Ääiˊjpoddsa Sääˊmteˊǧǧ ååcc aanarsääˊm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääˊm ǩiõlltuâjjla da tâˊvvsääˊm ǩiõlltuâjjla Lääˊddjânnam sääˊmteˊǧǧ ååcc äigga 1.1.2013-31.5.2014 aanarsääˊm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääˊm ǩiõlltuâjjla da tâˊvvsääˊm ǩiõlltuâjjla di koontârpiizzar äigga 1.1.2013-30.6.2014 õhttsažtâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaˊŋǩǩõˊšše. Sääˊm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääˊddjânnam, Taarr da Ruõcc sääˊmteeˊǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ämmat/resursskõõskõõzz vuâđđeemhaˊŋǩǩõõzz, kååˊtt poott 30.6.2014. Haˊŋǩǩõõzz väˊlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääˊmjânnam. Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääˊddjânnam sääˊmteˊǧǧ ååcc äigga 1.1.2013 – 31.5.2014 1 mieˊrräiggsaž nuõrttsääˊm ǩiõlltuâjjja 1 mieˊrräiggsaž aanarsääˊm ǩiõlltuâjjla da 1 mieˊrräiggsaž tâˊvvsääˊm ǩiõlltuâjjla Ǩiõlltuâjjla tuõjju kooll ǩiõlhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normm’mumuš da teâđtem- da vuäˊpstemtuâjj. Ǩiõlltuâjjliˊžže vueiˊtet mieˊrreed še jeeˊres tuåimid, kook koˊlle õhttsažtâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ämmat/resursskõõskõõzz vuâđđeemhaˊŋǩǩõsse. Šiõttõsvuâđđlaž ââˊntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouˊl’jumuš da lââˊssen õõlǥtet sääˊmǩiõl silttõõzz. Haˊŋǩǩõˊsse ooʒʒât vuõss’sââˊjest persoon, ǩeäˊst lij jieˊnnǩiõllân sääˊmǩiõll leˊbe vaˊstteei ǩiõllsilttõs. Tuäivvap ooccjest suåppi sääˊmǩiõl škoouˊlˊjumuužž (õllškooul/universitett), toobdâlm vaˊstteei tuâjain da õhttsažkååˊdd da -ǩiõli tobddmõõžž. Lââˊssen tuäivvap ämmatlaž silttumuužž, õhttsažtuâjjooddid, sääˊmǩiõl ǩeˊrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. Õhttsažtâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ämmat/resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääˊmǩiõll di lääˊddǩiõll da ruõcc/taarrǩiõll. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââˊjest sääˊmteeˊǧǧivuiˊm õhttsažtâˊvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sääˊmǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nuˊtt, što täˊst peäggtum ǩiõlljoouk persoonˊnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääˊldet lokku, da nuˊtt še sääˊmǩiõl jeälltumuš da staanumuš puõˊttiääiˊjest. Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääˊddjânnam sääˊmtegga da päˊlǩǩmõš meäˊrrââtt sääˊmteeˊǧǧ päˊlǩǩriâššâm õõlǥtemtääˊzz V/II - IV/IV mieˊldd (vuâđđpäˊlǩǩ lij 2 051,23 - 2 391,60 euˊrred/mp). Vuâđđpääˊlǩ lââˊssen määuˊset 24 %:tt sääˊmvuuˊđ lââˊss da tuâjjtobddmõõžž mieˊldd vuâđđâˊvve äˊšštobddâmlââˊzz. Tuåimmpäiˊǩǩ sâjjdââˊtt koˊst-ne Sääˊmteeˊǧǧ tuåimmpaaiˊǩin leˊbe koˊst-ne suåppmõõžž mieˊldd. Ooccmõõžž mieˊlddõõzzineez âˊlǧǧe tuåimted Lääˊddjânnam sääˊmteeˊǧǧ piizarkådda 10.12.2012 čiâss 16.00 mõõneeˊst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Lââˊssteâđaid tuâjast oudd vs. ǩiõllstaanpiizar Tarja Porsanger teˊl 050 343 1299. Sääˊmteeˊǧǧ tuåimmjumuˊšše vuäitt tobdstõõttâd neˊttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Aanrest 22.11.2012 Sääˊmteˊǧǧ Kultturseminar 26.11.2012, ääˊljeeˊl čiâss 9.45, Sääˊmkultturkõõskõs Sajos, Aanar Kåččap pukid sääˊmtuåimmjeeˊjid smiõttâd puõˊttiääiˊj teäddceäkldõõzzid da ooudâsviikkâd veäˊǩǩtieˊǧǧi tillõõvvmõõžž õhttsažkååˊdd vääžnai haˊŋǩǩõõzzid. Seminaar tueˊlespeiˊvv ouddan čeäppneeˊǩǩid vääžnai ooccâm-mõõntõõllmõõžž di kultturmieˊrrtieˊǧǧ teknlaž vuäˊpstõõzzi pirr di lââˊssen kuulât jeeˊres teäggtemkruuggi pirr da jeäˊǩǩespeeiˊv altteep valštõõllâm vueˊlnn åårrai Sääˊmteeˊǧǧ "čeäppõs-, ǩiõtt-tuâjj da kultturpolitiikklaž "-programmhämmsest. Programm Plaaneei veˊrǧǧsâjjõsvuõđ Sääˊmteˊǧǧ čõõđat ooccâmnalla sääˊmteeˊǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâˊvv-Lääˊddjânnam sosiaalvuuˊd siltteemkõõskõõzz sääˊmjuâkkaz plaaneei veˊrǧǧsâjjõsvuõđ. Plaaneei tuåimmpäiˊǩǩ lij sääˊmteeˊǧǧ piizarkååˊdd sääˊmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Plaaneei tuâi liâ meäˊrtõllum sääˊmteeˊǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Ââˊntemõõlǥtõssân lij veeˊrj ooudldem škooul’jumuš da lââˊssen õõlǥtet sääˊmǩiõl silttumuužž (asetõs 1727/95). Tuâi oˊnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveˊǩǩa tõõzz ââˊnteei õllškoultuˊtǩǩõs da riˊjttjeei sosiaalhuõl tobddmõš. Päˊlǩǩmõš meäˊrrââtt sääˊmteeˊǧǧ päˊlǩǩriâššâm õõlǥtemtääˊzz IV/IV-III mieˊldd (vuâđđpäˊlǩǩ lij 2 391,60 – 2 448,54 euˊrred/mp). Sâjjõsvuõtt älgg 1.1.2013 da peštt 24.5.2013 räjja. Ooccmõõžž mieˊlddõõzzineez âˊlǧǧe vuõltteed sääˊmteeˊǧǧ piizarkådda 3.12.2012 čiâss 16.00 mõõneeˊst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Lââˊssteâđaid tuâjast oudd sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiizar Pia Ruotsalalta teˊl. 010 839 3106. Sääˊmteˊǧǧ – saaˊmi võboršeǩnallšem jiiˊjjesvaaldšemorgan Sääˊmteˊǧǧ (Sámediggi) lij eeˊjj 1996 aalǥâst jiijjâs lääˊjjin rajjum saaˊmi jiõččesvaaldšemorgan. Tõn vääžnmõš tuõjjân lij plaannâd da čõõđted Lääˊddjânnam vuâđđlääˊjjest säˊmmlaid vuõssnaroodân stannum kulttuurjiõččesvaaldšemorgan. Sääˊmteeˊǧǧi oudldõˊsttân eeˊjjin 1973 - 1995 tuåimmji sääˊmvaldduummkåˊdd (Sámi Parlamenta), kååˊtt leäi vuâđđuum tõˊst uˊvddum asetõõzzin Sääˊmteˊǧǧ lij Lääˊddjânnam pââimõs politiiklaž organ. Tõt lij pååđ õõlmâsvuõiggâdvuõđlaž juˊridlažooumâž, kååˊtt jiiˊjjesvaaldšemvuõđlaž luândd diõtt iˊlla valdia veˊrggneˊǩǩ ij-ga bieˊǩǩ valdiavaaldšem. Sääˊmteˊǧǧ tuåimmai vuõiggâdvuõttministeria vaaldšemvuuˊdest. Sääˊmteˊǧǧ ee ˊtkâˊstt saaˊmid naroodlaž da meeraikõskksaž õhttvuõđâst da håidd sääˊm ǩiõl, kultuur da sij staattus vuõssnaroodân kuõskki aaˊššin. Sääˊmteˊǧǧ vuäitt tuejjeed veˊrgneeˊǩǩid alttõõzzid da maadârdõõzzid da uˊvdded ceälkkmõõzzid. Sääˊmteeˊǧǧi 21 vuässla da nellj vääˊrrvuässla vaˊlljeet saaˊmi kõskkvuõđâst juõˊǩǩ neelljad eeˊjj tuåiˊmmepiijjâm vaalin. Mõõnni vaal leˊjje eeˊjj 2011 čâhččâ. Võboršeǩnallšem luândd diõtt Sääˊmteˊǧǧ ââlmad Lääˊddjânnam saaˊmi veerjlaž vueiˊneˊlm sij kuõskki aaˊššin. Sääˊmteeˊǧǧi sååbbar, vuõss’sâjjsaž saaǥǥjååˊđteei da halltõs liâ Sääˊmteeˊǧǧi vääžnmõs tuåimmorgaan. Sääˊmteˊǧǧ peejj luˊvddkooˊddid valmšted aaˊššid. Sääˊmteeˊǧǧi tuåimmjumus teäggted valdia vääˊrin. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eeʹttkâʹstt Sääʹmteeʹǧǧ pââimõs tuʹmmjemvääʹld. Tõt noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmai jäänmõsân nåkam ceâlklmõõžžin, čuäʹjtõõzzin da jeeʹres beäʹlestväʹlddmõõžžid, koid sääʹmteʹǧǧ lij ouddam. Valdiasååbbar mieʹrrad sääʹmteeʹǧǧ vuässliʹžžen (21) da vääʹrrvuässliʹžžen (4) sääʹmteeʹǧǧ vaalin jäänmõsân jiõnid vuäǯǯam oummid, seârvvna nuʹtt, što juõʹǩǩ sääʹm dommvuuʹd kååʹddest (Enontekiö, Aanar, Suäʹđjel da Uccjokk) âlgg leeʹd uuʹccmõsân kolmm vuässla da pukin täin kooʹddin õhtt vääʹrrvuässlaž. Tuåimmpââi 2012 - 2015 vuässla da vääʹrrvuässla: Sääʹmteʹǧǧ vall’jad kõskkstes kueiʹt ekka vuârai halltõõzz, koozz koʹlle vuäʹsslažžan sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei, kueʹhtt vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei da nellj jeeʹres vuässla. Halltõs tuåimm sääʹmteeʹǧǧ såbbar vuâlžen da tõn vuõss’sââjjsen tuâjjan lij vaʹstteed politiikklaž tuåimmjumuužžâst da vaaldšemest da ââʹnned huõl sääʹmteeʹǧǧ såbbri valmštumuužžâst. Väˊlddtuåimmsaž saaǥǥjååˊđteei Sääˊmteˊǧǧ vaˊll’jad kõskkstes väˊlddveârlaž saaǥǥjååˊđteei vaalpââiääiˊjas. Saaǥǥjååˊđteei tuâjjan lij jååˊđted sääˊmteeˊǧǧ politiikklaž tuåimmjumuužž da eeˊttkâˊstted Lääˊddjânnam saaˊmid naroodlaž da meeraikõskksaž õhttvuõđi âânnmõõžži beäˊlnn. Tuåimmpââieeˊjji 2012-2015 sääˊmteeˊǧǧ riâššõõttâmsååbbar vaˊll’jii Aanrest 15.2.2012 saaǥǥjååˊđteejan Klemetti Näkkäläjääuˊr: Tuâǥǥaž Leäm Enontekiö Vuontisjääuˊr ååraž sääˊmooumaž da šõddâm tâˊvvsääˊm puäʒʒhåiddkulttuurest. Puk muu piârrjest liâ vuässõõttâm ǩii mäˊhtt âstt da vuässâˊtte veâlâinn puäʒʒhåiddtuõjju. Sääˊm ǩiõtt-tuâjjäˊrbbvuõtt lij muu piârri pirr ravvsânji juõˊǩǩpeivvsaž jieˊllmest. Muˊnne lij tuõˊđi vääˊznai, što muu määccaǩ da sääˊmpihttsid lij raajjâm muˊnne õõldâs ooumaž da leäm leklvaž stattuužžâst, ku roodnairuåđään beäˊlnn