Nr 253/1995 Sää´mlää´ǩǩ Addon Helssnest 24 peei´v nuu´bbmannust 1995 Riikkpeei ´vi riâššâm mie´ldd šiõtt’teet: 1 lååkk Aalmilaž siõtt’tõõzz 1 § Lää´jj tmie´rr Tän lää´jj täävtõssân õõudâsviikkâd sää´m-´meer da -vuu´vd jie´llem da pi´rǧǧeemvuõttvââjlažvuõđid da ruõkkâd da õõudâsviikkâd sää´mkulttuur. Tän lää´jj vuâlaž tuåimid viõ´ǩǩe piijjmen âlgg vuâmmšed vuõss saa´jest: 1) saa´mi luâđ- da jee´res jie´llemvue´jji da sää´mkulttuur õõudâsviikkmuš da jie´llemvue´jji määŋgpeällsâžen tuejjummuš 2) jälstempõõrti da jeälstem- da tuâjjpirrõõzz pue´rummuš 3) sää´mtääli pue´rummuš da tõõi põõžžtummuš saa´min 4) luâđree´ǧǧesvuõđi pi´štti äu´ǩǩummuš, ä´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkmuš da še jee´res pirrõsaa´ššid; da 5) di še jee´resnalla sää´mvuu´vd õõudâviikkmušše 2 § Sää´mvu´vdd Tän lää´jj vuâlaž tååimid spraavdõõđât sää´mvuu´vd õõudâsviikkâm vääras Sää´mvu´vdd lij tän lää´jj miel´dd vu´vdd, kåå´tt šâdd 1) nuõrttjest riikk raaj räjja 2) sââu´jest Låttjo´ǩǩe Kattajââu´r räjja da tõn liinj räjja, kåå´tt mâânn Kattajââ´ur viõstârpeä´ln Ruohojââ´uri räjja da tõõi låå´ddǩe´rddempeä´l Kuruvuei´v räjja da tõ´st õõudâs Mattojââu´r viõsttârpeä´l Näŋŋvuõn viõstârǩeâčča mie´ldd looǥǥeel Keväjââu´r vu´vdd obbnes. 3) Viõstrest liinj räjja, kåå´tt mâânn ǩe´jjmiel´dd Näŋŋvuõn Tsarminjaarǥ tâ´vvǩeâcca da tõs´t Paalǥâssuõllja da tõ´st õõudâs Kärppäsuõllu, Varttasuõllu, Koutukinsuõllu, Lihasuõllui, Kuorpasuõllu, Pahtasalmensuõllui da Pisternjaarǥ nuõrttpeä´l da Naamajââu´r tääl tä´vvpeä´l Nje´ǯǯjââu´r Siiričue´lm Lammassuâllja da veâl õõudâs Iijââu´r Ruâvnja´rǧǧe da Aanar da Uccjooǥǥ kåå´ddi kõskksaž raaj täjjaCuõ´lmmvää´r puõtt; da 4) tâ´vven Aanar da Uccjoǥǥ raaj räjja 3 § Põrggâmvu´vdd Tän lää´jj mie´ldd luâđjie´llemvue´ǩǩen looǥǥât u´ccmäddtääll da spesialmäddtääll da kue´llšeellmuš, mie´ccstummuš da puäʒʒtääll di še mue´rjjuussmuš , kuõbbri noorrmuš da nåkkam jee´res ođđsmõõvvi luâđree´ǧǧesvuõđi äu´ǩǩummuš. Tät lää´ǩǩ kuâskk še jee´res u´ccpõrggmuužž, (mie´ldd looǥǥeel alggpohttmuš) mii oudd tuâj põrggja da suu peârri vuäzzlaid da še tõn ool veâl jee´res oummid nu´t, štõ tõt va´sttâd jeänmõsân kolmm ee´ǩǩtuâjjpääi´ǩ. Jõs põrggâmest lij sa´mi jijjâz pri´meâr saa´mi pi´rǥǥeemvuõ´tte, vuei´tet še šuu´râb põrggâmužž lääinted da veä´ǩǩted ko mâi´d lij õõu´dpeä´lnn ceälkkum. 4 § Sämmlaž Tän lää´jj mie´ldd sämmlažân ǩiõččât oummu, kåå´tt jijjõč ǩeâčč sämmlõžžen, õudltõssân lij, štõ son jiõčč lebe koon puärssin lebe ääjjjin da ääkkin hå´t de õhtt lij mättjam vuõsmâs ǩiõllân sää ´m ǩiõ l, lebe son lij näkkam oummu kåå ´rmlač lebe son lij õõudjab lää ´ǩǩšiõtt ´tõõzzâst ceälkkum šõddâmvuođlaž sämmlaž lebe näkkam oummu da suu kå ´rmmlač. 5 § Tuõrjjõõzz vuâla oummu da põrggâm Tän lää´jj vuâlla kuulli lääinain, veä´ǩǩvuõđin da jee´res tuärrjõstuåimin vuäitt piâssâd vuäzzlõzân nåkkam sämmlaž, koon põõšši jeälstempäi´ǩǩ lij sää´mvuu´vdest, da kåå´tt lij ekonomalaž saa´jes da jie´llemvue´jjes da še ooumžen lij nåkkam, štõ suu kännad tuärjjad. Seämma kuâskk še sämmla pie´lkuei´m. Tuõrjjõzz u´vddemen vää´ldet lokku oocci da suu pie´llkueim puåtti, vää´rkõsvuõtt da jee´res jeällmõõžž. Tän lää´jj vuâlla kuulli tuåimin vuäitt piâssâd vuäzzlõžân še ââ´jjtemes ooumaž, jõs tõõzz liâ jee´rab veä´r. Tän lää´jj vuâlla kuulli tuåimin ij vuei´t piâssâd vuäzzlõžân nåkkam ooumaž, koon jijjâs lebe piellkuie´m õ´httereknasttum puåtti jee´res ko tän lää´jjest ceälkkum põrggmest liâ šuu´rab ko meä´cctäällministeria nânneem mie´rr. Õõudpeä´lnn 3 §:st ceälkkum põrggmmužž (põrggâm vuäitt obbnes lebe pâi pie´ǩǩnes toi´mmjed sää´mvuu´vdest) vuei´tet tuärjjat jõs tõn lij ââ´nnem toolkven sännla pi´rǧgeemvuõi´tte da põrggmest liâ vââjlažvuõđ šõddât kännteejen. 6 § Põrggâmåå´bleǩ Tän lää´jj vuâlla kuuli tuärjjõõzz vuei´tet u´vdded: 1) luâđlaž ooumže 2) määŋg luâđlaž ooumže õhttsežže; da 3) nåkkam õhtõsse, kåå´tt šâdd luâđlaž oummuin da koon täävtõssân lij vuõsstuâjjan tän lää´jjest ceälkkum põrggmuš. Õudltõssân tuõrjjõõzz ouddmušše 1 momenttist 3 sââ´´jest ceälkkum õhttõ´sse lij tõt, štõ tõn tiuddvuäzzlain lebe vuäzzlain pâ´jjel pie´ll liâ nåkkam oummu , kook jijj lebe kooi piârri vuäzzla vuässâ´tte tuärjjam tue´jjummušše. Jee´rab veä´r diõtt vuei´tet õhtõ´sse miõttâd tuõrjjõõzz še tâ´l, ko tiuddvuäzzlõšân liâ še jee´res oummu ko sää´m. 7 § Tuärjjamvuâlaž õhtõõzz Tän lää´jj vuâlla kuulli tuärjjõõzz vuei´tet u´vdded nåkkam pääiklaž da še jee´res õhtõõzzid, kook liâ privatvuämšstõzzâst da kook õõudâsve´ǩǩe tän lää´jjest ceälkkum põrggâm- lebe kulttuuraa´ššid. Tuärjjõõzz vuei´tet u´vdded še nåkkam siõmmna šuu´rbib õhttsaž hååmmaid, koin liâ vuäzzlõžžen še jeärraz ko sää´m lebe pääiklaž õhttõõzz. Riikk da kå´dd vuei´tte še ä´lǧged vuäzzlõžžân õhttsâž hååmmaid. 8 § Måttam tuõrrjõstuåim jee´res läaa´jji mie´ldd Sää´mvuu´vd palggsid tuärjjeet puäʒʒtääll’lää´jj (161/90) mie´ldd. Muđoi 4:st ceälkkum saa´mid uu´det õudltõõzzid tän lää´jj mie´ldd. Tõk va´sttee puäʒʒtääll’lää´jjest da luâđjie´llevue´ǩǩlää´jjest ceälkkum õudltõõzzid. Tän lää´jj mie´ldd tuõrjjõõzz jeä´t uvddu nåkkam hommu, koonn vääras lij uvddum veä´ǩǩvuõtt, riikkläinn lebe korkktuärjjõsläinn mõnne jee´res lää´jj mie´ld. 9 § Måttam vuõiggâdvuõđ Sämä´mvuu´vdest jeälsteeja sämmlast lij vuõiggâdvuõtt jee´res korvvõõzztää tän vuu´vd riikk jânnamin da čaa´ʒʒin:: 1) vä´ldded jijjâz puä´lddemmuõrrtaarbees vääras riikk meä´ccest viirrâm muõrid da kå´šǩǩmuõrid, leša ij seža raajjmu´šše ântteeja muõrid; 2) vä´ldded vie´lttemes taarpees vääras raajjâm-, puä´lddem-, da jee´res kuättaaunâsmuõrid da še raajjâm- da jee´res kuätt’taarbees vääras šäu´rrvuõddâz da mäddväjjaz ttõõiǥ , kooiǥ miecchalltõõzz verǧǧoummu meä´rre; 3) raajjâd puäʒʒ-, mie´ccstummuš-, da kue´llšee´llemǩeâmpaid , kue´llpoo´ǥrvid da ääi´taid taarblaž paai´ǩid mie´cchalltõõzz låå´v ǩee´jjest; 4) raajjâd säätkaid da äärdaid jee´rab låå´vitää; 5) lue´štted skoottid luõttu da čuõppâd tõi´d suei´nid, lõõstid, njoorm da vuåššid da mie´cchalltõõzz låå´vin še kõõccâd jeäkkal 6) rai´vvjed peäld, poožn da palggsid; da 7) šee´lled kue´l riikk jânnmest Meä´cchalltõõzz ve´rǧǧnee´ǩǩin låå´vin vuei´tet 1 momeent 1, 2, 4 da 7 saa´jest ceälkkum õudltõõzzid u´vdded jee´rab veä´rest še õhttõõzzid, koid sää´m ko´lle. Meäcchalltõõzz ver´ǧǧne´ǩǩ vuäitt u´vdded 3 saa´jest ceälkkum õudeltõõzz še õhtõsse, kåå´tt šeell kue´l da 6 saa´jest ceälkkum õudltõõzz pääi´ǩoolaž palggsa. Õõudpeä´lnn 1 momeent 3 da 5 saa´jest ceälkkum låå´v vuäǯǯ u´vdded pâi tâ´l, jõs tän raajjmuužž tuejjummuš lebe jäkkal kõõccmuš lij ââ´nnem nu´vddmen peârri pi´rǧǧeemvuõđ lebe luâđjie´llemvue´ǩǩtuâjai ǩee´jjest jeârmmjen. 2 Lååkk Lääin da jee´res tuõrjjõstuåim 10 § Läinn- da veä´ǩǩvuõttõudltõõzz Tän lää´jj mie´ldd vuei´tet lääin da veä´ǩǩvuõđ miõttâd pue´ttinalla; 1) Määddvuä´sttemlääin tääl, tõn vuässadvuõđ lebe lââ´ssmäädd håmm’mušše, de tâ´l täällan ǩiõččât še määddha´ŋǩǩeemläkka (396/4), luâđjie´llemvue´ǩǩläkka, puäʒʒtääll’lää´jj (590/69) ja puäʒʒtääll’läkkada õõu´dbu sää´mlaa´jjid vuâđđeel vuâđđummu da tõi´d ve´rddjem tääl; 2) investointilääin da veä´ǩǩvuõđ a) luâđjie´llemvue´ǩǩ- da jeeres u´ccpõrggmest taarblaž ǩiiddõs da pååđ ââ´nnemvuämštõõžž håmmam vääras; b) luâđjie´llemvue´ǩǩ-, da jee´res u´cclaǥan põrggmest taarblaž tuejjeem-, äitt-, aazztem- da kääzzkâ´sttemraajjmõõžži, 9 §:st ceälkkum raajlmi da tõi´d kuulli mašinai da jee´res seämmanallšem raajlmi raajjmuužž, šuu´rummuužž da pue´reem tuâjai vääras da tuâjjpirrõõzz pue´rummušše, ä´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkmušše da pirrõssuejlaž investointid; c) ääid raajjâmkuuli vääras, tâl ko äidd raajât mäddtäälljânnmen â´ntteeja määdd pirr di peäld da viistsõõ´ji rai´vvjem da pue´reem vääras; d) cuõǥǥas raajjmušše, čää´ʒʒ håmm’mušše, kuânviiǥǥi raajjmušše da šleä´dgtem vääras; 3) põrttlääin da veä´ǩǩvuõđ põõrt da tõõzz kuulli täällraajjmõõžži raajjmuužž, šuu´reem da teevvmuužž vääras di jie´llempirrõõzz pue´reem di tõõi õhttvuõđâst še a´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkâm vääras; 4) âânnemkapital’lääin spesialmäddtääl, ammatlaž kue´llšee´llem da 3 §:z 2 momentist ceälkkum u´ccpõrggâm altteem da šuu´reem õhttvuõđâst da suhdantei ta´ssjem vääras; da 5) jått’temveä´ǩǩvuõđ ammatlaž kue´llšee´llem da 3 : 2 momenttist ceälkkum u´ccpõrggâm altteem da šuu´reem diõtt šõddâm paa´lǩid ja kõõsklaž tuâjjviõkk’kuulid di põrggi jijjâz pä´lǩǩ’kuulid, miõk liâ õõudǩittetuõ´lltuõ´lljumuužži vuâla. Lääin da veä´ǩǩvuõđ u´vddmest da uvddemõudltõõzzin šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. Vuõiggâdvuõđ tän lää´jjest ceälkkum veä´ǩǩvuõ´tte ij vuäǯǯ åålǥasmetteed. 11 § Kue´llištummuužž Mäddtääl õõudâsviikkâm fondi tie´ǧǧivui´m vuei´tet håmmad kue´lââlǥaid sää´mvuu´vd čaa´ʒʒid i´stteem vääras da tue´jjeet še jee´res tuåimid, mõõk kue´sǩǩe kue´llčaa´ʒʒi håiddamtuåimid. Õõudpeä´lnn 1 momenttist ceälkkum tuåimast reä´šš jânnampäi´ǩǩ-jie´llemvue´ǩǩkruug, kåå´tt vuäitt tõõi viõ´kkepiijjmuužž u´vdded meä´cchalltõ´sse , šiil- da kue´lltääl tu´tǩeemstrooitla lebe kue´llšee´llemkåå´ddid. 12 § Måttam cuâǥǥâsraajjâm- da čää´cchuõlltuâi Riikk vuäitt, jos tõõzz lij tarbb, raajjâd lebe raajted sää´mtäälai vääras taarblaž cuâǥǥasraajjâm- da čää´cchuõlltuâjaid. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug reäšš ää´ššest. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug kâdd 1 momentti mie´ldd rajjum čuõkku kuddân ââ´nnmest tõn räjja ko čuâǥǥas lij luõvtum privat cuâkksen lebe aalmilaž čuâkksen ââ´nnem diõtt. 13 § Sluužbtuärjjõš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt riikk täällarvvõõzzâst cuäi´jtum tie´ǧǧin u´vdded veä´ǩǩvuõđ nåkkam hååmmaid, mââivui´m õõudâsviiǥǥât da ruõkkât sää´mvuu´vd kulttuur-, teâtt- da jee´res sluužbid. 3 lååkk Läinn- da veä´ǩǩvuõttmääi´n 14 § Läinnäi´ǧǧ da korkk Läi´nnäi´ǧǧ lij jeänmõsân 25 ee´ǩǩed. Lääin korkk lij 4%. Lääin, mõõk liâ uvddum raajjmuužž tuejjeem, teevvmuužž da šuu´reem vääras di še määddvuä´sttemlääin lij koorktemmes kuõi´t vuõsmâs ee´jj ääi´j. Lääinai vuõsmâs vuänõs’määus pe´rrjet tõn mähsspeei´v, kåå´tt kuõi´t ee´jj ǩee´jjest vuõsmâsân šâdd lääin lebe tõn vuõsmâs teä´ǧǧvue´zz kaggmest. 15 § Lääinai da veä´ǩǩvuõđi jäänmõsmeä´r Lääin vuei´tet u´vddet jeämõsân 85% vuämšstõõzz håmmamhââ´ddest lebe nåkkam kuulin, mâi´d vuei´tet priimmâd. Veä´ǩǩvuõđ vuei´tet u´vdded jeänmõsân 60% nåkkam kuulin, koid vuei´tet priimmâd. Rää´jtõs ij seža kuõsk tuärjjõõzzid, mõõk liâ ceälkkum 13 §:st. Jõs hommu uu´det veä´ǩǩvuõđ di še lääin, veäǩǩvuõđ da lääin õhttsažmie´rr vuäǯǯ kä´tted hååmm puk kuulid obbnes. Mäddvuä´sttemlääin ij vuäǯǯ u´vdded nåkkam kaaup teäggeema, mâ´st vuämštõõzz luõvtõshâ´dd moštt debe lij jeänab ko mâi´d päi´ǩǩkåå´dd â´ntteeja hâ´dd lij. 16 § Lääin ååsktõõzz Lääin ååsktõssân âlgg lee´d täällkiddjummuš. Lääin vuei´tet seža u´vdded še jee´res priimmânallšem ǩiddjummuužž vuâstta. 17 § Lääintõs da tõn kuõskki meä´rrõõzz Läinnaa´jin, lääinai vuänõõzzin da koork piijjmest, määusai mähssäi´ǧǧpooddâst, mââ´njemmest lebe riikklääin korkkluõvâsvuõđ miõttmest, kapitalmeä´rstes vää´nes vuäǯǯmõõžž õõut vuâra spravdõõttmest lebe muđoi vuä´nkab ää´jest da jee´res läinnmääinai pirr šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. 18 § Lääin da veä´ǩǩvuäđ miõttmuš Lääinaid da veä´ǩǩvuõđid meâtt jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug . Õuddel ko jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug reäšš lääin lebe veä´ǩǩvuõđ miõttâm, vuei´tet, jõs ooʒʒât, håmmad kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemve´rǧǧoummui ceälkkmuš da taarbšemmest še jee´res ceälkkmuužžid nu´t mä´ht asetõõzzâst šiõtt’teet. 19 § Rââjjâm jåå´đtummuš da ta´rǩǩõõzz Mädd- da meä´ctäällministeeria vuäitt taarbšemmest u´vdded tän lää´jj da tõn ǩee´jjest uvddum asetõõzz tää´rǩab meä´rrõõzzid raajjmest, mõõnn tän lää´jj mie´ldd tuärjjeet. Raajjmušše miõttum veä´ǩǩvuõđi da lääinai âânnmuužž kåå´ccem da mähssõudltõõzzi tuõttâm diõtt âlgg raajjâmpääi´ǩest ââ´nned raajjâmlåå´ppriâššmest meä´rruum ta´rǩǩõõzzid: jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt tuärjjõõzz u´vddmen mie´rreed ââ´nned še jee´res miõlstes taarblaž ta´rǩǩõõzid. Ta´rǩǩõõzzid spravdââtt kåå´dd raajjmušta´rǩǩeeja lebe raajjâmlåå´ppriâššmest meä´rruum ooumaž raajteei mahssu. Jos raajjâmlåå´v jeä´t taarbšukku, ta´rǩǩõõzz vuäitt tue´jjeed še ǩii-ne jee´res ââ´nteeja ooumaž, koon jânnampäi´ǩǩjie´llem-vue´ǩǩkruug preemm. Raajjmušta´rǩǩeeja âlgg še jee´res ko 2 momenttist ceälkkum paai´ǩin veä´ǩǩted tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjmest spraavdõõđeel õudeltõõzz oocci mahssu raajjmõõžži arvvõõzzid, ta´rǩǩõõzzid da jee´res tuåimmses kuulli tuâjaid. 20 § Kååccmuš Mädd- da meä´cctäällministeriast, mädd- da me´cctäällministeria teâttsluužpkuvddõõzzâst da jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruugâst lij vuõi´ggâdvuõtt u´vdded vää´ld oummuid tuejjeed ta´rǩǩõõzz veä´ǩǩvuõđi da lääinai ââ´nnemest. Lääin da veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi âlgg čuäi´jted sijjid pukid taarblaž tiill- da jee´res å´ššǩii´rjid da še jee´resnalla veä´ǩǩted ta´rǩǩõõzz tue´jjemmest. 4 lååkk Määdd håmm’muš 21 § Vuästt- da serddmõõntõõllmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt vuä´stted tän lää´jj meä´ri vääras täälaid, täälvue´zzid, vuõiǧǧâdvuõđid da vuässõõzid. Kaupphâ´dd ij vuäǯǯ lee´d pâi´l tõn poddsaž â´ntteeja hââ´dd. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt ââ´nned tän lää´jj meä´rid še mäddtääll’lää´jj (188/77), luâđjie´llemvue´ǩǩlää´jj, puäʒʒtääll’lää´jj da jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩlää´jj (1295/78) meä´ri vääras jee´res nalla ko vuõi´ggâdvuõđâst håmmad mädd- da meä´cctäällmäädda uvddum läkka (391/78) vuâđđeel ho´mmjum määdd. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruugâst lij vuõi´ggâdvuõtt vaaijted vaaldšemes määdd jeärrsi vuämštam määddaid lebe jee´res riikk verǧǧpõõrti vaaldšem määdddaid. Jõs vaajtemnallšem määdd jeä´la seämma ärvvsa, ko´rvveet räätktõs teä´ǧǧen. Meäcchalltõs serdd, mâŋŋa ko jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lij tõ´st esitõõzz tue´jjääm, jijjõs vaaldšem vuâlaž riikk määddast tän lää´jj meä´rid taarbšem määddaid jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vaaldšem vuâlla. Meä´cchalltõõzz vaaldšem vuâlaž määddaid vuei´tet se´rrded še õu´ddǩi´tte jânnampäi´ǩǩjie´llem-vue´ǩǩkruug vaaldšem vuâlla, vuõss’sââjest jeälstumušše â´ntteejai tääli vuâđđeem vääras. Jõs meä´cchalltõs da jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug jiâ piâzz õõutmiõ´lle serddemvuâlaž määddain, âlgg ä´šš viikkâd rä´tǩkeem diõtt mädd- da meä´cctäällministeeria. 22 § Määdd lå´nstummuš päkkčuârvvamkaaupâst Päkkcuârvvamkaaupâst rii´ǩǩe lå´nstum tääll da jee´res sämmla sää´mvuu´vdest vuämšstem tääl l lebe tõn vue´ss vuei´tet, huõlǩâni tõs´t mâi´d päkkcuârvvakaaupâst rii´ǩke uvddum lääjj 7 §:st šiõtt’teet, ââ´nned tän lää´jj meä´rid di u´vdded tõn sämmlõ´žže, kåå´tt ää´jben tõn vuämšsti lebe suu pie´llkuei´mmses lebe suännai lebe kuäba-ne suännai preeddanviõr 2 lååǥǥast ceälkkum rue´tte lebe peâmmpärnna lebe näkkam oummu pie´llkueimma, hå´t de tät ij tiudče tän lää´jj 5 §:st meä´rruum õudltõõzzid. Lå´nstum tääl ââ´nnmest vuei´tet â´nteejai saa´ji jäkktõõllâd tõn, mâi´d päkkčuârvvamkaaupin kaaupšem täälai rii´ǩǩe lå´nstemmest uvddum lää´jj 7 §:z 4 momenttist lij mie´rruum. Lå´nstum tääl vuei´tet u´vdded še õhtse´žže kuâhttsa lebe mäŋŋgsa tän ceäkksest ceälkkum ooumže. 23 § Åålǥasmetteemǩeâldd Tän lää´jj mie´ldd riikk vuä´sttem kiiddâs vuämšstõõzz ij vuäǯǯ åålǥasmetteed åålǥasvä´lddemlää´jj 4 låågg 24 §:z mie´ldd õõudbu vuämšteeja lebe suu vuäǯǯamoummu vie´ljest, mõõnn tääll ij leäkku panttvuõiggâdvuõđ mie´ldd lebe jee´resnalla välddam oolâs. 5 lååkk Määdd kaaupšummuš 24 § Määddkaaupšemtuåim Õõu´dpeä´lnn 4 §:st ceälkkum sämmlõ´žže vuei´tet u´vdded vuõss’sââ´jest jeälstem vääras taarbšem toont se´sttuõ´lljeeja jeänmõsân 5 hehtaar tääll. Tõn ij vuäǯǯ jee´rab šiõǥǥ veä´rtää u´vdded jee´res päikka ko jeä´rmaǩpaai´ki oolǥpeälla. Jee´rab veä´rest vuei´tet seža u´vdded mõnne ve´rdd šuu´rab õõu´dpeä´lnn ceälkkum täällad. Sää´m ääjab vuämšstamma tallu vuei´tet u´vdded lââ´ssmäädd, vuässõõzz da vuõiggâdvuõđid, jõs lij vuei´nnmest, štõ tõk liâ taarblaž luâđjie´llevue´jj ha´rjjtummušše, leša ij jeänab ko mâi´d puäʒʒtääll’lää´jjest da luâđjie´llemvue´ǩǩlää´jjest šiõt’tteet. Sämmlõ´žže da 6 §:st ceälkkum põrggmid vuei´tet uccpõrggmuužž vääras u´vdded še määdd. Õõu´dpeä´lnn 1 momenttist ceälkkum tääl ij vuäǯǯ u´vdded kuâhttsa lebe mäŋŋgsa õ´htseže. Tõn vuäǯǯ u´vdded seža pie´llkuei´mid. Tääl vääras vuei´tet vuâđđeed juâkklää´jjest (604/51) ceälkkum ââ´nnemvuõiggâdvuõtt jue´ǩǩ päikka nuu´bb tääl se´st (tl. vuõiggâdvuõtt šee´lled kue´l, jåå´tted čõõđ, vä´ldded čää´ʒʒ). 25 § Måttam või´ggâdvuõđ čäcca Tääl da lââ´ssjânnam vuõiggâdvuõđâst tâ´l ko tõt vuâđđeet riikk meä´ccjânnma, lij viõǥǥâst tõt, mâi´d lää´jjest (meä´rrõõzz kõskkraajâst čää´ʒʒest da čaa´ʒʒi juâǥǥast) 5 §:z da 9 §:z 2 momenttist šiõtt’teet. Kuä´ss vuâđđeet mäŋgg täällad lebe lââ´ssjânnmed seämma poodd, tõõi vääras vuei´tet rätkkad šiõttlõs õhttsaž čää´ccpäi´ǩǩ. Vuâđđan õhttsaž vuässõõzzi meä´rreema liâ täälai da lââ´ssmääddai manttaal. Vuõi´ggâdvuõt jeä´t seža kuõ´šǩǩpaikka u´vddu. 26 § Määdd âânnmuš jee´res meä´rid Jõs hommum vuämšstõõzz jeä´t taarbšukku tän lää´jj meä´rid, vuei´tet tõt ââ´nned luâ’´đjie´llemvue´ǩǩlää´jj, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩlää´jj lebe puäʒʒtääll´lää´jj meä´rid lebe ââ´nned tõn jee´res meä´rid jä´ǩǩtõõlee´l tõn mâi´d vuõiggâdvuõđâst luõvted riikk mäddvuämšstõõzz da puåttipu´htti vuõiggâdvuõđid lij lää´jjest (687/78) meä´rruum. 27 § Määdd ââ´nnemplaan Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg tuejjeed jijjâs-i määddââ´nnemplaan ho´mmjummu lebe jee´res nalla hommum määddast, pe´ce tâ´l jõs kõõččmest lij pâi õõut lebe måttam 24 §:st ceälkkum tääl lebe jee´res vuu´vd vuâđđemmest lebe 25 §:st ceälkkum vuämšstõõzzâst. Tâ´l ko vuämšstõõzz ââ´net jee´res ko tän lää´jj meä´ri vääras ijka jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruugâst leäkku, tõn mie´ldd mäht lij jee´rben šiõtt’tuum, vuõiggâdvuõtt riikk mäddvuämšstõõzz luõvted, âlgg tät vue´ss tän ää´ššest se´rdded mädd- da meä´cctäällministeeria ǩiõttõõlâm diõtt. Plaan siiskâst, raajjmest da mõõntõõlmin, mäi´d tõn õõutvuõđast âlgg jä´ǩǩted tõn mâid tää´rǩben meä´rreet asetõõzzâst. 28 § Mädd ooccmuš Määdd ooʒʒât jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruugâst ǩii´rjin. Ooccmõõžžâst âlgg ceälkkumuš håmmad kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemver´ǧǧoummust da taarbšemmest še saa´mi sijddsåbbar ceälkkmuš. 29 § Kauppriâššmõš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug reäšš tääl, pääi´ǩ lebe jee´res õudltõõzz kaaupšemmest ooccja di mähss- da jee´res luovtemmääinain. Tääl, vuu´vd lebe jee´res õudltõõzz kaupphâ´dden meä´rreet ââ´nnem’meä´r mie´ldd šõddi â´ntteeja hâ´dd. 30 § Kaupphââ´dd vä´sttmähssemäi´ǧǧ da korkk Tääl lebe lââ´sspääi´ǩ kaupphââ´dd vä´sttmähssemäi´ǧǧ lij jeänmõsân 25 ee´ǩǩed da jue´ǩǩekksaž korkk lij 4 %. Kaupphâ´dd lij koorkte´mes kuõ´htt ee´jj ääi´j tõn rää´jest ko kauppǩe´rjj lij vuâllaǩee´rjtum. Kaupphââ´dd vuänõõzzi pe´rrjummuš altteškue´đet tõn mä´hssempeei´v, mii vuõssmõsân šâdd kuõi´t ee´jje kee´jjest kauppǩee´rj vuâllaǩee´rjtemmest. Tõõi õõudpeälnn 24 §:st ceälkkum jee´res vuu´vdi da vuässõõzi peä´lest mä´hssemäi´ǧǧ lij jeänmõsân 10 ee´ǩǩed da ekksaž korkk lij 8%. Tõt vue´ss tääl lebe Iââ´ssvuu´vd kaupphââ´ddest, kåå´tt i´llä uvddum mie´rrummu mähssemmääinaivui´m veä´lǧgen, âlgg mä´hssed kauppǩee´rj vuâllakee´rjtemmen lebe mie´rrääi´jest. Mie´rräi´ǧ ij vuäǯǯ lee´d vitt ee´ed kõõǩǩab kaauptuejjeem-peei´vest looǥǥeel. Tâ´l ko kaupphââ´dd vue´zz jeä´t mahssu kauppǩee´rj vuâllǩii´rjtemmen, âlgg tõ´st mä´hssed ekksaž koork 8 %. Tän kaupphââ´dd vue´zz vuõsmâs vuänõõzz da koork pe´rrjet tõn mä´hssempeei´v, mii vuõssmõsân šâdd koolm määnpââi kee´jjest kauppǩee´rj vuâllaǩee´rjtemmest. Kaupphõõ´ddi pe´rrjemmest, määusai mââ´jemmest da korkkluõvsvuõđ miõttmest tä´rǩben meä´rreet asetõõzzin. 31 § Määddmett’teemtuåi´mtõõzz Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug määddmetteeminsinõõr lebe suu meä´rrõõzzâst määddmetteemteknikko vuäitt spraavdõõttâd juâkklää´jj mie´ldd siõtt’tuum mäddmetteemtuåi´mtõõzz, mii kooll tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjmušše. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt še ra´ddjed tän lää´jj mie´ldd šõddi määddmetteemtuåimtõõzzi â´lǧǧe piijjmest. Riikk mähss määddmetteemtuåimtõõzzi tuåimtõsmääusaid, mõõkk šâ´dde tän lää´jj viõ´ǩǩe pijjâm ǩee´jjest. 32 § Kaaupšummuš Kauppǩii´rji raajjmest da vuâllaǩii´rjtemmest da oođđ hââ´dd meä´rremmest ošvdõõttmuužž diõtt lebe vuämšstõõzz ää´rvest šõddâm jõnn muttâz diõtt meä´rree asetõõzzin. Ko riikk luõvât täälaid lebe lââ´ssvuu´vdit lebe vuässõõzzid õhttsaž jânnmid lebe vuõigâdvuõđid jee´reabnallšem vuõiggâdvuõđid tän lää´jj mie´ldd, tâ´l jeä´t jeäǩǩtukku tõn, mâi´d mäddviõr 1 lååǥǥ 2 §:st meä´rreet luõvtempõmmai vuõiggân tuõđšte´mmest. Luõvtempõmmjest âlgg čueǯǯad, štõ vuâđđan tääl lebe jânnampääi´ǩ vuäǯǯmušše lij tät lää´ǩǩ. Ko ooʒʒât lää´jjčuârvvmuužž tõi´d tän lää´jjest ceälkkum vuäǯǯmuužžid, mâi´nn riikk lij tääl lebe jânnam luõvteejen, ij leäkku tarbb čuäi´jted čiõlǥtõs õõu´dbu vuämšteeja vuämštõsvuõi´ggâdvuõđâst. Tâ´l ko lää´jjčuârvvmužž ooʒʒât nåkkam vuämšstõõzz vuäǯǯmušše, kåå´t lij õhttuum ju´n åårri tallu tõn manttaal kaaggee´l lebe mie´rrvoudda nu´t štõ tõn vää´ldet lokku tõn manttaal meä´rremmen, alggpuäđlaž vuäǯǯampõmmjen heivvai veerǥla´ččânja vuõiggântuõđšstum kopia čiõlǥtõõzzâst, kåått se´st tuõ´llai manttaalreknâ´stõõzz. 33 § Panttvuõiggâdvuõtt Tääll lebe jânnampäi´ǩǩ lij panttân kaupphâa´dd, tõn koork da pe´rjjemkuuli mä´hssmest kaaupraajjâmpeei´vest la´sǩǩeem õuddvuõi´ǧǧâdvuõđin. Hââ´dd korkines vuäǯǯat jee´rab riâššâmtää täälast lebe jânnampääi´ǩest åålǥasväl´ldded huälǩâni tõ´st, mõõn kuu´ǩǩ tõk liâ leämmaš määu´sǩânai, tõn po´reââd mie´ldd nu´t mä´htt meä´rreet piiđi da määusai pe´rrjemmest uvddum lää´jjest (367/61). Mâi´d 1 momenttist kaupphâa´ddest šiõtt’teet, kuâskk seämmanalla tõn hâa´dd, mij lij tallu lebe lââ´ssvoudda uvddum vuässõõzzâst õhttsaž jânnma meä´rruum, da tõn koork. Hââ´ddest koorkines lij seža seämma õu´ddvuõiggâdvuõtt ko mâi´d lij šiõtt’tuum õlmmvuõi´ggâdvuõđlaž määusaid, mõõkk mâ´nne täälain, da tõt vuäǯǯat pe´rrjet tõ´st, ǩii pe´rrjem poodda lij tääl lebe lââ´ssvuu´vd vuämšseei. Kuul korkines vuäǯǯat jee´rab riâššâmtää täälast lebe jânnampääi´ǩest åålǥasväl´ldded huälǩâni tõ´st, mõõnn kuu´ǩǩ tõk liâ leämmaš määu´sǩânai, tõn po´reââd mie´ldd mä´htt meä´rreet piiđi da määusai pe´rrjemmest uvddum lää´jjest. Tõid vuäǯǯ pe´rrjed tõ´st, ǩii pe´rrjem poodd lij tääl lebe jlââ´ssvuu´vs vuämšsteei. Panttvuõiggâdvuõđâst ǩiddjemrekistra tuejjeem i´lmmtõõzzin šiõtt’teet tää´rǩben laa´jjin. 34 § Tääl kuõskki ooccmuužž Jõs riikk lij tän läkka vuâđđeeja lää´jjčuârvam- lebe ǩiddjemää´ššest ooccjen, ä´ššǩii´rjid vuäǯǯat vuõltteed påå´št mie´ldd suudâmstoulla, suudâmkåå´dd su´vddja lebe suudâmstuu´l kanslia 35 § Čuâǥǥasraajjâm- da čää´cchuõlltuâi Jõs riikk lij raajjâm lebe raajtam tän lää´jj vuâlla kuuli täälai vääras čuâǥǥas- da čää´ʒʒhuõlltuâjaid, kuulin pe´rrjet tääl vuämšsteejast tõt mie´rr, mâi´nn tääl ä´rvv (ko tõt ââ´net jijjâz meä´rre) sätt lee´d pâjjnam tuâjai ǩee´jjest, jäänmõsân seža 10 proseent tallu šõddâm kuuli meä´rest. Meä´rr, mii pe´rrjet, vä´sttmä´hssemä´iǧǧ lij 10 e´ǩǩed da tõn ekksaž korkk nellj proseent. Pe´rrjemmest meä´rrad jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug. Pe´rrjummušše da mä´hssem hiâlpuummušše, luõvâsceälkkmužže da še jee´res aa´ššid lij ââ´nteei vue´zzin viõǥǥâst, mii kaupphõõ´ddi pirr šiõtt’teet. 6 lååkk Täälai rää´jtõõzz 36 § Rää´jtõõzz Vuõiggâdvuõtt’tuåi´mm, mâi´nn jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug låå´vtää luõvtet tän läkka vuâđđeel vuâđđuum tääll lebe vu´vdd lebe tõn vue´ss, lij kuddtemes. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg miõttâd låå´vv tâ´l, ko vuäǯǯjen lij Aanar kåå´ddest jeälsteeja tiuddvälddsaž sämmlaž, kåå´tt ij vuämašt tän lää´jj vuâlla kuulli tääl, lebe ko vuäǯǯjen le´čči nåkkam ooumaž, kåå´tt ä´rbbjeeč luõvteeja. Ǩeäzz-ne jeärrsa låå´v sätt miõttâd pâi tâ´l, ko tõõzz liâ aaibâs pue´r veä´r. Õõudpeä´lnn 1 momenttist šiõtt’tuum rää´jjtõõzz liâ viõǥǥâst 20 ee´ǩǩed tõn peei´vest, ko täälast lebe lââ´ssvuu´vdest rajjum kauppǩe´rjj lij vuâllaǩii´rjtum. Tääl vuäǯǯ ǩiddjed, rää´jtõõzzi cõõgǩanai, jee´res vuõiggâdvuõđ ko vu´vrrvuõiggâdvuõđ tuâkkõssân ja pa´nttjed vie´lj mä´hssem tuâkkõssân da åålǥasmetteed di kaaupšed päkkčuârvvamkaaupin. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt, kuä´ss tõõzz liâ aaibâs pue´r veä´r, lueštted luõvâs tääl lebe tõn vue´zz tän ceäkksest šiõtt’tuum rää´jjtõõzin. