egrep -v '(Write a comment...|Options|Seen by |people like this.|Timeline Photos | · Like|Like ·| likes this.)' muu uáivilčaalâ onnáá lapin kansast! lávlumeehid kolgaččij kavnuđ meid vuosmuš uássi. Säämimáttááttáskuávddáá anarâ?kielâ lohheeh lijjii pivdemin taan ohoost njaavijd...See More Sämitigge jeessân Anu Avaskari saavaid kommentist sämitigge jeessan Yrjö Musta. Sust laa eresläganeh uáinuh ko Avaskarist. Toimâtteijen Anja Kaarret Sarjan tämänkertaisessa osassa pääsemme seikkailemaan arvaamattomalle isolle Inarille Anni Sarren kanssa. Mukana veneessä on myös tarinoiden keskushenkilö Posti-Matti, joka on Annin isä ja legendaarinen postinkuljettaja aavalta Inarilta. Nokkeluus ja kylmäpäisyys olivat tarpeen monesti Inarilla, kun... Samiid albmotbeaivvi satta 2013. Doaimmaheaddjit Jouni Aikio ja Pirita Näkkäläjärvi. Jussa Seurujärvi lei hirmástum ko kuulâi maggaar vátisvuo?âid malmâkuaivum puahtá puasuituallun Ruo?ast ja Taa?âst. Sun kale ii haalid malmâkuaivumijd Suomâ sámikuavlun. Puasuitualu puátteeááigán sun kale luáttá, já tuaivu jiejâs mah?ulâ? maajeeldpuattei-uv juatki? puasuiparkoost. Toimâtteijee: Veikko Aikio Inarilaisen Anni Sarren muistelee elämäänsä Inarinjärven Akuniemessä ennen sotia sekä evakkoreissusta sodan aikana, nuorena tyttönä. Pientä viitettä suuresta seikkailusta antoivat reissut Inarilla, isän repsikkana veneellä postinjaossa. Anni on kuuluisan postinkuljettajan Posti-Matin tytär. (Kuva: E... Heli kertoo revontulista. Koiranpentu Bieggan seikkailuja. Animaatio: Pöllö ja lintu. Lasten elokuvatyöpajan satoa. Annan revontulimusiikki. Esitetty Su 24.02.2013 07.45, Yle TV2 Dás duohko ná gaskavahku i?ediid gullat ain ságaid Sámedikkis. Yle Sápmi fállá beal ovcci ja ovcci gaskkas varas ságaid ja oaiviliid maid sámedikki áirasat válljejit muitalit. Odne gullat Sámedikki anárla? áirasa Anu Avaskari sáhkavuoru. Anarâ?kielâ tievâsmittem?kovliittuvast mu?taleijee kirje já filma lii almosdum. Mieldi Heli Huovinen, Marja Liisa Olthuis, Tuomo Huusko, Inger-Mari Aikio-Arianaick, Suvi Kivelä. Toimâtteijen Anja Kaarret. Esitetty To 07.02.2013 16.33, Yle Sámi Radio Anarâ?kalender Kuovâmáánu Varpu Falck. Esitetty To 31.01.2013 16.03, Yle Sámi Radio alga kulloo hyenevt, mut loppa lii pyereeb. Yrjö Musta Naa, kale kooveest lává muu ákku já äijjih, jiem lah ovdil uáinám. YLE Lappi: Inarin tarinoita 20 - Posti-Matin tytär 2/2 YLE Lappi: Inarin tarinoita 19 - Posti-Matin tytär 1/2 Vääldi kove já vuáiti 4000 NOK. Vuossâmuš anarâš eehid lii koskoho 17.4. Aanaar Vuáskujäävrist tme 17. Vuolgâ parkkisaajeest uágguđ. Juáháš vááldus smavvâ palhâšume fáárun. Eehid kessen tuáimá Anja Kaarret. Anarâškielâ servi fáálá käähvi já kähvileeibi, mut jis taarbâš pyerebijd evvisijd, te uážžu väldiđ fáárun. Loopâin anarâš ehidijn tiätu maŋeláá. Virpi Kulmala Ennuv lukko! Virpi Kulmala Varpu Falck Täst čiuv tiätu taan náánnun. Täst lii Suvi ja Marja Liisa sahavuárru ubbân. Tuesday 11:37am via mobile · Like Tuesday 11:18am · Like Tiedättekö, onko keskusteltu tai tulossa joskus inarinsaamen jatkokursseja (näiden Saakin nykyään järjestämien 2 kurssin lisäksi) etäopetukseen???!? Vai pitääkö niitä kahta kurssia käydä aina vaan uuestaan jotta kielen taito vahvistuu tai ees pysyy ne perusasiat mielessä. Ne on , varsinkin sillä toisella kurssilla jo sen verran syvällä ja mennään nopealla tahdilla että jää aika pintaraapaisuksi. (Eikä riitä edes kielitaito tämän asian esittämiseen inarinsaamella). Takkâ! Teija Linnanmäki Os Tamminen Tak tak spassib Teija Linnanmäki Os Tamminen Lijjim kolgâđ leđe vaalmâš jo kyehtlov ihheed tassaaš. Pyereeb tiäđust-uv ubâ tääl ko ij kuássin. Mut kal tot kielâ potkânem mii já nuuvt maaŋgâi suuvâin lii lamaš uáli jo stuorrâ vaahâg. Takkâ tijjân ennuv Teija Linnanmäki Os Tamminen Ennuv lukko! Te viijmag-uv...kukke lii, mut mäksä väivi kuldalid puoh. ;) Tanja Kyrö Jieškote-uv lii kustoo lamaš peeivi sääni Talvitie Eero Täst ferttee keččâđ, magareh konsonaantih láá genitiivhäämi siste. Jis lii ohtâ täin: m n nj ŋ l r đ j v, tego tuulâ, ruuđâ, soolâ, joolâ, te jis tot lii genitiivhäämist pelikukke te lii kukke komitatiivhäämist, jis uánihâš genitiivhäämist te uánihâš meiddei komitatiivhäämist. Täst ferttee paajeeld luuhâđ jyehi sääni teikâ keččâđ, maht tot pajekielân mana: dola, ruđa, sala, mutâ jalla - te joolâ-säänist lii pelikuhes l ja komitatiivhäämi-uv lii jolláin. Talvitie Eero Na mun lam kielâtotkee, koolgâm smiettâđ maht kielah tuáimih mut jiem peesâ jieš ain sárnuđ nuuvt ennuv ko halijdiččim, ko aasâm tääl Espoost. Hitruu jis lijjim ävkkin! Talvitie Eero Maid tot meerhâš? Et máttá eenâb ko oovtâ kielâ siämmáá pyereest? Takkâ oppeet Ylen ko lii keksim areena. Taat lii nuuvt pyerri, et taan pyehtih kuldâliđ meid ááhuh já äijiheh. Tubdâstâm kall, et motomijd muusik pittáid njuškum paijeel, mun Souvari fani, mut kall mangâ pitá vooijim kuldâliđ ubbân. ;) Pyerri ohjem. ♥ Sämitigge fáálá kulmâ hárjuttâllâmsaje anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämikielâtáiđusâš ollâopâttâh uáppeid. Hárjuttâllâmsajeh láá sämitige almos toimâttuvâst, sämikielâ toimâttuvâst já škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Suvi Kivelä Talvitie Eero lii taan máánu Silbâhaalarsáŋgár!!!!!!!!! Eero, taat lii tieggáár "sisteriäggáá skalkkâsaahâ" ađâi sisäpiirin vitsi. Anna Morottaja media kuursâ uáppeejuávkku lâi ráhtám šiev fiilmâ, mast Silbâhaalarsángár piälust ulmuid. Suvi Kivelä Takkâ Marja- Suvi Kivelä TEIJA! JES! Suvi Kivelä Niina Siltalast puáhtá koijâdiđ, ete maggaar pargo tot lii Suvi Kivelä Kávnoo-uvks kosten ađâi Areenast tom Yrjö Musta sahhittâllâm teikkâ vástádâs Anu Avaskarin? Suvi Kivelä Ij lah, mutâ pyeri, jis vajah piejâđ teehin ain motomin liiŋkâid. Sohkaršohkka Sohkarsohkka (Sápmi): Sohkarsohkka Seervi ihečuákkim lii lávvárduv tme 13. Leppeđhân muštemin puohah já puátimin meiddei? Pyerri Heli ja voi mon pyerri runo. ;) Post-Ooni Ááimu Neeta Ääääähh já talle huámmášim ete taat čuákkim lii pajaluvai Suoma säämi nuorâi ihečuákkimáin :((( Post-Ooni Ááimu Neeta tiävstuv ubâ vuolgâttâs lii hirmâd pyeri Post-Ooni Ááimu Neeta manen ij eenâb-uv! Post-Ooni Ááimu Neeta Uážžu-uv jyehiđ ovdâskulij? Post-Ooni Ááimu Neeta Siämmáá uáivilist, Matti jotelávt čovottuvvân! Post-Ooni Ááimu Neeta Onne lii majemus peivi uuccâd fáárun! Post-Ooni Ááimu Neeta Lâi. Muoi sätteen keččâđ tom taan kuursâ ääigi talle ko tust lii äigi, mut muu mielâst tot lâi váhá vaigâd já iärásáid lâi máhđuttem lasettiđ maiden tiäđuid Piejâm kuittâg tääl tain tiäđuin kalenderân! Post-Ooni Ááimu Neeta Lasettim vala ostoi viežžâm. Tot lii nuuvt ahevâs pargo ohtuu Post-Ooni Ááimu Neeta Joo, teikka lam jies vahagist tom porgam ko corgejim mu fb-juavhuid muadi oho tassaas. Imas kuittag! Post-Ooni Ááimu Neeta Jep, elleekove-ehidist talle Post-Ooni Ááimu Neeta Jee! Post-Ooni Ááimu Neeta Itten peesâm vuod kuldâlid madârsiäsá mainâsijd. Šiev ohjelm! Post-Ooni Ááimu Neeta Giellagas-instituutissa voi jatkaa SAKK:n jälkeen inarinsaamen opiskelua, mutta muista mahdollisuuksista en tiedä. Haku on käynnissä 3.4. saakka jos innostut ihan sinne asti Pia Kantola Anja, Pia Kantola js Nikula:) Petteri Morottaja já Niina Siltala lává čáállám anarâškielâst já anarâšáin: Petter Morottaja Čääliba Johanna teehi veikkâ suomâkielân muáddi celkkuu, et maid tot liukuväri meerhâš: maht tot ivne "liukuu", maht tom kalga pieijâđ, jna. Petter Morottaja paldâlâskielâlâšvuotâ? Petter Morottaja Tiäđu puávtáččij pieijâđ meid Anarâš tábáhtuskalenderân. Lâi-uvks tot nuuvt, et toho koolgâi mahtnii čáládâttâđ siisâ? Petter Morottaja Tehálâš äššin čuákkimist lii aainâs-uv kielâpiervâl stivrimjuávhu vuáđudem, kote fijliiččij kielâpiervâl toimâvyevi ain pyerebin. Petter Morottaja Mut tunhân laaviih vyeittiđ ain jyehi nommâkištoost-uv. Petter Morottaja Mun lam smiettâm taggaar anarâš savâstâllâmkerho tääbbin uáivikaavpug kuávlust. Jispa tommit kavnuuččii sárnooh Suomâ stuárráámuu siijdâst. Petter Morottaja Jiemba mungin tuom tiättám, veikkâ ain lam smiettâm. Huh huh tuoi pelikukkoduvvâiguin... Petter