lij seillam ǩiõtt-tuâjjsilttõs. Škoouˊl’jem beäˊlnn leäm kulttur-antropologi di lââˊssen leäm spraavdõõttâm še sääˊmǩiõl da sääˊmkulttuur pââibu juäˊtkktuˊtǩǩõõzz (FL). Ouddâl ânn’jõž tuâj, kååˊtt muˊst ååˊn lij, leäm tuõjjstõõllâm tuˊtǩǩeeˊjen määŋgain jeeˊres õllškooulin da tuˊtǩǩeemstrooiˊtlin. Tuˊtǩǩeemškoouˊl’jumuužžâst lij leämmaž muˊnne pueˊrr vuâđđ ânn’jõž saaǥǥjååˊđteeituâjjan diõtt, ku tät tuâj ouddlâˊstt eža jiânnai ǩeeˊrjtemtuâjaid, tuˊtǩǩeempuˊhttem vuâđđõõttmõõžž da veiddsõs äˊššobbvuõđi vaaldšumuužž. Tuˊtǩǩeemobjeˊktten lij leämmaž da lij veâlâinn sääˊm puäʒʒhåidd, puäʒʒhåiddämmatsaˊnnõs da pirrõskõskkvuõtt. Saaǥǥjååˊđteeipââˊj äiˊǧǧen leäm ǩiččlõõttâm vaalmštõõllâd kulttur-antropologia voudda kuulli ǩeânccjõõttâmǩeeˊrj, da tuäivam vuäǯǯad tõn valmmša taˊnni. Luʹvddkååʹdd Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar nõõmad vaalpââi ääiǥas nellj luʹvddkåʹdded, sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da vaal-luʹvddkååʹdd, koon tuåimmjempââʹjj lij vuäʹnkab ko jeeʹres luʹvddkooʹddi. Luʹvddkååʹdd tuåimmje halltõõzz vuâlšen valmštõõleeʹl jiiʹjjes tuåimmjemvoudda kuulli aaʹššid da tuejjeeʹl tuʹmmstõõǥǥid jiiʹjjes voudda kuulli vaaʹri jueʹǩǩmest da ââʹnnmest. Luʹvddkooʹddi saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei âʹlǧǧe leeʹd sääʹmteeʹǧǧ väʹlddveârlaž vuässla. Sij lââʹssen juõʹǩk luʹvddkådda koʹlle vitt jeeʹres vuässla da juâkksa persoonlaž vääʹrrvuäʹsslaž. Luʹvddkååʹdd âʹlǧǧe eeʹttkâʹstted nuʹtt puârast ko pâi vuäiʹtte Lääʹddjânnam säʹmmlai ǩiõll’laž da vooudlaž äʹrttlid da šiõǥǥ äʹšštobddmõõžž tuåimmjemvuuʹdstes. Luʹvddkooʹddi tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Luʹvddkååʹdd håidda tuåimmjemvouddses kuõskki teâdtumuužž. Piizarkåˊdd Sääˊmteeˊǧǧ piizarkåˊdd årrai koummen konttrest 1. Takai koontâr håidd ekonomii-, personkåˊdd- da jeeˊres takaivaaldšemma kuulli aaˊššid. 2. Sääˊmǩiõl koontâr čõõđat sääˊmǩiõl'lääˊjj (lääˊǩǩ 1086/2003, asetõs 108/2004) mieˊlddsaid tuâjaid. Tõt âânn huõl lääˊjjest jurddum jåårǥlâˊttemtuâjai tuåimtumuužžid jeeˊres veˊrǧǧneeˊǩǩid da strooitlid, veäˊǩǩad veˊrǧǧneeˊǩǩid da strooitlid sääˊmǩiõl siltteejai tuulki haˊŋǩǩumuužžâšt da jeeˊres sääˊmǩioll'lääˊjjest jurddum tuâjain da präävv sääˊmǩiõll'lääˊjjest šiõttuum täävtõõzzi teâuddjumuužž da tuejjeeˊl taarbšem mieˊldd alttõõzzid sääˊmǩiõl ââˊnnem ooudâsviikkâm diõtt. 3. Škoouˊlˊjem- da mättˊtemaaunâskoontâr valmštââll da peejj tuåiˊmme luˊvddkååˊdd ǩiõtt’tõõllâm aaˊššid. Tõt vaˊsttad sääˊmǩiõllsa mättˊtemaunnâž plaanâst, valmštumuužžâst da jueˊǩǩmest, sääˊmnuõri čeäˊppvuõđpeeiˊvi riâššmõõžžin, čõõđad sääˊmmätt’tõõzz statistiikkid da âânn õhttvuõđ sääˊmmättˊtõõzz riâšši kooˊddid da škooulid da mätt’tõõttâm vaaldšumuˊšše. Koontâr valmštââll da peejj tuåiˊmme še saaˊmi škoouˊl’jemaaˊšši õhttsažtuâjjorgaan såbbri aaˊššid da vuässââtt saaˊmi mätt’tõsvaaldšem tâˊvvjânnamlaž õhttsažtuõjju. Tuåimmpääiˊǩ Sääˊmteeˊǧǧi piizarkååˊdd väˊlddtuåimmpäiˊǩ lij Aanrest. Sääˊmteeˊǧǧest liâ čårrtuåimmpääiˊǩ še Enontekiö da Uccjooǥǥ ceerkavsiidin. Parlamenttaarlaž suåvtõs Sääʹm parlamenttaarlaž suåvtõs (SPN) lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧi kõskksaž parlamenttaarlaž õhttsažtuâjjorgan. Ruõššjânnâm sääʹmorganisaatia liâ põõʹšši vuässla (Permanent Participants) SPN:st, ku Ruõššjânnam saaʹmin ij leäkku nåkam organ, koon sääʹmnarod lij vaʹlljääm. Ruõššjânnam saaʹmin liâ kueʹhtt põõʹšši võboršeʹǩǩed Sääʹm parlamenttaarlaž suåvtõõzzâst. Sámiráđđi vaʹlljad siʹjjid neellj eeǥǥas vuâras. Sámiráđđi SPN altteeš eeʹjj 2000 pâʹzzlâšttam-mannu 2. peeiʹv. Ruõcc Sää ʹmteʹǧǧ õhttõõvi suåvtõʹsse njuhččmannust 2000. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sää ʹmteeʹǧǧ jååʹđte suåvtõõzz 16 mannu pââʹjj. Piizarkåʹdden tuåimm tõt sääʹmteʹǧǧ, kuäʹss ǩeäʹst vuârrstes lij jååʹđtemvasttõõzz vuârr. Saaǥǥjååˊđtemvuõtt SPS:z (SPN:n) õhttsažtuâj lij pieˊhssam Ruõcc da Lääˊddjânnam sääˊmmteeˊǧǧi teäggtõõzz occnjažvuõtt. Taarr sääˊmteˊǧǧ lij tuärjjääm Lääˊddjânnam da Ruõcc sääˊmteeˊǧǧi saaǥǥjååˊđtemvuõđ ääiˊjben täälbeäˊlnn. Lääˊddjânnam sääˊmmteˊǧǧ lij leämmaž ääiˊjben SPS:z saaǥǥjååˊđteeˊjen eeˊjjin 2005-2007. SPN:z saaǥǥjååˊđtemvuõtt seˊrddõõvi Lääˊddjânnam sääˊmtegga Ruõcc sääˊmteeˊǧǧest 14.4.2010. Såbbrest primm’meš čõõđtumuužž tâˊvvjânnamlast sääˊmsuåppmõõžžâst, kååˊtt lij leäˊmmnemnalla tääiˊbe. Lââˊssen sååbbar priimi vuõssmõs saaˊmi äimmpolitiikla tuåimmjemplaan, kååˊtt käunnai tääiˊben. Lääˊddjânnam SPS:z saaǥǥjååˊđtempââj tuâjjan liâ tâˊvvjânnamlaž sääˊm ǩiõllõhttsažtuâj ođđestriâššmõš, äimmpolitiikkla tuåimmjemplaan veeidumuš äimmpolitiikkliˊžžen programmân, SPN:z tuåimmjumuužž ooudâsviikkmõš di tâˊvvjânnamlaž sääˊmsuåppmõõžžâst ravvumuužž ooudâsviikkmõš. Jiijjâsnallšem tuâj saaǥǥjååˊđtemvuõđ håiddmuˊšše lij Lääˊddjânnam sääˊmmteeˊǧǧ resuurzzi occnjažvuõtt. Sääʹmteʹǧǧ vaal Säˊmmlaid vuõssnaroodân lij vuâđđlääˊjjest stannum jiiˊjjes ǩiõles da kulttuures kuõskki jiiˊjjesvaaldšemvuõtt saaˊmi dommvuuˊdest. Jiiˊjjesvaaldšemvuõđ pläänn da čõõđad Sääˊmteˊǧǧ eeˊjjest 1996 looˊǥǥeel (L 974/1995, jeeˊres.1279/2002 ). Sääˊmteˊǧǧ lij sämmlai jiiˊjjes meerväˊlddsaž võboršeˊǩjoukk, koon tuâjjan lij håiddad saaˊmi jiiˊjjes ǩiõl da kulttuur da saaˊmi stattuuzz vuõssnaroodân kuõskki aaˊššid. Sääˊmteeˊǧǧvaalid tuåimmtet juõˊǩǩ neellad eeˊjj. Puõˊtti sääˊmteeˊǧǧ vaal tuåimmtet eeˊjjest 2015. Vaalluˊvddkåˊdd peejj tuåimmu vaalid sääˊmteeˊǧǧest uˊvddum lääˊjj (974/95 jeeˊres. 1279/02) 4. lååǥǥ da vuõiggâdvuõttministeria vaalmõõntõõllmest uˊvddum asetõõzz mieˊlddsânji. Jiõnstemvuõiggâdvuõttneeˊǩǩ liâ säˊmmla, kook liâ ǩeeˊrji âˊlnn sääˊmteeˊǧǧ vaal-loǥstõõǥǥâst. Jiõnstemvuõiggâdvuõttneˊǩ säˊmmla liâ še vaalââˊnnteei da vueiˊtte leeˊd võboršeˊǩǩen vaalast Sääˊmteˊǧǧ räˊjjlažjânnmin Taarr saaˊmi võboršeǩnallsem organ, sääˊmteˊǧǧ (Sámediggi/ Sametinget) vuâđđeeš eeˊjjest 1987 (lääˊǩǩ1987:56) da tõt alttii tuejjumuužžes eeˊjjest 1989. Sääˊmteeˊǧǧ kõõskõsvaaldšem tuåimmai Karasjooǥǥâst skamm’mannu 2000 põõrtristtum ođđ parlamenttpõõrtâst: Ođđsid taarr sääˊmpolitiikâst/Nytt on samepolitikken/Ođđasat sámepolitihkas Sameloven/Sámelahka (L56/1987 Sääˊmǩiõllsaž lääˊǩǩATR-programm Ruõcc saaˊmi võboršeǩnallsem organ, sääˊmteˊǧǧ (Sámediggi/ Sametinget) vuâđđeeš eeˊjjest 1992 (lääˊǩǩ 1992:1433) da tõt alttii tuejjumuužžes eeˊjj 1993 aalǥâst. Sääˊmteeˊǧǧ kõõskõsvaaldšem tuåimmai Kiiruna gåårad jäärnaǩpääiˊǩest: Sääˊmǩiõll Sääˊmteeˊǧǧest sääˊmǩiõˊlle kuõskki aaˊššin vaˊsttad sääˊm ǩiõllsuåvtõs. Sääˊm ǩiõllsuåvtõõzz kõskkvuõđâst sääˊmteˊǧǧ vaˊll’jad võboršeeˊǩǩes še sääˊm parlamentaarlaž suåvtõõzz vuâlšen tuåimmi õhttsažtâˊvvjânnamlaž sääˊm ǩiõll'luvddkådda. Lââˊssen sääˊmteeˊǧǧest lij sääˊmǩiõll koontâr, kååˊtt vaˊsttad sääˊm ǩiõll'läkka kuõskki joortõõzzi tuåimtumuužžâst veˊrǧǧneeˊǩǩid, tuõjjstââll sääˊmǩiõl stattuuz pueˊreem diõtt da vuässââtt jeeˊresnallšem ämmätsaˊnnõõzzi projeektid. SáFá -ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõs SáFá –ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõs õhttsažtâˊvvjânnmlâž sääˊmǩiõl tuˊtǩǩeem- da ämmat/resursskõõskõõzz altteem diõtt Sääˊm parlamentaarlaž suåvtõõzz siâssmõõžžâst Lääˊddjânnam, Taarr da Ruõcc sääˊmteeˊǧǧ liâ alttääm eeˊjj 2011 aalǥâst Interreg -teäggtemvuâlaž SáFá -ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõõzz da tän alttõõzz jurddân lij õhttsažtâˊvvjânnmlâž sääˊmǩiõl tuˊtǩǩeem- da ämmat/resursskõõskõõzz aalǥtumuš. Tueˊǩǩen lij sääˊmǩiõl ooudâsviikkmõš da lâssnam ǩeˊrjjlaž âânnmõš, kååˊtt lij šõddääm ǩiõl huõl, ooudâsviikkmõõžž, tuˊtǩǩumuužž di normmeemtuâi taarb pukin sääˊmǩiõlin. Näkam õhttsaž sääˊm ǩiõllkõõskõs, koozz puäˊđet noorrâd sääˊmǩiõl kääzzkõõzzid, tõt veäˊǩǩteˊči teâđai ooccmõõžžâst. Lââˊssen ǩiõllkõõskõs ravveˊči sääˊmǩiõli kõskksaž saakkumuužž da õhttsažtuâi. Kõõskõõzz tuâi leˊčči jeeˊrbi mieˊldd ǩiõlltuˊtǩǩumuš, ǩiõllhuõll, ǩiõlooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normm’mumuš, nõmmõskääzzkõs, pääiˊǩnõmmõs da teâđtemtuåimmjumuš sääˊm ǩiõllämmatlaž kõjldõõzzin. Haˊŋǩǩõsäiˊǧǧ lij 6 mannu da haˊŋǩǩõõzz mieˊrräiggsaž projektšuurmõssân paˊlǩǩeeš hum.kand. Hanna Mattila ääˊljeeˊl 28.3.2011. SáFá ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõõzz juˊrddmõššân lij čiõlggeed ǩiõllkõõskõõzz altteem- da teäggtemoudldõõzzid. Täävtõssân lij raajjâd čiõlǥtõs õhttsažtâˊvvjânnmlâž sääˊmǩiõl tuˊtǩǩeem- da ämmat/resursskõõskõõzz altteem diõtt da raajjâd Interreg –juätkkteäggtemooccmõš kõõskõõzz ǩiõččlõddâmhaˊŋǩǩõõzz diõtt. Ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõõzz obb-budjett lij 45 385 € da väˊlddteäggteei liâ Interreg IV A Tâˊvv, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten da Taarr sääˊmteˊǧǧ. Interreg IV A Tâˊvv lij EU-programm, koin tuärjjeet pâˊjjel raaji mõõnni õhttsažtuâi programmpââˊjest 2007–2013. Prograamm täävtõssân lij väˊlddkååˊdd pâˊjjel raaji mõõnni õhttsažtuâi pääiˊǩ tuärjjeed ekonomiilaž da sosiaalaž ooudâsviikkmõõžž da staaneed ǩeâšttõõttâmooddid da õˊhttekuullmõõžž programmvuuˊdest. Programm fiˊttjâtt Tâˊvv-Ruõcc, Tâˊvv-Lääˊddjânnam da Tâˊvv-Taarr di Sääˊmvuuˊdid. Programm teäggat pâˊjjel raaji mõõnni haˊŋǩǩõõzzid nelljen jeeˊres prioriteettvuuˊdest, koin SáFá -ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõs kooll vuäˊssprograˊmme 4. Raaiteˊmes ooudâsviikkmõš – Sääˊmjânnam. Interreg IV A Tâˊvv prograamm vaaldšemveˊrǧǧneˊǩǩen tän programmpââˊjest tuåimmai Norrbotten läänhalltõs. Lââˊssteâđaid: SáFá -ouddčiõˊlǧǧeemhaˊŋǩǩõõzz mä. projektšuurmõs Hanna Mattila hanna.mattila@samediggi.fi sääˊm vs. ǩiõllaaˊššipiizar Outi Paadar outi.paadar@samediggi.fi Sääˊm ǩiõlltuâjj-cistt Sääˊm ǩiõlltuâjj -ciist mIârkktõs lij uˊvdded tobdstõõzz sääˊmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääˊˊmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peäˊlest tuejjuum oˊnnstemnallšem tuâjast Lääˊddjânmest. Sääˊmkiõlin juuˊrdet tâˊvv-, aanar da nuõrttsääˊmkiõlid. Ciist miârkktõs lij smeˊllkâˊtted ciist vuäǯǯai kaggâd veâl ooudâs sääˊmkiõl ouˊdde tuejjuum tuâj da smeˊllkâˊtted pukid veŕˊǧǧneeˊǩǩid kaggâd sääˊmǩiõl staattuuz. Ciist miõttât vuõssˊsâjjsânji veˊrǧǧneeˊǩǩid leˊbe õhttsažkooˊddid da tåˊlǩ spesialvuâđđjurddjin privataoummid. Sääˊm kiõlltuâjj -cistt 2010 Sääˊm ǩiõlltuâjj -cistt koon juõˊǩǩeš vuõssmõs vuâra rosttovmannust 2010 da tõn miõˊtteš Meäˊcchalttõˊsse. Gollegiella – Tâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ǩiõllcistt Tâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ǩiõllciist täävtõssân lij mieˊttvaikkted sääˊmǩiõl ooudâsviikkmõˊšše da seeiltumuˊšše Taarrâst, Ruõccâst da Ruõššjânnmest. Ciist liâ vuâddääm sääˊmaaˊššin Taarrâst, Ruõccâst da lääˊddjânnmest vaˊstteei ministeer, da täi jânnmi sääˊmteeˊǧǧi saaǥǥjååˊđteei. Ciist juõˊǩǩeš vuõssmõs vuâra eeˊjjest 2004 da tõt jueˊjjet juõˊǩǩ nuuˊbb eeˊjj. Cistt lij šorradvuõđâst 12 500 euˊrred. Cistt miõttât privatoummid leˊbe õhttsažkooˊddid, kook liâ oˊnnstam tuejjeeˊl da miârkksõõvvâmnalla sääˊmǩiõl ooudâsjuäˊtǩǩem, ooudâsviikkâm da seeiltem diõtt. Cistt vueiˊtet miõttâd håˊt ǩeˊrjjlaž, njääˊlmilaž leˊbe jeeˊres oˊnnstumuužžin, kook sâjjdâˊtte kookkas jeeˊres tuåimmvuuˊdid. Šeâttmõõžž Gollegiella 2010 Gollegiella - Tâˊvvjânnmlaž sääˊmǩiõl ǩiõllciist juõˊǩǩeš neelljad vuâra skamm’mannu 22. peeiˊv 2010 sääˊmaaˊššin vaˊstteei ministeer da sääˊmteeˊǧǧ saaǥǥjååˊđteeˊji õhttsažškoouˊlˊjumuužžâst Tukholmast. Ciist vuõǯǯu taajâž, tâˊvvsääˊmǩiõl uˊčteeˊl da mätt’temǩeeˊrji raajji Marét Sárá da Taarrâst jälsteei ruõcclaž, saujjsääˊmǩiõli uˊčteeˊl da mätt’temǩeeˊrji raajji Lajla Mattson Magga. Ǩiõll- da jåårǥlâˊttemkääzzkõõzz (Saˊnnõs) ÁLGU – Sääˊmǩiõli etymologiilaž ATR –teâttnorldõk (ävvan ođđ ikkna) Liâdggsaž ǩiõllkonttâr sääˊnnǩeˊrjj. Vuõiˊǧǧestǩeeˊrjtumuužž lââˊssen sääˊnnǩeeˊrjest käunn’je jm. lääˊddǩiõl saaˊni ânn’jõžmiârkktõõzz da ââˊnnemõhttvuõđ. (ävvan ođđ ikkna) Jåårglõõˊtti da tuulk Sääˊmǩiõll konttâr jåårglõõˊtti da tuulk (ävvan ođđ ikkna) Ǩiõllkonttâr kääzzkâˊsttem-määus jåårǥlâˊttemkääzzkõõzzin (ävvan ođđ ikkna) Lääˊddjânnam ǩiõlljåårǥlõõˊttji da tuulki lett Ooccâmkääzzkõs. (ävvan ođđ ikkna) Veerjlaž ǩiõlljåårǥlõõˊtti, Mätt’tõshalltõs OPH (ävvan ođđ ikkna) Suomen tulkkaus. Kokokousmatkaajan käsikirja Eurooppaan. Euroopan