noonâ aalmugnommâtuávááš já nube tááhust aalmugnomâttâsâi váilum – lii lamaš uáli mielâkiddiivâš almoon. Kieđâvušâm vistig tobdos aalmugnomâttâsâid já tastmaŋa kielân esken rahtum uđđâ nomâttâsâid. Kieđâvušâm šlaajâi aalmugnomâttâsâid vistig kielâtipšom uáinust. Puáris noomâi juávhust láá väljejum anon tiätunoomah, moh annojii šiev nommân. Šiev noomâ várás láá miäruštâllum tiätukriteereh. Tehelumos kriiteer lii tot, et nommâ kalga kuvviđ šlaajâ. Šiev nommâ ij adde maggaargin puástuibárdâs šlaajâst, já nommâ kalga leđe uuniik. Anon väljejum šlajânommâ ij meiddei uážu leđe liijgás kukke teikâ mudoi väädis mušteđ. Suomâkielâst kielâtipšoi avžum lii lamaš tipteđ noomâi maksimkukkodâhhân kulmâ sääni, já siämmáš linjá lii valdum meiddei anarâš nomâttâssáid. Váddáseh mušteđ láá ovdâmerkkân tagareh noomah, moh láá liijgás siämmáálágáneh. Tondiet ovdâmerkkân loddenomâttâsâin ij puáhtám kevttiđ aalmugnoomâid paaccâhlodde já paaccâhloddááš kyevti šlaajâ nommân. Täst noomâi áinoo iärutteijee äšši ličij lamaš deminutiivsyergis. Noomâ valjiimân puáhtá motomin vaikuttiđ meiddei tot, lii-uv ohtâgin noomâin monnii suujâ tiet tobdosub ko eres nommâiävtukkâsah. Šlajânomâttâsâi pyerivuođâ kalga kuittâg jyehi tovváá viekkiistâllâđ sierâ, tastko puoh esken nomâttum šiev noomâ kriiteereh iä ain olášuu siämmáá noomâst. Jis nommâpuáđus ij šoodâ monnii suujâ tiet tuhhiittetten, noomâi normâdmist puáhtá ollásávt luoppâđ hyeneeb noomâst já rähtiđ sajan aaibâs uđđâ noomâ. Taat lii máhđulâš talle, jis aalmugnommâ ij lah meendu pyereest vuáhádum kielân. Šlajânommâkomiteai feeriimij mield kielân jo vuáhádum noomâi muttem lii vaigâd, tastko uđđâ nommâiävtukkâsah iä táátu uálináálá tuhhiittuđ kielâsárnoi kooskâst. Tien tááhust hyenebij mut vuáhádum aalmugnomâttâsâi puotâ ferttee-uv ain viekkiistâllâđ, puáhtá-uv tággáár noomâ liijká tuhhiittiđ kielân, veik tot ij šlaajâ kuvvim tááhust liččiigin aaibâs korrekt. Aalmugnoomâi lasseen kieđâvušâm nubben juávkkun aaibâs uđđâ šlajânoomâid, moh láá esken tai ivij rahtum kielân. Toh láá rahtum kyevti uulmán. Iänááš toh láá rahtum sänirááju kuárus sajan taggaar šlaajân, mast ij lah ovdil lamaš maaggaargin nommâ. Loddenoomâi puotâ táválâš almoon lii, et ulmuu áigápuáđu keežild meerhâšmettum lodeh iä lah finnim maggaargin noomâ. Siämmáánáál nomâttáá láá pááccám tagareh šlaajah, moh iä lah vuottum kielâ sárnumkuávlust. Anarâškielâst midáttes uccloddááh láá-uv tuš nomâttum “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku. Kuobbârijn aalmugnoomah iä kavnuu jur ollágin, nuuvt et táágupeht-uv lii čielgâsávt koččâmuš sänirááju räigisoojij tuovŋâmist. Tego esken lâi-uv saahâ, nube tááhust uđđâ noomah láá motomin rahtum puáris já hyeneeb aalmugnomâttâs sajan. Rahtuibâ nommâ kuábbáá uulmán peri, lii tehelâš tiettiđ, maht uđđâ noomah ráhtojeh, nuuvt et kielân šadda šiev já pištevâš nommâ. Jieččân pargoost lii lamaš tehelâš kuvviđ noomâ šoddâmproosees adai tom, maht noomân já ton rähtimân kávnoo myenster, já moin naalijn myensternoomâ heiviitmáin šadda anarâškielân uđđâ šlajânommâ. Tutkâmpargo tuáváážin lii lamaš jieččân sänikirjeamnâstâh. Jiešalnees biologia sänirááju já siämmáánáál šlajânoomah-uv, láá uási muu 30 000 uuccâmsäännid sisannee sänikirjemateriaalist. Tain saanijn suulân kuálmádâs láá kielân esken puáttám uđđâ säänih. Sänikirje uđđâ sanij puotâ huámmášim, et uđđâ sanij, siämmáánáál ko uđđâ šlajânomâttâsâi-uv rähtimist lii čielgâ meetood, mon muu mielâst puovtij já koolgâi finniđ uáinusân. Muu mielâst taat anarâšâi kevttim meetood lii ávhálâš iärrásáid-uv, kiäh smiettih uđđâ šlajânomâttâsâi já vijđásubbooht-uv uđđâ sanij rähtimstrategiaid. Taam anarâšâi kevttim meetood kuvvim anam-uv jieččân tutkâmpargo tehelumos puáđusin. Maasâm taas maŋeláá pyerebeht. Tutkâmmetodeh já amnâstuv kieđâvuššâm Lam heiviittâm šlajânoomâi kielâtieđâlâš kieđâvuššâm loddenoomâin taksonomisâš oornig vuálá já kuobbârijn puurrâmkuobârjuávhu vuálá. Taat lii lamaš velttidmettum, tastko noomâi normâdem- já rähtimpargoost lii lamaš tehelâš čuávvuđ siämmáá ääigi siämmáá suuhân teikâ juávkun kullee noomâi šoddâm. Lam juáhám amnâstuv šlajânoomâid tai ave já kieđâvuššâmmetodij mield kuulmâ sänikiärdán. Lam kočodâm taid sänikeerdijd nomâigijn puáris aalmugnomâttâsah, nuorâbeh aalmugnomâttâsah já kielân esken rahtum uđđâ šlajânomâttâsah. Amnâstuv tutkâmmetodeh láá kulmâ: jyehi sänikerdi lii tutkum jieijâs metodáin. Vááldám vistig amnâstuv puárrásumos sänikeerdi, puáris aalmugnomâttâsâid. Lam tutkâm taan sänikeerdi saanijd kielâhistorjá tutkâmmetodáin. Čielgiim, mon puárráseh šlajânoomah láá já mii lii toi álgupuáttim. Taan sänikiärdán kuleh maaŋgâahasiih säänih. Saanijn puárrásumoseh mäccih uralâlâš já suomâ-ugrâlâš vuáđukielâ räi. Nuorâmuu keerdi säänih láá nuuvt kočodum ohtsâšsämmilâš säänih, moh mäccih tuše vuáđusämikielân. Toid ij kavnuu vaastâ sämikielâi ulguupeln. Puárrásumos keerdi säänih, maid kávnoo vaastâ kukkenorroo hyelkkikielâin, láá ovdâmerkkân loddenomâttâsah káránâs, čuáđgi, kuáskim já kiehâ. Kuobbârij noomâin taan sänikiärdán kulá tuše almosnommâ čááná, mii lii suomâkielâ sieni-sääni jienâdâhvaastâ. Tuše vuáđusämikielân mäccee nomâttâsah láá ovdâmerkkân áŋálâh, čierrih teikâ čerrih, kiärun já kierâš. Taah esken nomâttum säänih láá nuuvt kočodum puáris ärbisäänih, moid ij kavnuu lovnâetymologia. Taan sänikiärdán kullee sanij juávhust láá kale meiddei motomeh loovnah. Tain puárrásumos lii germaanlâš lovnâ čuánjá. Ohtsâšsämmilâš keerdist kávnojeh kulmâ skandinaavâlâš loovnâ: havdâ, rástágâš já välli. Šlajânoomâi nube sänikeerdist kiävtám noomâ nuorâbeh aalmugnomâttâsah. Loddeamnâstuvâst taas kuleh keevâtlávt tagareh noomah, moh láá kevttum puáris anarâš loddekäldein 1800-lovo pelimuddoost 1950-lovo räi. Taah noomah láá harvii levânâm eres sämikieláid, ige taid ij pyevti rekonstruistiđ vuáđusämikiel häämi teikâ eres vuáđukielâi haamijd tego ovdebáá sänikeerdist. Taah noomah láá čielgâsávt nuorâbeh ko esken mainâšum puáris sänikerdi. Meiddei taan sänikeerdist tuuđhâm sanij álgupuáttim. Tutkâmuš aalgâst oonnim tágárijd noomâid putes anarâš nomâttâssân, tastko toh urruu ištâmin pyereest anarâškielân. Tutkâmuš loopâst kuittâg tuođâštui, et stuorrâ uási nuorâbijn aalmugnomâttâsâin lâi luávnejum puáris suomâkiel šlajânoomâin. Ovdâmerkkân nommâ almevierccâ lii njuolgâ jurgâluslovnâ puáris suomâkiel noomâst taivhaanpässi. Kuáppilvälli já kuáppilváálláš lává njuolgâ jurgâlusloovnah suomâkiel noomâst koppelohaukka. Keđgirástágâš vuod lii luávnejum suomâkiel noomâst kivirastas. Taan ahekiärdán kullee loddenoomâin orjâlâškielâst puáttám loovnah láá ovdâmerkkân čiksâ, päiski, ravgâ já tuáršu. Motomeh noomah kale láá aaibâs anarâšâi jieijâs adelem noomah. Loddenomâttâsâi puotâ motomeh noomah vuáđuduveh šlaajâ kuvviimân. Lode eellimpirrâs kovvejeh ovdâmerkkân noomah miestârástágâš, rotorástágâš já vuággukuálsáš. Lode stuáruduv kovvejeh noomah stuorrâčuánjá, koskkuálsi já uccâčevžuš. Jienâ kovvejeijee noomah láá ovdâmerkkân čurčurrástágâš já pompesteijee oopuv. Lode čielgâ olgoldâs tobdomeerkân vuáđuvuveh ovdâmerkkân noomah peljisalgaaš já vuoptuáivloddááš. Lode ivne kovvejeijee noomah láá ovdâmerkkân čiđđâkääni, fiskiscissááš já jievjâoppuv. Lode aktiivlumos ääigi kovvejeh noomah ijjâlodde já veigilodde. Motomeh loddenoomah láá suorriittum noomah tego piiččus, kähtee já sávjáduvvâš. Noomâin piiččus já kähtee syergis lii lasettum lode jienâ kuvviimân: piiččus lávlu murâšlâš njurgoo jienáin “pii, pii”, já anarâšah eteh, et “kähtee káhtá korrâ jienáin”, veik verbâ “kähtiđ” ij mudoi lekken kielâst aanoost. Kuobbârij aalmugnoomah láá uccáá. Kuobâramnâstuvâst nuorâbijd aalmugnomâttâssáid kuleh tuše 15 nommâd. Maaŋgah tain noomâin láá anarâšâi adelem noomah, moh láá rahtum šlaajâi tobdomeerhâi vuáđuld. Ovdâmerkkân nomâttâsah arvekuobâr já arbespappâ láá rahtum kuobbâr almonemääigi vuáđuld: kuobbâreh läävejeh itteeđ ain arve maŋa. Ovdâmerkkân suovâkuobâr lii rahtum kuobbâr olgoldâs tobdomeerhâ vuáđuld: kuobbârist ton oolâ tuolmâdijn porgeest iđoskovjâpolvâ, mon ulmuuh láá kočodâm suovvân. Nomâttâsâin suáhikuobâr já muorâkuobâr lii saahâ kuobbâr iššeedšaddoost. Noomah stáálupurssâ, stálukuobâr, stáálu jávvusekkâ já stálukáálgu kunnâsekkâ vuod čujotteh säämi oskomušmailmân já stáálun. Noomâin kulmâ láá njuolgâ jurgâlusloovnah suomâkielâst: kiärppáákuobâr (< su kärpässieni), kusâkuobâr (< su lehmänsieni) já mirkkâkuobâr (< su myrkkysieni). Kuálmád sänikerdin láá esken tai ivij anarâškielân rahtum šlajânoomah. Ovdâmerkkân vuáksálodde (su härkälintu), kuovđâtuvvá (su arokyyhky), taigakuškástâh (su taigakuovi), luosâkuobâr (su lohisieni), stuorrâsmiäruh (su isohapero) já čovârriävnuáivi (su rustonupikka), láá esken palij finnim noomâs. Moin naalijn toh láá talle rahtum? Eidu noomâi rähtim já jiešalnees vijđásubbooht-uv uđđâ sanij rähtim meetood lii-uv lamaš tot, maid lam keččâlâm finniđ pargostân uáinusân. Puohâi uđđâ nomâttâsâi analyys já meiddei eres uđđâ sanijgijn testam čaaitij, maht uđđâ sanij rähtimproosees ovdán. Taat lii uánimist paldâsâš kovosist. Kovosist uáinoo, et uđđâ sanij rähtim lii kieŋâlis sundeest ovdáneijee proosees. Taan proosees kuvviimist vuálgoo tast, et mottoom eres kielâst kávnoo távjá myenster uđđâ sääni rähtimân. Uálgispelni kovosist lii nomâttum myenster valjim (mallin valinta), mast ubâ termârähtimproosees vuálgá. Uálgispeln sänitääsist (sanataso) lii tot myenstersääni, mon kiälbulâšvuođâ uđđâ sääni myensterin ferttee testađ. Čižetpelni sänitääsist lii puátukielâ säniráájust räigi, mon kalga tuovŋâđ. Puátukielâ uáivild tom kielâ, moos uđđâ sääni ráhtoo. Taan tááhust tot lii lamaš anarâškielâ. Myenster kiälbulâšvuođâ puátukielâ sääni rähtimân puáhtá testađ sänitääsi vuoluupelni orroo taasijn. Komponenttääsist (komponenttitaso), mii lii tállân sänitääsi vuoluupelni, myenstersääni čuáppoo ossijd. Tien tááhust piäsá njuolgist viärdádâllâđ myenstersääni já puátukielâ sänikomponeentij västideijeevuođâ. Vááldám muáddi ovdâmeerhâ. Sämikielân tarbâšuvvoo vaastâ kuobârnoomân, mon nommâ suomâkielâst lii lohisieni. Komponenttääsist myenstersääni čuáppoo kyevti komponeentân: (lohi) já (sieni). Eenâb viärdádâllâm ij tarbâšuugin: lii älkkee uáiniđ, et lohi-sáánán lii sämikielâst vaastâ luosâ já sieni-sáánán kávnoo vaastâ kuobâr. Nuuvtpâ sämikielân finnee noomâ njuolgâ jurgâluslovnân suomâkielâst: lohisieni lii sämikielân luosâkuobâr. Komponeentij viärdádâllâm maŋa piäsá jo puátukielâ uđđâ sáánán. Jyehi tovváá sänirähtim ij kuittâg lah näävt älkkee. Juáháš, kote parga sämikieláin, ferttee motomin ruohâdiđ uáivis já smiettâđ, et “miisun tietkis sääni ličij sämikielân”. Talle vädisvuottân lii tot, et tiätukomponeentân ij kavnuugin njuolgâ vaastâ sämikielâst. Anarâškielâ šlajânoomâi rähtimist vädis komponeentah vuáttojeh ovdâmerkkân myensternoomâin aromerikotka, myrkkynääpikkä já hallavahakas. Vuosmuu noomâst vädis komponent lâi aro: kielâravvimjuávkku ij lah valagin kavnâm toos šiev vastuu sämikielâst. Nube noomâst vädis komponent lâi suomâkielâ nääpikkä. Ton merhâšume ij eeđâ jur maiden. Kuálmád noomâst vädis uássin lâi vahakas. Jis myenster mudoi oro tuhhiittetten, ferttee termârähtimprosessist vuáijuđ ain kieŋâlubbon. Vistig-uv kalga tutkâđ ráhtustääsist (rakennetaso) myenstersääni vädis komponent ráhtus adai tom, lii-uv tot vuáđusääni vâi suárgus (suomâkielân johdos). Koččâmus lii tast, ferttee-uv komponent tutkâđ ubâ säännin vâi puáhtá-uv tast iäruttiđ oosijd, ovdâmerkkân sänimadduu já suárgásijd. Ovdâmeerhâin lii älkkee uáiniđ, et aro-sääni lii väädis jyehiđ. Nääpikkä-säänist -kkä lii suárgus, mut ain páácá koijâdiđ, maid uáivild algâuási nääpi-? Vahakas-säänist lii iärutmist čielgâ maadâ vaha-, moos lii labdasâm syergis -kas. Jis komponent puáhtá jyehiđ ucebijd oosijd, viärdádâllâm puáhtá porgâđ morfeemtääsist (morfeemitaso), kost sänimaadâ já suárgus tutkuv sierâ já nomâlâs tot, kávnoo-uv taid vaastâ sämikielâst. Sänirähtimtääsist (sananmuodostustaso) vuod myenstersääni vädis komponent puáhtá heiviittiđ sämikielân maaŋgânáál. Vistig-uv puáhtá tutkâđ, lii-uv toos kavnâmist mihheen semantlâš aldavastuid, mon kevttimáin nube kielân liijká finniiččij siämmáá komponent suulân siämmáá merhâšuumeest. Aro-sääni aldavaastân valdui anon taan ohtâvuođâst sääni kuovđâ. Aromerikotka-lodde finnij sämikiel nommânis kuovđâmerâkuáskim. Semantlâš aldavaastâ puáhtá leđe merhâšumes tááhust tärhilub ko myenstersääni, epitärhilub ko myenstersääni teikâ miinii eres aldavastuid, mon merhâšume lii váhá siämmáá sullâsâš ko myenstersääni merhâšume. Jis kielâ jieijâs sänirááju ij innig riäkkáá komponent rähtimân, sänikomponent tarbâšeijee puáhtá keččâliđ lovniđ komponent. Ovdâmerkkân