Morottaja Ij lah pevdikirje tärhistum. Amahân te vuálgá pevdikirjetärhisteijeid taan ohhoost. Petter Morottaja "vástuppeeivi já lávârduv koskâsii iijâ". Tuom nube jiem vissâ tieđe. Petter Morottaja Petra Kuuva, Marja-Liisa Olthuis and Heidi Kiviniemi like this. Petra Kuuva, Marja-Liisa Olthuis and 5 others like this. Petra Kuuva, Marja-Liisa Olthuis and 4 others like this. Petra Kuuva and 8 others like this. Petra Kuuva and 7 others like this. Petra Kuuva and 4 others like this. Petra Kuuva and 3 others like this. Petra Kuuva Vau, kale láá fijnáh! Petra Kuuva Uáli jo ennuv lukko Teija! Šiev pargo! Maailm puoh vuossâmuš ! Petra Kuuva Tuoh ääših, main Marja-Liisa čáálá, iä lah čuolmân tuš kielâpiervâlijn, mut meid škoovlâst. Ton tááhust mun uáináččim, et taid aašijd ličij smiettâmin juávkku kp-pargeid já máttáátteijeid, kiäh ráhtáččii vuávám kielâ máttáátmist algârääjist (Piervâl) vuáđuškoovlâ loopâ räi. Taggaar vuávám vuáđuld puávtáčij talle riemmâđ smiettâđ kielâsirdemmetodijd já materiaalijd. Ađâi vistig maid já talle maht. Petra Kuuva Tot meerhâš, et kiävttá eenâb ko oovtâ kielâ argâstis huolâhánnáá tast, et mon pyereest taid kielâid máttá. Kyevtkielâlâš -säänist sáttá šoddâđ tobdo, et olmooš máttá šievnáálá kuohtuid kielâid, mut paldâlâskielâlâšvuotâ ij muu uáinu mield miäruštâl kielâmáátu. Petra Kuuva Párnáid kale puáhtá máttááttiđ veikkâ já maid, ko peri metodih láá šiev . Ucc'párnái kielâmáttu lii ennuv eenâb, maid mij peessâp kuullâđ. Škoovlâ máttááttâsvuávám lii kale šiev vuáđu, ko smiáttá já vuáváá säniraajuid já metodijd, mut tot ij muštâl tast, maht kyevtkielâg (teikkâ pyerebeht paldluvkielâg) uáppei máttááttâs kalga olášuttiđ. Siämmáánáálá aarrâhšoddâdemvuávám addel ravvuid tast, et maid kalga, mut ij et moinnaalijn. Naa, kielâmáátu vijđedemist-uv puáhtá sárnuđ. Petra Kuuva Na, jiem tađe komebeht, ko Wikipediakin . Takkâ Matti já Petter säänist. Mátáččii-uv kielâtotkeeh Marja-Liisa já Annika tärhibeht muštâliđ teermâ merhâšuumeest? Munjin paldâlâškielâlâšvuotâ lii puáttám ovdân OPH:st, kost tot lii vuávájum väldiđ vuotân puátteš máttááttâsvuávámân. Sääni lii šiev muu piälján já heivee šievnáál muu jiärmán . Petra Kuuva Matti Morottaja, mon säänist tot arâ šadda? Sänikirjeest kávnoo sääni aarrâd, mon še vaarâ puávtáčij kevttiđ šoddâdem ohtâvuođâst. Vâi kolgâčij-uv ettâđ pajasšoddâdem... Aarrâdšoddâdem? Petra Kuuva Kuohtuuh lijjii uáli jo šiev! Nieidah láin mielâ mield, ko Heli lâi telkkarist ađai telesiviost, tegu nubbe P iätá . Uáinip-uv Heli val uđđâsist-uv? Petra Kuuva Já uážžuđ kiddâ lii meid fattiđ kiddâ teikkâ juksâđ . Tust lii Heli tääl miljovn dollar saje adeliđ párnáid ucánjáhháá meid kielâškovliittâs. Puávtáččih väldiđ motomin veikkâ monnii skippáár mieldi ohjelmân já sárnuđ ubâ paje duaalist. Petra Kuuva Ij lah kuhes äigi tassaaš, ko smietáin oovtâ kp-pargein, et kolgačij vyelgiđ ekskursiomáátkán Vaasan. Tobbeen finničij iše já jurduid meid škoovlân. Kost kolgâčij/puávtáčij uuccâđ ruuđâ tággáár mááäđhi várás? Petra Kuuva Pekka Sammallahti Mun tubdim suu já sun sáárnui mottoom nääl, mut tom lâi oppâm Vuáču tááláin sämmilijn, tot ij lam puáris Suobbâd kielâ. Taggaar mainâseh šaddeh taan ääigi. Puáris Suobbâd kielâ ij lam kuullâm ohtkin tain sämmilijn kiäh tohon pottii 1800-lovo looppâst. ...See More Outi Portti Wau! Pyeri Kata Outi Portti Iiris, mun kal lam siämmáá uáivilist tuin! Kal päikki lii ain päikki Ott Heinapuu likes this. Onne lâi saahâ tast et maht sojá jieškote-uv soojijn? Onne lii valmâštum vuossâmuš anarâškielâ maister já anarâškielâ amnâsmáttáátteijee Giellagas-instituutist. Hirmâd ennuv lukko Teijan! Nuorâičällee virge Nuoraidráđđi Nuorisoneuvosto Niina Siltala Takkâ! Niina Siltala Sáttá leđe, ete FB poorgâi tom. Kuullim siämmáá ongelmast nube fb-juávhust-uv. Niina Siltala Na nuuvt! Mun lam tääl orniškuáttâm viijmâg Anarâš ehidijd já tarbâšiččim kiännii Avelist muu išediđ, ko jiem jieš kiergân tobbeen jotteeđ. SMK:st uážžu uccâ päälhi meiddei tom pargoost. Kiäh