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt lâ´htted õu´ddlest tän paragraafist riõššum låå´v da tõn luõvâsceälkkmuužž kuõskki riõššma määin, štõ tän lää´jj vuâlla kuulli läinn lebe kaupphâ´ddvuäǯǯam âlgg obbnes lebe pie´ǩǩnes mä´hssed vä´stt koorkines. Jõs tääl vääras lij miõttum tän lää´jj vuâlla kuulli veä´ǩǩvuõtt ij-ka tõn miõttmest leäkku mõõnnâm 10 ee´ǩǩed, de riõššma sätt še lâ´htted määin štõ ceälkkum veä´ǩǩvuõtt lebe tõn vue´ss âlgg tâ´llsi mä´hssed vä´stt rii´ǩǩe, 37 § Jee´rab lââ´ssmääin Tâ´l ko tän läkka vuâđđeel määdd, lääin lebe raajjâmveä´ǩǩvuõđ vuäǯǯam ooumaž lebe tõt, keäzz suu tääl lebe tõn vue´zz vuämšstõs- lebe vaaldšemvuõiggâdvuõtt lij serddjõõvvâm lebe, jõs sij liâ jäänbõs, ij-ka õhttkaan see´st leäkku koolm ee´jj se´st põõššinalla jeälstam tän täälast, jânnampäi´ǩǩjie´llem-vue´ǩǩkruug vuäitt meä´rreed tâ´l štõ tääl lebe vuu´vd kuõskki riikk vuäǯǯmuš, riikkläinn lebe veä´ǩǩvuõt âlgg mä´hssed mååusat. Jõs veä´ǩǩvuõđ miõttmest lij mõõnnâm 10 ee´ǩked, veä´ǩkvuõđ jeä´t vuõittu meä´rreed mä´hssed mååusat. Kaupp- da veä´lǧǧǩii´rjida veä´ǩǩvuõđi miõttmuužž kuõskki riâššmid âlgg vä´ldded mäinn nu´t ko 1 momeent šiõtt’tõõzzin lij ceälkkum. Kaupp- da veä´lǧǧǩii´rjid vuei´tet vä´ldded mie´ldd (vuäǯǯam luõvâsceälǩkem di kaupp- da läinnmääinain moštebe suåppum säkkkoorki meä´rreem vaa´rin) še jee´res määinaid, mõõk kue´sǩǩe tääl lebe vuu´vd âânnmuužž, vuäǯǯmuužž pe´rjjem staanmuužž, lääin âânnmuužž di taarblõššân ǩiõccum jee´reab määinaid. 7 lååkk Vuäǯǯmuužži pe´rrjummuš 38 § Kaupphõõ´ddivuäǯǯmuužži da lääinai luõvâsceälkkmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt 36 da 37 §:st šiõtt’tjummu lââ´ssen asetõõzzâst tää´rǩben šiõtt’tummu vuâđđõõzivuõi´m meä´rreed tän lää´jj vuâlaž riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž da riikklääin mä´hssed mååust pie´ǩǩnes lebe obbnes õhttân lebe mäŋggen pie´ǩǩest, jõs veälǥlaž lij riikkâst määdd vuä´sttmen lebe lääin ooccmen ouddam vääžnai sõõ´jin puäst lebe muđoi mõõntõõllâm ploottai nalla, luõvtâm tääl pie´ǩǩnes lebe obbnes lebe i´llä jä´ǩǩtõõllâm 61 §:st ceälkkum plaan lebe jõs tääll lij jouddam kaaupšed åålǥasvä´lddemtuåimin. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt asetõõzzin tää´rǩben šiõtt’teem vuâđđoozivui´m meä´rreed kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž da lääin tâ´lsi vä´st mähssemnalla še tâ´l ko veälǥlaž i´llä jä´kktõõllam kauppa- da veä´lǧǧkerjja pijjum jee´res määinaid. Pe´rjjemnallšem 1 momenttist ceälkkum riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužžid da riikklääinaid vuäǯǯ pe´rjjed jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lääǥǥlaž riâššmid vuâđđeel åålǥasmetteel tõn po´reâdin ko mii lij piiđi da määusai pe´rrjemmest åålǥasmetteel uvddum lää´jjest šiõtt’tuum. Tän lää´jjest ceälkkum riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmužži da riikklääinai määus kooi mähssempei´vv lij mõõnnâm, vuäǯǯ pe´rrjed ceälkkum po´reââdin jee´rab riõššâmtää. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt u´vdded õuddlest teâđ tõ´st, šâddtvu tuåim ǩee´jjest riikklääi´n lebe kaupphâ´ddmõhssmuužž luõvasceälkkmuš lebe veä´ǩǩvuõđ vä´stt pe´rrjummuš. 39 § Veä´ǩǩvuõđi vä´sttpe´rrjummuš Tän läkka vuâđđeel uvddum veä´ǩǩvuõđ vuei´tet pe´rrjet obbnes lebe pie´ǩǩnes vä´st rii´ǩǩe, jõs: 1) veä´ǩǩvuõtt lij miõttum puä´st vuâđđoozivuõi´m; 2) veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi lij ouddam vääžnai sõõ´jin puäst teâđaid, mõõk liâ vaikktam veä´ǩǩvuõđ miõttmušše lebe mähsmušše lebe muđoi lij leämmaš ploottai; 3) veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi lij juõkkum tääl viiđ ee´jj se´st veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯmest; 4) veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi lij viâlt’temes veä´rtää loopptâm tuejjummužž, mõõn vääras lij vuäǯǯam tuärjjõõzz lebe uu´ccääm tõn viiđ ee´jj se´st veä´ǩǩvuõđ mââimõs lebe, jõs veä´ǩǩvuõtt i´llä mahssum obbnes, mââimõõzzân kaggum teä´ǧǧvue´zz mä´hssmest; 5) veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi lij kaaupšam tuärjjummu vuämšstõõzz viiđ ee´jj se´st veä´ǩǩvuõđ, lebe jõš veä´ǩǩvuõtt i´llä mahssum obbnes, mââimõõzzân kaggum mähssvue´zz mä´hssmest; 6) veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi i´llä jä´ǩǩtõõllam veä´kkvuõttriâššâm jee´res määinaid. Jälstempõõrt vääras miõttum veä´ǩǩvuõđ vuei´tet veâl še tâ´l pe´rrjed vä´stt, jõs tuärjjummu põrttâst jiõčč veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi lebe suu vuõiggâdvuõđvuämšsteejes ij leäkku jeälstam uu´ccmõsân 10 ee´ǩǩed veä´ǩǩvuõđ miõttâm. Veä´ǩǩvuõđ ij vuäǯǯ mie´rreed vä´sttpe´rrjed teänab mâŋŋa tõst ko 10 ee´kked lij mõõnnâ’veä´ǩǩvuõđ miõttmest. Pe´rrjemnallšem veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯ vä´ldded tõn täälast, mõõnn vääras tõt lij miõttum, seämma õuddvuõiggâdvuõđin ko täälin mõõnni õlmmvuõiggâdvuõđlaž määusain šiõtt’teet. Pe´rjjummuž vuäǯǯ tuejjeed piiđi åålǥasväl´lddmest meärruum po´reââdin. 40 § Luõvâsceälkkmuš- da mâŋŋnemkoork Mahssu meä´rruum veä´ǩǩvuõđi, kaupphâ´ddvuäǯmuužži da lääinai luõvõsceä´lǩkemkoorkâst da mâŋŋnamma mähssvue´zzid mähssem koorkâst da tõõi pe´rrjemmest šiõtt’teet asetõõzzin. 41 § Kaupphâ´ddvuäǯǯmuužži da lääinai koorki ta´rǩǩummuš Tääl, lââ´ssvuu´vd lebe vuässõõzz kaupphââ´dd da lääinai ekksaž koork vuei´tet ta´rǩǩeed ääjmõsân kuuđâd läinnee´jj aalǥâst looǥǥeel jeänmõsân kuõi´htt proseent mâŋŋa lääin vä´lddemest aalmilaž korkktää´zzest šõddâm muttsid va´steel. 8 lååkk Saa´mi aa´šši håi´ddmuš 42 § Sijddsååbbar Njauddâm da Njällem-Keväjââu´r siidâst ââ´net sijddsååbbar õõut vuâra ka´lndaree´jjest. Lââ´ssen vuei´tet ââ´nnet pâ´ilmeär’rsaž sijddsåbbrid nu´t mähtt jiõčč sijddsååbbar riâšš lebe sää´msuåvtõs lebe õuddooumaž vuäinn, štõ tõõzz lij tarbb lebe, jos uu´ccmõsân 10 j iidâst jeälsteeja jiõnstemvuõiggâdvuõttne´ǩǩed tõn tätta i´lmtemmes ää´šš ǩiõttõõllâm vääras. Sijddsåbbra kåččmest šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. 43 § Vuässõõttâmvuõiggâdvuõtt da riâššõmvä´ldd Sijddsåbbrest vuäǯǯa aa´ššin riõššâd såbbra noorrõõttân vuõrâsoummu, kook põõššinalla jeälste siidâst da sij pie´llkuei´m. Jõs såbbrest kiõttõõllâm vuâlaž ä´šš kuâsk jee´res oummu õudeltõõzzid da vuõiggâdvuõđid, lij su´st tän ää´šš peä´lsest vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd såbbra da vä´ldded saakkvuâr. Siijdsååbbar lij riâššamvääldlažtâ ´l, ko pää ´iǩ â ´lnn liâ 15 tiuddekksa sämmla lebe sij pie ´llkueim, kook jeälste põõšši nalla siidâst. 44 § Sijddsåbbrest kiõttõõllâm ää´šš Sijddsåbbrest ǩiõttõõlât: 1) esitõõzz da ceälkkmuužž saa´mi jie´llemvue´jjid da jeällmõõžžid kuõski kookkaskue´ddi lebe vuâđjuurdlaž aa´ššin; 2) sää´msuåvtõõzz vuäzzlai da vää´rrvuäzzlai va´ljjummuš; da 3) vaall’lu´vddkåå´dd va´lljummuš saa´mi õhttsâz õu´ddoummu vaali diõtt Sijddsååbbar vuäitt u´vdded 1 momentti 1 sââ´jest ceälkkum aa´ššid še sää´msušvtõ´šše ǩiõttõõllâm vääras. Sijddsåbbar vuei´tte noorõõttâd še õhttsaž såbbra säärnõõttâd da riâssâd 1 momenttist ceälkkum kuhttu siid õhttsaž aa´ššin. Vaall’lu´vddkå´dd âlgg va´lljeed uu´ccmõsân kutt määnpââi õu´ddel ko õuddoummu oođđ tuåimmpââi älgg. 45 § Säämmsuåvtõõzz Sijddsåbbrest ǩiõttõõllâm aa´šši valmštõõllmest da sijddsåbbri riâššmi viõ´ǩǩé piijjmest â´nne huõl Njauddâm da Njä´llem-Keväjââu´r siijdi sää´msuåvtõõzz. Sää´msuåvtõõzzi tuâjjan lij u´vdded celkkmuužžid ve´rǧǧoummuid 44 §:z 1 momeent 1 sââ´jest ceälkkum aa´ššin tâ´l, ko ää´ššest lij ǩiirâs jeä´t-ka sijddsåbbar vuõittu kåččad ää´šš ǩiõttõõllâd. Säämsuåvtõõzz vuei´tte lââ´ssen u´vdded ceälkkmuužžid: 1) puäʒʒ-, meä´ccstem- da kue´llǩeâmppooccmuužžin; 2) määddvuäǯǯanooccmuužžin; 3) sää´mtäälai luõvtemlåå´vin; 4) sää´mvuu´vd ââ´nnmest; da 5) jee´res seämmanallšem aa´ššin, mõõk tâ´lsi kuâsǩǩe saa´mid. Kuhttže sää´msuåvtõsse va´lljeet koolm ka´lendaree´jj ääjas nellj vuäzzla da vuäzzlaid kuõi´htt vää´rrvuäzzla. Vuäzzla da vä´rrvuäzzla â´lǧǧa lee´d 43 §:st vuõsmâs ciâlkâst ceälkkum oummu. Kuhttu sää´msuå saaǥǥjåå´đteejen lij saa´mi õuddooumaž. Sää´msuåvtõõzz vuei´tte norrõõttâd še õhttsaž norrõ´sse, ko´st kiõttõõlât saa´mi õhttsaž aa´ššid. Sää ´msuåvtõs lij riâššamvääldlaž tâ ´l, ko pääi ´ǩ â ´lnn lia saaǥǥjåå đteei lââ ´ssen kuõi ´htt vuäzzla lebe vää ´rrvuäzzla. 46 § Õuddooumaž Saa´mi õhttsaž aa´ššid håi´ddad da saa´mi õudltõõzzid kåå´cced vuei´tet va´lljeed saa´mi õu´ddooumaž, koonn tuåimmpââ´jj lij seämma ku´ǩǩ ko sää´msuåvtõõzz vuäzzlain. Sää´msuåvtõõzzi õhttsaž såå´bbar va´lljad saa´mi õuddooumže vää´rroummu, kåå´tt håi´dd õuddoummu tuâjaid tâ´l ko õuddooumaž ij vuei´t lebe son lij cõglvaž. Õuddoummu tuâjain šiõtt’teet tää’rǩben asetõõzzin. Õuddooumaž da suu vää´rrooumaž âlgg lee´d 4 §:st ceälkkumnallšem ooumaž, jeälsted sää´mvuu´vdest, siõltteed sää´mǩiõl da kåå´tt lij tän tuõjju põ´stti. 47 § Vaall’lu´vddkå´dd Kuhttuž sijddsååbbar va´lljad 3 vuäzzla jijjâz siijd vaall’lu´vddkådda da sijjid jue´ǩǩežže jijjâz vää´rroummu õuddoummuvaal tuåimtem vääras. Vaall’lu´vddkåå´dd vuäzzlõžen da vuäzzlai vää´rrooumžen vuei´tet va´lljeed pâi tõn siidâst põõšši nalla jeälsteeja da tuõjju tuõttâm ooumaž. Vaall’lu´vddkåå´dd norrâ´tte õõutsâjja va´lljeed kõskstez vaall’lu´vddkåå´dd saaǥǥjåå´đteei da vää´rrsaaǥǥjåå´đteei, vaall’lu´vddkå´dd vuei´tte tuåimmad še juâkkõssân, mõõkk liâ riõssâmvääldla koolmin vuäzzlain. Vaall´lu´vddkåå´dd tuâjain šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. 48 § Õuddooumažvaal Saa´mi õuddooumaž va´lljeet ee´vdǩen pijjum oummuin vaalin, ko´st jä´ǩǩtet jeänbõsvaallnää´l. Ee´vdǩen piijjmest da vaal tuåimtemmest šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. Vaalin liâ jiõnstemvuiõggâdvuõđla Aanar kåå´ddest jeälsteeja tiuddvääldla sää´m da sij pie´llekuei´mez. Jiõggǩii´rjteeja, sie´brkå´dd da sää´m parlamentt âl´gg taarbšemmest u´vdded taarblaž teâđaid vaall’looǥǥtõõzz tuejjemeem vääras. Juõ´ǩǩkast Aanar kåå´ddest jeälsteeja sämmlast da suu pie´llkuei´mmstes lij vuõiggâdvuõt ta´rǩkeed vaall’lååǥǥtõõzz. Õuddååumažvaalâst šâdd va´lljummu tõt ooumaž, kåå´tt lij jeänmõs vuäǯǯam jiõnid kuhtu siid jiõnid õ´htte la´sǩeel. Jõs jiõnid leä´t vuäǯǯum seämma jiânnai ä´šš ra´tǩǩeet seämma jiõnmie´r vuäǯǯam oummui kõõsk vue´rbin. Vaall’lu´vddkå´dd nâânasm tâ´lsi vaali mâŋŋa ââ´nnem såbbrest vaall vaalpå´rddǩee´rjid vuâđđeel vaall puåtti.. 49 § Vaa´ll’l´vddkåå´dd riâššmest veinnmuš Vaall’lu´vkåå´dd riõššma vuäitt 48 §:n 2 momenttist ceälkkum ooumaž ooccâd muttâz vuâđđeel tõõzz, štõ riâššâm neeu´rad suu vuõiggâdvuõđâz lebe tõt lij sõddâm. puäst po´reâdin lebe tõt lij muđoi lää´jj vuâstta. Veimmmuš âlgg raajjâd ǩeerjlaž nalla Sää´mjânnam läänvuõiggâdvuõi´tte 30 peei´v ǩee´jjest tõ´st, ko vaal puäđ lij uvddum õlmmsa. Muttâz ooccmest jä´ǩǩtõõlat muđoi, mâi´d muttâzooccmest vaaldšemaa´ššin uvddum lää´jjest (154/50) lij šiõtt’tuum. 50 § Riõššmest teâđtummuš da tiâttanvuäǯǯmuš Sämmla ǩiõččât vuäǯǯam sijddsåbbar lebe saa´msuåvtõõzz riâššmest lebe vaal šõddmest teâđ tâ´l ko riâššâm lebe vaallšõddmuužž kuõskki på´rddǩe´rjj täävtõs lij pijjum vuei´nnemnalla Aanar kåå´dd i´lmmtõstau´lle lebe saa´mi õuddoummu konttra. Riâššmuužž da vaali puåtti vuei´tet lââ´ssen veâl u´vdded älmmsa še päi´ǩǩkåå´ddest aalmilaž keâzaa´test, jõs sijddsååbbar nu´t reäšš. Kuäss riâššâm kuâskk pâi õõut sämmla, tiâttanvuäǯǯmuš lij šõddâm tâ´l, ko riâššâm lij uvddum tän ooumže tuõđstõõlaž nalla. 51 § Riâššâm kuddtemesvuõtt Saa´mi sijddsåbbar ja sää´msuåvtõõzz riâššma vuäǯǯ sää ´mvuu ´vdest jeälsteei tiuddekksaž sämmlaž lebe suu bie ´llekuei ´mm lebe sää ´msuavõõzz vuäzzlaž raukkâd muttâz Sää ´mjânnam läänvuõiggâdvulđâst, jõš riâššâm lij šõddâm puäst po ´readin lebe jee ´resnalla lij lää ´ǩǩed vuâstta. Seämm vuõi ´ggâdvuõtt lij tõ ´st, ǩeän vuõi ggâdvuõđ riâššam neeu ´rat. Muttâz ij seža vuäǯǯ raukkâd nåkkam riiâššma, koot se ´st tuõ ´llai ceälkkmuužž ve ´rǧǧnekka, jõs ceälkkmuš ij čõõn ve ´rǧǧnee ´ǩǩ. Muttâz âlgg raukkâd 30 peei ´v se ´st tõ ´st ko riâššmest lij teâđtum. Muđoi muttâz raukkmest jäkkted tõn mâid lij šiõtt´tuum lää ´jjest, mii kuâskk muttâz raukkâm vaaldšemaa ´ššin (154/50). 9 lååkk Jeä´resnallšem meä´rrõõzz 52 § Peäld rai´vvjummuš Peäldrai´vvjummuužž mie´räiggsaž rää´jtummust uvddum lää´ǩǩ (1381/91) ij kuõsk nåkkam rai´vvjummuužž, mõõnn vääras lij miõttum läinn lebe veä´ǩǩvuõtt tän läkka vuâđđeel lebe koon vuâ´đđan lij tän lää´jj 9 §:z 1 momentti 6 sâjja vuâđđeel uvddum låå´pp. 53 § Puäʒʒskääđ Tän lää´jjest ceälkkum tääl lebe vuu´vd vuämšsteejast ij vuei´tet vuäǯǯad ko´rvvõõzz puõccui tuejjeem skääđain. 54 § Kååddlaž- da ceerkavlažpiiđđ Riikk ij taarbâs mä´hssed kååddlaž- da ceerkavlažpiiđ tän lää´jj mie´ldd ho´mmjummu tääl lebe vuu´vd puåttjin tõn ka´lndaree´jjest, kuäss vuämšstõs lij šõddâm mädd- ja meä´cctäällministeeria vaaldšem vuâlla . 55 § Viõ´ǩǩepiijjâmve´rǧǧnee´ǩǩ Mädd- ja meä´cctäällministeria, Sää´mjânnam jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug, mädd- ja meä´cctäällministeeria teâttsluužpkuvddlõs, Aanar kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemver´ǧǧnee´ǩǩ da meä´cchalltõs kâdde tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjâm. Meä´cchalltõõzz Pâjj-Sää´mjânnam luâđhåiddvuu´vdd kâdd riikk määddai da čaa´ʒʒi kâ´ddmest saa´mvuu´vdest da tõi´d kuõskki lää´jjest ceälkkum jee´res tuåimain. Mädd-da meä´cctäällministeria vuäitt taarbšemmest u´vdded tää´rǩab mie´rrõõzzid mõõntõõlmin, mâi´d jä´ǩǩtõlat tõn lää´jj viõ´ǩǩepiijjmest.. 56 § Kuullmuš Riikk da kåå´dd verǧǧnee´ǩǩi kiõttõõlâm vuâlaž 44 §:st moment 1 sââ´jest ceälkkum aa´ššin ver´ǧgnee´kk â´lǧǧa va´rrjed saa´mi sijddsåbbra da säämsuåvtõõzzid vââjlažvuõtt ceälkkmuužž ouddmušše. Ceälkkmušraukkmuš vuäǯǯat vuõltteet saa´mi õuddooumže, koonn âlgg kåččad sää´msuåvtõõzz õhttsaž norrõ´sse ää´šš ǩiõttõõllâd. Jõs sijddsååbbar i´llä serddam ceälkkmuužž ouddmuužž sää´msuåvtõ´sse, âlgg õuddooumaž kåččad še sijddsåbbar ää´šš ǩiõttõõllâd. Palggsi õhtõ´sse da päikalaž palggsid âlgg va´rrjed vââjlažvuõtt celkkmuužž ouddmušše nåkkam puäʒʒtääl kuõskki aa´ššin, koin sätt lee´d jõnn pri´meâr puäʒʒhåiddmušše. 57 § Kuuli ko´rvvmummuš Sää´msuåvtõõzzi sååbbarpää´lǩ, mä´tǩǩkuul da jee´res kuul ko´rvveet sää´msuåvtõõzz saaǥǥjåå´đteeja, vuäzzla da piissra mäddtääl õõudâsviikkâmfondi tie´ǧǧin nu´t mähtt mädd- da mie´cctäällministeria tää´rǩben meä´rrad. Sää´m õuddoummu tuâjast määu´set pää´lǩ da kuuli korvvõõzz riikk täällarvõõzzâst pirree´jji čuäi´jtem mie´rrtie´ǧǧin nut mähtt Säämjânnam läänhalltõs jee´rab meä´rrad. Vaall’lu´vddkåå´dd sååbbarpää´lǩ, mä´tǩǩkuul da jee´res kuul ko´rvveet riikk täällarvõ´sse pirree´jji vä´lddem mie´rrtie´ǧǧest mähtt sizzaa´ššiministeria tää´rǩben meä´rrad. 58 § Väärai âânnmuš Mäddtääl õõudâsviikkâmfonda vääraid vuei´tet tõn lââ´ssen, mâi´d tõõi ââ´nnmest šiõtt’teet, ââ´nned pue´ttinallšem tän lää´j ǩee´jjest šõddâm mõõnnmuužžid: 1) määdd da jee´res vuämšstõõzz vuästtmušše; 2) hommum vuämšstõõzz håiddmušše da teevvmušše; 3) lääintummušše da tõn kuõskki mõõnnmuužžid; 4) veä´ǩǩvuõđid; 5) riikk raajtem tuâjaid; 6) riikk raajtem čuõkkui teevvmušše; 7) 7 §:z 2 momenttist ceälkkum riikk vuäzzlažvuõi´tte; 8) sää´mvuu´v õõudâsviikkmužž kuõskki tu´tǩǩõõzzi da čiõlǥtõõzzi raajjmušše; 9) uccpõrggi da uccpõrggjen ju´rddjeei škoou´ljummušše; di 10) ǩiõl joortemtuâjain šõddi kuulid. 59 § Riikklääinai jiõččvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmuužž õudltõõzz Põõšši ekonomalaž vaiggâdvuõđid jouddam lääinvuäǯǯi ekonomalaž vue´jj heâlpeem diõtt vuei´tet tue´jjeet riikklääinai da riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužži jiõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmmuš, jõs lij vuei´nnmest, štõ veä´lǧǧsiõttõõllmuš pohtt ââibâs jõnn pue´rõõzz lääinvuäǯǯi ekonomalaž vuâkka. Jos sämmlõõže lij miõttum riikkläinn tän läkka lebe luâđjie´llemvue´ǩǩläkka lebe puäʒʒtääll’läkka vuâđđeel da täin laa´jjin ceälkkum jie´llemvue´ǩǩtue´jjummuužž vääras da jie´llemvue´ǩǩtuejjumuš lij loopptum, veä´lǧǧsiõttõõllmušše vuäǯǯat ä´lǧǧed pâi tâ´l, jõs lääinvuäǯǯi põõrt jeä´t vuõittu jee´res nalla staanâd. Mâi´d õõudpeä´lnn šiõttõõtõõlât, ij cõõgg miõttmuužž u´vddem põrggi saneerammuužžâst uvddum lää´jj (47/93) 97 §:st lebe privaatoummu veä´lǧǧšiõttõõlmest uvddum lää´jj (57/93) 78 §:st ceälkkum mõõntõõllmest. Jiõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmuš vuäitt kuõskkâd tän läkka 76 §:st ceälkkum laa´jjid, luâjie´llemvue´ǩǩläkka, puäʒʒtääll’läkka, puäʒʒpõrtttääll’läkka, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩläkka da mäddtääll’läkka vuâđđääm riiklääinaid da -vuäǯǯmuužžid. Jiõccvälddsaž veä´lǧǧsiõttõõllmest suåppum veä´lǧǧkõskkvuõttmääinai muttâz kuâs´ǩke še tuâkkeeja da jeärraz vie´lj oolâs välddam oummu seämma ko kuälmad oummu tõõi sõõ´ji ko kõõččmest lij suu vuämšstõõzzâst, kåå´tt lij pijjum lääin ååsktumšen nu´t mähtt asetõõzzâst tää´rǩben šiõtt’teet. Veä´ǧǧsiõttõõllmuužž jee´res õudeltõõzzin šiõtt’teet tää´rǩben asetõõzzin. 60 § Veä´lǧǧšiõttõõlmuužž vue´jj Jiõččvälddsaž veä´lǧǧsiõttõõlmuužžâst riikklääinai da -vuäǯǯmuužži vä´sttmä´hssemääi´j vuei´tet kõõ´ǩǩeed, koork vue´leed da miõttâd vuänõõzzi da koorki mä´hsmest mähssluovâsvuõđid nu´t mähtt asetõõzzin siõtt’teet. Mähssluõvâsvuõđ lääin vuänõõzzid ij šeža vuäǯǯ miõttâd jee´res vue´zzin ko lääinai käu´nnååsktõs lebe lainnu likstõs- lebe seämmanallšem tuejjummužžâst uvddum tuâkkõs stään peäggtummu vuänõõzz mähsmuužž. Pâi aaibâs lossâd veä´rest läinnääi´j vuei´tet jiõččvälddsaž veä´lǧǧsiõttõõllmest kõõ´ǩǩeed pâi´l 14 §:z 1 momenttist ceälkkum ääi´j. Jõs seämma lääinvuäǯǯja korkktuärjjõs- lebe jee´res vie´lj miõttâm vie´lju´vddi jiâ pie´lstes tuõtt veä´lǧǧšiõttõõllmušše, riikklääinai da -vuäǯǯmuužži jiõččvälddlaž šiõttõõllmušše vuei´tet ä´lǧǧed pâi tâ´l, jõs tõõzz liâ jee´rab veä´r da riikklääinai da -vuäǯǯmuužži vue´ss oocci pukin vie´ljin lij šuu´rab asetõõõzzin šiõtt’tuum mie´rred. 61 § Čiõlǥtõõzz da plaan Õuddel jiõččvälddsa veä´lǧǧšiõttõõlmuužž lääinvuäǯǯi ekonomalaž vue´jjest âlgg cuäi´jted ååsklaž čiõlǥtõs da raajâd plaan tõi´n tuåimin, mââivuõi´m lääinvuäǯǯi põrggmuš, tâ´l jõš nåkkam tuejjummuužž lij riikklääinain tuårjjum, da ekonomalaž vue´ǩǩ raaveet. Veä´lǧǧšiõttõõlmuužž õudltõssân lij tõt, štõ riikk, lääinzvuäǯǯi da veârrâmstrooitel vuâllaǩee´rjte suåppmuužž tõin tuåimin mõõkk liâ mie´ldd plaanâst. Suåppmuš suõppai tõõzz kuulli lääin veä´lǧǧǩe´rjjmääin da riikklääinast uvddum ceälkkmuužž määinaid tõõi vue´zzi peälnn ko tõi´n lij suåppum. Suåppmušše kuulli riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužži suåppmuužž mie´ldd mä´hssemnalla šõddâm määusaid vuäǯǯat pe´rrjed jee´res riâssâmtää 32 §:z 2 momenttist šiõtt’tuum naa´livuõi´m. 62 § Veä´lǧǧšiõttõõlmuužž jõskkmuš Jõs lääinvuäǯǯi ei jää´ǩǩed 61 §:st ceälkkum plaan lebe suåppmuužž, tõi´d vuâđđõõvvâm jiõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmuš vuei´tet meä´rreed jõskkâd asetõõzzin tää´rǩben šiõtt’tuum naa´livuõi´m vaiktõõzzivuõi´m. Jõs lääinvuäǯǯja nââneet põrggi saneerammužžâst uvddum läkka vuâđđeeja saneerammušprogramm lebe privatoummu veä´lǧǧšiõttõõlmušše uvddum läkka vuâđđeeja mähssemprogramm, 61 §:sse vuâđđeeja jiõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmuš jâskk. Suudâmstuu´l âlgg prograamm nâânemmen vuâmmšed jõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmu´šše sizzkuulli lääin da vuäǯǯmuužž veä´lǧǧšiõttõõllumužžtää. 63 § Muttâz oocmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug tän lää´jjest ceälkkum ää´ššest tuejjääm riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´jji veinnamlu´vddkådda 30 peei´v se´st tõn peei´v rää´jest, kuä´ss veinni lij vuäǯǯam teâđ riâššmest. V einnamǩii´rjj vuei´tet 1 momenttist ceälkkum šõddmužžâst tuåimted še tõõzz ve´rǧǧooumže, koon riâššma muttâz ooʒʒât, di tõn âlgg vuõltteed veinnâmǩi´rjj de ää´ššest nårrjam ä´šškee´rj da ceälkkmuužžâz muttâzooccâmve´rǧǧnekka, Õõudpeä´lnn 1 momenttist ceälkkum veinnamu´vddkåå´dd 36, 37 da 38 §:st peäggtum ää´ššest ouddam riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel pââjmõs vaaldšenvuõiggâdvuõi´tte tõn po´reâdin ko mâi´d muttâzooccmest vaaldšemaa´ššin u´vddum lää´jjest šiõtt’teet. Jee´res peäggtummu veinnamlu´vddkåå´dd tän lää´jjest ceälkkum aa´ššin ouddam riâššmid vuäitt ooccâd muttâz pâi tâ´l , jõs pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt meâtt veinnamlåå´v. Låå´vv vuei´tet miõttâd pâi tâ´l, jõs lää´jj suåvtõõlâm diõtt jee´res seämmanallšemaa´ššin lebe vuõiggâdvuõttpraktiikka õõutnallšemvuõđ diõtt lij veäžnai, štõ ä´šš viiǥǥat pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõi´tte rä´tǩǩeem vääras lebe låå´v miõttmušše lij jee´res lossâd veä´rr. 64 § Riâššmi määus Tän lakka vuâđđeel uvddum riâššmin pe´rrjet määus nu´t mähtt määusai pe´rrjemmest jee´rab šiõtt’teet lebe mie´rreet. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug riâššâm lij šeža määustemmes. 65 § Tää´rǩab šiõtt’tõõzz, meä´rrõõzz da vue´ǩǩõõzz Tää´rǩab šiõtt’tõõzz tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjmest uu´det asetõõzzin. Mädd- da meä´cctäällministeria vuäitt u´vdded tän lää´jj da tõõzz vuâđđõõvvi asetõõzz tää´rkab meä´rrõõzzid lääinai, veä´ǩǩvuõđi da jee´res tän lää´jjest ceälkkum õudltõõzzi miõttmest. Mädd- da meä´cctäällministeria nâânnat še kaupp- da veä´lǧǧǩe´rjjvõõ´jid, ooccâm- da riâssâmvõõ´jid da jee´res tän lää´jj viõ´ǩkepiijjmuužž diõtt taarblaž vââ´jj da mõõntõõllâmnää´llvue´ǩǩõõzz. 10 lååkk Viõ´ǩǩepuättmuš- da serddšiõtt’toozz 66 § Viõ´ǩǩepuättmuš Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe 1. peei´v ǩiđđmannust 1995. Täin laa´jjin kåå´mtet pårggmannu 24. peei´v 1984 uvddum säämlää´ǩǩ (611/84) tõõzz mâŋŋa tuejjuum muttsivuõi´m. Õuddel tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmuužž vuei´tet ä´lǧǧed tõn viõ´ǩkepiijjuužž vääras taarblaž tuåimid. 67 § Serddjõõvvi vuämšstõs Kåå´mtummu sää´mläkka da jee´res õõudbu sää´mlää´jjšiõtt’tõõzzid vuâđđeel hommum vuämšstõs , mõõnn ââ´nnmest ij õuddel tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmužž leäkku meä´rruum lebe kåå´tt sâdd luõvâs ceälkkum lää´jjšiõtt’tõõzzid vuâđđeeja âa´nnemmeä´rin, lij hommun tän lää´jj meä´rid. 68 § Måttam õõudbu lää´jjšiõtt’tõõzz vuâlla kuulli tuåim da vuõiggâdvuõttkõskkvuõđ Saa´mi jeälstââ´ttmest uvddum lää´jj (273/55) da saa´mi määddšiõttõõllmuužž (593/69) da kåå´mtummu sää´mläkka vuâđđeeja riikk da veârrâmstrooitel vuäǯǯmuužž vä´sttmä´hssemääi´j da koork da jee´res määinai peä´lest jä´ǩǩtet tän lää´jj viõ´ǩǩe pue´ttemen šiõtt’tõõzzid da tõi´d vuâđđeeja suåppumušmääinad, mõõk le´jje viõǥǥâst. Mâŋŋa tän lää´jj viõ´ǩkepue´ttemest šõddi peäggtum sää´mläkka vuâđđeeja vuäǯǯmuužž vä´sttmä´hssemääi´j, koork da jee´res määinai peä´lest jä´ǩǩtet nu´t še ceälkkum lää´jj määinaid. Tän lää´jj viõ´ǩǩe pue´ttmen viõǥǥâst leämmaš šiõtt’tõõzzid jä´ǩǩted nu´t še tõõi aa´šši peä´lest, mõõk še mmuđoi ko´lle 1 momenttist ceälkkum viõ´ǩǩepiijjmušše da koin jeä´t tän lååǥǥast jee´res nalla šiõtt’tukku. Ceälkkum kuâskk še riikk piiđđluovâsvuõđid da mähssheâlpuumuužžid, riikk raajtem tuâjaid da täälai rää´jtõzzid. Täälai luõvtemlåå´v da rää´jtõõzzin luovâsluâšttmuužž vuei´tet õõudpeä´lnn ceälkkum lää´jjšiõtt’tõõzzin moksteel miõttâd 36 §:st šiõtt’tuum mie´ldd da tõ´st šiõtt’tuum mõõntõõlm jä´ǩǩtõõleel. Muttâzooccmuužž peä´lest jä´ǩǩtet suåvtõõvi vue´zzin, mâid 63 §:st šiõtt’teet. Asetõõzzin vuei´tet u´vdded ceälkkum lää´jjšiõtt’õõlmuužžâst jee´resnallšem mõõntõõllâmnää´llšiõtt’tõõzzid. 69 § Õõudbui lääinai riikkveârrâm da håiddpää´lǩ Õuddel tän lääjj viõ´ǩǩepue´ttem miõttum 68 §:st ceälkkum lää´jjšiõtt’tõsse vuâđđeel miõttum lääinai riikkveârrâm da läinnhåiddkuuli ko´rvvõõzi peä´lest jä´ǩǩtet meä´rrõõzzid da tõid vuâđđeel uvddum meä´rrõõzzid da tõi´d vuâ’đđeeja suåppmušmäinaid, mõõkk le´jje viõǥǥâst ko tät lää´ǩǩ pue´đi viõ´ǩǩe. 70 § Õõudbu panttvuõiggâdvuõđ Õõudpeä´lnn 66 §:st ceälkkum lää´jjšiõtt’tõ´sse vuâđđeel kaaupšum tääll lebe vu´vdd, mij lij tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttem panttân riikk kaupp- lebe kaupphâddvuäǯǯmuužž da tõn koork mä´hsmest tõn räjjja ko vuäǯǯmuž lij loopp räjja mahssum, lij veâl-ki seämma määinaivuõi´m panttân ceälkkum vuäǯǯmuužž mä´hsmest. Tääll lebe vu´vdd lij panttân tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttem poodd viõǥǥâst leämmaš lää´jjšiõtt’tõ´sse vuâđđeel še 1 momentist ceälkkum lää´jjšiõtt’tõ´sse vuâđđeeja nåkkam kaupp- da kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž mähssmest koorkines, kåå´tt lij sõddâm mâŋŋa tän lää´jj viõ´ǩkepue´ttemest lebe koonn panttvuõiggâdvuõđâst ij leäkku tuejjuum õuddel ceälkkum äi´ǧǧpoodd ilmtõõzz su´vddja (koonn ä´šš kuâskk). Õõudpeä´lnn 1 momenttist ceälkkum lää´jjšiõtt’tõ´sse vuâđđeeja kuullvuäzzõõzz da tõõi koorki mä´hssmest lij tääll (koonn ä´šš kuâskk) lebe vu´vdd panttân nu´t mähtt 1 da 2 momenttist šiõtt’teet. Tâ´l ko tääll lebe vu´vdd lij panttân 2 momenttist šiõtt’tummu nalla, de jânnampäi´ǩǩjie´llemver´ǧǧooumaž âlgg su´vddja (koonn ä´šš kuâskk) i´lmmtõs pantvuõiggâdvuõđ kuõskki mie´rǩkõõzz tuejjeem vääras Kiddjemrekistra. Ko vuäǯǯmuš lij puk mahssum, âlgg jânnampäi´ǩǩjie´llemkruug vuõltteed i´lmmtõs su´vddja (koon ä´šš kuâskk) štõ tääll lebe vu´vdd lij luovâs panttveârrmest. 