Kiäh mij lep? Sämmiliih láá tutkum hirmâd ennuu. Lež-uv miste innig mihheen tuđhâhánnáá? Kielâ, kulttuur, eellimvyevih, ruummâš häämi, pihtâseh, oskoldâh, luándu, puoh láá tutkum tárkká. Totkeeh tietih maggaar kállutähti sämmilijn lii, maggaar vorrâ, magareh geenih. Kii kuás ain cäävit sämmilij kuuvl já áigu maid maid-uv tutkâđ já vuárjá puoh, ääjit pargoulmuid. Ij lah kukken taggaar juurdâ et sämmilâš perrui kuleh enni, eeči, ákku, äijih, uábih, viiljah já totkee. Mutâ liihân tutkâmušâst motomin eres-uv ävkki ko tot et totkee finnee oppâáárvu. Ovdiih totkeeh huámášii, et ko sämmiliih láá olgohäämis peeleest čielgâsávt eresmuđušiih ko läddliih já eres evroopliih, mutâ sárnuh suomâ hyelkkikielâ, te sij arvâlii et sämmiliih láá kielâs lonottâm motomin já láá sárnuškuáttâm suomâsuhâsâš kielâ, ko láá karttâm aassâđ syemmilij alda. Mottoom adlij noomâ-uv ton vájáldum kielân: protolappi. Tai aigij tutkâmuš lii lavkkim läävhi ovdâskulij taan ääššist. Ko láá viärdádâllâm tiäđuid maid láá finnim eennâm vyeln kavnum aassâmpasâttâsâin, kielâtutkâmušâst já geenitutkâmušâst, te láá puáttâm ton uáivilân, et láá liijká-uv siämmáá aalmug maajeeldpuátteeh. Sämmiliih iä lah mihheen omâs arktâlâš almugijd. Sämmilij já läddlij ohtâsâš algâaalmug ij lekken kosten Volga-juuvâ kuávlust kulgâm teehin tááláá Suomân, mut lii tääbbin aassâm veikkâ mon kalle tuhháát ihheed, vaarâ lii uáli tovle puáttâm teehin tađe mield ko jieŋâääigi áigásâš nannaamjieŋâ suudâi já patârij tavas. Tot olmoošuási, mast šoddii táálááh läddliih, aalgij muttuđ suulân 4000 ihheed tassaaš tondet ko tot šoodâi leđe aigij mield nuuvt ennuu ohtâvuođâst indoevrooplijguin, ko láá aassâm aldeláá merâridoi. Tááláá Suomân poođij määdi kuávlust ovdemustáá meiddei eennâm- já šiiveettuálu. Návt čielgâškuát meiddei tot-uv, mondet läddliih láá tääl nuuvt ennuu ereslágáneh olgohäämi peeleest ko sämmiliih. Arvâluvvoo, et kulmâ niäljádâs läddlij geenijn láá ožžum indoevrooplijn. Sämmiliih láá eenâb siäiludâm tovláá algâaalmug geeniäärbi já tovláá ulmuu häämi já tiäđust-uv meiddei eellimvyevi. Tágárij tiäđui čuovâst puáhtá ettâđ, et sämmiliih láá pissoom aigij čoođâ suulân siämmáálágánin, mut peic läddlijd puáhtá nabdeđ veikkâ evrooplum sämmilâžžân. Matti Morottaja (Anarâš, vyesimáánu 1993) Säämi suuvah Tovle ko pärnivuođâ äigin kuldâlim puáris ulmui saavâid, te muušton lii pááccâm tot maht ulmuuh läävejii kuorâttâllâđ, kii kiäs lii hyelkki já maht. Talle ulmuuh muštii kuittâg jieijâs suuvâ pyereest maŋgâ suhâpuolvâ maŋaskulij já meiddei vijđáht eres-uv suuvâid. Meiddei huolhij nomâttusah lijjii uáppáh jyehi ulmui: vyene, vuoppâ, vivvâ, manje, lággu, neepi, kuáski, muáđá, siäsá, eehi, čeeci jna. lijjii smietâhánnáá čielgâ säänih. Tááláš nuorâ ferttee ettâđ: eeni viljâ, ko ij tuubdâ sääni iänui. Ege táálááh ulmuuh, kuittâg nuorâb kerdi, tieđe nuuvt pyereest jieijâs suuvâ, muuštiš-uv juáháš ubâ äijihijdis já áhuidis noomâidgin. Anarâš-lostâ lii jo oovtâ numerist almostittám suhâlisto Mattus-suuvâst. Meiddei Säämiradio aanaarkielâ vuolgâttusâin láá lamaš suhâčielgiittusah. Ličij pyeri, jis ulmuuh álgáččii eenâb perustiđ suhâaašijn, väldiđ čielgâs kuittâg jieijâs suuvâst, čäälliđ pajas puoh noomâid já šoddâmaaigijd-uv, tađe mield ko mušteh já tietih. Mii loostâ čällest lii jo viehâ šiev hárjánume táin suhâčielgim aašijn, sust puáhtá ravvuid koijâdiđ. Taan Anarâš-loostâ numerist ij lekken mihheen eres ko oovtâ suuvâ čielgiittâs. Tom lii hitruu kejâdiđ já tutkâđ. Oro tego tovlááh ääigih iällááččii já ubâ tallaaš historjá. Tuáivup, et taat listo movtáskit ulmuid tággáár kulttuurpaargon. Matti Morottaja (Anarâš, elomáánu 1993) Kielâlaahâ Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist jo nelji ive. Ličij vissâ äigi kuorâttâllâđ, mii aavhijd tast lii lamaš sämmiláid, aainâs-uv anarâššáid. Ko kulá noomâ ”Säämi kielâlaahâ”, te mielân puátá juurdâ, et tot tuurvâst kielâ siäilum já ovdánem. Mut ijhân taat kale olmâ kielâlaahâ lah, tast tuše meriduvvoo sämikielâ kevttimist virgesoojijn ađai virgeomâháin. Ton olmâ nommâ lii-uv ”Laahâ sämikielâ kevttimist virgeomâháin”, jis ton noomâ njuolgist jurgâl sämikielân. Ton mield olmooš puáhtá ašijdis toimâttiđ sämikielân. Annoo tuše tulkkâ ain ko vuálgá Avelân kieldâ tei staatâ virgesajan. Laahâ ij uáináh kenigit virgeulmuid mättiđ ige oppâđ sämikielâ. Kalga leđe uáli korrâ olmooš, kote mana Avveel kieldâtáálun ašijdis toimâttiđ sämikielân, ko tiätá et tobbeen virgeulmuuh iä määti sämikielâ. Jurdám, et ubâ neelji ive ääigist ij lah vissâ ohtâgin anarâš halidâm palvâlusâid anarâškielân, ležeh-uv ereskinkielâliih tađe eenâb vaattâm. Jis te veikâ poolis orostit tuu maađij alne vyejedijnâd, tust lii ain máhđulâšvuotâ vaattâđ tuulhâ. Poolis uštus álgá soitâččiđ jyehi sajan, et kost finniiččij tuulhâ. Ko te viijmâg finnee tuulhâ vyelgiđ iäđálii išediđ, te tast mana viehâ ennuv äigi, tijme teikkâ muáddi. Tast tuulhâ vyerdidijn tuoi polisáin, kiäh leppee jo ovddiist uáppáh, sáárnudvettee tyeid täid suomâkielân. Na ko te tulkkâ puátá motomin, já ääših láá čielgejum, tust lii moonnâm nuuvt ennuv äigi, et lah áigáá jo maŋanum ton ääšist, mađe várás lijjih joođoost. Návt pyereest mana talle jis polisist ij lah huáppu. Jis sun ij oostâ tuulhâ puáttim vyerdiđ, te sun tuálvu tuu Avelân puutkán vyerdiđ tassaaš ko tulkkâ puátá. Tággáár laavâst lii iänáážin tuše symboollâš ävkki: tot ete lii sämikielâ pirrâ laahâ. Konkreetlâš ävkki lii kale tot, et motomeh staatâ, kieldâ já servikode virgeulmuuh láá álgâm jotteeđ sämikielâ kuursâid. Aanaar kieldâ kale ij lah ornim ulmuidis palhijn kurssááid. Muu tiäđust lii virgeolmooš, kote lii monâttâm tiennâs kuuđâ ohhoost sämikielâ kurssâjotteem keežild. Kielâlaahâ maainâš tuše sääni ”sämikielâ”. Tot meerhâš táválávt siämmáá ko pajekielâ. Anarâš- teikkâ nuorttâkielâ ij lah ubâ nomâttumgin. Toi kevttim kielâlaavâ ooleest lii ain ulmui pyeritáátu tyehin. Meiddei ferttee ain ruuđâid luuhâđ já smiettâđ, maid mii-uv máksá. Jis virgesaje tuálá tuše oovtâ sämikielâ, veikâba pajekielâ, te kielâlaavâ ulme lii olášittum. Liijká Aanaar kieldâ lii viggâm toollâđ puoh sämikielâid uáinusist. Nommâkoolbah já almottâsah láá iänáážin lamaš táássâš jyehi sämikielân. Siämmáánáál staatâ virgetáálust Avelist láá nommâkoolbah neelji kielân. Uáiniđ lâš ko tääl Säämitigge álgá olášittiđ kulttuurjiešmeridemlaavâ, maggaar saje kávnoo puoh sämikielááid. Matti Morottaja (Anarâš, cuáŋuimáánu 1996) Anarâškiel kirjálâšvuotâ Čallum kirjálâšvuotâ lii sämmilijn uáli uccáá. Tom táárbu láá tiävdâm njálmálâš mainâseh. Sämmiliih láá-uv lamaš ain čeepih mainâstiđ, kuittâg ovdil tááláá radio- já TV-ääigi. Čallum kiirjijd láá masa puoh ráhtâm iärâseh ko sämmiliih jiejah. Eskin tai ivij láá sämmiliih jiejah-uv toppim peenâ. Aalgâst almostuvvii iänááš vuoiŋâlâš kirjeh. Paapah ko lijjii puáttâm ton uáivilân, et Immeel sääni juksá ulmuid pyerebeht ko tot puáhtoo aalmug jieijâs kielân. Čaabâkirjálâšvuotân vist šoodâi ävkkin kielâtotkei pargo, ij tiäđustkin sämmilâš lohhei várás, mut totkei jieijâs tárbui várás. Mut sii pargo lii kuittâg šoddâm tienuuvt stuorrâ ävkkin, et moonnâm čyetilovo rääjist čoggum mainâseh láá šoddâm ráájun. Rievtis čaabâkirjálâšvuotâ lii kuittâg algâttum uáli maŋŋeed, eskin tai ivij láá almostum muáddi kirje. Ton lasseen láá vala lostâčalluuh, moh láá aigij mield čallum Sápmelaš- já Anarâš-lostáid. Ko aanaarkielâ šoodâi škoovlâ kiellân, te annojii meiddei škovlâkirjeh. Toh láá-uv kuuloold puáttâm mottoom verd, mut aaibâs liijkás uccááhân toh láá vala. Tárbu ličij čuuvtij stuárrâb. Taa lii listo aanaarkielâlâš kiirjijn. Täst iä lah lostâčalluuh fáárust: 1. Vuoiŋâlâš kirjeh - Vuossâmuš anarâškiel kirje lâi aabis, mon lii Aanaar kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg ráhtâm. Ton nommâ lii ”Anar sämi kiela aapis kirje” já tast lii fáárust meiddei Doktor Martti Lutherus ”Ucca katkismus”. Ton lokkesiijđost lohá val et "Pränttäjum Oulust ihä 1859 Chr. Ev. Barck." - Ive 1902 almostui ”Katkismus”, mon lii jurgâlâm Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen, já 1906 Ráámmat Historja, mon lii čáállâm F.W. Sundwall já sämikielân jurgâlâm Lauri Itkonen. - ”Oađáh-uv tun?” Čáállâm J.C. Ryle. Lauri Itkos jurgâlem 11-sijđosâš kirjááš. Almostui 1937. - ”Piättár vuossamuš kirje”. Suomâkielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Alm. 1976. - ”Evankelium Johannes mield”. Alm. 1980. Jurgâlâm Viljo Porkola. Tom lii jienâkasettáid ive 1991 luuhâm Ilmari Mattus. - ”Kirhokeällu”. Aanaar servikode kirjááš. Alm. 1974. - ”Sun ana mist huola”. Vesa Junttila, jurgâlâm Marja-Liisa Mujo. Alm. 1991. - ”Ucca salmakirjááž”. Alm. 1975. - Kirho kuávdâšruttârááju olgosadelem 160-sijđosâš ”Salmâkierje” almostui 1993. Anarâškielâlii salmâkomitean kullojii ruávásteh Antero Niva já Viljo Porkola, sehe nuuvtettum maallikkojesânin Ella Sarre já Elsa Väisänen. Ko Väisänen kuođij komiteapargo, te sajan väljejui Ilmari Mattus. Kirje tuálá sistees kirholijd toimâttâskaavaid já pyeccee lunne eellim. - ”Evaŋgelium Matteus mield” almostui 1995. Ton adelij olgos Suomâ Pipliaservi já ton lii jurgâlâm FM Marja Liisa Olthuis. - ”Sámi Juovllat”-loostâst láá lamaš meiddei anarâškiel čalluuh. 2. Kielâkirjeh - Ave peeleest puoh kiirjijn puárâsumos lii Elias Lönnrot čäällim kirje teikkâ artikkâl Enare-Lappischen Dialekt, mii lii almostum 1854, mut tot lii jiešalnees čaallum saksa kielân, veikâ tast lii meiddei viehâ ennuu sämikielâ-uv, nomâlávt sujâttemoppâ, ceelhâčuágáldâh já sänilisto. Tot oro lemin meiddei tuše uási monnii stuárrâb kirjeest kojo tot álgá sijđoost 133. - Phonetik und lautlehre des Inarilappischen. Čáállâm Frans Äimä. Jienâoppâ, saksakielâlâš. Alm. 1918. - Aanaarkielâ škovlâsänilisto. Almostum 1982, rähteeh rähteeh Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. - Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje. Almostum. 1983, rähteeh Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. - Säämi-suomâ sänikirje. Almostum 1993, rähteeh Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. - Neeljiuásâg Inarilappisches Wörterbuch lii vijđes sänikirje, mon lii čáállâm Erkki Itkonen jieijâs čäällimvuovvijn. Kirjeest láá uuccâmsäänih anarâškielân já čielgiittâsah saksakielân. Tast láá kulmâ sänikirjeuási já niäljádin uási mast láá sujâttemovdâmeerhah já säniregistereh orjâlâš- já saksakielân. Almostum 1986-1991. 3. Čaabâkirjálâšvuotâ - ”Inarinlappalaista kansantietoutta”. Mainâseh maid A.V. Koskimies lii čuággâm ive 1886. Almostui kirjen 1918 fooneetlâš pustavijguin, já nube kerd 1978 Erkki Itkos čäällimvuovvijn. - ”Skabmatolak”-nommâsâš kirjálâšvuođâ antologiast, mii almostui ive 1974, lâi aanaarkielâlâš uási, moos lijjii valdum ovdil almostum čalluuh. - ”Nieidâ kote šoodâi kollekoalsin”. Toim. Samuli Aikio. Puáris maainâs, mon lii orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Alm. 1982. - ”Halstemjeegi noaidi”. Čáállâm Rauna Paadar-Leivo. Alm. 1990. - ”Uáináh-uv”. Runokirje, čáállâm Aune Vesa. Meiddei orjâlâškielân. Alm. 1992. - ”Inarinsaamelaisia kielennäytteitä. Aanaarkiela čájttuzeh”. Ráhtâm Erkki Itkonen, toimâttâm Lea Laitinen. Kirjeest láá ive 1952 čoggum mainâseh, moh láá jurgâlum meiddei suomâkielân. Erkki Itkos čäällimvuovvijn. Taat lii Eerki majemuš kirje. - ”Sápmelaš”-loostâst láá lamaš ain tyellittälli anarâškiel čalluuh, kidâ ton rääjist ko tot almostuuškuođij ive 1932. Višâlumos čällee tast lii lamaš Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja). - ”Anarâš”-loostâst, mii lii almostum ive 1988 rääjist, láá lámáš muštâlusah, mainâseh já novelleh. - ”Sigá maainâs”. Tekstâ- já jienâkirje, mast láá kyehti kasseet. Toimâttâm Matti Morottaja. Mainâseh láá väljejum kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta. Luuhâm Matti Morottaja. Alm. 1992. Tekstâkirje almostui 1995. - ”Vuossâmuš škovlâčohčâ”. Jienâkirje, mast láá kyehti kasseet, čáállâm já luuhâm Ilmari Mattus. Alm. 1992. - Kirsti Palto čäällim já Matti Morottaja jurgâlem párnáikirje ”Tivgâ” almostui 1994. Tot lâi Anarâškielâ seervi vuossâmuš olgosadaldâh. - Aune Kuuva čäällim kirje ”Tuálu faŋgâ” almostui 1994. Kirje kuástidij Girjegiisá Oy Ucjuuvâst já tast láá Martti Rikkosii väldim neelji-iivnâg koveh. - Taan ohhoost (roovvâdmáánu aalgâst 1996) almostuvá Ilmari Mattus čäällim 204-sijđosâš romaani ”Čovčjäävrist Kaamâsân – Syysjärveltä Kaamaseen”. Tot lii čaallum sehe anarâškielân, et suomâkielân. - Puáttee máánu loopâst (skammâmáánu 1996) almostuvá Anarâškielâ seervi olgosadelem já Iisakki Mattus čáállâm 106-sijđosâš kirje ”Eellimpäälgis” 4. Škovlâkirjeh - ”Aabis 2. Kiđđa-aabis”. Heiviitmáin orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. Alm. 1990. - ”Ánná já Jovna”. Luuhâmkirjááš. Čáállâm Matti Morottaja. Alm. 1985. - Ánná já Jovna poccui kuvlân”. Luuhâmkirjááš. Čáállâm Matti Morottaja. Alm. 1987. - ”Ánná já Jovna kyelipiivdost”. Luuhâmkirjááš. Čáállâm Veikko Aikio. Alm. 1986. - ”Čoavdi eenikiela 1, celkkuuh”. Anneli Pikkanen. Čäällimhárjuttâsah. Orjâlâškielân heiviittâm Seija Guttorm. Jurgâlâm Kaarina Mattus. Alm. 1984. - ”Čoavdi eenikiela 2, celkkuuh”. Anneli Pikkanen. Čäällimhárjuttâsah. Orjâlâškielân heiviittâm Seija Guttorm, jurgâlâm Kaarina Mattus. Alm. 1985. - ”Kaicca”. Luuhâmkirjááš. Ellen Marit Guttorm. Orjâlâškielâst jurgâlâm Kaarina Mattus. Alm. 1983. - ”Kulma skipáraš”. Kovelaavlâkirje. Kerttu Vuolab, jurgâlâm Matti Morottaja. Alm. 1989. - ”Luuhamkirje 1, luuhâmkirje”. Johan Jernsletten-Sverre Hatle, jurgalam Kaarina Mattus. Alm. 1987. - ”Luuhamkirje 1, pargokirje”. Pargopitáh. Orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus. Alm. 1988. - ”Maa eälu kuvlan”. Inger Seierstad. Luuhâmkirjááš. Orjâlâškielâst jurgâlâm Veijo Paltto. Alm. 1983. - ”Máárjá”. Marit Guttorm. Luuhâmkirjááš. Orjâlâškielâst jurgâlâm Kaarina Mattus. Alm. 1983. - ”Máátáh-uv?” Sonja Guttorm. LUKO-pittáspellâ. Orjâlâškielâst jurgâlâm Kaarina Mattus. - ”Piiččus”. Čáállâm Aune Vesa. Laavlâkirje mast láá lavluuh meiddei orjâlâškielân. Alm. 1987. - ”Pirasoppa 1-2, pargokirje”. Kyehti Aanaar kundá pirâsoopâ pargokirje. Suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Alm. 1987. - ”Puolašpeivi”. Dagny Skals. Luuhâmkirjááš. Orjâlâškielâst jurgâlâm. Alm. 1983. - ”Viiđas”. Ellen Marit Guttorm. Luuhâmkirje, orjâlâškielâst jurgâlâm Kaarina Mattus. Alm. 1985. - ”Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 1-4”. Orjâlâškielâst jurgâlâm oosijd 1-3 Iisak Mattus, uási 4 Matti Morottaja. Alm. 4. uási 1981, 1-3 uásih 1988. Taat kirjelisto lii kale viehâ kukke, mut tast šadda váhá puástu kove toin, ko iänááš táin láá aaibâs asettemeh. Ivnekoveh láá tuše käävci kirjeest já rievtis kirje häämigin ij lah aldagin puohâin, mut toh láá tagareh máŋguseh ađai vihkoh. Liijká tot puoh láá tiäđust-uv anoliih. Matti Morottaja (Anarâš, vyesimáánu 1993) Anarâškielâ servi r.o. 10 ihheed Anarâškielâ servi r.o. vuáđudemčuákkim tollui Hotelli Ivalo auditoriost 04.12. 1986 tme 18.00. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii Matti Morottaja, Veikko Aikio já Ilmari Mattus. Siämmáá čuákkimist tuhhiittuvvojii seervi njuolgâdusah, moin tergâdumos lii toi 4:d cekki: ”Seervi ulmen lii ovdediđ anarâškielâ lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiätujyehimáin”. Siämmâst väljejui siärván ton vuossâmuš stivrâ já toos väljejuvvojii: Matti Morottaja (sahâjođetteijee), Iisak Mattus, Antero Sarre, Veikko Aikio já Anja Saijets, sehe Ilmari Mattus čällen já Ella Sarre värisahâjođetteijen. Skammâmáánu 30. peeivi 1996 tollui Njellim Servitáálust Anarâškielâ seervi r.o. 10 ive juhle, moos lijjii ulmuuh čokkânâm viđâlov paaihijn, olgomustáá puáttâm uásiväldee lâi Japanist. Liägus juhle aalgij Ilmari Mattus lávlum sehe Aune Kuuva rähtim lavluin "Lodážâm", mon maŋa seervi sahâjođetteijee Matti Morottaja ceelhij uásiväldeid pyereestpuátimân juuhlán. Puoh juhle muusikpittáid lâi Nellimšaddosâš Aune Kuuva ráhtâm, áámmâtlâš čuojâttâsâst västidij oululâš káámmârmusikkár Petri Rautio. Heli Aikio lávlum "Viälppâsâš"-lavluu maŋa professor Pekka Sammallahti toolâi juhlesaavâ, mast sun uánihávt moonâi čoođâ anarâšâi já anarâškielâ táássâš tubdum historjá ain Rooma já Konstantinopoli koskâsâš puáris rääjist onnáá piäiván. Professor Sammallahti juhlesaahâ ubânâssân lii taan loostâst maŋeláhháá. Ilmari Mattus lávlum "Madâräijih luodah" maŋa keigejui nellimlâš Elsa Vallen tuhháát määrki tubdâstuspalhâšume suu áánsuin anarâškielâ pyerrin. Tubdâstâspalhâšume lâi vuossâmuš já tast lâi ihečuákkim miärádâs. Heli Aikion lávlum "Käskimčuáimáš" já "Naverlaavlâ" -lavlui maŋa Säämitige sahâjođetteijee Pekka Aikio puovtij tiervâttâs Säämitiggeest, mon maŋa Säämirääđi ovdâsteijee Sergei K. P. Fofanoff toolâi uánihis tiervâttâssänivuáru nuorttâlâškielân. Täst ferttee mainâšiđ, et Sámi Siida ovdâsteijee Veikko Holmberg toolâi seervis tiervâttâssänivuáru anarâškielân. Aanaar kundá ovdâstáin kulttuurčällee Anita Kumpulainen já škovlâtooimâhovdâ Katriina Morottaja, kiäh puovttijn kundá kulttuur- já čuovviittâstooimâ tiervâttâs siärván. Ilmari Mattus lávlum "Sáárá-Máárjá" lavluu maŋa adelui olgos anarâškielâ historjá nubbe muštâlusromaani "Eellimpäälgis", mon lii čáállâm Iisakki Mattus. Tast láá hitruus tábáhtusah, sehe mainâseh ereslágán ulmuin. Iänááš kirje kuittâg maainâst čällee já suu perruu tábáhtusâin 1940-lovvoost. Tot lii kuvviittâs anarâš perruu elimist tallaa ääigist já enâmustáá mielân päcceeh láá kuvviittâsah perruu evakkon vyelgimist, asâmist omâs pirrâsist Ylivieskast já viijmâg pááikân maccâmist, sehe suu čeesi Matti-Uula Paadar korrâ suátivaŋgâiveh Siperiast. Ovdláhháá olgosadelum Ilmari Mattus kirje ”Čovčjäävrist Kaamâsân” já tääl olgosadelum kirje ”Eellimpäälgis” čonâsává mottoom náálá oohtân. Vistig juo kuohtuuh mainâstává Čovčjäävrist, teikkâ toin aldasijn tábáhtum aašijn, já nube tááhust lii áigálâšvuotâ: tast, moos Iisi kirje nohá, juátká Ilmar kirje ovdâskulij. Taan maŋa láávlui juhleviehâ oovtâst 16-verstâsii ”Anarâšpäälgis”-lavluu mii meiddei lâi Aune Kuuva rähtim. Loopâst juhleviehân kuásuttui vala ärbivuáválâš piärgumääli, sehe vuoššum ođđâmeh. Ilmari Mattus (Anarâš, njuhčâmáánu 1997) Anarâšâi uáivitäävtih macâttum Syeinimáánu 16:d peeivi 1995 lijjii Aanaar puárâsub hävdieennâmsuolluužân čokkânâm suulân pelnub čyeđe olmožid tilálâšvuotân, mii lâi mieláidpäccee. Suijâ, manen páiháliih ulmuuh, turisteh já Suomâ tergâdumoseh mediah toho čokkânii, lâi tot, et Helsig Yliopisto Anatomialágádâs macâttij uáivitaavtijd maasâd hävdidim várás, moh lijjii koivum tien siämmáá suollâgáást vuođâlovvoin 1870 já 1943. Ulmuuh lijjii hävdidum suollui 1600- lovo loopâpeln já 1700-lovvoost. Uáivitäävtihhân njuolgisteeđân suáláduvvojii taan suollust já Tuomo Itkonen čielgee-uv kirjestis “Pippinä ja pappina“ siijđoin 330 - 334, maht “Suomen Tiedeakatemia“ lâi uuccâm Suomâ máttááttâsministeriöst love anarâšâi tavtij kuáivumân tieđâlâš tárbui várás toin suujáin, et saksaliih liččii maka juo kuáivum hävdieennâmsuolluin taavtijd já tuálvum taid olgenâmáid. Návthân saatij kale keevvâm-uv, veikkâ Itkosii tiäđui mield Anarist iä lam kiähhân kuullâm taggaar ääšist maiden. Máttááttâsministeriö kansliahovdâ Y. Loimaranta lâi kuittâg vaarâ muáđâšvuođâ tiet pivdám Aanaar kirkkohiärá Tuomo Itkosii ovtâskâs love havdij lekkâmân nuuvt, et lope lišij maka nuuvt tegu Aanaar servikoddeest adelum. Tot lâi tievst “ložžâ ovdlijne“, nuuvtko Itkonen jieš maainâst já Stuorrâ Esiväldi tievst mieđettij love havdij lekkâmân. Itkonen ooinij ääši nuuvt, et suu lope lišij aaibâs tušše tanen, ko havdij lekkâm maŋa luodah pásáččii kuittâg čäittiđ havdij hepâditmist, sehe rievviimist já Ollâ Esivääldist, kote lâi kukken Säämist, lišij ennuv älkkeb kyeddiđ ovdâsvástádâs havdij rievviimist, ko Itkosiist tääbbin Anarist. Sunhân aasâi sämmilij kooskâst. Ko aalgij nievttiđ nuuvt, et häävdih kuittâg-uv lehâstuuččii, te Itkosiist aalgij meid tubduđ nuuvt, et áinoogin tähtipittá ij kolgâččii adeluđ meddâl, ovdilgo lišij maggaargin táhádâs Sämikiel aabis ruttâdmist, aabis mávsáččij 20 000 märkkid. Y. Loimaranta já máttááttâsminister Mantere kuittâg vaarâ suorgânáin, et hävdikuáivum puáđáččij máhđulávt sämmilij já eres-uv ulmui tiätun, já nuuvt suoi mieđettáin Itkosiij Sämikiel aabisân meriruuđâ já aabis almostui. Keessiv 1934 poođij Anarân professor Lassila hovdim juávkku, moos kullojii lekittâstiäđu kandidaattâ Esko Näätänen, tuávtir Roschier, pajeuáppee Iisko Lassila já tuávtir Paavo Ravila, sehe vala motomeh iärâseh- uv. Sii kavnii 70 sämmilii taavtijd, moh tuálvojii pävirsehâi siste Helsig Yliopisto Anatomia lágádâsân, kost toh lijjii ildei alne pajeláhháá 60 ihheed. Tääl toh láá macâttum siämmáá suollui, kost toh rievvejuvvojii-uv. Taat ovdilmainâšum juávkku árvuštâlâi sämmilii já nomâlâsân anarâš kállutäävti árvun maailm markkânijn 10 000 märkkin já ubâ ulmuu taavtij árvun 70 000 märkkin. Jos taah täävtih láá vuobdum váhágin olgenâmáid, te lii kale viehâ ucce investim tiet 20 000 märkkid, maid sij karttii mäksiđ Tuomo Itkosii Sämikiel aabisist. Muu mielâst oro, et veikkâ sij iä liččiigin kuástidâm tiem ovdilmainâšum aabis, te häävdih liččii liijká lehâstum já rievvejum. Vuoiŋâstus tiei tovlái anarâšâi eennâmlâš pasâttâsah tääl ráávhust tobbeen, kuus toh kullojeh-uv. Ilmari Mattus (Anarâš, porgemáánu 1995) Päärtih Taankiärdáá anarâškuávlun Pärtihân oro lemin kevâmin siämmáá náálá, ko eres- uv anarâškuávlooid taan ááigân. Vala muádlov ihheed tassaaš eenâbloho mestâba puohâin anarâškuávluin lâi anarâšâin alnees, mutâ tääl läddliih láá álgâm väldidiđ puohâid anarâškuávluid nuuvt vuáimálávt, et anarâšah jiejah láá karttâm adeliđ sijjân eellimtile eenâb ko vaarâ ubâ ánsášiččiigin. Jos nuorttiipeln Aanaar lii Njellim válduanarâškuávlu, te siämmáá náálá lii Päärtih viestârpele Aanaar válduanarâškuávlu. Puáhtá ettâđ-uv nuuvt, et láá kulmâ anarâškuávlu Aanaarjäävri pirrâsijn já toh láá Aanaar, Njellim já Päärtih. Tievst kuássin vaarâ ij puáđi maccâđ tot siämmâš, eeđâm luholâš tilálâšvuotâ, mii lâi vala muádlov ihheed tassaaš, mutâ pyehtip ucánjihhii kuittâg vuástálistiđ läddlâškulttuur levânem. Mij kolgâččijm pastalmittiđ jieččân kulttuur jyehináál, teikkâ jis mihheen eres ij äävti, te finniđ kuittâg táin läddlijn olsân littoliijd nuuvt, et sij ovdediččii anarâškielâ, veikkâ sij jiejah iä ton määtigin. Mun jiem vala tieđe, maht tot ličij máhđulâš, mutâ oskom, et toos-uv vala motomin kávnoo konstâ. Mij ep kolgâččii nistettiđ tilálâšvuođâ tagarin, ko tot lii tääl nuuvtettum ”Lappalaiskultturi ja perinneyhdistys”-ovdâulmui já sämmilij kooskâst. Sáttá kale leđe nuuvt-uv, et suámis anarâškuávlu läddlâš lii servâm tien ovdilmainâšum siärván, mutâ puohâid pelisämmilâšläddlijd ep lah vala nistettâm tien stuimesiärvân. Uáivildâm tom, et puohah pelisämmilâšläddliih iä lah kuittâggin vala sämmilijd vuástálistmin, epke koolgâ nistettiđgin aašijdân tagarin. Jurdám, et mij finnip sii torjuu, jis peri olmânáál toimâp. Mutâ tääl jieš ton anarâškuávlun. Must ij lah tärkkilis tiätu, mon ennuv ulmuuh ležeh lámáš ovdlist Pärtihist, mutâ jurdám, et sij láá lámáš suulân siämmááverd, ko láá onnáá peeivist-uv. Kenski váháš ucceeb. Päärtih lii tááláá ääigist 70 ulmuu sijdâ, moin anarâšah láá suulân 40 %:d. Pärtihân keevâi nuuvt te-uv eres-uv tuárispele sijdáid. Tobbeen lâi škovlâ, mii lâi rahtum tallân sođij maŋa, mutâ ko uáppeeh nuhhii, te tot lopâttij toimâidis 1980-lovo aalgâpeln já uáppeeh sirdojii Kaamâs škoovlân, mii lâi talle vala elimin. Tobbeen lâi meiddei postâ, mutâ ko aalgij tot Postâ-Piäká saneeram, te postâtoimâ lopâttui 1980-lovo loopâpeln. Na miinii liijká poođij sajan, ko tah jyehi siijdân-uv tergâdis tooimah lopâttuvvojii. Čivtjuhnjáálmán rahtui šalde 1990-lovo aalgâst já luoddâ rahtui Njihenjargkiäčán siämmáá ääigi. Päärtih peesâi meiddei väldikodálijd tiätujyehimlágádâssáid 1980-lovo loopâst, teikkâ 1990-lovo aalgâst, nubenáál eeđân väldikodáliijd uđđâsááid, ko Kakolast kárgám faaŋgah kuhes kárgámmääđhi puuddâst puáđistii kočohánnáá kyessin Pärtihân já viettii toin aldasijn vissâ aldasááid oho peeivijd. Kolliistâlmist ij vaarâ liččii kihheen puáttâm tiettiđ maiden, mutâ ko skipárušah rijdáskii koskânis já kodestii juávhu kuálmâd, sehe leggistii suu vala luoddâpiällás, te mottoom lyemeturisti kaavnâi suu ruummâš já kolliistâllâm-uv poođij talle tiättun. Jiem mušte puohâi sáŋgárij noomâid, mutâ taat kuálmád, kote kuddui, lâi ušom Aaro Tenhunen-nommâsâš läddlâš. Sun lâi álgâm kuoimij mielâst liijkás čuuvtij árvuttuššâđ já finnij ráŋgáštâs. Päärtih lii viehâ virkkuus sijdâ ton peeleest, et tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân kyehti nuuvtettum valastâllâmseervi, tâi pyerebeht-uv eeđân miäcástem- já kuálástemseervi: nomâlâsân Tave-Aanaar miäcástem- já kuálástemservi, veikkâ kale nommâ táiđá liijká leđe suomâkielâlâš Pohjois- Inarin metsästys- ja kalastusseura já nubbe lii Čivtjuv valastâllâmkuálásteijeeh. Ton-uv nommâ tuođâlávt lii Siuttajoen urheilukalastajat, mutâ manenba tieid noomâid ij puávtáččii ettâđ anarâškielân-uv ton suujâst, et amahân anarâšah láá toi-uv servij jesânin. Lii vala Maa- ja kotitalousseura, sehe kirho vuálásâš Diakoniapiirâs, kote uárnee kuárrumseervijd, ađai ompeluseuraid já kirkkomaađhijd markkânân. Meiddei Porsliin- já máálámpiirâs, suomâkielân Porsliini- ja maalauspiiri tuáimá Pärtihist já aalgât taan čoovčâ kuálmád toimâivvees. Meiddei sijdâtoimâkodde tuáimá Pärtihist já ton čiččâm jiegâ stiivrâst láá kulmâ anarâšjeessân. Avžuuttâm kale táid anarâšjesânijd pyehtiđ eenâb anarâšvuoiŋâ oovdân seervi tooimâin já miärádâsâin-uv. Válduáigápuáđuh Päärtih ulmuin láá puásuituálu já kuálástem, sehe vala motomeh tááláá-áigáliih ámátteh. Meiddei tuuristjotálâhhân láá motomeh ulmuuh oskom já Pärtihist lii-uv kuálmád ive juo toimâmin Kiškánâm lääni, ađai Revennyt rysä -nommâsâš baari, mii tuáimá pirrâ ivij, sehe vala kulmâ kesiääigi kioski, mast vuábdojeh táváliih kioskitävireh turistááid. Veikkâ Päärtih lii-uv viehâ čuuvtij lädilum, 60 %:d läddliih, te oskom, et tááláá sijdâtoimâkode anarâšjesâneh finnejeh vala ennuv ááigán. Toos mun luátám já toos mun asâttâm meiddei tuoivuu, et sij pisánitteh Päärtih lädilum, veikkâ eres soojijn tot jotkânišij-uv. Tuáivum tievst tom, et eres-uv anarâškuávluin orostičij tot lädilum, mutâ mielâstân halidiččim, et aainâs- uv Päärtih já Njellim siäiluččáin čielgâsávt anarâškuávlun. Jiem osko, et lam ohtuu tuoivuinân. Ilmari Mattus (Sámi Rádio) Ráávhujävri? Ijjäävri kuávlust láá Myeisjävri, Myeisnjargâ já Myeisluohtâ. Aanaar já Avveel kooskâst lii Myössäjärvi, moos Lusme Ailâ tieđij noomâ Myessáájävri, já sun iätá tom nuuvt et ye-diftoŋgâ lii uánihâš (sänikirje čäällimvyevi mield Myes¡sáájävri). Iäččám-rokke vist eeđâi et Vuássáájävri, mut tom noomâ mun sattim kuullâđ puástud-uv. Ko verdid m- já v-jienâid, te toh šaddeh eđâdijn njäälmist melgâdáid siämmáánáál, poksâmijn. Ij taarbâš ennuvgin puástud kuullâđ teikkâ ettâđ, ko v-jienâ siähán m-jienân, kuittâg jis sárnost lii piijpo njäälmist. Teikkâ saatij et jo iäččâm lâi tom puástud kuullâm. Maht lâš? Jis Myessáájävri lii ton jäävri rievtis nommâ, te puáhtá arvâliđ, et noomâ algâ lii sääni myesi uccevuođâ häämi muásáš já tast genetijvâ lii muássáá. Vuárdáččij kale et nommâ ličij häämist Muássáájävri. Myesihân meerhâš ráávhu. Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch -sänikirjeest láá säänih myesi = ráávhu; muásá, miäsá = ráávhust; muássáá = rávhálâš; myessid = rávhálâš; myesittim = rávhuttem. Jis noomâ algâ puátá säänist myesi, te puáhtá iärvádâllâđ, et ”Myössäjärvi” lii lamaš ovdâmerkkân Aanaar já Avveel kooskâ väzzeeid vuovâs vuoiŋâstemsaje togo pelimuddoost, te láá kástâm tom ”Vuoiŋâstemjävrin”, Muássáájävrin. Teikkâ ko taat jävri lii ollâ varij kooskâst, te togo piegâsyejeest lii muássáá orroođ, já toin lii šoddâm taggaar nommâ. Kiibahân tom vissâ tieđiš? Tom kuittâg jiem osko eissigin et tot ličij puáttâm orjâlâškielâ säänist miessi = vyesi, toin ko orjâlâšah láá aassâm tääbbin kuávlust eskin uániháá, já tieggáár jäävrist kale fertttee leđe čuuvtij puárásub nommâ. Já jis läddlâš kulá sääni miessi, te kal sun tom máttá ettâđ-uv. Ij lah mihheen suujâid mondet tast šodâččij ”myössä”. Nabai Myeis-algâsiih noomah? Láá-uv toh myesi-sáánán hyelhih? Ko puáris čyeijee s-jienâst lappuuškuát čyeijilvuotâ, te ton ovddiipel itá sárnudijn i. Čyeijee s sajan šadda i + čuojâhánnáá s-jienâ. Tom lii vissâ njáálmán älkkeb ettâđ, nuuvt mana ucceeb jienâdemenergia. Motomijn tááláin-uv sárnoin kulloo vala čielgâsávt: ”čaisijn” = čassijn. Taan maali mield Myeisnjargâ ličij maka šoddâm Myesinjargâ-häämist. Mutâ talle Ijjäävri kuávlu kielâst kolgâččij leđe teikkâ lamaš tovle säänist myesi čyeijee s-jienâ. Tom jiem tieđe lii-uv nuuvt lamaš. Talle Myeisnjargâ merhâšičij ”Ráávhunjargâ” teikâ ”Vuoiŋâstemnjargâ”. Tom jiem liijkágin áppád čielgiđ ađai tuođâštiđ, et lii-uv saanijn myeisi já myesi siämmáš algâhäämi. Tom uážžu kiinii eres smiettâđ. Matti Morottaja (Anarâš, njuhčâmáánu 1997) Njellim Njellim sijdâ lii Aanaarjäävr nuorttiipele riddoost, kuus lii Avelist mätki 43 kilomeetterid. Puáris Jieŋâmeerâ luoddâ, mii moonâi Piäcámân, lâi kevâttâsâst maailmsođij kooskâst, mutâ onnáá peeivist vájuldem nohá väldikudij rááján Virdáánjaargân. Jotkâsuáđi nuuhâm maŋa 1945 peesâi vala muádi ive ääigi puáris rääji räi, mii lâi suulân 25 kilomeetterid tááláá rääjist tavenuortâs, mutâ Sovjetlitto aalgij väättiđ suátikorvausmáksun nuuvtettum Niskekuoškâ – Njuámmilkuoškâ koskâsii uási Páčveejeest olsis já nuuvtpa 4:d peeivi kuovâmáánust, ađai helmimáánust 1947 čallui Sovjetlito já Suomâ kooskâst sopâmuš, et Suomâ vuábdá tien ovdilmainâšum eenâuási ryešiliijd 700 miljovn määrki haadan. Tien käävpi ij lijjii kuássin kolgâđ porgâđ, veikkâ tot tohhui-uv ton suujâst, et ryešilâš lâi makaš finniimist suátikorvausâid saksaliijn, mutâ maidba Suomâ tien tiileest toos lâi vaijeeđ. Tiet lâi kävppi, mii čuosâi maaŋgâ áášán Aanaarjäävr kuávlust. Ko ryešilâš finnij Páčveje paajaauási mestâba ollásávt olsis, te tothân aalgij tallân rähtiđ voimalaitosrakânusâid tohon tievâ já Aanaarjäävrist poođij tast maŋa Suomâ stuárráámus tulvâdemääldis. Ton suujâst kuolij já nomâlâsân ráávdu kođo ij innig luhostum já Aanaarjäävri eres-uv kyelinäälih algii kiäppániđ. Mainâšistim taan ääšist nomâlâsân ton suujâst, et Njellim lii puoh čielgâsumos anarâškuávlu já tot lii lámáš čoođâ aigij čonnâsâm kyelipiivdon kiddâ, liihân tot melgâdávt Páčveje uáivušist. Njellim sijdâ lii mučis já suáijáás Njellimvuonâ poođâst já tot lii onnáá peeivist kuulmâkulttuur sijdâ, mast láá ässeeh 260 paaihijn. Tobbeen ääsih anarâšah, nuortlâšah já syemmiliih, jiemge lah vises, kotemuu kulttuur ovdâsteijeeh ležeh enâmustáá. Jurdáččim liijká, et sij láá vala anarâšah, veikkâ läddliih tohon láá-uv majemui aigij lasanâm čuuvtij. Ulmui ámátteh-uv láá tai aigij rievdâm čuuvtij lädiáámmâttij kuávlun, mutâ Njellimist liijká kyelipivdo já puásuitipšom täiđiv leđe ain-uv toh válduáigápuáđuh. Uáivildam tom, et njellimliih iä velttidhánnáá taarbâš eelliđ käävpist uástimin vorâs kyele kuittâggin jo keessiv, já täälvi ääigi vuod maŋgâsist lii vuoššâmpiärgun poccuu piärgu. Tobbeen lii-uv viehâ kukke eelliđ käävpist, aldemuš puvdâ ko kávnoo Avelist. Kulâstellim kale moonnâm ive pelni, et tohon kolgâččij lehâstuđ kävppi forgâbalij já meiddei taggaar äššialmaipostâ, mutâ kuábâškin ij vala onnáá peeivist tooimâ. Siijdâst lii kale baari, mii meiddei tuáimá siämmâst koskâpuddâsâš postân já vaarâhân postâ lii táiđâm ulmui luusâ. Pase Kuulmâohtâvuotân já Trifon Piäccâmlâžžân pasottum ortodoksilâš kirkko kávnoo Njellimjáávrân mannee maađij máddáápeln. Tot lii hiirsâin rahtum smävissiähá mučis kirhooš, mon ovdâkovveen lii lámáš Piäccám Pajeluostar kirkkoviste. Tobbeen tuállojeh meid evaŋgelis-luteriliih immeelpalvâlusah-uv já kirkko lii keesi ääigi máđhálij várás áávus koskâpeeivist ovdâskulij. Koskâpeeivist ovdâskulij já kesiääigi lii meid Njellim ärbivyevi já museoviste-uv áávus já tot lii škoovlâ asuntola ohtâvuođâst. Tobbeen láá jyehilágáneh anokäävnih, moh tovláá ääigist láá lámáš kevâttâsâst. Taan museoviistán piäsá kale tälviv-uv, jos koijâd asuntolast love. Tobbeen vuálgá talle kiinii uápistiđ. Njellim spesiaalpalvâlussáid kulloo meiddei tejâviste, mon tuállee lii Ritva Kytölä. Taat tejâviste lii Njellim seervijtáálust, mii lii siämmáá luodâ máddáápeln, ko ortodoksilâš kirkko- uv. Seervij táálu oppeet omâsteh Njellim ereslágáneh seervih já tobbeen tuállojeh taansui já tuálui lasseen meiddei čuákkimeh já ereslágán juhleh. Ovdâmerkkân Anarâškielâ seervi ihečuákkim lii tollum tobbeen, sehe seervi 10 ive juhle še moonnâm ive loopâkeččin. Njellimist lii ohtâ matkustajakoti, ađai taggaar táálu, mii vuábdá uáđđimsoojijd, tast kávnojeh-uv uáđđimsajeh kuulmâlov verd. Já jos oro nuuvt, et tohgin iä vala ole, te päikkiuáđđimsajeh še láá kavnâmist. Peri váháš koijâdâl ulmuin, te toh-uv kávnojeh. Čaarmâjäävrist, ovdláhháá Njellim lii ”Tsarmijärven” lomakoti, kuus šiettih ulmuuh ohtân 28. Tot lii hiäivulâš meiddei tälviasâmân. Olmooš, kote haalijd uástiđ anarâš-, teikkâ nuorttâlâš kietâtuojijd, te Njellim sijdâ lii ton tááhust olmâ saje. Tobbeen kávnojeh kietâtyejišnikkáreh, moi tyejeh láá hurgám čáittusijn miätá Suomâ já mestâba pirrâ maailm. Njellimist láá meiddei tiervâsvuođâpalvâlusah-uv finniimist, tobbeen lii uáináh neuvola, ađai tiervâsvuođâasema. Párnái škovliittâs tápáhtuvá vyelitääsi ooleest já aalmugopâttâs kansalaisopisto kuursâ häämist. Kirjerááju kirjeavdo iälá Njellimist jyehi mánuppaje vuossâmuu já kuálmâd tuorâstuv. Návt paifakkâ juurdâšdijn oroččij lemin nuuvt, et anarâškuávlu Njellim lišij mahtnii tuárispeln eres kuávdáin já meid palvâlusâin-uv. Tiäđust-uv tot lii nuuvt, mutâ meid nube tááhust Njellim lii kuávdâšpäikki-uv, nomâlâsân anarâš kuávdâšpäikki, kost anarâšah láá iällâm eres aalmugij ovdâsteijeigijn čuođijd iivijd oovtâmielâst. Jiem poolâ ton ollágin, et ohtâmielâlâšvuotâ nuvâččij, ij eisigin. Tot kale puátá jotkâšuđ Njellimist. Eenâb poolâm tom, et anarâškielâ status, ađai árvuštem ain-uv luáštá tááláást, nuuvtko mestâ eres-uv soojijn oro lemin porgâmin. Status paijaanmân lii tuše ohtâ konstâ: mii anarâšah jiejah kolgâp älgiđ ain eenâb já eenâb árvuštiđ jieččân kielâ nuuvt, et kevttip tom jyehipiäiváliist elimist. Ij tot skaađii maiden, veikkâ mii juávhust lišij kiinii suomâkielâlâš. Liijká mij pyehtip sárnuđ anarâškielâ já ijhân tot lah eisigin mii suijâ, et tot olmooš, kote meid sáttoo leđe mii juávhust, ij määtigin sämikielâ. Sun máttá suomâkielâ já sun piergee toin. Mii vuod mättip sämikielâ já mii meid piergip toin, kuittâg-uv juo koskânân. Totkin ij skaađii maiden, et ij mátáččii innig nuuvt pyereest anarâškielâ, teikkâ lišij váháš vájáldittám tom. Tuše kielâ kevttimáin máccá vájáldum kielâtáiđu já piso anarâškielâ sárnumtáiđu. Anarâškuávlu Njellim lii taggaar sijdâ, et tobbeen kannat eelliđ joba juo ohtii elimist. Tovláin anarâšâin ko lâi taggaar vyehi, et sij iä jottáám tuušijd tagarijn soojijn, kuus sist ij lam iärán. Nuuvtpa maŋgâsist vaarâ ij lah lámáš äšši Njellimân já sij iä lah iällám tobbeen. Tääl lišij-uv äigi toohâđ iärán Njellimân já reisiđ tohon tuše juo soma tiet já kolliistâllâm tiet. Tot lii uáinusijdis-uv peeleest aaibâs ereslágán aassâmkuávlun, ko ovdâmerkkân viestârpiälááš Aanaar. Ilmari Mattus (Sámi Rádio) Anarâškuávlu Avveel Kesimáánu anarâškuávlun lii väljejum Avveel já tothân lii Aanaar kundá puoh lädilumos aassâmkuávlu já vaarâ tagarin puátá pissoođ-uv. Läddliih kiäh Avelist ääsih, viggeh sämmilâšvuođâ avkkâdiđ toin konstáin, et láá tääl makaš haalijdmin sämmilâžžân. Toh láá te-uv mottoom soortâ ”viiđâd kolonna”, kote viggá pieđgiđ sämmilâšvuođâ siskiipeln. Juáhâš vaarâ äddee, et sij iä lah sämmilâžžân viggâmin sämmilâšvuođâ keežild, mutâ aggân sist oro lemin tot, et kohân sij oovdah já vuoigâdvuođah peri siäiluččii, nuuvtko mottoom ”Jokker” ƒnommâsâš nommâmerkkâ čaalij-uv Inarinmaa-loostân. Oro lemin nuuvt, et sij paleh moonâtmist maidnii tagarijd, mii ubâ ij lekkengin ij kosten, ovdâmerkkân et uđđâ sämmilij kulttuurjiešstivrimlaahâ puávtáččij maidnii oovdâid sämmilááid, moin syemmiliih talle ton tábáhtusâst pásáččii nuuvtá. Návt mun jurdám sii aigâgijd, mutâ tääl jieš ton anarâškuávlun. Avveel nommâ lii lámáš ovdil Kyrö kylá já tot puátá tast, ko 1700-lovo pelimuddoin poođij mottoom Kyrö-nommâsâš läddlâš Iso-Kyröst Kittâl pehti Avelân. Toos laigejui Heikki Kuuva enâmijn viehâlágán pittá já sun lâi-uv talle Avveel vuossâmuš uđâsässee, mast avveelliih tietih tävjittávjá muštottiđ. Jiem tieđe, manen tiet uđâsässei puáttim teehi Sáámân lii lámáš nuuvt erinomâš äšši, čaaitij-uv tot mottoomlágán ruokkâdvuođâ hiärráaalmug ovdâsteijein eres siämmáá aalmugân kulleid, vâi karttii-uv sii moonnii suujâst vyelgiđ patârâsân teehi Sáámân. Huápust kuittâg sun já suu maajeeldpuátteeh purrii Heeihâ olgos enâmijnis já ko tääl kiäččá tááláá tile, te kale sämmilijn láá uceh toh meccipalstah, ko verdid taid veikkâba Avveel uđâsässei enâmááid. Nuuvtettum isojakosthân kale sämmiliih-uv lijjii vaarâ finniđ enâmijd, veikkâ mon ennuv, jos liččii ooviittâm vaattâđ taid. Nube tááhust sij kale vaarâ pollii ton-uv, et jos láá meendu stuorrâ eenâpalstah, te tain kárttá talle mäksiđ meid lijgeviäru-uv. Jurdâččâm, et sämmilijn lâi ovdlist taggaar jurdâččemvyehi, et enâmeh láá sij puohâi ohtâsiih já juáhháást lišij tooid navdâšemvuoigâdvuotâ. Sijjân ij vaarâ puáttâm mielân, et nuuvtettum hiärráaalmug lišij snielâh já hamstraaččij olsis puoh pyeremus enâmijd. Na ko juurdâš eidu Avveel kuávlu, te návthân tot tuođâi lii keevvâm-uv. Avelist lii kuosâmuorâ taverääji já tääbbin láá ovdâmerkkân šiiveet-, eenâ- já meccituálu iähtun puoh párásumoseh enâmeh ubâ Aanaar kundáást já kiäh taid omâsteh? Iä kuittâggin sämmiliih, veikkâ láá-uv algâässeeh tääbbin. Ohtuunis kuosah kale sättih kavnuđ taveláá-uv, mutâ čielgâ kuosâ ordârääji čuoggâs Avelân. Avveel kylá aalgij huápust stuárruđ 1880-lovo loopâpeln, ko Avveeljuuvâst já ton pirrâsijn kavnui kolle. Staatâ tutkâmušjuávkku kaavnâi ton vuođâlovvoost 1868 já pyeremus, ađai hyenemus muddoost kollekuáivooh lijjii aldasááid 500 olmožid. Staatâ aalgij kocceeđ kollekuáivum virgálávt já rähtittij vuođâlovvoost 1870 Avveeljuuvâ taavaapele riidon Čuđejuhnjäälmist lovmat kilomeetterid viestârân staatâ virgetáálu, mii lii ain-uv ciäggusist. Čuđejuuhâ lii suomâkielân Sotajoki. Kollekuáivooh tievst lijjii keesijd tobbeen pargostis, já Avveeljuuvâ nuuvtettum Kultala lâi maaŋgâid keesijd Aanaar kundá stuárráámus aassâmkuávlu, joba stuárrâb Avelist-uv. Kollekuáivooh tarbâšii ennuv lyevditäävvir rännijdis já kostpa toh eres saajeest váldojii ko juhâriddoin. Jo uđâsässeeh lijjii álgâm kastâšiđ já pillediđ päikkinoomâid 1700-lovo rääjist Avveel kuávlust, mutâ ko kollekuáivooh vala pottii, te ubâ Avveeljuuvâ rido päikkinommâhivvâdâh pillâšui alfáárug aainâs-uv Kuttur räi. Iä lah maaŋgâhgin päikkinoomah siäiluttâm algâalgâlii häämis tanen, ko uđđâ luánduriggoduvvâin ávhástelleeh uccáá perustii ovdijn sämmilijn päikkinoomâin já nuuvtpa sij kastâšii puohâid kuoškâid, njeerijd, savonijd, juhârido vaarijd, joba tuoddârijd-uv uđđâsist olsis hiäivulâžžân já sii kastâšâm noomah láá tast maŋa prenttejum kárttáid já joba kirjálâšvuotân- uv. Kollekuáivum kiäppánij ääigild Avveeljuuvâ riddoost, mutâ lii ain tyellittäl virkosmum, ko kiinii lii teivâsâm kavnâđ stuárrâb kollečalme. Jiem aaibâs tärkkilávt tieđe, ennuv ležeh tááláá ääigist kollekuáivooh Avveel máddáápeln, mutâ ennuv kulloo láá, joba maašinkuáivooh-uv láá motomeh. Ležeh-uv liiká čuođij mield, ko ovdlist. Ij lah tuše anarâš päikkinommâkuálus, mii lii killám tai uđđâ ässei puátimist. Siämmáálágán táápuh pottii maijuvnáálán já koddenáálán-uv, ko olmoošmeeri aalgij tääbbin lasaniđ. Majemus maijuv kuddui Pačveejeest 1861 já majemuu kode paajij siämmái aigij Haaipa Piäkká kostnii Avveljuuvâ kierruin. Sun saatij kale leđe sämmilâš, Pokka lâi suu suhânommâ. Ko Ruoššâ luovâttij Piäccâm jiečânâs Suomân 1920, te toho algii tievst luodâ rähtiđ. Talle Avelân algii potâliđ jyehilágáneh kolgoliih miätá Suomâ. Avveel lâi talle vala mottoomlágán etappipäikki, mutâ ko luoddâ Piäcámân valmâštui, te tast šoodâi tievst talle čoođâjotteemsaje. Piäcámist lijjii riggoduvvah nuuvt meerâst ko källest-uv, já tagareh ääših tievst kiäsutteh ulmuid. Puállái kuittâg nubbe maailmsuáti já ton loppâstuuimijn Piäccâm monâttui maasâd ruošân. Ton 24 ive äigin, maid Piäccâm lâi Suomâ haaldust, lijjii farrim tievst ulmuuh tohon miätá Suomâ já tobbeen lijjii jo ovdiist-uv uđâsässeeh. Ko nevtiškuođij lemin nuuvt, et Piäccâm monâttuvvoo, te talle sij karttii vyelgiđ evakkon já kuuspa sij liččii puáttâm muide ko Avelân. Oppeet lasanij läddlâšlohomeeri Avelist, veikkâ pottiihân Piäcámist vissâ kale še nuorttâlâšah-uv. Sii lohomere jiem tieđe, mutâ ko nuorttiipiälááš kietâkierrâg moonâi ruošân, te Suonjelist pottii stuárráámus uási nuorttâlâšâin já sij asâiduvvii Čevetjáávrán. Na iähân kale puohah Piäccâm evakkoh orostâm Avelân, mutâ viehâ stuorrâ uási kale já loopah monnii Avveel taavaapel já máddáápel. Tááláá ääigist ko Avveel lii-uv ubâ Aanaar kundá kuávdâšpäikki, te tot lii meid mottoom náálá mestâba ubâ Tave-Kalotti-uv kuávdâšpäikki já oro, et tot šadda ubâ ääigi. Olmoošmeeri 1994 lâi 4128. Jos maka viärdádâlâččij vala somavuođâ tiet maađhijd Avelist eres päikkikuddiijd, te ovdâmerkkân Muurmanskin, Hammerfeestin já Ruávinjaargân lii puohhááid pajeláhháá 300 km, Suáđikylán já Ucjuuhân kuohtuid 160 km suulâin, Kittâlân já Kirkkonjaargân kuohtuuid 240 km, sehe Iänudâhhân já Čäcsuollui kuohtuuid suulân 400 km:d. Ko taat lii kundá kuávdâšpäikki, te tääbbin kávnojeh tiäđust-uv talle kundá virgetáálu, tiervâsvuođâkuávdâš, pänituáhtáreh, staatâ virgetáálu, lensman já poolis, kirdemkieddi, elleekoveteatter, viärutoimâttâh, meccihaldâttâs, aalmugiäláttâslágádâs teikkâ nuuvtettum KELA, pargovyeimitoimâttâh, puárrâsij viäsu, puárrâsij palvâlemkuávdâš, servikode virgetáálu, evaŋkelisluterilâš já ortodoksilâš kirhoh, postâ meiddei mii ij lah taan ääigi jyehi kylást aaibâs táválâš, Suomâ pele säämikuávlu áinoo kuhesripasâš, apteek, kulmâ eres paaŋki já oppâlágádâsah veikkâ mon ennuv, nuuvt nuorááid, ko puárásááid-uv. Kalehân táid puávtáččij luvâttâllâđ, mutâ oskom, et kuldâleijeid tah pääihih láá juo ovdiist-uv uáppáh. Taat taantovvááš anarâškuávlu lii tuođâi-uv lädilum nuuvt čuuvtij, et anarâškielâ já sämikielâ iänááš-uv kulá viehâ harvii ovdâmerkkân veikkâba kävppijonost. Mij kolgâččijm-uv tuođâi älgiđ smiettâđ, et tiptep-uv mij taan päikkikode alfáárug lädiluđ já jos ep tipte, te maid mij ton sajan puávtáččijm porgâđ. Tágárij aašij háárân tievst, jos kuldâleijein láá jurduuh já iävtuttâsah, puávtáččijd suáittiđ, teikkâ čäälliđ Säämi Radio toimâtteijei Anja Saijetsin já meiddei munjin-uv teehi Avelân. Moi konstâigijn mij puávtáččijm tääbbin Avelist iäláskittiđ anarâškielâ, teikkâ jos ep toos paste, te kuittâg toollâđ ton ovdiistkin tääsist? Ilmari Mattus (Sámi Rádio) Ijjävri Anarâškuávluid puáhtá jyehiđ ruávásávt kyevti uásán: láá kuávluh, moh láá aldeláá maađij já sijdâkuávdái, jeđe láá kuávluh, moh láá olgoláá, ađai tuárispeln. Huápust jurdelmáin puávtáččij nabdestiđ, et nuorttiipiälááš Aanaar lišij eidu taggaar kuávlu já nuuvthân tot kale onnáá peeivist ubâ lii-uv. Tohon ij moonâ maggaargin maađij, ijge tobbeen jođe piäiválávt ohtâgin fiävru, mii jođettičij ulmuid ovdâmerkkân veikkâba Avelân, teikkâ Anarân. Tot lii tääl puoh meccilumos anarâškuávlu, mutâ tovláá ääigist puoh meccilumos anarâškuávlu kunnee lii kullum Ijjáávrán. Tast, ko veikkâba Čurnâvuonân peesâi kesiääigi purjâskárbáin já maŋeláá moottorkárbáin, te Ijjáávrán karttii ulmuuh stuorrâ nođijgijn tabžâdiđ vääzin, teikkâ polgupyeráin vyejen kezis já kiäđgáás pálgá mieldi 25 km määđhi ain vala vuođâlovvoost 1971, ive maŋeláá valmâštui avdoin vyejettettee luoddâ Ijjáávrán já jotteem puáránij. Luoddâ Ijjáávrán ij vaarâ liččii valmâštum vala tallegin, mutâ Meccihaldâttâs lâi álgám 60-lovo aalgâst čuoppâđ Kosseennâm tavenuorttiipiälááid meecijd já ko savotta nuuvâi, te tom luodâ jotkân rahtui tiet ovdilmainâšum kiäinu Ijjáávrán. Kiäh Ijjäävrist láá tovláá ääigist aassâm, ij lah tärkkilávt tiäđuust, mutâ motomijd kale puáhtá nomâttiđ. Tágáreh ulmuuh láá Stuorrâ-Antti, kote lâi suhânomâstis Sarre, Njuámmil-Antti, kote lâi Mujo suhânomâstis, suu kandâ Njuámmil-Vuolli, já Siempáárnáš, kote lâi virgálâš noomâs peeleest Heikki Aikio. Suu kálgu Piirit Piättárnieidâ Rassbacken, kote lâi vuálgus Taažâ peln. Tobbeen lii aassâm meid Áábrâm-Matti já Áábrám Juhánâs, kiän pegâlmâs kálgu lâi Vuoli-Sáárá. Suu pehti láá finnim noomâs Sárá-Vuolli, ađai Riävská-Vuolli, Sáár-Issá já Sárá-Pirgit. Ijjäävrist láá šoddâm meid iänááš Riävská-Vuoli-uv párnáin. Suu káálgu kočodii Káijá-ákkun já sun lâi Siempárnáá já Piirit Rassbacken piämmunieidâ, virgálii noomâs peeleest Priitta Kaisa Morottaja. Káijá-ááhu noomâ pehti láá finnim noomâs oppeet Riävská-Vuoli párnááh nuuvtko Káájá-Juhánâs, Káájá-Heikkâ já Káájá-Vuolli. Tai nomâi pehti juo puáttib-uv onnáá piäiván, tast ko Ijjäävri táálááh ässeeh, veikkâbahân láá-uv kesi- já rijjâäigiässeeh, láá Káájá-Juhánâs párnááh já suu párnáipárnááh. Tááláá ääigist Ijjäävri kiedist láá vaarâ lovmat kämppäd, mutâ nuuvt láá riehtâgisteeđân lámáš kale juo muáddičyet ihheed tassaaš-uv, ässeeh láá tuše lámáš talle ereslágáneh já kámpáh maaŋgâ kerd ucebeh. Saatij leđe, et toh lijjii meid eenâb piäđgui. Talle ässeeh lijjii Taažâ pele paijulmuuh, kiäh pottii Varjâgist já kuáđuttii puásui-iäluidis kidâ Aanaar jäävri räi. Motomeh lijkkuustuvvii Aanaarpele kuáttumenâmááid joba nuuvt-uv čuuvtij, et paccii aassâđ kuhebáid-uv aigiijd. Tággáár olmooš lâi Banne Aaslâk, kote omâstij maŋeláá eennâmtiälhu-uv Čevetjävr riddoost já vuobdij tom maŋeláá nube varjâgâšân Káđá-Pierân, kote varrij Varjâgist Suomân 1910 suulâin. Sun lâi suhânomâstis Siiri. Tallaa ääigi rääjist láá vaarâ šoddâm meiddei Ijjäävri máddáákeeji-uv päikkinoomah, moh láá Varjâgâš-algâsiih. Tiein Ijjäävri máddáákeeji kámppáin, moh talle lijjii varjâgâšâi kiävtust já vaarâ sii rähtim-uv, ij lah innig ohtâgin ciäggusist. Oskottettee lii meid tot, et Ijjäävri máddáákeččin lijjii ovdil ennuv eenâb peesih maid láá tääl ton suujâst, et kämppáciäkkooh čuoppii tiäđust-uv taid aldemuš muorâid kámpáidis várás. Ko Taažâ kiddij rajijdis 1852, te Ijjävr kuáđuttemkámpáh-uv paccii virgettemmeen. Ij lah kuittâggin mainâsteijee tiäđust, maht tooid keevâi maŋeláá, mutâ oskottettee lii, et toh toimii ääigis mottoom soortâ äittin, ađai rááijun já ko te mieskâškuottii, te tast maŋa toh raččojii puáldimmuorrân. Tuše Varjâgâš-algâsiih päikkinoomah paccii muštottiđ vuonârido ránjái asâmist Ijjäävri máddáákeččin. Kyeličääsih láá huánum jyehi saajeest Säämi kuávlust onnáá peeivi já nuuvt lii vaarâ keevvâm Ijjáávrán-uv. Vaarâ tom jäävri stuáruduv keežild já nube tááhust tulvâdhánnáávuođâ keežild-uv Ijjävri lii siäiluttâm kyelinalijdis mere já kuálástitteevuođâs jis ij eidu siämmáážin ko tot ovdii ääigist lii lámáš, te kuittâg-uv ennuv pyerebin, ko ovdâmerkkân veikkâba stuorrâ Aanaar. Tobbeen finnee vuoššâmkyele nuuvt viermijn ko nuottijn-uv, já kuávžur tuáppee tävjittávjá uštui Vaijuv Tyerbeekuoškâ vyelni. Tááláá ääigist Ijjäävrist iä lah innig pirrâihásiih ässeeh, mutâ kesiässeeh já rijjâääigi ässeeh kale ucemustáá siämmáá ennuv, ko láá lámáš tovle-uv. Ovdil soođij Ijjäävrist lijjii kyehti vastâässee táálu já soođij maŋa kesittij Káájá-Vuolli Čivtjuuvâst kámpá, mon sun ceggij 1947 Ijjäävri kiädán. Vuođâlovvoost 1955 rahtui vala Kođoluovtâ táálu já talle aalgij leđe Ijjäävri páihálâš olmoošlohomeeri vaarâ puoh stuárráámus muddoost. Jis jiem čuuvtijgin puástud rekinistám, te miäruštâlâm, et sij lijjii talle aldasááid muáddiloves. Onnáá peeivist Ijjäävrist, nuuvtko eres-uv saajeest kulloo suomâkielâ ucemustáá siämmáá ennuv, ko anarâškielâ-uv já tot ij tiäđustkin eidu puoh koskâi lah ain vuovâs äšši. Tiet lii kuittâg taggaar äšši, moos mij karttâp tuádduđ já lep-uv juo viehâ muudon tuáddum, mutâ liikátte ain puátih mielân toh ovdiih ääigih, kuás tieh-uv ääših lijjii váháš nube náálá. Návt Ijjäävrist, mii lii Aanaarjäävri já Stuorrâjäävri maŋa kuálmádin stuárráámus jävri Tave-Säämist. Ilmari Mattus (Sámi Rádio) Anarâškielâ kuáránem? Lam kuorâttâllâm ohtuunân taggaar rašes ääši, mast anarâšah iä lah táássâš julgâ tuostâm ubâ savâstâllâđgin, nomâlâsân nisoneh. Jurdám et tääl jis kuássin, ličij toos äigi: - manen anarâškielâ lii álgâm tááláá ääigist kuárániđ? - manen anarâškielâ kevtteeh láá nuuvt uccáá? - manen anarâškielâst lii nuuvt uccáá árvu? Taah láá koččâmušah, moi vástádâsâi kavnâm lii uáli vaigâd, mutâ nube tááhust liijká uáli älkkee. Veikkâ jiem njuolgist suujâtkin kiämmân, te liijká kuáđáččim mottoomlágán ovdâsvástádâs anarâš nisonáid: sist lii lámáš já lii ain-uv hirmâd stuorrâ ovdâsvástádâs taan ääšist, veikkâ kielâ mättee anarâš-nisoneh iä lahkin innig meendu ennuv. Nissoonhân lii lámáš kuittâg- uv juo ovdij aigij tot, kote lii lámáš ain pääihist párnáigijn, ko kyeimi lii lámáš puásuimeeccist, riävskápiivdost tâi kyelipiivdost, já sun lii sirdám eenikielâ párnáidis. Tääl tiet ärbivyehi lii mestâba ollásávt potkânâm. Mist juáhháást láá tiätulágáneh jurduuh tien ääšist já veikkâ mij sättip tubdâđ-uv mottoomlágán sujâlâšvuođâ, te kuittâg mij jieččân mielâst tiettip, mii teikkâ moh ääših toos láá sujâliih. Taat-uv uáinu, maid puávtâm täst oovdân, lii tuše ovtâskâs ulmuu uáinu, ijge lah tiäđustkin áinoo já tuođâlâš. Tallân Suomâ jiečânâsvuođâ finnim maŋa (1918) Suomâ staatârääđi (eduskunta) vuáđudij Räjikocceemlágádâs (Rajavartiolaitos). Ovdilmainâšum staatârääđi miärádâs mieldi vuáđuduvvojii räjikocceemasemah Suomâ rajij miätá já toh ceggejuvvojii meid Sáámân-uv. Nomâlâsân Aanaar kuávlust räjikocceemasemah vuáđuduvvojii anarâšâi aassâmkuávlun nuorttiipel Aanaarjäävri. Muádilov ive ääigi räjikocceemasemah lijjii kale meid Piäccâm kuávlust-uv, mutâ iäskán nube maailmsuáđi maŋa toh lasanii Säämist já anarâškuávlust. Asemah ráhtojii, uážžu ettâđ viiđâ ive siste Áádârjuuhân, Räji-Joovsepân, Šapšjáávrán, Virdáánjaargân, Lyevičiälgán, Loppoogjáávrán já Njiävđámân. Jyehi asemast lijjii lovmat nuorâ läddlâš kandâalmajid, kiäh iä peessâm nuuvtkin älkkest vyelgiđ ovdâmerkkân veikkâba jieijâs šoddâmkuávloid, tâi veikkâba Avelângin. Sij ferttejii snuvláđ räjikocceemasemain, ko iä finnim vahtâhoovdâin kuhebijd luámuid já áinoo rääđi lâi älgiđ ääigikolloon raseldiđ páihálij anarâšnieidâigijn já veikkâ sij iä nuuvt hirmâd pyereest máttâmgin vala suomâkielâ talle, te "rähistuvvii" lädikandáid já maaŋgah naijii huápu-huáppoin siigijn taađeest, ko kiergânii já tuhhiittettii. Anarâškaandah iä kiergânâm kocceeđ ovdâidis, ko sij karttii jotteeđ puásuimeeccist já kost kost-uv já nuuvt sij nistettii pyeremus naaijâmahasijd nieidâid läddliijd. Iä sij kale liččii mudoigin piergiittâllâm sijjân já iäge piergiittâllâmgin. Oskom, et nuorâ lädikaandah, kiäh irguustellii anarâšnieidâid, lijjii paijeel kuđâlov já huámášittee lii, et sij vaikuttii puoh miäccáámus kuávluin-uv, kuus ovdâmerkkân viestârpeln Aanaar ässee kandâalmai uáli harvii lappui. Taah nuorâ läddliih lijjii siämmáá ennuv, jis jo iä ližžii lámáš eenâb-uv, ko toin kuávluin ässee kandâalmaah. Taah lädikaandah lijjii iänááš vuálgám Sáámán tuše ive teikkâ muádi mookán já ko sij maccii meddâl, te anarâšnieidah tiäđust-uv värrejii almaidis maajeed Maadâ-Suomân, pajaskessii páárnâščurruu suomâkielân, nuuvtko kállás eenikielâ tom vaađij, jeđe ko te maŋeláá poođij rijdo já iäránem, te maccii maasâd Sáámân kuátupááikán, kost máhđulâš peerâ já hyelhih-uv lijjii suu ávussolâi vyerdimin. Ääših návt keevâdlávt lijjii kale mudoi oornigist, eereeb kielâ. Kost tot lâi? Na kielâhân lâi tiäđust- uv pááccâm tom Maadâ-Suomâ máátkán, ijge sun innig máttâm teikkâ "sivistys" tiet vuálánâm sárnuđ anarâškielâ. Sun lâi kuáđđâm eenikielâs tom pyereeb kulttuur tiet, mon maŋŋaal sun lâi vuálgám. Meid suu vaanhimeh, hyelkih já usteveh, veikkâ mattii-uv sämikielâ, suomâstii suin tanen, ko lijjii vuáhádum toos jo talle, ko nieidâ kálláinis já párnáinis lâi iällám Säämist kolliistâlmin uáppásijdis. Ko nieidâ vuolgij puánjás maŋŋaal Maadâ-Suomân, te tot lâi anarâškielâ peeleest tievst pyereeb rađhâšem, ko et vivvâ ličij pááccâm päikkivivvân. Ko nuuvt-uv motomin kuittâg vaarâ keevâi, te tot lâi kielâ peeleest katastroof. Jis táássâš lâš peerâ sarnum sämikielâ pääihist, te lädiviivâ puáttim maŋa päikkikielâ viehâ vissásávt rievdâi suomâkielân já lopâ- loopâst keevâi vala nuuvt, et veikkâ vivvâ ij liččii lámáškin ton tovváá tuuveest, te peerâ kuittâg-uv koskânis suomâstij. Návt ohtâ áinoo suomâkielâlâš vivvâ puovtij rievdâdiđ joba ubâ siijdâ kielâ suomâkiellân. Anarâš ko lii nuuvt vyeligâš já čuuvtij nubij uáinuid kunnijâttee, et molsoost tallân kielâ tagarin, et tot áinoo-uv läddlâš, kote toin aldasijn lâi, addiiččij suu sárnum, perustijbâ sun tast tâi ij. Ton tiet maaŋgah anarâšah mättih orjâlâš- já nuorttlâškielâ-uv ko láá karttâm ášástâllâđ ránjáidisgijn, mutâ tááláá ääigist mättih ain ucceeb já ucceeb jieš anarâškielâ. Eres äšši ličij