halijdiččii keessiđ veikkâ lávlum-, sárgum-, tihtâ- jno. ehidijd? Tâi maid jieš keksee? Määräaikainen projektipäällikkö Muu vuosmuš sovskammuuh láá viijmâg valmâšeh. Takkâ Marja-Liisa Laiti já Hilma Länsman! Muu viljâpeeli já uárbinpeeli tevdijn jieht 180 ihheed. Mun tarbâšâm tággáár sääni ko liukuväri??? Mondiet lii tuuláin já ruuðáin, mut kuittâg tuppáin já kussáin JÁ sooláin mut kuittâg jolláin? Miisun ličij 'rinnakkaiskielisyys' sämikiellân? Miina Seurujärvi uážžu Miina Seurujärvi uáivildah-uv, et maht sääni "jieškote-uv" sojá sajehaamijn? Miina Seurujärvi maht tun miäruštâlâh maŋgâkielâlâšvuođâ? Miina Seurujärvi ko "liukuhihna" lii suočâläbži, te ličij-uv "liukuväri" suočâivne... Miina Seurujärvi já tieđetteijee lii Anja Kaarret js Saijets Miina Seurujärvi Must láá Káijá sovskammuuh iä innig nuuvt muččâdeh, ko láá jo mottoomverd nuuhâm... Mii veerbâid tot lii, ko saittijn *** juoŋâsrune áávus? justeđ, huškođ ... ? Mii muittuhastit min govvengilvvu mas sáhtát vuoitit 4000 NOK. Áidna gáibádus le...See More Mii lii juontaja já juontaa anarâškielân? Jođetteijee? Mervi Skopets likes this. Mervi Skopets Takkâ! Merja Fof On Off "ju´stted ka´lddi sääitain" nuõrttsäämas. tehdä avantoa tuuralla lääddas. Matti hoi, vala peeivi nomâttâsâin, moin mainâstih muáddi oho tassááš kielâminuuttist, ko mun kuullim tuše uási. Lâi-uv "ylihuomenna" paijeelittáá? Maŋgâseh eteh paijeelitten, nuvt mun-uv lam kustoo oppâm. Lii-uv talle paijeelittááš "ylihuominen"? Já "ylihuomiseen" paijeelittáážân? Vâi maht tot talle sojá? Matti Valle added Elvi Sarre to the group. Matti Valle Pyöreestpuáttim Matti Morottaja paldâlâskielâlâšvuotâ Matti Morottaja Vástuppeeivi já lávurduv koskâsii iijâ. Tooláá iđedist lávurduv vuástásii Matti Morottaja Tot nubbe čiehâkappeeräijih sáttá leđe meiddei Tuuru-Juhháán-Antti, muu äijih viljâ. Matti Morottaja Tot lii kustoo taggaar muttojeijee ivne, et vuoptah láá om. veikâ maddust čappâdeh, mut kuuloold muttojeh kierruu vuást eres ivnásâžžân, veikâ ruopsâdin. Toos vaarâ kávnoo miinii saanijd, jis ij mudoi te rähtimáin. Matti Morottaja Takkâ. Ijjäävrist tovle Káájá Heeihâ radio kulluuttij, et tääl mij kuullâp Giuseppe Verdi oopperamuusik. Te radio ruájáskij nuuvt čuuvtij, et Heikkâ toopâi radio já eeđâi, et jieh-uvsun tun veerdi tibi jávuttuu! Matti Morottaja Sun lâi kulloo Vuáču kuávlu majemuš algâässee meccisämmilâš já sáárnui maka ton kuávlu puáris kielâ. Ohtâ suu maajeeldpuáttein áásá vala-uv Vuáčust. Matti Morottaja Petteri lii Antti Morottaja kandâ, Petter vist muu. Matti Morottaja Petra, aarrâd lii predikatiivhäämi, ara- lii attribuuthäämi, mii oro heiviimin pyerebeht lahtossääni miärusuássin, mut meiddei ohtuunis. Arâiiđeed/ aarriiđeed. Mun lijjim joddei kulen jo aariiđeed = tooláá iđedist. Päärttih/Njižžjäävri kuávlust eteh me...See More Matti Morottaja Paijeelitten lii puástud. Tot lii suomâkielâ mield rahtum: paijeel = yli + itten = huomenna. Ylihuomenna lii paijeelittáá. Sojá *paijeelittáš* já * paijeelittáážân*. Tom kalga jurdâččiđ nuuvt, et ylihuomenna lii "yli huomisen", "paijeel ittáá". Matti Morottaja Muu tiäđust ij tast eres, ko muotâ suddá jotelávt, teikâ nuuvt, et muottuu suddâm puáhtá uáiniđ. Matti Morottaja Mun lam še Helijn siämmáá uáivilist. Mist lâi talle piervâlij šoddâm aaigij ohtâvuotâ Vaasa kielâlávgum pargeiguin já finnim meiddei tiäđuid kielâlávguluokai keččâlâddâm puátusijn. Toos lii kal kuhes äigi, já tääl lii ennuv uđđâ tiätu, maid kolgâččij finniđ. P.S. Muu mielâst varhaiskasvatus lii arâšoddâdem ige aarâh-. Aarâh lii taggaar (áldu), mii kuáddá táváliist tooleeb. Mun lam merkkum tom, maht taat sääni lii vuálgâm joton já eleškuáttâm elimis. Matti Morottaja Mun lam uáinâm-uv ton noomâ mottoom teevstâst. Tiäđáččáin-uvsun Piäkáh (Aikio já Sammallahti)? Matti Morottaja Mun keččim leŋgimvideo Sajosist. Anarâškiel säänih: Selkävyö lii uávuttâs já mahavyö lii čuávjipäddi. Rinnus lii raddevárvu. (Jiem kiergânâm kuulllâđ, et mii tot lâi ton videost.) Matti Morottaja Mii taat lii? Mii lii tot 