71 § Väärai âânnmuš Mäddtääll õõudâsviikkâmfondi vääraid vuei´tet ââ´nned še nåkkmid 68 §:st ceälkkum lää´jjšiõtt’tõõzz viõ´ǩǩepijjmuužž kuõskki meä´rid, mâi´d tõi´d lij õ´nnum õuddel tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttem. 72 § Jee´res serddšiõtt’tõõzz Vuõsmâs 42 §:st ceälkkum sijddsååbbar âlgg ââ´nned kuuđ määnpââi se´st tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttmest da vuõsmâs õuddooumažvaal âlgg ââ´nned ee´jj se´st lää´jj viõ´ǩǩepue´ttmest. Sää´msuåvtõõzz alttee tuâjas saraz mâŋŋa tõ´st, ko tõk liâ va´lljuum sijddsåbbrest. Sää´msuåvtõõzz da õuddoummu vuõsmâs tuåimmpââjj peštt 1996 ee´jj loopp räjja. Lää´jj 56 §:z lää´jjšiõtt’tõõzzid suåvtõõlât emansa ko sää´msuåvtõõzz da õuddooumaž liâ va´lljuum. Mâi´d sää´msuåvtõõzzin da õuddoummu tuâjain šiõtt’teet, suåvtet emansa ko sää´msuåvtõõzz da õuddooumaž lij va´ljjuum. Tän lää´jj viõ´kǩe pue´ttmen kåå´mtum sää´mläkka da puäʒʒtääll’läkka da luâjie´llemvue´ǩǩläkka vuâđđeeja da ooccmuužž vue´lnn le´ddi saa´mi läinn- da veä´ǩǩvuõttooccmuužž da saa´mid luõvtem täälaid da vuu´vdit kuõskki alttuum ââ´nnemplaan ǩiõttõõlât loopp räjja jä´ǩǩtõõleel peäggtummu laa´jji šiõtt’tõõzzid, 73 § Sie´vvenšiõt’tõs Kuäss jee´res pääi´ǩest lääjjest sie´vet kåå´mtummu sää´mläkka, õõlgad seävvmuš tän lää´jj va´stteeja šiõtt’tõõzz, jõs õõudpeä´lnn tän lää´jjesr šiõtt’tummu ij jee´res šõõdd. Helssnest 24 peei´v nuu´bbmannust 1995 Tää´ssvää´ld presidentt Martti Ahtisaari Mädd- da meä´ctäällministeria Mikko Pesälä Nr 254/1995 Lää´ǩǩ leimmpiiđđlää´jj 30 §:z mu´ttmest Addon Helssnest 24 peei´v nuu´bbmannust 1995 Riikkpeei´vi riâššm mie´ldd muu´ttet pårggmanu 6. peei´v 1943 uvddum leimmpiiđđlää´jj (662/43) 30 §:z 1 momeent 1 sââ´jj, nu´t ko tõt lij rosttovmannu 28. peei´v 1990 uvddum lää´jjest (1333/90), pue´tti nalla: 30 § Ǩiiddõs vuämšstõsvuõiggâdvuõđ luõvtemǩe´rjj lij luovâs leimmpiiđâst: 3) ko tääl, tõn vue´zz lebe vuu´vd luõvteejen lij riikk da luovtõs šâdd jânnâpäi´ǩǩjie´llevue´ǩǩlää´jj (1295/90), puäʒʒtääll'lää´jj (161/90), luâđjie´llemvue´kǩlää´jj (160/84) lebe sää´mlää´jj (253/95) meä´rid: Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe 1 peei´v ǩiđđmannust 1995. Helssnest 24 peei´v nuu´bbmannust 1995 Tää´ssvää´ld presidentt Martti Ahtisaari Mädd- da meä´ctäällministeria Mikko Pesälä Nr 133 Sää´masetõs Addon Helssnest 14 peei´v nuu´bbmannust 1997 Mädd- da meä´ctäällministeeria čuä´ijtemmest šiõtt’teet nu´bbmannu 24. peeiv 1995 uvddum sää´mläkka (253/1995) nuäjjee´l: 1 lååkk Tuärjjõõzz miõttmuužž õudltõõzz 1 § Personlaž õudltõõzz Õudltõssân sää´mlää´jj (253/95) mieldsa õudltõõzz vuäǯǯmušše lij, štõ oocci lij mätt´tõõttam da põ´stti ha´rjjted kõõččmest le´ddi põrggâm. Õõu´dpeä´lnn celkkum tõn õõstǩani vuei´tet määddvuä´sttemlääin jeälstemtääl håmm’mušše, põrttlääin da -veä´ǩǩvuõđ da investointilääin da -veä´ǩǩvuõđ čuõǥǥasraajjmušše, šleädgtem vääras, čää´cchuõl vääras, pirrõssuejlaž õõlǥtõõzzid da ä´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkmušše vuei´tet miõttâd. Tääl jeä´t vuäǯǯu, säämlää´jj 22 §:st õõlǥtum ää´šš mie´ldd looǥǥkani, vuâđđeed jeät-ka määddvuä´sttemlääin tääl håmm’mušše miõttâd nåkkam ooumže, kåå´tt jiõčč lebe koonn pie´llkuei´mm lij määddvuäǯǯamooccmuužž tuejjeempoodd lebe läinnää´šš rä´tǩǩemmen teâuddam 50 ee´ǩǩed. Ceälkkum ââ´kkraajâst vuei´tet seža moksted jee´rab vââ´jjest, õudltõssân lij, štõ ooumaž lij jäänmõssân 55 ee´ǩǩed. Jee´res tuärjjõõzz ko põrttlääin da -veä´ǩǩvuõđ ij vuäǯǯ miõttâd ooumže kåå´tt lij teâuddam 65 ee´ǩǩed. Põrttlääin da -veä´ǩǩvuõđ oođđ põõrt raajjmušše ij seža vuäǯǯ miõttâd 65 ee´ǩǩed teâuddam ooumže. Pie´llkuie´min vää´ldet lokku nuõrab ââ´ǩǩ. Ââ´jjtemes ooumaž vuäitt piâssâd vuäzzlõžân sää´mlää´jj vuâlla kuulli tuåimin, jõs on lij veänccõõttâm lebe jõs son vuämašt sää´mtääl õõutsââ´jest puärrseezzvuei´m lebe suänast nuu´bbin lebe jõs tõõzz liâ jee´res jee´rab veä´r. 2 § Tuärjjõõzz miõttmuš jäänbõõzzid Määddvuä´sttemlääin tääl lebe vuu´vd håmm’muužž vääras vuei´tet miõttâd õhtsõšše kuâhttsa lebe jäänbõõzzid saa´mid , kook jeä´la pie´llkuei´m, pâi tâ´l ko puk õõutsââ´jest vuämšteeja teâudde sää´mlää´jj 4 da 5 §:sest šiõtt’tuum õudltõõzz. Jõs õudltõõzz kuõskki tääl lebe vuu´vd õõ´utsââ´jest vuämšsteejin hå´t de õhtt teâudd sää´mlää´jj 4 da 5§:sest šiõtt’tuum õudltõõzzid da vuämašst täälast lebe vuu´vdest õõccmõsân kuälmad vue´zz, vuei´tet si´jjid õ´htsešše miõttâd jee´rab ko 1 momenttist ceälkkum sääm´lää´jj vuâlla kuulli õudltõõzzid. Näkkmid oummid jiččines še vuei´tet miõttâd kõõččmest le´ddi õudltõõzz, jõs tääl lebe vuu´vd jee´res õõu´tsâajest vuämšsteeja õu´dde tõõzz miõttmuužž. Kuä´ss kõõččmest lij čuâǥǥasraajjâm- lebe cää´cchuõlltuâjast, koon riikk spraavdââtt, âlgg miõttmuužžâst lee´d mie´ldd še ǩiddõs piijjmest panttva´stõsse sõddâm lääinast lebe riikk vuäǯǯmest. 2 lååkk Lääin da veä´ǩǩvuõđ 3 § Sää´mlää´jj 10 §:sest ceälkkum määddvuä´sttemlääin vuäǯǯat miõttâd tääl, tõn vuässadvuõđ lebe lââ´ssmäädd håmm’mušše sää´mlää´jj 5 §:sest ceälkkum ooumže, kåå´tt ha´rjjad lebe älgg ha´rjjted sää´mlää´jjest ceälkkum luâđjie´llemvue´jj da jeälast lebe siirdčââtt põõšši nalla håmm’mam jânnmes. Määddvuä´sttemlääin vuäǯǯat miõttâd še nåkkam sää´mlää´jj 5 da 6 §:sest ceälkkum ooumže da õhtõ´sse, kåå´tt håmm tääl, vuässadvuõđ sää´mlää´jj 3 §:s 2 momenttist ceälkkum u´ccpõrggmuužž vääras. 4 § Investointiläinn da -veä´ǩǩvuõtt Määddvuä´sttemlääin vuäǯǯat miõttâd še nåkkam sää´mlää´jj 5 §:sest ceälkkum ooumže, kåå´tt håmm põrtt’tääl, tõn vuässadvuõđ lebe vuu´vd, ko´st puätt põõšši nalla jeälsted. Sää´mlää´jj 10 §:S 1 moment 2 sââ´j a vue´llsââ´jest investointilääin da veä´ǩǩvuõđ vuei´tet miõttâd ammatlaž kue´llšee´llemest, tâkai mäddtäälast da spesialmäddtäälast da sää´mlää´jj 3 §:z 2 momentist ceälkkum u´ccpõrggâmest taarbšeei pååđ ââ´nnemvuämšstõõžž håmm’mušše. Puäʒʒtääl ha´rjjtem vääras vuäǯǯat miõttâd 1 momenttist ceälkkum investointilääin da investointiveä´ǩǩvuõđ sokkpuõccui da še obb puäʒʒjeäl håmm’mušše. Investointilääin vuäǯǯat miõttâd moottorǩeâlk da jee´res jânnamvuâjjamneä´vv da tõi´d kuulli neävvai da še jee´res jiõggtemes puäʒʒtäälast taarbšem pååđneä´vvai håmm’mušše. Spesialmäddtääl da sää´mlää´jj 3 §:z 2 momenttist ceälkkum u´ccpõrggmuužž veeideem õhttvuõđâst vuei´tet investointilääin da investointiveäǩǩvuõđ miõttâd pâi tâ´l ko vuei´net štõ nu´t kuåstteet tuärjjeem põrggmuš lââ´zzad sâmai jäänab tuâjjvõõjjlažvuõđid, tue´jjeem jalostemää´rv lebe kääzzkâ´stmuužžid. Jõs oođeem ââ´nnemvuämšstõõzz håmm’mušše lij ääjab miõttum riikk teä´ǧǧin veä´ǩǩvuõtt, läinn lebe korkktuärjjõs, veä´ǩǩvuõđ vuei´tet miõttâd pâi tõõi pääi´ǩi, mõõk lââ´zzte tuâjjvõõjjlažvuõđid, tuejjeem jalostemää´rv lebe kää´zzkâ´stmuužžid . Mäddtääl, spesialmäddtääl, puäʒʒtääl, kue´llšeellmuužž da sää´mlää´jj 3 §:z 2 momenttist ceälkkum u´ccpõrggâm vääras vuei´tet miõttâd investointilääin da -veä´ǩǩvuõđ sää´mlää´jj 10 §:s 1 moment 2 sõõ´ji b da d vue´llsââ´jest ceälkkum õõlǥtõõzzid da mäddtääl vääras še ceälkkum moment 2 sââ´j c vue´llsââ´jest ceälkkum õõlǥtõõzzid. Spesialmäddtääl, ammatlaž kue´llšee´llem da sää´mlää´jj 3 §:z 2 momentist ceälkkum u´ccpõrggâmuužž vääras vuei´tet lââ´ssen miõttâd lääin põõššinallšem ââ´nnemkapitaalen 5 §:z mie´ldd. 5 § Ââ´nnemkapital’läinn Lääin põõššinallšem ââ´nnemkapitaalen vuäǯǯat miõttâd altteem- lebe veeideem vuâlaz ammatlaž kue´llšeellmušše, spesialmäddtallu da sää´mlää´jj 3 §:z 1 moment — tist ceälkkum u´ccpõrggmušše da ceälkkum hååmmi jått’tem lebe juä´tǩkem vääras. Lääin vuei´tet miõttâd še suhdantei ta´ssjem vääras, jõs mainsted põrggmest, jõs kõõččmest le´ddi põrggmuužž jeä´t vuõittu vuänkõš ääi´j pi´štti ââ´nnemkapital lââ´zztemtää juä´tǩked. Lââ´sstarbbân ǩiõččât vuäǯǯkani kuâđđjam tuotto, ko verddjet tõn normalpoddu. 6 § Jått’temveä´ǩǩvuõtt Jått’temveä´ǩǩvuõđ vuei´tet miõttâd sää´mlää´jj 3 §:z 2 momentist ceälkkum u´ccpõrggmest lebe ammatlaž kue´llšee´llemest šõddi tuâjjviõkk’kuulid õõutâst, kuõi´test lebe koolmâst jått’temee´jjest, kåå´tt la´sǩǩeet tõn ee´jjest ko tuejjeemtuåim lebe veeiduum tuejjeemtuåim altteš. Põrggja jicces vuei´tet jått’temveä´ǩǩvuõtt miõttâd pâi altteeja lebe tõõzz ve´rddjemnallšem põrggâmtuåimi vääras. Veä´ǩǩvuõtt meä´rreet reknasttum ee´ǩǩpuåđi mie´ldd jeänmõssân 70 000 mä´rǩked oummust kåå´tt lij obbpeivvsaž tuâjast. 7 § Lääin da veä´ǩǩvuõđ jeärrsa ko põrggja Põrttlääin da veä´ǩǩvuõđ da investointilääin da — veä´ǩǩvuõđ čuõǥǥasraajjmušše, čää´cchuõl vääras, šleädgtem vääras, ä´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkmušše da pirrõssuejlaž õõlǥtummuužžid vuei´tet miõttâd še jeärrsa ko põrggmuužž ha´rjjteeja sämmlõ´šše. 8 § Läinn da veä´ǩǩvuõtt põõrt vääras Põrttlääin- da veä´ǩǩvuõđ vuei´tet miõttâd põõrti raajjmušše, kooi sââ´jj, vuâđđrä´tǩǩõs, tekniklaž konstruktio da neävv liâ õõlǥtummnallšem da jeällemkuul liâ mååžna. Ko nåkkmid lääinaid miõttât âlgg ǩiõccâd tõt, štõ tõõja tuåimivuei´m õõudâsviiǥǥât šiõǧǧ pirrõš šlaaj. Raajjlmin, kook raajât da šõõ´reet põrttlääin da -veä´ǩǩvuõđ vie´ǩǩin, vuäǯǯ põõrt šooratvuõtt lee´d jeänmõssân 160 nelljčiõkkmettred da kuõi´t seämma põõrtâst le´ddi põõrt raajjmuužž da šõõ´reem vääras õhtsešše 200 nelljčiõkkmettred. Jee´rab veä´rest vuäǯǯ põõrt šooradvuõtt lee´d õõu´dpeä´lnn ceälkkum siõmmna šõõrab. Nåkkam põõrt šooradvuõtt, koon šõõ´reet, vuäitt lee´d še šõõrab mâid õõud´peälnn lij ceälkkum, leša põõrt šooradvuõttân, mõõn vääras lainn miõttât, vää´ldet lokku seža jeänmõssân 250 nelljčiõkkmettred. 9 § Läiinai määnmõsmeä´r Lääinai jeänmõsmeä´r liâ: 1) määddvuä´sttemlääinast 85% håmmamhââ´ddest, kåå´tt vuei´tet priimmâd 2) põrttlääinast da raajjmušše miõttum investointilääinain 80% kuullplaan meä´rest, kåå´tt vuei´tet priimmâd; 3) ââ´nnemkapitallääinast 60% tõn ââ´nnemkapitaalest, kåå´tt taarbčet peä´l ee´jj sest da suhdannelääinast jäänmõssân 80% tõn ââ´nnemkapitaal lââ´zztem meä´rest, kåå´tt taarbčet peä´l ee´jj se´st; da 4) jee´res lääinain jäänmõssân 65% tõin kuullplaan lebe kuuli meä´rest, kåå´tt vuei´tet priimmâd. 10 § Veä´ǩǩvuõđi jeänmõsmeä´r Veä´ǩǩvuõđi jeänmõsmeä´r liâ: 1) investointiveä´ǩǩvuõđâst raajjâmpõõrt vääras, kåå´tt taarbčet mäddtääl, spesialmäddtääl da jee´res luâđjie´llemvue´jj ha´rjtemmest , 60% priimmum kuullplaan meä´rest; 2) investointiveä´ǩǩvuõđâst u´ccpõrggmuužž vääras 60% priimmum kuulin; 3) põrttveä´ǩǩvuõđin, jeä´llempirrõs da tuejjpirrõs pue´remmest da pirrõssuejlaž investointin 50% priimmum kuullplaan meä´rest; 4) jee´res veä´ǩǩvuõđin 40% priimmum kuullplaan meä´rest lebe nåkkam kuulin koi´d vuei´tet priimmâd; Jätt’temveä´ǩǩvuõđi meä´rr, kåå´tt lij la´sǩǩuum priimmum vee´res tuejjlaid mahssum pä´lǩǩkuulin da 6 §:z 2 moment ceälkkum ee´ǩǩpuåđain vuäitt lee´d pue´ttinallšem: 1. jått’temee´ǩǩ55% 2. jått’temee´ǩǩ50% 3. jått’temee´ǩǩ45% 11 § Lääinai da veä´ǩǩvuõđi jooccmuš Läinn- da veä´ǩǩvuõttoocccmuš liittjinees âlgg kuåstteet Aanâr kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemver´ǧǧnekka, koonn âlgg kuåstteet oocmuš ceälkkmuužžineezz jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge rä´tǩkeem vääras. Jõs seämma ha´ŋǩkõsse ooʒʒât lääin da še veä´ǩǩvuõđ, âlgg läinn- da veä´ǩǩvuõttooccmuš kue´đđed seämma ääi´j. Ooccmuuzzâst âlgg håmmad še Palggsi Õhttõõzz ceälkkmuš, jõs ooccmuš vuâđđaav pie´ǩǩnes lebe obbnes puäʒʒtääl ha´rjjtummušše. Ooccmuužžâst da tõn liitjin âlgg či´lǧǧeed ha´ŋǩǩõõzz plaan, kuullplaan da oocci mä´hssemvalmšvuõtt. Ooccmušše âlgg še piijjâd mie´ldd še kä´nntemvuõttrekknõs, jõs tuärjjõõzz ooʒʒât sää´mlää´jj 3 §:sest ceälkkum põrggâmušše. Ooccmušše â´lgg še piijjâd mie´ldd jee´res či´lǧgõõzzid nu´t mähtt jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug tää´rǩben meä´rrad. Investointilääin da -veä´ǩǩvuõđ âlgg ooccâd õuddel ââ´nnemvuämšstõõzz håmm’muužž lebe tõõi raajjâm- lebe jeeres tuâij alttuumuužž , koid teäggted. U´ccpõrggmuužž jått’temveä´ǩǩvuõđ âlgg ooccâd õu´ddel ko tuejjeemtuåim altteet. Määddvuä´sttemläinnooccmuš âlgg kuåstteet jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge pirr ee´jj se´st kaupp- da jee´res vuäǯǯamǩii´rj vuâllaǩee´rjtemmest. Läinn- da veä´ǩǩvuõttooccmuš, kåå´tt lij kuåsttuum jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge mâ´nnjlubun ko 3 momenttist lij õõlǥtum, vuei´tet vä´ldded ǩiõttõõllâd, jõs jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug jee´rab veä´r diõtt nu´t riâšš. 3 lååkk Läinn- da veä´ǩǩvuõttmääin 12 § Läinnäi´ǧǧ Lääin läinnäi´ǧǧ lij lääintemsââ´jest ǩidd ååreel pue´ttinallšem: 1) määddvuä´sttemläinn 5–25 ee´ǩǩed; 2) investointiläinn tuejjeempõõrt vääras 5–25 ee´ǩked; 3) põrttläinn 10–20 ee´ǩked; 4) ä´rbbvue´ǩǩpirrõõzz ruõkkmušše miõttâm läinn 5–10 ee´ǩǩed; 5) jee´res lääin 5–15 ee´ǩǩed; Läinnmääinaid meä´rremmen âlgg vä´ldded lokku tän-a oummu väärkõsvuõtt, puåđ, piârkõskkvuõđ, pue´ttiää´j investointi da jee´res suu ekonomlaš mä´hssemvalmšvuõtt. 13 § Tuâi tuejjeemäi´ǧǧ da tõn koo´ǩǩummuš Tuâjj, koonnn vääras lij miõttum sää´mlää´jjest ceälkkum veä´ǩǩvuõtt lebe läinn, âlgg tue´jjeed vaalmâs kuõi´t ee´jj se´st lääin lebe veäǩǩvuõđ miõttmest, jõs tuâi tuejjeemäigga jeä´t leäkku miõtt’tum koo´ǩǩummuš. Jõs tuâi vääras lij miõttum veä´’ǩǩvuõtt lebe läinn, reknastet õõudpeä´lnn meärrääi´j lääin miõttmest. Õõudpeä´lnn 1 momenttist ceälkkum koo´ǩǩummuužž âlgg ooccâd õu´ddel ko meä´rräi´ǧǧ poott. Koo´ǩǩummuužž vuei´tet miõttâd vuârast jäänmõssân õhtt ee´ǩǩ da õ´htsešše jäänmõssân kuõi´htt ee´jj. Koo´ǩǩummuužž kuõskki ooccmuš âlgg kuåstteet Aanar kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvueǩǩkruu´ge, kåå´tt riâšš koo´ǩǩummuužž miõttmest. 4 lååkk Määdd håmm’muš da kaaupšummuš 14 § Määdd ooccmuš Sää´mlää´jj 28 §:sest ceälkkum määddvuäǯǯamooccmuš âlgg tuejjeed mädd- da meä´cctäällministeria nanneem pue´mmja da kuåstteet Aanâr kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge. 15 § Määdd håmm’muš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg sää´mlää´jj 28 §:sest ceälkkum ooccmuužži diõtt ä´lǧǧed taarb mie´ldd tuåimmad määdd håmm’mušše sää´mlää´jj õõlǥtõõzzid. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug pââjj hââ´dd da tue´jjad vuä´sttemta´rjjõõzz da še âânn huõl kauppǩii´rj tuejjemmest da vuâllaǩee´rjtemmest nåkkam vuämšstõõzzâst, kåå´t vue´stet lebe vaajtet rii´ǩe. 16 § Plaannevdõõzz tuejjummuš Eevdõõzz sää´mlää´jj 17 §:sest ceälkkum määdd ââ´nnemplaan tue´jjad taarbčemmest jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug ve´rǧǧooumaž. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt u´vdded su´nne vue´ǩkõõzzid tõ´st, mâi´d plaan tuejjemmen âlgg vä´ldded lokku. Plaanâst âlgg kuâsttjed tõk tääl, vuu´vd da jee´res õudltõõzz, koid vuâđđeet da tõõi võõjla vuäǯǯi da kaupphââ´dd mähss- da jee´resmääinaineez. Kuä´ss plaan i´llä tarbb tuejjeed, tuejjad jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug kaaupšemriâššâm sää´mlää´jj 29 §:z mie´ldd. 17 § Plaanâst teâđtummuš Õõu´dpeä´lnn 16 §:st ceälkkum plaanevdõõzz tuejjeem alttemmest âlgg teâđted Aanar kåå´ddest aalmilaž lkeâzatest da Aanâr kåå´dd i´lmmtemtaaulâst. Tõst âlgg lââ´ssen i´lmmted ǩii´rjin Aanar kådda da tõi´d oummid, kook liâ tuejjääm määddvuäǯǯamooccmuužž. Norrõõzzid vuei´tet ââ´nned taarb mie´ldd plaan tuejjeeempoodd. Norrõõzzin vuei´tet riâššâd jee´res norrõõzzi ââ´nnmest da tõin i´lmmtemmest. 18 § Plaan nannummuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg i´lmmted tuejjuum plaanne´vdõõzzâst tuõđštemnalla Aanâr kådda da sää´msuåvtõ´sse da määdd ooccjid. Jõs vuu´vdest i´llä priimmum lebe nannuum vââjjmõš, plaane´vddõs âlgg ââ´nned aalmilaz kuâsttjemmest Aanar kåå´ddest 30 peei´v ääi´j tõ´st, ko čuäi´jtõsse piijjmest lij i´lmmtum nu´t mä´htt kååddlaž i´lmmtõõzz kåå´ddest i´lmmtet. Tõt kåå´tt ij tuõtt priim plaane´vddõõzz, âlgg kuåstteed keerjlaž mu´šttõs plaan vuâstta jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge õu´ddel ko čuäi´jtõ´sse piijjâmpodd poott. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug nannad plaan. Jõs vuämšstõs ee´vdet ââ´nned jee´res ko tän lää´jj õõlǥtõõzzid ij-ka jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruugâst leäkku tõn mie´ldd mâi´d meä´rreet jee´res laa´jjin vuõiggâdvuõtt luõvted riikk mäddvuämšstõõzz, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg jijjâs ceälkkmuužžin se´rdded plaan tän pääi´ǩ mädd- da meäcctäällministeeria rä´tǩǩeem vääras. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug riâšš määddvuäǯǯamooccmuužž heelǥemmest lebe tõst jeä´t riâššu ni mâi´d jõs oocci i´llä jäkktõõllâm 17 §:z mie´ldd uvddum kåččmuužž lebe ij tieu´d määdd vuäǯǯmuužž õudeltõõzzid lebe oocci ij jue´tǩ jijjâs määddvuäǯǯamooccmuužž. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg veâl kullâd oocci õuddel ko rä´tǩǩad ää´ššest, jõs kuullmuužž jeä´t veal leäkku tuejjuum plaan ǩiõttõõllmen. 19 § Kauppǩee´rj tuejjummuš da vuâllaǩii´rjtummuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug tuejjat da vuâllaǩii´rjat kauppǩii´rjid riikk peä´lest. Vue´stti âlgg vuâllâǩii´rjted kauppǩi´rjj jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug u´vddem 30 peei´v kookka meä´rrääi´j se´st ä´štõõzzin, štõ jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt ǩiččâd vuõi´ǧgâdvuõđ vuästtmušše puuttâm. Ko kõõččmmest lij vuä´mšstõs, kåå´tt luõvtet jee´rab ko säämlää´jj õõlǥtõõzzid, kauppǩee´rj tuejjad da vuâllaǩee´rjad riikk peä´lest jânnampäi´ǩǩjie´llem-vue´ǩǩkruug, jõs tõt lij nannääm plaan mii kuâskk määdd âânnmmuužž lebe muđoi riâššâm luõvtemmest. Muđoi õõud´dpeä´lnn ceälkkum tuåimin âânn huõl mädd- da meä´cctäällministeria. 20 § Hââ´dd o´đđest meä´rrummuš Jõs õõu´dpeä´lnn kauppǩii´rj ǩee´rjtummuzz vuâmmšet, štõ hââ´dd meä´rremmen lij reknastummum puästtad lebe jee´res ošvdõõttmõš, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩ-kruug nannât hâa´dd o´đđest. Kuä´ss kõõččmest lij plaanâst, koonn mädd- da meä´ctäällministeria lij nannääm plaanâst, mädd- da meä´cctäällministeria nannâd hââ´dd. Jõs puästtad reknastummuš lebe jee´res ošvdõõttmõš lij occkaž, tõt vuei´tet kue´đđed teevkani. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lebe, jõs kõõččmest lij plaanâst. koonn mädd- da meäcctäällministeria lij nannääm, mädd- da meä´cctäällministeria nannât nu´t še hââ´dd o´đđest, jõs tääl lebe vuu´vd ä´rvv lij jiânnai mottjam mâŋŋa tõ´st ko hâ´dd lij meä´rruum ij-ka kauppǩi´rjj leâkku veâl vuâllaǩii´rjtum. Mâid 2 momenttist meä´rreet, jäkktõõlât suåppi sõõ´jin še tâ´l ko kõõččmest liâ vuässadvuõđ da vuõi´ggâdvuõđ. 21 § Riikk vuäǯǯmuužži ååsktõõzz Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg ââ´nned huõl tõ´st štõ riikklääinain da kauppahâ´ddvuäǯǯmuužžin liâ nokk pue´r ååsktõõzz. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩ-kruug še luõvât mååusat ååsktõõzzid ǩiddõõzz vuä´mšsteeja mâŋŋa ko riikkläinn da kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž liâ loopp räjja mahssum. 22 § I´lmmtõs määddmett’teemkonttra Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg saraz i´lmmted mäddmett’teemkonttra ǩiiddõs vuä´mšstõõzz luõ´vtemmest mii lij šõddâm sää´m lää´jj mie´ldd da mie´ldd looǥǥeel še luõvtõõzz mõõk lia tuejjuum lää´jj olggpeällsaid õõlǥtõõzzid. 23 § Kaupphââ´dd mååusadmähssmuž Sää´mtääl da lââ´ssvuu´vd kaupphââ´dd mååusadmä´hssemäi´ǧǧ vue´jjimeâldaž mähssmääinaivuõi´m lij õõccmõssân vitt da jäänmõssân 25 ee´ǩked. Kaupphâ´dd, jõs tõt ǩiiččât taarblõžžân vuäǯǯi ekonomlaž sââ´jj lokku vää´ldeel, vueitet u´vdded še obbnes veälǥas vue´jjimeâldaž mähssmääinaivuei´m. Kaupphââ´dd mååusadmä´hssemääi´j meä´rremmen âlgg vä´ldded lokku kõõččmest le´ddi oummu väärkõsvuõtt, puåđ, piârkõskkvuõđ, puettiääi´j investointi da jee´res ää´šš mõõk vaaikte suu ekonmlaž sâ´jjses. 5 lååkk Mähssmuš da mååusad pe´rrjummuš 24 § Läinn- da veä´ǩǩvuõttväärai mähsmmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug mähss määddvuä´sttemlääin jäänmõssân kuõi´htten mä´hssemvuârast. Läinnväär â´lǧǧe saraz ââ´nned kauppǩii´rjest suåppum kaupphââ´dd, meäddamä´hssemlääinai da lääin mähsmušše, kåå´tt lij vuäǯǯum kaaup teäggummušše. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug mähss jee´res lääinaid da veä´ǩǩvuõđid õhtten lebe jäänab, jäänmõssân seža neljjen vuârast. Lääin leb veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯi âlgg u´vdded taarblaž či´lǧǧõõzz mä´hssem da väärai ââ´nnem kååccmuužž vääras. 25 § Vuõnnummuužži da koorki pe´rrjummuš Riikk vuäǯǯmuužži da lääinai vuänummuužž da koork pe´rrjet nu´t štõ vuänummuužž da koork mie´rr lij õ´htsešše jue´ǩk pie´llee´jj ǩee´jjest meâlggat seämma šoora lebe seämma šoora pie´llee´ǩǩvuänummužživuei´m. Lääin da koork šâ´dde mä´hssemnalla jue´ǩǩ neelljad mannu lebe kålggmannu mââ´imõs peei´v. Lääin korkk âlgg mä´hssed jue´ǩǩ läinnvue´zz kaggempeei´vest looǥǥeell, jõs sää´mlää´jj 14 §:sest ij jee´rab šõõdd. Jõs põrggi saneerammuužžâst uvddum lää´jj (47/1993) lebe privaatoummu veä´lǧǧšiõttõõlmest uvddum lää´jj (57/1993) mie´ldd uvddum suu´vdemstuu´l riâššmest ij jee´rab šõõdd, riikk vuäǯǯmuužž da lääin šâ´dde mä´hssemnalla tän ceäkksest šiõtt’tuumnalla, ko ceälkkum mõõntõõllmest suåppum heâlptõõzz po´tte. Ko suåvât vuõssmõssân ceälkkum lää´jj 97 §:sest lebe nu´bbeen ceälkkum lää´jj 78 §:sest õõlǥtum jä´rjstõõllmuužžin lebe sää´mlää´jj mie´ldd jiõččvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõllmuužžin, âlgg riikk vuõǯǯmuuži da lääinai mä´hssemvuâlla šõddmest suåvtet mâid tän ceäkksest šiõtteet. Riikk vuäǯǯmuš da läinn âlgg 29 §:sest õõlǥtum mä´hssemheâlptõõzz mie´ldd looǥǥeel mä´hssed vä´stt rii´ǩǩe sää´mlää´jj 14 §:z 1 momenttist da 30 §:z 1 momenttist šiõttuum ääi´jest, jõs põrggâmsaneerammužžast , privaatoummu veä´lǧǧjärstõõlmest lebe jiõččvälddsaž veä´lǧǧjärjstõõllmest jee´rab šõõdd. 26 § Lääinai, kaupphââ´dd da kuullvuässadvuõđ pe´rrjummuž Lääinai, kaupphõõ´ddi da kuullvuässavuõđi vuänummuužži da koorki mahssupiijjmest, kue´ddmest da tilittemmest âlgg suåppi sõõ´ji jäkktõõllâd, mâi´d šiõtt’teet riikk teä´ǧǧvuäǯǯmuužži mahssupii´jjmest, kue´ddmest da tilittimmest uvddum asetõõzzâst (559/1967) meä´rreed ko kõõččmest liâ tõst ceälkkum vuäǯǯmuužž. Kue´ddemve´rǧǧne´ǩǩen lij seža mädd- da meä´cctäällministeeria teâttkuvddlõs. 27 § Lei´ǧǧvuänummuš Veälǥlaž da jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuei´tte suåppâd mååusadmähsmuužži mä´hssmest da lei´ǧǧvuänummuužži mä´hssmest da tõõi vaiggtõõzzâst mä´hssemnalla šõddi vuänummuužžid. Lei´ǧǧvuänummužžâst huõlkani â´lǧǧe korkkvuâr mä´hssed määuskâni kapitaale pue´tti peei´v tõst ko vuänummuužž lia mahssum. 28 § Määus kook â´lǧǧe mä´hssed õhtten vuârast Tâ´l ko oođđ määddvuä´sttemlääin kaaggât, âl´gg läinn lebe riikk vuäǯǯmuš sää´m-, luâđjie´llemvue´ǩǩ-, puäʒʒtääll-, mäddtääll- da mäddjânnamjie´llemvue´ǩǩlää´jj damääddââ´nnem- da jee´res õõu´dbu aazztemlää´jj mie´ldd, kåå´tt la´sttai ju´n ääi´jab vuästtum tääl lebe vuu´vd da koonn vue´stti lij välddam jicces va´sttjem lebe mä´hssem nalla, seämma ko koork, saraz mä´hssed õhtten vuârast mååusad. Tõt ǩii lij luõvtam tääla lebe vuässadvuõđ täälast vuei´tet peä´stted luõvâs va´sttemmen lääinast lebe riikk vuäǯǯmest, õudltõssân lij štõ luovtõõzz vuäǯǯi lij ju´n ääjab leämmaš mie´ldd va´stemmen pie´lstes lääinasta lebe vuäǯǯmest ij-ka tä´st va´stemmest luõvâs peästtmuš hai´tte lääin lebe vuäǯǯmuužž mååusad mähssmuužž. Sää´mlää´jj mie´ldd uvddum lääinai da jee´res riikki vuäǯǯmuužži loppvue´zzi mä´hssmest jäkktõõlat, mâid uvddum lää´jjest måttmi riikk vuäǯǯmuužži perrjemmest (682/66) siõtteet. 29 § Ma´nnjummuužž da korkkluävsvuõtt Lääinvalddi siõmna ääi´j pi´štti ekonomlaž vaiggâdvuõđi heâlpeem diõtt vuei´tet riikk vuäǯǯmuuži da lääinai vuäneem’määusaid miõttâd ma´nnjeem da korkkluõvsvuõđ jeänmõssân õõut ee´jje vuârast, õ´htsešše seša jäänmõssân lååi ee´ǩked. Vuänummuužži ma´nnjummuš vuei´tet miõttâd nu´t štõ mååusadmä´hssemääi´j kookkeet ma´nnjeemee´jji meä´rin da ma´nnjuum vuänummušvue´zz pe´rrjet seämma mähssvue´zzest ko alggmååusadmähssäi´ǧǧ lij puuttâm. Vuänummuuzzi ma´nnjummuš vuei´tet še miõttâd nu´t štõ ma´nnjeemmee´jji mâŋŋa tõ´st mä´hssem peä´llekksaž — lebe vuäneemmääusaid ta´rǩǩeet läinnääi´j muu´ttǩani. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug meâtt oooccâm ǩee´jjest ma´nnjummuužž da korkkluõvsvuõđ mâŋŋa ko Aanar kåå´dd ânnampäi´ǩǩjie´llemve´rǧǧne´ǩǩ lij ouddam ceälkkmuuššâs ooccmuužžâst. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt miõttâd ma´nnjummuužž da korkkluõvsvuõđ mie´rruum määinaivuei´m lebe ǩeässõõttâd miõttum heâlptõõzz, kuä´ss tõt vuäinn tõõzz lij veä´rr. 30 § Veä´ǩǩvuõđ serddmuš Jõs tõn tääl, mõõnn kuddân raajjâm vääras lij miõttum investointi- lebe põrttveä´ǩǩvuõtt, vuämšsteei vaaijtaav mâŋŋa tõ´st ko tuâij liâ ju´n alttiuum, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt se´rdded veä´ǩǩvuõđ oođđ vuämšsteeja, õudeltõssân lij štõ son teâudd veä´ǩǩvuõđ ouddmušše meärruum õudltõõzzid da štõ sää´mlää´jj 36 §:z 1 momenttist ceälkkum låå´pp lij su´nne uvddum. 31 § Lääin luõvâsceälkkmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt sää´mlää´jj 36 §:z 3 momenttist da 37 §:z 1 momenttist ceälkkum šõddmuužži lââ´ssen meä´rreed lääin obbnes lebe pie´ǩǩnes tõ´st saraz mä´hssed mååusad: 1) jõs lääin vuäǯǯi lij âânnam läinnväärid jee´res õõlǥtõsse ko mâ´id lääin miõttmen lääi õõlǧtõs; 2) jõs lääin vuäǯǯi lij lääin lebe veä´ǩǩvuõđ ooccmen peittam vääžnai sõõ´jin teâđaid, kook lejje vaaikted lääin miõttmušše lebe mähsmušše lebe ouddam tõin samai puäst teâđaid; 3) jõs lääintum ha´ŋǩǩõs ij leäkku tuejjuum vaalmõš pijjum meä´rrääij se´st ij-ka priimmum plaan leäkku jäkktõõllum; 4) jõs täääll lij juõkkum lebe tääll lebe tõn vue´ss lij luävtum nobba; 5) jõs sää´mtääll lebe tõn raajjâlm liâ lääin vuäǯǯi tuåim lebe huõltemmesvuõđ diõtt pillšõõvvâm ij-ka tõõzz leäkku veä´rren vuäǯǯi vue´llekksašvuõtt, puärsvuõtt, puõccmuš lebe jee´rab nåkkam veä´rrr; 6) jõs ååskõõzz ä´rvv lij nu´t jiânnai vuâllnam, štõ lääin määuskani åårri vuei´vvkapitaal mååusadmähssmuš sätt kuâđđjet määuskani; 7) jõs koork lebe vuänummužž mähssmuš lij mâŋŋnam jäänab ko 3 määnpââi mä´hssempeei´vest looǥǥeel; 8) jõs lääin vuäǯǯi lebe tuâǥǥteei jouddam konku´rsse tai ååcc akordi lebe jos tuâǥǥteei lij jäämm’mam lebe lääin vuäǯǯi leäkku raukkmest huõlkani piijjâm riittjeejai ååsktllzz, mõõn lääin u´vddi lij raukkâm; 9) jõs tääll leb tõn vue´ss kaaupšet åålǥasmetteel; 10) jõs lääin vuäǯǯi lij lääin kaggmest 5 ee´jj se´st jee´rab pääklaž veä´rtää jõskkâm tõn tuåim, kåå´tt lij leämmaš lääin miõttâm vuâđđan lebe jiânnaI õõccääm tõn tuåim lebe jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug låå´vtää luõvtâm ââ´nnemvuämšstõõzz, mõõnn vääras tuärjjõs lääi uvddum; lebe 11) jõs lääin vuäǯǯi lij ǩeâlddõõttâm u´vddmen nåkkam teâđaid, ä´ššǩii´rjid ebe jee´res aunnsid, mâi´d taarbšet lääin ââ´nnem kåå´ccmest lebe jõs son lij taarblašnalla ǩeâlddõõttâm veä´ǩǩtemmen ta´rǩǩõõzz tuejjemmest. 