Vikipeediä.
Vikipeediä om vaba võrgoentsüklopeediä, midä pall'oq inemiseq samal aol umast vabast tahtõst kirotasõq.
Vikipeediä sais kuun rohkõmb ku 250 umaette välläandõst, egä üts esiq keelen. Vikipeediät tukõ Vikimeediä ütisüs.


Internet.
Internet vai ilmavõrk om üleilmalinõ vähämbide puutrivõrkõ ütistüs, miä tüütäs pruukõn Interneti Protokolli (IP). Puutrivõrk ("computer network") om hulk ütstõõsõgaq ütistedüid puutriid, miä ommaq hindä vaihõl teedüsvaihtusõn.


Koolitus.
Koolitus (vai haridus) om kõrraldõt opminõ vai tuu tulõmus. Inämbüisi saias koolitust koolõn, ülikoolõn vai muin opiasotuisin.


Muusiga.
Muusiga (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) "muusadõ kunst" ladina sõna ("ars") "musica" kaudu) om kunstiliht, miä näütäs hinnäst vällä hellega.


Riik.
Riik om kimmä territooriumigaq hindäette (suvõräänne) ütsüs.
Maailman om parhilla 194 maad, miä vastasõq inäm-vähämb kõigilõ riigi tunnussilõ.


Võromaa.
Võromaa om aoluulinõ maakund ni võro keele ja kultuuri ala Lõuna-Eestin. Administratiivsõlt moodustõdi Võromaa Tarto kreisi (Tartomaa) lõunaosast 1783. aastagal üten Võro liina asotamisõga Katariina II valitsõmisaol. Võromaa oll' huin piiren 1920. aastagani, perästilla olõ tema muin piiren.
1920. aastagal, ku Valga liin Eesti ala arvati ja vahtsõnõ Valga maakund tetti, liideti osa Karula ja Hargla kihlkunnast Valga maakunna külge.
1925. aastagal panti osa Räpinä kihlkunnast Tartomaa ala.
Aoluulidsõ Võromaa ala käüväq parhilladsõq Võro ja Põlva maakund ni osa Valga ja Tarto maakunnast. Võromaal om neli liina (Võro, Põlva, Antsla, Räpinä) ja 15 alõvikku (Kanepi, Kobõla, Kosõ, Mehikuurma, Miss'o, Mooste, Parksepä, Rõugõ, Sõmmõrpalo, Vana-Antsla, Vahtsõliina, Varstu, Veriora, Võõpso, Väimälä).


Loogiga.
Loogiga om tiidüs mõtlõmisõ säädüisist, struktuurõst ja moodõst. Loogiga vastandus absurdilõ. Loogilinõ mõtõq om absurdivaba.


Riigihümn.
Riigihümn om kodomaad kitvä pidolik muusigapala, miä kuulus riigi ammetlikkõ sümbolidõ hulka.


Sõandus.
Sõandus om inemiisi tegemisala, mink tsihis om hindä ütiskunna hüvvüse ja maa kaitsminõ ni võimaligu vainlasõ hüvvüse ja maiõ hindä alaq saaminõ.


Võro kiil.
Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl
Vana, 1885. aastaga võrokeeline aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Hurda Johann
Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt
Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499 kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.
Aolugu.
Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu "Wastne Testament". 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda "Wastne Wõro keeli ABD raamat". 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.
Parhillanõ sais.
Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste.
Murdõq.
Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.
Kanepi kihlkunna keelest.
Kanepi kihlkunna kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul Võro-Tarto suurtiid om taa kiil küländ põlva keele muudu. A Valg'järve ja Pikäjärve inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil Jõksi ja Piigandi kandin.
Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel' "kesi" (võro keelen "kesv" vai "kesev"), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ "v"-tähe mano ja sai "kesiv". Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq "adur", "sõbur", "põdur", "nõgul" ja "nagul". Muial üteldäs inämbüisi "adõr", "sõbõr", "põdõr", "nõgõl", "nagõl".
Urvastõ kihlkunna keelest.
Urvastõ kihlkunna esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas "h"-d. Siin om sõnno "naarahtamma" ja "röögähüs" asõmõl hoopis "naaratamma" ja "röögäüs". Koigu kandin om esikiq sõna algusõ "h" peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs "ää", "ain" ja "elü". Terven kihlkunnan käüdäs "külän" ja "mõtsan", a mitte "küläh" ja "mõtsah". A Vana- ja Vahtsõ-Antsla puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve "küläl" ja oll' "obõsõgõ mõtsal". Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq Harglõn ja Karulan "kodu", "talu" ja "elu". A Kärgula ja Sõmmõrpalo nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe "o": "kodo", "talo", "elo", "ragoma".
Karula kihlkunna keelest.
Karula kihlkunnast ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq lätläseq ja mulgiq üten uma keelegaq. Mulgi keele mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.
Harglõ kihlkunna keelest.
Harglõ kihlkunna kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all Koikkülä ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga tarto ja mulgi keele mõotust. A Mõnistõ kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq "iihn", "tüühn", "lubahamma", "pagõhõsõq", "segähüs", "hõbõhõt".
Rõugõ kihlkunna keelest.
Rõugõ kihlkund om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, Haani, Saalussõ ja Kasaritsa kandin kõnõldas sakõstõ niguq Vahtsõliinan: "illos", "taloh", "kotoh", "Rõugõhe", "kavvõmbahe". Õdagu puul Rõugõt niguq Sännän, Krabil ja Varstun lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis "illus", "talun", "kotun", "Rõugõlõ", "kavvõmbalõ". Haani ja Rõugõ kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna "hn"-lõppu. Üteldäs "kotohn" vai "kotuhn".
Räpinä kihlkunna keelest.
Vanal mõisaaol oll' elo Räpinä kihlkunna mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq Peipsi taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om "h" sõna lõpun ("murõh", "hamõh") ja "he"-lõpp ("paossihe", "ilosahe"). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen "o"-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq "olnoq", "kor'atoq", "haukoq". Räpinä keelen või ollaq "ö" sõna lõpun: "tüühö", "sündö", "värmittö". Muial Võromaal üteldäs, et "lehm süü hainaq ärq". A Räpinä keelen olõssi tuu: "lehem sööse haan'aq ärq."
Vahtsõliina kihlkunna keelest.
Vahtsõliina kihlkunna inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga "h"-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq "magahamma", "halõhus", "varahappa", "helehehe", "saisahutma", "hürmähütmä". Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ "mõtsan", "koton" ja "pähäq". A siin veeren oldas iks väega kimmähe "mõtsah" ja "kotoh" ni müts pandas "päähä".
Põlva kihlkunna keelest.
Ka Põlva kihlkunda om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ "h": "hago, haud, hädä"; sõna lõpu "h": "herneh, terveh". Põlva kihlkunnan üteldäs ka "maaha" ja "päähä", mitte eesti keele muudu "maha" ja "pähe." Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) "timä" "sööse" ja "jääse", mitte nigu muial Võromaal "timä süü" ja "timä jääs."
Kiräviis.
Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.
Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´
Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt "maaq, piniq". Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt "õ"-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne "ы"-lõ ja poola "y"-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkoma ehk akuudiga (´), a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga (') märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.
Vabahelüq.
Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.
Peethelüq.
Kõik võro keele peethelüq (päält "j" ja "q") võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt "maa" (üts) ja "maaq" (mitu).
Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt?
Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.
Küsüsõnno.
miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.


Võro kiräviis.
Võro kiräviie (vahtsõnõ kiräviis) om kinnütänü 1995. aastagal Võro Instituudi kokko kutsut komisjon (Hao Paul, Helbi Toomas, Jüvä Sullõv, Kasagu Enn, Palli Valdek, Pälli Piitre, Suhosõ Seppo, Tendri Tõnu, Viikbergi Jüri, Viitso Tiit-Rein).
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) ´
Sulgõ seen ommaq antu tunnõtumbaq võõrtäheq. Naid pruugitas õnnõ võõrkeelitside sõnno ja võõrkeelitside vai vanaperälidsen kiräviisin nimmi kirotamisõs. Tähte c pruugitas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen. Tähte f pruugitas õnnõ võõrsõnon.
Vahtsõ kiräviie parandusõq.
Vahtsõ kiräviie parandusõq ommaq läbi arotõdu ja vasta võedu Võro Instituudi sõnaraamadu tüürühmä kuunolõkil 12. süküskuu ja 7. märdikuu pääväl 2005.
Paranduisi põhilinõ sisu om tuu, et kakkõhellü ("q") ja pehmehüst (') soovitõdas märkiq veidemb ku inne, õnnõ kõgõ hädätarvilidsõmbidõ kotussidõ pääl, põhilidsõlt sääl, kon naaq eräldäseq tähendüst. Korgõt "õ"-hellü ("y") märgitäs edespiten hariligu "õ"-ga, selle, et taa helü eräldä-i kunagi tähendüst.
Kakkõhelü.
a) mitmusõ nimekäänüssen: "puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq";
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: "saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq";
c) tõõsõn tegonimen: "kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq";
d) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: "kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq";
e) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): "ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, es kirodaq, es häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, es kirotõdaq, es häbendeldäq";
f) katõ silbi ja "e/õ"- vai "u/ü"-lõpuga nimisõnon: "kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq"
g) mitmin määr- ja asõsõnon: "siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq".
Kakkõhellü või ette tullaq ka pall'odõn tõisin kotussin (kaeq kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri), a sääl tedä hariligult ei kirotõdaq, kuiki ka tuud võinuq mõnikõrd tetäq näütüses sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst.
Peethelle pehmehüs.
a) minevigu tunnus: "võtt', pand', käänd', murd', masś, laul', pill', oll', tull', karaś, tapõl', kergüt;
b) tagapoolidse vabahelü iin: "mar'aq, var'oq, lag'a, lakk'a, pall'o, kah'o, tśura, tśauk, ńaugma".
a) nimisõnno lõpun: "pall, kuul, kiil, üts, kats, pang, pätt, täht, kruun, kumm, kapp, parv, kurk, kõik, vask, suur, käng, sälg; hopõn, repän, jummal, pakan, kavval, tütär";
b) tegosõnno lõpun, ku olõ-i minevigu tunnus: "ots, vaht, sund, mähk, tsurk, kamm";
c) peethelü iin: "sitkaq, mustkaq, vask; otsma, vahtma, arstma, pakma, pruuvma, kamma";
d) "i" ja "j" iin: "veli, padi, kosima, kassiq, tsiga, kallis; patja, asjo, kandja, võtja";
e) edepoolitsidõ vabahelle iin: "lävi, nägo, veleq, keele, küle, näläne, käng, sälg".
Mõnikõrd või pehmehüst märkiq ka nimisõnno lõpun jm, ku tahetas pehmehüsele eräle tähelepanno pöördäq, näütüses nimisõnno tähendüse eräldämises ("palk" ja "palk´", "vaśk" ja "vask´"), riimi vm peräst.
Korgõ "õ".
Korgõt "õ"-d, märgitäs hariligu õ-ga: "mõõk, mõõtma, nõna, sõna, mõni, sõs, õks, sõsar, kõik, sõa". Sõnaraamadu märksõnon ja muial, kon hädäste vaia, pruugitas korgõndusmärki (ülespoolõ nuul ˆ) "õ" all.
Kiräviie kriitiga.
Võro kiräviit om kritiseerit põhilidsõlt tähti q ja y võõraperäsüse peräst Eesti kontekstin. Kriitikalõ om küländ häste vastat kakkõhelü märkmise tarvilikkusõ ni tähemärke q ja y kiräviide valimisõ osan. Nõrgõmbahe om argumenteerit tuu, milles om ülepää vaia korgõ "y" eräldämist madalast "õ"-st. Nimelt ku "q" om võro keelen kimmähe umaette foniim, minkal om väega tähtsä roll sõnamuudõ tähendüisi eräldämisen, sis korgõ "y" ja matal "õ" eräldä-i tähendüst. Umaette tähemärgi pruukmist korgõ "y" märkmises om põhjõndõt taa helü tähtsüsegaq keele tävvelidse struktuuri alalõhoitumisõn. Nimelt paistus "y" ollõv üts põhjus, mille om võro keelen vabahelükokkokõla nii ilosahe alalõ hoitunuq.
Kiräviie kriitiga om veenü ütelt puult ülembäntuuduidõ vahtsõ kiräviie paranduisini, a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe Uma Leht kiräviieni, kon märgitä-i kakkõhellü ega korgõt "õ"-d, a pehmehüst märgitäs. Osan välläandin, nt võrokeelidse laulupido Uma Pido matõrjaalõn, märgitäs kakkõhellü üläkomaga (').
"Lugõja kai lehe üle. Imä pand' mar'a pangi."
"Lugõja' kai' lehe' üle. Imä pand' mar'a' pangi."
"Lugõjaq kaiq leheq üle. Imä pand' mar'aq pangi."


Maailma maaq.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Sõltuvaq ja eräle staatusõga maaq - Aoluulidsõq riigiq
A.
- Ameeriga Ütisriigiq
- Antigua ja Barbuda
- Araabia Ütisemiraadiq
B.
- Bosnia ja Hertsegoviina
- Burkina Faso
C.
Cabo Verde
- Costa Rica
D.
- Dominikaani Vabariik
E.
- El Salvador
H.
- Hiina Rahvavabariik
K.
- Kesk-Afriga Vabariik
- Kongo DV
- Kongo Vabariik
L.
- Lõunõ-Afriga Vabariik
M.
- Marshalli Saarõq
- Mikroneesiä
P.
Paapua Vahtsõnõ Ginea
- Põh'a Makõdoonia
S.
Saalomoni saarõq
- Saint Kitts ja Nevis
- Saint Lucia
- Saint Vincent ja Grenadiiniq
- San Marino
- São Tomé ja Príncipe
- Saudi Araabia
- Sierra Leone
- Sri Lanka
T.
- Trinidad ja Tobago
V.
Vahtsõnõ Meremaa
Aoluulidsõq riigiq.
Inneskiidsi riike nimekirjä kaeq eräle artiklist.


Rasõhus (keeletiidüs).
Rasõhus (eesti "rõhk", inglüse "stress", soomõ "paino") om keeletiidüse termin'. Rasõhus kuulus prosoodia valdkunda nigu ka näütüses pikkus.
Võro, eesti ja tõisin soomõ-ugri keelin om syna päärasõhus edimädse silbi pääl.


Vabahelü.
Vabahelü vai vokaal om helü, mink välläütlemise man päses helü vabalt vällä, hellü peetä-i kinniq. Vabahelü vastandis om peethelü, midä vällä ütelden peetäs hellü kinniq.
Võro keelen om kümme vabahellü: "a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, y," eesti keelen ütesä (olõ-i "y"-d), soomõ keelen katõsa (olõ-i ka "õ"-d).
Võro keele vabahelle pruugitas sõnon vabahelle kokkokõla säädüse perrä.
Kaeq ka.
Võro kiräviis


Võro lipp.
Võrokõisi lipp - valgõ katsakiräga rohilinõ lipp, miä valiti pall'odõ kavandidõ hulgast vällä 2013. aastagal peetül lipukonkursil.
Võrokõisi lipu kavand', miä jäi 2013. aastaga lipuvalimisõl tõõsõs.
Võro lipp vai ka võrokõisi lipp om lipp, miä om mõtõld sümbolis võro keelele, tuu kõnõlõjilõ ja näide maalõ - vanalõ Võromaalõ, miä om võro keele- ja kultuuriala. Valgõ katsakiräga rohilinõ lipp valiti lipukonkursi pall'odõ kavandidõ hulgast võrokõisi lipus 2013. aastagal.
Võro lipp olõ-i sama, miä parhilladsõ Võro vai Põlva maakunna lipp. Naaq ommaq külh maakunnaq, kon kõgõ inämb võro kiilt kõnõldas, a naidõ lipuq ei sünnüq võro keele ja tuu kõnõlõjidõ sümbolis, selle et naaq ommaq samasugudsõq ku Eesti kõiki tõisi maakundõ ammõtlidsõq lipuq (valgõ ja rohilinõ, ainugõnõ vaih, miä maakundõ lippõ ütstõõsõst eräldäs, om lipu keskehe pant maakunna vapp). Võro lipp olõq ka-ai sama, miä Võro liina lipp.
Vällänägemine ja tähendüs.
Võrokõisi lipu pääl om kujotõt valgõ katsakiri tummõrohilidsõ tausta pääl. Taad märki om nätäq rahvarõividõ pääl, kindakirjo ja vüükirjo seen ja muial. Usutas, et märk kaits halva iist ja tuu õnnõ.
Katsakirä katõsa nukka tähendäseq vana Võromaa katsat kihlkunda (Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ, Karula).
Rohilinõ värm tähendäs vana Võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist. Valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge. Valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm.
Aolugu.
Tarvidus võrokõisi uma lipu perrä tegüsi üteh võro keele ja kultuuri liikmisõga, miä naas' suurõmba huuga pääle 1980ndide aastidõ lõpun. Suurõmb nõudminõ võro lipu perrä tegüsi võro keele tähüstämises Interneti keelevalikin ja võrokeelitside suurõmbidõ ettevõtmiisi man, nigu Kaika suvõülikuul ja Uma Pido.
Niikavva, ku ammõtlist võro lippu viil olõman olõ-õs, pakuti vällä kavandiid, minkast ütte edimäst naati ka jo mitmidõ võrgolehti pääl mitteammõtligult pruukma. Tuu võro lipu kavand - kõlla-sinine tsõõr sini-rohilidsõ tausta pääl -, miä om luud 2004. aastagal (luujaq: Fastrõ Mariko, Jüvä Sullõv ja Oro Laivi) om näüdüsses tuud ka seon artiklin ja ärq trüküt Õuruupa vähämbüisi võrgolehe Eurominority plakatidõ pääl.
Lipukonkurss.
2012. aastaga kuulutõdi vällä võrokõisi lipu konkurss. Sinnäq saadõti 53 võistlustüüd 32 autori käest. Lipuvalimiskomisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitroll'a, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres)) valõ naist vällä kats võidutüüd - valgõ katsaharoga rohilidsõ ja tummõpunadsõ kaitsõtsõõriga valgõ. Lipuvalimiskomisjoni liikmõq kõnõliq mõlõmba lipukavandi autoridõga läbi, kuis lipukavandiid parõmbas saiaq ja näide nõunolõkiga muudõti kuigivõrd kumbagi lipukavandit.
Plakat katõ võidutüüga panti 2013. aastaga vahtsõaastakuu alostusõn aolehe Uma Leht vaihõlõ ja naidõ katõ kavandi siäst saiq võrokõsõq hindäle kuu ao joosul lipu vällä valliq. Hellü sai andaq Internetin, telefoniga, kirätiil vai paiga pääl Uma Lehe toimõndusõn.
Lipuvalijit oll' kokko 955 inemist. Võrokõsõq valõq umas lipus rohilidsõ-valgõ lipu. Taa lipu puult and’ uma helü 504 inemist, tõõnõ lipukavand (valgõ-verrev) miildü 451 inemisele. Võrokõisi lipus validu lipu autoriq olliq Saarõ Evar ja Sepmani Margus. Saarõ ja Sepmani lipukavandiq olliq tõõnõtõõsõlõ küländ lähküq ja autoridõ nõunolõkiga pand' lipuvalimiskomisjon naaq kats kavandit ütes lipus kokko, nii et Saarõ Evari kavandist sai katsakirä kujo ja Sepmani Margusõ umast saiq lipu värmiq. Rahvahääletüsel tõõsõs jäänü punadsõ kaitsõtsõõriga lipukavandi välläpakja oll' Kirsfeldti Kristjan.


Riigihümniq.
Riigihümne nimekiri lugõ üles riigihümniq.


Eurominority.
Eurominority (EuroM) om Õuruupa vähämbüisi ütisasotus miä jaga uma laja kiräsaatjidõ võrgo abigaq saadut teedüst Õuruupa vähämbüisi kotsilõ. Eurominority võrgoleht (www.eurominority.org) om Õuruupa rahvus-, regionaal-, kultuuri- ja keelevähämbüisi, Õuruupa põlisrahvidõ, rahvakilstukõisi ni esiqmuudu kõva hindätiidmisegaq ja liidomaa tüüpi kotussidõ võrgoleht. Taa om alostõt 1999, toimõndas Mikael Bodlore-Penlaez.


Matõmaatiga.
Matõmaatiga (kreekakeelitsest sõnast "mathēma" 'opit, tiidüs') om tiidüsharo, miä uur abstraktsit struktuurõ, miä ommaq vällä kujonuq reaalsusõ kvantitatiivsidõ vaihõkõrdo ja ruumiliidsi vormõ uurmisõga. Suurõst luust või üteldä, et matõmaatiga uur sääntsit mõistit niguq arv, struktuur, ruum ja muutuminõ. Matõmaatiga sisus ommaq tiidmiseq (teoreemiq), mink õigsust om põhjõndõt deduktiivsõ tõõstusõ abiga naatõn pääle aksioomõst ja ärqseletüisist.
Praktilist matõmaatikat om pia egän ütiskunnan vaia lännüq näütüses arvõpidämises, maamõõtmisõs, astronoomiliidsi sündmüisi ettearvamisõs vai ehitämise man. Teoreetililidsõn matõmaatikan uuritas tihtipääle sõski abstraktsit säädüsperäsüisi huul'maldaq tuust, kupall'o vai kuna näid periselon rakõndaq and. S'oo ilma aigu lätt matõmaatiliidsi tiidmiisi vaia pall'odõn tiidüsharõn, nigu näütüses luudus- ja inseneritiidüisin, majandus- ja arstitiidüsen.
Aolugu.
Matõmaatiga om üts vanõmbit tiidüisi. Sääntseq mõistõq niguq "arv" vai "geomeetriline kujond" tekküväq tuust, et oll' vaia asjo üle lukõq vai mõõtaq. Edimädseq arvosüstemiq tekküväq Egüptüsen u. 3000-2500, Hiinan ja Babüloonian u. 2000 aastakka i.m.a. Matõmaatikast sai tiidüs Vanan-Kriikan u. 5. aastagasaal i.m.a. Matõmaatigatiidüse arõngu või jakaq kolmõs suurõmbas perioodis.
Matõmaatilidseq põhistruktuuriq.
Matõmaatilinõ struktuur tähendäs hulka (vai hulkõ süstemit), mink pääl om annõt köüdüs (vai köüdüseq), miä rahuldasõq tuud struktuuri definiirvit aksiuumõ. Tuu perrä, määntseq nuuq köüdüseq ommaq, või kõnõldaq kolmõ muudu põhistruktuurõst.
Matõmaatiga haroq.
Ku lukõq, et matõmaatiga uurmisobjektes ommaq päämädselt arv, struktuur, ruum ja muutuminõ, sõs noilõ vastasõq neli suurt matõmaatiga harro: arvoteooria (vai arvooppus; tuu ala käüjäs või lukõq ka arvokunsti), algõbra (vai arvamisoppus), geomeetriä (vai ruumioppus) ja matõmaatilinõ analüüs. Pääle tuu loetas matõmaatiga harodõs tihti viil loogiga, hulgateooria ja diskreetne matõmaatiga. Periselo probleeme lahõndamisega putussõq kõgõ ligembält kokko rakõndusmatõmaatiga ja matõmaatilinõ statistiga.
Avvotasoq matõmaatikan.
Kõgõ hinnatumbas avvotasos peetäs Fieldsi medälit, miä luudi 1936. aastagal ja midä s'oo ilma aigo annõtas vällä ega nelä aastaga takast. Tuud and vällä Riikevaihõlinõ Matõmaatigaunioon ja tuud andas matõmaatikilõ, kiä olõ-iq vanõmbaq ku 40 aastakka. Fieldsi medälit loetas matõmaatikan samaväärses Nobeli preemiäga. Nobeli preemiät matõmaatikan vällä ei annõtaq.
Wolfi matõmaatigapreemiät, miä om luud 1978, andas elotüü iist. 2003. a. luud Abeli preemiät and ega aasta vällä Norra kuning. Elotüü iist andas 2010. aastagast vällä viil Cherni medälit.
Aastagal 1900 sääd' s'aksa matõmaatik Hilberti David kokko kuulsa nimekirä 23 lahendamalda matõmaatigaprobleemist. Tuu nimekiri sai matõmaatikidõ hulgan väega kuulsas ja vähämbält 9 probleemi noist om ärq laendõt. Aastagal 2000 avaldõdiq vahtsõnõ nimekiri säitsmest tähtsäst probleemist - noid kutsutas millenniumiprobleemes. Noist egaüte lahendamisõ iist om vällä pant üte mill'ona USA dollari suurunõ avvotaso. Õnnõ üts noist (Riemanni hüpotees) om ütine Hilberti probleemega.
Võro- ja Setomaalt perit matõmaatiguq.
Tunnõtumbaq Võromaalt perit matõmaatiguq ommaq Sarvõ Jaan (sündünü Leeguste külän Saru vallan Hargla kihlkunnan) ja Rägo Gerhard (sündünü Pindi mõisan Rõugõ kihlkunnan). Kummagi nimme näist kand üts auditoorium Tarto Ülikooli Matõmaatiga-informaatigatiidüskunna opihuunõn. Viil ommaq Võromaalt perit Tarto Ülikooli matõmaatiguq Pedassõ Arvet, Saarniidü Ivar-Igor, Parringu Aivo, Loonõ Leiki ja Laanõ Valdis nink Talliina Ülikooli matõmaatik Redi Ellen ja Maaülikooli matõmaatik Sika Jaak.


Lõunõeesti kiräkiil.
Lõunõeesti kiräkiil vai tarto kiräkiil om päämidselt tarto keele ja võro keele põh'apoolitsidõ murdidõ pääle põh'andõt kiräkiil, midä pruugiti 17.-19. saa-aastagal Tarto- ja Võromaal kerigu-, kooli- ja kohtukeeles. Lõunõeesti kiräkeele üts vanõmbit ja tähtsämbit kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunuq "Wastne Testament". Täämbädse päävä kontekstin om lõunõeesti kiräkeeles nimetet ka võro kiräkiilt.


Seto kiil.
Seto kiil om Eesti põlinõ piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil, miä kuulus õdagumeresoomõ kiili sekkä.
Seto kiilt mõist 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 12 549 inemist, päämidselt Lõunahummogu-Eestin, Setomaal.
Seto kiil om üts lõunõeesti keelist vai tõõsõ arvamisõ perrä üts lõunõeesti keele murdist. Et seto kiil om võro keelega küländ üttemuudu, om tedä puht keeletiidüse perrä peet võro keele osas. Om pruugit ka nimitüst "võro-seto kiil". A et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vanaq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest sakõstõ siski ku eräle keelist.
Eesti traditsioonilidsõ murdõtiidüse perrä om setodõ kiil eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murdõ Seto murrak, a setoq pidäväq umma kiilt iks umaette seto keeles.
Seto kiil õdagumeresoomõ keelen.
Seto keele kõgõ lähkümbäq sugukeeleq ommaq õdagumeresoomõ keeleq. Seto kiil kuulus õdagumeresoomõ lõunõrühmä kuun muu lõunõeesti, eesti, liivi ja vad'a keelegaq. Õdagumeresoomõq keeleq ommaq tegünüq ütest algkeelest, midä kõnõldi jo päält 2000 aastaga tagasi. Tuust õdagumeresoomõ keeleütisüsest lätś lõunõeesti kiil kõnõ inne tõisist lakja.
Muistidsõn lõunõeesti hõimokeele tekküq joq edimädse aastagatuhandõ tõsõl poolõl murdõq. Lõunõeesti hummogumurdõst tekkü seto kiil, mink seen om hulga vanno lõunõeesti juuni. Lisäs ommaq setoq päält tuhandõ aastaga elänü kõrvuisi balti ja slaavi rahvidõga, miä ommaq seto kiilde umaq jäleq jättünüq. Setokõsõq ommaq häste alalõ hoitunuq vanno sõnno, midä lövvüs õnnõ hummogu puul, näütüses "pähn" (ersä keelen "pekše"), vai õnnõ kavvõmban õdagumeresoomõ keelin, nt "kua" 'kiä, kumb'. Seto keele ummaperrä saa võrrõldaq seto rahvakultuuri ja leeloga, miä om terve õdagumeresoomõ ala pääl ummi vanno juuni poolõst väega esiqeräline.
Seto keele sisemäne lakjaminek.
Setomaa om aoluulidsõlt jagonuq 12 nulgas. Egän nulgan om olnuq uma kiil. Rohkõmb lääväq lakja põh'aseto, lõunõseto ja hummoguseto murdõq, midä võigi pitäq kolmõs seto murdõs.
Põh'aseto kiilt kõnõldas Poloda ja Tsätski nulgas, miä seo ilma aigu jääs Mikitamäe ja Verska ümbre. Sääl ommaq "i"-q, mink pääl ei olõq rasõhust, lännüq "e"-s: "panti > pante"; ja "u"-q lännüq "o"-s: "tulnuq > tulnoq". Ka Vabarna Anne oll' põh'aseto ala päält peri, selle om ka seto eepos "Peko" just põh'asetokiilne.
Lõunõseto kiilt kõnõldas sääl, kon olliq vanastõ Meremäe valla ja Luhamaa kandi küläq. Lõunõseto kiil om kõigilõ setodele arvo saiaq. Lõunaseto keelen om ka „Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium“ (1926; 2. tr 2013).
Hummoguseto kiilt om kõnõld põrõhõlladsõl Vinnemaal, Petseri liinast hummogu puul. Hummoguseto keelen om kõva vinne keele mõotus, a eesti ütiskiil om sinnäq vähämb joudunuq.


Eesti.
Eesti Vabariik om väiku riik Õuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul Õdagumeri (põh'an Soomõ laht'), lõunõ puul Läti ja hummogu puul Vinnemaa. Mereveere pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga.
Eesti pindala om täämbädsel pääväl 45,226 km², inne tõist ilmasõta oll' tuu põrõhõlladsõst suurõmb.
Eesti kõgõ suurõmb liin om pääliin Talliin. 1,3 mill'oni inemisegaq om Eesti üts vähämbit Õuruupa Liido riike.
Eesti oll' 22. süküskuu pääväst 1921 Rahvidõ Liido liigõq ja kuulus põrõhõllaq 17. süküskuu päävast 1991 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni ja OSCE-he, 13. märtekuu pääväst 1999 WTO-ho, 29. urbõkuu pääväst 2004 NATO-htõ, 1. lehekuu pääväst 2004 Õuruupa Liito, 21. joulukuu pääväst 2007 Schengeni ruumi, 9. joulukuu pääväst 2010 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2011 õurotsuuni. Eesti om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.
Eestin eläseq inämbältjaolt eestläseq (68,7%), kõgõ suurõmb vähämbüsrahvus ommaq vindläseq (25,1%).
Nimi.
Nimme "Estonia" köüdetäs vanno aestidõ nimega, kedä edimäst kõrda mainits Rooma aoluulanõ Tacitus umbõs aastagal 98 uman raamatun "Germania" kujol "Aestiorum gentes", "Aestii", ildampa om taad nimme kirotõt "Hestis" (Cassiodorus, 523–526), "Aesti" (Jordanis, 551), "Aisti" (Einhard, 830), "Esto", "Estum" (Wulfstan, 887), "Iste" (Widsith, 10. saj). Aestõ peetäs inämbältjaolt baltlaisis (kiä es kõnõlõq õdagumeresoomõ kiilt) vai hoobis preisläisi hõimos, selle et seletüseq näide kotsilõ pandvaq nää põrõhõlladsõ Kaliningradi piirkunda. Viil om arvat, et "aestiq" olliq kõik rahvaq Õdagumerest hummogu poolõ, selle et nime ütes alusõs om peet germaani tüvve "ost-" ("öst-, est-"), miä tähendäs hummogut, päävä nõsõmisõ puult. Ao joosul võisõ nime tähendüs kitsembas muutudaq ja jäiäq lõpus tähendämä õnnõ põrõhõlladsõ Eesti alla ja taa kandi inemiisi.
Niimuudu märgeq skandinaavlasõq, kiä ummi saagadõ seen (kirjä pant 13. aastagasaast alatõn, aq kõnõlõsõq 1. aastagatuhandsõ keskpaigast) kirodiq "Aistland" (Gutasaga) ja "Eistland" (Ynglingrite saaga, Saaga Harald Kaunishiusõst, Olaf Trygvessoni saaga, Saaga Olaf Pühäst, Svirrerasaaga, Örvar-Oddri saaga). 11. aastagasaa Roodsi ruunikivi pääl om kirän "i estlatum," "Eesti maiõ pääl". Skandinaavlaisilt lätś taa nimi edesi alambs'aksa ("Ehstland") ja ladina kiilde ("Estonia, Hestonia")
Inne Nõvvokogoliido okupatsiooni pruugiti nimme kirotamisõl ka kujjo "Eesti Wabariik".
Lätläseq ütleseq Eesti kotsalõ "Igaunija" vana Ugandi muinasmaakunna perrä, suumlasõq ütleseq Viromaa maakunna perrä "Viro".
Aolugu.
Eesti Vabariik kuulutõdi vällä 23. radokuu pääväl 1918 Pärnon ja 24. radokuu pääväl Talliinan. Aastagil 1918-1920 pidi Eesti Vabahussõta uma riigi püsümäjäämise iist Vinne inämbläisi ja batis'akslaisi vasta.
Kavvõmban aoluun oll' seo ilma ao Eesti üts osa Liivimaast ja kuulu jaoldõ vai tävveligult S'aksa, Roodsi, Vinne, Taani ja Poola alaq.
Poliitiga.
Eesti põhisäädüse perrä om Eesti esiqsaisva ja hindäperi demokraatlik vabariik, kon kõgõ korgõmba riigivõimu kandja om rahvas. Kõgõ korgõmbat riigivõimu tege teos rahva helüõiguslikõ kundlaisildõ Riigikogo valimisõ ja rahvahääletämisega.
Eesti Vabariik om Õuruupa Liidon, Schangeni ruumin ja õurotsoonin, miä tähendäs, et Eesti Vabariik om tiidsä umast hindäperi olõmisõst osa ärq andnuq, näütüses uma raha, ja peri täütmä Õuruupa Liido õigusnormõ. Riigikohtu seletämse perrä om Õuruupa Liido õigus Eesti jaos kõgõ suurõmb, Eesti põhisäädüsest saa täütä tuud ossa, minkaq Õuruupa Liido normiq kuunkõlan ommaq vai tuud, midä Õuruupa Liido õigus ei kõrraldaq. Et Eesti om Õuruupa Liidon, ommaq kõik Eesti Vabariigi kundlasõq õkva ka Õuruupa Liido kundlasõq.
Võimõ erälehoitmisõ mõttõ perrä ommaq säädüseandja võim, täüdeviijä võim ja kohtuvõim ütstõõsõ tasakaalustamisõs.
Eesti om parlamentaarnõ vabariik, kon säädüseandjat võimu tege teos parlament Riigikogo, minkal om 101 liigõt. Riigikogo liikmõq valitas nelläs aastagas. Riigikogo vali egä 5 aastaga takast presidendi.
President om Eesti riigipää. President om Eesri riigikaitsmisõ kõgõ korgõmb juht ja tä kuulutas Eesti vasta suunat sõalidsõ opõratsiooni kõrral vällä sõasaisokõrra ja miisi püssä ala kutsmisõ. President om Eesti edüstäjä rahvidõvaihõlidsõn läbikäümisen, tä kuulutas vällä Riigikogo valimidsõq, and vällä säädüisi ja algatas põhisäädüse miitmist. President nimmas Riigikohtu ettepanõkil ammõtihe kohtuniguq, nimmas ja tege vallalõ valitsusõ ja kaitsõväe juhataja ettepanõkiga ammõtist kaitseväe juhtkunna, and riiklikke avvutasosot, sõaväeliisi ja diplomaatilisi avvuastmiid ni nimmas ammõtihe kaitsõväe ülembäjuhataja.
Luudus.
Eestit mõotas parravüü huuaolinõ kliima. Tuu tähendäs, et tan om selgehe neli aastagaaigo: suvi, talv, kevväi, süküs. Eesti keskmäne korgus on 50 meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus om Suur Munamägi Võromaal Haanin 317,4 miitrit üle merepinna.
Valitsõmisjaotus.
Eesti Vabariik om jaet 15 maakunnas. Maakunnaq ommaq jaeduq vallos ja liinos, miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq.
Eesti valitsõmisjaotus om tegünüq aastagasato joosul ja tuud om vajahusõ perrä ao joosul muudõt. Suurõb jago põrõhõllõdsist maakunnist olliq olõman joba 18. aastagasaal. 20. aastagasaa edimädsel poolõl tetti kats vahtsõt maakunda: Valgamaa ja Petserimaa. Eesti oll' inne tõist ilmasõta jaet 11 maakunnas: Lääne-, Harju-, Järva-, Viro-, Pärno-, Villändi-, Tarto-, Valga-, Võro-, Petseri ja Saarõmaas. Tõõsõq, nigu Hiiumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Raplamaa ommaq tettüq ildampa tõisi maakundi lõikõn.
Päält Eesti Vabariigi luumist 1918. aastagal säädüq vallaq Eesti tähtsämbis valitsõmisütsüisis. Varrampa olliq päämädsis ütsüisis aastagasato joosul säädünüq kihlkunnaq. Valloga panti kokko ka mõisamaaq, miä innembi sinnäq es kuuluq. Tuust aost saadik om valdo kõrrast veidembäs jäänüq. 1939. aastagal tetti 248 vahtsõt valda. 2017. aastaga lõpuniq oll' egän maakunnan maavalitsus, midä juhti maavanõmb, kiä oll' paiga pääl riigi puult. Valitsus pand' maavanõmbaq ammõtihe viies aastagas.
Valdo ja liino iistsaisus om volikogo, miä valitas võrdõlisõ valimissüseetmiga nelläs aastagas. Volikogo suurus olõnõs valla vai liina inemiisi arvust. Umavalitsuisi täüdesaatja organ om valla- vai liinavalitsus. Vallaq ja liinaq võivaq ütiste huvvõ kaitsmisõs ja täütmises tetä liite.
Rahvastik.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eesti elänikkunnast eestläisi 69,72%, vindläisi 25,2%, ukrainlaisi 1,74%, valgõvindläisi 0,97%, suumlaisi 0,59%, tatarlaisi 0,15%, juutõ 0,15%, lätläisi 0,14%, leedulaisi 0,13% nink poolakõisi 0,13%.
Kultuur.
Kõgõ vanõmbaq kultuurinättüseq Eesti maa pääl ommaq Pullist ja Kundast lövvet Kunda kultuuri välläkaibmisõl lövvedüq as'aq.
Lõunõ-Eestin, esiqerälidselt Mulgimaal, jäieq mitmõq vanaperälidseq kultuurinättüseq kõgõ kavvõmbas alalõ. Eesti rahvakultuuri saisukotusõst ommaq kõgõ kavvõmb pia tervel maal olnuq vana rahvalaul (vai leelo), rehetarõ, rüäleib, pulma- ni joulukombõq ja hingiaig.
Eesti kultuuriga ommaq köüdet ka baltis'akslaisi, setokõisi, rannaruutslaisi ja vinne vanausuliisi kultuur.
Seo ilma ao kultuur.
Seo ilma aigu ommaq eesti kultuuri umaq jäleq jätnüq kipõ tehniga edesiminek ja massikultuur. Säälsaman peetäs ka vanna rahvakultuuri tähtsäs, Eestin om kümnit tuhandit rahvakultuuriga köüdetüid inemiisi, lauldas vanno laulõ, mängitas pille, tetäs kasitüüd.
Maalikunstin ommaq tunnõt Kasõ Alice, Mäetammõ Marko, Navitrolla ja Ole Kaido, graafikan Alligu Peeter. 1992. aastagal luudi Seo ilma ao kunsti Eesti Keskus, 2006. aastagal Kumu kunstimuusõum.
Filmikunstin ommaq tunnõt Iho Arvo, Nügase Elmo, Rao Ilmar, Õunpuu Veiko.
Seo ilma kirändüsen ommaq teedäq Kivirähä Andrus, Hargla Indrek ja Õnnõpalu Tõnu. Luulõtajist ommaq tunnõt Contra, Ehini Kristiina, Kivisildnik, Rooste Jürgen, Wimberg jmt.


Rumeeniä.
Rumeeniä (rumeeniä keelen "România") om Õuruupa riik.


Läti.
Läti Vabariik (läti keelen "Latvijas Republika", liivi keelen "Leţmō Vabāmō") om Õuruupa riik, ütś Baltimaist.
Läti põh'anaabris om Eesti, hummogupiiri pääl ommaq Vinne ja Valgõvinne, lõunan om Leedu. Lätimaa om Võromaa lõunanaabri ja sääl eläs piiri veeren võrokõisi kah. Mitmõl Läti liinal ja küläl om olõman ka võrokeeline nimi, nt. Hopa ja Aluliin. Läti pääliin om Riia, miä om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Läti om ütś kümnest riigist, miä saiõ 2004. aastagal Õuruupa Liido liikmõs.
2009. aastagal elli Lätin 1 920 000 inemist.
Lätin om neli suurt aoluulist ja kultuuripiirkunda: Kurzeme, Zemgale, Latgale ja Vidzeme.
Innemuistine aig.
Läti alalõ tekk' elondus umbõs 9000 aastakka e.m.a. Umbõs 3000 e.m.a. joudsõq Õdagumere viirde soomõ-ugri hõimoq, võrokõisi, eestläisi, suumlaisi ja liivlaisi iinvanõmbaq.
Umbõs 2000 eKr joudsõq õdagumere viirde Balti hõimoq, laadulaisi ja lätläisi iinvanõmbaq.
Soomõ-ugri ja balti hõimoq elliq pikält kuun, nii õdagumeresoomõ keelin ku balti keelin om hulga ütśtõsõlt lainaduq sõnno.
Balti hõimoq kaupliq Rooma ja Bütsantsiga. Inämbäle möieq baltlasõq merevaiku metalle vasta.
Lätläseq omma tekkünüq mitmõst rahvast – viil umbõs 1000 aastakka tagasi elliq põrõldsõ Läti ala pääl kuralasõq, latgaliq, seeliq, semgaliq ja liivlasõq.
Hindäperi saaminõ.
18. märtekuu pääväl 1918 tulle rahva iinkõnõlõjaq Riian kokko ja kuuludi vällä hindäperi saisva Läti riigi, agaq Ulmanisõ Kārlisõ (Kārlis Ulmanis) Läti Aotlidsõl Valitsusõl olõ-õs säänest sõajoudu, et umma riiki kaitsaq – suurõmb jago miihi oll' jo Vinne väkke är võetus. 1918. aasta lõpun tekk' Verrev vägi suurõrünnagu ja vallut' suurõmbajao Lätist.
1919. aastaga suvõl aiõq Landesveer ("Landeswehr") nii Vinne ku Läti väeq Riiast vällä ni naksi liikuma Lõuna-Eesti poolõ. Näide tulõk jäi Võndu lahinguga katski. Pääle Võndu lahingu võitu pandi Eesti soomusrongõ, Briti laivistu ja Läti väeossigaq vahtsõst käümä Ulmanisõ Kārlisõ valitsus.
1. radokuu pääväl 1920 oll' Läti ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl rahu. Rahulepüng kirotõdi alla 11. põimukuu pääväl 1920.
Vahtsõst hindäperi saaminõ, põrõldnõ Läti.
Läti saiõ vahtsõst hindäperi 21. põimukuu pääväl 1991.
2004. aastagal saiõ Läti nii NATO ku Õuruupa Liido liikmõs.
2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.
2006. aastagal võeti vasta säädüs, miä nõud kuakundsusõ saamisõs hääd läti keele mõistmist.
1997–2007 oll' Läti presidendis mõokas ja tähtsä Vike-Freiberga Vaira (Vaira Vike-Freiberga), kiä oll' ka Baltimaiõ ja Hummogu-Õuruupa edimäne naispresident.
President.
Läti om parlamentaarnõ vabariik, kon presidendil ei olõq kuiki pall'o võimu. Sõskiq om presidendil õigus määrädäq pääministri ja suurõqsaadiguq, tetäq säädüisi pakmiisi, säädüisi parlamendile tagasi saataq vai parlament lakja aiaq. President om ka sõaväe ülembjuhataja. 2019. aastaga lehekuun saiõ Läti presidendis Levitsi Egils (Egils Levits).
Parlament.
Läti ütekualidsõn parlamendin seimin (läti keelen "Saeima") om sada liigõnd, kiä valitasõq sinnä egä nellä aastaga takka. Valimisõq ommaq egä nellä aastaga takka viinakuu edimädsel pähäpäävä. Eräkunnilõ om 5-protsõndilinõ valimislävi.
2018. aastaga valimiisil saiõ kõgõ suurõmbas eräkunnas vinnemeeline Harmonia, miä saiõ 19,91% hellest.
Läti vindläseq ja läbikäümine Vinnemaagaq.
Lätin om Balti maiõst kõgõ rohkõmb vindläisi – nii 700 000 inemist vai kolmandik kogo rahvast. Näist umbõs poolil om Läti kuakundsus. Läti ja Vinne läbikäümist peeti 2007. aastagal halvas. Inneskine Soomõ ministri ja diplomaat Jakobsoni Max om ülnüq, et Vinnemaa tugõhõs vinne vähämbüst Lätin, et näid poliitilidsõlt mõotaq.
Läti keskkoolin om säänesama 60:40 nõvvõq ku Eestin: vähämbält 60% opiainist piät olõma läti keelen.
Luudus.
Väinä jõgi om Läti kõgõ suurõmb jõgi.
Läti om matal, kalgirikas ijästüsaistussõga maa. Nelläsjago maast om mõts kalgirikas maa tugõhõs kiriviid kasvõ, näütüses käpäliisi.
Soid om veidemb ku muial Baltimail, nii 10 protsõnti pindalast. Läti hummoguosan Latgalen om suurõmb jago Läti järvist, miä ommaq kyik' küländ väikokõsõq. Järi om kokko 2256.
Kõgõ tähtsämb jõgi om Väinä jõgi (läti keelen "Daugava"), miä juusk Riia lahtõ.
Lätin valitsõs mahhe maisõmaailmastu. Suvõq ommaq lämmäq, keväjäq ja sügüseq leppeq. Talvõq võivaq ollaq halusaq külämaq, ku õhumass joud Vinnemaalt Lätti. Sis satas kõvvõ lummõ. Vihma (talvõl ka lummõ) või sataq aastak ümbre, kõgõ rohkõmb elokuun.
Lätin om löütüq 27 700 eläjäliiki. Nisalisõq ommaq susi, ilves, hirv́, mõtskitś, pahr ja udras. Kuramaal rändäseq piisoniq ja mõtsiguq hobõsõq.
Valitsõmisjaotus.
Läti om jaet 110 piirkunnas (läti keelen "novads") ja 9 vabariigi alaq käüväs liinas ("republikas pilsētas"), miä ei käüq määndsegiq piirkunna alaq.
Majandus.
2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.
Rahvastik.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Läti elänikkunnast lätläisi 62,1%, vindläisi 26,9%, valgõvindläisi 3,3%, ukrainlaisi 2,2%, poolakõisi 2,2%, leedulaisi 1,2%, juutõ 0,3% nink mustlaisi 0,3%.
Lätläseq lõunaeesti ütlemiisin.
"Ossi oinas, läti lammas, Tartu linna vorstivaras." - kuq es teredä.


Soomõ.
Soomõ Vabariik (soomõ keelen "Suomen tasavalta", roodsi keelen "Republiken Finland") om Õuruupa riik. Soomõl ommaq piiriq Roodsiga õdagu, Norraga põh'a ja Vinnemaaga hummogu puul. Soomõst üle Soomõ lahe lõunõhe jääs Eesti.
Soomõ pindala (maisõmaa ja siseviikogoq kokko) om 338 430,53 km². Üten merealloga om pindala 390 903,13 km². Soomõ pindala kasus umbõs 7 km² aastagan teno toolõ, et maisõmaa nõsõs. Pikuldõ om kõgõ suurõmb vaih Hangol ja Utsjoel (1157 km), lajuldõ Närpiö Töjbyl ja Ilomantsil (542 km).
Riigipiiri pikkus om 3940 km. Tuust 614 km om piir Roodsiga, 736 km piir Norraga, 1340 km piir Vinnemaaga ja 1250 km om viipiiri.
Poliitiga.
Soomõ om parlamentaarnõ vabariik. Riigipää om president. President om Niinistö Sauli ja pääministri Marini Sanna.
Luudus.
Soomõ om üts maailma põh'apoolitsõmbit riike. Veeränd Soomõ alast om põh'apolaarjoonõ takan.
Soomõ kõgõ pikemb jõgi om Kemijoki (483 km). Kõgõ korgõmb mägi om Halti (1324 m).
Valitsõmisjaotus.
Soomõn om viis lääni (inne 1997. aastakka oll' 12 lääni) ja üts autonuumnõ maakund.
Majandus.
Tähtsämbäq majandusharoq ommaq puu- ja metälitüüstüs, telekommunikats'uun ja eelektririisto tuutminõ.
Rahvastik.
Soomõn eläs päält 5 400 000 inemise. 2011. a. sündü Soomõn 59 960 last. Sündü 9520 inemist inämb ku kuuli.


Tarto.
Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist. Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.
Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin. Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ. Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tarton edimäne Üldlaulupido.
1920. aastagal teiq Tarton rahu Eesti Vabariik ni Nõvvokogo Vinnemaa ja Soomõ ni Nõvvokogo Vinnemaa.
Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.
Nimeq.
Tast saa kaiaq, kuimuudu Tartot (ja tõisi Õuruupa liino) eri keelin kutsas.
1918. aastagast pääle om eesti keelen ja aolehti seen pruugit nimme "Tartu", aoluulidsõlt ommaq tõsõq rahvaq taad liina mitund muudu kutsnuq. Inämbjaolt ommaq naaq tulnuq kõik vanast (lõuna)eesti nimest "Tarbatu". Läti keelen om liina nimi olnuq "Tērbata," täämbädsel pääväl ütleseq nimäq kah "Tartu". S'aksa, roodsi ni poola keelen om liina nimes olnuq "Dorpat." Vindläseq ommaq liina kutsnuq Юрьев (Jurjev) vai Дерпт (alams'aksa keelen Dorpat). Soomõ keelen kutstas liina nimega "Tartto," õkva nigu võro keelen, õnnõ soomõ kiräviie perrä katõ "t"-ga.
Kiviaig.
Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Tarton ommaq umbõs 10 000 aastat vanaq. Tuust aost om lövvet Kunda kultuuri Uus-Ihaste elokotus.
Ravvaaig.
Tarto om kotussõ pääl, kon jo ravvaaol oll' hää jõõst üle minnäq. Imäjõgi oll' tuu nuka kõgõ tähtsämb transporditii, taad piten sai Pihkvahe ni Võrtsjärvele (vai ollaq esikiq Viländi ja Pärno jõkõ piten Õdagumerele), jõõst läts' üle vai läbi tii Põh'a-Eestist Pihkvahe. Toomõmäe pääle oll' hää tetäq kaitsõehitüsi.
Umbõs 700. aastagal ehitedi põrõldsõ Tähetorni kotussõ pääle muinaslinnus ja tuu kõrvalõ elokotussõq. Egäsugutsit asjo om tuust aost lövvet veidü, miä tähendäs, et linnus es olõq väegaq tähtsä. Rohkõmb om löüdmiisi 10. aastagasaast, tuul aol sis sai Tarto tähtsämbäs kotusõs.
Vana-Vinne leetopisse perrä võit' Kiievi suurvürst Jaroslav Tark 1030. aastaga paiku tšuudõ ja ehit' vana kandsi asõmalõ vahtsõ, miä nimmati kaitsõpühäligu pühä Jüri perrä Jurjevis (Gjurgev, "Гюргев"). Tuud peetäs ka Tarto edimädses mainitsamisõs.
Põrõldnõ aig.
1988. aastagal peeti Tarton muinsuskaitsõpäivi, mink käügin tuudiq vällä Eesti lipu värmiq.
Eesti Vabariigi aastagapääväl, 24. radokuu pääväl minnäs kell 10 hummogu tähetorni mano Eesti lippu tervütämä. Tähetornin om Eesti lipp olnuq 1988. aastaga 23. piimäkuu pääväst saaniq üüpäiv läbi.
Tarton om Riigikohus ja 2001. aastagast Haridusministeeriüm (põrõld Haridus- ja Tiidüsministeeriüm).
Viimätsel aol om Tarto keskliina ehitet vahtsit suurõmbit huunit, miä ommaq ka kriitikat saanuq (nt Tarto vahtsõnõ kaubamaja, midä om nimmat ka "Tal'na ülikoolis"). Ütś 2021. aastaga kotsapäälitside valitsuisi valimistõ pääküsümüisi Tarton oll' Süäliina kultuurikeskusõ ehitämine.
Kliima.
Tarto liin jääs Sise-Eesti kliimavaldkunda. Mandrikliima mõotuisi om tundaq suvõl palavidõ päiviga ja talvõl külmi päiviga, ku külmä või ollaq esiqkiq päält 30 kraadi. Inämbäste ommaq talvõq külmäq ja suvõq kuumaq.
Tarto ilmajaam om Tõraveren, kohe om liinast ca 20 km.
Tunnismärgiq.
Tarto liina ammõtliguq tunnismärgiq ommaq Tarto lipp, Tarto vapp, Tarto logo ja tunnuslausõq ni 2014. aastagal kinnitõt Tarto jõõlipp. Ammõtlikkõ tunnismärke pruugitas naidõ märke pruukmiskõrra perrä. Tarto lipp tõmmatas üles liinaammõtidõ man, loko pruugitas liina üritüisi reklaamõ seen, jõõlippu pruugitas noidõ laivu pääl, miä pidäväq Tartot kodosadamas.
Päält ammõtlikkõ tunnismärke ommaq ka märgiq, midä inemiseq Tartoga kokko köütväq, näütüses Tarto raatus, Kivisild, Kaarsild, Tarto tuumkerik vai Tarto vaim.
Rahvastik.
1977. aastagal kasvi Tarto rahva hulk päält tuhandõ ja om seoniqaoniq umbõs nii ka püsünüq. 2005. aastagal sattõ rahva hulk jälkinäq 100 000 päält alla. 2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli. Arvatas, et Tarton eläs umbõs 10 000 inemist, kiä ei olõq hinnäst sisse kirotanuq.
Valitsõminõ.
Tarto umavalitsusorganiq ommaq Tarto liinavolikogo ku iistsaisjakogo ja Tarto liinavalitsus ku volikogo tegijäorgan. Tarto liina valitsõmisõ põhimõttõq ommaq kirjä pantuq Tarto liina põhimäärüste.
1998. aastagast om Tarton võimul olnuq Rehvormieräkund, kon ommaq olnuq ka kõik liinapääq.
Liinajaoq.
Tarto liinajakõl ei olõq eräle valitsõmist, miä ommaq näütüses Tal'nan. Kõgõ vanõmb elondus om põrõhõlladsõ keskliina, Ülejõõ ja Supiliina kotsal. Pindala ja rahva arvu poolõst om kõgõ suurõmb liinajago Annõliin.
Aoluulidsõ keskliina ümbre ommaq vanõmbaq liinajaoq – umaaolidsõq edeliinaq, miä tekküq jõõ kaubateie viirde. Kavvõmbalõ jääseq 20. aastagasaal tegünüq vahtsõmbaq liinajaoq. Imäjõõ hää kalda pääl ommaq Supiliin, Karlova ja Ropka tüüstüspiirkund, üles ürgoro nõlvi pääle Tähtvere, Vaksali, Ropka ja 19. aastagasaal liinast vällä ehiteüq liinajaoq raudtiist edesti: Veeriku, Maarjamõisa, Tammõliin, Räniliin ja Variku. Kura kalda pääl ommaq jõõ veeren Ülejõõ, Annõliin ja Ihastõ, oro nõlvi pääl Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa.
Jõõ hää kalda pääl om Tarto liinast 56% ja kura kalda pääl 44%.
Kultuur.
Tarton om rikas kultuurielo: liinan om mitmit tiatrit, muusõummõ, kontsõrdikotussit, kooriq ja andsmbliq, kultuurikotusõq ja -ütisüseq. Pall'o kultuuri om korgkuulõ ümbre, näütüses om Tarto Ülikoolil oma kammõrkuur ja koolist om vällä kasunuq üliopilastiatri. Tarton peetäs kultuuri-, muusiga- ja kirändüsfestivaalõ, tandso- ja laulupidosit.
Liina kultuuriello juht Tarto Liinavalitsusõ kultuuriosakund. Suurõmb jago Tarto muusõumõst ommaq liina allasutusõq, liina käen om ka Lutsu Oskari nimeline Tarto Liina Keskraamadukogo.
2015. aastagst om Tarto tiidüskultuuriliino võrgustun ja UNESCO kirändüsliino võrgustun.
Tiatriq.
Kõgõ vanõmb, suurõmb ja häste teedäq tiatri Tarton om 1870. aastagal luud Vanõmuinõ, kon tetäs nii draamat, oopõrit ku balletti.
Suvõnäütemängest om vällä kasunuq Imäjõõ Suvõtiatri.
Tarto Ülikooli man olnust näütemängotsõõrõst om vällä kasunuq Tarto Üliopilastiatri.
Häste om teedäq ka Põllu Ivari Tartu Vahtsõnõ Tiatri.
Kujoq.
Suurõmb jago kuiõst ommaq mälehtüses aoluulisiilõ inemiisilõ. Tunnõduq ommaq Barclay de Tolly monument keskliinan Barclay platsi pääl, Gustav II Adolfi monument Tarto Ülikooli päähuunõ takan Kuningaplatsi pääl, Petersoni Kristjan Jaagu monument Toomõmäe pääl, Tõnissoni Jaani monument Tõnissoni platsi pääl, Treffneri Hugo monument Ülejõõ pargin, Tubina Eduardi monument Vanõmuisõ tiatri vahtsõ maja iin ja Wilde'i Oscari ni Vilde Eduardi skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli huulidsa nuka pääl.
Tarto raatusõ iin om viipurskusõskulptuur "Suudõlõvaq tudõngiq", midä peetäs Tarto ütes sümbolis.
Muusõumiq.
Tarton om päält 20 esiqsugumadsõ muusõummi. Naidõ siän om riigi-, liina-, korgidõkuulõ ja ettevõttidõ muusõummõ. Häste ommaq teedäq Eesti Rahva Muusõum, Eesti Kirändüsmuusõum, Eesti Spordimuusõum, Tarto Kunstimuusõum, Tarto Liinamuusõum ja Tarto Ülikooli muusõumiq. Mõnikõrd peetäs muusõumõs ka Tarto Ülikooli kasvaida ja AHHAA tiidüskeskust.
Eesti Kirändüsmuusõum om rohkõmb tiidüsasotus ja kiräkogo ku muusõum. Eesti Spordimuusõum om riigi uma. Tarto liina umaq ommaq kats muusõummi: Tarto Mängoasjumuusõum ja Tarto Liinamuusõum. Ettevõttidõ ummist ommaq teedäq Tarto Ollõvabrigu muusõum ja Eesti Trükümuusõum.
Sport.
Tartot om pikkä aiga peet korvpalliliinas, kõgõ kuulsamb om Tarto Ülikooli korvpallimiiskund, miä om ka mitu kõrda Eesti meistres tulnuq.
Kõgõ tunnõtumb jalgpallimiiskund om Tartu JK Tammeka, kon mäng ka Eesti jalgpallimiiskunna mängjit. Tartohe tahetas tetäq ka vahtsõnõ jalgpallihall, kon talvõl olnuq parõmb triiniq.
Häste om teedäq suusavõistlus Tarto maraton, miä kand külq Tarto nimme, a ei olõq inämb mitu aastat Tartost läbi lännüq. Tartost lääväq läbi Tarto Süküsjuuskmisõq ja rattaga sõitmisõq - Tarto rattamaraton ni Tour of Estonia Grand Prix.


Austria.
Austria Vabariik (s'aksa keelen "Republik Österreich") om Õuruupa riik. Meilt kaiaq om tä lõuna ja õdagu vaihõl. Austria naabõrriigiq ommaq Liechtenstein ni Sveits õdagun, Itaalia ni Sloveeniä lõunan, Ungari ni Slovakkia hummogun, S'aksamaa ni Tšehhi põh'an.


Tsehhi Vabariik.
Tsehhi (tsehhi keelen "Česko") / Tsehhi Vabariik (tsehhi keelen "Česká republika") om Õuruupa riik.


Mu esämaa, mu õnn ja rõõm.
Mu esämaa, mu õnn ja rõõm (eesti keelen "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") om Eesti Vabariigi riigihümn.
Eesti keelen.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
mis mul nii armas oleks ka,
Võro keelen.
"Mu esämaa, mu õnn ja rõõm"
Mu esämaa, mu õnn ja rõõm,
Ei lövväq ma joht ilman tääl
miä mul nii armsa olnuq ka,


Prantsusmaa.
Prantsusõ Vabariik () om Õuruupa riik.


Prantsusõ lipp.
Prantsusõ lipp (prantsusõ keelen "le drapeau tricolore") om Prantsusmaa riigilipp, miä om pruugin 14. hainakuu pääväst 1790.
Lipu pääl ommaq kuninga värm' (valgõ) ja Pariisi värmiq (sinine ja verrev).


Leedu.
Leedu Vabariik (leedu keelen "Lietuvos Respublika") om Õuruupa riik. Meilt kaiaq om tä lõunan.


S'aksamaa.
S'aksamaa (S'aksa Liitvabariik, s'aksa keelen "Bundesrepublik Deutschland") om föderaalnõ vabariik Kesk-Õuruupan. S'aksamaa S'aksamaa naabriq ommaq Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksõmburk, Belgiä ja Holland. Põh'a puul om luudusligus riigipiiris Põh'ameri ja Õdagumeri.
S'aksamaa päälinn om Berliin. Saksamaal om 16 liidomaad ja 82 mill'onat elänikku.
Nimi.
1949. aastagast om riigi ammõtlinõ nimi "Bundesrepublik Deutschland", võro keelen S'aksamaa Liitvabariik (kooniq 1983. a S'aksa Föderatiivnõ Vabariik).
Rahvastik.
2010. aastaga saisoga om S'aksamaa Euruupa Liido kõgõ suurõmba inemiisi arvoga riik. Maailman om S'aksamaa inemiisi arvo poolõst 15. kotusõ pääl. Rahva tihehüs om S'aksamaal 229.4 inemist kruutkilomiitre kotsilõ.
Keskmäne eloigä om 79,9 aastagat. Ütel immäl om keskmädselt 1,4 last ja kuulminõ om 7,9 1000 inemise kotsilõ 2009. aastaga saisoga. Neoq näütäjäq ommaq üteq maailma madalambaq.
91% S'aksamaa inemiisist ommaq s'akslasõq. 2004. aastaga seisoga registreeriti S'aksamaal säidse mill'onat välisriike kodanikku.
Luudus ja ilm.
S'aksamaal om paras ilm lämmä suvõ  ja külmä talvõga, a pikembit külmi ja lumitsit aigõ om harva. Vihma satas aastak läbi. Talvõ keskmäne lämmäkraat om 0 °C. Taivavii hulk om paras, 500 mm.


Itaalia.
Itaalia Vabariik (itaalia keelen "Repubblica Italiana") om Õuruupa riik.


Õuro.
Õuro vai euro (mitmin keelin Euro) om Õuruupa Liido ütisraha ja rahamõõt. Õuro märgis om "€". Üten õuron om 100 tsenti.
Eestihte tull' õuro seenidse Eesti raha krooni asõmalõ 1. vahtsõaastakuu pääväl 2011 Eesti panga kimmä kursiga 15.6466 EEK.


Iirimaa.
Iiri Vabariik (iiri keelen "Poblacht na hÉireann", inglüse keelen "Republic of Ireland") om Õuruupa riik. Tuu võtt hindä alaq umbõs 5/6 Iirimaa saarõst Õuruupa ilmajao põh'aõdagu viiveere ligi, Suurbritannia saarõst õdagun. Muu osa saarõst – Põh'a-Iirimaa – om Suurbritannia ja Põh'a-Iiri Ütiskuningriigi osa.
Iirimaa saarõ ammõtlinõ nimi om iiri keelen Éire (inglüse keelen Ireland).
Aolugu.
Kunagi oll' Iirimaa saar poliitilidsõlt üts tervik, a parhilla om Iiri Vabariigin õnnõ 26 Iirimaa 32 aoluulisõst krahvkunnast. Tuu sündü keerolidsi jakkuisi läbi 20. aastagasaa edimädsel poolõl.
Vahtsõaastakuu edimädsest pääväst 1801. aastagal kooniq joulukuu kuvvõnda pääväni 1922. aastagal oll' kogo Iirimaa Suurbritannia ja Iiri Ütiskuningriigi osa. Aastaga 1919 kiildü inämbüs Iirimaalt peri parlamendiliikmit, kiä olliq 1918. aastaga validuq, võtmast sisse uma kotust Briti Saadikidõkuan (Alamkuan). Nä asodiq hoobis Iiri parlamendi Dáil Éireann, miä olõ-õs Suurbritannia säädüsegä ette nätt. Dáil and' vahtsõaastakuun, 1919 aastaga, vällä esiqsaisvusavaldusõ, Iiri Vabariigi nimel. Tuu vabariik saa-as riikevaihõlist tunnistust. Perän Inglüse-Iiri sõta ehk esiqsaisvussõta sõlmõq Iiri Vabariigi valitsusõ (Aireacht) liikmõq 1921. aastaga Inglüse-Iiri lepingu ja lõiq terve vahtsõ Iiri umavalitsuisi kõrra, miä om tunnõt dominiooni staatusõ nime all.
Asotõdi vahtsõnõ, riikevaihõlidsõlt tunnistet Iiri riik, mink nimi oll' Iiri Vaba Riik (iiri keelen Saorstát Éireann, inglüse keelen Irish Free State). Riigi alaq pidi kuuluma terveq saar, a lisanõudminõ oll', õt Põh'a-Iirimaal om õigus jäiäq tahtmisõ kõrral Ütiskuningriigi osas, midä tä tekk'ki. (Põh'a-Iirimaa ku umaette ütsüs oll' luud Iirimaa valitsõmisõ säädüsega – Government of Ireland Act; 1920). Inglüse-Iiri leping ja Iiri Vaba Riigi asotaminõ olliq Iiri kodosõa põhjusõq.
Iirimaa 26 krahvkunnast sai Iiri Vaba Riik, miä oll konstitutsioonilinõ monarhia Briti valitsusõ all (1927 sai monarh tiitli „Iirimaa kuning“). Täl oll' kindralkupõr'naatri, katõkualinõ parlament, valitsus, mink nimitüs oll' täütevnõvvokogo (Executive Council), ja pääministri, kink nimitüs oll' täütevnõvvokogo president. Põhisäädüs oll' Iiri Vaba Riigi põhisäädüs.
Joulukuu katõkümne ütsändäl pääväl 1937 sündü vahtsõnõ põhisäädüs Bunreacht na hÉireann. Tuu perrä sai Iiri Vabast Riigist vahtsõnõ riik, mille nimi om Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigiq tuu riigi põhisäädüs näkk' kuninga asõmal Iirimaa presidenti, olõ-õs tegemist vabariigiga. Üts riigipää põhiülesannõq, riigi riikevaihõlinõ edüstämine, jäi kuningalõ. Mahlakuu edimädsel pääväl kuulut' Iiri Vabariigi säädüs (Republic of Ireland Act), õt Éire om vabariik: varrampa kuningale annõduq õigusõq anti noq Iirimaa presidendile.
Iirimaa ast' 1955 ÜRO-htõ ja 1973 Õuruupa Majandusütehüste (parhilla Õuruupa Liit). Iirimaa valitsusõq ommaq püüdnüq Iirimaa rahumiilse ütistämise poolõ ja ommaq tennüq ütistüüd Suurbritanniaga, et tetäq lõpp vägivaldsõlõ tülüle puulsõaväeliidsi rühmitüisi vaihõl Põh'a-Iirimaal (Põh'a-Iirimaa konflikt). Parhilla viiäs ello rahu jalulõsäädmises sõlmitut Belfasti lepet, miä kiteti hääs 1998. aastaga hääletüsel nii Iiri Vabariigin ku ka Põh'a-Iirimaal.
Valitsõmisjaotus.
1. Leinster, 2. Munster, 3. Connacht, 4. Ulster
Iiri Vabariik om 5/6 tervest saarõst, tuu pääliin om Dublin;
Põh'a-Iirimaa, miä om 1/5 saarõst, kuulus Suurbritannialõ ja tuu pääliin om Belfast.
Aoluulisõlt jagonõs saar neläs provindsis: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster. Nuuq jagonõseq 32 krahvkunnas. 26 krahvkunda jääseq Iiri Vabariigi alaq ja 6 krahvkunda (kõik Ulsterin) ommaq Põh'a-Iirimaal.


Hispaania.
Hispaania Kuningriik (hispaania keelen "Reino de España") om Õuruupa riik.


Maailma riike lipuq.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Sõltuvidõ ja eräle staatusõga maiõ lipuq - Aoluuliidsi maiõ lipuq
A.
Afganistani lipp
- Albaania lipp
- Alseeriä lipp
- Ameeriga Ütisriike lipp
- Andorra lipp
- Angola lipp
- Antigua ja Barbuda lipp
- Araabia Ütisemiraatõ lipp
- Argentina lipp
- Armeeniä lipp
- Asõrbaidsaani lipp
- Austraalia lipp
- Austria lipp
B.
Bahama lipp
- Bahreini lipp
- Bangladeshi lipp
- Barbadosõ lipp
- Belau lipp
- Belgiä lipp
- Belize'i lipp
- Benini lipp
- Bhutani lipp
- Boliivia lipp
- Bosnia ja Hertsegoviina lipp
- Botswana lipp
- Brasiilia lipp
- Brunei lipp
- Bulgaaria lipp
- Burkina Faso lipp
- Burundi lipp
C.
Cabo Verde lipp
- Colombia lipp
- Costa Rica lipp
- Côte d'Ivoire lipp
D.
Djibouti lipp
- Dominica lipp
- Dominikaani Vabariigi lipp
E.
Ecuadori lipp
- Eesti lipp
- Egüptüse lipp
- Ekvatoriaal'-Ginea lipp
- El Salvadori lipp
- Eritrea lipp
- Etioopia lipp
F.
Fidsi lipp
- Filipiine lipp
G.
Gaboni lipp
- Gambia lipp
- Ghana lipp
- Grenada lipp
- Gruusia lipp
- Guatemala lipp
- Ginea lipp
- Ginea-Bissau lipp
- Guyana lipp
H.
Haiti lipp
- Hiina Rahvavabariigi lipp
- Hispaania lipp
- Hollandi lipp
- Hondurasõ lipp
- Horvaatia lipp
- Hummogu-Timori lipp
I.
Iirimaa lipp
- Iisraeli lipp
- India lipp
- Indoneesiä lipp
- Iraagi lipp
- Iraani lipp
- Islandi lipp
- Itaalia lipp
J.
Jaapani lipp
- Jamaica lipp
- Jeemeni lipp
- Jordaania lipp
K.
Kambods'a lipp
- Kamõruni lipp
- Kanada lipp
- Kasastani lipp
- Katari lipp
- Kenya lipp
- Kesk-Afriga Vabariigi lipp
- Kiribati lipp
- Komuurõ lipp
- Kongo DV lipp
- Kongo Vabariigi lipp
- Kriika lipp
- Kuuba lipp
- Kuveidi lipp
- Kõrgõstani lipp
- Küprüse lipp
L.
Laosõ lipp
- Leedu lipp
- Lesotho lipp
- Libeeriä lipp
- Liechtensteini lipp
- Liibanoni lipp
- Liibüä lipp
- Luksõmburgi lipp
- Lõunõ-Afriga Vabariigi lipp
- Lõunõ-Korea lipp
- Läti lipp
M.
Madagaskari lipp
- Makõdoonia lipp
- Malaisia lipp
- Malawi lipp
- Maldiivõ lipp
- Mali lipp
- Malta lipp
- Maroko lipp
- Marshalli Saari lipp
- Mauritaania lipp
- Mauritiusõ lipp
- Mehhigo lipp
- Mikroneesiä lipp
- Moldova lipp
- Monaco lipp
- Mongoolia lipp
- Mosambiigi lipp
- Myanmari lipp
N.
Namiibia lipp
- Nauru lipp
- Nepali lipp
- Nicaragua lipp
- Nigeeriä lipp
- Nigeri lipp
- Norra lipp
O.
Omaani lipp
P.
Paapua Vahtsõ Ginea lipp
- Pakistani lipp
- Panama lipp
- Paraguay lipp
- Peruu lipp
- Poola lipp
- Portugali lipp
- Prantsusõ lipp
- Põh'a-Korea lipp
R.
Roodsi lipp
- Rumeeniä lipp
- Rwanda lipp
S.
Saalomoni Saari lipp
- Saint Kittsi ja Nevise lipp
- Saint Lucia lipp
- Saint Vincenti lipp
- S'aksamaa lipp
- Sambia lipp
- Samoa lipp
- San Marino lipp
- São Tomé ja Príncipe lipp
- Saudi Araabia lipp
- Seiselle lipp
- Senegali lipp
- Serbiä ja Montenegro lipp
- Sierra Leone lipp
- Singapuri lipp
- Slovakkia lipp
- Sloveeniä lipp
- Somaalia lipp
- Soomõ lipp
- Sri Lanka lipp
- Sudaani lipp
- Suriname'i lipp
- Suur'britannia lipp (Ütiskuningriigi lipp)
- Svaasimaa lipp
- Sveidsi lipp
- Süüriä lipp
T.
Taani lipp
- Tadsikistani lipp
- Tai lipp
- Taiwani lipp
- Tansaania lipp
- Togo lipp
- Tonga lipp
- Trinidadi ja Tobago lipp
- Tsaadi lipp
- Tsehhi lipp
- Tsiili lipp
- Tuneesiä lipp
- Tuvalu lipp
- Türgü lipp
- Türkmenistani lipp
U.
Uganda lipp
- Ukraina lipp
- Ungari lipp
- Uruguay lipp
- Usbekistani lipp
V.
Vahtsõ Meremaa lipp
- Valgõvinne lipp
- Vanuatu lipp
- Vatikani lipp
- Vinnemaa lipp
- Venezuela lipp
- Vietnami lipp
Z.
Zimbabwe lipp
Aoluuliidsi maiõ lipuq.
Inneskiidsi riike lippe nimekirjä kaeq eräle artiklist.


Võro kirändüs.
Võro kirändüs om Eesti lõunahummogujaon elävä võro kiilt kõnõlõja rahva kirändüs üten rahvaluulõga. Võro kirändüs om osa tuust eesti kirändüsest, midä om kutsut nimega lõunaeesti (Oskar Kruus, Kronberg) vai uandi (Kaalep) vai ugandi (Kaplinski) kirändüses. Niikutsutuisi lõunaeesti kirändüisi siäst om eräle võet mulgi (Adamson, Baturin), tarto (Suits), võro (Adson, Jaik, Lattik, Kolk) ja seto (Haavaoks) kirändüs.


Võro rahvalaul.
Võro rahvalaul om Võromaalt peri, inämbüisi võrokeeline rahvalaul. Vanõmb võro rahvalaul om regivärsin, vahtsõmb lõppriimiga.


Ehitüskunst.
Ehitüskunst vai arkitektuur om rakõndusligu ja esteetilidse tsihiga looming, miä pututas inemise elo ja tegemiisi ruumilist keskkunda.


Portugal.
Portugali Vabariik (portugali keelen "República Portuguesa") om Õuruupa riik. Portugali pääliin om Lissabon.


Poola.
Poola Vabariik (poola keelen "Rzeczpospolita Polska") om Õuruupa riik.
Aolugu.
Aastagil 1990-1995 oll' Poola presidendis Wałęsa Lech.


Statistiga.
Statistiga om tiidüs, miä uur, kuis kor'ata, kõrraldadaq, analüüsi, tõlgõndadaq ja näüdädäq arvandmit.
Statistiga all mõtõldas sakõstõ ka statistiliidsi andmidõ korjamisõ tulõmust vai töödeld tulõmust (nt. sünde statistiga - kupall'o latsi egan kuun sünnüs, vai nt. sündünüisi latsi keskmäne kaal).
Eesti riigilõ tarviliidsi statistiliidsi andmidõ korjamisõ ja tüütlemisega tegeles Statistigaammõt.


Võro tiatri.
Võrokeeline näütemäng "Buss" Tarton Hansahoovin 2006. a. hainakuun
Võro tiatri all peetäs hariligult silmän võro keelen tettüt tiatrit. Viimädse paari aastakümnegaq om võro kiil saanuq tiatrin väega hinnatus. Tiatritegejide tsõõr om lagja: külä näüteringiq, koolilatsõq, täüskasunuq liinan, puulkutsõlidsõst projektitiatrist kutsõlidsõ tiatrini vällä. Tiatrikunst om üts viimätside aastidõ joosul inämbarõnuq võrokeeline kultuurivaldkund.
Võrokeelidse tiatri hällüs või pitäq Kaika suvõülikuulõ, kon om ette kannõt mitmit sääntsit tükke, miä ommaq ildampa saanuq kutsõlisõgiq tiatri repertuaari osas.
Vahtsõmba ao kõgõ jovvulidsõmb võro keelen tiatritekij om olnuq puulkutsõlinõ projektitiatri Võro Tiatriateljee, miä oll' innembidse Võro Rahvatiatri perrätulõja. 1999. aastagast pääle toimõnd' tä uma programmi perrä, mink tagapõh'as oll' uma kiil ja kultuur. Tuusjaos tarvitõdi väärtkirändüst ja -dramaturgiat. 1999–2005 om lava pääle tuud mitu võrokeelist tükkü. Kolm lavastust om saanuq Grand Prix' üleriigilidsel harrastustiatridõ liidu festivaalil. 2009. aastagal nimitedi tiatriateljee ümbre Võro Liinatiatris.
Võrokeelitsit näütemänge ommaq kirotanuq Kõivo Madis, Kauksi Ülle, Rahmani Jan, Ilvese Aapo, Ruitlasõ Olavi, Kõivo Ants ja tõsõq. Edimäne pikk võro keelen kirotõt näütemäng oll' Kõivo Madissõ ja Lõhmussõ Aivo "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl".


Võro kiräkiil.
 (1995) om edimäne üts edimäidsi välläandit, kon andasõq võro kiräkeele põhilidsõq tunnusjoonõq ja pruugitas noid säädüsperälidselt ka raamadu teksten.
 (2002) om edimäne välläannõq, kon võro kiräkeele vorm (nii standardkiräviis ku sõnamuutminõ), põhimõttõq ja sõnavara täpsämbähe paika ommaq pantuq.
Näüdüs võro kiräkeelest. Lehekülg Võro-eesti sõnaraamatust (2002).
Võro kiräkiil om päämidselt Lõunahummogu-Eestin pruugitava piirkundlidsõ keele, võro keele kirälik, standardiseerit muud.
Aolugu.
Vastakaalus väiku kõnõlõjidõ hulgaga kiili häömisele ja suuri võidukäügile om pall'odõn maailma main arvo saad, et väikeisi kiili om vaia alalõ hoitaq ja arõndaq. Viimätsil aastakümnil om huugu saanuq ka väikeisi õdagumeresoomõ kiili edendämine. Võro kiräkeele luumisõ mõtõq üteldi edimäst kõrda avaligult vällä 1988. aastagal värskilt luudu Võro Keele ja Kultuuri Fondi tüükavan. Mõtõq sai kimmüst manoq perän edimäst võrokeelist suvõülikuuli Kaikal 1989. aastagal. Tõsitsõmpa naati võro keelestandardi luumisõ ja kõrraldamisõga pääle perän Võro Instituudi asotamist 1995. aastagal. Om avaldõt kiräviisi ja keelestandardi põhimõttit ja võro kiräkeelen soovitõduidõ sõnamuudõ nimekirjo. Võro keele esiqsugutsit tasandiid om kujotõt ku pürämiidi, mink põh'an ommaq väega vanaq lõunaeesti keele murdõq ja otsan uus võro standardkiil. Naidõ vaihõlõ jääseq paigapäälidseq kõnnõkeeleq ni liino ja sotsiaalsidõ rühmi kõnnõpruugiq.
Kiräviis ja õigõkirotus.
Võrõ keele standardisiirimise alostusõn sai tõsitsõs proovikivis kiräviie küsümüs. Pakuti vällä mitmit kiräviievariantõ, minkast edimädseq ilmuq jo 1988. aastagal. 1995. aastagal luudu Võro Instituudi ütes edimädses ülesandõs oll' kiräviie küsümüsen ütidse keele löüdmine. 1995. aastaga 31. rehekuu pääväl kogosi Eesti Keele Instituuti Võro Instituudi puult kokko kutsut kiräviiekomisjon (Hao Paul, Helbi Toomas, Jüvä Sullõv, Kasagu Enn, Palli Valdek, Pälli Piitre, Suhosõ Seppo, Tendri Tõnu, Viikbergi Jüri, Viitso Tiit-Rein). Lepüti kokko võro ja seto keele ütine kiräviis, miä om alamban ant üten võro tähistü ja illatsõmpi Võro Instituudi keele tüürühmä puult hääs kitetüide õigõkirotussäädüisiga.
Ladina alostähistüt ja eesti tähistüt võro keele perrä kobõndõn om saad võro tähistü, miä om Võro-eesti sõnaraamatun ant järgmädsen kujon
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq
Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž) ´
Sulgõ seen ommaq võõrtäheq. Võõrtähti pruugitas õnnõ võõrkeelitside sõnno ja võõrkeelitside vai vanna muudu kiräviisin nimmi kirotamisõs. Tähte c pruugitas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen. Tähte f pruugitas õnnõ võõrsõnon.
Võro standardkiräviien ommaq ilmunu Võro Instituudi välläandõq ja suurõmb jago muist võrokeelitsist välläandist. Koolõn käü võro keele oppus standardkiräviien matõrjaalõ perrä.
Võro keelestandard.
Keele ütelidsembäs tegemist om peet tähtsäs inne kõkkõ opimatõrjaalõ, ümbrepandmiisi, seletüisi ja ammõditekste man. Hoolõga om ütelidses tett näütüses võrokeelidse lugõmigu, aabidsa ja inämbüisi ka tiidüstekste vai naidõ võrokeelitside ümbrepannussidõ vai kokkovõttidõ kiil.
Võro keelestandardi küsümüsen om vastakaidsi arvamiisi. Ütelt puult tahetas, et taa põh'andunu võimaligult vana, puhta ja eesti kiräkeelest tõistõ olõva võro keele variandi pääle. A om ka arvat vastapiten ja soovitõt standardkeele põh'as pruukiq tasandunumbat Lõuna-Eesti keskmäst keelekujjo, miä olnu lähkümb umaaolidsõlõ Tarto kiräkeelele vai vähämbält rehkendänü rohkõmb vanan lõunaeesti kiräkeelen vällä kujonuidõ traditsiuunõga.
Ütsikide tülüliidsi keelejuuni vaihõl kompromissi löüdmise kõrval om võro keele standardisiirimise päämises ülesandõs ja alossäädüses olnuq tasakaalu saaminõ maksimaalsõhe vanaperälidses tettü kontsõntreeritült võroperälidse ja n.ü Lõunõ-Eesti keskmädse vaihõl. Taa alossäädüse perrä om kõgõ inämb käüt Võro Instituudin vällä antuidõ opimatõrjaalõ keele man, selle et tahetas, et latsõq opnuq kõrralikku ja tsurkmalda võro kiilt, a et oppus käü võro keeleala väega mitmõn nukan, sis om opimatõrjaalõn proovit võro keele murdidõ väega terävähe ütstõõsõst lahkominejit juuni ärq hoitaq, et kiil olnuq kõigilõ nukõlõ võimaligult üttemuudu vastavõetav.
Võro kiräkeele vahtsõndaminõ.
Võro kiräkeele vahtsõndamisõs om proovit luvvaq vahtsit sõnno liitmisõ ja tulõtamisõga, nt alossäädüs ‘"põhimõte"’, pääjuht ‘"direktor"’; teedüstü ‘"fail"’, hüvvütämä ‘"rikastama"’. Olemanolõvilõ sõnolõ om ant vahtsit kõrvaltähendüisi, nt helü ‘"hääl"’; vahtsõnõ tähendüs "häälik"; kelmeq ‘"(looduslik) kile, kest; kelme"’; vahtsõnõ tähendüs: "(polüetüleen- vm tehis)kile". Om lainat ka eesti ja soomõ keelest, a peris uma võro sõnavara alalõ hoitmisõs om üle võet võimaligult veidüq sääntsit sõnno, mink kotsilõ om võro keelen uma sõna olõman. Võõrsõnno pruukmisõ man om peet kõgõ tähtsämbäs naidõ kõrralikku mugandamist ja võro keelekõrda sünnütämist, miä pidänü käümä selgide, lihtside säädüisi perrä.


Võro aokirändüs.
Võro aokirändüse all peetäs hariligult silmän võrokeelist aokirändüst. Ainugõnõ tävveligult võrokeeline pidevält ilmuv aokirändüsvälläannõq om kats' kõrda kuun ilmuv aoleht' Uma Leht.
Võrokeelidse latsiaokirändüse alostusõs või lukõq 2005. aastaga radokuud, ku ilmu eesti latsiaokirä Täheke edimäne võrokeeline nummõr'. Tõõnõ võrokeeline Täheke ilmu 2005. aastaga märdikuun.


Uma Leht.
Uma Leht om ainugõnõ tävveniste võrokeeline aoleht. Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Lehe edimäne nummõr ilmu 1. põimukuu pääväl 2000. aastagal. Lehe umanik om Võro Selts VKKF.
4. märtekuu pääväl 2021. tull' vällä Uma Lehe 500. nummõr.


Aolugu.
Aolugu () tähendäs tiidmiisi minevigust, nii inemisütiskunna minevigun olnuid sündmüisi ja protsesse, naid seletävit lättit, ku ka tiidüst, miä naid sündmüisi, protsesse ja lättit uur.


Aokirändüs.
Aokirändüs om pääväkõrraliidsi sündmüisi kotsilõ teedüse korjaminõ, ülekaeminõ, uur'minõ ja edesiandminõ. Aokirändüsen tüütäjä om aokiränik.
Kaeq ka.
Võro aokirändüs


Bioloogia.
Bioloogia (kreeka sõnost βίος 'elo' ja λόγος 'logos') om luudustiidüse haro, miä uur ello. Võro keeli um bioloogia kotsilõ pruugit ka nimetüst elotiidüs.
Bioloogia uur eloliisi ehitüst, arõnõmist ja ülevänpidämist, ni näide vaihõkõrdo hindäkesken ja keskkunnaga.


Arstitiidüs.
Arstitiidüs (ladina keelen "ars medicina" arstmiskunst) om inemise tervüse kaitsmist ja parandamist, tõpi, näide ärqmäärämist, ärqhoitmist ja ravvi ni eloiä pikendämist uurva tiidüs.


Keeletiidüs.
Keeletiidüs om inemiisi keele tiidüsline uurminõ ja keeletiidläne tuu, kiä kiilt uur.


Keelevaihtus.
Keelevaihtus om jakkus, kon üte keele kynõlõjaq vaihtasõq uma keele ärq tõõsõ keele vasta. Kiilt vaihtanuis loetas inemiisi, kiä koton uma keele asõmal sagõhõmpa tõist kiilt pruuk'vaq. Keelevaihtusõ toimumist uuritas üte inemise eloiä seen vai, sagõhõmpa, üte keelekogokunna põlv'kundõ vaihõl.
Ku keele kynõlõjaq jätväq uma keele kynõlõmisõ tävveste maaha, om tegemist keelesurmaga.


Kildamäng.
Kildamäng vai puslõ om mäng, kon tulõ pall'o väikeisi, tihtipääle viguridsõ kujoga, kiltõ kokko sünnütäq. Ega kilda pääl om väikene tükükene määntsestki pildist; noid kokko sünnüten saias suur pilt.
Edimädseq kildamängoq tettiq nii, et maaliti pilt neläkandilidsõ tasadsõ lavvajupi pääle ja lõigati sys tuu saega jupõs. Arvatas, et edimädse kildamängo tekk' 1760. a. paiku Londoni kaarditegejä ja graviirjä Spilsbury John.
Seo ilma aigo tetäs inämbüs kildamänge papist, tuuperäst, et nii tulõ odavamp. Inne jupõs lõikamist kleebitäs papi pääle pilt vai suurõndõt foto. Hariligult ommaq nuuq pildiq luudusõst vai huunist, näütüses mäkist vai lossõst.
Perämädsel aol om pääle harilikkõ kildamänge naat tegemä viil elektrooniliidsi; noid saa puutrõn mängiq.
Om eski kirotõt programmõ, mink abiga om võimalik umast pildist (nt digitaalsõst fotost) hindäle sääne mäng tetäq.


London.
London om Ütiskuningriigi ja Inglüsmaa pääliin ja Rahvidõ Ütisüse keskus. London om Õuruupa kõgõ suurõmb liin päält Moskvat, Õuruupa kõgõ suurõmb sadamaliin päält Rotterdammi ja maailma kõgõ tähtsämb rahandus- ja kaubanduskeskus päält New Yorki.


Aoviidüs.
Aoviidüs vai meelelahotus om tegemiseq, midä tetäs aoviitmises, tujo nõstmisõs vai muutmisõs.


Vanaq mõõduq.
Mõõtõ nimekiri lugõ üles Võromaal vanal aol tarvitõduq mõõduq. Seo lehe pääl olõvaq mõõduq ommaq võeduq Võro-Seto tähtraamatust vai kallendrist 2005. aastaga pääle.


Pinikuurma.
Pinikuurma om pikkusmõõt. 1 pinikuurma om 7 verstä (7,47 kilomiitrit).


Verst.
Verst om pikkusmt. 1 verst om 500 (vinne) süldä (1,07 kilomiitrit).


Vinne süli.
Vinne süli om pikkusmõõt. 1 vinne süli om 3 arssinat vai 7 jalga vai 4 küünärd (2,13 miitrit).


Vana süli.
Vana (miiq maa) süli om pikkusmõõt. 1 vana süli om 6 jalga (1,83 miitrit).


Arssin.
Arssin om pikkusmõõt. 1 arssin om 16 verssokit vai 28 tolli (0,7112 miitrit).


Liivimaa küünär.
Liivimaa küünär om pikkusmõõt. 1 liivimaa küünär om 2 jalga (0,61 miitrit).


Küünär.
Küünär om pikkusmõõt. 1 küünär om 12 verssokit vai 21 tolli (0,53 miitrit).


Verssok.
Verssok om pikkusmõõt. 1 verssok om 4,445 tsendimiitrit.


Jalg (mõõt).
Jalg om pikkusmõõt. 1 jalg om 12 tolli (0,3048 miitrit).


Toll.
Toll om pikkusmõõt. 1 toll om 10 liini (2,54 sentimiitrit).


Miil (mõõt).
Miil om pikkusmõõt. 1 miil om 1,6093 kilomiitrit.


Meremiil.
Meremiil om pikkusmõõt. 1 meremiil om 1,852 kilomiitrit.


Tiin.
Tiin (tessätiin) om pindalamõõt. 1 tiin om 2400 ruutsüldä vai 6 talliina vakamaad (1,09 hektaari).


Talliina vakamaa.
Talliina vakamaa om pindalamõõt. 1 talliina vakamaa om 400 ruutsüldä (0,18 hektaari).


Riia vakamaa.
Riia vakamaa om pindalamõõt. 1 riia vakamaa om 10 000 ruut maamõõdu (liivimaa) küünärd (0,37 hektaari).


Aakri.
Aakri om pindalamõõt. 1 aakri om 4046,86 m2.


Vaat.
Vaat om mahomõõt. 1 vaat om 40 pangi (492 liitrit).


Pang (mõõt).
Pang om mahomõõt. 1 pang om 10 tuupi (12,3 liitrit).


Tuup.
Tuup om ruumalamõõt. 1 tuup om 4 kortlit (1,23 l).


Karnits.
Karnits om ruumalamõõt. 1 karnits om 2-3 tuupi (2,4-3,7 liitrit).


Riia tündri.
Riia tündri om ruumalamõõt. 1 riia tündri om 2 riia vakka (132,8 liitrit).


Riia vakk.
Riia vakk om ruumalamõõt. 1 riia vakk om 54 tuupi (66,4 liitrit).


Inglüse kortli.
Inglüse kortli om mahomõõt. 1 inglüse kortli om 0,142 liitrit.


Pint.
Pint om ruumalamõõt. 1 pint om 4 inglise kortlit vai 0,5683 liitrit.


Gallon.
Gallon om ruumalamõõt. 1 gallon om 8 pinti vai 4,5461 liitrit.


Puut.
Puut om rasõhhusmõõt. 1 puut om 40 nakla (16,38 kilogrammi).


Leisik.
Leisik om rasõhhusmõõt. 1 leisik om 20 nakla (8,20 kilogrammi).


Nagõl (mõõt).
Nagõl om rasõhhusmõõt. 1 nagõl om 32 luuti (0,41 kilogrammi) vai 96 solotnikku vai 16 untsi (0,4536 kilogrammi).


Luut.
Luut om rasõhhusmõõt. 1 luut om 12,8 grammi.


Õigustiidüs.
Põhilidsõq nättüseq, midä õigustiidüs uur, ommaq inemine, ütiskund, riik, õigusnormiq ku ütiskundliidsi protsesse säädjäq.


Belgiä.
Belgiä Kuningriik (hollandi keelen "Koninkrijk België", prantsusõ keelen "Royaume de Belgique", s'aksa keelen "Königreich Belgien") om Õuruupa riik. Belgiä naabrimaaq ommaq Prantsusmaa, S'aksamaa, Holland ni Luksõmburk.


Taani.
Taani Kuningriik (taani keelen "Kongeriget Danmark") om Õuruupa riik.


Ungari.
Ungari (ungari keelen "Magyarország") om Kesk-Õuruupa riik. Timäst põh'a puul om Slovakkia, hummogu puul Ukraina ja Romaania, lõunõ puul Serbiä ja Horvaatia, lõunõdagu puul Sloveeniä ja õdagu puul Austria. Ungari pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Budapest. Ungari om Õuruupa Liido, NATO, OECD ja Visegrádi Rühmä liigõq nink Schengeni-maa. Riigikiil om ungari kiil, miä kuulus soomõ-ugri kiili hulka ja miä om kõgõ inämb kõnõld mitte-indoõuruupa kiil Õuruupan.
Peräst Keldi (pääle 450 i.m.a.) ja Rooma (9 i.m.a. – u. 430 m.a.p.) aigo pand' Ungari riigile alossõ 9. aastagasaa lõpon valitsõja Árpád, kink pujapujapujapoig István krooniti Rooma paasti puult saadõdu krooniga aastagal 1000. Ungari Kuningriik kest' 946 aastakka ja tedä peeti mitmõl aol õdagomaa ütes kultuurikeskusõs. Pääle umbõs 150 aastaga pikkust (1541–1699) türkläisi valitsust osan Ungarin integreeriti Ungari Habsburgõ monarkiaga ja timäst sai Austria-Ungari katsikmonarkia (1867–1918) üts puul.
Ku Edimädse ilmasõani oll' Ungari suurriik, sõs pääle sõta kaot' tä Trianoni lepüngi perrä 70% umast territooriumist ja kolmandik ungarlaisist jäi välläpoolõ riigi piire. Tuud lepüngit pidäväq pall'oq ungarlasõq ülekohtudsõs. Peräst kuningriiki tull' fassistlik resiim ja pääle tuud kommunismi-aig (1947–1989). Tuu ao sisse jäi 1956. aastaga revoluts'uun. Alatõn 1989. aastagast om Ungari parlamentaarnõ vabariik.
Ungari om maailma 30 populaarsõmba roidõlustsihtmärgi hulgan. Ungarin käü aastagan 8-9 mill'onat roitõlõjat. Ungarin om maailma kõgõ suurõmb lämmä viiga kuupõ süstem ja suurusõ poolõst tõnõ lämmä viiga järv (Hévíz). Sääl om Kesk-Õuruupa kõgõ suurõmb järv Balaton ja Õuruupa kõgõ suurõmb luuduslinõ hainasmaa Hortobágy pusta.
Inne aastakka 895.
Vana-Rooma vallut' Doonaust õdagu poolõ jääväq maaq ärq aastagidõ 35 ja 9 i.m.a. vaihõl. 9. aastagast i.m.a. 4. aastagasaa lõponi kuuluvaq nuuq maaq Rooma riigi ala ku Pannoonia nimeline provints. Sõs tulliq hunniq, kiä ehitiq üles võimsa riigi. Pääle hunnõ tulliq germaalasõq (ostrogoodiq, langobardiq ja gepiidiq) ja avaariq. 9. aastagasaa lõpon elliq Ungari alal slaavi rahvaq ja avaariq. Tuu maa kuulu Hummogu-Frangi riigi, edimädse Bulgaaria riigi ja Suur-Määrimaa ala.
Árpádi juhiduq madjariq (ungarlasõq) naksiq tahtõ tulõma 895. aastagast pääle. Arvatas, et nääq olliq tulnuq Volga jõõ ja Uurali mäki vaihõlõ jäävide mõtsatsidõ maiõ päält.
Keskaignõ Ungari 895–1526.
895. aastagal luudi Ungarin vürstiriik ("Magyar Nagyfejedelemség") ku ungari hõimõ liit. Tuu riik tull' häste toimõ ja oll' sõalidsõlt nii tukõv, et sai tetäq rüüsteretki Konstatinoopolist Hispaaniani. 955. a. Lechi tapõlusõn (Augsburgi lähkon Lõunõ-S'aksamaal) saiq ungarlasõq lüvväq ja pääle tuud nääq umalt alalt inämb pall'o vällä es tüküq, vähämbält õdagu poolõ mitte.
Árpádi suku kuningaq.
Aastagast 972 naas' vürst ("fejedelem") Géza (Árpádi pujapujapoig) Ungarit ristiuso poolõ käändmä. Ku Géza ärq kuuli, tahiq võimo hindäle saiaq nii timä krõstlasõst poig István ku paganast veli Koppány. Veszprémi lähkon peet tapõlusõn lõiq Istváni väeq Koppány ummi ja nii sai Istvánist suurvürst. Aastagal 1000 saat' Rooma paast Sylvester II tälle uhkõ krooni (tuud hoiõtas prõlla Ungari parlamendihuunõn) ja lask' tä ammõtligult kuulutaq Ungari kuningas. Istváni valitsõmisaol sai Ungarist katoliiklik apostlik kuningriik.
Aastagas 1006 oll' kuning István võimo tävveligult hindä kätte saanuq ja tä naas' ello viimä muudatuisi, et muuta Ungari feodaalriigis niguq õdagumaaq toona olliq. Ammõtligus as'aajamiskeeles sai ladina kiil ja tuu jäi nii 1844. aastagani. Kuning László I lajend' riigi piire Transilvaanian ja vallut' 1091. a. Horvaatia.
Kõgõ suurõmba võimoga ja kõgõ rikkamb Árpádi suku kuning oll' Béla III, kiä tiine aastaga joosul varandusõ, mink väärtüs oll' sama ku 23 tonnil puhtal hõpõl. Tuu oll' suurõmb ku prantsusõ kuninga sissetulõk (miä oll' 17 tonni kandin) ja kats' kõrda suurõmb ku inglüse kuninga sissetulõk.
Kuning András II and' vällä "Diploma Andreanumi" (Transilvaania S'akslaisi Kuldsõ Harta), miä and' Transilvaania s'akslaisilõ privileegiq ja midä peetäs maailma edimädses autonoomia-säädüses. Tä juhtõ viiendät ristisõta Pühäle Maalõ 1217. a. pandõn vällä ristisõto aoluu kõgõ suurõmba kuningligu armee. Timä 1222. a. vällä annõt Kuldbulla oll' Maisõmaa-Õuruupa edimäne põhisäädüs. Vähämbäq aadlimeheq naksiq tälle saatma kaibõkirjo, miä vei parlamendi ("parlamentum publicum") luumisõni.
Aastagil 1241–1242 rüüstässiq kuningriiki mongoliq-tatarlasõq. Toona elli Ungarin 2 mill'onat inemist ja noist kooni puul sai hukka kas vallutajidõ käe vai tõpi läbi. Kuning Béla IV lask' polovetsiq ja jaasiq (osseedi suku rahvas), kiä pagõsiq mongollõ, umalõ rahvast tühäs jäänüle maalõ. Aastagidõ joosul ommaq nääq ungarlaisi hulka tävvelidselt ärq sulandunuq.
Sõski es suudaq mongoliq ärq võtta kõvõmbit kivist kantsõ. Tuuperäst käsk' kuning Béla IV ehitäq sato kivist kantsõ ja kantsikõisi tuus juhus, ku mongoliq piässiq tagasi tulõma. Nääq tulliki Ungarihe tagasi 1286. aastagal. Teno vahtsilõ kivikandsõlõ ja vahtsõlõ taktikalõ (inämb rassin sõariiston rüütlit) nääq piätediq. Mongoli väeq lei Pesti lähkon tagasi kuning László IV vägi.
Valit kuningidõ aig.
Árpádi suku kuningide valitsõmisõ lõpon aastagal 1301 jäi kuningavõim nõrgõmbas. Pääle laastavat interregnumi aigo (1301–1308) sai võimolõ edimäne Anjou suust kuning Charles I (Károly I). Timä esäpoolinõ vanaimä oll' kuning István V tütär. Tä lõi tagasi oligarhõst rivaaliq, kedä kutsuti "väiksis kuningis". Tõnõ Anjou suust Ungari kuning Lajos I (1342–1382) käve mitmõl edokal sõakäügil Leedust Lõunõ-Itaaliani (Napoli Kuningriigini) ja oll' ka Poola kuning aastagast 1370. Ku kuning Lajos I ilma poiga saamalda ärq kuuli, tulliq jälq segätseq aoq, miä lõppiq sõs, ku troonilõ sai Zsigmond (1387–1437), kinkast 1433 sai ka Pühä Rooma riigi keisri. Zsigmond oll' kah (eski mitond muudu) Árpádi kuningasuu perrätulõja.
Piibli sai ungari kiilde tõlgitus aastagas 1439. 1437 oll' poolõaastaganõ feodaalõ ja kerko vastanõ talorahvasõda Transilvaanian. Tuud kutsuti juhi perrä Budai Nagy Antali mässos ja tuu oll' kõvva mõotõt hussiitliidsist ideedest.
Hunyadi Jánosilõ kuulunu loss Transilvaanian
Väikost Transilvaania aadliperrest perit Hunyadi Jánosist sai teno tollõ, et tä oll' võimõkas palgasõaväeläsest päälik, riigi üts tähtsämp miis. Tä valiti regendis. Tä oll' võidokas ristisõdija Ottomani türkläisi vasta. Üts timä suurõmbit võitõ oll' Belgradi piiraminõ aastagal 1456.
Ungari perämäne keskaignõ tukõv kuning oll' renessansiaignõ kuning Hunyadi Mátyás (1458–1490), Hunyadi Jánosi poig. Timä valimisõga sai edimäst kõrda troonilõ aadlimiis, kinkal es olõq kuningaverd. Tä oll' edokas sõapäälik ja valgustõt kunstõ ja tiidüse sõbõr. Timä raamadukogo ("Bibliotheca Corviniana") oll' 15. aastagasaa Õuruupan kõgõ suurõmb aoluukroonikidõ, filosoofiliidsi ja tiidüstöie kogo. Suurusõ poolõst oll' tuust iin õnnõ Vatikani raamadukogo. Raamadukogo om UNESCO maailmaperändi nimekirän. Lihtsäq inemiseq peiväq tedä õigladsõs valitsõjas, tuuperäst et tä kaits' noid rikkide ülekohto iist. Timä valitsõmisaol, aastagal 1479, lei ungari sõavägi purus Türgü ja Valahhia väeq Kenyérmező tapõlusõn. Välämaal saiq Ungarilt lüvväq Poola ja S'aksamaa kuningliguq sõaväeq Wrocławin. Mátyási palgasõavägi, midä kutsuti Ungari Mustas Armees, oll' tuu ao kotsilõ väega suur armee ja vallut' Austria ja Böömimaa mõnõq osaq.
Ungari nõrgõnõminõ.
Kuning Mátyás kuuli nii, et täl es olõq säädüsliidsi poigõ. Vahtsõs kuningas sai ungari aristokraatõ toel poolakas Vladislaus II (ungariperätse nimega Ulászló) kiä valits' 1490–1516. Arvada, et aristokraadiq tahiq tedä tuuperäst, et Vladislausõl oll' veidüq mõjjo aristokraatõ üle. Ungari tähtsüs võrrõldõn tõisi riikega kahasi, poliitilinõ stabiilsus kattõ ja ütiskunna arõng jäi pidämä. Aastal 1514, ku Vladislaus II oll' joba vana ja nõrk, oll' Ungarin suur talorahva mäss, midä juhtõ Dózsa György. Tuu suruti aadlimiihi puult, kedä juhtõ Szapolyai János, julmalt maaha. Sääntsen segädüsen oll' türkläisil lihtsämp Ungarilõ kallalõ tullaq. Aastagal 1521 langõsi türkläisi kätte Nándorfehérvár (Belgradi ungariperäne nimi), Ungari kõgõ tugõvamb kants lõunõn. Protõstantismi tulõk lei suhtit riigi sisen viilgi inämp segi.
Türkläisi vallutusõq 1526–1699.
Türkläseq Ungarit rüüstämän 16. aastagasaal
Pääle puulttõist aastagasata sõto Ungari ja tõisi riikega saiq türkläseq 1526. a. otsustava võido Mohácsi tapõlusõn, kon kuning Lajos II sai pagõdõn hukka. Keset poliitilist kaost valõq Ungari aadlimeheq kõrraga kats kuningat: Szapolyai Jánosi ja Ferdinand I Habsburgõ kuningasuust.
Ku türkläseq vallutiq 1541 Buda, sõs sai Ungari jaetus kolmõs tüküs ja nii jäi tuu 17. aastagasaa lõponi. Põh'aõdagujago, midä kutsuti
Ungari Kuningriigis panti kokko Habsburgõ valduisiga, kiä valitsiq ku Ungari kuningaq. Hummogupoolitsõst jaost puulhindäperi riik, midä kutsuti Transilvaania vürstiriigis ja miä oll' kuigivõrd sõltuv türkläisist (ildampa Habsburgõst). Ungari keskosa (muuhulgan Buda) oll' türkläisi võimo all ja tuud kutsuti Buda Pašalikus.
Aastagal 1686 vallut' Pühä Liiga vägi, kon oll' üle 74 000 mehe mitmõst rahvast, Buda türkläisi käest tagasi. Aastagas 1718 vabastõdiq Ungari tävvelidselt türkläisi valitsusõ alt. Perämäne sõaretk Ungarihe tetti 1717 Osmannõ riigi vasallõ krimmitatarlaisi puult. Vastareformats'ooni käügin 17. aastagasaal muudõti suurõmb jago kuningriigist jälq tagasi katoliikligus.
Pikä sõapidämise käügin muutu Ungari rahvastik peris kõvva. Suur osa maast rüüstediq ärq, rahvast sai pall'o hukka ja mitmõq vähämbäq elopaigaq jäiväq tühäs. Austria Habsburgõ valitsus asust' suuri rühmi serbläisi ja tõisi slaavlaisi maiõ pääle lõunõn, kon ungarlaisi oll' hõrrõs jäänüq, ja s'akslaisi mitmõlõ poolõ. Samal aol ungarlaisil es olõq lubat tagasi tullaq elämä sinnäq, kost nääq vällä olliq aetuq.
18. aastagasaast Edimädse ilmasõani.
, miis, kiä juhtõ ungarlaisi mässo Habsburgõ vasta
Aastagil 1703-1711 oll' suur Ungarin suur mäss Habsburgõ võimo vasta. Ungarlaisi juhtõ Rákóczi Ferenc II, kiä pääle Habsburgõ kukutamist 1707 Ónodi Riigipääväl võtt' sõaaos võimo ku Ungari vürst, a kiä võta-s Ungari kruuni ja kuningatiitlit. Sõda Habsburgõ impeeriumiga kest' 8-aastakka. Ungarlaisi (nn. kurutsidõ) sõavägi kaot' perämädse suurõ tapõlusõ Trencsénin 1708 aastagal.
Reformõ aig.
Napoleoni sõto aol ja pääle tuud es kutsuta Ungari riigipäivä ("Országgyűlés") aastakümnide joosul kokko. 1820-ndil oll' keisri sunnit riigipäävä kokko kutsma ja tuuga naas' pääle reformõ aig (1825–1848, ungari keelen: "reformkor").
, "kõgõ suurõmb ungarlanõ"; tä annõt' uma üte aastaga sissetulõki tuu hääs, et luvvaq Ungari Tiidüisi Akadeemiä
Széchenyi István, üts Ungari kõgõ välläpaistvamb riigimiis, sai arvo, et maad om hädäste vaja modõrnisiiri ja tä suut' tuu ka tõisilõ selges tetäq. Ungari parlament tull' jälq kokko 1825. a., et arotaq rahaküsümüisi. Tekkü liberaalnõ partei, miä naas' kaitsma talorahva huvvõ. Kossuthi Lajosist – tuu ao kuulsast aokiränigust – sai parlamendin tähtsä poliitilinõ juht. Kuigi Habsburgiq takistiq säädüisi vastavõtmist, miä pututiq inemise-, kodanigu- ja poliitiliidsi õiguisi, läts elo Ungarin kõvva edesi. Võimoq panniq mitmõq reformaatriq (Kossuthi Lajosi, Táncsicsi Mihály) vangi.
Revoluts'uun ja vabahussõda.
15. mahlakuu pääväl 1848 olliq Pestin ja Budan suurõq meeleavaldusõq. Sääl tulliq reformistiq vällä 12 nõudmisõga. Näide juhis olliq president Kossuthi Lajos ja edimädses pääministres saanuq Batthyány Lajos. Habsburgiq kukutõdiq troonilt.
Habsburgist valitsõja ja timä abimeheq suudiq horvaadi, serbiä ja romaania talorahva Ungari valitsusõ vasta üles ässitäq, samal aol ku ungarlaisi toet' inämbüs slovakkõ, s'akslaisi, russiinõ ja juutõ nink pall'o poola, austria ja itaalia vabatahtlikkõ. 1849. a. hainakuun kuulut' Ungari parlament vällä maailma kõgõ edimädseq säädüseq rahvuisi ja veidembüisi õiguisi kotsilõ. Mitmõst rahvusõst inemiseq jovviq Ungari sõaväen väega korgidõ kotussidõ pääle.
Edimält Ungari sõavägi ("Honvédség") võit' Austria väke. Et ungarlaisilõ vasta saiaq kuts' Austria keisri Franz Joseph I appi "Õuruupa sandarmi" Vinne keisri Nikolai I, kink väeq tulliki Ungarihe. Noilõ Görgey Artúri juhit Ungari väeq vasta es saaq ja nii pidiq nääq 1849. a. põimukuun alla andma. Austria sõaväe juhist von Haynau Julius Jacobist sai mõnõs kuus Ungari valitsõja ja timä käsol hukati 1849. a. rehekuun Aradi liinan nn. 13 Aradi märtrit (nuuq olliq Ungari sõaväe juhiq) ja pääministre Batthyány. Kossuthi Lajos pagõsi välämaalõ.
Austria-Ungari 1867–1918.
Austria-Ungari. Ungari om märgit hellembä rohilidsõga.
Et Austrial oll' mitmit probleeme ja timä sõavägi sai suuri kaotuisi, oll' Austria sunnit ungarlaisiga kõnõluisi pidämä. Noidõ tulõmusõl saadi luudi 1867. a. Austria-Ungari katsikmonarkia. Tuu riik oll' Õuruupan suurusõ poolõst tõnõ pääle Vinnemaad, rahvaarvo poolõst kolmas (pääle Vinnemaad ja S'aksamaad). Riigil oll' kats parlamenti, kats pääliina, a ütine välispoliitiga ja sõavägi. Majanduslisdõlt oll' Austria-Ungari tolliliit. Vana Ungari põhisäädüs panti jälq massma ja Franz Joseph I krooniti Ungari kuningas.
S'ool aol oll' majandusõ arõng Ungarin kipõ. Kuigi 1890. aastagani oll' Ungari päämädselt põllumajandusmaa, sai täst 20. aastagasaa alostusõs küländ modernne ja industrialiseerit maa. Aastagal 1873 sai vanast pääliinast Budast, Óbudast ja Pestist ammõtlidsõlt üts liin, midä kutsutas Budapestis.
Teknoloogilidsõq muutusõq anniq huugu industrialisiirmisele ja liinastumisõlõ. Aovaihõn 1870-1913 kasvi SKT inemise kotsilõ Austria-Ungarin keskmädselt 1,45% aastagan. Ungarikeelitsen jaon oll' kasv viil kipõmb. Sääne kasv oll' võrrõldõn tõisi Õuruupa riikega peris hää.
Edimäne ilmasõda 1914–1918.
Ungarlaisi ehitet sõalaiv SMS Szent István Edimädsen ilmasõan
Pääle Franz Ferdinandi tapmist Sarajevon püüd' pääministre Tisza István ja timä valitsus ärq hoita sõa vallalõpäsemist, a paraku lätsiq diplomaatilidsõq pingutusõq vett vidämä. Ungari valitsus oll' ainukõnõ valitsus Õuruupan, miä taht' sõta ärq hoita.
Austria-Ungari võtt' Edimädsen ilmasõan sõaväkke 9 mill'onat sõamiist, noist 4 mill'onat Ungari Kuningriigist. Näidega ütel poolõl (nn. Keskriike hulgan) olliq viil S'aksamaa, Bulgaaria ja Türgü. Keskriigiq vallutiq Serbiä. Tuu pääle kuulut' Romaania Keskliidolõ sõa. Keskliit vallut' Lõunõ-Romaania ja Romaania pääliina Bukaresti. Aastagal 1916 kuuli Austria-Ungari keisri Franz Joseph ja vahtsõnõ valitsõja Karl I oll' sõa vasta. Suurõ vaivaga leiq Keskriigiq tagasi Vinne Keisririigi pääletungi.
Kuigi hummogupoolitsõl väerõnnal läts' S'aksamaal küländ häste, oll' õdago puul olukõrd kehv. 1918. aastagas oll' majandusõ sais nõrgas muutunuq. Vabrikidõn kõrraldiq kurapoolitsõq streike ja sõaväen olliq mässoq hariliguq. Viinin ja Budapestin toetiq liberaalsõq liikmisõq rahvusriike luumist. 24. rehekuu pääväl lei Ungari ja 28. rehekuu pääväl Tšekoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahko. 3. märtekuu pääväl Austria kapituliirü.
Katõ ilmasõa vaihõl.
Trianoni lepüngiga kaot' Ungari 72% umast territooriumist. Punatsõga ommaq märgitüq ungarlaisi inämbüsega alaq, miä jäiväq välläpoolõ Ungari riigi piire.
1918. aastagal Budapestin toimunu nn. Astrarevoluts'ooni tulõmusõl sai pääministres ja ildampa edimädse Ungari vabariigi presidendis Károlyi Mihály. Károlyi käsk' Ungari sõaväel kõik sõariistaq ärq võtta, nii jäi Ungari tävvelidselt kaitsõlda.
Romaania võtt' hindä kontrolli ala Transilvaania ja tõsõq Hummogu-Ungari alaq, Tšekoslovakkia võtt' hindä kontrolli ala põh'apoolitsõq alaq nink Serbiä ja Prantsusmaa ütisarmee lõunõpoolitsõq alaq. Okupeerit aladõlõ jäi ka sääntsit piirkundõ, kon ungarlasõq olliq inämbüsen. Antant tugõsi noidõ aladõ annõktiirmist tõisi riike külge.
1919. aastaga urbõkuun saiq Ungarin võimolõ kommunistiq. Mahlakuun kuulut' Kuning Béla vällä Ungari Nõvvokogo Vabariigi. Kuni valitsus es kestäq sõski kuigi kavva, huulmalda tuust, et Tšekoslovakkia armee vasta olti timä aol edokaq.
4. piimäkuu pääväl 1920 sõlmit Trianoni raholepüngiga panti paika Ungari vahtsõq piiriq. Ungari kaot' 71% umast territooriumist ja 66% umast rahvastikust. Umbõs kolmandik ungarlaisist (3,4 mill'onat 10-st) jäi elämä välläpoolõ vahtsit Ungari piire. Ungari jäi ilma tüüstüse tuurainõst ja ainugõsõst meresadamast Fiumest (s'oo ilma aigo Rijeka). Lepüngi muutminõ sai Ungari jaos päämädses poliitilidsõs küsümüses. Mõnõq tahiq tagasi tetäq kuningriigi piire, tõsõq õnnõ saiaq Ungarilõ tagasi ungarlaisi inämbüsega maid.
1920. aastaga vahtsõaastakuun valiti admiral Horthy Miklós regendis ja nii sai Ungarist formaalsõlt monarkia. Kuningriiki Ungarist sõski inämb es saaq ja Horthy valits' kooni 16. rehekuu pääväni 1944. Ungari oll' parlamentaarnõ demokraatlik riik, a pääle 1932. aastakka muutu autokraatlikumbas.
Tõnõ ilmasõda.
S'aksamaa ja Itaalia lubasiq 1938. a. Ungarilõ osa Lõunõ-Tšekoslovakkiast ja Karpaadi-Ukraina nink 1940. a. Transilvaania. 1941. a. võtt' Ungari armee ossa Jugoslaavia okupiirmisest ja sai niimuudu viil maid tagasi. 22. piimäkuu pääväl 1941 läts' S'aksamaa Nõvvokogo Liidolõ kallalõ. Ungari kuulut' kah Nõvvokogo Liidolõ sõa ja läts' niiviisi sõtta S'aksamaa poolõ pääl. 1941. aastaga piimä- ja põimukuun olliq Ungari väeq võidokaq Umani tapõlusõn Õdagu-Ukrainan. 1943. aastagal, pääle tuud Ungari Tõnõ Armee kand' Doni jõõ veeren armõdu suuri kaotuisi, taht' Ungari valitsus vaindlasõga kõnõluisi pitäq ja alla andaq. Tuu pääle vallutiq S'aksa väeq 1944. a. opõrats'uun Margarethe käügin Ungari. Horthy Miklós tekk' katsõ Ungarit sõast kavvõmbahe hoita, a timä asõmõlõ panti pupival'tsus iinotsan s'aksamiilse pääministre Szálasi Ferenciga.
Tõsõ ilmasõa aigo purus last Széchenyi kettsild (iinpuul) ja Buda kants (takanpuul)
1944. aastaga rehekuun olliq Ungari väeq edokaq Debreceni tapõlusõn, a õkva pääle tuud tungõq Nõvvokogo Liido väeq Ungarihe ja vallutiq ärq Budapesti. S'aksa okupats'ooni aigo 1944. a. lehekuun ja piimäkuun saat' Ungari valitsus ja politsei vällä umbõs 440 000 juuti, inämbüse näist Auschwitzi. Rootsi diplomaat Wallenbergi Raoul suut' ärq pästä märkmisväärse hulga Ungari juutõ andõn näile Rootsi passiq. a ku Nõvvokogo Liido väeq tulliq võeti tä spiooni päähä vangi nink tä jäi kaotsihe. Mitmõq tõsõq diplomaadiq ja hariliguq ungarlasõq püvviq juutõ avitaq vai näile päävarjo andaq, tuu iist pall'oq näist ka tapõti.
Sõda häöt' üle 60% Ungari majandusõst ja väega hulka inemiisi sai hukka. Sõa lõpon tapõti, vägistediq vai kiudutõdiq sunnitüüle umbõs puul mill'onat ungarlast. Tuud teiq tšehhiq-slovakiq, serbläseq ja Nõvvokogo Liido väeq.
13. radokuu pääväl 1945 and' pääliin Budapest tingimüisi säädmäldä alla. Tšekoslovakkia presidendi Beneši Edvardi ja Stalini Jossifi sõlmit lepüngi perrä naati Tšehhoslovakkiast ungarlaisi ja Ungarist slovakkõ vällä saatma. 250 000 s'akslast saadõti Potsdami Protokolli artikli XIII S'aksamaalõ. Maaq, miä Ungari sõa käügin hindä valdustõ tagasi sai kaot' tä jälq 1947. a. sõlmit Pariisi raholepüngiga.
Kommunismi-aig 1947–1989.
Sõa lõpon vallutiq Nõvvokogo Liido väeq Ungari ja Ungarist sai Nõvvokogo Liido kommunistlik satelliitriik. Arvatas, et umbõs 2000 inemist tapõti ja üle 100 000 panti vangi. Haritlaisi ja demokraatia-tahtjit naati tkan kiusama. Umbõs 600 000 ungarlast kiudutõdiq Nõvvokogo Liido tüülaagridõhõ, noist vähämbält 200 000 kuuli sääl.
Ungari riigipää Rákosi kulut' rahha sõaväe ja reparats'uunõ massmisõ pääle, samal aol ku inemiisi eol oll' väega kehv. Rahvas olõ-õs timä valitsõmisõga sukugi rahol nink tuu vei 1956. aastaga revoluts'oonini. Tuu käügin ütel Ungari aotidsõlt vallalõ Varssavi Paktist ja pääministre Nagy Imre tekk' tagasi mitmõparteisüstemi. Mitmõl puul Ungarin tulistiq ja tapiq KGB-lasõq ja Ungari salapolitseiniguq rahomiilsit meeleavaldajit.
Revoluts'onääriq võitliq Budapestin Nõvvokogo Armee ja Ungari salapolitsei (ÁVH) vasta. Umbõs 3000 ungarlast võitliq Nõvvokogo tankõ vasta Molotovi kokteile ja automaatpüstolidõga. Nõvvokogo väeq kanniq suuri kaotuisi ja 30. rehekuu pääväl tõmmati Nõvvokogo väeq Budapestist vällä maal asovihe garnisonehe.
4. märtekuu pääväl 1956 tulliq Nõvvokogo väeq 150 000 mehe ja 2500 tankiga kätte massma, noilõ inämb vasta es saiaq. Revoluts'ooni käügin tapõti umbõs 20 000 ungarlast. Umbõs veeränd mill'onat inemist pagõsi Ungarist tuu lühko ao joosul, ku piiriq olliq vallalõ.
Pääle revoluts'ooni maahasurumist sai Ungari pääministres Kádári János, kiä juhtõ Ungari Sotsialistlikku Tüülisparteid. Kádár juhtõ võitlust revoluts'onääre vasta. 21 600 vabahusvõitlõjat panti vangi ja 400 tapõti. Legaalnõ pääministre Nagy Imre mõistõti surma.
Kádár muut' majandusõ planiirmise prioriteete. Tarbõkaupa ja söögikraami toodõti inämb ja militaartoodangut kahandõdiq üte kümnendikuni tuust, miä oll' inne revoluts'uuni. 1968. a. võeti tarvitusõlõ niinimitet vahtsõnõ majandusmekanism - majanduspoliitiga, miä sisald' turumajandusõ elemente. 1960.-ndist 1980.-ndide lõponi kutsuti Ungarit satiirilidsõlt kõgõ õnnõligumbas barakis Hummogublokin. Teno küländ korgõlõ elostandardilõ, veitse vabambalõ majandusõlõ ja aokirändüsele ja suurõmbilõ reismisvõimaluisilõ peeti Ungarit Külmä Sõa aigo ütes parõmbas maas Hummogu-Õuruupan, kon elläq.
Pääle 1989. aastakka.
1988. a. piimäkuun oll' 30 000 osavõtjaga meeleavaldus Romaania kommunistligu valitsusõ plaani vasta häötäq Transilvaanian ungari külli. 1989. a. urbõkuun kuulut' Ungari valitsus pääle aastakümnit 1848. a. revoluts'ooni aastapäävä jälq riigipühäs. Meeleavaldusõlõ Budapestin tull' üle 75 000 inemise. Pääministre Grószi Károly sai Moskvan kokko Gorbatšovi Mihhailiga, kiä olõ-õs tuu vasta, ku Ungarihe tetäq mitmõparteisüstem ja lubasi, et Nõvvokogo Liit ei sekä hinnäst Ungari asjohe vaihhõlõ. Oposits'uun ja valitsus naksiq pidämä kõnõluisi, et viiäq sisse mitmõparteiline demokraatia ja turumajandus. Lehekuun naas' Ungari maaha võtma okastraataido Austria piiri pääl.
Piimäkuun matõti ümbre umaaignõ pääministre Nagy Imre, kiä tapõti pääle 1956. a. revoluts'uuni. Tuu tõi Kangõlaisi Platsi pääle kokko 250 000 inemist. Perämäne kõnõlõja, 26-aastaganõ Orbáni Viktor, kuts' Nõvokogo Liido väki üles Ungarist vällä minemä. Süküskuun kuulut' välisministre Horni Gyula, et Hummogu-S'aksamaa pagulaisi saadõta-iq inämb tagasi, a lubatas näil minnäq Õdago-Õuruupa maiõhe. Tuu pääle tekkünü pagulaisi vuul muut' kipõmbas Berliini müürü lammutamisõ. 23. rehekuu pääväl kuulut' president Szűrösi Mátyás Ungari vabariigis.
1990. aastaga urbõkuun olliq Ungarin vabaq valimisõq. Ungari Sotsialistlik Tüülispartei muut' umma nimme ja tuust sai Ungari Sotsialistlik Partei. Nääq võtiq vasta vahtsõ programmi, kon taotliq sotsiaalsõt demokraatiat ja vabaturu majandust. Valimisõq võit' Ungari Demokraatlik Foorum, miä nõud' samm-sammolist üleminekit kapitalismilõ. Liberaalnõ Vapo Demokraatõ Allianss, miä nõud' pall'o kipõmbit muutuisi, tull' tõsõs ja Sotsialistlik Partei jäi näist kavvõlõ maaha. Perämädseq Nõvvokogo Liido väeq viidi Ungarist vällä 1991. a. piimäkuun.
1990.-ndide alostusõ muudatuisiga majandusõn läts' suurõmba jao ungarlaisi jaos elojärg kehvembäs. Suurõmb jago riiklikkõ toetuisi kaotõdiq ärq. 1994. a. valimiisil võit' innestiidsi kommunistõ juhit Ungari Sotsialistlik Partei, miä sai parlamendin absoluutsõ inämbüse.
Kõik kolm päämäst parteid tahiq majandusõ liberalisiirmist ja parõmbat läbisaamist Õdago-Õuruupaga. 1998. a. alost' Õuruupa Liit kõnõluisi, et Ungarit liikmõs võtta. 1999. aastagal sai Ungari NATO liikmõs. 2003. a. referendumil and' 85% helü tuu puult, et Õuruupa Liido liikmõs saiaq. Tuu juhtu 1. lehekuu pääväl 2004.
Valitsõmisjaotus.
Ungari om jaotõt pääliinas (Budapest), 19 maakunnas ("megye") ja 24 maakunna õiguisiga liinas ("megyei jogú város").


Rumeeniä lipp.
Rumeeniä lipp (rumeeniä keelen "Tricolorul") om Rumeeniä riigilipp, miä om pruugin 27. joulukuu pääväst 1989.


Sloveeniä.
Sloveeniä Vabariik (sloveeni keelen "Republika Slovenija") om Õuruupa riik.


Slovakkia.
Slovakkia (Slovaki Vabariik, slovaki keelen "Slovenská republika") om Õuruupa riik.


Kreeka.
Kreeka ("`kreeka" (hrl. III pikkus), kreeka keelen "Ελλάδα", "Ελληνική Δημοκρατία") om Lõunahummogu-Õuruupa riik.


Õuruupa Liit.
{ border="1" align="right" cellpadding="4" cellspacing="0" width="300" style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"


Roodsi.
Roodsi Kuningriik (roodsi keelen "Konungariket Sverige") om Õuruupa riik. Roodsi pääliin om Stockholm.
Poliitiga.
Riigikõrraldusõ poolõst om Roodsi kuningriik, sääl om konstituts'oonilinõ monarkia.
Luudus.
Roodsin om pall'o mõtso ja sääl ommaq ilosaq jõõq.


Palindruum.
Palindruum om sõna vai miä taht märgijoro, kon ummaq märgiq iinperi ja taasperi saman järekõrran.


Küprüs.
Küprüse Vabariik (kreeka keelen "Κυπριακή Δημοκρατία", türgü keelen "Kıbrıs Cumhuriyet") om Õuruupa riik.


Malta.
Malta Vabariik (malta keelen "Repubblika ta' Malta", inglüse keelen "Republic of Malta") om Õuruupa riik.


Holland.
Hollandi Kuningriik (hollandi keelen "Koninkrijk der Nederlanden") om Õuruupa riik.


Bulgaaria.
Bulgaaria Vabariik (bulgaaria keelen "Република България") om Õuruupa riik.


Albaania.
Albaania (albaania keelen "Shqipëria", võro keeli "kodastõ maa") vai Albaania Vabariik (albaania keelen "Republika e Shqipërisë") om Õuruupa riik. Albaania naabõrriigiq ommaq Montenegro, Põh'a-Makõdoonia, Kreeka ja Kosovo.


Bosnia ja Hertsegoviina.
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia ja horvaadi keelen "Bosna i Hercegovina", serbiä keelen "Босна и Херцеговина") om Õuruupa riik.
Bosniast ja Hertsegoviinast põh'a, õdagu ja lõunõ puul om Horvaatia, hummogu puul om Serbiä nink lõunõhummogu puul Montõnegro. Merepiiri om Bosnial ja Hertsegoviinal õnnõ 20 km Aadria mere veeren Neumi liina man.
Bosniast ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Sarajevo.
Bosnia ja Hertsegoviina sai hindäperi riigis 1990. aastagil Jugoslaavia sõa käügin. Inne tuud oll' tä Jugoslaavia Föderatiivsõ Sotsialistlidsõ Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina om parlamentaarsõ demokraatlidsõ riigikõrraga riik, miä sai 2010. aastaga mahlakuun NATO liikmõkandidaadis. Õuruupa Nõvvokogo liigõq om Bosnia ja Hertsegoviina 2002. aastaga 24. mahlakuu pääväst.
Luudus.
Bosnia ja Hertsegoviina kesk- ja lõunõosa ommaq mägitseq, põh'aõdagun om kah kühmõ, a põh'ahummogu jaon om maa tasanõ. Kõgõ korgõmb tipp om Magliči lava (2386 m) Dinaari mäkin, mink õdagujago om karstinõ ja kon om pall'o kuupõ. Sisemaal om mõõdokas kontinentaalnõ kliima, tuu tähendäs, et suvõq ommaq kuumaq ja talvõq külmäq ja lumitsõq. Maa lõunõotsan kliima om vaihõmereline. Pia puult maast katvaq mõtsaq.
Valitsõmisjaotus.
Riik om detsentraliseerit võimoga nink sais kuun katõst föderatiivsõst valitsõmisütsüsest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderats'oonist ("Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине") ja Serbläisi Vabariigist ("Republika Srpska, Република Српска"). Mõlõmbaq föderatiivsõq piirkunnaq valitsõsõq ütenkuun Brčko ringkunda ("Brčko distrikt, Брчко дистрикт").
Rahvastik.
Riigin eläs kolm suurt etnilist rühmä. Noist kõgõ suurõmb om bosnialasõq (48%), sõs serbläseq (37%) ja horvaadiq (14%).


Horvaatia.
Horvaatia Vabariik (horvaadi keelen "Republika Hrvatska") om Õuruupa riik.


Island.
Islandi Vabariik (islandi keelen "Lýðveldið Ísland") om saarõriik Atlandi suurõmere põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ nabajoonõ lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ Eesti suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb Põh'amaa. Islandi pääliin Reykjavík, kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi pääliin.
Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: geisriq, kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust Õuruupast väega erimuudu ja pia viläldäq.
Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.
Saarõ pääle minek.
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi Skandinaaviast, aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl iiri munkõ elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' Thule, midä om peet nii Islandis ku ka Saarõmaas. Þorgilssoni Ari 1122–1133 kirotõt "Islandilaisi raamatun" om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq Arnarsoni Ingólfur ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ Reykjavíki aastagal 874. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.
Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt Norrast, a tull' ka muialt, kon viikingiq ell'iq – Iirimaalt, Sotimaalt, Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses Harald Ilosahiussõ hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga "kaldr" 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.
Islandi esiqsaisminõ keskaol.
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament "Alþing", luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.
Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät veritaso. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 "Sturlungõ aos". Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq saagakirändüs om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.
Norra riigi aig.
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ Norra alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ.
14. aastagasaal alanuq väiku ijäaig, miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma katsk, miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha. Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq Taani ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.
Taani riigi aig.
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament Alþing. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq s'akslasõq ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.
Poliitiga.
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. 2016. aastaga piimäkuun valiti presindendis Guðni Thorlacius Jóhannesson.
Islandi parlamendin "Alþingin" om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri Katrín Jakobsdóttir, ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.
Luudus.
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ. Niist kõgõ suurõmbaq ommaq Heimaey (umbõs 13 km²), Hrísey (7,52 km²) ja Grímsey (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle
Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist Vestmannasaarist lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst Surtsey saar. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq. Vulkaan Hekla purskas' viimäte 2000. aastagal. 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku Eyjafjallajökulli jäätükü all ollõv sama nimega vulkaan.
Islandil om pall'o jõki, sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om Geysir, mink perrä om tulnuq ka sõna geisri mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin Vatnajökull.
Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl Hvannadalshnúkur (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.
Eläjäq.
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi nisaliisi kui ijärebäsit. Inemisega tulliq üten ka hiireq ja rotiq. Norrast tuudi üten ka põh'apõdraq, nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 valaskalla liiki ja mitmit hülgeliikõ. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq tõpraq, lambaq ja hobõsõq.
Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. Mere- ja viitsirguq ni nepiq ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses ijätormitsirk, randtiir, lunn, põh'asikusk, alk ja suula. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. Mutikit Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq mardigaq ja hüürläseq. Tsibiläisist Islandil om õnnõ koiq ja üütsibiläseq. Islandi jõki seen om lõhekalla ja paaliat, järvi ja ojjõ seen om harju ja eherüst. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka angõrjat ja ogalikku. Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq.
Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma tursk, piksa, meriahhun ja saida. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq heeringäq ja meretint. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.
Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, Islandi hopõn. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja.
Rahvastik.
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.
Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).
Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses "Þor Björgólfsson" 'Þor Björgólfi poig'.
Kiil ja kultuur.
Islandil kõnõldas islandi kiilt, miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb vanapõh'a keelele ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq "Þ" ja "ð."
Islandi edda ja skaldi esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst Õuruupan. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.
Lätteq.
Evans, Andrew: "Iceland". Bradt Travel Guides, 2008. ISBN 9781841622156.. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)


Liechtenstein.
Liechtensteini Vürstiriik (s'aksa keelen "Fürstentum Liechtenstein") om Õuruupa riik.


Ukraina.
Ukraina (ukraina keelen "Україна") om Õuruupa riik. Ukraina pääliin om Kiiev ja põhirahvas ukrainlasõq.
Muistinõ aig.
Ukraina alalt om lövvet asjo kõigist paleoliitikumi aojakõst, Acheuli kultuurist pääle. Krimmi kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ. Keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit mammudiluust elohuunidõga elopaiko (Moldove, Mizin, Mežõrõtši). Mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite (väiksit kivist tüüriisto). Neoliitikumin, VI aastagatuhandast i. m. a. naati Ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä (Bugi-Dnestri kultuur), tuu levisi IV-III aastagatuhandal i. m. a. Dnepri keskjoosuni (Trõpillja kultuur), muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest (Dnepri-Donetsi kultuur).
Pronksiaol (III aastagatuhanda lõpp – I aastagatuhanda alostus i. m. a.) naati põldu tegemä egal puul. Stepivüün matõti inemiisi kääbäskalmihe.
8. aastagasaal i.m.a. naati tarvitama rauda. 7. aastagasaal i. m. a. elliq stepen sküüdiq. Noidõ päälikide kääpist om lövvet pall'o väärismetalist asjo. 6. aastagasaal i.m.a. tetti Musta ja Aasovi mere viirde kreeka kolooniaq. 5. aastagasaal i.m.a. tekkü Kertši ja Tamani puulsaarõ pääl Bosporosõ riik. 3.-2. aastagasaal i.m.a. tungõq steppehe sarmaadiq. Põh'a-Ukrainan valits' 2. aastagasaast i.m.a. 2. aastagasaani m. a. p. Zarubintsõ kultuur, Õdagu-Ukrainan 2.-4. a. s. Tšernjahhivi kultuur. 4. aastagasaal naas' Ukrainahe tungma hunnõ ja tõisi rändrahvit. 5.-7. aastagasaal levisi põh'apoolitsõn Ukrainan Kortšaki kultuur, miä arvada oll' slaavi peritollo. I aastagatuhanda keskel tekkü Kesk-Dnepri kandin slaavi hõimõ liit.
Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a. s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii Õdagumerest Musta mereni, miä vei varjaagõ mant kreeklaisini.
Kiievi kuldaig.
9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ Kiievi-Vinne riik, mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a. s. lõpost petšeneegiq, 10. a. s. tungõq sinnäq polovetsiq. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' Vladimir Svjatoslavitši aol (980–1015). 988–989 sai riigiusos ristiusk. 11. aastagasaa tõõsõl poolõl naas' riik killunõma. Vladimir Monomahh (1113–1125) suut' riigi aotidsõlt ütes köütä, a peräst 1132. aastakka lagosi riik lõpligult. 11. aastagasaal leiväq lahko Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, 12. aastagasaal tekküq Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1199 ühend' Roman Mstislavitš (1170–1205) Galõtšina ja Volodõmõri-Volõni (Vladimiri-Volõõnia) Galõtši-Volõni (Galiitsia-Volõõnia) vürstiriigis. Taga-Karpaadi-Ukraina läts' 11. a.s. tõõsõl poolõl Ungari valdustõ.
Suurvürst Vladimiri ristmine. Vasnetsovi Viktori maal (1890).
1187 om kroonikan edimäst kõrda tarvitõt nimme Ukraina (tuu tähendäs piirialla).
Võõra võimo aoq.
1239-40 tungõq Ukraina alalõ Batu-khaani väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ Kuldhordist. Kõgõ tugõvamb – Galõtši-Volõni vürstiriik – alistõdiq lõpligult 1259. Kiiev es olõq inämb poliitilinõ ja kerigukeskus: aastagast 1169 oll' suurvürsti, aastagast 1299 metropoliidi residents Vladimirin.
Killustunut maad naksiq 14. a.s. tahtma õdagunaabriq: Leedu suurvürstiriik vallut' inämbüse Volõnist, Tšernigivi-Siverskimaa, Kiievimaa, Perejaslavi ala, osa Podilljat nink maa Dnepri ja Dnestri vaihõl Musta mereni. Poola sai hindäle Galõtšina, osa Podilljat ja Volõni, Moldova vürstiriik sai Bukoviina.
Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn Türgüst. 1480. a. paiko naksiq pääle Krimmi tatarlaisi ja Türgü rüüsteretkeq Ukraina alalõ, 1482 sai kõvva kannahtaq Kiiev.
Ukrainlasist kujosi vällä umaette rahvas 14.-15. a.s. Edesi lätsiq käsitüü ja kaubandus, kasviq liinaq. Mito liina sai 16. a.s. Magdeburgi õigusõ. Folvarkõ (poola mõisidõ) luumisõ peräst naas' talorahvas' 1460 ja 1490–92 Galõtšinan mässämä. 15. aastagasaast Lõunõhummogu-Ukraina steppehe pagõnuisist inemiisist saiq kasaguq. Noil, esiqeränis Zaporižžja Sitši kasagil oll' tähtsä osa ukraina rahva vabahusvõigõlusõn. Ukrainlasõq võitliq nii Poola-Leedu ku ka Türgü vallutajidõ vasta. 1500–1503 võidiq nääq Leedu suurvürstiriigilt tagasi suurõmba jao Tšernigivimaast. Peräst Lublini uniooni sõlmmist (1569) laiõnõsi Ukrainan poola magnaatõ võim. 16. aastagasaa keskpaigas oll' talorahvas põhilidsõlt sunnismaisõs tett. 1591–93 toimu Kossinski juhit nink 1594-96 Nalõvaiko juhit talorahva ja kasakidõ mäss. Rahvas olõ-s rahol ka usolidsõ survõga (Bresti unioon, 1596). 1638. aastagast pääle pagõsi kasakit ja talopoigõ Slobodaa-Ukrainahe. 1648–54 juhtõ Poola ülembvõimo vastalist võigõlust hetman Hmelnõtski Bogdan.
11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät Vinnemaaga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (1654–67) lõppi Andrussovo vaihõrahoga: Poola pidi tunnistama, et Kuraperve-Ukraina (säälhulgan Deulino vaihõrahoga 1618 Poolalõ lännüq Tšernigivi ala) ja Kiiev ommaq Vinne riigi osaq, Zaporižžja Sitš läts' Poola-Leedu ja Vinnemaa ütidse valitsõmisõ ala nink Hääperve-Ukraina jäi Poolalõ. Poola poolõ hoitjaq hetmaniq Võgovski ja Hmelnõtski Juri tahiq Poola võimo tagasi tuvvaq, a tuu lää-s kõrda.
Zaporižžja kasaguq kirotasõq kirja Türgü sultanilõ Mehmed IV-le. Repini Ilja maal (1880–1891).
1677–78 taht' Ukraina alla ärq vallutaq Türgü, a suta-s. Türgüga sõlmit Bahtšisarai raho (1681) ja Poolaga sõlmit "egävene raho" (1686) kinnütiq lõpligult, et Kuraperve-Ukraina, Kiiev ja Zaporižžja Sitš lääväq Vinne ala. Es lääq kõrda ka hetman Mazepa katsõq (1687–1708) Kuraperve-Ukrainat Vinnemaa alt vabas saiaq. Tä pidi salajaidsi kõnõluisi edimält Poolaga, sõs Roodsiga.
18. aastagasaal naas' Vinne valitsus Ukraina õiguisi veidembäs võtma: 1709 purustõdiq Zaporižžja Sitš (vahtsõnõ luudi 1734, lõpligult kaotõdiq ärq 1775), 1722 luudi Ukraina valitsõmisõs Väiko-Vinne Kolleegium nink ku hetman Skoropadski kuuli (1722), sõs hetmanit inämb kõrraperätselt es vaitaq. Hetmaniammõt kaotõdiq hoobis ärq 1764. Aastagas 1775 oll' kasagidõ umaval'tsus ärq kaotõt. 1785 saiq kasaguvanõmbaq samaq õigusõq Vinne aadliga. 1783. a. ukaasiga vormistõdiq Kuraperve-Ukrainan juriidilidsõlt perisorjus, 1796 lajõndõdiq ukaasi Lõunõ-Ukrainalõ. Mässämä naati nii Kura- ku Hääperve-Ukrainan (sääl tekkü haidamakkõ liikminõ).
Ku Poola ärq jaeti, sai Austria 1772 Galõtšina ja 1774 Türgült ka Bukoviina, Vinnemaa ala läts' 1793 Hääperve-Ukraina ja 1795 Õdagu-Volõni ala. Vinne-Türgü 1768.–74. a. (Kučukkajnardža raho) ja 1787.–91. a. sõa (Iasi raho) tulõmusõl sai Vinnemaa hindäle ala Musta mere veeren Dneprist õdagu puul. Krimmi khaaniriik kuulutõdiq 1774 Türgüst sõltumatus ja tuu läts' 1783 Vinne riigi ala. 18. a.s. naati Musta ja Aasovi mere viirt kutsma Novorossias; tuu asustõdiq kipõstõ.
"Õtak Ukrainah". Krõžitski Konstantini maal (1901), miä kujotas Ukraina tallo 19. aastagasaa alostusõn.
1820. aastagil võitliq esivalitsusõ vasta aadlikõst revolutsionääriq – dekabristiq. 1821 luudi Ukrainan näide Lõunõütisüs, 1823 luudi Ütitside Slaavlaisi Ütisüs. 1845-47 teguts' Kiievin Kyrillosõ-Methodiosõ Ütisüs. 1848.–49. a. revoluts'uun and' huugu talorahvaliikmisõlõ Austrialõ kuuluvan Õdagu-Ukrainan nink valitsus pidi 1848 Galõtšinan, Bukoviinan ja Taga-Karpaadi-Ukrainan perisorjusõ ärq kaotama. 1861. a. talorahvareformiga kaotõdiq perisorjus Hääperve- ja Kuraperve-Ukrainan kah ärq.
19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne hüdse-, metali- ja tsukrutuutja.
1863 Poolan puhkõnu mäss hõlmas' ka Hääperve-Ukrainat. 1860.–80. aastagil levisi Ukrainan narodniklus. 1875 luudi Odessan Lõunõ-Vinnemaa Tüülisütisüs, 1897 Kiievin ja Jekaterinoslavin Tüülisklassi Vabastamisvõigõlusõ Liit. Ukrainlasõq võti ossa 1903. a. Lõunõ-Vinnemaa üldstreigist ja 1905.–07. a. revoluts'oonist (sündmüseq Sevastoopolin, Kiievin, Donetski hüdsebasseinin ja soomuslaiva "Potjomkin" pääl, poliitilidsõq streigiq ja talorahvarahotusõq).
Nõvvokogo aig.
Peräst Vinnemaa Veebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi 17. urbõkuu pääväl 1917 Keskraada, miä kuulut' 20. märtekuu pääväl 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl Harkivin Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. Bresti raho tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel Lvivin vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' Verrev vägi Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl Vinnõtsjahe. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik – NSV Liit. Ukraina pääliinas sai Harkiv, Kiiev om pääliin aastagast 1934.
Viijovvujaama ehitämine Dnepri jõõ pääle (u. 1930).
Ukraina läts' üle vahtsõlõ majanduspoliitikalõ, toimu ukrainastuminõ (ukraina kiil sai eelisõigusõ, arõndõdiq rahvustiidüisi). 1928 pand' Stalin tuu protsessi saisma, vinne kiil tetti tõõsõs riigikeeles, ukraina rahvuslaisi üle naati pidämä poliitiliidsi kohtoprotsesse. 1930. aastagil süüdüstediq Ukraina juhtõ natsionalismin ja nääq hukatiq ärq. Põllumajandusõ sundkollõktivisiirmisega tekütet nälähädän (ukraina keelen "holodomor") saiq hukka mill'onaq inemiseq (2,4-5 mln).
1939 okupiirse NSV Liit Poola ala kuulunu Õdagu-Ukraina ja tuu panti kokko Ukraina NSV-ga. 27. piimäkuu pääväl 1940 esit' NSV Liit Romaanialõ ultimaadumi, et tuu annassi Põh'a-Bukoviina ja Bessaraabia NSV Liidolõ. NSV Liit okupiirse nuuq alaq ja muut' osas Ukraina NSV-st.
Tõõsõ ilmasõa aigo okupiirsõq suurõmbat jako Ukrainat S'aksa väeq nink 1941-44 oll' sääl S'aksa võim. Rehekuus 1944 oll' Ukraina ärq vallutanuq Verrev vägi. Ukraina sõakaotusõq olliq suurõq, a territoorium läts' sõa käügin suurõmbas: NSV Liido ja Tšehhoslovakkia lepüngiga 1945. a. 29. piimäkuu pääväst läts' Ukraina NSV ala Taga-Karpaadi-Ukraina. 19. radokuu pääväl 1954 läts' Ukraina NSV ala Krimmi oblast. Ukrainat loetas ÜRO asotajaliikmõs (1945) nink tä võtt' ossa 1946. a. Pariisi rahokonverentsist.
Perämäne aig.
24. põimukuu pääväl 1991 kuulut' Ukraina hindä hindäperi riigis. Aastagast 1991 kuulus Ukraina Sõltumada Riike Ütisüste (om tollõ asotajaliigõq), a Vinnemaaga om täl olnuq mito tüllü: Musta mere laivastigu, gaasi ja muu peräst. 1996. a. lehekuust olõ-iq Ukrainal tuumarelvä. 1991 sai Krimmist vabariik Ukraina kuunsaison. Samal aastagal keeleti Ukrainan ärq NLKP. 1989 luudi Ukraina Rahvarinnõq ("Ruhh"). 1993 naati majandust ümbre säädmä.
Luudus.
Ukraina lipuvärmen nisopõld ja taivas
Ukraina om Hummogu-Õuruupa laugõmaa lõunõõdagujaon. Õdaguveeren jääs Ukraina piirehe Hummogu-Karpaatõ põh'aosa (korgõmb mägi Goverla, 2061 m), lõunõn Krimmi puulsaarõ pääl Krimmi mägestik (korgõmb mägi Roman-Koš, 1545 m). Maa keskmäne korgus om 175 miitret üle merepinna. Laugõl maal om mito korgõmpa paika: Volõni (kõgõ korgõmb kotus 342 m), Podillja (471 m), Dnepri (321 m), Donetsi (367 m) ja Aasovi (324 m) korgõmaa. Põh'aõdagun küünüs Ukraina piirehe Kesk-Vinne korgõmaa. Madalistmaiõst om kõgõ põh'apoolitsõmb Polissja (150-200 m), tuust lõunan om Dnepri matalmaa (50-160 m). Lõunõ-Ukrainan om Musta mere matalmaa ja Põh'a-Krimmi tasatsõq maaq.
Suurõmban jaon Ukrainan om parralämmävüü sisemaa ilmastu, õnnõ Krimmi lõunõrannan om vaihhõmereline ilm. Põh'aõdagust lõunõhummogu poolõ minnen lätt ilm sisemaalidsõmbas: keskmädse suvõ- ja talvõtemperatuuri vaih lätt suurõmbas, sadõmit ja õhonesset jääs veidembäs. Keskmäne temperatuur om vahtsõaastakuun kõgõ madalamb Põh'ahummogu-Ukrainan (-8 kraati) ja kõgõ korgõmb Lõunõ-Krimmin (4 kraati). Hainakuun om põh'an ja põh'aõdagun lämmind 18-19 kraati, lõunõõdagun 23-24 kraati. Lumi püsüs maan põh'ahummogun kooni 100 päivä, lõunõn ja lõunõõdagun 30-45 päivä aastagan. Sadõmit om põh'aõdagun 600-700, lõunõhummogun 250-300, Krimmi mäkin 1000-1200 ja Karpaadõn 1200-1600 millimiitret aastagan. Lõunõ-Ukraina stepialaq ommaq põvvadsõq.
Ukraina jõõq kuulussõq päämädselt Musta ja Aasovi mere vesikunda. Õnnõ 4% Ukraina jõki viiq lääväq Visla harojõki pite Õdagumerre. Kõgõ tähtsämb jõgi om Dnepr, miä juusk keset Ukrainat põh'ast lõunõhe ja miä jaga maa Hää- ja Kuraperve-Ukrainas.
Kõgõ suurõmbaq luuduslidsõq viikogoq ommaq limaaniq (jõõsuulahõq) Musta mere veeren: Dnestri vai Dnisteri limaan 360 km², Molotšne järv 170 km². Dnepri jõgi om mitmõn paigan üles sulut ja nii ommaq tettüq suurõq viihoitusõq: Kiievi (922 km², maht 3,7 km³), Kanivi (675 km², maht 2,62 km³), Krementšuki (2252 km², maht 13,5 km³), Dniprodzeržinski (567 km², maht 2,45 km³), Dnepri (410 km², maht 3,3 km³) ja Kahhovka (2155 km², maht 18,2 km³).
Põh'a-Ukrainan (Polissja) segämõtsavüün kasussõq päämädselt pedäjä-, tammõ-pedäjä- ja segämõtsaq. Mõtsastepivüün kasusõq kotussidõ valgõpöögi-tammõ-, tammõ- ja tammõ-vahtra-pähnämõtsaq. Stepivüün om stepp. Luuduslist steppi või löüdäq luuduskaitsõallol. Mõts katt umbõs 13% riigi pinnast (pia 80 000 km²). Krimmi lõunõveeren kasusõq igihaljaq kasvoq. Karpaadõn ja Krimmi mäkin kasus kooni 400 m korgutsõniq lehtmõts, 700-1500 m korgutsõl segämõts ja korgõmban ommaq mäginiidüq (poloniinaq).
Maavarrost om merehüst (Donetsi hüdsebassein, Lvivi-Volõni hüdsebassein), pruunihüst, naftat, maagaasi, palavatkivvi, turvast, ravvamaaki (Krementšuk, Krõvõi Rig, Kertš), mangaanimaaki (Nikopol, Tokmak), kinaveri, nikli-, titaani- ja tõisi haruldaisi metalidõ maakõ, kaali- ja kivisuula, kaoliini, grafiiti ja muud.
Kaitsõallost ommaq kõgõ suurõmbaq Musta mere, Polissja, Karpaadi ja Askania-Nova luuduskaitsõalaq, Karpaadi riigipark ja Šatski riigipark. Kokko om kaitsõ all olõvat maad 4070 km².
Valitsõmisjaotus.
Ukraina jagonõs 2 keskalluvusõga liinas (Kiiev ja Sevastoopol), 24 oblastis ja Krimmi vabariigis. Oblastiq ommaq Dnipropetrovski, Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Kiievi, Kirovogradi, Luganski, Lvivi, Mõkolaivi, Odessa, Poltaava, Rivne, Sumõ, Zaporižžja, Žitomõri, Taga-Karpaadi, Ternopili, Tšerkassõ, Tšernigivi, Tšernivtsi, Vinnõtsja ja Volõni oblast.


Moldova.
Moldova Vabariik (romaania/moldova keelen "Republica Moldova") om Õuruupa riik.


Andorra.
Andorra Vürstiriik (katalaani keelen "Principat d'Andorra") om Õuruupa riik.


Valgõvinne.
Valgõvinne Vabariik (valgõvinne keelen "Рэспубліка Беларусь", vinne keelen "Республика Беларусь") om Õuruupa riik.


Põh'a Makõdoonia.
Põh'a Makõdoonia Vabariik (makõdoonia keelen "Република Северна Македонија") om Õuruupa riik.


Monaco.
Monaco Vürstiriik (prantsusõ keelen "Principauté de Monaco") om Õuruupa riik.


Argentina.
Argentina Vabariik (hispaania keelen "República Argentina") om Lõunõ-Ameeriga riik.


Brasiilia.
Brasiilia Vabariik (portugali keelen "República Federativa do Brasil") om kõgõ suurõmb Lõunõ-Ameeriga riik. 2013. aastagal elli sääl umbõs 201 mill'onat inemist. Nii suurusõ ku rahva hulga poolõst om Brasiilia maailman viies riik.
Luudus.
Brasiiliast juusk läbi maailma kõgõ viirikkamb jõgi Amazonas.
Sport.
Kõgõ tähtsämp spordiala Brasiilian om kimmähe jalgpall. Brasiilia miiskund om kõikaig olnuq ku mitte kõgõ kõvõmp kõgõn ilman, sõs üts kõvõmbit. Tä om tulnuq viiel kõrral jalgpalli maailmameistres: 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002.


Uruguay.
Uruguay Vabariik (hispaania keelen "República Oriental del Uruguay") om Lõunõ-Ameeriga riik.


Tsiili.
Tsiili Vabariik (hispaania keelen "República de Chile") om Lõunõ-Ameeriga riik.


Paraguay.
Paraguay Vabariik (hispaania keelen "República del Paraguay", guarani keelen "Têta Paraguái") om Lõunõ-Ameeriga riik.


Tiatri.
Tiatri (kriika keelest "theatron" "näütemängopaik") om sõna-, muusiga-, tandsulavastuisi näütäjä kunstiasotus, kon hariligult kandas ette näütemänge, oopõriid, opõrette ja ballette. Tiatri om ka kunstiliht (lavakunst, tiatrikunst).


Semiootiga.
Semiootiga om tiidüs märgest ja märgisüstemiist.


Haloneni Tarja.
Haloneni Tarja Kaarina (Tarja Kaarina Halonen, sündü 1943) om Soomõ poliitik, riigi president aastagil 2000–2012.
Haloneni Tarja ja Võromaa.
7. hainakuu pääväl 2009 käve Haloneni Tarja Võromaal. Tä käve Võro Instituudin, kon oppõ üten tõsis suumlaisiga veitse võro kiilt. Viil käve tä külän Kaalepi Ainil, kiä suvõl Karula kandin eläs.


Isten, áldd meg a magyart.
Isten, áldd meg a magyart om Ungari riigihümn'.


Mi Esä.
Mi Esä palvõq om ristiuso üts tunnõtumpi palvit.
Vahtsõ Testamendi perrä and' taa palvõ Jeesus Kristus vastussõs ummi jüngride küsümisele, kuis tulõ pallõldaq.
Palvõ tekst lövvüs Matteuse evangeeliümin (6:9–13), kon taa om osa mäejutlusõst. Analoogia Luuka evangeeliümin (11:2–4).
Võrokeeline tekst.
pühendedüs saaguq sino nimi. Sino riik tulguq.
Sino tahtminõ sündkuq ku taivan, nii ka maa pääl.
Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.
Nink annaq meile andis mi süüq,
nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse,
selle et sino perält om riik
ja vägi ni avvustus igävedses aos.
Setokeeline tekst.
"("Miiq issändä Jeesusõ Kristusõ pühä evangeelium. Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt. "
"Seto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp. Keele poolõst õiõnduisi tennüq P. Voolaine."
"Tartoh, Akedeemilise Emakeele Seltsi toimetused XIV, 1926.)"
Miiq Esä, kiä sa olõt taivah,
pühendedüs saaguq suq nimi. Suq riik tulguq,
suq tahtminõ sündüguq kui taivah nii kah maa pääl.
Miiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl.
Ja annaq andis meile miiq võlaq,
niguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ.
Mi Esä palvõq ku keelenäüdeq.
Kombõs om olnuq pruukiq Mi Esä palvõt keelenäütes ilma kiili võrdõlõmisõ man. Põhjusõs om muuhulgan tuu, et pall'oq kristlasõq tiidväq taad pääst ni taa om pant pall'odõhe ilma kiilihe.


Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri.
Tan ommaq üles loedu kõik kakkõhelü ettetulõmisõ kotusõq. Nuuq kotusõq, kon kakkõhelü kirän märkmine om tähtsämb, ommaq vällä tuudu paksu kiräga. Inämbüisi ommaq naaq sääntseq kotusõq, kon kakkõhelü märkmine vai mittemärkmine muut sõna tähendüst (nt nimekäänüse mitmus "maa" ja "maaq" vai käskjä kõnnõviis "tulõ" ja "tulõq"). Muuq kotusõq, kon kakkõhelü märkmine olõ-õi nii tähtsä, ommaq hariligun kirän ja "q" om sääl pant sulgõ sisse. Tuu tähendäs, et muidoki või kakkõhellü ka sääl kirotaq, kasvai näütüses sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst, a sõna tähendüs nain kotussin tuust inämbüisi ei muutuq, kas taaha om kakkõhelü kirotõt vai ei.
Kakkõhelü ku mitmusõ tunnus.
a) mitmusõ nimekäänüssen: "puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq";
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: "saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq";
c) mineväao kesksõnno mitmusõn: "(ommaq) mõstu(q), (ommaq) eledü(q), (olliq) söödedü(q), (mar´aq) kor´adu(q); (ommaq) mõsknu(q), (ommaq) elänü(q)";
d) mitmusõ 1. ja 2. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon. Ollõvaig: "teemi(q), näemi(q), võtami(q), kirotami(q); tiiti(q), näeti(q), võtati(q), kirotati(q); (ti) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q)"; Minnevaig: "teimi(q), näimi(q), võtimi(q), kirotimi(q); teiti(q), näiti(q), võtiti(q), kirotiti(q); (ti) tei(q), näi(q), võti(q), kirodi(q)";
e) kimmä kõnnõviisi tettävä tegomoodu lihtmineväao mitmusõn: "as´aq kaotõdi(q), piniq malgutõdi(q), viläq määtedi(q)".
Muuq kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq.
a) tõõsõn tegonimen: "kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq";
b) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: "kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq";
c) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): "ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, es kirodaq, es häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, es kirotõdaq, es häbendeldäq"; (tagaeitüs) "tii ei(q), käse-i(q), võta-i(q), nätä-i(q); küsü-i(q), usu-i(q), rao-i(q), häö-i(q), mõsõ-i(q)";
d) "nuq/nüq"-kesksõnan "(om) tennü(q), (om) mõsknu(q), (om) elänü(q)";
e) ilmakäänüssen (abessiiv): "saamalda(q), võtmalda(q), kargamalda(q), kirotamalda(q)";
f) piirikäänüssen (terminatiiv): "seeni(q), kooni(q), põh'ani(q), rõnnoni(q), hambini(q), hummoguni(q)";
g) ütenkäänüssen (komitatiiv): "käega(q), mukka(q), pujaga(q), tütrega(q), oppajaga(q), kadajaga(q)";
h) käskjä kõnnõviisi 3. käänüse ja eitüse lõpun: "kaegõ(q), küsüge(q), võtkõ(q), kirotagõ(q); ärq kaegu(q), ärq küsügu(q), ärq võtku(q), ärq kirotagu(q); kaegu-i(q), küsügu-i(q), võtku-i(q), kirotagu-i(q)";
i) kaudõtsõn käskjän kõnnõviisin: "kaegu(q), küsügu(q), võtku(q), kirotagu(q)";
j) olõvaao ütsüse 2. käänüssen: "(sa) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q), häbendellede(q)";
k) "gi(na)(q)"- ja "ki(na)(q)"-jakun: "kiäki(nä)(q), makki(na)(q), midägi(nä)(q), tetäki(nä)(q), mõttõgi(na)(q), söömäldagi(nä)(q), nägemäldäki(nä)(q), parandamaldaki(na)(q)";
l) tinkõlõjan kõnnõviisin: "teesi(q), kaesi(q), tiissi(q), kaessi(q), kargasi(q), kamandasi(q), vähändäsi(q); tennü(q), kaenu(q), karanu(q), kamandanu(q), vähändänü(q)".
Kakkõhelüga sõnaq.
a) katõ silbi ja "e/õ"- vai "u/ü"-lõpuga nimisõnaq: "kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq";
b) mitmõq määr- ja asõsõnaq: "siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq"; "paokilla(q), kükäkillä(q), parhilla(q), parla(q), mano(q), ala(q), taha(q), maha(q), õigõ(q)";
d) eränäütäjäq asõsõnaq (personaalpronoomõniq) "ma(q), sa(q), mi(iq), ti(iq), nä(äq)";
e) sõnon "a(q), aga(q), ega(q), ku(q), nigu(q), jo(q), no(q), jälle(q), jäl(q), kül(q), tere(q), ei(q), ja(q)" (õdaguvõro murrakin ka "häste(q), muidu(q), pääle(q), õnõ(q)");
Kaeq ka.
Võro kiräviis
Võro kiräkiil
Võro kiil


Ristiusk.
 kunstnigu Blochi Carl Heinrichi maal, 1890.
Ristiusk vai krõstlus om monoteistlinõ usk, miä põhinõs Jeesusõ elol ja oppusõl, nii niguq tuu om kirja pant Vahtsõn Testamendin. Ristiusko inemiisi kutsutas ristiinemiisis vai ristirahvas.


Ütiskuningriik.
Ütiskuningriik (inglüse keelen "United Kingdom"), täüsnimega Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriik ("United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland") om Õuruupa riik. Ütiskuningriigin om neli maad: Inglüsmaa, Sotimaa, Kõmrimaa ja Põh'a-Iirimaa. Ütiskuningriigi pääliin om London.


Televisiuun.
Sõna televisiuun vai televis'uun om hübriidsõna. Tä tulõ mõlõmbist, nii kreeka ku ladina keelest. Tele tähendäs kreeka keeli kavvõt ni visio tähendäs kaehtust. Televis'ooni sõnna pruugitas sagõhõhe lühendedült: "tele". Telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat' om televiisor (lühendedült "telek" vai "viisor").
Edimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi 1885. aastagal. Tuu autoris oll' s'aksa üliopilanõ Paul Gottlieb Nipkow.
Edimädse elävä pildi kand' üle John Logie Baiard 1925. aastagal ni esitelli tuu Briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule 1926. aastagal. Tuu oll' ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine.
Tooni aoni oll' viisor poolõldõ mehaanilinõ, kooniq 1934. aastagal näüdäs' Philo Taylor Farnsworth Franklini Instituudin edimäst tävveste elektroonilist televiisorit, kon oll' 220 rita pildi kotsilõ ni 30 pilti sekundin.
Kolm nädälit järgemiisi võtt' Farnsworth pääle poliitikit, sportlaisi ja sato inemiisi ni kand' naidõ pildi üle vastavõtjahe.
Elektroonilidsõ televis'ooni aigo näudäti värmitelekit edimäst kõrda 1940. aastagal, ku Ameeriga Raadiokorporats'uun näüdäs' mõnõlõ Föderaalsõ Sidekomisjoni liikmõlõ vahtsõ süstemi perrä tettüt värmilist pilti.
Edimäne värmiline teleülekannõq tetti 1951. aastagal, ku telekannal' CBS näüdäs' programmi "„Premiere”", a tuud olõ-s võimalik nätäq mustvalgõ viisorigaq. Tuuperäst kaiq tuud saadõt kõgõst 30 inemist, kel olliq prototüüpmassinaq.
Edimädseq televis'ooniülekandõq Õuruupan alostiq 1936. aastagal, ku näüdäti Berliini Olümpiamänge. Tuu pilt kanti üle pall'odõhe avalikkõhe televis'oonimajjohe Berliinin ja Hamburgin.
Nõvvokogo Liidon naksiq elektromehaanilidsõ ülekandõ katsõtusõq Moskvan 1931. aastagal ni edimädseq telesaatõprooviq 1937. aastagal.


Sarvõ Jaan.
Sarvõ Jaan (Jaan Sarv, 1877–1954) oll' matõmaatik. Tä tüüt' suurõmba jao umast elost Tarto ülikooli oppõjou amõtin. Avald' opiraamatit ja populaartiidüsliidsi kirätöid. Uurõ geomeetriä ja arvokunsti alossit. Põh'and' vahelsusruumõ geomeetriä.
Elokäük.
Sarvõ Jaan sündü 21. joulukuu pääväl 1877 Võromaal Hargla kihlkunnan Saru vallan Leeguste külän Hanimäe talon. Timä esä oll' talorentnik. Tä oppõ Saru ja Mõnistõ vallakoolin, sõs Alluliina apostligu õigõusu kerkokoolin. 1893 ast' tä Hugo Treffneri gümnaasiummi, agaq joba järgmidsel aastagal pidi säält varalidsõ kitsusõ peräst ärq tulõma. Tä oppõ uma käe pääl ja läts' kuuli tagasi 1899. a. lõpoklassi. Kütsüseksämiq tekk' tä Tarto gümnaasiumi man ja ast' samal aastagal Tarto Ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunda matõmaatigat opma.
1905. a., ku ülikuul oll' revolutsiooni peräst kinniq pant, läts' Jaan tüüle Valga Eesti Krediidiütisüste. Sääl sai täst Valga Demokraatligu Ütisüse juhataja kah. Ku karistussalklasõq Valga pääle lätsiq, pidi tä säält pagõma. Jaan sõit' Pariisi, kon tävvend' hinnäst Sorbonne'i Ülikoolin matõmaatiga alal. 1906. a. tull' tä lühkeses aos Talliina, kon kirot' lehtile juttõ. 1907. a. tull' Jaan tagasi Tartohe, ast' vahtsõst ülikuuli ja lõpõt' tuu lühkese aoga. 1917. aastaganiq pidäsi Sarvõ Jaan oppaja amõtit, edimält Põltsamaal Eesti Aleksandrikooli põllotüükursuisil, sõs Vitebski Kubõrmangon Veliži naisi erägümnaasiumin nink 1909. aastagast pääle Eesti Nuursuu Kasvatusõ Seldsi Tütärlatsi Erägümnaasiumin, ollõn samal aol mõnõ aastaga oppaja Raamoti Mari koolin Sahkapuul.
1918. a. kutsuti Sarvõ Jaan Tarto Ülikooli organisiirmise komisjonni. Ku 1918.a. joulukuun kehtestediq Tarton nõvvokogodõ võim, and' ülikooli kuraatri Põllu Piitre umaq volitusõq üle Sarvõ Jaanilõ. Ku Põlli Piitre nuuq volitusõq veitse ao peräst tagasi võtt', sai Jaanist matõmaatiga-luudustiidüskunna aotinõ dekaan. 1919 nimitediq tä matõmaatigaprohvesri kotussõtäütjäs. Uma doktoritüü geomeetriä alossidõ kotsilõ kaits' tä 1931. aastagal. Ülikoolin opas' tä päämidselt geomeetriäkursuisi, tuust valdkunnast oll' timä tiidüstüü kah.
Sarvõ Jaan võtt' ossa Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni tüüst, avitadõn vällä tüütädä matõmaatiga sümboolikat ja eestikeelist sõnavarra.
Peräst tõist ilmasõta sai täst Tarto Riikligu Ülikooli geomeetriä katiidri juhataja. 1951. a. jäi tä pensionilõ nink kuuli 1954. a. 23. põimukuu pääväl.
Looming.
1924. a. ilmu Sarvõ Jaani kirotõt opiraamat "Analüütilidse geomeetriä algkursus". Pääle tuu kirot' tä füüsiga kooliraamatit: "Füüsiga oppus I" (1910) ja "Eelektri I" (1911). Timä oll' kah tuu, kiä avald' edimädseq eestikeelidseq matõmaatigatabõliq päälkiräga "Nelä kotussõga logaritme tabõliq üten tarvitamisõ juhatusõga".
Joba üliopilasõpõlvõn kirot' tä eesti keelen ria populaartiidüsliidsi artiklit: "Kastõq ja undsõq", "Sulatisõq", "Lämmäst", "Tuli", "Õholaiv", "Tähtsäq hod'otäheq", "Kestjäq tuulõq". Erälde brosüüri kujol ilmuvaq 1904. a. viil "Prõllatsõ ao tiidüs" ja "Lämmi tüütämän. Eelektri inemise teenistüsen". Var'onime "Rusticus" all propagiirse tä ateismi kirätüken "Midä usku ja kuis usku", "Tiidüse kimmüs" nink "Usuoppusõst tulõvadsõn Eesti koolin".
Lugu.
Prinitsa Olaf mälehtäs ummist üliopilasaastagist Sarvõ Jaani kotsilõ säänest luku.


Võromaa inemiseq.
Võromaa inemiisi nimekiri. Tan ommaq üles loeduq mõnõq tunnõtumbaq inemiseq, kiä ommaq Võromaal sündünüq, Võromaal elänüq vai Võromaa hääs midägi ärq tennüq.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü


Rägo Gerhard.
Rägo Gerhard Johannes (Gerhard Johannes Rägo, 1892-1968) oll' matõmaatik, üts edimäidsi matõmaatigaprohvesrit maarahva hulgast. Tä oll' Akadeemilidse Matõmaatiga Seldsi üts luujit ja edimäne päämiis. Tegel' koolimatõmaatiga rehvorm'misõga nink alg- ja keskooli vahtsõ opikava luumisõga. Tä om uur'nu matõmaatiga aoluku ja matõmaatiga oppamisõ metoodigat. Om kirotanuq kooliraamatit kesk- ja korgilõ koolõlõ. Oll' väega hää sõnameistri nii loengun ku muial.
Tarto Ülikooli matõmaatiga-informaatigatiidüskund ja Eesti Matõmaatiga Selts andvaq 1990. aastagast vällä Rägo Gerhardi medälit, minga premeeritäs matõmaatigit ja matõmaatigaoppajit, kiä ommaq edendänüq matõmaatilist haridust Eestin. Medäliq andas kätte ega aasta Rägo Gerhardi sünnüpäävä paiku.
Elokäük.
Rägo Gerhard sündü 5. joulukuu pääväl 1892 Pindi mõisan Rõugõ kihlkunnan. Timä esä oll' viinapalotaja. Tä oppõ Räpinä vinne õigõusu kerkokoolin nink Tarto reaalkoolin, minka lõpõt' 1908 Maarja gildi avvohinnaga. 1909 lõpõt' tä sama kooli tävvendüsklassi (7. kl.) nink tekk' Tarto Aleksandri Gümnaasiumi man ladina keele eksämi, et saiaq õigus ülikuuli astu. Riia opiringkunna kuraatri eriluaga anti tälle võimalus 16-aastagadsõlt ülikuuli astu. 1913. a. keväjä lõpõt' Gerhard Tarto ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna matõmaatigakandidaadi tiidüslidse kraadiga, miä anti tälle uurmistüü "Weierstrassi ja Mittag-Leffleri teoreeme osa ja tähtsüs sjoo ilma aigsõn kompleksmuutuja funktsioonõ teoorian" iist. Peräst tuud läts' tä hinnäst tävvendämä Göttingeni ülikuuli Caratheodory, Couranti, Hilberi, Runge ja Sandeni mano.
1914/15. opiaastagal oll' Gerhard matõmaatigaoppaja Tarto Kommertskoolin ja Žilova Tütärlatsi Erägümnaasiumin.
1. süküskuu pääväst 1915 alost' Gerhard ummi oppajidõ Kolossovi ja Sadovski soovituisi pääle tüüd ku Doni Polütehnilidse Instituudi matõmaatigaoppõjoud Novotšerkasskin. Sääl opas' tä analüütilist ja kujotajat geomeetriät nink matõmaatilist analüüsi edimält ku dotsent, a 1. vahtsõaastakuu pääväst 1920 ku prohvesri. Tuu kõrvalt oll' tä 1. joulukuu pääväst 1917 viil füüsigaoppõjoud Doni Eläjäarstitiidüse Instituudin.
4. põimukuu pääväl 1920 kinnütediq Gerhard Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunna mehaaniga opitooli prohvesri kotussõtäütjäs. Inne Tartohe ümbreasomist võtt' tä naasõs uma opilasõ Doni Polütehnilidsest Instituudist Ljubimova Natalie.
1. piimäkuu pääväl 1924 nimetediq Gerhard Tarto ülikooli eräkõrralidsõs prohvesris ja 26. urbõkuu pääväl 1931 mehaaniga ja rakõndusmatõmaatiga opitooli kõrralidsõs prohvesris.
Eesti aol tegel' Gerhard päämidselt koolimatõmaatiga ja matõmaatiga oppajidõ ettevalmistamisõ probleemega.
Võrksa tegotsõminõ ülikoolin mitmõn vallan, niguq opiplaanõ kokkopandminõ, tüü majanduskomisjonin, Akadeemilidsen Matõmaatiga Seldsin (miä luudigi timä algatusõl 1926), didaktilis-metoodilidsõn seminärin jne., niisamatõ Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni päämihe kohustusõq veiq Gerhardi viil mitmõ juhtva amõtikotussõ pääle. Joba 1922 nimitedi tä matõmaatiga ja mehaaniga instituudi juhatajas. 1936 valiti tä didaktilis-metoodilidsõ seminäri juhatajas ja ku tuu 1940. a. reorganiseeriti pedagoogilidsõs instituudis, sai Gerhardist tuu direktri. 1938 ja 1940 valiti Gerhard matõmaatiga-luudustiidüskunna dekaanis.
Vinne okupatsioonivõimoq teiq tä dekaani ja pedagoogilidsõ instituudi direktri kotussidõ päält vallalõ, a anniq tälle kavvõnoppõosakunna organisiirmise tüü nink 17. radokuu pääväl 1941 kinnütediq tä Tarto Riikligu Ülikooli oppõprorektri abis korrespondentsoppusõ alal. Pääle sõa vallapäsemist nimit' rektri Kruus Rägo Gerhardi üten prohversidõ Kure, Kipperi ja Koortiga rektri asõtäütjis juhus ku täl hindäl olõ-iq sõq peräst võimalik täütä rektri kohustuisi.
S'aksa okupatsioonivõimoq teiq Gerhardi ülikoolist vallalõ 1. süküskuu pääväst 1941. Noil aastagil tüüt' tä väikside vaihhõaigõga Talliina Tehnikumin.
Tarto Ülikoolin naas' Gerhard jälq tüühü 1944. a. põimukuun. Aastagil 1944-46 oll' tä haldusprorektri, 1944-1958 teoreetilidse mehaaniga katiidri juhataja. Aastagil 1947-1950 ENSV Tiidüisi Akadeemiä Füüsiga, Matõmaatiga ja Mehaaniga Instituudi direktri asõtäütjä tiidüse alal nink juhat' matõmaatigasektori tüüd. Ku 1951. a. moodustõdiq eesti Põllomajandusõ Akadeemiä, kutsuti Gerhard sinnäq organisiirmä korgõmba matõmaatiga katiidrit. Tuud juhat' tä mitmõpääle 1952-1956. 1963. a. sügüsest jäi Gerhard Tarto Riikligu Ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri konsultantprohvesri kotussõ pääle.
Rägo Gerhard kuuli 27. piimäkuu pääväl 1968 Tarton. Tä om matõt Tarto Raadi kalmuaida.


Maailma keeleq.
Maailma kiili nimekiri lugõ üles hulga ilma kiili, a olõ-i lõplik ega tävvelik, tan olõ-i kavvõst kõiki ilman kõnõldavit vai kõnõlduid kiili. Koolnuq keeleq ommaq tähüstedüq märgiga †.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž


Keeleq.
"liita Maailma keeleq


Hurda Jakob.
Hurda Jakob (Jakob Hurt, 1839–1907) oll' Põlva kihlkunnast perit rahvaluulõ- ja keeletiidläne nink ütiskunnategeläne. Tüüt' päämädselt kerkoopõtaja ammõtin, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ alostamisõ ja iistvidämise iist. Lõunaeesti keelen om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutussit.
Kooliaastagaq.
Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 Põlva kihlkunna Vana-Koiola valla Himmastõ külä Koti kolga Lepä talon. Talo oll' 30 tiinu suur nink tuu mano kuulu Jakobi vanaesä Jakobi ehitet Toro veski. Jakobi esä Hurda Jaan ja vanaesä Hurda Jakob olliq küläkuulmeistriq ja talorentniguq. Jaan oll' ütelidse kuulmeistri ja möldri, a talo ja veski kuuluvaq timä noorõmbalõ velele Peetrile, kinga tä kuun elli. Jaan avit' velel tallo pitäq ja opas' talvõl Lepä talo kambrõn Himmastõ külä latsi. Sääl sai Jakob kah edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi Põlva kihlkunnakuuli, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi Tartohe, kon tedä pääle eksämi tegemist kreiskuuli vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi s'aksa keele põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq.
Ku aastak oll' müüdä, läts' Jakob esäga kreiskooliinspektri Oetteli Carli mano, et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä. Ärqminegisuuvi võeda-s kuuldaq. Üteldi, et Jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä. Kuigi esä oll' varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ, võtt' tä uma jovvu kokko ja võimald' Jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq. Pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ Jakob jälq kodo minnäq, agaq ka tuud juttu taheta-s kuuldaq võtta. Inspektri ai pääle, et Jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä. Ku esä ütel', et täl tuu jaos varra olõ-iq, jäi Oettel märk'mä ja kuts' näid tõsõs kõrras tagasi. Nääq lätsiqki ja inspektri and' teedäq, et mõnõq häätegejäq, noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq, ommaq nõun Jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma. Pääle tuu ollõv luutust, ku tä kõrdapite opp ja hindä häste ülevän pidä, stipendiummi saiaq.
Vahtsõaastakuun 1885 tekk' Jakob ärq vastavõtueksämi Tarto gümnaasiummi nink tedä võeti "quarta"he. Tollõn klassin käve tä õnnõ üte semestri, jaanipääväs viidi tedä "tertia"he üle. Gümnaasiumi "tertia"n naas' tä joba vabalt s'aksa keeli kõnõlõma ja mõtlõma. Aastaga peräst, jaanipääväs 1856 viidi Jakob üle "secunda"he, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagas. Tuud soovõvaq oppajaq, et edesijoudminõ rutuliidsi üleminekide all es kannahtanuq.
Joulus 1857 viidi Jakob üle "prima"he, kohe tä jäi 1858. aastagas. Tuu aastaga joulukuun tekk' tä ärq gümnaasiumi lõpoeksämi "cum laude". Esierälidse huviga oppõ Jakob gümnaasiumin vanno kiili. Oppjaq olliq Jakobi op'misõga kõigin ainin rahol nink Jakob oll' kah tenolik ummilõ oppajilõ nii tiidmiisi ku op'misõ majandusligu võimaldamisõ iist. Tä oll' vabastõt koolirahast ni piagi sai tä ega-aastagadsõ 85-ruublidsõ stipendiumi, mink iist tä ost' hummogu- ja õdagusöögi ni raamatit, midä kooliraamadokogost saa-s. Lõunasöögi sai tä ilmaiist egal nädälipääväl esiq perekunnan: iispäävä Schulinusõ Carl Friedrichi man, tõisipäävä gümnaasiumi inspektri ja ülikooli eesti keele lektori Mickwitzi Carli man, kolmapäävä aoluu ülemboppaja Santo man, neläpäävä usuoppusõ ülemboppaja Lütkensi Johanni puul, riidi vinne keele oppaja Rosenbergi puul, peränpoolõ s'aksa keele ülemboppaja Riemschneideri puul, puulpäävä ülikooli lauluoppaja Brenneri puul, pühäpäävä vana oppaja, kreiskooliinspektri Oetteli Carli puul, kiä and' pääle lõunasöögi viil massulda kortina ummi eloruumõ pääl ni kinka kolmandast tütrest Eugeniest sai ildampa Jakobilõ naanõ.
"Tertia"st pääle and' Jakob erätunnõ. Taso noidõ iist olõ-s suur, agaq tuust jatku, et hanki peris kinä kogo vanna klassikat ja s'aksa kirändüst.
Mihklipääväs sai Jakob oppajidõ kolleegiumi puult avvotasos kunagidsõ Tarto gümnaasiumi direktri Haffneri Eduardi asotõt preemiä.
Kooliveljoga sai Jakob häste läbi. Kõgõ parõmbaq sõbraq olliq täl Semeli Ernst, kiä oll' perästpoolõ Vinnemaal vanno kiili ülemboppaja, Schmiedebergi Oswald, kinkast sai arstitiidüse prohvesri Strassburgin, ni Bresinsky Hermann, kinkast sai kerkoopõtaja Pihkvan. Gümnaasiumi lõpoaktusõl pidi Jakob kriikakeelidse kõnnõ Sophoklese "Antigonest".
Ülikooliaastagaq.
Vahtsõaastakuun 1859 astsõ Jakob Tarto ülikuuli, et usutiidüst oppi. Hindä kalduvuisi perrä tahtnu tä külh parõmba meelega klassikalist keeletiidüst op'ma naata, a uma jumalapelgligu esä ja häätegejä Oetteli suuvõ tähele pandõn valisi tä usutiidüse, miä peränpoolõ tälle hindäle kah miildümä naas'.
Edimäidsi kuludõ katmisõs ülikoolin panniq tä vanaq oppajaq gümnaasiumin 100 ruublit kokko. Jakob oppõ ülikoolin viis aastakka, 1859-1863. Noist üts aastak (1862) läts' uma ainõ op'misõlõ kaotsi tuuperäst, et tä võtt' hindä pääle 1860. aastaga Liivimaa Talorahvasäädüse ümbrepandmisõ lõunaeesti kiilde, et tuuga op'misõ jaos rahha tiini. Tuu aastapikkudsõ tüü iist sai tä 400 ruublit.
Usutiidüskunna prohvesrist mõot' Jakobit ja timä haridust kõgõ inämb Engelhardti Moritz. Tollõ oll' tä tenolik tuu iist, et täst sai viindünü ja kõlvolinõ opõtaja.
Pääle opitüü usu- ja keeletiidüse alal andu Jakob nuurusõ vaimustusõga Tarto üliopilaselolõ. Tä ast' korporatsiooni "Livonia" liikmõs, kon tälle tõsõl aastagal, 1860. a. värmiq antiq. Ütenvõiklõjaq kutsiq tedä "kerkoesäs". Timält ku varandusõlda liikmõlt nõuda-s korporatsioonimassõ. Esieränis väärtüsligus sai korporatsioonielo tälle tuu poolõst, et and' ütiskundlidsõ ja seltskundlidsõ kasvatusõ. Nigu Jakob esiq om kirotanuq, tarvit' just tuu külg timä kasvatusõn olulist tävvendämist, tuuperäst, et tä tull' talorahva hulgast ja täl oll' suuri kalduvuisi raamadukois saamisõs.
Rahha op'miskuludõ katmisõs tiine tä suurõmbalt jaolt erätunnõ andmisõga, lõpo poolõ sai üte stipendiumi 75 ruublit semestri pääle. Lõikuskuun 1864 tekk' lõpoeksämi perämädse osa ja tiidüskund tunnist' tä 23. mahlakuu pääväl 1865 "cand. theol." kraadi väärilidses. Kandidaadiväitekirä kirot' Stahli Heinrichist ("Mag. Heinrich Stahl. Ein Beitrag Estländischer Kirchengeschichte des 17. Jahrhunderts").
Hellenurmõ aastagaq.
1865. ja 1866. aastagal oll' Hurda Jakob Tartomaal Rõngu kihlkunnan Hellenurmõ mõisan akadeemigu Middendorffi Alexander Theodori man kodooppaja. Jakob val'mist' timä poigõ Ernsti ja Karli gümnaasiumi jaos ette nink and' ütelepoolõ tütrele Hedvigile kah tunnõ. Oppamisõtüü man kõrras' tä põh'aligult üle kõik gümnaasiumi opiainõq. Läbikäümine Middendorffiga tull' Jakobilõ kasus viil tuugipoolõst, et kuulsa luudustiidläne tutvust' tälle nii teoreetilist ku praktilist luudusõ tundmist. Kuna Middendorffi tõnõ mõisa, Päidla, kuulu Otõmpää kihlkunda ja et Middendorff oll' Otõmpää kerkoopõtaja Kauzmanni Moritzi hää sõbõr, sõs võeti Jakob kah sinnäq üten ja tetti tutvas Kauzmanniga. Hellenurmõst käve Jakob mõnõq kõrraq Otõmpääl jutuisi pidämän ja nii sai tä kogodusõlõ tutvas. Joulukuun 1866 sai Jakobi kuulmeistritüü Hellenurmõn otsa ja timä kasvandiguq lätsiq 1867. a. alostusõn Tarto gümnaasiummi.
Prooviaastak Otõmpääl.
1867. aastagal oll' Jakob Otõmpääl Kauzmanni Moritzi man teoloogilist prooviaastakka pidämän. Tuul aastagal jäi vabas Äksi kerkoopõtaja kotus, kohe Jakob sõs kandidiirse. Kuigi Äksi kogodus ja Tarto liinaval'tsus olliq Jakobi puult, oll' Liivimaa konsistoorium vasta põhjussõga, et Jakob olõ-s viil 12-kuulist prooviaastakka lõponi pidänü. Tekkü tülü. Peläten, et tülü või kogodusõlõ ja lutõri kerkolõ kahjo tetäq, ast' Jakob vabatahtligult tagasi. Saiõn tülü käügin arvo, et tähtsäq kerkotegeläseq timä vasta ommaq, otsust' Jakob opõtajakutsõ, minkas tä hinnäst ette oll' val'mistanuq, kõrvalõ jättä ni kuulmeistris naata. Sügüse 1867 tekk' tä Tarto ülikooli man usutiidüse ülemboppaja eksämi ni gümnaasiumioppaja eksämi. Proovitunniq and' tä Tarto gümnaasiumin. Eksämide tegemine oll' tälle kerge, kuna tä oll' ülikoolin ja gümnaasiumin oppõn hulka erätunnõ andnu ni 2 aastakka kodooppaja olnuq.
Oppaja-aastagaq Kurõssaarõn ja Tarton.
1868 määräti Jakob Saarõmaalõ Kurõssaarõ gümnaasiumi oppajas. Tä tüüt' sääl õnnõ üte semestri. Sama aastaga piimäkuun jäi vabas üts oppajakotus Tarto gümnaasiumin ni direktri Schröderi Julius kuts' Jakobi Tartohe.
Piimäkuu lõpon kolisi Jakob Tartohe ja sama aastaga hainakuun võtt' tä ärq uma pruudi Oetteli Eugenie, kedä tä oll' kosinuq ja kinga kihlunuq joba üliopilasõn. Eugenie esä oll' perit S'aksamaalt, imä prantsusõ Sveitsist. Tä esiq mõist' häste lauldaq, klavõrit mängi ja käsitüüd tetäq. Koton kuts' Jakob naist Jenny (Senni) ja ildampa, ku latsõq sündüväq, lihtsält "mammi".
Põimukuun 1868 naas' Jakob oppaja amõtin tüühü nink jäi tuu tüü pääle neläs poolõs aastagas - 1872. a. lõponi. Päämidselt opas' tä vanno kiili, pääle tuud viil s'aksa kiilt ja maatiidüst "septima"st "tertia"ni. Ummi opilaisi ja amõtiveljoga sai tä häste läbi. Kõgõ sõbralikumb oll' timä vahekõrd amõtivele Hermannsohni Ottoga ja inspektri Paali Henryga. Edimäne oll' timä kälümiis, tõnõ timä vana ülikooliaignõ sõbõr korporatsioonist "Livonia".
Koolioppajas olõmisõ aol Tarton sündü Jakobilõ kats last: tütär Mathilde 16. süküskuu pääväl 1869 ja poig Max 28. piimäkuu pääväl 1871.
Tuu ao pääle jääs viil Eesti Kirämiihi Seldsi luuminõ, minkast Jakob elävähe ossa võtt' ja minkalõ nime and'. Selts' valisi tedä umas presidendis. Samal aol naas' tä tüütämä Eesti Aleksandrikooli hääs. 1871. a. toimõnd' tä "Eesti Postimehe Lisalehte".
Opõtaja-aastagaq Otõmpääl.
Aastagal 1872 lask' opõtaja Kauzmann Otõmpääl hindä vanadusõ peräst amõtist vallalõ tetäq ja läts' S'aksamaalõ elämä. Timä asõmõlõ tahiq küläinemiseq kangõhõ Hurda Jakobit. Jakobil olõ-s kah midägi tuu vasta ja nii valõ kerkokonvent põimukuun timä Kauzmanni amõtiperijäs. Tuu, et Jakob 1867. a. uma prooviaastaga 7. kuul lõpõtanuq oll' loeti tävvel mõõdol tasa tettüs tuuga, et tä 5 aastakka gümnaasiumioppajas oll' olnuq ja et kuulmeistris olõmist protestandi kerkon iks kõgõ parõmbas etteval'mistusviies kerkoopõtaja amõtilõ oll' peet. 12. märtekuu pääväl 1872 õnnist' konsistoriaalnõunik Willigerode A. H. tedä Tarto Maarja kerkon amõtihe. 1. joulukuu pääväl kolisi Jakob perekunnaga Otõmpääle elämä ja 3. joulukuu pääväl õnnist' Võro- ja Tartomaa praavusk Hasselblatti Carl Eduard tedä Otõmpää kogodusõ opõtajas. Tuu tüü pääle jäi tä katsas aastagas. Otõmpääl sündü Jakobilõ viil neli last, kinkast kats tütärd, Hildegard ja Helmi, kuuliq noorõlt. Kats, Rudolf ja Linda, jäiq elämä.
Otõmpääle elämä asotõn oll' tä nimi teedäq nii kihlkunnan ku üle maa. Tä oll' olnuq edimädse suurõ laulupeo kõnnõmiis. Kuulmeistriq tiiseväq tedä raamadukõsõ "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" perrä, lehelugõjaq hulga lehekirotuisi perrä, seldsitegeläseq tiiseväq tedä ku Eesti Aleksandrikooli pääkomitee ja Eesti Kirämiihi Seltsi presidenti, Lõuna-Eestin tunnõti tedä viil ku kallendritegejät.
Jakob löüd' kogodusõn iist keskperälidse usulis-kerikligu elo. Talopoigõ hulgan löüdü velitsidekogoduisi liikmit, kinkal oll' kolm palvõmajja: Nüplin, Pühäjärvel ja Pangodin. Aga lutõri kerkoga vastatsihe nuuq velitseq es lääq, nääq olliq hoobis üteq parõmbaq kerkonkäüjäq. Jakob sai näidega häste läbi joba tuuperästki, et tä esiqki oll' velitsidekogodusõ liikmide lats. Viil oll' Otõmpää kihlkunnan tuhatkund õigõusulist, kiä ollõv kangõhõ lutõri kerkohe tagasi tahtnuq.
Otõmpääle minnen löüd' Jakob kooliq iist kogoni algõlidsõn saisukõrran nii kooliruumõ ku oppõtüü poolõst. Tuu puttu tälle toda inämb silmä, et tä 7-aastagadsõst kõrralidsõst koolitüüst tull'. Tä võtt' hindäle kohustusõs noid puuduisi parandadaq. Jakobi hindä sõnno perrä olliq timä opõtaja- ja hingekar'ussõanniq õigõ mõõdukaq ni timä loomus ja võimõq olliq inämb koolitüükõlbsaq.
Hurda Jakobi aol ehitediq ümbre vai suurõmbas koolimajjo Pilkusõn, Vidrikun, Päidlan, Neerutin, Paluperän ja Nõunin. Peris vahtsõq koolimajaq ehitediq Pühäjärvel, Ilmjärvel, Nüplin, Kastolatsin ja Pangodin. Kihlkunnakoolilõ, miä tooniaoni köstrimajan kogoni kitsan ruumin oll' olnuq, ehitedi köstrimajast lahon umaette kivimaja. Muudatuisi tetti kooli sisemädsen elon kah. Egal puul võeti tarvitusõlõ ütekujolidsõq kõrralidsõq pääväraamaduq, koolinkäümist naati kõvõmbihe kontroll'ma, säeti sisse keväjädseq kuulõ katsmisõq. Jakob pidäsi oppajidõga ega kuu kõrraperätsit konverentse, nimelt kõrdapite egan koolimajan, kohe sõs tõisi kuulõ oppajaq tingimäldäq ilmuma pidiväq. Üts oppaja and' üte vai mito proovitunni ja tuu man katsuti kokkotulnuisi latsi. Ku sõs latsõq olliq kodo lastuq ja oppajaq hindit kihälidselt kinnitänüq, naati kuuldu ja nättü üle läbi kõnõlõma, kon egalütel oll' tävveline vabahus hindä arvamisõ avaldamisõs. Hariligult pidäsi Jakob lõpos viil mõnõ pedagoogilidse ainõ üle ettekandõ. Nuuq konverendsiq olliq oppajilõ väega kasoliguq, koolitüü muutu metoodilidsõmbas. Latsi tiidmiseq, kõrd ja ülevänpidämine ollõv tuntavalt paranõnuq.
Hurda Jakobi aigu sai Otõmpää keriklast kihlkunna koolitõt perride kokkokäümise kotus. Küläliisi tull' nii ligempäst ku kavvõmpast: Rothiq, Zastroviq, Beutler, Bark, Fuchs, Eisenschmidt, Krug, Undritzi Thomas ja Paul, Kurrikoffi Andreas, Jannseni Eugen ja Harry, Sperrlingki Burchard ja Alfred, Herrmanni Karl August, Treffneri Hugo, Kallasõ Rudolf, Kergi Johannes, Jürmanni Michael, Tiido (Dido) Andres, Kanni Hans jt.
Otõmpääl elä-s Jakob rikkahe. Põllumiis tä olõ-s, tuu jaos jakku-s aigugi. Maaq olliq rendil. Tä pidi kattõ sõiduhobõst. Piimä ja hobõsidõ söögi sai tä rentnigult. Palk massõti viläga. Leerilatsõq tõiq kanno, linno ja villo. Sõitõ, raamatidõ, tiinjide pidämise ja latsi koolitamisõ pääle kullu pall'o rahha. Otõmpäält läts' Jakob ärq võlgoga.
Peterburi aastagaq.
1880. a. jäi vabas Peterburi Eesti Jaani kogodusõ opõtaja kotus. Hurda Jakob valiti sinnäq vahtsõs opõtajas. Kuigi Otõmpäält ärqminek olõ-s tä jaos kerge, oll' sõski mitmit põhjussit, miä panniq tedä säänest otsust tegemä. Üts noist oll' suuv uma elo majandusligult tõisi alossidõ pääle saiaq ku vastamiilne kerkovalla talopidäjilt rendivõtminõ. Viil paistu Jakobilõ latsi kasvataminõ liinan kergemb ollõv ku maal. Mud'o tundu kah tüütämine ja elämine pääliinan suudsamb. Nii tä kolisigi 1880. a. rehekuun Peterburki. Sääl elämise aigu käve Jakob mitmit kõrdo Otõmpää kihlkunnan uma sõsaramihe, Päidla mõisa rentnigu Härmsi Mihkli man suvitaman. Timä imä elli kah sääl. Viil suvit' tä tihti uma kälümehe Kergi Johannese puul Saarõmaal.
Toona elli Peterburih 20-30 tuhat eestläst. Jaani kogodusõl oll' edimäidsil aastagil 10 tuhat liigõt, lõpo poolõ kasvi tuu arv üle 20 tuhanda. Ristjaidsi oll' aastagan päält 400, puhtit 600-700. Aastagil 1880-1896 oll' Jakob viil kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja. Pääle tuu and' kolmõn gümnaasiumin usuoppusõ tundõ.
1881. a. pand' Jakob Peterburki kolimisõ peräst maaha EKmS-i presidendi ammõdi. 1883. a. pääle vaiõluisi ja tüllü pääkomiteen (muuhulgan Kölerile lainu andmisõ küsümüsen) tetti Jakob Eesti Aleksandrikooli pääkomitee ammõtist vallalõ. Tuu oll' tälle suur kaotus. Pääle tuud võtt' tä muiõ töie (nt. "Vana Kandlõ" II osa ettevalmistamisõ) kõrvalt käsile doktoritüü kirotamisõ "-ne"-lõpoga sõnnost eesti ja soomõ keelen. Tüü sai valmis joulukuun 1885. Jakob sõit' Helsingihe ja and' tüü trükkü. Tüü oll' pühendet akateemik Wiedemannilõ. Doktoris tunnistamisõ aktus peeti Helsingi ülikooli aoluulis-filoloogilidsõn auditooriumin 24. radokuu pääväl 1886. 1887. a. taht' Jakob joba varrampa plaani võet "Setoraamadu" jaos matõrjaali kor'ata ja tüü lõpolõ viiäq. Tuu tarbis oll' tä joba 1884 ja 1886 Setomaal ja 1887 lehekuun Pihkvan arhiivõ uurman käünüq. Tä olõs tahtnuq suvõl Setomaal kah kävvü, a sõaväe päästaap saat' timä ja Piitre kerko opõtaja Keussleri Poolamaalõ, et nääq sääl väeteenistüsen olõvilõ eesti ja läti sõamiihile uman keelen jumalateenistüisi pidänüq.
1888. a keväjä ilmu lehtin timä kuulsa üleskutsõq "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", miä härgüt' inemiisi vannavarra korjama. 24. põimukuu pääväl 1888 läts' tütär Mathilde mihele Novgorodi kogodusõ värskile opõtajalõ Mohrfeldti Aleksanderile. 1889. a. sügüse läts' poig Max Tartohe, et ülikoolin keeltiidüst oppi. Ildampa läts' noorõmp veli Rudolf tälle perrä, et usutiidüst oppi. Mõlõmbaq astõvaq Eesti Üliopilaisi Seltsi.
1895. a. piimä- ja hainakuun käve Jakob üten Kergi Johannese, Ederbergi Friedrichi ja Mohrfeldti Aleksanderiga välämaal huvireisil - S'aksamaal, Sveitsin, Austrian ja Tsehhimaal - muusõummõ, kerikit, lossõ ja muud põnõvat kaeman.
Suurõ kogodusõ opõtajaammõt võtt' ärq suurõ osa Jakobi aost. Tuu kõrval oll' timä süämeas'as rahva vanavara uurminõ, kõrraldaminõ ja trükmises ettevalmistaminõ. Nätten, et tuu jaos aigu veitüs jääs, kirot' tä 1897. a. keisrile palvõkirä, et tuu tälle 2400-ruublidsõ aastagapalga andnuq, et tä saanuq opõtajaammõdi maaha pandaq ja õnnõ tiidüstüüd tetäq. Keisri tuud palka tälle es annaq. 31. rihekuu pääväl 1898 kuuli Jakobi imä Mari(e). Tä matõti Põlvahe nink Jakob naasõga tulliq kah puhtilõ.
1901. a. pand' Jakob opõtajaammõdi maaha, nii sai tä segämäldäq vannavarra läbi tüütädäq ja vällä andaq. Tuu iist mass' Soomõ Kirändüse Selts. Aastagil 1902-1907 jousõ tä trükmises ette valmistaq kolm köüdet "Setokõisi laulõ" ("Setukeste laulud"). Nuuq trükitiväq soomõ prohvessori Krohni Kaarle abiga Soomõn ärq.
1906. a. joulukuun jäi Jakob haigõs nink 13. vahtsõaastakuu pääväl 1907 tä kuuli, arvada, et pümmesooligu tõppõ. Tä matõti 17. vahtsõaastakuu pääväl Tartohe.
Opat Eesti Selts.
Hurda Jakob naas' ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil OES-in, kon tä toimõnd' tähtraamatit, tekk' ettekandit ja kor'as rahvaluulõt.
Vanavara korjaminõ.
Jakob võtt' umas süämeas'as rahvaluulõ korjamisõ. Katsandal EKmS-i kuunolõkil 1875. a. avald' tä vanavara trükküandmisõ plaani: 1. Vana kannõl (lauluq), 2. Vana tarkus (vanasõnaq ja mõistatusõq), 3. Vana usk, 4. Vanaq jutuq, 5. Vanaq kumbõq, 6. Rahva lauluviieq. Edimädsenä ilmugi 1875. a. "Vana kandlõ" köüdeq Põlva kihlkunna laulõga.
Jakob puttõ vanno laulõga kokko üten tõisi külälatsiga hainan vai mar'an ollõn. Timä esä, velistekogodusõ liigõq, mõist' sääntside laulõ laulmisõ hukka. Tõist kõrda nõssi tä huvi rahvalaulõ vasta Tarton gümnaasiumin oppõn. Tuud mõot' klassikalidsõ (Ovidius, Homeros) ja s'aksa luulõ lugõminõ, Neusi Alexander Heinrichi vällä annõt "Eesti rahvalauluq" ja Kreutzwaldi "Kalõvipoig".
Ülikoolin naas' Jakob rahvalaulõ kaema joba keeletiidüslidselt ja kultuuriaoluulidsõlt. Vanaq lauluq paistuvaq tälle "ku kõgõ vanõmp ja kõgõ usaldusväärsemp tunnus eesti keele kotsilõ ja ütelidse ku umaperäne rahvaelo aigraamat ja rahva hinge selge piigli". Tä võtt' hindäle nõvvo umalt puult avitaq, et "viil olõman olõvaq ja rahvasuun alalõhoitunuq eesti rahva luulõlidsõq mälehtüsmärgiq võimaligult kõik saasivaq kokko kor'atus, ärqkõrraldõdus ja ärqavaldõdus". Tuun nõvvon kinnütiväq tedä suumlaisi tuualadsõq saavutusõq ja kimmäs arvosaaminõ, et vanna lauluvarra rahva hulgan inämb olõman om, ku Kreutzwald ja timä iinkäüjäq kokko kor'anuq olliq. Vanavara korjamist alost' üliopilanõ Jakob 1860. a. uma sõsara Eeva abiga Himmastõst ja tollõ ümbrüsest. Tä härgüt' korjamistüüle ummi sugulaisi, noorõmbit sõpro ja lajembat eesti publikut. Pia egal EKmS-i kuunolõkil võtt' tä presidendin üles tuu uma lemmikteemä, tõsõnd' tuud meeleolo ja tarvidusõ perrä nink lõpõt', "ceterum censeo", et olõssi seltsile andisandmalda kohussidõ täütmäldäjätmine ja lõpmalda teotus, ku tuu ei korjasiq laulõ ja muid rahva mälehtüisi, kon tuu põrõhõlla viil võimalik ja tollõ tarvidus seltsiliikmile küländ arvosaadavalt ärq om seletet.
Vanõmuisõ Selts.
Jakob oll' viil "Vanõmuisõ" seldsi tegeläne ja pidi programmilidsõ kõnnõ I üldlaulupeol 1869.
Eesti Aleksandrikuul.
Jakob oll' Eesti Aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja 1870-1883 tollõ pääkomitee president'.
Tarto Eesti Põllumiihi Selts.
4. hainakuu pääväst 1870 28. süküskuu pääväni 1871 oll' tä Tarto Eesti Põllumiihi Seldsi kirätoimõndaja (president oll' sõs Jannseni Johann Voldemar). 28. süküskuu pääväst 1871 9. süküskuu pääväni 1872 oll' tä seldsi president.
Eesti Kirämiihi Selts.
Ollõn 1871. a. luud EKmS-i president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq.
Rahvuslinõ liikmine.
Rahvuslidsõ liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna juhin sattu Hurda Jakob 1878. a. terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ alostusõn ütiskundlidsõst tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele.
Tarto-Võro kallendri.
"Kallendritegijä" nime all kirot' Jakob aastagil 1868-1881 tähtraamadujuttõ Tarto-Võro kallendrihe. Muuhulgan kirot' tä jutu "Inemisest", miä oll' edimäne põh'alik maakeeline tüü inemise iho ehitüse kotsilõ.
Tiidüstüü.
Keelemihen kuts' Hurda Jakob üles tarvitama (põh'a)eesti keele vahtsõt kiräviisi ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi"). Põh'aeestikeelitsin jutõn tarvit' tä mitmit vanno sõnavormõ (elo, sino, hää, pääl,tõine, tulivad, olivad), miä mitmilõ Põh'a-Eesti inemiisile tunduvaq joba võõraq. Uur'mistüü "Die estnischen Nomina auf -ne purum" iist sai tä 1886 Helsingi ülikoolin "dr. phil." kraadi. Avald' viil artikliq "ste"-lõpogaq kotussõnimmi, partiklidõ "ehk" ja "või" jm. kotsilõ. Avit' Wiedemanni Ferdinand Johannil "Eesti-Saksa sõnaraamatut" kokko säädäq ja redigiir'se tollõ 2. trükkü (1893).
Aoluu alal avald' tä raamado "Pildid isamaa sündinud asjust", kon om tarvidanuq pall'o rahvaluulõmatõrjaali.
"Vana Kandle" edimädsen köüten (ilmunu 1886) olliq Põlva kihlkunnast kor'at lauluq.
Hurda Jakobi kõgõ tähtsämbäq tegemiseq ommaq eesti rahvaluulõ korjaminõ ja tiidüsligu publitsiir'mise alostaminõ. Joba koolilatsõn naas' Jakob umast kodopaigast rahvaluulõt korjama. Kodokandi muistõndiq avald' tä brošüürin "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Süstemaatilist rahvaluulõ korjamist naas' Jakob kõrraldama EKmS-i presidendin, rakõndadõn edimäst kõrda rahvaluulõtiidüsen vabatahtlikkõ korrõspondente. 1871. aastagast pääle avald' tä tuu jaos aolehtin 11 põh'alikko, juht'nüüregaq üleskutsõt. EKmS-in naas' tä kõrralaulõ publitsiir'mä kah. Tä avald' seeriä "Vana Kannel" I köüte Põlva kihlkunna ja II köüte Kolga-Jaani laulõgaq. 1888. aastagal alost' Hurda Jakob vahtsõt suurõjoonõlist korjamiskampaaniat: avald' aokirändüsen üleskutsõ "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kon selet' rahvaluulõ žanrõ ja korjamistehnigat. Korjamist härgüt' tä viil tähtraamatin ja eräkirjon. Ildampa (1888-1906) avald' tä aokirändüsen ütteluku korjamistüü aruandit, kokko 156 tükkü. Ettevõtminõ muutu üldrahvaligus, tuust võtt' ossa üle 1400 inemise piaaigo kõigist Eesti kihlkundõst ja mitmist asonduisist Vinnemaal, pääle tuu suunati korjamistüüle viil üliopilaisi.
Hurda Jakobi kogon om kokko 160 käsikirälist köüdet, kon inämp ku 114 500 leheküle pääl (üten EKmS-i kogogaq üle 122 00 lk.) om umbõs 250 000 (260 000) jako rahvaluulõt kõigist žanrõst. Kogo asus põrõhõlla TA Kirändüsmuusõumi rahvaluulõ osakunnan.
Hurda Jakobi korjamistüü ja tollõ tulõmusõq löüseväq rahvusvaihhõlist tunnustamist ja imehtelemist joba timä eloaol. Ummil perämäidsil eloaastil toimõnd' tä trükkü "Setukeste laulud" I-III (seto, Vahtsõliina ja Räpinä lauluq) miä kuulussõ üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" ala. Uma 2000 laulutekstigaq olliq nuuq ütes suurõmbas eesti rahvalaulõ publikats'oonis. Hurda Jakobi rahvaluulõvälläandõq ommaq süstematiseerit kihlkunna ja laulutüübi perrä. Sääntse põhimõttõ perrä om eesti rahvalaulõ vällä annõt ildampagiq.
Viil võinuq nimmada rahvausundikäsitlüst "Eesti astronoomia", ettekannõt eesti rahvaluulõ korjamisõst X ülevinnemaalidsõl arheoloogiakongressil Riian 1896 ja etnograafilist ülekaehtust "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen".
Hurda Jakob ja võro kiil.
Võro kiil oll' Jakobi imäkiil ja tuud tä häbendä-s ka sõs, ku oll' korgõt koolitust saanuq ja tüüt' tähtside kotussidõ pääl. Lõunaeesti keelen pidi tä jutussit Otõmpääl ja kirot' tähtraamadujuttõ Tarto Kalendrihe.
"Esierälist Tarto keeli tõlku Vanast Tõstamendist es muretseta ja om meie ajani täüs piibli ennegi Tallinna murdel. Sest ei ole kahjo, enge om asi päälegi hää. Egal rahval om ennegi üts kirjä keel, mis neid ütes rahvas ühendäp ja koost lagonemise eest hoiap. Nii olgu see ka meil. Egale murdele omme raamatit muretseda om ka võimata. Meil om ja jäägu Tallinna murre, et ta muist murdist mitmet moodo tävvelisemb om, kirjä keeles ja piiblist opitagu tedä egan majan jo varra tundma. Selleperäst ärgu nurisegu ka keäki, et meil Tarto keeli Vana Tõstamenti ei ole."
"A sullõ, hüä Võro veli ja vana innine külänaabri, lää ma nüüd õigõ lähkohe. Sulle oppa ma üte oppusõ, taha anda sullõ tarkusõ. Ku sa no võtat sыnno suuhtõ ja panõt mыnõ paari paprõhe, sыs haarku-ui Harjo-kielt kыnõlda, kirotagu-ui kiräkielt, - ta kы sa nii kыnõlõ, kuis Petseri puol pajatõtas ja alõvih juttu ajetas. Sedävärki sыna' siekõrd kыgõ süntsämbä' ja Seto pildis kыgõ selgembä'. Peläku-ui' sa tuod pelgü, et vaist sinno siih mie' puol mыistõta'i. Olõ-õi nii! Kuninga liin kыigildõ kummõ kotus ja tarkusõ taarastit siih pal´l´o."


Lühendüseq.
Lühendüisi nimekiri'". Tan ommaq üles loeduq mõnõq inämb tarvitõduq lühendüseq.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z


Setomaa inemiseq.
Setomaa inemiisi nimekiri. Tah ommaq üles loedu mõnõq tunnõtumbaq inemiseq, kiä ommaq Setomaal sündünüq, Setomaal elänüq vai Setomaa hääst midägi arq tennüq.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z


Lepä Lembit.
Lepä Lembit (Lembit Lepp, 1931-2002) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembit tüüt' päämädselt Eesti Rahva Muusõumin, kon oll' kunstnik; kuulsust om tä kor'anuq ummi raamadumärkega (ekslibrissidega).
Elokäük.
Lepä Lembit sündü 17. vahtsõaastakuu pääväl 1931 Põlva kihlkunnan Mustajõõ külän. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõtanuq oppajidõ seminäri, a oll' koolipreilis õnnõ lühkeist aigo. Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lembit sõproga vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni "Kalevlased". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä Ülo ja tõisi nuuriga salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, a tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafiliidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ (vepsläisi, maridõ, udmurtõ, komidõ, liivläisi ja isuridõ man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.
Umaette lehekülg Lembidü loomingun om raamadumärk vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi Nobeli preemiä laurõaatõ ja kuus mappi eesti kiränige portreiega raamadumärkega. Lembidü raamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: Ungarin, S'aksamaal, Soomõn, Poolan ja Hispaanian. Taanin ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdi vällänäütüs.
Lembit kuuli 31. vahtsõaastakuu pääväl 2002.


Põdra Ernst.
Põdra Ernst (Ernst-Johannes Põdder, 1879–1932) oll' Eesti sõaväeläne, kindralmajor (aastagast 1918). Põdra Ernst oll' Eesti Vabadussõa üts kõgõ legendaarsõmb väejuht. Eesti sõamiihi hulgan ollõv tä olnuq kõgõ populaarsõmb kindral. Võro keele pruuk'misõ peräst ollõv tedä kutsut "Vanas Õkvas".
Nuurus.
Põdra Ernst sündü 10. radokuu pääväl 1879 Tarton. Timä esä oll' Alatskivi mõisan Nolckenide perekunna kammõrtiinre. Ernst ristiti Tarto Maarja kerikun nink vadõriq olliq Alatskivi paron Nolckeni Arved Ernst uma abikaasaga ja Schmidti Johannes. Latsõn elli Ernst Võromaal Aleksandri vallan Väimälä mõisa Põõna kar'amõisan, kon vanõmbaq olliq mõisatiinjäq.
Ütsä-aastadsõlt (1888. a.) läts' Ernst opma Tarto 2. algkuuli, pääle tuud oppõ tä Tarto liinakoolin, minka lõpõt' 1895. aastagal.
26. hainakuu pääväl 1897. aastagal astõ Põdra Ernst vabatahtlikult Vinne keisririigi sõaväkke, kon tä määräti edimält 104. jalaväepolku.
12. süküskuu pääväst 1898 naas' Põddõr opma Vilno sõakoolin. Tuu kooli lõpõt' tä 18. põimukuu pääväl 1900 noorõmbleitnändi avvoastmõn. Peräst tuud saadõti tä tiinmä 107. jalaväepolku, minkast tä viidi 1904. aastagal üle 123. Koslovski jalaväepolku.
Tiinmine Tsiberin.
1904–1914 tiine Põrda Ernst sõaväen Kavvõn-Hummogon. 1904. a. Vinne-Jaapani sõtta minnen sai täst rooduülemb ja leitnänt. Sama aastaga süküskuun sai tä luurõkäügil ollõn kolmõst püssäkuulist haavata ja viidi tagalahe praavuma. Ku Ernst oll' terves saanuq, tiine tä 1906. aastagast kooni Edimädse ilmasõa alostusõni 32. Tsiberi laskurpolgun. Sääl ülendediq tä 1908. aastagal alambkaptõnis.
Edimädsen ilmasõan.
Ku Edimäne ilmasõda pääle naas' viidi Põdra Ernst 31. hainakuu pääväl 1914 üle 52. Tsiberi laskurpolku nink saadõti tuu polgu rooduülembän sõaliini pääle S'aksa ja Austria-Ungari väki vasta. Sama aastaga märtekuu alostusõn anti tälle kaptõni avvoastõq, a kuus päivä ildampa sai tä haavata ja oll' kooniq 1915. aastaga radokuuni ravil.
Ku Põdder terves sai määräti tä 52. polgu III pataljoni ülembäs, a pia sai tä Galiitsian Sani jõõ forssiirmisel tõist kõrda haavata ja oll' 20. süküskuu pääväni 1915. aastagal jälq ravil.
Pääle tuud sai tä saman polgun IV pataljoni ülembäs, a 1916. aastaga hainakuun sai tä Riia lähkon põrotadaq nink evakueeriti jälq haigõmajja. Sääl ollõn ülendediq tä alambpolkovnikus. 1916. aastaga rehekuun joud' tä tagasi 52. Tsiberi laskurpolku, kon juhtõ jälq IV ja ildampa III pataljoni.
1. hainakuu pääväl 1917 Galiitsian ette võet nn. Kerenski pääletungi aigo määräti Põdder 47. laskurpolgu ülembäs ja anti tälle polkovniku avvoastõq. Ku pääletung luhta läts', tull' Põdder Vinne sõaväest ärq ja läts' 1. Eesti polku.
Tiinmine Eesti polkõn.
1917. aastaga hainakuun joud' Põdra Ernst Rakverre 1. Eesti polgu mano, kon timäst sai polguülembä Tõnissoni Aleksandri abi. Rehekuun 1917 anti tälle tüüs pandaq Talliinan kokko pataljon. Tuust pataljonist sai polk, midä naati kutsma Eesti 3. polgus. Ku sama aastaga joulukuun luudi 1. Eesti jalaväediviis sai timäst 9. joulukuu pääväl 1. Eesti polgu ülemb, tuuperäst, et seenine polguülemb Tõnisson oll' arreteerit. 1. Eesti polk oll' tuus aos liikunuq Haapsallu, kon timä päämäne tegevüs oll' Läänemaa talla ja mõisidõ kaitsminõ revoluts'oonimiilside Vinne sõamiihi iist, kiä noid rüüstässiväq.
Ku S'aksa sõavägi 1918. aastaga radokuu tõõsõl poolõl Õdago-Eesti saari päält maisõmaalõ tungõ, kuulut' Põdra Ernst 21. radokuu pääväl Haapsallu joudnuq S'aksa väekolonni juhatajalõ major Steffensile, et käümänolõvan S'aksa-Vinne sõan jääs timä polk neutraalsõs hindäperi Eesti Vabariigi sõaväes. Tuu juhtu kolm päivä inne Eesti Vabariigi ammõtlist välläkuulutamist.
S'aksa okupats'ooni aig.
Põdra Ernst oll' üts kolmõst Eesti ohvitserist (tõõsõ olliq Larka ja Tõnisson), kinka Eesti Aotinõ Val'tsus 12. urbõkuu pääväl 1918. kindralmajoris ülend'.
Pääle Eesti väeossõ lakjasaatmist jäi tä Talliina, kon asot' üten admirali Pitka Johani ni kindralidõ Tõnissoni Aleksanderi ja Larka Andressegaq põrmandoalodsõ Eesti Kaitsõ Liido. Tuust tegevüsest saiq S'aksa okupats'oonivõimoq teedäq nink 14. põimukuu pääväl 1918. aastagal võeti tä kinniq. Kuna kõrraliidsi süütõõndit timä vasta es löüdäq, lasti tä joba süküskuun vabas.
A Kaitsõliit kasvi ja Põdra Ernst käve mitmit kõrdo Tarton Kuperjanovilõ ja tõisilõ kõrralduisi jagaman. 1918. aastaga märtekuu alostusõn oll' Kaitsõliidol joba umbõs 5000 liigõt.
Vabahussõan.
10 päivä peräst Compaigne'i vaihõraho välläkuulutamist, miä lõpõt' Edimädse ilmasõa, sai Põdra Ernst 21. märtekuu pääväl käso luvvaq 1. Eesti jalaväepolk. Nätäl aigo ildampa pääle naanu Vabahussõa kaitsõlahingidõ aigo anti tälle 17. joulukuu pääväl 1918 sõaväki ülembjuhataja õigusõq Talliinan, Harjo-, Järvä- ja Läänemaal. 23. joulukuu pääväl, ku väki ülembjuhatajas määräti Laidoner, sai Põdra Ernst sisekaitsõ ülembäs nink tä naas' kaitsma sisemäst julgõolõkit Talliinan ja muial okupiirmädä piirkundõn.
4. mahlakuu pääväl 1919 määräti Põrda Ernst vahtsõ 3. diviisi ülembäs. Tuuga diviisiga vallut' tä Põh'a-Läti ärq verevide lätläisi käest.
1919. aastaga piimäkuun lei 3. diviis ja Soomusrongõ divisjon üten mõnõ 1. diviisi väeosaga Põdra Ernsti juhtmisõl Võnnu all purus "Landeswehr"i. Pääle Võnnu lahingut and' tä vällä käskkirä, mink perrä nimetediq 1932. aastagal 23. piimäkuu päiv Võidopühäs. Edesi kaits' Põdra Ernst uma 3. diviisiga Läti hummogupiiri Verevä armee vasta kooniq 1919. aastaga märtekuuni nink sõs and' tuu väerõnna üle Läti sõaväele. Säält läts' Põdra Ernst uma diviisiga Viromaalõ, kon avit' 1919. aastaga lõpon kaitsa Narvat. Tiinide iist Vabahussõan sai tä mito ordenit. Ildampa sai tä riigi käest viil 57 hektäri suurudsõ maatükü Tartomaal.
Peräst Vabahussõta.
Peräst Vabahussõta oll' Põdra Ernst Pärnon 3. diviisi ülemb, kooniq tuu diviis 1920. aastaga lõpon lakja saadõti. 1921. aastagast oll' tä Tarton 2. diviisi ülemb.
Ku 1924. aastaga 1. joulukuu pääväl toimu inämbläisi mäss, johtu tä olõma Talliinan komandeeringun. Tä oll' sinnäq tulnuq, et vanno sõaveljoga kokko saiaq ja varajadsõ hummoguniq restoranin napsi võtta. Ku tä restoranist ärq läts', sai tä teedäq, et liinan om mäss. Timä juhtmisõl puhastõdiq Pääpostkontor ja Tuumpää kommunistõst.
1. märtekuu pääväl 1926 nimitediq Põrda Ernst Sõanõvvokogo alalidsõs liikmõs. Tuu jäigi timä perämädses ammõdis. Ammõdi peräst läts' tä Talliina elämä. Tä kuulu Kaitsõliido vanõmbidõkokko. 1928–31 oll' tä Talliina Eesti Vabahussõalaisi Liido päämiis ja 1929. aastagal ka Vabahussõalaisi Keskliido juhatusõ liigõq. Pääle 1931. aastagal peet vabahussõalaisi liitõ II kongressi pidi ammõtlidsõlt liidost ärq tulõma, tuuperäst, et valitsus, es lupaq tekevteenistüsen olõvil ohvitserel vabahussõalaisi liikmisõst ossa võtta. Saman jäi tä Vabadussõalaisi Keskliido ainukõdsõs avvoliikmõs. Tä kõrrald' ka skautlust.
Elo lõpp.
1932. aastagal lei Põdra Ernsti jalga gangreen. Jala amputiirmine es lääq kõrda – tõbi oll' pall'o kavvõhe lännüq. Kindral kuuli 24. piimäkuu pääväl 1932 Talliinan. Tä matõti Talliina Sõaväekalmuaida. Puhtõq olliq väega uhkõq. Sääl oll' inemiisi Soomõ kaitsõväest, Läti armeest, Poola Kütte liidost ja Poola kaitsõväest. Ärqsaatjit oll' kokko umbõs 10 000. Kirstu kanniq õnnõ kindraliq. Kõnnõ peiq riigivanõmb Teemant, riigikogo edemiis Eenpalu, kaitsõministre Kerem ja tõõsõq.
Lugu.
Sõavällä pääl lavva pääle laotõt kaardi ümbre ollõv kumardunuq korgõq ülembäq, et pitäq tapõlusõplaani. Noidõ mano astõv üts tavalinõ sõamiis nii äkki, et kiäki joudõv-es tedä takistaq. Põdra Ernst ollõv tedä silmänüq ja küsünüq: "Noh, midä saq s'oost luust arvat?" "Maq arva-iq taast midägiq, a pallõlnuq plotskilõ tuld, herr kindral." Kindral andõvgiq tuld uma ütesttüküst näppe vaihhõl ts'ossava sigari otsast.
Põdra Ernst filmin.
Põdra Ernst om üts tähtsämb tegeläne filmin "Detsembrikuumus", miä kõnõlõs 1924. aastaga 1. joulukuu päävä mässost. Tedä mäng Kargi Tõnu.


Wrangelli Ferdinand.
Wrangelli (Wrangeli) Ferdinand (Ferdinand von Wrangell (Wrangel), 1797-1870) oll' Joosu mõisast perit admiraal', ümbreilmasõitja, Arktika-uurja, vinne koloonijidõ kindralkubõrniir' Alaskal, vinne mereministri ja Mereministeeriümmi Opat Komitee president', Peterburi TA kirävaihtajaliigõq (1827) ja avvoliigõq (1855), Prantsusõ Akadeemiä liigõq (1856), Vinne Maatiidüseseldsi üts asotaja. Ferdinandi esä oll' Vinne riigi maamõõdo assessor', kiä võtt' uma pere Pihkvahõ maamõõdo ekspedits'oonilõ üten, tuuperäst Ferdinand sääl sündügi. Ferdinandi latsõpõlv' läts' müüdä Joosu ja Hurmi mõisin, Võrol ja Vana-Nursi mõisan. Täl oll' viis sõsard (kinkast kats' kuulivaq latsõn) ja veli.
Mälehtüse hoitminõ.
Wrangelli perrä ommaq nime saanuq mitmõq paigaq.
1992. a. Vinnemaal vällä annõt postmark Wrangelli pildiga
Wrangellilõ om pant mälehtüsmärk Roela mõisahe.
1992. aastagal anti Vinnemaal vällä postmark Wrangelli pildiga.


Wrangeli saar.
Wrangeli saar om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Õuraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om arktilinõ kõrbõ, tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja 1867 and' ameeriga vaalapüüdjä T. De Long tälle Wrangelli Ferdinandi perrä nime. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala.
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq.


Wrangeli luuduskaitsõala.
Wrangeli luuduskaitsõala (Wrangeli saarõ luuduskaitsõala) om Vinnemaa kõgõ põh'apoolitsõmb luuduskaitsõala. Pindala om 7670 km2. Tä võtt hindä ala Wrangeli ja Heraldi saarõ ni näide ümbre olõva mere. Luudi 1976. Wrangeli luuduskaitsõala om Hummogu-Tsiberi ja Põh'a-Ameeriga floora- ni faunaelemente kokkoputmisõ ala. Suur jago (4700 km2) kaitsõalast om mägine, pall'o om väikeisi jõki ja järvi.


Wrangelli mäeq.
Wrangelli mäeq (ingl. k. "Wrangell Mountains") om mäemassiiv Lõunahummogo-Alaskal Alaska ja Saint Eliasõ ahilidõ vaihhõl. Wrangeli mägeden om mito kistunut tulõmäke, noist kogõmbaq ommaq Mount Blackburn (4996 m), Sanford (4949 m) ja Wrangelli mägi (ingl. k. "Mount Wrangell", 4317 m). Mäemassiv' om Wrangelli-Saint Eliasõ rahvuspargi (49 870 km2, asotõt 1980) põhiosa. Nime om tä saanuq Wrangelli mäe perrä.


Oldekopi Gustav.
Oldekopi Gustav Adolph (Gustav Adolph Oldekop, 1755-1838) oll' Põlva kerkoopõtaja, lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot' lõunaeestikeelitsit luulõtuisi.
Elokäük.
Oldekopi Gustav Adolph sündü 2. joulukuu pääväl 1755 Haapsalon. Oldekoppõ suguvõsa om peri Hildensheimist (Alam-Saksist). Gustavi esä Hans Heinrich tüüt´ Haapsalon rektori ja sekretärinä. Gustav esiq tüüt' suurõmba jao umast elost (1781-1820) Põlva kerkoopõtaja amõtin. Tä kuuli 8. lehekuu pääväl 1838 Tarton nink om matõt Põlva kalmuaida.
Looming.
Oldekopi Gustav pand' kokko kats' edimäst aastakäüki Grenziusõ Johanni kirästüsel 1796 ilmuma naanut "Eesti Ma Rahwa Kalendrit", and' 1806 uma sõbra Rothi Johann Philippi ja tollõ puja Georg Philipp Augusti abigaq vällä "Tarto ma-rahwa Näddali-Lehte", miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq, a midä 1995 löüti Peterburin Vinnemaa Riikligost Aoluuarhiivist sõski 10 nummõrd. 1824 toimõnd' viis' nummõrd "Kulutamisse Lehte". 1820 ja 1821 ilmu Oldekopi Gustavi lõunaeesti kiilde pant "Liiwlandi marahwa seädus". Viil pand' tä lõunaeesti kiilde luudusluuraamado "Mötlemisse Jummala teggude päle". Tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle 40 luulõtusõ, miä ommaq avaldõt kogon "Suve õdang". Luulõtuisi tarvitõdiq Kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn; nääq jousõvaq kooli rajaja Rothi Johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti 1960. aastakideni noist inämbüse autoris Rothi Johanni.
Mälehtüse hoitminõ.
Oldekopi ja Schwartzi mälehtüskivi Põlvan


Ugandi kiil.
Ugandi kiil om nimetüs, midä om mõnikõrd pruugit muistitsõn Ugandi maakunnan kõnõldu keele kotsilõ, minkast ommaq ildampa vällä arõnuq lõunaeesti (tarto) kiräkiil ni täämbädse päävä võro ja tarto kiil. Lõuna-Eesti kõgõ lõunahummogupoolitsõmba (muistidsõ Valgõpalo ("Walgatabalwe")) ala pääl kõnõldut keelepruuki om peet Ugandi ala keelest erälesaisvas keelemoodus, minkast om vällä kasunu täämbädse päävä seto ja hummoguvõro kiil. Ugandi keelest välläarõnut lõunaeesti (tarto) kiräkiilt pruugiti 17.-19. saa-aastagal Tarto- ja Võromaal kerigu-, kooli- ja kohtukeeles. Tuu keele üts vanõmbit ja tähtsämbit kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunuq "Wastne Testament".