50? Matti Morottaja Mii já maggaar lii liukuväri? Mast tot kiävttoo? Matti Morottaja Mervi, ennuv lukko! Návt anarâškielâ ovdán. Matti Morottaja Kuus tot muu oovdiš komment lappui? Matti Morottaja Jáá, na tot lâi ervidmist-uv. Taggaar äšši lii piivnoh taan ääigi. Matti Morottaja Jiemhân mun lah vala keksim tom sääni. Matti Morottaja Jiem vyeiti. Matti Morottaja Ij lah kustoo kuábáškin, ij äijih ige suu viljâ. Mun keččim puáris kuuvijd já viärdádillim. Tot ohtâ ákku lii Piätárii Elli-Káijá. Marja-Liisa Olthuis Šiev jurduuh. Uđđâ Seelandist piervâlijn láá jieijâs "stivrimjuávhuh". Toin lii rävvejeijee rooli. Fáárust juávhuin láá lamaš piervâlpargeeh, máttáátteijeeh, vaanhimeh, siijdâpuárráseh, kielâčeepih, tooimâ uárnejeijei ovdâsteijeeh... Taid toimâvuovijd ferttee tärhibeht tuđhâdiđ já keččâđ, magareh mii tárboid sovâččii. Tot ij lah vala meridum, magareh ääših lävdikoodán kuleh. Uáinám vistig mottoomlágán muuneeldčielgimpuudâ. Uáinám aainâs-uv čuávvuvâš aašijd, moi ovdedem stiivrâ, haldâttâhčällee já piervâlpargei aigijn ij mahten luhostuu: kielâsirdemmetodij karttim já ovdedem, kielâráhtusij máttááttem systemaatlávt párnáid (taas labdaseh meiddei materiaalkoččâmušah), perrui rekrytistem maaŋgâkielâg pajasšoddâdmân já perrui kielâvaljiimij + kielâoppâm tuárjum, škoovlâ já piervâlij ohtsâšpargo ovdedem (jiem eeđâ, et ohtsâšpargo tääl ličij mahten hyeni). Kp-lävdikoodán ij puáđi jieijâs meridemväldi. Lii čielgâs, et ulmui priivaatääših iä lävdikoodán kuulâ. Oskom, et täst šaddeh vala maaŋgah ucebeh já stuárráábeh projekteh. Marja-Liisa Olthuis http:///radio/1853989/ Marja-Liisa Olthuis and 8 others like this. Marja-Liisa Olthuis and 2 others like this. Marja-Liisa Olthuis Pyeri lii peri. Marja-Liisa Olthuis Na ij nuuvt vaigâd, jis kerd mun-uv kavnim. Marja-Liisa Olthuis Muu mielâst vuovâs kale. Marja-Liisa Olthuis Mun pelestân lam luuhâm hirmâd uccáá maaŋgâkielâgvuođâst eres kielân ko eŋgâlâskielân, nuuvt et muuu terminologia lii nanosumos eŋgâlâskielân. Tiet rinnakkaiskielisyys oro lemin mottoomlágán čielgejeijee termâ toos, et olmooš uáppá kielâid paldâluvâi. ...See More Marja-Liisa Olthuis Lukko sunnui! Marja-Liisa Olthuis Koolgah leđe tot nubástus, mon halijdah uáiniđ. Marja-Liisa Olthuis Kii sun lii / lâi? Marja-Liisa Olthuis Jáháh. Tobdá-uvsun kihheen? Mun jiem. Mariann Aikio likes this. Maid halijdvetteđ porgâđ Anarâš ehidijn taan kiiđâ? Lasseet iävtuttâs jis listoost ij kávnuu! Maht mun eđâččim, ete "lumi sulaa silmissä"? Jis uáivildâm, ete tot muotâ mii suddá ij lah čoolmijn, mutâ enâmist já huápust suddá. (Kielâkyeimi liävsuid ij ain máttáátteijee jieškin määti.) Maht kolgaccii ettad "ole se muutos jonka haluat nähdä"? Oro tom muttum mon halidah uainid? (Must iä lah puhelimest foontih...) Maht iättoo "perjantain ja lauantain välisenä yönä" teikâ "lauantaita vasten aamuvarhaisella"? Maht ihečuákkim moonâi? Ličij hitruu kuullâđ, ete kiäh láá táál stivrâst jno. Lii-uv pevdikirje jo tärhistum? Maggaar äijih lâi Anselmi Pokuri? Ličij hirmâd hitruu tiettiđ kii lâi meddâlistâm muu tam juávhust já manen. Já maggaar suujâ tiet, ko ij tääbbin kal oinuu mihheen savâstâllâmijd. Lilja Aikio Voi, olispa Anni kertonut tämän inarinsaameksi Lilja Aikio Anni Sarre on os. Aikio. Posti-Matti Aikio vainaan tyär Akuniemestä (Väylä-Partakko väliltä). Like · · Follow Post · about an hour ago Lii-uv tij mielâst areenast vaigâd kavnâđ mainasijd? Lena Salmi likes this. Laurila Johanna Jis Matti kaavnah taggaar sääni. porgâm tunjin ton ivnâšâš ko ihenis halidâh. Ige määvsi maiden Laurila Johanna Eidu nuuvt Matti! Laurila Johanna Laura Ryytty likes this. Laura Ryytty Na muu mielâst liččii pyeri, jis puáhtá uuccâđ maid peri mainâsijd kielâ vuâđuld, nuuvt ete toobbeen liččii meiddei anarâškielâ, orjâlâškielâ já nuorttâlâškielâ - ij tuše säämi ('saame') nuuvt ko táál. Naa, já meiddei seevvimkielâ (viittomakieli) mun halidiččim toho. Laila Aikio Laa-uv uápis ulmuuh. n.50 peht álgá Tuáivunjaargast kove. Kii iššeed? Láá-uv kiästen šiev