suomâkielâ nääpikkä-sääni algâuási heiviittui sämikielâ jienâdâhsysteemân, já uđđâ komponenttin šoodâi nääpih. Ovdâmerkkân loddenomâttâs maadâkiisla loopâuási kiisla lii ruávislovnâ suomâkielâ kiisla-säänist. Jis lovnimgin ij oro lemin šiev čuávdus, puáhtá keččâliđ rähtiđ komponent teikâ ubâ noomâ eresnáálá mottoom puovtâdeijee vastuin (su korvaava vastine). Šlajânomâttâsâin tággáár puovtâdeijee vastuu kevttim puávtáččij leđe veik šlaajâ monnii čielgâ tobdomeerhâ kevttim noomâ vuáđđun. Anarâškielâ šlajânomâttâsah nuávditteh uálináálá myensternoomâs merhâšume já ráhtus, mut ovdâmerkkân suomâkiel kuobârnomâttâsah, koppakuorijái nomâttâsah já meiddei uccâ piäivááloddái nomâttâsah láá rahtum šlaajâi puohlágán tobdomeerhâid iššeen kevttimáin. Muu amnâstâh lii kuittâg lamaš liijkás ennuu ereslágán eidu taan pele tärhilub kieđâvušmân. Já jis tiätumyensterist ij šoodâ nube kielân uđđâ sääni, noomâ adeleijee puáhtá usâškyettiđ pyereeb myenster, mon hiäivulâšvuođâ ferttee siämmáánáál testađ. Ubâ testamproosees kiärduttuvvoo nuuvt kuhháá ko tuhhiittettee vaastâ kávnoo. Hiäivulâš vastuu uuccâm lii muálkkáás proosees, mon ij pyevti meendu vuáđulávt kieđâvuššâđ näävt uánihis ääigist. Jyehi tááhust anarâškiel sänirähtimist älkkeemus lii lamaš keččâliđ piergiittâllâđ kielâ jieijâs säniráájuin nuuvt kuhás ko máhđulâš. Lam keččâlâm uánihávt čielgiđ, maid muu náguskirjetutkâmuš lii tuállám sistees já maggaar proosees anarâš šlajânomâttâsâi normâdem já uđđâ noomâi já uđđâ saanij rähtim lii lamaš. Náguskirje lii vaalmâš, mut nommâsavâstâllâm já siämmáánáál uđđâ sanij rähtimpargo oroh tääl esken älgimin. Jieččân sänikirjeamnâstuv, anarâškielâ vijđes uđđâ sanij rähtimpargo já taan náguskirjetutkâmuš vuáđuld tuostâm naggiđ, et sänirááju aktiivlâš vijđánem lii čielgâ merkkâ kielâ kevttim lassaanmist já kielâ status puárránmist. Siämmást anarâškielâ kielâtipšom- já tutkâmtárbu lii lasanâm. Korrâ tuotâvuotâ lii kuittâg tot, et anarâškielâ kielâtipšom lii taan ive čuuvtij käržidum, já puáttee ive tot áštá nuuhâđ ollásávt. Anarâškielâ tutkâm ij valagin lah siskáldittum oovtâgin tutkâmlágádâssân. Kielâ siäilum já iäláskittem uáinust kielâtipšom já tutkâm pištevâšvuođâ kolgâččij pasteđ algâttiđ já siäiludiđ. Toos tarbâšuvvoo tääl ucánjihhii pyeritátulâšvuotâ já sierâ pooliitlâš orgaanij, tieđâlâš tutkâmlágádâsâi já ovtâskâs totkei ohtsâšpargo. TASTMAŊA AVŽUUM TAID ÁÁRVUSTOONNUM MIELDIORROID, KIÄIN LII MUŠTOTTEM MUU NÁGUSKIRJE VUÁSTÁ, TÁTTUĐ SAHÂVUÁRU HIÄRRÁ KUSTOSIST. Muštočaalâ Linnea lâi identtisijn jyemehijn nubbe, keskosijn kiäh šoddáin kyehti mánuppaje liijkás tooláá. Linnea ruásmuttui šoddâmis maŋa. Kuássin sun ij vázzâm, sárnum tâi toimâm "nuuvtko iäráseh". Aalgâst jurdâččui, et sun lii sehe peljittem et šoohâd, mut maŋeláá puáhtá jyehi tááhust tuođâštiđ, et kuohtuuh teoriah láá puástud… Komálâš olmooš. Maailm muččâdumos komálâš olmooš. Kieldim motomin ulmuid šalligâšmist muu ruásmuttum uábbám keežild, kuás jo jiem puávtáččii kuássin leđe kiästán nuuvt rámmáá, ko Linneast. Ton nieidâ luándu lâi taistâlemtáátust, eellimhaalust já -iiloost tievâ. Sun voojij movtáskiđ uđđâ aašijn, oopâi mielâstis tagarijd já levâttij peeivipaštuu jyehi sajan. Elimis vuossmuid 11 ihheed sun aasâi iänááš pääihist. Ko mist naavcah nuhhii, te sun ferttij "pieijuđ laitosân", Kolpene palvâlemkuávdážân Ruávinjaargân. Tobbeen monnii majemuuh nelji já peli ive. Juurdijm puohah et iveh iä nuvâččii kuássin… tâi kuittâggin kuhes ááigán. Linnea rähistij vuoijâm. Čääsisthân puáhtá leđe joba maaŋgâruásmulâš páárnâš-uv aaibâs jieijâs iävtuigijn, jiečânâs, rijjâ. Hirmâd hävski lâi meid tot, ko puovtij čulgâđ njáálmán nutkum purâmuš laasâ, tâi purâtteijee njeigâ. Amahmis, já tot laasâ… rullâkardiin päddi lâi vuohâsávt Linnea kieđâ ooláádmuddoost já maŋgii sun luhostui suorgâttiđ iärâsijd ruttiimáin kardin pajas hirmât ratânáin. Motomin vaaldijm Linnea káávpán fáárun, uuigâim suu ráttáidis alne kezis ildeikooskâin. Nieidâ lebbij kieđâidis já sihâstij pennuupurâmuštöölkijd miätá lättee, oppeet hirmâd ratânáin. Juŋkká. Nánnáás juŋkká. Motomin, ko lâi pággu kyeđđiđ Linnea ucánjihhii ááigán ohtuunis pááikán, te sun pieijui keččâđ videost monnii ooppera. Sun makkui pyereest. Mudoi-uv sun lâi hirmâd muusiklâš. Muštám, ko sun lâi nube kerd elimin pääihist Kolpene äigin, pelniäljád ive tassaaš. Lavlum sunjin oppeet puoh máhđulijd lavluid, já sun reeškij kaavreln, ko "Lounatuulen laulu" moonâi návt: "…neiti vihreitä korviaan heiluttaa…" Tušše naggiđ, et Linnea ij addiiččii maiden!! Tot paasij majemužžân pääihistelimân, ko mađhâšem sunjin lâi väädis. Mij talle eelijm-uv Linnea keččâmin, ain ko lâi máhđulâš. Sun movtáskij táválávt jo talle, ko kuulâi mii jienâid. Já ko mij lâim vuolgâdmin meddâl, te sun toppij vuoptâin kiddâ. Lâi kuittâg pyeri tiettiđ et sust lijjii tobbeen usteveh, sehe tipšooh já pyeri leđe. Joba majemuu peeivi sun uážui viettiđ aaibâs táválávt škoovlâst já jieijâs hoittájeijee tipšoost. Linnea lâi vilber, eŋgâl, uccâniedâš piäiváápaaštâ. Sun vaikuttij uánihis elimis äigin eenâb ko maaŋgah iäráseh, veikkâ mon kuhháá te iäláččii. Jiem määti jurdâččiđ eellim, mast Linnea ij liččii kuássin lamaš. Mottoom ääigi tassaaš ihastâlâim uđđâ škovlâkove já ooinijm, et párnáást lii šoddâmin nuorâ nieidâ. Tot páárnáš ij kuássin uážžum šoddâđ styeresin. Kii tiätá sun lâi liijgás pyeri taan paas maailmân. Linnea eelij elimis luholâžžân loopâ räi. Hilla & Ulpu Mattus 26.4.2000 Littovääri čokkámkeeđgih Kuullim vistig Luhta Vesast mottoom ihe tassaaš, et “Sovintovaara” vieltist pálgá pellâst liččii “čokkámkeeđgih” ađai “keerrivkeeđgih”. Äddejim Vesa saavâin, et keeđgih liččii šleđgâlinjáá pellâst, mii mana vääri oolâ. Smiettáim arkeolog Eija Ojanlatvain eelliđ taid motomin keččâmin, mut reisu monnii suujâst vájáldui já paasij. Nahande taan ive aalgâst ožžum Pekka Pekkalast šleđgâpoostâ já sust lâi tiätu “Sovintovaara” sämikielnoomâst. Tot ličij Littovääri. Sun lâi kuullâm ko eččis já Mattila Eenok láin kiävttám Sovintovaarast noomâ Littovääri. Lijjim kale jo ovdeláá-uv kuomâldâm, et vääri nommâ sátáččij leđe tot, mut ko maggaargin kirjálâš tiätu tast ij lamaš, te paasij tuše iärvádâllâm táásán. Pekkala Piäkást kuullim še, et toh čokkámkeeđgih liččii-uv Ukonjärven Lomakylän mannee pálgá pellâst, iäge šleđgâlinjáá pellâst. Nahande muu veerdi Seppäs Lasse suáitist, kiäst lii kesiviäsu Aanaarjäävri riddoost Miinanjaargâ taavaabeln, já munnust šoodâi saahâ tain čokkámkeeđgijn. Muštâlim, et eidu kost toh liččii já mađe várás, te sun še halijdij uáiniđ taid. Nuuvtpa litodáim Littovääri vuálá “Ukonjärven lomakylä” šiiljon já väzziliččáim uuccâđ taid keeđgijd. Pekkala Piäkká ij uáináh čielgim tärhibeht eidu kogo toh keeđgih liččii, mut munjin kuittâg paasij taggaar juurdâ, et toh liččii suullân vääri pelimuddoost. Littovääri lii uáli ciägus já olluv já aalaaš lii suullân kilomeetter keččin Lomakyläst. Nuuvtpa taabžâdškuođijm värivielti pajas já fakšuustâláim pálgá piällá keeđgijd já vuoiŋâstáim masa jyehi čyeti meetter kooskâi. Keeđgih iä tuše oinum, mut ko láim alda aalaa, tom Littovääri uáinussaajeest suullân viđâlov meetter keejist, nahande keeđgih iđestii ovdiibel. Toh lijjii uáli stuorrâ jieŋâääigi stellim keeđgih, ige kihheen liččii taid vaijaam sirdeđ sajasis. Lijjim addim Vesa já Piäká saavâin, et toh liččii stellejum toos, mut nuuvt kale ij pyevti leđe. Keeđgih láá vittâ já toi alne lii kale vuovâs čokkáđ (iskim jieš), mut siemin iäpádâs paasij. Nube tááhust ko vääri nommâ lii Littovääri, te keeđgih kale heiviiččii savâstâllâmkeđgin, ko kosten eres saajeest tien vääri alaččist iä tagareh keeđgih kavnuu. Manenba ij, mut kale tien Littoväärist lii lamaš vuohâsub-uv litodemsaje, ige lah aaibâs jiärmálâš, et tot ličij lamaš hirmâd ciägu vääri alaččist. Toovláš olmoošhân ij riemmâm kuárŋuđ ciägu vääri pajas tušijdiet, ko vaarâ vyeliláá lii lamaš pyereeb saje litodâttâđ. Iskáim Lassein uážžuđ sáátu vuálus, ko iän innig vuálgáččii ton ciägu já kiäđgáás vielti vuálus, mut iän finnim sáátu. Nuuvt tabžâdáim maađij mield Lomakylän, kost munnuu autoh lijjii já reisu lâi toohum. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Áŋálâhjäävrih ~ Áŋálohjávrááh Allijärvet Uáivušvääri já Pavdjäävri kooskâst. Áŋálâhjävri Angalajärvi Gazzačuohppanoaivvit 3 km M. Áŋálâhvuáčču ~ Áŋáloh- TII.1963 Kittâl maađij V, Avveeljuuhâ M. Cissááš Tiainen Táálu. Cissáávuonâ T. Cissáá(š)jävri SA.1964 Tiaisjärvi Cissáášnjaargâ maddust. Cissáá(š)njargâ SA.1964 Tiaisniemi Stuorrâ njargâ. Paččvuonâ TV. Cissáá(š)njargsuolluuh HTV Tiaisniemensaaret Cissáášnjargâ V. Cissáášvääri Tiaisvaara Cissáášnjargâ TN. Cissáá(š)vuonâ SA.1964 Tiaisvuono Pihâšvuonâ MN-keččin. Cissáávyeppee SA.1964 Vyeppee Paččvuonâbeln. Cissáávyeppeeluohtâ HTV Luohtâpoođâst vuálgá Cissáávyeppee. Čerrihjeggi SA.1963 Kaamâs Jievjâjävri N. Čerrihjeggjáávráš Tirrojärvi Čerrihjeegist. Jievjâjävri N. Čerrihkeđginjargâ Ijjäävri Tyerbeevuonâ máddáákeeji njargâ. Čerrihladduuh JUM 4-maađij V, Puornâluohtpottâ 1 – 2 km M. Čerrihlááduš YAS Kesvuonskääiđi máddáákeččin. Järvensuu TN. Čerrihláddu AVV Maađij jotá paaldâ. Ruávijävri 0,6 km M. Čievčâjävri JHA Ijjäävri Pavdvuonnjälmi N. Čievčâpiervâljáávráš MUM Sääksenpesäjärvi Čovčjävri 3 km MV. Čievččájávri * Kj. Kuáđhu Čievčâjävri. Čievčjáávráš SA.1964 Haukkajärvi Kuáskimvuonpottâ 0,5 km M. Čievčjávrááruávi SA.1964 Čievčjáávráš N. Čievžluohtâ Aanaarjäävri Vijmáásuolluu taavaakeččin. Čievžuulássááh TII.1963 Tiuttasaaret Naŋŋâvuonâst.????? Čuáđgijävri IP Sotkajärvi Jävri Lemmee čácáduv Seereehjäävri já Sieptâgâšjäävri kooskâst. Čuáđgiláddu AVV Meid Čuáđgijáávráš já Čuáđgivyeppee. Juvduu Jormokuoškâ vuoluubeln máddáápele riddoost. Čuáđgimnjargâ TII.1963 Sotkaniemi Puárásub nommâ Čuáđgikimesnjaargâš (Hannu Mattus 1996). Čuánjákačâttâllâmjáávráš SA.1964 Säkkiseljänlampi Kilomeetterpeeli Ruošâ rääjist. Káránâsjävri 2 km N. Čuánjákačâttâllâmjävri (-jäävrih) SA.1963 EH Hanhenjuoksuttamajärvet Kyehti láádu. Káártást “Turvelompolat”. Lavŋejävri MV Čuánjákačâttâllâmjeggi Hanhenjuoksuttamajänkä Lavŋejävri MV. Čuánjájáávráš SA.1963 Hanhijärvi Terstujuuvâ já Mieskuáivi kooskâst. Čuánjájáávráš ~ Čuáŋá- Vaassiljäävri taavaškeeči 0,6 km TN. Čuánjájáávráš ~ Čuáŋá- SA.1964 Hanhilampi Nuorttâ-Aanaar: Leibivääri MV. Čuánjájävri EA Hanhijärvi Kuortahjäävri Čuájápottâ 3 km N. Čuánjájävri SA.1963 Hanhijärvi Tuurunjargâ 3 km VTV. Čuánjájeggi SA.1963 Hanhijänkä Tuurunjargâ 2 km TV. Čuánjájuuhâ US Čuánjájävri Kaamâsjuuhâ. Čuánjákälleeh MP.2002 Čäcikälleeh Kuávdoo Páádáár Menišvuonâ. Čuánjákuoškâ MM.1972 Ruáptujuuvâ kuoškâ. Ruáptujuhnjälmi 0,3 km TV. Čuánjáluobbâleh Pecijävri T. Čuánjáriddo Hanhiranta Kaamâsjuuhâ V, Čuánjájeggi T. Čuánjáuáiváš ~ Čuáŋáuáivi TII.1963 Piäldu-uáivi 6 km T. Čuánjáuáiviráppáh 3824 2 Myeđhituoddârij Čuánjáuáivi 3 km TTN. Čuánjávuáčču ~ Čuáŋá- TII.1963 Hanhivuotso Čevetjävri M. Čuánjávuoššâmnjargâ YAS Hanhenkeittämäniemi Sáttá leđe koččâmuš siämmáá suolluu TN-piäláá ucebáá suolluu tavenuortâs cáhhee källeenjaargâst. Varttaasuálui TN. Čuánnjáájáávráš SA.1964 Hanhijärvi Ristinmoorâst 2 km T. Čuánnjáámanejáávráš SA.1964 Uccâ lááduš Kerripohjeegist. Čuánnjáánjargâ LL.1978 Hanhiniemi Koškámjävri taavaapele riddoost. Čuáŋájáávráš ~ Čuáŋáláddu ES SA.1964 Hanhilampi Kj. Čuánjájáávráš. Leibivääri M. Čuhčáeennâm MM.1972 Reeppinčielgi Tupejävri 3 km N. Čuhčájävri SA.1964 Vipujärvi Nuorttâ-Aanaar: Ruošâ rääji paaldâst. Čuhčájuuvâš TII.1963 Kuulgijd Čuhčájäävrist (Ruošâbeln) tavas. Čuhčákimesämmir JUM Čovčjuuvâ uáivuš 2,5 km MV. Čuhčákimeseennâm UP Kuálsivei já Kuobžâjävri N. Čuhčáluohtâ YAS Kesjäävri viestârkeejist. Čuhčánjargâ YAS Kesjäävri Čuhčáluohtâ N. Čuuvčákäärdijävri YAS SA.1964 Metsokaarajärvi Meid Čuuvčákäärijävri (SA.1964). Čaarmâjäävri mááddáškeeči 7 km M. Čuuvčákäärdivääri YAS SA.1964 Metsokaaravaara Meid Čuuvčákäärivääri (SA.1964). Čaarmâjävri 7 km M. Jesmiluovtah TII.1963 Haapasuvanto Uccâ Jesmiluohtâ já Stuorrâ Jesmiluohtâ. Juvduu koskâmuddoin. Jesmi = vuálá ihepiälásâš njuhčâ. Jesmiluovtsavo Jesmiluovtâi puotâ. Jiersseejävri TII.1963 Jiersijärvi Äijihjoorŋâ Jaamišsuálui 4 km TV. Jiesmisavo ILWP s. 219 Paččveist. Jiesmi ~ jesmi = nuorâ njuhčâ. ????? Kaijuukárgu LL.1977 Kajavakari Källeelássá Liävdooluovtâ já Stuorrâjäävri koskâsâš čuálmist. Kaijuukeđgi LL.1977 Kajavakivi Váášku taavaapele riddoost. Kaijuukeđgi (-källee) SA.1964 Naŋŋâjäävri máddáákeččin. Nástusuálui MV. Kaijuulássá EA Kajavasaari Vävlivuonnjälmi 2 km N. Kaijuulássááh SA.1964 Kajavalaassat Nelji lássáá. Cuobbuunjaargâ Vyeppeenjargâ (Onnela) 2,5 km VMV. Kaijuusuolluuh SA.1964 Njammijäävri Ááhárnjargkeeči 0,8 km N. Kakkârâsjáávráš MM.1972 Ruáptujäävri mááddáškeeči 0,8 km N. Kakkârâslááduh SA.1964 Kaakkurilammet Njellimjäävri mááddáškeeči N. Káránâsčuálmi MM.1972 Kj. Samudjäävri Kieddsuolluučuálmi. Káránâsjäävrih TII.1963 Sulgušjävrčuájá 1,5 – 3 km M. Káránâsjävri SA.1964 Korppikurujärvi Alda Ruošâ rääji. Kesjävri M. Káránâsjävri SA.1963 Korppijärvi Čuolisvuonâ Káránâsluohtâ V. Káránâsjävri TII.1963 Korppijärvi Kurâgâsvuonpottâ 1 km N. Káránâsjävri SA.1964 Korppijärvi Stuorrâ Árttáájävri 1,5 km MV. Káránâsjävri LL.1981 Korppilampi Kaŋgânjargmadduu Káránâsvääri M. Káránâsjeggi SA.1964 Korppijänkä Njellimjävri N Káránâsjuuvâš SA.1964 Korppikuruoja Luáštá Ruošâpel Paččvein. Káránâskurrâ AWG.1897 Korppikuru Káránâsjäävrist Ruošâbel mannee kurrâ. Káránâslááduh LL.1981 Korppilammet Pevisvuonâ Káránâsvääri V. Káránâslááduš SA.1964 Kondosâš 3 km T. Káránâsluobâl SA.1964 Korppilompola Nuorttâ-Aanaar: Káránâsjävri N. Káránâsluobâl TII.1963 Kj. Káránâsjäävrih. Sulgušjävrčuájá 1,7 km M. Káránâsluohtâ SA.1963 Korppilahti Čuolisvuonâ máddáákeeji viestârroobdâst. Káránâsnjargâ Čuolisvuonâ Káránâsluohtâ T. Káránâspááršáš TII.1963 Paloniemi Mielli Ijjäävri Ruávinjaargâ taveuási nuorttiibele roobdâst. Káránâspähti SA.1964 Korppipahta Njellimjäävri taavaakeeji viestârriddoost. Káránâsruávi SSS Korppipalo Káránâsluobâl TN. Káránâsvääri SA.1964 Korppikuruvaara Ruošâ rääjist. Káránâsjävri N. Káránâsvääri TII.1963 SA.1964 Korppivaara Kolmâsjävri T. Káránâsvääri (-váárááš) SA.1964 TII.1963 Korppivaara Sulgušjävrčuájá já Káránâsjavrij kooskâst. 