komission tulkkauksen pääosaston suomenkielinen tulkkausyksikkö (ävvan ođđ ikkna) (Mall da tiõrvtumuš) Šiõǥǥ naˊzvaanpeeiˊv 14.2. - tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas Mallceâlkki meäddaåårrmõõžžâst neˊttpååˊšt vääras jm. tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas Saaˊmi meersažpeiˊvv 6.2. jm. tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas Šiõǥǥ evvanpeeiˊv jm. tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas Šiõǥǥ Rosttvid da Leklvaž Ođđ eeˊjj jm. tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas (ävvan ođđ ikkna) Čõhččmannu 26. peeiʹv lij Euroop ǩiõli peiʹvv jm. tâˊvv-, aanar- da nuõrttsäämas Kaart Mäddmetteemkonttâr karttkääzzkõs Pääiˊǩnõõm še tâˊvv-, aanar- da nuõrttsääˊmǩiõlin. (ävvan ođđ ikkna) Mätt’tõõzz da tuˊtǩǩõõzz Veerjlaž ǩiõlljåårǥlõõˊtti tuˊtǩǩõs, Mätt’tõshalltõs OPH (ävvan ođđ ikkna) Giellagas-institutt, Oulu universitett Väˊlddaunnsen sääˊmǩiõll da sääˊmkulttur. Čårraaunâsmättjumuužž jm. sääˊmǩiõll veeˊres ǩiõllân, sääˊmǩiõl tuˊlǩǩumuš da aanarsääˊm. (ävvan ođđ ikkna) Sääˊmtuˊtǩǩumuš (HuK), Lääˊdd-Ugrlaž ǩiõltuˊtǩǩumuš, Heˊlssen universitett Sääˊm pååđmättjemlinnj (FM) (ävvan ođđ ikkna) Sääˊmǩiõl vuâđđmättjumuužž, Pedagogtiõđi tiõđkåˊddlaž, Sääˊmjânnam universitett Sääˊmǩiõl čårraaunâsmättjumuužž Vuâđđmättjumuužž (25 mc) (ävvan ođđ ikkna) Sääˊmvuuˊd škoouˊl’jemkõõskõs Ämmatlaž mätt’temstrooiteˊl, koˊst mätt’tõõzz liâ še säämas. (ävvan ođđ ikkna) Sääˊmǩiõllsa kulttuur da sääˊmorganisaatiai tuåimmjumuužž tu Sääˊmteeˊǧǧ kulttuurluˊvddkåˊdd juâkk piirieeˊjji valdia mäˊhssemplaanâst (väˊlddklass 29, mätt’tõsministeria) sääˊmǩiõllsa kulttuur da sääˊmorganisaatiai tuåimmjumuužž tueˊrjjumuˊšše čuäˊjtum mieˊrrtieˊǧǧ. Sääˊm kulttuurmieˊrrteäˊǧǧ eeˊjjest 2013 lij 182.000 euˊrred. Mieˊrrtieˊǧǧest jueˊjjet piirieeˊjji ooccmõõžžâst veäˊǩǩvuõđid sääˊmčeäppõõzz da –kulttuur jeeˊres vuuˊdid di sääˊmorganisaatiaid. Mieˊrrtieˊǧǧ jueˊǩǩemvuâđ liâ meäˊrtõllum sääˊmteeˊǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Tuâjjriâššmõõžž mieˊldd veäˊǩǩvuõđid miõttât vuõss’sââˊjest kultturveäˊǩǩvuõttân mâˊte projektveäˊǩǩvuõttân da reâuggamveäˊǩǩteäˊǧǧen di sääˊmorganisaatiai tuåimmjem-veäˊǩǩvuõttân da čõõđtemtuärjjõssân. Lââˊssen luˊvddkåˊdd vuäitt miõttâd notta ooccmõõžž še spesialnallšem kulttuurciist. Sääǩiõllsaž, sääˊmǩiõll da kulttuur mätt’tõs Sääˊmteˊǧǧ ooudâsveekk säˊmmlai jiiˊjjes ǩiõl, kulttuur da jiõččǩiõllsaž mätt’teem. Tõt tuåimmai õhttsažtuâjast sääˊmvuuˊd kooˊddi, jeeˊres škoouˊl’jem riâžžji, tâˊvvjânnamlaž vuäˊbborganjivuiˊm da riikk mätt’tõsvaaldšemvuiˊm. Sääˊmteˊǧǧ eeˊttkâstt saaˊmi jiõn škoouˊl’jempolitiikk beäˊlnn. Sääˊmǩiõl da kulttuur staattus mätt’tõõzzâst lij õhtt vääžnmõs puõˊttiääiˊj kõjldõõzzin. Sääˊmǩiõll lij kuullâm škooul mätt’temprograˊmme vuâđđškooul vuõssmõs lååimeˊt eeˊǩǩed mââiårra ääˊljeeˊl. Sääˊmǩiõllsaž mätt’temtuâi alttumuš aaˊlji Uccjooǥǥâst da Aanrest 1970-lååǥǥ peäˊlrääˊjest. Puk saaˊmi dommvuuˊd vuâđđškooul da lookkjiškooul ouˊdde sääˊmǩiõl mättˊtõõzz. Sääˊmǩiõllsaž mätt’tõõzz uuˊdet jäänmõsân vuâđđmätt’tem eeˊǩǩklaassin 1-6. Sääˊmvuuˊd åålgbeäˊlnn sääˊmǩiõl mätt’teet veâl ooccanj, leša mätt’tõõttjimieˊrr lij kaggõõttmen. Bieˊǩǩ mätt’tõõzzâst uuˊdet virtuaalsânji, neˊttsäiˊmm mätt’tõssân. Saaˊmi dommvuuˊd åålǥbeäˊlnn jiâ leäkku veâl tän räjja uˊvddum sääˊmǩiõllsaž mättˊtõõzz. Sääˊmǩiõll vuäitt leeˊd škooul mätt’temǩiõll, jieˊnnǩiõl mättaaunâs da pääˊkkteˊmes/ vaˊlljeemnallšem veeˊres ǩiõl mättaaunâs. Sääˊmvuuˊdest jälsteejai säämas siltteeˊji škooulneeˊǩǩin âlgg lääˊjj mieˊldd vuäǯǯad väˊlddvuäˊss vuâđđmätt’tõõzzâst sääˊmǩiõlin. Šeâttmõõzz kuâsˊǩǩe pukid kolmm Lääˊddjânnmest maainstum sääˊmǩiõllâd: aanar-, nuõrttsääˊm- da tâˊvvsääˊm. Sääˊmǩiõli ǩiččlõõttmõˊšše lij vuäittmõš spraavdõõttâd pâˊjjmätt’tõõttituˊtǩǩõõzzâst, kååˊtt lij jeeˊres tuˊtǩǩõõzzin lääˊddǩiõllsaž. Sääˊmǩiõllsaž mätt’temaaunâstuâjj Mätt’temaaunâstuâjj rääjj oudldõõzzid sääˊmǩiõl, sääˊm kulttuur da sääˊmǩiõllsai mätt’tõˊsse jeeˊres škouultääˊzzid. Sääˊmǩiõllsai mätt’temaunnsi