32 § Kaupphââ´ddvuäǯǯmuužž uõvâsceälkkmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt luõvâscie´lǩǩed riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž, sää´mlää´jj 33 §:z 1 momenttist õõlǥtum kuullvuässadvuõtt mie´ldd looǥǥel, obbnes lebe pie´ǩǩnes saraz mååusadmä´hssed šiõtteeli sõõ´jin seämmä vuâđđõõzin ko läinn vuei´tet luõvâscie´lǩked õõu´dpeä´lnn 31 §:z 1 momentt 2 da 4—11 sõõ´ji mie´ldd. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt luõvâscie´lǩǩed vuäǯǯmuužž obbnes lebe pie´ǩǩnes še tâ´l, jõs täälast lebe lââ´ssvuu´vdest åårri raajlmid jeä´t leäkku ååsktum tiiudd ää´rvest. 33 § Veä´ǩǩvuõs mååusatpe´rrjummuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt sää´mlää´jj 36 §:z 3 momenttist, 37 §:z mmenttist da 39 §:sest šiõtt’tuum lââ´ssen meä´rreet veä´ǩǩvuõđ obbnes lebe pie´ǩǩnes mååusatmä´hssed šiõtteeli sõõ´jin seämmä vuâđđõõzin ko läinn vuei´tet luõvâscie´lǩked õõu´dpeä´lnn 31 §:z 1 momentt 1-5 da 10-11 sõõji mie´ldd. 34 § Luõvâsceälkkum kapitaal mååusadmä´hssemäi´ǧǧ Kuä´ss läinn, veä´ǩǩvuõtt lebe riikk vuäǯǯmuš meä´rreet obbnes lebe pie´ǩǩnes mååusadmä´hssed, âlgg tâ´l še riâššâd, âlgg-a mååusadmä´hssmem mie´rr mä´hssed õhttân lebe jäänben vue´ssen, ij seža pâi´l kolmm ee´jj mähssää´jin. 35 § Luõvâsceä´lǩǩemkorkk Jõs veä´ǩǩvuõtt lebe riikk vläinn, riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuš lebe kuullvuässadvuõtt meä´rreet obbnes lebe pie´ǩǩnes mååusadmä´hssed, pe´rrjet kapitaale, kåå´tt lij meä´rruum maausatmä´hssd, 12 % ekksaž korkk. Õõu´dpeä´lnn 31 §:z 1 momentt 1,2 da 10 sââ´jest ceälkkum šõddmuužžin lij korkk seža 16 %. Jõs mååusadpe´rrjummuž vuâđđaavv 31 §:z 1,2 da 10 sâjja, pe´rrjet luävâsceä´lǩǩemkorkk veä´ǩǩvuõđ lebe lääin jue´ǩǩ vue´zz kaggmest looǥǥeel. Jõs mååusatpe´rrkummuž vuâđđaavv vuämšstõõzz lebe tõn vue´zz luõvtummušše, lebe nåkkam tuåim, koonn vääras lij tuärjjõz miõttum, loopptummušše lebe tuåim šõõrab õõccummušše, pe´rrjet 1 momenttist ceälkkum luõvâscie´lǩǩemkorkk vuämšstõsvuõi´ggâdvuõđ se´rddmest, tääl jue´ǩǩmest lebe tuåim puuttmest lebe šõõrab oo´ccemmest. Jee´res sõõ´jin luõvâscie´lǩǩemkorkk pe´rrrjet mååusat tõn peei´vest ko mååusatpe´rrjemmest uu´deš riâssâm. 36 § Mâŋŋnemkorkk Jõs sää´mlää´jjest lebe tän asetõõzzâst õõlǥtumum rii´ǩǩe puõ´tti määusaid mahssu mie´rrääi´jest, pe´rrjet määu´skai kuâđđjam määusast korkklää´jj (633/1982) mie´ldd mâŋŋnemkoork, jäänmõssân seža 35 §:sest ceälkkum šoora koork. 6 lååkk Saa´mi aa´šši håi´ddmuš 37 § Kåččmuš sijddsåbbra Õu´ddoummu âlgg ââ´nned huõl tõ´st štõ jiõčč sijddsååbbar kååččad noorrââttâd jue´ǩǩ ee´jj, seža mââ´njmõssân čõhččmannusta kõõččmmest le´dd ka´ldaree´jj. Ǩeerjlaž kaibbjummuš pâi´lmeärrsaž sijddsåbbra kåččmušše âlgg u´vdded saa´mi õu´ddoumže. Saraz ko õu´ddooumaž lij vuäǯǯam kai´bbjummuužž, âlgg suu kåččad pâi´llmeärrsaž sijdsååbbar noorrââttâd. Jõs õu´ddooumaž i´llä kåččam sijddsåbbar noorrââttâd lebe kaibbjummuž ill- vuõittum kue´đđed õu´ddooumže, âlgg väärrõu´ddoummu lebe sää´msuåvtõs kåččad kaibbjummu sijddsååbbar noorââttâd. 38 § Kåččmuš sijddsåbbra Kåccmuš sijddsabbra âlgg i´lmmted uu´ccmõssân 7 pei´vved õu´ddel såbbred õõutâst aalmilaž keâzaa´test, kåå´tt i´lmmštââvv sää´mvuu´vdest da piijjâd vuei´nnma Aanâr kåå´dd i´lmmtõstau´lle. Sijddsååbbar vuäitt še riâššâd , štõ aijddsåbbrest i´lmmtet še jee´resnalla. Sååbbarkåččmest âlgg i´lmmted såbbar äi´ǧǧ da päi´ǩǩ da veäžnjummuž ää´šš, koi´d såbbrest juu´rdet ǩiõttââllâd. 39 § Sää´msuåvtõs Sää´msuåvtõõzz tuejjin šiõtt’teet sää´mlää´jj 45 §:sest. Õu´ddooumaž kåčč sää´msuåvtõõzz noorõõttâd. Õu´ddoummaž valmštââll aa´ššid, koid ǩiõttõõlât sää´msuåvtõõzzâst. 40 § Riâššm tuejjummuš Jõs sijddsåbbrest lebe sää´msuåvtõõzzâst šâ´dd jee´resmiõlvuõđ mõ´nne ää´šš rä´tǩǩemmen, riâššeet ää´ššest jiõnsteel. Riâššmen šâdd tõt ee´vdtõs, koon jäänmõs oummin lij kue´ddtam da jõs jiõn liâ seämma jiânnai, tâ´l tõt ee´vdtõs, koon saaǥǥjåå´đteei lij kue´ddtam. Ko kõõččmest lij vaal, tâ´l vue´rbb rätǩǩad ää´šš. 41 § Saa´mi õuddoummu tuej Saa´mi õu´ddoummu tuejjan lij: 1) ââ´nned huõl štõ saa´mi sijddsabbar da sää´msuåvtõõzz kååččad noorõõttâd da tõõi tuejjeemi riâššmuužži tiuddepiijjmest; 2) u´vdded teâđaid da veu´ǩǩõõzzid saa´mid miõttâm õudltõõzzi ooccmest da ââ´nnmest; 3) čuõvvâd laa´jjtuejjummužž, ve´rǧǧnee´ǩǩi riâššmid da jee´res tuåimaid, mâi´nn sätt leed måkamne vaikktõs saa´mi jeä´llempuåđaid da tuejjeed alttõõzzid verǧǧnee´ǩǩid puereem sõõ´jin; 4) håiddad jee´res tõi´d tuâjaid, mõõkk laa´jjin, saa´mi õu´ddoummu vue´ǩǩõsmeä´rrõõzzâst lebe sijddsåbbar lebe sää´msuåvtõõzz riâššmin tuejjan meä´rreet. Sää´msuåvtõõzzi õhttsaž sååbbar vuäitt nanneed vue´ǩǩõsmeärrõõzz, ko´st uu´det tää´rǩab meä´rrõõzzid õu´ddoummu tuejast. 42 § Õu´ddooumažvaali ee´vdǩen piijjmuš Õu´ddooumažvaalin vuei´tet piijjâd ee´vdǩen sää´mlää´jj 46 §:z 2 momenttist õõlǥtum ooumaž, koonn õõccmõssân vitt nåkkam oummu, kookk liâ jiõnnvääldla õu´ddooumažvaalin, liâ ee´vdtam õu´ddooumžen. Tõk ǩeäk pe´jje ee´vdeǩ âl´lǧǧe ǩeerjlaž i´lmmted ee´vdǩes vaall’lu´vddkåå´dd saaǥǥjåå´đteei lebe vuäzzla. 43 § Vaall’lu´vddkåå´dd tuej Tõn vaall’lu´vddkåå´dd, kåå´tt lij valljuum piijjâd toi´mme õu´ddooumažvaalid, tuejjan lij: 1) valmštõõllâd vaali praktiklaž ää´šš; 2) tuejjeed looǥǥtõs jiõnstemvuõiggâdvuõttlain; 3) tuejjeed da čõõđted ee´vdeǩlistt; 4) riâššâs vaali pooddâst da vaallnää´lest da i´lmmted tõ´st; 5) reknastted uvddum jiõn; 6) raajjâd på´rddǩi´rjj vaalin da 7) nanneed vaali šõddmuš da i´lmmted tõ´st. Jõs meä´rrääi´j e´st lij õu´ddooumažee´vdǩen pijjum pâi õhtt ee´vdeǩ, vaall´lu´vddkå´dd nannad ta´lsi sto tät eevdeǩ lij valljuum ouddooumžen. Vaall´lu´vddkå´dd i´lmmad tä´st ǩeerjlaz su´nne. Õu´ddoummu valljemmest âlgg lââ´ssen teadted nu´t mähtt sää´mlää´jj 70 §:sest siõtt´teeet. 7 lååkk Jee´rab meärrõõzz 44 § Raajjtõõzzin luõvâspeä´sttmuž da serddmuužž Ooccmuš mii kuâskk lää´mlää´jj 36 §:sest da 38 §:z 3 momenttist õõlǥtummu låå´v, rääjjtõõzzin luõvâspeä´sttmuužž lebe õõudǩiõttteâd, âlgg lue´đđed Aanâr kåå´đd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩver´ǧǧnekka, kåå´tt vuõlttâd tõn jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge da peejj tõõzz mie´ldd jijjâs ceälkkmuužž. Ooccmušše âlgg piijjâd mie´ldd tääl alggluõvtemǩi´rjj lebe tuõttân tuõđštum kopio luõvtemǩii´rjest lebe vuõsstuejjuum luõvtemǩi´rjj. Tâl ko tääll lebe vu´vdd, koon la´sttaij sää´mlää´jjest ceälkkum kaupphâ´ddvuäǯǯmuš lebe läinn, obbnes lebe pie´ǩǩnes luõvtet nobba ijka kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž lebe lääin meä´rreet mååusat mä´hssed, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt ooccâm ǩee´jjest se´rdded kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž lebe lääin nu´t štõ luõvtõõzzvuäǯǯi vasttad obbnes lebe pie´ǩǩnes tõ´st. Serddmuužž kuõskki ooccâm’mõõntõõllmest lij viõǥǥâst tõt mâid 1 momenttist šiõtt’teet. Oocmuužž mie´ldd pijjum luõvtemǩee´rjest lebe tõ´st vuõsstuejjuum põmmjest âlgg lee´d mieldd luävtõõzzvuäǯǯi cõõnõõttmuš tõ´st, štõ son va´sttad vuäǯǯmuužžâst. 45 § Ǩiddõsrekister õõ´nni tuej Ǩiddõsrekisterõõ´nni âlgg jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug i´lmmtõõzzâst tue´jjeet ǩiddõsrekistra meârkkmuš kõõččmest le´ddi tääl puõtt tõst, štõ sää´mlää´jj mie´ldd vuâđđđuum tääll lij ceälkkum lää´jj 36 §:z 1 da 2 momenttist õõlǥtum rääjjtõõzzi vuâlaž. Kuä´ss jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lij 36 §:z 2 momentt mie´ldd luävâspeä´sttam rääjjtõõzzin tääl lebe vue´zz tõ´st, âlgg jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug i´lmmted tõ´st ǩiddõsrekisterõõ´nja, štõ ǩiddõsrekisterõõnni väldd rääjjtõõzzid kuõskki meärkkmuužž meädda ǩiddõsrekisterist lebe tuejjad meârkkmuužž tääl rääjjtõõzzin uõvâspeä´sttmest. Mââimõssân ceälkkum lij viõǥǥâst še tâ´l, ko jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lij riâššâm tõn täälast lebe tõn vue´zz est, kåå´tt lij puättam mååusat rii´ǩe, štõ tõt ââ´net jee´res ko sää´mlää´jj lebe luâđjie´llemvue´ǩǩlää´jj õõlǥtõõzzid. Ǩiddõsrekistra 1 da 2 momentti mie´ldd tuejjuum meârkkmuužžâst âlgg ǩiddõsrekisterõõ´nni i´lmmted kõõccmest le´ddi lää´jjčuârvvmuš- fa ǩiddeemrekisteröö´nnja, koon âlgg tuejjeed seämmanallšem meärkkmuš kõõččmest le´ddi lää´jjčuârvvmuš- da ǩiddeemrekistra. 46 § Meä´cchalltõsve´rǧǧne´ǩǩ Sää´mlää´jj 9 §:z 1 momentt 2, 3, 5 da 6 sââ´jest da 2 momenttist õõlǥtum meä´cchalltõsver´ǧǧnee´ǩǩ låå´v lebe miõttmõõžž oudd Pâjj-Sää´mjânnam luâđhåiddanvu´vdd koon âlgg taarbšemmest kõõččâd ceälkkmuš kõõccmest le´ddi sää´msuåvtõõzzâst. 47 § Ooccmuš veä´lǧǧšiõtt’õõlmušše Jiõccvälddsaž veä´lǧǧšiõttõõlmuužž kuõskki ooccmuš kue´đet jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge. Ooccmušše âlgg piijjâd mie´ldd 50 §:z 3 momenttist õõlǥtum plaanjeeja ceälkkmuš, kåå´tt lij tuejjuum mädd- da meä´cctäällministeeria vue´ǩǩõõzzi mie´ldd, oocci ekonomlaž sâa´jest da õõccmõõzzâst tõn veä´lju´vddi ceälkkmuš, koon u´vddem lääinai järjstõõllmuužž ooccmuš vuõss’sâââ´jest kuâskk. 48 § Jiõccväldds veä´lǧǧšiõttõõlmuužž õudeltõõzz Lääinvuäǯǯi vuei´tet ǩiõččâd jouddam nåkkam põõšši ekonomlaž vaiǧǧâdvuõđid, koid sää´mlää´jj 59 §:z 1 momenttist lij õõlǥtum, tâ´l jõs son lij sõddâm tai sätt tuõđi lee´d vaarâst šõddâd nåkkmen kåå´tt ij pââ´st mähssed ijka suu mähssempâ´sttmuužž põõšši nalla vuõittu pue´reed tän asetõõzz 29 §:sest õõlǥtum tuäimivuei´m lebe nåkkam väärivuei´m, mõõkk liâ vuäǯǯmest oocci porggâmkapitaalid čuu´t jiânnai oo´ccǩani, Sää´mlää´jj 60 §:z 2 momenttist õõlǥtum šõddmuužži puõtt vuei´tet jiõccvääldlaž veä´lǧǧšiõttõõlmuš tuejjeed ko kõõccmest liâ riikklääin lebe kaupphâ´dvuäǯǯmuužž, jõs tääi vuäǯǯmuužži vuässadvuõtt lij oocci puki vie´ljin pâi´l 60% lebe pâi´l 80% oocci ku´ǩesäiggsaž lääinain. 49 § Vie´lji järjstõõllmuš Sää´mlää´jj 59 §:z mie´ldd tuejjuum jiõccvääldlaž veä´lǧǧšiõttõõlmuužžâst âlgg veä´ljiva´lddi mä´hssempâsttmuužž pue´reem diõtt vuõss´sââ´jest kõõǩǩed lääinai lebe vuäǯǯmuužži måusatmähssmu2ääi´j da vue´leed koork. Riikklääinai da -vuäǯǯmužži koork vue´leem õudltõssân lij jeerab ko sää´mlää´jj 60 §:z 2 momenttist õõlǥtum sõõ´jin, štõ še jee´res sõõrab vie´lju´vddi vue´lee ekksaž lääinhåiddamkuulid lebe liâ kuõi´t ee´jj poodd õõu´dpeä´lnn ooccmuužž kue´đđem pe´rrjam ekksaž vuänummuužžid da koorkid vue´lben ko mâi´d lääin miõttmen leä´t oocmest ceälkkum lääinain suåppum lebe viiđ ee´jj äi´j liâ jeänab heâlpääm oocci lääinai häiddmuužž. Riikklääinai da - vuäǯǯmužži vuänummuužžida da koorkid vuei´tet seämma nalla miõttâd mä´hssemheâlptõõzzid jäänmõssân viiđõs ee´jjes, jõs oocci mä´hssemvalmšvuõđ jeä´t pue´reed õõu´dpeä´lnn ceälkkum jee´res tuåimaivuei´m. Sää´mlää´jj 59 §:z mie´ldd tuejjeem jiõččvääldlaž veä´lǧǧšiõttõõlmuš vuei´tet tuejjeet jee´res sää´mtääl õ´htsešše vuämšteejai tai vaaldšeejai lebe tuâkkeeja miõttmuužžtää, jõs veä´lǧǧšiõttõõlmuš šâdd sij pue´rren ij-ka veä´lǧǧsiõttõõlmuš leäkku tõõi čõõnõõttmuužži vuâstta, mõõkk kuesǩǩe veä´lǧǧšiõttõõlmuušš oocci da jee´res õ´htsešše vuämšsteei va´steem jue´ǩǩmuužž lebe tuâkkõscõõnnõõtmuužž. 50 § Plaanjem altttummuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg u´vdded jiõccvälddlaž veä´lǧǧšiõttõõlmuušš kuõskki ooccmuš jijjõs ceälkkmuužžines čiõ´lǧǧõõss raajj´ja lebe, kol lij suåvtõõllâm ceälkkmuužž ouddam läinninstituuttin, jee´res plaan raajj´ja. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg ceälkkmuužžstes u´vdded jijjõs ååskas tõn vuämšstõõs ää´rvest, mii lij lääin ååsktõssân. Seämmast jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg i´lmmted plaan raajj´ja, ko´rvvat-ko riikk plaanjemkuulid. Veä´lǧǧšiõttõõlmuužž kuõskki ooccmuužž je´t seža uvddu 1 momenttist õõlǥtum plaan raajj´ja, jõs ooccma mie´ldd pijjum vuõsčiõ´lǧǧõõzzâst lebe läinninstituut ceälkkmuužžâst lebe muđoi ju´n tän rääi´jest lij vuei´nnmest, štõ õudeltõõzz jiõccvääldlaž veä´lǧǧšiõttõõlmušše jiâ leäkku. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg tâ´l u´vdded riâššâm tän ää´ššest. Sää´mlää´jj 61 §:sest õõlǥtum plaan vuäitt raajjâd vue´ǩkeemõhtõõzz tuåimmååoumaž, koon jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug lij ǩiõččâm štõ lij põ´stti tõn tuõ´jju lebe muđoi jee´res nåkka ooumž, ǩeä´st lij nokk ä´šštobddâmvuõđ ja mättjummuužž da kåå´dd tåbdd kõõccmest le´dd tuåimmvuu´vd. 51 § Plaan raajjmuš Jiõččvääldalž veä´lǧǧšiättõõlmuužž oocci âlgg plaan raajji raukkmest šiõǥǥ meä´rrääi´j se´st u´vdded plaan raajj´ja mädd- da meäcctäällministeeria meä´rreem ä´ššǩii´rjid da še muđoi tuåimmad mädd- da meäcctäälministeeria meärreem nalla etõ õudeltõõzzid veä´ǧǧšiõttõõlmušše vuei´tet se´lvvtet. Plaan raajji âlgg tobsttõõttâd oocci sää´mtääl jeällmõõžžid, oocci tuåimaid, põrggâm da põrggi ekonomlaž sâ´jja da võõjlažvuõđid tuejjeem muu´tteel, vuämšstõõzz teä´ǧǧen muu´tteel lebe jee´res nalla pue´reed oocci mähssemvalmšvuõđ da põrggâm tuåimmamõudltõõzzid. Plaanâst âlgg lee´d mie´ldd reknõstõs põrggâm puåain, kuulin, mä´hssemvalmšvuõđ šõddmest, investointin da kapiatltaarbâst nokk ku´ǩes äi´ǧǧpoodd se´st. Plaan raajji âlgg kuullâd õu´ddel plaan raajjmest tõi´d oocci viel´luvddjid, kooi vuäǯǯmuužžid juu´rdet järjstet. Plaan raajji âlgg še suåvtõõllâd ceälkkum vie´lju´vddivuei´m tuåimain mõõk liâ plaanâst mie´ldd. Taarbšemmest âlgg še jee´res vie´lju´vddjid kuullâd. Jõs plaan raajji da oocci õõutsââ´jest vuei´nne, štõ õudeltõõzz veä´lǧǧšiõttõõlmušše jiâ leäkku, plaan raajji âlgg ǩeerjlaå i´lmmted nut vie´lju´vddjid ko ânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge, štõ plaanjemtuâi jeä´t juätkku da seämmast vuältteet mååusat oocmuš jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge. 52 § Veä´lǧǧšiõttõllâmsuåppmuš Plaan raajji âlgg kuåstteet plaan jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge ta´rǩǩeem diõtt da seämmast u´vdded mååusat ooccâmä´ššpõmmai. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug tejjad plaan mieldd suåppmuužž, mâŋŋa ko lij ǩiõccâm štõ õudltõõzz veä´lǧǧšiõttõõmušše teâuddjâ´vve da lij ouddam veä´lǧǧšiõttõõllâmooccmušše riâššâm tõõi sõõji, ko kõõččmest lij 59 § õõlǥtummuin riikklääinai da vuäǯǯmuužži šiõttõõlmest. Suåppmuužžâst oocci, vie´lju´vddi da jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug â´lǧge jue´ǩǩkaš peä´lstes čõõnõõttâd tõid tuåimaid, mõõk liâ plaanâst. Suåppmuužž mäinnan âlgg vä´ldded mâid tän ceäkkaz 1 da 3 momenttista da 53 §:sest šiõtteet jiõččvääldlaž veä´lǧǧšiõttõõllmest. Suåppmuužžqst âlgg lee´d mie´ldd se korvvõs ooccja 50 §:sest õõlǥtum se´lvvtõõzz raajjmest šõddâm kuulin tõõi sõõ´ji, ko selvtõõzz kuul mâ´nne pâi´l jiõččva´stteemvue´zz, mõõnn meä´cc- da mäddtäällministeria lij piijjâm. Suåppmuš puätt viõ´ǩǩe tõn mâŋŋa ko õõlǥtum či´lǧgõõzz jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug da tõn vielu´vddi, kooi vuäǯǯmuužžid plaan mie´ldd juu´rdet järjstõõllâd, da oocci liâ vuâllaǩii´rjtam suåppmuužž. Jõs ǩii-ne vie´lju´vddjin kuâđđ ooccmuužž vuâllaǩee´rjtekani jiâ-ka suu vuäǯǯmuužž ooccjest mõõn pâi´l vitt prosent suåppmuužžâst mie´ldd leddi oocci vie´ljin, vuäitt suåppmuš jee´res suåppâmpie´li puõtt pue´ttet viõ´ǩǩe. Jõ suåppmõõžž vuâllaǩee´rjtummušše jiâ leäkku õudeltõõzz lebe jos suåppmõž ij puä´đ viõ´ǩke, jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg seža tu´tǩkeed sää´mlää´jj 60 §:z 2 momenttist õõlǥtum riiklääinai da -vuäǯǯmuužži jiõččvälddlaž šiõttõõlmuužž õudõltõõzzid. 53 § Veä´lǧǧšiõttõõllâm seu´rrjummuš da mottmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg seu´rrjed veä´lǧǧšiõttõõllâmsuåppmuužž teâuddjummuužž. Vie´ljva´lddi âlgg mädd- da meä´ctäällministeeria meä´rreem naalivuei´m u´vdded teâđaid jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruu´ge seu´rrjem vääras. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug âlgg ââ´nned huõl tõ´st štõ plaanâst mie´ldd le´ddi reknõstõõzz da tuåim liâ ääi´jtää´zzest da tõõi mie´ldd vuäitt tuåimmad. Täst jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt ââ´nned veä´ǩken plaan raajji lebe jee´res 50 §:z 3 momenttist äälǥtummu oummu, koon kuul ko´rvveet riikk tie´ǧǧin. Veä´lǧǧšiõttõõllâmsuåppmuužž vuei´tet mu´ttet taarbšemmest. Ko suåppmuužž muu´ttet, tâ´l jäkktõõlât šiõttõõlli sõõ´jjin mâi´d 51 §:sest meä´rreet. Riikklääinai da -vuäǯǯmuužži puõtt veä´lǧǧšiõttõõllâm järjstõõllmuužž ta´rǩǩummuužž puä´tte jäkktõõllâm nalla suåppmuužž muu´ttǩnai, jõs ta´rǩǩummuužž vuâđjâ´vve riâžžma mii lij uvddum muttâzooccmuužž ǩee´jjest. 54 § Jiõccvälddlaž veä´lǧǧšiõttõõllmuužž jõskkmuš Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt 52 §:sest õõlǥtum suåppmuužž riâššâd, mâŋŋa ko lij kuullâm jee´res šuåppipeä´lid, štõ jiõččvälddlaž veä´lǧǧšiõttõõlmuš jâskk, jõs: 1) jõs vie´ljva´lddi lij veä´lǧǧšiõttõõllmuužž ooccmen lebe mõõntõõllâm pe´šttmen peittam nåkkam aa´ššid, mõõk lejje vaaikted jiannai šiõttõõmušše lebe ouddam veäžnai pääi´ǩest puäst teâđ lebe vie´ljva´lddi mõõntõõllmuš lij leämmaš jee´res suåppji čõõ´lmi ǩiiiččeel lij tuõđi läittem; 2) jiõččvälddlaž veä´lǧgšiõttõõlmuš lij vuâđjjõõvvâm plaane lebe suåppmušše, koon teuddepiijjmušše ij teänab vie´ljva´lddi tuåimai lebe suu aa´šši hue´neld håiddmuužž diõtt leäkku teänab õudeltõõzz, hå´t de suåppuš muuttčet; 3) jõs vie´ljva´lddi jeällmõõžžin lij muđoi šõddâm nåkkam muttâs, štõ jiõččvälddlaž veä´lǧgšiõttõõlmuužž juätkkmušše ij teänab kaunnu vuâđđ. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt eä´rreet suåppmuužž jõskkâd nu´t, štõ järjstummu sää´mlää´jj 59 §:z 2 momenttist õõlǥtummu riikklääin da-vuäǯǯmuužž uu´det mååusat seämmašooršen ko tõk lejje õõudpeä´lnn suåppmuužž tuejjeem, leša nu´t štõ tõin liâ ǩeä´ppummu järjstõõllâm poodd mahssum vuänõõzzin, koorkin da jeeres määusain. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug vuäitt 1 momentt 1 da 2 sââ´jest õõlǥtumm šõddmest luõvâscie´lǩked riikklääinaid da -vuäǯǯmuužžid obbnes lebe pie´ǩǩnes, 8 lååkka Viõ´ǩǩepuättmuš da serddääi´jmeä´rrõõzz 55 § Rääjjtõõzzin luõvâspiâssmuš Kuä´ss sää´mlää´jj 67 §:sest õõlǥtum vuämšstõs, kåå´tt lij saa´mi aazztemmest uvddum lää´jj 3 §:sest lebe pårggmannu 24 peei´v 1984 uvddum sää´mlää´jj (611/84) 12 §:sest meärruum rääjjtõõzzi vue´lnn, peäss luõvâs tääi rääjjtõõzzi mie´ldd le´ddi ââ´nnemõõlǥtõõzzin, peäss tõt seämmast še ceälkkum rääjjtõõzzin. Mäddmett´teemkonttâr âlgg jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruug i´lmtõõzzâst tuejjeed ää´ššest meârkkmuš ǩiddõsrekistra da lää´jjčuârvvmus- da ǩiddeemrekisterõõnni mäddmett´teemkonttâr i´lmtõõzzâst da lää´jjcuârvvam- da ǩiddeemrekistra nu´t mähtt õõu´dpeä´lnn 45 §:sest šiõtt´teet. 56 § Riikkjânnam Nje´ǯǯjââu´rest Aanâr kåå´dd Nje´ǯǯjââu´rest åårri tonttvu´vdd põõrtines kuâđđai veâl riikk vuämšstõsse riik huõlltuâjai da siõmmna ääi´j põštti jeälstummuužž vääras. 57 § Viõ´ǩǩepuättmuž da serddäi´ǧǧmeä´rrõs Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 19 peei´v nuu´´bbmannust 1997. Helssnest 14 peei´v nuu´bbmannust 1997 Tää´ssvää´ld presidentt Martti Ahtisaari Mädd- da meä´ctäällministeria Kalevi Hemilä Nr 575 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj mu´ttmest Ouddum Naantalist ǩie´ssmannu 19 peei´v 1997 Ee´ttikåå´dd riâššâm mie´ldd mu´ttet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 uvddum sää´mlää´jj (253/1995) 63 § 3 momentt, 64 § da 68 § 1 momentt da lââ´zztet 63 §:sa ođđ 4 momentt da lä´ǩǩe ođđ 63 a § tännalla: 63 § Muttâz ooccmuš Veinnamlu´vddkåå´dd 36–39 §:in peäggtum ää´ššest lebe jiõččvälddsaž veä´lǧǧsaneerammuužž lebe jee´res mä´hssǩeä´ppõõzz jõskkmen kuõskki ää´ššest ouddam riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõi´tte tõnnalla ko vaaldšemlää´jjââ´nnemlää´jjest (586/1996) šiõtt’teet. Muđoi veinnamlu´vddkåå´dd tän lää´jjest meärruum ää´ššest ouddam riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz pâi tâ´l, jõs pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt meâtt veinnamlåå´v. Låå´v vuei´tet miõttâd jõs: 1) lää´jj suåvtõõlâm diõtt jee´res seämmanallšem aa´ššin lebe vuõggâdvuõttpraktiikka õõutnallšemvuõđ diõtt lij vääžnai, što ä´šš viiǥǥat vaaldšemvuõiggâdvuõ´tte rä´tǩǩem vääras; 2) ää´šš viikkmen pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõi´tte rä´tǩǩeem vääras lij vääžnai ää´ššest šõddâm čiõlgg vââ´jj diõtt; lebe 3) låå´v miõttmušše lij jee´res lo´sses vie´rr. Aa´ššikuulli ministeria tän lää´jj mie´ldd ouddâm riâššma vuäǯǯ ooccâd muttâz veeineel pââjmõs vaaldšemvuõiggâdvuõi´tte tõnnalla ko vaaldšemlää´jjââ´nnemlää´jjest šiõtt’teet. 63 a § Riâššâm teâttânouddmuš Veä´ǩǩvuõđ lebe muuđa tuärrjjõõz lebe mä´hssemǩeä´ppõõz kuõskki ooccmest ouddum riâššâm vuei´tet tuåimmted ooccja teâttân påå´št mie´ldd takai ǩe´rjjen. Ko ij jee´resnalla čuä´jtet, ǩiõččât, šo oocci lij vuäǯǯam teâđ riâššmest čiiččâd peivven tõn mâŋŋa, ko riâššâm lij ouddum påå´št jåå´đtet. 64 § Ǩiõtt’tõõllâmmääus pe´rrjumuš Tän lää´jj mie´ldd uvddum riâššmin pe´rrjet määus nu´t mähtt määusai pe´rrjemmest jee´rab šiõtt’teet. Veä´lǧǧsaneerammuužž da jee´res lääini mä´hssemǩeä´ppõõzzi di veä´ǩǩvuõ´đ da jee´res tuärjjõõzz miõttem kuõskki jânnâmpäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩkruuǥǥ riâššâm lie šeža määustemmes. Veä´lǧǧsaneerammuužž da jee´res mä´hssemǩeä´ppõõzz kuõskki jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´jji veinnamlu´vddkåå´dd riâššâm lie määustemmes še. 68 § Måttam õõudbu lää´jjšiõtt’tõõzz vuâlla kuulli tuåim da vuõiggâdvuõttkõskkvuõđ Måtam saa´mi jeälstââ´ttmest uvddum lää´jj (273/1955), saa´mi määddpo´reâdlää´jj (593/1969) da kåå´mtum sää´mlää´jj mie´ldd riikk da veârrâmstrooitel vuäǯǯmuužž vä´sttmä´hssemäigga da ko´rǧǧe di jee´res määinain jää´ǩǩtet tän lää´jj viõ´ǩǩe pue´ttmest viõǥǥâst le´ddi šiõtt’tõõzzid da tõid vuâđđeeja suåppmušmääinaid. Mâŋŋa tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttemest šõddi kåå´mtum sää´mlää´jj šiõtt’tõõzzid. Jõs õõudpeä´lnn peäggtum lää´jjvuâlaž riikklääinin da kaaupšemhâ´ddvuäǯǯmuužžin vää´ldet pâ´jjel kue´httpie´lin proseent koorǥ ee´jjest, korgg lij kuuitâǥ skamm’mannu 1 peei´vest 1996 rosttovmannu 31 peivva 2001 kue´httpie´lin proseent. Jälstempõrttlääini korggân pe´rrjet peäggtum ääi´jest jää´nmõsân nellj proseent ekksaž koorǥ. Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe ǩie´ssmannu 25 peei´v 1997. Lää´jj 68 § 1 momeent šiõtt’tõõzzid ââ´net riikk kaaupšemhâ´ddvuäǯǯmuužži da riikklääini koorǥin skamm’mannu 1 peei´vest 1996 njuhččmannu 30 peivva 1997 tõn vuä´zzest ko koorǥ lie la´sǩǩuum njuhččmannu 30 peivven 1997 veä´lǧǧtteägga, kåå´tt i´lla võl ma´hssum. Leigga valddum korgg määuset veä´lǧǧnekka kålggmannust 1997. Momeent šiõtt’tõõzzid ââ´net muđoi vue´ssmannu 1 peei´vest 1997. Naantalist ǩie´ssmannu 19 peei´v 1997 Tää´ssvää´ld Presidentt Martti Ahtisaari Mädd- da meä´cctäällminister Kalevi Hemilä Nr 374 Piirrõsministriö tu´mmstõk Kuä´cǩǩmi tuejjuum pä´rtteemvuõdd korvvuummus puäʒʒoummid U´vddum Helssnest 19 peei´v pâ´zzlâšttammannust 1999 Piirrõsministeriö lij tu´mmjam kuä´cǩǩmi puäʒʒtäälaid tue´jjuumui parttsõõvmâst korvvõõzzid 18 peei´v pââ´zzlâšttammannust 1999 u´vddâm riikksååbbar tu´mmstõõg (373/1999) mie´ldd: 1 § Kuä´cǩǩmi puäʒʒtäälaid tue´jjuummui parttsõõvmâst korvvõõzzi u´vddum riikksååbbar tu´mmstõ´ǩǩe (373/1999) 3 § : st ta´rǩǩuum di la´šǩǩuummu pää´rt ärvv la´šǩǩuummu mie´ldd õhtt lij 3137 mää´rǩ. 2 § Tät tu´mmstõk puätt viõkke 1 peei´v njuhččmään 1999. Tu´mmstõõg leikka ââ´nted ju´n 1 peeivâst oddee´jjmään 1998. Hellsnest 19 peei´v pââ´zzlâšttammään 1999 Piirrõsminister Pekka Haavisto Pâita´rǩǩeeja Leila Suvantola N:o 914 Piirrõsministriö tu´mmstõk kuä´cǩǩmi puäʒʒtäälaid tue´jjuummui parttšõõvmâst korvvõõzzi u´vddâm riikksååbbar tu´mmstõǥǥi 5 §:n muuttmõõzzâst U´vddum Helssnest på´rǧǧmannu 26 peei´v 1999 Riikksååbbar lij piirrõsministeriö lij vä´lddâm õlmmsa muttõõzz kuä´cǩǩmi puäʒʒtäälaid tue´jjuumui parttsõõvmâst korvvõõzzid 18 peei´v pââ´zzlâšttammannust 1999 u´vddâm riikksååbbar tu´mmstõõg (373/1999) 5 §:n 1 momeent mie´ldd puõ´ttinallo: 5 § Korvvõs raajj- vuu´vdest Reviirpääi´ǩ vuâđđâi Lää´dd da nu´bb jânnam raaj kuõi´tpeä´lnn lee´ddi reviirist. koon pie´ss lij nu´bb jânnam vuu´vdest‚ lij 4 §:st peäggtum paalǥâskåå´ddin lij pâi kue´htt da jee´res lij pâi õhtt. Tät tu´mmstõk puätt viõkke 1 peei´v kålggmännu 1999. Tu´mmstõõg leikka ââ´nted ju´n 1 peeivâst vue´ssmännust 1999. Hellsnest på´rǧǧmään 26 peei´v 1999 Piirrõsminister Satu Hassi Pâita´rǩǩeeja Leila Suvantola Nr 1005 Mädd- da meä´ctäällministeria asetõs sää´mlää´jj mieldsa teä´ǧǧveä´ǩǩvuõđâst u´vddâm mädd- da meä´ctäällministeria asetõõzz muuttâzzast Alddon Helssnest 12 peei´v skamm'mannust 2001 Mä´dd- da meä´ctäällministeria tu´mmstõõǥ mie´ldd mu´ttet vue´ssmannu 15 peeiv 2001 u´vddum sää´mlaa´jj mie´ldd veä´ǩǩvuõđâst u´vddum mä´dd- da meä´ctäällministeria asetõõzz (400/2001) 5 § lij čuâvvai: 5 § Jee´res ââ´nnemjällmõš Luâđjie´llemvue´jji ha´rjjtem vääras taarbla pååđaijällmõõzz håmmõšše vuei´tted miõtted veä´ǩǩvuõđ jeänmõsân 40 proseent ha´nǩǩõõzz priimmum kuulin da jee´res u´ccpõrgg- muštuåimast taarbla pååđaijällmõõzz håmmõšše jeänmõsân 60 proseent ha´nǩǩõõzz priimmum kuulin. Lââ´ssen håmmõšše vuei´ted lääin u´vdded jeänmõsân 50 proseent ha´nǩǩõõzz priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Veä´ǩǩvuõđ da lääin õhttsažmie´rr ij vuäǯǯe pââ´jeed 90 proseent haŋǩǩõõžž priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 26 peei´v skamm'mannust 2001. Tään asetõõz suåvted še tän asetõsse ko tõt viõ´ǩǩe pue´ttem ä´ššen lee´ddi ooccmõõzzid. Hellsnest 12 peei´v skamm'mannust 2001 Mädd- da meä´ctäällministeria Kalevi Hemilä Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 296 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj mu´ttmest Addojuvvon He´lssnest mannu 28 peei´v 2001 Riikkpeei´vi meä´rrõõzz mie'ldd mu´tteet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 14 §:z 1 momeent, 43 §:z 2 momeent da 60 §:z 1 momeent di lââ´zztet 60 §:sa ođđ 3 momeent da 68 §:sa ođđ 3 momeent nääi´taa: 14 § Läinnäi´ǧǧ da korkk Läinnäi´ǧǧ lij jäänmõsân 25 ee´ǩǩed. Lääin korkk lij koumm proseent. 