Káránâsvääri LL.1981 Korppivaara Pevisvuonâ V. Káránâsvääri RP.1990 Korppivaara Mudusjäävri já Vuáidâsjäävri kooskâst. Káránâsvuonâ EA Korppivuono Vuáidâsjäävri kuhemus luohtâ. Kähteejáávráš SA.1964 Kaakkurilampi Kolesluohtâ 0,8 km V. Kähteejáávráš SA.1964 Čaarmâjävri 3 km MV. Kähteejáávráš Kuheldâlâš (0,6 km) jáávráš. Ojalavuonâš N. Kähteejáávráš Ijjäävri Kođoluohtpottâ 0,4 km MV. Kähteejáávráš SA.1963 Rakkil-Ááná jeegist. Kulá Syeinijávráid. Kähteejáávráš SA.1964 Kaakkurijärvi H-puustav hámásâš jáávráš. Njellim Vuáskujäävri viestârkeeči 0,8 km TV. Kähteejávrááh LL.1977 Kaakkurinjärvet Maadâkuátjuvnjäälmist. Kähteejäävrih YAS Kuikkajärvet Kuávdoo Kamessuolluu. Kähteejävrjeggi MM.1972 Samudjäävri Mattussuálui 1,2 km N. Kähteejävri (-jáávráš) Kj. Sevžjäävri Kiäinuluohtâ viestârpiälááš Kähteelááduš. Kähteejuuvâš HA.1974 Kähteejáávrááš Ijjäävri Kođoluohtpottâ. Kähteejuuvâš TII.1963 Juttjäävri taavaakeččin. Kähteejuuvâš SA.1964 Čaarmânjaargâst Čaarmâvuonâ taavaakeš. Kähteejuuvâšnjälmi TII.1963 Juttjäävri taavaakeččin. Kähteejuuvâšnjälmi HA.1974 Ijjäävri Kođoluohtpoođâst. Kähteelááduš YAS Kaakkurilampi Kesvuonskääiđi máddáákeččin. Kähteelááduš MM.1972 Kuobžâ-Saammâl táálu 0,4 km MV. Kähteelááduš SV Meid Kähteejävri. Sevžjäävri Kiäinuluohtâ V. Kähteelááduš MM.1972 Samudjäävri Haanupäikki 0,8 km M. Kähteelááduš LL.1978 Kaakkurilampi Menišjävri N. Kähteeláássâš LL.1977 Kaakkurilaassa Pááđáársuálui V. Kähteeláddu LL.1977 Kaakkurilampi Rivdul Luohtâpottjeegist. Kähteeláddu EA Kuáskimnjaargâst. Kuáskimvuonâ N. Kähteelássá EA Kaakkurilaassa Vijmáásuálui 3 km TN. Kähteeluohtâ 7:4 A21 Juullâmjäävrist. ????? Kähteeluohtâ HA.1974 Ijjäävri Ruávinjaargâ viestârpele maddust. Kähteeluohtâ TII.1963 Ruáptujäävri nubben nuorttiimus luohtâ. Kähteeluohtâ IV.2003 Ákšujäävri taveuási viestârriddoost. Kähteeluovtnjargâ HA.1974 Ijjäävri Kähteeluohtâ V. Kähteenjargâ TII.1963 Ruáptujäävri Kähteeluohtâ T. Kähteenjargâ TII.1963 Juullâmjäävrist. ????? Kierâškuátijeggi LL.1978 Palovaaranjänkä Pááđáár M. Kierâškuátijuuvâš LL.1978 Palovaaranoja Kierâškuátijeggi Maadâkuátjuuhâ. Kuálsijuuvâš (-juuhâ) SA.1963 Taaveeld Njižžjáávrán. Kuálsijuvviivääri SA.1963 Njižžjäävri Kuálsijuvjälmi V. Kuálsilássááh SA.1963 Ijjäävri Ruávičuálmi TN. Kuálsisuálui SA.1964 Koskelosaari Naŋŋâjäävri Jyevdilâsluohtnjäälmist. Kuálsisuálui (-suáloi) AS Uccâ láássáš. Meid Kuálsimanekárgu (Ella Sarre). Kaareehnjargkeeči 2,5 km TV. Kuálsiuáivi Koskelopää Kuobžâjäävri táálu 7 km MMV. Kuálsivei UP Koskelojoki Kuálsiveijävri Kaamâsjuuhâ. Kuálsiveičielgi UP Kuálsivei N. Kuálsiveijävri 3824 2 Koskelojärvi Kuobžâjäävri táálu 7 km M. Kuálsiveikešjävri UP Ylempi Koskelojärvi Kuobžâjäävri táálu 8 km MMV. 12 I9: 17 Kuálsiveinjälmkuoškâ UP Kuálsivei njäälmi vuoluubeln Kaamâsjuuvvâst. Kuálsivyevdi UP Kj. Vuomvääri MV-piälááš Kuásivyevdi. Kuáppil TII.1963 Avveel 8 km T. Kuáppilkovádâh JUM Kuávdoo Piergivääri. Čovčjävri 2 km MMV. Kuáppilváárááš (-vääri) Koppelovaara Kaamâs M. Kuáppilväärpih TII.1963 Sulgušjäävrist. Kuáskimjáávráš TII.1963 Kotkajärvi Váásku já Kiäptuvei kooskâst. Kuáskimjávráá tupesaje II.1910 Kuáskimjávráá TN-keččin 150 ihheed puáris. Kuáskimjävri SA.1964 Kuáskimvuonpottâ 1 km M. Kuáskimkuolbâ LL.1978 Into Paadar táálu. Kuáskimmuáđháš EA Kotkataival Kuáskimnjaargâ maadâ. Kuáskimnjargâ (-njaargâš) SA.1963 Kotkaniemi Aanaarjäävri Äijihjoorŋâ taavaakeččin. Kuáskimpááršáš TII.1963 Ijjäävri Ruávinjaargâst. Kuáskimsuálui SA.1964 Kotkasaari Njammijäävri TV-uásist. Kuáskimsuálui SA.1964 Palosaari Aanaarjävri Kuáskimvuonâst. Kuáskimsuálui YAS Kotkasaari Vierccâsuolluu já Sorvânyere kooskâst. Kuáskimsuolluuh YAS Kyeškirvuonâst. Šaškavyeppeenjälmi 0,5 km MN. Kuáskimváárááš KN.1934 Räji-Joovsep puotâ Ruošâbeln. Kuáskimvuonâ SA.1964 Kotkavuono Uccâ vuonâš Curnâvuonnjäälmist. Kuáskimvuonâš SA.1963 Kotkalahti Äijihjorŋâ TN, Kuáskimnjargâ V. Kulnâsláddu LL.1978 Korrilampi Konišjäävri alda. Kulnâsvääri M. Kulnâsvääri LL.1978 Korrivaara Konišjävri TN. Kulŋâsjáávráš LL.1977 Korrijärvi Ailâšvááráá já Jieŋânyettijávráá kooskâst. Kuobârváárááš SA.1963 Sienivaara Páálunjaargâst. Kuorgâjävri YAS Kurkijärvi Kj. Cuobbuunjargkeeji Njargkešväärijáávráš. Loddejävri LL.1978 Lintujärvi Mahladnyere já Äijihjäävri kooskâst. Loddepessuálui SA.1964 Linnunpesäsaari Paččvei uáivušist. Loddesuálui SA.1963 Lintusaaret Njuámmilkárgusuolluuh 0,4 km M. Njuhčâjáávráš LL.1978 TII.1963 Joukhaisjärvi Illeestjuuvâ já Vällipesjuuvâ kooskâst. Njuhčâjävri SA.1963 Joukhaisjärvi Kaamâs 5 km MN. Njuhčâjävri TII.1963 Joukkasjärvi Mierkâsruávi M. Njuhčâjävrmoorâst Tave-Aanaar: Njuhčâjävri M. Njuhčâjuuhâ Joukkasjoki Njuhčâjävri Nikolâsjuuhâ. Njuhčâjuuvâš Njuhčâjävri Jievjâjävri. Njuhčâkuánnil TII.1963 Paččveist Ruošân luovâttum uásist alda lusme. Njuhčâkuánnilláássáš TII.1963 Källeelássá Njuhčâkuánilist. Njuhčâkuánniljävri ES Joukhaisjärvi Alda Ruošâ rääji. Paččvei T. Njuhčâluobâl SA.1964 Joukhaislompola Curnâjuuvâ alne. Njuhčâluobâl LL.1978 Joukhaislompola Vällipesjuuvâ alne. Njuhčâluohtâ LL.1978 Nuutsasenlahti Mahlad luohtâ. Njuhčânjargâ LL.1978 Nuutsasenniemi Mahlad Njuhčâluohtâ T. Njuhčâvääri SA.1963 Joukaisvaara Kaamâs MN, Njuhčâjävri TV. Njuhčâvääri LL.1978 Joukhaisvaara Menišjävri 3 km MV. Njuhčâvääri LL.1978 Nuutsasenvaara Mahlad taveroobdâst. Njurgoijáávráš JIM Merilintujärvi Čovčjävri 3,5 km MV. Njurgoilááduh (-jávrááh) SA.1963 HIMIjjäävri MV-keeči 0,5 km MV. Njurgoiluohtâ TII.1963 Njurkalahti Lemmee Njurgoiluohtjäävrist. Njurgoiluohtjävri TII.1963 IP.2002 Lemmee Čuáđgijäävri já Sieptâgâšjäävri kooskâst. Njurgoinjaargâš SA.1963 Ijjäävri Ruávinjaargâ taavaakeččin. Njurgoinjargâ SA.1963 Vävlivuonnjäälmist. Kutkânjaargâ nuorttâriddoost. Njuuvčâjáávráš SA.1964 Joukhaisjärvi Naŋŋâjävri 4 km N. Njuuvčâjävri SA.1964 Joutsenjärvi Kj. Njuhčâkuánniljävri (ES). Luáštá Ruošâbeln Paččvein. Njuuvčâjävri TII.1963 Joukaisjärvi Kaamâs V. Njuuvčâjuuhâ SA.1964 Njuuvčâkuáccám ~ Njuvččáákuáccám MN. Njuuvčâkuáccám SA.1964 TII.1963 Joukhaiskotsamo Meid Njuvččáákuáccám (TII.1963). Naŋŋâjävri 3 km N. Njuuvčâmanejáávráš SA.1964 Joutsenmunajärvi Kyerdisjävri N. Njuuvčâpääččimjáávráš SA.1964 Joutsenampumajärvi Luáštá Faadârjáávrán. Njuuvčâpiervâljáávráš 6: 4G 1 Joukhaisjärvi Lággujävrluobâl 0,5 km MN. Njuuvčâpiervâljävri SA.1964 Joutsenpesäjärvi Alda Taažâ rääji. Kuulmâ väldikode räjimerkkâ 5,5 km TV. Njuuvčâváárááh LL.1977 Joukhaisvaarat Kyehti vááráá Kuácámist Váášku já Kiäptuvei kooskâst. Čuáđgimnjargâ N. Njuuvčâváárááš TII.1963 LL.1977 Joukhaisvaara Pááđáár V. Njuvččáákuáccám TII.1963 Kj. Njuuvčâkuáccám. Njuvččáákuáccámkimes Njuvččáákuácámist ~ Njuuvčâkuácámist. Oppuukeđgluohtâ MM.1972 Juullâmjäävri Oppuukeđgnjargâ T. Oppuukeđgnjargâ TII.1963 Pöllönkiviniemi Juullâmjäävri viestârriddoost. Oppuukeđgjeggi TII.1963 Juullâmjävri V. Oppuukeđgváárááš TII.1963 Juullâmjävri V. Päiskiluohtâ SA.1963 Ijjäävri Varjâgâšnjaargâ nuorttiibele riddoost. Päiskiluohtnjargâ HA Päiskiluohtâ N. Piehâinluohtâ, Piehânj- LL.1978 Piekanalahti Solojäävri Mulláánjargâ V. Piehâinluovtváárááš, Piehânj- TII.1963 Solojäävri aldasijn Piehâinluovtâ puotâ. Piehâinjävri, Piehânj- SA.1964 Kondosâš 1,5 km V. Piehâinkeđgi, Piehânj- MM.1972 Samudvääri máddáákeeji viestârpele vieltist. Stuorrâ keđgi, mon alne lii lamaš piehâin piervâl. Piehâinsuolluuh, Piehânj- Piekanasaaret Jieŋâsuolluu já Mahlad kooskâst. Ravgâmoorâst SA.1963 Ijjäävri mááddáškeeči 3,5 km TTV. Ravgâmoorâstjäävrih SA.1963 Ravgâmoorâst TV. Ravgâmoorâstjeggi SA.1963 Koškisjävri T, Ravgâmoorâst MV. Ravgâmoorâstkuoškâ SA.1963 Kuhes kuoškâ Vaijuuvvâst. Ravgâmoorâst N. Riäskáluohtâ TII.1963 Reeskalahti Naŋŋâvuonâ nuorttiibele riddoost. Nyyssölä-táálu 2,6 km MN. Riävská-ämmir MM.1972 Puárásub nommâ Matjâs-Andârâs ämmir. Kuobžâ-Saammâl táálu 150 m MV. Riävskáluobâl SA.1964 Riekkolompolo Sulgušjuuvâ alne Päzziluobbâl vuoluubeln. Vuáskujävri TN. Riävskáluohtâ 3:4 A51 Riekkolahti Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ????? Riävskámaneämmirâš 10:5 D14 Njammijäävri taveuási N. ????? Riävskánjargâ MM.1972 Puárásub nommâ Matjâs-Andârâs njargâ. Kuobžâ-Saammâl táálu 150 m V. Riävskásuálui 3:4 A 50 Riekkosaari Sulgušjäävri taavaakeččin. ????? Skaarfâkoškes VA Ijjävri: Čuárvinjargâ N. Skyelfikárgu HA.1974 Ijjäävri koskâmudo viestârpele riddoost. Snartâllááduš JHA Vaijjuvnjälmi 0,1 km M. Vällipesjuuvâš LL.1978 Haukkapesäoja Viestâr-Aanaar: Uccâ juuvâš. Irrájävri Kakšâmjävri. Vällipesuáivih LL.1978 Haukkapesäpäät Menišjäävri já Pänijäävri kooskâst. Viettuujáávráš LL.1977 Varttijärvi Pááđáár já Ogeváárááš M. Viettuujävri JUM Puornâluovtâ pottâ 3,2 km MMN. Viettuuvyeppee EA Varttivuopaja Kutkânjargmaadâ T. Vuonjâsnjiärááš MM.1972 Samudjuuvâ uáivuš 0,7 km vuálus. Vuonjâsnjiäráánjargâ MM.1972 Samudjuuvvâst Vuonjâšnjiäráá vuoluubeln. Vuonjâšuáivi SA.2002 Márástâhtuoddârij MN-čievâst. Vuorâšjävri Varisjärvi Alda Taažâ rääji. Njiävđám M. Vyeli-Kuáppil TII.1963 Ala-Koppelo (Uula Morottaja 1945). Anarâškielâ servi ry. almoot išepargee saje uuccâmnáál Aanaar markkân kielâpiervâlân 1.10.–31.12.2002 koskâsâš ááigán. Vátámuššân šiev anarâškielâ njálmálâš tái˜u. Ucâmušah 13.9.2002 räi „ujottâsân: Inarinsaamen kielipesä, Siulatie 14, 99870 Aanaar/Inari Tiä˜uštâlmeh Ritva Kangasniemi Puh: 016-671 371, tâi 040 7288411 Stivrâ Anarâškielâ servi ry. almoot išepargee saje uuccâmnáál Aanaar markkân kielâpiervâlân 1.10.