Rahvidõvaihõlinõ (laul).
Rahvidõvaihõlinõ vai Riikevaihõlinõ vai Internatsionaal om kõgõ kuulsamb kommunismi-anarkismi laul.
Alguperälidseq prantsusõkeelidseq sõnaq kirot' Pottieri Eugène (1816-1887) aastagal 1871 ja viie Geyteri Pierre (1848-1932) aastagal 1888. Laul panti ümbre pall'odõhe kiilihe. Vinne keelen oll' taa Nõvvokogo Liido hümni iist aastagani 1944, ku taa asõmalõ tetti umaette Nõvvokogo Liido hümn.


Põlva kalmuaid.
Põlva kalmuaid vai Põlva kalmistu vai Põlva matus om Põlva kihlkunna kõgõ tähtsämp kalmuaid. Tä om Põlva liina keskosan Orajõõ ürgoro nõlva pääl. Kalmuaial om jõõ puul kats uhkõt savikivvest värehtit, miä ommaq ehitedüq 1907. a. Ruumipuudusõ peräst matõtas perämädsel aol Põlva kihlkunna inemiisi rohkõmb 1990. aastagil tettühe vahtsõhõ Rosma kalmuaida.
Rahvajutt.
Uma sõsara Annõ käest om Hurda Jakob üles kirotanuq sääntse jutu.
"Põlva matuse takah om üts raha-keldre. Kui Jaanipäivä ööse keriko taga nulkmatsest aknast, naiste poole päält, vahit, sis näet kelrde usse ja piida ärä ja saat teedä, kos kotal vara-keldre sais ja võit sis raha kätte saija. Ent vahtma peäp inemine läbi musta täko taoste, muido ei näe."


Teppo August.
Teppo August (August Teppo, 1875-1959) om Eesti kõgõ kuulsamb lõõtspillimeistre.
Elokäük.
August sündü 29. põimukuu pääväl 1875 Põlva kihlkunnan Loosu külän Tigassõ talon. Latsõn miildü tälle puust as'akõisi tetäq, noid sai tä maaha müvväq ja nii hindäle rahha tiini. Vaesus es lupaq Augustil üttegiq aastakka koolin kävvüq. Lugõma ja kirotama oppõ tä vanõmba vele Aleksandri abiga koton.
Joba latsõn oll' nätäq, et täl om andi muusiga pääle. Pillimängo naas' tä vele Aleksandri käest op'ma 8-aastagadsõlt. Ku August oll' 11 aastakka vana, sõs veli kuuli ärq ja August sai timä pilli hindäle. Tuu oll' üterialinõ vabrikupill (arvada või, et Vinnemaal tett), miä inämb hellü es tiiq. August võtt' tuu jupõs vallalõ ja parand' ärq, nii et pilli pääl jälq mängi sai. Ildampa ollõv August tuu kotsilõ ütelnüq: "Siist ma saigi otsa kätte."
Sõs naas' tä peris vahtsõt pilli tegemä. Edimäne hindätett pill sai valmis 1892. aastal, ku August oll' 17-aastanõ. Tuu pill olõ-iq alalõ hoitunu. Pille meisterd' tä säidsekümmend aastakka umast elost põhitüü - talotüü - kõrvalt. Sakõstõ oll' timä tüüpäiv 18-20 tunni pikk. Sõski es jovvaq tä nii pall'o pille tetäq ku timä käest telliti. Üte pilli tegemises kullu 3-4 kuud. Ku pill valmis sai, and' tä tuu kimmäle pillimihele ütes kuus sissemängmises. Pääle tuud timme tä pilli lõpligult üle nink möi sõs maaha. Aastasaa vaihtusõl ollõv timä pilliq massnuvaq 80-85 ruublit, miä toona oll' nelä tüühobõsõ hind.
Arvadas, et uma elo kestel tekk' August 120-200 pilli, pääle tuu viil pilliq, minka korpusõ teiväq tõsõq, a ravvaq pand' sisse timä. Täämbädse pääväni om alalõ umbõs 30 timä tett pilli, noist kõgõ vanõmb om perit aastagast 1896. Niinimetet Teppo pilliq ommaq väega kvaliteetseq ja pillimiihi hulgan hinnaduq.
Teppo August kuuli 7. joulukuu pääväl 1959.
Lugu.
Teppo Augusti pilliq püsüsseq väega häste timmin. Ütskõrd ollõv Põlva rätsep Piir lepnüq kingagiq, et Teppo pillile ei tiiq es'ki vesi midägi. Lõõtspill lasti Kuurvere veskijärve, sõs tõmmati vällä ja raputõdiq viist tühäs. Hulka rahvast tull' tuud nalja kaema. A pill mänge niguq innegi!
Kirändüs.
Teppo Augusti ja timä pille kotsilõ või lukõq


Kõivo Madis.
Kõivo Madis (Madis Kõiv, 1929-2014) oll' füüsik, kiränik ja filosuuf. Timä vanõmbaq olliq oppajaq. Latsõn om tä muuhulgan elänüq imä sugulaisi puul Põlva kihlkunnan Tännässilmän. Om kirotanuq võro- ja eestikeelitsit näütemänge, juttõ ja mälehtüisiraamatit. Om tennüq ettekandit Kaika suvõülikoolin.
Tiidüstüü.
Om uurnu väljo kvantteooriat ja tsibipudinidõ füüsikat (deuteeriumi müümolõkuli luumisõ resonantsmehhanismi idee, korgõmbidõ spinnega pudinidõ teooria kausaalsusõ uurmisõ meetod), om ao, ruumi ja välä vaihõlidsõ sümmeetriä perrä tulõtanuq stringiteooria alosvõrrandi.
Kirändüs.
Edimädseq ilokirändüstekstiq kirot' Madis 1960. aastagidõ kesken. Edimäne trükün ilmunu teos om "Küüni täitmine", miä om kirotõt katõ pääle Runneli Handoga. Vahingu Vainoga katõpääle om kirotõt romaan "Endspiel: Laskumine orgu". Proosaloomingu süämes om sari "Studia memoriae" (1994-1999). Viil om Madis avaldanuq lühiproosat aokir'on, latsijuttõ, mälehtüisi, esseid ni artiklit filosoofiast, kunstist ja kirändüsest. Aastagil 1982-2001 lavastõdi Eesti tiatriin 16 timä kirotõt näütemängo ja raadiotiatrin kolm kullõmistükkü. Timä näütemänge vai noidõ juppõ om ümbre pant inglüse, s'aksa, vinne ja soomõ kiilde, lühiproosat vinne kiilde.
Võro kiilt om Kõivo Madis tarvitanuq pall'odõn teossin. Pikembäq võrokeelidseq teossõq ommaq näütemängoq "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (kirotõt katõpääle Lõhmussõ Aivoga) ja "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" ni mälehtüisiraamat "Kähri ker'ko man Pekril".
Maalikunst.
Kõivo Madissõ maalõst om tett mito vällänäütüst.
Tunnustusõq.
Kõivo Madis om Tarto Ülikooli ja Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä avvodoktor ja Tarto liina avvokodanik.


Eloluuq.
Eloluuq om nimekiri, kon ommaq seen elolukõ nimekiräq.


Mõisa.
Mõisa oll' feodalismi aigo maavaldus üten sääl pääl elävide sõltuvusõn olõvidõ talopoigõga. Kapitalismi aigo oll' taa põllumajanduslik suurmajand. Kitsambalt nimetedäs mõisas mõisapidäjä hindä majandõdavit maid üten härbäni ja majandushuunidõga vai sõs mõisasüänd (härbänit, parki, majandushuunit).
Mõisidõ lihiq.
20. aastagasaa alostusõn oll' Eestin päämidselt katsasugutsit mõisit. Innembide om pilt olnuq kirivämb, selle et pääle vasallõ (illatsõmpi umanikkõ) võisõvaq mõisaq kuuluq nii ordolõ, piiskopkunnõlõ, kluustriilõ ku tõisilõgi instituts'oonõlõ.


Joosu mõisa.
Joosu mõisa härbän 2007. a. süküskuun
Joosu mõisa (sks. k. "Waimel-Neuhof") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti 1731. ja 1744. a. vaihõl ärq Väimälä mõisast. Mõisahuunõq jääväq Joosu küllä Võro-Põlva tiist mõnisada miitrit õdagu poolõ.
Inemiseq.
Mõisal om olnuq mitmit umanikkõ, näütüses von Mülleriq, von Brömseniq, von Budbergeq.
Edimäne umanik oll' Mülleri Charlotte Amalie. 1759 ost' mõisa Helmerseni Bernhard. 1909 oll' mõisa umanik Rothi Leonhard.
Joosu mõisan om latsõn elänüq Wrangelli Ferdinand.
Huunõq.
Pikk ütekõrdnõ puulkelbäkatussõga varaklassitsistlik, barokisugõmidõga härbän om perit 18. aastagasaa lõpust. Huunõ saalin olliq geomeetrilidse ornamendiga laeq. Pikkä aigo tühält saisnu härbän om mitmõst paigast varisnu ja väega kehvän saison. Kõrvalhuunist om alalõ ait.
Nimest.
S'aksa keelen kutsuti mõisat "Waimel-Neuhof". Arvada, et "Joosu" nime om tä saanuq üte mõisnigu perrä. Nimelt ost' 1774. aastagal mõisa kolleegiumiassessor Nettigi Justus Johann Ludwig Briesemann (Justus Johann Ludwig Briesemann von Nettig). Joba 1782. aastagal ilmunun Hupeli August Wilhelmi tiidmisraamatun om ärq märgit mõisa kats lõunõeestikeelist nimme: "Joso mois" ja "Wastne Wäimare". Nimme Justus lühendedäs s'aksa keelen Just vai Jost (loeq: juust, joost). Tuud nimme naatigi käändmä: Juust, Joosu.


Võro-eesti sõnaraamat.
Võro-eesti sõnaraamat om võro keele ja eesti keele vaihõlinõ ümbrepandmissõnaraamat.
Aastagal 2002. ilmu Võro Instituudi välläandõn 15 000 tähüssõnaga ja keeleoppusõ lissoga edimäne võro-eesti sõnaraamat ("Võro-eesti synaraamat"), mink kokkopandjas oll' Jüvä Sullõv.
Võro-eesti sõnaraamatun om külh pall'o sõnatõõsõndiid, taa näütäs peris pall'o võro keele variiirümist, a taa olõ-õi umalt ülesehitüselt ja põhimõttõlt siski murdõsõnaraamat (nigu tuud ummaq nt parladsõq seto ja mulgi sõnaraamaduq), a umaette võro kiräkeele sõnaraamat.
Sõnaraamat üten võro-eesti ja eesti-võro sõnaotsmisõ võimalusõga om Internetin välän kõigilõ vabalt pruukmisõs.


Põlva kihlkunna küläq.
Põlva kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A E H J K L M N O P R S T U V


Lõunõeesti kiil.
Lõunõeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)
Lõunõeesti kiil vai lõunõeesti keeleq om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil vai kiili (ja murdidõ) rühm. Lõunõeesti kiili lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti, ingerikar'ala, kar'ala, liivi, vad'a ja vepsä kiil. Lõunõeesti keeleq ommaq võro, mulgi, tarto ja seto kiil. Naid kiili või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis. Lisas nailõ kuulusõq lõunõeesti kiili hulka ka lõunõeesti keelesaari keeleq.
Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om lõunõeesti kiil eesti keele lõunõeesti murdõrühm vai päämurrõq, mink ala käüväq võro, mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak.
Lõunõeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ võro kiilt, miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka ISO Riikevaihõlidsõ Standardiorganisatsiooni puult (). Seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis. Tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme "võro-seto kiil".
Lõunõeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunõeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunõeestilidselt võro keelelt eesti keelele.
Lõunõeesti keelesaari keeleq.
Leivu, ludsi ja kraasna kiil ommaq kah lõunõeesti keeleq nigu mulgi, tarto, võro ja seto kiilgi. Leivut ja ludsit kõnõldi niiüldäq lõunõeesti Läti keelesaari pääl Hummogu-Lätin. Kraasna keelesaar oll' Vinnemaal, Läti piiri lähküh (kaeq kaarti). Kõik naaq kolm ommaq täämbätses pääväs vällä koolnuq.
Õnnõ ludsi kiilt mõni inemine viil vähäkese mõist. Läti keeletiidläne Balodisõ Uldis om ludsi keelele uma kiräviie tennüq ja aabidsa vällä andnuq ja taad kiilt proovitas kuigivõrd ka latsilõ opadaq ja ello herätäq.
Ludsi kiil om väega võro keele muudu, kraasna oll' pia sama nigu seto kiil. Leivu oll' kah võro keele (innekõgõ Mõnistõ kandi keele) muudu, a naist kolmõst keelesaari keelest kõgõ esiqerälidsemb ja kõgõ rassõmb arvo saiaq. Soomõ keeletiidläne Kallio Petri om leivu keele liigitänüq tävveste umaette ja muist lõunõeesti keelist eräldesaisvas keeles, esiqerälidsembäs ku kõik tõõsõq lõunõeesti keeleq.
Keele nimetämisest.
Terminit "lõunõeesti kiil" pruugitas innekõgõ keele- ja kirändustiidüsen, kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin (nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn) lõunõeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunõeesti kiräkeelist kõnõldõn. Traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas "lõunõeesti murdist". Keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi: "võro", "seto", "tarto" ja "mulgi kiil". Samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen (nt meediän).
Lõunõeesti kiilt om (päämidselt 1990. aastidõ algusõn) nimetet ka "uandi" ("ugandi"), "ugala" vai "võro-seto" keeles. Nimetüs "uandi" om peri Ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili. Nimetüs "ugala" om saad muistitsidõ maakundõ Ugandi ja Sakala nimetüisi kokko pandõn, et ka mulgi kiilt üten haardaq. Liitnimetüsega "võro-seto" om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist. Ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi "võro-seto" olõ-i laembat pruukmist löüdnüq.
Aolugu.
Kooniq 19. aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt - põh'aeesti (talliina) kiil ni lõunõeesti (tarto) kiil. Lõunõeesti kiräkeelen ilmu 1686. aastal, inne põh'aeesti kiilt, Wastne Testament (Vahtsõnõ Testament), a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh'aeesti keelen. Ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh'aeesti kiil, minkperäst lõunõeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ.
Täämbäne päiv.
Seo ilma aigo om lõunõeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil, mil om uma kiräkiil, kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja Tarto Ülikoolin. Võro keele kaitsõs, edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt Võro Instituut. Veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga. Ainugõnõ lõunõeesti kiil, mink edendämises olõ-i tegünüq ütiskundlist liikmist, om tarto kiil.
Aastagast 2000 om lõunõeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm "Lõunõeesti kiil ja kultuur". Ildampa ommaq mulgi, võro ja seto keele ja kultuuri jaos luuduq ütidse lõunõeesti programmi asõmalõ eräle programmiq.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä vastas' pia 102 000 inemist, et nä mõistvaq määnestki lõunõeesti kiilt, kas sis võro, seto, mulgi, tarto vai sis lihtsähe lõunõeesti kiilt (viimätsit oll' kõgõst tuhandõ ümbre).


Himmakülä.
Himmakülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km). Külän om paarkümmend elämist. Suurõmbalt jaolt jääs külä suurõsttiist hummogu poolõ. Himmaküläst põh'a poolõ jääs Lahokülä, hummogu poolõ Naruskikülä, lõuna poolõ Ortuskülä ja õdagu poolõ Vardja. Külä hummogupiiris om Peri uja. Külän om Sika tiiristi bussipiätüs. Himmaküläst käüdäs kuuli põhilidsõlt Vana-Koiolahõ ja Põlvahe, poodi mano Lemmikuhe ja tohtrõ mano Tilssi vai Põlvahe.
Aolugu.
Himmakülä om vähämbält paarsada aastakka vana. Kolhoosiaol oll' tan Koit-kolhoosi suurfarm (läts' käüki 1973), kon peeti lehmi, ja ehitedi 12 kortõriga nn. ütismaja. Viil 1980. aastagidõ lõpun ehit' kolhuus umilõ tüüliisile 10 üteperreelämist. Ku kolhoosiaig läbi sai, möi kolhuus suurfarmihuunõq maaha ja pääle tuud ommaq noin huunin olnu mitmõq puutüüfirmaq.
Kuulsambaq inemiseq.
Niinimetet ütismajan om latsõn mõnõ aastaga elänüq modell ja Eesti Malõliido president Kassi Carmen.


Joosu.
Joosu (käänetäs "Juussu, Joosuh") om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 15 km, Võrolõ 10 km). Külän om kümmekund elämist. Joosust õdagu poolõ jääseq Meltssaarõ külä külä ja Suurkülä, põh'a poolõ Lüüsi külä ja Vana-Koiola, hummogu poolõ Olõski külä ja Mõrgi külä, lõuna poolõ jääs Kärnämäe külä. Külän om Joosu bussipiätüs. Joosu ja Mõrgi vaihõpääle jääs vana savikarjäär, kon põrõhõlla om järv.
Säält kaivõtust savist om tett samottkivve, keraamikat, põrmandoplaatõ, portsõlanni jms.
Joosu külä om uma nime saanuq Joosu mõisa perrä. Mõisa jälki om saanuq uma nime üte mõsinigu perrä, kinka üts nimi oll' Justus, ja kedä lühkolt kutsuti Juust.
Midä kaiaq tasos.
Joosu küllä jääseq Joosu mõisa huunõq ja mõisapark. Huunist ommaq alalõ ait ni kehvän saison härbän ja kõrts.
Kuulsambaq inemiseq.
Joosu mõisan om latsõn elänüq ilmakuulsa meresõitja ja maiõuurja Wrangelli Ferdinand.


Põlva kihlkunna jõõq.
Põlva kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V


Harglõ kihlkunna jõõq.
Harglõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H K L M N P R S T U V Ä


Kanepi kihlkunna jõõq.
Kanepi kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ H I J K L M P R S T V Ä


Karula kihlkunna jõõq.
Karula kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A E H K L M N P R S T U V Ä Ü


Rõugõ kihlkunna jõõq.
Rõugõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna jõõq, ujaq, suurõmbaq kraaviq ja lätteq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V


Räpinä kihlkunna jõõq.
Räpinä kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H K L M N P R S T V


Urvastõ kihlkunna jõõq.
Urvastõ kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna jõõq, ujaq, suurõmbaq kraaviq ja lätteq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T U V Ü


Vahtsõliina kihlkunna jõõq.
Vahtsõliina kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ H I J K L M N O P R S T U V


Põlva kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Põlva kihlkund om hellerohilinõ.
Põlva kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Põlva kihlkunnast hummogu poolõ jääs Räpinä kihlkund, lõuna poolõ Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkund, õdagu poolõ Kanepi ja Urvastõ kihlkund ni põh'a poolõ Tartomaa Võnnu kihlkund. Põlva kihlkunda jääs suurõmb jago Põlva ja Laheda vallast, Võro valla põh'apoolinõ jago, Lasva valla õdagupoolinõ jago, Moostõ valla lõunapoolinõ jago ni mõnõq küläq Veriora, Kanepi, Kõllõstõ ja Vahtsõ-Kuustõ vallast. Kihlkunna suurus om pia 603 km².
Põlva kihlkund om inämb ku 550 aastakka vana. Aoluupaprin nimmatas tedä edimäst kõrda 1452. aastagal.
Luudus.
Põlva kihlkund om tasadsõ maa pääl. Es'ki kõgõ korgõmp kotus olõ-iq mägi, a hoobis üts nurm Kõllõstõ vallan Peräkülän, õkva vasta Kanepi kihlkunna piiri. Tol om korgust merepinnast 150 miitret.
Läbi kihlkunna juuskvaq küländ süväq ja lajaq oroq. Noist kõgõ suurõmbaq ommaq Ah'a jõõ ja Võhandu jõõ org. Ah'a jõõ viirde jääväq Tillõorg ja Taivaskuaq (korgõq liivakivi paeq). Vähämbäq oroq ommaq Orajõõl, Peri ujal ja Lutsu jõõl. Nuuq juuskvaq lõunõst põhja. Peri uja juusk Orajõkkõ, Orajõgi ja Lutsu jõgi Ah'a jõkkõ. Orajõõ veereh om ka kihlkunnakeskus Põlva. Põh'ast lõunõhe juusk Kariuja, miä lätt Võhandu jõkkõ.
Kihlkunna lõunõpiiri pääl ommaq suurõq Vagola ja Tamula järv, a üle kõgõ kihlkunna löüdüs viil hulka väikeisi järvi. Pardsi kandi järveq ommaq väega tummõ viiga. Ts'olgo kant om järvi poolõst väega rikas: Pikkjärv, Kõvvõrjärv, Mustjärv, Annõ järv, Pille järv, Karsna järv ja Lauga järv. Noist kõgõ suurõmb om Karsna järv (16,3 ha) ja kõgõ vähämb Annõ järv (0,5 ha). Mustjärv (6 ha) õkvalt keset Ts'olgo küllä om kihlkunna kõgõ süvemb - 29,7 miitret. Eestin ommaq tuust õnnõ kolm järve viil süvembäq. Suurõmbist järvist või viil nimmada Põlva järve (50 ha), Tilsi Pikkjärve (26,6 ha), Saarjärve (11,9 ha) ja Mooste järve (10,4 ha).
Maapõh'an löüdüs verevät liivakivvi, liiva, ruusa ja savvi. Joosun om puhast sinisavvi ja tuud om säält ka vällä kaivõt.
Muistinõ aig.
Muistidsõl aol võisõ Põlva kihlkund kuulu Ugandi maakunda. 13. aastagasaa alostusõn elli tan küländki pall'o rahvast. Kandsiq olliq Rosmal ja Kauksin. Arvatas, et tähtsämbäq kaubatiiq tast läbi lää-s egaq suurõmbit kaubitsõmis- vai käsitüükeskuisi olõ-s.
13.-15. aastagasada.
Edimädse sõakäügi Ugandihe teiq s'akslasõq 1208. aastagal. 1215 laastõdiq jälq taad maad ja peräst tuud ristiti Suurõst Imäjõõst lõuna puul elänüq inemiseq. 1224 luudi keriklik feodaalriik Tarto piiskopkund, kohe ala naas' Põlva kihlkund kuuluma. 13. ja 14. aastagasaal tapliq tankandin s'akslasõq ja vindläseq mitmit kõrdo. 1322. aastagast om teedüst Kiräpääle ehitet kõvast kandsist, mink peräst peeti mitmit tapõluisi 14. aastagasaal. Arvatas, et kandsi man oll' piiskopimõisa. Kihlkunda tunnõti sõs "Kirapää" vai "Kirepi" nime all.
16.-17. aastagasada.
Erämõisit oll' tankandin veidü. Suur osa maast ja talopoigõst püssü Tarto piiskopi käen, alludõn Kiräpää liinalõ.
18.-19. aastagasada.
Põh'asõan läts' taa kant 1704. a. Vinne võimo ala. 1710-1711 oll' katsk. 1766 luudi külä- vai mõisakooliq Himmastõn, Adistõn, Koiolan, Mõtstõn, Moostõn, Karilatsin, Kährin, Tännässilmän, Varbusõl, Kioman, Joosun, Raistõn, Navil. 1784 tetti Põlva kihlkunna lõunapiiri pääle Võro liin ja luudi Võro maakund, kohe üten Põlva kihlkunnagaq naas' kuuluma 8 kihlkunda.
1822 and' kerkoopõtaja Schwartzi Johann Georg Põlva kihlkunna talorahvalõ priinimeq. Noidõ hulgan olliq näütüses Hurt, Usin, Suur, Pikk, Kink, Kure, Semm, Sokk, Nilbe, Põvvat, Lepp, Piho, Luts, Hiir, Kurvits, Kahre, Kanarik, Kirber, Turi, Vill. 1833 kõrraldõdiq Põlva köstrikuul ümbre Põlva poissõ kihlkunnakoolis. 1840 asot' Schwartz Põlvan Eesti edimädse karskusseldsi. 1850 ehitediq valmis Kähri Pääingli Miikaeli Õigõusu kerik. Tuu kerko man naas' 1851 tüüle vinne õigõusu kihlkunnakuul.
Talla naati perises ostma 1846, tuu sai huugu mano 1860. aastagil, ku talopujaq naksiq linakasutamisegaq rahha tiinmä. Vällä rännäti 1855-59 ja 1908-09 Samaara kubõrmango, Vologdahe ja Tsiberihe. Pääle 1866. aastaga vallareformi oll' kihlkunnan 15 valda: Joosu, Kiuma, Kähri, Mooste, Partsi, Peri, Pragi (Aleksandri), Saarjärve, Tilsi, Timo, Vana-Koiola (Koiola), Varbusõ, Vahtsõ-Koiola, Võro ja Väimälä vald. Ildampa (nt. 1892 ja 1917) panti noid valdo umavaihõl kokko ja näid jäi veidembäs.
1897-1916 oll' Põlva ligidäl Puuril Võro kreisi kurttummõ kuul.
20. aastagasada.
20. aastagasaa alostusõn oll' kihlkunnan 21 mõisat: 14 perismõisat, 4 riigimõisat, 2 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 13 kar'amõisat.
Kiri Põlva kihlkunna Vabahussamba pääl
1928. aastagal panti kihlkunnakeskustõ Põlvahe pistü Vabahussõa mälehtüssammas.
Kihlkunna mõisaq.
20. aastagasaa algusõn Põlva kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kiil.
Põlva kihlkunnan kõnõldas päämädselt hummogu-võro kiilt, tuu om küländ üttemuudu Räpinä kihlkunna keelega. Peräsilbin om hariligult "o" (mitte "u"): "talo", "kodo", "käro", "tego", "pido". Sisenütlejä käänüsse lõpp või ollaq nii "h" ku "n": "kotoh" vai "koton", "mõtsah" vai "mõtsan", "käeh" vai "käen". Minnevao mitmusõn üteldäs hariligult: "nimäq ollivaq", "käveväq", "kaivaq", "teiväq". Sõna lõpon vai inne "k"-d om sakõstõ "h": "hamõh", "terveh", "tereh", "palohk", "molohk", "vikaht". Räpinä kihlkunnast vai Põlva kihlkunna põh'ajaost perit inemise või ärq tundaq tuu perrä, ku tä ütles: "tä sööse", "joosõ", "veese", "toosõ", "käüse", "aasõ", "jääse". Muial Võromaal üteldäs "tä süü", "juu", "vii", "tuu", "käü", "aja", "jääs".
Sõnno nimekirän, midä om üles kirotõt õnnõ Põlva kihlkunnast, om umbõs 700 sõnna. Sinnäq kuulussõq näütüses sõnaq "jommõlinõ, jurnama, kakõrus, krobahtuma, kõrvitsikku, kügärootsakala, meelevallatu, pidejih" jne.
Üts näütüs Põlva kihlkunna keelest. "Innevanast iks ollegi elo väega rassõ. Pall'o sõto oll', sõaq riisõvaq ja tapivaq inemisekeisi ja palotivaq külli. Soiõ ja mõtsu seehn olnuvaq sõatarõq, kohe saanuq paossihe minnäq, ku hädä suurõs lätse. A alati jõvva-as ärq paedaq. Ku sõal oll' kõik äräq lahutu ja puhtas rüüstedüq, sõs tullivaq vinne sissiq, kasõvaq perägi ärq."
"Sissiq pannivaq hindä parki, tullivaq suurõ kisa ja kärägaq. Inemiseq pagõsivaq küläst mõtsu vai kohe saivaq. Kõigil oll' jo teedäq, et kes sisse kätte jääse, tuu maaha tapõtas. Vanast olnuvaq säärtseq ah'otagotsõq, kohe inemine mahtu, kutsutu virusts'oroq. Ahokütjä jäänüq pagõmisõga ildas, karanuq ruttu virusts'orro pakku, käknüq hindä ärq. Käküssist salahuisi vaht'nuq, mis sissiq tegeväq. Ah'oh puuq palanuq, sissiq joosnuvaq tulõ paistõlõ hinnäst lämmistämmä. Mõnõq kisknuvaq hindä paljas, et lämmi parembahe mano saasõ. Naistõrahvast olnuq inämp ku meesterahvast. Mõnijago lämmistänüq hinnäst tulõ paistõl, mõnijago söönüväq. Sis lännüväq küllä müüdä riisma ja saaki saama."
"Ku tarõh kõik vagatsõs jäije, sõs hiile ah'okütjä soejulgusi virusts'orost vällä ja kaijõ kuis salamahtu tõistõ mano mõtsa sai lipsata ja tiidmist viiäq. Sõs külärahvas pidänüväq nõo kokko, mis kutsmada külälistega ette võttaq. Kisknuvaq noorõq kõivoq kõgõ juurõga maast üles, laas'nuvaq haroq ja ossaq mant äräq ja tennüväq säärtseq kooloperäq, et ku matsu annat, sõs um vaimlanõ kooluq. Noidõ kooloperriga tapnuvaq nimäq üüse magamise päält kõik nuuq sissiq äräq. Saanuq pall'o sisse hukka. Hää, et mõtsah nuuri kõiva jakku." (Kõnõlnuq Rammo Ann Adistõ küläst, sündünüq 1864. Jutt om perit raamadust "Võru keel".)
Kooliq.
Põlva kihlkunnan om (2006. a. saisogaq) 16 kuuli: 3 keskkuuli, 5 põhikuuli, 3 algkuuli, 1 erivajaduisiga latsi kuul, 1 kutsõkuul ja 3 huvikuuli.
Sport.
Põlva käsipallimiiskund "Serviti" om üts Eesti kõvõmbit.
Majandus.
Põlva kihlkunnan tegeldäs põhilidsõlt põllumajandusõgaq.
Kuulsambaq inemiseq.
Hurda Jakob om üts kuulsamb Põlva kihlkunnast perit inemine
Tõisi Põlva kihlkunna inemiisi: Härmsi Mihkli, Ivaski Albert, Käisi Johannes, Lepä Lembit, Oldekopi Gustav, Raudsaarõ Hugo, Schwartzi Johann Georg, Vahtra Jaan.


Võromaa jõõq.
Võromaa jõõq tegüsiq sõs, ku Lõuna-Eesti iä alt vällä pässi. Iä sulamisõ aigo nii 12 000 aastakka tagasi oll' Peipsi-Pihkva järve lohon iäsulamisõ viist tegünüq pall'o suurõmb järv'. Tuu järv' naas' edimält Võro-Harglõ orgo pite Lätimaa poolõ tühäs juuskma. Ku vesi oll' küländ madalas jäänüq, tegüsi Loosi kotsil viilahi. Tuu oll' oron korgõmb kotus. Säält vesi inämb vanan tsihin edesi es päseq ja naas' tagasi juuskma. Võromaa jõki viiq juuskvaq ütelt puult Liivi lahtõ ja tõsõlt puult läbi Peipsi Soomõ lahtõ. Viilahi lätt Haani ja Karula korgustikku pite.
Võromaa jõõq nakkasõq pääle korgõmbidõ kotussidõ päält. Tuuperäst om näide juuskminõ alostusõn väega kipõ. Keskkotsil juuskvaq jõõq inämbüste liivakivi sisse kulunuidõ süvvi orgõ seen. Orgõ korgõq ja inämbjaolt mõtsadsõq nõlvaq ommaq väega ilosaq. Jõõorgõ süvvüs või ollaq nii paarikümne miitre kandin. Sääntseq jõõq ommaq Võromaa suurõmbaq - Võhandu, Piusa, Ahja (Ah'a) jõgi. Mustjõgi joud liivakivist orgo õkva inne sissejuuskmist Koiva jõkkõ. Võhandu üten Pühäjõõgaq om Eesti kõgõ pikemb jõgi (162 km).


Perismõisa.
Perismõisa vai rüütlimõisa (sks. k. "Rittergut") oll' erämõisa päämine liht. Perismõisa umanigulõ olliq ette nättüq privileegiq ja õigusõq umal alal, agaq täl olliq kah kohustusõq riigi iin. Näütüses oll' paigapäälidse aadliorganisats'ooni (rüütlikunna) puult peetävähe nimekirja v. matriklihe kannõdu peirsmõisa umanigul helüõigus tuu ao aadliumaval'tsusõn — maapäävän. Inämbüs Eesti erämõisit olliq perismõisaq; inämb-vähämb kõik uhkõhe vällä ehitedüq mõisakompleksiq olliq perismõisaq. Perismõisidõ suurusõ kotsilõ ommaq egäl aol olnuq umaq nõudmisõq.


Puulmõisa.
Puulmõisa (sks. k. "Landstelle") oll' erämõisa, miä uma suurusõ peräst es saaq perismõisa staatust ei ka õiguisi. Puulmõisaq tegüsiq tüüpilidselt sõs, ku vanõmbast mõisast eräldedi maatükk. Mõni puulmõisa oll' pindala poolõst väega väikene, võttõn hindä ala õnnõ elomaja ja pargi tuu ümbre. Mõnikõrd om puulmõisat nimetet viil maakotussõs, miä om õkvatõlgõq s'aksa keelest.


Kerkomõisa.
Kerkomõisa vai kerigumõisa vai pastoraat (sks. k. "Pastorat") oll' mõisa, miä kuulu lutõri kerkolõ. Mõisan elli ja tuud pidi pastor; mõisamaja oll' ütelepoolõ kerko kontoriruumõs kah. Kerkomõisaq olõ-s nii uhkõhe vällä ehitedüq ku perismõisaq. Hariligult oll' egän kihlkunnan uma kerkomõisa, miä oll' kerko ku kihlkunnakeskusõ lähkün.


Riigimõisa.
Riigimõisa (vai kroonumõisa) oll' mõisa, miä kuulu riigile. Mõisan elliq ammõtniguq, kiä kõrraldivaq mõisa majandamist. Riigimõisaq olliq inämbüisi perismõisist ja hariligult kerkomõisist kah tagasihoitligumbalt vällä ehitedüq. Tihtipääle olliq riigimõisa maaq jaeduq tallas.


Kõrvalmõisa.
Kõrvalmõisa (sks. k. "Beigut"). Tihtipääle sai üts umanik hindä kätte mito kõrvi vai ligistikku olõjat mõisat, peräst midä noist moodustu ütine mõisamajapidämine. Sääntsel juhul elliq s'aksaq üten mõisan, miä oll' uhkõmbahõ vällä ehitet; tõisin mõisin (minkal olliq sõski kah perismõisa õigusõq) oll' suurõmb tähtsüs majandushuunil. Sääntsit mõisit nimetedi kõrvalmõisis.


Liinamõisa.
Liinamõisa vai raadimõisa oll' mõisa, miä kuulu liinaval'tsusõlõ. Liinamõisaq olliq suurõmbidõ liino (Talliin, Tarto, Pärno, Narva) man.


Kar'amõisa.
Kar'amõisa (sks. k. "Hoflage") oll' kompleks mõisa keskusõst kavvõmban, kon elliq osaq tüüliseq, hoiõti karja vai kon oll' määnegi tüüstüs. Kar'amõisa moodusta es umaette mõisamajapidämist. Kar'amõisaq olliq päämõisidõga võrrõldõn tagasihoitligult vällä ehitedüq; tihtipääle püsü es nääq kuigi kavva. Tuu olõ es sukugi kimmäs, kas ja määntsit mõisasüämest kavvõmban olõjit ehitüisi ja näide parkõ loeti kar'amõisas vai loeda es. Inämbüsel kar'amõisist oll' sõski määnegi mõisasüä olõman.


Rüütlikunnamõisa.
Rüütlikunnamõisa (sks. k. "Ritterschaftgut") oll' mõisa, miä kuulu rüütlikunnalõ. Noidõ mõisidõ huunõq olliq sagõhõhe tagasihoitligumbaq. Mõisin elliq näide majandajaq.


Võhandu jõgi.
Võhandu jõgi om Eesti kõgõ pikemb jõgi. Tä nakkas pääle Savõrna külä ligidält ja suubus Võõpso lähkün Lämmähejärve. Võhandu jõõ pikkus om 162 km ni jõgikund om 1420 km². Vagola järvest ülesvuulu kand jõgi nimme Pühäjõgi ni alambjoosul Võujõgi. Võhandu jõgi om laivatõdav Peipsi järvest Võõpso sadamani. 1963. aastagal moodustõdiq Võhandu jõõ ürgoro maastigukaitsõala.
Paisjärveq.
Kõgõ suurõmbaq paisjärveq Võhandu jõõ pääl ommaq Leevaku paisjärv ja Räpinä paisjärv.
Elokotusõq.
Võhandu jõõ viirde jääseq Kääpä, Leevi, Leevaku, Räpinä, Võõpso ja viil hulka külli.


Võromaa järveq.
Võromaa järveq ommaq küländki väikoq, a tuu iist om näid tihtsähe. Erälde tulõ nimmadaq Peipsi-Pihkva järve. Tuu om suurusõ poolõst 5. järv Õuruupan. Põrõhõllatsidõ järvi põh'aq ommaq tegünüq viil illatsõl iäaol. Suurõmb jago järvi tekkü iä sulamisõ aigo kavva üte kotussõ pääl püsünüisi iäunikidõ ala. Võromaa järveq ommaq inämbältjaolt süväq, käärolidsõ kaldõveerega ja näide seen või ollaq saari.
Haani ja Karula korgustiguq ommaq Eestin järvi poolõst üteq rikkambaq - sääl om kogoniq 30 järve 100 km² pääle.
Suurõmbaq järveq pääle Peipsi ommaq Vagola, Tamula, Aheru järv, Hino järv ja Ähijärv. Võromaal om Eesti kõgõ süvemb järv - Rõugõ Suurjärv (38 m). Süväq järveq ommaq viil Väiku-Palkna, Tsolgo Mustjärv (29,7 m), Uhtjärv ja Keema järv (mõlõmbaq 27 m).
Põlva ja Räpinä kandin om pall'o järvi, mink vesi om kõgõ tummõmb terve Õuruupa pääle.


Põlva kihlkunna järveq.
Põlva kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Harglõ kihlkunna järveq.
Harglõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A E H K L M O P R S T U V


Kanepi kihlkunna järveq.
Kanepi kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A E H I J K L M O P R S T U V


Karula kihlkunna järveq.
Karula kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T V Õ Ä


Rõugõ kihlkunna järveq.
Rõugõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A E H J K L M O P R S T U V Ü


Räpinä kihlkunna järveq.
Räpinä kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna järveq.
__NOTOC__ H I J K L M P R S U V


Urvastõ kihlkunna järveq.
Urvastõ kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A B E H J K L M O P R S T U V Õ


Vahtsõliina kihlkunna järveq.
Vahtsõliina kihlkunna järvi nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna järveq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V Õ


Tilsi mõisa.
Tilsi mõisa päähoonõq 2007. a.
Tilsi mõisa (sks. k. "Tilsi") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti ärq Väimälä mõisast 1749. a. Mõisahuunõq ommavaq Tilsi külän.
Huunõq.
Pikk ütekõrdnõ puust härbän om ehitet mitmõn jaon. Vanõmbaq osaq võivaq ollaq perit 18. aastagasaast, lõpligu kujo sai hoonõq 19. aastagasaa tõsõl poolõl. Tii ja Tilsi Pikkjärve vaihhõl om olnuq hulka kõrvalhuunit ja väikene park. Innembide ommaq mõisahuunõq paistunuq järve poolõ, a sinnäq ette ommaq puuq kasunuq. Vana Tarto-Võro tii päält lätt Tilssi 3 km pikkunõ tii, mink perämädseq paarsada miitret ommaq tsihtnüq õkvalt päähuunõ keskpaika.
1921. aastagast pääle oll' mõisahuunõn latsikodo. Ku 1978. a. ehitedi sinnäqsamma kõrvalõ latsikodo vahtsõnõ hoonõq, jäiväq mõisahuunõq tühäs. Alalõ om püsünü illos väreht ja mitmõq kõrvalhuunõq, midä om sõski ümbre ehitet.


Peri mõisa.
Peri mõisa (sks. k. "Perrist") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla maiõ pääl. Mõisa maaq ostõtiq 1530. a. Tõdu mõisa umanigult Tödweni Jürgenilt. Taast ku hindäperi mõisast om edimäne tiidüs 1544. aastagast, ku umanigus sai piiskopkunna foogt Stakelbergi Peter. Mõisahuunõq jääseq Peri küllä Võro-Põlva tiist üte kilomiitre hummogu poolõ.
Huunõq.
Mõisasüä oll' 18. aastagasaa lõpun vällä ehitet väikene, a stiilne baroknõ kompleks. Täämbädses om puust baroknõ päähoonõq häönüq. Väikon pargin ommaq mitmõq alalõpüsünüq kõrvalhuunõq, muuhulgan stiilne kolmõ kaarõga ait. Aida katussõl om tuulõlipp aastagaarvoga 1777.
20. aastagasaa lõpun oll' Peri kolhoosikeskus, minkperäst om mõisasüämehe ja tuu ümbre ehitet pall'o vahtsit elo- ja majandushuunit.


Lahokülä (Laheda).
Lahokülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 7 km, Võrolõ 18 km). Külän om kümmekund elämist ni tä jääs suurõsttiist hummogu poolõ. Lahoküläst põh'a poolõ jääs Andre külä, hummogu poolõ Sika külä, lõuna poolõ Himmakülä ja õdagu poolõ Koiolakülä. Külän om Kööbi bussipiätüs.


Naruskikülä.
Naruskikülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om paarkümmekund elämist. Naruskiküläst põh'a poolõ jääs Sika külä, hummogu poolõ Viinakualaan, lõuna poolõ Vana-Koiola mõts ni õdagu poolõ Ortuskülä ja Himmakülä. Külä õdagupoolitsõs piiris om Peri uja.


Koiolakülä.
Koiolakülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om Orajõõ keskjoosul ürgoro viiri pääl. Külän om paarkümmend elämist. Koiolaküläst põh'a poolõ jääs Meemaskülä, hummogu poolõ Himmakülä, lõuna poolõ Vardja külä ja õdagu poolõ Vedo külä.
Aolugu.
Koiolakülä kotussõ pääl ommaq inemiseq elänüq vähämbält 5000 aastakka. Koiolakülän om kolm kivikalmõ kotust ja om lövvet 9 kääbäst.
Innemuistinõ jutt.
Kuis Vanapakan pöksegaq ja nõnarätikugaq kivva kand'
"Põlva kihlkunnah Pragi (mõisa)vallah Koiolaküläh IIvani talo nurmõh om kolm kivivarõmat, minkast rahvajutt niimuudu pajatas. Kõrra võtnuq Vanapakan hindäle nõvvos Koiolakülä ligidäle nurmõ pääle ütte templit vai liina asotadaq, koh tä kõgõ uma suguseldsigaq võinuq elläq. Tuu kotus olnuq katõ suu vaihhõl ja tuuperäst tälle väega miiltpite. Lännüq kah sõs tõnõ mehekene ehitüses kivva tuuma, agaq et täl parõmpat kivvavidämise abinõvvo olõ-s olnuq, sõs võtnuq tä pöksiq jalast ärq ja ajanuq mõlõmbaq seereq kivva täüs. Agaq sõski arvanuq Vanapakan, et tuu kuurma ütes kõrras viiäq viil pall'o väikene om. Võtnuq sõs uma nõnarätiku kah karmanist vällä, ollaq tuu kivva täüs laat'nuq, otsaq kokko sõlmanuq ja sõs nuuq niguq pähklikeseq käe otsa võtnuq, pöksiq kah kivvagaq ola pääle visanuq ja astnuq sõs õigõq tulitsõhõ Koiolakülä poolõ. Saanuq tä parajahe Iiivani talo nurmõ pääle, laulnuq joba külä kikkaq. Vanalpaganal prahvatanuq pöksiseereq lahki ja kõik kiviq sadanuq suurõ mürinägaq kattõ rukka maaha, kuna nõnarätikust maaha sadanuisist kivvast kolmas ruga saanuq. Tuustsaaniq olõ-iq Vanapakan sinnäq inämp tahtnuq templit ehitämä naata. Nuuq kolm kivivarist ommaq sääl nurmõ pääl viil nätäq, agaq mud'oki teedäq olõ-iq nuuq mitte muud ku vanaq kivikalmõq. Sääntseq jutuq ommaq iks kivikalmidõ kotsilõ."


Rasmusseni Anders Fogh.
Rasmusseni Anders Fogh (Anders Fogh Rasmussen, sündünü 1953) om Taani poliitik. 27. märtekuu pääväst 2001 kooni 5. mahlakuu pääväni 2009 oll' tä Taani pääministri. 1. põimukuu pääväst 2009 om tä NATO pääsekretär.


Cherubini Luigi.
Cherubini Luigi (Luigi Cherubini, 1760-1842) oll' itaalia viiesepp. Tä sündü 14. süküskuu pääväl 1760 ja kuuli 15. urbõkuu pääväl 1842.


Kurów.
Kurów om külä Lõunahummogu-Poolan, Puławy ja Lublini vaihõl, Kurówka jõõ veeren. Kurówin elli 2006. aastagal 2782 inemist.


Schwartzi Johann Georg.
Schwartzi Johann Georg (Johann Georg Schwartz, 1793-1874) oll' usu- ja haridustegeläne, kiä suurõmba jao umast elost elli ja tüüt' Põlvan. Tä and' vällä uma ao kotsilõ välläpaistva säitsmejaolidsõ kooliraamatidõ ria "Koli-ramat", noist säitsmest jaost kirot' esiq kolm. Nuuq raamadoq pand' tä kirja lõunaeesti keelen, avaldamises panti nuuq põh'aeesti kiilde ümbre. Lõunaeesti keelen om ilmunu timä kirotõt lugõmisõraamat "Eesti Laste sõbber". Rahva hulgan kutsuti tedä Edimäne Varts vai Vana Varts. Peräst tedä olliq Põlvan kerkoopõtajaq timä poig Johann Georg (1868-1903) ja pujapoig Johann Christoph (1903-1933).
Schwartz kirot' üles võro keele sõnno ja saat' noid Faehlmannilõ, Kreutzwaldilõ ja Wiedemannilõ. Tä oll' Kreutzwaldi hää sõbõr, timä Põlva koton vai Põlva pargin mängeq nääq tihtipääle malõt ja arodiq ilmaasjo. Schwartzi aol 1822. aastagal saivaq Põlva kihlkunna inemiseq hindäle priinimeq. Noid võisõvaq nääq esiq vabalt valliq.
Elokäük.
Schwartzi Johann Georg sündü 25. piimäkuu pääväl 1793 Riian, kuuli 19. urbõkuu pääväl 1874 Põlvan nink om matõt Põlva kalmuaida.
Mälehtüse hoitminõ.
Oldekopi ja Schwartzi mälehtüskivi Põlvan


Koli-ramat.
"Taa artikli kõnõlõs Põlva kerkoopõtaja Schwartzi toimõndõt kooliraamatist. Vändra kerkoopõtaja Körberi toimõndõt kooliraamatidõ kotsilõ kaeq artiklit "Koli-ramat" (Körber)."
Koli-ramat om Põlva kerkoopõtaja Schwartzi Johann Georgi toimõndõt ja 1852-1861 anonüümselt ilmunu säitsmeosalinõ eestikeelitside kooliraamatidõ rida, miä oll' mõtõld oppajilõ käsiraamatis ni kihlkunnakooli- ja seminäriopilaisilõ oppõraamatis. Nuuq raamadoq anniq oppõtüü jaos inämb ja mitmõkülgsempä matõrjaali ku varatsõmbaq kooliraamadoq, eriti reaalainidõ osan. Raamadoq olliq kirotõduq nii, et nääq avitanuq ette val'mista tulõvaisi põllomiihi.
Kolmanda, neländä ja viiendä jao tõnõ trükk ilmu 1860. Mõnõq jaoq jäiväq tarvitusõlõ pikembäs aos, näist ilmu kuni 6 trükkü.


Koli-ramat (Körber).
"Koli-ramat" oll' Vändra kerkoopõtaja Körberi Carli toimõndõt ja 1854 anonüümselt ilmunu eestikeelitside vallakooliraamatidõ rida.


Härmsi Mihkli.
Härmsi Mihkli (Mihkel Härms, 1874-1941) oll' Eesti edimäne elokutsõlinõ tsirgouurja (ornitoluug), tsirkõ rõngastamisõ ja helü perrä tundmaop'misõ algataja Eestin. Tä sündü Põlva kihlkunnan Vana-Koiola vallan Vanakülän nink kuuli Tarton.
Härmsi Mihkli käve tsirkõ uur'man Valgõl merel, Pamiirin, Iraanin ja muialgi. Tä põh'and' Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi Eesti tsirkõ kogo ja pand' kokko Eesti tsirkõ süstemaatilidsõ nimekirä. Kõrrald' tsirkõ kaitsmist (1925 käve Luksõmburgin rahvusvaihhõlidsõl tsirkõ kaitsmisõ kongressil). 1926-1930 oll' rahvusvaihhõlidsõn ornitoloogilidsõn komiteen Eesti esindäjä.
Tiidüstüü.
Juhõnd' Luudusõuur'jidõ Seldsi tsirgouur'jit.


Vahtra Jaan.
Vahtra Jaan (Jaan Vahtra, 1882-1947) oll' kunstnik, kirämiis, lehemiis ja kunstioppaja. Pall'oq timä pildiq ja jutuq näütäseq Võromaa külli, külärahvast ja Võromaa luudusõ illo.
Elokäük.
Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü 23. lehekuu pääväl 1882 Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti Koiola valda Holvandi küllä Kivijärve viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti Kiisa järve veeren Oro talon. 1893. aastagal, ku Jaan oll' 11 aastakka vana, naas' tä käümä Vanakülä vallakoolin, a suvõl käve iks kar'an. Edesi vei koolitii 1896. aastagal Räpinä kihlkunnakuuli.
Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja abi kotus Räpinäl ja Miiksen (1900-1901) nink oppaja kotuss Parapalon (1901-1902) ja Mõtstõn (1902-1909). Aastil 1909-1911 oll' tä aokiräniku kotus Viljandin "Viljandi Teataja" toimõndusõn.
Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Viljandin näkk' toonaq joba 29-aastakka vana tulõvanõ kunstnik Purvītisõ Vilhelmsi maastigumaalõ vällänäütüst "mink mõjo oll' nii rabav, et otsusti minnäq opma joonistust ja maalikunsti". Nii sõit'ki tä 1911. a. sügüse Riiga nink oppõ 1912–1913 Riia liina kunstikoolin Purvītisõ man. Samal aol tekk' tä töid aolehtile joonist' karikatuurõ Läti nal'alehele.
1913–1916 oppõ tä edesi Peterburi Kunstõ Edendämise Seldsi Kunstikoolin. Tuu kooli lõpõt' tä joonistusõ ja maali erialal. Peterburin oppõn võtt' tä himoga ossa säälside eestläisi seltskundligust elost. 1915-1917 oll' "Peterburi Teataja" toimõndusõn. 1914–1915 avit' tä toimõndaq käsikirälist kunstiaokirjä "Ronk", 1915–1916 kuulu tä kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi seltsi "Ritsikate ring", kon olliq viil näütüses kiräniguq Semperi Johannes ja Asti Karl. 1917. aastagast oll' tä Peterburi Jaani kerigu eesti kooli tsehkendämisoppaja. 1916–1917 tävvend' tä hinnäst Peterburi Kunstiakateemiän profesridõ Kardovski, Petrov-Vodkini ja Šuhhajevi käe all.
Ku Vahtra Jaan võeti sõaväkke jäi täl opminõ poolõlõ. Täl läts' kõrda hoita kõrvalõ sõaliini pääle saatmisõst. Oktoobrirevoluts'ooni aigo oll' Jaan Peterburin ja võtt' revoluts'ooniliidsist sündmüisist ossa.
1918. aastagal kutsuti Vahtra Jaan Võrolõ tsehkendämisoppajas. Kunstiakateemiä jäi lõpõtamaldaq nink Jaan tull' piimäkuun Peterburist Eestihe ärq. Tä oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. "Pallasõn" opas' tä joonistamist, plakatijoonistamist, joonistusmetoodikat ja ornamentikat.
1923. aastagal sai Vahtra Jaanist toonadsõ Eesti kõgõ avangardsõmba kunstirühmitüse Eesti Kunstnikkudõ Rühmä asotajaliigõq. Tuud rühmä mõot' kõgõ inämb prantsusõ kubism ja konstruktivism. Nä tõiq maalikunsti geomeetriliidsile kujundidõlõ üles ehitet komposits'ooni, miä and' kunstiloomingulõ seenitsest ratsionaalsõmba alossõ. Rühm kõrrald' pall'o vällänäütüisi nii Eesti vähämbin liinon ku ka Tarton ja Talliinan.
1935. aastal jäi kunstnik pensionilõ nink oll' 1935–1940 kirästüse "Noor-Eesti" kunstilinõ konsultant. Samal aol tegel' tä ka raamatidõ kirotamisõ ja illustriirmisega. Tõsõ ilmasõa aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe "Tüürahva Elo" luuja 1944. aastagal ja päätoimõndaja 1945. aastaga urbõkuuni.
Vahtra Jaan kuuli 27. vahtsõaastakuu pääväl 1947 Võrol. Tä om matõt Põlva kalmuaida.
Kunst.
Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ (nt. "Räpinä veski", 1913). Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "Blanc et Noir", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq. Peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puulõikidõ mapp "Konstruktiivseq rütmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925).
1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat. Tä lei päämidselt kaasõkujonduisi, agaq kah illustrats'uunõ. Muuhulgan värskend' tä eesti raamadukunsti Barbarusõ Johannesse luulõtuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligõ piltegaq. Vähätside vahõndidõgaq, säälhulgan värmikontrastõgaq (nt. must verevägaq), saavut' tä ekspressiivse üldmõo (Gailiti Augusti "Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' tä pilte Tammsaare Anton Hanseni, Koidula Lydia, Ridala Villemi, Jakobsoni Augusti jt. raamatilõ. Vahtra Jaan väärtust' raamadukujondusõn selge loetava kirä.
1929 alanu perämädse loomaperioodi teossõq ommaq realistliguq (maaliq "Tarto kalaturg" (1933), "Väimälä maastik" (1946)). Maalõ koloriit om mahedamb ja kujotusviis luudusõperälidsemb, raamadupilte vorm om ütsikas'alikumb. 1930. aastagidõ lõpost pääle tekk' pall'o monotüüpijit. 1939 avald' opigu "Joonistamisõpetus".
Kirändüs.
Kirotama naas' Vahtra Jaan aastasaa vaihtusõ aigu. Edimäne tekst ilmu trükün 1900. Timä luulõtuisi ja lühiproosat ni tõlkit vinne, s'aksa, soomõ jt. keelist ilmu aolehtin.
Vahtra Jaan ilokirändüsen.
Pilt näütemängost "Kuldnõ laiv" (Tilsi mõisa park, 26. põimukuu päiv 2007). Vahtra Jaani mäng Määri Andres.
Jaani 125. sünnüaastapääväs kirot' Villa Sirje näütemängo "Kuldnõ laiv" ("Kuldne laev"), midä Põlva Liina Harrastustiatri mänge 2007. aastaga suvõl Intsikurmun ja Tilsi mõisa pargin. Näütemäng näütäs Jaani nuurusaigu Põlva kihlkunnan.
Mõttit.
Taivaskua ligidäl oll’ Eesti aigo üts puhvõt, midä kutsuti Villa Hortensia. Sääl miildü Ivaski Albertilõ, Vahtra Jaanilõ, Tuulingu Ennulõ ja Ploomi Elmolõ kokko saia. "Pääideoloogilõ" Vahtra Jaanilõ miildü üteldäq: viinavõtminõ ei kõlbaq mitte koskilõ, a väärt om mol’otaminõ taa ümbre!


Ugandi.
Ugandi vai Uandimaa (vai ka "Ugala", "Oandi", "Uandi", "Uhandi", "Ugamaa"; ladinakiilsen Henrigu Liivimaa aigraamatun "Ugaunia", "Ugania", "Ungania", "Ungaunia", mõnõn variandin ka "Ug(g)annia", "Ungannia"; maa eläniguq ugalasõq "Ugaunenses", "Ugaunienses", "Ugannenses", mõnõn variandin ka "Ugganenses", "Ungannenses"; s'aksa keelen "Ugaunien", "Hugenhusen", "Uggenhusen") om aoluulinõ maakund ni ugandi keele ja kultuuri ala Lõuna-Eestin.
Ugandit om mainit 13. aastagasaa algusõn innekõkkõ Henrigu Liivimaa aigraamatun, kon kirotadas maakunna hindä alaq hiitmisest – 1208. aastagal naanuq sõakäügiq Ugandihe lõppiq, ku uganlasõq sunniti Riia piiskopilõ ja Mõõgavelji ordulõ 1215. aastagal alaq andma. Päält tuud ommaq võõraq võimuq Ugandi peräst ummavaihõl tapõlnuq, maa om olnuq nii Novgorodi vürsti ku Taani käen. 1224. aastagal tetti Ugandi maiõ pääle Tarto piiskopkund.
Aolugu ni küündümine.
Õdagumeresoomõ algkeele (minkast kasviq vällä võro, eesti, soomõ jpm keeleq) kõnõlõjaq tulleq Eesti maiõ pääle umbõs 3200–2800 aastakka tagasi. Lõunõhummogu-Eesti vai lõunõeesti kiil läts' tõisist kõnõlõjist kõgõ inne lakja, umbõs 2500-1800 aastakka tagasi. Tuust aost pääle oligiq lõunõeesti kiil ja kultuur muust Eestist eräle.
Muistnõ Võromaa jäi vana Uandimaa maiõ pääle. Uandimaa ku suur' maakund jäi Peipsi ja Võrtsjärve vaihõlõ. Tähtsämbäq kotusõq olliq jo tuul aol Otõmpää ja Tarto. Setomaal om olnuq kõva Vana-Irboska kants'. Ugandimaa oll' küländ rikas kant'. Mõtsu ja soiõ vaihõl oli külli, a oli ka eräle elämiisi. Tetti sõõrdu ja hariti ka põlist põldu. Kõgõ vanõmb vili om tan olnuq kesev, a muinasao lõpu poolõ oli jo rüäleib inemiisi päämine süük'. Kasvatõdi karja – Lõuna-Eestin olnuq rohkõmb tsiko ja lambit, a sõski ka lehmi ja hobõsit. Harilik elämine muinasao lõpu poolõ oli jo riihetarõ, nii niguq noid ehitediq 19. aastagasaaniq. A muistidsõ ao rõivaq ja ehteq es olõq viil sukugiq noidõ Võromaa rahvarõividõ muudu, midä parhillaq laulupidol kandas.
S'aksa sõamahaq tulliq Uandimaalõ 1208. aastagal. Otõmpää kants' palotõdi maaha. Ku muistinõ Vabahussõda pääle nakas', käveq üle Võromaa kah võõraq väeq. Siin tapliq ja rööveq ni ristirüütliq, Leedu ratsavägi ku Vinne vürste sõameheq. Et Uandimaa ja Sakala olliq rikkaq maakunnaq, saadi hulga saaki. 1215. aastagas olliq taast maanukast ütesä kõrda vainlasõ väeq üle käünüq. Es olõkiq joudu kavvõmb vasta panda – rist'mine tull' vasta võttaq. Pääle Tarto kandsi häötämist 1224. aastagal oll' terveq Eesti, vällä arvat saarõq, võõra võimu käen. Et Lõuna-Eesti sai kõgõ rohkõmb kannahtaq, läts' võim pia tävveligult s'akslaisi kätte. Maarahva viil elon vanõmbaq pidiq umast võimust vallalõ ütlemä. S'aksol oll' siin kergemb hinnäst masma pandaq ku muial Eestin.
Hummogu puult hõimlasõq jäiq 11.–13. aastagasaal Vinne võimu ala – noist sai seto rahvakildakõnõ. Õdagu puult hõimlasõq võrokõsõq ja lõunatartlasõq elliq õks Uandimaal edesi. Usk, kombõq ja rõivaq ommaq näil aogaq tõõsõs saanuq, a kiil' om immespantavalt ütesugumanõ alalõ püsünüq.
Ugalasõq.
"Ugalanõ" om võrokiilse ala pääl olnuq õks halva maigugaq nimi. Tuu om tähendanüq päämidselt inemist, kellel olõ-õi mutsu vai kiä om tige. Sõnatüvve "uga"- tähendüses om mõnikõrd peet 'loid, tümp'. Tuu või tähendäq, et ugalasõq olliq määnegi võõras rahvas. Tõõslt puult või jälq arvadaq, et ugalasõq ommaq nime saanuq vanavinne sõnast *"ug", miä tähendäs lõunõkaart vai lõunõtuult.
Hummogu-Ugandi ala ja ka laembalt Hummogu-Eesti ala pääl levinüide laulõ seen ommaq ugalasõq tennü päämidselt kurja ja näid peetäs sõamiihis ja tiirüüvlis.
Om lõikusõlaul, kon hoiatadas vilälõikjit ugalaisi iist:„...otsan uutva ugalase, veeren vahtva venelase,
otsan orje uttetas, veeren verda valõtas.“
– "Remmel, lk 158–159" Tõõsõn laulun kõnõldas "Uga rajal" or'as olõmisõst:„Olli orjan, käve karjan,
Uandimaa tähtsüs.
Arvatas, et vanna Uandimaa perrä ommaq lätläseq naanuq kutsma Eestit – läti keelen om sjoo maa Igaunija.


Eesti kiil.
Eesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq vad'a, lõunõeesti ja liivi kiil.
Eesti kiil om imäkeeles umbõs 1,1 mill'onalõ inemisele, kinkast inämbüs (umbõs 900 000) eläs Eestin, kon eesti kiil om riigikeeles.


Võromaa kooliq.
Võromaa kuulõ naati tegemä Roodsi ao lõpun. 1687 võtt' Liivimaa maapäiv vasta kõrra, et ekkä kihlkunda tulõ uma kuul tetäq, kõrralinõ kuulmeistre ammõtihe pandaq ja koolimaa vällä mõõtaq. 1690. aastagil oll' lugu kehv olnuq Kanepi kooliasjogaq ja Urvastõn ollõv koolimaa vilets olnuq, a muial Võromaal oll' koolioppus pääle naanuq.


Põlva kihlkunna kooliq.
Põlva kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna kooliq.


Harglõ kihlkunna kooliq.
Harglõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna kooliq.


Kanepi kihlkunna kooliq.
Kanepi kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna kooliq.


Karula kihlkunna kooliq.
Karula kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna kooliq.


Rõugõ kihlkunna kooliq.
Rõugõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna kooliq.


Räpinä kihlkunna kooliq.
Räpinä kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna kooliq.


Urvastõ kihlkunna kooliq.
Urvastõ kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna kooliq.


Vahtsõliina kihlkunna kooliq.
Vahtsõliina kihlkunna kuulõ nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna kooliq.


Võro liina kooliq.
Võro liina kuulõ nimekiri lugõ üles Võro kooliq.


Võromaa vallaq.
Võromaa valdo nimekiri lugõ üles vallaq, miä ommaq tävveniste vai suurõmpalt jaolt Võromaal.
Võromaa vanaq vallaq.
Kunagi Võromaal olnuq vallaq, mink nimeliidsi s'oo ilma aigu inämb olõ-iq.


Vana-Koiola.
Vana-Koiola om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 10 km, Võrolõ 15 km). Külän om paarkümmend elämist. Vana-Koiolast põh'a poolõ jääväq Vardja ja Ortuskülä, hummogu poolõ Vana-Koiola mõts, lõuna poolõ Joosu ni õdagu poolõ Lüüsi ja Viuperä küläq. Külä om tekkünüq Vana-Koiola järve viirde. Vana-Koiolan tüütäs algkuul ja kultuurimaja. Külän ommaq Vana-Koiola, Luiga ja Kommõri bussipiätüseq.
Aolugu.
Vana-Koiola järve veeren ommaq inemiseq elänüq 5000 aastakka. Külän oll' umal aol Vana-Koiola mõisa süä.
2006. aastaga põimukuun peeti Vana-Koiolan Kaika suvõülikuuli.
Midä kaiaq tasos.
Vana-Koiola järv.


Vardja.
Vardja vai Vardja mõisa om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km, tiist õdagu puul). Külän om paarkümmend elämist. Vardjast põh'a poolõ jääväq Koiolakülä ja Himmakülä, hummogu poolõ Ortuskülä, lõuna poolõ Vana-Koiola ni õdagu poolõ Tilsi. Külän om Vardja järv. Vardjan tüütäs Vardja massinaütistü. Külä hummoguveere pääl ommaq Lemmiku puut ja bussipiätüs. Umal aol oll' Vardjan Vardja mõisa vai Pragi mõisa.


Ortuskülä.
Ortuskülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan Võro-Põlva tii veeren (Põlvahe 8 km, Võrolõ 17 km, tiist hummogu puul). Külän om kümmekund elämist. Ortusküläst põh'a poolõ jääs Himmakülä, hummogu poolõ Naruskikülä, lõuna poolõ Vana-Koiola ni õdagu poolõ Vardja.


Vedo külä.
Vedo külä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan, Orajõõ keskjoosul. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Vedo küläst põh'a poolõ jääs Piksõlaan, hummogu poolõ Koiolakülä, lõuna poolõ Tilsi ja õdagu poolõ Mäni külä.


Mäni.
Mäni (käänetäs "Mänile, Mänil") om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Mäni küläst põh'a ja hummogu poolõ jääs Piksõlaan, lõuna poolõ Mustajõõ külä ja õdagu poolõ Sõrõstõ külä.


Mustajõõ.
Mustajõõ om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om Orajõõ vai Mustajõõ alambjoosul, vana Võro tii veeren. Külän om kümmekund elämist. Mustajõõ küläst põh'a poolõ jääväq Sõrõstõ ja Mäni, hummogu poolõ Tilsi, lõuna poolõ Kruuta külä ja õdagu poolõ Põlgastõ külä.
Aolugu.
Mustajõõ külä perrä sai uma nime Vinne aignõ Mustajõõ külänõvvokogo.
Kuulsambaq inemiseq.
Mustaltjõõlt om perit kunstnik Lepä Lembit.


Kruuta.
Kruuta om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om vana Võro tii veeren, jääs tuust õdagu poolõ. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Kruuta küläst põh'a poolõ jääs Mustajõõ külä, hummogu poolõ Koolitarõ külä, lõuna poolõ Lahe külä ja õdagu poolõ Roosi külä. Küläst juusk läbi Orajõgi vai Mustjõgi.


Tilsi (Laheda).
Tilsi om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä jääs suurõmbalt jaolt Pikkjärve ja Kõrbjärve vaihhõlõ. Külän eläs mõnisada inemist. Tilsist põh'a poolõ jääs Vedo külä, hummogu poolõ Vardja ja Viuperä külä, lõuna poolõ Koolitarõ külä ja õdagu poolõ Mustajõõ külä.
Tilsin om Laheda vallamaja, kuul, latsikodo, raamatokogo ja kats puuti.


Koolitarõ külä.
Koolitarõ külä vai Palokülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Koolitarõ küläst põh'a ja hummogu poolõ jääs Tilsi, lõuna poolõ Suurkülä ja õdagu poolõ Kruuta külä.


Viuperä.
Viuperä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Viuperä küläst põh'a poolõ jääs Vardja, hummogu poolõ Vana-Koiola, lõuna poolõ Lüüsi külä ja õdagu poolõ Tilsi.


Lüüsi (Laheda).
Lüüsi om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Lüüsi küläst põh'a poolõ jääs Viuperä külä, hummogu poolõ Vana-Koiola külä, lõuna ja õdagu poolõ Suurkülä.


Meltssaarõ.
Meltssaarõ om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän ommaq mõnõq elämiseq. Meltssaarõ küläst põh'a poolõ jääs Suurkülä, hummogu poolõ Joosu, lõuna poolõ Parksepä ja õdagu poolõ Kanariku külä.


Mõrgi (Laheda).
Mõrgi (käänetäs "Mõrki", "Mõrgih") om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om kümmekund elämist. Mõrgi küläst hummogu poolõ jääs Olõski külä õdagu poolõ Joosu.
Huvitavat kaemist.
Mõrgi ja Joosu vaihhõlõ jääs vana savikarjäär, kon põrõhõlla om järv.


Suurkülä (Laheda).
Suurkülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külän om paarkümmend elämist. Suurküläst põh'a poolõ jääväq Koolitarõ külä ja Viuperä külä, hummogu poolõ Lüüsi külä, lõuna poolõ Meltssaarõ külä ja õdagu poolõ Lahe külä.
Aolugu.
Suurkülän om inne Tilssi kolimist olnuq Laheda valla ja inne tuud Musajõõ külänõvvokogo keskus.


Vana-Koiola kuul.
Vana-Koiola kuul oll' kuul Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vana-Koiola külän. Kuul tüüt' aastagil 1926-2010, tä om olnuq nii algkuul ku ka põhikuul. Vanaq kooli huunõq ommavaq õkvalt Vana-Koiola järve veeren, põh'a puul.
Aolugu.
Neläklassilinõ Vana-Koiola algkuul naas' tüüle 1926. aastagal Vana-Koiola rendimõisa huunõn. Kooli edimäne juhataja oll' Henno Alfred, kiä tüüt' koolin 1941. aastaganiq. 1946. aastagal tetti kuul säitsmeklassilidsõs, 1962. aastagal katsaklassilidsõs, 1989. aastagal ütsäklassilidsõs, 2001. aastagal jälq kuvvõklassilidsõs algkoolis. 2010. aastagal, ku opilaisi oll' jäänüq väega veitüs, panti kuul kinniq.
Kõgõ pikembält oll' kooli juhis Polli Aksel, kiä juhtõ kuuli päält 25 aastaka (1953-1979). Timä aol paranõsi kooli majanduslik olukõrd joudsahe: kuuli panti eelektri, koolimajalõ ehitediq mano vahtsõnõ jago ja süüklahoonõq.
85 aastaga joosul oll' koolil 13 juhti ja päält saa oppaja.
Lõpõtajaq.
Aastil 1949-2000 lõpõt' kooli 545 opilast. Noist tuntumbaq ommaq bioloogiadoktor Saksa Valdur ja mõtsamajandusõ tippspetsiälist Tasso Enn.
Kuul ja võro kiil.
Vana-Koiola koolin om opat võro kiilt ja opilasõq ommaq ossa võtnuq võrokeelitside kirätöie võistluisist. 2005. aastagal peeti kooli man 17. Kaika suvõülikuul.


Pragi kuul.
Pragi kuul oll' algkuul Põlva kihlkunnan Aleksandri vallan (Pragi mõisan) Koiolakülän. Koolin naati oppama 1812. a. ja sääl opati 1972. aastagani. Koolimaja Orajõõ veeren om alalõ ja sääl eletäs.
Aolugu.
Kuul luudi 1812. a. Pragi mõisa ala käüvän Koiolakülän.
1925. aastagal oll' kuul 2-klassilinõ, sääl oppõ 64 last ja opas' 1 oppaja.
1934. aastagast oll' kuul 5-klassilinõ, 1939. aastagast 6-klassilinõ.
1944. a. oll' opilaisi 69 (noist tütärlatsi 38). Sõs oll' kuul 6-klassilinõ mittetävvelik keskkuul. 1945 oll' opilaisi joba 86 (noist 50 tütärlast) ja kuul oll' 7-klassilinõ, sääl oll' kolm klassikomplekti ja kolm oppajat. Mõnõq aastaq püssü koolilatsi arv 80 ümbre ja oppajit tull' üts mano. 1948.-1949. opiaastagast muudõti kuul 4-klassilidsõs algkoolis, kon oll' 2 klassikomplekti ja 2 oppajat. Opilaisi oll' sõs 43 (20 tütärlast). Säält edesi naas' opilaisi arv kahanõma. 1955 oll' kuul 4-klassilinõ ja 1 klassikomplektiga (16 last ja 1 oppaja). Kuul panti kinniq 1972. a.


Võro.
Võro liin om Võromaa ja põrõhõlladsõ Võro maakunna valitsus- ja majanduskeskus, tä om ehitet Põlva kihlkunna ja Rõugõ kihlkunna piiri pääle. Liinast lätt läbi Peterburi–Pihkva–Riia raudtii ja Talliin–Tarto–Võro–Luhamaa suurtii.
Võro liin om Otõmpää korgustigu ja Haani korgustigu vaihõlõ jäävän mandriijä sulamisõ vessi uuratõdun Võro-Harglõ oron. Liina sisse jääs kolm ilosat järve - Tamula järv, Kubija järv ja Kubija Veskijärv. Põh'akaarõst piird liina Võhandu jõgi.
Võro liinan eläs 11 727 inemist ja liina pindala om 14,01 km². Võro tunnuslausõq om "Üts ummamuudu liin".
Aolugu.
Võro liin (s'aksa keeli "Werro") om uma nime saanuq Võro mõisa perrä. Tuu sai uma nime ummakõrda Võro uja perrä, midä põrõhõlla kutsutas Korõli ujas.
1783. aastaga 3. hainakuu pääväl kehtestediq Eesti- ja Liivimaal asõtallituskõrd. Eesti- ja Liivimaa asõmõl võeti pruukmistõ nimeq Tal'na ja Riia kubõrmang. Riia kubõrmang jagosi Riia, Võnnu, Valga, Valmiera, Pärno, Villändi, Kurõssaarõ ja Võro kreises. Vahtsõnõ Võro kreis panti kokko Räpinä, Põlva, Kanepi, Urvastõ, Rõugõ, Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnast. Et tuu ala pääl liina es olõq, määräs' Riia kindralkupõrnaatri Browne'i George uma publikaadiga maakunnakeskus ja plaanitsõtav kreisiliin tetäq Vanna-Koiolahe.
Kuigi kindralkupõrnaatri oll' publikaadin märknü Vana-Koiola hääd kotust ja tuud, et taa liinas kõlbas, muut' ta õigõ pia ummi plaanõ ja soovit' Katariina II plaanist ärq üteldäq. Tä ütel', et keisriliinas kõlbas pall'o parõmbahe Võro mõisa ala, sääl om kats järve ja jõgi lähkül, säält lätt läbi tähtsä Tarto–Pihkva kaubatii, mõisal ei ollõv puudu häist kar'a- ja hainamaist, päälegi ollõv sääl suur herrimaja, kohe edimält olnuq hää ammõdimiihi paigudaq. Keisrinna es tiiäq midägi tuust, et tegeligult olliq Võro mõisal hoobis savitsõq ja likõq maaq ja tä saatsõ kindralkupõrnaatrilõ 6. hainakuu pääväl 1784 käsü huult kandaq mõisa ärqostmisõ iist. Kaubategemine, minka paron' Mengen sai ummi valduisi iist väega kõva hinna – 57 000 ruublit, toimu tuusama aastaga 2. vai 3. põimukuu pääväl.
Võro mõisnigu Mengdeni tsuskmisõ pääle anti 8. põimukuu pääväl 1784 vällä kõrraldus tuvvaq vahtsõ maakunna kohtoasotusõq, rentmeistre ja politseimeistre Vanast-Koiolast, kohe nä olliq joba joudnuq minnäq, Võro mõisahe, et tetäq sinnäq vahtsõnõ liin. Liina oll' vaja inemiisi ja tuuperäst oll' 3. põimukuu pääväl vällä käüd plaan, kuis säädäq vahtsõ liina piiriq, maatüküq ja edimäidsile inemiisile antavaq kergendüseq. Plaanin oll' niguq Vanan-Koiolangi vällä jakaq edimält 40 maatükkü ehitüse jaos. Nöörimaa kotusõ päält taheti õgalõütele andaq ka ütessä vakamaad põllu- ja hainamaas. Viil taheti jakaq maatüküq ka 32 käsitüüliisele, 6 kaupmehele, aptekrilõ ja kõrtsmikulõ.
Võro liina alostamisõ kuupääväs loetas 1784. aastaga 21. põimukuu päivä, ku Riia kindralkupõrnaatri Browne'i George kirot' ala dekreedile liina kotusõ ja nime paikapandmisõst.
Võro liina edimäne kodanik-elänik oll' Narvast tulnuq kaupmiis Smirnovi Piitre. Timä perrel jäi Narvan uma äri edendämises ruumi veitüs ja tuuperäst tä kirotki 17. piimäkuu pääväl 1784 (ku Võro liina viil es olõki) avaldusõ, et saiaq üts maatükk Eesti liinan. Nii tälle tuu maatükk vahtsõhe liina antigi.
Kooliq.
Võro liinan om (2006. a. saisoga) 8 kuuli: 4 keskkuuli, 2 põhikuuli ja 2 huvikuuli.
Võro liina kuulõ nimekiri
Latsiaiaq.
Võro liinan om mitu eestikeelist latsiaida, a olõ-i seeniq üttegi võrokeelist.
Võro Instituudi majan käü 2009. aastaga sügüsest kuun võrokeeline keelepesä.
Sport.
Võro liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Noolõ Erki.


Võro liina vapp.
Võro liina vapi kinnit' Võro liinalõ 4. rehekuu pääväl 1788 Vinne keisrinna Katariina II: "Vapi pääl om kuldsõ välä pääl kuus ku märk tuust, et ümbre taa liina om küländ pall'o taad puud kasuman."


Võro liina lipp.
Võro liina lipp om ristküligukujolinõ rohilinõ kangas, mink ülevän ja all veeren om kõllanõ horisontaalnõ riba. Lipu normaalmõõdoq ommaq 1650x1050 mm, pikkusõ ja lakjusõ vaihõkõrd om 11: 7.


Põlva.
Põlva om liin Põh'a-Võromaa keskosan Orajõõ alambjoosul. Põlva liin om Põlva kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna ni Põlva valla keskus. Põlvast om Võrolõ 25 km ja Tartohe 50 km, liinast lätt läbi Tarto–Petseri raudtii.
Põlva liina pindala om 5,46 km². Saisogaq 01.01.2005 elli Põlvan 6440 inemist.
Aolugu.
1910 panti nukakivi Põlva seldsimajalõ, prõllatsõlõ Põlva Keskraamadukogo huunõlõ. Projektiirjä oll' põllumiis ja ehitüsettevõtja Plado Jaan, ehitüsmeistre oll' J. Sarv Otõmpäält.
Eesti Vabariigi saiõn kasvi Põlva joudsahe. Majandustegevüsele and' huugu Tarto-Petseri raudtii valmissaaminõ 1931. a. märtekuun. Suurõmbaq huunõq, miä ehitediq, olliq Põlva Ütispank (1929), majandusütisüse (1932) ja apteegi (1936) huunõq nink Pikka Villavabrik ja Tanningu rõiva- ja värvmistüükoda.
16. põimukuu pääväl 1944 häösi sõatulõn alõvi keskosa: koolimaja, apteek, pastoraat, majandusütisüse maja ja mito puuuti.
1950 alost' 7-klassilidsõ kooli baasil tüüd Põlva Keskkuul, prõllanõ Põlva Ütisgümnaasium.
1965. a. 1. rehekuu pääväl saiq valmis Põlva Piimätuutidõ kombinaadi vahtsõq huunõq. Toodangut naati andma 1966. a. alostusõst.
1980 sai valmis vahtsõnõ Põlva haigla hoonõq (projektiirnüq Väärtnõu Ell).
21. hainakuu pääväl 1984 tetti vallalõ Põlva tervüsespordimaja (põrõhõllanõ Põlva Spordikeskus), 28. piimäkuu pääväl 1991 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.
Põlva allõv sai liina staatusõ 10. põimukuu pääväl 1993.
Sport.
Põlvan om küländ kõrralinõ staadion ja Mesikäpä Hall, kon saa käsipalli, korvpalli ja võrkpalli mängi. Põlva om kuulsa uma käsipallimiiskunna Serviti poolõst, miä om üts Eesti parõmbit.


Põlva liina lipp.
Põlva liina lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva liina lipp. Lipp om kinnütet 23. vahtsõaastakuu pääväl 1995.
Vällänägemine.
Lipu pääl om 6 võrdsõ lakjusõga horisontaalsõt triipo: üleväst alatõn rohilinõ, valgõ, sinine, sinine, valgõ, rohilinõ. Kats keskmäst sinist triipo moodustasõq üte laja sinidse riba. Lipu kesken om Põlva liina vapp.
Seletüs.
Lipu värmiq tähendäseq linakasvatust. Põlva ümbrüse talopujaq teeneq pikkä aigo lina kasvatamisõga hääd rahha. Tuu raha iist naksiq nääq 19. aastagasaal talla perises ostma.
Värviq sümbolisiirväq: rohilinõ - lina vars, sinine - lina häitseq, valgõ - linakivvust saad toodang.


Põlva liina vapp.
Põlva liina vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva liina vapp. Vapp om kinnitet 23. vahtsõaastakuu pääväl 1995.
Vällänägemine.
Hõbõjõdsõ vapikilbi keskel sais rohilinõ kikas. Vapi ülevän veeren ommaq kats sinist viieharolist häitset. Kikas hoit jään ülesnõstõt jalan (kaardi)keppi, kur'a jalagaq toetas tä neerukujolidsõ rohilidsõ jalgõalotsõ pääle.
Seletüs.
Kikas om sümbolinaq katõ tähendüsegaq. Ühelt puult om tä heraldikan vabadusõ sümbol, ja Põlva oll' tagasi tett Eesti Vabariigin edimäne allõv, miä hinnäst liinas kuulut'. Tõsõst külest, eriti üten kaardikepigaq, om (aabitsa)kikas haridusõ ja koolioppusõ sümbol. Põlva liin om vällä kasunu kihlkunnakerko ümbre olnust küläst. Põlva kerkon om pikkä aigo opõtajanaq tüütänüq Eesti haridusaoluun pall'o ärq tennüq Schwartzi Johann Georg, kiä and' vällä kooliraamatidõ joro "Koli-ramat", ni Oldekopi Gustav. Pääle tuu ommaq Põlvagaq köüdet olnuq üts rahvusligu liikmisõ juhtõ ja folkloori korjamisõ algataja Hurda Jakob ni eesti rahvusligu pedagoogikatiidüse üts luujit Käisi Johannes. Põlva om pikkä aigu olnuq vähämbält uma ligembä ümbrüse hariduskeskusõs, tan asosi 1688. a. üts katõst Võromaa koolist, 1833 tüüd alostanuq kihlkunnakuul oll' tuul aol edimäne Võromaal. Neeru kujogaq rohilinõ jalgõalone sümbolisiir Põlva liina asomist mitmõ künkä ja Ora ürgoro pervi pääl. Kats sinist viieharolist häitset omaq stiliseerit linahäitsmeq, miä viitasõq linakasutusõlõ.
Tuuga tiinseväq Põlva kihlkunna talopujaq pikkä aigu hääd rahha. Kats häitset sümbolisiirväq viil tuud, et Põlval om kats ossa. Noist üts om kujonõnuq kerkokülä suurõmbas kasumisõl ja tõnõ paar kilomiitrit kavvõmban raudtiijaama ümbre.


Räpinä.
Räpinä om liin Põh'ahummogu-Võromaal Võhandu jõõ alambjoosul. Räpinä liin om Räpinä valla ja Räpinä kihlkunna keskus. Räpinält om Võrolõ 44 km ja Tartohe 64 km.


Räpinä valla lipp.
Räpinä lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Räpinä valla lipp. Lipp om kinnütet 11. vahtsõaastakuu pääväl 2000.
Vällänägemine.
Räpinä lipp om vapilipp, mink normaalmõõdoq ommaq 105 x 105 cm.


Räpinä valla vapp.
Räpinä vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Räpinä valla vapp. Vapp om kinnitet 11. vahtsõaastakuu pääväl 2000.
Vällänägemine.
Sinitse, kuusõlõikõlidsõ päütsegaq kilbi pääl om nelä paarinkõdaragaq vesiratas, mink keskel om vesiroosi katsa lehegaq topõlthäidseq - kõik nuuq ommaq hõbõjõdsõq. Häitsme tsõõrik süä om kuldnõ.


India.
India Vabariik (hindi keelen "Bhārat Ganarājya") om riik Lõuna-Aasian, rahvaarvo poolõst Hiina perän tõõnõ riik maailman. Indian eläs üle mill'ardi inimese, kiä kõnõlõsõq inämb ku sata kiilt. Indial om maapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. India suurmeren India ranna lähkün ommaq Sri Lanka ja Maldiiviq.


Laheda vald.
Laheda vald om vald Võromaa keskpaigan. Suurõmb jago Laheda vallast jääs Põlva kihlkunda. Lahe ja Roosi küläq jääväq Kanepi kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Laheda vald Põlva maakunda.
Laheda vallast põh'a puul om Põlva vald, hummogu puul Veriora ja Lasva vald, lõuna puul Võro vald ja õdagu puul Kanepi vald.
Küläq.
Himmakülä - Joosu - Koiolakülä - Koolitarõ - Kruuta - Lahe - Lahokülä - Lüüsi - Meltssaarõ - Mustajõõ - Mõrgi - Mäni - Naruskikülä - Ortuskülä - Roosi - Suurkülä - Tilsi - Vana-Koiola - Vardja - Vedo - Viuperä
Välislink.
Laheda vald


Tõõlinõ Jeesusõ Kerik.
Tõõlinõ Jeesusõ Kerik (traditsioonilidsõn hiina kirän 真耶穌教會) om hindäperi Hiina kerik, miä om saanuq algusõ nelipühikerikust. Kerik luudi Pekingin 1917. Parhilla tüütäs taa 38 maal. Liikmit arvatas ollõv 1,5 mill'onat.
Pühä Vaim.
Pühä Vaimu vastavõtminõ, minkast and tunnistust kiiliga kõnõlõminõ, and meile perändüseosa taivadsõn kuningriigin.
Ristmine.
Viiga ristmine om sakrament pattõ maahamõskmisõs et vaim saasiq vahtsõmbas minnäq. Ristmine tulõ läbi viiäq luuduslidsõn elävän viin, näütüses jõõn, meren vai lätten.
Ristjä, kiä om joba inne saanuq Pühä Vaimu ristmise, juhatas ristmist Jeesusõ Krõstusõ nimel. Tuu kedä ristitäs tulõ allapoolõ painutõt pääga ja nägo allapoolõ üleni vette kasta.
Jalgo mõskminõ.
Jalgo mõskmisõ sakrament võimaldas Jeesusõga üts ollaq. Tuu tulõtas meile kõikaig miilde armastust, pühädüst, alandlikkust, andisandmist ja tiinmist. Ega inemine, kiä om viiga ristit, piät laskma ummi jalgo Jeesusõ Krõstusõ nimel mõskõ.
Armulaud.
Armulaud om sakrament, midä toimõtadas Jeesuse Krõstusõ surma mälehtüses. Tuu võimaldas meil ossa saiaq uma Esändä verest ja ihost nink ollaq timäga kuun nii, et mi saa egävedse elo ja meid pästetäs viimädsel kohtopääväl. Armulauda toimõtadas ega kõrd, ku tuu om võimalik. Armulaual tarvitõdas õnnõ ütte hapõndamata leibä ja viinamar'amahla.
Sabat.
Sabatipäiv, säitsmes nädälipäiv (puulpäiv), om pühä päiv, minka Jummal õnnist' ja pühits'. Tuud peetäs Esändä armust Jumala luumisõtüü ja ärqpästmise mälehtüses, luutõn egävest puhkust tulõvadsõn elon.
Jeesus Krõstus.
Jeesus Krõstus, Sõna, miä sai lihas, kuuli risti pääl patotsidõ lunastusõs, nõssi üles kolmandal pääväl ja läts' üles taivahe. Tä om inemkunna ainugõnõ Pästjä ja ainugõnõ tõõlinõ Jummal.
Pühä Piibli.
Pühä Piibli, miä sais kuun Vanast ja Vahtsõst Tõstamendist, om Jumalast inspireerit, ainugõnõ pühäkirätõtõ ja krõstligu elo standard.
Ärqpästmine.
Ärq pästetäs Jumala armust usu läbi. Uskliguq piät tugõma Pühäle Vaimule, et taotlõdaq pühhä ello, avvustaq Jumalat ja armastaq inemiisi.
Kerik.
Tõõlinõ Jeesusõ Kerik, minka põh'and' Esänd Jeesus Krõstus Pühä Vaimu läbi "illadsõ vihma" aigu, om tagasi tennüq apostlidõaigsõ tõõlidsõ kerigu.
Viimädse päävä kohus.
Esändä tõnõ tulõminõ toimus viimädsel kohtopääväl, kui tä tulõ kohot mõistma maailma üle: õigõq saavaq egävedse elo, aga hõelaq mõistõtas egäveste hukatustõ.


Laheda valla lipp.
Laheda valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Laheda valla lipp. Lipp om kinnütet 27. urbõkuu pääväl 1995.
Vällänägemine.
Laheda valla lipp on kruudukujolinõ vapilipp. Normaalmõõdoq ommaq 105 X 105 cm.


Laheda valla vapp.
Laheda valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Laheda valla vapp. Vapp om kinnitet 27. urbõkuu pääväl 1995.
Vällänägemine.
Sinitse kilbi pääl nõsõs alomadsõst serväst hõbõjõnõ vähk. Kuldsõn pähütsin om neli sinist linahäidset.
Seletüs.
Vapi värmiq ja kujondiq tähistäseq puhast luudust, linakasotust ja sinist savvi. Kuldnõ pähüts viitas Põlva maakunna vapilõ. Linahäitsmide arv märk' valla maiõ pääl olnuq neljä mõisat.


Vald.
Vald om mitmõn riigin valitsõmisütsüs.
Eesti vallaq aoluun.
Eestin ja tõisil soomõugrilaisi maiõl tähend' skandinaavia lainsõna "vald" muinasaol ilmselt kas kinkagi puult inämb vai vähämb vägivaldsõlt kehtestet võimo ja võimoalla vai mõnõ paigapäälse autoriteedi mõopiirkunda (tuust aost ommaq ilmselt perit kah sõna "vald" köüdüsseq võimo ja mõogaq, näütüses liitsõnnon meelevald, vägivald jne). Arvadaq, et erinevält kihlkunnast, es olõq vald kimmäs val'tsõmispiirkund vai -ütsüs.
17. aastagasaal naati vallas nimetämä üte mõisa mano kuuluvit perisorjusõn talopoigõ majapidämiisi, tuu tähendäs üte mõisa võimkunda, inemiisi ja maid. 18. aastagasaal naas' vald tähendämä viil lihtsält talopoigõ kogokunda. Olukõrd muutu peräst perisorjusõ kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, peräst midä naati tegemä valdo, miä olliq paikliguq val'tsõmisütsüseq; inämbüisi tetti noid mõisidõ kaupa. 1866. aasta vallareformigaq saivaq vallaq mõisast sõltumatus, talopujad saivaq esiq hindäle vallaval'tsusõ (volikogo) valliq. Valimiseq olliq 1917. aastaganiq sõski saisusliguq: peremiheq valisivaq kats, sulatsõq üte kolmandaosa volikogost. Pääle Radokuurevoluts'uuni muutuvaq valimiseq demokraatlikõs, valit koko naati kutsma nõvvokogos, nuuq nimetediq jälq volikogodõs 1926. aastagal.
Edimädse Eesti vabariigi aigu, veitse joba innembgi, vähendediq valdo arvo peris pall'o, et tetäq näid elojovvulidsõmbas ja efektiivsembäs, 1939. aastagas oll' Eestin veitse üle 200 valla. Vallaq püssüväq Eestin 1950. aastaganiq, ku säeti sisse nõvvokogolik val'tsõmiskõrd. 1945–1950 eksistiirseväq valdo allütsüisinäq külänõvvokogoq.
Eesti vallaq s'oo ilma aigu.
Valdo naati tagasi tegemä alatõn 1990. aastagast, ku kolmõ aastaga kestel viidi läbi põh'alik val'tsõmisreform. Külänõvvokogoq nimetediq ümbre valdos ni näid naati kokko pandma. Pääle tuu luudi maavaldado kõrvalõ alõvivallaq, noidõs saivaq alõviq, miä toona liinas saa-s. Mõnõ ao peräst naksivaq tekkümä liino ja maavaldado ütidseq umaval'tsusõq (näütüses Räpinä liina ja valla uma), miä tähend' tuud, et valla territooriumi sisse võisõvaq naata kuuluma liinaq.
Kuna valdo suurus, rahva hulk ja elojovvulidsus ommaq üle Eesti väega esiqmuudu, om püüvvet läbi viiäq suurõmbit val'tsõmisreforme, et umaval'tsuisi süsteemi tasakaalustadaq. Nuuq val'tsusõpoolidsõq katsõq ommaq lõppõnuq tulõmusõldaq, agaq umal algatusõl ommaq sõski pall'oq vallaq, liinaq ja alõviq ütsütegaq kokko lännüq ni moodustanuq tugõvampi umaval'tsusütsüisi. Tõõlinõ pretsedent luudi agaq 2005. aastagal, ku Tapa vallas lätsiq kokko Lehtse ja Saksi vald ni Tapa liin ni tuu aoni Järvä maakunna ala kuulunuq Lehtse valla alaq lätsiq Lääne-Viru maakunda.


Võromaa suuq.
Võromaa suuq ommaq inämbüisi väikoq ja näid om veidemb ku muial Eestin. Suurõmbaq suuq ommaq Luhasuu (Rõugõ kihlkunnan), Määräastü vai Miilva suu ja Meenikunno suu (Räpinä kihlkunnan) - nuuq ommaq päält 6000 aastaga vanaq. Kõgõ paksõmba turbakihigaq om Vällämäe alonõ suu (Rõugõ kihlkunnan) - 17 miitret.


Räpinä kihlkunna suuq.
Räpinä kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Harglõ kihlkunna suuq.
Harglõ kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Kanepi kihlkunna suuq.
Kanepi kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Karula kihlkunna suuq.
Karula kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Põlva kihlkunna suuq.
Põlva kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Rõugõ kihlkunna suuq.
Rõugõ kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Urvastõ kihlkunna suuq.
Urvastõ kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Vahtsõliina kihlkunna suuq.
Vahtsõliina kihlkunna soiõ nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna suuq.
__NOTOC__ A E J K L M N P S T U V


Räpinä kihlkunna küläq.
Räpinä kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T V
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina


Pääsnä.
Pääsnä om külä Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Võhandu jõõ veeren. Pääsnä küläst põh'a poolõ jääs Ruuna külä, hummogu poolõ Mõtsavaara külä, lõunõ poolõ Suuhara külä ja õdagu poolõ Hundilaanõ külä.


Meenikunno suu.
Meenikunno suu om suu Räpinä kihlkunna lõunaosan Veriora ja Leevi vaihhõl. Uma 14,5 kruutkilomiitregaq om tä Võromaa üts suurõmbit soid. Suu veeren lõunaõdagu ja lõunahummogu puul ommaq mõhnastiguq, midä kutsutas Meenikunno mäkis. Suun om hulka suusaari (noist suurõmbaq Pikksaar, Pähnisaar ja Suur Kaarnasaar) ja neli järve: noist kõgõ suurõmb om Suur Suujärv, sõs Keskmäne Suujärv nink vähämbäq ommaq Kamarusjärv ja Pähnijärv.
Meenikunno suu om tegünüq umbõs 8000-havva. Turbakihi kõgõ suurõmb paksus om 7,1 m, keskmäne paksus om 2,7 m.
1981 tetti Meenikunno maastigukaitsõala, miä võtt hindä ala suu ja timä ligembä ümbrüse.
pisi
Kasvoq.
Puiõst kasussõq tan pedäjäq, suukõoq ja paiuq. Haruldaisist kasvõst kasus tan roidpütsk.
Eläjäq ja tsirgoq.
Meenikunno suu pääl elässeq Mõtussõq, Tedreq, suukurõq, haukaq ja mitmõq mõtsaeläjäq. Rände aigu piätüseq tan parvi kaupa hahaq haniq ja luigaq.
Aolugu.
pisi
Mõnõ suusaarõ pääl ollõv muistõhavva inemiseq elänüq. Kõnõldas, et üts Meeni-nimeline miis elänüq Pähnisaarõ pääl. Tuuperäst kutsutavat tuud saart viil Meenikunnos ja suud hinnäst Meenikunno suus.
Üte suusaarõ päält ollõv alostanuq viialonõ palgõst salatii. Salatiid pite lännüq tuu kandi rahvas Põh'asõa aigu suusaarõ pääle pakko. Salatii nakanuq pääle kostkiq Mustajärve mant ja veenüq vällä Leevi ligidäle. Tuud tiid pite ollõv viil mitosada aastakka ildampa hobõsõgaq palkõ vällä veet.
Matkajalõ.
Suu veeren om kats RMK matkajilõ ehitet majakõist: hummoguservän Päävämineki maja lõunaservän Liipsaarõ matkaonn. Kummagi man om tulõ tegemise kotus ja Liipsaarõ majakõsõ man viil puust torn.
Majakõisi vaihhõl om lavvost 2,4 km pikkunõ matkarada.


Sólyomi László.
Sólyomi László (ungari keelen: "Sólyom László" [šoojom laasloo]; sündü 1942) om Ungari jurist ja poliitik. Tä om Ungari Vabariigi president 2005. aastaga 5. põimukuu pääväst 2010. aastaga 5. põimukuu pääväni. Tä om käünüq ka Eestin.


Kihlkund.
Eesti kaart 20. aastagasaa alostusõ kihlkunnapiirega
Kihlkund (Eestin. Kihlkunnaq olliq Eestin olõman joba muistitsõl aol. Muistitsil germaanlaisil vastas' kihlkunnalõ "gau", lõuna- ja õdaguslaavlaisil "župa".
Kihlkundõ aolugu.
Algusõn oll' kihlkund ütest hõimost inemiisigaq ni ütitside majandus- ja kaitsõhuvvõgaq külli liit, midä juhtõ vanõmb. Kihlkunna keskus oll' liin vai kands', mõnõn kihlkunnan võisõ ollaq kah kats vanõmbat ja kats liina. Kihlkundõ piire mõotivaq ilmselt kõgõ rohkõmb luudusliguq oloq ja hõimosuhtõq. Kihlkunnaq olliq liitunuq maakunnõs, agaq nuuq köüdüsseq olliq külält lõdvaq, päämidselt leiq maakunna kihlkunnaq ütte sõaolokõrran.
Üte kihlkunna rahvas kõnõl' (ja kõnõlõs täämbädse pääväniq) ütte keelemurrakut, kand' ütesugust rõivast, tarvit' ütesugumaidsi põllotüüriisto jne. Tuuperäst tarvitasõq rahvustiidüseq (keeletiidüs, rahvaluulõtiidüs, etnograafia, aoluutiidüs) uman tüün kihlkundlikku jaotust: kõnõldas üte vai tõsõ kihlkunna murrakust, rahvalaulust, vanasõnost, rahvarõivist, kallendrekumbist jne.
13. aastagasaa alostusõn tulnuq ristisõdijaq võtiq kihlkundligu jaotusõ üle, kihlkundõ keskuisihe ehitediq kerkoq. Kihlkunnõst saivaq kerkokihlkunnaq - maakerko kogohusõ piirkunnaq. Sääntsel kujol jäiväq nääq Eestin püsümä 1925. aastaganiq. 1925 muudõti lutõri uso maakogodusõq usoütisüisis, miä olõ-s köüdedüq kimmä maa-alagaq. Aastasatoga om loomuligu arõngu tiil kihlkundõ mano tekkünü. Kui muistidsõl aol oll' Eestin umbõs 45 kihlkunda, sõs 1925 oll' näid 107.
19. aastagasaal naksivaq kihlkundõ kõrval valitsõmisütsüisis kujonõma vallaq. Nuuq tetti mõisidõ piire perrä ja näide piiriq muutuvaq sagõhõhe. Sõski luudiq 19. aastagasaal kihlkunnakohtuq, kihlkunnakooliq ja Lõuna-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) viil kihlkunnakonvendiq, mink piirkund hariligult kattu kihlkunnagaq. Kihlkunnapiire perrä asotõdiq viil põllumiihi konvendiq 1936. aastagal ja muinsuskaitsõ seldsiq 1990. aastagil. 1919-1940 pand' pia ega kihlkunna rahvas pistü mälehtüssamba ummilõ Vabahussõan langõnuisilõ võitlõjilõ. Vinne aol noid lahoti ärq, a vahtsõl aol om näid jälq tagasi tett.
Kihlkundõ täämbäne päiv.
Kuigi kihlkundõ piire s'oo ilma aigo inämbüisi maakaartõ pääle märgitä-iq, om egapäävätsen elon sõski mitmit olukõrdo, kon tiidligult vai alatiidligult noidõ perrä toimitas. Inemiisi matõtas iks uma kihlkunna kalmuaida. Uma kihlkunna kotussit ja inemiisi tundas parõmbihe ku muid, kasvai tuuperäst, et noidõ hulgan om pall'o sugulaisi. Kihlkunnakeskusõq ommaq teie sõlmpunktin ja hariligult ommaq kihlkundõ keskuisin kihlkunnakoolõst vällä kasunuq keskkooliq ja gümnaasiumiq. Iks inämb pruuvvaq inemiseq, kinkalõ juurõq tähtsäq ommaq, kandaq uma kihlkunna rõivit vai lauldaq uma kihlkunna rahvalaulõ. Kihlkundlikku jaotust pidäväq avvo seen Võro liikminõ ja muinsuskaitsõliikminõ.
Vahtsõl eesti aol ommaq mitmõq kihlkunnaq naanuq pidämä kihlkunna päivi. Sääntside hulgan ommaq Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Juuru, Jõelähtme, Jüri, Karja, Karuse, Koeru, Kose, Kursi, Lüganuse, Martna, Mihkli, Nõo, Peetri, Pilistvere, Püha, Rapla, Simuna, Tõstamaa, Urvastõ, Viru-Jaagupi, Võnnu, Äksi kihlkund ja võiollaq viil tõsõq.
2009. aastagal naati Eesti Rahva Muusõumi iistvõtmisõl ja timä 100. aastagapäävä puhul nink suurõtiiammõdi abiga kihlkunnapiire üle Eesti suurõmbidõ teie veeren ärq tähüstämä. Edimädseq kats silti panti üles Võnnu ja Tarto-Maarja kihlkunna piiri pääle Tarto-Räpinä tii veeren nink tetti pidolidsõlt vallalõ 14. mahlakuu pääväl.
Võromaa kihlkundõ aolugu.
Määntseq kihlkunnaq muistitsõl Võromaal olliq, olõ-i täpsehe teedäq. Kõgõ vanõmbaq ommaq Põlva (edimäst kõrda paprin kirän 1452), Urvastõ (1477), Karula (1532) ja Rõugõ (1613) kihlkund. Vahtsõliina kihlkund tetti 1626. a. Räpinä kihlkunda om paprin nimmat 1636. Kanepist tekk' umaette kihlkunna 1675. a. Roodsi kuning Karl XI uma käsokirägaq; kokko panti Põlva, Otõmpää, a päämidselt Urvastõ kihlkunna veereq. Hargla kihlkund om kõgõ noorõmb Võromaal, läts' eräle 1694. a. päämidselt Karula kihlkunnast.


Sabbe August.
Sabbe August (August Sabbe, 1909-1978) oll' Paidra küläst perit mõtsaveli, kinkal õnnõstu Eesti mõtsaveljost kõgõ kavvõmb hinnäst Vinne võimo iist käkki.
Elokäük.
Sabbe August sündü 1. süküskuu pääväl 1909 Pindi vallan Paidra külän Palo (Paidra-Palo) talon. Tä oll' ummi vanõmbidõ, talopidäjä Jaani ja timä naasõ Katri neläs lats. Latsõpõlv läts müüdä esätalon õkva Võhandu jõõ veeren.
Sabbe perre kõgõ vanõmb poig Rudolf oll' sõamiis, Vabahusristi kavaler. Tõnõ veli Heinrich võidõl' kah Vabahussõan ratsaväen, a sai joba 11. urbõkuu pääväl 1919 Miiksin hukka. Sõsar Hilda kuuli kah noorõn iän, 1931.
Pääle kaitsõväen tiinmist astõ August kaitsõliito, kon kuulu Lasva-Pindi ratsaeskadroni 2. rühmä.
Ku esä 1930. a. kuuli, tull' Augustil taloperemihes naata.
August oll' pikkä kasvo tukõv miis, kiä jäi tihti näiodõlõ silmä. Tälle miildü pido pääl kävvü nink tä tandsõ häste.
Ku tull' nõvvokogodõ võim ja naas' Tõnõ ilmasõda naati miihi Vinne väkke võtma. August otsust, et nakka-iq ilmangi võõran väen tiinmä. Nii ku pall'oq tõsõqki külänoorõq läts' tä mobilisatsioonipunkti asõmõl mõtsa. Ku Verrev vägi Eestist taandu, vallutivaq paikliguq mõtsaveleq 9. hainakuu pääväl 1941 Lasva vallamaja.
Tull' s'aksa okupatsiuun ummi ränki normikohustuisiga S'aksa riigi hääs. Noidõga tull' August toimõ. A ku S'aksa riik naas' tedä sõaväkke tahtma haard' tä 1944. a. jälq ärq mõtsa minnäq, kon oll' sõa lõponiq. Sõa aol, 14. põimukuu pääväl 1944 sai juhusligust pommikildast hukka Augusti imä Katri. Nii oll' lühkese aoga perrest alalõ jäänüq August ütsindä.
Tagasi tulnuq nõvvokogodõ võim kuulut' vällä vahtsõ sõaväkke võtmisõ. Tuu pääle läts' August 1944. a. jälki tutvahe mõtsa. 1945. a. lubati kõigil, kinkal olõ-s veresüüd hinge pääl, mõtsast vällä tullaq. Nii tekk' August kah ja naas' tüühü Paidra veskin möldri abilisõn, s'ollõ et talopidämine Vinne võimo all tälle es passiq.
Veskist käve läbi pall'o inemiisi, sinnäq tuudi ja säält viidi sõnna. Julgõolõk taht' tuud hindä hääs ärq tarvita nink naas' veskimiihi hulgast jõvvoga agente värbämä. 18. piimäkuu pääväl 1949 ollõv August Võro julgõolõkihe viid ja ilmselt pääle "tüütlemist" agendis värvät var'onime Jaan all. Tälle pantõv kohustusõs minnäq mõtsa, otsi üles mõtsaveleq Rootsi Jaan, Kakko Arnold ja Randmaa Paul nink tuvvaq nääq julgõolõki opõratiivlöögi ala.
Ku August Võrolt tagasi joud', ütlev tä sõbrolõ, et tedä sunniti agendis nakkama, a timä kedägi ärq anna-iq. Kui tä paaril kõrral Pakla suuhu tšekistiga kokko saam es lääq, kõrraldõdiq Paidra veski man tälle haarang. August sai mõtsa pakko ja KGB hääs tüüd es tiiq.
Edimädse talvõ var'as hinnäst ütsindäq. 1950 lei kampa Rootsi Jaani mõtsaveljo salgagaq "Orion". 1951. aastaga sügüsest 1954. aastagani var'as hinnäst Suurõ Taivaskua ligidäl punkrin. Tä kuulu Rootsi salga nn. tagalamiiskunda - hoolits' varustusõ, söögi ja eloasõmõ iist. Peräst Rootsi Jaani ja salga juhtvidõ liikmidõ hukkasaamist 1952. a. piimäkuu 6. pääväl Räpinä ligidäl Ristipalon ja Taivaskua punkri üleslöüdmist 3. radokuu pääväl 1954. a. naas' August hinnäst ütsindäq käk'mä, päämädselt kodokandi mõtson. Tuus aastagast pääle taht' julgõolõk Augustit ku "üleliidolidsõlt takanotsitavat ohtlikku kur'ategejät" likvidiiri. Tihti käüdi tedä kodotalo man varitsõman, a ei midägi. Augustit otsõq nii Võro kui Põlva KGB. 1978. a. saivaq nääq tä lõpos kätte. Ku 1978. a. süküskuu 28. pääväl KGB ja SORVVO tüütäjä tahiq tedä kinniq võtta, hüpäs tä Võhandu jõkkõ ja uppu.


Võro Tiatriateljee.
Võro Tiatriateljee om puul'kutsõlinõ projektitiatri, miä tegotsõs "Kandlõ" kultuurimaja man ja mink lavastusõq ommaq suurõlt jaolt võrokeelidseq. Võro Tiatriateljee om innembidse Võro Rahvatiatri perrätulõja. 1999. aastagast pääle toimõndas tä uma programmi perrä, mink tagapõh'as om uma kiil ja kultuur. Tuusjaos tarvitõdas väärtkirändüst ja -dramaturgiat. Kolm lavastust om saanuq Grand Prix' üleriigilidsel harrastustiatridõ liido festivaalil.
2009. aastagal nimitedi tiatriateljee Võro Liinatiatris.


Võromaa mäeq ja oroq.
Võromaa mäeq ja oroq ommaq inämbüisi tegünüq iäaol, ku iä maad kokko tougas' vai uurat'. Võromaa om Eesti kõgõ korgõmb kant. Tahtõ jääs kolmõ korgustigu vai korgõmaa mäki - Otõmpää, Karula ja Haani.
Otõmpää korgustik küünüs Kanepi kihlkunda - sääl om korgõmbit mäki ja vähämbit kundikõisi. Karula korgustik om väega kühmäline. Haani korgustikku tiidäs Eesti kõgõ korgõmbidõ mäki perrä. Nuuq ommaq Baltimaiõ kõgõ korgõmb mägi Suur Munamägi (318 m), Vällämägi, Kerekunnu mägi ja Tsälbämägi.
Võromaal om hulka iäsulamisõ vii juuskmisõst tegünüisi orgõ ja säändsit mäesälgi, midä sulamisvesi om iäprakko kokko kandnuq. Suurõmbaq oroq ommaq tegünüq jo inne iäaigo ja näide põh'an ommaq iäaost jäänüq järveq. Näütüses Urvastõ ja Koorastõ org Otõmpää korgustigul ni Rõugõ org Haani korgustigul. Tõtõstõ süväq ja lajaq oroq om uuratanuq iä all vai iä viirt pite joosnuq vesi. Sääntseq ommaq Kütüorg, Piusa ja Pärlijõõ org Haani korgustigul.
Viil om Võromaal taivakivve sadamise haudo. Nuuq ommaq suurõmbaq vai vähämbäq lohoq, miä ommaq tegünüq umbõs 6000-havva. Sõs sattõ tankandin maaha suur taivakivi, mink tüküq leiq maa sisse mito hauda. Ilomõtsan (Räpinä kihlkunnan) om lövvet kolm säänest hauda.
Kihlkundõ kõgõ korgõmbaq mäeq.
2008. aastaga joulukuun käüdi paiganimeuurja Saarõ Evari iistvõtmisõl katõ pääväga läbi Võromaa kõiki kihlkundõ kõgõ korgõmbaq kotusõq. Nuuq ommaq sääntseq.
Innemuistinõ jutt.
"Jummal ollivaq Juudagaq umatsõq. Ütel pääväl ütel Jummal Juudalõ, õt nakamõ maad luuma. Ja Juudas oll' Jumala tahtmisegaq nõuh. Jummal lõi seeniq kuniq puulpühäniq ja lõpõt' uma tüü. Puulpühä läts' timä Juudast kaema, õt mis timä tege. Ku timä Juuda mano läts', näkk', õt Juudas oll' loonuq kõik maa täüs mäki ja orgõ. Ja Jummal küsse Juuda käest, õt misperäst saq nii teit? Juudas ütel' Jumalalõ, õt kui inemine mäkke lätt, man'tsõs sinno: "Issänd Jummal av'taguq!" Aq kui mäest alla lätt ja midä katske lätt vai halvastõ saasõ, man'tsõs minno: "Oh saq Vanakurat!" Ku mäki es olõsõ, siss es man'tsõsiq sinno, ei minno."


Räpinä kihlkunna mäeq.
Räpinä kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A H I J K L M N O P R S T U V


Põlva kihlkunna mäeq.
Põlva kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T U V Õ Ü


Harglõ kihlkunna mäeq.
Harglõ kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A E H J K L M N P R S T U V


Kanepi kihlkunna mäeq.
Kanepi kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A E H I J K L M N O P R S T U V Õ Ü


Karula kihlkunna mäeq.
Karula kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A E H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ü


Rõugõ kihlkunna mäeq.
Rõugõ kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A E H I J K L M N O P R S T U V Õ Ü


Urvastõ kihlkunna mäeq.
Urvastõ kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A E H I J K L M N O P R S T U V Õ


Vahtsõliina kihlkunna mäeq.
Vahtsõliina kihlkunna mäki nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna mäeq.
__NOTOC__ A H I J K L M N O P R S T U V Õ


Räpinä kihlkunna oroq.
Räpinä kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Räpinä kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Põlva kihlkunna oroq.
Põlva kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Põlva kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Harglõ kihlkunna oroq.
Harglõ kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Kanepi kihlkunna oroq.
Kanepi kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Karula kihlkunna oroq.
Karula kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Rõugõ kihlkunna oroq.
Rõugõ kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Urvastõ kihlkunna oroq.
Urvastõ kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Vahtsõliina kihlkunna oroq.
Vahtsõliina kihlkunna orgõ nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna oroq.
__NOTOC__ A E H I K L M N O P R S T V


Võromaa kaitsõalaq.
Võromaa kaitsõallo nimekiri lugõ üles Võromaa kaitsõalaq.
__NOTOC__ A H I K L M N P S T U V


Meenikunno maastigukaitsõala.
Meenikunno maastikukaitsõala om kaitsõala Võromaal Räpinä kihlkunna lõunaotsan Veriora vallan. Kaitsõala om luud 1981. aastaga lehekuu 25. pääväl. Timä suurus om 1757 ha. Tuust 53% võtt hindä ala Meenikunno suu, 1% ommaq viikogoq ni ülejäänüq 46% om mõtsa all.
Kaitsõala om tett tuu jaos, et hoita alalõ Hummogu-Eestile tüüpilist suud, suusaari haruldaisi taimi, kaitsa umanäolist maastikku, arõnõvit älvit ni Nohipalo Must- ja Valgjärve. Turismitegevüs kaitsõalal olõ-iq kuigi suur. Inemiseq saavaq esiq kävvü kaeman Meenikunno suud, Nohipalo järvi ja Ilomõtsa taivakivihaudo.


Tähetiidüs.
Tähetiidüs vai astronoomia om tiidüsharo, miä uur taivakihhi ja näide süstemme ni kosmilidsõ hajoainõ ehitüst, liikmist ni arõngut.
Võro- ja Setomaalt perit tähetiidläseq.
Tunnõtumbaq Võromaalt perit tähetiidläseq ommaq Raudsaarõ Hugo ja Kasagu Enn.


Arkeoloogia.
Arkeoloogia om aoluutiidüse haro, miä uur ainõliidsi aoluulättide perrä ütiskunna vanõmbat minevikku. Arkeoloogia ku tiidüs tekkü 19. aastagasaal; sis jaeti muinasaig kivi-, pronksi- ja ravvaaos.


Maatiidüs.
Maatiidüs vai geograafia om tiidüsharo, miä uur luudusliidsi ja kultuuriliidsi nättüisi jaotust ja näidevaihõliidsi ruumiliidsi vaihõkõrdo Maa pääl.
Maatiidüse ku tiidüsharo luujas peetäs vanakreeka opõtlast Eratosthenest.


Mulgi kiil.
Mulgi kiil om lõunaeesti kiili hulka käüvä Eesti põline piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil. Tõisi arvamiisi perrä om mulgi kiil lõunaeesti keele vai keelerühmä vai sis eesti keele lõunaeesti murdõrühmä Mulgi murrõq.
Mulgi keelel om rahvalugõmisõ perrä pia kümme tuhat mõistjat päämidselt Lõuna-Eestin Mulgimaal (Helme, Karksi, Halliste, Tarvastu ja Paistu kihlkund), miä jagonõs seo ilma aigo Viländi ja Valga maakunna vaihõl.
Mulgi keele ja kultuuri edendämises om luud Mulgi Kultuuri Instituut. Mulkõ Seldsi (tüütänü 1934-1940 ja 1989. aastagast pääle) toega ilmu 2004 mulgi keele lugõmik "Mulgi keelen ja meelen", mink autoriq ommaq Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunu om ka helüplaatõ mulgikeelitside laulõ ja luulõga. Mulgi kiilt om opat Lilli Algkoolin. Mulkõ Selts and egä aastaga vällä suurõ mahuga "Mulkide Almanakki". Kõrra kuun om Vikerraadion mulgikeeline sõnomidõsaadõq.
Mulgi kiilt tundas innekõkkõ ku luulõkiilt. Rikast mulgikeelist luulõloomingut om kaet eesti murdõluulõ vai lõunaeesti kirändüse kontekstin.
Mulgi keelel olõ-i seeni ammõtlist staatust. Aastal 2004 luudi külh lõunaeesti kiili staatusõga tegelejä valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäni mulgi keele õiguslikku staatust ärq määränü.
Väega väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om mulgi kiil üten tarto keelega lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon.


Vardja mõisa.
Vardja mõisa (vai Pragi mõisa vai Aleksandri mõisa, sks. k. "Alexandershof") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti 1. süküskuu pääväl 1843 ärq Vahtsõ-Koiola mõisast. Mõisahuunõq jääväq Vardja küllä Võro-Põlva tiist üts kilomiitri õdagu poolõ.
Inemiseq.
Edimäne umanik oll' Põlva kihlkunnakohtunik Rothi Gustav. Perämäne umanik oll' 1901. aastagast Glasenapi Hermann Nikolai, kedä rahva hulgan kutsuti Klaas'nupis.
Huunõq.
Mõisa päähoonõq om külätki väikene ja lihtne. Tuud tarvitadas ku elomajja. Alalõ om viil laut ja tõisigiq kõrvalhuunit.


Vana-Koiola mõisa.
Vana-Koiola mõisa laut 2007. a.
Vana-Koiola mõisa (sks. k. "Alt-Koiküll-Kirrumpäh") oll' riigimõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa läänist' 14. rehekuu pääväl 1626 Roodsi kuning Gustav Adolf sõakomissarilõ Hans Martenson Palmalõ. Mõisidõ reduktsiooni käügin läts' mõisa tagasi riigilõ ni jäi kroonumõisas 1919. aastaganiq. Mõisahuunõq ja -park jääväq Vana-Koiola küllä Võro-Põlva tiist mõnisada miitrit hummogu poolõ Vana-Koiola järve viirde.
Huunõq.
Härbäni kotussõ pääle om ehitet Vana-Koiola koolimaja. Moonamajan tüütäs Vana-Koiola kultuurimaja. Alalõ om viil laut.


Tõdu mõisa.
Tõdu mõisa (sks. k. "Tödwenshof") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Kõllõstõ valla alal. Piiskopiaost tunnõti mõisat "Kirrikülla" nime all.
Inemiseq.
Piiskopiaol oll' Tõdu mõisa Zögede perekunna käen. Peräst Liivi sõta läänistediq mõisa Tödweni Wilhelmile, kink nime perrä naati mõisat 1625 nimetämä "Tödwenshof"is. 1857. a. oll' mõisa umanik kindraladjutant Knorringu Woldemar Pontus. Perämäne umanik oll' 1895. aastagast mõisan elänü Borgi Ernst Karl.


Kiuma mõisa.
Kiuma mõisa (sks. k. "Kioma") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Edimäne tiidüs mõisa kotsilõ om 1495. aastagast.
Inemiseq.
1495 sai mõisa umanikus Wrangelli perekund. Pikkä aigu oll' mõisa Taube perekunna käen. Peräst tuud kuulu mõisa Kosküllile, kindralmajor Bistramilõ, Knorrinilõ, paron Nolckenilõ ja tõisilõ. Perämäne umanik oll' 1894. aastagast Bose Goswin.


Saarjärve mõisa.
Saarjärve mõisa (sks. k. "Saarjerw") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Mõisa maaq ostõtiq Peri mõisast 1806.
Inemiseq.
Edimäne umanik oll' Glasenapi Georg Magnud. Perämäne umanik oll' 1900. aastagast Riederi Burchard.


Väimälä mõisa.
Väimälä mõisa (sks. k. "Waimel, Alt-Waimel") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Võro valla alal. Edimäne tiidüs Väimälä mõisast om aastagast 1590. Mõisahuunõq jääseq Väimälä alõvikku Võro-Põlva tii viirde. Richteride aol 19. aastagasaa alostusõn vällä ehitet sümmiitriline varaklassitsistlik mõisakompleks om üts ilosampi Võromaal.
Huunõq.
Mõisakompleksi keskusõs oll' ütekõrdnõ lammõ katussõga päähoonõq, miä oll' tagakülega Väimälä järve poolõ. Huunõ fassaadi kaunistiq pilastriq - keskrisaliidil neli pilastrit ja kummalgi külgrisaliidil kats paarinpilastrit. Kaarjadsõq müürüq veiq päähuunõ külgi päält kokko katõ siibhuunõgaq - noist üts oll' val'tsõjamaja, tõnõ tiinjidemaja. Siibhuunidõ keskkotussil ommaq kolmnukkfrontooniq ni sainapind om sääl rusteerit.
Kavvõmban palistivaq päähuunõ iin olõvat avvotsõõri kaarjidõ võlvõga ait ni tall-tõllakuur. Majandushuunõq olliq päämidselt päähuunõst põh'a puul. Majandushuunist kõgõ põnõvambaq ommaq kellätorn ni maakivest laut.
Päähoonõq ni tuu siibhuunõq olliq ehidüq rikkaligu peenükese dekooriga rusteeringide, pilastridõ, girlandõ jm. ilostuisiga. Tuu dekuur om s'oo ilma aigo parõmbihe alalõ püsünü siibhuunil.
Mõisa päähoonõq palli maaha Vabahussõan 1919. aastagal. Ildampa tetti hoonõq jälq kõrda ni sääl ommaq aastakümnit olnuq mitmõsugumadsõq opiasotusõq. S'oo ilma aigo tarvitas mõisakompleksi Võromaa Kutsõhariduskeskus, miä om külh uma põhitegemiseq veenüq 20. aastasaa lõpun sinnäqsamma mano ehitet vahtsõhe huunõhe. Mõisa päähoonõq palli tõist kõrda 1950. aastagil; pääle kõrdategemist saad vällänägemine om püsünü täämbädse pääväniq.
Inämbüs mõisa kõrvalhuunit ommaq uma vana moodu perrä alalõ püsünü, sh. huunõq päähuunõ iin olõva platsi ümbre. 20. aastasaa tõsõl poolõl om mõisasüäme lähkühe ehitet hulgahna vahtsit majjo, tuuga om Väimälä muutunu peris suurõs alõvigus.


Varbusõ mõisa.
Varbusõ mõisa (sks. k. "Warbus") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Kanepi valla alal. Mõisa jaeti 18. aastasaa kolmandal veerändil ärq Väimälä mõisast.


Võro mõisa.
Võro mõisa (sks. k. "Werrohof") oll' riigimõisa Põlva kihlkunnan Võro liina kotussõ pääl. Edimäne tiidüs mõisast om aastagast 1590.


Uibojärve mõisa.
Uibojärve mõisa (sks. k. "Appelsee") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Mõisa jaeti ärq Pardsi mõisast 1805. aastagal.


Viira mõisa.
Viira mõisa (sks. k. "Wiera") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Veriora valla alal. Mõisa jaeti 16. rehekuu pääväl 1770 ärq Pardsi mõisast.


Vahtsõ-Koiola mõisa.
Vahtsõ-Koiola mõisa (sks. k. "Neu-Koiküll-Kirrumpäh") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Veriora valla alal. Mõisa jaeti 1744. ja 1751. a. vaihhõl ärq Vana-Koiola mõisast.


Timo mõisa.
Timo mõisa (sks. k. "Klein-Koiküll-Kirrumpäh") oll' riigimõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Veriora valla alal. Mõisa eräldediq 1795. ja 1811. a. vaihhõl Vahtsõ-Koiola mõisast. Timo mõisa oll' kõik aig riigimõisa.


Kähri mõisa.
Kähri mõisa (sks. k. "Heimadra") oll' riigimõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Mõisa jaeti 18. aastagasaa keskel ärq Vana-Koiola mõisast. Kähri mõisa oll' kõik aig riigimõisa.


Moostõ mõisa.
Moostõ mõisa 2008. a. mahlakuun
Moostõ mõisa (sks. k. "Moisekatz") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Moostõ valla alal. Mõisahuunõq jääseq Moostõ alõvikku Räpinä-Tarto tiist hummogu poolõ Moostõ järve viirde ni noin tüütäs Moostõ põhikuul. Moostõ mõisa läänist' 16. aastagasaa lõpon Poola kuning Batory Stefan Võnnu maakohtunigulõ Sturtzi Wilhelmile.
Huunõq.
Moostõ mõisa 2008. a. mahlakuun
Nolckeni Eduard muut' Moostõ mõisa 20. aastagasaa alostusõn Lõuna-Eesti ütes ilosambas mõisakompleksis. Riia ehitüskunstnigu Reinbergi Augusti projekti perrä ehitet katõkõrdnõ heimatstiilin päähoonõq sai valmis 1909. aastagal. Huunõl om kiltkivikatus ni kulka ärklit ja karniise.
Korgõ sokligaq huunõl ommaq keerolidseq ja häste dekoreerit detailiq. Mud'o krohvit huunõl ommaq aknidõ ja ussi piirdõq laot savikivvest.
Moostõ mõisa uhkusõs om Eesti üts kõgõ uhkõmb historitsistlik kõrvalhuunidõ kompleks. Inämbüs noist om tett maakikivvest ni kaunistõt savikivvegaq, minkast om luud keeroliidsi kirjo.
Ilosaq ommaq kaiaq val'tsõjamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikuda jne. Nimmada tulõ viil suurt hulka värehtit, minkast pall'oq ommaq sama tsihi pääl. Lõpmalda illos om kellätorn, miä om ehitet mõisa ümbre olõva müürü nukatornis ja miä om saanuq inspirats'uuni keskaigsõst kandsiehitüskunstist. Mitte kongi muial Eestin ku Moostõn olõ-iq majandushuunil nii pall'o ilostuisi.


Tüüstüs.
Tüüstüs om laembalt võttõn egäsugumadsõq äriq, miä määntsegi ütidse meetodi perrä kassu loovaq, nigu näütüses muusigatüüstüs, autotüüstüs vai metalitüüstüs.


Eläjäarstitiidüs.
Eläjäarstitiidüs vai veterinaaria om tiidüs, miä uur eläjide tõpi, eläjide produktiivsusõ nõstmisõ küsümüisi ja eläjide tõpi ärqhoitmisõ võimaluisi inemiisil.


Erootiga.
Erootiga om inemise seksuaalsust ja erootilist armastust putva ütiskunnaelo ja kultuurinättüisi ni naidõ mano käüvide tiidmiisi valdkund.
Kitsamban mõttõn mõistõtas erootiga all periselt olnuid vai fantaasia vai kunstiteossidõga edesi annõtuid esteetilidselt rafineeritüisi erootiliidsi läbielämiisi ni naidõ lättit.


Luuduskaidsõq.
Luuduskaidsõq om tegemiseq, mink tsihis om eläjä- ja kasvosortõ, luuduskeskkundõ ja -maiõ ni luudusõ kirivüse ja ilo alalõhoitminõ.
Kaeq viil.
Võromaa kaitsõalaq


Kirändüs.
Kirändüs vai literatuur (kõgõ laemban tähendüsen) om kirotõduq tekstiq, miä ommaq hariligult mõtõlduq kinkalõgi lugõmisõs, arvosaamisõs, läbielämises, pruukmisõs. Kirändüs om kultuurinättüs ja läbikäümise abinõvv.


Pardsi mõisa.
Pardsi mõisa (sks. k. "Parzimois") oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Põlva valla alal. Mõisa päähoonõq om Pardsi külän.
Huunõq.
Mõisa päähoonõq om 19. aastagasaa tõsõl poolõl ehitet ütekõrdnõ puhta vuugigaq savikivimaja. Päähoonõq om alalõ püsünü inämbvähämb sääntsenäq niguq tä ehitediq. Ümbre ehitedült ommaq alalõ püsünüq viil paar kõrvalhoonõt päähuunõ ligidäl.


Külä.
Külä om väikene maa-elopaik, kon hariligult eläs kooni 300 alalist elänikku. Küläeläniguq loetasõq maarahvastigu hulka ni näide päämine tegevüsala om põllumajandus vai kalandus, perämädsel aol viil puhkõmajandus vai tüüstüs.


Kuulma kaitsõala.
Kuulma kaitsõala om kaitsõala Põlva kihlkunna hummogujaon Veriora ja Põlva vallan. Kaitsõala suurus om 40 ha ni tuu om luud 1983. aastagal Kuulma järve ni tuu põh'aveeren kasuja 130-aastagaidsi nõglapuiõga mõtsa kaitsmisõs.


Kuulma järv.
Kuulma järv om järv Põlva kihlkunna hummogujaon Veriora vallan. Järve suurus om 6,1 ha ja kõgõ suurõmb süvvüs 6 m. Kuulma järv om Kuulma kaitsõala pääl. Järve viirde jääs Kuulmajärve külä.
Järve perveq olõ-iq korgõq, a ommaq sõski kõvaq. Pall'o om liivast viirt. Vesi lätt sügävämbäs aigopite, põhi om kõva, sügävämbän muanõ. Kalda veeren om hulga linaleokivve. Vesi om pruunikas ja paistus kehväste läbi (1,2 m).
Viieläjäq ja -kasvoq.
Huumustoitõlidsõn järven om kasvõ veidüq, 1973. a. löüti 7 lihti. Sõski või järven löüdäq haroldaisi ränivetikit, lammõlehelist jõõtakjast ja väikeist lõmmulehte.


Viciousõ Sid.
Viciousõ Sid (Sid Vicious) oll' inglüse punkrocki laulja (1957-1979).


Świętochłowice.
Świętochłowice om Lõuna-Poola liin, kon elli 2019. aastagal 49 557 inemist.


Katowice.
Katowice (s'aksa keelen "Kattowiz") om liin Poola lõunajaon, aoluulidsõn Sileesiä piirkunnan Kłodnica ja Rawa jõõ veeren. Katowice sai liinaõigusõq aastagal 1865. 1954-1956 oll' Katowice nimes Stalinogród. Katowicen eläs päält 303 314 (2014) inemise. Inne 1918. aastakka oll' liin pikkä aigo S'aksa võimu all.


Końskowola.
Końskowola om külä Lõunahummogu-Poolan, Puławy ja Lublini vaihõl, Kurówka jõõ veeren. Końskowolan elli 2004. aastagal 2188 inemist.


Vahtsõ-Roosa mõisa.
Vahtsõ-Roosa mõisa om mõisa Hargla kihlkunnan Võromaal, Läti piiri veeren Vahtsõ-Roosa külän.
Vahtsõ-Roosa mõisat nimetedi varrampa ka Väiku-Laitsnas (sks. k. "Klein-Laitzen") ja Mõnistõ mõisa all 1821. aastani "Catherinenhof". Tõisi teedüsside perrä oll' Vahtsõ-Roosa joba 1817 Rosenidõ perre umandusõn umaette mõisa.


Tartomaa.
Tartomaa om aoluulinõ maakund Lõuna-Eestin.
Tartomaa jääs Peipsi ja Võrtsjärve vaihhõlõ ni katõlõ poolõ Suurt Imäjõkõ. Maakunnast lõuna puul om Võromaa, õdagu puul Viljandimaa, põh'aõdagu puul Järvämaa ja põh'a puul Viromaa. Tartomaa keskus om Tarto liin.


Viländimaa.
Viländimaa om aoluulinõ maakund Lõuna-Eestin.


Harjomaa.
Harjomaa (e.k. "Harjumaa") om aoluulinõ maakund Põh'a-Eestin Soomõ lahõ veeren.
Harjomaast hummogu poolõ jääväq Viromaa ja Järvämaa, lõuna poolõ jääs Pärnomaa ni õdagu poolõ Läänemaa.


Järvämaa.
Järvämaa (e.k. "Järvamaa") om aoluulinõ maakund Kesk-Eestin.
Järvämaast hummogu poolõ jääs Viromaa, lõuna poolõ jääseq Tarto- ja Viljandimaa ni õdagu poolõ Pärno- ja Harjomaa.


Läänemaa.
Läänemaa om aoluulinõ maakund Õdagu-Eestin.
Läänemaast põh'ahummogu poolõ jääs Harjomaa, lõunahummogu poolõ Pärnomaa ja lõuna poolõ Saarõmaa. Hiiomaa oll' Läänemaa osa 16. aastasaa lõpost 1946. aastaganiq.


Pärnomaa.
Pärnomaa om aoluulinõ maakund Lõunaõdagu-Eestin.
Pärnomaast põh'a poolõ jääs Harjomaa, põh'ahummogu poolõ Järvämaa, hummogu poolõ Viljandimaa ja põh'aõdagu poolõ Läänemaa.


Petserimaa.
Petserimaa om aoluulinõ maakund Lõuna-Eestin.


Saarõmaa.
Saarõmaa om aoluulinõ maakund Õdagu-Eestin.
Saarõmaast põh'a ja hummogu poolõ jääs Läänemaa.


Valgamaa.
Valgamaa (läti keelen "Valkas apriņķis") om aoluulinõ maakund Põh'a-Lätin ja Lõuna-Eestin.
Valga maakund (vai Valga kreis) tetti 1783. aastagal Katariina II otsussõgaq Riia ja 275;sise maakunna ossist. Suurõmbalt jaolt jäi tuu Läti alalõ, Eesti alalõ jäi Lukõ ja Härgmäe kant.
1920. aastagal tetti Eesti Vabariigi Valga maakund, kohe võeti pääle Valgamaa Eesti osa viil Võromaa, Tartomaa ja Viljandimaa tükke. Tuu maakund kaotõdiq 1950. aastagal, ku Eesti valitsõmisütsüisis saiq rajooniq.
Valgamaa kihlkunnaq.
Valgamaal om 11 kihlkunda, noist 9 ommaq Läti alal ja 2 - Lukõ ja Härgmäe - küünüsseq Eesti alalõ.


Viromaa.
Viromaa (e.k. "Virumaa", sks.k. "Wierland") om aoluulinõ maakund Põh'a-Eestin.
Viromaa jääs Soomõ lahõ ja Peipsi järve vaihhõlõ. Maakunnast lõuna puul om Tartomaa ni õdagu puul ommaq Järvämaa ja Harjomaa. Viromaa perrä ommaq suumlasõq naanuq Eestit kutsma "Viros".
Viromaa põlistrahvast kutsutas virolaisis (e.k. "virulane").


Räpinä kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Räpinä kihlkund om verrev.
Räpinä kihlkund om kihlkund Võromaa hummogujaon. Räpinä kihlkunnast hummogu poolõ jääväq Peipsi järv ja Lämmijärv ni Setomaa, lõuna poolõ Vahtsõliina kihlkund ni õdagu poolõ Põlva kihlkund ja Tartomaa Võnnu kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 550 km².
Aolugu.
Räpinä kihlkund tetti 1630. aastagal Põlva ja Võnnu kihlkunna hummogujaost.
Kihlkunna mõisaq.
20. aastagasaa algusõn Räpinä kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kiil.
Üts näütüs Räpinä kihlkunna keelest. "Mu vanaesä käänöq kolm vuure hobõsõga Talinah. Talvinõ aig, lännöväq puu riiga, riil es olõq raudo all. Ku minemä naanovaq, sõs võtnovaq kõõvopuust rii tallaq üteh. Nuuq olnuvaq puust paan'tõdovaq niisama nigu rii jalassõq. Ku üteq tallaq arq kulluvaq, sis pan'tevaq tõõsõq ala. Vanaesä aigo es olõq raudreke olnuke sukugeq. Taa raud om illakult tulnuq vällä, rauda oll' tol aol niivõrd vähä, et riile ala panda es jakkoq. Suvõl sõõdivaq puutelgiga ratastõga, rattil ka es olõq ravva raasogeq. Es olõq ratta määret kah. Ku kohe mintü, sõs kos tii veereh konna nättö, tõmmato rattatsõõr otsast ja panto konn sinnäq ratta naba sisse. Tuu oll' määrde iist."
"Mino emäesä aigo olnu moodoh soldannõ köütmene. Kuninga kullus olnuq sis väega pikk, mõtlõq katskümmend viis aastakka oll' teenüske aig! Ku teenüskehe võtmene olnuq, sõs poissa püvvetö, aetovaq pääq paljast, sõs köödetöväq kaplogaq kinniq va viidö Vinnemaalõ nigu vange. Es tahavaq jo minnäq. Kiä vähägi sai, läts' paossehe. Kes es jõvvaq paedaq, visas' tuhka püüdjile vasta silme, tuhk oll' jo tollõ jaost karmanehe valmist pant. Ja kui muu es autaq, karas' kõiki rõõvastõga jõkkõ vai järve, es tulõq viist välläge enne ku otsjaq kadonuq. Hirmus mõtõldagiq! Poiskõsõn viiäs su arq, ku sõast ello jäät ja ütskõrd kodopaika tagasi saat, olt vana puujalaga sant vai muido vigalanõ." (Kõnõlnuq Aruste Viido Naha küläst, sündünüq 1876. Jutt om perit raamadust "Võru keel".)


Vahtsõliina kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Vahtsõliina kihlkund om tummõsinine.
Vahtsõliina kihlkund om kihlkund Võromaa hummogujaon. Vahtsõliina kihlkunnast hummogu poolõ jääs Setomaa, lõunõ poolõ Lätimaa, õdagu poolõ Rõugõ kihlkund, põh'aõdagu poolõ Põlva kihlkund ja põh'a poolõ Räpinä kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 600 km².
Aolugu.
Kihlkunna edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1626 (tetti kerigukihlkunnas, muinasaol käve Walgatabalwe ala). Vahtsõliina kants om peri aastagast 1342, suur piiretüsevabrik 18. aastagasaa lõpust. Vahtsõliina kihlkunnan olliq Vabahussõa aigo suurõq tapõlusõq.
Kihlkunna mõisaq.
Vahtsõliina kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Vahtsõliina kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kiil.
Vahtsõliina kihlkunna kiilt - võro keele Vahtsõliina murrakut - peetäs ütes vanõmbas ja parõmbahe alalõhoitunumbas võro keeles.
Tunnõtumpi ettevõtmiisi.
Vahtsõliina laat, vana-ao päävä Vahtsõliina kantsi man, Kütioro Avatud Ateljee tegemiseq.
Latsiaiaq.
Vahtsõliinan um latsilõ aid, asundusõn ka piässi olõma.
Majandus.
Piusal kaibõtas väega hää kvaliteediga valgõt klaasiliiva. Parhilla tetäs tuud vallaliidsist liivahavvost, a innembide kaibõti liiva maa alt, minkast ommaq perrä jäänüq ilosaq koobaq. Piusa liivakoobaq ommaq küländ kuulsaq ja naid käü kaeman hulga inemiisi.


Kanepi kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Kanepi kihlkund om pruun.
Kanepi kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Kanepi kihlkunnast hummogu poolõ jääs Põlva kihlkund, lõuna poolõ Urvastõ kihlkund, õdagu ja põh'a poolõ Tartomaa Otõmpää kihlkund ja Kamja kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 370 km².
Luudus.
Kanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi om Laanõmägi (211,9 m) nn. Prantsusmaal Pikäjärve ligidäl.
Kihlkunna mõisaq.
Kanepi kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Kanepi kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq. 20. aastagasaa alostusõn oll' Kanepi kihlkunnan 20 mõisat: 16 perismõisat, 3 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 7 kar'amõisat.
Kiil.
1894. a. kirotas Väggi Johann Hurda Jakobilõ saadõtun kirän Kanepi kihlkunna keelest niimuudu.


Rõugõ kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Rõugõ kihlkund om kõllanõ.
Rõugõ kihlkund (vai Rõugu kihlkund) om kihlkund Võromaa lõunaosan. Rõugõ kihlkunnast hummogu poolõ jääs Vahtsõliina kihlkund, lõuna poolõ Lätimaa, õdagu poolõ Hargla, Karula ja Urvastõ ni põh'a poolõ Põlva kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 838 km².
Luudus.
Rõugõ kihlkunda jääväq Võromaa ja terve Eesti kõgõ korgõmbaq mäeq iinotsan Suurõ Munamäega (318 m).
Kihlkunna mõisaq.
Rõugõ kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Rõugõ kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kuulsambaq inemiseq.
Tõisi Rõugõ kihlkunna inemiisi: Rägo Gerhard, Sabbe August.


Harglõ kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Harglõ kihlkund om roosa.
Harglõ kihlkund (vai Hargla kihlkund) om kihlkund Võromaa õdagujaon. Harglõ kihlkunnast hummogu poolõ jääs Rõugõ kihlkund, lõuna poolõ Lätimaa ja põh'a poolõ Karula kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 350 km².
Aolugu.
Harglõ kihlkunna kivi Harglõn kalmuaia pääl
Kihlkunna mõisaq.
Harglõ kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Harglõ kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätedü kar'amõisaq.
Kiil.
Harglõ kihlkunna keelen om pall'o sääntsit sõnno, midä muial Võromaal pruugita-iq.
Üts näütüs Mõnistõ keelepruugist, minka om 1889. a. kirja pandnu P. Fr. Kõiv.


Karula kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Karula kihlkund om tumõrohilinõ.
Karula kihlkund om kihlkund Võromaa õdagujaon. Karula kihlkunnast hummogu poolõ jääs Rõugõ kihlkund, lõuna poolõ Hargla kihlkund, õdagu poolõ Valgamaa Lukõ kihlkund ni põh'a poolõ jääväq Urvastõ kihlkund ja Tartomaa Sangastõ kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 300 km².
Luudus.
Karula kihlkunna kõgõ korgõmp mägi om Rebäsemõisa Tornimägi (137,8 m).
Kihlkunna mõisaq.
20. aastagasaa algusõn Karula kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kuulsambaq inemiseq.
Tõisi Karula kihlkunna inemiisi: Liimetsa Heino.


Urvastõ kihlkund.
Võromaa kihlkunnaq. Urvastõ kihlkund om helesinine.
Urvastõ kihlkund om kihlkund Võromaa õdagujaon. Urvastõ kihlkunnast hummogu poolõ jääs Põlva kihlkund, lõuna poolõ Rõugõ kihlkund ja Karula kihlkund, õdagu poolõ Tartomaa Sangastõ ja Otõmpää kihlkund nink põh'a poolõ Kanepi kihlkund. Kihlkunna suurus om pia.
Luudus.
Urvastõ kihklkunna kõgõ korgõmp mägi om Kungusõ mägi Koigun.
Kihlkunna mõisaq.
20. aastagasaa algusõn Urvastõ kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.
Kuulsambaq inemiseq.
Tõisi Urvastõ kihlkunna inemiisi: Pulga Jaan, Contra.
Kihlkunnapääväq.
1996. aastagast pääle om peet Urvastõ kihlkunna päivi. Noid kõrraldasõq kõrdapiten Antsla, Urvastõ ja Sõmmõrpalo vald. Seeniaani ommaq kihlunnapääväq peetüq sääntsin paigon.


Otõmpää.
Otõmpää (eesti keeli "Otepää") om liin aoluulidsõl Tartomaal põrõhõlladsõ Valga maakunna põh'aosan Otõmpää korgustigu pääl. Otõmpää om tundsa ku Eesti talvõpääliin ja ku riikevaihõlinõ talvõspordi pääliin. Otõmpää om Otõmpää kihlkunna ja Otõmpää valla keskus.
Otõmpää jagonõs katõs: vanõmb, joba 20. aastagasaa alostusõn alõvis kasunu põh'aosa, ni lõunaosa, miä om Pühäjärve veeren (Otõmpää aidliin).
Aolugu.
20. süküskuu pääväl 1876 kõrrald' Tarto Eesti Põllumiihi Selts kerkomõisan edimädse Eesti põllumajandusvällänäütüse.
4. piimäkuu pääväl 1884 õnnistõdiq Otõmpää kerikla saalin sisse edimäne Eesti lipp. Tuuperäst om kerko man Eesti lipu tarõ ja Eesti lipu õnnistamisõ mälehtüstahvli.
1. mahlakuu pääväst 1936 sai Otõmpää allõv liinas.
4. piimäkuu pääväl 2004 tähistedi kerko man lipu pühitsemise 120. aastagapäivä.
Haridus, kultuur, sport.
Liinan tüütäs Otõmpää Gümnaasium.


Võromaa kodolugu.
"Võromaa kodolugu" om raamat koolilatsilõ ja suurilõ Võromaa luudusõst, aoluust ja teedäq inemiisist. Raamadu om Võromaa kihlkundõ ni Võro liina kotsilõ kirjä pant tarkuisi ja vana perimüse abigaq kokko pandnuq Reimanni Nele.
Luudusluu om kirotanuq Eichenbaumi Külli ja Kirchi Rein. Aoluu ommaq kirja pandnuq Kiristaja Arvis, Raudvasara Valdur ja Reimanni Nele. Kihlkundõ päätükke ommaq kokko kirotanuq Eichenbaumi Külli (Karula), Fastrõ Mariko (Harglõ), Oro Laivi (Rõugõ), Raudvasara Valdur (Urvastõ), Reimanni Nele (Kanepi, Räpinä, Vahtsõliina, Võro liin), Silmä Anu (Põlva).


Eesti maakunnaq.
Eesti maakunnaq ommaq põrõhõlladsõq Eesti 1. järgo valitsõmisütsüseq ni inne noid olnuq samma suurusjärko valitsõmisütsüseq (vällä arvat rajooniq).
Muistinõ Eesti.
Muistidsõ Eesti maakunnaq (muistidsõq maakunnaq) olliq muistitsidõ kihlkundõ liidoq vai ütsikkihlkunnaq (väikeseqmaakunnaq). Suurõmbit maakundõ kuts Läti Henrik "provincia".
Maakunnaq ja vojevuudkunnaq 17. saa-aastaga alostusõn.
F. de Witt'i 18. aastagasaa alostusõn avaldõt kaart


Kamja kihlkund.
Kamja kihlkund (vai Kambja kihlkund) om kihlkund Lõuna-Tartomaal.
Aolugu.
Arvada, et kihlkund luudi 15. aastagasaa keskpaigan Otõmpää, Tarto ja Võnnu kihlkunna ossõst. Kirän om kihlkunda edimäst kõrda nimmat 1471 nimega "Camby". 16. aastagasaal olliq Kambja kihlkunna mõisaq majanduslidsõlt häste arõnõnuq. 1846-48 läts' 11,1% kihlkunna rahvast õigõusku, 1873 ehitediq näile Maaritsa küllä Prangli õigõusu kerik. Talla perisesostminõ naas' pääle 1849 ja oll' huugsa 1870. aastagil.
Kiil.
Kamja kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Harjo maakund.
Harjo maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Harjo rajuun nimetediq ümbre Harjo maakunnas.


Hiio maakund.
Hiio maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Hiiomaa rajuun nimetedi ümbre Hiio maakunnas.


Hummogu-Viro maakund.
Hummogu-Viro maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Kohtla-Järve rajuun nimetediq ümbre edimält Kohtla-Järve maakunnas ja veitse ildampa Hummogu-Viro maakunnas.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Hummogu-Viro maakunna elänikkonnast vindläisi 72,54%, eestläisi 19,53%, valgõvindläisi 2,29%, ukrainlaisi 2,26%, suumlaisi 0,94%, tatarlaisi 0,31%, poolakõisi 0,24% nink s'akslaisi 0,23%.


Jõgõva maakund.
Jõgõva maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Jõgõva rajuun nimetediq ümbre Jõgõva maakunnas.


Järvä maakund.
Järvä maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Paidõ rajuun nimetediq ümbre Järvä maakunnas.


Lääne maakund.
Lääne maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Haapsalo rajuun nimetediq ümbre Lääne maakunnas.


Õdagu-Viro maakund.
Õdagu-Viro maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Rakvere rajuun nimetediq ümbre Õdagu-Viro maakunnas.


Põlva maakund.
Põlva maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Põlva rajuun nimetediq ümbre Põlva maakunnas.


Pärno maakund.
Pärno maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Pärno rajuun nimetediq ümbre Pärno maakunnas.


Rapla maakund.
Rapla maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Rapla rajuun nimetediq ümbre Rapla maakunnas.


Saarõ maakund.
Saarõ maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Kurõssaarõ rajuun nimetedi ümbre Saarõ maakunnas.


Tarto maakund.
Tarto maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Tarto rajuun nimetediq ümbre Tarto maakunnas.


Valga maakund.
Valga maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Valga rajuun nimetediq ümbre Valga maakunnas.


Viländi maakund.
Viländi maakund om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Viländi rajuun nimetedi ümbre Viländi maakunnas.


Võro maakund.
Seo artikli kõnõlõs põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi valitsõmisütsüsest. Aoluulidsõ Vana-Võromaa kotsalõ kaeq artiklit Võromaa.
Võro maakund vai Võromaa (eesti keelen "Võrumaa") om põrõhõlladsõ Eesti Vabariigi 1. järgo valitsõmisütsüs, miä luudi 1990. aastagal, ku Eesti NSV Võro rajuun nimetediq ümbre Võro maakunnas. Võro maakunda jääs aoluulidsõ Vana-Võromaa lõunõosa ja tuu osa Setomaast, miä om Eesti piire seen.
Maakunnast õdagu puul om Valga maakund, lõunõ puul Läti, hummogu puul Vinnemaa ja põh'a puul Põlva maakund.
Vallaq.
Võro maakunna umavalitsõmisütsüseq pääle 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist.
Pääle 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist ommaq Võro maakunnan Antsla vald, Rõugõ vald, Setomaa vald, Võro liin ja Võro vald.


Otõmpää kihlkund.
Otõmpää kihlkund (vai Otõpää kihlkund) om kihlkund Lõuna-Tartomaal. S'oo ilma aigo jääs suurõmb jago kihlkunnast Valga maakunna alalõ. Kihlkunna keskus om Otõmpää liin.
Aolugu.
Otõmpää kihlkund oll' muistidsõ Ugandi maakunna kõgõ tähtsämb kihlkund.
20. aastagasaa alostusõn oll' kihlkunnan oll' 12 riigi-, peris- ja kerkomõisat ni 11 kar'amõisat.
Otõmpää kerik, Stavenhageni Wilhelm Siegfriedi gravüür, 1866
Kiil.
Otõmpää kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Urvastõ kihlkunna küläq.
Urvastõ kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Urvastõ kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T U V
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina


Vahtsõliina kihlkunna küläq.
Vahtsõliina kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Vahtsõliina kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T U V
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina


Rõugõ kihlkunna küläq.
Rõugõ kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Rõugõ kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A H J K L M N O P R S T U V Ö
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina


Kanepi kihlkunna küläq.
Kanepi kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Kanepi kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A E H H J K L M N O P R S T V
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ- Vahtsõliina


Harglõ kihlkunna küläq.
Harglõ kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Harglõ kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A B H J K L M N P R S T V
Kaeq viil.
Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ- Vahtsõliina


Karula kihlkunna küläq.
Karula kihlkunna külli nimekiri lugõ üles Karula kihlkunna küläq.
__NOTOC__ A H I J K L M N P R S T V Ä
Kaeq viil.
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ- Vahtsõliina


Noolõ Erki.
Noolõ Erki (Erki Nool, sündü 1970) om Võrolt perit eesti kergejoustiklanõ (kümnevõikõlõja) ja poliitik, XI riigikogo liigõq. 2000. aastaga suvõolümpiämängel Sydneyn tull' tä kümnevõigõlusõn 8641 punktiga olümpiävõitjas.


Saint-Dié-des-Vosges.
Saint-Dié-des-Vosges om Prantsusmaa liin, kon elli 1999. aastagal 25 569 inemist.
Aolugu.
1507: "Universalis Cosmographia " (Martin Waldseemüller)


Kodavere kihlkund.
Kodavere kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal Peipsi järve veeren.
Kiil ja kultuur.
Kodavere kihlkunnan kõnõldi innembide ni kõnõldas kuigivõrd viil täämbätseni pääväni eesti keele hummogumurdõ Kodavere murrakut, lõunõotsan ka tarto kiilt. Kodavere murrakun om vällä ant raamatit ja tetäs näütemängõ.


Kursi kihlkund.
Kursi kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal.


Laiusõ kihlkund.
Laiusõ kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal.


Maarja-Magdaleena kihlkund.
Maarja-Magdaleena kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal.


Palamusõ kihlkund.
Palamusõ kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal.


Torma kihlkund.
Torma kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal Peipsi järve veeren.


Äksi kihlkund.
Äksi kihlkund om kihlkund Põh'a-Tartomaal.
Luudus.
Äksi kihlkunna kõgõ suurõmb järv om Saadjärv.


Tarto-Maarja kihlkund.
Tarto-Maarja kihlkund om kihlkund Tartomaal.


Nõo kihlkund.
Nõo kihlkund om kihlkund Lõuna-Tartomaal.
Kiil.
Nõo kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Puhja kihlkund.
Puhja kihlkund om kihlkund Lõuna-Tartomaal. Kihlkunna keskus om Puhja.
Aolugu.
Keskaol kuulu s'oo ala Tiesenhausenidele, kiä ehitiq Kavilda ja Konguta vasalliliinaq nink Puhja kerko. Ulila kant kuulu Vinne-Liivimaa sõani Kärkna kluustrõlõ. 19. aastagasaa keskpaigan läts' 24,4% kihlkunna inemiisist õigõusku, näile ehitediq Mõisanurme õigõusu Kavilda kerik. Kihlkunna maaq ommaq viläkaq ja kihlkund oll' umal aol Tartomaa rikkambidõ hulgan. 1924 ehitedi Ulila eelektrijaam.
Kiil.
Puhja kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Rannu kihlkund.
Rannu kihlkund om kihlkund Lõuna-Tartomaal Võrtsjärve veeren.
Kiil.
Rannu kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Rõngu kihlkund.
Rõngu kihlkund om kihlkund Lõuna-Tartomaal. S'oo ilma igu kuulus kilhkunda suurõmb jago Rõngu vallast, osa Palupera ja Puka vallast nink Elva liina lõunõjago. Kihlkunna keskus om Rõngu.
Rõngu kihlkunna Vabahussõa mälehtüssammas Rõngun
Aolugu.
Rõngu kihlkund kuulu muistidsõl aol Ugandi maakunda. Sääl oll' mito kantsi, muuhulgan Vooremäe pääl ja Kivivare liinamäe pääl. 1224-1558 oll' kihlkund Tarto piiskopkunna osa. Põh'asõa aigu sai Rõngu kihlkund kõvva kannahtaq. 1856. aastagal naati kihlkunnan talla perises ostma. 1890-ndil naas' Elva raudtiijaama mano tekkümä Elva alõvik, miä 1923. aastagal nimitedi alõvis ja 1938 liinas.
Kiil.
Rõngu kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Võnnu kihlkund.
Võnnu kihlkund om kihlkund Lõunõ-Tartomaal vasta Võromaa põh'apiiri.
Aolugu.
Muistitsõl aol kuulu Võnnu kihlkunna ala Ugandi maakunda, aastagil 1224-1558 Tarto piiskopkunda. Om arvat, et kerkokihlkund (s'aksakeelidse nimega "Wendau") om perit 13. aastagasaast. Edimäst kõrda om tedä kirän nimmat 1361. a. Arvada, et 13.-14. aastagasaal ehitediq Vana-Kastre kants. Velistekogoduisi liikmisõn (1740. aastagil) oll' Kriimani palvõmaja Lõunõ-Eesti päämäidsi keskuisi. 1846-1848 läts' väikene osa rahvast (alla 3%) õigõusku, noilõ ehitediq Ahja lähkohe Kärsa kerik. Talla perisesostminõ naas' pääle 1835 ja oll' huugsa 1860.-70. aastagil.
Kiil.
Võnnu kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


Sangastõ kihlkund.
Sangastõ kihlkund vai Sangaste kihlkund om Tartomaa kõgõ lõunõpoolitsõmb kihlkund. Kihlkunna keskus om Sangastõ.
Kiil.
Sangastõ kihlkunnan kõnõldi innembide tarto kiilt ja taa kõnõlõjit om vanõmbidõ inemiisi siän viil parhillaki.


ABC kiräoppus ja lugõmik.
"ABC kiräoppus ja lugõmik" (vai "ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ") om võrokeeline aabits. "ABC kiräoppusõ ja lugõmigu" märke vällä ja lugi üle 5. joulukuul 1995 asutõt aabidsakogo: Hao Paul, Helbi Toomas, Jüvä Sullõv, Kama Kaido, Kasagu Enn, Kauksi Ülle (aabidsakogo juhataja), Kulbogi Egge, Kõivupuu Marju, Pulga Jaan, Reimanni Nele, Saarõ Evar, Tenderi Tõnu. Nõvvoga avidiq: Hollo Aimi, Avarmaa Tea, Oro Ervin ja viil hulga inemiisi.
"ABC kiräoppusõn ja lugõmigun" om kõrvuisi vanno rahvalaulõ ja võro kiränige luuduga trüküt ka Võromaa koolilatsi kirätöid kogomigust "Mino Võromaa". Pääväpildiq ommaq peri NASA arhiivist, kirändüsmuusõumist ja võro tegeläisi umist kokõst.
Aabits ja lugõmik om üts edimäidsi võrokiilsit opiraamatit, miä om ilmutõt võro keele vahtsõn ehk standardkiräviien ja kokko pant võro kiräkeele põhimõttidõ perä.


Võrokiilne lugõmik.
"Võrokiilne lugõmik" om võro keelen kirotõt lugõmisõ-raamat koolilatsilõ ja suurilõ kost või lukõq rahvaluulõst, kunstkirändüsest, ao- ja luudusluust. Raamatut om ilmunu kats trükkü (1993 ja 1995), noist edimäne kand' päälkirja "Võrokõstõ lugõmiseraamat". "Võrokiilse lugõmigu" kokkosäädjäq ommaq Avarmaa Tea, Kauksi Ülle, Kõivo Madis, Kõivupuu Marju, Reimanni Nele ja Visseli Agu.
Sisokõrd.
Till'okõnõ tiijuht' võro-seto kiräkeele manoq 6
I JAGO: Päävä-, aasta-, elotsõõriq. "Kõivupuu Marju" 17
IV JAGO: Tsõõ, tsõõ, tsõõ, tsõõ, tsõdsõlõ 173
V JAGO: Ei olõq armastanuq tütärlatsi 197
VIII JAGO: Liide ja Maarja 259


Tsirr-virr lõokõnõ.
"Tsirr-virr lõokõnõ" om võro rahvalaulõ laulik. Raamadu om kokko säädnü Kõivupuu Marju ni tä om tävvendüses umakultuuri opiraamatilõ "ABC kiräoppus ja lugõmik" ja "Võrokiilne lugõmik". Raamatuga om üten vällä annõt samanimeline kasett vanno laulikidõ laulõt laulõga.


Võro-Seto tähtraamat.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri" om võro- ja setokeeline tähtraamat, miä ilmus 1990. aastagast pääle. Tähtraamatin tuvvas ärq võro ja seto rahvakallendri tähtpääväq ni trükitäs võro- ja setokeelitsit lugusit, luulõtuisi, laulõ, oppuisi, vanarahva tarkuisi ja muud.
Võro-Seto tähtraamatut ommaq vällä andnuq Võro Keele ja Kultuuri Fond, Ugala Tugikogo, Võrovaimu Selts, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF. Kokkopandjis ommaq olnuq Kama Kaido, Pulga Jaan, Jüvä Sullõv, Rahmani Jan, Fastrõ Mariko, Valpri Valdo, Ojari Triinu, Lauritsa Leelo, Reimanni Nele, Pandi Annika ja Vaaba Janek.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2006. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2006. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" säitsmetõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1990. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1990. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" edimäne aastagakäük.


Mszczonów.
Mszczonów om Poola liin, kon elli 2016. aastagal 6409 inemist.


Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" tõnõ aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1992. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1992. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kolmas aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1993. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1993. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" neläs aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1994. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1994. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" viies aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1995. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1995. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kuvvõs aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" säitsmes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1997. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1997. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katsas aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" ütsäs aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1999. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1999. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2000. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2000. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" ütetõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõtõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2002. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2002. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kolmõtõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2003. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2003. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" nelätõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2004. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2004. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" viietõistkümnes aastagakäük.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2005. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2005. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kuvvõtõistkümnes aastagakäük.


Tarto gümnaasium.
:"Taa artikli kõnõlõs tsaariaigsõst kubõrmangogümnaasiumist; roodsiaigsõ gümnaasiumi kotsilõ kaeq artiklit Tarto gümnaasium (roodsiaignõ)."
Tarto gümnaasium oll' poiglatsi kroonukuul Tarton, miä tüüt' 1804-1918. 1804-1890 oll' kooli amõtlinõ nimi Tarto Kubõrmangogümnaasium ja 1904-1918 Tarto Aleksandri Gümnaasium. Algul oll' 3-klassilinõ, vaihhõpääl 5- ja 7-klassilinõ ni aastagast 1890 8-klassilinõ. Tarto gümnaasium oll' klassikalidsõ opikavaga Eesti kõgõ suurõmb keskkuul, miä and' 1809-1917 Tarto ülikuuli immatrikuleeritüist eesti üliopilaisist põhilidsõ osa (40,1%). Gümnaasium lõpõt' tegevüse 1918. 1919 anti koolimaja üten eestläisist opilaisiga Treffneri gümnaasiumilõ.
Tarto gümnaasiumin ommaq opnuq Akeli Friedrich, Faehlmanni Friedrich Robert, Hessi Germain Henri, Hurda Jakob, Parroti Johann Jakob Friedrich Wilhelm, Schrencki P. L., Struwe Otto Wilhelm, Suitsu Gustav jt.


Tarto gümnaasium (roodsiaignõ).
:"Taa artikli kõnõlõs roodsiaigsõst gümnaasiumist; tsaariaigsõ gümnaasiumi kotsilõ kaeq artiklit Tarto gümnaasium."
Tarto gümnaasium oll' Eesti edimäne lutõri usu gümnaasium. Tuu luudi Roodsi aol 1630 Tarton ni tuu tüüt' innestidsen jesuiite kooli majan. 1632 muudõti gümnaasium Tarto ülikoolis. Opikavan olliq säitsme vaba kunsti ainõq, klassikalidsõq keeleq, usutiidüs, õigustiidüs ja arstitiidüs. Edimäne rektor oll' innestine Uppsala ülikooli prohvesri Raicus (kuuli 1631). 1631-1632 tüüt' Tarto gümnaasiumi ja 1632-1638 ülikooli man Tarto triviaalkuul.


Looja ees.
"Looja ees" om Hurda Jakobi juttõ, kirjo, kõnnidõ ja jutuisi kogomik. Raamat om "Eesti mõttõluu" raamatidõ ria 66. jago, timä om kokko säädnü Runneli Hando, toimõndajaq ommaq Peebo Jaak Ja Ombleri Siiri. Kogomikun om mitmit lõunaeestikeelitsit juttõ vai jutussit.


Oetteli Carl.
Oetteli Carl (Carl Oettel, 1808 - 1884) oll' Tarto kreiskooliinspektri. Tä oll' S'aksi riigi kodanik, timä naanõ oll' perit Prantsusõ-Sveidsist Vevey liinakõsõst Lausanne'i ligidält. Timä edimäidsil Tarto-aastagil oll' timä kodotsõs keeles viil prantsusõ kiil.
Oetteli Carl julgust' kreiskoolin op'vat Hurda Jakobit minemä edesi op'ma gümnaasiummi. Tarto gümnaasiumin op'misõ aigu sai Jakob timä majan massulda kortinan ollaq. Carli tütrest Eugeniest sai ildampa Hurda Jakobi naanõ.


Schulinusõ Carl Friedrich.
Schulinusõ Carl Friedrich (Carl Friedrich Schulinus) (sündü 14. rehekuu pääväl 1794, kuuli 1870) oll' Kodijärve mõisa umanik Tartomaal Kamja kihlkunnan. 1853. aastagast pääle elli Tarton.
Tarto gümnaasiumin oppõn käve Hurda Jakob timä puul iispäivilde lõunaht söömän.


Mickwitzi Carl.
Mickwitzi Carl (Carl Ferdinand Mickwitz) (sündü 13. süküskuu pääväl 1811 Lihulan, kuuli 2. piimäkuu pääväl 1880 Tarton) oll' Tarto gümnaasiummõ inspektri, Tarto ülikooli eesti keele lektor ja tsensor.
Tarto gümnaasiumin oppõn käve Hurda Jakob timä puul tõisipäivilde lõunaht söömän.


Lütkensi Johann.
Lütkensi Johann (Johann Lütkens) (sündü 16. märtekuu pääväl 1829) oll' kerkoopõtaja ja ülikooli oppaja Tarton ja Riian.
Tarto gümnaasiumin oppõn käve Hurda Jakob timä puul neläpäivilde lõunaht söömän.


Haffneri Eduard.
Haffneri Eduard (Eduard Haffner) (sündü 15. põimukuu pääväl 1804) oll' Tarto gümnaasiumi direktri ja Tarto ülikooli rektri.
Tä asut' gümnaasiumiopilaisilõ preemiä (nn. Haffneri preemiä), mink üts saajist oll' Hurda Jakob.


Schmiedebergi Oswald.
Schmiedebergi Oswald (Oswald Schmiedeberg) (sündü 29. süküskuu pääväl 1838 Kuramaal, kuuli 12. hainakuu pääväl 1921 Baden-Badenin) oll' umal aol üle maailma tunnõt tiidläne, kiä tüüt' Tarton ja peränpoolõ Strassburgin. Oll' Hurda Jakobi kooliveli ja sõbõr Tarto gümnaasiumin.


Engelhardti Moritz.
Engelhardti Moritz (Mortiz von Engelhardt) (sündü 26. mahlakuu pääväl 1828) oll' Tarto ülikooli usutiidüse prohvesri.


Middendorffi Alexander Theodor.
Middendorffi Alexander Theodor (Alexander Theodor von Middendorff) (sündü 6. põimukuu pääväl 1815 Peterburin, kuuli 16. vahtsõaastakuu pääväl 1894 Hellenurmõn, om matõt perekunnakalmistulõ Hellenurmõ ligidäl) oll' baltis'aksa luudustiidläne ja maiõuurja. Tä om kuulsa ummi uurmisreisega Põh'a-Tsiberi tundmaop'misõs.
1860. aastagast pääle elli tä Hellenurmõ mõisan. 1865 ja 1866 oll' Hurda Jakob sääl timä poigõ kodooppajas.
Tiidüstüü.
1840 võtt' ossa Baeri Karl Ernsti uur'misreisist Koola puulsaarõlõ.
1842-1845 juhtõ Peterburi Tiidüisi Akadeemiä uur'misreisi Põh'a- ja Hummogu-Tsiberihe. Tuu käügin avast' Putorani platoo ni oll' edimäne Taimõri puulsaarõ, Põh'a-Tsiberi madaligu, Amuuri-Zei tasandigu, Stanovoi aheligu ja Ohhoota mere lõunarannigu uurja. Umaq avastusõq avald' tä raamadun "Reise in den äussersten Norden und Osten Sibiriens" (Reisiq kavvõn põh'an ja Hummogu-Tsiberin) (1848-75), kon muuhulgan oll' juttu igikeldsä mõost eläjide ja kasvõ levikulõ. Viil kirot' tä Vinnemaa tsirkõ rändide ülekaehhusõ "Die Isepiptesen Russlands" (1855).
Middendorffi Alexandri tiidüssaavutuisi hulka loetas mitmide Tsiberi rahvidõ edimäne etnograafilinõ kireldämine ja Tsiberi kliima edimäne tiidüsline kireldämine, igikeldsä lõunapiiri kimmästegemine, kasvostigu tsonaalsusõ kimmästegemine, niinimetet "Middendorffi säädüse" sõnastaminõ.
1870 avast' Nordkapi huuvusõ Barentsi meren.
Middendorffi Alexander om kirotanuq üle saa tiidüsligu uur'mistüü. Timä nimme kand säidse geograafilist objekti maailma kaardi pääl.


Kauzmanni Moritz.
Kauzmanni Moritz (Moritz August von Kauzmann) (sündü 19. joulukuu pääväl 1828, kuuli 26. süküskuu pääväl 1874 Gothan) oll' kerkoopõtaja Saardõn, Kanepin ja Otõmpääl.
Oll' Middendorffi Alexander Theodori hää sõbõr. Ku tä 1872 S'aksamaalõ elämä kolisi, sai timä Otõmpää kerkoopõtaja kotussõ hindäle Hurda Jakob, kiä oll' joba innempä, 1867, timä man umma teoloogilist prooviaastakka pidänü.


Ivaski Albert.
Ivaski Albert (Albert Ivask, 1906-1995) oll' Põlva kihlkunnast Mamastõst perit oppaja, kirä- ja kalamiis. Saanuq kuulmeistri paprõq Võro oppajidõ seminärist, oll' tä oppaja ni kuulõ juhataja kokko 40 aastakka mitmõn paigan Võromaal.
Albert oll' kõva kalamiis ja luudushuvilinõ. Tä oll' väega uhkõ, et sai kätte ja and' 1935. a. Tarto Zooloogiamuusõumilõ lubivalgõ must-hähnä. Haruldasõ tsirgu vasta ollõv huvvi tundnu es'ki Briti Muusõum. Tä tund' pia kõiki Võromaa järvi. Hariligult võisõ tedä nädälilõpon löüdäq Lämmajärve veerest.
Pilditegemise oppõ tä ärq joba latsõn küläpiltnigust esä Jaani käest. Kirätüüga puttu Albert kokko seminärin ollõn. Timä edimäne luulõtus ilmu almanahhin "Tõrvik". Ildampa kirot' mitmit raamatit rändäjile Võromaa paiko kotsilõ. Viil kirot' tä aolehele "Töörahva Elu" juttõ luudusõ kaitsmisõst, kalavaru suurõndamisõst, rüüvpüüdjide nuhklõmisõst jne. Niisamatõ jagi tä ummi suuri kogõmuisi aastagil 1959-1973 ilmunun kalamiihi välläandõn "Õngemeeste meenutusi", näütüses tutvust' hindä vällämärgitüt vedroõngõ, horisontaaltirku, hainavapa lanti, ütenkannõtavat savvuahjo ja pall'ond muud huvitavat. 1972. aastagal ilmuq Põlva rajoonilehen Koit timä võrokeelidseq jutuq.
Alberti mälehtedäs pilditsiksmise aparaat kõtu pääl, silmäq naarulidsõq, suun nal'ajutuq. Tihtipääle nätti tedä pikä seerega kummisaapaq jalan ja õngõlatt käen.
Muusiga.
S'aksa aol Võro vangimajan komponiirse muusigapala "Linnud, lilled ja tuul".


Kihlkunnakuul.
Kihlkunnakuul oll' tõsõ astmõ talorahvakuul Eestin 19. aastagasaal ja 20. aastagasaa alostusõn. Kõgõ edimäne kihlkunnakuul oll' 1804-1818 Kanepin. Liivimaa 1819. a. talorahvasäädüs nõud' kihlkunnakooli luumist ega 2000 miishinge kotsilõ. Et Eestimaa kubõrmangon säänest nõudmist olõ-s, läts' sääl kihlkunnakuulõ tegemine aigladsõmbalt. 1874. a. (Liivimaa) ja 1878. a. (Eestimaa) koolisäädüsega saiq kihlkunnakooliq ütidse opiplaani. Tuu perrä opati katõ aastaga kestel eesti, s'aksa ja vinne kiilt, usuoppust, rehkendämist, geomeetriät, aoluku, maatiidüst, luudusluku, laulmist, paiguti viil võimlõmist ja aiatüüd. Kihlkunnakoolõn saiq haridusõ inämbüs vallakirotajit, vallakoolioppajit ja muid maa-amõtnikkõ. 1881 oll' Eestin 70 kihlkunnakuuli, 1911. aastagal 56 tükkü. 19. aastagasaa tõsõl poolõl luudi õigõusu kihlkunnakuulõ kah. Nuuq olliq 4-aastagadsõq, a oll' kah pall'o 2-aastagaidsi abikuulõ. 1885 oll' õigõusu kihlkunnakuulõ 92 ja abikuulõ 223, 1911 mõlõmbit kokko 320. 1919 muudõti kõik kihlkunnakooliq avalikõs algkoolõs.


Kihlkunnakonvent.
Kihlkunnakonvent oll' umaval'tsusorgan Liivimaa kubõrmango kihlkunnõn, miä luudi maapäävä otsussõga 1870. Kihlkunnakonventi kuuluvaq kihlkunna mõisniguq ja vallavanõmbaq, tedä juhtõ konvendi hindä valit kihlkunnaiistsaisja. Kihlkunnakonvente pääülessannõq oll' posti, arstiabi ja kerkoteie haldaminõ. Konvente luumisõga tulti vasta talopojõlõ, kiä tahivaq kah maa val'tsõmisõst ossa võttaq, a ütelepoolõ oll' tuu kah vastaabinõu riigival'tsusõ plaanilõ luvvaq Balti kubõrmangõn semstvo. Kihlkunnakonvendiq kaotõdiq 5. hainakuu pääväl 1917.


Kanepi vald.
Kanepi vald om vald Õdagu-Võromaal. Suurõmb jago Kanepi vallast jääs Kanepi kihlkunda. Varbusõ kant jääs Põlva kihlkunda ja Rebäste kant Urvastõ kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Laheda vald Põlva maakunda.
Kanepi vallast põh'a puul ommaq Valgjärve ja Kõllõstõ vald, hummogu puul Põlva ja Laheda vald, lõuna puul Sõmmõrpalo ja Urvastõ vald ja õdagu puul Otõmpää vald.


Kõllõstõ vald.
Kõllõstõ vald om vald Põh'a-Võromaal. Puul' valda jääs Kanepi kihlkunda, veitse alla poolõ valla Kamja kihlkunda Tartomaal ja üts tükükene jääs Põlva kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Kõllõstõ vald Põlva maakunda.


Moostõ vald.
Moostõ vald om vald Põh'a-Võromaal. Puul valda jääs Võnnu kihlkunda Tartomaal ja tõnõ puul Põlva kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Moostõ vald Põlva maakunda.


Orava vald.
Orava vald om vald Hummogu-Võromaal. Inämbüs valda jääs Vahtsõliina kihlkunda, mõnõq tükükeseq jääväq Räpinä kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Orava vald Põlva maakunda.


Põlva vald.
Põlva vald om vald Põh'a-Võromaal. Inämbüs valda jääs Põlva kihlkunda, mõnõq tüküq jääväq Võnnu kihlkunda Tartomaal. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Põlva vald Põlva maakunda.


Räpinä vald.
Räpinä vald om vald Hummogu-Võromaal. Inämbüs valda jääs Räpinä kihlkunda, mõnõq tüküq jääväq Võnnu kihlkunda Tartomaal. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Räpinä vald Põlva maakunda.


Valgjärve vald.
Valgjärve vald om vald Õdagu-Võromaal. Puul valda jääs Kanepi kihlkunda ja tõnõ puul Kamja kihlkunda Tartomaal. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Valgjärve vald Põlva maakunda.


Veriora vald.
Veriora vald om vald Hummogu-Võromaal. Inämbüs valda jääs Räpinä kihlkunda, väikene jago jääs Põlva kihlkunda ja Rõugõ kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Veriora vald Põlva maakunda.


Antsla vald.
Antsla vald om vald Võro maakunnan.
Antsla vald panti 2017. aastal kokko Antsla ja Urvastõ vallast.
Elondus.
Vallan om üts liin (Antsla), kats alõvikku ja 38 küllä.
Küläq: Anne, Antsu, Haabsaarõ, Jõõperä, Kaika, Kassi, Kikkaoja, Kerikukülä, Koigu, Kollino, Kraavi, Kuldri, Kõlbi, Litsmõtsa, Luhamõtsa, Lusti, Lümätü, Madissõ, Mähkli, Oe, Pihlõni, Piisi, Rimmi, Roosiku, Ruhingu, Savilöövi, Soome, Säre, Tabõrlaanõ, Toku, Tsooru, Uhtjärve, Urvastõ, Vahtsõ-Antsla, Vaabina, Viirapalu, Viselä, Ähijärve.


Haani vald.
Haani vald oll' vald Lõuna-Võromaal. Inämbüs valda jäi Rõugõ kihlkunda, mõnõq tüküq jäieq Vahtsõliina kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulu Haani vald Võro maakunda.
Tunnuslausõq: Hää tullaq, hää ollaq, kipõt olõ-i kohegi.
Päält 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist jäi Haani vald Rõugõ valla ala.


Võro vald (1991).
Seo artikli kõnõlas Võro vallast inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist aastil 1991–2017. Põrõhõlladsõ Võro valla kotsilõ kaeq artiklit Võro vald.
Võro vald oll' vald Võromaa keskel. Valla põh'aosa jäi Põlva kihlkunda ja lõunaosa Rõugõ kihlkunda. Maakunnapiire perrä kuulu Võro vald Võro maakunda.


Varstu vald.
Varstu vald oll' vald Lõuna-Võromaal. Inämbüs vallast jäi Rõugõ kihlkunda, mõnõq tüküq ka Hargla kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuuluu Varstu vald Võro maakunda.
2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemisega panti Varstu vald kokko Rõugõ vallagaq.
Küläq.
Hindsiku, Kangistõ, Krabi, Korgõpalu, Laurimäe, Liguri, Lüütsepä, Matsi, Mõtstaga, Mutõmõtsa, Paganamaa, Pundsa, Pähni, Raudsepä, Suulätte, Tagakolga, Vana-Roosa, Virunukk


Lasva vald.
Lasva vald om vald Võromaa keskel. Tä jääs Põlva, Rõugõ, Vahtsõliina ja Räpinä kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Lasva vald Võro maakunda.


Miss'o vald.
Miss'o vald om inneskine vald Võromaa ja Setomaa piiril. 2017. aastaga valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõga läts' Misso vald Rõugõ valla ala.
Inämbüs vallast kuulu Vahtsõliina kihlkunda, Luhamaa nukk om Setomaa osa. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulu Miss'o vald Võro maakunda.


Mõnistõ vald.
Mõnistõ vald om vald Õdagu-Võromaal. Suurõmb jago vallast jääs Hargla kihlkunda, üts tükk kuulus Karula kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Mõnistõ vald Võro maakunda.
Küläq.
Mõnistõ vallan om 60 küllä: Ahli, Ala-Luustoja, Ala-Põru, Ala-Villigä, Andrusõ, Andsi, Arukülä, Borodino, Hargipalu, Horsti, Härbäli, Hürüvä, Hütü, Jaanusõ, Kallastõ, Karissöödä, Keräandsu, Kilvagu, Koemõtsa, Kolgamäe, Konnukülä, Korva, Kuudsi, Lambasuu, Masa, Mehka, Mõtuskonnu, Mäe-Luustoja, Mäeveski, Mäe-Villigä, Mõnistõ, Parmupalu, Peebu, Peräjärve, Peräkonnu, Pihkura, Piili, Pulli, Põldõ, Pälä, Rautsa, Rudina, Ruuksu, Sae, Sakurgi, Saru, Sarumõisa, Singa, Suurõtammõ, Sõõru, Tiidsa, Tundu, Tursa, Tämbläse, Utiksaarõ, Vahtsõ-Roosa ja Villigä külä.


Rõugõ vald (1991).
Rõugõ vald oll' vald Lõuna-Võromaal. Vald jäi Rõugõ kihlkunda, maakunna kesk- ja lõunajakko väega ilosa kotusõ pääle. Taa oll' pia Võro liina lähkün ja suurusõ poolõst tõõnõ vald Võro maakunnan.
Pääle Rõugõ alõvi olliq suurõmbaq keskusõq Nursi külä, Viitinä külä ja Sännä külä. Valla 2213 inemist (2016. aasta edimädse vahtsõaastakuu saisoga elli 108 külän ja Rõugõ alõvin). Rõugõ vallavanõmb oll' Toodsi Tiit.
2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemisega panti Rõugõ vald kokko Mõnistõ, Miss'o, Varstu ja Haani valdoga vahtsõs Rõugõ vallas.
Kaemiskotussõq.
Veeränd Rõugõ vallast jäi Haani Luuduspargi maiõ pääle. Kuun ummi järvigaq ja ürgorgõgaq om Rõugõ tähtsä kotusõ pääl Võromaa talvõspordi- ja turismiketin.
Rõugõ vallan om pall'o kotussit ja asjo, midä tasos kaiaq. Alõvin om mõisapark, vabahussõa mälehtüsmärk, Rõugõ Maarja kerik, Eesti Imä monument, mälehtüstähüs Taani priitahtlikõlõ Rõugõn, mälehtüstähüs hõrilameistriile Kriisadõlõ ja Rõugõ järveq: Suurjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Liinjärv, Valgõjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Rõugõ alõvin om kah Ööbiguorg, sääl om vahtsõnõ kaemistorn „Pesäpuu“, vuulava vii joul tüütäv pump "Vesioinas", muistinõ elokotus ja liinamägi. Rõugõ lähkün om viil Hinni kanjon, Luhasuu ja mitmit mõisit.
Aolugu.
Rõugõ kotus passõ kokko aoluulidsõ Ugandi maakunna Valgatabalvõ kihlkunnagaq, miä oll’ üts tihhembäle asustõt territoorium parhilladsõ Eesti maiõ pääl. 1783. aastaga tetti parhillanõ Rõugõ kihlkund, üts katsast Võro maakunna kihlkunnast. Tähtsä kotus Rõugõ valla aoluun om olnuq Rõugõ mõisal.
Küläq.
Rõugõ vallan oll' 108 küllä: Aabra, Ahitsõ, Augli, Haabsilla, Haki, Hallimäe, Handimiku, Hansi, Hapsu, Heedu, Heibri, Hinu, Horsa, Hotõmäe, Hurda, Härämäe, Jaanipeebu, Jugu, Järvekülä, Järvepalu, Kadõni, Kahru, Kaku, Kaluka, Karaski, Karba, Kaugu, Kavõldi, Kellämäe, Kiidi, Kogrõ, Kokõ, Kokõjüri, Kokõmäe, Kolga, Kuklasõ, Kurgjärve, Kurvitsa, Kuuda, Kähri, Kängsepä, Laossaarõ, Lauri, Liivakupalu, Listaku, Lutika, Lükkä, Matsi, Mikita, Muduri, Muhkamõtsa, Muna, Murdõmäe, Mustahamba, Mõõlu, Märdi, Möldri, Nilbõ, Nogu, Nursi, Ortumäe, Paaburissa, Paeboja, Petrakuudi, Pugõstu, Pulli, Põdra, Põru, Pärlijõõ, Püssä, Rasva, Raudsepä, Rebäse, Rebäsemõisa, Riitsilla, Ristemäe, Roobi, Ruuksu, Saarlasõ, Sadramõtsa, Saki, Sandisuu, Savioru, Sika, Sikalaanõ, Simmuli, Soekõrdsi, Soemõisa, Soomõoru, Suurõ-Ruuga, Sännä, Tallima, Taudsa, Tialasõ, Tiidu, Tilgu, Tindi, Toodsi, Tsirgupalu, Tsutsu, Tüütsi, Udsali, Utessuu, Vadsa, Vanamõisa, Viitinä, Viliksaarõ ja Väiku-Ruuga.


Setomaa.
Setomaa om aoluulinõ seto keele ja kultuuri ala Lõunõ-Eestin.


Sõmmõrpalo vald.
Sõmmõrpalo vald om vald Õdagu-Võromaal. Inämbüs vallast jääs Urvastõ kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Sõmmõrpalo vald Võro maakunda.
Küläq.
Sõmmõrpalo vallan om üts alõvik - Sõmmõrpalo - ja 44 küllä: Alakülä, Alapõdra, Annõ mõisa, Haamastõ, Haava, Haidaku, Hansi, Hargi, Heeska, Hindriku, Horma, Hutt'a, Hänike, Jakapi, Järvere, Kaagu, Kaapsuu, Kahru, Keema, Kurõnurmõ, Kärgula, Lakovitsa, Lauri, Leis'o, Liinamäe, Liiva, Lilli-Annõ, Lilli, Majala, Murra, Mustassaarõ, Mustja, Mäekülä, Osola, Pritsi, Pudru, Pulli, Punakülä, Rauskapalu, Rummi, Sulbi, Sõmmõrpalo, Udsali, Varõssõ.


Urvastõ vald.
Urvastõ vald oll' vald Õdagu-Võromaal 1991–2017. Inämbüs vallast jäi Urvastõ kihlkunda, väikene tükk Tartomaa Sangastõ kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulu Urvastõ vald Võro maakunda.
Küläq.
Kassi, Kerikukülä, Koigu, Kuldri, Kõlbi, Lümätü, Pihlõni, Ruhingu, Toku, Uhtjärve, Urvastõ, Vahtsõ-Antsla, Vaabina ja Viselä


Vahtsõliina vald.
Vahtsõliina vald om vald Hummogu-Võromaal. Inämbüs vallast jääs Vahtsõliina kihlkunda, üts tükk jääs Rõugõ kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Vahtsõliina vald Võro maakunda.


Miiksi vald.
Miiksi vald om Võromaa kõgõ põh'apoolitsõmb vald. Inämbüs vallast jääs Räpinä kihlkunda, üts tükk jääs Võnnu kihlkunda Tartomaal. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Miiksi vald Tarto maakunda.


Karula vald.
Karula vald om vald Õdagu-Võromaal. Inämbüs vallast jääs Karula kihlkunda, üts tükk jääs Lukõ kihlkunda Valgamaal. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Karula vald Valga maakunda.


Taheva vald.
Taheva vald om vald Õdagu-Võromaal. Inämbüs vallast jääs Hargla kihlkunda, põh'aosa jääs Karula kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Taheva vald Valga maakunda.


Antsla valla lipp.
Antsla valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Antsla valla lipp.


Haani valla lipp.
Haani valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Haani valla lipp. Lipp om kinnütet 29. joulukuu pääväl 1997.


Kanepi valla lipp.
Kanepi valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Kanepi valla lipp. Lipp om kinnütet 18. märdikuu pääväl 1997.


Karula valla lipp.
Karula valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Karula valla lipp. Lipp om kinnütet 14. süküskuu pääväl 1994.


Kõllõstõ valla lipp.
Kõllõstõ valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Kõllõstõ valla lipp. Lipp om kinnütet 5. süküskuu pääväl 2003.


Lasva valla lipp.
Lasva valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Lasva valla lipp. Lipp om kinnütet 31. rehekuu pääväl 1996.


Miiksi valla lipp.
Miiksi valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Miiksi valla lipp. Lipp om kinnütet 23. rehekuu pääväl 2002.


Miss'o valla lipp.
Miss'o valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Miss'o valla lipp. Lipp om kinnütet 2. piimäkuu pääväl 1994.


Moostõ valla lipp.
Moostõ valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Moostõ valla lipp. Lipp om kinnütet 16. radokuu pääväl 1998.


Mõnistõ valla lipp.
Mõnistõ valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Mõnistõ valla lipp. Lipp om kinnütet 3. märdikuu pääväl 1997.


Orava valla lipp.
Orava valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Orava valla lipp. Lipp om kinnütet 17. lehekuu pääväl 1999.


Põlva valla lipp.
Põlva valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva valla lipp. Lipp om kinnütet 29. joulukuu pääväl 1997.


Rõugõ valla lipp.
Rõugõ valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Rõugõ valla lipp. Lipp om kinnütet 21. piimäkuu pääväl 1999.


Sõmmõrpalo valla lipp.
Sõmmrpalo valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Sõmmõrpalo valla lipp. Lipp om kinnütet 20. lehekuu pääväl 1997.


Taheva valla lipp.
Taheva valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Taheva valla lipp. Lipp om kinnütet 13. piimäkuu pääväl 1996.


Urvastõ valla lipp.
Urvastõ valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Urvastõ valla lipp.


Valgjärve valla lipp.
Valgjärve valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse valla lipp.


Varstu valla lipp.
Varstu valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Varstu valla lipp. Lipp om kinnütet 5. mahlakuu pääväl 2002.


Võro valla lipp.
Võro valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Võro valla lipp. Lipp om kinnütet 22. radokuu pääväl 1999.


Veriora valla lipp.
Veriora valla lipp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Veriora valla lipp. Lipp om kinnütet 9. mahlakuu pääväl 1999.


Antsla valla vapp.
Antsla valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Antsla valla vapp. Vapp om kinnütet 27. lehekuu pääväl 1994.


Haani valla vapp.
Haani valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Haani valla vapp. Vapp om kinnütet 29. joulukuu pääväl 1997.


Kanepi valla vapp.
Kanepi valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Kanepi valla vapp. Vapp om kinnütet 18. märdikuu pääväl 1997.


Karula valla vapp.
Karula valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Karula valla vapp. Vapp om kinnütet 14. süküskuu pääväl 1994.


Kõllõstõ valla vapp.
Kõllõstõ valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Kõllõstõ valla vapp. Vapp om kinnütet 5. süküskuu pääväl 2003.


Lasva valla vapp.
Lasva valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Lasva valla vapp. Vapp om kinnütet 31. rehekuu pääväl 1996.


Miiksi valla vapp.
Miiksi valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Miiksi valla vapp. Vapp om kinnütet 23. rehekuu pääväl 2002.


Miss'o valla vapp.
Miss'o valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Miss'o valla vapp. Vapp om kinnütet 2. piimäkuu pääväl 1994.


Moostõ valla vapp.
Moostõ valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Moostõ valla vapp. Vapp om kinnütet 16. radokuu pääväl 1998.


Mõnistõ valla vapp.
Mõnistõ valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Mõnistõ valla vapp. Vapp om kinnütet 3. märdikuu pääväl 1997.


Orava valla vapp.
Orava valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Orava valla vapp. Vapp om kinnütet 17. lehekuu pääväl 1999.


Põlva valla vapp.
Põlva valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Põlva valla vapp. Vapp om kinnütet 17. radokuu pääväl 1995.


Rõugõ valla vapp.
Rõugõ valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Rõugõ valla vapp. Vapp om kinnütet 21. piimäkuu pääväl 1999.


Sõmmõrpalo valla vapp.
Sõmmõrpalo valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Sõmmõrpalo valla vapp. Vapp om kinnütet 20. lehekuu pääväl 1997.


Taheva valla vapp.
Taheva valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Taheva valla vapp. Vapp om kinnütet 13. piimäkuu pääväl 1996.


Urvastõ valla vapp.
Urvastõ valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Urvastõ valla vapp.


Vahtsõliina valla vapp.
valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse valla vapp. Vapp om kinnütet 22. vahtsõaastakuu pääväl 1999.


Valgjärve valla vapp.
Valgjärve valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Valgjärve valla vapp.


Varstu valla vapp.
Varstu valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Varstu valla vapp. Vapp om kinnütet 5. mahlakuu pääväl 2002.


Veriora valla vapp.
Veriora valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Veriora valla vapp. Vapp om kinnütet 9. mahlakuu pääväl 1999.


Võro valla vapp.
Võro valla vapp om Eesti Vabariigi valitsõmisütsüse Võro valla vapp. Vapp om kinnütet 22. radokuu pääväl 1999.


Demograafia.
Demograafia om inemiisi populatsioonidünaamiga tiidüslik uurminõ. Tä uur populats'uunõ suurust, struktuuri ja jaotust ni tuud, kuis populats'ooniq sündümiisi, kuulmiisi, migrats'ooni ja vanõmbas jäämise peräst aoga muutusõq. Demograafilidsõlt või analüüsiq tervet ütiskunda vai mõnõ tunnussõga (näütüses haridus, usk, rahvus, kodakundsus) piiretüt rühmä. Inämbüsen main kaias demograafiat ku majandustiidüse vai sotsioloogia harro.


Elänikke arv.
Määntsegi territooriumi elänikke arv om tuul territooriumil elävide inemiisi arv.
Riigi (mõnikõrd ka mõnõ muu territooriumi) elänikke arvo nimetedäs Rahva hulgas.
Tetäs vaiht faktilidsõl elänikke arvol (tegeligult paiga pääl olõvidõ elänikke arvol) ja juriidilidsõl elänikke arvol (alaliidsi elänikke arvol).
Elänikke arvo kimmästegemises tarvitadas rahvaloenduisi ja juuskvat arvõpidämist elänikke registri ni sündünüisi ja kuulnuisi registriirmise perrä.
Elänikke arv andas kas määntsegi kuupäävä saisoga vai määntsegi aovaihhõ (näütüses aastaga) keskmädse arvoga.


Valitsõmisütsüs.
Valitsõmisütsüs om säädüse ja tõisi õigusaktega kimmäs määrät staatusõ, nime ja piirega ütsüs, miä põhinõs valitsõmisjaotusõl ja mink territooriumi ulatusõn teostadas riiklikku vai umaval'tsuslikku valitsõmist.
Eestin s'oo ilma aigu tarvitusõl olõvaq valitsõmisütsüseq ommaq maakund, vald ja liin. Aoluulidsõlt om kõgõ tähtsämb valitsõmisütsüs Eestin olnuq kihlkund (muistidsõst aost 1920. aastagidõ alostusõni).


Aleksandri vald.
Aleksandri vald oll' vald Võromaal Põlva kihlkunnan. 1936. a. nimetedi vald ümbre Laheda vallas. S'oo ilma aignõ Laheda vald om veitse vähämb ku Aleksadri vald.
Küläq (1926).
Haigri, Himmakülä, Joosu, Koiolakülä, Koolitarõ, Korgõmäe, Lahokülä, Lapi, Lüüsi, Meltssaarõ, Mustajõõ, Mäni, Mõrgi, Olõski, Ortuskülä, Puraski, Suurkülä, Tagakülä, Tilsi, Vedo, Vardja, Viuperä, Väiso.


Treffneri Hugo.
Treffneri Hugo (Hugo Hermann Fürctegott Treffner, 1845-1912) oll' kooli- ja rahvusligu liikmisõ tegeläne. Tä asot' Tarton poiglatsi erägümnaasiumi, midä tundas Hugo Treffneri gümnaasiumi nime all, ja oll' tuu juhataja uma elo lõponi. Oll' heränemisaol mitmidõ rahvusligõ seltse liigõq, Jakobsoni poolõhoitja. Umal aol oll' tä Tarto liinan üts värvikamb miis. Rahvusligu meele peräst kutsuti tedä Eesti Hugos.
Elokäük.
Treffneri Hugo sündü 17. hainakuu pääväl 1845 Kanepin köstri perren. Käve koolin Tarton ja Võrol. Oppõ pikkä aigo Tarto ülikoolin nink tuu kõrvalt tüüt' kodooppajan. Kuulu korporats'uuni Fraternitas Rigensis. Peräst ülikuuli pruumõ Hugo mitmõn paigan saiaq kerkoopõtaja tüüd. Kuigi kogohusõq olliq timä puult, es kinnüdäq baltis'akslaisist kerkojuhiq tedä rahvusligu meele peräst ammõtihe. Nii naas' Hugo 1882. a. taotlõma Tartohe eräkooli tegemise lupa. Säälgi saisiq baltis'akslasõq tälle vasta ja õnnõ 1883. a., pääle vahtsõ, vindläsest kuraatri Kapustini tulõkit anti luba tetäq vallalõ 3-klassilinõ II järgo poiglatsi kuul. Kooli toonatsõs tsihis oll' valmistaq kasvandikkõ ette kroonugümnaasiummi astmisõs, a joba 1890 naati esiq tävvemaholist gümnaasiumiharidust andma.
Treffneri Hugo kuuli 13. urbõkuu pääväl 1912 Tarton nink om matõt Tarto Raadi Vahtsõ-Jaani kalmuaida.
Mälehtüse hoitminõ.
Mälehtüssammas Tarton Vahtsõ-Jaani kalmuaian, autoriq Koordi Jaan ja Melliku Voldemar, 1933.


Kolga Raimond.
Kolga Raimond (Raimond Kolk; 1924–1992) oll' Sarust perit luulõtaja ja proosakiränik. Tä om kirotanu hulka võrokeelitsit luulõtuisi, muuhulgan võrokeelidse luulõtuisikogo "Ütsik täht". Mõnõq timä romaaniq ommaq kah võroainõlidsõq.
Elokäük.
Kolga Raimond oll' ummi vanõmbidõ edimäne lats. Tä sündü Hargla kihlkunnan Saru vallamajan, imä-esä olliq koolioppajaq. Koolin käve Sarun, Valgan ja Tarton. 1944. a. vahtsõaastakuun pagõsi S'aksa väkke võtmisõ iist Suumõ nink oll' sääl eesti jalaväerügemendin välläoppõn ja vahiteenistüsen. Süküskuun haard' Soomõst edesi Ruutsi minnäq, kon tüüt' mitmõn paigan juhutöie pääl. Göteborgin sai tutvas Rääbise Elleniga ni võtt' tuu 1947. a. hindäle naasõs. Korgharidusõ ja tiidüskraadi sai tä Stokholmin 1958-1963. Pääle tuud oll' tä Roodsi riigi ammõtnik.
Looming.
Raimond naas' luulõtama kooliaol. Timä luulõtuisi avaldõdi 1938 Tarton "Õpilaslehen" ja 1942 "Postimehen". "Postimehe" lühijuttõ võistlusõl 1943 sai timä lugu "Vanan kõrtsin" (orig. "Vanas kõrtsis") I avvohinna. Raimondi luulõt ilmu Soomõn aokirän "Kodutee" ja almanahhin "Eesti Looming" nink Roodsin kogoteossõn "Homse nimel" (1945). 1945 läts' tä kirändüsrühmitüste "Tuulisui".
Kolga Raimondi edimäne luulõtuisikogo "Ütsik täht" (1946) om võrokeeline. Timä järgmidsengi kogon "Kõiv akna all" (1952) ommaq võrokeelidseq luulõtusõq inämbüsen. Illatsõmbaq kogoq "Müüd sõrmus" (orig. "Müüdud sõrmus", 1957) ja "Kiri" (1977) ommaq põhilidsõlt eestikeelidseq.
Raimondi edimäne romaan "Külä palas katõst otsast" (1955) om eesti üliopilasõst Roodsin. Timä kõgõ parõmb proosateos romaan "Sulaiä" (1958) näütäs noorõ naasõ ello Eestin katõ ilmasõa vaihhõl. Stokholmi triloogias nimetet romaaniq "Et mitte kunagi võita", "Mõnõq pääväq süküskuun" ja "Truudus elo vasta" näütäseq pagulaisi saatuisi. Triloogia "Vallavanõmba perändüstomp", "Elo edenes", "Aoq muutusõq" kujotas vapsõ liikmist ja Isamaaliidu tekkümist Eesti Vabariigin. Triloogia perämädsen osan om juttu 1940.-1941. a. dramaatilidsist sündmüisist Lõuna-Eestin.
Kolga Raimond om kirotanuq novellikogoq "Väikenemiis, mille sa ikõt?" (1960) ja "Uskmada Toomas" (1981). Perämädsen ilmunun lühiproosakogon "Lestäkalla otsman ja tõisi juttõ" (1987) om juttõ ja märgotuisi noorõpõlvõ Võromaalt ja kirotamisaigsõst Stokholmist.
Mälehtüisiraamat "Tuulisui ja tõsõq" (1980) tutvustas Stokholmi eestläisi kirändüsello 1945-1950. Viil om tä kirotanuq latsiraamadu "Vähikuning" (1957) nink Leedu aoluust inspireeridü näütemängo "Juozas Raamadukandja". Tä om välämaisõ eesti kirändüse kotsilõ avaldanu hulgahna artiklit ja arvostuisi "Teatajan", "Tulimullan" ja muial nink kirotanuq lühimonograafia "August Mälk" (Lund 1964). Om vestelidse romaani "Martin Musta saladus" (Stokholm 1954) üts autor. Katõpääle Mägi Arvoga om täl ilmunu ülekaehus "Katõ perämädse aastagakümne pagulaskirändüs" (1989).
Kolga Raimondi võro- ja eestikeelitsile luulõtuisilõ om tett viise: luulõtusõ "Keväje" om Lõkõridõ albomi "Undsõn ilman" pääle säädnü Kalla Urmas, "Ütsikut tähte" om umal viiel kontserdel laulnuq Kalkuni Mari, luulõtusõlõ "Jõulupuu" Ummamuudu albomi "Jõul" päält om viie tennüq Leisi Meelis.


Külä palas katõst otsast.
"Külä palas katõst otsast" (originaalpäälkiri "Küla põleb kahest otsast") om Võromaalt perit kiränigu Kolga Raimondi edimäne romaan, miä ilmu 1955. aastagal Lundin, Roodsin.
Romaanin näüdätäs eesti üliopilasõ harinõmist Roodsi eloga. Nuurmiis piät valima kerget ja hääd ello pakva ruutslanna ja eestläsest armastõdu vaihõl, kiä või tälle hätä tuvvaq - lõpos võõramainõ mugavus võit.


Sulaiä.
"Sulaiä" (originaalpäälkiri "Sulajää") om Võromaalt perit kiränigu Kolga Raimondi tõnõ romaan, miä ilmu 1958 Lundin, Roodsin. Taad peetäs Kolga Raimondi romaanõst kõgõ parõmbas.
Raamatun kujotõdas noorõ naasõ dramaatilist saatust Eestin katõ ilmasõa vaihõl. Koolist valla tett nuur oppaja piät mehele minemä vanalõ talopidäjäle ja ei päseki inämb vaimliidsi väärtüisi mano.


Ütsik täht.
"Ütsik täht" om Võromaalt perit kiränigu Kolga Raimondi edimäne, võrokeeline luulõtuisi kogo, miä ilmu 1946 Stokholmin, Roodsin. Samma nimme kand üts luulõtus tuust kogost ja 1989 Talliinan ilmunu valit luulõtuisi kogo.


Kõiv akna all.
"Kõiv akna all" om Võromaalt perit kiränigu Kolga Raimondi tõnõ luulõtuisi kogo, miä ilmu 1952 Lundin, Roodsin. Inämbüs luulõtuisi ommaq võrokeelidseq, ülejäänüq eestikeelidseq.


Sakala kiil.
Sakala kiil om nimetüs, midä mõnikõrd om pruugit muistidsõ Sakala maakunna lõuna- ja hummogujaon kõnõldu lõunaeestilidse keele kotsilõ, midä täämbädsel pääväl tundas mulgi keele vai murdõ nime all.


Albom.
Albom om lõksi püvvet helüpallo (näütüses laulõ vai juttõ) kogo, midä levitedäs avaligult. Kõgõ tavalidsõmbaq ommaq muusigaalbomiq, a om kah albommõ, miä sisaldasõq juttõ, luulõtuisi vai muud säänest. Inämbüisi andas albomiq vällä määntsegi helükandja (lasõrtsõõr, kasett, vinüülplaat) pääl, a perämädsel aol võidas noid vällä andaq kah elektroonilidsel kujol internetin.


Süä kisk.
"Süä kisk" om ansambli Lõkõriq edimäne albom, miä sisaldas 19 võro- ja setokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2002. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandjaq ommaq Võro Selts VKKF ja Kauksi Ülle Mänedsment.


Undsõn ilman.
"Undsõn ilman" om ansambli Lõkõriq tõnõ albom, miä sisaldas 18 võro- ja setokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2004. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Kauksi Ülle Mänedsment.


Võrokeelidseq lauluq.
Võrokeelitside laulõ nimekiri lugõ üles võrokeelidseq lauluq, miä ommaq ilmunuq mõnõ helükandja (lasõrtsõõr, kasett, vinüülplaat) pääl. Lauluq ommaq jaotõduq artistõ perrä. Nuuq artistiq, kinkalt om rohkõmp laulõ, ommaq iinpuul. Laulu päälkirä takan sulgõ seen om albomi vai singli päälkiri, kost laul perit om, nink laulu viie ja sõnno autori nimi, ku nuuq teedäq ommaq.
Lõkõriq.
Lõkõridõ laulõ puhul om rassõ kimmäs tetäq, määne noist om võrokeeline, määne setokeeline. Tuuperäst ommaq tan üles loet kõik Lõkõridõ lauluq.


Hoitmise vägi.
"Hoitmise vägi" om Pulga Jaani albom, miä sisaldas 12 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2004. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Võro Instituut.


Aknõ kyigi raamega.
"Aknõ kyigi raamega" om Pulga Jaani albom, miä sisaldas 6 võrokeelist laulu ja 10 juttu. Albom om ilmunuq 2002. aastagal lasõrtsõõri ja kaseti pääl. Välläandja om Võro Instituut.


Elläv Pulga Jaan.
"Elläv Pulga Jaan" om Pulga Jaani albom, kon pääl om timä kontsõrt Tarto Ülikooli kohvikun kuuljakuu (märdikuu) 28. pääväl 2002. Pulga Jaan mäng' kitrat, laul ummi võrokeelitsit laulõ ja kõnõlõs noidõ vaihhõlõ hindäst, laulõst ja elost. Albomi pääl om 10 laulu ni tuu om ilmunuq 2003. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om ARM Music.
Plaadikaasõ pääl kirotas Kama Kaido niimuudu.
"Ku üts eloaig Võromaa miis, kiä om mitunt põlve küläkuulmeistrest peri, kiä om uman elon pia kõik asa är tennü, miä tetä saat, kiä om korgen koolin arstitiidüst ja tõpratohtri ammetit opnu, kiä om vinne aigu päätsootehnik ja eesti aigu talomiis olnu, kiä om hulka võrokeelitsit jutte kirotanu ja tõisi kirotedu jutte võro kiilde ümbre pandnu, ku nüüt sääne miis taht umal sündümise pääväl ütte esimuudu kontserti tetä, sis saa ei kiäki taad kiildä vai kuiki tõistmuudu halvas pitä."


Pini hind.
"Pini hind" om Pulga Jaani edimäne albom, kon pääl ommaq timä mõnusaq jutuq, midä tä esiq lugõ. Albom om ilmunuq 1998. aastagal kaseti pääl. Välläandja om Võro Instituut.


Karjasepõli.
"Karjasepõli" om ansambli Raud-Ants albom, kon om pääl 7 hindä perrä säetüt rahvalaulu, noist kats ommaq perit Võromaalt. Albom om ilmunuq 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Muusikaühing Raud-Ants.


Ärq ei lääq.
"Ärq ei lääq" om ansambli Singer Vinger albom, kon om pääl 11 laulu. Kaplinski Jaani sõnno pääle tett nimilugu om võrokeeline. Albom om ilmunuq 2003. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om MFM Records OÜ.


Murõt ei olõ.
"Murõt ei olõ" om Ilvese Aapo, Pulga Jaani ja Rahmani Jani albom, miä sisaldas 12 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2006. aastagal lasõrtsõõri pääl.


Sa olõt illos, Võromaa.
"Sa olõt illos, Võromaa" om Tal'na Võro Seltsi lauluansambli Liiso albom, miä sisaldas 14 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2006. aastagal lasõrtsõõri pääl. Tää plaat om salvõstatu´ Eesti Raadio II stuudioh Peetri puult ja päälõ tuu om viil plaadiga üteh laulõ sõnaq.


Meelega.
"Meelega" om Tuksami ja sõpro albom, miä sisaldas 16 laulu ja pilliluku, noist kats võrokeelist rahvalaulu ("Uni tulõ huikõn", "Kui mina allõs nuur viil olle") ja üts võrokeelitse päälkiräga pillilugu ("Ull Jakob"). Albom om ilmunuq 2000. aastagal lasõrtsõõri pääl.
Albomi luuq (vällä arvat 13. ja 16. lugu) ommaq helülõksi püvvet kiränike maja kontsõrdil. Albomi pääl om nii rahvalaulõ ku Enno Ernsti ja tõisi luulõtajidõ sõnno pääle tett laulõ. Laulõ säädeq ommaq sündünüq ütidsen tüün.


Meie elu.
"Meie elu" om ansambli Ummamuudu kolmas albom, miä sisaldas 13 laulu, noist 3 ommaq võrokeelidseq, 9 eestikeelidseq ja 1 inglüskeeline. Albom om ilmunuq 1995. aastagal lasõrtsõõri ja kaseti pääl. Välläandja om Salu Muusik.


Jõul.
"Jõul" om ansambli Ummamuudu neläs albom, miä sisaldas 10 laulu, noist üts ("Oodid, oodid, vellekene") om lõunaeestikeeline rahvalaul. Albom om ilmunuq 1995. aastagal lasõrtsõõri ja kaseti pääl. Välläandja om Umamuudu Ltd.


Kõne Võrust.
"Kõne Võrust" om ansambli Ummamuudu viies albom, miä sisaldas 12 laulu, noist 3 võrokeelist. Albom om ilmunuq 1996. aastagal lasõrtsõõri ja kaseti pääl.


Ummaleelo (albom).
"Ummaleelo" om ansambli Ummaleelo albom kon om pääl 5 seto rahvalaulu. Albom om ilmunuq 1997. aastagal lasõrtsõõri pääl.


Üts ummamuudu liin.
"Üts ummamuudu liin" om ansambli Ummamuudu kuvvõs albom, miä sisaldas 12 laulu, noist 2 ommaq võrokeelidseq. Albom om ilmunuq 2004. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Metronom Productions.
Albom tetti ansambli 15. aastagapäävä ja Võro liina 220. aastagapäävä puhul. Nimiluu päälkiräs om võet Võro liina tunnuslausõq.
Luuq ommaq helülõksi püvvedüq aastagil 1997-2004, õnnõ "Rattalaul" - Ummamuudu kõgõ edimäne avaligult mängit lugu - om perit aastagast 1989.


Ummamuudu.
Ummamuudu om perimüsmuusiga- ja popansambli, miä tegotsõs Lõuna-Eestin ja mink juurõq ommaq Võro liinan. Ansambli mäng hindätettüisi poplaulõ ja hindä perrä säetüisi rahvalaulõ eesti ja võro keelen. Ummamuudu om edimäne ansambli, miä nakas' tegemä võrokeelist popmuusikat. Näide kõgõ suurõmbas hitis om Rahmani Jani kirotõt laul "Kõnõtraat", miä oll' Eesti edetabõlidõ tipon 1994. a. sügüse. Viil ommaq laembalt tunnõduq luuq "Tunnen ära", "Ka sisaliku tee", "Valgem pool", "A mille", "Vanaema Linda", "Kokkutulek", "Linnud ja sead" ja tõsõq.
Ansambli tekkü 1989. aastaga mahlakuun, ku neli latsi lauluansamblin Võrukaelad Visnapuu Mare käe all helükoolitust saanuq koolipoissi võtiq Võro liinan pilliq kätte ja naksiq kantri- ja folkstiilin muusikat tegemä. Iistvidäjäs ja põhilidsõs laululuujas om Leisi Meelis.
Ansambli Ummamuudu ja seto leelokoori Leelonaase ütitsest projektist om vällä kasunu ansambli Ummaleelo.
Liikmõq.
Läbi aastagidõ ommaq ansamblin mängnüq: Aaviksoo Ain, Vendti Timo, Leisi Toomas, Leisi Meelis, Perli Antti, Kalvedi Heino, Lauridsa Are, Kahari Indrek, Salmi Sulev, Liivagu Lauri, Lillepea Andrus, Puusepä Roland, Salmi Jaanus, Luugi Meelis, Danieli Paul, Joametsa Laur, Veskimäe Indrek, Sirila Marko ja Leisi Ludvig.


Ummaleelo.
Ummaleelo om ansambli, miä mäng seto rahvalaulu muudsa ao pille saatõga. Ummaleelo tekkü 1996. aastagal, ku ansambli Ummamuudu ja seto leelokuur Leelonaase teiq ütidse projekti.


2006.
2006. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10219. aastak sirvikallendri perrä.


Viie pääle.
Viie pääle om võro luulõtajidõ ja muusikidõ rühm, kohe kuulussõ Ilvese Aapo, Rahmani Jan, Contra, Ruitlasõ Olavi ja Pulga Jaan. Nääq ommaq vällä andnuq luulõtuisiraamadu "Viie pääle", mink mano käü lasõrtsõõr 42 luulõtusõ, laulu ja jutuga. Ummil ülesastmiisil lugõvaq nääq ummi luulõtuisi ja laulvaq kitra saatõl (põhilidsõlt mäng Ilvese Aapo) ummi laulõ.


Viie pääle (raamat).
"Viie pääle" om luulõtuisiraamat, kon seen ommaq Ilvese Aapo, Rahmani Jani, Contra, Ruitlasõ Olavi ja Pulga Jaani võrokeelidseq luulõtusõq. Pall'oq luulõtusõq ommaq tettüq mõnõ tunnõdu vai hindä luudu viie pääle. Raamadu mano käü lasõrtsõõr 42 luulõtusõ, laulu ja jutuga.


Viie pääle (albom).
"Viie pääle" om kiränikke ja muusikidõ rühmä Viie pääle albom, kon pääl om 42 võrokeelist luulõtust, laulu ja juttu, midä lugõvaq-laulvaq-kõnõlõsõq autoriq esiq. Albom om vällä annõt 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl üten raamadugaq "Viie pääle". Välläandja om Väiku välläandja.
Luuq ommaq helülõksi püvvedüq 2004. aastaga märdikuun Kütüoron Lauritsidõ man ja 2005. aastaga vahtsõaastakuun Räpinä liinan Jõgela Maidu tarõn.


Ummamuudu (albom).
"Ummamuudu" om ansambli Ummamuudu edimäne albom, kon om 18 laulu võro, seto, eesti ja inglüse keelen. Albom om ilmunuq 1993. aastagal kaseti pääl. Kaseti edimädse poolõ pääl ommaq rahvaliguq ja rahvalauluq, tõsõ poolõ pääl ommaq hindä luuduq lauluq ja pilliluuq. Luuq ommaq lõksi püvvedüq 1993. a. suvõl Tarto stuudion "Heli jälg".


Nipernaadi.
Nipernaadi om Võro ansambli, miä muuhulgan om laulnuq võro- ja setokeelitsit rahvalikkõ ja rahvalaulõ.


Mul meeldivad banaanid.
"Mul meeldivad banaanid" om ansambli Nipernaadi albom, kon om 19 laulu, noist osaq võro ja setokeelidseq rahvaliguq ja rahvalauluq. Albom om ilmunuq 1993. aastagal kaseti pääl. Välläandja om Tallinna Helikassetitehas.


Laulami latsilõ, laulami latsiga.
"Laulami latsilõ, laulami latsiga" om võrokeelitside latsilaulõ ja salmõ albom. Laulva, lugõvaq ja pilli mängväq Võromaalt perit muusiguq. Albom om ilmunuq 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Võro Instituut.


Neiokõsõ.
Neiokõsõ om Eesti näiokõisi ansambli. Ansambli sai kuulsas tuuga, et käve 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin laulman Eesti võrokeelist õurolaulu "Tii". Laul sai puulfinaalin 12. kotussõ.


Tii (singli).
Andsambli Neiokõsõ uma luuga "Tii" 2004. aastaga Eurovisiooni puulfinaalin Istanbulin
"Tii" om ansambli Neiokõsõ singli, kon om pääl Eesti 2004 aastaga võrokeeline õurolaul "Tii" ja tollõ 4 remiksi. Singli ilmu 2004. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Global Music.


Tii.
Tii vai tsäi vai ts'ai om juuk, midä hariligult juvvas lämmält. Tiid tetäs nii, et pandas tiihainaq (nt. pähnähäelmeq, vabõrnavarrõq, küümneq) kuuma vii sisse ja keedetäs vai lastas niisama saistaq. Kitsambalt mõtõldas tii all säänest tiid, midä saias tiipuhmo lehist.


Vana sann (albom).
"Vana sann" om ansambli Sannaliseq albom, kon om 12 võrokeelist rahvalikku ja rahvalaulu, midä laulvaq Kalda Indrek, Roose Celia ja Tamra Kait, nink 2 pilliluku. Albom om ilmunuq 2000. aastagal lasõrtsõõri pääl.


Pulga Jaan.
Pulga Jaan (Jaan Pulk, sündü 1947) om Võromaa talomiis, muusik, laululuuja, kirämiis ja Võro liikmisõ tegeläne. Timä kirotõt laul "Egamehe reilendri" ("Tulõ aga tulõ") om väega lajalt tunnõt nink tuud pidäväq pall'oq joba rahvalaulus.
Elokäük.
Pulga Jaan sündü 27. märtekuu pääväl 1947 Rõugõ kihlkunnan Varstun. Tä kasvi üles Kul'drin Miku külän. Haridusõ om tä saanuq Kul'dri 8-klassilidsõn koolin, Valga 1. Keskkoolin, Tarto ülikoolin, kon oppõ neli aastakka arstitiidüst, ja EPA-n, mink lõpõt' eläjäravitsõja (tsootehniku) erialal. Pulga Jaan om pidänüq pääeläjäravitsõja ammõtit Kamara sovhoosin Mulgimaal ja Antsla sovhoosin. Sovhoosiao lõpost om tä Antsla vallan Oe külän talomiis.
Ütiskundlinõ tegevüs.
Pulga Jaan om võro liikmisõ üts välläpaistvamp tegeläne. Tä om avitanuq alostaq ja kõrraldaq Kaika suvõülikuulõ jt. võro liikmisõga köüdet tegemiisi. 1998. a. lehekuu Keelen ja Kirjandusõn kirotas kiräviisiprobleemest. Om olnuq võro aabidsakogo liigõq. Aastagil 1993-1996 oll' tä Võro Keele ja Kultuuri Fondi edemiis.
Kirändüs.
Kirotanuq om Pulga Jaan veidü, a õnnõ võro keelen. Laulutekste, midä om tett "poiskõsõst pääleq", om avaldõt "Võro-Seto tähtraamatiden" 1997 ja 1998. Tähtraamatin nigu ka võrokiilsen lugõmikun om ilmunu viil maal elolõ jäämise oppuisi, vai "eläjäsuguelo juttõ". Kunst'kirändüsligõmbist jutõst om "Üts päiv ja üü Aruküla Antsu elust" ilmunu 1992. a. tähtraamadun nink neli tükkü helükaseti "Pini hind" pääl.
Muusiga.
Pulga Jaan om loonuq pall'o rahvalikkõ laulõ (nt. "Egamehe reilendri", "Ei olõq hullu"), bluusilugusit (nt. "Murõt ei olõ") nink sõnno mõnõ tunnõt viie pääle (nt. "Liisa", "Mercedez-Benz", "Linda, vaim!"). Nuuq lauluq ommaq joudnuq nii timä hindä ku ka tõisi artistõ (nt. Nipernaadi, Ummamuudu, Lõkõriq, Sannaliseq) albommõ pääle. Ummi laulõ om Pulga Jaan kitra saatõl nii ütsindä ku Viie pääle seltskunnaga laulnuq pall'odõl võro üritüisil ja kontsõrdõl. Uma muusigutegevüse peräst om Pulga Jaani vahel kutsut Võromaa Võssotskis.


Siug sündü söödüle.
"Siug sündü söödüle" om Karula kihlkunna kõrralaulõ albom. Albom om ilmunuq 2006. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Karula Hoiu Ühing.


Oort (albom).
"Oort" om ansambli Oort edimäne albom, kon om pääl 12 kõrralaulu rokisääden. Noist kats laulu ommaq perit Võromaalt. Albom om ilmunuq 2001. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandjaq ommaq Oort ja AS Helisalv.


Mis maksab muaobonõ.
"Mis maksab muaobonõ" om ansambli Väike Hellero edimäne albom, kon om pääl 20 kõrralaulu. Noist 4 laulu ommaq perit Võromaalt ja 5 Setomaalt. Albom om ilmunuq 2005. aastagal lasõrtsõõri pääl.


Soomõ kiil.
Soomõ kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ põh'arühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 6 mill'onat inemist Soomõn, Roodsin, Kar'alan ja tõisin riigen.


Kar'ala kiil.
Kar'ala kiil om soomõ-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ põh'arühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 35 600 inemist Kar'alan, Vinnemaal ja Soomõn.
Kar'ala kiilt jaetas ummakõrda põh'apoolitsõmbas periskar'ala ja lõunõpoolitsõmbas aunusõkar'ala (livvi) keeles vai murdõs. Kar'ala kiräkiili om kats, niisama põh'a- ja lõunõpoolinõ: valgõmerekar'ala (vienakar'ala) ja aunusõkar'ala (livvi) kiräkiil.


Vad'a kiil.
Vad'a kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil, midä kõnõlõs viil 20 inemise ümbre Ingerimaal.
Vad'a keele pruukjaq ommaq kiilt nimmanu maakeeles ("maa čeeli"). Vad'a kiil om eesti keele jaos üts lähkümbit kiili.
Üts tähtsämbit vad'a keele uurjit om olnu Tarto Ülikooli profõsri Ariste Paul.


Vepsä kiil.
Vepsä kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ hummogurühmä kiil, midä kõnõlõs 12 000 inemist Vinnemaal Kar'ala Vabariigi õdagujaon, ja Leningradi oblasti hummogujaon ni Vologda oblasti õdaguosan. Vepsä kiil om vepsläisi imäkiil. Vepsä keelen om vällä ant kokko veidüq üle 70 raamadu; seo ilma aigu andas vällä aolehte "Kodima". Vepsä kiil olõ-i ütengi riigin ammõtlinõ kiil.
Murdõq.
Vepsä keele seen om kolm päämurrõt: põh'a- vai äänisvepsä, keskvepsä ja lõunavepsä. Murdidõ lahkominegiq ommaq väikuq. Tõõnõkord peetäs ka lüüdi kiilt vepsä keele murdõs.
Kiräkiil.
Kõgõ vanõmbaq vepsä keele kiräliguq lätteq ommaq peri 19. aastagasaa algusõst. Ladinatähistüline kiräkiil, mink alossõs sai keskmurrõq, luudi 1932. aastagal, a taa häädü ärq. 1937. aastagal proomiti vepsä keele kirotamist vinne tähtiga, a ka taa levi-is. Vahtsõst nakati vepsä kiräkiilt elostama 1990. aastaga paiku.
Tähistü.
A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’
Seoilmaaolisõn vepsä tähistün om 28 tähte ja üts lisämärk.
a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '
Pehmehüsmärgiga (') märgitäs peethelü pehmehüst: "sel'g" (sälg). Rasõhus om sõna edimädse silbi pääl. Vabahelükokkukõla om jaoldõ kaonu: "lükäita" (tuugadaq), "händikaz" (susi), a "hämär" (hämmär), "külä" (külä). Vepsä kiil om ainugõnõ õdagumeresoomõ kiil, kon olõ-õi sukugi astmõvaeldust. Niisamaldõ märgitä-i vabahelle pikkuisi: "mez (miis), "mezi" (mesi).


Inglüse kiil.
Inglüse kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 380 mill'onat inemist mitmõl puul maailman, suurõmb jago naist eläs USAn, Ütiskuningriigin, Austraalian ja Kanadan.


Rehekuu 2006.
2006 aastaga Rehekuu aigraamat.


Liivi kiil.
Liivi kiil om üts soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil. Liivi keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti ja lõunaeesti kiil. Liivi kiil om Läti põlinõ vähämbüskiil.
Liivi kiil jagonõs saladsiliivi keeles, miä kuuli vällä jo 19. aastagasaal ja kuramaa liivi keeles, midä parhilla kõnõlõs ku imäkiilt viil paarkümmend inemist ja ärq opnuq om sadakund inemist. Kuramaa liivlasõq esiq ommaq umma kiilt kutsnuq rannakeeles ("rāndakēļ"). Nimetüse "liivi kiil" ommaq nä ildampa tõisi rahvidõ kutsmisõ perrä umas võtnuq.
Parhilla kutsutas liivi keeles kõgõ tihtsämbähe Kuramaa liivi keele hummogupoolist murrõht (idaliivi), minkäst om saanuq liivi kiräkiil.
Tähistü.
Liivi kiräkeele tähistün om 45 tähte, miäq inämbäste ommaq peri eesti ja läti tähistüst. Päält tuud om liivi tähistün tähti, midä olõ-õi eesti egä läti keelen, näütüses Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž
Mõnõq täheq löüdväq pruukmist õnnõ vanan liivi keelen, parhilladsõn liivi kiräkeelen noid inämb pruugita-ai. Ö ja Ȫ asõmal üldäs ja kirotadas parhilla E ja Ē, niisamate üldäs ja kirotadas Y ja Ȳ asõmal I ja Ī. Näütüses 20. aastagasaa algusõn oll' liivi keele sõna külä kottalõ "kylā", a päält Tõist ilmasõta om üldäs üldidselt "kilā", selle et läti keele mõol om ü-helü asõmalõ tulnu i-helü.