43 § Vuässõõttâmvuõiggâdvuõtt da mie´rreemvä´ldd Sijddsååbbar lij riâššâmvääldlaž, te´l ko såbbrest lie 10 tiuddâkksa siidâst põõššinalla jälsteei sä´mmli´žžed le´be sij pie´lkuei´mmeez. 60 § Vie´ljriâššmõõžž vue´jj Pääkte´m vie´ljriâššmest riikkläänai da -vuäǯǯmõõžži vä´stmä´hssemääi´j vuei´tet kuu´ǩǩeed, koork vue´leed di miõttâd vuännõõzzi da koork mä´hssmest mä´hssemluõvâsvuõđid tõnnalla ko šiõtteet asetõõzzin. Mä´hssemluõvâsvuõđ ij vuäǯǯ miõttâd lääin vuännõ´sse, te´l ko lääin ti1ggstaan le´be läinna muđoi jee´resnallšem tuejjumuužžâst u´vddum staan na´ddste´čči vuännõõzz määu´s. Pâi samai lo´sses vââ´jj diõtt läinnääi´j pääkte´m vie´ljriâššmest vuei´tet kuu´ǩǩeed pâ´jjel 14 §:z 1 momenttist ceälkkum ääi´j. Mä´hssemluõvâsvuõđ vuei´tet, 1 momenttist nu´bb ciâlkâst šiõttum cõõggkani, kuuitâǥ miõttâd samai lo´sses vââ´jjin te´l ko valdiasåbbar asetõõzzin tää´rkben mie´rreet. Ko mâka lääinvuäǯǯai lij loopptam riikklääinain tue´rjjuum jie´llemvue´jjes, vuei´tet mä´hssemluõvâsvuõđ miõttâd 1 momenttist nu´bb ciâlkâst šiõttum cõõggkani, ko: 1) lääinvuäǯǯai lij kaaupšam staanân åårram jällmõõžžâs jälstempõõrt da tõzz kuulli mäddkuu´sǩ lokku vää´ldkani; 2) lääinvuäǯǯai ij vuei´t mä´rdnalla spraavdõõttâd lääin vä´stmä´hssmest põõšši tuâite´mesvuõđ, ku´ǩǩäiggsastuâite´mesvuõđ, huõlââ´nnemõõlǥtumuužž le´be jee´res seämmanallšem vââ´jj diõtt; da 3) mä´hssemluõvâsvuõtt šâdd obbnes lääinvuäǯǯai pue´rren pue´reekani seämma ääi´jest jee´res pe´rrjeei vuõiggâdvuõđ vuäǯǯad sij vuäǯǯmuužži määu´said. 68 § Måtam ooudbu lää´jjšiõttõõzz vuâlla kuulli tuejjumuužž da vuõiggâdvuõttkõskkvuõđ Ee´jj 2002 aalǥâst koork vuei´tet juõ´ǩǩnalla ta´rǩǩeed jäänmõsân kuei´tin proseentin, nu´tt što tõk va´sttee mâ11a lääin miõttmen takai korkktää´zzest šõddâm muttõõzzid. Kaaupšemhââ´dd da lääinai koork takai ta´rǩǩemest meärrad valdiasååbbar. Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe valdiasåbbar asetõõzzin šiõttuum ääi´jest. He´lssnest mannu 28. peei´v 2001. Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällminister Kalevi Hemilä Nr 400 Mädd- da meä´ctäällministeria asetõs sää´mlää´jj mieldsa teä´ǧǧveä´ǩǩvuõđâst Alddon Helssnest 15 peei´v vue´ssmannust 2001 Mä´dd- da meä´ctäällministeria tu´mmstõõǥ mie´ldd šiõtt'teet tälvvmannu 24 peeiv 1995 uvddum sää´mläkka (253/1995) 65 §:st nuäjjee´l: 1 § Šiõttuumvue´ll Tä´st asetõõzzâst uvddum sää´mlää´jj (253/1995) da sää´m-asetõõzz (133/1997) täärǩǩup šiõttõõzzi lääinai da veä´ǩǩvuõđi jeänmõsmeä´rrain. Jõs tä´st asetõõzzâst ij nu´bbnallo šie´t‚ jäkktõõlat tä´st peäggtum šie´ttõõzzi mie´ldd läiinai da veä´ǩǩvuõđ jeänmõsmeäraid. 2 § Määddvuästtmõš Määddvuä´sttemlääin tääl‚ tõn vuäzzõõdd le´be lââ´ssvuu´vd håmm'mušše vuei´ted lääin miõttâd jeänmõsân 85 proseent vuämšstõõzz håmmamhââ´ddest. 3 § Motorǩeâlkk da jee´res meä´ccjåå´ttemneävv Motorǩeâlk da jee´res meä´ccjåå´ttemneäv håmmõšše vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 65 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. 4 § Puõccui håmmam Šõõǥǥtõspuõccui håmmõšše vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 40 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Lââ´ssen håmmõšše vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 50 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Puõccui håmmõšše täällââ´nnemvääras kåå´tt lij altteemen vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 35 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Lââ´ssen håmmõšše vuei´ted lääin u´vdded jeänmõsân 60 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. Priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin ââ´nned jeänmõsân 340 euro õõut puõccu mie´ldd. Ko meâttee sää´mlää´jj mie´ldsaž tuärjjõõzz puäʒʒtäälaid tue´jjummušše mâŋŋa tuärjjõsvuäʒʒja âlgg lee´d uu´ccmõsân 80 puäʒʒjällmõõzz. 5 § Jee´res ââ´nnemjällmõš Jee´res luâđjie´llemvue´ǩǩ- da jee´res u´cclaǥan põrggmest taarblaž pååđaijällmõõzz vääras vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 40 proseent priimmâm kuulin. Lââ´ssen håmmõšše vuei´ted lääin u´vdded jeänmõsân 50 proseent priimmâm teä´ǧǧââ´nnemkuulin. 6 § Pohttmušraajjmõõžž Luâđjie´llemvue´jji ha´rjjtem vääras lij taarblaž tuejjeem- äitt- aazztem- da kääzzkâ´sttempõõrti raajjmõõžže‚ šuu´rummuužže da pue´reemtuejja vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 50 proseent priimmum kuullplaan meä´rest. Lââ´ssen peäggtummui håmmõšše vuei´ted lääin u´vdded jeänmõsân 40 proseent priimmâm kuul meä´rest. Kue´llšee´llempõõrti raajjâm vääras vuei´ted veä´ǩǩvuõđ u´vdded jeänmõsân 40 proseent da lääin jeänmõsân 40 proseent priimmum kuul meä´rest. 7 § U´ccpõrggmuštuåimm Teä´ǧǧtummust sää´mlää´jj 3 §:z 2 momenttist ceälkkum u´ccpõrggmuštuåim ooccai jiijjâsteä´ǧǧvuässõõzz âlgg lee´d uu´ccmõsân 10 proseent. Jeä´rab veä´rest vuäitt vuässõzz lee´d uu´ccab-ki. 8 § Ââ´nnemkapital'lääin Sää´mlää´jj 10 §:st ceälkkum ââ´nnemkapital'lääin,vuei´tted miõtted jeänmõsân 8400 euro. 9 § Jeälstummuzz tuõrjjõõttmâš Veä´ǩǩvuõđ põõrt da tõõzz kuulli täällraajjmõõžži raajjmužže vuei´ted miõttâd jeänmõsân 45 proseent priimmum kuul meä´rest. Lââ´ssen lääin vuei´ted peäggtummu raajjmužže miõttâd jeänmõsân 45 proseent priimmum kuul meä´rest. Veä´ǩǩvuõđ põõrt da tõõzz kuulli täällraajjmõõžž šuu´reem da teevvmuužže vuei´ted miõttâd jeänmõsân 50 proseent priimmum meä´rest. Lââ´ssen šuu´reem da teevvmuužže vuei´ted lääin miõtted jeänmõsân 40 proseent priimmum meä´rest. Jälstummust tuõrjjõõzze âlgg vuei´vvää´ššest ääuǩted nokkam jälstempõõrt kook ju´n lie. Tuõrjjõõzz jälstummupõõrt raajjmuužže ju´n ääi´jab raajjte´mes tälla le´be vu´vdde ođđ sää´mtääl raajjmušše vuäǯǯ miõttâd pâi jeä´rab veä´rest. 10 § Čuâǥǥâsraajjâm‚ čää´ʒʒhåmm'mušše‚ kuânviiǥǥi raajjmuš da šleä´dgtem raajjmuš Čuâǥǥâsraajjmušše‚ cää´ʒʒ håmm'mušše‚ kuânviiǥǥi da šleä´dgtem vääras vuei´ted miõttâd jeänmõsân 40 proseent priimmum kuuli meä´rest. Lââ´ssen peäggtummui haŋǩǩõõžžid vuei´ted miõttâd jeänmõsân 50 proseent priimmum kuuli meä´rest. 11 § Viõ´ǩǩepuättmuž Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 1 peei´v ǩie´ssmannust 2001. 12 § Serddäi´ǧǧmeä´rrõs Tään asetõõz suåvted še tän asetõsse ko tõt viõ´ǩǩe puõtt ä´ššen lee´ddi ooccmõõzzid. Hellsnest 15 peei´v vue´ssmannust 2001 Mädd- da meä´ctäällministeria Kalevi Hemilä Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 735 Riikksååbbar asetõs Sää´mlaa´jj muuttâzzast uvddum laa´jj 43 §:z 2 momentt viõkke puättmõõzzast Alddon Helssnest 9 peei´v på´rǧǧmannust 2001 Riikksååbbar tu´mmstõõǥ mie´ldd‚ kåå´tt lij tuejjuum mä´dd- da meä´ctäällministeria õlmmsast‚ šiõtt'teet pâ´zzlâšttammannu 28 peeiv 2001 uvddum sää´mlaa´jj muuttââzzast uvddum laa´jj (296/2001) nuäjjee´l: 1 § Sää´mlaa´jj muuttââzzast uvddum laa´jj (296/2001) 43 §:z 2 momentt puõtt viõ´ǩǩe 1 peei´v čõhččmannust 2001. 2 § Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 1 peei´v čõhččmannust 2001. Hellsnest 9 peei´v čõhččmannust 2001 Mädd- da meä´ctäällministeria Kalevi Hemilä Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 218 Riikksååbbar asetõs Sää´mlaa´jj muuttâzzast uvddum laa´jj måtam siõttõõzzi viõkke puättmõõzzast Alddon Helssnest 21 peei´v tä´lvvmannust 2002 Riikksååbbar tu´mmstõõǥ mie´ldd‚ kåå´tt lij tuejjuum mä´dd- da meä´ctäällministeria õlmmsast‚ šiõtt'teet pâ´zzlâšttammannu 28 peeiv 2001 uvddum sää´mlaa´jj muuttââzzast uvddum laa´jj (296/2001) nuäjjee´l: 1 § Sää´mlaa´jj muuttââzzast 28 peei´v 2001 uvddum laa´jj (296/2001) 14 §:z 1 momentt‚ 60 §:z 1 da 3 momeent da 68:z 3 momentt šõdde viõ´ǩǩe 1 peei´v tä´njuhččmään 2002. 2 § Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 1 peei´v tä´njuhččmään 2002. Hellsnest 21 peei´v tä´lvvmannust 2002 Mädd- da meä´ctäällministeria Raimo Tammilehto Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 243 Lää´ǩǩ sää´mmlää´jj 68 §:z mu´ttmest Alddon Helssnest 5 peei´v njuhččmään 2002 Riikkpeei´vi meä´rrõõzz mie´ldd mu´tteet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 68 §:z 1 momeent, nåkamnallšem ko tõt lij lää´jjest 575/1997, nääi´taa: 68 § Måttam õõudbu lää´jjšiõttõõzz vuâlla kuulli tuåim da vuõiggâdvuõttkõskkvuõđ Saa´mi jeälstââ´ttmest u´vddum lää´jj (273/1955), saa´mi määddšiõttõõllmuužž (593/1969) da kåå´mtummu sää´mläkka vuâđđeeja riikk da veârrâmstrooitel vuäǯǯumuužž vä´sttmä´hssemääi´j da koorǥ da jee´res määinai peä´lest jää´ǩǩtet tän lää´jj viõǥǥâst åårai šiõtt'tõõzzid da tõid vuâđđeeja suåppumušmääinaid. Mâŋŋa tän lää´jj viõ´ǩǩepue´ttmest šõddi, kåå´mtummu sää´mläkka vuâđđeeja vuäǯǯumuužž vä´sttmä´hssemääi´j da koorǥ di jee´res määinai peä´lest jää´ǩǩtet seämmanalla kåå´mtum sää´mlää´jj šiõtt'tõõzzid. Ko mâka õõudbu sarnnum lää´jjšiõttõõzz vuâlla kuulli riikklääinain da kaaupšemhâ´ddvuäǯǯumuuǯǯin pe´rrjet ee´jjest koorǥ pâ´jjel kue´htt prosentt pie´lin, korgg lij kuuitâǥ skamm'mannu 1 peei´vest 1996 rostovvmannu 31 peei´v 2001 räjja kue´htt prosentt pie´lin. Jälstempõõrt lääinain pe´rrjet ee´jjest koorǥ sarnnum ääi´jest da ee´jj 2002 aalǥâst ää´ljee´l jäänmõsân ne´llj prosentt pielin. Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe 10 peei´v njuhččmään 2002. He´lssnest njuhččmään 5 peei´v 2002 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällminister Raimo Tammilehto Nr 322 Valdiasåbbar asetõs saa´mi määddšiõttõõllâmlää´jj da sää´mlää´jj vuâlla kuulli riikk kaupphâ´ddvuäǯǯumuužži da riikklääinai koorǥi ta´rǩǩemest u´vddum He´lssnest njuhččmään 25 peei´v 2002 Valdiasåbbar meä´rrõõzz mie´ldd, kåå´tt lij rajjum mädd- da meä´cctäällministeria čuä´jtõõzzâst, šiõtteet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 68 §:z 3 momeent, nåkamnallšem ko tõt lij lää´jjest 296/2001: 1 § Riikk kaupphâ´ddvuäǯǯumuužž Saa´mi määddšiõttõõllâmlää´jj (593/1969) da sää´mlää´jj (611/1984) vuâlla kuulli riikk kaupphâ´ddvuäǯǯumuužžin pe´rrjet koorǥ ee´jjest jäänmõsân 2,5 prosentted ee´jj 2002 aalǥâst ooudårra. 2 § Riikklääin Saa´mi määddšiõttõõllâmlää´jj mie´ldd miõttum lääinain pe´rrjet koorǥ ee´jjest jäänmõsân 2,5 prosentted ee´jj 2002 aalǥâst ooudårra. Sarnnum lää´jj mie´ldd miõttum jälstemlääinai da tõõi mie´ldd miõttum lââ´sslääinai koorǥin šiõtteet kuuitâǥ jee´rab. Sää´mlää´jj vuâlla kuulli riikklääinain pe´rrjet koorǥ ee´jjest jäänmõsân kue´htt prosentt pie´lin. Sarnnum lää´jj mie´ldd miõttum jee´res lääinain pe´rrjet jäänmõsân 2,5 prosentted koorǥ ee´jjest. 3 § Veä´lǧǧšiõttõõlmõõžži vaikktõs Te´l ko mâka riikk kaupphâ´ddvuäǯǯummuužž le´be riikklääin korkk lij muttum põrggi saneerammuužžâst u´vddum lää´jj (47/1993), privaatoummu veä´lǧǧšiõttõõlmest u´vddum lää´jj (57/1993), puäqqtääll´lää´jj (161/1990), jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩlää´jj (1295/1990), sää´mlää´jj (253/1995), jânnampäi´ǩǩ-jie´llemvue´jji teäggtemlää´jj (329/1999) le´be puäʒʒtääl da luâttjie´llemvue´jji teäggtemlää´jj (45/2000) vuâlla kuulli veä´lǧǧšiõttõõlmõõžžin, pe´rrjet mu´ttum koorǥ tõn ääi´jest, ko muuttâs lij viõǥǥâst. 4 § Viõ´ǩǩepuättmuš Tät asetõs sâdd viõ´ǩǩe vue´ssmannust 1 peei´v 2002. He´lssnest njuhččmään 25 peei´v 2002 Mädd- da meä´cctäällminister Raimo Tammilehto Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 868 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 23 peei´v 2002 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäǥǥtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 §:z 1 momeent nääi´t: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 559 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2002. He´lssnest kålggmannu 23 peei´v 2002 Pirrõsminister Jouni Backman Pâ´jjta´rǩǩeei Heikki Korpelainen Nr 8 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi tue´jjuum skääđai korvvummuš puäʒʒoummid U´vddum He´lssnest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeria čuä´jtõõzzâst, šiõtteet valdia täällarvvlõõzzâst ǩiđđmannu 13 peei´v 1988 u´vddum lää´jj (423/1988) 7c§:z 1 momeent mie´ldd, nåkamnallšem ko tõt lij lää´jjest 689/2001: 1 § Suåvtemvue´ǩǩ Kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjuum skääđai puäʒʒhåiddlää´jjest (848/1990) mie´rruum puäʒʒhåiddvuu´dest ko´rvveet valdia budjeett vaa´ri mie´ldd valdia vaa´rin tõn mie´ldd ko tän asetõõzzâst šiõtteet. 2 § Ko´rvvõõzz vuâđđ Korvvõõzz vuâđđan lij kuä´cǩǩmi porrmõõžžân kå´ddum puõcci arvvlum mie´rr (la´sǩǩeemnallšem skääđđ). Ko´rvvõs šâdd ǩuä´cǩǩmi pie´ss'sââi da ââ´lji vuâđđan la´sǩǩuum reviir mie´lddlaž ǩeârddõõzz vuâđđan. 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 549 eurrod. Reviir mie´lddlaž ǩeârddõs kuä´cǩǩem jälstem reviirist lij õhtt jee´reså´rnn ko 4 §:sest sarnnum paalǥâskoo´ddi vuu´din. Te´l ko kuä´cǩǩem jälstem reviirist lie ââ´lj, ǩeârddõs lij kuuitâǥ koumm. 4 § Pââjuum ko´rvvõs Tän ceäkksest mie´rruum pââjuum ǩeârddõõzzin vää´ldet lokku puõccui šuurab vuä´zz kuä´cǩǩmi porrmõõžžâst 3 momenttista sarnnum paalǥâskoo´ddi vuu´din. Pââjuum ǩeârddõs kuä´cǩǩem jälstem reviirist lij kue´htt. Te´l ko kuä´cǩǩem jälstam reviirist lie ââ´lj, ǩeârddõs lij kuuitâǥ vitt. Pââjuum ǩeârddõõzz ââ´net te´l, ko la´sǩǩeet ko´rvvõõzz meä´r tääi paalǥâskoo´ddi åårai kuä´cǩǩmi reviirin: 1) Pää´nntuõddâr, 2) ´vvel, 3) Kaldoaivi, 4) Kyrö 5) Käsivarsi, 6) Lappi, 7) Muddusjäu´rr, 8) Muotkatuõddâr, 9) Näkkälä, 10) Njauddâm, 11) Paaččjokk, 12) Paistuõddâr 13) Sallivää´rr, 14) Vä´ččer. 5 § Ko´rvvõs raajjvuu´dest Reviir mie´lddlaž ǩeârddõs Lää´ddjânnam da nuu´bb jânnam raai kuhttu peälla vuälteei reviirist, ko´st åårrai pie´ss lij nuu´bb valdia vuu´dest, lij 4 §:sest sarnnum paalǥâskoo´ddi peä´lnn täujja kue´htt da jee´res paalǥâskoo´ddi peä´lnn täujja õhtt. Puäʒʒhåiddvuu´d raai saujjpeälla vuälteei kuä´cǩǩem reviirist määuset vuä´zz ko´rvvõõzzâst. 6 § Ko´rvvõõzz mähssmõš paalǥâskoo´ddid Kor´vvõs määuset paalǥâskådda pukin tõn vuu´dest åårai 3, 4 le´be 5 §:sin mie´rruum kuä´cǩǩmi reviirai diõtt. Reviir mie´lddlaž ko´rvvõõzz jue´jjet paalǥâskoo´ddi kõõskâst te´l, ko ǩiõččât, što reviir kuä´cǩǩem på´rre puõccuid määŋg paalǥâskoo´ddi vuu´dest. Te´l ko revirr lij vuä´ssen 4 §:z 3 momenttist mie´rruum paalǥâskåå´dd vuu´dest, la´sǩǩeet ko´rvvõõzz ââ´nee´l 4 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzz obb reviirist. Sää´mjânnam pirrõskõõskõs meärrad ko´rvvõõzzin da mähss ko´rvvõõzzid paalǥâskoo´ddid pirrõsministeria tän diõtt ouddum vaa´rin. Ko´rvvõs määuset juõ´ǩǩ ee´jj mââimõsân kålggmannu 31 peei´v. 7 § Ko´rvvõs mie´rǩǩuum puõʒʒust Paalǥâskå´dd mähss tõn ko´rvvõõzzâst, koon lij vuäǯǯam, puõccu vuämsteeja raukkmõõzzâst su´nne ko´rvvõõzz nåkam mie´rǩǩuum puõccu diõtt, koonn kuä´cǩǩem lij kå´ddam le´be muđoi raannâm tõn nu´tt, što tõt âlgg looppted. 8 § Čiõlǥtõõzz da ta´rǩǩumuužž Meä´cchalltõs čiõlǥad juõ´ǩǩ ee´jj kuä´cǩǩmi pie´ss'sõõ´jid da ââ´lji meä´r 3 §:z 1 momenttist mie´rruum reviir mie´lddlaž ǩeârddõõzzi la´sǩǩeem vääras da čiõlǥad da ärvtââll taarbi mie´ldd nuu´bb jânnam vuu´dest Lää´ddjânnam raai ââlda åårai reviirai lååkkmeä´r. Taarbi mie´ldd Meäcchalltõs vuäitt jä´rjsted puõccu vuämsteeja raukkmõõzzâst skääđđpääi´ǩest ta´rǩǩumuužž, što vuei´tet praavâd, što mõõnn diõtt mie´rǩǩuum puäʒʒ lij kåddjam. 9 § Viõ´ǩǩepue´ttem Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe ođđee´jjmannu 15 peei´v 2002. Tän asetõõzzin kåå´mtet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjuum skääđai ko´rvvõõzzâst pâ´zzlâšttammannu 18 peei´v 1999 u´vddum riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ (373/1999) tõzz mâ´ŋŋa tue´jjuum mu´ttõõzzivui´m. He´lssnest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 Pirrõsministedr Satu Hassi Halltõsduumšeǩ Hannu Karjalainen Nr 1086 Sää´mǩiõll'lää´ǩǩ U´vddum He´lssnest rosttovmannu 15 peei´v 2003 Riikkpeei´vi riâššâm mie´ldd šiõtt'teet: 1 lååkk Aalmlaž šiõtt'tõõzz 1 § Lää´jj juu´rd Tän lää´jj jurddân lij jii´jjes peä´lest staanâd vuâđđlää´jjest šiõtt'tuum sä´mmlai vuõiggâdvuõđ ââ´nned da viikkâd ooudâs jii´jjes ǩiõl da kulttuur. Tän lää´jjest šiõtt'teed sä´mmlai vuõiggâdvuõđâst ââ´nned jii´jjes ǩiõl duõmmišttmest da jee´res ve´rǧǧnee´ǩǩin di õõlmâs vää´ld õõlǥtumuužžin čõõđted da viikkâd ooudâs sä´mmlai ǩiõll'la vuõiggâdvuõđid. Täävtõsân lij, što sä´mmlai vuõiggâdvuõtt vuõiggmiõllsa vuõiggâdvuõđjååttmõõžž da šiõǥǥ vaaldšem diõtt staaneet ǩiõlâst soorččǩani di tõt še, što sä´mmlai ǩiõll'la vuõiggâdvuõđid čõõđtet nu´tt, što tõid ij taarbâž jee´rab raukkâd. 2 § Lää´jj suåvtemvu´vdd Ve´rǧǧnee´ǩǩ, koid tät lää´ǩǩ kuâskk lie: 1) Enontekiö, Aanar, Suä´đjel da Uccjooǥǥ koo´ddi tuåimmorgaan da nåkam koo´ddileett tuåimmorgaan, koin mii-ne täin koo´ddin lij mie´ldd; 2) nåkam duõmmišttâm da valdia pirrõs- da pääiklažvaaldšem ve´rǧǧnee´ǩǩ, kooi ve´rǧǧvoudda ooudpeä´lnn sarnnum kåå´dd obbnes le´be vuä´ssnes ko´lle; 3) Sää´mjânnam läänhalltõs da tõn õhttõõzzâst tuåimmjeei tuåimmorgaan; 4) sää´mte´ǧǧ, sää´maa´šši saǥstõõllâmkå´dd da sää´mlää´jj (253/1995) 42 §:sest mie´rruum sijddsååbbar; 5) valdiasåbbar vuõiggâdvuõttkansler da eettikåå´dd vuõiggâdvuõttä´ššååum; 6) õõ´nn'jiä´ššååum da õõ´nn'jiläittemlu´vddkå´dd, tää´ssärvvåskkooumaž da tää´ssärvvlu´vddkå´dd, teâttsue´jjåskkooumaž da teâttsue´jjlu´vddkå´dd di minoritetåskkooumaž; 7) Naroodjeältõkstrooite´l da mäddtäällnee´ǩǩi jeältõkstrooite´l; di 8) nåkam valdia vaaldšemve´rǧǧnee´ǩǩ, kook muttâzooccâmve´rǧǧne´ǩǩen ǩiõtt'tâ´lle ooudpeä´lnn sarnnum vaaldšemve´rǧǧnee´ǩǩest tu´mmjem vuâlla puättam aa´ššid. Tän lää´jj âlgg jää´ǩǩted še puäʒʒhåiddlää´jj (848/1990) da puäʒʒhåiddasetõõzz (883/1990) vuâlla kuulli vaaldšemaa´šši ǩiõtt'tõõllmuužžâst tõin valdia ve´rǧǧnee´ǩǩin da paalǥâskoo´ddin, kooi ve´rǧǧ- le´be tuåimmvoudda sä´mmlai dommvu´vdd obbnes le´be vuä´ssnes kooll, di Pââlǥâskoo´ddi õhttõõzzâst še. Lää´jj ââ´net jäärnâǩstrooitlivui´m da õhttõõzzivui´m di privatoummivui´m nu´tt mä´htt šiõtt´teet 17 da 18 §:sest da seämmanalla ceerkavlaž ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m nu´tt mä´htt šiõtt'teet 30 §:sest. Sä´mmlai dommvuu´dest ââ´net spesialšiõtt'tõõzz, kook ko´lle lää´jj 3 lo´ǩǩe. 3 § Mie´rrumuužž Tän lää´jjest mie´rreet što: 1) sää´mǩiõll lij aanarsää´mǩiõll, nuõrttsää´mǩiõll le´be tâ´vvsää´mǩiõll õ´nnum ǩiõl le´be mainsteejajoouk mie´ldd; 2) sä´mmlaž lij sää´mtee´ǧǧin u´vddum lää´jj (974/1995) 3 §:sest mie´rruum sä´mmlaž; 3) sä´mmlai dommvu´vdd lij sää´mtee´ǧǧin u´vddum lää´jj 4 §:sest mie´rruum sä´mmlai dommvu´vdd; di 4) ve´rǧǧneǩ lij 2 §:z 1 da 2 momenttist mie´rruum duõmmišttid da jee´res ve´rǧǧnee´ǩǩid da strooitlid da paalǥâskoo´ddid di Paalǥâskoo´ddi õhttõõzz. 2 lååkk Ǩiõll'la vuõiggâdvuõđ 4 § Sä´mmla vuõiggâdvuõtt ââ´nned sää´mǩiõl ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m Sä´mmlast lij vuõiggâdvuõtt jii´jjes ää´šš diõtt le´be nåkam ää´šš diõtt, ko´st suu kuulât, ââ´nned tän lää´jjest mie´rruum ve´rǧǧnee´ǩǩin sää´mǩiõl. Ve´rǧǧneǩ ij vuäǯǯ rää´jted le´be ǩeâlddõõttâd čõõđtemest tän lää´jjest mie´rruum ǩiõll'la vuõiggâdvuõđid tõn diõtt, što sä´mmlaž silttad jee´res ǩiõl še, hå´t lää´ddǩiõl le´be ruõccǩiõl. 5 § Ju´ridlažoummu ǩiõll'la vuõiggâdvuõđ ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m Õhttõõzzâst da sǩiâŋkksie´brest, koonn på´rddǩee´rjid ǩe´rjtet säämas, lij vuõiggâdvuõtt ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m saǥstõõllmen ââ´nned på´rddǩee´rj ǩiõl jää´ǩǩtee´l suåvlaž vuä´zzin, što mâi´d 4 §:sest šiõtt'teet sä´mmlai vuõiggâdvuõđâst ââ´nned sää´mǩiõl. Škooulâst, koonn mätt'tõsǩiõllân lij sää´mǩiõll, lij seämmanalla vuõiggâdvuõtt ââ´nned sää´mǩiõl nu´tt mä´htt 1 momenttist šiõtt'teet. 6 § Sää´mǩiõl âânnem võboršeǩnallšem tuåimmorgaanivui´m Enontekiö, Aanar, Suä´đjel da Uccjooǥǥ koo´ddi tuåimmorgaani sä´mmlain lij vuõiggâdvuõtt ââ´nned sää´mǩiõl såbbrin da ǩee´rjted säämas ǩee´rjlaž ceälkkmuužžid, koi´d õhtteet på´rddǩerjja. Tät seämma kuâskk saa´mi valdia lu´vddkå´ddnee´ǩǩid, komiteanee´ǩǩid, tuâjj'joukknee´ǩǩid da va´stteei tuåimmorganee´ǩǩid sä´mmlai dommvuu´dest da tõn åålǥpeä´lnn še, te´l ko ǩiõtt'tõõlât sä´mmlai aa´ššid. Paalǥâskoo´ddi õhttõsnee´ǩǩest da tõn halltõsnee´ǩǩest lij seämmanalla vuõiggâdvuõtt såbbrest mainsted säämas. Ooudpeä´lnn tän ceäkksest sarnnum såbbrin âlgg jä´rjsted taa´rbi mie´ldd tu´lǩǩõõzz. 7 § Vuõiggâdvuõtt i´lmmted sää´mǩiõll jie´nnǩiõllân narodteâttriâššmõ´šše Sä´mmlast, ǩeä´st lij Lää´ddjânnmest dommkå´ddlää´jjest (201/1994) sarnnum dommkå´dd, lij vuõiggâdvuõtt i´lmmted narodǩe´rjjriâššmõ´šše ruõkkâm diõtt, što suu jie´nnǩiõll lij sää´mǩiõll. 8 § Ve´rǧǧnee´ǩǩi teâđtumuš Ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe ââ´nned sää´mǩiõl te´l še, ko sij teâđte oummid aa´ššeez pirr. Ve´rǧǧnee´ǩǩ i´lmmtõõzz, kuultõõzz da õlmmsapiijjmõõžž di jee´res teâđtumuužž oummid, seämmanalla ko vuä´ppeskõõlb da narood ââ´nnemnalla ju´rddum lomaak tiuddeemvuä´pstõõzzivui´m â´lǧǧe raajjâd da u´vdded sä´mmlai dommvuu´dest säämas še. Suudvuõiggõõzz, su´vddi, kihlkå´ddkonttâr le´be tõn juâkkaz le´be kihlkåå´dd pååđai konttâr le´be tõõi ve´rǧǧoummu vee´rj peä´lest u´vddum kuultõõzz da teâđtõõzz privatoummu vuõiggâdvuõđ kuõskki aa´ššin vuei´tet kuuitâǥ måttmešt u´vdded pâi lääddas, te´l ko mâka sää´mǩiõl âânnmõš le´čči taarbte´mes. Jee´res ko 2 §:z 1 da 2 momenttist mie´rruum valdia ve´rǧǧnee´ǩǩin da strooitlin âlgg 1 momenttist sarnnum i´lmmtõõzz, kuultõõzz, õlmmsapiijjmõõžž da teâđtõõzz di lomaak tiuddeemvuä´pstõõzzivui´m raajjâd da u´vdded säämas še, te´l ko tõk kue´sǩǩe vuei´vv'vuä´zzest sä´mmlaid le´be te´l ko muđoi lij vääžnai vââ´ǩǩ. Vaali da meerjiõnstumuužži diõtt rajjum i´lmmtõskoortid jeät rajju säämas lokku vää´ldǩani sää´mtee´ǧǧin u´vddum lää´jj 24 §:sest sarnnum i´lmmtõskoortid. 9 § Lää´jj da jee´res šiõtt'tõõzz di šiõtt'teemehdtõõzz da smiõtldõõǥǥ Sä´mmlai kuõskki lää´jj da jee´res šiõtt'tõõzz di valdiasuåppmõõžž da jee´res Lää´ddjânnam šiõtt'tõsnorldõõǥǥâst čõõđteei ä´ššǩee´rjid da teâttânouddmuužžid čõõđtet sää´mǩiõllsaž jåårǥlâttmõššân še, te´l ko valdiasååbbar le´be ää´ššvuä´sslaž ministeria nu´tt meärrad. Tät seämma kuâskk meärrõõzzid, vuä´ppõõzzid, tu´mmstõõǥǥid da teâttânouddmuužžid, koid čõõđtet ministeria le´be valdia jee´res ve´rǧǧnee´ǩǩ mie´rreemnorldõõǥǥâst. Ministeriast le´be valdia komiteast, tuâjj-jooukâst le´be tõõinallšem tuåimmorgaanin valmštõllum da čõõđtem vuâla šõddâm lää´ǩǩehdtõõzz da smiõtldõõǥǥ le´be tõõi vuännõõzz čõõđtet säämas še, ko ministeria nu´tt meärrad, te´l ko tõk kue´šǩǩe sä´mmlaid le´be te´l ko muđoi lij vääžnai vââ´ǩǩ tue´jjeed nu´tt. 10 § Sää´mǩiõl âânnmõš ve´rǧǧnee´ǩǩ tuâjjǩiõllân Ve´rǧǧneǩ, kåå´tt reuâgg pâi sää´maa´šši pirr, vuäitt ââ´nned tuâjjǩiõllân sää´mǩiõl lää´ddǩiõl paaldâst. 3 lååkk Sä´mmlai dommvuu´dest suåvtem vuâla šiõtt'tõõzz 11 § Spesial õõlǥtumuužž Ooudpeä´lnn 2 §:z 1 momenttist mie´rruum ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe sä´mmlai dommvuu´dest åårai ve´rǧǧpõõrtin da jee´res tuåimmpääi´ǩin jää´ǩǩted võl, što mâi´d 12-16 §:sin šiõtt'teet. 12 § Vuõiggâdvuõtt ââ´nned sää´mǩiõl ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m Sä´mmlast lij vuõiggâdvuõtt ââ´nned ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m lää´dd- le´be sää´mǩiõl jii´jjes va´lljumuužž mie´ldd. Vuõiggâdvuõđâst ââ´nned ruõcc ǩiõl šiõtt'teet ǩiõll'lää´jjest (423/2003). Sä´mmlast lij seämma vuõiggâdvuõtt sä´mmlai dommvuu´d åålǥpeä´lnn še valdia ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m te´l, ko täk muttâzooccâmve´rǧǧneǩǩen ǩiõtt'tâ´lle dommvuu´d ve´rǧǧnee´ǩǩest alttuum aa´ššid. 13 § Vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad tuåimtemǩee´rj le´be jee´res ä´ššǩee´rj säämas Sä´mmla, kåå´tt lij ää´ššvuä´sslaž, âlgg u´vdded suu raukkmõõžž mie´ldd suudkåččemooccmõõžž, suudâm, tu´mmstõõǥǥ, på´rddǩee´rj le´be jee´res ä´ššǩee´rj säämas tõn vuä´zzest, ko ä´šš kuâskk suu vuõiggõõzz, ouddõõzz le´be õõlǥtõõzz, pe´ce te´l ko kõõččmõõžžâst lij ä´ššǩe´rjj, kåå´tt ij vaaikad ää´šš čåuddmõ´šše. Te´l ko sä´mmlaž, kåå´tt lij ää´ššvuä´sslaž, lij ââ´nnam ǩe´rjjtee´l le´be mainstee´l sää´mǩiõl, ko son lij saǥstõõllâm ve´rǧǧnee´ǩǩin, kåå´tt suu aa´ššees håidd, su´nne â´lgg u´vdded säämas tuåimtemǩee´rj va´stteei veeidâsvuõđâst da va´stteei oudldõõzzin nu´tt, što son ij taarbâž tõn jee´rab raukkâd. Tuåimtemǩee´rjest âlgg kuuitâǥ u´vdded pâi staan jåårǥlâttmõõžž säämas, ko mâka ää´ššvuä´ssla lie jiânnai da sij jie leäkku õõutmiõlâst sää´mǩiõl ââ´nnmest. 14 § Sää´mǩiõl silttõs da tõn kuõskki čeä´ppvuõttõõlǥtõõzz Te´l ko ve´rǧǧneǩǩ väldd oummid riõuggu, âlgg ââ´nned huõl tõ´st, što personkå´dd juõ´ǩǩ konttrest le´be tuåimmpääi´ǩest pâstt kääzzkâ´stted ä´ššlaid säämas še. Ve´rǧǧneǩǩ âlgg tän lââ´ssen škooul'jumuužž jä´rjstee´l le´be jee´res vue´jjivui´m ââ´nned huõl tõ´st, što personkå´dd silttad te´mmet sää´mǩiõl, što pâstt hoi´ddjed tuâjes säämas. Sää´mǩiõl silttõõzz vuei´tet piijjâd ǩiõllsilttõõzz kuõskki čeä´ppvuõttõõlǥtõsân valdia ve´rǧǧnee´ǩǩ personkådda lää´jjin le´be la´ǩǩe vuâđđee´l valdiasåbbar le´be ministeeria asetõõzzin di seämmanalla kåå´ddla ve´rǧǧnee´ǩǩi personkådda kå´ddlää´jj (365/1995) mie´ldd, te´l ko näkam čeä´ppvuõttõõlǥtõõzzâst ij leäkku šiõtt'tuum lää´jjin le´be la´ǩǩe vuâđđee´l. Sää´mǩiõl silttõs ǩiõččât spesial merittân, hå´t tõn ij leäkku piijjum vee´rj, tuåim le´be tuâi čeä´ppvuõttõõlǥtõsân. Sää´mǩiõl silttõõzz kuõskki čeä´ppvuõttõõlǥtõõzzin lij suåvlaž vuä´zzin viõǥǥâst, što mâi´d šiõtt'teet lää´jjest (424/2003) õõlmâsõhttsažkoo´ddi personkåå´dd ǩiõllsilttõõzzâst. Sää´mǩiõl silttõõzz čuä´jtet takai ǩiõlltu´tǩǩõõzzin u´vddum lää´jjest (668/1994) mie´rruum ǩiõlltu´tǩǩõõzzin le´be mättjumuužž ääi´j rajjum ǩiõllteestin le´be õllškooulmättjumuužžin. 