–31.12.2002 koskâsâš ááigán. Vátámuššân šiev anarâškielâ njálmálâš tái˜u. Ucâmušah 13.9.2002 räi „ujottâsân: Inarinsaamen kielipesä, Siulatie 14, 99870 Aanaar/Inari Tiä˜uštâlmeh Ritva Kangasniemi Puh: 016-671 371, tâi 040 7288411 Stivrâ Vuolli-äijih luámáneh Lâi šiev lyemeihe. Vuolli-äijih ij lamaš taan keesi iällám ollágin lyemejiegist luámánijd keččâmin, mut nuuvt toh kuittâg iärráseh kullojii rammuumin, et lâi šiev lyemeihe, já oskođhân tom vissâ talle koolgâi. Ránnjátáálust-uv lijjii jo algâttâm taanihásii luommim, já sij lijjii ain tuđâvâžžân maccâm páikkásis tievâ litijgijn. – Kolgâččim tibi mun-uv elâččiđ lyemejiegist, Vuolli-äijih jurdâččij jiänusân eemeedsis mottoom iiđeed, ko lâi juuhâm iiđeedkäähvis. Siämmást sun jo raahtij olssis evvisijd, viežâi ääitist kiepâpáánus, vaaldij kaahvijd já sukkârijd já nuuđhâi tävirijdis reepu siis. – Amahmis lyemeliteh vala kolgii, sun smietâi já viežâi muáddi šaavâ já iäbbár ääitist. Riddoost sun vala toidelij taid, ko toh lijjii jo ubâ ive ääitist kevtihánnáá kovjâttum. – Te mun-uv vuálgám eelliđ lyemejiegist. Puáđám ehidist maassâd, sun huikkái vala eemeedsis uksâkooskâst ovdilgo toopâi uuvsâ já väzzilij riidon kárbá kuuvl. Eemeed kaččâlij suu maŋŋaal: – Ele kuittâg toin stuárráb kárbáin vyelgi! Erkki ááigui toin markkânân. Ááigui sälttikuolijd eelliđ vyebdimin. – Na, kalehân mun tuoin uccâ kárbáin-uv tohon peesâm, sun arvâlij, veik tot kärbisruátu ij meendu styeres lamaškin. Tot lâi tuovŋum maaŋgâ saajeest, já taan keesi tom ličij mudoi-uv kolgâm vala pikkâdiđ, mut ko tot ij kuittâg lam šoddum pikkâduđ. Lyemeliteh iä puoh šiettâm uccâ kárbá siis, já nuuvt Vuolli-äijih koolgâi lonottiđ stuorrâ šaavâid, main lijjii loheh já väldiđ toi sajan tuše stuorrâ lastikseehâid, moh kale mudoi-uv lijjii älkkeebeh kyeddiđ. Já nuuvt Vuolli-äijih suhâlij lyemesajasis. Tot lâi juvvii nube peln, já tastmaŋa koolgâi vala vääzin jotteeđ váháš máđháá. Kalehân tohon kárbáttáá-uv ličij peessâm, mut talle ličij karttâm karveđ vääzin njaargâ peht, mii lâi Vuolli mielâst meendu kukken. Suu lyemesaje ij lamaškin maŋgâs tiäđust. Lyemesaijeen tot lâi mudoi-uv uáli jo suámálâš: motomij ivij tobbeen ij kavnum ij ohtâgin lyeme mut motomij ivij vuot tot lâi nuuvt tievâ luámánijn, et ij juálgásis táttum lavkkimsaje kavnâđ lyemepoovnâi kooskâst. – Mahtsun tääl te kiävá? Láá-uvsun luámáneh? Vuolli-äijih smietâi jiägán väzidijnis. Ko Vuolli-äijih peesâi lyemesajasis, te sun ij lam oskođ čolmijdis: tobbeen lijjii nuuvt ennuv ladâgeh, et sun ij innig tarbâšâm smiettâđgin mongin eres sajan vuolguu. Vuolli-äijih ruáhásij jiečânis. Veikâ kuuskulij ličij keččâm, te luámáneh kale lijjii. Sun-uv lâi jo tommittáá elilâm olmooš, et lâi pyeri, jis ij tarbâšâm čuuvtij kukkeláá moonnâđ. Já ain pyereeb sunjin lâi, et kihheen ij lam vala iällám suu lyemesaajeest. ‚uoškii suu luommimsaje kale ain lâi lamaš, mut kale sun ain mottoom čuoškâčuoggim killái. Vuolli-äijih vaaldij iäbbáris já usâškuođij luámánijd. Litte tievâi jotelávt. Siämmáánáál keevâi nubbijn-uv iäbbáráin, já ovdilgo sun huámmášijgin, sust tievâškuottii meiddei lastikseehah. Luhhoost sun lâi váldám eenâb seehâid fáárun, te ij kuittâg tarbâšâm koskân luommim vyelgiđ pááikán lase liitijd viežžâđ. Luommimkooskâst Vuolli-äijih piejâi tuulâ ládduriidon já vuošâi käähvi. Nelgi-uv váhá jo kuulluustij, já lâi-uv pyeri, et sust lijjii evviseh fáárust. Leibi, vuojâ já vala assaas sälttikyelipitáh leeibi oolâ kale tohhii sunjin pyere. Puurâddijnis Vuolli-äijih kulâškuođij kostnii civkkem. Tot lâi cissááš, kote lâi ittáám toos suu paaldân. – Hus, moonâ meddâl tast! Tuántá nuáidilodde! Vuolli-äijih pahudistij. – Tuáivu mield kiergânim vyejettiđ tom ääigild ovdilgo tot tiätá luhottesvuođâ, sun mulijdij ige lam innig ollágin nuuvt mielâmield ko esken lâi lamaš. Purâdem maŋa sun usâškuođij vala luámánijd, ige moonnâm kuhháágin, ko sust lijjii puoh liteh já seehah nuuvt tievâ, et tohon ij šiettâm innig mihheen. Vuolli-äijih nuuđhâi tuđâvâžžân uási lyemeseehâin reppusis, já kietâsis sun vaaldij iäbbárijdis. – Mut mahtsun tyeid luámánijdgis kolgâččij pááikán fievridiđ? sun smietâškuođij, ko uási lyemeseehâin paccii toos enâmân, já nurâhánnáá lijjii ain veik mon ennuv ladâgeh. Sun ij kuittâg mahten kostâdâm puoh lyemesehâidis, já nube tááhust toh iä kale liččii šiettâmgin puoh suu kárbás. – Na, munbâ elâččâm vistig täid liitijd tuálvumin kárbás já viežâm tastmaŋa tyeid loopâid, sun jurdâččij. Nuuvt keevâi, et suu käärbis tievâi-uv jo liitijn, moh lijjii suu fáárust. Toos lasseen lâi piegâškuáttám viehânáál, te sun ij tuostâm innig pieijâđ toos eenâb tävirijd. – Na, kuáđám luámánijd teehin já elâččâm vistig tuálvumin täid pááikán, sun smietâi. Ijhân tääl kuittâg vala siävŋángin. Sun elâččij čiehâmin loopâid luámánijdis miäcán. Eemeed lâi kuolijd čolliimin, ko Vuolli-äijih peesâi päikkiriidon. – Te pottii luámáneh, kálgu! iššeed rammuustij ko luoštij kárbá riidon. – Nahan te, eeđâi eemeed já poođij keččâđ. – Luámáneh kale lijjii nuuvt ennuu, et uási paasij ain tohon. Jiem kostâdâm taid täin sáttoin pyehtiđ, pic čiehim miäcán já elâččâm purâdem maŋa taid-uv vala viežžâmin. – Na, puáđi vain puurrâđ. Must lii-uv tyest jo kyelipääti tuoldâmin. Purâdem maŋa iššeed oppeet vyelgiškuođij. Sun suuvâi maassâd jeđe vaazij ton sajan, kuus lâi luámánijdis čiehâm. – Mutâ kote immâšân muu luámánehkis láá šoddâm? Vuolli-äijih imâštâlškuođij. Munhân kuođđim sehâidân eidu taas, sun sárnudij. Siämmást sun huámmášij oovtâ suu lyemeseehâin hiäŋgáámin peesist. Sekkâ lâi aaibâs kuárus já pieđgânâm. Tuš ucánjihhii lyemečääci tobbeen vala kuáškui. – Já kii váivánijd taam lii peciuáksángis heŋgâstâm? sun sivnádâlâi ko kiškoi pieđgânâm seehâ uávsist vuálus. Já nubeh seehah lijjii kuoddum meiddei tyebbiláá, ko sun taid usâškuođij. Toh še lijjii aaibâs kuárusin já kiškum. – Na taam tot váiván nuáidicissááškis tieđij! Vuolli-äijih pahudistij. Sun ij viiššâm innig vyelgiđ uussâđ luámánijd siämmáá sajan. Kuárus kieđâi sun suhâlij páikkásis. – Kost te tuu lyemehivvâdâh? eemeed koijâdistij. – Kuobžâ lâi muu luámánijd puurrâm. Kavnim tuš kiškum seehâid tobbeen, moh lijjii vala kosostum muorâuáksán. – Na nuuvt tiäđust-uv, eemeed eeđâi. Vissâhân lah äijihriäpu aaibâs jo kulhijdâm, ko toin naalijngis lah semmuumin, sun eeđâi já lappui kievkkânân loopâid luámánijd putestiđ. – Liččim kale kolgâm taid šaavâid väldiđ, Vuolli-äijih smietâi. Liččii kale myerjih talle siäilum! Marja-Liisa Olthuis Luándu immâšeh Jieččân tuve alda Avelist lam čuávvum muáddi luándualmoon, maid kalga masa jo imâštâllâđ. Suullân 30 meetter keččin tuve tyehin lii pelnub meetter alosâš já masa kuulmâ meetter vijđosâš kuuđhâmiehtâ, mast vala suullân vittâ ive tassaaš lijjii merettes ennuv kuuđhah ađai miehtâ aaibâs tuoldâi tain. Ovdâmerkkân paaccâhčäšni oinui maŋgii mievtâst vuáppumin kuuđhâid já motomin vuorâččâs-uv. Mievtâst muu tupenurhe räi lâi nubálov seenti kobdosâš kuuđhâpäälgis já párnái sierâdemkiedi kulij nubbe siämmáámuđusâš päälgis, moi mield kuuđhah juttii purrâmuš viežžâmin. Toh ruotâdii lieggâ kesipeeivi šiljo beetoontuálbusij mield čuođij mield, mut siisâ toh iä viggâm. Kuuloold kuuđhah kiäppánškuottii nuuvt, et oovdeb keesi ruotâdii tuše motomeh loveh kuuđhah já moonnâm keesi innig motomeh ovtâskâs kuuđhah. Taan keesi ij lah innig oinum ohtâgin kutkâ já kuuđhâmiehtâ-uv lii ollásávt toŋâslum. Smietâdim, mii toos puávtáččij leđe suijân já poottim tom mielân, et kuuđhâi eellimkuávlu lii káržum tâi kunâgâdâr ađai roonnig lii jáámmám. Tääl mievtâst šaddeh ennuu juŋŋâtoŋŋâseh, et čohčuv puáhtá tast čuággiđ juuŋâid. Suullân siämmái aaigij, ko kuuđhah vala valjeest ruotâdii muu beetoontuálbusij mield, huksij vuorâččâs rissepiervâlis muu tupehäärji paldâsâš piäcán. Huámmášim tom iäskán talle, ko piervâlist lijjii jo uđâgááh. Ain ko moonnim olgos, te vuorâččâspaarâ luptij hirmâdsâš laarmâ já vissâ-uv keččâlij vuájálittiđ muu meddâl. Na miiba tast, ko piervâl lâi tast, te liävus. Uđâgááh äiginis kirdelii já monnii kiäinusis, tuše rissepiervâl paasij toos, jiemge perustâm tast innig tađe eenâb. Moonnâm keesi, ko maašinlâš áimumolsompiergâs putesteijeeh poođijn putestiđ táálu áimupocceid já nubbe tain kuárŋui raidâlâsâi mield áimumolsompiergâs ááimu siisâväldimrááigán kiddiđ áimunjammee, te imâštellim, et mondiet vuorâččâsah láá joskâ, veikkâ äijih lii penttâ muádi meetter keččin piervâlist. Toh lijjii tondiet joskâ, ko ubâ piervâl lâi lappum uáksisyergist, ige rissepittágin lamaš pááccám toos. Vuorâččâsah láin kuodâččâm riisijd oovtâi oovtâi kuusnii vuohâsub sajan já vaarâ huksim uđđâ piervâl. Tom tiäđám, et ulmuuh kale pyehtih sirdeđ veikkâ mon stuorrâ tááluid kuusnii eres sajan, mut et vuorâččâsah-uv porgâččii nuuvt, lâi munjin uđđâ já imâš äšši. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Iäláneh šaddeh seelâin Šaddo- já elleešlaajah iälusteh luándust populaatioin. Populaatio šadda ovtâskâs huáđđoin. Juáháš ellee- já šaddo-ohtâlâš šadda oppeet seelâin. Seelah láá iälánij ucemusah ráhtádâsuásih. Seelah láá nuuvt uceh, et taid ij uáini päljis čolmijgijn. Toi keččâmân taarbâš styeredempiergâs, mikroskoop. Eellim tááhust tergâdumoseh ääših tápáhtuveh seelâi siste. Elleisellâ lii tegu liemáin tevdum uccâ lastikseehâš. Ton siste lii tuma, já sellâšlijve. Tuma lii seelâ tergâdumos uási tanen, ko tot stivree seelâ toimâm. Tuma siste láá ärbitahheeh, moi áánsust maajeeldpuátteeh sulâstiteh vaanhimijdis. Ovdâmerkkân tust láá häämih ejistâd já enistâd. Sellâšlijve lii káđálduvlágán aamnâs. Sellâšliijvest láá kuheldâlâš jiiváážiih, sellâvyeimiruustigeh. Elleiseelâ sojelis seeini nommâ lii sellâsuozzâ. Šaddosellâ sulâstit pahviloová. Tast láá storgâ sellâseeinih. Ton siste láá siämmááh uásih ko elleiseelâst-uv: tuma, sellâšlijve já sellâvyemiruustigeh. Lasseen sellâšliijvest láá ennuu ruánááčalmeh, moh adeleh ubâ šaadon ruánáá iivne. Iänááš uási šaddosellâ siiskižist lii sellâliemâ. Ko seelâin lii tuárvi ennuu sellâliemâ, seelah pisoh storgâsin já šaddo ciäggust. Šadoi já ellei seelâi eellimtooimah väätih hiäivulijd tilálâšvuođâid. Tilálâšvuođâid enâmist, čääsist jâ ááimust kočodeh pirâstahhen. Elleid velttidmettumeh pirâstahheeh láá piäiváá paaštâ já tast puáttee hiäivulâš liegâsvuotâ. Lasseen eellim váátá čääsi, raavvâd já haapi. Čääci lii eellim iähtu Čääci lii puoh iälánij vuáđuliemâ. Stuárráámus uási tain tiädust lii čääci. Puoh eellim ääših tápáhtuveh seelâi siste čäciliemâst. Tanen potkânhánnáá čääsifinnim lii eellimiähtu. Ulmuuh lievlisteh čääsi pivâstudmáin já pennuuh sađâmáin. Čääci mana meddâl meid cissâmáin. Ton sajan kalga juuhâđ. Šadoh väldih madduinis enâmist čääsi. Asettes poccei mield čääci paijaan šado viärdán já lostáid. Šaddoseelâi sellâliemâ storgâgit seelâid korrâsin. Tanen syeiniverdišadoh – tegu fiskisrääsi – pisoh ciäggust. Jis vájálditáh njuoskâdiđ vistešaddoid, seelâi čäcistorgâvuotâ kiäppán já nuuvt šaddo álgá uáđistuddâđ. Čääci lii enâmist ponnečääccin. Ponnečääci finnee tievâsmittem arvečääsist. Jieškote-uv eennâmšlaajah tolâtteh čääsi já raavvâd jieškote-uv náálá. Čievrâ já čunnuu čoođâ čääci kolgá jotelávt. Tondet čunoieennâm lii šoddâmpäikkin koškes já kuorbâs. Njaajâ, moreeni já mulde tuálih pehtilávt čääsi já raavvâdamnâsijd. Toh láá šiev šoddâmvuálááh šaddoid. Čunoienâmist mákkojeh pyereest peeci, ulâštooŋâs já juŋŋâ. Toh láá koškádâhšadoh. Toi loostah láá kässipiättusiih. Kässipiäitus iästá čääsi lievlâstem. Koškádâhšadoh siäilutteh lostâidis maaŋgâid iivijd. Návt toh šeštih ráhtádâsamnâsijd. Njajâ-, moreeni- já mulde-enâmist lii tuárvi ennuu čääci. Tain mákkojeh kuosâ, suáhi já sare. Suávist já sarest láá kubdâ loostah. Toh lievlâstiteh ennuu čääsi. Suáhi ij taarbâš šeštiđ ráhtádâsamnâs. Tot koočât lostâidis jyehi čoovčâ já šoddâd čuávuvâš keesi uđđâ loostâid. Jáháleh láá ollásávt ráđáliih arvečääsi iähtun. Piäivádâhân toh koškeh muáluneijen. Toh iä kuittâg jäämi, pic láá koškeoijâgâsâst. Oijâgâsâst jááhál eellimtooimah orosteh. Ko čuávuvâš keerdi arva, toh njameh olssis čääsi já virkosmuveh ellen. Meid siähtáleh maneh koškádâhân oijâgâsân. Maht šadoh rahtteteh táálván? Piäiváásuonjârdem meeri mulsâšud iveaigij mieldi. Keessiv lii čuovvâd aldasáid pirrâmpeivij miätá. Liegâsvuođâ tile lii hiäivulâš šadoi šoddâmân. Loppâkeesist maaŋgâihásiih muorah, miestuuh já toŋâsšadoh šoddâdeh uáksikeijijd já lostâsuorgijd umolijd. Tain láá miniatyyristuáruduvvâst čuvuváá keesi loostâi-, veerdi- já motomijn šaddoin meiddei kukái aalgah. Poijuin láá sierânâs lostâ- já lieđiumoleh. Lieđiumolijn šaddeh kiđđuv poijuukisáh. Čohčuv peeivih uánnánškyeteh já šooŋah čuáskuškyeteh. Siämmást šadoi šoddâm hito. Muorah vyerkkejeh lostâruánáá ruuŋgon. Talle puátih uáinusân jieškote-uvlágáneh ivneamnâseh moh láá loostâin, tegu suávi fiskis, vaahtera ruopsisfiskis já pihlejáá ruopsis iivneh. Taat tile luándust lii ruške. Loopâst lostâväldimpiegah šluvgeh loostâid alfáárug meddâl. Ko puátih puolâšeh te muorah kiäsádeteh kolmâs oijâgâsân. Talle toi eellimtooimah orosteh, mutâ toh iä jäämi. Kiiđâ liegâsvuotâ piäjá oppeet määihli, ađai sukkârčääsi kulgâđ ruŋgoin. Umoleh lekkâseh vistig säpligpiälján. Maŋeláá tain šaddeh olmâ uávsáážih lostâinis. Umolijn uávsih já ruŋgo šaddeh kukkodvuođâ. Maaŋgâihásijn syeinišaddoin lii távjá eennâmverdi, mii tálvástâl. Toid-uv šaddeh umoleh moh láá čiähusist eennâm vyelni. Čohčuv loostah já veerdih kulneh já tuše eennâmverdi umolijnis siäilu jiegâst. Pottáákčalmeh-uv láá eennâmveerdi uásih, moh tálvásteleh. Enâmist tálvástâllâm lii ávhálâš, ko tälviv muotâ syeijee eennâmveerdijd pekkee puolâšijn. Kiđđuv eennâmveerdi já pottáákčolmij umolijn šadda uđđâ šaddo. Oovtâihásiih syeinišadoh kulneh já jäämmih čohčuv. Tuše siemâneh siäiluh täälvi paijeel. Sipulišadoh, tegu šiljohervân toollum krookuseh, tulppaaneh já narsisseh šoddâdeh keesi äigin eennâm vuálá uđđá sipuli, mii tálvástâl. Jo tooláá kiđđuv ummool, mii lii lamaš sipuli siste, šoddâd mučis kuká já loostâid eennâm oolâ. Tuuđhâ pääihist: Tuuđhâ šiljopirrâs muorâin já miestuin, láá-uv toid ittáám umoleh. Sáárgu motomijd umoljid. Pargopitáh: Kirjepargoh; nuurâ jieškote-uvlágánijd siemânijd. Ištâd kukkásipuli. Lostâruánááiskos. Šadoi raavvâdvuárháh. Luuvâ lase: Tuávuldâsah: Ummool (bud), ihešodâstâh, šaddoalgâ (sprout, shoot), šoddâmpaje (period of growth), eennâmverdi (rhizome), ruške (autumn russet) Maht lodeh já njomâtteijeeh selvâneh täälvist? Elleeh ferttejeh čuávdiđ kyehti čuolmâ, et toh selvâneh ellen täälvi paijeel: Maht kierdâđ täälvi kolmâs? Kost