Väikene oppusõ- nink lugõmisõraamat.
Väikene oppusõ- nink lugõmisõraamat (originaalpäälkiräga "Weikenne oppetusse nink luggemisse ramat" vai "Weikenne oppetusse nink luggemisse ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis") om Marpurgi George Gottfriedi kirotõt edimäne lõunaeestikeeline kooliraamat. Raamat om "selle suure tarto-lina ramato-kohto lubbaga" vällä annõt "Tartolinas, 1805" nink "trükkitud M. G. Grentsiusse man". Raamat jagi tiidmiisi luudusõ, maatiidüse, rehkendämise ja arstmisõ kotsilõ.
Raamadu käsikiri sai avvohinna Liivima Üldkasoligu ja Ökonoomilidse Sotsieteedi võiklusõl nink Tarto ülikooli koolikomisjonilt soovitusõ koolin oppamisõs tarvitamisõs.
Sisokõrd.
Üts Juttustaminne kuitas se külla koolmeister Andre omma koolmeistre Ammetit ärratallitap, kigille ma-koolmeistrille Eenkojos. 3
I. Jaggo. Könne, kumbe se hä koolmeister omme lastega om piddanu.
IV. Jaggo. Arwo-kunsti kige eddimänne Allustus.
Kuitas se hä Koolmeistre Naine Anne neid latsi, kummille lubja-raika pä päle om, wöttap süttitama. 116
Üts Jutt. Se köt nink ihho luliikmisse. 137
Für deutsche Leser und Critiker dieses Büchelchens. 139
Töine könne. Lomest..
"Koolmeister. Teije ollete mulle, latse, mitto nättawa asja nimmitanu; läkkem nüüd mönne ülle neist jutto ajama. Minna arwa, meije tahhasime kige eesmält neist lomest könnelda?"
"Kolilatse kik: Neist lomest, ja, neist lomest, armas Koolmeister!"
"Koolm. Kas ne pu ka lome suggust omma?"
"Mihkel. Minna mötle, sest nemma kaswawa maast, ni kui lome."
"Koolm. Se om öige, Mihkel. Ent ütle mule, mes om eggaüttest puust ma sissen?"
"Koolm. Mes kannu pääl kaswap, ehk mes tübbile om?"
"Koolm. Niimitago mulle mönni puid, kumma meile södawat suggu kandwa?"
"Tanno. Ubbina pu, pombre pu, plumi pu, wisla pu."
"Hans. Ent kust se tullep, et se möts-ubina nink wisla pu ni maggusid ubbinid nink marju ei kanna, kui ne pu kandwa, kumma moisa aijan saiswa?"
"Koolm. Se tullep sest, et neide moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk kopuleritu."
"Mihkel. Minno welli Peter, kä moisa Kärner om, moistap sedda kik häste tetta."
"Koolm. Oppi sinna sedda ka temmast henne ommas kaswus; ent nimmita mulle ka mönni mötsa puid?"
"Mihkel. Tamme pu, wahher pu, peddaja pu, köiv, leppa pu, raa pu, lehmus pu."
"Koolm. Märäst kaswo saatwa meile ne pu?"
"Hans. Ne pu saatwa meile paljo nink mitmasuggust kaswo; se suggulik pu annap meile hääd suggu nink se mötsa pu peessitap meid."
"Koolm. Kas se kik se kaswo om, mes meile ne pu saatwa?"
"Mihkel. Miito pu tullewa meile ka tullus omma törvaga nink tohhuga nink lehtega."
"Pedo. Koiwust saap meil mahl nink wihha."
"Koolm. Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam."
"Märt. Puist tettas ka hone nink kik pu-riista."
"Leno. Nink kui römolik ei olle, kui kewwajel ne pu wärski lehte ajawa nink heitswa nink suwwel ajal nemma meid omma warjoga jahhotawa nink ne zirgu neide päle laulwa!"
"Koolm. Ne pu omma sis meile tullulikko nink römolikko. Ent mes sünnip, kui neist puist sedda koord ärräkooritas?"
"Koolm. Latse, ärge tekke sedda mitte, kui teije mötsan käüte."
"Kik latse. Meije ei tahha sedda mitte ennamb tetta."
"Koolm. Nimmitage mul ka möndasugust rohto nink haino suggu, mes meile temma seemne perräst tullulik om?"
"Hans. Kik suggune wili, ni kui om: rügga, keswa, kara, tatriku, nisso, herne, oa, läätsä."
"Koolm. Nimmita mulle, Andre, mönni lome, kumbe juure meile kaswus tullewa?"
"Andre. Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, ma ubbina, sibbula, ridda."
"Koolm. Märätse haina-lome tullewa meile kaswus omma warsiga?"
"Koolm. Kas ka haino-lome omma kumma omme lehtega meile kaswus tullewa?"
"Tanno. Omma, ni kui kapsta, pellina, tubbak."
"Koolm. Omma ka paljo haino-lome, kumbe juure, ehk lehhe, ehk häelme, ehk lilli kalli arstmisse rohtus meile tullewa, ni kui omma: kalmusse, alanti nink läbes haina juure, komellid ehk ubbina heina lilli, üttesa wäe rohhi, kärrä ehk wina lilli, jani rohhi, pelling, raud rohhi ehk raije hain."
"Mihkel. Ent peawa ka särätse haino-lome ollema, kumbe lehhe, häelme, marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om?"
"Koolm. Ja, särätse omma, minna taha teile mönni neist nimmitada nink näüta:"
"(Siin töije Koolmeister ütte suurt pikka ramatut, mink sissen mönni kuiwatu mürgi rohho olliwa, kumbe Kerkessand temmale se tarbis olli andnu, et temma neid neile latsille pidi näütma, et nemma särätsid kahjolikko haina-lome selgeste tunnesse.)"
"Kaege nüüd latse, sesinnane hain kutsutas: marrorohhis. Se lilli om kahwatu köllane ehk *ö*k pimme werrewä adridega läbbi tömmatetu. Se hain kaswap ütte küündre pikkute suures; temmal om kaswatse nink nätske lehte, nink haiswa hais, nink üts pik paks käbbarik juur, kumb wäljastpiddi pruun ehk massakarwalinne nink sissestpidi raswane om. Temma kaswap kigen paikun, prüggin, wanna hone paikan, tee weeren, matusse päle, küllan nink mötsan."
"Hans. Märäne kurri haina-loom es sesinnane om?"
"Koolm. Sedda kutsutas penni köömlis ehk püdsikkus. Tedda löitas saggedaste aijan petersilli sean, nink näutap hennast pea ötse kui petersilli, ent lilli warjo al om temmal üttelt kottalt kolm pikke terräwa lehhekesse, nink ne lehhe paistwa wäega allomenne pool, nink kui sinna middäke neist lehtist sörme waijel höörut, sis haisap temma."
"Om kattesuggune penni köömli, weikenne nink suur; se suure penni köömli wars kaswap liggi kolm jalga pikkas, nink temmal om werrewa tähekesse nink ne lehhe omma üllewän wallus pimme rohilinne. Juur om paks. Sestammast rohhost omma jo mitto innimisse omma surma sönu. Seperräst kui kewwajal noort haina korjatas keetmisses, sis peate häste tähhele pannema nink kaema, et teije sest penniköömlist middäke sisse ei korja."
"Sesinnane haino loom kutsutas wohho paz. Temmal om werrewa lilli, nink kannap musta marju ni kui weikesse wisla pu marju. Se wars om must werrew nink kaswap kolm ja nelli jalga pikkas. Temmal om üts suur pikk juur. Ni häste ne lähhe kui ka ne marja omma wihhatse."
"Neidesuggutside haina-lome, kumbe lehhe, häelme, marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om, omma muido weel paljo, nink teije ei pea mitte neist söma."
"Maije. Ent mink tarbis om Jummal neid muido lonu?"
"Koolm. Mes innimissille kahjolik om süwwa, ei olle seperräst mitte ikkes kigille töisille ellajille kahjolik süwwa; nink särätsit wihhatse haina-lomist tettas ka kallist arstmisse rohto; nemma ei olle seperräst mitte Jummalast ilmaasjata lodu. Kas ei olle ka paljo töist wösso, kumma meile hääd marju kandwa süwwa?"
"Magnus. Omma, ni kui sittiko wösso, kä werrewat nink musta nink walge sittiko marju kannap, se tikker wösso, kä tikker pu marju kannap, se kurre wösso, kä kurre marju kannap, se mustiko wösso, kä mustiko marju kannap nink plloka wösso, kä palloka marju kannap."


Arvokunst.
Arvokunst vai aritmeetiga (kreeka sõnast "αριθμός" = arv) om matõmaatiga kõgõ vanõmb ja lihtsämb haro. Tuu all mõtõldas arvõ ja näide arvolukõ lihtsämbide umahuisiga tegelemist. Mõnikõrd tarvitadas terminit "arvokunst" ku arvoteooria sünonüümi. Kõgõ lihtsämbät ossa arvokunstist kutsutas arvokunsti alostusõs.


Arvokunsti alostus.
Arvokunsti alostus vai elementaarnõ aritmeetiga om matõmaatiga (vai arvokunsti) kõgõ lihtsämb osa: tuu tegeles naturaalarvõ kokkoarvamisõ, maahaarvamisõ, iskmise ja ärqjagamisõ luuga. Inämbüs inemiisi opvaq arvokunsti alostust, ku nääq opvaq algkoolin rehkendämä. Rehkendädäq om hää mõista kasvai tuuperäst, et, niguq ütledäs, mud'o võit laskõ hindä laada pääl lamba päähä ärq pükäq.


Semaidi kiil.
Semaidi (vai ka žemaidi) kiil om balti kiil vai leedu keele murrõq, midä kõnõlõs umbõs 500 000 inemist põhilidsõlt Õdagu-Leedun, Semaidi maakunnan.
Leedu valitsus olõ-õi semaidi kiilt umaette keeles tunnistanuq, a pidä taad leedu keele murdõs.


Märtekuu 2006.
2006 aastaga Märtekuu aigraamat.


Märtekuu.
Märtekuu vai märdikuu vai talvõkuu vai novvembri om aastaga ütetõistkõmnes kuu. Märtekuun om 30 päivä.
Nimest.
Märtekuu om uma nime saanuq märtepäävä perrä. Viil om tedä kutsut "talvõkuus", tuuperäst et hariligult nakkas taan kuun pääle talv. Nimi "novvembri" om tulnuq kuu ladinakeelitsest nimest "November", miä ummakõrda om tulnuq ladinakeelitsest sõnast "novem" (ütessä). Taa kuu oll' Rooma kallendri ütsäs kuu inne ku kuiõlda talvõaig jaeti katõs kuus: "Ianuarius" ja "Februarius".


Urbõkuu 2006.
2006 aastaga Urbõkuu aigraamat.


Liin (pikkusmõõt).
Liin om pikkusmõõt. 1 liin om 2,54 millimiitrit. 10 liini om 1 toll.


Meä kiil.
Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen "meänkieli", roodsi keelen "tornedalsfinska") om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu veidembüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.
Esiqeräliidsi keelejuuni.
Meä keelen pruugitas peräsilben pall'o "h"-hellü (nt "yhtheen", "kielheen", "tulthiin" 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt "blandathaan sprookit" 'keeleq siätäseq ärq'.


Roodsi kiil.
Roodsi kiil om põh'agermaani skandinaavia rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 9 mill'onat inemist. Roodsi kiil om Roodsi riigikiil, Soomõ tõõnõ riigikiil ja üts Õuruupa Liido ammõtligõst keelist. Roodsi keele murdit om kõnõld ka Eestin, põhilidsõlt Läänemaa Noaroodsi puulsaarõl, Vormsil ni Ruhnu saarõ pääl.


Raudsaarõ Hugo.
Raudsaarõ Hugo (Hugo Raudsaar, 1923-2006), oll' eesti tähetiidläne ni tähetiidüse tutvastegijä.
Erialanõ tegevüs.
Tüüt' Tarto Tähetornin. Aastagil 1959 kooniq 1985 kaiõ asteroidõ ja komiitõ liikmist. Tä om kaenuq 42 komiiti ni 230 asteroidi ja võtt' noist kokko üle 1800 pääväpildi.
Tüüt' Tarto Tähetornin edesi ka peräst vahtsõ obsõrvatooriumi valmissaamist Tõraveren. Timä 1986. aastagul tett pääväpilt Halley komeedist om viimäne tiidüse perrä tett kaehtus Tarto Tähetornin.
Raudsaarõ Hugo om Tarto Tähetorni Astronoomiatsõõri alostaja. Ta om trükün avaldanu 86 tüüd, noidõ sehen 2 raamatut ni 210 aoakir'andusartiklit, om kõnõlnu tähetiidüsest raadion ja televis'oonin.
1963. ehit' Lasva valda uma kodotalo mano Tõudsimäe külätähetorni, kon om pidänü tähetiidüse-, matõmaatiga- ja füüsigaoppuisi.
1969. kooniq 1975. oll' Tähetorni kalendri päätoimõndaja.
1968. kooniq 1976. oll' ENE kokkopandjidõ hulgan.
1951. kooniq 1989 oll' Üleliidolidsõ Astronoomia ja Geodeesiä Ütisüse Eesti Osakunna tekevliigõq.


Roodsi lipp.
Roodsi lipp om kõllanõ rist sinidse põh'a pääl.


21. joulukuu päiv.
21. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 355. päiv (liigaastagal 356. päiv).


Perremärk.
Perremärk om perre umandusõ tähüstäjä märk.
Perremärke om pruugit kalariisto, viläkottõ, rõividõ, põllotüüriisto jt. asjo ärq tähüstämises.
Perremärk oll' peritäv. Ku pereq jagosi lakja, perändedi põhitalo märk vähä muudõtult tütärtalõlõ.


Adsoni Artur.
Adsoni Artur (Artur Adson, 1889-1977) oll' Sännäst perit luulõtaja, näütekiränik, tiatrikiränik ja memuarist. Taan, et timäst luulõtaja sai, mänge rolli tutvassaaminõ Underi Mariega (1913), kink seldsilises ja truus saatjas jäi Adson uma elo viimätside päivini. Väega tähtsä oll' ka ütteastminõ Siuru kirändüsrühmäga (1917).
Varatsõmba luumisao joosul saaduq nimeq Sännä Trubaduur ja Paaž passisõq häste nii tä loomingu ku tä hindäga. Lõuna-Eestist, Sännäst peri Adson om olnuq eesti kiränduse kõgõ järekimmämb murdõluulõtaja. Murdõtekstiq ommaq kõigin timä ütsän luulõkogon (1917-1973). Debüüt „Henge palango” (1917) ja järgmäne luulõraamat „Vana Laterna” (1918) ommaq sündünüq Siuru kirändüsrühmä kuulumisõ aigo ni naid või kaiaq ku katõkõnõt Underi Marie edimäidsi luulõkokõga. Adsoni Arturilõ om umanõ luulõ köütmine latsõpõlvõmaiõ ja vanatestamentlikkõ lättidega. Adsoni loomingun om ütelt puult suurõjoonõlisust ja pühäpaistet, a tõõsõlt puult om ka nätäq, et tälle miildüseq tsill'okõsõq ja lihtsäq, kimmäst tunnõt pakvaq as'aq. Nuuq andvaq tuuni ka timä pagolasõpõlvõn kirotõduin mälehtüisin. Uman kolmandan luulõkogon „Roosikrants” 1920 hoit Adson till'okõsõ ilma poolõ. Sääne mõttõviis süvenes ka viil luulekogon „Pärlijõgi” (1931). Adsoni illatsõmba ao luulõn muutusõq pääteemas kuulmisõ- ja olõmaldaq olõmisõ meeleoloq („Kaduvik”, 1927; „Lehekülg ajaraamatust”, 1937). 1920. aastil oll' Adsonil ku vanõmba põlvkunna kiränigul tähtsä osa täütäq eesti kiränduselo kõrraldamisõn, samal aol oll' tä teküs tiatri- ja kiränduskriitik.


Vahtsõaastakuu.
Vahtsõaastakuu vai kaarnakuu om aastaga edimäne kuu. Vahtsõaastakuun om 31 päivä.
Nimest.
Vahtsõaastakuu om uma nime saanuq tuust, et sjoo kuuga nakkas pääle vahtsõnõ aastak.


Radokuu.
Radokuu vai soekuu vai soeradokuu vai küündlekuu om aastaga tõnõ kuu. Radokuun om 28 vai 29 päivä.
Nimest.
Radokuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sjoon kuun om sussõ radoaig (joosuaig). Küündlekuu nimi tulõ küündlepääväst.


Urbõkuu.
Urbõkuu vai paastukuu om aastaga kolmas kuu. Urbõkuun om 31 päivä.
Nimest.
Urbõkuu om uma nime saanuq tuust, et sõs tulõvaq puiõ külge urvaq.


Mahlakuu.
Mahlakuu vai jürikuu om aastaga neläs kuu. Mahlakuun om 30 päivä.
Nimest.
Mahlakuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs nakkasõq puiõl mahlaq juuskma. Jürikuu nimi tulõ jüripääväst.


Lehekuu.
Lehekuu om aastaga viies kuu. Lehekuun om 31 päivä.
Nimest.
Lehekuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs lääväq puuq lehte.


Piimäkuu.
Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuun om 30 päivä.
Nimest.
Piimäkuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs andvaq lehmäq häste piimä. Jaanikuu nimi tulõ Jaanipääväst.


Hainakuu.
Hainakuu om aastaga säitsmes kuu. Hainakuun om 31 päivä.
Nimest.
Hainakuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs tetäs hariligult haina.


Põimukuu.
Põimukuu vai mädäkuu vai lõikuskuu om aastaga katsas kuu. Põimukuun om 31 päivä.
Nimest.
Põimukuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs naatas vilja põimma.


Süküskuu.
Süküskuu () vai mihklikuu (ka septembri) om aastaga ütsäs kuu. Süküskuun om 30 päivä.
Nimest.
Süküskuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs nakkas süküs. Mihklikuu nimi tulõ mihklipääväst.


Rehekuu.
Rehekuu vai rihekuu vai rihepessükuu vai räüsäkuu om aastaga kümnes kuu. Rehekuun om 31 päivä.
Nimest.
Rehekuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs pesseti vanast riiht.


Joulukuu.
Joulukuu vai talsikuu vai talsipühäkuu vai talvistõpühäkuu om aastaga katõtõistkümnes (perämäne) kuu. Joulukuun om 31 päivä.
Nimest.
Joulukuu om uma nime saanuq tuu perrä, et sõs peetäs talsipühhi.


Päiv (aomõõt).
Päiv om aomõõt. Üts päiv om 24 tunni vai 86 400 sekondit. Säidse päivä om üts nätäl.


Kuu (aomõõt).
Kuu om aomõõt. Üten kuun om 28, 29, 30 vai 31 päivä. Aastagan om 12 kuud.


Aastak.
Aastak om aomõõt. Üts aastak om aig, miä kulus Maal üte tiiro tegemises ümbre Päävä. Aastaga pikkus om 365 ja 366 päävä vaihhõl. Lajõmban mõttõn või kõnõldaq kah mõnõ muu hod'otähe aastagast, nt. Jupiteri aastak om aig, miä kulus Jupiteril üte tiiro tegemises ümbre päävä.
Kallendriaastagan om 12 kuud. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, liigaastagan 366 päivä.


Nätäl.
Nätäl om aomõõt, miä om pikemb ku päiv ja lühemb ku kuu. Sjoo ilma aigo loetas inämbüisi nädäli pikkusõs säidse päivä.


Nädälipääväq.
Nädälipääväq ommaq iispäiv, tõõsõpäiv, kolmapäiv, neläpäiv, riidi, puulpäiv ja pühäpäiv. Puulpäivä ja pühäpäivä kokko kutsutas nädälilõpos vai nädälivaihtusõs. Nuuq pääväq ommaq miiq maal ja mitmõl puul muialgi puhkamisõ jaos. Ülejäänüq viis päivä ommaq tüü- vai äripääväq.


Iispäiv.
Iispäiv (lühendedült I) om nädäli edimäne päiv.


Tõõsõpäiv.
Tõõsõpäiv vai tõsõpäiv (lühendedült T) om nädäli tõnõ päiv.


Kolmapäiv.
Kolmapäiv (lühendedült K) om nädäli kolmas päiv.


Neläpäiv.
Neläpäiv vai nelläpäiv (lühendedült N) om nädäli neläs päiv.


Riidi.
Riidi (lühendedült R) om nädäli viies päiv.


Puulpäiv.
Puulpäiv vai puulpühä (lühendedült Pu) om nädäli kuvvõs päiv.


Pühäpäiv.
Pühäpäiv (lühendedült Pü) om nädäli säitsmes (perämäne) päiv.


Kallendri.
Kallendri vai kalendre om aoarvamisõ süstem, mink perrä andas nimmi aovaihilõ, hariligult päivile. Sääntsit nimmi kutsutas kuupäivis. Kallendri tsükliq ommaq tihtipääle sünkroniseeridüq taivakihhi liikmisega.
Sakõstõ kutsutas kallendris kah hariligult paprõ pääle tükütüt asja, kohe kuupääväq ommaq üles märgidüq (lavvakallendri, sainakallendri jt.).


Gregoriusõ kallendri.
Gregoriusõ kallendri vai vahtsõnõ kallendri om kallendri, minka võtt' tarvitusõlõ paavst Gregorius XIII 1582. aastagal. Taad kallendrit pruugitas maailman sjoo ilma aigo kõgõ inämb.
Gregoriusõ kallendri jaga aastaga 12 kuus.


Liigaastak.
Liigaastak om kallendriaastak, kon om tavalidsõ kallendriaastagagaq võrrõldõn üts päiv, nätäl vai kuu inämb ku tavalidsõn kallendriaastagan. Näütüses Gregoriusõ kallendrin ommaq mõnõq aastagaq üte päävä (29. radokuu päiv) võrra pikembäq ku tavalidsõq aastagaq. Liigaastagit tarvitadas aoarvamisõn tuuperäst, et sünkronisiiri kallendriaastagit tähetiidüsliidsi aastagidõga.
Uskumuisi.
Eesti rahvaluulõ arhiivih ümbrekaudu kümme teedüst Eesti lõunõ- ja õdaguosast, et liigaastak om õnnõdu aastak, näütüsest sääne Vahtsõliinast 1937. aastagal kor´adu kalendriteedüs: "Seto ütles, ku om liigaasta, et om vissakusõaasta."


Kallendriaastak.
Kallendriaastak om määntsegi kallendrisüstemiga määrät aovaih, miä nakkas pääle tuu kallendri vahtsõaastagapääväga ja lõpõs pääväl inne järgmäst vahtsõaastagapäivä. Gregoriusõ kallendrin nakkas kallendriaastak pääle 1. vahtsõaastakuu pääväga ja lõpõs 31. joulukuu pääväga.


1. vahtsõaastakuu päiv.
1. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 1. päiv.


2. vahtsõaastakuu päiv.
2. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 2. päiv.


3. vahtsõaastakuu päiv.
3. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 3. päiv.


4. vahtsõaastakuu päiv.
4. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 4. päiv.


5. vahtsõaastakuu päiv.
5. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 5. päiv.


6. vahtsõaastakuu päiv.
6. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 6. päiv.


7. vahtsõaastakuu päiv.
7. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 7. päiv.


8. vahtsõaastakuu päiv.
8. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 8. päiv.


9. vahtsõaastakuu päiv.
9. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 9. päiv.


10. vahtsõaastakuu päiv.
10. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 10. päiv.


11. vahtsõaastakuu päiv.
11. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 11. päiv.


12. vahtsõaastakuu päiv.
12. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 12. päiv.


13. vahtsõaastakuu päiv.
13. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 13. päiv.


14. vahtsõaastakuu päiv.
14. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 14. päiv.


15. vahtsõaastakuu päiv.
15. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 15. päiv.


16. vahtsõaastakuu päiv.
16. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 16. päiv.


17. vahtsõaastakuu päiv.
17. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 17. päiv.


18. vahtsõaastakuu päiv.
18. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 18. päiv.


19. vahtsõaastakuu päiv.
19. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 19. päiv.


20. vahtsõaastakuu päiv.
20. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 20. päiv.


21. vahtsõaastakuu päiv.
21. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 21. päiv.


22. vahtsõaastakuu päiv.
22. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 22. päiv.


23. vahtsõaastakuu päiv.
23. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 23. päiv.


24. vahtsõaastakuu päiv.
24. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 24. päiv.


25. vahtsõaastakuu päiv.
25. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 25. päiv.


26. vahtsõaastakuu päiv.
26. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 26. päiv.


27. vahtsõaastakuu päiv.
27. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 27. päiv.


28. vahtsõaastakuu päiv.
28. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 28. päiv.


29. vahtsõaastakuu päiv.
29. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 29. päiv.


30. vahtsõaastakuu päiv.
30. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 30. päiv.


31. vahtsõaastakuu päiv.
31. vahtsõaastakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 31. päiv.


1. radokuu päiv.
1. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 32. päiv.


2. radokuu päiv.
2. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 33. päiv.


3. radokuu päiv.
3. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 34. päiv.


4. radokuu päiv.
4. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 35. päiv.


5. radokuu päiv.
5. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 36. päiv.


6. radokuu päiv.
6. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 37. päiv.


7. radokuu päiv.
7. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 38. päiv.


8. radokuu päiv.
8. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 39. päiv.


9. radokuu päiv.
9. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 40. päiv.


10. radokuu päiv.
10. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 41. päiv.


11. radokuu päiv.
11. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 42. päiv.


12. radokuu päiv.
12. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 43. päiv.


13. radokuu päiv.
13. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 44. päiv.


14. radokuu päiv.
14. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 45. päiv.


15. radokuu päiv.
15. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 46. päiv.


16. radokuu päiv.
16. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 47. päiv.


17. radokuu päiv.
17. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 48. päiv.


18. radokuu päiv.
18. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 49. päiv.


19. radokuu päiv.
19. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 50. päiv.


20. radokuu päiv.
20. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 51. päiv.


21. radokuu päiv.
21. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 52. päiv.


22. radokuu päiv.
22. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 53. päiv.


23. radokuu päiv.
23. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 54. päiv.


24. radokuu päiv.
24. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 55. päiv.


25. radokuu päiv.
25. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 56. päiv.


26. radokuu päiv.
26. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 57. päiv.


27. radokuu päiv.
27. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 58. päiv.


28. radokuu päiv.
28. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 59. päiv.


29. radokuu päiv.
29. radokuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä liigaastaga 60. päiv.


1. urbõkuu päiv.
1. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 60. päiv (liigaastagal 61. päiv).


2. urbõkuu päiv.
2. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 61. päiv (liigaastagal 62. päiv).


3. urbõkuu päiv.
3. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 62. päiv (liigaastagal 63. päiv).


4. urbõkuu päiv.
4. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 63. päiv (liigaastagal 64. päiv).


5. urbõkuu päiv.
5. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 64. päiv (liigaastagal 65. päiv).


6. urbõkuu päiv.
6. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 65. päiv (liigaastagal 66. päiv).


7. urbõkuu päiv.
7. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 66. päiv (liigaastagal 67. päiv).


8. urbõkuu päiv.
8. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 67. päiv (liigaastagal 68. päiv).


9. urbõkuu päiv.
9. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 68. päiv (liigaastagal 69. päiv).


10. urbõkuu päiv.
10. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 69. päiv (liigaastagal 70. päiv).


11. urbõkuu päiv.
11. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 70. päiv (liigaastagal 71. päiv).


12. urbõkuu päiv.
12. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 71. päiv (liigaastagal 72. päiv).


13. urbõkuu päiv.
13. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 72. päiv (liigaastagal 73. päiv).


14. urbõkuu päiv.
14. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 73. päiv (liigaastagal 74. päiv).


15. urbõkuu päiv.
15. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 74. päiv (liigaastagal 75. päiv).


16. urbõkuu päiv.
16. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 75. päiv (liigaastagal 76. päiv).


17. urbõkuu päiv.
17. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 76. päiv (liigaastagal 77. päiv).


18. urbõkuu päiv.
18. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 77. päiv (liigaastagal 78. päiv).


19. urbõkuu päiv.
19. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 78. päiv (liigaastagal 79. päiv).


20. urbõkuu päiv.
20. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 79. päiv (liigaastagal 80. päiv).


21. urbõkuu päiv.
21. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 80. päiv (liigaastagal 81. päiv).


22. urbõkuu päiv.
22. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 81. päiv (liigaastagal 82. päiv).


23. urbõkuu päiv.
23. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 82. päiv (liigaastagal 83. päiv).


24. urbõkuu päiv.
24. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 83. päiv (liigaastagal 84. päiv).


25. urbõkuu päiv.
25. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 84. päiv (liigaastagal 85. päiv).


26. urbõkuu päiv.
26. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 85. päiv (liigaastagal 86. päiv).


27. urbõkuu päiv.
27. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 86. päiv (liigaastagal 87. päiv).


28. urbõkuu päiv.
28. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 87. päiv (liigaastagal 88. päiv).


29. urbõkuu päiv.
29. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 88. päiv (liigaastagal 89. päiv).


30. urbõkuu päiv.
30. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 89. päiv (liigaastagal 90. päiv).


31. urbõkuu päiv.
31. urbõkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 90. päiv (liigaastagal 91. päiv).


1. mahlakuu päiv.
1. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 91. päiv (liigaastagal 92. päiv).


2. mahlakuu päiv.
2. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 92. päiv (liigaastagal 93. päiv).


3. mahlakuu päiv.
3. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 93. päiv (liigaastagal 94. päiv).


4. mahlakuu päiv.
4. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 94. päiv (liigaastagal 95. päiv).


5. mahlakuu päiv.
5. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 95. päiv (liigaastagal 96. päiv).


6. mahlakuu päiv.
6. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 96. päiv (liigaastagal 97. päiv).


7. mahlakuu päiv.
7. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 97. päiv (liigaastagal 98. päiv).


8. mahlakuu päiv.
8. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 98. päiv (liigaastagal 99. päiv).


9. mahlakuu päiv.
9. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 99. päiv (liigaastagal 100. päiv).


10. mahlakuu päiv.
10. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 100. päiv (liigaastagal 101. päiv).


11. mahlakuu päiv.
11. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 101. päiv (liigaastagal 102. päiv).


12. mahlakuu päiv.
12. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 102. päiv (liigaastagal 103. päiv).


13. mahlakuu päiv.
13. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 103. päiv (liigaastagal 104. päiv).


14. mahlakuu päiv.
14. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 104. päiv (liigaastagal 105. päiv).


15. mahlakuu päiv.
15. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 105. päiv (liigaastagal 106. päiv).


16. mahlakuu päiv.
16. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 106. päiv (liigaastagal 107. päiv).


17. mahlakuu päiv.
17. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 107. päiv (liigaastagal 108. päiv).


18. mahlakuu päiv.
18. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 108. päiv (liigaastagal 109. päiv).


19. mahlakuu päiv.
19. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 109. päiv (liigaastagal 110. päiv).


20. mahlakuu päiv.
20. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 110. päiv (liigaastagal 111. päiv).


21. mahlakuu päiv.
21. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 111. päiv (liigaastagal 112. päiv).


22. mahlakuu päiv.
22. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 112. päiv (liigaastagal 113. päiv).


23. mahlakuu päiv.
23. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 113. päiv (liigaastagal 114. päiv).


24. mahlakuu päiv.
24. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 114. päiv (liigaastagal 115. päiv).


25. mahlakuu päiv.
25. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 115. päiv (liigaastagal 116. päiv).


26. mahlakuu päiv.
26. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 116. päiv (liigaastagal 117. päiv).


27. mahlakuu päiv.
27. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 117. päiv (liigaastagal 118. päiv).


28. mahlakuu päiv.
28. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 118. päiv (liigaastagal 119. päiv).


29. mahlakuu päiv.
29. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 119. päiv (liigaastagal 120. päiv).


30. mahlakuu päiv.
30. mahlakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 120. päiv (liigaastagal 121. päiv).


1. lehekuu päiv.
1. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 121. päiv (liigaastagal 122. päiv).


2. lehekuu päiv.
2. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 122. päiv (liigaastagal 123. päiv).


3. lehekuu päiv.
3. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 123. päiv (liigaastagal 124. päiv).


4. lehekuu päiv.
4. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 124. päiv (liigaastagal 125. päiv).


5. lehekuu päiv.
5. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 125. päiv (liigaastagal 126. päiv).


6. lehekuu päiv.
6. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 126. päiv (liigaastagal 127. päiv).


7. lehekuu päiv.
7. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 127. päiv (liigaastagal 128. päiv).


8. lehekuu päiv.
8. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 128. päiv (liigaastagal 129. päiv).


9. lehekuu päiv.
9. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 129. päiv (liigaastagal 130. päiv).


10. lehekuu päiv.
10. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 130. päiv (liigaastagal 131. päiv).


11. lehekuu päiv.
11. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 131. päiv (liigaastagal 132. päiv).


12. lehekuu päiv.
12. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 132. päiv (liigaastagal 133. päiv).


13. lehekuu päiv.
13. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 133. päiv (liigaastagal 134. päiv).


14. lehekuu päiv.
14. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 134. päiv (liigaastagal 135. päiv).


15. lehekuu päiv.
15. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 135. päiv (liigaastagal 136. päiv).


16. lehekuu päiv.
16. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 136. päiv (liigaastagal 137. päiv).


17. lehekuu päiv.
17. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 137. päiv (liigaastagal 138. päiv).


18. lehekuu päiv.
18. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 138. päiv (liigaastagal 139. päiv).


19. lehekuu päiv.
19. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 139. päiv (liigaastagal 140. päiv).


20. lehekuu päiv.
20. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 140. päiv (liigaastagal 141. päiv).


21. lehekuu päiv.
21. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 141. päiv (liigaastagal 142. päiv).


22. lehekuu päiv.
22. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 142. päiv (liigaastagal 143. päiv).


23. lehekuu päiv.
23. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 143. päiv (liigaastagal 144. päiv).


24. lehekuu päiv.
24. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 144. päiv (liigaastagal 145. päiv).


25. lehekuu päiv.
25. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 145. päiv (liigaastagal 146. päiv).


26. lehekuu päiv.
26. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 146. päiv (liigaastagal 147. päiv).


27. lehekuu päiv.
27. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 147. päiv (liigaastagal 148. päiv).


28. lehekuu päiv.
28. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 148. päiv (liigaastagal 149. päiv).


29. lehekuu päiv.
29. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 149. päiv (liigaastagal 150. päiv).


30. lehekuu päiv.
30. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 150. päiv (liigaastagal 151. päiv).


31. lehekuu päiv.
31. lehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 151. päiv (liigaastagal 152. päiv).


1. piimäkuu päiv.
1. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 152. päiv (liigaastagal 153. päiv).


2. piimäkuu päiv.
2. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 153. päiv (liigaastagal 154. päiv).


3. piimäkuu päiv.
3. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 154. päiv (liigaastagal 155. päiv).


4. piimäkuu päiv.
4. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 155. päiv (liigaastagal 156. päiv).


5. piimäkuu päiv.
5. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 156. päiv (liigaastagal 157. päiv).


6. piimäkuu päiv.
6. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 157. päiv (liigaastagal 158. päiv).


7. piimäkuu päiv.
7. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 158. päiv (liigaastagal 159. päiv).


8. piimäkuu päiv.
8. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 159. päiv (liigaastagal 160. päiv).


9. piimäkuu päiv.
9. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 160. päiv (liigaastagal 161. päiv).


10. piimäkuu päiv.
10. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 161. päiv (liigaastagal 162. päiv).


11. piimäkuu päiv.
11. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 162. päiv (liigaastagal 163. päiv).


12. piimäkuu päiv.
12. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 163. päiv (liigaastagal 164. päiv).


13. piimäkuu päiv.
13. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 164. päiv (liigaastagal 165. päiv).


14. piimäkuu päiv.
14. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 165. päiv (liigaastagal 166. päiv).


15. piimäkuu päiv.
15. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 166. päiv (liigaastagal 167. päiv).


16. piimäkuu päiv.
16. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 167. päiv (liigaastagal 168. päiv).


17. piimäkuu päiv.
17. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 168. päiv (liigaastagal 169. päiv).


18. piimäkuu päiv.
18. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 169. päiv (liigaastagal 170. päiv).


19. piimäkuu päiv.
19. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 170. päiv (liigaastagal 171. päiv).


20. piimäkuu päiv.
20. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 171. päiv (liigaastagal 172. päiv).


21. piimäkuu päiv.
21. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 172. päiv (liigaastagal 173. päiv).


22. piimäkuu päiv.
22. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 173. päiv (liigaastagal 174. päiv).


23. piimäkuu päiv.
23. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 174. päiv (liigaastagal 175. päiv).


24. piimäkuu päiv.
24. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 175. päiv (liigaastagal 176. päiv).


25. piimäkuu päiv.
25. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 176. päiv (liigaastagal 177. päiv).


26. piimäkuu päiv.
26. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 177. päiv (liigaastagal 178. päiv).


27. piimäkuu päiv.
27. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 178. päiv (liigaastagal 179. päiv).


28. piimäkuu päiv.
28. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 179. päiv (liigaastagal 180. päiv).


29. piimäkuu päiv.
29. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 180. päiv (liigaastagal 181. päiv).


30. piimäkuu päiv.
30. piimäkuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 181. päiv (liigaastagal 182. päiv).


1. hainakuu päiv.
1. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 182. päiv (liigaastagal 183. päiv).


2. hainakuu päiv.
2. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 183. päiv (liigaastagal 184. päiv).


3. hainakuu päiv.
3. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 184. päiv (liigaastagal 185. päiv).


4. hainakuu päiv.
4. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 185. päiv (liigaastagal 186. päiv).


5. hainakuu päiv.
5. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 186. päiv (liigaastagal 187. päiv).


6. hainakuu päiv.
6. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 187. päiv (liigaastagal 188. päiv).


7. hainakuu päiv.
7. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 188. päiv (liigaastagal 189. päiv).


8. hainakuu päiv.
8. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 189. päiv (liigaastagal 190. päiv).


9. hainakuu päiv.
9. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 190. päiv (liigaastagal 191. päiv).


10. hainakuu päiv.
10. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 191. päiv (liigaastagal 192. päiv).


11. hainakuu päiv.
11. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 192. päiv (liigaastagal 193. päiv).


12. hainakuu päiv.
12. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 193. päiv (liigaastagal 194. päiv).


13. hainakuu päiv.
13. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 194. päiv (liigaastagal 195. päiv).


14. hainakuu päiv.
14. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 195. päiv (liigaastagal 196. päiv).


15. hainakuu päiv.
15. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 196. päiv (liigaastagal 197. päiv).


16. hainakuu päiv.
16. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 197. päiv (liigaastagal 198. päiv).


17. hainakuu päiv.
17. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 198. päiv (liigaastagal 199. päiv).


18. hainakuu päiv.
18. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 199. päiv (liigaastagal 200. päiv).


19. hainakuu päiv.
19. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 200. päiv (liigaastagal 201. päiv).


20. hainakuu päiv.
20. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 201. päiv (liigaastagal 202. päiv).


21. hainakuu päiv.
21. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 202. päiv (liigaastagal 203. päiv).


22. hainakuu päiv.
22. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 203. päiv (liigaastagal 204. päiv).


23. hainakuu päiv.
23. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 204. päiv (liigaastagal 205. päiv).


24. hainakuu päiv.
24. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 205. päiv (liigaastagal 206. päiv).


25. hainakuu päiv.
25. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 206. päiv (liigaastagal 207. päiv).


26. hainakuu päiv.
26. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 207. päiv (liigaastagal 208. päiv).


27. hainakuu päiv.
27. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 208. päiv (liigaastagal 209. päiv).


28. hainakuu päiv.
28. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 209. päiv (liigaastagal 210. päiv).


29. hainakuu päiv.
29. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 210. päiv (liigaastagal 211. päiv).


30. hainakuu päiv.
30. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 211. päiv (liigaastagal 212. päiv).


31. hainakuu päiv.
31. hainakuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 212. päiv (liigaastagal 213. päiv).


1. põimukuu päiv.
1. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 213. päiv (liigaastagal 214. päiv).


2. põimukuu päiv.
2. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 214. päiv (liigaastagal 215. päiv).


3. põimukuu päiv.
3. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 215. päiv (liigaastagal 216. päiv).


4. põimukuu päiv.
4. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 216. päiv (liigaastagal 217. päiv).


5. põimukuu päiv.
5. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 217. päiv (liigaastagal 218. päiv).


6. põimukuu päiv.
6. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 218. päiv (liigaastagal 219. päiv).


7. põimukuu päiv.
7. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 219. päiv (liigaastagal 220. päiv).


8. põimukuu päiv.
8. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 220. päiv (liigaastagal 221. päiv).


9. põimukuu päiv.
9. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 221. päiv (liigaastagal 222. päiv).


10. põimukuu päiv.
10. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 222. päiv (liigaastagal 223. päiv).


11. põimukuu päiv.
11. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 223. päiv (liigaastagal 224. päiv).


12. põimukuu päiv.
12. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 224. päiv (liigaastagal 225. päiv).


13. põimukuu päiv.
13. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 225. päiv (liigaastagal 226. päiv).


14. põimukuu päiv.
14. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 226. päiv (liigaastagal 227. päiv).


15. põimukuu päiv.
15. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 227. päiv (liigaastagal 228. päiv).


16. põimukuu päiv.
16. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 228. päiv (liigaastagal 229. päiv).


17. põimukuu päiv.
17. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 229. päiv (liigaastagal 230. päiv).


18. põimukuu päiv.
18. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 230. päiv (liigaastagal 231. päiv).


19. põimukuu päiv.
19. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 231. päiv (liigaastagal 232. päiv).


20. põimukuu päiv.
20. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 232. päiv (liigaastagal 233. päiv).


21. põimukuu päiv.
21. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 233. päiv (liigaastagal 234. päiv).


22. põimukuu päiv.
22. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 234. päiv (liigaastagal 235. päiv).


23. põimukuu päiv.
23. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 235. päiv (liigaastagal 236. päiv).


24. põimukuu päiv.
24. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 236. päiv (liigaastagal 237. päiv).


25. põimukuu päiv.
25. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 237. päiv (liigaastagal 238. päiv).


26. põimukuu päiv.
26. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 238. päiv (liigaastagal 239. päiv).


27. põimukuu päiv.
27. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 239. päiv (liigaastagal 240. päiv).


28. põimukuu päiv.
28. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 240. päiv (liigaastagal 241. päiv).


29. põimukuu päiv.
29. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 241. päiv (liigaastagal 242. päiv).


30. põimukuu päiv.
30. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 242. päiv (liigaastagal 243. päiv).


31. põimukuu päiv.
31. põimukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 243. päiv (liigaastagal 244. päiv).


1. süküskuu päiv.
1. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 244. päiv (liigaastagal 245. päiv).


2. süküskuu päiv.
2. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 245. päiv (liigaastagal 246. päiv).


3. süküskuu päiv.
3. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 246. päiv (liigaastagal 247. päiv).


4. süküskuu päiv.
4. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 247. päiv (liigaastagal 248. päiv).


5. süküskuu päiv.
5. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 248. päiv (liigaastagal 249. päiv).


6. süküskuu päiv.
6. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 249. päiv (liigaastagal 250. päiv).


7. süküskuu päiv.
7. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 250. päiv (liigaastagal 251. päiv).


8. süküskuu päiv.
8. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 251. päiv (liigaastagal 252. päiv).


9. süküskuu päiv.
9. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 252. päiv (liigaastagal 253. päiv).


10. süküskuu päiv.
10. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 253. päiv (liigaastagal 254. päiv).


11. süküskuu päiv.
11. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 254. päiv (liigaastagal 255. päiv).


12. süküskuu päiv.
12. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 255. päiv (liigaastagal 256. päiv).


13. süküskuu päiv.
13. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 256. päiv (liigaastagal 257. päiv).


14. süküskuu päiv.
14. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 257. päiv (liigaastagal 258. päiv).


15. süküskuu päiv.
15. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 258. päiv (liigaastagal 259. päiv).


16. süküskuu päiv.
16. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 259. päiv (liigaastagal 260. päiv).


17. süküskuu päiv.
17. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 260. päiv (liigaastagal 261. päiv).


18. süküskuu päiv.
18. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 261. päiv (liigaastagal 262. päiv).


19. süküskuu päiv.
19. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 262. päiv (liigaastagal 263. päiv).


20. süküskuu päiv.
20. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 263. päiv (liigaastagal 264. päiv).


21. süküskuu päiv.
21. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 264. päiv (liigaastagal 265. päiv).


22. süküskuu päiv.
22. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 265. päiv (liigaastagal 266. päiv).


23. süküskuu päiv.
23. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 266. päiv (liigaastagal 267. päiv).


24. süküskuu päiv.
24. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 267. päiv (liigaastagal 268. päiv).


25. süküskuu päiv.
25. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 268. päiv (liigaastagal 269. päiv).


26. süküskuu päiv.
26. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 269. päiv (liigaastagal 270. päiv).


27. süküskuu päiv.
27. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 270. päiv (liigaastagal 271. päiv).


28. süküskuu päiv.
28. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 271. päiv (liigaastagal 271. päiv).


29. süküskuu päiv.
29. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 272. päiv (liigaastagal 273. päiv).


30. süküskuu päiv.
30. süküskuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 273. päiv (liigaastagal 274. päiv).


1. rehekuu päiv.
1. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 274. päiv (liigaastagal 275. päiv).


2. rehekuu päiv.
2. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 275. päiv (liigaastagal 276. päiv).


3. rehekuu päiv.
3. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 276. päiv (liigaastagal 277. päiv).


4. rehekuu päiv.
4. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 277. päiv (liigaastagal 278. päiv).


5. rehekuu päiv.
5. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 278. päiv (liigaastagal 279. päiv).


6. rehekuu päiv.
6. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 279. päiv (liigaastagal 280. päiv).


7. rehekuu päiv.
7. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 280. päiv (liigaastagal 281. päiv).


8. rehekuu päiv.
8. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 281. päiv (liigaastagal 282. päiv).


9. rehekuu päiv.
9. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 282. päiv (liigaastagal 283. päiv).


10. rehekuu päiv.
10. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 283. päiv (liigaastagal 284. päiv).


11. rehekuu päiv.
11. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 284. päiv (liigaastagal 285. päiv).


12. rehekuu päiv.
12. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 285. päiv (liigaastagal 286. päiv).


13. rehekuu päiv.
13. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 286. päiv (liigaastagal 287. päiv).


14. rehekuu päiv.
14. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 287. päiv (liigaastagal 288. päiv).


15. rehekuu päiv.
15. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 288. päiv (liigaastagal 289. päiv).


16. rehekuu päiv.
16. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 289. päiv (liigaastagal 290. päiv).


17. rehekuu päiv.
17. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 290. päiv (liigaastagal 291. päiv).


18. rehekuu päiv.
18. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 291. päiv (liigaastagal 292. päiv).


19. rehekuu päiv.
19. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 292. päiv (liigaastagal 293. päiv).


20. rehekuu päiv.
20. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 293. päiv (liigaastagal 294. päiv).


21. rehekuu päiv.
21. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 294. päiv (liigaastagal 295. päiv).


22. rehekuu päiv.
22. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 295. päiv (liigaastagal 296. päiv).


23. rehekuu päiv.
23. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 296. päiv (liigaastagal 297. päiv).


24. rehekuu päiv.
24. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 297. päiv (liigaastagal 298. päiv).


25. rehekuu päiv.
25. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 298. päiv (liigaastagal 299. päiv).


26. rehekuu päiv.
26. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 299. päiv (liigaastagal 300. päiv).


27. rehekuu päiv.
27. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 300. päiv (liigaastagal 301. päiv).


28. rehekuu päiv.
28. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 301. päiv (liigaastagal 302. päiv).


29. rehekuu päiv.
29. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 302. päiv (liigaastagal 303. päiv).


30. rehekuu päiv.
30. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 303. päiv (liigaastagal 304. päiv).


31. rehekuu päiv.
31. rehekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 304. päiv (liigaastagal 305. päiv).


1. märtekuu päiv.
1. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 305. päiv (liigaastagal 306. päiv).


2. märtekuu päiv.
2. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 306. päiv (liigaastagal 307. päiv).


3. märtekuu päiv.
3. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 307. päiv (liigaastagal 308. päiv).


4. märtekuu päiv.
4. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 308. päiv (liigaastagal 309. päiv).


5. märtekuu päiv.
5. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 309. päiv (liigaastagal 310. päiv).


6. märtekuu päiv.
6. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 310. päiv (liigaastagal 311. päiv).


7. märtekuu päiv.
7. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 311. päiv (liigaastagal 312. päiv).


8. märtekuu päiv.
8. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 312. päiv (liigaastagal 313. päiv).


9. märtekuu päiv.
9. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 313. päiv (liigaastagal 314. päiv).


10. märtekuu päiv.
10. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 314. päiv (liigaastagal 315. päiv).


11. märtekuu päiv.
11. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 315. päiv (liigaastagal 316. päiv).


12. märtekuu päiv.
12. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 316. päiv (liigaastagal 317. päiv).


13. märtekuu päiv.
13. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 317. päiv (liigaastagal 318. päiv).


14. märtekuu päiv.
14. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 318. päiv (liigaastagal 319. päiv).


15. märtekuu päiv.
15. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 319. päiv (liigaastagal 320. päiv).


16. märtekuu päiv.
16. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 320. päiv (liigaastagal 321. päiv).


17. märtekuu päiv.
17. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 321. päiv (liigaastagal 322. päiv).


18. märtekuu päiv.
18. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 322. päiv (liigaastagal 323. päiv).


19. märtekuu päiv.
19. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 323. päiv (liigaastagal 324. päiv).


20. märtekuu päiv.
20. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 324. päiv (liigaastagal 325. päiv).


21. märtekuu päiv.
21. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 325. päiv (liigaastagal 326. päiv).


22. märtekuu päiv.
22. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 326. päiv (liigaastagal 327. päiv).


23. märtekuu päiv.
23. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 327. päiv (liigaastagal 328. päiv).


24. märtekuu päiv.
24. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 328. päiv (liigaastagal 329. päiv).


25. märtekuu päiv.
25. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 329. päiv (liigaastagal 330. päiv).


26. märtekuu päiv.
26. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 330. päiv (liigaastagal 331. päiv).


27. märtekuu päiv.
27. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 331. päiv (liigaastagal 332. päiv).


28. märtekuu päiv.
28. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 332. päiv (liigaastagal 333. päiv).


29. märtekuu päiv.
29. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 333. päiv (liigaastagal 334. päiv).


30. märtekuu päiv.
30. märtekuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 334. päiv (liigaastagal 335. päiv).


1. joulukuu päiv.
1. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 335. päiv (liigaastagal 336. päiv).


2. joulukuu päiv.
2. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 336. päiv (liigaastagal 337. päiv).


3. joulukuu päiv.
3. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 337. päiv (liigaastagal 338. päiv).


4. joulukuu päiv.
4. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 338. päiv (liigaastagal 339. päiv).


5. joulukuu päiv.
5. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 338. päiv (liigaastagal 339. päiv).


6. joulukuu päiv.
6. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 340. päiv (liigaastagal 341. päiv).


7. joulukuu päiv.
7. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 341. päiv (liigaastagal 342. päiv).


8. joulukuu päiv.
8. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 342. päiv (liigaastagal 343. päiv).


9. joulukuu päiv.
9. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 343. päiv (liigaastagal 344. päiv).


10. joulukuu päiv.
10. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 344. päiv (liigaastagal 345. päiv).


11. joulukuu päiv.
11. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 345. päiv (liigaastagal 346. päiv).


12. joulukuu päiv.
12. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 346. päiv (liigaastagal 347. päiv).


13. joulukuu päiv.
13. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 347. päiv (liigaastagal 348. päiv).


14. joulukuu päiv.
14. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 348. päiv (liigaastagal 349. päiv).


15. joulukuu päiv.
15. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 349. päiv (liigaastagal 350. päiv).


16. joulukuu päiv.
16. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 350. päiv (liigaastagal 351. päiv).


17. joulukuu päiv.
17. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 351. päiv (liigaastagal 352. päiv).


18. joulukuu päiv.
18. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 352. päiv (liigaastagal 353. päiv).


19. joulukuu päiv.
19. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 353. päiv (liigaastagal 354. päiv).


20. joulukuu päiv.
20. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 354. päiv (liigaastagal 355. päiv).


22. joulukuu päiv.
22. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 356. päiv (liigaastagal 357. päiv).


23. joulukuu päiv.
23. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 357. päiv (liigaastagal 358. päiv).


24. joulukuu päiv.
24. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 358. päiv (liigaastagal 359. päiv).


25. joulukuu päiv.
25. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 359. päiv (liigaastagal 360. päiv).


26. joulukuu päiv.
26. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 360. päiv (liigaastagal 361. päiv).


27. joulukuu päiv.
27. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 361. päiv (liigaastagal 362. päiv).


28. joulukuu päiv.
28. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 362. päiv (liigaastagal 363. päiv).


29. joulukuu päiv.
29. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 363. päiv (liigaastagal 364. päiv).


30. joulukuu päiv.
30. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga 364. päiv (liigaastagal 365. päiv).


31. joulukuu päiv.
31. joulukuu päiv om Gregoriusõ kallendri perrä aastaga perämäne, 365. päiv (liigaastagal 366. päiv).


2005.
Aastagaq: 2001 2002 2003 2004 - 2005 - 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Sündmüseq.
Vahtsõaastakuu 2005 - Radokuu 2005 - Urbõkuu 2005 - Mahlakuu 2005 - Lehekuu 2005 - Piimäkuu 2005 - Hainakuu 2005 - Põimukuu 2005 - Süküskuu 2005 - Rehekuu 2005 - Märdikuu 2005 - Joulukuu 2005


Müürsepä Martin.
Müürsepä Martin (Martin Müürsepp) om eesti korvpallur, kiä om sündünüq 26. süküskuu pääväl 1974. aastagal Talliinan. Müürsepp on siiäqmaaniq edimäne ja viimäne eesti korvpallur, kiä om mängnüq NBAn.
Müürsepä Martin om uma mängoposits'ooni poolõst suur viir. Tä om kats miitret säidse tsendimiitret pikk ja kaald 103 killo.
Elolugu.
1996. aastagal valõ NBA drafti edimädsen tsõõrin Müürsepä Martini katõkümne viiendän valikun hindäle Utah Jazz, kiä Martini Miami Headile edesi kaubõl'. Müürsepp om platsi pääl käünüq 83 NBA mängon Dallasõ Mavericksi iist keskmäidsi näütäjidega 4,7 punkti, 2,2 lavvapalli ja 11,5 minotit. Uman kõgõ parõmban NBAn mängitün mängon visas' Martin 24 silmä ja võtt' 14 lavvapalli.
Peräst NBAd läts' Martin Kreekahe, kon mänge BC Arisõ ja Ateena AEK iist. 2000. aastagal võit’ Martin Ateena AEKga ka Saporta Kariga ja Kreeka Meistrevõigõlusõq.
2001-2005 mänge Müürsepp Vinnemaal Kaasani Unicsin ja Moskva CSKAn.
Müürsepp om mängnüq ka Eesti rahvuskuundisõn, minkast ütel' ärq 2005. aastagal.
2006. aastagast mäng ta Tarton paigapäälidse korvpalliklubi Rocki iist.


Wrangelli mägi.
Wrangelli mägi om suur tulõmägi Wrangelli-St. Eliasõ rahvuspargin lõunahummogu Alaskal Ameeriga Ütisriigen. Mägi kuulus Wrangelli tulõmäevüühü ja om 4317 miitrit korgõ.
Wrangelli mägi om saanuq uma nime Võromaalt perit maiõuurja Wrangelli Ferdinandi perrä.


Wrangelli-St. Eliasõ rahvuspark.
Wrangelli-St. Eliasõ rahvuspark om rahvuspark lõunahummogu Alaskal Ameeriga Ütisriigen, miä om luud 1980. aastagal. Timä pindala om nink tuuga om tä Ameeriga Ütisriike kõgõ suurõmb rahvuspark.
Rahvuspark om saanuq uma nime Wrangelli mäki perrä.


Kuupäiv.
Kuupäiv om nimi, miä andas pääväle tuu kallendrisüstemi perrä. Kuupäävä perrä om võimalik üttemuudu arvo saiaq, määnest aastaga päivä mõtõldas. Kattõ kuupäivä saa võrrõldaq: üteldäq, kumb näist ja kupall'o om inne tõist. Näütüses Gregoriusõ kallendri perrä om määntsegi aastaga 13. lehekuu päiv kümme päivä peräst 3. lehekuu päivä.
Inämbüsen kallendriin om kuupääväl kolm ossa: päävä järekõrranummõr kuun, kuu ja aastak. Noilõ kolmõlõ osalõ võidas viil mano pandaq tõisigi, nt. nädälipäiv. Aastakkõ loetas hariligult määntsestki kokkolepütüst sündmüsest pääle. Näütüses sirvikallendrin om tuus võet Billingeni katastruuf.
Tõnõkõrd mõtõldas kuupäävä all päävä nimme ilma aastagaarvolda. Tuuga saa päävä pandaq paika ütel viiel kallendriaastaga piiren. Näütüses 24. piimäkuu päiv om egäl aastagal jaanipäiv.


Rahvakallendri.
Rahvakallendri vai rahvakalendre om määntsegi rahva perimüslik aoarvamisõ süstem, minka mano käüväq uskmisõq, kumbõq, rahvalauluq jms. Rahvakallendri muutus aoluun ja saa mitmõlt puult mõotuisi.


Eesti rahvakallendri.
Eesti rahvakallendri om rahvakallendri, miä om tarvitusõl Eestin. Sagõhõhe peetäs võro ja seto rahvakallendrit kah eesti rahvakallendri osas.
Hariligult, ku kõnõldas eesti rahvakallendrist, mõtõldas tedä sääntsel kujol, niguq tä oll' vällä kujonuq 19. aastagasaa keskpaigas.


Võro rahvakallendri.
Võro rahvakallendri om rahvakallendri, miä om tarvitusõl Võromaal.


Seto rahvakallendri.
Seto rahvakallendri om rahvakallendri, miä om tarvitusõl Setomaal.


Sirvikallendri.
Sirvikallendri (Maavalla kallendri, sirvilavvaq, sirviq) om kallendri, midä tarvitasõq eesti maausolidsõq. Aoarvamisõ alostusõs om võet nn. Billingeni katastruuf, mink toimumisõ aig om Roodsin viirsavi meetodi perrä aastagalidsõ täpsüsega kimmäs tett. Kallendri kuunimeq, pühäq ja tähtpääväq nink kuusaisõ kõrd om perit õnnõ maarahva perimüsest. Pühhi–tähtpäivi valigu puhul om põhilidsõlt jääd noidõ mano, mink maausolinõ tähendüs ja kumbõq ommaq teedäq. Erändis ommaq tõnnipäiv (7. joulukuu päiv) ja kollõtamispäiv (14. rehekuu päiv), mink kotsilõ olõ-i määntsitki kumbit teedäq.
Aastaga jagamisõl om alossõs võet harilik kallendri 12 kuu ja 7–päävälidse nädäliga. Kuiõ nimeq ommaq võeduq maakiili murdist. Maakeelitsit kuunimmi om pall'o ja esiq paigon ommaq nääq esiqsugudsõq. Näütüses süäkuus om nimitet nii aastaga edimäst ku tõist kuud. Sirvikallendrin om vällä pakut õnnõ üts võimalik valik maakeelitsit kuunimmi.
28 aastaga seen on sirve vällä annõt päämidselt käsitrükün (linuul- ja siiditrükk, ildampa viil valguskoopiaq). Perämäidsil aastagil ommaq sirviq ilmunuq trükün.
Sirvikallendrit and parhilla vällä Maavalla Koda.


Billingeni katastruuf.
Billingeni katastroofis nimitedäs tuud, ku illadsõ iäaigsõ Balti iäpaisjärve vesi murd' hindäle välläpääso ilmamerde põrõhõlladsõ Mälari järvistü kotsilt Roodsin. Üte aastaga seen alasi vesi mitokümmend miitrit, vii alt sai vabas suur jago Eestimaad, subarktilidsõ kliima asõmõlõ tull' preboreaalnõ, naksiq arõnõma suuq ja mõtsaq. Umbõs 500 aastakka pääle katastruufi elliq Pärno jõõ veeren Pulli asulan joba inemiseq.
Kama Kaido arvatõn võsiq taad sündmüst poeetilidselt kutsuq maasündümises. Katastroofi aig om Roodsin aastagadsõ täpsüsega kimmäs tett nink tuust naatas sirvikallendri perrä aastakkõ lugõma.


Marpurgi George Gottfried.
Marpurgi George Gottfried (Georg Gottfried Marpurg, 1755-1835) oll' kirämiis ja kerkoopõtaja, edimäidsi lõunaeestikeelitside kooliraamatidõ kirotaja. Timä "Väikene oppusõ- nink lugõmisõraamat" oll' tuu aoni ilmunuidõ maakeelitside kooliraamatidõ kõrval suur samm edesi. Joba timä eloaol peeti tedä opatus ja anniga mihes, kink raamatit hinnati. Suurõ jao umast elost elli tä kerkoopõtaja ammõtit piten Vahtsõliinan ja Rõugõn.
Nuurus Tüüringin ja S'aksimaal.
Marpurgi George Gottfried sündü 6. urbõkuu pääväl 1755 S'aksamaal Tüüringin Langensalza liinan (sjoo ilma aigo Bad Langensalza). Tä oll' siidikaupmihe Marpurgi Abraham Christian Friedrichi ja läsknaasõ Mülleri Sophie Judithi ainokõnõ poig.
Kuvvõndast eloaastagast pääle oppõ tä Langensalza liinakoolin. Poisilõ and' mõjjo kooli abijuhataja Grabergi Johann George Daniel, kinkalõ tä ildampa pühend' uma edimädse raamadu.
Katõtõistaastagadsõlt jäi Marpurg esäst ilma. Kitsusõ kiustõ ast' tä peräst liinakooli lõpõtamist 1773. a. Leipzigi ülikuuli, kon oppõ 1777. aastagani usotiidüst. Viil tegel' tä filosoofia ja õigustiidüse küsümüisiga nink kullõl' muuhulgan kirändüshuvvõga kõrralidsõ filosoofiaprohvesri Clodiusõ Christian Augusti loengit moraalist, arkeoloogiast, mütoloogiast nink antiikkirändüsest. Välläandõ "Allgemeine deutsche Bibliothek" abiga tutvu tä valgustusideiega.
Oppaja-aastagaq Riian, Tarton, Ahjal.
1777. a. naas' Marpurg Clodiusõ soovitusõ pääle tüühü kodooppaja ammõtin õkvalt aadlikus saanuq Riia kaupmihe, Suurgildi oldermanni Grote Adam Heinrichi man. Üten leeväesäga sõit' tä tihti Erini ("Heringshof") mõisahe Põh'a-Lätin. Timä kasvandikus oll' arvada illatsõmb (1830-1833) Liivimaa maamarssal Grote Friedrich, kiä tuudaigo oll' umbõs kümneaastaganõ poiss.
1780. a. keväjä tekk' Marpurg, kiä taht' kerkoopõtajas saiaq, Riian ärq usotiidüse kandidaadi eksämi. Tuust aost ommaq perit timä ligembäq suhtõq Liivimaa ülembkonsistooriumi mõovõimsidõ tegeläisiga, näütüses Liivimaa vahtsõ kindralsupõrintendandi ja vaimoligu kirämihe Lenzi Christian Davidiga.
Samal aastagal läts' Marpurg Lenzi soovitusõ pääle tüüle Tartohe kroonu- ja liinakooli konrektori (oppaja) amõti pääle. Suurõ kuurmusõga ja kehvi elotingimüisiga oppajaelo es passiq noorõlõ kandidaadilõ nink tä naas' taotlõma kerkoopõtaja kotust. Tuu tarbis naas' tä opma lõunaeesti kiilt. Ütelidse sai tä võimalusõ pitäq Tarto Jaani kerkon jutuisi.
Sinnäq aigo (1780-1781) jääs kah Marpurgi tutvus ja sõprus parasjago kodomaal käüvä "tormi ja tungi" kiränigu Lenzi Jacob Michael Reinholdiga. Marpurg vei Lenzi armastuskirjo Albedylli Julialõ nink tüüt' 1781. aastaga alostusõst Lenzist vabas jäänüq kodooppaja kotussõ pääl Lipharti Hans Heinrichilõ kuuluvan Ahja mõisan. Kirävaihtus Lenziga jäi poolõlõ pääle tuu kolimist Vinnemaalõ.
Kerkoopõtaja aastagaq Vahtsõliinan.
Aastagil 1782-1811 oll' Marpurg Vahtsõliinan kerkoopõtajan, kohe tä saiõ, ku 1781. a. sügüse kuuli Lenzi Jacob Michael Reinholdi sõsaramiis Schmidti Theophil. Ütelidse oll' tä ka lutõri kogodusõ opõtaja Pihkvan aastagil 1782-1783 ja 1791 nink Võrol aastagil 1795-1798.
Vahtsõliinan pidäsi Marpurg alostusõst pääle väega tähtsäs kooliharidusõ edendämist. Timä iistvõtmisõl kasvi rahvakuulõ arv Vahtsõliina kihlkunnan piagi kolmõ päält katsa pääle, nõssivaq kuulmeistride palgaq ja lätsiq parõmbas näide tiidmiseq, tuuperäst, et Marpurg tekk' kerkomõisan kuulmeistride ettevalmistamisõs "seminäri". Pääle uso-, lugõmis- ja lauluoppusõ lask' Marpurg Vahtsõliina kihlkunnakoolin opata viil kirotamist, miä tuuaigsõn talorahvakoolin oll' harv.
Marpurgil oll' kats naist. Edimädse naasõ, majori tütre Lindenfelsi Friederike, võtt' tä 1782. a. Tuuga sai tä 16 last. Tõsõ naasõ, Tarto raeadvokaadi läsä Schuingi Agnetha Elisabethi, võtt' tä 1805. a. Timäga sai tä 6 last. Pääle tuu olliq Marpurgi ülevän pitäq kolm kasulast Agnetha edimädsest abielost.
Kuigi edimäidsil aastagil olõ-s Marpurgi võro kiil viil küländ hää, kirot' tä suurõmba jao ummist raamatist Vahtsõliina-aol.
Kerkoopõtaja aastagaq Rõugõn.
19. aastagasaa alostusõn olliq Vahtsõliina kihlkunnan talorahvarahotusõq. Marpurg püüd' talopoigõ ja mõisnikkõ lepütä, ent sattu vastaollo talopoigõga. Tuuperäst pidi tä säält 1811. a. ärq minemä Rõugõhõ kerkoopõtajas. Sääl puttu tä aastagil 1818-1820 kokko kiränigu ja Viitinä mõisaprovva Krüdeneri Julianega.
1820. aastagil naas' Marpurgi tervüs kehvembäs jäämä. Peräst rassõt kaalahaigust (1824) ja leetrit (1827) kaot' 72-aastaganõ miis nägemise nink saa-s inämb kerkoopõtaja amõtit pitäq.
Marpurg kuuli 80 aastaga vannudsõn 22. märtekuu pääväl 1835 Rõugõn.
Looming.
Edimädse raamadu kirot' 32-aastaganõ Vahtsõliina kerkoopõtaja Marpurg 1787. a. Tuu oll' s'aksakeeline vaimolik teos "Religiöse Gedanken, Abhandlungen und Erzählungen" nink tulu iist hangiti Vahtsõliina kandi koolõlõ palvõraamatit, katõkismismuisi ja aabitsit. 1793. aastagal ilmu lõunaeestikeeline katõkismus "Kristlik Oppetusse-Ramat", mink alossõs oll' Liivimaa kunagidsõ varapietistligu kindralsupõrintendandi Fischeri Johannese "Schriftmässige Erklärung des kleinen Katechismi D. Mart. Lutheri" (Riia, 1680). Marpurgi raamadulõ kirot' s'aksakeelidse edesõna Lenzi Friedrich David. Üldidse Hoolõkandõ Kollegium Riian oll' tuud raamatut telnü 500 tükkü, et vaesilõ talopoigõlõ ilmaiist jakaq. Katõkismus ilmu viil mitmõn (lühendet) trükün aastagil 1793, 1794 nink 1804. Marpurg and' tuu raamadu 1793 ka s'aksa keelen vällä.
1802. a. ilmu Marpurgi edimäne ilmalik raamat: kooliraamat "Könne Jutto nink Jutustamisse". Tuun olliq seen jutuq maakeräst, pääväsüstemist, päävä ja hod'otähti kavvõdusõst, elemendest, jutt vana talomihe ja Vinnemaalõ pagõja poiskõsõ vaihhõl, väikene vargusõlugu, põimulaul ja valm "Kaks Ma-Rotti". Raamatut trükiti 1000 tükkü, agaq noist olõ-iq üttegi alalõ.
Alalõ om kolm aastakka ildampa ilmunu "Weikenne oppetusse nink luggemisse ramat", edimäne maakeeline kooliraamat, kon oll' juttu mitmõst ainõst. Raamadun jaetas tiidmiisi luudusõ, maatiidüse, arvokunsti ja muu kotsilõ. Muuhulgan om raamadun edimäne alalõ püsünü maakeeline värssvalm "Se köt nink ihho luuliikmisse".
Pääväküsümüisist (viläikaldus, karskus, piibliraamadu välläandminõ) om juttu Marpurgi anonüümselt ilmunun 16-lehekülelidsen raamadukõsõn "Üts Jut katte ma meeste waijel ütte kange räise Sadamisse perräst" (1813), midä om peet Marpurgi kõgõ parõmbas proosatüküs.
Pääle tuu avald' Marpurg raamadukõisi, miä anniq maarahvalõ tarvilist juhatust: "Ma-rahwa Laste_Kaswatamissest", "Üts hä Mannitsus".


Aastagasada.
Aastagasada om 100 tõnõtõsõ perän tulõvat aastakka.
Näütüses Gregoriusõ kallendrin moodustasõq aoarvamisõ alguspunktist lukõn 100 edimäst aastakka (1.-100. aastak) 1. aastagasaa, 100 järgmäst aastakka (101.-200. aastak) 2. aastagasaa ja nii edesi.


21. aastagasada.
21. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 2001 ja lõpõs 31. joulukuu pääväga 2100.


20. aastagasada.
20. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1901 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 2000.


19. aastagasada.
19. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1801 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1900.


18. aastagasada.
18. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1701 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1800.


17. aastagasada.
17. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1601 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1700.


16. aastagasada.
16. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1501 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1600.


15. aastagasada.
15. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1401 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1500.


14. aastagasada.
14. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1301 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1400.


13. aastagasada.
13. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1201 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1300.


12. aastagasada.
12. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1101 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1200.


11. aastagasada.
11. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 1001 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1100.


10. aastagasada.
10. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 901 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 1000.


Jordaania.
Jordaania om Aasia riik Lähkül-Hummogumaal. Jordaania pääliin om Amman ("‘Ammān").
Luudus.
Suurõmb jago Jordaaniast om kõrbõ. Kliima om kuiv ja pallav. Jordaania ja Iisraeli piiris om Jordani jõgi.


Araabia Ütisemiraadiq.
Araabia Ütisemiraadiq om Aasia Lähkü-Hummogumaa riik, mink pääliin om Abu Dhabi.


Amman.
Amman ("‘Ammān") om Jordaania pääliin.


Abu Dhabi.
Abu Dhabi ("Abū Z̧aby") om Araabia Ütisemiraatõ pääliin.


Joulukuu 2006.
2006 aastaga Joulukuu aigraamat.


Sabbe Rudolf.
Sabbe Rudolf (Rudolf Sabbe, 1894-1934) oll' sõamiis, vabahusristi saaja. Tä oll' Sabbe Augusti veli.
Elokäük.
Sabbe Rudolf sündü 1894. a. Rõugõ kihlkunnan Pindi vallan Paidra külän Palo (Paidra-Palo) talon. Tä oll' ummi vanõmbidõ, talopidäjä Jaani ja timä naasõ Katri edimäne lats. Pääle paiklikku kuuli lõpõt' tä Võro liinakooli ja Petrogradi lipnikkõkooli. Võtt' ossa Edimädsest ilmasõast ja Vabahussõast. Joud' kaptõni avvoastmõniq, oll' kompanii ja pataljoniülemb. Sõan sai kats kõrda haavatus. Vabahussõan üles näüdät vaprusõ iist sai vabahusristi. Pääle sõta läts' reservi ja tüüt' Valga maakunnan politseinigun. Kuuli 1934. a. Valga maakunnan tubõrkuloosi kätte.


Hulk.
Hulk om matõmaatiga üts alosmõistõq, taa om määntsidegi asjo kogo, kon olõ-iq üttegi asja kattõ tükkü ja midä kaias kui ütte terveht. Näütüses või kõnõlda üte külä elänikka hulgast vai kõiki kolmnukkõ hulgast.
Hulgateooria, miä luudi viil 19. aastagasaa lõpon, om miiq aos saanuq joba kooli matõmaatigaoppusõ tähtsäs osas. Tä om kiil, minkan kõnõldas sjoo ilma aigsõst matõmaatigast. Hulgateooriat või kaiaq ku alosmüürü, minka pääle või üles ehitäq pia terve matõmaatiga, vai ku lätet, kost pia kõik matõmaatiga perit om.
Taan artiklin om juttu niinimitet "intuitiivsõst" vai "naiivsõst" hulgateooriast. Rangõt ja aksiomaatilist oppust hulkõ kotsilõ kutsutas aksiomaatilidsõs hulgateoorias.
Ärqseletüs.
Hulk om asjo kogo, midä kaias ku ütte terveht. Noid asjo kutsutas hulga eloniguq vai elemendiq. Või mõtõldaq nii, et hulga elonikuq "elässeq" hulgan, tuu om näide elopaik. Hulga eloniguq võivaq ollaq miä taht: arvoq, inemiseq, kirätäheq, tõsõq hulgaq vai nii edesi. Kokkoleppelidselt tähüstedäs hulkõ suuri tähtiga: "A, B, C" jne. nink hulkõ elonikka väikside tähtiga: "a, b, c,".... Kats hulka "A" ja "B" ommaq võrdsõq vai samaq (tuud kirotõdas "A = B"), ku näil ommaq samaq eloniguq.
Hulgan või-iq ollaq kattõ ütesugust elonikku. Mitund ütesugust elonikku lubatas multihulgan. Elonikka järekõrd hulgan olõ-iq tähtsä.
Hulkõ kirjäpandminõ.
Hulk või ollaq tävveste suvaliidsi elonikkõ kogo ja hulga jaos pruugi-iq olõman ollaq ütte (lihtsät) riiglit, miä ütelnüq, määntseq eloniguq ommaq hulgan sisen ja määntseq välän.
Mõndsi hulkõ saa ärq üteldäq sõnnoga, näütüses
Üts pall'otarvitõt viis hulga andmisõs om lukõq loogõliidsi sulgõ sisen üles timä kõik eloniguq, nt.
Kats esiq üleskirotamisviisi võivaq piiritellä sama hulga. Näütüses iinpuul tuud hulgaq "A" ja "C" ommaq tegeligult üts ja sama hulk, "A = C", tuuperäst et näil ommaq üteq ja samaq eloniguq. Niisamatõ "B = D".
Hulk muutu-iq tuust, ku timä elonikka järekõrda muuta vai mõnd elonikku lukõq üles mito kõrda. Näütüses = =.
Tõnõkõrd tarvitõdas hulga elonikka üleslugõmisõl kolmõ punkti. Näütüses saa edimädse naturaalarvo hulga või lühidähe üles kirotaq
kon kolm punkti näütäseq, et nimekiri lätt edesi hindästmõista moodo perrä. Niisama paarinarvõ hulga või kirjä pandaq
Keerolidsõmpi hulkõ man tarvitadas hariligult tõistsugust üleskirotust. Näütüses hulga, mink eloniguq ommaq katstõist kõgõ vähämbät tervearvo kruutu, või kirjä pandaq
Tan märki "|" (mõnikõrd tarvitõdas tuu asõmõl märki ":") tulõ lukõq "nii, et" vai "kon". Säänest kiräpilti loetas: "E" om hulk, minka eloniguq ommaq arvoq formula_1, kon "n" om terveharv, miä olõ-iq vähämb 0-st ei ka suurõmb 11-st."
Hulgan olõminõ.
Tuud, kas määnegi asi om vai olõ-iq määntsegi hulga elonik, märgitäs vastavalt sümboliga formula_3 vai formula_4. Ku formula_5, sõs üteldäs "k" om hulgan "L" vai "k" kuulus hulka "L", ja ku formula_6, sõs üteldäs "k" olõ-iq hulgan "L" vai "k" kuulu-iq hulka "L". Nii näütüses iinpuul tuud hulkõ kõrral
Esiqerälidseq hulgaq.
Mõnõq hulgaq ommaq matõmaatigan niivõrra tähtsäq ja näid pruugitas niivõrra sakõstõ, et näide jaos ommaq vällä kujonuq umaq kimmäq sümboliq. Mõnõq sääntseq hulgaq ommaq järgmädseq.
Hulgaarvangoq.
Om olõman mitmit arvamisõ viise, miä lupassõq olõmanolõvist hulgõst vahtsit tetäq. Sääntsit viise kutsutas hulgaarvangis. Noist tähtsämbäq ommaq kokkoarvaminõ, ütidse osa löüdmine, tävvendi võtminõ ja õkvaiskmine.


Alambhulk.
Hulk "A" om hulga "B" alambhulk vai osahulk (kirotõdas formula_1), ku "A" ega elonik om "B" elonik kah. Sama as'a kotsilõ võidas viil üteldäq, et "B om A ülembhulk", "A sisaldus hulgan B", "B sisaldas hulka A" vai "hulk A om hulga B sisen". Mõnikõrd kirotõdas viil formula_2. Nii tekküs köüdüs formula_3 hulkõ vaihhõl, midä kutsutas sisaldumisköüdüs.
Ku hulk "A" olõ-iq hulga "B" alambhulk, kirotõdas formula_4.
Kui "X" om määnegi hulk, sõs või kaiaq "X" kõiki alambhulkõ hulka, tuud tähüstedäs formula_5.


Perisalambhulk.
Hulga "B" alambhulk "A" om hulga "B" perisalambhulk (kirotõdas formula_1), ku "A" olõ-iq "B" (formula_2). Tõisi sõnnoga, hulga "B" alambhulk "A" om hulga "B" perisalambhulk, ku löüdüs vähämbält üts hulga "B" elonik, miä olõ-iq hulgan "A".
Ku hulk "A" olõ-iq hulga "B" perisalambhulk, kirotõdas formula_3.


Lugõmisõ raamat.
"Lugõmisõ raamat" (originaalpäälkiräga "Lugemisse Ramat laste kolitamisse tarwis") om Gehewe Carli kirotõt ja 1841. aastagal ilmunu lõunaeestikeeline kooliraamat.
Raamat oll' Opadu Eesti Seldsi plaanit ja välläant nink trüküt Laakmanni H. man Tarton. Raamatun ommaq sisen aabidsa, lugõmigu ja katõkismusõ jago, juhatus arvõ lugõmisõs nink kiränäütüseq kirotama opmisõs. Üle pikä ao joud' rahvakuuli raamat, kon pääle aabidsa katõkismusõ tekste oll' latsiperätsit luulõtuisi-jutukõisi elost hindäst.
Üten 1843. aastaga trüküga trüküti taad raamatut 7000 tükkü. Tedä pruugiti pall'odõn Võro- ja Tartomaa koolõn. Koolival'tsus kohust' kõiki praavuskiid hankma naid raamatit egalõ koolilõ 10 tükkü. Sjoo raamat om edimäne puulõikõpiltega (11 tükkü) maakeeline aabits-lugõmik.
2004. a. and' Eesti Kirändüsmuusõum vällä raamadu faksiimiletrükü.


Gehewe Carl.
Gehewe Carl Heinrich Constantin (Carl Heinrich Constantin Gehewe) (sündü 1796, kuuli 1856) oll' Tartomaa kerkoopõtaja nink lõunaeestikeelidse kooliraamadu "Lugõmisõ raamat" kirotaja. Tä tüüt' kerkoopõtaja amõtin Rõngun ja ildampa Tarto Maarja kogohusõn. Oll' Opat Eesti Seldsi president.


Aabits.
Aabits vai aavits om kooliraamat, mink perrä opitas lugõma.


Kooliraamat.
Kooliraamat vai opik om raamat, midä tarvitõdas koolitamisõs. Inämbüste opvaq näist koolilatsõq.
Võromaa koolõn pruugiti 19. aastagasaal päämädselt lõunaeestikeelitsit (tartokeelitsit) kooliraamatit, 20. aastagasaal eestikeelitsit kooliraamatit. 1990. aastagist pääle ommaq osaq Võromaa koolilatsõq saanuq oppiq mõnda ainõt (võro kiil, kodolugu) jälq lõunaeestikeelitsist (võrokeelitsist) raamatist.


Kirävaihõmärgiq.
Kiävaihõmärke nimekiri lugõ üles kirävaihõmärke.
Kirävaihõmärgiq Gehewe perrä.
Gehewe Carl seletäs uman "Lugõmisõ raamatun" kirävaihõmärke niimuudu.


Hulgateooria.
Hulgateooria om matõmaatiga haro, miä uur hulkõ.
Hulga (päämidselt külh arvohulga) mõistõt tarvitõdi joba innembki, a teooria luudi 19. aastagasaa lõpun Cantori Georgi töiega. 20. aastagasaal luudi aksiomaatilinõ hulgateooria, miä om sjooilmaaigsõ matõmaatiga alossõs.


Tühi hulk.
Tühi hulk om matõmaatikan hulk, kon olõ-iq üttegi elonikku. Tühjä hulka tähüstedäs sümboliga formula_1.


Hulga elonik.
Hulga eloniguq vai elemendiq ommaq matõmaatikan nuuq as'aq (objektiq), minkast hulk kuun sais. Üten hulgan või-iq ollaq kattõ ütesugust elonikku. Tuud, ku "a" om hulga "A" elonik, märgitäs sümbolidõga formula_1.


Alambhulkõ hulk.
Hulga "X" alambhulkõ hulgas kutustas matõmaatikan säänest hulka, mink elonigõs ommaq kõik hulga "X" alambhulgaq. Hulga "X" alambhulkõ hulka tähüstedäs formula_1 vai 2"X".
Hulga formula_1 eka alambhulka "K" kutustas hulga "X" alambhulkõ perres.
Näütüs.
Kui "X" =, sõs hulga "X" alambhulgaq ommaq
ja nii või üteldäq, et hulga "X" alambhulkõ hulk om


Hulkõ kogo.
Hulkõ kogo vai hulkõ summa om matõmaatikan sääne hulk, kon ommaq kõik as'aq (eloniguq), miä ommaq noin hulgõn ja ei midägi muud.
Välläseletüs.
Hulkõ "A" ja "B" kogo om hulk formula_1, kohe kuulusõq kõik as'aq, miä ommaq kas hulga "A" eloniguq vai hulga "B" eloniguq. Tuu tähendäs, et
Ületsembält, hulkõ formula_3, kon "I" om määnegi hulk, kogo om hulk formula_4, kohe kuulusõq kõik as'aq, miä kuulusõq vähämbält ütte hulgõst
formula_3. Tuu tähendäs, et
Hulkõ kogo löüdmist nimitedäs näide kokkoarvamisõs. Katõ hulga kokkoarvamisõ arvang formula_1 üte kimmä hulga "X" alamhulkõ hulga formula_8 pääl om tuu hulga formula_8 katõhaardja umaarvang.


Ütine osa.
Hulkõ ütine osa vai hulkõ lõigõq om matõmaatikan sääne hulk, kon ommaq kõik as'aq (eloniguq), miä ommaq kõigin noin hulgõn, ja ei midägi muud.
Välläseletüs.
Hulkõ "A" ja "B" ütine osa om hulk formula_1, kohe kuulusõq kõik as'aq, miä ommaq nii hulga "A" eloniguq kui ka hulga "B" eloniguq. Tuu tähendäs, et
Ületsembält, hulkõ formula_3, kon "I" om määnegi hulk, ütine osa om hulk formula_4, kohe kuulusõq kõik as'aq, miä kuulusõq kõikihe hulkõhe
formula_3. Tuu tähendäs, et
Katõ hulga ütidse osa löüdmise arvang formula_7 üte kimmä hulga "X" alamhulkõ hulga formula_8 pääl om tuu hulga formula_8 katõhaardja umaarvang.


Ütidse osalda hulgaq.
Ütidse osalda hulgaq ommaq matõmaatikan sääntseq hulgaq, mink ütine osa om tühi hulk.


Ütidse osaga hulgaq.
Ütidse osaga hulgaq vai lõikujaq hulgaq ommaq matõmaatikan sääntseq hulgaq, mink ütine osa olõ-iq tühi hulk.


Mittetühi hulk.
Mittetühi hulk om matõmaatigan sääne hulk, kon om vähämbält üts elonik. Tuud, et hulk "A" om mittetühi, või sümbolidõn kirotaq niimuudu: formula_1.


Hulga tükeldüs.
Hulga tükeldüs om matõmaatigan tuu hulga jagaminõ mittetühjos ütidse osalda tükes, miä "katvaq" terve hulga ärq.
Välläseletüs.
hulga "X" tükeldüs om timä mittetühjo alambhulkõ sääne hulk, et "X" ega elonik "x" om täpselt üten noist alambhulgõst.
Samaväärselt või üteldäq, et "X" alamhulkõ hulk "P" om "X" tükeldüs, kui


Paarikaupa ütidse osalda hulgaq.
Määntsegiq hulgaq ommaq paarikaupa ütidse osalda, ku ütskõik määntseq kats mittevõrdsõt hulka noist ommaq ütidse osalda.


Pini.
Pini () om kodoelläi. Tedä peetäs soe alamblihis ("Canis lupus familiaris") vai ütes pinne perrekunna lihis ("Canis familiaris").
Piniq ommaq hääq inemise sõbraq. Pini päämäne tüü om maja valvminõ. Viil om näist api jahipidämise, inemiisi pästmise (nt. viist, lumõst), narkootikidõ otsmisõ ja muu man.
Pini tiinüs kest keskmädselt 65 päivä.
Pinne nimeq.
Vanast panti Võromaal pinnele sääntsit nimmi: Muri, Mudi, Muki, Tuks, Taks, Kaaru, Karu, Pati, Kudi, Kuti, Krants, Lond'o, Pond'o, Pun'u, Assu, Reks, Sapi.
Vahtsõmbist pini- ja kassinimist või lukõq Võro-Seto tähtraamatust 2008. aastaga pääle.


Härmävitäi.
Härmävitäi vai härm um mutik. Täl um katõsa jalga.


Pudsunudsija.
Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist.


Kass.
Kass ("Felis catus") om kodoelläi. Tä või ollaq väega karvanõ, a tä või ollaq ka ilma karvulda.
Kassi tiinüs kest keskmädselt 62 päivä.
Võromaal võidas kassi kotsilõ üteldäq viil tiide, tiids'u, tsiids'o vai tsiidsi.
Kassõ nimeq.
Vanast panti Võromaal kassõlõ sääntsit nimmi: Ants, Ints, Miisu, Kati, Kiti. Vahtsõmbist kassi- ja pininimist või lukõq Võro-Seto tähtraamatust 2008. aastaga pääle.
Kassiq ilokirändüsen.
Üts kuulsampi kassist kirotõt jutuisi om prantsusõ kiränigu Perrault' Charlesi kirotõt jutus "Saapidõga tiide".


Hopõn.
Hopõn om kodoelläi, kinka saa ratsutaq ja tüüd tetäq.
Nuur hopõn om vars, täüskasunu esäne hopõn om täkk, kohitsõt esäne om ruun ja täüskasunu imäne om märä.
Märä tiinüs kest keskmädselt 336 päivä.
Hobõsidõ nimeq.
Vanast panti Võromaal hobõsilõ sääntsit nimmi: Miira, Miku, Lauk (ku valgõ lauk otsa iin), Kella, Kulla, Loki, Malli, Heeli, Teesi.
Hobõsõq karva perrä.
Karva perrä või hobõsit jakaq niimuudu.


Moodor.
Moodor (vai motor) om mekanism miä pand massina liikma.
V 50M moodori (käsikäükega) maahavõtminõ.
Kõgõpäält tulnuq võttaq valla kõik trossiq. Gaasitrossi ei võetaq ärq, a tross jääs karburaatori külge, võetas ärq õnnõ karburaator. Sõs tulnuq õli vällä laskõq, tuujaos tulnuq kuralt puult võttaq ärq õli sissevalamisõ kork ja sõs moodori põh'ast valla käändäq polt, ala pandaq kauss vai mõni annom, kohe õli juusk. Sõs saa joba käändäq valla 3 moodori kinnitüspolti ja moodori maaha võttaq. Moodor omgi maan.


2007.
2007. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10220. aastak sirvikallendri perrä.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2007. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2007. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katsõstõiskümnes aastagakäük.


Väikene murdõsõnastik.
"Väikene murdõsõnastik" ("Väike murdesõnastik") om sõnaraamat, kon ommaq sisen eesti ja lõunaeesti kiili pruukõ sõnaq. Muuhulgan om sääl pall'o võro ja seto keele sõnno. Ega sõna man ommaq ärq näüdätüq kihlkunnaq, kon tuud sõnna pruugitas vai om pruugit.


Põlva kihlkunna sõnaq A-L.
Põlva kihlkunna sõnno nimekirä edimäne jago lugõ üles sõnaq, midä "Väiko murdõsõnastigu" perrä om pruugit õnnõ Põlva kihlkunnan ja ei kohki muial. Näütüslausõq ommavaq perit "Eesti murdidõ sõnaraamatust" (EMS) ja Saarnitsa Vilmalt (SV, sünd. 1926 Lutsu küläh).
aal'ma logard; "Sa vana igävene aal'matükk! Ma sullõ vanalõ igävedsele aal'malõ taha näütädäq (EMS)!"
armsahe &armas; "Ruus lõhnas armsahe (EMS)."
avihtaminõ avitaminõ; "Mis ma esi jõuvva, tuu jõuvva, avihtamist ei jolõq (EMS)."
edeskellemä edestämä, hebotama; "Taa mõni tütrik, edeskelles uma moodoga (EMS)."
eotama idandama; "Eotõtas siimnit (EMS). Teräq vai uaq ärq eotadaq inne maahapandmist (SV)."
haanikas <paks, kõtukas; "Um tõnõ õigõ haanikas, nüüd nakkas vast pia jo maaha saama (sünnütämä). Kana um hindä täüs võtnuq, no um õigõ haanikas (EMS)."
haavalinõ sugunõ; "Olõ ma tuu haavalinõ inemine (EMS)."
habaritsmä (siist-säält) haardma; "Timä tahan (tah) habaritse, haariskõlli iks ütte ja tõist (EMS)."
habinal &hapin; "Sööse habinal (kipõstõ, kõva helüga) (EMS). Ta juuskõ niguq habinal (SV)."
hadre (hadra) kergläne, etev; "Hadre, kes nii sääne etev inemine um, kõik naard inne esiq ärq. Taa sääne hadre ummi juttaga (EMS). Sa olõt ku vana hadra-Leenu (SV)."
hahkats' porraja, hausiajaja; "Taa no mõni inemine, taa vana hahkats. Hahkats um tuu, kes tühjä juttu aase ja ilma iist sõnno pill (EMS). "Hahkats" üteldi latsilõ, kes tükeväq pall'o tühjä jutto ajama (SV)."
harelg kekats, kergemiilne, haresk; "Sai üte harelga hindäle naisõs. Üteq harelgaq ummaq õnne, mutku lindasõq pidost pitto (EMS)."
harolik harolinõ, osslik; "Taa sääne harolik puu (EMS). Igävene harolik jändrik (SV)."
harvõmbihe harvõmbahe, hõrõdampa; "Mõtsristikhainal om leheq harvõmbihe küleh (EMS)."
haus'atama haus'ma, haussi ajama; "Vana haus'a, misa tah hausatat (EMS)."
hebelüisi kergehe, hebevällä; "Mõsi taad rätti hebelüisi (EMS)."
heemekene 1. kirmõq, õhokõnõ kõrd; "Süüq kurivaim, tah jo rasvaheemekene kah pääl (EMS)." 2. õhokõnõ v. läbipaistuja asi v. rõivas'; "Ma keedi siipi, olle väega õhukõnõ, õkva ku heemekene. Ma'i saa arvo, mis sa sääntsest heemekesest ostitki, mis taa heemekene pidä (EMS). Heemekene niguq hiussõkarv (niidi kotsilõ) (SV)."
heemik õhokõnõ, vilets' rõivas; "Räti heemik. Undrik nigu heemik ümbre perse (EMS)."
heemile õhokõsõs kulunu (rõivas); "Heemile peet väega ohukõsõs (EMS)."
helkskõlõma "Kiviq pandasõq sisse, sõs lüvväs nigu helkskõlõs - pütü lüümise kiviq (EMS)."
hell'otamma hellätämä; "Taa imä kah hell'otas umma tütärt, ei tä lasõq täl kõrt kõrrõ pääle nõstaq (EMS)."
hellähtüs hellätüs, (vanno rõividõ) volt; "Muq esäl oll' särk, sõs olli hellätüse tett sällä pääle nimete kottalõ (EMS)."
hernine rõugõarmilinõ; "Hernitse näoga inemine (EMS)."
higonõ higine, heonõ; "Iho um higonõ. Välimine akna um higonõ (EMS). Iho läts' higotsõs kõik (SV)."
hiipri ohukõnõ, vilets rõivas; "Ohukõnõ kleidi hiipri. Undriku hiipri (EMS)."
hindätpite 1. rassõ; 2. hindä perrä; "Taa tüü (vai rõivas) om mul hindätpite tettü (SV)."
hol'o = hol'do lontrus poiskõnõ, kiä tüküs ullõ tükke tegemä
huubus puhang, tuulõtõmmõq; "Egaq õigõt huubust ei olõq, saa-iq vilja tuulõtaq (SV)."
hunnih pur'oh; "Hunnih pää oll'. Taa nakkas jo hunni jäämä (SV)."
hädändelemä (as'anda) hädäldämä; "Egaq täl õigõt hätä ei olõq, muudku hädändeles (SV)."
hürbeldämmä santi tegemä, võlss' rõivit sälgä ajama; "Latsõq aivaq suuri rõivaq ja hürbeldiväq (SV)."
iilme 1. ido; "Viläterä um kasuma lännüq, iilme um väläh. Terä aasõ iilme vällä (EMS)." 2. ila; "Iilmet aja suust vällä (SV)."
ihnõqkoi ihnõq inemine; "No tuu vana ihnõqkoi (SV)."
ikelüs ikaldus, takistus, õnnõtus; "Mul oll' tii pääl üts ikelüs. Ikelüse peräst saa inime suure kah'u (EMS). Tuukõrd oll' tuu ikelüsaasta (SV)."
indsik indsitäjä, inemine, kiä kõik aig naard; "Taa muudku indsitäs, indsik omgi (SV)."
ivaja järäjä; "Nakkas säänest ivajat vallu ajama (EMS)."
jaarama 1. jaurama, müllämä, väikeisi ull'uisi tegemä; "Mis saq tah jaarat jälq, vana juudas. August tah jaaras' ütte lukku, pess' kõik purus (EMS)." 2. litsi lüümä, indlõma; "Taa mõni tütrek, taa jaaras ütte lukku meestega. Taa jaaras muido naistega, ei tiiäqki, mis kotoh uma nainõ ja latsõq tegeväq (EMS)."
jairamma kõlbmada ello elämä, litsi lüümä
jarg järk; "Taa sõna lätt tuud samma jargu pite edesi. Naid tulõ pall'ogi naid jarga ette (EMS)."
jomlikanõ jombõlinõ; "Jomlikanõ lang (EMS). Jomlikanõ rõivas vai muld (SV)"
jommõlinõ jombõlinõ, jämmembit kotussit täüs; "Ma'i tiiäq, kuis taa lang sul nii jommõlinõ um (EMS)."
jondelinõ jombõlinõ; "Ta ketras jondelist langa (EMS)."
jondõrga juntrik (puu); "Taa um kõvvõr nigu jondõrga. Ümbre minejä jondõrka (EMS)."
jontlikanõ juntlikanõ; "Ku oll' jo väega laonu pae, sõs sai sääne jontlikanõ kah ja jäi nädsäs ka alt (leib) (EMS)."
jontrik juntrik, kõvvõr, osslikanõ; "Va jontrik puu (EMS)."
jurnama nuiama, sant'ma, vällä press'mä vai kauplõma; "Ta tulõ inne su mano, mutku nuias ja jurnas, mitte ärq ei lääq. Jurnas nigu mustlanõ (EMS). Käve siin jurnamah, annaq-annaq tälle (SV)."
jusima 1. järämä; "Hiireq ärq jusinuq (EMS)." 2. tõist inemist maaha tegemä, siunama; "Ta jusi taa kallal alati (SV)."
jusitamma peenikeses järämä; "Hiireq ärq jusitanuq. Ubinaq ärq jusitõt (EMS)."
jõõkaasik <lill; "Jõekaasigu (jõõkaasigõ) häelmeq ummaq inämb hebevällä (EMS)."
jõlaõllõma <vaht'ma; "Ku timä kerkoh ka sais, sõs mutku jõlaõllõs inne ümbretsõõri (EMS)."
jõlvõhtumma jõvvõtus, nõrgas jäämä; "Taa tüü mano jõlvõhtut õkva ärq. Sa es süüq midägi, sa jõlvõhtut ärq (EMS)."
jõssõldamma tuhlama, mitte paigah püsümä; "Joba jälq jõssõldas, aase kõik tõsõ as'aq pahepoodi (EMS). Mis tiiq jõssõldat, ajat jälq kõik segi (SV)."
järetämmä "Mul hiust järetäs - tulõ tükkä otsast maaha (EMS)."
kaalastok krae; "Vanast kannimiq maneskit, es olõq kaalastokk nigu nüüd (EMS)."
kabjotamma edesi-tagasi juuskma; "Küll naid võhne oll' pall'o, ku na sääl vineeri takah kabjotamma nakasõq (EMS)."
kagrak kitur puu vai luum; "Mõni pedäjäkagrak iks kasus tah Palandsuuh (EMS)."
kakõrus kaltsak, katskiisi rõividõga inemine; "Käü ku vana kakõrus, rõivaq ummaq lohakallaq (EMS)."
kallistik kallak, mäeviir; "Ku mehil aigo oll', sõs meheq aivaq hobõsõq kohe sääntse lakõ jao päle_s, nuuq otsevaq säl noit kõrgatsit iks ja võisiini, sääl sääntsit mäe kallistika pite (EMS)."
kamps kamak; "And' hää kampsi siipi (EMS)."
kamusk' 1. leib, karask'; "Oll' tatriku üsätsist kah leib, esiq ütel', et tatrikukamusk', oll' väega must (EMS)." 2. tükk', kamak; "(Leevä)kamusk' (murrõt tükk') oll' käeh ja haugas' säält (SV)."
kassikoolussih "Kassikoolussih - kassikõnõ makas, pand maaha, tä um, ei makaq, ei olõq üleväh, um iks nigu luuramisõ peri (EMS)."
keeverdämmä kiirdo ajama, keerotama; "Pää niguq nakas' keeverdämä (SV)."
keeverdümmä kiirdo lüümä; "Mul lei pää keeverdümä, pää lei kiirdo (SV)."
kihl kihlkund; "Seo kihla inemine (EMS)."
kiilas (sitaveotalossõh); "Tõsõq tedä irvseväq, et ta kiilasõs jäänüq um (EMS)."
kiipli kõhn inemine vai elläi; "And' mullõ tuu vana lehmäkiipli (EMS)."
kiipsmä ohukõst leibä lõikama; "Mi sa taahn kiipsit, lõikaq iks ilosaq kikuq (EMS)."
kistmeq lööveq; "Sõs piat (last) sääntse jahõmba viiga mõskma, sõs nuuq kistmeq kaossõq ärq (EMS)."
kipuhtamma tibutama; "Veit'kese kipuhtas vihma (EMS)."
kirmamma huuplõma; "Timä kirmas ütte lukku, tege hindä nii suurõs võimumehes (EMS)."
kirpsilm <kangakiri; "Kirpsilmä koetas nelä nitsegaq (SV)."
kiskmisi kiskõh, kiskmisegaq; "Tuu sõna um nii vaivalinõ, nigu kiskmisi tulõ vällä (EMS)."
kiugõlõma kiunma, hitsitämä, hõiskama; "Kutsik kiugõlõs (EMS)."
kivvanõ kiudpilvine; "Taivas um kivvanõ, ega vihõm tulõmata ei jääq (EMS)."
kivvutus tulõsoetus; "Mineq tuuq kivvutuisi, tuli ei lääq palama (EMS)."
klupp' (lumõ)tükk'; "Klupiq olliq hobõsõl jalgo all, hobõnõ kumast' noidõ kluppõ pääl. Illos' puuklupikõnõ (puukluts') (SV)."
klõbõ liivanõ, vilätü maa; "Vana liiva klõbõ (EMS)."
klõmm' 1. kimbatus, hädä; "Jäi uma jutuga klõmmi (EMS). " 2. klomp'; "Tull' nigu klõmm' kurku ette, es mõistaq edesi kõnõldaq (SV)."
klõn'otamma 1. ütesttüküst juuma; "Taad piimä üttelukku tä (väikenelats') klõn'otas, sõs püksiq ei saisakiq kuivaq (EMS)." 2. niisama vaht'ma; "Klõn'otas sääl, ei tiiq midägi (SV)."
kohamahtu kogõmada, juhuslikult; "Ma kohamahtu sai teedäq (EMS)."
kohonõ 1. kohhev; "Hää kohotsõ villagaq lammas' (EMS)." 2. vatunõ; "Kohonõ oluq (SV)."
kohtuq munaq; "Mihil umma kohtuq (EMS)."
koldõnõ ts'ombõlinõ; "Ta um väega koldõnõ tii, hirmsahe pess ja raputas (EMS)."
koll' ahokumm'; "Rehe aho koll' (EMS)."
kombõrka kombõrdaja, vigatside jalgoga inemine vai elläi; "Läts' niguq vana kombõrka (SV)."
kometska 1. kortli; "Kometska viina mass' kolm kopkat. Kometskahe lask' viina. Vanast oll' sarvõst tettüisi kometskit (EMS)." 2. väikene var'oalonõ
koohkille kohegi; "Koohkille ei olõq taganõda, mineq vai jõkkõ (EMS)."
koohkilt kostkilt; "Silmä ei tulõq (ei näeq) koohkilt (EMS)."
koon'o tasanõ, saamatu vai laisk inemine; "Ta om ku vana koon'o (EMS)."
kormõndama korjama; "Ta kormõndas kõgõ kokko (EMS)."
kotsi kotsil; "Um nuh Timo kotsi (EMS)."
krambihain <hain; "Krambihainaq, üteq sinidseq hainaq ollivaq nii sääntside ligõidõ kotustõ pääl võso veere all ja, kukukõnõ, siimne kukukõnõ otsah ja väega peenikeseq leheq (EMS)."
krats'ak truksa, traks'; "No meheq, olkõq krats'akaq, tõstkõq (EMS)!"
krats'o 1. linahari; "Lina kolgand pite tõmmatas alla krats'oga. Lina punda panmise krats'o (EMS)." 2. kartolivõmisõ käpp (SV)
kreega kokkokäüjä säng'; "Sääl oll' üts' kreega, sääne sängü muudu, koh maada sai (EMS)."
kreego kablapõh'aga magamisraam; "Kreegol katõl puul oll' höörik puu, otsah olliq lavvaq, jalaq olliq lap'koq, nuu olliq risti. Kablust oll' mähitü põhi (EMS)."
kripatamma 1. <määr'mä; 2. kripõldama; "Midägi mul hinge pääl kripatas (SV)."
krobahtuma krobelidses minemä; "Tii um ärq krobahtunuq (EMS). Käekiq ommaq ärq krobahtunuq, määr'mist tahtvaq. Rõivas' om ärq krobahtunuq (SV)."
krobanõ krobeline; "Tii om väega krobanõ (EMS). Rõivas' om krobanõ (SV)."
krumbitsõmma <süümä, haina haukama; "Elläi ehk hobõnõ krumbitsõs, mõnõ kõhna paigakõsõ pääl (EMS)."
krumpma = krumbitsõmma; "Elläi ehk hobõnõ krump', krumbitsõs. Hobõsõq sääl pall'a söödü pääl krumbõvaq (EMS)."
krungutamma kaarna hellü tegemä; "Ku kaarna krungutas, sõs um midägi tulõmah. Kaarnaq krungutasõq - krunk, krunk (EMS)."
krunksi -h kõvõrah(e); "Mitmõl um sõrm' krunksi jäänüq (EMS)."
krun'o kron'o; "Taa vana (hobõsõ)krun'o täl om (SV)."
kruts'ma 1. kruts'kidegaq kiusama, tõsõ käest midägi vällä pitsitämä vai petmä; "Minno kah krutsitas külq, kaias mia jälq kavalusõgaq kätte saias (EMS). Taa om nii kõva kruts'ma tõsõ käest vällä (SV)." 2. vaivama; "Tüüga om ärq krutsitu (EMS). Maq olõ kah nii tühäs ärq krutsitu, olõ-iq midägi võtta (SV)."
kruts'umma hinnäst ärq vaivama; "Inemine om tüüga ärq kruts'unuq. Hobõnõ kruts'u tüüga ärq (EMS)."
krõbets'ka krõpõ, kõrvõnuq; "Kõik' seo vainu sääne krõbets'ka kuiv (EMS). Ku tä paras' krõbets'ka oll', peris mustas es olõq palanuq. Krõbets'kaq - paapõh'a pruuniq kaapõq (SV)."
krõhniq saapa tallaravvaq; "Krõhniq lüvväs talla ala (EMS)."
krõimuma kriimustuma; "Prille piät nii hoitma et, ei tohiq päävä kätte panda ja ei tohiq jälq kohegi kalõ pääle kaq, kost krõimus (EMS)."
kubarik <hain; "Kubariguq, hainaq, ku lambil lutikit um siseh, sis andas (EMS)."
kubõrlik krobõlinõ, kumukõisigaq; "Taa sääne kubõrlik rõivas', ei olõq sille (EMS)."
kukutõllõma hüpütämä; "Last käpil (kässi pääl) kukutõllõs, hüpütelles (EMS)."
kumarihe kumargil; "Linna kakutas kumarihe (EMS)."
kumastõlõma komistama; "Hobõnõ kumastõllõs nelä jala päälgi, pia sõs inemisel katõ pääl ei trehvüq (EMS)."
kummutõlõmma tühendämä; "Ärä jõie viisi täüsi, kummutõli kuusi täüsi (EMS)."
kunadanõ määntse ao; "Maq ei tiiäq, kunadanõ s'oo luulõtus om (= määntsest aost s'oo luulõtus perit om) (SV)."
kurst'ma and'e korjama; "Ku oll' olõkatus kataq, sis kurstiti olgi. Villo kurstitas (EMS)."
kuul'ma vana jõõsäng; "Jõõ kuul'ma, kost inne um jõgi olnuq (EMS)."
kõbu puu kaivmise riist; "Kõbuga kaivõti ruuht (EMS)."
kõbunõ turbanõ; "Kunagi olnuq põvva aasta, tuli saanuq sisse, oll' kõbunõ maa, terveq talv' palanuq (EMS)."
kõdisõmma sosinal kõnõlõma; "Mis tiiq tah kõdisõt (EMS)."
kõdristamma koristama; "Kõdristaq umaq rõivaq ja as'aq ärq (EMS)."
kõdõrsa kõdrarikas; "Timahavva um väega kõdõrsa herneh (EMS)."
kõhma laisk, saamatu inemine; "Taa vana kõhma, ta ei olõq määnestki tüüd tennüq (EMS)."
kõigusõq kuh'avarda toeq; "Kuh'a pesä vaja valmis tetäq, viiq kõigusõq mano õnnõ (EMS)."
kõpsahtama kõpsatama, väiko as'a sadamise kotsilõ; "Satte maaha, kõpsahti inne (EMS)."
kõrama kõrisõma; "Muidogu kõrra inne (EMS)."
kõõristõlõma = kõõritõlõma kõõritama, silmi käändlemä; "Naaq kõõristõllõsõq mu pääleq (EMS)."
kõõr'o kõõritaja inemine vai elläi; "Taa ku kõõr'o vahis sullõ pääle, kur'astõ vahis ku kõõr'o (EMS)."
käkene tüküline; "Käkene pudõr um saanuq (EMS). Jahopudõr om käkene, jaho om tükkü jäänüq. Käketseq tüküq ommaq siseh (SV)."
kärdsähüs lüük', huup'; "No sai jälq ütõ kärdsähüse (EMS)."
käsipõsikal(l)a käsipõsakilõ; "Lass' käsipõsikalla (EMS). Istut käsipõsikala (SV)."
köberlikanõ = köbärik = kobõrlikanõ kurrulinõ?; "Huunisa om lehmä nisa muudu siin', köberlikanõ nigu kõrv sisest (EMS)."
köhken = köhker = köhkerüs vilets, kohmakas, saamatu inemine; "Köhken um armõdu inemine. Köhken, mis saq kität (EMS). Läts' niguq vana köhker üle nurmõ (SV)."
köörüsehe kiirdo; "Langaq vass'usõq köörüssehe ärq. Taa linanõ lang om nii köörüssehe ärq lännüq (SV)."
kügärootsakalla = kükürootsakilõ küüroh ja puulkükükala (saisma vai käümä)
küürükala küüroh, küüräkil, köödsäkil; "Küürükala kõnd'minõ (SV)."
laidliganõ 1. rõhtlatest?; 2. laidõlinõ; "Laidlikanõ seelik (SV)."
lampsahtamma 1. <plartsatama?; 2. suutäüt haardma; "Maq kah lampsahti säält veerest (süüki taldreku päält). Tsiga lampsaht' mollist kõrra ja rohkõmp es süüqki (SV)."
lapildõ lapiviisi; "Lapildõ um vili parõmb, lapildõ kehvemb (EMS). Pindre pääle oll' lapildõ tettü toda ja tõist (SV)."
laplikanõ lapilinõ; "Laplikanõ lina, rügä, rõivas (EMS)."
lapsna loksminõ; "Vii lapsna um kuuldaq (EMS)."
laugõhe 1. libamiisi; "Retel om laugõhe pant (EMS)." 2. tasatsõhõ; "Ilostõ laugõhõ oll' ärq tettü tuu (nt. tuul' vai laud) (SV)."
liivakunõ liivanõ; "Taa maa (vai tii) om nii liivakunõ (SV)."
lipatamma sõprust vällä näütämä; "Pini hannaga lipat'. Lats' tull' mano ja naas' lipatama (kässigaq sõbrutsõma) (SV)."
litarit lüümä "Litarit lüümä - tühjä pito pidämä, väikest viisi lõbutsõma; olõ-iq õigõ pido ei ka õigõ paigalolõminõ (SV)."
liuhkus <kaldpind, liuhka lõigat sille pind
lodõhanõ 1. <saonõ? 2. lotõv (olõminõ), lohakas vällänäütämine
lohkjas ts'ombonõ; "Lohkjas maapind, kõik om lohkõ täüs (SV)."
lont' pilv; "Oll' üts (pilve)lont' kah taivah (SV)."
loobõr 1. logard?; 2. = loobõrus halvastõ vai joodiku muudu kõndja; "Lätt niguq loobõrus, kõnd' halvastõ niguq joodik (SV)."
loorant (loorand) lontrus; "Nigu vana loorant vahiss (EMS)."
lopsakatsõq lopsakaq; "Väega lopsakatsõq kapstaq kasussõq (EMS)."
lopõrgahe lohakahe, kehväste; "Lopõrgahe tett asi (EMS). Taa tüü om nii lopõrgahe tettü, et taaga ei saaq rahulõ ollaq (SV)."
lorbõh 1. loba, lora; "Aja jälq taad vanna lorbõt vällä. Taa mõni jutt, taa vana lorbõq (EMS)." 2. = lürp', viletsä vällänägemisegaq süük'; "Lorbõht anti süvväq (SV)."
lubjastumma lubjarikkas muutuma; "Soonõq ummaq ärq lubjastunnuq inemisel (EMS)."
luibõrdamma ümbre hulk'ma; "Ta luibõrdass üttelukku ümbreq (EMS)."
luiskõllõma laisklõma, videlemä; "Ta luiskõllõs pääle niisama, ei viisiq midägi tetäq. Maq ka siin luiskõllõ, ei viisiq üles tullaq (EMS)."
l'umonõ pehmeh, sodinõ; "Liim um l'umonõ (EMS)."
lurbo 1. rummal?; 2. loodõr, lontrus
lõmbsahtamma neelähtämä, suutäüt võtma; "Maq paar' suutäüt lõmbsahti säält. Üle veere lõmbsahti (SV)."
lõngutõlõmma &lõngutama, (üte küle päält tõsõ pääle) kõigutaminõ (inemise kotsilõ)
läbitsikku läbistikku; "Vahelikuq käüväq läbitsikku (kanga kudamisõ man). Pirruq käüväq läbitsikku (korvi kudamisõ man) (SV)."
lähkesih lähkedseh; "Sääl lähkesih oll' (SV)."
läpe &läbemine; "Maq inämp ei läpeq sinno kullõldaq (SV)."
läpeq = läppekotus vesine kotus niidü vai suu pääl
lärbä latatara, tühä jutu ajaja; "Lärbä-Leenu (SV)."
lääbüs = lääbüsk' <hain; "Lääbüskit anti lehmäle, pidi piimä hääs tegemä, ku piim oll' halvas lännüq. Om maitsõainõq kah, peterselli muudo, kasus rõnnoni (SV)."


Susirattaq.
Susirattaq (vai susivankri vai soevankri) om tähtkujo, miä suurõmbal jaol põh'apuulkeräst om aastak läbi nätäq. Susirattin om säidse tähte.


Lodi (kala).
Lodi (vai lod'akala vai imändäkala) om kala, kiä eläs makõ vii sisen. Timä ladinakeeline nimi om "Cottus gobio". Tä eläs kivve vaihõl.
Võromaal löüdüs näid näütüses Tamula järven ja Ah'a jõõn.


Jõõkaasik.
Jõõkaasik (vai järvekaasik vai kaasik) om lill, miä kasus jõõn vai järven. Elotiidüsen kutsutas niimuudu luumõ perekunda (ladinakeelidse nimega "Nymphaea"). Jõõkaasigu lehti kutsutas lõmmulehtis.


Käisi Johannes.
Käisi Johannes (Johannes Käis, 1885-1950) oll' koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja. Tä sündü Põlva kihlkunnan Timo vallan Rosma külän nink kuuli Põlva vallan Trompsi külän.
Looming.
Avald' kogomigu "Loengit ja kokkovõttit" I-II nink aastagaraamatit "Tiil tüükoolilõ" I-VI. Toimõnd' metoodiliidsi raamatidõ rita "Vahtsit teid algoppusõn", bülletääni "Koolivahtsõndaja" nink "Eesti entsüklopeediä" artiklit luudustiidüse, maatiidüse, põllumajandusõ nink pedagoogiga alalt. Põh'and' luudusopõtusõ metoodiga ja koolifenoloogia nink kuts' üles kooliaido tegemä. Kirot' hariduspoliitiga- ja metoodigaartiklit. 1946. avald' inne sõta kirotõt koolivahtsõnduskirätüüq kogomigun "Valit tüüq", mink iist tedä süüdüstediq kodanlik-natsionalistligun kihotustüün nink sunniti tüült ärq minemä. Timä teossõq olliq 1960. aastagidõ keskpaigani ärq keeledüq.


Käisi Anette.
Käisi Anette (Anette Käis, 1891–1942) oll' Leevi vallast perit oppaja ja koolijuhataja.
Ütiskundlinõ tegevüs.
Oll' Naiskodokaitsõ Võromaa ringkunna päänaanõ (sai tuu iist mitmit avvotassa). Võtt' ossa koolivahtsõndusliikmisest nink tekk' ettekandit oppajidõ tävvendüskursuisil.
Looming.
Üten uma mihe Johannesega kirot' metoodiga- nink opikirändüst. Kirot' Võro Oppajidõ Seminäri aastagaraamadulõ "Tii tüükoolilõ".


Eesti murdidõ sõnaraamat.
"Eesti murdidõ sõnaraamat" ("Eesti murrete sõnaraamat") om sõnaraamat, kon ommaq sisen eesti ja lõunaeesti kiili pruukõ sõnaq. Muuhulgan om sääl pall'o võro ja seto keele sõnno. Ega sõna man ommaq ärq näüdätüq kihlkunnaq, kon tuud sõnna pruugitas vai om pruugit, nink näütüslausõq.


Pang.
1850. a. tett puust pang
Pang om annom, midä kõgõ inämb tarvitõdas vii kandmisõs ja hoitmisõs. Pääle vii või pangin hoitaq viil tõisi vedelüisi vai näütüses liiva, siini vai muud.
Pangõ om tarvitõt joba vanast ja vanast aost. Edimält tettiväq nääq puust. Ildampa tullivaq metalist pangiq (tsinkplekk- ja maliirpangiq), perämädsel aol tetäs pall'o plastmasspangõ.
Pang piät olõma nii suur, et ku tä vett täüs pandaq, sõs suur inemine joud tedä üte käe otsan nõstaq. Harilikult mahotas pang 3-20 liitrit. Vanast oll' pang mahomõõdus kah -- tuu pidi olõma 10 tuupi.
Pangil om põhi, külg, küle ülemädse veere külen kats vangukõrva, mink külge poosõ vang. Puust pangi hoitvaq kuun ravvast vai puust vitsaq. Puust vitso peetäs parõmbas -- nuuq rostu-i ärq.


Arvoteooria.
Arvoteooria om matõmaatiga haro, miä uur arvõ (innekõkkõ tervidearvõ) umahuisi. Matõmaatikit, kiä tegeleseq arvoteooriaga, kutsutas arvoteoreetikis. Tuu perrä, määntsit meetodit tarvitõdas vai määntsile küsümüisile vastussit otsitas, või arvoteooria jakaq mitmõs haros.
Kõgõ vanõmb arvoteooria.
Kõgõ vanõmb tekst, midä või pitäq arvoteoreetilidsõs, om üts tabõli tükükene: tuu om Mesopotaamia-aignõ (umbõs aastagast 1800 i.m.a.) savitahvli, midä kutsutas Plimpton 322-s ja miä sisaldas Pythagorasõ kolmikit, tuu tähendäs arvokolmikit formula_1, mink kõrral formula_2. Noid kolmikit om tahvli pääl pall'o pall'o ja arvoq ommaq pall'o suurõq tuu jaos, et näid "tuurõ jouga" löüdäq. Nii et arvatas, et tabõli konstruiirmises om tarvitõt määnestki teoreetilist tulõmust. Olõ-iq teedäq, miä oll' tuu tabõli otstarvõq. Võimalik, et tuud tarvitõdiq koolin oppamisõ jaos.
Kuigi Babüloonia arvoteooria kotsilõ olõ-iq rohkõmb teedäq, ku s'ooo savitahvlikõnõ, om sõski teedäq, et Babüloonia algõbra (keskkooli-algõbra tähendüsen) oll' väega häste arõnõnuq. Neoplatooniliidsin lättin om kirän, et Pythagoras oppõ matõmaatikat babüloonlaisi käest. Arvatas, et formula_3 irratsionaalsusõ löüdseväq pütagoorlasõq. Arvatas, et Hippasos, kiä pütagoorlaisi hulgast vällä visati vai esiq läts', võisõ ollaq tuu tõõstaja. Tuu tõõstusõga tekkü matõmaatika alostõn edimäne kriis. Tuust aost pääle või kõnõldaq tiidlikust vaihõtegemisest arvõ (tervide arvõ ja jagoarvõ) nink pikkuisi (vastasõq reaalarvõlõ) vaihõl. Viil kõnõldiq pütagoorlikun tradits'oonin pall'o hulknukkarvõst (nt. kolmnukkarvoq, kruutarvoq, viisnukkarvoq jne.).
Ei Vana-Egüptüse egaq Vana-India tekstest olõq teedäq puhtalt arvoteoreetilist matõrjaali, kuigi mõlõmbin om algõbrat. Hiina jäägiteorem om kirän ku märk (ülesannõq) hiina matõmaatiku Sun Tzu teossõn Suan Ching, miä om perit kas 3., 4. vai 5. aastagasaast.
Vana-Kreeka arvoteooria.
Vana-Kreeka 4.-5. aastagasaa (i.m.a.) matõmaatikast tiiämiq päämädselt teno toonatsilõ mitte-matõmaatikilõ ja illatsõmbilõ matõmaatikilõ. Arvoteooria puhul tähendäs tuu päämädselt Platonit ja Eukleidest, vastavalt. Platon oll' väega huvitõt matõmaatikast ja tä tekk' selget vaiht arvoteoorial ja rehkendämisel. Üten Platoni dialoogõst (nimelt dialoogin Theaetetosõga) om kirän, et Theodoros ollõv tõõstanuq, et formula_4 ommaq irratsionaalsõq. Theaetetus, niguq Platongi, oll' Theodorusõ opilanõ. Tä uurõ mitmõsugutsit ütismõõdolda olõki tüüpe ja nii või tedä pitäq ütes arvosüstemide uurjas. Papposõ perrä põhinõs Eukleidese "Elemente" X raamat suurõn jaon Theaetetosõ tüül.
Eukleides pühend' uma "Elemente" raamaduq VII-IX algarvõlõ ja jagonõmisõlõ - nuuq teemaq ommaq arvoteooria üteq alostalaq. Muuhulgan and' tä algoritmi katõ arvo kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises (nn. Eukleidese algoritmi) ja edimädse teedäqolõva tõõstusõ tollõ, et algarvõ om lõpmalda pall'o.
Diophantos.
õ "Aritmeetika" 1621. a. vällä annõt ladinakeelitse tõlkõ tiitlileht
Diophantosõst om väega veidüq teedäq. Tä elli ja tüüt' Aleksandrian. Arvatas, et tä elli 3. aastagasaal m.a.p., umbõs 500 aastakka pääle Eukleidest. Timä teossõ "Aritmeetika" 13 raamatust om alalõ 6 tükkü kreeka keelen ja viil 4 tükkü araabiakeelitsen tõlkõn. "Aritmeerikan" ommaq lahenduisiga märgoq, kon om vaja löüdäq polünomiaalsidõ võrrandidõ süstemi ratsionaalsõq lahendiq. Nuuq võrrandiq ommaq hariligult kujol formula_5 vai formula_6. Polünomiaalsit võrrandit, minkalõ otsitas lahendit tervide arvõ vai ratsionaalarvõ hulgast, om naat kutsma diofantiliidsis võrrandis. Lahendaminõ tähend' Diophantosõlõ tüüpilidselt protseduuri andmist, minka abiga saa löüdäq kõik ratsionaalsõq lahendiq, eski kui näid om lõpmalda pall'o.
Kuigi Diophantost huvitasõq päämädselt ratsionaalsõq lahendiq, tarvitas tä tulõmuisi, miä käüväq tervide arvõ kotsilõ. Muuhulgan paistus, et tä arvas, et ega terveharv om nelä kruudu summa, kuigi tä õkvalt niimuudu kongi ei ütleq.
India arvoteooria: Āryabhaṭa, Brahmagupta, Bhāskara.
Kuigi Kreeka tähetiidüs - teno Aleksandri Suurõ vallutuisilõ - mõot' India matõmaatikat niipall'o, et luudi trigonomeetriä, paistus et mud'o arõnõsi India matõmaatiga sõltumatult. Muuhulgan Eukleidese "Elemendiq" võisõvaq joudaq Indiahe viil 18. aastgasaal.
Āryabhaṭa (476-550) näüdäs, et kongruentse süsteemi formula_7, formula_8 saa ärq lahendada meetodiga, miä om Eukleidese algoritmi muudu. Võimalik, et Āryabhaṭa tulõmuisi tarvitõdiq tähetiidüsliidsi rehkendüisi man.
Brahmagupta (598–668) naas' süstemaatilidsõlt uurma tõsõ astmõ diofantiliidsi võrrandit, muuhulgan võrrandit, midä tundas Pelli võrrandi nime all ja midä Õuruupan es uuritaq inne Fermat'd ja Eulerit. Tuud tüüd jakassiq illatsõmbaq sanskritikeelidseq autoriq. Ületse Pelli võrrandi lahendamisõ meetodi löüd' edimädsenä Jayadeva, kink tüü om külh kaotsihe lännüq, a tuud tüüd om tsiteerit 11. aastgasaal. Kõgõ vanõmb alalõ hoitunu tekst lahendusmeetodiga om Bhāskara uma 12. aastagasaast.
Kah'os Õuruupan es teedäq India matõmaatikast suurt midägi inne 18. aastagasaa lõppo. Brahmagupta ja Bhāskara tüüq pand' inglüse kiilde ümbre Colebrooke 1817. a.
Islami kuldao arvoteooria.
9. aastagasaa alostusõn käsk' Bagdadi kaliif Al-Mamuun (al-Māʾmūn) tõlki pall'oq kreekakeelidseq matõmaatigateossõq ja vähämbält üte sanskritikeelidse teossõ (võimalik, et Brahmagupta uma) araabia kiilde. Tuuga pand' tä alossõ rikkalõ islamimaiõ matõmaatikatradits'oonilõ. Diophantosõ "Aritmeetika" pand' ümbre Qusta ibn Luqa (820-912). Üts osa al-Karajī (953 - u. 1029) teossõst "Al-Fakhri" põhinõs tollõl. Al-Karajīga samal aol elänü matõmaatikulõ Ibn al-Haythamilõ võisõ teedäq ollaq teorem, midä ildampa om naat kutsma Wilsoni teoremis.
Ku vällä arvata Fibonacci (kiä elli ja oppõ ka Põh'a-Afrikan ja Konstatinoopolin) tulõmus kruutõ kotsilõ aritmeetilidsõn jadan, sõs keskaigsõn Õuruupan arvoteooriat es tetäq. As'aq naksiq muutuma illatsõl renessansiaol, teno tollõ, et naati jälq uurma Vana-Kreeka matõmaatikidõ töid. Tuud mõot' pall'o Diophantosõ "Aritmeetika" tõlkminõ ladina kiilde Bachet puult 1621. aastagal (edimädse tõlkmiskatsõ tekk' Xylander 1575. aastagal).
Fermat.
Fermat' Pierre (1601-1665) es avaldaq ilmangi ummi töid trükün. Timä tulõmusõq arvoteooria alalt ommaq teedäq õnnõ kirävaihtusõst tõisi matõmaatikidõga ja märkmist, midä tä tekk' raamadulehekülgi servi pääle. Tä panõ-õs kirja pia üttegi arvoteoreetilist tõõstust. Tä tarvit' matõmaatilist indukts'uuni ja lõpmalda laskumisõ meetodit.
Üteq edimädseq as'aq, miä Fermat'd huvitiq, olliq tävvelidseq arvoq (noist oll' juttu joba Eukleidese "Elemente" IX raamatun) ja sõbralikuq arvoq. Tuu mant joud' tä tervide arvõ jagonõmisõ uurmisõ mano, ja tuust oll' juttu ka timä kirävaihtusõn tuu ao matõmaatikidõga alatõn 1636. aastagast. Tä uurõ hoolõga Bachet tõlgit Diophantosõ "Aritmeetikat". 1643. aastagas olliq tedä huvitama naanuq diofantilidsõq probleemiq ja kruutõ summaq (midä Diophantos oll' kah joba kaenuq).
Fermat' tähtsämbäq tulõmusõq arvoteoorian olliq sääntseq.
Euler.
Euleri Leonhard (1707-1783) naas' arvoteooria vasta edimäst kõrda huvvi tundma aastagal 1729, ku timä sõbõr Goldbach soovit' täl kaiaq, midä Fermat tennüq om. Tuud om kutsut s'ooilma-aigsõ arvoteooria vahtsõstsündümises: Fermat'l lää-es lääq kuigi häste kõrda hindäaigsit matõmaatikit arvoteooria vasta huvvi tundma pandaq. Euler tekk' arvoteoorian muuhulgan sääntsit asjo.
Lagrange, Legendre ja Gauss.
Lagrange (1736–1813) oll' edimäne, kiä and' tävvelidseq tõõstusõq mõnõlõ Fermat ja Euleri tulõmusõlõ, näütüses nelä kruudu teoremile ja Pelli võrrandi lahendamisõ algoritmilõ. Tä uurõ ka kruutvormõ üldkujol (mitte õnnõ kujol formula_21): tõi sisse näide ekvivalentsusõ mõistõ, näüdäs, kuis näid kanoonilisõlõ kujolõ viiäq jne.
Legendre (1752–1833) oll' edimäne, kiä sõnast' kruutvastavusõ säädüse. Tä sõnast' ka hüpoteesiq, midä tundas täämbädsel pääväl ku algarvoteoremmi ja Diriclet' teoremmi aritmeetiliidsi jadadõ kotsilõ. Tä and' võrrandi formula_22 tävvelidse lahendamisõ meetodi ja uurõ kruutvormõ. Vanan iän tõõst' tä edimädsenä ärq Fermat' suurõ teoremi formula_23 kõrral (viien lõpolõ Dirichlet' tüü tuu probleemi kallal).
Raamatun "Disquisitiones Arithmeticae" (1798), tõõst' Gauss (1777–1855) ärq kruutvastavussäädüse ja arõnd' vällä kruutvormõ teooria (muuhulgan tõi tä sisse kruutvormõ komposits'ooni). Tä võtt' tarvitusõlõ sümboolika kongruentse jaos ja pühend' üte osa rehkendüsprobleemele, muuhulgan tüküarvõ algarvolidsusõ kontrollmisõlõ. Raamadu perämädsen osan om ärq näüdät köüdüs ütejuuri ja arvoteooria vaihõl.
S'ooilma-aignõ arvoteooria.
19. aastagasaa alostusõst pääle ommaq aopikku juhtunuq sääntseq as'aq.
Arvoteooria alostus.
Arvoteooria alostusõn uuritas tervitarvõ ilma tõisi matõmaatiga harrõ teknikat tarvitamalda. Tahtõ kuulusõq näütüses tervidearvõ jagonõminõ, Eukleidese algoritm kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises, algarvoq, tävvelidseq arvoq ja kongruendsiq. Sjoo haro tähtsämbide vällälöüdüisi hulgan ommaq Fermat' väikene teorem, Euleri teorem, Hiina jäägiteorem, ja ruutvastavussäädüs. Viil uuritas arvoteooria alostusõn Möbiusõ säädängu, Euleri fii-säädängu, tervidearvõ rongõ, faktoriaalõ ja Fibonacci arvõ umahuisi.
Analüütiline arvoteooria.
Analüütilidsen arvoteoorian tarvitõdas tervidearvõ uur'misõs matõmaatilidsõ ja kompleksmuutuja analüüsi massinavärki. Tuu näütüses ommaq algarvoteorem ja Rieanni hüpotees. Niisamatõ om analüütiliidsi meetodidõga pääle mint Waringi probleemile, algarvokatsikidõ umbarvamisõlõ ja Goldbachi umbarvamisõlõ. Konstantõ formula_25 ja "e" transtsendentsusõ tõõstusõq käüväq kah analüütilidse arvoteooria ala.
Algõbralinõ arvoteooria.
Algõbralidsõn arvoteoorian üldistedäs arvo mõistõt algõbraliidsi arvõ pääle, miä ommaq murdarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmidõ juurõq. Sääntsin arvovallon ommaq eloniguq, miä ommaq tervidearvõ muudu ja midä kutsutas algõbraliidsis tervisarvõs. Umõhtõ ei pruugiq noidõ jaos tervidearvõ umahusõq (nt. ütene alglahotus) paika pitäq. Kuis tuust hädäst üle saiaq, uuritas sääntside teoorijidõ abil niguq Galois' teooria, rühmi kohomoloogia, klassikorpuisi teooria, rühmi esitüisi teooria ja L-säädängide teooria.
Mitmit arvoteooria küsümüisi om kõgõ parõmb uuriq nii, et kaiaq näid edimält mooduli "p" perrä ega algarvo "p" kõrral. Tuud kutsutas lokalisiirmises ja tuu veese p-aadiliidsi arvõ konstruiir'miseniq. Säänest uur'misharro kutsutas lokaalanalüüsis ja tuu kasus vällä algõbralidsõst arvoteooriast.
Geomeetriline arvoteooria.
Geomeetriline arvoteooria (vai arvõ geomeetriä) uur' arvõ ja geomeetriä kokkoputmiskotussit. Tuu nakkas pääle Minkowski teoremigaq kumõra hulga võrõpunktõ kotsilõ.
Kombinatuurnõ arvoteooria.
Kombinatuurnõ arvoteooria uur' arvoteooria küsümiisi, mink sõnastusõn vai lahendusõn tarvitõdas kombinatooriga ideid. Sjoo arvoteooria põh'andajas om Erdösi Paul. Tüüpilidseq teemäq ommaq kattõsüstemiq, egasugudsõq piiredüq kogohulgaq ja aritmeetilidseq jadaq tervidearvõ hulgan.
Algoritmilinõ arvoteooria.
Algoritmilidsõn arvoteoorian uuritas arvõgaq köüdetüid algoritmõ. Kipõq algoritmiq tuu kontrollmisõs, kas arv om algarv ja kõrdlahotamisõs ommaq tähtsäq krüptograafia jaos.


Etnograafia.
Etnograafia om humanitaartiidüisi hulka kuuluv tiidüsharo, miä uur rahvidõ materiaalsõt kultuuri, kombit jms. Mõnikõrd pruugitas etnograafia kotsilõ mõistõt "kultuuriantropoloogia", kohe ala käü ka vaimlinõ kultuur (rahvaluulõq, mütoloogia jne).
Eesti ja tõisi soomõ-ugri rahvidõ entograafilidsõ matõrjaali korjamisõ ja uurmisõga tegeles Eesti Rahva Muuseum.


Etnoloogia.
Etnoloogia om humanitaartiidüisi hulka kuuluv tiidüsharo.
Traditsioonilidselt peetäs etnoloogia uurmisalas rahvidõ kultuurõ. Seo ilma aigo pruugitas etnoloogia kotsilõ ka mõistõt "kultuuriantropoloogia".


Kultuuriantropoloogia.
Kultuuriantropoloogia om humanitaartiidüisi hulka kuuluv tiidüsharo, miä uur inemist ku kultuuriluujat. Kultuuriantropoloogia loetas hariligult antropoloogia, inemist uurva tiidüse haros.


Antropoloogia.
Antropoloogia om inemist ja kultuurõ uurvidõ ütiskunna- ja humanitaartiidüisi ütisnimitüs. Nii olõ-i taa esiq periselt umaette tiidüs taa sõna hariligun mõttõn. Sõna antropoloogia tulõ kreeka keele sõnost "anthropos" (inemine) ja "logos" (mudsu, tiidmine, uurminõ).


Filosoofia.
Filosoofia (kreeka "φιλοσοφία") om vanan Kreekan sündünüq mõtlõmisviis ja tiidüs, miä uur sääntsit filosoofiliidsi küsümüisi, nigu tõõ, hüä ja ilo loomus, arvosaamisõ võimalikkus vai välisilma olõmanolõminõ. Sõna 'filosoofia' om peri kreeka keele sõnost "φιλία" ja "σοφία", minkast edimäne tähendäs armastamist vai sõbralikkust ja tõõnõ tarkust.


Rahvaluulõtiidüs.
Rahvaluulõtiidüs vai folkloristiga om tiidüs rahvaluulõst vai folkloorist. Rahvaluulõtiidüse ala käü rahvaluulõ korjaminõ, hoitminõ, kõrraldaminõ, uurminõ ja välläandminõ.
Rahvaluulõga tegelejä tiidläne om rahvaluulõtiidläne vai folklorist.


Rahvaluulõtiidläne.
Rahvaluulõtiidläne vai folklorist om rahvaluulõtiidüsega tegelejä tiidläne.


Rahvaluulõq.
Rahvaluulõq vai vanavara vai folkluur om lajan, traditsioonilidsõn tähendüsen kõik luuq ja lauluq, ütelüseq ja salmiq, mängoq ja tandsuq, uskmisõq ja kombõq, miä ommaq peridüq innembäidsilt põlvilt ilma kiräsõna abildaq. Rahvaluulõq om sis vaimlinõ perändüs- vai tradits'oonilinõ looming (as'alinõ perändüslooming kuulus etnograafia ala). Inämbüisi peetäs rahvaluulõs siski õnnõ rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaulõ, rahvajuttõ, jutussit, nal'ajuttõ, mõistatuisi, vannosõnno ja ütlemiisi. Rahvaluulõt uur rahvaluulõtiidüs vai folkloristiga.


Psükoloogia.
Psükoloogia om tiidüsharo, miä uur psüühiga olõmust, avaldumisvormõ, säädüsperäsüisi ja taa ossa ütiskunnan.


Nigeeriä.
Nigeeriä Liitvabariik om Afriga riik, mink pääliin om Abuja. Nigeeriäl ommaq piiriq Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kamõruniga.
Nigeeriä om rahvaarvo poolõst Afriga kõgõ suurõmb riik ja maailman ütsändä kotusõ pääl.


Ghana.
Ghana Vabariik om Õdagu-Afriga riik, mink pääliin om Accra.


Pitcairn.
Pitcairn om Briti valitsusalonõ viie saarõga saarõrühm Okõaanian. Pitcairni pääliin om Adamstown.


Abuja.
Abuja om Nigeeriä pääliin. Abuja om Nigeeriä pääliin 1991. aastaga joulukuust pääle. Inne tuud oll' pääliin Lagos.


Accra.
Accra om Ghana pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Adamstown.
Adamstown om Pitcairni pääliin.


Pääliin.
Pääliin om liin, kon ommaq maa (näütüses S'aksamaa vai timä liidumaa, Šveidsi vai timä kantoni, USA vai timä osariigi) korgõmbaq riigivõimu- ja valitsusasotusõq – parlament, valitsus, riigipää (presidendi, kuninga) residents.


Luksõmburk.
Luksõmburk om Õuruupa riik, mink pääliin om Luxembourg.


Luxembourg.
Luxembourg om Luksõmburgi pääliin.


Międzyrzec Podlaski.
Międzyrzec Podlaski om liin Poolan, Biała Podlaski ja Lublini vaihõl, Krzna jõõ veeren.


Põlva kihlkunna sõnaq M-Ü.
Põlva kihlkunna sõnno nimekirä tõnõ jago lugõ üles sõnaq, midä "Väiko murdõsõnastigu" perrä om pruugit õnnõ Põlva kihlkunnan ja ei kohki muial. Näütüslausõq ommavaq perit "Eesti murdidõ sõnaraamatust" (EMS) ja Saarnitsa Vilmalt (SV, sünd. 1926 Lutsu küläh).
meelevallatu üleannõtu, vallatu; "Ah saq meelevallatu (SV)!"
mul'ask' lobisõja; "Ah saq mul'ask', jääq parõmp vaiki (SV)!"
mõrtslik mõrtsukalik; "Mõrtsliku iseloomuga inemine (SV)."
mökötüs 1. = mökätüs (kitsõ) mökitämine; 2. "Vana mökätüs om, sääl tä mögises (inemise kotsilõ, kiä ei miildüq) (SV)."
nimete-ants = nimetä-mats' <sõrmõ nimi (4. sõrm')
nirgutõllõma 1. nihõlõma?; 2. nõrisõma; "Nirgutõlõs viil, ku õigõt tsilka (udarast) inämp ei tulõq. Viimätseq nirgutusõq säält tulliq viil (SV)."
norolinõ noroh, kurvamiilne; "Istõ tä sääl nii norolidsõlt (SV)."
nuhe lõhn, hõng; "Väega hää nuhegaq süük' (v. juuk' v. lill') oll' (SV)."
nõõku nõakliõ; "Oll' väsünü, lask'e hindä nõõku (SV)."
nälbelemiisi ilma isota; "Sööse nälbelemiisi (SV)."
nälbelemä ilma isota süümä; "Sääl tä nälbeles, ei süüq õigõhõ (SV)."
nälgelemä nälgüma, nälütämä; "Kaalujälgijä nakkas nälgelemä (SV)."
nühikalla = nühükala nühäkil; "Nühükala (kehväste) istma (SV)."
nürdsütämmä kortsutama, krussitama; "Taa (rõivas') om nii ärq nürtsütet (SV)."
nürdsäk = nürsäk 1. kergehe nürtsüjä (rõivas'); 2. kokkonürtsütet rõivas'
nürtsümä kortsuma, krussi minemä; "Ega rõivas' ei nürtsügiq (SV)."
ohonõ vilets, äbärik, õnnõtu, inemine, kiä saa-iq toimõ
oon'o 1. oinastall?; 2. viletsä mõtlõmisõgaq inemine, kel ei tulõq sõnaq vällä, kavvamõtlõja; "Sääne oon'o om tah (SV)."
opõtajanõ &opõtaja, targutaja; "Taa taht väega opõtajanõ ollaq (SV)."
palmõnõ = palmõh armilinõ; "Lehm om palmõh kõik', piidsagaq ärq pestüq (SV)."
parba = jutu-parba = lõku-leena latatara; "Vana parba sääne (SV)."
pardsahtamma partsatama; "Sattõ niguq pardsahti sinnäq maaha (SV)."
parõmbuistõ parõmbihe; "Tiiq iks parõmbuistõ tuud (SV)."
pehmähtümmä tohlõtama, pehmes minemä; "Tiiq vana leib likõs ja panõq ahjo pehmähtümä. Juurviläq ommaq nii ärq pehmähtünüq vai pundsahtunuq (SV)."
persikalla perse pääl(e); "Persikala lasiq latsõq liugu mäest alla. Õkva käve nii persikala (sattõ maaha) (SV)."
pesätämmä 1. pesitsemä; 2. "Pesätäs sääl, ei tahaq sängüst vällä tullaq (SV)."
pidejih kinniq, tarvitusõl; "Ma olli kah tuukõrd nii pidejih, et es saaq minnäq (SV). Pang' om pidejih (jahho täüs) (SL)."
piidsahtamma piiksatama, peen'kest hellü tegemä; "Hiireq piidsahtasõq (SV)."
pikätsikku üksüte peräh; "Kangal ommaq langaq pikätsikku jäänüq (SV)."
pilgutõllõma (pilgutlõma) (silmi) pilgutama, silmi tegemä (nt. tütärlatsõlõ)
pilukalla veitse vallalõ; "Uss' (v. akõn') om pilukala jäänüq (SV)."
pingalinõ kotussidõ peenemb (lang); "Egaq tuu (kedrat) lang oll' kah nii pingalinõ, peen'keseq jupiq olliq siseh, mis tükeväq kats'ki minemä (SV)."
pirosk plotski; "Jälki om uma piroski ette löönüq. Sõs oll' pirosk', peräst tull' pabeross' (SV)."
plukitamma plukigaq kinniq pandma; "Lehmä plukitama (SV)."
poeldam(m)a 1. kiratsõma?; 2. "Maq iks poelda niikavva, et ma taa virkse saa ärq lõponi pandaq (SV)."
pokih kiprah, kokko kisknu (nahk vai rõivas');
pokki kipra, pundso; "Kaskasiil oll' ärq pokki kisknu (SV)."
poolõlidsõlt poolõldõ; "Poolõlisõlt om süük' (v. tüü) val'mis (SV)."
poolõteräline = poolõteränik; "Rentnik sai kõik' vilä hindäle ja pidi rahagaq tasoma, poolõteränikul tull' vilägaq massa (SV)."
puul'lihvõldõ puul'liuhka; "Ma es mõistaq palki õkva lõigata, läts' iks puul'liuhõldõ (SV)."
puhmõlinõ puhmalinõ; "Vili oll' puhmõlinõ, ku kehv' oll', puhmõviisi kasvi. (SV)."
põh'avalu virmaliseq; "Ilmaq lääväq halvas (tormitsõs), põh'avalu om väega suur' (SV)."
põhjusõlinõ põhjõndõt; "Täl oll' põhjusõlinõ vabandus (SV)."
rammõhtamma kõrras puhkama, hinnäst sirotama; "Ma veitse rammõhta (SV)."
rangitsõma kabla perrä ajama; "Ubinit rangitsõma (SV)."
reko riikene; "Võtaq tuu reko ja tuuq ärq tuu (SV)."
rindapite ritta, riah; "Panõq ilostõ rindapite seemend pindre pääle. Säeq mängoas'aq rindapite (SV)."
ripa-ropa 1. ripakala?; 2. = rupa-rapa lohakahe; "Tüü tege ripa-ropa (SV)."
rippuisi ripuh; "Võtaq puuossast kinniq ja lasõq rippuisi (SV)."
risukala segämini, kõrrast ärq, rissu täüs; "Huunõq v. as'aq ommaq risukala (SV)."
roksahus roks; "Õkva maq kuuli et üts (luu v. puu) roksahus käve (SV)."
roks'ma &roks'; "Jala seeh roks' kõnd'mise pääl, mõnõq plõksuq käüväq (SV)."
roks'na roks'minõ; "Iä siseh oll' roks'nat kuuldaq (SV)."
rujahus 1. prantsatus?; 2. tsia helü
rukussih -e kortsu(h), unikuh; "Tekk' oll' visat rukussihe maaha. Tä oll' sadanu sääl rukussihe (SV)."
rupatama rabistama, (tüüd) lohakahe tegemä vai ülepääkaala viskama; "Rutugaq rupatas (SV)."
rutõmbihe rutõmb; "Rutõmbihe käümä vai tegemä (SV)."
räbüstikunõ &räbü; "Räbüstikunõ (läbipäsemäldäq) mõts (SV)."
rägäskellemä rägähelemä; "Bronhiit - sõs kah rägäskeles (SV)."
röögänd' (ilmaas'anda) rüükjä; "Taa sääne röögänd' om, ku midägi om, sõs jälki rüük' (SV)."
rüüpeline &rüüp'; "Porinõ tii jääs rüüpeline (SV)."
saadan'lanõ &saadan', sõimusõna inemise vai eläjä kotsilõ, kiä tõsõlõ om halva tennüq; "Oh sa vana saadan'lanõ (SV)."
sabrak tagaots; "Maq sullõ sabrakuhõ anna (latsilõ) (SV)."
salussih salajah; "Toda piät salussih hoitma. Egaq täl midägi salussih ei püsüq (SV)."
sarbo tühä jutu sarbaja; "Sarbo - sarjas noid juttõ edesi-tagasi (SV)."
sarvõnõ kõvas kuionu vai külmänü; "Leib om sarvõnõ, nii ärq kuionu (SV)."
sass'atamma segätselt kõnõlõma vai sosistama, "Muudku sass'atasõq inne, midägi mõistlikku ei tiiq (SV)."
saviritsik = savilind <mutik; "Saviritsik tükke tarrõ savimüürü vaihhõlõ, sei sukkõlõ mulkõ sisse (SV)."
semmelgas vandmissõna; veidü väärikas inemine (nt. kiä taha-iq võlgo ärq massa); "Igävene semmelgas sääne (SV)!"
servikalla servi, servä pääle; "Panõq taa laud servikala (SV)."
silmüsi silmä pääle hiiteh; "Maq silmüsi kai/näi (SV)."
sinevalla sinine; "Täämbä om taivas' väega sinevala (SV)."
siruvalla sirgu; "Visksi hindä siruvala veitkese (SV)."
sops' 1. sopsahus; 2. tühi jutt; "Mis sa ajat sopsi, mis saq sopsit tah (SV)."
sopsahtamma sopsatama; "Niguq sopsahti mülkähe sisse (SV)."
sops'na &sops'; "Läts' säält (sambla vai vii seest) sops'nala läbi (SV)."
suigahtama kõrras magama jäämä; "Maq kõrras suigahtu (SV)."
suvildõ ega suvi; "Maq suvildõ olõ maal käünüq (SV)."
sägä pudinõ, kats'kinõ (nt. rõivas'); "Taa rõivas' om igävene sägä, minkast midägi saiaq ei olõq, ei annaq parandadaq. Ärq tedä (kartolisalatit) väega sägäle (pudis, peen'keses) kah ajaguq (SV)."
tasatsõhe tassakõistõ; "Maq tasatsõhe lätsi (SV)."
tembalinõ tembolinõ, vigurinõ, vikurvänt; "Tembalinõ poiskõnõ (SV)."
teritsemmä 1. kõdritsõma?, 2. teritämä; "Teritseq (heoq) väist (SV)."
tervüseline 1. terveh?, 2. tervüsele hää; "Tervüseline juuk' vai süük' vai tüü (SV)."
tihtsähe sakõhõhõ; "Tihtsähe nakkas sadama (SV)."
tillusin (tillussih) ripuh; "Kiske hindä tillusihe kässipite (puuossa külge) (SV)."
timsahtamma (maaha) sadama; "Säält tä timpsahti alla (SV)."
tirunõ 1. haiglanõ?, 2. jonnakas, virisejä; "Tirunõ lats' (SV)."
titatama suurõlõ inemisele ütlemä niguq latsõlõ; "Ärq naaku minno tah titatama (SV)."
tolgõrus lontrus, vetel'vorst', halva vällänägemisegaq inemine
tolgõndõllõma iih olõma, ilmaas'anda jaloh olõma
tollitõlõma jalgo vibutama; "Lats' sängüh tollitõlõs jalgo (SV)."
tortsahtamma turtsahtama; "Tortsahtat tatti vällä (SV)."
trambatamma (mitte peris õigõhõ) tands'ma; "Niisama taa trambatas (SV)."
truksahe &truksa; "Truksahe tegi tüü ärq (SV)."
tsidsisemä siutsma; "Tsirgupojaq nakkasõq tsidsisemä. Rotipoigõ tsidsinät oll' kuuldaq (SV)."
tsipro krussi, köpro, pokki; "Tsiprokisknu rõivas' (SV)."
tsirkhublik <hain; "Kesäq olliq tsirkhublikit täüs'. Tsirkhublik om hapuhubliku muudo, punatsõ ladvagaq, lehmäq ei süüq, kasus kesämaa pääl, lubjatuhk võtt tuu ärq (SV)."
ts'obotamma 1. hellitämä?; 2. tüüd tegemä, minkal õigõt mõtõt ei olõq; "Mis saq nakkat tah jälq ts'obotama (SV)."
ts'umahtumma väikestviisi sadama; "Joosi ja ts'umahti (kraavi) sisse. Jalg ts'umahti sääl ja sälg niksahti ärq (SV)."
tsäpeline 1. tsälgäline?; 2. väikside tsäpikeisigaq (tsipsikeisigaq), mis ei annaq õigõt kirja; "Tsäpeline rõivas' (SV)."
turtsahtumma turtsahtama; "Tä turtsahti naaru sääl (SV)."
tuuglõma lehv'mä, tuulõ käeh tõuklõma; "Tuul' pand viläpõllu tuuglõma (SV)."
tuulõvurril = tuulõvurr' tuulõratas'; "Tuulõvurilagaq hirmutadas muttõ (SV)."
tähene = tähine tähiline; "Tähene kinnas' (SV)."
tärgendämmä 1. tärgeldämä?; 2. mõõtmisõ kotust ärq märk'mä; "Tärgendäs ärq mõõtmisõ kotussõq (SV)."
täütsähe 1. tävveste?; 2. täütsämehe muudo, kõrralidsõlt; "Täütsähe oll' tüü ärq tettü (SV)."
tükälde = tükelde tüküviisi; "Põld om tükelde ärq jaotõduq (SV)."
türbähtümmä ärq pahanõma; "Ärq tä sääl türbähtü (SV)."
umbõhõ umbropso, umbõs; "Maq umbõhõ nigu olõ kuuldnuq (SV)."
uuratõllõma 1. uur'ma, juttu vällä press'mä; "Nii pall'o kõnõlõs, uuratas suq käest kõik vällä (SV)." 2. mulku uuratama; "Uurataq sinnäq tuu mulk ärq (SV)."
valusampa &vallus; "Valusampa hätä inämp ei saaq ollaq (SV)."
vaugahtama vingahtama; "Pini vaugahtas, ku valu om (SV)."
vedelihe lõdvalt, halvastõ; "Vedelihe tettü tüü (SV)."
vigaus viga; "Täl om vigaus küleh (SV)."
vindsõhtumma vintskõs minemä; "Ei olõq viil kuiv, sääne vindsõhtunuq om (SV)."
virahtuma üles virguma; "Maq õkva virahtu üles, ku tuu kolks käve (SV)."
virosk' 1. ahopäälne?; 2. kiirdokäändnü asi, halvastõ tettü nüür vai lang; "Vana virosk', mis tä siiäq visas' (SV)."
virvetüseh 1. suigahtus; "Mul käve virvehtüs üle, väikene suigahtus tull' pääle (SV)." 2. hummogunõ valgus; "Hummogu nakkas koiduvirvetüs (SV)."
voolahus huup'; "Annaq voolahus tälle üle kere ärq (SV)."
voolask' 1. hulk'ja?; 2. laisk inemine; "Igävene voolask' om, midä taast viil tegijät saa (SV)."
vulksahus vette sadamisõ helü; "Kalaq pilvaq kah hindä vii pääle üles, teeväq vulksahuisi (SV)."
vurahtama vuratama, väikest põrinat tegemä; "Vokk' vurahti (SV)."
võetavanõ saadaval, kergehe kätte saadav; "Säält ommaq nääq kõik võetavana (SV)."
vässütämmä peletämä, ärq ajama; "Mineq vässütäq kanaq ärq, pindre kraap'vaq ärq. Lambit kah vässütediq "Väss-väss, kodo!" (SV)."
õgvalik &õkõv; "Tuu tii om säält kõgõ õgvalikump (SV)."
õhõrus 1. paks' inemine?; 2. ahnitsõja, täütmäldä inemine; "Igävene õhõrus om, ei saaq kostki täüs (SV)."
Tõisi Põlva kihlkunna sõnno.
Tah ommavaq sõnaq, midä om pruuk'nu mõni Põlva kihlkunna inemine, agaq midä olõ-iq "Võro-eesti sõnaraamatun", "Eesti murdidõ sõnaraamatun" ei ka "Väikon murdõsõnastikun".
haal'ma haino rihäga vaalu ajama (SV)
hadratama vadistama; "Mudku hadratas õnnõ noid juttõ kokko (SV)."
ikuhelde kergehe ikma nakkaja (inemine); "Ma olõ väega ikuhelde, olõ-iq võitlõja vaim (SV)."
jomm' junt', jämmemp kotus, kamak; "Taal langal ommaq jommiq siseh. Üts jomm' (mullatükk') jäi jala ala (SV)."
jondõrdama vänderdämä, taarutama; "Joodik jondõrdas, lätt niguq jundõrus (SV)."
jõlahtama "Läts' jälq sinnäq jõlahtama (pidolõ, tandsuõdagulõ) (SV)."
jõrama ikma; "Taa jõrasi jälki umma ikku. Jälki tä jõrra sääl (SV)."
jõvvõtuma jõvvõtus jäämä (jõud saa otsa); "Maq olõ nii ärq jõvvõtunuq, et inämp ei jõvvaq (SV)."
kaaldma "Puu naas' saelõ pääle kaaldma (SV)."
kahrusammõl' <sammõl'; "Kahrusammõl' om tukõv sammõl', häste roheline, kõva kiugaq niguq lina (SV)."
kammõl'jaak vikurvänt; "Taa vana kammõl'jaak (SV)."
kiilakas kõhna inemine; "Egaq maq kiilakas ollaq ei tahaq, süümä piät (SV)."
kirpsilmäline kangakiri; "Kuaq kirpsilmälist (kangast) kah (SV)."
kohotama vatotama; "Õlu kohotas, vatt om pääl (SV)."
kullõs (maa)kullõja(?); "Kullõsit saadõti vällä ette kullõma (SV)."
kuukihä hele rõngas' kuu ümbre; "Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV)."
kõdritama kõdritsõma; "Maq naksi upõ kõdritama (SV)."
käperdämä käpile käümä; "Joba lats' käperdäs (SV)."
käperdäjä lats', kiä viil pistü käü-eiq; "Kas tä (lats') oll' viil käperdäjä (SV)."
köberlik krobõlinõ; "Igävene köberlik ijä, mõista-s kõndi pääl (SV)."
laidõlinõ laidõst tett (rõivaasi); "Seelikuq ja kleidiq tetti mitmõlaidõlidsõq (SV)."
latsikõnõ lats'kõnõ; "Tiiäq kas latsikõnõ mõsk' kausi ärq (SV)."
lihvitsejä inemine, kiä taht kõiki asjo väega kõrdapite tetäq, lihvi (SV)
lihvõrdama liigutõlõma, nihelemä; "Lihvõrdas õnnõ mul kõrval tah (SV)."
liuhõldõ liuhka; "Liuhõldõ säet puu (SV)."
lokiskõlõma haigõ eläjä (nt. kana vai lehmä) kotsilõ, kellel ommavaq sisemädseq valoq ja kiä hoit tagapuult ripakalõ (SV)
lõhnutama lõhnaõlli pääle pandma; "Kellel om ärq hindä lõhnutõduq (SV)."
lõmbsahus suutäüs'; "Üte lõmbsahusõ klaasist võti (SV)."
lähikene <lühkedse ao kotsilõ; "Lähikedse ao peräst (veitse ao peräst) (SV)."
lähkedseh = lähkotsih = lähkütsih (SV)
lähükõrda lähikedse ao peräst järekõrda; "Täämpä ei saaq vilja jahvata, lubati lähükõrda (SV)."
mul'okõnõ <hell'otussõna, latsõ kotsilõ, kiä pall'o kõnõlõs, aga kinka jutuh õigõt mõtõt ei olõq vai kinka jutust arvo ei saaq (SV)
nännüs näkküs, näüs; "Nännüs noq, mis taast edesi saa v. vällä tulõ (SV)."
nühkelemä nühkatama; "Nühkeles sääl, ei püsüq paigah (SV)."
painama pääle käümä, kiusama; "Tä painas' minno kah üteh sinnäq, ku Elistvere loomaparki läts' (SV)."
pilak väikene pilu, prago; "Saina (v. ussõ) siseh oll' kah pilak (SV)."
posisõma pobisõma; "Posisõs hindä ette, ei kuulõq (SV)."
pundsahtuma "Ahokartoliq olliq ärq pundsahtunuq (SV)."
puts'ämblik = tsämblik tsämbläne; "Tsämblik linnas' õkvalt silmä. Tsämblikuq tüküsseq kubõmõhõ (SV)."
pääväkäändepäiv käänüpäiv; "Määntseq pääväkäändepääväh ilmaq ommaq (SV)."
pääväsapp punõtus pääväst katõl puul; "Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV)."
päävätulp tulbakujolinõ punõtus pääväst allapoolõ (SV)
püdsele minemä "Piit' (v. kaal' v. põrkna) lätt püdsele, tälle kasus jämme vars' häitsmidegaq (SV)."
rabajapaklaq ehitüspaklaq; "Rabajapaklaq panti palkõ vaihhõlõ, tuud kedrätä es kannaq (SV)."
reikene väikene regi; "Latsõq lätsiq reikesegaq ärq mäekülge (SV)."
ridsahtuma "Vili om ärq maaha ridsahtunuq. Lilliq ommaq vihmagaq ärq ridsahtunuq kõik' (SV)."
ristämiisi risti ütsüte pääl; "(Kütte)Puid panti ristämiisi, sõs käüse tuul' häste läbi (SV)."
ristkedseq ristjädseq; "Ristkedsile kutsuti. Ristkeste pidämine oll' kah kodonõ pido (SV)."
riugats' vingats', virisejä (inemine vai tsiga) (SV)
ruutsma &ruuts; "Ärq rootsitu vits oll' kah ruusk (SV)."
räätämä = rähmätsemä rähmä ajama (silmi kotsilõ); "Räätänüq silmäq (SV)."
rötsö-rötsö = röko-röko tsiko kutsmisõ helü (SV)
saravoalonõ nelinukka puuq üleväh, katus pääl; "Saravoalonõ tetti haino pandmisõs (SV)."
sarrai sard; "Linasiimne sarrai (rõuk) (SV)."
segähüisi segi; "Tä jutt läts' ärq nii segähüisi (SV)."
seltsikas seltskundlik, sõbralik; "Seltsikas om tuu, kiä kõgõga sünnüs (SV)."
siboma sulgi nokitsõma; "Kana/kikas sibos hinnäst (SV)."
sigidüs sigimine; "Jänesseq ommaq suurõ sigidüsega (SV)."
siilolinõ &siil; "Kleit om mitmõsiilolinõ (SV)."
suurõperäline suurõjoonõlinõ, suur; "Väega suurõperälidselt peeti juubõlit (SV)"
sõrolinõ vastaajaja, inemine, kiä aasõ sõrgo vasta (SV)
tipatama tip'mä; "Lats' tipatas joba (SV)."
tiru-viru virisejä, jonnakas inemine; "Om sääne tiru-viru (SV)."
tissekene 1. voonakõnõ; 2. = urvatissekene paiuurb (SV)
tortsahus &tortsahtama; "Ku mõni tortsahus tulõ suust vai nõnast. Üts naarutortsahus käve (SV)."
tsirahus = ts'ortsahus väikene viinõrõ; "Üts tsirahus tull'. Kraanist üte ts'ortsahusõ vett sai (SV)."
tõikra = tõirakas = häräpää vastanakkaja; "Tõikrataltsutaja. Igävene tõirakas, kes ei võtaq oppust (SV)."
törgotama törgütämä, törki juuskma; "Hopõn' törgotas (SV)."
tümpsäk 1. tuim, veidüliikja inemine; 2. sadamisõ helü
ujovala üle ujotõt; "Põld (v. põrmand) oll' ujovala. Piimä oll' kõik ujovala tii täüs, ku pütt ümbre läts' (SV)."
valimõq = vorstivalimõq verivorsti sego; "Kas valimõq val'mis ommaq, nakkamiq vorstõ valama (SV)."
vilkahe kipõstõ; "Väega vilkahe lask (SV)."
üsähkasunu <latsõ kotsilõ; "Taa om väega üsähkasunu lats' (SV)."


Mesindüs.
Mesindüs om mehiläisi pidämine. Inemiseq pidäväq mehiläisi taron vai mesipuun. Mehiläisi peetäs tuujaos, et mett saiaq. Pääle tuu saa näilt kärevahha, taropiki nink nääq tolmõldasõq viljo.


Saviritsik.
Saviritsik (ladina keeli "Acheta domestica") om mutik. Vanast elli saviritsikit pia egan talomajan.


Põllumajandus.
Põllumajandus om eläjide ja luumõ kasutaminõ söögi, söödä, kivvu, kütte vai muu saamisõs.


Kodoelläi.
Kodoelläi om inemise puult kodostõt eläjide liht. Kodoeläjäq ommaq näütüses hopõn, lehm, tsiga, lammas, pini, kass, kodojänes.


Välläseletüs.
Välläseletüs vai ärqseletüs vai definits'uun om lausõq (vai mito lausõt), miä pand täpsehe paika vai piiritles vai seletäs vällä määntsegi mõistõ tähendüse. Säänest paikapandmist kutsutas välläseletämises vai ärqseletämises.
Hariligult seletedäs asi vällä nii, et üteldäs, määntsehe suurõmbahe kokko ("sukku") tä kuulus ja miä om tuu as'a man tõisildõ ku muil sammasuku as'ol ("muud").


Joosu kuul.
Joosu kuul oll' algkuul Põlva kihlkunnan Joosu mõisan (ildampa Aleksandri vallan). Täämbädses om kuul kinniq pant. Koolimaja Suurkülän om alalõ.
Aolugu.
Joosu küläkuul oll' olõman 1813. aastagal.


Põlva köstrikuul.
Põlva köstrikuul oll' Põlva kihlkunna edimäne talorahvakuul, miä tüüt' vaihhidõgaq aastagil 1688-1833 Põlva lähkedsen Mamastõ külän. Kooliao pikkus oll' kolm talvõ nink opati lugõmist ja katõkismust.
Aolugu.
Põlva köstrikuul alost' umma tüüd 1688. a. Mamastõn Köstremäel. Üten Urvastõ köstrikooliga oll' tä edimäne talorahvakuul Võromaal.
Kooli edimädseq pidäjäq olliq kolm põlvkunda Salitzit/Salitsit, kiä peiväq kõrraga nii köstri ku kuulmeistri amõtit.
Põh'asõa aigo jäi koolitüü kats'ki. 1730. aastagast om teedäq, et Põlva köstrikoolil oll' kuulmeistri ja koolimaja. 1731. a. ollõv Põlva kihlkunna kuulmeistri tagandõt liidõrlikkusõ peräst. 1735/36 oppõ Põlva köstrikoolin 19 last, 1775/76 umbõs 30 last.
18. aastagasaa keskpaigan oll' kuulmeistris Matsoni Jürgen, kinka tüüd jakas' poig Jürgensohni Johann. 1766. a. sai köstrikuul vahtsõ maja.
19. aastagasaa alostusõn (1832. aastaganiq) oll' kuulmeistris Mattissoni Johann. 1833. a. kõrraldõdiq kooli tüü ümbre nink tuust sai Põlva poissõ kihlkunnakuul.


Põlva kihlkunnakuul.
Põlva kihlkunnakuul oll' korgõmba astmõ talorahvakuul Põlva kihlkunnan. Kihlkunnakuul oll' Põlva köstrikooli perrätulõja nink Põlva Ütisgümnaasiumi iinkäüjä. Koolin käüdi kolm aastakka. Pall'odõst kihlkunnakooli lõpõtajist saiq küläkuulmeistriq.
Aolugu.
Kooli alostusõs või lukõq 1833. aastakka nink edimäne kuulmeistri oll' Donneri David, kiä opas' 1863. aastaganiq. Edimält oll' koolin 22 last. Kuul' naas' tüüle Mamastõ külän Köstrimäel köstrikooli majan.
Et koolioppus oll' massulinõ, sõs jäi opjidõ arv edimält väikos, agaq tuu nõssi tuntavalt, ku naati s'aksa kiilt oppama, tuuperäst et pall'oq vanõmbaq tahiq et näide latsõq s'aksos saasiq.
1843. aastagast opas' koolin Mattissoni Otto Georg.


Põlva tütärlatsi kihlkunnakuul.
Põlva tütärlatsi kihlkunnakuul oll' tütärlatsilõ mõtõld kihlkunnakuul Põlvan, miä tüüt' 1857-1865 ja 1872-1893.
Aolugu.
Kooli lõi kuulmeistre Donneri David. 1857. a. oppõ koolin 8 tütärlast, kinkast 4 iist mass' kihlkund ja 4 iist vanõmbaq.


Põlva õigõusu kihlkunnakuul.
Põlva õigõusu kihlkunnakuul oll' Põlva kihlkunnan tüütänü kihlkunnakuul. Kuul' naas' tüüle Kähri õigõusu kerko man 1851. a. nink pia saivaq sinnäq op'ma tütärlatsõq kah. Oppi saivaq nuuqki, kiä olõ-s õigõuskliguq.


Patrasoni Ilmar.
Patrasoni Ilmar (Ilmar Patrason, 1917-1982) oll' muusigaoppaja, koori- ja orkestrijuht.
Elokäük.
Patrasoni Ilmar sündü 14. vahtsõaastakuu pääväl 1917 Petrogradin, kuuli 27. urbõkuu pääväl 1982 Tarton nink om matõt Põlva kalmuaida.
Ütiskundlinõ tegevüs.
Juhat' inämb ku 20 segäkuuri, miiskuuri, ansamblit, estraadi- ja puhkpilliorkestrit (1961-1982 "Koidu" kolhoosi puhkpilliorkestrit), juhõnd' solistõ Tilsin, Vanan-Koiolan, Lahel ja Põlvan. Sai ummi kuurõ ja orkestridega laulupita ülekaehuisil, olümpiaadel ja "Põlva koolikeväjä" ettevõtmiisil avvohindo. Juhat' Põlva laulupäivil latsi ja suuri ütiskuurõ ja -orkestrit. Kuulu Viiemeistride Liido Tarto osakunna nuuri viiemeistride sektsiuuni.
Looming.
Patrasoni Ilmar om loonuq umbõs 30 orkestripalla nink soolo-, ansambli- ja koorilaulõ.


Miti Paul.
Miti Paul (Paul Mitt, 1896-1969) oll' vinne keele oppaja, ütiskunnategeläne ja kirämiis.
Elokäük.
Miti Paul sündü 31. põimukuu pääväl 1896 Aleksandri vallan, kuuli 10. vahtsõaastakuu pääväl 1969 Talliinan nink om matõt Räpinä kalmuaida.
Ütiskundlinõ tegevüs.
Lugi loengit oppajidõ kursuisil, juhat' näütemängotsõõrõ ja kuurõ, toet' karskusliikmist, juhõnd' nuurikodassit. Kõrrald' 1925 Räpinäl laulupeo ja kihlkunna kongressi. Oll' Räpinäle Vabahussõa mälehtüssamba pandmisõ komitee päämiis. Miti Pauli iistvõtmisõl ehitediq Sika külän vahtsõnõ koolimaja nink kujondõdiq aid ja park. Asot' ja vei hää järe pääle Räpinä keskkooli.
Looming.
Om kirotanuq leheartiklit ja juttõ, sh. "Eedi. Jutukõsõq noorilõ" ("Eedi. Jutukesed noortele", Võro, 1921).


Hallimäe.
Hallimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Hansi.
Hansi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Vahtsõaastakuu 2007.
2007. aastaga Vahtsõaastakuu aigraamat.


Radokuu 2007.
2007. aastaga Radokuu aigraamat.


Urbõkuu 2007.
2007. aastaga Urbõkuu aigraamat.


Kallastõ.
Pääle tuu om olõman Kallastõ liin Tartomaal.


Süüt.
Süüt om süük, midä eläjile söödetäs.


Saudi Araabia.
Saudi Araabia om Aasia Lähkü-Hummogumaa riik, mink pääliin om Riad.


Riad.
Riad ("Ar-Riyāḑ") om Saudi Araabia pääliin.


Kaugu.
Kaugu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külä veeren Pärlijõõ veeren oll' Kaugu veski.
Külä põh'aosan maantii veeren ommaq Kunnasilla kuupaq.


Kolga.
Viil om olõman Kolga alõvik Harjomaal.


Kuklasõ.
Kuklasõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Naha.
Viil om olõman Nahakülä Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Orava.
Viil om olõman Orava mõisa Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Palukülä.
Viil om olõman Palu külä Karula kihlkunnan Karula vallan.


Raudsepä (Rõugõ).
Raudsepä om ka tõsõ Rõugõ valla nimi, kaeq Raudsepä (Varstu). Raudsepä külä om ka Võro vallan, kaeq Raudsepä (Võro).
Raudsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tammõ.
Viil om olõman Tammõkülä Hargla kihlkunnan Taheva vallan.


Vadsa.
Vadsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ungari kiil.
Ungari kiil om soomõ-ugri kiilkunna kiil, midä kõnõlõs umbõs 14.5 mill'onat inemist. Ungari kiilt kõnõldas päält Ungari viil Romaanian, Slovakkian, Serbiän, Ukrainan, Sloveeniän, Horvaatian ja Austrian.
Ungari kiil ja võro kiil.
Ungari ja võro keelen om mitmit üttemuudu sõnno.


Adistõ.
Adistõ vai At'stõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Alakülä (Põlva).
Alakülä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Ala-Häätarõ.
Ala-Häätarõ vai Ala-Häätaro om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Andre.
Andre om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Eostõ.
Eostõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Haigri.
Haigri om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Hatiku.
Hatiku om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Himmastõ.
Himmastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Himmastõst om perit rahvaluulõ- ja keeletiidläne nink ütiskunnategeläne Hurda Jakob.


Himmiste.
Himmiste om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.


Hirmu (Moostõ).
Hirmu om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Holvandi.
Holvandi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Holvandi külän om elänüq kunstnik Vahtra Jaan.


Härmä (Põlva).
Härmä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Jaanimõisa (külä).
Jaanimõisa om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Juuriku.
Juuriku om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Jõeveere.
Jõeveere om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan. Taa külä om Võhandu jõõ veeren.


Jõõlaanõ.
Jõõlaanõ om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Järve.
Järve om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Kaarukülä.
Kaarukülä om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Kaarukülän om sündünü kunstnik Vahtra Jaan.


Kanamõtsa.
Kanamõtsa om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Kanariku (Põlva).
Kanariku külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kanariku (Võro).
Kanariku om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Kannu.
Kannu om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Karilatsi (Kõllõstõ).
Karilatsi om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.
Huvitavat kaemist.
Karilatsin om Põlva Talorahvamuusõum.


Karilatsi (Vahtsõ-Kuustõ).
Karilatsi om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.


Kauksi (Moostõ).
Kauksi om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Kelmikülä.
Kelmikülä om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.


Kiimariigi.
Kiimariigi külä vai Kiimariik om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Kiisa (Põlva).
Kiisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kindsi.
Kindsi om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kiräpää.
Kiräpää vai Kirumpää om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.
Kiräpääl Kandsimäel ommaq varõmõq. Sääl oll' vanast tähtsä kants.
Kiräpäält juusk läbi Võhandu jõgi.
Aolugu.
Edimäne tiidmine Kiräpääst ("Kyrgenpae", "Kyrrempe") om peri 1322. aastagast. Tarto piiskop' lask' tetäq Pihkva piiri lähkühe kats' kõvva kantsi – Kiräpää ja Vahtsõliina. Kiräpääl oll' Tarto piiskop'kunna suurõmbit ja arvadaq, et ka vanõmbit lossõ. Kandsi taadõ Võhandu viirde jäiq maarahva elämiseq. Egä tapõlusõ aigo olliq nuuq edimädseq, miä maaha palotõdiq. Tuul aol käveq Kiräpää all mitu kõrda kõvaq tapõlusõq. Ku vindläseq tulliq, saat' ordu siiäq 400 miist võõra väe vasta appi. Mõni aastak ildamba tulliq ordu väeq Kiräpääle kokko, et esiq Vinnemaalõ minnäq. Ku Tarto piiskop' ja ordu tüllü pööriq, sai Kiräpää jälkiq kõvva kannahtaq. Päält tuud tetti sõakäük' Pihkvahe ja säält tulti ummakõrda kätte masma. Nii käve jo inne Liivi sõta tan kõgõ tülü ja tapõlus.
Liivi sõa aigo 1558. aastagal tõi ordu sinnäq umaq meheq. A sis tuudi sõnna, et vindläseq ommaq Vahtsõliina ärq võtnuq. Tuud kuuldnuq, panniq ordumeheq esiq Kiräpää palama ja pagõsiq Valga poolõ. Liivi sõan palodiq üte jao Kiräpää kandsist maaha Poola väeq. Ku Lõuna-Eesti Poola kätte läts', tetti umaette Kiräpää staarost'kund. Ruutslaisi ja vindläisi tapõlusõq häödiq taa kandsi periselt. A viil Põh'asõa aigo kogosiq päält tapõluisi hinnäst Kiräpääle kokko Roodsi väeq. Parhillaq om kimmäst ja kuulsast Kiräpääst inne väiku müürükands perrä jäänüq.


Kitsõruusuu külä.
Kitsõruusuu külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kiuma.
Kiuma vai Kioma om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kiumamõisa (külä).
Kiumamõisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kivijärve.
Kivijärve om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kivikülä (Moostõ).
Kivikülä om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Koroli.
Koroli om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan, Põrmujärve hummogupoolidsõ perve pääl. Täämbädsel pääväl peetäs Koroli küllä Navi külä osas nigu ka Tsopa küllä, miä jääs õkva tõõsõlõ poolõ Põrmujärve. Põrmujärve nimi vanno kaartõ pääl om Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv, selle et puul järvest käve Tsopa ja puul Koroli külä ala.


Koti.
Koti om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kuruski.
Kuruski om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Kuruski küläst nakkas pääle Lepä uja, miä juusk Orajõkkõ.


Kurõ (Kõllõstõ).
Kurõ om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kuudra.
Kuudra om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kuulma.
Kuulma om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.


Kuulmajärve.
Kuulmajärve om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan Kuulma järve veeren.


Kõrista.
Kõrista om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kähri (Põlva).
Kähri om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Kähri külän om vinne õigõuso kerik.


Kärnämäe.
Kärnämäe om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Kääpä.
Kääpä om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Laanõ (Kähri).
Laanõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Laanõ (Peri).
Laanõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Labassaarõ.
Labassaarõ om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Lammassaarõ.
Lammasaarõ om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan.


Lauga.
Lauga om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Lehemõtsa.
Lehemõtsa om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Lepä (Põlva).
Lepä vai Lepämõisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Liitva.
Liitva om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Listaku (Lasva).
Listaku om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Loosu.
Loosu om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Loosu külän elli lõõtspillimeistre Teppo August.


Lukatsi.
Lukatsi om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Lutsu (Põlva).
Lutsu om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Lutsu külä 2007. a. urbõkuun


Mamastõ.
Mamastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Mamastõ-Mõtsanuka.
Mamastõ-Mõtsanuka om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Meemaskülä.
Meemaskülä vai Meemastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Meemaskülän om bussipiätüs ja saekaadri. Säält juusk läbi Orajõgi.


Miiastõ.
Miiastõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Mooste mõisa (alõvik).
Mooste mõisa vai Mooste om alõvik Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Mõrgi (Lasva).
Mõrgi om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Mõtstõ.
Mõtstõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Mäe-Häätarõ.
Mäe-Häätarõ vai Mäe-Häätaro om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Määrästü.
Määrästü om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Naadimõtsa.
Naadimõtsa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Nabakülä.
Nabakülä vai Orajõõ külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Navi.
Navi om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan, viis kilomiitret Võro liinast põh'a puul. Navi külän elli 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 221 inemist.
Luudus.
Navi külän om kolm luuduslist järve. Naist kõgõ suurõmb - Põrmujärv (vai Tsopa järv) - om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt küllä, küländ süvän, pikän ja äkiliidsi perviga oron. Põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe Kogõrijärve ja säält edesi Võhandu jõkkõ. Kolmas järv - Albri järv (vai Mihklijärv) om tsill'okõnõ järvesilmäkene külä lõunahummoguveeren õkva suurõtii veeren. Kogõrijärve ja Albri järve vaihõl om külä kõgõ korgõmb kotus - Treimägi.
Kõik Navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga (väiku Albrijärv naist kõgõ puhtamb ja süvemb), tuuperäst alostõdi 2006. aastagal Põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga, et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv.
Päält luudusliidsi järvi om Navilõ, õkva Põrmujärvest põh'a poolõ tett viil üts kõrralik ja süvä paisjärv. Et tuu om Padari Ivari maiõ pääl, sis kutsutas tedä Padarijärves. Umanik esiq um tedä kutsnuq ka Vahtsõ-Laadoga järves.
Aolugu.
Parhillanõ Navi om küländ suur külä, a innembide om timä seen olnuq vähämbit külli. Õdagu poolõ Põrmujärve jäiq Navi, Luka ja Tsopa külä, hummogu poolõ Koroli külä. Põrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv.
Midä kaiaq tasos.
Põrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq Silmäläteq, miä om riigi kaitsõ all. Parhilladsõ Navi poodi majan oll' innembide Navi kuul. Poodi kõrval om vahtsõnõ, 2006. aastagal ehitet rahvamaja.
Kuulsambaq inemiseq.
Navilt ommaq peri tähetiidläne Kasagu Enn ja poliitik Padari Ivari. Navil elli latsõn ja noorõniän kunstnik Navitroll'a.


Olõski.
Olõski vai Oleski om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Ora külä.
Ora külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Palo külä.
Palo külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pardsi.
Pardsi vai Partsi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pardsimõisa (külä).
Pardsimõisa vai Partsimõisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Peri.
Peri vai Peri mõisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Peräkülä (Kõllõstõ).
Peräkülä om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.
Peräkülän üte nurmõ pääl om Põlva kihlkunna kõgõ korgõmp kotus - 150 miitret merepinnast.
S'oo nurmõ pääl om Põlva kihlkunna kõgõ korgõmp kotus


Peräkülä (Lasva).
Peräkülä om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Perämõtsa (Põlva).
Perämõtsa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Piirimäe.
Piirimäe om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pikäsilla.
Pikäsilla om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Pille (Timo).
Pille om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Punaku.
Punaku om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Punsaku.
Punsaku om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Puuri.
Puuri om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Puusepä.
Puusepä om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Põrstõ (Kõllõstõ).
Põrstõ om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Raistõ.
Raistõ vai Väimälä-Suurkülä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Roodsi külä (Kõllõstõ).
Roodsi külä om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Rosma.
Rosma om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan Põlva liina lõunõpiiril.
Rosmal om vahtsõnõ Põlva (kihlkunna) kalmuaid. 1990. aastagast pääle tüütäs sääl Johannese Kuul Rosmal, miä koolitas latsi waldorfpedagoogika perrä.
Luudus.
Rosmalt juuskvaq läbi Orajõgi ja Peri uja.
Kuulsambaq inemiseq.
Rosmalt om perit koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja Käisi Johannes.
Midä kaiaq tasos.
Rosmal om motokrossirada, kon om iks 1. lehekuu pääväl krossõ peet. Sääl om ka mõtsa sisse kasunu muistinõ liinamägi. Vahtsõ kalmuaia man om Võro-Põlva tii veeren ristimõts.


Saarjärve.
Saarjärve vai Saarjärve mõisa om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


S'akna.
S'akna vai Säknä om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


S'aknaloho.
S'aknaloho om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Sika (Põlva).
Sika om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Soessaarõ (Saarjärve).
Soessaarõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Soessaarõ (Vana-Koiola).
Soessaarõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Sutinukk.
Sutinukk om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Suukülä (Põlva).
Suukülä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Suurõmõtsa (Moostõ).
Suurõmõtsa om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Sõra.
Sõra om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Säässaarõ.
Sääsaarõ om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Tagakülä.
Tagakülä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Taivaskua.
Taivaskua om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Tilsi (Põlva).
Tilsi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Timo.
Timo vai Timo mõisa om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.
Aoluust.
Timo küläh olliq Timo mõisa huunõq.


Trohvõ.
Trohvõ om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Trompsi.
Trompsi vai Trumpsi vai Tromsi om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Tros'a.
Tros'a om külä Põlva kihlkunnan Vahtsõ-Kuustõ vallan.


Ts'olgo (Lasva).
Ts'olgo om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Tännässilmä.
Tännässilmä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Latsõn om Tännässilmän elänü füüsik, kiränik ja filosuuf Kõivo Madis.


Tõdu.
Tõdu om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Tõrvahavva.
Tõrvahavva om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Uibumõisa (külä).
Uibumõisa vai Uibujärve külä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Vagola.
Vagola om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Vahtsõmõisa (külä).
Vahtsõmõisa om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Vanakülä.
Vanakülä om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Vanaküläst om perit Eesti edimäne elokutsõlinõ tsirgouurja Härmsi Mihkli.


Varbusõ.
Varbusõ vai Varbusõ mõisa om külä Põlva kihlkunnan Kanepi vallan. Külä om vana Võro-Tarto tii veeren.
Huvitavat kaemist.
Varbusõl om Eesti Maantiimuusõum. Küläst hummogu poolõ jääs Tilleorg.


Viira (Moostõ).
Viira om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Viira (Põlva).
Viira om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Viira (Veriora).
Viira om külä Põlva kihlkunnan Veriora vallan.


Viiraperä.
Viiraperä vai Viira vai Säänüste om külä Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Viisli.
Viisli om külä Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Villa (Lasva).
Villa om külä Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Voorõpalo külä.
Voorõpalo külä om külä Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Võromõisa (külä).
Võromõisa külä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Võrosuu külä (Võromõisa).
Võrosuu külä om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Väis'o.
Väis'o om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Hürüvä.
Hürüvä külä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ ja Haani vallan.


Naha külä (Mõnistõ).
Naha külä om külä Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan. Taa om Võromaa ja kõgõ Eesti kõgõ lõunapoolitsõmb külä.


Tammistu külä (Miiksi).
Tammistu külä om külä Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.


Võro Instituut.
Võro Instituudi maja Võro liinan Tarto uulitsan 2011. a. urbõkuun
Võto Instituudi silt välän maja saina pääl.
Võro Instituut om riigi tiidüs- ja arõndusasotus, mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine. Instituut kõrraldas võro keele ja kultuuri oppamist ni oppajidõ ettevalmistamist ja tävvendüskoolitust. Pandas kokko võrokeelitsit opimatõrjaalõ, kõrraldõdas tiidüskonvõrentse ja andas vällä mitmõsugumast võrokeelist kiräsõnna tiidüsuurmiisist ja artiklikogomigõst ilokirändüseni. Instituudi tüüs om ka keelekõrraldus ja keelenõvvo andminõ ni kotusõnimmi uurminõ. Vahtsõmb tüütsiht om võro keele tagasituuminõ latsi ja latsõvanõmbidõ pruuki ni keele avvo sisse nõstminõ terven ütiskunnan. Muuhulgan om instituut osalinõ latsilõ mõtõlduisi võrokeelitside multifilmie ja puutrimänge tegemisen.
Võro Instituut om Võro liinan ja tima tegemiisi ala käü tradits'oonilinõ võro keele ja kultuuri ala - aoluulinõ Võromaa.
Aolugu.
Instituudi tegemise mõttõ pakiq vällä 1980. aastidõ lõpun huugu lännü võro liikmisõ tegeläseq. 1990. kesken oll' selge, et võro keelele ja kultuurilõ om vajja selget riiklikku tukõ ni saa-i inämb jäiäq õnnõ ütiskundliidsi tegemiisi mano. Tuuperäst lõi Vabariigi Valitsus 1995. aastagal 14. urbõkuu pääväl riikligu tiidüs- ja arõndusasotusõ Võro Instituut.
Tüükõrraldus.
Võro Instituut käü Kultuuriministeeriumi valitsõmisõ ala. Ummi tegemiisi sääd instituut tiidüs- ja arõndustegevüse kõrraldusõ säädüse ni uma põhimäärüse perrä. Instituudi tüü perrä kaes tiidüsnõvvokogo, midä juht nõvvokogo esimiis. Instituuti juht direktri, kink nimetäs avaligu konkursi kõrran viies aastagas ammõtihe kultuuriministri. Egäpäävädse tüü tegijit, as'atundjit ja tiidrüid om Võro Instituudin katõsa, päält tuu kaias suurõmbidõ ettevõtmiisi jaos tüütäjit lepinguga mano. Võro Instituudi direktri om Kuuba Rainer. Inne tedä olliq direktrin Eichenbaumi Külli ja Kama Kaido ni edimäne direktri oll' Kasagu Enn.
Rahastaminõ.
Instituut saa rahha riigi käest, suurõmbidõ tegemiisi jaos saias rahha mano fondõst ja programmõst. Põhilidsõq instituudi tugõjaq ommaq olnuq Kultuurkapital, Hasartmängomassu Nõvvokogo ja riiklinõ programm "Lõunaeesti kiil ja kultuur".


Hütü.
Hütü om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.


Jaanimäe (Haani).
Jaanimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Villigä.
Villigä külä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Mõnistõ valda.


Vahtsõ-Roosa.
Vahtsõ-Roosa külä om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Mõnistõ valda.
Aolugu.
Vahtsõ-Roosa külän oll' Vahtsõ-Roosa mõisa.
Luudus.
Vahtsõst-Roosast juusk läbi Vaidva jõgi.


Andrusõ.
Andrusõ vai Andrussõ om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Kuudsi.
Kuudsi om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inna 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.
Kuudsi külän om muusõum, rahvamaja ja Mõnistõ kuul.


Karissöödä.
Karissöödä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.


Koemõtsa.
Koemõtsa külä om külä Karula kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.


Triigi (Leisi).
Triigi om külä Saarõmaal Karja kihlkunnan Leisi vallan.


Sääre (Torgu).
Sääre om külä Saarõmaal Jämäjä kihlkunnan Torgu vallan.


Tõnija.
Tõnija om külä Saarõmaal Valjala kihlkunnan Valjala vallan.


Eesti lipp.
Eesti lipp om Eesti rahvus- ja riigilipp.
Lipp om ristkülik, mil om kolm võrdsõt horisontaalsõt värmilaidu: sinine, must ja valge. Taa võeti edimält pruukmistõ Tarto Ülikooli Eesti Üliopilaisi Seldsi lipus ni pühitsedi ärq 4. piimäkuu pääväl 1884. Perän naati taad pidämä eesti rahvuslusõ lipus ni tä sai riigilipus, ku 24. radokuu pääväl 1918 kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Ammõtligult võeti lipp riigilipus 21. märtekuu pääväl 1918.
Võro keelen pruugitas lipu kotsilõ ka sõnna "sinimustvalgõ".
Nõvvokogo Eestin keeleti sini-must-valgõ lipu pruukminõ ärq. Lipp tuudi jälq avaligult vällä 1988. aastagal ni tõmmati 24. radokuu pääväl 1989 vahtsõst üles Pikä Hermanni torni. Riigilipus võeti tä ammõtligult jälq 7. põimukuu pääväl 1990.
Vabariigi Presidendi lipp om riigilipp, mink kesken om suur riigivapp (kaeq Eesti vapp).


Mahlakuu 2007.
2007. aastaga Mahlakuu aigraamat.


Sõnaraamat.
Sõnaraamat om teedüsteos, kohe ommaq kuuduq määntsegi keele vai keelekujo kõrdapiten valituidõ, hariligult tähistüjärekõrran annõtuidõ sõnno tähendüseq, tõiskeelidseq vastusõq, näütüslausõq vms.


Vahtsõq sõnaq võro keelen.
" om üts vahtsõnõ sõna, midä kõik võrokõsõq tiidväq.
Vahtsõq sõnaq võro keelen ommaq nuuq sõnaq, midä võro keelen tarvitõda-s sada aastakka tagasi, vai ku tarvitõdikiq, sõs tõsõn tähendüsen.
Tahtõ elektroonilistõ sõnastikku ommaq kokko kor'aduq vahtsõq sõnaq, midä võro keele kõnõlõjaq ommaq vahtsidõ asjo jaos vällä paknuq, et võro kiilt kõnõldõn es pidänüq tarvitama mõnõ tõsõ keele sõnno vai et es pidänüq lainama pikki, jällit ja võõraperätsit sõnno.
Vahtsõq sõnaq, midä vanast olõ-õs, ommaq näütüses "pudsunudsija" ja "mõsomassin", miä ommaq tekkünüq rahvasuun. Üts tähtsä samm võro keele arõngun oll' tuu, ku Kasagu Enn märke vällä üte hää jao vahtsit võrokeelitsit matõmaatiga, füüsiga- ja tähetiidüseterminit ja noid tarvitadõn kõnõl' edimädsen Kaika suvõülikoolin tähetiidüsest (kaeq Lühkest võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastikku). Nuuq sõnaq ommaq tan märgitüq lühendüsega VELTS. Vahtsit sõnno om viil vällä märgit Võro-eesti sõnaraamadu (VES) ja Eesti-võro sõnaraamadu tegemise käügin, noid või löüdäq ka Umast Lehest.
Kõik ommaq oodõduq s'ood sõnastikku tävvendämä! Vällä või pakku määntsit taht sõnno. Või pakku ka mito vastust ütele (nt. eestikeelitsele) sõnalõ. Küll aig nütäs, määnest sõnna tarvitama naatas ja kas ültse mõnda tarvitama naatas.


Poisikõsõ.
Poisikõsõ om Vanõmuisõ tiatri nuuri miisnäütlejidõ ansambli. Ansambli luudi 2005. aastagal nink tä laul tunnõtuisi poplaulõ seto- ja võrokeelitside sõnnoga. Sõnno ommaq näil avitanuq tetäq Jäägri Merle ja Rahmani Jan. Ansamblilõ nime valimist om ilmselt mõotanuq paar aastat varrampa luud ansambli Neiokõsõ.
Liikmõq 2007.
Pääle naidõ ommaq ansamblin laulnuq viil Joosti Janek, Tuisu Tambet ja Mähari Andres.


Tii päält iist!
"Tii päält iist" om Poisikõisi albom, kon om 13 seto- ja võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2007. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Eurorecords.


Võrokõsõq.
Umalõ Pidolõ tulõ pall'o võrokõisi kokko uman keelen laulma. Kotjuhi Dmitri pilt
Võrokõsõq ommaq Võromaa põlidsõq eläniguq, õdagumeresoomõ rahvas, kedä või pitäq eestläisi allrahvusõs (subnatsioonis). Võrokõisi hindäpidämise põhilidsõs alossõs om võro kiil. Võrokõisi om ilman umbõs 70 000 (74,499). Näid peetäs õkvaütlejis ja usaldajis ni põh'aeestläisist tsärrembis. Häste om teedäq võrokõisi külälislahkus. Võro maarahvas rehkendäs viil küländ pall'o külärahva arvamisõ ja kombidõga. Külin om alalõ vanno kombit, Võromaalt om üles kirotõt pall'o rahvalaulõ ja -juttõ.
1990ndist aastist om võro kiilt ja kultuuri seenitsest inämb tähtsäs pidämä ja edendämä naat, säälhulgan om luud küländ kõrralik hulk võrokeelist kirändüst.


Świnoujście.
Świnoujście (s'aksa k. Swinemünde) om liin Poola põh'aõdagunukan, Õdagumere veeren ja S'aksamaa piiri lähkün. Świnoujścien elli 2007. aastagal 41 791 inemist.


Talliin.
Talliin vai Talin (eesti keelen "Tallinn") om liin Põh'a-Eestin, Õdagumere Soomõ lahe Kopli ja Talliina kolga veeren. Talliin om Eesti pääliin ja Harjo maakunna valitsõmiskeskus. Talliinast hummogu puul om Jõelähtme, lõunõ puul Jüri nink õdagu puul Keila kihlkund.
2006. aasta 1. hainakuu saisoga om Talliinan 400 445 kirjäpantut elänikku. Liina pindala om 156,3 km², mink sisse jääseq ka Ülemiste ja Harku järv ni Aegna saar.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Talliina elänikkunnast eestläisi 55,3%, vindläisi 36,8%, ukrainlaisi 2,9%, valgõvindläisi 1,6%, suumlaisi 0,5% nink juutõ 0,4%.
Talliinan eläväq võrokõsõq ommaq tennüq Tal'na Võro Seldsi.
Talliina aoluulinõ, inne taanlaisi ja s'akslaisi tulõkit pruugit nimi Kesoniemi om alalõ hoitunuq Lõunõ-Soomõn, kohe om muistitsõl aol Eestist rahvast elämä lännüq.


Türgü.
Türgü Vabariik (türgu keelen "Türkiye Cumhuriyeti") om riik Aasian, Lähkü-Hummogumaa põh'aõdagujaon ja Õuruupa lõunahummogunukan.


Ruitlasõ Olavi.
Ruitlasõ Olavi (Olavi Ruitlane, sündünüq 1. hainakuu pääväl 1969 Tarton) om kiränik ja luulõtaja, kiä om kirotanuq ka võro keelen. Tä om üles astnuq pundiga Viie pääle ja täl om Uman Lehen uma kolumn.
Elokäük.
Ruitlasõ Olavi sündü 1. hainakuu pääväl 1969 Tarto liinan Võromaalt peri tüüliisi perren. Katõ-kuudsõlt kolisi elämä Võro liina. Esä um peri Varstu vallast Mõtstagast, imä vanõmbaq Murati lähkült. Ruitlasõ Olvai lõpõt' Võro I 8-klassilidse kooli ni käve kolm aastakka Võro Tüüstüstehnikumin. Lõpõt' Võro kaugoppõkeskkooli. Ruitlanõ om olnuq ehitüsmaalri, treial, autujuht, katlakütjä, valvur, tüükua meistre, varustaja, kar'us.
Looming.
Ruitlasõ Olavi om kirotanuq nii luulõt, proosat ku näütemänge võro ja eesti keelen. Luulõt, proosat, artikleid, arvostuisi vms. om avaldanuq Vikerkaaren, Eesti Ekspressin, Sirbin, Eesti Päevalehen, Võromaa Tiatajan, DI-n jne.
Olavi om kirotanuq laulutekste ansamblidõlõ ja kollektiivele Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq.


Hainakuu 2007.
2007. aastaga Hainakuu aigraamat.


Piimäkuu 2007.
2007. aastaga Piimäkuu aigraamat.


Lehekuu 2007.
2007. aastaga lehekuu aigraamat.


Saarõkülä (Räpinä).
Saarõkülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Oe külä.
Oe külä (vai Oekülä) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Pärlijõe.
Pärlijõe (Pärlijõõ) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Pärlijõõ külä om kokku säet hajataludõst. Vanõmbaq taluq ommaq Kassikõrdsi, Korgõperve, Käänujõõ.
Külä om Pärlijõõ veeren ni tuu perrä uma nime saanuq.


Haanimiihhi nõvvokoda.
Haanimiihhi nõvvokoda um vabatahtlinõ ütisüs, kohe ummaq kogonuq meheq, kiä pidäväq tähtsäs muistõhavvadsõ Haanimaa elo- ja mõttõviit. Haanimiihhi nõvvokoda taht avitaq jovvulidsõ perändüskultuuri ja ummi kimmähe juurdunuisi kombidõga Haanimaal vahtsõst herädäq.
Haanimiihhi nõvvokua ja Seto Kuningriigi Kroonikogo iistkõnõlõjaq 2005. aastaga hainakuuhn Setomaa ja Haanimaa tõõnõtõõsõ avvostamisõ kokkolepet sõlmmahn.
Tegemiseq.
2005. aastaga hainakuuhn sõlmõq Haanimiihhi nõvvokua ja Seto Kuningriigi Kroonikogo iistkõnõlõjaq katõ muistidsõ naabri Setomaa ja Haanimaa vaihõl tõõnõtõõsõ avvostamisõ kokkoleppe. Nõvvokoda um naanuq säädmä lähkümbät läbikäümist ka liivlaisi ja tõisi põlitsidõ rahvidõ iistkõnõlõjidõgaq.


Põimukuu 2007.
2007. aastaga Põimukuu aigraamat.


Kaika suvõülikuul.
Kaika suvõülikuul om võrokõisi ja näide sõpro egasuvinõ kolmõpääväne kokkosaaminõ, kon aias võro asja ja miä ega aastak om Võromaa esiq paigan (üte kõrra om sõski olnuq kah Setomaal ja Lätin). Suvõülikuulõ kõrraldõdas Võro Seldsi VKKF iistvidämisel. Uma nime om suvõülikuul saanuq Kaika külä perrä, kon 1989. aastagal edimäst kõrda kokko saadi. 2019. aastagast om suvõülikoolist saanuq suvõülikooli matkapäiv.
Suvõülikoolõn peetäs loengit, tudvustõdas tuu paiga ümbrüst, kon oldas, om võrokeeline kultuuriprogramm ja latsikoolitus.
Pall'oq inemiseq ommaq aastagidõ kestel tutvustanuq lõunaeesti kiilt, kultuuriluku, kirändüst, rahvaluulõt, luudust jms. Mitmõl kõrral ommaq suvõülikoolin kynõlõman käünüq tuu paigagaq lähkümbält köüdedüq inemiseq, nt. Kaalepi Ain Kaikal, Vahingu Vaino Mehikuurman, Kaplinski Jaan Pikänkannun. Paaril aastagal ommaq suvõülikooli sisen olnuq erälde keeleseminääriq, kost ommaq ossa võtnuq Hindi Mati, Künnapi Ago, Viitso Tiit-Rein, Wiigi Kalevi jt. keeletiidläseq. Kaika suvõülikoolin Kuudsil tetti Helbi Tuuma iistvõtmisõl tüürühm, miä arot', kuimuudu saanuq võro kiilt täpsähe kirjä pandma naadaq (tetti nn. Kuudsi kiräviis).
Päämädselt uuritas tuud kanti, kon suvõülikuuli peedäs. Suvõülikooli sisen om tettü matko ja ekskurs'uunõ nt. Ilomõtsa meteoriidikraatridõ mano, Peipsi järve pääle, om käütü Loosi kääpit, Virunuka ja Siksälä kalmõtõkotussit kaeman, Meenikunnu suun, Eesti perämädse mõtsavele Sabbe Augusti hukkasaamispaigan. Om käüt ka Võromaalt peri vaimoinemiisi sünnü- ja elokotust kaeman, nt. Jaigi Juhani koto Luhamõtsan ja Lattiku Jaani sünnümaia Lüllemäe kandin Mägisten. Adsoni Arturilõ panti mälehtüstahvli Sännä koolimaja saina pääle.
Võrokeelidse näütemängogaq tetti algust 1993. aastagal Sulbin, ku lavakunstikateedri tudõngiq mängeq Normeti Ingo juhatusõl Kalda Aino "Pühäjõõ kättemassu". Ildampa om suvõülikoolõn (edimäst kõrda) ette kannõt mitmiid üle Eestigiq kuulsas saanuid tükke: Kõivo Madissõ "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1994, lavastaja Normeti Ingo), Kangro Bernardi "Susi" (1995, lavastaja Mäeotsa Ain), Kauksi Ülle ja Kivisildniku Sveni "Tandsja pühälik" (1996, Mäeotsa Ain) ja Kõivo Madissõ "Elli" (1998, Mäeotsa Ain). Pääle naidõ ommaq suvõülikoolõn mängnüq viil Võro Harrastustiatri, Rõugõ rahvatiatri, Tal'na Võro Selts', Kuldri koolitiatri ja tõsõq harrastusnäütlejäq.
Uma kimmäs kotus om suvõülikoolõn olnuq ka rahvalaulul ja vahtsõmbal võrokeelitside sõnnogaq muusikal. Lüllemäel saiq suvõülikooli rahvas ja külärahvas andsambli Ummamuudu pilli perrä tandsiq. Pikäkannun tull' edimäst kõrda rahva ette lauluselts Lõkõriq (Merca, Kauksi Ülle, Ilvesse Aapo, Kalla Urmas jt.). Pulga Jaani lauluq nakkasõq parhillaq joba üle Eesti tunnõtus saama. Kunstniguq ei olõq kah suvõülikoolist kõrvalõ jäänüq: Kuksi Viive, Navitroll'a, Mürgü Toomas jt. ommaq mitmõl puul ummi töid näüdänüq.
Tradits'oonis om saanuq latsikoolitus, kon suvõülikuuli tulnuilõ latsilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ-mängõ-tandsõ nink joonistõdas ja tetäs muud huvitavat.
Suvõülikoolõn om murt arvaminõ, niguq võro keelen ei saaq abstraktsist as'ost kynõldaq. Eri loengin om kynõld nii keele- ku luudustiidüsest nikani ku filosoofianiq vällä.
Suvõülikoolõst ommaq vällä kasunu Võro Instituudi luumisõ mõtõq ja Uma Pido kõrraldamisõ plaan.
Seeniq peetüq suvõülikooliq.
Osavõtjidõ arvoq ommaq tan kirjäpandmislehti perrä. Tuu viil ei tähendäq, et kirjäpandnuq ommaq kolm päivä suvõülikoolin olnuq. Saman või ollaq suvõülikoolin käüjit, kiä olõ-iq hinnäst kirjä pandnuq.


Kaika suvõülikuul 1989 Kaikal.
Kaika suvõülikuul 1989 Kaikal 6.-9. põimukuu pääväl oll' kõgõ edimäne võrokõisi Kaika suvõülikuul.
Edimäst kõrda tull' kokko üle saa võrokeelidse ja -meelidse inemise, peeti võrokeelitsit loengit. Edimäst kõrda kõnõldi laembalt võrokõisist ja võro keelest, edimäst kõrda arotõdi võro keelen tiidüse üle.
Osavõtjit oll' 138. Kõnõlõjidõ hulgan olliq Kama Kaido, Visseli Agu, Keema Hella, Kaalepi Ain, Kronbergi Janika, Kauksi Ülle, Ojala Uno, Kasaku Enn ja Kõivo Madis.


Kaika suvõülikuul 2007 Ruusal.
Aapo ja Jan tegeväq diskot
Kaika suvõülikuul 2007 Ruusal peeti Ruusa koolimajan 10.-12. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Kalla Urmas, pääkõrraldaja Trumsi Marge.
Pääle loengidõ arotõdiq võro kultuuri väärtüse üle, kullõldi lauluparkõ Liiso ja Ütsiotsõ laulu, käüdi Leevakul kaeman välänäütemängo "Jõvvujaam", kaeti võrokeelitsit multikit jne. Bussireis vei silmämä Virosi järve, kullõma Tamra Kaitu ja mõtsavelje Kivisilla Ilmarit Maarjalilli talon Pääsnä külän, kaema Võukülä liinamäke ja Toolamaa mõisa. Tandsus mängeväq pilli ansambli "Mahmõr" ja plaatõ Ilvesse Aapo ja Rahmani Jan.


Kaika suvõülikuul 2006 Valgjärvel.
Kaika suvõülikuul 2006 Valgjärvel peeti Valgjärve koolimajan 11.-13. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Kama Kaido, pääkõrraldaja Ojari Triinu.


Nagõl.
Nagõl om terävä otsaga ravvast pulk, midä päämädselt pruugitas puust asjo ütsüte külge kinniq lüümises. Nagla tõnõ ots om lajemp ja tuud kutsutas nagla pääs. Naklo lüvväs vasaraga.


Inemine.
Inemine tulõ iho poolõst muidõ luud-asjo sekkä arvadaq, tuuperäst et timä iho om maapäälitsist ehk maitsist as'ost võet ja ku timä koolõs, sõs saa iho jälq mullas. Inemiseq käävä katõ jala pääl, ainult inemisele om umanõ mõtlõmine ja kõnõlõmine.
Inemise iho.
Inemise iho om suurõst hulgast mitmõsugutsist jakõst kokko säet. Kõigil jakõl om uma esiqeräline tallitus. Mõnõq jaoq ommaq kõvaq, nii luuq, tõsõq jälq pehmeq, nii liha ja sisekund, mõni jago om vetel, nii veri.
Kõgõ kõvõmbaq jaoq ehk luuq ommaq ütes värgis kokko pantuq, miä üte maja puuvärgi sarnatsõs võimiq arvadaq ja miä iholõ kujo ja kindmüse and. S'oosinanõ luuvärgi om kõigilt puult lihaga ja nahaga katõt, nii et kui hambaq arvamadaq jätämiq, ütski luu pal'as ei olõq. Liha sais luiõ pääl suurõmbin ehk vähämbin kimbokõisin, miä mitmõnäolidseq ommaq ja muskliis kutsutasõq.
Iho tühen ruumõn, miä luist ja lihast saavaq var'atus, lövvämi kõgõ hõrnõmbaq iho jaoq, nii kui ai, süä, ja sooliguq. Kõik iho jaoq saavaq umma toitu verest, miä lugõmadaq pall'o suuni läbi ihon juusk ja kõiki paiko küünüs, ent liigutamisõ jovvu saavaq nimäq väikeisist niidikeisist, miä aiust ja sälgroodso säsüst tulõvaq ja närves nimitedäseq. Liha vaihõl lövvüs siin ja sääl rasva ja väläst puult om iho nahaga katõt.
Suurõmbaq iho jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekund.
Kihä om sisestpuult rõivastõt, nii ku voodõrdõt, pehmide, niiskidõ nahkoga ja üte risti saisva, osast hintidse, osast lihadsõ vahesaina läbi, minkal vaheliha ehk vahenahk nimi, kattõ jakko jaet. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomaedsõn jaon ehk kõtukooban siitmise riistaq.
Inemine süü ja juu ja ärqseeditüst söögist valmistõdas vahtsõnõ jovvulinõ veri. Siitmise riistaq ommaq kõtukooban ja nimelt n'ooq: mago, pääle tuu mass ja sapitill hääl puul, põrn ja kõtu-sülenäärmeq kur'al puul, alapuul kõtukooban sooliguq.


Jalg.
Jalg om asi, mink pääle toetõdas; miä hoit asjo pistü. Eläjäq tarvitasõq jalgo viil ütest paigast tõistõ liikmisõs. Tsirgõl ja inemiisil om kats jalga. Tooliq ja lavvaq saisvaq kah pistü jalgo pääl.
Eläjä jalg.
Eläjil om hariligult 2 vai 4 jalga (näütüses sälgroodsoga eläjäq), vai sõs 6, 8, vai 12 (näütüses mutiguq ja härmävidäjäq). Mõnõ eläjä jalgo kotsilõ üteldäs käpp (nt. pini, kass, kahr, jänes), tõisi puhul tarvitõdas iks sõnna jalg (lehm, lammas, põdõr, kunn).
Inemise jalg.
Inemise jala jaoq ommaq jalavars, jalajakk ja labajalg.


Konsabi Voldemar.
Konsapi Voldemar (Voldemar Konsap) oll' muusigamiis, Räpinä miiskoori juhataja, kiä elli 1902-1976. Timä veli Konsapi Paul oll' ka muusigamiis.


Klezmer.
Klezmer om muusigastiil. Klezmermuusikat ommaq tennüq Hummogu-Õuruupa juudiq. Taa om sego vinne, türgü ja mustlaisi rahvamuusikast nink juudi muusikast.
Vanast mängiti säänest muusikat juudi saajon ja usopidostuisil tandsus. Kõgõ hariligumbaq klezmerpilliq ommaq klarnet ja viiol.


Luuvärk.
Luuvärk om luie kogo, miä and iholõ kujo ja kindmüse.
Inemise luuvärk.
Inemise luuvärgin om 207 luud. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 hammast mano.


Inemise luuvärk.
Inemise luuvärk om luiõ kogo, miä and inemise iholõ kujo ja kindmüse.
Luuvärk om mitmõmoodoliidsist luist kokko pant. Luiõ arv om 207. Täüskasunul inemisel tulõvaq viil 32 hammast mano.Luuq ommaq osast kõvastõ kokko kasunu, osast krõmps- ehk kõrrõluuga tõnõ tõsõga ühendet, nii et näid õnnõgi veidüq liigutadaq ehk painutadaq või. Tõsõq luuq jälq liiguvaq kergehe, nii kui väitse terä väitse pää sisen - nuuq luuq ommaq sõs sidemidega ja hintega jakkõ läbi ühendet. Egaüte sääntse luu ots om jakun sille krõmps- ehk kõrrõluuga katõt ja üte õlisarnatsõ vedelüsega, miä jaku-võidõs kutsutas, nilbõs tett. Tuuläbi liiguvaq luuq jakust kergembäst, nii kui ka vankriq, uuriq ehk massina rattaq sõs õnnõgi kergehe käüväq, kui nääq rasva ehk õliga võietu ommaq.
Luiõ muud om mitmõsugunõ. Mõnõq ommaq lajaq ja lapikoq, nii nimelt puusaluuq ja luuq pää külen; tõsõq ommaq lühkeseq ja paksoq, nii nimelt sälgroodso tüküq; jälq tõsõq ommaq toro-sarnatsõq ja sisest tühäq; torodõ sisen om säsü. Päält ommaq luuq üte nahaga katõtuq, miä luu-nahas nimitetäs. Tuust nahast käü pall'o suuni läbi ja noidõ suuni läbi saavaq luuq umma toitu.
Latsõpõlvõn ommaq luuq krõmpsluu sarnatsõq ja õigõ väikeisi latsi luuq ommaq pehmeq ja painuvaq. Tuuperäst piät ette kaetama, et väikeisi latsi kõvva kinniq ei mähitäq ei ka liig varra saistaq ja minnäq ehk kõndi ei lastaq, tuuperäst et tuu läbi painuvaq pehmeq luuq pia kõvõras ja saavaq kõgõs eloaos ärqnurjastetüs. Katõlkümnemäl eloaastagal arvata ommaq luuq tävves ja kõvas saanuq; vana iä sisen lääväq nimäq hapras ja võivaq kergehe katski murduda.
Pääluu om sälgroodso otsan. Rõnnaq, kõtt ja sälg nimitetäse kihäs, kihä külen ripuvaq käevarrõq ja jalavarrõq. Käevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq. Sälgroodso alomatsõ jao külen istus kummalgi puul üts puusaluu. Mõlõmbaq puusaluuq, ristluiõ-roodsotüküq ja taga- ehk alaotsa luuq kokko sünnütäseq üte kausisarnatsõ kujo, miä pekis nimitetäs. Noid luid kutsutas tuuperäst ka pekiluiõs. Puusaluiõ külen ripusõq jalavarrõq. Käevarsi ja jalavarsi luuq ommaq tõnõ tõisi sarnatsõq.


Pää.
Pää om inemise vai eläjä iho jago, mink külen ommaq hariligult silmäq, kõrvaq, nõna, suu ja ai. Mõndsil väega lihtsil eläjil olõki-õiq pääd.


Inemise pää.
Inemise pää om inemise iho jago, mink sisen om ai ja mink külen ommaq nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq.
Pää külen om kokko 22 luud, miä kõik tõnõ tõsõga kõvva kokko ommaq kasunuq, maaharvatu õnnõgi lõvvaluu (11), miä liikja om. Palgõ ehk näo jaos tulõ naist luist 14 tükkü, päälagi esiq ehk aiukaus näüs külh õnnõgi ütest kumõrast ehk võlvitust luust olõvat, ent kui teräväst perrä kaemiq, lövvämiq, et tä 7 luust kokko om kasunu. Nail luiõl ommaq hurmõlidsõq veereq, miä tävveligult tõnõ tõsõ sisse sünnüsseq. Veereq ommaq sõs kui salapulkõga kinniqpantuq ja nii kõvva, et luid ei lüümise ei põrotamisõ ei ka kangutamisõ läbi kuust ärq ei saaq. Kokkokasumisõ kotusõq palja aiukausi ehk päälae pääl näütäseq kui ummõlusõq vällä ja nimitetäs naid kotusit ka ummõluisis. Tahtvaq tohtrõq pääluud ütest ärq timä mitmõhe jakko laotadaq, sõs ei võiq tuu mud'o sündüdäq, kui et kuivõ hernit pääluu täüs pandvaq ja vet pääle kaldasõq. Paisuvaq herneq ajavaq luu lahki.
Ilda sündünü latsil ei olõq päälagi viil tävveste kokko kasunu, miä tasatsõ kobimisõ läbi ärq või tundaq. Nuuq kats kotust, miä päälae pääl pehmeq kobida ommaq, kutsutasõq meelekotusis ja kasusõq viil tõsõl eloaastagal kinniq.


Hammas.
Hammas om kõva, luumuudu asi inemise vai eläjä suu, midä om vaja söögi purustegemises. Mõnõq eläjäq, esieränis kiskjaq, tarvitasõq hambit viil jahipidämises ja hindä kaitsmisõs.
Pääle eläjide võivaq hambaq ollaq viil näütüses sael ja hammasrattal.


Inemise hammas.
Inemise hambit piämiq kah luiõ sekkä arvama, tuuperäst et nääq päält ja sisest ommaq tävveste luusugutsõq. Täpsämbähe hambaq ommaq nä päält luusugutsõq ja sisest sidõkoelidsõq liitorganiq. Inemiseq tarvitaseq näid söögi purustegemises, kõnõlõmisõs ni hambaq hoitvaq trammin näolihassit.
Hambidõ liigiq.
Täüskasunul inemisel om 28-32 hammast, nimelt 14-16 all ja 14-16 pääl. Hambaq ommaq kolmõmoodolidsõq, selle et nääq ommaq kolmõ tarvitusõ pääle luuduq. Edimädseq hambaq ehk intsisiiviq, 4 all, 4 pääl, ommaq söögi haukamisõ ehk külest ärqlõikamisõ tarbis ja tuuperäst ku mõnõq lõikamisõ riistaq lapigoq ja vaivaq. Nukmadsõq hambaq ehk premolaariq, 4 all, 4 pääl, ommaq inämb hööriguq ja teräväq ja kõlbasõq esieräligult kinniqpidämise ja kaksamisõ pääle. Purimadsõq hambaq ehk molaariq, 4-6 all, 4-6 pääl, ommaq lajaq ja paksoq ja piät süüki purustama ja peenükeses jahvatama. Perämädseq purimadsõq hambaq vai tarkusõhambaq tõõnõkõrd puuduseq, selle et funktsioonilidselt näil inämb olõ-õi ülesannõt.
Hambidõ arõnõminõ.
Inemine tulõ ilma hambilda ilmalõ, kuiki kõik piimähambakibõnaq ommaq joq lõvvaluiõ seen olõman. Latsil om 3-4 aastagas joq kõik 20 piimähammast suun: 8 edimäst hammast, 4 silmahammast ni 8 purimast hammast. Nukmaidsi hambit latsil ei olõq - nääq nakkasõq ilmuma 9. aastagal. Kuvvõndal vai säitsmendäl aastagal nakkasõq piimähambaq vällä sadama, minkpääle pia kõvõmbaq jäädväqhambaq asõmõlõ kasusõq. Nelätõistkümneniq vai viietõistkümneniq aastaganiq tulõvaq tõõsõq jäädväqhambaq. Tarkusõhambaq tulõvaq viil 18 ja 25 aastaga vaihõl, mõnikõrd ka viil ildampa, igimäst vällä.
Hamba ehitüs.
Hammas sais kuun kolmõst päämidsest komponendist. Edimäne om seo, midä miiq näe - hamba email. Email om õnnõ hambakrooni osan ni seo om kõgõ kõvõmb inemise kudõ. Tõõnõ komponent om dentiin. Dentiin on hamba päämine komponent, taa on hamba krooni-, kaala- ni juurõosan olõman. Email ni dentiin ommaq luusugudsõq hambaosaq, email om kõvõmb, dentiin om pehmemb. Kolmas komponent on hambasäsü vai hambapulp, miä om ehitüse poolõst kohhil sidõkudõ, mink seen om hulga närve ni veresuuni. Hambasäsügaq kasus hammas latsõiän; täüskasunul om pulbi päämine ülesannõq halust märkü andaq ni hammast kaitsaq. Pulp kaits hammast vahtsõndõn pulbilähelist dentiini, miä pidä pisiläisi sissetükmist kinniq.


Sälgruuts.
Sälgruuts om inemise luuvärgi osa. Sälgruuts om 33 tüküst ehk jakust kokko pant, miä kõrrõluuga, sidemidega ja hintega väega kõvva tõnõtõsõga ühendetüq ommaq, ent sõski õigõ häste sälgroodsol painuda andvaq.
Säidse ülemäist tükkü (pildi pääl pruuniq) nimitetäseq kaala ruudsjakus; sõs tulõvaq 12 rõnna ruudsjakku (sinitseq), viis nimeside ruudsjakku (kõllatsõq), viis tõnõ tõsõga kokko kasunut ristluiõ ruudsjakku (rohilidsõq) ja neli alaotsa ehk tagaotsa ruudsjakku (lillaq). Kõik ruudsjakuq, maahaarvat õnnõgi 4 kõgõ alomaist, ommaq sisest tühäq, nii et naaq, kui kõik tõnõ tõsõ pääl saisvaq, üte pikä toro tegeväq, miä sälgroodso säsüga täüdet om.
Ega rõnna-ruudsjaku külest lät kats küleluud vällä, kummalõgi poolõ üts; nuuq 24 küleluud painusõq edepoolõ ja sünnütäseq rõnnakorvi ehk rõnnakasti.


Inemise rõnnakorv.
Inemise rõnnakorv om inemise luuvärgi osa. Rõnnakorvi tegeväq 24 küleluud. Sälgroodso ega rõnna-ruudsjaku (noid om 12 tükkü) külest lätt kats küleluud vällä, kummalõgi poolõ üts; nuuq küleluuq painusõq edepoolõ ja sünnütäsegiq rõnnakorvi ehk rõnnakasti. Säidse ülemäist küleluu paari ommaq rõnna pääl rõndvitsaga ehk rõnnalehega kokko kasunuq ja nimitetäseq õigis küleluiõs, tõsõq 5 paari kutsutasõq väärküleluiõs ja nuuq ei putuq mitte rõndvitsa külge.


Käevars.
Käevars om inemise iho osa.
Käevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq. Päälmäne käevarrõ jago om ütest luust, ent alomanõ käevarrõ jago katõst luust. Käejakk om 8 väikesest luust kokko pant. Käejakuga saisvaq kuun 5 peoluud, peoluiõ otsan ripusõq sõrmõluuq. Peo om käevarrõga ütel joonõl.


Inemise jalavars.
Inemise jalavars om inemise iho osa.
Jalavarrõq ripusõq puusaluiõ külen. Jalavarrõq ommaq käevarsi sarnatsõq.
Päälmäne jalavarrõ jago ehk kints om ütest luust, ent alomanõ jalavarrõ jago ehk siir katõst luust. Jalajakk om 7 väikesest luust kokko pant. Jalajakuga saisvaq kuun 5 labajalaluud, labajalaluiõ otsan varbaluuq. Labajalg sais seerega vinklin kuun, tuu tunnistas, et inemine om luud pistü käümä ja katõ jala pääl kõndma, ent mitte kumaruisi kõigi nelä pääl, nii kui eläjäq.
Sääl, kon kindsoluu ja seereluu kokko käüväq, tuu om põlvõjaku kottal ehk põlvõ külen, sais üts vallalinõ luu, põlvõkeeri nimi.


Käsi.
Käsi om inemise iho osa. Inemisel om kats kätt ja nuuq ripusõq kihä külen, üts kur'al, tõnõ hääl puul. Kässiga saa inemine tetäq tüüd.
Käe jaoq ommaq käevars, käejakk ja peo.


Künnärpää.
Künnärpää om käe osa. Tä jääs käevarrõ päälmädse ja alomadsõ jao vaihõlõ.


Käejakk.
Käejakk om käe osa, miä jääs käevarrõ ja peo vaihõlõ. Tä om kokko pant 8 väikesest luust.


Peo.
Peo om käe osa. Tä sais kuun peopesäst ja sõrmist. Peoluid om 5 tükkü, noidõ otsan ripusõq sõrmõluuq.


Sõrm.
Sõrm vai näpp om käe osa. Ütel käel om 5 sõrmõ.


Päkk.
Päkk vai päss om üts viiest sõrmõst.


Põlv.
Põlv om jala osa, miä jääs jalavarrõ alomadsõ ja päälmädse jao vaihõlõ. Põlvõjaku kottal ehk põlvõ külen sais üts vallalinõ luu, miä nimitetäs põlvõkeeris.


Jalajakk.
Jalajakk om jala osa seere ja labajala vaihõl.


Labajalg.
Labajalg om jala kõgõ alomanõ osa. Labajalaluid om 5 tükkü, noidõ otsan ommaq varbaluuq.


Varvas.
Varvas om jala osa. Ütel inemise jalal om 5 varvast.


Muskli.
Musklis kutsutas liha kimbokõist, miä sais inemise vai eläjä luiõ pääl.
Muskliq ommaq suurõst hulgast väega peenikeisist lihanarmist kokko pant, miä üte hõrna koe läbi, köütmise kudõ nimi, kuun püsüseq. Nii häste musklit kui ka narmit, minkist naaq nii kui kokko köüdetüq ommaq, võimiq hõlpsahe ärq tundaq, kui ütte keedetüt ehk küdsetüt eläjä lahja liha tükkü terävähe läbi kaemiq. Inemise liha om eläjä lihalõ kogoni sarnanõ.
Muskliq ommaq vereväq nätäq, selle et näist arvamada hulk peenikeisi suuni läbi käü, miä verd täüs. Musklidõ otsan ommaq hinteq, miä näid üte ehk katõ luu külge kinnitäs. Ega muskli sisse lääväq ka peenikeseq niidiq aiust ja sälgroodso säsüst; n'ooq niidiq ehk närviq andvaq musklidõlõ liigutamisõ joudu, nii et nimäq, kui inemine taht, hindä kokko tõmbasõq ja lühembäs saavaq. Tuu läbi piät luu, kink külen muskli ots om, kuigi viisi hindä liigutama. Kõik ihojagodõ liikmise sünnüseq musklidõ kokkotõmbamisõ ja lühendämise läbi. Kui üts närv tõbõ läbi jovvõtumas jääs ehk kui tedä ärq lõigatas, sõs kaotasõq ka kõik muskliq, miä timä läbi saivaq liigutõdus, uma liikmise jovvu ärq ja saavaq hälvätüs.
Inämbüisi kõik muskliq võivaq liigutõdus saiaq, kuna inemine taht; ent mõnõq liigusõq ja tegeväq tüüd ka inemise tahtmada ehk ilma et inemisel vaja olõssi ega kõrd liigutamist tahmisõ läbi sünnütädäq. Nii om nimelt lugu noidõ musklidõga, miä hõngutõmbamist toimõtavaq, verd soonin juuskma ajavaq ja muid elo ülespidämises tarviliidsi toimõtuisi tallitasõq. Mõnõq muskliq ei olõq mitte luiõ, õnnõ ommaq naha külge kinniq pantuq. Niisugutsit musklit lövvämiq palgõn, nii nimelt tuu rõngasugunõ muskli suu ümbre, miä tekev om, kui mokkõ pikäs aias. Musklidõ vaihõl ja pääl lövvüs sakõstõ rasva.
Kui muskliq kavva ja kõvva ommaq liikunuq ehk tüüd tennüq, sõs väsüseq nimäq ärq ja tarvitasõq puhkust. Har'otamisõ läbi võivaq nimäq ütlemädä jovvukas ehk kõvas saiaq. Jo tuugi tarbis om suurt joudu vaja, kotitäüt vilja säläga ärqkandaq, selle et tuu nõstang kaald ehk lits ütsindä sälgroodso pääle, miä mõnõ esierälidse muskli abiga õkva ehk pistü piät hoiõtus saama.
Ent mitte ütsindä ihojoud ei saaq musklidõ har'otamisõ läbi kasutõtus, õnnõ har'otamisõ läbi või inemine ka ärq oppi ummõ iho liikmit ülikärmähe pruukma.


Ai.
Ai om eläjide iho jago, miä kontroll kesknärvisüstemmi. Inämbüisi om ai pää sisen ja kaitsõt pääluuga.


Inemise ai.
Inemise ai vai ajo om inemise iho õrnõmb jago, miä om pää sisen.
Ai om pehmeh, säsüsarnanõ, valgõ ja hahk ja täüt kõgõ aiukooba pää sisen. Tä om katõjaolinõ. Üts jago om suurõmb ja kutsutas suurõs aius, tõnõ vähämb ja nimitedäs väikeses aius. Viimätsest lätt üte mulgu läbi pääluu põh'an üts aiuköüdüs alla, miä sälgroodso toro täüt ja sälgroodso-säsüs nimitedäs. Aiust ja sälgroodso-säsüst juusk paaritsikku pall'o peenikeisi niite vällä, iks üts hääle, tõnõ kur'alõ poolõ; nimäq lääväq pia mitmehe harro ja haroq ehk ossaq küünüsseq pia kõiki paiko iho sisse. Noil niidel om nimi närviq.
Aiu ja närve läbi pand heng ihojaoq liikma ja tallitas mitmõsugust tüüd, naidõ läbi saamiq ka tundmist ilma välimäidsist as'ost. Näütüses: tahamiq miiq jalgo liigutadaq ja minemä minnäq ehk kässi liigutadaq ja midägi võtta, sõs om heng edimält aiun tekev, aiust lätt tegevüs närve sisse ja närviq liigutasõq musklit, nii et nääq hindä kokko tõmbasõq ja niisugutsit liigutuisi sünnütäseq, määntsit tahamiq. Ehk jälki: kui miiq ütte asja kogoni näemiq, sõs tulõvaq valgusõ joonõq as'ast silmä ja silmäst üte esierälidse närvi läbi aiu ja sääl saa heng as'ast tundmist. Kui tuu närv ärq rikutas, sõs om nägemine otsan, olguq silm muido ja päält kaiaq kui terveh taht. Kui sõrmõ pitsitetäs, nii et tä valutas, sõs ommaq jälq närviq sõrmõ sisen, kiä nii tegeväq ommaq, et miiq vallu tunnõmiq. Tuuperäst ei olõq ka inemisel noin iho jagodõn, kohe närviq ei putuq, nii küüdsin ja hiussin, määnestki tundmist.
Ai ja sälgroodso säsü ommaq väega tarvilidsõq ja hõrnaq iho jaoq, tuuperäst om näid ka kõvvo luusaino vaihõlõ var'olõ pant. Kui lüük näid põrotas ehk litsutas näid kõvva, sõs saa inemine inämbüisi kas hälvätüs ehk miil lätt pääst ärq. Aiust käü pall'o suuni läbi; kui nuuq liialt verd täüs ommaq, sõs pitsitäseq nimäq aiu. Tuud sünnüs mõnõn tõbõn ja nakkas tõbinõ sõs sonima ehk ka hullu tempa tegemä. Niisama om lugu ka, kui inemine liialt viina ehk muud kangõt juuki juu. Tuuperrä om kerge ärq seletäq, minkperäst juubnu inemiseq keelega häste kõrda ei saaq, jandama nakkasõq ja jalgo pääl pistü ei jovvaq saistaq. Tuuperäst om tervüsele väega tulolinõ kõgõ iist hindä hoita, miä verd päähä ja aiu sisse aja.
Mõnõ jao närve üle, miä aiust ja sälgroodso-säsüst vällä lääväq, valitsõs inemise tahtminõ tävveste; ent om ka tõisi närve, kink üle tahtmisõl midägi võimust ei olõq. Sääntseq närviq lääväq süämehe, suuni külge, täü sisse ja siitmise riisto sisse. S'ooperäst juusk veri ihon ümbre, hõngutõmbaminõ kest edesi, toit saa ärqseeditüs, tahtku inemine ehk tahtmada, ja magadõngi kest s'oo kõik edesi. Imeh om nätäq, kuis närve tegevüs vere ümbrejuuskmisõ man mänikõrd esierälikult suur ja äkiline om. Nii lätt, kui kiäki häbenes ehk hindä vihastas, nägo vereväs; s'oo man saa veri näkko peenikeisi suuni sisse ajetus. Ent kui kiäki äkitselt ärqheitüs, sõs lätt täl nägo valgõs, s'ollõ et aiu ja närve tegevüse läbi saa veri naha alt tagasi süämehe juhatõtus.
Närviq, miä tahtmisõlõ alaheitlikuq ei olõq, ommaq jätmädä alati tegeväq ja ei puhkaq ilmangi nii kavva kui inemine eläs. Ent ai ja sälgroodso säsü ja nuuq närviq, miä tahtmisõ sõnna piät kullõma, tahtvaq sakõstõ puhata. Nimäq puhkasõq sõs, kui miiq makamiq. Üü om kõgõ parõmb puhkamisõ aig, ent inemine ei piäq inämb magama, kui vaja om iholõ täüt joudu jälq tagasi andaq. Kiä pall'o makas, lätt laisas ja norotajas. Täüskasunul inemisel om külält, kui tä üüpäävä jaos 7 tunni makas. Ent latsõq piät inämb aigu magama, ja tuud inämb, midä noorõmbaq nääq ommaq. Mõnõn tõbõn kaos uni kogoni ärq, mõnõn tõsõn jälq makas tõbinõ inämb kui terveh ollõn.


Vaheliha.
Vaheliha ehk vahenahk om risti saisja, osast hintine, osast lihanõ vahesaina inemise kihä sisen. Tä jaga kihä sisestpuult kattõ jakko. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomatsõn jaon ehk kõtukooban siidmise riistaq.


Rõnnakuup.
Rõnnakuup om kuup inemise (ja tõisi eläjide) kihä päälmädse jao sisen, midä kaitsvaq rõnnakorv, nahk ja muskliq. Rõnnakooban ommaq süä ja täü. Rõnnakoobast allapoolõ jääs vaheliha ja tuu all kõtukuup.


Kõtukuup.
Kõtukuup om kuup inemise (ja tõisi eläjide) kihä alomadsõ jao sisen. Kõtukooban ommaq siidmise riistaq. Kõtukoobast ülespoolõ jääs vaheliha ja tuu pääl rõnnakuup.


Täü.
Täü vai kops om hõngutõmbamisõ riist.


Süä.
Süä om riist, miä pand verd eläjide ihon juuskma. Süä om rõnnakooba sisen.