15 § Ve´rǧǧnee´ǩǩi õõlǥtumuš ââ´nned sää´mǩiõl Ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe i´lmmtõõzzin, kåččmõõžžin da ǩee´rjin, koid vuõltteet ää´ššvuä´ssla le´be tõn ooumže, ǩeäzz âlgg lää´jj mie´ldd i´lmmted tu´mmjem vue´lnn åårai le´be tu´mmjem vuâlla puõ´tti ää´ššest, ââ´nned ää´šš ǩiõtt'tõõllâm ǩiõlâst soorčǩani vuâsttavä´lddeeja ǩiõl, te´l ko tõt lij teâđast le´be vuäǯǯat hie´lǩeld tiõttu, le´be ââ´nned lää´ddǩiõl lââ´ssen sää´mǩiõl še. Ve´rǧǧneǩ âlgg raauktää ââ´nned sää´mǩiõl, te´l ko vasttad su´nne tuåimtum sää´mǩiõllsa ǩee´rjid. Ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe tuâjsteez muđoi še viikkâd ooudâs sää´mǩiõl âânnmõõžž. 16 § Sää´mǩiõl âânnmõš kåå´dd ä´ššǩee´rjin Nåkam kåå´dd, ko´st sä´mmla lie leäm mõõnni ee´jj vuõssmõs peei´v jäänab ko õhtt kuälmõs, tuåimorgan âlgg ââ´nned sää´mǩiõl še nåkam på´rddǩee´rjin da jee´res ä´ššǩee´rjin, koid ij õõlǥ u´vdded privat ää´ššvuä´ssla da kookk lie muđoi vääžnai. Jee´res še kå´dd âlgg ââ´nned sää´mǩiõl näkam ää´ššǩee´rjin nu´tt veeidsen ko sij tätta. 17 § Jäärnâǩstrooitee´l di valdia le´be kåå´dd vuämstam õutstõõzz Valdia jäärnâǩstrooite´l di nåkam kääzzkõõzz pu´htti õutstõs, ko´st valdiast le´be õõut le´be määŋg 2 §:z 1 momeent 1 pääi´ǩest mie´rruum kåå´ddest lij mie´rreemväldd, âlgg sä´mmlai dommvuu´dest u´vdded tän lää´jj oudldam ǩiõll'laž kääzzkõõzz da âlgg teâđted naroo´de säämas še tuejjumuužž šlaajj da ää´šš oudldam veeidâsvuõđ mie´ldd da nåkamnalla, što tõn obbvuõttân ärvtõõlee´l vuei´tet ââ´nned jäärnâǩstrooitee´l le´be õutstõõzz peä´lest mååžna. Te´l ko valdia jäärnâǩstrooite´l håidd ve´rǧǧneǩtuâi, tõzz âlgg suåvvted, što mâi´d tän lää´jjest šiõtt'teet ve´rǧǧnee´ǩǩest. 18 § Privatoummu ǩiõll'laž kääzzkâ´sttemõõlǥtõs Te´l ko mâka õõlmâs vaaldšemtuâjj lij lää´jjin le´be la´ǩǩe vuâđđee´l šiõtt'tuum privatooumže, suu kuâskk, te´l ko son håidd tän tuâi sä´mmlai dommvuu´dest, tõt što mâi´d tän lää´jjest šiõtt'teet ve´rǧǧnee´ǩǩest. Te´l ko näkam tuâi vuâsttava´lddi sä´mmlai dommvuu´dest tuåimm ve´rǧǧnee´ǩǩ tu´mmstõõǥǥ le´be jee´res tuåim diõtt le´be ve´rǧǧnee´ǩǩ da vuâsttava´lddi kõskksaž suåppmõõžž diõtt, ve´rǧǧne´ǩǩ âlgg ââ´nned huõl tõs´t, što tän lää´jj mie´lddsaž ǩiõll'lâž kääzzkõõzz uu´det te´l, ko hååidet tuâi. Tä´st âlgg ââ´nned huõl te´l še, ko ve´rǧǧne´ǩ oudd jee´res ko õõlmâs vaaldšemtuâi privatoummu hååid vue´lnn sä´mmlai dommvuu´dest, ko mâka tän lää´jj oudldam kääzzkõstää´ss tõn õõlǥad. 4 lååkk Vuõiggâdvuõtt tu´lǩǩõ´sse da jåårǥlâttmõ´šše 19 § Vuõiggâdvuõtt tu´lǩǩõ´sse Te´l ko tän lää´jj mie´ldd mainstet ää´šš ǩiõtt'tõõllmest sää´mǩiõl, õõlǥči ää´šš ǩiõtt'tõõllmõõžž u´vdded nåkam reâuǥla tuâjjân, kåå´tt silttad sää´mǩiõl. Te´l ko ve´rǧǧnee´ǩǩest ij leäkku nåkam säämas siltteei reâuǥlaž, kåå´tt vuäitči ǩiõtt'tõõllâd ää´šš, âlgg ve´rǧǧneǩ jä´rjsted tu´lǩǩõõzz dääram, te´l ko tõt ij jiõčč âânn huõl tu´lǩǩõõzzâst. 20 § Vuõiggâdvuõtt tuåimtemǩee´rj da jee´res ä´ššǩee´rj jåårǥlâttmõ´šše Te´l ko vaaldšemää´ššest, vaaldšemlää´jjââ´nnemää´ššest le´be rikosää´ššest suudkåččmõš, suudâm, tu´mmstõk, på´rddǩe´rjj le´be jee´res ä´ššǩe´rjj lij rajjum lääddas le´be ruõccâs, ve´rǧǧneǩ âlgg u´vdded sä´mmla, kåå´tt lij ää´ššvuä´sslaž, suu raukkâm diõtt määuste´m veerjlaž jåårǥlâttmõõžž täin ä´ššǩee´rjin tõn vuä´zzest ko ä´šš kuâskk suu vuõiggõõzz, ouddõõzz le´be õõlǥtõõzz, pe´ce te´l ko kõõččmõõžžâst lij ä´ššǩe´rjj, kåå´tt ij vaaikad ää´šš čåuddmõ´šše. Jåårǥlâttmõš âlgg õhtteed tuåimtemǩerjja le´be jee´res ä´ššǩerjja. Te´l ko veerjlaž jåårǥlâttmõõžžâst lij jåårǥlâttemvââ´ǩǩ, ve´rǧǧneǩ âlgg teevvâd tõn, pe´ce te´l ko teevvmõš lij aivv taarbte´mes. Sä´mmla, kåå´tt lij ää´ššvuä´sslaž, âlgg te´l u´vdded tivvum tuåimtemǩee´rj dääram. 21 § Vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad jåårǥlâttmõõžž sää´mǩiõl konttrest Ve´rǧǧnee´ǩǩest, kåå´tt tän lää´jj mie´ldd âlgg u´vdded suu tuåimtemǩee´rjest sää´mǩiõllsaž jåårǥlâttmõõžž le´be tuåimtemǩee´rj säämas, lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad jåårǥlâttmõõžž sää´mǩiõl konttrest, te´l ko jåårǥlâttmõõžž ij vuei´t muđoi ha´ŋǩǩeed. Seämmanalla ve´rǧǧnee´ǩǩest lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad konttrest sää´mǩiõllsaž ä´ššǩee´rjest jåårǥlâttmõõžž lääddas. 22 § Jåårǥlâttmõõžžâst le´be tu´lǩǩõõzzâst šõddâm kuuli mähssem Te´l ko valdia ve´rǧǧneǩ âlgg u´vdded le´be tuåimted ää´ššvuä´ssla tuåimtemǩee´rj le´be ä´ššǩee´rj säämas le´be säämas jåårǥlõ´ttum le´be âlgg ââ´nned tu´lǩǩõõzz, valdia mähss tuåimtemǩee´rj raajjmest le´be jåårǥlâttmest le´be tu´lǩǩõõzzâst säämas šõddâm kuulid. Kå´dd, koo´ddi õhttõs le´be aa´rhelkå´dd le´be sie´brrkå´dd mähss 4—6, 12, 13, 15, 16 da 30 §:sin mie´rruum tuåimtem- le´be jee´res ä´ššǩee´rj raajjmest le´be jåårǥlâttmest le´be tu´lǩǩemest šõõddi kuulid. 23 § Ä´ššlaž mähss jåårǥlâttmõõžž jiõčč Te´l ko valdia, kåå´dd lebe koo´ddi õhttõõzz ve´rǧǧnekka le´be ceerkavla ve´rǧǧnekka lij vuõlttuum ä´ššǩee´rj säämas, hå´t ä´ššlast ij leäkku vuõiggâdvuõtt ââ´nned sää´mǩiõl tän ve´rǧǧnee´ǩǩin, âlgg ve´rǧǧneǩ, mâ´ŋŋa ko lij kuullâm ä´ššla, taarbi mie´ldd haŋǩǩeed ä´ššǩee´rjest jåårǥlâ´tmõõžž tõn ǩiõ´lle, koonn ve´rǧǧnee´ǩǩest ââ´net da ä´ššlaž mähss tõn. 5 lååkk Tuejjumuužž, kookk ve´ǩǩe ooudâs ǩiõll'la vuõiggâdvuõđid 24 § Ve´rǧǧnee´ǩǩi õõlǥtõs čõõđted ǩiõll'la vuõiggâdvuõđid Ve´rǧǧneǩ âlgg suu tuejjumuužžâst jiõččalttee´l ââ´nned huõl tõ´st, što tän lää´jj staanuum ǩiõll'la vuõiggâdvuõđ šâ´dde tuõttân juõ´ǩǩpeivvsaž jie´llmest. Tõt âlgg čuä´jted oummid, što kääzzkâstt säämas še. Ve´rǧǧneǩ vuäitt u´vdded pue´rab ǩiõll'la kääzzkõõzz še, ko mõõnn tän lää´jjest oudldeet. 25 § Ve´rǧǧluõvâsvuõtt paa´lǩin da luõvâsvuõtt tuâjast sää´mǩiõl silttõõzz ha´ŋǩǩeem diõtt Nåkam 2 §:z 1 momenttist mie´rruum valdia ve´rǧǧnee´ǩǩ ve´rǧǧoummust, koonn ve´rǧǧvu´vdd lij obbnes saa´mi dommvuu´d se´st, lij vuõiggâdvuõtt, te´l ko mâka son lij reâuggam tän ve´rǧǧnee´ǩǩ tuâjast uuccmõsân ee´jj ääi´j, vuäǯǯad ve´rǧǧluõvâsvuõđ paa´lǩin nåkam sää´mǩiõl silttõõzz ha´ŋǩǩeem diõtt, kåå´tt lij ta´rbbes suu ve´rǧǧtuâi hoi´ddjem diõtt. Näkam ve´rǧǧnee´ǩǩ tuâjast åårai reâugglast lij seämmanallšem oudldõõzzivui´m vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad luõvâsvuõđ tuâjstest tän seämma ää´šš diõtt. Ooudpeä´lnn 2 §:z 1 momenttist mie´rruum kåå´dd le´be kå´ddõhttõõzz da nåkam 2 §:z 1 momeentt 2 da 3 pääi´ǩest mie´rruum valdia ve´rǧǧnee´ǩǩ tuâjast åårai ooumžed, koonn ve´rǧǧvuu´dest vuä´ss lij saa´mi dommvuu´dest, di Paalǥâskoo´ddi õhttõõzz personkådda kuulli ooumžed vuei´tet miõttâd ve´rǧǧluõvâsvuõđ paa´lǩin le´be luõvasvuõđ tuâjast nåkam sää´mǩiõl silttõõzz ha´ŋǩǩeem diõtt, te´l ko mâka son lij reâuggam tän ve´rǧǧnee´ǩǩ tuâjast uuccmõsân ee´jj ääi´j. Valdiasåbbar asetõõzzin vuei´tet šiõtt'teed jee´res määinin ve´rǧǧluõvâsvuõđ diõtt le´be luõvâsvuõđ tuâjast diõtt. Ve´rǧǧluõvâsvuõtt'tu´mmstõõǥǥ le´be ast luõvâsvuõđ kuõskki tu´mmstõõǥǥ mäinnân vuei´ted piijjâd, što reâugglaž rääjj ve´rǧǧnee´ǩǩin ǩee´rjlaž suåppmõõžž, koonn mie´ldd son reâugg ve´rǧǧnee´ǩǩ vuâlžen saa´mi dommvuu´dest mâŋŋa ve´rǧǧluõvâsvuõđ le´be mâŋŋa tuâjast luõvâsvuõđ snäätnai ääi´j, kåå´tt ij vuäǯǯ lee´d kuu´ǩǩab ko õhtt ee´ǩǩ. Suåppmõ´šše vuei´tet vä´ldded meä´rrõõzz tõ´st, što reâugglaž mähss ve´rǧǧnekka, te´l ko son mâka suåppum ääi´j se´st vuâlgg meädda tuâjstes le´be ko suu pääkkat meädda tuâjstes su´st šõddâm jee´res vââ´jj ko panntiõrvâsvuõđ diõtt, jäänmõsân ǩiõl mätt'tõõttmest vuõi´ǧǧest šõddâm kuuli va´stteei suåppmõš-sääkk. 26 § Sää´mǩiõllkoontâr Sää´mǩiõl jåårǥlâttmõõžž da jee´res tän lää´jjest šiõtt'tuum tuâjai vääras sää´mtee´ǧǧ vuâlžen lij sää´mǩiõllkoontâr, kåå´tt âlgg lee´d saa´mi dommvuu´dest. Sää´mǩiõllonttrest šiõtt'teet tää´rǩben valdiasåbbar asetõõzzin. 27 § Sää´mǩiõl veä´ǩǩteei Sää´mjânnam läänhalltõõzzâst di valdia pirrõs- da pääiklažvaaldšem vuâlaž ve´rǧǧnee´ǩǩest vuäitt sä´mmlai dommvuu´dest lee´d sää´mǩiõl veä´ǩǩteei. Veä´ǩǩteeja kääzzkõõzz lie ä´ššla dääram. 28 § Vuâppmõš da praavumuš Juõ´ǩǩ ve´rǧǧneǩ vuäpp jii´jjes tuâjain tän lää´jj jä´ǩǩtumuužž. Sää´mte´ǧǧ präävv tän lää´jj suåvtumuužž da vuäitt u´vdded vuä´pstõõzz ǩiõll'lää´jj vuâlla kuulli kõõččmõõžžin da vuäitt ehdted pue´rõõzzid nåkam aa´šši teevvâm vääras, kook jie leäkku kuddnalla. 29 § Maainâs Sää´mǩiõllkoontâr oudd õõutsââ´jest sää´mtee´ǧǧ mie´rrääm sää´mǩiõllsåbrrin juõ´ǩǩ vaalpoodd sää´mtegga mainnâz tõ´st, što mä´htt sää´mǩiõl kuõskki lää´jj lie õnnum da mä´htt sä´mmlai ǩiõll'la vuõiggâdvuõđ lie čõõđtum da mä´htt ǩiõllåårrmõõžž lie mõõnnâm ooudårra tõn mie´ldd ko valdiasåbbar asetõõzzin tää´rǩben šiõtt'teet. Valdiasåbbar ǩiõll'lää´jj suåvtem kuõskki mainnsest šiõtt'teet ǩiõll'lää´jjest. 6 lååkk Pååđai šiõtt'tõõzz 30 § Ceerkavlaž ve´rǧǧnee´ǩǩ Seämma, što mâi´d tän lää´jjest šiõtt'teet sää´mǩiõl âânnmest valdia ve´rǧǧnee´ǩǩin, kuâskk ää´ššvuä´sslai âânnam ǩiõl da tuåimtemǩee´rji da jee´res ä´ššǩee´rji âânnam ǩiõl Oulu aa´rhelkåå´dd duõmmkapittlest da nåkam papp'pravlee´n'jain, kooi tuåimmvoudda sä´mmlai dommvu´vdd le´be vuä´ss tõ´st kooll, te´l ko ä´šš ij leäkku nåkam, što tõn vuäitt ǩiõččâd ceerkavlää´jj (1054/1993) mie´ldd ceerkav jii´jjes ä´ššen, da ortodoksi ceerkavkåå´dd Oulu aa´rhelkåå´dd koontâr. Mâi´d tän lää´jj 1, 4, 5, 8, 20 da 24 §:sin šiõtt'teet, kuâskk seämmanalla evaŋe´lisluternee´ǩǩ ceerkav Enontekiö, Aanar, Uccjooǥǥ da Suä´đjel sie´brrkoo´ddid, te´l ko ä´šš ij leäkku nåkam, što tõn vuäitt ǩiõččâd ceerkavlää´jj mie´ldd ceerkav jii´jjes ä´ššen, da ortodoksi ceerkavkåå´dd Sää´mjânnam sie´brkåå´dd. 31 § Vadia mä´hssemõõlǥtõs Valdia täällarvvlõ´sse âlgg vä´ldded mie´rrtie´ǧǧ valdiaveä´ǩǩtie´ǧǧi vääras koo´ddid, sie´brid, sä´mmlai dommvuu´d paalǥâskoo´ddid da 18 §:sest mie´rruum privatoummid tän lää´jj ââ´nnmest šõddâm lââ´sskuuli kätteem diõtt. 32 § Sää´m ǩiõl staattus snäätnai vaaldšemvuu´din Sä´mmlai vuõiggâdvuõđâst vuäǯǯad vuâđđškooul- da jee´res mätt'tõõzz jii´jjes jie´nnǩiõlin, sää´m ǩiõl mätt'tõõzzâst di sää´m ǩiõlâst mätt'tõsǩiõllân, mätt'tõsaunnsen da tu´tǩǩõsǩiõllân šiõ´tt'teet jee´rab. Sä´mmlai vuõiggâdvuõđâst vuäǯǯad pei´vvhååid jii´jjes jie´nnǩiõlin šiõtt'teet päärnai pei´vvhååidest u´vddum lää´jjest (36/1973). Tän lää´jj 2 §:z 1 momenttist mie´rruum ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe jää´ǩǩted tän lää´jj šiõtt'tõõzzid, ko suåvteet puõcci sââ´jest da vuõiggâdvuõđin u´vddum lää´jj (785/1992) da sosialhuõl ää´ššla sââ´jest da vuõiggâdvuõđin u´vddum lää´jj (812/2000). 33 § Tää´rǩab šiõtt'tõõzz Tää´rǩab šiõtt'tõõzz tän lää´jj tiu´ddepiijjmõõžžâst uu´det valdiasåbbar asetõõzzin. 7 lååkk Viõ´ǩǩešõddâm- da serddšiõtt'tõõzz 34 § Viõ´ǩǩešõddmõš Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe ođđee´jjmannu 1 peei´v 2004 da tõin kåå´mtet sää´mǩiõl âânnmest ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m pâ´zzlâšttammannu 8. peei´v 1991 u´vddum lää´jj (516/1991) tõzz mâ´ŋŋlest rajjum muttõõzzivui´m. Ju´n ouddâl ko tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe, vuei´tet altteed tõn tiu´ddepiijjmõõžž oudldam tuejjumuužž. Tät lää´ǩǩ âlgg lee´d Lää´ddjânnam šiõtt'tõõzzi norldõõǥǥâst aanarsää´m-, nuõrttsää´m- da tuõddârsää´mǩiõlid jåårǥlõ´ttum še. 35 § Serddšiõtt'tõõzz Ko jee´res laa´jjin le´be asetõõzzin lij sie´vvõs täin laa´jjin kåå´mtum la´ǩǩe sää´mǩiõl âânnmest ve´rǧǧnee´ǩǩivui´m, ǩiõččât što mâŋŋa, ko tät lää´ǩǩ lij šõddâm viõ´ǩǩe, sie´vvõs meärǩǩad sie´vvõõzz tän la´ǩǩe. Ko ä´šš lij alttuum ouddâl, ko tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe, suåvteet tän lää´jj viõ´ǩǩe šõddmest viõǥǥâst åårai šiõtt'tõõzzid, te´l ko ve´rǧǧneǩ ij ä´ššvuässla vuõiggõõzz da ouddõõzz diõtt jee´resnalla preem. He´lssnest rosttovmannu 15 peei´v 2003 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Vuõiggâdvuõttminister Johannes Koskinen Nr 866 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum riikksåbbar asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 15 peei´v 2003 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 §:z 1 momentt, nåkamnallšem ko tõt lij asetõõzzâst 868/2002, näkamnalla: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 562 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2003. He´lssnest kålggmannu 15 peei´v 2003 Pirrõsminister Jan-Erik Enestam Halltõspiisar Satu Sundberg Nr 108 Valdiasåbbar asetõs sää´mǩiõll'lää´jj tiu´ddepiijjmõõžžâst U´vddum He´lssnest tä´lvvmannu 12 peei´v 2004 Valdiasåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum vuõiggâdvuõttministeeria čuä´jtõõzzâst, šiõtt'teet rosttovmannu 15 peei´v 2003 u´vddum sää´mǩiõll'lää´jj (1086/2003) 29 §:z 1 momeent da 33 §:z mie´ldd: 1 § Te´l ko ve´rǧǧneǩ âlgg u´vdded sää´mǩiõll'lää´jj (1086/2003) mie´ldd sää´mǩiõllsaž tuåimtemǩee´rj le´be alggpuäđlaž lää´dd- le´be ruõccǩiõllsaž ä´ššǩee´rjest sää´mǩiõllsaž jåårǥlâttmõõžž le´be tõõzz u´vddum sää´mǩiõllsaž ä´ššǩee´rjest lää´dd- lebe ruõccǩiõllsaž jåårǥlâttmõõžž, tõt vuäitt raajjâd le´be jåårǥlâ´tted ä´ššǩee´rj jiõčč, ko mâka tõn reâuǥast lij sää´mǩiõllsaž ooumaž. Ve´rǧǧneǩ vuäitt ha´ŋǩǩeed jåårǥlâttmõõžž sää´mǩiõll'lää´jj 26 §:sest mierruum sää´mǩiõllkonttrest le´be vee´rjlaž jåårǥlõ´ttjest, ǩeä´st lij vuõiggâdvuõtt jåårǥlâ´tted sää´mǩiõlâst le´be sää´mǩiõ´lle. 2 § Sää´mǩiõllkoontâr le´be jåårǥlâttmõõžž raajjâm ooumaž âlgg tuõđšted ooudbu sarnnum jåårǥlâttmõõžž vuõiggân. 3 § Ve´rǧǧnee´ǩǩ, kooi tuâjjǩiõll lij sää´mǩiõll, vuäi´tte ââ´nned sää´mǩiõl sij ǩee´rjin, kook lie čuäjtum sää´mǩiõll'lää´jj 2 §:z 1—3 momeentin sarnnum ve´rǧǧnee´ǩǩid. 4 § Sää´mǩiõllkoontâr oudd õõutsââ´jest sää´mǩiõllsåbbrin juõ´ǩǩ vaalpoodd sää´mǩiõll'lää´jj 29 §:z 1 momenttist mierruum mainnâz, kåå´tt âlgg õhtteed sää´mtee´ǧǧest u´vddum lää´jj (974/1995) 7 §:sest mierruum sää´mtee´ǧǧ mainnsa valdiasåbbra. 5 § Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe pâ´zzlâšttammannu 1 peei´v 2004. He´lssnest tä´lvvmannu 12 peei´v 2004 Vuõiggâdvuõttminister Johannes Koskinen Lää´jjšiõtteemduumšeǩ Eero J. Aarnio Lää´ǩǩ Meä´cchalltõõzzâst U´vddum Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Riikkpeei´vi riâššâm mie´ldd šiõtt’teet: 1 § Vaaldšummuš vä´lddsââ´jj Meä´cchalltõs lij mädd- da meä´cctäällministeria vaaldšummuužžpääi´ǩ tuåimmsaž riikk jäärnâǩstrooite´l. Luâđsuejjeem kuõskki aa´ššin Meä´cchalltõs lij pirrõsministeria jååđtõõzzâst. Meä´cchalltõ´sse šiõtt’teet riikk jäärnâǩstrooitli´n u´vddum lää´jj (1185/2002), mââibeä´lnn jäärnâǩstrooite´llää´ǩǩ, jos jeät tän lää´jjest nu´bbnalla šiõtt’tukku. 2 § Tuâi Meä´cchalltõs håidd, âânn da sue´jjat vaaldšem vuâlstes kuulli luâđvää´raid da jee´res vuämšstõõzzid. Meä´cchalltõs âlgg mõõntõõllâd känntee´l da pu´httsânji. Meä´cchalltõs âânn jäärnâǩtuåimm’muužž tän lää´jjest šiõtt’tuum meerkå´ddsai õõlǥtõõzzi veeidasvuõdâst da håidd takai vaaldšemtuâjaid. 3 § Jäärnâǩtuåimm’muužž tuåimmvu´vdd Meä´cchalltõõzz jäärnâǩtuåimm’muužž tuåimmvu´vdden lij mäddtääll da jee´res luâđvää´rai âânnmõš di tõid kuõskki ouddaz da kääzzkâ´sttemvue´jj. 4 § Takai õhttsažkå´ddsa õõlǥtõõzz Luâđvää´rai pi´štti hååid da âânnmõõžž vuõssärvvsen vuä´ssân Meä´cchalltõs âlgg pe´šttlânji vä´ldded lokku biologlaž määŋgbeällsavuõđ suejjumm’muš da mie´rrmie´lddsanallšem lââ´zztummuš mie´cci da jee´rab luâđvää´rai håiddmu´šše, âânnmõ´šše da suejjumm’mu´šše šiõtt’tuum jee´rab täävtõõzzivuim. Meä´cchalltõs âlgg lââ´ssen vä´ldded lokku luâđ virksmâ´ttemâânnmõõžž di tuâjjvuõđ ooudâsviikkmõõžž raukkmõõžžid. Meä´cchalltõõzz vaaldšem vue´lnn åårrai luâđvää´rai håidd, âânnmõš da suejjummuš âlgg šiõtt’teed õ´htte Sää´mtee´ǧǧâst u´vddum lää´jjest (974/1995) jurddum sä´mmlai dåmmpäi´ǩǩvuu´dest nu´tt, što sä´mmlai kulttuur ââ´nnem oudldõõzz staanât, di puäʒʒhåiddlää´jjest (848/1990) jurddum puäʒʒhåiddvuu´dest nu´tt, što puäʒʒhåiddlää´jjest šiõtt’tuum õõlǥtõõzz tieu´det. Meä´cchalltõs laaddââtt håiddad tuâjeez še mokstemjäällmõõžžâst nu´tt ǥu mädd- da meä´cctäällministeria da sääldatviõǥǥi’mäddvuä´mstummuužži peä´lest sääldatviõǥǥministeria meä´rree. Meä´cchalltõs jää´ǩǩat lââ´ssen sääldatviõǥǥi’mäddvuä´mstummuužži da tõi raajjmõõžži da meä´cchåiddmuužži peä´lest sääldatviõǥǥministeria staanvuõđmeärrõõzzid Meä´cchalltõs oudd peälštõsve´rǧǧnee´ǩǩid ä´šštobddivie´ǩǩ meä´ccpuâllmõõžži tuâsttmõõžžâst da laaddââtt jiõččtuåimmsânji meä´ccpuâllmõõžži cõõggõõttmõ´šše da tuâsttmõ´šše vaaldšem vuâlstes åårrai riikkjânnmin õhttsažtuâjast peälštõsve´rǧǧnee´ǩǩivuim. 5 § Jee´rab õhttsažkå´ddsa õõlǥtõõzz Meä´cchalltõõzz tuåimm’muužžâst vää´ldet lokku tu´tǩǩummuužž, mätt’tummuužž, sääldatviõǥǥi da raajjvahttstrooite´l mäddââ´nnem taarb. 6 § Takai vaaldšummuštuâi Meä´cchalltõõzz takai vaaldšummuužžtuâi liâ: 1) luâđsuejjeemlää´jjest (1096/1996) di tõn da luâđsuejjeemlää´jj (71/1923) nuä´jin rajjum luâđsuejjeemvuu´did kuõskki lää´jjin šiõtt’tuum luâđsuejjeemtuâi da luâđsuejjeemvuu´di ha´ŋǩǩummuš; 2) põõstaijânnamlää´jjest (62/1991), kue´llšee´llemlää´jjest (286/1982), sää´mlää´jjest (253/1995), meä´ccjânnmest jåå´ttemlää´jjest (670/1991), mie´cstummušlää´jjest (615/1993), vuõiggâdvuõđâst takai čää´ccvuu´did u´vddum lää´jjest (204/1966), peälštõslää´jjest (468/2003), puäʒʒlää´jjest, puäʒʒtääll da luâđjie´llemvue´jji teäggtemlää´jjest (45/2000) da ålgganåårramlää´jjest (606/1973) šiõtt’tuum tuâi; 3) luâtt- da ålgganjåå´ttemkääzzkâ´sttemvue´jji raajjmõš; 4) šiil- da kue´lltääl ha´ŋǩǩõõžži äigga vuäǯǯmõš; 5) luâđjânnamvahssmuš; 6) meä´ccmuõri paacceǩsiõmmni ha´ŋǩǩummu´šše da vääräsruõkkmõ´šše kuõskki tuâi; da 7) čää´cclää´jjest (264/1961) šiõtt’tuum da jee´res vuõjtâttemma kuõskki tuâi. 7 § Takai vaaldšummuštuâijai teäggtõs Meä´cchalltõõzz takai vaaldšummuštuâijai håidd teäggeet riikk täällärvvõõzzâst jee´rben čuäjtum mie´rrtie´ǧǧin. 8 § Takai vaaldšummuštuâijai riâššmõš Õõuddpeä´lnn 6 §:st jurddum takai vaaldšummuštuâijai håiddmuužž diõtt Meä´cchalltõõzzâst lij jee´res takai vaaldšummuštuâijai jii´jjes-i juâǥǥas, koon šurrân tuåimm luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteei. Luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteei nõõmtummuužžâst šiõtt’teet riikksuåvtõõzz asetõõzzin. Luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteei håidd tõid takai vaaldsummuštuâijaid kuõskki tuâjaid, kook jiâ tän lää´jj 10 §:f mie´ldd kuul halltõ´sse da tuåimtõsjåå´đteeja. Luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteei preemm da vuâllaǩee´rjat halltõõzz paaldâst jäärnâǩstrooite´llää´jj 13 §:f 1 momentest jurddum jee´res-i tii´llriâššmõõžž. Mie´cstummuužž da kue´llšeellmõõžž kuõskki takai vaaldšummuštuâi (meä´ccjânnamää´šš), kook 2 momeent mie´ldd jiâ kuul halltõ´sse le´be tuåimtõsjåå´đteeja, håidd seârvvna takai vaaldšummuštuâijai jii´jjes-i juâkksâst meä´ccjânnamtäällšoormõš. Meä´ccjânnamtäällšoormõõžž nõõmtummuužžâst šiõtt’teet riikksuåvtõõzz asetõõzzin. 9 § Takai vaaldšummuštuâijai rä´tǩǩemvä´ldd Luâđkääzzkâ´sttemjåå´dteei rä´tǩǩ 6 §:st jurddum takai vaaldšummuštuâijaid kuõskki vaaldšummušaa´ššid da takai vaaldšummuštuâijai jii´jjes-i juâkkõ´sse kuõskki ve´rǧǧne´ǩaa´ššid. Lokku vää´ldkâni kue´llšeellmõ´šše da mie´cstummu´šše kuõskki låå´ppaa´ššid, koid rä´tǩǩ meä´ccjânnamtäällšoormõš. Meä´ccjânnmest jåå´ttemlää´jj 4 §:st, kue´llšee´llemlää´jj 5 §:st, mie´cstummušlää´jj 6 §:st jurddum låå´vid le´be riâššmõõžžid Meä´cchalltõõzz vää´ld vue´lnn åårrai vuu´d âânnmõõžžâst peäggtum lää´jji mie´lddsa ju´rddmõ´šše vuei´tet nââneed vu´vddpäikksa mie´rid. Õõuddpeä´lnn 2 momentest jurddum mie´ri se´st luâđkääzzkâ´sttemjåå´dteei vuäitt se´rdded meä´ccjânnmest jåå´ttemlää´jj 4 §:st da meä´ccjânnamtäällšoormõš kue´llšee´llemlää´jj 5 §:st da mie´cstummušlää´jj 6 §:st jurddum sättõk låå´v kuõskki riâššâm tuejjummuužž Meä´cchalltõõzz ve´rǧǧnekka le´be nåkam Meä´cchalltõõzz tuâjast åårrai ooumže le´be ååuǥbeällsa õhtt’tõ´sse, koid tiuddvä´lddlažvuõđ, na´ddjõsvuõđ, ä´šštobddmõõžž da jee´res aa´ššiärvtõõllmuužžâst lokku vä´lddem aa´šši mie´ldd ââ´net tuõjju suåvlažžân. Meä´cchalltõõzz da låå´vi u´vddi ååuǥbeällsa õhtt’tõõzz tuåimm’mu´šše šiõtt’teet tän puõtt, mâi´d vaaldšemlää´jjest (434/2003), ve´rǧǧnee´ǩǩi tuåimm’muužž takaivuõđâst u´vddum lää´jjest (621/1999), ǩiõll’lää´jjest (423/2003) da sää´m ǩiõll’lää´jjest (1086/2003) šiõtt’teet di lââ´ssen, mâi´d vie´rrvuõttlää´jjest (39/1889) vie´rrvuõggâdvuõđ ve´rggoolâsvä´lddmest šiõtt’teet. Õõuddpeä´lnn 3 momentest ju´rddum aa´šši kuõskki sättõk låå´pp vuei´tet u´vdded še mašinanallsânji di riâššmõš vuei´tet tuejjeed nõtta alttõõzz. Luâđsue´jjeemvuu´đ da åugganjåå´ttemvuu´d på´reâdvuâkkõõzz ouddmuužž di 2 momentest šiõtt’tuum mie´ri ravvummuužžâst lokku vää´ldǩâni luâđkääzzkâ´sttemjåå´dteei da meä´ccjânnamtäällšoormõš, vuõššân luâđkääzzkâ´sttemjåå´dteei kuulmest, vuäǯǯa ǩee´rjlaž nalla se´rdded si´jjid tän paragraaf mie´ldd kuulli rä´tǩǩemvää´ld jee´res takai vaaldšummuštuâijai jii´jjes-i juâkkaz ve´rǧǧnekka. Vu´vddpäi´kksai mie´ri ravvummuužžâst kuõskki riâššmõš âlgg piijjâd teâttan takainallšem teâttanouddmuššân nu´tt ǥu vaaldšemlää´jjest šiõtt’teet. 10 § Takai vaaldšummuštuâijai vuä´ppõs da vahssmuš Mokstee´l tõ´st, mâi´d jäärnâǩstrooite´llää´jj 8 §: st šiõtt’teet, mädd- da meä´cctäällministeria da pirrõsministeria vuõiǥee da vähssa tuåimmvuu´deez peä´lest Meäcchalltõ´sse kuulli takai vaaldšummuštuâijai hååid nu´tt ǥu ve´rǧǧlõõnnji da strooi´tli tuåimm’muužž vuõiǥâmmest da vahssmest jee´rab šiõtt’teet. Õõudbeä´lnn 1 momentest jurddum ministeriai vuõiǥõõzz da vahssmuužž se´st Meä´cchalltõõzz halltõs: 1) raddai takai vaaldšummuštuâjai hååid takainallšem vuõiǥâmmõõžžâst da vahssmuužžâst; 2) raddai tõ´st, što tuâjaid tuejjeet ee´ttiǩkåå´dd da jee´res ve´rǧǧnee´ǩǩi riâššmõõžži da mierrõõzzi mie´lddšânji da što takai vaaldšummuštuâjai ǩe´rjjâânnmõš da vää´raihååid vahssmuš lij ää´ššmie´ldd laaddum; da 3) takai vaaldšummuštuâjai jii´jjes-i juâkkaz alttõõzz vuäǯǯmest reäšš aa´ššin, koin šiõtt’teet jäärnâǩstrooite´llää´jj 10 §:f 2 momeent 1, 2 da 7 sââ´jest. Õõudbeä´lnn 1 momentest jurddum ministeriai da halltõõzz vuõiǥâmmõõžž da vahssmuužž se´st Meä´cchalltõõzz tuåimtõsjåå´đteei väldd oolâs Meä´cchalltõ´sse kuulli takai vaaldšummuštuâjai hååid takainallšem jåå´đtummuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst da raddai tõ´st, što jäärnâǩstrooite´llää´jj 13 §:f 1 momentest jurddum pååđ ǩe´rjjâânnmõš lij lää´jjmie´lddsaž da takai vaaldšummuštuâjai hååid kuõskki vää´raihåidd lij na´ddjemnalla laaddum. 11 § Meä´ccjânnamvahssmuš Meä´ccjânnamvahssmuužžâst šiõtt’teet lää´jjin jee´rben. 12 § Ool vä´lddmuš takai vaaldšummuštuâijai hååidast Meä´cchalltõõzz takai vaaldšummuštuâi hååidast šõddâm påå´mh ko´rvvemmest lij viõǥǥâst, mâi´d ve´rǧǧoolvä´lddmuužžâst šõddâm påå´mh ko´rvvemmest jee´rab šiõtt’teet. 13 § Muttâzooccmõš Luâđsuejjeemlää´jj mie´lddsa Meä´cchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeinee´l muttâz tuåimmvä´lddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nu´tt ǥu luâđsuejjeemlää´jjest šiõtt’teet. Õõudbeä´lnn 9 §:f 2 momentest jurddum mie´rid kuõskki riâššma vuäǯǯ ooccâd veeinee´l muttâz tuåimmvä´lddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nu´tt ǥu vaaldšemlää´jjââ´nnemlää´jjest (586/1996) šiõtt’teet. Õõudbeä´lnn 9 §:f 3 momentest jurddum sättõk riâššma vuäǯǯ ooccâd vuõiǥõõzz Meä´cchalltõõzzâst. Vuõigeemõõlǥtummuš âlgg tuejjeed 30 peei´v se´st riâššmõõžž teâttanvuäǯǯmõõžžâst. Vuõigeemõõlǥtummu´šše u´vddum Meä´cchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeinee´l muttâz tuåimmvä´lddsa vaaldšemvuõiggâdvuõđâst nu´tt ǥu vaaldšemlää´jjââ´nnemlää´jjest šiõtt’teet. Õõudbeä´lnn 9 §:f 2 momentest jurddum mie´rid kuõskki riâššmõš di 9 §:f 3 momentest jurddum sättõk låå´v kuõskki Meä´cchalltõõzz riâššmõš vuei´tet piijjâd viõ´ǩǩe muttâzooccmest peersteǩani. Muttâzooccâmve´rǧǧne´ǩ vuäitt seârvvna ǩe´ldded riâššõm viõ´ǩǩepiijjmõõžž. Jee´res tän lää´jjest jurddum Meä´cchalltõõzz riâššma vuäǯǯ ooccâd veeinee´l muttâz jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´jji veinnamlu´vddkåå´ddest nu´tt ǥu vaaldšemlää´jjââ´nnemlää´jjest šiõtt’teet. 14 § Takai vaaldšummuštuâijai vuämšstõs Takai vaaldšummuštuâijai diõtt Meä´cchalltõõzz vaaldšem vue´lnn liâ luâđsuejjeemvuu´d da põõstaijânnamvuu´d, jee´res suejjeemäiggmõ´šše čuäjtum le´be ha´ŋǩǩuum vuu´d di jee´res takai vaaldšummuštuâijai hååid beä´lnn ta´rbbez vuämštõõzz. Takai vaaldšummuštuâijai vuämštõs kooll meä´cchalltõõz jee´res jii´jjes kapita´lle. 15 § Hââ´ddtummuš Meä´cchalltõõzz jäärnâǩtuåimm’muužž ouddaz da kääzzkâ´sttemvue´jj hââ´ddteet jäärnâǩekonomalaž vuâđđjurddsin. Õõudbeä´lnn 1 momentest šiõtt’tummuužžâst mokstee´l: Kemi, Ruâvnjaarǥ da Tornio gåårdi aazzjin lij vuõiggâdvuõtt meä´ccjed Meä´cchalltõõzz čuäjtum vuu´din jiõččmä´hssemäärv mõõntõõllâm määu´sin, jos tõt lij vue´lab ǥu jäärnâǩekonomalaž hâ´dd; di 2) kå´ddnee´ǩǩest lij vuõiggâdvuõtt ââ´nned põõšši jeälstemkodda kuulli Meä´cchalltõõzz vaaldšem vue´lnn åårrai vuu´din meä´ccjânnmest jåå´ttemlåå´vlää´jj meä´lddsa meä´ccjânnmest jååttmõõžž määusta. Meä´cchalltõõzz takai vaaldšummuštuâijai kuõskki tuâjai hõõ´ddi mie´rruummuužžâst šiõtt’teet, mâi´d riikk mähssmääi´nlää´jjest (150/1992) šiõtt’teet. Takai vaaldšummuštuõjju kuõskki tuâi mää´us kuõskki muttâzooccmõ´šše šiõtt’teet, mâi´d riikk mähssmääi´nlää´jj 11 b §:st šiõtt’teet. 16 § Põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ kuõskki riâššâmtuâi Mokstee´l tõ´st, mâi´d jäärnâǩstrooite´llää´jj 14 §:f 2 momentest šiõtt’teet riikksuåvtõõzz riâššâmvää´ldest see´rdtet jäärnâǩstrooitla le´be jäärnâǩstrooitle´st riikk täällarvvõõzztälla põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđid, reäšš nåkkam sättõk põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ sââi le´be põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ ceelaivuõđ se´rddmest Meä´cchalltõ´sse, koon vue´ǩǩsõs ärvv lij jeänmõsân vitt miljoon eu´rred, mädd- da meä´cctäällministeria le´be jos kõõččmõš lij luâđsuejjeem raajjmõ´šše kuõskki põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ serddmest, pirrõsministeria. Serdd miär´ǩǩeet jäärnâǩstrooite´l jee´res jii´jjes kapitaal lää´zztõssân le´be ǩieppõssân le´be läinnmääinai ouddmužžân. Põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ serddmõ´šše Meä´cchalltõõzz da nuu´b riikk jäärnâǩstrooite´l kõõskâst suåvtõõlât, mâi´d vuõiggâdvuõđâst luõvted riikk põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđâst u´vddum lää´jjest (973/2002) šiõtt’teet. Mokstee´l tõ´st, mâi´d jäärnâǩstrooite´llää´jj 10 §:f 2 momentt sââi´jest šiõtt’teet, Meä´cchalltõõzz halltõs reäšš põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ ha´ŋǩǩõõzz, di tõn mie´ldd mâi´d vuõiggâdvuõđâst luõvtummuužžâst riikk põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ u´vddum lää´jjest šiõtt’teet, põrtt- da mäddvää´rkõsvuõđ luõvtummuužž da våurrmuužž kuõskki riâššâmvää´ld laaddmest Meä´cchaltõõzzâst. Meä´cchalltõõzz vaaldšem vue´lnn åårrai põõšši vuämšstõõzz, koon ââ´nnemvuõiggâdvuõtt lij sääldatviõǥǥin, ij vuäǯǯ luõvted mädd- da meä´cctäällministeria le´be Meä´cchalltõõzz riâššmõõžžin krååma sääldatviõǥǥministeria tuõttmõõžž, jos ij riikksuåvtõs sättõk’sättjummuužžâst nu´bbnälla mie´rred. 17 § Tuâkkõõzz Meä´cchalltõõzzâst lij vuõiggâdvuõtt ââ´nned jäärnâǩtuåimmstes ååugbeä´llse uu´deem tuâkkõõzzid, jos tuâkkõõzz u´vddemtarbb vuâđjââv läkka le´be ǩeâšttõõttâmvuâkka jää´ǩǩtõllum takai primmum vuâđjurddsid. Eettiǩkå´dd reäšš riikk täällarvvõõzz ǩiõtt’tõõllâm poodd tuâkkõõzzi jeänašmie´r. Riikksuåvtõõõzz asetõõzzin šiõtt’teet taarbšemmen tää´rǩben tuâkkõõzzi ââ´nnmest da šlaajjâst. Mokstee´l tõ´st, mâi´d jäärnâǩstrooite´llää´jj 6 §:st šiõtt’teet riikk oolâs vä´lddmuužžâst, va´sttad 1 momentest jurddum tuâkkõõzzid kuõskki oolâs vä´lddmuužžin pâi Meä´cchalltõs. 