finnee purrâmuš? Tuše njomâtteijeeh já lodeh láá täsiliegâs elleeh. Toi roopâi liegâsvuotâ piso täsivin, veikkâ pirrâs liegâsvuotâ muttoo. Liegâsvuođâ siäiluttem täsivin váátá energia. Tondet elleeh tarbâšeh puolâšin ennuu purrâmuš. Tivreporreelodeh čuávdih kolmâsvuođâ- já purrâmuščuolmâ varriimáin táálván máádás. Tobbeen lii liegâs já tivrevalje. Suomân pääcih tálvástâllâđ siemmânporreeh, nuuvt tegu varbusááh já ruopsispiäipáneh tâi puohpurrâmâšliih, tegu vuorâččâsah já läđikuávskáh. Cissááh čiehih keessiv tiivrijd já eevnijd kuáccei kooskân. Taid toh oceh tälviv veikkâ iä ain kaavnâgin čiäváidis. Toid tohhejeh meiddei siemâneh já sältittes pyeidi. Toh poreh tälviv ereslágán purrâmuš ko keessiv. Puolâšin lodeh porfâgiteh puzâidis. Puzâi koskâsâš áimukerdi iästá kolmâs pesâmist liiškán. Iijân cissááh, čääšnih já ijjâlodeh ucâluveh muorâi loomijd, tâi vuovdáid. Meccikänilodeh kuáivudeteh muottuu siisâ čieppâsân ađai muotâkuovđâšmân. Njomâtteijeeh šoddâdeh táálvân suohis tälvituurhâ. Njuámmil, puoiduu já niirpi turkkâ finnee siämmást vielgis já uárree turkkâ ränis syeji-iivne. Uárreeh já säpligeh noreh olssis tälvivuárháid, čäcisäpligeh joba kiemnijmield potákijd. Kuobžâ porá čohčuv olssis assaas oollâs. Ko myetiškuát, tot ocá vuovâs tälvipiäju já nohháád. Tälvinaharij ääigi kuobžâ roopâ liegâsvuotâ piso täsivin. Uáđidijnis tot kuulât energia ađai pivdee ijjâlodde pyeidivuárháidis nuuvt uccáá ko máhđulâš. Kiđđuv kuobžâ koccáá ruoinâsin já vuálgá uuccâđ uđđâ purrâmuš. Äimisäplig täälviviettim spiekast eres njomâtteijein. Tälviv ton roopâ liegâsvuotâ luáštá alda nolá. Tot lii kolmâoijâgâsâst. Jis liegâsvuotâ uhked lyeštiđ liijgás vuálus, äimisäplig koccáá já álgá liihâdmáin lasettiđ liegâsvuođâs. Äimisäpligist lii tegu liegâsvuođâ mittár siste, mii váárut tom ain jiäŋumist. Kirdeesäpligeh (nähkisuájáh) láá čielgâsávt tälvioijâgâsâst. Toi roopâi liegâsvuotâ piso ubâ täälvi vyelligâžžân. Tain iä lah pyeidivuárháh. Kiđđuv ko šooŋah lieggâneh, toh oppeet virkosmuveh já vyelgih joton. Motomeh kirdeesäpligeh vissâ-uv värrejeh táálvân máádâs, tegu kesilodeh. Rievdeelieggâseh jieškote-uv liegâsvuođâin LIEGÂSVUOĐAH muotâ siähtáleh já loostah toŋâseh tuálurääji tiivre maneh muldesäplig piäivááloddáásuoksâ piäivááloddáá skuáppu lapsemáátu evni Rievdeelieggâseh láá tagareh elleeh, moi roopâ liegâsvuotâ muttoo pirrâs liegâsvuođâ mield. Rievdeelieggâseh láá maškârdeijeeh, cuobbuuh já kyeleh sehe puoh uccâelleežiih tegu tiivreh, eevnih, rapuelleeh, šlieddâelleeh já mááđuh. Toh iä pyevti toollâđ stäđisin jieijâs roopâ liegâsvuođâ. Čuáskásist toi liihâdmeh hitoh. Táálván toh teddâšuveh ain kolmâoijâgâsân. Ucebeh eennâmelleežiih peittâteh čohčuv siähtálij já enâmân kočâdâm lostâi siisâ tálvástâllâđ. Jieškote-uv tivrešlaajah láá vuáhádum tálvástâllâđ jieškote-uv ovdánenpoojijd. Motomeh tálvásteleh manneen, motomeh suoksân tâi skuáppun já motomeh oppeet rävisin, tegu käskeepiäivááloddááh. Oolâ myettee muotâ syeijee taid puolâšijn. Mietâmiäđušijnpopullaatio tálvástâl kuáđistis čovgâ pállun. Jis kuáđi liegâsvuotâ luáštá liijgâs, te pargomiäđušijneh älgih tuárgástittiđ suájáidis já nuuvt luptiđ kuáđi liegâsvuođâ. Tälviv miäđušijnkuátám kuáđđoo sukkârliemâ energiavuárkkán. Lijge pahâs šooŋâin miäđušijneh posotteh kuáđi. Toh tiälláádeteh kuátirááigán já rähtij suájáinis áimuvirde, mii čuáskut kuáđi. Meid kuuđhâmievtâst tuáimá posottem pakkâšooŋâin. Čohčuv kyevdih maškârdeh kuusnii suáijáás eennâmluámán. Toi roopâliegâsvuotâ luáštá vuálá nolá. Toh nevttih, et liččii aaibâs jiäŋŋum, mut toi seelah iä jiäŋu. Selláid šadda čohčuv mottoomlágán puolâšvuoidâs, mii iästá taid jiäŋumist. Elleeh jäämih, jis toi seelah jiäŋŋuh. Táválávt maškârdeijeeh mannejeh nähkikorrâ moonijd lieggâ soojijd, kost toh jiečânâs ovdáneh čivgân. Kyevdi- já täžiligniŋálâsah peehih tagaráid soojijd, main piäiváá liegâsvuotâ láálá toi siste orroo moonijd. Ko niŋálâsah loopâst "mannejeh", maneh kiškáneh já tain maškârdeh-uv jo pyereest ovdánâm čiivgah olgos. Taan suujâst kyevdi já täžilig pasteh iälustiđ Säämi rääjist. JÄVRI KEESSIV Čääsist ellee rievdeelieggâsij tilálâšvuođah iä rievdâ ennuugin tälviv. Jävri ij jiäŋu pone räi. Jieŋâ alne orroo muotâ taha jieŋâvuáláá uáináttuv sevŋâdin. Kyeleh ucâluveh kieŋâlâssáid. Toh lihâdeh ucceeb ko keessiv, mut eellimtooimah siäiluh táválin. Cuobbuuh kuáivudeteh táálván láádui ponnemotán. Kyevdist lii čapis já kuovgis ivnehäämi. Sáháterikovos uáinoo tuše vielgis kyevdist. JÄVRI TÄLVIV Tuuđhâ pääihist: Tarkkuu loppâščoovčâ kuuđhâmievtâ pieđgiihánnáá ton. Maid huámášâh kuŋhâi liihâdmist já lattiimist Pargopitáh: Kirjepargoh Puolâšvuoidâsiskos Muottuu syeijejeijee vaikuttâs Luuvâ lase: Havas ym., Suomen luonnon talvi Kirjayhtymä Tuávuldâsah: rievdeeliegâs tälvioijâgâs Mij tarbâšep lieggâs Olmooš LUÁMÁNIJ ČUÁGGIM, LUOMMIM Lii kesimáánu algâpeeli. Matti já ákku lává puáttám uápis jiägán tutkâđ lyemeraasij kukkim. Taam jeegi ákku já Matti tiettiv pyereest. Ákku lii iällám tääbbin jo pärnivuođâ rääjist jieijâs vanhimijguin luámánijd čuággimin. Sämmilij suuvâin já perruin tego Maati perrust-uv láá lamaš ain jieijâs muorjimsajeh, kost sij läävejeh muorjiđ. Myerjih láá-uv lamaš ain tergâdis já tolmišis purrâmuš anarâššáid eromâsávt tovle ko koolgâi masa puoh purrâmušâid luándust jieš pivdeđ já čuággiđ. Matti já ákku kejâdává jeegi. Ubâ jeggi viälgáá lyemeraasijn. Luámánij kukkim lii luhostum pyereest. Ákku lii tutâvâš, mutâ Matti huámmás, ete ákku totká tárkká lymeraasijd já kuldâl. – Maid tun ákku keejah já kuldâlah nuuvt tárkká. Iähân lyemerääsih määti jienâdiđ, Matti ruáhásist. – Mun keejâm já kuldâlâm, ete láá-uv muu já lyemeraasij iäljáris usteveh, miäđušijneh puáttám jiägán kovjâdiđ lyemeraasijd. Maaŋgâi muorjij rääsih tarbâšeh kovjâtteijeid vâi raasijn šodâččii myerjih. Miäđušijneh láá puoh pyeremus luámánij kovjâtteijeeh, ákku čielgee. – Mii lii kovjâtteijee já maid tot parga? Matti imâštâl. – Lyemeraasijn já eres-uv muorjij raasijn láá šovos- já eemirääsih. Šovosrääsih láá tego ečirääsih já eemirääsih láá tego ennirääsih. Šovosraasijn já eemiraasijn lii lieđikovjâ já mietâ. Mietâ lii miäđušijnij raavvâd. Miäđušijn iälá njomâmin njuohčâmáin mieđâ šovos- já eemiraasijn. Njomâdijnis raasijn mieđâ, ton juolgijd tarvan lieđikovjâ. Monâdijnis njoommâđ mieđâ eemiraasijn, tot tuálvu šovosraasij lieđikoovjâ eemiraasijd. Tuše eemiráásán puáhtá šoddâđ myerji, mutâ esken kovjâttem maŋa puáhtá myerji šoddâm älgiđ eemirääsist. Tun tuubdah eemirääsi tast, ete kaskoo tom lii uccâ ruánáá myerji algâ ađâi čoorooh. Kaskoo šovosrääsi vuod lii kuárus rogge, mon pirrâ lii tuše šovoskiästu, ákku čielgee Maatin. – Keejâ ákku. Lyemeraasijn láá ennuv miäđušijneh. Mun kuulâm tai šuurrân-uv, Matti moovtâsk. – Na pyeri, ákku šuáhkád tutâvâžžân. Tuáivu mield šoŋŋâ ij čuásku taan keesi hirmâd ennuv. Talle miäđušijneh kalmojeh iäge vaje kirdeđ já kovjiđ. Lyemerääsih já eres-uv myerjih tarbâšeh kovjâtteijei lassen lieggâ šooŋâid-uv. Jis šooŋah pisoh ain liegâsin ige puáđi halla já puolâš, te lyemeraasijn šaddeh čoroheh. Tyellittälli lii kal pyeri arveđ-uv, mutâ ij liijkás korrâsávt já ennuv. Rášuarve já pieggiis šoŋŋâ iä lah pyerrin luámánáid. Luámáneh tego eres-uv myerjih já šadoh tarbâšeh šoddâmân já laddâmân liegâsvuođâ lasseen čääsi-uv. Tiäđust-uv luámáneh tarbâšeh meid ennuv čuovâ. Čuovâhân ij kal nuuvâ keessiv Säämienâmist, ko lii ijâttes ijjâ, ákku čielgee vala Maatin. Matti já ákku vyelgiv tutâvâžžân pááikán. Lááhân šooŋah lieggâseh já miäđušijneh-uv láá ennuv. Koskâkeesi, syeinimáánu aalgâst suoi maccâv uđđâsist tárkkuđ luámánij laddâm. Lieggâ šooŋah láá jotkum ain já tyellittälli lii arvâm-uv. Tot lii ilosmittâm Maati já ááhu. Jeegist ákku já Matti uáiniv, ete vielgis lyemerääsih láá jo koččâm já toi saajeest luámánij verdijkeijijd láá ittáám čoroheh. Uási čorohijn láá vala tuupâst, mutâ uási čorohijn ruápsájeh jo uáinusist. Matti tiätá, ete laaddâh lii fiskâd já váhá ooraans-uv tot puáhtá leđe. Vala iä lah luámáneh laddâm já kalga maaššâđ vyerdiđ muáddi oho ovdil ko piäsá luommiđ. Syeinimáánu loopâbeln puátá viijmâg tot peivi, kuás luámáneh láá laddâm. Matti já ákku väldiv saŋkkoid fáárun já vyelgiv jiägán. Jeggi lii aaibâs fiskâd já tievâ laddâhijn. Tuše motomijn soojijn puáhtá uáiniđ čorohijd. Ovdil luámánij čuággim Matti já ákku smakkiv muáddi stuorrâ, fiskis laaddâh. Kalba toh láá njálgáh. Tastmaŋa suoi riemmâv iäljárávt luommiđ. Čuágidijnis luámánijd ákku muštâl ain Maatin, maht ákku já eres-uv ulmuuh láá ovdil puurrâm já vuorkkim luámánijd já eres muorjijd. Tallehân ij lamaš ulmui tuuvijn šleđgâ iäge puolâščuheh já jieŋâskaapih. Ulmuuh ferttejii leđe utkááh já keksiđ jieš pyeri vuorkkimvuovijd. Luámánijd ulmuuh vyerkkejii sukkâráin muorâlittijd. Sukkârliemâst já kolmâsist luámáneh seiluu pyereest pirrâ ive. Lyemeliitijd sij vyerkkejii eennâmkiälláráid teikâ kolmâkälddei oolâ huksejum kiälláráid. Enâmustáá ulmuuh purrii luámánijd loppimmielhijn já suohâdáin já toin naalijn Maati peerâ vala-uv porá luámánijd. Ákku já Matti čuággiv luámánijd maŋŋeed eehid räi. Liihân Säämienâmist vala-uv ijâttes ijjâ. Jiägán pääccih vala ennuv laddâheh já mottoom verd čoroheh-uv, ko Matti já ákku yelgiv pááikán. Maaŋgah čorohijn liijká läddih iijâ äigin já itten iiđeedhân Matti já ákku puáttiv uđđâsist kuárus saŋkoiguin taid nuurrâđ. Pääihist Matti já ákku vala putestává já vuorkkiv luámánijd. Uási luámánijn ákku já Matti vuorkkiv sukkâráin lasâpurkkijd. Matti haalijd vuorkkiđ luámánijd meid ááhu puáris muorâliitán, moos ákku-uv lii jo pärnin vuorkkim luámánijd sukkâráin. Maati perruust lii šiljoost puáris, kolmâ eennâmkiällár, kuus sij vala-uv vyerkkejeh muorjijd täälvi várás. Matti tuálvu keesi vuossmuid lyemepuurkijd já muorâlite kiällárán. Uási luámánijn suoi liijká pieijâv puolâštemrasijáin puolâščuukán. Návt lává Matti já ákku čuággám já vuorkkim keesi vuossmuid luámánijd. čoorooh = raaka hilla čorohâs, čoroháá = raaka hilla čuággiđ, čuágám, čuággá = poimia, kerätä jovjâttiđ, kovjâttâm, koovjât = pölyttää kovjâtteijee = pölyttäjä kovjim = pölytys laaddâh = kypsä hilla laddâđ, laadâm, láddá = kypsyä (marjoista) lieđikovjâ, -koovjâ = siitepöly loovdâlostâ, -loostâ = verholehti luommiđ, luommiim, lyemmee = poimia hilloja lyeme, luámmán = hilla lyemerääsi = hillankukka mietâ, mieđâ = mesi muorjiđ, muorjiim, myerjee = marjastaa muorjim = marjastus myerji = marja putestiđ muorjijd = perkata marjoja rášuarve = rankkasade viälgáđ, viälgáám, viälgáá = loistaa, näkyä valkoisena Lusislágán nuáđi Kalehân tovlááh ulmuuh tiäđost-uv oskeldittii losebiššáá-uv nuáđe toppiistiđ. Na miibahan kesiääigist taid noođijd eres kuuljâtij, iä lámáš tagareh luodâhkin ubâ, moi mield lâi pyehtiđ moinniinalijn kuljâttiđ. Tallehân lii lámáš nuuvt, et koolgâi väzziliđ pálg´sii mield já pyehtiđ tävirijd, maid kostâdij, jies lijjii kest väreh, moin uástiđ. Návthân lâi purdoäigi vala muu muštem ääigist-uv, kale mij-uv lep nuáđe peessâm kyeddiđ. Talle ko Njamm´jävrriddoost laa aassâm ááhuh já äijiheh, iäččâm rokke meid lii lamaš nuorrân tobbeen. Motomin te lijjii jáávuin nuhhum. Keesi ko lâi, te lâi ranjestâm Taažâ peln viežžâđ jáávuid. Ijhân togogin aaibâs uánehis koskâ lah, te lâi vuorâs váldâm ubâ viiđâlov kiilu seehâ já väzzilâm maasâd já nuuvt lâi jávvusehháin pááikán puáttâm. Kalehân vissâ-uv koolgâi mottoom kerd čokánistiđ já piijpostâllâđ. Amahân tot vuáloskuvl lâi tiäddâm, ko jo maŋa vala aheluuškuáttâm juo lâi, te ain motomin muštáástij tom jávvuseehâ kyeddim já smietâstij: – Kale tot lâi lussâd. Ápálâš nuáđikyeddeehân ečirokke lâi. Maŋa soođijn-uv vala, ko väldikode räjiääiđi lijjii tivomin, ton pargoost lijjim mun-uv ain motomin, te ohtii tälviv tolvum spiijkárijd hiäppušáin toho aldeláá. Ađai kiđđâhân tot lâi juo, ko iä peessâm innâg ašt äiđđipellâs. Na te ko keesi šoodâi, te munnuu eijijn tattuu taid spiijkárijd kyeddiđ äiđđipellâs. Na te muoi te eštuu ranjestáin, kukkehân ij koskâ lamaš, na tast aldasijn kyehti kilomeetter. Nuuvthân muoi toho moonáin já kavnáin taid já čokánáin já sun tiäđust-uv piijpon vala piejâi já keččeen taid kaasâid já kečč´leddeen, pajedesteen, lusislágáneh. Lusis täävvirhân spiijkár kale ubâ lii-uv, viiđâ tuumâ spiijkáreh vala. Lovekilu kaasahhân tááh kolgâččii leđe, tast smietâdeen. Amahân tain čalluingin iän heevim vuámášiđ, et mon toh láá lussâdeh. Skippáár smietâst: – Kyehti kaasâhân kale kalga väldiđ ohtân, kyehtlov kiiludhân kale vala kalga kostâdiđ. Na te muoi te algijn nuáđásâddâđ, te skippáár kulloo etâmin: – Návt-uvks tááh láá lussâdeh, ko ij ubâ čuožžidgin táátu peessâđ. Nuuvt kale lâi must-uv, et čohârijdân mun ferttejim kečč´liđ čovgiistiđ, ko čuožžid algim