Inemise süä.
Inemise süä om riist, miä pand verd inemise ihon juuskma.
Süä sais pia õkva keset rõndo, veidükese kur'al puul, ja om näo poolõst pia kolmõnukalinõ. Tä om üts suur tühi muskli, miä hindä kõrdapite lajas tetäq ja kokko tõmmata või. Sisest om tä kattõ jakko ehk kambrehe jaet, kost mitu suurt suunt vällä lätt. Kambreq kutsutasõq süämekambris ja kannus tõnõ hääle, tõnõ kur'alõ poolõ. Soonõq ommaq pehmeq ja vinnütetäväq torokõsõq, minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs aja tä vere üte jao suuni läbi, miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq, hindä sisest iho sisse; ent kui süä hindä jälq lajembas tege, sõs täüt tä hindä verega, miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk. Noid suuni nimitetäs verisoonis.
Terve inemise süä tõmbas hindä arvada 70 kõrd ega minoti sisen kokko, tuu om sõs üte tunni sisen inämb kui 4000 kõrd, ja lajendas hindä ka niisama sagõdahe. Latsi man sünnüs tuu viil sagõdambast, ent vanno inemiisi man harvõmbast. Ega kõrd, kui süä hindä kokko tõmbas ja verd elosuundõ sisse aja, lüü tä uma otsaga viiendama ja kuvvõndama küleluu vaihõl kur'al puul rõnda vasta, miä selgehe ärq tundaq või, kui sääl kottal käsi iho pääle pandas. Või ka väega häste tähele pandaq, kuis veri ega süämelöögiga eolsuuni sisen tuksumisõ viisi edesi saa ajetus, kui sõrm kohegi iho pääle pandas, kon mõni suurõmb elosuun õkva naha all sais, nii kui all puul käejaku külen, kost ka tohtrõq tõbõ aol elosuunt kaesõq. Kui iho kõvva ja kärmähe om liikunu, sõs lüü süä rutõmbahe ja kõvõmbahe ja niisama tuksusõq sõs ka elosoonõq rutõmbahe ja kõvõmbahe; nii om ka sõs lugu, kui miiq miil kuigi viisi esierälikult liigutõt om, pahanõ, ärqheitünü, ülirõõmus, häbelik, pelglik ehk muido nii. Tõbõdõn lüü süä ja tuuperäst ka elosuun pia rutõmbast pia pikälidsembält, pia kõvõmbahe pia nõrgõmbahe; tuuperäst piät arst tõbitsõl elosuunt kaema, et tuuperäst tõbõst arvo andaq.


Suun.
Suun om pehmeh ja vinnütetäv torokõnõ, minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs aja tä vere üte jao suuni läbi, miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq, hindä sisest iho sisse; ent kui süä hindä jälq lajembas tege, sõs täüt tä hindä verega, miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk. Noid suuni nimitetäs verisoonis.


Veri.
Veri om verrev, veidükese pütel vedelüs, miä juusk inemise (vai tõisi eläjide) suuni sisen.
Vedelüs esiq om vals-kõllakas; timä sisen ojos arvamada hulk väikeisi verevit täpikeisi, miä veretäpikeisis nimitetäseq ja verele verevä näo andvaq. Palja silmäga näid ütsi ei näeq, s'ollõ et nääq üliväega väikeseq ommaq, ent suurõstegevä klaasi all nõsõs ka ütsainus täpikene nättäväs. Kui soonõst ehk aadrest tulnu verel saistaq ja külmäs minnäq lastas, sõs kogosõq väikeseq veretäpikeseq ütes pruunis koogis kokko, miä kõllaka vii pääl ojos.
Veri, miä süämest elosuuni sisse vuulas, om näo poolõst helle-punanõ, ent veri, miä verisoonist süämehe tagasi juusk, mustjamb, pia verdjas pruun. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs saa helle-punanõ veri kur'apoolitsõst süämekambrest elosuuni läbi kõiki paiko iho sisse vällä ajetus; elosoonõq lääväq ihon iks inämb ja inämb mitmõharolidsõs ja ommaq viimäte väega peenikeseq. Naist peenikeisist soonist läbikävven jätt veri sääntsit jagosit, miä iho hoitmisõs ja kasvatamisõs vaja, maaha ja võtt tuuiist jälq kõkkõ tuud hindäga üten, midä iho kui kõlvatumit jagosit hindäst ärq lahotas; tuu läbi muudus veri mustjaspruunis. Tuu mustjamb veri juusk sõs verisuuni läbi, miä toda lajembas lääväq, midä inämb nimäq süämele ligimbäle joudvaq, tagasi hääpoolitsõhõ süämekambrehe. Et s'oosinanõ veri jälq edespite iho toitmisõs kõlvulinõ olõs, saa timä vahtsõndõdus ja jälq helle-punatsõs tettüs. Vahtsõndamisõ tarbis saa veri hääpoolitsõst süämekambrest täü ehk kopso sisse ajetus, kon timä lajalõ lagonõs kõgõvähämbide suuni sisse. Siin putus timä sissetõmmatu õhu ehk luhvtiga kokko ja kui tä tuuläbi jälq helle-punatsõs om saanuq, käänd timä kopsost kur'apoolitsõhõ süämekambrehe tagasi, et vahtsõst umma ümbrejuuskmist ihon alostadaq. Arvatas, et üte veeränd tunni sisen kõik veri ihon ütskõrd süämest läbi om käünüq.


Elosuun.
Elosuun om suun, midä pite veri süämest vällä aetus saa.
Inemise elosoonõq.
Kui üts suurõmb elosoonõ oss ehk haro katski lõigatas, sõs nakkas veri nii kangõhõ ihost vällä juuskma, et haavat inemine kuulma piät, kui veri mitte kinniq ei pandaq. Et veri elosoonõst tulõ, tunnus tuust ärq, et tä helle punanõ om ja tuksumisõ viisi tsirinäl haavast vällä vuulas. Säänest verejuuskmist om rassõ muido kinniq pandaq, kui et, seeni kui arsti abi mano saa, päkäga ehk mõnõ väikese ja kõva kokko murrõt pakso nahatüküga, miä pääle köüdetäs, elosuun päält puult haava ehk, selgembähe üteldä, haava ja süäme vaihõl, kokko pitsitetäs. Ent s'ootarbis piät üts sääne ihokotus vällä otsitama, kon elosuun ligi nahka ja luu kottal om, et tä luud vasta või litsutus saiaq. Sääntseq kotusõq ommaq: käevarrõ päälmätse jao külen sisemätse poolõ pääl õkva künnärpää jaku ja kanglaalotsõ vaihõl, kubõhiste kottal puusaluud vasta, kindre tsälgan, kindso sisemätse poolõ pääl timä edimätse ja tõisõ kolmandiku vaihõl pääl puul põlvõ.


Verisuun.
Verisuun om suun, midä pite veri süämehe tagasi juusk.
Inemise verisoonõq.
Verejuuskminõ ütest ärqhaavatust verisoonõst või elolõ otsa tetäq, ent või kergembähe kinni pantus saiaq kui haavat elosuun. Nimelt nii, et pesso ehk takla, külmä vett ehk lummõ pääle pandas ehk et rõivanartsoga haav kinniq mähitäs. Sääntse verejuuskmisõ man tulõ veri tsilgaviisi ehk ütelidselt tsiriseden haavast vällä.


Aadrilaskminõ.
Aadrilaskminõ om vere laskminõ elosooõst.
Aadrit lastõn avatas egakõrd üts elosuun, inämbüisi üts noist, miä käevarrõ jakun künnärpääd vasta ommaq ja tuutarbis saa inne laskmist käevars päälpuul nimitetüt kotust kõvva kinniq kistus. Tuu läbi ei võiq veri, miä peost ja käevarrõ alajaost künnärpää jaku poolõ tulõ, mitte süämehe tagasi juuskõ ja piät tuu asõmõl haavast vällä vuulama. Tuuperäst jääs verejuuskminõ maaha, nii pia kui köüdüs vallalõ võetas.
Mõni arvas tervüsele hää olõvat, aig-aolt, ka kui määrästki tõpõ ei olõq, verd laskõ, ent sääne verelaskminõ om tõtõ poolõst tervüsele väega kahjolik. Aadre laskminõ om õnnõgi mõnõn tõbõn hää, ent ei piäq ilmangi ettevõetama muido, kui mõistliku arsti nõu perrä.
Verd lastõn om ütskõik, kumma käe külen aadre avatas.


Inemise täü.
Inemise täü vai kops om inemise hõngutõmbamisõ riist.
Inemisel om kats täüd, miä rõnnakooban ripusõq, kummalgi puul üts. Hõng ehk luhvt tõmmatas suust ehk nõnast sisse ja saa täü sisse hõngutoro ehk lõõri läbi, miä mitmõhõ harro juusk ja lugõmada pall'o harokõisiga kõiki paiko täü sisen küünüs. Lõõri päälmäne ots om kõrrõluust ja nimitetäs lõõripääs ehk kurgusõlmõs. Lõõr esiq om kokko pant kõrrõluutsist rõngist, miä iks vinnan saisvaq ja nii toro vallalõ hoitvaq. Hõngu sissetõmbaminõ sünnüs tuuläbi, et rõnnaq osast vaheliha, osast küleluid ülesnõstvidõ musklidõ abiga hindä lajendasõq, ent hõngu vällätoukaminõ tuuläbi, et rõnnaq hindä jälq kokko tõmbasõq.
Hõngutõmbamisõ läbi ei saaq mitte ütsindä veri vahtsõndõdus, miä elo ülespidämises hädäste vaja om, õnnõ timä läbi saavaq ka kõnõlõminõ, laulminõ ja kõik hääleq sünnütetüs, miä kurgust tulõvaq.


Kurgusõlm.
Kurgusõlm vai lõõripää om hõngutoro vai lõõri kõrrõluust päälmäne ots.
Inemise kurgusõlm.
Kurgusõlmõ sisen lövvämiq kats paari hintitsi sidemit, miä kokko üte lahi tegeväq, minkal häälelahi nimi.


Inemise helü.
Inemise helü vai hääl om helü, midä inemine tege kõnõlõmisõs, laulmisõs, naardmisõs, ikmises vai rüükmises. Sääntseq helüq saavaq sünnütetüs hõngutõmbamisõ läbi kurgusõlmõn.
Kurgusõlmõ sisen lövvämiq kats paari hintitsi sidemit, miä kokko üte lahi tegeväq, minkal häälelahi nimi. Hõngu läbi, miä täüst vällä tougatas, võivaq nuuq sidemeq värisevält liikuma pantus saiaq ja tuuläbi hääli ehk tuunõ sünnütädäq, nii kui üts viioli ehk klavõri kiil värisemä ja helisemä nakkas, kui kiilt puugnaga tõmmatas ehk tälle külge lüvväs. Mõnõsugutsõ liigutamisõ läbi suuga ehk suun, keele, suulae, põski ja mokkõ abiga, saavaq kõnõldõn kurgusõlmõn sünnütetüq hääleq mitmõt viisi muudõtus ja nii mitmõsugutsõq kõnõlõmisõ hääleq luudus. Ka tännitämise ja laulmisõ hääleq saavaq häälelahi sidemide värisemise läbi sünnütetüs ja mitmõsugunõ hääli ehk tuunõ korgus sünnüs kurgusõlmõ ülesnõstmisõ ja kitsas tegemise läbi, häälte madalus kurgusõlmõ mahavaomisõ ja lajembas minemise läbi.


Siitmine.
Tsälgüten saa süük sülega niisutõdus; sülg tulõ sülenäärmist. Niipia kui sülg söögiga segi saa, nakkas jo söögi peenendämine ja isotaminõ ehk, tõsõ sõnaga üteldäq, siitmine. Ärqtsälgütet süük saa pääle tuu keelega tallitamisõ ja juhatamisõ läbi üle hõngutoro ehk lõõri otsa tagapoolõ kurku ja säält söögitorro tougatus ja söögitoro läbi alla niiltüs. Et midägi söögist tuu man hõngutorro ei lääq ehk, nii kui rahvakeeli üteldäs, kurku ei kargaq, ja kuulmist ja ärqläpähtämise hätä ei sünnüdäq, om hõngutoro otsa ehk lõõripää pääl kaas, miä kinniq vaos, kui nilbõ süük üle libises söögitorro. Söögitorost, miä hõngutoro takan om, lätt süük kõttu ehk makko.
Maol om kats lävve: edelävi ja tagalävi. Edelävest tulõ süük sisse, tagalävest lätt tä soolikidõ sisse. Maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga, miä maolimos nimitedäs, seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõdus. Maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä, miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq. Jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi, miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq, ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus. Suurõmb jago söögiputro, nimelt kõik, miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt, joud aigupite, kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt, mao tagalävest soolikidõ sisse.
Tan saa söögipudõr jälq ja nimelt kolmõsugudsõ limoga ehk leemega seätüs. Edimält himmitseseq, nii kui mago, ka sooliguq uma sisemädse poolõ pääl ütte vedelüst vällä, miä soolikidõ limos kutsutas. Tõisõlt juusk sapp, miä massa sisen ärqpruugituist vere jakõst valmistõdas, sapi tillist, ja kolmandalt kõtusülg kõtusülenäärmist söögipudroga soolikidõ sisen kokko. Kõtusülenäärmeq saisvaq põrna ligi. Kõik nuuq vedelüseq, miä söögipudroga kokko juuskvaq ja seätüs saavaq, tegeväq, et toidus kõlvulidsõq söögijaoq kõlvatumist tävveste lahotõdus saavaq. Kõlvulinõ toit ja kõlvadu ommaq tan erätedüq. Kõlvulidsõl toidul, miä ka toidulimos nimitedäs, om valgõ piimä sarnalinõ nägo. Soolikidõ sisen saa toidulimo ja kõlvadu jago soolikidõ liikmisõ läbi ingerdämise viisi edesi ajetus, väikeseq torokõsõq soolikidõ sisemädse poolõ pääl imeväq kõlvulidsõ toidu tuu tii pääl hindä sisse ja mitmõsugudsõq näärmeq saatvaq tedä jälq edesi suuni sisse, kon toitva limo veres muudõtas. Mis kõlvadu om ja tuus jäi, saa tutvat tiid kõrd-kõrrast ihost vällä tougatus.
Kergehe seeditäväq söögiq jääseq 2-3 tunni makko, ent söögiq, miä rassõq siitiq, esiqeräligult rasvadsõq söögiq, ommaq mõnikõrd 5-6 tunni maon. Niisamatõ jääseq söögiq ka soolikidõ sisse mõnõs tunnis. Sooliguq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko. Kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus, sõs näemiq, et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om, nii kui eläjälgi. Tuu om 24 kooni 30 jalga pikk ja kolmõjaolinõ. Edimäne jago, miä maost minemä lätt, om kõgõ pikemb, sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus; keskmäne jago om jakulinõ ja pall'o lühemb, ent häste paksõmb, minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant; kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots, miä kõtu prügü ihost vällä juhatas, om jälq sille ja peenemb, kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus. Et soolik mitte ärq ei vass'uq, tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq.
Kõtukooban hääl ja kur'al puul sälgrootso nimeside ligi saisvaq rauhaq, mõlõmbil puul üts, miä kust ja kusõga mõnd kõlvatumat asja verest vällä lahotas. Kusi juusk kummastki rauhast üte pikä ja peenikese torokõsõ läbi kusõmõhõ, kost täl kuna tahetas vällä lastas juuskõ.


Sülenääreq.
Sülenääreq om nääreq, miä and vällä sülge.
Inemise sülenäärmeq lövvämiq keele all ja pää sisen alapuul ja edepuul kõrvo. Noist näärmist, miä kõrvo ligi ommaq, juusk sülg põski ja igimide vaihõlõ, kost timä jälq kergehe põski ja igimide kokkopitsitämise läbi üle hambidõ muialõ saa.


Sülg.
Sülg om vedelüs inemiisi ja mõndsi eläjide suun, miä tulõ sülenäärmist. Sülge om vaja siitmises.


Inemise mago.
Inemise mago om inemise siitmise riist.
Mago om punga ehk koti sarnanõ ja sais risti kur'alt puult hääle poolõ. Täl om, nii ku mõnõl küünil, kats lävve: edelävi ja tagalävi. Edelävest tulõ süük sisse, tagalävest lätt tä soolikidõ sisse.
Maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga, miä maolimos nimitetäs, seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõtus. Maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä, miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq. Jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi, miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq, ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus. Suurõmb jago söögiputro, nimelt kõik, miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt, joud aigupite, kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt, mao tagalävest soolikide sisse.


Füüsiga.
Füüsiga vai luudusõtsäpendämine om luudustiidüs, miä uur mateeriät ja timä liikmist. Füüsiga tegeles sääntside asjoga niguq vägi, tüühimo, mass, laeng.
Võro- ja Setomaalt perit füüsiguq.
Võromaalt ommaq perit füüsiguq ja võro liikmisõ tegeläseq Kõivo Madis, Kasagu Enn ja Visseli Agu.


Tolohkna.
Tolohkna vai kama om keededüq, kuivaduq ja jauhaduq segämädsest villäst jark jauh, midä hariligult süvväs (juvvas) hapnõ vai rõõsa piimägaq ni keefiri vai jogurdigaq.


Viro meri.
Viro meri vai Soomõ laht om laht Õdagumere hummoguosan Eesti, Soomõ ja Ingerimaa (Vinnemaa) vaihõl.


Vinnemaa.
Vinnemaa (Vinne Föderatsiuun) om maa ja riik Õuruupan ja Aasian ni om ilma kõgõ suurõmb riik. Vinnemaal eläs päält 142 mill'ona inemise (2011).


Moskva.
Moskva om Vinnemaa pääliin ja Õuruupa kõgõ suurõmb liin, miä om Moskva jõõ veeren ja kon eläs. Moskva liin om teedäq 1147. aastagast.


Curitiba.
Curitiba om liin Brasiilian. 2007. aastagal elli Curitiban 1 808 969 inemist. Liina pindala om 434,967 km².


Kohila.
Kohila om allõv Rapla maakunnan, Kohila valla keskus.
Kohila asus 20 km Raplast põh'a puul ja 28 km Talliinast lõunan. Läbi alõvi lätt Talliin-Rapla-Viljandi/Pärno tsihin raudtii.
2008. aastaga süküskuu 3. pääväl elli Kohilan 3550 inemist.
Kohilast om peri "Eesti ots supõrstaari 2007" võitja Õigemeele Birgit.


Süük.
Süük om tuu, midä inemiseq ja eläjäq sööväq, et elämises tarvilist joudu saiaq.
Inemine pruuk söögis luumõ ja eläjide lihha. Arvatas, et tä kosus kõgõ parõmbast, kui tä vilätoitu ja lihatoitu ütelisi ja ütteviisi võtt ja hindä mitte loomõst ütsindä ehk lihaga ütsindä ei toidaq. Lihal om inämb toitmisõ joudu kui teräviläl ja tuul, midä teräviläst valmistõdas; viil vähämb toitmisõ joudu andvaq kartohvliq.
Eläjäq sööväq umma toitu tuurõlt, ent inemine valmistas uma toidu mitmõl viisil - kiitmise, küdsämise, praatmisõ, kuiotamisõ läbi - söögis ja pand söögile viil mitmõsugutsit asjo, nii kui suula ja tsukrut, mano. Tuu läbi ei saaq söögiq mitte ütsindä magusambas, õnnõ ka kergembäs siiti.
Söögi kõrval tarvitas inemise iho toidus ja kosutamisõs ka juuki.


Juuk.
Juuk om vedelüs, midä inemiseq ja eläjäq joovaq. Joogiq ommaq päämädselt tettüq viist. Hariligumbaq joogiq ommaq vesi, piim, tii, kohv, oluq.
Kuis väega tarvilinõ juuk om, võimiq tuust ärq tundaq, et janohädä meid pall'o inämb vaivas kui söögihädä ja et miiq inämb aigo söömäldä kui joomaldaq elläq või.


Rauh.
Rauh vai rahu om iho jago, miä kust ja kusõga kõlvatumit asjo verest vällä lahotas. Kusi juusk kummastki rauhast üte pikä ja peenikese torokõsõ läbi kusõmõhõ, kost täl kuna tahetas ihost vällä lastas juuskõ.
Inemisel om kats rauhha, nuuq saisvaq kõtukooban hääl ja kur'al puul sälgrootso nimeside ligi.


Miil.
Miili läbi saa inemine vai elläi teedäq, määntseq kõik as'aq timä ümbre ommaq.
Inemiisil om viis miilt: nägemine, kuuldminõ, haisutundminõ, maitsminõ ja pututaminõ. Naidõ riistaq ehk tallitusas'aq ommaq silmäq, kõrvaq, nõna, kiil ja ihonahk. Naaq liikmõq ommaq tegeväq esiqeräligult närve läbi, miä pääaiust näide sisse lääväq. Silm näge, kõrv kuuld, nõna tund haisu, kiil maits ja ihonahk (esiqeräligult sõrmõots) pututas närve abiga ja närviq tallitasõq kõik nuuq tundmisõq pääaiu poolõ, kon vaim sõs arvo saa, määne nätt asi, kuult helü, maitsõt ruug nink nii edesi om.


Silm.
Silm om kõgõ ilosamb ja imelidsemb iho liigõq, ja mitte ütsindä uma läügi ja kunstliku ehitüse peräst, õnnõ ka esierälikult tuuperäst, et miiq silmist inemise mõttit ja söäme liigutuisi ärq tunnõmiq. Tuuperäst üteldäs kah, et silm henge piigli om ja inemine silmist jo ärqtunnus, määne tä om.
Inemise silm.
Silm om höörik niguq upin ja sais silmäkooban nii, et õnõgi üts külg timäst nättäv om. Tasatsõ kobimisõ läbi võimiq ärqtundaq, kuis silm höörik om ja kuis kõigipäidi luunõ koda tedä varjas. Tuu vari om silmäle ant, et tä väega hellik ja hõrn iho liigõq om ja tälle tuuperäst esierälikult hoitmist litsmise, pitsitämise ja külgeputtumisõ iist vaja om. Pääle tuud kaitsvaq tedä tossu, tolmu ja liig heledä valgusõ iist silmälavvaq ja silmäkarvaq. Ka kulmukarvaq ommaq silmile kaitsjas, s'ollõ et nimäq lasõ-iq hiil otsa päält silmä juuskõ.
Silm esiq ehk silmämuna om mitmõst nahast kokko pant, miä kõrdapite tõnõ tõsõ pääl ommaq. Kõgõpäälmäne nahk om valgõ, paks ja läbipaistva. Timä om edepuul kumõramb kui muid'o, nii kui mõni uuri klaas võlvit, ja nimitetäs tuud kumõrat jako ehk kumõrust sarvnahas. Sarvnaha takan näemi üte tõsõ naha nii kui rõnga, miä mitmõkarvalinõ või ollaq, mõnõl inemisel sinine, mõnõl pruun, mõnõl pia must. Tuu rõnganäolinõ nahk, iiris ehk vikakaarinahk nimi, tege, tuudmüüdä kuis tä esiq värvit om, et meil mõnõl sinitseq, tõsõl hahaq, kolmandal pruuniq, neländäl mustaq silmäq ommaq. Keset vikakaarinahka om must silmäterä. Timä ei olõq mitte, nii kuis nimi ütles, üts terä ehk terä sarnanõ asi, õnnõ üts mulk, miä tuuperäst must vällä näütäs, et silm sisest pümme ehk valgusõldaq om. Silmäterä takan sais üts kõva, läbipaistva, prilliklaasi sarnanõ liigõq servile, miä kummõr om, keskest paks, veereq ohukõsõq. Tedä nimitetäs linsis. Lins jaotas silmä sisest kattõ jakko ehk kambrõhe. Edekambrõ om vähäm ja vii sarnast vedelüst täüs, tagakambrõ om häste suurõmb ja üte hüübünü vedelüsega täüdet. Silmä tagasainast tulõ nägemise närv silmä sisse. Timä haroq laotasõq hindä tagasaina pääl võrgo viisi lakja ja kutsutas tuud võrko võrknahas. Läbi sarvnaha, silmäterä ja linsi lääväq valgusõ joonõq silmä ja sünnütäseq võrknaha pääl pildikeisi ehk kujokõisi noist as'ost, miä kaemiq, ja miiq ütlemiq sõs, et miiq näemiq. Nägemise toimõtas nägemisenärv pääaiu poolõ, kon miiq vaim sõs nättüst as'ast tundmisõ saa.
Päälmäiste silmälaudo all saisvaq silmävii näärmeq, kost pisaraq vällä tulõvaq, miä silmi kõikaig niisutasõq. Silmä sisemädsest nulgast juuskvaq pisaraq mitmõ peenikese torokõsõ läbi nõnna. Kui miiq ikõmiq, sõs saa närve tallitusõ läbi silmävii näärmist niipall'o pisarit vällä toimõtõtus, et nääq üle silmä veere põski pääle alla juuskvaq.


Nägemine.
Nägemine om üts viiest meelest. Nägemise riistaq ommaq silmäq.
Nägemine om inemisel kõgõ kallimb miil, tuuperäst om meil ka pümmit inämb hallõ kui noid, kiä kuulõ-iq. Nägemise joud või mitmõt viisi ja mõnõsugutsõ haigusõ läbi vähändetüs saiaq ehk kogoni ärq kistudaq. Nii või kas välimätse vigastamisõ ehk sisemätse haigusõ läbi silmä sarvnahk tumõdas ehk kogoni läbipaistmatas minnäq ehk jälq või nahk pääle kassuq, nii et valgusõ joonõq inämb häste ehk sukugi läbi paistu-iq. Niisamatõ või ka silmäterä kokko kassuq ja om sõs valgusõl ka võimata silmä siaq ja silm jääs pümmes. Kui lins tumõdas ja hahas lätt, piät inemine ka pimedäs jäämä, ent säänest pümedüst võivaq arstiq ärq parandadaq. Nimäq võtvaq linsi vällä ja andvaq inemisele sõs prilliq, miä niisama võlvit ommaq kui silmä lins. Ent kui nägemise närv kuigi ärq om rikkunu ja silm s'odaviisi pümmes om jäänüq, olkõ ka et tä päält nätäq kogoni terveq om, sõs ei saaq inemisele inämb silmänägemist. Sääne pümedüs om parandamadaq.
Mõnõq inemiseq, esierälikult vanaq inemiseq, ei näeq lähükeste, ent kavvõdõhõ nägeväq nimäq väega häste. Sääntsit nimitetäs kavvõdõhõ nägijäis ehk pikä nägemisega. Mõnõq jälq nägeväq lähükeste väega häste, ent kavvõdõhõ sandistõ. Nuuq ommaq lähükeste nägijäq ehk lühkese nägemisega. Nuuq silmä viaq tulõvaq vigalidsõst linsist ja sarvnahast. Ommaq lins ja sarvnahk väega kumõraq, sõs lätt nägemine lühkeses, ent ommaq nimäq väega veidüq kumõraq, sõs näge silm kavvõdõhõ parõmbuisi. Prilli läbi võivaq nuuq viaq väega häste parandõdus saiaq ja andasõq kavvõdõhõ nägijäle kumõraq prilliklaasiq, ent lähükeste nägijäle sääntse, miä keskest ohukõsõq. Kavvõdõhõ ja lähükeste nägemine või ka muust süüst tullaq, nimelt ka tuust, et lins häste ei liiguq ehk kuigi võõrildõ sais.


Kõrv.
Inemise kõrv.
Inemise kõrvast näemiq õnnõgi välimätse jao, miä kõrvakausis nimitetäs ja kõik helüq ja hääleq vasta võtt. Kõrvakausist ehk välimätsest kõrvast lätt üts uus sügävämbä pää sisse sisemäiste kõrva. Välimätse ja sisemätse kõrva vaihõl om üts vahesain, miä trumminahas kutsutas. Välänpuul oonõn ehk kõrva välimätsen oonõn himmitses üts rasvanõ vedelüs vällä, miä kõrvasitas nimitetäs ja tolmul, karvol ja muil sääntsil as'ol kõrva sisse ei lasõq minnäq.
Sisemäne kõrv om väega kunstlikult luud. Sääl om mitu imelist väikeist luukõist ja mitu keerolist torokõisi sarnalist uunt, kon jälq kuuldmisõ närviq sisen saisvaq. Sisemätsest kõrvast lätt üts uus kurku, kummastki kõrvast üts.


Helü.
Helü om tuu, midä miiq kõrvoga kuulõmiq.
Helü sünnüs värisemise läbi. Ku kirvõga puupaku pääle ehk väidsega klaasi pääle lüvväs, sõs võimiq selgehe tähele pandaq, kuis pakk ehk klaas värisemä nakkas. Ent lüümise läbi ei saaq mitte ütsindä pakk ehk klaas värisemä pantus, õnnõ ka õhk, miä paku ehk klaasi ümbre om, saa väristetüs ja tuu õhk liigutas ka kaugõmba õho, nii et värisemine iks kaugõmba lätt, kooni timä viimäte ärq kistus.
Õho värisemine sünnüs lainõtamisõ viisi. Seletüses võimiq üteldäq s'odaviisi: nii kui vesi lainõtas, kui kivikeseq ehk puutüküq vette viskamiq, ja vii lainõq rõnga viisi iks kaugõmba ja jälq kaugõmba kivist ehk puutüküst hel'ovaq, kooni lainõtamisõ joud ärq kaos. Et asi nii om, sõs kõnõldas ka helülainist. Kui helülainõq kõrva tulõvaq, sõs kuulõmiq miiq hellü.
Õho värisemist ei võiq miiq külh ihosilmäga nätäq, tuuperäst et miiq ka õhko hindät ei näeq, sõski om s'oo värisemine nii suur, et tä ka müürüst ja sainost läbi kaugõhõ küünüs, kui helisevät asja kõvva väristetäs, nii nimelt näütüses, kui keriko kellä lüvväs.
Keeletiidüsen.
Keeletiidüsen ommaq helüq nuuq osaq, minkast silbiq ja sõnaq kuun saisvaq. Ku helü tulõ vabalt vällä, sis kutsutas tuud vabahelüs (vabahelüq ommaq näütüses "a, i, o, ü"), a ku hellü peetäs välläütlemise man kinniq, kutsutas tuud peetüshelüs (peetüqhelüq ommaq näütüses "k, m, s, q").


Kuuldminõ.
Kuuldminõ om üts viiest meelest. Kuuldmisõ riistaq ommaq kõrvaq.
Ku helülainõq kõrva tulõvaq ja trumminaha külge putusõq, sõs mi kuulõ hellü. Kuuldmisõ närviq saatvaq sõs kuult helü tundmisõ edesi aiu poolõ. Et õigõ pall'o helülainit kõrva saas, om välimäne kõrv kausi viisi lag'a luud ja mi või helü kuuldmist viil suurõmbas tetäq, kui üte kuuldmisõ toro, miä pasuna ehk lehtre viisi tett om, peenikese otsaga kõrva panõmiq. Tuuläbi võimiq viil inämb helülainit kõrva juhataq, miä hääle suurõmbas ja selgembäs tege.
Rassõ kuuldminõ ja kõrvolda jäämine (kurdisjäämine) võivaq mitund viisi sündüdäq. Sagõhõhe tulõ rassõ kuuldminõ tuust, et kõrvasitta nii pall'o kõrva himmitses, et kuuldmisõ uus täüs saa topitus ja kinniq sulutas ja helülainõq trumminaha külge ei võiq küündüq. Om lugu nii, sõs või jo kõrraperäline kõrva puhastaminõ kuuldmisõ jälq selges tetäq. Ent ommaq kuigiviisi, kas sündümisest saaniq ehk mõnõ haigusõ läbi kõrva liikmekeseq sisemädsen kõrvan ärqrikkunuq, sõs kõrvolda ehk rassõ kuuldmisõgaq inemine inämb kõrva tervüst ei saaq ja piät kõrvolda jäämä ehk kasina kuuldmisõgaq rahul olõma.


Nõna.
Nõna om haisutundmisõ riist inemiisil ja eläjil. Läbi nõna käü viil ka hõngutõmbaminõ.


Inemise nõna.
Inemise nõna om inemise haisutundmisõ riist.
Nõna päälmäne jago om kõvast luust, alomanõ krõmpsluunõ; sisest om timä üte servil saisva vahesaina läbi kattõ jakko jaet; kummalgi jaol ehk nõnakoobal om kats lävve, tõnõ välän puul päälmätse moka kottal, tõnõ pää sisen, kurgun, moidõ oonõsuiõ ligi, miä kõrvost tulõvaq. Tuust sõs ka tulõ, et aivastõn as'aq, miä meil suun ommaq, nõnast vällä võivaq tullaq, ehk et tol, kinkal nõna verd juusk, verd ka suuhtõ tulõ.
Sisest om nõna üte nahaga voodõrdõt, miä silmist alla tulõvidõ pisaridõ ja mitmõst näärmest vällähimmitsevä nõnalimo läbi alasi niiskõ saa hoiõtus. Tuud nahka nimitedäs haisutundmisõ nahas, tuuperäst et timä sisen om haisutundmisõ närv mitmõhõ harro lakja laotõt. As'ost, miä haisasõq ehk lõhnasõq, nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles, miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq, kon noist väikeisist kibõnist, miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq, haisutundmisõ närv arvo saa, mis hais ehk lõhn om.


Haisutundminõ.
Haisutundminõ om üts viiest meelest. Haisutundmisõ riist om nõna.
As'ost, miä haisasõq ehk lõhnasõq, nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles, miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq, kon noist väikeisist kibõnist, miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq, haisutundmisõ närv arvo saa, mis hais ehk lõhn om.
Haisuq ja lõhnaq ei olõq mitte kõigilõ inemiisile ütteviisi hääq ehk halvaq. Sagõhõhe võimiq tähele pandaq, et lõhn, miä mõnõlõ hää ja armas, tõsõlõ väega vasta om. Lövvüs inemiisi, kiä mõnd haisu kannahtaki ei võiq ja, ku nimäq sõski tedä piät nõnna tõmbama, ärq minestüseq.
Har'otamisõ läbi või haisutundminõ, nii ku ka tõsõq meeleq, väega teräväs saiaq. Mõnõl mõtsinemisel om nii selge haisutundminõ, et nä uma nõnaga mõtseläjit ja tsirkõ võivaq üles otsiq, pia nii ku jahipini. Tõisipite või jälq haisutundminõ ka väega kõhnas minnäq, nimelt tuuläbi, et mi kangõ lõhnaga asjo kõikaig ehk sagõhõhe nuhutamiq. Nii kaotasõq nõnatubagupruukjaq aigupite uma selge haisutundmisõ ärq.


Kiil (anatoomia).
Inemise keele naha pääl om hulga väikeisi käsnäkeisi, kohe maitsmisõ närve orsaq sisse küünüseq. As'aq, miä mi suuhtõ võta, saavaq, kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ-iq, süle läbi niisutõdus ja sulatõdus, putusõq maitsmisõ närve külge, närviq tallitasõq tundmisõ aiu poolõ, kon mi sõs maust arvo saa.
Mõlõmbil puul keele juurt saisvaq nuuq näärmeq, miä, ku kurk haigõ om, nii üles paisusõq, et inemine neelähtäq ei võiq ja hõngutõmbaminõgi rassõs lätt.


Maitsminõ.
Maitsminõ om üts viiest meelest. Maitsmisõ riist om kiil.
As'aq, miä miiq suuhtõ võta, saavaq, kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ-i, süle läbi niisutõdus ja sulatõdus, putusõq maitsmisõ närve külge, närviq tallitasõq tundmisõ aiu poolõ, kon mi sõs maust arvo saa. Mokaq, põski sisemäne puul ja suulagi avitasõq mau tundmist.
As'aq, miä mi süü, ommaq mitmõsugudsõq ehk mitmõsugutsist jakõst kokko pantuq. Tuuperäst om ka näide magu mitmõsugunõ. A maitsminõ ei olõq joht kõigil inemiisil ütesugunõ, nii et üts ja tuusama asi üte inemise suun tõist maku kui tõsõ suun või ollaq. Tuust sõs ka tulõ, et mõni süük ehk ruug mõnõ meelest väega makus om, ent tõsõlõ om tä kogoni vasta. Tõbõ aol või maitsminõ väega muudõtus saiaq ja miiq näe sagõhõhe, et tõbidsõq tuud ruuga ei võtaq, miä nä tervüse aol hää meelega seiq ja et nääq kogoni tõist süüki himotsõsõq.
Mau tundminõ om meile ant mitte ütsindä suu kõditamisõs kõiksugust magusat maitsõn, õnnõ ka ja esierälikult tuutarbis, et mi tuuläbi arvo tii ja arvo saa, miä söögis ja joogis kõlbas. Ka om nõna targastõ õkva suu kottalõ säet, nii et mi jo haisust ja lõhnast võimiq tundaq, kas asi kõlvolinõ vai kõlbmalda, inne kui tä suuhtõ saa võetus.


Pututaminõ.
Pututaminõ om üts viiest meelest.
Pia kõigin paigon tund iho ärq, kui midägi timä külge putus, selle et pia kõigin paigon lövvämiq pututamisõ närve. Noidõ närve otsaq küünüseq kooni ihonahani, mink all nimäq lakja ommaq laotõduq. Et mi ihonahaga as'olõ külge putu, sõs üteldäs, et pututamisõ miil ihonaha sisen uma asõmõ om saanuq. Pututamisõ läbi saamiq miiq tundma, kas üts asi lämmi ehk külm, kõva ehk pehmeh, sille ehk kahrõq om. Kohe kõgõ inämb pututamisõ närve kokko tulõ, sääl om meil ka kõgõ hõrnõmb pututamisõ tundminõ, nii keele otsa, sõrmõotsõ ja mokkõ sisen. Kon noid närve sukugi ei olõq, nii kui küüdsi ja hiussidõ sisen, sääl ei olõq meil ka pututamisõ tundmist sukugi. Mii kui muuq närviq, lääväq ka pututamisõ närviq viimäte pääaiu sisse kokko, kon vaim pututõtust as'ast arvo and.


Nahk.
Nahk om tuu, miä katt inemiisi ja eläjide ihho.
Inemise nahk.
Inemise nahk om kolmõkihiline kõva, vindsõ ja vinnüjä kudõ. Nuuq kolm kihti ommaq päälmäne kiht ehk päälnahk, keskmäne kiht ehk kesknahk ja alomanõ kiht ehk rasvnahk.
Päälnahk.
Naha päälmäne kiht ehk päälnahk om esierälikult väega kõva ja vindsõ ja tuuperäst ei lasõq timä tühjäga vedelit asjo ei ihost vällä ei ka iho sisse, nink kaits ihho külmä, lämmä ja mõnõsugutsõ kahjosaamisõ iist. Timä om ilma närvetä ja sõs esiq ka ilma tundmisõta, s'ollõ et pututamisõ närviq ei küünüq inämb timä sisse, õnnõ jääväq keskmäiste kihti, kon näide otsaq hulgana lakja ommaq laotõtuq. Päälnaha paksus om mitmõsugunõ: kõgõ paksõmb om timä jalatalla all ja peopesän, kõgõ ohõmb lõvva, põski, otsaesitse ja silmälaudo pääl. Kiä kässiga pall'o rasõdat tüüd tegeväq, noil kasus nahk peopesän väega paksos ja kõvas, nii kui tuud esierälikult raudseppi man näemiq, kiä sõs ka karõdit ja tulitsitki asjo kahjota peio võtvaq ja noidõga tülitä tallitasõq. Niisamatõ om lugu noidõga, kiä pall'o jalksi käüväq ehk palja jala juuskvaq. Näide jalatalla päälnahk lätt nii paksos, et nääq kivve ja sõmõrit pite paljidõ jalgoga pall'o kergembäst juuskvaq, kui mõnõq kängitsekandjaq ja hellikoq tarõ põrmandut pite. Midä ohõmb päälnahk, toda hõrnõmb ka pututamisõ tundminõ, tuuperäst et närve otsaq as'alõ väega ligi saavaq; midä timä paksõmb, toda nühremb ka tundminõ, s'ollõ et paks ja kõva vahesain tundjat närvi ja tuntavat asja lahotas.
Kesknahk.
Naha keskmäne kiht om pääkiht ja nimitetäs kesknahas. Timä om kokko pant peenikesest mehikoatsõst koest, verpjäs, allpuul kohilamb, päälpuul paksõmb ja kindmämb. Päälmätse jao sisen lövvämiq ka hulga väikeisi käsnäkeisi, kohe pututamisõ närve otsaq sisse tulõvaq. Pääle tuu om timä täüs vere uusi, rasvakärekeisi ja ihokarva juuri. Rasvakärekeisist himmitses kõikaig rasva vällä, miä iho naha pehme hoit ja lahenõmisõ iist kaits. Timä sisest tulõ ka hulk peenikeisi oonõkõisi vällä, päälnahast iho pääle vällä, miä higonõmist toimõtasõq ja tossu viisi niiskust iho sisest vällä andvaq. Noid kutsumiq higioosis. Tervüsele om väega mõnosa ja tarvis, et nuuq higioonõq roppusõ, kasimata eloviisi ehk mõnõ muu as'a läbi ärq ei ummistuq. Nii võivaq nimäq nimelt ka tuuläbi ärqummistudaq, et kuuma kihäga ehk tävve higiga äkitselt külmä kätte mindäs ehk ihol äkitselt ärq lastas jaahtudaq. Tuuperäst piät mõistlik inemine niihäste puhtusõ peräst, kui ka esierälikult tervüse hoitmisõs iho naha kõikaig puhta hoitma, miä kõgõ parõmbuisi mõskmisõ läbi külmä viiga sünnüs. Tuuläbi saa üteliisi nahk ka kinnitetüs ja külmä vasta karastõtus.
Rasvnahk.
Naha alomanõ kiht om kõgõ naha alos ja ühendäs tedä ihoga. Et timä ühendävide sidõmidõ ehk hinte vaihõl pall'o rasva lövvüs, sõs om täl ka rasvanahk nimes. Rasvnaha tulo om esieräligult tuu, et tä iho sisemäitsi liikmit nii kui pehmeh padi rängä litsmisõ ja põrotamisõ iist kaits ja külmä sissetükmise iist varjas. Niisama ei lasõq timä hää viisiga iholämmind vällä, tuuperäst et rasv om kõhn lämmä saatja ehk, miä niisama pall'o, timä suur kinniqpidäjä ja kokkohoitja.


Jalatald.
Jalatald om labajala kõgõ alomanõ puul. Jalatalla all om nahk paksõmb kui muial.
Et jalataldo all om väega pall'o pututamisõ närve, sõs tundvaq nääq väega häste pututamist.


Süküskuu 2007.
2007. aastaga Süküskuu aigraamat.


Rehekuu 2007.
2007. aastaga Rehekuu aigraamat.


Mulgi Kultuuri Instituut.
Mulgi Kultuuri Instituut om mulgi kultuuri edäsi viiv instituut.


Matõmaatiga mõistõq.
Matõmaatiga mõistidõ nimekiri lugõ üles tähtsämbäq matõmaatiga mõistõq. Sulgõ sisen ommaq nuuq mõistõq eesti keelen. Kõigi asjo jaos olõ-iq viil võrokeelist sõnna vällä märgit ja kõik välläpakut sõnaq pruugi-iq viil kõgõ parõmbaq ollaq. Avitaq vahtsit sõnno vällä märki! Arotamisõs ja vaidlõmisõs võisiq pruuki s'oo artikli arotuslehekülge.
__NOTOC__ A B C D E F G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü


Küberneetiga.
Küberneetiga om tiidüs, miä uur juhtmisõ, teedüse ja teedüsvaihtusõ ületsit säädüisi nii teknikan, luudusõn ku ütiskunnan. Praktilidsõn usotiidüsen nimitedäs küberneetikas oppust kerigu valitsõmisõst ja juhtmisõst.
Sõna "küberneetiga" tulõ kreekakeelitsest sõnast, miä tähend' laivajuhtmiskunsti. Juhtmisteooriide tähendüsen tõi termini laembahe pruuki Norbert Wiener.


Ilmatiidüs.
Ilmatiidüs vai meteoroloogia om tiidüs, miä uur õhkkunda (atmosfääri), tuu ehitüst ja tallitõlõmist. Ilmatiidüst loetas geofüüsiga allharos ni päält õhkkunnafüüsiga, -keemiä ja -dünaamiga uur taa ka õhu ja maapinna (maisõmaa vai mere pinna) hindävaihõlist mõjjo. Ilmatiidüse pääülesannõq om ilma seletämine ja ettearvaminõ, minkas taad tiidüst ka inämbüisi kitsambalt peetäs.


Almazán.
Almazán om umavalitsus Hispaania Castilla-Leóni piirkunna Soria maakunnan.
2004. aastagal elli taan umavalitsusõn 5755 inemist ja 2013. aastagal 5843 inemist.


Breinigerberg.
Breinigerberg om Stolbergi liina jago S'aksamaal. Breinigerbergin elli 2005. aastagal 971 inemist.


Märtekuu 2007.
2007. aastaga Märtekuu aigraamat.


Joulukuu 2007.
2007. aastaga Joulukuu aigraamat.


2008.
2008. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10221. aastak sirvikallendri perrä.


Krossi Jaan.
Krossi Jaan (Jaan Kross) (sündü 19. radokuu pääväl 1920 Talliinan, kuuli 27. joulukuu pääväl 2007) oll' eesti kiränik ja luulõtaja. Tedä om mito kõrda pakut Nobeli kirändüsavvohinna kandidaadis.


Tsirr-virr lõokõnõ (albom).
"Tsirr-virr lõokõnõ" om Võromaa rahvalaulõ albom. Albom om ilmunuq 1999. aastagal kaseti pääl. Välläandja om Võro Instituut, kokkosäädjä Kõivupuu Marju ja kaasõpildi om tennüq Valteri Edgar. Albom om tävvendüses samal aol ilmunulõ samanimelidsele laulikulõ.


Üü tulõk.
"Üü tulõk" om Kalkuni Mari edimäne albom, kon om 4 võrokeelist, 1 setokeeline ja 6 eestikeelist laulu nink 3 pilliluku. Albom om ilmunuq 2007. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Õunaviks. Kõigi lukõ muusiga om Mari kirotõt, sõnaq ommaq päämädselt perit võro ja eesti luulõtajilt.


Täämba õdagu praadimi kunna.
"Täämba õdagu praadimi kunna" om ansambli Winny Puhh albom, kon om 4 võrokeelist ja 11 eestikeelist luku. Albom om ilmunuq 2006. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Legendaarne Records.


Winny Puhh.
Winny Puhh om eesti metalansambli, miä om tennüq ka mitu võrokeelist luku. Ansamblitegemist alostõdiq 1994. a. Põlvan. Ildampa ommaq pillimeheq ärq Talliina kolinuq. Lajembalt tuntus sai ansambli 2006. aastagal ku näide võrokeeline laul "Nuudlid ja hapupiim" võit' Raadio 2 aasta demo avvohinna.
Raadio 2 2009. aastaga Aastahiti Top 40 edetabõlin sai laul "Peegelpõrand" 456 helüga 6. kotussõ.
Ansambli võtt' 2013. aastagal ossa konkursist Eesti Laul (kon valiti laul, miä Eestist läts' Eurovisioonilõ) lauluga "Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti". Tuu lauluga saiq nääq kolmanda kotussõ.


Catalão.
Catalão om liin Brasiilian. 2007. aastagal elli Catalãon 75 623 inemist. Liina pindala om 3 777,65 km².


Karv.
Karv om midägi, miä kasus vällä imetäjide nahast.
Inemise ihokarvaq.
Inemise nahk om päält katõt väikeisi karvoga. Nuuq kasusõq esiqsugutsõst juurõst vällä, miä uma välimädse näo peräst karvasibulas kutsutas ja kesknaha alomadsõn jaon kinniq om. Karva juur sais üten pikligun torosarnatsõn kotikõsõn naha sisen ja saa timä läbi umma toito, esiqeräligult karva ido läbi, miä kotikõsõ põh'an ehk perän löüdäs ja karvasibula sisse küünüs. Toit tulõ, nii ku kõigilõ liikmilõ, ka tan verest. Mõnõn paigan iho pääl ommaq karvaq lühükeseq, harvaq ja peenükeseq, näütüses kässi ja jalgo pääl, a mõnõn paigan pikäq, paksoq ja jämehembäq, nii nimelt pää pääl. Pää pääl kutsutas iho karvo hiussis. Miihi näo alomadsõ jao karvo kutsutas habõnis. Peopesän ja jalatalla all ei kasuq karvo sukugi. Hiusõq, habõnaq ja muuq ihokarvaq kasusõq, nii ku kõik sarvluu sarnadsõq kasvoq inemiisi ja eläjide man, jälq, kui näid lühkeses lõigatas.


Hiuss.
Hiuss om inemise ihokarv, miä kasus pää pääl. Hiusõq võivaq ollaq pikembäq vai lühembäq, helehembäq vai tumõhõmbaq. Miiq maa inemiisil ommaq nääq inämbüisi helehembäq.
Hiusõq kasusõq jälq, kui näid lühkeses lõigatas. Mehel või hiuss, ku kassuq lastas, katõ ja poolõ jala pikkudsõs minnäq, pikembäs mitte. A ku kõik maahalõigaduq hiusõjaoq kokko kor'adaq ja ütte säiäq, sõs om kuvvõkümneaastagadsõ vanamehe hiuss 21 jalga pikk.


Küüds.
Küüds om kõva, sarvõ muudu lastukõnõ inemise vai mõndsi eläjide sõrmõ vai varba otsa pääl. Küüdseq saisvaq kõvvo juuriga sõrmi ja varbidõ otsan kinniq ja ommaq noilõ iholiikmilõ toes. Sõrmi avitasõq nimäq, kui midägi võetas, haardas, kinniq peetäs ja kobitas, varbit toetasõq nimäq saismisõ ja käümise man. Küüdseq kasusõq toda joudsambast, midä inämb näid lõigutas. Kui näid sukugi ärq ei lõigadaq, sõs võivaq nimäq katõ tolli pikkudsõs saiaq.


Habõnaq.
Habõnaq ommaq karvaq, miä kasusõq miihi näo alomadsõn jaon. Kui näid ärq lõigadaq, kasusõq nääq jälq. Habõnit pöetäs habõnaväidse, sileti vai habõnaajamismassinaga.


Tarto tuumkerik.
Tarto tuumkerik 2008. a. urbõkuun
Tarto tuumkerik oll' Vana-Liivimaa üts silmäpaistvamb savikivist gootigaehitüs, Tarto piiskopkunna pääkerik. Ehitedi arvadaq 13. aastagasaa tõsõl kolmandigul. Torniq tettiq 15. aastagasaa lõpon ja 16. aastagasaa alostusõn. Arvatas, et tornõ ehitüsmeistre om tüütänüq ka Vahtsõliina kandsi ehitüsel. Liivi sõa aigo jäi kerik hoolõldaq ja naas' lagonõma. 1760. aastagil lammutõdi tornõ ülemäne jago ärq. 1804–1806 ehitedi varõmidõ hummogupoolinõ jago ümbre ülikooli raamadukogos. 1927–1928 raamadukoko lajendõdi. Aastagast 1983 om huunõn Tarto Ülikooli aoluu muusõum.
1849. a. "Marahwa Kalendren" kirotõdas Tarto tuumkerkost niimuudu.
"Vanal ajal, kui Tarto-linan 40,000 inemist olliwa ellaman, nink neljan kirrikun (neide sean üts wene kirrik) jumalaorjust peti, sis olli tomikirrik kige suremb nink uhkemb. Temal olli 260 jalga piuta, 110 jalga laijuta nink torniga 280 jalga korruta. Tedda nakkati jo 1221. aastal Tarto piiskopi Häärmani I wallitsuse al üllestegema, selsamal ajastajal, kui saksa seda lina olliwa wenlaste käest ärrawõitnu nink piiskopi sinna assutanu, ke sedda marahwast ümbrezõri piddi paggana umbussu pimedusest ärrapästma nink Kristuse läbbi tõte manu juhhatama. /.../ Sest ajast (1526. a.) peti Tartun katten kirrikun, Janikirrikun saksa-keli, nink Mariakirrikun ma-keli, Lutteri sädüse pärra jumalaorjust, ent kolmas kirrik, tomikirrik, jäie Roma-pappi säduse alla, nink kuulti sääl ka päle sedda, ni kui enneke, laddina kele lobbisemist, seni kui kirrik ärrapalli. Se õnnetus sündi 1596. ajastajal ösel enne Janipäiwa. Tomikirriko pappi olliwa nimitetu ajal kirriko lähhädal sure Janitulle pallama läütnu, nink essi mant ärralännu jodut piddama. Seni kui nema kige ö läbbi wina jõiwa nink horlopi lõiwa, läts kirrik tule al pallama, nink kui pappikese Janipäiwa hommungul tahtsiwa kirrikohe minna paadrit luggema, tulli jo sõna wasta, et kirrik ollew tullega ärramineman. Tulli olli wõimust wõtnu, ni et kistutamisest enamb es olle kõneldagi, nink toost päiwast jäijewa palja müri saisma nink saisiwa nidade enamb 200 ajastaiga jumala tule käen, seni kui Tarto-linan 1803. ajastajal surekoli säeti. Õnsa kaddonu Keisri-herra Aleksandri I arm nink heldus kink tomimäe kige wannu müri kanduga surekolile, nink toost ajast nakkati tomimäe otsan platsi õgwendama nink aigo möda surekoli tarbidusõs mitmasuggutsid hone ehhitama. Tomikirriko müri kaeti läbbi nink löiti weel ni kõwwa ollewat, et nema wäga häste olles kõlwanu kattust nink torni kanda, kui surekolil waja olles olnu ehk nõuw kandnu, kirriko jälle üllessäda. Ent kui särast ettewõtmist keake es mõista kitta, sis wõeti se nõuw ülles, kiik ramatid, mes surekoli tarbiduses aigo möda ostetas nink korjatas, wanan tomikirrikun paigale panda, nink sepärrast nakkati sis kolmas ossa sest wanast kirrikust, nink nimelt se taggumene jaggo, kon wanast altri olliwa, parrandama nink jälle üllessäädma. Raudkattus panti päle sissest tetti alt põrmandust lae kummini kolm sali üts tõise päle üles. Eggaütten jaun säeti akna nink usse ette nink tetti ahju sisse, ni et ka talwitsel aol salin ni kui ellomajan parras lämi olles. 1806. ajastajal olli kiik valmis nink ramato widi sinna nink panti oma kõrda nink sädust möda nidade ülles, kuis arwati appar nink sündsa ollewat. parhilla saiswa kolmen salin wäga kenaste nink targaste säetu enamb 70,000 ramatut sainu möda laeni rijolide pääl üllewan, nink ehk nema kül sääl waiklikun koan sõnnake ei lausu, siski kulutawa nema neile, kea neid mõistwa pruki, surembat tarkust nink selgembat jumalatundmist, kui eale wanal ajal Roma-ussu pappi sääl altri een ehk kanzli päält mõistsiwa rahwale laulda ehk luggeda. Kes teed, kui kawwa ne wana müri kanno, keddi seni ajani tule kätte jätteti, weel peas wastapiddama, üttes mällestuses, kuis mustitsel ajal luggu siin meije maal olnu! "


Geoloogia.
Geoloogia om tiidüs, miä uur tahkit ollussit, minkast sais kuun Maa. Noidõ hulka kuulusõq egäsugudsõq kiviq, kalliqkiviq, mullaq ja muuq sääntseq. Uuritas Maa ossõ ehitüst, füüsiliidsi umahuisi, aoluku ja jakkuisi, miä noid kujondasõq.


Keemiä.
Keemiä om tiidüs, miä uur ollussit - tuud, minkast nääq kuun saisvaq, kuis ommaq üles ehitedüq ja määntseq ommaq näide umahusõq niguq ka tuud, kuis nääq tõõsõs lääväq, kui näid ütsütega kokko pandaq.
Keemilidseq ollusõq.
Vesinik (H2) um väega kerge tulõohtlik gaas. Vanastõ panti taad õhopallõ sisse, a läts' palama väega kergehe.


Informaatiga.
Informaatiga om tiidüs, miä uur teedüse (info) ja teedüsetüütlemise teoreetiliidsi alossit ja näide tarvitamist puutrõsüstemen.


Kasvatustiidüs.
Kasvatustiidüs vai pedagoogiga om tiidüs oppamisõst ja opmisõst.
Võro- ja Setomaalt perit kasvatustiidläseq.
Karula kihlkunnan Peräjärvel om sündünü Liimetsa Heino.


Kaubandus.
Kaubandus om kaupo vaihtaminõ, ostminõ vai müümine. Muistidsõl aol vaihtõdiq inämbüisi kaupa kauba vasta, s'oo ilma aigu vaihtõdas kaupa päämädselt raha vasta.


Ilmaruumiuurminõ.
Ilmaruumiuurminõ om välläpoolõ Maad jäävä ilmaruumi füüsigalinõ uurminõ tähetiidüse ja ilmaruumiteknoloogia abiga. Tuujaos om saadõt ilmaruumi laivo, midä juhtvaq inemiseq vai robodiq.
Edimäne inemine, kiä ilmaruumi linnas' oll' vindläne Gagarini Juri.


Majandus.
Majandus om kaupo ja teenüsside tuutminõ, vaihtaminõ, jaotaminõ ja tarvitaminõ üten riigin vai piirkunnan.


Majandustiidüs.
Majandustiidüs om ütiskunnatiidüs, miä uur kaupo ja teenüsside tuutmist, vaihtamist, jaotamist ja tarvitamist.


Mõtsandus.
Mõtsandus om majandusharo, mink ala arvatas mõtsamajandaminõ ja mõtsatüüstüs. Mõtsandust uur mõtsatiidüs.


Raamadukogondus.
Raamadukogondus om raamadukokõ tegevüs- ja ainõvaldkund. Raamadukogotiidüs uur raamadukokõ putvit asjo, teedüse kokkokorjamist, kõrdapandmist, alalõhoitmist ja lakjalaotamist.


Tekniga.
Tekniga all mõtõldas päämädselt massinit. Nuuq võivaq ollaq nii moodoriga kui ilma.


Transport.
Transport om inemiisi, kaupo vai teedüsse viimine vai vidämine ütest paigast tõistõ.


Filmikunst.
Filmikunst om kunstiliht, miä tegeles filme luumisõgaq. Taa täämbädse päävä kujotaja kunsti liht om alostusõ saanuq 19. aastagasaal ja sai kõgõ tunnõtumbas 20. aastagasaal.


Kujotaja kunst.
Mona Lisa om üts maailma kõgõ kuulsamb maal
Kujotaja kunst om sääntside kunstitöie luuminõ, miä ommaq mõtõlduq kaemisõs. Kujotaja kunsti ala käüväq näütüses maalikunst, graafiga, fotokunst, filmikunst, ehitüskunst ja kujoragominõ.


Kunstitiidüs.
Kunstitiidüs om humanitaartiidüs, miä tegeles kunstiteossidõ nink näide tausta uur'misõ, kireldämise ja hindamisõga.


Tands.
Tandsu all mõtõldas inämbüisi kihä liigutamist, hariligult rütmilist ja muusiga perrä liigutamist, midä võidas pruukiq kunstilidsõlt, rituaalsõlt, tõisiga läbikäümises vai ummi tundmiisi avaldamisõs.
Tands või viil tähendäq sõnolda läbikäümise muudu inemiisi vai eläjide vaihhõl, vai hoobis määntsitki muusigavormõ.
Tandsiq või nii ütsindä, paariviisi kui ka hulgahna. Tands või ollaq tseremoniaalnõ (nt. osa usotallitusõst), sportlik (võistlustands) vai erootilinõ. Mõnõq tandsuq ommaq väega lihtsäq (nt. pall'oq rahvatandsuq), mõnõq nõudvaq väega hääd mõistmist ja suurt andi (nt. ballet). Tandsiq või niisama hindä lõbos vai tõisilõ näütämises.
Koreograafia om tandsõ luumisõ kunst ja inemist, kiä tuud tege, kutsutas koreograafis.


Käsitüü.
Käsitüü om tarbõ- ja iloasjo tegemine käsilde, lihtside tüüriistoga.


Esoteeriga.
Esoteeriga tähendäs salaperätsit vai salajaidsi oppuisi vai tiidmiisi.


Mütoloogia.
Mütoloogia tähendäs müüte (vai lukõ) koko, midä määntsengi kultuurin arvatas õigõq olõvat ja miä tarvitasõq üleloomulikkõ asjo vai väki loomuligõ asjo seletämises.


Poliitiga.
Poliitiga om protsess, mink käügin inemiisi rühmäq tegeväq otsussit. Kuigi inämbüisi kõnõldas poliitikast riigin vai umaval'tsuisin otsussidõ tegemise man, või poliitikast kõnõldaq ka muin (nt. kommerts-, akadeemiliidsin vai uso-) asotuisin, kon ommaq esiq huvvõgaq inemiisi rühmäq.
Võromaalt perit poliitiguq.
Võromaalt ommaq perit näütüses Padari Ivar, Reiljani Villu jt.


Reklaam.
Reklaam vai kauba kitmine om võimaligõlõ ostjilõ ja tarvitajilõ kaubast vai teenüssest nink tuu hankmisõ vai saamisõ võimaluisist teedäqandminõ. Tuud tetäs televis'oonin, raadion, lehin, internetin, poodõn, huulidsa pääl ja muial. As'a mõtõq om inemiisi umma kaupa ostma meelütäq.


Sotsioloogia.
Sotsioloogia vai ütiskunnatiidüs om tiidüs, miä uur ütiskunda, muuhulgan köüdüssit ütiskunnan, ütiskundlist läbikäümist ja kultuuri.


Sport.
Sport om tegevüs, midä inämbüisi tetäs võiki ja kon ommaq kimmäq riigliq. Hariligult ommaq spordin võitmisõs kõgõ tähtämbäq inemise kihälidseq võimõq, a mõnõl spordialal om vaia hoobis hääd pääd (malõ) vai hääd varustust (teknigasport). Päältkaejidõ jaos om sport hariligult mäng vai meelelahotus.
Maailman tetäs kõgõ inämb kergejoustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujomist. Eesti kõgõ populaarsõmbaq alaq ommaq kergejoustik, suusataminõ, orienteeruminõ, võrk- ja korvpall.
Võromaalt perit sportlasõq.
Võromaalt ommaq perit olümpiävõitjaq Pütsepä Eduard ja Noolõ Erki.


Turism.
Turism vai roidõlus om innekõkkõ puhkamisõ vai meelelahotusõ peräst rändämine ja sääntside rändäjide pasminõ.
Pall'odõ maiõ majandusõ jaos om turism tähtsä selle, et roitlõjilõ saa müvväq ummi kaupo ja teenüssit nink turismiettevõttõq masvaq riigile massõ. Turismiteenüsside hulka kuulusõq näütüses transport (nt. taksoq, kruiisilaivaq), majotus (hotelliq), süük (restoraniq, baariq), kultuur (tiatriq, kinoq, kontsõrdiq), meelelahotus (lõbustuspargiq, vii- ja spordikeskusõq).


Aoarvaminõ.
Aoarvaminõ om ao tsõõrildõ vai õkvajagaminõ.
Tsõõrildõ jagaminõ.
Kallendri perrä või aigo tsõõrildõ jakaq
Õkvajagaminõ.
Õkvaaoarvaminõ tähendäs tuud, et mõõdõtas aigo, miä om müüdä lännüq määntsestki kimmäst sündmüsest, niiüteldäq aoarvamisõ alguspunktist. Näütüses inemise vannust rehkendedäs aastin, miä ommaq müüdä lännüq timä sündümisest. Sirvikallendri perrä rehkendedäs aigo Billingeni katastroofist pääle.


Televiisor.
Televiisor (lühendedült "telek" vai "viisor") om telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat'.
Edimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi 1885. aastagal. Tuu autoris oll' s'aksa üliopilanõ Paul Gottlieb Nipkow.
Edimädse elävä pildi kand' üle John Logie Baiard 1925. aastagal ni esitelli tuu Briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule 1926. aastagal. Tuu oll' ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" ütsästõiskümnes aastagakäük.


Liimetsa Heino.
Liimetsa Heino (Heino Liimets, aastagani 1936 Heino Liebert, 1928-1989) oll' kasvatustiidläne, loogiga- ja psükoloogiaoppõjoud, Eesti edimäne kasvatustiidläsest akateemik.
Elokäük.
Liimetsa Heino sündü 22. vahtsõaastakuu pääväl 1928 Karula kihlkunnan Vana-Antsla vallan Peräjärve külän. Tä oll' uma esä Piiri mõtsavahi Johani ja imä Ella edimäne poig. Tä käve Saru ja Taheva algkoolin. Joba 4. klassist naas' saatma jutukõisi murdõvõistlusõlõ, sai sääl tõsõ kotusõ.
Huvi uma keele vasta püssü ja ku tütrel Airil tull' ülikoolin aig Ähijärve kanti kiilt korjama minnäq, jätt' esä umaq tegemiseq ja läts' tütrele appi. Heino pidi väega luku võro keelest ja Võromaast, tund' häste Lõuna-Eesti kultuuriluku. Kodokandin kõnõl' iks võro kiilt.
1947. aastagal lõpõt' Heino Valga keskkooli hõpõmedäliga. Tarto ülikoolin oppõ tä eesti keele ja kirändüse nink loogiga ja psükoloogia oppajas. Uma uno Koemetsa Ennu mõotusõl pidi tä esiq tähtsämbäs psükoloogiat.
Pikembält tüüt' Heino Tarto ülikoolin ja Talliina pedagoogilidsõn instituudin. Lugi didaktiga, kasvatusteooria, korgõkoolipedagoogiga, arõngu- ja sotsiaalpsükoloogia nink pedagoogilidsõ psükoloogia kursuisi. Timä opilaisist (aspirandõst) om tiidüskraadi kaitsnu 23. Timä kirotuisi om ilmunu päält 390, timäst hindäst om kirotõt päält 70 kõrra.
Heino mõist' häste kiili: vabalt soomõ, s'aksa ja vinne kiilt, veidemb poola ja inglüse kiilt. Tä oll' haridusministri Eiseni Ferdinandi sõbõr ja nõvvoandja. Mõlõmbaq Võromaa miheq saiq ütsütest häste arvo ja peiväq luku tõõsõ arvamiisist.
Heino kuuli 30. mahlakuu pääväl 1989 Talliinan, tä om matõt Tarto Raadi kalmuaida.
Tiidüstüü.
Uurõ koolikõrraldus- ja kasvatusteooria, sotsiaalpsükoloogia ja didaktiga küsümüisi. Kirot' umbõs 80 populaartiidüslist ja 150 tiidüslist artiklit nink 6 monograafiat.
Mälehtüse hoitminõ.
1990-st aastagast om peet Liimetsa Heino mälehtüspäivi, kon timäst kõnõlõsõq sõbraq ja opilasõq.


Lühkene võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastik.
Lühkene võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastik om sõnastu, kon ommaq Kasagu Ennu puult vällä märgidüq võrokeelidseq füüsiga-, matõmaatiga- ja tähetiidüsesõnaq. Tuud või pitäq edimädses võrokeelitses eräalasõnastus. Muuhulgan ommaq sääl sõnastun sääntseq sõnaq niguq "loodusõtsäpendämine", "tüühimo", "mantkukkamisvägi" jt.
Sõnastu ilmu kogomigun Kaika Suvõülikuul Kaikal 1990. aastagal.


Lehm.
Lehm om kodoelläi, imäne tõbras. Lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos, et piimä saiaq.
Lehmä tiinüs kest keskmädselt 283 päivä.
Nuur lehm (kooni aastaganõ) om vask, 1-2 aastaganõ om hõhv, vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm.
Lehmä maol om neli kambrõt, midä kutsutas
Lehmi nimeq Võromaal.
Vanast panti Võromaal lehmile sääntsit nimmi: Maasik, Mooni, Roosi, Palmi, Lehvi, Lehik, Milla, Mausi, Kellu, Pühik, Mustik, Maas'o, Eesik, Tõõsik, Haavik, Kirsi, Juta, Luutsi, Toomi, Maara. Kiriväq lehmäq olliq inämbüisi Kiräseq, valgõ pääga lehmäq Päitsikuq, ku täht otsa iin, sõs Tähikuq.
Nime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga, kuna lehm sündü.
Ku Eesik, Tõõsik vai nii edesi oll' kar'an joba olõman, võidi iispäävä sündünüle vas'kalõ pandaq mõni tõnõ nimi E tähe päält, tõõsõpäävä sündünüle T tähe päält jne. Edimädse Eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq. Kolhoosiaol, ku kar'aq olliq suurõmbaq, olliq lehmil numbrõq, a sõski pantivaq näile nimeq kah. Sõs panti joba inemisenimmi kah.


Susi.
Susi () om mõtsaelläi, pini sugulanõ. Sussõ eläs maailman kokko umbõs 200 000. 2018. aastal kuulutõdi susi Eesti rahvuseläjäs.
Vällänägemine.
Susi olõ-õi väega tõistsugunõ suurõst pinist. Esiqerälidselt om susi üttemuudu vinne hundigaq. Soel om kõva kihä ni jalaq ni tugõvaq lõgimõq, agaq soe jälg om võrrõldõn pini jälegaq kitsamb ni pikemb. Susi om hariligult hall, agaq või ollaq ka valgõ, verrev, pruun ni sego. Esäne susi kaald hariligult 44 kg ni imäne 38 kg (Eesti rekord om 62 kg ni ilmarekord 78 kg). Susi om 110-160 cm pikk ni 85 cm korgõ. Soel ommaq teräväq kõrvaq ni terräv hõngutundminõ. Susi näge parõmbahe ku tõsõq pini(läse)q. Täüsiälidsel soel om 42 hammast.
Süümine.
Susi om kõva murdja elläi ni süü päämädselt lihha. Soeq kääväq ringi ja jahi pääl inämbähe karahuisi, vaihtõpääl ka ütsindä. Soeq sööväq päämidselt hirvi, kitsi ni põtro, a ka jänessit ni kallo. Süümismaa suurus olõnõs tuu kotusõ luudusõst.
Pesä ni pujaq.
Sussõ joosuaig om vahtsõaastakuu kooniq radokuu. Sussõ radoao (joosuao) perrä omgi radokuu uma nime saanuq. Soe tiinüs kest keskmädselt 62-65 päiva ni pujaq sünnüseq mahlakuun. Hariligult om kurnun 5-7 tummõ karvaga kutsikat, kiä kaaldvaq 300-500 grammi.
Eloviis ni elopaik.
Susi eläs luudusõn umbõs 7 aastakka. Soeq kääväq kar'ahuisi sügüsest keväjäniq. Kar'ajuht om imäne susi. Eestin om hariligult kar'an 2-11 sutt. Soekari liigus täpsän rinnan.
Soeq ommaq levinüq Põh'a-Ameerikan ni Euraasian ni nä harinõsõq häste mitmõsugumaidsi elopaikoga.
Tunnõtumpi alambsortõ.
Õuraasia susi, Mongoolia susi, Tiibedi susi, India susi, Araabia susi.


Uetersen.
Uetersen (ˈyːtɐzən) vai Ütersen om liin S'aksamaal Schleswig-Holsteinin. Uetersenin elli 2015. aastagal 18 101 inemist.
1987. aastagal alost' Rusti Mathias umma kuulsat lindu Uetersenist.


Dziecinów.
Dziecinów om külä Lõunahummogu-Poolan. Dziecinówin elli 2007. aastagal 704 inemist.


Pandi Valdo.
Pandi Valdo (Valdo Pant, 1928-1976) oll' raadio-, tele- ja kirämiis. Oll' osalinõ "Päevakaja", RAMETO jt. raadiosaatidõ luumisõ man. Timä tähtsämbäs tüüs peetäs telesaatidõ rita "Täna 25 aastat tagasi" (313 saadõt, 30. lehekuu pääväst 1966 3.süküskuu pääväni 1970), miä rahvalõ väega miildü. Ku tuu saatõ iist kiteti tedä ku sõaaokiränikku ollõv tä ütelnüq, et sõast pall'o inämb miildüseq tälle laulupidoq ja lihtsäq inemiseq.


Fotokunst.
thumb
Fotokunst vai fotograafia on kunst, minka võetas üles valgustundligu matõrjaali või valgustundligu elektroonilidsõ aparaadi abiga as'ost tõõperäliidsi ja täpsit kujotuisi. Aparaati, midä pruugitas kujotusõ ülesvõtmisõs, nimitedäs fotokaamõras vai fotoaparaadis. Saadut pilti nimitedäs fotos vai pääväpildis ni taa ülesvõtmist kutsutas pildistämises.


Rahvaq ja hõimuq.
Artiklin Rahvaq ja hõimuq om mittetävvelik nimekiri maailma rahvist, hõimõst ja muist etniliidsist rühmist.
__NOTOC__ A B D E F G H I J K L M N O P R S Š T U V Õ Ä Ö Ü Z Ž
A.
abasiiniq - abhaasiq - adžaariq - adõgeeq - afrikandriq (buuriq) - aimaraq - ainuq - akaq - albaanlasõq - alõuudiq - alžiirläseq - altailasõq - amhariq - andorralasõq - araablasõq - arakaniq - arapahoq - aravakiq - armiinläseq - asandõq - asõriq - assüürläseq - asteegiq - Aškenazi juudiq - austõrlasõq - avaariq
B.
bakaq - baskiq - baškiiriq - †bataaviq - batvaq - beduiiniq - belgläseq - berberiq - bhiliq - bihaariq - †boilasõq - brasiillasõq - bretooniq - bulgaarlasõq - burjaadiq - bušmaniq
E.
eenedsiq - eestläseq (väliseestläseq) - ersäq - eveq - eveeniq - evengiq
F.
flaamiq - †foiniiklasõq - friisiq - fulbõq - fäärläseq
G.
gagauusiq - gioq - Goajiro aravakiq - gondiq - grusiiniq
H.
handiq - hausaq - †helleniq - hesaariq - hiinlasõq (haniq) - hinduq - hindustanlasõq - hispaanlasõq - hollandlasõq - horvaadiq - hotõntotiq - hueiq (dunganiq) - hutuq
I.
iboq - iirläseq - iisraellasõq - †illüürläseq - ingerisuumlasõq - ingläseq - ingušiq - islandlasõq - †insubõriq - isuriq - itaallasõq
J.
jaaganiq - jaapanlasõq - jaavalasõq - jaoq - †jatvingiq - jorubaq - jukagiiriq - juudiq
K.
kalmõkiq - kamassiq - karaiimiq - kar'alasõq - kasahhiq - kasagaq - kašuubiq - katalaaniq - ketšuaq - khmeeriq - kikujuq - kirgiisiq - kisiq - komiq - koptiq - korealasõq - korjakiq - korkuq - korsiklasõq - kosaq - kpelleq - kreekläseq - krimmitatarlasõq - kurdiq - kuubalasõq - kõmriq
L.
†langobardiq - laoq - leedulasõq - liibanonlasõq - liivlasõq - luoq - lätläseq
M.
makõduunlasõq - malailasõq - maltalasõq - mansiq - marathiq - mariq - masaiq - megreliq - mehhiklasõq - †merjalasõq - mokšaq - monegaskiq - mongoliq - montenegrolasõq (tšernoguurlasõq) - mordvalasõq - moroq - mustlasõq (romaq) - mägijuudiq
N.
neenedsiq - nepallasõq - nganassaaniq - norralasõq - nuubialasõq
P.
pandžabiq - peruulasõq - †petšeneegiq - †piktiq - pomooriq - poolakõsõq - prantslasõq - †preisläseq - puertoriikolasõq - puštuq - pärsläseq - pügmeeq
R.
radžastanlasõq - ruutslasõq - ruandaq - rumiinläseq - russiiniq
S.
saamiq - s'akslasõq - samoalasõq - sardiq - Sefaradi juudiq - serbläseq - setoq - sindhiq - singaliq - †sküüdiq - slovakiq - sloveeniq - somaaliq - suumlasõq - sorbiq - suahiiliq - suaaviq - †sumõriq - suuluq - svaasiq - sveitsläseq - sölkupiq - süürläseq
T.
taanlased - tailasõq - tainoq - tamiliq - tatarlasõq - tiibetläseq - tlingitiq - tongalasõq - tsehhiq - tserkessiq - tsetseeniq - ts'uvassiq - tuareegiq - tutsiq - tvaaq - tšuangiq - tõvalasõq - türkmeeniq
U.
udmurdiq - uiguuriq - ukrainlasõq - †umbriq - ungarlasõq
V.
vad'alasõq - valgõvindläseq - vallooniq - †vandaaliq - vepsläseq - vietnamlasõq - vindläseq - volgas'akslasõq - volofiq - võrokõsõq


Vapp.
Vapp on kimmä säädü peri keskao sõariisto elemendest kokkopant märk, midä riik, valitsõja, maakund, liin, vald, äriütisüs, sugukund, pereq, inemine vm pruuk hindä püsüväs tunnustähes. Vahtsõmbal aol nimitedäs vapõs ka märke, miä olõ-i tettüq heraldiga säädüisi perrä.
Kaeq viil.
Võromaa vapiq


Ilmajago.
Ilmajago om suur tükk maad, midä kokkoleppelidselt niimuudu kutsutas.


Õuruupa.
Õuruupa vai Õuropa (vai ka Euruupa vai Europa) om üts kuvvõst ilmajaost.
Õuruupast põhja jääs Põh'a-Iämeri, õdagu poolõ Atlandi suurmeri, lõunahe Vaihõmeri ja hummogu poolõ Aasia. Õuruupa ja Aasia piir om küländki tinglik, inämbüisi loetas, et tuu lätt Uurali mäki, Uurali jõkõ ja Kaspia merd pite.
Õuruupa suurus om, tuu katt umbõs 2% Maa pinnast. Ilmajakõst om suurusõ poolõst Õuruupast vähämb õnnõ Austraalia ja Okõaania.


Aasia.
Aasia om üts kuvvõst ilmajaost.
Aasiast hummogu poolõ jääs Tasalik suurmeri, lõuna poolõ India suurmeri, õdagu poolõ Õuruupa ja põh'a poolõ Põh'a-Iämeri.
Aasia suurus om ja tuuga om tä ilmajakõ hulgan kõgõ suurõmb. Aasia võtt hindä ala 8,6% Maa pinnast.


Antarktiga.
Antarktiga vai Antarktik om üts kuvvõst ilmajaost. Tä võtt hindä ala Antarktisõ maisõmaa ja saarõq, miä tuu ümbre ommaq.


Afriga.
Afriga vai Afrik om üts kuvvõst ilmajaost. Timä ala kuulussõq Afriga maisõmaa ja saarõq, miä tuu ümbre ommaq.
Afriga suurus om, Õuruupast om tä umbõs kolm kõrda suurõmb.


Austraalia ja Okõaania.
Austraalia ja Okõaania ilmaruumist kaiõn
Austraalia ja Okõaania om üts kuvvõst ilmajaost. Tä sais kuun Austraalia maisõmaast ja suurõst hulgast saarist.


Ameeriga.
Ameeriga vai Ameerik om üts kuvvõst ilmajaost. Tä võtt hindä ala Põh'a-Ameeriga ja Lõuna-Ameeriga maisõmaaq ja saarõq, miä ommaq näide ümbre.


Maisõmaa.
Maisõmaa vai kontinent om ilmamerest ümbritset suur maatükk. Maisõmaaq vai näide osaq üten saarigaq moodustasõq ilmajakõ.


Afriga maisõmaa.
Afriga om üts kuvvõst maisõmaast. Afriga suurus om 29,2 mill'onat kruutkilomiitrit, timäst suurõmb om õnnõ Õuraasia. Õuraasia om kah Afrikalõ kõgõ ligemb maisõmaa, näide vaihõlõ jääseq Vaihõmeri ja Verrev meri.
Üten saariga moodustas Aafriga maisõmaa Afriga ilmajao.


Antarktis.
Antarktis om üts kuvvõst maisõmaast. Tä om lõunanaba ümbre, tuuperäst om sääl väega külm ja inemiisi sääl elä-iq.
Antarktisõ suurus om 13,9 mill'onat kruutkilomiitrit.


Austraalia maisõmaa.
Austraalia om üts kuvvõst maisõmaast.
Austraalia suurus om 7,7 mill'onat kruutkilomiitrit ja tuu poolõst om tä kõgõ vähämb maisõmaiõ hulgan.
Austraalia om ainugõnõ maisõmaa, kon olõ-iq liustikka ei ka elävit tulõmäki.


Õuraasia.
Õuraasia vai Euraasia om üts kuvvõst maisõmaast. Õuraasiahe jääs suurõmb jago Õuruupa ja Aasia ilmajaost. Vaihõmere ja Verevä merega om tä eräldet Afrikast.
Õuraasia om kõgõ suurõmb maisõmaa, timä suurus om 54 mill'onat kruutkilomiitrit.


Lõunõ-Ameeriga.
Lõunõ-Ameeriga vai Lõuna-Ameeriga om üts kuvvõst maisõmaast. Üten Põh'a-Ameeriga ja saariga moodustasõq nääq Ameeriga ilmajao.
Lõunõ-Ameeriga suurus om 17,84 mill'onat kruutkilomiitrit.


Põh'a-Ameeriga.
Põh'a-Ameeriga om üts kuvvõst maisõmaast. Üten Lõuna-Ameeriga ja saariga moodustasõq nääq Ameeriga ilmajao.
Põh'a-Ameeriga maisõmaa lõunõjako kutsutas Kesk-Ameerikas.


Internetitunnus.
Internetitunnus (inglüse keelen "top-level domain", lühendedült TLD) om internetiaadrõssi perämäne jago, tuu tähendäs nuuq täheq, miä ommaq aadrõssin pääle peämäst punkti. Näütüses aadrõssin fiu-vro.wikipedia.org om internetitunnus org.


Riigi internetitunnus.
Riigi internetitunnus (inglüse keelen "country code top-level domain", lühendedült ccTLD) om internetitunnus, miä om annõt riigile vai sõltuvalõ maalõ.
Riigi internetitunnussõq ommaq katõtähelidseq ja kõik katõtähelidseq internetitunnussõq ommaq riike umaq. Näütüses Eesti internetitunnus om ee.


.ee.
.ee on Eesti internetitunnus, mink iist pidä huult Eesti Interneti Tsihtasutus (EIS), miä om Vabariigi Valitsuse ni Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liido (ITL) asutõt eräõiguslik tsihtasutus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.
2021. aastaga märtekuun oll'.ee tunnusõga registreerit 146 909 lehekülge.
Tunnusõreform.
Kooniq 2010. aastaga hainakuuniq pidi."ee" tunnusõ iist huult Eesti Haridusõ ja Tiidüse Andmõsidõvõrk EENet, tunnusõ kõrraldaja oll' Lippmaa Endel. 5. hainakuu pääväst 2010 minti üle vahtsõ kõrra pääle..ee registri kõrraldamisõ võtt' EENetilt hindä pääle Eesti Interneti Tsihtasutus. Vahtsõ tunnusõ kõrraga saavaq nii eräisikuq ku vällämaalasõq registriiriq lõpmadaq hulga domeene õkva.ee alaq. Lõpõtõdi kõrraldusõ kinnimasminõ riigi rahast, registriirmises panti pääle taso.


.ad.
.ad om Andorra internetitunnus, mink iist pidä huult asotus "Servei de Telecommunicacions d’Andorra". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.ae.
.ae om Araabia Ütisemiraatõ internetitunnus, mink iist pidä huult ".ae Domain Administration" (aeDA). Tunnust võeti pruukmistõ aastagal 1992.


Ülene internetitunnus.
Ülene internetitunnus (inglüse keelen "generic top-level domain", lühendedült gTLD) om internetitunnus, midä tarvitõdas määnestki tüüpi organisats'uunõ jaos. Näütüses tunnus com om äriettevõttidõ jaos. Ületsin internetitunnussin om kolm vai inämb tähte.


.aero.
.aero om ülene internetitunnus linnundusõ jaos.


.asia.
.asia om ülene internetitunnus Hummogu-Aasia ja Australaasia ettevõttidõ, organisats'uunõ ja inemiisi jaos.


.biz.
.biz om ülene internetitunnus äri jaos.


.cat.
.cat om ülene internetitunnus katalaani keele ja kultuuri jaos.


.com.
.com om kõgõ inämb tarvitõt ülene internetitunnus. Edimält oll' tä mõtõld äri (kommertsi) jaos, a 1990. aastagidõ keskpaigast anti timä tarvitaminõ vabas ja tuust pääle ommaq sääntse tunnussõga internetiaadrõssi kõik võunuvaq võtta.


.coop.
.coop om ülene internetitunnus kopõratiivõ jaos.


.edu.
.edu om ülene internetitunnus haridusasotuisi jaos, innekõkkõ Ameeriga Ütisriigen.


.gov.
.gov om ülene internetitunnus Ameeriga Ütisriike val'tsusasotuisi jaos.


.info.
.info om ülene internetitunnus võrgolehti jaos, kost saa määnestki teedüst.


.int.
.int om ülene internetitunnus lepingidega luud riikevaihhõliidsi organisats'uunõ jaos.


.jobs.
.jobs om ülene internetitunnus tüüotsmis ja -pakmiskotussidõ jaos.


.mil.
.mil om ülene internetitunnus Ameeriga Ütisriike sõaväe jaos.


.mobi.
.mobi om ülene internetitunnus Mobiilsõ võrgo jaos.


.museum.
.museum om ülene internetitunnus muusõummõ jaos.


.name.
.name om ülene internetitunnus inemiisi ja perride jaos.


.net.
.net om ülene internetitunnus, miä edimält oll' mõtõld võrgo infrastruktuuri jaos, a põrõhõlla om vabas annõt.


.org.
.org om ülene internetitunnus miä edimält oll' mõtõld organisats'uunõ jaos, miä tõisi tunnussidõ ala es käüq. Põrõhõlla võivaq taad tunnust kõik tarvitaq.


.pro.
.pro om ülene internetitunnus ammõdimiihi jaos, kiä umma tüüd häste tundvaq ja hinnat ommaq.


.tel.
.tel om ülene internetitunnus telefonivõrgo ja interneti läbisaamisõga köüdet teenüsside jaos.


.travel.
.travel om ülene internetitunnus turismindusõ ja reismise jaos.


Lähkü-Hummogumaa.
Lähkü-Hummogumaa om piirkund, kohe jääs Aasia õdagujago ja Afriga põh'ahummogunukk. Lähkü-Hummogumaa ala käüväq Türgü, Egüptüs, Araabia puulsaar, Iraan ni maaq, miä jääseq näide vaihõlõ.


Raha.
Raha om ülene säädüslik masmisõ asi, mink vasta saa vaihtaq
kaupo vaihõkõrraga, miä kujonõs raha ostmisõ väe ja kaupo hindo perrä.
Raha olõmisõ alossõs om ütiskundlinõ kokkolepmine tuu kotsilõ, et
määnestki asja pruugitas kaupo vasta vaihtamisõs. Taa kokkolepmine või ollaq kas vabast tahtmisõst vai sunduslik. Raha häädüs või muutudaq inflatsiooni ja deflatsiooni mõol.


Da Vinci Leonardo.
Da Vinci Leonardo (Leonardo da Vinci, 1452-1519) oll' Itaalia kunstnik, kujoragoja, ehitüsmiis, vällälöüdjä ja insinör. Tä sündü 15. mahlakuu pääväl 1452 Itaailan, Anchianon ja kuuli 2. lehekuu pääväl 1519 Prantsusmaal Cloux'n.
Leonardo kõgõ kuulsambaq pildiq ommaq "Pühä õdagusüümaig" ja "Mona Lisa".


.af.
.af om Afganistani internetitunnus, mink iist pidä huult AFGNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.ag.
.ag om Antigua ja Barbuda internetitunnus, mink iist pidä huult NicAg. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.ai.
.ai om Anguilla internetitunnus mink iist pidä huult Anguilla valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.al.
.al om Albaania internetitunnus, mink iist pidä huult Albaania posti ni puutriposti ammõt AKEP ("Autoriteti i Komunikimeve Elektronike dhe Postare"). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.
.al tunnust võivaq pruukiq Albaania kodaniguq ja Albaaniahe registreeridüq ettevõttõq.


.am.
.am om Armeeniä internetitunnus, mink iist pidä huult ISOC-AM. Tunnus võeti pruukmistõ 1994. aastagal.
.am tunnus om mõtõld registriirmises kõigilõ, kiä taad tahtvaq. Armeeniä säädüs kiild tunnusõ pruukmisõ rämpspostis, pornos ja terrorismis.


.an.
.an oll' Hollandi Antille internetitunnus, mink iist pidi huult Hollandi Antillie'i ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1993. aastagal ja pruukmisõst mahaq 2015. aastagal.


.ao.
.ao om Angola internetitunnus, mink iist pidä huult Aghonsio Neto ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1995. aastagal.


.aq.
.aq om Antarktiga internetitunnus, mink iist pidä huult Peter Mott ja Mott and Associates. Tunnus võeti pruukmistõ 1992. aastagal.


.ar.
.ar om Argentina internetitunnus, mink iist pidä huult NIC Argentina. Tunnus võeti pruukmistõ 1987. aastagal. 2008. aastaga märtekuust saa tunnusõga pruukiq ka tähti "ñ, á, é, í ó, ú, ä, ë, ï, ö," ja "ü."


.as.
.as om Ameeriga Samoa internetitunnus, mink iist pidä huult AS Domain Registry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.
.as tunnusõ registriirmises määntsit piirangit ei olõq, selle pruukvaq taad ka leheq, minkal määnestki kokkoputmist Ameeriga Samoaga olõ-õiq.
AS vai A/S tähendäs mitmõl maal, nt Norran, Taanin, agaq ka Eestin aktsiaseltsi.


.at.
.at om Austria internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.AT. Tunnus võeti pruukmistõ 1988. aastagal.


.au.
.au om Austraalia internetitunnus.


.aw.
.aw om Aruba internetitunnus, mink iist pidä huult SETAR. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.az.
.az om Asõrbaidžaani internetitunnus, mink iist pidä huult "Azerbaijan Communications". Tunnus võeti pruukmistõ 1993. aastagal.


.ax.
.ax om Ahunamaa (Ålandi Saari) internetitunnus, mink iist pidä huult Ahunamaa maakunnavalitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 2006, inne tuud pruugiti tunnust aland.fi.


.ba.
.ba om Bosnia ja Hertsegoviina internetitunnus, mink iist pidä huult University Teleinformation Center. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.bb.
.bb om Barbadosõ internetitunnus, midä sponsoriir Barbadosõ valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.bd.
.bd om Bangladeshi internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1999.


.be.
.be om Belgiä internetitunnus, mink iist pidä huult DNS Belgium. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988.


.bf.
.bf om Burkina Faso internetitunnus, mink iist pidä huult DELGI, registriirmise iist vastutas ONATEL. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.bg.
.bg om Bulgaaria internetitunnus, mink iist pidä huult Register.bg. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.
.bg tunnus om mõtõld õnnõ bulgaarlaisilõ ja Bulgiaariaga köüdetüile ettevõttilõ.


.bh.
.bh om Bahreini internetitunnus, mink iist pidä huult BATELCO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.bi.
.bi om Burundi internetitunnus, mink iist pidä huult "Burundi National Center of Information Technology". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.bj.
.bj om Benini internetitunnus, mink iist pidä huult "Office of Stations and Telecommunications of Benin". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.bm.
.bm om Bermuda internetitunnus, mink iist pidä huult BermudaNIC. Tunnus võeti pruukmistõ Bermuda ülikoolin aastagal 1993.


.bn.
.bn om Brunei internetitunnus, mink iist pidä huult TelBru ("Telecom Brunei Berhad"), varrampa "Jabatan Telekom Brunei". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.
.bn tunnus om mõtõld Bruneihe registreeritüile ettevõttilõ.


.bo.
.bo om Boliivia internetitunnus, mink iist pidä huult "ADSIB". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.br.
.br om Brasiilia internetitunnus, mink iist pidä 2005. aastagast huult "Núcleo de Informação e Coordenação do Ponto br", varrampa "Comitê Gestor da Internet no Brasil." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989. Võrgolehti pääl saa pruukiq portugali keele tähti.


.bs.
.bs om Bahama internetitunnus, mink iist pidä huult Bahama ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.bt.
.bt om Bhutani internetitunnus, mink iist pidä huult Bhutani Kommunikatsiooniministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.bw.
.bw om Botswana internetitunnus, mink iist pidä huult Botswana kommunikatsiooniammõt. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.by.
.by om Valgõvinne internetitunnus, mink iist pidä huult Valgõvinne presidendi tiidekaitsõkeskus ("Государственный центр безопасности информации при Президенте Республики Беларусь"). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.bz.
.bz om Belize internetitunnus, mink iist pidä huult Belize ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.ca.
.ca om Kanada internetitunnus, mink iist pidä huult Canadian Internet Registration Authority. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987.


.cc.
.cc om Kookosõsaari internetitunnus, mink iist pidäväq huult VeriSign ja eNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.cd.
.cd om Kongo DV internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.cf.
.cf om Kesk-Afriga Vabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult "SOCATEL". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.cg.
.cg om Kongo Vabariigi internetitunnus, OPT Congo ja Interpoint Switzerland. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.ch.
.ch om Sveitsi internetitunnus, mink iist pidä huult SWITCH Information Technology Services. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987.


.ci.
.ci om Côte d'Ivoire'i internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.ck.
.ck om Cooki Saari internetitunnus, mink iist pidä huult "Oyster Internet Services" ja sponsoriir "Telecom Cook Islands". Tunnus võeti pruukmistõ 1995.


.cl.
.cl om Tsiili internetitunnus, mink iist pidä huult Tsiili ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987.


.cm.
.cm om Kamõruni internetitunnus, mink iist pidä huult Camtel. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.cn.
.cn om Hiina Rahvavabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult Hiina tüüstüs- ja tiidüsministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ 1990. aastagal.


.co.
.co om Colombia internetitunnus, mink iist pidäväq huult CO Internet S.A.S., Arcelandia S.A. ja Neustar, Inc. (NYSE:NSR). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.cr.
.cr om Costa Rica internetitunnus, mink iist pidä huult NIC-Internet Costa Rica. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990.


.cu.
.cu om Kuuba internetitunnus, mink iist pidä huult Cuba-NIC, sponsoriir CENIAInternet. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.
.cu tunnus om mõtõld kuubalaisilõ.


.cv.
.cv om Cabo Verde internetitunnus, mink iist pidä huult "Instituto Superior de Engenharia e Ciências do Mar". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.cx.
.cx om Joulusaarõ internetitunnus, mink iist pidä huult CIIA ("Christmas Island Internet Administration"). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.cy.
.cy om Küprüse internetitunnus, mink iist pidä huult Kyprüse ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.cz.
.cz om Tsehhi internetitunnus, mink iist pidä huult CZ.NIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.de.
.de om S'aksamaa internetitunnus, mink iist pidä huult DENIC. Tunnus võeti pruukmistõ 1986 toonadsõl Õdagu-S'aksamaal, päält S'aksamaiõ liitmist aastagal 1990 pruugitas tunnust egäl puul S'aksamaal.


.dj.
.dj om Djibouti internetitunnus, mink iist pidä huult "dotDJ", sponsoriir "STID" ("Djibouti Telecom"). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.dk.
.dk om Taani internetitunnus, mink iist pidä huult DK Hostmaster, sponsoriir "Dansk Internet Forum". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1987.


.dm.
.dm om Dominica internetitunnus, mink iist pidä huult "DotDM Corporation", sponsoriir Puerto Rico ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.do.
.do om Dominikaani Vabariigi internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.DO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.dz.
.dz om Alžeeriä internetitunnus, mink iist pidä huult Network Internet Center. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.ec.
.ec om Ecuadori internetitunnus, mink iist pidä huult EcuaNet, sponsoriir NICEC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.eg.
.eg om Egüptüse internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990.


.er.
.er om Eritrea internetitunnus, mink iist pidä huult EriTel. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.es.
.es om Hispaania internetitunnus, mink iist pidä huult Network Information Center of Spain. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988.


.et.
.et om Etioopia internetitunnus, mink iist pidä huult Ethiopian Telecommunications Corporation. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1991.


.fi.
Soomõ kommunikatsiooniminiteeriümi.fi-internetitunnusõ turundamisõs tarvitõt tunnus.
.fi om Soomõ internetitunnus, mink iist pidä huult Soomõ kommunikatsiooniministeeriüm (soomõ keelen "Viestintävirasto"). Tunnus võeti pruukmistõ 17. joulukuu pääväl 1986.
2005. aastaga süküskuust saa.fi tunnusõga aadrõssin pruukiq ka tähti "å", "ä" ja "ö".


.eu.
.eu om Õuruupa Liido internetitunnus, mink iist pidä huult EURid. Tunnus võeti pruukmistõ 7. joulukuu pääväl 2005.
.eu internetitunnus om mõtõld egäle inemisele, firmalõ vai muulõ ütisüsele, kiä om Õuruupa Liidon.


.fj.
.fj om Fidži internetitunnus, mink iist pidä huult "University of the South Pacific". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.


.fk.
.fk om Falklandi saari internetitunnus, mink iist pidä huult "Falkland Islands Development Corporation", sponsoriit Falklandi saari valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.fm.
.fm om Mikroneesiä internetitunnus, mink iist pidä huult "dotFM". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.fo.
.fo om Fääri saari internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.fr.
.fr om Prantsusmaa internetitunnus, mink iist pidä huult AFNIC. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1986.


.ga.
.ga om Gaboni internetitunnus, mink iist pidä huult Gabon Telecom. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.gd.
.gd om Grenada internetitunnus, mink iist pidä huult "AdamsNames", sponsoriir "The National Telecommunications Regulatory Commission". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.


.ge.
.ge om Gruusia internetitunnus.


.gf.
.gf om Prantsusõ Guajaana internetitunnus, mink iist pidä huult ISP "Net Plus." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.gg.
.gg om Guernsey internetitunnus, mink iist pidä huult Island Networks. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.gh.
.gh om Ghana internetitunnus, mink iist pidä huult "Ghana Network Information Center", sponsoriit "Network Computer Systems". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.gi.
.gi om Gibraltari internetitunnus, mink iist pidä huult GibNEt. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.gl.
.gl om Gröönimaa internetitunnus, mink iist pidä huult TELE Greenland A/S. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.gm.
.gm om Gambia internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.GM. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.gn.
.gn om Ginea internetitunnus, mink iist pidä huult "PSGnet", sponsoriir "Centre National des Sciences Halieutiques de Boussoura". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.gp.
.gp om Guadeloupe internetitunnus, miä võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.gq.
.gq om Ekvatoriaal-Ginea internetitunnus, mink iist pidä huult GETESA. Tunnus võeti pruukmistõ 1997. aastagal.


.gr.
.gr om Kreeka internetitunnus, mink iist pidä huult FORTH-ICS. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989.


.gs.
.gs om Lõunõ-Georgia ja Lõunõ-Sandwichi saari internetitunnus, miä võeti pruukmistõ 1997. aastagal.


.gt.
.gt om Guatemala internetitunnus, mink iist pidä huult "Universidad del Valle de Guatemala." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.


.gu.
.gu om Guami internetitunnus, mink iist pidä huult "Guam Network Information Center." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.gw.
.gw om Ginea-Bissau internetitunnus, mink iist pidä huult "IT & Media University" ("The Fundacão IT & Media Universidade De Bissau"). Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.gy.
.gy om Guyana internetitunnus, mink iist pidä huult Guyanan ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1994.


.hk.
.hk om Hongkongi internetitunnus, mink iist pidä huult Asian Institute of Technology. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990.


.hm.
.hm om Heardi ja McDonaldi internetitunnus, mink iist pidä huult "HM Domain Registry". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.hn.
.hn om Hondurasõ internetitunnus, mink iist pidä huult "Red de Desarrollo Sostenible Honduras". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.hr.
.hr om Horvaatia internetitunnus, mink iist pidä huult CARnet. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.ht.
.ht om Haiti internetitunnus, mink iist pidä huult "Réseau de Développement Durable d'Haïti", sponsoriir "Consortium FDS/RDDH". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.hu.
.hu om Ungari internetitunnus, mink iist pidä huult "Council of Hungarian Internet Providers". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1990.


.id.
.id om Indoneesiä internetitunnus, mink iist pidä huult "PANDI". Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1993.


.ie.
.ie om Iirimaa internetitunnus, mink iist pidä huult "IE Domain Registry." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1988.


.il.
.il om Iisraeli internetitunnus, mink iist pidä huult Israel Internet Association. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1985.


.im.
.im om Mani saarõ internetitunnus, mink iist pidä huult Mani saarõ valitsus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1996.


.in.
.in om India internetitunnus, mink iist pidä huult INRegistry. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1989.


.io.
.io om Briti India ilmamere ala internetitunnus, mink iist pidä huult NIC.IO. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997.


.ir.
.ir om Iraani internetitunnus, mink iist pidä huult "Institute for Research in Fundamental Sciences" (پژوهشگاه دانشهای بنیادی). Tunnus võeti pruukmistõ 1994.


.iq.
.iq om Iraagi internetitunnus, mink iist pidä huult Network Information Center of Iraq, sponsoriir "Iraqi Communications and Media Commission". Tunnus võeti pruukmistõ 1997.


.is.
.is om Islandi internetitunnus, mink iist pidä huult "ISNIC". McAfee' uurmisõ perrä om ".is" üts julgõmbit tunnustõ maailman. Tunnus võeti pruukmistõ 1987.


.it.
.it om Itaalia internetitunnus, mink iist pidä huult IT-NIC. Tunnus võeti pruukmistõ 1987.


.jm.
.jm om Jamaica internetitunnus, mink iist pidä huult "MITS" Õdagu-India ülikoolin. Tunnus võeti pruukmistõ 1991.


.jo.
.jo om Jordaania internetitunnus. Seo luudi aastagal 1994 ja seo valitsõjas om.


.jp.
.jp om Jaapani internetitunnus, mink iist pidä huult "Japan Registry Services". Tunnus võeti pruukmistõ 1986.


.ke.
.ke om Keeniä internetitunnus, mink iist pidä huult "KeNIC". Tunnus võeti pruukmistõ 1993.


.kg.
.kg om Kõrgõstani internetitunnus, mink iist pidä huult "AsiaInfo Telecommunication Enterprise". Tunnus võeti pruukmistõ 1995.


.kh.
.kh om Kambodža internetitunnus, mink iist pidä huult Kambodža posti- ja sideministeeriüm. Tunnus võeti pruukmistõ 1996.


.ki.
.ki om Kiribati internetitunnus, mink iist pidä huult "Telecommunications Authority of Kiribati." Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1995.


.km.
.km om Komoorõ internetitunnus, mink iist pidä huult "Comoros Telecom." Tunnus võeti pruukmistõ 1998.


.kr.
.kr om Lõunõ-Korea internetitunnus, mink iist pidä huult "NIDA". Tunnus võeti pruukmistõ 1986.


.kp.
.kp om Põh'a-Korea internetitunnus, miä võeti pruukmistõ 2007. aastagal.


.kw.
.kw om Kuveidi internetitunnus, mink iist pidä huult Kuwait Institute for Scientific Research. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1992.


.ky.
.ky om Kaimanisaari internetitunnus.


.kz.
.kz om Kasastani internetitunnus.


.la.
.la om Laosõ internetitunnus.


.lb.
.lb om Liibanoni internetitunnus.


.lc.
.lc om Saint Lucia internetitunnus.


.kn.
.kn om Saint Kittsi ja Nevise internetitunnus, mink iist pidä huult Puerto Rico ülikuul. Tunnus võeti pruukmistõ 1991.


.li.
.li om Liechtensteini internetitunnus.


.lk.
.lk om Sri Lanka internetitunnus.


.lr.
.lr om Libeeriä internetitunnus.


.ls.
.ls om Lesotho internetitunnus.


.lt.
.lt om Leedu internetitunnus.


.lu.
.lu om Luksõmburgi internetitunnus.


.lv.
.lv om Läti internetitunnus.


.ly.
.ly om Liibüä internetitunnus.


.ma.
.ma om Maroko internetitunnus.


.mc.
.mc om Monaco internetitunnus.


.md.
.md om Moldova internetitunnus.


.mg.
.mg om Madagaskar internetitunnus.


.me.
.me om Montõnegro internetitunnus.


.mh.
.mh om Marshalli Saari internetitunnus.


.mk.
.mk om Põh'a Makõdoonia internetitunnus.


.ml.
.ml om Mali internetitunnus.


.mm.
.mm om Myanmari internetitunnus.


.mn.
.mn om Mongoolia internetitunnus.


.mo.
.mo om Aomeni internetitunnus.


.mp.
.mp om Põh'a-Mariaanõ internetitunnus.


.mq.
.mq om Martinique internetitunnus.


.mr.
.mr om Mauritaania internetitunnus.


.ms.
.ms om Montserrat internetitunnus.


.mt.
.mt om Malta internetitunnus.


.mu.
.mu om Mauritiusõ internetitunnus.


.mv.
.mv om Maldiive internetitunnus.


.mw.
.mw om Malawi internetitunnus.


.mx.
.mx om Mehhigo internetitunnus.


.my.
.my om Malaisia internetitunnus.


.mz.
.mz om Mosambiigi internetitunnus.


.na.
.na om Namiibia internetitunnus.


.nc.
.nc om Vahtsõ Kalõdoonia internetitunnus.


.ne.
.ne om Nigeri internetitunnus.


.nf.
.nf om Norfolki internetitunnus.


.ng.
.ng om Nigeeriä internetitunnus.


.ni.
.ni om Nicaragua internetitunnus.


.nl.
.nl om Hollandi internetitunnus.


.no.
.no om Norra internetitunnus.


.np.
.np om Nepali internetitunnus.


.nr.
.nr om Nauru internetitunnus.


.nu.
.nu om Niue internetitunnus.


.nz.
.nz om Vahtsõ Meremaa internetitunnus.


.om.
.om om Omaani internetitunnus.


.pa.
.pa om Panama internetitunnus.


.pe.
.pe om Peruu internetitunnus.


.pf.
.pf om Prantsusõ Polüneesiä internetitunnus.


.pg.
.pg om Paapua Vahtsõ Ginea internetitunnus.


.ph.
.ph om Filipiine internetitunnus.


.pk.
.pk om Pakistani internetitunnus.


.pl.
.pl om Poola internetitunnus.


.pn.
.pn om Pitcairni internetitunnus.


.pr.
.pr om Puerto Rico internetitunnus.


.ps.
.ps om Palestiina internetitunnus.


.pt.
.pt om Portugali internetitunnus.


.py.
.py om Paraguay internetitunnus.


.qa.
.qa om Katari internetitunnus.


.re.
.re om Réunioni internetitunnus.


.ro.
.ro om Romaania internetitunnus.


.ru.
.ru om Vinnemaa internetitunnus.


.rs.
.rs om Serbiä internetitunnus.


.rw.
.rw om Rwanda internetitunnus.


.sa.
.sa om Saudi Araabia internetitunnus.


.sb.
.sb om Saalomoni saari internetitunnus.


.sc.
.sc om Seišelle internetitunnus.


.sd.
.sd om Sudaani internetitunnus.


.se.
.se om Roodsi internetitunnus, mink iist pidä huult asotus "Stiftelsen för Internetinfrastruktur".


.sg.
.sg om Singapuri internetitunnus.


.sh.
.sh om Saint Helena internetitunnus.


.si.
.si om Sloveeniä internetitunnus.


.sk.
.sk om Slovakkia internetitunnus.


.sl.
.sl om Sierra Leone internetitunnus.


.sm.
.sm om San Marino internetitunnus.


.sn.
.sn om Senegali internetitunnus.


.sr.
.sr om Suriname internetitunnus.


.st.
.st om São Tomé ja Príncipe internetitunnus.


.sv.
.sv om El Salvadori internetitunnus.


.sy.
.sy om Süüriä internetitunnus.


.sz.
.sz om Svaasimaa internetitunnus.


.tc.
.tc om Turksi ja Caicosõ internetitunnus.


.td.
.td om Tšaadi internetitunnus.


.tf.
.tf om Prantsusõ Lõunõaladõ internetitunnus.


.tg.
.tg om Togo internetitunnus.


.th.
.th om Tai internetitunnus.


.tj.
.tj om Tadsikistani internetitunnus.


.tk.
.tk om Tokelau internetitunnus.


.tm.
.tm om Türkmenistani internetitunnus.


.tl.
.tl om Hummogu-Timori internetitunnus.


.tn.
.tn om Tuneesiä internetitunnus.


.to.
.to om Tonga internetitunnus.


.tr.
.tr om Türgü internetitunnus.


.tt.
.tt om Trinidadi ja Tobago internetitunnus.


.tv.
.tv om Tuvalu internetitunnus.


.tw.
.tw om Hiina Vabariigi (Taiwani) internetitunnus.


.tz.
.tz om Tansaania internetitunnus.


.ua.
.ua om Ukraina internetitunnus.


.ug.
.ug om Uganda internetitunnus.


.uk.
.uk om Ütiskuningriigi internetitunnus.


.us.
.us om Ameeriga Ütisriike internetitunnus.


.uy.
.uy om Uruguay internetitunnus.


.uz.
.uz om Usbekistani internetitunnus.


.va.
.va om Vatikani internetitunnus.


.vc.
.vc om Saint Vincenti internetitunnus.


.ve.
.ve om Venezuela internetitunnus.


.vg.
.vg om Briti Neitsüsaari internetitunnus.


.vi.
.vi om USA Neitsüsaari internetitunnus.


.vn.
.vn om Vietnami internetitunnus.


.vu.
.vu om Vanuatu internetitunnus.


.wf.
.wf om Wallisõ ja Futuna internetitunnus.


.ws.
.ws om Samoa internetitunnus.


.ye.
.ye om Jeemeni internetitunnus.


.za.
.za om Lõunõ-Afriga Vabariigi internetitunnus.


.zm.
.zm om Sambia internetitunnus.


.zw.
.zw om Zimbabwe internetitunnus. Tunnusõ registriirmise iist vastutas ZISPA ja rahastas "Telecommunications Regulatory Authority". Tunnust naati pruukma 1991. aastagal.


.bv.
.bv om Bouvet' saarõ (miä kuulus Norralõ) internetitunnus. Sääl saarõ pääl inemiisi ei eläq. Tunnus olõ-iq tarvitusõl.


.gb.
.gb om Ütiskuningriigi internetitunnus.


.pm.
.pm om Saint-Pierre'i ja Miqueloni internetitunnus.


.sj.
.sj om Svalbardi ja Jan Mayeni internetitunnus. Tunnus olõ-iq tarvitusõl, s'ollõ et Svalbard ja Jan Mayen ommaq Norra osaq.


.so.
.so om Somaalia internetitunnus.


.yt.
.yt om Mayotte'i internetitunnus.


.eh.
.eh om internetitunnus, miä om reserveerit Õdagu-Sahara jaos.


.su.
.su oll' Nõvvokogo Liido internetitunnus.


.tp.
.tp om Hummogu-Timori internetitunnus.


.yu.
.yu om Jugoslaavia internetitunnus.


.cs.
.cs oll' Tsehhoslovakkia internetitunnus.


.zr.
.zr oll' Zairi internetitunnus.


Gaussi Carl Friedrich.
Gaussi Carl Friedrich (Johann Carl Friedrich Gauß, 1777–1855) oll' s'aksa matõmaatik ja tiidläne, kiä tüüt väega mitmõn vallan, muuhulgan arvoteoorian, statistikan, matõmaatilidsõn analüüsin, diferentsiaalgeomeetriän, geodeesiän, elektrostaatikan, tähetiidüsen ja optikan. Tedä peetäs ütes kõgõ kõvõmbas matõmaatikus, kiä om elänü.
Joba latsõn paistu tä silmä uma anniga. Edimädseq tähtsäq tulõmusõq tõõst' tä joba sõs, ku es olõq viil katõkümnenegiq. Uma pääteossõ "Disquisitiones Arithmeticae" sai tä valmis 1798. a., ku oll' 21 aastakka vana. Raamat ilmu 1801. aastagal. Tuu raamaduga pand' tä alossõ s'ooilmaaigsõlõ arvoteoorialõ.


Peruu.
Peruu Vabariik (hispaania keelen "República del Perú", ketšua keelen "Piruw Republika") om Lõunõ-Ameeriga riik. Pääliin om Lima.
Luudus.
Peruu ja Boliivia piiri pääl om Titicaca järv.


Arv.
Arv om abstraktnõ mõistõq, miä näütäs, kupall'o om määntsitki asjo tükü vai hulga perrä. matõmaatikan om arvo mõistõq aoluun lajõmbas lännüq, nii ommaq aopikku tarvitusõlõ võeduq jagoarvoq, kur'aq arvoq, irratsionaalsõq, transtsendentseq ja kompleksarvoq. Arvõ uurmisõga tegeles matõmaatiga haro arvoteooria.
Arvõga saa tetäq arvolukõ (aritmeetiliidsi opõrats'uunõ): kokkoarvamist, maahaarvamist, iskmist ja ärqjagamist. Noidõ arvolukõ ületsel uurmisõl om tekkünü matõmaatiga haro, midä kutsutas abstraktsõs algõbras.
Arvõ lihiq.
Arvõ või jakaq hulkõhe, midä kutsutas arvovallos vai arvosüstemes.
Tüküarvoq.
Kõgõ tutvambaq arvoq ommaq tüküarvoq vai naturaalarvoq (ladinakeelitsest sõnast "numerus naturalis" - loomulik arv). Inämbüste peetäs nois arvõ 1,2,3..., a mõnõq pidäväq arvõ 0,1,2,3... Tüküarvõ abiga saa ärq näüdädäq vai üteldäq, kupall'o määntsitki asjo tükü perrä om. Kümnendüstemin kirotõdas tüküarvõ üles arvotähti 0 kooni 9 abil. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega formula_1.
Terveq arvoq.
Kur'aq (negatiivsõq) arvoq ommaq arvoq, miä ommaq nullist vähämbäq. Nääq tuvvasõq sisse tuujaos, et vastaval hääl (positiivsõl) arvol olnuq olõman vastanarv. Näütüses ku horisontaalsõl õgvaljoonõl fikseeritüst punktist hääle poolõ jäävät kaugust märgitäs hää arvoga, sõs tuust punktist tõsõlõ poolõ jäävät kavvust märgitäs kur'a arvoga. Niisamatõ, ku hää arvoga märgitäs raha pangakonto pääle kandmist, sõs kuri arv näütäs raha vällävõtmist. Kur'aq arvoq, hääq arvoq ja null kokko moodustasõq tervidearvõ hulga formula_2 (s'aksakeelitsest sõnast "Zahl").
Jagoarvoq.
Jagoarvoq vai ratsionaalarvoq ommaq tervidearvõ ja tüküarvõ jaoq. Jagoarv "m/n", koh "m" ja "n" ommaq tüküarvoq, näütäs kogust, miä saias, ku terveh jaetas ärq "n" ütesuurõs osas ja noist osõst võetas "m" tükkü. Ütte jagoarvo või kirja pandaq mitund muudu, näütüses 1/2, 2/4 ja 19/38 ommaq kõik üts ja sama jagoarv. Ku "m" absoluutväärtüs om suurõmb ku "n", sõs jagoarvo "m/n" absoluutväärtüs om suurõmb ku 1. Jagoarv või ollaq hää, kuri vai null. Jagoarvõ hulgan ommaq terveqarvoq, tuuperäst et ega terveharv om jago, kon jagaja om 1. Jagoarvõ hulka tähüstedäs formula_3 (sõnast "quotient").
Reaalarvoq.
Arvõ saa üles kirotaq viil komaarvo kujol. Kümnendsüstemin kirotõdas näid üles arvotäherongi abil, kon üteliidsi tähest hääl puul om koma. Ku jagoarv kirotaq üles koma abil, piät arvotäherong ärq lõppõma vai kõrduma nakkama. Näütüses 1,25 lõpõs ärq, 0,333... (lõpmalda pall'o kolmi) kõrdus, mõlõmbaq ommaq jagoarvoq. Kõik kõrdujaq ja ärqlõppõjaq komaarvoq ommaq ütsvõrradsõq määntsegi jagoarvoga, nt. 1,25=5/4, 0,333...=1/3. Komaarvoq, miä kõrdu-iq ja lõpõ-iq ärq, olõ-iq jagoarvoq, noid kutsutas irratsionaalarvõs. Sääntseq ommaq näütüses 0,1010010001..., formula_4 (pii) ja formula_5 (kruutjuur katõst).
Reaalarvoq ommaq kõik arvoq, midä saa pandaq kirja ku komaarvõ, nii ratsionaalarvoq ku irratsionaalarvoq. Reaalarvõ hulga tähüs om formula_6. Reaalarvõga saa andaq mõõtmiisi tulõmuisi ja nääq vastasõq ütsütele arvõgvajoonõ punktõlõ. Et mõõtaq saa õnnõ määntsegi kimmä täpsüsega, sõs mõõtmistulõmuisi andmisõl reaalarvõga ommaq nuuq õigõq määntsegi via piirini. Tuu piiri ärqnäütämises andasõq reaalarvo puhul sagõhõhe timä tüvitäheq.
Reaalarvõ hulk om ütetselt ärq määrät ummi matõmaatiliidsi umahuisiga: taa om ainugõnõ tävveline võrdõlõmisõga kund. Reaalarvõ kund olõ-iq sõski algõbralidsõlt kinnine.
Kompleksarvoq.
Reaalarvõ hulka saa lajendaq kompleksarvõ hulgas formula_7. Aoluulidsõlt tekkü taa hulk, ku otsiti vastust küsümisele, kas kur'al arvol saa ollaq kruutjuurt. Tuudi sisse vahtsõnõ arv: kruutjuur arvost -1. Tuud arvo tähüstedäs Euleri Leonhardist pääle sümboliga "i". Kompleksarvoq ommaq arvoq kujol "a+bi", kon "a" ja "b" ommaq reaalarvoq. Kui "a=0", sõs arvo "a+bi=bi" kutsutas imaginaararvos. Kui "b=0", sõs "a+bi=a" om reaalarv. Kompleksarvo "a+bi", minkal "a" ja "b" ommaq terveqarvoq, Gaussi tervesarvos. Kompleksarvõ kund om algõbralidsõlt kinnine kund, tuu tähendäs, et ega kompleksarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmõ saa lahotaq kompleksarvoliidsi kõrdajidõga õkõvhulkliikmide isitüses. Kompleksarvoq vastasõq ütsütele komplekstasapinna punktõlõ.
Iinpuulkõnõld arvohulgõst egaüts om järgmädse alambhulk: formula_8.


Arvotäht.
Arvotäht vai nummõr om täht, mink abil positsioonilidsõn arvosüstemin kirotõdas üles arvõ (täpsembält arvosõnno), nii niguq kirätähtiga kirotõdas üles kõnõldu keele sõnno. Kümnendsüstemi arvotäheq (vai kümnendtäheq vai araabia arvotäheq) ommaq 0,1,2,3,4,5,6,7,8 ja 9.


Tüküarv.
Tüküarv vai naturaalarv (ladinakeelitsest sõnast "numerus naturalis" - loomulik arv) om kas üts arvõst 1,2,3... (hääq terveqarvoq) vai arvõst 0,1,2,3... (mittekur'aq terveqarvoq). Arvoteoorian hariligult nulli ei loetaq tüküarvos, matõmaatilidsõn loogikan, hulgateoorian ja puutritiidüsen jälq loetas.
Tüküarvõ tarvitõdas asjo ülelugõmisõs, näide abiga saa ärq näüdädäq vai üteldäq, kupall'o määntsitki asjo tükü perrä om. Kümnendüstemin kirotõdas tüküarvõ üles arvotähti 0 kooni 9 abil. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega formula_1.


Matõmaatigatäht.
Matõmaatigatäht vai matõmaatilinõ sümbol om täht, midä tarvitõdas matõmaatikan avaldiisi ülesmärkmises. Matõmaatigatäheq ommaq näütüses arvotäheq, ütsvõrrasustäht =, kokkoarvamistäht +, lõpmatustäht formula_1, kruutjuurõtäht formula_2 ja tõsõq.


Terveharv.
Terveharv vai täüsarv om kas tüküarv (1,2,3...), tüküarvo vastanarv (-1,-2,-3...) vai null. Tuu tähendäs, terveharv om hulga elonik. Kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega formula_1.
Ega terveharv om jagoarv, mink jagaja om 1. Jagoarvõst ommaq terveq nuuq, mink jaetav jagonõs täpsehe jagajaga. Näütüses jagoarv 6/3 om terveharv, a 6/4=3/2=1½ olõ-iq.
Matõmaatikan (arvoteoorian) luvvasõq terveqarvoq hariligult ku tüküarvõ paarõ ekvivalendsiklassiq.


Jagoarv.
Jagoarv vai ratsionaalarv om katõ tervearvo jago, kon jagaja olõ-iq null. Jagoarvõ kirotõdas üles kujol
vai "m/n" (loetas: "m" "n"-ndät ossa), kon "m" om terveharv ja "n" om terveharv, miä olõ-iq null. Jagoarv "m/n" mõõt kogust, miä saias, ku üts terveh jaetas "n" ütesuurõs osas ja noist ossõst võetas "m" tükkü. Näütüses 2/7 28-st pääväst om 8 päivä.
Kattõ jagoarvo "a/b" ja "c/d" loetas samas, ku "ad=bc". Näütüses 1/2, 2/4 ja 19/38 ommaq kõik üts ja sama jagoarv.
Ega jagoarvo saa andaq kujol "m/n", kon "m" om terveharv ja "n" tüküarv. Näütüses 3/-5=-3/5.
Kõiki jagoarvõ hulka tähüstedäs tähega formula_2.
Jagoarvõ ja irratsionaalarvõ hulkõ kogo om reaalarvõ hulk.


.pw.
.pw om Belau internetitunnus.


.ac.
.ac om Ütiskuningriigi saarõ Ascensioni internetitunnus. Tunnus võeti pruukmistõ aastagal 1997 ja tuu iist pidä huult NIC.AC.
.ac tunnusõ registriirmine om mõtõld kõigilõ, kiä tuud tahtvaq.


.je.
.je om Jersey internetitunnus, mink iist pidä huult "Island Networks". Tunnus võeti pruukmistõ 1996.


.um.
.um om Ütisriike hajasaartõ internetitunnus.


.bl.
.bl om Saint-Barthélemy internetitunnus.


.mf.
.mf om Saint-Martini internetitunnus.


Reaalarv.
Reaalarv om arv, midä saa kirja pandaq ku lõpmadat komaarvo. Ega jagoarv om reaalarv. Reaalarvõ, miä olõ-iq jagoarvoq (näütüses kruutjuur katõst), kutsutas irratsionaalarvõs. Reaalarvõ hulga tähüs om formula_1. Reaalarvoq vastasõq ütsütele arvõgvajoonõ punktõlõ.
Reaalarvõ täpse välläseletüse andminõ oll' 19. aastagasaa matõmaatiga üts tähtsämp saavutus. Täämpädsel pääväl luvvasõq reaalarvoq harilikult ku jagoarvoliidsi Cauchy rongõ ekvivalentsiklassiq vai Dedekindi lõikõq.
Reaalarvõ hulk om ütetselt ärq määrät ummi matõmaatiliidsi umahuisiga: taa om ainugõnõ tävveline võrdõlõmisõga kund. Reaalarvõ kund olõ-iq sõski algõbralidsõlt kinnine.


Kompleksarv.
Kompleksarv om arv, miä formaalsõlt defineeritäs ku reaalarvõ rittasäet paar ("a","b"), midä tihti pandas kirja kujol
kon loetas, et "i"2 = −1.
Ega reaalarv om kompleksarv, a om kompleksarvõ (nt. "i = 0 + 1i"), miä olõ-iq reaalarvoq.
Kompleksarvõ hulka tähüstedäs formula_2.


Algõbra.
Algõbra om matõmaatiga haro, miä uur algõbraliidsi struktuurõ.


Muutuja.
Muutuja vai muutuja suurus vai tundmalda om matõmaatigan sümbol, miä tähüstäs suurust, mink väärtüs om tiidmäldä vai miä või muutuq määntsegi hulga piiren.
Muutujit pruugitas näütüses võrrandidõ kirjapandmisõs. Näütüses võrrandin "x" + 2 = 5 om "x" muutuja, mink väärtüst otsitas arvõ hulgast.


Võrrand.
Võrrand om võrdus, miä sisaldas vähämpält ütte muutujat.
Näütüses "3x + 7y = 2" om võrrand katõ muutujaga "x" ja "y".


Trigonomeetriä.
Trigonomeetriä vai kolmnukaoppus om matõmaatiga haro, miä uur kolmnukkõ, muuhulgan ristkolmnukkõ tasapinna pääl. Trigonomeetriä tegeles säädüisiga, miä köütväq umavaihhõl kolmnuka külgi pikkuisi ja nukkõ suuruisi.


Nava lava.
Viissada miiterd Läti piirist Lilli külä veere pääl seis Nava talu, kos joba paar suve om tettu mulgikeelist talutiaterd. Nava om esiärälik kultuurisaareke, kunkottale ei ole tiid pikäs pidänu umbes puultõist tuhat tiatre- ja mulgi kultuuri uvilist. Talu peremiis Jaak Kõdar om sinna ehiten ilusa ja mitut viisi tarvitedeve lava ja tennu selle pääle päevä- ja vihmavarjus purjekatuse.
Nava lava tiatretüki oma kah Jaak Kõdari kirjutet. Nava püüne ja muru pääl om mängitu joba katte tükki "Kolm risti" ja "Muinassaar" ja 2008. aaste suvel tule vällä kolmas tükk "Jukra". Kik nii luu kõneleve Mulgimaa elust ja saatusest läbi Nava talu ja inimeste silme. Mulgi keelel om tiatretükken tähtis osa, selleperäst et sedä kõneldes sääl pallu. Mõlembist näitemängest, mes seni om lavastet, om raamatukse kah vällä ant ja tüki esi om vilmi pääle võet.


Kaplinski Jaan.
Kaplinski Jaan (Jaan Kaplinski, sündünüq 22. vahtsõaastakuu pääväl 1941 Tarton, koolnuq 8. põimukuu pääväl 2021) oll' eesti kiränik, tõlkja, kultuurikriitik ja mõttõtiidläne.
Elokäük.
Kaplinski Jaan lõpõt' 1958 Tarto 1. Keskkooli ja oppõ 1958-1964 Tarto Ülikoolin romaani filoloogiat. Pääle tuud oll' tä mitmõn ammõtin. Ildampa sai täst vabakutsõlinõ kiränik.
1968. aastagast oll' Kaplinski Eesti Kiränike Liido liigõq.
1980. aastagal oll' tä üts kuulsa 40 kirä kokkopandjit. Tä kirot' kirä edimädse variandi, miä tõi üten läbiotsmisõ ja ähvärdüisi.
Eesti vahtsõ hindäperi ao algusaastil oll' Kaplinski poliitik ja kuulu 1992-1995 Eesti Vabariigi Riigikokko. Kaplinski Jaan elli uman talon Vana-Tartomaa piiri pääl vasta Võromaad.
Imä Nora Kapilinski (Raudsepp) om peri Eoste küläst, Taivaskua lähedält. Sääl sugulaisi man oll latsõiän suviti Jaan. Tollõst om raamat „Latsepõlve suve“. Jaan Kaplinski kynõl ummist Võromaa juurist Kaika suvõülikoolin Pikäkannun 2001. aastagal.


Aovüü.
Aovüü om 15 pikkuskraadi lakjunõ ütelt puult tõsõni küündüv "riba" Maakeräl, kon om üts ja sama kelläaig – vüüaig. Aovöid om 40.
Maa aovüüq 2007. aastaga saisoga


Sugulus.
Sugulus vai põlvnõminõ vai veresugulus vai geneetilidseq suhtõq om organismõ peräntulõjidõ ja iinkäüjide vaihõlidsõq suhtõq.
Sugulussuhtidõ hulgast tähüstedäs vai peetäs tähtsäs esiqsugutsin kultuurõn esiqsugutsit vaihõkõrdo.
Sugulus.
Võro keelen ommaq inemiisi sugulusõ tähüstamisel tarvitusõn järgmädseq nimetüseq
I astmõ sugulus.
• Vanõmbaq - esä ja imä
• Latsõq - pojaq ja tütreq
II astmõ sugulus.
• Vanaesä - esäesä vai imäesä
• Vanaimä - esäimä vai imäimä
• Vanavanõmbaq - vanaesäq ja vanaimäq
• Latsõlats - poja lats vai tütre lats
III astmõ sugulus.
• Vanavanaimä - vanaimä imä vai vanaesä imä
• Vanavanaesä - vanaimä esä vai vanaesä esä
IV astmõ sugulus.
• Uno-, lellä-, tädi- vai tsõdsõlats
V ja inämbä astmõ sugulus.
• Vaarimä – vanavanõmbidõ naissuust iinkäüjä
• Vaaresä – vanavanõmbidõ miissuust iinkäüjä
Hõimlus.
Hõimosuhtõq ommaq abielo kaolt tekküvaq suhtõq – naaq olõ-i veresugulusõ suhtõq. Naidõ tähüstamisel ommaq võro keelen tarvitusõl järgmädseq nimitüseq
II astmõ hõimlasõq.
• Ämm - naasõ imä, mehe imä
• Äi - naasõ esä, mehe esä
III astmõ hõimlasõq.
• Küdü, velets - mehe veli
• Languq - mehe ja naasõ vanõmbaq umavahel


Suguvõso.
Suguvõso om rahvakeeline ütelüs sugulaisi kogo kotsilõ, laemb mõistõq ku pereh. Või tähendäq ka kõiki üte mehe vai edevanõmbidõ paari perrätulõjit nii miis- ku naisliinin, a olõ-i sama miä sugukund. Sugulusköüdüsside graafilist kujotust üteldäs sugupuus.


1900.
1900. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10113. aastak sirvikallendri perrä.


Odysseus.
Odysseusõ pää, Vana-Kreeka kujo, peri tõõsõst aastagasaast inne miiq aigo
Odysseus [odüsseus] (lad. Ulysses ja Ulixes) om kreeka mütoloogian julgõ, kavval ja tark Trooja sõa kangõlanõ, Ithaka kuning, Laertese ja Antikleia poig (mõnõn Homerose-järgsen müüdin Sisyphose poig).
Odysseuse ettepanõgi perrä olliq Helenä kosilasõq sunniduq avitama timä vällävalitut, ku tuu pulka jääs. Pääle Helenä rüüvmist olõsiq Odysseus pidänüq minemä Trooja sõtta, a tä mänge ulli, selle et oraakli oll' ette kuulutanuq, et tä püürd kodo tagasi 20 aasta peräst. Et Palamedes timä kavalusõ ärq näkk', usk' tä uma naasõ Penelope, poja Telemachose ja majapidämise sõbra Mentori huuldõ ni läts' siski sõtta. Tä löüd' Achilleuse, meelüt' Iphigeneia Eulissehe ja sõdõ Trooja peräst julgõhe. Rassõn saison avidiq timä tarkus ja kõnnõosavus. Üten Diomedesega sai tä kätte Doloni, kuun Aiasõga tõi tagasi Achilleuse kihä ja sai hindäle timä sõariistaq. Vangivõtõt Helenosõlt sai tä teedäq, mis nõudmiisil saa Troojat vallutaq. Pääle tuud tõi tä sõtta Lemnose Philoktetese ja Skyrosõ Neoptolemosõ. Kavalusõga saat' tä surma Palamedese ja rüüve kuun Diomedesega Troojast Athena kujo. Odysseus and' nõvvo ehitäq Trooja vallutamisõs puuhopõn.
Pääle Trooja allahiitmist naksiq kodo tagasi minevä Odysseuse 10 aastat kestnüq essüroiduq. Tä hojot' kikonidõ, lotofaagõ ja ütssilm Polyphemosõ man. Ku Odysseus oll' joba Ithaka ligi, pillu tä jälq kavvõhe merele tõisi rumalusõ peräst: nääq teiq vallalõ tuulõjumalalt Aiolosõlt saadu nahkkoti, kohe olliq kinniq pantuq vastatuulõq. Päsnüq inemisesüüjide ja laistrüguunõ käest õnnõ üte laivaga, lask' Odysseus Kirke nõvvol põrgo sissekäügi man Teiresiäse hengel hindäle tulõvikku kuulutaq. Tä päst' umaq sõbraq sireene hirmilosa, a hukutaja laulu iist ja sõit' läbi merekuru, midä vaheq Skylla ja Charybdis. Et Odysseuse sõbraq olliq Teresiasõ hoiatusõst huulmaldaq otsatanuq Thrinakia saarõl pääväjumala Heliose eläjäkar'a, läts' marutsõl merel Odysseuse laiv katski. Odysseus ütsi pässi Ogygia saarõ pääle ja jäi säitsmes aastagas nümf Kalypso mano. Ku tä edesi pur'ot', elli tä jälq üle laivakao. Odysseuse päst' Leukothea umma leieriga. Nausikaa vei Odysseuse umma esä, fajaakõ kuninga Alkinoose mano, kink abiga tä peräkõrd Ithakalõ joud'. Sandin kodo tulnuq, tapp' Odysseus Telemachosõ abiga Penelope kosilasõq. Tä sai surma uma poja Telegonose käe läbi, kiä tedä ärq es tunnõq.


Kevväi.
Kevväi om jahhe aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Keväjä tunnismärgiq ommaq lämmäkraatõ kasuminõ, maal sulas lumi ni järvil sulas ijä üles.
Egäpäävätsen elon loetas keväjäkuis põh'apuulkeräl urbõkuud, mahlakuud ja lehekuud; lõunapuulkeräl süküskuud, lehekuud ja märtekuud. Keväjä alostus om urbõkuu edimäne päiv vai süküskuu edimäne päiv.
Tähetiidüsline kevväi nakkas keväjädsel käänüpääväl põh'apuulkeräl ja sügüsedsel käänüpääväl lõunapuulkeräl.
Ilmatiidüsline kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle -10 °C.
Fenoloogilinõ kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle 0 °C.


Fenoloogia.
Fenoloogia om elotiidüse haro, miä uur luudusõ aastagaaoliidsi nättüisi, naidõ arõnõmist ja tulõhumisõ aoliidsi säädüisi. Fenoloogia põh'andus luudusõ kaemisõl.


Suvi.
Suvi om lämmi aastagaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Suvõ tunnismärgiq ommaq korgõq lämmäkraadiq ja vihmasado.
Egäpäävätsen elon loetas suvõkuis põh'apuulkeräl piimäkuud, hainakuud ja põimukuud; lõunapuulkeräl joulukuud, vahtsõaastakuud ja radokuud. Suvõ alostus om piimäkuu edimäne päiv vai joulukuu edimäne päiv.
Tähetiidüsline suvi nakkas suvitsõl käänüpääväl põh'apuulkeräl ja talvitsõl käänüpääväl lõunapuulkeräl.
Ilmatiidüsline suvi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle +15 °C.
Fenoloogilinõ suvi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle 70% kõgõ lämmämbä kuu keskmädsest kraadist.


Süküs.
Süküs om jahhe aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Sügüse tunnismärgiq ommaq lämmäkraatõ vähänemine, satas vihma ja vaihtõpääl ka lummõ ni järvile tulõ pääle ijä.
Egäpäävätsen elon loetas süküskuis põh'apuulkeräl süküskuud, lehekuud ja märtekuud; lõunõpuulkeräl
urbõkuud, mahlakuud ja lehekuud. Sügüse alostus om sügüsene käänüpäiv.
Tähetiidüsline süküs nakkas sügüsedsel käänüpääväl põh'apuulkeräl ja keväjädsel käänüpääväl lõunapuulkeräl.
Ilmatiidüsline süküs nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla +10 °C.
Fenoloogilinõ süküs nakkas, ku kasvõl om 60% elost läbi, rehkenenden suvõ alostusõst.


Talv.
Talv om külm aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan. Talvõ tunnismärgiq ommaq madalaq kraadiq ja satas lummõ.
Egäpäävätsen elon loetas talvõkuis põh'apuulkeräl joulukuud, vahtsõaastakuud ja radokuud; lõunapuulkeräl piimäkuud, hainakuud, põimukuud. Talvõ alostus om joulukuu edimäne päiv vai piimäkuu edimäne päiv.
Tähetiidüsline talv nakkas talvitsõl käänüpääväl põh'apuulkeräl ja suvitsõl käänüpääväl lõunapuulkeräl.
Ilmatiidüsline talv nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla -10 °C.
Fenoloogilinõ talv nakkas, ku keskmäne päävä kraat tulõ alla 0 °C.


Piusa müürüq.
Piusa müürüq ommaq ilosaq ja suurõq müürüq Eesti kõgõ lõunahummogupoolitsõmba jõõ Piusa hüä perve pääl Võromaa ja Setomaa piiri pääl. Naaq ommaq Eesti kõgõ korgõmbaq liivakivist müürüq. Müüre nimeq ommaq: Paabu, Möldre vai Makõ, Saviuja, Pärgi, Kur'a ja Sit'ka müür, Kalmõtumägi, Jõksi, Paklova ja Nakri müür, Keldre vai Härmä mäemäne müürmägi, Härmä alomanõ vai Kõlksniidü müür ja Tammõ müürmägi. Müüre ümbre om tett luuduskaitsõala.
Eesti kõgõ korgõmp Härmä ülemäne vai Keldre müür om 43 miitret korgõ ja om Piusa ürgoro hüä perve pääl, koh om nätäq kõllakasroosatsit ja valkjaskõllatsit põimkihiliidsi liivakivve. Illos pilt om Kõlksniidü müürüst vähäkene erälde 19 miitre korgunõ liivakivitorn, mitä om kutsut ka "maapürämiidis". Härmä alomanõ vai Kõlksniidü müür om Piusa jõõ hüä perve 60 miitre pikkudsõ äkilidse kaldõ pääl ja tuu om pia 20 miitre korgunõ. Kõgõ suurõmbaq liivakoobaq ommaq Kalmõtumäel.


Futurism.
Futurism (ku sõna om ladina keelest tulnoq ja tähendäs tulõvikko) om 1909. aastakal Itaaliah luud kirändüs- ja kunstivuul. Futuristel oll' uma manifest, minka mõtõl' vällä ja kirot' üles itaalia luulõtaja Marinetti Tommaso Filippo. Manifest ilmo 20. radokuu pääväl 1909. aastakal aoleheh Le Figaro.
Edimätseh manifestih hõigati vällä, õt tsivilisatsiooni saavutusõq ommavaq imelitseq ja näide ülesmärkmisest om vaia vastast muudu kunste. Vana kunst kõlba-ai kohegi ja muusõumiq ommaq surnuaiaq. Tehnika edesiminemisõ näütäminõ om pall'o tähtsämb, ku inemise hingest midägi otsminõ. Marinetti arvas': “Kipõstõ sõitva võiduajamisõmassin, miä om ku suurtükükuul, om ilosamb Samotharke Nikest!”
1910. aastakal teiväq futuristlikuq maaljaq tõõsõ, uma manifesti, koh lätsivaq kiränike mõttidigaq edesi. Manifesti vällämõtlõja oll' skulptor Boccioni Umberto. Tuu perrä pidi maalmisõkunst jätmä maaha mõnõq vanaq sisse harinuq motiiviq, näütüses ihoalastõ inemiste maalmisõ. Ao edesiminemist tull' näüdädäq pildi pääl. Tuu tähendäs, õt üte pildi pääle tull' maaliq ao perrä edesimineväq liigutusõq, tegemiseq. (Näütüses- juuskvalõ pinile tetti ala nelä jala asõmõl katskümmend jalga. Pildi kaeja pidi arvo saama - pini juusk edesi.)
Futurismi perrä tulliq vanaq sisseharinoq kombõq maaha jättäq. Inemise mõttõq, tundmisõq ja murrõq tulliq edesi andaq vastast muudu selle, õt elo oll' lännüq kipõst ja massinit tull' muudku mano. Futurism näütäs vällä täämpätse ilma kibõhust ja mitond näko, kitetäs sõta, massinit, edesiminemist.
Futurismi lahksõ arq Edimäne ilmasõda. Üts park futuristõ tundsõ hinnäst petetühe, ku nägi, kuimuudu sõah massinidigaq ümbre käüdäs, tõõnõ park läts' jovvu kitmisõ peräst ullist ja lei kampa inemistega, kiä kitiväq hüäst õnnõ ummi mõttit ja sunnõvaq ummi mõttid tõisilõ pääle - Marinetti läts' kampa Mussolini fašismigaq.


Tarto kiil.
Tarto kiil om üts lõunaeesti keelist, midä või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis vai regionaalkeelis. Inämbüisi peetäs tarto kiilt siski lõunaeesti keele vai keelerühmä vai sis eesti keele lõunaeesti murdõrühmä Tarto murdõs.
Rahvalugõmisõ perrä om tarto keelel nelä tuhandõ mõistja ümbre päämädselt Lõunõ-Eestin.
Tarto kiilt kõnõldas põhilidsõlt noin vana Tartomaa kihlkunnõn, miä jääseq lõuna poolõ Imäjõkõ: Kamja, Nõo, Otõmpää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangastõ ja Võnnu kihlkunnan. Tuu keeleala jagonõs täämbädsel pääväl Tarto, Valga ja Põlva maakunna vaihõl.
Tõisildõ ku tõisil lõunaeesti keelil, olõ-i tarto keele ja kultuuri edendämises luud umaette seltse ega instituutõ ni Tartomaa rahval paistu-i ollõv kimmäst keelelist tarto hindäpidämist. Tarto keelen ilmu-i lehti ega kuulõ-i raadiosaatit, tedä opata-i koolõn. Väega kehvä ütiskundlidsõ staatusõ ni väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om tarto kiil lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon.
Tarto kiilt tundas innekõkkõ ku vanna kiräkiilt. Terminit "tarto kiil" omgi sagõhõhe pruugit ku vana "lõunaeesti kiräkeele" sünonüümi. Täämbädse päävä kiränigest om pruuknuq umin raamatin kõgõ inämb tarto kiilt Traadi Mats. Viimätsil aastakümnil tunnõt tartokeelitside naljoga ülesastja oll' Tuvikese Kaarel. Tarto (vai lõunaeesti) kiräkiilt om inämb uurnuq Peebo Jaak, tarto keele murrakit Keema Hella. Tarto imäkeelega ja Tartomaalt Rõngu kihlkunnast peri oll' tunnõt keelemiis ja ütiskunnategeläne Hindi Mati.
Tarto kiilt om uurit päämädselt kas eesti vana kiräkeele vai murdõuurmisõ seen ku naidõ ütte alajako. Eräle om tarto keelega kuikivõrd tegelnüq TÜ Lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus (kaeq välislinki), miä kõrrald' 2008. aastaga piimäkuun seminääri "Tarto kiil ja kultuur".


Lehekuu 2008.
2008. aastaga lehekuu aigraamat.


Piimäkuu 2008.
2008. aastaga piimäkuu aigraamat.


Van Goghi Vincent.
Van Goghi Vincent Willem (Vincent Willem van Gogh, 1853-1890) oll' hollandi peräimpressionistlik kunstnik. Timä luud ommaq mõnõq maailma kõgõ tunnõtumbist, populaarsõmbist ja kallimbist kunstiteossist.
Vincent sündü 30. urbõkuu pääväl 1853 Zundertin Hollandin ja võtt' hindält elo 29. hainakuu pääväl 1890 Auvers-sur-Oisein Prantsusmaal. Umaq tüüq lõi tä elo 10 perämädse aasta kestel.


Michelangelo.
Michelangelo (Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, 1475-1564) oll' itaalia kunstnik, kujoragoja, ehitüskunstnik, luulõtaja ja insinör.


Picasso Pablo.
Picasso Pablo (Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruiz y Picasso, 1881-1973) oll' hispaania maalikunstnik, tsehkendäjä ja kujoragoja.


Rembrandt.
Rembrandt (Rembrandt Harmenszoon van Rijn, 1606-1669) oll' hollandi kunstnik. Tedä peetäs Õuruupa aoluu ütes kõgõ suurõmbas kunstnigus ja Hollandi aoluu kõgõ tähtsämbäs kunstnigus. Tä lõi umaq kunstitüüq aol, midä aoluulasõq kutsvaq Hollandi kuldaos.


Jälg (albom).
"Jälg" om ansambi Ummamuudu tõnõ helükassett, ilmunuq 1994. a. Kasseti pääl om võro- ja eestikeelist umaloomingut, võro, seto, šoti ja ameeriga rahva- vai rahvalikku laulõ ja kats pilliluku. 11 luku ommaq lõksi püvvedüq 1993.-1994. a. Tarto stuudion "Heli jälg". Välläandja om SALUMuusik
A-puul´:.
3. "The Streets of Laredo" (Põh´a-Ameeriga rahvalaul)
4. "Scarborough Fair" (šoti rahvalaul)
6. "Mu latsõpõlvõ Võromaa" (Kõiva Inda)
B-puul´:.
1. "Surnud koera saaga" (Leisi Meelis, Johannese Eero)
3. "Kõnõtraat" (Rahmani Jan, säädnüq Ummamuudu)
4. "Haug" (Leisi Meelis, Iheri Rihhard)
5. "Ka sisaliku tee" (Leisi Meelis, Ristikivi Karl)


Jää hääl.
"Jää hääl" ("Jää helü") om ansambli Jäääär kolmas helükasett, miä linti võetu ja vällä antu 1992.-93. a. Kaseti 14 luust 6. (A-poolõ perämine) om Põldsaarõ Anneli võrokeelidside sõnnoga "Kallimb, tuul pääväl, ku sa' mu' tapat". Viietegijäs on märgitu Tüüri Erkki-Sven, laul Söödi Jaan. Kaseti välläandja X-Music.


Parimad lood 1970-1976.
"Parimad lood 1970-1976" om vannu rahvalaulõ ümbresäädjä jats-ansambli "Collage" katsik-lasõrtsõõr, mink pääl säädeq neläst Võromaa eri kihlkundõst kogut (ja ütest seto) rahvalaulõst. Albom om ilmunuq 2002 aastagal, välläandja hyper.records.


Contra.
Contra (Margus Konnula, sündü 1974) om Võromaa luulõtaja. Tä om üles kasunu ni eläs Urvastõn. 1999. aastast vabakutsõlinõ kiränik. 1997. aastast Tartu NAKi liigõq. 1998. aastast Eesti Kiränige Liido liigõq. Kuulus võro luulõtajidõ rühmä Viie pääle.
Oppõ Urvastõ Algkoolin 1981-84, Kuldri 9-kl Koolin 1984-89, Antsla Keskkoolin 1989-92.
Aigu tiine Contra Eesti Piirivalvõn Piusa kordonin 1993-94. Lühkeist aigu oll' Kuldrin inglüse keele oppaja ja kavvõmb aigo Urvastõ postimiis. Põra om vabakutsõlinõ kiränik ja Urvastõ vallalehe päätoimõndaja.
Abielon, kasvatas koton kattõ last (Herbert 2001 ja Verner 2003).


Käärmanni Alfred.
Käärmanni Alfred (Alfred Käärmann) elli elo lõpon Hargla kihlkunnan Mõnistõ vallan Saru külän. Tä oll' umal aol mõtsaveli ja om tuust kirotanuq mitmit raamatit. Alfred sündü 14. süküskuu pääväl 1922. aastagal Harglõn.
1990. aastagal valiti Alfred Eesti kongressi liikmõs.
Teno Käärmanni Alfredilõ om Eesti põhisäädüsen lausõq, et Eesti riik piät tagama eesti rahvusõ ja kultuuri alalõpüsümise läbi aigõ. Põhisäädüse teksti joud' tuu mõtõq Põhisäädüse Assamblee liikmõ Kama Kaido kaudu, kiä käve Alfredi käest küsümän, midä tuu vahtsõ põhisäädüse projektist arvas.


Kõigel on kõigega seos.
"Kõigel on kõigega seos" on Tamra Kaidu tett ja laulõt laulõ albom, kon pääl om võrokeeline "Päiv lännü" ja 15 eestikeelist luku. Albom om ilmunuq 2002. aastagal lasõrtsõõri pääl, välläandja ARM Music.
Inemiseq.
Helüq võtsõq üles ja panniq kokko Kõlari Margo ja Liivaku Lauri


Velázqueze Diego.
Velázqueze Diego (Diego Rodríguez de Silva y Velázquez; 1599–1660) oll' Hispaania barokiao kunstnik. Tä maalõ pall'o pilte inemiisist: Hispaania kuningaperrest, tõisist tähtsist õuruuplaisist ja lihtsist inemiisist. Timä tähtsämbäs tüüs om "Las Meninas" ("Hoovidaamiq", 1656).


Pol Pot.
Pol Pot (sünnüperäne nimi Saloth Sar; 1925–1998) oll' Kambodža riigimiis ja verevide khmeere päälik.


Hainakuu 2008.
2008. aastaga hainakuu aigraamat.


Põimukuu 2008.
2008. aastaga põimukuu aigraamat.


Kaika suvõülikuul 2008 Kaikal.
Viselä Agu kõnõlõs Võromaa kerkokelli akustikast.
Kaika suvõülikuul 2008 Kaikal (Karula kihlkund) peeti Kaika mäe pääl 8.-10. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektor oll' Jüvä Sullõv.
2008. aastak oll' suvõülikooli juubõliaastak. Päält kattõkümmend aastakka oll' Kaika suvõülikuul jälq tagasi Kaika koolimaja man. 20. Kaika suvõülikuul oll' tõõlinõ juubõlisuvõülikuul. Tä oll' pidoligumb ku hariligult. Mitmõn ettekandõn kaeti tagasi kõgõ suvõülikuulõ ja võro as'a ajamisõ aoluu pääle. Vahtsõst oll' kõnõlõma pallõld mitmit võro as'a alostajit, kiä kõnõliq jo edimädsen Kaika suvõülikoolin: Kama Kaido, Kauksi Ülle, Kasagu Enn, Viselä Agu, Ojala Uuno. Arotuisist võtt' hoolõga ossa Kaalebi Ain. Mitu ettekannõt peeti ka inämb-vähämb sama teema pääle ku 20. aastakka tagasi.
Lisas juubõliettekandilõ kõnõldi muidoki pall'o Kaika kandist, Karula kihlkunnast ja rahvuspargist. Rahvusvaihõlist mõõdõt and' norralanõ Rangøy Øyvind, kiä uman võrokeelitsen ettekandõn võrrõl' võro ja nynorski keele kujonõmist ja täämbäst saiso. Arotusõs oll' üles nõstõt küsümine "Midä tetäq väikeisi maakuulõga?". Õdagu lauliq Lõkõriq, nii laulu ku tiatrit tekk' Talliina Võro Seldsi rahvas ja muidoki laulti ka üüse tulõ man.
Juubõlisuvõülikooli pääkõrraldajaq olliq Karula Hoitmisõ Ütisüse rahvas, kiä kõgõlõ hääle kõrraldusõlõ lisas märgeq vällä ja teiq valmis Kaika suvõülikooli rektri avvoraha, miä tuust aost pääle andas egä aastak rektrilt rektrile edesi.


Kaika.
Kaika külä om külä Karula kihlkunnan Antsla vallan.
Aolugu.
Kaika külän om olnuq kuul ja õigõusu kerik. Koolimaja ja kerik ommaq Kaika mäe pääl.
Külä perrä ommaq nime saanuq võrokõisi egasuvitsõq kokkosaamisõq - Kaika suvõülikooliq. Pääle edimädse om Kaikal peet ka katõkümnes suvõülikuul. Pääle tuu tetti viil Lepistün peet ütetõistkümnes suvõülikuul kah Kaikal vallalõ.
Midä kaiaq tasos.
Ilosaq ommaq Kaika mäeq ja mõtsaq. S'oo kant jääs Karula rahvusparki.
Kaika mäe pääl ommaq kõrda tett koolimaja (kon koolioppust anda-iq) ja puullagonu Kaika kerik.
Kuulsambaq inemiseq.
Kaikal eläs Kaika Lainõ, üts kuulsampi võrokõisi.


Kaika kerik.
Kaika kerik om õigõusu kerik Karula kihlkunnan Kaika külän. Kerik om Vürst Troitski nimeline, kiä kinke kerkolõ kelläq (11 tk.). Tedä naati ehitama 1896. aastagal ja valmis sai tä 1900. aastagal. Kerik om puust ja katõ torniga. Täämbädses pääväs om tä poolõnistõ ärq lagonu.


Turneri Joseph Mallord William.
Turneri Joseph Mallord William (Joseph Mallord William Turner, 1775-1851) oll' inglüse romantismiao maastigumaalja. Üteldäs, et timä stiil pand' alossõ impressionismilõ.
"Temeraire'i vidämine perämäste saisopaika inne timä tükeslahkmist", 1838


Bachi Johann Sebastian.
Bachi Johann Sebastian (Johann Sebastian Bach, 1685-1750) oll' s'aksa barokiao viiesepp ja hõrilamängjä, Bachõ suguvõsa kõgõ välläpaistujamp liigõq.
Pall'oq pidäväq tedä kõgõ suurõmbas viiesepäs terven muusigaaoluun. Timä looming om hinnat nii süvä mõttõ, tehnilidse tävvelidsüse ku ka ilo ja mõomisõ poolõst. Tä lõi nii vaimoliidsi ku ilmaliidsi töid laulupargilõ, pillipargilõ (orkestrilõ) ku ütsikile pillele.
Viiolisonaat nr. 1 G mollin, Bachi hindä käega kirotõt


The Beatles.
The Beatles oll' pop- ja rokkansambli Liverpoolist, Inglüsmaalt, miä tull' kokko 1960. aastagal ja mänge ütte 1970. aastagani. Päämädselt mängeväq sääl Lennoni John (rütmikitra, laul), McCartney Paul (basskitra, laul), Harrisoni George (soolokitra, laul) ja Starri Ringo (trummiq, laul). Ku ansambli lakja läts' naksiq liikmõq soolokarjääri tegemä.
"The Beatlesit peetäs ütes aoluu kõgõ kuulsambas ansamblis ja näide muusikat om maailman kõgõ inämb müüd.


Van Beethoveni Ludwig.
Van Beethoveni Ludwig (Ludwig van Beethoven, 1770-1827) oll' s'aksa viiesepp ja klavõrimängjä, üts Viini klassikist. Tedä peetäs aoluu ütes parõmpas ja mõokambas viiesepäs.
Maja Bonnin, kon Beethoven sündü


Mendelssohni Felix.
Mendelssohni Felix (Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, 1809-1847) oll' s'aksa varahadsõ romantismiao viiesepp, klavõrimängjä ja dirigent. Tä sündü juudi perren, miä ildampa läts' üle lutõriusko; tä oll' filosoofi Mendelssohni Mosesõ latsõlats'. Tä lõi sümfoonijit, kontsõrtõ, oratooriummõ, klavõri- ja kambrõmuusikat. Peräst pikkä aigu 19. aastagasaa lõpon ja 20. aastagasaa alostusõn, ku tedä muutuja muusigamaitsõ ja antisemitismi peräst es hinnataq, om timä loomingulist originaalsust jälq tunnistama ja väärtüstämä naat. S'oo ilma aigo om tä üts kõgõ populaarsõmp romantismiao viiesepp.


Amundseni Roald.
Amundseni Roald Engelbregt Gravning (Roald Engelbregt Gravning Amundsen, 1872-1928) oll' norra maiõuurja. Tä juhtõ aastagil 1910-1912 edimäst Antarktiga-ekspedits'uuni, miä joud' lõunanabalõ. Tä oll' edimäne inemine, kiä joud' nii lõuna- ku põh'anabalõ. Niisamatõ oll' tä edimäne inemine, kiä sõit' läbi põh'aõdagu meretii. Tä jäi kaonus 1928.a. piimäkuun kui võtt' ossa pästmismissioonist.


Mozarti Wolfgang Amadeus.
Mozarti Wolfgang Amadeus (Johann Chrysostom Wolfgang Amadeus Mozart, 1756-1791) oll' klassitsismiao viläkas ja mõokas viiesepp. Timä päält 600 teossõ hulgan om pall'o sääntsit, midä lajalt peetäs sümfoonilidsõ, kontsert-, kambrõ-, klavõri-, oopõri- vai koorimuusiga tipptöies. Mozart om üts kõgõ kestvämbält armastõdump klassikalidsõ muusiga luuja nink pall'oq timä tüüq ommaq standardsõ kontsertrepertuaari osa.
Nuurus.
Wolfgang Amadeus sündü Mozarti Leopoldilõ ja Anna Marialõ Salzburgi liinan tuuaigsõn Pühän Rooma Impeeriumin, põrõhõllatsõn Austrian. Ainugunõ säitsmest velitsest, kiä pääle timä suurõs kasvi, oll' sõsar Maria Anna, kedä kutsuti ka "Nannerlis". Wolfgang ristiti järgmädsel pääväl pääle sündümist Pühä Ruperti katõdraalin. Ristmistunnistusõn om timä nimi ladinaperätselt kujol "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Täüskasunun tarvit tä esiq hariligult nimekujjo Wolfgang Amadè Mozart.
Wolfgangi esä Leopold oll' Salzburgi pääpiiskobi hooviorkestri kapellmeistri ja väikeistviisi viiesepp. Tä oll' ka hää oppaja, Wolfgangi sünnüaastagal ilmu timä viioliopik "Versuch einer gründlichen Violinschule".
Kui Nannerl oll' säitsmene, naas' Leopold tälle andma klavõritunnõ. Kolmõaastaganõ Wolfgang kai himoga päält. Neläaastagadsõlt naas' Leopold Wolfgangi kah oppama. Tuu mänge vialda ja hää meelega. Ku Wolfgang oll' viis aastakka vana, naas' tä joba esiq väikeisi muusigapallo luuma ja esä pand' nuuq kirja.
Ku puja suur muusigaand sai ilmses, jätt' Leopold esiq muusigakirotamisõ maaha. Latsõiän oll' tä Wolfgangi ainugõnõ oppaja. Tä opas' latsilõ pääle muusiga viil kiili ja muid ainit.
Nuur Mozart, maalit 1763. a.
1762-1773: rändämiseaastagaq.
Wolfgangi latsõiän tekk' pereh mito Õuruupa-reisi, kon latsi näüdäti rahvalõ ku immelatsi. Edimäne sääne näütämine oll' 1762 Münchenin Baieri kuurvürsti man, sõs samal aastagal Viinin ja Prahan. Edesi tull' pikk kontsertreis, miä kest' kolm ja puul aastakka ja vei perre Münchenihe, Mannheimi, Pariisi, Londonihe, Haagi, jälq Pariisi ja tagasi kodo Zürichi, Donaueschingeni ja Müncheni kaolt. Reisi aigu sai Wolfgang kokko suurõ arvo muusikidõga ja sai tutvas tõisi viieseppi töiega. Esiqeränis tähtsä mõjo oll' Bachi Johann Christianil, kinka Mozart sai kokko Londonin 1764-65. Pereh läts' jälq Viini 1767. a. lõpun ja jäi sinnäq 1768. a. joulukuuni.
Nuuq reisiq olliq sagõhõhe vaivalidsõq. Tuudaigu oll' rändämine rassõ, aadlimehilt oll' vaja kannatligult kutsit ja tasso uutaq, kotost kavvõn tull' kannahtaq rassõt tõpõ: edimält Leopold (London, suvi 1764), sõs kats last (Haag, süküs 1765).
Pääle ütte aastakka Salzburgin lätsiq Leopold ja Wolfgang Itaaliahe ni jätiq Wolfgangi imä ja sõsara kodo. Tuu reis kest' 1769. a. joulukuust 1771. a. urbõkuuni ja niguq varahadsõmbilgi reisel, oll' tsihis näüdädäq noorõ Mozarti muusigu- ja viieluujavõimit. Bolognan sai Mozart kokko Martini Giovanni Battistaga ja võeti vasta kuulsa "Accademia Filarmonica" liikmõs. Rooman kuuld' tä üte kõrra Sixtusõ kabõlin, kuis mängiti Allegri Gregorio "Misereret" ja pand' sõs tuu pääst kirja nii, et peräst pidi õnnõ ütsikit väikeisi paranduisi tegemä. Nii tekk' tä Vatikani hoolõga valvõtust umandusõst edimädse illegaalsõ koopia.
Milanon kirot' Mozart oopõri "Mitridate Rè di Ponto" (1770), miä läts' häste. Tuu tõi viil oopõritelmiisi nink Wolfgang ja Leopold lätsiq viil kats kõrda tagasi Salzburgist Milanohe (1771. a. põimukuu-joulukuu, 1772. a. rehekuu - 1773. a. urbõkuu) "Ascanio in Alba" (1771) ja "Lucio Silla" (1772) luumisõs ja edimädses ettekandmisõs. Leopold luut', et noidõ käükega saa timä poig Itaalian tüükotussõ, a tuu lää-s täl nii.
Perämädse Itaalian-käügi lõpu poolõ kirot' Mozart uma edimädse tüü, midä täämbädselgi pääväl lajalt mängitäs - soolokantaadi "Exsultate, jubilate".
1773–1777: Salzburgi huuvkund.
Pääle esäga perämädselt Itaalia-reisilt tagasitulõkit (13. urbõkuu päiv 1773) sai Mozart tüüd ku hoovimuusik Salzburgi valitsõja printsi-pääpiiskobi Colloredo Hieronymusõ man. Mozart oll' Salzburgin kõigi lemmik, täl oll' hulka sõpro ja imehtelejit ja täl oll' võimalus luvvaq mitmin sanrõn, muuhulgan sümfoonijit, sonaatõ, kiilpillikvartette, serenaatõ ja üte oopõri. Näütüses 1775. aastaga mahlakuust joulukuuni oll' tä hõisun viiolikontserdest, luvvõn noid viis tükkü (ainugõsõq, midä tä ültse kirot'), miä lätsiq kõrrast muusigalidsõlt keerolidsõmbas. 1776 lõi tä ria klavõrikontserte, mink tipus oll' 1777 alostusõn kirotõt Klavõrikontsert nr. 9 Es-duurin, midä kriitiguq pidäväq läbimurdõtüüs.
Sääntsele edenemisele kaemalda oll' Mozart iks veidemb ja veidemb rahol Salzburgiga ja pruumõ iks inämb löüdäq tüükotust muial. Paistus, et üts põhjus oll' timä väikene palk, 150 forintit aastagan. Pääle tuud, Mozart taht' kirotaq oopõrit, a Salzburgin olliq tuu jaos õnnõ harvaq võimalusõq. Olukõrd läts' kehvembäs 1775. a., ku hoovi tiatri panti kinniq ja Salzburgi tõnõ tiatri oll' suurõlt jaolt kinniq pant külälistruppõ jaos.
Salzburgin olõmist katkõstivaq kats pikkä tüüotsmisreisi: wolfgang ja Leopold (mõlõmbaq otsõq tüüd) käveq 1773. a. 14. hainakuu pääväst 26. süküskuu pääväni Viinin ja 1774. a. joulukuu 6. pääväst 1775. a. urbõkuuni Münchenin. Kummalgi reisil näil es viäq, kuigi Müncheni-reisi aigu võeti häste vasta timä oopõri "La finta giardiniera" edimäne ettekandminõ.
1777–1778: Pariisi reis.
1777. a. põimukuun pand' Mozart maaha uma ammõdi Salzburgin ja haard' ärq minnäq viil ütele tüüotsmisreisile Augsburgi, Mannheimi, Pariisi ja Münchenihe. Kuna pääpiiskop Colloredo anna-s Leopoldi vabas, pidi Wolfgangi imä Anna Maria tedä saatma.
Mannheimin sai Mozart tutvas Mannheimi orkestri liikmidega, miä oll' tuudaigu kõgõ parõmb Õuruupan. Viil armu tä ärq Weberi Aloysiahe, musikaalsõ perre ütte tütrehe neläst. Olliq mõnõq luutusõq saiaq tüüd Mannheimin, a lõpos nuuq lää-s täüde ja Mozart sõit' (14. urbõkuu pääväl 1778) Pariisi, et edesi otsi. Sääl olõ-s täl niigipall'o õnnõ. Ütest timä kodosaadõtust kiräst tulõ vällä, et tälle ollõv pakut hõrilamängjä ammõdit Versaille'n, a tuud tüüd Mozart himosta-s. Lõpos jäi tä viil võlgo sisse. Asi läts' viil nii hallõs ärq, et Wolfgangi imä jäi haigõs ja kuuli 23. piimäkuu pääväl 1778 ärq. Tohtrõ ollõv kah ildas jäänüq, miä võisõ juhtuq rahapuudusõ peräst.
Ku Wolfgang oll' Pariisin kai Leopold tälle tüüd Salzburgin ja paigapäälitside aadlimiihi toega löüd' tä jaos parõmpa kotussõ: hoovi hõrilamängjä ja kontsertmeistri 450 forinti iist aastagan. Sõski Wolfgang olõ-s väega õnnõlik tuu üle ja peräst Pariisist ärqsõitmist (26. süküskuu päiv 1778) piät' tä viil Mannheimin ja Münchenin iks viil luutõn välänpuul Salzburki tüüd saiaq. Münchenin sai tä jälq kokko Aloysiaga, kiä oll' sõs joba väega kuulsa laulja ja kiä tekk' Mozartilõ selges, et olõ-iq tuust inämp huvitõt.
Mozart joud' kodo 15. vahtsõaastakuu pääväl 1779 ja võtt' vasta vahtsõ ammõdi. Salzburgiga tä iks rahol es olõq.
Pariisi-reisil luud töiest tunnõtumbaq ommaq klavõrisonaat A-mollist (1778) ja "Pariisi sümfoonia" (nr. 31), midä mängiti Pariisin 12. ja 18. piimäkuu pääväl 1778.
1781: Viini minek.
1781. a. vahtsõaastakuun kannõti Mozarti oopõr "Idomeneo" Münchenin ette "märkmisväärse edoga" (New Grove). Urbõkuun kutsuti Wolfgang Viini, kon timä tüüandja Salzburgi prints-pääpiiskop Colloredo võtt' ossa imperaatri Joseph II ammõtihe pühitsemise pidostuisist. Mozart, kiä oll' Münchenin kittüst maitsa saanuq, süändü ärq, ku Colloredo kohõl' tedä ku tiinjät ja esiqeränis ku pääpiiskop kiild' täl mängi imperaatrilõ krahvinna Thuni puul (taso iist, miä olnuq puul timä Salzburgi aastagapalgast). Lehekuun läts' tülü viil suurõmbas: Mozart taht' ammõdi maaha pandaq, a täl lasta-s. Tõsõl kuul luba sõski anti, a väega jällel kombõl. Vaihhõpääl oll' Mozart tähele pandnu, et Viinin ommaq võimalusõq häste ärq elläq ja tä tund', et piässi sinnäq elämä asotama ja vabakutsõlisõs nakkama.
Tülü pääpiiskopiga oll' Mozarti jaos halusamp viil tuuperäst, et timä esä hoit' piiskopi poolõ. Esä vaiht' Wolfgangiga kirjo, kon kuts' tedä üles tüüandjaga ärq lepmä. Wolfgang kaits' kirglidselt umma plaani Viinin ütsindä karjääri tetäq. Vaiõlus lõppi, ku Wolfgang tetti vallalõ. Tuu tähtsä samm muut' timä elokäüki pall'o.
Edimädseq Viini-aastagaq.
Mozarti vahtsõnõ karjäär Viinin alost' pääle väega häste. Tä ast' sagõhõhe üles klavõrimängoga, muuhulgan mänge tä 24. joulukuu pääväl 1781 imperaatri iin võiki Clementi Muzioga nink õigõq pia oll' tä hinnäst massma pandnuq ku Viini kõgõ parõmp klahvpillimängjä. Mozartil läts' häste ka ku viiesepäl: 1781-1782 kirot' tä oopõri "Die Entführung aus dem Serail", midä edimäst kõrda mängiti 16. hainakuu pääväl 1782 ja miä võeti kistumalda häste vasta. Tuud teost mängiti pia kõgõn s'aksa kiilt kõnõlõjan Õuruupan ja tuuga sai tä hindäle tävveavvolidsõ viiesepä kuulsusõ.
Lange Josephi tett näopilt Mozarti Constanze'ist 1782. a.
1. vai 2. lehekuu pääväl 1781 kolisi Mozart Weberide perre majja, kiä esiq olliq Viinist Mannheimi kolinuq. Esä Fridolin oll' ärq koolnuq ja Weberiq võtiq üüriliidsi, et ots otsaga kokko tullaq. Aloysia, kiä olõ-s Mozartilõ minnäq tahtnuq, oll' mihele lännüq näütelejäle Lange Josephilõ, nink Wolfgangilõ jäi silmä kolmas tütär Constanze. Tollõ tä ärq võtt'gi 4. põimukuu pääväl 1782. Nääq saiq kuus last, kinkast elo pääle jäi kats: Karl Thomas (1784-1858) ja Franz Xaver Wolfgang (1791-1844), kinkast sai kah viiesepp.
Paroni von Swieteni Gottfriedi mõotusõl, kinkal oll' pall'o barokimeistride töie käsikirjo, sai Mozart 1782-1783 tutvas Bachi ja Händeli töiega. Noidõ uurminõ vei edimält ria töie kirotamisõni, miä teiq perrä barokistiili, ja ildampa mõot' kõvva timä muusigalist kiilt, näütüses fuugaq "Võloflöödin" ja Sümfoonia nr. 41 finaal.
1783 käveq Wolfgang ja Constanze külän Wolfgangi perrel Salzburgin. Leopold ja Nannnerl olõ-s kuigi sõbrliguq Constanze'i vasta. Sõski sündü tuust käügist Mozarti üts suurõmbit liturgiliidsi töid missa C-mollin, midä edimäst kõrda kannõti ette Salzburgin ja kon Constanze laul'.
Pääle Viini kolimist sai Mozart kokko Haydni Josephiga ja nääq saivaq sõbras. Ku Joseph Viinin käve mängeq nääq mõnikõrd ütenkuun improviseerit kiilpillikvartetin. Mozarti kuus Haydnilõ pühendet kvartetti ommaq perit aastagist 1782-85 ja noid peetäs sagõhõhe timä vastussõs Haydni 1781. aastagast perit kvartette rialõ Opus 33. Haydn hinnas' väega Mozarti. Ku tä edimäst kõrda kuuld' perämäst kolmõ kvartetti kuvvõst, ütel' tä külänolõvalõ Leopoldilõ: "Jumala iin ja ku ausa miis ütle maq, et suq poig om kõgõ suurõmb viiesepp, kedä maq tiiä esiq vai nimmepite: täl om hüä maitsõq ja, viilgi inämb, kõgõ süvemb komponiirmise taid."
Aastagil 1782-1785 and' Mozart ria kontserte, kon tä esiq soliirõ ummin klavõrikontserden. Ega kontserthuuao jaos kirotä tä kolm vai neli kontserti ja kuna tiatridõn oll' harva ruumi, pand' tä kinniq esiqmuudu kotussit: suur ruum kortinidõga majan Trattenhof, restorani Mehlsgrube ballisaal. Ülesastmisõq olliq väega populaarsõq ja noidõ jaos luud kontserdiq ommaq Mozarti parõmbidõ töie hulgan.
Kontserdel ja muial teenit kõrralidsõ rahaga naksiq Wolfgang ja Constanze elämä luksuslikku ello. Nääq kolõvaq kallihe kortinahe, mink rent oll' 460 forintit. Mozart ost' Walteri Antoni käest umbõs 900 forinti iist hüä vasaraklavõri ("fortepiano") ja umbõs 300 forinti iist piljardilavva. Niisamatõ saadiq Mozartiq uma puja Karl Thomasõ kallihe kuuli ja peiq tiinjit.
14. joulukuu pääväl 1784 sai Mozartist vabamüürläne, tä võeti luusi "Zur Wohltätigkeit". Vabamüürlüs mänge Mozarti edespiditsen elon tähtsät ossa: tä käve pall'o kuunolõkidõl, mitmõq tä sõbraq olliq vabamüürläseq ja vaihtõvaihhõl lõi tä vabamüürlist muusigat.
1786-1787: tagasi oopõri mano.
Kaemalda oopõri "Die Entführung aus dem Serail" hääle minekile kirota-s tä mitmõq aastagaq päält tuud kuigi pall'o oopõrimuusigat, õnnõ kats lõpõtamalda tüüd ja ütejaolidsõ oopõri "Der Schauspieldirektor". Tuu asõmõl keskendü tä soolo-klavõrimängjä ja kontserdikirotaja karjäärile. A sõs 1785. a. lõpo paiku tuu asi jälq muutu: tä kirota-s inämb regulaarsõlt klavõrikontserte, a naas' üten libretisti da ponte Lorenzoga oopõrit kirotama. 1786 mängiti Viinin edimäst kõrda "Figaro saajit", miä sääl häste vasta võeti, a viil parõmbihe võeti vasta ildampa samal aastagal Prahan. Tuu pääle telliti viil tõnõgi Mozarti-da Ponte oopõr "Don Giovanni", midä edimäst kõrda mängiti 1787 Prahan ja miä Viinin tull' lavalõ 1788. Mõlõmbaq oopõriq ommaq Mozarti kõgõ tähtsämbide töie hulgan ja nääq ommaq s'oo ilma aigu oopõrirepertuaari alostalaq. Edimädsel mängmisel olliq nääq muusigalidsõlt pall'o keerolidsõq nii kullõjilõ ku mängjile.
Joulukuun 1787 sai Mozart lõpos kimmä tüü. Imperaatri Joseph II nimit' tä hindä "kambrõ-viiesepäs", tuu kotus oll' tühäs jäänüq kuu ao iist, ku Gluck ärq kuuli. Tuu oll' sõski poolõ kotussõga tüü. Tuu iist sai Mozart õnnõ 800 forintit ja pidi kirotama õnnõ tandsuviise egaastagadsõ balli jaos Redoutensaalin. Mozart kurt' Constanze'ilõ, et tuu taso om "pall'o suur tuu iist, midä ma tii, ja pall'o väikene tuu iist, midä ma võinuq tetäq". Sõski eski tuu rahakõnõ kullu väega ärq, ku ildampa tulliq rassõq aoq. Huuvkunna kiräq näütäseq, et Josephi suuv oll' tetäq nii, et Mozart, kedä tä hinnas', es tahtnuq Viinist ärq minnäq parõmbat tüüd otsma.
1787. a. rännäs' nuur van Beethoveni Ludwig katõs nädälis Viini luutõn, et saa Mozarti man oppi. Miä Viinin juhtu, om segäne, kõnõldas vähämbält kolmõst võimalusõst: Mozart kuuld' Beethoveni mängo ja tälle tuu miildü, Mozart võta-s Beethovenit opilasõs vai nä saaki-s kokko.
Mozart Dresdenin-käügi aigu, mahlakuu 1789, Stocki Dora tsehkendüs
1788-1790.
Kümnendi lõpo poolõ läts' Mozarti karjäär allamäke.
1786. a. paiku lõpõt' tä sakõ kontserdel ülesastmisõ ja sissetulõk kuivi kokko. Tuu oll' Viini muusikilõ rassõ aig, s'ollõ et Austria oll' sõan ja nii üleüldine rikkus ku aristokraatõ võimalusõq muusigat toetadaq kahasiq.
1788. a. keskpaigas kolisi Mozart perrega Viini keskliinast odavampa kortinahe Alsegrundi edeliina. Mozart naas' rahha lainama, kõgõ inämb umalt sõbralt Puchbergeri Mason Michaelilt. Arvatas, et tuul aol kannaht' Mozart depress'uuni. Tuu ao tähtsämbäq tüüq ommaq kolm perämäst sümfooniat (1788: 39, 40, 41; olõ-iq selge, kas Mozarti eloaol noid mängiti) nink perämäne kolmõst da Pontega kirotõt oopõrist "Cosi fan tutte", midä edimäst kõrda mängiti 1790.
Tuul aol tekk' Mozart pikki reise, et umma varra suurõndaq: 1789 keväjä Leipzigi, Dresdenihe ja Berliini ja 1790 Frankfurti, Mannheimi ja muialõ. Reisiq tõiq aotist kergendüst ja es kaotaq Mozarti rahahäti.
1791.
Mozarti perämäne eloaastak oll' (kuni haigõsjäämiseni) väega viläkas. Tuul aastagal kirot' tä pall'o muusigat, säälhulgan mõnõq tüüq, midä timä ummist kõgõ inämb imehteldäs: oopõr "Võloflüüt", perämäne klavõrikontsert, klarnõtikontsert, perämäne kiilpillikvintett (Es-duur), motett "Ave verum corpus" ja lõpõtamaldaq jäänüq "Reekviem".
Mozarti rahalinõ sais, miä 1790. a. tälle pall'o päävallo tekk', naas' kah paranõma. Paistus, et rikkaq patrooniq Ungarin ja Amsterdamin lubasivaq tälle aastagatoetuisi vastatasos muusigakirotamisõ iist. Arvada, et Mozart tiine hääd rahha ka tandsumuusiga müümisega, midä tä kirot' uman imperiaalsõ kambrõviiesepä ammõdin. Tä lõpõt' Puchbergilt suuri summadõ lainamisõ ja naas' võlgo tagasi massma.
Pääle tuu sai Mozart tundaq suurt rõõmo mõndsi ummi töie hääst vastavõtost, innekõkkõ tulõ nimmada "Võloflüüti" (midä eski tuu lühko ao kestel, miä jäi edimädse ettekandmisõ ja Mozarti ärqmineki vaihõlõ, mängiti pall'o kõrdo) ja "Väikest müürükantaati", midä edimäst kõrda kannõti ette 15. märtekuu pääväl 1791.
Tõppõjäämine ja ärqkuulminõ.
Barbara Kraffti 1819 maalit pilt Mozartist
Mozart jäi tõbitsõs Prahan, kohe tä oll' sõitnu oopõri "La clemenza di Tito" edimädse ettekandmisõ aos 6. süküskuu pääväl. Oopõr oll' kirotõt imperaatri kruunmistalitusõ jaos. Mõnda aigu sai tä umma tüüd edesi tetäq, nt. juhataq "Võloflöödi" edimäst ettekandmist 30. süküskuu pääväl. Tõbi läts' tõsitsõmbas 20. märtekuu pääväl, ku Mozart jäi sängü, tulliq haluq, paistõtusõq ja süä läts' kur'as.
Mozarti iist hoolitsiq Constanze, timä kõgõ noorõmb sõsar Sophie ja perre tohtri Closseti Thomas Franz. Uman pään püüd' Mozart iks viil lõpõtaq "Reekviemmi".
Mozart kuuli kell 1 üüse 5. joulukuu pääväl 1791. Tä matõti 7. joulukuu pääväl St. Marxi kalmistulõ harilikku hauda vähätside leinäjidega, tuu oll' tuuaigsidõ Viini kumbidõ perrä.
Mozarti ärqkuulmisõ põhjus olõ-iq peris kimmäs. Kuulmistunnistustõ om märgit "hitziges Frieselfieber", mink perrä om rassõ üteldäq, määne tõbi tuu oll'. Kõgõ inämb arvatas, et tä kuuli ägedä reumaatilidsõ palanigu kätte; latsõpõlvõst saaniq oll' täl olnuq kolm vai eski neli tuu tõvõ huugu ja om teedäq, et tuu tõbi tüküs tagasi tulõma ja kõrrast rassõmbit tagajärgi jätmä. Mozarti tagasihoitliguq puhtõq näütä-s timä tähtsüst rahvalõ: mälehtüsteenistüisist ja -kontserdest Viinin ja Prahan võtiq ossa pall'oq inemiseq. Pääle ärqkuulmist nõssi tä pall'o inämb avvo sisse. Pantivaq kirja timä eloluuraamaduq (edimädseq kirotajaq olliq Schlichtegroll, Niemetschek ja Nissen) nink kirästajaq tahiq võiki timä töie tävveliidsi köütit vällä andaq.
Mozart ku inemine.
Lange Josephi lõpõtamaldaq pilt Mozartist
Mozart oll' väikest kasvo, kõhna ja kahvatu miis suuri silmi ja helle pakso hiussõga, mink üle tä esiq uhkü oll'. Tälle miildü kandaq uhkit rõivit. Timä helü kotsilõ om Constanze kirotanuq, et tuu oll' tenor, küländ pehmeh kõnõldõn ja delikaatnõ lauldõn, a ku miäki tedä erot', oll' tuu võimas ja energiline.
Mozart tüüt' väega kõvva, suurõ jao aost, nink ku vaja lõpõt' töid uskmalda kibõhusõga. Muusigat kirotõn tekk' tä sagõhõhe mustandit, kuigi suur jago noist olõ-iq alalõ püsünüq - Constanze häöt' nuuq pääle Mozarti ärqkuulmist ärq.
Mozartilõ miildü piljardit mängi ja tandsi. Tä pidi kanaaritsirku, pinni ja lõbosõitõ jaos hobõst.
Tä kasvi üles katoliikligun perren nink jäi kõgõs elos katoligu kerko usutavas liikmõs.
Mozart elli Viini muusigaelo keskel, tä tund' suurt hulka inemiisi, kink hulgan olliq mitte õnnõ pillimiheq, a niisamatõ tiatrinäütelejäq, kunagidsõq Salzburglasõq ja pall'oq aristokraadiq, muuhulgan oll' tä imperaatri Joseph II-ga peris lähko tutva. Mozartil oll' küländ pall'o sõpro, noist kolm kõgõ ligembät olliq Janequini Gottfried, krahv Hatzfeldi August ja Barisani Sigmund. Pääle noidõ viil lauljaq Gerli Franz Xaver ja Schacki Benedikt, Haydn nink mõtsasarvõmängjä Leutgebi Joseph. Leutgeb ja Mozart ts'aunõvaq ütsütte häätahtligult, Mozart visas' tihti Leutgebi üle nalja.
Mozartilõ miildüväq, esiqeränis nuurusõn, ropuq nal'aq. Tuu paistus vällä kirjost, midä tä saat' umalõ lellätütrele Mozarti Maria Anna Theklalõ 1777-1778 ja umalõ sõsaralõ Nannerlilõ. Tä om eski kirotanuq kaanoni päälkiräga "Leck mich im Arsc" ("Lakuq muq perst").


Fibonacci.
Pisa Leonardo (u. 1170 – u. 1250), kedä tunnõtas viil nimmiga Leonardo Pisano, Leonardo Bonacci, Leonardo Fibonacci vai inämbüisi lihtält Fibonacci oll' itaalia matõmaatik, kedä mõnõq ommaq pidänüq keskao "kõgõ inämbä anniga matõmaatikus".
S'oo ilma aigu tunnõtas Fibonaccit päämädselt katõ as'a perrä.
Elokäük.
Leonardo sündü Pisa liinan Itaalian. Timä essä Guglielmot kutsuti Bonaccios ("hää loomuga" vai "lihtsä"). Leonardo imä Alessandra kuuli ku poiss oll' ütsäaastaganõ. Peräst kuulmist naati Leonardot kutsma Fibonaccis (tuu nimi tulõ sõnnost "filius Bonacci" - Bonacci poig).
Guglielmo juhat' ärri Bugian, sadaman Alžiirist hummogu puul Almohadi dünastia sultanaadin Põh'a-Aafrigan (s'oo ilma aigu Bejaian, Alžeerian). Ku Leonardo oll' poiskõnõ, käve tä sääl esäga üten, et tedä avitaq. Sääl oppõ tä tundma india-araabia arvosüstemmi.
Saiõn arvo, et india-araabia süstemin rehkendämine om lihtsämp ja joudsamp ku Rooma arvõga rehkendämine, rännäs Fibonavvi Vaihõmeremaiõn, et oppi tuu ao juhtvidõ araabia matõmaatikidõ man. Leonardo joud' rändämäst tagasi 1200. a. paiku. Aastagal 1202, ku tä oll' 32 aastakka vana, ilmu timä raamat "Liber Abaci" ("Abakusõ raamat" vai "Rehkendämise raamat"), kohe tä oll' kirja pandnu, midä oll' opnu. Tuuga tutvust' tä india-araabia arvõ õuruuplaisilõ.
Leonardost sai armastõdu küläline imperaatri Frederick II man, kinkalõ miildüväq matõmaatiga ja luudustiidüseq. 1240. a. naas' Pisa Vabariik tälle palka massma. 19. aastagasaal panti Pisan pistü Fibonacci kujo. Põrõhõlla om tuu Camposanto kalmistu õdagugaleriin.
"Liber Abaci".
Raamadun "Liber Abaci" tutvustas Fibonacci niinimmat indialaisi muudu ("modus Indorum"), midä s'oo ilma aigu kutsutas araabia arvotähis. Raamat soovit' arvõ kirotamisõs tarvitaq arvotähti 0-9 ja posits'oonilist süstemmi. Raamat näüdäs' vahtsõ arvosüstemi praktilist kassu tuvvõn näüdüssit raamadupidämisest, mõõtõ tõsõndamisõst, intresse rehkendämisest, raha vaihtamisõst ja tõisist rakõnduisist. Raamat võeti koolitõdun Õuruupan häste vasta ja tä mõot' tugõvahe mõttõluku. Kümnendsüstemi tarvitaminõ muutu egapäävätses sõski viil pall'o ildampa.
Raamadun anti muuhulgan lahõndus hüpoteetilidsõ jänesside populats'ooni ideaaltingimüisin kasumisõ probleemile. Esiq põlvkundõ jänesside arvoq moodustasõq arvõ rongi, midä ildampa om kutsut Fibonacci arvõs.
Fibonacci arvoq.
Fibonacci arvorongin om ega arv pääle edimäst kattõ katõ timä iin saisja arvo summa: 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, 233 jne. Tuu arvorong oll' India matõmaatikilõ teedäq joba 6. aastagasaal. Fibonacci "Liber Abaci" kaudu jousõ tuu Õuruupahe.


Pisa.
Pisa om liin Toskaanan, Kesk-Itaalian, Arno jõõ ja Liguuria mere veeren. Tä om Pisa provintsi pääliin. Liin om üle maailma kuulsa uma vildaku kellätorni poolõst.
Kuulsambaq inemiseq.
Pisast oll' perit ja sääl tüüt' keskao üts kuulsamp Õuruupa matõmaatik Fibonacci.


Hilana Taarka.
Hilana Taarka (1856-1933) oll' seto lauluimä. Tä sündü ja elli Hilana küläh Setomaal.
Timä elost om Kauksi Ülle kirotanuq näütemängo "Taarka", midä mängiti 2005. ja 2006. aastaga suvõl Obinitsah. 2007. a. tetti edimäne setokeeline mängofilm "Taarka", midä edimäst kõrda näüdäti 5. põimukuu pääväl Meremäel.


Polo Marco.
Polo Marco (Marco Polo, 1254-1324 vai 1325) oll' Veneetsia kaupmiis ja maiõuurja, kiä sai kuulsas ummi maailmareisega ja noidõ põh'al kirotõt raamaduga "Il Milione" ("Miljon"). Marco üten uma esä Niccolò ja lellä Maffeoga oll' üts edimäidsi õuruuplaisi, kiä siiditiid pite rännäs' Hiina ja käve Mongoli impeeriumin külän Hubilai-khaanil (Tšingis-khaani pujapujal).


Da Gama Vasco.
Da Gama Vasco (Vasco da Gama, u. 1460 vai 1469 - 1524) oll' Portugali maiõuurja, üts kuulsampi Õuruupa maiõuurjidõ hulgan, nink edimäidsi laivo päälik, miä sõidiq Õuruupast Indiahe (ümbre Afriga). 8. hainakuu pääväl 1497 sõit' Lissabonist vällä nink joud' 20. lehekuu pääväl 1498 Kalikuti (s'oo ilma aigu Kozhikode) man Õdagu-India randa. 1499 tull' tagasi Portugalli. 1502 läts' jälq eskaadriga Indiahe, et alostaq araablaisiga võitlust ülevõimo peräst India suurõlmerel. Kolmandalõ India-reisile asot' Vasco peräst timä nimitämist India asõkuningas (1524), a sääl kuuli pia Kochin.


Al-Horazmi.
Al-Horazmi (Al-Horazmi Muhammad ibn Musa, u. 783 - u. 850) oll' pärsiä matõmaatik ja tähetiidläne. Tä oll' perit Horezmist, tüüt' Bagdadin. Timä töie ladinakeelitside tõlkidõga joud' Õdagu-Õuruupahe algõbra (lineaar- ja kruutvõrrandidõ lahõndaminõ) nink Indiast perit kümnendsüstem. Viil kirot' tä tähe- ja maatiidüsliidsi töid.


Horezm.
Horezm oll' aoluulinõ piirkund ja muistinõ riik Kesk-Aasian Amudarja jõõ alambjoosul.
Kõgõ vanõmbaq välläkaivõduq lövvüsseq ommaq perit neoliitikumist, Kelteminari kultuuri aost (IV-III a.t. i.m.a.). Pronksiaost (II a.t. lõpust i.m.a.) om alalõ hoitunu nessütüssüstem. 7. aastagasaal i.m.a. tekkü Horezmin tugõva riigimuudu kõrraldõt sõalinõ hõimoliit.
Kuulsambaq inemiseq.
Horezmist oll' perit matõmaatik ja tähetiidläne al-Horazmi.


Magalhãesi Fernão.
Magalhãesi Fernão (Fernão de Magalhães, 1480 - 1521) oll' Portugali maiõuurja ja meresõitja. Tä oll' edimäne, kiä sõit' Õuruupast õdagu tsihin Aasiahe.


Kolumbusõ Christoph.
Kolumbusõ Christoph (itaalia keelen "Cristoforo Colombo", hispaania keelen "Cristóbal Colónja", portugali keelen Cristóvão Colombo, 1451-1506) oll' Itaalia meresõitja, kolonisiirjä ja maiõuurja, kink reisega üle Atlandi suurõmere joud' õuruuplaisini lajembalt tiidmine, et õdagupuulkeräl ommaq olõman Ameeriga maisõmaaq.


Hillary Edmund.
Hillary Edmund (Sir Edmund Percival Hillary, 1919-2008) oll' Vahtsõ Meremaa mägironija. Üten šerpa Norgay Tenzingiga olliq nääq 29. lehekuu pääväl 1953 edimädseq inemiseq, kiä jovviq Džomolungma tippu. Nä võtiq ossa ütsändäst Briti Džomolungmal-käügist, midä juhtõ Hunti John.


Cartier' Jacques.
Cartier' Jacques (Jacques Cartier, 1491-1557) oll' prantsusõ meresõitja ja maiõuurja, kiä kuulut' Kanada Prantsusmaa umas. Tä oll' edimäne, kiä kand' kaardi pääle Saint Lawrence'i lahõ ja Saint Lawrence'i jõõ perveq, nink nimit' tuud maad "Kanadas", niguq tuud kutsiq Stadaconan (Quebec City) ja Hochelagan (Montreali saar) elänüq irokeesiq.


Kong Fuzi.
Kong Fuzi ("Kǒng Fūzǐ"; 孔夫子) [khung fu tsõ] 'Oppaja Kong' (võro ja eesti keelen ka Konfutsius, ladina keelen "Confucius") vai Kongzi (孔子, 'Filosuuf Kong') (551–479 i.m.a.) oll' Vana-Hiina poliitik ja filosuuf. Timä oppus, midä nimitedäs konfutsianismis, om läbi aoluu olnuq väega mõokas Hiinan ja tuu naabrimail ni taal om suurt mõjjo ka parhilla, esiqeränis Taiwanil.
Konfutsius sündü Hiinan Lu riigin (parhillanõ Shandong) 551 i.m.a. (Keväjä ja sügüse ("Chunqiu") aostul) õkva Songi riigist paenu ülembä perren. Vanõmbaq kuuliq ärq, ku poiskõnõ oll' kolmõaastaganõ, ni tä kasvi kehvä elo pääl, a oll' väega opmishimolinõ.
Nimeq.
"Fuzi" tähendäs 'oppaja'. Kong Fuzi'd kutsutas nii selle, et Hiinan peetä-s sündsäs oppaja nimitämist ristinimme piten. Nimme "Kongzi" pruugitas Taiwanil. Kõgõ edimält oll' Kong Fuzi nimi Kǒng Qiū [khung tsjhõu] (孔丘).


Cortési Hernán.
Cortési Hernán (Hernán Cortés de Monroy y Pizarro, 1485 - 1547) oll' Hispaania maiõuurja ja konkistador, kiä alost' 16. aastagasaa alostusõn Asteegi riigi vallutamist Kastiilia kuninga ja Pühä Rooma imperaatri Charles V nimel. Hernán kuulu Hispaania kolonisiirjide edimäste põlvkunda, kiä naksiq Ameerikat kolonisiirmä.


Drake'i Francis.
Drake'i Francis (Francis Drake, 1491-1557) oll' inglüse meresõitja. 1581 lei kuninganna Elizabeth I tä rüütlis. Tä oll' Inglüse laivastigu tähtsüselt tõnõ juht lahingun Hispaania armaada vasta 1588. a. ni allu õnnõ Howardi Charles'ilõ ja kuningannalõ. Tä kuuli düsenteeriähe pääle summa lännüt pääleminekit San Juanilõ Puerto Ricon 1595. a.


Ptolemaiosõ Klaudios.
Ptolemaiosõ Klaudios (kreeka keelen Κλαύδιος Πτολεμαίος, u. 83–161) oll' Vana-Kreeka tähetiidläne, astroluug, matõmaatik ja maatiidläne, kiä tüüt' Egüptüsen.


Pascali Blaise.
Pascali Blaise (Blaise Pascal, 1623 - 1662) oll' prantsusõ matõmaatik, füüsik ja filosuuf.


Lobatševski Nikolai.
Lobatševski Nikolai (Nikolai Ivanovitš Lobatševski, 1792-1856) oll' vinne matõmaatik, Lobatševski geomeetriä luuja, haridus- ja rahvavalgustustegeläne. Inglüse matõmaatik Cliffordi William om tedä nimitänüq "geomeetriä Kopernikus".


Kopernigu Mikołaj.
Kopernigu Mikołaj (Mikołaj Kopernik vai Nicolaus Copernicus, 1473-1543) oll' edimäne tähetiidläne, kiä sõnast' tiidüslidselt heliotsentrilidse (pääväkeskse) kosmoloogia ja tuuga nihut' Maa kõgõkogo keskpaigast ärq. Timä epohhiloonut raamatut "De revolutionibus orbium coelestium" (Taivasfääre püürdlemisest) peetäs sakõstõ s'ooilmaaigsõ tähetiidüse alossõpandjas.


Pythagoras.
Pythagoras Samosõlt (kreeka keelen Ὁ Πυθαγόρας ὁ Σάμιος, sündünüq 580 ja 572 vaihõl i.m.a., koolnuq 500 ja 490 vaihõl i.m.a.) oll' Vana-Kreeka matõmaatik ja filosuuf nink pütagoorlusõs kutsut usuliikmisõ põh'andaja. Pall'oq pidäväq tedä suurõs matõmaatikus, müstikus ja tiidläses, saman ku tõsõq jälq ommaq timä saavutusõq matõmaatigan ja filosoofian kahtlusõ ala säädnüq. Herodotos om tedä kutsnuq "kõgõ võimõkambas filosoofis kreeklaisi hulgan".
Kõgõ inämb tundas tedä Pythagorasõ teoremi perrä, miä om timä perrä nime saanuq. Pythagoras ja timä opilasõq usksõvaq, et kõik om köüdet matõmaatikaga, et arvoq om kõgõ ülemb tõtõ nink et matõmaatiga abiga om võimalik kõkkõ ette arvata ja mõõta. Iamblichusõ sõnno perrä ollõv Pythagoras ütelnüq, et "arv om kõiki kujodõ ja ideede valitsõja nink jumalidõ ja deemonidõ põhjus".
Tä oll' edimäne inemine, kiä kuts' hinnäst filosoofis, tarkusõ armastajas. Kahjos om Pythagorasõst väega veidüq teedäq, s'ollõ et timä kirotusõq olõ-iq alalõ püsünüq. Pall'o saavotusõq, midä peetäs timä ummis, võivaq tegligult ollaq timä sõpro vai opilaisi umaq.


Kohila vald.
Kohila vald om vald Rapla maakunna põh'ajaon. Valla keskusõs om Kohila allõv. Valla suurus om 230,2 km² ni 2015. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Kohila vallan 7270 inemist.
Kohila vallan om Kohila allõv, alõviguq Aespa, Prillimäe ja Hagõri ni 21 küllä.


Veleq Wrightiq.
Veleq Wrighti Orville (Orville Wright, 1871-1948) ja Wilbur (Wilbur Wright, 1867-1912) olliq kats ameeriklast, kiä märgeq vällä ja ehitiq valmis kõgõ edimädse linnuki, miä linnas', nink teiq tuuga 17. joulukuu pääväl 1903 edimädse linnu.


Linnuk.
Linnuk vai aeroplaan om õhost rassõmb siiboga õhon lindamisõ riist, mink siiväq ommaq kere suhtõn paigal. Linnukiq võivaq ollaq väega esiqsugutsõ suurusõ ja kujoga. Näid pruugitas inemiisi vidämises, kaupo vidämises, sõa pidämises ja muus.
Aolugu.
Edimädse linnuki, minkaga linnata sai, ehitiväq ameeriklasõq veleq Wrightiq 1903. aastagal.


Lauglinnuk.
Lauglinnuk om linnuk, miä päämädselt om mõtõld moodorilda lindamisõs, hariligult täl moodorit olõki-iq. Lauglindaminõ käü hariligult nii, et määnegi moodoriga linnuk tõmbas lauglinnugi (kon inemine vai inemiseq pääl istusõq) trossi otsan õhko, lask sõs tuu vallalõ ja tuu sõs laugõlõs piloodi juhtmisõ peri aigopite allapoolõ.


Lauglindaminõ.
Lauglindaminõ om lauglinnukiga lindaminõ, kas sõs lõbo peräst vai tõisiga võiki. Lauglindamisõn peetäs võistluisi, muuhulgan maailmameistrivõistluisi.
Lauglindamisõga saa tegeldä ka Võromaal - Laheda vallan Ridalin.


Gutenbergi Johannes.
Gutenbergi Johannnes (Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg, u. 1400-1468) oll' s'aksa kullassepp ja trükli, kedä peetäs edimädses õuruuplasõs, kiä võtt' tarvitusõlõ liikjidõ tähtiga trükmise umbõs 1439. a. nink kiä märke vällä mekaanilidsõ trükmise.


Gatesi Bill.
Gatesi Bill (William Henry Gates III, sündünüq 1955) om ameeriga ärimiis, rikkusõ poolõst (2008 saisoga) kolmas inemine maailman nink üten Alleni Pauliga luud tarkvaravirma Microsoft päämiis. Microsoftin om tä tüütänüq tekevjuhi ja päätarkvaraarkitekti kotusõ pääl nink tä om inemine, kinkal om kõgõ inämb Microsofti aktsjit. Tä om kirotanuq mitmit raamatit.


Kaika suvõülikuul 1990 Loosil.
Kaika suvõülikuul 1990 Loosil peeti Vahtsõliina kihlkunnan Loosi koolimaja man. Mõttõtalossin proomiti selges kõnõldaq võro liikmisõ lähämbit ja kavvõmbit tsihte. Arotõdi, kuimuudu saa võro keeli kõnõldaq armastusõst. Tutvustõdi Võromaalt peri kirändüsinemiisi.


Archimedes.
Archimedes (kreeka keelen Ἀρχιμήδης, u. 287 i.m.a. – u. 212 i.m.a) oll' Vana-Kreeka matõmaatik, füüsik, insinör, vällälöüdjä ja tähetiidläne. Kuigi timä elost om veidüq teedäq, peetäs tedä vana ao ütes suurõmbas tiidläses. Füüsigan om timä saavotuisi hulgan hüdrostaatiga ja staatiga põhjandaminõ nink kangi põhimõttõ seletämine. Tä ehit' vahtsit massinit, nigu näütüses piiramismassinaq ja kruvipump, midä kutsutas timä nimega. Miiq aigsõq testiq ommaq näüdänüq, et Archimedes mõtõl' vällä massinit, minkaga sai pääletulõvit laivo vii sisest vällä nõsta ja piiglide ria abiga laivo palama pandaq.
Archimedest peetäs vanaao kõgõ suurõmbas ja kõiki aigõ ütes suurõmbas matõmaatikus. Tä and' meetodi parabooli kaarõ ala jäävä pinna suurusõ rehkendämises lõpmalda ria summana nink rehkend' uma ao kotsilõ väega täpsehe pii. Tä mõtõl' vällä spiraali, miä kand timä nimme, nink löüd' valõmiq püürdpindõ mahtõ rehkendämises.
Archimedes sai hukka Sürakuusa piiramisõ aigu, kui Rooma sõamiis tä ärq tapp', kuigi oll' annõt käsk tedä mitte puttu. Cicero ollõv käünüq Archimedese havva pääl, mink pääl oll' olnuq kerä tsilindri sisen. Archimedes oll' tõõstanuq, et kerä maht ja pinna suurus om kats kolmandat jako timä ümbre olõva tsilindri umast (tollõ põhjo kah arvõhõ võttõn) ja pidi tuud umas kõgõ tähtsämbäs matõmaatilidsõs saavotusõs.
Archimedese matõmaatilidsõq kirotusõq olõ-s vanal aol nii tunnõtuq ku timä vällälöüdüseq. Aleksandria matõmaatiguq loivaq ja tsitiirseväq tedä, a edimädse tävvelidse kompilats'ooni tekk' viil Miletose Isidor (u. 530 m.a.p.). Eutociusõ 6. aastagasaal kirotõt Archimedese töie kommõntaariq teiq nuuq tüüq edimäst kõrda lajõmbalõ hulgalõ lugõjilõ kättesaadavas.


Darwini Charles.
Darwini Charles (Charles Robert Darwin, 1809-1882) oll' inglüse luudusõuurja, kiä mõtõl' vällä niinimmat evoluts'ooniteooria, miä ütles, et kõik lihiq ommaq ao kestel vällä arõnõnuq ütitsist iinkäüjist luudusligu valigu tulõmusõl. Fakt, et evoluts'uun toimus, võeti tiidläisi puult ja lajembaltki umas joba Charlesi eloaol. Timä luudusligu valigu teooriat naati evoluts'ooni pääpõhjussõs pidämä 1930. aastagil nink täämpädsel pääväl om tuu muudsa evoluts'ooniteooria alossõs.


Edisoni Thomas.
Edisoni Thomas (Thomas Alva Edison, 1847-1931) oll' ameeriga vällälöüdjä ja ärimiis, kiä mõtõl' vällä pall'oq riistaq, miä ommaq s'ood ilmaello kõvva mõotanuq, muuhulgan fonograafi ja pikä eloiäga praktilidsõ eelektripirni.
Edison om üts kõgõ viläkamp vällälöüdjä kõgõn ilman, timä käen om 1093 USA patenti nink pääle tuu viil pall'o patente Ütiskuningriigin, Prantsusmaal ja S'aksamaal. Tä om vällä märknüq pall'o asjo telekommunikats'oonin, tuu tulõ tuust, et tä alost' umma karjääri telegraafiopõraadori ammõtin. Edison lõi edimädse eelektrijaama, miä naas' vuulu andma elämiisile, ärele ja vabrikilõ - tuu oll' muudsa ilma jaos väega suur samm edesi. Timä edimäne eelektrijaam oll' Manhattani saarõ pääl New Yorgin.


Vällälöüdjä.
Vällälöüdjä om inemine, kiä luu vai märk vällä vahtsõ kasuligu as'a, metodi vai kujo. Vällälöüdjide tugõmisõs om vällä mõtõld patente süstem, miä and näile kimmäs aos piiradu monopoli näide vällämärgitüisi asjo pääle, miä ommaq küländ vahtsõq, mitteilmseq ja kasuliguq.


Einsteini Albert.
Einsteini Albert (Albert Einstein, 1879-1955) oll' füüsik, kiä sündü S'aksamaal ja kedä om peet 20. aastagasaa ütes suurõmbas tiidläses. Tä om kuulsas saanuq uma relatiivsusteooriaga, muuhulgan valõmiga "E" = "mc" 2. 1921. a. sai tä Nobeli füüsigapreemiä "tiinide iist teoreetilidsen füüsikan, innekõkkõ fotoefekti löüdmise iist."


Fordi Henry.
Fordi Henry (Henry Ford, 1863-1947) oll' ameeriga ärimiis ja vällälöüdjä, Ford Motor Company asotaja nink konveiermetodi juurutaja masstuutmisõn.


Galilei Galileo.
Galilei Galileo (Galileo Galilei, 1564-1642) oll' itaalia tähetiidläne, füüsik, matõmaatik ja filosuuf, kinkal oll' tähtsä osa tiidüslidsen revoluts'oonin. Tä ehit' parõmba teleskoobi, ku nuuq seeni olliq olnuq, uurõ tuuga taivast ja oll' Kopernigu oppusõ puuldaja.
Ütlemiisi.
"“Filosoofia" [t.t. füüsiga] "om kirja pant s'oon suurõn raamadun — ma piä silmän kõgõkoko —, miä kõikaig sais meile kaemisõs vallalõ, a timäst saa-iq arvo saiaq, ku olõ-iq inne opnuq arvo saama keelest ja lugõma tähti, minga tä om kirja pant. Tä om kirotõt matõmaatiga keelen ja timä täheq ommaq kolmnukaq, tsõõriq ja tõsõq geomeetrilidseq kujondiq, minkalda om inemisel võimalda arvo saiaq timä ütestki sõnast; noidõlda roidõldas pümmen labürindin.”" (Il Saggiatore, 1623)


Kiränik.
Kiränik om inemine, kiä luu kirätöid, tege tuud loomingulidsõlt ja häste. Kiräniguq võivaq kirotaq esiq stiilen, nii või kõnõldaq luulõtajist, proosakiränigest, näütekiränigest ja tõisist. Kiränigu tüü tulõmus om kirändüs.


Luulõtaja.
Luulõtaja om kiränik, kiä kirotas luulõt.


Proosakiränik.
Proosakiränik om kiränik, kiä kirotas proosat.


Näütekiränik.
Näütekiränik om kiränik, kiä kirotas näütemänge.


Alighieri Dante.
Alighieri Dante (Dante Alighieri, 1265-1321) oll' Firenzest perit itaalia luulõtaja. Timä põhitüüd "Divina Commedia" ("Jumalik komöödia") peetäs kõgõ parõmbas itaalia keelen kirotõdus kirändüsteossõs ja maailmakirändüse meistritüüs.
Dantet, Petrarcat ja Boccacciot peetäs kolmõs kõgõ parõmbas itaalia kiränigus. Dantet om kutsut viil itaalia keele esäs. Timä edimädse eloluu kirot' Boccaccio Giovanni (1313-1375), kiä pand' tuu päälkiräs "Trattatello in laude di Dante".


Aristoteles.
Aristoteles (kreeka keelen Ἀριστοτέλης, 384 i.m.a. – 322 i.m.a) oll' Vana-Kreeka filosuuf ja opõtlanõ, Platoni opilanõ ja Aleksandri Suurõ oppaja. Tä kirot' töid füüsikast, metafüüsikast, poeesiäst, tiatrist, muusikast, loogikast, retoorikast, poliitikast, valitsõmisõst, eetikast, bioloogiast ja zooloogiast.


Aristophanes.
Aristophanes (kreeka keelen Ἀριστοφάνης, u. 456 i.m.a. – u. 386 i.m.a) oll' Vana-Kreeka näütekiränik, kiä kirot' komöödijit. Tedä om kutsut "komöödia esäs". Täämbädseniq ommaq alalõ hoitunuq ütśtõist näütemängo.


Vana-Kreeka.
 om üts parõmbit tähti Vana-Kreeka kultuurist
Vana-Kreeka vai Antiik-Kreeka vai Muistidsõ-Kreeka all mõtõldas aigo Kreeka aoluun, miä kest' umbõs aastagast 1100 i.m.a. kuni aastagani 146 i.m.a., ku ruumlasõq vallutivaq Kreeka pääle Korintosõ tapõlust. Vana-Kreeka kultuur pand' alossõ õdagumaitsõlõ tsivilisats'oonilõ. Tol oll' suur mõjo Rooma impeeriumilõ, miä kand' tuu elemente lakja pall'odõhe Õuruupa kantõhe. Vana-Kreeka kultuur omm kõvva mõotanu kiili, poliitikat, kooliharidust, filosoofiat, tiidüst ja kunsti, muuhulgan andnu toukõ renessansi tekkümises Õdagu-Õuruupan.


Diogenes Sinopest.
Diogenes Sinopest (kreeka keelen Διογένης ὁ Σινωπεύς, u. 412 i.m.a. – 323 i.m.a) oll' Vana-Kreeka filosuuf küünikide kuulkunnast. Timä elo ütsikas'aq ommaq miiqni joudnuvaq anõkdootõ kujol, midä esiqeränis või löüdäq Laertiosõ Diogenese raamadust "Tähtside filosuufõ eloq ja arvamisõq".
Diogenes sündü Sinope liinan, miä s'oo ilma aigu om Türgin. Tä aeti säält vällä nink tä kolisi Ateenahe, kon täst sai Antisthenese opilanõ, kiä esiq oll' olnuq Sokratese opilanõ. Diogenes elli ku ker'us Ateena uulitsa pääl ja pidi suurt vaesust vuurusõs. Maja asõmõl ollõv tä elänü suurõn tönnin nink päävätsel aol ollõv tä uma latõrnaga hulknu tänävit pite kuulutõn, et ots' ausat inemist, a lövvä-iq joht. Lõpos asot' tä elämä Korintosõlõ, kon elli iks niisama tagasihoitligult.


Herodotos.
Herodotos (kreeka keelen Ἡρόδοτος Ἁλικαρνᾱσσεύς, u. 484 i.m.a. – u. 425 i.m.a) oll' Vana-Kreeka aoluulanõ, kedä õdagumaa kultuurin peetäs aoluutiidüse esäs.


Hippokrates.
Hippokrates (kreeka keelen Ἱπποκράτης, u. 460 i.m.a. – u. 370 i.m.a) oll' Vana-Kreeka tohtri, üts kõgõ välläpaistvamb tegeläne meditsiini aoluun. Suuri tiinide ja meditsiinikuulkunna luumisõ iist peetäs tedä arstitiidüse esäs. Timä kuulkund mõot' Vana-Kreeka meditsiini niipall'o, et tuust sai umaette distsipliin ja tohtõrdamisõst sai umaette ammõt.


Homeros.
Homeros (kreeka keelen Ὅμηρος, u. 8. aastagasada i.m.a.) oll' Vana-Kreeka laulik, eepoisi "Ilias" ja "Odüsseia" luuja.


Platon.
Platon (kreeka keelen Πλάτων, u. 424-423 i.m.a. - u. 348–347 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, kiä üten uma oppaja Sokratese ja opilasõ Aristotelesega pand' alossõ õdagumaa filosoofialõ. Platon oll' viil matõmaatik, kirot' filosoofiliidsi katõkõnnit ja tekk' Ateenahe Akadeemia, miä oll' edimäne korgõmba haridusõ asotus õdagumaiõn.


Sokrates.
Sokrates (kreeka keelen Σωκράτης, u. 469-470 i.m.a. - 399 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, õdagumaa filosoofia üts alossõpandja. Tä esiq es kirotaq filosoofiliidsi tekste. Tiidmiseq timä elost ja filosoofiast ommaq perit timä opilaisi, innekõkkõ Platoni kirotuisist.


Elea Zenon.
Elea Zenon vai Zenon Eleast (, u. 490 i.m.a. - u. 430 i.m.a.) oll' inne Sokratest elänü Vana-Kreeka filosuuf, kiä oll' perit Lõuna-Itaaliast Elea liinast ja kuulu Parmenidese luud Elea kuulkunda. Aristoteles om kutsnu tedä dialektiga vällämärkjäs ja Russelli Bertrand om pidänüq tedä muudsa loogiga alossõpandjas. Kõgõ inämb teedäs tedä timänimeliidsi vastaossuisi perrä.


Citiumi Zenon.
Citiumi Zenon vai Zenon Citiumist (, u. 334 i.m.a. - u. 262 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka filosuuf, kiä oll' perit Citiumi liinast Küprüselt. Tä oll' stoikidõ filosoofiakuulkunna luuja nink opas' Ateenan filosoofiat umbõs aastagas 300 i.m.a.


Vana-Rooma.
Vana-Rooma oll' tsivilisats'uun, miä kasvi vällä väikost põlluharijidõ kogokunnast Apenniini puulsaarõl 10. aastagasaal i.m.a. Tuust sai aoluu üts suurõmbit ilmariike, mink maaq olliq ümbre Vaihõmere.
Rooma tsivilisats'uun muutu monarhiast oligarhilidsõs vabariigis ja tuust autokraatlidsõs impeeriumis. Vallutuisi ja assimiliirmisega naas' Rooma riik dominiirmä Õdagu-Õuruupat.
Rooma impeerium lagosi ärq 5. aastagasaal m.a.p.


Vana-Egüptüs.
Vana-Egüptüse tsivilisats'ooni üteq tunnõtumbaq täheq ommaq Giza pürämiidiq
Vana-Egüptüs oll' muistinõ tsivilisats'uun Põh'a-Afriga hummogujaon Niilusõ jõõ alambjoosul, sääl, kon s'oo ilma aigo om Egüptüse riik. Vana-Egüptüse aoluku loetas 3150. aastagast i.m.a., ku Alamb- ja Ülemb-Egüptüs lätsiq üte vaarao võimo ala, nink tuu kest' kolm aastagatuhandat. Tuun aoluun olliq rahulidsõq aoq, midä kutsutas kuningriiges, nink suhtõlidsõlt segätseq aoq, midä kutsutas vaihõpäälitsis aes. Peräst viimädse kuningriigi, midä kutsuti Vahtsõs Kuningriigis, lõppu naas' Vana-Egüptüse tsivilisats'uun aigopite häädümä nink Egüptüst naksiq vallutama võõramaalasõq. Vaaraodõ val'tsus lõppi ammõtlidsõlt 31. aastagal i.m.a., ku Rooma Impeerium vallut' Egüptüse ja tekk' tuust uma provindsi.


Tsivilisats'uun.
Tsivilisats'uun om inemiisi ütiskund üten näide kultuuriga. Tuu sõna tulõ ladinakeelitsest sõnast "civis", miä tähendäs liinainemist. Et ütiskunda nimitädäq tsivilisats'oonis, piät sääl osaq inemiseq elämä liinon, piät olõma põllumajandus, piät olõma tiidläisi vai mõtlõjit nink inemiisi, kiä valitsõsõq suurõmbat jako tõisist, piät olõma kiri, usk, kunst ja raha.


Vergilius.
Vergilius (Publius Vergilius Maro, 70 i.m.a. - 19 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja. Timä kõgõ tähtsämb teos om eepos "Aeneis".
Vergilius, Ovidius ja Horatius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq.


Berlinsi Jesaja.
Berlinsi Jesaja (, 1909-1997) oll' Lätist perit inglüse filosuuf, üts tähtsämb 20. aastagasaa liberaalnõ mõtlõja. Tä sündü Riian juudi perren, mõnda aigu elli Vinnemaal ja 1921. aastagast Inglüsmaal.


Cervantese Miguel.
Cervantese Miguel (Miguel de Cervantes Saavedra, 1547-1616) oll' hispaania romaanikiränik, luulõtaja nink näütekiränik. Timä kõgõ tähtsämb teos om "Don Quijote", midä peetäs edimädses modernses romaanis nink ütes parõmbas romaanis, miä om kunagi kirotõt. Cervantes om pall'o mõotanuq hispaania kiilt.


Descartes'i René.
Descartes'i René (prantsusõ keelen René Descartes, ladina keelen Renatus Cartesius; 1596–1650) oll' prantsusõ filosuuf, matõmaatik ja kiränik. Tedä om kutsut muudsa filosoofia esäs. Matõmaatikan lõi tä analüütilidse geomeetriä.


Hugo Victor.
Hugo Victor (Victor Hugo, 1802-1885) oll' prantsusõ romaanikiränik, luulõtaja, näütekiränik, esseist, kunstnik ja inemiseõiguisi aktivist. Tä oll' kõgõ tähtsämb prantsusõ romantik. Ku Prantsusmaal hinnatas tedä innekõkkõ ku luulõtajat ja näütekiränikku, sõs välänpuul Prantsusmaad tunnõtas tedä inämb romaanõ perrä.


Molière.
Molière (Jean-Baptiste Poquelin, 1622-1673) oll' prantsusõ näütekiränik ja näütelejä, kedä peetäs õdagumaiõ ütes kõgõ suurõmbas komöödiameistris.


Montesquieu Charles.
Montesquieu Charles (Charles-Louis de Secondat, baron de La Brède et de Montesquieu, 1689-1755) oll' prantsusõ poliitilinõ mõtlõja (filosuuf), kiä elli valgustusaol. Tä om kuulsa võimõ lahonpidämise teooria luumisõ poolõst, midä s'oo ilma aigu peetäs esiq hindäst mõistõtavas ja miä om sisse kirotõt pall'odõ riike põhisäädüisihe üle ilma. Tä võtt' tarvitusõlõ mõistõq "feodalism" ja "Bütsandsi Impeerium".


Voltaire.
Voltaire (François-Marie Arouet, 1694-1778) oll' prantsusõ valgustusao filosuuf, kiränik, esseist, deist. Tä kaits' kodanikuvabahuisi, muuhulgan usuvabahust ja kauplõmisvabahust. Voltaire oll' viläkas kiränik, kiä kirot' egasugutsit kirätöid: näütemänge, luulõt, romaanõ, esseid, aoluuliidsi ja tiidüsliidsi töid, üle 20 000 kirä nink inämb ku 2000 raamatut ja pamfletti.


Assisi Franciscus.
Assisi Franciscus vai Franciscus Assisist (Giovanni Francesco Bernardone, 1181 vai 1182 - 1226) oll' itaalia usumiis, katoliikligu Frantsiskaani ordo luuja.
Franciscus om eläjide, tsirkõ, luudusõ ja Itaalia kaitsõpühälik.


Goethe Johann Wolfgang.
Goethe Johann Wolfgang (Johann Wolfgang von Goethe, 1749-1832) oll' s'aksa kiränik. Tä om kirotanuq luulõt, näütemänge, romaanõ, teoloogiliidsi, humanistliidsi ja tiidüsliidsi töid. Timä kõgõ tähtsämb teos om katõjaolinõ näütemäng "Faust".
Elokäük.
Goethe oll' säädüseoppusõ doktori poig ja sai koton egäsugumadsõ koolitusõ. Aastil 1765-1768 oppõ tä Leipzigi korgõnkoolin ja 1770-1771 Strasbourgi korgõkoolin õigustiidüst. Vaihõpääl oll' tä Frankfurdin, kon parasi tõbõst. Päält opmist naas' tä tüüle ahukaadi ammõtin Frankfurdin.
Ku Goethe oppõ Strasbourgin, sai tä tutvas Herderi Johann Gottfriediga, liitü tormi ja tungi nimelidse liikmisõga ja sai pia taa juhis.
Aastagal 1775 kuts' Saksi-Weimari hertsok Augusti Karl Goethe Weimari huuv'kunda, kon tuu tiinse korgidõ ammõdikotussidõ pääl pikkä aigo. Aastagal 1782 nõst' hertsok Goethe ülembärahva saisustõ.
Aastgil 1786-1788 sõit' Goethe ringi Itaalian. Aastagal 1794 sai Goethe tutvas Schilleri Friedrichiga, kiä naas' elämä Weimarin. Weimarist sai tähtsä s'aksa kultuurielo keskus, selle et Schiller tõmmas' liina mitmit s'aksa kirämiihi, luulõtajit ja mõttõtiidläisi.
Aastagal 1806 lät's Goethe paari Vupliusõ Christianega, kinka elli kuun jo aastagast 1788 ja kinka täl oll' poig. Christiane kuuli aastagal 1816 ja poig 1830 aastagal.
Goethe elo viimäsist aastist om kõnõlnuq timä sekretär Eckermanni Johann Peter uman raamatun "Jutuajamisõq Goethega".


Kanti Immanuel.
Kanti Immanuel (Immanuel Kant, 1724-1804) oll' s'aksa filosuuf, kiä elli preisi liinan Königsbergin (s'oo ilma aigu Vinnemaa liin Kaliningrad). Tedä peetäs muudsa Õuruupa ja illadsõ valgustusao ütes mõokambas mõtlõjas.


Marxi Karl.
Marxi Karl (Karl Marx, 1818-1883) oll' juudi peritollo S'aksa filosuuf, majandustiidläne, sotsioluug, revoluts'onäär ja kommunist. Üten Engelsi Friedrichiga mõtõl' tä vällä marksismi.


Lutheri Martin.
Lutheri Martin (Martin Luther, 1483-1546) oll' s'aksa muuk, teoluug ja ülikooliprohvõsri. Timä saisukotussist sai alostusõ protõstantlinõ reformats'uun.


Muuk.
Muuk vain munk om miis, kiä eläs religioossõn askeetlusõn, kas sõs ütsindä vai tõisi samameelitside inemiisiga, ollõn füüsilidselt kuigivõrra lahon inemiisist, kinkal olõ-iq samma tsihti. Muugaq ommaq olnuq joba väega vanast aost mitmin kultuurõn.


Russelli Bertrand.
Russelli Bertrand (Bertrand Arthur William Russell, 1872-1970) oll' Briti filosuuf, aoluulanõ, loogik ja matõmaatik. Tä sündü ja kasvi üles Walesin, a elli suurõmba jao umast elost Inglüsmaal.
Tä oll' üts kõvõmbit säsüpommi ja Vietnami sõa vastatsit kõgõn ilman.
1950. aastagal sai Russell Nobeli kirändüspreemiä.


Smithi Adam.
Smithi Adam (Adam Smith, 1723-1790) oll' soti filosuuf ja majandustiidläne. Tä oll' soti valgustusao üts tähtsämb tegeläne ja pand' alossõ s'ooilmaaigsõlõ majandustiidüsele.


Shakespeare'i William.
Shakespeare'i William (William Shakespeare, 1564-1616) oll' inglüse näütekiränik ja luulõtaja, kedä peetäs kõgõ suurõmbas inglüse keelen kirotanus kiränigus ja maailma kõgõ parõmbas näütekiränigus. Timä töiest ommaq alalõ hoitunuq 38 näütemängo, 154 sonetti, kats pikkä jutustajat poeemi ja viil mitmit tõisi poeeme. Timä näütemänge om ümbre pant kõikihe suurõmbihe elävihe kiilihe ja noid mängitäs inämb ku ütegi tõsõ näütekiränigu ummi.
William sündü ja kasvi üles Stratfordin. 18-aastagadsõlt võtt' tä naasõs Hathaway Anne, kiä sünnüt' tälle kolm last: Susanna nink katsiguq Hamneti ja Judithi. 1585 ja 1592 vaihõl alost' tä Londonin umma edokat näütelejä ja kiränigukarjääri. Tä oll' ka näütemängokompanii Lord Chamberlaini Miheq üts umanik. 1613. a. paiku läts' tä tagasi Stratfordi, kon kuuli kolm aastakka ildampa. Williami eräelo kotsilõ om alalõ väega veidüq paprit ja tuuperäst om pall'o spekuleerit näütüses tuu üle, määne oll' timä usk nink kas tä iks esiq kirot' umaq tüüq.
Inämbüse ummist tunnõtuisist töiest kirot' Shakespeare 1590. ja 1613. aastaga vaihõl. Timä varajadsõq näütemängoq olliq päämädselt komöödiaq ja aoluulidsõq tüküq. Ildampa 1608. aastagani kirot' tä päämädselt tragöödijit, muuhulgan "Hamleti", "Kuning Leari" ja "Macbethi", midä peetäs inglüse keele ütsis kõgõ parõmbis näüdüssis. Perämädsen otsan kirot' tä tragikomöödijit ja tekk' kuuntüüd tõisi näütekiränikega. Pall'oq Shakespeare'i näütemängoq trükiti ärq joba timä eloaol. 1623. a. anniq kats timä kunagist kolleegi vällä timä kokkokor'at näütemängoq, kon olliq kõik Shakespeare'i näütemängoq pääle katõ.
Shakespeare oll' lugupeet luulõtaja ja näütekiränik joba umal eloaol, a esieränis naati timä andi hindama 19. aastagasaast alatõn. Timä näütemängoq ommaq täämbädse pääväni populaarsõq ja noid mängitäs egal puul üle kõgõ ilma.
Nuurus.
Shakespeare'i Williami esä oll' Shakespeare'i John, edokas kindatekij ja oldermann, kiä oll' perit Snitterfieldist. Imä Ardeni Mary oll' rikka maaumanigu tütär. William sündü Stratfordin ja ristiti 26. mahlakuu pääväl 1564. Sünnüpäiv om tiidmäldä, a hariligult loetas tuus jüripäivä 23. mahlakuu päivä. Võiollaq tuuperäst, et tä kuuli kah 23. mahlakuu pääväl (1616). William oll' kolmas lats' katsa hulgan nink kõgõ vanõmb elämä jäänüq poig.
Kuigi tuu kotsilõ olõ-iq paprit alalõ hoitunuq arvas inämbüs elokäügiuurjit, et William käve Stratfordin Kuninga Vahtsõn Koolin ("King's New School"). Tuu oll' 1553. a. luud prii kuul, Williami kotost mõnisada miitret. Kuninganna Elizabeth I aigu oll' kehvembit ja parõmbit põhikuulõ ("Grammar school"), a ütine oppõkava oll' üle Inglüsmaa säädüsega paika pant nink kuul pidi andma põh'aligu koolitusõ ladina keele grammatikan ja antiigin.
18-aastagadsõlt võtt' William naasõs 26-aastagadsõ Hathaway Anne. Abielotunnistus anti vällä 27. märtekuu pääväl 1582. Arvada, et saajaq tetti rutuga, tuu põh'us võisõ ollaq Anne rasõhus. Kuus kuud pääle saajit sündü näil tütär Susanna, kiä ristiti 26. lehekuu pääväl 1583. Katsiguq, poig Hamnet ja tütär Judith, sündüväq pia kats aastakka ildampa ja ristiti 2. radokuu pääväl 1585. Hamnet kuuli 11-aastagadsõlt ja matõti 11. põimukuu pääväl 1596.
Pääle katsikidõ sündümist om veidüq jälgi Shakespeare'i tegemiisist inne ku om teedäq, et tä 1592 Londonin tiatrit tegi. Tuuperäst kutsvaq elokäügiuurjaq aastakki 1585-1592 Shakespeare'i kaotõt aastagis. Tuu ao kotsilõ om õnnõ ildampa üleskirotõt kuulujuttõ. Näütüses oll' arvat, et tä pagõsi Stratfordist Londonihe, et päsedäq ärq karistusõst hirvi salakütmise iist. Tõnõ jutt kõnõlõs, et tä ollõv alostanuq umma tiatrikarjääri tuuga, et kai Londoni tiatripatroonõ hobõsidõ perrä. Kolmanda jutu perrä ollõv tä vaihõpääl pidänü kuulmeistri ammõdit. Kas tuu ka õigõ om, olõ-iq teedäq.
London ja tiatrikarjäär.
Täpsehe olõ-iq teedäq, kuna Shakespeare'i William kirotama naas', a egal juhul 1592 mängiti Londonin timä näütemängo. Tuus aos oll' tä joba niipall'o tunnõt, et tälle panti süüs, et tä taht hinnäst üte pulga pääle säädäq sääntside toonatsidõ ülikooliharidusõga kirämiihiga niguq Marlowe'i Christopher, Nashe'i Thomas ja Greene'i Robert. 1594. aastagast mängeq Shakespeare'i näütemänge õnnõ Lord Chamberlaini Miheq ("Lord Chamberlain's Men"). Tuu oll' näütemängokompanii, miä kuulu rühmäle näütelejile (noidõ hulgan Shakespeare esiq kah) ja miä sai pia Londoni juhtvas näütemängokompaniis. Pääle tuud ku kuninganna Elizabeth 1603. a. ärq kuuli and' vahtsõnõ kuning James I kompaniilõ kuninglidsõ patendi ja muut' tuu nime Kuninga Mehis ("King's Men").
1599 ehitiq kompanii liikmõq Thamesi jõõ lõunõperve pääle uma tiatri ja panniq tuulõ nimes "Globe" (Maakerä). 1608 võtiq nääq üle Blackfriarsi tiatrimaja. Kompanii tekk' Shakespeare'ist rikka mihe. 1597 ost' tä Stratfrordi suurusõlt tõsõ maja New Place'i.
Mõnõq Shakespeare'i näütemängoq trükiti ärq 1594. aastagal. 1598. aastagas oll' tä joba hindäle niipall'o nimme tennüq, et timä nimi trükiti ärq joba nimilehti pääl. Shakespeare mänge näütemängen ka sõs, ku oll' joba kuulsa näütemängokirotaja. 1610. a. kirot' Daviese John Herefordist, et "hää Will" mänge "kuningliidsi ossi". Viil om märgit, et tä mänge Hamleti esä vaimo, Adamit näütemängon "As You Like It" kuuri näütemängon "Henry V". Uma karjääri kestel jagi Shakespeare umma aigu Londoni ja Stratfordi vaihõl. 1596. aastagal, aastagal inne New Place'i ostmist Stratfordin uma perre jaos, elli Shakespeare Pühä Heleni kihlkunnan Thamesi jõõst põh'a puul. 1599. aastagas oll' tä kolinuq üle jõõ Southwarki (tuul aastagal ehit' timä kompanii sinnäq Globe'i tiatri). 1604. aastagas oll' tä jälq kolinuq jõõst põh'a poolõ ilosidõ majjoga piirkunda Pühä Paulusõ Katõdraalist põh'a puul. Sääl tä üüre tarri prantsusõ hugenotilt Mountjoy Christopherilt, kiä oll' naisi parukidõ ja pääkattidõ valmistaja.
Illadsõq aastagaq.
Peräst 1607. a. kirot' Shakespeare veidemb näütemänge nink pääle 1613. a. kiroda-s üttegi. Kolm perämäst näütemängo kirot' tä kuuntüün, arvada, et Fletcheri Johniga, kiä peräst tedä oll' Kuninga Miihi näütemängokirotaja.
Mõni aastak inne ärqkuulmist pand' Shakespeare ammõdi maaha ja kolõ Stratfordi. Ka pääle tuud käve tä aigaolt Londonin. 1613. a. urbõkuun ost' tä sääl innestidse dominikaani kluustrõ värehtimaja.
Shakespeare'i William kuuli ärq 23. mahlakuu pääväl 1616. Timäst jäiq perrä naanõ ja kats tütärd. Susanna oll' 1607 lännüq mihele tohtrõlõ Halli Jonilõ nink Judith oll' kats kuud inne esä ärqkuulmist lännüq veinimeistrele Quiney Thomasõlõ. William matõti Pühä Kolmainu Kerkohe 2 päivä pääle ärqkuulmist. 1616. ja 1623. a. vaihõl panti sinnäq timä mälehtüses monument, kon tedä om kujotõt kirotaman.