valmštumuš aˊlǧǧeš sääˊmǩiõllsai alggmätt’tõõzz äˊlǥǥempoodd 1970 –lååǥǥ peäˊlrääˊjest. Aalǥâst aaunâstuâjast vaˊsttii Sääˊmjânnam läänhalltõs, koˊst reâuǥai eeˊjjest 1976 ääˊljeeˊl spesial sääˊmškoouˊl’jumuužž plaanraaˊjji. Ânn’jõõžžâst mätt’temaaunâstuâjj kooll Sääˊmteeˊǧǧ tuâjaid, kååˊtt vuäǯǯ piirieeˊjji valdiaveäˊǩǩvuõđ mätt’temaunnsi valmštem diõtt. Mätt’temaaunâsmieˊrrteäˊǧǧ sisǩǩad valdia mäˊhssemplaanâst mätt’tõsministeria väˊlddklaˊsse da tåˊben mätt’tõshalltõõzz tuåimmkuulid. Sääˊmteˊǧǧ rääjj piirieeˊjji mätt’tõshalltõõzzin mätt’temaaunâstuâi kuõskki tuejjeemsuåppmõõžž da čiõlggâd tõõzz aaunâstuâjai šõddmõõžži diõtt. Sääˊmteeˊǧǧ škoouˊl’jem- da mätt’temaaunâsluˊvddkåˊdd preemm mätt’temaaunâstuâi kuõskki puuˊttõsplaanid da vuâđđjurddjid. Škoouˊl’jem- mätt’temaaunâskoontâr väˊsttad mätt’temaaunâstuâi plaanmõõžžâst, haˊŋǩǩõõzzi praksiizz čõõđtumuužžâst, jueˊǩǩmest, teâđtumuužžâst, vaaˊri âânnmõˊšše kuulli vaaldšemmest da aaunâstuõjju kuõskki tâˊvvjânnamlaž õhttsažtuâjast. Mätt’temaunnsid valmštet aanar-, nuõrttsääˊm- da tâˊvvsääˊmǩiõlin. Sääˊmteˊǧǧ tuejjad še privatnallšem mätt’temaaunâstuâi valmštumuužž. Škoouˊl’jem- da mätt’temaaunâsluˊvddkååˊddest vuäitt ooccâd veäˊǩǩvuõđ sääˊmǩiõllsai mätt’temaaunâsprojeekti diõtt. Väˊlddveârlaž ooccâm äiˊǧǧ iˊlla, leša veäˊǩǩvuõđ ooccât tääuˊjmõssân skamm- täˊlvvmannust, kuäˊss puõˊtti eeˊjj puuˊttõsplaan valmštõõlât. Sääˊmteˊǧǧ vuäitt paˊlǩǩeed mieˊrräiggsa obbpeivvsaž tuâjjlaid mätt’temaaunâs ǩiõttǩeeˊrjtõs- da jeeˊres tuâjaid. Vääžnmõs mätt’temaaunâstuâi tuejjeei äˊrttel liâ sääˊmǩiõllsa uˊčteeˊl. Sääˊmǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz Sääˊmnarood sosial- da tiõrvâsvuõtthuõl ooudâsviikkâm diõtt Sääˊmteˊǧǧ lij ǩiõččâm, što saaˊmi ǩiõll'laž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđi čõõđtem diõtt sosial- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzz taˊrjjeet saaˊmi jiiˊjjes jieˊnnǩiõlin, plaaneet saaˊmi jiiˊjjes šõddâmaalǥin sääˊm kulttuurtuâǥǥaž, äˊrbbvuõđ äärv di jieˊllemnääˊll di jurddemvueˊǩǩ lokku vääˊldeeˊl di kääzzkõõzzid riâžžât saaˊmi kulttuurjiiˊjjesvaaldšem vuâđast Parlamentt priimi eeˊjjest 2002 vuõssmõs vuâra valdia mäˊhssemplaˊnne pååđnallšem valdiaveäˊǩǩvuõđ sääˊmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi puuˊt’teem diõtt. Pååđmieˊrrteäˊǧǧ lij vääžnai vuäˊss saaˊmi vuâđđlääˊjjlaž jiiˊjjesvaaldšem saaˊmi dommvuuˊdest, koon pääiˊǩ säˊmmla vueiˊtte vääžneˊld vaikkted siˊjjid rajjum kääzzkõõzzi čõõđtumuˊšše. Mäˊhssenplaan mieˊldd mieˊrrtieˊǧǧ vuäǯǯ ââˊnned valdiaveäˊǩǩvuõđ mäˊhssem diõtt Sääˊmteeˊǧǧ pääiˊǩ sääˊmvuuˊd kooˊddid sääˊmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staannâm diõtt da pukin sääˊmǩiõlin. Mieˊrrteäˊǧǧ lij eeˊjjest 2004 leämmaž 600.000 euˊrred. Valdiaveäˊǩǩvuõttneˊǩǩen tuåimmai Sääˊmjânnam läänhalltõs. Valdiaveäˊǩǩvuõđ âânnmõš vuâđđââvv Sääˊmteeˊǧǧ da sääˊmvuuˊd kooˊddi kõskksaž suåppâmmõõntõõllmõˊšše. Valdiaveäˊǩǩvuõđin staanâd sääˊmvuuˊd kooˊddid jm. sääˊmǩiõllsaž peiˊvvhååid/ǩiõllpieˊzztuåimmjumuužž, saaˊmi sosial- da piârtuâi, dommkääzzkâˊsttemtuåimmjem di sääˊmǩiõllsai tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi riâššâm beäˊlnn. Lââˊssteâđaid Sääˊmteeˊǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisrest. Sääˊmnuõri čeäˊppvuõđpeiˊvv Sääˊmteˊǧǧ reäšš piirieeˊjji õhttsažtuâjast sääˊmvuuˊd kooˊddi da pääiklaž sääˊmorganisaatiaivuiˊm sääˊmnuõri čeäˊppvuõđpeeiˊv (sámenuoraid dáiddadáhpáhus). Čeäˊppvuõđpeiˊvv riâžžât vuâreeˊjji jeeˊres kooˊddin da tõõzz kååččât puk sääˊmǩiõl leˊbe sääˊmǩiõllsaž mättˊtõõzzâst åårrai päärnaid da nuõrid. Vuässõõttmõš škoouli åålǥbeäˊlnn lij še vuäittmõõžž mieˊlddsaž. Čeäˊppvuõđpeeiˊv liâ kaggâm mäŋggsid ođđ čieˊppid da vuässõõttmõš tõõzz lij leämmaž pâi mieˊrr mieˊldd šiõǥǥ. Sääˊmnuõri čeäˊppvuõđpeiˊvv kooll väˊlddkååddlaž Nuõri Kulttuur –poˊdde vuˊvddkooˊddi čeäˊppvuõđpeeiˊvi veˊrddeemnallšem tobddõõttmõˊššân. Sääˊmčeäˊppvuõđpeeiˊvi šlaai liâ leämmaž pâi siõmmna jeeˊresnallšem väˊlddkååddlâž šlaajin. Riâžžji miõlâst lij leämmaž vääžnai tueˊrjjeed tõn