18 § Personkå´dd Meä´cchalltõõzz tuâjjlai tuâjjkõskksažvuõtt lij tuâjjsuåppmõškõskksažvuõtt. Aalmilaž vää´ld sisksaž tuâjjaa´šši tuejjeei personkoo´ddi tuâjjkõskksažvuõtt lij seârvvna ve´rǧǧkõskksažvuõtt, jos jeät lää´jjin le´be riikksuåvtõõzz asetõõzzin nuu´bnalla šiõ´tt’tukku. Meä´cchalltõõzz ve´rǧǧnee´ǩǩid, vee´rjid da ve´rǧǧkõskksažvuõ´tte šiõtt’teet riikk ve´rǧǧkõskksažvuõđ kuõskki šiõtt’tõõžžid da jäärnâǩstrooite´l vee´rjid kuõskki ve´rǧǧmäinnsuåppmõõžž määinid. 19 § Tuåimtõsjåå´đteei nõõmtummuš Mokstee´l tõ´st, mâi´d jäärnâǩstrooite´llää´jj 10 §: f 2 momeent 3 sââ´jest šiõtt’teet halltõõzz tuåimmvää´ldest nõõmted da meädda särnnad tuåimtõsjåå´đteei, Meä´cchalltõõzz tuåimtõsjåå´đteei nõõmat da meädda särnn mädd- da meä´cctäällministeria alttõõzzâst riikksuåvtõs. Õu´ddel ää´šš ǩiõtt’tõõllâm tõ´st âlgg äännad pirrõsministeria ceälkkmuš. 20 § Saaǥǥstõõllâmkåå´dd Meä´cchalltõõzz vaaldšem vue´lnn åårrai riikk vuu´di âânnmõõžž kuõskki riâššâmtuåim veä´ǩǩen pääiklaž meer sâjjõõzz lokku vä´lddmuššân da tuåimi õ´httesuåvtõõllâm õõudâsviikkmõššân liâ lään- da vu´vddpäi´kksa saaǥǥstõõllâmkåå´dd. Saaǥǥstõõllâmkoo´ddi tuâjain, vuäzzlai nõõmtummuužžâst, tuåimmpââi´jest da vergga piijjmuužžâst, šiõtt’teet tää´rǩben riikksuåvtõõõzz asetõõzzin. 21 § Tää´rǩab šiõtt’tõõzz Riikksuåvtõõzz šiõtt’tõõzzin vuei´tet u´vdded tää´rǩab šiõtt’tõõzzid halltõõzz vergga piijjmuužžâst, tuâjain, riâššâmvää´ldest da vuä´zzlai ǩe´lppvuõđâst, tuåimmtõsjåå´đteeijest di halltõõzz vuäzzlai da tiilta´rǩǩeeijai pä´lǩǩõõzzin di tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjmuužžâst. 22 § Viõ´ǩǩepuättmuš Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe tä´lvvmannu 1. peei´v 2005, da tõin kåå´mtet Meä´cchalltõõzzâst rosttovmannu 17. peei´v 1993 u´vddum lää´ǩǩ (1169/1993) tõõzz mâ´ŋŋlubust tuejjuum muttsivuim. Õu´ddel tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmuužž vuei´tet riõmmâd tõn viõ´ǩǩepiijjâm oudldõs tuåimid. 23 § Serddšiõtt’tõõzz Meä´cchalltõ´sse lää´jjest le´be asetõõzzâst šiõtt’tuum le´be tõi nuä´jin u´vddum tuâi di tõõzz kuulli vuõiggâdvuõđ da õõlǥtõõzz serddjâ´vve tän lää´jj mie´lddsa meä´cchalltõ´sse. Kåå´mtum lää´jj mie´ldd pijjum Meä´cchalltõõzz jåå´đtemkå´dd juätǩǩ jäärnâǩstrooite´llää´jj mie´lddšânji Meä´cchaltõõzz halltõssân alggpuäđla tuåimmpââi´jes lo´ppe. Meä´cchalltõõzz tuåimmtõsjåå´đteei di luâđsuejjeem jii´jjes-i juâkkaz da ve´rǧǧnee´ǩǩi jii´jjes-i juâkkaz šoormõõzzi vee´rj jâ´sǩǩe tän lää´jj viõ´ǩǩe puä´đeen nõtta meädda särnnmõõžžin. Meä´cchalltõõzz tuåimmtõsjåå´đteei serddjââv tän lää´jj viõ´ǩǩe puä´đeen jäärnâǩstrooite´llää´jj mie´ldd Meä´cchalltõõzz tuåimmtõsjåå´đteeijen da luâđsuejjeem jii´jjes-i juâkkaz šoormõs tän lää´jj mie´ldd luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteejen. Meä´cchalltõõzz vee´rj di ve´rǧǧ- da tuâjjsuåppmõškõskksažvuõđâst åårrai personkåå´dd serddjâ´vve tän lää´jj mie´ldd Meä´cchalltõ´sse, da personkå´dd seeilat tuâjjkõskksažvuõđ määinid kuõskki vuõiggâdvuõđid da õõlǥtõõzzid. Vee´rji serddmõ´šše jeät taarbšukku ve´rǧǧnee´ǩǩ tuõttmõõžž. Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällminister Juha Korkeaoja Nr 1379 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj 55 §:f muuttâzzâst U´vddum Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Riikkpeei´vi riâššâm mie´ldd muu´ttet tä´lvvmannu 24. peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 55 §:f 1 momentt, nu´tt ko tõt lij lää´jjest 276/2004, pue´tti nalla: 55 § Tuåi´mmepiijjâmve´rǧǧnee´ǩǩ Mädd- da meä´cctäällministeria, Sää´mmjânnam tuâjjviõkk- da jie´llemvue´jjkuvddlõs, mädd- da meä´cctäällministeria teâttkääzzkâ´sttemkuvddlõs, Aanar kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´jjve´rǧǧne´ǩ da Meä´cchalltõs ra´ddje tän lää´jj tuåi´mmepiijjmõõžžâst. Mädd-da meä´cctäällministeria vuäitt taarbšemmen u´vved tää´rǩab šiõtt'tõõzzid tän lää´jj tuåi´mmepiijjmõõžžâst jää´ǩǩtem mõõntõõllmest. Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe ođđee´jjmannu 1. peei´v 2005. Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällministeria Juha Korkeaoja Nr 1380 Riikksuåvtõõzz asetõs Meä´cchalltõõzzâst U´vddum Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Riikksuåvtõõzz riâššmõõžž mie´lddsânji, kåå´tt lij tuejjuum mädd- da meäcctäällministeria alttõõzzâst, šiõtt'teet Meä´cchalltõõzzâst rosttovmannu 30. peei´v 2004 u´vddum lää´jj (1378/2004) nuä´jin: 1 § Halltõs Meä´cchalltõõzz halltõõzzâst liâ uu´ccmõsân vitt da jeänmõsân čiččâm vuäzzla. Riikksuåvtõs nõõmat halltõõzz vuäzzlaid da mie´rrat vuäzzlain õõut saaǥǥjåå´đteejen da õõut vää´rrsaaǥǥjåå´đteejen. Halltõõzz vuäzzlast âlgg lee´d Meä´cchalltõõzz tuâjjvuu´d, jäärnâǩtääl le´be vouddsai kõõččmõõžži ä´šštobddmõš. Vuäzzlaž âlgg lee´d ǩeâštõõttâmvue´jj ouddlâ´sttem nälla tiuddvä´lddlaž. Halltõõzz vuäzzlain õhtt mie´rreet Meä´cchalltõõzz personkåå´ddi vaalšum oummui kõõskâst, õhtt mädd- da meä´cctäällministeriast, õhtt pirrõsministeriast da õhtt Sää´mjânnam läänast. 2 § Halltõõzz tuâi Meä´cchalltõõzzâst u´vddum lää´jj (1378/2004) 16 §:f 3 momentest šiõtt'tuum lââ´ssen da 10 §:f 2 momentest šiõtt'tuum mokstummuužžin halltõs håidd tuâjaid, koid šiõtt'teet riikk jäärnâǩstrooitli´n u´vddum lää´jj (1185/2002), mââibeä´lnn jäärnâǩstrooite´llää´ǩǩ, 10 §:f 1 da 2 momentest. Lââ´ssen halltõs 1) reäšš jäärnâǩtuåim hâ´ddtummuužž vuâđđjurddsin da hâ´ddtummuužž kuõskki riâššõmvää´ld ââ´nnmest; 2) reäšš jäärnâǩtuåim alttummuužžâst da puttummuužžâst; 3) reäšš Meä´cchalltõõzz takai vaaldšummuštuâjai da tõi teäggtõõzz kuõskki suåppmõõžži vuâđđjurddsin takai vaaldšummuštuâjai jii´jjes-i juâkkaz ceälkkmuužž vuäǯǯmest. 4) reäšš jäärnâǩstrooite´llää´jj 3 §:f 2 momentest jurddum vuä´ssǩee´rji, vuä´ssbie´lvuõđi le´be vuäzzlažvuõđi ha´ŋǩǩummuužži da luõvtummuužži kuõskki alttõõzz raajjmest; 5) reäšš Meä´cchalltõõzzâst u´vddum lää´jj 17 §:st jurddum tuâkkõõzz u´vddmest; 6) reäšš 7 §:st jurddum Meä´cchalltõõzz ceälkkmuužžin; 7) reäšš Meä´cchalltõõzz tuåimm'muužž sizz kuulli aa´šši vahssmuužžâst da vaarnallšem vaaldšummuužžâst; 8) reäšš tuåimtõsjåå´đteei tuâi kuõskki suåppmõõžž määinain; 9) reäšš tuåimtõsjåå´đteei sâjjsain; 10) reäšš alttõõzz raajjmest mädd- da meä´cctäällministre tuåimtõsjåå´đteei meädda särnnmõõžžâst; di 11) ǩiõtt'tââll da reäšš jee´rbi Meä´cchalltõõzz vuäinnmuužž mie´ldd šurrmiârkksaž le´be vuâđđjurddlânji vääžnai aa´ššid. 3 § Riâššâmtuåimm halltõõzzâst Halltõs noorââtt saaǥǥjåå´đteei, le´be jos son lij meädda, vää´rrsaaǥǥjåå´đteei kåččmest. Halltõs lij riâššâmvä´lddvuõđlaž, ǥu saaǥǥjåå´đteei le´be vää´rrsaaǥǥjåå´đteei da uu´ccmõsân pie´ll jee´res vuäzzlain lij pääi´ǩ â´lnn. Halltõõzz riâššmõõžž tuejjeet prååstai jeä´nbõs jiõnin. Jos jiõn mâ´nne tässa, riâššmõžžân vää´ltet te´l tõt särnnmõš, koon sååbbar saaǥǥjåå´đteei lij känntam. Halltõõzz vuäzzlast lij vuõiggâdvuõtt ǩee´rjtâttee´l vuäǯǯad ä´šše kuõskki jee´rab särnnmõš på´rddǩerjja. Halltõs oudd tää´rǩab mie´rrõõzzid ää´šš ǩiõtt'tõõllmest halltõõzzâst. 4 § Pä´lǩǩõõzz Mädd- da meä´cctäällministeria mie´rrat halltõõzz vuäzzlai da tiilta´rǩǩeejai pä´lǩǩõõzzid. 5 § Tuåimtõsjåå´đteei Meä´cchalltõõzzâst u´vddum lää´jj 10 §:f 3 momentest šiõtt'tuum mokstummuužžin tuåimtõsjåå´đteei håidd tuâjaid, koin šiõtt'teet jäärnâǩstrooite´llää´jj 11 §:st. Tuåimtõsjåå´đteeijest lij šuurmõsšuur ärvvnõmm. 6 § Ǩe´lbbjemvuõđõõlǥtõõzz Tuåimtõsjåå´đteeijest õõlǥtet tuõjju suåppâm pââibuž õllškooultu´tǩǩõs, jäärnâǩtääl da Meä´cchalltõõzz tuâjjvuu´d tobddmõõžž di jåå´đtemnäältobddmõõžž da tuâjast vuäǯǯum da čuäjtum jåå´đtemsilttõõzz. Luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteejest õõlǥtet vergga suåppâm pââibuž õllškooultu´tǩǩõs, toobdštõõtmõõžž takai vaaldšummuštuâjai jii´jjes-i juâkkõ´šše kuulli tuâjai di jåå´đtemnäältobddmõõžž da tuâjast vuäǯǯum da čuäjtum jåå´đtemsilttõõzz. Meä´ccjânnamtäällšoormõõžžâst õõlǥtet vergga suåppâm pââibuž õllškooultu´tǩǩõs da toobdštõõtmõõžž meä´ccjânnma kuulli aa´ššid. Meä´cchalltõõzz vee´rjid õõlǥtet, što ä´ššvuä´msteei lij ääi´jbuž tuåimm'muužžin čuä´jtam nåkam silttummuužž da pâ´sttmuužž, koon vee´rj õõudâsviikkâm håiddmõš ouddlâ´stt. 7 § Nõõmtummuš Tuåimtõsjåå´đteei nõõmtummuužžâst šiõtt'teet Meä´cchalltõõzzâst u´vddum lää´jjest. Ou´ddel nõõmtummuužž ää´ššest âlgg äännad Meä´cchalltõõzz ceälkkmuš. Luâđkääzzkâ´sttemjåå´đteei vergga nõõmat riikksuåvtõs pirrõsministeria alttõõzzâst. Ou´ddel nõõmtummuužž ää´ššest âlgg äännad mädd- da meä´cctäällministeria di Meä´cchalltõõzz ceälkkmuš. Meä´ccjânnamtäällšoormõõžž vergga nõõmat mädd- da meä´cctäällministeria. Ou´ddel nõõmtummuužž ää´ššest âlgg äännad Meä´cchalltõõzz ceälkkmuš. 8 § Saaǥǥstõõllâmkåå´dd Mädd- da meä´cctäällministeria peejj koolm eeǥǥaz vuârstes saaǥǥstõõllâmkoo´ddid Sää´mjânnam lään da Oulu lään di Tâ´vv-Ka´rjjel mäddkåå´dd vuu´did. Pukid saaǥǥstõõllâmkodda ko´lle mädd- da meä´cctäällministeria mierruum saaǥǥjåå´đteei da vää´rrsaaǥǥjåå´đteei di ååu´c jee´res vuäzzla, koin pukin lij vää´rrvuäzzlaž. Saaǥǥstõõllâmkodda kuulli vuäzzla â´lǧǧe ee´ttkâ´stted meer, meä´cctääl, jie´llemvue´ǩǩjääl, pirrõssuejjummuužž da meerlažleettid. Ou´ddel saaǥǥstõõllâmkoo´ddi piijjmuužž mädd- da meä´cctäällministeria äänn ooudbeä´lnn peäggtum laanai läänhalltõõzzin da ä´ššvuä´msteei mäddkoo´ddi leettin ceälkkmuužžid saaǥǥstõõllâmkodda vaalšum oummin. Saaǥǥstõõllâmkoo´ddi tuâjj liâ: 1) u´vdded Meä´cchalltõ´sse ceälkkmuužžid vääžnai riikk mädd- da čää´ccvuu´di âânnmõ´šše kuõskki kõõččmõõžžin; 2) tuejjeed Meä´cchalltõ´sse alttõõzzid lokku vää´ldee´l pääiklaž meeri sââi da tuåimi õ´httesuåvtõõllâm diõtt Meä´cchalltõõzz tuåimm'muužž plaanmen. 9 § Õhttsažtuâjjä´rttel Meä´cchalltõs vuäitt piijjâd dåmmpäi´ǩǩvoudda õhttsažtuâjjä´rttlid, koozz ko´lle Meä´cchalltõõzz da vuu´d meer ä´ššviikki. 10 § Viõ´ǩǩepuättmuš- da serddšiõtt'tõõzz Tät asetõs puätt viõ´ǩǩe tä´lvvmannu 1. peei´v 2005. Ou´ddel asetõõzz viõ´ǩǩepuä´ttmuužž vouddsa pijjum saaǥǥstõõllâmkåå´dd juä´tǩǩe tuåimm'muužžes tuåimmpââi lo´ppe Mâi´d jee´ressââ´jest šiõtt'teet Meä´cchalltõõzz luâđsuejjeemtuâjai tuejjeei jii´jjes-i juâkkaz šoormõzz vee´rjest, kuâsk asetõõzz viõ´ǩǩe puä´ttmest Meä´cchalltõõzz takai vaa´ldšummuštuâjai jii´jjes-i juâkkaz šoormõzz vee´rj. Ou´ddel asetõõzz viõ´ǩǩepuättmuužž vuei´tet riõmmâd viõ´ǩǩepiijjâm oudldõs tuåimid. Helssnest rosttovmannu 30. peei´v 2004 Mädd- da meä´cctäällminister Juha Korkeaoja Halltõssaaǥǥstõõlli Matti Setälä Nr 276 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj mu´ttmest U´vddum He´lssnest njuhččmään 16 peei´v 2004 Riikkpeei´vi meä´rrõõzz mie´ldd kåå´mtet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 50 § di mu´tteet 18 da 20 §, 39 §:z 3 momentt, 55 §, 57 §:z 2 momentt da 65 § nåkamnallšem ko tõin lij 39 §:z 3 momentt lää´jjest 1289/1996, nääi´taa: 18 § Lääin da veä´ǩǩvuõđ ooccmõš da miõttmõš Lääinaid da veä´ǩǩvuõđid meâtt ooccmõõžžâst Sää´mjânnam tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkõõskõs. Ooccmõš âlgg raajjâd pâi ǩe´rjjtee´l da tõt âlgg vuâllaǩe´rjjted. Tõn cõõggkani, što mâi´d jee´reså´rnn lää´jjest šiõtt'teet, âlgg ooccmõõžž vuâllaǩe´rjjted. Ouddâl ko tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkõõskõs meärrad lääin le´be veä´ǩǩvuõđ miõttmest, vuei´tet ooccmõõžžâst ha´ŋǩǩeed kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩve´rǧǧnee´ǩǩ ceälkkmuužž di jee´res ceälkkmuužžid še. Ceälkkmušmõõntõõllmuužžâst vuei´ted u´vdded tää´rǩab šiõtt'tõõzzid mädd- da meä´cctäällministeeria asetõõzzin. 20 § Kååccmuš Mädd- da meä´cctäällministeriast, mädd- da meä´cctäällministeeria teâttkääzzkõskõskksest da tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkõskksest lij vuõiggâdvuõtt u´vdded sij tuâjast åårai ve´rǧǧoummui tuâjjân raajjâd ooudpeä´lnn i´lmmtekani tän lää´jjest mie´rruum veä´ǩǩvuõđi, lääinai da jee´res tuä´rjjõõzzi miõttmõ´šše, mähssmõ´šše da âânmõ´šše kuulli oudldõõzzi da määinai jäkktõõllmuužž vuâppmõõžžâst ta´rbbeš ta´rǩǩumuužžid. Tä´rjjõõzz vuäǯǯai âlgg ko´rvvõõzztää čuäi´jted ta´rǩǩeeja pukid taarbšeei tiill- da jee´res ä´ššǩee´rjid, koin juu´rdet še autmaattlaž teâđai ǩiõtt'tõõllmuužž veäkka le´be jee´resnalla rajjum le´be seilltum va´stteei aunnsid da še jee´resnalla veä´ǩǩted ta´rǩǩõõzzâst. Ta´rǩǩeejast lij vuõiggâdvuõtt vuâppamtuâi oudldam veeidâsvuõđâst ta´rǩǩeed tuä´rjjõõzz vuäǯǯaja kuulli žeevti aassâmpääi´ǩid, šâddmääddaid, puu´t'tem- da valmštemstrooitlid, ääi´tid, kaaupšempääi´ǩid da jee´res tuä´rjjõõzz miõttmõ´šše da mähssmõ´šše vaikkteei åårrmõõžž. Ta´rǩǩumuš vuäitt kuõskkâd seämmanlla tuä´rjjõõzz vuäǯǯja le´be tuä´rjjõõzz tuåimteeja. Ta´rǩǩumuužž ij vuei´t kuuitõǥ tue´jjeed dommrääuh vuâlaž põõrtin. 39 § Veä´ǩǩvuõđi vä´sttpe´rrjummuš Veä´ǩǩvuõtt âlgg pe´rrjed mååust mååžna ääi´j se´st lokku vää´ldee´l vä´sttpe´rrjumuužž määi´n da oummu mä´hssemoodd. Valdiasåbbar asetõõzzin vuei´tet šiõtt'teed tää´rǩben tõn ääi´jest, koonn se´st veä´ǩǩvuõtt âlgg pe´rrjed mååust. Veä´ǩǩvuõđ ij vuäǯǯ teänab mie´rreed vä´sttpe´rrjumuužž vuâlla tõn mâŋŋa, ko 10 ee´ǩǩed lij mõõnnâm tõ´st, ko veä´ǩǩvuõđ mââimõs mähss lij mahssum. Pe´rrjumuužž vuäǯǯat tue´jjeed piiđi åålǥasmettumuužžâst mie´rruum vue´jjest. 55 § Tiu´ddepiijjâmve´rǧǧnee´ǩǩ Mädd- da meä´cctäällministeria, Sää´mjânnam tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩ-kõõskõs, mädd- da meä´cctäällministeeria teâttkääzzkõskõõskõs Aanar kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩve´rǧǧneǩ da Meä´cchalltõs â´nne huõl tän lää´jj tiu´ddepiijjâm diõtt. Meä´cchalltõõzz Pâ´jj-Sää´mjânnam luâđhåiddvu´vdd âânn huõl valdia mädd- da čää´ccvuu´di håiddmest sää´mvuu´vdest da tõõi ââ´nnmest šõddi jee´res tuåimin, koid tät lää´ǩǩ oudldâstt. Mädd- da meä´cctäällministeeria asetõõzzin vuei´tet taarbi mie´ldd u´vdded tää´rǩab meä´rrõõzzid mõõntõõlmin, mâid jäkktõõlât tän lää´jj tiu´ddepiijjmest. Tän lää´jj mie´lddlaž tuâjain vuei´tet, tõn mie´ldd ko valdiasåbbar asetõõzzin tää´rǩben šiõtt'teet, ââ´nned veä´ǩǩen Sää´mjânnam läänhalltõõzz da jee´res valdia ve´rǧǧnee´ǩǩid. 57 § Kuuli ko´rvvummuš Saa´mi ouddoummu da suu veä´ǩǩen reâuggai piisar tuâjai hoi´ddmest määu´set pää´lǩ da kuuli ko´rvvõõzz mäddtääll ooudâsviikkâm-foond vaa´rin tõn mie´ldd ko mädd- da meä´cctäällministeria jeerab meärrad. 65 § Tää´rǩab šiõtt´tõõzz da nââneei ä´ššǩe´rjjkää´vv Valdiasåbbar asetõõzzin vuei´tet šiõtt'teed tää´rǩben tuä´rjjeemvue´jjin, tuä´rjjõõzz miõttâmvuâđain, tuä´rjjõõzzi jäänbõsmie´rin da suåppmõ´šše vuâđđai tuä´rjjõõzzi takai määi´nin da tõ´st, što mä´htt tuä´rjjõs vuäitt lee´d jee´resnallšem vuu´di mie´ldd. Mädd- da meä´cctäällministeeria asetõõzzin vuei´tet u´vdded tää´rǩab šiõtt'tõõzz tuä´rjjõõzz u´vddmest da tuä´rjjeemtaa´zzin, ko mõõk lie tän lää´jjest da tõn mie´ldd u´vddum asetõõzzâst. Mädd- da meä´cctäällministeria raavâd še kaupp- da veä´lǧǧǩee´rji kää´vid, ooccâm- da tu´mmjemkää´vid da jee´res kää´vid, koid taarbšet tän lää´jj âânnmõõžž diõtt. Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe kiđđmannust 1 peei´v 2004. Ko tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe, viõǥǥâst åårram šiõtt'tõõzzid da meärrõõzzid ââ´net kuuitâǥ tõn räjja ko jee´reld mie´rreet. He´lssnest njuhččmään 16 peei´v 2004 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällminister Juha Korkeaoja Nr 870 Mädd- da meä´cctäällministeria asetõs sää´mlää´jj mie´lddsaž jäänmõspuåđraajjin U´vddum He´lssnest čõhččmannu 22 peei´v 2004 Mädd- da meä´cctäällministeria tu´mmstõõǥǥ mie´ldd šiõtt'teet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 5 §:z 3 moment mie´ldd: 1 § Tuä´rrjjõõzz sää´mlää´jj mie´ldd vuei´tet u´vdded ooumže, koonn puåtti, jee´res ko sää´mlää´jjest mie´rruum põõrǥâstuejjumuužžâst, lie jäänmõsân 32 000 eurrâd ee´jjest. Pie´llkuei´mi diõtt va´stteei õh´ttepiijjum puåtti vuäǯǯa lee´d jäänmõsân 42 000 eurrâd. 2 § Puåtti mie´rǩǩee tän asetõõzzâst valdiapiiđ vuâlaž obbpuåttjid, koin lij valddum meädda kuulid, kook lie šõddâm puåttji ha´1ǩǩemest. Puåttjin jeät õ´nnu kuuitâǥ tuâite´mvuõđstaanlää´jj (1290/2002) mie´lddsaž vuâđđpei´vvtie´ğğ ij-ǥa tuâjjmarkkântue´rjjõõzz, paalǥâskoo´ddin vuõǯǯum pää´lǩ ij ni nåkam puåttjid, kook vuei´tet ǩiõččâd sättnaž. 3 § Puåttjid tuõttât ouddâl tu´mmjemvuâlaž puättamääi´j tuåimtum mââimõs piiđin tuõttum piiđvuâlaž puåttji mie´ldd lokku vää´ldee´l kuuitâǥ ärvtõllum le´be muđoi tuõttum muttõõzz puåttjin. 4 § Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe čõhččmannu 29 peei´v 2004. Täin asetõõzzin kåå´mtet mädd- da meä´cctäällministeria njuhččmannu 7. peei´v 2000 ouddam asetõõzz (349/2000) sää´mlää´jj mie´lddsaž puåđraajjin. He´lssnest čõhččmannu 22 peei´v 2004 Mädd- da meä´cctäällminister Juha Korkeaoja Halltõspiisar Jukka Mirvo Nr 839 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 20 peei´v 2005 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § nääi´t: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 516 eurrod. Reviir mie´lddlaž ǩeârddõs kuä´cǩǩem jälstem reviirin lij õhtt, jee´reå´rnn ko 4 §:sest sarnnum paalǥâskoo´ddi vuu´din. Nåkam reviir, ko´st ääi´jab lij jälstum, ǩiõččât õin jälstum, ko mâka tõ´st lij tuõttum hiârvtum pie´ss le´be tõ´st lie leäm ââ´lj kuei´t ooudab ee´jj. Te´l ko kuä´cǩǩem jälstem reviirist šâ´dde ââ´lj, ǩeârddõs lij kuuitâǥ koumm. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2005. He´lssnest kålggmannu 20 peei´v 2005 Pirrõsminister Jan-Erik Enestam Halltõspiisar Heikki Korpelainen 103/2006 U´vddum He´lssnest tä´lvvmannu 9 peei´v 2006 Valdiasåbbar asetõs nuõrituâjast da -politiikkâst Valdiasåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´lddsânji, kåå´tt lij tuejjuum mätt’tõsministeria maadârdõõzzâst, šiõtteet tä´lvvmannu 27 peei´v 2006 u´vddum nuõrilää´jj (72/2006) nuä´jain: 1 lååkk Valdia nuõrituâjj da -politiikk 1 § Nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprogramm Nuõrilää´jj (72/2006) 4 §:fâst jurddum nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprogramm valmštõõlât mätt’tõsministeriast õhttsažtuâjast sosial- da tiõrvâsvuõttministeria, tuâjjministeria, pirrõsministeria di taarbše´mmen še jee´res nuõri peä´lestvälddmõõžžâst vääžnmõš ministeriaivui´m. Ooudâsviikkâmprogramm âânn se´st vä´lddkåådlaž nuõripolitiikklaž täävtõõzzid di läänai da koo´ddi nuõripolitiikkla programmtuâi vuâđđjuurdid, kook ko´lle nuõri škoou´l´jumu´šše, tuâjjvuõ´tte, pi´rǧǧumu´šše, tiõrvâsvuõ´tte, liikkee’es meerlažvuõ´tte da sosiaalaž staanmu´ššše, jälstumu´šše, põrggivuõ´tte, prizoovvuõ´tte da prizoovte´meskääzzkõ´sse da jee´res päärnaid da nuõrid kuulli ääi´jpoddsaž aa´ššid. Prograammâst päärnaid kuulli ǩiõččâmvue´jj vää´ldet lokku eärben päärnai šõddâm peä´lest. Mätt’tõsministeria peejj taarbše´mmen tuâjjä´rttel prograamm valmštõõllâm da praavvâm diõtt. 2 § Valdia nuõriaa´šši saaǥǥstõõllâmkå´dd Valdia nuõriaa´šši saaǥǥstõõllâmkåå´ddest lij saaǥǥjåå´đteei, kue´htt vää´rrsaaǥǥjåå´đteei da jäänmõsân 15 jee´res vuässla. Valdiasåbbar kåčč tuåimmkå´ddne´ǩǩen nuõri šõddeem- da jie´llemvuâkka tobdstõõttâm persoonid. Saaǥǥstõõllâmkåå´dd vuässla â´lǧǧe lee´d vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiai da nuõrituâi tuejjeeja organisaatiai e´tǩǩõsttum persoon. Saaǥǥstõõllâmkåå´dd tuåimmpââ´jj lij nellj ee´ǩǩed. Saaǥǥstõõllâmkå´dd piijât nu´tt mä´htt parlameent vaalpââi´jin kuuđ mannu se´st vaalpââi aalgâst da tõn tuåimmpââ´jj juätkkai, poka puõ´tti saaǥǥstõõllâmkå´dd lij pijjum. Saaǥǥstõõllâmkå´dd lij mie´rreemvää´ldlaž, ku såbbar saaǥǥjåå´đteei da jäänmõsân pie´ll jee´res vuässlain lij pääi´ǩ â´lnn. Saaǥǥstõõllâmkåå´ddest lij vä´lddpiisar, koon mätt’tõsministeria vä´ldd da koon tuåimmpââ´jj lij jäänmõsân nellj ee´ǩǩed. Lââ´ssen saaǥǥstõõllâmkåå´ddest vuei´tte lee´d jee´res personkåå´dd. Saaǥǥstõõllâmkåå´dd koontârtuâi hååidat mätt´tõsministeriast. Saaǥǥstõõllâmkåå´dd saaǥǥjåå´đtejja da jee´res vuässlaid, piizra da ä´šštobddjid kuulli sååbbarpä´lǩǩõõzzi mä´hssmõõžžâst reäšš mätt’tõsministeria. 3 § Ärvvtõõllâm- da veä´ǩǩvuõtt’tuåimmkå´dd Ärvvtõõllâm- da veä´ǩǩvuõtt’tuåimmkåå´ddest lij saaǥǥjåå´đteei, vää´rrsaaǥǥjåå´đteei da jäänmõsân čiččâm jee´res vuässla. Valdiasååbbar kooll vuõššân vä´lddkååddlai nuõriorganisaatiaid da mâŋŋa kuullmest kåčč tuåimmkå´ddne´ǩǩen nuõrituåimmjumu´šše tobdstõõttâm persoonid. Tuåimmkåå´dd tuåimmpââ´jj lij nellj ee´ǩǩed. Tuåimmkå´dd piijât nu´tt mä´htt parlameent vaalpââi´jin kuuđ mannu se´st vaalpââi aalgâst da tõn tuåimmpââ´jj juätkkai, poka puõ´tti saaǥǥstõõllâmkå´dd lij pijjum. Tuåimmkå´dd lij mie´rreemvää´ldlaž, ku såbbar saaǥǥjåå´đteei da jäänmõsân pie´ll jee´res tuåimmkå´ddnee´ǩǩin, lij pääi´ǩ â´lnn. Tuåimmkåå´ddest lij vä´lddpiisar, koon mätt’tõsministeria vä´ldd da koon tuåimmpââ´jj lij jäänmõsân nellj ee´ǩǩed. Lââ´ssen tuåimmkåå´ddest vuei´tte lee´d jee´res personkåå´dd. Tuåimmkåå´dd koontârtuâi hååidat mätt´tõsministeriast. Tuåimmkåå´dd saaǥǥjåå´đtejja da jee´res tuåimmkå´ddnee´ǩǩid, piizra da ä´šštobddjid kuulli sååbbarpä´lǩǩõõzzi mä´hssmõõžžâst reäšš mätt’tõsministeria. 2 lååkk Valdiateäggtõs 4 § Valdiaveä´ǩǩvuõ´tte vuõiggõttum nuõriorganisaatiaid da nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiaid Mätt´tõsministeria preemm ooccmõõžžâst organisaatia, kåå´tt lij nuõrilää´jj 10 §:f 1momeent mie´lddsaž, veä´ǩǩtem vä´lddkåådlaž organisaatia le´be vä´lddkåådlaž nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatia. Ooccmõõžžâst âlgg maadârded mätt’tõsministeria beälla čiõlǥtõs organisaatiast, tuåimmkå´ddnee´ǩǩin, tuåimmjumuužžâst da täällvuõđâst. Vä´lddkåådli´žžen nuõriorganisaatian vuei´tet priimmâd organisaatia, ko´st liâ uu´ccmõsân 1000 personvuässla da ko´st obbvuässlažmeä´rest uu´ccmõsân kue´htt kuälmõõzz liâ vuâlla 29- ekksa le´be koon kruuggorganisaatiai le´be pääiklažsie´bri õ´httelaskkuum personvuässlažmie´rr lij uu´ccmõsân 1 000 da ko´st obbvuässlažmeä´rest uu´ccmõsân kue´htt kuälmõõzz liâ vuâlla 29- ekksa. Organisaatia priimm´men âlgg vä´ldded lokku tõn ââ´nnem nuõrituâjj, tuåimmjemvu´vdd da vuässlažmie´rr di tõt, mä´htt organisaatiast teâuddai nuõri vuässõõttmõš tu´mmstõktuõjju. Mätt’tõsministeria âânn looǥǥstõõǥǥ veä´ǩǩtem organisaatiain. Ooudbeä´lnn 2 momeentest peäggtum priimmânvuâđain vuei´tet moksted ǩiõll’laž le´be jee´res minoriteett kõõskâst le´be tuåimmvuu´dstes vä´lddkå´ddlažân ee´ttkâ´sttee´l ǩiõččâm organisaatia beä´lnn. 5 § Veä´ǩǩvuõđi miõttmõš Nuõrilää´jj 10 §:f 1 momeentest jurddum vä´lddkåådlaž nuõriorganisaatiaid da vä´lddkåå´ddlaž nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiaid miõđât takaiveä´ǩǩvuõtt tuejjeemvuâđđõõvvmõõžž mie´lddsânji organisaatia tuåimmjemplaan da mä´hssemplaan vuâđast. 6 § Tuejjeemvuâđđõõvvâmvuõtt Tuejjeemvuâđđõõvvâmvuõđid ärvvtõõlât plannum da čõõđtum tuåimmjumuužž vuâđast. Tuåimmjumuužž šlaajj ärvvtõõlât kõskkvuõđâst juõ´ǩǩ organisaatiain pijjum täävtõõzzid da tõõi teâuddjumu´šše. Tuåimmjumuužž veeidasvuõđ ärvvtõõllmen vää´ldet lokku organisaatia põõššinallšem tuåimmjumuužž kruugâst åårrai nuõri mie´rr di tuåimmjumuužž vaikktemvuõtt da vooudlaž kä´ttemvuõtt. Ekonomiivuõđ ärvvtõõllmen vää´ldet lokku organisaatia jii´jjes tuåimmjem tuejjumuužžid, vaaldšem kuuli vuässõ´sse obbkuulin di tuåimmjumuužž puu´tteemvuõ´tte. Veä´ǩǩvuõđ taarb tu´mmje´mmen vää´ldet lokku organisaatia ekonomiivuõđ vue´ǩǩ, jee´res õlmmsa veä´ǩǩvuõđ da vä´lddveârlaž tuåimmjumu´šše ââ´nnem diõtt åårrai vää´raid. Ääi´jpoddsa õhttsažkåådlaž miârkktõõzz ärvvtõõllmen vää´ldet lokku organisaatiai liikkee´esvuõtt õhttsažkåådlaž aa´ššin di nuõri sosiaalaž staanmõõžžâst. Veä´ǩǩvuõđ miõttmõõžžâst vä´lddkåådlaž nuõriorganisaatiai kruuggorganisaatiaid da nuõrilää´jj 11 §:fâst jurddum nuõrituâjaid tuejjeejai organisaatiaid jä´ǩǩtet suåppâm vuässõõzzin, mâi´d 1―3 momeentest šiõtteet. 