maisemkoveh / almoliih koveh anarâšâi / Aanaar kuávlu pirrâsist / elimist? Koveh kolgâččii leđe tagareh, moh iä lah hirmâd spesifih iäge persovnliih (adai iä ovtâskâs ulmuuh kooveest). Mielâstis koveh kolgâččii leđe digihäämist... Ulmui tááhust juávkkukoveh láá pyereh. Tarbâšiččim taid teevdân mii kirje tievâsmittee nettisiijđon. Koveh kolgâččii leđe kubduuh já juolâdeh, iä ciägukoveh. Katariina Musta Takkâ ennuv! Katariina Musta Takkâ Petra. Kaisa Musta js. Mattus 1950-lovvoost. Sun kaavnâi taam párnáá vaacâ(čappâd, ruopsâd já čuovjâd) Anarân väzidijn. Algâalgâliih iivneh láá vielgâd, ruopsâd já ruánáá.(Ella Sarre, Anarâš pivtâstem) Katariina Musta Ai, tuše kuldâliđ. Šiev Ovdi já Eljas! Jussa. Johanna Alatorvinen ihana Heli! Janne Saarikivi and 11 others like this. Itten vástuppeeivi 15.2. lii Sajosist, auditorio Dollast anarâš mediakuursâ vuosâeehid. Mij, Kuobdžâ-Piáká-Ááná anarâškielâ uáppeeh, lep porgâm uánihâšfiilmâid mediakuursâ ääigi. Vuosâeehid álgá tijme 12.30. Tiervâpuáttim puohah! Irmeli Moilanen Onnea Mervi! Irmeli Moilanen Hienoa, mahtavaa! Onnittelut Teijalle! Inga Angeli likes this. Ij kalmoo tälviv, ige šadda sargâsijd keesiv :) Iiris Mäenpää Na, nuuvt tot vissâ ličij, et pääihist olmooš kalga aassâđ. Iiris Mäenpää Mun jiem peesâ tääl. Mut lâm varriimin Anarân keessiv, te puávtám leđe fáárust talle eenâb. Ihečuákkim monnjâjurduuh. Hitruus veerdipeivi puohháid! Heli Huovinen Vissâsávt! Ko lam kerdi toho peessâm, te jiem ááigu innig meddâl Heli Aikio Škoovlâst lii tot pyeri peeli, ete tobbeen lii máttááttâsvuáváám, mast keččâđ, magarijd aašijd máttááttiđ monge luokkast. Ađai magarijd aašijd 1-luoka maŋa kolgâččij mättiđ, magarijd nube luoka maŋa jna. Peivitipšosoojijn lii kale aarâhšoddâdemvuáváám, mutâ tobbeen lii tuše luvâttâllum puoh ääših, maid kieđâvuššâđ párnáá peivitipšopálgá äigin. Toh iä lah kuittâggin ave mieldi juohhum. Piervâlijn lii tääl ohtsâš ihetoimâvuáváám ađai siämmáá ääših, mutâ jyehi piervâlist lii jieijâslágán vyehi kieđâvuššâđ toid. Tot ohtsâš toimâvuáváám lii kale pyeri, te kenski kolgâččij smiettâđ eenâb tom, magareh ääših kullojeh "vuáđđukielâtááiđun" (2-3-ahasiih) já maht vijđediđ kielâtááiđu (4a->). Amahan te Petra tom tárkuttih. Ferttee kuittâg-uv mušteđ meiddei tom, ete peivitipšoahasiih párnááh láá vala uceh, te sijjân ij pyevti "máttááttiđ" aašijd. Ucemušah iä vala vaje vuájuđ kuldâliđ kuhes saavâid. Mun lam niävdám cd:st, mast liččii kielâmiäštárij luuhâm párnái mainâseh. Talle párnááh kulâččii meiddei eres ulmui kielâ ijge ain tipšoi sárnum kielâ. Heli Aikio Tárkuttim eidu tom, ete ko uccâpárnááh iä vala määti vuájuđ já kuldâliđ, te fertee kevttiđ maaŋgâlágánijd metodijd já adeliđ tiäđu tuárvi uccâ pittán. Muu mielâst kánnáttiččij uápásmuđ eenâb Vaasa ruotâkielâ kielâlávgumpeivitipšosajan. Jiem tieđe, láá-uv sij ráhtám tärkkilub vuávám, muta aainâs-uv metodeh láá šiev. Toid metodijd já materiaalijd tarbâšiččii tuše heivittiđ anarâškielân já toos lasseen lasettiđ anarâkielân kullojeijee aašijd. Ij ain taarbâš utkâđ tuolmâmpyerá uđđâsist Heli Aikio Tot lii muu mielâst kiddâ tast, magarijn aašijn lävdikodde meerrid. Jis lii tárkuttâs kieđâvuššâđ tuše kielâsirdem kyeskee aašijd, te puáhtá leđe. Mutâ párnáitipšopargoost láá motomin meiddei tiegáreh ääših/čuolmah, moh kyeskih pargei pargoost vaijaam já ohtsâšpargo perruigijn. Talle ij ličij pargei ijge perrui tááhust vuovâs, ete lävdikoddeest ličij vanhimij ovdâsteijee. Te ličij vistig pyeri tiettiđ, mii ton lävdikode ulme ličij ađai ličij-uv tast meridemväldi vâi lii-uv tárkuttâs adeliđ ravvuid? Já magareh ääših kullojeh lävdikodán? Piervâlpargo ij lah tuše kielâsirdempargo peic meiddei párnái šoddâdempargo & ohtsâšpargo eres pargeigijn, vanhimijgijn já virgeulmuigijn. Laavah, meridasah já čuolmah láá maaŋgâlágáneh. Tot, maid piervâleh tárbâsiččii, ličij aarahšoddâdemvuáváám miäldásâš materiaal. Toos ličij pyeri vuáđudiđ pargojuávhu. Heli Aikio Takkâ Matti. Mottoom teevstâst lii lamâš aarâhšoddâdem já kostnii lam uáinám