staarjõõttâmtuåimmjumuužž, mii sääˊmnuõrid lij tobddâmnallšemda mõõnn jäänmõsân staarjõõđât. Tõˊnt juõiˊkk da laaul liâ leämmaž šlaajjân tääuˊjab ku jeeˊrab. Musiikkčuäjtõõzz liâ leämmaž še siâssum da tõõi valmštumuš lij šõddääm uˊcc, čårrsiidi škooulin veäˊlkõsnallšem staarjõõttâmtuåimmjumuužž. Sääˊmnuõri čeäˊppvuõđpeivva jeät leäkku haaluum čõõnnâd nuõrid tåˊlǩ äˊrbbvuõđi kâˊddmõˊšše, leša še jeeˊres čeäppõsšlaai liâ vaajtõõll’lânji mieˊldd. Logo: Tanja Sanila Artiik 8(j) Biologla määŋgpeäˊllsažvuõđ kuõskki YK takaisuåppmõš (The United Nations Convention lij Biological Diversity CBD) ääˊveeš vuâllaǩeeˊrjtem diõtt YK pirrõs- da ooudâsviikkâmkonfereensest (UNCED) Rio de Janeirost eeˊjjest 1992. Lääˊddjânnam lij ravvääm biodiversiteetsuåppmõõžž eeˊjjest 1994. Biodiversiteetsuåppmõõžž täävtõssân lij skääđsuõllu ekoriâššmõõžži, žeeˊvet- da šâddšlaaˊji di tõi preeddantuõˊjjeejai määŋgpeäˊllsažvuõđ suõˊjjumuš, luâđreeˊǧǧesvuõđi ǩeâll’jem âânnmõš di luâđ geenivääˊrai âânnmõõžžâst vuäǯǯamnallšem ääuˊǩai vuõiggâdvuõđmieˊlddsaž juâkkmõš. Biodiversiteetsuåppmõõžž artiik 8(j) õõlǥat suåppâmvueˊssbeäˊlid suõˊjjeet vuõssnaroodi biodiversiteˊtte kuõskki äˊrbbvuõđ mieˊlddsaž teâđaid. Artiik mieˊrrad, što suåppâmvueˊssbeäˊlin âlgg naroodlaž lääˊjjšeâttmõõžžes mieˊlddsânji ciˊsttjed, suõˊjjeed da ââˊnned biologla määŋgpeäˊllsažvuõđ suõˊjjeem da ǩeâll’jem ââˊnnem peäˊlest vääžnai vuõssnaroodi da äˊrbbvuõđ mieˊlddsa jieˊllemnääl tobddji pääiklažõhttsažkooˊddi teâđaid, innovaatiaid da tobddmõõžžid, di ooudâsviikkâd da veeideed tõi suåvvtumuužž tän teâđ innovaatiai da tobddmõõžži vuäˊmsteei looˊvin da mieˊttvaikktõõzzin di smeˊllkâˊtted tän teâđ, innovaatiai da tobddmõõžži âânnmõõžžâst vuõǯǯum ääuˊǩi tääˊssbeällsa juâkkmõõžž. Aartiik suõˊjjad Lääˊddjânnmest saaˊmi luâđâânnmõˊšše kuõskki äˊrbbvuõtt teâđaid. Aartiik 8(j) tiuˊddepiijjmõš Lääˊddjânnmest Pirrõsministeria piiji 18.6.2009 Biologla määŋgpeäˊllsažvuõđ kuõskki takaisuåppmõõžž vuõssnaroodi äˊrbbvuõtt-teâđ ǩiõtt’tõõlli aartiik 8j naroodlaž äˊšštobddituâjjäˊrttel sääˊmteeˊǧǧ saaǥǥjååˊđteei maadârdõõzzâst. Tuâjjäˊrttel tuåimmpââˊjj lij eeˊjj 2010 loopp räjja. Tuâjjäˊrttel tuâjjan lij jm. lââˊzzted takai äˊšštobddmõõžž aartiik 8(j):st, valmštõõllâd Lääˊddjânnam peäˊlestvälddmõõžžid meeraikõskksaž såbbrid koin ǩiõtt’tõõlât äˊrbbvuõtt tiõttu kuõskki kõõččmõõžžid, čiõlgged, mäˊhtt aartiik 8(j) õõlǥtõõzz vueiˊtet väˊldded lokku saaˊmi dommvuuˊd mäddââˊnnem jååˊđtumuužžâšt da tuejjeed siâssmõõžžid aartiik 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt. Tuâjjäˊrttel tuåimmai Lääˊddjânnam luâđ määŋgpeäˊllsažvuõđ suõˊjjeem da ǩeâll’jem âânnmõõžž naroodlaž tuåimmjemplaan da tuåimmjemprograamm 2006-2016 čõõđtumuužž da praavjumuužž ooudâsviikkâm tuâjjäˊrttel vuâlžen. Sääʹmǩiõllsa mätt’temaunnâz Sääʹmteʹǧǧ rääjj da teäggad sääʹmǩiõllsaid mätt’temaunnsid maaddârmätt’tõõzz, vuâđđmätt’tõõzz, lookkjiškoouʹl, ämmatlaž da vuõrâsoummiškoouʹl’jem taarbšumuʹšše. Sääʹmteʹǧǧ lij raajjâm piirieeʹjji taʹrǩǩeemnallšem kõõʹǩǩab äiʹǧǧkõõsk plaan, koon mieʹlddšânji aunnsid puuʹt’tet. Lââʹssteâđaid mätt’temaunnsin, puuʹttõsplaanin da teäggtõõžžâst oudd Sääʹmteeʹǧǧi škoouʹltõs- da mättˊtemaaunâskoontâr Aanrest, Sajos, 99870 Aanaar. Sääˊmkulttuurkõõskõs Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnallšem Sääˊmkulttuurkõõskõs šâdd leeˊd Lääˊddjânnam saaˊmi vaaldšem da kulttuur kõõskõs. Sääˊmkulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saaˊmid pueˊrab ouldõõzzid jiiˊjjesnallšeeˊl ââˊnned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jieˊllemvueˊǩǩtuejjumuužžâs di håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saaˊmi takai jieˊllemvueˊjji šõddmõõžžid. Kulttuurkõõskõs pueˊrad še vääžneˊld vuäittmõõžžid liâvted teâđaid saaˊmin vuõssnaroodân. Sääˊmkulttuurkõõskõs puätt leeˊd meerlânji da meerlažkõõskeld še peerštemnallšem da ǩieˊssemviõkksaž määŋgkulttuurvuõđ kaaunõõttâmpäiˊǩǩ. Sääˊmkulttuurkõõskõõzz teäggtõˊsse lij Sääˊmjânnam läänhalltõs miõttâm 5 miljoon euˊrred Euroop union vuˊvddooudâsviikkâmfoond teäˊǧǧvääˊraid.