Queen.
Queeni kontsõrt Frankfurdin, S'aksamaal 1984
Queen oll' inglüse rokkansambli, miä luudi 1970. aastagal Londonin.


Vindläseq.
Vinne latsõq. Prokudin-Gorski 1909. a. tett pääväpilt.
Vindläseq om hummoguslaavi rahvus, kiä eläs inämbähe Vinnemaal ja naabririigen. Vindläseq kõnõlõsõq vinne kiilt.
Vindläseq kujosiq umaette rahvas 14.-15. aastagasaal vanavinne põh'apoolitsõst harost ni tsipa ildampa segähüq soomõ-ugrilaisiga.
Vindläisi om ilmamaal 137 mill'onat, Vinnemaal eläs 115 889 000 vindläst (2002). 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eestin vindläisi 326 235 inemist (25,2%).


Ateena.
Ateena om Kreeka pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om ka maailma üts vanõmbit liino, mink kirjapant aolugu om üle 3000 aastaga pikk.
Aolugu.
Ateena liina edimäne säädüseandja oll´ Drakon 7. aastagasaal inne mi aigu. Ildamba tei Drakoni kõvaq säädüseq ümbre Solon, kink vahtsõndusõ avitiq kehvembät rahvast. Soloni ümbrekõrralduisi peetäs demokraatia algusõs Õdagu-Õuruupan.


Bagdad.
Bagdad om Iraagi pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Bangkok.
Bangkok om Tai pääliin.


Peking.
Peking (hiina keelen "北京," pinyin: "Běijīng") om Hiina Rahvavabariigi pääliin. Peking om Põh'a-Hiinan.


Berliin.
Berliin om S'aksamaa pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin. Sääl eläs 3,5 milľonit inemist. Berliin om suurusõ poolõst tõnõ liin Euruupa Liidon. Berliin om Hummogu-S'aksamaal, Kesk-Euruupa tasamaal, umbõs 70 kilomiitret Poola piirist õdagu poolõ. Berliin om jaet 12 liinajaos. Liina suurus om 892 km².


Buenos Aires.
Buenos Aires om Argentina pääliin.


Kairo.
Kairo om Egüptüse pääliin nink kõgõ suurõmb liin Põh'a-Afrikan ja araabiamaiõn.


Istanbul.
Istanbul (innembide viil Byzantion ja Konstantinopolis) om Türgü kõgõ suurõmb liin ja maailma suurusõ poolõst neläs liin.


Jeruusalemm.
Jeruusalemm om Iisraeli pääliin.


Madrid.
Madriid om Hispaania pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Manila.
Manila om Filipiine pääliin.


Meka.
Meka om liin Saudi Araabian. Meka om muslimidõ jaos pühä liin.


Melbourne.
Melbourne om Austraalia suurusõ poolõst tõnõ liin.


Mumbai.
Mumbai (innembide Bombay) om India osariigi Maharashtra pääliin ja India rahanduspääliin. Uma 13-mill'onalidsõ elänike arvoga om tä India kõgõ suurõmb liin ja maailma suurusõ poolõst tõnõ liin.


México.
México om Mehhigo pääliin.


Puiga Põhikuul.
Puiga Põhikuul om kuul Võromaa Rõugõ kihlkunnah. Puiga Põhikuul om Puiga külän Võro vallan. 2008/2009 opiaastal opp 137 opilast.


Vilustõ Põhikuul.
Vilustõ Põhikuul um kuul Võromaal Räpinä kihlkunnah Veriora vallah Vilustõ küläh. 2008. a. opis 132 last ja tüütäs 18 oppajat.


Vahtsõliina Gümnaasium.
Vahtsõliina Gümnaasium om kuul Võromaa Vahtsõliina kihlkunnah Vahtsõliina alõvih.


Süküskuu 2008.
2008. aastaga süküskuu aigraamat.


Rehekuu 2008.
2008. aastaga rehekuu aigraamat.


Märtekuu 2008.
2008. aastaga märtekuu aigraamat.


Kapõra.
Kapõra om külä Vahtsõliina kihlkunnan, Vahtsõliinast 6 km. Kapõran om illos koolimaja, vanaste oll' puut ja kängsepp.


New York.
New York om Ameeriga Ütisriike kõgõ suurõmb liin. Tä om ilmamaa üts kõgõ tähtsämb äri-, rahandus-, kultuuri- ja meelelahotuskeskus.


Pariis.
Pariis () om Prantsusmaa pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om Seine'i jõõ veeren Põh'a-Prantsusmaal.


Rio de Janeiro.
Rio de Janeiro om Brasiilia suurusõ poolõst tõnõ liin pääle São Paulot. Tä oll' Brasiilia pääliin piaaigu kats aastagasata: 1763-1822, ku tuu oll' Portugali koloonia, nink 1822-1960, ku Brasiilia oll' hindäperi riik. Aastagil 1808-1821 oll' Rio de Janeiro Portugali impeeriumi pääliin.


Rooma.
Rooma om Itaalia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


São Paulo.
São Paulo om Brasiilia kõgõ suurõmb liin.


Sŏul.
Sŏul om Lõunõ-Korea pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Shanghai.
Shanghai om Hiina liin. Elänikke arvo poolõst om tä Hiinan tõnõ pääle Pekingit.


Peterburk.
Peterburk (vinne keeli Sankt Peterburg) om Vinnemaa liin, suurusõ poolõst tõnõ liin riigin. Tä om Neeva jõõ ja Soomõ lahe veeren. Innembide om tä kandnu viil nimmi Petrograd (1914–1924) ja Leningrad (1924–1991). Aastagil 1713–1728 ja 1732–1918 oll' Peterburi Vinne impeeriumi pääliin.
Liina lask' 1703. a. ehitäq vinne keisri Piitre I. Timä perrä om liinalõ nimi kah saanuq.


Sydney.
Sydney om Austraalia kõgõ suurõmb liin.


Teheran.
Teheran om Iraani pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Tokio.
Tokio (ka: Tokyo; jaapani keelen 東京 'hummogupääliin', vana nimega Edo (江戸)) om Jaapani pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Üten ummi naabriprefektuurõga om taa kõgõ suurõmb liiinastu maailman.
Formaalsõlt olõ-õi Tokio liin. Tokio liin (東京市, "Tōkyō-shi") oll' taa aastatil 1889–1943. Sis panti taa kokko Tokio prefektuuriga. Inneskidse Tokio liina ala pääl om parhilla 23 eräpiirkunda (特別区), minkast egälütel om uma liinapää ja liinaga samaq õigusõq.
23 eräpiirkunnan eläs kokko päält 9 mill'oni inemise. Pindala om kokko 622 km². Tokio nime all võidas silmän pitäq ka Suur-Tokiot, kon eläs päält 30 mill'oni inemise.


Viin.
Viin om Austria pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Washington.
Washington om Ameeriga Ütisriike pääliin.


Ilmameri.
Ilmameri vai maailmameri om suurimerri vii kogo, miä üten kihin katt 70,8% Maa pinnast.
Ilmamere hulka ei kuuluq järveq. Näütüses Kaspia meri, nimest huulmada, olõ-iq ilmamere osa. Küll aga om ilmamere osas Õdagumeri.
Ilmamerd jaotõdas kokkoleppelidselt neläs (harvõmb viies) suurõsmeres. Kinmähe ommaq suurõqmereq Atlandi, India, Vaiknõ suurmeri ja Põh'a-Iämeri, mõnikõrd loetas suurõsmeres viil ka Lõunõ-Iämerd.


Suurmeri.
Suurmeri vai ookõan om suur sooladsõ vii kogo, miä jääs maisõmaiõ vaihhõlõ. Suurõqmereq kokko moodustasõq ilmamere. Suurõqmereq katva maakerä pinnast üle 70%.
Viiendäs suurõsmeres või lukõq Lõunõ-Iämere - Atlandi, India ja Vaiksõ suurõmere ossi, miä jääväq Antarktisõ lähkohe.


Atlandi suurmeri.
Atlandi suurmeri om suurusõ poolõst tõnõ suurmeri peräst Vaiksõt suurtmerd.


Vaiknõ suurmeri.
Vaiknõ suurmeri vai Tasalik suurmeri om kõgõ suurõmb suurmeri.


India suurmeri.
India suurmeri om suurusõ poolõst kolmas suurmeri peräst Vaiksõt suurtmerd ja Atlandi suurtmerd.


Põh'a-Iämeri.
Põh'a-Iämeri om kõgõ vähämb suurmeri. Tä om põh'anaba ümbre.


Lõunõ-Iämeri.
Lõunõ-Iämeri om suurmeri, kohe kuulussõq ilmamere kõgõ lõunõpoolidsõmbaq viiq - nuuq, miä jääväq 60. lõunõlakjuskraadist lõunõpoolõ. Mitte kõik ei piäq Lõunõ-Iämerd umaette suurõsmeres.


Meri.
Meri om suur sooladsõ vii kogo, miä putus kokko ilmamerega. Mõnikõrd kutsutas meres mõnd suurõmbat järve (nt. Araali meri).


Õdagumeri.
Õdagumeri om Atlandi suurõmere sisemeri, miä piiras Eestit põh'a ja õdagu puult. Tõsõq riigiq Õdagumere ümbre ommaq Läti, Leedu, Poola, S'aksamaa, Taani, Roodsi, Soomõ nink Vinnemaa.
Õdagumeri Kuramaal 2007. a. hainakuun


Vaihõmeri.
Vaihõmeri om meri Õuruupa (Vaihõmerest põh'a puul), Aasia (hummogu puul) ja Afriga (lõunõ puul) vaihõl. Läbi Gibraltari väinä putus tä kokko Atlandi suurõmerega.


Põh'ameri.
Põh'ameri on meri Õuruupa maisõmaa ja Suurbritannia saarõ vaihhõl. Tä kuulus Atlandi suurõmere veeremerri hulka.


Jaanipäiv.
Ilma tulõ tegemiseldä ei saaq jaanipäivä pitäq
Jaanipäiv om 24. piimäkuu (jaanikuu) pääväl.
Jaanipäiv om kõgõ suurõmb suvinõ pühä. Ilma tulõ tegemiseldä ei saaq jaanipäivä pitäq. Tuli kaits kur'a silmä iist, and rammu ja puhastas halvast.
Jaanituld om õks tettü kongi korgõmba kotussõ pääl. Tuu om tuuperäst nii olnuq, et tulõ kuma kaits põllu- ja kar'amaid. Kõik tulliq tulõ mano. Ku kiäki es tulõq, sõs toolõ arvati õnnõtus tulõvat.
Inemiseq ja ka eläjäq saivaq Jaanipäävä krandsi päähä. Taa kommõq om lätläisilt üle võet. Muialpuul Eestin säänest kommõt ei teedäq.
Jaanipääväl tüüd es tetäq - käüti kerikun, surnuaian ja kaüti külän sugulaisi kaeman. Esiki laatu om peetü.


Rahmani Jan.
Rahmani Jan (Jan Rahman) om sündünüq 30.07.1975 Võrol. Opnu Loosi 8-klassilidsõn koolin (1982-1990), Võro I keskkoolin (1990-1993) ja vähä aigu ka Tarto Ülikoolin aokirändüst (aastil 1993-2004). Tä om olnuq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn ja Võro Seldsin VKKF. Kõrraldanuq egäsugutsit võro keele ja kultuuri üritüisi (Kaika suvõülikooliq jm).
Kirotanuq (inämbüisi võrokeelitsit) luulõtuisi, näütemänge, arvustuisi ja niisama aolehejutukõisi. Võro kiilde pandnuq luulõtuisi (Laaksoneni Heli, Krulli Hasso) ja draamat (Shakespeare'i "Suvõüü unõnäo" käsitüüliisi stseene). Kirotanuq laulõ ja laulusõnno ansamblilõ Ummamuudu ("Kõnõtraat", "A mille", "Kloostrivein", "Mis uudist", "Ummamuudu liin"), Tuksami Jaagulõ ("Uni") ja ansamblilõ Viie pääle ("Uni", "Kuionu puu", "Puu palas", "Üü" jt).
Maailma edimädsel võrokeelitsel laulupidol "Uma Pido" lauliq kooriq mitund Jani tekste pääle kirotõdut laulu: "Kõnõtraat", "Kuionu puu", "Puupää rock'n'roll", "Perräjäänüq" (teksti autor ka Ilvese Aapo).
Raamaduq.
Luulõtuisi, juttõ, arvustuisi jms avaldanuq aolehin Töörahva Elu, Võrumaa Teataja, Koit, Viruskundra, Uma Leht, Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht, aokir'on Vikerkaar, Tuli & Savu, Täheke, Teater. Muusika. Kino. Juttõ ja luulõtuisi om ilmunu ka kogomigõn "Hea raamat" (NAK, Tarto 1998), "Emajõe kondor" (NAK, Tarto 2002), "Sano, tuuli" (Helsinki 2002). Luulõtuisi om avaldõt Võro-Seto tähtraamatin. Laulu "Kõnõtraat" sõnno ommaq avaldanuq pall’oq lauluraamaduq.


Kanada.
Kanada (inglüse ja prantsusõ keelen "Canada") om riik, miä võtt hindä ala suurõ jao Põh'a-Ameerikast. Tä küünüs Atlandi suurõstmerest Vaiksõ suurõmereni nink Põh'a-Iämerest Ameeriga Ütisriikeni. Kanada pääliin om Ottawa.
Suurusõ poolõst (ku viiq kah sekkä arvata) om Kanada maailman tõnõ pääle Vinnemaad. Ku rehkendäq õnnõ maisõmaad, om Kanada suurusõ poolõst neläs.
Aolugu.
Kanadamaal ommaq aastagatuhandit elänüq mitmõq põlisrahvaq. 15. aastagasaa lõpost pääle jousõvaq Kanada Atlandi suurõmere randa Briti ja Prantsusõ meresõitjaq ja kolonistiq. 1763. a., peräst säitsmeaastagast sõta, and' Prantsusmaa pia kõik umaq Põh'a-Ameeriga kolooniaq käest. 1867 moodustõdi kolmõst Briti Põh'a-Ameeriga kolooniast konföderats'uun, midä naati kutsma Kanadas. Tuuga naas' pääle tõisi provintsõ ja territooriummõ manotulõk nink suurõmba sõltumatusõ saaminõ Ütiskuningriigest.
Kanada nimest.
Nimi "Kanada" tulõ irokeesikeelitsest sõnast "kanata", miä tähendäs küllä. Prantsusõ maiõuurja Cartier' Jacques ollõv 1535. a. põrõhõlladsõ Quebec City kandi Stadacona külä irokeese käest küsünüq "Kuis taad kutsutas?", esiq mõtõldõn tuud maad. Nuuq ollõv arvanuq, et tä taht teedäq, kuis om "külä" näide keelen, nink vastanuq: "Kanata". Ildampa tarvit' Cartier' nimme mitte õnnõ tuu külä, a kõgõ maa kotsilõ, miä oll' Donnacona (Stadacona vanõmba) valitsõdaq. 1545. aastagast naati Õuruupan ilmunuin raamatin ja maakaartõ pääl tuud piirkunda kutsma "Kanadas" ("Canada").
17. aastagasaa alostusõst pääle kutsuti Kanadas Vahtsõ Prantsusmaa jako, miä jäi Saint Lawrence'i jõõ viirde ja Suurõ järvistü põh'aviirde. Tuu maa jaeti ildampa katõs Briti koloonias, Ülemb-Kanadas ja Alamb-Kanadas, nikaniq ku 1841. a. nääq jälq ütte lätsiq Kanada Provindsis. Ku 1867. a. luudi konföderats'uun, sai "Kanada" vahtsõ riigi ammõtlidsõs nimes ja sõnna "dominjon" tarvitõdiq ku tiitlit, miä näütäs, määnest sorti riik tuu om. Termin Kanada Dominjon oll' tarvitusõl 1950. aastagani. Pääle tuud, kuna Kanada kuulut' hindä poliitilidsõlt sõltumatus Ütiskuningriigist, naas' keskval'tsus iks inämb ja inämb tarvitama lihtsält riiginimme Kanada riigipaprin ja lepingiden. 1982. a. nimitediq riigipühä Dominjonipäiv ümbre Kanada pääväs.
Valitsõmisjaotus.
Kanada om kümne provindsi ja kolmõ ala (territooriumi) liit (föderats'uun), midä või ummakõrda jakaq regioonõs. Õdagu-Kanada sais kuun Briti Columbiast ja kolmõst preeriäprovindsist (Alberta, Saskatchewan ja Manitoba), Kesk-Kanada moodustasõq Quebec ja Ontario, Atlantilinõ Kanada sais kuun mereviirsist provindsõst (New Brunswick, Prints Edwardi saar ja Nova Scotia) nink Newfoundlandist ja Labradorist. Hummogu-Kanada all mõtõldas Kesk-Kanadat ja Atlantilist Kanadat ütenkuun. Kolm alla (Yukon, Põh'aõdagu Territooriumiq ja Nunavut) moodustasõq Põh'a-Kanada. Provindsõl om inämb otsustamisõigust ku allol. Egal provindsil ja alal ommaq umaq sümboliq.
Provindsiq vastutasõq suurõmba jao Kanada sotsiaalprogrammõ (niguq tervüsehoitminõ, koolitaminõ ja hoolõkandminõ) iist nink ütenkuun korjasõq inämb massurahha ku keskval'tsus. Uma rahaga saa keskval'tsus provindsõn ello viiäq üleriigiliidsi programmõ, niguq näütüses Kanada Tervüseakt. Provindsiq võivaq noist kõrvalõ jäiäq, ku tahtvaq, a tegelikult tegeväq tuud harva. Keskval'tsus jaga rahha ümbre, et vaesõmbin ja rikkambin provindsõn olõssiq inämbvähämb ütesugutsõq elotingimüseq ja massuq.
Poliitiga.
Poliitilidsõlt om Kanada parlamentaarnõ demokraatia ja põhisäädüsline monarhia, mink riigipää om kuninganna Elizabeth II. Kanada om G8 ja NATO liigõq.
Luudus.
Pääle perämäst iäaigo om Kanadan olnuq katõsa erälde saisjat mõtsapiirkunda, kon päämädselt ommaq taiga tüüpi mõtsaq. Kanadan om inämb järvi ku ütelgi tõsõl maal, noidõn om küländ suur osa kõgõst maailma makõst viist. Pääle tuu om mäkin viil ka liustikkõ.
Kanada om geoloogilidsõlt aktiivnõ, sääl om pall'o maavärinit ja tüütävit tulõmäki, noist inämb tunnõtuq ommaq Mount Meager, Mount Garibaldi, Mount Cayley, ja Mount Edziza tulõmäki kompleks.
Ontario provindsi ja USA New Yorgi osariigi piiri pääl om Niagara viisadang.
Kultuur.
Kanada om mitmõkultuurilinõ maa katõ riigikeelega (inglüse ja prantsusõ).
Kõgõ populaarsõmb spordiala Kanadan om iähoki. Tuud mängitäs ja kaias kõgõ inämb.
Majandus.
Kanada om teknoloogilidsõlt arõnuq tüüstüsmaa, minkal om pall'o luudusvarro ja mink päämäne kaubavaihtus käü Ameeriga Ütisriikegaq.


Niilus.
Niilus om jõgi Afrikan. Tä om pikkusõ poolõst tõõnõ jõgi maailmah (päält Amazonast). Innembide peeti kavva aigo Niilust maailma kõgõ pikembäs jõõs.


Tai.
Tai Kuningriik vai Taimaa (tai keelen "Ratcha Anachak Thai") om riik Lõunahummogu-Aasian, Indo-Hiina puulsaarõl. Taist lõunahe jääseq Tai laht ja Malaisia, hummoguhe Kambodža ja Laos ni õdaguhe Andamani laht ja Myanmar.
Kooniq 11. lehekuu pääväni 1949. kand' maa nimme "Siiam". Sõna "thai" (ไทย) tähendäs tai keelen 'vaba'. Sama sõna tähendäs ka tai rahvast. Tuuperäst pruuk osa elänigest, innekõgõ suur hiina veidembüs, inneskist nimme "Siiam".
Tai olõ-i kunagi olnuq ütegi Õuruupa maa valitsõmisõ alonõ.
Aolugu.
Parhilladsõ Tai riigi juurõq küünüseq aastagal 1238 luudu Sukhothai kuningriigini ja päält tuu nõrgõmbasjäämist sündünü Ayutthaya riigini. Tai om ainugõnõ Lõunahummogu-Aasia maa, miä mõist' hindä ärq hoitaq õdagumaiõ valitsusõ ala sadamast. Tuu läts' õnnõs teno katõ Tai, tuul aol Siiami kuninga Mongkuti (1851–1868) ja Chulalongkorni (1868–1910) ettenägeligulõ ja targalõ välispoliitikalõ 19. aastagasaa lõpun ja 20. aastagasaa alostusõn, kuiki Tai kaot' sis osa ummi maid Prantsusõ Indohiinalõ ja Suurbritannialõ.
Poliitiga.
Tai om põhisäädüsline kuningriik. Kuiki poliitiline võim om pääministri käen, om kuning rahva siän väega korgõhe hinnat ja avvostõt ni om mitmit kõrdo lahendanuq tõsitsit poliitiliidsi häti ja kriise.
Luudus.
Tai om troopilinõ maa. Lõunajago om kõgõ kuum ja rõssõ, a põh'apoolitsidõ korgõmbidõ mäki pääl või talvõl mõnikõrd esiki külmäkraatõ ollaq.
Valitsõmisjaotus.
Tai om jaet 76 maakunnas ("changwat") ja viies maakunnarühmäs. Egä maakunna nimi tulõ timä pääliinast.
Majandus.
Tai om arõnõja tüüstüsega maa. Tai majandus om Indoneesiä perän Lõunahummogu-Aasian suurusõ poolõst tõõnõ. Umbõs 60% tailaisist tüütäs põllomajandusõn. Tähtsäq tüüstüsharoq ommaq elektrooniga, puutriosaq ja autoq. Tai raha om baat.
Rahvastik.
Kolm neländikku Tai rahvast ommaq taiq. Umbõs 12% tailaisist ommaq hiina juuriga, a suur jago naist ommaq sulanuq kokko taidõga. Kolmas suurõmb rahvarühm ommaq malailasõq, umbõs 2,3% rahvast, kiä eläseq inämbüisi maa lõunajaon.
Kultuur.
Theravada budism om Tain väega suurõ avvo seen.
Täämbädse päävä meediäkultuurist läbiimbunun Tain avvostõdas iks edesi vanno kombit, kuningat, munkõ ja riigiusko theravada-budismi, midä peetäs ütiskunna tugisambis.


Ecser.
Ecser [ätšär] om vald ja allõv Ungarin Pesti maakunnan Budapestist lõunahummogu puul.


Ontario.
Ontario om Kanada provints. Tä luudi 1867. a. nink timä keskus om Toronto.
Ontario provints om Suurist Järvist nelä (Ülembjärv, Huroni, Erie ja Ontario järv) vaihhõl, timä nimi tulõ noist kõgõ vähämbä (Ontario järve) nimest. Ontarios kutsiq tuud järve sääl veeren elänüq hurooniq. Näide keelen tähendäs "ontare" järve ja "ontario" või tähendäq suurt järve.
1851. a. panti ütele väikolõ vallalõ põrõhõlladsõ Stoney Creeki lähkoh kah nimes Ontario. Ku 16 aastakka ildampa valiti provindsilõ ammõtlinõ nimi, pidiväq vallainemiseq vahtsõ nime löüdmä. Nääq võtiq tuus Winona, tuu om nimi, midä paigapäälidseq siuuq sagõhõhe panniq ummilõ edimäidsile tütrile.


Quebec.
Quebeci nimest.
Ku Cartier' Jacques rännäs' 1535. a. St. Lawrence'i jõkõ pite allapoolõ jousõ tä ütte paika, kon jõgi lätt ahtambas. Säält löüd' tä külä, midä irokeesiq kutsiq Stadaconas. Ao minnen kattõ tuu külä ärq ja kotust naati kutsma "Quebecqkis". Algonkini, krii ja mikmaki keelin tähendäs "kepek" jõõkitsust vai kotust, kon jõgi lätt kitsambas.
1603. a. kästi tõsõl prantsusõ maiõuurjal Champlaini Samuelil luvvaq mõnõq asundusõq Põh'a-Ameerikan. 1608. a. lõi tä üten 28 mihega külä tuu paiga lähkon, kon Stadacona oll' olnuq. Champlain pand' küläle nimes Quebeci asundus. Tuust sai edimäne Prantsusõ asundus Põh'a-Ameerikan, miä jäi püsümä. Tuud nimme tarvitõdi külä kotsilõ inämb ku 150 aastakka. Peräst 7-aastagast sõta (1756-1763) and' Prantsusmaa umaq kolooniaq Ütiskuningriigilõ. 1774. a. Briti statuut suurõnd' asundusõ piire. Õigõq pia pagõsiq sinnäq Ameeriga revoluts'ooni iist tuhandõq lojalistiq. 1791. a. otsust' Briti val'tsus jälq piiriq ümbre tetäq ja lõi Alamb-Kanada (miä oll' päämädselt prantsuskiilne) ja Ülemb-Kanada (miä oll' päämädselt inglüskiilne). 1841. a. pantiq nuuq maaq kokko Kanada provindsis. 1867. a., ku luudi Kanada Dominjon, luudi ka vahtsõnõ Quebeci provints.


Manitoba.
Manitoba nimest.
Winnipegist põh'aõdagu poolõ om järv, miä lätt keskpaigan kitsambas (lakjust vähämb ku kilomiitri). Ku järve lainõq joudvaq randa, tegeväq nääq vasta vallaliidsi kivve lüvven ummamuudu hellü. Põlisrahvaq usõvaq, et tuu om suurõ trummi helü, midä lööse Suur Vaim Manitou. Tuuperäst kutsiq kriiq järve Manito-Wapow nink odžibvaq Manito-Ba. Mõlõmbaq tähendäseq "Suurõ Vaimu kitsuisi". Ku Õuruupa kolonistiq jousõvaq sinnäqkanti, naksivaq nääq järve kutsma Manitoba järves. 1870. a. luud provints sai uma nime järve perrä.


Yukon.
Yukoni nimest.
Yukon om nime saanuq tuu piirkunna kõgõ suurõmba jõõ perrä. Jõgi om nime saanuq gvitšinikeelidse sõna "juko" perrä, miä tähendäs "suurt jõkõ".


Nunavut.
Nunavut om ala Kanadan. Tuu luudi 1. mahlakuu pääväl 1999. a. Inne tuud oll' tuu maa Põh'aõdagu territooriummõ osa.
Ku vahtsõnõ territoorium luudi, oll' pall'o vaiõlust, kost piiriq minemä pidänüq. Kanada inukkõ kogo pallõl' keskval'tsusõl jakaq Põh'aõdagu territooriumiq hummogu ja õdagujaos. Õdagupoolidsõ jao nimes jäi Põh'aõdagu territooriumiq. Hummogupoolinõ jago om inukkõ maa (80% elänikest inukiq) ja tuu nimes sai Nunavut, miä tähendäs "miiq maad" inuktitutin.


Põh'aõdagu alaq.
Põh'aõdagu alaq vai Põh'aõdagu territooriumiq om ala Kanadan.
Põh'aõdagu allo nimest.
Kuigi Põh'aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq, ommaq inukiq tuud maad kõikaig kutsnuq Nunassiaq ("illos' maa") nink deneq ommaq tuud kutsnuq Denedeh ("inemiisi maa"). Suur jago Põh'aõdagu allost oll' innembide suurõ piirkunna osa, midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii Hudson's Bay Company edimädse juhi prints Ruperti perrä Ruperti maas. Ruperti maa küündü Põh'a-Quebecist ja Ontariost Lõuna-Albertani. Tuu oll' Kanada karusnahakaubandusõ keskus. 1870. a. sai Ruperti maa Kanada osas ja tedä naati kutsma Põh'aõdagu allos. Järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq, et luvvaq Manitoba, Saskatchewan, Alberta ja Yukon, nink 1905. a. nimitediq perräjäänüq maa Põh'aõdagu allos. Allo piire perämäne muutminõ oll' 1999, ku hummogujaost sai Nunavut.


Alberta.
Alberta nimest.
Alberta nimi tulõ umaaigsõ Kanada ülembvalitsõja Campbelli Johni naasõ printsess Louise Caroline Alberta (Ütiskuningriigi kuninganna Victoria neländä tütre) nimest.


Briti Columbia.
Briti Columbia om provints Kanadan.
Briti Columbia nimest.
Provints, midä s'oo ilma aigu tunnõtas Briti Columbia nimega, oll' umal aol osa maast, midä inglüse meresõitja Drake'i Francis kuts' Vahtsõs Albionis (Albion om Inglüsmaa tõnõ nimi). Ku kaptõn Vancouveri George jousõ Põh'a-Ameeriga õdaguranda üle 200 aastaga ildampa, 1790. a., jagi tä piirkunna kolmõs osas ja and' egalõütele vahtsõ nime.
Suurõ saarõ, midä täämpä tunnõtas ku Vancouveri saart, nimit' tä Quadra ja Vancouveri saarõs, hindä ja umast hispaania maiõuurjast sõbra Don Juan Francisco de la Bodega y Quadra perrä. Ranna lõunapoolidsõ jao, kohe kuuluvaq ka Washingtoni ja Oregoni osariigi osaq, nimit' tä Vahtsõs Georgias tuuaigsõ Inglüse kuninga George II perrä. Lõpus nimit' tä ranna põh'a- ja keskosa Hanoveris, Hannoveri huuvkunna avvus.
Ku Vancouveri saar vällä jättä, es kestäq Vancouveri annõt nimeq kavva. Nuuq muudõtivaq ärq 19. aastagasaa alostusõn. Maiõuurjalõ Fraseri Simonilõ anti käsk luvvaq säälkandin edimädseq õuruuplaisi asundusõq. Ranna põh'ajaolõ and' tä nimes Vahtsõnõ Kalõdoonia (Caledonia om Skotimaa ladina keelen), s'ollõ et tuu kandi maastik oll' tä jaos Skotimaa mäki muudu. Lõunapoolidsõmba jao nimit' tä Columbias Columbia jõõ perrä, miä sääl om. Ku piir Ameeriga Ütisriike ja Kanada vaihhõl paika panti ja suurõmb jago lõunapoolidsõst maast läts' Ameerigalõ, nimitediq Kanadalõ jäänüq maa ümbre Briti Columbias, s'ollõ et tuu jäi Briti kontrolli ala. Ku 1871. a. luudi provints, sai ka tuu nimes Briti Columbia.


New Brunswick.
New Brunswick om provints Kanadan.


Newfoundland ja Labrador.
Newfoundland ja Labrador om provints Kanadan.


Nova Scotia.
Nova Scotia om provints Kanadan.


Prints Edwardi saar.
Prints Edwardi saar om Kanada kõgõ vähämb provints, miä asus samanimelidse saarõ pääl.


Saskatchewan.
Saskatchewani nimest.
Saskatchewani provints om uma nime saanuq Saskatchewani jõõ perrä. Tollõ nimi tulõ ummakõrda kriikeelidsest sõnast "kisiskatševan", miä tähendäs "kipõt vuulu".


Joulukuu 2008.
2008. aastaga joulukuu aigraamat.


Saarõ Evar.
Saarõ Evar (Evar Saar, sünd. 1969) om keeletiidläne, aokiränik ja talopidäjä. Tä om perit Urvastõ kihlkunnast Horma küläst Vahtsõ-Horma talost. Evar om Võromaa inemiisi käest kor'anu kümnit tuhandit kotussõnimmi, noid uurnuq nink noist loonuq Aoluulidsõ Võromaa Kotussõnimmi Andmõbaasi (AVKA). Kotussõnimeq omma kantuq avaligult Eesti põhikaardi ja erälde kihina Maa-ammõdi kaardiserveri kotussõnimmi rakõndusõ pääleq. Tä om olnuq võro aabidsakogo ja sõnaraamadu tüürühmä liigõq, om kirotanuq võrokeelitsit juttõ ja luulõtuisi Umalõ Lehele, Võro-Seto tähtraamatuhe ja muialõ, tennüq võrokeelitsit raadiosaatit nink mitmit kõrdo üles astnuq Kaika suvõülikoolõn. Evar om opanu Tarto Ülikoolin võro kiilt ja juhtnuq tudõngidõ keelekorjust. 2014. a tull´ vällä Saarõ Evari luulõtuisi kogo.


Laanõmägi (Valgjärve).
Laanõmägi om Kanepi kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 211,9 miitret.


Suur Munamägi.
Suurõ Munamäe torn 2008. a. joulukuun
Suur Munamägi om mägi Võromaal Haani korgõstigun Haani külän. Timä korgus merepinnast om 317,4 m, vaihõkorgus om 60 m ringin. Sjoo om Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korõmb kotus. Kiräligult nimitedi taad edimäst kõrda 1790. aastaga ku Munna Mäggi. Suurõ Munamäe nimi om saad pinnakujo võrdõlõmisõst munagaq.
Suurõ Munamäe otsan om 1939. aastagal valmis saanuq Suurõ Munamäe torn. Torni korgus om 29,1 m. Torni ehitämises kullu 36 000 ehitüstellüst, 120 m³ põllokivve, 265 m³ ruusa, 75 m³ kivikruupõ, midä tetti paigapääl, 80 tonni tsimmendit ja 110 m³ vett, miä tull’ ka mäkke vitäq. Mäe otsan om olnuq viis kaemistorni. Torni tipust saa nätäq kooniq 50 km kavvustõ.


Tornimägi (Rebäsemõisa).
Rebäsemõisa Tornimägi om Karula kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 137,8 miitret.
Mäe pääl om küländki korgõ puust torn.


Kungusõ mägi.
Kungusõ mägi 2008. a. joulukuun
Kungusõ mägi om Urvastõ kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 162 miitret.
Kungusõ mägi om Pokumaa lähkon mõtsa sisen.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2009. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2009. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" ütsästõiskümnes aastagakäük.


Mäe-Puspuri Mäenurm.
Mäe-Puspuri Mäenurm 2008. a. joulukuun
Mäe-Puspuri Mäenurm om Vahtsõliina kihlkunna kõgõ korgõmb mägi. Taa om merepinnast 242 miitre korgunõ lakõ ja küländ laugõ mägi Puspuri külän Mäe-Puspuri talo maa pääl. Mäe otsan om lakõ nurm, miä küünüs kooniq Rõugõ kihlkunna piirini mäest mõnisada miitret õdagu puul.
Mäe-Puspuri Mäenurm om tuulinõ kotus, kost om selge ilmaga kavvõndahe nätäq. Innemb, ku ümbretsõõri olliq maaq lakõmbaq, oll' Mäenurmõlt nätäq esiki Võro-Vahtsõliina suurtii, kohe om mäelt pia 15 km maad. Rahva siän kõnõldas, et Petseri palamisõ aigo kand' tuul Mäenurmõlõ palanuisi viiriga paprit.


Puspuri.
Puspuri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.
Puspuri om Vahtsõliina kihlkunna üts kõgõ õdagupoolitsõmpi külli ja sääl om ka kihlkunna kõgõ korgõmb kotus - Mäe-Puspuri Mäenurm.
Kihlkunna perrä om Puspurilt kerikuhe ja matusaida käüt Vahtsõliina, a kuuli ja puuti ni muiõ as'atoimõnduisiga rohkõmb Rõugõ kihlkunna ala jääväle Haanimaalõ, Plaanilõ.
Keeletiidläne Keema Hella om Puspuril üles võtnuq hulga sääl elänü Vahtsõliina kihlkunna üte parõmba keelejuhi Otsa Pauli juttõ, midä või löüdäq ka Keema Hella ja Käsi Inge raamatust "Võru murde tekstid" (Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002, Eesti murded VI).


Jõgi.
Jõgi om luuduslinõ viikogo, kon vesi juusk. Jõõvesi juusk jõõsängün tõsõ jõõ, järve vai mere poolõ.
Jõgi või pääle naata järvest, lättest vai suust. Paika, kon jõgi juusk merde, järve vai tõistõ jõkkõ, kutsutas jõõ suus.
Jõgi om suurõmb ku uja.
Jõõ korgusvaih näütäs tuud, mito miitret om jõõ läteq korgõmban ku suu. Jõõ sadaminõ näütäs mito miitret jõgi satas pikkusõkilomiitre kotsilõ.


Viikogo.
Viikogo om vii kogo luudusõn Maa vai mõnõ tõsõ hod'otähe pinna pääl, vai mõnikõrd ka all.
Viikogo või ollaq sooladsõ (meri, mõnõq järveq) vai makõ (jõgi, järv jt.) viiga.
Vesi või viikogon juuskõq (nt. jõgi, uja) vai paigal ollaq (nt. järv, lump).
Viikogoq võivaq ollaq luuduslidsõq (mereq, järveq, jõõq) vai inemise tettüq (kraaviq, kanaliq, viihoitlaq, mõnõq järveq vai lumbiq).


Järv.
Järv om saisja viiga viikogo, miä olõ-iq osa ütestki merest.
Järve vesi om harilikult makõ, mõnõ järve vesi om sõski soolanõ kah.


Amazonas.
Amazonas om jõgi Lõunõ-Ameerikan. Tä om maailma kõgõ viirikkamb jõgi, timän om inämb vett ku tõisin kümnen suurõmban jõõn kokko, miä suurdõmerde juuskvaq. Amazonas om kõgõ suurõmba valgalaga jõgi maailman nink timän juusk üts viiesosa maailma kõiki jõki viist. Üle Amazonasõ lää-i üttegi silda. Tuu om nii ütest külest tuuperäst, et tä nii lõpmada suur om - suur jago jõõst om nii lag'a, et sinnäq saaki-i miiqaigsõ teknikaga silda ehitäq - ja tõsõst külest tuuperäst, et suurõmbalt jaolt juusk tä troopilidsõn vihmamõtsan, kon om veidüq teid ja viil veidemb liino.
Kuigi Amazonasõ jõgi om pall'odõ näütäjide poolõst kõgõ suurõmb maailman, om sõski kokko lepüt, et pikkusõ poolõst om tä tõnõ pääle Niilust. Mõnõq maatiidläseq (innekõkkõ Brasiiliast ja Peruust) sõski vaiõlõsõq toolõ vasta.


Mississippi jõgi.
Mississippi om jõgi Põh'a-Ameerikan. Tä om 3770 km pikk ja tuuga pikkusõ poolõst tõnõ jõgi Ameeriga Ütisriigen. Ameeriga Ütisriike kõgõ pikemb jõgi om Mississippi harojõgi Missouri, miä om 4090 km pikk.
Mississippi nakkas pääle Itasca järvest Minnesota osariigin nink juusk Mehhiko lahtõ.


Jõõ läteq.
Jõõ läteq om kotus, kost jõgi pääle nakkas. Jõõ lättes või ollaq läteq, suu, järv vai viihoitla, liustik vms.


Harojõgi.
Määntsegi jõõ harojõgi vai haro om jõgi, miä sinnäq jõkkõ juusk. Tõisil viikokõl harojõki ei olõq.
Hääpoolidsõq harojõõq juuskvaq jõkkõ lätte puult kaiõn häält puult, kur'apoolidsõq harojõõq kur'alt puult.


Läteq.
Läteq om kotus, kon põh'avesi maa sisest vällä tulõ, kas sõs maa pääle vai mõnõ viikogo põhja.
Mõnõst lättest tulõ kõikaig vett, mõni kuios vaihõpääl ärq. Lättest või pääle naata uja vai jõgi.


Viki.
Viki (vai wiki) om kogo umavaihõl linkega köüdetüid võrgolehti, midä saa egäl aol kaiaq ja esiq toimõndaq. Saat toimõndaq esiki seod artiklit, midä parhilla loet. Tuu jaos tulõ õnnõ klõpsadaq nuppi "Toimõndaq"!
Termin viki või tähüstäq ka viki-lehe luumisõs pruugitavat tarkvarra vai viki-moodorit. Edimädse vikitarkvara WikiWikiWeb-i luumist alost' Cunninghami Ward 1994. aastagal ni edimädse vikilehe tekk' tä vallalõ ta 25. urbõkuu pääväl 1995.
Sõna "wiki wiki" om peri havai keelest ni tähendäs 'kipõ'.
Vikipeediä om viki, mink sisus om entsüklopeediä vai tuu ülesehitämine.


2009.
2009. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10222. aastak sirvikallendri perrä.


Suur järvistü.
Suur järvistü om viie suurõ järve kogo Ameeriga Ütisriike ja Kanada piiri pääl. Säält juusk Saint Lawrence'i jõgi Atlandi suurdõmerde.


Ontario järv.
Ontario järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest. Järve perrä om nime saanuq Ontario provints Kanadan nink timä veeren om Toronto liin.


Huroni järv.
Huroni järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest.


Erie järv.
Erie järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest.


Ülembjärv.
Ülembjärv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest.


Michigani järv.
Michigani järv om järv Põh'a-Ameerikan. Tä om üts Suurõ järvistü viiest järvest nink ainugõnõ noist, miä om tävveniste Ameeriga Ütisriigen.


Vahtsõaastakuu 2009.
2009. aastaga vahtsõaastakuu aigraamat.


Baikali järv.
Baikali järv (vinne keeli: о́зеро Байка́л, burjaadi keeli: Байгал нуур) om järv Lõuna-Tsiberin Vinnemaal, Irkutski oblasti (põh'aõdagu puul) ja Burjaadi vabariigi (lõunahummogu puul) vaihõl, Irkutski liina lähkon. Baikal om vii hulga poolõst maailma kõgõ suurõmb makõ viiga järv, timän om üts viiesosa maailma makõst viist. Tä om ka maailma kõgõ süvemb järv.


Tanganjika järv.
Tanganjika järv om suur järv Kesk-Afrikan. Vii hulga poolõst om tä maailman kolmas makõ viiga järv, süvvüse poolõst om tä Baikali järve perän tõnõ.


Titicaca järv.
Titicaca järv om järv Boliivia ja Peruu piiri pääl. Vii hulga poolõst om tä Lõuna-Ameeriga kõgõ suurõmb järv. Tä om 3812 miitre korgusõl merepinnast.


Niagara viisadang.
Niagara viisadang om suur viisadang Niagara jõõ pääl, Kanada ja Ameeriga Ütisriike piiri pääl. Tä om 52 miitret korgõ. Tedä käü kaeman väega pall'o roitlõjit.
Niagara viisadang Kanada puult kaiaq, kur'al puul Ameeriga Ütisriigiq, hääl puul Kanada


Viisadang.
Viisadang om kotus jõõn vai ujan, kon vesi vabalt alla satas.


Alpiq.
Alpiq om Õuruupa kõgõ korgõmb mägestik. Alpõ kõgõ korgõmb mägi om Mont Blanc: 4808 m.


Andiq.
Andiq om Lõunõ-Ameeriga mägestik. Tä om ilmamaa kõgõ pikemb mäki ahhil - 7000 km pikk.


Himaalaja.
Himaalaja om Aasia mägestik. Tä om kõgõ korgõmb mägestik Maa pääl, kõgõ korgõmb mägi om Džomolungma (8848 m).


Sahara.
Sahara om suur kõrbõ, miä võtt hindä ala suurõmba osa Põh'a-Afrikast. Tä om 9 000 000 kruutkilomiitret suur, tuuga om tä pia sama suur ku terveh Õuruupa.


Suur kanjon.
Suur Kanjon om Colorado jõõ uuratõt sükäv kanjon Ameeriga Ütisriigen Arizona osariigin. Suurõmb jago timäst om Suurõ Kanjoni Rahvuspargin, miä oll' üts edimäidsi Ameeriga Ütisriike rahvusparkõ.


Kultuur.
Kultuur om asi, mink kotsilõ om rassõ üteldäq, miä tä om; egal juhul om tä köüdet inemiisi olõmisõ ja tegemiisiga. Tuu all võidas mõtõldaq kunsti ja humanitaariat; inemiisi tiidmiisi, uskmiisi ja ülevänpidämise viise, miä sõltusõq sümbuulsõ mõtlõmisõ ja sotsiaalsõ opmisõ võimõst; vai hoobis määntsegi institutsiooni, organisatsiooni vai inemiisi rühmä ütitsit väärtüisi, tsihte ja kumbit.


Kunst.
Kunst om tuu, ku inemine loomingulidsõlt tege midägi, miä mõotas miili vai tundit, vai luu kunstilidsõ kujondi.
Kunsti ala kuulusõq muuhulgan kujotaja kunst, tarbõkunst, ehitüskunst, muusiga, ilokirändüs, tandsukunst ja näütekunst (tiatri).


Skulptuur.
Skulptuur om kolmõmõõtmõlinõ kunstiteos, miä om tett kõvast vai plastilidsõst matõrjalist, harilikult kas kivist, metalist, puust vai klaasist. Skulptuurõ tegeväq kujoragojaq (skulptoriq).


Film.
Film om filmikunsti teos, miä om üles võet teedüskandja pääle nink midä saa näüdädäq kaadrõviisi, hariligult 24 kaadrõt sekondin. Filme võetas hariligult üles filmikaamõraga ja noid näüdätäs kinon vai televiisorin.


Raadio.
Raadio om signaalõ saatminõ raadiolainidõ (elektromagnõtlainidõ) abil, miä ommaq sagõhussõga mõnõst kiloherdsist kooni 3 THz.
Raadiolainidõga saadõtas lakja raadiosaatit, midä inemiseq saavaq kullõldaq raadioaparaatõga.


Rahvamuusiga.
Rahvamuusiga om määntsegi rahva muusiga, midä andas edesi suulidsõlt. Rahvamuusiga hulka kuulusõq rahvalauluq ja pilliluuq, midä hariligult om mängit tandsus.


Klassikalinõ muusiga.
Klassikalidsõ muusiga all mõtõldas hariligult muusikat, midä kirotivaq Õuruupa viiesepäq umbõs aastagil 1550-1900, vai sõs tuu muusiga muudu muusikat. Kuulsambaq klassikalidsõ muusiga luujaq ommaq olnuq Bachi Johann Sebastian, Haydni Joseph, Mozarti Wolfgang Amadeus, Van Beethoveni Ludwig.


Tsäss.
Kontrabassimängjä Workmani Reggie, tenorsaksofonimängjä Sandersi Pharoah ja trummimiis Muhammadi Idris mängväq tsässi 1978. a.
Tsäss vai tsässmuusiga (Inglüse keelen "jazz") om muusigastiil, minka lõivaq 20. aastagasaa alostusõn USA lõunaosariike niigreq. Tä kasvi vällä tüülaulõst, bluusist ja spirituaalõst.


Popmuusiga.
Popmuusiga om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kooni viie minodi pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kitramängjä, basskitra mängjä, trummilüüjä (vai trummimassin) ja klahvpillimängjä. Popmuusikat tetäs hariligult nii, et tuu võimaligult pall'odõlõ miildüsiq. Suur jago muusikast, midä s'oo ilma aigo mängitäs raadion vai televis'oonin, om popmuusiga. Popmuusiga om sagõhõhe üles võet ärilidse tsihiga ja tsihit noorilõ. Hariligult sais popmuusiga kuuh küländ lühkeisi ja lihtsist laulõst, miä pruukvaq tehniliidsi vahtsõnduisi, et luvvaq vahtsit variatsiuunõ innembäidsi teemadõ pääle. Popmuusiga om võtnuq vasta mõotuisi inämbjaolt levimuusiga stiilelt, taad ku stiili köüdetäs hariligult rokõnrolli ja toolõ perrä tulnuisi rokistiilega.
Termin ja võrrõlus tõisi stiilega.
Terminit "popmuusiga" tarvitõdi edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusikat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusikast sakõstõ ku muusigasanrist, miä om rokkmuusikast kergemb. 1950 aastidõ keskkotusõ Suurbritannian kireldedi taa mõistõga rokõnrolli ja tuust mõotõdvid vahtsõmbit nuuri muusigastiile.
Umbõs 1967 aastast naati popmuusikat rokkmuusikalõ vastandamaq, piten tuud roki „pehmembäs alternatiivis.“ Parhillaq süüdistedäs tuud sagõhõhe kommõrtsialiseeritüseh ja tuu olulidsõs tunnussõs peetäs professionaalsõt produstsiirmist ja pakõndit.
Sagõhõhe vastandõdas popmuusikat klassikalidsõlõ muusikalõ.
Popmuusiga tunnusõq.
Popmuusiga harmooniat om nätt kuq klassikalist õuruupalikku tonaalsust, õnnõ hariligust lihtsämiilsembät. Instrumendest dominiirväq elektrikitra, basskitra, lüükpilliq ni elektroonilidsõq klahvpilliq.
Popmuusiga alambstiile hulka kuulusõq näütüses elektropopp, sündipopp, disko, poprokk ja J-pop.
Popmuusigapala.
Popmuusigapala om laul, mink pikkus jääs katõ ja poolõ ja kolmõ ja poolõ minodi vaihõlõ. Toolõ om umanõ püssüv ja tähelepantav rütmikas element, päävoolustiil ja lihtsä traditsioonilinõ struktuur. Levinü om salmõ ja refrääni vaelduminõ kolmõkümnekatõ taktilinõ vorm, koh keskmen om meloodia, miildejääväq muusikalidsõq fraasiq ni refrään, miä om salmiosaga meloodilidsõn, rütmilidsen ja harmoonilidsõn kontrastin. Rütm ja meloodia tüküsõ olõma lihtsaq ni ommaq piiredüq harmoonilidsõ saatõga. Täämbätside poplaulõ sõnaq pututasõq lihtsit teemasit, innekõkkõ armastust ja romantiliidsi suhtit, kuiki om ka erändit.
Kuulsambaq popmuusiguq.
Kuulsambidõ popmuusiga ansamblidõ hulgan om The Beatles, The Rolling Stones, ABBA. Ütsiketteastjidõ hulgan Johni Elton, Jacksoni Michael ja Madonna.
Võrokeelist popmuusikat ommaq tennüq ansambliq Ummamuudu, Lõkõriq, Neiokõsõ ja Poisikõsõ.


Rokkmuusiga.
Rokkmuusiga vai lihtsält rokk (inglüse keelen "rock music") om muusigasanr, miä tekkü 1960. aastagil. Timä juurõq ommaq 1950. aastagidõ rock'n'rollin ja rockabillyn, miä ummakõrda kasviq vällä rütmibluusist, kantrimuusikast ja tõisist mõotuisist.
Rokkmuusikat mängväq rokkansambliq, kon tähtsä kotussõ pääl om(maq) (eelektri)kitra(q) ja tukõv rütm, midä andvaq trummiq ja basskitra. Pääle noidõ või ollaq viil tõisi pille, kõgõ sakõmbast mõnõq klahvpilliq.
Ütsikit võrokeelitsit rokklaulõ om tennüq ansambli Winny Puhh. Võro rahvalalulõ rokivõtmõn ommaq mängnüq Oort, Raud-Ants ja Nikns Suns.


Kaar (ehitüskunst).
Kaar om kiviehitüse osa, miä om tett tuu jaos, et kattaq mulku (nt. ussõ- vai aknõmulku) müürün ja kandaq müürü, miä om timä pääl. Kaari naati kõgõ inne tegemä 2. aastagatuhandõl i.m.a. Mesopotaamian. Lajalt võeti nääq tarvitusõlõ Vana-Rooma ehitüskunstin.


Sild.
Sild om ehitüs, miä om tett tuu jaos, et tii saanuq minnäq üle luuduslidsõ (uja, jõgi, org jne.) vai tettü (nt. raudtii) takistusõ. Sildo tetäs hariligult kivist, ravvast vai puust.


Hiina müür.
Hiina müür 2004. a. suvõl
Hiina müür (hiina keelen: 萬里長城 (Wànlǐ Chángchéng) - '10 000 lii müür') om pikk müür Hiinan, miä om ehitet 3. aastagasaast i.m.a. kooni 17. aastagasaa alostusõni, et kaitsaq valitsõvit dünastijit võõrvõimõ (mongoliq, türkläseq jt.) sissetungi iist.
Müürü pikkusõs loetas 6352 km nink täämbädsel pääväl küünüs müür mere veerest Pekingist hummogu puul Gobi kõrbõni Gansu provindsin keset Hiinat.
Müür om 9 miitret korgõ, pääl 5,5 miitret lagja nink müürü pääl om tii, vahitorniq, värehtiq ja kandsiq, minkast ütsindä vahitornõ om kokko loet umbõs 20 000 (hiina aoluulasõq arvasõq, et kunagi võisõ noidõ arv ollaq 60 000).


Albri järv.
Albri järv vai Mihklijärv om tsill'okõnõ järvesilmäkene Navi külä lõunahummoguveeren õkva suurõtii veeren. Albri järve juusk sisse Albri uja, miä nakkas Loosu järvest ja juusk edesi Võhandu jõkkõ.
Ujja piten päseseq Albrijärve vabalt tulõma kalaq Võhandu jõõst. Tuuperäst või Albrijärvest saiaq noidsammo kallo, midä Võhandu jõõ ülembjoosult, Võro liina lähküst.


Põrmujärv.
Põrmujärv vai Tsopa järv om luuduslinõ järv Põlva kihlkunnan Võro vallan. Järv om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt Navi küllä, küländ süvän, pikän ja äkiliidsi perviga oron. Põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe Kogõrijärve ja säält edesi Võhandu jõkkõ.
Põrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt Tsopa-Koroli (Zoppa-Korroli) järv.
Kõik Navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga, tuuperäst alostõdi 2006. aastagal Põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga, et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv. Ujjoq sai Põrmujärveh siski õnnõ mõni aastak päält puhastamist. Päält tuud lei järve sisse sinivetik ni vesi lätt tuust egä keväjä rohilidsõs, haisvas ja läbipaistmatus.
Põrmujärvest õkva kümmekund miitrit põh'a poolõ, tõõsõlõ poolõ tiid, om tett kõrralik ja süvä paisjärv, koh vesi um puhas ja saa ka ujjoq. Et tuu om Padari Ivari maiõ pääl, sis kutsutas tedä Padarijärves. Umanik esiq um tedä kutsnuq ka Vahtsõ-Laadoga järves.
Põrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq Silmäläteq, miä om riigi kaitsõ all.
Parhilla jääs järve sügävüs keskeltläbi 2-2,5 miitre kanti. Kalaq, kiä järven eläseq: haug, ahhun, linnas, ruusärg, särg, ogalik, kogõr, hõpõkogõr, karp, muamaim ja viidik.
Legend kerigukelläst.
Rahvasuu kõnõlõs, et Põrmujärve om sõto aigo vana kerigukell käkit, miä tege järve pühäs, nii et ütski elolinõ sinnäq ärq ei upuq. Ni tuuperäst, kuigi mõlõmbal puul järve hulga inemiisi eläs, olõ-õi teedäq, et kiäki kunagi järve ärq uppunuq olõsiq (kaeq alt lättist).
Kaeq viil.
Põrmujärve põh'aotsa pikendüs järve puhastustöie aigo 2007. aastaga urbõkuun


Kogõrijärv.
Kogõrijärv (vai ka Kogõrjärv) om ümbretsõõri kinniqkasunuisi suumõtsatsidõ hõds'operviga häste muanõ väiku järv Navi külä lõunõveeren. Kogõrijärve juusk sisse uja põh'a puult, Navi külä kõgõ suurõmbast järvest - Põrmujärvest. Kogõrijärvest lõunõ poolõ juusk uja edesi Võhandu jõkkõ.
Kogõrijärve korgõst ja äkilidsest hummogukaldõst üles jääs Navi külä kõgõ korgõmb kotus Treimägi, kost (Ilomäe talost) ommaq peri kunstnik Navitroll'a ja tähetiidläne Kasagu Enn.
Järve kõge süvembäq kotusõq jääseq 1,5-1,7 miitre kanti. Kõgõ suurõmb haug, miä saad, om 4 kg. Põhilidsõq kalaq, kiä järven eläseq, omma linnas, ruusärg, ahhun, särg, haug ja hõpõkogõr.


Pürämiid.
"S'oo artikli kõnõlõs pürämiidikujolidsõst ehitüsest. Geomeetrilidse mõistõ kotsilõ kaeq pürämiid (geomeetriä)."
Pürämiid om ehitüs, mink välimädseq pinnaq ommaq üte ütidse tipuga kolmnukaq. Pürämiidi põhi om hariligult nelinukk vai kolmnukk (a või ollaq määne taht hulknukk).


Tadž Mahal.
Tadž Mahal om hoonõq Põh'a-Indian Agra liinan, miä India suurmogul Džahan lask' ehitäq uma naasõ Arjumand Bano Begum'i mälehtüses. Naist tundas Mumtaz Mahal'i nime all, miä tähendäs pärsiä keelen "palee valgust". Tä kuuli 1630. a. nelätõistkümnendä latsõ sünnütämisel. Ehitämä naati 1632 ja ehitüs sai valmis 1653. Ehitüsel tüüt' 20 000 inemist, noidõ hulgan meistreq Õuruupast ja Kesk-Aasiast. Pääarhitekt oll' Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist.


Säidse ilmaimeht.
Säidse ilmaimeht (täpsämbähe vanaao säidse ilmaimeht) olliq antiikaol (3. aastagasaast i.m.a.) vällä validuq säidse maailma ehitüskunsti ja skulptuuri suurt kõrdaminekit.
"Näi su müüre, suur Babülon, lakjo, et vankriga sõidaq, nännüq olõ ka Zeusi Olümpia külän, kaenuq Babüloni ripjit aido ja Heliose perätüt kolossi, ja pürämiidi, mink loonuq rassõ vaiv, tunnõ Mausolosõ hiiglasuurt havvakambrõt. (...) Ent ku ma näi Artemisele pühendedüt pühhäkota, mink katus pilvi putus, sõs jäiväq kõik tõsõq tä kõrval varjo, selle et välänpuul Olümpost trehvä-i päiv kongi säänest illo."
Naist om täämbätseni pääväni alalõ õnnõ Cheopsi pürämiid.


Mäng.
Mäng om tegemine, midä tetäs määntsidegi riiglide perrä hariligult lõbo peräst. Ku tüüd tetäs sakõstõ tulo saamisõ peräst ja kunsti ummi ideie näütämise peräst, sõs mängmisel hariligult säänest tsihti olõ-iq. Nuuq piiriq olõ-iq sõski väega selgeq, selle et mõnda mängo või kaiaq ku tüüd (nt. jalgpall elokutsõlidsõlõ jalgpallurilõ) vai kunsti (nt. mõni kildamäng).
Mängo mano kuulusõq sakõstõ tsihiq, riigliq, hindä proovilõ pandminõ ja tõisiga läbikäümine. Mäng või pandaq proovilõ mängjide kihälidseq ja vaimsõq võimõq ja mängiq või võido pääle. Mõnõq mängoq avitasõq midägi har'otaq vai oppiq.


Korvpall.
Jordani Michael pand palli päält korvi
Korvpall om sääne pallimäng, kon kats võistkunda püüdväq visadaq palli tõsõ võistkunna korvi, miä om 3 miitre korgusõn. Tuud mängitäs neläkandilidsõ platsi pääl, hariligult saalin nink kõrraga om kummasti võistkunnast platsi pääl viis mängjät.
Korvpall om üts populaarsõmpi ja inämp kaetuisi sportõ maailman.


Pallimäng.
Pallimäng om mäng, midä mängitäs palliga. Tuud hariligult kas lüvväs vai visatas.


Pall.
Pall om (hariligult) keräkujolinõ asi, minga mängitäs: visatas-püvvetäs vai lüvväs (käe, jala, rekedi vai muuga).


Jalgpall.
Ründäjä (mängjä numbrõga 10) taht palli värehtihe lüvväq.
Jalgpall om pallimäng, kon kats võistkunda püüdväq lüvväq palli tõsõ värehtihe. Tuud mängitäs neläkandilidsõ moroplatsi pääl, kõrraga om kummastki võistkunnast platsi pääl kooni 11 mängjät. Platsi pääl või palli käega puttuq õnnõ värehtivaht, tõsõq piät tuud lüümä jala, pää vai mõnõ muu kotussõga.


Tennis.
Tennis om pallimäng, midä mängitäs neläkandelidse platsi pääl, miä om poolõs jaet umbõs miitrekorgutsõ võrgoga. Tuud mängitäs üts üte vai kats katõ vasta. Mängon om vaja väikene pall lüvväq reketiga tõsõlõ poolõ võrko nii, et vasta mängjä(q) tuud kätte ei saaq.


Ujominõ.
Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Tuud tetäs nii aoviidüsses ku spordis.


Tiidüs.
Tiidüs (ladinakeelitsest sõnast "scientia", miä tähendäs "tiidmiisi" vai "tiidmist") om inemise kõrra perrä käüjä tegevüs, mink tsihis om saiaq vahtsit tiidmiisi ja parõmpihe arvo saiaq, kuis as'aq ilman käüväq. Kimmä meetodi perrä tegeväq tiidläseq katsit ja kaesõq asjo perrä nink analüüsväq saadut teedüst, et luvvaq teoreetiliidsi seletüisi toolõ, kuis as'aq tüütäseq.
Tiidüstiidmiisi saias uurmistüüga. Uurmistüü käügin võetas määnegi umbarvaminõ (tuu perrä, kuis as'aq tunnusõq käüvät), tuud uuritas ja tetäs katsit, et saiaq toolõ kinnütüst vai tuu hoobis ümbre kukadaq. Tüü tulõmusõs või ollaq tiidüsline teooria, miä avitas as'ost parõmpihe arvo saiaq ja asjo parõmpihe ette nätäq.


Maru Mats.
Maru Mats om kõgõkogo kosmoloogilinõ mutõl, miä om kõgõ parõmpihe kuunkõlan tiidüsliidsi tiidmiisiga. Tuu all mõtõldas ütte sündmüst kavva aigu tagasi, ku kõgõkogo naas' lõpmalda tihhest olõkist kipõstõ paisuma ja paisus täämbädse pääväni.


Pääväsüstem.
Pääväsüstemi hod'otäheq ja kääbätshod'otäheq. Hod'otähti mõõdiq vastasõq ütstõõsõlõ, a kavvusõq Pääväst vasta-i.
Pääväsüstem sais kuun Pääväst ja tähetiidüsliidsist objektest (muuhulgan Maa, mink pääl miiq elä), miä ommaq timäga manokiskmisväe läbi köüdedüq.


Päiv.
Päiv (sümbol:) om täht, miä om pääväsüstemi keskel ja and 98.6% timä massist. Maa ja muu mateeriä tiirotas timä ümbre.


Hod'otäht.
Hod'otäht vai hod'os vai plannõt om Riikevaihõlidsõ Tähetiidüseseldsi perrä sääne taivakihä Pääväsüstemin, miä
Ku õnnõ kats edimäst tingimüst ommaq täüdedüq, sõs om tegemist kääbätshod'otähega.


Maa (hod'otäht).
Pilt Maast, miä om tett Apollo 17 päält.
Maa (sümbol:) vai maakerä om hod'otäht, mink pääl miiq elämiq. Tä om pääväsüstemi Päävä puult lukõq kolmas hod'otäht.


Merkuur.
MESSENGERi päält tett pilt Merkuurist
Merkuur (sümbol:) om Pääväsüstemi Pääväle kõgõ ligemb ja kõgõ vähämb hod'otäht. Tä tege tiiro ümbre Päävä 88 pääväga.


Veenüs.
Veenüs (sümbol:) om Pääväsüstemi Pääävä puult lukõq tõnõ hod'otäht. Tä om uma nime saanuq Vana-Rooma armastusjumalanna Venusõ perrä.


Marss.
Marss nii kuis tä Hubble'i teleskoobist paistus
Marss (sümbol:) om Pääväsüstemi Pääävä puult lukõq neläs hod'otäht. Tä om uma nime saanuq Vana-Rooma sõajumala Marsi perrä.


Jupitõr (hod'otäht).
Jupitõr (sümbol:) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq viies hod'otäht. Tä om kõgõ suurõmb hod'otäht Pääväsüstemin.


Saturn.
Saturn nii kuis tä Cassini-Huygensi päält paistu
Saturn (sümbol:) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq kuvvõs hod'otäht. Suurusõ poolõst om tä Pääväsüstemin pääle Jupiteri tõnõ.


Uraan (hod'otäht).
Uraan nii kuis tä Voyager 2 päält paistu
Uraan (sümbol:) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq säitsmes hod'otäht. Suurusõ poolõst om tä Pääväsüstemin kolmas.


Neptuun.
Neptuun nii kuis tä Voyager 2 päält paistu
Neptuun (sümbol:) om Pääväsüstemi Päävä puult lukõq katsas (ja tuuga perämäne) hod'otäht.


Kääbätshod'otäht.
t oll' 76 aastakka peet hod'otähes, ku tä 2006. a. arvati kääbätshod'otähti hulka.
Kääbätshod'otäht vai kääbätshod'os vai kääbätsplannõt om Riikevaihõlidsõ Tähetiidüseseldsi perrä sääne taivakihä Pääväsüstemin, miä


Pluuto.
Pluuto (sümbol: vai) om suurusõ poolõst tõnõ kääbätshod'otäht (pääle Erist) Pääväsüstemin. Timä löüdmisest 1930. a. kooni aastagani 2006 loeti tedä Pääväsüstemi ütsändäs hod'otähes, 2006. aastagast arvatas tedä kääbätshod'otähti hulka.


Taivatäht.
Taivatäht vai lihtsähe täht om suur plasmakerä, miä kirgäs valgust ja midä hoit kuun timä hindä manokiskmisvägi. Meile kõgõ ligemb täht om Päiv. Tõisi tähti võimiq nätäq taivan üüse, ku Päävä valgus näide kaemist ei sekäq.


Kuu.
Kuu (sümbol:) om taivakihä, miä tiirotas ümbre Maa. Tä om Maalõ kõgõ ligemb taivakihä, keskmäne kavvus Maa ja Kuu keskpunktõ vaihõl om 384 403 kilomiitret.


Tsirgurada (tähetiidüs).
Tsirgurada vai galaktiga om suur taivatähti kogo, midä hoit kuun manokiskmisvägi, üten tähtivaihõlidsõ gaasi ja tolmuga nink tummõ ollusõga. Miiq üten Pääväga olõ tsirguraan, mink nimi om Tsirgurada.


Tsirgurada.
Tsirgurada vai Galaktiga om tsirgurada, kon miiq olõ üten kõgõ Pääväsüstemiga.


Vesi.
Vesi om kõgõ hariligumb vedelüs Maa pääl, tä katt kolm neländätjako Maa pinnast. Puhtal viil olõ-i haisu, mako ei värmi. Vesi om järvin, jõkin ja merin. Vihm om vesi, miä satas alla pilvist taivan. Ku vesi muutus väega jahhes, külmäs tä ärq nink täst saa iä vai lumi. Ku vesi lätt väega kuumas, nakkas tä kiimä nink täst saa toss.
Kasvõl, eläjil ja inemiisil om vaia vett juvvaq, et elon püssüq.


Vedelüs.
Vedelüs om ollussõ vorm, mil om piaaigo kimmäs maht, a olõ-i kimmäst kujjo. Vedelüs om likõ ja võtt anoma kujo. Vedelüst om rassõ kokko litsuq.
Vedelüseq ommaq näütüses vesi, õliq ja veri.


Kohv.
Kohv om kohvipuu röstitüist siimnist ehk kohviupõst jauhõt pulbrõ ja tuust tett kuum juuk.
Aolugu.
Kohvijuuminõ või-ollaq saanuq alostusõ Etioopiast. Tuu kandi külä perrä saigi kohv uma nime.
15.aastagasaal oll' kohv levinüq Araabian, 16. aastagasaal ka Türgün. Euruupahe joud' kohvijuumisõ kommõq 17. aastagasaal ja Eestihe 17. aastagasaa peräotsan.
Esiqsugumaidsil rahvil ommaq umaq mooduq kohvitegemises ja pakmisõs. Tunnõtumbaq ommaq Türgü kohv ja Itaalia espresso.
Kohvisordiq.
Kõgõ levinümb kohviliik araabiga om perit Etioopiast. Tuu jago kogo maailma kohvist om umbõs 75%.
Tõõnõ tunnõt liik om robusta, miä om maigult tugõvamb ku araabiga.
Om ka kolmas kohvipuu liik, agaq tuud pruugitas väega veidüq.
Kohvisordiq kandvaq hariligult tuutmismaa vai -kotusõ nimme: Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santosõ kohv jne.
Kohvi all mõtõldas keskestläbi kohvipuu siimnist tettüt uakohvi. Uakohvi seen om kofõiini, miä om virgutav ainõq.
Kohvi asõmal.
Kohvi asõmõl pruugitas näütüses tsigurit, viläkohvi, puuviläkohvi, võiulillikohvi ja muid kasvokohvõ.
Kohvi säädelemine.
Kohvipuhma mar'a seen om hariliguq kats upa. Uaq saiasõq kätte kattõ muudu. Kuivatas päävä käen vai hoidas vii seen 24-48 tunni. Liotõdu kohvi häädüs om etemb.


Oluq.
Oluq om kesvist ja viist tett alkoholiga juuk.
Seto Kuningriigin sorditas muuhulgan ega aasta vällä kõgõ parõmb ollõmeistre.


Vein.
Vein vai mar'aviin om mar'a- vai puuvilämahlast tett alkoholiga juuk. Inämbüisi ommaq veiniq tettüq viinamar'amahlast. Võro- ja Setomaal tetäs veini viil ubina- ja hõragumahlast.
Seto Kuningriigin sorditas muuhulgan ega aasta vällä kõgõ parõmb veinimeistre.


Kesev.
Kesev vai kesv om terävili. Tedä tarvitõdas söögis ja söödäs. Kesvist saa tetäq jahho, suurmit ja kruppõ.


Nisu.
Nisu om terävili. Timäst tetäs jauhõ, miä või ollaq peenemb vai jämmemb. Peenembät nisujauhõ kutsutas nisupüüdlis, miä um pekritüüstüsen põhilinõ jauh - tuust küdsetäs saio, kuukõ, krõngliid, präänikit, a tetäs ka makaruunõ nii pall'o muid söögiasjo. Jämmembäst nisujauhõst küdsetäs vatsko.


Vatsk.
Vatsk om jämmembäst nisujauhõst küdset saia- vai leeväsugumanõ küdsüs.


Küdsüs.
Küdsüs om küdset süük. Hariligult mõtõldas küdsüsside all jauhõst küdsetüid asjo nigu leib, sai, vatsk vai prääniguq, a võidas mõtõldaq ka küdsetüt lihha, kalla vai muud küdsetüt söögikraami.


Juust.
Juust om süük, midä tetäs piimäst, hariligult lehmä umast, mõnikõrd kitsõ umast.


Piim.
Piim om valgõ vedelüs, midä andvaq imädseq imetäjäq. Tuu om imetäjide poigõ päämäne süük, inne ku nääq opvaq muud süüki süümä. Miiq maal mõtõldas piimä all innekõkkõ lehmäpiimä. Tuud juvvas nink tuust tetäs kohopiimä, sõira, juusto, iätüst ja muid söögiasjo.


Puuvili.
Puuvili om puu vili, miä kõlbas süvväq. Puuviläq ommaq näütüses ubinaq, pirniq, ploomiq, banaaniq.


Kaar.
Kaar om terävili. Tedä tarvitõdas söögis ja eläjide (nt. hobõstõ) söödäs.


Riis.
Riis om terävili. Tä om suurõlõ osalõ maailma inemiisist (innekõkkõ Aasian ja troopilidsõn Ladina-Ameerikan) ütes päämädses söögis.
Riisist saa tetäq putro ja suppi.


Mais.
Mais om terävili. Tä kasus kooni kuvvõ miitre korgutsõs ja and hektari kotsilõ inämb terri ku ütski tõnõ terävili.


Sojauba.
Sojauba om üteaastaganõ kultuurkasv. Hiinan om tedä söögis tarvitõt joba 5000 aastakka.


Sorgo.
Sorgo om üts haino pereh, miä kasus lämmäl maal. Mõndsi sorgo lihte kasutõdas terri peräst, suurõmbat jako kasutõdas söödäs.


Tervüs.
Tervüs om tävveline iholinõ, vaimlinõ ja ütiskundlinõ hää olõminõ, mitte õnnõ tõvõ vai nõtrusõ puuduminõ.


Tõbi.
Tõbi vai haigus om elolidsõ ehitüse vai tallitusõ viga, mink peräst om elolidsõ tegevüs häirit. Elolinõ või ollaq nii kasv ku elläi (muuhulgan inemine).


Newtoni Isaac.
Newtoni Isaac (Isaac Newton, 1643-1727) oll' inglüse füüsik, matõmaatik, tähetiidläne, alkeemik ja usutiidläne. Timä raamatut "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica", miä ilmu 1687, peetäs tiidüse aoluun kõgõ mõokambas raamatus. Sääl tä kirot' manokiskmisväest ja kolmõst liikmissäädüsest, põh'andadõn tuuga kütse mekaaniga, minga kolm aastagasata seletediq tiidüslidselt füüsilist maailma ja miä om s'ooilmaaigsõ insinöritiidüse alos. Tä näüdäs, et timä manokiskmisoppus om kuunkõlan Kepleri hod'otähti liikmissäädüisiga, nink tuuga käüväq asjo liikminõ Maa pääl ja taivakihhi liikminõ sammo säädüisi perrä. Niimuudu häöt' tä perämädseq kahtlusõq pääväkeskse ilmapildi kotsilõ ja tougas' takast tiidüslist revoluts'uuni.
Mekaanigan sõnast' Newtoni Isaac liikmishulga ja püürdliikmishulga samasjäämise põhimõttõq. Optigan märke tä vällä piiglidega teleskoobi ja värmioppusõ, pandõn tähele, et prisma lahotas valgõ valgusõ nättäväs spektris. Viil sõnast' tä empiirilidse jaahtumissäädüse ja uurõ helü kibõhust.
Matõmaatikan om Newtoni Isaacil avv ollaq üten Leibnizi Gottfriediga diferentsiaal- ja integraalrehkendüse luujas. Viil tõõst' tä ületse binoomteoreemi, märke vällä niinimitet Newtoni meetodi funkts'ooni null'kotussidä ligikaudsõs löüdmises nink uurõ astmõrito.
Newtoni Isaac oll' väega usklik. Tä kirot' inämb töid piiblihermeneutika kotsilõ ku luudustiidüisi kotsilõ, kuigi täämbädsel pääväl teedäs tedä perämäidsi perrä.
Nuurus.
Newtoni Isaac sündü 4. vahtsõaastakuu pääväl 1643 Woolsthorpe mõisan Woolsthorpe-by-Colsterworthi külän Lincolnshire maakunnan kolm kuud peräst uma esä ärqkuulmist. Tä sündü inne aigu, oll' väikene lats ja timä imä Ayscoughi Hannah ollõv ütelnüq, et lats ollõv võinuq kruusi ärq maahtudaq. Ku Isaac oll' kolmõaastaganõ, läts' tä imä vahtsõst mihele reverendile Smithi Barnabusõlõ nink asot' timä mano elämä jätten puja uma imä Ayscoughi Margery huuldõ. Noorõlõ Isaacilõ miildü-es võõrasesä ja tä oll' imä pääle kuri, et tuu tollõ mihele läts'. Tuu paistus vällä timä kirotõt 19. eloaastagani tett pattõ nimekiräst, kon muuhulgan sais: "Esä ja imä Smithi ähvärdämine tuuga, et palota nimäq ja näide maja ärq".
Isaac alost' koolitiid küläkoolõn. Ildampa saadõti Kuninga Kuuli Granthamin, kon täst sai kooli kõgõ parõmb opilanõ. Sääl oppõn elli tä ruuhõpuutnigu Clarke'i Williami man ja lõpus kihlu timä kasutütre Storeri Annega, inne ku tä läts' 19-aastagadsõlt Cambridge'i Ülikuuli. Ku Isaac ülikoolin oppõ, jäi tuu armulugu soiku ja Anne läts' ütele tõsõlõ mihele. Isaac jäigi vanaspoisis ja olõ-iq teedäq timä tõisi armukõisi.
12. eloaastagast 17.-ni käve Isaac Kuninga Koolin Granthamin. Tä võeti koolist ärq ja 1659. a. rihekuun oll' tä Woolsthorpe-by-Colsterworthin, kon timä imä, kiä oll' tuus aos tõist kõrda läsäs jäänüq, püüd' timäst põllumiist tetäq. Tälle es olõq tuu sukugi miildünüq. Arvada, et tuu oll' Stokesi Henry Kuninga Koolist, kiä pallõl' imäl Isaaci kuuli tagasi saata, et tuu saanuq kooli ärq lõpõtaq. Tuud tä tegigi 18-aastagadsõlt väega hää lõpotunnistusõga.
1661. a. piimäkuun võeti tä vasta Cambridge'i Trinity Kolledžihe. Tuudaigu käve oppaminõ kolledžin Aristotelese oppusõ perrä. Isaac pidi parõmbas lukõq timäaigsidõ filosuufõ (nt. Descartes) ja tähetiidläisi (nt. Kopernik, Galilei, Kepler) töid. Aastagal 1665 tõõst' tä ületse binuumteoreemi ja naas' vällä tüütämä matõmaatilist teooriat, minkast ildampa sai diferentsiaal- ja integraalrehkendüs. Pia pääle tuud ku Newtoni Isaac 1665. a. põimukuun kraadi sai, panti ülikuul Suurt Katsku peläten kinniq. Isaac arõnd' katõ järgmädse aastaga kestel koton Woolsthorpe'in edesi ummi matõmaatiga-, optiga- ja füüsigateoorijit.
Matõmaatiga.
Suurõmb jago aoluulaisi arvas, et Newton ja Leibniz mõtlivaq diferents'aal- ja integraalrehkendüse vällä ütsüte tiidmäldäq. Newtoni ligimäidsi sõnno perrä ollõv tä uma meetodi vällä tüütänüq aastit inne Leibnizi. Sõski tä es avaldaq piaaigu mitte midägi inne 1693. a. nink tävvelidselt ilmu timä tüü 1704. a. Samal aol Leibniz naas' uma meetodi kotsilõ töid avaldama 1684. Ka timä tähistüseq ja mõistõq "diferents'aalmeetod" võeti Õuruupa maisõmaal tarvitusõlõ. Ku Leibnizi teossist om nätäq timä ideede arõngut alostusõst kütsessaamisõniq, sõs Newtoni märkmin om nätäq õnnõ valmisprodukt. Newton ollõv ütelnüq, et tä taha-s tuuperäst ummi töid avaldaq, et peläs vällänaardmist. Newton käve tihedähe läbi Sveitsi matõmaatigu Duillieri Nicolas Fatioga (Nicolas Fatio de Duillier), kiä oll' väega vaimustõt Newtoni manokiskmisteooriast. 1691. a. plaanõ tä tetäq vahtsõ vers'ooni Newtoni raamadust "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica", a tuu saa-s täl valmis. 1694 jäi näide läbisaaminõ jahhembas. Tuul aol vaiht' Duillier mitmit kirjo Leibniziga.
1699. aastagast süüdüstiväq Kuninglidsõ Seldsi (mink liigõq Newton kah oll') tõsõq liikmõq Leibnizi plagiaadin. Suurõs vaiõlusõs läts' 1711. Selts kuulut' uman uurmistüün, et Newton oll' diferents'aal- ja integraalrehkendüse vällämärkjä nink nimit' Leibnizi petüsses. Uurmistüü säeti kahtlusõ ala ku löüti, et tuu lposõnaq Leibnizi kotsilõ oll' kirotanuq Newton esiq. Tull' suur tülü, miä kest' Leibnizi ärkuulmisõniq 1716.
Newtoni Isaac 1702. a., Knelleri Godfrey maal
Newtoni umas loetas ülene binuumteoreem. Tä märke vällä Newtoni samasusõq, Newtoni meetodi, klassifitsiirõ tasapinnalidsõq kuupkõvõraq (kolmanda astmõ katõ tundmadagaq hulkliikmõq) nink oll' edimäne, kiä tarvit' jagoarvoliidsi indeksit ja analüütilist geomeetriät diofantiliidsi võrrandidõ lahõndamisõs. Tä lähend' harmoonilidsõ ria osasummasit logaritmõga (Euleri summiirmisvalõmi iinkäüjä) ja uurõ astmõrito. Viil löüde tä formula_1 rehkendämises vahtsõ valõmi.
1669 valiti tä Cambridge'i Ülikooli matõmaatigaprohvesris. Tuul aol pidi ega Cambridge'i vai Oxfordi prohvesri olõma ordineerit anglikaani priistre. Saman oll' tuu kotussõ tahtjilt nõvvõt, et nuuq ei olõssiq kerkon aktiivsõq (et nii jäänüq aigu inämb tiidüse jaos). Newton arvas', et niimuudu piässi tälle saama erändi tetäq, nink Charles II, kink lupa oll' tuu jaos vaja, oll' tuuga peri.


Kehv kuuldminõ.
Kehv kuuldminõ vai rassõ kuuldminõ om tuu, ku helü kuuldminõ om nõrgas jäänüq vai hoobis ärq kaonuq. Tuu või juhtuq ega elolisõga, kinkal kuuldminõ olõman om.


Elolinõ.
Elolinõ vai organism om elläv asi, niguq näütüses elläi, kasv, siin vai pisolanõ.


Pisolanõ.
Pisolanõ vai mikroorganism vai mikruub om väega väikene elolinõ; nii väikene, et inemine tedä palja silmäga ei näeq. Pisolaisi või kaiaq lähküsilmäga (mikroskoobiga).


Mateeriä.
Mateeriä all mõtõldas egapäävätsen keelen kõkkõ, minkal om olõman mass ja maht. Tiidüsen loetas mateeriäs tuud, minkast ommaq tettüq aadomiq ja molõkuliq (hariligult proodonit, neutronit ja elektronnõ).


Ollus.
Ollus om mateeriä, mink molõkuliq ommaq ütesugutsist pudinist ja üttemuudu üles ehitedüq. Ollusõq ommaq näütüses hapasnik, vesi, raud ja tõsõq.


Keemiline element.
Keemiline element om aadomidõ sort; noil sordõl tetäs vaiht tuu perrä, mito proodonit aadomituuman om. Keemilidseq elemendiq ommaq näütüses hapasnik, raud, väävli ja tõsõq.


Aadom.
Aadom om mateeriä põhiosakõnõ, mink kesken om tihhe säsü (tuum) nink tuu ümbre om negatiivsõlt laet elektronnõ pilv. Aadomisäsün ommaq positiivsõlt laeduq proodoniq ja eelektrilidsõlt neutraalsõq neutroniq.


Eesti Vabariigi aastagapäiv.
Vabariigi aastagapäävä paraat Talliinan, 24. radokuu pääväl 2011.
Eesti Vabariigi aastagapäiv om Eesti riigipühä, midä peetäs 24. radokuu pääväl. Taaga tähüstedäs Eesti Vabariigi välläkuulutamist 1918. aastaga 24. radokuu pääväl. Tuul pääval avaldõdi Talliinan "Manifest kõigilõ Eestimaa rahvilõ", kon kuulutõdi vällä hindäperi ja demokraatlinõ Eesti Vabariik.
1919. aastagal 24. radokuu päävä tähüstämine Piitre platsil, Talliinan
Aastagapäävä tähüstämine.
Päält Eesti vahtsõst esiqsaisvas saamist om tagasi ello tuud Eesti Vabariigi aastagapäävä Eesti kaitsõväe paraatõ kommõq, nii nagu taad tetäs pall'odõn riigen. Niisama om kombõs, et Eesti president kõrraldas esiqsaisvuspääväl pidoligu vastavõtu, kon and üle Eesti riiklidsõq tiinidemärgiq.
Nii paraat ku vastavõtt ommaq esiq aastil olnuq esiq liinon. Paraadist, vastavõtust ja vastavõtu kontsõrdist, mink algusõn pidä president aastapäävakõnnõ, tetäs õkvaülekannõq televisioonin.
Vastavõtu käeandmistseremooniat, kon president ja presidendi abikaasa kõiki küläliisi tervütäseq, om iroonilidsõlt nimitet "pingviine paraadis" (võrrõldõn miihi pidolikkõ frakkõ pingviine mustvalgidõ sulgiga).
Vallon-liinon, (üli)koolõn, tiatriin ja tüükotussin tetäs kah ummi pidoliidsi vastavõttõ, aktuisi ja kontsõrtõ, sagõhõhe jo 23. radokuu pääväl ja viil varrampagi.


Kreutzwaldi Friedrich Reinhold.
Kreutzwaldi Friedrich Reinhold (Friedrich Reinhold Kreutzwald, sündünüq 26. joulukuu pääväl 1803 Jõepere mõisan Kadrina kihlkunnan Viromaal, koolnuq 25. põimukuu pääval 1882 Tarton) oll' eesti kirämiis ja tohtri.
Elokäük.
Kasvi Kaarli, Hageri ja Ohupere mõisin, oppõ Rakvere köstre Gööki algkoolin 1815–1817, kreiskoolin 1817–1818, Tallinna kreiskoolin 1819–1820, kaupmehe opilanõ Tallinnan 1818–1819. 1823 tekk' Tallinnan kodo-oppaja katsmisõ, tüüt' kodo-oppajan Tallinnan ja Peterburin 1823–1826. Aastagil 1826–1833 oppõ Tarto Ülikooli meditsiinitiidüskunnan.
1833. aastagal lõpõt' keisriligu Tarto Ülikooli, samal aastagal nakas' Võro liinan tüüle tohtrin. Kirot' rahvavalguslikkõ teossit ja toimõnd' maarahva kasulist kallõndrit („Ma-rahwa Kassuline Kalnender“). Timä tõlgidu jutuq „Reinuvatõr Repän“ ja „Kilplasõq“ ommaq seo ilma aigu latsiraamaduq. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogo „Viru lauligu lauluq“, poiim „Lembitu“), miä tuginõs saksa näüdüssele, oll' eesti luulõlõ suur tähtsüs.
Timä pääteos, rahvaluulõainõist tüüdeld rahvuseepos „Kalõvipoig“, sai eesti rahvuslidsõ kirändüse alostalas. Rahvaluulõlõ tugõhõsõq ka „Eesti rahva innemuistidsõq jutuq“. Naid juttõ niguq ka „Kalõvipoiga“ om tõlgit mitmõhe võõrkiilde.
Kreutzwaldi looming mõotas jovvulidsõlt tervet rahvuslidsõ liikmisõ ao vaimoello. Oll' Opatu Eesti Seldsi avvoliigõq aastagast 1849, Soomõ Kirämiihi Seldsi korralinõ liigõq aastagast 1855, Ungari Tiidüisi Akadeemiä väläliigõq aastagast 1871.
Elli surmani Tarton väümiis Blumbergi man. Kreutzwald om matõt Tarto Raadi Vana-Jaani kalmuaialõ. Võro liinan om Kreutzwaldi majamuusõum.
Eräslist.
Vanõmbaq: esä - Reinholdsoni Juhan (1766–1832), kängsepp, ildampa Rakvere kihlkunna Kaarli mõisa aidamiis. Vabastõdi perüsorjusõst 1815. aastagal; imä - mõisanäüdsik Ann (1770–1846). 18. põimukuu pääväl 1833 võtte naasõs Saedleri Marie Elisabethi (1805–1888), hähäq olliq Viru-Nigulan. Latsõq: tütreq Adelheid Anette (1834–1895) ja Marie Ottilie (1836–1851) ja poig Friedrich Alexis (1845–1910).


Pikäkannu Põhikuul.
Pikäkannu kuul om parhilladsõ Lasva valla pääl teedäolõvalt kõgõ vanõmb kuul. Taa asotõdi Pindi mõisa XVIII aastasaa edimädsel poolõl mõisaherrä Lipsdorffi iistvedämisel. Kiräligult om kuuli edimäst kõrda mainitu 1736. aatagal, kon oma ärq nimetet ka oppajat nimega Johan.
Illatsõmb Pindi vallakuul om olnuq kolmen kotussõn: Pindi mõisan, Rusima külän ja 1871./72 kooliaastagal kolisi kuul Pikäkannulõ. Peräst koolimaja maahapalamist tetti vahtsõnõ koolimaja Leigo koolitalo maiõ pääle Otsa-Pindi mõisatii viirde. Kuul sai uma nime Pikäkanno mõtsa perrä.
Parhillanõ valgidõ sainoga koolimaja sai valmis 1939. 2007. aastaga piimäkuun tähüst kuul umma 135. sünnüpäivä. Koolin om 39 opilast, kedä oppas 14 oppajat.


Merca.
Jäägri Merle (Merle Jääger, sündünüq rehekuu 19. pääväl 1965 Talliinan) om eesti näütelejä ja luulõtaja. Tä om tarvitanuq pseudonüümi Merca. Väega tunnõduq ommaq timä punkluulõtusõq. Merca om mängnüq pall'o võro- ja setokeelitsin tiatritüken.
Elokäük.
1983. aastagal lõpõt' Merca Tallinnan gümnaasiumi ja 1988. aastagal TRK lavakunstikateedri. 1988. aastagast om tä (vaihidõga) olnuq Vanemuisõ tiatrin näütelejä. 1999-2000 oll' tä Eesti Vabariigi sõaväen sõamiis. 2000. aastagast om tä Eesti Kiränige Liido liigõq. Tä om Tarto Kaitsõliido Akadeemilidse Malvkunna üts liigõq. Merca om laulnuq pall'odõn ansambliin, pikkä aigo ka võro ja seto keelen ansamblin Lõkõriq.


Muhu.
Muhu saar vai Muhumaa om saar Õdagu-Eestin Saarõmaa ja suurõmaa vaihõl. Muhumaast põh'a ja hummogu poolõ jääs Läänemaa. Muhumaa põlistrahvast kutsutas muhulaisis ja Muhun kõnõldas muhu kiilt.
Muhun om vanast olnuq 52 küllä. Parhillaq, päält Rebaski külä hindäperi saamist, om Muhun 53 küllä.
Maatiidüs.
Muhu saarõ pindala üten väikeisi saarõkõisiga om 206 km². Saarõmaa ja Muhumaa vaihõl om Väike väin ja Väikese väinä tamm. Suurõmaa ja Muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq. Muhumaa kõrval om mitu väikeist saarõkõist, suurõmbaq ommaq Kõinastu, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.
Luudus.
Muhumaal om väega illos ja putmaldaq luudus ja sõbraliguq inemiseq. Muhu saarõn, Koguva külän om sündünüq ka kuulsa kirämiis Juhan Smuul. Parhilla om Koguva külän Muhu muusõum.
Kultuur.
Muhu saarõ naasõq tegeväq väega ilosat käsitüüd ja Muhu rahvarõivaq ommaq populaarsõq ja kimmähe kõgõ herksämbäq terve Eestimaa pääl.
Muhu naisi vahtsõmb ündrik om uma kõlladse värmi saanu Edimädse ilmasõa aol saarõ mano merde jäänüisi säksä miine püssärohost, midä rõiva värmmises pruukma naadiq.
Saarõ pääl om üts koolitarõ, tuu om põhikuul ja tuu om Liiva külän. Koolin om latsi kokko 133.
Muhumaa tunnislausõq om: "Muhumaa – saar, kon aig hengäs".


Maamme.
Maamme (roodsi keelen Vårt land, 'Miiq maa') om Soomõ hümn. Maamme viie om kirotanuq Paciusõ Fredrik ja roodsikeelitseq sõnaq Runebergi Johan Ludvig. Soomõ kiilde tõlkjas peetäs Cajanderi Paavot (1889), edimädse ja perämädse salmi tõlgõq põhinõsõq Krohni Juliusõ tõlkõl (1867). Laul kannõti edimäst kõrda ette 13. lehekuu pääväl 1848 Helsingin.
Eesti hümnil om Maammega sama viis.


Pillimiis.
Pillimiheq Viljandi Folgil. 2006. a.
Pillimiis om inemine, kiä mäng mõnda pilli. Mõnõlõ pillimihele om pillimängmine tüü, mõni mäng niisama. Pillimängmist saa oppi muusigakoolin, mõnõ tõsõ pillimihe käest vai umal käel.
Pillimiheq Võromaal.
Vanast olliq pillimiheq Võromaal väega suurõ avvo sisen, ja ommaq seeniaani. Ku pidol tõnõkõrd tapõlusõs läts', võisõt pillimihe kõrval kolmandat miist lüvväq.


Sõmmõrpalo.
Sõmmõrpalo vai Sõmmõrpalo mõisa om alõvik Urvastõ kihlkunnan Võro vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Sõmmõrpalo valda.
Aolugu.
Alevikun oll' kunagi Sõmmõrpalo vasallikants. Noq om taa kants tävveligult häönüq, alalõ om õnnõ väiku kink Sõmmõrpalo mõisa pargin.
Sõmmõrpalo lähkün Mustassaarõn om Sõmmõrpalo raudtiijaam, kohe Valga–Veski sõidurong käve 2001. aastaganiq.
Midä kaiaq tasos.
Sõmmõrpalon ommaq Sõmmõrpalo mõisa huunõq.
Ütlemiisi.
Üle Võromaa om tunnõt ütlemine: "Iist, jalost, ma tulõ Sõmmõrpalost!".


Alõvik.
Alõvik om elokotus, miä hariligult om suurõmb ku külä ja vähämb ku allõv, nink miä om määntsegi paiga majandus-, haldus- vai muu keskus.
Alõviguq ommaq tekkünüq hariligult kerko, raudtiijaama vai mõnõ vabriku ümbre.
Kaeq ka.
Eesti alõviguq


Alakülä (Sõmmõrpalo).
Alakülä vai Järvere Alakülä om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Alapõdra.
Alapõdra om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Annõ mõisa.
Annõ mõisa om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Haamastõ.
Haamastõ om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Haava (Sõmmõrpalo).
Haava om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Haidaku.
Haidaku vai Haidagu om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Hansi (Sõmmõrpalo).
Hansi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Hargi.
Hargi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Heeska.
Heeska om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Hindriku.
Hindriku vai Hindrigu om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Horma (Sõmmõrpalo).
Horma om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Hutt'a.
Hutt'a vai Hutita om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Hänike.
Hänike om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Jakapi.
Jakapi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Järvere.
Järvere om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kaagu (Sõmmõrpalo).
Kaagu om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kaapsuu.
Kaapsuu om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kahru (Sõmmõrpalo).
Kahru vai Kahro om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Keema (Sõmmõrpalo).
Keema om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Keema küläst om perit oopõrilaulja Puura Väino.


Kurõnurmõ.
Kurõnurmõ om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kärgula.
Kärgula vai Kärgula mõisa om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.
Kuulsambaq inemiseq.
Kärgulan elässeq kirämiis Rahmani Jan ja Uma Lehe toimõndaja Harju Ülle.


Lakovitsa.
Lakovitsa om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Lauri (Sõmmõrpalo).
Lauri om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Leis'o.
Leis'o om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Liinamäe (Sõmmõrpalo).
Liinamäe vai Liinamäe mõisa om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Liiva (Sõmmõrpalo).
Liiva om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Lilli-Annõ.
Lilli-Annõ om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Lilli.
Lilli om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Majala.
Majala om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Murra.
Murra om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Mustassaarõ.
Mustassaarõ om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Mustja.
Mustja om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Mäekülä (Järvere).
Mäekülä vai Järvere-Mäekülä om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Osola.
Osola vai Osula om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Pritsi.
Pritsi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Pudru.
Pudru om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Pulli (Sõmmõrpalo).
Pulli om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Punakülä.
Punakülä om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Rauskapalu.
Rauskapalu om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Rummi.
Rummi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Sulbi (Sõmmõrpalo).
Sulbi om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Sõmmõrpalo külä.
Sõmmõrpalo külä om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Udsali (Sõmmõrpalo).
Udsali om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Varõssõ.
Varõssõ om külä Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Naistõpunahain.
Naistõpunahain vai viinalill (e.k. "liht-naistepuna", ld.k. "Hypericum perforatum") - om vana ja inemiisi siän tunnõt ravihain, minkal om pall'o kasuliidsi umahuisi. Om üteld, et jaanipuulpäävä üüse kor'aduq rohoq avitasõq aastak otsa egä haigusõ vasta. Viinalill arvati väke täüs olõvat ni timäst peetäs luku ka seoilma-aolidsõn õdagumaa meditsiinin.
Viinalill nakkas häitsemä jaanipäävä aigo ja häitsemän või tedä nätäq viil järgmädse paari kuu joosul, a rohos om tedä kõgõ parõmb kor'adaq suvõ algusõn. Tarvitõdas pia kõkkõ vart üten lehti ja häitsmidegaq – kasvo ürti, minkast tetäs tsäid ni õli- vai viinaleotust.
Lõuna-Eestin om taa hain tunnõt ku viinalill, selle et tedä panti sagõhõhe kos'aviina sisse, et viin vägevämb ja armuasjo ajaminõ kimmämb saassiq. Viinalilli häitsmeq andvaq viinalõ ka ilosa verevä värmi.
Kõgõ inämb om viinalill tunnõt ku pitsüse ruuh. Nigu timä tõõsõ nime - naistõpunahaina perrä või otsustaq, om taa hain tähtsä ka mitmidõ naisihaiguisi ravimisõs.
Lisas iinpuul nimitedüle, om viinalilli tarvitõt ka siitmise häti, haavo, paisidõ ja palotuisi ravis, kurgukuristamisõs ja hingämisteie ravis – tä seen om rohkõhe parkainit, eederlikke õllõ ja antibiootikumõ. Viinalillil om ka lihtsähe tervet ihho rahustav mõjo.
Viinalilli raviumahuisi kotsilõ om mitmit uurmiisi tett ni vällä uurit, et kerge vai parra pitsüse ravis om naistõpunahain sama teküs ku mitmõq tugõvidõ kõrvalmõjjõgaq antidepressandiq. Rassõ pitsüse kõrral olõ-i timäst väega api.
Viinalilliga om ka nahko pargit ja rõivast värmit – tä and verevät värmi.
Kost haina tõõnõ nimi - naistõpunahain - tulnuq om, tuu kotsilõ om mitu esiqsugumast arvamist. Üteq arvasõq, et ku "naistõrahval ommaq as'aq kinniq, sõs viinalillist tii päst vallalõ". Kõgõ inämb om sõski levinüq tiidmine, et "ku naistõrahvaq kahvatuq ja valgõq saisvaq, sõs piät nä naistõpunahainast tiid juuma. Sõs tulõ veretüs palgõhe."
Sagõhõhe löüdüvit naistõpunahaina sortõ om meil kats: liht- ja kandilinõ naistõpunahain. Mõlõmbaq ommaq kõllatsidõ häitsmidegaq, pistülidseq, peenülikkõ elliptiliidsi lehti ja risuumõgaq kasvoq ni mõlõmbat om ka rahvameditsiinin ja rõivatüütlüsen tarvitõt. Edimädse tund ärq tuu perrä, et täl om ümärik vars, tuppleheq terävä otsagaq, ku häitsmit pitsitäq, sis tulõ verevät kasvomahla.
Ku naistõpunahaina ülearvo pall'o tarvitaq, om taa kihvtine – muut naha valgushergäs vai tege krampõ ja ajohäti. Selle taheta-i tedä ka kar'amaalõ kasuma.
Kuiki naistõpunahain om eläjile söögis kõlbmaldaq, sööväq timmä mõnõq mutigalihiq, kedä om koetõt tarvitaq kar'amaiõ pääl naistõpunahaina vastatsõs biokaitsõs.
Naistõpunahain (ja viil umbõs 370 sorti timä perrekunnast – "Hypericum") om parra üleilmalidsõ levimisegaq (sisse tuud ka Ameerikahe, kuiki peri om tä Õuruupast). Kaitsõ ala tä kuulu-i.


Vigõl.
Vigõl om harolinõ tüüriist, minga sitta, põhku vai haina nõstõtas. Sammõld ja turvast võit kah taaga nõstaq.
Naid om kolmõ- ja neläharoliidsi. Neläharolidsõq ommaq rohkõmp iks sitaviglaq, kolmõ haroga om rohkõmp haina- ja põhuvigõl. Ku tõist võttaq ei olõq, sõs või neläharolist kah haina ja põhu man tarvitaq, a mud'o om iks kolmõharolinõ kergemp.
Vanast oll' katõ haroga viklo kah, nuuq olliq linakubo nõstmisõs.
Viil ommaq aia- ja kartoliviglaq. Kartoliviglal om pall'o harrõ ja noidõ otsan nupiq, et haro kartoli sisse es lännüq.
Viglal om (ravvast) vigla pütsk, mink külge haroq käüväq ja kohe sisse lätt vigla hand. Hanna tõsõn otsan om hannaga risti nasa.


Vikaht.
Vikaht vai vikat om tüüriist haina vai vilä niitmises.
Vikahtil om hand ja hanna keskel käsi (jalus), kost niiten hää käega saa kinniq hoitaq. Terä paksõmb viir om vikahti sälg.
Et vikaht terräv olõssi, piät tedä tahoga tõmbama ja mõnikõrd tsagama.


Tahk.
Tahk om tüüriist, minga tõmmatas vikahtit, et tuu terräv olnuq. Taho pääl või väist, peitlit vai muud teräriista kah hikoq.


Kana.
Kana om kodotsirk. Kana luu munnõ, noist haud tä vällä kanapujaq. Kanamunnõ süvväs kah.


Üleherküs.
Üleherküs vai allergia om organismi sais, kon mõni esiqhindäst süüldä ollus (allergiin) pand immuunsüstemi tegemä esiqeräliidsi antikihhi. Taa om ülearvo suur herküs määntsegi ollusõ vasta. Üleherküs või ollaq tõsinõ tõbi.


Muhu kihlkund.
Muhu Katariina kerik Liiva külän
Muhu kihlkund om aoluulinõ Saarõmaa kihlkund Õdagu-Eestin. Muhumaast põh'a ja hummogu poolõ jääs Läänemaa. Muhumaa põlistrahvast kutsutas muhulaisis ja Muhun kõnõldas muhu kiilt. Muhu kihlkunnakerik om Muhu Katariina kerik Liiva külän, miä ehitedi arvadaq 13. aastagasaa lõpun.
Rahvarõivaq.
Edimäne naanõ om Muhu mõrsja rõivin.
Kuulsambaq inemiseq.
Koguva küläst om perit kirämiis Smuuli Juhan.


Muhu vald.
Mälehtüskivi S'aksa ristisõdijidõ vasta võidõlnuilõ Muhu liinamäel
Muhu vald om Saarõmaa vald, miä om Muhu saarõ pääl ja vähämbide saari pääl tuu ümbre. Vallan om saisoga 01.01.08 elänikke 1925. Vallan om üts asula - Liiva, kon om 203 elänikku. Vallan om ka üts satam - Kuivastu satam. Saarõmaa ja Muhumaa vaihõl om Väike väin ja Väikese väinä tamm. Suurõ maa ja Muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq.
Muhumaa kõrval om mitu väikut saarõkõist, suurõmbaq noist ommaq Kõinastu, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.
Muhu vallan om üts koolitarõ, tuu om põhikuul ja tuu om Liivan. Koolin om latsi kokko 133.
Küläq.
Muhu vallan om 52 küllä: Aljava, Hellamaa, Igaküla, Kallaste, Kantsi, Kapi, Kesse, Koguva, Kuivastu, Külasema, Laheküla, Lalli, Leeskopa, Lehtmetsa, Lepiku, Levalõpme, Liiva, Linnuse, Lõetsa, Mõega, Mõisaküla, Mäla, Nautse, Nurme, Nõmmküla, Oina, Paenase, Pallasmaa, Piiri, Põitse, Pädaste, Päelda, Pärase, Raegma, Rannaküla, Raugi, Rebaski, Ridasi, Rinsi, Rootsivere, Rässa, Simisti, Soonda, Suuremõisa, Tamse, Tupenurme, Tusti, Vahtraste, Vanamõisa, Viira, Võiküla ja Võlla.


Saarõmaa (saar).
Saarõmaa om Eesti kõgõ suurõmb saar. Sjællandi, Gotlandi ja Fyni perän om tä suurusõ poolõst neläs saar Õdagumeren. Saarõmaa pindala om 2672 km². Mereviirt om saarõl 1300 km.
Üten Muhumaa ja vähämbide saariga om Saarõmaa üts Eesti aoluulinõ maakund ni üteliidsi ka täämbädse päävä Saarõ maakund.


Dostojevski Fjodor.
Dostojevski Fjodor (Fjodor Dostojevski, vinne keelen "Фёдор Миха́йлович Достое́вский") oll' kuulsa vinne kiränik, kiä sündü 11. märtekuu pääväl 1821 Moskvan. Dostojevski om täämbätseni pääväni üleilma kuulsa ja timä töid lugõvaq inemiseq väega pall'odõn keelin.
Elokäük ja looming.
Dostojevski Fjodori esä Mihhail tüüt' vaesidõ inemiisi haigõmajan. Ku Dostojevski Fjodor oli 15 aastakka vana, kuuli ärq timä imä Maria ni esä saat' uma puja Peterburki opma. 1837. aastagal astõ Dostojevski ülikuuli. Samal aastagal kuuli Puškini Aleksandr, miä mõot' Dostojevskit väega pall'o, selle et timä ja tä veli armastiq väega Puškini kirändüslikku loomingut. Aastagal 1839 sai Dostojevski teedäq, et perisor'aq olliq ärq tapnuq timä esä Mihhaili.
1845. aastagal ilmu Dostojevski edimäne teos "Vaesõq inemiseq" ("Бедные люди"), miä tekk' tä kuulsas. Neli aastakka oll' kirämiis sunnitüül Omskin ja sai säält vallalõ 1854. aastagal. 1860. aastagal tull' Dostojevski Peterburki ja naas' tegemä umma aokirjä "Vremja" ("Время"). 1866. aastagal kuuli ärq timä veli Mihhail, kiä tekk' kah aokiränigutüüd. Taal aastagal kirot' Dostojevski romaani "Kuritüü ja karistus" ("Преступление и наказание") ja 1868. aastagal romaani "Idiuut" ("Идиот"). Aastagal 1872 sai valmis romaan "Kur'aq vaimoq" ("Бесы"). Dostojevski kirot' ka juttõ. Dostojevski Fjodor kuuli ärq 1881. aastagal.


Vinne kiil.
Vinne kiil om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 278 mill'onat inemist mitmõl puul maailman. Suurõmb jago naist eläs Vinnemaal, Ukrainan ja Valgõvinnen.
Vinne kiil Eestin.
Eestin kõnõldas vinne kiilt põlitsõhe Peipsi järve veeren, kon eläs põlinõ vinne vanausoliidsi kogokund. Põhilidsõlt vinnekeeline om täämbädsel pääväl Vinnemaa ala jäänüq jago Petserimaast, kon om ka põlist vinnekeelist rahvast. Nõvvokogo aol om pall'o vinnekeelist rahvast Vinnemaalt, Ukrainast ja Valgõvinnest sisse tuud Põh'a-Eesti liinohe Talliinahe, Narva, Kohtla-Järvele, Jõhvi, Sillamäele ja Paldiskihe, kon om vinne keele kõnõlõjit täämbätseni pääväni väega pall'o. 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eestin vinne kiil 383 118 inemisõl imäkiil.
Vinne kiil ja võro kiil.
Vinne keelest om võro kiilde lainat mitmit sõnno, nt. "prosta", "vet", "uulits", "karman" ja "loodsik". Viilgi inämb om vinne keelest lainat sõnno seto kiilde: "tsässon", "kul'atama" jne.


Joosu savihaud.
Joosu savihaud om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan.


Kõrbjärv (Tilsi).
Kõrbjärv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Tilsin. Järve veeren om ujomiskotus nink perämäidsil aastagil om järve veeren peet Laheda valla jaanitulli. 2009. a. keväjä sai järve veeren valmis vahtsõnõ laululava, miä laulõti vallalõ 6. piimäkuu pääväl.


Linajärv (Vana-Koiola).
Linajärv om järvekene Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vanan-Koiolan Vana-Koiola-Timo tii lähkon mõtsa sisen.


Pikkjärv (Tilsi).
Pikkjärv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Tilsin.
Järve õdagupoolitsõ veere pääl om Tilsi mõisa uma pargiga ja Tilsi kuul.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Suujärv (Vana-Koiola).
Suujärv om järvekene Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vanan-Koiolan Vana-Koiola-Timo ja Vana-Koiola-Ts'olgo teie vaihõl mõtsa sisen.


Vana-Koiola järv.
Vana-Koiola järv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan Vana-Koiola külän õkvalt Võro-Põlva tii veeren.
Järve põh'aviir om küländ korgõ, muial ommaq veereq madalambaq, a sõski inämbüisi kõvaq (vällä arvat lõunahummogu poolinõ nukk). Järve põh'apoolitsõ perve pääl om Vana-Koiola kuul. Innembide oll' sääl Vana-Koiola mõisa. Kooli man om ujomiskotus, kon käüdäs peris pall'o. Pääle koolimaja om järve veeren viil peris mito tallo.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Järvest püvvetäs kallo, nii suvõl ku talvõl. Pall'o om sudakit, latikit, särgi, ahunit ja kuskõ. Om ka haugõ ja linaskit.
Viikasvõ om veidüq, a planktonit pall'o.


Vardja järv.
Vardja järv om järv Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Arvata, et uma nime om tä saanuq Vardja mõisa perrä, miä timä veeren oll'.


Edejärv (Hatiku).
Edejärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kalajärv.
Kalajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kastjärv.
Kastjärv vai Kastijärv vai Linajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kiisa järv.
Kiisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Järvest juusk läbi Uibujärve oja.


Kivijärv (Kivijärve).
Kivijärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.
Järvest nakkas pääle Uibujärve oja.


Kodajärv.
Kodajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kogrõjärv (Hatiku).
Kogrõjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Konnalomp.
Konnalomp vai Kunnalump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Korgõsaarõ järv.
Korgõsaarõ järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kundlump.
Kundlump vai Kundlomp om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kuusõlump.
Kuusõlump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Kõrdsijärv (Pardsi).
Kõrdsijärv vai Kõrtsijärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Lepälump.
Lepälump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Miiastõ järv.
Miiastõ järv vai Plaki järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Mustjärv (Soessaarõ).
Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan Saarjärvest umbõs 1,5 km lõunõ puul ja Timo küläst põh'a puul.


Mustjärv (Vanakülä).
Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Mõisajärv (Pardsimõisa).
Mõisajärv vai Mõisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Neitsijärv.
Neitsijärv [.Neitsijärv] om tsill'okõnõ järvene Põlva kihlkunnan Põlva vallan. Tä om Pikämäe järvest mõnisada miitret põh'ahummogu puul.


Palojärv (Lutsu).
Palojärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pardsilomp (Palo).
Pardsilomp vai Partsilomp om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Parotiik.
Parotiik om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pikklump.
Pikklump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pikälump.
Pikälump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Pikämäe järv.
Pikämäe järv vai Pikämaa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Plaki järv.
Plaki järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Põlva järv.
Põlva järv vai Plaki järv om ülessulut järv keset Põlva liina Orajõõ pääl. Tä om luud 1960. aastagil. Põlva järven om 0,6 ha suurunõ saar.


Püksiharojärv.
Püksiharojärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Rüüvlilump.
Rüüvlilump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Saarjärv (Saarjärve).
Saarjärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Sanksaarõ järv.
Sanksaarõ järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Sikatiik.
Sikatiik om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Soelump.
Soelump om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Sõatiik.
Sõatiik [Syatiik] om lump Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Tagajärv.
Tagajärv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan, tä om üts Hatiku järvist.


Toro järv.
Toro järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Uibujärv.
Uibujärv [.Uibujärv] vai Uibumõisa järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Viira järv.
Viira järv om järv Põlva kihlkunnan Põlva vallan.


Alajärv (Väimälä).
Alajärv vai Väimälä Alajärv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Väimälän õkvalt Võro-Põlva tii veeren (hummogu puul). Tõsõl puul tiid om Mäejärv.


Kanariku järv.
Kanariku järv vai Kanarigu järv vai Parksepä järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Loosu järv.
Loosu järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan.
Järvest nakkas pääle Albri oja.


Mustjärv (Võromõisa).
Mustjärv vai Poti järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Võromõisan.


Mäejärv.
Mäejärv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan Väimälän õkvalt Võro-Põlva tii veeren (õdagu puul). Tõsõl puul tiid om Alajärv.
Järve vesi vaihtus ärq 8 kõrda aastagan.


Pütäljärv (Loosu).
Pütäljärv om järv Põlva kihlkunna Võro vallan. Taa om väikene, a küländ süvä ja puhas järvekene nurmi vaihõl. Järve perveq ummaq inämbüisi küländ kõvaq, mõnõ kotusõ pääl ka kividseq, a põhi um siski inämbüisi muanõ. Järvel olõ-i liivaviiri, a ujoma saa perve päält minnäq külh.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kalost om Pütäljärven kõgõ rohkõmb hõpõkokri, a om ka särgi, ahunit, haugi jm. kallo. Om ka vähki. Järve viiri man viin kasus mõnõ kotusõ pääl pilliruugu, muial ubalehte jm. viihaino.


Tinapuu järv.
Tinapuu järv om järv Põlva kihlkunnan Võro vallan.


Vagola järv.
Vagola järv vai Vagula järv vai Vagula om järv Võro vallan Rõugõ, Põlva ja Urvastõ kihlkunna piiri pääl.


Tamula järv.
Tamula järv vai Tammul' om järv Võro valla ja Võro liina nink Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl.
Järve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.


Kõtajärv.
Kõtajärv vai Madi järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Kükä järv.
Kükä järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Küläjärv (Järve).
Küläjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Lahojärv.
Lahojärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Linnajärv (Mooste).
Linnajärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Moosten.


Mooste järv.
Mooste järv vai Moostõ järv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Moosten.
Järve hummoguveeren om Mooste mõisa üten uma pargiga.
Järve vesi vaihtus ärq 7 kõrda aastagan.


Mudajärv (Järve).
Mudajärv vai Umbjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Paklajärv.
Paklajärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Taimõaia tiik.
Taimõaia tiik om lump Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Vanakülä järv.
Vanakülä järv vai Kauksi järv vai Veskijärv om ülessulut järv Lutsu jõõ pääl Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Vihatjärv.
Vihatjärv om järv Põlva kihlkunnan Moostõ vallan.


Penijärv.
Penijärv om järv Põlva kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Mõujärv.
Mõujärv om järv Põlva kihlkunnan Veriora vallan keset mõtsa. Mõujärv olõ-iq kuigi suur ja tä tüküs kinniq kasuma.


Mädäjärv (Viira).
Mädäjärv om järv Põlva kihlkunnan Veriora vallan.


Annõ järv.
Annõ järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Jõrõssuu järv.
Jõrõssuu järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Kannu külän.


Karsna järv.
Karsna järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Kogrõjärv (Ts'olgo).
Kogrõjärv vai Ts'olgo Kogrõjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Kõvvõrjärv (Ts'olgo).
Kõvvõrjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.


Kärnjärv.
Kärnjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Pindi kandin. Tä om 26 miitret sükäv ja tuuga kuulus Eesti kümne kõgõ süvembä järve hulka.


Lauga järv.
Lauga järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.
Lauga järvest nakkas pääle Peri uja.
Järve vesi vaihtus ärq 10 kõrda aastagan.


Mustjärv (Ts'olgo).
Mustjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.


Palojärv (Kääpä).
Palojärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Pikkjärv (Ts'olgo).
Pikkjärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Ts'olgon.


Pille järv.
Pille järv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan.


Suujärv (Listaku).
Suujärv om järv Põlva kihlkunnan Lasva vallan Listaku ja Punsaku külä vaihõl.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Haabsaarõ järveq.
Haabsaarõ järveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suun.


Igäme järv.
Igäme järv vai Igeme järv vai Igimä järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Järveots.
Järveots om järvekene Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Kullassaarõ järveq.
Kullassaarõ järveq vai Kullasaarõ järveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Kunnalomp.
Kunnalomp vai Kunnalump om lump Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Miilva järv.
Miilva järv [.Miilva järv] om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suu lõunõhummoguservän.
Miilva järve keskel om üts saarõkõnõ (0,4 ha).
Miilva järve saasõ vett suukraavõst, järvest lätt välllä Toolamaa oja, miä juusk Võhandu jõkkõ. Vesi vaihtus ärq 2,1 kõrda aastagan.
Järvest lõunõ puul om RMK mõtsamajakõnõ üten tulõtegemise kotussõga.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq ahhun ja haug.


Padojärv.
Padojärv järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan Miilva suun.


Pariniidü lomp.
Pariniidü lomp om lump Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Rehäjärv.
Rehäjärv vai Rihajärv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Räpinä järv.
Räpinä järv om ülessulut järv Räpinä kihlkunnan Räpinäl Võhandu jõõ pääl.


Saarõkülä järv.
Saarõkülä järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Selli kuulu.
Selli kuulu [Selli.kuulu] om vanajõgi Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Virosi järv.
Virosi järv vai Virostõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 10 kõrda aastagan.


Võsojärvtüs.
Võsojärvtüs om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Võrtsjärv (Hundilaanõ).
Võrtsjärv [Vyrtsjärv] vai Virtsjärv om järv Räpinä kihlkunnan Räpinä vallan.


Helmjärv.
Helmjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin. Timäst paarsada miitret põh'a puul om Viinakuajärv ja lõunõhummogu puul Kõvvõrjärv.


Kamarusjärv.
Kamarusjärv vai Kumarusjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Pääle timä ommaq sääl suun viil Suur Suujärv, Keskmäne Suujärv ja Pähnijärv.


Keskmäne Suujärv.
Keskmäne Suujärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Pääle timä ommaq sääl suun viil Suur Suujärv, Kamarusjärv ja Pähnijärv.


Kostoperä järv.
Kostoperä järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.


Kõvvõrjärv (Leevi).
Kõvvõrjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin. Kõvõrastjärvest mõnisada miitret põh'aõdagu puul om Helmjärv.


Leeväti järv.
Leeväti järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.
Järvest nakkas pääle Väiko-Viirksu oja.


Mustjärv (Leevi).
Mustjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin Võro-Räpinä tii veeren.


Mustjärv (Nohipalo).
Mustjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Nohipalon. Järv om Meenikunno maastigukaitsõalal.
Järve veereq ommaq soitsõq. Vesi om väega tummõ ja paistus väega veidüq läbi (0,4-1,0 m).
Mustajärve juusk uja, miä tulõ Meenikunno suust, nink järvest vällä juusk Rebäsmäe oja. Vesi vaihtus ärq 2,9 kõrda aastagan.
Mustastjärvest umbõs 0,5 km põh'a puul om Valgjärv.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kasvõ om õnnõ 7 lihti. Kallo om veidüq.


Palojärv (Haavapää).
Palojärv om järvekene Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Haavapää kandin, Võhandu jõõst paarsada miitret hummogu puul.


Pardsilomp (Lihtensteini).
Pardsilomp vai Partsilomp om lump Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.


Pähnijärv.
Pähnijärv [.Pähnijärv] om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun.


Suur Suujärv.
Suur Suujärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Meenikunno suun. Tä om Meenikunno suu neläst järvest kõgõ suurõmb.


Vahtsõnõ järv.
Vahtsõnõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.


Valgjärv (Nohipalo).
Valgjärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Nohipalon. Tä om Eesti üts kõgõ läbipaistvamba viiga (kooni 10 m) järv.
Valgjärvest umbõs 0,5 km lõunõ puul om Mustjärv.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Valgjärven om haruldast luuduskaitsõalost vesilobeeliat. Kallost om päämäne ahhun, viil om haugi.


Vana järv.
Vana järv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.


Veriora järv.
Veriora järv om ülessulut järv Pahtpää oja pääl Räpinä kihlkunnan Veriora vallan.


Viinakuajärv (Leevi).
Viinakuajärv om järv Räpinä kihlkunnan Veriora vallan Leevi kandin Võro-Räpinä tii lähkon. Timäst paarsada miitret lõunõ puul om Helmjärv.


Karjäär (Jõõperä).
Karjääris kutsutas ütte järve Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.


Kello tiik.
Kello tiik om lump Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.


Kurujärveq.
Kurujärveq ommaq järveq Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.


Umbjärv.
Umbjärv om järv Räpinä kihlkunnan Miiksi vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 5 kõrda aastagan.


Kanassaarõ järv.
Kanassaarõ järv om järv Räpinä kihlkunnan Moostõ vallan.


Plotina järv.
Plotina järv om järv Räpinä kihlkunnan Mikitämäe vallan.


Viinakuajärv (Kahkva).
Viinakuajärv om järv Räpinä kihlkunnan Mikitämäe vallan.


Jutikmäe lump.
Jutikmäe lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kalamajandi tiigiq.
Kalamajandi tiigiq ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kalmõtlump.
Kalmõtlump vai Kalmatlomp om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Keema järv.
Keema järv vai Suur-Keema järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om Keema järvist kõgõ suurõmb.
Järve suurus om 3,9 ha. Kõgõ süvemb kotus om 27,5 miitret, tuuga om Keema järv Eesti 10 kõgõ süvembä järve hulgan.
Keema järvest juusk läbi Treisi oja.


Kivijärv (Osola).
Kivijärv vai Osola veskijärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kogrõjärv (Keema).
Kogrõjärv vai Keema kogrõjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist.


Koodõssuu lump.
Koodõssuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Kõolump.
Kõolump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Lõõdla järv.
Lõõdla järv [.Lyydla järv] vai Lõõdva järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.
Lõõdla järvest nakkas pääle Antsla jõgi.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kallost om järven latikat, särge, ahunat, sudakut, haugõ ja angõrjat.


Maru järv.
Maru järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist.


Nurmõlump.
Nurmõlump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Näkitiik.
Näkitiik om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Ora järv.
Ora järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist. Järvest juusk läbi Treisi oja.


Pardsilump (Hargi).
Pardsilump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Rüütle järv.
Rüütle järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Siimu lump.
Siimu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Sõmmõrpalo järv.
Sõmmõrpalo järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Varõsjärv.
Varõsjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan.


Väiku-Keema järv.
Väiku-Keema järv om järv Urvastõ kihlkunnan Sõmmõrpalo vallan. Tä om üts Keema järvist.
Järvest juusk läbi Treisi oja.


Ermeli lump.
Ermeli lump [.Ermeli lump] om lump Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Jakapi järv.
Jakapi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Kallastõ järv.
Kallastõ järv vai Kärssinä järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Kangru järv.
Kangru järv vai Kangro järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Konksi järv.
Konksi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Laatrõ järv.
Laatrõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Liinamäe järv.
Liinamäe järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Luhassuu järv.
Luhassuu järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Luukasõ järv.
Luukasõ järv vai Luukõsõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Meierei tiik.
Meierei järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Mõisajärv (Vaabina).
Mõisajärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Pundõ järv.
Pundõ järv om ülessulut järv Alakõrdsi oja pääl Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Puura järv.
Puura järv vai Jänesse järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Restu-Madissõ järv.
Restu-Madissõ järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Silgu järv.
Silgu järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Tiidu järv.
Tiidu järv om ülessulut järv Antsla jõõ pääl Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Tobra järv.
Tobra järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Toku järv.
Toku järv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Uhtjärv.
Uhtjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan Urvastõn. Tä om süvvüse (28 m) poolõst viies järv Eestin.


Vahtsõ-Antsla kalatiigiq.
Vahtsõ-Antsla kalatiigiq ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Viiruki tiik.
Viiruki tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Viselä järv.
Viselä järv vai Viselä veskijärv om järv Urvastõ kihlkunnan Urvastõ vallan.


Aigraamadulump.
Aigraamadulump vai Aigraamatulump vai Aigraamadulompä om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Boosõ järveq.
Boosõ järveq ommaq järveq Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.
Suurõ Boosõ järve suurus om 12,2 ha ja kõgõ suurõmb süvvüs 4 m.


Hanni järv.
Hanni järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Jaanimäe tiik.
Jaanimäe tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Jõgari tiik.
Jõgari tiik vai Kalatiik nr. 4 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kanarikumäe järv.
Kanarikumäe järv vai Kalatiik nr. 8 om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kauksi järv.
Kauksi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kivipurdõ hainamaa.
Kivipurdõ hainamaa om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kohvilump.
Kohvilump vai Kohvisuu om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Koska tiigiq.
Koska tiigiq [.Koska tiigiq] ommaq tiigiq Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kungjärv.
Kungjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Kunnalump.
Kunnalump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Kõvvõrjärv (Vana-Antsla).
Kõvvõrjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Lakõssuu järv.
Lakõssuu järv vai Tiik nummõr katõssa om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Lanna järv.
Lanna järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Liise järv.
Liise järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Mahlatsehhi tiik.
Mahlatsehhi tiik om tiik Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Nurmõsuu lump.
Nurmõsuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Nässmõisa järv.
Nässmõisa järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Paiujärv.
Paiu järv vai Kalatiik nr. 7 om inemise tett järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Rimmi järv.
Rimmi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Robi tiik.
Robi tiik vai Matal tiik om tiik Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan. Tä om uma nime saanuq Linda kolhoosi maaparandaja Krüüneri Robi perrä.


Savi järv.
Savi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Sika järv.
Sika järv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Sitisuu tiik.
Sitisuu tiik vai Kalatiik nr. 5 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Suurjärv (Kobõla).
Suurjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Sõiralump.
Sõiralump om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Tanni tiik.
Tanni tiik om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Telli tiik.
Telli tiik vai Kalatiik nr. 6 om inemise tett lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Tiik nummõr üts.
Tiik nummõr üts om lump Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Tsimmi järv.
Tsimmi järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Vahtsõkivi järv.
Vahtsõkivi järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Väikujärv.
Väikujärv om järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Ülemine järv.
Ülemine järv om ülessulut järv Urvastõ kihlkunnan Antsla vallan.


Aalupi järv.
Aalupi järv om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.


Liinu järv.
Liinu järv [.Liinu järv] om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Oti tiik.
Oti tiik vai Tritski tiik om lump Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.


Üübjärv.
Üübjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Kanepi vallan.


Kogrõjärv (Mälle).
Kogrõjärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.


Lambahannajärv.
Lambahannajärv vai Lambahanna järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Lubjajärv.
Lubjajärv vai Lubjaahujärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Nahajärv.
Nahajärv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Sinike järv.
Sinike järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Suurõsuu lumbiq.
Suurõsuu lumbiq ommaq lumbiq Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.


Tapusuu lump.
Tapusuu lump om lump Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan.


Voki järv.
Voki järv om järv Urvastõ kihlkunnan Otõmpää vallan. Tä om Koorastõ järvist kõgõ sügävämp.
Järve vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.


Ahijärv (Karstmõisa).
Ahijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Erästvere järv.
Erästvere järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Järvest nakkas pääle Ah'a jõgi.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Hallsuu lump.
Hallsuu lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Hatsikõ järv.
Hatsikõ järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Hurmi järv.
Hurmi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Hurmi külän.


Hüüdre järv.
Hüüdre järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Ilvesse tiik.
Ilvesse järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Jõksi järv.
Jõksi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Kanepist 1,5 km põh'aõdagu puul Võro-Tarto tii veeren (õdagu puul). Tä om Piigandi-Jõksi ürgoron Otõmpää korgustigu lõunahummoguveere pääl. Jõksi järve lähkon, tõsõl puul suurttiid om Vähkjärv.
Jõksi järvest juusk läbi Võhandu jõgi. Vesi vaihtus ärq 2,6 kõrda aastagan.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun ja haug.
Rahvasuust.
Üts Jõksi järve veeren elänü miis ollõv ütelnüq niimuudu: "Mõtsa Juhkami, ulli ku rumalat - upma ku tapma, tõukama tõsõ järve. Järv ütesä süld sükäv - kas sääl mõni pulk vai oss, kost kinniq võtta."


Järve järv.
Järve järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kalmatjärv.
Kalmatjärv vai Kalmakjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kalmõtlomp.
Kalmõtlomp vai Kalmatlomp om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kogrõjärv (Mõndsi).
Kogrõjärv vai Piigandi kogrõjärv vai Mõndsikülä järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.
Kogrõjärvest nakkas pääle Hilba oja.


Kovata järv.
Kovata järv vai Kuivusõalunõ järv om inemise tett järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kume tiik.
Kume tiik [Kum'e tiik] om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kunnajärv.
Kunnajärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kunnõjärv.
Kunnõjärv [.Kunnõjärv] om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kurvitsa järv.
Kurvitsa järv vai Kurvitsa veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Kõvvõrjärv (Koorastõ).
Kõvvõrjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ küläst 1 km hummogu poolõ. Tä om üts Koorastõ järvist.
Järve hummoguveeren om üts riba põlist (umbõs paarisaa-aastagast pedäjämõtsa ütsikide kuusiga. Põh'aveeren on tsukõluskotus ja kraav, miä lätt Mudsina järve. Järve vesi vaihtus ärq 0,3 kõrda aastagan.


Kähri tiik.
Kähri tiik om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Laanõperä lump.
Laanõperä lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Leotus.
Leotus om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Linajärv (Koorastõ).
Linajärv vai Kogrõjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Magari järv.
Magari järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Mudsina järv.
Mudsina järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.
Järve vesi vaihtus ärq 20 kõrda aastagan.


Mustjärv (Heisri).
Mustjärv vai Heisri Mustjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Heisri külän. Järvest nakkas pääle Mustajärve oja.


Mädäjärv (Ahijärve suu).
Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Palojärv (Hino).
Palojärv vai Erästvere Palojärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Pardsilump (Muhulaanõ).
Pardsilump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Perätsjärv.
Perätsjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Piigandi järv.
Piigandi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Piigandi külä man. Tä om Otõmpää korgustigu lõunõhummogu veere pääl Piigandi-Jõksi ürgoron.
Piigandi järvest lätt kraav lõunõõdagu puul olõvahe Vähkjärve. Viivaihtus om väega väikene (0,3 kõrda aastagan).
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq särg, latik, ahhun ja haug.


Pikkjärv (Koorastõ).
Pikkjärv vai Koorastõ Pikkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om Koorastõst 3 km õdagu puul, Koorastõ-Vidrike tii lähkon. Pikkjärv om üts Koorastõ järvist.


Ploomi lump.
Ploomi lump om lump Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Roti järv.
Roti järv vai Roti veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Rängä järv.
Rängä järv [.Rängä järv] om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Sulõndu järv.
Sulõndu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Suurjärv (Koorastõ).
Suurjärv vai Koorastõ Suurjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ küläst lõunan. Tä om Koorastõ järvist kõgõ suurõmb.
Suurjärve ümbre ommaq nurmõq, hainamaaq ja mõtsasaarõq. Põh'aveeren om Koorastõ park. Järve põh'ahummogunukan om mõtsaga katõt 0,2 ha suurunõ Hirvesaar.
Järve juuskvaq mitmõq ujaq. Om lättit.Vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kallo om peris mitmit lihte. Pall'o om latikat ja haugi. Viil om särge, ahunat, ruusärge, nurgu, viidikat, linaskit, kuskõ, lutsu, teibi ja rünti. Sisse om tuud sudakut, siiga, peledit ja karpkalla.


Uiakatsi järv.
Uiakatsi järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Koorastõ külä man, Suurjärvest 200 m lõunõõdagu puul. Tä om Koorastõ järvist kõgõ selgembä viiga.
Järve veereq ommaq lõunahummogu puul järsoq ja ruusatsõq, muial madalambaq ja mudatsõq. Järve ümbre om põh'aõdagu puul põllumaa, lõunahummogu puul mõts, muial inämbüisi soinõ niit.


Vaaba järv.
Vaaba järv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan. Tä om üts Koorastõ järvist.


Vedelä järv.
Vedelä järv vai Vedelä veskijärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Vähkjärv (Piigandi).
Vähkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan Võro-Tarto tii veeren (tuust hummogu puul). Tõsõl puul tiid om õkvalt Jõksi järv.


Väikene Perätsjärv.
Väike Perätsjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kanepi vallan.


Hanitiik.
Hanitiik om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Hatalomp.
Hatalomp vai Hatalump om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Hilba järv.
Hilba järv vai Hilba veskijärv om ülessulut järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan. Järvest juusk läbi Hilba oja.


Janokjärv.
Janokjärv vai Janotjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.
Järvest juusk läbi Piigastõ oja. Järve vesi vaihtus ärq 13 kõrda aastagan.


Karaski järv.
Karaski järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kohvilomp.
Kohvilomp vai Kohvilump om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Kraika.
Kraika [.Kraika] om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Mätäsniidü lomp.
Mätäsniidü lomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Osõtsuu järv.
Osõtsuu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Palojärv (Ihamaru palo).
Palojärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan. Palojärv om vana Võro-Tarto suurõtii lähkün (tuust hummogu puul) Ihamarust Tarto poolõ, üleni palomõtsa seen. Tõsõl puul tiid om Väikene Palojärv.
Palojärv om hää ja tunnõt tsukõluskotus.


Pardsilomp (Karaski).
Pardsilomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Sinikahja järv.
Sinikahja järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Tammõkannulomp.
Tammõkannulomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Tsähknä järv.
Tsähknä järv vai Tsähknä veskijärv om ülessulut järv Piigastõ oja pääl Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Visnapuu lomp.
Visnapuu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Väikene Palojärv.
Väikene Palojärv vai Kogrõjärv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan Ihamarust põh'a puul. Tä om piaaigu vana Võro-Tarto tii veeren (tuust õdagu puul) mõtsa sisen. Tõsõl puul tiid om Palojärv.


Väiku-Osõtsuu järv.
Väiku-Osõtsuu järv om järv Kanepi kihlkunnan Kõllõstõ vallan.


Haavalehelomp.
Haavalehelomp vai Haavalehelump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Herrmanni lomp.
Herrmanni lomp vai Herrmanni Jaani lomp vai Herrmanni lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Jussoni lomp.
Jussoni lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Kaivandjärv.
Kaivandjärv vai Kaivandu vai Perätjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Keebi järv (Kitsõ).
Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Keebi järv (Hüssi).
Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Kiisla lomp.
Kiisla lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Kiltre lomp.
Kiltre lomp vai Kiltri lomp vai Kiltre lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Kõrrõ lomp.
Kõrrõ lomp vai Kõrrõ lump om lump Kanepi ja Kamja kihlkunna piiri pääl Valgjärve vallan.


Lambaniidü lomp.
Lambaniidü lomp vai Lambaniidü lump om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Liivajärv (Tammõ).
Liivajärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Lättelomp.
Lättelomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Mahlamäe lump.
Mahlamäe lump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Marana lump.
Marana lump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Matu lomp.
Matu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Mädäjärv (Valgjärve).
Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Palanulomp.
Palanulomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Pikäjärv.
Pikäjärv vai Pikkjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan. Järve veeren om Pikäjärve mõisa.


Riiulump.
Riiulump om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Sulõndu.
Sulõndu om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Sulõndu lomp.
Sulõndu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Tammõ järv.
Tammõ järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Tarnsuu lomp.
Tarnsuu lomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Toomõlomp.
Toomõlomp om lump Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Väikene Keebi järv.
Väikene Keebi järv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan.


Alapikä järv.
Alapikä järv om järv Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.


Kõiviksuu lomp.
Kõiviksuu lomp om inemise tett lump Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.


Mädäjärv (Möldre).
Mädäjärv om järv Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.


Piiri lomp.
Piiri lomp om lump Kanepi kihlkunnan Otõmpää vallan.


Keldu järv.
Keldu järv om järv Kanepi kihlkunnan Paluperä vallan.


Kolmõrist.
Kolmõrist om lump Kanepi kihlkunnan Paluperä vallan.


Õdagumeresoomõ keeleq.
Õdagumeresoomõ keeleq om rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas põhilidsõlt Õdagumere piirkunnan.
Lõunõrühm.
Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä kuulusõq liivi, eesti, vad'a ja lõunõeesti kiil, sh võro kiil ja seto kiil. Lõunõeesti kiilt om traditsioonilidsõlt peet eesti keele murdõrühmäs.
Põh'arühm.
Õdagumeresoomõ kiili põh'arühmä kuulusõq soomõ, ingerikar'ala vai isuri, kar'ala ja vepsä kiil. Sagõhõhe peetäs eräle õdagumeresoomõ keelis ka aunusõkar'ala vai livvi ja lüüdi kiilt, a mõnikõrd ka Roodsin ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut meä kiilt ("meänkieli") ja Norran niisama ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut kveeni kiilt ("kainun kieli").
Kiräkeeleq.
Riigikeele staatusõga kiräkiil om eesti ja soomõ keelel. Tõisist õdagumeresoomõ keelist om uma kiräkiil olõman liivi, vepsä, kar'ala, aunusõkar'ala ja võro keelel. Trüküsõnna ilmus ka meä, kveeni, seto, mulgi ja vad'a keelen, a tüütävit kiräkeele standardiid olõ-i naidõ kiili jaos luud.


Halapuu linaläpüq.
Halapuu linaläpüq ommaq läpüq Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kaadsaharo järv.
Kaadsaharo järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kaarniidü lump.
Kaarniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kapstoja lump.
Kapstoja lump vai Kapstaoja lump vai Kapstoja lomp om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kassiniidü järv.
Kassiniidü järv vai Palakõstõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kassioro järv.
Kassioro järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kerigumäe järv.
Kerigumäe järv vai Kerikumäe järv vai Ker'komäe järv vai Kerkomäe järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe külä man.
Järve põh'a- ja hummoguviir om liivanõ, lõunõ- ja õdaguviir soinõ.
Järve tulõ vett lähkonolõvist Pundsu, Kõrb- ja Linnasjärvest nink suust, miä järve ümbre om. Vesi juusk järvest vällä Pedejä jõkkõ. Viivaihtus om väikene: aastagan vaihtus viist ärq umbõs 4/5.
Kerigumäe järv, Järvesuu ja mõts näide ümbre moodustasõq Kerigumäe maastigukaitsõala.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Järven kasus vesilobeeliat ja järv-lahnarohto nink tõisi haruldaisi kasvõ.


Kolmõpinijärv.
Kolmõpinijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kommõri järv.
Kommõri järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kuasuu lump.
Kuasuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kõovarigu lump.
Kõovarigu lump vai Kõovar'ku lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kõrbaja lump.
Kõrbaja lump [.Kõrbaja lump] om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kõrkõnijärv.
Kõrkõnijärv [.Kõrkõnijärv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kõrvõ sulg.
Kõrvõ sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kängämäe sulg.
Kängämäe sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Külimitü järv.
Külimitü järv vai Külümitü järv om järvekene Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan. Tä om Pedejä järvest veitse õdagu puul ja Kerigumäe järvest veitse lõunõõdagu puul.


Küläoro järv.
Küläoro järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Küläoro ja Juraski külä vaihõl.


Lalli soodiq.
Lalli soodiq ommaq järveq Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Laustoja lump.
Laustoja lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Luhtõ järv.
Luhtõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Mudajärv (Kiigamäe).
Mudajärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Mudajärv (Pundsu).
Mudajärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Ligidäl ommaq viil Linnasjärv, Pundsu järv ja Kõrbjärv.


Mustakao lump.
Mustakao lump vai Mustakaivulump vai Mustkaiv om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Mutsu järv.
Mutsu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Mäenurmõ lump.
Mäenurmõ lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Oroniidü lump.
Oroniidü lump om inemise tett lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Paali järv.
Paali järv [.Paali järv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Palandniidü lump.
Palandniidü lump vai Palandniidü järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Palandulump.
Palandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Pedejä järv.
Pedejä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järvest veitse lõunõ puul. Pedejä järvest veitse õdagu puul om tsill'okõnõ Külimitü järv. Järvest juusk läbi Pedejä jõgi.


Pedäjämäe lump.
Pedäjämäe lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Piitreveski sulg.
Piitreveski sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Pikäsuu lump.
Pikäsuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Plessi järv.
Plessi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Pundsu järv.
Pundsu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Ligidäl ommaq viil Linnasjärv, Kõrbjärv ja Mudajärv.


Puustuslump.
Puustuslump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Pärgi lump.
Pärgi lump vai Kurõalonõ lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Roodsi sulg.
Roodsi sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Saarõniidü lump.
Saarõniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Suulätte lump.
Suulätte lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Suur Kasvandulump.
Suur Kasvandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Tabina järv.
Tabina järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan Tabina külä man.
Tabina järvest juusk läbi Raagsilla oja.


Ts'opasuu järv.
Ts'opasuu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Tsäpsi järv.
Tsäpsi järv vai Järvemäe järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Ubasuu lump.
Ubasuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Uigumäe lump.
Uigumäe lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Utra lump.
Utra lump [.Utra lump] om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Vanigõjärv.
Vanigõjärv vai Vanigõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Varsangulump.
Varsangulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Väikene Kasvandulump.
Väikene Kasvandulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Rautina järv.
Rautina järv om järv Karula ja Lukõ kihlkunna piiri pääl Karula vallan.


Murati järv.
Murati järv om järv Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl Haani vallan Murati külän.
Murati järve suurus om 66,6 ha, tuust 9,5 ha om Lätin.
Järve juuskvaq sisse Kuura jõgi ja Allumäe oja nink järvest vällä juusk Vaidva jõgi. Vesi vaihtus ärq kipõstõ, 5-6 nädäli takast. Järv om pehme viiga.
Murati järve põh'aveeren oll' umal aol Murati kar'amõisa, miä kuulu Ruusmäe mõisalõ.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun, haug, rutas ja kusk.


Kõvõra järv.
Kõvõra järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Munakülä järv.
Munakülä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Mustjärv (Oravamõisa).
Mustjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Oraval. Mustastjärvest veitse hummogu puul ommaq Solda järv ja Orava järv.


Orava järv (Oravamõisa).
Orava järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Oraval. Timäst veitse õdagu puul ommaq Solda järv ja Mustjärv. Järvest mõnisada miitret lõunõ puul om Tuulõmägi.
Orava järv om hummogu-õdagu suunan piklik. Järve põh'aveeren kasus mõts ja ommaq mõnõq taloq, lõunõpoolidsõ küle pääl ommaq Orava vallamaja, mito ütismajja nink Orava koolimaja.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Pabosuu lump.
Pabosuu lump vai Pabolump vai Pabosuulump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Palanusuu lump.
Palanusuu lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Piiroja järv.
Piiroja järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Solda järv.
Solda järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Orava mõisa man mõtsa sisen. Järve hummoguveeren om hää tsukõluskotus.
Solda järvest veitse hummogu puul om Orava järv ja õdagu puul Mustjärv.


Tahojärv.
Tahojärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Väikojärv.
Väiko järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan.


Antjärv.
Antjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Hino järv.
Hino järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Hino, Siksälä ja Kimalasõ külä vaihõl. Tä om Haani korgustigu kõgõ suurõmb järv (suurust 198,8 ha).
Järve viir om käänolinõ, kotussidõ korgõ ja inämbüisi liivanõ. Järven om säidse mõtsast saart. Innembide om järv suurõmb olnuq ja võtnuq Mustajärve kah hindä ala.
Hino järvest juusk vesi vällä Siksälä ojja ja säält Pedejä jõkkõ. Vesi vaihtus ärq umbõs kolmõ aastaga.
Õkvalt Hino järve kõrval (hummogu puul) om timäst hulka vähämb Mustjärv.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Hino järven om pall'o kallo. Noist tähtsämbäq ommaq särg, latik, ahhun. Järve veeren eläs pall'o tsirkõ.


Idinä järv.
Idinä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.
Idinä järvest nakkas pääle Idinä oja, miä juusk Kuura jõkkõ.


Ikujärv.
Ikujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Immaku järv.
Immaku järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Jaanissaarõ järv.
Jaanissaarõ järv vai Sastavi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Juhaniniidü lump.
Juhaniniidü lump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Kisõjärv.
Kisõjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Kärinä külä man. Timä ümbre om viil 6 vähämbät järve üten minga tä moodustas Kisõjärve järvistü.
Kisõjärve järvistü ja Kisõjärve suu kaitsõs om 1983. a. luud Kisõjärve maastigukaitsõala.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kallost ommaq tähtsämbäq särg ja ahhun, veidemb om haugõ. Püvvet om viil rutast, kuskõ, latikat, kokrõ jt.


Kunnaland (Maksamõts).
Kunnaland om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Kõrbjärv (Kaatsorakund).
Kõrbjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Kõrbjärv (Pundsu).
Kõrbjärv vai Pundsu Kõrbjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä om õkvalt Kerigumäe järve kõrval, tuust hummogu puul. Ligidäl ommaq viil Pundsu järv, Linnasjärv ja Mudajärv.


Laihjärv.
Laihjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.


Lautri järv.
Lautri järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Linnasjärv.
Linnasjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Kerigumäe järve lähkon (tuust hummogu puul). Linnasjärve ja Kerigumäe järve vaihõl ommaq viil Pundsu järv, Kõrbjärv ja Mudajärv.


Mikeli järv.
Mikeli järv vai Mikõli järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Mikeli Väikenejärv.
Mikeli Väikenejärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Mägialonõ järv.
Mägialonõ järv vai Mägialodsõjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.


Mustjärv (Siksälä).
Mustjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä om õkvalt Hino järve kõrval, tuust veitse hummogu puul. Innembide, ku Hino järv suurõmb oll', kuulu Mustjärv kah tuu ala.


Märä järv.
Märä järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Möldri londsik.
Möldri londsik vai Möldre londsik om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Pahijärv.
Pahijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Põnni külä man. Pahijärv kuulus Kisõjärve järvistühe.
Kinniqkasumisõ peräst om Pahijärv lännüq katõs osas: Põh'a-Pahijärves ja Lõuna-Pahijärves.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Pahijärven kasus üle 15 lihi haruldaisi vetikit.


Pulli järv.
Pulli järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Miss'o alõvigu ja Pulli külä vaihõl.
Järvest juusk vesi kraavi kaudu läbi Saarjärve Pedejä jõkkõ. Vesi vaihtus ärq umbõs kolmõ aastaga.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Järven om pall'o haruldaisi kasvõ. Päämädseq kalaq ommaq särg, ahhun, haug ja kusk.


Põrstõ järv.
Põrstõ järv [.Põrstõ järv] om järv Vahtsõliina kihlkunna ja Setomaa, Vahtsõliina ja Miss'o valla piiri pääl.


Pältri järv.
Pältri järv vai Pältre järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Ritska järv.
Ritska järv [Rits'ka järv] vai Ritsika järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Saarjärv (Miss'o).
Saarjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan Miss'o kandin.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Sika sulg.
Sika sulg om ülessulut järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Järvest juusk läbi Siksälä oja.


Suujärv (Savioja).
Suujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Sõdaalonõ järv.
Sõdaalonõ järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.


Tammõlump.
Tammõlump om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Tiisleri land.
Tiisleri land om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Tika järv.
Tika järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Viisjärv.
Viisjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Villapai tiik.
Villapai om lump Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Vinegi järv.
Vinegi järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Vinnora järv.
Vinnora järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Vuuhjärv.
Vuuhjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan. Tä kuulus Kisõjärve järvistühe.


Väikene Suujärv.
Väikene Suujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o vallan.


Alaveski järv (Noodaskülä).
Alaveski järv om ülessulut järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Jaanusjärv.
Jaanusjärv vai Jaanusõjärv vai Nahajärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Kalijärv.
Kalijärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan Voki-Tammõ külä man.
Järve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.


Korgõsilla sulg.
Korgõsilla sulg om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Lasva järv.
Lasva järv [.Lasva järv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Mäestjärv (Tammsaarõ).
Mäestjärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Mäeveski järv.
Mäeveski järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.


Noodasjärv.
Noodasjärv vai Nuudasjärv [.Nuudasjärv] om järv Vahtsõliina kihlkunnan Lasva vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 26 kõrda aastagan.


Preeksa järv.
Preeksa järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 14 kõrda aastagan.


Tiidujärv.
Tiidujärv vai Tiidu järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.


Uuri järv.
Uuri järv vai Väikene Preeksa järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.


Väikene Tiidujärv.
Väikene Tiidujärv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Haani vallan.


Tegova järv.
Tegova järv om järv Vahtsõliina kihlkunnan Mikitämäe vallan.


Aabra järv.
Aabra järv [.Aabra järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ahitsõ järv.
Ahitsõ järv vai Ahitsa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Alajärv (Viitinä).
Alajärv vai Viitinä Alajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Jugu järv.
Jugu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Järvekülä järv.
Järvekülä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kaarnajärv.
Kaarnajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kahrila järv.
Kahrila järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Tä om Rõugõ ürgoron, häste pikk ja kitsas.
Vesi vaihtus ärq 6,3 kõrda aastagan. Järve põhi om inämbüisi ruusanõ, kotussidõ om muta.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq särg, ahhun ja haug.


Kaivandu järv.
Kaivandu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Karijärv.
Karijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kaussjärv.
Kaussjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Rõugõn.


Kogrõ järv.
Kogrõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kolga järv.
Kolga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kunnjärv.
Kunnjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kurgjärv.
Kurgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Kurgjärve külän. Kurgjärvest mõnisada miitret hummogu puul om Väikjärv.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Kõrbjärv (Sandisuu).
Kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Liinjärv.
Liinjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Timä nimi om tulnuq Liinamäest vai sõnast "liin" (kants).


Mustjärv (Luhasuu).
Mustjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Perätjärv (Viitinä).
Perätjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Püksijärv.
Püksijärv vai Väikujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ratasjärv.
Ratasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Suurjärv (Rõugõ).
Suurjärv vai Rõugõ Suurjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Rõugõn.
Timä kõgõ sügävämb kotus om 38 miitret, tuuga om tä Eesti kõgõ sügävämb järv.
Järve vesi vaihtus ärq 4 kõrda aastagan.


Tiksijärv.
Tiksijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tõugjärv.
Tõugjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Udsali land.
Udsali land om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Valgjärv (Rõugõ).
Valgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Vihtla järv.
Vihtla järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Vihtla land.
Vihtla land om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Viitinä järv.
Viitinä järv vai Viitenä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Väikjärv.
Väikjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan Kurgjärve külä man. Väikjärvest mõnisada miitret õdagu puul om Kurgjärv.


Alajärv (Vahtsõ-Saalussõ).
Alajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Vahtsõ-Saalussõ külän. Õkvalt Alajärve kõrval (lõunaõdagu puul) om timäst suurõmb Kavadi järv.


Alasjärv.
Alasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Hainjärv.
Hainjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Hanija järv.
Hanija järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Horoski järv.
Horoski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Härmäjärv.
Härmäjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Hääli järv.
Hääli järv [.Hääli järv] vai Häälijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Jürijärv.
Jürijärv vai Jüri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kakõnujärv.
Kakõnujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Järvest nakkas pääle Korgõsilla uja.


Kalda järv.
Kalda järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kasuli järv.
Kasuli järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kavadi järv.
Kavadi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Vahtsõ-Saalussõ külän.
Kavadi järv om väega käänolidsõ veere ja mitmõ saarõga, tuuperäst peetäs tedä Eesti ütes ilosambas järves.
Õkvalt Kavadi järve kõrval (põh'ahummogu puul) om Alajärv.
Järve vesi vaihtus ärq 4 kõrda aastagan.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kallost om kõgõ inämb särge, veidemb om latikut, ahunat, haugõ, sudakut, linaskit. Püvvet om viil kuskõ, lutsu, ruusärge jt.


Kikri järv.
Kikri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kirbu järv.
Kirbu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kogrõjärv (Kuura).
Kogrõjärv vai Kuura kogrõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kogrõjärv (Vahtsõ-Saalussõ).
Kogrõjärv vai Saalussõ Kogrõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kunnaland (Plaani).
Kunnaland om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kõrdsijärv (Kallastõ).
Kõrdsijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kõvvõrjärv (Palanumäe).
Kõvvõrjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Kändrä järv.
Kändrä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Küläjärv (Vällämäe).
Küläjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Leoski järv.
Leoski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Leoski külä man.


Maiori järv.
Maiori järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Eesti-Läti piiri lähkon. Järvest juusk läbi Allumäe oja.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Mudajärv (Villa).
Mudajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Murojärv.
Murojärv vai Külmä järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Mäe-Tilga järv.
Mäe-Tilga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Paadikõrdsi järv.
Paadikõrdsi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Paavõlka järv.
Paavõlka järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Palanujärv.
Palanujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Palujüri järv.
Palujüri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Peräjärv (Kõomäe).
Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Peräjärv (Simula).
Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Purka järv.
Purka järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Puustusjärv.
Puustusjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Põdramõtsa järv.
Põdramõtsa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Põldalotsõ järv.
Põldalotsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Ruusmäe järv (Ruusmäe).
Ruusmäe järv vai Rogosi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Salujärv.
Salujärv vai Mahtja järv vai Tallikõsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Mahtja külä man.


Sarikuniidü järv.
Sarikuniidü järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Sarisõ järv.
Sarisõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Soodi järv.
Soodi järv vai Vodi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Taltjärv.
Taltjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tammsaarõ järv.
Tammsaarõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tsilgutaja järv.
Tsilgutaja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tsirkjärv.
Tsirkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tuhkrijärv.
Tuhkrijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tulba järv.
Tulba järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Tuuljärv.
Tuuljärv (Suur Plaksi järv) om järv Plaksi külän Rõugõ vallan Võromaal. Tuuljärv om põh'ahummogu-lõunaõdagu tsihiline väikujärv, mink suurus om 3,5 hektärri. Tuuljärv sais 257 miitre korgul merepinnast ja om Eesti kõgõ korgõmbal ollõv järv. Kõgõ suurõmb süvvüs om 18 miitret. Tuuljärve juusk Sillaniidü oja ja säält vällä Järveperä oja, miä juusk Vaskna järve. Tuuljärve perv om matal ja soinõ.
Perimüs.
Üts jutt pajatas Tuuljärve sündümisluu. Kalõvipoig oll' Pihkva puult tulnuq ja tahtsõ kõrras pikäle visadaq. Tuu jaos tõmmas' ta kässiga hindäle pääalodsõ, minkast sai Munamägi. Kalõvipoja vähkremisest sai Vaskna järv. Edimädsest jalasammust pääle nõsõmist saigi Tuuljärv, tõsõst Tuhkrijärv.
Tuuljärve nimi tullõv tuust, et sääl om kõgõ väiku lainõtus, eski ku tuult olõ-õi. Perimüse perrä tuud lainõtust tege järvevaim Beemodi armukõnõ Tsööma, kedä Beemot Lätimaalõ minnen Haanihe kõrda pidämä jätse.


Vahejärv (Simula).
Vahejärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Vahtsõkivi sulg.
Vahtsõkivi sulg om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Vakari järv.
Vakari järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Varõsjärveq.
Varõsjärveq ommaq järveq Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Vaskna järv.
Vaskna järv [Vask'na järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Veesi järv.
Veesi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Vihkla järv.
Vihkla järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Väikene Kakõnujärv.
Väikene Kakõnujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Väiku-Paltna järv.
Väiku-Paltna järv vai Väiku-Palkna järv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan Eesti-Läti piiri pääl. Tä om osa Väiku-Paltna maastigukaitsõalast.
Järve suurus om 4,5 ha, minkast 4 ha om Eestin. Kõgõ suurõmb süvvüs om 31,9 miitret, tuuga om tä Eestin süvvüse poolõst tõnõ.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq ahhun, särg, haug, linask ja kogõr.


Üvvärjärv.
Üvvärjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Haani vallan.


Ahijärv (Kolereinu).
Ahijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Annjärv.
Annjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Edejärv (Andsu).
Edejärv vai Andsu Edejärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.
Andsu Edejärve ja Peräjärve nink näide ligembä ümbrüse kaitsõs om luud Andsu järvi maastigukaitsõala.


Edejärv (Kolereinu).
Edejärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.


Juba järv.
Juba järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kaasjärv.
Kaasjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kallitiik.
Kallitiik om lump Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kalporo järv.
Kalporo järv [Kalp'oro järv] om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kublitsa järv.
Kublitsa järv vai Kublitsõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kunnaland (Mäestjärve).
Kunnaland om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.


Lõvaski järv.
Lõvaski järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Mäestjärv (Kasaritsa).
Mäestjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Määräjärv.
Määräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Pappjärv.
Pappjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Kosõl.


Peräjärv (Andsu).
Peräjärv vai Andsu Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.
Andsu Edejärve ja Peräjärve nink näide ligembä ümbrüse kaitsõs om luud Andsu järvi maastigukaitsõala.


Peräjärv (Jaama).
Peräjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Pikkjärv (Meeldemäe).
Pikkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Puiga järv.
Puiga järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Puigal.


Pütäljärv (Meegomäe).
Pütäljärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Pütäljärv (Räpo).
Pütäljärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Räpo järv.
Räpo järv om väiku järvekene Rõugõ kihlkunnan Võro vallan Räpol. Järv om õkvalt Võro-Vahtsõliina suurõtii kõrval perve all ja häste tii päält nätäq.


Suur Kõrbjärv.
Suur Kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Süväjärv.
Süväjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Tsianahajärv.
Tsianahajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Uutland.
Uutland om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Vahtsõjärv.
Vahtsõjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Valgjärv (Kosõ).
Valgjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Verijärv.
Verijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Viigjärv.
Viigjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Vimbland.
Vimbland om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Vähkjärv (Meegomäe).
Vähkjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Väikene Mäestjärv.
Väikene Mäestjärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Võro vallan.


Väiku Kõrbjärv.
Väiku kõrbjärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro vallan.


Kikkajärv.
Kikkajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Liivajärv (Paganamaa).
Liivajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Mudajärv (Paganamaa).
Mudajärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Sarapuujärv.
Sarapuujärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Vana-Roosa järv.
Vana-Roosa järv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Varstu järv.
Varstu järv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Veskijärv (Krabi).
Veskijärv vai Krabi Veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Veskijärv (Tsiamäe).
Veskijärv vai Sokari Veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Varstu vallan.


Hoovi järv.
Hoovi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.


Pärli tiik.
Pärli tiik [.Pärli tiik] om lump Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.


Tsooru järv.
Tsooru järv om ülessulut järv Tsooru oja pääl Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan.


Andri järv.
Andri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Hanijärv.
Hanijärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Vahtsõliina vallan.


Hirmu järv.
Hirmu järv vai Hirmo järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kaloga järv.
Kaloga järv om ülessulut järv Vana-Saalussõ oja pääl Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kelläri järv.
Kelläri järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.
Järvest nakkas pääle Vana-Saalussõ oja.


Kolodsi järv.
Kolodsi järv vai Kolotsi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Käpämäe land.
Käpämäe land om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Luiga lump.
Luiga lump om lump Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Mäesulg.
Mäesulg om ülessulut järv Vana-Saalussõ oja pääl Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Orava järv (Kolodsi).
Orava järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Palojärv (Ando).
Palojärv vai Ando Palojärv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Poksi järv.
Poksi järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Sur'a järv.
Sur'a järv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Vahtsõliina vallan.


Toomõ järv.
Toomõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Varõssõ järv.
Varõssõ järv om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Viro land.
Viro land om järv Rõugõ kihlkunnan Vahtsõliina vallan.


Kaagataja järv.
Kaagataja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Veriora vallan.


Lõo järv.
Lõo järv om järv Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan.


Paidra järv.
Paidra järv om järv Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan Paidran.
Järve vesi vaihtus ärq 0,4 kõrda aastagan.


Virve järv.
Virve järv om järvekene Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan Virve külän.


Palojärv (Preeksa).
Palojärv vai Preeksa Palojärv om järv Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Miss'o vallan.


Kubija järv.
Kubija järv vai Kubja järv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro liinan.
Järve vesi vaihtus ärq 12 kõrda aastagan.


Veskijärv (Kubija).
Veskijärv vai Kubija veskijärv om järv Rõugõ kihlkunnan Võro liinan.


Jaugamõisa järveq.
Jaugamõisa järveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Kaugjärv.
Kaugjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Kogrõjärv (Saarjärve).
Kogrõjärv vai Saarjärve Kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Küüdre järv.
Küüdre järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Küünimõtsa järv.
Küünimõtsa järv vai Küünümõtsa järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Mikilä järv.
Mikilä järv vai Mähkli järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Mõtskonna lump.
Mõtskonna lump om lump Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Pardsilump (Antsla).
Pardsilump om lump Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Pardsilump (Mõnistõ).
Pardsilump om lump Karula kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Peräjärv (Ähijärv).
Peräjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Pormeistri järv.
Pormeistri järv vai Juudi järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Põrgujärv (Peräjärve).
Põrgujärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Saarjärv (Karula).
Saarjärv vai Suur Saarjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.
Saarjärvest nakkas pääle Mustjõgi. Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Sibula järv.
Sibula järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Suur Pehmejärv.
Suur Pehmejärv vai Pehmejärv om järv Karula ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl Antsla vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 9 kõrda aastagan.


Vahejärv (Ähijärve).
Vahejärv vai Ähijärve Vahejärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Viitka järv.
Viitka järv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Väikene Pehmejärv.
Väikene Pehmejärv vai Väiku Pehmejärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Väikene Saarjärv.
Väikene Saarjärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan.


Ähijärv.
Ähijärv om järv Karula kihlkunnan Antsla vallan. Karula rahvuspargi 40 järvest om tä kõgõ suurõmb, pindala om täl ku 1,5 km läbimõõduga tsõõril. Viikorgus kõigus uma 60 cm aastagan. Pervejuun om väega ts'opilinõ üten hulga puulsaariga. Kõgõ suurõmb puulsaar om tammiga katõt korgõ Tammõmäe, ümbre ummaq suuq ni laugaq. Ähijärv lätt pistülidselt sügäväs, põhi om perve man liivanõ, a kesken om põhi rahudu ni muanõ. Ähijärve lõunõosan ommaq kolm saart (Sitiksaar, Linnusaar, Pajusaar), miä ummaq mõtsaga katõduq. Vesi om Ähijärven rohikaskõllanõ, toitainõrikas ni nõrga läbivooluga.
Ähijärve põh'aõdaguperve mäenõlval kuusi all om muistinõ kalmõq Keriguasõq. Põh'aõdagukaldõl tegotsõs s'oo ilma aigo Karula rahvuspargi keskus.
Kirändüsen om taa järve ummaperrä jäädvüstänüq Kaalepi Ain uma "Ähijärve laulõn". Ähijärve ümbre kondaja või löüdäq hulganistõ sõa aost peri kaitsõkraavõ ni ka muido jälgi mõtsaveljo tegemiisist.
Rahvas om nännüq ja tiid kõnõldaq, et Ähijärven eläs Must pini, kiä tõõnõkõrd vällä tulõ. Üte jutusõ perrä läts hulk näiokõisi Ähijärve tsuklõma, õnnõ viimäne jäi kalda pääle märkmä, kas iks om hää vette minnäq. Tuupääle tull järvest must pini, kiä haukse, et viimäne tütrik piät ka tsuklõma minemä: "Naki taht süvväq!"
Tõõsõ küländ tuntu jutu perrä om järve pääl hummogilde päävänõsõngu aol näta Ähijärve telg. Sjoo om niimoodu tuuperäst, et Ähijärv jäi õkva Karula ni Antsla mõisa valduisi vaihõlõ. Mõlõmbaq mõisaherräq tahtsevaq hüvvä kalajärve hindäle saiaq, a sõs lepseväq ärq, et järv tulõ poolõs tetäq. Et viir kimmähe nätä olõs, andsevaq naq hobõsõlõ raudnaklu süvvä ja sõs sõidivaq üle järve. Ähijärve telge piten läts tsaariaol talvõtii – ku tuu päält ärq essüt, sõs võit järve ärq uppuq.


Aheru järv.
Aheru järv vai Kandsi järv om järv Karula ja Harglõ kihlkunna piiri pääl Taheva vallan. Tä om Karula korgustigu kõgõ suurõmb järv, mõtsatsidõ mäki vaihõl.
Aheru järvest juusk läbi Lannamõtsa oja.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Aheru järve peetäs Eesti ütes parõmbas kalajärves. Sääl elässeq särg, latik, nurg, kusk, haug, sudak, veidemb om ahunat.


Ahnõjärv.
Ahnõjärv (Ahnejärv) om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Alakonnu järv.
Alakonnu järv vai Jussi järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Haugjärv.
Haugjärv vai Haudjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.
Järv om mõtsa sisen. Timä suurus om 0,2 hektaari. Haugjärve lähkon om viil kats väikest järve - Raudjärv ja Türäjärv.


Jaska järv.
Jaska järv vai Jaaska järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.
Jaska järvest juusk läbi Mürgi oja. Järve vesi vaihtus ärq 3 kõrda aastagan.


Kaadsijärv.
Kaadsijärv vai Kaatsijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kaivandu.
Kaivandu vai Kaivandulump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kallõtõ järv.
Kallõtõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kikati järv.
Kikati järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kirvõsjärv.
Kirvõsjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kogrõjärv (Tohvri).
Kogrõjärv vai Tohvri Kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Konnumäe järv.
Konnumäe järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Kuikli järv.
Kuikli järv [.Kuikli järv] vai Kuigli järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Köstrijärv.
Köstrijärv vai Köstrejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe külän.
Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.


Lajassaarõ järv.
Lajassaarõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Latsõjärveq.
Latsõjärveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Karula vallan.


Madsa lump.
Madsa lump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.


Mustjärv (Savi).
Mustjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Mustjärveq.
Mustjärveq ommaq järveq Karula kihlkunnan Karula vallan.


Mõtsalump.
Mõtsalump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.


Obõsõujutus.
Obõsõujutus vai Obõstõtsukõlus om lump Karula kihlkunnan Karula vallan.


Ojajärv.
Ojajärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Papijärv.
Papijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe küläst hummogu puul.


Pautsjärv.
Pautsjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Pikkjärv (Karula).
Pikkjärv vai Karula Pikkjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Karulast põh'a puul Karula korgustigu põh'aveeren. Pikkjärv om kitsan hummogu-õdagu-tsihilidsen ürgoron.
Pikkjärv saa vett lättist ja Piiriojast. Pikästjärvest juusk vällä Varõssõ oja. Vesi vaihtus aastagan ärq 4,6 kõrda.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq latik, särg, ahhun ja linask.


Raudjärv (Lüllemäe).
Raudjärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Lüllemäe külän.


Rebäsejärv.
Rebäsejärv vai Rebäsemõisa järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.
Rebäsejärvest nakkas pääle Lannamõtsa oja.


Ruusmäe järv (Paluotsa).
Ruusmäe järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.
Ruusmäe järvest nakkas pääle Mürgi oja.


Rästä järv.
Rästä järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Savijärv (Savi).
Savijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Sinejärv.
Sinejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Suur-Apja järv.
Suur Apja järv vai Koobassaarõ järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Apja ja Koobassaarõ külä lähkon Karula korgustigu lõunõservän Karula riigipargin.
Suurõst Apja järvest nakkas pääle Harglõ oja. Järve vesi vaihtus ärq üte kõrra aastagan.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Järven om pall'o haruldaisi plankterit. Kallost elässeq sääl ahhun, kogõr, särg, haug ja linask.


Tohvri järv.
Tohvri järv vai Veskijärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Tollari järv.
Tollari järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Türäjärv.
Türäjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.
Järve suurus om 0,2 hektaari. Türäjärv om mõtsa sisen, timä veeren kasusõq kuusõq ja pedäjäq. Järve veereq ommaq küländ soitsõq.
Järv om piklik, põh'aõdagust lõunõhummoguhe. Lõunõveerest juusk läbi uja.
Türäjärvest õdagu puul om viil kats väikest järve - Haugjärv ja Raudjärv. Järvest hummogu puul ommaq Lahendigumäeq.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Järve veeren om majaja pesä.


Vanaesälump.
Vanaesälump om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Vehmerjärv.
Vehmerjärv vai Vehmrejärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Vihmjärv.
Vihmjärv vai Kolski järv vai Võidu järv vai Tarupedäjä järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Viinakuajärv (Karula).
Viinakuajärv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Väikene Apja järv.
Väikene Apja järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan Apja külä lähkon Karula riigipargin.


Väiku-Kuikli järv.
Väiku-Kuikli järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Õdri järv.
Õdri järv om järv Karula kihlkunnan Karula vallan.


Äniniidü lump.
Äniniidü lump om lump Karula kihlkunnan Karula vallan Piiroja pääl.


Jaagusuu lomp.
Jaagusuu lomp vai Jaagusuu lump om lump Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.


Järvots.
Järvots om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.


Kogrõjärv (Kuritsõ).
Kogrõjärv vai Kuritsõ kogrõjärv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.


Korijärv.
Korijärv vai Koosa järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Laadsi järv.
Laadsi järv vai Laatsi järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.


Tirgu järv.
Tirgu järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.
Järvest nakkas pääle Tirgu oja.


Verevä järv.
Verevä järv om järv Karula kihlkunnan Tõllistõ vallan.


Jänessemäe järv.
Jänessemäe järv om järv Karula kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Kiiviti järv.
Kiiviti järv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 11 kõrda aastagan.


Nigle järv.
Nigle järv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.


Osjalont.
Osjalont om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.


Paiulont.
Paiulont om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.


Alaveski järv (Andrusõ).
Alaveski järv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Kaavõndusuut.
Kaavõndusuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Mõnistõ järv.
Mõnistõ järv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Palanusuut.
Palanusuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Pangi suut.
Pangi suut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Pedäjäsuut.
Pedäjäsuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Peräjärv (Peräjärve).
Peräjärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Piitre järv.
Piitre järv vai Piitrejärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan. Järv om uma nime saanuq Tammõ Piitre perrä.


Pirgi suut.
Pirgi suut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Põrgujärv (Ubajärv).
Põrgujärv vai Peräjärv vai Väiku Ubajärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Silmsuut.
Silmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Suulõq.
Suulõq [.Suulõq] ommaq järveq Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Särksekolgasuut.
Särksekolgasuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Tsõõriksuut.
Tsõõriksuut om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Ubajärv.
Ubajärv om järv Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.
Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.


Ubalehelump.
Ubalehelump om lump Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan.


Vahtsõ-Roosa veskijärv.
Vahtsõ-Roosa veskijärv om ülessulut järv Vaidva jõõ pääl Harglõ kihlkunnan Mõnistõ vallan Vahtsõn-Roosan.


Alumati järv.
Alumati järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Essemäe suut.
Essemäe suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Hansi suut.
Hansi suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Hobõsõväherüs.
Hobõsõväherüs om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Härjäsilm.
Härjäsilm vai Häräsilm om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Kalmusõlont.
Kalmusõlont om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Kaulinõ suut.
Kaulinõ suut [.Kaulinõ suut] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Kolmõtammõsuut.
Kolmõtammõsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Korgõmäe järv.
Korgõmäe järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Kuuritsasuut.
Kuuritsasuut om järv (Mustajõõ vanajõgi) Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Kuussaarõ järv.
Kuussaarõ järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Külmsuut (Keiri).
Külmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Külmsuut (Tahevamõisa).
Külmsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Laagustõ suut.
Laagustõ suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Lambasuut.
Lambasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Linajärv (Lepä).
Linajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Linasuut.
Linasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Linnajärv (Essemäe).
Linnajärv [.Linnajärv] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Linnasuut.
Linnasuut [.Linnasuut] om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Mudajärv (Aheru).
Mudajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan. Innembide oll' tä Aheru järve osa.
Mudajärvest juusk läbi Lannamõtsa oja.


Murujärv.
Murujärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Mustjärv (Savijärve).
Mustjärv vai Haljasaarõ järv vai Abeli järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Mustsuut.
Mustsuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Olina suut.
Olina suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Perätjärv (Lannamõtsa).
Perätjärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Piirikõrdsi suut.
Piirikõrdsi suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Pikksuut.
Pikksuut vai Limpri suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Prangõ suut.
Prangõ suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Pügeri järv.
Pügeri järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Raubatsi järv.
Raubatsi järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Raudjärv (Aheru).
Raudjärv om järv Karula kihlkunnan Taheva vallan.
Järvekene om õnnõ 0,1 hektari suurunõ ja tä om mõtsa sisen. Raudjärve lähkon om viil kats väikest järve - Haugjärv ja Türäjärv.


Riidjärv.
Riidjärv vai Riigjärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Räimi järv.
Räimi järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Saapasuut.
Saapasuut om järv (Koiva jõõ vanajõgi) Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Savijärv (Savijärve).
Savijärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Surmasuut.
Surmasuut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Türnä järv.
Türnä järv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Vanajõgi.
Vanajõgi om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Vanakoiv.
Vanakoiv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Vomsu suut (Harglõ).
Vomsu suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Vomsu suut (Kalli).
Vomsu suut om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Väikene Linnajärv.
Väikene Linnajärv om järv Harglõ kihlkunnan Taheva vallan.


Ojaperäsuut.
Ojaperäsuut om järv Harglõ kihlkunnan Varstu vallan.


Uja.
Uja om luuduslinõ viikogo, kon vesi juusk ja miä om vähämb ku jõgi.


Ah'a jõgi.
Ah'a jõgi om jõgi Võromaal ja Tartomaal. Tä om Imäjõõ kõgõ suurõmb hääpoolinõ harojõgi (juusk sinnäq Peipsist 8,8 km kavvusõl) ja tä nakkas pääle Erästvere järvest. Alambjoosul om Ah'a jõgi laivatav. Keskjoosul om Saesaarõ hüdroeelektijaam.
Ah'a jõkõ peetäs ütes Eesti ilosambas jõõs. Ülembjoosul om Tilleoro kaitsõala, keskjoosul Ah'a jõõ ürgoro maastigukaitsõala (18 km piki jõkõ). Ürgoron ommaq Valgõmõtsan, Kiidjärvel ja Taivaskual 12-20 miitre korgutsõq paeq (müürüq) - niinimitet taivaskuaq.
Ah'a jõõ pääl tetäs pall'o kanuumatko ja muid matko.


Albri uja.
Albri uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Loosu järvest, juusk läbi Albri järve nink lätt kur'a käe puult Võhandu jõkkõ.


Hilba oja.
Hilba oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kogrõjärvest Mõndsi külä man, juusk läbi Hilba järve ja joud kur'alt puult Ah'a jõkkõ. Alambjoosul on tä Kanepi ja Põlva kihlkunna piiris.
Häält puult juusk Hilba ujja Mustajärve oja ja kur'alt puult Kruutusõ oja.


Jaanioja.
Jaanioja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Lutsu jõkkõ.


Jugooja.
Jugooja vai Ritsiksuu kraav om uja Põlva kihlkunnan.


Kallatuma uja.
Kallatuma uja vai Kallatuma kraav vai Koiola uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Vana-Koiola järvest nink juusk kur'a käe puult Kariujja paigan, kost Kariuja suuni jääs 6,8 km.


Karilatsi jõgi.
Karilatsi jõgi vai Leevi jõgi om jõgi Kanepi, Põlva ja Kamja kihlkunnan. Tä nakkas pääle Sabõrna ja Valgjärve vaihõlt, Valgjärvest 2 km lõunahummogu puul nink juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ. Keskjoosul om tä Kanepi ja Kamja kihlkunna piiris. Alambjoosul Leevijõõ külän ommaq paisjärveq.
Karilatsi jõkkõ juuskvaq kur'a poolõ päält Sulaoja ja Järvemäe oja nink hää poolõ päält Piigastõ oja.
Jõõ perveq ommaq küländki korgõq ja järsoq.


Kariuja.
Kariuja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Tilsi lähkost ja juusk Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 81,7 km..
Viieläjäq ja -kasvoq.
Kariuja suurõ viiga 2009. a. mahlakuun.


Kooskora oja.
Kooskora oja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Ah'a jõkkõ.


Korõli uja.
Korõli uja om uja Põlva ja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ 1,8 km pääle Vagola järve.


Kurõ uja.
Kurõ uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ.


Leppuja.
Leppuja om uja Põlva kihlkunnan Põlvast veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Orajõkkõ.


Lepä uja.
Lepä uja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Põlvast veitse lõunõ puul. Tä nakkas pääle Kuruski küläst nink juusk kur'a käe puult Orajõkkõ.


Lutsu jõgi.
Lutsu jõgi om jõgi Võromaal (Põlva kihlkunnan) ja Tartomaal (Võnnu kihlkunnan). Tä nakkas pääle Saarjärvest, juusk sügävän ja kitsan, Rasinalt allpuul lajemban oron. Ah'a-Vanamõisan joud tä hää poolõ päält Ah'a jõkkõ. Kauksin om jõõ pääl ülessulut järv.


Mooste oja.
Mooste oja om uja Põlva kihlkunnan.


Orajõgi.
Orajõgi om jõgi Võromaal. Tä nakkas pääle Kanepi kihlkunnast, a suurõmbalt jaolt juusk Põlva kihlkunnan. Orajõgi om Ah'a jõõ hääpoolinõ harojõgi.
Orajõõ läteq om Mustja külän kunagidsõ Johanneshofi talo man, Osola tiiristist 4 km põh'a puul. Ülembjoosul om jõgi egal puul süvendet ja õgvõndõt. Edimält lätt jõgi 0,5 km lõunahummogu poolõ, Mustja külä keskel käänd põh'ahummogu poolõ ja juusk pia 7 km, kooni Roosi külä ja Põlgastõ mõisani, õigõn sängün läbi kuivõndõt soistõ niite ja põldõ. Jõõ org nakkas vällä kujonõma viil Põlgastõ mõisa man. Põlgastõ mõisast 1,5 km allavuulu Kruuta külän Ojasaarõ talo kotsil käänd jõgi äkki põh'aõdaguhe, a kilomiitre peräst (Hainastõ talo man) käänd jälq põh'ahummoguhe ja joud 1,5 km peräst Mustajõõ küllä. Sääl lätt timäst üle Vana Võro tii. Saman suunan juuskõn lätt tä läbi Mäni ja Tilsi külä vaihõlt. Inne Vedoküllä käänd jõgi hummogu poolõ. Peräst Tilsi-Himmakülä tiid juusk Orajõkkõ hää käe puult uja, miä tulõ Pikästjärvest. Edesi tege jõgi 1,5 km pikutsõ haagi Vardja külä ja mõisa ala, pääle midä juusk tä juusk sügävän Põlva-Ahja-Luutsna ürgoron Ah'a jõõni vällä. Tä juusk läbi Koiolakülä, Meemaskülä, Mõtstõ ja Kuruski külä, käänd sõs hummogu poolõ Rosma küllä, kon Orajõkkõ juusk Peri uja. Pääle tuud juusk Orajõgi läbi Põlva liina ja sääl olõva ülessulut Põlva järve. Põlvast allpuul juusk jõgi läbi Tilsi (Orajõõ) ja Himmastõ külä nink lätt Eostõ külä man Ah'a jõkkõ.
Orajõõ veeren om pall'o elämiisi ja põldõ, veidemb mõtsa. 1930. aastagil olliq jõõ pääl veskiq Vedokülan Kundzal (Konsa), Koiolakülän Poiol, Kuruski külän Raudsepäl, Rosma külän, Põlvan nink Tilsi (Orajõõ) külän Haukal ja Pihol.
Orajõgi om suurõ sadamisõga. Jõõ viipinna absoluutnõ korgus lätte man om 100 miitret ja suu man 35,3 m. Tuu tähendäs, et korgusvaih om 64,7 m ja keskmäne sadaminõ 1,66 m/km. Kõgõ suurõmb om sadaminõ inne Rosmat mõtsa sisen.
Kallost om Orajõõst saad haugõ, särge, lepämaimu, rünti, viidikat, latikut, trullingut, hinki, ahunat ja lod'akalla.


Määuja.
Määuja vai Mädäuja vai Ruidla kraav om uja Põlva kihlkunnan.


Orauja.
Orauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Isknä jõkkõ.


Ostuja.
Ostuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Mõtstõst veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Orajõkkõ.


Peri uja.
Peri uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Lauga järvest ja juusk Rosmal hää poolõ päält Orajõkkõ.


Rebäseuja.
Rebäseuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Paidrast veitse põh'a puul. Tä juusk kur'a käe puult Võhandu jõkkõ.


Sillukõsõ oja.
Sillukõsõ oja om uja Põlva kihlkunnan.


Sintka oja.
Sintka oja om uja Põlva kihlkunnan.


Soe uja.
Soe uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk põh'a puult Vagola järve.


Tammoja.
Tammoja om uja Põlva kihlkunnan.


Timo uja.
Timo uja om uja Põlva kihlkunnan.


Turgiuja.
Turgiuja om uja Põlva kihlkunnan Parksepä kandin.


Tännässilmä uja.
Tännässilmä uja om uja Põlva kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Orajõkkõ.


Visseoja.
Visseoja (30.03.1982 – 11.06.2014 ametlikult Uibujärve oja) om uja Põlva kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kivijärvest nink juusk hää käe puult Lutsu jõkkõ paigan, kost Lutsu jõõ suuni om 32 km.
Uja juusk läbi Kiisa järve.


Varrõperä oja.
Varrõperä oja om uja Põlva kihlkunnan.


Veriuja (Põlva).
Veriuja om ujakõnõ Põlva kihlkunnan Vedo külän. Tä saa uma vii Vardja suust nink juusk kur'a käe puult Orajõkkõ.


Aardoja.
Aardoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Halloja.
Halloja om uja Räpinä kihlkunnan.


Hargooja.
Hargooja om uja Räpinä kihlkunnan.


Kenni oja.
Kenni oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Kobrooja.
Kobrooja om uja Räpinä kihlkunnan.


Korgõmäe oja.
Korgõmäe oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Leevaku oja.
Leevaku oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Likkoja.
Likkoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Lipõsilla oja.
Lipõsilla oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Meerapalo oja.
Meerapalo oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Miiksi oja.
Miiksi oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Mõduoja.
Mõduoja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Mädäjõgi.
Mädäjõgi om jõgi Võro- ja Setomaal. Tä nakkas pääle Vahtsõliina kihlkunnast, a alambjoosul juusk Räpinä kihlkunna ja Setomaa piiri pite nink lõpus joud hää käe puult Võhandu jõkkõ Kürsä ja Pedäjäalostõ külä vaihõl, kost Võhandu suuni jääs 5,2 km.


Naha oja.
Naha oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Pahtpää oja.
Pahtpää oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni om 18,2 km.


Palomõisa oja.
Palomõisa oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 57,1 km.


Parakoja.
Parakoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Pihostõ oja.
Pihostõ oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Plaksa oja.
Plaksa oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Pustõniku oja.
Pustõniku oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Raadama oja.
Raadama oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Rebäsmäe oja.
Rebäsmäe oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest Nohipalon nink juusk kur'a poolõ päält Mädäjõkkõ.


Saarnaoja.
Saarnaoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Savikuaoja.
Savikuaoja vai Haavapää oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest nink juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 45,6 km.


Silkoja.
Silkoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Sillukõstõts'ori.
Sillukõstõts'ori om uja Räpinä kihlkunnan.


Sokkoja.
Sokkoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Tambijõgi.
Tambijõgi om jõgi Räpinä kihlkunnan.


Tanioja.
Tanioja om uja Räpinä kihlkunnan.


Tilinge oja.
Tilinge oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Toolamaa oja.
Toolamaa oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Miilva järvest ja juusk kur'a poolõ päält Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni om 23,5 km.


Vaara oja.
Vaara oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Vanaoja (Räpinä).
Vanaoja om uja Räpinä kihlkunnan.


Verioja (Räpinä).
Verioja om uja Räpinä kihlkunnan.


Virosi oja.
Virosi oja om uja Räpinä kihlkunnan.


Väiko-Viirksu oja.
Väiko-Viirksu oja om uja Räpinä kihlkunnan. Tä nakkas pääle Leeväti järvest nink juusk kur'a poolõ päält Mädäjõkkõ paigan, kost Mädäjõõ suuni om 7 km.


Ahli oja.
Ahli oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Haosilla oja.
Haosilla oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Harglõ oja.
Harglõ oja om uja Harglõ ja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Suurõst Apja järvest ja juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 8,6 km.
Harglõ külä om Harglõ oja veeren ja arvada, et tä om saanuq uma nime uja perrä. Arvada, et uja nimi tähendäs tuud, et tegemist om suurõmba jõõ (Mustajõõ) harojõõga.


Hürüvä oja.
Hürüvä oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Kalli oja.
Kalli oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 13,9 km.


Karissöödä oja.
Karissöödä oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä om 5 km pikk nink juusk kur'a poolõ päält Piitrejõkkõ paigan, kost Piitrejõõ suuni om 10,3 km.


Keseli oja.
Keseli oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Koiva jõgi.
Koiva jõgi (läti keelen "Gauja") om jõgi Läti- ja Võromaal (Hargla kihlkunnan).
Jõõ pikkus om 452 km, tuust 26 km om Eesti ja Läti piiris. Jõgikunna suurus om 8900 km², minkast Eestin om 1100 km².
Koiva jõgi om Lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb (Daugava om külh viil pikemb, a Läti piiren om tedä veidemb). Tä juusk läbi Gulbene, Alūksne, Valka, Valmiera, Cēsise ja Riia rajooni.
Koiva läteq om Elka mäe man Vidzeme korgustikun. Edimält juusk tä hummogu poolõ, tege suurõ kaari ümbre Vidzeme korgustigu, juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt Liivi lahtõ Carnikava man. Õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ 90 kilomiitret. Koiva alambjoosult lätt kanal Daugava jõkkõ. Ülembjoosul olõ-iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle. Alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre.
Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin om Mustjõgi.
Eestin om Koiva jõõ veeren kats kaitsõalla. Koiva ürgoro liivakivimüürega jago (oro lakjus om sääl 1-1,5 km ja süvvüs Siguldan 85 m) kuulus 1973. a. luud Gauja riigiparki (920 km², keskus Siguldan).
Vanast parvõtõdiq Koiva pääl palkõ. Täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq. Jõõ pääle om ehitet 9 väikest eelektrijaama.


Korva oja.
Korva oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Kurõoja.
Kurõoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Kõõvistuoja.
Kõõvistuoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Külmäoja.
Külmäoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Laandura oja.
Laandura oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Lannamõtsa oja.
Lannamõtsa oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Rebäsejärvest, juusk läbi Mudajärve ja Aheru järve nink lätt hää käe puult Koiva jõkkõ paigan, kost Koiva suuni om 236 km.


Luustoja.
Luustoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Mallustõ oja.
Mallustõ oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Mehla oja.
Mehla oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Mustjõgi.
Mustjõgi (Harglõ kihlkunnan üteldäs ka Must egi) om jõgi Võromaal Karula, Urvastõ, Rõugõ ja Harglõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Karula korgustigu hummogujaost Saarjärvest ja juusk Taheva mõisa man hää poolõ päält Koiva jõkkõ. Tä om Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin.
Mustaljõõl om pikkust 84 km. Jõgikunna suuurus om 1820 km³, minkast Eestin om 994 km³. Tä juusk lajan ürgoron, mink veeren om puisniitõ nink liivakivimüüre.


Nakri oja.
Nakri oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Parnigu oja.
Parnigu oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Pedäjäoja.
Pedäjäoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Pihkura oja.
Pihkura oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Piili oja.
Piili oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Vaidva jõkkõ paigan, kost Vaidva jõõ suuni om 7,7 km.


Piirioja (Harglõ).
Piirioja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Tõrvasõ ojja.


Piitrejõgi.
Piitrejõgi vai Piitre-egi (läti keelen "Melnupe" (must jõgi)) om jõgi Läti- ja Võromaal (Harglõ kihlkunnan). Tä nakkas pääle Lätist Alūksne järve lähkost, juusk alambjoosul umbõs 6 km Eesti ja Läti piiri pite nink joud Saru lähkon kur'a poolõ päält Mustajõkkõ.
Piitrejõõ pikkus om 73 km, tuust om Eestin 25 km. Jõgikunna suurus om 435 km², minkast Eesti jääs 42 km².
Piitrejõõ perveq ommaq inämbüisi korgõq ja järsoq, kotussidõ ommaq nätäq Devoni lub'a- ja liivakiviq.
Piitrejõõ pääl Naha külän Naha talo man om Eesti kõgõ lõunapoolitsõmb paik.
Eestin om Piitrejõõ kõgõ tähtsämb harojõgi Karissöödä oja.


Pulli oja.
Pulli oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Pundsa oja.
Pundsa oja vai Piirioja om uja Harglõ ja Rõugõ kihlkunna piiri pääl. Tä juusk hää käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 35,4 km.


Pussioja.
Pussioja om uja Harglõ kihlkunnan.


Puudistõ oja.
Puudistõ oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Pügeri oja.
Pügeri oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Roodsioja.
Roodsioja om uja Harglõ kihlkunnan.


Räü oja.
Räü oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Sarioja.
Sarioja om uja Harglõ kihlkunnan.


Sepikuaoja.
Sepikuaoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Süvändüoja.
Süvändüoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tellissaarõ oja.
Tellissaarõ oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tialesoja.
Tialesoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Toruoja.
Toruoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tuklioja.
Tuklioja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tõhvura oja.
Tõhvura oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tõllioja.
Tõllioja vai Raudoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Tõrvasõ oja.
Tõrvasõ oja om uja Harglõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 19,8 km.


Ura oja.
Ura oja om uja Harglõ kihlkunnan.


Vaidva jõgi.
Vaidva jõgi om jõgi Läti- ja Võromaal (Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnan). Tä nakkas pääle Murati järvest, juusk veitse aigu Eesti-Läti piiri pite hummogu poolõ, sõs käänd Lätti ja õdagu poolõ, Vahtsõ-Roosa kandin joud tagasi Eesti nink lõpos juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 28,1 km.
Vaidva jõõ pikkus om 71 km, tuus Eestin om 14 km.


Viinaoja.
Viinaoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Viirnaoja.
Viirnaoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Äühvoja.
Äühvoja om uja Harglõ kihlkunnan.


Ihamaru oja.
Ihamaru oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ihamaru külä mant ja juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ paigan, kost Ah'a jõõ suuni om 76,4 km.


Jürikeseoja.
Jürikeseoja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kakkoro oja.
Kakkoro oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kangrusuu oja.
Kangrusuu oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kassioja.
Kassioja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kirka oja.
Kirka oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kokõ oja.
Kokõ oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Kruutusõ oja.
Kruutusõ oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Karaski külä mant ja juusk kur'a poolõ päält Hilba ojja.


Kurgsuu oja.
Kurgsuu oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Lokandi oja.
Lokandi oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Loko oja.
Loko oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Luurioja.
Luurioja om uja Kanepi kihlkunnan.


Mustajärve oja.
Mustajärve oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest Heisri külän nink juusk hää käe puult Hilba ojja.


Parmu oja.
Parmu oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Piigastõ oja.
Piigastõ oja om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ahijärve suust, juusk läbi Janokjärve ja joud hää käe puult Karilatsi jõkkõ.


Pusu oja.
Pusu oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Pühäjõgi.
Pühäjõgi om jõgi Võromaal.


Rakõssaarõ oja.
Rakõssaarõ oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Riidmaa oja.
Riidmaa oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Rooba oja.
Rooba oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Soeoja (Kanepi).
Soeoja om uja Kanepi kihlkunnan.


Tammõ oja.
Tammõ oja om uja Kanepi kihlkunnan.


Valgi oja.
Valgi oja [.Valgi oja] om uja Kanepi kihlkunnan. Tä nakkas pääle Hurmi külä mant ja juusk kur'a käe puult Ah'a jõkkõ.


Verioja (Kanepi).
Verioja om uja Kanepi kihlkunnan.


Vähioja.
Vähioja om uja Kanepi kihlkunnan.


Apja oja.
Apja oja om uja Karula kihlkunnan.


Endseoja.
Endseoja om uja Karula kihlkunnan.


Haaboja.
Haaboja vai Haabsaarõ oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 13,7 km.


Hüssü oja.
Hüssü oja om uja Karula kihlkunnan.


Kaagere oja.
Kaagere oja om uja Karula kihlkunnan.


Kerikoja.
Kerikoja om uja Karula kihlkunnan.


Kiiviti oja.
Kiiviti oja om uja Karula kihlkunnan.


Kivioja (Karula).
Kivioja om uja Karula kihlkunnan.


Kuikli oja.
Kuikli oja om uja Karula kihlkunnan.


Kängsepä oja.
Kängsepä oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Liise oja.
Liise oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 10,2 km.


Lõksu oja.
Lõksu oja om uja Karula kihlkunnan.


Mikilä oja.
Mikilä oja om uja Karula kihlkunnan.


Mürgi oja.
Mürgi oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Ruusmäe järvest, juusk läbi Jaska järve nink lätt kur'a käe puult Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 46,5 km.


Nahkoja.
Nahkoja om uja Karula kihlkunnan.


Nigle oja.
Nigle oja om uja Karula kihlkunnan.


Palanusaarõ oja.
Palanusaarõ oja om uja Karula kihlkunnan.


Pardsioja.
Pardsioja om uja Karula kihlkunnan.


Püsniku oja.
Püsniku oja om uja Karula kihlkunnan.


Rautina oja.
Rautina oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Rautina järvest nink juusk hää käe puult Pedeli jõkkõ paigan, kost Pedeli jõõ suuni om 3,8 km.


Ristioja.
Ristioja om uja Karula kihlkunnan.


Sete oja.
Sete oja om uja Karula ja Harglõ kihlkunnan.


Silla oja.
Silla oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Harglõ ojja paigan, kost Harglõ oja suuni om 7 km.


Sundi oja.
Sundi oja om uja Karula kihlkunnan.


Tirgu oja.
Tirgu oja om uja Karula kihlkunnan. Tä nakkas pääle Tirgu järvest nink juusk kur'a käe puult Väikeste Emäjõkkõ.


Tohvri oja.
Tohvri oja om uja Karula kihlkunnan.


Tsikkoja.
Tsikkoja om uja Karula kihlkunnan.


Tõrduoja.
Tõrduoja om uja Karula kihlkunnan.


Varõssõ oja.
Varõssõ oja om uja Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Ärnu jõkkõ paigan, kost Ärnu jõõ suuni om 5,5 km.


Vilimikuoja.
Vilimikuoja om uja Karula kihlkunnan.


Vissi oja.
Vissi oja om uja Karula kihlkunnan.


Väikene Emäjõgi.
Väikene Emäjõgi vai Väikene Imäjõgi om jõgi Tartomaal (Sangaste ja Rõngu kihlkunnan) ja Võromaal (Karula kihlkunnan). Tä nakkas pääle Pühäjärvest ja juusk Võrtsjärve lõunõotsa. Alambjoosul om tä Tarto- ja Mulgimaa piiris. Võromaalõ jääs timäst õnnõ väikene jupikõnõ Iigastõ kandin.
Väikene Imäjõgi om jõgi Eestin. Väikene Imajõgi om 82 km pikk. Jõgi nakkas pääle Otõmpää korgõltmaalt Pühäjärvest ja juusk sisse Võrtsjärve lõunõotsa. Jõõ alostus ja lõpp ommaq tõõnõtõõsõst 24 km kavvusõn. Väikene Imajõgi om tervehnä Valga maakunnan, a uma alombadsõn otsan om tä aoluulidsõ Tarto- ja Mulgimaa piiris. Jõõ alostus om läteq, miä om 115 miitret üle merepinna ja lõpp 34 miitret üle merepinna. Sadaminõ om 81 miitret vai 0,98 miitret kilomiitre kotsilõ.


Ärnu jõgi.
Ärnu jõgi om jõgi Karula kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 50,1 km.


Aiju jõgi.
Aiju jõgi vai Rõugõ jõgi vai Rõugu jõgi om jõgi Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 100,5 km.


Allumäe uja.
Allumäe uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk läbi Maiori järve ja lätt Murati järve.


Holsta uja.
Holsta uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Isknä jõkkõ paigan, kost Isknä jõõ suuni om 17,6 km.


Hundioja.
Hundioja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Hurda oja.
Hurda oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 49,8 km.


Huudva oja.
Huudva oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Pärlijõkkõ Ruuksu külä man, kost Pärlijõõ suuni om 16 km.


Jaama oja.
Jaama oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ.


Jordani oja.
Jordani oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Juhani Soeoja.
Juhani Soeoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Jummallätte oja.
Jummallätte oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Kikkaoja.
Kikkaoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Kolga oja.
Kolga oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Kuuda uja.
Kuuda uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Künäpoja.
Künäpoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Lapistu uja.
Lapistu uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Luutsniku uja.
Luutsniku uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Pärlijõkkõ paigan, kost Pärlijõõ suuni om 36,1 km.


Lükkä oja.
Lükkä oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ.


Haraku oja.
Haraku oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Muhkamõtsa oja.
Muhkamõtsa oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Pärlijõkkõ.


Mustuja (Rõugõ).
Mustuja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Möldreoja.
Möldreoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Pihkoja.
Pihkoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Kulbioja.
Kulbioja (Plaagi oja) om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Pärlijõkkõ paigan, kost Pärlijõõ suuni om 30 km.


Pähni oja.
Pähni oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Pärlijõgi.
Pärlijõgi (läti keelen "Pērļupīte") om jõgi Võro- ja Lätimaal. Tä nakkas pääle Lätist, a suurõmbalt jaolt juusk Rõugõ kihlkunnan. Pärlijõgi nakkas pääle Trumulītisõ järvest Põh'a-Lätin nink juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 55,4 km.
Jõõ pikkus om 41 km (tuust 4 km Lätin) ja jõgikunna suurus 194 km² (tuust 32 km² Lätin). Jõõ langus om 95,7 m ja lang om 2,37 m/km.
Uma nime om Pärlijõgi saanuq ebapärlikarbi ("Margaritifera margaritifera") perrä, midä viil 18. aastagasaal sääl pall'o elli.
Edimädseq 4 km juusk Pärlijõgi Alūksne korgustigul Lätin, ületäs Loogamäe ja Pillardi külä vaihõl Eesti piiri, säält paar kilomiitret allapoolõ om 2,5 km Eesti ja Läti piirijõgi ja käänd sõs Eesti. Eestin juusk tä Haani korgustigul 5-6 km läbi Luhasuu. Edesi juusk tä sügävän järskõ perviga ürgoron. Kotussidõ om jõgi väega käänolinõ. Keskjoosul om jõõsängü põh'an nätäq Ülemb-Devoni paealospõh'a lub'akiviq ja dolomiidiq.
Oro põh'an ommaq hariligult korgõmbaq konnuq ja kotussidõ likõq madalaq luhaniidüq. Kesk- ja alambjoosul ommaq jõõ veeren põlluq ja mõtsaq. Jõe veeren ommaq sääntseq küläq: Loogamäe, Kadõni, Vanamõisa, Mikitä, Pärlijõõ, Märdi, Kängsepä, Saarlasõ, Ruuksu, Hurda, Matsi, Heedu, Kaugu, Karaski, Sännä ja Sikalaanõ. Pärlijõõ pääl on 5 sulgu.
Pärlijõõst Pähnä Jakobi perrä.
Pähnä Jakob (sünd. 1860) Hurda küläst Rõugõ kihlkunnast om 1943. a. kõnõlnuq niimuudu.
"Ku noq nakkat taad värki ärq kaema jaq olõma, sõs ärq üldäq, noq näeki-eiq kala poiga vii sisehn. Kuq suvõl mõnikõrd jõõ viirde putut, sõs tulõ mõni maamõräbäk perve viirde. Kuq muta kui jalaga viil üles tsolistat, sõs kääväq sääl muadsõ vii sisehn jaq tumpvaq nõnnu vasta pall'ast jalga. Kuq kõditasõq lõuq. Agu vesi ärq seletüs jaq nimäq hinne kui ärq rõbatasõq, sõs kakvaq kavvõdahe ku situs, sõs olõ-iq inäp piätüst. Maamõ poiga neh viil ärq näet, aq tõõsist kalust olõ-õiq haisugi inäp. Ärq nimäq ummaq kaonu ja ärq lõpnuq. Noq um ega miis kalamiis. Ega kala jaos om mitu püüdjät. Tuu um neh tu asi, et nimäq saa-õiq sugõnõdaq. Niguq pää tsuskas, nii um õng lõvvuhn. Ärq püüdvä kõik tilgakõsõq kah. ---
"Siin miiq kottal noq muud olõ-õs, ku s'oo Pärli jõgi, kost kallu püüti. Tan üllen Viitenä puul timä um viil peris väikene, niguq oja. Aq siin lätt joq suurõmbas jaq laembas. Siin juusk naid lättiid sisse jaq mõni oja kah. Aq mõisa man um timäl joq hoobis tõõnõ n'agu. Aq vesi um siin õnnõq alasi külm. Tuu um naad'õ lättide peräst, et naaq ajavaq külmä vii sisse. Talvõl jälq ummaq lättekotussõq vallalõq. Mood'o külmäs külq jõgi kõõgist paag'ust ärq kinniq. Sõs käüdäs hobõstõga üle jaq õkva. Ohku lumõga nakka-õiq kiä kõvõrit teid pite kolkma. Säänä asi.
"Aq kas saq tiiät, minkperäst s'ool jõõl um säänä nimi? Kaeq vanast oll' siist üts peris pärli löüt. Tuu oll' Katariinalõ kingit. Tuu oll' lasknuq timä hinele krooni sisse pandaq. Nii kõnõldiq. Selle tedä nüüd kutsutas Pärli jõõs. Peräst olõ-õiq kiä inäp üttegiq pärlit nännüq. Muguq mõni kunnakarp vahel pääväpaistõl viihn välgüs.
"S'oo jõõkõnõ siin um kärre joosuga vai niguq üldäss, et suurõ sadamõgaq. Tuuperäst tetti timä pääle mitu veskit. Kaeq s'oost Saarlasõst nimäq nakkasõq joq pääleq. Saarlasõhn kats tükkü. Sõs vana Tõnis uma hurgaliga. Sõs tulõ Eomõis, sõs Kaska jaq kõgõ perähn Alksnes. Uma kuus veskit s'oo lähkü maa pääl. Mi saq viil ärq ütlet vai olõt. Aq näet um pikki jaq suuri jõki, kohe saa-õiq määnästki veskit kohe tetäq eiq. Olõ-õiq säntsiid kotussiid eiq. Niguq taa suur Mustjõgi jaq, kohe s'oo Pärli jõgi sisse juusk. Ma-i tiiäq tan parlaq üttegi veskit ollõv. Taa juusk tast läbi luha, um muanõ jaq mää põh'aga. Aq miiq jõõl um uma kimmäs ruusa- ja liivapõhi all. Jaq kivve täüs kuq kurivaim, väikeiisi jaq suuri. Ärq ummaq joq sammõldanuq, nilbõq jaq rohilidseq. Näet sääl kivve all oll' kalul hüä elläq, sääl neh muguq tillidiq õnnõq. Kala um ka-ks tark elläi. Ärq saq ülguq! Ka kuq timä hinne kohe kivi alaq um vidänü, sõs pää hoit timä õks kivi alt välläpoolõq, et sõs timä näge kõik ärq miä sünnüs jaq lasõ-õiq mõnõl tõõsõl kalal hinnest kinniq n'opadaq. Aq inemist timä vainlanõ pelgäs. Niguq ärq näge, nii um kaonuq. Lask hannaga uma lopsu jaq lätt. Võtaq viil kinniq.
"Noq um jõgi ärq kuiunuq, miä kala siin noq viil elläq saa vai um. Kalal jääs sälg vii sisest vällä, noq kon timä sõs viil eläs vai um. Ärq um naaq võrrõndiguq kaq liiva täüs uhtnuq. Ni pall'o um sügävämpi kotussit, kuq veskitammi pääl. Sääl vaest um viil ärq mõni suurõmb kala. Sääl saa timä viil elläq. Aq vanast oll' tõõmeeli jõõhn rohkõp vett. Sõs olliq vihmatsõbaq aoq. Aq noq tükke peris ärq kuiuma. Saa-õs tsirgulõ inäp vasarõ hämmädäq ka-s. Mi saq tiit vai olt. Noq olõ-õiq mitu aestat inäp kalla söönüq. Vähä maik um joq meelestki ärq lännüq. A kost vanast oll' jõgi kõik vähki täüs kuq sibinitsu. Vähki jaq kallu, sagunahe. Sõs muguq minti jaq tuudi, puudus es tulõq.
Pärlijõgi Ruuksu ja Hurda külä vaihõl 2009. a. mahlakuun


Rallovi oja.
Rallovi oja vai Nilbõ oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Lükkä ojja.


Raudoja (Rõugõ).
Raudoja vai Ritsikä oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 34,5 km.


Raudsepä oja.
Raudsepä oja (ülembjoosul) vai Varstu oja (alambjoosul) om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 37,9 km.


Reedu oja.
Reedu oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Mustajõkkõ.


Roovistoja.
Roovistoja om ujakõnõ Rõugõ kihlkunnan Viirapalu külä man.


Saluuja.
Saluuja vai Kivila uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Plaagi ujja.


Savisaarõ uja.
Savisaarõ uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Sillaniidü uja.
Sillaniidü uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Soeoja (Rõugõ).
Soeoja vai Soeuja om uja Rõugõ kihlkunnan Lasva vallan.
Rahvasuu kõnõlõs, et vanast ollivaq soeq kar'aga käünüq, kõigil olliq hannaq maah olnuvaq, lätsiväq ütte rata piteh ja sis ollivaq handuga uja sisse vidänüväq, midä Soeujas kutsma naati.


Solboja.
Solboja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Soodi uja.
Soodi uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Kuura jõkkõ.


Soomõoru uja.
Soomõoru uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Huudva ojja.


Tiigauja.
Tiigauja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Tindi uja.
Tindi uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kokõjüri külä mant nink juusk Liinjärve.


Tsiaoja.
Tsiaoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Tsooru oja.
Tsooru oja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 52,2 km.
Tsooru oja pääl om ülessulut Tsooru järv.


Tsärnoja.
Tsärnoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Tõiva oja.
Tõiva oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Tõrvuja.
Tõrvoja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Vahtsõkivi uja (Rõugõ).
Vahtsõkivi uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Vana-Saalussõ uja.
Vana-Saalussõ uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kelläri järvest nink juusk hää käe puult Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni om 91,9 km.
Vana-Saalussõ oja pääl om kats ülessulut järve: Mäesulg ja Kaloga järv.


Verioja (Rõugõ).
Verioja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Voki uja.
Voki uja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Vorstiuja.
Vorstiuja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Vungi oja.
Vungi oja om uja Rõugõ kihlkunnan.


Alakõrdsi oja.
Alakõrdsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 60 km.


Hõimoja.
Hõimoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Jaanustõ oja.
Jaanustõ oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Jaaskaoja.
Jaaskaoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Jassi oja.
Jassi oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Kapatsi oja.
Kapatsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Kitsõoja.
Kitsõoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Koigu oja.
Koigu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Alakõrdsi ujja paigan, kost tuu suuni om 13 km.


Kuningakopli oja.
Kuningakopli oja vai Tõnu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 69,2 km.


Kärgula oja.
Kärgula oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk Võhandu jõkkõ.


Lambahanna oja.
Lambahanna oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Antsla jõkkõ paigan, kost Antsla jõõ suuni om 2,8 km.


Madissõ oja.
Madissõ oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Matu oja.
Matu oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Naari oja.
Naari oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Ojalepä oja.
Ojalepä oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Piisi oja.
Piisi oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Prüüsü oja.
Prüüsü oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Põdraoja (Urvastõ).
Põdraoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Roostõoja.
Roostõoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Sulaoja.
Sulaoja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Sulõndu oja.
Sulõndu oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Toodsi oja.
Toodsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 71,6 km.


Treisi oja.
Treisi oja vai Maru oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Maru järvest, juusk läbi Ora järve, Keema järve ja Väiku-Keema järve nink lätt kur'a käe puult Mustajõkkõ paigan, kost Mustajõõ suuni om 64,4 km.


Uuroja.
Uuroja vai Lõhtsuu oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Alakõrdsi ujja paigan, kost tuu suuni om 14,5 km.


Vahtsõkivi oja (Urvastõ).
Vahtsõkivi oja om uja Urvastõ kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Lambahanna ujja paigan, kost Lambahanna uja suuni om 4 km.


Verioja (Urvastõ).
Verioja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Virakatsi oja.
Virakatsi oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Virunioja.
Viruni oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Väinä oja.
Väinä oja om uja Urvastõ kihlkunnan.


Ülemäne jõgi.
Ülemäne jõgi om jõgi Urvastõ kihlkunnan.


Helmuti uja.
Helmuti uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Häräts'ori.
Häräts'ori om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Idinä uja.
Idinä uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Idinä järvest nink juusk kur'a käe puult Kuura jõkkõ paigan, kost Kuura jõõ suuni jääs 5 km.


Ikuuja.
Ikuuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Isknä jõgi.
Isknä jõgi om jõgi Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Võhandu jõkkõ paigan, kost Võhandu suuni jääs 78,5 km.


Jõhvõuja.
Jõhvõoja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Kaamnitsa uja.
Kaamnitsa uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Rebäsmäe ojja paigan, kost Rebäsmäe oja suuni om 5 km.


Kaatsora uja.
Kaatsora uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Kalsauja.
Kalsauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a käe puult Raagsilla ujja.


Kannuskivi uja.
Kannuskivi uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Karssaarõ uja.
Karssaarõ uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Kivestüuja.
Kivestüuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Kiviuja (Vahtsõliina).
Kiviuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.


Korgõsilla uja.
: "Seo artikli kõnõlõs ujast Rõugõ kihlkunnan; uja kotsilõ Vahtsõliina kihlkunnan kae artiklit Raagsilla uja"
Korgõsilla uja om uja Rõugõ kihlkunnan. Tä nakkas pääle Kakõnujärvest nink juusk hää käe puult Luutsniku ujja.


Kuura jõgi.
Kuura jõgi om jõgi Võromaal. Tä juusk Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunna piiri pite.
Kuura jõgi juusk Murati järve.


Kõrvõ uja.
Kõrvõ uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Lambauja.
Lambauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Laustuja.
Laustuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Lepistüuja.
Lepistüuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Loosi uja.
Loosi uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Raagsilla ujja.


Läteteperä uja.
Läteteperä uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Lätiuja.
Lätiuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Miikse uja.
Miikse uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.


Mustuja (Vahtsõliina).
Mustuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.


Mäesilla uja.
Mäesilla uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Paaluja.
Paaluja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Partsuja.
Partsuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Pedejä jõgi.
Pedejä jõgi vai Pedetsi jõgi (läti keelen "Pededze") om jõgi Võromaal (Vahtsõliina kihlkunnan) ja Lätin. Tä nakkas pääle Kerigumäe järvest nink juusk Hummogu-Lätin Lubāna nõon hää käe puult Aviekste jõkkõ.
Pedejä jõõ pikkus om 159 km, tuust edimädseq 26 km ommaq Eestin. Jõgikunna suurus om 1960 km², minkast Eesti jääs 119 km²


Peräniidü uja.
Peräniidü uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Piiriuja (Vahtsõliina).
Piiriuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Piiruja (Vahtsõliina).
Piiruja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Orava kandi mõtsost nink juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ. Tä om Võro- ja Setomaa (Raakva nulga) piiris.


Pille uja.
Pille uja vai Rauba uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää käe puult Piusa jõkkõ.


Piusa jõgi.
Piusa jõgi om jõgi Võromaal (Vahtsõliina ja Rõugõ kihlkunnan) ja Setomaal. Keskjoosul om tä Võromaa ja Setomaa piiris.


Pruusa uja.
Pruusa uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Põdrauja (Vahtsõliina).
Põdrauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Raadsiuja.
Raadsiuja vai Lindora uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk hää poolõ päält Raagsilla ujja.


Raagsilla uja.
Raagsilla uja vai Korgõsilla uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 60,1 km.


Rauduja (Vahtsõliina).
Rauduja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Linnasjärvest nink juusk hää käe puult Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 83,5 km.


Saviuja (Vahtsõliina).
Saviuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Siksälä uja.
Siksälä uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Mustastjärvest, juusk läbi Sika sulu ja joud hää poolõ päält Pedejä jõkkõ.


Suuruja.
Suuruja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Tudõrna uja.
Tudõrna uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä juusk kur'a poolõ päält Piusa jõkkõ paigan, kost Piusa suuni jääs 52,4 km.


Tõlija uja.
Tõlija uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Vaadamauja.
Vaadamauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Vadsa uja.
Vadsa uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Valdiuja.
Valdiuja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Varsauja.
Varsauja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Villapaiu uja.
Villapaiu uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan.


Vinnora.
Vinnora vai Pari uja om uja Vahtsõliina kihlkunnan. Tä nakkas pääle Pahijärvest nink juusk hää käe puult Pedejä jõkkõ.


Võnnu kihlkunna jõõq.
Võnnu kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Võnnu kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V


Kamja kihlkunna jõõq.
Kamja kihlkunna jõki nimekiri lugõ üles Kamja kihlkunna jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V


Setomaa jõõq.
Setomaa jõki nimekiri lugõ üles Setomaa jõõq ja ujaq.
__NOTOC__ A H J K L M O P R S T U V


Valgjärv (Valgjärve).
Valgjärv om järv Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan Valgjärve külä man.
Järve veereq ommaq küländki madalaq ja liivatsõq. Sügävämbän om põhi muanõ. Järven om kolm saart: Paiusaar, Suur Mustassaar ja Väikene Mustassaar.
Vesi vaihtus ärq 1,6 aastaga kestel, järvest nakkas pääle Elva jõgi.
Viieläjäq ja -kasvoq.
Päämädseq kalaq ommaq latik ja särg.


Antsla jõgi.
Antsla jõgi om jõgi Võromaal (Urvastõ kihlkunnan) ja Tartomaal (Sangaste kihlkunnan). Tä nakkas pääle Lõõdla järvest ja juusk kur'a poolõ päält Väikeste Emäjõkkõ paigan, kost tuu suuni om 57,4 km Jõõsängü om pall'o süvendet ja õgvõndõt. Tähtsämb harojõgi om Lambahanna oja, suvõl om sääl Antsla jõõst inämbgi vett.


Rebase Alfons.
Rebase Alfons Vilhelm Robert (Alfons Vilhelm Robert Rebane, 1908-1976) oll' Eesti sõaväeläne, kolonel (aastagast 1945). Tä oll' Eesti üts kõgõ legendaarsõmb väejuht.


Keema järveq.
Keema järveq om ahhiljärvistü Võromaal Antslast umbõs 5 km hummogu puul Keema ürgoron. Kokko om järvistün 7 väikest järve: Keema järv (vai Suur-Keema järv), Väiku-Keema järv, Maru järv, Ora järv, Kogrõjärv jt.
Keema järveq saavaq uma vii lättist. Lõunahummogupoolitsist järvist juusk läbi Treisi oja, miä edesi lätt Mustajõkkõ.
Keema järvi kaitsõs om 1962. a. luud Keema järvi kaitsõala.


Kisõjärve järvistü.
Kisõjärve järvistü om järvistü Võromaal Vahtsõliina kihlkunnan Kärinä ja Põnni külä man soiõ vaihõl.
Illatsõl iäaol olliq nääq kõik üts suur viikogo.
Järvi ümbre om Kisõjärve maastigukaitsõala.


Koorastõ järveq.
Koorastõ järveq ommaq järveq Otõmpää korgustigu lõunahummogu servän ürgorgõ sisen. Põh'aõdagu-lõunahummogu tsihilidsen Vidrike-Koorastõ (vai Truuta) ürgoron om 10 järve suurusõga kokko 55,2 ha. Taa oroga risti olõvan Jõksi-Koorastõ ürgoron om 5 järve (kokko 83,7 ha). Järvistü kõgõ suurõmb järv - Suurjärv - om katõ oro ristumispaigan.
Koorastõ järveq ommaq sügäväq, kõgõ sügävämp om Voki järv. Kõgõ selgembä viiga om Uiakatsi järv. Linajärv om sääne, et viikihiq lää-iq häste segi, tuuperäst om järve põh'an vii temperatuur kõik aig umbõs 5 kraati.


Jõõ suu.
Jõõ suu om paik, kon jõgi juusk merde, järve vai tõistõ jõkkõ.
Mõnõl jõõl (nt. Amazonas, Mississippi, Niilus) om suu mitmõharolinõ, tuud kutsutas deltas.


Đồng Hới.
Đồng Hới om Vietnami Quang Binhi provindsi pääliin. 2006. aastagal elli taan liinan 103 988 inemist.


Quảng Bìnhi provints.
Quảng Bìnhi provints om 1. järgo valitsõmisütsüs Vietnamin Lõunõ-Hiina mere veeren. Timäst õdagu poolõ jääs Laos.
Quảng Bìnhi pääliin om Đồng Hới‎.


Rõugõ järvistü.
Rõugõ järvistü kuulus Haani luudusparki. Kõigin järvin (esiqeränis Liinjärven) om pall'o lättit. Järvist (vällä arvat Valgjärv ja Kaussjärv) juusk läbi Aiju jõgi.
Suurjärv om Eesti kõgõ sügävämb järv. Järvin om ka pall'o settit, Liinjärven üle 21 miitre.
Päämädseq kalaq ommaq ahhun, särg, haug ja nurg.


Phong Nha-Ke Bangi riigipark.
Phong Nha kooba ja maa-alodsõ jõõ suu
Phong Nha-Kẻ Bàngi riigipark (vietnami keelen "Vườn quốc gia Phong Nha-Kẻ Bàng") om riigipark Vietnamin Quảng Bìnhi provintsin Hanoist 450 km lõunõ puul. Tä om karstialal, minkast 2,000 km² om Vietnamin ja 2,000 km² (Hin Namno piirkund) Laossõn.
Park luudi tuu jaos, et kaitsaq ütte maailma katõst kõgõ suurõmbast karstialast nink niisamatõ Vietnami keskosa rannigu mõtso kaitsõs. Pargin om 300 kuupa ja grotti kogopikkusõga umbõs 70 km, minkast õnnõ 20 ommaq läbi uuriduq Vietnami ja Briti tiidläisil; noist 17 ommaq Phong Nha piirkunnan ja kolm Ke Bangi piirkunnan. Phong Nhan om maailma kõgõ pikemb maa-alonõ jõgi.
Aastagast 2003 kuulus tä UNESCO maailmaperändi nimekirja.


Kurgupeethelü.
Kurgupeethelü vai kakkõhelü om täüspeethelü (klusiil) miä tetäs, sammamuudu ku tõõsõq täüspeetelüq ("k, p, t"), õhu tävveligu kinniqpidämisega, õnnõgi õhu kinniqpidämises pruugitas kurgupeethelül mitte kiilt vai huuli, a kurku.
Kurgupeethelü võro keelen.
Kurgupeethelü om võro keele tähtsä tunnus ja tedä lövvüs tan väega pall'o. Võro keelen om kurgupeethelü pia alasi õnnõ sõna lõpun. Kurgupeethellü kirotõdas võro keelen tähega q vai mõnikõrd ka ülemädse komaga (välläjätmismärgiga) '. Küländ sagõhõhe, nt aolehen Uma Leht, olõ-õi kurgupeethellü kirän sukugi märgit.
Kakkõhelü om võro keelen nimisõna mitmusõ, nt "maaq", "piniq" (vrd ütsüs "maa", "pini"), tegosõna käskjä kõnnõviie, nt "tiiq", "võtaq" ja pall'odõ muiõ keeleoppusliidsi katõgoorijidõ tunnus (kaeq kakkõhelü ettetulõmisõ nimekirjä).
Muin keelin.
Sammamuudu ku võro keelen, tulõ kakkõhelü ette ka seto keelen, kon või tedä ollaq välläütlemisen esiki inämb ku võro keelen.
Päält võro ja seto keele om kurgupeethellü ka pall'odõn tõisin maailma keelin, nt araabia, malta ja mitmin indiaani keelin, a ka soomõ keele välläütlemisen (nt "anna olla" [annaq olla]) ja inglüse, esiqeränis briti inglüse kõnnõkeelen (nt "a little bit" [ə liql biq]). S'aksa keele välläütlemisen või kakkõhellü kuuldaq sõna alostusõn vabahelü iin, nt "eins" [qains].
q-tähega kirotõdas kakkõhellü päält võro ja seto keele ka malta keelen.
Rahvusvaihõliidsin keeletiidüse üleskirotuisin (IPA, soomõ-ugri kiili transkriptsiuun jm) märgitäs kakkõhellü hariligult esiqerälidse märgiga, miä tulõtas miilde ilma punktilda küsümismärki (ʔ).


Gulgi Albert.
Gulgi Albert (Albert Gulk, sündü 1969) om Võromaalt perit eesti kunstnik.
Albert om lõpõtanu Tarto Kunstikooli 1988. aastagal. Tarto Ülikooli maaliosakunna lõpõt' tä 1996. aastagal. 1988. aastagast pääle om tä Kursi kuulkunnan, 1995. aastagast Tarto Kunstnikkõ Liidon. Albert eläs Tarton. Tä om tennüq inämbält jaolt suuri maalõ, kon pääl ommaq ulmõmaastiguq. Timä töie teemäq ommaq elost hindäst ja inemiseq timä maalõ pääl ommaq peris inemiseq Alberti hindä ümbrelt. Gulgi maalõn om väega häste ärq tuntav käekiri. Sääl ommaq ulmõlidsõq olõndiq umast maailmast. Maalõ pinnaq ommaq paksustõ ärq täüdedüq. Umas inspiratsioonis pidä Albert Gulk elektroonilist muusikat. Tuu muusigaga võrdõlõs tä ka ummi töid. Tä om kujondanu mitmit etendüisi ja raamatit, näütüses Vilepi Heiki „Mind oli kaks“.


Jõõ korgusvaih.
Jõõ korgusvaih vai kogosadaminõ näütäs kupall'o om jõõ läteq merepinnast korgõmban ku jõõ suu. Korgusvaih = lätte korgus merepinnast - suu korgus merepinnast.
Jõõ korgusvaiht mõõdõtas hariligult miitriden. Mägijõkil om korgusvaih suur, tasadsõ maa jõkil hariligult väikene.


Jõõ sadaminõ.
Jõõ sadaminõ vai satam om jõõ määntsegi lõigo pikkusõ ja korgusvaihõ jago. Jõõ satam = pikkus/korgusvaih.
Sadamõt mõõdõtas hariligult miitriden kilomiitre kotsilõ (m/km). Näütüses satam 0,5 m/km tähendäs, et kilomiitre kotsilõ satas jõgi puul miitret.
Jõõ keskmäne satam om terve jõõ pikkusõ ja korgusvaihõ jago.
Võromaa (ja terve Eesti) kõgõ suurõmba sadamõga jõgi om Pärlijõgi.


Antsla.
Antsla om vallasisene liin Võromaal Antsla vallan.
Aolugu.
Antsla nimme om edimäst kõrda nimetet 14. aastasaa edeotsan - Antzeni vasall-liina nime all. 1601 vallutivaq ruutslasõq tõisi hulgan ka Antsla liina. 18. aastasaal ehitedi liina asõmalõ Vana-Antsla mõisa, mink kõrvalõ luudi 12 ha suurunõ park. Kimmähe and' toukõ liina arõngulõ 1889 valminu Valga–Pihkva raudtii. Jaam sai nime katõ lähken olõva perismõisa perrä. Kotus, kon raudtiijaam om, kand' nimme Hauka. Hauka alõvigust sai 1920. aastagal Antsla allõv ni 1. lehekuu pääväl 1938 liin. Liinaliidsi oll' 1926. aastagal 1295 ni 1939. aastagal 1564. Antsla sai liinaõigusõ 1938. aastagal. Tõõsõn ilmasõan häädü 55% elämispinnast ni poodiq ja laoq.
Täämbäne päiv.
2006. aastaga saisuga elli Antslan 1458 inemist. Antslan peetäs egä aastaga ka Hauka laatu, kõgõ suurõmbat kaupmiihi kokkotulõkit Eestin.


Hiiomaa.
Hiiomaa om suurudsõlt tõnõ saar Eestin perän Saarõmaad. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om Kassari (19,3 km2). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb Vohilaid.
Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn - Kõpu tulõtorn, miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl.
Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas - piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq.
Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus Hiio maakunda ja aoluulidsõ Läänemaa ala.
Vana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: Pühälepä kihlkund, Käinä kihlkund, Reigi kihlkund ja Emastõ kihlkund. Päält tuud om 50 ümbre hiidlaisi seltse, niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas).


Du Fu.
Du Fu (杜甫; Dù Fǔ, 712–770) oll' Hiina Tangi dünastia tähtsämbit luulõtajit. Uma eloaol tä kuulsas saaki-is, a oll' väiku ammõtnik ja rännäs' maad piten. Perrätulõjaq põlvõq ommaq sagõhõhe pidänüq Du Fud Hiina kõiki aigõ kõgõ parõmbas luulõtajas.
Üts jago Du Fu luulõtusõst "Käük Laozi Templihe" 16. aastagasaast peri ilokirotusõn.


Võro Selts VKKF.
 50. juubõli kõnnõkuunolõgil. Harju Ülle pilt
Võro Selts VKKF om selts, miä om luud võro keele ja kultuuri tugõmisõs ja hoitmisõs kõgõ aoluulidsõ Võromaa pääl, minkast kõnõldas ka ku võro keele- ja kultuuriruumist.
Võro Selts VKKF luudi 12. märtekuu pääväl 1988 Kanepin. Sõs sai seldsi nimes Võro Keele ja Kultuuri Fond. Asotamisõ man olliq Võromaa Muinsuskaitsõ Selts, Kanepi Muinsuskaitsõ Selts, Võro Hariduskuundis, Seto Selts, aolehti "Töörahva Elu" ja "Koit" ja aokirä "Pioneer" toimõndusõq. 1997. aastal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja tä naas' kandma parlast nimme.
Tegemiseq.
1989. aastagast pääle kõrraldõdas egä suvi aoluulidsõ Võromaa esiq paigon Kaika suvõülikuul, kon kolmõ päävä kestel kullõldas loengit võro keelen, kaias umakeelist tiatrit ja kontserte, kaias toimumispaigan ümbre ja opatas latsilõ võro kiilt.
Samast 1989. aastagast andas egä aastak vällä Võro-Seto tähtraamatut - umakeelist kallendrit, kon kõrvuisi om nätäq kallendri nii vahtsõ (Gregoriusõ) ku vana (Juliusõ) kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga. Tähtraamatun trükitäs ärq ka ilo- ja tarbõkirändüstekste.
1995. aastagal asotõdiq Võro Instituut, midä või lukõq võro liikmisõ ja seldsi tegemiisi tulõmusõs.
2004. aastagast pääle om Võro Selts võrokeelidse aolehe Uma Leht välläandja. Leht esiq ilmus joba 2000. aastagast.
2008. aastaga 31. lehekuu pääväl oll' Võro liinan ja Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, mink kõrraldust vidi Võro Selts iinotsan Ojari Triinuga. II Uma Pido oll' 2010. aastaga 29. lehekuu pääväl Põlvan Indsikurmun. Suuri umakeelitsit pitõ tahetas edespitegi kõrraldaq üle katõ aastaga.
Egä aastak andas vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldõdas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi ni tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä.