kokkááttâđ, já ko tast ležžeen vuálgám, te illá čuožžid cuápcánáim já ubâ paje kukk´lâššáim: – Kalhân tááh láá lussâdoboh, ko love kiilu kaasah. Ko muoi ležžeen äiđđipellâs peessâm, te esken vuámmášáim: Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. Te moh lijjii lussâdeh kuábbáá-uv seelgist... Neljilov kiilud. Kale muoi nube kerd tuuđáim ovttáin kassáin. Kalehân tagareh spiijkárkaasah, lussâdoboh toh láá, ko jávvusekkâ, veikkâ tot-uv kale vuáloskuvl tiäddá. Siämmáánáál kal Vuoli Piättâr Antti-uv lâi táin kaasâin etirvâššâm love kiilu kassân. Maainâstij, ko sun väzzilij: – Maht laa tááh nuuvt lussâdeh, ko uálgâtuáivih pentâ rašoh. Lamhân mun ovdlist kyehtlov kiilud kuáddâm. Tääl tobdoo, et jiem kostâdgin. Äiđđipellâs ko lâi tot-uv peessâm, te esken lâi vuámášâm: – Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. Mainâstij: – Maht lâš lámáš, ko jiem tiädustkin vuámášâm, et ijhân love kiilu kassâ nuuvt lah lussâd. Moonâm vala čalluu ovdiikeč. Tallehân kale, ko siijvoh já tälvi šoodâi, lâi älkkeb: eergeh kessii tarbâšijd. Iähân kievhibijn tiäđostkin lámáš puohâin eergehkin, ege mudoi poccuuhkin, et lijjii piärgoin purrâmušveerhi lonottiđ. Riävskáhhân tallaa ääigist kale lijjii. Toigijnhân finnejii kii mommit lâš kuás finnim. Tooh kiäh Taažâst juttii, te toi mield riävskápivdeeh-uv vuolgâttii já niävuttii ain maidniigin. Täälhân iä tääbbin pecivyevdienâmijn lah nuuvt ennuu riävskáh, tääbbinhân iä lah innig suávihkin. Taid-uv saavoot rahhij puorikken, eidu mottoom riävská uáiná uđâgijdiskuin. Tääbbin miibelnhân iä lah luudijn, ege mainen ellein čiivgah, toh láá uđâgeh. Jies lii čuuvtij ilbâd alge, tâi nieidâ, te tagaráin heevee motomin ettâm: – Mii lah ilbis čiivgâid. Ege tääbbin lah juŋkáhkin, ko kaandah. Naa, nuuvt tääbbin. Tuomas Valle Lusme-Matti lovváád ihelovvoost Moonnâm kiiđâ 90 ihheed tiävdám Lusme-Matti (Matti Piäkákandâ Paadar) šoodâi ive 1917 Lusme-Piäká (Juho-Pekka Vuolikandâ Paadar) já Junnáás-Isá Ááná (Anna Mattus) páárnášjuávhu niäljádin nuorâmus pärnin. Eččis Lusme-Piäkká lâi pegâlmâs vuorâs maaŋgâ-uv tááhust, mut eromâšávt ton keežild, et sun ij luáštám kiämmân Lusmenjaargân espanjataavdâ ääigi. Sun pooldij pikkâpääđi viäskárist, amas viruseh peessâđ táálun siisâ. Eidu taavdâ puállámääigi ij lamaš kukkengin, et ij perrui-uv liččii njuámmum taat varâlâš tavdâ, ko Siivik-Ruudo (Juho Rudolf Piäkákandâ Siivikko) lâi puáttám markkânist Lusmenjaargân já muštâlâm tobbeen lemin omâs taavdâ já ulmuuh-uv lijjii jamâdâm. Piäká párnááh lijjii tast tuuveest já täähist puolij šievlágán tullâ, mut ko sun lâi kuullâm Ruudo saavâid, te lâi tállán lasettâm pikkâšijd tuulân, amas máhđulâš tavdâ njuámmuđ suu juávkun. Ruudo lâi taavdâkyeddee já sun jaamij tastoo peeivi maŋeláá (15.2.1920), ko lâi peessâm páikkásis Menišjuvnjáálmán. Eemeed kulmáin párnáin patârij navittân, mut sijjân-uv lâi tavdâ njuámmum já sij jammii toho pirrâmpeeivi maŋeláá. Lusmenjaargâst iä kale kaleskin lamaš jotemin taavdâ viärráámus mudo ääigi, mut aainâs-uv ohtâ lâi, kote poođij čuoigân já sun lâi Lukkár Saammâl (Saammâl Hendrihkandâ Mattus) ađai Peljittis-Saammâl, nuuvtko suu meiddei seelgityehin kočodii. Sun lâi puáttám iše viežžâđ, mut ko Piäkká ij taggaar puáhtám sunjin adeliđ, lâi Saammâl ettâm: – Čääsi juvâččim. Piäkká lâi viežžâm tuuveest čäcikuuvse, mon lâi keigim sunjin já ko Saammâl lâš juuhâm tast čääsi, lâi Piäkká soivâlâm kuuvse ääiđi paijeel já ettâm: – Tom ij uážu viežžâđ ovdilgo tavdâ nohá. Ko te tavdâ lâš ložžim, tuoldiittij Lusme-Piäkká šiljoost čäcipääđi, pikkâdij njuunees já njunevuáláá sehe kieđâidis vala já eelij ucâmin tom kuuvse ääiđi tyehin, jeđe kočâttij tom tyeldee páátán. Tast maŋa kuuvse puovtij oppeet kevttiđ. Lukkár Samâlist, kote lâi talle 50-ihásâš, lâi espanjatavdâ, mut sun puáránij tast já eelij vala viehâ kuhháá. Taan taavdâ ohtâvuođâst čaaitij Lusme-Piäká niäljádin nuorâmus páárnáš Matti jieijâs nuáidivuođâ, veikkâ lâi-uv iäskán 3-ihásâš. Ovdil taavdâ puáttim lâi Matti kačâdâm eeđeest ovdâs-maŋas tupelättest já paimâm: – Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Ko maŋeláá Lusmenjaargâ šiljo rasta kesittui kuhes rumâšráiđu, lâi Matti lamaš uáli moovtâ já ilodâm: – Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Oppâkenigâslaahâ ij lamaš vala olláám Lusmenjaargân, mut oopâ Matti kuittâg finnij. Sun vaazij Agneta Wale toollâm kierdoškoovlâ, mii piištij kulmâ oho. Agneta lâi uáli väimil čäcilode piärgun já nuuvtpa sun lâi-uv stellim majemuu máttááttâspäikkin Lusmenjaargâ, ko tieđij vissásávt tobbeen finniđ jyehi eehid vorâs čäcilode piärgu. Matti lâi tiego love ive suulâin, ko juuđij kierdoškoovlâ päihistis Lusmenjaargâst. Maati perrui kullii eeni já eeji lasseen viiljah Saammâl já Issá sehe uábih Elli Máárjá, Anni Bigá, Ailâ, Káijá já Maarit. Lusme-Piäká ovdebáá näimilittoost lijji vittâ párnáá: Ánná, Maarit, Juhháán, Iŋgá já Vuolli, kiäh lijjii juo rävisulmuuh, iäge aassâm innig Lusmenjaargâst. Nuuvtpa Lusme-Piäkást lijjii párnááh puohnis kulmânubáloh, kiäin Vuolli varrij Suáđigilin já toolâi suhânommânis Lusmaniemi. Maati nuorâvuotâ moonâi Lusmenjaargâst päikkipargoid já puásuipargoid porgâdijn já maaŋgah ääših kiergânii tábáhtuđ. Ovdil soođij já vala maŋa-uv lijjii perttumkuáđih jyehi perrust mon mon-uv njaargâst já nuuvt lâi lusmelijn-uv Lusmenjaargâ keejist. Mottoom kiđđâiijâ lâi Matti oppeet perttuumin kulnâsijd já njurguid kuáđist, ko kulâškuát skooppân tobbeen táálu kuávlust. Nahande miestui siste iiđeest olmooš já tothân lii-uv kustoo Aanaar tallaš poolis, Juntus-Vihtor uámikkâs (Juho Wihtori Juntunen). Matti kiergânij jurdeliđ, et maht tibi te kiävá? Vihtor poođij perttumkuátán, mut siämmást kulluuškuođij šuuvvân paijeen já njurgoičagge seivittij sunnuu oovdân muorâlode paaldân. Maatist lâi 12 kaliber oovtpiijpog Husqvarna coomâ alne já lemnuuh tast paaldâst. Talle Vihtor iätá Maatin: – Saanko minä ampua? Matti toos, et peri pääji, mut lemnui šeštimân ele pääji ohtuunis lode, pic viigâ finniđ eenâb siämmáin lemnuin. Talle Vihtor skihtiistij já julkkâlij, tuvkkâlij uđđâ lemnuu piijpon já julkkâlij nube keerdi. Matti šoodâi huámášiđ, et suu loddepivdemskippáár ij tääiđigin leđe vuosmuu keerdi loddepiivdost, ko kobđođ paccii kuttâ njurguu. Suijâ, manen Vihtor ij ášáškuttám suu, veikkâ čielgâsávt lâi lovettušmin lâi tot, et Vihtor lâi lijkkuustum Maati uábán, kote lâi eidu uáđimin Lusmenjaargâ ääitist. Suijâ, manen Vihtor tuođâlávt lâi puáttám Lusmenjaargân, saatij leđe eidu tiet ovdeláá mainâšum äšši, mut Maatin sun čielgij, et sun lii joođoost tääl ton keežild, ko Reisvuonmaađhijn liččii finniimist mottoomlágáneh sajanmáávsuh ađai “korvausah” já Lusme-Piäkkáhân lâi pegâlmâs Reisvuonjottee. Äiginis poođij pákkum suátiviehân vyelgimân já tađe mield suátán-uv. Suátipalvâluspäikki lâi Piäccám Liinahamari, tärhibeht eeđân vahtâtamppâ Turja, mon pargon lâi kocceeđ Suomâ merâraajijd Baareencmeerâst. Ko Matti lâi hárjánâm tuše Pááđáár jävripáároid, te Baareencmeerâ lovmatmeettersiih pááruh rummâduttii suu. Talkkâsijguin sun kuuloold hárjánij toid já loopâst talkkâsij kevttim-uv nuuvâi, ko vuáhádui sijgáid já stuorrâ páároid. Tälvisuáti puállái ive 1939 já Matti tiäđust-uv kaartâi toos, nuuvtko jotkâsuátán-uv. Liinahamari hamânist lijjii ereslasseen suu vahtâtamppâ Turja já postâtamppâ Jäämeri, ko kuttâ ryešilii pommitteijee pottii Suomâ kuávlust já vuájuttii puoh taampâid toos. Maati juávkku kaartâi patâriđ Paččvei viestârbel Taažân, kost sii kuáhtájii Taažâ suáldáttijd. Kulâttâllâm lâi aalgâst väädis, mut kiinii te koijâdij sämmilijd já Matti tiäđust-uv almottij, et sun lii taggaar já et máttá meiddei sämikielâ. Tot Taažâpele sämmilâšhân lâi-uv eččis ađai Lusme-Piäká veerdi já sunnuukuáhtá Mattijn saavah tattuu-uv ain kárgáđ toi virgálij aašij ulguubel, ko ennuu lijjii ääših, main suoi koskânis liččijn halijdâm savâstâllâđ, veikkâ tulkkân toimáin-uv. Maati eennâmpiäluštemreisu piištij 5 ive, mon sun šoodâi palvâliđ Pennas juávhuin já loopâst vala uásálistiđ säksilij vuájálitmân Kiemâst meddâl. Tađe ovdil säksiliih lijjii “viärjuviiljah”, mut ko Suomâ toovâi ráávhusopâmuš Ruoššáin, te talle tain šoddii vajaliih já vajalijdhân koolgâi tiäđust-uv pääččiđ. Suátireeisust sun maacâi Lusmenjaargân já ko lâi vala puáris äigi, te lâi-uv uáli väädis fattiđ kiddâ ráávhuääigi elimist. Vittâ ive epivises já myesittis tiileest tovâttii puohlágánijd vädisvuođâid. Nuuvtpa päikkipargoid, tegu puásuituálu já kyelipivdo ferttij masa uđđâsist máttááttâllâđ. Huápust tááiđuh kuittâg maccii mielân já eellim Lusmenjaargâst jotkuuškuođij já stáđásmuuškuođij. Eččis Lusme-Piäkká lâi jáámmám evakkost puáđidijn Oulust roovvâdmáánu vuosmuu peeivi 1945 já suu puárásub viljâ Saammâl še lâi jáámmám siämmáá ive, et Matti lâi tääl perruu puárásumos almaiolmooš já kenigâsvuođah lijjii ton mield. Nuuvtpa Maati pargon suáđist puáttim maŋa maaŋgâi ivij ääigi lijjii-uv perruu poccui pygálustmeh, sarvai kaldiimeh, njuovvâmpoccui njuovâmeh já vyebdimeh, ááldui čoonâdmeh, kyedditmeh já vuássái miärkkumeh. Suu haaldun lâi šoddâm meiddei säksilâš suátikiiveer já lemnuuh meiddei veikkâ mon ennuu. Oovtâ lemnâloová sun eelij čiehâmin ääiđi ulguubel já viežâi tobbeen ain taađeest lemnuid, ko tarbâšij. Suátikiiveer lâi uáli pyeri sorvâpiivdost já ohtii sun lâi-uv pááččâm soorvâ mottoom váárán, jeđe lâi njuovâmin tom. Maht leškin, te ton kuávlust lâi lamaš jotemin meiddei mecciteknikkár Antero Kolmonen já sun lâi kuullâm, ko kiinii lâi pááččám kuohtii. Sun tiäđust-uv lâi vävjiškuáttám lovettuššâm já lâi vuálgám keččâđ. Sun lâi čuoigâm ubâ vääri pirrâ, mut soorvâpäččee ij lamaš kavnâm. Kolmonen lâi kuittâg čuoigâm suu pirrâ ton paje, ko sun njuovâdij tom soorvâ. Maati sijdâskippáár Kyeli-Marttin (Martti Marttinkandâ Mattus) še lâi vuáttám saaveehlättee já ervidâm tállán, ko čyeigest lijjii lamaš kezis lädisaveheh, et taat ij tääiđi leđe olmâ ašijguin joođoost. Nuuvtpa sun skuvgâlij ubâ čage vääri paijeel já sorvâpivdee saaveehlätteeh kale láppojii. Solojäävrist aasâi meiddei anarâš meccivahtâ Jormo-Saammâl (Sammeli Valle) já Matti lâi tiäđust-uv suu veerdi. Kolmonen moonâi Jormo-Saammâl luus já táátui suu elliđ tobbeen väärist vala tärkkilubbooht ucâmin tom soorvâ, ko sun lâi lamaš vises, et soorvâ toh tobbeen kale ležeh koddám, ko kuulâi vala kuohtii päčimin-uv. Na Saammâlhân kale tieđij, kii tobbeen lâi pááččám já maid, mut sun čielgij Kolmosâžân, et Lusme-Maatist já Kyeli-Marttinist lii siämmáá väärist puásuičagge já suoi lává tobbeen pááččám njuovvâmpoccuu, et ij tot tađe kommeeb hommá lah lamaš. Nuuvthân Kolmonen lâi oskom tom já äšši paasij toos. Ive 1945 kavnui Lemmest kolle já muáddi ive maŋeláá tiätu kole kavnuumist lâi levânâm miätá Aanaar já olgoláá-uv. Talle kollekuáivooh miätá Suomâ ruámustii toho. Meid Matti halijdij iskâđ kollekuáivum já nuuvtpa sun skippuudâđâi uábis kandáin Nijlâs Andijn (Niiles Antti Paadar) vyelgiđ Lemmei. Tobbeen lâi lamaš mottoom Fredrik Heikkiläst kolleväldidem, mut ko sun lâi skelmušâm tobbeen toin lain, et lâi suáládâm kolleputtâl kiästnii já lâi kavndâttâm tast, te kaartâi vyelgiđ tobbeen tagaráin huáppoin, et teltta já puoh tävireh-uv paccii toos. Vuolgâ lâi nuuvt lopâlâš, et sun innig luoštumgin toho maasâd já kolleväldidem paasij omâsteijeettáá. Nuuvtpa Maatikyevtis Nijlâs Andijn väldidáin tom nommâsis já kuáivuškuodijn kole. Iänááš kale tot aamnâs, maid suoi kuáivoin, lâi čievrâ, ko kolle lâi togo pehti nuuvt jieŋâlâsâst. Suoi kuáivoin suullân vittâ ive siämmáá saajeest já stuárráámusah kollečalmeh lijjii “säpligpooškâ” stuárusiih, nuuvtko Matti jieš taid nomâttij. Maati ránnjáväldidem omâstij Kangasniemi Jaska já susthân kale lâi juo talle mottoomlágán maašin moin sun kuáivui. Ko sun pyevtittij Maati väldidem roobdân, te Matti avžui suu koiviistiđ váhá jieijâs-uv väldidem pelni, maid Jaska poorgâi-uv. Vuosmuu roggeest ij kavnum mihheen, nube roggeest kavnui 10 raami čalme já kuálmádist penttâ 20 raami čalme. Tot lâi merkkâ tast, et kolle tobbeen ličij, mut tot lâi nuuvt jieŋâlâsâst, et táváláin kuáivoin toho ij ulâttâm. Nuuvt Matti já Nijlâs Andi kuođijn väldidmis, iäváge innig uđâdâm tom. Fredrik Heikkilä kuođij kuittâg noomâs Lemmee kollekuáivumkuávlun, ko juuvâš, mast Maatikyevtis Nijlâs Andijn kuáivoin kočoduuškuođij maŋeláá Heikkilänojan. Ihe 1963 lâi majemuš, kuás puovtij vala pivdeđ kuobžâ njuolgist uáđđimkuátán, ko ive 1964 adelui asâttâs tienmuđušii pivdem kieldimist. Siämmást paasij historján meiddei nuuvtkočodum “kuobžâkarvem” já Matti taaiđij-uv leđe vissâ majemuš olmooš aainâs-uv tääbbin Aanaar kuávlust, kote koorvij kuobžâ ađai čuoigâi ton uáđđimkuáđi pirrâ Kuávžurjávráávááráást, jeđe