lámáš tievst tot, et vivvâ ličij lámáš nuuvt jiärmálâš, et lâi kieldiđ suomâstem suu jieijâs tiet, mutâ jiem lah vala ohtiigin kuullâm, et nuuvt ličij kosten keevvâm. Kale läddliih tollii aaibâs luándulâžžân, et sämmiliih kalgeh sárnuđ suomâkielâ koskânâs-uv talle, ko sij láá aldasijn. Lâihân taggaar-uv máhđulâšvuotâ, et sij kyehtilušeh talle, ko sárnuh sämikielâ. Suáđi já evakkoääigi anarâšnieidah pessii uáiniđ läddlij eellimvyevi aldeláá-uv. Motomeh mielâstuvvii toos nuuvt čuuvtij, já ko vala kavnii vuovâs puánnjáamnâs, te paccii lopâlávt siämmáá evakkomáátkân. Keevâi kale tiäđust-uv nubijkejij še. Motomeh anarâškaandah-uv kavnii rivgoo evakkomääđhi äigin já ko suu kyeimi ij halijdâm vyelgiđ Sáámân, te ij lam eres rääđđin ko pääcciđ evakkovivvân tohon. Lii ervidmist, mii tai perrui päikkikielâ poođij leđe. Mii peri, mut ij kuittâg anarâškielâ. Tallaa ääigi jurdâččemvyevi mield äšši lii mottoom náálá addiimist, veikkâ tot ij lahkin vuoigâdvuođâlávt olmânáál, já olmooš tiäđust-uv viggá piäluštiđ jieijâs, mii oppeet lii olmâ náál. Suáđi maŋa algii anarâšah-uv mottoom náálá čuovviittiđ ađai sivistiđ jieijâs škoovlâi lasanem mieldi, nomâlâsân nisoneh. Vuossâmuš škovlâ kansaškovlâi lasseen Säämikuávlust lâi Talousškovlâ, mii tooimâi Avelist Kukkala Ryyne šiljoost. Avveel ässeeh lijjii eidu peessâm sämmilâšvuođâ nuáđist luovâsin já lijjii pyereest lädilum, teikkâ lädiluumin, veikkâ maŋgâsijn lijjii-uv sämmiliih ruottâseh. Tien tááhust Avveel lâi puoh hyenemus päikkikodde sämmilâšvuođâ juurdâšdijn. Avveel Talousškoovlân kuittâg usâdettii meid anarâšnieidah, kiäh halidii máttáđ lädipurâmâšâid mälistiđ, mii tiäđustkin ij lam juurdân hyeni. Siämmâst sij tobbeen kuittâg oinii ereslágán eellimvyevi já algii finniđ tagarijd negatiivilijd sämmilâštobdoid: sämmilâš ij lah mihheen, tuše läddlâš lii tohálâš. Siämmáá- áigásávt sij vájáldittii, ađai halidii vájáldittiđ ruottâsijdis já jurdâččii, et jis sij nääjih läddlijgijn, te sämmilâš ruotâsvuotâ-uv siämmâst putásmuvá já loopâst vala láppoo. Sij lijjii kale karttâm kansaškoovlâst pilkkedmij já eres-uv olgooštmij keežild hepâniđ ruottâsijdis já ko pyereeb eellim läddlij kuáttá lâi máhđulâš, te toos sij tarvanii. "Sämmilâš ko ij lam mihheen, tot lii nuuvt tuolvâs-uv". Tuše läddlâš puovtij adeliđ taggaar luho já eellim, maid ovdâmerkkân "Elokuva- aitta", "Apu" teikkâ "Seura" -loostah mainuu. Mon maŋgii kuullimgin anarâšnieidâid etâmin, ko sij koskânis savâstellii almain: – Sämmiliist mun kuittâg jiem huolâ! Mon stuorrâ tuotâvuotâ tien celkkui liigin čiähádâttâm? Ko juurdâš táid tááláid náituspaarâid (ij nuorâpaarâid tanen, ko anarâškielâ mättee nuorâpaarah iä eidu taan ääigi lah, tuáivu mield puátteevuođâst), te "putesjávvupaarah" láá tuše oovtâ kieđâ suormâin rekinistim náálá já uáivildâm täst kielâ sárnoo anarâšâid. Manen lii návt??? Nissoon jurdâččemvyehi lii iärvádâs já iärvádâssân tot vaarâ munjin páácá- uv. Taan ohtâvuođâst ferttiim liijká rämidiđ taid lädinieidâid, kiäh láá naaijâm anarâšâigijn já sämmilijgijn iänááš; maaŋgâs sist láá máttááttâllâm sämikielâ já meid anarâškielâ-uv, já vaarâ taa lii tot nissoon jurdâččemvyevi nuuvtettum "ruopsis läigi", mii munjin lii iärvádâs. Jis liijká irâttiččim mahtnii vuájuttiđ sii jurdâččemvyevi jieččân káálun, te positiijvâlâš mielâst sij láá empaatliih já mättih šiettâdiđ jieijâs persovn puánjás pusseer siisâ, já mietieelliđ sii tobdoigijn nuuvt hyeneest, ko pyereest-uv. Vaarâ taat tuáimá anarâšnisonij pehti meid nubijkulij-uv; läddlâšpuánnjá jno... Mutâ kuuskis tot empaatlâšvuotâ anarâšnieidâin lii lappum anarâškandâi háárán? Nurdâdim tääl kamuvsyeinivierâ tii kuávlun já tij kale tietivetteđ, kiäh láá vierâ vuástáväldeeh já mađe várás tot lii nurdâdum. Vuoli Ilmar (Anarâš, kesimáánu 1998) Ergisirdem Niijlâs čuoigâi luovtâ rasta. Viehâ savadâh lâi nuuvt tego läävee-uv puolâšin. Kiičâ tuše kullui ko saveheh keččâlii vyeittiđ voccâmuottuu. Oppeet lâi sevŋâd muádi tiijme kiämáduv maŋa. Jis lâi polvâšoŋŋâ, te taan ääigi ivveest ij olmâ peeivičuovâ ubâ šoddâmgin. – Mut ij tom äävti läittiđ, eergijd ferttee sirdeđ, lâi šoŋŋâ maggaar fal, palidij Niijlâs vyeligis jienáin. Sust lâi taggaar tääpi et laavij ohtuunis olssis sárnuđ. Ohtuunis pärnialmai ko lii, vuoigist eeđân puárispärni, te áinoo sárnumskippáár lâi iänááš sun jieš. Niijlâs korŋij enâmân. Aalgij jeggi, mon tyehin morâstist lijjii eergih. Taat koskâ lâi Nijlâsân kale nuuvt uápis, et sun taaiđij tom veikâ mon sevŋâdist. Tääl vala valmâš saaveehlättee, mon mield saveheh jo jiejah-uv kuorâsii, ij tarbâšâm muidego čuoigâstâllâđ. Lijjii neljilovádeh juovlah aldanmin Nijlâsân. Sun ko lâi ubâ eellimavvees aassâm tääbbin Njargâjävr riddoost, te kale enâmeh algii leđe jo čoođâ uáppáh sunjin. – Jiem mun lääiti täälvi, jiem ubâ skaamâgin. Kalhân keesi muččâd lii mutâ uáli huššâhân talle lii já huáppuhân tot lii ain, ko tot lii nuuvt uánihâš. Mutâ tälviv uážžu leđe ráávhust, iä lah toh jyevdilis jotteeh nuuvt ennuu. Piäsá ohtuunis tálustâllâđ. Sättih moonnâđ okkopuudah nuuvt et ij ele ohtâgin muu tuuveest. Postâalmai-uv iälá tuše talle jis lii postâ pyehtimnáál. Mudoi sun läävee njuolgiđ Ordâpuolžâ mield lappâd. Tast lii ain huáppu, tothân lii-uv staatâ virgealmai. Nijlâs paallân koskâldui, ko sun poođij ergij kuuvl. Eergih iä oinum, mut sun tieđij kogo peht toh láá. Kullui muurrân, ko sun poođij vuossâmuu eergi kuuvl. Taat Luostâg aainâs-uv lâi taggaar, et tot muridij, ko kuulâi išedis puátimin, já nuuvt kale eres eergih-uv tohhii. Ergi oinuuškuođij eskin muádi soolâ keččin. – Naa, lii-uvsun iššeed máttâm Luostâg-äijiháá šievnáál sirdeđ? Láá-uv pođoi suávvááh njaskum? Lah-uv čoollâm? Na jieh tiäđustkin návt puolâšin. Jiehke lah kuáivumgin lääbži oolâ. Kalhân tot puáris Luostâg lii čeppi. Tot rottee lääbži ain luovâs, ovdilgo muotâ jarro ton oolâ. Já jis mana muorâ pirrâ, te kal máttá karveđ maasâd-uv. Na, jiehpa lekken vuossâmuu suávŋá kuátumin. Ergi oroi kuldâlmin val išedis mainâsijd. Niijlâs laiđij Luostâg čievârroobdân, čoonâi suáhán, njaaskâi pođoi suávváid, áiđustij unohis muorâkooskâ, amas ergi suurrâđ lääbžis. Tastmaŋa sun rahttâđâi sirdeđ kulmâ eres eergi-uv, Picemuuzzig, Noorhâ já Aailâstuástu. – Kal lii tääl eergijn šiev tile. Láá skipáreh, et ij taarbâš valâdiđ. Ponne lii pyeri, ige lah vala kossâ muotâgin. Niijlâs smietâdij et taat moorâst pištá val muáddi oho, ovdilgo ferttee eergijd laiđiistiđ eressai, veikâ Lávučiälgán. – Taa ličij suohâd, riisinsuohâd, iätá tipšoo korrâ jienáin. – Ij taarbâš huikkeđ, kal mun kuulâm, iätá Niijlâs. Iä jyehi puáris ulmust lah hyenes peeljih. Ege hyenes čalmehkin. Ovdil tij jiejah peljittuuvetteđ ko tist láá ovttuu larmâdmin toh radioh já telkkareh já toh... – Kolgâččij-uv juovlâsaalmâ lávluđ ovdil purrâm vâi eskin maŋeláá? Sabrina, uážuh cokkiittiđ jo kinttâlijd. Na maht tot Niijlâs? Tunhân oroh tääl aaibâs moovtâ, penttâ juovlâmielâst. Tuubdah-uv muu? Kost mij tääl lep? Tääl láá juovlah, juovlâáptu. Tun lah tääl puárásumos, ko Terttu Majanen jaamij jieht. Puáđi kozzâđ suohâd, kiitiätá kaavnah val mandel, talle peesah naaijâđ puáttee ive. – Joo, suohâdhân mun kale koozâm, iätá Niijlâs. – Mut najâmist mun jiem tieđe. Jiem kuittâg tuon Marittist huolâ, kulhijdum tuántást. Lii-uv pággu naaijâđ jis lii mandel suohâdist? Ulmuuh ruáhásii Nijlâs arvâlusâid. Puáráseh já tipšooh čokkânii purâdiđ. Lâi riisinsuvrâmsuohâd, šavečuárbpel, lanttuloová, heđâlmeh já mii-mii-uv. Niijlâs še kozâstâlâi suohâd. Kozâdijn sun kejâstâlâi sahis juovlâpeesi, mii lâi kaskoo salilättee. Peesist puollii sähkökinttâleh já jyehimuđušiih čiiŋah surjuu. Kierrust lâi vala taggaar tegu täsni. – Tuot kale lii pahamus muudon seggi tuot peeci. Eergi läbži ij moonâ ton paijeel, mut tommit lii njyeijil, et jis läbži mana pirrâ te sojá já čavga já... Na tallehân kale ko váhá áiđuččij tuogu peesi já piano kooskâ. – Na, kuus tot Niijlâs tääl purrâmkooskâst? koijâd hovdâ. – Mun tot kale čuopâm tuom piässáá, iätá Niijlâs. – Picemuuzzig sáttá olleeđ-uv toos. Naa, já kolgâččij pieijâđ uđđâ joođhâ Aailâstuástun, nagot te puátkee tom mieskâ oorâ. Matti Morottaja (Anarâš, juovlâmáánu 1993) Aarâkuáti kesipäikkin Áhu-Jovnâ laavij varriistâllâđ tälvipääihist Kossenâmist kesipááikán Sevžjáávrán. Tobbeen sust lâi taggaar aarâkuáti, kost sun laavij keesijd tálustâllâđ já piivdij kyele tommit, maid lâš eidu kesiäigin jo tarbâšâmgin. Iäskán čohčuv piivdij tälvikyele. Taat kyeligin ij tuhhim leđe mii vain vuojâdeijeid, tot koolgâi leđe styeres já pyeidi meid. Na lâihân sust kale jo fastâ kyelijävri-uv, kost taid piivdij já finnij meiddái sälttikyele täälvi várás. Naa, čohčâ ovdánij já láá pivâleh, lii jo tot-uv äigi, ete kalga älgiđ jo eergijd-uv pivdástâllâđ. Nuuvtpahân Jovnâ-uv vuolgij časkattâllâđ taavaapel já vuossâmuu ohtâvuođâ finnij poccuuid Pyeidiskyeljäävri taavaapeln. Togo lâi čuátásâš čuurâ, mutâ tast iä lamaš ko muáddi ergipoccuu. Ko sun tast kijkárušâi, te ooinij Perunämmir jeegist stuárráb iälu, tobbeen láá čorvâgeh-uv iänáážin, moh láá suu uáinusist-uv. Mutâ ko te aalgij siävŋániđ- uv, ij šât jo innig uáinigin, te ferttee orostiđ iijân peeivi vyerdiđ. Nuuvtpahân sun ijjâdui-uv tullâpiällás, ko teeivâi leđe nuuvt pivvâlis šoŋŋâ-uv. Ijjâ kuulâi pyereest já aalgij jo peivi-uv čuovâniđ. Jovnâ meid vuolgij kiijkáruššâđ, ete uáinoo-uv čuurâ kosten já viijmâg huámmášij-uv Perunämmirjeegi taavaakeeji alda poccuid, já čorvâgeh iänáážin. Tohonhân Jovnâ tolliittij já ain kooskâst kijkkiistâl já tobdá, ete suohisčuárvi čuoivâg lii kale sust ton čurrust. Mutâ siämmâst sun uáiná kyehti almaa meiddei já tohhân vyejettává taid poccuid kustoo tavas: – Tääl toh kale ležeh te Kaalduáivi palgâs almaah mii palgâs poccuid iällâm čovváádmin. Jovnâhân vuolgij uávŋildiđ taid, jos te vala juvsâččij taid. Peccikko tuoddâr alne uáiná, ete Mierâšjäävri vuást láá jotemin. Jovnâ arvâl: – Ko mun taan rááján lam taid čuávvum, te čuávum ain-uv, Mierâšváárán toh orosteh kale, ko sevŋâd meid jo luáštádât oolâ. Já nuuvthân toh tolliittii-uv meid já sevŋâd juuvsâi, kuođđii tom siijdâs Mierâšváárán já jiejah monnii táálun iijân. Lâi vala tommit čuovâtääpi, ete ooinij vala tommittáá, ete kost sijdâ lii, ko Jovnâ-uv juuvsâi tom. Sevŋâd čoođâ viigâi kijkkiistâllâđ já tommit iäruttij, ete kyehti čuoivâg sust láá návt paajeeldtobdo mield. Jovnâ moonâi siijdâ taavaapel Muálkkijäävri juhâriidon, piejâi tuulâ já káhvástâlškuođij, sehe niästui meid. Lii taggaar pivvâlis šoŋŋâ, ete pállá kale iijâ leđe. Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. Tast sun viäluttâl tullâpiällást. Puunjâi piegâ- uv máádás já aalgij váháš arvastâllâđ. Mutâ tothân piegâškuođij korrâsubbooht já korrâsubbooht. Talleh Joovnâ mielân poođij, ete sunhân táiđá-uv tääl skelmušiđ, já ko pieggâ-uv lii suu pele aaibâs olmâ kuávlust meiddái. Talle äijih njaavâi penttâ iälu roobdân miäđáápel, já njuškij, häikkilij já toolâi taggaar ruomččâs, ete jieš-uv hirmástui já iälu ko hirmástui-uv. Tot vaaldij juolgijd vuálásis, sehe aaibâs olmâ kuávlun kiällušaamáin kaaidâi, tohon kuus jo koolgâi-uv moonnâđ. Áhu-Jovnâ jieš meid väzzilij maŋŋaal sevŋâd čoođâ já vaazij Perunämmirân. Tast lâi iijâ já iiđeed ko lâš čuovânâm, vuolgij ain kejâdiđ, et uáinojeh-uv poccuuh kosten. Iä lamaš uáinusist, ij ohtâgin kozzâ, kurgâstuvvah láá jyehi pálgá alne, peri máádás láá luodâh. Jovnâ väzzilij ain maaŋeeld, ige juksâm ovdilgo Sevžjäävri máddáá keččin jieijâs kesipääihi uáinusist já kyehti čuoivâgeergihân sun čoonâi-uv alnees. Toos tot äijih kale lâi tuđâvâš. Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. Eli-Saammâl muštâččij já himáttâlâi muádlov ihheed maŋa, ete maht Áhu- Jovnâ livkkâlij siste stuorrâ ergisiijdâ, arvâl vala, ete ij sun lam oskođ, et Jovnâ-uv mátáččij skelmušiđ, mutâ nuuvt lâi keevvâm talle. Juhan Uula Mattus (Anarâš, porgemáánu 1997) Aailâ já Áábrám kuhes škovlâmätki Ko máttááttijjee Heikkâ Kärppä poođij anneeđ škoovlâ Silgâšjáávrán, škovlâ aalgij čohčuv 1924 páárrâs kyelipivdemääigi. Tondet tot poođij kandâinis já motomin ain iätá kandâinis, et: – Ele tun joddeeskipárin, tun kal kiergânah vala škoovlâ jotteeđ, esun nubeh peesih škoovlân moonnâđ. Škovlâpárnááh lijjii 7. Tálopárnááh Matti, Ailâ-Váábu, Ävni, Juhán Sammu já Ánná, lâi Piäká Juhánâs Matti já Juhánâs Piättâr Ailâ já Áábrâm. Toh lein oobbiš. Sunnust lâi-uv kuhes škovlâmätki, ko Čaarmâjäävrist lâi sunnuu aassâmpäikki. Suoi valdijn evvislaavhâ mieldi já kähvipáánu, taaiđij lámáž vuoggâ-uv, moin kyele uágustáin. Mätki lâi vissâ 30 km. Škovlâ piištij 9 peivid já suijâ lâi tot, ko máttááttijjest nuuvâi tubbáák já tallaa ääigist lâi piijpotubbáák tergâd. Ailâ-Váábu ferttij máttááttâllâđ vala suomâkielâ sárnuđ. Noomâs kale maatij čäälliđ, ko reŋgâ Marttin Musta lâi máttááttâm. Talle kale máttááttijjee rammuustâlâi Ailâ-Váábu. Marttin lâi maŋa Koskâ- Mustol omâstijjee. Na nuuvt škovlâ nuuvâi já jieškii-uv kurppolii páikkásis. Máttááttijjee já kandâinis Piäká Juhánâs Matti vuolgijn ovt¡ fáro, Sulgušjävr Matti eelij sättimin mon kuhás lež iällâm. Oobbiš Ailâ já Áábrâm väzziláin meid páikkásis. Tobbeen tiegâs máttááttáin nuorâbijdis Piättâr Piigi já Igá luuhâđ já čäälliđ. Aili Valpuri Valle (Anarâš, njuhčâmáánu 1997) Alghuuvsáš Algâkeesist, ko älgih uccloddááh vizârdiđ, te tot lii tievst keesi merkkâ. Mutâ jos taan loddáá jienâ váilu vizârdeijei juávhust, te ij lah kale vala olmâ keesi puáttâm. Muu mielâst taan loddáá jienâ lii siämmáálágán tuođâlâš keesi merkkâ, ko lii ovdâmerkkân veikkâba spálfái puáttim já lam huámmâšam, et taan jienâ tuođâi-uv käibid peljijdsis, ovdilgo tuhhit olmâ keesi älgim. Taat lâi alghuuvsáš, nubenáál eeđân puájuiloddááš, mii lii aainâs-uv jo Suomâ táválumos uccloddááš, mutâ sáttá tot siämmâš äšši toollâđ tiäivás, meiddei aldemuin ránnjáväldikuudijn-uv, veikkâ tast must ij lah kale tiätu. Alghuuvsáš kulá Suomâ ucemussááid loddáážiijd, tiäddá suulân lovmat rammid já lii 12 senttid kukke. Olgohäämis peeleest ton lii kale viehâ väädis tubdâđ tanen, ko tot lii nuuvt táválii ivnásâš. Seelgupeeli lii ucánjihhii ruánáiivnán čyeccee ränislágán siävuttâs já čuávjivuálááš, aaibâs njunemaddust pottušân, čielgâsávt fiskâdub já njune lii seggi já čuuhâl, nuuvtko eres-uv tivreporree luudijn. Čoovčâpele nuorâ loddááh láá fiskâduboh, ko rávásuboh. Mutâ talle, ko tot rottee reviirilavluu, te ij kal innig pyevti ton moossân sehhiđ. Naa liihân kale ohtâ loddááš, mon jienâ ucánjihhii sulâstittá alghuvsáá jienâ já tot lii suomâkielân eeđân puukiipijä já vaarâ sämikielân tot lišij muorâkuárŋoo, mutâ teehi tot láppoo kale viehâ harvii. Na jos kiđđâtäälvi, teikkâ čielgâsávt ovdil keesi älgim kulá alghuvsáá sulâstittee jienâ meecist, te kal uážžu leđe vises, et tot lii tiet ovdilmainâšum muorâkuárŋoo, mon tuođâliih aassâmsajeh láá Siperiast, mutâ motomin tot te liiká láppoo teehi Sáámân-uv. Alghuuvsáš lii hitruus já virkkuus loddááš, mii ij lah kuhháágin siämmáá uávsáá alne oovtmano, eereeb tievst talle, ko tot tuođâi aalgât reviirilavluu, mutâ ton kooskâst-uv tot ferttee lonottistiđ lávlumuávsi tyellittäl. Lam maŋgii imâštâllâm, et maht puáhtá vyelgiđ nievt uccâ loddáást nuuvt kyeddilis jienâ, mutâ nuuvt vain vuálgá. Kuálhis kesi-ijjân sättih siämmáá-áigásávt kulluđ maaŋgah-uv alghuvsáh lávlumin kištoi jyehi kuávlust já veikkâ tobbeen kullojeh meid eres-uv loddááh valjeest, te kal taan laavlâmiäštár jienâ lii mestâba kyeddilumos. Alghuuvsáš almostuvá Sáámân vyesimáánu koskâmuddoin, tâi aainâs-uv taan kiiđâ almostui já aalgât pessimhomáidis forgâbalij. Niŋálâs ráhtá uuvnâ sulâstittee piervâl enâmân já mannee tohon kesimáánu aalgâpeln 5:st 7:n manneed, moi vuáđuivne lii vielgâdislágán ränis já moin láá ruopsis-ruškis tiälhuh. Läällimäigi pištá aldasááid muáddi oho já piervâlčivgâäigi-uv vala suulân siämmáá kuhháá. Piervâlist kirdelam maŋa-uv toh láá vala maaŋgâid ohhoid vanhimijdâs tipšom vuálážin já aainâs-uv talle kulá távjá ton váruttâs-, teikkâ koččomjienâ rođoi teikkâ miestui siste, ko toh láá puurâdmin. Kuláhân taan jienâ tievst eres-uv tuvij já aaibâs algâkeesist- uv. Maŋeláá loppâkeesist älgih oppeet alghuvsááh lávluđ já mielân tievst puátá tállân, et áiguh-uv toh rähtiđ máhđulávt vala uđđâ čivgâpiäsáduv. Alghuvsáást lii kuittâg nuuvt kukke tot pessimäigi, et tot ij kiergân innig siämmáá keesi äigin nube čivgâtuáki pajas keessiđ já sajan páácá-uv máhđulâšvuotâ, et taankiässááh ores čiivgah älgih hárjuttâllâđ puáttee kiiđâ várás jo valmâšin reviirilavluu já máhđulávt irâtteh valdađ nuubijn siämmáá ahasiijn oresčiivgâin meid reviiri-uv olsâs. Na ko álgá tärkkilávt kuldâliđ toi loppâkeesi alghuvsái laavlâveerstâid, te tohhân láá-uv čielgâsávt simppâluboh, teikkâ oovtkiärdánuboh, ko maid láá algâ- já koskâkeesi lávlumeh. Nuottâ mana kale suulân siämmáá náálá, ko puárrâsuboin- uv luudijn, mutâ ubâ ton veerstâst váilu miinii taggaar spesiaalvuotâ. Ná váilu tievst, ko loddááhhân iäskân hárjutteleh lávluđ já iäskân vááijuv ive keejist toh láá siämmáálágáneh laavlâmiäštáreh, ko láá sii oppâmiäštáreh- uv. Alghuvsái čohčâfarrim álgá porgemáánu loopâpeln já lappâd tot lii jo čohčâmáánu loopâ räi monâdijn. Farrimmätki lii kuhheeb, ko luudijn iänááš já tot lii-uv trooppisiist Afriikast. Alghuuvsáš viizârd mijjân Anarâšsaavâi luándujienân ubâ taan kesimáánu ääigi. llmari Mattus (Sámi rádio) Čiehčâ Kyelipivdeelodeh láá Säämist-uv maaŋgah já nabdam, et čiehčâ lii ain-uv kyelipivdeeludij kunâgâs, veikkâ merâkuáskim lii-uv álgâm peggiđ tyellittäl Aanaarjäävri pirrâsijn já sáttába tot leđe tobbeen pessim-uv. Muu mielâst tot ij lah kuittâggin vala anarâškuávlu fastâässee, veikkâ ovdâmerkkân moonnâm kiiđâ lii kulloo oinuustâllâm aainâs-uv juo tyebbin Siskel kuávluin, kost lii tot kiirjâgluosâšoddâdemääldis. Jieš jiem lah luhostum ton vala kuassin uáiniđ tääbbin Aanaar pelni, mutâ jos iärrâseh láá ton uáinâm, te vaarâhân mun-uv peesâm ton motomin uáiniđ. Čiehčâ lii tallân kuáskimij maŋa stuárráámus fällilodde Säämiist, veikkâ ton stuárudâh njunekeejist pottuškiäčân ij lah ennuugin eenâb ko lii piehânjist. Čiehčâ lii 55:st 58 seentin kukke, mutâ ton suájáh láá erinomáš kuheh já keezih, 145 seentist penttâ 170 seentin kubduv. Tiet lii-uv kirdee čievčâ vaarâ puoh pyeremus tobdosmerkkâ: uánihis roppâ, teikkâ pyerebeht eeđân uánihis pottuš já hirmâd kuhes suájáh. Ton lasseen ton kirdemvyehi sulâstittá ennuv kaijuu kirdemvyevi – uáivildam, et ton suájáh láá čielgâsávt suájámuhij pehti mohheeld vuáluskulij, ko vuod eres fálliludijn suájáh láá aaibâs njuolgâdeh, motomijn joba ucánjihhii pajaskulij vinnood, ovdâmerkkân veikkâba kuáskimist. Čievčâ vuolušpeeli, eereeb čevemadduu ruškis stiellâs, lii mestâba českâd. Vuoluupeln keejân láá suájái ovdâuásih- uv kidâ suájámuhij räi siämmáá náálá vielgâdeh já suájákeejih, suájái monnjâuásih já pottuš láá ruškis stielâsijgijn te-uv hervejum. Stielâseh láá lode kirdemvaardân keejân puoh tuáriskulij. Čievčâ suájái paajaašpeeli já selgupeeli eereeb uáivipaajaa já niske, lii ruškâd. Uáivipaajaaš já niske lává pelduvvááid vielgâdeh já čalmeh viskâdeh já pasteleh. Jos čievčâst ličij roopân verdiddijn siämmáá kuhes pottuš ko maid lii piehânjist, te talle tot ličij ennuv-uv kuávŋáb, ko maid liigin. Veikkâ tot lii-uv stuorrâ fällilodde, te ton jienâ lii liiká stuáruduv iähtun viehâ njuorâs, te-uv uccâloddááš te civkáččij. Čievčâ piervâl lii táválávt puáris aaikâ kierrust já tot sáttá leđe kyeličaasijn maaŋgâi-uv kilomeetterij keejist. Ores lii tot, kote kurppo pesitarbâsijd piervâlân já niŋálâs stelliistâl taid tobbeen jieijâs mielâ mield. Piervâl lii siämmáá paarâ kevâttâsâst maaŋgâid iivijd já jyehi kiiđâ tot finnee lasetiädu tanen, ko čiehčâpaarâ styereed ton jyehi ive. Tot sáttá leđe loopâ-loopâst joba meetter kobdosâš já siämmááverd assaa. Táválávt tast kiävá vala nuuvt, et ko puátá korrâsub čohčâstormâ, te liikás kuávŋás peesi kačča enâmân já pieđgân. Čiehčâpaarâst lii talle uđđâ piervâl rähtim oovdâst, jos iävá sattuu kavnâđ valmâš piervâl. Must lâi tovle jurdâgin, et váldáččim čievčâ čiivgâ piämmuhâžžân siämmáá náálá, ko must lijjii vuorâččeh, lädikuávskáh, čuánnjááh já meid piehâin-uv já Piergiväärist ličij lámáš čievčâ piervâl meid. Tot lâi kuittâg nuuvt kuhes aaikâ kierrust já nuuvt styeres, et jiem tuostâm kuárŋuđ nuuvt pajas, et liččim ulâttâm toppiđ čiivgâ kiddâ. Kalehân mun eellim aaibâs piervâl vuoluupeln, mutâ te nuuvâi luándu já kuođđim homá toos. Čievčâ tälviorottâh lii trooppisiist Afriikast já Sáámân puáttim maŋa vuossâmuuh paarah älgih monniđ tiego vyesimáánu pelimudo maŋa. Ruškistiälkkusiih vielgâdissiähá maneh, moh láá kyevtist niälján, almostuveh talle piervâlân já lälimân väldiv uási kuohtuuh vaanhimlodeh, niŋálâs eenâb ko ores. Läällim pištá vittâ oho já oreslodde lii tot, kote skáppoo lállee niŋálâsân meid purâmuš-uv. Ko maneh láá kuorivdum, te piervâlčivgâäigi pištá vala muáddi mánuppaje, ovdilgo čiivgah láá suájái aln pisottelleh. Suhâjuátkimahan čiivgah puátih kuulmâ ive ahasâžžân. Čohčâfarrim álgá juo porgemáánu loopâst já juátkoo ain roovvâdmáánu aalgân. Taankiässááh čiivgah viettih tälviorroomsaajeest aldasááid muáddi ive, ovdilgo mäccih Sáámân keesi viettiđ. Čievčâ pivdemvyehi lii persovnlâš, tuše merâkuáskimist lii siämmáálágán vyehi. Uáivildam tom, et čiehčâ läävee vist kirdeđ já sodâstâllâđ pivdočääsi paajaapeln suulân kuulmâlov meetter aloduvvâst, jeđe ko te huámmâš kyele, te luáštádât váháš vyeliláá já tast maŋa šnaggood mácusuájái vuálus mestâba njuolgist vuálus nuuvt, et kozzâjyelgih teivâseh čáácân já saallâs niiskán ovdemustáá. Maŋgii kiävá nuuvt, et kyeli lii liikás häppil já siäilut jiegâs, mutâ meid nuuvt-uv, et čievčâ koozzâin hiäŋgáá kyeli, ko tot tuáŋgiht kirdel čääsist. Sáttá meid nuuvt-uv keevvâđ, et kyeli lii liikás styeres já amal vissâ čiehčâ ij pyevti kozâidis ložžiđ salâsist luovâs ollágin. Talle kuálásteijee tievst vuáju salâsis fááru čääsi vuálá já hevvân. Jieš jiem lah tággáár kuássin uáinâm, mutâ lam kuullâm mainâsijd. Čiehčâ civkká mijjân syeinimáánu luándujiennân Säämi radiost jyehi tuorâstuv Anarâš-saavâi aalgâst. Ilmari Mattus (Sámi rádio) Vuáksá vuájánin Táát tápáhtui maŋa suáđeest. Tullâjäävri iššeed, Suáhi-Eemel nommâsâš, lâi taammâm vuávsá vuájánin. Nommâ lâi Eetu já tot lâi uáli loje. Eemel kesittâlâi toin muorâid já suoinijd, eelij neelji penâkkullâm keččin käävpist evvisijd uástimin. Ij tot vuájáán meendu koorâs lam moonnâđ. Talle ko pivâldij, vuorâs leŋgij vuájánis já vyeijilij. Kamâspidoh já soovskammuuh jyelgist, čiehâkappeer uáivist já pomppá pajalist. Nuuvtpa oppeet mottoom pivvâlis peeivi Eemel eelij suoinijd viežžâmin, poođij pááikân, vaaldij leeŋgijd meddâl vuájánist já ááigui tuálvuđ naavittân. Talle te vuájáán suutâi já rohhááttij išedis já aalgij nurvođ naavit seeini vuást. Siämmáá iđedâspeeivi Misseeduvvâst Anttii-Hendrik smietâst, et vuálgá kuovttijn ergijn já sanâiguim vyeijiđ. Luoddâ moonâi Tullâjäävri keejimield Juhánâs-Piättâr tálo lappâd, vyejedijn čaŋâlistij tupán. Eemeed ááigui kuásân käähvi vuoššâđ, mut Hendrik ij oostâ vyerdiđ. Tast tobdoo, et lii nuuvt huáppu já nuuvt vyeijilij ovdâskulij. Ko sun vuájá Tullâjäävri keejimield, kulá tálo kuvlân korrâ paallân já vuávsá mulijdim. Talle Hendrik taamâst ergijdis tálo kuuvl. Sun uáiná, et vuáksá nurvo išedis seeini vuást já tot lii jo eeđeest. Tálo eemeed Kristin kiäsá lääbžist vuávsá meddâl. Ijhân tot vaje maiden, ko lii vala uces nissoon. Talle Hendrik čoonâst vuájánijdis saanáid, tuáppee vyeijimsuábis já časka toin vuávsá niekkimaddâgân, mut vuáksá ij tieđe maiden. Hendrik tuájeest suábist kierruu meddâl, jeđe časka uđđâsist nuuvt ennuu ko vuáittá. Talle eskân vuáksá paajeed uáivis já Kristin laiđist vuávsá naavittân. Koddeđ lâi išedis, jies ij Hendrik sattum toos, já Eetu kal meiddei juovdâi páátân. Inga Wahlqvist (Anarâš, njuhčâmáánu 1998) Eellim päälgis Mottoomlá'án muštokoveh älgih munjin 1940-lovvoost. Talle lâi suáti Suomâst já ulmuuh sarnuu ennuu sotâmist. Veikkâ suáti ij lam nuuvt alda muu aassâmpääihi, mutâ lâi kuittâg ulmuin palo. Tesantih lijjii main ulmuuh pollii. Lijjim talle kuulmâihásâš já muštám pyereest tom ko ennirokke laavij ruhâđâllâđ ehidist uáđđááđijn. Veikkâ ton ääigi iä lamgin nuuvt čuovâdeh toh laampuh, te koolgâi luávdiđ laasâid ehidist ko siävŋánij. Tot lâi miärádus. Motomin kullui hirmâd juurrân nuorttiipeln, ko ryešiliih pommareh kirdii. Ránjátáálu iššeed kale jeđđij, ete iä toh ryešiliih "pommikoneh" ole teehin ko Muurmanskist lii aldemuš kirdemkieddi. Ij moonnâm kuheskin äigi ko ruošâ "pommikoneh" pottii já pommittii Aanaar kirho sehe pappâl. Talle ulmuuh oskoškuottii ete ulâtteh toh teehin-uv. Tot lâi 4. 2. 