Wilde'i Oscar.
Wilde'i Oscar (Oscar Wilde, täüsnimi Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde) oll' iiri kiränik ja luulõtaja. Tä sündü 16. rehekuu pääväl 1854 Dublini liinan ja kuuli 30. märdikuu pääväl 1900 Pariisin.
Elokäük.
Wilde'i Oscari esä, söör William Wilde oll' silmä- ja kõrvatohtri, kiä kirot' mitu arkeoloogia, rahvaluulõ ni arstitiidüse raamatut. Imä Jane Francesca oll' ka kiränik ja kirot' Speranza nime all rahvusliidsi luulõtuisi. Imä opas' Oscari väega häste prantsusõ kiilt kõnõlõma ja kriika ni ladina kiilt lugõma. Wilde oppõ Portora Royal School koolin Enniskilleni liinan Iirimaal, Trinity kolledžin Dublini liinan 1871–1874. Korgõkoolitusõ sai tä Magdaleni kolledžin Oxfordi liinan 1874–1878, kon võtt' ossa ka Esteete liikmisõst. Estetism om ütes timä tunnismärgis muutunu.
29. lehekuul 1884 võtt' naasõs Lloydi Constance'i, kiä oll' kaunis rikas, nii et nä saiq häste ellaq. Naidõ edimäne poig Cyril sündüs' 1885. ja tõnõ poig Vyvyan 1886. aastagal. Cyril kuuli edimäsen ilmasõan, Vyvyan kirot' raamadu rängäst elost esä vangiminegi aol.
1895. aastagal määräs' kohus Wilde'i katõs aastagas Reading'i vangimajja, kon Wilde kirot' kuulsa laulu „Readingi vangimaja ballaad“, ja tekk' rassõt tüüd kõlvatusõ iist. Tä raamaduq keelediq ärq ni tä muutu põlualotsõs. Kui Wilde vällä sai 19. lehekuul 1897, läts' tä Prantsusmaalõ, kon oll' uma elo kolm viimäst aastakka vaesusõn Melmothi Sebastiani nime all. Wilde kuuli meningiiti.


Tetris.
pisi
Tetris om videokildamäng, taa programmiire Pažitnovi Aleksei 5. piimäkuul 1985. Nimi tulõ kreeka keele iihnsõnast "tetra-" ja sõnast "tennis", miä om Pažitnovi kõgõ meelelidsemb sport. Mängol om hulga tõsõndit ni taad või mängiq ütsi vai mitmõgese.
Mäng.
Johuslidsõ sagõhusõgaq liikvaq mängovälläl alla tetrominoq - naaq ommaq kujoq, miä egäüts om kokko pant neläst kruudu klupist. Mängo mõtõq om liigutaq naid nii, et saiaq rida rööbäskilläq täüs. Ku rida täüs, sõs taa kaos ärq ni taast ülemäne satus tä asõmalõ. Kluppõ saa liigutaq edesi-tagasi ja ümbre käänähtäq. Miä rohkõmb mäng edenes, tuu kipõmahe klupiq kukõrdusõq. Mäng om läbi, ku mängjä inämb jovva-ai kibõhusõgaq sammu pitäq ni klupiq täütväq mängovälä ja inämb saa-ai rohkõmb kluppõ tullaq.
Punktirehkendüsen saa rohkõmb punktõ, ku ria täüs saa, vai ka tuu perrä, ku korgõst tetromino kukõrdus inne lukku minekit.
Mängooppusõn ommaq tetrominoq nimitüisigaq I, J, L, O, S, T ja Z naidõ sarnasusõ peräst tähistü tähtiga.


Hitleri Adolf.
Hitleri Adolf (Adolf Hitler) sündü 20. mahlakuu pääväl 1889 Austrian ja tä oll' Śaksamaa poliitik. Hitleri Adolf oll' karismaatilinõ miis ja tä valitsusao korgpunktil oll' suuremb osa Õuruupast timä kontrolli all. Tä oll' Śaksamaa sõaväe ja rahva juht Tõõsõ Ilmasõa aol ja ku Śaksamaa oll' sõa piaaigo kaotanuq sis Hitler tekk' Berliinin uman punkrin hindätapmisõ.
Adolf oll' neläs lats perren, tä esä oll' tolliammõtnik ja tä imä ja esä olliq hindävaihõl sugulasõq.
Hitleri Adolf om opnuq algkoolin ja sis Linzin reaalkoolin kon tedä mõodiq Poetschi Leopoldi antisemiitliguq kaehtusõq. Tuud kuuli tä es lõpõdaq ja tuuperäst oll' tä koolitus oll' kehv.
Ku tä esä kuuli sis Adolf elli pensionist ja imä kulul: käve oopõrin ja kunstigallõriin ja taht` kõrgkuuli minnäq a tä raha sai otsa ja tä es lääq. Lätś hoobis Meidlingihe kon oll' kodolda inemiisi päävari.
Hitleri Adolf om kirotanuq mälehtüisiraamadu „Mein Kampf“ („Muq võitlus“). Tä oll' kasvosüüjä ja peläś korgust. Uma elo aol tä es piibudaq egaq es pruugiq viina. Tä kõgõ meelelidsemb viiemeistre oll' Wagneri Richard.
Hitleri Adolf kuuli 30. mahlakuu pääväl 1945 Berliinin hindä käe läbi.


Lenini Vladimir.
Lenini Vladimir (vinne keelen Владимир Ильич Ульянов (Ленин)) sündü 22. mahlakuu pääväl 1870 Simbirskin ja oll' Vinnemaa poliitik ja riigipüürdjä, tä oll' Rehekuu revolutsiooni kõrraldaja, NSVL edimäne valitsuspäälik ja leninismi luuja. Tä naanõ oll' Krupskaja Nadežda ja latsi näil es olõq.
Periolõminõ.
Lenini esä oll' kalmõkk, kel võidsõ ollaq ka tśuvassi juuri, imäpoolinõ vanaesä Blanki Israel oll' juudi rahvusõst ja vanaimä Grosshopfi Anna oll' roodsi-śaksa hõimost.
Elokäük.
1887 joulukuun oll' üliopilasmäss, Lenini Vladimir oll' sääl osalinõ ja selle tulliq täl Kaasani ülikoolin pahandusõq nink tä oll' sunnit säält ärq minemä.
1900 lätś Uljanov välämaale ja elli sääl Sveidsin, Inglüsmaal, Austria-Ungarin ja Prantsusmaal. Sääl ilmu tä raamat (päälkiri oll' „Midä tetäq?“ ja ilmu 1902 aastal) mink kirotaja nimi oll' edimäist kõrda Lenin.
1903 aastast pääle oll' tä üts inämbläisi päälik.
1918 tulist' Sotsialiste-Revolutsionääre Partei liigõq Kaplani Fanny Leninit kolm kõrda ja et tä es lääq haigõmajja, oll' tä peränotsan ärq hälvät.
Lenini Vladimir kuuli 1924. a. vahtsõaastakuun, tä iho balsameeriti ärq ja om Moskvan Vereväl Platsil mausoleumin.
Kommunistõlõ om Lenini Vladimir iidol seo ilma aoni.


Kauksi Ülle.
Kauksi Ülle (Ülle Kauksi) sündü 23. süküskuu pääval 1962. Kasunuq om tä Saarlasõ külän Palu talon. Talo piir om ütest külest Pärlijõgi. Kauksi Ülle talost neli-viis kilomiitrit om Sännä, kon om ka katõ tõõsõ Võro kiränigu Jaigi Juhani ja Adsoni Arturi kodotalo kotus ja latsõiä paik.
Kauksi Ülle vanavanaesä oll' Saarna ja tä sõsar oll' lauluimä ja nõid. Esä oll' aidamiis ja imä oll' vaenõ ja illos tütärlats, kink aidamiis ärq võtt'.
Kauksi Ülle om opnuq ja lõpõtanuq Rõugõ kooli, Võro I Keskkooli ummõlusõ klassi ja Tarto Ülikooli aokirändusõ eriala. Om ka opnuq Tarto Ülikoolin kirändust ja rahvalaulõ.
Täl om neli tütärd – Maali, Salme, Päivi ja Leelo ni kats poiga - Niilo ja Truvar.
Kauksi Ülle om kirotanuq võro keelen vahtsõ ao luulõt, sis viil romaanõ ja näütemänge, vähä ka kriitiliidsi kirotuisi ja reisikirä. Tä kõgõ kuulsambaq teosõq ommaq romaan "Paat", näütemäng "Susi" ja viil om tä filmi "Taarka" stsenaariumi kuunkirotaja.
Tä om tüütänuq 1991-1993 Võro Raadion, kon alost' võrokeelidseq latsisaatõq, kaits' võrokõisi ja setodõ kultuuri, kombit ja maad. Kauksi Ülle om olnuq Tsihtasotusõ Fenno-Ugria Tarto Keskusõ sekretär. Viil om tä Eesti Kostabi Seldsi üts alostajaliigõq ja etnofuturist.
Tarto Ülikoolin oppas Kauksi Ülle vahtsõmba ao lõunõeesti kirändüst.


Võismõlill.
Võismõlill (võidlill, võidninn, võiulill, võismõninn, võiuhain) om kõlladsõ häitsmega lill, miä kasus 50 – 70 tsendimiitre pikkudsõs. Lillil om kihvtine piim-mahl. Võismõlill häitses hariligult lehekuun, ku ämmäleht joht häitse-i. Tõõnõkõrd häitses võismõlill ka piimäkuun, hainakuun ja harva ka tõist kõrda põimukuun vai süküskuun.
Kasvol om pikk oosikanõ häitsmevars ja jämme pikk juur. Juur on hariligult karvanõ. Ütel võismõlilli kasul või ollaq kooniq 7000 seemend.
Võismõlilli om armõdu hulga egäl puul, ynnõ Antarktikan olõ-i ja Afrikan om veidüq. Eestin om võismõlill harilik kasv ja tuud om pääaśaligult sääl, koh om hulga inemiisi: nurmõ- ja tiiveerin, aian, pargin, kar´amaal, a ka luudusõn, sääl kon inemiisi olõ-i.
Kasv om hää süüt kasvosüüjäle eläjäle ja mutiguq saavaq võismõlillelt hulga nektärit. Ku võismõlilli juurõq ärq praatiq, saa naist kohvi.


Sotimaa.
Sotimaa vai Skotimaa (inglüse ja soti keelen "Scotland", gaeli keelen "Alba") om maa, miä om osa Ütiskuningriigist. Tä võtt hindä ala Suurbritannia saarõ põh'apoolidsõ kolmandaosa ja 790 saart, muuhulgan Põh'asaarõq ha Hebriidiq. Sotimaast lõunõ puul om Inglüsmaa, hummogu puul Põh'ameri, põh'a ja õdagu puul Atlandi suurmeri nink lõunõõdagu puul Iiri meri.
Sotimaa om pia kats kõrda suurõmb ku Eesti, timä suurus om 78 772 km². Sääl eläs umbõs 5 miljonit inemist.
Edinburgh, Sotimaa pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin, om Õuruupa üts suurõmb finantskeskus. Sotimaa kõgõ suurõmb liin Glasgow oll' umal aol maailma üts tähtsämpi tüüstüsliino. Sotimaalõ kuuluvan osan Põh'a-Atlandist ja Põh'amerest ommaq Õuruupa Liido kõgõ suurõmbaq õlitagavaraq.
Soti Kuningriik oll' hindäperi riik 1. lehekuu pääväni 1707, ku tä lei ütte Inglüse Kuningriigiga, minga luudi Suurbritannia Kuningriik. Liidolepüng sõlmiti 1706. a. nink kiteti hääs mõlõmba maa parlamente puult. Tuu vasta olliq üle Sotimaa suurõq protestiq. Sotimaa õigus- ja haridussüstem om s'ooni aoni tõnõ ku Inglüsmaa, Kõmrimaa ja Põh'a-Iirimaa uma. Niisamatõ om Soti kerik umaette. Sotimaal arotõdas täämbädse pääväni, kas tä pidänü umaette riik olõma.
Riigikeeles om Sotimaal inglüse kiil, ammõtligult tunnistõduq piirkundlidsõq keeleq ommaq soti ja gaeli kiil.


1784.
1784. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 9997. aastak sirvikallendri perrä.


Edinburgh.
Edinburgh om Sotimaa pääliin, tuud om tä olnuq joba 1437. aastagast saaniq. Tä om Ütiskuningriigi suurusõlt säitsmes liin ja Sotimaa suurusõlt tõnõ liin pääle Glasgow'd. Edinburgh om üt Sotimaa 32-st umavalitsusõst.


St Andrews.
St Andrews (gaeli keelen "Cill Rìmhinn") om liin Hummogu-Sotimaal Fife'in. 2006. a. elli sääl 16 596 inemist. Tä om uma nime saanuq apostli Andreasõ ("Saint Andrew") perrä. St Anderwsi Ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul Sotimaal.
Keskaost reformatsioonini oll' St Andrews Sotimaa usupääliin: timä piiskop oll' Soti kerko pää. Täämbädsel pääväl om St Andrewsi aoluulinõ katõdraal varõmin.
St Andrewsi tundas üle ilma ku "golfi koto". 1552. aastagast perit dokomendin and' pääpiiskop lua mängi golfi "Eedeni vii" veeren. St Andrewsin peetäs vallaliidsi Meistrevõigõluisi (kõgõ vanõmb neläst tähtsämbäst golfivõigõlusõst) kõgõ sakõmbast. St Andrewsi tulõ pall'o küläliisi, et mängi golfi rato pääl, miä kuulussõq kõgõ parõmbidõ hulka kõgõn ilman, vai sõs liivarando peräst.


Inglüsmaa.
Inglüsmaa vai Inglismaa (inglüse keelen "England") om maa, miä om osa Ütiskuningriigist. Inglüsmaal eläs umbõs 83% Ütiskuningriigi inemiisist. Tä võtt hindä ala Suurbritannia saarõ lõunapoolidsõq kats kolmandatossa. Timäst põh'a puul om Sotimaa, õdagu puul om Kõmrimaa nink viil om tä piiret Põh'amere, Keldi mere, Bristoli kanali ja Inglüse kanaliga. Inglüsmaa pääliin London om üteliidsi ka Ütiskuningriigi pääliin.


Qin Shi Huangdi.
Qin Shi Huang (秦始皇, 259 – 210 i.m.a., sündüden pant nimi Ying Zheng) oll' Qini riigi keisri aastagil 246-221 i.m.a. Aastagal 221 i.m.a. sai täst ütsidse Hiina riigi edimäne keisri.


Vabahussõda.
Vabahussõda oll' sõda, midä Eesti Vabariigi väeq peiväq Eesti riigi kaitsõs 28. märtekuu pääväst 1918 2. radokuu pääväni 1920 Nõvvokogo Vinnemaa väki ja 1919. aastagal Lätin S'aksa Landeswehri ja Rauddiviisi vasta.
Inne sõta.
1917. aastal 3. süküskuu pääväl vallutiq S'aksa väeq Edimädse ilmasõa käügin Riia (Kuramaa oll' joba kats aastat näide käen olnuq), teiväq dessandi Saarõmaa Tagalahtõ ja tuu perän vallutiq S'aksa väeq terve Eesti saarõstiku. Järgmädsel keväjäl, 20. radokuu pääväl naksiq s'akslasõq üle iä Saarõmaalt ja Hiiomaalt maisõmaalõ tulõma. Tõõnõ s'akslaisi kolonn tull' Riiast põh'a poolõ ja okupiirsõ ärq Eesti ala. Eestin olnuq Vinne sõavägi es jovvaq inämp s'akslaisiga sõtiq: muudku juusti Talliinan laiva pääle, inne viil lahoti puutõ ussõq maahha, võeti laost mis sai, tiiti, et Vinnemaal om nälg, sääl midägi süvväq ei olõq, Baltimaiõn viil om ütte-tõist, ja sõs panti minemä. Tekkü sääne vaakum, et vinneläseq olliq minekil, s'akslasõq olliq tulõkil. Tuu moment tarvitõdigi ärq 24. radokuu pääväl ja Eesti kuulutõdi hindäperi riigis.
S'aksamaa okupatsiooni sõaülembäq olliq edimält küländ sõbraliguq eestläisi vasta: om teil uma riik - olkõ pääle, meil om käsk edesi minnäq, miiq teid ei putuq. Kogoni S'aksa sõaväe kupõrnaatri Talliinan kindral Benckendorff kuulut', et kõik nuuq Eesti polguq, miä ommaq olnuq, jääseq edesi Eesti sõaväes nink näid pandas piirivalvõhe Vinnemaa vasta ja tarvitõdas ärq sisemädse kõrra luumisõs. S'akslasõq esiq lätsiq edesi, võtiq Pihkva ärq ja lätsiq piaaigu puuldõ Peterburgi tiile, sõs tetti verevidega raho.
Sõbralik vahekõrd S'aksa sõaväega Eestin kest' kuu aigu vaivalt. Sõs tull' Berliinist käsk, et mitte määnestki Eesti riiki ei olõq kunagi olnuq egaq saaqki olõma ja Eesti sõaväke ei tohiq tunnistaq. S'akslasõq es tiiq midägi väega halvastõ viil. Eestläisil kästi kõik püssäq pandaq hakki ja minnäq ärq kodo. Arreteeriti Päts ja saadõti S'aksamaalõ kuunduslaagrihe, arvati, et tä iks sekä meid väega. Mõnõq Eesti poliitiguq pagõsiq välämaalõ, päämädselt Suumõ. Kindral Laidoner (tuukõrd oll' tä viil polkovnik) pagõsi inglaisi mano Arhangelskihe. Inne tuud oll' Eesti valitsus ülendänüq kolm vanõmbat polkovnikku - Tõnissoni Aleksanderi, Põdra Ernsti ja Larka Andrese - kindralmajoris. Nuuq olliq edimädseq Eesti kindraliq. Laidoner esiq oll' viil polkovnik, olkõgiq, et amõtilt korgõmp näist.
Edimäne ilmasõda lõppi 11. märtekuu pääväl 1918 ja s'akslasõq valmistiq Eestist lahkuma. Niguq s'akslasõq es olõq viil Narvast lahkunuq, ku joba verrev Vinne vägi rünnäs' Narvat. Edimäne rünnäk oll' 22. märtekuu pääväl ja tuu lüüdi viil tagasi s'akslaisi tulõga.
Sõa edimäne jago.
Sõaväkke kutsmisõ plakat 1920. aastagast
Nüüd oll' selge, et sõda tulõ. Tulõ sõas ette valmistadaq nii kipõstõ ku jovvat viil. 16. märtekuu pääväl kuulut' Eesti Aotinõ Valitsus vällä vabatahtligu mobilisats'ooni, agaq ku 28-ndal märtekuu pääväl verrev vägi rünnäs' joba õkva Narva liina, sõs kuulutõdi vällä sundmobilisats'uun katsalõ aastakäügile 22-st aastast kuni 30-ndä aastani. Tuu oll' nigu nal'ategemine sõski, nii väikene oll' tuu. Agaq arvati, et alostusõs vast avitas. Vahepääl olliq kõik eesti sõamiheq kodo ärq saadõtuq, kiä olliq ilmasõan eesti polgõn olnuq.
Soomõn maapaon ollõn olliq kindral Tõnisson ja kindral Larka tennüq Eesti sõaväe plaani - et kui s'akslasõq ärq lääväq, tulõ Eesti sõavägi ka luvvaq ja arvati, et edimält avitas, ku Eesti sõaväen om üts diviis: kuus jalaväepolku, üts ratsaväepolk ja suurtüküväeosaq. Sõaministrile allus diviisiülemb, diviisiülemb omgi ülembjuhataja ja nii edesi. Tuu plaani perrä edimäne polk moodustõdi Talliinan, tõõnõ Tarton, kolmas Võrol, neläs Rakveren, viies Narvan, kuvvõs Pärnon, ratsapolk ja suurtüküvägi moodustõdi Viljandin. Nuuq saa-es muud ku staabiq moodustadaq, ku Vabahussõda 28. märtekuu pääväl Narva langõmisõga verevide kätte oll'gi joba alanu.
Tuukõrd oll' joudõ vahekõrd sääne: umbõs 1600 eestläst oll' mobiliseerit, noist umbõs 1200 oll' sõaliini pääl, tõõsõq olliq staapõ ümbre ja tagalateenistüsen, ja verrev vägi, miä sisse tungõ, oll' 11 000 miist. Vaheq ilmatu suur, aga sõski mitte viil väega hirmus. Hirmsamp oll' tuu, et arvati, et ega iks sõast suurõ Vinnemaaga midägi vällä ei tulõq. Seeni ollimiq olnuq Vinne sõaväen, ollimiq hääq sõamiheq külh, a kuis mi no iks nakkamiq vinneläisi vasta sõdima. Valitsus piät iks Vinnemaaga midägi kokko lepmä, tulõ-iq sõast midägi vällä. Oll' peris umbõlõ verevät meeleollo kah: et kommunistiq iks ommakiq nuuq õigõq rahvamiheq, kiä häötäseq mõisaq ärq, pesväq mõisa aknaq sisse ja pilvaq säält kõik varandusõ rahvalõ läbi akna vällä. Tuu käve eesti talomihe mõistusõ vasta - ütskõrd saavaq umõhtõgiq nuuq mõisa sahvriq kah tühäs, minkast mi sõs elämä nakkamiq. A kiä tuud nii kavvõhõ ette mõtõl', sõs läämiq kohegi muialõ vai... Nii et es olõq säänest usku ja hirm oll' väega suur Vinnemaa iin. Tuu om iks põh'atu suur maa: edimädsen ilmasõan oll' mobiliseerit 13 miljonit Vinne sõamiist - maailma kõgõ suurõmb armee, miä kunagi om olnuq. Esiki Stalini Verrev Armee es ületäq tuud.
Nii sõs pääle Narva vallutamist 28. märtekuu pääväl taanduq 5. polk ja vabatahtliguq koolipopisiq, kiä sääl kaitsõl olliq, sisemaa poolõ Talliina suunan. Mõni päiv ildampa tull' Verrev vägi üle Pihkva Petseri pääle ja sõs Vahtsõliina pääle. Edimäne lahing oll' Nõnova külä man raudtii pääl 5. joulukuu pääväl 1918. Nii moodustõdi kats väerõnda, ütte naati nimetämä Viro väerõnnas ja tõist edimält Lõunarõnnas (perästpoolõ Lõunahummogurõnnas). Võrol oll' 3. polk alambpolkovnigu Kubbo Eduardi juhatusõl, tuu oll' üts Mulgimaa miis, Kärstnäst Lõuna-Mulgimaalt perit. 3. polk juusk' poolõnistõ lakja, lätsiq kodo ärq. Pääle tuu oll' Võrol viil Kaitsõliit.
Kaitsõliidon ja Eesti polgun moodustiq ainugõsõ tõsidsõ osa nuuq noorõq (lipniguq, leitnändiq ja kaptõniq), kiä olliq edimädse ilmasõa aigu saanuq ohvitseris. Nuuq olliq surmaga nii ärqharinuq, et mõtliq, et ku nüüd uma maa ja uma riigi iist tulõ sõtiq, sõs om tuu surm peris miildüv asi. Egal juhul mitte allaandminõ. Oll' viil tõõnõ katõgooria inemiisi, kiä rõõmoga sõtta lätsiq: nuuq olliq tuukõrdnõ koolinuurus, keskkuulõ ja kutsõkuulõ opilasõq. Võrol oll' kah just luud poissõgümnaasium 1918 (tütärlatsigümnaasium oll' luud 1917). Nuuq moodustiq päämädse jou nii Kaitsõliidon ku 3. polgun. Noid oll' õnnõ viis-kuuskümmend poissi, a noid oll' ka Tarton, kon oll' joba mito keskkuuli, gümnaasiummi, kommertskuuli, Talliinan ja Narvan olliq kooliq. Nii et koolipoisiq moodustiq Vabahussõa edimädsel perioodil üte tähtsämbä osa Eesti sõaväest. Mitte niivõrd arvolidsõlt kuivõrd moraalsõlt. Ja tõõsõs nuuq noorõq ohvitseriq, kiä eräelon olliq inämbüisi olnuq koolioppajaq. Edimädse ilmasõa aigu saadõtiq koolioppajaq, kiä Vinne sõaväkke võetiq, kõrraga vai pääle paari kuud sõaliinilolõkit lipnigõkuuli ja koolitõdiq lipniguq vällä. Tuuperäst tull'gi näist üle katõ tuhandõ eesti rahvusõst ohvitseri.
Sõaliin tagasi Viromaad pite, vaindlaisi kätte sattõq Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere, vaindlanõ tull' ligi Tapalõ. Lõunarõnnal lätsiq kah vinneläseq edesi. Kõgõpäält jätt' Eesti 3. jalaväepolk Võro maahha. Umbõs 100 sõamiist, 53 ohvitseri ja 2 sõaväearsti tagasiq kolonnin liinast vällä, tuu oll' 8. joulukuu pääväl. 10 päivä ildampa, 18. joulukuu pääväl jäteti Valga maaha, taganõdi Talliina poolõ. Mõtõldi, et Tarton iks piätedäs kinniq Lõunarõnna edesitung, agaq ka Tarton es tulõq lahingust midägi vällä, jäteti ka Tarto maahha. Joulõ aigu oll' verrev vägi joudnuq 35 kilomiitre kavvusõlõ Talliinast. Sõaliin läts' Paidõ iist alla Võrtsjärve pääle, Võrtsjärvest käänd' üle nuka ja läts' Pärno lahtõ. Nii et kõvva puul maisõmaa-Eestit oll' lännüq vaindlasõ kätte.
Agaq tuu sõda oll' joba näüdänüq ka häid märke. Olkõgiq, et kõik aig taganõdi, muutu vaindlasõ pääletung kõrrast aigladsõmbas. Nuuqsamadsõq noorõq ohvitseriq ja kooliopilasõq olliq kõikaig viimädseq, kiä vällä tagasiq. Nääq jäiväq ega kiviaia taadõ, oro perve taadõ ja anniq säält vaindlasõlõ tulõlöögi. Inne ku vaindlanõ joudsõ näid sõs ümbre haardaq libisti käest ärq. Taganõdi, järgmädse säändse luuduslidsõ tõkkõ man anti jälq tulõlüük, jälleki taganõdi ja kõrrast aigladsõmbas muutu vaindlasõ pääletung.
Ja sõs üts miis leitnändi avvoastmõn - Kuperjanovi Julius - lõpõt' joba umbõs 30 km kavvusõl Tartost uma taganõmisõ Puurmani mõisan, võtt' ringkaitsõlõ, pand' mõisa torni sinimustvalgõ lipu üles ja ütel', et siiäq miiq jäämiq niikavva ku miiq väeq Talliina alt ütskõrd tagasi tulõvaq. Algul oll' sääl väeosan õnnõ 12 ohvitseri ja 30 kooliopilast. Kats naistõrahvast oll' kah, katõ ohvitseri provvaq: Kupõrjanovi uma naanõ Aliis ja viil leitnänt Kanni naanõ. Vereväq väeq lätsiq näist müüdä, õkva es ründäq, mõtliq, et küll nääq koolõssõq nälgä tan, a näide ala läts' muudku suurõmbas, näide mano pagõsi inemiisi okupeeritült alalt Võrtsjärvest nikagu Peipsini, Otõmpäält pääle. Kõigil puul käve kuuldus, et üts hull leitnänt om lõpõtanuq taganõmisõ, Puurmani mõisan pand ütsindä vasta ja minti sinnäq. Katõ nädäli peräst oll' miihi joba terveh pataljon kuun.
Samal aol Talliina valitsus ja ülembjuhatus tüüt' meelekimmält edesi, kiäki es mõtlõq pagõmisõ pääle, et võtamiq rahaq ja kraami üten ja lasõmi jalga välämaalõ. Viidi läbi mobilisiirmist viil vapo maiõ pääl: saari pääl, Õdagu-Eestin, moodustõdi vahtsit väeossõ, Talliinan ehitedi lajarüüpmeliidsi ja Pärnon kitsarüüpmeliidsi soomusrongõ ja saadõti nuuq sõaliini pääle, ehitedi soomusautit, kõrraldõdi hariligõst laivõst sõalaivo. Välämaalt taotlõdi api raha, varustusõ ja laskõmoona näol. Nii ilmuvaq välämaalt edimädseq vabatahtliguq Eesti sõtta. Viil vanaasta õdagu joud' Soomõst peräle edimäne vabatahtligõ ütsüs, piaaigu 1000 miist majori Ekströmi Martini juhtmisõl. Noist osa jäi Talliina, osa lätsiq esiq õkvalt sõaliini pääle Talliina ala 30 km kavvusõlõ. Väega olulinõ oll' tuu kah, et 12. joulukuu pääväl joud' Inglüse sõalaivastik Talliina lahtõ. Joba nädäli peräst Kruunliinast verrev laivastik rünnäs Talliina. Ingläseq leiq nääq sääl purus, võtiq kats sõalaiva vangi ja kingeq nuuq eestläisile, noist sai Eesti sõalaivastigu tuumik. Kavvõsõidokaptõn Pitka Johann, kiä oll' ka edimädse ilmasõaaigu saanuq ohvitseris, naas' Eesti laivastikku kõrrastama.
6. vahtsõaastakuu pääväl and' ülembjuhataja polkovnik Laidoner käso minnäq kõgõl sõaliinil vastapääletungilõ. Lätsiq sõs eestläseq hummogu poolõ edesi, joba tõõsõ päävä õdagu vallutõdi Tapa, tähtsä raudtiisõlm. Oll' joba valmis saanuq neli lajarüüpmelist soomusrongi. Nuuq panniq inne ku midägi taibati Tapalt Tarto pääle minemä, selle et soomusrongõ ülembäq olliq kõik Tartomaa ja Tarto miheq ja nuuq pelgsiq väega, et miä näide sugulaisiga sääl juhtus, et jutt või jo minnäq verevide kõrvo, et nuuq ommaq sääntseq miheq. Rakveren löüti 200 laipa - verevil tapõtuq eräinemiseq - ja noil päämäne süüdüstüs oll', et kas näide miheq vai veleq vai pujaq olliq Eesti sõaväen. Peläti, et sama hull lugu tulõ Tarton.
14. vahtsõaastakuu pääväl vabastiq soomusrongiq ja näidega üten Puurmanilt tulnuq Kupõrjanovi miheq Tarto. Nüüd oll' jälq kujonõnuq Lõunarõnd ja Põh'arõnd tagasi. Eesti väeq jäiq siiäq nädälis puhkusõlõ. Suurõmb jago miihi es olõq saapit kah jalast saanuq sõa algusõst saaniq, maati kah saapaq jalan ja lunt pään. Nii hirmus oll' tuu, tuud om rassõ ette kujotadaq.
Samal aol jakku marulinõ pääletung hummogu suunan ja üts tähtsämp rünnäk oll' meredessandi saatminõ - nüüd oll' joba Eesti laivastik nii suur, et võtt' pääle 1000 miist (600 Soomõ vabatahtlikku, kiä olliq värskilt õkva tulnuq, ja 400 eestläst) - Narva ala Utria rannikulõ. Tuu oll' 17. vahtsõaastakuu pääväl. Sääl oll' lakõ kivine rannik, ei määnestki lahtõ ei midägi, säält minti paatõ pääle, niikavva ku kiviq vasta tulliq, hüpäti vette ja panti rünnäkulõ. Lüüdi sinnäq sillapää, põrutõdiq vereväq tagasi. Soomõ kats kompaniid naksiq edesi tungma rannikut pite Narva-Jõõsuu poolõ, vallutiq Narva-Jõõsuu. Eesti pataljon tull' Laagna mõisalõ, vallut' Laagna mõisa nink lõigas' läbi Narva raudtii ja suurõtii. Sääl Sinimäki rajoonin saiq eestläseq üle tuhandõ vangi: kottijäänüq vinneläseq anniq hinnäst alla. Suumlasõq pääle Narva-Jõõsuu vallutamisõ kääniq lõuna suunan ja joba 18. vahtsõaastakuu päävä õdagu hämärikuga tungõq Narva põh'a puult sisse ja vallutiq liina nikagu aoluulidsõ raatusõniq. Sinnäq jäiq nääq üüses, suurõmb jago liina jäi vinneläisi kätte viil. Kõnõldi viil, et Trotski oll' sõitnuq autoga üle silla, agaq sõs oll' tähele pandnu, et võõras võim om sääl raatusõn ja käändnü ümbre. Kas tuu õigõ om vai, tuud ei tiiäq. Trotski oll' tuukõrd sõamiis viil verevil. Järgmidsel hummogul tungõ Narva lõuna puult Eesti 1. ratsapolk ja baltis'akslaisi pataljon. Vinneläseq lüüdi üle Narva jõõ ja võeti Iivaniliin (Ivangorod) kah ärq.
Nüüd alost' sõs edesitung Tartost Lõunahummogu-Eesti vabastamisõs, miä om Võrtsjärve ja Peipsi vaihõl. Tuu pidi sündümä kolmõ üteaigsõ löögiga. Hää käe poolinõ lüük pidi minemä raudtiiliini pite üle Elvä Valga pääle. Kur'a käe poolinõ lüük pidi minemä üle Põlva ja Räpinä Petseri pääle. Keskmäne lüük pidi minemä üle Kanepi Võro pääle. Inne Valga vabastamist oll' kuulsa Paju lahing. Kuus kilomiitret Valgast põh'a puul oll' vana keskaigside kivimüürega Paju mõisa, ümbre om luminõ põllulagõndik. Kuperjanovi miheq lätsiq ilma abijouvvulda (ilma suurtüküväe toetusõlda) rünnäkulõ ja vallutiq üüse Paju mõisa ärq. Aga viil inne hummogut saiq vereväq toetust Lätist (terveh Läti piaaigu oll' verevide käen) ja lüüdi eestläseq vällä hummogu. Kuperjanov esiq oll' tuukõrd Sangastõ jaaman. Tuu oll' maruvihanõ, et lasiq hindä vällä lüvväq säält, nüüd vahtsõst Paju mõisat tagasi võtma ja tuu tagasivõtmisõ man saigi Kuperjanov surmavalt haavata. Õnnõs joud' poolõ lahingu aigu Soomõ vabatahtlikõ tõõnõ rühm, Põh'a Poigõ rügement, üte eesti mihe Kalmu Hansu juhatusõl, kink kotsilõ suumlasõq ütliq, et tä om rohkõmp suumlanõ ku miiq esiq olõmiq. Tuu jäigi peräst Soomõ sõaväeohvitseris, käve tan Eestin avitaman õnnõ. Võidõti sõs õigõq veritselt Paju lahing ja järgmidsel hummogul (1. radokuu pääväl 1919) marssõvaq Kuperjanovi miheq ja suumlasõq Valka. Valga oll' tühi, vinneläseq olliq Valgast lahkunuq ilma lahingulda. Ja sääl oll' kah üts sadakund inemist maaha tapõt inne minekit.
Samal aol 600-miheline Talliina kaitsõpataljon, miä sai käso Tartost tullaq üle Kanepi ja Põlva umbõs 15 km lakjutsõn rõnnan, ület' 30. vahtsõaastakuu pääväl Tilleoro, mink olliq vereväq kindlustanuq kõvva, ja jousõvaq 1. radokuu päävä keskpääväs Võrro. Edimäne oll' Tarto kaitsõpataljoni 3. kompanii kaptõn Lupe juhtmisõl. Tuu joud' Võrro sinnäq, kohe ildampa staadion tetti Roosisaarõ vastan Tamula järve viirde. Illos' selge ilm, päiv paistõ ja õnnõ viis kraati oll' külmä. Sääl nääq näiq säänest pilti, miä inämp elon meelest ei lääq. Näid oll' üts pataljon. Võro järv oll' noid pagõvit verevit nii täüs, et nääq mõtliq, et imeq, et iä vasta pidä, et ärq ei murruq. Sääl olliq sõs halliq jalaväerõivin, mustaq madrussõrõivin, kasaguq kasukin, sääl oll' erärõivin miihi ja naisi, voorihobõsit ja ratsanikkõ.
Verrev Eesti valitsus, niinimitet Eesti Tüürahava Kommuuna, miä pääle Narva vallutamisõ oll' Narva kolinuq, nüüd pääle Narva vabastamisõ lüüdi tä 19. vahtsõaastakuu pääväl Narvast vällä. Tuu tull' ümbre Peipsi järve Võrro ja kuulut' Võro vereväs Eesti pääliinas. Vabahusõ huulitsal, kon kohtumaja om, oll' Eesti Tüürahva Kommuuna valitsus Anvelti Jaani juhtmisõl. Näide haridusministri oll' üts maru miis, kiä pidi jutust Võro kerikon, miä oll' kuulutõt parteiharidusmajas. Sääl oll' Krõstusõ pilt mud'ogi sängülinaga kinniq katõt, tuu segäsi. Tuu haridusministri ütel' säändseq sõnaq, et "Vanakurat om miiq sõbõr ja ainugõnõ liitlanõ! Jummal om klassivainlanõ, jummal tulõ ärq häötädäq, sõs viil saa tüürahvas vabas". Kõgõ pelätümb miis oll' Kingissepä Viktor. Tuu uma musta mäntli ja musta kaabuga, tšekaa ülemb, käve niguq nahkhiir huulitsit piten ja timä miheq mugu arrõtiirseq õnnõ, kohe tä näüdäs' näpoga.
Nüüd oll' sõs Eesti pääletung joudnuq Eesti piireni vällä, välläarvat Petserimaa hummogupoolinõ jago. 4. radokuu pääväl joudsõq Eesti väeq ka Petserihe. Panti sääl Eesti lipp üles ja tuuga lõppi Vabahussõa edimäne jago.
Sõa tõõnõ jago.
Sõa tõõnõ jago tull' keväjä, ku Verevä väe komandöriq saiq Lenini ja Trotski käest kõvva võttaq, et kurat, egal puul olõt võidukaq - Verrev armee oll' joba piaaigu Varssavi ala joudnuq ja Läti oll' pia tävveligult verevide käen - ja tan tsuhnaaq leiq teid Eestist vällä. Ja kupatõdiq nääq vahtsõst tagasi, s'ookõrd joba 10 kõrda suurõmbidõ joudõga. A vaihõpääl olliq Eesti jouq ka joba kasunuq. Ja nii sõs keväjä 1919 võtt' Verevä väe juhatus ette kolm raivukat pääletungi Eesti tagasivallutamisõs. Kõgõpäält radokuun murti suurõ suurtükütulõ kattõ all Narva all pääle. Agaq tan saisõ väerõnd niguq raud, inämp Narvat nääq es saaq tagasi vallutadaq. Väega hääs kaitsõs olliq sääl suuq ja lag'a jõgi. Suuq olliq külh lummõ täüs tuisanuq, agaq nuuq olliq ka lättit täüs, egaq sääl võit ärq ka uppudaq, talvõl kah. Ja sõs võetigi ette, et Lõuna puult tungiq sisse Eesti üle Võro, vallutadaq ärq Tarto, võttaq kotti nuuq Eesti väeq, miä olliq Petserimaalõ joudnuq, ja liikuq edesi Talliina pääle. Üritedi kolmõl kuul, kolm kõrda järest: urbõkuun, mahlakuun ja lehekuun. Võro liin oll' niguq suur sõalaagri: kõik aig edesi-tagasi marssõq väeosaq, sõidiq, tuudutiq ja piibitiq autoq, tuuperäst, et tänäväq olliq puupistü sõamiihi täüs, tulliq haavatuisi vooriq, tüütiq haiglaq ja egasugutsõq valitsusõq, jaaman olliq soomusrongiq kõik aig auru all.
Kõik nuuq kolm pääletungi lüüdi tagasi ja nüüd oll' Eesti sõavägi kasunu joba üle 50 000 mihe suurutsõs. Suumlasõq lätsiq joba kodo ärq, 200 taanlast jäi viil siiäq, mõnõq ütsiguq ruutslasõq ka jäiq, a joba oll' sääne usk tulnuq eestläisile, et miiq käen ei olõq mitte midägi inämp võimata, miiq võimiq vinneläisiga vabalt sõtiq. Kindral Laidoner (pääle Tarto vabastamist ülendedi tä kindrlais) and'ki käso viiäq sõategevüs üle võõralõ maalõ. 24. lehekuu pääväl alost' Võro ja Petseri alt pääletung üle Irboska ja järgmädsel pääväl vallutõdiq Pihkva. Pihkva vallutaminõ oll' üts suurõmp Eesti sõaväe manüüvri, minkast võtt' ossa neli jalaväerügementi (polku), kolm soomusrongi, suurtüküvägi ja Peipsi laivastik. Sõda sai vaivalt alata ja edimädsel keväjäl oll' joba Eestil nii merelaivastik ku Peipsi laivastk. Peipsi pääl oll' kuus sõalaiva, nuuq sõidiq Velikaja jõõst sisse Pihkvahe. Soomusrongiq tulliq raudtiid pite, katõl puul tulliq jalaväerügemendiq ja nii vallutõdiq 25. lehekuu pääväl Pihkva ärq, kuulutõdiq kõigilõ, et Pihkvan om Eesti lipp üleväl ja viidi sõaliin Porhovi ala vällä.
Kats päivä ildampa alost' Haani mäkist pääletung lõuna suunan Hummogu-Lätti. Katõ pääväga vallutõdiq Aluliin ärq. Tuu oll' 28. lehekuu pääväl, agaq lätläseq ütleseq, et ei, tuu oll' 29. lehekuu pääväl, tuuperäst, et tol pääväl jodusõq ka lätläseq Alulliina, ku eestläseq olliq sääl joba üü läbi pidotsõnuq. 28-ndal joudsõq Aluliina Eesti 1. ratsapolk, Taani kompanii ja üts suurtüküväe patarei, 29-ndäl 1. Läti jalaväepolk ja 2. Eesti ratsapolk. Edesi jakku eestläisi pääletung lõuna poolõ üle Gulbene, Jaungulbene, Madona niikavva ku Väinä jõõ (Daugava) keskjoosuni vällä Jekabpilsini. Sääl tetti paadõst sild (peris sild oll' ärq lahot), minti üle jõõ ja järgmädsel pääväl sai 1. ratsapolgu luurõq kokko Poola 26. ulaanipolgu ratsaluurõga. Inämp vinneläisi vaihõpääl es olõq. Niipall'oq ku joudsõq, olliq ärq pagõnuq Vinnemaalõ. Kõik raudtiiliiniq, miä Vinnemaa poolõ lätsiq, olliq Lätin läbi lõigatuq, ja kiä jäi Lätti, tuu võeti vangi Eesti ja Läti sõaväe puult. Nädäli aoga olliq eestläseq lännüq inämp ku 200 km edesi, piaaigu parhilladsõ Leedu piirini.
Sügüses oll' Eesti sõaväen üle 100 000 mihe. Noist 74,5 tuhat olliq ründeväeq ja 35 tuhat oll' Kaitsõliidon. Eestil oll' 9 jalaväepolku, 2 ratsapolku, laivastik, mito-mito eräle löögiütsüst, niguq Kuperjanovi pataljon, miä oll' ka rügemendis joba paisunuq, Skautspataljon, Sakala partisanõ pataljon, Kalõvlaisi mallõv, Peipsi rannikupataljon, meredessantpataljon. Eesti oll' niguq mõni suur riik sõaväe poolõst. Sõavägi oll' jaotõt kolmõ diviisi. Edimäne diviis vastut' Narva väerõnna iist, tõõnõ diviis vastut' Lõunahummogurõnna iist (nüüd oll' tä Pihkvan, Pihkvahe jäi Eesti sõavägi kuni süküskuuni, 29. põimukuu pääväl jäteti Pihkva maahha).
Landesveeri sõda.
1919. a. piimäkuun ilmu lõunast vahtsõnõ vaindlanõ - Landesveer. Sääl oll' meil 3. diviis, mink staap oll' Valgan, ülemb oll' kinral Põdder ja staabiülemb oll' Reegi Nikolai. Laidoner and' kindral Põdralõ ülessandõ purustadaq Landesveer.
Landesveeri sõda kest' täpselt kuu aigu. Sõa lõpon olliq Eesti väeq Riia värehti pääl, agaq tetti leping, et iks Riiga sisse ei toheq minnäq, et tuu olõs väega jälle. Et niisama lepümiq ärq, vaindlanõ lahkus Riiast, Ulmanisõ valitsus tulõ rõõmuhõisõtõ saatõl Riiga sisse. Ulmanis kuts' paarsada Eesti ohvitseri kah hindäle õkva küllä sinnäq.
Sõa lõpp.
Vabahussõq tõõsõq osaq olliq viil kats pääletungi Peterburgilõ, taheti Peterburki ärq võtta. Tuu mud'ogi es olõq inämp eestläisi huvvõn, agaq miiq varustajaq olliq tuukõrd ingläseq ja prantslasõq. Ingläseq olliq viil toetajaq kah ja näide avvos piät ütlemä, et nääq es võtaq mitte sentigi tuu iist rahha, et kaidsiq uma laivastikuga Talliina, ku viil Eestil es olõq üttegi sõalaiva. Kõik vabatahtliguq (suumlasõq, taanlasõq, ruutslasõq) saiq palka. Mõnõq Roodsi ohvitseriq jovvaki-s sõaliini pääle, olliq Talliinan Kuld Lõvin muguq pidotsõnuq ja nii pur'on, et nääq es mälehtägiq kavva nääq Eestin olliq ja es mõistaq üttegi kotust nimitädäq, kon nääq Eestin olliq. Suumlasõq mud'oki olliq kõvaq, a väega raivukaq sõamiheq.
1919 märtekuun ja joulukuun olliq Narva rindõl vihatsõq lahinguq. 3. vahtsõaastakuu pääväl 1920 kell 10.30 hummogu naas' kehtimä vaihõraho Eesti ja Vinnemaa vaihõl. 2. radokuu pääväl 1920 sõlmiti Tarton raholeping.
Vabahussõan sai hukka ja kuuli haavohe veitse pääle 5000 inemise. Haavata sai 14 000 inemist, noist 2600 jäi invaliidis. Vinnemaalõ kiudutõdi 4000 inemist. Oll' üle 600 verevide puult mõrvat eräinemise. Eesti poolõ päält lasti maahha 210 verevät kohtuotsussõga ja umbõs 140 ilma kohtuotsussõlda - nuuq olliq nuuq, kinkalõ saadi mõnõ eräisiku tapmisõ man õkva pääle vai nii, ja lasti säälsaman maahha.


Pakistan.
Pakistan (urdu keelen "Pākistān") vai Pakistani Islamivabariik om riik Lõunõ-Aasian. Pakistani pääliin om Islamabad.
Pakistanist lõunõn ommaq Araabia meri ja Omaani laht (merepiiri pikkus om 1046 km), hummogu puul om India, õdago ja põh'a puul om Afganistan, lõunõõdago puul om Iraan ja põh'ahummogu puul om Hiina. Omaaniga om Pakistanil ütist merepiiri.
Pakistanil om suurusõ poolõst 7. sõavägi maailman. Täl om tuumapomm. Pakistan om Ameeriga Ütisriike üts kõgõ tähtsämb liitlanõ, kiä ei kuuluq NATOhe. Niisamatõ om tä Hiina strateegilinõ liitlanõ.
Nimi.
Nimi "Pakistan" tähendäs urdu ja pärsiä keelen "puhtidõ maad". Tuu sõna lõi 1933. a. kujol "Pakstan" uma riigi luumisõ iist võitlõja Choudhary Rahmat Ali, kiä avald' tuu uman pamfletin "Noq vai ei ilmangi". Tuu nimi om lühendüs, miä piät tähüstämä "kolmõkümmend mill'onat moslõmivelje, kiä eläseq PAKSTANin, minka all miiq mõtlõmiq viit India põh'apoolist ütsüst: Pandžabi, (Afgaani provintsi), Kašmiri, Sindhi, ja Belutšistani". Täht 'i' panti peränpoolõ mano, et tuud sõnna olnuq lihtsämp vällä üteldäq.
Aolugu.
Maal, miä s'oo ilma aigo om Pakistan, om olnuq mitmit muistitsit kultuurõ, muuhulgan Mehrgarhi kultuur noorõmbast kiviaost ja pronksiaignõ Indusõ oro tsivilisats'uun. Ildampa om tuud piirkunda mõotanuq hindu, pärsiä, kreeka, islamistlik, türgü-mongoli, afgaani ja sikhi kultuur ja rändeq/vallutusõq. Tä om kuulunuq India ja Pärsiä ilmariike ala, araabia kalifaatõ ala, Mongoli, Moguli, Durrani, Sikhi ja Briti riigi ala.
Pakistan sai Briti riigi alt vabas 1947. aastagal pääle vabahussõda, midä juhtõ Muhammad Ali Jinnah ja kon Briti India moslõmiq tahiq umma riiki saiaq. Edimält oll' Pakistan dominjon, a pääle vahtsõ põhisäädüse vastavõtmist 1956. a. sai täst islamivabariik. 1971. a sõalidsõn konfliktin lei hummogupoolinõ Pakistani osa Pakistanist lahko ja luudi Bangladeshi riik.
Poliitiga.
Pakistan om föderaalnõ parlamentaarnõ vabariik. Riigipää ja sõaväe ülembjuhataja om president.
Luudus.
Pakistanin om pall'o maavärinit. Noist kõgõ kõvõmb oll' 2005. a., ku hukka sai üle 100 000 inemise.
Pakistani pindala om 880 940 km², tuu om umbõs sama pall'o ku Prantsusmaal ja Ütiskuningriigil kokko. Hummogu-Pakistan om India platoo pääl, õdagu- ja põh'ajago ommaq Iraani kiltmaa ja Õuraasia laama pääl. Riigil om 1 046 km rannikut (lõunõn om Araabia meri) ja 6 774 km maisõmaapiiri — 2 430 km Afganistaniga põh'aõdagun, 523 km Hiinaga põh'ahummogun, 2 912 km Indiaga hummogu ja lõunõ puul ja 909 km Iraaniga lõunõõdagu puul.
Põh'a-Pakistanin ommaq väega korgõq mäeq. Sinnäq jääs üts osa Karakorami ja Pamiiri mägestikust. Muuhulgan om Pakistanin korgusõ poolõst tõnõ mägi maailman - K2 (8 611 miitret). Õdagu-Pakistanin om Belutšistani platoo, Hummogu-Pakistanin ommaq Thari kõrbõ, Pandžabi tasandik ja Sindhi tasandik. Kõgõ suurõmb jõgi om Indus, miä juusk Kašmirist läbi Pakistani Araabia merde.
Pakistanin om neli aastagaaigo: jahhe ja kuiv talv joulukuust radokuuni, kuum ja kuiv kevväi urbõkuust lehekuuni, vihmanõ suvi piimäkuust süküskuuni, ja süküs rehekuun ja märtekuun. Paiguldõ nakkasõq naaq aastagaaoq varrampa vai ildampa pääle. Vihma hulk om mõnõl aastagal suurõmb, mõnõl vähämb nink üleujotusõq ja põvvaq olõ-iq harvaq.
Valitsõmisjaotus.
Kõgõ suurõmba rahvaarvoga om Pandžabi provints, a pindala poolõst om kõgõ suurõmb Belutšistan.
Majandus.
Pakistani majandus om puulindustrialiseerit. Herksämp majanduselo käü Indusõ jõõ veeren.
Kui 1947. a. oll' Pakistan väega vaenõ maa, sõs pääle tuud om majandusõ kasvutempo olnuq korgõmp ku maailman keskmädselt. Kehvä juhtmisõ peräst om kasv 1990-ndide lõpost aigladsõmbas jäänüq.
Osutjovvu poolõst om Pakistani majandus 27. maailma maiõ hulgan.
Rahvastik.
Üle 170 mill'ona elänikuga om Pakistan rahvaarvo poolõst kuvvõs riik kõgõn ilman. Moslõmidõ arvo poolõst om tä tõnõ riik pääle Indoneesiät. Pakistanin eläs mitmit rahvit ja sääl kõnõldas pall'osit kiili. 2009. aastagal oll' kõgõ suurõmb rahvarühm pandžabiq, kedä oll' 78,7 mill'onat (44,15%), sõs tulliq 27,2 mill'onaga (15,42%) pohtuniq, 24,8 mill'onaga (14,1%) sindhiq, 14,8 mill'onaga (10,53%) seraikiq, 13,3 mill'onaga (7,57%) muhadžiriq ja 6,3 mill'onagaq (3,57%) belutšiq.
Kultuur.
Inämbüs inemiisi mõist urdu kiilt, a õnnõ 8% elänikest kõnõlõs tuud ku imäkiilt. Pall'o kõnõldas viil pandžabi, saraiki, pohtuu, sindhi ja belutši kiilt.
Sport.
Kuigi rahvusspordiala om maahoki, om kõgõ populaarsõmp ala sõski kriket.


Iraan.
Iraan vai Iraani Islamivabariik om Aasia riik.
Nimme "Iraan" ommaq iraanlasõq esiq tarvitanuq joba sassaniide aost (226-650) pääle. Üleilmalidsõlt om tuud nimme naat tarvitama 1935. aastagast, inne tuud pruugiti õdagumaiõn nimme "Pärsiä". Ku om juttu kultuurist, tarvitõdas nii nimme "Iraan" ku "Pärsiä", poliitilidsõn kontekstin tarvitõdas täämbädsel pääväl õnnõ nimme "Iraan".
Suurusõ poolõst (1 648 195 km²) om Iraan 18. maa kõgõn ilman. Sääl eläs üle 74 mill'ona inemise. Iraanist põh'a puul ommaq Armeeniä, Asõrbaidžaan, Türkmenistan ja Kaspia meri (tuu takan ummakõrda Vinnemaa ja Kasastan). Hummogu puul ommaq Afganistan ja Pakistan, lõunõ puul Pärsiä laht ja Omaani laht, õdagu puul Iraak ja põh'aõdagu puul Türgü. Pääliin Teheran om riigi kõgõ suurõmb liin nink poliitilinõ, kultuurilinõ, äri- ja tüüstüskeskus. Iraanil ommaq suurõq õli ja maagaasi varuq.
Iraanin om üts kõgõ vanõmbit üttejutti püsünüisi tsivilisats'uunõ. Edimäne Iraani dünastia tekkü Eelami kuningriigin 2800 i.m.a. 625. tekkü ütine Iraani impeerium. Peräst tuud tull' Ahhemeniide riik, hellenistlik Seleukiide riik, Partia riik ja Sassaniide riik. 633-651 m.a.p. vallutiq Iraani araablasõq ja Iraanist sai Kalifaadi osa. Ku keskvõim muutu nõrgõmbas, tulliq 9.-10. aastagasaal võimolõ iraani dünastiaq (Samaniidiq, Buiidiq). 10.-11 aastagasaal häitsiq pärsiä kirändüs, filosoofia, arstitiidüs, tähetiidüs, matõmaatiga ja kunst. Sõs tulliq Iraanin jälq võõra võimo (Gaznaviidiq, Seldžukiq, mongoliq) aoq. 1501 sai võimolõ jälq iraani uma - Safaviidõ - dünastia, miä kuulut' šiia islami riigi amõtlidsõs usos. 1906 kuts' šahh kokko riigi edimädse parlamendi ja kinnüt edimädse põhisäädüse. Peräst Iraani riigipööret sai 1. mahlakuu pääväl 1979 Iraanist ammõtlidsõlt islamivabariik.
Iraan om ÜRO ja OPECi asotajaliigõq. Iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt 1979. a. põhisäädüsel. Šiia islam om riigiusk ja pärsiä kiil om riigikiil.
Muistinõ aig.
Kõgõ vanõmbaq jäleq inemiisi tegemiisist ommaq perit vanõmbast paleoliitikumist. X-VI aastagatuhandal i.m.a. elliq Iraanin mesoliitikumi jahimeheq ja korilasõq. VIII-V aastagatuhandal i.m.a. naati mõnõn paigan põldo tegemä. IV-III a.t. i.m.a. tekkü pall'o maaharijidõ elopaiko ja eski mõnõq liinriigiq.
Varajanõ aolugu (3200-625 i.m.a).
Eratosthenese maailmakaardi (perit umbõs aastagast 200 i.m.a.) rekonstrukts'uun, miä om tett 19. aastagasaal. Iraani või löüdäq nime Ariana (Aryânâ) alt.
Mesopotaamia kultuuri mõoalal tekkü Eelami riik, mink keskus oll' edimält Anshan ja II a.t. keskpaigast Susa. Eelami riik kest' niikavva ku tekküq Meedia riik ja Ahhemeniide riik. Indoõuruupa hõimoq aarjalasõq, kink umakeelitsest nimest sai ildampa maa nimi Iraan ("airya" - korgõlt sündünü, "airyanam" - korgõlt sündünüisi maa), rännässiq Iraani kiltmaalõ III ja II aastagatuhandal i.m.a. mitmõn jaon. II aastagatuhandal i.m.a. saiq nääq Iraani kiltmaa rahva hulgan inämbüse.
I aastagatuhanda edimädsel poolõl i.m.a. tekküq paigon, kon maad hariti, klassisuhtõq. Iraani põh'aõdagujaon tekkü Manna riik. Suurõmba jao maast vallut' ärq Assüüriä.
Riigiq inne islamit (625 i.m.a. - 651 m.a.p.).
Kyrosõ tsilindre - Kyros II puult umbõs 539–530 i.m.a. savitsilindre kujol vällä annõt dokoment.
673-672. i.m.a. toimu Assüüriä-vastanõ määs ja tuu tulõmusõn luudi Meedia riik - edimäne peris iraanlaisi riik. 550 haard' võimo Parsa (täämbädse päävä Fars) maakunna valitsõja Kyros II, kiä lõi Ahhemeniide riigi ja valits' aastagil 558-530 i.m.a. Tä vallut' Lüüdiä, Foiniikia ja Babüloonia. Timäaignõ Pärsiä poliitiga oll', et paigapäälitsit rahvit ja uskõ piät avvostama, vallutõt maiõ valitsõmiskõrraldus jäteti samas. Tuu peräst peetäs tedä Aasian hää sõnaga meelen. Nuuq põhimõttõq kestiq Pärsiä poliitigan 7. aastagasaani m.a.p. Kyros sai 530 i.m.a. sõakäügil hukka.
Kyrosõ poig Kambyses II (valits' 530-522 i.m.a.) jakas' esä tüüd ja vallut' mano Egüptüse. Ku Kambyses kuuli, tekkü võitlus võimo peräst ja lõpos kuulutõdiq kuningas Darius (Dareios) I (valits' 522-486 i.m.a.). Kyros II ja Darius I aol oll' Pärsiä riik suurõmb ku ütski tõõnõ riik aoluun inne tuud oll' olnuq. Tollõ piiriq küündüq Indusõ jõõst Vaihõmereni ja Anatooliast (Türgü) Egüptüseni. 5. aastagasaa edimädsel poolõl sõdisi Pärsiä Kreekaga (Kreeka-Pärsiä sõaq) ja sääl näil kuigi häste es lääq.
Ahhemeniide riigi kõgõ suurõmbaq piiriq umbõs aastagal 500 i.m.a.
Aleksandri Suurõ väeq purustiq Ahhemeniide riigi 334-330 i.m.a. Pääle Aleksandri surma lagosi kunaginõ ilmariik tükes. 312-250 i.m.a. valitsiq Iraanin Seleukiidiq, keskvõim oll' küländ nõrk ja levisi kreeka kultuur. Peräst tuud oll' Iraan aastagani 226 Partia riigi osa, midä juhtõ Aršakiide dünastia. Tuu oll' iraanlaisi kolmas dünastia, miä kest' viis aastagasata. 160-140 i.m.a. vallutiq nääq Meedia, Eelami, Babüloonia ja Assüüria. Väkev Rooma riik püüde hummogu poolõ tungi, a 300 aastaga joosul (1. aastagasaa keskpaik i.m.a. - 3. aastagasaa keskpaik m.a.p.) tä Partiast jako es saaq. Tuu ao joosul peiq Rooma ja Partia maaha viis sõta. Näütüses kuulsa rooma väejuhi Marcus Antoniusõ juhit sõakügil Partia vasta 36. a. i.m.a. sai hukka 32 000 miist. Partia trumbis oll' soomustõt rassõ ratsavägi ja kipõ ja kerge vibulaskjidõ ratsavägi.
Pärsiä ja Meedia sõameheq. Gravüür Persepolisõn.
224 kõrvald' Farsi valitsõja Ardašir (valits' 224-239) aršakiidiq võimolt ja lõi Sassaniide dünastia (224-651). Kehtestediq tukõv keskvõim, Kavad I ja Husrav I aol reformiti majandust ja valitsõmist. Ku Seleukiidel ja Aršakiidel oll' vasallõ süstem, sõs Sassaniidõl (nii niguq Ahhemeniidelgi) olliq valitsõjaq, kinka pand' kotussõ pääle imperaatri esiq ja kiä pidiväq alluma keskvalitsusõlõ. Sassaniidiq sõdõq Rooma riigiga ja ildampa Bütsantsiga Lõunõ-Araabia, Egüptüse, Mesopotaamia, Süüriä, Armeeniä ja Väiko-Aasia peräst. Sassaniidõ riik oll' suurusõ poolõst tõõnõ iraanlaisi riik peräst Ahhemeniide umma. Rooma riik oll' kah suurõmb, a näide väeq saiq mitmõl kõrral lüvväq, muuhulgan Ardašir I, Šapur I ja Šapur II käest.
Sassaniidõ riik oll' siiditii pääl ja tiinse häste transiidist. Sassaniidõ ao lõpos toodõti esiq siidi, rõivakaupo, Pärsiä vaipo, naha-, metali- ja juveelituutit, villa; söögias'ost vilja, oliiviõlli, datlit, rosinit jm. Kaubandusõ üle oll' riigi kontroll, kaupo liikmist soodustõdiq infrastruktuuri välläehitämisega. Oll' olõman ammõtnigõ klass, korgõmb aristokraatia, madalamb aristokraatia (ratsaväeläseq), vaimuliguq. Sassaniidõ riigikiil oll' pahlavi kiil, midä kirotõdiq aramea tähistün; tuu oll' edimäne pärsiä uma kultuurkiil. Sassaniidõ kaolt jovviq Indiast perit "Tuhanda ja üte üü jutuq" araablaisini. Kultuurikeskus oll' Gundišappur, sääl oll' Akadeemia, kohe tull' kokko pall'o haritlaisi, muuhulgan ka Kreekast.
632 naksiq araablasõq Araabia puulsaarõlt Sassaniidõ riiki ründämä. Tuu oll' sisetülüden nõrgõnõnuq ja es sutaq vasta pandaq.
Keskaig (652-1501).
Araablasõq vallutiq Sassaniidõ riigi 633-651. Iraanist sai Kalifaadi osa. Mässoq araablaisi vasta surutivaq maaha.
7.-15. aastagasaani oll' pärsläisi poliitilinõ matalsais. Tuul aol valits' kokko umbõs 20 dünastiat, noist 4-5 pärsläisi umma. Samal aol olliq pärsläseq araablaisist kultuurilidsõlt üle. Araablasõq umma islamit nii väega pääle es pressiq. Tõõsõt usost inemiisi käest võeti massõ. Rahvaq segi es lääq, tuuperäst et araablasõq es tohiq vallutõt rahvist inemiisiga üten elläq. Iraanlasõq lätsiq zoroastrismilt islamilõ üle aopikku, 9. aastagasaas oll' suurõmb jago Iraani inemiisi joba islamiusko. Zoroastrism kuundu Parsa provintsi, kon tä häitses' 9.-10. aastagasaal ja peräst tuud piaaigo häädü. 9.-12. aastagasaal lõiq iraanlasõq klassikalidsõ islami: panniq kirja koraani kommõntaariq, kor'assiq kokko sunnaq.
Pärsläisile mud'oki es miildüq araabia valitsus. Hummogu-Iraanist Horasanist naas' pääle mäss, midä juhtõ Abu Muslim ja miä 750. a. kukut' Omaijaadiq. Võimolõ tulliq Abbassiidiq. Noidõ aol suurõnõsi Kalifaadi poliitilidsõn ja kultuurielon iraani ülikide mõjo. Pääle Abbassiidõ tulliq Samaniidiq ja Buiidiq.
10.-11. aastagasaal kasvi joudsahe Iraani majandus, ehitediq suuri nessütüssüstemme, kasviq liinaq ja kaubandus, edesi lätsiq käsitüü ja kunst. Kiräkeeles sai pärsiä (dari) kiil. Tollõn panti kirja pall'o ilo- ja tiidüskirändüst.
1220-56 vallutiq Iraani mongoliq. Nääq laastassiq suuri maa-allo, häötiq liino, tapiq hulka inemiisi ja kehtestiq rängäq massuq. Arvatas, et mongoli vallutuisi käügin tapõti kolm neländikku Iraani kiltmaa elänikest (10-15 mill'onat inemist). Inne mongoleid olnuq rahvaarvoniq jouti mõnõn Iraani paigan viil 8 aastagasata ildampa, 20. a.s. keskpaigas.
13.-14. aastagasaal oll' Iraan Hulagiidõ riigi tuumik. Peräst tuud jagonõsi maa mitmõ dünastia valduisis. 14. aastagasaa keskpaigan kuuli katsku 30% rahvast. 1380-93 vallut' Iraani Timur.
Kuigi Iraanin võeti üle islamiusk, es võetaq sääl üle araabia kultuuri. Arõndõdiq umma iraani (vai pärsiä) islamit, mitte araabia islamit. Tuu iraani islam üten sufismiga liiku edesi Türkü, Ottomani impeeriummi ja Indiahe.
Vahtsõst pärsiä keelest, miä kujosi vällä keskpärsiä keelest, sai tähtsä indoõuruupa kiil. Vahtsõhõ pärsiä kiilde võeti pall'o lainsõnno araabia keelest, nuuq lainat sõnaq saiq sakõstõ tõõsõ tähendüse. Saman kirot' iraanlanõ Sibawayhi nt. araabia keele grammatigaraamadu. Tiidüsen ja filosoofian tarvitiq iraanlasõq araabia kiilt, tuu kaudu joudsõq näide tüüq suurõmba hulga inemiisini üle ilma, ku kunagi inne. Pääle 10. a.s. tarvitõdi tiidüsest, filosoofiast, aoluust, matõmaatikast, muusikast vai arstitiidüsest kirotamisõs araabia keele kõrval ka pärsiä kiilt, midä panti kirja modifitseeritün pärsiä-araabia tähistün. 10.-11. aastagasaal oll' Pärsiä kõgõ tähtsämb tiidüskeskus kõgõn ilman, häitsiq ka kirändüs ja kunst.
Pilt pärsiä luulõtaja Džami raamatust "Roosiaid" (1553).
Varajanõ vahtsõnõ aig (1501-1921).
Edimädse šiia-islamistligu Iraani riigi (Safaviidõ riigi) lõi šahh Ismail I. Safaviidõ korgaig oll' Abbas I Suurõ aol. Safaviidiq sõdõq sakõstõ Ottomani impeeriumi, usbeki hõimõ ja Portugali impeeriumiga. Safaviidiq veiq pääliina Tabrizist Qazvinihe ja säält Isfahani. Safaviidõ aol muutu riik tugõvahe tsentraliseeritüs, proomiti modõrnisiiri sõaväke, arõndõdiq kaubasuhtit Õuruupa maiõga, peeti luku kunstist ja luudi umaperäne ehitüskunsti stiil. 17. aastagasaa lõpon jäi riik nõrgõmbas ja 1722 tei pohtuni mässäjäq Kandahari Hotakisõgaq Safaviidõ dünastialõ lõpo. 1735 jälq ai afšaari hõimo päälik Nadir-khaan pohtuniq Isfahanist vällä, kuulut' hindä 1736 šahhis ja lõi pall'odõ sõakäükega suurõ riigi, miä võtt' hindä ala Iraani, Afganistani, Taga-Kaukaasia ja Belutšistani. 1747 tapõti Nadir ärq ja valitsõjas sai Karim-khaan Zandi. Tollõ valitsõmisaig (1760-79) oll' raholik ja rahvas elli häste. Pääliinas sai Širaz.
1794 sai võimolõ Kadžaarõ dünastia, pääliinas sai Teheran ja luudi kuulõ süstem. Iraan pidi mito sõta Vinne impeeriumi vasta, kon kaot' umaq valdusõq Taga-Kaukaasian nink and' Turkmantšai lepüngiga (1828) Vinnemaalõ iinõiguisi kaubandusõn. Iraan oll' sunnit tegemä ka kehväq lepüngiq Ütiskuningriigiga (1838), Prantsusmaaga (1855) ja Ameeriga Ütisriikega (1856). Šahh Nasir ad-Dini valitsõmisaol (1848-96) sattu Iraan tugõvahe sõltuvustõ Vinnemaast ja Ütiskuningriigist, kiä haariq hindä kätte kontrolli Iraani tolli, rahandusõ, maavarro ja tähtsämbide sõaväeossõ üle. Sõski jäi Iraan hindäperi riigis ja tedä es koloniseeritä nii niguq timä piiririikega tetti.
7. rehekuu pääväl 1906 kuts' šahh kokko konsultatiivparlamendi ja kinnüt' 30. joulukuu pääväl 1906 Iraani edimädse põhisäädüse. Iraanin olliq rahotuq ja revoluts'oonilidsõq aoq.
Perämäne aig (1921. aastagast pääle).
Šahh Mohammad Reza Pahlavi ja timä naanõ Farah
1925. a. kukut' Reza-khaan nõrgas jäänüq Kadžaarõ dünastia ja lask' hindä šahhis kuulutaq. Reza-šahh algat' industrialisiirmise, raudteie ehitämise ja haridussüstemi modernisiirmise. 1930.-ndide lõpon naas' Iraan poliitilidsõlt ja majanduslidsõlt läbi käümä S'aksamaaga. 1941. a. vallutiq Ütiskuningriik ja Vinnemaa Iraani, et saiaq Tõõsõn Ilmasõan pruuki Iraani raudteid. Reza-šahh pidi uma trooni andma pujalõ Mohammad Reza Pahlavilõ. 1951. a. sai pääministris Mohammed Mosadegg. Tä riigist' õlitagavaraq ja õlitüüstüse nink sai Iraanin väega populaarsõs. Tuu es miildüq Ütiskuningriigilõ ja USA kõrrald' Mosadeggi vastalidsõ riigipüürde (Opõrats'uun Ajax).
Pääle tuud muutu Mohammad Reza Pahlavi valitsõminõ kõrrast autoritaarsõmbas. USA toetusõga modernisiirse šahh kipõstõ Iraani infrastruktuuri, a samal aol häöt' tävvelidselt poliitilidsõ oposits'ooni. Ajatolla Ruholla Homeinist sai šahhi suur kriitik. Tä võeti kinniq ja panti 18 kuus vangi. Ku Homeini 1964. a. vallalõ lasti kritisiirse tä avaligult USA-d. Tuu iist saadõti tä Iraanist vällä, edimält Türkü, sõs Iraaki ja lõpos Prantsusmaalõ.
Iraani Islamipööreq naas' pääle 1978. a. vahtsõaastakuun. Olliq meeleavaldusõq šahhi vasta ja suurõq streigiq. Šahh pagõsi maalt ja ajatolla Homeini tull' tagasi Teherani. Referendumi põh'al kuulutõdiq Iraan 1. mahlakuu pääväl 1979 islamivabariigis. 1979. a. joulukuun naas' kehtimä vahtsõnõ põhisäädüs, mink perrä riigi kõgõ korgõmbas juhis sai ajatolla Homeini.
Riigipüürden oll' Iraani sõavägi nõrgas jäänüq. 1980. a. 22. süküskuu pääväl läts' Iraak Iraanilõ kallalõ ja naas' pääle Iraani-Iraagi sõda. 1982. aastagas lüüdi Iraagi väeq Iraanist vällä, a sõda kest' viil 1988. aastaganiq. Hukka sai 500 000 - 1 000 000 iraanlast.
Poliitiga.
Päält 1979. aastaga riigipööret om Iraan islamivabariik.
Luudus.
Iraani kõgõ korgõmb mägi Damavand
Ku Kaspia mere viir ja Khuzestan vällä arvata sõs om Iraan Iraani kiltmaa pääl. Tä om üts mägitsempi maid kõgõn ilman. Egal puul ommaq mäki vüüq ja noidõ vaihhõl oroq vai tasatsõmbaq paigaq. Rahvarohkõn Õdagu-Iraanin om ka kõgõ inämb mäki. Sääl ommaq näütüses Kaukasusõ mäeq, Zagrosõ mäeq ja Alborzi mäeq. Alborzin om ka Iraani kõgõ korgõmb mägi Damavand minkal korgust om 5610 miitret. Tuu om ültse kõgõ korgõmb mägi Euraasian, miä jääs Hindukušist õdago poolõ.
Iraani põh'aossa katvaq paksoq vihmamõtsaq (šomaliq) ja Iraani džungliq. Hummogu-Iraanin ommaq päämädselt kõrbõq, noidõ hulgan Iraani kõgõ suurõmb kõrbõ Dasht-e Kavir (vai Suur Soolakõrbõ) ja Dasht-e Lut. Viil löüdüs sääl soolajärvi. Kõrbõq ommaq sääl tuuperäst, et mäevüüq näide ümbre ommaq niipall'o korgõq, et vihmapilveq päse-iq noist üle vett tuuma. Ainugõsõq suurõq tasamaaq ommaq Kaspia mere veeren ja Pärsiä lahõ põh'aotsan Shatt al-Arabi jõõ veeren. Vähämbit tasamaid või viil löüdäq Pärsiä lahõ veerest, Hormuzõ kitsusõ ja Omaani mere veerest.
Iraani ilmastu om suurõmban jaon kõrbõlinõ vai puulkõrbõlinõ, õnnõ Kaspia mere veeren om tä subtroopilinõ. Kaspia mere veeren om lämmind parasjago (0-29 kraati) ja satas kah küländ pall'o. Õdago puul Zagrosõ mäkin saavaq inemiseq miinuskraatõ kah tundaq ja sääl satas lummõ. Hummogu- ja Kesk-Iraanin om kõrbõilm, kon satas alla 200 mm aastagan. Suvõ keskmäne lämmi või ollaq üle 38 °C.
Lõunõ-Iraanin Pärsiä lahõ ja Omaani mere veeren ommaq pehmeq talvõq väega nesseq ja palavaq suvõq.
Eläjäq.
Iraanin eläseq muuhulgan kahruq, gaselliq, mõtstsiaq, soeq, rõipõpiniq, pantriq, ilveseq ja rebäseq. Kodoeläjist peetäs lambit, kitsi, tõprit, hobõsit, vesipühvlit, iislit ja kaamlit. Tsirgõst eläseq Iraanin näütüses faasaniq, toonõkurõq, kotkaq ja haukaq.
Majandus.
Iraani majandus om sego kesksest planiirmisest, nafta ja suuri ettevõttidõ riigiumandist, väikost põllumajandusõst ja väiksist erääridest ja teenindüsettevõttist.
Rahvastik.
Iraanin eläs mitmõst rahvast inemiisi, kink taustas om põlinõ pärsiä kultuur. Rahva inämbüs kõnõlõs iraani kiili (pärsiä kiilt ku imäkiilt kõnõlõs 65 %), viil kõnõldas turgi kiili (noist kõgõ tähtsämb om asõrbaidžaani kiil) ja Lõunõõdagu-Iraanin araabia kiilt.
Täpsit andmit, ku pall'o määntsestki rahvusõst inemiisi Iraanin om, olõ-iq. Mõnõq organisats'ooniq ommaq umaq arvoq vällä paknuq. Kongressi Raamadukogo om paknuq niimuudu: pärsläisi 65%, asõrbaidžaanlaisi 16%, kurdõ 7%, luurõ 6%, araablaisi 2%, belutšõ 2%, türkmeene 1%, tõisi om veidemb. Raamadu "CIA World Factbook" perrä: pärsläisi 51%, asõrbaidžaanlaisi 24%, gilianõ ja masenderaanõ 8%, kurdõ 7%, araablaisi 3%, belutšõ 2%, luurõ 2%, türkmeene 2%, tõisi veidemb.
Iraani rahvaarv om 20. a.s. tõõsõl poolõl väega virka kasunu. Ku 1956 elli sääl 19 mill'onat inemist, sõs 2009. aastagas oll' rahvaarv joba 75 mill'onat. Perämädsel aol sõski niipall'o latsi inämb ei sünnüq. Arvatas, et Iraani rahvaarv stabilisiirüs 2050. a. 105 mill'ona man. Üle katõ kolmandigu rahvast om alla 30 aastaga vanaq. Kirja tund 83% inemiisist. Üliopilaisist ommaq joba üle poolõ naasõq.
Iraani ammõtlinõ riigiusk om šiia islam, tuud usko om 90-95% Iraani inemiisist. 4-8% iraanlaisist (päämädselt kurdiq ja belutšiq) ommaq sunni muslimiq. 2% ommaq mittemuslimiq, muuhulgan zoroastristiq, juudiq, krõstlasõq, bahaiiq, mandealasõq, hinduistiq, jeziidiq ja jarsaniq.
Kultuur.
Iraani kultuur om sego muistidsõst kultuurist (miä oll' inne islami tulõkit) ja islamistligust kultuurist. Tä om olnuq üts kõgõ mõokamb kultuur Kesk-Hummogumaal ja Kesk-Aasian. Pärsiä kiilt om sääl 2. aastagatuhanda joosul peet harit inemiisi keeles ja inne tuud usotallituisi keeles. Üts tähtsämb aig Iraani kultuuri jaos oll' Sassaniidõ aig. Sõs mõot' iraani kultuur nii Hiinat, Indiat ku Rooma riiki, nuuq mõotusõq jovviq eski Õdagu-Õuruupahe ja Afrikahe. Iraanist saiq mõotuisi nii Õuruupa ku Hiina keskaignõ kunst.
Pääle islami umasvõtmist ommaq islamirituaaliq saanuq osas Iraani kultuurist. Noist kõgõ inämb ärqmärkmist väärt om Hussein ibn Ali mälehtämine. Ega aastaga Ašura-pääväl võtt inämbüs iraanlaisi (noidõ hulgan armeenläseq ja zoroastristiq) ossa palvõtamisõst Karbala tapõlusõ märtride iist.
Iraanin võetas vahtsõt aastakka muistidsõ kumbõ perrä vasta 21. urbõkuu pääväl: tol pääväl nakkas sääl pääle kevväi. Tuud päivä tähüstedäs viil Afganistanin, Asõrbaidžaanin, Usbekistanin, Türkmenistanin, Tadžikistanin, Kasastanin ja tuud om tähüstet innembide Gruusian ja Armeeniän. Viil tähüstäseq tuud Iraagi ja Anatoolia kurdiq. UNESCO perrä kutsutas tuud pärsiä vahtsõs aastagas.
Kiil ja kirändüs.
1429. aastagast perit pärsiäkeeline käsikiri.
Iraani põhisäädüse 15. artikli ütles, et "(Iraani) riigikiil... om pärsiä kiil... (ja)... pääle pärsiä keele om lubat piirkundliidsi ja hõimokiili pruuki aokirändüsen ja massimeediän nink noidõ kirändüse oppamisõ jaos koolin". Suurõmb jago kiräsõnna ja saatit ommakiq pärsiä keelen, noid om viil ka asõri, kurdi, araabia ja armeeniä keelen. Pärsiä kiil kuulus indoõuruupa kiili iraani harro. Kõgõ vanõmbaq lövvetüq pärsiäkeelidseq tekstiq ommaq perit Ahhemeniide riigi aost ja noid om pääle Iraani lövvet viil Iraagist, Türgüst ja Egüptüsest.
8. aastagasaal arabiseeriti pärsiä kiilt peris kõvva ja tuud naati kirotama modifitseerit araabia tähistün. Tuu vasta tekkü liikminõ pärsiä keele tugõmisõs. Tuu liikmisõ ütes tähtsämbäs sündmüses sai iraani rahvuseeposõ "Šahname" (pärsiä keelen: "Kuningidõ eepos") kirotaminõ Firdausi (935-1020) puult. Tuu and' iraanlaisi hindätiidmisele kimmäst tukõ ja osalt võiollaq teno tollõ om pärsiä kiil püsümä jäänüq.
Araabia keele kõrval om pärsiä kiil olnuq tõõnõ tähtsä kirändüs- ja tiidüskiil islamimaailman, innekõkkõ Anatoolian, Kesk-Aasian ja Hindustani puulsaarõ pääl. Luulõq om väega tähtsä osa pärsiä kultuurist. Luulõt om tarvitõt pall'odõn klassikaliidsin pärsiä kirätöien, nii kirändüsen, tiidüsen ku metafüüsikan. Tõisi hulgan Goethe om pidänü pärsiä kirändüst ütes tähtsäs osas maailmakirändüsen.
Õdagumaiõ lugõjidõ hulgan ommaq vast tunnõtumbaq iraani luulõtajaq Rumi ja Umar Hajjam, kuigi pall'oq iraanlasõ pidäväq Hafezit, Saadit, Nezami Attarit, Sanaiid, Nasir Husravi ja Džamit vähämbält sama tähtsis. Iraani luulõtajidõ raamatit om ümbre pant õdagumaiõ kiilihe 1634. aastagast pääle.
Kunst ja ehitüskunst.
Iraani kunstil om pikk ja rikas aolugu. Kuulsaq ommaq iraani ehitüskunst, maalikunst, vaibakudaminõ, kalligraafia, savitüü ja metalitüü. Vaibakudaminõ pärsiä kultuuri üts hinnatumb osa ja tuu kunst om perit joba muistitsõst Pärsiäst. Pärsläseq olliq üteq edimädseq, kiä naksiq tarvitama matõmaatikat, geomeetriät ja tähetiidüst ehitüskunstin. Nääq ommavaq häste mõistnuq ehitäq suuri kuplikatussit, midä või pall'o nätäq basaarõ ja mošeede man. Suurõmbist huunist om ehitet pall'o paleesit ja mošeesit. Iraanin om pall'o galeriisit ja sääl om üts maailma kõgõ suurõmb ja kallimb kalliskivikogo.
Arkeoloogiliidsi ehitüskunsti mälestiisi arvo poolõst om Iraan UNESCO perrä maailman 7. kotussõ pääl. 15 Iraani arkitektuurimälestist om UNESCO maailmaperändi nimekirän.
Muusiga.
Iraani muusiga om päämädselt ütehäälne ja nukramiilne. Nii rahvalauliguq ku kutsõlidsõq muusiguq tarvitasõq makaamõ süstemmi, miä kujosi vällä 13.-15. aastagasaal. Päämädseq rahvapilliq ommaq kiilpilliq tarr, sitar ja kheitšek nink puhkpill nai.
Edimäne korgõmb muusigakuul naas' tüüle 1908. 1946 asot' A Nagi Vaziri Rahvuslidsõ Muusigaütisüse, 1949 luudi tuu mano konsõrvatoorium. Teheranin tegotsõsõq sümfooniaorkestri (luud 1946), filharmoonia (luud 1953) ja Rudaki-nimeline oopõri- ja balletitiatri (luud 1967). Kuulsambaq viiesepäq ommaq Aslanian, Farhat ja Tjeknavorian.
Tiidüs ja teknoloogia.
Muistidsõq iraanlasõq ehitiq kanattõ (joogivii- ja nessütüssüstemme) ja jaktšallõ (iä hoitmisõ huunit), et vett ja iäd hoita. 3.-7. aastagasaal (Sassaniidõ dünastia aigo) häitsiq Iraanin luudustiidüseq. Sääl tunnõti muuhulgan ka kreeka filosoofiat. Ku Iraan kuulu Kalifaati, mõot' iraani filosoofiat araabia filosoofia ja usofilosoofian sai päämädses šiism. Edimäne tuulõkivi ehitediq Iraanin 9. aastagasaal. 8.-11. aastagasaal lätsiq häste edesi maatiidüs (al-Balhi, al-Istahri), arstitiidüs (Ibn Sina, ar-Razi) ja matõmaatiga (Umar Hajjam). Kõgõ vanõmbaq teosõq aoluu kotsilõ kirotõdiq 10.-11. aastagasaal (Ata Melik Džuveini ja Mirhond). Edimädse pärsiä sõnaraamadu tekk' 10. aastagasaal Abu Hafs Sugdi. 11. aastagasaast om perit Asadi Tusi kirotõt sõnaraamat "Lugate Furs". 13. aastagasaa kõgõ kuulsamb tiidläne Nasir ad-Din Tusi lõi Marage tähetorni (1259). 16.-17. aastagasaal, niinimitet isfahani renessansi aigo naati jälq inämb tegelemä filosoofiaga.
Etanuuli opõvaq edimädsenä tundma pärsiä alkeemiguq (nt. Muhammad ibn Zakariya Razi). Keskaol hoiõti Pärsiän alalõ ja arõndõdiq edesi Vana-Kreeka ja Vana-Pärsiä filosoofiat ja matõmaatikat. Gundišapuri Akadeemiä (Gundišapuri liinan) oll' illatsõl antiikaol tunnustõt tiidüskeskus ja 6.-7. aastagasaal oll' tä kõgõ tähtsämb arstitiidüse keskus maailman. Tol aol sai Pärsiäst tiidüsriisto tegemise paik ja tä oll' hinnat noidõ korgõ kvaliteedi poolõst 19. aastagasaani.
19. aastagasaal anniq tiidüse arõngulõ huugu Mirza Tagi-khaani reformiq (1849-51), Teherani polüteknilidsõ kooli luuminõ, trükükunst jm. S'ooilmaaigsõlõ tiidüsele panti alos 20. aastagasaa edimädsel kolmandikul. Täämbädsel pääväl püüd Iraan umma tähtsät kotust tiidüsen tagasi saiaq. Aastagil 1996-2004 kasvi Iraani tiidüspublikats'uunõ arv kümnekõrdsõs. Kasvu kibõhusõ poolõst om tä edimäne riik maailman Hiina iin. Tä om tukõv keemiän, füüsikan ja arstitiidüsen. Iraanil om uma tuuma- ja kosmosõprogramm.


Iraak.
Iraak (araabia keelen: العراق Al-ʾIrāq) vai Iraagi Vabariik om Aasia riik. Iraagi pääliin om Bagdad.


Jaapan.
Jaapan (jaapani keelen: "Nippon" vai "Nihon") om saarõriik Hummogu-Aasian. Jaapani pääliin om Tokio.


Indoneesiä.
Indoneesiä (indoneesiä eelen: " Republik Indonesia") om riik Lõunõhummogu-Aasian. Indoneesiä pääliin om Jakarta.


Lu Xun.
Lu Xun (鲁迅; 1881-1936) oll' üts suurõmbit hiina 20. aastagasaa kiränikke ja hiina vahtsõaolidsõ kirändüse luujit. Lu Xun om kiränigunimi, timä peris nimi oll' Zhou Shuren.


Landesveeri sõda.
Landesveeri sõda vai Landeswehri sõda oll' tuu jago Vabahussõast, kon Eesti väeq võitliq Lätin S'aksa väe vasta, mink hulka kuuluvaq baltis'akslaisi armee "Landeswehr" (Landesveer) ja S'aksamaa s'akslaisist Rauddiviis. Landeswehri sõda kest' 1919 aastaga 5. piimäkuu pääväst 3. hainakuu pääväni.
Balti Landesveer oll' moodustõt baltis'akslaisist 1918. a. joulukuun Kuramaa rannan. Üten samal aol luud Läti väkiga piätiq nääq verevä väe edesitungi Venta jõõ pääl. Näide mano Liepajahe kolõ pääle Riia langõmist ka säädüsline Ulmanisõ valitsus. Edimält näüdässiq nääq hinnäst innembä ku Läti ja Eesti sõpro ku vaindlaisi. Nääq leiq verevä väe Põh'aõdagu-Leedust vällä. Hummogu-Preisimaa kaitsõs verevä väe sissetungmisõ iist luudi sääl S'aksamaa valitsusõ luaga vabatahtlinõ Rauddiviis, kohe edimält võeti õnnõ noid s'akslaisi kiä olliq ilmasõan Raudristi vällä tiinnüq. Landesveeri ja Rauddiviisi ülembjuhatajas saadõti Berliinist kindral von der Goltz.
Urbõkuun 1919 oll' Landesveerin joba 4500 ja Rauddiviisin 4000 vabatahtlikku. Läti säädüslidsel valitsusõl oll' Kuramaal õnnõ 1400 miist, kiä sõalidsõlt olliq kah allutõt von der Goltzilõ. Noidõ joudõga läts' tä pääletungilõ ja puhast' Kuramaa verevist. 16. mahlakuu pääväl kukutiq landesveerlasõq Ulmanisõ ja panniq timä asõmõlõ s'aksasõbraligu Niedra Andrievsi valitsusõ. 22. lehekuu pääväl lei Landesveer verevä väe Riiast kah vällä, a Läti säädüsline Ulmanisõ valitsus pidi jäämä pagulustõ inglüse laiva pääle. Timä sõalidsõs jovvus oll' õnnõ Eeestin luud Põh'a-Läti brigaat: kolm polku, kolm patareid ja kats eskatroni, kokko 9800 miist. Eestläisi abiga vabastiq nääq Põh'a- ja Hummogu-Läti.
Eesti ja Landesveeri väeq naksiq tõõnõtõõsõlõ ligembäle joudma. Kuna eestläseq olliq Lätin säädüslidse valitsusõ kutsõl, määräs' Laidoner piiri minkast Landesveer es olõs tothnuq üle tullaq. A 5. piimäkuu pääväl rünnässiq nääq kontrollsõidol olnut Eesti soomusrongi. Sõda Vabahussõa kolmandal väerõnnal oll' alanu.
Vaindlanõ oll' S'aksa välläoppõ, vaprusõ ja tehnikaga tõsitsõmb vastanõ ku verrev vägi. Baltis'akslasõq olliq tan elänüq 700 aastakka, tahtõ juurdunuq ja naanu taad maad ummamuudu armastama. Saman peiväq nääq hinnäst põlitsist elänigest eestläisist ja lätläisist parõmbas. Baltis'akslaisi ja heränüisi põlitsidõ rahvidõ vastansais kasvi paratamatus kokkopõrkõs. Tuudaigu elli Baltikumin 2,5 miljoni lätläse ja eestläse kõrval 162 000 s'akslast. Landesveer pand' uma luutusõ tehnilidse üleolõki ja S'aksamaa abi pääle nink alahinnas' Eesti sõalist joudu.
1919. a. piimäkuun oll' Eesti Rahvaväen 85 000 miist, miä jagonõsi kolmõs diviisis. 1. diviis oll' Põh'arõnnal Soomõ lahõ ja Peipsi vaihõl, 2. ja 3. diviis olliq Lõunõrõnnal Pihkva järvest Õdagumereni. Pääle suurtpääletungi olliq Eesti diviisiq kavvõn välänpuul Eesti piire. Vastavalt olukõrralõ tugõvdõdiq näid laivastigu, soomusrongõ ja ratsaväega. Landesveeri sõa aigu eräldediq ärq 2. diviisi tannõr Lõunõhummogu väerõnnas. Lõunõrõnna nimi jäi 100 km pikutsõlõ lõigulõ Valgast mereni. Sääl võidõl' 3. diviis kindral Põdderi ja staabiülembä polkovnik Reegi juhatusõl.
3. diviisi tugõvdõdiq 1. ja 2. diviisi ütsüisiga, Kupõrjanovi pataljoni, Kalõvi malõva ja nelä soomusrongiga. Sõamiihi arv oll' kummagi poolõ pääl piaaigu sama, küündüden üten reservega 20 000-ni, a tehnigan oll' Landesveeril ülekaal suurtükke, kuulipildjide, linnukidõ ja miinipildjide poolõst. Perämäidsi eestläisil olõki-s.
Edimält saiq Eesti väeq lüvväq. 10. piimäkuu pääväl tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'aksa väeq Põh'a-Lätist ärq minemä. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba 19. piimäkuu päävä õdagu naas' Landesveer pääle minemä ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' Pärno poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia 20. piimäkuu pääväl Lemsalu man. Tuu lahing, midä tundas Võnnu lahingu nime all, kest' 20., 21. ja 22. piimäkuu pääväl - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri sõaliin üüse vasta 23. piimäkuu päivä. 23-nda hummogu joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä Riia poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.
n. Pihlõnõ - S'aksa vägi, roosa - Vinne vägi (inämbläseq), kõllanõ - Läti vägi, lilla - Eesti vägi
Kindral Põdder oll' tuukõrd Valgan uman staabin. Ku tä sai kuuldaq, et Võnnu om Eesti väki puult ärq võet, sõs tä hüpäs' rõõmsahe pistü ja ütel': "Täämbäne päiv om Võidupühä! Kõigin liinon ja küllin, kon ommaq Eesti väeq seen, piät heiskama sinimustvalgõ lipu ja kõrraldama paraadi." Tuud sõs tettigi ja pääle Vabahussõta unõhtõdiq tuu ärq 1936. aastagani. Sõs ku Päts sai võimo tävvelidselt hindä kätte, and' tä vällä dekreedi: 23. piimäkuu päivä tulõ pühitsedäq ku Võidupühhä, miä om võrdväärne 24. radokuu pääväga. 24. radokuu pääväl ommaq sõaväeparaadiq ja Võidupühäl Kaitsõliido paraadiq.
Edesi läts' eestläisi võidokäük lõunõhe. Piimäkuu lõpon ja hainakuu alostusõn murti läbi katõkõrdnõ kaitsõliin Riia iin ja Eesti laivastik vallut' Väinä (Daugava) jõõsuu. S'akslasõq lõpõtiq vastapandmisõ. 3. hainakuu päävä hummogu kell 3.30 kirotõdiq Strazde koolimajan ala raholepüng Eesti sõaväe ja Landesveeri vaihõl. S'aksa väeq pidiq Riiast vällä minemä ja Läti säädüsline valitsus võisõ pääliina tullaq.


Verrev vägi.
Verrev vägi vai Verrev armee (täüsnimega Tüüliisi-Talorahva Verrev Armee, vinne keelen "Рабоче-крестья́нская Кра́сная армия") oll' Nõvvokogo Vinnemaa ja Nõvvokogo Liido sõaväe üte osa nimi aastagil 1918—1946. Verrev vägi oll' 28. vahtsõaastakuu pääväst 1918 kuni 1946. aastaga radokuuni Maaväki ja Õhoväki ammõtlinõ nimi. Pääle Verevä väe kuuluvaq sõaväe hulka viil Sõamerelaivastik, Piirivalvõväeq, Sisekaitsõväeq ja Riiklidsõq konvoiväeq. Verevä väe edimäne ülemb oll' Trotski Lev.


Afganistan.
Afganistan vai Afganistani Islamivabariik om riik Aasian, inämbvähämb Aasia keskel.


Bahrein.
Bahrein vai Bahreini Kuningriik om saarõriik Aasian Pärsiä lahõn.


Bangladesh.
Bangladesh vai Bangladeshi Rahvavabariik om riik Lõunõ-Aasian.


Bhutan.
Bhutan vai Bhutani Kuningriik om riik Lõunõ-Aasian, Tiibedi ja India vaihõl. Bhutan om üts maailma konsõrvatiivsõmbit riike, kon om tsihis säet budistligu elokõrraldusõ ja traditsiuunõ hoitminõ.
Rahvastik.
Umbõs puul bhutanlaisist ommaq bhotiaq, kiä ommaq kultuuri poolõst lähküq tiibetläisile. Nä eläseq põhilidsõlt riigi põhja- ja keskjaon. Bhotiaq kõnõlõsõq tiibedi keelele lähküt dzongkha kiilt, miä om ka riigikiil.
Bhutani lõunõjaon om mitmit rahvit. Ülekaalun ommaq Nepalist sisserännänüq nepallasõq, kiä kõnõlõsõq põhilidsõlt nepali kiilt.
Koolõn om kõigilõ kodanigõlõ kohustuslik dzongkha ja inglüse keele opminõ. Ossa ainit opetas inglüse keelen.


Filipiiniq.
Filipiiniq vai Filipiine Vabariik om riik Lõunõhummogu-Aasian.


Hummogu-Timor.
Hummogu-Timor vai Timor-Leste Demokraatlinõ Vabariik om riik Aasian Malai saarõstigun Timori saarõ hummogujaon.


Hiina Rahvavabariik.
Hiina Rahvavabariik (hiina keelen: 中华人民共和国 "Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó") om riik Hummogu-Aasian. Timä pääliin om Peking.
Aolugu.
1949-1976 oll' riigijuhis Mao Zedong.


Hiina Vabariik.
Hiina Vabariik (hiina keelen 中華民國 (Zhōnghuá Mínguó)) om riik Hummogu-Aasian. Sakõstõ kutsutas tedä Taivanis.


Lõunõ-Korea.
Lõunõ-Korea, ammõtlidsõlt Korea Vabariik, om riik Hummogu-Aasian.


Põh'a-Korea.
Põh'a-Korea, ammõtlidsõlt Korea Demokraatlinõ Rahvavabariik om riik Hummogu-Aasian Korea puulsaarõ põh'ajaon.


Vietnam.
Vietnam, ammõtlidsõlt Vietnami Sotsialistlik Vabariik, om riik Lõunõhummogu-Aasian.


Singapur.
Singapur, ammõtlidsõlt Singapuri Vabariik, om riik Lõunõhummogu-Aasian Malaka puulsaarõ tipu lähkon Singapuri saarõ ja tõisi väikside saari pääl.


Malaisia.
Malaisia om riik Lõunõhummogu-Aasian. Malaisia pääliin om Kuala Lumpur.


Birma.
Birma, ammõtlidõlt Myanmari Liit, om riik Lõunõhummogu-Aasian. Birma pääliin om Naypyidaw.


Sri Lanka.
Sri Lanka, ammõtlidsõlt Demokraatlinõ Sotsialistlinõ Sri Lanka Vabariik om saarõriik Lõunõ-Aasian. Sri Lanka pääliin om Sri Jayewardenepura Kotte. Pääliin om riigi kõgõ suurõmba liina ja ärikeskusõ Colombo hummoguveeren.
Majandus.
Sri Lanka om kuulsa uma tsäikasvatusõ poolõst. Sri Lanka tsäid tundas üle ilma Tseiloni tsäi nime all.
Tsäikasvatus Sri Lankal Kandy lähkün


Laos.
Laos, ammõtlidsõlt Laosõ Demokraatlinõ Rahvavabariik om riik Lõunõhummogu-Aasian. Laosõ pääliin om Viangchan.


Kambodža.
Kambodža Kuningriik om riik Lõunõhummogu-Aasian. Kambodža pääliin om Phnom Penh.


Mongoolia.
Mongoolia om riik Aasian. Mongoolia pääliin om Ulaanbaatar.
Poliitiga.
Mongoolia president om 2009. aastagast pääle Tsakhiagiin Elbegdorj ja Mongoolia pääministri om 2009. aastagast pääle Sükhbaataryn Batbold.


Usbekistan.
Usbekistan, ammõtlidsõlt Usbekistani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Usbekistani pääliin om Taškent.


Türkmenistan.
Türkmenistan om riik Kesk-Aasian. Türkmenistani pääliin om Aşgabat.


Tadžikistan.
Tadžikistan, ammõtlidsõlt Tadžikistani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Tadžikistani pääliin om Dušanbe.


Kõrgõstan.
Kõrgõstan, ammõtlidsõlt Kõrgõstani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Kõrgõstani pääliin om Biškek.


Kasastan.
Kasastan, ammõtlidsõlt Kasastani Vabariik, om riik Kesk-Aasian. Kasastani pääliin om Nur-Sultan.


Nepal.
Nepal, ammõtlidsõlt Nepali Föderatiivnõ Demokraatlinõ Vabariik, om riik Lõunõ-Aasian. pääliin om Katmandu.


Kuveit.
Kuveit om riik Aasian. Kuveidi pääliin om Al-Kuwayt.


Süüria.
Süüria, ammõtlidsõlt Süüria Araabia Vabariik, om riik Lõunõõdagu-Aasian. Süüria pääliin om Damaskus.


Liibanon.
Liibanon, ammõtlidsõlt Liibanoni Vabariik om riik Õdagu-Aasian. Liibanoni pääliin om Beirut.


Jeemen.
Jeemen, ammõtlidsõlt Jeemeni Vabariik, om riik Lõunõõdagu-Aasian. Jeemeni pääliin om Şan‘ā'.


Iisrael.
Iisrael om riik Õdagu-Aasian. Iisraeli pääliin om Jeruusalemm.


Huang Xianfan.
Huang Xianfan (hiina keelen:黄現璠/黄现璠, 1899 – 1982) oll' Hiina aoluulanõ. Tä sündü 13. märtekuu pääväl 1899 ja kuuli 18. vahtsõaastakuu pääväl 1982.
Elokäük.
Huang Xianfan sündü 13. märtekuu pääväl 1899 Qushi vallan Fusui külän Guangxi talon, oppõ Fusui köstre Qushi algkoolin 1911-1913, kreiskoolin 1914-1916, Fusui kreiskoolin 1917-1921, Nanning gümnaasiumin 1922-1926. 1926-1935 oppõ tä Pekingi Ülikoolin ja 1935-1937 Tokio Ülikoolin. 1938-1940 oll' tä Guangxi ülikooli oppõjoud. 1943-1953 oll' Huang Xianfan Guangxi ülikooli aoluuprohvesri. 1954-1982 oll' tä Guangxi normaalülikooli aoluuprohvesri.


Egüptüs.
Egüptüs, ammõtlidsõlt Egüptüse Araabia Vabariik, om riik minkast suurõmb jago om Afrikan ja väikene nukakõnõ (Siinai puulsaar) Aasian. Egüptüse pääliin om Kairo.
Luudus.
Egüptüsest juusk läbi Niilusõ jõgi.


Gruusia.
Gruusia vai Georgia vai Sakharthvelo (gruusia keelen საქართველო, "Sakartvhelo") om riik Kaukaasian Õuruupa ja Aasia piiri pääl. Gruusiast põh'a puul om Vinnemaa, lõunõ puul Türgü, Armeeniä ni Asõrbaidžaan. Gruusiast õdagu puul om Must meri. Gruusia pääliin om Thbilisi. Gruusian eläs Abhaasia ni Lõunõ-Osseetiäldä umbõs 3,7 mill'onit inemist ja näid jääs kõrrast veidembäs. Kõgõ rohkõmb om sääl gruusialaisi, kogo rahvast 83,4% ommaq õigõuskliguq.
Aolugu.
Kõgõ vanõmbaq arkeoloogilidsõq löüdmiseq ommaq jo päät 7000 aastaga vanaq. Uur'jaq ommaq ütel meelel, et põrõldsidõ gruusialaisi edevanõmbaq elliq tuu maa pääl jo neoliitikumi aol.


Armeeniä.
Armeeniä, ammõtlidsõlt Armeeniä Vabariik, om riik Õuruupa ja Aasia piiri pääl Taga-Kaukaasian. Armeeniä pääliin om Jerevan.


Asõrbaidžaan.
Asõrbaidžaan vai Asõrbaidžaani Vabariik om riik Õuruupa ja Aasia piiri pääl Taga-Kaukaasian. Asõrbaidžaani pääliin om Bakuu.


Tšuangiq.
Tšuangiq om rahvas, kiä elässeq päämädselt Guangxi Tšuangi autonuumnsõn piirkunnan Lõunõ-Hiinan. Viil eläs näid Yunnani, Guangdongi, Guizhou ja Hunani provintsõn. Nääq ommaq üts 56 rahvast, midä Hiina Rahvavabariik ammõtlidsõlt tunnistas. Kokko om tšuangõ 18 mill'onat, minga nääq ommaq suurusõlt tõnõ rahvusrühm Hiinan pääle han hiinlaisi nink kõgõ suurõmb vähämbüsrahvas.


Norra.
Norra, ammõtlidõlt Norra Kuningriik, om Õuruupa riik. Norra pääliin om Oslo.


Sveits.
Sveits, ammõtlidõlt Sveitsi Konföderats'uun, om Õuruupa riik. Sveitsi pääliin om Bern.
Majandus.
Sveitsil om stabiilnõ, modernne ja üts kõgõ kapitalistligumb majandus. 2008. a. Majandusvabahusõ Indeksin oll' tä Õuruupa riigest tõõsõ kotussõ pääl pääle Iirimaad. Samal aol pakk tä pall'o avalikkõ teenüssit. Sveitsi GDP inemise kotsilõ om suurõmb ku pall'odõl suurriigel, tuu perrä om tä 6. kotussõ pääl pääle Luksõmburki, Norrat, Katari, Islandi ja Iirimaad. Sveitsi frank om maailma üts kõvõmb raha, miä lätt väega veidüq odavambas.


Vatikan.
Vatikan, ammõtlidõlt Vatikani Liinriik, om tsill'okõnõ Õuruupa riik, miä om Rooman. Tä om kõgõ vähämb ja kä kõgõ vähämbä elänike arvoga riik kõgõn ilman.


San Marino.
San Marino, ammõtlidõlt Kõgõ Raholidsõmb San Marino Vabariik (itaalia keelen "Serenissima Repubblica di San Marino"), om väikene Õuruupa riik. San Marino pääliin om San Marino liin.


Serbiä.
Serbiä (Србија), ammõtlidõlt Serbiä Vabariik, om Õuruupa riik. Serbiä pääliin om Belgrad.


Montõnegro.
Montõnegro om Õuruupa riik. Montõnegro pääliin om Podgorica.


Kosovo.
Kosovo piirkund om Õuruupan Balkani puulsaarõl. Kosovo Vabariik kuulut' hinnäst 17. radokuu pääväl 2008 Serbiäst sõltumadas. Mitmõq riigiq (muuhulgan Eesti) ja organisats'ooniq ommaq Kosovo Vabariiki tunnustanuq. Serbiä pidä tedä sõski hindä provintsis.
Kosovo pääliin om Priština.


Alžeeriä.
Alžeeriä ["alséerijä"], ammõtlidsõlt Alžeeriä Demokraatlinõ Rahvavabariik, om Afriga riik. Alžeeriä pääliin om Alžiir.


Angola.
Angola, ammõtlidsõlt Angola Vabariik, om Afriga riik. Angola pääliin om Luanda.


Benin.
Benin, ammõtlidsõlt Benini Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Benini pääliin om Porto-Novo.


Botswana.
Botswana, ammõtlidsõlt Botswana Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Botswana pääliin om Gaborone.


Burkina Faso.
Burkina Faso om Õdagu-Afriga riik. Burkina Faso pääliin om Ouagadougou.


Burundi.
Burundi, ammõtlidsõlt Burundi Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Burundi pääliin om Bujumbura.


Cabo Verde.
Cabo Verde, ammõtlidsõlt Cabo Verde Vabariik, om saarõriik Atlandi suurõnmeren Afrigast õdagu puul. Cabo Verde pääliin om Praia.


Djibouti.
Djibouti, ammõtlidsõlt Djibouti Vabariik, om Afriga riik. Djibouti pääliin om Djibouti.


Ekvatoriaal-Ginea.
Ekvatoriaal-Ginea, ammõtlidsõlt Ekvatoriaal-Ginea Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Ekvatoriaal-Ginea pääliin om Malabo.


Saku vald.
Saku vald om vald Harjo maakunnan. Valla keskusõs om Saku alõvik. Valla suurus om 171 km² ni 2008. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Saku vallan 7464 inemist.
Saku vallan om katś alõvikku — Saku ja Kiisa ni 20 küllä. Saku valla küllin om pall'o suvõmajjo.


Kiisa (Saku).
"Taa artikli om alõvigu perrä Harjomaal, sama nimega külli perrä kaeq Kiisa."
Kiisa om alõvik Harjo maakunna Saku vallan Keila jõõ veeren. Elänikke arv om 655 (saisoga 1.01.2019).


Saku.
Saku om alõvik Harjo maakunnan, Saku valla keskus. Saku om Eesti kõgõ suurõmb alõvik elänikke arvuga 4740 (saisoga 01.09.08).


Tsiga.
Tsiga om kodoelläi. Tsiko kasutadas inämbähe liha saamisõs.
Imäne tsiga om immis, täüskasunu esäne om kult, kohitsõt esäne om orik. Nuur tsiga om põrss'".
Tsia tiinüs kest keskmädselt 115 päivä.


Sisask.
Sisask vai sisas om väiku tsirk, kiä tulõ Eestihe lehekuu alostusõn ja laul (tsoldsudas) terveq üü. Uma laulmisõ lõpõtas sisask ärq piimäkuun.


Rapla.
Rapla (s'aksa ja vinne keelen 1918. aastagani "Rappel") om liin Eestin, Rapla maakunna ja Rapla valla keskus. Asus Talliinast 50 km lõunan, Vigala (Konuvere) jõõ veeren. Läbi liina lätt Talliin–Rapla–Viljandi/Pärno tsihin raudtii.
Raplan eläs 5618 inemist (01.01.2008 saisoga).
Aolugu.
Rapla oll' aoluulidsõ Harjomaa lõunõjaon, tä oll' Rapla kihlkunna keskus.


Rapla vald.
Rapla vald om vald Rapla maakunnan. Valla keskusõs om Rapla liin. Valla suurus om 243,3 km² ni 2008. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl elli Rapla vallan 9652 inemist.
Rapla vallan om Rapla liin, alõviguq Hagudi, Alu ja Kuusiku ni 38 küllä.


Valga.
Valga liin om põrõhõlladsõ Valga maakunna ja Valga valla valitsus- ja majanduskeskus. Asus Eesti-Läti piiril, üle piiri om Valka liin. Valga liina suurus om 16,65 km².
Elänikke arv.
2009. aasta 1. vahtsõaastakuu saisoga om Valgan 14 153 kirjäpantut elänikku.


Pihkva.
Pihkva om liin Vinnemaal, Pihkva oblasti keskus. Pihkvast läbi Pihkva järve juusk Pihkva Imäjõgi (vinne keelen "Velikaja" jõgi).


Petseri.
Petseri vai Petsere om liin Vinnemaal Pihkva oblastin, Setomaa aoluulinõ keskus. Aastakil 1920-1940 oll' Eesti Vabariigi ni aastakil 1940-1944 Eesti NSV maakunnaliin (Petseri maakunna keskus).


Irboska.
Irboska (vinne keeli "Изборск") om vahn vinne liin Setomaa Pihkva oblasti ala käüvä jao hummoguveeren, põrõhõllaq om taa külä nimega "Старый Изборск".
Aolugu.
Irboska om teedäq ku vanavinne liin 862. aastagast. Aastakil 1920-1944 oll' Irboska Eestin, Petseri maakunnan, 1945. aastaga vahtsõaastakuust jälkiq Vinnemaal. Irboskast om saanuq turismikeskus.


Ersä kiil.
Ersä kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 517 575 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal, veidemb tõisin riigen.
Ersä kiilt om varahamba nimmatu kaq ersämordva keeles, selle et ersä kiilt ni timä kõgõ lähkümbät sugulaskiilt mokša kiilt om arvatu kokko ütes mordva keelest. A noq arvatas inämbäste ersä ni mokša kiil eräle keelis.
Päält saami keeli ommaq ersä ni mokša kiil' õdagumeresoomõ keelile kõgõ lähkümbäq sugulaskeeleq. Taa tähendäs, et ersä kiil om küländ pall'o ka võro keele muudu ja om võro keele mõistjalõ lihtsa oppiq.
Tähistü.
Ersä kiilt kirotadas vinne tähtiga. Ersä tähistün olõq-õiq üttegi säänest tähte, midä vinne kiil ei pruugiq.


Moksa kiil.
Moksa kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 296 904 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal.


Viländi.
Viländi vai Villändi (eesti keelen "Viljandi", s'aksa keelen oll' "Fellin", poola keelen "Felin") om liin Lõuna-Eestin, Viländi maakunna keskus. Liin asus Sakala korgustigul Viländi järve veeren. Viländist om Talliinahe 159 km, Võrro 124 km, Tartohe 78 km ja Pärnohe 96 km.
Viländin elli 2019. aastagal 17 407 inemist. Liina suurus om 14,67 km².
Kultuur.
Egal aastagal hainakuu lõpon om Viländin perimüsmuusiga festival (rahvasuun Viländi folk), miä tuu kokko tuhandit rahvamuusigasõpro.


Pärno.
Pärno vai Pärnä (eesti keelen "Pärnu") om liin Eestin Pärno lahe põh'ahummogu veeren Pärno jõõ suun. Pärno om tähtsä sadamaliin ja kuurort. Liina suurus om 33,15 km².
Rahvastik.
Pärnon elli 2006. aastaga vahtsõaastakuu 1. pääväl 43788 inemist, kink siäst 55,7% olliq naasõq ja 44,3% meheq.
Rahvusõq.
Saisoga 01.01.2006 olliq Pärno elänikke siäst


Liin.
Liin om kotus, kon inemiseq küländ tihtsähe kuun eläseq ja miä om suurõmb ku külä vai allõv. Miä tä täpselt om, om rassõ üteldäq, tuu sõltus ka pall'o maast. Eesti liino võidas Hiinan pitäq väiksis küläkeisis.
Võromaal om neli liina: Võro, Põlva, Antsla ja Räpinä.
Kaeq ka.
Eesti liinaq


Kurõssaarõ.
Kurõssaarõ (eesti keelen "Kuressaare") om liin Saarõmaa lõunõrannan. Tä om Saarõ maakunna ja Saarõ valla keskus.
Aastagil 1952–1988 oll' liina nimi Kingissepa.


Narva.
Narva om liin Viromaal Narva jõõ veeren põrõhõlladsõn Hummogu-Viro maakunnan. Tä asus Eesti-Vinne piiril, üle piiri om Iivaniliin (Jaaniliin).
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Narva elänikkonnast vindläisi 87,68%, eestläisi 5,13%, ukrainlaisi 2,08%, valgõvindläisi 1,76%, suumlaisi 0,69% nink tatarlaisi 0,46%.


Eesti alõviq.
Eesti alõvidõ nimekiri lugõ üles Eesti alõviq.
__NOTOC__
Kaeq viil.
*Eesti alõviq


Eesti alõviguq.
Eesti alõvikõ nimekiri lugõ üles Eesti alõviguq.
__NOTOC__
A.
Aste -
J.
Jõgeva -
K.
Kangru -
Kiisa -
Kolga -
Käru -
L.
Luige -
P.
Peetri (Kareda) -
Peetri (Rae) -
S.
Salme -
Sääse
V.
Vahi -
Võnnu -
Kaeq viil.
*Eesti alõviguq


Eesti liinaq.
Eesti liino nimekiri lugõ üles Eesti Vabariigi täämbädse päävä liinaq. Pääle noidõ ommaq Eesti Tarto raho piiren (a Vinnemaa valitsusõ all) viil Irboska ja Iivaniliin (vai Jaaniliin). Innembide ommaq Eestin viil olnuq sääntseq liinaq nigu Mustla, Nõmme,
__NOTOC__


Lordi.
Lordi om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1992. aastagal.
Ansambli paistus silmä tuu poolõst, et püüne pääl kandvaq nääq maskõ ja kostüüme nink tarvitasõq püroteknikat. Soomõn sai Lordi tuntus 2002. aastagal ilmunu singliga "Would You Love a Monsterman?".
2006. aastagal võit' Lordi ärq Õurovis'ooni lauluvõigõlusõ saiõn rekordilidseq 292 punkti. Nii sai Lordist edimäne Soomõ artist, kiä om tuu võigõlusõ võitnuq.


Elevandiluurand.
Elevandiluurand, ammõtlidsõlt Elevandiluuranna Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Elevandiluuranna pääliin om Yamoussoukro.


Eritrea.
Eritrea, ammõtlidsõlt Eritrea Riik, om Põh'ahummogu-Afriga riik. Eritrea pääliin om Asmara.


Etioopia.
Etioopia, ammõtlidsõlt Etioopia Demokraatlinõ Liitvabariik, om Hummogu-Afriga riik. Etioopia pääliin om Addis Abeba.


Gabon.
Gabon, ammõtlidsõlt Gaboni Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Gaboni pääliin om Libreville.


Gambia.
Gambia, ammõtlidõlt Gambia Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Gambia pääliin om Banjul.


Guinea.
Guinea, ammõtlidsõlt Guinea Vabariik, om Afriga riik. Guinea pääliin om Conakry.


Ginea-Bissau.
Ginea-Bissau, ammõtlidsõlt Ginea-Bissau Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Ginea-Bissau pääliin om Bissau.


Katar.
Katar, ammõtlidsõlt Katari Riik, om Aasia riik. Katari pääliin om Ad-Dawḩah.


Kaika suvõülikuul 2009 Oravil.
Kaika suvõülikuul 2009 Oravil (Vahtsõliina kihlkund) oll' 7.-9. põimukuu pääväl Orava põhikoolin. XXI suvõülikooli rektri oll' Klaasi Urmas.
Jüvä Sullõv pand Klaasi Urmassõlõ vahtsõt rektri ketti kaala
Orava latsõq mängväq suvõülikooli vallalõtegemisel
Suvõülikooli kava.
Lübecki Helve (keskel) näütäs näütäs Orava kooli muusõumi- ja kodoluutarrõ
Puulpäiv, 8. põimukuu päiv.
Suvõülikooli rahvas Asti Karli sünnütallo kaeman
Latsõq.
Latsiga käüdi opikäügil, värmiti liiva ja tetti liivatrükkü, mängiti matkamänge, lahotõdiq kuurt, kaaluti margapuuga, aeti näile jutussit ja tetti viktoriini.


Kaika suvõülikuul 1991 Obinitsan.
Kaika suvõülikuul 1991 Obinitsan peeti 1991. aastaga põimukuun. Suvõülikuul joud' edimäst kõrda Võromaalt vällä Setomaalõ. Obinitsa suvõülikuul oll' praktilidsõ kallakugaq: opiti savi vuulmist, kandlõtegemist ja pillimängo. Loengidõ keskpunktin olliq Setomaa ja setoq.


Kaika suvõülikuul 1992 Kuudsil.
Kaika suvõülikuul 1992 Kuudsil peeti Hargla kihlkunnan Kuudsi koolimajan. Kaika suvõülikuul Kuudsil lätt aolukku tuuga, et kutsuti kokko kiräviisitoimkund ja naati luuma võro kiräviisi. Pääle tuu tutvustõdi Mehkamaad, tuu kiilt ja kultuuri.


Kaika suvõülikuul 1993 Sulbin.
Kaika suvõülikuul 1993 Sulbin peeti Urvastõ kihlkunnan Sulbi kooli man. Sulbin tetti edimäst kõrd suvõülikuulõ aoluun võrokiilset näütemängo. Lavakunstitudõngiq mängeq vana veskitammi pääl Normedi Ingo iistvõtmisõl tükkü "Pühäjõõ kättemass". Arotõdi edesi võro kiräviisi ja kiräkeele asjo.


Kaika suvõülikuul 1994 Põlvan.
Kaika suvõülikuul 1994 Põlvan peeti Põlva kultuurikeskusõn. Tan oll' suvõülikuul edimäst kõrd liinan. Kiumal mängiti Kõivo Madisõ ja Lõhmusõ Aivo näütemängo "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". Keset näütemängo naas' sadama piksõvihma, eelektri läts' ärq ni näütemäng lõppi kündlevalgõn.


Kaika suvõülikuul 1995 Lüllemäel.
Kaika suvõülikuul 1995 Lüllemäel peeti Karula kihlkunnan Lüllemäe kooli man. Suvõülikoolin kõnõldi kodoluust, Karula kirämehest Lattigu Jaanist ja õkva valla tettü Võro Instituudi plaanõst. Vanõmuisõ tiatri mänge ütte ossa Kangro Bernardi näütemängost "Susi", õdagu mänge andsambli Ummamuudu.
Kirjäpandmisnimekirä perrä oll' suvõülikoolin 191 inemist. Noidõ hulgan oll' 56 last ja 34 üliopilast. Ammõdi poolõst oll' osavõtjidõ hulgan kiränikke, aokiränikke, näütelejit, muusõumitüütäjit, kuulmeistrit, aoluulaisi, kunstnikkõ, keeletiidläisi. Hinnäst kirjä olliq pandnuq ka insener, müüjä, raamadupidäjä, talomiis ja agronom.


Kaika suvõülikuul 1996 Viitinän.
Kaika suvõülikuul 1996 Viitinän peeti 2.-4. põimukuu pääväl Rõugõ kihlkunnan Viitinä kooli man. Viitinän oll' pääteemäs kirändüs. Kõnõldi Asti (Rumori) Karlist, Jaigi Juhanist, Kauksi Üllest ni ka mõisaprovvast von Krüdenerist. Vanõmuisõ tiatri mänge Kauksi Ülle ja Kivisildnigu Sveni tükkü "Tandsja pühälik".


Kaika suvõülikuul 1997 Vilustõn.
Kaika suvõülikuul 1997 Vilustõn peeti Räpinä kihlkunnan Vilustõ kooli man. Päält harilikkõ ettekandidõ peeti suvõülikoolin ka keelekonvõrentsi. Üüsidse loengu taivatähist, tähtkujõst ja noidõ võrokeelitsist nimist pidi tähetiidläne Kasagu Enn.


Kaika suvõülikuul 1998 Põlgastõn.
Kaika suvõülikuul 1998 Põlgastõn peeti 7.-9. põimukuu pääväl Kanepi kihlkunnan Põlgastõ kooli man. Põlgastõ suvõülikooli tekk' esiqerälidses võrokeeline jumalateenistüs Kanepi kerikun. Opõtaja Pallo Jüri pidi tartokeelidse pühäkirä perrä uma egäpühäpäävädse jutusõ. Vanõmuisõ tiatri mänge Kõivo Madisõ tükkü "Elli".


Kaika suvõülikuul 1999 Lepistün.
Kaika suvõülikuul 1999 Lepistün peeti 30. hainakuu pääväst 1. põimukuu pääväni Rõugõ kihlkunnan Lepistü kooli man. Suvõülikuul tetti vallalõ Kaika koolimaja man. Kõnõldi Võro Instituudi suurõst võro keele arvamisuuringust. Kaeti Jaigi Juhani kodotallo ja Virunuka kalmit. Võro rahvatiatri mänge Jaigi Juhani tükkü "Pido pahandusõga".


Kaika suvõülikuul 2000 Mehikuurman.
Kaika suvõülikuul 2000 Mehikuurman peeti 4.-6. põimukuu pääväl Räpinä kihlkunnan Mehikuurma kooli man. Edimäst kõrd peeti Kaika suvõülikuuli parlatsõn Tarto maakunnan. Tutvust tetti Võromaa kõgõ põh'apuulsõmba nukaga. Lämmijärve veeren mängiti Kauksi Ülle näütemängo "Ah tsusku külh…", kõnõldi järvest ja tetti laivasõitu.


Kaika suvõülikuul 2001 Pikänkannun.
Kaika suvõülikuul 2001 Pikänkannun peeti 10.-12. põimukuu pääväl Rõugõ kihlkunnan Pikäkannu kooli man. Suvõülikooli pääteemas oll' mõts. Vana mõtsaveli Käärmanni Alfred opas' poiskõisilõ punkri ehitämist. Käüti viimädse mõtsavele Sabbe Augusti hukkasaamispaigan. Umist köüdüssist Pikäkannu kandiga kõnõl' kiränik Kaplinski Jaan. Laul' vahtsõnõ laulupunt Lõkõriq.


Kaika suvõülikuul 2002 Miss'on.
'Kaika suvõülikuul 2002 Miss'on peeti Vahtsõliina kihlkunnan Miss'o kooli man. Miss'on peeti edimädseq võrokeelidseq internetiettekandõq ja suvõülikooli kõrraldamisõlõ panniq ola alaq ka paikligu Kolmõ Kandi Klubi inemiseq. Osaliisilõ näüdäti võro kiilde pantuid puutriprogrammõ ni Võromaa kotusõnimmi teedüskoko.


Kaika suvõülikuul 2003 Urvastõn.
Kaika suvõülikuul 2003 Urvastõn peeti 8.-10. põimukuu pääväl Urvastõ kooli man. Urvastõ suvõülikuul oll' veidüq sportligumb ku muido, kavan oll' jalgpall, mink iistvõtjas rektoriherr Contra. Kõnõldi Urvastõ kandist ni võro keelest ja kultuurist. Padari Ivari ja Pulga Jaan vaidliq Õuruupa Liido üle.


Kaika suvõülikuul 2004 Vahtsõn-Roosan.
Kaika suvõülikuul 2004 Vahtsõn-Roosan peeti Hargla kihlkunnan Mõtsavele talon. Suvõülikoolin kõnõldi Vahtsõ-Roosa küläst, a ka võro keele saisost ja keelepoliitikast. Võro Tiatriateljee mänge Ruitlasõ Olavi tükkü "Volli". Peeti võro keelen koolitunnõ: võro kiil, matõmaatiga, keemiä. Mängiti jalgpalli Võromaa ja Setomaa vaihõl.


Kaika suvõülikuul 2005 Vanan-Koiolan.
Kaika suvõülikuul 2005 Vanan-Koiolan peeti 12.-14. põimukuu pääväl Põlva kihlkunnan Vana-Koiola kooli man. Suvõülikooli pääteemas oll' latsiga võro keele kõnõlõminõ. Olliq võrokeelidseq koolitunniq, järve veeren tetti latsilõ uppujidõ pästmise oppust ja seenehuviliisilõ mõtsan kikkasiini korjamisõ oppust. Tulõtõdi miilde, et Võromaa pääliin olõsi võinuq ollaq Vanan-Koiolan.


Põimukuu 2009.
2009. aastaga põimukuu aigraamat.


Tuulõmägi (Orava mõisa).
Tuulõmägi põh'a puult kaiaq (põimukuu 2009)
Tuulõmägi om mägi Vahtsõliina kihlkunnan Orava vallan Orava mõisan Orava järvest mõnisada miitret lõunõ puul. Tuulõmäe korgus merepinnast om 79 miitret.
Arvada, et uma nime om tä saanuq tuulõkivi (tuulõveski) perrä, miä kunagi sääl mäe pääl oll'. Täämbädsel pääväl kasusõq mäe pääl mõnõq puuq ja puhmoq.


Hainakuu 2009.
2009. aastaga hainakuu aigraamat.


Tammõmägi.
Viil om olõman Tammõ mägi Kanepi kihlkunnan Piiri kandin.


Kahru.
Kahru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külän om Kolga järv.


Toomõmägi.
Ka Tarto liinan om uma Toomõmägi.


S'aksa lipp.
S'aksa lipp (s'aksa keelen "Schwarz, Rot und Gold") om S'aksamaa riigilipp, miä om pruugin 23. lehekuu pääväst 1949.


S'aksa kiil.
S'aksa kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 105 mill'onat inemist. S'aksa kiilt kõnõldas päält S'aksamaa, Austrian, Luksõmburgin, Sveidsin, Belgiän ja Liechtensteinin.


Riiamägi.
Riiamägi om ka tähtsä kotus Tarton.


Marjumägi.
Essemäe Marjumägi om Hargla kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 127 miitret.
Marjumägi om mõtsa sisen, sääl pääl kasusõq pedäjäq.


Kunn'mägi (Praali).
Praali Kunn'mägi om Räpinä kihlkunna kõgõ korgõmp mägi. Timä korgus merepinnast om 107 miitret. Mägi om mõtsa sisen, sääl pääl kasusõq päämädselt pedäjäq.


Nulk.
Nulk om Setomaa aoluulinõ külli summ. Setomaal om kokko 12 nulka.
Kiräsõnah om nulgõst edimäst kõrda kirotanuq Hurda Jakob "Setukeste Laulude" edimätseh raamaduh.
Edimätsih Seto Kuningriigeh oll' sääne kõrd, õt õgast Setomaa nulgast tull' üts vai kats ülebsootska ja kuningriigi rahva ette ja selet', mitä hüvvä näide nulgah om aastaga joosul tett ja mäntseq ommaq näide murrõq minkõ praavtamist tahetas.


Tsätski nulk.
Tsätski nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
Tsätski nulga piirist om Verska laht, Pihkva järv, Kulja laht, Piusa jõgi ja suurõq mõtsaq, miaq ommaq Verska-Saatserinna tii ja Tarto-Petsere tii vaihõl. Tsätski nulk om uma suurusõlt tõõnõ nulk Poloda nulga perrä. Maa om tasanõ ja liivanõ.
Tsätski nulgah ommaq säntseq küläq: Verska, Väiko-Rõsna, Kremesova, Veln'a, Popovitsa, Saarõkülä, Määsovitsa, Kostkova, Säpinä, Sestniki, Kolossova, Korela, Verhulitsa, Võõlastõ, Serednä, Jaastrova, Pullukina, Põrstõ, Lõpolja, Jaamistõ, Jatsmanni, Lutõpää, Rääptsüvä, Podmotsa.
Tsätski nulga keskus om Verska. Suurõp pühä om keväjäne ja talvinõ jüripäiv.


Irboska nulk.
Irboska nulk vai Truba nulk vai Üle-Jõgi nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
Irboska nulka kääväq säntseq küläq: Kuusinitsa, Saltanuva, Pokolduva, Kov'aslova, Saptja, Vohina, Koss'olka, Ungavitsa, Sagor'a, Truba, Parkanuva, Podles'a, Trõnnõ, Makaruva, Raakva, Sokoluva, Mahnova, Kagarinna, Podkora.
Irboska nulka om kutst viil ka Truba nulgast. Irboska nulga hummogupuulsõt jako, miaq jääs üle Optjoki jiu, om kutst kaq Üle-Jõgi nulgast.
Irboska nulgah saavaq kokko kats suurõbat tiid: Riia-Pihkva kivitii ja Petsere-Irboska tii.
S'oo nulga suurõp pühä om mõlapäiv.


Koolina nulk.
Koolina nulk vai Kepinulk vai Heljakeste nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulk olõvat uma nime saanuq Koolina mõisa perrä. Tiidäq olõvalt olliq nuuq ainumaq küläq Setomaal, miaq käveq mõisa ala. Mõisaorjusõ peräst om Koolina nulka kutst ka Kepinulgast. Üts jago külli om jaganuq nulga viil poolõst, kutsõh hummogupuulsõt jako Hiljakeste nulgast.
Koolina nulga küläq ommaq: Palo, Treiali, Jõksi, Puista, Ulaskova, Tsirgu, Lepä, Serga, Tepija, Hilläkeste, Palandõ, Ostruva, Tobrova, Uusvada, Tsergondõ, Vinski, Kitsõ, Poksa, Keerba, Kuksina, Pliia, Paloveere, Teretova.


Luhamaa nulk.
Luhamaa nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
Luhamaa nulk om Setomaa kõgõ korgõmbidõ mäkiga, miaq künnüseq 218 miitret üle merepinna. Nulgast lätt läbi Riia-Pihkva kivitii.
Luhamaa nulga küläq ommaq: Labandõ, Tserebi, Mokra, Põrstõ, Sagri, Tiiliste, Leimanni, Napi, Hindsa, Määsi, Korla, Lütä, Pruntova, Teastõ, Tsilli, Läädinka.


Mokornulk.
Mokornulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulga keskus om Obinitsa.
Mokornulk jääs Piusa jiu, Tuhkavitsa uja ja Korsapalo vaihõlõ.
Mokornulga ala kääväq säntseq küläq: Kiksova, Obinitsa, Kõõru, Tääglova, Klitsina, Rokina, Martsina, Savioja, Lindsi, Härmä, Navikõ, Ignasõ, Antkruva, Juusa, Tedre, Hilana, Miku, Talka, Vasla.
Nulga suurõmbaq pühiq ommaq paasapäiv ja mihklipäiv.


Poloda nulk.
Poloda nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Tä om nulgõst kõkõ suurõp. Nulga keskus om Mikitämäe külä.
Poloda nulk nakas pääle Võõpsu küläst ja lätt piuta Nedsäjä küläni vällä. Õdagu poolõh om viirmäne Järvepää külä ja hummogu poolõh Õrsava külä.
Kokko om Poloda nulgah pia 40 küllä. Parhillatsõ valdu perrä jagamisõh terveh Mikitämäe vald ja Verska valla õdagupuulnõ jago, miaq jääs katõlõ poolõ Tarto-Petsere tiid kooni Verska laheni ja Õrsava järveni.
Maastiku poolõst om Poloda nulk tasanõ - siih om järveranda, kats Setomaa piirijõkõ - Mädäjõgi ja Võhandu jõgi.
Poloda nulgah ommaq säntseq küläq: Võõpsu, Pedäjäalostõ, Varõsmäe, Haudjasaarõ, Käre, Mäeussaia, Laosina, Liiva-Laosina, Töganitsa, Rainova, Rääsolaanõ, Mikitämäe, Kotelniki, Puugnitsa, Soelaanõ, Suurõ-Usinitsa, Väiko-Usinitsa, Igrisõ, Kito, Selise, Järvepää, Ts'olgo, Suurõ-Rõsna, Karisilla, Ton'a, Lobotka, Ersava, Suurõ-Treski, Väiko-Treski, Suurõ-Nedsäjä, Väiko-Nedsäjä.


Raakva nulk.
Raakva nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Raakva nulk om jo vanast aost sündünüq kokko Petsere liinaga. Nulga keskusõst võisiq vaest pitäq Mats'urit, koh om olnuq ka kuul.
Raakva nulga piirest ommaq suurõq mõtsaq ümbre külli, Piusa jõgi, Setomaa-Võromaa piirist ollõv Piiruja.
Raakva nulk om muido tasatsõ maaga, a lõunapuul ja õdagupuul ommaq nulga veereh sügäväq oroq.
Raakva nulga ala kääväq säntseq küläq: Helbi, Mats'uri, Porski, Säpinä, Vaartsi, Vedernika, Vammustõ, Vorobi.


Saatserinna nulk.
Saatserinna nulk vai Kohopiimänulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Nulga keskus om Saatserinna, minkõ pühä om päätnits. Päätnitsapäävä sõiru perrä om s'ood nulka kutsut ka Kohopiimänulgast.
Saatserinna nulga piirist om Piusa jõgi ja vinne külli rida hummogupuul Lädinä küllä.
Saatserinna nulga küläq ommaq: Perdagu, Tsütski, Lädinä, Patvinna, Pitsinä, Tupina, Vedernika, Litvinna, Saabolda, Kundrusõ, Voronka, Kotelnika, Suränkä, Samarinna. Rääptsüvät arvati vanastõ kah Saatserinna nulka.
Saatserinna nulk om niisamata ku tõõsõkiq rannalähkoq nulgaq liivatsidõ mõtsuga tasadsõpuulnõ maa, koh juuskvaq vähämbäq ujakõsõq.


Saurova nulk.
Saurova nulk vai Anomanulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
Saurova nulk nakas pääle säält, koh Petsere liin hummogupuult otsa saa. Taa nulga küläq ommaq katõl puul Riia-Pihkva vai Petsere-Pihkva raudtiid.
Saurova nulga ala kääväq säntseq küläq: Korski, Karpova, Saurova, Sorokinna, Krabiluva, Sabelinna, Suurõ-Puravitsa, Väiko-Puravitsa, Kolovinna, Nudretsova, Lääpä.
Saurova nulk om väiga oronõ, suurõp noist om Raudtiiorg. Nulga piiri pääl om korgõ Vasina-Gora mägi ja juusk Optjoki jõgi.
Saurova nulgah olliq vanastõ suurõq anomategijäq, tuuperäst kutsti tedä ka Anomanulgast.


Seeritsä nulk.
Seeritsä nulk vai Keera nulk vai Leega nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
S'oo nulga küläq ommaq katõl puul Riia-Pihkva kivitiid, Pankjavitsast Kõvõra verstani. Põh'apuulnõ jago künnüs pia Petsere-Irboska tiini vällä.
Seeritsä nulga ala kääväq säntseq küläq: Kuurakõsõ, Lõkova, Olohkuva, Tserondõ, Ugareva, Kaats'ova, Vil'o, Potalova, Jaaska, Radaja, Sandra, Keera, Jugo, Riiskova, Paltsova, Labõritsa, Pööni, Alaotsa, Kol'o.
Siih om riah mitmit ilosit järvekeisi. S'oost nulgast ommaq pia 1000 aastaga seeh läbi lännüq tähtsäq kaubasaksu tiiq. N'oid teid piteh ommaq häti toonuq ka sõaq. Parhilla om Radaja küläh kats Seto muusiummi.


Vaaksaarõ nulk.
Vaaksaarõ nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast. Taa nulk om mägine.
Vaaksaarõ nulga küläq ommaq: Miikse, Solovja, Kiislova, Pelsi, Vaaksaarõ, Sulbi, Olehkova, Kuigõ, Vasildõ, Krantsova, Moona, Sirgova, Looska, Varõstõ.
Siih nulgah om kuulsa Miikse kerk, miaq ehtedi Stalina aigu ja vana jaanikivi Miikse uja perve pääl.
Nulga suurõp pühi om vana jaanipäiv.


Üle-Pelska nulk.
Üle-Pelska nulk om üts Setomaa katõsttõistkümnest nulgast.
Üle-Pelska nulga piirest ommaq Piusa jõgi, Pelska uja, Tuhvitsa uja. Lõunõ poolõh säänest väiga selget piiri olõ-õiq, säält juusk piir Tiirhanna küläst Küllätüvä külä pääle.
Üle-Pelska nulga ala kääväq säntseq küläq: Suurõ-Tsäältsüvä, Väiko-Tsäältsüvä, Võmmorski, Jaanimäe, Simaski, Tupl'ova, Kiiova, Polovina, Kusnetsova, Tess'ova, Meldova, Helbi, Kropkova, Jermakova, Veretinna, Kaamenitsa, Triginä, Tiirhanna, Küllätüvä, Kraoski, Masluva, Tsumba, Pultsuva.


Richard I.
Richard I (1157-1199) oll' Inglüsmaa kuning 6. hainakuu pääväst 1189 kooni kuulmisõni 1199. aastagal. Tedä kutsuti viil Richard Lõvisüämes, tuuperäst et tä oll' kuulsa ku suur sõamiis ja sõapäälik.


Kenya.
Kenya vai Keeniä, ammõtlidsõlt Kenya Vabariik, om Afriga riik. Kenya pääliin om Nairobi.


Kesk-Afriga Vabariik.
Kesk-Afriga Vabariik om Afriga riik. Kesk-Afriga Vabariigi pääliin om Bangui.


Komooriq.
Komooriq, ammõtlidsõlt Komoori Liit, om Afriga riik. Komoorõ pääliin om Moroni.


Kongo Demokraatlik Vabariik.
Kongo Demokraatlinõ Vabariik (lühkolt Kongo DV) om Kesk-Afriga riik. 1908–1960 kand' riik nimme Belgiä Kongo, 1971–1997 Sair (Zaire). Kongo DV piiririigiq ommaq Kongo Vabariik, Kesk-Afriga Vabariik, Lõunõ-Sudaan, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola.
Kongo Demokraatlidsõ Vabariigi pääliin om Kinshasa.
Rahvastik.
Kongo DV-s eläs üle 200 rahva ja hõimo. Noist suurõmbaq ommaq lubaq 18%, kongoq 16,1%, mongoq 13,5%, ruandaq 10,3%, asandõq 6,1%, bangiq ja ngalõq 5,8%.
94% elänikest ommaq ristiusko, päämädselt katoliiklasõq (55%).


Kongo Vabariik.
Kongo Vabariik om Kesk-Afriga riik. Kongo Vabariigi pääliin om Brazzaville.


Lesotho.
Lesotho, ammõtlidsõlt Lesotho Kuningriik, om Lõunõ-Afriga riik. Lesotho pääliin om Maseru.


Libeeriä.
Libeeriä, ammõtlidsõlt Libeeriä Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Libeeriä pääliin om Monrovia.


Liibüä.
Liibüä, ammõtlidsõlt Suur Liibüä Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija, om Põh'a-Afriga riik. Liibüä pääliin om Tripoli.


Lõunõ-Afriga Vabariik.
Lõunõ-Afriga Vabariik om Afriga riik. Lõunõ-Afriga Vabariigi pääliin om Pretoria.


Madagaskar.
Madagaskar, ammõtlidsõlt Madagaskari Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Madagaskari pääliin om Antananarivo.


Malawi.
Malawi, ammõtlidsõlt Malawi Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Malawi pääliin om Lilongwe.


Mali.
Mali, ammõtlidsõlt Mali Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Mali pääliin om Bamako.


Maroko.
Maroko, ammõtlidsõlt Maroko Kuningriik, om Põh'a-Afriga riik. Maroko pääliin om Rabat.


Mauritaania.
Mauritaania, ammõtlidsõlt Mauritaania Islamivabariik, om Afriga riik. Mauritaania pääliin om Nouakchott.


Mauritius.
Mauritius, ammõtlidsõlt Mauritiusõ Vabariik, om saarõriik Afriga ranna lähkon India suurõnmeren. Mauritiusõ pääliin om Port Louis.


Mosambiik.
Mosambiik, ammõtlidsõlt Mosambiigi Vabariik, om Lõunõhummogu-Afriga riik. Mosambiigi pääliin om Maputo.


Namiibia.
Namiibia, ammõtlidsõlt Namiibia Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Namiibia pääliin om Windhoek.


Niger.
Niger, ammõtlidsõlt Nigeri Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Nigeri pääliin om Niamey.


Rwanda.
Rwanda, ammõtlidsõlt Rwanda Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Rwanda pääliin om Kigali.


Sambia.
Sambia, ammõtlidsõlt Sambia Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Sambia pääliin om Lusaka.


São Tomé ja Príncipe.
São Tomé ja Príncipe, ammõtlidsõlt São Tomé ja Príncipe Demokraatlinõ Vabariik, om riik Afrigan Guinea lahen São Tomé ja Príncipe saarõ pääl nink mitmide väikside saari pääl. São Tomé ja Príncipe pääliin om São Tomé.


Senegal.
Senegal, ammõtlidsõlt Senegali Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Senegali pääliin om Dakar.


Irratsionaalarv.
Irratsionaalarv om reaalarv, miä olõ-iq jagoarv, tuu tähendäs, miä olõ-iq katõ tervearvo jago, kon jagaja olõ-iq null. Või ka üteldäq, et irratsionaalarvoq ommaq reaalarvoq, midä saa-iq kirja pandaq ku lõplikkõ vai perioodiliidsi komaarvõ - niiviisi tuvvas nääq harilikult sisse kooliraamatin. Et reaalarvõ hulk om mitteloenduv, a jagoarvõ hulk loenduv, sõs irratsionaalarvõ hulk om kah mitteloenduv. Tuu tähendäs, et suurõmb jago reaalarvõ ommaki irratsionaalarvoq. Tunnõtumbaq irratsionaalarvoq ommaq π, e ja formula_1.
Arv formula_1 om irratsionaalarv.


Eesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq.
__NOTOC__
Eesti Vabahussõa mälehtüsmärke nimekiri lugõ üles Eesti Vabahussõa ja tuuga köüdet sündmüisi ja inemiisi avvos pistü pant mälehtüsmärgiq.
Kaeq viil.
Eesti Vabahussõa mälehtüsmärgiq


Põlva Vabahussõa mälehtüssammas.
Põlva Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, minka om pistü pandnu Põlva kihlkunna rahvas Vabahussõan ja Edimädsen ilmasõan hukka saanuisilõ uma kihlkunna sõamehile. Sammas om Põlva keskliinan kerigu värehti kõrval.
Põlva vabahussamba edeküle pääl om kolm plaati. Kõgõ ülemäne om kõgõ vähämb ja tuu pääl ommaq aastagaarvoq 1918 ja 1920. Tuust allpuul om suurõmb plaat, kon om pääl kiri "VABADUSE EEST LANGENUILE / PÕLWA KIHELKOND". Viil allpuul om kolmas plaat, kon pääl om kats sõamiist. Katõl puul samba külgi pääl ommaq plaadiq, kon ommaq üles loetuq Edimädsen ilmasõan ja Vabahussõan hukkasaanuq Põlva kihlkunnast perit sõamiheq.
Edimädse Vabahussamba nukakivi panti 3. rehekuu pääväl 1926. Sammast naati tegemä A. Elleri projekti perrä. Ehitämine anti Räpinä kivitüüstürile "P. Kirotosk ja Pojad", pronksplaadiq valõti Tarton "Teguri" vabrikun.
Vabahussammas tetti vallalõ 29. hainakuu pääväl 1928. Samba tegemine läts' masma 3939 kruuni ja 20 senti.
1946. aastagal lahoti sammas ärq. Kõnõldas, et Põlvast samba lahkjit es löüdäq, tuuperäst tuudi Võrolt sõamiheq. Nuuq olõ-s kah kuigi truksaq. Samba kõrvalõ kaivõti mulk nink sammas kukati sinnäq sisse. Samba kotusõ pääle tetti tandsupõrmand ja ildampa bussijaam.
Ku vinne ao lõpon naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, võtt' Karialtsi Muinsuskaitsõ Klubi ette samba kõrdategemise. Suurõmbaq tüüq tettiväq Põlva MEKi ja TREVi abiga. Kruutusõ ja Kärsä EÜE-rühmäq kah avitiq. Bareljeefiq tekk' Kulla Ilme.
Sammas tetti vahtsõst vallalõ 29 hainakuu pääväl 1989. S'ookõrd läts' sammas masma 13239 ruublit ja 17 kopkat.
Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1928.
Pidolik päiv naas' pääle kellä 10 aigu hummogu vaimuligu tallitusõga kerigun, peräst midä tull' mälehtüssamba vallalõtegemine kell 12 nink paraat. Samba vallalõtegemisest võtiq ossa sõakooli miheq, kiä tulliq jalaga marsil üle Võro ja Vana-Koiola nink jovviq õdagus Põlvahe. Ilm ollõv olnuq väega illos. Mälehtüssamba komitee päämiis hr. Jänes pidi rahvalõ lühkese kõnnõ ja pallõl' vabariigi valitsusõ puult saadõt kolonel Trossi sammas vallalõ tetäq. Koiola valla puult ütel' sõna Mamastõ miis Piho Jaan. Sõakuul oll' rivvi säätünü sambast hummogu puul. Samba pühits' edimält op. J. C. Schwartz nink sõs Kärsä Õigõusu priistre Anderson. Pärgi panniq: vabariigi valitsuseõ ja sõaministre nimel kolonel Tross, Võro maavalitsusõ puult hr. Mägi, Kaitsõliit, Väimälä põllutüükuul ja tõsõq. Peräst tuud tull' sõakooli, paigapäälitse kaitsõliido ja pritsimiihi paraat. Kellä 3 aigu oll' leeritarõn kutsut küläliisile pidosüük, kon peeti rida kõnnit. Õdagu kell 9 alost' Põlva seltsimajan pido. Tõisi hulgan ast' üles Viini Ülikooli üliopilanõ Pikä Voldemar. Õhdagu sissetulõk läts' samba kulutuisi puudu jäänüq osa katmisõs.
Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1989.
Päivä alost' kell 10 Põlva Kihlkunna Eesti Kodanikõ Komitee, kiä kõgõ päävä joosul pand' kirja Eesti Vabariigi kodanikkõ. Tuul pääväl panti kirja 1200 kodanikku.
Inne vallalõtegemistseremooniat oll' pidolik jumalateenistüs. Kerik oll' rahvast täüs.
Rahvuslipuq iin tulliq Vabahussamba jalamilõ Vabadussõa veteräniq Paatsi Daniel, Kiristaja August, Olessoni August, Plaksi Saamuel nink neli Võro praavuskkunna opõtajat. Edimält kõnõl' Karilatsi Muinsuskaitsõ Klubi päämiis Reimeri Andres. Sõs vabastasiq vabahussõan käünüq mälehtüsmärgi kattõst. Vaimulikuq - abipraavusk Põdra Andres Räpinäst, Peikeri Raimund Kanepist, Jürjo Villu Urvastõst ja Lillemäe Georg Põlvast - veiq läbi pühitsemisteenistüse. Kõnõliq Amori Malle maavalitsusõ nimel, Võromaa Muinsuskaitsõ klubi päämiis Raudvasara Valdur, Eesti Rahvusliku Sõltumatusõ Partei Põlva osakunna liigõ Tensi Tiit, Rahvarindõ volikogo liigõq Urgandi Virve jt. Sambaehitäjile jagiq kingitüisi Taivaskua kolhoosi päämiis Tobrelutsu Jaan, E. Vilde nim. kolhoosi päämiis Grigorovitsi Arvo, Põlva kolhoosi asõesimiis Marani Alar ja Põlva TREVi juhataja Uibo Elmo.
Muuusigat teiq mõtsamiihi kuur “Forestalia” nink kolhoosi “Koit” ja Põlva alõvi puhkpilliorkestriq.
Peräst oll' pidolik õdagusüük Põlva restoraanin.


Jopeki Anna Maria.
Jopeki Anna Maria (Anna Maria Jopek, sündünüq 14. joulukuu pääväl 1970, Varssavin, Poolan) om poola tsäss- ja popmuusik. 1997. aastaga Õurovisioni lauluvõistlusõl oll' tä Poola iist välän lauluga "Ale jestem" ja sai tuuga 25 riigi hulgan 11. kotussõ.


Eesti Vabahussõan hukkasaanuisi mälehtüssammas.
Eesti Vabahussõan hukkasaanuisi mälehtüssammas om mälehtüssammas Eesti Vabahussõan hukkasaanuisi sõamiihi mälehtüses. Mälehtüssambidõ pandmisõ mõttõga tull' vällä Eesti vabariigi pääministre Piibu Ants, kiä kuts' 8. märtekuu pääväl 1920 kokko nõvvopidämise, kon arotõdiq, kuis meelen pitäq sõamiihi, kiä Vabahussõan hukka saiq. Löüti, et mälehtüssambit tulõ pandaq üle kõgõ Eesti.
1920. aastagast pääle naatigi noid mälestussambit pistü pandma. Pia ekka kihlkunnakeskustõ tetti mälehtüssammas uma kihlkunna sõamiihi mälehtüses. Pääle tuud panti sambit viil suurõmbihe liinohe ja viil mitmihe paikohe. Tuu jaos and' rahha rahvas, tetti ka häätegevüsüritüisi. Kokko panti üle Eesti pistü pia 200 mälehtüsmärki, noist Võromaal 13.
Nõvvokogo võimo aol häötiq võimoq inämbüse sambist ärq. Noid naati tagasi tegemä 1980-ndide aastagidõ lõpon muinsuskaitsõliikmisõ iistvõtmisõl.


Mahlakuu 2009.
2009. aastaga mahlakuu aigraamat.


Helme kihlkund.
Helme kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Viländimaal. Kihlkunna keskus om Helme.


Kolga-Jaani kihlkund.
Kolga-Jaani kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Kolga-Jaani.


Kõpu kihlkund.
Kõpu kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Kõpu.


Paistu kihlkund.
Paistu kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Viländimaal. Kihlkunna keskus om Paistu.
Rahvarõivaq.
Hääpoolinõ näio om Paistu kihlkunna rahvarõivin.


Pilistvere kihlkund.
Pilistvere kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Pilistvere.


Põltsamaa kihlkund.
Põltsamaa kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Põltsamaa.


Suurõ-Jaani kihlkund.
Suurõ-Jaani kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Suurõ-Jaani.


Tarvastu kihlkund.
Tarvastu kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Tarvastu kihlkund om Viländimaal, Võrtsjärve õdaguveeren. Kihlkunna keskus om täämbädsel pääväl Mustla alõvik. Tarvastu külä ja kerik ommaq õkva Mustla küle all.
Luudus.
Tarvastu kihlkund om Võrtsjärve õdaguveeren. Järve veeren om mitmit soid: Mikumärdi suu, Arupera suu, Nälgu suu ja Arumetsa suu.
Kihlkunnan juuskvaq lõunõ puult põh'a poolõ Tarvastu jõgi ja Õhne jõgi, miä mõlõmbaq lääväq Võrtsjärve. Ärma jõgi om Mõnnaste kandin Tarvastu ja Viljandi kihlkunna piiris.
Tarvastu Kihlkunnan ommaq Järveküla luuduskaitsõala ja Kalbuse kaitsõala.


Viländi kihlkund.
Viländi kihlkund om kihlkund Viländimaal. Kihlkunna keskus om Viländi.


Anseküla kihlkund.
Anseküla kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Anseküla.


Jaani kihlkund.
Jaani kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Jaani.


Jämaja kihlkund.
Jämaja kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Jämaja.


Kaarma kihlkund.
Kaarma kihlkund om kihlkund Saarõmaal.


Karja kihlkund.
Karja kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna suurus om 274 km².
Rahvarõivaq.
Tõõnõ naanõ om Karja rahvarõivin.


Kihelkonna kihlkund.
Kihelkonna kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Kihelkonna.


Kärla kihlkund.
Kärla kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Kärla.


Mustjala kihlkund.
Mustjala kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Mustjala.


Pöide kihlkund.
Pöide kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Pöide.


Püha kihlkund.
Püha kihlkund om kihlkund Saarõmaal.


Ruhnu kihlkund.
Ruhnu kihlkund om kihlkund Saarõmaal.


Valjala kihlkund.
Valjala kihlkund om kihlkund Saarõmaal. Kihlkunna keskus om Valjala.


Haljala kihlkund.
Haljala kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Haljala.


Iisaku kihlkund.
Iisaku kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Iisaku.


Jõhvi kihlkund.
Jõhvi kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Jõhvi.


Kadrina kihlkund.
Kadrina kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Kadrina.
Rahvarõivaq.
Edimäne naanõ om Kadrina rahvarõivin.


Lügänüse kihlkund.
Lüganuse kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren.


Rakvere kihlkund.
Rakvere kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Rakvere.


Simuna kihlkund.
Simuna kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Simuna.


Vaivara kihlkund.
Vaivara kihlkund om kihlkund Viromaal. Tä om Viromaa kõgõ hummogupoolitsõmb kihlkund nink küünüs Narva lahõst Peipsi järveni.


Viru-Jaagupi kihlkund.
Viru-Jaagupi kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Viru-Jaagupi.


Viru-Nigula kihlkund.
Viru-Nigula kihlkund om kihlkund Viromaal Soomõ lahõ veeren. Kihlkunna keskus om Viru-Nigula.


Väike-Maarja kihlkund.
Väike-Maarja kihlkund om kihlkund Viromaal. Kihlkunna keskus om Väike-Maarja.


Audru kihlkund.
Audru kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Audru.


Halliste kihlkund.
Halliste kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Halliste.


Häädemeeste kihlkund.
Häädemeeste kihlkund om kihlkund Lõunõ-Pärnomaal. S'oo ilma aigu jääs kihlkunda Häädemeeste vald ja Tahkuranna valla lõunõjago. Kihlkunna keskus om Häädemeeste.
Kihlkund võtt hindä ala kitsa rannariba Liivi lahõ veeren alatõn Pärnu kihlkunna maiõst (täpsembält Uulust) kooni vana Volmari (s'aksa keelen "Wolmar", läti keelen Valmiera) maakunna piirini Treimani man, 5 km inne Iklat. Ikla ümbrüse maaq õkvalt inne Eesti-Läti piiri kuulusõq aoluulidsõlt Volmarimaa Salatsi kihlkunda nink ommaq osa muistsitsõst liivläisi Metsapoole maakunnast (läti keelen "Metsepole").
Luudus.
Häädemeeste kihlkund om Õdagumere veeren.
Aolugu.
Ordu aol kuulu Häädemeeste kihlkunna ala Pärno komtuurkunda. Võimalik, et hummogupoolinõ soinõ jago kuulu ka Viländi komtuurkunna ala.
Häädemeeste kihlkund (s'aksa keelen "Kirchspiel Gudmannsbach") moodustõdiq 1862. aastagal alast, miä 17. aastagasaa lõpon kuulu Tori kihlkunda, 18. aastagasaa edimädsel poolõl Pärno kihlkunda, aastagil 1752-1775 Saarde kihelkunda nink 1776-1862 jälq Tori kihlkunda.
17. aastagasaa tõsõst poolõst pääle om Häädemeestel abikerik. Täämbädse pääväni püsünü Häädemeeste kirik om ehitet 1874. aastagal.
Häädemeeste kihlkunna mõisaq.
Kihlkunnan oll' 4 mõisat: 1 kerigumõisa ja 3 riigimõisat.
Kiil.
Sõnno, midä Väiko murdõsõnastigu perrä om üles kirotõt õnnõ Häädemeeste kihlkunnast: "lääram" (larm), "ligimase" (ligembähe), "laugujalga" (kipõstõ), "kühmer" (madalik), "kapus" (sukk), "jupp-jubinal" (ütsüte perän), "ratasrõngast" (ümbretsõõri), "soolep" (laisk) jne.


Karksi kihlkund.
Karksi kihlkund om üts viiest Mulgimaa kihlkunnast. Aoluulidsõlt oll' tä Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Karksi.


Kihnu kihlkund.
Kihnu kihlkund om kihlkund Pärnomaal Kihnu saarõ pääl.
Kiil ja kultuur.
Kihnun om häste alalõ püsünü uma kiil ja kultuur. Kihnlasõq kandvaq hää meelega ummi rahvarõivit. Kihnu kultuuriruum kuulus UNESCO suulidsõ perändi meistriteossidõ nimekirja.
12. urbõkuu pääväl 2009 ilmu Kihnu Kultuuri Instituudi vällä annõt kihnukeeline aabits (aabets).


Mihkli kihlkund.
Mihkli kihlkund om kihlkund Pärnomaal.
Rahvarõivaq.
Miis om Mihkli kihlkunna rahvarõivin.


Pärnu kihlkund.
Pärnu kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Pärno liin.


Pärnu-Jaagupi kihlkund.
Pärnu-Jaagupi kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Pärnu-Jaagupi.
Rahvarõivaq.
Hääpoolinõ miis om Pärnu-Jaagupi rahvarõivin.


Saarde kihlkund.
Saarde kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Saarde.


Tori kihlkund.
Tori kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Tori.


Tõstamaa kihlkund.
Tõstamaa kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Tõstamaa.
Rahvarõivaq.
Kolmas naanõ om Tõstamaa rahvarõivin.


Vändra kihlkund.
Vändra kihlkund om kihlkund Pärnomaal. Kihlkunna keskus om Vändra.


Hageri kihlkund.
Hageri kihlkund om kihlkund Lõunõ-Harjomaal. Kihlkunna keskus om Hageri.


Harju-Jaani kihlkund.
Harju-Jaani kihlkund om kihlkund Harjomaal.


Harju-Madise kihlkund.
Harju-Madise kihlkund om kihlkund Harjomaal Õdagumere veeren.


Juuru kihlkund.
Juuru kihlkund om kihlkund Lõunõ-Harjomaal. Kihlkunna keskus om Juuru.
Aolugu.
Aastagal 1238 tetti Juuru kerigukihlkund lakja Hageri kihlkunnast.


Jõelähtme kihlkund.
Jõelähtme kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren Talliinast hummogu puul. Kihlkunna keskus om Jõelähtme.


Jüri kihlkund.
Jüri kihlkund om kihlkund Harjomaal Talliinast lõunõ puul. Kihlkunna keskus om Jüri.
Aolugu.
Jüri (vai Vaisjala, Vaskjala) kerigukihlkund om moodustõt aastagal 1220 vai 1221. Inne kuulu parhilladsõ Jüri kihlkunna maa vanõmbahe kihlkunda, mink nimi ladina keelen oll' Taani hindamisraamadu perrä Ocrielæ ja miä oll' üts kolmõst Revala maakunna kihlkunnast.


Keila kihlkund.
Keila kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren Talliinast õdagu puul. Kihlkunna keskus om Keila.


Kose kihlkund.
Kose kihlkund om kihlkund Harjomaal. Kihlkunna keskus om Kose.


Kuusalu kihlkund.
Kuusalu kihlkund om kihlkund Harjomaal Soomõ lahõ veeren. Tä om Harjomaa kõgõ hummogupoolitsõmb kihlkund. Kihlkunna keskus om Kuusalu.


Nissi kihlkund.
Nissi kihlkund om kihlkund Harjomaal. Kihlkunna keskus om Nissi.


Rapla kihlkund.
Rapla kihlkund om kihlkund Harjomaal. Tä om Harjomaa kõgõ lõunõpoolitsõmb kihlkund. Kihlkunna keskus om Rapla liin.
Kultuur.
2009. a. 22. hainakuu pääväl peeti Raplan Masingu Uku 100. sünnüaastagapääväle pühendet Rapla kihlkunnapäivä.


Risti kihlkund.
Risti kihlkund om kihlkund Harjomaal Õdagumere veeren. Tä om Harjomaa kõgõ õdagupoolitsõmb kihlkund.


Ambla kihlkund.
Ambla kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Ambla.


Anna kihlkund.
Anna kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Anna.


Järva-Jaani kihlkund.
Järva-Jaani kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Järva-Jaani.


Järva-Madise kihlkund.
Järva-Madise kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Järva-Madise.


Koeru kihlkund.
Koeru kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Koeru.


Paide kihlkund.
Paide kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Paide liin.


Peetri kihlkund.
Peetri kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Peetri.


Türi kihlkund.
Türi kihlkund om kihlkund Järvämaal. Kihlkunna keskus om Türi.


Emmaste kihlkund.
Emmaste kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal). Kihlkunna keskus om Emmaste.


Hanila kihlkund.
Hanila kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Hanila.


Karuse kihlkund.
Karuse kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Karuse.


Kirbla kihlkund.
Kirbla kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Kirbla.


Kullamaa kihlkund.
Kullamaa kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Kullamaa.


Käina kihlkund.
Käina kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal). Kihlkunna keskus om Käina.


Lihula kihlkund.
Lihula kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Lihula.


Lääne-Nigula kihlkund.
Lääne-Nigula kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Nigula.


Martna kihlkund.
Martna kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Martna.


Märjamaa kihlkund.
Märjamaa kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Märjamaa.


Noarootsi kihlkund.
Noarootsi kihlkund om kihlkund Läänemaal.


Pühalepa kihlkund.
Pühalepa kihlkund om kihlkund Hiiomaal (aoluulidsõl Läänemaal).
Luudus ja aolugu.
Tubala küllä om ijäaost jäänü üts ilmadu suur kivimüräk, Tubala rändrahn, miä om suurusõ perrä Hiiomaa kuvvõs kivi.
Perimüse perrä om kivimürägü all saivas (hiio keelen "vai", 'vagja'), miä hoit Hiiomaa saart merepõhjan kinniq, õt saar merd piten minemä ujoma nakanu-ui. Selle om Tubala külä üle kogo Hiiomaa tähtsä külä ja selle kutsutas Pühälepä kihlkunna inemiisi ehthiidlaisis. Ehthiidladsõq ommaq üts ligi 50 hiidlaisi seldsist.


Reigi kihlkund.
Reigi kihlkund om kihlkund Hiiumaal (aoluulidsõl Läänemaal).


Ridala kihlkund.
Ridala kihlkund om kihlkund Läänemaal.


Varbla kihlkund.
Varbla kihlkund om kihlkund Läänemaal. Kihlkunna keskus om Varbla.


Vigala kihlkund.
Vigala kihlkund om kihlkund Läänemaal.


Vormsi kihlkund.
Vormsi kihlkund om kihlkund Läänemaal Vormsi saarõ pääl.


Wałęsa Lech.
Wałęsa Lech (Lech Wałęsa, sündünüq 1943) om Poola poliitik nink innestine ammõdiütisüseaktivist ja inemiseõiguisi iist võitlõja. Tä oll' Solidaarsusõ (perästsõaaigsõ hummogu-Õuruupa edimädse sõltumalda ammõdiütisüse) üts luuja ja juht. 1983. a. sai tä Nobeli Rahoavvohinna. Aastagil 1990-1995 oll' tä Poola president.


Urbõkuu 2009.
2009. aastaga urbõkuu aigraamat.


Põh'anaba.
Põh'anaba om must täpp s'oo joonissõ keskel.
Põh'anaba vai põh'apoolus om punkt põh'apuulkeräl, kon Maa püürlemistelg lõikas Maa pinda. Tä om kõgõ põh'apoolitsõmb kotus Maa pääl, keset Põh'a-Iämerd, õkva lõunõnaba vastan.


Lõunõnaba.
Lõunõnaba om punkt s'oo joonissõ keskel.
Lõunõnaba vai lõunõpoolus om punkt lõunõpuulkeräl, kon Maa püürlemistelg lõikas Maa pinda. Tä om kõgõ lõunõpoolitsõmb kotus Maa pääl, keset Antarktiga maisõmaad, õkva põh'anaba vastan.


Räpinä Vabahussõa mälehtüssammas.
Räpinä Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, minka om pistü pandnu Räpinä kihlkunna rahvas Vabahussõan hukka saanuisilõ ja kaotsihe jäänüisile uma kihlkunna sõamehile. Sammas om Räpinä keskliinan pargin. Tä tetti vallalõ 26. piimäkuu pääväl 1927.
Samba edeküle pääl om üleväh kujotõt risti, keskel Vabahusristi nink all om kiri: "Wabaduse eest langenuile // 1918-1920. // Räpina kihelkond.". Tõisi külgi pääl ommaq üles loetuq Vabahussõan hukkasaanuq, tiidmäldä kaotsihe jäänüq nink haiguisi ja vägivalla ohvriq.


Orava Vabahussõa mälehtüssammas.
Orava Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, miä om pistü pant Orava valla inemiisi mälehtüses, kiä saiq hukka Vabahussõan vai Edimädsen ilmasõan. Sammas om Orava mõisan.
Sammas tetti vallalõ 15. hainakuu pääväl 1934. Nõvvokogo võimoq lahiq samba ärq. Tagasitett sammas tetti vallalõ 15. hainakuu pääväl 1989.


Kasagu Enn.
Kasagu Enn (Enn Kasak) (sündünüq 24. süküskuu pääväl 1954 Navi külän Põlva kihlkunnan Võromaal) om eesti tiidüsfilosuuf. Tä om opnuq teoreetilist füüsikat ni olnuq tiidrü Tarto tähetornin, kon tä uurõ galaktikidõ füüsikat ja kosmoloogiat. Kasagu Enn om füüsiga-matõmaatigakandidaat (1990).
Aastil 1995–1997 oll' Kasagu Enn Võro Instituudi direktri. Aastil 1998–2007 oll' tä Talliina Ülikooli dotsent. Aastagast 2008 Tarto Ülikooli õigustiidüskunna tiidüse metodoloogia dotsent.
Kasagu Enn om vällä mõtõlnu pall'o vahtsit sõnno võro keele jaos, osaq noist ilmuvaq Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun. Tä om kirotanuq võrokeelitsit juttõ Võro-Seto tähtraamatuhe ja aabitsahe nink tennü ettekandit Kaika suvõülikoolõn.
Kasagu Enn om kunstnigu Navitroll'a uno.


Sansibar.
Sansibar om Tansaania liidoriik (innestine sõltumada sultanaat), miä võtt hindä ala Tansaania ranna lähkon India suurõnmeren olõvaq Sansibari ja Pemba saarõq ja viil tõsõq saarõq noidõ ümbre.


Sierra Leone.
Sierra Leone, ammõtlidsõlt Sierra Leone Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Sierra Leone pääliin om Freetown.


Somaalia.
Somaalia, ammõtlidsõlt Somaalia Vabariik, om Hummogu-Afriga riik. Somaalia pääliin om Muqdisho.


Sudaan.
Sudaan, ammõtlidsõlt Sudaani Vabariik, om Afriga kõgõ suurõmb riik. Sudaani pääliin om Hartum.


Svaasimaa.
Svaasimaa, ammõtlidsõlt Svaasimaa Kuningriik, om Lõunõ-Afriga riik. Svaasimaa pääliin om Mbabane.


Tansaania.
Tansaania, ammõtlidsõlt Tansaania Ütisvabariik, om Hummogu-Afriga riik. Tansaania pääliin om Dodoma.


Togo.
Togo, ammõtlidsõlt Togo Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Togo pääliin om Lomé.


Tšaad.
Tšaad, ammõtlidsõlt Tšaadi Vabariik, om Kesk-Afriga riik. Tšaadi pääliin om N'Djamena.


Tuneesiä.
Tuneesiä, ammõtlidsõlt Tuneesiä Vabariik, om Põjh'a-Afriga riik. Tuneesiä pääliin om Tunis.


Zimbabwe.
Zimbabwe, ammõtlidsõlt Zimbabwe Vabariik, om Lõunõ-Afriga riik. Zimbabwe pääliin om Harare.


Boliivia.
Boliivia (Quechua: "Buliwya"), ammõtlidsõlt Boliivia Hulga Rahvidõga Riik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Boliivia pääliin om Sucre.


Colombia.
Colombia vai Kolumbia, ammõtlidsõlt Colombia Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Colombia pääliin om Bogotá.


Ecuador.
Ecuador, ammõtlidsõlt Ecuadori Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Ecuadori pääliin om Quito.


Guyana.
Guyana vai Guajaana, ammõtlidsõlt Guyana Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Guyana pääliin om Georgetown.


Panama.
Panama, ammõtlidsõlt Panama Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Panama pääliin om Panamá.


Suriname.
Suriname, ammõtlidsõlt Suriname Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Suriname pääliin om Paramaribo.


Venezuela.
Venezuela vai Venetsueela, ammõtlidsõlt Venezuela Bolivari Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Venezuela pääliin om Caracas. Riigi suurus om 912 050 km² ja sääl eläs umbõs 28,5 mill'onat inemist.
Venezuelast põh'a puul om Kariibi meri, põh'ahummogu puul Atlandi suurmeri, õdagu puul Colombia, lõunõ puul Brasiilia ja hummogu puul Guyana.
Aolugu.
Inemiseq ommaq Venezuelan elänüq vähämbält 15 000 aastakka. Olõ-iq teedäq, pall'o inemiisi sääl elli inne hispaanlaisi vallutuisi, a näid võisõ ollaq umbõs miljon. Hispaanlasõq naksiq Venezuelat kolonisiirmä 1522. aastagal.
Venezuelast sai hindäperi riik 1811. aastagal.
Poliitiga.
Aastil 1999–2013 oll' Venezuela president Chávezi Hugo.
Luudus.
Venezuelan om maailma kõgõ korgõmb viisadang – Angeli viisadang.
Venezuelat peetäs maas, kon om väega rikas luudus. Põh'aõdagu puul ommaq Andõ mäeq, lõunõ puul ommaq Amazonasõ vihmamõtsaq, keskel om suur llanosõ tasandik ja hummogu puul Orinoco jõõ delta.
Rannajuun om 2 800 km pikk ja Venezuelalõ kuulusõq mitmõq saarõq Kariibi meren. Venezuela õdagu- ja põh'aossa küünüsseq Andõ kõgõ põh'apoolitsõmbaq mäeq. Muuhulgan om sääl riigi kõgõ korgõmb mägi Pico Bolívar, miä om 4 979 m korgõ. Lõunõ puul om Guayana korgustik, kon om maailma kõgõ korgõmb viisadang – Angeli viisadang – ja tepuiq, lavvakujolidsõq mäeq. Ilanosõ tasandik maa keskel küünüs Colombia piirist õdagu puul Orinico jõõ deltani hummogu puul. Pääle Orinoco ommaq tõõsõq tähtsämbäq jõõq viil Caroní and the Apure.
Kõgõ tähtsämbäq maavaraq ommaq nafta, maagaas, ravvamaak, kuld ja tõõsõq mineraaliq. Venezuelan om ka pall'o haritavat maad ja makõt vett.
Kliima.
Venezuelan om troopilinõ kliima. Tä jääs ekvaatori ja 12. põh'alakjuskraadi vaihõlõ. Ku madalidõl tasandikõl om ilm niiskõ ja aastaga keskmäne temperatuur om 35 kraati, sõs mäkin om aastaga keskmäne temperatuur om 8 kraati. Ku Põh'ahummogu-Venezuela kuivõmbin piirkundõn satas 430 mm aastagan, sõs Orinoco Deltan hummogu puul ja Amazonasõ džunglin lõunõn satas üle 1000 mm aastagan. Sadõmit om veidemb märtekuust mahlakuuni ja põimukuust rehekuuni. Kõgõ korgõmb mõõdõt temperatuur om olnuq 42 °C Machiquesen ja kõgõ madalamb −11 °C mäkin.
Elorikkus.
Araguanei ("Tabebuia chrysantha"), Venezuela rahvuspuu
Venezuela luudus om väega liigirikas. Sääl kasus nii vihmamõtso ku pilvemõtso.
Eläjist või löüdäq lamantiinõ, Amazonasõ jõõdelfiine ja Orinoco krokodillõ, kiä võivaq kassuq päält 6 miitre pikäs. Sääl eläs 1 417 tsirguliiki, minkast 48 ommaq endeemilidseq. Tsirkõst või nimmada iibist, kalakodast ja Venezuela rahvustsirku trupiaali. Tähtsämbäq imetäjäq ommaq suur kuklasõkahr, jaaguar ja kapibaara, maailma kõgõ suurõmb jüräjä. Suurõmb jago imetäjide ja tsirkõ liikest eläseq vihmamõtson Orinoco jõõst lõunõ puul. Venezuelast om teedäq umbõs 3 900 seeneliiki, a arvada, et tegeligult om näid inämb. Venezuela rahvuspuu om araguanei ("araguaney").
Valitsõmisjaotus.
Venezuela jagonõs 23 osariigis, 1 liiduringkunnaks ja liidusõltkundõs (nuuq ommaq Venezuela saarõq).
Majandus.
Riigi kõgõ suurõmb majandusharo om naftatüüstüs. Naftat löüdüs Maracaibo järve ja Venezuela lahõ all. Venezuelal ommaq maailma riigest kõgõ suurõmbaq teedäqolõvaq naftatagavaraq. Nafta ja naftatuutõq moodustasõq 80% riigi eksporditulust. Viil veetäs vällä boksiiti, alumiiniumi, teräst ja põllumajandussaaduisi.
Rahvastik.
Venezuela om Ladina-Ameeriga üts kõgõ liinastunumb maa. Suurõmb inämbüs inemiisi eläs riigi põh'aosa liinon, innekõkkõ Caracasõn, miä om riigi pääliin ja kõgõ suurõmb liin.
Venezuela rahvaarv om 20. aastagasaa tõõsõl poolõl kipõstõ kasunu. Ku 1950. aastagal elli sääl 5 mill'onat inemist, sõs täämpädsel pääväl umbõs 29 mill'onat.
Poolõq eläniguq ommaq mestiidsiq, 42,2% valgõq, 3,5% aafriklaisi perrätulõjaq ja 2,7% indiaanlasõq. Indiaanlaisi om umbõs 500 000. Suurõmbaq indiaanirahvaq ommaq vajuuq (kiä elässe Õdagu-Venezuelan), varaoq (Hummogu-Venezuelan), janomamiq (Lõunõ-Venezuelan) ja pemoniq (Lõunõhummogu-Venezuelan).
Kultuur.
Inämbüse Venezuela inemiisi imäkeeles om hispaania kiil.
Venezuela kultuuri om mõotanuq kolm suurt lätet: põliskultuur, hispaania kultuur ja aafriga kultuur.
Venezuela ja Eesti.
Väljasõ Vaino oll' aastil 1980–1986 NSV Liido suursaadik Venezuelan.
Eestläsest ärimiis Männili Harry elli suurõmba jao umast elost Venezuelan.


Ameeriga Ütisriigiq.
Ameeriga Ütisriigiq ("USA", sagõhõhe kutsutas lühkühe ka ku lihtsähe Ameeriga) om riik, miä kuustus 50 osariigist, ütest föderaalringkunnast, ja viiest päämädsest puul-autonoomilidsõst piirkunnast ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõst. 3,8 mill'oni ruutmiiliga om seo suurusõ poolõst kolmas riik maailman. Suurõmb osa riigist om Põh’a Ameerikan, Kanada ja Mehhigo vaihõl. Riigi rahvaarv om üle 328 mill'oni. Pääliin on Washigton DC, ja kõgõ suurõmb rahvaarvoga liin New York City (NYC).
USA om edüstüsdemokraatiaga liitvabariik ja ÜRO, Maailmapanga, Riikevaihõlidsõ Valuutafondi, Ameeriga Riike Ütisüse, NATO ja tõisi riikevaihõliidsi ütisüisi liigõq. Ameeriga om ÜRO alalinõ liigõq.
Aolugu.
Indiaanlaseq elliq Ameeriga Ütisriigen tuhandit aastagit. Ingläseq lätsiq sinnäq 1607. aastagal. Nä joudsõq kõgõ edimält tuu kotusõ pääle, kon parhillaq om Jamestowni liin Virginian. 1775. aastagal alõś sõda 13 koloonia ja Suuŕbritannia vaihõl massõ peräst. 4. hainakuu pääväl 1776 tetti esiqsaismiskuulutus. Kolonistiq võidiq sõa ja lõiq vahtsõ riigi.
19. aastagasaal suurõndiq Ameeriga Ütisriigiq umma territooriummi õdagu poolõ. 1861-1865 aastagil olĺ kodosõda põh’a ja lõunõ vaihõl. Peräst sõta arõnd' riik uma majandusõ ütes maalima suurõmbas.
20. aastagasaal võtiq Ameeriga Ütisriigiq ossa Edimädsest ja Tõõsõst ilmasõast. Peräst Tõist ilmasõta olĺ USA ja Nõvvokogoliido vaihõl külm sõda, miä lõpõtõdi ärq 1992. aastagal.
Valitsõmisjaotus.
Ameeriga Ütisriigiq jagonõsõq 50 osariigis, ütes föderaalringkunnas (Columbia ringkund), viies päämädses puul-autonoomilidsõs piirkunnas ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõs.
Ameeriga Ütisriigel om viis suurõmbat ülemereterritooriummi: Puerto Rico, USA Neitsüsaarõq, Ameeriga Samoa, Guam ja Põh'a-Mariaaniq.


Belize.
Belize om Kesk-Ameeriga riik. Belize pääliin om Belmopan.


Costa Rica.
Costa Rica, ammõtlidsõlt Costa Rica Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Costa Rica pääliin om San José. Costa Rical om kats naabririiki. Põh'apoolinõ om Nikaraagua ja lõunõpoolinõ Panama.
Costa Rica riigiusk om katoligu usk.
Poliitiga.
Costa Rica president' om Luis Guillermo Solís.
Majandus.
Riigi valuuta om Costa Rica colón.
Rahvastik.
Piir'kundligult tunnistõduq keeleq ommaq mekatelyu, bribi ja patois.


El Salvador.
El Salvador, ammõtlidsõlt El Salvadori Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. El Salvador pääliin om San Salvador.


Guatemala.
Guatemala, ammõtlidsõlt Guatemala Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Guatemala pääliin om Guatemala.


Honduras.
Honduras, ammõtlidsõlt Hondurasõ Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Hondurasõ pääliin om Tegucigalpa.


Nicaragua.
Nicaragua, ammõtlidsõlt Nicaragua Vabariik, om Kesk-Ameeriga riik. Nicaragua pääliin om Managua.


Kuuba.
Kuuba, ammõtlidsõlt Kuuba Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Kuuba pääliin om Havanna.


Jamaica.
Jamaica om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Jamaica pääliin om Kingston.


Haiti.
Haiti, ammõtlidsõlt Haiti Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Haiti pääliin om Port-au-Prince.


Grenada.
Grenada om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Grenada pääliin om Saint George’s.


Antigua ja Barbuda.
Antigua ja Barbuda (hispaania keelen tähendäs tuu "vana" ja "habõnidõga") om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Antigua ja Barbuda pääliin om Saint John's.


Dominica.
Dominica, ammõtlidsõlt Dominica Ütisüs, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Dominica pääliin om Roseau.


Häädemeeste.
Häädemeeste keskus 2009. a. märtekuun. Hääd kätt om Mihkli kerik.
Häädemeeste om alõvik, kihlkunna ja vallakeskus Pärnomaa lõunõosan Liivi lahõ veeren. 2019. aastagal elli sääl 585 inemist.
Häädemeestel om keskkuul (2002/2003. opiaastagal oppõ sääl 338 last), muusigakuul, huvikeskus, raamadukogo, muusõum, kats kerkot (lutõri ja õigõusu) nink kats kalmuaida. Viil om sääl mälehtüsmärk edimäidsile eestläisi kavvõsõidopur'olaivolõ.
Häädemeestel juusk Liivi lahtõ Häädemeeste jõgi.
Aolugu.
16. aastagasaa keskpaigast om Häädemeeste tunnõt ku sadamakotus ("Guedenn mans becke"). 16. aastagasaa tõsõl poolõl teiq Tiesenhauseniq sinnäq üte ummist mõisist.
Vinne aol oll' Häädemeestel vabrik, kon tetti ahokivve.


Häädemeeste jõgi.
Häädemeeste jõgi om jõgi Pärnomaal. Tä nakkas pääle Nigula suu õdaguserväst nink juusk Häädemeestel Liivi lahtõ.
Jõõ pikkus om 17 nink jõgikunna suurus 67,5 km². Hää käe puult juusk Häädemeeste jõkkõ Arumetsa oja.


Okõaania.
Okõaanias loetas maatiidüslist vai ka geopoliitilist piirkunda, miä sais kuun suurõst hulgast Vaiksõ suurõmere saarist. Mõnõq lugõvaq Austraalia maisõmaa kah Okõaania osas, mõnõq loe-iq.
Nime "Okõaania" mõtõl' 1831. a. vällä prantsusõ maiõuurja d'Urville'i Dumont.


Ladina-Ameeriga.
Ladina-Ameeriga om Ameeriga tuu jago, kon kõnõldas päämädselt romaani kiili: hispaania, portugali ja prantsusõ kiilt.


Maa.
Maa om määnegi piirkund maailman, miä om poliitilidsõlt vai maatiidüslidselt kuigimuudu tõisist erälde. Sakõstõ üteldäs "maa" riike kotsilõ (nt. S'aksamaa, Vinnemaa, Prantsusmaa), a maa või ollaq ka sääne piirkund, miä hindäperi olõ-iq (nt. Sotimaa, Lapimaa, Ingerimaa).


Piirkund.
Piirkund om maa-ala, mink osaq minkagiperäst kokko kuulussõq ja minkalõ või ümbre tõmmata kasvai hägotsõ ja vaiõldava piiri. Taa mõistõq olõ-iq selge nink timä üle vaiõldas.


Kamõrun.
Kamõrun, ammõtlidsõlt Kamõruni Vabariik, om Õdagu-Afriga riik. Kamõruni pääliin om Yaoundé.


Uganda.
Uganda, ammõtlidsõlt Uganda Vabariik om Hummogu-Afriga riik. Uganda pääliin om Kampala.


Bahama.
Bahama, ammõtlidsõlt Bahama Ütisüs, om saarõriik Atlandi suurõnmeren Florida lähkon. Bahama pääliin om Nassau.


Barbados.
Barbados om saarõriik Kariibi mere ja Atlandi suurõmere vaihõl. Barbadosõ pääliin om Bridgetown.


Dominikaani Vabariik.
Dominikaani Vabariik om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Dominikaani Vabariigi pääliin om Santo Domingo.


Saint Kitts ja Nevis.
Saint Kitts ja Nevis, ammõtlidsõlt Saint Kittsi ja Nevise Föderats'uun, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Saint Kittsi ja Nevise pääliin om Basseterre.


Saint Lucia.
Saint Lucia om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Saint Lucia pääliin om Castries.


Saint Vincent ja Grenadiiniq.
Saint Vincent ja Grenadiiniq om saarõriik Kariibi mere ja Atlandi suurõmere vaihõl. Saint Vincenti ja Grenadiine pääliin om Kingstown.


Trinidad ja Tobago.
Trinidad ja Tobago, ammõtlidsõlt Trinidadi ja Tobago Vabariik, om saarõriik Kariibi meren Ameerikan. Trinidadi ja Tobago pääliin om Port of Spain.


Austraalia.
Austraalia, ammõtlidsõlt Austraalia Ütisõs, om riik Austraalia maisõmaa nink Tasmaania ja tõisi saari pääl. Austraalia pääliin om Canberra.


Belau.
Belau, ammõtlidsõlt Belau Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Belau pääliin om Melekeok.


Fidži.
Fidži, ammõtlidsõlt Fidži Saari Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Fidži pääliin om Suva.


Kiribati.
Kiribati, ammõtlidsõlt Kiribati Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Kiribati pääliin om Tarawa South.


Marshalli Saarõq.
Marshalli Saarõq, ammõtlidsõlt Marshalli Saari Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Marshalli Saari pääliin om Majuro.


Mikroneesiä Liidoriigiq.
Mikroneesiä Liidoriigiq om saarõriik Okõaanian. Mikroneesiä Liidoriike pääliin om Palikir.


Nauru.
Nauru, ammõtlidsõlt Nauru Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Nauru pääliin om Yaren.


Paapua Vahtsõnõ Ginea.
Paapua Vahtsõnõ Ginea, ammõtlidsõlt Paapua Vahtsõ Ginea Hindäperi Riik, om saarõriik Okõaanian. Paapua Vahtsõ Ginea pääliin om Port Moresby.


Saalomoni saarõq.
Saalomoni saarõq om saarõriik Okõaanian. Saalomoni saari pääliin om Honiara.


Samoa.
Samoa, ammõtlidsõlt Samoa Hindäperi riik Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Samoa pääliin om Apia.


Tonga.
Tonga, ammõtlidsõlt Tonga Kuningriik, om saarõriik Okõaanian. Tonga pääliin om Nuku‘alofa.


Tuvalu.
Tuvalu om saarõriik Okõaanian. Tuvalu pääliin om Funafuti.


Vahtsõnõ Meremaa.
Vahtsõnõ Meremaa om saarõriik Okõaanian. Vahtsõ Meremaa pääliin om Wellington.


Vanuatu.
Vanuatu, ammõtlidsõlt Vanuatu Vabariik, om saarõriik Okõaanian. Vanuatu pääliin om Vila.


Omaan.
Omaan, ammõtlidsõlt Omaani Sultanaat, om Aasia riik. Omaani pääliin om Masqaţ.


Suur Korallirahu.
Suur Korallirahu (inglüse keelen "Great Barrier Reef") om maailma kõgõ suurõmb korallirahu. Tä om Põh'ahummogu-Austraaliast hummogu puul Vaiksõ suurõmere õdaguveeren Korallimeren. Timä pindala om 349 000 km².
Suur Korallirahu om üts kõgõ lihirikkamb piirkund maailman: sääl om elopaik inämb ku 350 korallilihil, 1500 kalalihil, 4000 limussõlihil, 5 kilpkunnalihil nink sääl pesitses 252 tsirgolihti.


Metal.
Metal om keemiline element, miä juht häste eelektrit ja lämmind nink moodustas mittemetalidõga katioonõ ja iooniliidsi köüdüssit. Keemiän kutsutas metalis (Vanan-Kreekan métallon, μέταλλον) elementi, liitollust vai sulamit, miä juht häste eelektrit.


Sullam.
Teräs om ravva ja hüdsäsnigu sullam.
Sullam om ollus, miä om saad katõ vai inämbä metali vai sõs metali ja mittemetali kokko sulatamisõga vai paagutamisõga.
Näütüses teräs, pronks ja messing ommaq sulamiq.


Liitollus.
Liitollus om ollus, minkan om katõ vai inämbä keemilidse elemendi aadomit.
Liitollusõq ommaq näütüses vesi (H2O), keedosuul (NaCl) ja hüdsihappagaas (CO2).


Lihtollus.
Lihtollus om ollus, minkan om õnnõ üte keemilidse elemendi aadomit.
Lihtollus om näütüses kolmõaadomilinõ oson (O3).


Teräs.
Teräs om sullam, mink põhikomponent om raud nink mink seen om pääle tõisi elemente (väävli, fosfor jne.) kooni 2,14% hüdsäsnikku.
Ku ravvasulamin om üle 2,14 % hüdsäsnikku, kutsutas tuud malmis.


Pronks.
Pronks om kitsamban mõttõn vasõ ja tina sullam. Lajemban mõttõn kutsutas pronks ka vasõ sulamit tõisi metalidõga, vällä arvat tsink (vasõ ja tsingi sulamit nimitedäs messingis).


Messing.
 üten tsingi ja vasõ tükükeisiga.
Messing vai valgõvask om vasõ ja tsingi sullam, kon om 5...45% tsinki.
Valgõstvasõst tetäs puhkpillõ, nigu trompet, tuuba, trombuun vai mõtsasarv.


Mendelejevi tapõl.
Mendelejevi tapõl vai keemiliidsi elemente perioodilisussüstem om süstem, miä jaotas keemilidseq elemendiq näide tuumalaengidõ perrä rühmihe ja periuudõhe.


Kuld.
Kuld om keemiline element aadomarvoga 79.


Elemendi tunnus.
Keemilidse elemendi tunnus om täht, tähepaar vai tähekolmik, minga märgitäs lühkühe keemilist elementi. Suurõmba jao elemente tunnusõq ommaq katõtähelidseq. Kõgõ vahtsõmbidõ elemente tunnusõq ommaq kolmõtähelidseq.
Näütüses kulla tunnus om Au (ladinakeelitsest nimest "Aurum") ja hapasnigu tunnus om O (kreekakeelitsest sõnast ὀξύς ("oxys")).


Aadomarv.
Keemilidse elemendi aadomarv vai proodonidõ arv vai laenguarv vai järekõrranummõr om proodonidõ arv tuu elemendi aadomi säsün. Aadomiarvo perrä ommaq elemendiq ritta säetüq Mendelejevi tabõlin.


Alumiinium.
Alumiinium om keemiline element aadomarvoga 13.


Vask.
Vask om keemiline element aadomarvoga 29.


Raud.
Raud om keemiline element aadomarvoga 26.


Hõpõ.
Hõpõ om keemiline element aadomarvoga 47.


Tina.
Tina om keemiline element aadomarvoga 50.


Tsink.
Tsink om keemiline element aadomarvoga 30.


Molõkul.
Molõkul om eelektrilidselt neutraalnõ vähämbält katõaadomilinõ rühm, midä hoitvaq kimmä kõrra perrä kuun väega kõvaq (kovalentseq) keemilidseq köüdüsseq. Rangõlt võttõn tetäs vaiht molõkullõ ja mitmõaadomiliidsi iuunõ vaihõl. Orgaanilidsõn keemiän ja biokeemiän tarvitõdas terminit "molõkul" veidemb rangõlt nink pruugitas tedä laetuisi orgaaniliidsi molõkullõ ja biomolõkullõ kotsilõ kah.
Gaasõ kineetilidsen teoorian pruugitas terminit "molõkul" sakõstõ määntside taht gaasiosakõisi kotsilõ, sõltumada näide ehitüsest. Nii võttõn kutsutas ka väärtgaasi ütsikit aadomit molõkulõs, miä tuust et nääq olõ-iq tõisi aadomidõga köüdedüq.
Molõkulin võivaq ollaq üte keemilidse elemendi aadomiq (näütüses hapasnik O2) vai mitmõ elemendi aadomiq (näütüses vesi H2O). Aadomidõ parkõ, midä köütväq mittekovalentseq köüdüseq (näütüses vesiniguköüdüseq vai ioonilidsõq köüdüseq), loeta-iq molõkulõs.


Dissotsiats'uun.
Dissotsiats'uun (vai dissotsiiirümine) om keemiliidsi ollusidõ vai molõkullõ lagonõminõ ioonõs, aadomidõs vai lihtsämbis molõkulõs.


Hapas.
Hapas om keemiline ollus, miä vesilahusõn dissotsieerudõn and lahusõhe vesinikioonõ.


Lipõ.
Lipõ om keemiline ollus, miä vesilahussõn dissotsiiirümisega and lahussõhe hüdroksiidiuunõ.


Soolaq.
Soolaq ommaq keemilidseq ollusõq, miä saisvaq kuun metali katioonõst (näütüses Ca2+) ja happa anioonõst vai happajäägist (näütüses SO42-).


Mineraal.
Mineraal om kimmä, a mitte fikseeridü keemilidse kuustusõ ja inämbüisi krõstal-struktuuriga anorgaanilinõ tahhe ollus, midä või löüdäq luudusõst. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur ja spetsiifilidsõq füüsigalidsõq umahusõq.
Mineraal om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis-keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq, kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur. Kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud, kiviq saisvaq kuun mineraalõst.
Magmalidseq.
Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl.
Hüdrotermaalsõq.
Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst.
Settelidseq.
Mineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest.
Biogeenseq.
Mineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol.
Hüpergeenseq.
Mineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken.
Moondeliseq (metamorfseq).
Mineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist.


Kriit.
Kriit om piinüteräline mulkliganõ pehmeq kalkkivi.


Teemant.
Teemant om mineraal, hüdsäsnigu allotruupnõ vorm.
Teemante lihvmisel saias kõgõ hinnatumpi vääriskivve briljantõ.


Ränikivi.
Ränikivi om settekivim, miä sais kuun päämädselt kvartsist, mink teräq ommaq nii peenükeseq, et näid palja silmäga näe-iq. Ränikivi sisen või ollaq fossiilõ.


Graniit.
Graniit (ladinakeelitsest sõnast "granum" "terä") om hall, roosakas vai verpjäs jämmeterälidse struktuuriga kivim. Graniiti om luudusõn pall'o löüdäq.


Kvarts.
Kvarts om silikaatnõ mineraal. Tä om maakoorõn levikult tõnõ mineraal pääle pääväkivve.


Liivakivi.
Liivakivi om settekivim, miä sais kuun tsementiirünüst liivast.
Suur jago Eesti alospõh'ast sais kuun liivakivist.


Keedosuul.
Keedosuul vai söögisuul vai naatriumkloriid om ollus, miä sais kuun naatriumist ja kloorist (timä vallõm om NaCl). Keedosuula lövvüs mere ja soolajärvi vii sisen. Tedä tarvitõdas söögitegemise man.


Plaki Paul.
Plaki Paul (Paul Plakk, 1909-2001) oll' Võromaalt perit elektroteknigatiidläne, Talliina Teknigaülikooli pikäaignõ oppõjoud.
Elokäük.
Plaki Paul sündü 15. hainakuu pääväl 1909 Koiola vallan Vanan-Koiolan. 1930. aastagal lõpõt' tä Tarto Teknigagümnaasiumi. 1936. aastagal, ku õkvalt luud Talliina Teknigaülikuul võtt' vasta ummi edimäidsi üliopilaisi, läts' tä sinnäq opma. Aastagani 1941 oll' Paul TTÜ mekaanigaosakunna elektrotekniga haro üliopilanõ. 1940. aastagal, ku tä viil üliopilanõ oll', kirot' Paul avvohinnalidsõ tüü "Pöörisvooludest elektrotehnikas". Tuu oll' edimäne TTÜ-n tett eelektrialanõ uurmistüü.
Pääle TTÜ lõpõtamist 1941. a. jäi Plaki Paul sinnäsamma tüüle, edimält assistendi kotussõ pääl füüsigalidsõ keemiä ja füüsiga laboratooriumõn nink elektrotekniga kateedrin, sõs dotsendi kotussõtäütjänä eelektrisidõ kateedrin. Noil aastagil sai timäst tunnustõt spetsiälist elektrooniga ja mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtmiisi alal.
1952. aastagal kaits' Plaki Paul teknigakandidaadi väitekirä päälkiräga "Freesturba niiskuse määramine elektrilisel teel". Peräst tuud sai tä dotsendi kotussõ nink oll' viistõist aastagat kateedrijuhataja: 1953-1962 teoreetilidsõ ja ületse elektrotekniga nink 1963-1968 tüüstüselektrooniga kateedrin. Tüüstüselektrooniga (ildampa elektrooniga) kateedri luuminõ 1962. aastagal ja tüüstüselektrooniga eriala üliopilaisi oppamine alatõn 1963. aastagast sai TTÜ-n (toonadsõ nimega Talliina Polüteknilidsõn Instituudin) teos teno just Plaki Pauli pingutuisilõ.
Aastagil 1968-1983 tüüt' Paul elektrooniga kateedrin dotsendin. Edesi kooni aastagani 1987 jakas' tä säälsaman viil vanõmbtiidrü kotussõ pääl, sõs läts' tä pensionilõ. Kokko tüüt' tä TTÜ-n 43 aastakka. Pensionilgi ollõn tund' tä huvvi TTÜ tegevüse, elektrooniga arõngu nink mitmide füüsigaliidsi küsümüisi vasta.
Tiidüs- ja oppõtüü.
Plaki Pauli tiidüstüü temaatiga oll' väega lag'a: mitte-eelektriliidsi suuruisi mõõtminõ, eelektrilidse katsikkihi küsümüseq, lajaribavõimõndiq jne. Tä oll' mitmõ erialatsõ käsiraamadu ja oppõvahendi autor nink trükün ilmu 30 timä tiidüstüüd. Tä juhõnd' aspirantõ, valmist' ette ja lugi mitmit põhjapandvit erialakursuisi.


Õli.
Õli om ollus, miä rasva sisen lahustus a vii sisen eiq, nink miä tarõlämmän om vetel. Õlin om pall'o hüdsäsnigu ja vesäsnigu aadomit, a veidüq hapasnigu aadomit.


Orgaanilinõ keemiä.
Orgaanilinõ keemiä om keemiä haro, miä uur ollussit, kon om sisen hüdsäsnik. Uuritas noidõ ehitüst, umahuisi, tõsõsminegi säädüisi, saamist, tarvitamist jm.


Ilm.
Ilm om Maa õhkkunna alomadsõ jao (troposfääri) sais määntselgi aol. Tuud saiso näütäseq õhu lämmüs, õhurõhk, sadõmõq, õhuniiskus jne.


Kliima.
Kliima vai ilmastu om määntselegi piirkunnalõ umanõ pikä ao keskmäne ilm.
Tiidüst, miä kliimat uur, kutsutas klimatoloogias.


Ilma lämmämbäsminek üle ilma.
Ilma lämmämbäsminek üle ilma om Maa pinnalähkodsõ õhu ja suurimerri vii keskmädse lämmüse suurõnõminõ 20. aastagasaa keskpaigast pääle. 20. aastagasaa seen om tuu lämmüs suurõmbas lännüq 0,74 ± 0,18 °C võrra.


Õhkkund.
Nii paistus Maa õhkkund päältpuult (ilmaruumist).
Õhkkund vai tuulõtaivas vai atmosfäär om õhokiht, miä om Maa ümbre ja miä püürdeles Maaga üten.


Õhk.
Õhk om gaasõ sego, miä om Maa ümbre.
Kõgõ inämb om läpäsnikku (78%) ja hapasnikku (21%), tõisist gaasõst ommaq tähtsämbäq arguun (0,9%) ja hüdsidioksiid (0,04%).


Vihm.
Vihm om tuu, ku viitsilgaq satassõq pilvist maa pääle.


Lumi.
Lumi sais kuun väikeisist iäkrõstaliist. Lumõtükükeseq, miä pilvist maa pääle satasõq ommaq lumõhebemeq. Ku lummõ pall'o saa, teküseq lumõhangõq vai uarmõq.
Võromaal satas lummõ hariligult talvõl. Keväjä sulas lumi ärq.
Lumõ pääl saa suusõ ja kelguga sõita. Sulalumõst saa tetäq lumõmiist.


Pilv.
Pilv om viitsilko vai lumõhebemide kogo taivan, miä om silmäga nätäq. Pilveq tekküseq nii, et viitoss, miä õhon om, lätt tsilka vai külmäs ärq. Ku viitsilgaq vai lumõhebemeq pilvist maa pääle satasõq, sõs om tuu vihm vai lumõsado.


Põud.
Põud om tuu, ku määntsengi paigan sata-iq pikkä aigo (kuid vai eski aastit) vihma.


Üleujotus.
Pilt Burchardi üleujotusõst Friisimaal 1634. a.
Üleujotus om tuu, ku vesi ujotas üle määntsegi maatükü, miä inne olõ-s vii all. Üle võivaq ujotaq näütüses jõõq, ujaq, järveq, midä tulõ egä keväjä väega pall'o ette, a harvõmbahe ka mereq, nigu tuud om aig-aolt johtunuq näütüses Pärnän ja Peterburgin.


Tsunami.
Tsunami om ilmadu suur merelainõq, miä tulõ maavärinäst, maalihkõst vai tulõmäe purskamisõst.
Sõna "tsunami" om perit jaapani keelest ja tähendäs lainõt või lainit sadaman.


Laviin.
Laviin om suurõ hulga lumõ, iä, kivve, settide vai noidõ sego äkiline ja kipõ liikminõ mäest alla.


Maavärrin.
Maavärrin om tuu, ku seismilidseq lainõq pandvaq maapinna värisemä. Maa või värisemä naadaq maakoorõ sisepingõ, tulõmäe purskamisõ, kooba sissesadamisõ vai inemise tegemiisi (nt. säsüpommiplahvahus) peräst.


Tulõmägi.
 tulõmäe tuhapilv 1991. a. piimäkuun
Tulõmägi vai vulkaan om mulk maakoorõ sisen, läbi minka päseseq magma, tuhk ja gaasiq maakoorõ alt vällä, vai sõs sääntsest matõrjalist tekkünü mägi. Ku sääne kraam maa sisest vällä tulõ, sõs üteldäs, et tulõmägi purskas.
Vulkaanõ om ka tõisi hod'otähti pääl pääle Maa.


El Niño.
El Niño om ilmastigunättüs, miä sais tuun, et Vaiksõ suurõmere hummogujao pinnakiht lätt lämmämbäs, nink üten tuuga tulõvaq kõvaq vihmasaoq mud'o kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põvvaq Austraalian jne.
El Niñot tulõ ette keskmädselt kats kõrda kümne aastaga kestel (hariligult 4...7 aastaga takast).


Bütsants.
Bütsandsi riik Justinianusõ aol umbõs 550. a.
Bütsants vai Hummogu-Rooma keisririik oll' riik 4.-15. aastagasaal Balkani puulsaarõl, Iin-Aasian nink 4.-7. aastagasaal ka Põh'a-Afrikan. Bütsandsi riik tekkü, ku Rooma riik jaeti Õdagu- ja Hummogu-Rooma riigis (lõplikult olliq nuuq kats riiki umaette 395. a.). Pääliin oll' Konstantinoopol, midä inne oll' kutsut Bütsandsis ("Byzantion").


Aadomidõ ümbreistmine.
Aadomidõ ümbreistmine vai ollussidõ tõõsõsminek vai keemiline riakts'uun om protsess, mink käügin määntsegiq ollussõq lääväq tõisis ollussis. Tuud uur keemiä-nimeline tiidüsharo. Mõnikõrd võivaq aadomiq ümbre istu esihindäst, ilma et näile määnestki energiät mano andas, a sakõstõ piät näile sõski määnestki energiät (nt. lämmind, valgust vai eelektrit) mano andma, et nääq ümbre istma nakkasiq. Klassikalidsõn tähendüsen mõtõldas ümbreistmisõ all tuud, et elektroniq loovaq vai lahkvaq keemiliidsi köüdüssit. Lajemban tähendüsen võidas tuu all mõtõldaq ka tsibipudinidõ tõõsõsminekit vai säsüriakts'uunõ. Aadomidõ ümreistmisõ tulõmusõs ommaq tõõsõq ollussõq, mink umahusõq ommaq hariligult tõistsugutsõq, ku noil, miä inne olliq.


Tuulispää.
Tuulispää vai tromb vai tornaado om väiko läbimõõdoga, a väega tukõv õhupüürüs, mink keskel om õhurõhk pall'o vähämb normaalsõst rõhust.
Õuruupa keelin kutsutas tuulispääd hariligult sõnaga "tromb", Ameeriga Ütisriigen üteldäs timä kotsilõ "tornado".


Marupöörüs.
Marupöörüs Catarina ilmaruumist kaiaq (2004. a.)
Marupöörüs vai hurrikaan vai taifuun vai troopilinõ tsüklon om suur matalrõhkkund, miä om perit maavüü lähkost ja miä toosõ hindäga üten väega kõva maru.
Marupöörüs lahk huunit, puid ja kõkkõ muud, miä timä tii pääle ette jääs.


Maru.
Maru om tuul, miä puhk kõvva ja kipõstõ. Maruga või üten kävvü pikne ja kõva sado.


Tuul.
Tuul om õhu liikminõ. Õhk liigus korgõmba õhurõhuga paigast madalamba õhurõhuga paika. Väega kõvva tuult kutsutas marus.


Teknoloogia.
Teknoloogia (vai tehnoloogia) om kokko nuuq massinaq, säädmeq ja ammõditundmisõq, midä om vaia tuutmisõs.


Geomeetriä.
e "Elemente" keskaigsõst tõlkõst (u. 1310. a.)
Geomeetriä om matõmaatiga haro, miä uur kujondidõ suurust, kujjo, ütsüte suhtõn paiknõmist, ruumi umahuisi ja muid sääntsit küsümüisi. Geomeetriä om üts kõgõ vanõmb tiidüsharo.
Geomeetriä ku tiidüsharo ütes luujas või pitäq vanakreeka matõmaatikut Eukleidest.


Tubak.
Tubakus kutsutas tubagukasvõ kuivatuisi ja töödeldüisi lehti. Tubakut palotõdas sigarette vai piibu sisen, kistas nõnna vai ts'algitas suun. Tubagu seen om nikotiini, tuuperäst om tä tervüsele halv.


Tuli.
Tuli om palaja matõrjaali kipõ oksüdiirümine. Tuu käügin päses vallalõ lämmi, valgus ja mitmõsugumadsõq ollusõq, niguq näütüses hüdsäsnikdioksiid ja vesi. Ku tuli om väega pallav, võivaq gaasiq minnäq ioonilidsõs ja tekküdäq plasma.
Tulõst või tullaq nii hääd ku halva. Tuli või lämmistäq tarrõ vai sanna ja tulõ pääl või tetäq süvväq. Saman või tuli ka elämiisi ja mõtso maaha palotaq.
Et tarõ lämmäs saiaq tetäs tuli ahjo vai kaminahe, söögi tegemises tetäs hariligult tuli pliidi ala. Või mud'oki ka välän vallalidsõ tulõ pääl kütsäq ja kiitä.


Rõivas.
Rõivas om sääne asi, midä inemiseq kandvaq uma iho ümbre, päämädselt tuu jaos, et ihho kaitsaq (nt. külmä vai vii iist). Sakõstõ kandas rõivit ka tuu jaos, et hinnäst illos ja muudsa vällä näüdätä.


Puuvill.
Puuvill om pehmeq kivvanõ matõrjaal, midä saias puuvillapuhmo külest. Puuvillakivvuq kedrätäseq langas vai niidis, minkast tetäs kangit.


Metallurgia.
Metallurgia om tiidüs-, tekniga- ja tüüstüsharo. Metallurgiatiidüs uur metalidõ ja näide sulamidõ füüsigaliidsi ja keemiliidsi umahuisi. Metalliteknoloogia om tuu viis, kuis tiidüstulõmuisi praktikan rakõndõdas. Metallurgia ku tüüstüsharo tegeles asjo tuutmisõga metalist.


Kirotaminõ.
Kirotaminõ om keelelidse sõnomi edesiandminõ teksti kujol, midä saa nätäq vai kumpiq. Tuu jaos tarvitõdas kirja - kirätähti ja kirävaihõmärke.


Tähistü.
Tähistü om tähti kokkolepüt komplekt, midä tarvitõdas määntsengi keelen kirotamisõs.
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Šš) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Žž).
Klambridõ sisse ommaq võro tähistün pantuq võõraq täheq, midä pruugitas võro keelen õnnõ võõridõ nimmi ja tsitaatsõnno kirotamisõs.


Laiv.
Laiv om suur viisõidoriist. Loodsiguq ommaq laivost vähämbäq. Laivoga sõidõtas merri nink suurõmbidõ jõki ja järvi pääl. Laivo tarvitõdas inemiisi ja kaupo vidämises, kalapüüdmises, lõbosõidos, sõapidämises jne.
Vanast panti laivaq liikma purjõ vai mõllo abiga, s'oo ilma aigo pand laiva hariligult liikma moodor.


Puri.
Puri vai pur'o om pistüne pind sõidoriista liigutamisõs tuulõ abiga maa vai vii pääl. Kõgõ hariligumbaq ommaq laivo ja loodsikidõ pur'oq. Pur'o abiga sõitmist kutsutas pur'osõitmisõs.


Tsõõr.
Tsõõr vai ratas om tsõõrik ja lapik asi, miä või umast keskpaigast läbi pant tele pääl pööreldäq. Tsõõriq ommaq suurõ jao sõidoriisto (nt. autoq, jalgrattaq, vankrõq) all, et nuuq saasiq kergembihe edesi liiku, nink pall'odõ massinidõ sisen, kon nääq määnestki tüüd tegeväq (nt. hammasrattaq, miä kandvaq joudu üle).
Tsõõr om üts kõgõ tähtsämb inemise vällämõtõld asi.


Kruvv.
Kruvv om terävä otsaga ja vindiga ravvast pulgakõnõ, midä päämädselt pruugitas asjo (nt. puust asjo) ütsüte külge kinniq pandmisõs. Kruvvi tõnõ ots om lajemp ja tuud kutsutas kruvvi pääs. Kruvvi pää sisen om tsälk vai ristikene - sinnäq lätt kruvvitseeri vai trelli ots, ku kruvvi kinniq vai vallalõ käänetäs.


Vag'a.
Vag'a vai kiil om kolmnukakujolinõ tüüriist, midä tarvitõdas üte as'a (nt. puupako) katõs ajamisõs, määntsegi as'a nõstmisõs vai paigal hoitmisõs. Vag'a om üts kuvvõst klassikalidsõst lihtsäst massinast.
Vaja tüüpõhimõtõq om tuu, et tä muut jovvu, midä rakõndõdas timä tömbile otsalõ, joudõs, miä ommaq risti timä kaldpindoga.


Sõariist.
Sõariist vai vääs om riist, midä pruugitas sõan, et vaindlasõlõ vika tetäq vai hinnäst kaitsaq. Mõndsi vääse pruugitas ka jahi pidämises (jahipüss) vai spordin (sportpistol, vibu jt.).
Sõariisto om nii väega lihtsit (kasvai kivi vai kaigas) ku väega keeroliidsi (nt. aadompomm).


Kirvõs.
Kirvõs om tüü- ja sõariist, midä om tarvitõt joba väega vanast aost. Kirvõga saa puud rakoq, lahkuq ja tahvitsaq.


Tüüriist.
Tüüriist om inemise tett vai tarvitusõlõ võet asi, midä pruugitas tuu jaos, et mõnda tüüd olnuq lihtsämp tetäq vai asja lihtsämp valmistaq. Näütüses vikaht, vigõl ja rihä ommaq hainatüüriistaq.


Mõõk.
Mõõk om üte vai katõ teräga pikk (väidsest pikemb) sõariist, minga vaindlast raotas vai tsusatas. S'oo ilma aigu mõõko inämb sõapidämises tarvitõda-iq, a vanast külh. S'oo ilma aigu pruugitas mõõko inämbäste spordin vehklemisen.
Saajamõõk.
Mõõko pruugitas vana moodu perrä viil maarahva saajakombin. Kõgõ tähtsämb kommõq om, et mõrsja tulõ är ravvutaq vai piiradaq niimuudu, et saajavanõmb, peigmiis ni peiopoiss lööväq mõrsja ümbre kävven timä pää kotsil mõõgaq kokko. Saajamõõgaq ommaq innembide olnuq peris vanaaolidsõq mõõgaq, tsaariaolidsõq vinne sõaväe mõõgaq vai puust tettüq mõõgaq.
Setomaa saajakombin või mõõga asõmal ollaq tsootska vai truuska kepp.
Ohvitseerimõõk.
Ameeriga Ütisriike sõaväe ohvitseeri mõõk aastagast 1850.
Viil või mõõk parhillaki ollaq sõaväe ohvitseerel. Säänest ohvitseerimõõka pruugitas inämbäste paraadil vai mõnõ muu tähtsä sõaväekombõ pidämise jaos. Peris sõah pruugõq mõõko viimäte suurõtüküväe ohvitseeriq, kel oll' vaia suuritükke jaos maad paljas rakoq.


Pikkvibu.
Pikkvibu om vibu, miä om pikk, inämbvähämb samapikk ku inemine, kiä tedä tarvitas.


Lahkja ollus.
Lahkja ollus om sääne ollus, kon om var'ol väega pall'o energiät ja miä või äkilidselt paisudaq. Sääntse paisumisõga üten käüväq valgus, kuumus, korgõ rõuhkus ja kõva helü nink tuud kutsutas plahvahtusõs.


Püssäruuh.
Püssäruuh om väävli, hüdse ja kaaliumnitraadi (salpiitre) sego, miä häste plahvahtas. Hiina keelen kutsutas tuud "Huo Yao" (火药 lihtsüstet, 火藥 tradits'oonilinõ), ja tuu om üts Vana-Hiina neläst suurõst vällämärgütüsest. Püssäruuh palas kipõstõ ja tuu tulõmusõs ommaq kuumaq gaasiq ja tükükeseq, midä saa pruukiq kuuli liikmapandmisõs püssän vai tulõvärgi tegemises.


Vana-Hiina neli suurt vällämärgütüst.
Viis tähtämpä sammo paprõ tegemise man (Cai Lun, 105. a. m.a.j
Vana-Hiina neli suurt vällämärgütüst (lihtsüstedün hiina keelen: 四大发明; tradits'oonilidsõn hiina keelen: 四大發明; pinyinin: sì dà fā míng, "neli suurt vällämärgütüst") ommaq neli Vanan-Hiinan vällä märgitüt asja, midä Hiina kultuurin peetäs tähtsäs tuuperäst, et nääq näütäseq Vana-Hiina tiidüse ja teknoloogia korgõt arõngut.


Jalgratas.
Jalgratas om katõ (harva kolmõ) rattaga sõidoriist, minka pand pedaalõ väntämisega liikma inemine. Jalgratas märgiti vällä 19. aastagasaal ja täämbädsel pääväl om näid tarvitusõl nii miljard tükkü.


Aurumoodor.
Aurumoodor om moodor, minka pand tüüle viiaur.
Mõttõl pandaq kiijä vii abil asjo liikma om pikk aolugu, miä lätt 2000 aastakka tagasi. Varajaidsist aurusäädmist olõ-s kuigi pall'o kassu, a 300 aastakka tagasi naati joba tarvitama sääntsit moodorit, miä määnestki tüüd kah avidiq tetäq ja tuu vei lõpos vällä tüüstüspüürdeni. Kõgõpääst naati vaakummoodoridõga kaivanduisist vett vällä pumpama. Edesi naati auru survõga tsõõrõ püürdlemä pandma ja tuuga vabrikin egasugutsit massinit tüüle pandma. Viil üts samm edesi oll' tuu, ku aurumoodoriq naksiq liigutama rongõ ja traktorit. Muudsaq auruturbiiniq andvaq umbõs 80 protsenti kõgõst maailman toodõtavast eelektrist.
Treiälmeistre Blomeriusõ Ferdinand tõi Võro liina 4 hobõsõjõvvulidse aurumassina 1866. aastal.


Rong.
Rong om raudtii pääl sõitmisõs mõtõld sõidoriist, miä sais hariligult kuun vidurist ja vagoniist nink minga veetäs kas reisjit vai kaupa.


Auto.
Benzi Karli ehitet massin "Velo" aastagast 1894
Auto vai massin om sõidoriist, minkal om moodor ja hariligult neli tsõõri, miä om päämädselt mõtõld tii pääl sõitmisõs nink minga saa vitäq inemiisi (kooni katsat) vai kaupa.
Ku auto om mõtõld innekõkkõ inemiisi sõidutamisõs kutsutas tedä sõiduautos vai sõidumassinas, ku asjo vidämises, sõs veoautos vai veomassinas.


Sõidoriist.
Õhopall om kah sõidoriist, tuuga saa linnadaq
Sõidoriist om inemise ehitet riist sõitmisõs maa pääl (nt. auto), viin (nt. laiv), õhon (nt. linnuk) vai ilmaruumin (nt. tähelaiv). Sõidoriista või liikma pandaq moodor (nt. rong), inemine esiq (nt. jalgratas), elläi (nt. hobõsõvankri), tuul (nt. pur'olaiv) vai muu.


Eelektri.
Eelektri om summ nättüisi, miä põhinõsõq tuu pääl, et tsibipudinil om laeng. Positiivsõ vai negatiivsõ eelektrilaenguga pudinaq loovaq elektromagnõtvälä ja käüväq tuu toimõ ala.
S'oo ilma aigu tarvitõda-iq sõnna "eelektri" ku terminit. Innembide mõtõldi tuu all füüsikan eelektrilaengut (eelektrihulka). Egapääväkeelen mõtõldas eelektri all kõgõ sakõmbast eelektrienergiät vai eelektrivuulu.


Elektrooniga.
Elektrooniga om tiidüse ja tekniga haro, miä uur ja rakõndas elektronnõ kontrollitut liikmist vaakumin, gaasõn, vedelüisin, tahehin kihin ja plasman nink näide piiril. Füüsigalinõ elektrooniga kaes tuud teoreetilidselt ja eksperimentaalsõlt nink uur elektronsäädmide luumisõ ületsit põhimõttit.
Rakõnduselektrooniga vai tekniline elektrooniga tegeles elektronsäädmide konstruiirmisõ ja tuutmistõ rakõndamisõga.


Eelektrimoodor.
Eelektrimoodor om moodor, miä muut eelektrienergiä mekaanilidsõs energiäs.


Telehvon.
Telehvon vai telefon om riist, mink abiga saavaq kats inemist pikä maa takast tõõnõtõõsõga kõnõldaq. Telehvon muut helülainõq eelektrisignaalõs ja saat nuuq vällä nink muut sissetulõvaq eelektrisignaaliq tagasi helüs, midä inemine kuuldaq saa.


Puutri.
Puutri vai kompuutri vai arvodi om elektroonilinõ massin, miä tüütles teedüst käske perrä, miä tälle andasõq.


Personalpuutri.
Personaalpuutri (inglüse keelen "personal computer", lühkolt "PC") om puutri, miä sünnüs ummi võimaluisi, suurusõ ja hinna poolõst hariligulõ inemisele egapäävädse tüü tegemises vai aoviitmises.


Peopuutri.
Peopuutri om väega väikene (peopesä suurunõ) puutri, minga saa tetäq inämbvähämb sammo asjo ku hariligu personalpuutriga.


Opõrats'oonisüstem.
Opõrats'oonisüstem om puutri sääne tarkvara, miä pandas tüüle puutrõ alglaatmisprogrammiga nink miä juht ja kõrraldas puutri tüüd, jaga puutri ressurssõ ja teenindäs rakõndusprogrammõ.


Linux.
Linux om Unixitaolinõ opõrats'oonisüstem, miä põhinõs Linuxi tuumal.


Unix.
Unix om opõrats'oonisüstem, minka lõi 1969. a. rühm firma AT&T tüütäjit, muuhulgan Thompsoni Ken, Ritchie Dennis, Kernighani Brian, McIlroy Douglas ja Ossanna Joe.


Microsoft Windows.
Microsoft Windows om tarkvarafirma Microsoft puult toodõtuisi opõrats'oonisüstemide rida.


Mac OS.
Mac OS om firma Apple Inc. luud graafilidsõl pruukjapalgõl põhinõvidõ opõrats'oonisüstemide rida. Tuud pruugitas Macintoshi puutridõ pääl.


MS-DOS.
MS-DOS ("Microsoft Disk Operating System") om Microsofti luud opõrats'oonisüstem. Taa om DOS-süsteemest kõgõ levinümb nink oll' kõgõ pruugitumb personalpuutridõ opõrats'oonisüstem 1980. aastagil. Ildampa tull' DOS-i asõmõlõ Microsoft Windows.


Pasteuri Louis.
Pasteuri Louis (Louis Pasteur, 27. joulukuu päiv 1822 - 28. süküskuu päiv 1895) oll' prantsusõ keemik ja üts mikrobioloogia luujit.
Pasteuri katsõq kinnüdiq, et külgenakkajaq tõvõq tulõvaq kihäle mano välästpuult väikeisi eloliisiga. Teno Pasteuri uurmiisile jäi veidembäs naisi kuulminõ latsõpalavikku ni Pasteur lõi maailma edimädse vaktsiini marutõvõ vasta. Päält tuu lõi tä ka vaktsiiniq kanakoolõra (pastörelluus) ja tsiberi kadsu vasta.
Suurõ hulga kaejidõ iin näüdäs tä, kuis piätäq piimä- ja veinitõpi. Tuud muudu kutsutas pastörisiirmises.
Pasteur tekk' mitmit vällälöüdmiisi ka keemiän, üts tähtsämabit oll' kristallõ asümmeetriä vällälöüdmine.
Aastagal 1864 näüdäs' tä Sorbonne'i Ülikoolin, et elo saa-ai tegüdäq eiminkastki.


Kiil (keeletiidüs).
Kiil om märgisüstem; läbikäümise või arotusõ nõvv, miä pruuk märke ja naidõ kombiniirmise säädüisi. Keeleq pruukvaq seste, helle, sõnno ja sümboliid mõttidõ ja tähendüisi edesiandmisõs.
Päält inemiisi loomulikkõ ja kunstkiili kõnõldas ka eläjide keelist ni matõmaatikan, loogikan ja informaatikan tunnõtuist formaalsist keelist. Viimätside hulka kuulusõq näütüses programmiirmiskeeleq.
Inemiisi keele tegünemine ja arõng.
Olõ-i teedäq, kunas inemine naas' kiilt pruukma; arvatas, et paarist mill'onast neläkümne tuhandõ aastagani tagasi. Inämbüisi arvatas, et ku inemine u 100 000 aastakka tagasi Afrikast üle ilma lakk'a minemä naas', kõnõl' tä jo tävveste arõnu sõnavara ja keeleoppusõga kiilt.
Kiili jagonõminõ.
Inemiisi keeleq jagonõsõq tunnusjuuni perrä kiilkunnõs. Tiidläseq olõ-õi ütel meelel, kas seo ilma aigo kõnõldavaq keeleq ommaq kõik arõnuq ütitsest algkeelest ni haronuq "keelepuu" ossõs vai harõs, vai om kiil tegünüq mitmõl aol ja mitmõn paigan ni kiilkunnaq ommaq kujonuq hoobis ligistikku kõnõlduisi kiili lähkümbäsminegiga. Edimädse arvamisõ puult om inämbüs keeletiidläisi, tõõsõ poolõhoitjit om veidemb.
Keeleq ja murdõq.
Keelepiiriq võivaq ka seo ilma aigo ollaq segädseq. Või ollaq murdidõ (dialekte) jakkuminõ, kon lähkeidsi maiõ pääl kõnõlduq murdõq ommaq ütstõõsõga väega üttemuudu ja umavaihõl arvosaaminõ vähänes tassakõistõ, ku kavvus lätt suurõmbas. Selget eräldüst keele ja murdõ vaihõl olõ-õi, päält keeletiidüse rehkendedäs kiili ja murdidõ eräldämise man ka maatiidüse ja poliitigaga.
Päält kotusõmurdidõ või keele seen ollaq ütiskunnarühmi, klassõ vai subkultuurõ kõnelduid alambkiili vai sotsiolekte (ka släng). Üte inemise keelepruuki nimitedäs idiolektis.


Keelepuu.
Keelepuu om hariligult puu vai puhma kujolinõ näüdüsjoonistus vai -mutõl', midä pruugitas aoluulidsõn ja võrdõlõjan keeletiidüsen, et näüdädäq, ku lähküq sugulasõq määntsegi kiilkunna vai keelerühmä keeleq ütstõõsõlõ ommaq.
Keelepuu nakkas hariligult pääle ütest tüvest, miä tähüstäs tuu kiilkunna vai keelerühmä algkiilt. Tuu tüvi kasus ülespoolõ ja argnõs lakja tüveharõs ja ossõs. Tüveharoq tähendäseq sis hariligult kiilkunna sisetsit keelerühmi vai hõimokiili ja naist arõnuq ossaq vai ossõ otsan olõvaq leheq ütsikit kiili.
Sagõhõhe võivaq keelepuuq siski ollaq ka sääntseq, miä tulõda-ai sukugi puud miilde. Nääq võivaq alostaq ülevästpuult vai kõrvalt ja ossõ asõmal võivaq ollaq lihtsält sirgõq joonõq vai ka keerolidsõq juunirägästiguq.


Kiilkund.
Kiilikund om kõgõ laemb rühm kiili, miä ommaq hindä vaihõl keelesugulusõn, tuu tähendäs, ommaq peri samast algkeelest. Kitsambat sugulaskiili rühmä kkutsutas "keelerühmäs".
Kiili, miä käü-üi ütegi kiilkunna ala, (näütüses korea kiil), kutsutas isolaatkeelis. Tõisildõ üteldäq om isolaatkiil uma kiilkunna ainugõnõ kiil.


Isolaatkiil.
Isolaatkeelis kutsutas kiili, miä käü-üi ütegi kiilkunna ala (näütüses korea vai baski kiil). Tõisildõ üteldäq om isolaatkiil uma kiilkunna ainugõnõ kiil.


Lasõr.
Lasõr (inglüse keelen "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation", valgusõ võimõndaminõ stimuleerit kiirgusõga) om säädeq, minga saa kirädäq kitsit, koherentsit ja monokromaatiliidsi valguskimpõ.


Hüpertekst.
Hüpertekst om tekst puutrin, miä sisaldas linke tõisi tekste pääle, midä lugõja või õkvalt nätä saiaq ku klõpsas lingi pääl hiirega vai vaotas määntsitki puutri sõrmlavva klahvõ. Hüpertektsin või ollaq pilte, videoklippe, tabõlöit ja muud. Hüpertekstin või ollaq ka vormõ, midä saa täütä ja kohegi saata. Täämbädse päävä kõgõ suurõmb hüpertekst om WWW.


WWW.
Cailliau Roberti kujondõt WWW logo
WWW (inglüsekeelitsist sõnnost "World Wide Web") vai (võrgo)lehistü om Internetin ütsütega linke abil köüdet hüpertekstidokomente kogo. Lehistü lehti pääl või ollaq teksti, pilte, videoid ja muud. Noid lehti saa kaiaq võrgokaeja vai lehitsejäga nink linke abil om võimalik üte lehe päält tõsõ pääle minnäq, et nätäq, miä sääl om.


FTP.
FTP (inglüsekeelitsist sõnnost "File Transfer Protocol") om standartnõ võrgoprotokoll, midä tarvitõdas failõ vaihtamisõs ja näidega majandamisõs puutrivõrgon (nt. Internetin), miä om üles ehitet TCP/IP protokolli pääle.


HTTP.
HTTP (inglüsekeelitsist sõnnost "Hypetext Transfer Protocol") om protokoll hüpertekstidokomente saatmisõs ütest võrgon (Internetin) olõvast puutrist tõistõ. S'ood protokolli tarvitõdõn luudi 1990. a. võrgolehistü (WWW).


Ethernet.
Sääntsit kaabliotsõ tarvitõdas päämädselt Etherneti võrgõn
Ethernet om juhtmidõga paigavõrgo (LAN) teknoloogia. Tä vastas Eelektri- ja Elektroonigainsenere Instituudi standardilõ IEEE 802.3.
Ethernet om tarvitusõl olnuq 1980. aastagast nink täämbädsel pääväl om tä päämäne paigavõrgo teknoloogia, midä pruugitas.


Välkpost.
Välkpost vai elektronpost vai e-post om kirjo vaihtamisõ viis Internetin.


Puutriviirus.
Puutriviirus om puutriprogramm, miä või esihinnäst kopiq (puutri umanigu tiidmäldä ja timä tahtmist vasta).


Võrgostotsja.
Võrgostotsja om programm, miä ots teedüst võrgolehistüst. Näütüses Google'il ja Yahoo'l ommaq olõman võrgostotsjaq.


Internetipakja.
Internetipakja om firma, miä pakk inemiisile manopäsemist Internetile.


Tsibiputin.
Tsibiputin om putin, miä om vähämb ku aadomisäsü.
Sõna "tsibiputin" om võro keelen tarvitusõlõ võtnu Kasagu Enn.


Tsibipudina'.
Tsibipudina' om rühm Talliina näütelejit, kiä laulvaq võrokeelitsit laulõ, lugõvaq võrokeelitsit luulõtuisi ja kõnõlõsõq võrokeelitsit juttõ. Muuhulgan ommaq nääq üles astnuq Kaika suvõülikoolin ja näide laulõ om latsilauluplaadi "Mina lätsi Siidile" pääl.


Putin.
Putin om määntsegi objekti osa, minkall ommaq viil alalõ tuu objekti umahusõq.
Näütüses värmiputin om värmilahussõn olõva pigmendi tükükene. Keemiän om ollusõ kõgõ vähämb putin tuu ollussõ molõkul. Keemilidse elemendi putin om tuu elemendi aadom. Pudinas või nimitäq ka aadomisässü.
Tsibiputin om putin, miä om vähämb ku aadomisäsü.