vuobdij tom ruttâalmaid. Sun tiänái toin nuuvt pyereest, et suuitij uástiđ olssis vuosmuu moottorkiälhá já vala Helkama-merkkâsâš posâluššâmmaašin. Taan eromâš kuobžâpivdemist maainâst Maati stuorrâuábbi Lusme-Ailâ ađai Aili Valpuri Valle kirjeest “Tovlááh mainâseh” siijđoin 69–73 noomáin “Naverkuobžah”. Onnáá peeivi Lusme-Maati tupenurheest kuákkáá stuorrâ tevdum njuhčâ tađe várás heŋgâstum ildest. Tot lii lamaš siämmáá saajeest juo 19 ihheed. Ääših ovdánškuottii nuuvt, et ive 1987 lâi njuhčâčagge lamaš kirdemin Maatikuátjuuvâ tâi nuuvtko tot taan ääigist iättoo, Matketjuuvâ pajas já kirdám juuvâ rasta mannee šleđgâlinjáá njeigâ nuuvt, et maŋgâ njuuvčâ ruáppánii toos. Ohtâ njuhčâ kuittâg ij jáámmám, pic koostâi vala lihâdiđ já vaazij Lusme sude roobdân, jeđe vaaibâi toos. Uáivi tot voojij toollâđ vala paijeen já lihâttâllâđ, mut mudoi lihâdiđ tot ij innig kostâm. Njuuvčâ pelikyeimi meid lâi siäivum suudán já iällám tävittávjá kyeimis lunne, jeđe moonnâm oppeet suudán. Matti almottij ääšist Aanaar tallaa komserjâsân, kote táátui Maati fievridiđ moottorkiälháin taid jamâ njuuvčâid luoddâpiällás, maid Matti poorgâi-uv. Matti kijkkiistâlâi suddepellâst huttájeijee njuuvčâ piäiválávt já masa jyehi peeivi muuštij komserjâs-uv suáittiđ sunjin já koijâdij njuhčâsaavâid já ko te njuhčâ ij innig vaijaam luptiđ uáivis, tot merhâšij tom, et njuhčâ lâi jáámmám. Talle adelij komserjâs love eelliđ viežžâmin tom. Matti lâi koijâdâm sust love tevdittiđ njuuvčâ, moos tiäđustkin komserjâs ij puáhtám adeliđ love, mut lopedij išediđ lopeucâmuš rähtimist jna. Ko njuhčâ lâi jáámmám, moonâi ton pelikyeimi sude nube roobdân, jurgâlâđâi jáámmám kyeimis kuávlun, komerdij kulmii, jeđe kirdelij. Matti čuávui njuuvčâi lattim já veikkâ suddeest lijjii eres-uv njuuvčah veikkâ mon ennuu, taat leskân pááccâm njuhčâ pisottâlâi ain ohtuunis. Matti viežâi njuuvčâ tobbeen sudderoobdâst, viekkij tom, piejâi seehâ siisâ, jeđe tuvkkâlij puolâščuukán vyerdiđ tevdimlove. Njuhčâ lâi niŋálâs já tot teedij 14 kiilud. Tast maŋa Matti vuolgâttij tevdimlopeucâmuš tiätu instanssân, jeđe ko tobbeen ij taggaar lope puáttám, te talle sun ferttij vuolgâttâlškyettiđ tevdimlopeucâmušâid váhá kuus-uv. Juáhhást kuittâg poođij almottâs, et sij iä pyevti mieđettiđ tevdimlove ovtâskâs ulmui. Majemuš instans, kost kieldee miärádâs poođij almottij, et tast ij lah väldi mieđettiđ love ovtâskâs ulmui rávhuiduttum lode tevdimân. Tast kuittâg almottui, et aaibâs majemuš saje, mii love puávtáččij mieđettiđ, ličij staatârääđi. Tast ličij vuoigâdvuotâ tagarân. Nuuvtpa Matti vuolgâttij ucâmuš staatârááđán, ijge moonnâmgin kuhháá, ko lope njuuvčâ tevdimân puáđistij. Talle Matti toimâttij ive puolâščuhheest orroom njuuvčâ Olli Osmosâžân Avelân, kote teevdij njuuvčâ ive 1988 já ton rääjist tot lii kuákkám Maati tupenurheest. Njuuvčâ pelikyeimi maainâs ij nuuhâm vala toos. Ko Matti lâš viežžâm njuuvčâ meddâl ton sudderoobdâst, te ores njuhčâ lâi puáttám ton suudán já aassâm siämmáá saajeest ubâ keesi já vala puáttee-uv keesi. Tot poođij ain vuosmustáá jyehi kiiđâ ton siämmáá suudán já aasâi kidâ čoovčâ räi. Viiđâ ive ääigi kiävlui ohtuunis njuhčâ Paje-Lusme suulâin, ijge tot perustâm eres njuuvčâin maiden. Viijmâg njuhčâ lappui já Lemmee kuávlust lii kavnum lovmat ihheed tassaaš jamâ njuhčâ, maid Matti nabda-uv lemin suu tupenjuuvčâ pelikyeimi. Puárásumos Suomâst riegistum njuhčâ lii lamaš 15 ive 6 mánuppaje 27 peivid puáris, et ton peeleest tot puávtáččij leđe-uv tot. Matti viättá tääl pennuinis Karoin rávhálijd iäláttâspeeivijd päihistis Lusmenjaargâst, mast sun lii aassâm ubâ avvees, eereeb taid vittâ suáti-ive. Pyereest puáhtá ettâđ, et sun lii puohâin aaigijn kuhemustáá aassâm olmooš Lusmenjaargâst já ubâ Pááđáár kuávlust-uv. Tuáivuttep sunjin uáli šiev tiervâsvuođâ, riskesvuođâ já eellimiivijd vala ennuu. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Lusme-Matti lovváád ihelovvoost Moonnâm kiiđâ 90 ihheed tiävdám Lusme-Matti (Matti Piäkákandâ Paadar) šoodâi ive 1917 Lusme-Piäká (Juho-Pekka Vuolikandâ Paadar) já Junnáás-Isá Ááná (Anna Mattus) páárnášjuávhu niäljádin nuorâmus pärnin. Eččis Lusme-Piäkká lâi pegâlmâs vuorâs maaŋgâ-uv tááhust, mut eromâšávt ton keežild, et sun ij luáštám kiämmân Lusmenjaargân espanjataavdâ ääigi. Sun pooldij pikkâpääđi viäskárist, amas viruseh peessâđ táálun siisâ. Eidu taavdâ puállámääigi ij lamaš kukkengin, et ij perrui-uv liččii njuámmum taat varâlâš tavdâ, ko Siivik-Ruudo (Juho Rudolf Piäkákandâ Siivikko) lâi puáttám markkânist Lusmenjaargân já muštâlâm tobbeen lemin omâs taavdâ já ulmuuh-uv lijjii jamâdâm. Piäká párnááh lijjii tast tuuveest já täähist puolij šievlágán tullâ, mut ko sun lâi kuullâm Ruudo saavâid, te lâi tállán lasettâm pikkâšijd tuulân, amas máhđulâš tavdâ njuámmuđ suu juávkun. Ruudo lâi taavdâkyeddee já sun jaamij tastoo peeivi maŋeláá (15.2.1920), ko lâi peessâm páikkásis Menišjuvnjáálmán. Eemeed kulmáin párnáin patârij navittân, mut sijjân-uv lâi tavdâ njuámmum já sij jammii toho pirrâmpeeivi maŋeláá. Lusmenjaargâst iä kale kaleskin lamaš jotemin taavdâ viärráámus mudo ääigi, mut aainâs-uv ohtâ lâi, kote poođij čuoigân já sun lâi Lukkár Saammâl (Saammâl Hendrihkandâ Mattus) ađai Peljittis-Saammâl, nuuvtko suu meiddei seelgityehin kočodii. Sun lâi puáttám iše viežžâđ, mut ko Piäkká ij taggaar puáhtám sunjin adeliđ, lâi Saammâl ettâm: – Čääsi juvâččim. Piäkká lâi viežžâm tuuveest čäcikuuvse, mon lâi keigim sunjin já ko Saammâl lâš juuhâm tast čääsi, lâi Piäkká soivâlâm kuuvse ääiđi paijeel já ettâm: – Tom ij uážu viežžâđ ovdilgo tavdâ nohá. Ko te tavdâ lâš ložžim, tuoldiittij Lusme-Piäkká šiljoost čäcipääđi, pikkâdij njuunees já njunevuáláá sehe kieđâidis vala já eelij ucâmin tom kuuvse ääiđi tyehin, jeđe kočâttij tom tyeldee páátán. Tast maŋa kuuvse puovtij oppeet kevttiđ. Lukkár Samâlist, kote lâi talle 50-ihásâš, lâi espanjatavdâ, mut sun puáránij tast já eelij vala viehâ kuhháá. Taan taavdâ ohtâvuođâst čaaitij Lusme-Piäká niäljádin nuorâmus páárnáš Matti jieijâs nuáidivuođâ, veikkâ lâi-uv iäskán 3-ihásâš. Ovdil taavdâ puáttim lâi Matti kačâdâm eeđeest ovdâs-maŋas tupelättest já paimâm: – Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Ko maŋeláá Lusmenjaargâ šiljo rasta kesittui kuhes rumâšráiđu, lâi Matti lamaš uáli moovtâ já ilodâm: – Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Oppâkenigâslaahâ ij lamaš vala olláám Lusmenjaargân, mut oopâ Matti kuittâg finnij. Sun vaazij Agneta Wale toollâm kierdoškoovlâ, mii piištij kulmâ oho. Agneta lâi uáli väimil čäcilode piärgun já nuuvtpa sun lâi-uv stellim majemuu máttááttâspäikkin Lusmenjaargâ, ko tieđij vissásávt tobbeen finniđ jyehi eehid vorâs čäcilode piärgu. Matti lâi tiego love ive suulâin, ko juuđij kierdoškoovlâ päihistis Lusmenjaargâst. Maati perrui kullii eeni já eeji lasseen viiljah Saammâl já Issá sehe uábih Elli Máárjá, Anni Bigá, Ailâ, Káijá já Maarit. Lusme-Piäká ovdebáá näimilittoost lijji vittâ párnáá: Ánná, Maarit, Juhháán, Iŋgá já Vuolli, kiäh lijjii juo rävisulmuuh, iäge aassâm innig Lusmenjaargâst. Nuuvtpa Lusme-Piäkást lijjii párnááh puohnis kulmânubáloh, kiäin Vuolli varrij Suáđigilin já toolâi suhânommânis Lusmaniemi. Maati nuorâvuotâ moonâi Lusmenjaargâst päikkipargoid já puásuipargoid porgâdijn já maaŋgah ääših kiergânii tábáhtuđ. Ovdil soođij já vala maŋa-uv lijjii perttumkuáđih jyehi perrust mon mon-uv njaargâst já nuuvt lâi lusmelijn-uv Lusmenjaargâ keejist. Mottoom kiđđâiijâ lâi Matti oppeet perttuumin kulnâsijd já njurguid kuáđist, ko kulâškuát skooppân tobbeen táálu kuávlust. Nahande miestui siste iiđeest olmooš já tothân lii-uv kustoo Aanaar tallaš poolis, Juntus-Vihtor uámikkâs (Juho Wihtori Juntunen). Matti kiergânij jurdeliđ, et maht tibi te kiävá? Vihtor poođij perttumkuátán, mut siämmást kulluuškuođij šuuvvân paijeen já njurgoičagge seivittij sunnuu oovdân muorâlode paaldân. Maatist lâi 12 kaliber oovtpiijpog Husqvarna coomâ alne já lemnuuh tast paaldâst. Talle Vihtor iätá Maatin: – Saanko minä ampua? Matti toos, et peri pääji, mut lemnui šeštimân ele pääji ohtuunis lode, pic viigâ finniđ eenâb siämmáin lemnuin. Talle Vihtor skihtiistij já julkkâlij, tuvkkâlij uđđâ lemnuu piijpon já julkkâlij nube keerdi. Matti šoodâi huámášiđ, et suu loddepivdemskippáár ij tääiđigin leđe vuosmuu keerdi loddepiivdost, ko kobđođ paccii kuttâ njurguu. Suijâ, manen Vihtor ij ášáškuttám suu, veikkâ čielgâsávt lâi lovettušmin lâi tot, et Vihtor lâi lijkkuustum Maati uábán, kote lâi eidu uáđimin Lusmenjaargâ ääitist. Suijâ, manen Vihtor tuođâlávt lâi puáttám Lusmenjaargân, saatij leđe eidu tiet ovdeláá mainâšum äšši, mut Maatin sun čielgij, et sun lii joođoost tääl ton keežild, ko Reisvuonmaađhijn liččii finniimist mottoomlágáneh sajanmáávsuh ađai “korvausah” já Lusme-Piäkkáhân lâi pegâlmâs Reisvuonjottee. Äiginis poođij pákkum suátiviehân vyelgimân já tađe mield suátán-uv. Suátipalvâluspäikki lâi Piäccám Liinahamari, tärhibeht eeđân vahtâtamppâ Turja, mon pargon lâi kocceeđ Suomâ merâraajijd Baareencmeerâst. Ko Matti lâi hárjánâm tuše Pááđáár jävripáároid, te Baareencmeerâ lovmatmeettersiih pááruh rummâduttii suu. Talkkâsijguin sun kuuloold hárjánij toid já loopâst talkkâsij kevttim-uv nuuvâi, ko vuáhádui sijgáid já stuorrâ páároid. Tälvisuáti puállái ive 1939 já Matti tiäđust-uv kaartâi toos, nuuvtko jotkâsuátán-uv. Liinahamari hamânist lijjii ereslasseen suu vahtâtamppâ Turja já postâtamppâ Jäämeri, ko kuttâ ryešilii pommitteijee pottii Suomâ kuávlust já vuájuttii puoh taampâid toos. Maati juávkku kaartâi patâriđ Paččvei viestârbel Taažân, kost sii kuáhtájii Taažâ suáldáttijd. Kulâttâllâm lâi aalgâst väädis, mut kiinii te koijâdij sämmilijd já Matti tiäđust-uv almottij, et sun lii taggaar já et máttá meiddei sämikielâ. Tot Taažâpele sämmilâšhân lâi-uv eččis ađai Lusme-Piäká veerdi já sunnuukuáhtá Mattijn saavah tattuu-uv ain kárgáđ toi virgálij aašij ulguubel, ko ennuu lijjii ääših, main suoi koskânis liččijn halijdâm savâstâllâđ, veikkâ tulkkân toimáin-uv. Maati eennâmpiäluštemreisu piištij 5 ive, mon sun šoodâi palvâliđ Pennas juávhuin já loopâst vala uásálistiđ säksilij vuájálitmân Kiemâst meddâl. Tađe ovdil säksiliih lijjii “viärjuviiljah”, mut ko Suomâ toovâi ráávhusopâmuš Ruoššáin, te talle tain šoddii vajaliih já vajalijdhân koolgâi tiäđust-uv pääččiđ. Suátireeisust sun maacâi Lusmenjaargân já ko lâi vala puáris äigi, te lâi-uv uáli väädis fattiđ kiddâ ráávhuääigi elimist. Vittâ ive epivises já myesittis tiileest tovâttii puohlágánijd vädisvuođâid. Nuuvtpa päikkipargoid, tegu puásuituálu já kyelipivdo ferttij masa uđđâsist máttááttâllâđ. Huápust tááiđuh kuittâg maccii mielân já eellim Lusmenjaargâst jotkuuškuođij já stáđásmuuškuođij. Eččis Lusme-Piäkká lâi jáámmám evakkost puáđidijn Oulust roovvâdmáánu vuosmuu peeivi 1945 já suu puárásub viljâ Saammâl še lâi jáámmám siämmáá ive, et Matti lâi tääl perruu puárásumos almaiolmooš já kenigâsvuođah lijjii ton mield. Nuuvtpa Maati pargon suáđist puáttim maŋa maaŋgâi ivij ääigi lijjii-uv perruu poccui pygálustmeh, sarvai kaldiimeh, njuovvâmpoccui njuovâmeh já vyebdimeh, ááldui čoonâdmeh, kyedditmeh já vuássái miärkkumeh. Suu haaldun lâi šoddâm meiddei säksilâš suátikiiveer já lemnuuh meiddei veikkâ mon ennuu. Oovtâ lemnâloová sun eelij čiehâmin ääiđi ulguubel já viežâi tobbeen ain taađeest lemnuid, ko tarbâšij. Suátikiiveer lâi uáli pyeri sorvâpiivdost já ohtii sun lâi-uv pááččâm soorvâ mottoom váárán, jeđe lâi njuovâmin tom. Maht leškin, te ton kuávlust lâi lamaš jotemin meiddei mecciteknikkár Antero Kolmonen já sun lâi kuullâm, ko kiinii lâi pááččám kuohtii. Sun tiäđust-uv lâi vävjiškuáttám lovettuššâm já lâi vuálgám keččâđ. Sun lâi čuoigâm ubâ vääri pirrâ, mut soorvâpäččee ij lamaš kavnâm. Kolmonen lâi kuittâg čuoigâm suu pirrâ ton paje, ko sun njuovâdij tom soorvâ. Maati sijdâskippáár Kyeli-Marttin (Martti Marttinkandâ Mattus) še lâi vuáttám saaveehlättee já ervidâm tállán, ko čyeigest lijjii lamaš kezis lädisaveheh, et taat ij tääiđi leđe olmâ ašijguin joođoost. Nuuvtpa sun skuvgâlij ubâ čage vääri paijeel já sorvâpivdee saaveehlätteeh kale láppojii. Solojäävrist aasâi meiddei anarâš meccivahtâ Jormo-Saammâl (Sammeli Valle) já Matti lâi tiäđust-uv suu veerdi. Kolmonen moonâi Jormo-Saammâl luus já táátui suu elliđ tobbeen väärist vala tärkkilubbooht ucâmin tom soorvâ, ko sun lâi lamaš vises, et soorvâ toh tobbeen kale ležeh koddám, ko kuulâi vala kuohtii päčimin-uv. Na Saammâlhân kale tieđij, kii tobbeen lâi pááččám já maid, mut sun čielgij Kolmosâžân, et Lusme-Maatist já Kyeli-Marttinist lii siämmáá väärist puásuičagge já suoi lává tobbeen pááččám njuovvâmpoccuu, et ij tot tađe kommeeb hommá lah lamaš. Nuuvthân