1940. ko Aanaar kirho já pappâl ruoššâ pommittij já tuššâdij. Lijjim talle viiđâihásâš já viljâm lâi kuulmâ- já peli-ihásâš. Laavijm jutâliđ togo pääihi aldasijn, eeliijnba motomin ränjätáálu kuvlân-uv. Avdomaađij lâi jo Čovčjäävri räi rahtum. Čovčjuuhân lâi rahtum šalde. Kale oroi lemin kubduv tot maađij já styeres tot šalde, ko motomin pessáin eelliđ Issá-čeesi fáárust nuuvt kukken ete Čovčjuuvâ šalde kuvlân. Issá-čeesist lâi "polkupyörä", taaiđij lam áinoo tääbbin kuávlust. Sun laavij adeliđ pyerásáátu motomin munjin já viljâsâm. Ohtii peessim Issá- čeesi fáárun, ko sun vuolgij eelliđ Tuurunjaargâst. Tot lâi-uv muu vuossâmuš mätki nuuvt kuhás máádâs. Veikkâ ij lam ko 12 km, te tallaa muu mielâst oroi viehâ kuhes mätkin. Čokkájim pyörä teline alne, mätki moonâi pyereest já farttâ meid oroi viehâ koorâs muu mielâst. Maasâdpuáttimmätki- uv moonâi pyereest kidâ ton räi ko aaibâs alda pääihi kogo lâi mokkáás päälgis já pyörä kärŋiludâi, te must nubbe jyelgi šoodâi ráttá pinai já ruŋgo kooskân. Jyelgi njalanij, puttânij já rašoi. Karttim maŋgâ peeivi leđe invalidin. Jyelgi puáránij, ige toos pááccâm mihheen vááduid. Talle lijjii jyehi tááluust šivetteh, kuusah, saavzah. Poccuuh lijjii še jyehi tááluust, eergih lijjii fiävrun já ránjátááluust lâi hiävuš-uv. Párnááh hárjánii uáiniđ fiävrustâllâm, ergij veddim, taammâm, já poccui sehe šivettij koddem já toi njuovvâm. Párnáin lijjii sierrâmvyevih tagareh maid oinii vuorâsulmuid porgâmin. Mestâ jyehi tááluust lâi peenuv, motomijn tááluin maŋgâ-uv pennuu. Mottoom tááluust lâi cijkko já ko tot lâi kieimâmin, te tot čokkiij puoh aldasijn pennuid. Toh torruu hirmâdávt já kaskii nubijdis. Maŋgii oinim ton-uv ko orespeenuv niävzuškuođij ciijko, te tarvanáin kiddâluvâi, já láin maŋgâ tiijme kiddâluvâi ovdilgo luovânáin. Ko cijkko lâi čivgâm, te viälppáh lijjii mielâsiih sierâdimskipáreh párnááid. Peenuv ton ääigi lâi stuorrâ iše puásuipargoost. Šiev puásuipeenuv västidij maŋgâ almaa poccuid čokkiidijn já kuáđutdijn. Muu uábih kulmâ lijjii puárâsuboh ko mun já ohtâ viljâ kote lâi nuorâb muste. Ránnjátálui párnááh lijjii suulân siämmáá ahasiih muu puárâsub obijguin. Sist lijjii sii jieijâs sierah já muoi viljâinâm láin vala nuuvt uceh ete iän vala tuhhim sijjân sierâdimskipárin. Ive ovdil ko kaartâin vyelgiđ evakkon, lijjii ennuu kozz'säpligeh. Ulmuuh ettii: – Ij tot tieđe pyere, tot tiätá luhottisvuođâ já suáđi. Já nuuvt eštus keevâi ete kaartâin vyelgiđ evakkon. Kozz'säpligeh lijjii ennuu, já ko eeči lâi kuáivum roge ruskij várás mutâ ton roogán iä lam vala pieijum roskeh, tot lâi kuárus. Toh kozz'säpligeh já eres-uv säpligeh kočâdii ton roogán iäge peessâm meddâl roggeest. Mij párnááh aalgijm piemmâđ já tipšođ taid. Ep mij tievst máttâm taid tipšođ nuuvt pyereest, ennuu toh jammii mutâ lase pottii. Käärji loho ij kiäppánam, mut pyerebeht- uv lasanij. Vuoli-Jussi já muu uábbi Siiri láin suulân siämmáá ahasiih. Suoi hoksáin älgiđ čonâdiđ já veddiđ taid säpligijd, sunnust maka áálduh já eergih láá kiddâ. Jussi raahtij vuolttâsâin "kerrisááid" já kesittáin säpligáid taid. Sunnust lâi kuhes säpligráiđu, ko suoi raiđuustâláin. Iisakki Mattus (Anarâš, porgemáánu 1995) Tälvipargoh Tälviv eeči piivdij riävskâid já lâi puásuipargoin, palgâssiijdâ kuáđutteijen, pykälysâin já pivdijn Issá-čessijn juoŋâsijguin kuolijd. Talle jis eeči sattui leđe riävskápiivdost já pykälysah lijjii, te enni kaartâi moonnâđ pykälyssáid. Mij párnááh leim maŋgii jiečânân. Ánná, puárásumos uábbi lâi mist ucebijn hovdân. Kuusah já saavzah lijjii já sun tipšoi taid já poojij kuusâid. Ton ääigi riävskápivdo lâi korrâ pargo. Eeči ko moonâi piivdon, te sun aasâi lavŋekuáđist meecist tobbeen pivdosojij alda. Tobbeen sun lâi paijeel kyehti mánuppaje-uv motomin ovtmanon ete ij iällâm pääihist. Sun laavij pivdeđ tobbeen Nikolâsjäävri já Kaarbuljäävri kuvlân. Tot lii tuodâr, pecivyevdi páácá kuhás. Ton ääigi lijjii riävskáh valjeest tääbbin-uv Čovčjäävri pirrâsijn, mutâ táágu iä lah šiev kárdisajeh. Talle lijjii vala čuopâhánnáá vyevdih táágu Čovčjäävri pirrâsijn já čuuvčáh já kuáppileh lijjii valjeest. Taid pivdii kuáđádâsâikuin já meiddei pisoiguin. Motomij taalvij ko lijjii valjeest riävskáh, te sun finniij pelnubtuháttist kyevtituhháád riävskád täälvist. Kale tallain kárdoin lâi oles peeivi pargo, ko árppukielâiguin pivdii, ij lam kielâsraŋgâ. Käviduvah, maid koolgâi syeri lááŋáin rähtiđ. Toh kolgii leđe maŋgâčyeđe já eehidpuddáid lâi pargo. Suomâ pele käävpih iä uástâm riävskáid, já jis ostii-uv te hadde lâi hyeni. Eeči eelij Reisvuonâst Taažâst já tuálvui tohon riävskáid, poccuupiärguid, ludij puuzâid, tuoljijd já soksâmijd. Taažâst puovtij purâmuškáálvu, suoppâinoorâ, nuárjunäähki já jiäkkâsnäähki sehe tubákkijd. Sust lâi kuhes ráiđu ain ko vuolgij tohon, käävcist love ergid rááiđust. Eergi kiälkán uážui pieijâđ 150 kiilud, tom verd kostâdij pyereest keessiđ. Uđamâg späilihist šoodâi lojes ergi ko lâi fááruust Reisvuonmokken. Nuárju já jiäkkâsnäähkist rahtii laabžijd já čässih vuáđuid. Tot Reisvuonmätki piištij kyehti-kulmâ oho, sijvo meriđij ennuu, jis lijjii hyenes siijvoh myetteeh já puurgah te luoddâ ubbui, te peeivi määđhih uánánii. Jis tiäivásij cuáŋui leđe, te peeivist pyevtittij kuhes määđhi. Ohtii kale masa kiävá hyeneeht iäčân ton Reisvuonmokken. Veikkâ sun lâi hárjánam meecist jotteeđ já ijjâdâllâđ. Sun moonâi miätá Ijjäävri já jävri lâi sponâsist te ton mield lâi šiev sijvo jotteeđ. Sun pyevtittij ton peeivi kuhás. Šiev šoŋŋâ lâi, viäigudijn aalgij kejâstâllâđ ijjâdimsaje já huámášij ciägu suárvi. Luoštâlij rááiđus toos suárvi alda já piejâi fiävrus kuáttum oolâ. Sun piejâi tuulâ toos tom suárvi maddui já vuošâi käähvi tast já purâdij, vyeijimkerrisis ruttiij toos tullâpiällâs čokkámpeŋkkân. Sun lâi puuđâldmin tast maidnii ko kivkked tot suárvi moon maddust tullâ lâi, viirâi eidu suu oolâ. Kuhes uávsih postii enâmân suu kyevtpele já sun šoodâi tabžasân suárvi vuálá. Sust lâi assaas tälvikappeer uáivist te tot suoijiij uáivi. Lâi sun kolmâštum ko suárvi koočâi oolâ já čooskij suu uáivân. Assaas tälvikappeer suoijiij uáivi. Ko sun iäláskij te ij peessâm lihâstiđgin aalgâst. Jurduuh lijjii maaŋgâlá'áneh. Tieđij ete ulmui jotolâh ij jottáám togopeht, ohtkin ij kavnâččii suu eidu tallân, eergih niälguččii, jieš kolmuuččij jaamâs. Sun aalgij kuámmirijguin kuáivuđ muottuu já nuuvt sun peesâi liihâdškyettiđ eenâb já eenâb. Já viijmâg peesâi meddâl ton suárvi vyelni. Uáivipoovčâs lái já čielgi raše, mutâ mudoi lâi siäilum čavosin. Tot suárvi moon maddust lâi tullâ, lâi maddust siste mieskâm, já ko piegâstij, te tot toijuui já viirâi. Iisakki Mattus (Anarâš, porgemáánu 1995) Maŋemuš savzâ Kessvuonâst Lijjii ivij mield lamaš elleeh – kuusah, saavzah, peenuv. Oovtâ navittist lijjii kuusah já saavzah. Kissá tarbâšij mielhi já peenuv piärgu. Alda pääihi aasâi meiddei kuobžâ, mon mielâ puolij pyere evvis, tot kejâdii puuvre kuuvl mii lâi alda. Kuobžâ lâi pajanâm kiđđuv já nelgi lâi meendu styeres, čuávji njuridij, lâi vaigâd leđe. Savzâpuuvráš lâi riddoost já čuájá nubepeln lâi táálu já toh saavzah. Koolgâi orroođ siijvost, et ulmuuh iä uáini. Já te viijmâg, kulmâ saavzâ... Sáárá-eemeed já Saammâl-iššeed pajedii taid kárbás já nuuvt puohtii puuvre kuuvl. Kuobžâ vuordij, tot lâi purrâm juo eres purrâmušâid, saavzah lijjii tääl alda. Keesi poođij, saavzah purâdii já puoiduu. Kuobžâ kejâstâlâi puuvre kuuvl. Sun ij lijkkum kiällust mii lâi oovtâ saavzâ čiäpáttist, vuoi hirmâd kuittâg! Kuobžâ kejâdij et tääl lii äigi, sun ij innig killááččii kiälu skaaijân já purâmuš-uv ličij pyeri tääl. Vistig kiällusaavzâ já vala viercâ. Jieggi lâi pyeri, tohon saavzah já te kiällu, tot juávdá jáávrán. "Ohhoh, ohtâ savzâ peesâi – liävus", jurdelij kuobžâ já lâi tutâvâš orroomtilásâs. Mottoom peeivi keččin ličij šiev purrâmuš jiegist. Sáárá-eemeed vuámmášij nubepeln rido ohtuunâs saavzâ mii mehistij, sun moonâi iššeed kuuvl já mainâstij maid lâi kuullâm já uáinám. Suoi vuolgijn oovtâst keččâđ já savzâ poođij sunnuu kuuvl, mutâ kost lijjii eres saavzah já kiällusavzâ. Suoi vazzijn já ussáin. Alda lâi jieggi já tast lijjii miestuuh jurgâlum, já ličij mahte kuobžâ ličij aassâm já moljom. Tobbeen toh lijjii, hävdidum saavzah, kiällu ij kavnum kosten, tot lâi vissâ jäävrist. Amahmis peenuv umástij paijeel čuájá nubepel nuuvt omâsávt. Mutâ kuobžâ lâi viijses. Tot eelij tállán viežžâmin purrâmušâs ko iššeed ij tállán kiergânâm pissoin tohon. Já nuuvt kuobžâ šeeštij näähkis. Länsman eelij maŋeláá keččâmin, et tot tuođâi lâi tuotâ et kuobžâ tot lâi já maavsij mottoom verd. Iä innig seilâm toin paaihijn saavzah, kuobžah lasanii já kuusah meiddei pottii pááikán motomin nuuvt hirmâd palaskâddâm, talle kuusah purâdii vyevdievvisijd. Kuássin ij kuobžâ koddám kuusâ veikâ elâččij alda aassâmpääihi. Soorvâčuárvivuoidâs lâi viehâ hyeni kuobžâ mielâst já kuusah iä lamaš suu mielâst purâtteijee elleeh. Ella Sarre (Anarâš, juovlâmáánu 1993) Epitáválâš pivdoijjâ Jis jo tááláin nuorâin ležeh korrâlágán sierâdemvyevih, te siämmáá korrâ sierâdemvyevih lijjii kal tovláin-uv nuorâin. Taat äšši lii tápáhtum motomin 1910-suulâin já ko toos álgá leđe tääl aldasáid 90 ihheed, te puáhtá kevttiđ ulmuin sii olmâ noomâid. Iäččân lii taam munjin mainâstâm. Ečirokke Vuolli já viljâs Matti láin tagareh stullee kandiih, kiäh kiergânáin melgâdávt sajan ko sajan já ilbâduššâđ še meiddei mattijn talle kuás lâi tárbu já talle-uv kuás ij liččii lámáš nuuvtkin tárbu. Tallaa ääigi laavij ohtâ taavaapele riges puásuiolmooš jotteeđ Čovčjäävri pehti páikkásis, nuuvtko iäráseh-uv tom pele ässeeh já laavij motomin orosistiđ Vuoli já Maati pääihist joba ijjâkyevdiláá paijeel-uv. Taat puásuiriges, kiän nommâ lâi Čáálku Andi, lâi varrim máddáápele palgâsijn puásuisijdâinis tavas Kaalduáivi palgâsân, mutâ amal sust lijjii pááccâm vissâ käävnih ovdii pááikân, vâi manen kal lâš karttâm eelliđ ovdii päihistis, kuittâg-uv moddii ivveest. Nahân te motomin lâi Čáálku Andi oppeet joođoost já orostâm Čovčjáávrán ijjâdiđ. Keevâi nuuvt, et kaandah láin vissâ skelmušâm puáris ulmuu, ko Andi lâi ruttim stuorrâ kuhes niijbes tuupâst, maka vala rohhááttistám-uv sunnuu já ettâm vyeligis jienáin: – Mun dat gal čuggen dáinna niibbiin dudno! Na tánávthân kale lâi vaarâ keevvâm motomin ovdil-uv já kaandah smiettáin, et maid suái keksiiččáin tuom äijih várás. Heikk'-äijihist, eeji eejist lâi taggaar njäälmild lemnim havlâpisso já tasthân kaandah hoksáin-uv, et tie lii sunnuu viärju talle ko tot Čáálku Andi oppeet jotá táágu pehti lappâd. Viljâžeh láin hundâruššâm já iärvádâllâm puáttimpeeivi teikkâ iijâ já rahttâttâm tađe várás. Suái láin liämnâm tom njäälmild lemnim piso kalvâ uávsist rahtum luođáin já ruuvtâid- uv láin piejâlistám tommittáá ennuv, et olmânáál spáittá. Na miiba tast. Čáálku Andi lâi uđhees mield moonnâm máádâs juo muáddi oho tassaaš já tääl álgáččij leđe oppeet suu maccâmäigi. Iännásis já iäčásis láin kaandah ferttim mainâstiđ, et čuhčápiivdon kale lává monâmin, jis veikkâ kiđđâ ij val lahkin nuuvt kukken. Sáttáhân nuorâ čuhčá liijká juo algâttâllâđ kiihâm já lišijhân tot čuhčámääli meiddei njaalgâ. Na nuuvt ečirokke leggistij njäälmild lemnim havlâpiso vijlâsáid, já Matti-čeeci uigâdij vala akšuu puáhánjis vuál – jis veikkâ kuodduu kartâččij puállááttiđ, já čuoigâláin. Suoi láin valjim perttumpääihis Ruoinâpuškojávráá tavenuorttiikiäčán tanen, ko Čáálku Andi laavij ain togo pehti moonnâđ tavas, veikkâ iärráseh ucjuvliih läävejii jotteeđ Čovčjäävri keejimield Käđirkuátkunjáálmán já tast ain myeđhi paijeel Sevžjáávrán. Vuossâmuš pargo ko poođijn Ruoinâpuškojávráá riidon, lâi perttumkuáđi rähtim, pivdoalmaah ko láin. Ko kuáti lâi vaalmâš, te talle suái algijn vyerdiđ. Suoi vuordijn tom iijâ kidâ iiđeed räi já nelgi-uv aalgij väividiđ, evviseh tiäđust-uv lijjii toin huáppoin pááccâm fáárust. Liijká suoi vuordijn kuittâg vala iiđeedpuudâ, mutâ ij oinum ijge kullum mihheen já puncce-uv aalgij luovâniđ. Ij lam mihheen eres rääđđin, ko vyelgiđ maasâd, veikâ ij lam ubâ čuhčágin salâšin maid pyehtiđ iännásis. Na tonhân suoi iävá tiäđustkin lámáš pivdemin, mutâ lišijhân tot-uv lámáš mottoomlágán jeđđiittâs. Na ovdilgo viljâžeh čuoigâláin maasâd, te iäččâmrokke keigij piso Matti-čiäcán já eeđâi: – Pääijistpa tuon suárván, iänhân pyevti lemnum pissoin moonnâđ pááikán. Miiba tast, Mattihân kal pavkkâlij já meiddei teividij ton suárván. Tot leemnâ lâi nuuvt vuáimálâš, et kalvâ uávsist rahtum luođâ vuájui koške muorân nuuvt čieŋâlâsân, et sorvâ-uv lâi sättiđ viirrâđ. Mahtsun lišij Čáálku Aandin keevvâm, jis tiäivásij kandâi oovdân ton iijâ já maht lišij tast maŋa keevvâm kandáid, puáhtá tuše peri iärvádâllâđ. Ucpárnáá Vuoli Ilmar (Sápmelaš, ođđajagimánnu 1986)) Perunämmir kumâttâs já Hanomag Taat tápáhtui jotkâsuáđi ääigi Perunämmir tuuveest ko ohtâ Ucjuvpele kandâ lâi finnim loma suátihommáást já lâi jotemin pääihist eelliđ. Hanomag, toin noomáin suu tubdii. Lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmir tupán. Sun lâi čuoigâm jo maŋgâ penâkkullâm ton peeivi. Sust lâi lavkkâ, evviseh já pivoh laavhâst. Já ko lâi suáldât já suátiäigi, te sust lâi viärjun maašinpistovl, "tesanttivaarâ" ko lâi. Sun lâi tommit kuhes määđhi jo čuoigâm lavkkâ já pisso seelgist, te sun halidij orostiđ tupán iijân. Tast sun pooldij tuulâ täähist, káhvástâlâi já purâdij. Tuulâ paštust lâi liegâs leđe, koške muorah puollii pyereest já tupe-uv lieggânij. Algii leđe nahareh já sun moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđâm, mutâ koccái ko šoodâi uškes. Täähist lâi vala šiev ilos suáhimuorâin. Sun lasettij muorâid táákân já koškemuorah pyeleškuottii tallân pyereest. Taat tupe lâi tobdosin šoddâm kumâttâlmist. Mäddin puáttee ulmuuh lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin, laasâ ko lâi máddáápele seeinist já ko pottii tupán, te ij lam tullâ eisigin mutâ kuunah-uv lijjii kolmâseh. Postalmai ij lam pissim ijâstâllâđ. Sun jurdâččij taid mainâsijd já vuordij ete maht eštus olsis kiävá, puátih-uv kumâttusah kivsediđ. Almai piejâi laavhâs uáivvyelesin já viälánij oppeet riici oolâ. Tullâ puolij täähist já čuovâi uuksân, ollâ uksâkozzâsân já ubâ tupán. Sun lâi eidu uáđđâm, mutâ moránij monnii jienân. – Lii-uvsun mottoom máđhálâš vâi lii-uv jo kumâttâs, lâi suu vuosmuš juurdâ. Kulloo skooppân tuve viäskárist. Uksâ lekkâs já vuod toppâluvá, mutâ ij oinuu mihheen, veikkâ täähi tullâ čuává uuksân. Sun pajanij čokkod já vaaldij viärju kietân: – Veikkâ ličij "tesantti", sun jurdelij. Váhá ääigi keejist vuod aalgij uksâ siijvost lekkâsiđ, koške ruástum sähireh skižijdii. Almai vuárdá ete mabdem kumâttus te eštus itá. Mutâ ij vuodgin puáttâm uáinusân mihheen ijge kihheen, uksâ piäškái kiddâ oppeet. Almai juurdâčškuođij: – Kale taan tuuveest láá kumâttusah, ij tot postalmai lah tuušijd mainâstâm. Sun lasettij muorâid táákân, já viälánij oppeet riicin. Ij sun kuhe pissim viällâđ ko vuod siijvost uksâ lekkâsij. – Na sun tibi, jo-uv puátá siisâ? Te sun huámmâš ko uksâkozzâs tyehin iđeškuát kuhes vuoptâiguin čapis uáivi, čapis muáđuin čalmeh šliäđgáttelih tuulâ čuovâst. Talle almai toppij viärjus já eeđâi: – Tääl jis lah olmooš, te paijaan čuožid já puáđi siisâ tupán, tâi jis lah kumâttus te finniiškuáđáh luođâid náhkásâd. Uksâkozzâs tyehin pulttâsij algânubálov ihásâš kaandâš. Muáđuidis sun lâi kieptâm aaibâs čappâdin já lâi tuođâi tegu kumâttus. Almai aalgij skulduđ kaandâ já eeđâi: – Tiegárijd hommáid kale koolgah joskâđ ovdilgo kudduuh. Tääl-uv, jis mun liččim lamaš äärgib olmooš te lijjih paččuđ. Mun jieš lijjim karttâđ keriváid ulmuu koddemist, já vala karttâđ faŋgâvuotân. – Te koolgah toohâđ lopádus, ete jieh innig kuássin tiegárijd jollâvuođâid toovâ. Kandâ toovâi lopádus ete ij ááigu innig tagarijd tavvoid toohâđ. Kumâttusmainâseh paccii ulmui mielân já motomeh uskuu ete Perunämmir tuuveest láá kumâttusâh. Tääl tot tupe ij lah innig ciäggáámin ton saajeest, tot lii pieđgejum já tolvum meddâl kumâttusâidisguim. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Perunämmir komme Lâi kulostum et Perunämmir tuuveest kumâttâl. Ton tuuveest lâi laasâ, mii lâi mádáskulâi. Mäddin puátteeh pottii laasâ peln kulâi. Maŋgii lâi keevvâm nuuvt ete tuve kuuvl mäddin kulâi puátteeh oinii tegu tullâ ličij täähist pyelimin. Na ko sij iä váldâm čielgâs, te sij tievst jurdii ete kumâttâs tot lâi. Mottoom kandâ te hoksái älgiđ paldattâllâđ ton tuve kuvlân máđhálijd. Já ko ulmui mielân lâi jo cieggâm taggaar juurdâ ete ton tuuveest láá kumâttâsah, veikkâ säplig ličij skopâguáttâm, te jurdii kumâttussân. Ohtii keevâi nuuvt ete Ucjuuvâst kulâi postalmai poođij ehidist toos Perunämmir tupán. Sust lâi aaigâ ijjâdiđ tast. Tuálvui ergijdis kuáttum oolâ, toos alda tuve, kuođij kerrisijd ergijdis kuuvl, vaaldij tuše evvislaavhâs já pivoidis fáárun tupán. Káhvástâlâi, purâdij tast já poldâččij tuulâ täähist. Šiev šooŋah lijjii lamaš, máđháliih lijjii šolkkim tuve piirrâs. Tupe lieggânij, sun tast täkkitullâkordust čokkái. Sunjin šoddii nahareh, moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđâm, ko kulâškuođij hirmâd puŋkkâs olgon, já kulloo seeini rápumin já huškomin. Na sun njuškij já kaačâi olgos keččâđ ete mii tobbeen eštus lii. Juuđij pirrâ tuve, čuážui já kuldâlij, mutâ ij sun kuullâm ige uáinâm maiden. Vistig juurdij, ete amal sun nievdâi. Moonâi tupán, viälánij oppeet riicin. Ij sun kiergânâm uáđđáđ ko vuod kulluuškuođij skooppân já rooppân olgon. Tuuveest lâi feeskir já fiäskárist aalgij kulluđ skooppân. Nahande aalgij fiäskâr já tuve koskâsâš uksâ lekkâsiđ kuuloold. Ton uuvsâ sähireh iä lam vaarâ vuoidum uáli távjá, te toh skižijdii hirmâdávt. Uksâ piäškái kiddâ, mutâ aalgij vuod lekkâsiđ já siämmáánáál ko ovdebáá tove-uv. Talle kale postalmast čuálih čuáskuškuottii. Sun vuod njuškij riicist já tomâlij olgos. Na sun juuđij tuve pirrâ já kejâdij olgon jyehi kuávlun já kuldâlij, mutâ ij sun uáinâm ige kuullâm maiden. Talle sun čaŋâlij tupán, časkâdij tuulâ täähist, vaaldij pivoidis já reeppus, vuolgij vuájánijdis kuuvl. Postâlaavhâst lâi rullârevolver, vaaldij tom lummâsis, leŋgiistij vuájánijdis já vyeijilij mádáskulâi kuus sun lâi jotemin-uv. Sevžjäävri alne poođij mottoom ergivyeijee oovdeld. Suoi tollijn vuájánijdis já algijn koijâdâllâđ saavâid kyeimistis. Mutâ almai kote lâi mäddin kuávlust puátimin, aalgij imâštâllâđ ko Eetust lii revolver kieđâst. Eetu čielgij almai ete mii lâi tápáhtum Perunämmir tuve kuvlân já lâi vala- uv váháš pevhištum. Tast maŋa ij Eetu tuostâm ohtuu ijâstâllâđ Perunämmir tuuveest. Já ko sun lâi postalmai, kaartâi távjá jotteeđ Ucjuuhân, te kommemaainâs levânij huápust. Tupe šoodâi tobdosin kumâttusâin já kumâttâllâm keežild. ISMA (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Koskâvuolâ juhhee Talle ko koskâvuolâ poođij kavppijd, ulmuuh finnejii uástiđ koskâvuolâ tobbeen kost purrâmušâid já eres-uv tävirijd. Mottoom äijih oostij ubâ kaasâ tom koskâvuolâ. Sun lâi kale jo navdâšâm muide-uv ko aalmuglii luáttámuš. Ko sun moonâi páikkásis, te tievst sun juuvâi tom vuolâ. Já ko ovdiist lâi jo uáivist te uáivádui lase. Ohtuu ko lâi te sun hoksái vyelgiđ kolliistâllâđ. Na ko sun ij pissoom innig olmânáál čuožidgin, suibodij já vierâlâdâi. Poolis lâi vyejimin ton siämmáá luodâ mield já ooinij almaa, kiäst avdomaađij oroi kevâmin liijkás kezzin. Sun vaaldij almaa já tuálvui puutkán. Aalmai imâštâlâi já lâi suttâm ko sujâttis almaa poolis piäjá puutkán. Poolis aalgij koijâdâllâđ almast ete maid lii juuhâm ko nuuvt čuuvtij lii uáivist. Koskâvuolâ, västidij aalmai. Poolis aalgij cuáigudiđ almaa já iätá: – Ovdil juuvâm hiäppuškuužâ ko koskâvuolâ. Toos almai västidij: – Juáhâš juhá tom mast enâmus lijkkoo, ijge must lah mihheen toos vuástá etâmuššân, jis poolis tuođâi lijkkoo já lii hárjánâm taggaar juhâmuš juuhâđ. Ij lah mihheen immâšijd jis tun vavettis ulmuid toimâttah puutkán, ko tiegáreh láá juhâmušâh. Poolis suutâi já uigâdij almaa puutkán. Ij peessâm almai skipárijdis kuuvl ton peeivi. ISMA (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Laavah Lâi tot äigi ko tääbbin iä lam vala hotelleh. Avelist lâi tuše hotelli tääbbin kuávlust. Lâi kale Anarist-uv lamaš hotelli mutâ tot lâi tuššâm, saksaliih poldii tom talle nube maailmsuáđi äigin. Tom Avveel hotellist päikkikode ulmuuh iä uážžum viijne, ijjâsaje já purrâmuš kale finnejii. Tot lâi "Matkailijayhdistys hotelli." Aanaar kundá lii masa siämmáá viijđes ko Uudenmaan lääni, já päikkikode olmožin lohhojii puoh kieldâ ässeeh. Lâi meiddei taggaar laahâ ete koolgâi puurrâđ ovdilgo finniij grogi (viijne). Mottoom ucjuvlâš poođij ton Avveel hotellin, čokánij piävdân já tiilái grogi. "Tarjoilija" koijâdij: – Lah-uv päikkikodálâš? – Jiem lah, västidij ucjuv almai, aasâm Ucjuv kieldâst. – Ep faalâ viijne, kalga vist purâdiđ. – Jáá, vai nuuvt, arvâlij almai já viežžâlij evvislaavhâs. Piejâlij evvisijd peevdi oolâ já aalgij purâdiđ tast. Sun puurâi evvisijdis tast hotelli peevdist já ko lâi kiergânâm, te kočoi "tarjoilija" piävdân. – Nit minä olen sienit, saisinko konjag? Rivgoo puovtij almai cognac já almai lâi tuđâvâš. Mottoom eres almai še poođij tohon hotellin. Sun še tiilái vijnelaasâ. Tarjoilija koijâd sust-uv: – Lah-uv päikkikodálâš? – Jiem lah, lam Ucjuv postalmai. Na sun finnij viijne, veikkâ lâi Aanaar kundálâš. ISMA (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Kuobžâkoddem Čokkáám pevdipiällást, keejâm olgos, ij oinuu vala ohtâgin pievlâ veikkâ lii Válburpeivi. Puátá mielân tot kiđđâ ko Issá-čeeci kuudij kuobžâ. Sust lijjii mirkkâseeptih já keeđhi pivduseh tobbeen Kaamâsjeegi-Vuomâvääri peln. Tobbeen lijjii sorvâi njuovâsajeh. Ketki já riämnjáh läävejii jurâškyettiđ njuovâsoojijn. Já Hiävujuuhâ mii lii Vuomâvääri máddáápeln, te ain mottoom puásui hevvânij ton omojuuhân. Riämnjáh jurâškuottii toi hevvânâm poccui ráđui kuvlân. Lâi šiev saaveehkuádádâh, mestâba cuáŋui, lâi vist lamaš njäbbi, jeđe koolmij. Lâi muottiis tälvi, pievlah iä lamaš ubâ pecimadduingin vala. Issá- čeeci vuolgij taid mirkkâseptijdis väldiđ meddâl já keeđhi pivdus pivdemist ovdilgo jotteemsiijvoh aaibâs huánáneh. Ko sun lâi opâdâm pivdusijdis, keeđhi pivdus pacâttâm já mirkkâseeptijd váldâm pivdemist, te vuolgij vala čuoigâdiđ ko vorâs vuátádâh lâi. Sust lâi kiiveer fáárust, jis veikkâ kuáhtááččij riämnjá tâi veikkâba keeđhi, te pájáččij. Keeđhist talle maksii 50000 koddemruuđâ já paalgâs maavsij 5000 ton ääigi ruuđâ. Ij sun tarbâšâm kuhás čuoigâđ, ko huámášij stuorrâ ellee luodâid. Sun vuolgij tutkâđ taid, juurdij aalgâst soorvâ luoddân. Kuittâg sun vuolgij kuorrâđ taid. Ko ellee juuđij faskâm paijeel kogo ij lam cieggâm, te sun ooinij taid stuorrâ kozâi kyeđđim luodâid. Talle sun kale tuubdâi ete mii elleid tot lii. Toh lijjii aaibâs vorâs luodâh. Sun kuorâškuođij taid, ijge sun tarbâšâm kuhás kuorrâđ ko huámášij kuobžâ. Toos lâi nuuvt hyenes sijvo ko cuáŋui ij kuáddâm. Čeeci čuoigâi kávčálduv ko ooinij ete kuus kulâi tot jotá. Ko kuobžâ lii jotemin, te čeeci še čuáigá. Já ko kuobžâ ooroost te čeeci še. Voccâsijvo já pieggâ ko lâi, te ij kuobžâ kuullâm čyeigee. Kuobžâ lâi ubâ ääigi vuástáápeln, tot ij finnim ulmuu haajâ. Čeesist lâi viärjun saksalâš suátikiiveer. Lâi vala nubečyet meetter mätki, kuobžâ orostij. Čeeci lâi jo vyerdimin orosteme já lâi vaalmâš pääččiđ. Ko sun paajij, te kuobžâ roovâi tallân, lâi teividâm nuuvt pyereest. Mutâ nuuvt sun lâi várugâs ete paajij vala nube kerd, ko čuoigâi aldeláá. Pieggâ lihâttâlâi ton čevesoksâmijd, te tondet sun visesvuođâ tet vala paajij. Tot lâi jáámmâm jo ton vuossâmuu luođâst. Kuobžâ lâi vuálgâm piäjust toin ko njääbi äigin lâi čääci puáttâm piäjun. Tot lâi stuorrâ ores kuobžâ, tyelji lâi siämmáá styeres ko smaavâ soorvâst. Tast sust moonâi maŋgâ tiijme ton njuovvâm hommáást. Já ko lâi kiergânâm, te čuoigâi pááikân masa muáddi penâkkullâm. Lâi eehid ko sun juovdâi pááikân. Sun täävis mield pááikân puáđidijn kuođij kiiveer já "lumipuku" liiderân. Peenuv lâi tuuveest siste, ko Issá-čeeci poođij. Tot aalgij hirmâdávt umástiđ já haridiđ, porfâgij já viigâi olgos. Tom kale ooinijm ete maidnii elleid lii koddám. Mij juurdijm, keeđhi vaarâ lii koddám. Nube peeivi, iđedist tooláá sun vuolgij tom tyelji viežžâđ. Ij lam nuuvt kuádádâh ete ergijguin ličij puáhtâm vyelgiđ. Saaveehkiälháin sun tom viežâi masa muádi penâkkullâm keččin. Ehidispeeivi sun juovdâi jo maasâd pááikân toin kuormijnis. Talle tot peenuv lâi esken palaskâm, ij halidâm Issá-čeesi alda moonnâđ, puoh te lâi porfâgâm já harijdij tuše. Kissá meid lâi puoh porfâgâm, posoi, harijdij já ko uksâ lekkâsij, te ruotâi olgos, čaaŋâi lááđu vuálá. Tobbeen lááđu vyeln já naavit luuptâst tot oroi maŋgâ peeivi ige halidâm tupán puáttiđ. Veikkâ táválávt tot laavij Issá-čeesi askeest leđe mielâstis. Tyelji lebbejui toos šiiljon já enni meid njavhâdij já kuoskâttâlâi tom. Sunjin tievst paasij kieđáid já pihtâsáid haajâ. Navittist lijjii kulmâ kuusâ já káálbáš. Ko sun moonâi navittân, te kuusah já kälbi algii hirmâdávt párguđ já mielâttuvvii aaibâs. Toh parguu ubâ eehid puudâ. Peenuv kale ruokâsmij nuuvt ete tuostâi nube peeivi eelliđ suvnelmin tom tyelji. Kissá kale pisottâlâi naavit kuvlân, ige halijdâm ubâ tuve aldagin puáttiđ. Kepilijd já uáivi sun puovtij, mutâ eres piärguh paccii miäcân ko njaabij já sijvo huánánij, sieblij. Kepileh tast kale lijjii viehâ stuárrááh, lussâdeh já kuhes noonâ koozah, ko täälvi äigin piäjust ij tarbâšâm koozâid kevttiđ, toh tuše šoddii. Issá-čeeci lâi talle 53 ihásâš. Veikkâ sun lâi uccâ almaš, 160 sm kukkosâš ijge vaarâ tiäddâmgin ko vuálá 60 kiilud, mutâ sun lâi uáli sävri. Sun čuoigâi ennuu täälvist. Saaveehkiälháin sun viežâi tom lusis kuobžâtyelji tobbeen muádilov kilomeetter keččin. Iđedist tooláá vuolgij já ehidispeeivi sun lâi puáttâm maasâd toin kuormijnis. Sun lâi pivdoalmai já kuálásteijee ubâ avvees. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Hiävušalmajin Lâi tot äigi ko avdomaađij lâi Čovčjäävri räi, mutâ tom iä luuvim tälviv. Tälviv ulmuuh juttii čuoigân, ergijguin já hiäppušijguin Ucjuv kuávlun. Maŋgii keevâi nuuvt ete hiävušalmai kuođij hiäppušis tiipšon Nuuvti pel tâi mii pel ton pajan ko eelij kostnii olgoláá mäddin. Ohtii vuod Uulá-Pierâ Ivváár poođij Ucjuv kuávlust, lâi jotemin máádás olgoláá, já piivdij, ete tipšoččim-uv hiäppuš tom paje ko sun lii mäddin elimin. Lopedettim tipšođ suu hiäppuš. Tolvum suu Kaamasân já poottim hiäppušáin páikkásân Čovčjáávrân. Sun val arvâlij ovdil ko vuolgij: – Jis lii mihheen kesittimnáál, te uážuh vyeijiđ já kesittiđ hiäppušáin. Sun ravvij vala maht koolgâm piemmâđ já tipšođ hiäppuš. Tähkä lâi ton nommâ, tot lâi uáli viiššâl, njolgen tot juuđij ijge tot maaššâm väzziđ. Iäččâm lâi äiđistuálpuid čuoppâm já liäjádâm Piergiváárân, já táátui muu kesittiđ taid pááikân. Sun lâi njaskâm láánjáid já suávváid kesittemluodâ alne. Lijjim uáli moovtâ ko peessim taggaar hoomán. Leŋgejim hiäppuš já vyeijilim miäcân stuálppukyermi viežžâđ. Iäččâm lâi čuoigâm njaskum linjáá mield tohon stuálppuliäjá luusâ. Muotâ lâi sujâttâm suávváid karsum luoddârađe oolâ, moi alne lâi muotâ hirmâdávt. Muotâpuurgâ sist čokkájim kaskoo rievâ, ko tot viädástum hiävuš njolgestij já ruotâi miäcân stuálppulaanâ luusâ. Jiem lam finniđ valagin orostiđ vuájánân, mutâ teeivâi leđe suohis viirrâm peeci mon tuáhá orostij, ko ij peessâm innig ovdâskulâi. Ko finnejim hiäppuš suohis viirrâm peciovsij siste meddâl, te läiđejim tom stuálppuliäjá kuuvl já čoonnim suuitijn suáhân ete ij kárgááččii ovdil ko kiergâneen ejijnân kyermi pardeđ riehân. Iäččâm meid poođij čuoigân stuáppuliäjá kuuvl, sun kale še lâi áigum riehân pääihist vyelgidijn, mutâ vuolgâ tápáhtui nuuvt huápust ete ij sun kiergânâm fáárun. Pordijm kyermi riehân, já vuolgim tuálvuđ tom pááikân. Jurdâččim: – Amal tääl máášá väzziđ ko kyermi lâi rievâst. Pääihi vuást loppâmätki lâi miätálâh já farttâ korâškuođij, hiävuš njolgeestškuođij já ruotâi, ij tot stuálppukyermi orroom ennuu teddimin ton vaalmijn. Čokkájim kyermi alne, tolliidettim karâstuvvâin já suuitijd tuállejim čovgâ, láánjáh fođđuu nirve vuást, mutâ keččâlim pisottâllâđ kyermi alne. Luhostuvvim cuápcániđ kyermi alne pááikân já stivrejim hiäppuš naavit seeini vuást já finnejim hiäppuš orostiđ toos. Ijge must lam haalu vyelgiđ nube stuálppukyermi viežžâđ meeccist, lijjim palaskâm ton korrâ sáátust. Luoštim hiäppuš leeŋgijn já ko tot lâi vierriittâllâm muottust já čuážžulâm, te läiđejim tom puáris navittân. Taam siämmáá hiäppuš oostij Frans Viekonelo Pierâ-Ivárist. Raansust lâi taat hiävuš maŋgâ ive, Tähkä lâi ton nommâ. Ransu laavij távjá eettâđ: – Tähkä ei jätä. Mutâ ohtii keevâi nuuvt ete Tähkä kuođij suu luodâ oolâ. Sun ko lâi taggaar almai ete laavij távjá navdâšiđ muide-uv ko aalmuglii luáttámuš. Ohtii sun lâi vuod käävpist elimin, Kaamâs Taka-Laapist. Tobbeen sun oostij syeinipaalu še já piejâi tom rievâ ovdiikeš tuárrâst, ige hoksám kaarrâđ kiddâ riehân. Jieš lâi vuod melgâdáá suovâ sist ko vyeijilij páikkásis. Keevâi nuuvt ete Ransu lâi uáđđám rievâ mooŋiikeš já hiäppušân lâi luoddâ uápis pääihi vuást. Tothân kale mielâstis njolgestij luodâ mield pääihi vuást monâdijn. Mutâ mottoom saajeest luoddâ moonâi kyevti peesi kooskâ, moh láin aldaluvâi já syeinipaalu sikkâsij rievâst já Ransu še ton syeinipaalu fáárust rievâst meddâl. Hiävuš moonâi pááikân já orostij šiiljon taali kuuvl. Raansu párnáin mottoom moonâi keččâđ ko hiävuš lii taali kuvlân leŋgejum, mutâ kihheen ij lah tobbeen. Sun moonâi iännâsis sárnuđ ete hiävuš lii ohtuu puáttâm pááikân. Hulda, Raansu kálgu vuolgij hiäppušáin vyeijiđ tohon kulâi kost tot lâi puáttâm já kaavnâi kállás alda Kaamâs syeinipaalu paaldâst uáđimin. Ransu kuáikkusâdâi čuožid já kuuhâi: – Tähkä ei jätä, Tähkä ei jätä. Iisakki Mattus (Anarâš, porgemáánu 1997) Jotolâh puárrán Nube maailmsuáđi äigin ko saksalijd vyejettii tääbbin Tave-Suomâst meddâl, saksaliih paččii cuovhâs puoh šooldijd, já maađijeh lijjii hyenes oornigist. Juvváid lijjii rahtum koskâpuddâsiih šaldeh cyevkkejum šoldij alda. Post'avdon lâi kyermiavdo mii juuđij Avelist Kärigâsnjaargân já ton lava alne juttii máđháliih-uv. Äigitaavvâl post'avdo vyeijein lâi čoovgâs. Luodah ko lijjii hyeneh, te ij lam meendugin vuovâs mađhâšiđ kyermiavdo lava alne, mutâ leihân tot kuittâg ennuu hiälpub ko vääzin jotteem. Mutâ ulmuuh kolgii peessâđ jotteeđ. Veikkâ ij lamgin jotolah vala nuuvt ennuu, te hyenes maađij keežild sáttojii kolareh já luodâst tuárispel vyejimeh. TVH almaah karttii távjá leđe tiivoodmin maađij já taid koskâpuddâsâžžân rähtistum šooldijd. Iäge sij ain hoksám pieijâđ meerhâid váruttiđ jotteid luodâ tivodimpargoost. Ohtii vuod lijjii TVH almaah Kiällájuuvâ koskâpuddâsii šalde tivomin, pargohovdâ lâi sii piärán keččâmin. Post'avdon tuáimee kyermiavdo vuojij lijge korrâ farttáin, avdovyeijei lâi maađij oomâs, sun lâi vuosmuid keerdijd taan luodâ vyejimin já koolgâi pisottâllâđ äigitavâlist. Sun vuojij lijge korrâ farttáin sajan kogo lijjii šaldetivvooh ige haldâšam avdo, tot moonâi peŋkkaast paijeel njuolgist juuhân. Avdo lava alne lijjii mađhâšeijeeh. Tävireh kirdâččii lava alne tuohu teehi já siämmáá tohhii mađhâšeijeeh-uv. TVH almaah algii išádâllâđ ulmuid meddâl kyermiavdo lava alne. Ij tast orroom lemin keevvâm hyenebeht kiässân, maid tal motomijn lijjii muáđuh sápustâm já kááluin päähih. Ohtâ säämimáccuháin nissoonolmooš skiärmui čuuvtij. Pargohovdâ huámášij suu já aalgij hoiváđ, laiđij muorâliäjá kuuvl já kočoi čokániđ. Nissoon čokánij já almaa mielâst suu kolgâččij tutkâđ tärhibeht. Nissoon keččâlij čielgiđ almai hyenes suomâkieláin, et ij sun lah lammâšum. Mutâ almai ij addim já viigâi keččâđ suu máccuh helmij vuálá. Nissoon suutâi já nurdâdij almaa já eeđâi: "Bahákasa fuorrá láttán, dalán lea viggamin nissonolbmo healmmi vuollái, mana ere!" Ij pargohovdâ addim maid nissoon lâš ettâm, mutâ tom ooinij ete suttâm sun lii. Amal sust láá nuuvt korrâ toskeh, pargohovdâ jurdâččij. Almai iiskâi vala uđđâsist nissoon helmij vuálá, lâi halidiđ keččâđ juolgijd, et mon čuuvtij láá lammâšum, mutâ talle almai eskân tuáškáid uážui. Nissoon skiärmui toin ko sun lâi páárnážin lammâšum, mutâ pargohovda ij tiättâm tom, ovdilgo mottoom almain kote tuubdâi nissoon, čielgij tom sunjin. * * * Jotolah puáránij ubâ ääigi, ko šaldeh ráhtojii. Poostâ bussi já Eskelisen bussi-uv aalgij Ruávinjaargâst Kärigâsnjaargân jotteeđ, tot lâi njuálgu ohtâvuotâ tallaa kauppalan Ruávinjaargân. Kyehti nuorâ almaa, kuohtuuh Tiänurido ässeeh, vuolgijn Eskelii buussist Ruávinjaargân. Suoi oroin tobbeen maŋgâ pirrâmpeeivi. Määđhi várás budjet lâi sunnust vaarâ meendu ucce, ležžâv-uv iälustâm paijeel varijdis, ko läin peessâm taggaar sajan kost láá hotelleh já eres-uv suotâstâllâmmáhulâšvuođah fáállun. Já nuuvt tast keevâi, et valuutta vánudâh aalgij sunnuu väividiđ. Láin tuhledâm puoh ruđâidis, nube nääl ettum láin PÁ. Suoi juđâččáin kauppalast já nelgi snorijdij čoolijn. Puárásub sunnust huámášij rota, mii moonâi roskekaasâ vuálá. Almai pivdáskij tom. Suu skippáár mielâst tot lâi iimâš, maid faaninijd skippáár täälgis áigu, ko álgá rota pivdeđ, ij-uv kolgâččii keksiđ maidnii pyereeb pargo. Mutâ skippáár joođhij rota pivdem já arvâlij: tot lii ruuđâárvusâš ellee, kohan finniiččáin tom koddeđ. Skippáár sust tom vala eenâb imâštâlâi já suu homá, mutâ aalgij sun-uv išediđ skipáris rota pivdemist. Forgâ suoi luhostuin, suoi finnijn časkeđ rota jaamâs. Puárásub almai potkij tast seeibi já piejâi lummâsis, eeđâi val skippáársis: tääl manneen hotellân purâdiđ. Nuorâb almai ij addim ige avâštâm skipáris aiguid, sun tuše čuávui skipáris já vuordij, mii tibi val tápáhtuvá? Almaah moonáin hotellân, hovimiäštár uápistij sunnuu piävdán já adelij sunnui listá purâmušâin. Suoi tuđháin purâmušlistá, halidáin maidnii purâmušâid piärgust. Piärgust rahtum purâmuš lii uápis Säämi ulmuid já suoi tiiláin piärgumääli, mii teeivâi leđe hotelli purâmušlistáást. Vyerdidijnis purâmuš almaah tiiláin juhâmuššân A-vuolâ. "Tarjoilija" puovtij purâmuš litteest piävdán, mast uážžoin jiejâh väldiđ taldrikkijdis. Ko suoi láin kuáivum piärgumääli taldrikkijd, vaaldij puárásub almai rota seeibi lumâstis já kočâttij jieijâs taldrikân. Talle sun kočoi "tarjoilija" já čaaitij rota seeibi sunjin, mii lâi mälitaldrikkeest. "Tarjoilija" vaidâlij tábáhtus já halidij pyehtiđ uđđâ määli sajan. Almaah iävá toos tuuttâm, mutâ koččoin hovi já suu kote lâi hotelli hovdân. Sist algii ráđádâlmeh, almai kiän taldrikkeest rota seibi lâi, aalgij uhkediđ almootmist virgeulmuid. Hotelli hovdâ keččâlij sovâttâllâđ, et almaah uážuččáin valjiđ purâmuš maid halidâžžâv, mávsuttáá, mutâ almaah láin ton mielâ, et ferttee koččođ poolisijd. Almain puárásub eeđâi: "Taat lii vuosmuu luoka hotelli, jurdim taam fijnásub päikkin." Tast suoi nágáttâláin ääigis hotelli vievváin, ko viijmâg sopâmuš aalgij šoddâđ. Hotelli hovdâ lopedij almaid purâmušâid mávsuttáá já šievlá'án ruttâsume, jis iävá sárnuččii maiden taan tábáhtusâst, äšši pásáččij tuše sii tiättun. Sopâmuš šoodâi, almaah purâdáin já finnijn ton lasseen sátturuuđâ páikkásis já váhá paijeelmiärálii ruuđâ-uv. Tot rota seibi lâi ruuđâárvusâš täävvir ton tove. Iisakki Mattus (Anarâš, porgemáánu 1997) Muu vuosmuš sáttu moottorkárbást Talle ko mun vuosmustáá lijjim moottorkärbissáátust, tom kale muštám. Ko muoi eijijn eelijm joddeid kuohâmin Luottoojäävrist, luoštijm Ponjekuoškii vuálos já suládáim Čaarmâjäävri pääihi vuást. Kilposen luodâst lijjii motomeh läddlááh moottorkárbáin, jiem tieđe maid ležeh rossâdâm, jieđe lijjii vuolgâdmin meddâl. Te vyejestii munnuu alda já eteh, et leggist päädi sijjân. Eeči leggistij päädi. Já tot sáttu, muoi finnijm: stuorrâ páároh vierih munnuu kárbá kyevtpeln já mun polâstâlâm, mut kuuspahân tiettim šoddâđ, kárbást ferttejim čokkáđ. Nuuvt hurgettáim pääihi uáinus já ovdilgo toh munnuu luovâs luoštii, te eeči leggistij muáddi stuorrâ kyele val sii kárbás. Tallaa ääigist ko lijjii Luottoojäävrist-uv stuorrâ kyeleh. Inga Wahlquist (Anarâš, porgemáánu 1997) Kälbinjuunááš Lâi nubbe čohčâ ko čovčjávráliih lijjii uđđâ tuuvijn asâmin. Ton ääigi lijjii eergih jyehi táálust. Ránnjátáálust lâi hiävuš meid. Suátiäigi lâi viäruttâm ennuu poccuid já lojes eergijd, mutâ lijjii siäilum motomeh lojes eergih tušâhánnáá. Kiđđuv čonâdii áálduid, veddii, kyedittii já merkkuu vuosijd. Juáhâš tuubdâi pyereest poccuidis. Issá-čeesist lâi čuoivâgáldu, mii lâi uáli paha vyesis alne. Ko tot lâi eskân kuáddâm, te tot ij luáštâm ulmuu vedâmân vuosmuu pirrâmpeeivi äigin. Jyehi tove tast lâi šiev vyesi. Vyesih tast lijjii kiäráseh, já távjá čuoivâgeh. Čeesist lái čuoivâgergi eidu taam ááldu jälgelâš. Čeeci veedij já lojodij ton vyeversin. Tast šoodâi-uv viiššâlis vuájáánergi. Veikkâ lâi ucce, mutâ lâi kievrâ já sävri, já siämmáá vaijaa ko tot áldu mon jälgelâš lâi. Ulmuuh ettii-uv ete tot lii puoh ergi mii uáinoo. Lijjim talle love já viljâ Matti lâi käävci ihásâš. Muoi hoksáin et tot Kälbinjuunááš suttá ko tom hárdá. Kälbinjuunááš lâi ton eergi nommâ. Muoi algijm härdiđ tom, já olsân munnuid somá ko tot rohhááttâl tuástud čorvijguin já viggá terppâđ munnuu. Tot lâi uáli soma munnuu mielâst ko tot njuškij kyevtjyelgi oolâ já ráivu ovdâjuolgijguin. Tom vaarâ muoi tieđijn já tooláin ete moon räi läbži olá. Issá-čeeci imâštâlâi ete mii ton iärgân lii šoddâm ko tuástud čorvijguin já viggá terppâđ kyepirijguin. Iän muoi sárnum tast maiden, ete muoi leen hárdâm tom. Erinomášávt munnui Mattijn tot lâi uáli vaijaa. Lâi ovdláhháá juovlâi ko ránnjátáálu kandâ Kaabi lâi vyelgimin Kaamâsân hiäppušáin. Muu uábbi Siiri ááigui Kaabi hiävušsáátu fááru vyelgiđ. Čovčjäävrist Kaamâsân lii 20 km mätki. Sun lâi monâmin juovlâmarkkânáid Anarân. Ton ääigi Kaamâs räi juuđij postavdo já sun pesâččij ton fááru Kaamâsist Anarân. Iđedist Siiri-uábbi čuoigâlij ránnjátáálun soppum vyelgimááigân. Lâi polvâšoŋŋâ, mutâ ij lam meendu sevŋâd. Máánu lâi mestâ laađâs, veikkâ poolvâ tyehin lâi-uv, te tot adelij čuovâ. Tálui koskâ lii suulân peli kilomeetter. Sun lâi suulân pelimääđhist ko huámmâšij maidnii elleid liihâdmin tast jieijâs alda. Na sun orostij já aalgij tärhibeht keččâđ taid. Puásujin sun ij taid tuhhiittâm ko oovtâstkin iä lam čuárvih. Ko sun ooinij, ellein lii seibi já kuulâi päniskaallân te talle sun kale tieđij ete moh elleid toh láá. Skaallân kulloo ko toh njolgesteh, päänih skalideh. Sun jo pala-uv, ete jis toh volliitteh. Tot lâi kumppivalve, toh lijjii käävci kumppid. Toh monnii jäävri rasta nuortâs já Siiri čuoigâi ránnjátáálun kuus sun lâi monâmin-uv. Ko sun poođij tupán siisâ já aalgij mainâstiđ ete lâi uáinâm kuumpijd, käävci kumppid. Já lijjii lam nuuvt alda vuálá viiđâlov meetterist, päniskaallân lâi kullum. Táálu iššeed toppiij piijpos njäälmist, povvâstškuođij já eeđâi: – Toh kale iä lah ko mii luovâs eergih te láá lamaš. Iärâseh še algii povvâstiđ, iä oskom kuumpijd lemin. Ij kihheen vuálgâm tallân taid luodâid keččâđ. Kaabi já Siiri láin jo vuálgâm já jotemin Kaamâsân. Lâi jo čuovvânmin ko táálu kandâ Heikkâ vuolgij keččâđ taid kumpij luodâid. Heikkâ ooinij taid já eštus kumpij luodah toh lijjii. Talle iäráseh-uv uskuu ete kuumpih toh lijjii. Heeihâst šoodâi mielâ vyelgiđ tuáridiđ tom kumppivalve, sust ko lâi "pystykorva", syemmilâš suátikiiveer. Skammâpeeivi ij lah peeivičuovâ kukke, eidu mottoom tiijme, sun vuolgij Ucpárnáá Maati kuuvl, ete jis sun vuálgáččij skipárin tuáridiđ kumppivalve. Mii táálu eergih láin viestârpeln vááijuv kilomeetter táálust kiddâ. Eejist lâi čuoivâg mii lâi taggaar ärgis suorgâneddee, já Issá-čeesist lâi Kälbinjuunááš, maid muoi viljâ-Mattijn láin hárdâm. Kuumpih lijjii ovdil tađe, ko Siiri ooinij taid, iällâm toi čuoivâgij kuvlân. Issá-čeeci moonâi čuovvândijn eergijd sirdeđ. Já ko sun juovdâi tohon kost eergih láin kiddâ, te eeji čuoivâg ij oinum tast kuus lâi ehidist čonnum. Tuše jotkâläbži lâi vedâmân pááccâm. Sun vuotij ete ergi lâi hirmâdávt ruotâdâm ovdil ko lâi potkim lääbži. Kälbinjuunááš kal lâi kiddâ ton vedâmist moos ehidist lâi čonnum. Mutâ ko sun áigu vedâmân, te ergi lii hirmâdávt suttâm, ige lyešti vedâmân, viggá čorvijguin skurbâđ, njuškee kyevtjyelg oolâ já tiärppá. Ko sun čuážudij tast já sárnuttâlâi eergi, te ergi-uv uásuškuođij já Issá-čeeci peesâi vedâmân, peesâi sirdeđ eergi kuáttum oolâ. Ko sun aalgij kuorâdiđ ete mii tot lii lamaš hirmosin mast tot eeji čuoivâg lii nuuvt eidu palaskâm ete potkij noonâ lääbži? Talle sun vuotij taid kumpij luodâid. Kuumpih lijjii vuálgâm ton lääbži potkim čuoivâg maŋŋaal já uávuttâm, mutâ iä lam juksâm. Čuoivâg peesâi patârâsân, lâi ennuu muotâ ete iä kuumpih kostâm nuuvt pyereest ko ergi. Kuumpih uávuttii suulân kilomeetter ton läbžipotkim čuoivâgeergi, mutâ te hilguu ko oinii ete iä sij fattii tom. Talle toh jorgettii já paccii ton läbžipotkim čuoivâgeergi luodâ kyevtpel fahtiđ já ohtâ kuumpijn moonâi Kälbinjuunáá rohhááttâllâđ já paldattâllâđ. Mutâ Kälbinjuunááš ij poollâmgin kuumpist. Tot aalgij rohhááttâllâđ já čorvijguin skurbâđ kuumpi. Kälbinjuunáást lijjii uceh mutâ pastelis čuhâ čuárvááh. Amal lâi skurbâstâm čorvijguin kuumpi ko toos lâi šoddâm huáppu patârâsân, kumppi lâi čoođâ suohis suáhimiestuu moonnâm. Tot lâi iskâm vala nube kerd, mutâ siämmáá náál lâi keevvâm talle-uv. Soovsâtukoh lijjii pááccâm miestuu rissijd kuumpist. Kälbinjuunááš lâi taggaar ergi, veikkâ lâi ucce te toos iä pittáám ennuu stuárráábeh eergihkin. Tot lâi tegu kunâgâs te, iä nistám stuárráábehkin eergih suávŋá maid tot lâi kuáivum olsis. Toh lijjii vaarâ čivgâkuumpih já kyehti räviskuumpi, moi viälppáh toh kuttâ lijjii. Tast lâi ävkki ko muoi viljâ Mattijn láin hárdâm tom Kälbinjuunáá já tast lâi šoddâm nuuvt vaijaa, tot eštus piäluštui ton vaijaavuođâ keežild. Nuuvti Heikkâ ko lâi vuáttâm já uáinâm luodâin ete kuumpih toh láá lamaš, te sun moonâi iäččâm kuuvl já suoi skippuudâđáin ete vyelgiv tuáridiđ kumppivalve. Nuuvt suoi valdijn pissoid, vuolgijn tuáridiđ tom kumppivalve. Eejist lâi ryešilâš suátikiiveer "rengasjyvä" já Heeihâst syemmilâš suátikiiveer "pystykorva". Lâi vorâs voccâ, ij lam jođádâh saveháid, saveheh jieŋŋuu já suoi karttáin ain jieŋâid foskâđ saaveehvuáđuin. Tot meid äjittij sunnuu. Mutâ lâi muotâ nuuvt ennuu ete ij kumppijdgin lam hiälppu jotteeđ. Suoi vuáruttuvâi čuoigáin oovdâst já nuuvt suoi ovdánáin huápubeht. Maŋa koskâpeeivi suoi juvsáin kumppivalve. Mutâ keevâi nuuvt ete suoi karbáin kuumpijd, toh lijjii ruotâstâm patârâsân, iävá peessâm ubâ uáiniđgin taid. Viäiguškuođij meiddei, iäváge innig vuálgâm tuáridiđ taid, toh monnii nuortâs. Nuuvt várugâsah toh lijjii, ete ovdilgo korjuu, te pottii puáttim luodâidis paaldân miäđáápel luodâidis, já ohtâ tain kuárjui tiäváá oolâ, kogo lâi šiev uáinus puáttimluodâidis kuuvl. Toh lijjii tast kuárjidimsaajeest vuálgâm huáppoin. Luodah já kuárjidimsajeh aaibâs vorrâseh. Sijvo-uv lâi vala huánánâm tast maŋa ko suoi iđedispeeivi vuolgijn. Issá-čeeci kuorâdij tom lääbžipotkim eeji čuoivâg. Tot lâi moonnâm Nuuvti keezi ergij kuuvl moh lijjii muádi kilomeetter mäddiláá. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Kärbismoottor Tovláin ulmuin ij lam eres kärbisjođettemvyeimi ko ááiruh já puurjâs. Lâihân kale val čyeimi-uv moin juhâkárbá čuáimui. Mutâ tovle lâi eenâb äigi- uv ko tääl. Suhheeh še lijjii talle kietârapâdeh ege sist kuámmirehkin nuuvt älkkest kupâlistâm. Jis ij lam stivlee kárbást, te pieijii lostâriisijd kärbisnjunán purjâsin, tot kale miäđás pyeredij määđhi korrâ pieggân. Mutâ láá kärbismoottoreh-uv lamaš Säämist jo viehâ kuhháá. Jiem tieđe tárkká kuás teehin ležeh vuossâmuuh moottoreh puáttâm, mut láá toh kuittâg ovdil sođij jo lamaš. Tonáigááh moottoreh iä lam kal aaibâs siämmáá pyereh ko táálááh, ege lam tivvoommáhđulâšvuođah, iä väriuásih ege jo tivvoompiergâsehkin. Jis lijjii poostah já veeččir te pyeri lâi, saatijba motomist leđe mutterčoovđâ-uv, ađai juáhučoovdâ, mii lii taggaar piergâs moin lii vuovâs jurbiđ mutteršoordijd. Kal sämmilijn maaŋgâs mattii tovle- uv moottorijd tivodiđ, sij lijjii tagareh jiešoppâm mekanikoh, iä lam áámmâtškoovlâid jottáám. Mii kuávlust še lijjii maašinčeepih, nuuvt tego Uccâ-Vuolli-uv, kote aasâi Juvnjäälmist Ijjäävrist. Sun lâi ráhtâm ohtii juoŋâsmaašin-uv ko arvâlij, et talle ij taarbâš ruunnijd justeđ ige suárváá valgâđ. Tot maašin kale ij toimâm, mutâ kärbismoottorijguin Vuolli kal vuojâččij. Kuásnii 1950-lovvoost muštám, ko peegij, et Vuollist še lii kärbismoottor. Lâž-uv lam suu vuossâmuš, já kost sun lâš tom finnim, tom jiem tieđe. Ohtii sun poođij-uv mii pááikán toin moottorijnis. Já ko te koolgâi vyeijiliđ ain ovdâskulij tavas, te ijhân tot moottorkápulâh jottámgin. Já Vuolli tot ravgomáin ravgoi nuuvt kuhháá et käärbis rievdâi já kuuloold lappui viijmâg Segisnjaargâ tuáhá, mii lii kilomeetter keččin mii sááđhust. Moottor váádun lâi suijân tot, ko Vuolli ij lam pieijâm bensinân oljo ollágin, mut putes bensináin vuojâččij. Tot lâi vissâ Volmar Jovnâ, kote ravvij, et kalga oljo siävuttiđ tiätu mere bensinân, vâi moottor jorá. Kalhân Vuolli lâi imâštâllâm tom et oljo kalga bensinân pieijâđ. Nuuvt tot lâi vaarâ finnim-uv oornigân tom moottoris, ko toin tastmaŋa vuojij. Muštám ko tot ohtii Samudjäävri miätá vuojij máádás toin moottorijnis. Ijjávráliih iä laavim mii pááikán orvâđ moottorkárbáin puáttiđ, ko togo lijjii poskis karguus čuálmih, moin puovtij ruubel älkkest pillediđ. Eidu talle jis lâi njuolgist miinii äššin mii táálun, te talle tuše ellii. Suuhâmkärbisäigin toh kale täävjib mukkâsii mii riidon-uv. Nuuvt Vuoli moottor-uv kullui vistig kuhháá tavveen korrâ jienáin huurijdmin, jeđe iiđij uáinusân. Kale tot viehâ pyereest kullui tot suu kárbá jienâ veikâ tobbeen nubepeln jäävri vuojij-uv. Togo táálu puotâ ko juovdâi, te moottor orostij. Talle Vuolist aalgij tivomâš. Tobbeen oinui punccârušmin kuhháá toin moottoráin, jeđehande viijmâg vyeijilij hirmâd juuláin já taggaar uáli suohis čuovjis suovâ val soovčij ton moottorist. Amal talle te lâi alnees oljo-uv bensinist tommit et kalga rijttáđ. Nuuvthân tot lappui lássáá tuáhá já ain ovdâskulij. Muu mielâst kal oroi et siämmáá älkkee já jotteel ličij lam suuhâđ-uv ton jäävri miätá. Mut lâihân tot kaandâ mielâst tiäđust-uv viehâ hormiš uáiniđ tom, ko käärbis jotá suvâhánnáá. Motomin vittlovlovvoost iätá ucjuvlâš Saarel Heikkâ Ucpárnáá Vuoli Juusin, et jis finniih taam moottor keevvâđ, te uážuh olssâd tom. Sun lâi uáináh kostnii uástâm kärbismoottor, mon nommâ lâi Prefect. Mon enâmist lâš lam rahtum, ij lah tiäđust, mut nommâ kal oro lemin eŋgâlâskielâ. Tast lâi vauhtipyerá alne nuárvi, mast koolgâi jurgâliđ moottor keevvâđ. Mut jis tom olmânáál jurâttij, te tot joton vyelgidijn čooskij kietân, tom koolgâi tuše ohtii ain nuárvist faškâstiđ vâi šiäštá kieđâs. Tast sylinder lâi ovdâskulij, já tondet ton tulppakeeči kiäigái eidu togo stivrimtoppiittuv puotâ, já jis ij lam vyejedijn várugâs, te tast finnij kozzáid viehâlágán sähkösporkkâs. Ij lam nuuvt iimâškin et Saarel Heikkâ ij lam meendu moovtâ uážudiđgin tom joton. Vuoli Jussi, kote lâi maašinčeppi, te ääigis tiivoodmáin finnij-uv joton, já nuuvt finnij olssis moottor. Mudoi tot moottor lâi hirmâd ruávdáá já lussâd, kallelov kiilud lâš tiäddâmgin. Jiennii tot kal še lâi, já uáli häärviht čooskij kevâdijn. Ohtii ko Haanu Hanssâ lâi puátimin Čovčjáávrán, te kulá hirmâd peškâs tobbeen. Hanssâ juurdâš, et liiba pyeri, ko Vuoli Jussi lii álgâm liššáid kalliittiđ. Tääl ij taarbâš innig vyelgiđ Anarân tađe várás. Mut ko poođij aldeláá Vuoli pääihi, te huámášij, et jieskut tot lii Vuoli Jussi vuojâšmin uđđâ moottoráin! Jussi lâi motomin maŋeláá vuábdâm tom Prefect Erkkii kandáid Ijjäävri Kođoluohtân. Sij vist lijjii vuábdâm tom Njižžjäävri Aanti Heeikân Njižžjáávrán. Mii toos tastmaŋa kulloo, jiem tieđe. Mottoom uápis olmooš mainâstij tom, et suu kuávlust lijjii kaandah uástâm kärbismoottor já lijjii tiäđust-uv moovtâ tast, já rámmojii äijihân-uv, mon šiev fiävru tot lii. Uálguttii äijih-uv keččâliđ vyeijiđ toin moottoráin. Na äijih te uštus kárbás já máátkán. Kaandah rottejii moottor joton já čaittii kogo kalga teddiđ ko haalijd liävtu lase. Na ko tot ij lam tađe vaigâdub te äijihhân kale oskeldâđâi vyeijiliđ. Ko sun teddilij lase kaasu te käärbishân kal jottái. Já amal ton moottorân lijjii hiäppušeh-uv tommittáá leŋgejum, et lâi viehâ korrâ liähtu ko oles kaasuin vuojij. Äijih uštus vuájá hurgoot korrâ sáttoin. Tot lâi taggaar uceslágán jurbâ jävri val, já äijih vuojij pirrâ jäävri ohtii já joođhij ain ovdâskulij. Nube kerd ko poođij päikkirido puotâ te párgádij korrâ jienáin já vuojij ain. Nuuvt tot vuojij pirrâ jäävri veikâ mon kollii, já ain ko puátá kandâi puotâ te hirmâd korrâ jienáin rááhu čiärgu. Na kaandahhân imâštâlškuottii, et jo-uvkâs tot faari jaloi aaibâs ko ij ubâ ooroostkin já ain lappâd vyejedijn korrâ huurrân čoođâ kulloo kiljáádmin. Mutâ te mottoom tain kaandâin arvâlij, et šoodâim-uvkâs mij ubâ ravviđgin tom et maht tom moottor finnee orostiđ. Na hoksájii, et ton moovtâ sist kihheen huámášâm čäittiđ tom, et maht moottor ooroost. Ervidii, et tom tot äijih kiljo ko áiguččij koijâdiđ, et maht moottor kalga orostittiđ. Kaandah tiäđust-uv viggii huikkeđ toos ravvuid, mut ijhân tot kuullâm huurrân čoođâ ige táránâm maiden porgâđgin ko koolgâi kárbá-uv stivriđ. Luhhoost moottorist ij lam meendu ennuu bensin, nuuvt et ko tot nuuvâi te moottor še orostij, já äijih peesâi suuhâđ riidon. Matti Morottaja (Anarâš, porgemáánu 1995) Ponttoonij fievridem Vuolgim eelliđ Kaamâsist pyeráin, tot lâi jotteemfiävru talle tääbbin kuávlust. Tot lâi vuođâloho 1954 čohčâkeesi. Avdomaađij lâi kale jo Čovčjäävri räi, mutâ iä tääbbin kuávlust lamaš avdoh ulmuin. Iäge avdoh jottáám távjá taan Čovčjäävri luodâ mield. Poottim Kaamâsist maasâd pááikân Čovčjáávrân, te oinim Ijjäävri luoddâiärust kyehti kuulmâ-neelji meetter kukkosii amnâs. Jiem tubdâm moh toh láin. Čovčjäävrist algim mainâstiđ tain maid lijjim uáinâm, ete toh sulâstittijn rumâškistoid. Mottoom tieđij ettâđ ete toh lává kirdemmaaššin ponttooneh. Tirkkos "vesitaso" lâi koččâm Ijjäävri taavaakeeji nuorttiipel Myeisijäävri riidon, sun tarbâšičij nelji almaa taid tohon tuálvuđ. Tirkkonen lâi kirdemmaaššin omâsteijee, ij sun jieš kirdám, sust lâi kirdee pálkkááttum. Kirdemmaaššin lâi Aanaar markkânist, ulmuuh ožžuu pálkkááttiđ sáátu ko tarbâšii. Já távjá ulmuuh tarbâšii tom sáátun. Talle iä lam vala avdomaađijeh jyehi kuávlun nuuvt tegu taan ääigi láá. Lâi porgemáánu loppâ já ruške lâi pyereest álgâm. Tirkkos kirdee lâi vuod finnim sáátu. Kyehti saksalii já ohtâ syemmilâš valdii sáátun. Kirdee kiirdij tohon kidâ Ijjäävri taavaapel já mäcidijn kiirdij eidu Myeisijäävri paijeel. Tom jiem tieđe, ete mii aašijd sist lâi lamaš siäivuđ toos ton jáávrân. Vaahâg sattui ko kirdelškuođij. Lâi taveviestâr pieggâ, taggaar spällipieggâ. Kirdee vaaldij kale tarbâšân korrâ faartâ já kone luptânij- uv. Mutâ te pieggâspälli teddilij kirdemmaaššin vuálus nuuvt ete tot kärŋilui čižetpel já ton pele ponttooni tiäivásij eidu poolsâ njeigâ já ponttooni ráigánij. Maaššin lâi jurgâlustám melgâd čižetpel já stanccam suánjun. Suánjust tot lâi vala luptânâm, mutâ te vuod tot siämmáá pele ponttooni kuoskâi ollâ poolsân. Tast tot vuod muutij kuursâ siämmáá pel. Toos tot farttâ nuuvâi-uv, já koočâi jiägân. Já jis lâi moonnâđ vala mottoom meetter te lâi juhkáđ källee njeigâ. Kirdemmaaššin paasij tohon jiägân suulân čyeti meetter jäävri riddoost. Lâi lukko luhottisvuođâst, almaid ij keevvâm mahten, iä lammâšum. Almaah ferttejii kyeđđiđ fiävrus já vyelgiđ vääzin avdoluoddâpiällâs kuus lâi mätki vittâ penâkkullâm. Kirdemmašinist lâi kale radiopuhelin, mutâ toin iä finnim ohtâvuođâ. Nuuvtpa tast ij lâm mihheen aavhijd sijjân. Talle ij lam avdoluoddâ Ijjáávrán, ij lâm ubâ puhelingin vala tohon. Kirdee lâi almai vááijuv, koijâdâlâi almaid kiäh vuálgáččii tuálvuđ taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid tohon Myeisjäävri kuuvl. Nuuvti Kaabi, Vuoli Jussi já mun, Iisakki Mattus lopedâđâim älgiđ hoomán, kirdee fáárust poođijn kyehti almaa Čovcjáávrân, Erkki Koskinen já Urho Karppinen. Mij leim viiđâs já kirdee jieš kuđâdin, já sun lâi vises tast ete kostâdep keessiđ tom kirdemmaaššin jäävri riidon. Tast mij aalgijm smiettâđ, ete moin konstáin mij taid ponttoonijd fievridep. Erkki já Urho áigoin kyedin tuálvuđ já muoi Jussijn smiettáim pyeráiguin uigâđ. Erkki já Urho algijn epidiđ munnuu fievridimvyevi já eeđáin munnui: – Tom fievridimvyevi uážžuvettee hilgođ, pyeráh iä lah ko hemâdâssân. Mutâ kirdee oskoi munnuu fievridimvuáhân já eeđâi: – Jis jiejah oskovettee pyeráiguin fievrideme vuohâsubbon já hiälpubin, te jiejah tuoi uážžuvettee valjiđ. Kaabist já munnust Jussijn lijjii pyeráh moiguin mij taid tiiŋgâid uuigâim. Kirdee, Erkki já Urho fievridii kyedin tiiŋgâid. Kirdee kuodij ponttoonij kiddimsteellig, já Erkki já Urho láin čoonnâm noonâ pide ponttooni oolâ, mii uulij ponttoonij kejij paijeel já nuuvt olgij alne kuoddijn nubbe ovdiikeččin já nubbe mooŋiikeččin. Ij tot puoh vuohâsumos kyeddim kálvu lamaš ko tothân hiäilui já juávzui ubâ ääigi. Ij tast tiäddu lam ko 35-40 kiilud já suulân neelji meetter kukkosâš. Muoi Jussijn piejáin ponttooni pyerái oolâ nuuvt, ete ovdebáá pyerá teline alne lâi oovdiškeeči já majebáá pyerá stiivrâlm alne mooŋiškeeči ponttoonist já čoonáim nuuvt pyeráid kiddâ nanosân. Nuuvt mij leim valmâšeh vyelgiđ fárudiđ toi nođijguin. Erkki já Urho iävá valagin oskom ete pyeráin ličij ävkki fievridmist. Talle mij vuolgijm joton. Algâmätki Kosseennâm räi lâi kulmâ kilomeetter, mon räi lâi šiev täsivis luoddâ. Munnust luhostui pyereest pyeráiguin fievrideemi, láin Kossenâmist tijmepele ovdil ko sij kyedin fievrideijeeh. Erkki já Urho láin karttâm olgij oolâ pieijâđ timádâsâid, kuohtuin kuulgâi piestâh, mutâ iävá suoi valagin oskom ete pyeráiguin lâi hiälpub jođettiđ. Uálguttáin munnuu-uv pyeráid kyeđđiđ já kyedin fievridiđ siämmáá náál ko suoi "jiejah". Iän muoi sunnuu ravvuid oskom, vuolgijm uigâđ pyeráiguin ovdâskulâi já pyereest munnust moonâi, mätki ovdánij ennuu huápubeht ko kyeddein. Láin Saammudjäävri keejist masa muádi tiijme ovdil. Kossenâmist Saammudjäävri kiäčân lii suulân 15 km. Tast vuordijm maaŋeest puátteid já vuoššáim käähvi, Kaabi poođij še tijmepele maŋa ko muoi. Kirdee juuđij Erkkijn já Urhoin oovt fááru. Ko sij-uv viijmâg juovdii, ponttooni kyeddeeh lâin piestum, vaibâm já uálgih raššoom. Viijmâg suoi-uv tubdâstáin ete pyeráiguin ličij lam ennuu älkkeb fievridiđ. Saammudjäävri miätá moonâim suuvân, ponttooneh kessuin kárbá maaŋeest. Tiäivásij leđe vyestipieggâ, te mätki ovdánij njuásiht. Saammudjäävri taavaakeččin Haanu Haansâ kuvlân leim iijâ já nube peeivi iiđeed vuolgijm tast ovdâskulâi. Aaigâ lâi taggaar, ete Uccâ-Vuolli jis sun vuálgáččij sáátun miätá Ijjäävri, sust ko lâi kärbismoottor. Mutâ sust ij lam moottor oornigist já nuuvt mij kaartâim luoihâttiđ kárbá já suuvân vyestipiegân miätá Ijjäävri. Ponttoonijd piejâim kiddâluvâi oohtân toin stelligáin moin taid kiddee kirdemmašinân já nuuvt toh kessuin kárbá maaŋeest. Korrâ vyestipieggâ ko lâi te mist moonâi ubâ peivi kidâ koskiijâ räi ovdilgo leim Myeisjäävri kuvlân já tuálvuim taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid moh lijjii tom kirdemmašinân kulleeh kirdemmaašin luusâ, jeđe moonâim Kiipri já Santra kámpá kuuvl. Kipri já Santra láin kámpástis uáđimin ko mij poođijm rávhuttutteđ sunnuu maŋa koskiijâ. Kirdee koijâdij ete uážuččijm-uv leđe iijâ kámppáást? Suoi lopedáin já kámppááš tievettij ko mij kuuđâs šyevittijm siisâ. Ij tot kámppá meendu styeres lam, suulân kuulmâ kerd kulmâ meetter. Mij leim vaibâm já niälgum, purâstijm váháš já aalgijm uáđđáástâllâđ. Kirdee luptij kamuvsyeinvierâ, adelij Saantran, eeđâi vala "tämä ehkä menee pilalle jos litistyy". Santra eeđâi: "joo pilluun se kyllä mennee". Puohah algii majettuddâđ. Suoi iävá máttâm pyereest suomâkielâ. Karppis Urho eeđâi: – Pitää siihen olla melkonen looteri kun koko kenkäheinäviera soppii. Puohah algii povvâstiđ. Mij juurdijm aalgâst ete selvânep oovtâ peeivist ton hommáást mutâ kaartâim leđe kulmâ iijâ ton kámppáážiist. Mist monnii kyehti kuhes peeivi já vala peivilakke ovdilgo kiergânijm hommáást. Mij oođijm pyereest iijâid. Kiiprist lijjii tyeljih maid piejâim vuálá, reeppuš uáivvyelesin já pusereh loovdân. Tagareh lijjii uáđđim niävuh, mutâ kámppáást lâi liegâs iäge lam čuoškah iäge polttijááh kiksen. Ton vuossâmuu iiđeed ko koccáim, lâi fierttim, piäivádâh já uáli šiev šoŋŋâ ko vuolgijm pargeldiđ kirdemmaaššin kuuvl. Togo lijjii suávih alda maid mij čuopâim tuárismuorrân, moi mield älgip hinnađ tom rumilus jävrriidon. Mist lijjii kyehti kuávžuráá maid kuudijm Ijjäävrist puáđidijn, kuábâš-uv lâi paijeel kiilu teddee. Kaabist lâi uuštâ reppuluumâst mast lâi pelimeetter kukkosâš "peruke", muh tuárguid ij lam ko suoppâin. Piejâim uštuu kessuđ, ko suuvâim Ijjäävri. Lâim sättiđ finniđ eenâb-uv, mutâ hoksáin eskân ko lâim jo paijeel pelimuddoost jäävri. Val-uvsun taan ääigi finniiččij tiegárij piergâsijguin kuávžurijd ton jäävrist? Tast mist moonâi kyehti kuhes peeivi ovdilgo kirdemmaaššin lâi kessum jeegist jävrriidon já peivilakke vala, ovdilgo tot lâi tiällájum nuuvt ete uážui ponttoonijd já toi kiddimsteellig lonottiđ. Čižetpele ponttoonist lâi stuorrâ räigi ovdiikeččin, mii lâi tuohkâsâm miehtân. Ko lâim finnim kirdemmaaššin jävrriidon já stellim ton náál ete kirdee, Erkki já Urho kulmâsist piergejeh, te kirdee eeđâi mijjân Kaabin, Juusin já munjin et uážžup vyelgiđ maasâd pááikân. Erkki já Urho vala arvâláin nuuvt tegu räämist: – Me sitä mennäänkin ilmojen kautta takaisin kotia Inariin. Mij, Kaabi, Jussi já mun, vuolgijm kárbáin suuvân toin moin lâim puáttâm- uv miätá Ijjäävri. Lâi kuálkki piäivádâh já šiev lieggâ šoŋŋâ. Kuovtij áiruigijn suuvân mätki ovdánij. Ij mist moonnâm ko kulmâ tiijme jäävri máddáákeš, veikkâ káhvástâlâim kooskâst. Lâim ton siämmáá peeivi pääihist Čovčjäävrist. Kirdee, Erkki já Urho lijjii puđâldâm peivilahe toi ponttoonij kiddimhommáást. Já keevâi nuuvt ete ponttoonij kiddimstelligist puoh pultij rääigih iä sooppâm, muáddi puulti iä finnim sajasis, kirdee piejâi spijkkárijd toi kyevti puulti sajan. Ijge kirdee puáhtâm väldiđ Eerki já Urho fárusis konen, sun kiirdij ohtuu Anarân. Almaa kyevtis ferttijn vyelgiđ vääzin Čovčjáávrân. Ton siämmáá peeivi suoi-uv väzziláin, mutâ suoi juovdáin Čovčjáávrân eskân nube peeivi maŋŋeed eehid. Suoi láin vala čájádâm ohtii ko Kuáđhu mield vazzijn, te jurdijn Paavvâlvuonâ Kođoluohtân já vazzijn Ruávinjaargân. Suoi vazzijn tom nuuvt kuhás ko poođij njaargâst tot kezis päikki. Te algijn epidiđ ete tot ij lah vala Kođoluohtâ, já nuuvt sunnui šoodâi vala tušes mokke vazzum. Iđedist poođijn Juvânjäälmi tuve luus, tast finnijn purâmâš, evvisttáá-uv ko láin, já tast suoi vuoiŋâstáin. Lâi paijeel koskâpeivi, ko suoi jođhijn määđhi já maŋŋeed eehid suoi juovdáin Čovčjáávrân čuuvtij niälgum, vaibâm já suttâm. Stevileh lijjii kahhaam juolgijd kupâlâsâid, já toh lijjii rašeh. Suoi láin vázzâm suulân kuttâ penâkkullâm. Ko láin purâmist kiergânâm, te suoi moonáin uáđđâđ, ige sunnuu tarbâšâm vuáttuđ, nahareh pottii vuátuhánnáá. Iđedist seeŋgâst pajas peessâm sunnui lâi vaigâd, uážih lijjii raššoom, lihâdem lâi toskálâš, láin aaibâs láámmum. Kaabi ij maaššâm leđe hattisthánnáá já nuuvtpa sun eeđâi: – Te tulitte ilmojen kautta. Millaista se oli kulkea ilmojen kautta? Uálgih sunnust lijjii rašeh, kupâlistám já liške rikkâsum. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Anarâšpäälgis – kollepäälgis Mottoom náálá kollepäälgis lii meiddei Anarâšpäälgis-uv, mii lii vaarâ puoh puárásumos kiäinu Aanaar já Vaarjâg kooskâst. Kollepäälgis ton suujâst, et tot lâi tallaa ääigist áimuräigi Varjâvuonân, kost lâi valjeest merâkolle – kyeli. Sattiiba pálgá kevttiđ meid tagareh ulmuuh, kiäh juttii viskis kole maajeeld Avveeljuuvâ riidon. Anarâšpäälgis lii lámáš kevâttâsâst aaibâs 1500-lovo rääjist penttâ taan ihečyeđe aalgân já tom mieldi juttii Varjâvuonân nuuvt pirkkaliih kävppijâsah, ko ovtâskâs anarâšah-uv, kiäh juttii ivij mield merâkyelipiivdost. Imâštâlâm-uv, et Suomâ pele puáris kárttááid ij moossân lah merkkejum pälgiskiäinu. Áinoo kárttá, moos Anarâšpäälgis lii merkkejum, kávnoo Taažâst. Tot lii ”Cammermeyers kart over Norge 1887 - 1899”, mutâ tast-uv päälgis lii merkkejum tuše Suomâ rääji räi já lii nuuvtettum tälvikiäinu. Suomâ almolâškárttá ivveest 1908 tobdá Selgijäävri ävđintuve, mii lii Ijjävr taavaakeččin já Anarâšmaađij, ađai tälvikiäinu, alne. Tupe lâi rahtum Varjâvuonân mannei várás. Kávnoo meiddei Komiteasmiettâmuš n:r 3 Kiäisárlâš Majesteetin ivveest 1905, mon nommâ lii ”Komitea Lapinmaan taloudellisten olojen tutkimusta varten”. Tast mainâšuvvoo, et Selgijäävri tuve várás väridum meriruuđah sirdojeh maađijrähtimân, mii lii vuávájum algâttuđ Čuolisjävrikeejist Päähinjuuvâ pehti Taažân. Tast-uv uáiná, et merhâšumeh Anarâšmaađijjân já Anarâšpálgás háárán lijjii kiäppánâm. Pálgá kevttim nuuvâi, teikkâ kiäppánij suulân siämmái aigij, ko Stuorrâvuonâ markkâneh-uv nuhhii ivveest 1899. Reisvuon markkâneh nuhhii nuuvt-uv tooláá, ko 1880. Kalehân päälgis lâi tiäđust-uv kevâttâsâst vala tast maŋa-uv, mutâ ij innig nuuvt korrâ kiävtust, ko ovdil. Maŋeláá tom mield juttii tuše ovtâskâs ulmuuh, kiäh monnii suujâst iäránuššii merâriddoost. Stuárráámus suijân markkânij nuhâmân oppeet lâi kävppilonottem uccom, ađai alfáárug nuuhâm, et markkânijd ij innig kannattâm toollâđ. Ovdâmerkkân ive 1871 kävppilonottem lâi 30.000 ruvnâd já ive 1896 vala 14.550 ruvnâd, mutâ ive 1899 innig tuše 1.270 ruvnâd. Ko ivveest 1992 päälgis tegu uđđâsist kavnui, te usteveh Stuorrâvuonâst povdejii Anarâškielâ seervi ovdâsteijee lekkâmjuuhlán Stuorrâvuonân já tast maŋa äšši poođij Suomâ pele-uv ulmui tiätun. Táásâš tääbbin Suomâ peln iä kales ubâ tiättâmgin, et tággáár päälgis liigin, tot lâi ollásávt vájáldum. Motomeh puárásuboh ulmuuh kale tiettii, et merâriidon lâi eres-uv kiäinu ko Njiävđám já Ucjuv pehti, mutâ kuássin siigijn ij puáttâm savâstâlluđ tađe tärkkilubbooht. Luhhoost Taažâ pele ulmuuh lijjii kuittâg siäiluttâm ärbivuáválii mušto pálgást já tobbeen kávnojii vala tagareh ulmuuh, kiäh muštii tom kiäinu, kogo pehti päälgis lâi moonnâm Suomân. Nuuvtpa sij merkkejii kiäinu jieijâspeln já Meccihaldâttâs pargon Suomâ peln poođij kiäinu merkkim rääji räi. Tááláš merkkejum kiäinu Suomâ peln ij moonâ eidu togo pehti ko moonâi toovláš anarâšpäälgis ton suujâst, et kogo kiäinu moonâi ovdil Njiävđám rasta, togo ij lah šalde, káláttâh kale. Iäge ton kiäinupellâst lah kámpáh, nuuvtko láá Meccihaldâttâs merkkim kiäinupellâst. Tääl Anarâšpäälgis lii iäláskittum uđđâsist kiävtun. Veikkâ Taažâ peln váiluh-uv kuáđih, teikkâ kámpáh, te ive 1993 rääjist päälgis lii jyehi keesi vazzum stuorrâ juávhoin čoođâ nuuvt, et parâttis ivij väzzim lii tábáhtum Stuorrâvuonâst Čevetjáávrân já parâlijn iivijn oppeet nubijpelij. Juávkkuväzzimááid láá ulmuuh váldám pyereest uási já uážžu ettâđ, et Taažâ pele ulmuuh láá váldám tom nuuvt ollásávt olssis, et jyehi ive sij láá lámáš eenâblovvoost uásiväldei háárán. Jieš tot kollekuáivum Avveeljuuvâ riddoost puovtij tiäđust-uv maŋgâ šiev ääši fárustis: ovdâmerkkân pottii käävpih já tađemield eenâb tävireh ulmui olámuudon, maid sij lijjii táássâš karttâm skappuđ Taažâst. Tiäđust-uv sij skáppojii purâmušveerki täst oovdâs-uv Taažâst, mutâ et täävvirvalje lâi kuittâg lasanâm melgâdávt. Šiev äššin puáhtá mainâšiđ meid tom, et anarâšah- uv oppii kuáivuđ kole. Mitalist lii kuittâg ain nubbe peeli. Hyenes ääših pottii še maaŋgah, maid puohâid ij kannat älgiđ täst luvâttâllâđ. Liiká mainâšâm oovtâ merhâšittee ääšist mii kulloo taid tergâdumosááid já lii tot, et tovlááh anarâš- já tavesämikielâliih päikkinoomah tuššii já láppojii lopâlávt, ko kollekuáivooh já meid uđâsässeeh kastâšii juuvâid, savonijd já vaarijd uđđâsist sij jieijâs adelem nomâigijn. Ilmari Mattus (Sámi Rádio) Komme Talle ko máđháliih juttii keessiv vääzin, pyeräiguin, tälviv čuoigân, ergijguin tâi hiäppušijguin. Karttii távjá ijjâdiđ tain ävđintuuvijn, moh lijjii huksejum máđhálij várás. Perunämmir tupe lâi jo tobdos kumâttusâin. Ärgis ulmuuh iä halidam taggaar tuuveest ijjâdiđ, jis ij lam aaibâs pággu. Postalmaa fáárust juttii távjá máđháliih. Ohtii keevâi nuuvt ete postalmaa fáárust lâi mottoom maadârivgoo. Suu lijjii paldattâllâm kumijguin, moh maka láá tain ävđintuuvijn. Postalmai ij tiättâm aalgâst, ete rivgoo lii kuumijn polâmin. Lâi jo eehid já sevŋâd, ko suoi juovdáin Peccikko tupán. Rivgoo lâi nuuvt kieres almai, ete kuus peri almai moonâi, te rivgoo poođij maŋŋaal. Eergijd já kerrisijd suoi láin kuáđđâm muádičyet meetter keš. Valdijn tuše evvislaavhâid já pivoid ijâstâllâm várás fáárun tupán. Almai vuolgij maŋeláá ehidist eelliđ ergij kuvlân. Rivgoo še tuámittij fáárun. Almai estâlij suu, ete ij taarbâš vyelgiđ fáárrun, mutâ rivgoo čuávui, jis almai vuolgij čääsi viežžâđ, kužžâđ, paškeđ, tâi kuus peri. Rivgoo lâi kieres já juuđij maajeeld. Já suoi ko algijn uáđđáástâllâđ, rivgoo halijđij puáttiđ almaa paaldân já alda leđe. Almai juurdij ete rivgoo lii nuuvt čuuvtij lijkkum sunjin. Must lii kálgu já maŋgâ párnáá-uv, eeđâi almai rivgoi. Talle rivgoo aalgij mainâstiđ, ete maid sun lâi kuullâm tain ävđintuuvijn já kumâttusâin. Almai addiiskuođij ete rivgoo lii-uv polâmin, ige vaarâ lah nuuvt sust lijkkuumin. Postalmai keččâlškuođij ruokâsmittiđ suu. Sun sáárnui: komeh, toh kale iä lah, toh láá tuše keksejum mainâseh. Mutâ ij tot ávttâm, ij rivgoo joskâm polâmist. Sun pisoi siämmáá kieresin almai. Ko vuod poođij iiđeed já aalgij jo leđe peeivi čuovâ. Suoi koccááin. Almai piejâi tuulâ táákân já vuošâi käähvi. Sun vuolgij ergij kuvlân eelliđ sirdemin taid. Rivgost-uv lâi palo kiäppánam nuuvt ete tuostâi pääcciđ ohtuu tuve kuuvl ton pajan, ko almai eelij eergijd sirdemin. Ko almai poođij tuve kuuvl maasâd, te Rivgoo lâi tegu eres olmooš. Ij sun lamaš innig nuuvt kieres ko lâi ehidist lamaš. Lâi vuod finnim jiešluáttámuš. Iisakki Mattus (Anarâš, porgemáánu 1995) Kulnâspivdo Lâi tot äigi, ko lâim potâlâm evakkomääđhist, uássin nelgi-uv meiddái paggij ton ääigi pivdeđ, maid finnij. Nuuvtpahân muái-uv Juhháán-Joovn Uuláin skippuudáin loddepiivdon. Pissoniävvuin lâi haavlâin vááijuvvuotâ meiddái, já mun lijjim-uv tiilám mäddin Seegerstedist haavlâid, ko Taažâst skáppojum haavlah lijjii nuuhâm, aƒteikkâ tuššâm evakko äigin. Taah tiilájum haavlah-uv lijjii tagareh čiehâhaavlah, veikkâ ležeh lámáš viermi reešmi lajoh. Toi havlâigijn ij kale finnim ij fal ij maiden. Munnust lijjii suulân nyevt neeljilov paaihijn tai havlâigijn lemnum lemnuuh já must lijjii vittâ-kuttâ rievtis havlâlemnuu, nuuvt ettum čuánjálemnuu. Nuuvt muái väzziláin Keđgivyeppee javrij kuvl, já tohon monâdijn Suáluijäävri kuvlân paaččim vuossâmuu lode, čuánnjáá, tom kale finnejim. Poođijn Keđgivyeppeejäävri luus. Na kulnâseh kale lijjii veikkâ mon-uv ennuv, rido alda lâi kulnâstuákki. Uuláhân njaavâi riidon já paajij kuohtii. Kulnâseh iägo kirdelistii kuávdooláá jäävri, mottoom puzzâ tuše paasij toos kobđodiđ. Talle munnust nubbe moonâi nubepel jäävri cogâdiđ luuddijd já muái pačâláin tu-uv suáđist te, mutâ iän finnim maiden. Na mun iskâstim olmâ havlâlemnuin pääččiđ, kulmâ lode eštus finnejim-uv. Talle muái coggáin oovtâ lode riidon já jiejah nohádistáin. Nuuvtpahân lijjii puáttám-uv lodeh, já Uulá oppeet tuávlui taid, mutâ ij finnim vuodgin maiden. Jos muste iä liččii lámáš toh rievtis havlâlemnuuh, te láin kuáruskieđâi maccâđ maasâd pááikán. Tääl munnust lijjii kuittâg-uv lovmat lodded, olmâ lemnui áánsust toh-uv finnâšuvvii. Juhan Uula Mattus (Anarâš, njuhčâmáánu 1997) Kumppikoddem Tot lâi nubbe čohčâ evakkost puáttim maŋa. Jäävrih jieŋŋuu roovvâdmáánu kooskâmudo suulâi. Lijjii puolâšeh, ijge lam muáttâm. Jäävrih lijjii kaljâmist kuhháá. Talvâsâš luádui jaavrij jieŋâid puolâšin, já ko ij lam muotâ jieŋâ alne ollágin te jieŋâi luoddânâddâm toovâi hirmâd jienâ. Jieŋah jaavrijn pavkkuu, peškii, rađijdii já ulvuu. Jieŋâ asoi huáppust. Ucpárnáá Matti lâi moonnâm puškopiivdon tohon Nikolâs- já Kaarbuljäävri kuávlun. Tain jaavrijn lijjii ton ääigi stuorrâ puškoh. Sun piivdij taid vuogâiguin já finnij tobbeen ennuu šiev pyeidis puškoid. Ij sun taid kostâdâm pyehtiđ pááikán, ovdilgo muotij tommit, ete lâi ergijguin kesittim sijvo. Talle sun eskân eelij viežžâmin salâsis. Ton ääigi kuumpih še lijjii, já eeči lâi váldâm kiiveer fáárun, jis sáttoo riämnjá, keeđhi tâi kuumpi kuáhtâđ. Riävskáh lijjii valjeest, vielgâdeh já pievlâ, te taid lâi pyeri huámášiđ. Ij sun taid riävskâid pačâlâm kiveráin, muidego tommit mottoom maid vuošâi já puurâi. Iäge sust lam lemnuuhkin meendu ennuu fáárust. Návt sun mainâstij tom kumpij koddemis: "Lijjim vuod mottoom iiđeed vuogâid oppâmin. Lâi puolâš já kuálkki, javrij jieŋah parguu, peškii já ulvuu ko talvâsâš luádui taid. Lijjim tast jieŋâ alne puuđâldmin maidnii ko kulâstim jienâ tegu peenuv ličij ulvim. Must lâi pisso fáárust ko lâi aaigâ ete páájâm vuoššâmriävská olsân. Algim tärhibeht kuldâliđ tom jienâ maid lijjim kulâstâm. Jiem tarbâšâm kuhe kuldâliđ ko kulâškuottim kuumpi olvomin. Algim ađđiistâllâđ tom kuumpi olvom. Ko kumppi olvee, te mun meid ulviim. Kumppi västidij muu ulviimân já jienâ aldan et aldan. Jäävri jieŋâ olvo, párgu já piäšká ubâ ääigi, ij vaarâ kumppigin kuullâm já addim nuuvt čielgâsávt. Mun tiettim jo vissásávt ete kuumpi olvom tot kale lii. Jiemge mun tarbâšâm kuhe vyerdiđ ko huámášim kuumpi puátimin muu vuást jeegi mield. Tot lâi jo tast kuulmâ-neeljičyet meetter keččin ko orostij já aalgij kuldâliđ. Mun vuod ulviistâm, kumppi oro já kuldâl. Mut siämmâst huámášim nube kuumpi mii lâi suulân čyeti meetter mooŋiipeln ovdebáá kuumpist. Oovdeb kumppi njolgekuođij muu vuást já puátá hirmâd sáttoin. Talle mun valdim pisson valmâšân kietân. Vuordâččim tast pisso kieđâst. Forgâ tot ovdebâš kumppi lâi jo tast pelnubčyet meetter keejist, moonâi eidu miestuu tuáhá já orostij toos. Mun vuárdâm já skihtiim ubâ ääigi pisoinân ete ko kumppi puáđáččij jolgâdâsân. Kumppi njolgekuođij vuod já poođij vala aldeláá já orostij toos jolgâ sajan suulân čyeti meetter keš. Mun paaččim já kumppi roovâi miehtâkopán. Lijjim vises ete tot kale jaamij. Talvâsâš peeškij, paavkij já toolâi hirmâd jienâ, te tot nubbe kumppi ij perustâm päčimist maiden, tot-uv poođij toos paččum kuumpi alda já orostij toos jolgâdâsân. Paaččim, já oinim ete pyereest lijjim teiviđâm, tot še koočâi ijge lihâdâm. Togo kuus toh kuumpih paččuin lâi polsâttâh já puájuimiestuuh. Vuolgim keččâđ taid paččum kuumpijd já ko poottim aldeláá ton saje kogo toh paččum kuumpih láin. Vuossâmužžân paččum kumppi lâi-uv iäláskâm, nubbe kale lâi jáámmâm. Tot kumppi, maid vuossâmužžân paaččim, ij lamgin togo kogo koočâi. Tot lâi-uv iäláskâm já sirdum lovmat meetterid eres sajan. Saajeest, kuus tot lâi aalgâst rovvâm, lâi vorrâ kulgâm viehâ ennuu. Tast mun tiettim, ete ij tot kuhás lah moonnâm, ko nuuvt čuuvtij lii páccâin. Mun kuárŋejim ollâ poolsâ oolâ já kejâdim pirrâsân. Jeđe huámášim tom páccákuumpi, mii pulttâsij polsâkooveest já nuorbâi suohis puájuimiestuu tuáhá. Jiem puáhtâm pääččiđ ton miestuu čoođâ. Vuolgim karveđ ton miestuu, ete finniim kuumpi uáinusân, pisso feerug pääččimnáál. Viärjun must lâi ryešilâš "rengasjyvä" suátikiiveer. Kumppi lâi porfâgâm, harijdij já nirvoi munjin. Talle kale váhá poollim, ete jis tot rohhát já káská muu jaamâs. Tomâlim pääččiđ. Ko lijjim pááččâm, te tot kulpettij toos ijge innig lihâstâm, ko paaččim uáivân. Ton peeivi jiem finnim vuoššâmriävskâid, mutâ kuddim kyehti kuumpi, já ko njuovvim taid, opâdim vuogâidân, te lâi-uv jo eehid." Ton ääigi finnij kuumpist 20000 mk koddemruuđâ valtiost já paalgâs maavsij 5000 mk. Tot peivi lâi sunjin tienâspeivi: 50000 ohtsis já tot lâi stuorrâ ruttâ ton ääigi. Naahkijn meid finnij mottoom tuhháát. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1995) Kyeddid Lâi vuođâloho 1954. Tot tälvi lâi viehâ muottii. Lijjim talle 17-ihásâš. Tot lâi korrâ kiđđâ, kyeddee cuáŋui lâi ubâ kiiđâ. Lijjim sijdâkuáđutteijen ubâ kiđđâpuudâ kidâ tassaaš, ko poođij čonâdimäigi. Lâi maalismáánu loppâ, mij leim sijdáin Piergivärjeegist, já cuáŋui ko lâi, te ferttijm kuáđuttiđ ubâ ääigi. Muoi Vuoli Jussijn láin kuáđuttimvuárust. Poođij hirmâd muotâpurgâ. Ko poccui livvâäigi aldanškuođij, te muoi Jussijn čokkiiškuođijm siijdâ kuávdoo jeegi enâmáá miäđáápel. Poccuuh livostii tallân, ko láin finnim taid ton enâmáá suájân. Jiejah keččâláin muottust rähtiđ olssân piegâsyeje. Veikkâ sijdâ ij lamaš kukken munnust, te iän muide uáinâm poccuin ko motomin čuárvikeejijd tain. Ij tot purgâ kuhe pištám, ko vuod fierttij. Poccuuh meid čuážžulâdškuottii já algii kuáttuđ. Muoi Jussijn tuvdâččáin siijdâ oovtâolán, já poccuuh eštus kuottuu nuuvt rávhálávt. Ko sijdâ vuod livoi, te pessáin muoi-uv pieijâđ tuulâ jeggiriidon, káhvástâllâđ já purâdiđ. Láin tast tullâpiällâst viälláámin, ko Högman Aaslâk poođij sijdâkuáđutteijen, te muoi Jussijn pessáin vyelgiđ pááikân vuoiŋâstiđ. Láin lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin siijdâ, te kale lâi suotâs peessâđ nohádiđ. Ton puudâ ko oođđim te lâi njábbâm já timmim muottuu. Ijjâpuolâšeh lijjii já vuod cuáŋuiđitij, nuuvt ete ij ubâ peivivgin vuáittâm lieggiđ. Ko muoi Jussijn láin uáđđâm já vuoiŋâstâm, te vuod vuolgâdškuođijm siijdân. Viežžim vuájánân, karâstim evvislaavhâ já pivoid vyeijimkerrisnjunán, leŋgiistim vuájánân já vyejestim skipárân kuuvl. Lâi korrâ cuáŋui, te kerris eergi maaŋeest ij orroom ennuu teddimin. Skippáár lâi meid jo valmâšân rahttâttâm, sust lâi vuájáán-uv jo šiljoost. Sun še karâstij evvislaavhâ, pivoid já savehijd kerrisân já talle muoi láin valmâšeh vyeijiliđ siijdân. Algâmätki kale moonâi pyereest ko lâi jolgâ jävri já jeggi. Mut ko poođij pecivyevdi já vuájáneh kihtuin ruottâđ, kerris piäškáástâlâi pessijd, te ij lamaš innig meendugin hävski, riseh já pecikuácceeh ko val ruomččuu nirve vuást. Ko juovdáin Piergivärjeggiriidon, te oinijm ete sijdâ lii liivvâdmin já kuáđutteijee uáinoo tulâstâlmin. Moonáim tuulâ kuuvl já pestijm suu puásuivuárust. Aaslâk paasij toos tulâstâllâđ, já muoi vuárustân vuolgijm siijdâ kuáđuttiđ. Tiptijm siijdâ lavdâđ vijđásubbooht jiägân, ko lijjii pievlah vala nuuvt uccáá, ollâgumos poolsah kale lijjii pievlâst. Must lijjii fáárust Taažâst ostum stuorrâ ”viikiŋgeh”. Ko sijdâ lâi livvoom, te pessáin tuulâ kuuvl káhvástâllâđ. Lâi ehidispeivi, peivi lâi páštâm ubâ peeivi lieggâsávt, ij lamaš innig njuppâhsijvo, njuppâheh njuoskâškuottii. Ferttejim turvâstiđ toid Taažâst ostum viikiŋgáid, viežžim taid kerrisist, syeinejim sehe suhháid ete kammuid já nahettim juolgijdân. Jyelgih pissoin eštus kuhes ääigi koškesin. Ehidist vuod kalmeškuođij já iiđeediijâ muotij. Iđedist poccuuh algii livodiđ, tuše nolpoh skuiperdii iäge toollâm huápu livvoođ. Viijmâg toh nolpoh-uv livvuu, já pessáim vyelgiđ tuulâ kuuvl. Tohon lijjii-uv puáttâm vyeŋes almaah. Nuuvti Heikkâ lâi ohtâ sist já sust lâi Tessu-vielpispeenuv fáárust, tot lâi vuosmuu tove siijdâst. Tot Tessu lâi viehâ hervii, ko tuulâst kirdii čuođâmeh já koččii muottuu oolâ, te jyehi tove eelij suvnemin tom saje kogo čuođâm lâi koččâm. Mun tojâlim pecikuácceid já rahtim olssân saje tullâpiällâs. Tullâpiällâst lâi liegâs vannađ, ko lijjim čaaŋŋâm vala špáálčá siisâ. Lijjim toos nohádâm toh viikiŋgeh jyelgist. Lâi čuáskidâm já piegâškuáttâm, já iärâseh lijjii varrim suájásub sajan, já mun paaccim toos uáđđiđ. Koccájim toos, ko lijjim hirmâdávt kolmum. Tullâ lâi časkâm, ij ubâ iloskin lamaš innig. Hivviittim pajaniđ čuožâd, mutâ jiem peesâ, ko jyelgih lává aaibâs tobdottemeh. Iskim stevilijđân čolgâttiđ mut iä toh vuálgâm nuuvt hiälpuht ko kamuvsyeinih, moh lijjii stevilij siste, lijjii jiäŋŋum já suháh še. Mottoom ääigi ko čievčâdettim já lihâdim, te viijmâg puáđiškuođij tobdo juolgijd. Finnejim čolgâttiđ stevilijđân, pieijim koške suhháid juálgân já syeinejim koške suoinijguin kammuiđân. Algim kuorâdiđ, ete kuus kulâi skipáreh láá moonnâm. Sij lijjii varrim muáddičyeti meetter suájásub pááikán. Láin vuod Vuoli Jussijn kuáđutmin. Lâi nube tuhháát sijdâ, ko aanaarriddolij poccuuh lijjii mostâm čovčjávrálij já kosseennâmlij siijdân. Munnust lâi kuábbáást-uv peenuv. Láin čokkim siijdâ ovtolán, ko livvâäigi aldanškuođij. Iänááš poccuin lijjii livvoom, láin tast sijdâroobdâst, ko nolpoh skuiperdeh iäge livo. ”Kuáskim, kuáskim!”, skippáár aalgij uvástâllâđ. Mun še algim keččâđ tohon kulâi, kuus skippáár čujottâl. Já eštus, stuorrâ kuáskim uáinoo tobbeen sodâstâlmin. Tot kiävlui togo siijdâ pirrâsijn, jeđe siäivui livvâdeijee poccuui kooskân. Poccuuh suorgânii, njuškejii liivâin já kejâškuottii, ko kuáskim tast liäbuttâlâi suájáidis. Munnuu pennuuh láin kuárjidmin tast paaldâst. Ukko, tot muu peenuv, ko huámášij, ete mii tie, ijge tot ájáttâllâm mut rohhááttij. Kuáskim pallai já kirdelij. Iimâš, ko ij čuolâstâm pennuu. Motomeh Aanaar rido pele puásuiulmuuh lijjii potâlâm še, ko sist lâi aaigâ keessiđ poccuidis, kuittâg áldupoccuid čovčjávrálij siijdâst. Toi aaigij finnij uástiđ Taažâ peln sraŋgâäiđiruullâid, ruullâst lâi 50 m äiđiviermi, 1 m 80 cm alo. Toh äiđiruullah lijjii viehâ lussâdeh lihâttâllâđ. Tagarijn amnâsijn raahtijm ääiđi Piergivärjiägân. Nube peeivi, ko piejâim siijdâ ääiđân já ko poccuuh iä uáinâm viermiääiđi, te maŋgâ poccuu ruottii ääiđi njeigâ já lammâšuvvii, oovtâ ááldust moonâi jyelgi aaibâs rasta. Pahamusâht lammâšum poccuid ferttejii koddeđ já njuovvâđ. Aanaar rido puásuiulmuuh finnejii poccuidis já vuolgii. Cuáŋui jotkui já kaartâim kuáđuttiđ siijdâ ijjâpiäivân. Láin vuod Vuoli Jussijn sijdâkuáđutteijen. Lijjii hirmâd korrâ ijjâpuolâšeh, já láin lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin. Lâi koskâijjâ, já poccuuh livvuu. Togo lâi stuorrâ kuádui. Cokkiittáim tom, vuoššáim käähvi já possiijm koškepiärgu. Tullâpiällâst lâi liegâs leđe. Ko láin káhvástâllâm já purâdâm, tojâláim pecikuácceid vuálásân já viälánáim. Veikkâ lâi-uv puolâš, te tullâpiällást lâi liegâs veluttâllâđ. Nuuvt tast keevâi, ete láin kuohtuuh nohádâm já sijdâ lâi pajanâm liivâin já vuálgâm. Koccájim kolmâsvuotân, tullâ lâi časkâm já skippáár lâi lappum, sun lâi vuálgâm tuáridiđ siijdâ. Lâi myetistâm tommit, ete lâi vuátádâh. Tääl must lijjii stuorrâ kálluheh jyelgist pyereest syeinejum, te jyelgih iä lamaš kolmum. Valdim reppun, faškâlim siälgân, njuškejim savehij oolâ já čuoigâlim. Časkelim, ete kuus kulâi skippáár lii čuoigâlâm, veikkâ suulân tiettim, ete kuus siijdâst lii mielâ vyelgiđ. Tavaspa tievst, nuuvt maht lijjim jurdâččâm. Čuoigim sijdâkurgástuv mield suulân oovtâ kilomeetter, ko huámášim ruustâ paijaanmin alda Vuomâvääri. Skippáár lâi jo kiergânâm čuoigâđ nuuvt kuhás, já peessâm siijdâ njunošân, jurgâlâm já lâi puátimin sijdáin maasâdkulâi. Čuoigim maasâd munnuu tullâsajan já vuoššim käähvi valmâšân, ko skippáár puátá, tiettim, ete sust sáttá leđe kähvimielâ. Ko sun poođij sijdáin, moonnim suu luusâ já ettim, ete valmâš käähvi kale ličij tullâsaajeest, jis halijđežžeeh. Sun lâi čuoigâstâm kuálmâd penâkkullâmân. Puoh te lâi piestum já rinnum, jiem kale lijjii tubdâđ Vuoli Jussin, jis jiem liččii tiättâm, ete kii sun lii. Lâi iiđeedijjâ já hirmâd puolâš. Paaccim siijdâ kuáđuttiđ, já skippáár moonâi tuulâ kuuvl. Poccuuh liivoodškuottii, já vuolgim mun-uv tuulâ kuuvl. Munnuu tuulâ kuuvl poottâlškuottii vyeŋes almaah, já pessáim vyelgiđ vuoiŋâstiđ. Korrâ cuáŋui ko lâi, te ij moonnâm kuhháá, ko láin vyejestâm pááikân Čovčjáávrân. Piestuddâm já kuáduitullâpiällâst kieptum láin teu kyehti kumâttâs te. Čääci tot lii pooškâ puoskar. Ko lijjim poossâm iänááš kievâid já piestuvvâid, te vuod algim leđe ulmuu háámân. Ko ležžeem seeŋgân moonnâm, te nahareh kale pottii. Ko vuod karttáim sijdâkuáđutteijen, te sijdâ lâi Sevžjäävri já Čovčjäävri kooskâst. Iä lamaš innig nuuvt korrâ ijjâpuolâšeh, peiviv timmij muottuu já pievlah vijđánii. Čonâdimäigi aldanij. Tuvdijm siijdâ Čovčjäävri nuorttiipele jeggiijd, ko tobbeen lijjii eenâb pievlah já tohon lâi aaigâ čonâdiđ-uv. Eeči lâi puáhtâm Taažâst, Reisvuonâst, nuárjunaahkijd já tain lâi ráhtâm laabžijd. Lääbžih kolgii leđe ennuu já taid koolgâi orniđ jyehi kiiđâ ovdil čonâdim. Toh kolgii leđe meid nanoseh já vala vuoidum pikkâoljoin. Vuoidum kolgii leđe tondet, ko motomeh áálduh lijjii tagareh, ete suoskii já njolluu laabžijd, jis toh iä lam vuoidum. Nuárjunäähkist läbžirähtimist näähki koolgâi čuopâdiđ stielâsin já taid njođâččiđ miäldáluvâi lääbži kukkosâžžân. Päggi rahtui timmâ näähkist, päägi já lääbži kooskân pieijui skiärkku. Skiärkku koolgâi leđe tondet, ete läbži ij punnjuu. Kossâ oorâst še algii rähtiđ laabžijd, mut tot lâi vala talle uđđâ läbžiaamnâs. Čonâdimpeivi lâi sooppum já päikki ete kost. Čonâdimpäikkin lâi sooppum Toppopecmoorâst. já tohon siijdâulmuuh čokkânii sooppum piäivân. Lijjim muáddi pirrâmpeeivi lamaš pääihist vuoiŋâstmin. Eeči lâi ornim laabžijd já kaarrâm kyevti kiälkân taid. Lâi iiđeed, iho lâi kalmam kuádáduv. Eergih lijjii šiljoost, leŋgiistijm já vuolgijm čonâdimsajan. Mij lâim viiđâs: enni, Issá-čeeci, Huuto-Niijlâs (Niilo Valle) já muoi viljâ-Mattijn. Niijlâs ko lâi skuttáris almai, te enni táátui suu njuárusteijen. Eeči lâi moonnâm jo tooláá iiđeed. Šiev sijvo ko lâi, te ij mist moonnâm kuhháá, ko leim tobbeen čonâdimsaajeest. Toos lâi vittâ ive, ko Issá-čeeci lâi munjin merkkim čuoivâgáldustis ores čuoivâgvyesi. Tääl tot lâi must vuájánin. Tom ááldust läävejii leđe uáli kieres vyesih, já tom kale poottim uáiniđ váhá maŋeláhháá, ko juovdâim siijdân. Muu vuájáán ko kuulâi eenis ruovgâs, te tuubdâi tom já aalgij še ruovgâđ, raŋestij já vuolgij tohon eenis kuuvl, uáiváá ko lâi, te jiem mun pittáám tolliđ. Pyereest oroin tubdâdâtmin, tast