Aadomisäsü.
Aadomisäsü om aadomi väega väikene ja tihhe keskosa, kon ommaq nukleoniq (proodoniq ja neutroniq). Proodoniq ja neutroniq andvaq lõviosa aadomi massist, elektronõ mass om tuuga võrrõldõn väega väikene.


Nukleon.
Nukleon om ütine nimi katõ barüoni - proodoni ja neutroni - jaos.


Proodon.
Proodon om tsibiputin, miä sais kuun kvargõst. Proodon om positiivsõ laenguga ja asus aadomisäsün.


Neutron.
Neutron om tsibiputin, minkal olõ-iq eelektrilaengut ja mink mass om veitse suurõmb ku proodoni mass. Neutroniq ommaq aadomisäsün.


Elektron.
Elektron om negatiivsõ eelektrilaenguga tsibiputin. Elektronõst ja nukleonõst (proodonidõst ja neutronidõst) saisvaq kuun aadomiq.


Aadomiteooria.
Aadomiteooria om teooria füüsikan ja keemiän, mink perrä mateeriä sais kuun diskriitsist tükükeisist, midä kutsutas aadomidõs.


Pudinidõ füüsiga.
Pudinidõ füüsiga om füüsiga haro, miä uur mateeriä ja kirgämise kõgõ vähämbit osakõisi - tsibipudinit - ja tuud kuis nääq ütsütte mõotasõq.


Kirgämine.
Kirgämine vai radiats'uun om energiä levimine kirgi, lainidõ vai pudinidõ vuu kujol.


Elektromagnetilinõ kirgämine.
Elektromagnõtilinõ kirgämine om elektromagnõtlainidõ levimine. Elektromagnõtlainõq om eelektri- ja magnõtvälä perioodilinõ muutuminõ, miä levi ruumin.


Kvant.
Kvant om füüsigalinõ objekt, miä tekküs, ku süstem lätt ütest olõkist tõistõ, ku tuu süstemi olõkiq vastasõq määntsegi füüsigalidsõ suurusõ (hariligult energiä) diskriitsile väärtüisile.
Nääütüses elektroni energiä aadomin om kvantiseerit. Ku elektron lätt üle madalamba energiäga energiänivoolõ, sõs kirädäs kvant, ja ku tä lätt üle korgõmba energiäga energiänivoolõ, sõs neeletäs kvant. Sääntse kvandi energiä om vastavidõ energiänivoodõ energijise vaih.


Foodon.
Foodon om elektromagnetvälä kvant. Tä om valgusõ ja kõiki tõisi elektromagnetilidsõ kirgämise vormõ kõgõ vähämb osakõnõ.


Kvantmekaaniga.
Kvantmekaaniga om hulk põhimõttit, miä seletäseq füüsigalist reaalsust aadomidõ ja viilgi vähämbide tsibipudinidõ (elektroniq, proodoniq ja tõõsõq) tasõmõl.


Valgus.
Valgus om elektromagnetilinõ kirgämine, miä om inemisele silmäga nätäq, tuu tähendäs, et timä lainõpikkus om 380–750 nanomiitret.
Valgust uur füüsiga haro, midä kutsutas valgusõoppusõs vai optikas.


Värm.
Värm vai värv om valgusõ umahus, midä inemine uma nägemismeele abiga ärq tund. Värm sõltus valgusõ lainõpikkusõst ja intensiivsüsest.
Värme nimeq.
Tan ommaq ärq tuuduq mõnõq värme nimeq, miä ommaq võetuq Tubina Tuuli kokkosäetüst raamatust "Kirä' Võromaalt. Kinda'".


Must.
Must om sääntside asjo värm, miä kirgä-iq ja peegeldä-iq nättävä spektri ütegi osa valgust; nääq niildväq kõik sääntseq sagõhusõq ärq.


Valgõ.
Valgõ om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus, miä stimuliir kõiki kolmõ tüüpi valgustundlikkõ rakkõ (kolvikõisi) inämbvähämb ütepall'o nink miä om väega herre.


Rohilinõ.
Rohilinõ vai rohilanõ vai hal'as om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 520–570 nanomiitret.


Kõllanõ.
Kõllanõ om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 570–580 nanomiitret.


Sinine.
Sinine om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 440–490 nanomiitret.


Verrev.
Verrev om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 630–740 nanomiitret. Tuu om kõgõ pikembä lainõpikkusõga valgus, midä inemine viil näge. Viil pikembä lainõpikkusõga valgust kutsutas pümmevereväs ja tuud inemine näe-iq.


Pihlõnõ.
Pihlõnõ vai orants om värm, midä inemise silm näge, ku sinnäq joud valgus lainõpikkusõga 585–620 nanomiitret. Pihlõnõ om nättävän spektrin verevä ja kõlladsõ vaihõl.


Vikahtkaar.
Vikahtkaar vai vikatkaar vai vikakaar om värmiline kaar taivan, miä tekküs tuust, et päiv paistus õhon olõvidõ viitsilko (nt. vihmatsilko) pääle. Tuu kaari päälmäne viir om verrev ja sisemäne lilla.
Vikahtkaari värmiq lääväq ütsütes sujuvalt üle, näide vaihõl olõ-iq kimmit piire. Inemiseq tegeväq sõski vaiht säitsmel vikahtkaari värmil: verrev, pihlõnõ, kõllanõ, rohilinõ, sinine, tummõsinine ja lilla.


Magnõtism.
Pulgakujolidsõ magnõdi luuduq magnõtvälä jovvujoonõq
Magnõtism om tuu, kuis matõrjaliq mikroskoopilidsõl tasõmõl reagiirväq magnõtväläle. Kõgõ tuntumb magnõtismi vorm om ferromagnõtism: mõnõq ferromagnõtilidsõq matõrjaliq võivaq luvvaq uma püsüvä magnõtvälä. Mõndsi asjo kisk magnõtväli ligi (paramagnõtism), tõisi toukas tä mant (diamagnõtism), kolmandaq pidäväq hinnäst magnõtvälän viil keerolidsõmbõlt ülevän. Mõndsi ollussit (nt. vask, alumiinium, vesi, gaasiq) mõotas magnõtväli õigõq veidüq.


Mass (füüsiga).
Massi tähüstedäs kõgõ sakõmbast tähega m vai M nink timä mõõt SI-süstemin om kilogramm (kg).


Kibõhus.
Kibõhus vai liikmiskibõhus om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, ku pall'o kihä kotus ruumin ao joosul muutus. Lajembalt või kibõhusõ all mõtõldaq määntse taht ao joosul toimuva muutusõ suurust (nt. unõhtamisõ kibõhus, aadomidõ ümbreistmise kibõhus). S'oon artiklin om juttu õnnõ liikmiskibõhusõst.
Kibõhusõ mõõt SI-süstemin om m/s (miitret sekondin). Egapääväelon (nt. autidõ man) pruugitas sakõstõ viil mõõti km/h (kilomiitret tunnin).


Aig.
Aig om mõõte süstemi komponent, miä lupas sündmüisi ütsüte perrä ritta säädäq, võrrõldaq sündmüisi kestmise pikkuisi ja tuud, kupall'o üts asi tõõsõst ildampa juhtus, niisamatõ saa teno aolõ kõnõldaq asjo liikmisõst. Ao mõistõt pruukvaq nii religiuun, filosoofia ku luudustiidüseq.
Kaeq viil.
Füüsikan ja tõisin luudustiidüisin om aig üts põhisuuruisi. Tuu abil saa definiiri näütüses liikmisõ kibõhusõ.


Lämmüs.
Lämmüs ehk lämmi om füüsikan (lämmäoppusõn) ütelt kihält vai kihhi süstemilt tõõsõlõ siseenergiä ülekandmisõ mikroskoopilinõ moodus. Ka vahtsõn süstemin jääs tuu energiä mikroosakõisi kõrraperäldä liikmisõ energiäs.


Lämmäoppus.
. Kuum toss tulõ massinahe sisse, paisudõn pand kolvi llikma ja tege tüüd, nink perän lastas ärqjaahtunu toss massinast vällä.
Lämmäoppus vai termodünaamiga om füüsigaharo, miä uur lämmüst ku energiä ülekandmisõ vormi nink tuu köüdüssit tüü ja siseenergiäga.
Termini "lämmäoppus" om võro keelen tarvitusõlõ võtnu Kasagu Enn.


Lämmidüs.
Lämmidüs vei temperatuur om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, ku lämmi vai külm määnegi kihä (nt. inemise iho) vai ollus (nt. järve vesi) om. Miiq maal mõõdõtas lämmidüst hariligult Celsiusõ kraatõga.
Ollussõ lämmidüs sõltus tuust, ku kipõstõ molõkuliq timä sisen liigussõq. Midä virkampa nääq tuud tegeväq, tuud suurõmb om ollussõ lämmidüs ja vastapite kah.


Valgusõoppus.
Valgusõoppus vai optiga om füüsiga haro, miä uur valgust ja timä umahuisi, muuhulgan tuud, kuis nää mateeriäga ütsütte mõotasõq ja kuismuudu ehitäq riisto, miä valgust tarvitasõq (nt. lasõr) vai ärq tundvaq.


Elläi.
Elläi tähendäs egapääväkeelen ja filosoofian säänest elolist, kiä elotiidüse (bioloogia) perrä kuulus eläjide riiki, a kiä olõ-iq inemine. Elotiidüsen loetas inemine kah eläjide hulka kuuluvas.
Kodoeläjäq ommaq sääntseq eläjäq, kink liht om ärq kodostõt ja kiä eläseq inemiisi man (nt. pini, lehm, hopõn).
Mõtseläjäq ommaq mõtsiguq ja eläseq hariligult vabalt luudusõn (mõtsan, suun, nurmõ pääl vai muial). Mõtseläjide hulka kuulusõq susi, kahr, repän jt.
Eläjide helüq.
Mitmõ hariligumba eläjä helü jaos om inemiisi keelen uma sõna olõman.


Eläjäq.
Eläjäq ("Animalia", "Metazoa") om riik eloliisi taksonoomilidsõn klassifikats'oonin.
Eläjäq ommaq peristuumsõq, hulkraksõq, liikmisvõimõlidsõq loonasüüjäq.
Elotiidüse perrä kuulussõq inemiseq kah eläjäriiki.


Orgaanigaluuja.
Orgaanigaluuja vai autotruuf om elolinõ, kiä elämises tarvilidsõq keerolidsõq orgaanilidsõ ollussõ molõkuliq loosõ lihtsist anorgaanilidsõ ollussõ molõkulõst (hariligult hüdsihappagaasi umist). Tuu jaos tarvitas tä energiät, midä saasõ valgusõst (fotosüntees) vai (harvõmb) aadomidõ ümbreistmisõst.
Orgaanigaluujaq ommaq näütüses kasvoq maa pääl ja vetiguq vii sisen. Nääq ommaq söögiahila kõgõ alomadsõn otsan. Näid sööväq loonasüüjäq.


Loonasüüjä.
Loonasüüjä vai heterotruuf om elolinõ, kiä saa hindä elonpüsümises tarvilidsõ hüdsäsnigu söögi seen olõvist orgaanilidsist ollussist.
Kõik eläjäq ja seeneq, niisamatõ pall'oq pisiläseq (baktõriq) ommaq loonasüüjäq.
Loonasüüjäq võivaq süvväq tõisi loonasüüjit vai sõs orgaanigaluujit.


Lämmäverelidsüs.
Lämmäverelidsüs vai homöotermia om eläjide (tsirkõ ja suurõmba jao imetäjide) võimõq hoita uma iho inämbvähämb ütelämmi sõltumada tuust, ku lämmi om keskkund (õhk vai vesi) iho ümbre.


Tsirk.
Tsirk (klass "Aves") om siiboga, sälgroodsoga, katõjalgnõ, lämmävereline elläi, kiä luu munnõ. Suurõmb jago tsirkõ saavaq ummi siibo abil linnata.
Mõnõq tsirkõ lihiq (nt. kana, hani, parts, kalkun) ommaq ärq kodostõt. Näid peetäs tuu jaos, et saiaq munnõ, lihha, võiollaq ka sulgi.
Mõnõq tsirguq elässeq aastak läbi üten paigan, tõõsõq (rändäjäq tsirgoq) rändäseq külmembäl aastagaaol lõunõ poolõ elämä.


Külmäverelidsüs.
Külmäverelidsüs vai poikilotermia om eläjide iholämmä sõltuminõ tuust, ku lämmi om keskkund (õhk vai vesi) iho ümbre.
Külmä verega ommaq kõik sälgroodsolda eläjäq nink sälgroodsoga eläjist kalaq, ruumajaq ja katõpaiksõq.


Kala.
Kala om sälgroodso ja külmä verega elläi, kiä eläs viin. Kala ihho katvaq soomussõq ja viin edesi liiku avitasõq tedä oimõq ja hormusõq.


Mutuk.
Mutuk vai mutik om väikene lülijalgnõ elläi, kinkal om kitiinist välisskelett, kolmõosalinõ kihä, kolm paari jalgo, liitsilmäq ja kats tunnalt.
Elotiidüse perrä moodustasõq mutugaq klassi lülijalgsidõ hõimkunnast.
Kõgõn ilman om teedäq üle miljoni lihi mutukit, miä om inämb ku 68% teedäqolõvist eläjälihest.


Imetäjä.
Imetäjä om sälgroodsoga elläi, kiä süüt ummi poigõ piimäga. Nääq hingäseq õhko ja ommaq lämmä verega, näil om korgõlt arõnuq närvisüstem ja näide ihho katvaq hariligult karvaq.
Inemine kuulus kah imetäjide hulka.


Ruumaja.
Ruumaja om sälgroodsoga elläi, kiä hingäs õhko, om hariligult külmä verega ja eläs päämädselt maa pääl. Ruumajal om paks sarvkihiga nahk nink tä luu munnõ.


Lammas.
Lammas om kodoelläi. Täl kasus pikk karv, minkast saias villa. Lambit peetäs hariligult kar'aviisi.
Elotiidüse perrä om lammas imetäjä.
Lamba tiinüs kest keskmädselt 145 päivä.


Lõvi.
Lõvi ("Panthera leo") om suur kiskja, kiä eläs Afriga savannõn ja puulkõrbin nink India õdaguosan. Lõvi om kassi sugulanõ.
Lõvi tiinüs kest keskmädselt 108 päivä.


Elevant.
Elevant om suur londiga elläi. S'oo ilma aigu eläs kolm elevandilihti: Afriga võsaelevant, Afriga mõtsaelevant ja Aasia elevant (tõõsõ nimega India Elevant). Kõik tõõsõq elevantõ lihiq ommaq vällä koolnuq.
Elotiidüse perrä ommaq elevandiq imetäjäq.
Elevandi tiinüs kest keskmädselt 600–660 päivä.


Tõbras.
Tõbras om suur sõrgoga kodoelläi.
Esäne tõbras om pull, ärqkohit tõbras om härg, imäne tõbras om lehm, sündünü tõbras om vasik ja nuur tõbras om õhvakõnõ.


Kaamli.
Kaamli om sõrgoga elläi, kiä eläs kõrbõn. Kaamlil om sälän üts vai kats kühmo, kon täl ommaq rasvatagavaraq. Kaamlidõ sälän sõidõtas ja veetäs kuurmit.


Kodask.
Kodask vai kodas om suur rüüvtsirk. Elotiidüse perrä kuulussõq kodaski kulliliidsi seltsi.
Eestin eläs 6 lihti kodaskit ja nääq kõik ommaq luuduskaitsõ all.


Dinosaurus.
Türannosaurusõ (edeplaanil) ja brontosaurusõ (tagaplaanil) luukereq
Dinosaurusõq olliq suurõq ruumajaq, kiä elliq Maa pääl umbõs 160 miljonit aastakka. Tiidläseq arvasõq, et dinosaurusõq naksiq maailman dominiirmä umbõs 230 miljoni havva nink kuulivaq vällä 65 miljoni havva.
Dinosauruisi hulgan oll' nii kasvosüüjit ku lihasüüjit.


Siug.
Siug om pikkä kerega jalolda lihasüüjä ruumaja. Sivvu iho om katõt soomussidõga, täl olõ-iq silmälaudo ja välimäidsi kõrvo.


Kasv.
Kasv vai luum om peristuumnõ elolinõ, miä tuut umalõ elämises tarviliidsi orgaaniliidsi ollussit anorgaanilidsist ollussist fotosünteesi abil, minkas tarvitas päävävalgust. Erängos ommaq mõnõq parasiitkasvoq, miä saavaq uma toidu tõistit kasvõlt nink ommaq evoluts'ooni käügin klorofülli ärq kaotanuq.
Kasvõ hulga kuulussõq näütüses puuq, puhmoq, hainaq ja samblaq.
Kasvõ uur elotiidüse haro, midä kutsutas kasvotiidüses vai botaanigas.


Lill.
Lill vai ninn om kasv, minkal om illos häidseq (ilosaq häitsmeq) ja miä olõ-iq puu.


Puu.
Puu om pikäiäline kasv, minkal om häste välläkujonõnuq vars, midä kutsutas tüves. Tüve külen ommaq ossaq ja ossõ külen leheq vai nõglaq. Tüve keskmäst jako kutsutas puu süämes. Puu tüvve ja ossõ kaits puu kuur.
Puulihte keskmäne vannus või ollaq mõnõstkümnest aastagast mitmõtuhanda aastagani.
Võromaa (ja kõgõ Eesti) kõgõ jämmemb puu om Tammõ-Lauri tamm Urvastõn.


Pisiläne.
Soolõkepikene ("Escherichia coli") 25 000 kõrda suurõmbas tettült
Pisiläne vai bakter (kreekakeelidsest sõnast bakteria 'kepp') ommaq kõgõ tsillemb (mikroskoopilinõ) üterakulinõ rakujüväldä elolinõ, kiä sutt esiq pall'onõdaq ja kassuq.


Arheq.
"Halobacteria" sp. koloonia, ega rakk om umbõs 5 μm pikk.
Arheq om elotiidüse perrä rühm eloliidsi, kohe kuuluvaq elolidsõq ommaq umahuisi poolõst rakujüväldä eloliidsi ja rakujüväga eloliidsi vaihõpäälidseq.


Siin.
Seeneq ("Fungi", "Eumycota") om elotiidüse perrä üts jüväga rakkõga eloliisi riigest. Seeneriik loetas eräldesaisvas kasvoriigist ja eläjäriigist. Suur vaih om näütüses tuu, et seenil om rakusain kitiinist, a kasvõl tselluloosist.


Protistiq.
Protistiq (vai algeläjäq; ladina keelen "Protista", "Protozoa") ommaq elotiidüse perrä rakujüväga elolisõq, kiä kuulu-iq ei eläjide, ei kasvõ ei ka siini hulka. Protistiq ommaq suurõmbalt jaolt lihtsäq elolisõq, inämbüs näist ommaq üterakulidsõq.


Sõgõhus.
Valgõ kepp, s'oo perrä või üle ilma sõgõhit ärq tundaq.
Sõgõhus om nägemise puuduminõ. Inemine vai elläi, kiä näe-iq vai näge väega veidüq, om sõkõ.
Sõkõs jäämisel võivaq ollaq füsioloogilidsõq vai neuroloogilidsõq põhjussõq.


Külgenakkaja tõbi.
Külgenakkaja tõbi om tõbi, minka inemine vai elläi või saiaq tõõsõlt inemiselt vai eläjält saiaq põdõma pandvidõ pisolaisi (nt. viiruisi, pisiläisi, siini jne.) abil.
Näütüses katsk ja gripp ommaq külgenakkajaq tõvõq.


Meelehaigus.
Meelehaigus om hädä inemise meele (mudsu) man. Meelehaigil ommaq tõisi meelest sagõhõhe ands'aguq mõttõq vai nääq pidäväq hinnäst imeligult üllen, tegeväq asjo, midä tõõsõq inemiseq hariligult tii-iq. Mõni meelehaigus või inemisel ollaq joba sündümisest saaniq, tõõsõq kujonõsõq vällä inemise elo kestel.
Ao kestel om tuu, midä meelehaigusõs peetäs, muutunuq. Midä üten kultuurin peetäs meelehaigusõs, pruugi-iq tuud tõõsõn kultuurin ollaq.
Meelehaigil om sakõstõ rassõ tõisi inemiisiga läbi kävvü vai niinimitet "normaalsõt ello" elläq.
Meelehaigusõ tohtõrdamisõga tegleseq psühhiaatria ja psühhoteraapia.


Süämehaigus.
Süämehaigus om tõbi, miä mõotas süänd. Arõnõnun maailman ommaq süämehaigusõq üts päämäidsi ärqkuulmisõ põhjuisi.


Vähktõbi.
Vähktõbi vai lihtsähe vähk om klass tõpi, mink puhul määnegi rühm rakkõ kasus inämb, ku tuu loomulik om, häötäs kõrvalolõvit rakkõ ja mõnikõrd ka laotas hinnäst vere vai lümfi kaudu tõisihe paikohe.


Nälg.
Nälg om tuu, ku inemine vai elläi saa-iq pikembät aigu süvväq. Ku väega pikkä aigu nälän ollaq, või tuu kätte ärq kooldaq kah. Eski s'oo ilma aigu koolõs ilman egal aastagal peris pall'o inemiisi nälgä.


Lihonõminõ.
Normaalsõ, ülekaalolidsõ ja rasva lännüq inemise siluetiq
Lihonõminõ vai vägihümine vai rammu minemine vai rasva minemine om tuu, ku inemine korjas umma ihho nii pall'o rasva, et tuu või joba timä tervüsele naaata kehväste mõoma.


Hallõr.
Hallõr vai kollõr om äge külgenakkaja kõtutõbi, mink tekütäjäq ommaq pisiläseq, kedä kutsutas hallõrivibrioonõs ("Vibrio Cholerae"). Hallõr saias hindäle hariligult tuuga, ku juvvas vett vai süvväs süüki, kon hallõrivibriooniq sisen ommaq. Hallõrit tulõ ette innekõkkõ lämmin maiõn, kon juvvas puhastamada vett ja süvväs mõskmalda söögiasjo.


Vikimeediä Tsihtsäädüng.
Vikimeediä Tsihtsäädüng (ingl. k. "Wikimedia Foundation") om rahvidõvaihõlinõ ütisüs, miä tukõ ja kõrraldas Vikipeediä ja mitmidõ tõisi vikidõ tüüd.


Tiisikus.
Tiisikus vai tiisik om külgenakkaja tõbi, miä hariligult pand põdõma tävvüq, a või kurja tetäq tõisilõgi iho jakõlõ. Tiisikust tekütäs tiisikusõpisiläne "Mycobacterium tuberculosis", miä liigus tõbitsõlt inemiselt tõisilõ õho kaudu.
Tiisikus om rassõ tõbi ja tuu kätte ommaq pall'oq inemiseq ärq koolnuq. Inemise kotsilõ, kiä tiisikust põdõ, üteldäs tiisik.


Iho jago.
Iho jago vai organ om park kudõsit elolidsõ ihon, miä tege kimmit tallituisi (näütüses eläjä süä, miä pumpas verd). Määntsegi tallitusõ jaos mõtõld iho jako kutsutas ka tuu tallitusõ riistas (nt. kiil om maitsmisõ riist).


AIDS.
Verrev pail sümbolisiir solidaarsust HIV-ikandjidõga
AIDS (inglüsekeelidsest lühendüsest "Acquired immune deficiency syndrome" vai "Acquired immunodeficiency syndrome", saad kehvä tõvõkimmüse märgiq) om inemise tõvõkimmüssüstemi tõbi, midä põhjustas HIV.


HIV.
HIV (inglüskeelidse fraasi "human immunodeficiency virus", inemise kehvä tõvõkimmüse pisiläne) vai HI-viirus om retroviirus, miä põhjustas inemiisil AIDSitõpõ. Tä kandus edesi päämädselt sugulidsõl tiil vai vere kaudu (nt. kui mito inemist ütte pritsi tarvitasõq).


Hernetõbi.
Hernetõbi vai herneq vai nõstvaq om külgenakkaja tõbi inemiisil, midä tekütäseq kats viirusõvarianti: "Variola major" ja "Variola minor". Tõvõ nimi ladina keelen om "Variola" vai "Variola vera". Tõvõ käügin tekküseq naha pääle herneterä suurudsõq villiq.


Malaaria.
Malaaria vai halltõbi om külgenakkaja tõbi, midä tekütäs protist "Plasmodium". Tedä om pall'o lämmin maiõn, nii Ameerikan, Aasian ku Afrikan. Ega aastak põdõ halltõpõ 350–500 miljonit inemist nink tuu kätte koolõs 1-3 miljonit inemist (päämädselt Afrikan).
Halltõbi Eestin.
Arvada, et Eestin oll' halltõbi levinü vähämbält keskaol. Kimmäst teedüst tõvõst om alatõn 18. aastagasaast. Toona arvati halltõvõ põhjustajas kurjõ vaimõ, halba õhko, võlss süüki, külmetämist ja hiitümist. 1827–1830 oll' Lõunõ-Eestin suur halltõvõepideemiä ja ohvridõ arv küündü 5%-ni kõiki kuulnuidõ arvost (mud'o oll' tuu 0,3-0,4%).
I.
Mõisaherr põdõsi 12 aastat halli. Es mõistaq kiäki rohto anda. Sõs oll jo nii kõhn, et tütrik pidi üüse man olõma. Lõppi joogivesi är. Olnuq talv. Tütrik lännüq vällä, pannu lummõ ala ja kusnuq pääle. Et mis taa haigõ inemine õks aru saa. A mõisnik saanuq tuust terves. Hall ütelnüq [tütrikulõ], et: "Miiq olõ jo 12 aastat üten elänüq ja sa lahutit miiq ärq." Sõs kingit tütrikulõ pikk kuldkett. Tütrik küsse targa käest, et kas tä või ketti kaala panna. Tuu käsnüq inne uibo otsa panna. Tütrik pannuki. Tõsõl pääväl oll uibo nigu poolõs lõigat.
Tütrik sai sõs vallalõ. Es saa sõs inämp midägi [haigusõvaim tälle kurja tetäq].
ERA II 160, 473/4 (36) > Vahtsõliina kihlkund ja vald, Vana-Saalussõ as., Laanõ t. - I. Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937).
II.
Unonaane mul kõnõl', täl vanaimä, tuu kõnõlnuq, et vanasti olli halltõbi, huigas imä häälega. Temä oll paenu ärq - vanast olliq õlgkatusõq, tä olli pagõnu kahrupersehe. Hall olli huiknu: "Liisu-ks uu, Liisu, uu!" Tä olli mõtõlnuq, et vaest om ka imä, hõigas' vastu. Sis oll hall säläh, raput'. Tuu olli Haanja puul.
RKM II 364, 391/2 (1) Vahtsõliina kihlkund, Miss'o vald, Kivioru külä - K. Salve < Therese Raudmann, s. 1904.


Verine kõtutõbi.
Verine kõtutõbi om külgenakkaja tõbi, miä tege kaiho jämmesooligu limaskestäle ja mink puhul kõtt om valla.


Pital.
Pital vai pidalitõbi om kroonilinõ tõbi, midä põhjustasõq pisiläseq "Mycobacterium leprae" ja "Mycobacterium lepromatosis".


Ruuh.
Ruuh vai rohi vai roht om ollus, miä om mõtõld inemise vai eläjä tõvõ tohtõrdamisõs, kergendämises, ärqhoitmisõs vai ärqtundmisõs. S'oo ilma aigu saa ruuhõ päämädselt apteegist (rohopoodist).


Vaktsiniirmine.
 latsõlõ andas suu kaudu vaktsiini
Vaktsiniirmine om vaktsiini viimine elolistõ, et tuuga luvvaq kimmüst määntsegi tõvõ vasta.
Vaktsineeritäs inemiisi, eläjit, tsirkõ ja kallo.
Põhimõtõq.
Vaktsiinin ommaq antigeeniq vai haigustekitäjä osaq, mink löüdmise kõrral elolinõ tekitäs kehä seen antikehäq tuu haigusõ vasta. Vaktsiinigaq viiäs antigeene elolistõ veidü vai nõrgas tettün vai tapõtun. Tuu tähendäs, et inemine ei jää vaktsiiniga haigõs, a timä kehän tegüneseq antikehäq. Ku inemine jälkiq haigusõga kokko putus, mõist timä tõvõkimmüs haigusõlõ vasta naadaq.


Kirurgia.
Kirurgia vai haavaarstitiidüs (vanakreekakeelidsist sõnnost "cheir" 'käsi' + "ergon" 'tüü') om arstitiidüse ala, miä tohtõrdas tõpi ja vigastuisi päämädselt lõikuisi abil. Lõikuisi tegeväq kirurgiq.


Leib.
Leib om jauhõst (päämädselt rüäjauhõst) küdset süük. Miiq maal om leib väega vana ja väega tähtsä (võiollaq eski kõgõ tähtsämb) süük.
Vanast küdseti Eestin leibä egan talon. Nõvvokogo aol kattõ tuu kummõq ärq. Perämäidsil aastil om tuu asi jälq muudu lännüq.
Kujo poolõst ommaq leeväq kas vormileeväq vai paeleeväq. Vormileibä küdsetäst vormi seen, paeleibä aho pae vai s'oo ilma aigo plaadi pääl.
Kuis vanast Võromaal leibä küdseti.
Lepsoni Daniel (1900-1980, sündünüq Väiko-Viirksu külän Räpinä kihlkunnan) om leeväküdsämisest 1941. a. kõnõlnuq niimuudu.
"Leeväküdsämise riistaq ollivaq vanast, ku ma lats olli, ka sdääntseq samatsõq ku nüüdke ommaq. Säänesamanõ mõhk, säänesamanõ leevälapjo ja säänesamanõ ah'oluud, kats vihta varrõ perrä kokko köödetöq. Mõnõh eloh no viil es olõq mõhkõ, sääl kastõte leibä lihtsält kohke molli vai ruuhõ seeh."
"Leeväkohetus pan'te niimuudo: võet'e pangitäüs oigõt vett, vesi aet'e oigõs pangiga paah keevä vii seeh, valõte mõhkõ. Ku mõhk talvõl väläst külmä käest tuud'e, sõs last'e mõhk tarõh ärq oigodaq. Aad'ast tuud'e mõõdutäüs jauha. Jaahuq lastevaq kaq tarõh ärq oigodaq, külmält ei lääväq hapnõmma. Üts siäss' püürüsega ümbre, tõõnõ vali mõõdust jauha üle veere sisse, niikavva ku sai paras pudõr vai kohetus. Tollõ puistõti sõr'me vahelt jauha pääle, noh nii umbõs katsandik tolli paksusõlt. Sõs tett'e kohetusõlõ servite hää käega rist pääle, katõt'e mõhk kõvastõ rõõvastõga kinniq, pant'e oigõmpa kotussõhe, müürü vai les'o viirde hapnõmma."
"Niimuudo las'te leeväl saistaq vai hapata umbõs üüpäiv. Sõs kaet'e ku kohetus ärq oll' hapanoq, sõs naat'e leibä kastma. Kohetusõ hapusust kaet'e n'apoga maitsmisega ja ka tuust, ku kohetus oll' alla sadanoq. Sõs naat'e kässiga kastma. Edimält klopite leib kässiga läbi, sõs valõte jauha niipall'o mano, et paks pudõr sai. Tuud naat'e katõ käega kastma. Kastõte nii, et üts käsi tsusate kohetusõ sisse, tõõnõ tõmmate vällä. Niikavva kastõte, ku inämb kässi külge es jääq, sõs oll' ka leib ärq kastõtoq. Niikavva pidi leibä kastma, ku ah'o ots (t.t. otsa iist) likõs läts', sõs sai hää leib. Ku leib ärq kastõte, sõs puistõte jälke sõr'me vahelt jauha pääle, tett'e hää käega servite rist pääle ja katõte kinniq."
"Ku päält kastmise leib nakas' vahtsõst nõsõma, sõs pant'e leeväahi palama. Leeväah'o parajust kaet'e ah'opaest. Ku ah'opae valgõ oll', sõs oll' leeväahi parajide küttönüq ja inämb puid pääle es aetaq. Ku puuq ärq ollivaq palanoq, sõs võet'e lapjoga suurõmbaq tunglõq ah'ost ja viid'e pliidi ala. Hüdseq tõmmatevaq roobiga ah'osuu pääle, et ah'osuu kaq häste lämmi olõsseq. Sõs võet'e ah'oluud ja käsikoga oigõ vesi, tsusate luud vii sisse ja nakate likõ luvvaga ahjo pühkmä. Likõ luvvaga pühete tuuperäst, et luud ärq ei palaq. Luud tett'e vanost sannavihost. Oigõ vii seeh hämmete luuda tuuperäst, et oigõ vesi ei lahoq nii ah'opaed ku külm vesi. Ku ahi ärä pühete hüdsist ja tuhast puhtas, sõs tett'e hää käega rist ahjo ja nakate leibo ahjo panma."
"Leevä kastja oll' kas pernaanõ esiq vai tütrek. Ahjo panja oll' pernaanõ esiq. Leib pant'e ahjo sõs, ku ahi oll' ärq palanoq ja leib häste nõsnuq. Leevälapjo pant'e mõhe veere pääle, puistõti n'apoga jauha lapjo pääle leeväle ala, et leib lapjo külge kinniq ei jääq ja häste lapjo päält ahjo satas. Sõs tett'eväq käeq kas vii seeh vai hapnõpiimä seeh likõs. Tuu jaos oll' anomaga piim vai vesi mõhe kõrvalõ kergo pääle pantoq. Hapupiim tegi käeq nilbõmbas ku vesi. Sõs võet'e katõ käega pätsi suurunõ tükk leevätahast mõhest vällä, pant'e lapjo pääle ja tett'e piklik kümne- kooni katõtõiskümnenaglaline leeväpäts. Leevälapjo oll' ka piklik, tuu perrä tett'egi päts, kas õkva lapjo suurunõ vai kaq veek'ese vähämb. Ku tahas' oll' lapjo pääle ärq pantoq ja katõ käega pätsis tettöq, sõs hämmete viil kässi vii vai hapnõpiimä seeh ja libistedi üle ja tett'e silles ja tett'e jälq pätsile viimätse kõrra käetõmbusõga rist pääle. Ku leeväq kõik ahjo ärq pant'evaq, sõs tett'e jälq ah'osuu pääle käega rist. Ristiq tett'eväq tuuperäst, et Vanahalb leeväkohetust ja leibä ei saaseq puttoq."
"Ütskõrd puulpäävä õdago olõvat Vanahalb kellegele vasta tulnoq ja kats pätse leibä kanglah. Miis oll' küsünöq, et kost sa leevä sait. Vanahalb oll' ütelnöq, et säält ah'ost sai leevä, koh riste es olõq ei leevä pääl, ei ka ah'osuu pääl. Tuuperäst ei tetäq leibä ja ei jätetäq ka ah'osuud ilma ristitäq."
"Mõnikõrd tetäs inne leevä ahjo panmist ka ah'osuu pääl hütsi pääl vatska. Tuu tetäs leeväkohetusõst tollipaksunõ tsõõr ja pandas ah'osuu pääle hütsi pääle küdsämä. Tuu küdsäs niikavva ärq, ku leib ahjo saa pantos. Tuud joq proomitas ja andas maitsaq, et määne leib saa. "Seh proomiq saq kah lämmind vatska," üteldäs, ku vatska murdas ja maitsaq andas."
"Ku leib ahjo ärq om pantoq, sõs kaabitas mõhk ärq, kas väädsega vai mõnõ puulipatsega. Nuuq mõhe kaapõq höörätetässeq peo vahel pätsis ja jätetäs mõhkõ juurõtusõs. Tuu juurõtus poodõtas tõõsõ leeväkohetusõ panmise aigo leeväkohetusõ sisse."
"Kunas leib kütses sai ja ah'ost vällä tull' võttaq, tuud proomite kattõ muudo. Kuq päts ah'ost vällä võet'e ja nõna pätsi alomatsõ koorõ külge pant'e, kuq nõnna ärq es palotaq, sõs oll' leib kütse. Ku nõna ärq palot', sõs oll' viil toorõs ja last'e ah'oh ollaq. Tõist muudo saad'e tiidäq leibo ah'oh olõku aigo nii, et ku leeväq ahjo ärq pant'evaq, sõs võet'e tükükene mõhekaabõt ja pant'e tuu kausse vii sisse. Ku mõhekaabõq tulõ viile pääle, nigu piimäle kuur, sõs om leib ah'oh ärq küdsänöq. Niikavva küdsäs leib ah'oh, ku viile tulõ leevätahas pääle."
"Ku leeväq ah'ost vällä võet'evaq, sõs hämmete leeväpätse viiga päält. Hää naanõ hämmes, kuri naanõ koputas. Ah'ost vällä võetolt pant'evaq leeväpätsiq pingi pääle jahtomma ja katõtevaq päält rõivaga kinniq. Päält jahtomist viideväq aita vai sahvrehe."
"Ah'ost võet'evaq leeväq vällä kaq leevälapjoga. Kuq leeväq ah'ost vällä võet'evaq, sõs ahjo tühäst es jätetäq, ahjo visate kas halg vai paar puid. Ku ahi tühäst jätete, sõs tull' leeväst vaheq, lõpp'e leib rutto otsa. Kuq leib ah'oh oll', sõs leibä väidsega es lõõgataq, sõs murt'e leibä. Kui kõik leib ah'ost väläh oll', sõs võid'e leibä väädsega lõõgataq."
"Ku terveh leeväpäts alostõti ja edimäne käärd lõõgat'e, sõs tett'e lõõgatolõ leeväle rist pääle, et leeväl jakko olõsseq. Leibä et tohiq kiäke üte käega murrataq. Ainolt üte käega oll' lubatoq leibä murdaq tol, kel üts käsi haigõ ja kellel rinnalats üsäh. Kes leeväpätsi kandso-otsa sei, tuu sai kas küläotsa mehele vai küläotsast naasõ. Ja tütrekuq, kes leeväpätsi kandso-otsõ seiväq, nool'e kasvevaq suurõq nisaq."
"Vanast noq puhast leibä süvväke-s. Kes vanast puhast leibä sai süvväq! Rüki sai joq niipall'o veedüq, et kuq puhast leibä naanoq süümä, sõs tedä haardonu-s kuige kavvas. Rüäq kasvevaq jo vanast väega kehväq. Tuud või jo egaüts arvataq, määne säält leib sai, ku rüki viid'e aita päädsetega. Ku nüüd saa-õiq rükä viiäq pakso korviga kohege ja tuudke viil veske man kroovitas. Rüäjahu oll' niguq tsakõ, nüüd om tsiajahu peenemb, ku vanast rüäjahu oll'. Leevä küdsämisega olt'e õks vanast väega hädäh, taha-õs kuigemuudo kuuh püssüq es. Leeväq saivaq nigu vadsaq. Mõnikõrd ku seit, sõs jäi kurk perüs kahrõs. Midä kehvemb aig, tuu rohkõmp pant'e aganet sisse, midä parõmb aig ja saak oll', tuu puhtampa leibä süüde."
"Et hiireq leibä ei süüsseväq, tuuperäst tett'e leeväpätsi pääle inne ahjo panmist lamba seereluuga jäleq pääle. Lamba seereluuga tettö jälg jäi perrä niguq kassikäpä jälg."
"Es tohiq leibä võttaq pakso söögi kõrvalõ. Kes kiisslaga leibä sei, tol läts' pää paljas. Ua- ja herneruvvaga es tohiq leibä süvväq, ütelde, et upõ ja hernidega om ess'keq leib üteh."


Kipõndus.
Kipõndus vai virgõndus vai kibõhuskasv om füüsigalinõ suurus, miä näütäs kibõhusõ muutumist aon. Kuna kibõhus om vektoriaalnõ suurus, sõs om tuud ka kipõndus, tuu tähendäs, et kipõndusõl om nii arvolinõ väärtüs ku suund.
SI-süstemin om kipõndusõ mõõdis "miitret sekondi kruudu kotsilõ" (m/s²).
kon F kihäle mõovidõ joudõ kogo, "m" om kihä mass ja a timä kipõndus.


Kibõhusvektor.
Kibõhusvektor om füüsigalinõ suurus, miä näütäs, kuis liikja kihä kotus ruumin muutus. Kibõhusvektoril om nii tsiht ku arvolinõ väärtüs (vektori pikkus, tuud kutsutas kihä kibõhusõs).
formula_2


Anatoomia.
Anatoomia om botaanikan, zooloogian ja arstitiidüsen oppus elolisõ välimädsest ja sisemädsest ehitüsest, timä iho jakõ kujost ja kotussõst.


Suu.
Viil om olõman jõõ suu.


Suu (anatoomia).
Suu om mulk inemise vai eläjä ihon, kost elämises tarvilinõ süük ja juuk sisse päses.
Inemise suun ommaq hambaq ja kiil. Suu ümbre ommaq huulõq.
Inemine pruuk suud pääle süümise viil kõnõlõmisõs. Ka pall'oq eläjäq tegeväq suuga hellü.


Rõnnaq.
Rõnnaq om inemise vai eläjä (innekõkkõ imetäjide) kihä edimädse poolõ ülemäne jago. Rõndo all om kõtt ja rõnna takan om sälg.
Naisi rõndo osas ommaq kats nissa, kost tulõ piim, minga nisaliidsi latsi söödetäs.


Põrn.
Põrn om sälgroodsoga eläjide (muuhulgan inemise) iho jago, miä om kõtukooba ülemädsen osan kur'al puul.
Põrn lagundas mittetarviliidsi veretäpikeisi ja täl om tähtsä kotus tõvõkimmüssüstemin.


Sooliguq.
Sooliguq ommaq inemise vai eläjä siitmise riistaq.
Inemise sooliguq ommaq kõtukooban. Nääq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko. Kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus, sõs näemiq, et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om, nii kui eläjälgi. Tuu om 24 kooni 30 jalga (7-9 miitret) pikk ja kolmõjaolinõ. Edimäne jago, miä maost minemä lätt, om kõgõ pikemb, sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus; keskmäne jago om jakulinõ ja pall'o lühemb, ent häste paksõmb, minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant; kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots, miä kõtu prügü ihost vällä juhatas, om jälq sille ja peenemb, kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus. Et soolik mitte ärq ei vass'uq, tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq.


Tupp (anatoomia).
Tupp (ladina keelen "vagina") om naisi ja imätside imetäjide kihä torokujolinõ jago, miä vii imäkuast kihä pinnalõ.


Titt.
Titt vai tilk vai peenis om miihi ja esätside eläjide suguriist. Imetäjil om tä ka kusõmisriist.
Väikeisi poiskõisi titti kutsutas latsikeelen til'us vai kaarateräkeses.


Suulda siginemine.
Suulda siginemine om sääne siginemise muud, kon õnnõ ütte vanõmbat om vaja, et luvvaq hindä perrätulõja.
Suulda sigineseq inämbüs üterakuliidsi eloliisi, niguq näütüses arheq, pisiläseq ja protistiq, niisamatõ pall'oq kasvoq ja seeneq, kiä ommaq hulkraksõq.


Sugulinõ siginemine.
Sugulinõ siginemine om sääne katõsuuliidsi eloliisi siginemise viis, kon perrätulõja saamisõs om vaja ütte rakku esätselt elolisõlt ja ütte rakku imätselt elolisõlt. Sugulidsõlt sigineseq osaq eläjäq (muuhulgan inemine), kasvoq, protistiq ja seeneq.


Sugu.
Sugu om sääntse elolisõ üts tunnus, kinkal perrätulõjidõ saamisõs om vaja tõist elolist. Sääntside eloliisi (eläjide, kasvõ vai tõisi) lihiq jagonõsõq katõs: üteq elolisõq loovaq üttesorti sugurakkõ ("munarakkõ"), tõõsõq tõistsorti sugurakkõ ("siimnerakkõ"). Edimäidsi kutsutas imätsis ja tõisi esätsis. Et perrätulõjit saiaq, piät kats esiqsorti rakku kokko saama. Säänest sigimise viisi kutsutas sugulidsõs sigimises.
Esätsil ja imätsil eloliisil saa hariligult ka vällänägemise perrä vaiht tetäq.
Imäst inemist kutsutas naasõs vai tütrigus ja esäst inemist mihes vai poisis.
Pall'odõl eläjälihel ommaq kah imätside ja esätside jaos umaq nimeq. Näütüses imäne hopõn om märä ja esäne hopõn täkk.


Esäne.
Rooma jumala Marsi kilp ja oda tähüstäseq esätside suku
Esäne om üts katõst eloliisi suust (tõõnõ om imäne).


Imäne.
Rooma jumalanna Venusõ käsipiigli ja suga tähüstäseq imätside suku
Imäne om üts katõst eloliisi suust (tõõnõ om esäne).


Ökoloogia.
Ökoloogia vai keskkunnaoppus vai keskkunnatiidüs om tiidüs, miä uur tuud, kuis elolisõq ja näide elokeskkund ütsütte mõotasõq. Ökoloogia uur ka ökosüstemme.


Rasõhus (inemine).
Rasõhus vai rasõndus vai (latsõ) kandminõ om tuu ku naanõ kand uman imäkuan last. Tuu nakkas pääle rassõs jäämisega ja lõpõs sünnütämisega, latsõ ärqviskamisõga vai ärqkaotamisõga. Rasõhus kest hariligult 9 kuud.
Imetäjil kutsutas poigõ kandmist tiinüses.


Tiinüs.
Tiinüs vai rammus vai toogi pääl olõminõ om tuu, ku imäne imetäjä kand uman imäkuan poiga vai poigõ. Tuu nakkas pääle tiinõs jäämisega (käünüs saamisõga, juustumisõga) ja lõpõs poigimisõga vai puja ärqviskamisõga.
Inemiisi puhul kõnõldas tiinüse asõmõl rasõhusõst.
Mõnõl eläjälihil kest tiinüs lühkest aigu, tõisil jälq pikembät aigu. Allpuul olõvan joonõkirän ommaq mõndsi eläjide tiinüse keskmädseq pikkusõq.


Latsikiil.
Latsikiil vai hoitjakiil om hariligust kõnõlõmis- ja kiräkeelest tõistõ keelemuud, midä kõnõlõsõq väikuq latsõq vai midä kõnõlõsõq näidega täüskasunuq inemiseq.


Inemise evoluts'uun.
Inemise evoluts'uun om "Homo sapiensi" ku umaette eläjälihi peritolo ja välläkujonõminõ ao kestel. Tuud uurvaq muuhulgan säändseq tiidüsharoq niguq füüsiline antropoloogia, primatoloogia, arkeoloogia, keeletiidüs ja geneetiga.


Muistinõ aig.
Muistinõ aig om kõgõ vanõmb aig inemiisi ütiskunna aoluun, tuu om tuu aig, mink luku panda-s kirja.
Muistinõ aig naas' pääle inemiisi tekkümisega vähämbält 2 miljonit aastakka tagasi ja lõppi maailma esiq jakõn esiq aol. Ugandin ja muial Eestin loetas muistidsõ ao lõpos 13. aastagasaa alostust, ku taahtõ jousõvaq võõramaa ristisõdijaq.


Aoluulinõ aig.
Aoluulinõ aig om tuu aig, minkast om kirja pant mälehtüisi. Inemiisi ütiskunna aolugu jagonõs katõs: muistidsõs aos ja aoluulidsõs aos. Aoluulinõ aig naas' pääle kirä tarvitusõlõvõtmisõga, tuu juhtu esiq maiõn esiq aol. Eestin naas' aoluulinõ aig pääle 13. aastagasaa alostusõn.


Kiviaig.
Kiviaig om tuu jago aoluust, ku inemiseq tarvitivaq tüüriisto tegemises kivvi ja mõista-s viil metalist tüüriisto tetäq. Kiviaaig om muistidsõ ao kõgõ vanõmb jago.


Pronksiaig.
Pronksiaig om tuu osa aoluust, ku mõistõti pronksist tüüriisto tetäq, a rauda viil tunda-s. Pronksiaig om muistidsõ ao keskmäne jago, inne tuud oll' kiviaig ja peräst tuud tull' ravvaaig.
Eestin kest' pronksiaig aastagil 1500-500 i.m.a.


Ravvaaig.
Ravvaaig om muistidsõ ao perämäne jago, ku lõikõ- ja sõariisto tegemise kõgõ tähtsämb matõrjaal oll' raud.
Eestin kest' ravvaaig 6. aastagasaast i.m.a. kooni 13. aastagasaa alostusõni.


Vana-Hiina.
Vana-Hiina oll' hiinlaisi maa vanaao hiina tsivilisatsiooni aigu.


Hindustani puulsaar.
Hindustani puulsaar vai Hindustan vai India puulsaar om puulsaar Õuraasia lõunõjaon Lõunõ-Aasian. Puulsaarõ tingligus piiris loetas Indusõ ja Gangese jõõ suu vaihõlist juunt, timäst õdagu puul om Araabia meri ja hummogu puul Bengali laht. Hindustani puulsaarõst lõunõn om Sri Lanka saar.


Indusõ oro tsivilisats'uun.
Indusõ oro tsivilisats'uun oll' pronksiao tsivilisats'uun (kütse aig 2600–1900 i.m.a-.) mink keskus oll' Hindustani puulsaarõ õdagujaon Indusõ jõõ ümbre. S'oo ilma aigo om suurõmb jago tuust piirkunnast Pakistanin.


Makõdoonia kuningriik.
Makõdoonia kuningriik oll' muistinõ kuningriik Egeusõ merest põh'a puul. Tä tekkü 8. aastagasaal i.m.a. ja sai otsa 146. a. i.m.a., ku ruumlasõq tä ärq vallutiq. Tuust õdagu puul oll' Epirus, põh'a puul Paionia, hummogu puul Traakia ja lõunõ puul Tessaalia.


Kuningriik.
Kuningriik om monarhistlik riik, midä juht kuning vai kuninganna.
Piiramada kuningavõimoga riigi kõrral kõnõldas absoluutsõst monarkiast.
S'oo ilma aigu ommaq inämbüs kuningriikõ konstituts'oonilidsõq monarkiadq, kon kuninga võim on piiret (sakõstõ ommaq kuningalõ jätedüq õnnõ edüstüsfunkts'ooniq).


Mesoameeriga.
Mesoameeriga (hispaani keelen: "Mesoamérica") om maa-ala ja kultuuripiirkund Ameerikan, miä küünüs Kesk-Mehhikost Hondurasõ ja Nikaraaguani nink kon mitmõq paigapäälidseq ütiskunnaq olliq korgõhe arõnuq inne Hispaania kolonistõ tulõkit 15. ja 16. aastagasaal. Muistitsõl aol olliq sääl maa-arijidõ küläq ja suurõq poliitilidsõq ja usopääliinaq. Mesoameerikan olliq näütüses sääntseq korgõhe arõnuq kultuuriq nigu Olmeegi, Teotihuacáni, Maia, ja Asteegi umaq.


Seldžuki impeerium.
Seldžuki impeerium umal tippaol 1092. a., ku Malik-šahh ärq kuuli
Seldžuki impeerium oll' keskaignõ islamistlik riik õdagupoolitsõn Aasian. Riigi lõi 1037. a. oguusi-turgi Kõnõki hõim ja tuu kest' 1194. aastagani. 1092. a. küündüq riigi piiriq Hindukušist hummogupoolidsõ Anatooliani ja Kesk-Aasiast Pärsiä lahõni.
Riigi pääliin oll' edimält Rei, ildampa Ishafan.


Vanaaig.
Vanaaig om aoluumõistõq, miä võeti tarvitusõlõ renessansiaol: vanasaos nimitedi Rooma riigi aigo ja aigo pääle tuud. Peräst vannaaigo tull' keskaig, mink alostust loeti umbõs 5. aastagasaast m.a.p.
Ildampa om võet tarvitusõlõ mõistõq "muistinõ aig", mink all mõtõldas aigo inne vannaaigo, ku kirja viil es tundaq.


Keskaig.
Keskaig om aoluujago Õuruupa vanaao ja vahtsõ ao vaihõl.
Õdagu-Õuruupan kest' keskaig 5. aastagasaast 15. aastagasaani.
Eestin loetas keskao alostusõs 13. aastagasaa alostust, ku taahtõ joudsõvaq võõramaa ristisõdijaq.
Keskao lõpos om Eestin loet päämädselt kattõ sündmüst.
1. Reformats'ooni (lutõrlusõ) siiäqjoudmist 1520.-1530.-ndil aastagil, miä kahand' katoligu kerko tähtsüst tan.
2. 1558-83 kestnüt Liivi sõta, miä häöt' Vanal-Liivimaal seenidseq riigikeseq (ordoriigi nink piiskopkunnaq).


Vahtsõnõ aig.
Vahtsõnõ aig om aoluujago umbõs aastagast 1500 (renessansist) kooni edimädse ilmasõani (1914/1918). Inne vahtsõt aigo oll' keskaig ja pääle tuud om kõgõ vahtsõmb aig.


Sumõr.
Sumõr oll' Mesopotaamia lõunõhummogujao (ala illatsõmba Babüloonia nink Tigrisõ ja Eufrati jõõ suiõ vaihõl) nimi tuust aost, ku sumõriq sinnäq elämä asotivaq (kõgõ ildampa 3500 i.m.a.) kooni Babüloonia aoni (peräst 2000. aastakka i.m.a.). Sumõr oll' s'ooilmaaigsõ Iraagi lõunõhummogujaon.


Ameeriga vabahussõda.
Ameeriga vabahussõda (1775–1783; inglüse keelen "American Revolutionary War" vai "American War of Independence") oll' sõda, miä alost' Suurbritannia kuningriigi ja timä kolmõtõist Põh'a-Ameeriga koloonia vaihõl nink minkast tull' suurõmb sõda mitmidõ Õuruupa suurriike vaihõl. Sõa lõpos tunnistõdi Ameeriga Ütisriike sõltumatust Suurbritanniast.


Briti impeerium.
Maaq, miä kunagi Briti impeeriumi ala ommaq kuulunuvaq
Biti impeerium oll' riik 16. aastagasaast 20. aastagasaani, midä valitsõdi Ütiskuningriigi puult nink kohe kuuluvaq dominjooniq, kolooniaq, protektoraadiq, mandaadiq, ja tõsõq territooriumiq. Tuu tekkü, ku Inglüsmaa sai hindäle 16. aastagasaa lõpon ja 17. aastagasaa alostusõn kolooniaq ja kauplõmispostiq. Uma tippaigsõ suurusõ poolõst om tä kõgõ suurõmb impeerium, miä aoluun ülepää olnuq om. Inämb ku sada aastakka oll' tä maailma kõgõ suurõmb riik. Impeeriumi aig sai otsa 1997. a., ku Hong Kong annõti üle Hiina Rahvavabariigile.


Must surm.
Pilt Toggenburgi piiblist (1411), miä kujotas musta surma
Must surm oll' üts kõgõ suurõmb kadsoepideemiä maailma aoluun. Õuruupan oll' timä tippaig 1348-1350.
Arvatas, et tuu katsk tapp' umbõs 75 miljonit inemist, muuhulgan 30-60% Õuruupa inemiisist.


Vastareformats'uun.
Vastareformats'uun vai katoliiklik reformats'uun oll' katoligu kerko akts'uun protõstantligu reformats'ooni vasta, minga püvveti takistaq kerkolahkõ tekkümist. Tuu kest' umbõs 1545-1648.


Ristisõda.
Ristisõdijaq piirdväq Antiookiat edimädse ristisõa aigu
Ristisõda oll' Rooma-Katoligu Kerko puult kõrraldõt vai suunat sõakäük välläpoolõ ristiuso maid. Ristisõto peeti (1096–1270).


Hollandi mäss.
Hollandi mäss (1568–1609) oll' osalidsõlt kõrdalännüq Madalmaiõ säitsmetõistkümne provindsi mäss Hispaania impeeriumi vasta. Tuu vei hindäperi Hollandi riigi luumisõniq ja tuuga naas' pääle Katsakümneaastaganõ sõda.


Suur kerkolaheq.
Suur kerkolaheq vai Suur skisma oll' krõstligu kerko lahenõminõ õigõuso ja katoligu kerkos aastagal 1054, ku Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ütsütte vastatsikku kerkovandõ ala panniq.


Inglüse kodosõda.
William Shakespeare Burtoni maal, kon om kujotõt haavatut kuningameelist maan lamaman ja mustan rõivan puritaani tagaplaanil.
Inglüse kodosõda (1641–1651) oll' rida sõaliidsi konfliktõ ja poliitiliidsi mahhinats'uunõ parlamendipuuldajidõ ja kuningameelitside vaihõl.


Valgustusaig.
Valgustusaig (prantsusõ keelen "siècle des lumières", s'aksa keelen "Zeitalter der Aufklärung", inglüse keelen "Age of Enlightenment", vinne keelen "Просвещение") oll' aig 18. aastagasaa Õuruupan, ku usk kerkohe ja saisuisihe kahasi ja inämb naati väärtüstämä ratsionaalsõt mõtlõmist, demokraatiat, inemiseõiguisi ja tiidüst.
Valgustusao nimi om perit Voltaire'ilt ja Herderi Johann Gottfriedilt nink sai esiqeränis tunnõtus Kanti Immanueli artikliga "Miä om valgustus?"


Ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult.
Hariligult loetas, et Ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult naas' pääle 1492. a., kuigi inne tuud oll' olnuq vähämbält üts Ameeriga kolonisiirmise katsõq. Edimädseq teedäqolõvaq õuruuplasõq, kiä jousõvaq Ameerikahe olliq 11. aastagasaal põh'amaiõ viikingiq, kiä asotivaq Gröönimaalõ mito kolooniat ja üte lühkest aigu kestnü külä L'Anse aux Meadows kandin, miä täämbädsel aol om Newfoundlandin. Viikingiq kutsiq tuud maad Vinlandis. Gröönimaa kolooniaq peiväq vasta mitmit aastagasato, mink kestel viikingiq peiq sõto põlitsidõ elänikke inukkõga. 15. aastagasaa lõpos olliq nuuq kolooniaq häädünüq.
Aastagal 1492 joud' Ameerikahe Hispaania ekspedits'uun iinotsan Columbusõ Christopheriga. Pääle tuud sai Ameeriga uurminõ ja kolonisiirmine kõva huu sisse. Edimält minti Kariibi mere piirkunda (muuhulgan Hispaniola, Puerto Rico ja ja Kuuba saari pääle) ja 16. aastagasaa alostusõn jouti Põh'a- ja Lõunõ-Ameeriga maisõmaa pääle. 1497. a. joud' Põh'a-Ameerikahe Caboti John. Ao kestel naksiq kõkkõ õdagupuulkerrä dominiirmä Õuruupa rahvaq, miä vei Ameeriga põlitsidõ rahvidõ alahiitmiseni nink suuri muudatuisini maastikun, eläjide ja kasvõ elon. Õnnõ 19. aastagasaal läts' Õuruupast Ameerikahe elämä 50 miljonit inemist.


Suur Prantsusõ riigipööreq.
Suur Prantsusõ riigipööreq vai Prantsusõ kodanlinõ riigipööreq toimu 1789–1799 Prantsusmaal. Tuu käügin kukutõdiq Prantsusmaal kuningavõim ja kaotõdiq ärq feodaalkõrd.


S'aksa-Rooma riik.
S'aksa-Rooma riik vai S'aksa Rahva Pühä Rooma keisririik (s'aksa keelen "Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation", ladina keelen "Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae"), edimält lihtsähe Pühä Rooma riik, oll' riik Kesk-Õuruupan keskaol ja vahtsõ ao alostusõn.
Riigi edimäne valitsõja oll' Otto I, kiä krooniti kuningas 962. a. Riik sai otsa, ku Napoleon tuu 1806. a. ärq vallut'.


Inka impeerium.
Inka impeerium oll' kõgõ suurõmb riik Ameerikan inne Kolumbust. Riigi valitsõmis- ja sõalinõ keskus oll' Cusco, miä s'oo ilma aigu om Peruun.


Mingi dünastia.
Mingi dünastia oll' Hiina valitsõjidõ sugu, miä valits' aastagil 1368–1644.


Mogulidõ impeerium.
Mogulidõ impeerium (Turkki: Babür İmparatorluğu) oll' Turkin islamistlik riik Hindustani puulsaarõ pääl, miä tekkü 1526, vallut' 17. aastagasaa lõpos ja 18. aastagasaa alostusõs suurõmba jao Hindustanist nink kattõ ärq 19. aastagasaa keskpaigan.


Osmannõ riik.
Osmannõ riik vai Osmannõ impeerium vai Ottomani impeerium oll' riik, midä timä aol kutsuti Türgü impeeriumis. Osmannõ riigi sünnüaos loetas 1299. aastakka, ku Osman I kuulut' hindä Seldžuki impeeriumi valitsõjas. Hiilgõaol võtt' riik hindä ala suurõ jao Lõunõhummogu-Õuruupast, Lähküst-Hummogumaast nink Põh'a-Afrikast, küündüden Gibraltari väinäst Kaspia mere ja Pärsiä lahõni. Osmannõ riik sai otsa 1923. aastagal, ku kuulutõdi vällä Türgü Vabariik.


Poola jagamisõq.
Poola jagamisõq vai Poola-Leedu riigi jagamisõq toimuvaq 18. aastagasaa tõõsõl poolõl ja noidõ tulõmusõl kattõ ärq Poola-Leedu riik ("Rzeczpospolita"). Poola-Leedu maid jagivaq umavaihõl Vinne impeerium, Preisi kuningriik ja Habsburgõ Austria.


Poola-Leedu riik.
Poola-Leedu riik kuning Władysław IV aigu (u. 1635. a.)
Poola-Leedu riik (poola keelen "Rzeczpospolita Obojga Narodów" (Mõlõmba Rahva Vabariik); leedu keelen "Žečpospolita" vai "Abiejų tautų respublika") oll' föderatiivnõ riik Õuruupan 1569–1795, miä saisõ kuun Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Poola-Leedu piiririigiq olliq Roodsi, Vinnemaa, Türgü, Tšehhi, Austria, Brandenburg ja Õdagu-Pomorze Hertsogiriik ("Księstwo Zachodniopomorskie").
Moskva liin kuulu Poola-Leedu riigi ala 27. süküskuu pääväst 1610 4. märtekuu pääväni 1612.
Võromaa Poola-Leedu riigin.
1582. a. sõlmit Jam Zapolski vaihhõraho perrä läts' Võromaa Poola-Leedu riigi ala ja oll' sääl 1625. aastagani, ku ruutslasõq taa kandi hindä valdustõ saivaq.


Reformats'uun.
Reformats'uun vai protõstantlinõ reformats'uun oll' 16. aastagasaal tekkünü uso vahtsõndamisliikminõ, mink tulõmusõl leiq katoligu kerkost lahko niinimitedüq reformeeridüq haroq, noist päämädseq olliq lutõrlus, kalvinism ja anglikaani kerik. Reformats'ooni alostajas loetas Lutheri Martinit ja alostuskuupääväs 31. rehekuu päivä 1517.


2010.
2010. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10223. aastak sirvikallendri perrä.


Renessanss.
Renessanss (prantsusõkeelitsest sõnast "renaissance" 'vahtsõstsündümine') oll' Itaaliast alanu ja 14.-17. aastagasaal kestnü aig Õuruupa kultuuriluun. Tuul aol liiguti religioonikesksilt väärtüisilt inemisekeskse maailmapildi suunan.


Viikingiq.
 ommaq märgidüq maaq, kon viikingiq sakõstõ rüüstämän käveq.
Viikingiq olliq muistitsõst Skandinaaviast (Roodsist, Norrast, Taanist) perit meresõitjaq, kink kultuuri häitsemisaig oll' umbes 8.–11. aastagasaal (nn. viikingiaig).
Viikingiretki teiq (esiqeränis 11.–12. aastagasaal) ka saarlasõq.


Yuani dünastia.
Yuani dünastia u. 1294. a.
Yuani dünastia vai Suur Yuani riik oll' nii Mongoli riigi jakk ku mongolidõ luud riik parhilladsõn Mongoolian ja Hiinan aastagil 1271-1368.


Edimäne ilmasõda.
Edimäne ilmasõda oll' edimäne sõda, kon tapõl' suurõmb jago maailma suuri riikõ. Sõda kuulutõdiq vällä tuu pääle, ku 28. piimäkuu pääväl 1914 tapõti Sarajevon Austria ertshertsog Franz Ferdinand, nink tä kest' 11. märtekuu pääväni 1918. Sõdivaq riigiq olliq jagonuq kattõ liiri: Antandis ja Keskriiges.


Tõõnõ ilmasõda.
Tõõnõ ilmasõda (1. süküskuu päiv 1939 – 2. süküskuu päiv 1945) oll' suur sõda, kohe oll' kist suurõmb jago maailma rahvist ja riigest. Sõa käügin võeti sõaväkke üle 100 miljoni inemise, miä tege tuust kõgõ aoluu kõgõ suurõmba sõa. Sõan tapõti üle 70 miljoni inemise, noist inämbüs olliq eräinemiseq. Niipall'o inemiisi olõ-iq tapõt ütengi tõõsõn sõan.


Vinne kodosõda.
Vinne kodosõda (1917–1923) oll' sõda, miä toimu innestidse Vinne keisririigi maa-alal "verevide" ja "valgidõ" vaihõl peräst tuud, ku inämbläseq 1917. aastagal Oktoobripüürdega Petrogradin võimo haariq.


Vinne Keisririik.
Vinne Keisririik vai Vinne Impeerium (vinne keelen Российская империя) oll' 1721-1917 riik Õuruupan ja Aasian ja Ameerikan. Vinne Keisririigi iinkäüjäs oll' Moskva tsaaririik ja perrätulõjas 1917. aastaga radokuu riigipüürdmise tulõmusõl 1/14. süküskuu pääväl 1917 vällä kuulutõt demokraatlinõ Vinnemaa Vabariik. Tuu riigi osas oll' ka Võromaa ja muu Eesti.


Nõvvokogoliit.
Nõvvokogoliit vai Nõvvokogo Sotsialistlikkõ Vabariike Liit vai NSV Liit vai NSVL (vinne keelen "Союз Советских Социалистических Республик" vai "Советский Союз" vai "СССР") oll' aastagil 1922–1991 eksistiirnü sotsialistlik riik, midä valits' kommunistlik partei.


Nõvvokogo Liido-Afganistani sõda.
Nõvvokogo Liido-Afganistani sõda oll' ütsä aasta pikkunõ sõda Afganistanin, kon Nõvvokogo Liido sõavägi toet' valitsõvat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA), kiä sõdisi muds'ahiide vasta, kedä toediq mitmõq riigiq, muuhulgan Ameeriga Ütisriigiq, Saudi-Araabia ja Pakistan. Sõda naas' pääle 7. põimukuu pääväl 1978. Nõvvokogo väeq naksiq Afganistanist vällä minemä 15. lehekuu pääväl 1988 ja olliq lõpligult vällä lännüq 15. radokuu pääväs 1989. Tuun sõan pidiväq Nõvvokogo poolõ pääl sõdima ka pall'oq Võromaa miheq.


Sõda.
Sõda om katõ vai inämbä osapoolõ sõariistoga võidõlus, midä hariligult peetäs tuuperäst, et saiaq võimo määntsegi maa üle.
Sõto om maailma aoluun kõikaig olnuq.


Rahu.
Rahu om olokõrd, ku peetä-iq sõta. Ku sõda ärq lõpõtõdas, sõs hariligult sõlmitas rahulepüng.


Kodosõda.
Kodosõda om sõda, midä pidäväq üte riigi piiren organiseeridüq rühmäq vai mõnikõrd ka riigiq, miä ommaq tekkünüq määntsegi riigi lagonõmisõga. Sõdiva poolõ tsiht või ollaq saiaq hindä kätte võim riigi vai piirkunna üle, saiaq umalõ piirkunnalõ sõltumadus vai muutaq valitsusõ poliitikat.


Ameeriga Ütisriike kodosõda.
Ameeriga Ütisriike kodosõda (inglüse keelen "American Civil War" vai "War Between the States") oll' aastagil 1861–1865 Ameeriga Ütisriike territooriumil peet sõda Uniooni (Põh'a) ja Konföderats'ooni (Lõunõ) vaihõl. Sõa päämiidsis põh'ussis om üteld or'andust, Lõunõ majanduslist maahajäämist nink tävveste esiqmuudu mõttõviise ja ütiskunnakõrraldust.


Apartheid.
Silt, miä and inglüse, afrikaani ja suulu keelen teedäq, et taa rand om õnnõ valgõst rassist inemiisile
Apartheid oll' ammõtlinõ rassõ erälde hoitmisõ poliitiga, midä Lõunõ-Afriga Vabariigin aeti 1948–1994. Sõna "apartheid" om perit afrikaani keelest ja tähendäs eräldeolõmist. Tuu poliitiga tsihis oll' piirata mustanahaliidsi põliselänige õiguisi ja hoita alalõ valgõ veidembüse ülembvõim.
Lõunõ-Afrikan naati rassõ erälde hoitma joba sõs, ku tuu oll' Hollandi koloonia. Ammõtlidsõs poliitikas kuulutõdiq apartheid pääle 1948. aastaga üldvalimiisi. Säädüse perrä jaeti inemiseq neljä rassirühmä: mustaq, valgõq, värmilidseq ja indialasõq. Egalõ rühmäle nätti ette umaq elopaigaq ja nii mõnõkiq sunniti tuuperäst elopaika vaihtama. Mustõlõ ja valgilõ tetti erälde kooliq, haigõmajaq, tsukõluskotussõq jne. Sakõstõ saivaq mustaq kehvembit teenüssit ku valgõq.
Apartheidipoliitikalõ tegi lõpo Mandela Nelsoni presidendisvaliminõ 1994. aastagal.


Briti India.
Briti India Impeerium 1909. a.
Briti India all mõtõldas aojako 1858-1947, ku Hindustani puulsaar oll' britivõimumaa, vai sõs tuud maad hinnäst tuul aol.


Võõravõimumaa.
Imämaaq ja näide võimualodsõq maaq 1945. a.
Võõravõimumaa vai koloonia om maa, miä poliitilidsõlt ja majanduslidsõlt sõltus määntsestki riigist (imämaast vai metropolist), a miä olõ-iq tuu riigi osa. Hariligult om võõravõimumaa imämaast kavvõn. Näütüses India oll' umal aol britivõimumaa.
20. aastagasaal saiq inämbüsest võõravõimumaiõst hindäperi riigiq.


Dekolonisiirmine.
Dekolonisiirmine om koloonijidõ ärqkaotaminõ. Kunagidsõst kolooniast või saiaq hindäperi riik, tä või kokko minnäq mõnõ tõõsõ riigiga vai saiaq hindäle "vabalt assotsieeritüse" staatusõ.
Kuigi dekolonisiirmise näütüisi om joba muistitsõst aost, om vahtsõmbal aol olnuq mito esiqeränis aktiivsõt dekolonisiirmise aigo. Nuuq ommaq Hispaania impeeriumi lagonõminõ 19. aastagasaal, Austria ja Osmannõ impeeriummõ lagonõminõ Edimädse ilmasõa aigo, Briti, Prantsusõ, S'aksa, Itaalia ja Ameeriga impeeriummõ lagonõminõ Tõsõ ilmasõa aigu nink Vinne Nõvvokogo impeeriumi lagonõminõ pääle Berliini müürü ärqlahkmist 1989. a.


Hiina kodosõda.
Hiina kodosõda oll' sõda Kuomintangi (Hiina Natsionalistligu Partei) ja Hiina Kommunistligu Partei juhituisi väki vaihõl aastagil 1927-1936.


Külm sõda.
Külm sõda (1945–1991) oll' poliitilinõ, ideoloogilinõ ja majanduslik konflikt, miä kest' pikkä aigu pääle Tõist ilmasõta ja kon ütelpuul olliq Nõvvokogo Liit ummi liitlaisiga ja tõsõl puul demokraatlidsõq õdagumaaq iinotsan Ameeriga Ütisriikega.


Iisraeli riigi välläkuulutaminõ.
Iisraeli riigi välläkuulutaminõ toimu 14. lehekuu pääväl 1948, pääväl, ku Briti mandaat lõppi. Tuul pääväl kuulutõdiq ammõtlidsõlt vällä, et om luud vahtsõnõ juudi riik, sääl, kon oll' olnuq Palestiina Briti mandaat ja kon kunagi olliq olnuq Iisraeli ja Juudi Kuningriik.


Prantsusõ-Preisi sõda.
Prantsusõ-Preisi sõda (19. hainakuu päiv 1870 – 28. vahtsõaastakuu päiv 1871) oll' sõda Prantsusmaa ja Preisi Kuningriigi vaihõl. Tuu lõppi preislaisi võidoga ja ütidse S'aksamaa luumisõga.


Ütidse S'aksamaa luuminõ.
Ütidse S'aksamaa luuminõ oll' poliitilidselt ja administratiivsõlt ütidse S'aksa riigi luuminõ, miä ammõtlidsõlt sündü 18. vahtsõaastakuu pääväl 1871 Versailles' Palee piiglisaalin. Sinnäq kokkotulnuq S'aksa riike valitsõjaq kuulutiq pääle Prantsusmaa allaandmist Prantsusõ-Preisi sõan Wilhelm I S'aksa impeeriumi valitsõjas.


Õdagu- ja Hummogu-S'aksamaa kokkominek.
Õdagu-S'aksamaa (sinine), Hummogu-S'aksamaa (verrev) ja Õdagu-Berliin (kõllanõ)
Õdagu- ja Hummogu-S'aksamaa kokkominek (s'aksa keelen: "Deutsche Wiedervereinigung") oll' protsess aastagil 1989-1990, mink käügin S'aksa Demokraatlidsõst Vabariigist (Hummogu-S'aksamaast) sai S'aksa Liitvabariigi (Õdagu-S'aksamaa) osa. Tuu lõppi 3. rehekuu pääväl 1990.


Suur majanduspitsüs.
Suur majanduspitsüs vai suur majandusõ sadaminõ oll' 1930-ndil aastagil, ku kõgõn ilman oll' majandusõ langus ja pall'oq inemiseq kaotiq tüü.


Lahesõda.
Lahesõda (2. põimukuu päiv 1990 – 28. radokuu päiv 1991) oll' Ütitside Rahvidõ loaga alostõt 34 riigi koalits'ooni sõda Iraagi vasta, miä oll' Kuveidi ärq vallutanuq. Sõda lõppi Iraagi väki vällälüümisega Kuveidist.


Holokaust.
Holokaust (kreeka keelen holokauston, 'tävvelidselt ohvõrdõt'; heebrea keelen השואה HaSho'a, 'hädä') oll' Tõsõ ilmasõa aigu S'aksamaa puult juutõ vasta toimõ pant genotsiid. Tapõti umbõs 6 miljonit juuti.


India vabahusliikminõ.
Lord Clive'i ja Mir Jafar kokkosaaminõ pääle Palaši tapõlust. Haymani Francisõ pilt (u. 1760).
India vabahusliikminõ oll' 1857. aastagast 1947. aastaga 15. põimukuu pääväni, ku India pässi Briti võimu alt nink timäst sai hindäperi riik. Tuust liikmisõst võtiq ossa pall'oq poliitilidsõq ja ütiskundlidsõq organisats'ooniq nink vabahusõ iist võidõldi nii sõariistoga ku ilma. Liikmisõ kõgõ kuulsamb iistvidäjä oll' Gandhi Mahatma.


Iraani riigipööreq.
Iraani riigipööreq vai Islamirevolutsiuun toimu 1979. aastagal ja muut' Iraani konstitutsioonilidsõ monarkia, kon valits' šahh Pahlavi Mohammad Reza, islami vabariigis, midä juhtõ ajatolla Khomeynī Rūḩollāh. Ajatolla Khomeini oll' ka riigipüürdmise juht ja vahtsõ riigi põh'andaja. Tuud riigipüürdmist om kutsut suurusõ poolõst kolmandas riigipüürdmises pääle Prantsusõ riigipüürdmist ja oktoobripööret. Om üteld, et tuu sündmüs tekk' islamifundamentalismist "poliitilidsõ jovvu... maiõn Marokost Malaisiani."


Ütidse Itaalia luuminõ.
Ütidse Itaalia luuminõ (itaalia keelen: "il Risorgimento") oll' 19. aastagasaa poliitilinõ ja ütiskundlinõ liikminõ mink Apenniini puulsaarõ pääl olnuisist riigest sai üts ütine Itaalia riik. Loetas, et tuu liikminõ naas' pääle 1815 Viini Kongressi ja Napoleoni valitsusao lõpoga nink jousõ suurõst luust lõpolõ 1871 paiku Prantsusõ-Preisi sõaga.


Korea sõda.
Korea sõda (25. piimäkuu päiv 1950 - 27. hainakuu päiv 1953) oll' sõda Põh'a-Korea ja Lõunõ-Korea vaihõl. Põh'a-Koread toetiq Nõvvokogo Liit ja Hiina Rahvavabariik, Lõunõ-Koread Ameeriga Ütisriigiq, Ütiskuningriik ja tõõsõq õdagumaaq. Sõategevüs lõppi vaihõrahuga.


Meiji restaurats'uun.
Meiji restaurats'uun vai Meiji riigipüürdmine oll' sündmüisi ahhil 19. aastagasaa tõõsõ poolõ Jaapanin, miä kõvva muut' tuu maa poliitilist ja ütiskundlist ülesehitüst.


Mutsuhito.
Mutsuhito (jaapani keelen 睦仁) vai keisri Meiji (3. märtekuu päiv 1852 – 30. hainakuu päiv 1912) oll' Jaapani keisri 1867. aastagast 1912. aastagani. Mutsuhito deviis oll' Meiji ('helksä valitsus' vai 'valgustõt rahu').
Tä kuulut' hindä Jaapani valitsõjas pääle uma esa Osahito surma ja lõi Tokugawa šoguni Yoshinobu väki. Mutsuhito vei uma residentsi Kyōtōst Tōkyōhe. Teno timä reformõlõ nõssi Jaapan ütes maailma suurvõimos. Timä valitsusaol peet Vinne-Jaapani sõan ja Hiina-Jaapani sõan võit' Jaapan Vinnemaad ja Hiinat.


Napoleoni sõaq.
Napoleoni sõaq olliq sõaq midä Napoleoni juhit Prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil 1803-1815. Nuuq sõaq tulliq pääle Suurõ Prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto. Prantsusmaa vallut' kipõstõ suurõmba jao Õuruupast, a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist Vinnemaal 1812. aastagal. Napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull' Prantsusmaal jälq võimolõ Bourbonõ monarkia ja kattõ ärq S'aksa-Rooma riik. Samal aol naas' Hispaania impeerium nõrgõnõma, tuuperäst, et ku Prantsusmaa Hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja Ladina-Ameerigan naati tegemä riigipüürdit. Teno Napoleoni sõtolõ sai Briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas.
Napoleoni sõaq lõppiq ku Napoleon sai 18. piimäkuu pääväl 1815 Waterloo all lüvväq ja sõlmiti Tõnõ Pariisi Raholepüng.


Kolmas Riik.
Kolmas Riik vai Kolmas Reich (s'aksa keelen "Drittes Reich") vai Natsi-S'aksamaa oll' S'aksamaa (S'aksa Riigi ja Suurs'aksa Riigi) kujondlik nimetüs aastagil 1933–1945, ku riiki valits' Hitleri Adolfi juhit natsionaalsotsialistlik käsovalitsus.
"Kolmas Riik" tähüst' natsionaalsotsialistligu mõttõviisi perrä riiki, mink iinkäüjäq olliq S'aksa-Rooma riik (843–1806, "Edimäne Riik") ja S'aksa keisririik (1871–1918, "Tõõnõ Riik").
"Kolmas Riik" pidi peräst Weimari Vabariigi lõppo 1933. aastagal nakkama tähüstämä S'aksamaa hiilgusõ tagasitulõkit.


India jagaminõ.
India jagaminõ oll' Briti India jagaminõ usupiire perrä mink tulõmusõl tekküväq 14. põimukuu pääväl 1947 Pakistani Dominjon (minkast ildampa saivaq Pakistani Islamivabariik ja Bangladeshi Rahvavabariik) 15. põimukuu pääväl 1947 India Unioon (ildampa India Vabariik).


Qingi dünastia.
Qingi dünastia (hiina keelen: 清朝; pinyinin: Qīng Cháo) oll' perämäne Hiina valitsõjidõ dünastia. Tä valits' aastagil 1644-1912. Inne tuud oll' Mingi dünastia ja peräst tuud tull' Hiina Vabariik.


Solidaarsus.
Solidaarsus (poola keelen "Solidarność") om Poola ammõdiütisüisi liit, miä luudi 1980. a. süküskuun Gdański laivavabrikun nink mink edimäne juht oll' Wałęsa Lech.
Solidaarsus oll' edimäne ammõdiütisüs peräst Tõist ilmasõta Hummogu-Õuruupan, miä allu-s kommunistõlõ.


Hispaania kodosõda.
Hispaania kodosõda toimu 17. hainakuu pääväst 1936 1. mahlakuu pääväni 1939 Tõsõn Hispaania Vabariigin.


Versailles' rahulepüng.
Versailles' rahulepüng sõlmiti 28. piimäkuu pääväl 1919 liitlasriike ja S'aksamaa vaihõl Prantsusmaal Pariisin Versailles' lossi Piiglisaalin.
Rahulepüngile kirotõdi ala pääväl, ku sai täüs viis aastakka Edimädse ilmasõa vallapästnüst ertshertsogi Ferdinandi Franzi atõndaadist.
10. vahtsõaastakuu pääväl 1920 kehtimä naanu lepüng lõpõt' ammõtlidsõlt Edimädse ilmasõa.


Vietnami sõda.
Vietnami sõda oll' sõda Vietnamin, Laosõn ja Kambodžan, miä kest' 26. süküskuu pääväst 1959 30. mahlakuu pääväni 1975. Ütel puul oll' kommunistlik Põh'a-Vietnam ja timä toetajaq, tõõsõl puul Lõunõ-Vietnam, kedä muuhulgan toetiq Ameeriga Ütisriigiq. Sõda lõppi Põh'a-Vietnami võidoga.


1973. a. nahvtakriis.
Nahvta hinnaq 1861-2007. Om nätäq, kuis 1973. a. hind äkki nõsõs.
1973. a. nahvtakriis naas' pääle 1973. a. rehekuun, ku Araabia Nahvtat Vällävidävide Maiõ Organisats'uun OAPEC kuulut' vällä nahvtaembargo "vastussõs Ameeriga Ütisriike otsussõlõ toetadaq Iisraeli sõaväke" Jom Kippuri sõan. Kriis kest' 1974. a. urbõkuuni.


Akbar Suur.
Akbar Suur (Jalaluddin Muhammad Akbar, 1542-1605) oll' kolmas suurmogulist India valitsõja. Tä tull' võimulõ 1556. a. nink vallut' tagasi kunagi suurmogulidõlõ kuulunuq alaq Põh'a-Indian Afganistanini ja lajõnd' ummi valduisi lõunõn Godavari jõõni. Tä kärpe suurmaaumanikkõ džagirdarrõ võimo, lõi püsüvä keskvõimo ja haldussüstemi.
Akbar oll' sufismi- ja šiismilembene nink tä pand' masma uskõ salmisõ. Tä tugõsi nii islami ku hindu kultuuri.


Aleksandri Suur.
Aleksandri Suur vai Makõdoonia Aleksandri (356–323 i.m.a.) oll' Makõdoonia kuning (Alexandros III) aastagil 336–323 i.m.a. Tä oll' antiikao kõgõ kuulsamb ja võidukamb väejuht, Philippos II ja Olympiasõ poig nink Aristotelese kasvandik.


Annani Kofi.
Annani Kofi (Kofi Atta Annan, sündünü 1938) om Ghana diplomaat, kiä oll' 1. vahtsõaastakuu pääväst 1997 kooni 1. vahtsõaastakuu päväni 2007 Ütitside Rahvidõ säitsmes pääsekretär. Annan ja Ütidseq Rahvaq saiq 2001. a. Nobeli rahupreemiä.


Augustus.
Augustus (Gaius Julius Caesar Augustus, 63 i.m.a. – 14 m.a.p.) oll' Vana-Rooma riigi edimäne keisri. Tä valits' 16. vahtsõaastakuu pääväst 27. aastagal i.m.a. kooni uma surmani 19. põimukuu pääväl 14. aastagal m.a.p.


Bismarcki Otto.
Bismarcki Otto (Otto Eduard Leopold von Bismarck, 1815–1898) oll' S'aksa poliitik, edimäne S'aksamaa riigikantslar. Bismarcki kõgõ suurõmbas teos peetäs ütidse S'aksamaa luumist.


Bolivari Simon.
Bolivari Simon (Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar y Palacios, 1783–1830) oll' Ladina-Ameeriga revoluts'ooni juht ja nelä riigi riigipää.


Julius Caesar.
Gaius Julius Caesar (100 i.m.a. – 44 i.m.a.) oll' Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kiränik. Täl oll' tähtsä osa tuun, et Rooma Vabariigist sai Rooma impeerium.


Capet' Hugues.
Capet' Hugues (Hugues Capet, u. 940 – 996) oll' edimäne Prantsusmaa kuning timä perrä nime saanust kapõtingõ suust. Tä krooniti kuningas 3. hainakuu pääväl 987 nink tä pidi tuud ammõtit uma surmani 24. rehekuu pääväl 996.


Castro Fidel.
Castro Fidel(audio) (Fidel Alejandro Castro Ruz, sündünüq 1926, koolnuq 2016) oll' Kuuba poliitik, Kuuba riigipüürdmise juht. Tä oll' 1959–1976 Kuuba pääministre nink aastagil 1976–2008 Kuuba Riiginõvvokogo ja Ministride Nõvvokogu päämiis. 2011. aastani oll' tä Kuuba Kommunistligu Partei edimäne sekretär.


Karl Suur.
Karl Suur (prantsusõ keelen "Charlemagne", s'aksa keelen "Karl der Große", ladina keelen "Carolus Magnus"; 742 - 814) oll' Frangi riigi kuning aastagast 768. Tä oll' kõva väejuht haardõn Frangi riigi ala nii S'aksamaa (Elbe jõõni), Põh'a-Itaalia ku ka Lõunõ-Prantsusmaa ja Madalmaaq. Täämbädse päävä Prantsusmaa maiõst es sutaq tä õnnõ bretoonõ maid (Bretagnet) vallutaq. Uma keisririigiga pand' tä alossõ kolmõlõ illatsõmbalõ Õuruupa suurriigilõ: S'aksamaalõ, Prantsusmaalõ ja Itaalialõ. Tä pidi hinnäst Rooma keisride perrätulõjas ja nimit' hinnäst Õdagu-Rooma keisris.
Karl Suur oll' Pippin Lühkese poig ja Ludwig Vaga esä.


Karl V.
Karl V (1500–1558) oll' Habsburgõ suust S'aksa-Rooma riigi valitsõja 1519–1556, keisri alatõn 1530. aastagast, Aragóni ja Kastiilia (illatsõmba Hispaania) kuning (Carlos I nime all) 1516–1556, S'aksa kuning 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuning (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, viimädse valitsõja aastagil 1519–1521.
Karl V aol joud' Habsburgõ valitsõjasugu uma võimsusõ tippu. Et timä võimo ala kuuluvaq ka Hispaania asomaaq Lõunõ-Ameerikan, sõs üteldi Karl V impeeriumi kotsilõ, et tuu kotsil lää-i päiv ilmangi ala.
Timä poig oll Hispaania kuningas Felipe II ja timä veli oll' Ferdinand I, kiä sai S'aksa-Rooma keisrist päält Karli.


Kleopatra VII.
Kleopatra VII (69 i.m.a. – 30 i.m.a.) oll' hellenistligu Egüptüse perämäne valitsõja aastagil 51–30 i.m.a. Tä om kõgõ tuntumb Ptolemaioisi suust valitsõja.


Elizabeth I.
Elizabeth I (1533 – 1603) oll' perämäne Tudoridõ suust Inglüsmaa ja Iirimaa kuninganna, kiä valits' aastagil 1558–1603. Timä aol muutu Inglüsmaa võimsas mere- ja koloniaalriigis.


Franz Ferdinand.
Franz Ferdinand (1863–1914) oll' Austria ertshertsog ja trooniperijä 1896-1914. Tä oll' ka Modena hertsoglidsõ perekunna pää perämädse hertsogi Francesco V tõstamendi perrä aastagast 1875.
Timä maahalaskmisõ pääle 28. piimäkuu pääväl 1914 Sarajevon kuulut' Austria-Ungari Serbiäle sõa. Tuu pääle kuulutiq Austria-Ungariga liidon olõvaq maaq (Kolmikliit) ja Serbiäga liidon olõva maaq (Antant) ütsütele sõa nink pääle naas' Edimäne ilmasõda.


Gandhi Mahatma.
Gandhi Mahatma (Mohandas Karamchand Gandhi, 1869–1948) oll' India poliitik, kiä juhtõ vägivallalda võidõlust Briti võimo vasta Indian, miä lõppi India vabassaamisõga ja and' huugu liikmisilõ inemiseõiguisi ja vabahusõ iist üle ilma.


Che Guevara.
Che Guevara [tše ge'vaara] (Ernesto Guevara, 1928–1967) oll' Argentinast perit marksistlik revoluts'onäär, tohtri, kiränik, intellektuaal, diplomaat, mässäjide juht. Tä oll' üts tähtsämb tegeläne Kuuba riigipüürdmise man.


Hirohito.
Hirohito (裕仁) (1901–1989) oll' Jaapani 124. keisri, kiä valits' 1926–1989. Timä valitsõjadeviis oll' Shōwa, minkperäst tedä tundas ka ku Shōwa-tennot. Tä oll' perämäne Jaapani keisri, kedä avvustõdi 1945. aastagani ku sintoismiuso elävät jumalat.


Tšingis-khaan.
Tšingis-khaan vai Temutšin (1155 vai 1162 – 1227) oll' mongoli suurkhaan aastagast 1206 kooni uma surmani nink aoluu üts kuulsampi vallutajit.
Tšingis-khaan lõi aoluu kõgõ suurõmba ütest tüküst kuun saisva impeeriumi, vallutadõn katõkümne aastaga kestel inämbüse Hiinast, Kesk-Aasia, Tsiberi ja tõisi maid.


Louis XIV.
Louis XIV (1638–1715), tunnõt ka ku Pääväkuning (prantsusõ keelen "le Roi Soleil"), oll' Prantsusmaa ja Navarra kuning. Timä valitsõmisaig 1643. aastagast kooni surmani 1715. aastagal kest' 72 aastakka, 3 kuud ja 18 päivä - tuu om kõgõ pikemb Õuruupa monarhi valitsõmisaig, miä teedäq om.


Napoleon I.
Napoleon I vai Napoleon I Bonaparte (1769–1821) oll' Prantsusmaa riigi- ja väejuht, kink tegemiseq mõotiq pall'o 19. aastagasaa alostusõ Õuruupa poliitikat.
Tä valits' Prantsusmaad 11. märtekuu pääväst 1799 11. mahlakuu pääväni 1814 ja 13. urbõkuu pääväst 1815 22. piimäkuu pääväni 1815.


Piitre I.
Piitre I (vinne keelen "Пётр I Алексеевич", "Пётр I" vai "Пётр Великий", 1672–1725) oll' Vinne tsaar 1682–1721 ja Vinne Keisririigi keisri 1721–1725.
Tä modernisiirse Vinnemaad võttõn iinkujjo Õdagu-Õuruupast nink vallut' Vinne riigile mano pall'o maid.
Lugu.
Lepsoni Jaan (sünd. 1866?) Väiko-Viirksü küläst Räpinä kihlkunnast om 1940. a. kõnõlnuq üte jutu joodikust soldanist ja tsaarist Piidre Edimädsest.
"Tuu oll' sõs, ku vanast Vinne riike valits' tsaar Piidre Edimäne. Sõs tuu käve väega sakõhe üüseti Peterbuura huulitsede pääl vol'na rõiveh ja kai, kuis rahvas ellevä ja mis teiväq. Ütskõrd, ku timä niimuudp üüse kõn'se, johto timä ütele eesti soldanele mano, kiä kõrtsist joomast oll' tulno ja huulitsa viirde rentslehe makama jäänüq. Timä lask' soldane säält ütte ilosahe majja viiäq.
"Ku soldan hummogo ülest virgo, nägi timä, et maka uhkõh sängüh siidipatjo pääl ja lavva pääl om putel viinaga ja viinapits kah kõrval ja sakuskagi lavva pääl. Äkke ilmo kostke nigu maa alt vana hall vanamiis vällä, näädäs käega lavva pääle ja käsk' juuma naataq. Soldan pidi toda nigu nal'äst ja nakas kah vasta naarma. Vanamiis sai vihatsõs ja ähvärd' lüvväq suurõ kadajatsõ kepiga, mis timäl käeh oll'.
"Soldan istõ lavva mano, jõi pudeli viinast tühäst, sei sakuskat pääle ja vanamiis vahet tühä pudela jälke tävve vasta ümbre ja käske juvvaq. Soldan jõi nii kavva, ku jäi lavva mano makama. Ku soldan makamast ülest virgo, nägi timä, et maka jälke siidipatjo pääl sängüh. Jälke sääne samadõnõ nali alost' otsast pääle. Piät lavva mano minemä ja juuma nakama. Ku vasta ajat, ähvärdäs vanamiis nuiaga. Soldane küsümise ja nõudmise pääle, et koh timä om ja misperäst timäle viina sunnitas vägüse juvvaq, vanamiis ei ütleq mitte üts sõna, muudku ähvärdäs õnnõge nuiaga lüvväq, ku soldan ei juuq.
"Niimuudo võõs'e minnäq mito päivä vai es'ke nädälet müüdä, ku ütskõrd soldan hummogo ülest virgo ja nägi, et oll' kasarmoh umah koiguh. Sõs sai soldanel hää miil, et joba ütskõrd pässe timä tuust vägüse viina juumisest. Päält tuu es võtaq timä inämb uma eloaig tsilka viina suu sisse.


Saladin.
Saladin (Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, u. 1138 — 1193) kurdi muslim, kinkast sai Egüptüse ja Süüria sultan. Tä juhtõ muslimidõ võidõlust frankõ ja tõisi Õuruupast perit ristisõdijidõ vasta Vaihhõmere hummoguveeren nink vallut' Palestiina Palestiina Kuningriigi käest pääle Hattini tapõlust. Uma võimo tipul oll' tä Egüptüse, Süüria, Iraagi, Hijazi ja Jeemeni valitsõja. Täl om tähtsä kotus kurdi, araabia, pärsia ja türgü kultuuriluun.


Monzón.
Monzón om om Hispaania liin ja Arag‎óni valitsõmiskeskus. 2010. a. joulukuu saisoga om Monzónan 17 115 kirjäpantut elänikku. Liina pindala om 155,01 km².
Sport.
Monzón liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Conchita Martínez, Javier Moracho, Eliseo Martín, Delfín Campo, Javier Gazol.


Istja Sõnn.
Istja Sõnn (lakoota keelen "Tĥatĥánka Íyotake", inglüse keelen "Sitting Bull", umbõs 1831 – 1890) oll' hunkpapa lakoota siuudõ šamaan ja sõapäälik, preeriaindiaanlaisi vabahusvõidõlusõ üts juht.


Tutanhamon.
Tutanhamon oll' Vana-Egüptüse vaarao 18. vaaraodõ suust. Tä valits' umbõs aastagil 1336–1327 i.m.a.


Wilhelm II.
Wilhelm II (s'aksa keelen "Prinz Friedrich Wilhelm Viktor Albrecht von Preußen", 1859–1941) oll' perämäne S'aksa keisri ja Preisi kuning (s'aksa keelen "Deutscher Kaiser und König von Preußen"), kiä valits' nii S'aksa keisririiki ku Preisi kuningriiki 15. hainakuu pääväst 1888 9. märtekuu pääväni 1918.


William I.
William I vai William Vallutaja (1027 vai 1028 - 1087) oll' Normandia hertsog alatõn 1035. aastagast (William/Guillaume II nime all), kiä vôit' Hastingsi tapõlusõn anglosaksõ, nõssi 25. joulukuu pääväl 1066 Inglüsmaa troonilõ (William I nime all) ja oll' Inglüse kuning elo lõponi 1087. a.


Kuninganna Victoria.
Kuninganna Victoria (1819–1901) oll' Suurbritannia ja Iirimaa Ütiskuningriigi kuninganna 20. piimäkuu pääväst 1837 ja Briti India edimäne keisrinna 1. lehekuu pääväst 1876 uma elo lõponi. Tä oll' kuninganna 63 aastakka ja 7 kuud, kavvõmb ku ütski tõnõ Briti monarh inne vai peräst tedä ja kavvõmb ku ütski tõõnõ naanõ aoluun. Timä valitsusaigo kutsutas viktoriaanlidsõs aos, tuu oll' Ütiskuningriigi jaos tüüstüslidse, poliitilidsõ, tiidüslidse ja sõalidsõ edenemise aig.


Stalini Jossif.
Stalini Jossif (vinne keelen "Иосиф Виссарионович Сталин", 1879-1953) oll' Nõvvokogo Liido Kommunistlidsõ Partei Keskkomitee pääsekretär 1922. aastagast uma elo lõponi 1953. aastagal. Pääle tuud, ku Lenin 1924. a. ärq kuuli, sai täst Nõvvokogo Liido riigipää.
Timä sünnüperäne nimi oll' Džugašvili Ioseb. Nimme Stalin tarvit' tä edimäst kõrda 1913. a.


Trotski Lev.
Trotski Lev (vinne keelen "Лев Давидович Троцкий", sünnüperäne nimi "Leiba Davidovitš Bronštein", 1879–1940) oll' juudi peritollo Vinne inämbläsest riigipüürdjä ja marksismi teoreetik. Var'onime "Trotski" võtt' tä hindäle 1902. aastagal, ku tä tarvit' reismises lövvet vai varastõt passi Trotski nimele.
Aastagal 1906 otsust kohus saata Trotski ar Tsiberihe, a 1907. aastaga radokuul sai tä põh´apõtruga pagõma Sumatvoši (Berjozovo) kandist Handimaalt, ku tä konvoi Salehardi poolõ läts.
Trotski oll' üts tähtsämpi Vinne Oktoobripüürde juhtõ. Nõvvokogo Vinnemaa ja Nõvvokogo Liido edimädsil aastagil oll' tä tähtsä poliitik: välisasjo rahvakomissar (välisministri), sõaasjo rahvakomissar (sõjaministri), Verevä väe luuja ja ülembjuhataja. Peräst Lenini surma (1924) alanun võimovõitlusõn jäi tä Stalinilõ alla. Trotski saadõti 1929. aastagal Nõukogude Liidost vällä nink ildampa tapõti Nõvvokogo julgõolekiorganidõ agendi puult Mehhikon.


Timur.
Timur vai Tamerlan (1336-1405) oll' mongoli peritollo Turkestani väejuht, kiä 14. aastagasaal vallut' ärq suurõ jao Õdagu- ja Kesk-Aasiast nink pand' alossõ umanimelidsele valitsõjasuulõ.


Gaulle'i Charles.
Gaulle'i Charles (Charles André Joseph Marie de Gaulle [šarl andr'e žoz'ef mar'i dö gol], 1890–1970) oll' Prantsusõ sõaväeläne ja riigimiis, kiä juhtõ Prantsusõ väki Tõsõn ilmasõan. Ildampa 1958. a. lõi tä Viiendä Prantsusõ Vabariigi nink oll' tuu edimäne president 1959-1969.


Mao Zedong.
Mao Zedong (1893–1976) oll' Hiina riigipüürdjä, poliitigateoreetik ja kommunistõ juht. Tä oll' Hiina Rahvavabariigi riigipää tuu luumisõst 1949. a. kooni uma elo lõponi 1976. a.


Mandela Nelson.
Mandela Nelson (Nelson Rolihlahla Mandela, 1918-2013) oll' Lõunõ-Afriga Vabariigi edimäne demokraatlidsõlt valit president. Tä pidi tuud ammõtit 1994-1999.
Inne presidendis valimist oll' tä apartheidivastadsõ liikmisõ aktivist. 1962. aastagal panti tä vangi, sinnäq jäi tä 27 aastagas. Vangin olõmisõ aigu sai täst apartheidivastatsõ võitlusõ sümbol. Peräst vabassaamist 11. radokuu pääväl 1990 propagiirsõ tä ärqlepmispoliitikat, miä tegi lihtsämbäs üleminegi demokraatlidsõlõ riigikõrralõ. Tä valiti presidendis edimäidsil vapol valimiisil Lõunõ-Afriga Vabariigin 27. mahlakuu pääväl 1994. Tollõn ammõtin oll' tä 1999. aastagani.


Mussolini Benito.
Mussolini Benito (Benito Amilcare Andrea Mussolini, 1883-1945) oll' Itaalia pääministri ja diktaatri aastagil 1922–1943 ja peräst tuud aastagil 1943–1945 juhtõ tä S'aksamaa marionetti Itaalia Sotsiaalsõt Vabariiki.


Trumani Harry.
Trumani Harry (Harry S. Truman, 1884–1972) oll' Ameeriga Ütisriike poliitik. Tä oll' USA 34. asõpresident (1945) ja 33. president (aastagil 1945–1953).


Shaka.
Shaka (1787–1828) oll' Suulu Kuningriigi kõgõ mõokamb juht.


Nkrumahi Kwame.
Nkrumahi Kwame (Kwame Nkrumah; 1909–1972), oll' mõokas 20. aastagasaa Pan-Africanismi puuldaja, Ghana riigipää ja inne tuud sääl olnuq Briti võimo alotsõ Kullaranna ("Gold Coast") juht aastagil 1952–1966.


Piłsudski Józef.
Piłsudski Józef (Józef Klemens Piłsudski, 1867-1935) oll' Poola sõaväeläne (marssal) ja riigitegeläne, Poola sõaväe luuja. 1918–1922 oll' tä Poola riigipää ("Naczelnik Państwa"), 1926–1935 Poola diktaatri.


Churchilli Winston.
Churchilli Winston (Sir Winston Leonard Spencer-Churchill, 1874–1965) oll' Briti poliitik, kiä om tunnõt innekõkkõ tuu poolõst, et tä juhtõ Ütiskuningriiki Tõsõ ilmasõa aigu. Tä oll' pääministri aastagil 1940-1945 ja 1951-1955.


Chiraci Jacques.
Chiraci Jacques (Jacques René Chirac, sündünü 1932) oll' Prantsusmaa president 17. lehekuu pääväst 1995 16. lehekuu pääväni 2007.


Schröderi Gerhard.
Schröderi Gerhard (Gerhard Fritz Kurt Schröder, sündünü 1944) om S'aksamaa poliitik. Tä oll' S'aksamaa valitsusjuht (liidukantsler) 27. rehekuu pääväst 1998 22. märtekuu pääväni 2005.


Roosevelti Franklin Delano.
Roosevelti Franklin Delano (Franklin Delano Roosevelt, 1882–1945) oll' Ameeriga Ütisriike 32. president ja üts tähtsämpi poliitikit 20. aastagasaa keskpaiga maailmapoliitikan. Tä juhtõ Ameeriga Ütisriike üleilmalidsõ majanduskriisi ja Tõsõ ilmasõa aigo.


Bushi George W..
Bushi George W. (George Walker Bush, sündünü 1946) oll' Ameeriga Ütisriike 43. president aastagil 2001-2009 ja Texasõ 46. kubõrnõr aastagil 1995-2000.


Blairi Tony.
Blairi Tony (Anthony Charles Lynton Blair, sündünü 6. lehekuu pääväl 1953) om Briti leiboristlik poliitik, kiä oll' Ütiskuningriigi pääministri 2. lehekuu pääväst 1997 27. piimäkuu pääväni 2007.


Berlusconi Silvio.
Berlusconi Silvio (Silvio Berlusconi [s'ilvio berlusk'ooni], sündünü 1936) om Itaalia ärimiis ja poliitik, Itaalia pääministri 8. lehekuu pääväst 2008. Tä oll' pääministri ka aastagil 1994–1995 ja 2001–2006.


Kingi Martin Luther.
Kingi Martin Luther (Martin Luther King, Jr., 1929–1968) oll' Ameeriga Ütisriike vaimulik nink afroameeriklaisi inemiseõiguisi iist võitlõva liikmisõ juht.


Montehermoso.
Montehermoso om umavalitsus Hispaania Extremadura piirkunna Cácerese maakunnan. 2009. aastagal elli taan umavalitsusõn 5 799 inemist.


Matthissoni Otto Gustav.
Matthissoni Otto Gustav (Otto Gustav Matthisson, 1869–1933) oll' pikäaignõ Põlva kogodusõ köstre, kihlkunnakooli juhataja ja seldsitegeläne.
Elokäük.
Otto Gustav sai algharidusõ koton umalt esält. Sõs oppõ mõnõ aastaga Hugo Treffneri gümnaasiumin Tarton. Aastagil 1886-1890 oppõ tä Valgan J. Cimze seminärin köstre ja usuoppaja ammõtit. Suvitsõl vaihõaol 1889 oppõ tä Viljandin ka kihlkunnakooli kuulmeistres. Aastagast 1890 tüüt' tä Põlvan esä man abiköstren ja kuulmeistren. 1897-1930 oll' tä kuulmeistre ja Põlva kogodusõ köstre.
Põlva rahvalõ om Matthissoni Otto Gustav miilde jäänüq ummi seltskundliidsi tegemiisi poolõst. Mathissonõ suguvõsa oll' Põlva muusiga- ja kooriello suunanu joba 1813. aastagast. Otto Gustavi iistvidämisel mängiti umal aol Põlvan muusikallõ ja opõrette. Timä laulukuuri peeti tuul aol kõgõ võimõkambas Lõunõ-Eestin nink tuuga käve tä kõigil üldlaulupitõl. Põlva kuur laul' näütüses Mozarti «Reekviemi», Rombergi «Kellälaulu», Lätte kantaati «Rändaja ja tähed» jt. Otto Gustav ollõvgi suurõmba jao umast vabast aost viitnü seldsimajan lauluhar'otuisil.


Tüüstüspööreq.
i vällämärkmine and' tüüstüspüürdele kõvva huugu
Tüüstüspööreq vai tüüstüsrevoluts'oon oll' suuri muutuisi aig 18. ja 19. aastagasaal, ku asjo valmistamisõs, transpordis, kaivandamisõs ja põllumajandusõn naati inemiisi käsitsitüü ja eläjide abi asõmõl massilidsõlt tarvitama massinit. Tuu asi naas' pääle Ütiskuningriigist, säält läts' lakja üle Õuruupa ja Põh'a-Ameeriga nink lõpos üle kõgõ ilma. Tüüstüspööreq oll' üts suurõmb käänähüs aoluun, tuu muut' pia kõiki egapäävätse elo külgi.


Oktoobripööreq.
Oktoobripööreq vai Oktoobrirevoluts'uun (vinne keelen: Октябрьская революция) vai Suur Sotsialistlinõ Oktoobrirevoluts'uun oll' riigipööreq Vinnemaal, mink toimumispääväs loetas hariligult 25. rehekuu päivä vana kallendri perrä (7. märtekuu päivä vahtsõ kallendri perrä) 1917. Püürde käügin leiq inämbläisi juhiduq nõvvokogoq Petrogradist minemä Vinnemaa Aotidsõ Valitsusõ. Tuu pääle naas' Vinnemaal pääle kodosõda (1917–1922).


Pereq.
Pereq om rühm inemiisi, kiä elässeq ütenkuun, tegeväq ütenkuun majapidämistöid ja hoolitsõsõq ütsüte iist. Perre mõistõt pruugitas ka mõndsi eläjide man.


Lats.
ÜRO Latsõ Õiguisi Konvents'oonin mõistõtas latsõ all kooni 18-aastagast inemist, ku latsõ suhtõn kohaldatava säädüse perrä ei loetaq tedä inne täüsiälidses. Suu perrä ommaq latsõq tütriguq ja poiskõsõq.
Lats om ka edimädse põlvõ perrätulõja (nt. egaüts om uma imä lats).


Poiss.
Poiss, poiskõnõ vai ts'ura om nuur esäne inemine, tulõvanõ nuurmiis ja ildampa miis. Poisiq ja tütriguq ommaq latsõq.


Tütrik.
Tütrik vai tütärlats vai latskõnõ om nuur imäne inemine, tulõvanõ näio ja ildampa naanõ. Tütriguq ja poisiq ommaq latsõq.
Tütrikkõ sünnüs veitse veidemb ku poissõ.


Miis.
Miis om täüskasunu esäne inemine. Inne mihes saamist om tä poiss ja nuurmiis.


Naanõ.
Naanõ om täüskasunu imäne inemine. Inne naasõs saamist om tä tütärlats ja näio.
Naist eräldäseq mehest tõistsugudsõq suuriistaq ja suutunnusõq, näütüses tõistsugunõ karvakasuminõ ni kihäkujo.


Anarkism.
Anarkism om poliitilinõ filosoofia vai mõttõviis, mink perrä riike olõmanolõk olõ-iq tarvilinõ, olõ-iq soovitav vai om eski kah'olik. Tuu asõmõl puuldõdas riigeldä ütiskunda (anarkiat).


Ütiskund.
Ütiskund om inemiisi ütenkuun elämise ja ütsüte avitamisõ viis üten inemiisi umavaihõl ja võimoga läbisaamisõ viisega. Laemban mõttõn või ütiskund tähendäq määntsegi piirkunna vai maa vai kasvai kõgõ ilma inemiisi.
Viimätsil aastasatol om olnuq mitmit ütiskunnaseletüisi.


Kapitalism.
Kapitalism om majanduslinõ ja ütiskundlinõ kõrd, kon kapital ja tuutmisvahendiq ommaq eräumaq; tüüjou, kaupo ja kapitaliga kaubõldas turul (turumajandus) ja saad kasu jaetas umanikkõ vaihõl vai investeeritäs teknoloogiahe vai tuutmisõhe.


Kommunism.
Kommunism om ütiskundlinõ ja majanduslinõ kõrd, kon olõ-iq klassõ ja erävarra. Niisamatõ või kommunism tähendäq ideoloogiat, miä kuts üles säänest ütiskunda luuma.


Demokraatia.
Demokraatia indeks 2019. a. Midä heledämp maa, toda demokraatlidsõmp.
Demokraatia vai rahvavõim om poliitilinõ kõrd, kon valitõminõ käü rahva puult valituisi saadikidõ abil.
Demokraatia alostusõs Õdagu-Õuruupan peetäs Ateena säädüseandja Soloni vahtsõnduisi vanan Kreekan 7. aastagasaal inne mi aigu.


Sotsialism.
Sotsialism om ideoloogia, miä puuldas poliitikan ja majandusõn rangõt riigipoolist reguliirmist, mink tsihis om rikkust ütiskunnan ütelidsembält jakaq. Sotsialism om ka sääntsile põhimõttilõ ülesehitet riigikõrd.


Käsovalitsus.
Käsovalitsus vai diktatuur om autokraatlinõ valitsõmisvorm, kon juhil (käsovalitsõjal) vai väikol juhtõ rühmäl om piiramalda võim otsussidõ tegemisel: nii kuis tä käsk, nii tetäski. Käsovalitsusõq saavaq võimolõ ja püsüsseq sääl hariligult teno (sõalidsõlõ) jovvulõ.


Monarhia.
Monarhia (ka monarkia) vai ainuvalitsus om valitsõmisõ vorm, kon korgõmb võim om üte inemise (monarhi) käen ja tuu valitsõs uma elo lõponi. Hariligult om monarhiammõt perilik.
Muistitsõl aol ja keskaol oll' ainuvalitsus väega harilik valitsõmisõ vorm: oll' pall'o kuningriike, keisririike ja muid sääntsit.


Esiqvalitsus.
Esiqvalitsus vai autokraatia om valitsõmisõ vorm, kon kõik võim om üte inemise käen.


Microsoft.
Microsoft Corporation om 1975. aastagal Gatesi Billi ja Alleni Pauli luud tarkvarafirma, miä om kuulsas saanuq innekõkkõ uma opõrats'oonisüstemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office.


Liberalism.
Liberalism (ladinakeelitsest sõnast "liberalis") vai vabamiilsüs om suund majandusõn, poliitikan ja filosoofian, miä pidä tähtsäs kõiki inemiisi vabahust ja õiguisi, midä kaits riik.
Liberalismi om esiq aigõl ja esiq maiõn tõlgitsõt esiqmuudu. Ku Ameeriga Ühendriigen om liberalism põhilidsõlt köüdet inemiseõiguisiga (kõgõ liberaalsõmbaq ommaq nuuq parteiq, miä taotlõsõq võrdsit õiguisi kõigilõ inemiisile), sõs Õuruupan tõlgõndadas liberalismi põhilidsõlt ku majandusvabahust (liberaalsõs peetäs poliitikut, kiä ei puulda piirangit majandusõn: massõ ettevõtlusõlõ, tollipiirangit, piirangit vabalõ konkurentsilõ).


Imperialism.
Imperialism om suurriigi püüdmine uma võimo- ja mõopiirkunda lajendaq. Tuu jaos võidas tõisi maid vallutaq vai luvvaq hindäle koloonijit vai protektoraatõ.


Fassism.
Fassism (itaalia keelen "fascismo") om poliitilinõ ideoloogia, miä puuldas rahvuslidsilõ ja kultuurilidsilõ tunnussilõ tuginõva, üte inemise juhtmisõ all olõva sõalidsõlt tugõva riigi luumist.
Kitsabman tähendüsen om fassism autoritaarnõ liikminõ ja ideoloogia, miä valits' Itaalian 1922–1943 Mussolini Benito juhtmisõl. Nõvvokogo Liidon kutsuti fassismis ka Hitleri S'aksamaal valitsõnut kõrda.


Natsionalism.
Natsionalism vai rahvuslus om ideoloogia, kultuurivorm ja ütiskundlinõ liikminõ, miä keskendüs rahvusõlõ. Rahvuslusõ perrä piässi riigi piiriq minemä tuu perrä, kon rahvas eläs.


Üleilmastuminõ.
Üleilmastuminõ vai globalisiirümine om muutus ütiskunnan ja maailma majandusõn, midä tekütäs riikevaihõlidsõ kaubandusõ kasuminõ ja kultuurilidsõ läbikäümise tihenemine. Tuu käügin muutusõq kultuuriq, ökosüstemiq ja väärtüseq ütenäolidsõmbas (segonõsõq) nink kaugkommunikats'uun muutus kõrrast tähtsämbäs.


Diplomaatia.
, om kõgõ suurõmb diplomaatilinõ organisats'uun
Diplomaatia om umavaihõliidsi kõnõluisi pidämise kunst inemiisi (diplomaatõ) vaihõl, kiä ommaq saadõt tuud tegemä riigi, riikevaihõlidsõ organisats'ooni vai määntsegi tõõsõ rühmä iist.


Ütistünüq Rahvaq.
Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun (ÜRO) vai Ütistünüq Rahvaq (ÜR) vai Ütidseq Riigiq om 26. piimäkuu pääväl 1945 San Franciscon 51 riigi puult luud riikevaihõlinõ organisatsiuun, mink tsiht om avitaq tetäq kuuntüüd riike vaihõl rahu, julgõolõki, inemiseõiguisi, riikevaihõlidsõ õigusõ, majandusõ ja sotsiaalsõ arõngu vallan. Ütitside Riike tegevüse alossõs om põhikiri (harta) nink näide pääkortin om New Yorgin.
Ütitsit Riike om 192 nink näide pääsekretär om Ban Ki-moon.


Rahvidõ Ütisüs.
Rahvidõ Ütisüs (innembide Briti Rahvidõ Ütisüs; inglüse keelen "(British) Commonwealth of Nations") om riike ütisüs, kohe kuulus 2010. aastaga saisoga 54 riiki. Noist kõik pääle katõ ommaq umal aol kuulunuq Briti Impeeriumi ala.
Iirimaa ni Zimbabwe omma Rahvidõ Ütisüsest vällä astunu.


Olümpiamängoq.
Olümpiamängoq om suur riikevaihõlinõ spordisündmüs, kon tuhandaq sportlasõq pia kõigist maailma riigest võikõlõsõq väega esiqsugumaidsil spordiallol. S'oo ilma aigo peetäs katõ aastaga takka ütsüte ala suvõolümpiamänge ja talvõolümpiamänge. S'ooilmaaigsõq ommaq mõtõld jakkama antiikolümpiamänge, midä peeti Kreekan Olümpian 8. aastagasaast i.m.a. kooni 5. aastagasaani m.a.p. 19. aastagasaal tekkü mõtõq jälq olümpiamänge pidämä naata. 1894. aastagal Pariisin luudi paron Coubertini Pierre'i iistvidämisel Riikevaihõlinõ Olümpiakomitee ja kats aastakka ildampa (1896) peeti edimädseq s'ooilmaaigsõq olümpiamängoq Ateenan.


Hindäperi Riike Ütisüs.
Hindäperi Riike Ütisüs (HRÜ) (vinne keelen "Содружество Независимых Государств") om riike ütisüs, kohe kuulussõq osaq riigiq, miä umal aol olliq Nõvvokogo Liido liidovabariigiq. Ütisüste ei kuuluq Balti riigiq ja Gruusia. Türkmenistan om HRÜ-ga assotsieerit riik ja Ukraina ei piäq hinnäst HRÜ liikmõs.


Õuruupa Nõvvokogo.
Õuruupa Nõvvokogo (prantsusõ keelen "Conseil de l'Europe") om kõgõ vanõmb riikevaihõlinõ organisats'uun miä tege tüüd Õuruupa lõimumisõ hääs. Tä om luud 1949. aastagal nink tä pand rõhko inemiseõiguisi, demokraatia arõngo, õigusriigi ja kultuurikuuntüü pääle. Nõvvokogol om 47 liikmõsriiki, kon eläs 800 mill'onat inemist.


Inemiseõigusõq.
Inemiseõigusõq ommaq inemise sünnüperätseq õigusõq ja vabahusõq, miä sõltu-iq timä rassist, suust egaq usotunnistusõst. Inemiseõigusõq ommaq löüdnüq riikevaihõlist tunnustust Inemiseõiguisi ülddeklarats'oonin, minka Ütidseq Riigiq võtiq vasta aastagal 1948.


NATO.
Põh'a-Atlandi Lepüngi Organisats'uun (inglüse keelen "North Atlantic Treaty Organisation" (NATO), prantsusõ keelen "L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord" (OTAN)) om sõaväeline allianss, minkalõ panti alos 4. mahlakuu pääväl 1949 Põh'a-Atlandi lepüngi vai Washingtoni lepüngiga. NATO kõgõ korgõmb organ om Põh'a-Atlandi Nõvvokogo, midä juht NATO pääsekretär.
NATO pääsekretär om 2009. aastaga 1. põimukuu pääväst Rasmusseni Anders Fogh, kiä valiti tuu ammõdi pääle sama aastaga 4. mahlakuu pääväl.


Afriga Liit.
Afriga Liit (inglüse keelen "African Union") om valitsuisivaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 55 Afriga riiki. Tä om luud 9. hainakuu pääväl 2002.


Araabia Liiga.
Araabia Liiga (araabia keelen الجامعة العربية' al-Jāmiʻa al-ʻArabiyya), ammõtlidsõlt Araabia Riike Liiga om organisats'uun, kohe kuulussõq Lõunõõdagu-Aasia, Põh'a- ja Põh'ahummogu-Afriga araabiamaaq. Liiga luudi Kairon 22. urbõkuu pääväl 1945 kuvvõ liikmõga: Egüptüs, Iraak, Jordaania, Liibanon, Saudi Araabia ja Süüria. Prõlla om Araabia Liigan 22 maad.


Lõunõhummogu-Aasia Maiõ Assots'ats'uun.
Lõunõhummogu-Aasia Maiõ Assots'ats'uun (inglüse keelen "The Association of Southeast Asian Nations", lühkolt ASEAN) om geopoliitilinõ ja majandusorganisats'uun, kohe kuulusõq 10 Lõunõhummogu-Aasia riiki. Tuu luudi 8. põimukuu pääväl 1967 Indoneesiä, Malaisia, Filipiine, Singapuri ja Tai puult. Noilõ ommaq mano tulnuq viil Brunei, Birma, Kambodža, Laos ja Vietnam.


Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq.
Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq (inglüse keelen "European Convention on Human Rights") om riikevaihõlinõ lepüng inemiseõiguisi ja põhivabahuisi kaitsmisõs Õuruupan. Tuu sõlmiti Õuruupa Nõvvokogo iistvidämisel 1950. a. nink tä naas' kehtimä 3. süküskuu pääväl 1953.


Õuruupa Inemiseõiguisi Kohus.
Õuruupa Inemiseõiguisi Kohus (prantsusõ keelen "Cour européenne des droits de l’homme") om kohus Õuruupa Nõvvokogo man, miä kaits inemiseõiguisi kõigin 47-n Õuruupa Nõvvokogo liikmõsriigin. Kohto tüü alossõs om Õuruupa Inemiseõiguisi Lepeq‎, minka kõik nuuq 47 riiki ommaq hääs kitnüq. Kohus tüütäs Strasbourgin Prantsusmaal.


Genfi leppeq.
Edimäne, 1864 sõlmit Genfi lepeq
Genfi leppeq ommaq neli lepüngit ja kolm lisaprotokolli, miä pandvaq paika riikevaihõlidsõ õigusõ standardiq tuu kotsilõ, kuis sõa ohvridõga piät ümbre käümä. Genfi leppe all mõtõldas hariligult neländät, 1949. a. lepet, miä sõlmiti pääle Tõist ilmasõta. Leppen üteldäs, määntseq ommaq sõavangõ õigusõq, kuis piät haavatuisi ja eräinemiisi sõatsoonin ja tuu ümbre kaitsma. 1949 lepeq om kinnütet tävvelidselt vai osalidsõlt 194 riigi puult.


Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ.
Verevä Risti ja Verevä Puulkuu logoq
Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ om riikevaihõlinõ humanitaarliikminõ, minkast võtt ossa umbõs 97 mill'onat vabatahtlikku üle ilma ja mink tsihis om inemiisi elo ja tervüse kaitsminõ.
Nimi Verrev Rist, midä sakõstõ pruugutas, om veitse essütäv. Tegeligult olõ-iq sääntse nimega organisats'ooni olõman. Liikmisõ ala kuulusõq mitmõq organisats'ooniq, miä juriidilidsõlt ommaq ütsütest sõltumatuq, a minkil ommaq ütidseq põhimõttõq, tsihiq, sümboliq, statuudiq ja juhtorganiq. Liikmisõ ala kuulussõq sääntseq organisats'ooniq.


Interpol.
Interpol (täüsnimega Riikevaihõlinõ Kriminaalpolitsei Organisats'uun) om organisats'uun, miä kõrraldas politseikuuntüüd riike vaihõl. Tä luudi 1923 Riikevaihõlidsõ Kriminaalpolitseikomisjoni nime all, Interpoli nimme kand tä 1956. aastagast.
Interpolil om 188 liikmõsriiki ja timä pääkortin om Lyonin Prantsusmaal. Tä om suurusõ poolõst tõõnõ valitsuisivaihõlinõ organisats'uun pääle Ütitsit Riike.


Majanduskuuntüü ja Arõngu Organisats'uun.
Majanduskuuntüü ja Arõngu Organisats'uun (inglüse keelen "Organisation for Economic Co-operation and Development", lühkolt OECD) om 1961. aastagal luud riikevaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 33 korgõlt arõnut tüüstüsriiki. Tä tegeles päämädselt majanduspoliitiga küsümüisiga: infovaihetusõ, andmidõ korjamisõ, statistiga avaldamisõ, majandustrende analüüsi, tulõviguprognoosõ ja muu sääntsega.


Õuruupa Julgõolõki- ja Kuuntüüorganisats'uun.
Õuruupa Julgõolõki- ja Kuuntüüorganisats'uun (inglüse keelen "The Organization for Security and Co-operation in Europe", lühkolt OSCE) om maailma kõgõ suurõmb julgõolõkilõ orienteerit valitsuisivaihõlinõ organisats'uun. Tä tegeles sõariisto kontrolli all hoitmisõ, inemiseõiguisi, aokirändüsvabahusõ ja õiglaidsi valimiisi küsümüisiga.
OSCE-l om 56 liigõt Õuruupast, Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Põh'a-Ameerikast. Tä luudi 1975 NATO ja Nõvvokogo bloki riike puult ütitselt, et konflikte ärq hoita ja kriisega toimõ tullaq.


Engelsi Friedrich.
Engelsi Friedrich (1820-1895, Friedrich Engels) oll' s'aksa sotsiaaltiidläne, kirämiis, poliitigateoreetik, filosuuf. Üten Marxi Karliga loetas tedä kommunistligu teooria esäs. Katõkeske kirotiq nääq 1848. aastagal Kommunistligu Partei Manifesti. Engels toimõnd' ka Marxi Karli "Kapitali" tõist ja kolmandat köüdet pääle tuud, ku Marx ärq kuuli.


Eesti vangimajaq ni vanglateenistüs.
Eesti vanglateenistüse moodustasõq vangimajaq ni justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ütenkuun ummi ammõtnigõga. Vanglateenistüs kõrraldas kinnipidämist ja karistusjärgset kinnipidämist, kriminaalhuuldust ja ülevänpidämise kontrollmist.
Harku vangimaja.
Kinnipidämise algusõs Harkun või pitäq aastat 1926, ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja.
1920.–30. aastil om Harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja, kur’atekjide parandusmaja ni tüüpõlgjide ja joodikidõ tüülaagri.
Harku vangimaja asus Tal’na küle all (u 12 km Tal’nast) 8,3 hektäri suurudsõ maa-ala pääl Harku alõvi päävänõsõngupoolidsõl külel.
Harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst, et vangimajan saavaq kuni 4-aastadsõq latsõq olla uma imä man – näide jaoss om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga.
Hoimastihädäga vangele om tettü 8-kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund. Sääl viiäs läbi kimmäst opikavva, mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq.
Harku vangimajan saa nii põhi- ja keskkoolitust ku oppi umblõjas ja katlakütjäs. Pääle ummõlustüü mastas vangele ka tüü iist katlamajan, köögin ja mõsumajan ni maa-ala ja ruumõ kraam’mise iist.
Murru vangimaja.
Vangimaja tüüp’ kinnine ütsikvangimaja üten avavangimajaosakunnaga
Vanglakotusside arv 614 (sh 48 avavangimaja kotust)
Murru vangimaja asutõdi 1. vahtsõaastakuu pääväl 1938 ku kivitüüstüs, kon oll' võimalik tüüle pandaq kuni 400 süüdümõistõtut.
Nõukogudõ okupatsiooni ao aastil 1961–1991 ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil 1991–2000 oll’ prõlladsõ Murru vangimajaga liidetü Rummu vangimaja umaette vangimaja. 2004. aastal sai seost Murru vangimaja avavangimaja osakund.
2007. aastal arvati Murru vangimaja manoq Ämäri vangimaja.
Vangimaja alal paiknõs haldushoonõq, mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq; tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq, kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq. Kõgõ vanõmban majan (ehitedü 1949) asussõq meditsiini-, majandus- ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq. Suurõ kompleksi moodustas hoonõq, mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq, küük, puut’, tõsõ kõrra pääl vangistus-, sotsiaal-, perräkaemisõ- ja majandusosakund. Pääle tuu ommaq vangimaja maa-ala pääl vange eloosakunnaq.
Tüüd and AS Eesti Vanglatööstus, Murru vangimaja maa-alal tegotsõs neli firmat. Murrun tüütäs u 280–290 vangi, vangimajast välänpuul 20–30 vangi. Pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris, aidnigus, keevitäjäs vai umblõjas.
2008. aastagal sai valmis Murru vangimaja vahtsõnõ kutsõkoolitushoonõq, kon ommaq seo ilma aolidsõq opmisõ nõudmisõq 120 vangilõ.
Sisustadu om puutriklass, tegotsõs kats’ raamadukoko.
Tal’na vangimaja.
Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq
Tal’na vangimaja alostõdi 1919. aastal, ku Patarei merekants muudõti vangimajas.
Hildamp Keskvangimajas ümbre nimetedü kinnipidämiskotus es olõ 2000. aastas inämb kasutamisõs kõlbulik, 2003. aastal asuti ümbre Magasini uulitsa vangimajja (tuu oll’ asutedu aastil 1944–1949 tegotsõnu sõavangilaagri alalõ).
1990. aastil ehitedi kats vahtsõt kammõrvangimaja hoonõt/-majja ja tetti kats’ eelvangistusosakunda.
2004. aastal arvati Maardu vangimaja Tal’na vangimaja mano.
Innembädsen Maardu vangimajan asus parhilla Tal’na vangimaja tervishoiuosakund, kon ravitas kohapääl.
Tetäs ettevalmistuisi vahtsõ Tal’na vangimaja rajamises Maarduhe.
Tarto vangimaja.
Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq
Tarto vangimaja võtt' edimädseq vangiq vasta 16. rehekuu pääväl 2002. aastagal. Seoga tähistedi Eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ. Niisamatõ luudi Tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs.
Tarto vangimaja asus ligi 94 000 kruutmiitre suurudsõl alal Imäjõe lammil. Vangimaja üldpind om 23 000 kruutu, tan ommaq haldushuunõq, vastavõtmisõ ruumiq, puhkõ- ja spordiruumiq, opiklassiq, tuutmispinnaq metali, puu- ja tekstiilitüüss, usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq. Vangimajan om 479 kammõrt, üts kambri om u 10 kruudu suurunõ.
Vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq, tüütäjil kallalõtungi-häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs.
2004. aastal teiväq justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ja politseiasutuseq ütenkuun saatmisosakunna, miä om erälde osakund Tarto vangimaja seen. Saatmisosakund kõrraldas vange vidämist relvastadu valvõ all vangimajjo ja arestimajjo vaihõl egäl puul Eestin.
2005. aastagast pääle and Tarto vangimaja meditsiiniosakund kohapääl ka psühhiaatrilist api (sääl asus vangimajjo psühhiaatriaosakund). 2007. aastagal luudi Tarto vangimajan hoimastivaba keskus.
Vange oppamist kõrraldas Tarto täüskasunuisi gümnaasium ja Tarto kutsõkoolituskeskus.
Tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u 80 vangi, vangimajast välänpuul tüütäs ligi 20 vangi.
Viro vangimaja.
Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja üten avavangimaja osakunnaga
Vangiq täüskasunuq vahistaduq meheq, täüskasunuq ja alaiälidseq süüdümõistõtuq meheq, täüskasunu vahistaduq naasõq
Vanglakotusside arv 1075 (sh 75 avavangimaja kotust)
Viro vangimaja sai valmis 2008. aastal. Edimädseq vangiq tuudi Viro vangimajja 2008. aasta mahlakuu alul. Vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala 16 ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq, miä asus vanglapiirete pääl.
Viro vangimaja om edimäne vangimaja, kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq.
Viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja. Vangele om kuni 2-kotusõlidsin kammõrdõn kokko 1000 kotust, pääle tuu 75 kotust avavanglan ja 150 kotust arestimajan. Vangimajan ommaq ka elotarõq 300 vahistadu jaos. Vangimaja man ommaq viil kuul, spordisaal, sotsiaaltüü ruumiq, kapõl ja tüükoaq.
Edimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti Viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund. Vangimajan om ka 250-kotussõlinõ osakund noorilõ, sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq.
Vange oppasõq Jõhvi gümnaasium ja Ida-Viromaa kutsõhariduskeskus, tüüd and AS Eesti Vanglatööstus.


Harku vangimaja.
Harku vangimaja om vangimaja Harku alõvin Harjomaal.
Kinniqpidämise algusõs Harkun või pitäq aastat 1926, ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja. 1920.–30. aastil om Harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja, kur’ategijide parandusmaja ni tüüpõlgjidõ ja joodikidõ tüülaagri.
Harku vangimaja om Tal’na küle all (u 12 km Tal’nast) 8,3 hektäri suurudsõ maa-ala pääl Harku alõvi päävänõsõngupoolitsõl külel.
Harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst, et vangimajan saavaq kuni 4-aastadsõq latsõq ollaq uma imä man – näide jaos om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga.
Hoimastihädäga vangõlõ om tett 8-kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund. Sääl viiäs läbi kimmäst opikavva, mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq.
Harku vangimajan saa nii põhi- ja keskkoolitust ku oppiq umblõjas ja katlakütjäs. Pääle ummõlustüü mastas vangõlõ ka tüü iist katlamajan, köögin ja mõsumajan ni maa-ala ja ruumõ kraam’misõ iist.


Hoimast.
Hoimast vai hoimarohi vai narkootikum om ollus, miä mõotas kesknärvisüstemmi, muut tarvitaja miili, meeleollo ja ülevänpidämist. Mõo perrä tarvitajalõ jaetasõq hoimastiq depressandõs, stimulandõs ja hallutsinogeenes. Hoimastidõ pruukmisõst jääs kergehe sõltuvustõ, midä kutsutas roholõias vai hoimatõvõs vai narkomaanias. Roholõian inemist kutsutas rohohaigõs vai hoimaullis vai narkomaanis.


OPEC.
Nahvtat Vällävidävide Riike Organisats'uun (inglüse keelen "Organization of the Petroleum Exporting Countries", lühkolt OPEC) luudi 1960. aastagal Bagdadin ja sinnäq kuulus 12 riiki. OPEC-i päätsiht om tuurnahvta hinna reguliirmine maailmaturul liikmidõ nahvtatoodangu piiramisõ ja ekspordikvuutõ abiga.


Ameeriga Riike Organisats'uun.
Ameeriga Riike Organisats'uuni pääkortin Washingtonin
Ameeriga Riike Organisats'uun (inglüse keelen "Organization of American States", OAS) om riikevaihõlinõ organisats'uun, kohe kuulus 35 Ameeriga riiki. Timä pääkortin om Washingtonin Ameeriga Ütisriigen.


Riikevaihõlinõ Säsüväe Agõntuur.
Riikevaihõlinõ Säsüväe Agõntuur (inglüse keelen "International Atomic Energy Agency", IAEA) om riikevaihõlinõ organisats'uun, mink tsiht om on edendäq säsüväe rahuotstarbõlist rakõndamist ja hoitaq ärq tuu tarvitaminõ sõapidämises.
Agõntuuri põh'andiq 1957. aastagal 56 riiki. Timä pääkortin om Viinin nink täl om 144 liikmõriiki. Agõntuur tüütäs Ütitside Riike egiidi all.


Riikevaihõlinõ Rahafond.
Riikevaihõlinõ Rahafond (inglüse keelen "International Monetary Fund", lühkolt IMF) om organisats'uun, miä tegeles tuuga, et hoitaq riike rahho vaihtamiskursiq stabiilsõq ja tukõq majandusõ arõngut. Timä pääkortin om Washingtonin Ameeriga Ütisriigen.


Riikevaihõlinõ Kohus.
Rahupalee - Riikevaihõlidsõ Kohto maja
Riikevaihõlinõ Kohus om Ütitside Riike päämäne kohtoorgan. Tä asus RahuPaleen Haagin Hollandin.


Riikevaihõlinõ Kriminaalkohus.
Riikevaihõlinõ Kriminaalkohus om kohus, miä mõist õigust inemiisi üle, kedä süüdüstedäs genotsiidin, sõakuritekõn ja kuritekõn inemisesolõmisõ vasta. Tä alost' tüüd 1. hainakuu pääväl 2002.


Maailma Tervüseorganisats'uun.
Maailma Tervüseorganisats'uun (inglüse keelen "World Health Organization", lühkolt WHO) om riikevaihõlinõ organisats'uun Ütitside Riike man, mink tsiht om inemiisi tervüse hoitminõ ja võidõlus tõpi vasta. Tä luudi 7. mahlakuu pääväl 1948 ja timä pääkortin om Sveidsin Genfin.


Rohohaigõ.
Rohohaigõs vai hoimaullis vai narkomaanis kutsutas roholõian inemist.


Murru vangimaja.
Vangimaja tüüp’ kinnine ütikvangimaja üten avavangimajaosakunnaga
Vanglakotusside arv 614 (sh 48 avavangimaja kotust)
Murru vangimaja asutõdi 1. vahtsõaastakuu pääväl 1938 ku kivitüüstüs, kon oll' võimalik tüüle pandaq kuni 400 süüdümõistõtut. Nõukogudõ okupatsiooni ao aastil 1961–1991 ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil 1991–2000 oll’ prõlladsõ Murru vangimajaga liidetü Rummu vangimaja umaette vangimaja. 2004. aastal sai seost Murru vangimaja avavangimaja osakund. 2007. aastal arvati Murru vangimaja manoq Ämäri vangimaja.
Vangimaja alal paiknõs haldushoonõq, mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq; tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq, kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq. Kõgõ vanõmban majan (ehitedü 1949) asussõq meditsiini-, majandus- ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq. Suurõ kompleksi moodustas hoonõq, mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq, küük, puut’, tõsõ kõrra pääl vangistus-, sotsiaal-, perräkaemisõ- ja majandusosakund. Pääle tuu ommaq vangimaja maa-ala pääl vange eloosakunnaq.
Tüüd and AS Eesti Vanglatööstus, Murru vangimaja maa-alal tegotsõs neli firmat. Murrun tüütäs u 280–290 vangi, vangimajast välänpuul 20–30 vangi. Pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris, aidnigus, keevitäjäs vai umblõjas.
2008. aastagal sai valmis Murru vangimaja vahtsõnõ kutsõkoolitushoonõq, kon ommaq seo ilma aolidsõq opmisõ nõudmisõq 120 vangilõ. Sisustadu om puutriklass, tegotsõs kats’ raamadukoko.


Tal’na vangimaja.
Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdimõistetü täüskasunu meheq
Tal’na vangimaja alostõdi 1919. aastal, ku Patarei merekants muudõti vangimajas. Hildamp Keskvangimajas ümbre nimetedü kinnipidämiskotus es olõ 2000. aastas inämb kasutamisõs kõlbulik, 2003. aastal asuti ümbre Magasini uulitsa vangimajja (tuu oll’ asutedu aastil 1944–1949 tegotsõnu sõavangilaagri alalõ). 1990. aastil ehitedi kats vahtsõt kammõrvangimaja hoonõt/-majja ja tetti kats’ eelvangistusosakunda. 2004. aastal arvati Maardu vangimaja Tal’na vangimaja mano. Innembädsen Maardu vangimajan asus parhilla Tal’na vangimaja tervishoiuosakund, kon ravitas kohapääl. Tetäs ettevalmistuisi vahtsõ Tal’na vangimaja rajamises Maarduhe.


Tardo vangimaja.
Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdimõistetü täüskasunu meheq
Tarto vangimaja võtt' edimädseq vangiq vasta 16. rehekuu pääväl 2002. aastagal. Seoga tähistedi Eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ. Niisamatõ luudi Tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs.
Tarto vangimaja asus ligi 94 000 kruutmiitre suurudsõl alal Imäjõe lammil. Vangimaja üldpind om 23 000 kruutu, tan ommaq haldushuunõq, vastavõtmisõ ruumiq, puhkõ- ja spordiruumiq, opiklassiq, tuutmispinnaq metali, puu- ja tekstiilitüüss, usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq. Vangimajan om 479 kammõrt, üts kambri om u 10 kruudu suurunõ.
Vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq, tüütäjil kallalõtungi-häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs.
2004. aastal teiväq justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ja politseiasutuseq ütenkuun saatmisosakunna, miä om erälde osakund Tarto vangimaja seen. Saatmisosakund kõrraldas vange vidämist relvastadu valvõ all vangimajjo ja arestimajjo vaihõl egäl puul Eestin.
2005. aastagast pääle and Tarto vangimaja meditsiiniosakund kohapääl ka psühhiaatrilist api (sääl asus vangimajjo psühhiaatriaosakund). 2007. aastagal luudi Tarto vangimajan hoimastivaba keskus.
Vange oppamist kõrraldas Tarto täüskasunuisi gümnaasium ja Tarto kutsõkoolituskeskus.
Tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u 80 vangi, vangimajast välänpuul tüütäs ligi 20 vangi.


Viro vangimaja.
Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja üten avavangimaja osakunnaga
Vangiq täüskasunu vahistadu meheq, täüskasunu ja alaiälidse süüdimõistetu meheq, täüskasunu vahistadu naasõq
Vanglakotusside arv 1075 (sh 75 avavangimaja kotust)
Viro vangimaja sai valmis 2008. aastal. Edimädseq vangiq tuudi Viro vangimajja 2008. aasta mahlakuu alul. Vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala 16 ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq, miä asus vanglapiirete pääl.
Viro vangimaja om edimäne vangimaja, kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq. Viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja. Vangele om kuni 2-kotusõlidsin kammõrdõn kokko 1000 kotust, pääle tuu 75 kotust avavanglan ja 150 kotust arestimajan. Vangimajan ommaq ka elotarõq 300 vahistadu jaos. Vangimaja man ommaq viil kuul, spordisaal, sotsiaaltüü ruumiq, kapõl ja tüükoaq.
Edimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti Viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund. Vangimajan om ka 250-kotussõlinõ osakund noorilõ, sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq.
Vange oppasõq Jõhvi gümnaasium ja Ida-Viromaa kutsõhariduskeskus, tüüd and AS Eesti Vanglatööstus.


Inemiseõigusõ kuulutus.
Roosevelti Eleanor Inemiseõigusõ kuulutusõ hispaaniakeelidse tekstiga
Inemiseõigusõ kuulutus om dokoment, minka võtt' 10. joulukuu pääväl 1948 Pariisin vasta Ütitside Riike Pääassamblee. Tä om ümbre pant inämb ku 300 kiilde, tuuga om tä üts inämbtõlgut dokoment maailman. Kuulutusõ vastavõtmisõs and' toukõ õkvalt läbi saanuq Tõnõ ilmasõda ja tuu om edimäne üleilmalinõ kokkolepeq, määntseq ommaq nuuq õigusõq, miä kuulussõq kõigilõ ilma inemiisile.


UNICEF.
UNICEF (inglüse keelen "The United Nations Children's Fund") om fond, minka lõi Ütitside Riike Pääassamblee 11. joulukuu pääväl 1946, et andaq Tõsõn ilmasõan kannahtaq saanuisi maiõ latsilõ hätätarvilist söögi- ja meditsiiniapi. Täämbädsel pääväl and UNICEF pikäaolist humanitaarapi arõngumaiõ latsilõ ja näide immile.


Vabahus.
Vabahus om võimalus tetäq asjo uma tahtmisõ perrä. Näütüses vaba inemine saa vasta võttaq otsussit ja tetäq valikit nii kuis esiq taht, vaba riik piä-iq tõsõ riigi valitsusõ sõnna kullõma.


Or'apidämine.
Or'apidämine om tuu, ku inemine pidä tõisi inemiisi hindä umandis. Orjõ hoiõtas kinniq, ostõtas, müvväs vai kingitäs vasta näide tahtmist, näid sunnitas hindä hääs tüüle tuu iist tasso andmaldaq.


Rassism.
Rassism om mõttõviis vai teooria, mink perrä inemiseq jagonõsõq selgide piirega rassõs ja mõnda rassi peetäs parõmbas ku tõist. Rassismis kutsutas ka sääntse mõttõviisi perrä tegeligu poliitiga tegemist.
Lajembalt võidas rassismi all mõtõldaq halvustavat suhtumist tõõsõst rassist, rahvusõst vai kultuurist inemiisihe.


Seksism.
Seksism om mõttõviis, mink perrä üts sugu om kehvemb vai ullimb ku tõõnõ. Termin "seksism" om tarvitusõlõ võet 20. aastagasaa keskpaigan.


Kergejovvustik.
Kergejovvustik om üts park spordiallo, minka hulka kuulussõq juuskmisõq, käümine, hüppämiseq, hiitmiseq, viskamisõq ja kuulitoukaminõ. Om teedäq, et sääntsin as'on võistõldiq joba antiikolümpiamängel 776. a. i.m.a. S'ooilmaaigsil suurvõistluisil võistõldas inämb ku 40-l kergejovvustigualal.


Õnnõmängoq.
Õnnõmängoq ommaq mängoq, kon mängjä saa pandaq rahha vai varra määntsegi sündmüse pääle, miä või toimudaq vai toimumada jäiäq, nink mängjä tsihis om võido kõrral rahha vai varra mano saiaq. Õnnõmänge ala kuulussõq näütüses kaartõ mängmine raha pääle, mängoautomaatõga mängmine, loteriiq, kihla vidämine spordivõistluisil jms.


Tamka.
Tamka om lavvamäng, midä mängväq kats mängjät kruudulidsõ mängolavva pääl ütesugutsidõ nuppega, midä liigutõdas liuhka ja vastanmängjä nupist üle hüpäten võetas tuu lavva päält maaha. Kaotas tuu, kink nupiq otsa saavaq. Tamkat mängitäs hariligult 8×8 vai 10×10 kruuduga lavva pääl.


Lavvamäng.
. Maal Nefertari (1295–1255 i.m.a.) havvakambrist
Lavvamäng om mäng, midä mängitäs kimmide riiglide perrä kuigimuudu kujondõt mängolavva pääl mängonuppega, midä saa liigutaq, lavva päält ärq võtta vai sinnäq mano pandaq. Hariligult om lavvamängol tsiht, näütüses vastamängjä kõik nupiq ärq võtta vai uma nupiga edimädsenä mängolavva kimmähe paika (kodo) joudaq. Näütüses tamka ja malõ ommaq lavvamängoq.


Malõ.
Malõ om lavvamäng katõlõ mängjäle. Tedä mängitäs malõlavva pääl: tuu om 64 kruuduga (32 valgõt ja 32 musta), miä ommaq 8-n rian ja 8-veerun nii, et kõrvuisi olõvaq kruuduq ommaq esiq värmi. Mängo alostusõn om kummalgi mängjäl 16 mängopulka: üts kuning, üts lipp, kats kahurit, kats ratsut, kats ota ja katõssa pupsi. Mängo tsihis om andaq vastatsõ kuningalõ matt, tuu tähendäs, andaq tollõ niimuudu tuld, et vastanõ saa-iq uma käügiga kuigimuudu kuningat tulõ alt vällä viiäq vai kaitsa.


Vürhvli.
Vürhvli om väikene hulktahokakujolinõ (hariligult kuubikujolinõ) as'akõnõ, mink tahkõ pääl ommaq täpiq (ega taho pääl esiq arv täppe) ja midä pruugitas johusliidsi arvõ saamisõs. Tuu jaos hiidetäs vürhvli peost lavva pääle ja kaias mito täppi (silmä) om pääle poolõ jäänüq taho pääl.
Vürhvlit pruugitas mitmidõ lavvamänge man.


Go.
Go om lavvamäng katõlõ inemisele, miä om tunnõt tuu poolõst, et om strateegilidselt küländ keerolinõ, kuigi timä riigliq ommaq lihtsäq.
Go om perit Hiinast ja tä om vähämbält 4000 aastakka vana.


Mängokaart.
Mängokaart vai leht om ristkülikukujolinõ tugõvast paprõst vai plastikust lehekene kaardimänge mängmises. Mängokaardiq tetässeq sääntse suurusõga, et näid olnuq hää peon hoita.
Pääle kaardimänge tarvitõdas mängokaartõ viil kaarditrikke tegemises, tulõvigu ettekuulutamisõs, kaardimajjo ehitämises, kollekts'oniirmises jne.


Vehklemine.
Vehklemine om spordiala, kon kats vastast püüdväq ütstõist sportmõõgaga tsusata vai lüvväq.


Tuhanda ja üte üü jutuq.
Tuhanda ja üte üü jutuq om kogo Lähkü-Hummogumaa ja Lõunõ-Aasia juttõ ja jutussit, miä kor'ativaq kokko Islami kuldaol.
Naaq jutuq kor'ssiq kokko mitmõ aastagasaa kestel mitmõq kiräniguq, ümbrepandjaq ja opõtlasõq Lähkül-Hummogumaal ja Põh'a-Afrikan. Juttõ juurõq ommaq muistitsõn ja keskaigsõn araabia, pärsiä, india ja mesopotaamia vanavaran ja kirändüsen. Pall'oq luuq olliq edimält rahvajutuq kalifaatõ aost, samal aol ku tõõsõq, esiqeränis raamjutt, ommaq tõõnäolidsõlt võeduq edimädse aastagatuhanda m.a.p. pärsiä kirändüsteossõst Hazār Afsān (v. k. "Tuhat üüd"). Kuigi kõgõ vanõmb araabiakeeline käsikiri om perit 14. aastagasaast, arvatas, et juttõ kogo luudi umbõs 9. aastagasaal.
Kõigilõ välläandilõ ütine om raamjutt valitsõjast Shahryarist (pärsiäkeelitsest sõnast شهريار, miä tähendäs "kuningat") ja timä naasõst Scheherazade (pärsiäkeelitsest sõnast شهرزاده, miä või tähendäq "korgõst suust").
Mõnõq tunnõtumbaq jutuq, niguq näütüses "Aladdini immelamp", "Ali Baba ja nelikümmend rüüvlit" ja "Meresõitja Sinbadi säidse reisi" ommaq külh Lähkü-Hummogumaa rahvajutuq, a olõ-s araabiakeelitside Tuhanda ja üte üü juttõ hulgan. Nuuq ommaq Tuhanda ja üte üü juttõ hulka arvanuq edimädseq Õuruupa ümbrepandjaq.


Jumalik komöödia.
Dante ja timä "Jumalik komöödia" Michelino Domenico sainamaali pääl Firenze katõdraalin
"Jumalik komöödia'" (itaalia keelen "La Divina Commedia") om Alighieri Dante kirotõt eepiline poeem. Tä kirot' tuu 1308. ja 1321. aastaga vaihõl. "Jumalikku komöödiat" peetäs itaalia kirändüse kõgõ tähtsämbäs poeemis ja maailmakirändüse suurteossõs. Tuu, et poeem oll' kirotõt toskaana keelepruugin, avit' tuul keelpruugil saiaq itaalia kiräkeeles.
Poeemin allegoorilidsõlt kujotõt havvatagonõ elo om keskaigsõ katoliilidsõ ilmanägemise kulminats'uun. Täl om kolm ossa: "Põrgu" ("Inferno"), "Purgatoorium" ("Purgatorio") ja "Paradiis" ("Paradiso").
Edimält oll' teossõ päälkiri õnnõ "Commedia", Boccaccio Giovanni pand' ildampa tollõ mano "Divina". Trükün ilmu tuu edimäst kõrda 1472. Edimäne trükk, kon sõna "jumalik" oll' päälkirän, ilmu 1555 Veneetsian.


Don Quijote.
"Don Quijote'" (hispaaniakeelidse originaalpäälkiräga "El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha") om hispaania kiränigu Cervantese Migueli romaan.
Tuu ilmu katõn köüten kümneaastadsõ vaihõga (1605 ja 1615) Hispaania kuldaol. "Don Quixote" om hispaania kirändüse kõgõ mõokamb teos ja maailmakirändüse suurteos. Tedä peetäs edimädses muudsas õdagumaisõs romaanis.


Ilias.
"Ilias", VIII raamat, riaq 245–253, käsikiri 5. aastagasaa lõpost vai 6. aastagasaa alostusõst m.a.p.
"Ilias" on vanakreeka eepos, mink autoris peetäs sõkõt Joonia laulikut Homerost. "Iliasõn" om umbõs 15 700 rita ja arvada, et tä panti kirja joba 8. aastagasaal i.m.a.
"Iliasõ" tegevüs toimus Trooja sõa 10. aastagal. Eepos jutustas ahhailaisi ja troojalaisi vaihõl peet tapõluisist, Achilleusõ vihast timä or'atari Briseise ärqvõtmisõ ja sõbra Patroklosõ surma peräst nink Hektori hukkasaamisõst.
"Ilias" kõnõlõ-iq sõa põh'ussist, alostusõst ei ka tuust, miä juhtu peräst sõta. Tuust, miä juhtu peräst sõta om juttu tõõsõn vanakreeka eeposõn "Odüsseian".


Odüsseia.
"Odysseus ja Nausikaa", Gleyre'i Charlesi maal
"Odüsseia" om vanakreeka eepos, mink autoris peetäs Homerost ja kon om juttu Odysseusõ rännäkist pääle Trooja sõta. "Odüsseiat" või pitäq järes "Iliasõlõ", tõõsõlõ Homerosõ eeposõlõ. "Odüsseia" jagonõs 24 laulus ja sisaldas 12 110 värssi.


Esteetiga.
Esteetiga om filosoofia haro, miä tegeles ilo mõistõ, kunsti ja maitsõga nink ilo luumisõ ja hindamisõga. Inemist, kiä illo ja piinüst väega tähtsäs pidä, kutsutas esteedis.


Iho.
Elolisõ iho vai kihä sais kuun timä kõigist nättävist ja käegakumbitavist jakõst. Sõnna "iho" pruugitas sakõstõ ku om juttu vällänägemisest, tervüsest vai surmast. Füsioloogia om sääne tiidüsharo, miä uur, kuis iho tüütäs.
Inemise iho suurõmbaq jaoq ommaq pää, kereq, käeq ja jalaq.


Füüsigalinõ kihä.
Füüsigalinõ kihä vai materiaalnõ kihä om piiritlet mateeriä hulk, minkal ommaq geomeetrilidseq mõõdid ja mass.
Klassigalidsõ füüsiga perrä om füüsigalidsõl kihäl mass (mitte õnnõ energiä), kolm geomeetrilist mõõti, liikmistii ja orientats'uun ruumin nink tä om olõman vähämbält veitse aigu.


Feminism.
Rus'kun käsi Veenussõ märgi seen om radikaalfeminismi sümbolis
Feminism om sotsiaalnõ, poliitilinõ, kultuurilinõ vai majanduslinõ liikminõ, mink tsihis om, et naisil olõssiq miihiga samaq õigusõq ja võimalusõq. Feminismi ala kuulusõq ka poliitilidsõq, kultuurilidsõq ja sotsioloogilidsõq teooriaq ja mõttõviisiq, mink perrä naisil piät miihiga samaq õigusõq olõma. Feminismi perrä rehkendädäs ütiskunnan rohkõmb miihi arvamiisigaq ja naisilõ tetäs noin ütiskunnin ülekohut. Feministiq pruuv'vaq muutaq sisseharinuid muudõ ja luvvaq naisilõ rohkõmb kotussit haridusõn ja tüün.
Kokko pant Marsi ja Veenusõ märk näütäs, et suuq ommaq võrdsõq
Nigu muilgiq liikmiisil, ommaq ka feminismi seen mitmõq mõttõviisiq, mink rasõhus või aoluu ja/või kotussõ perrä tõisist tõistõ ollaq (näütüses om kunagi olnuq tähtsä, et naisi kah hääletamä lastus, põrõld võidõldas ütesugumadsõ palga iist). Aoluu perrä om kõnõld feminismi edimädsest, tõsõst ja kolmandast lainõst; mõttõviise perrä või feminismi jakaq näütüses liberaalsõs, marksistligus vai radikaalsõs feminismis.


Jumalus.
Jumalus om ülene mõistõq jumalidõ, jumalannadõ nink jumaligus peetüide nättüisi ja olõndidõ kotsilõ. Jumalust peetäs üleloomuligus ja pühäs nink timmä uskjaq pidäväq täst suurt luku.


Jummal.
Jummal om monoteistligun uson ainugõnõ jumalus ja polüteistligun uson üts tähtsämbist jumaluisist.


Jumalanna.
Jumalanna om naissuust jumalus. Näütüses Aphrodite oll' vanakreeka armastusõ, ilo ja himo jumalanna.


Aphrodite.
Praxitelese tettü Aphrodite kujo koopia
Aphrodite (kreeka keelen Ἀφροδίτη) oll' vanakreeka armastusõ, ilo ja himo jumalanna.
Kreeka luulõtaja Hesiodosõ perrä ollõv tä sündünüq, ku titaan Kronos lõigas' tsirbiga ärq uma esä Kronosõ titi ja visas' tuu merde, kon tuu jäänüq valgõ vatu sisse oiduma. Vatust kasvi Aphrodite, kiä uhuti lõpos kaldõ pääle Paphosõ lähkün Küprüse saarõ pääl.


Teism.
Teism lajemban mõttõn om uskminõ, et om olõman vähämbält üts jumalus.
Kitsamban mõttõn om teism uskminõ, et om olõman jummal, kiä om maailma loonuq ja juht kõkkõ, miä sääl sünnüs.


Monoteism.
Monoteism om uskminõ, et om olõman õnnõ üts jummal.


Polüteism.
Polüteism om uskminõ, et om olõman mito jumalat vai jumalannat.


Ateism.
Ateism om kas saisukotus, et jumalit olõ-iq olõman, vai sõs teismi eitämine.


Agnostitsism.
Agnostitsism om saisukotus, et mõndsi uso vai metafüüsikaga köüdet väüdüsside (nt. tuu, kas mõni jumalus olõman om) kotsilõ olõ-iq teedäq vai olõki-q põhimõttõlidsõlt võimalik teedäq saiaq, kas nääq õigõq ommaq.


Metafüüsiga.
Metafüüsiga om filosoofia osa, miä püüd selgitäq kogo olõmisõ ja maailma põhialossit ning alguperrä ja reaalsõ kogõmusõ piire ületävit probleeme. Kosmoloogia ja ontoloogia ommaq tradits'oonilidsõq metafüüsiga haroq.


Fundamentalism.
Fundamentalism om ilmakaeminõ, mink perrä tulõ määäntsitki põhimõttit (sakõstõ ommaq nuuq köüdet usoga) sõnasõnalt ja kõrvalõkaldumada täütä. Fundamentalism või tekküdä ku vastareakts'uun tollõ, ku määntsegi doktriini puuldajaq lääväq kompromissilõ kaasaigsõ ütiskundlidsõ ja poliitilidsõ eloga.


Piibli.
Piibli om ristiuso pühäkiri. Piibli sais kuun 66 raamatust, miä jagonõsõq Vana Testamendi (39 raamatut) ja Vahtsõ Testamendi (27 raamatut) vaihõl.
Lõunõeesti (tarto) kiräkeelen ilmu Vahtsõnõ Testament edimäst kõrda 1686. aastagal ja viimäst kõrda 1905. aastagal. Tervet piiblit ütengi lõunõeesti keelen viil ilmunuq ei olõq.


Kerik (hoonõq).
Kerik om ristiuso pühäkoda – hoonõq, kon peetäs jumalateenistüisi.


Jeesus.
6. aastagasaast perit mosaiik Jeesusõst Ravenna kerkon Itaalian
Jesus Naatsaretist vai Jeesus Krõstus (u. 4 i.m.a. – u. 30 m.a.p.) om ristiuso keskne kujo. Ristiuson peetäs tedä Vanan Testamendin ettekuulutõdus messiasõs nink jumala pujas. Islami perrä om Jeesus prohvõt ja kah messias.


Paast (Rooma).
Paast vai Paavst vai Rooma pääpapp vai paavusk om katoligu kerigu pää.


Baha'i usk.
Baha'i usk om monoteistline usk, minka lõi Baha'u'llah (1817–1892) 19. aastagasaal Iraanin. Baha'u'llaht pidäväq bahá'íq kõgõ perämädses jumala ilmutajidõ rian, miä nakkas pääle joba muistitsõst aost ja kohe kuulussõq Aabraham, Moosõs, Buddha, Zarathustra, Jeesus ja Muhamed.


Konfutsianism.
Konfutsianism om hiina eetilinõ ja filosoofilinõ süstem, miä tekkü hiina filosoofi Konfutsiusõ (孔夫子 (Kǒng Fūzǐ), 551–478 i.m.a.) opõtuisist. Konfutsianismil om väega pall'o mõotanuq Hummogu-Aasia (Hiina, Korea, Taivan, Vietnam, Singapur) kultuuri ja aoluku.
Konfutsianism pidä tähtsäs inemise kõlblusõ arõndamist, nii et riiki saanuq valitsaq innembä moraali abiga kui säädüisi sunniga.


Hinduism.
Hinduism om Indian levinü usk. Hinduismi või pitäq ka uskõ kogos, tuuperäst et tä sisaldas esisugutsit arvosaamiisi jumalast ja lunastusõst. Hinduism om tihedähe köüdet India kultuuri, aoluu ja elolaadiga. Hinduism om üts kõgõ vanõmb maailma usk.
Hinduistõ om üle ilma üts miljard.


Trimurti.
Trimurti (sanskriti keelen त्रिमूर्ति trimūrti, 'kolm kujjo') om hinduismi mõistõq. Hinduismi perrä kihästäseq kõgõvägevämbä jumala kolmõ kosmilist funkts'uuni (luumist, alalõhoitmist ja häötämist) luuja Brahmā, alalõhoitja Višnu ja häötäjä Šiva.


Brahma.
Brahma (sanskriti keelen ब्रह्मा; IAST:Brahmā) om hinduismi luumisõjummal. Ütenkuun Višnu ja Šivaga moodustasõq nääq jumalidõ kolmiku Trimurti.


Višnu.
Lakšmi taso Višnu jalgo. Pilt u. 1870. aastagast.
Višnu om üts brahmanismi ja hinduismi pääjumalist. Ütenkuun Brahma ja Šivaga moodustas tä jumalidõ kolmigu trimurti. Višnuismin om Višnu pääjummal.
Višnu tüüs om maailma alalõhoitminõ ja kaitsminõ, tuu jaos kihästüs tä avataarana aigaolt maa pääl. Vedadõ aigsõn uson oll' tä pääväjummal.
Višnu om hääsuuvlik jummal, kink naasõs om õnnõ ja edo jumalanna Šrī vai Lakšmī.


Šiva.
Šiva (sanskriti keelen शिव, Śiva) om hinduismi jummal, kiä üten Brahma ja Višnuga moodustas jumalidõ kolmigu Trimurti. Šivaismin om tä pääjummal.


Krišna.
Krišna om jumalus, kedä kumardõdas pall'odõn hinduismi harodõn. Ku pall'o višnuistiq pidäväq tedä Višnu avataaras, sõs krišnaismin om tä pääjummal.


Vedaq.
Rigveda käsikiri 19. aastagasaa alostusõst
Vedaq vai veedaq (sanskritikeelidsest sõnast "veda" vai "ved", miä tähendäs tiidmist) ommaq hinduismi kõgõ vanõmbaq pühäkiräq.
Lajemban mõttõn kutsutas vedadõs vedasit üten brahmanasõ, aranjakadõ ja upanišadõga.
Kõgõ vanõmbaq vedaq ommaq luuduq umbõs 1000. aastagal i.m.a. ja illatsõmbaq umbõs 500. aastagal i.m.a. Vedaq ommaq kirotõduq sanskriti keelele lähkon vedadõ keelen.
Siso poolõst ommaq vedaq ohvri- ja ülistüslauluq, palvõq ja loitsuq.


Upanišadiq.
Upanišadiq ommaq hindu filosoofilis-usolidsõq tekstiq. Nääq moodustasõq vedadõ lõpo-osa (vedanta) ja näiden om päämädselt juttu tiidmisest ja tarkusõst. Kõgõ vanõmbaq näist (nt. Brhadaranyaka ja Chandogya upanišadiq) ommaq perit edimädse aastagatuhandõ keskpaigast i.m.a. ja illatsõmbaq kirotõdiq keskaol ja varajadsõl vahtsõl aol. Upanišadiq ommaq kõvva mõotanuq hindu filosoofiat.


Jooga.
Jooga om India usolis-filosoofilinõ süstem, miä taotlõs vaimo- ja iholiidsi har'otuisi läbi ütessaamist kõgõ ülembäga. Hinduismin, budismin ja džainismin om jooga mõistõq köüdet meditiirmisega. Hinduismin tähendäs tä viil ütte kuvvõst ortodokssõst filosoofiakuulkunnast nink ka tsihti, midä tuu kuulkund om hindäle säädnü. Džainismin mõtõldas jooga all nii vaimsit, sõnaliidsi ku iholiidsi tegevüisi.


Muhamediusk.
Muhamediusk vai islam om monoteistline usk, miä tekkü araabiamaiõn, miä põhinõs koraanil ja kon jumalas om Allah. Muhamediusoliisi kutsutas muslimõs vai moslõmõs.
Eesti muslimiq ommaq inämbäste tatarlasõq vai asõriq.


Koraan.
Koraan (araabia keelen أَلْقُرآن (al-qur'ān)) om muhamediuso pühäkiri. Koraanin ommaq kirja pantuq Allahi ilmutusõq Muhammadilõ aovaihõn 610-632.
Koraani panniq araabia keeles kirja Muhammadi ligimedseq. Pääle Muhammadi surma 632. aastagal kor'ati ülestähendüseq paarikümne aastaga kestel kokko. Ildampa tävvendedi noid kirävaihõmärke ja vabahellega, midä algusõn araabia kirän es olõq.


Muhamed.
Muhammad vai Muhamed (täüsnimega Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim, u. 570/571 Meka – 8. piimäkuu päiv 632 Medina) om muhamediuso põh'andaja ja muslimidõ jaos jumala (Allahi) prohvet. Koraani perrä om tä perämäne ja kõgõ suurõmb prohvet prohvetide rian, kohe kuulussõq viil näütüses Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet, Ristjä Johannes, Moosõs ja Jeesus.


Džainism.
Džainism om Indiast perit usk ja filosoofiakuulkund, miä tekkü umbõs 570. a. i.m.a. Džainism tarvitas inämbvähämb sammo mõistis kui budism. Džainismi-usoliisi om s'oo ilma aigu päält 10 mill'ona, noist suurõmb jago Indian.


Judaism.
Judaism vai juudiusk om juudi rahva usk. Judaism om monoteistline usk, miä tuginõs Vanalõ Testamendile, esieränis viiele Moosõsõ raamadulõ ja Talmudilõ. Tä tekkü II aastagatuhandõl i.m.a. Judaismist ommaq vällä kasunuq ristiusk ja muhamediusk. Iisraelin om judaism kõgõ tähtsämb usk.


Aabraham.
Aabraham oll' edimäne ja kõgõ tähtsämb Piibli patriark. Tä oll' Terahi poig.
Aabrahamil om tähtsä kotus judaismin, ristiuson ja muhamediuson, kon tedä peetäs usoesäs.
Legendi perrä om Aabraham pall'odõ Lähkü-Hummogumaa rahvidõ (iisraellaisi, araablaisi, edomiite jt.) aloesä. Timmä, timä poiga Iisakut ja pujapoiga Jaakobit peetäs iisraeli rahva kolmõs kõgõ tähtsämbäs aloes's (patriargis).


Moosõs.
õst pästet Moosõs. Poussini Nicolas' maal, 1638
Moosõs oll' Piibli perrä iisraellaisi juht, kiä juhtõ iisraeli rahva vällä Egüptüse or'apõlvõst nink kinkalõ anti kümme käsko. Tä om Tõõsõ Moosõsõ raamadu päätegeläne.
Moosõst peetäs Toora autoris ja tä om juudiuso kõgõ tähtsämb prohvõt. Tä om tähtsä prohvõt ka ristiuson, muhamediuson, baha'i uson ja mitmõn tõõsõn uson.


Toora.
Toora (heebreä keelen תּוֹרָה, "opõtus", mõnikõrd ümbre pant ka ku "säädüs") all mõtõldas hariligult viit Moosõsõ raamadut. Lajembalt võidas tuu all mõtõldaq terveht Vanna Testamenti ja tõisi juudiuso põhjapandjit tekste.


Sinto.
Sinto pühäkoda Ise liinan Jaapanin
Sinto vai šinto vai sintoism vai šintoism (jaapani keelen 神道; shintō 'kamidõ tii, jumalidõ tii') om jaapani rahva aoluulinõ usk, miä kooni Tõsõ ilmasõa lõponi oll' ka riigiusk.
Täämbädsel pääväl sinto inämb Jaapani riigiusk olõ-iq nink mõnõq praktigaq ja opõtusõq, miä sõa aigo olliq väega tähtsäq, ommaq unõhtustõ jäänüq, tõsõq agaq ommaq uma usolidsõ tähendüse kaotanuq (näütüses ettekuulutamisõ viis "omikuji").


Taoism.
Taoism om Vanast-Hiinast alostusõ saanuq filosoofilinõ ja usolinõ opõtus.
Taoismi om peet ka ainugõsõs tõõlidsõlt hiinaligus usos. Tä om konfutsianismi ja budismi kõrval üts "Kolmõst opõtusõst", minkal tradits'oonilinõ hiina kultuur ja ütiskund põhinõs.
Taoismi alostekst om "Tao Te Cing", mink autoris peetäs Laozid.


Tao Te Ching.
"Tao Te Ching" vai "Daodejing" (ümbrepantult "Raamat tiist ja väest" vai "Edesiliikmise väe raamat") om taoismi alostekst, mink autoris peetäs hariligult Laozid.
"Tao Te Chingi" tekst om kirja pant mitte varrampa ku 8. ja mitte ildampa ku 3. aastagasaal i.m.a.


Sikhism.
Sikhism (pandžabi keelen: ਸਿੱਖੀ) om usk, miä põhinõs kümne guru opõtusõl, kiä elliq Indian päämädselt 16. ja 17. aastagasaal. Sikhism om üts maailmareligioonõst, midä tunnistas üle 23 mill'ona inemise.
Sikhismi luuja oll' Gurū Nānak (1469-1538).


Ādigranth.
Ādigranth vai Guru Granth Sahib om sikhismi pühäkiri. S'oon tekstin om 1430 lehekülge ja tä om kokko pant aovaihõn 1469-1708.


Zoroastrism.
Faravahar vai Ferohar - üts tähtsämb Zoroastrismi täht
Zoroastrism oll' tõõsõl aastatuhandõl i.m.a. Pärsiähe joudnuisi proto-indoõuruupa hõimõ usk, miä pidi kinniq prohvõt Zarathustra opõtusõst.
Zoroastristõ pühä raamat om Avesta, mink kõgõ vanõmbaq osaq (hümniq ja rituaaliq) ommaq perit umbõs 1500–800 i.m.a., illatsõmbaq ommaq priistrekoodeks, loidsuq, prohvõt Zarathustra legendiq ja ettekuulutusõq.


Zarathustra.
Zarathustra vai Zoroaster oll' muistidsõ Iraani prohvõt, filosuuf ja luulõtaja. Timä luuduq hümniq (Gathaq) ommaq zoroastrismi tähtsä liturgilinõ osa.
Inämbüs uurjid arvas, et Zarathustra elli 7. ja 6. aastagasaal inne mi aigu, kuiki kimmüst sjoo kottalõ olõ-iq.
Zarathustra nimme kand ka Nietzsche Friedrichi raamadu "Nii kõnõl' Zarathustra" (1883–1885) päätegeläne.


Kirä' Võromaalt. Kinda'.
"Kiräq Võromaalt. Kindaq" om Tubina Tuuli kokkosäet raamat Võromaa kindakirjost. Raamadu tekst om rööbilde võro ja eesti keelen.
Raamadu sisse om pant valik kindakirjo, midä om koet Võromaal ja miä ommaq peri Eesti Rahva Muusõumi tekstiilikogo kindidõ päält. Raamatun ommaq pildiq vannost kindist, kruudulidsõ paprõ pääle tsehkendedüq kiräq ja kindavitso kireldüseq. Pääle tuu om sääl viil pilte talvitsõst Võromaa luudusõst ja katõkeeline värmisõnastik.


Brääznik.
Brääznik om andsambli Winny Puhh tõõnõ albom, miä ilmu 2010. aastagal.


Araabia kiil.
Araabia keele ku ainugõsõ riigikeele (rohilinõ) ja ku tõisi hulgan üte riigikeele (sinine) levigukaart
Araabia kiil om afroaasia kiili semiidi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 280 mill'onat inemist põhilidsõlt Lähkül-Hummogumaal ja Põh'a-Afrikan.


Get Heavy.
"Get Heavy" om ansambi Lordi edimäne albom, ilmunuq 2002.


The Monsterican Dream.
"The Monsterican Dream" om ansambi Lordi albom, miä ilmu 2004. aastagal.


The Arockalypse.
"The Arockalypse" om ansambli Lordi albom, miä ilmu 2006. aastagal.


Deadache.
"Deadache" om ansambi Lordi albom, miä ilmu 2008. aastagal.


Would You Love a Monsterman?
"Would You Love a Monsterman?" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2002.


Devil is a Loser.
"Devil is a Loser" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2003.


My Heaven is Your Hell.
"My Heaven Is Your Hell" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2004.


Blood Red Sandman.
"Blood Red Sandman" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2004.


Hard Rock Hallelujah.
"Hard Rock Hallelujah" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2006.


It Snows in Hell.
"It Snows in Hell" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2006.


Who's Your Daddy?
"Who's Your Daddy?" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2006.


They only come out at night.
"They Only Come Out At Night" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2007.


Beast Loose in Paradise.
"Beast Loose In Paradise" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2008.


Bite it Like a Bulldog.
"Bite It Like a Bulldog" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2008.


Deadache (singli).
"Deadache" om ansambli Lordi singli, ilmunuq 2008.


Nightwish.
Nightwish om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1996.


HIM.
HIM Provinssirockil 1999. a. aastagal ja mänge ütte 2017.
HIM om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1991. aastagal.


The Rasmus.
The Rasmus Bochumin 2005. a.
The Rasmus om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1994.


Sonata Arctica.
Sonata Arctica Galaxy Theaterin Santa Anan Kalifornian 2007. a.
Sonata Arctica om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1996. aastagal.


Amoral.
Amoral om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1997 ja mänge ütte 2017.


Scorpions.
Scorpions om s'aksa rokkansambli, miä tull' kokko 1965. aastagal.


ABBA.
ABBA om Roodsi poppansambli, miä tull' kokko 1972. aastagal.


Sturm und Drang.
Sturm und Drang om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 2004 ja mänge ütte 2014.


Stratovarius.
Stratovarius Tuska festivalil 2007. a.
Stratovarius om Soomõ rokkansambli, miä tull' kokko 1984. aastagal.


Helsingi.
Helsingi om Soomõ pääliin. Taa om Lõunõ-Soomõn Soomõ lahe veeren. Helsingi om Soomõ kultuuri, valitsusõ, poliitiga ja äriilma keskus.
Liina rahvaarv om umbõs 614 000 ja Helsingi liinaala rahvaarv om umbõs 1 177 000. Ta om sis rahvaarvo poolõst Soomõ kõgõ suurõmb ja Põh'amaiõ kolmandas suurõmb vald ja liinaala. Helsingi ja tä naabrivallaq ommaq kokko piaaigo 1,4 mill'ona eläniguga Helsingi piir'kunna metropoliala.
Helsingi aolugu.
Kuning Kustaa Vaasa asot' Helsingi Vantaa jõõ viirde Forsby vai Koskela keskao külä kotusõ pääle 12. piimäkuu 1550. Liina tsihis oll' võidõldaq majandusõn Tallinnaga, ja kuning käske Porvoo, Tammisaari, Rauma ja Ulvila liina eläniguq elämä Helsingihe.
1640 and' krahv' Pietari Brahe käsü tetäq vahtsõnõ liin mereviirde Vironniemele, kon seo ilma aigu om näütüses Senaatintori. Helsingi tähtsüs nakas' kasuma 1748, ku liina viirde ehitedi Suomenlinna kants. Helsingist sai Soomõ suurvürst'kunna pääliin 1812 ja hindäperi Soomõ pääliin 1917.
Tõõsõ ilmasõa aigo Helsingi päädü mitmõhe Nõvvokogoliido suur'pommitustõ. 1952 peeti Helsingi olümpiamängoq ja 1975 Euruupa turvalisus- ja ütentüükonvõrendsi (ETÜK) tippkokkosaaminõ. Aastaga oll' 2000 Helsingi üts' Euruupa kultuuripääliinost ja 2012 Design-pääliin.
Liin.
Liina maaalast om mõtsa 37,2 km², parkõ 9,9 km² ja nurmõ vai niitü umbõs 8 km². Helsingi maaala maatiidüslik keskkotus om Viikin. Kõgõ korgõmb kotus Helsingin om Jakomäenkallio, mink korgus om 59,5 miitrit mere pinnast. Helsingi keskliin om maanõna pääl. Säält põh'an om Vanhankaupunginlahti, kohe Vantaa jõgi juusk. Kokko om Helsingin 317 saart.
Helsingi arhitektuurin kõgo tähelepandavambaq stiilisuunaq ommaq vahtsõnõklassitsism, jugend ja funktionalism. Kõgo suurõmb osa Helsingi majost om ehitet päält aastaga 1808 tulõkahh'o. Helsingi rahvaarv (30.4.2014) om 616 042, kost soomõkeelitsit om 83,7 %, roodsikeelitsit 6,0 % ja muukeelitsit 10,2 %.
Kultuur'.
Helsingi üts' kõgõ tundsambist kultuurisündmüsist om suvõ lõpun algnõv Helsingi Pidonädäliq, mink kõgõ populaarsõmb sündmüs om Kunstõ üü, mink aigo keskliinan om mitmõn kotussõn avaligult kunstiteossit tiatrikunstist ja etendüisist maalikuntsiteossiniq pääväst ööniq.
Egä aastak lehekuun kõrraldõdas Kaisaniemi pargin tõõsõsugutsit kultuurõ tundsas tekev massuldaq sündmüs Maailm külän. Tuska-festivaal hainakuun om metallimuusiga kõgõ suurõmb sündmüs Põh'amaiõn.
Helsingin om mitmit Soomõ tähtsit kultuuriasotuisi niguq riigi kunstimuusõum' Ateneum, seo ao kunsti muusõum' Kiasma, Soomõ Rahvusoopõr', Rahvusarhiiv ni mitmit tiatriid niguq Rahvustiatri, Helsingi liinatiatri ja Roodsi tiatri.


Mehhigo.
Mehhigo, ammõtlidsõlt Mehhigo Ütisriigiq, om riik Põh'a-Ameerikan, mil om piir põh'a puul Ameeriga Ütisriikega ni lõunõhummogun Guatemala ja Belizega. Mehhikost õdakuhe jääs Vaiknõ suurmeri ja hummoguhe Mehhigo laht ja Kariibi meri. Mehhigo om kõgõ põh'apoolitsõmb ni suurusõ poolõst kolmas Ladina-Ameeriga riik. Mehhiko pääliin om México.


Põlgastõ mõisa.
Põlgastõ mõisa (sks. k. "Pölks") oll' perismõisa Kanepi kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Tä luudi 17. aastagasaa lõpon, ku tä jaeti ärq Kruutusõ mõisast.


Itaalia kiil.
Itaalia kiil om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 61,5 mill'onat inemist põhilidsõlt Itaalian, Sveidsin, kotussidõ Afrikan jm.
Itaalia kiil om kujonuq rahvaladina keelest. Keele edimädseq kirälidseq mälehtüseq ommaq peri 9.–10. aastagasaalt.
Itaalia kiräkiil om kujonuq Firenze kandi murdõ perrä (Dante ja Boccaccio loomingu mõol).
Itaalia keelest om peri suur jago muusiga ala sõnavarast.


Kar'ala.
Kar'ala om aoluulinõ piirkund Fennoskandian Vinnemaa ja Soomõ territooriumil.
Naist Põh'a- ja Lõunõ-Kar'ala ommaq Soomõn, a ülejäänüq Vinnemaa võimualotsõn Kar'ala Vabariigin. Lisas om Vinnemaal viil piirkundõ, midä mõnikõrd köüdetäs Kar'alagaq, nuuq ommaq Kar'ala kannas, miä jääs parhillastõ Leningradi oblastihe, Tveri Kar'ala ja Äänisjärve hummoguveere lähküdseq maaq.
Kar'alan om alalõ hulga uhkit puuehitüisi. Pildi pääl om puukerik Kiži saarõ pääl.
Kemi satam Kar'alan Valgõ mere veeren


Kar'ala Vabariik.
Karjala Vabariik (kar'ala keelen "Karjalan tazavaldu", vepsä keelen "Karjalan Tazovaldkund", soomõ keelen "Karjalan tasavalta") om hindävolinõ vabariik Vinnemaa võimu all.
Kar'ala Vabariik om Vinnemaa Põh'aõdagu föderaalringkunnan. Kar'ala Vabariigil ommaq piiriq Soomõ, Leningradi oblasti, Vologda oblasti, Arhangelski oblasti ja Murmanski oblastiga.
Vabariigi ainugõnõ riigikiil om vinne kiil. Kar'ala, vepsä ja soomõ kiil ommaq säädüse perrä "riikligult toeduq" keeleq. Näid pruugitas põhilidsõlt kultuurin, kunstin, koolitusõn ja meediän, näid uuritas ja arõndõdas.
Aolugu.
Kar'ala Vabariik om osa aoluulidsõst Kar'alast.
Poliitiga.
Kar'ala Vabariigi pää (vinne keeli "глава") om Katanandovi Sergei, kiä valiti ammõtihe 2002. aastagal.
Rahvastik.
2002. aastagal elli Kar'alan loendusõ perrä 716 281 inemist, kinkast kar'alaisi oll' 65 651 (9,2%). Vepsläisi oll' 4870 (0,7%), suumlaisi 14 156 (2%). Kõgõ inämb oll' vindläisi, 548 941 (76,6%).


Sarkozy Nicolas.
Sarkozy Nicolas (Nicolas Sarkozy sünnünimega Nicolas Paul Stéphane Sárközy de Nagy-Bocsa; sündünüq 28. vahtsõaastakuu pääväl 1955 Pariisin) om Prantsusmaa hüäpoolinõ poliitik, Prantsusmaa president ja Andorra vürst 2007. aastagast. Tä om olnuq Prantsusmaa siseministri ja konsõrvatiivsõ eräkunna (UMP) kandidaat Prantsusmaa 2007. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'.
Sarkozy om esä puult ungarlanõ ja imä puult juut.


Soomõ-ugri keeleq.
Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro (vähämb haro om samojeedi keeleq). Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros, mink kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haros, mink kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Aasia Õdagu-Tsiberi jaon (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist.
Keeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.
Pääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq.
Mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno "soomõ-ugri keeleq" ja "uurali keeleq" sama tähendüse perrä.
Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidsõlt umaette keeleq.
Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni.
Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl.
Kaeq viil.
Maailma keeleq


Põh'asaami kiil.
Põh'asaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist Lapimaal (Norran, Soomõn ja Roodsin).
Kõnõlõjidõ arvo perrä on põh'asaami kiil kõgõ suurõmb saami kiil.
Egä aripäävä õdagu või Norran, Soomõn ja Roodsin kaiaq riigitelevisioonist uudissit põh'asaami keelen. Kolm kõrda nädälin ilmus põh'asaamikeeline aoleht Ávvir, mink toimõndus om jaet Guovdageaidnu ja Kárášjohka alõvi vaihõl.


Toomõmägi (Tarto).
Toomõmägi om luuduslinõ tsälkorgõga piiret mägi Tarto liinan Imäjõõ ürgoro hüä poolõ pääl. Toomõmäelt om algusõ saanuq Tarto liin.
Arvatas, et 6.–8. aastagasaa ümbre tekkü Toomõmäele vana maaliin Tarbatu, minkast 11–12. aastagasaal kujosi vällä muinasmaakonna Ugandi üts katõst keskusõst.
1030. aastagal võtiq Tarbatu ärq vindläseq, a 1061. aastagal lüüdi nä nii Tarbatust ku tervest Ugandist vällä.
Ristisõdijaq võtiq Tarbatu ärq aastagal 1223. Päält tuud, 1224. aastagal ehiteti muistidsõ maaliina varõmidõ pääle kivist Tarto piiskobiliin ni Toomõmäest sai Tarto piiskopkunna keskus. Piiskobiliina mano ehitedi ka väkev tuumkerik. Parhilladsõ tähetorni kotsil olnuq piiskobiliin jäi varõmihe Põh'asõa aigo.
Päält Tarto Ülikooli vahtsõst vallalõtegemist 1802. aastagal naksiq Toomõmäele kerküma ülikooli ehitüseq – klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn jt. Tuumkerigu varõmidõ kooriruumi jago tetti ümbre Tarto Ülikooli Raamadukogos. Inämbüs Toomõmäest om täämbädsel pääväl katõt pargiga, miä panti kah kasuma 19. aastagasaal.
Toomõmäel om Riigikohto maja ja oll' 2009. aastagani Tarto sünnütüsmaja. Vanan Anatoomikumin tüüt' aastil 2000-2011 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.


Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
Tarto Ülikooli Lossi 3 hoonõq, kon om Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus om tiidüsallovaihõlinõ keskus Tarto Ülikooli filosoofiatiidüskunna eesti ja üledse keeletiidüse instituudi all. Keskus kõrraldas keele- ja kultuuriuurmiisi aoluulidsõn lõunõeesti (võro, seto, mulgi ja tarto) keele- ja kultuuripiirkunnan. Keskus kõrraldas ülikoolin lõunõeesti keele ja kultuuri kursusi ja ilmutas raamatit.
Keskus luudi aastagal 2000. Aastil 2000-2011 tüüt' tä Tarto liinan Toomõmäel Vanan Anatoomikumin, aastagast 2011 ommaq keskusõl vahtsõq ruumiq Lossi huulidsa opihuunõn (Lossi huulits 3-134).


Tarto Ülikuul.
Tarto Ülikuul (lühendüs TÜ) om kõgõ vanõmb ja suurõmb Eestin tüütäv ülikuul.
Aastil 1940–1941 ni 1944–1989 kand' ülikuul nimme Tarto Riiklik Ülikuul (lühendüs TRÜ). Tarto Ülikooli alost' 30. mahlakuu pääväl 1632 Roodsi kuning Gustav II Adolf nime all "Academia Dorpatensis".
2008. aastaga saisoga om ülikoolil on 10 tiidüskunda ja 5 kollõtsit (2008). Ülikooli man tüütäs ka Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, miä kõrraldas ülikoolin võro keele jm lõunõeesti keele ja kultuuri ainidõ oppamist.


Kveeni kiil.
Kveeni kiil vai kainu kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Põh'a-Norran eläväq kveeniq ehk kainulasõq. Innembide peeti kveeni kiilt soomõ keele murdõs, veidembüskeele staatusõ sai tä aastatgal 2005.
Kveeni kiil om lähkühe köüdet kolmõ soomõ-ugri keelega, midä kõnõldas Põh'a-Skandinaavian: meä kiil, kar'ala kiil ja soomõ kiil. Naidõ kiili kõnõlõjaq saavaq tõõnõtõõsõst inämbüisi ilma vaivalda arvo.
Kveeni kiil om saanuq mitmit lainsõnno norra keelest, näütüses pruugitas sõnna "tyskäläinen" (s'akslanõ) soomõ sõna "saksalainen" asõmal. Kveeni keelen pruugitas ka vanno soomõ sõnno, midä Soomõn inamb pruugita-ai.
2005. aastagal arvati ollõv Norran 2000–8000 kveeni keele kõnõlõjat.
1860-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. 1970-ndist om kveenel ja saamlaisil ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.
Keelenäüdüs ja võrrõlus sugukiiliga.
Läteq: Terje Aronsen. "Miksi kvääninkieli kirjakielenä". "Ruijan Kaiku" 1/2004.


Maasik.
Maasik vai maas'kas om ruushäitsmeliidsi sugukunda kuuluv hainapereh. Egäpääväkeelen mõtõldas maasiga all inämbüisi taa haina verevät (mõnõl sordil ka valgõt, roosat vai kõllast) marja. Maasik om üts inämbkasvatõduid haino maailman. Eestin kasus mõtsikult mõtsamaasik ja kasvatõdas aiamaasikat egäl puul- Hiiomaast Setomaani. Lisas nailõ kasus Eestin mõtsikult viil üts maasiga hainaperre sort - rämm.
Kasumiskotusõq ja kasvataminõ.
Parõmb kasumiskotus om veidükese likõmba maaga tuulõ iist kaidsõt nõlv. Maasik ei tahaq saisvat vett, tuuperäst kasu-ui tä häste lohkõ ja tihtsä maa pääl. Maasik tund hinnäst häste hoobis korgõmbidõ kotussidõ pääl, miä keväjide kipõmbahe lämmäs lätväq. Maasikidõ kasumiskotussõn ei tohiq ollaq mitmõaastatsit haino. Maasik taha-ai saiaq väega pall'o läpäsnikku, muido kasvatas tä marjo asõmõl hoobis suuri lehti. Peräst saagikorjamist väetedäs maasigapinnärd süküsväetüsega, et tekkünüq rohkõhe häiermäalgmit. Keväjä, peräst lumõ sulamist, puhastõdas maasigapinnär murorihaga ärq, et vanaq leheq ärq võttaq üten kah'otegijidega, kiä võisõq talvõ üle elläq.


Rämm.
Rämm om maasiga hainoperre sort. Rämmi kasus mõtsikult üle Eesti, a inämb om tedä mereveeritside hainamaiõ pääl. Lõunõ-Eestist om rämmi hulga harvõmb löüdäq. Rämm kasus inämbüisi kuiva ja lubjadsõ maa pääl. Rämmi mar'aq ommaq mõtsmaasikast makõmbaq ja esiqsugumadsõ maigu ni hõnguga.
"Fragaria viridis" om rehkendüste perrä tegünü nii 6,24 miljoni aastaga iist.
Mar'a nimest.
Mar'a võrokeeline nimi "rämm" om peri Harglõ kihlkunnast.
Seto keelen kutsutas rämmi - "pokk" (mitm. "pokaq") ja eesti keelen "muulukas", a soomõ keelen "karvamansikka".


Larssoni Carl.
Carl Larsson (1853-1919) oll' Roodsi kunstnik.
Pilte.
Larsson
Larsson


Stokholm.
Stokholm (ka Tokholm, roodsi keelen "Stockholm") om liin ja vald Roodsi keskjaon Õdagumere veeren ja üteliidsi Roodsi pääliin. Elänikke om Stokholmin 825 057, Suur-Stokholmi piirkunnan, miä vastas tervele maakunnalõ, om elänikke päält katõ mill'ona.
Stokholm om olnuq liin 13. aastagasaast pääle ni 14. aastagasaast pääle om taa olnuq Roodsi poliitiga ja majandusõ keskus. Stokholmin om ka Roodsi kuninga loss ja Roodsi parlament.


Baueri John.
John Bauer (1882-1918) oll' Roodsi kunstnik.
Pilte.
Bauer
Bauer


Frianti Émile.
Émile Friant (1863-1932) oll' Prantsusmaa kunstnik.
Pilte.
Friant
Friant


De La Touri Georges.
De La Touri Georges (Georges de La Tour) (1593-1652) oll' Prantsusmaa kunstnik.
Pilte.
La Tour
La Tour


Sann.
Kõrdatett vana sann Käädso külän. Süküs 2010. Ojari Triinu pilt
Sann oll' ja um ka parhilla iks erälde hoonõh talo tõisist huunist kavvõmban, jõõperve pääl vai lumbi veeren. Peris vanal aol tetti sanno ka maa sisse, nii et õnnõ katus vällä jäi paistuma.
Vanast olliq kõik sannaq savvusannaq. Kütmise aigo tull' sau kõik sanna sisse, palgiq olliq sisest kõik ärq mustas savvunuq ja nõõga kuun.
Sannaahi oll' ligi saina, maakivvest ja savist tett, savil viil liiva seen. Keresekivves kor'ati kõik raudkiviq. Kerese alaqpoolõ pantiq suurõmbaq kiviq, päälepoolõ pantiq vähämbäq kiviq. Sanna es kütetäq kuusõpuuga, tuu pill kibõnit ja või sanna palama panda.
Meheq käveq inne sannan, inne um sann kuumõmb, naasõq latsiga käveq perän. Kõik pererahvas ja tiinjäq ütenkuun.
Sääntseq vanõmbaq inemiseq, kel määnest kotust es olõq ja mõisahe moonamehes ka taha-as minnäq, nuuq elliq talo sannan. Kon oll' miis naasõga, kon naastõraas ütsindä. Latsõq käveq näil tallõ pite kar'an.
Sannaviht.
Mõskmisõ jaoss olliq vihaq noorõ kõo ossõst, noore kõo latva kiä ärq es lõikaq, tuu olõki-s vihass hüä. Inne jaanipäivä täüskuu aol lätsiq kõik maja naasõq üts lõunavaheq lehessile. Vihaq köüdeti kinniq ja panti sanna pääle orrõ pääle kuioma. Vihta havvutõdi kuuma vii sisen, sis pehme vihaga oll' hüä mõskõq. Ku leheq mant ärq lätsiväq, sis visati timä vällä sanna kõrvalõ, sis naasõq korssiq nuuq roodsuq kokko ja teiq leeväaho pühkmise luvvas.
Sann ku arstimiskotus.
Ku mõni tõbi oll' külge saanuq, sis küteti sann lämmäs ja naati sääl arstma. Küläarst pand' tan kuppõ ja lask' verd. Ku viländ verd joosnuq oll', köüdeti haav puuvillatüküga kinniq ja valmis.


Sõir.
Sõir om soolanõ, kõva ni väkev vana ao pidolik piimäruug. Tuud tetti keväjä ja suvõl, ku piimä rohkõmb oll'. Sõira jaos nakati jo aiksahe hapundpiimä korjama. Sõir sais kavva aigo, ku häste hoidaq.
Sõira tetti hariligult hapnõstpiimäst. Tuu keedeti ärq väiku tulõ pääl, sis kurnati hõrrõ rõiva pääl ärq, klopiti munnõ sisse ja panti küümnit kah. Tuu sego panti linadsõ rõiva sisse, ku suur timä sai vai ku suurt taheti. Panti sis ütes üüs ja päiväs rassõ kivi sõira pääle, et liim häste vällä nõrgus. Edesi kuivati sõir päävä käen katussõ pääl kõvas. Läbikuivat sõir sais jõuluni. Oll' hüä, ku tuud oll' muguq võttaq.
Munõlda oll' sõira iks hüä tetäq, tuu oll' ruttu, a tuu saa-õs jälq nii hüä ku munnõga. Ku munnõ pall'o sõira sisse sai, oll' jälq illos vahanõ sõir. Jaanipääväs tetti iks munasõira.
A tetti sõira ka rõõsast piimäst: sis rõõsk piim aeti katlan kiimä, panti kohopiim sisse ja aeti viil kiimä, sis panti nardsu sisse ni päivä saiba otsa vällä. Üüse oll' sõir soola seen, päivä saiba otsahn.
Kirändüs.
Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross (2005) "Kuiss vanal Võromaal eleti". Eesti Teaduste Akadeemia Selts. Talliin


Peko.
Peko oll' nii Eesti- ku Soomõmaal vahn viläjummal. Setomaal oll' Peko tähtsä kujo, kinka olliq köüdedüq väega tähtsäq kogokundliguq rituaaliq viil sadakund aastatakka tagasi. Pekot om peet pühäs ja tedä pututavat om hoiõt saladusõn. Tä om hariligult vällä raot ütest puupalgist. Pekot hoiõti timä jaos tettü vaka seen aidan, a külbi aol viidi tä vällä nurmõveere pääle vahtma. Pekot om Setomaal kutsut räüsäpuuslis.
Peko avvos tull' küläkogokund kats kõrda aastan kokko - nuuq ommaq Pekopühäq vai -praasniguq tävvekuu õdangil. Üts kõrd oll' jüripääva aigu, ku egäst talost tull' perremiis ni peränaanõ. Ütenkuun süüdi ni juudi Peko avvos. Tõõnõ kõrd' oll mihklipääva aigo, ku õnnõ perremeheq kokko tulliq. Üten käüti sannan, seiq-jõiq, a pääminõ oll' perän moro pääl taplõminõ. Tuu, kel edimädses veri vällä tull', sai Peko uma hoolõ ala tulõvas aastas.
Ildampa läts' Pekousk segi ka ristiusoga: Pekot naati kerikuhe üten võtma, et tä sääl õnnistust saasiq, a perän vidi põllo veerele viläõnnõ tuuma.
Kuigi setokõsõq proovõq Pekodõ kultust var'adaq, om üts Peko nätäq Tarto liinan Talorahva muuseumin (kaeq pilti).
Täämbädsel pääväl pidäväq setokõsõq Pekot umas kuningas, kink esindäjä – Setomaa ülembtsootska – niisamatõ kõrd aastan valitas, unnõ tä om üts miis õkva rahva hulgast.


Vermeeri Johannes.
Vermeeri Johannes ("Johannes Vermeer", 1634–1675) oll' hollandi kunstnik.


Halsi Frans.
Halsi Frans ("Frans Hals", 1580? - 1666) oll' Belgiä/hollandi kunstnik.


Ohvitsiir.
Ohvitsiiris nimmatas sõamiihi päämiist, kiä võit kõrra perrä noile käskü andaq.


Van der Weydeni Rogier.
Van der Weydeni Rogier ("Rogier van der Weyden", 1399 or 1400 -1464) oll' hollandi kunstnik.


Maausk.
Maausk om maarahva (eestläisi) põlinõ umausk, mil om tähtsä osa eesti kultuurin. Maauso päämädses põhimõttõs om luudu ja edevanõmbidõ avvostaminõ. Maausoliidsi ütistämises ja näide huvvõ iist saismisõs luudi 1995. aastagal usoütisüs Maavalla Koda.
Mõnikõrd om maausos kutsut ka tõisi rahvidõ luudususkõ. Eesti maausolisõq soovitasõq noidõ kotsilõ parõmb pruukiq nimitüisi "umausk", "luudususk" vai "põlisusk".


Tsehhi kiil.
Tsehhi kiil (tsehhi keelen "čeština") om üts õdaguslaavi keelist. Taad kõnõlõs ku imäkiilt 12 mill'ona inemise ümbre päämädselt Tsehhin.
Tsehhi kiil om väega lähkü slovaki keelele. Inämbüs täüskasunuid tsehhe ja slovakkõ saavaq tõõnõtõõsõ keelest kergehe arvo. Ka poola kiil om tsehhi keelele lähkü, a siski kavvõmb ku slovaki kiil.


Düreri Albrecht.
Düreri Albrecht ("Albrecht Dürer", 1471-1528) oll' s'aksa kunstnik.
Pilte.
Dürer
Dürer


Ho Chi Minh.
Ho Chi Minh (vietnami keelen Thành phố Hồ Chí Minh) om suurusõ poolõst tõõnõ liin Vietnamin. Liin om Lõunõ-Vietnamin Saigoni jõõ suun. Aastil 1954–1976 oll' Ho Chi Minh Lõunõ-Vietnami pääliin. 1975. aastagani oll' liina nimi Saigon (vietnami Sài Gòn). Uma parhilladsõ nime sai liin perän Vietnami sõta.
Inne vietnamlaisi tulõkit 17. aastagasaal oll' Saigon väiku kalamiihikülä.


Rubensi Piitre Paul.
Rubensi Piitre Paul (Peter Paul Rubens, 1577-1640) oll' flamandi baroque kunstnik.
Pilte.
Rubensi
Rubensi


Miikse.
Miikse kerik 2011. a. süküskuun
Sääl om vinne kerik, pühiq ommaq vanal jaanipääväl. Kerik om pühitset ristjä Johannõsõlõ. Kerigu ehitiväq meheq üüse Stalini aigu 1953, jummal kaits' inemiisi.


Reni Guido.
Reni Guido (Guido Reni; 1575-1642) oll' itaalia kunstnik.
Pilte.
Reni
Reni


Läti kiil.
Läti kiil (läti keelen "latviešu valoda") kuulus indoõuruupa kiilkunna balti rühmä. Taa om Läti Vabariigi ammõtlinõ kiil.
Kiri.
Läti tähistü põh'as om ladina tähistü, midä om tävvendet diakriitiliidsi märkega (makron pikki vabahelle tähüstämises - ā, ē, ī, ū, vanastõ ka ō; haak tähti š, č ja ž pääl ni sedii tähti ģ, ķ, ļ ja ņ, vanasti ka ŗ all pehmehüse tähüstämises).
Aolugu.
Läti kiil oll' algusõn õnnõ üte hummogubalti hõimo kiil.
Kõgõ vanõmb lätikeeline trükütekst katoligu katõkismus om peri 1585. aastagast.
Läti kiräkiil arõsi vällä 19. aastagasaa tõõsõs poolõs.


Kahlo Frida.
Frida Kahlo de Rivera (1907-1954) oll' Mehhigo kunstnik.
Kahlo
Kahlo


Horvaadi kiil.
Horvaadi kiil (horvaadi keelen: hrvatski jezik) om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Horvaatian ni Bosnian ja Hertsegoviinan.
Horvaadikeelidse teksti näüdüs aastist 1000-1100.


Da Messina Antonello.
Da Messina Antonello (Antonello da Messina; 1430-1479) oll' itaalia kunstnik.
Pilte.
Messina
Messina


Kaika suvõülikuul 2010 Haanin.
Suvõülikooli arotusõtsõõr. Kuralt puult tõõnõ Haani suvõülikooli rektri Hollo Agu
Suvõülikooli loengukotus Haani koolimaja moro pääl
2010. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Rõugu kihlkunna Haanimaa jaon Haani koolimaja man 13.-15. põimukuu pääväl. Et suvõülikooli pääkõrraldajas oll' Haanimiihhi nõvvokoda ja rektris nõvvokua vanõmb Hollo Agu, sis oll' taa suvõülikuul haanimiihhi hindä kiilt ja näko. Koolimaja man oll' pistü nõvvokua suur pinokoda ja koolin seen sai kaiaq Vodi Alvari ja Margna Epu näütüst kirjäpantust ja saarnõplankõ pääle maalitust Haanimaa ja haani rahva saamisluust. Haanimaast ja haani rahvast sai kuuldaq pall'odõn ettekandin. Juttu oll' nii Haanimaa luudusõst, aoluust ku keelest, pillimeistriist ku ka tõisist meistremehist, kink poolõst Haanimaa kuulsa om.
Haanin kõnõlda-as õnnõ Haanimaast, a ka laembist ja kavvõmbist as'ost. Juttu jakku Teppo lõõdsast, savvusannast ja küläliisimajandusõst laulu ja sõna väeni ni seto soots'kaammõtist ja liivi keele saisost süäüüsitside havvatagotsidõ juttõ mano vällä.
Üts asi, midä Haanin tähele panti, oll' tuu, et kõik taa suvõülikooli ettekandõq saiq ärq peetüs ilma eesti kiilt pruukmalda: õnnõ võro keelen, vällä arvat üts, miä seto ja üts, miä liivi keelen.
Suvõülikoolilõ anniq uma hüä meki mano kolmõ rahva (liivi-haani-seto) maamängoq, miä peeti maaha suvõülikooliga üteh. Teno nailõ mängele saigi suvõülikoolin päält haanlaisi ja võrokõisi keele peris pall'o kuuldaq nii seto ku liivi kiilt ja laulu.


Haani.
Haani külä om külä Rõugõ kihlkunna Haanimaa jaon Rõugõ vallan.
Haanin om Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korgõmb mägi Suur Munamägi.
Inne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan ja Haani valla keskus.


Boklundi Johan Christoffer.
Boklundi Johan Christoffer ("Johan Christoffer Boklund", 1817-1880) oll' Roodsi kunstnik.
Pilte.
Boklundi
Boklundi


Haanimaa.
Haanimaa om põlinõ kultuuripiirkund Võromaal, miä võtt hindä ala suurõmba osa Rõugu kihlkunna hummogujaost ja Haani korgõstmaast. Haanimaa um esiqeräline nii uma mägidse luudu ku ka muust Võromaast parõmbahe alalõhoitunu põlidsõ keele, kultuuri ja eloviie poolõst. Haanimaa um jaet mitmõ umavalitsusõ (Haani, Rõugõ ja Vahtsõliina vald) vaihõl ja timä keskus om Haani külä üteh Eesti ja Baltimaiõ kõgõ korgõmba mäe Suurõ Munamäega.
Haanimaa põlidsõ keele, kultuuri ja eloviie alalõhoitmisõ ja edesiviimise iist pidä tiidsähe huult innekõgõ Haanimiihhi nõvvokoda, a üteh avitasõq ka tõõsõq seldsiq ja ütisüseq. Haanimaa luudu, a ka eloviie hoitminõ om ka Haani luuduspargi ülesannõq.


Mina lätsi Siidile.
"Mina lätsi Siidile" om albom, kon om pääl vanõmbit ja vahtsõmbit võrokeelitsit laulõ, latsi ütlemiisi ja lugõmiisi, unõlaulõ ja unõjutt. Laulvaq, lugõvaq ja pilli mängväq Võromaalt perit latsõq ja muusiguq. Albom om ilmunuq 2009. aastagal lasõrtsõõri pääl. Kokkosäädjä om Giannakaina Laube Kadri ja välläandja Võro Instituut.
Plaadivihun ommaq Laube Kadri ja Kõivupuu Marju edesõnaq, laulõ tekstiq ja lõpon jutt tuust mille ja kuis piässi latsiga võro kiilt kõnõlõma.


Hiina kiil.
Hiina kiil (漢語 "hànyǔ" vai 中文 "zhōngwén") om hiina-tiibedi kiilkunna kiil, midä kõnõlõs päält 1,3 miljardi inemise päämidselt Hiina Rahvavabariigin, Taiwanin, Singapurin (nain main om taa ammõtlik kiil), Malaisian, Indoneesiän ja muial. Tegemist om kõnõlõjidõ arvo poolõst maailma kõgõ suurõmba keelega.
Hiina keele all mõtõldas inämbüisi ammõtlist kiilt, midä Hiina Rahvavabariigin nimitedäs "putonghua". Tegeligult sais hiina kiil kuun suurõst hulgast keelist ja murdist, miä ommaq tõõnõtõõsõst nii pall'o tõistõ, et ütitsest hiina keelest kõnõldas õnnõ ütidse kiräkeele ja ütitside kultuuritraditsiuunõ peräst.


Üts rahvas - kats kiilt.
Üts rahvas - kats kiilt om võro keele kavvõstopmisprogramm ja võrgoväreht. Programmi abiga saa oppiq ja har'otaq võro kiilt. Programmi kodoleht om üteliidsi ka võro keele võrgoväreht, kost saa mitmõsugust tiidmist võro keele kotsilõ. Säält löüd näütüses võro keele kotsilõ käüvit kirotuisi, pilte ja linke. Programmi ja võrgovärehti om loonuq Kelbä Raivo.


Keelepesä.
Võro keelepesä latsõq üten uma oppajaga joonistaman.
Keelepesä om latsi päävähoit vai latsiaid, kon latsiga kõnõldas kõik aig õnnõ umma väikut põlist kiilt. Nii opitas kiilt loomuligult kõiki tegemiisi man, midä päävä joosul tetäs - mäng, rõivilõpandminõ, süümine jm. Eestin om uma keelepesä olõman võro keele kõnõlõjil, Soomõn inarisaami ja koltasaami keele kõnõlõjil, Vinnemaal kar'ala keele kõnõlõjil.
Edimädseq keelepesäq luudi Vahtsõl Meremaal aastagal 1982 maoori keele pästmises inglüse keele päälesurbmisõ iist. Maoori keelepesä maoorikeeline nimi om "kōhanga reo". Vahtsõl Meremaal lätsiq keelepesäq häste kõrda ja ommaq maoori keelele hulga väke mano andnuq.
Võro keelepesä om sündünüq aastagal 2009 võrokeelitside latsõvanõmbidõ hindä iistvõtmisõst Haanimiihi nõvvokua ja Võro Instituudi abiga.


Oja Tõnu.
Oja Tõnu (Tõnu Oja) (sündünüq 4. hainakuu pääväl 1958 Talliinan) om eesti näütelejä. 2003. aastagast pääle tüütäs tä Eesti Draamatiatrin.


Jaapani kiil.
Jaapani kiil (jaapani keelen 日本語 ("nihongo") om Jaapani ammõtlik kiil ja põhilinõ läbikäümiskiil. Üle ilma kõnõlõs taad 127 mill'onat inemist.
Jaapani keelen kirotamisõs pruugitas kombineeritült neljä esiqsugumast viit – hiina kirä perrä kujondõdut "kanjit (漢字), silpkirjo hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ni mõnikõrd ka ladina kirjä.
Jaapani keelen olõ-õi hellü "l", mink asõmal om nii kõnnõn ku kirän inämbüisi "r" (nt "balto" olnuq jaapani keele ladina ümbrekirotusõn "baruto").
Jaapani kiilt om mõnikõrd arvatu altai keeli hulka.


Osasco.
Osasco om liin Brasiilia lõunõhummogujaon São Paulo osariigin, 16 kilomiitret São Paulost põh'aõdagu poolõ.


Ukrainlasõq.
Ukrainlasõq (umakeeline nimi "ukraintsõ") om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq
umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi
etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.
Usk.
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
Ukrainlaisi arv.
Eestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 22 573 ukrainlast.
Kiil.
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Antropoloogia.
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.
Ukrainlasõq Eestin.
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.


Öüdsinkäümine.
Öüdsinkäümine vai öüts oll' hobõsidõ ja veohärgi üüsene kar'ataminõ külä ütidsel kar'amaal. Öüdsin käüdi hariligult keväjädsel künnüaol, mõnikõrd ka pääle hainaaigo. Eestin kest' öütsikommõq talomaiõ kruntiajamisõni 19. aastagasaa tõõsõl poolõl.
"Öüdsih käümine oll' väega tähtsä asi kah. Hobõsõq lätsi öütsi aprilli lõpu puuldõ vai mai edeotsah, ku mõtsa tull' hal'as hain. Üts miis oll' külä päält öüdsivana. Toolõ masti ega hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja kümme kopka raha. Aig oll' maikuust väiku maarjapääväniq. Väikene maarjapäiv om katsadal septembril. Ega hobõsõ jaos pidi olõma kah üts niidülump vai suuviir. Noorõq poisiq vai tütrigu olliq kõik üüse kuuh, kaiq hobõsidõ perrä. Teiq suurõ tulõ üles, sõs oll' lämmi ja soeq es julguq kah sõs lähkohe tullaq. Hobõsõq jälq hoiõq tulõ ümbre.
"Äripäivildõ iks maati. Inne pesti puhmaalodsõq nuiõgaq ärq, et mud'o vast mõni hussitükk um. Üüvaht õks jäi üles. Tuul oll' tirinui käeh. Tuuga hirmut' hobõsit tulõlõ lähembähe ja sussõ kavvõmbahe. Tirinui oll' puultõõsõ arssina pikkunõ nui. Sinnäq oll' traat külge pant ja sinnäq traadi perrä sändsit asju pant, mis häste tiriseseq, ku raputat.
"Puulpäävä üüse oll' tuu mängmine. Sõs veeti vägipulka ja oll' kaalaluuri vidämine ja tsuuri lüümine. Kuq öüdsiaig oll' lõpnuq, korssiq poisiq raha kokko, tõiq viina ja peiq sõs perämäst pito.
"Keväjidõ tükke õks hainu puudus tulõma. Sis keväjä tõutegemisõ aigu käüti hobõstõga öüdsih. Öütsi läts' terveh külä kõrragaq. Osa miihhi magasi, osa jalq vahtõ hobõsit. Tuulaiga ütsvaheh varastõdi hobõsit, sis õs tohiq hobõsit kunagi ütsindäq jättäq. Õdagu korjuq kõik külä öüdsilisõ ütte paika kokko, kohe sis kunagi oll' kõnõld minnäq. Hobõsõq panti kammitsahe. Kammitsa olliq tuulaiga ravvast ja tabaga kinniq pandaq. Ütsvaheh tohi-s liinahki hobõsit vallalõ jättäq. Kinkõl oll' parõmb hopõn, tuu oll' kõgõ kammitsah.
"Kiä olliq käsitüümeheq, nuuq tei öüdsih tüüd kah. Mõnõl oll' võõt rattatsõõr tetäq, sis ku hummogu kodo läts', oll' tsõõr tokiga säläh. Suurõmbalt jaolt õks istuti niisama tuliveereh ja tetti nalja. Mõnõq veiq vägipulka, mõnõq jalq maadliq. Mõnikõrd, ku mehe olliq väsünüq, sis maati. Kõik külä poisi olliq kuuh, siss sääl sai jo õgasugust nalja.


2011.
2011. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10224. aastak sirvikallendri perrä.


Ilvese Aapo.
Ilvese Aapo (Aapo Ilves) (sündünüq 20. rehekuu pääväl 1970 Räpinän) om luulõtaja, jutukiränik, aokiränik, taidru, laulja ja pillimiis. Tä om kirotanu viil näütemänge ja laulusõnno. Tä kirotas eesti, võro ja seto keelen. Tä om kirotuisi noihõ kiilihe ümbre pandnu ka soomõ, vinne, inglüse ja s'aksa keelest.
Tä om Eesti Autoridõ Liido ja Eesti Kiränikke Liido liigõq. Aastil 1996-2009 oll' tä kaq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn. Täl om uma kirästüs Väikü Välläandja/Väike Kirjastaja, miä and vällä timä raamatit.
Aapo om tsehkendänüq joonistuisi mano tõisi ja umilõ kirotuisilõ ja ka aokirjä "Täheke" ja aolehte "Uma Leht".
Tä om ummi kirotuisi iist saanuq pall'o avvotassõ, näütüses võikilaulmiisin laulusõnno iist midä laul' Neiokõsõ ja Padari Tanel. Tä om saanuq kats kõrda kõgõ edimädse avvotaso võikilaulmisõn "Uma laul" (aastil 2008 ja 2010).


Kahkva mõisa.
Kahkva mõisa oll' mõisa Räpinä kihlkunnan Võromaal. 1914. aastagal oll' mõisa Võrost 34 kilomiitri kaugun, Mädäjõõ veeren.
Kahkva nimme om edimäst kõrda nimetet 1558. aastagal ("Kachtkiwa"). 1582 oll' seo ("Chochowa") Räpinä mõisa osa. Räpinä mõisast eräldet 1738. ja 1744. aastaga vaihõl, oll' seost aost Räpinä kõrvalmõisa.
18. aastagasaa alostusõl oll' Räpina mõis Löwenwolde vahmila jago. 1741 võtt' riik Räpinä mõisa ja taa osaq ärq, a Katariina II and' nuuq 1766 Adam Friedrich von Löwenwolde latsilõ tagasi. Puulveleq Karl Magnus von Löwenwolde ja Johann Gustav von Löwenwolde jagi 22. mahlakuu pääväl 1787 valitsusõ ärq: Karl Magnus saie Miikse, Kahkva, Luke ja Ilmatsalu mõisa, Johann Gustav saie Räpinä mõisa.
Karl Magnus von Löwenwolde oll' maior. Tä kuuli 1799. aastaga lehekuun. Timä poig Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde saie Kahkva mõisa umalõ. Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde sündü 15. paastukuu pääväl 1783. Tä kuuli märdikuun 1812. Timäl perijit es olõq ja tä veleq kuuliq kaq ärq. Timä ja timä velli mõisaq saie noorõmb sõsar Friederike Carolina Luisa von Löwenwolde.
1826 saie Kahkva rüütlikunnamõisas. Kahkva rüütlikunnamõisal oll' kats kar'amõisa: Lepiku ("Leppiko") ja Võika ("Woitka").
1841 saie mõisaq Friederike poig Karl von Knorring. 1867 saie Kahkva umalõ timä poig Arthur von Knorring, kiä mass' taa iist 150 000 ruublit. Päält tedä saie Kahkva mõisaherräs G. von Knorring. 1909 oll' Kahkvan mõisnigus Woldemar von Knorring, kiä oll' viimäne umanik inne maa ümbrekõrralduisi 1919. aastagal.


Põlva rajuun.
Põlva rajuun oll' Eesti NSV valitsõmisütsüs. Tuu luudi 1950. a. 1. rehekuu pääväl, ku Eestin tetti aastasato püsünüisi maakundõ asõmõlõ rajooniq, miä olliq maakundõst vähämbäq.
Luumisõ aigo kuuluvaq Põlva rajuuni Ahja, Kanepi, Kõllõstõ, Laheda, Mooste ja Põlva vald. 1959 lätsiq Põlva rajooni ala viil Koorastõ, Valgjärve ja Veski külänõvvokogo nink 1961 Alakülä, Leevi, Linte, Mikitämäe, Satserinna, Veriora, Võõpso ja Verska külänõvvokogo. 1990 nimitediq Põlva rajuun ümbre Põlva Maakunnas.


Räpinä rajuun.
Räpinä rajuun oll' Eesti NSV valitsõmisütsüs. Tuu luudi 1950. a. 1. rehekuu pääväl, ku Eestin tetti aastasato püsünüisi maakundõ asõmõlõ rajooniq, miä olliq maakundõst vähämbäq.
Luumisõ aigo kuuluvaq Räpinä rajuuni Räpinä allõv, Mikitämäe, Orava, Räpinä, Veriora, Miiksi ja Verska vald nink Piirissaar. Rajuun kaotõdiq ärq 17. mahlakuu pääväl 1961.