7 § Vuä´ppõõzz priimmâm kuulin Mätt’tõsministeria oudd veä´ǩǩtem vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiaid da vä´lddkåådlai nuõrituâi tuejjeejai organisaatiaid piiriee´jji mie´rrtie´ǧǧi ooccâm diõtt čõõđtem äi´ǧǧen vuä´ppõõzzid valdiaveä´ǩǩvuõ´tte kuulli priimmâm kuulin. 8 § Vä´lddkåådlaž nuõrikõõskõõzzi priimm’mõš veä´ǩǩtem kõõskõssân. Vä´lddkååddlaž nuõrikõõskõõzzin juu´rtet tõid koo´ddi, kå´ddkonseerni, nuõriorganisaatiai, nuõrituâi tuejjeejai organisaatiai, nuõrituâi kää´zzkâ´sttemorganisaatiai da jee´res õhttõõzzi vuä´mstem kõõskõõzzid, koid mättõsministeria preemm veä´ǩǩtem kõõskõssân. Priimm´mõõžž oudldõssân lij, što: 1) kõõskõs lij šorradvuõđstes da niâvvaivuõđstes vooudli´žže, vä´lddkååddli´žže da meeraikõskksi´žže tuåimmjumu´šše suåppi. 2) kõõskõõzz vaaldšem da ekonomii lij rajjum nu´tt, što nuõrilää´jj 12 §:f 2 momeentest jurddum oudldõõzz teâuddje; 3) kõõskõs kääzzkâstt vuõss´sâjjsânji vooudla, vä´lddkåådla da meeraikõskksa nuõrituåimmjumuužž, lei´rr- da luâttškooultuåimmjumuužž di nuõri liikkee´es meerlažvuõđ da sosiaala staanmõõžž ooudâsviikki tuåimmjumuužž; 4) kõõskõs tuåimmai taarbše´mmen nuõrituâi ooudâsviikkâmkõõskõssân da koo´ddi nuõrituâi vooudlaž kääzzkâ´sttemkõõskõssân di oudd taarbše´mmen nuõrituâi juä´tkk- da tiuddeemškoou´l´jumu´ššân; 5) Kõõskõõzzâst lij staanvuõttplaan. 9 § Tuåimmjemveä´ǩǩvuõđ miõttmõš nuõrikõõskõ´sse Kõõskõõzz tuåimmjemveä´ǩǩvuõđ miõđât 8 §:f 1momeentest jurddum âânnmõ´šše. Kõõskõõzz tuåimmjumuužžâst jäänaš âlgg lee´d nuõriââ´nnem täävtõssân uu´ccmõsân kue´htt kuälmõõzz kõõskõõzz âânnmõõžžâst. Tuåimmjemveä´ǩǩvuõđ ij vuäǯǯ ââ´nned jee´res tuäimmjumuužž kuulid. Nuõriââ´nnem veeidasvuõđ ärvvtõõlât 8 §:f 2 momeent 1―4 pääi´ǩ mie´lddsa âânnmõõžžin da puu´t´teemkuulin. Lââ´ssen vää´ldet lokku kõõskõõzz plannum tuåimmjumuužž määŋgpeällsažvuõtt, šlaajj da täävtõõllâmvuõtt, spesialsilttõs di kõõskõõzz ââ´nnemtää´ss da nuõriââ´nnem vuässõs tõn tuåimmjumuužžâst. Raajjâmveä´ǩǩvuõđid vuei´tet miõttâd kõõskõõzz haŋkkumuužžâst, raajjmõõžžâst, vuâđteevvmõõžžâst da niâvvai diõtt šõddi kuulin. 3 lååkk Viõ´ǩǩepuättmõš- da se´rddemšeâttmõõžž 10 § Viõ´ǩǩepuättmõš Tät asetõs puätt viõ´ǩǩe pâ´zzlâšttammannu 1. peei´v 2006. Asetõõzz 4 da 5 § puä´tte seârvvna viõ´ǩǩe ođđee´jjmannu 1. peei´v 2007. Tän asetõõzzin jaukkeed nuõrituâjast kålggmannu 22 peei´v 2002 u´vddum valdiasåbbar asetõs (729/2002). Ouddâl asetõõzz viõ´ǩǩepuättmõõžž vuei´tet riõmmâd asetõõzz tiu´ddepiijjâm oudldem tuåimid. 11 § Nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprograamm priimm’mõš vuõssmõs vuâra Valdiasåbbar preemm nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprograamm vuõssmõs vuâra ee´jj 2007 äi´ǧǧen. He´lssnest tä´lvvmannu 9 peei´v 2006 Kulttuurminister Tanja Karpela Halltõsduumšeǩ Sari Korpimies Nuõrilää´ǩǩ 27.1.2006/72 Parlameent tu´mmstõõǥǥ mie´lddsânji šiõtteet: 1 Lååkk Takai šeâttmõõžž: 1 § Täävtõs Tän lää´jj ju´rddân lij staanâd nuõri šõddmõõžž da jiõččmõõvvmõõžž, ooudâsviikkâd nuõri liikkee´es meerlažvuõđ da nuõri sosiaalaž staanmõõžž di pue´reed nuõri šõddâm- da jie´llemåårrmõõžžid. Täävtõõzz čõõđtumuužžâst alggšõddmõššân liâ õhttsažvuõtt, õhttsažva´sttõs, õõut'tää´ssvuõtt da tää´ssärvv, määŋgkulttuurvuõtt da meeraikõskksažvuõtt, tiõrvvsa jie´llemvue´jj di pirrõõzz da jie´llem slävvõõttmõš. 2 § Mie´rtõõzz Tän lää´jjest juu´rdet: 1) Nuõrin vuâlla 29-ekksaid; 2) liikkee´es meerlažvuõđin nuõri täävtõõlâž tuåimmjumuužž meerlažõhttsažkåå´ddest; 3) sosiaalaž staanmõõžžin nuõri årra čuä´jtum tuåmid jie´llemsilttõõzz pue´reem diõtt da čårrõõttâm vuâsttatuõsttâm beä´lest; 4) nuõrituâjain nuõri jiijjâz ääi´j âânnmõ´šše tillõõvvâm liikkee´es meerlažvuõđ ooudâsviikkmõõžž seämmanalla ku nuõri sosiaalaž staanmõõžž, nuõri šõddâm da jiõččmõõvvâm staanmõõžž di puõlvvõõǥǥi kõskksaž vuârrvaikktõõzz; 5) nuõripolitiikkin nuõri šõddâm- da jie´llemåårrmõõžžid; 6) vä´lddkååddlaž registõllum organisaatia, kåå´tt čõõđât tän lää´jj meä´r da šõddâmaalǥid da koon tuåimmjemvu´vdden lij obb jânnam; 7) vä´lddkååddlažnuõrituâi kääzzkâ´sttem registõllum organisaatia, koon tuåimmjumuužž vä´lddvue´ǩǩsaž ju´rddân lij raajjâd kääzzkõõzzid nuõrituâi takai ooudâsviikkmõššân; 8) nuõrituâi tuejjeeja organisaatiast registõllum organisaatia le´be jee´res õhttsažkåå´dd, koon tuåimmjumuužžâst hå´t bie´ǩǩ lij nuõrituâjj da koon nuõrituâjj lij veeidasvuõđstes ve´rddeemnallšem v´ä´lddkåådlaž nuõriorganisaatia tuåimmjumu´šše. 2 lååkk Valdia nuõrituâjj da –politiikk 3 § Ooudâsviikkmõš da õhttsažtuâjj Mätt'tõsministeriast lij vasttõs nuõrituâi da –politiikk takai ooudâsviikkmõõžžâst. Läänhalltõõzz tuåi´mmje nuõrituâi da –politiikk kuõskki aa´ššin valdia vu´vddvaaldšemve´rǧǧne´ǩǩen. Mätt'tõsministeria preemm lään nuõrituåim tuejjeemtäävvtõõzzid õõutsââ´jest läänhalltõõzzin. Mätt'tõsministeriast lij vä´lddkåå´dd tää´zzest da läänhalltõõzzi vu´vddtää´zzest vasttõs nuõripolitiikk õ´httešiõttumuužžâst. 4 § Nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprogramm Valdiasååbbar preemm juõ´ǩǩ neelljad ee´jj nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprograamm. Ooudâsviikkâmprogramm âânn se´st vä´lddkåådla nuõripolitiikk täävtõõzzid da vuâđđjuurdid läänai da koo´ddi nuõripolitiikklaž programmtuõjju. Ooudâsviikkâmprograamm ta´rǩǩeet taarbše´mmen. Ooudâsviikkâmprograamm valmštââll mätt'tõsministeria õhttsažtuâjast ä´ššvuä´mstee´jai jee´res ministeriaivui´m. Valmštõõllmõõžžâst âlgg kuullâd nuõrituâi da –politiikk vääžnmõš kruugid. Ooudâsviikkâmprograammâst šiõtteet tää´rǩben valdiasåbbar asetõõzzin. 5 § Valdia nuõriaa´šši saaǥǥstõõllâmkå´dd Nuõrituâi da-politiikk ä´šštobddâmorgaanân lij valdia nuõriaa´šši saaǥǥstõõllâmkå´dd, koon peejj valdiasååbbar. Saaǥstõõllâmkå´dd tuåimmai mätt'tõsministeriain. Saaǥǥstõõllâmkåå´ddest vuei´tte lee´d juâkkaz aa´šši valmštõõllâm diõtt. Saaǥǥstõõllâmkåå´dd tuâjjan lij: 1) u´vdded mätt'tõsministeria beälla ceälkkmuš nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprogra´mme vä´lddem aa´ššin da ärvvtõõllâd piiriee´jji nuõripolitiikk ooudâsviikkâmprograamm čõõđtumuužžâst: 2) raajjâd maadârdõõzzid nuõrid kuõskki programmân da tuåimmân; 3) raajjâd ääi´jpoddsaž teâđaid nuõri da sij jie´llemåårrmõõžži peä´lest. Saaǥǥstõõllâmkåå´ddest šiõtteet tää´rǩben valdiasåbbar asetõõzzin. 6 § Ärvvtõõllmõš- da veä´ǩǩvuõtt'tuåimmkå´dd Vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiai da vä´lddkåådlai nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiai veä´ǩǩvuõttaa´ššin mätt'tõsministeria ä´šštobddiordaanân lij ärvvtõõllâm- da veä´ǩǩvuõtt'tuåimmkå´dd, koon peejj valdiasååbbar. Tuåimmkå´dd vuäitt kõõskstes nõõmted juâkksid aa´šši valmštõõllâm diõtt. Tuåimmkåå´dd tuâjjan lij: 1) raajjâd piiriee´jji mätt'tõsministeria beälla maadârdõs vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiai da vä´lddkåådlai nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiai valdiaveä´ǩǩvuõđi juâkkmõõžžâst; 2) u´vdded piiriee´jji mätt'tõsministeria beälla ceälkkmuš vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiai da vä´lddkåådlai nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiai veä´ǩǩvuõttââ´ntemvuõđin ooccmõõžži vuâđast; 3) u´vdded piiriee´jji mätt'tõsministeria beälla ceälkkmuš nuõrituâi tuejjeejai organisaatiai valdiaveä´ǩǩvuõđi juâkkmõõžžâst; 4) raajjâd mätt'tõsministeria raukkmõõžžâst ärvvõõzzid veä´ǩǩvuõđ vuäǯǯai organisaatiai tuåimmjumuužžâst. Tuåimmkåå´ddest šiõtteet tää´rǩben valdiasåbbar asetõõzzin. 3 lååkk Koo´ddi nuõrituâjj da -politiikk 7 § Nuõrituâi da –politiikk oodâsviikkmõš da čõõđtumuš Nuõrituâjj da –politiikk ko´lle kåå´dd tuâjaid. Nuõrituâi čõõđtumuužžâst va´sttee kåå´dd, nuõrisie´brr da jee´res nuõrituâjaid tue´jjeeja organisaatiad. Nuõrituâi kääzzkõõžžid vuei´tet raajjâd še vooudlânji koo´ddi õhttâstuâjjan. Kåå´dd nuõrituâi da –politii´ǩǩe ko´lle nuõri šõddeemnallšem vuä´pstõs, tuåimmpõrtt da staarjõsvuei´ttmõõžž, teâtt- da vuä´pstemkääzzkõõzz, nuõrisie´bri da jee´res nuõriä´rttel tuä´rjjõs, liikkee'es, kulttuursaž da määŋdkulttuursaž nuõrituåimmjumuš, nuõri pirrõsšõddumuš di taarbse´mmen nuõri tuâjjpõrttkääzzkõõzz le´be jee´res pääiklaž åårrmõ´žže da taa´rbid suåppi tuåimmjemåå´bleǩ. Nuõrituâi da –politiikk čõõđtet määŋgämmatsânji õhttâstuâjjan pääiklaž ve´rǧǧnee´ǩǩi di õhttsažtuâjjan nuõri, nuõrisie´bri da jee´res nuõrituâjaid tuejjeeja organisaatiaivui´m. 8 § Nuõri vuässõõttmõš da kuullmõš Nuõrid âlgg riâžžâd vuei´ttmõš vuässõõttâd pääiklaž da vooudlaž nuõrituâi da –politiikk kuõskki aa´šši ǩiõtt´tõõllmõ´šše. Lââ´ssen nuõrid âlgg kuullâd sij kuõskki aa´ššin. 4 lååkk Valdiateäggtõs 9 § Valdiavuässõs koo´ddid Kådda miõđât valdiavuässõõzz tän lää´jj mie´lddsai ââ´nnemkuulid nu´tt mä´htt mätt'tõs- da kulttuurtuåim teäggtõõzzâst u´vddum lää´jjest (635/1998) šiõtteet. Valdiavuässõs âlgg ââ´nned 7§:fâst jurddum tuåimmjumu´šše. 10 § Nuõriorganisaatiai da nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiai valdiaveä´ǩǩvuõđ Valdia mä´hssempla´nne vuei´tet vä´ldded piiriee´jji mie´rrteä´ǧǧ miõttâm diõtt takaiveä´ǩǩvuõttân vä´lddkåådlai nuõriorganisaatiaid da vä´lddkåådlai nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiaid. Vä´lddkåådlaž nuõriorganisaatia vuei´tte čuä´jted vuäǯǯam veä´ǩǩvuõđ registõllum kruuggorganisaatiai tuåimmjumu´šše. Lââ´ssen vä´lddkåådlaž nuõriorganisaatia vuei´tte čuä´jted pääiklaž sie´brid spesialveä´ǩǩvuõđid rää´jtum miârkktõ´sse. Takaiveä´ǩǩvuõđ jeät miõttu nåkkam nuõriorganisaatiaid, koon vä´lddvue´ǩǩsaž tuâjjan lij ooudâsviikkâd õõut škoou´l'jem-, mättjem- le´be seämma ååraš ämmatvuu´d mätt'tõõttmõõžž. Vä´lddvue´ǩǩsânji ämmatlaž riâššõõttmõõžž ooudâsviikki nuõriorganisaatia jeät še miõttu takaiveä´ǩǩvuõđ. Organisaatiaid, kooi tuåimmjumuužžâst le´be veä´ǩǩvuõđâst šiõtteet jee´rab le´be koid miõttâmnallšem valdiaveä´ǩǩvuõđ diõtt lij pååđnallšem mie´rrteä´ǧǧ valdia mä´hssemplaanâst, jeät tän lää´jj nuä´jain miõttu takaiveä´ǩǩvuõđ. Vä´lddkåådlaž nuõriorganisaatiai da tõõi kruuggorganisaatiai veä´ǩǩvuõđ miõđât tuejjeemvuâđđõõvvmõõžž nalla. Tuejjeemvuâđđõõvvmõõžž liâ tuåimmjumuužž šlaajj, veeidasvuõtt da ekonomivuõtt. Veä´ǩǩvuõđ miõttâm poodd vää´ldet lââ´ssen lokku tuåimmjumuužž ääi´jpoddsaž õhttsažkåådlaž vääžnaivuõtt di veä´ǩǩvuõđ tarbb. Priimmâmnallšem tuåimmjemkuullân jeät primmu jäärnaǩtuåimmjumuužžâst šõddâm kuulid. Mätt'tõsministeria preemm tän paragraaff nuä´jain veä´ǩǩtemnallšem organisaatiad. Tää´rǩab šeâttmõõžž tuejjeemvuâđđõõvvmõõžžâst, primmum kuulin, mõõntõõllmõõžžâst, ko´st vie´ǩǩnallšem organisaatiaid priimât, da jee´res tuejjeemvuâđđõõvvmõõžžâst vuei´tet u´vdded valdiasåbbar asetõõzzin. 11 § Nuõrituâi tuejjeeja organisaatiai valdiaveä´ǩǩvuõđ Valdia mä´hssempla´nne vuei´tet vä´ldded piiriee´jji mie´rrteä´ǧǧ miõttâmnalla takaiveä´ǩǩvuõđin nuõrituâi tuejjeejai organisaatiaid. Veä´ǩǩvuõđi miõttmõõžžâst jä´ǩǩtet, mâi´d 10 §:f 2 da 3 momeentest šiõtteet. Tää´rǩab šeâttmõõžžid veä´ǩǩvuõttvuâđain vuei´tet u´vdded valdiasåbbar asetõõzzin. 12 § Vä´lddkåådlai nuõrikõõskõõzz valdiaveä´ǩǩvuõđ Valdia mä´hssempla´nne vuei´tet vä´ldded piiriee´jji mie´rrteä´ǥǥ miõttâm diõtt vä´lddkåådlai nuõrikõõskõõzzi tuimmjumu´šše da raajjmõ´šše. Tuåimmjemveä´ǩǩvuõđ miõđât jäänaš tuejjeemvuâđđõõvvmõõžž nalla nuõriââ´nnem da kõõskõõzzi tuåimmjemjuurd vuâđain. Tuåimmjumuužžâs altteem kõõskõõzzid veä´ǩǩvuõtt vuei´tet miõttâd ärvvõõzz vuâđain. Jäärnaǩpaai´ǩin âlgg čõõđted tän lää´jj meä´r da šõddâmaalǥid da lee´d takaiäukksa. Jäärnaǩpaai´ǩi mååžna pâi´lpääccõs âlgg ââ´nned jäärnaǩpaai´ǩi di tõõi kääzzkõõžži ooudâsviikkmõ´šše. Mätt'temministeria preemm ooccmõõžžâst vie´ǩǩtemnallšem jäärnaǩpaai´ǩid tän lää´jj kruu´ǧe. Tää´rǩab šeâttmõõžžid vie´ǩǩtemnallšem jäärnaǩpaai´ǩi priimm'muužž vuâđain di jäärnaǩpaai´ǩi tuåimmjumuužž da tääl riâššmõõžžâst vuei´tet u´vdded valdiasåbbar asetõõzzin. 13 § Jee´rab valdiaveä´ǩǩvuõđ Valdia mä´hssempla´nne vuei´tet vä´ldded piiriee´jji mie´rrteä´ǧǧ nuõrituõjju da –politiikk beälla kuulli tu´tǩǩumu´šše, meerlažkõskksaž nuõriõhttsažtuõjju, nuõripõõrti raajjmõ´šše, vuâđđko´rjjumu´šše da niâvvaid di nuõrituâi ooudâsviikkâmtuåimmjumu´šše. 5 lååkk Påå´d šeâttmõõžž: 14 § Valdiaveä´ǩǩvuõttve´rǧǧne´ǩǩ Valdiaveä´ǩǩvuõttve´rǧǧne´ǩǩen tän lää´jjest ju´rddum aa´ššin liâ mätt'tõsministeria. Mätt´tõsministeria vuäitt čuä´jted läänhalltõõzz miõttâm diõtt mä´hssempla´nne valddum veä´ǩǩmie´rrtie´ǧǧid. 15 § Valdiavuässõõzzi da –veä´ǩǩvuõđi teäggtõs Tän lää´jjest ju´rddum valdiavuässõõzz di –veä´ǩǩvuõđ čõõđtet vuõss'sâjjsânji vei´kkjem da teä´ǧǧvue´rbbsiõri vuei´ttemvää´rin. 16 § Valdiaveä´ǩǩvuõđlää´jj suåvvtumuš Ooudbeä´lnn 10–13 §:fâst ju´rddum valdiaveä´ǩǩvuõ´tte suåvtõõlât mudoi, mâi´d valdia vie´ǩǩtemlää´jjest (688/2001) šiõtt'teet. 6 lååkk Viõ´ǩǩepuättmõš- da se´rddemšeâttmõõžž 17 § Viõ´ǩǩepuättmõš Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe pâ´zzlâšttammannu 1. peei´v 2006. Lää´jj 10 da 11 § puä´tte seârvvna viõ´ǩǩe ođđee´jjmannu 1. peei´v 2007. Tän laa´jjin jaukkeed tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum nuõrituâjjlää´ǩǩ (235/1995) tõõzz mâ´ŋŋlakast tuejjuum muuttõõzzivui´m. Jaukkuum lää´jj 8 §:f suåvvtet seârvvna veâl ee´jj 2006 lo´ppe. Ouddâl lää´jj viõ´ǩǩepuättmõõžž vuei´tet riõmmâd lää´jj tiu´ddepiijjâm oudldem tuåimid. 18 § Serddšeâttmõõžž Ouddâl tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmõõžž nõõmtum nuõriaa´šši saaǥǥstõõllâmkå´dd da nuõriorganisaatiai veä´ǩǩvuõtt'tuåimmkå´dd juä´tǩǩe tuåimmjumuužžâs tuåimmpââi lo´ppe. Ouddâl tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmõõžž veä´ǩǩvuõttân primm'mum nuõriorganisaatiad da nuõrituâi kääzzkâ´sttemorganisaatiad seillte valdiaveä´ǩǩvuõđââ´ntemvuõđâs ee´jj 2006 loopp räjja, te´l ko mätt'tõsministeria ij ouddâl tõn jee´resnalla mu´tted ää´šš kuõskki tu´mmstõõǥǥâs le´be jaukkâd tõn. Ouddâl tän lää´jj viõ´ǩǩepuättmõõžž veä´ǩǩvuõttân primm'mum vä´lddkåådlaž nuõrikõõskõõzz seillte tän lää´jj viõ´ǩǩe puättmõõžžâst valdiaveä´ǩǩvuõđââ´ntemvuõđâs. Nr 903 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum riikksåbbar asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 19 peei´v 2006 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnalšem ko tõt lij asetõõzzäst 839/2005, nääi´t: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 461 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2006. He´lssnest kålggmannu 19 peei´v 2006 Pirrõsminister Jan-Erik Enestam Halltõspiizar Heikki Korpelainen Nr 427 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj mu´ttmest U´vddum Helssnest njuhččmään 13. peei´v 2007 Riikkpeei´vi meä´rrõõzz mie´ldd mu´tteet tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 20 §:z 1 momeent, 55 §:z 1 momeent da 65 §:z pâ´jjǩee´rjtõõzz da 2 momeent, nåkamnallšem ko tõin lie 20 §:z 1 momentt da 65 §:z 2 momentt lää´jjest 276/2004 da 55 §:z 1 momentt lää´jjest 1379/2004, nääi´taa: 20 § Kååccmuš Mädd- da meä´cctäällministeriast, Jânnampäi´ǩǩpravlee´nn'jast da tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkõskksest lij vuõiggâdvuõtt raajjâd ooudpeä´lnn i´lmmtekani tän lää´jjest mie´rruum veä´ǩǩvuõđi, lääinai da jee´res tuä´rjjõõzzi miõttmõ´šše, mähssmõ´šše da âânmõ´šše kuulli oudldõõzzi da määi´nai jäkktõõllmuužž vuâppmõõžžâst ta´rbbes ta´rǩǩumuužžid. 55 § Tiu´ddepiijjâmve´rǧǧnee´ǩǩ Mädd- da meä´cctäällministeria, Jânnampäi´ǩǩpravlee´nn'ja, Sää´mjânnam tuâjjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩ-kõõskõs, Aanar kåå´dd jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩve´rǧǧneǩ da Meä´cchalltõs ra´ddje tän lää´jj viõ´ǩǩepiijjmõõžžâst. Mädd- da meä´cctääll ministeria vuäitt u´vdded tää´rǩab šiõtt'tõõzzid mõõntõõlmin, mâid jä´ǩǩtõõlât tän lää´jj tiu´ddepiijjmest. 65 § Tää´rǩab šiõtt´tõõzz da meä´rrõõzz Mädd- da meä´cctääll ministeeria asetõõzzin vuei´tet u´vdded lää´jj da asetõõzz tää´rǩab šiõtt'tõõzzid tuä´rjjõõzz u´vddmest da tuä´rjjeemtaa´zzin. Jânnampäi´ǩǩjie´llemvue´ǩǩpravlee´nn'ja oudd meärrõõzz kaupp- da veä´lǧǧǩee´rji kaa´vin, ooccâm- da tu´mmstõk-kaa´vin di jee´res kaa´vin, koid taarbšet tän lää´jj tiu´ddepiijjâm diõtt. Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe ǩiđđmannu 1 peei´v 2007. Ouddâl ko tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe vuei´tet altteed tän lää´jj tiu´ddepiijjmõõžž kuulli tuåimid. Helssnest njuhččmään 13. peei´v 2007 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäällministeria Juha Korkeaoja Nr 593 Valdiasååbbar asetõs sää´m-asetõõzz muttmõõzzâst Uvddum Helssnest 16 peei´v vue´ssmannust 2007 Valdiasååbbar tu´mmstõõǥǥ mie´lddsažžest, kåå´tt lij tuejjuum mädd- da meä´ctäällministeria čuai´jtemmest, kå´mmted 14 peei´v tä´lvvmannust 1997 uvddum sää´m-asetõõzz (133/1997) 31 §:z 7 päi´ǩǩ, mu´tted 26, 27 da 32 § da še lââ´zzted 31 §:až ođđ 2 momentt, nuäjjee´l: 26 § Lääinai, kaupphââ´dd da kuullvuässađ pe´rrjummuž Lääinai, kaupphââ´ddi da kuullvuässadvuõđi vuänummuužži da koorki mahssupiijjmest, kue´ddmest da tilittemest âlgg suåppi sõõ´ji jäkktõõllâd, mâi´d šiõtt'teet riikk teä´ǧǧvuäǯǯmuužži mahssupii´jjmest, kue´ddmest ja tilittimmest uvddum asetõõzzâst (559/1967) meä´rreed ko kõõččmest liâ tõst ceälkkum vuäǯǯmuužž. Kue´ddemve´rǧǧne´ǩǩen lij seža Valdiakoonttâr. 27 § Lei´ǧǧvuänummuš Veälǥlaž da Valdiakoonttâr vuei´tte suåppâd mååusadmähssuužži mä´hssmest da lei´ǧǧvuänummuužži mä´hssmest da tööi vaiggtõõzzâst mä´hssemnalla šõddi vuänummuužžid. Lei´ǧǧvuänummužžâst huõlkani â´lǩǩe korkkvuâr mä´hssed määuskâni kapitaale pue´tti peei´v tõ´st vuänummuužž liâ mahssum. 31 § Lääin luõvâsceälkkmuš Valdiakoonttâr vuitt lââ´ssen meä´rreed lääin obbnes lebe pie´ǩǩnes tõ´st saraz mä´hssed mååusad, jõs koorǥ lebe vuänummuužži mä´hssmuš lij mâ´ŋŋnumuš kuu´ǩǩab ko koumm määnpââi mie´rrerpeei´vest looǥǥeel. 32 § Kaupphââ´ddvuäǯǯmuužž luõvâsceälkkmuš Tuejjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkruugi vuäitt luõvâscie´lǩǩed riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž, sää´mlää´jj 33 §:z 1 momentist õõlǥtum kuulvuässadvuõtt mie´ldd looǥǥel, obbnes lebe pie´ǩǩnes saraz mååusadmä´hssed šiõtteeli sõõ´jin seämma vuâđđõõzin ko läinn vuei´ttet luõvâscie´lǩǩed õõu´dpeä´lnn 31 §:z 1 momentt 2 da 4–11 sõõ´ji mie´ldd. Tuejjviõkk- da jie´llemvue´ǩǩkruugi vuäitt luõvâscie´lǩǩed vuäǯǯmuužž obbnes lebe še tâ´l, jõs täälast lebe lââ´ssvuu´dest åårri raajlmid jeä´t leäkku ååsktum tiiud ää´rvest. Valdikoonttâr vuäitt lââ´ssen luõvâscie´lǩǩed riikk kaupphâ´ddvuäǯǯmuužž jää´ǩǩteel, mâi´d 31 §:z 2 momentist šiõtt'teed. Tät asetõs puõtt viõ´ǩǩe 23 peei´v vue´ssmannust 2007. Tään asetõõzz suåvvteed 1 peei´vest vuessmannust 2007. Ää´šši, kook liâ jorddmõššân 30 peei´v njuhččmään 2007, suåvvteed leikkâ ceälkkum ääi´jpood viõkkân lee´ddi šiõtt'tõõzzid. Hellsnest 16 peei´v vue´ssmannust 2007 Mädd- da meä´ctäällministeria Sirkka-Liisa Anttila Puärrsab halltõspiisar Katriina Pessa Nr 911 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 18 peei´v 2007 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 903/2006, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 426 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2007. He´lssnest kålggmannu 18 peei´v 2007 Pirrõsminister Kimmo Tiilikainen Halltõsduumšeǩ Hannu Karjalainen Nr 260 Lää´ǩǩ sää´mǩiõll'lää´jj 2 §:z mu´ttmest U´vddum He´lssnest njuhččmannu 18 peei´v 2008 Riikkpeei´vi riâššâm mie´ldd mu´tteet rosttovmannu 15 peei´v 2003 uvddum sää´mǩiõll'lää´jj (1086/2003) 2 §:z 1 momeent 7 päi´ǩǩ, nääi´taa: 2 § Lää´jj suåvtemvu´vdd Ve´rǧǧnee´ǩǩ, koid tät lää´ǩǩ kuâskk lie: 7) Piiđhalltõs, Naroodjeältõkstrooite´l, Mäddtäällnee´ǩǩi da jeältõkstrooite´l; di Tät lää´ǩǩ šâdd viõ´ǩǩe kiđđmannust 1 peei´v 2008. He´lssnest njuhččmannu 18 peei´v 2008 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Valdiavaa´riminister Jyrki Katainen Nr 650 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vvdum He´lssnest kålggmannu 23 peei´v 2008 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 991/2007, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum keârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 449 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2008. He´lssnest kålggmannu 23 peei´v 2008 Pirrõsminister Paula Lehtomäki Halltõspiisar Satu Sundberg Nr 741 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vddum He´lssnest kålggmannu 8 peei´v 2009 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 650/2008, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 502 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 30 peei´v 2009. He´lssnest kålggmannu 8 peei´v 2009 Pirrõsminister Paula Lehtomäki Pâ´jjta´rǩǩeei Markus Tarasti Nr 496 Mädd- da meä´cctäällministeria asetõs sää´mlää´jj mie´lddsai jäänmõspuåđraajin u´vddum asetõõzz kåå´mtumuužžâst U´vddum He´lssnestǩie´ssmannu 11 peei´v 2010 Mädd- da meä´cctäällministeria tu´mmstõõǥǥ mie´lddsânji šiõtt’teet: 1§ Täin asetõõzzin kåå´mtet mädd- da meä´cctäällministeria sää´mlää´jj mie´lddsai puåđraajin čõhččmannu 22 peei´v 2004 u´vddum asetõs (870/2004). 2§ Tät asetõs puätt viõ´ǩǩe ǩie´ssmannu 16 peei´v 2010. He´lssnest ǩie´ssmannu 11 peei´v 2010 Mädd- da meä´cctäälminister Sirkka-Liisa Anttila Saaǥǥstõõlli ve´rǧǧooumaž Sirpa Karjalainen Nr 880 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vddum He´lssnest kålggmannu 14 peei´v 2010 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 741/2009, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 577 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 29 peei´v 2010. He´lssnest kålggmannu 14 peei´v 2010 Aassâmpõrttminister Jan Vapaavuori Halltõspiizar Heikki Korpelainen 1077/2011 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vddum He´lssnest kålggmannu 13 peei´v 2011 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 880/2010, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum ǩeârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 647 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 28 peei´v 2011. He´lssnest kålggmannu 13 peei´v 2011 Pirrõsminister Ville Niinistö Pâ´jjta´rǩǩeei Markus Tarasti 992/2011 Lää´ǩǩ sää´mlää´jj 8 §:f mu´ttmest U´vvdum He´lssnest på´rǧǧmannu 26 peei´v 2011 Riikkpeei´vi tu´mmstõõǥǥ mie´lddsânji muu´ttet sää´mlää´jj (253/1995) 8 §:f 1 momentt, nu´tt mä´htt tõt lij lää´jjest 55/2000, puõ´ttinalla: 8 § Jee´res lää´jjšeâttmõõžž mie´lddsa tuärjjeemtuåimin Sää´mvuu´dest tuåimmjeei paalǥâskoo´ddid tuärjjeet puäʒʒtääl da luâttjie´llemvue´jji raajõstuärjjõõzzi mie´ldd u´vddum lää´jj (986/2011) mie´lddsânji. Muđoi tän lää´jj 4 §:fâst jurddum nuõrttsä´mmlaid miõttât puäʒʒtääl da luâttjie´llemvue´jji raajõstuärjjõõzzin u´vddum lää´jjest jurddum ouddõõzzid va´stteei ouddõõzzid tän lää´jj mie´lddsânji. Tät lää´ǩǩ puätt viõ´ǩǩe valdiasåbbar asetõõzzin šiõtteem ääi´jpoddân. Tän lää´jj viõ´ǩǩe šõddmest tu´mmjem vue´lnn åårrai äšša, suåvvtet lää´jj viõ´ǩǩe šõddmest viõ´ǥǥâst åårrai šeâttmõõžžid. He´lssnest på´rǧǧmannu 26 peei´v 2011 Tää´ssvää´ld Presidentt Tarja Halonen Mädd- da meä´cctäälminister Jari Koskinen 43/2012 Mädd- da meä´cctäällministeria tu´mmstõk sää´mlää´jj mie´lddsai jäänmõspuåđraajin U´vddum He´lssnest tä´lvvmannu 23 peei´v 2012 Mädd- da meä´cctäällministeria tu´mmai tä´lvvmannu 24 peei´v 1995 u´vddum sää´mlää´jj (253/1995) 5 §:f 3 momeent nuäjin: 1 § Sää´mlää´jj mielddsai tuärjjõõžžid miõttâmpoodd jee´res ku sää´mlää´jjest jurddum põõrǥâstuejjumuužžâst vuõǯǯum puåtti vuei´tte lee´d jäänmõsân 42 600 eu´rred ee´jjest. Pie´llkuei´mi peä´lest seämmaååraš õ´httela´sǩǩuum puåtti vuä´ǯǯe lee´d jäänaš 55 900 eu´rred. Ooudpeä´lnn 1 momeentest jurddum obbpuåttji jäänmõsmie´rid pââ´jeed 2 100 eeu´rin juâkksast ooccipiârkådda kuulli päärnast, kåå´tt i´llakku tiuddâm 18 ee´ǩǩed tõn ka´lndaree´jj loopp mõõnee´st, kuä´ss tuärjjõõzz occât. 2 § Puåđin juu´rdet tän tu´mmstõõǥǥâst valdiapiiđâst piiđvuâlaž obbpuåttjid, ko´st liâ ǩie´ppuum puåttji ha´ŋǩǩõõzzâst šõddâm kuul. Puåttjen jeät õ´nnu tuâite´mvuõđstaanlää´jj (1290/2002) mie´lddsa tuâite´mvuõttouddõõzz, paalǥâskoo´ddin vuõǯǯum pä´lǩǩpuåtti jeätka ni nåkkam puåttjid, koid vuei´tet ǩiõččâd čiõlggsânji pooddi mie´ldd šõddi tuâjjan. 3 § Puåtti tuõđât ää´šš ǩiõtt'tõõllâm pue´ttemääi´j oudldum mââimõõžžâst tuåimtum piiđâst tuõttum piiđvuâlaž puåttji vuâđast, lokku vää´ldee´l seârvvna ärvvtõllum le´be mudoi tuõttâmnalla åårrai puõttjin šõddâm muuttõõzzid. 4 § Õhttsažkoo´ddi valdiapiiđâst piiđvuâla puåttji mie´rren vää´ldet lokku tõn õhttsažkåå´dd vue´ssbeä´l le´be vuässla da suu pie´llkuei´mes puåtti, koon puåtti liâ šuurmõs. 5 § Tät tu´mmstõk puätt viõ´ǩǩe tä´lvvmannu 31 peei´v 2012. Tän tu´mmstõõǥǥ suåvvtet ooccmõõžžid, kook puä´tte ǩiõtt'tõõllâm vuâlla, te´l ko tu´mmstõk lij puättam viõ´ǩǩe. He´lssnest tä´lvvmannu 23 peei´v 2012 Mädd- da meä´cctäällminister Jari Koskinen Saaǥǥstõõlli ve´rǧǧooumaž Sirpa Karjalainen 566/2012 Riikksåbbar asetõs kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest u´vddum asetõõzz 3 §:z mu´ttmest U´vddum He´lssnest kålggmannu 18 peei´v 2012 Riikksåbbar tu´mmstõõǥǥ mie´ldd, kåå´tt lij rajjum pirrõsministeeria čuä´jtõõzzâst, mu´tteet kuä´cǩǩmi puäʒʒtallu tue´jjääm skääđai ko´rvvemest ođđee´jjmannu 3 peei´v 2002 u´vddum asetõõzz (8/2002) 3 § 1 momeentt, nåkamnallšemen ko tõt lij asetõõzzâst 1077/2011, nääi´taa: 3 § Ko´rvvõõzz mie´rr Ko´rvvõõzz teä´ǧǧmeä´r vuâđđan lij la´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârdduum 2 momenttist, 4 §:z 2 momenttist le´be 5 §:z 1 momenttist mie´rruum keârddõõzzin. La´sǩǩeemnallšem skääđ ärvv ǩeârddõõzzin õhtt lij 694 eurrod. Tät asetõs šâdd viõ´ǩǩe kålggmannu 26 peei´v 2012. He´lssnest kålggmannu 18 peei´v 2012 Pirrõsminister Ville Niinistö Pâ´jjta´rǩǩeei Markus Tarasti