meiddei tom arâšoddâdem. Kieldâ nettisijđoin tot lii aarâhšoddâdem. Mutâ kevttip tast ovdâskulij arâšoddâdem Heli Aikio Moonnâm čoovčâ mist lâi škovliittâs, kost lâi eidu Vaasa kielâlávgumtipšosaje pargee muštâlmin sii tooimâst. Munjin meiddei šoodâi mielâ eelliđ Vaasast keččâmin, maht tot keevvâtlávt tuáimá. Já jis tast majemuu kuásástâlmist lii jo masa 15 ihheed, te ličij-uv pyeri tääl eelliđ uđđâsist keččâmin, maht tot toimâ lii ovdânâm já magareh puátuseh láá. Siämmáá määđhist puávtáččij uápásmuđ sehe tipšosajan ete škoovlân. Heli Aikio Addagâs: ađâi Petter... Heli Aikio Hei, lam vissâ ubâ oho pyeccen jiemge tondiet peessâm onnáá puárrásijpuudân Männikkön. Puáttee majebaargâ kuittâg mij keččâlip uđđâsist! Lam lasettam tábáhtusa kalenderân. Hei! Mun lam tääl orniškyetimin Anarâš ehidijd taan kiiđân, já tarbâšiččim tist uáivilijd, ete magareh ohopeeivih láá pyeremusah? Sehe magareh teemah láá mielâkiddiiviih? Meiddei kiäh sátáččih išediđ ehidijd ornimáin? Ennuv lukko Mervin! Ennu lukko vala Teijan! Elvi Sarre saa nähdä jos onnstuu.. Elvi Sarre Anni Sarre kunka hän on..? Matti Valle varmaan tietää sen?? Elvi Sarre Ai jaa..nimi kuulosti niin tutulta. Eljas Niskanen Pyeri ko puáđáh maassad! Eljas Niskanen Na, kalhân mist puátá meid DVD. Ađai uáináh taid vala, jis jieh tääl peesâ. Eljas Niskanen Mušte sahhiittâllâđ meiddei uđđâ jesanijd (muu škovlâskipárijd). Eljas Niskanen Anja, tiäđust-uv lam jo servâm. Koolgâm puáttiđ kuldâliđ itten čuákkimân et magarijn aašijn ulmuuh tobbeen savâsteleh. Eljas Niskanen ELONET - Finlandia-katsaus 112 Dollarieban dahká guovssahasaid ja Heli guovssahasjiena láiggiin ja boaluin Conference 2013 – Minoreurus Brysselist. Bryssel čuákkimist tulkkojui anarâškielân. Vaarâ lâi vuossâmuš kerdi. Beaivvi sagat: Sámedikkis dál Anu Avaskari (Sápmi) Beaivvi sagat: Samiid albmotbeaivvi satta 2013 Beaivvi sagat: Nuorrâ puasuitualleeh teivâtii Juhâmohheest Auli Aikio Onnea Teija-maisterille! Annika Pasanen Čielgânij, takkâ! Annika Pasanen Vuoi, mon hitruu! Ep vaje vyerdiđ, mon ivnášâžžân Matti šadda! Annika Pasanen Vuoi ko anarâškielâst monâččij-uv tuotâvuođâst nuvt pyereest, et stuorrâmus uhkekove ličij muu peerâ! Annika Pasanen Táiđá leđe kuuđâđ ihečuákkim, kuus jiem peesâ, ko lam reeisust. Taggáár kohtalo must. Mut jis taarbâšvetteđ muu, te lam kale puátimin reeisust maasâd-uv. Annika Pasanen Teija lii täsni! Annika Pasanen Paldâlâškielâlâšvuotâ lii munjin viehâ omâs sääni, mut oro lemin uáli jo šiev ja ávhálâš! Maid jotelávt googlejim, te oro lemin kiävtust nomâlâssân ohtsâskode tiekâ siärváduv tääsist, om. ollâopâttuvâi kielâstrategiapapárijn. Heivee vissâ pyereest škoovlâmááilmán še. Jiem vala finnim aaibâs čielgâ kove tast, maht tot kiävttoo oovtâskâs ulmuu tááhust. Annika Pasanen Mun luuhim vuos, et oi ko hitruu, tohonhân mun koolgâm. Talle hoksájim, et lam jieš uárnejeijei juávhust. Vala hitruub, puáttiđ tii-uv! Annika Pasanen Lâibâ jo äigi-uv! Annika Pasanen Hirmâd šiev almostittâs mudoi-uv, kánnet luuhâđ! Annika Pasanen Heli, lam kuhháá smiettâm siämmáá. Vaasa kielâlávgum feeriimijn ličij ennuv ävkki! Annika Pasanen Anne-Marie Kalla Siämmáá tunjin! Anne-Marie Kalla Ennuv lukko, Teija!!! Anna Morottaja WAU! Te takkâ! Taan vástádâsâst kale čielgâi tot äšši já muáddi eres-uv! (Lijjim kustoo jieččân tavlustuvvâin vájáldittâm joolâst tom pelikukkoduv meerhâ já tot sehhij meiddei váhá.) Anna Morottaja Spässep Merja! Anna Morottaja Kaisa Musta lâi ohtâ Säämi tyeji keđgijyelgi elidijnis. Suu tuojijd halijdiččim čuággiđ kirje várás tain ulmuin kiäh mušteh vala kii lii sijjân tuoijum. Kaisaast lâi muččâdumos sovskaamuv kuássin!!! Anna Morottaja Ai Matti Morottaja ko lah čeppi kuvviđ aašijd. Tuot-uv ivnekuvvim lii tegu sänisierâ teikâ tihtâ. Anna Morottaja Anja Kaarret veikkâ jyehi oho. Anja Kaarret vaajâm, jies jiem lah vaibâm. Anja Kaarret tot koolgai leđe tijmo äigi n. 1.50 peht álgá kove Tuáivunjaargast, ja tobbeen laa puáres ááhuh já áijiheh. Anja Kaarret pákku. Anja Kaarret pyehtivettee lasettiđ albumin kuuviijd, kiäs toh laa. Anja Kaarret must Anja Kaarret lávlum ehidijd kannad piejâđ veikkâ kyehti, kiiđđân já čohčân. Toin ulmuuh lijkkojeh. Anja Kaarret likes this. Anja Kaarret lii tiävs-uv, mut aalgas omas huurran. teknisaš vahe. Anja Kaarret keeijâ já kuldal. Anja Kaarret itten juuhlin lase anarâš saavain. Anja Kaarret http:///radio/1849410 Anja Kaarret addagas Pia, mut jos tuu ollagin lohtud, te jiem valagin mušte ain jieččâm noomâ. Anja Kaarret Viijmag-uv, peivi täst moonai-uv, et luhosdui taat kuvij sirdem. Talle liččii val muáddi video ja tiávs-uv maainâs. Tot kuittag kulloo onne anarâš saavain, tuáivu mield. Anja Kaarret VOI IIIIJJJJJ,,,,Jiem peesâ. Anja Kaarret Most tun Matti ton tieđááh? Vuáitám-uv mun? Anja Kaarret Lii-us areenast vaigad kavnâđ mainasijd? Anja Kaarret Kyllähän se Anni on paljon kertonut myös inarinsaameksi. Kannâd kultâliđ anarâš vuärkkä ohjelm, tobbeen sáttá kulluđ, mut ij vall taan kiiđâ. Anja Kaarret Kuäs velgivettee? Anja Kaarret Kultâl tuorâsduv anarâš saavaid. Jiem tieđe lii-uv pevdikirje tárhisdum. Saavatuáálen juátká Marja Liisa, čällen váljejui Miina Seurujärvi, väri saavatuállee Anna Morottaja, ruttatuállee Eljas Niskanen, já táválâš jeessân Pia Nikula, sist val várijessaneh, toit jiem tääl mušte. Kiinii lii ráhdimin uđđâst tást, mii kulloo já uáinoo yle sápmi siijđoin. Kuldal, keejâ, sámiradio. Anja Kaarret Jou-uv Iiris puáđááh lopaláyd maassâd? Anja Kaarret Hirmad ennuv LUKKO! Anja Kaarret Eljas, mahtpa tun jieš? Jou-uv lah jeessân? Anarâškielâ servi ocá haldâttaspargee. Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo Sajosist parlamentsali Soljust 23.2. tme 13-16. Puáđi savâstâllâđ tâi tuše kuldâliđ, mii seervist tábáhtuvá! Servi fáálá käähvi já kähvileeibi. Anaras saavah: Njähipivdo Anaras saavah: Anarâ?kielâst filma ja kirje Anaras saavah: Anaraskalender 2013 kuovamaanu 2 Anaras saavah (Sápmi): Iä puohah siámmáá mielâst Aleksi Syrjä Ajankohtaista Saamelaisalueen koulutuskeskuksessa Aanaarsämmilâš! Äälgi iratteijen! iijâ. http://yle.fi/sapmi/oddasat/2013/03/yle_sapmin_radio-ohjelmisto_uudistuu_maaliskuussa_3451137.html Tuođâlávt lii kale aaibâs siämmáá kii tun lah, ijba tast mihheen. Hitruu ko lah tääbbin! Tehtävään kuuluu suunnitella kielikeskuksen strategioita ja organisaatiota sekä saattaa keskuksen toiminta pysyväksi. Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus (saamelaiskäräjistä annettu asetus 1727/1995) ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. Tehtävän menetyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto, kokemus vaativista hallinnollisista tehtävistä, johtamisesta ja pohjoismaisesta yhteistyöstä, hyv...See More Saamelaiskäräjät julistaa haettavaksi projektipäällikön määräaikaisen tehtävän, joka alkaa 2.4.2013 ja päättyy 30.6.2014. Projektipäällikkö johtaa yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanketta, Sámi Giellagáldua, sekä vastaa projektin toteuttamisesta ja koordinoinnista. Pälkki máksoo PTYTES mield (haldâttâspargo pälkkiluokka TOA). Pargo lii uásipeivipargo já toos kuleh kielâpiervâlij vuávámpargoh, ruttâtuálu já toimâttâhpargoh. Om. Mun lam jo uážžum iävtuttâs, ete kolgâččij orniđ elleekove-eehid já tot lii hirmâd pyeri juurdâ. Mutâ tääl te mielân poođij koččâmâš, ete kii tun Eero lah, ko návt kieŋŋâlávt máátáh ravviđ. Ađai "Kii Eeroid tun ubâ lahkin?" Mut jis lii miinii eres konsonantti genitiivhäämist, te tot lii komitatiivhäämist ain kukke já vuossmuš staavvâl vookaal uánihâš: vaacâ : vaccáin, luuhâ : luhháin, loostâ : lostáin, čuurmâ : čurmáin. More information: Lii pyeri, jis kp-lävdikode jesânist láá párnááh piervâlist. Ij sun lah iästulâš, mut taggaar ulmust lii peicâ mohtâ já čonâšume áášán. Puáhtá verdidiđ veikâ kieldâ čuovviittâslävdikoodán. Toho viggeh valjiđ tagarijd jesânijd, kiäin láá párnááh škoovlâst. Kieldâst meiddei om. stiivrâst puáhtá leđe kieldâ virgeolmooš, já váldustiivrâst še. Hárjuttâlmân kulloo pargoin, tärkkilub ääigist já kukkodu...See More Aainâs-uv muu tiäđu mield.