te ruovgáin já keijáin kuáimásis. Tohon lijjii čokkânâm siijdâ ulmuuh já lijjii tulâstâlmin. Moonâim tohon tuulâ kuuvl, luoštâlijm vuájánijđân já piejâim kuáttum oolâ. Sijdâ lâi tast čuákist pirrâsijn, já mottoom áldu lâi jo vedduumin, iänááš siijdâst lâi vala liivvâdmin. Tot lâi iđedispeivi ko aalgijm čonâdiđ, ijge lam vala timmim, eidu tommit ete lâi muári, poccuuh pissuu oovtooleest iäge kiškáttâllâm. Nube iiđeed lâim kiergânâm čoonâdmist. Ležeh-uv iärâseh lamaš vaibâm, mun kuittâg lijjim. Iđedist ko peivi lieggiiškuođij, čokánim mievtâ oolâ, te lijjim toos nohádâm. Koccájim toos, ko rovvim miehtâkopán. Peivi paaštij lieggâsávt, moonâim mottoom stuorrâ pievlân, raahtijm lávupele já oođijm já vuoiŋâstijm tom sruáŋgis pargo maŋa. Koccájim ehidist toos, ko koolmâs šoodâi. Eeči já Issá-čeeci láin koccám jo ovdil já láin jo laiđiistâlmin áálduid kuáttum oolâ. Maŋgâ lijjii vedduuhánnáá vuonjâlááldu-uv kiddâ. Motomijd tain koolgâi veddiđ kyevtist kyevti já peli pirrâmpiäivân, ovdilgo laiđiitškuottii ollágin, motomeh áálduh vest lijjii nuuvt ruotâdiäkkáh, ete lâi väädis peessâđ vedâmân. Toos moonâi tot ijjâlakke já nubbe peivi, ovdilgo iänááš uási áálduin lâi finnâšum kuáttum oolâ. Keevâi nuuvt-uv motomin, ete taggaar ärgis ruotâdeves áldu ruotâi čiäpáttis rasta tâi lammâšui já tagarijd ferttejii koddeđ, já motomin kákkásij-uv. Tom kale oinim talle, ko čonâdijm jyehi kiiđâ, ete iä toh nuuvt heerkiht reštuu. Kale mottoom áldu reštui-uv, tâi kuodij jamâ vyesi. Ko viijmâg puoh áálduh lijjii läiđejum sajan, te puohtii älgiđ sirdeđ taid. Já kal tast lâi-uv pargo, kuohtii peeivist koolgâi sirdeđ. Mii perrust-uv lijjii ohtsis čiččâdlohán áálduh kiddâ. Muoi Issá-čessijn passijn vist áldusirden. Aalgâst lâi ennuu pargo, tassaaš ko algii kuodâdiđ. Vyesimáánu kyehtlovváád peeivi kale lijjii kiäppánâm melgâd. Áldu ko lâi kuáddâm, te ij tom tarbâšâm veddiđ tađe kuhheeb ko vyesi čálgá, te uážui lyeštiđ ááldu já vyesi moonnâđ. Viehâ viijđes koolgâi leđe eennâm já vedâmeh valjeest, ko mii siijdâst-uv čannojii 250-300 áldud, já toh sirdojii kuohtii peeivist. Vyesimáánu loopâst áálduh lijjii kiäppánâm, iänááš uási lijjii kuáddâm. Iisakki Mattus (Anarâš, vyesimáánu 1993) Lappum ruttâlambuk Ton siämmáá Kovi-Juhánist, ko tot lii lamaš uáli vaste, te mottoom kandâ lâi jurdelâmâš ko poođij, et "Muččâd še jieh lah". Na lâi ettâm: "No, no no kandâ, maid jurdáh?" No te Njiroi-Herman lâi Taažâst tovle fiskoost já tast lappui ruttâlambuk skiijpâ kajuttist já čyeti kähcilov ruvnâd lijjii ruuđah siste. Já tom ij ohtkin tiättám, kuus ležeh lappum. Tot siämmáá Koovi-Juhháán iätá et "Jos halidižžeeh te kal lambuk puátá siämmáá pááikán kost lappui". Herman loppeedij toos kyehtlov ruvnâd, jos lambuk iiđiš, mut eeđâi, et ij sun maiden vääldi ege suu lah lope väldiđ "Mut tuu lambuk itá". Na kuás lâš Herman vuámášâmâš, te ruttâlambuk lii siämmáá saajeest, kost sust lâi ton kajuttist, mut te lappui. Já te iätá tot Koovi-Juhháán tooin Hermanáin et "Jos halidižžeeh te tun uážuh ton oopâ". Herman et "Joh! Tot kal heevee." Te väzziláin miäcán. Vazzijn vazzijn, te tot Koovi-Juhháán iätá tom et "Tääl puátá olmooš, almai vorgâ munnuu vuástá, mut jieh koolgâ suorgâniđ et muččâd tot kal ij lah mut ij tot poorgâ maiden". Te lijjii Hermanist álgám vuoptah ceggânâddâđ, já eeđâi et "Kalhân mun tááiđám ton mátuttáá eelliđ", já nuuvt jurgâlâđâi meddâl. Uula Morottaja (Tovlááh mainâseh) Lusislágán nuáđi Kalehân tovlááh ulmuuh tiäđost-uv oskeldittii losebiššáá-uv nuáđi toppiistiđ. Na miibahân kesiääigist taid noođijd eres kuuljâtij, iä lámáš tagareh luodâhkin ubâ, moi mield lâi pyehtiđ moinniinalijn kuljâttiđ. Tallehân lii lámáš nuuvt, et koolgâi väzziliđ pálg'sii mield já pyehtiđ tävirijd, maid kostâdij, jies lijjii kest väreh, moin uástiđ. Návthân lâi purdoäigi vala muu muštem ääigist-uv, kale mij-uv lep nuáđi peessâm kyeddiđ. Talle ko Njammjävrriddoost laa aassâm ááhuh já äijiheh, iäččâm rokke meid lii lamaš nuorrân tobbeen. Motomin te lijjii jáávuin nuhhum. Keesi ko lâi, te lâi ranjestâm Taažâ peln viežžâđ jáávuid. Ijhân togogin aaibâs uánihis koskâ lah, te lâi vuorâs váldâm ubâ viiđâlov kiilu seehâ já väzzilâm maasâd já nuuvt lâi jávvusehháin pááikán puáttâm. Kalehân vissâ-uv koolgâi mottoom kerd čokánistiđ já pijpostâllâđ. Amahân tot vuáloskuvl lâi tiäddâm, ko jo maŋa vala aheluuškuáttâm juo lâi, te ain motomin muštáástij tom jávvuseehâ kyeddim já smietâstij: – Kale tot lâi lussâd. Ápálâš nuáđikyeddeehân ečirokke lâi. Maŋa soođijn-uv vala, ko väldikode räjiääiđi lijjii tivomin, ton pargoost lijjim mun-uv ain motomin, te ohtii tälviv tolvum spiijkárijd hiäppušáin toho aldeláá. Ađai kiđđâhân tot lâi juo, ko iä peessâm innâg ašt äiđipellâs. Na te ko keesi šoodâi, te munnuu eijijn tattuu taid spiijkárijd kyeddiđ äiđipellâs. Na te muoi te eštuu ranjestáin, kukkehân ij koskâ lamaš, na tast aldasijn kyehti kilomeetter. Nuuvthân muoi toho moonáin já kavnáin taid já čokánáin, já sun tiäđust-uv piijpon vala piejâi, já keččeen taid kaasâid já kečč'leddeen, pajedesteen, lusislágáneh. Lusis täävvirhân spiijkár kale ubâ lii-uv, viiđâ tuumá spiijkáreh vala. Lovekilu kaasahhân tááh kolgâččii leđe, tast smietâdeen. Amahân tain čalluingin iän heevim vuámášiđ, et mon toh láá lussâdeh. Skippáár smietâst:: – Kyehti kaasâhân kale kalga väldiđ ohtân, kyehtlov kiiludhân kale vala kalga kostâdiđ. Na te muoi te algijn nuáđásâddâđ, te skippáár kulloo etâmin: – Návt-uvks tááh láá lussâdeh, ko ij ubâ čuožžidgin táátu peessâđ. Nuuvt kale lâi must-uv, et čohârijdân mun ferttejim kečč'liđ čovgiistiđ, ko čuožžid algim kokkááttiđ, já ko tast ležžeen vuálgám, te illá čuožžid cuápcánáim já ubâ paje kukk'lâššáim: – Kalhân tááh láá lussâdoboh ko love kiilu kaasah. Ko muoi ležžeen äiđipellâs peessâm, te esken vuámášáim: Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. Te moh lijjii lussâdeh kuábbáá-uv seelgist.. Neljilov kiilud. Kale muoi nube kerd tuuđáim ovttáin kassáin. Kalehân tagareh spiijkárkaasah, lussâdoboh toh láá ko jávvusekkâ, veikkâ tot-uv kale vuáloskuvl tiäddá. Siämmáánáál kal Vuoli Piättâr Antti-uv lâi táin kaasâin etirvâššâm love kiilu kassân. Maainâstij, ko sun väzzilij: – Maht laa tááh nuuvt lussâdeh, ko uálgâtuáivih penttâ rašoh. Lamhân mun ovdlist kyehtlov kiilud kuáddâm. Tääl tobdoo, et jiem kostâdgin. Äiđipellâs ko lâi tot-uv peessâm, te esken lâi vuámášâm: – Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. Mainâstij: – Maht lâš lámáš, ko jiem tiädustkin vuámášâm, et ijhân love kiilu kassâ nuuvt lah lussâd. Moonâm vala čalluu ovdiikeš. Tallehân kale, ko siijvoh já tälvi šoodâi, lâi älkkeb: eergih kessii tarbâšijd. Iähân kievhibijn tiäđostkin lámáš puohâin eergihkin, ege mudoi poccuuhkin, et lijjii piärgoin purrâmušveerhi lonottiđ. Riävskáhhân tallaa ääigist kale lijjii. Toigijnhân finnejii, kii mommit lâš kuás finnim. Tooh kiäh Taažâst juttii, te toi mield riävskápivdeeh-uv vuolgâttii já niävuttii ain maidniigin. Täälhân iä tääbbin pecivyevdienâmijn lah nuuvt ennuu riävskáh, tääbbinhân iä lah innig suávihkin. Taid-uv saavoot rahhij puohrikken, eidu mottoom riävská uáiná uđâgijdiskuin. Tääbbin mii pelnhân iä lah luudijn ege mainnen ellein čiivgah, toh láá uđâgeh. Jies lii čuuvtij ilbâd alge, tâi nieidâ, te tagaráin heevee motomin ettâm: – Mii lah ilbis čiivgâid. Ege tääbbin lah juŋkáhkin, ko kaandah. Naa, nuuvt tääbbin. Tuomas Valle (Anarâš, cuáŋuimáánu 1996) Moottorkiälkká Tot lâi 50-lovo loppâpeeli, ko muái viljâinân Juhháán-Uuláin algijm hundâruššâđ, et ij-uv puávtáččii rähtiđ mottoom soortâ moottoráin tuáimee kiälhá, moin puávtáččij vyeijiđ ovdâmerkkân veikkâba cuoŋŋuu teikkâ tälvimaađij mield. Aavisijn lâi piäggâm, et Ameriikâst liččii ráhtâm oovtâlágán vuájáán, moin pesâččij veikkâba ubbâs mield vyeijiđ, mutâ Suomân taggaar vuájáán ij lam vala pyevtittâm, mutâ forgâbalij taggaar-uv vaarâ puáđáččij meiddei teehi Sáámân. Munnust ij lam avâštâskin tast, mon hámásâš, teikkâ stuárusâš taggaar fiävru puávtáččij leđe já nuuvtba algijm-uv tärhibeht smietâdiđ, et maggaar tot lišij já maht tot ovdáničij ovdâmerkkân veikkâba muottust, tâi aainâs- uv jo šoolhâst. Láin ohtmielâliih tast, et vuájánist ferttee leđe mottoom soortâ tela, mii tuálvu maašin ovdâskulij já cuápcu pyereest meiddei muottust. Tela sátáččij leđe siämmáá sulâsâš ko lii traktor “puolitela“- ovtâstus, teikkâ “lumikiitäjä“ tela. Algijm sárguđ piirustusâid. Juhháán- Uulá mielâst kiälkká kolgâččij leđe oovt'uásáág, mast moottor já vyeijee liččijn siämmáá “teli“ alne, já siämmáá mielâst lijjim kale mun-uv. Ko munnuu piirustusah ovdánii nuuvt kuhás, et algijm smiettâđ “kiälhá“ stivrimmáhulâšvuođâid, te poođij-uv seini oovdân. Iän keksim vyevi, maht tággáár vuájáán puávtáččij stivriđ. Munnust lâi kale avâštâs, et ameriikkalâš versiost stivriimân ferttejeh leđe ornejum mottoom soortâ saveheh, te-uv nuuvtettum “lumihiipparist“ láá, mii vuojij Kaamâs já Čevetjäävri kooskâ tälviv. Iärvádâláim, et saveheh kalgeh leđe ucemustáá kyehti. Oovtâ saaveeh kale láin mättiđ rähtiđ-uv, mutâ stäđisvuođâ tiet toh munnuu mielâst liččii kolgâm leđe kyehti, siämmáá náálá, ko láá avdost-uv kyehti stivrejeijee ráttá. Tot lâi väättiđ mottoomlágán raidetaŋgo rähtim já munnust ij lamaš hiccampiergâs, ijge šleđgâ (sähkö), moigijn taggaar lâi pyehtiđ finniđ ááigán. Nuuvt mestâ jo valmâš piirustusah karttii hellacokkiittâssân, já algijm smietâdiđ uđđâ rađhâšuumijd. Muu mielân poođij traktor já monnjâkääry ovtâstuskuálus, mast traktor lii kessee já monnjâkääryst lii kyermi. Manenba ij puávtáččii leđe nuuvt-uv, et ovdâkiälhást lišij moottor já tela já monnjâkiälhást vyeijee, kote stivree vuájáán nuuvt, et ubâ ovdâkiälkká tuáimá stiivrân? Tiet lâi čuávdus munnuu probleemân, já nuuvt algijm sárguđ uđđâ piirustusâid. Lâi jurdeliđ, et puoh váddásumos äšši lišij lámáš hiäivulii moottor skappum, mutâ tot lâi kuittâg munnust jo valmâšin. Juhháán-Uulá lâi muáddi ive tassaaš toohâm lonottâskäävpi Pelsa-Juhánáin nuuvt, et sun lâi lonottâm Gaille-merkkâsii kärbismoottor já finnim sajan Stihl-nommâsii 18 kiilud teddee moottorsááhá, moos puovtij lahteđ meiddei potkurjyelgi nuuvt, et tom puovtij kevttiđ meiddei kärbismoottorin. Jienniissiäháhân tot kale lâi, mutâ smiettáim, et kal jienâ maailmân šiättá, veikkâ peljisuojijn ij talle lamaš vala tiätugin. Ko uđđâ piirustusah lijjii valmâšeh, te aalgij jieš ton kiälhá rähtim já vuossâmužžân tast ton ovdâvoovnâ čokkim. Ton oolâ puáđáččij kiddejuđ moottor, mii jođettišij ubâ tom vuájáánkuállus já vyeijee meid. Ovdâvovnâ sulâstitij viehâ čuuvtij kyevtjalaskiälhá, mon kukkodâh já kobdodâh lâi suulân 100 cm x 60 cm. Mooŋiikeš eidu moottor vuoluupel poođij 20 seenti asosâš jorbejum pecipiälkku, mon kuávdoo já pirrâ moonâi viiđâ seenti kobdosâš já muádi seenti asosâš aladâs nuuvt, et tela pisoččij linjáást. Kiälhá ovdiikeččin lâi seeggib, suulân lovmat seenti kasosâš suáhipiälkku, mii meid lâi jorbejum já tässejum já tast meid lâi siämmáálágán aladâs kaskoo ko lâi kesseepiälhust, vâi tela jurâččij njuolgâdávt sajestis. Kuohtui piälhui čoođâ monnii muádi seenti asosiih akseleh, moi keijijd stellijm mottoomlágánijd vaseliinijn tevdum laagertááváid. Stuárrâb piälhu nubekeš kiddijm muorâpultijgijn moottorpyerá päniráttá, mon stuárudâh lâi suulân 15 senttid, já puoh stuárráámus probleem poođij kesseeráttá kiddiimist toho moottorpel. Sááhást lâi nuuvtettum “keskipakoiskytkin“, mii uáivildij tom, et kesseeräätis aalgij tallân juurrâđ, ko punjâstij kaasu stuárráábin. Na kesseerätisin koolgâi finniđ taggaar päniráttá, mon pänijuáhu heiviiččij stuárrâb kooldâ päniráttá juáhun. Jussi kaavnâi kostnii puáris moottorpyerá moottorkeeji päniráttá, mast muái smietâdáim älgiđ heiviittiđ päniráttá meiddei munnuu-uv vuájánân. Vädisvuotâ lâi kuittâg tast, et päniráttá räigi lâi ennuv ucceeb, ko maid lâi moottorsááhá kesseeaksel keeči. Ij lam muh rääđđin, ko älgiđ moottorsááhá terivijloin jyelediđ tom rääigi, vâi tot šietâččij sááhá akselkiäčán. Maŋgâi peivij maŋa, ko räigi lâi viijmâg tarbâšân styeres já aksellote-uv lâi hiäivulâš, peesâi pargo oppeet ovdániđ. Ovdâvoovnâ tela-akseleh lijjii sajestis, päniráttáh suulân hiäivuliih já kessee ketju-uv lâi eidu mudágáá kukkosâš, vááilui monnjâvoovnâ lasseen vala tela, mii lišij ubâ konstruktio mestâba tergâdumos uási. Ko smietâdáim äigipuudâ, te poođijm ton jurdâgân, et telast ferttejeh leđe meiddei tuáris ryevdih, nuuvtko láá traktor pelitelast-uv. Na ruovdijd finniiččij polgupyerá olgovanteest sáhháástâlmáin 25 seenti kukkosâš pittán. Meiddei jieš tot tela, moos tuáris ryevdih kiddejuuččii, kolgâččij leđe rahtum njyebžilis kumist. Moonnim polttođ puáris lááđu já tobbeen kávnojii muáddi moottorpyerá liäggásâm kumi, moin mun finnejim tela ááigân. Ton kyeddeeuási (kantopinta- ala) poođij leđe suulân 25 cm x 50 cm já ubâ tela kukkodâhân aldasáid pelnub meetter. Nuuvt aalgij leđe ovdâvovnâ vaalmâš já pessáim viijmâg kiddiđ moottor ton oolâ. Kevttijm puultijd iššeen, mutâ ko moottor ij lam vala munnuu mielâst tarbâšân nanosist kiddâ, te ferttijm vala paddiijn motomij sojij čovgiistiđ luuđijd iššeen keevtin. Kurppoim vuájáán olgos já stellijm kyevti kiälhá oolâ nuuvt, et tela lâi ááimust já pesâččij rijjâ juurrâđ. Ko viljâm rovgij moottor keevvâđ já lasettistij ucánjihhii kaasu, te tela eštus aalgij juurrâđ nuuvt ko láim smietâdâm-uv. Ko monnjâvovnâ vááilui, te “koeajo“ paasij tontovváá iiskâsthánnáá. Monnjâvoovnâ rähtimân ij innig moonnâmgin kuhháá, já ko tot valmâštui, te tot sulâstitij-uv viehâ čuuvtij tááláid párnái “Stiga“-kiälháid (stuáruduv- uv peeleest), main raati saajeest lii tuše ovdâskulij kiäigájeijee áisá, teikkâ “vetopaaka“, mutâ liijká nuuvt uánih, et ulâttij monnjâkiälhást čokkáádijn stivriđ ovdâkiälhá. Ko tot stuorrâ peivi viijmâg poođij, te tallet mun ravgejim kiälhá (tot ij lam innig sááhá) keevvâđ já čokánim stivrejeijee sajan, já liävtuh kale še algii. Ij moonnâmgin kuhháá, ko mun kirdettim pooráá paijeel já luovtâ rasta Nuuvti pel já njuolgist avdomaađijân iskâđ, et maht tibi tobbeengis ovdán. Šolkkâmaađij oolâ ko peessim já iskim lasettistiđ váháš kaasu, te tallet muu vuájáán monnjâriehâ aalgij hirmâdávt skirviittâllâđ já ferttejim-uv njuolgist orostiđ amas parttâšuđ. Vuojâččim-uv kuuloold jieččân pel já smietâdim suujâ monnjârievâ skirviittâlmân. Poottim ton puátusân, et skirviittâlhân tot vaarâ. Iähân jalasijn lah magarehkin skirviittâsiästulistoh. Kiälkká lâi kale mudoi toimâm pyereest, mutâ ko tast vááilui meiddei nuuvtettum “jousitus“, te tot njuškoi hirmâdávt já cuovkkij taađeest šolkkâluodâ, kogo tot ain kuoskâttistij eennâm. Listoi rähtim monnjâkiälhá jalasáid ij váldâm ennuugin ääigi, já oppeet lâi vuájáán vyeijimoornigist. Meid kiđđâ lâi ovdánâm tommittáá, et algii leđe mestâba juo cuoŋŋuuh. Liijká kuittâg uđđâ jalasvuáđuigijn oppeet sihottim maađij oolâ, já jo luovtâ rasta vyejedijn tubdui kiälkká lemin ennuv stáđásub. Monnjâkiälkká poođij maajeeld eidu nuuvt, ko lâi uáivildum- uv já ko šolkkâ avdomaađij oolâ peessim, te iäskân toh liävtuh algii. Tolliittim maađij mield tavaskulij já ulmuuh kiäh lijjii muu vyeijim uáinâm ettii: – Tot tot kal moonâi te-uv kistâppeeli te leggistmáin Piergivääri pajas. Maŋa muái Jussijn iskâstáim kištoi vyeijiđ nuuvt, et sun vuojij traktoráin oovdâst, já mun vuoijim uđđâ moottorkiälháin maajeeld já ko traktorist lâi mätkimittár, te munnuu moottorkiälkká moonâi joba 40 kilomeetter tijmeliävttoin já ceevzij pyereest-uv traktoráin. Maŋeláá kiđđuv, ko pottii ryevdicuoŋŋuuh, te vuojâččim Stihl- moottorkiälháin maŋgii ovdâmerkkân Čovčjäävri taavaakeččin-uv, mutâ jienâ tast lâi nuuvt faste, et puásuihommáin tom jiem kiävttâm kuássin, ijge toin liččii ubbâsist ubâ peessâmgin ovdâskulij. Tuše šolkkâluodâ, cuoŋŋuu já maađij mield. Jiem vuáijâm toin kiälháin muide ko tom oovtâ kiđđâpuudâ, já moodijd iivijd maŋeláá tot tolvui ohtân moottorijnis Ucjuuhân. Saarel Heikkâ, teikkâ suu kaandah ellii viežžâmin, já toin sij lijjii tobbeen vuojâččâm miätá kiedi kesiääigi já vaarâhân sij vuoijii toin meid tälviv- uv. Lam kuullâm, et kiälkká, teikkâ uásih tast liččii loopâ loopâst moonnâm vala Uccâ Čáálku kandáid Ucjuhnjáálmán já vaarâhân suoi-uv láin opâttâllâm toin vyeijiđ kuittâg jo kiedi mield keessiv. Ilmari Mattus (Anarâš, porgemáánu 1995) Mučis njune Säänist muččâd ij lah tärhis merhâšume. Tom lii kale älkkee nuuvtpelij jurdâččiđ, et tot mii lii muččâd, ij lah faste. Mutâ ij säänist fastegin lah tađe täärhib merhâšume. Mii nube mielâst lii muččâd sáttá leđe nube mielâst faste. Muččâdvuotâ lii tađe mield kii kiäččá. Evroopliih eteh, et kiinalijn láá čalmeh vinnood uáivist. Mut nuuvt eteh kiinaliih-uv evrooplij čoolmijn. Tovlái sämmilij mielâst nieidâ lâi muččâd talle ko sun lâi juurbâs já ruopsisnierâg. Puáidáh lâi ain muččâdub ko ruoinâs. Erinomâšávt tovle keččii maggaar njune ulmust lii. Jis lâi skuálminjune teikkâ kovvâris njune, te tot ij lam muččâd. Ige totkin, jis lâi meendu kuhes njune. Saatij finniđ noomâ-uv ton mield: Njuolgânjun-Piättâr. Muččâdumos lâi taggaar mudágis kukkosâš njuolgâ njune. Mut taan ääigi sämmiliih kale iä mittádâl njune, mutâ mučâšeh vissâ taggaar ulmuu kote lii kukke, seggi, šođbâd já kezismuáđug. Vâi maht tot ubâ lâškin? Mottoom olmooš mainâstij, ko šoodâi missikištoi maŋa muččâdvuođâst saahâ, et ovdil suu mielâst sämmiliih muáđuh lijjii fastebeh ko läddlii muáđuh. Sämmiliist láá táválávt kubdâ muáđuh, nierâtäävtih láá olluuh, čalmeh uceh já kukkáluvâi, vuoptah čappâdeh. Taan ääigi sun lii kuittâg muttám uáivilis muáđui muččâdvuođâst. Tääl suu mielâst láá sämmilii muáđuh muččâduboh ko läddlii muáđuh. Läddlii muáđuh láá keezih. Talle ferttejeh leđe čalmeh-uv aldaluvâi, ige taggaar lah muččâd. Čeve lii nuuvt kukke, et ij pyevti säämimááccuhkin pieijâđ pajalân, ko čeve kiäigáá kaskoo siäpulâs tego kuorgâ čeve. Mun arvâlim talle toos, et ijhân olmooš lah kuássin faste. Tot lii tuše tie et moos lii hárjánâm, magarijd ulmuid piäiválávt uáiná. Na skippáár toos, et muččâdvuotâ lii árvu, mii muttoo tađe mield, maggaar áárvust olmooš ana jieijâs, suuvâs já almugis. Jis huánu jieijâs aalmug, te ijhân talle pyevti anneeđ ton ulmuidgin muččâdin. Black is beautiful – čappâd lii muččâd – eteh toh čapis ulmuuh, kiäh aneh jieijâs áárvust já vuástálisteh nälihuánnoid. Mun ettim talle sunjin, et tunhân lah-uv tai aaigij álgâm huámášiđ säämi kulttuur áárvu, tondet tun anah tääl sämmilâš muáđuid muččâdin. Na sun mieđettij, et nuuvthân tot kale lii. Sun lii čuávvum aaššijd já smiettâm taid. Mun paaccim jurdâččiđ, ete ij muččâdvuotâgin lah nuuvt oovtâkiärdánis äšši. Talle ko juuvdálij njune ij lah innig komo kerris, te talle lii ohtâ lävkki almugij koskâsâš ráávhu kuávlun valdum. Matti Morottaja (Anarâš, porgemáánu 1997) Oljopiijpo Avdomaađij šoodâi Kaamâsist Ucjuuhân. Ijge tot maađij nuuvt áhtánâs lamaš. Čunoimaađij neelji meetter kobdosâš. Tot lâi kuittâg viehâ puárádâs ton ááigân, ulmuuh pesâškuottii avdoiguin vyejen Ucjuuhân. Postâavdo še jođeškuođij. Maađij lâi roggáá já mokkáá, mađhâšeijeeh rummâduddii, kolgii leđe pááppârseehah moi siisâ máđháliih vuoksii. Postâavdost lâi jotteemäigi nuuvt ete ehidispeeivi juuđij Avelist Ucjuuhân já nube peeivi iiđeed maacâi Ucjuuvâst Avelân. Ton ääigi postâavdost lijjii ennuu mađhâšeijeeh, iä lamaš vala nuuvt ennuu avdoh ko láá tääl. Kaamâsist lâi ohtâ avdo taksi, Pobeda- merkkâsâš. Leim ohtii vuod vyerdimin postavdo, mij leim maaŋgâs tast, leim monâmin Aanaar markkânân. Lâi ohtâ almai, liävus veikkâ Aappos suu nommâ. Sust lâi taggaar tääpi, ete ko lâi vyerdimin postavdo, já ko avdo jienâ kulluuškuođij, te sun tuámittij kužžâđ. Siämmáá toovâi tääl-uv. Korrâ pieggâ ko val lâi te avdo jienâgin ij kullum ovdil ko avdo lâi juo uáinusist. Mut ij tast ávttâm, sun ferttij luándulii táárbus toimâttiđ. Avdo orostij já moonâim avdon, avdo lâi tievâ, nuuvt tegu távjá laavij leđe ton ääigi. Mooŋiikeččin tubbáákpuáldei várás uási lâi kuárus, mij puohah moonâim tohon. Aappos kote paasij kužâdiđ puáđistij aavdon, ij-uv ližžii ostâm, vuoi ij-uv ližžii hoksám, mut sust lâi sepalus pááccâm puuvsâin puálluthánnáá. Ij tast tommit, jis sepalus lâi pááccâm puálluthánnáá, mut flanelpäiđihelmi lâi pááccâm kiäigâđ sepalusláábžust olgos. Aappos poođij še tohon kost mij iärâseh avdon puátteeh-uv leim. Högman Uulá čokkái tast muu paaldâst, faallim sunjin tubbáák, cokkiittáin tubákkijd. Aappos usâškuođij še piijpos lumâstis já eskân huámášij sepalusâs mii lâi pááccâm áávus. Sun vaaldij piijpos já leemnij tom viehâvis tubákkáin já cokkiittij. Suu piijpo ij lam vissâ meendu távjá putestum, haajâ lâi viehâv piijpost cokkithánnáá-uv. Seeinijn lijjii tauluužiih moid lijjii čallum miärádusah avdost mađhâšeijeid. Högman Uulá keeijâdškuođij taid já iätá: miisun vala tieid tauluužijd lii čaallum? – Aalgij luuhâđ maka sun. – ” Öljypiippua ei saa polttaa”, – tot meerhâš ete eidu tágárijd paperoosijd ko must-uv lii eidu pyelimin, - ”tai uusi piippu pitää olla”. – Tâi uđđâ piijpo kalga leđe. Jeđe vala jurgâlij sämikielân ubâ teevstâ. Oljopiijpo ij uážu puáldiđ, tuše fiijnâ paperoosijd, tâi uđđâ piijpo kalga leđe! Aappos ko ij máttâm luuhâđ, te sun hiäđástui já čulgâdij piijposkopá siisâ já nahettij tom lummâsis. Iisakki Mattus (Anarâš, juovlâmáánu 1993) Oommâslâš uáinu tovle Vuodâsjäävrist Nuovt vittlov ihheed maŋaskuuvl lâi taggaar oommâslâš uáinu mottoom pasepeeivi. Vuodâsjävri lâi táálu nommâ. Tast aasâi ohtâ kulluuvâš riges sämmilâš, kiäm kuččuu koskâvuođâst Lesk-Juhánâssân. Sun oomâstij stuorrâ puásui-iälu. Ij sust lámáš kävppialmaa áámmát, mut ko sust lijjii väärih, te sun ain jyehi täälvi keesitij jáávvuid tuháttijd kiiluid. Sehe kaahvijd, sukkârijd já mudoi pođoinjâsâid. Tallaa ääigist ko lijjii uccáá kávpáliih. Avelist lâi ohtâ kävppijâs Ááddám-Nillá já Nellimist Piäká-Juhánâs. Te Vuodâsjävri lâi ain pasepeeivi mahte markkânpäikki to, toho pottii ulmuuh Áhujäävrist, Kyröst, Veskonjaargâst sehe puoh aldemuin tááluin. Juáháš oostij kii käähvi já sukkâr, sälttkyelikiilu, kii jávvunuáđi. Já kest ij lam ruttâ, te tot vaaldij viälgás. Tot vuorâs ij adelâm oovtkin vyelgiđ kuárus lavháin. Ain sust lâi váimuäššin tot, et kievhi kalga išediđ. Ko kiinii väidiškuođij, et "mun meiddei lijjim tarbâšiđ tom já tom, mut must ij lah ruttâ", te Lesk-Juhánâs eeđâi, et "kale mun piejâm viälgás, jiem mun osko, et tun jieh määvsi talle ko suiteškyeđeeh". Já iä toh táiđâm maaŋgâs kyeđđiđ ton vuorrâsân veelgis mävsihinnáá, tastko tot lâi ubâ sijdâkode miellâsâš vuorâs. Mottoom pasepeeivi lijjii ton Vuodâsjäävri táálust ennuu kyesih, nubáloh, já toos vala tááluviehâ lasseen. Tobbeen lâi meiddei táám čällee eeči. Mun lijjim talle muádiloveihásâš almai. Muštám, ko iäččámrokke poođij pááikán, te tast lijjii tagareh omâs mainâseh. Lâi kesikume já koškádoh. Lâi tiäđust meiddei meccipuálu vaarâ. Iäččámrokke maainâstij, et sun uáđistuuškuođij, moonâi syeiniláátun já voonnâlij toho já nohháádij. Te sun kulâškuátá, ko ulmuin lii taggaar vaalâ já kiirâs, käččih já oceh áákšuid, ryevdikuáivuid já kuávčáid já sárnuh, et tullâ lii Madjuuvâ riddoost já jos tot rasta juuvâ peesâš, te puálá táálu ohtân mecijnis. Te sun meiddei njuškij kárbás. Ij sun finnim maiden tyejiniävvun ege ostâm keččâđ, et kost tot tullâ uáinoo, mut juurdâčij et ko kulmâ kärbislaastâ vuolgii já huáppu vala lii- uv, te kale toh uáinih, et kost tullâ lii. Já ko ležeh ton juhânjäälmi rasta suuhâm, nuorâ almaah njuškuu eennâmân, juáháš toppij tyejiniävuidis, já nuuvt kaččâlii. Puárâsuboh pottii talle ko ležeh kiergânâm, mut tuulâ iä kavnâm. Nuuvt sij vazzii kárbáidis kuuvl já suládii maassâd. Mut ležeh riddoost tavanâm, te oppeet vuámášii, ko taas paijaan siämmáá pääihist taggaar čapis suovâ, et suovâ ij innig čappâdubbon peesâ. Sij jorgettii maassâd já omâttillii, et maht lâi tot, ko mij tuoggaar tuulâ ep kavnâm. Togo lii ollâ vääri alda, nuovt viiđâ kilomeetter määđhi keččin. Te smiettii, et kalgeh kulmâ almaa eelliđ ton vääri alne keeijâdmin, et jos ain-uv lišij kostnii olgoláá tullâ. Almaah juttii, mut tullâ ij oinum ij kukken ige alda. Siämmáá peeivi poođij ohtâ parâkodde Áhujäävri siijdâst Vuodâsjäävri táálun; táát koskâ lii käävci kilomeetterid. Suoi láin nuovt koskâmääđhist, ko suoi vuámášáin čapis suovâ paijaanmin eidu Vuodâsjäävri táálu puotâ. Toh suorgânáin, et táálu lii pyelimin. Suoi kaččáin šuáhkuttáin kesikummeen mii sunnust lâš vuálgâm. Já ko suoi ležžâv uuvsâ lehâstâm, te ovdil ko eeđáin pyeripeeivi, te lâi vuosmuš koččâmuš, et "kost lii meccipalo?". Tááluviehâ västidij: "Na ep mij tieđe. Mij lep almaičagge ubâ peeivi tááijum tom ucâmáin, mut ep lah kavnâm." Já 25 ive keččin lâi taas oinum siämmáá pääihist siämmáá naal, mut talle iä lámáš viärráseh ollágin, tuš tááluviehâ lijjii uáinâm koldemmokken. Kale talle táám ääši smiettii, et mii tot lâi. Mut ij ohtkin Säämi vijssáin já nooidijn tom puáhtâm čielgiđ. Já mun jurdám, et táám čalluu lohheeh-uv sättih smiettâđ: "Kale Vuolli máttái kiälástâllâđ." Mut táát äšši lii tuotâ mahte onnáš peivi. Nuuvtko mun mainâstim, olmoošhivvâdoh uccii tom tuulâ, mut iä kavnâm. Já tot lâi arvâdâs vyelni, et maid tot meerhâšij. Mut tovlááh ulmuuh lijjii tievâslávt ton oskoost, et jos ruuđah pääcih miäcán, te toh ain mottoom meriääigi keččin uáinojeh suovvân. Já táát Vuodâsjäävri riddoost oinum suovâ oinui nube kerd 25 ive keččin siämmáá pääihist ko vuosmustáá-uv. Tom vuámášistii kale ulmuuh, et ton Vuodâsjäävri puáris išedist jos liččii pááccâm ruuđah eennâmân čiehum. Tot vuorâs lâi avvees riges, já sust lâi meiddei korrâsávt ruttâ. Mut ko sun jaamij, ruuđah iä maka ollágin kavnum kosten. Tot vuorâs jo tuubdâstij jieš-uv motomin vuámmášhinnáá, et sust láá ruuđah miäcán čiehum. Ko motomin ij lámáš ervidâm lyeštiđ, et ennuu-uv mana täälvist ruttâ já nuuvt kiđđâtäälvi nuhhui ruuđâst, te tátuškuođij Eli- Saammâl Ábrámist loovnâs 300 märkkid. Já loppeed aainâs, et "kale mun keessiv jonssáhpeeivi ääigi máávsám, já jos muotâ nuuvâš, te talle máávsám ovdil-uv." Te Áábrám eeđâi, et "kale mun lovniim, tot lii varâlâš muotâääigi luodâ käälliđ ruttâčiävá kuuvl." Motomin aasâi tälvipuudâ Vuodâsjäävri táálust ohtâ elilâm leskâalmai. Ton táálust lâi ollâ juolgij alne äitti nuovt 100 meetter keččin tuuveest. Tot almai mana ton ááitán, maid lâš vuálgâm uuccâđ. Já ko uuvsâ leehâst, te ruttâliäjá kuávdoo äittišalde mahte syeinilaphâš to! Tot toppâlij äittiuuvsâ já moonâi iššeed kuuvl já eeđâi: "Jiem tieđe maid ležžeem uáinâm, puáđi keččâđ!" Ton iššeed enni lâi pelišoohâd, tot lâi moonnâm ton ááitán usâdâttâđ já fattim tom kaamuvtuálpi, kuus iššeed lâi lam ruuđâid nutkâm. Já te raččo taid äittišaaldan, jurdá et moh ležeh lággásâm páppárijd. Talle kal lâi iššeed hunttârâššâm. Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) (Tovlááh mainâseh) Palgâssiijdâst Toos lii jo viehâ kuhes äigi, ko lijjim palgâsreŋgân palgâssiijdâst. Lijjim talle 16 - 17 -ihásâš. Talle lijjii ennuu poccuuh táin palgâsijn. Lam mun lámáš tast maŋa-uv palgâs pargoin, mut tot čohčâtälvi lii pááccâm pyereest muu mielân. Tot lâi skammâmáánu loppâ ko muoi Vuoli Jussijn vyeijiláin tohon palgâssiijdân. Sijdâ lâi ton tove tobbeen Ijjäävri taavaakeččin. Iđedist vuolgijm Čovčjäävrist. Sijvo lâi pyeri, uccáá muotâ já šiev sijvo, jäävrih sponâsist. Lâi suotâs vyeijiđ njolge-ergijguin, mätki ovdánij. Juusist lâi lijgkerris, kost lijjii munnuu pivoh já evviseh. Mun vuoijim luovâsvyeje oovdâst. Munnust lijjii vyeŋes, njolgáás eergih, toiguin viišâi vyeijiđ. Vuosmuu peeivi muoi vuojijm Ijjáávrân. Talle lâi vala Uccâ-Vuolli elimin (Uula Aikio), sehe sun lâi räiđee talle. Na tievst suu kuuvl moonâim, ko sun tieđij pyeremusâht saavâid palgâssiijdân já tieđij niävvuđ munnuu, ete kost tot eidu lii. Suu kuvlân muoi ijjâdáin. Pennuuh munnust tievst láin meiddei fáárust. Ko iiđeed lâi puáttâm, tallet muoi vyeijiláin miätá Ijjäävri. Kal tot muu mielâst lâi suotâs vyeijiđ sponâs jäävri mield višâlis vuájánijguin. Já nuuvt muoi láin tobbeen Porsanger tuve kuvlân ehidispeeivi. Mánuttepehideh ko lijjii, te lâi čuávgádâh ehidist-uv. Tot tupe lâi tobbeen Vuodâsluobbâl riddoost. Ko muoi juovdáin tohon, te sijdâkeččeeh-uv algii potâliđ tuve luusâ, já sist meid lijjii tievst pennuuh juáhháást. Na nuuvt tegu táválávt te, pennuuh tuáráskii, algii tiervâttâllâđ nubijdis. Tast šoodâi taggaar hirmâd tuáru, ko vittâ pennuu tuáruškuottii. Tot larmâ kale kullui vaarâ maaŋgâ penâkkullâm kiäčán. Tastmaŋa ko mist pennuuh lijjii tuárrum kalas, te mij paijulmuuh-uv tiervâttâlâim, mut mij kale ep eidu nuuvt korrâ jienáin tiervâttâllâm ko mii pennuuh. Muoi-uv pessáin vuájánijdân luoštâliđ leeŋgijn já pieijâđ kuáttum oolâ. Sijdâkeččen lijjii talle tobbeen Riijgo Vasko, Kivrel Fofanoff, Erkkii- Aaslâk (Aslak Angeli) já Jaakko Killanen. Tot Porsanger tupe ij lam meendu styeres –mahtsun ličij lamaš, kuulmâ kerd kulmâ meetter. Keeđgijn rahtum täkki tullâpuáldimsaijeen, muorah kolgii leđe valjeest. Talle mij leim čiččâmâs ton uccâ tuuváást, tuuvááš kale lâi tievâ, ij lam ennuu likkâm vääri. Ehidist ko mij uáđđáástâlâim, te leim tegu sälttejum sildeh paldluvâi. Mottoom peenuv vala mijjân lasseen. Mutâ liegâs kale lâi, ij tarbâšâm kolmuđ, oođđim pyereest. Iđedist ko koccáim, káhvástâlâim, pooldijm tuulâ täähist, suoinijm kammuiđân, tom uážžu oskođ, ko čiččâmâs talâsteh já syeinejeh kammuid uccâ tuuváást, te lâi kovjâ, veikkâ täähist lâi tullâ mutâ täkkipoccee ij kiässâm tom kovjâmere. Čuudâ já njunerääigih lijjii tievâ syeinikoovjâst. Ko leim kiärguseh, tallet mij čuoigâlijm siijdâ čokkiđ. Maŋa koskâpeeivi lâi sijdâ čuákist Vuodâsluobbâl jieŋâ alne. Sijdâ lâi suulân käävci tuhháát. Nuuvt-uv stuorrâ sijdâ ko lii oovtâ čuákist, te tast lii jo viehâ ennuu tiäddu. Jieŋâ ruojidij hirmâdávt já čääci poođij jieŋâ oolâ, ko iälu lâi juurrâm čuákkist. Toos kalga leđe viehâ noonâ jieŋâ, ko nuuvt-uv stuorrâ iälu jorá čuákist, ete killáá. Mun suulân tiettim, ete must kolgâččij leđe vuájáánergi taan siijdâst, ko sijdâkeččeeh valdâttellii munjin ehidist. Čuoigâdim já kejâdim poccuid já oinim jo maŋgâ poccuu mii perrui. Jeđe huámášim-uv jieččân čuoivâgeergi, maid lijjii sijdâkeččeeh valdâttâllâm. Čuoigim aldeláá já sárnuttellim tom, já ko tot kuulâi muu jienâ, te tot vaarâ tuubdâi muu, ko nuuvt kejâškuođij munjin já ain väzzilist muu vuást, jeđe jo poođij penttâ toos paaldân, mutâ tommit manâdij, ete ij eidu suovvâm toppiđ kiddâ, ferttejim njuárustiđ. Ton peeivi mij njuárustâlâim já miärhuim muádlov čiermihid. Ohtâ čiermih lâi vuoččum. Tom mij ferttijm koddeđ já njuovvâđ. Piärguid kesittim čuoivâgijnâm tuve kuuvl. Ehidist ko mij poođijm tuve kuuvl, te vuosmuš pargo lâi muorrim, skammâehideh láá kuheh já puolâšeh, muorah kalgeh leđe valjeest. Tom vuoččum čiermih piärguid vuošâim mestâ puoh ton eehid. Mij aasâim tobbeen Porsanger tuuveest juovlâi räi, já lâi mestâ ubâ ääigi piivvâl, jođádâh já šiev sijvo, uccáá muotâ. Čokkijm siijdâ jyehi peeivi já njuárustâlâim sehe miärhuim teikkâ kuolgâmiärhuim čiermihijd. Skammâpeeivih iä lah kuheh, peeivičuovâ äigin ij kiergân meendu ennuu porgâđ. Nuuvt-uv stuorrâ sijdâ kiergânij čievârdiđ viehâ vijđáht iijâst. Mutâ ko mij coogâim já rasaiditijm siijdâ jyehi peeivi sehe jyehi peeivi laiđiistijm ubbâsân, te poccuuh kuáđustii tallân já táválávt kuottuu já monnii oovtâ kuávlun, iäge tuolmâm já čievârdâm nuuvt vijđáht, kuáttumeenâ šeštui. Pivvâlis šooŋah juátkojii juovlâmáánu kooskâmuudon, motomin myetistij já purgiistij, et čuoigâmsijvo lâi pyeri pajosijn. Na nuuvt-uv stuorrâ sijdâ tot taarbâš viehâ vijđáht kuáttumeennâm. Suulân pelnub oho ovdil juovlâi aalgij toollâđ puolâšijd. Motomin lâi hirmâd kuáldu. Kolgii leđe káárvuh valjeest, mudoi ij pallâm čuoigâđgin. Kuáttumeennâm nuvâškuođij togo pirrâsijn, já mij smietâškuođijm varriđ Taavvid tupán, mii lii Ijjäävri taavaakeeji viestârpeln. Juovlâpeeivi mij leim tegu táválávt, čokkijm siijdâ, njuárustâlâim já kuolgâmiärhuim čiermihijd, jeđe siävŋándijn laiđiistijm siijdâ ubbâsân. Lâi kale viehâ puolâš. Mist ij lam eres puolâšmittar ko njune, mutâ hirmâd puolâš tot kale lâi, ko illá paallâim mahten, veikkâ mist lijjii šiev káárvuh. Tot lâi nubbe juovlâpeivi já vala puolâšub ko ovdebáá peeivi. Kuávsui ko aalgij te mij viežâim eergijd, mist puohnis lijjii nubáloh ergid. Soovâim nuuvt, ete mun vuálgâm toin ráiđoin já iäráseh maneh siijdân já čuákkejeh tom sehe laiđiisteh ubbâsân. Na, toh iäráseh čuoigâlii siijdâ čokkiđ, já mun paaccim vala toos tuve kuuvl puđâldiđ já tiiŋgâid čokkiđ. Ko lâi tommit čuovânâm, te viežžim eergijd já algim rááiđu orniistâllâđ. Puolâš kale lâi, nuárjunähkilääbžih lijjii nuuvt storgâseh, ete taid ij puáhtâm olmâ náál ubâ čoonnâđgin. Smiettim, mahtsun toh riäiduh killájeh morruuhánnáá. Nuuvt mun algim leŋgiistâllâđ. Mutâ ko lii nuuvt koolmâs, ete jiem paalâ mahten, ko eidu oovtâ eergi leŋgiim, te ferttiim ain pieijâđ kistuid já njuškođ já ruámččuđ kieđâid oohtân. Tommit ain lieggânistim, ete vuod paalâm oovtâ eergi leŋgiđ. Nuuvt mun stookkim tast äigipuudâid já viijmâg lâi ráiđu leŋgejum, mutâ maŋgii ožžum kieđâiđân possoođ já lieggiđ. Viijmâg peessim vyelgiđ joton toin ráiđoin. Kale tom pyereest muštám, ij tot kale meendu suotâs Tapani peeivi vyeijim lamaš. Ubâ rááiđust lijjii kuttâ kiälhá, kulmâ kerris já muu vyeijimkerris. Mutâ nuuvt tast keevâi, maid lijjii poollâm-uv tain riäiduin. Oovtâ kerrisist jukko morrui rasta. Lijjii lääbžih oovtâ kiälkán karrum, valdim oovtâ lääbžist pitá já pieijim tast juko ton morrum juko sajan. Vuod peessim juátkiđ määđhi. Ehidist lijjim ráiđoin Taavvid tuve kuvlân, mutâ maŋgâ fiärrân munjin sáttojii ton peeivi. Kolttáin lijjii lojes já laiđâs eergih, toigijn ij tarbâšâm tuárruđ. Maŋa kuullim, ete talle juovlâi ääigi lâi lamaš paijeel 40 raađâ puolâš jyehi kuávlust Tave-Säämist. Na, tievst-uv ko tagareh puolâšeh lijjii, te muorah kolgii leđe valjeest. Toh iäráseh-uv ko pottii tuve kuuvl, te mist aalgij faaninlá'án muorâsavotta. Kesittijm ergijgijn muorâid hirmâd liäjá, já puolâšin lâi hiälppu luádduđ taid. Piärgu mist kuittâg lâi, ko taggaar puolâš lâi já nuuvt stuorrâ sijdâ, te viehâ távjá mottoom čiermih já stuárrâb puásui-uv lammâšui tâi vuoččui já tagarijd ferttijm koddeđ já njuovvâđ. Maaŋgâlá'án sorme kal poccui-uv puáhtá sattuđ. Mottoom peeivi ko mij leim vuod čokkiimin siijdâ, te huámášim: tobbeen olgoláá uáinoo omâs ellee. Čuoigim aldeláá uáiniđ, ete mii tot eštus lii. Toh láin kyehti sarva, moh láin tarvanâm oohtân čoorvijn. Toh láin lamaš vaarâ jo kuhheeb kiddâluvâi, kuittâg maaŋgâid peeivijd. Tommit toh stinžoin patârâsân, ete jiem fattim, iäváge suovvâm toppiđ jieijâs kiddâ. Ferttejim čuoigâđ skipárijdân kuuvl sárnuđ já táttuđ iše. Mij kuulmâs moonâim já pirâstitijm taid sarva kuáhtá, já njuárustijm kiddâ. Mutâ toh faanineh láin nuuvt nanosân tarvanâm, ete ep finnim luovâs nubijnis mudoi ko kaartâim čuollâđ čoorvijd. Ko viijmâg pessáin luovâs, te aalgâst iävá máttâm olmânáál ubâ väzziđgin. Toh moonáin kuábâš-uv kuávlusis váhá määđhi keš, já čuážžuv, kärŋiooivijn, sijđo oovtâst väzziv uáivi tuárgistin. Kuumpih ko lijjii sattuđ kavnâđ taid, te ličij lamaš älkkees saalâs toid. Mottoom eehid algii pennuuh umástiđ já haridiđ. Lâi vala čuávgádâh eehid já máddáápeln piegâjielâ. Mij imâštâlâim, ko iä toh laavim táválávt tuušijd umástiđ. Iäge toh puáttâm tupán, muidego olgon umásteh já porfâsedeh. Iđedist čuoigâlijm vuod siijdâ čokkiđ. Sijdâ ij lamaš ton iijâ čuuvtij lavdâm, suijâ lâi vissâ tot, ko kumppi lâi iällâm sijdâroobdâst já koddám vuonjâláá. Poccuuh lijjii nuuvt čuákkááh ton tove. Ige tot kumppi lam eenâb uávuttâm poccuid, muide ko sijdâroobdâst lâi elâččâm já kodestâm oovtâ vuonjâláá. Veikkâ sijdâ lâi penâkkullâmpele miäđáápeln, te pennuuh tiettii kuumpist. Tot kale lâi iimâš, imâštâlâm vala-uv, ko vissásávt haajâ iä finnim kuumpist. Mij leim lamaš jo nube mánuppajan sijdâhovdân ovtmano siämmááh äijiheh. Must nuhhii evviseh já ferttejim vyelgiđ pááikân. Keevâi vala nuuvt, ete ko vuolgim Taavvid tuve kuvlân, te lâi puurgâs šoŋŋâ, njeeđgâi luodâ tallân. Must peenuv paasij tohon tuve kuuvl. Jiem jorgettâm pennuu viežžâđ. Ko juovdim pááikân, te pääihist halidii tiettiđ, ko peenuv ij lah fáárust, ete kuus tot lii šoddâm já maht toos lii keevvâm. Mun čielgejim sijjân, maht keevâi. Na, sij tievst polâškuottii, ete peenuv ij tääiđi tobbeen maasâd puáttiđ, já nimmurii munjin tast. Unohâs tot oroi munjin-uv, mutâ uskum, ete kale tot táiđá já puátá, ko kiergân. Já nuuvt eštus peenuv pirrâmpeeivi maŋa puáđistij pááikân. Tot lâi niälgum já vaibâm. Ko finnij purâmuš, te purrâmlusto kale lâi, veikkâ tot ij táválávt laavim ohtân ennuu puurrâđ, mutâ ton vuáru kal puurâi eenâb ko táválávt. Já ko lâš uáđđâm, te oođij masa pirrâmpeeivi ovtmano. Muu mielâst kale meid lâi suotâs peessâđ lieggâ tupán. Iisakki Mattus (Anarâš, 2004) Peccikko pygálusâst Tot lâi vala ergijgijn fárudemäigi, ko taat pärtti lii tábáhtum. Iä lamaš vala taanáigááh fiävruh, moottorkiälháh, nuuvtpa ulmuuh vuoijii ergijgijn pygálusân já asâstellii tobbeen ääiđi kulân kámppáin nuuvt kuhháá ko pygálus lâš pištám. Áhu-Joovnâst já Supru-Juhánist lijjii eergih oovtâ kuávlust, já mottoom iiđeed lává vuod äijiheh ergijdis kulân ohtân, Joovnâst lâi lámáš čuávji koorrâm, ige poškâgin lámáš muádi piäivân puáttám. Tääl tobbeen ergijdis kulân vuod šoodâi tárbu, nuuvtpa sun stuorrâ keđgipiällâst čurttârušâi já skuurbâi puolâš rissijn poođâs, jos tot ávtáččij váháškin. Aavtijhân tot. Supru-Juhháán ko lâi meiddái puátimin vuájánijdis kulân, čuáigá já uáiná, ete maidgis tot Jovnâ lii skurbâdâdmin, iätá: – Maidgis tun tääl lah porgâmin? Na Jovnâhân kale suorgânij tiäđust-uv já korrâ poškâ meid vuolgij joton, poođij, te-uv luođâ te pissopiijpost kolmum čiehâr oolâ. Joovnâ čuávji meiddái puáránij. Motomin maŋa hoksáv-uv já muštâččává, himáttâllâv tom sattume. Tieggáár lâi toovláš tálhudeemi lámáš, já ávttáhân tot kale vaarâ tääl-uv, ko riehtâ suorgân. Juhan Uula Mattus (Anarâš, njuhčâmáánu 1997) Muštoh Ijjäävri postâalmast Jyehi ääigi já jyehi saajeest láá ain lamaš tagareh ulmuuh, kiäh láá monnii já maaŋgâ-uv tááhust ereslágáneh ko iäráseh. Tagareh kávnojeh taan ääigi- uv, mut muu mielâst oro, et tovle láá lamaš tagareh ulmuuh čuuvtij eenâb ko taanáigáá maailmist. Ovdii ääigist iä lamaš makken, moh liččii vaikuttâm ulmui jurduid já eellimmallijd nuuvt tegu taan ääigi. Iä lamaš televisioh, radioh iäge makken, moh liččii sehhim táválii mecciulmuu jurduid. Juáhâš uážui šoddâđ eidu toho kulij kuus halidij. Aaviseh iä puáttâm kallasân já kirjeh, main lâi finniđ tiäđuid stuorrâ maailmist, lijjii vala ucceeb. Toos lasseen luuhâmhaalu já -máttu ij lamaš puohâin. Kukken tuárispeln ässeeh šoddii já ellii maŋgii nuuvt tegu seehâ sist, kuittâg jo taanáigáá ulmuu mielâst. Ohtâ tain kukken tuárispeln pajasšoddâm ulmuin, kiäst tääl ááigum mainâstiđ, lâi Reedrik. Suu tubdii ennuv ulmuuh vijđáht Anarist já Ucjuuvâst. Sun ij lamaš mongin tááhust nuuvt ettum táválâš, normaali almai, kuittâg jo eres ulmui mitoi mield. Šaddoos-uv peeleest sun lâi epitáválii uánihâš – pajeláhháá meetter kuho. Sun ij lam kuássin finnim nuuvt ennuv oopâ, et ličij tubdâškuáttâm oovtâgin nummeer teikkâ puustav. Sun lâi šoddâm 1904 já jaamij puárispärnin Avelist 1988. Veikâ Reedrik ij máttâmgin luuhâđ, jođettij sun poostâ Ijjäävri kuávlun kuhháá, taaiđij lam postâalmajin nubáloh ihheed. Mondet taggaar almai lâi pieijum ton viirgán, ij lah tiäđust. Taan ääigi tot ij liččii máhulâš. Reedrik jođettem postâ kal ain ij puáttâm meriääigi, mut poođij kuittâg já ulmuuh lijjii tuđâvááh, maidbahân muidegin tiettii. Tallaa ääigist, ko maađijeh iä lamaš jyehi sajan nuuvt tegu tääl, postâalmai šoodâi uáiniđ meiddei jyehilágán hyenes siijvoid. Mut Reedrik kal ain puovtij poostâ, veikâ motomin lâi maŋanum maaŋgâid pirrâmpeeivijd. Talle jo kuittâg, ko kiđđâtulveh lijjii alemus muddoost. Muštám ko Reedrik laavij alemus tulve äigin puáttiđ mii pááikán eskin iđedisiijâ, ijjâkalmaduvâi, já lâi káállâm já vuoijâm-uv tulvejuvâi já riddomuálusij paijeel. Pihtâseh lijjii puoh čoođânjuoskâm, nuuvt et koškesin ij lam ko kappeer já postâlavkkâ. Oro imâšin et postâ ij lam kuássin njuoskâm. Veikâ Reedrik lâi-uv pááccâm maaŋgâ tááhust Imelist uážžumist, te kuittâg sun lâi maaŋgâ ääšist viehâ utkáá. Nuuvtpa sun ain tieđij, moh aaviseh kullojeh kiäs-uv. Luuhâđ ko ij máttâm, te lâi ráhtâm olssis mittosäägi moin mittedij nomâi kukkoduv, já návt aaviseh monnii olmâ pááikán. Ulmui noomah aavisijn lijjii čaallum mašináin, te toh lijjii ain siämmáá kuho. Tondet taid lâi älkkee mittediđ mittosaggijn. Kirjeh lijjii váddásuboh, tain ko noomah lijjii čaallum kieđâi. Toiguin Reedrik ij piergim mudoi ko ferttij teškâliđ taid peevdi ool já ettâđ, et väldiđ tast jieijâd poostâ. Mut tom ij Reedrik kuássin mieđettâm, et sun ij máttâm luuhâđ. Reedrik uksâkyeddim Ohtii mij kal peesâim imâštâllâđ tuođâi Reedrik naavcâid já killeelvuođâ. Tot lâi 40-lovo loopâkeeči, talle ko eeči lâi rähtimin hirsâtuve Saammâdjáávrán. Tot lâi viehâ muudon vaalmâš, uksâ val vááilui. Tälvisijvoi ääigi eeči ij lam kiergânâm pyehtiđ tom Kossâenâmist, mii lâi pelnub penâkkullâm keččin. Pievlâäigin luodâttes kuávlust ij puáhtâm maiden lussâdub tävirijd jođettiđ, veikâ maggaar tárbu ličij lamaš. Ij puáhtâm muidego vyerdiđ tälvisiijvoid. Reedrik meid kejâdij tom pelivalmâš tuve já kuldâlij ko eeči tuikkodij tom uvsâttesvuođâ. Eeči val eeđâi, et tot uksâ lii nuuvt styeres já lussâd, et tom ij kal ohtâgin olmooš nahcii kyeddiđ nuuvt kuhes määđhi teehin, ij, veikâ ličij maggaar kuobžâ. Reedrik ij jienâdâm maiden et ličij lopedâttâm pyehtiđ tom uuvsâ. Nube oho ko postâpuáttimäigi aldanškuođij, te mij huámášep et miinii liihâd tobbeen pálgá kuávlust. Mij ep ohtâgin tuubdâ, et mii tot lii. Ij tot lah olmooš, ij kussâ ige puásui, epke mij tuhhiittâm tom manengen. Tuše imâštâllâp. Tot uáináttâs kuittâg aldanij ubâ ääigi, já mij keččâp jorgočolmij tom immâš. Eskin talle ko Reedrik poođij nyevt viđâlov meetter kiäčán, te huámášijm, et tot lii olmooš, ko jyelgih uáinojeh liihâdmin vyelemustáá. Ko Reedrik poođij mii kuuvl, te eeči eeđâi et tun kal lah oles piru jiehke olmooš, nuuvt lâi hirmástum. Já Reedrik lâi mielâmild, ko peesâi čäittiđ mijjân, et sun pasta toos-uv mii lii iärâsáid máhuttem. Eečihân kal maavsij Reedrikân päälhi ton stuorrâ pargoost, mut jiem tieđe ollágin, mon ennuv. Reedrikân merhâšij kuittâg čuuvtij eenâb eeji rammum ko ruttâ maid finnij. Mij imâštâlâim kuhháá maŋa-uv tom mielâttes stuorrâ pargo maid Reedrik ooinij toin uvssáin, ko kyeddimmätki jo vistig lâi nuuvt kukke – pelnub penâkkullâm. Já ko juurdâš et uksâ lâi tuár¡rást seelgist já päälgis moonâi iänááš määđhi suohis vuovdij čoođâ. Uuvsâ ferttij ohtânmaanoost heiviittâllâđ suohis miestui já muorâi kooskâ, mii vaaldij ennuv ääigi. Vissásávt ferttij meiddei čokániđ vuoiŋâstiđ viehâ maŋgii, uksâ ko lâi melgâdáid siämmáá lussâd ko almai jieš. Mon ennuv äigi moonâi toos, ij kal ohtâgin tieđe onnáá peeivigen. Taat maainâs lii lamaš maaŋgâ lääđist já kiirjijn-uv vissâ, mut ij ohtiigin nuuvt, maht tot olmânáál lâi. Ain lii mainâstum, et eeči kočoi Reedrik pyehtiđ tom uuvsâ. Nuuvthân tot ij tábáhtum. Reedrik lâi taggaar, et koččomáin sun ij álgâm moossân. Mut ko eeđâi nuuvt, et tot teikkâ tuot pargo lii väädis teikkâ máhuttem, et jieh kuittâg tun kuássin paste toos, te talle Reedrikân šoodâi hirmâd haalu čäittiđ puohháid, moos sun pasta. Jis eeči-uv lâi ettâđ Reedrikân, et pyevtiba tom uuvsâ Kossâenâmist, te Reedrik kal ličij ettâm, et kyedi jieš. Mut ko eeđâi tom pargo máhuttemmin, te Reedrik halidij čäittiđ navcâidis veikâ jieggâ ličij moonnâm. Hans Morottaja (Anarâš, kesimáánu 1998) Lesk-Antt' Uulá Lesk-Antt' Uulást teikâ Uula Morottajast puávtáččij ettâđ, et sun lâi anarâškielâ čäällim pioneeri ađai oovdeldjottee. Elimis tááhust sun lâi uáli táválâš já vyeligâš anarâš, mut sun lâi čeppi čäälliđ sämikielân já suomâkielân, já sun meiddei pyereest maatij muštâliđ puohlágán mainâsijd. Sun čaalij sämikielân távjá Sápmelaš-loostân já suomâkielân Rovaniemi- loostân. Majemuid ivijdis sun vala kiergânij toimâđ Rovaniemi-loostâ äššialmajin. Toh ulmuuh, kiäh suu vala mušteh, eteh-uv, et tobbeen ij lamaš kuássin ahheev, kost Lesk-Antt' Uulá lâi: suu mainâsijd lâi suotâs kuullâđ. Ko sun lâi čuuvtij kirjálâš olmooš já čeppi muštâliđ, te sun maŋgii tooimâi kielâtotkei uápisin – kuittâg jo T. I. Itkosân nuorâ almajin 1900- lovo aalgâst já maŋeláá Erkki-čiäcán ađai Erkki Itkosân. Oskar Uula Morottaja šoodâi vyesimáánu 1. peeivi 1892 Nellimist. Suu vanhimeh Antti Hietajärvi (oovdiš Morottaja já oppeet maŋeláá Morottaja *13. 5. 1851, †27. 5. 1919) já Riijtá Maatinieidâ Valle (*10.7.1856, †9.6.1912) láin kievhis kuálásteijeeh, já nuuvtpâ sunnuu párnááh viehâ tooláá karttii-uv vyelgiđ meddâl pääihist tiänáđ leeibis. Sunnuu perrust lijjii čiččâm pärnid: vittâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kuulmâs sunnuu párnáin jammii nuorrân. Oskar Uulá lâi sunnuu viiđâd pärni. Uulá áigápuátun lâi kuálástem já mottoom verd meccipivdo. Nuorâbin sun laavij reŋguustâllâđ, já talle sun išedij tálulijd päikkipargoin já tooimâi puásuikeččen. Uulá toovâi reŋguustâllâmmaađhijd meiddei Taažâ pel, já tobbeen sun kuáhtái ennuv ulmuid já kuulâi ennuv saavâid já mainâsijd, moh vuot lijjii maŋgii vuáđđun suu mainâsáid. Sun tooimâi meid postâalmajin: sun jođettij poostâ Njellimist Sulgušjáávrán ohtii ohhoost. Reŋguustâllâm tuálvui Uulá meiddei jieijâs eemeed Rivdul Aailâ (oovdiš Sarre, jieijâs suuvâst Mattus) kuuvl Sulgušjáávrán. Ailâ lâi pááccám leskân ive 1920, ko suu oovdiš käälis Mattii Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân. Uulá vistig reŋguustâlâi Sulgušjäävrist motomijd aaigijd iššeed jäämmim maŋa, já kiđđuv 1926 sun naajâi táálu emedáin. Näävt sust šoodâi ečipeeli kuuđâ páárnán. Alnestis sust iä lamaš kuássin párnááh. Najâmis maŋa Lesk- Antt' Uulá poorgâi enâmustáá päikkipargoid, kuálástij já piivdij riävskáid. Lesk-Antt' Uulá lâi pääihist ereslágán ko eres ulmuigijn, muštâl suu nieidâpeeli Anna Harju: omâs ulmuigijn sun savâstâlâi ennuu mut pääihist sun lâi ain uáli joskâd. Tehálumos äššin sust lâi talle päikkipargoi porgâm. Ko sun lâi lamaš jotemin já poođij páikkásis, te sun ij kuássin muštâlâm vistig saavâid mut esken talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ, te talle sust esken mainâsčukke lekkâsij. Ko suu eemeed taan uđheest maidnii huámmášutij, te Uulá ain páhudistij: – Na kiergânhân te vala tääl-uv saavâid kuullâđ! Ijhân tot toi savâiguim nuuvt huáppu lah! Lesk-Antt' Uulá lâi korrâ tubbáákalmai, já sun jaamij njuhčâmáánu 31. peeivi 1963 kepispurâttâhân. Marja-Liisa Olthuis Mottoom čohčâsâš riävskápivdo Ton ääigi läävejii ulmuuh čohčuv pissoin pivdeđ riävskáid já ellii Kárášjuuvâst loonootmin purrâmušveerki. Jyehi táálust, kost lâi nuorâb almai teikkâ kandâ, pivdii riävskáid. Lii mottoom čohčâ já mij lep skippum vyelgiđ nuuvt tegu itten Kárášjuuhân riävskáid vyebdiđ. Tot lii čohčâiiđeed já kuálkki puolâš, mun meid arvâlim, et iälám mun meid meeccist, veikkâ mun tiettim taan pivdomääđhi tuššen, ko lii nuuvt keppâ šoŋŋâ já kuálkki, te riävská lii iirâs. Kuittâg mun iđedist arvâlâm, et mun iälám meeccist. Must lii kyevtpiijpog havlâpisso já jos mun finniiččim veikkâ oovtâgin riävská, te tot-uv lišij lase munjin, ko lam itten káávpân monâmin. Keevâi munjin návt, et mun vuolgim iđedist miäcân. Vuoijim polgupyeráin kaaljâjieŋâ mield Käđirkuátkujuhânjáálmân já kuođđim pyerán toos já väzzilim tovláá postâpálgá mieldi tavas. Oinim kal ain mottoom riävská kirdelmin, mutâ kukken tuše. Tohhân kal, ko kulâškuottii ulmuu väzzim, te tiettii, ete vaarâ lii alda. Na mun kuittâg-uv moonnim kidâ Kiäinuluovtâ moorâst ráájân já tast mun jorgettim viestârpele enâmij mieldi maasâd kulij. Leemnâlavkkâ lii tievâ já pissopiijpoh puttáh, jiem lah peessâm ohtiigin pääččiđ já lam maasâdkulij puátimin jo pelimääđhist. Lam tom nube postâpálgá alda, ko mun kulâškuáđám ovdiipelni, ete tobbeen láá puátimin hirmâd ennuv ulmuuh, ko kulloo taggaar larmâ já jo addiim tom-uv, ete tohhân karodeh meid já korrâsávt, uáinistâm- uv pálgá suulâst viälgáttâlmin. Mun lam taggaar viđâlove meetter keččin taan pálgást já mun nááđum-uv vuovâs sajan, ete uáinâm taid jotteid já tom- uv meid, ete maggaar suátijuávkku taat lii, ko karodeh já lii larmâ já juucâ nuuvt ete iä kuoimijdis kal addii. Kuulâm, et riävská meiddei lii hirmástum, nuuvt tegu mun-uv, ko kulloo tyellitälli skeeikitmin já juucâ tom ko kara. Uáinistim vuod viälgáttâlmin, jeđe viijmâg hoksáám, ete tothân lii stuorrâ riävskátuákki já puátih eidu muu njeigâ. Talle mun kuáivulim lemnuid já rekinistim, ete kuttâ lemnuu kiergânam kuorriđ, ovdil ko taah lodeh láá puoh muu lappâd moonnâm. Stuorrâ tuákkihân ko lii monâmin, te tohhân láá enâmist uási já nubbe uási meetter aloduvvâst já joteh korrâ farttáin ovdâskulij, já návt toh vuáruttellii, kirdeh já käččih ohtân já návt tuákki iđestij-uv uáinusân já vuohâsávt, talle poođij muu vuáru. Paaččim oovdeld kulij kuohtii já luoddâ oinui päcimin. Nuuvt mun lonottim lemnuid huáppust, stuárráámus tuákki lii jo muu puotâ. Paaččim vuod kuohtii, lodeh vuod paccii enâmân. Lonottistim val lemnuid já vala maaŋeeld kulij vuođgâlim kuohtii, pacâlii vuod lodeh. Talle mun algim čokkiđ salâsâm, já maŋgâhân toh lijjii-uv kal. Jiem mušte tärkkilávt, mutâ lijjii kuittâg-uv aldasáid kulmâlove. Must lavkkâ tievâi, já vala paddiijd kiemârdim. Talle mun huámmâšâm, ko mottoom riävskápivdee puátá-siäivut pisso kieđâst já kappeerttáá já uáivi tuše porgeest. Taat almai-uv lâi taam riävskátuáhi tuárridmin já sun luuvâi munjin, ete sun lii kaččâm tai maaŋeest kuittâg-uv muáddi kilomeetter, ege peessâm páčádâhân. Na sun vuolgij kiäinusis, já mun nuáđásim loddelavkkâm já vuolgim tuđâvâžžân já puorijn mieláin maasâd. Pääihist imâštellii, ko mun poottim toho, ete maht lah taggaar loddehivvâduv finnim tággáár kuálkki- já puolâšpeeivi. Na mun mainâstim, ete maht. Ulmuuh povvustellii já ettii-uv, ete návt kale ij kallasângin lah teivâm, ete riävskáh puátih njuolgist soolân, mutâ munjin keevâi talle návt. Ittinâš eelijm käävpist já puovtijm káálvu pááikân. Šiev lukko lâi puolâšpeeivi. Juhani Mattus (Tovlááh mainâseh) Savehij čiptem já pikkâdim Talle ko iä lam luuvejum luodah, te tuárispeln ässee ulmuuh ferttejii kevttiđ savehijd, juáhháást kolgii leđe saveheh. Toh lijjii suáhisaveheh já taid kolgii pikkâdiđ kuittâg kuohtii täälvist, mutâ eenâbkerd-uv táárbu mield. Já čipteđ še tagareh kiäh eenâb čuoigii. Munjin ohtii keevâi hyeneeht, ko algim saaveehpikkâdimhoomán. Pieijim tuulâ muorâluáddumsajan, valdim pääđi, moon siste lâi pikkâ, já pieijim pääđi tuulâ oolâ, jieš tast kordim saaveeh tuulâst valmâšin liegâsin, ko pikkâ kumo. Kivkked tot pikkâ pääđist tuoldij já puállái. Pikkâlimpoh kirdii jyehi kuávlun. Lijjim tast tullâpiällást, kume pikkâlimpoh kirdii muu njeigâ, mutâ lâi lukko, ko iä toh kume pikkâlimpoh kirdám muáđoid. Kappeerttáá ko lijjim, te vuoptah turdojii nuuvt, ete iännâm kaartâi toppáđ uáivi päljisin. Savehij pikkâdem koskâldui ton tove. Nube peeivi jotkim saaveehpikkâdimhomá já lijjim vijsásub toin pihháin. Savehij pikkâdim já čiptem luhostui pyereest, ij keevvâm nuuvt tegu Paulus Vuolin. Sun lâi Nuuvti (Knut Valle) viljâ já sun aasâi távjá Nuuvti peln. Sun lâi puáriskandâ já reŋguustâlâi táluliijd. Čuoigân sun juuđij tälviv já keessiv vääzin. Sust lijjii kyehti saaveehčiptemmuorâ, ko sun taid já savehijdis puovtij tupán, ko saaveehčiimah láin njuálgudâm. Tuuveest täkkituulâst koordij savehij čiimâid já tiällái taid čiptemmuoráid. Saveheh láin kuohtuuh pieijum čiptemmuorân, tast sun kiäččá pargoos puátusijd já arvâl: –  â â taiguin tibi kale višá vuod čuoigâđ. Mottoom tuuveest ulmuin uuveest: mudoi tieiguin kale višá čuoigâđ, mutâ ko lah nube saaveeh čiimâ čiptám vuáluskulâi. Na jieš-uv Vuolli hoksáá já arvâl: nuuvt mis lii, na vuoi sodeháá, peŋgiháá, peŋgihâš. Puohah tuuveest ulmuuh povvâstii. Sijjân tot lâi hiärváá, mutâ Vuolin olssis tot ij lamaš. Iisakki Mattus (Eellim päälgis) Enâmeh láá mii párnááh Samudjävri, Samudjuuhâ, Samudvääri, Samudjeggi, Kieddsuálui, Tupenjargâ, Mattussuálui, Áldunjargâ, Ruáptuvääri, Koškisjuuhâ, Kälmiláásâš, Čievriinjargâ, Räjinjargâ, Šarideijee, Puncceláásâš, Sevtilnoppe, Kiesvärnjargâ, Suávviljuuhâ, Kiäinujuuhâ, Syeinijuuhâ, Ollâmoorâst, Koškeluohtmoorâst, Ruáptuvärmoorâst Taah noomah láá tego visteseeinih teikkâ sanijguin čielgejum kárttá: puoh lii čielgâs já uápis Jyehi nommâ maainâst jieijâs mainâs jyehi luovtâst já njaargâst lii historjá Mii maddâreh láá tääbbin aassâm iällâm, kyele já lode pivdám poccuid viäddâm pääihi nommâ lii eellim merkkâ, historjá Ij nommâ lah tađe komálub kiinii lii adlâm luohtân já vuoddâsân noomâ mut nuuvthân ulmui-uv nommâ adeluvvoo eeči piäjá nieidâsis noomâ enni algasis Taah pääihih láá čuuvtij puárásuboh ko ohtâgin olmooš Taah enâmeh láá mii párnááh Matti Morottaja (Anarâš, juovlâmáánu 1993) Lii munjin... Lii munjin puáttâm uássin peessâđ sääni já lavluu maailmân tubdâđ maht laavlâ paijaan maht sääni šadda iälláá já viggá olgos piäjá paargon keččâlâst já joođeet motomin paalhâš meiddei já talle tobdoo jiemhân tuušijd porgâmgin Aune Vesa (Uáináh-uv – Oainnátgo, 1992)