Kolmonen lâi oskom tom já äšši paasij toos. Ive 1945 kavnui Lemmest kolle já muáddi ive maŋeláá tiätu kole kavnuumist lâi levânâm miätá Aanaar já olgoláá-uv. Talle kollekuáivooh miätá Suomâ ruámustii toho. Meid Matti halijdij iskâđ kollekuáivum já nuuvtpa sun skippuudâđâi uábis kandáin Nijlâs Andijn (Niiles Antti Paadar) vyelgiđ Lemmei. Tobbeen lâi lamaš mottoom Fredrik Heikkiläst kolleväldidem, mut ko sun lâi skelmušâm tobbeen toin lain, et lâi suáládâm kolleputtâl kiästnii já lâi kavndâttâm tast, te kaartâi vyelgiđ tobbeen tagaráin huáppoin, et teltta já puoh tävireh-uv paccii toos. Vuolgâ lâi nuuvt lopâlâš, et sun innig luoštumgin toho maasâd já kolleväldidem paasij omâsteijeettáá. Nuuvtpa Maatikyevtis Nijlâs Andijn väldidáin tom nommâsis já kuáivuškuodijn kole. Iänááš kale tot aamnâs, maid suoi kuáivoin, lâi čievrâ, ko kolle lâi togo pehti nuuvt jieŋâlâsâst. Suoi kuáivoin suullân vittâ ive siämmáá saajeest já stuárráámusah kollečalmeh lijjii “säpligpooškâ” stuárusiih, nuuvtko Matti jieš taid nomâttij. Maati ránnjáväldidem omâstij Kangasniemi Jaska já susthân kale lâi juo talle mottoomlágán maašin moin sun kuáivui. Ko sun pyevtittij Maati väldidem roobdân, te Matti avžui suu koiviistiđ váhá jieijâs-uv väldidem pelni, maid Jaska poorgâi-uv. Vuosmuu roggeest ij kavnum mihheen, nube roggeest kavnui 10 raami čalme já kuálmádist penttâ 20 raami čalme. Tot lâi merkkâ tast, et kolle tobbeen ličij, mut tot lâi nuuvt jieŋâlâsâst, et táváláin kuáivoin toho ij ulâttâm. Nuuvt Matti já Nijlâs Andi kuođijn väldidmis, iäváge innig uđâdâm tom. Fredrik Heikkilä kuođij kuittâg noomâs Lemmee kollekuáivumkuávlun, ko juuvâš, mast Maatikyevtis Nijlâs Andijn kuáivoin kočoduuškuođij maŋeláá Heikkilänojan. Ihe 1963 lâi majemuš, kuás puovtij vala pivdeđ kuobžâ njuolgist uáđđimkuátán, ko ive 1964 adelui asâttâs tienmuđušii pivdem kieldimist. Siämmást paasij historján meiddei nuuvtkočodum “kuobžâkarvem” já Matti taaiđij-uv leđe vissâ majemuš olmooš aainâs-uv tääbbin Aanaar kuávlust, kote koorvij kuobžâ ađai čuoigâi ton uáđđimkuáđi pirrâ Kuávžurjávráávááráást, jeđe vuobdij tom ruttâalmaid. Sun tiänái toin nuuvt pyereest, et suuitij uástiđ olssis vuosmuu moottorkiälhá já vala Helkama-merkkâsâš posâluššâmmaašin. Taan eromâš kuobžâpivdemist maainâst Maati stuorrâuábbi Lusme-Ailâ ađai Aili Valpuri Valle kirjeest “Tovlááh mainâseh” siijđoin 69-73 noomáin “Naverkuobžah”. Onnáá peeivi Lusme-Maati tupenurheest kuákkáá stuorrâ tevdum njuhčâ tađe várás heŋgâstum ildest. Tot lii lamaš siämmáá saajeest juo 19 ihheed. Ääših ovdánškuottii nuuvt, et ive 1987 lâi njuhčâčagge lamaš kirdemin Maatikuátjuuvâ tâi nuuvtko tot taan ääigist iättoo, Matketjuuvâ pajas já kirdám juuvâ rasta mannee šleđgâlinjáá njeigâ nuuvt, et maŋgâ njuuvčâ ruáppánii toos. Ohtâ njuhčâ kuittâg ij jáámmám, pic koostâi vala lihâdiđ já vaazij Lusme sude roobdân, jeđe vaaibâi toos. Uáivi tot voojij toollâđ vala paijeen já lihâttâllâđ, mut mudoi lihâdiđ tot ij innig kostâm. Njuuvčâ pelikyeimi meid lâi siäivum suudán já iällám tävittávjá kyeimis lunne, jeđe moonnâm oppeet suudán. Matti almottij ääšist Aanaar tallaa komserjâsân, kote táátui Maati fievridiđ moottorkiälháin taid jamâ njuuvčâid luoddâpiällás, maid Matti poorgâi-uv. Matti kijkkiistâlâi suddepellâst huttájeijee njuuvčâ piäiválávt já masa jyehi peeivi muuštij komserjâs-uv suáittiđ sunjin já koijâdij njuhčâsaavâid já ko te njuhčâ ij innig vaijaam luptiđ uáivis, tot merhâšij tom, et njuhčâ lâi jáámmám. Talle adelij komserjâs love eelliđ viežžâmin tom. Matti lâi koijâdâm sust love tevdittiđ njuuvčâ, moos tiäđustkin komserjâs ij puáhtám adeliđ love, mut lopedij išediđ lopeucâmuš rähtimist jna. Ko njuhčâ lâi jáámmám, moonâi ton pelikyeimi sude nube roobdân, jurgâlâđâi jáámmám kyeimis kuávlun, komerdij kulmii, jeđe kirdelij. Matti čuávui njuuvčâi lattim já veikkâ suddeest lijjii eres-uv njuuvčah veikkâ mon ennuu, taat leskân pááccâm njuhčâ pisottâlâi ain ohtuunis. Matti viežâi njuuvčâ tobbeen sudderoobdâst, viekkij tom, piejâi seehâ siisâ, jeđe tuvkkâlij puolâščuukán vyerdiđ tevdimlove. Njuhčâ lâi niŋálâs já tot teedij 14 kiilud. Tast maŋa Matti vuolgâttij tevdimlopeucâmuš tiätu instanssân, jeđe ko tobbeen ij taggaar lope puáttám, te talle sun ferttij vuolgâttâlškyettiđ tevdimlopeucâmušâid váhá kuus-uv. Juáhhást kuittâg poođij almottâs, et sij iä pyevti mieđettiđ tevdimlove ovtâskâs ulmui. Majemuš instans, kost kieldee miärádâs poođij almottij, et tast ij lah väldi mieđettiđ love ovtâskâs ulmui rávhuiduttum lode tevdimân. Tast kuittâg almottui, et aaibâs majemuš saje, mii love puávtáččij mieđettiđ, ličij staatârääđi. Tast ličij vuoigâdvuotâ tagarân. Nuuvtpa Matti vuolgâttij ucâmuš staatârááđán, ijge moonnâmgin kuhháá, ko lope njuuvčâ tevdimân puáđistij. Talle Matti toimâttij ive puolâščuhheest orroom njuuvčâ Olli Osmosâžân Avelân, kote teevdij njuuvčâ ive 1988 já ton rääjist tot lii kuákkám Maati tupenurheest. Njuuvčâ pelikyeimi maainâs ij nuuhâm vala toos. Ko Matti lâš viežžâm njuuvčâ meddâl ton sudderoobdâst, te ores njuhčâ lâi puáttám ton suudán já aassâm siämmáá saajeest ubâ keesi já vala puáttee-uv keesi. Tot poođij ain vuosmustáá jyehi kiiđâ ton siämmáá suudán já aasâi kidâ čoovčâ räi. Viiđâ ive ääigi kiävlui ohtuunis njuhčâ Paje-Lusme suulâin, ijge tot perustâm eres njuuvčâin maiden. Viijmâg njuhčâ lappui já Lemmee kuávlust lii kavnum lovmat ihheed tassaaš jamâ njuhčâ, maid Matti nabda-uv lemin suu tupenjuuvčâ pelikyeimi. Puárásumos Suomâst riegistum njuhčâ lii lamaš 15 ive 6 mánuppaje 27 peivid puáris, et ton peeleest tot puávtáččij leđe-uv tot. Matti viättá tääl pennuinis Karoin rávhálijd iäláttâspeeivijd päihistis Lusmenjaargâst, mast sun lii aassâm ubâ avvees, eereeb taid vittâ suáti-ive. Pyereest puáhtá ettâđ, et sun lii puohâin aaigijn kuhemustáá aassâm olmooš Lusmenjaargâst já ubâ Pááđáár kuávlust-uv. Tuáivuttep sunjin uáli šiev tiervâsvuođâ, riskesvuođâ já eellimiivijd vala ennuu. Uccpárnáá Vuoli Ilmar Suomâ päikkinommâkirje Ive 2007 almostui suomâkielân päikkinommâkirje Suomalainen paikannimikirja. Kirje lii kuástidâm Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. Kirjeest láá tieđâlâš vyevi mield čielgejum päikkinoomah miätá Suomâ. Artikkâlij čälleeh láá-uv njunoštotkeeh. Kirje čielgee 4700 tobdosumos pääihi tuáváid. Lii uáli mielâkiddiivâš kejâdiđ, magareh tuávááh päikkinoomâin láá. Tom tobdo lasseet vala tot, et tast láá fáárust meiddei ennuv sämikielâliih päikkinoomah. Meiddei láá tagareh suomâkielnoomah, masa miätä Suomâ, moi maadâ lii/sáttá leđe sämikielâst. Tágáreh láá om. Alanampa – njäbbi, Autti – ävži, Misi – miessi, Hossa – hoašša, Häme – Säämi, Juuka – juuhâ, Rotimo (Vieremäst) – råeteme (iilvâs). Sämikielâ äššitobden lává lamaš Samuli Aikio já Ante Aikio, eeči já alge. Ohtâ päikki lii eromâš taan kirjeest, Aanaar. Tot lii áinoo nommâ mii lii čaallum viiđâ kielân. Mun čálám taas jurduidân motomijn anarâškielân kyeskee päikkinoomâin. Mottoom saajeest lii lamaš váhá tivomâš-uv. 1. Kaamanen čielgiittâsâst čáálá SA, et noomâ šoddâm kaamâs-säänist ij lah vyerdittettee stuorrâ juuvâ nommân. Sun arvâl peicâ, et tot lii vuálgâm monnii omâsin pááccám säänist. Täst kannat val huámášiđ, et ton nommâ iättoo sárnoi koskâvuođâst kyevti náál, Kaamâs já Kaamas. Nabai noomâ sujâttem? Jis lii Kaamâs, te iättoo-uv Kamâsist, Kamâsân, nuuvt tego kaamâs-sääni sojá-uv? Samudjäävri já Iijäävri kuávlust kal ettii, et Kaamasist, Kaamasân. (Peicâ Káájá-Heikkâ -rokke kal eeđâi: Kaamasin.) 2. Keväjärvi lii täst anarâškielân Kiäváájävri, mut lii-uv tot nommâ tuođâi kevttum? Kávnoo-uv kosten ton kevttimist vises tiätu? Kiävááš lii koddeáldu já ton genetiivhäämi lii kiäváá. Ilmari Mattus päikkinommâkirjeest ton pääihi nommâ ij lah ettum aaibâs vises tiättun. Já jis mun vuoigist mušteem, te taan noomâ lam mun arvâlâm Ilmarân máhđulâš čielgiittâssân Keväjáávrán. Jispa tot lii-uv lamaš *Kiđđâjävri, já te lii jurgâlum suomâkielân. Kevät lii taan kuávlu (puáris) suomâkielâst kevä. Siämmâš máhđulâš čielgiittâs adeluvoo kirjeest meiddei Kevitsan Suáđikiileest. 3. Luosma. Kirje mield taan anarâšnommâ Luovtâšmâš lii suorriittâs luohtâ-säänist. Noomâs tot lii čällei mield finnim ”stuorrâ luovtâ” ađai Juvduuvuonâ mield. Maggaar kälddestsun taat tiätu lii kavnum? Oro lemin kukken viežžum čielgiittâs, ko ijhân tääbbinkulij kihheen eeđâ vuonâ luohtân. Luovtâšmâš ij lah meendu alda vuonârido, tot lii s. 5 km keččin. Ovdil jo nommâ sátáččij puáttiđ Luovtâsmáájäävri mield, tast ko láá tievâ luovtah. Tothân lii luohtân ubâ jävri. Mut ij kale totkin nuuvt pyereest oro heiviimin, ko jävri lii vaarâ nomâttum uáivi mield ige nubijpelij. Ferttee uuccâđ pyerebijd čielgiittâsâid. Aldeláá ličij Mudusjäävri Liävdooluohtâ, mii lii tuše kyevti kilomeetter keččin. Sáttáhân leđe, et kiännii Mudusjäävri riddoost ässee kuátiuuksân lii tot uáivi oinum mudágávt eidu luovtâ peht, já te šoodâi nommân Luovtâsmâš. Tienuuvt lii kuittâg finnim noomâs Máánnudkiäjâš ađai Máánunoppe, ko ton peht máánu ain paijaan Solojäävri Kerrisnjaargâst kejâdijn. Lii meiddei taggaar máhđulâšvuotâ, et sänimaadâ luovtâsm- ij kuulâ luohtâ-sääni ohtâvuotân ton merhâšuumeest, mii meerhâš jäävri uási, mut meerhâš maidnii muide. Loppâ-âšhân kal lii vaarâ deminutiivkiäjus. Vâi lii-uv Luovtâsmâš *luovtâstiđ-veerbâst rahtum noomiin siämmáánnáál ko puurjâstmâš. Tast maka ličij val sänimadduu loopâst t nuuhâm meddâl. Na, epidiđ kale uážžu taam-uv. Riddo lii eennâm já čääsi rääji, mut lii meiddei jeggiriddo, mii lii jeegi já koške eennâm rääji. Jispa jeggimokke-uv lii motomin nomâttum luohtân. Luovtâsmáá siisâ cááhá sehe máddáábeln já viestârbeln ”jeggiluohtâ”. Mahtpa tom vissásávt čielgiiččij? 4. Ravadasköngäs. Arvâluvvoo, et nommâ sátáččij puáttiđ veerbâin roohâđ teikâ rovvâđ. Muu mielâst ton vuáđđun sátáččij leđe meiddei adjektiiv roohâd, ko togo pehthân lii rohâdâs, láá päävtih já källeeh, já togo lii vaigâd jotteeđ. Täst tuše -h- sajan ličij šoddâm ton hiäjus paarâ -v-. 5. Riutula. Kirje mield vuolgâsäännin heivee anarâškiel sääni riävdu, koddesarves. Nubbe máhđulâšvuotâ sátáččij leđe rievdâđ. Laaviižeh-uv Rivdul riidon rievdâđ muorah já eres kobđoo tiiŋgah? 6. Sikovuono. Mon kälddee teikâ tiäđu mield lii kiirján valdum häämi Siggávuonâ? Lii-uv tot puárásub ääigist kevttum? Tááláá ääigisthân kal noomâid pardeh setitoho. Muu mielâst täst kolgâččij leđe häämi Sigávuonâ vuosâsaajeest toin, ko tágárijn noomâin läävee leđe ain genetiivhäämi. Sigáčierrumčuálmi kalga leđe -čiärrum-. Muu eejist lâi taan pááikán eres nommmâ: Spijnvuonâš. 7. Solojärvi. Kirje mield taan jäävri nommâ lii ovdil lamaš Suáluijävri, já suomâkielân nommâ lii vaarâ rahtum orjâlâškiel noomâst, já te ton algâuási lii sirdum maasâd anarâškielân. Taggaar nommâšoddâm mun kal imâštâlâm. Jis taat jävri lâi ovdil Suáluijävri, te mon suujâst tággáár aaibâs táválâš sääni ko suálui kaskoo anarâškielâlii kuávlu muttui orjâlâškielâ suolu-säännin, já te oppeet solo-háámán anarâšâi kielâkevttimist? Mondet anarâšah joskii kevttimist Suáluijävri-noomâ? Tast ferttee leđe komálâš historjá. Mon dokumeentist lii ive 1901 taan jäävri nommân eidu Suáluijävri? Vâi lii-uv äšši peicâ nubijkejij, et nommâ lii ain lamaš eidu Solojävri, mut ulmuuh, kiäh mattii (tubdii) tuše orjâlâškielâ, nobdii, et Solo- ij pyevti leđe eres ko Suolo-, já te saavâin já pápárijn kumâttâlškuođij taat Suolojávri? Muu mielâst noomâ šoddâm lii moonnâm nuuvt, et täst lii kevttum paldâlâshäämi: Suáloijävri, mii iättoo Soaloijävri. Tot lii aldeláá Solojävri-häämi. Tom -uá-, mii lii taan häämi aalgâst, kalgâ ettâđ-uv pyerebeht oa. Taat diftoŋ iättoo val uánihâžžân, et tot sáttá kulluđ vieres piälján tuše o:n. Ovdilhân taat sääni čallui-uv soaloi. Te val jotkân ton noomâ loppâ-i (pelivookaal j) já jävri-sääni algâ-j suddáin oohtân já te šoodâi Soalojävri já ain Solojävri. Siämmáánáál Soaloikuoškâ jurbâsmij Solokuoškân. Orjâlâškielâ Suolojávri lii vaarâ tuše jurgâlum Soaloijäävrist. Taas heivee meiddei hitruuvuođâ tiet paldâstittđ saanijd soaloi já salo. Suomâ salohân lii ovdil merhâšâm eidu (stuorrâ) suolluu. Salo arvâluvvoo balttilâš lovnân. Lusme Issá -rokke kal mainâstij ohtii radiost, et taan jäävri nommâ lii lamaš ovdil Jormojävri. 8. Suovâkuoškâ Sokli ovtâstuvvoo ruokkâdávt orjâlâškielâ sáánán cohkolat, mii meerhâš cuávis saje, keessiv koškee láádu. Sallaast já Suáđigiileest láá meiddei ton sullâsiih pääihih já päikkinoomah, main lii Sokolma- já Soklo-. Taas mun kommentistám tommit, et täi noomâi šoddâmääigi lii tain kuávluin vaarâ sarnum suábbád/kemisämikielâ ige orjâlâškielâ. Anarâškielâst kuittâg láá lovmat -lm-loppâsii sääni. Mudusjäävri Liävdooluovtâsthân lii Sokolmasuálui-Sokolmasaari (