Ehitämine.
Ehitämine om hariligult huunõ tegemine. Viil või ehitäq teid, sildo, tornõ ja muid sääntsit asjo.
Elomajjo ehitedäs hariligult kivist, savist, puust vai betoonist.
Kuis vanast Võromaal ehitedi.
Pähnä Jakob (sünd. 1860) Hurda küläst Rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu.
Sainaq.
Kõrdatett vana sann Käädso külän. Süküs 2010. Ojari Triinu pilt
"Ku kaet ja mõtlõt no taad ehitämist ja olõmist, sõs näet, mäntsist peenükeisist palgijupõst tetäs noq hoonõq ärq. A vanast võeti tõmmati õks kangõq puuq mahaq. Palutuspuus raotiq ka jämmeq. Peenembäq jätetiq jälq kasuma. Sõs mõtsa pidi (= jakku), sõs olõ-õs puu kallis. Saan'aq raoti kõik höörikist palgõst üles. Mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq, mood'o kost tahvitagiq es. Huunõ pikkus panti kõik ütest palgist. Es siin kiä palki kost jakka-õs. Ku ka vai mitu hoonõt oll' ütstõõsõ otsahn, agu lakk'us oll' üts, sõs pikkus panti ütest palgist. Otsapalgiq tulliq löhembäq. Lajas sõs tuu lakk'us noq ärq um. Inne võeti raoti kõik saan'aq üles. Vanul huunil hundamenti es olõq, muguq kiviq säeti alaq, et sain õkva saa ja hüä külq.
"Edimädseq palgiq panti huunõ pikkusõ palgiq. Noolõ raoti kirvõgaq nukkõ sisse ts'algaq. Sõs võeti otsapalk. Toolõ raoti nuka alumadsõ poolõ sisse säänä perä vai kiil', miä ilusahe edimädse palgi ts'alka sisse mahtu. Nii raoti kõiki palkõ alumadsõq poolõq. Ku mitu hoonõt viil tull' tuu üte katusõ alaq, sõs tetti vahesaan'aq kaq palgõst vahelõq. Säänäst samma muudu nigu otsapalgikiq panti.
"Kuq edimädsil palgõl nukaq ärq olliq raot jaq ilusahe kokko sünnütet, sõs panti alumadsõ palgi ts'alka kõrrakõnõ suusammõld. Inne huunõ tegemist tuudi mitu hüvvä kuurmat likõd suusammõld kodu. Kaeq tuu panti saan'a vahelõq jaq nukkõ vahelõq. Sõs pidä lämmind sisehn ja sõs jää-eiq lahkit vahelõq. No neh, ku sammõl nuka vaihhõllõ ärq sai, sõs panti tõõsõ palgi raotu kotus sinnäq ts'alga sisse. Kirvõga koputõdi päält palk ilusahe ligi jaq valmis. Vahesaan'a palk panti kaq niisama ärq, sammõl kaq nuka vaihhõllõ jaq käve.
"Sõs panti tõõnõ kõrd palkõ. Noq raoti otsapalgi nukkõ sisse ts'algaq jaq vahesaan'a palgi otsõ sisse kah. Sõs nõstõti pikk külepalk pääleq ja raoti toolõ otsõ sisse keeleq, miä sündü jälq otsasaan'a ts'alga sisse. Noq tõmmati ega palgi alumadsõ poolõ sisse vara. Oll' jo säänä vararaud niguq sitahark, katõ haruga, muguq vähämb oll' õnnõq. Üts haru timäl oll' terräv, tõõnõ tümp. Kaeq tuuga muguq tõmmati pikälde palki pite, sõs terräv haru tekk puulõ joonõ sisse. Sõs tuust joonõst oll' hüä varra raguma naadaq. Kaeq sõs lää-es vara kõvõrahe. tõõnõ vara viir lasti silmnäolt õnnõq. Vara tetti palgi perrä kummõr, et kuq pääle pandmise palk oll' kõik ilusahe ärq vällä tett jaq vara valmis raot, sõs panti alumadsõ saan'apalgi pääleq tooras suusammõl. Tuud panti ohukõnõ kõrrakõnõ palgi pääleq. Üle kõgõ jaq nuka ts'alku sisse kah. Sõs panti tõõnõ palk pääleq, nii et vara tull' õkva samblõ pääleq. Nukats'algaq ja tu värk pidi nii hüäste olõma tett, et tuu päälmäne palk vaivu kõgõ tävvega ilusahe alumadsõlõ palgilõ pääleq. Kõik vahesaan'aq varati jaq. Kaeq tuu tud lämmind joq hoisõgiq. Kuq palk ilusahe tõõsõlõ pääleq sündü, sõs muguq võeti kopsati viil kirvõsilmäga mõni pauk pääleq jaq käve. Aguq sünnü-es, sõs praavitsõdi kirvõga jälq hüäs.
"Kõik palgiq aeti höörikult saina unikuhe. Mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq jaq kaeti, et saa-õiq tulõossaga puud saan'a sisse eiq, et tuu olõ-õiq hüä, et sõs lüü pikne sisse vai tulõ mood'o tulõkah'o. Tulõossaga puus kutsuti tuud säänäst puud, kinkal olliq tõrvadsõq ossaq man.
"Edimädseq saan'apalgiq olliq hüäq pandaq. Nuu olliq madalahn. Aguq korgõbas joq läts' sõs vöörütediq palgiq hirsi pite üles. Hirsil võeti panti üteq otsaq üles saan'a pääleq, tõõsõq otsaq jäiq mahaq maa pääleq. Kattõ hirt pite muguq aeti. Üts panti saan'a üte otsa poolõq, tõõnõ jälq tõõsõ otsa poolõq, et sõs nakka-õiq palk kohe kalluskõllõma. Hinne käümise ja olõmisõ jaos jäteti jälq otsasaan'a palgõl üle katõ palgi õks ütel palgil otsaq pikembäs. Nood'õ otsõ pääleq tõmmati uma palk jaq tuud pite käüti jaq tetti. Tuud kutsuti tellinges. Kuq sain korgõbas läts', sõs nõstõti palki jälq üles korgõppa. Niisaa nõstõti palgi ajamisõ hirsi kah. Noid õnnõ ega palgi pandmisõ perän. Nuuq palgiotsaq, miä tellingide panda pikembäs jäiq, nuuq raoti perän mahaq. Valmis. Nood'õga olõ-õs muud midägiq tetäq. Niimuudu koeti maja vai hoonõq üles. Panda-õs palkõ tapiga kinniq es. Esiq nuuq krampnukaq hoiõq timä kimmä. Kuq tulõkah'o oll', sõs näet kisti palgiq lakk'a jaq oll' timä kistunuq. Valmis.
"Palgiq panti saina nii, et ütel palgil tull' ladõv ütte otsa jaq tõõsõl palgil jälq tüvi sinnäq pääleq. Sõs nõssi sain egalt puult üttemuudu üles. Kuq saan'aq valmis saiq, sõs panti luutlaud pääleq jaq kaeti, kas sain um ütetasanõ. Tuu oll' säänä kolmõnukalinõ laud, Keskest tull' peenükene nüür alla. Nööri otsahn oll' kivikene vai mõni ravvajupikõnõ. Tuu oll' tu luutlaud. Keskkottalt tull' juun alla. Kuq laud saan'a pääleq panti jaq nüür loodiga joonõ pääl sais', sõs oll' tuu sain tasanõq. Nuka mõõta oll' jälq pikk luutlaud.
Talaq. Põrmanduq.
"Kõik põrmanduq ja laeq panti palgõst. Alaq panti talaq. Talus võeti panti kangõq pedäjätüveq. Nuuq pelgä-es mädänemist. Kuival huunõl oll' tä noq ütskõik, kas petäi vai kuus, aq niguq laudal ja rehel, tuul pidi õks pedäjäne olõma. Põrmandu talaq panti joq sõs ärq, ku hoonõt naati tegemä.
"Kambrõllõ panti puupõrmand. Inne panti palgõst talaq alaq, sõs lahaspoolõq pääleq jaq valmis. Höörik puul alapoolõ, lapik pääleq jaq käve. Hüüvliga lasti viil sile'ebäs vai tahviti kirvõga. Oll' kambrõl kaq savipõrmandit. Niguq noq oll'. Aq inämbüsi tetti õks puupõrmand kambrõllõ, aad'alõq jaq sannalõq.
"Kambrõ jaol pilluti viil tala vaihhõq liiva täüs, sõs naati põrmandut pandma. Kiä viisi-õs hüäste tetäq, tuu pand' põrmanduq höörikist palgõst vai hirsist, a kel huult oll', tuu tahvits' päälmädseq poolõq ärq silles.
"Rehetarõl oll' savipõrmand. Rehealusõl kah. Inne savi vidämist võeti tasandõdi maa alt ärq, sõs veeti savi sisse jaq pilluti lakk'a. Kuq oll' kuiv savi, sõs tsiugati vett pääleq jaq naati hobõsõga sikkama. Kaeq hopõn ummi jalguga tramp' tuu savi kinniq. Ooh, veeti uma hüä paks kõrd, mood'o naanuq pudinõmma. Ku joq hobõsõl umajagu ärq sai tambitus jaq oltus, sõs lüüdi puutambiga viil ilusahe üle jaq tetti tasatsõs. Hüä savipõrmand muguq hõll'u edimält kuq valmis sai. Tuud pidi esiq ärq tundma, et tä hüä sai. Vetel savi kisk' kuiudõn kokko jaq tõmmas' lahkõq sisse. Aq ku tä hüä õnnatu, sõs sai kangõ põrmand. Savipõrmand võtt' mitu nädälit aigu nikaguq ärq kuivi. Edimält kaeti õks mitu päivä, et kuq lahki kisk', sõs lüüdi jälq lahkõq savvi täüs jaq tambiti. Tsiugati vett kah kohe vaja läts' jaq tetti timä hüäs.
"Savipõrmanduq tetti rehetarõlõ jaq rehealusõllõ. Mood'o olliq nisaa maapõrmanduq. Aganigulõ jaq kõlgussõllõ panti kaq hirsist midägiq alaq, et sõs lää-eiq nakka aganõq ja tu värk kõik ligi maad mädänemmä. Lehmälaut, tsiapaht, koda jaq külmkammõr, kink tarõ kõrvalõ lokk'usõ alaq tetti, olliq maapõrmanduga. Nool'õ olõ-õs tedä vaja jaq naata-õs tegemä kah.
Laeq.
"Väega korgit huunit vanast es tetäq. Rehetarõ õks oll' ärq korgõp. Kaeq sääl oll' tuu vilä atminõ jaq parrõq ja kõik, sõs mood'o es saaq. A niguq sannalagi jaq säänä, tuu panti jälq madalahe. Tetti õnnõ nii, et all sai kävvüq jaq pääd lakkõ ärq lüü-es. Korgõ sann um külm. Lämmi, taa prohvuss, tükis ärq üles lae alaq, sõs maal um külm. Küll tä joq vanast aost um ärq kaet, sääl olõ-iq midä üldäq.
"No ku saan'al sai joq korgust viländ, sõs panti huunõllõ talaq. Talus võeti kangõq palgiq. Noolõ huunillõ, kohe lagi pääleq tull' pandaq, panti kangõbaq talaq. Tallu panti niguq hoonõq oll'. Laudal oll' mõni viis talla, kambrõl kolm va neli, rehetarõl kats, rehealussõl kats. Ja niguq ärq üldäq, noolõ säntsille huunillõ, kohe lakõ pääleq tulõ-õs, panti kõigilõq kats talla õnnõ. Rohkõp olõ-õs vajagiq. Tallu jaos raoti jälq saan'a palkõ sisse umaq asõmaq, niguq nuka sissegiq. Sõs panti talaq kõik puhtamas ärq jaq pääleq panti üts kõrd palkõ. Noid perämätsi palkõ, miä tallu pääle tulliq, ülti et kummutusõpalgiq. No kuq kummutusõq kaq kõik ilusahe ärq saiq pantus, sõs oll' sain valmis. Sõs panti sagarõq pääleq, tõmmati rooviga üle jaq katuss pääleq.
Ussõq.
"Ussõmulguq ja pajamulguq raoti peräst, kuq hoonõq joq valmis oll'. Suuri ussi vanast tetä-es. Rehealusõ värteq tetti õnnõ suurõq. Nuuq tetti katõ poolõga, et tuulutamisõ peräst. Sääl tull' vaja üteq poolõq vallalõ laskõ vai tõõsõq poolõq, niguq tuul' trehväs'. Rehetarõ uss, kambrõ uss, kua uss jaq säntseq olliq kõik madalaq. Pikemb inemine pidi alasi üle ussõ minnen kumardama, mood'o löönüq pää ärq. Nuuq ussõq olli inämbüsi niisama madala niguq nimäq lajaq olliq. Vai noq veidükese olliq pikembäq kuq lajaq. Säntse olliq neh sannaussõ jaq kuauss ja aganiguuss jaq kõiki koonitside ussõq. Laudauss oll' ärq korgõp, et elläi sai vällä tullaq. Tuu ull mõista-õiq hinnest köörütäq. Hobõst kiä vankriga lauta sisse aja-õs. Kõik sitt tuudi vikluga laudaläve ette kuurmahe.
"Kõik lävealudsõ olliq korgõq, muguq laudalävi oll' matal jaq rehealutsõl olõki-õs lävealust. Aq mood'o jäteti õks kats vai kolm palki läve alaq terves. Üle korgõ läve oll' kuradi halv kõkkõ vällä aiaq jaq kävvüq. Aq tsiku peräst nimäq nii tetti, et nuuq vainlasõq saa-õiq ust vallalõ aiaq õiq. Tuu pööräkene oll' ussõl iihn. Miä tuu eläjä iihn pidi. Es vanast varga iist midä valva olõ-õs. Sõs vargit olõ-õs. Sõs elli egaüts umaga. Tsiku jaq pinne iist panti püür ussõlõq ette ja et tuul ust lakk'a aja-õiq. Tuu peräst neh.
"Ussõ lavvaq lahutiq kõik kirvõga puust vällä. Es sõs tiiä-es kiä lavva lõikust. Kõik esiq tetti. Os noq viil saag olluq. Aq kõik kirvõtüü.
"Uss tetti kirvõga lahut lavvust. Hüüvliga hööveldedi päält silles jaq lavvaveereq sünnütedi ütstõõsõga kokko. Tahviti jaq hööveldedi ärq ja kuq ussõjagu valmis oll', sõs võeti säeti uss kokko. Mõni kaib' lavvulõ valdsiq sisse ja pand' põõnaq pääleq. Aq tetti nii kah, et lavvulõq panti põõnaq pulkõga pääleq jaq valmis. Põõna alt puulliuhka üle ussõ tõõsõ põõnaniq panti jälq pulkõgaq säänä list. Tuu hoit' ussõ õgva ja lasõ-õs ärq viriläs minnäq.
"Ussõ sagarõq olliq kaq puust. Ussõ sagarõq paan'utõdi kuusõossast. Kuusõoss havvuti ahuhn ärq jaq sõs käänti. Egalõ ussõlõ läts' kats sagarõt. Üts alumadsõ põõna külge, tõõnõ ülemädse külge. Kuusõossast võeti otsiti säänä ts'ank. Tuu panti puupulkõga ussõpiida külge kinniq. Sagarõq panti jälq pulkõga ussõ põõna külge. Sagarõ peräq tsusati ts'ankõ perrä ja uss oll'gi iihn."
"Uss' tetti ussõmulgu perrä. Kuq ussõmulk vällä raoti, sõs panti ussõlõ piidaq. Piidaq kaivõti rohe muudu vällä. Palgi otsaq lüüdi katõlt puult lapikus ja lüüdi piit sinnäq sisse. Piida valdsiq kaivõti vesimega vai kirvõga sisse. Ussõ ala toolõ palgilõ jaq ussõ pääleq toolõ palgilõ raoti rinn sisse, et sõs lätt uss ilusahe vasta piita kinniq, et sõs võta-õiq ajaq külmä sisse. Rehetarõ uss, tuu kink lätt rehe alaq oll' katõkõrralinõ. Üts uss' oll' all, tõõnõ päälpuul. Päälmäne puul lasti vallalõ ku suitsu vällä lasti. Alumanõ puul oll' kinniq, et külm sisse tulõ-õiq.
Pajaq, aknaq.
"Ussi kottal oll' viil paja. Tuud kutsuti otspaja. Tuu lasti sõs vallalõ, kuq tarõ tossu täüs oll'. Sõs toss läts' säält vällä. Otspaja oll' õkva hirsi kottal, üte palgi laiu. Puul palki oll' ütest palgist raot jaq puul tõõsõst. Tuu oll' nii katstõiskümme tolli vai üts jalg korgõ jaq kolm jalga pikk. Pajalõ kaivõti alumadsõ palgi sisse rinn, päälmädsele panti pulkõga list saan'a külge. Sõs tetti paras laud ette jaq tuud tougati ette jaq iist ärq kuq vaja oll'. Rehetarõl oll' pääle otspaja viil kats vähämbät pajja. Üts oll' üten saan'an, tõõnõ tõõsõn. Miiq puul tetti kõik pajaq pikliguq. Inämbüsi nimäq olliq kõik nii raot, et puul ütest palgist, puul tõõsõst. Noid pajju tõmmati sõs vallalõ, kuq valgust vaja nätä oll'. Sannalõ tetti ka üts väikene paja. Kuq sann palama panti, sõs suits juusk' pajast vällä. ---
"Vanast rehetarõn eleti. Oll' külq kammõr kaq rehetarõ otsahn, aq tuu oll' külm. Sinnäq lämmind kost sisse lää-es. Sääl oll' suvõl lämmäga hüä ollaq. [Kambrõl] maq pajja näe-es. Tuul oll' tu kats akõnd. Aguq klaasi viil olõ-õs, sõs olliq kambrõl kaq pajaq olnuq. Ku maq nägemä naksi, sõs tetti õks aknõlõ joq raamiq. Sinnäq panti klaasiq sisse. Mõni traadijupikõnõ lüüdi ette vai tihikene jaq kititi sandsaviga ärq. Perästpoolõ naati kitiga kit'mä. Sõs olõ-õs aknõq suurõq. Oll' tu kats vai neli ruudukõist, a tud valgust oll' joq sõs jäle'ehe.
Laudkatusõq.
"Innevanast olliq kõik kisõlavvakatusõq. Kiõlavvaq kisti tuurast pedäjäpuust. Nuuq kisti niguq korvipirruq. Muguq nuuq olliq paksuq, nii puul tolli vai nii. Kisõlaud tetti õkva nii pikk, et timä küündü katusõhar'ast nikaguq rästäpuu sisse. Tuud es jakataq. Kisõlavvakatussil olliq kenäq sagarõq. Nuuq sagarõq tetti kuusõpuust. Võeti otsiti säntseq peeneliguq kuusõq. Noil raoti maa sisehn juurõq kirvõga katskiq jaq tõmmati nood'õ juurõkandsõga maa sisest vällä. Sõs laasiti timä ossõst ärq, tõmmati kuur mahaq jaq tetti paras sakar. Nuuq juurõkandsuq jäteti manuq. Sagarõq tetti maal jo ärq valmis, sõs muguq aeti õnnõ üles saan'a pääleq. Sagarõ otsaq lõigati üllest puulliuhka jaq panti pulgaga kinniq. Tüve otsõ tetti jälq sagarõ kunds. Kundsa jaos oll' tett kummutusõpalgi sisse jälq paras asõ. No kuq sagarõq üles aeti jaq kundsaq ilusahe ärq asõmide sisse sünnütedi, sõs timä tugõsi hinne ärq kõvastõ kundsaga vasta kummutusõpalki jaq sõs tedä inäp es liigudaq. Kuq kundsa asõ viil olõ-õq paras trehvänüq, sõs panti puukiil kõrvalõ jaq käve. Kundsa asõ raoti puulliuhka vällä, õkva niipite, et kunds ilusahe pääleq sündü.
"Sagarilõ panti sõlgusõpuuq vahelõ. Sõlgusõpuuq olliq sagaridõ sisse raot jaq puupulgaga kinniq. Nuuq panti nii korgõhe, et üts kolmandik sagarõ pikkust jäi ülespoolõ sõlgust jaq kats kolmandikku allapoolõ. Sagarit panti säitsme vai katsõ jala takast üle saan'a. Saan'a otsõ kottalõ panti õkva üteq, sõs tõõsõq panti jälq üle saan'a lakk'a. Kummutusõpalgi päält panti viil tugipuuq vasta sagarit. Ütelt puult saina ütsilde, tõõsõlt puult jälq tõõsildõ vasta. Nuuq olliq tuuperäst, et sõs nakka-õiq sagarõq kohegipoolõ vaoma. Nool'õ lüüdi palgi jaq sagarõ sisse ts'alk jaq koputõdiq tugi ette. Valmis.
"Sõs rooviti katus ärq. Rooviguq olliq kuusõst vai pedäjäst. Ütskõik. Nuuq lüüdi katõlt puult tasatsõs. Roovikidõ alaq sagaridõ sisse lasti mulguq. Sinnäq lüüdi säntseq pulgakõsõq sisse, et nimäq roovikist ülespoolõ küünü-es. Sinnäq pulkõ pääleq panti rooviguq. Kisõlavvakatusõq olliq kõik terävä kelbäga. Kelbäq tetti palgõst. Sõs kuq ruuvma naati, sõs tetti kelp kah. Kelbä palgõl lüüdi otsõst ütele ja tõõsõlõ palgilõ säänä paras ts'alk sisse, kohe neh roovik sisse sündü, sõs näet tuu roovik hoit' kelbäpalgiq kinniq. Noil mood'o määnäst muud piätüst olõ-õs. Nii sünnütediq roovik katõ kelbäpalgi vaihhõlõ.
"Ku sõs kõik ruuvmine jaq kelbäq valmis saiq, sõs tull' katusõ katmine. Kõgõ inne võeti panti üts kõrd kisõlaudu üle katusõ. Kisõlavva alumadsõq otsaq tulliq rästäpuu sisse. Tuu oll' rohe muudu vällä kaivõt palk jaq tuu panti sagaridõ juurõjunnõ takka. Kaeq tuuperäst õkva pantigiq juuriga sagarõq kisõlavvakatussillõ, kink mood'o rästäpuud üllen pidi. ---
"Edimäne [lavva-]kõrd panti paksult üle katusõ. Sõs minti tuudi kõotohkõ. Tuuraq tohuq pidi olõma õnnõq. Noid tohkõ panti üts kõrd lavvulõ pääleq jaq sõs panti uma tõõnõ kõrd laudu pääleq. Nii katõti mõlõmbaq katusõpoolõq ärq. Kink tahtõ hüvvä katusõharja tetäq, tuu pand' inne tõõsõ kõrra lavva pandmist paksu kõrra kõotohkõ üle katusõhar'a. Sõs panti tõõnõ kõrd laudu. Säänä katusõhari sai illus. Toolõ olõ-õs inäp midä muud vaja pääle panda. Tuu sai eski hüä. Aq mood'o katõti hari nii, et kuq katus joq kõik viimäne valmis oll', sõs kummutõdi kõrd kuusõkoski katusõhar'a üle jaq valmis. Vaotusõq pääleq jaq lasõq lahku. Kõgõ pääleq katusõhar'a otsa panti viil kõrd turvast. Tuu lasõ-õs kosõl k'aprä kisku. Säänä oll' kisõlavvakatusõ katmine. Tohuq panti selle sinnäq vahelõ, et sõs anna-õs lummõ sisse tuisadaq jaq sõs juusk' vesi kaq kõik viimäneq mahaq.
"Kisõlavva otsaq tulliq kõik rästäpuu rendsi sisse. Es mood'o olnu-õs neil määnäst piätüst. Kõik olõs ärq mahaq nilvõstanuq. Aq nii püssüq nimäq üllen. A et tuul jälq katust lakk'a vii-eiq, tuuperäst panti katussõllõ vaotusõq pääleq. Vaotusõpuuq olliq peeneliguq palgiq. Ütele katusõpoolõlõ panti kats vaotust. Üts katusõ keskkottalõ, tõõnõ har'a ligi. Egalõ vaotusõpuulõ panti alaq kats tugipuud. Üts katusõ üte otsa poolõq, tõõnõ tõõsõ otsa poolõq. Tugipuuq lüüdi keskest lahkiq. Edimäne tugipuu panti rästäpuu päält katust pite üles minemä, tasanõ puul katust vasta, höörik päälpuul. Tugipuiõ pääleq tull' vaotus. Tuu köüdeti viil otsõst vitsaga roovigu külge. Edimädse vaotusõ päält panti jälq tugipuuq üles jaq sõs sinnäq vaotusõpuu pääleq. Tuu jälq otsõst vitsaga kinniq jaq valmis. Nii oll'gi tuu katusõ tegemine. Kisõlavvaq olliq halvaq lahku. Nood'õ man võtt' aokõsõ nikaguq katusõjagu ärq sai.
Napukatusõq.
"Aq napõst oll' keremb kattaq. Mood'o kuq neid oll' veedüq, minkperäst neid taheta-õs katussõs ärq raas'ada õs. Aq tetti õks neh napukatussit kah. Nuuq olliq kõvaq vasta pidämä. Uma katssada aestat. Kuq päält ärq sammõld', sõs muguq hal'eti. Päält kasvi, alt oll' kõva jaq terveq. Kuq tsirguq kost ärq kakiq, mõnõ mulgu sisse vai, sõs nakas' säält kottalt mädänemmä. Säält timä võtt' vii sisse, sõs olõ-õs midä tetäq. Sõs kuq taha-õs laskõ ärq mädänedäq, sõs tull' ärq parandaq. Mood'o es saaq. Napukatusõq tetti kõik poolõ kelbäga. Noil palgõst kelpä tetä-es. Kelbäle panti kaq sõlgusõst saaniq sagarõq vai paariq. Rooviti ärq niguq katus kunagi jaq panti napõst katus pääleq. Selle neid kutsuti poolõ kelbäga. Noil jäi sõlgusõst nikaguq katusõhar'ani mulk sisse. Tuud mulku kutsuti kahruperses. Tuu jäi egal napukatussõl. Napukatussõllõ panti sagarõq niisamma muudu niguq kisõlavvakatussõllõ. Muguq nool'õ jätetä-es noid juurõjunnõ otsa es. Napukatussõllõ noid vaja es olõq. Katusõ viirmädseq paariq panti kaq kavvõmbahe, nii et kelp tull' puulliuhka alla, vai tu kelbäkatuss neh. Kelbä paariq panti kundsõ pite saan'a sisse, aq mäelmädseq otsaq köüdeti vitsaga viirmädse paaripuu sõlgusõ külge. Ruuvminõ oll' säänä sama niguq kisõlavvakatussõl, muguq roovipuuq köüdeti viil vitsuga ega paaripuu vai sagarõ külge kinniq.
"Kuq ruuvmine läbi oll', sõs naati katma. Napukatussõs pidi olõma kõik rehega pest napuq. Katmist alustõdiq alaveerest. Inne võeti tetti säntseq väikeseq vihuq valmiss. Nii tubli peiu pitsitäq vihukõnõ. Nuuq vihukõsõq köüdetiq keskest napu sirdusõga kinniq. Edimäne kõrd vihkõ, miä üle katusõ panti, tetti kats kõrd ni suurõq kuq nuuq, miä päälepoolõ tulliq. Nuuq vihukõsõq panti ütstõõsõ kõrvalõ, hüäste ütstõõsõ ligi, tüve otsaq alapoolõ. Napu tüveq tulliq alapoolõ edimäst roovilatti, et nimäq kõik sagarõ otsaq hüäste kinniq katiq jaq, vihma peräst, et puu nakkas viil mood'o mädänemmä. Kuq alumanõ kõrd vihkõ ärq sai pantus, sõs tõmmati peenükene roovik vaotusõs pääleq. Tuu panti nii, et kats jaku nappõ jäi päälepoolõ roovikut jaq üts jagu alapoolõ. Roovik köüdeti vitsuga ega sagarõ külge kinniq.
"Napu otsõ tasandamise jaos oll' säänä laud. Timä oll' nii puultõist jalga pikk jaq puul jalga lag'a. Toolõ olliq rendsiq sisse kaivõt, õkva niguq linamassina lavvalõ. Hand oll' timäle pulkõga pääleq pant. Kuq näet vihukõnõ ärq panti, sõs horgutõdiq tüveotsaq ilusahe lakk'a jaq tasandamiselavvaga muguq lasti õks ülespoolõ. Tuuga neh tetti jälq otsaq tasatsõs.
"Kuq edimäne kõrd nappõ ärq sai vaotõdus, sõs võeti panti tõõnõ kõrd vihkõ. Nuuq olliq neh vähämbäq. Tõõsõ kõrra napuq panti nii, et tüveq tulliq üle alumadsõ vaotusõroovigu. Lavvaga tetti nimäq tasatsõs jaq tõmmati jälq vaotusõroovik pääleq. Nii katõti katuss nikaguq har'ani. Sõs päälmädsel kõrral panti tüveq üles. Kuq napukatuss ilusahe vällä oll' tett, kõik otsaq ilusahe tasatsõs kobistõt jaq, sõs olõ-õs kõrra vaihhit tundaq es midägiq. Sõs oll' kõik tasanõ.
"Napukatussillõ panti har'a pääleq kuusõkosõq. Mõlõmbilõ poolõq har'a manu panti viil kosõ otsõ pääleq roovik. Tuu köüdeti jälq sagaridõ külge kinniq. Sõs saa-õs kosõq inäp kohe ärq minnäq es. Kisõlavvakatussillõ panti kosõ otsõ pääleq palk vaotusõs, napukatussillõ roovik. Kõgõ pääleq panti viil kõrd turvast, sõs joosõ-õs vesi sisse es. Har'a katta minti tuudi mõtsast kahrusamblõturvas. Muud turvast panda-õs. Vihmatsidõ suvvõga kasvi napukatus viietõiskümne aestaga rohilist sammõld täüs. Päält muguq kasvi, alt oll' kuiv.
"N'ooq lastukatusõq piä-eiq midägiq. Hää um, kuq pidä katskümmend viis aestat. Sõs um timä läbi. Jälq panõq vahtsõnõ.
Rehetarõ.
"Talvõl oll' kõik elu rehetarõhn. Sääl olliq sängüq jaq söögilaud. Suvõs viidi kõik jälq ärq kambrõhe. Vana rehetarõ oll' suur hoonõq. Sääl oll' üte katusõ all mitu jaku. Üten otsan oll' kammõr, sõs oll' rehetarõ, sõs rehealunõ jaq rehealudsõ otsahn tall vai tsiapaht. Kõik üte katusõ all. Kammõr ja rehetarõ olliq ahtabaq kuq rehealunõ, tuuperäst tetti tarõ ette lokk'us. Lokk'usõ alaq kobistõdiq vikadiq varr'u jaq rihaq. Muid riistu oll' kaq sääl saan'a nõal. Säält oll' hüä käeperäst võttaq. Rehetarõ püüti nii tetäq, et üts ots um hummugu poolõ, tõõnõ õdaguhe. Ja õks korgõba kotusõ pääleq, et sõs rohkõp tuul tõmbas. Jaq põh'ast jaq lõunast ummaq õks inämbäidi tuulõq. Tuu näet tuulutamisõ peräst. A noq alasi saa-õs tuud kaq kaiaq, tetti kui sai. Muguq rehe värjü kottalõ tetä-es huunit, et nuuq pidäväq tuulõ kinniq, et sõs anna-õiq tõmmadaq. Jaq kõik sau tull' rehetarrõ sisse. Sõs kohe korssnat tetä-es. Kõik hüä jaq halv tull' kõgõ tävvega sisse.


Nabajuun.
Nabajuun om kujotõlla juun maakerä pinna pääl, minkast naba poolõ jääväl maal tulõ ette nabaüü.
Põh'apoolinõ nabajuun om põh'alakjusõ 66°33'38" pääl ja lõunõpoolinõ nabajuun lõunõlakjusõ 66°33'38" pääl.


Käänüjuun.
Käänüjuun om kujotõlla juun maakerä pinna pääl, mink pikkuskraat om 23,5° N (põh'akäänüjuun) vai 23,5° S (lõunõkäänüjuun). Noidõ laitujuuni pääl paistus päiv lagipäähä ütel pääväl aastagan (käänüpääväl).


Kõrbõ.
Kõrbõ om ala, kon aastagan tulõ sadõmit alla 250 mm.


Donneri David.
Donneri David (David Donner, 1810-1883) oll' kuulmeistre ja kultuuritegeläne Põlva kihlkunnan.
Elokäük.
Donneri David sündü 23. joulukuu pääväl 1810 Vahtsõ-Kuustõ mõisan. Timä esä Perkune Janka oll' sääl mõisan aidamiis. Janka (Janis) oll' lätläne ja käünüq Läti koolin. Vahtsõ-Kuustõhõ sattu tä tuuperäst, et mõisnik (de Villebois) taht' niimuudu. Perkune Janka võtt' 1809 naasõs Kangro Tuuma tütre Anna Vahtsõ-Kuustõst. David oll' näide kõgõ vanõmb poig, täl olliq viil veleq Carl (1812), Reinhold (1815) ja Peter (1820). Perkune Janka kuuli 1821. a. Luutvinan, ku oll' kõgõs 44-aastaganõ. David oll' toona 11-aastaganõ. Kas sugulaisi vai mõisaherrä tahtmisõ perrä saadõtivaq poisiq Lätimaalõ, kon nääq saiq kooliharidusõ, arvada et Aluliinan (Marienburgin).
1831. a. tulliq Perkune Janka pujaq Eestimaalõ tagasi nink Carl ja David lätsiq elämä Põlva kihlkunda. 1832 käve David leerin ja võtt' naasõs Schultzi Louisa. Tuu oll' perit Lätist Zeltini mõisast ja sündünüq 1808.
1833 tetti Mamasõn Köstremäel tüütänüst köstrekoolist Põlva kihlkunnakuul ja Davidist sai tollõ edimäne kuulmeistre. Tä opas' sääl aastagil 1833-1863. Üteliidsi sai täst Põlva kerko edimäne hõrilamängjä. Tä lõi ka edimädse Põlva tütärlatsikooli aastagal 1857.
Donneri David oll' tuu, kiä tull' mõttõ pääle naataq Põlva laulupita kõrraldama. Timä oll' ka edimäidsi pita kõrraldaja.
David kuuli 24. joulukuu pääväl 1883 Võnnun köstremajan, tä oll' sõs 73 aastakka vana.


Iiri kiil.
Iiri kiil (iiri "gaeilge") om indoõuruupa kiilkunna keldi kiili gaeli rühma kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Iirimaal. Iiri kiilt ku imäkiilt kõnõlõs hinnangidõ perrä 40 000 kuni 80 000 iirlast.


Rõipõpini.
Rõipõpini vai saakli vai saagal (pärsiäkeelidsest sõnast شغال "shaghāl") om pinisuku mõtsaelläi, kiä eläs Afrikan, Aasian ja Lõunõhummogu-Õuruupan. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit ja ku vaja sõs ka rõipit. Rõipõpini pikäq jalaq ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi imetäjide, tsirkõ ja ruumajidõ jahtmisõs. Nääq võivaq maaha juuskõq pikki maid ja tuu man pikkä aigu hoitaq kibõhust 16 km/h (9.9 mph). Kõgõ truksambaq ommaq rõipõpiniq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Põh'a-Ameerikan eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis.
Rõipõpiniq eläseq paariviisi, ega paar kaits umma maa-alla tõisi paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.
Rõipõpinne om kolm lihti: kuldrõipõpini ("Canis aureus"), musta säläga rõipõpini ("Canis mesomelas") ja vöödiga rõipõpini ("Canis adustus").


Babez for Breakfast.
"Babez for Breakfast" om ansambi Lordi albom, miä ilmu aastagal 2010.


Uma Pido.
I Uma Pido pääkontsõrt Võrol. Laube Kadri pilt
II Uma Pido rongkäük Põlvan. Kotjuhi Dmitri pilt
II Uma Pido pääkontsõrt Indsikurmun. Kotjuhi Dmitri pilt
Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, mink tradits'ooniga naati pääle 2008. aastagal (31. lehekuu pääväl) Võrol Kubija laululaval. Tõnõ pido oll' 29. lehekuu pääväl 2010 Põlvan Indsikurmu laululaval ja kolmas pido peeti 1. piimäkuu pääväl 2013 jälki Võrol. Pito omgi seeniq peet vaeldumiisi kõrd Võrol, kõrd Põlvan.
Uma pido om innekõkkõ vana Võromaa rahva pido, miä avitas meelen pitäq taakandi keele ja vana Võromaa katsa kihlkunna illo ja ummamuudu olõmist. Pidolõ oodõtas õks ka sõsarit ja velli, sõpro ja sulugaisi, naabriid ja võõriid, et ütenkuun lauldaq võro keelen ja tundaq rõõmo võrokõisi kuraasist ja ilmanägemisest.
Pidoga käü üten ka muid tegemiisi nigu laat ja kontsõrdiq. Et pido inemiisil meelest ei läässi, kõrraldõdas pitõ vaihõl konkurssõ ja kontsõrtõ. Katõst edimädsest pidost om tett ka film katõ DVD pääl, kon ommaq pääkontsõrt ja muid pidotegemiisi. Pido ja Uma Laulu võigõlusõ laulõga om vällä annõt CD-plaat "Määne om seo maa?".


Racibórz.
Racibórz om Lõuna-Poola liin, kon elli 2014. aastagal 55 818 inemist.


Podolsk.
Podolsk (vinne keeli "Подольск") om tähtsä tüüstüsliin ja kultuurikeskus Vinnemaal Moskva oblastin. Tä asus Pahra jõõ veeren, Moskva keskliinast 36 km lõunõ puul. Tä om Podolski rajooni keskus ja Moskva oblasti kõgõ suurõmb liin (2017. a. 299 660 elänikku). Podolskist põh'a puul om Štšerbinka liin ja lõunõ puul Klimovka liin.
Podolski liin om vällä kasunu Podoli küläst, miä 18. aastagasaal kuulu Danilovi kluustrõlõ. Liinaõigusõq sai tä 1781. aastagal.


Elburs.
Iraani kõgõ korgõmb mägi Damavand om Elbursi mägestikun.
Elburs vai Alborz om mägestik Iraani põh'aosan Kaspia mere lõunõveeren. Timä pikkus om 900 km ja kõgõ korgõmb mägi om Damavand (5604 m). Elbursi moodustasõq mito rööbitist lubja- ja liivakivimäki ahilat. Timä põh'apoolitsidõ mäki külgi pääl kasus lajalehelist mõtsa. Lõunõjaon pääl om kuivõmb ja sääl kasusõq puhmoq. Üle mägestigu lätt Transiraani raudtii. Sääl löüdüs naftat ja vasõmaaki.
Talvõl satas Elbursin küländ pall'o lummõ ja tuuperäst om sääl mitmit mäesuusakeskuisi.


Gaseel.
Gaseel vai gazal om lüüriline luulõtus hummogumaiõ kirändüsen. Gaseel sais hariligult kuun 5-12 beitist (katsikvärsist) ja perämädsen beidin om ärq nimmat autori var'onimi. Gaseel om üteriimiline, timä riimiskeem om: "aa, ba, ca, da...".
Gaseele ommaq kirotanuq pärsiä müstiguq ja luultajaq Jalal al-Din Muhammad Rumi (13. aastagasada) ja Hafez (14. a.s.), asõri luulõtaja Fuzuli (16. a.s.), nink Mirza Ghalib (1797–1869) ja Muhammad Iqbal (1877–1938), kiä kirotiq gaseele pärsiä ja urdu keelen. Teno Goethe (1749–1832) mõolõ, saiq gaseeliq 19. aastagasaal S'aksamaal väega populaarsõs ja noid kirotiq pall'o nt. Rückerti Friedrich (1788–1866) ja Plateni August (1796–1835).


Hafez.
Hafez vai Šamsuddin Muhammad vai Hodža Hafez Širazi (u. 1325 - 1389) oll' Iraani luulõtaja. Tä elli Širazin. Tedä peetäs kõgõ parõmbas pärsiäkeelitside lüüriliidsi luulõtuisi gaseele kirotajas.
Suurõmbal jaol iraanlaisist ommaq koton Hafezi kokkokor'at teossõq. Timä luulõtuisi opitas päähä ja timä ütlemiisi pruugitas ku vanasõnno. Timä ello ja loomingut om pall'o uurit, kommõnteerit ja tõlgõndõt. Ütski tõõnõ kiränik olõ-iq 14. aastagasaast illatsõmpa pärsiä kirändüst mõotanuq niipall'o ku timä.


Iraani kiltmaa.
Iraani kiltmaa om kiltmaa Iin-Aasian, Iraani, Afganistani ja Pakistani alal. Timä suurus om 2,7 mill'onat km², hummogust õdaguhe om 2500 km, põh'ast lõunahe 1500 km. Põh'aõdagun putus tä kokko Armeeniä mägismaaga, põh'ahummogun (Hindukuši kaudu) Pamiiri mägismaaga. Muial ommaq tä veeren mägestiguq (hariligult 2000-4000 miitret korgõq), miä lääväq üle madalikõs vai ommaq mere veeren. Nuuq veeremägestiguq ommaq Elburs (kõgõ korgõmb mägi sääl om Damavand, 5604 m), Kopetdag, Zagros, Makran ja Suleiman. Kiltmaa siseosan ommaq mäkiahilaq ja näide vaihhõl, 500-2000 m korgutsõl oroq, kost vesi vällä joosõ-iq ja kon om hulka soolajärvi.
Iraani kiltmaal om väega kuiv sisemaa ilm. Hainakuun om lämmind keskmädselt 40 kraati, vahtsõaastakuun külmä kooni 30 kraati. Siseosan satas 50-100 mm aastagan.
Iraani kiltmaal ommaq päämädselt puulkõrbõq ja kõrbõq. Kõgõ suurõmbaq kõrbõq ommaq Dašte Kavir, Dašte Lut ja Dašti Margo. Jõki om veidüq: Helmand, Safidrud, Harirud jt. Maiõ pääl, midä noidõ viiga nessütedäs, kasutõdas tsitruisi, datlipalmõ, puuvillapuhmõ, maisi ja muud.
Zagrosõ ja Elbursi veeren löüdüs maa sisen naftat.


Saadi.
Saadi (Muslih ad-Din Abu Muhammad Abdullah ibn Mušrif ad-Din (1184-1283/1291) oll' Iraani luulõtaja. Tä rännäs' inämb ku 20 aastakka Lähkol-Hummogumaal. Aastagast 1257 elli sünnüliinan Širazin. Tä kirot' pall'o sufismist mõotuisi saanut luulõt, opõtliku filosoofilidsõ poeemi "Viläaid" (vai "Bustan" ja "Saadi-name", 1257) nink suurõmbalt jaolt proosan kirja pantu, sufismi eetikat tõlgõndava "Roosiaia" (1258, tunnõt ka nime all "Gulistan"; eesti keelen ilmunuq 1974). Hää keele ja väärt siso peräst peetäs tuud iraani kirändüse ütes välläpaistvambas teossõs. Õuruupa kiilihe panti "Roosiaida" ümbre joba 17. aastagasaal.


Širaz.
Širaz om liin Iraanin, tä om Farsi provindsi pääliin. Elänikke arvo poolõst om Širaz kuvvõs liin Iraanin, sääl eläs inämb inemiisi ku Eestin. Tä om Lõunõõdagu-Iraanin Rudkhaneye Khoshki jõõ veeren. Širaz om olnuq kaubanduskeskus päält tuhanda aastaga.
Liina om nimmat edimäst kõrda nimega "Tiraziš" Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä kunsti- ja kirändüskeskus, teno toolõ, et sõs oll' sääl pall'o pärsiä kunstnikkõ ja haritlaisi ja valitsõja näid avit'. Širaz oll' Pärsiä pääliin Zandi dünastia aigo 1750-1781 ja viil lühkeist aigo Saffariidõ aol.
Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiikõ, hõpõtüü ja uhkidõ vaipo poolõst. Sääl toodõtas tsementi, tsukrut, väetüisi, rõivakaupo, puust ja ravvast asjo. Širazin om suur naftatüüstüs ja tä om Iraani elektroonigatüüstüse keskus: sinnä om lännüq 53% investeeringist elektroonikahe Iraanin. Sinnäq om luud Iraani edimäne pääväjovvujaam.
Širaz om pärsiä kiränikke Saadi ja Hafezi sünnü- ja matmispaik.
Inne islamit.
Arvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol "Tiraziš") om kirän savitahvli pääl, miä om lövvet Širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs 2000. aastagast i.m.a. Iraani perimüse perrä ehit' liina Tahmuras Diveband ja ildampa tuu häösi.
Ahhemeniide aol oll' Širaz tii pääl, miä vei Susast Persepolisehe ja Pasargadaihe. Firdausi kirotõt eeposõn "Šahname" om üteld, et Iraani valitsõja Artabanus V sai Širazi uma kontrolli ala. Sassaniidõ jaos oll' Širaz tähtsä paigapääline keskus. Tä jäi tii pääle, miä vei Bišapurist ja Gurist Istakhri.
Islamiaig.
693. a. sai Širazist provindsipääliin, ku araablasõq vallutiq Istahri - lähkonolõva Sassaniidõ riigi pääliina. Samal aol ku Istahr alla käve, kasvi Širazi tähtsüs. Buwayhidi riik (945-1055) tekk' Širazist uma pääliina, sinnäq ehitedi mošeesit, lossõ ja raamadukogo nink liinamüüri ehitedi pikembäs. Inne mongoli vallutust valitsiq sääl viil seldžukiq ja Horezmi valitsõjaq.
Mongoliq liina es häötäq, tuuperäst, et paigapääline valitsõja pakk' Tšingis-khaanilõ tribuutõ ja hiit' timä valitsusõ ala. Timur kah es tiiq liinalõ vika, ku 1382 paigapääline valitsõja šahh Šoja tunnist' tuu võimo. 13. aastagasaal sai Širazist tähtsä kunsti-, kirändüs- ja tiidüskeskus. Tuud teno valitsõja toelõ ja tollõ, et sääl oll' pall'o pärsiä opõtlaisi ja kunstnikkõ, muuhulgan sündüq sääl kuulsaq luulõtajaq Saadi ja Hafez, müstik Roozbehan ja filosuuf mulla Sadra. Tuud liina kutsiq mõnõq maatiidläseq Tarkusõ Majas ("Dar al-'elm").
11. aastagasaal elli Širazin mitosada tuhat inemist, 14. aastagasaal 60 tuhat inemist. 16. aastagasaal oll' elänikke 200 000, 18. aastagasaa keskpaigas oll' tuust perrä jäänüq 50 000.
1504. a. valludiq Širazi Safaviidõ riigi luuja Ismail I väeq. Safaviidõ riigi aol (1501-1722) oll' Širaz provindsi pääliin ja Qoli-khaan (Farsi valitsõja šahh Abbas I aigo) lask' ehitäq pall'o paleesit ja ilosit maio saman stiilin ku nuuq, miä ehitediq samal aol riigi pääliina Isfahani. Pääle safaviidõ aigo käve Širaz alla. Asja teiq hullõmbas afgaanõ sõakäügiq ja Širazi valitsõja mäss Nadir-šahhi vasta. Perämäne saat' sõaväe mässo maaha suruma. Liina piireti mito kuud ja lõpos võeti ärq. Tuus aos ku Nadir-šahh 1747. a. ärq tapõti oll' suurõmb jago liina aoluuliidsi huunit ärq rikut vai häötet ja rahvaarv kahanuq 50 000-ni.
Širazi turg. Dieulafoy Jane'i pilt (1881).
Širazil naas' jälq häste minemä ku Karim-khaan Zandi tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq. Karim-khaani perrätulõjaq suta-s siski noid saavutuisi kaitsa. Ku võimolõ sai Kadžaarõ dünastia luuja Agha Mohammad-khaan mass' tä Širazilõ kätte tuuga, et lask' kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina Teherani. Kuigi Širaz jäi õnnõ provindsipääliinas, oll' tä sõski küländ rikas' teno tollõ, et jäi Pärsiä lahõ viirde jäävä kaubatii pääle. 19. aastagasaal luudi pall'o kuulsit aido ja huunit, miä andvaq liinalõ näko täämbädselgi pääväl.
Širaz om Baha'i uso üte luuja Babi (Siyyid Ali-Muhammadi, 1819-1850) sünnüpaik. Sääl kuulut' tä 1844. a. 22. lehekuu päävä õdago, et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja. Tuuperäst om Širaz Baha'i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht, kuigi Iraani Islamivabariik lasõ-iq noid tetäq. Babi maja om kah ärq lammutõt.
Ku 1930-ndil naas' tüüle trans-Iraani raudtii, sõs Širaz kaot' tähtsüst ku kaubaliin. Rautdii vei kaubaq Khuzestani sadamihe. Pall'oq väärt huunõq ommaq Pahlavi aol halva liinaplaniirmise peräst kannahtaq saanuq vai ärq häötedüq.
Isalmivabariik.
Pääle 1979. a. islamipööret om liina elänikke arv õigõq häste kasunuq. Liinal ommaq plaaniq kõrda tetäq vanaliin, Qurani väreht ja luulõtaja Kermani mausoleum nink lajendaq luulõtaja Hafezi mausoleummi.
Kultuur.
Širazi tunnõtas ku luulõtajidõ, aido, veini, sisaskidõ ja lille liina. Sääl tetäs kolmnukõliidsi mosaiiikõ, hõpõtüüd ja vaipo, midä kutsutas "gilimes". Aid om tähtsä osa Iraani kultuurist. Širazin om pall'o vanno aido, niguq näütüses Erami aid ja Afifi aid.
Širaz om tähtsä Iraani kultuuri keskus ja säält om perit pall'o kuulsit luulõtajit. Saadi, 12. ja 13. aastagasaa luulõtaja, sündü Širazin. Noorõn iän läts' tä säält Bagdadi, et oppiq araabia kirändüst ja islamitiidüisi. Vanan iän joud' tä Širazi tagasi. Toona, Atabak Abubakr Sa'd ibn Zangy (1231-1260) aol, oll' elo Širazin küländ raholinõ. Saadi võeti häste vasta ja täst peeti väega luku. Arvadaq, et tä elli uma elo lõponi Širazin. Širazin om sündünüq viil tõõnõ kuulsa luulõtaja ja müstik Hafez. Säält om perit ka mitmit tiidläisi, näütüses 13. aastagasaa tähetiidläne, matõmaatik, füüsik ja tohtrõ Qutb al-Din al-Širazi. Uman teosõn "Taiva kotsilõ tiidmiisi saamisõ piir" pidi tä võimaligus, et Maa tiirotas ümbre Päävä.
Ülikooliq.
Širazin om mitmit ülikuulõ. Širazi Arstitiidüisi Ülikuul om edimäne ülikuul, miä Širazi tetti - 1946. a. Pall'o vanõmb om 600 üliopilasõga Khani Teoloogilinõ Kuul, mink huunõq ommaq perit 1627. aastagast.
S'oo ilma aigo om Širazi Ülikuul provintsi kõgõ suurõmb ülikuul ja üts parõmbist Iraani korgõmbist koolõst. Viil ommaq sääl Širazi Islamistlik Azadi Ülikuul, Širazi Teknigaülikuul ja Širazi Rakõndustiidüisi ja Teknoloogiaülikuul.


Zagros.
Zagros om mägestik Iraani kiltmaa lõunõõdagujaon. Timä pikkus om umbõs 1600 km, lakjus 200-300 km. Kõgõ korgõmb mägi om Zardkuh (4548 m). Zagrosõ moodustasõq 15-20 rööbitist mäkiahilat, miä juuskvaq põh'aõdagust lõunõhummoguhe. Mäeq ommaq päämädselt lubjakivist ja jõõq (Karun jt.) ommaq näide sisse uuratanuq hulka põikikuristikkõ ja kanjonnõ. Zagrosõn om suuri (läbimõõt kooni 20 km) soolakuplit.
Ilmastu om kuiv ja lähistroopilinõ. Suurõmbalt jaolt om sääl mägikõrbõ. Orõn om järvi ja oaasõ, kon kasusõq datlipalmiq, tsitrosõq ja viinapuuq. Lõunõõdagujaon, kon satas inämb, kasus igihal'as võso ja hõrrõ mõts (tamm, vaher, akaatsia). Korgõmban ommaq mäginiidüq ja väikoq ijäkeeleq.
Zagrosõst lõunõõdagu puul löüdüs pall'o naftat.
Zagrosõn ommaq Bamou rahvuspark (suurus 474,4 km², luud 1962) ja Arjani rahvuspark (657,6 km² luud 1972).


Umar Hajjam.
Umar Hajjam, täüsnimega Gijasuddin Abu'l-Fath Umar ibn Ibrahim al-Hajjami an-Nišaburi (1048-1131), oll' pärsiä-tadžiki opõtlanõ ja luulõtaja. Tä tüüt' Buhhaaran, Samarkandin ja Mervin.
Umar Hajjam juhat' Nišaburi tähetorni ehitämist ja 1079. aastaga Iraani kallendrereformi. Tä kirot' teossit matõmaatigast, tähetiidüsest ja filosoofiast nink tälle olliq umatsõq araabia aristotelismi põhimõttõq.
Timä luulõn tulõ vällä timä ilmakaemisõ pessimistlikkus ja vain islami hariligu usooppusõ vasta.


Lviv.
Lviv om liin Õdagu-Ukrainan. Tedä peetäs täämbädse päävä Ukraina ütes tähtsämbäs kultuurikeskusõs. Aoluulinõ liinasüä ummi vanno majjo ja munakiviuulitsidõga om üle elänüq Tõõsõ ilmasõa ja nõvvokogo ao. Lvivin om pall'o tüüstüsettevõttit ja korgõmpi kuulõ, noidõ hulgan Lvivi Ülikuul ja Lvivi Polüteknikum. Sääl om ka mitmit maailmaklassist kultuuriinstituts'uunõ, niguq näütüses filharmooniaorkestri ja Lvivi Oopõri- ja Balletititatri. Lvivi vanaliin om UNESCO maailmaperändi nimekirän. 2006. a. tähüstediq Lvivin liina 750. juubõlit.
Liina põh'and' 1256. a. Galiitsia-Volõõnia vürst Daniil Romanovitš ja tä pand' liinalõ nime uma puja Levi (võro keelen 'lõvi') perrä. 1349 vallut' Lvivi Poola, midä valits' toona Kazimierz III Suur. Lviv kuulu Poola ala 1349-1569, Poola-Leedu riigi ala 1569-1772, Austria ala 1772-1918 ja Tõõsõ Poola Vabariigi ala 1918-1939. Ku läts' vallalõ Tõõnõ ilmasõda, annõktiirsõ Nõvvokogo Liit Lvivi ja maaq tuu ümbre. 1939-1941 olliq nuuq maaq Ukraina NSV osa. 1941. a. hainakuust 1944. a. hainakuuni okupiirsõq Lvivi s'akslasõq. 1944 vallut' Lvivi jälq Nõvvokogo Liit ja Jalta konverentsi tulõmusõl arvati tä jälq osas Ukraina NSV-st.
Täämbädsel pääväl om Lvivi liin Lvivi oblasti keskus ja tä om üts tuu oblasti rajoonõst.
Matõmaatiga.
Lvivin oll' Šoti kohvik, kon 1930.-ndil ja 1940.-ndide alostusõn saiq kokko Poola matõmaatiguq Lwowi Matõmaatigakoolist ja istiq sääl pääle lõunaht matõmaatiliidsi probleeme arotadõn. Noidõ hulgan olliq funktsionaalanalüüsi luuja Banachi Stefan, Steinhausi Hugo, Borsuki Karol, Kuratowski Kazimierz, Kaci Mark, Ulami Stanislaw ja tõõsõq kuulsusõq. S'oo ilma aigo om kohviku nimi "Desertni Bar" ja timä aadrõss om Tarass Sevtšenko Prospekt (inne sõta oll' tuu poolaperäne nimi "ulica Akademicka").


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2011. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2011. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõkümne tõnõ aastagakäük.


Vihmakõnõ.
"Vihmakõnõ" om Kalkuni Mari tõnõ albom, kon om 4 võrokeelist ja 6 eestikeelist laulu nink 1 pillilugu. S'oo albomi om Mari pühendänüq ummilõ vanavanõmbilõ.
Albom ilmu 2010. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om plaadifirma Õunaviks. 2011. a. 18. lehekuu pääväl ilmu Jaapanin taasama albomi spets'aalsõlt Aasia turu jaos toodõt vers'uun (muuhulgan ommaq nt. kõik laulusõnaq pantuq jaapani kiilde). Aasia vers'ooni and' vällä plaadifirma Nature Bliss.


Kikas.
Kikas om kodotsirk. Tä om esäne tsirk, kana paarilinõ.
Kikka helü om "kikerikii" ja tuu helü tegemist kutsutas kirgmises.
Kikka perrä om nime saanuq lill, midä kutsutas kikkakaadsos vai kikkapökses, kikkamari ja kikkasiin.


Suurõ' pilvõ'.
"Suurõ' pilvõ'" om albom, kon Roose Celia, Kanni Tuule, Jürjendali Robert ja Urbi Arvo laulvaq-mängväq umasäetüisi rahvalaulõ ja rahvamuusikidõ tettüisi lukõ. Albom om ilmunuq 2010. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om ncb. Plaadi laulõst üts ("Siili silmä'") om perit Hargla kihlkunnast Võromaalt.


Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX-X.
"Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IX-X" om lõunõeesti keskusõ aastagaraamadu ütsäs välläannõq, miä käü 2009. ja 2010. aastaga kotsilõ. Tä om vällä annõt 2011. aastagal Tarton. Toimõndajaq ommaq Jüvä Triin ja Jüvä Sullõv. Umbõs poolõq jutuq ommaq lõunõeesti keelen ja poolõq eesti keelen.
Aastagaraamadu kaejatsiq üten lõunõeesti keskusõ 10 tegotsõmisaastaga täüssaamisõgaq olliq 18. radokuu pääväl 2011 lõunõeesti keskusõn Tarton.
Aastagaraamadu algusõh või löüdäq ülekaehtuisi lõunõeesti uurmiisist viimädse 10 aastaga seeh mitmõ ala päält. Säält edesi om kimbukõnõ keskusõ seminääre ettekandidõ perrä tettüisi kirätöid ja 2009.-2010. aastagal jututarõh kõnõldut. Lõpon om juttu tuust, miä 10 aastaga joosul keskusõn tett om.
Kirotajis ommaq: Hao Paul, Valgu Heiki, Johansoni Kristiina, Tvauri Andres, Pajusalu Karl, Allasõ Tiia, Riitsaarõ Evar, Läänelaiu Alar, Niinemetsa Eve, Pärsiku Liisi, Hõrna Aare, Sarvõ Õiõ, Kalla Urmas, Liivago Imre, Rangøy Øyvind, Halliku-Konnula Airi, Laande Alli, Tammiste Riin, Raudoja Ahto ja Jüvä Triin.


Ma pühäpääväpõllõ mõsi.
"Ma pühäpääväpõllõ mõsi" om Häniläse kirotõt võrokeeline luulõtuisiraamat. Sääl om luulõtuisi aastagist 1989, 2005-2009. Raamat om ilmunuq 2010. aastagal ja timä om vällä andnuq Võro Instituut Võrovara raamatidõ rian.
Raamadu lõpon om Allasõ Tiia märgotus Häniläse luulõtuisi kotsilõ ja lühko ülekaehus Häniläse elokäügist.


Võrovara.
Võrovara om võrokeeline raamatidõsari. Sääl ommaq ilmunuq Kangro Bernardi näütemäng "Susi" (võro kiilde pandnuq Kauksi Ülle), Bulgakovi Mihhaili jutt "Saadanajant" (võro kiilde pandnuq Jüvä Sullõv) ja Häniläse luulõkogo "Ma pühäpääväpõllõ mõsi".


Paat.
"Paat" om Kauksi Ülle 1998. a. ilmunu romaan. Tuu om ülepää üts edimäidsi võrokeelitsit romaanõ.


Põimaja kuu all.
"Põimaja kuu all" om Holdsi Leila edimäne luulõtuisi kogo, miä om ilmunuq 2005. aastagal. Raamadu mano käü lasõrtsõõr, kon om pääl 9 laulu, minkast suurõmbat jako võtt iist Leila esiq, lauldaq avitasõq viil Kuninga Jana, Kuuste Elo, Kõmmusõ Helen, Kärneri Ülle ja Põdersalu Kadi.


Gauguini Paul.
Gauguini Eugène Henri Paul (Eugène Henri Paul Gauguin) (1848-1903) oll' Prantsusmaa kunstnik.
Pilte.
Friant
Friant


Prantsusõ Polüneesiä.
Prantsusõ Polüneesiä om maa Okõaanian, tä om Prantsusmaa meretagonõ territoorium. Prantsusõ Polüneesiä pääliin om Papeete.


Ameeriga Samoa.
Ameeriga Samoa om umavalitsuslinõ ala Okõaanian, midä haldasõq Ameeriga Ütisriigiq. Ameeriga Samoa pääliin om Pago Pago.


Cooki saarõq.
Cooki saarõq om saaristu Okõaanian, midä valitsõs Vahtsõnõ Meremaa. Cooki saari pääliin om Avarua.


Guam.
Guam om saar Vaiksõ Suurõmere õdaguajaon, midä haldasõq Ameeriga Ütisriigiq. Guami pääliin om Hagåtña.


Niue.
Niue om saar Okõaanian. Tä om autonuumnõ Vahtsõ Meremaaga assotsiirünü ala. Niue pääliin om Alofi.


Norfolki saar.
Norfolk om saar Okõaanian Vaiksõn suurõnmeren, miä kuulus Austraalia valitsõmisõ ala. Norfolki pääliin om Kingston.


Põh'a-Mariaaniq.
Põh'a-Mariaaniq ommaq saarõq Vaiksõ suurõmere põh'aosan, miä ommaq assotsiirünüq Ameeriga Ütisriikega. Põh'a-Mariaanõ pääliin om Saipan.


Tokelau.
Tokelau om Vahtsõ Meremaa territoorium Vaiksõn suurõnmeren, miä sais kuun kolmõst atollist. Tokelau pääliin om Nukunonu.


Vahtsõnõ Kalõdoonia.
Vahtsõnõ Kalõdoonia om Prantsusmaa meretagonõ ala Okõaanian. Vahtsõ Kalõdoonia pääliin om Nouméa.
Luudus.
Pühä Josephi laht Pedäjäsaarõ man


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2010. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2010. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõkümne edimäne aastagakäük.


Lindora laat.
Lambaq Lindora laadul 2010. a.
Haani naasõq pakvaq umma kaupa
Lindora laat om laat, midä om sügüside peet Lindoran joba üle saa aastaga. Tuud peetäs
simunapääväl, 28. rehekuu pääväl, ütskõik määntse nädälipäävä pääle tuu ka juhtus. Sinnäq tulõ kokko rahvast nii Võro- ku Setomaalt, muialt eestist ja piiri takastki. Lindora laat om ummamuudu tuu poolõst, et tä kõrraldus piaaigo esihindäst ja tälle olõ-iq vaja reklaami tetäq. Laaduplats om Võro-Obinitsa ja Vahtsõliina-Lepässaarõ tii ristin mõtsa veeren.
Aoluust.
Olõ-iq teedäq, ku kavva om Lindoran laatu peet. Edimäst kõrda om tuud laatu kirän nimmat 1893. a. Toona peeti laatu Lindora kõrdsi man. 1914. aastagani oll' laadupäiv 20. rehekuu päiv, 1921-1926 ja 1930 peeti tedä 3. rehekuu pääväl, 1927-1929 oll' laat 28. rehekuu pääväl ja 1931. aastagast omgi
Alostusõn kaubõldi laadul õnnõ kodoeläjidega, kõgõ inämb lambidõga ja tuust omgi rahva
sekkä lännüq "lambalaadu" nimi. Ildampa tulliq mano muuq kaubaq, umatettüq as'aq, käsitüü ja
aiakraam, saiaq võisõ ka paigapäälist kangõmpa kraami. Tõnõkõrd ollõv laadu pääl eski tsirkust
1980. aastagidõ keskpaigan tekkü tunnõq, et laadukommõq nakkas ärq häädümä, a 1990. aastagist
om laat jälq vahtsõ huu sisse saanuq. Müüjit om pall'o ja ostjit viil inämp. Umatettü vai -kasutõduq kraami müüjilõ andas parõmpaq müügiplatsiq ja välämaa- vai vabrikukraami müüjäq piät tõõsõl puul tiid
olõma. Ega kõrd om ka kultuuriprogramm.
Lindora laat kirändüsen ja muusikan.
Lindora laadust ommaq kirotanuq mitmõq võro kirämiheq ja -naasõq. Rahmani Jan om laadust
kirotanuq pall'o luulõtuisi (kaeq nt. "Lindora laaduh", Võro-Seto tähtraamat 2010). Juttõ ommaq kirotanuq Otsa Hannes ("Esäga Lindora laaduh", Võro-Seto tähtraamat 1996) ja Puhalaisõ Mikk ("Lindora laadal iks juhtus", Võro-Seto tähtraamat 2006). Kauksi Ülle luulõtusõ "Lindora 1997" (kaeq Võro-Seto tähtraamat 2010) perrä om tett laul, minka või löüdäq Lõkõridõ albomi "Süä kisk" päält.


Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III.
"Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III" om lõunõeesti keskusõ aastagaraamadu kolmas välläannõq, miä käü 2003. aastaga kotsilõ. Tä om vällä annõt 2004. aastagal Tarton. Toimõndajaq ommaq Koksi Helen ja Fastrõ Mariko. Umbõs poolõq jutuq ommaq lõunõeesti keelen ja poolõq eesti keelen.
Aastagaraamadu edimädsen jaon ommaq artikliq, miä ommaq kirotõt lõunõeesti keskusõ keväjädse konverendsi "Lõuna-Eesti eri vaatepunktidest" ettekandidõ põh'al. Edesi tulõvaq jutuq andmõbaasõst, midä tutvustõdiq sügüsedsel seminäril "Lõuna-Eesti andmebaasid". Lõpon om juttu tuust, midä kõnõldi 2003. aastagal keskusõ jututarõn ja midä tuu aastaga joosul keskusõn tetti.
Kirotajis ommaq: Hao Paul, Saarõ Evar, Fastrõ Mariko, Kauksi Ülle, Kärneri Ülle, Grichini Kadi, Lindströmi Liina, Jüvä Sullõv, Simmermanni Edakai, Remmeli Mari-Ann, Valgu Heiki, Harju Ülle, Karro Silvia, Jaaksoo Asta ja Kärneri Siim.


2004.
2004. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10217. aastak sirvikallendri perrä.


Riike pääliino nimekiri.
Riike pääliino nimekiri lugõ üles hindäperi riike pääliinaq.
__NOTOC__ A B C D F G H I J K L M N O P Q R S Z T U V W Y
A.
Abu Dhabi - Abuja - Accra - Ad-Dawḩah - Addis Abeba - Al-Kuwayt - Al-Manāmah - Alžiir - ‘Ammān - Amsterdam - Andorra la Vella - Ankara - Antananarivo - Apia - Ar-Riyād - Asmara - Asunción - Aşgabat - Ateena
B.
Bagdad - Bakuu - Bamako - Bandar Seri Begawan - Bangkok - Bangui - Banjul - Basseterre - Beirut - Belgrad - Belmopan - Berliin - Bern - Bissau - Biškek - Bogotá - Brasília - Brazzaville - Bratislava - Bridgetown - Brüssel - Budapest - Buenos Aires - Bujumbura - Bukarest
C.
Canberra - Caracas - Castries - Chişinău - Conakry - Cotonou
D.
Dakar - Damaskus - Dhaka - Dili - Djibouti - Dodoma - Dublin - Dušanbe
G.
Gaborone - Georgetown - Guatemala
H.
Hanoi - Harare - Hartum - Helsingi - Honiara
K.
Kabul - Kairo - Kampala - Katmandu - Kigali - Kiiova - Kingston - Kingstown - Kinshasa - Kopenhaagen - Kuala Lumpur
L.
La Habana - La Paz - Libreville - Lilongwe - Lima - Lissabon - Ljubljana - Lobamba - Lomé - London - Luanda - Lusaka - Luxembourg
M.
Madrid - Malabo - Malé - Managua - Manila - Maputo - Maseru - Masqaţ - Mbabane - Melekeok - México - Minsk - Monaco - Monrovia - Montevideo - Moroni - Moskva - Muqdisho
N.
Nairobi - Nassau - Naypyidaw - N'Djamena - New Delhi - Niamey - Nikosia - Nouakchott - Nuku‘alofa - Nur-Sultan
O.
Oslo - Ottawa - Ouagadougou
P.
Palikir - Panamá - Paramaribo - Pariis - Peking - Phnom Penh - Podgorica - Port Louis - Port Moresby - Port of Spain - Port Vila - Port-au-Prince - Porto-Novo - Praha - Praia - Pretoria - Priština - P'yŏngyang
R.
Rabat - Reykjavík - Riia - Rooma - Roseau
S.
Saint George's - Saint John's - San José - San Marino - San Salvador - Şan‘ā' - Santiago - Santo Domingo - São Tomé - Sarajevo - Seoul - Singapur - Sri Jayewardenepura Kotte - Skopje - Sofia - Stockholm - Sucre - Suva
T.
Taibei - Talliin - Tarawa South - Tegucigalpa - Teheran - Tel Aviv - Thbilisi - Thimphu - Tirana - Tōkyō - Toshkent - Tripoli - Tunis
U.
Ulaanbaatar - Uliga / Majuro
V.
Vaduz - Vaiaku / Funafuti - Valletta - Varssavi - Viangchan - Victoria - Viin - Vilnius
W.
Washington - Wellington - Windhoek
Y.
Yamoussoukro - Yaoundé - Yareni ringkond


Concepción (Tsiili).
Concepción om liin Tsiili keskosan, tä om Bío-Bío piirkunna ja Concepcióni provintsi keskus.
2011. aastagal elli sääl umbõs 340 000 inemist.


Concepción.
Concepción on mitmõ liina nimi. Noist kõgõ suurõmb om Concepcióni liin Tsiilin. Concepción om ka hispaania naasõnimi.
Muu.
La Concepcióni-nimelidseq paigaq ommaq
Boliivian om olõman Concepcióni järv.


2003.
2003. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10216. aastak sirvikallendri perrä.


2002.
2002. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10215. aastak sirvikallendri perrä.


2001.
2001. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10214. aastak sirvikallendri perrä.


2000.
2000. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10213. aastak sirvikallendri perrä.


1999.
1999. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10212. aastak sirvikallendri perrä.


1998.
1998. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10211. aastak sirvikallendri perrä.


1997.
1997. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10210. aastak sirvikallendri perrä.


1996.
1996. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10209. aastak sirvikallendri perrä.


1995.
1995. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10208. aastak sirvikallendri perrä.


1994.
1994. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10207. aastak sirvikallendri perrä.


1993.
1993. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10206. aastak sirvikallendri perrä.


1992.
1992. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10205. aastak sirvikallendri perrä.


1991.
1991. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10204. aastak sirvikallendri perrä.


1990.
1990. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10203. aastak sirvikallendri perrä.


1989.
1989. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10202. aastak sirvikallendri perrä.


1988.
1988. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10201. aastak sirvikallendri perrä.


1987.
1987. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10200. aastak sirvikallendri perrä.


1986.
1986. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10199. aastak sirvikallendri perrä.


1985.
1985. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10198. aastak sirvikallendri perrä.


1984.
1984. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10197. aastak sirvikallendri perrä.


1983.
1983. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10196. aastak sirvikallendri perrä.


1982.
1982. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10195. aastak sirvikallendri perrä.


1981.
1981. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10194. aastak sirvikallendri perrä.


1980.
1980. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10193. aastak sirvikallendri perrä.


1979.
1979. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10192. aastak sirvikallendri perrä.


1978.
1978. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10191. aastak sirvikallendri perrä.


1977.
1977. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10190. aastak sirvikallendri perrä.


1976.
1976. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10189. aastak sirvikallendri perrä.


1975.
1975. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10188. aastak sirvikallendri perrä.


1974.
1974. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10187. aastak sirvikallendri perrä.


1973.
1973. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10186. aastak sirvikallendri perrä.


1972.
1972. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10185. aastak sirvikallendri perrä.


1971.
1971. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10184. aastak sirvikallendri perrä.


1970.
1970. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10183. aastak sirvikallendri perrä.


1969.
1969. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10182. aastak sirvikallendri perrä.


1968.
1968. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10181. aastak sirvikallendri perrä.


1967.
1967. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10180. aastak sirvikallendri perrä.


1966.
1966. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10179. aastak sirvikallendri perrä.


1965.
1965. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10178. aastak sirvikallendri perrä.


1964.
1964. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10177. aastak sirvikallendri perrä.


1963.
1963. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10176. aastak sirvikallendri perrä.


1962.
1962. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10175. aastak sirvikallendri perrä.


1961.
1961. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10174. aastak sirvikallendri perrä.


1960.
1960. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10173. aastak sirvikallendri perrä.


1959.
1959. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10172. aastak sirvikallendri perrä.


1958.
1958. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10171. aastak sirvikallendri perrä.


1957.
1957. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10170. aastak sirvikallendri perrä.


1956.
1956. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10169. aastak sirvikallendri perrä.


1955.
1955. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10168. aastak sirvikallendri perrä.


1954.
1954. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10167. aastak sirvikallendri perrä.


1953.
1953. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10166. aastak sirvikallendri perrä.


1952.
1952. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10165. aastak sirvikallendri perrä.


1951.
1951. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10164. aastak sirvikallendri perrä.


1950.
1950. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10163. aastak sirvikallendri perrä.


1949.
1949. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10162. aastak sirvikallendri perrä.


1948.
1948. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10161. aastak sirvikallendri perrä.


1947.
1947. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10160. aastak sirvikallendri perrä.


1946.
1946. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10159. aastak sirvikallendri perrä.


1945.
1945. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10158. aastak sirvikallendri perrä.


1944.
1944. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10157. aastak sirvikallendri perrä.


1943.
1943. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10156. aastak sirvikallendri perrä.


1942.
1942. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10155. aastak sirvikallendri perrä.


1941.
1941. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10154. aastak sirvikallendri perrä.


1940.
1940. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10153. aastak sirvikallendri perrä.


1939.
1939. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10152. aastak sirvikallendri perrä.


1938.
1938. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10151. aastak sirvikallendri perrä.


1937.
1937. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10150. aastak sirvikallendri perrä.


1936.
1936. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10149. aastak sirvikallendri perrä.


1935.
1935. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10148. aastak sirvikallendri perrä.


1934.
1934. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10147. aastak sirvikallendri perrä.


1933.
1933. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10146. aastak sirvikallendri perrä.


1932.
1932. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10145. aastak sirvikallendri perrä.


1931.
1931. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10144. aastak sirvikallendri perrä.


1930.
1930. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10143. aastak sirvikallendri perrä.


1929.
1929. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10142. aastak sirvikallendri perrä.


1928.
1928. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10141. aastak sirvikallendri perrä.


1927.
1927. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10140. aastak sirvikallendri perrä.


1926.
1926. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10139. aastak sirvikallendri perrä.


1925.
1925. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10138. aastak sirvikallendri perrä.


1924.
1924. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10137. aastak sirvikallendri perrä.


1923.
1923. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10136. aastak sirvikallendri perrä.


1922.
1922. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10135. aastak sirvikallendri perrä.


1921.
1921. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10134. aastak sirvikallendri perrä.


1920.
1920. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10133. aastak sirvikallendri perrä.


1919.
1919. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10132. aastak sirvikallendri perrä.


1918.
1918. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10131. aastak sirvikallendri perrä.


1917.
1917. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10130. aastak sirvikallendri perrä.


1916.
1916. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10129. aastak sirvikallendri perrä.


1915.
1915. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10128. aastak sirvikallendri perrä.


1914.
1914. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10127. aastak sirvikallendri perrä.


1913.
1913. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10126. aastak sirvikallendri perrä.


1912.
1912. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10125. aastak sirvikallendri perrä.


1911.
1911. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10124. aastak sirvikallendri perrä.


1910.
1910. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10123. aastak sirvikallendri perrä.


1909.
1909. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10122. aastak sirvikallendri perrä.


1908.
1908. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10121. aastak sirvikallendri perrä.


1907.
1907. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10120. aastak sirvikallendri perrä.


1906.
1906. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10119. aastak sirvikallendri perrä.


1905.
1905. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10118. aastak sirvikallendri perrä.


1904.
1904. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10117. aastak sirvikallendri perrä.


1903.
1903. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10116. aastak sirvikallendri perrä.


1902.
1902. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10115. aastak sirvikallendri perrä.


1901.
1901. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10114. aastak sirvikallendri perrä.


1899.
1899. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10112. aastak sirvikallendri perrä.


1898.
1898. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10111. aastak sirvikallendri perrä.


1897.
1897. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10110. aastak sirvikallendri perrä.


1896.
1896. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10109. aastak sirvikallendri perrä.


1895.
1895. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10108. aastak sirvikallendri perrä.


1894.
1894. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10107. aastak sirvikallendri perrä.


1893.
1893. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10106. aastak sirvikallendri perrä.


1892.
1892. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10105. aastak sirvikallendri perrä.


1891.
1891. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10104. aastak sirvikallendri perrä.


1890.
1890. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10103. aastak sirvikallendri perrä.


1889.
1889. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10102. aastak sirvikallendri perrä.


1888.
1888. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10101. aastak sirvikallendri perrä.


1887.
1887. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10100. aastak sirvikallendri perrä.


1886.
1886. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10099. aastak sirvikallendri perrä.


1885.
1885. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10098. aastak sirvikallendri perrä.


1884.
1884. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10097. aastak sirvikallendri perrä.


1883.
1883. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10096. aastak sirvikallendri perrä.


1882.
1882. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10095. aastak sirvikallendri perrä.


1881.
1881. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10094. aastak sirvikallendri perrä.


1880.
1880. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10093. aastak sirvikallendri perrä.


1879.
1879. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10092. aastak sirvikallendri perrä.


1878.
1878. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10091. aastak sirvikallendri perrä.


1877.
1877. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10090. aastak sirvikallendri perrä.


1876.
1876. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10089. aastak sirvikallendri perrä.


1875.
1875. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10088. aastak sirvikallendri perrä.


1874.
1874. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10087. aastak sirvikallendri perrä.


1873.
1873. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10086. aastak sirvikallendri perrä.


1872.
1872. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10085. aastak sirvikallendri perrä.


1871.
1871. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10084. aastak sirvikallendri perrä.


1870.
1870. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10083. aastak sirvikallendri perrä.


1869.
1869. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10082. aastak sirvikallendri perrä.


1868.
1868. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10081. aastak sirvikallendri perrä.


1867.
1867. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10080. aastak sirvikallendri perrä.


1866.
1866. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10079. aastak sirvikallendri perrä.


1865.
1865. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10078. aastak sirvikallendri perrä.


1864.
1864. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10077. aastak sirvikallendri perrä.


1863.
1863. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10076. aastak sirvikallendri perrä.


1862.
1862. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10075. aastak sirvikallendri perrä.


1861.
1861. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10074. aastak sirvikallendri perrä.


1860.
1860. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10073. aastak sirvikallendri perrä.


1859.
1859. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10072. aastak sirvikallendri perrä.


1858.
1858. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10071. aastak sirvikallendri perrä.


1857.
1857. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10070. aastak sirvikallendri perrä.


1856.
1856. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10069. aastak sirvikallendri perrä.


1855.
1855. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10068. aastak sirvikallendri perrä.


1854.
1854. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10067. aastak sirvikallendri perrä.


1853.
1853. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10066. aastak sirvikallendri perrä.


1852.
1852. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10065. aastak sirvikallendri perrä.


1851.
1851. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10064. aastak sirvikallendri perrä.


1850.
1850. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10063. aastak sirvikallendri perrä.


1849.
1849. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10062. aastak sirvikallendri perrä.


1848.
1848. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10061. aastak sirvikallendri perrä.


1847.
1847. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10060. aastak sirvikallendri perrä.


1846.
1846. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10059. aastak sirvikallendri perrä.


1845.
1845. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10058. aastak sirvikallendri perrä.


1844.
1844. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10057. aastak sirvikallendri perrä.


1843.
1843. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10056. aastak sirvikallendri perrä.


1842.
1842. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10055. aastak sirvikallendri perrä.


1841.
1841. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10054. aastak sirvikallendri perrä.


1840.
1840. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10053. aastak sirvikallendri perrä.


1839.
1839. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10052. aastak sirvikallendri perrä.


1838.
1838. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10051. aastak sirvikallendri perrä.


1837.
1837. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10050. aastak sirvikallendri perrä.


1836.
1836. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10049. aastak sirvikallendri perrä.


1835.
1835. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10048. aastak sirvikallendri perrä.


1834.
1834. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10047. aastak sirvikallendri perrä.


1833.
1833. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10046. aastak sirvikallendri perrä.


1832.
1832. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10045. aastak sirvikallendri perrä.


1831.
1831. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10044. aastak sirvikallendri perrä.


1830.
1830. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10043. aastak sirvikallendri perrä.


1829.
1829. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10042. aastak sirvikallendri perrä.


1828.
1828. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10041. aastak sirvikallendri perrä.


1827.
1827. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10040. aastak sirvikallendri perrä.


1826.
1826. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10039. aastak sirvikallendri perrä.


1825.
1825. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10038. aastak sirvikallendri perrä.


1824.
1824. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10037. aastak sirvikallendri perrä.


1823.
1823. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10036. aastak sirvikallendri perrä.


1822.
1822. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10035. aastak sirvikallendri perrä.


1821.
1821. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10034. aastak sirvikallendri perrä.


1820.
1820. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10033. aastak sirvikallendri perrä.


1819.
1819. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10032. aastak sirvikallendri perrä.


1818.
1818. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10031. aastak sirvikallendri perrä.


1817.
1817. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10030. aastak sirvikallendri perrä.


1816.
1816. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10029. aastak sirvikallendri perrä.


1815.
1815. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10028. aastak sirvikallendri perrä.


1814.
1814. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10027. aastak sirvikallendri perrä.


1813.
1813. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10026. aastak sirvikallendri perrä.


1812.
1812. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10025. aastak sirvikallendri perrä.


1811.
1811. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10024. aastak sirvikallendri perrä.


1810.
1810. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10023. aastak sirvikallendri perrä.


1809.
1809. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10022. aastak sirvikallendri perrä.


1808.
1808. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10021. aastak sirvikallendri perrä.


1807.
1807. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10020. aastak sirvikallendri perrä.


1806.
1806. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10019. aastak sirvikallendri perrä.


1805.
1805. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10018. aastak sirvikallendri perrä.


1804.
1804. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10017. aastak sirvikallendri perrä.


1803.
1803. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10016. aastak sirvikallendri perrä.


1802.
1802. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10015. aastak sirvikallendri perrä.


1801.
1801. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10014. aastak sirvikallendri perrä.


Latgali kiil.
Latgali kiil (latgali "latgalīšu volūda") om Hummogu-Läti katoliguusolidsõn Latgale piirkunnan kõnõldav piirkundlinõ kiil, miä kuulus indoõuruupa kiili balti rühmä. Latgali keele kõnõlõjit arvatas ollõv 150 000 ümbre. Latgali keelel om uma kiräkiil, minkan om jo 20. aastagasaa alostusõn ja varrampagi vällä ant suur hulk opikirändüst (aabidsaq ja lugõmiguq), a ka katoligu uso kirändüst. Läti riik olõ-õi siski siiäqmaaniq latgali kiilt umaette keeles tunnistanuq ega taalõ piirkunna- vai vähämbüskeele õiguisi andnuq.
Läti ja latgali keele vaihit.
Latgalikeelitsel ja lätikeelitsel tekstil um kõgõ kergemb vaiht tetäq tuu perrä, et läti keelen olõ-õi "õ"-hellü, a latgali
keelen om tuu olõman ja tuud kirotõdas y-tähega, midä läti keele õigõkirotusõn olõ-õi.
Latgali keele näüdüs.
Tik skrytuļam ruodīs: iz vītys jis grīžās,
A brauciejam breinums, kai tuoli ceļš aizvess,
Tai vuorpsteite cīši pret sprāduoju paušās,
Jei naatteik - vacei gi dzejis gols zvaigznēs.
Pruots naguorbej ramu, juos lepneibu grūžoj,
Vys jamās pa sovam ļauds pasauli puormeit,
Bet nak jau sevkuram vīns kuorsynoj myužu
I ramaņu jumtus līk īguodu kuormim.
Na vysim tai sadar kai kuošam ar speini,
Sirds narymst i nabeidz par sātmalim tēmēt,
A pruots rauga skaitejs pa rokstaudža zeimem,
Kai riedeits, kod saulei vēļ vaiņuku jēme.


Ladina kiil.
Ladina kiil om indoõuruupa kiili itali rühmä kiil. Taast ommaq arõnuq romaani keeleq.
Ladina kiil ku Rooma ammõtlinõ kiil oll' üts kõgõ tähtsämbit vanaao kiili. Keskaol püssü taa ku kerigu- ja tiidüskiil, a ildampa taad nain valdkunnõn inämb pruugita-as. Seo ilma aigo pruugitas ladinakeelitsit nimitüisi ja terminiid viil näütüses arstitiidüse ja bioloogia vallan.
Vatikanin um ladina kiil ammõtlinõ kiil.


Saapidõga kass.
"Saapidõga kass" om üts prantsusõ jutus (prantsusõ keelen "Le Maître chat ou le Chat botté"), minka pand' 17. aastasaa lõpul kirjä Perrault' Charles.
Sisu.
Ütel möldrel oll' kolm poiga. Möldre kuuli ärq ja jätt' uma vara poelõ: vanõmb sai veski, keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ kassi. Noorõmb poig oll' tuu pääle väega kurb, a sõs selgü, et tuu kass' olõ-õs määnegiq harilik kass' — tä küsse umalõ paari saapit ja ku nuuq kätte sai, läts' ja püüd' mõtsan üte jänesse kotti. Sõs vei tä tuu jänesse kuningalõ ja ütel', et seo om kingitüs tä esändält, markii de Karabaalt. Mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass' kuningalõ viil umma jahisaaki kingitüses.
Ütskõrd sai kass' teedäq, et kuning üten uma tütregaq sõit uman tõllan müüdä jõõ viirt. Tä ütel' umalõ esändäle, et tuu hindä pall'as võtassiq ja jõkkõ tsuklõma lääsiq. Sõs käkke kass' timä rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud', nakas' kõvva appi hõikama. Ku kuning tõlla kinniq piät' ja küsse, miä hädä om, ütel' kass', et timä esänd, markii de Karabaa tsukõl' jõõn, ku timä rõivaq ärq varastõdi. Kuning lask' noorõlõmehele uhkõq rõivaq andaq, kuts' tä umma tõlda ja pand' uma tütre kõrvalõ istma. Tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq.
Kass' vilbas' sõs tükk maad tõlla iin ja käsk' tii veeren haina tennül talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq, et neoq maaq ommaq markii de Karabaa umaq, vai muido tsäbähäs kass' nääq ärq. A sõs joud' kass' üte lossi mano, kon elli üts suur kolask' võhl, kiä mõist' hinnäst määntses taht eläjäs muutaq. Kass' moogat', et tä usu-ui tedä, ja võhl sõs näüdäs' ette: kõgõpäält tekk' hindä lõvis (miä kassi väega hirmut') ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs. Kass' ütel', et mõnõs väikeses eläjäkeses tä joht muutudaq saa-ai, ja võhl sõs muut' hindä hiires. Kõrrapäält oll' kass' tä man ja vääräs' hiire ärq. Ku kuning sinnäq joud', küsse tä, kinka loss tuu om, ja kass' muidokiq vastas', et markii uma. Kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and' uma tütre tälle naasõs. A kass' elli edespiten ku suur esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst.
Luu lõpun om viil kats moraali kah: üts ütles, et om tähtsä, et sa olõs ettevõtja ja löüdlik, a tõõnõ ülendäs rõividõ, vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl.
Kirästämine.
"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté" kirästedi Pariisin 1697. aastaga kaarnakuun üten kogomigun ("Histoires ou contes du temps passé"), kon olliq viil näütüses luuq "Mõtsan uinuv ilodus" ("La Belle au bois dormant"), "Verrevmütsükene" ("Le petit chaperon rouge"), "Sinihabõnik" ("La Barbe bleue") ja "Tuhatriinu" ("Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre"). Raamat sai kõrraga väega kuulsas ja taad panti ümbre ka võõrihe kiilihe.


Hiir.
Hiir ("Mus") om näriliisi seltsi ("Rodentia") hiirlaisi sugukunda ("Muridae") kuuluv eläjide pereh.
Peren ommaq 30 liiki, kõgõ levinümb om kodohiir ("Mus musculus").


Perrault' Charles.
Perrault' Charles (Charles Perrault [šarl pɛˈroo], 12. kaarnakuud 1628 Pariisin – 16. lehekuud 1703 Pariisin) oll' prantsusõ kiränik, kiä pand' alosõ jutusõlõ ku kirändüssanrilõ. Timä jutusõq, miä tä pand' kirjä jo innemb olõman olnuidõ rahvajuttõ perrä, ommaq näütüses "Le Petit Chaperon rouge" ("Verrevmütsükene"), "La Belle au bois dormant" ("(Mõtsan) uinuv ilodus"), "Le Maître chat ou le Chat botté" ("Saapidõga kass"), "Cendrillon ou la petite pantoufle de verre" ("Tuhatriinu") ja "La Barbe bleue" ("Sinihabõnik").
Perrault' lukõ trükütäs ka seo ilma aigo ja naist om tett oopõrit, ballette (näütüses Tšaikovski "Uinuv ilodus"), tiatritükke ja filme.


Kunstmõistus.
Kunstmõistus om sääne suund tiidüsen ja teknoloogian, minka tahetas joudaq inemise mõistusõ muudu süstemi luumisõni. Tuu jaos tetäs tarka tüüd väega pall'osin harõn - puutriteknikan, loogikan, aiu uurmisõn, semiootikan jne.
1000 USD hinnaga puutriq joudvaq uman infomahun inemise aiuga ütevõrdsõs 2025. aastaga paiku.
Kunstmõistusõ häädüst edendedäs umbõs kümnen tsihin. Häste ommaq edenüq nuuq tsihiq, mink alos om formaalnõ loogiga ja matõmaatiga. Massina jaos peenemb tarkus om sotsiaalnõ tarkus ja luumisvõimõq. Kõgõ suurõmbat api taa edendämises saias inemise loomuligu kõnnõ vai jutu uurmisõst. Loomuligu kõnnõ all mõistõtas säänest juttu, miä om kiräkeele formaalloogilidsõst mõotusõst võimaligult prii.
Parlatsõl aol om sändse jutuga inemiisi väega veidüq, õnnõ latsõq vai väega väikuq rahvaq saavaq parlatsõl aol kõnõldaq kiräkeelest mõotamaldaq kiilt.
Üts maailma parõmbit loomuligu jutu (kõnõlõmisõ) uurjit om semiootigadoktor Valdur Mikita, kiä om sündünüq Mulgimaal.


Kihnu.
Eesti saarõq ja Kihnu kotus Liivi lahen
Kihnu saar' jääs Pärno maakunda ni moodustas Kihnu valla. Kihnu om kõgõ suurõmb saar' Liivi lahen ni suurusõlt säitsmes Eesti saar'. Kihnu ala om 16,4 km² (saarõkõisigaq üten 16,9 km²). Saar' om 7 km pikk ni kooniq 3,3 km lagja. Mereviirt om 36,2 km. Maa om tasanõ, kygõ korgõmb kotus om 8,5 miitret üle mere. Pehme ni mereline ilm om lämmämb ku Eesti keskmäne: aastaganõ keskmäne õhukraat' om +5,5º C, hainakuu keskmäne kraat' om inämb ku +17º C. Saopäivi om aastakah veidemb ku 160, aastaga keskmäne tuulõkibõhus om inämb ku 6 m/s. Saarõ ni maisõmaa vaihõlõ jääs Kihnu väin. Kihnulõ kõgõ lähkümb kotus maisõmaal om Tõstamaa puul'saarõ Lao maanõna, miä om 10,2 km kavvusõl.
Saarõl om neli küllä: Lemsi külä, Rootsiküla, Linaküla ni Sääre külä. Hummogu poolõ jääs Lemsi, koh om satam, mink kaolt sünnüs päämäne liikmine saarõ ni maisõmaa vaihõl. Linakülan om haigõmaja, kuul', kodoluumuusõum', kerik ni vahtsõnõ rahvamaja, kohe jääseq ka raamadukogo ni vallavalitsus. Saarõ põh'anukan ni kesken om Sääre külä, kohe jääseq sidõjaoskund, poodiq ni Kurase keskus. Põh'anukan om ka linnoväli. Rootsiküla om Lõuna-Kihnun ni sinnäq jääseq mälehtüskivi Kihnu Jõnnilõ, ilmajaam ni majakas.


Vabahelle kokkokõla.
Võro, seto, vadja ja kihnu tävvelidse vabahelükokkokõla perrä piät üten sõnan olõma ütte tüüpi vabahelüq - kas edepoolidsõq "ä, ö, ü, e," (sinine jago) vai tagapoolidsõq "a, o, u, õ" (kõllanõ jago). Edepoolinõ vabahelü "i" om neutraalnõ (rohilinõ jago) ja sünnüs kokko nii ede- ku tagapoolitsidõ hellega.
Vabahelle kokkokõla (ka vabahelükokkokõla) vai vokaalharmoonia om keele helüoppusõ (kavvõassimilatsiooni) säädüs, mink perrä sõna lõpupoolõ vabahelüq piät olõma samma sorti ku sõna alostusõ vabahelüq. Nii saavaq vabahelükokkokõlaga keelin üten sõnan ollaq õnnõ ütte sorti vabahelüq, hariligult kas õnnõ edepoolidsõq vai õnnõ tagapoolidsõq.
Vabahelle kokkokõla võro keelen ja muial.
Vabahelle kokkokõla om üts võro, seto ja terve lõunõeesti keele põhiliidsi helüsäädüisi. Niisama om taa üts edimäidsi asjo, mink perrä saa võro ja eesti keelel vaiht tetäq, selle et eesti kiräkeelen vabahelle kokkokõlla olõ-õiq. Külh om taasama säädüs olõman pall'odõn tõisin soomõ-ugri keelin, nigu näütüses soomõ, kar'ala ja ungari kiil, a ka näütüses turgi keelin, nigu türgü, tatari ja tõva kiil.
Võro keele vabahelle kokkokõla perrä saavaq üten sõnan ollaq õnnõ kas edepoolidsõq ("ä, ü, e, ö") vai tagapoolidsõq ("a, u, õ, o") vabahelüq. Edepoolinõ vabahelü "i" sünnüs vabahelle kokkokõla poolõst kokko nii edepoolitsidõ (nt "piimä") ku tagapoolitsidõ vabahellega (nt "viina"). Tävvelidse vabahelle kokkokõlaga ommaq näütüses võro keele sõnaq: "hällütämä", "hõbõhõnõ", "küsümüs", "esäkene", "pujakõnõ", "häniläne" ja "varblanõ"; soomõ keele sõnaq "käyttäjä" ('pruukja') ja "tyytyväinen" ('rahulõ') ni ungari keele sõnaq "köszönöm" ('aiteh') ja "vörös" ('verrev'). Viimädseq ungari keele sõnaq ommaq lisas ede- ja tagapoolisusõlõ kokkokõlan ka helle ümärdedüse poolõst - kõik naidõ sõnno helüq ommaq ümärdedüq (ümärdedüisi huuliga vällä üteldüq). Sääne ümärdümis-vabahelükokkokõla omgi üts ungari keele esiqeräliidsi juuni.
Võro ja seto keele vabahelükokkokõla om esiqmuudu "õ"-kokkokõla poolõst (nt "panõ", "kõnõlõsõq"), midä olõ-õi ei, soomõ, kar'ala ei ungari keelen. Lõunõeesti keelist olõ-õi säänest kokkokõlla ka mulgi ja tarto keelen, kon om kõrraligult alalõ õnnõ "ä"-harmoonia (nt "külä, Elvä"). Külh om võro keelega ütesugumadsõ kõrraligu "õ"-, "ä-" ja "ü"-harmooniaga vabahelle kokkokõla olõman kihnu ja vad'a keelen.
Vabahelle kokkokõla eränguq.
Vabahelükokkokõla olõ-õi hariligult siski peris tävveline. Esiq keelin ommaq esiqsugumadsõq vabahelükokkokõla eränguq. Võro keelen käü-üi hariligult vabahelükokkokõla ala sääntseq sõnalõpuq nigu "-o, -he, -ga(q), -ku(q)/-gu(q)", nt "nägo, ilosahe, imäga, elägu, tütrigu". Niisama küünü-üi vabahelle kokkokõla üle liitsõna piiri, nt "süküskuu", "elotüü".


Prantsusõ kiil.
Prantsusõ kiil ("français" [fʁɑ̃sɛ], "la langue française") om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil.
Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt.
Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.
Aolugu.
Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil.
17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.


Lihavõttõq.
Lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkasõq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om valgõ.
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperäliidsi nimitüisi nigu keväjäpühäq, munapühäq, hällüpühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttidõga paast, võidsõ jälleq süvväq lihha.
Inemiseq teiq pühhisöögi vanastõ munnõst ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq häll.
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja toovaq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võidsõ kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi.
Lihavõttõq näütäseq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
Nätäl inne lihavõttit peetäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesti latsi, et nä olõsi suvõl virgaq. Noorõqmeheq tahtsõq kirivit munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõttit (neläpääväl) om Taivaminemispühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõttõq ommaq vinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku jouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerikon.


Metalmuusiga.
"Heavy metal" muusiga, metalmuusiga vai ka lihtsält metal om rokkmuusiga liik, minkalõ om loomulik rassõ kõla ja kõvva moonutõduq kitraq, pikäq kitrasooloq, kõvahus ja sagõhe tummõq laulusõnaq.
Metalansambliin ommaq hariligult eelektrikitramängjä(q), basskitramängjä, trummilüüjä ja laulja, kuigiq sagõhe om pundin viil klahvpillimängjä ja näütüses folkmetali ansambliin ka viioli-, lõõtspilli- vai muu pilli mängjä.
Aolugu.
Metalmuusiga sai algusõ 1960. aastagidõ lõpun Ütiskuningriigin ja Ameeriga Ütisriigen. Edimädseq ansambliq ollivaq Inglüsmaalt peri Led Zeppelin, Black Sabbath ja Deep Purple; stiili jovvudiq '70. aastagil viil niisamatõ inglüse ansambliq Judas Priest, Motörhead ja Iron Maiden.
'80. aastagil sai populaarsõs stiilis "glam metal" (Mötley Crüe ja Poison USAst). "Underground"-ringkunnõn tekküq ka ekstriimsembäq ja agrõssiivsõmbaq stiiliq: "thrash metal" murd' päävuulu (Metallica, Megadeth, Slayer ja Anthrax; kõik USAst), a "death" ja "black metal" jäiväq subkultuurilidsõs nätüsses.
'90. aastagidõ keskpaigan saivaq populaarsõs stiiliq niguq "nu metal" (kon om pall'o grunge ja hiphopi juuni) ja "metalcore" (miä segäsi ekstreemmetalli "hardcore"-pungiga).
Alamsanriq.
Aastagidõ joosul om metalmuusiga ütsiotsõ arõnuq ja laembas lännüq ni seo ilma aigo nimetedäs metalis väega mitmõviisiliidsi alambstiile, miä võivaq üts'tõõsõst peris tõistsugudsõq ollaq. Alambsanrõ om pall'o ja ansambliq sagõhe mülläväq naid umavaihõl kokko.


Rapuntsli.
Rapuntsli (ATU 310) om s'aksa jutus, mink kirotajis olliq Jacob ja Wilhelm Grimm.
Edimäne tõsõnd.
Rapuntsli vanõmbaq olliq talopojaq, kiä elliq nõia maiõ kõrval. Tä imä oll' rassõjalalinõ ja täl tull' himo nõia aian kasuvidõ rapuntsli-nimelidsi aidviljo perrä. Esä läts' nõia aida vargilõ ja jäi vaihõlõ. Karistusõs käsk' nõid täl ääsäq sündünü latsõ hindä mano tuvvaq ja esä pidigi taad tegemä.
Rapuntsli-luu postmargiq S'aksa DV aost
Nõid võtt' rapuntsli hindä mano ja kasvat' timmä ku hindä last. Ku rapuntsli oll' 12-aastanõ, pand' nõid tä kinniq torni, minkast es saaq kõrvalidsõ abita üles egaq alla ronniq. Rapuntsli elli sääl vangistusõn.
Rapuntslil olliq väega pikäq hiussõq. Ku tä naaq aknõst vällä lask', küündüq naaq maani ja nõid rubõ hiussit müüdä üles. Õdagu, kui nõid kodo tagasi tull', hõigaś tä: „Rapuntsli, Rapuntsli, lasõq hindä hiussõq alla!“. Rapuntsli tekk' taad ja nõid rubõ lossi.
Ütskõrd kullõl' ja näkk' üts nuurmiis, kuis nõid hõik' Rapuntslit, tuu lask' hiussõq aknõst vällä ja nõid rubõ naid müüdä üles. Printsi naaś asi huvitama ni järgmädsel pääväl, ku nõid oll' ärq lännü, ast' prints torni mano ja hõigaś nõia lausõ. Rapuntsli lask' hiussõq aknõst vällä ja prints rubõ naid müüdä üles. Niimuudu trehvssiq nä peräst taad pall'o kõrdo ja astiq sagõhõlõ vaihõkõrda, kooniq Rapuntsli jäi rassõjalalidsõs.
Ütel pääväl küsse nõid Rapuntslilt, mille tä rõivaq ommaq nii tihhelt kõtu ümbre. Nõid sai arvo, et Rapuntsli om rassõjalalinõ ja neio tunnist' tälle prindsi külänkäügiq üles. Nõid sai vihatsõs, lõigaś Rapuntslil hiussõq pääst ja saat' neio lähkühe kõrbõ. Järgmädsel pääväl, ku prints hõigaś Rapuntslit, lask' nõid Rapuntsli hiussõq vällä. Prints rubõ naid müüdä üles. Ku tä näkk' ülevän nõida, sattõ tä jahmahtusõst alla nõglapuhma ja tsusaś silmäq pääst.
Nägemäldäq hulkõ prints müüdä ilma, kooniq tä trehväś Rapuntsli mano. Rapuntsli pisaraq sattõq prindsi silmile ja prints sai nägemise tagasi. Prints vei Rapuntsli hindäga üten. Miä sai näide latsist ja nõiast, ei tiiäq.
Illadsõq muudatusõq.
Peränpoolõ peeti halvas kynõldaq prindsi ja Rapuntsli vaihõkõrrast ja Rapuntsli rassõjalalidsõs jäämisest. Taa asõmõl sai nõid prindsist teedäq sis, ku Rapuntsli timält küsse, mille printsi om kergemb hiussitpiten üles sikutaq ku nõida.
Ildampa panti jutusõhe mano ka kotus, et nõial sattõq Rapuntsli hiussõq aknõst vällä ja tä es saaki tuuperäst inämb tornist vällä.


Daugavpils.
Daugavpils (latgali keelen "Daugpiļs", s'aksa keelen "Dünaburg") om liin Lõunõhummogu-Lätin Daugava jõõ veeren. Tä om Latgale aoluulinõ keskus. Liina nimi "Daugavpils" tähendäs läti keelen Daugava liina (kandsi). Daugavpilsin eläs päält 100 000 inemise ja tä om suurusõ poolõst Läti tõnõ liin pääle Riiat. Daugavpilsist Leedu piirini om õnnõ 25 km ja Valgõvinne piirini 33 km. Vinne piirini om 120 km.
Daugavpils om tähtsä raudtiisõlm ja tüüstüsliin. Sääl om ka ülikuul. Liina ümbre om mitmit järvi ja luudusparkõ.
Üle poolõ liina elänikest ommaq vindläseq. Lätläisi om umbõs 18%.


Imäjõgi.
Imäjõgi (ka Suur Imäjõgi) om Eesti suurõmbit jõki. Imäjõgi om rahuligu vooluga, kuna jõõ sadaminõ om kõgõst 3,6 miitrit. Tuu tege jõõ keskmädses sadamisõs 3 cm/km. Imäjõõ alotus om Võrtsjärve põh'ahummogunukan Rannu-Jõesuun. Jõgi juusk läbi Tarto ni juusk Praagal sisse Peipsi järve. Jõõ pittus om 100 km.
Suurõmbaq harojõõq ommaq Pedja, Ah'a, Elvä ja Laeva jõgi. Jõõ ülemb- ni alambjoosul ommaq lajaq suuq ja luhaq, miä suurõvii aol ommaq vii all. Keskmädsel joosul juusk jõgi Imajõõ ürgoron. Imäjõgi om kogo pittusõn laivoga sõidõtav.
Imäjõõl ommaq suudsõq kaldõq, miä ommaq läbi aastagasato tennüq rassõs silla ehitämise ja aastak läbi jõõst üleminemise. Üts kotus, kon kõva maisõmaa om mõlõmbal puul õkva jõõ veeren, om Tarton Laia huulidsa otsan Vabadussilla kotus. Sääl om ka aoluulinõ jõõ üleminemise kotus, kohe tegüsi Tarto liin inämb kui 1000 aastakka tagasi.
Imäjõõ aoluulinõ nimi s'aksa keelen om "Embach" ni läti keelen "Mētra". Imajõõs om manitsõt ka Pärnost üle Viländi ni Tarto Pihkvahe lännüt viitiid ja tuu ütsikit jakõ – Pärno Imäjõkõ (täämbätsel aol Pärno jõgi), (Suurt) Imäjõkõ ni Pihkva Imäjõkõ (parhilla Velikaja jõgi).


Pihkva Imäjõgi.
Pihkva Imäjõgi vai Velikaja jõgi om jõgi Vinnemaal Pihkva oblastin. Tuu om kõgõ suurõmb Peipsi järve sissejuuskja jõgi. Nimi vinne keelen om Великая (Velikaja), läti keelen Mudava, võro keeln Pihkva Imäjõgi. Jõõ pikkus om 430 km. Jõõ alostus om Bežanitsõ kõrgõlmaal. Alambjoosul om jõgi umbõs 40 km pittudsõlt laivoga sidõtav. Inambüs osa Velikaja valglast jääs Pihkva alalõ. Velikaja veeren ommaq oblasti suurõmbaq liinaq Pihkva ni Ostrov.
Taa kaardi pääl om nätäq, kon Pihkva Imäjõgi (vinne keeli "Великая") juusk.


Tabivere vald.
Tabivere vald om vald vana Tartomaa põh'ajaon ja Jõgõva maakunna lõunõjaon Voorõmaal. Valla alalõ jääs Saadjärve põh’aosa ni Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Soitsjärv. Vallan om Elistvere eläjäpark ja Vudila mängomaa.
Vallan om kats kuuli, muusigakuul, vannokodo, latsiaid, pritsitallitus, rahvamajaq jne.


Tabivere valla vapp.
Tabivere valla vapi pääl ommaq sulg ja mõõk. Tabivere vald om Vooremaa ala pääl, taast ka valla maastikulinõ, kultuuriline ja rahvaperändüslik umaperä. Aigõ joosul om valla mail elänüq mitmit keeletiidläisi, keelemiihi, kink tegemine on jätnüq jä(l)le eesti kultuurilukku: Carl Gustav Staden, Otto Wilhelm Masing, Frans v. Ackermann, Georg Theol, David Bergmann, Johannes Voldemar Veski, Jaan Tammemägi. Vapi kesken kiräsulg, miä om risti mõõgagaq. Tabivere vald om tiitihtsäl alal, miä ütistäs Lõuna- ja Põh’a-Eestit. Selle om tuu olnuq hää ala rahvakultuuri ja Kalõvipuja perändüsele. Mõõk om köüdet Kalõvipuja muistõndigaq. Aq Tabiveremailt om perit kaq tiitüq sõameheq: Johannes Orasmaa, Hans Kurvits, Karl Parts, Georg-Hugo Vestel. Vapi tüve ümmärlainõtus tähüstäs viit järve valla alal: Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Kaiavere järv.


Tabivere valla lipp.
Tabivere valla lipus om kruudukujolinõ vapilipp. Lipu pääl ommaq kujotõduq valla sümboliq kiräsulg ja mõõk. Lipu suurus om 105x105 cm.


Saaga.
Saagaq (islandi "saga", mitm. "sögur") ommaq luuq muistitsõst Skandinaavia ja germaani hõimõ aoluust, varahaidsist viikingireisest, lahengist, miä reise pääl ommaq peetüq, rändämisest Islandilõ ja vainõst islandlaisi perride vaihõl. Naaq panti kirjä vanapõh'a keelen pääas'aligult Islandil.


Aavigu Johannes.
Aavigu Johannes (Johannes Aavik; 8. joulukuul (vana kallõndri perätselt 26. märdikuul) 1880, Randvere külän, Laimjala vallan, Saarõmaal – 18. urbõkuu 1973, Stockholmin) oll' eesti keeletiidläne.
Elo.
Aavigu Johannesõ esä Aavigu Mihkli oll' Laimjala vallakirotaja. Lell Aavigu Jakob, kiä oll' Kurõssaarõn kaupmiis, ost' Mihklile liina maja ja Mihkel nakas' sääl üten hindä naasõ Anni ja latsiga elämä. Johannes Aavik käve Kurõssaarõ gümnaasiumin ja perän oll' säälsaman eesti keele oppaja. Tä elli Kurõsaarõn 1926. aastagani. Sis oppõ tä kiili Tarto Ülikoolin, Nežini Aoluu- ja Filoloogiainstituudin ja Helsingi Ülikoolin, mink tä lõpõt' filoloogiakandidaadi kraadiga.
Aavik oll' keeleoppaja ka Jaltan ni Tarton. Tä tüüt' "Postimehe" toimõtusõn. 1926–1936 oll' tä Tarto Ülikoolin eesti keele lektor, ildampa koolitusnõvvomiis ja aolehetoimõndõja. S'aksa okupatsiooni aigo elli tä Nõmmel. 1944 läts' tä Ruutsi, kon tä tüüt' arhiivin. Tä kirot' ja pand' ümbre artikliid ja raamatit. Aavik kuuli Stockholmin ja om matõt Metsakalmistuhe.
Tähtsüs.
Aavik om tähtsä seoilmaaolidsõ eesti kiräkeele kujondaja. 1912. aastagal lõi tä keelevahtsõndusliikmisõ ja kirot' hindä programmist artiklin "Tulõvaao Eesti Kiil" ("Tuleviku Eesti-keel"), miä ilmu Nuureesti neländän albumin. Tä oll' keelekõrraldusõ radikaalsõmba tsihi edüstjäjä, tuuperäst tä taht’ kirakiilt väega edesi arõndaq. Timäle oll' tähtsä ka keele ilo. 1912–1925 tekk' tä pall'o ettepanekiid sõnavara hüvvütämises. Eesti keelen om teno timäle pall'o lainsõnno soomõ keelest ja murdõsõnno. Timä luuduid vahtsit sõnatüvvi om eesti keelen 30. Aavik tarvit' hindä vahtsõnduisi ümbrepandmiisin soomõ ni inglüse keelest (Aho Juhani, De Maupassant Guy, Bourget Paul, Poe Edgar Allan). Tä toimõnd' aokirjo "Keeleline Kuukiri" (1914–1916) ni "Keelevahtsõndus" (1925–1926). Tä avald' mitu sõnaraamatuit ("Uute sõnade sõnastik" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik" (1921)) ni keeleoppuse raamatit ("Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936)). Tä oll' aktiivnõ as'alinõ Nuureesti rühmän ni tuu albumiin ilmuq tä artikliq, ümbrepannusõq ni lauluq. Tä oll' ka kirändüskriitik ja kirot’ kriitilis-poleemilidseq tüüq "Eesti luulõ hädäq" ("Eesti luule viletsused") (1915) ni "Puudusõq vahtsõmban eesti luulõn" ("Puudused uuemas eesti luules") (1922). Tä om kirotanuq ka essee muudu jutu "Ruth" (1909).
Eksiilin pand' tä pääas'aligult ümbre soomõ ja vinne kirändust.


Baski kiil.
Baskikeelitside maakundõ kotus Hispaanian ja Prantsusmaal
Baski kiil (baski keelen "euskara") om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-Hispaanian ja lõunõõdagu-Prantsusmaal alal, midä kutsutas Baskimaas. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil hispaania vai prantsusõ kiilt. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon.
Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält.
Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses Afriga berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ indo-õuruupa keelega. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2).
Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen.


Laudapääsläne.
Laudapääsläne ehk harkhand ("Hirundo rustica") om väikene rändäjä tsirk. Võromaal üteldäs timä kotsilõ hariligult lihtsält pääsläne, pääsokõnõ vai pääsükene.
Laudapääsläne tege uma pesä hariligult mõnõ huunõ (sakõstõ lauda) kaartõ ala.


Ütsiotsõ.
Ütsiotsõ om võro-seto miihilaulupark. Sääl laulvaq Kalla Urmas, Kalkuni Andreas, Sommeri Lauri ja Kolga Kaspar. Kõik neli miist laulvaq ka seto miihilaulupargin Liinats'uraq.
Ütsiotsõ laul päämädselt vanno kõrralaulõ, kõgõ inämb Põh'a-Võromaa miihilaulõ.
Pundi kuts' kokko 2005. a. Põlva rahvamuusigatüütlüisi festivali jaos Kalla Urmas.
2011. a. lehekuun ilmu Ütsiotsõ edimäne albom "Puulpäiv".


Motörhead.
Lemmy Kilmister ja Motörhead "The World Is Yours Tour"il (2011)
Motörhead oll' Inglüsmaa rokkansambli, miä tull' kokko 1975, aastagal ja mänge ütte 2015.


Repän.
Repän om murdja mõtsaelläi. Repän om väikese pini suurunõ ja pikä kohila hannagaq. Eestin eläs tä mõtsasaarin. Repän süü päämidselt jüräjit. Tä om ettekaelik ja mõist häste pakõq. Rebäsel om väega hää kuuldminõ ja hõngutundmine ni tä näge pümmen häste.
Rebäse oosõl om alasi mitu välläpäsemist. Oosõq ommaq päämidselt kutsikidõ kasvatamisõs. Tä kaib oosõq esiq vai muut kähri uusi. Uust pruuk repän päämidselt sõs, ku täl om kurn. Ku rebäsel parrahe poigõ ei olõq, ei puhkaq tä oosõn, a lakõ maa pääl haina vai võso seen vai esiki lumõn.
Repän om kahuelläi. Eesti rahvaluulõn om repän kavval. Repän om uudishimolinõ.
Vällänägemine.
Silmaq ommaq täüskasunul rebäsel kõlladsõq. Nõna om tummõpruun vai must. Kõrvaq ommaq pruuniq vai mustaq. Nukk om kitsas ja piklik, seo om rebäse loomuperäline tunnismärk. Hand om pikk ja kohhil, esiqeräldiselt talvõl. Hannaots om must vai valgõ.
Rahulinõ repän pand käümise aigo jala jala ette ja jätt niimuudu lummõ õgva jäleria. Rebäsel om hää hõngutundminõ ja kuuldminõ ja neoq ommaq rebäse päädmiseq meeleq; nägemine ei olõq nii hää. Näütüses liikmaldaq saisvalõ vai istvalõ inemisele või tä piaaigo otsa tormadaq. Tõistmuudu ku tõõsõq, näge repän pümmen küland häste.
Süümine.
Repän om kõgõsüüjä. Tä süü päädmidselt jüräjit, esiqerälidselt oosõhiiri.
Eloigä.
Rebäse eloigä om luudusõn hariligult mõni aastak, kõgõ rohkõmb 10-12 aastakka, vangin kooniq 20-25 aastakka.
Vaimlasõq.
Rebäse päämine vainlanõ om inemine, kiä jaht tedä lõbu peräst ja kahunaha saamisõs. Rebäsele pidäväq jahti ilveseq, pantriq ja soeq.


Svente.
Svente om külä Lätin Latgalen Leedu piiri lähkon. Tä jääs Daugavpilsi liinast 13 km õdagu poolõ. 2015. aastagal elli sääl 557 inemist.
Sventen om Svente mõisa, keskkuul, kerik, keskkuul, sidejaoskund ja Tõsõ ilmasõa aigsõ sõatekniga muusõum.
Kuul om Sventen 1921. aastagast saaniq. 1976. aastagani tüüt' kuul Svente mõisa härbänin, sõs koliti vahtsõhe koolimajja.
Külä keskel tii veeren om kivist pühä kolmainu kerik. Tuu om ehitet 1800. aastagal ja sääl om hõrril. Kerik käü Läti katoligu kerigu Jelgava piiskopkunna ala. Paiga pääl kõnõldas, et 1812. a. ollõv sõakäügil olnuq Napoleon sääl üüd olnuq, a tuu olõ-iq tõtõ — Napoleon läts' ummi väkiga tuust paigast tükk maad lõunõ puult müüdä.
Külä keskel mõisa härbäni iin om suur plats puiõga ja tuu veeren tõõsõq kunagidsõq mõisa huunõq. Platsi põh'aveeren ommaq küländ uhkõq värehtiq. Platsi pääl om ütiskalm Verevä väe sõamiihilõ, kiä saiq hukka tapõluisin 1944. a. hainakuun. Edimädse ilmasõa aigo (1915—1918) Svente külä s'akslaisi käen es olõq.


Svente mõisa.
Svente mõisa oll' mõisa Lätin Svente külän.
Svente mõisast om alalõ mitmit huunit ja suur park. Härbän om ehitet 1912. a. ja tuu aoluumälehtüsmärk. 1921-1976 oll' härbänin Svente kuul. Ku 1976 kolõ kuul vahtsõhe koolimajja, jäi maja lagonõma. 1990. aastagil ost' Rezekne ärimiis Grišuljonok huunõ ärq ja naas' tedä kõrda tegemä. Ildampa möi tä härbäni firmalõ Ditton Group, miä vei restauriirmistüü lõpolõ. Täämpädsel pääväl om mõisa härbän hään kõrran, sääl om küläliisimaja ja restoran, man om viil väläbassein. Õkvalt härbäni kõrvalõ om ehitet väikene muusõumihoonõq, kon hoiõtas Tõsõ ilmasõa aigsõt sõateknikat. Sääl om villissit, suurtükke, soomusmassinit ja tankõ. Üts noist tangõst om õkva tuu, midä tarvitõdiq filmin "Neli tankisti ja peni".


Bretooni kiil.
Bretooni keele kõnõlõjidõ osakaal Bretagne'in
Bretooni kiil (bretooni keelen "brezhoneg") om indoõuruupa kiilkunna keldi keelerühmä kiil, mink lähkümbäq sugukeeleq ommaq korni ja kõmri kiil.
Bretooni kiilt kõnõldas põhilidsõlt Prantsusmaal Bretagne'in, kon taad kõnõlõs umbõs 200 000 inemist. Kõnõlõjidõ arv om 1950. aastist, ku näid oll' 1,2 mill'ona ümbre, kõik aig vähänüq.


Ingresi Dominique.
Ingresi Jean Auguste Dominique (Jean Auguste Dominique Ingres) (1780 - 1867) oll' prantsusõ kunstnik.
Pilte.
Ingres
Ingres


Laozi.
Laozi (ka Lao-zi) om umbõs 6. aastagasaal i.m.a. (tõõsõ teedüse perrä 4. aastagasaal i.m.a.) Hiinan elänüq puullegendaarnõ oppaja, taoismi alostaja.
Traditsioonilidsõlt peetäs timmä "Daodejingi" autoris. Nimme "Laozi" om sagõhõhe pruugit ka ku "Daodejingi" sünonüümi.


Kassuubi kiil.
Kassuubi kiil poola murdõkaardi pääl (verrev jago)
Kassuubi kiil ("kaszëbsczi jãzëk") om õdaguslaavi kiili hulka kuuluv Poola põlinõ piirkundlinõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Pomorze piirkunnan eläväq kassuubiq. Kassuubi kiilt om peet ka poola keele murdõs vai murdõrühmäs, a täämbätsel pääväl om taa tunnistõt ütes Poola piirkundligus keeles. Kassuubi keelele umaette keele staatusõ saaminõ om olnuq tähtsä kassuubõ rahva hindätiidmisele.
Kiräkiil ja õigõkirotus.
Kassuubi keelel om uma kiräkiil ja kiräviis, miä om poola keelest tõistõ mitmõ tähemärgi võrra (nt ã ja ë).
Kašuubi tähistün om 36 tähte: A, Ą, Ã, B, C, Cz, D, E, É, Ë, F, G, H, I, J, K, L, Ł, M, N, Ń, O, Ò, Ó, Ô, P, R, S, Sz, T, U, Ù, W, Y, Z, Ż.
Andas vällä kassuubikeelist ilokirändust ja opimatõrjaalõ. Tetäs latsi kassuubikeelitside kirjatöie konkurssõ.


Kaika suvõülikuul 2011 Kanepin.
2011. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Kanepi kihlkunna keskusõn Kanepin 12.-14. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Elleri Kalle. Suvõülikoolin sai kullõldaq ettekandit, kaiaq Kanepi kihlkunnaga köüdetüisi filme, kullõldaq Tamra Kaidu kerigukontsõrti, lauldaq tuu kandi kõrralaulõ, kuuldaq Kanepi aoluust Hirvlaanõ Milviga üten jalotadõn, kävvü bussiga Kanepi ümbrüse põnõvampi kotussit pite ja kaiaq Rahmani Jani vahtsõt näütemängo "Varetepalu". Ettekandõq olliq seldsimajan ja üüse olti koolimajan.
Riidi, 12. põimukuu päiv.
14.00 – suvõülikooli alostus. Tervütüseq, sõnavõtmisõq
15.00 – Kõivupuu Marju «Midä ja kedä Kanepi rahvas vanast usksõ?»
15.30 – Hirvlaanõ Milvi «Käpeq naasõq Kanepi kihlkunna kultuuriluun»
16.15 – Kõivu Ele «Kanepi naiskäsitüü, rahvarõivaq»
16.45 – Laili Margit «Kanepi kerigu aoluust»
17.15 – «Juhan Weizenbergi kirä esäle» (Tagla Tähte ja Pedäjä Külli opilasõq)
18.00 – muusõumitunn koolimajan (Pedäjä Külli)
20.00 ja 22.00 – Vidilä Vaidu filmiq Kanepi kultuuriluust ja ümbrekunnast
22.00 – regilauluõdak seldsimajan (Kalla Urmas jt.)
Puulpäiv, 13. põimukuu päiv.
9.00 – Elleri Kalle «Võro kiil ja muuq sarnadsõq väikukeeleq maailman»
10.00 – Kauksi Ülle «Etendüskunst-edendüskunst»
10.30 – Kronbergi Janika «Karl Ast-Rumor»
11.00 – Kama Kaido «VKKF sünd ja alostus»
12.15 – Kanepi Raamatukülä avvuhinna «Kanepine hamõq» saaja välläütlemine
14.00 – Hirvlaanõ Milvi juhataq jalotaminõ Kanepi alõvin ja kalmuaian
15.30-18.00 – bussireis Kanepi–Koorastõ kandin Ahasõ Reinu ja Koorastõ külävanõmba Kiviranna Urmasõ juhatusõl.
Latsilõ 9.00-12.30 tegemiseq RMK Erästvere keskusõn (Saarõ Pilvi),
14.00-17.00 – käelidseq-kunstilidsõq tegemiseq kotussõ pääl.
19.30 – Rahmani Jani etendüs «Varetepalu» Koorastõ Suurõjärve veeren, mängväq Kanepi seldsimaja näütlejä ja segäkuur.
22.00 – simman: Laube Kadri ja sõbraq
Pühäpäiv, 14. põimukuu päiv.
9.00 – Saarõ Evar «Kanepi kotussõnimeq»
9.30 – Kalla Urmas «Kuis võrokõsõ tsirkõ kutsva?»
10.00 – Sellise Urmas «Kotkaq Lõuna-Eestin ja ligembän ümbrüsen»
10.30 – Kuuba Rainer «Midä raotas ja ku pallo raotas?»
11.00 – Rohu Urmas «Looduskauniq maastiguq Kanepi kihlkunnan»
Terve suvõülikooli ao näütüseq seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidilä Valli,


Luhansk.
Luhansk (ukraina keelen "Луганськ", vinne keelen "Луганск") om tüüstüsliin Hummogu-Ukrainan. Tä om Luhanski oblasti ja Luhanski rajooni keskus. Liin om uma nime saanuq Luhani jõõkõsõ perrä, miä timäst läbi juusk. Sääl eläs
pia puul mill'onat inemist. Tuud liina om aoluu joosul kats kõrda ümbre nimitet Vorošilovgradis ja kats kõrda tagasi Luhanskis. Nimme Vorošilovgrad kand' liin aastagil 1935–1958 ja 1970–1990.
Liin tekkü ravvavabriku mano, minka 1795. aastagal ehit' Briti ärimiis Gascoigne'i Charles.
Rahvastik.
Luhanskin eläs umbõs 470 000 inemist. Noist om
Liinan kõnõldas inämbüisi vinne kiilt ja eski pall'oq Luhanski ukrainlasõq mõista-iq ukraina kiilt häste.
Majandus.
Luhansk om tähtsä massinaehitüse keskus, kon om pall'o vabrikit. Sääl tetäs vedureid, tüüpinke, akusit ja muud.
Kuulsambaq inemiseq.
Üts kuulsampi Luhanskist perit inemiisi om tiidläne ja kiränik Dali Vladimir, kiä om tuntus saanuq uma suurõ vinne keele sõnaraamaduga. Korgõmba haridusõ sai tä Tarto Ülikoolin arstitiidüse alal.


Esperanto kiil.
Esperanto kiil vai lihtsähe esperanto om kõgõ tunnõtumb rahvusvaihõlinõ abikiil (plaankiil).
Esperanto kiilt arvatas kõnõlõvat paarsada tuhat kooniq mitu mill'onat inemist. Esperanto kiilt pruugitas kõnõlõmisõs, kirävaihtusõs, tõisi kiili oppamisõs, taan trükütäs raamatit ja aokirjo, tetäs tele- ja raadiosaatit.
Esperanto luuja oll' Poola silmäarst L. L. Zamenhof, kiä ilmut' taa kotsilõ 1887. aastal raamadu "Unua Libro" ("edimäne raamat") kirängunime Doktoro Esperanto ("doktor luutja") all, ni taa jäigi keele nimeks.
Esperanto keeleoppus om lihtsä ja kõrraperäline, erängit olõ-õi. Tuuperäst om taa keele opiminõ pall'o lihtsämb ku loomulikkõ kiili opminõ. Esperanto kiil om kõgõ lähkümb romaani keelile, tuuperäst um noidõ kõnõlõjil taad kõgõ kergemb ärq oppiq.
Kirotaminõ ja välläütlemine.
a b c ĉ d e f g ĝ h ĥ i j ĵ k l m n o p r s ŝ t u ŭ v z.
Esperanto keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä, egäle tähele vastas õnnõ üts helü ni ekä hellü märgitäs õnnõ üte tähega.


Bali kiil.
Bali kiil om austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 3,9 mill'onat inemist (2009. a.) Indoneesiän Bali saarõl, Nusa Penida saarõ põh'ajaon, Lomboki saarõ õdagujaon ja Java saarõ hummogujaon. Inämbüs bali keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt.


Indoneesiä kiil.
Indoneesiä kiil (Bahasa Indonesia) om austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõldas Indoneesiän, Malaisian ja Hummogu-Timorin. Taa om Indoneesiä riigikiil 1945. aastagast pääle. Kiräkeele alossõs om malai keele riau murrõq. Kokko kõnõlõs taad umbõs 250 mill'onat inemist, naist 17 mill'onat ku imäkiilt. Kiilt kirotõdas ladina kirän.
Indoneesiä kiilt kõrraldas Pusat Bahasa ('keelekeskus').


Katalaani kiil.
Katalaani kiil om romaani kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Hispaania põh'a-hummogujaon (Kataloonian, Valencian ja Balõaarõl), Andorran, Prantsusmaa lõunõjaon ni Sardiinian.


Korea kiil.
Korea kiil om kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Põhja- ja Lõunõ-Korean, a veidemb ka muial Kavvõl-Hummogumaal.
Korea keele tähistü.
Korea keelen om 24 lihttähte, mink kombiniirimisega saias kirjä pandaq korea helükõrd.
ㄱ ㄲ ㄴ ㄷ ㄸ ㄹ ㅁ ㅂ ㅃ ㅅ ㅆ ㅇ ㅈ ㅉ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ
ㅏ ㅐ ㅑ ㅒ ㅓ ㅔ ㅕ ㅖ ㅗ ㅘ ㅙ ㅚ ㅛ ㅜ ㅝ ㅞ ㅟ ㅠ ㅡ ㅢ ㅣ


Galois' Évariste.
Galois' Évariste (loeq: galuaa evarist) (Évariste Galois, 1811-1832) oll' prantsusõ matõmaatik. Tä sündü Bourg-la-Reine'i liinan, miä toona oll' Pariisi küle all (täämpädsel pääväl jääs tuu kotus Pariisi piirehe). Ollõn nuur miis suut' tä ärq lahõndaq kavva aigo püsünü probleemi: löüdäq tarviliguq ja piisavaq tingimüseq tuu jaos, et algõbralist võrrandit saanuq radikaalõn lahõndaq. Timä tüüq panniq alossõ Galois' teoorialõ ja Galois' vastavuisi teoorialõ, miä ommaq abstraktsõ algõbra tähtsäq haroq. Tä oll' edimäne, kiä tarvit' sõnna "rühm" (prantsusõ keelen "groupe") ku terminit, minga tähüstäq permutats'oonirühmä. Tä kuuli katõkümneaastagadsõlt duellil saad haavo kätte.


GoldenDict.
GoldenDict om vabavara puutrisõnastu (kaemisõ programm), midä om tarvitõt hulga kiili jaos. Taaga saa tarvitaq mitmit tuntuid puutrisõnastu failõ, kaiaq naid tarvitaja umast puutrist vai Internetist.
Sõnaseletüses saa pandaq tekstile mano linkõ, pilte, audio- ja videofailõ, kaiaq näütüses Vikipeediät jne.


Puutrisõnastu.
Puutrisõnastu om sõnastu pidämise puutriprogramm. Taa om üts lihtsämb jago kunstmõistusõst. Puutrisõnastu näütüses või tuvvaq programmi GoldenDict vai Võro-eesti synaraamadu elektroonilidsõ versiooni.


Moštšena.
Moštšena (ukraina keelen "Мощена") om külä Ukrainan Volõõnia oblastin Koveli rajoonin.
Külän elli 2010. aastagal 581 inemist. Sääl om kerik, kuul ja kultuurimaja.
Moštšenat om edimäst kõrda nimmat 1543. aastagal.


Varõsjalg.
Varõsjalg (ladina keelen "Anemone") om mõtsalill. Tä om kas valgõ vai kõllanõ. Arvada, et varõsjalas kutsutas tedä tuuperäst, et timä leheq ommaq harolidsõq ku varõssõ jalaq.
Varõsjala kotsilõ või üteldäq viil varõslill vai varõsninn, mõnikõrd ka haraklill.


Tõrdu.
Tõrdu om suur lavvost tett puuannom. Tõrdu või olla 100-200 liitre suurunõ vai eski suurõmp. Tõrdu pääle või kävvü kaas.
Tõrduh hoiõti vanast suulvii sisen lihha, mõnikõrd võiollaq ka kurkõ vai siini.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2012. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2012. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõkümne kolmas aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri.


Paltoga.
Paltoga om külä Vinnemaal Vologda oblastin Võtegra rajoonin. Külän elli 2006. aastagal 296 inemist.
Paltogan om põhikuul, raamadukogo, kultuurimaja, postijaoskund ja kats kerkot.


Forvo.
Forvo om veebileht, minka saa kullõldaq sõnno välläütlemist maailma keelin. Sõnno saa sinnäq säädiq egaüts uma huvi perrä mp3-formaadin. Sõna aolinõ pikkus või ollaq kooniq 2,5 sek. Forvo sõnavarra saa köütäq GoldenDict synastuprogrammi külge.
Forvo om alostõt 2007. aastagal, umanik om parlaq Forvo Media SL, San Sebastian, Baskimaal.


Miskolc.
Miskolc (loeq: miškolts) om liin Põh'ahummogu-Ungarin. Sääl eläs pia 170 000 inemist, tuuga om tä Ungarin suurusõ poolõst neläs liin (pääle Budapesti, Debreceni ja Szegedit). Tä om ka Borsod-Abaúj-Zempléni maakunna keskus. Miskolci tundas ku tähtsät tüüstüsliina.
Miskolc om Bükki mäkist hummogu puul, Sajó jõõ nink Hejő ja Szinva ujjõ oron. Liin om ehitet kallaku pääle: kõgõ madalamba ja kõgõ korgõmba kotussõ vaih om umbõs 800 miitret.
Miskolci Ülikuul om Põh'a-Ungari kõgõ suurõmb ülikuul.


Florian Geier.
Florian Geier von Giebelstadt (1490 -1525) oll' rüütli ja diplomaat. Üts talurahvasya juhest Swaabimaal. Engels om tedä nimetänü ütes edimäidsi vabadusvõitlõjide siän.
Timä juhitulõ väesalgaga anniva mitma liina alla ilma lahinguda, nii hää diplomaat oll' timä.
Tõõsõn ilmasyan oll' timä nimeline SS ratsadiviis.
Vinnemaal om luud timä nimeline vaimuinemiisi klubi.


Pärsiä kiil.
Pärsiä kiil (pärsiä keelen فارسی ("fārsī")) om indoõuruupa kiil, miä Iraanin om riigikiil. Pärsiä kiilt kirotõdas mugandõdun araabia kirän.
Pärsiä keele lähkoq sugulaskeeleq ommaq dari ja tadžiki kiil. Mõnikõrd loetas noid pärsiä keele variandõs.


Eger.
Eger om suurusõ poolõst tõnõ liin Põh'a-Ungarin, Hevesi maakunna keskus. Eger om Mátra mäkist hummogu puul. Eger om kuulsa uma kandsi, lämmäviibasseine, aoluuliidsi huunidõ (muuhulgan kõgõ põh'apoolitsõmba türgü minareti) ja veini poolõst. Kõgõ kuulsamb Egeri veinisort om "Egri bikavér" ('Egeri pulliveri').
Egerin om Eszterházy Károly korgõkuul. Sääl opati innembide päämädselt oppajit, täämbädsel pääväl opatas sääl egasugutsit muid asjo kah.
Nimi.
Arvatas, et nimi Eger tulõ ungarikeelitsest sõnast "égerfa" (lepäpuu). S'aksa keelen kutsutas liina Erlau, ladina keelen Agria, serbiä ja horvaadi keelen Jegar / Јегар vai Jegra / Јегра, tsehhi ja sloveeni keelen Jager, slovaki keelen Jáger, poola keelen Jagier ja türgü keelen Eğri.
Aolugu.
Egerin om elet joba kiviaost pääle. Egeri liina lõi 10. aastagasaal Ungari edimäne kuning István (997–1038), kiä asot' sääl piiskopitooli. Egeri edimäne katõdraal ehitediq kandsimäele, sinnäq, kon prõlla om Egeri kants. Egeri liin naas' tuu katõdraali ümbre kasuma ja tuust aost pääle om tähtsä usokeskus Ungarin. 14.-16. aastagasaal läts' liinal väega häste. Umbõs tuul aol sai sääl tähtsäs veinituutminõ, minka poolõst liin om täämpädse pääväni kuulsa. 18. ja 19. aastagasaal lasiq Egeri piiskopiq ehitäq pall'o ilosit huunit.
Naasõq Egerit kaitsman (1552). Székely Bertalani maal.
Kui türkläseq vallutiq Kesk-Ungari, oll' Eger tähtsä piirikants, midä ungari väeq suudiq 1552 hoita, ku armõdu suurõq türgü väeq piirassiq. Kandsi kaitsjit oll' kaptõn Dobó Istváni juhtmisõ all alla 2000, tuuhulgan naasõq ja latsõq, a sõski suudiq nääq vasta pandaq 80 000-mehelidsele türgü väele. Tuust piiramisõst tiiämi täpsembält teno poeedilõ ja lautomängjäle Tinódi Lantos Sebestyénile, kiä (u. 1510-1556) kiä pand' sääl juhtunu uma laulu sisse. Inämbüs ungarlaisi tiid tuud luku 1899 ilmunu Gárdonyi Géza kirotõt romaani "Egeri täheq" (ungari keelen "Egri csillagok") perrä. Tuu raamat kuulus Ungari koolin kohustuligu kirändüse hulka.
1596 tulliq türkläseq viil suurõmba väega ja pääle lühkest piiramist võtiq kandsi ärq. Sõs tull' 91 aastakka Osmannõ valitsõmist, mink joosul Eger oll' türgü valitsõmisütsüse vilajeti keskus. Kerikist tettiq mošeeq, kants ehitediq ümbre, ehitediq minarette ja avalikkõ tsukõluskotussit.
Türkläisi aig Kesk-Ungarin naas' otsa saama pääle tuud, ku nääq Viini all lüvväq saivaq. Viini Habsburgiq, kiä valitsiq ülejäänüt Ungarit, vällä arvat Transilvaania, aivaq aopikku türkläseq maalt vällä. Pääle tuud ku Buda oll' 1686 tagasi võet piiras' krõstlaisi vägi Lorraine'i hertsogi Charles V juhtmisõl 1687 Egerit niikavva, ku türkläseq nälä peräst alla anniq.
Eger lei pia jälq häitsemä. Liina üle saiq võimo piiskopiq, mink peräst pall'oq säälseq protõstandiq lätsiq minemä. 1703-1711 peet vabahussõan Habsburgõ vasta toet' liin ungarlaisi juhti Rákóczi Ferencit saiq ungarlasõq lõpos sõski lüvväq. Pia pääle tuud oll' liinan katsk. Ku tuu läbi sai tull' liina pall'o vahtsit inemiisi nink teno tollõ kasvi 1725 ja 1750 vaihõl elänikke arv 6000 päält 10 000 pääle. Ehitediq pall'o vahtsit huunit barokistiilin, ildampa rokokoo ja neoklassitsistligun stiilin, noidõ hulgan vahtsõnõ katõdraal, pääpiiskopi palee, maavalitsusõ maja, lütseumihoonõq (kon prõlla om Eszterházy korgõkuul) ja mito kerkot.
19. aastagasada naas' pääle õnnõtult: 1800 häöt' palang puul liina ja kandsi lõunasaina kokkosadaminõ 1801 purust' mito maia. Egerist sai 1804 pääpiiskopi liin ja kerik valits' liina kimmä käega, kuigi liinakodaniguq olõq tahtnuq inämb vabahust. 1827 tekk' tuli jälq liinasüämen kurja ja neli aastakka ildampa tapp' koolõra 200 inemist.
Egeri inemiseq võtiq aktiivsõlt ossa 1848. a. revoluts'oonist. Kuigi revoluts'uun sai lüvväq, oll' perisorjusõ aig läbi saanuq ja 1854 saiq liinavõimoq pääpiiskopist sõltumatust. Kah'os läts' Miskolci ja Pesti vaihõlõ ehitet raudtii Egerist müüdä ja sinnäq vei õnnõ kõrvalharo Füzesabony.
Pääle I ilmasõta läts' majandusõ ülesehitämine aigopite, kuigi Gárdonyi "Egeri tähti" ilmuminõ muut' Egeri roitõlõjilõ meeleperätses kotusõs ja kandsin naati vanno asjo vällä kaibma. II ilmasõan sai liin kannahtaq, ku s'aksa väeq säält lätsiq nõvvokogo väeq tulliq. Õnnõs liina pall'o es pommitõdaq.
Tääpmädsel pääväl om Eger populaarnõ roidõlustsiht ilosa barokiaigsõ liinasüämega.


Planhofi Maia.
Planhofi Maia (Maia Planhof) om inglüse keelest eesti kiilde tõlkja.


Abasiini kiil.
Abasiini kiil (om pruugit ka nimetüst "abaasi kiil") om abhaasi-adõge kiili abhaasi-abasiini allrühmä kuuluv kiil. Abasiini keele kõgõ lähkümb sugukiil om abhaasi kiil.
Tähistü.
Abasiini tähistü, midä pruugitas 1938. aastagast pääle, om luud vinne tähistü põh'a pääle, kuiki kiräkeele luumist alostõdi 1932–1933 ladina kirä perrä.


Abhaasi kiil.
Abhaasi kiil om abhaasi-adõge kiili abhaasi-abasiini allrühmä kuuluv kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Abhaasian, Türgün ja Vinnemaal. Abhaasi keele kõgõ lähkümb sugukiil om abasiini kiil.
Keelenäüdüs.
Дарбанзаалак ауаҩы дшоуп ихы дақәиҭны. Ауаа зегь зинлеи патулеи еиҟароуп. Урҭ ирымоуп ахшыҩи аламыси, дара дарагь аешьеи аешьеи реиҧш еизыҟазароуп.
Tõlgõq: "Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä."


Mezőkövesd.
Mezőkövesd om liin Põh'a-Ungarin Borsod-Abaúj-Zempléni maakunnan. Mezőkövesd om kuulsa tuu poolõst, et sääl om tett kõgõ värmikirivämpä käsitüüd Ungarin.
Nimi Mezőkövesd tulõ katõst ungarikeelitsest sõnast: "mező" (põld) + "kövesd" (kivestü, kotus põllu pääl, kon ommaq kiviq).
Inemiisi, kiä elässeq Mezőkövesdin ja tuu ümbre (Tardi ja Szentistváni külän) kutsutas mat'odõs (ungari keelen "matyók"). Tuud kanti kutsutas Mat'omaas (ungari keelen "Matyóföld"). Arvatas, et säänest nimme tarvitõdas tuu peräst, et umal aol panti säälkandin piaaigu egalõ tõsõlõ poisilõ kuning Mátyási avvos nimes Mátyás ja Mátyásit kutsutas Ungarin lühembält Matyós.


Kõmri kiil.
Kõmri keele kõnõlõjidõ osakaal Walesin
Kõmri kiil (ka: "uelsi kiil"; kõmri keelen "Cymraeg", artikliga "y Gymraeg") om keldi keelerühmä briti allrühmä kiil. Timä lähkümbäq sugukeeleq ommaq korni ja bretooni kiil.
Kõmri kiilt kõnõldas põhilidsõlt Kõmrimaal, kon taad kõnõlõs umbõs 500 000 inemist. Keldi keelist om kõmri kiil imäkeeles kõgõ
suurõmbal hulgal inemiisil. Kõmrimaal om kõmri kiil inglüse keele kõrval ammõtlinõ ja koolikiil.
Kõmri murdõq jagonõsõq põh'a- ja lõunõrühmäs.


Gagarini Juri.
Gagarini Juri (Juri Gagarin) oll' Nõvvokogo Liido ilmaruumilindaja ja edimäne inemine, kiä ilmaruumi linnas'. Gagarini Juri käve edimäst kõrda ilmaruumin 12. mahlakuu pääväl 1961. aastagal ilmaruumilaivaga Vostok 1. Tuu edimädse lindamisõ aig oll' üts tunn ja 48 minotit.


Ilmaruumilindaja.
thumb
Ilmaruumilindaja vai (Vinnemaa ja Hummogu-Õuruupa pruugi perrä) kosmonaut vai (USAn ja pall'odõn tõisin main) astronaut vai (Hiinan) taikonaut om ilmaruumilaiva vai -linnugi miiskunna liigõq.
Maailma edimäne ilmaruumilindaja oll' vindläne Gagarini Juri ja naisist kah vindläne Tereškova Valentina.


Budapest.
Budapest om Ungari pääliin. Tä om Ungari kõgõ suurõmb liin, riigi poliitilinõ, kultuurilinõ, äri-, tüüstüs- ja transpordikeskus. 2011. a. elli Budapestin 1 733 685 inemist, kõgõ inämb elänikke oll' sääl 1989. a. - 2 113 645. Liinan ja timä ligembän ümbrüsen eläs kokko 3,28 mill'onat inemist. Liin võtt hindä ala 525 kruutkilomiitret. Budapest om katõl puul Doonau jõkõ. Ammõtligult sai täst üts liin 17. märtekuu pääväl 1873, ku jõõ õdaguperve pääl olnuq Buda ja Óbuda (Vana-Buda) arvati kokko hummoguperve Pestiga.
Aolugu.
Edimädse liina Budapesti kotussõ pääle ehitiväq keldiq inne miiq aoarvamisõ alostus. Ildampa vallutiq tuu ruumlasõq. Rooma liinast - Aquincumist - sai 106. aastagal m.a.p. Alamb-Pannoonia kõgõ tähtsämb liin. Tollõn kandsin ehitiq rooma sõaväeläseq tiiq, amfitiatriq, tsukõluspaigaq ja majaq, kon kütmine käve põrmandu alt.
829. aastaga raholepüngiga läts' Pannoonia Bulgaaria ala, tuuperäst et Bulgaaria sõavägi võit' Pühä Rooma riigi väke. Bulgaarlasõq ehitiq Doonau jõõ viirde kats kantsi: ütele poolõ Buda ja tõsõlõ poolõ Pesti. Árpádi juhit ungarlasõq jovviq sinnäq 9. aastagasaa lõpon. Saa aastaga peräst luudi Ungari kuningriik. Tatarlaisi sissetung 13. aastagasaal näüdäs', et tasadsõ maa pääl om rassõ hinnäst kaitsa. Tuu pääle käsk' kuning Béla IV liino ümbre ehitäq tugõvambaq kivimüürüq ja lask' kuningalossi ehitäq Buda mäki pääle. Aastagal 1361 sai Budast Ungari pääliin.
Kultuuri vallan läts' Buda kõvva edesi kuning Hunyadi Mátyási valitsõmisaol. Liina mõot' pall'o Itaalia renessanss. Mátyási luud raamadukogo - "Bibliotheca Corviniana" - oll' 15. aastagasaal Õuruupa kõgõ suurõmb kroonikidõ, filosoofiliidsi ja tiidüsliidsi töie kogo. Inämb raamatit oll' õnnõ Vatikani raamadukogon. Ku edimäne Ungari ülikuul luudi Pécsin aastagal 1367, sõs tõnõ asotõdiq Óbudan aastagal 1395. Edimäne ungarikeeline raamat trükiti Budan aastagal 1473. Aastagal 1500 elli Budan umbõs 5 000 inemist.
Türkläseq rüüstiq Budat 1526. a., piirassiq tuud 1529. a. ja vallutiq lõpligult ärq 1541. a. Türgi võim jäi kestmä inämb ku 140 aastagas. Tollõ ao joosul saiq pall'odõst ristiinemiisist moslõmiq. Ku 1547. aastagal oll' krõstlaisi umbõs 1000, sõs aastagas 1647 oll' tuu arv kahanuq umbõs 70-ni. Õdago-Ungari, midä türkläseq es sutaq ärq vallutaq, sai Habsburgõ monarkia osas. Türkläisi aol ehitedi Budahe mito tsukõluskotust.
Buda kandsi tagasivõitminõ 1686. a. Benczúri Gyula maal.
1684. aastagal piiras' Pühä Liiga 38 000-meheline sõavõgi Budat, a es sutaq säält türkläisi vällä aiaq. 1686. a. tulti vahtsõst, s'ookõrd 74 000 mehega, noidõ hulgan oll' s'akslaisi, horvaatõ, hollandlaisi, ungarlaisi, inglaisi, hispaanlaisi, tšehhe, itaallaisi, prantslaisi, burgundialaisi, taanlaisi ja ruutslaisi. Krõstlaisi vägi ai türkläseq vällä Budast ja Pestist nink mõnõ aastaga joosul egalt puult, kon inne oll' olnuq Ungari riik, vällä arvat Timişoara (Temesvári) ümbrüs. Noidõ tapõluisi käügin häösiväq Buda ja Pest tävvelidselt. 1699. a. sõlmiti Karlowitzi Lepüng, miä kinnüt muudatusõq ja 1718. aastagas vabastõdiq perämädseq osaq Ungari Kuningriigist türkläisi võimo alt.
Buda ja Pest umbõs aastagal 1850
19. aastagasada läts' vabahusvõigõlusõ ja modernisiirmise tähe all. 1848. a. naas' Budapestist pääle ungarlaisi mäss Habsburgõ võimo vasta. Aastak ildampa suruti tuu maaha.
1867. aastagal luudi Austria-Ungari kompromissiga Austria-Ungari riik. Tuul katsikmonarkial oll' kats pääliina: Viin ja Budapest. Tuul aol (kooni Edimädse ilmasõani) läts' Budapest jälq häste edesi. Pest kasvi Ungari valitsõmis-, poliitilidsõs, majanduslidsõs, kaubandus- ja kultuurikeskusõs. 1873. a. arvati kolm liina Buda, Pest ja Óbuda (Vana Buda) ammõtlidsõlt kokko ütes liinas, midä naati kutsma Budapestis. Teno suurõlõ sisserändämisele Transdanuubia ja Ungari tasandiku küllist kasvi ungarlaisi arv Budapestin suurõmbas s'akslaisi umast. 1851 ja 1910 vaihäl kasvi ungarlaisi protsent Budapestin 35,6 päält 85,9 pääle. Ungari kiil sai liinan kõgõ tähtsämbäs keeles.
1918. aastagal kaot' Austria-Ungari Edimädse ilmasõa ja Ungari kuulut' hindä hindäperi vabariigis.
Valitsõmisjaotus.
Liin on jaotõt 23 ringkunnaks ("kerület"), midä tähüstedäs rooma nummõrdõgaq (I–XXIII). Nuuq ummakõrda jagonõsõq liinaossis ("városrész").


Ahunamaa.
Ahunamaa (soomõ keelen Ahvenanmaa, roodsi keelen Åland) om inämbä ku 6500 saarõga saaristo Õdagumeren, miä om kokko üts Soomõ umavalitsuslinõ Ahunamaa maakund. Maakunna eläniguq ommaq roodsikeelidseq ja ainugõnõ ammõtlinõ kiil om roodsi kiil.


Vung Tau.
Vung Tau om Vietnami Ba Ria-Vung Taui provindsi pääliin. 2006. aastagal elli taan liinan 273 988 inemist.


Kopõnhaagõn.
Kopõnhaagõn (taani keelen "København") om Taani pääliin. 2007. aastagal elli taan liinan 503 699 inemist.


Chuch'e.
Chuch'e om Põh'a-Korea doktriin esiqsaisvusõst. Seol om kolm ossa - oppus poliitilidsõst, majandusligust ja syalidsõst esiqsaisvusõst.


Regent.
Regent om riigipää monarkistligun riigin.
Kitsamban tähendüsen om regent inemine, kiä täüt monarki ülesandit, ku tegelik riigipää om alaiäline, tõbinõ vai muial.


Hispaania kiil.
Kon hispaania kiilt üle ilma kõnõldas
Hispaania kiil ("español"), vai tõisildõ kutsustult ka kastiilia kiil ("castellano") om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 300 mill'ona inemise põhilidsõlt Hispaanian ja Ladina-Ameerikan (vällä arvat Brasiilia). Hispaania kiil om vällä arõnenuq Pürenee puulsaarõl ladina keelest ni sulandanuq hindä sisse mõotuisi sääl inne ruumlaisi tulõkit kõnõlduist ibeeri ja keldi keelest. Sõnavaran lövvüs hulga araabia lainõ. Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 12. aastagsaa keskpaigast.


Keskriigiq.
Keskriigiq sõdõq Antandi moodustanuq Ütiskuningriigi, Prantsusmaa ja Vinnemaa vasta. Edimält oll' Keskriike hulgan Itaalia kah, a tuu läts' ildampa üle Antandi poolõ pääle.


Antant.
Antant (inglüse ja prantsusõ keelen "Triple Entente") oll' 1907. aastagal sõlmit liit Vinnemaa, Prantsusmaa ja Ütiskuningriigi vaihõl. Kats perämäst olliq umavaihõl liido sõlmnuvaq 1904. aastagal, a Prantsusmaa Vinnemaaga joba aastagal 1894.
Antanti riigiq sõdõq Edimädsen ilmasõan Keskriike (noidõ hulgan S'aksamaa ja Austria-Ungari) vasta. Itaalia oll' edimält Keskriike hulgan, a 1915. aastagal läts' üle Antandi poolõ pääle.
1917. aastaga separaatraho S'aksamaaga ja Brest-Litovski raholepüng veiq Vinnemaa Antandist vällä; Ütiskuningriik ja Prantsusmaa olliq liidon 1940. aastagani, ku S'aksamaa vallut' Prantsusmaa ärq.


2012.
2012. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10225. aastak sirvikallendri perrä.


9. aastagasada.
9. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 801 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 900.


Gautama Buddha.
Siddhārtha Gautama (traditsioonilidsõ dateeringu perrä 563–483 i.m.a.) oll' budismi alostaja Buddha Šākjamuni nimi inne virgumist. Timäst kõnõldaski sagõhõhe ku Gautama Buddhast vai Šākjamunist.
Siddhārtha Gautama sündü Põh'a-Indian, täämbädse päävä lõunõ-Nepalin, šaakja hõimun, valitsõja perren. Timä esä nimi oll' Šuddhodana ja imä nimi Mājā.
Šākjamuni oll' aoluust teedäq inemine, a timä täpsät eloaigo olõ-õi teedäq. Theravaada traditsiooni perrä ommaq timä eloaastagaq 624-544 i.m.a. a, inämbüse täämbädse päävä tiidläisi meelest 563–483 i.m.a. Om ka arvamiisi, et tä võidsõ elläq hoobis saa-aastak ildampa, 5–4. aastagasaal i.m.a.
Elokäük.
Šākajmuni elolugu om kõvva mütologiseerit. Legendi perrä sündü tä Lumbinī mõtsasaarõkõsõn ja timä imä kuuli pia päält timä sünnütämist ärq. Esä kasvat' tedä muust ilmast eräle, et tä es nännüq maailma viletsüst. Ettekuulutusõ perrä pidi saama Siddhārthast suurmiis, kas valitsõja vai oppaja. Siddhārtha võtt' naasõ (Jašodharā) ja näil sündü poig Rāhula. A Siddhārthal läts' siski kõrda nätäq ka ilma halva puult – haigust, vanahust ja surma – ni tä otsust' rikkast elost vallalõ üteldäq ja naas' 29-aastagadsõlt askeedis. Ku tä näkk' hindäpiinamisõ mõttõtust, jätt' tä tuu maaha. Päält tuud joudsõ tä 35-aastagadsõlt Gayā liina lähkün bodhipuu all istun virgumisõni (sanskriti k. "bodhi").
Uma edimädse jutusõ pidi Šākjamuni Sārnāthi hirvepargin (Vārānasī lähkün) umalõ viiele inneskidsele seldsilisele. Šākjamuni edimäst jutust kutsutas Säädmüsetsõõri käümäpandmisõs. Päält tuud rännäs' tä nelikümmend aastakka, uma elo lõpuni Gangese orgo piten, põhilidsõlt täämbädse päävä Bihari osariigin ja opas' inemiisi.
Šākjamuni kuuli (jäi parinirvaanahtõ) Kušinagarin 80-aastagadsõlt. Perrätulijat tä hindäle es valiq, a soovit' kävvüq uma oppusõ (säädmüse, sanskriti k. "dharma") perrä.
Šākjamuni peränkäüjist kujosi vällä kogohus (sanskriti k. "sangha"), mink liikmõq kanniq edesi tä oppusõ.


Buddha.
"Seo artikli kõnõlõs ületsest mõistõst; budismi alostaja kotsilõ kaeq artiklit Gautama Buddha"
Buddha (võro ja eesti keelen pruugitas ka sõnakujjo "buda") tähendäs 'virgunu' ja tulõ sanskriti keelest. Buddha tähüstäs budismin tiidmise kõgõ korgõmba saiso, virgumisõni joudnut inemist. Sääntse inemise miil om tävveste virgõ ja puhas, tä om saanuq vabas sansaarast ja joudnuq nirvaanahtõ.
Budismin om buddha innekõgõ oppaja. Buddhadõ kotsilõ pruugitas mitmit muidki nimitüisi, nt "niilännü" (sanskriti k. "tathāgata"), bhagavat ja võitja (sanskriti k. "jina").
Algusõh kutsuti buddhas arvadaq õnnõ Šākjamunit, a pia kujosi arvosaaminõ, et buddhasit om olnuq ka innemb ja tulõ ka tulõvigun. Mahajaana budismin om buddha tähendüs laemb. Buddha om sääl sagõhõhe igävene vai ülemainõ olõnd vai printsiip, kiä aigaolt võtt inemise kujo, et näüdädäq eloliisilõ tiid virgumisõlõ.
Buddha kirotõdas suure algustähega, ku tegemist om Šākjamuniga (Gautama Buddhaga); buddha ku virgunusi eloliisi ülene nimitüs kirotõdas väiku algustähega.


Budism.
Budism (ka "buddhism" vai "buda usk") om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun, oppuisi kogo ja kultuur.
Ületsehe om Budismin kats suurõmbat tsihki: Theravaada ja Mahajaana. Mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ, näütüses Puhas Maa, Zen, Nichiren, Tiibedi Budism, Shingon, Tendai. Mahajaana alla loetas viil mynikõrd Vadžrajaana tsihki, aq pal´loq lugõvaq tuud umaette tsihis.
Budism om levinüq kaq muial maailman – arvatas, et maailman om 350 mil´lonit kooniq 1,7 millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ.
Kõgõ tähtsämb oppus Budismin om Kolmõ Kalliskivi oppus, mis om: Buddha, Dharma (Säädmüs) ja Sangha (kogukond). Kombõ perrä võetas budist hindä Kolmõ Kalliskivi kaitsõ ala, kuq tä pühitsedäs mungas. Mungaq har´otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist, mungakogukonna tugõmist, tähelepandmist ja meelehar´otuisi, pühäkirätundmist, elämist välänpuul harilikku ütiskunda, usokombit ja muud.
Ümbresünde ahhil.
Tiidsäq elolisõq (Budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal´lalt inemiisi, a ka eläjit) ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva (hallu, kuulu, kurbust jne). Seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan (Sanskriti keelen Saṃsāra) ja taa määräs ärq tuu, määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist. Budistiq uskvaq, et taa ahila saa murdaq, kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu Buddha ja Dharma (Säädmüs) oppusõ perrä.
Karma.
Budismin olõ-i Karma põhjusõ-tulo joud, niguq pal´loq arvasõq. Karma (Sanskriti keelen "tüü, tego") om tego, miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan. Hääq, kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit, midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon.
Ümbresündümine.
Kuikiq budistiq usu-i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ, om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä. Budismin olõ-i egot vai henge, miä olõsiq lahotõt kygõkogost. Ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest.
Neli ausat tõtõ.
Edimäne tõtõ seletäs ärq kannahtusõ olõgi. Tuu perrä om kannahtusõl kolm umahust: füüsiline kannahtus (vanas saaminõ, kuulminõ, haigus), püsümätüse kannatus (lepmätüs asjo muutumisõga), elo häädümise ja lõpmatusõga lepmätüse kannahtus. Tõnõ tõtõ ütles, et kannahtus tekkü himostamisõst, miä tulõ rumalusõst. Kolmas tõtõ ütles, et kannahtusõst saa tävveste priis ja neläs ütles, kuis tuud saa.
Nirvana.
Nirvana tähendä ümbresünümiisi ahilast priis saamist. Õdagumaiõl tundas taad kuq virgumist. Uma meele Nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõn Parinirvanahe ja ei sünnüq inämb ümbre. Myni Budismi tsihk ütles, et Nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannahtuisiga lepmise häti ja et nuuq kaosõq ynnõ Parinirvanan.


Tiibet.
Tiibet (tiibedi keelen བོད་ (Pö); mongoli keelen "Төвд" (Tüvd), hiina keelen 西藏 (Xīzàng)) om piirkund Sise-Aasian, tiibetläisi kodomaa. Suurõmb jago Tiibetist jääs Hiina Rahvavabariigi Tiibedi autonoomilistõ piirkunda (pääliin Lhasa).
1913–1951 oll' Tiibet umaette riik. Taal parhilla Hiina võimu all olõval maal om uma eksiilvalitsus, miä olõ-õi ammõtligult ütegi riigi puult tunnistõt.


Bend Over And Pray The Lord.
"Bend Over And Pray The Lord" om ansambi Lordi albom, miä ilmu 2012. aastagal.


Bács-Kiskuni maakund.
Bács-Kiskuni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin. Tä om Ungari maakundõst kõgõ suurõmb.
Maakunna keskus om Kecskeméti liin.


1. järgo valitsõmisütsüs.
1. järgo valitsõmisütsüseq ommaq riigi kõgõ suurõmbaq valitsõmisütsüseq. Nääq allusõq õkvalt riigile.
1. järgo valitsõmisütsüs või jagonõdaq 2. järgo valitsõmisütsüisis.
Eestin ommaq 1. järgo valitsõmisütsüisis maakunnaq.


2. järgo valitsõmisütsüs.
2. järgo valitsõmisütsüseq ommaq keskmädseq ja väikoq valitsõmisütsüseq riigin. Nääq allusõq 1. järgo valitsõmisütsüsele.
Eestin ommaq 2. järgo valitsõmisütsüseq vallaq.


Baranya maakund.
Baranya maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Pécsi liin.


Békési maakund.
Békési maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Békéscsaba liin.


Borsod-Abaúj-Zempléni maakund.
Borsod-Abaúj-Zempléni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Põh'a-Ungarin, vasta Slovakkia piiri.
Maakunna keskus om Miskolci liin. Tõsõq suurõmbaq liinaq ommaq Ózd ja Kazincbarcika.
Borsod-Abaúj-Zempléni maakund om Ungarin tõnõ nii suurusõ poolõst (pääle Bács-Kiskuni maakunda) ku elänike arvo poolõst (pääle Pesti maakunda).
Maakunna nimi.
Maakund om uma nime saanuq kolmõ vana Ungari Kuningriigi maakunna (Borsod, Abaúj ja Zemplén) nimest. Noist maakundõst kuulussõq täämpädse päävä Borsod-Abaúj-Zempléni maakunda näide lõunõjaoq. Põh'aosaq jääväq Slovakkia piirehe. Borsod, Abaúj ja Zemplén umakõrda saiq nimeq kantse perrä, miä näiden olliq.
Luudus.
Borsod-Abaúj-Zemplén om luudusõ poolõst Ungari üts kõgõ mitmõkülgsemb piirkund. Maakunna põh'aosa om mägine (sääl ommaq Ungari üteq korgõmbaq mäeq ja süvembäq koobaq), a lõunõjago tasanõ. Keskmäne õholämmüs om sääl madalamb ku muial Ungarin. Miskolctapolcan om mõõdõt Ungari külmärekord: −35 °C.
Kultuur.
Maakunnan om Mezőkövesdi liin, miä om Ungarin väega kuulsa uma käsitüü poolõst.


Csongrádi maakund.
Csongrádi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Szegedi liin.


Fejéri maakund.
Fejéri maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Székesfehérvári liin.


Győr-Moson-Soproni maakund.
Győr-Moson-Soproni maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Győri liin.


Hajdú-Bihari maakund.
Hajdú-Bihari maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Debreceni liin.


Hevesi maakund.
Hevesi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Põh'a-Ungarin. Maakunna lõunõhummogu piiris om Tisza jõgi, põh'aosan ommaq Mátra ja Bükki mäeq.
Maakunna keskus om Egeri liin. Tõsõq suurõmbaq liinaq ommaq Heves, Gyöngyös ja Hatvan.
Maakunna pindala om 3637 km². Sääl eläs päält 300 000 inemise.
Luudus.
 - Ungari kõgõ suurõmb ülessulut järv
Maakunna põh'aosa om mägine, lõunõosa tasanõ.
Hevesi maakunnan Mátra mägestikun om Ungari kõgõ korgõmb tipp Kékes (1014 miitret).
Maakunnast 13% võtt hindä ala Bükki riigipark.
Tähtsämbäq jõõq ommaq Zagyva, Tarna, Tisza ja Laskó.
Midä kaiaq tasos.
De La Motte mõisa Noszvajn


Jász-Nagykun-Szolnoki maakund.
Jász-Nagykun-Szolnoki maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Szolnoki liin.


Komárom-Esztergomi maakund.
Komárom-Esztergomi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Tatabánya liin.


Nógrádi maakund.
Nógrádi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Salgótarjáni liin.


Pesti maakund.
Pesti maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.


Somogyi maakund.
Somogyi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Kaposvári liin.


Szabolcs-Szatmár-Beregi maakund.
Szabolcs-Szatmár-Beregi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Nyíregyháza liin.


Zala maakund.
Zala maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Zalaegerszegi liin.


Tolna maakund.
Tolna maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Szekszárdi liin.


Vasi maakund.
Vasi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Szombathely liin.


Veszprémi maakund.
Veszprémi maakund om 1. järgo valitsõmisütsüs Ungarin.
Maakunna keskus om Veszprémi liin.


Eukleides.
Eukleides (kreeka keelen Εὐκλείδης) vai Eukleides Aleksandriast (elli umbõs aastagal 300 i.m.a.) oll' Vana-Kreeka matõmaatik, kedä om kutsut "geomeetriä esäs". Tä tüüt' Aleksandrian, ku Egüptüsen valits' Ptolemaios I (323–283 i.m.a.). Timä teos "Elemendiq" om matõmaatiga aoluun olnuq üts kõgõ mõokamb teos. Tuu om olnuq üts päämäne matõmaatiga (esieränis geomeetriä) kooliraamat timä ilmumisõst pääle kooni 20. aastagasaa alostusõni. "Elemenden" and' Eukleides aksioomiq ja ehit' noidõ pääle üles teooria, midä täämbädsel pääväl tundas ku Eukleidilist geomeetriät. Tä kirot' viil töid perspektiivist, koonussõlõikist, sfäärilidsest geomeetriäst, arvoteooriast ja matõmaatilidsõst rangusõst.
Elo.
Eukleidese elo kotsilõ om väega veidüq teedäq. Timä sündümise kotus ja aig niisamatõ ku kuulmisõ aig ja põhjus ommaq tiidmäldäq. Noid saa õnnõ arvata tuu perrä, kuis tedä om nimmat üten tõisi aoluun tunnõtuisi inemiisiga. Olõ-iq teedäq, kuis tä vällä nägi. Nii et ku mõni kunstnik om tedä kujotanuq, sõs om tä tuud tennüq uma ärqnägemise perrä.
Nuuq ütsikuq ülestähendüseq, miä Eukleidese kotsilõ olõman ommaq, ommaq kirja pantuq Proklosõ ja Papposõ puult aastasato pääle tuud, ku tä elli. Proklos ütles uman 5. aastagasaal ilmunun teossõn "Kommõntaariq "Elemente" kotsilõ", et Eukleides oll' "Elemente" autor, et tä elli ildampa, ku Platon, a varrampa ku Archimedes ja Eratosthenes, ja et tä elli Ptolemaios I aigo. Proklosõ perrä ollõv Archimedes ütelnüq, et ku kuning Ptolemaios ollõv küsünüq Eukleidese käest, kas om olõman mõni lühemb tii geomeetriä opmisõs, ku "Elemendiq", sõs ollõv Eukleides vastanuq, et geomeetriä mano vii-eiq kuninglikku tiid.
Pappos jälq om neländäl aastagasaal kirotanuq, et Apollonius "oll' väega pikkä aigo Aleksandrian Eukleidese opilaisi man ja säält sai tä sääntse tiidüslidse mõtlõmisõ viie" ja et "Eukleides oll' pehmeh ja lahkõ kõiki vasta, kiä kas vai õnnõ veidükesegi olliq võimõlidsõq arõndama matõmaatiliidsi tiidüisi".
Stobaios om 5. aastagasaal kirotanuq Eukleidese kotsilõ sääntse luu. Üts nuurmiis naas geomeetriät opma ja edimäst teoreemi uurõn küsse tä Eukleidese käest: "A määnest kassu ma s'oost tiidüsest saa?" Eukleides ollõv kutsnuq or'a ja ütelnüq: "Annaq tälle kolm münti, ku tä nii väega taht opmisõst kassu saiaq."
Anonüümsen araabiakeelitsen käsikirän 12. aastagasaast om kirän, et "Eukleides, Naukratosõ poig, tunnõt nime all "Geomeetri", om vana ao opõtlanõ, peritolo poolõst kreeklanõ, elopaiga perrä süüriäläne, sündünüq Tyrosõn."
Viil arvatas, et Eukleides võisõ oppi Platoni Akadeemiän Ateenan. Filosoofiliidsi arvosaamiisi poolõst oll' tä kõgõ tõõnäolidsembält platoonik.
"Elemendiq".
Üts kõgõ vanõmbist alalõ hoitunuisist "Elemente" tükest, miä om perit umbõs aastagast 100 m.a.p. Joonis käü II raamadu Lausõ 5 mano.
Kuigi pall'oq tulõmusõq "Elemenden" olliq perit varatsõmbilt matõmaatikilt, oll' Eukleidese teeneq tuu, et tä pand' nuuq tulõmusõq kirja süstematiseeritült, nii et noid olõssi lihtne tõisil tarvitaq, ja and' tulõmuisilõ rangõq matõmaatilidsõq tõõstusõq - säändseq, midä loetas tõõstuisis ka täämbädsel pääväl.
Ku kõgõ kuulsambaq ommaq "Elemendiq" uma geomeetriä-osa poolõst, om sääl sõski ka arvoteooriat. Muuhulgan om sääl köüdüs tävveliidsi arvõ ja Mersenne'i lihtsidõ arvõ vaihõl, tõõstus, et lihtsit arvõ om lõpmalda pall'o, lemma arvõ faktorisiirmisõ kotsilõ (miä veese aritmeetiga põhiteoremini) ja Eukleidese algoritm katõ arvo kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises.
Geomeetrilist süstemmi, miä oll' kirän "Elemenden" kutsuti pikkä aigo lihtsält geomeetriäs ja tuud peeti ainukõsõs võimalikus. S'oo ilma aigo kutsutas tuud süstemmi hariligult eukleidilidses geomeetriäs, et tetäq vaiht noidõ geomeetrijidega (nn. mitte-eukleidilidseq geomeetriäq), midä naati uurma 19. aastagasaal.
Tõsõq teossõq.
Eukleidese kujo Oxfordi luudusõ aoluu muusõumin
Pääle "Elemente" om täämbädse pääväni alalõ püsünüq viil vähämbält viis Eukleidese teost. Noidõ ülesehitüs om sama ku "Elemendel": andas definits'ooniq ja tõõstadas lausõq (teoremiq).
Eukleides kirot' viil tõisigi teossit, a nuuq olõ-iq inämb alalõ.


Kiir (matõmaatiga).
Kiir om punktihulk, miä tegünes lõigu lõpmalda pikendämisel üle üte otspunkti.


Kirg.
Kirg vai valguskirg om valgusjutt vai -juun. Egäpääväkeelen kõnõldas kõgõ sagõhõmpa päävä- vai valguskirist vai -jutõst. Inämb-vähämb taansaman tähändüsen om kirg ka füüsigamõistõq.
Kaeq viil.
Kirg (matõmaatiga)


Vanapärase Võru murde sõnaraamat.
Vanapärase Võru murde sõnaraamat om sõnaraamat, kon ommaq sisen Keema Hella põlitsidõ võrokõisi ja setodõ käest kor'atuq sõnaq. Nuuq sõnaq om Keema Hella kor'anuq aastagil 1963-1986 Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna nink Setomaa 35 küläst. Raamadu om kokko säädnüq Käsi Inge Eesti Keele Instituudist ja tuu om ilmunuq 2011. aastagal Talliinan.
Sõnaraamatun om 10 000 märksõnna. Märksõna takan ommaq tuu umakäänüsse ja osakäänüsse vormiq, sõna tähendüs(eq) eesti keelen ja näütüslausõq.


Elemendiq.
Naanõ oppas geomeetriät. Pilt "Elemente" kõgõ vanõmbast ladinakeelitsest tõlkõst, miä alalõ om. Araabia keelest pand' "Elemendiq" ladina kiilde Adelard Bathist 12. aastagasaal.
"Elemendiq" (kreeka keelen: Στοιχεῖα Stoiheia) om matõmaatigateos, miä sais kuun 13 raamadust ja minka kirot' Aleksanrian elänüq kreeka matõmaatik Eukleides umbõs aastagal 300 i.m.a.
Raamatin ommaq mõistidõ välläseleltüseq, postulaadiq (aksioomiq), lausõq (teoremiq ja konstrukts'ooniq) ja lausidõ matõmaatilidsõq tõõstusõq. Sääl kaias geomeetriät ja arvoteooriat. Niisamatõ või säält löüdäq meetodit, midä om naat nimitämä geomeetrilidõs algõbras ja mink abil saa lahendaq mõndsi algõbraliidsi probleeme, niguq näütüses kruutjuurõ löüdmine. Autolycosõ teossõ "Liikujast sfäärist" kõrval ommaq Eukleidese "Elemendiq" üts kõgõ vanõmb matõmaatilinõ teos ja kõgõ vanõmb teos, kon matõmaatilinõ teooria ehitedäs üles aksiomaatilidsõlt.
"Elementen" võtt' Eukleides kokko suurõmba jao tuust matõmaatigast, miä tälle teedäq oll'. Kuigi suur osa matõrjaali olõ-õs timä vällä märgit, oll' sõski timä tuu, kiä and' pall'odõlõ teoremmele rangõq tõõstusõq.
Eukleidese "Elemente" om peet ütes kõgõ tähtsämbäs ja mõokambas opiraamadus, miä kunagi kirotõt om. Edimäst kõrda trükiti tä Veneetsiän 1482. a. - nii oll' tä üts kõgõ edimäne matõmaatigaraamat, miä trükün ilmu pääle trükipressi luumist. "Elemente" om ilmunu üle 1000 trükü, arvatas, et õnnõ piiblist om ilmunuq inämb trükke. Sato aastit, ku kõigilõ ülikoolin opjilõ oll' kohustuslik kvadrivium, pidiq nääq opma vähämbält ossa "Elemendest". Nii oll' tä tarvitusõl 20. aastagasaa alostusõni.
Siso.
Tõõstus Eukleidese "Elemenden", et ega lõigo AB jaos löüdüs võrdkülgne kolmnukk, minka ütes küles AB om. Sääne kolmnukk ΑΒΓ konstrueeritäs nii, et joonistõdas tsõõrjuun Δ keskpunktiga A ja tsõõrjuun Ε keskpunktiga B, nink kolnuka kolmandas tipus Γ võetas noidõ tsõõrjuuni lõikõpunkt.
Raamaduq 5-10 tegeleseq jagodõ ja proports'uunõga.


Tsõõrjuun.
Tsõõrjuun om geomeetriän sääntside punktõ hulk tasapinna pääl, miä ommaq ütest kimmäst punktist (tsõõrjoonõ keskpunktist) ütekavvõn. Tuud kavvust kutsutas tsõõrjoonõ raadiusõs. Punktiq, miä ommaq tsõõrjoonõ pääl vai timä sisen, moodustasõq tsõõri.


Tsõõr (geomeetriä).
Tsõõr om punktõ hulk tasapinna pääl, miä ommaq üte tsõõrjoonõ pääl vai tuu sisen. Nuuq ommaq punktiq, mink kavvus ütest kimmäst punktist (tsõõri keskpunktist) om mitte suurõmb ku üts kimmäs arv (tsõõri raadius).


Paarkolmnukk.
Paarkolmnukk vai võrdharonõ kolmnukk om kolmnukk, minkal om üts paar ütepikki külgi. Nuuq ütepikäq küleq ommaq paarkolmuka haroq, kolmandat külge kutsutas alossõs.
Maja paariq ommaq hariligult paarkolmnuka kujoga.


Mida rahvamälestustest pidada.
"Mida rahvamälestustest pidada" om Hurda Jakobi kirotuisi kogomik, miä ilmu 1989. aastagal timä 150. sünnüaastapäävä puhul ja minka om kokko pandnuq Tedre Ülo. Raamatuhe ommaq kokko kor'atuq kirotusõq rahvaluulõ kotsilõ: üleskutsõq vanavara korjamisõs, teedäqandmisõq ja uurmistüüq. Päämädselt ommaq sääl eestikeelitseq kirotusõq, a om ka üts tartokeeline üleskutsõq ja üten üleskutsõn lõigukõnõ peris võro keelen (lk. 44).


Eratosthenes.
Eratosthenes Küreenest (vanakreeka keelen: Ἐρατοσθένης, IPA: [eratostʰénɛːs]; u. 276 i.m.a. – 194 i.m.a.) oll' vanakreeka maatiidläne, tähetiidläne, matõmaatik, muusigateoreetik, luulõtaja ja spordimiis.
Tä sündü Küreenen (s'oo ilma aigo Liibüän), oppõ Aleksandrian ja tüüt' Aleksandria raamadukogon.
Eratosthenes lõi maatiidüse (geograafia) ku tiidüsharo ja oll' edimäne, kiä tarvit' tuu kotsilõ sõnna "geograafia". Tä võtt' tarvitusõlõ lakjus- ja pikkuskraatõ süstemi.
Eratosthenes oll' edimäne inemine, kiä rehkend' vällä Maa ümbremõõdo, ja tä tekk' tuud imespantava täpsüsega. Niisama oll' tä edimäne, kiä rehkend' vällä nuka Maa püürdlemistele ja timä orbiidi tasapinna ristjoonõ vaihõl. Võimalik, et tä rehkend' õigõhe vällä ka Maa kavvusõ Pääväst. Viil võtt' tä tarvitusõlõ liigpäävä ja joonist' maailma kaardi noidõ tiidmiisi põh'al, miä tuus aos maailma kotsilõ olõman olliq. Eratosthenes oll' ka tiidüslidse kronoloogia luuja; tä suut' paika pandaq tähtsämbide aoluu- ja poliitigasündmüisi toimumisõ aoq alatõn Trooja vallutamisõst.
10. aastagasaast perit entsüklopeediä Suda perrä kutsiq tõsõq Eratosthenest hõigunimega "beeta", miä om kreeka tähistü tõnõ täht, tuuperäst, et piaaigu egal alal oll' tä maailman parõmbusõ poolõst tõnõ.
Elokäük.
Eratosthenes sündü Küreene liinan Põh'a-Afrikan, miä s'oo ilma aigo jääs Liibüähe. Tä oppõ Aleksandrian, Ptolemaiosõ-aigsõ Egüptüse pääliinan, ja ollõv mõnõ aastaga opnuq ka Ateenan.
Aastagal 236 i.m.a. määräs' Egüptüse valitsõja Ptolemaios III Euergetes timä Aleksandria raamadukogo juhatajas. Aleksandria raamadukogo oll' antiikmaailman väega tähtsä tiidüskeskus.
Eratosthenes oll' Archimedese hää sõbõr. Umbõs aastagal 255 i.m.a. märke tä vällä armillaarsfääri (taiva mudõli). Umbõs aastagal 240 i.m.a. rehkend' tä vällä Maa ümbremõõdo.
Eratosthenese maailma kaardi 19. aastagasaast perit rekontsrukts'uun
Eratosthenes kritisiirse Aristotelest tuu iist, et Aristotelese arvatõn jagonõsiq inemiseq kreeklaisis ja barbaridõs ja et kreeklasõq olõs pidänüq hinnäst rassilidsõlt puhtaq hoitma. Eratosthenese meelest oll' häid ja halbo inemiisi ega rahva hulgan.
Aastagas 195 i.m.a. oll' Eratosthenes sõkõs jäänüq. Tä kuuli Aleksandrian aastagal 194 i.m.a. 82 aastaga vannnusõn.


Tasapinna ristjuun.
Tasapinna ristjuun vai tasapinna normaal om õkõvjuun, miä om tuu tasapinnaga risti. Etteannõt tasapinnal om lõpmalda pall'o ristjuuni. Vektorit, miä om paralleelne tasapinna ristjoonõga, kutsutas tasapinna normaalvektoris.


Anastacia.
 Anastacia (Chicago, 17. süküskuu päiv 1968) om ameeriga laulja, laulukirotaja ja stilist.


Wikimedia Eesti.
MTÜ Wikimedia Eesti om eesti- ja võrokeelidse Vikipeediä ni eestikeelidse Vikisõnaraamadu, Vikiopiraamatidõ, Vikitekste ja Vikitsitaatõ arõngu tugõmisõ ni näide tutvustamisõga tegelejä mittetullosaamisütisüs.
Tegemist om Vikimeediä Tsihtsäädüngi (ingl. k. Wikimedia Foundation) paigapäälidse haroasotusõga (ingl. k. "chapter"), miä luudi 2010. aastaga hainakuun ja registreeriti 6. rehekuu pääväl samal aastagal.


Tiganigu Leonhard.
Tiganigu Leonhard (Leonhard Johann Eugen Tiganik; 25. novembri 1900 Võro – 9. veebruar 1974 Karlstad) oll' eesti keemik.
Timä esä oll' Võrol Tiganiku poodi umanik.


Indus.
Indus om suur jõgi Lõunõ-Aasian. Tä nakkas pääle Tiibetist ja juusk Araabia merde. Suurõmb jago timäst (93%) om Pakistanin.


Kunnasõ Leo.
Kunnasõ Leo (Leo Kunnas, sündünüq 14. märtekuu pääväl 1967 Võromaal Kliima külän) om eesti kiränik ja sõaväeläne reservin (kolonelleitnänt).
Elokäük.
Leo Kunnas lõpõt' põhikooli Vahtsõliina Keskkoolin.
Aastagal 1984 pruumõ ta Nõvvokogo Liidost ärq paedaq, a jäi piiri pääl vaihõlõ ja mõistõti vangi. Päält vabassaamist läts' tä vabatahtligult Nõvvokogo Liido sõaväkke.
Aastil 1989–1991 oppõ Leo Kunnas Eesti Humanitaarinstituudin ja Helsingi Ülikoolin aoluku ja filosoofiat, päält tuu Soomõ riigikaitsõ korgõnkoolin.
2011. aastaga Riigikogu valimiisil sai tä üksikkandidaadin 3269 hellü. Tuu oll' 3,7% 4. valimisringkunnan annõtuist helest. Tuust olõ-õs küländ Riigikokko päsemises.
Eräolost.
Täl ommaq latsõq Grete Laura, Karl Rudolf ja Astrid Juulia.


Algarv.
Algarv om ütest suurõmb tüküarv, miä jagonõs õnnõ 1 ja esiqhindäga.
Edimädseq algarvoq ommaq 2,3,5,7,11,13,17,19.... Algarvõ om lõpmalda pall'o.


Elvä.
Elvä om liin Tartomaal Elva vallan.
Läbi Elvä lätt Tarto–Valga tsihin raudtii.


Leplandi Ott.
Leplandi Ott (Ott Lepland, sündünüq 17. lehekuu pääväl 1987 Talliinan) om eesti laulja. 2009. aastagal võit' tä telesaatõ "Eesti otsib superstaari". Niisama om tä lauluga "Kuula" lauluvõigõlusõ "Eesti Laul 2012" võitja ja Eesti iist laulja 2012. aastaga Õurovisiooni lauluvõigõlusõl Bakuun.


Islamabad.
Islamabad om Pakistani pääliin. Elänikke arvo poolõst om Islamabad Pakistanin kümnes liin. Tä asus Liidopääliina alal ja om tuu keskus. Liinaelänikke arv om kasunuq väega kipõstõ: ku 1951. aastagal elli sääl 100 000 inemist, sõs 2017. aastagal 2 mill'onat. Islamabadi-Rawalpindi liinastu om suurusõ poolõst kolmas liinastu Pakistanin ja sääl eläs 4,5 mill'onat inemist.
Islamabad asus maa põh'aosan Pothohari platoo pääl Margalla mäkist lõunõ puul. Tä om Pandžabi ja Põh'aõdagu provintsi vaihõl. 1960. aastagil tuudi Pakistani pääliin Karatšist Islamabadi. Liin jagonõs viies tsoonis.
Islamabadi peetäs Pakistani kõgõ arõnõnumbas liinas. Sääl om kõgõ suurõmb kirätundjidõ protsent Pakistanin ja mitmõq Pakistani tippülikooliq, niguq näütüses Quaid-i-Azami Ülikuul, Pakistani Inseneri- ja Rakõndustiidüisi Instituut ja Riiklik Luudustiidüisi ja Teknoloogiaülikuul. Allama Iqbali Ülikuul om üliopilaisi arvo poolõst maailman üts suurõmbit.
Islamabadin om Feisali mošee, miä om kõgõ suurõmb mošee Lõunõ-Aasian ja suurusõ poolõst kuvvõs maailman.


Amsterdam.
Amsterdam om Hollandi pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Liin om Põh'a-Hollandi provindsin. Amsterdamin eläs kolmveeränd mill'onit inemist, a sääl om siski väikuliina õhkkund. Lepliganõ õhkkund, Hollandi ehitüskunst ja pall'o kanalit tegeväq Amsterdami populaarsõs nii küläliisi ku paigapäälside siän. Amsterdam om alanpuul merepinda. Keskliin om merepinnast kats miitret alanpuul.
Ilm.
Ilm om Amesterdamin mereline. Tuud mõotas Põh'amere lähküs. Tuul puhk hariligult õdagu puult. Esiki talvõl om üükülmä harvuisi. Aastaga keskmäne õhulämmi om +10,2 °C. Kõgõ lämmämbäq kuuq ommavaq hainakuu (keskmäne õhulämmi +17,6 °C) ja põimukuu (+17,5 °C). Kõgõ külmembäq kuuq ommavaq vahtsõaastakuu (+3,4 °C) ja radokuu (+3,5 °C). Taivavii aastaga keskmäne om 915 mm. Kõgõ vihmatsõmbaq kuuq ommavaq rehekuu (100 mm) ja märdikuu (94 mm). Kõgõ kuivõmbaq ommaq mahlakuu (46 mm) ja radokuu (57 mm).
Aastan om pääväpaistust 1662 tunni, kõgõ inämb lehekuun (222 tunni) ja hainakuun (217 tunni). Kõgõ veidemb om pääväpaistust joulukuun (51 tunni) ja märtekuun (62 tunni).
Aolugu.
Amstedam om pallo noorõmb liin ku näütüses Nijmegen, Rottedam või Utrecht. Amstedam tekkü 13. aastagasaal ku kalamehekülä. Edimäst kõrda mainitsõdi Amsterdammi 27. rehekuul 1275. aastagal. Liinaõigusõq sai Amstedam aastagal 1300 või 1306. Liina ümbrüs oll' soinõ ja tuupärast tetti pall'o kanalit. Nii sai loodsiguga pia egäle poolõ. Suur jago kanaliist om püsünüq seoniaoni. Amstedam kasvi läbi kauplõmisõ Hansa liidu liinoga virgastõ ja 16. aastagasaa algusõn oll' Amstedam jo kõgõ suurõmb Hollandi liin. 80-aastadsõ sõa aigo sai Holland esiqsaismisõ ja Amsterdamist sai Hollandi pääliin. Kõgõ rikkamb ja ülemb oll' Amsterdam 17. aastagasaa peräotsan, ku Holland oll' üts kõgõ rikkambit riike maailman. Joukusõ sai Amsterdam läbi Hollandi Hummogu-India Kompanii ja Õdagu-India Kompanii, kiä kaupliq kogo maailman. Holland oll' ka tunnõt uma vaba usopoliitiga poolõst, tuuperäst tulliq sinnä nuuq, kedä takan kiusati. Aastagal 1602 tetti Amsterdami edimäne börss.
Amsterdami vaivssiq kadsuq aastagil 1623-25, 1635-36, 1655 ja 1664. Sõski kasvi rahva hulk sisserändämise peräst 17. aastagasaal neläkõrdsõs.
Amsterdami allakäük tull', ku Holland nakas' kaotama umma mõovõimu kauba üle Suurbritannialõ. 18. aastagasaal okupiirse Madalaqmaaq ärq Prantsusmaa.
Aastagast 1815 sai Holland jälq umaette kuningariigis ja pääliinas sai Amsterdam. Liin naas' jälq edenemä. 19. aastagasaa peräotsan sai valmis Amstedam-Reini kanal, midämüüdä sai Reini ja Põh'amere pääle.
Edimädsen ilmasõan jäi Holland neutraalsõs. Sõski tekkü Amsterdamin söögipuudus ja küttepuudus. Riigin olliq vastansaisoq ja tulliq mässüq, kon ka inemiisi kuuli. Tõõsõn ilmasõan vaivõl' Holland kõvva. Amsterdamin kuulivaq 10% inimiisist. Jälleki oll' söögi- ja küttepuudus, selle võeti suur inämbüs puid liinan maaha.
Rahvastik ja usk.
Amsterdamin om pall'o sisserändäjit. Vahtsõaastakuu 1. pääväl 2012. oll' Amsterdamin 49.5 % hollandlaisi ja 50.5% sisserändäjit. Kõgõ levinümb usk Amsterdamin om ristiusk, 2000. aastagal ollivaq tuud usko 17%, muslimmõ oll' 14%. Pall'o om ka budalaisi, konfutsianistõ ja hinduistõ. Hinduistiq ommaq hariligult väljarändäjäq Surinamist.
Poliitiga.
Amsterdami liinapää om van der Laani Eberhard, Hollandi Tüüeräkunnast.
Kultuur.
Amsterdamin on ilmakuulsit muusõummõ, näütüses Rijksmuseum ja Van Goghi muusõum. Pall'o om ka kontsõrditarri, tiatrit ja klupõ. Amsterdamin om pall'o esiqsugutsit piirkundõ kuningalossist Hiinaliinani, egäüte jaos midägi.
Aastagal 1928 ollivaq Amsterdamin suvõolümpiämängoq. Amsterdami kõgõ tunnõtumb spordivõistkund om Amsterdami Ajax. Ajaxi kodospordiplats om Amstedam ARenA.


Belgrad.
Belgrad om Serbiä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Bern.
Bern om Sveitsi pääliin.


Bratislava.
Bratislava om Slovakkia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Brüssel.
Brüssel om Belgiä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Bukarest.
Bukarest om Rumeeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Chișinău.
Chișinău om Moldova pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Dublin.
Dublin om Iirimaa pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Jerevan.
Jerevan (armeeniä kiil: Երևան) om Armeeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Kiiova.
Kiiova vai Kiiov om Ukraina pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Tä om Dnepri jõõ veeren Ukraina põh'aosan.
Nimest.
Sõna "kii" tähend' vanavinne keelen suurt keppi.
Seto laulõn kutsutas taad liina "Kiiova". Tuudmuudu kotussõnimi om ka parlatsõn Meremäe vallan - "Kiiova külä". Et küläl ja liinal vaiht tetäq, ommaq setoq liina kotsilõ ütelnüq ka "Oosõ-Kiiova". Om üteld ka "Kiiov".
Rahvas.
2001. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Kiiova elänikkonnast ukrainlaisi 82,2%, vindläisi 13,1%, juutõ 0,7%, valgõvindläisi 0,6% nink poolakõisi 0,3%.
Aolugu.
Kiiova om üts kõgõ vanõmbit liino Hummogu-Õuruupan. Täl om olnuq tähtsä kotus nii Vana-Vinne riigi aoluun ku ukraina rahvusõ kujonõmisõl.
Legendi perrä lõiq liina aastagal 482 veleq Kii, Štšek ja Horiv nink näide sõsar Lõbed. Tuuperäst tähüstediq 1982. aastagal Kiiova 1500. sünnüpäiva. Liin sai nime kõgõ vanõmba vele perrä. Kiiovan ommaq olõman ka Štšekavitsa ja Horevitsa mägi nink Lõbedi jõgi.


Lissabon.
Lissabon (portugali keelen "Lisboa" [loeq: lisˈboa]) om Portugali pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Minsk.
Minsk om Valgõvinne pääliin ja kõgõ suurõmb liin.
2009. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Minski elänikkonnast valgõvindläisi 85,77%, vindläisi 10,84%, ukrainlaisi 1,61%, poolakõisi 0,79% nink juutõ 0,31%. A päämine kiil Minskin om vinne kiil.


Oslo.
Oslo om Norra pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Praha.
Praha om Tsehhi pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Reykjavík.
Reykjavík om Islandi pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Tä om maailma kõgõ põh'apoolitsõmb pääliin.


Riia.
Riia (läti "Rīga" [r'iiga], latgali "Reiga", liivi "Rīgõ", s'aksa "Riga") om Läti pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Riia om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Riian eläs üts kolmasjago lätläisist. Riia om Daugava jõõ alaotsan. Riia ala suurus om 307.17 km2. Riia aoluulinõ keskliin om aastagast 1997 UNESCO maailmapärandüse nimistün. Riia luudi aastagal 1201 ja tä om inneskine Hansaliido riik.
Luudus.
Riian om aastaga keskmäne taivavii hulk 633 mm. Kõgõ vihmasõmb kuu om hainakuu (85 mm) ja kõgõ kuivõmb kuu om radokuu (27 mm).
Liinavalitsõminõ.
Riian om Läti presidendi, parlamendi, ülembkohtu ja ministeeriümide kotus. Liinavalitsusõ kotus om Riia raatus Riia vananliinan. Liinavolikogon om 60 liigõt ja vahtsõnõ volikogo valitas egä nelä aastaga takast. Volikogon om kolm fraktsiuuni. Volikogo vali liinapää, kiä aastagast 2009 om vindläne Nils Ušakovs.
Rahvastik.
1800. aastagal oll' Riian 29 663 miissuust elänikku, 12778 (43%) s'akslaisi, 7445 (25%) lätläisi ja 4055 (13.6%) vindläisi. Parhilla (2011 aastaga andmidõ perrä) om Riia rahvaarv 657 424 inemist, kinkast lätläisi om vähä alla poolõ.
Kultuur.
Riian ommavaq Läti Rahvusoopõr, Läti Rahvustiatri, Riia Vinne Tiatri, Daile Tiatri, Läti Riiklinõ Pupitiatri ja Vahtsõnõ Riia Tiatri. Muusõumõst ommavaq sääl Läti Rahvuslinõ Kunstimuusõum ja Läti Rahvatiidüsline Välämuusõum.
2003. aastagal oll' Riian 2003. aastaga Eurovisiooni lauluvõigõlus.
Riian ja Lätin ommavaq populaarsõq spordialaq ijähokk, jalgpall ja korvpall. Riia liinan ommavaq suurõq spordikeskusõq: Skonto Arena ja spordiklubiq Skonto FC ja JFK Olimps.
Aolugu.
Riia liina asot' aastagal 1201 piiskop Albert von Buxhoeveden. Aastagast 1282 om Riia olnuq Hansaliidon, liin om olnuq rikas kaubaliin ja taad om juhtnuq Riia raat.


Sarajevo.
Sarajevo om Bosnia ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Skopje.
Skopje om Põh'a Makõdoonia pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Sofia.
Sofia om Bulgaaria pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Zagreb.
Zagreb om Horvaatia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Thbilisi.
Thbilisi om Gruusia pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Tirana.
Tirana om Albaania pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Varssavi.
Varssavi om Poola pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Varssavi om Visla jõõ veeren.


Vilnius.
Vilnius om Leedu pääliin nink kõgõ suurõmb liin.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä Vilniuse elänikkonnast oll' leedulaisi 63,2%, poolakõisi 16,5%, vindläisi 12,0%, valgõvindläisi 3,5% nink ukrainlaisi 1,0%.


Andorra la Vella.
Andorra la Vella om Andorra pääliin. Tä om ainugõnõ liin tollõn väikon riigin.


Ljubljana.
Ljubljana om Sloveeniä pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Podgorica.
Podgorica om Montõnegro pääliin nink kõgõ suurõmb liin. Aastagil 1946–1992 oll' liina nimi Titograd.


San Marino (liin).
San Marino liin om San Marino Vabariigi pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Ankara.
Ankara om Türgü pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin pääle Istanbuli.


Al-Kuwayt.
Al-Kuwayt om Kuveidi pääliin.


New Delhi.
New Delhi om India pääliin.


Kabul.
Kabul om Afganistani pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Hanoi.
Hanoi om Vietnami pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin.


Kupała Janka.
Kupała Janka (Janka Kupała, valgõvinne kirillitsan Янка Купала; kodanigunimega Ivan Daminikavič Łucevič, kirillitsan Іван Дамінікавіч Луцэвіч; sündünüq 7. hainakuu pääväl 1882 Viazynkan, Minski kubermangun, Vinnemaa keisririigin; koolnuq 28. piimäkuu pääväl 1942 Moskvan) oll' Valgõvinne kiränik, valgõvinne kirändüse suurkujo rahvuslidsõ heränemise aol 20. aastagasaa alostusõn.


Latgale.
Läti kultuuripiirkunnaq ja liinaq. Kaardi sinine jago om Latgale.
Latgale ehk Latgalimaa (latgali keelen "Latgola") om üts Läti neläst suurõst aoluulidsõst ja kultuuripiirkunnast. Tä om Hummogu-Lätin ja sääl ommaq mitmõq as'aq tõistmuudu ku muial Lätin. Muuhulgan kõnõldas sääl umma kiilt - latgali kiilt.
2000. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Latgalen 339 783 inemist. Latgale suurus om 14 547 km², tuu om 22% Läti pindalast.
Pääle 2009. aastaga Läti valitsõmisjaotusõ reformi om Latgalen 19 maakunda ("novads") ja 2 liina, miä kuulu-iq maakundõ ala (Daugavpils ja Rēzekne). Latgale kõgõ vanõmb ja suurõmb liin om Daugavpils. Tuul ommaq liinaõigusõ aastagast 1582, sääl eläs päält 100 000 inemise ja tä om Lätin suurusõ poolõst tõnõ liin. 35 000 elänikuga Rēzekne liina kutsutas sakõstõ "Latgale süämes", tuuperäst et tä om Latgale keskel. Pääle tuu võeti Rēzeknen 1917. a. vasta aoluulinõ otsus, et Latgale piät tõisi Läti piirkundõga kokko kuuluma. Lutsi ("Ludza") om kõgõ vanõmb Latgale kotus, midä om nimmat kirän (1177. a.).
Aolugu.
Latgale tekkü Daugava jõõst hummogu poolõ. Latgalest õdagu poolõ jäiq liivläisi maaq ja hummogu poolõ slaavlaisi umaq. Vana ao välläkaibmiisi perrä olliq kõgõ vanõmbaq inemiisi elopaigaq Latgalen Lubana, Dviete ja Suurõ-Lutsi ("Liela Ludza") järve veeren. Latgaliq tulliq tahtõ katõn lainõn. Edimäne tulõminõ oll' 6. ja 7. aastagasaa vaihtusõ ümbre, ku tulti läbi s'ooilma-aigsõ Leedu ala ja asotõdiq elämä Augšzeme kanti Lõunõhummogu-Vidzemen ja Õdagu-Latgalen. Säält liiguti aigopite edesi põh'a poolõ. Tõnõ lainõq latgalit tull' hummogu puult läbi s'ooilma-aigsõ Valgõvinne 7.-9. aastagasaal.
Aoluu joosul om maa, mink kotsilõ om üteld, et sääl elässeq latgaliq, jäänüq pall'o vähämbäs. Täämbädse päävä Latgale piiriq pantivaq ammõtlidsõlt paika Läti 1922. aastaga põhisäädüsen.
Luudus.
Latgalen om pall'o viikokõ ja sakõstõ kutsutas tedä "sinitside järvi maas". Kokko om sääl 972 järve, minkast suurõmb jago om mägitsel maal Dagda kandin.
Läti kõgõ suurõmb jõgi Daugava om Latgale ja Sēlija piiris, piiris Vidzeme (innembide Liivimaaga) ommaq olnuq Aiviekste ja Pedejä jõõq. Kõgõ pikembäq jõõq Latgalen hindän ommaq Dubna jõgi (120 km), Rēzekne jõgi (116 km) ja Malta jõgi (115 km).
Suurõmb jago Latgale jõkist juusk Daugava jõkkõ, Põh'ahummogu-Latgale jõõq juuskvaq Velikaja jõkkõ.
2007. aastagal luudi Rāzna järve ümbre Rāzna riigipark, et kaitsaq tuu paiga luudusõ rikkust.


Rafael Correa.
Rafael Correa (Rafael Correa sünnünimega Rafael Vicente Correa Delgado; sündünüq 6. mahlakuu pääväl 1963 Guayaquilin) om Ecuadori hüäpoolinõ poliitik. Tä om olnuq Ecuadori siseministri ja eräkunna (AP) kandidaat Ecuadori 2007. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'.


Inarisaami kiil.
Lehekülg E. W. Borgi kirotõdust 1859. aastagal ilmunust inarisaamikeelitsest aabitsast.
Inarisaami kiil (Inarisaami keelen "anarâškielâ") om uurali kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs ligi 400 inemist Soomõn Inari järve ümbre.
Inarisaami kiilt opatas keelepesän, latsiaian ja algkoolin.
Inarisaami keelen ilmus aoleht Anarâš ja aokiri Kierâš.


Inari järv.
Inari järv om suur järv Põh'a-Soomõn. Ümbre järve eläs saami põlisrahvas, kiä kõnõlõsõq inarisaami kiilt.


Saamiq.
Saami pereq minevä aastagasaa alostusõn
Saamiq (ka laplasõq; hindänimetüs "sabme", "saami") om põlisrahvas Õuruupa põh'ajaon Norran, Roodsin, Soomõn ja Vinnemaal (Murmanski oblastin). Saamiq kõnõlõsõq saami kiili. Kokko om ilman 80 000–100 000 saami. Ligi puul saamõst eläs Norran.


Paide.
Paide om liin Kesk-Eestin. Paiden eläs ligi 9000 inemist. Paide liinapää om Ivaski Kaido.
Paide võrokõsõq jm lõunõeestläseq.
Paiden eläs pall'o võrokõisi ja lõunõeestläisi, kuiki nä kõik mõista-ai joht võro kiilt, a käüväq kuun.


Peipsi järv.
Peipsi jõgi om järv Eesti ja Vinnemaa piiri pääl. Peipsi om Peipsi-Pihkva järve kõgõ suurõmb jago (ülejäänüq jaoq ommaq Pihkva järv ja Lämmijärv). Piirissaarõ man küünüs Peipsi järve manoq vällä ka Võromaa kõgõ põh'apoolitsõmb ots.
Esiki ilma Pihkva järve ja Lämmijärveldä om Peipsi järv pindala poolõst Õuruupa neläs järv. Peipsist iinpuul ommaq Laadoga, Äänisjärv ja Vänern.
Liivanõ Kauksi rand Peipsi põh'aotsan


Pütsepä Eduard.
Pütsepä Eduard (Eduard Pütsep, 1898-1960) oll' Vahtsõliina kandist peri maadlõja. Tä oll' edimäne võrokõsõst olümpiävõitja ja edimäne Eesti olümpiävõitja maadlusõn.
Pütsepä Eduardi kotsilõ om üteld: «Uma ilosa kihäga, julgõ, võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll’ tä uma ao päältkaejidõ lemmik». Tä mõist' kõnõldaq katsan keelen ja oll' karsklanõ.
Elokäük.
Pütsepä Eduard sündü 21. rehekuu pääväl 1898. Noorõn elli tä Peterburin. Tä käve vabatahtlikult Vabahussõan.
Päält Edimäst ilmasõta oll' Eduard sportlanõ ja triinri Eestin, Lätin ja 1939. aastagast alatõn Soomõn Kuusamon, kon tä 1960. aastal ka kuuli.
Saavutusõq.
Olümpiäl Antverpenin 1920. ja Amsterdamin 1928. aastagal oll’ Pütsepä Eduard kuvvõs. Pariisi suvõolümpiäl 1924. aastal võit' tä Kreeka-Rooma maadlusõn kärbläse kaalun kuldmedäli. Tuu oll' edimäne Võromaa inemise võidõt olümpiäkuld.
1927. aastaga Õuruupa Meistrivõistluisil sai tä hõpõmedäli.
1921. 1923. ja 1925. aastagal tull' tä Eesti meistris. Eesti miiskunna iist käve tä võistlõman 11 kõrda.
Filmin mängmine.
Pütsepä Eduard om mängnü katõn Märska Konstantini filmin. 1924. aastal nal’afilmin «Õnnelik korterikriisi lahendus» oll’ Pütsepäl hulgus Shimmyna pääosa. Tuu film om är häönüq, a sisukokkovõtus ja pildiq päätegeläsest ommaq alalõ. Tuun filmin mängmise iist kutsuti tedä Eestimaa Chaplinis. 1925. aastagal filmin «Tšekaa komissar Miroštšenko» oll’ Eduardil Tšillikovi roll.


Galeegi kiil.
Galeegi kiil om romaani kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Hispaania põh'a-õdagujaon Galicia piirkunnan ja mõnõl puul Portugalin.
Galeegi keele kõgõ lähkümbäs sugukeeles peetäs portugali kiilt.


Ilmaruumilaiv.
Ilmaruumilaiv om säedüs, massin vai laiv miä om eihtet, ilmaruumin lindamisõs. Ilmaruumilaivo tarvitõdas pall'odõ asjo jaos: kõlistamisõs, maakerä kaemisõs, ilmatiidüses, maatiidüses, plannõtidõ uurisõs ja kaupo ni inemiisi vidämises.
Um kattõ sorti ilmaruumilaivo: inemiisi kandvaq ja robodiq. Inemiisi kandvaq ilmaruumilaivuq veeväq inemiisi maakerä päält ilmaruumi vai tagasi. Mynõq kandvaq inemiisi ynnõ orbiidil, näütüs ilmaruumijaamaq. Tõistmuudu laivaq ummaq robodilaivaq, miä sõitvaq ess' vai ummaq kavvõdalt juhitavaq.
Aolugu.
Sputnik-1 oll' edimäne maakerä satelliit. Tuu saadõti taiva, lopõrdavalõ madalalõ orbiidilõ, Vinnemaalt neländäl rehekuul 1957.


Robot.
Robot um massin vai programm, miä mõist tüüd tetäq, kas esiq vai kavvõstjuhtmisõga. Hariligult ummaq robodiq elektroonigagaq massinaq, midä juht puutri. Robodiq võivaq ollaq täütsä hindäperi, puulhindäperi vai inemiisi juhiduq. Robodiq võivaq ollaq inemise muudu, syameheq, till'oq vai suurõq tüüstüsmassinaq. Keerolinõ robot või vällä näüdädäq, niguq tä olõssiq eloh.
Umaette robotidõ rühm om internetirobodiq ehk botiq, miä ommaq internetin mitmõsugumaidsi automaatsidõ ülesandidõ täütmises luuduq puutriprogrammiq. Naid pruugitas peris pall'o ka näütüses Vikipeediä kõrranhoitmisõs ja teknilidsembät sorti tävvendämises.


Mustlasõq.
Mustlasõq ommaq Põh'a-Indiast peri rahvas, kiä täämbädsel pääväl eläseq Euruupah, Aasiah, Ameerikah ja muial üle ilma lajah.
Periolõminõ ja aolugu.
Mustlasõq ommaq tulnuq Põh'a-Indiast umbõs 9. aastagasaa keskeh. Mille nääq õdagu poolõ liikma naksiq, olõ-õiq kimmähe tiidäq. Nääq joudsõq vällä Aasiahe ni Euroopahe. Mustlaisi om eiski Jaapanih.
Tuus aos, ku mustlasõq Õdagu-Euruupahe joudsõq, oll' kerik avvo sisse nõstnuq ligemisehoitmisõ ni tuu käve ka mustlaisi kotsilõ. Kõik läts' võlssi aastagal 1492, ku Hispaania kuning Ferdinand saat' kõik mustlasõq maalt vällä.
1940. aastil häödiq väega pall'o mustlaisi ärq natsiq. S'aksa võimu aol Eestih es tüküq talomeheq natsõ säädüst täütmä ni mustlaisi vällä andma. Siski tapõti Eestih repressiuunõgaq 743 mustlast, minka häötediq ärq piaaigu kõik Eesti mustlasõq. Üteh eesti mustlaisiga kattõ tävveste ärq ka miiq ummi Laiuse mustlaisi keelemurrõq.
Parhillaq om Eestih umbõs 1000 – 1500 mustlast.
Rahva nimest.
Sõna "gypsy" inglüse keeleh näütäs Egüptüse inemise pääle, a säält nääq peri olõ-õiq. Tõõsõq sõnaq nigu "cigány" ungari keeleh ja "Zigeuner" s'aksa keeleh tunnusõq ollõv inglüskeelidse iihkujo perrä tekkünüq.
Mustlaisi uma nimetüs om "Roma", miä tähendäs miist, abielomiist. Seo nimega om tuud rahvast õigõmb kutsuq.
Kiil.
Mustlaskiil om egäh riigih, koh mustlasõq eläseq, esiqmuudu. Mustlaskiil om mõotanuq paigapäälist kiilt ni võtnuq säält ka lainõ üle. Mustlaskiil esiq kuulus Indoeuruupa kiilkunda, alguperälidselt om tä hindi ja sanskriti juurigaq.
Mustlaskeeleh om 8 käänüst ni 2 suku.
Eesti mustlaisilõ om umanõ korgõ imäkeele mõistjidõ tasõq: 70 % - 80 %.
Muusiga.
Tuu, miä om mustlaisi man kõgõ avvo seeh olnuq, om näide muusiga: lauluq ni tandsuq. Muusikalidsõh ja ka üldidsembält kultuurilidsõh mõttõh või mustlasmuusikat jakaq neläs suurõmbas rühmäs: Vinne, Ungari, Hispaania ni Lähkü-Hummogumaa.
Vinne mustlasõq ommaq hääq lauljaq ni viioldajaq. Nimäq ommaq ka pääas'aligult mustlaisi stereotüübis nii muusikah ku rõiviidõ stiilih. Kuulsaq ommaq nii näide lauluq ku tandsuq.
Ungari mustlasõq ommaq tuntuq uma hää viiolimängu poolõst, värmi and manoq simbli ni ummamuudu lauluhelü. Meheq ni naasõq ommaq väega hääq tandsjaq.
Hispaania mustlaisi muusiga om köüdet flamenco’ga, minkalõ nääq ommaq alosõ pandnuq.
Lähkü-Hummogumaa mustlaisi muusiga om sarnanõ noidõ riike muusikalõ, koh nääq eläseq.
Soomõ mustlasõq tandsi-iq, lauluq ommaq suurõmbjago soomõkeelidseq.
Hädä om õnnõ tuuh, õt mustlaslaulõ tulõ-õiq inämb mano. Nuuq, miä olõmah ommaq, ommaq mitu kõrda maaha laultuq vai täämbädse ao perrä ärq säedüq. Muudupite laulu pääle tandsita-aiq, tandsitas refrääne pääle, koh sõnno olõ-õiq vai olõ-õiq mõttõga sõnno. Mustlaslauluq kõnõlõsõq pääas'aligult rändämisest, murrõst, rõõmust, armastusõst ni surmast. Hariligumbaq tegeläseq laulõh ommaq ts'uraq ni näioq, hiroq, tiiq ja leib. Eräle jaetas aigladsõq igätsüslauluq ni kipõmbaq tandsulauluq. Sagõhe hõigatas tandsjiilõ lausiid nigu: "Chaiori, khelesa!" ('Tütrik, tandsiq!').


Sunda kiil.
Sunda kiil om õdagu-austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 34 mill'onat inemist Indoneesiän Jaava saarõ õdagujaon. Seo om umbõs 15% Indoneesiä elonikkunnast. Inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt. Lähkümbäq sugukeeleq ommaq madura ja malai kiil. Sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs: õdagu-, põh'a-, lõunõ-, keskhummogu-, põh'ahummogu- ja lõunahummogurühm. Kõgõ inämb kõnõldas lõunõ- ali Priangani murrõt.
Kiilt kirotõdas parhilla ladina kirän, miä om sääl tarvitusõl 19. aastagasaa keskpaigast. Sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä. Aoluulidsõlt oll' 13. aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni 14.-18. aastagasaal vana sunda kiräviis (Aksara Sunda Kuna). 1990. aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi (Aksara Sunda), midä kuikipall'o siskiq tarvitõdas. Ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä-iq.
Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 14. aastagasaast. Sunda keele nimi tulõ sanskritikeelitsest sõnast su, tähendüsega hüä vai valgus. 1904. aastagal kuulutõdi, et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi 2000. aastagas ärq. Parhilla om löüt, et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli-iq, innemb tarvitas indoneesiä kiilt.
Jaava saarõ keeleq. Sunda kiilt kõnõldas saarõ õdagujaon.


Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam.
Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keelen "International Space Station", lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Saljut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam om tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmägaq nätäq.
Ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjoud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maa pääl. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia Kuu ja Marsi pääl.
Jaamah ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tah ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.


Puutriprogramm.
Puutriprogramm' um rida kirotõduid käske, midä arvudi täüt. Arvutil um programmõ vaia. Programm või ollaq kaümäpantav, nii saa arvudi naid õkva käümä pandaq. A või ollaq kah inemisele arvosaadavah keeleh. Inemisele arvosaadavast arvudikeelest saa tetäq arvudi õkva käümäpantavat kiilt.


Hall (värm).
Hall om värm, miä om hahast tummõmb, a mustast hellemb.


Roosa.
Roosan kampsonin naanõ kuda roosat salli.
Roosa om värm, miä om midägi valgõ ja verevä vaihõpäälist.


Jeruusalemmä templi.
Jeruusalemmä templi oll' Jeruusalemmä liinan templimäel olnuq juutõ pühäkoda. Juudiuso jaos oll' templi kõgõ pühämb kotus. Aoluu joosul oll' tuu kotusõ pääl kats' templit - edimäne templi vai Saalomoni templi ehitedi kümnendäl aastagasaal inne miiq aoarvamist. Edimädse templi häödiq babüluunlasõq 587. aastagal i.m.a. Tõnõ templi ehitedi 516. aastal i.m.a. ja tuu häödiq ruumlasõq 70. aastagal miiq aoarvamisõ perrä. Parhillaq templit olõ-i ja templimäel om hoobis kats' muhamediuso mosseed.
Ku juudiq viil templin jumalateenistüisi kõrraldiq, sis oll' templi ka väegaq tähtsä ohvrikotus. Templin oll' kõgõ pühämb ruum, kon ülembpriistri õnnõ ütś kõrd aastagan andõ and' ja priistride iin muro, kon egäpäävätsit andit andaq.
Täämbädsel pääväl juudiq inämb templin ei käüq ja olõ-i ka vahtsõt templit ehitänüq. Vanast templist om alalõ jäänüq õnnõ üts müür, mink man pallõman kävvüq. Tuud müürü nimitedäs Ikumüürüs.


Babülon.
Babüloni liina varõmõq 1932. aastagal.
Babülon (akkadi keelen "Bābilim") oll' akkadi liinriik, miä alostõdi 1867. aastal inne miiq aoarvamist. Babüloni liin oll' ehitet Eufrati jõõ perve pääle.
Babülon oll' väikü liin tooni aoni, ku kuning Hammurabi pall'o maid ärq vallut' ja Babülonist uma riigi pääliina tekk'. Ku Hammurabi ärq kuuli, sis läts' timä riik lajalõ, a Babüloni liin jäi Babüloonia piirkunna kõgõ tähtsämbäs liinas. Pia jäi liin Assüüriä riigi võimu alaq ja oll' nii mitu aastagasata.
Kuvvõndal aastagasaal i.m.a. ehit' Vahtsõ-Babüloonia kuning Nebukadnetsar II liina uhkõ Ištari värehti ja üte säitsmest maailmaimmest, Babüloni ripvaq aiaq. 539. aastagal i.m.a. sai liinast Pärsiä riigi osa ja umbõs kats' aastagasata ildampa vallut' liina Makõdoonia Aleksandri ni sis pia jälkiq Pärsiä. Säitsmendäl aastagasaal miiq aoarvamisõ perrä valludiq Babüloni araablasõq ja piä jätiq inemiseq liina maaha.
Parhillaq ommaq Babüloni varõmõq Iraagin ja osa varõmit ommaq kõrda tettüq, turistiq saavaq noid kaiaq.


Mossee.
Kul Sharifi mossee Kaasanin, Tatarimaal.
Mossee vai metset om muhamediuso pühäkoda.


Akkadi kiil.
Akkadi kiil (akkadi keelen "lišānum akkadītum") om välläkoolnuq semiidi kiil, midä kõnõldi muistitsõn Mesopotaamian. Akkadi kiil om kõgõ vanõmb teedäqollõv semiidi kiil. Taad kirotõdi kiilkirän. Akkadi keelel ommaq ka tugõvaq sumõri keele mõoq, selle et nuuq kats kiilt ommaq tõõnõtõõsõlt väega pall'o lainanuq. Akkadi keele kõgõ lähkümb sugukiil om eblaiidi kiil, miä om ka vällä koolnuq.
Üleskirotusõq.
Edimädseq akkadi keele üleskirotusõq ommavaq peri katõkümnest ütsändast aastagasaast inne miiq aoarvamist. Nuuq ommavaq löütüq sumõri tekstest, a mõni aastagasada ildambast aost ommaq löütüq joba tävveste akkadi keelen kirotõduq tekstiq.
Keeleoppus.
Akkadi keelen oll' kolm käänüst (nimekäänus, umakäänus ja osakäänus), kolm arvo (ütsüs, kats'us ja mitmus) ja kats suku (miissugu ja naissugu).
Tõõsõndiq.
Tõsõ tuhataastaga alostusõs oll' tekkünüq kats akkadi keele tõõsõndit. Ütte naist kõnõldi Assüüriän ja tõist Babüloonian. Kuigi naid nimitedäs akkadi keele murdis, olõ-õs naaq väegaq sarnadsõq ja mõnikõrd om naid ka katõs umaette keeles arvat.
Välläkuulminõ.
Vällä kuuli akkadi kiil edimädsel aastagasaal inne miiq aoarvamist.


Ingerikar'ala kiil.
Ingerikar'ala kiil (vai isuri kiil, ingerikar'ala keelen "ižor(k)an keeli/kiili, maakeeli") om soomõ-ugri kiili hulka kuuluv õdagumeresoomõ kiil. Ingerikar'ala kiil om lähkü kar'ala keelele, taad kõnlõsõq (päämidselt õigõusko) Ingerimaa isuriq. Ingerikar'ala keelel om umbõs 300 kõnõlõjat, inämbüs noist vanõmban iän.


Piirissaar.
pisi
Piirissaar om saar Tartomaal. Taa om Peipsi järve kõgõ suurõmb saar.
Saar käü 2017. aastagast pääle Tarto valla mano, innembä oll Piirissaarõ vallan.


Ritõrsahvt.
Ritõrsahvt om olnuq määntsegi maa aadlimiihi selts. Ritõrsahvtõl olliq päämeheq ja kohtoq.
Eestimaa ritõrsahvt kaotõdiq ärq 1920. aastagal, Liivimaa ritõrsahvt 1923. aastagal.


Hollandi kiil.
Hollandi kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 22 mill'onat inemist. Hollandi kiilt kõnõldas päält Hollandi, Belgiän, Surinamen, Arubal, Hollandi Antillel, a peris pall'o ka Indoneesiän.


Coimbra.
Coimbra (loeq: kuimbra) om liin Portugali keskosan Mondego jõõ veeren. Tä om Portugali katõ kõgõ suurõmba liina - Lissaboni ja Porto - vaihõl, 200 km Lissabonist põh'a puul ja 120 km Portost lõunõ puul.
Coimbral om nii mõndagi ütist Tarto liinaga: tä om ülikooliliin jõõ veeren ja sääl eläs umbõs 100 000 inemist. Mõlõmbaq liinaq ommaq uhkõq uma vana ülikooli poolõst, Coimbra ülikuul om sõski pall'o vanõmb - luud joba 1290. aastagal.


Coimbra ülikuul.
Coimbra Ülikuul om ülikuul Coimbra liinan Portugalin. Tä om Portugali kõgõ vanõmb ülikuul - luud joba 1290. aastagal. Tä kuulus maailma 15 kõgõ vanõmba ülikooli hulka, miä ommaq vaihtpidämäldä tüütänüq.
Coimbra Ülikuul om üts suurõmbit Portugalin, sääl opis pia 20 000 üliopilast.
Ülikoolin om 8 tiidüskunda, kon saa oppi humanitaar-, sotsiaal-, luudus- ja teknigatiidüisi.
Coimbra Ülikuul kuulus Coimbra gruppi - tuun grupin ommaq Õuruupa kõgõ vanõmbaq ja väärikambaq ülikooliq. Tegelikult omgi tuu grupp nime saanuq Coimbra perrä, tuuperäst et grupi asotamiskuunolõk peeti sääl.
Tiidüskunnaq.
Coimbra Ülikoolil om 8 tiidüskunda, miä ummakõrda jagonõsõq osakundõs.
Aolugu.
Coimbra ülikooli luuja kuning Dinis I kujo Coimbran
Ülikooli asot' Portugali kuning Dinis 1290. aastagal Lissabonin ja tuud kutsuti "Estudo Geral" (ladina keelen "Studium Generale"). Kuninglik harta "Scientiae thesaurus mirabilis", miä kuulut' vällä ülikooli luumisõ, om perit tuu aastaga 1. urbõkuu pääväst, kuigi tuud ülikooli oll' proomit luvvaq joba 1288. aastagast saaniq. Luud ülikuul oll' edimäne Portugalin ja üts edimäidsi Ibeeriä puulsaarõ pääl. Paavst Nicolaus IV kitt' ülikooli luumisõ hääs 9. põimukuu pääväl 1290. aastagal. Vahtsõn ülikoolin olliq kunstõ, õigusõ, kanoonilisõ õigusõ ja arstitiidüskund.
Ülikuul es jääq Lissaboni kuigi kavvas. Arvada, et ülikuul es saaq häste läbi kerikuga ja liinarahvas üliopilaisiga nink tuuperäst koliti ülikuul 1308. a. Coimbrahe. Sääl liinan olliq joba olõman koolitamisõ tradits'ooniq - sääl oll' kuulsa Santa Cruzi kluustrõ kuul. Ülikuul ehitedi paika, midä tundas nime "Estudos Velhos" all, tuu om umbõs sääl, kon täämbädsel pääväl sais ülikooli pääraamadukogo.
1338. aastagal, kuning Afonso IV aol, viidi ülikuul Lissaboni, kost tä koliti tagasi Coimbrahe 1354. aastagal. S'ookõrd koliti tä liina süämehe, miä tuudaigo huugsahe kasvi. 1377. aastagal, ku valits' kuning Fernando, viidi ülikuul jälq Lissaboni, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagasaas. Sinnä aigo (umbõs aastakka 1380) jääs usotiidüskunna luuminõ. Aastagal 1537, ku valits' kuning João III, koliti ülikuul lõpligult Coimbrahe, kon tä sääd' hinnäst sisse Alcaçova paleen. Lissabonist tuudi Coimbrahe kogo ülikuul - nii oppõjouq ku raamadukogo. Luudi ülikooli kolledžiq, tetti ümbre oppõkava ja võeti tüüle vahtsit oppõjoudõ nii Portugalist ku välämaalt.
18. aastagasaal tekk' Portugali valitsusjuht ülikoolin suuri muudatuisi. Valgustusao mõol naati oppama luudustiidüisi. Évora ülikuul tüüt' aastagil 1559-1759, a mud'o oll' Coimbra ülikuul aastagil 1290-1559 ja 1759-1911 Portugali ainukõnõ ülikuul. Aastagal 1911 luudivaq Lissaboni ülikuul ja Porto ülikuul.
2008/2009 opiaastagas oll' Coimbra ülikuul üle lännüq Bologna protsessi korgharidusmudõlilõ.
Opminõ Coimbra ülikoolin.
Kooliaasta nakkas pääle rehekuun ja lõpõs hainakuun. 2004. aastagal oll' Coimbra ülikuul üts edimäidsi Portugalin, kon naati opmisaigo piirama. 4-aastagadsõ oppõ läbitegemises om aigo 6 aastakka ja 6-aastagadsõ oppõ (nt. arstitiidüsen) läbitegemises om 8 aastakka. Ku opmisõga lätt kavvõmb, piät üliopilanõ uma opmisõ kinniq masma. Coimbra ülikoolin olõ-iq erälde kursuisi tüülkäüjile vai õdaguidsi kursuisi. Ülikuuli tahtjit om pall'o. Mõnõl erialal Luudustiidüisi ja teknoloogiatiidüskunnan, õigustiidüskunnan ja majandustiidüskunnan om juhtunuq, et loenguruumiq ommaq nii täüs, et mõnõq üliopilasõq piät saisma. Noidõn tiidüskundõn om kõgõ inämb poolõlõjätjit ja kõgõ pikemb keskmäne opmisõ aig (aig miä kulus ülikooli lõpõtamisõs).
Sümboliq.
Noid värme pruugitas tiidüskunna emleemi ja tõisi sümbolidõ man, niisamatõ ommaq üliopilaisil uma tiidüskunna värmi pailaq. Ülikooli logo ja rektoraadi värm om tummõrohilinõ. Coimbra ülikooli lipp om valgõ, mink keskel om ülikooli logo.
Coimbra Ülikooli ja liina ütes sümbolis om ülikooli kellätorn. Tuud torni kutsutas portugali keelen sõnaga "cabra", miä mud'o tähendäs (kodo)kitsõ, a slängin ka litsi. Sääntse nime ollõv torn muistõ saanuq tuuperäst, et ku kell lei, ollõv üliopilaisil olnuq veeränd tunni aigo loenguhe minnäq. Päält tuud pantivaq ülikooli raudvärehtiq ilma armulda kinniq ja kiä ildas jäi, tuud inämb sisse es lastaq. Üliopilaisilõ miildü vanast kah kavva maata ja tuuperäst võtt' sääne asi näid hirmsahe vandma.
Kumbõq.
Ülikooli akadeemilidseq tradits'ooniq andvaq liina elolõ värmi. Noidõ hulka kuulussõq näütüses "Queima das Fitas" (ülikooli lõpõtamisõ tähistämine tiidüskunna värmi paila palotamisõga), "Festa das Latas" (rebäste pido), sakõ vanno üliopilaisi vormirõividõ tarvitaminõ, "Fado de Coimbra" (Coimbra fado - lauluq midä vanast laulti ku serenaatõ, a täämpädsel pääväl laulõtas kontserdel) ja doktoritöie kaitsmisõ tseremoonia.
Kuulsambaq lõpõtajaq.
Coimbra ülikoolin ommaq opnuq pall'oq kuulsaq tiidläseq, poliitiguq, kultuuritegeläseq ja muuq. Näütüses ainugõnõ portugaallasõst Nobeli meditsiinipreemiä saaja Monizi Egas, Portugali riigimiis Oliveira Salazari António, kiä oll' 1932-1968 pääministri, 16. aastagasaa matõmaatik Nunese Pedro, kedä peetäs Portugali kõgõ kuulsambas matõmaatikus, ja s'akslanõ Claviusõ Christopher, kiä oll' meil tarvitusõl olõva Gregoriusõ kallendri päämäne vällämärkjä.


Klimti Gustav.
Klimti Gustav (Gustav Klimt, 1862–1918) oll' Austria kunstnik.
Pilte.
Klimti
Klimti


Poola kiil.
Poola kiil (poola keelen "język polski") om üts õdaguslaavi keelist. Taad kõnõlõs ku imäkiilt 50 mill'ona inemise ümbre päämädselt Poolan, a ka Leedun, Valgõvinnen jm.
Poola tähistü.
Aa Ąą Bb Cc Ćć Dd Ee Ęę Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Łł Mm Nn Ńń Oo Óó Pp Rr Ss
Śś Tt Uu Ww Yy Zz Źź Żż
Täheq ą, ę, ń ja y saa-ai kunagi ollaq sõna algusõn.
Poola keele pehmehüsmärgiga täheq "ń" ja "ś" ummaq täpsähe samaq ku võro keelen.


Mustik.
Mustik vai must'kas om kanariguliidsi sugukunna mustiga perrehe kuuluv väiku puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas mustiga all inämbüisi taa puhma musta, päält ohku sinidse kõrraga katõtut marja.


Chávezi Hugo.
Chávezi Hugo (1954-2013) oll' Venezuela president aastil 1999-2013.
Tä oll' eräkunna Viiendä Vabariigi Liikminõ juht tuu eräkunna luumisõst 1997. a. kooniq 2007. aastaganiq, ku tuust ja viil mitmõst tõõsõst eräkunnast panti kokko Venezuela Ütine Sotsialistik Partei (PSUV). Tuu partei juht oll' tä uma surmani.
Timä puult oll' suur jago Venezuela vaesõst rahvast, rikkambaq inemiseq olliq hariligult timä vasta.


Malta kiil.
Malta kiil om afroaasia kiili semiidi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 372 000 inemist põhilidsõlt Maltal. Kõnõlõjit om kuikivõrd ka vällärändäjide siäh Põh'a-Ameerikan ja Suurbritannian.
Kiri.
Malta kiil om ainugõnõ semiidi kiil, midä kirotõdas ladina kirän.
A,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.
Tähega q, nigu ka võro keelen, kirotõdas malta keelen kurgupeethellü, nt "qattus" 'kass'.


Kaika suvõülikuul 2012 Harglõn.
 (rektri ammõdirahaga) veitse aigo inne suvõülikooli alostust
2012. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Harglõ kihlkunna keskusõn Harglõn 10.-12. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Kõivupuu Marju ja pääkõrraldaja oll' Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika. Suvõülikooli vallalõtegemine ja lõpõtaminõ, süümine ja magaminõ oll' Harglõ koolimajan, ettekandõq ja kultuuriprogramm olliq Harglõ kultuurimajan.
Suvõülikoolin käve kirjäpandmispapridõ perrä 452 inemist - nii pall'o inemiisi olõ-iq käünüq ütengi varatsõmban suvõülikoolin.
Riidi, 10. põimukuu päiv.
Suvõülikoolist osavõtjaq kaessõq Harglõ vana kõrdsihuunõ man Taheva valla kaarti.
14.30–18.00 Loenguq kultuurimajan: Harglõ kihlkund vanast ja parhilla.
14.30 Kiho Toomas. Harglõ tekütämine: Harglõ rikkusõq ja näide kestmine.
15.00 Fastrõ Mariko ja Saarõ Evar. Harglõ kihlkunna keelest ja kotussõnimmist.
15.30 Pae Taavi. Mõnistõ kihlkunna edenimmist ehk kuna elliq Mehka ja Hipp?
16.30 Orasõ Janika. Harglõ kihlkunna rahvalauliguq.
17.00 Raudoja Ahto. Kuis vannu huunit mõistligult üles praavita?
17.30 Kõivupuu Marju ja Ranniku Silva. Harglõ kihlkunna rahvarõivaq ja naidõ kandminõ.
Riididse päävä latsiprogramm koolimaja man 14.30 – 18.00.
Puulpäiv, 11. põimukuu päiv.
Raudvasara Valdur kõnõlõs Käärmanni Alfredist.
9.00 – 12.00 Loenguq kultuurimajan: Võromaa kirändüsest. Harglõ kandi ao- ja kodoluust.
9.00 Teemägi Ene ja Ranniku Silva. Harglõ kooli aoluust.
9.30 Kõivupuu Marju. Harglõ kandi rahvaluulõst, uskmiisist, luudusliisist pühäkotussist ja ristipuiõst.
10.30 Allasõ Tiia. 20 aastakka Kauksi Ülle loominguga ehk ärtundmiisi taa tii päält.
11.00 Krulli Hasso. Võromaa ja võrokeelitsest kirändüsest.
11.30 Raudvasara Valdur. Käärmanni Alfred – legendaarnõ Harglõ mõtsaveli.
Puulpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 12.00.
13.00 – 18.00 Ekskursiooniq ja matkaq.
Tan jaetas seltskund katõs ja perän vaihtõdas seltskundõ. Vaihtus om kell 15.30.
18.00 Võrokeeline jumalateenistüs Harglõ kerikun. Salumäe Külli ja Hollo Toivo.
20.00 Näütemängu-, laulu- ja filmiõdak ja simman kultuurimajan.
Pühäpäiv, 12. põimukuu päiv.
Harglõ kooli latsõq laulvaq suvõülikoolist osavõtjilõ.
9.00 – 10.30 Tsihilöüdmisega (orientiirümisega) matk Harglõ kooli lähkün.
11.00 – 12.00 Loenguq koolimajan: Võro liikminõ: suunaq ja tsihiq.
11.00 Kama Kaido. Võrokõisi lipu konkursist.
11.30 Kuuba Rainer. Võro instituudi tsihiq ja tsihikeseq.
Pühäpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 11.00 – 12.00.


Nha Trang.
Nha Trang om Vietnami Khanh Hoa provindsi pääliin. 2011. aastagal elli taan liinan 392 244 inemist.
Tran Phu tännäv Nha Trangi liinan


Biên Hòa.
Biên Hòa om liin Vietnamin Đồng Nai provindsin. 2011. aastagal elli taan liinan 800 000 inemist.


Palohk.
Palohk vai palok om kanariguliidsi sugukunna mustiga perrehe kuuluv väiku puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas palohka all inämbüisi taa puhma verevät marja.


Upin.
Upin om puuvili, taa om uibu vili.
Aolugu.
Inemiseq ommaq ubinit söönüq jo tuhandit aastit. Seeniq kõgõ vanõmbaq kivistünüq ubinaq ommaq lövvedüq Çatal Hüyükist Anatooliast ja nuuq ommaq peri aastagast 6500 i.m.a. Inne aiaubinit seiq inemiseq mõtsikit ubinit. Edimädseq tiidmiseq ubinidõ kasvatamisõst ommaq peri Anatooliast ja Mesopotaamiast 2. aastagatuhandõst i.m.a. Keskaol kasvatõdi ja arõtõdi ubinit põhilidsõlt kluustridõ aioh.
Ubinasordiq.
Maailman tundas päält 30 000 ubinasordi, a inämbüs maailma ubinasaagist tulõ veitüst arvost sordõst nigu näütüses: Põh'a-Ameerikast peri 'Red Delicious', 'Golden Delicious', 'McIntosh' ja 'Jonagold' vai Austraalian arõtõt 'Granny Smith'.
Ubinidõ tuutminõ.
Seo ilma aigo kasvatõdas ubinit pia terven parralämmävüün ni mõnõn troopigavüü mägipiirkunnan. Maailma kõigist puuvil'ost kasvatõdaski ubinit parhilla kõgõ inämb. 2007. aastagal läts' ubinidõ kogotoodang müüdä esiki apõlsiinist, miä oll' kavva aigo olnuq kõgõ kasvatõdumb puuvili. 2008. aastagal olliq kõgõ suurõmbaq ubinakasvatajaq maaq Hiina, USA ja Poola.
Ubinaq Eestin.
Ka Eestin süüdi algusõn mõtsikit ubinit. Aiaubinaq tulliq edimält kluustriaidohe 13. aastagasaal, mõisaaidohe 16. aastagasaal ja taloaidohe 18. aastagasaa lõpust.
Kõgõ inämb kasvatõdi Eestin ubinit inne II ilmasõta. Viimätsel aol om ubinit naat kõrrast veidemb kasvatama. Ku 1993. aastagal kasvatõdi Eestin 40 037 tonni ubinit, sis 2009. aastagal õnnõ 5446 tonni. Vähänemise pääpõhjusõs ommaq arvadaq meile välämaalt sissetuuduq ubinaq.
Upin ku sümbol.
Upin, esiqeränis verrev, sümbolisiir armastust ja viläkust ni om Venusõ võrdkujo. Kullatsit ubinit om Skandinaavia mütoloogian peet igävedse nuurusõ vil'os.


Kõivupuu Marju.
Kõivupuu Marju (Marju Kõivupuu, sündünüq 14. märtekuu pääväl 1960 Mäepõru külän) om eesti filoluug ja rahvaluulõtiidläne nink võro as'a ajaja. Tä om Talliina Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastigu ja kultuuri keskusõ vanõmbtiidrü.
Kõivupuu Marju om sündünüq Mäepõru külän Harglõ kihlkunnan. 8. klassi lõpõt' tä Valga 1. Keskkoolin 1976. aastagal, Tarto 5. Keskkooli bioloogia-geograafia süväoppõga klassi 1979. aastagal. 1986. aastagal lõpõt' tä Tarto Ülikooli eesti keele erialal. 2002. aastagal kaits' tä doktoritüü surmakultuuri suundumuisist Võromaa matussõkumbidõ näütel.
Marjul om kats poiga: Kõivupuu Kaarli (Kaarel Kõivupuu, sündünüq 1987, rahvamuusik) ja Torbi Martin (Martin Torp, sündünüq 2000).
Kõivupuu Marju om pall'o ärq tennüq võro as'a hääs. 1988. aastagast om tä Võro Seldsi VKKF liigõq, tä om kõrraldanuq 3 Kaika suvõülikuuli (1992 Kuudsin, 1998 Põlgastõn, 2012 Harglõn), kirotanuq võro rahvalaulõ raamadu "Tsirr-virr lõokõnõ" ja olnuq võro aabidsakogo ("ABC kiräoppus ja lugõmik") liigõq ja üts "Võrokiilse lugõmigu" kokkosäädjist.


Uppsala.
Uppsala (loeq: uppsaala) om liin Roodsi keskosan Uppsala läänin Stockholmist 70 km põh'a puul. Tä om Roodsin suurusõ poolõst neläs liin ja sääl eläs umbõs 150 000 inemist.
Uppsala om ülikooliliin. 1477. aastagal luud Uppsala Ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul Skandinaavian. 1164. aastagast pääle om Uppsala ka roodsi keriklik keskus, tan om Roodsi kerigu pääpiiskop.
Aolugu.
Vanast oll' liin täämpädsest Uppsalast mõni kilomiitre põh'a puul. S'oo ilma aigo kutsutas tuud paika Vanas-Uppsalas ("Gamla Uppsala"). S'ooilmaaigsõt liina kotust kutsuti toona Östra Arosõs. Keskaigsõ kiränigu Bremeni Adama perrä oll' Uppsala toona Roodsi kõgõ tähtsämb paganauso keskus ja timä templin olliq uhkõq aasõ (jumalidõ) kujoq.
Ku Roodsin võeti vasta ristiusk sai Uppsalast tähtsä ristiuso keskus. 1164. aastagal pühitsediq Alvastra kluustrõst tulnuq munk Stefan Uppsala edimädses pääpiiskopis.
Östra Arost peeti tuudaigo Vana-Uppsala sadamaliinas. 1274 sai Östra Arosõst piirkunna keskus. Ku Vana-Uppsala kerik palli maaha, sõs kolõ pääpiiskop Östra Arosõhe, kohe panti pistü uhkõ tuumkerik, miä pühitsediq sisse 1435. aastagal. Kerik ehitediq gooti stiilin ja tä om Põh'a-Õuruupa üts suurõmbit.
Uppsalan om Skandinaavia kõgõ vanõmb ülikuul. Tuu luudi 1477. aastagal. Carl von Linné, Uppsala Ülikooli üts kõgõ kuulsamb tiidläne, elli Uppsalan pall'o aastit ja timä maia ja aida või ka s'oo ilma aigo nätäq. 16. aastagasaast om perit Uppsala loss. 1702. aastagal oll' liinan suur palang. 1960.-ndil ja 1970.-ndil aastagil lammutõdiq mitmõq kultuuri- ja aoluulidsõ väärtüsega huunõq, a sõski ommaq viil pall'oq vanaq huunõq alalõ.
Lõviga vapp om perit 1737. aastagast. Tuust aost om tedä mito kõrda muudõt, perämäne muutminõ oll' 1986. aastagal. Olõ-iq peris kimmähe teedäq, midä tuu lõvi tähendäs, a arvada või, et tä om köüdet kuninglidsõ lõviga, kedä või nätäq ka Roodsi vapi pääl.
Geograafia.
Liin om ehitet viläka maaga Uppsala tasandikulõ Fyrise jõõ viirde. Jõõga rööbilde ommaq umbõs 30 miitre korgutsõq mäeq, kohe om ehitet Uppsala kants ja kost om nätäq suur jago liinast. Liina keskpark "Stadsskogen" (sõna-sõnalt "liinamõts") küünüs jõõ veeren lõunõ puult pia keskliina ja sääl käüväq pall'oq liina elänikuq puhkaman.
Et Uppsalast om Stockholmi õnnõ 70 km (40 minotit rongiga sõita), sõs käüväq pall'oq Uppsalast pääliina tüüle. Stockholm-Arlanda linnujaama om rongiga 17 minotit, nii et linnukiga om Uppsalahe lihtne sõita.
Uppsala ärikeskus om küländki kompaktnõ. Aoluulidsõlt ommaq ülikoolihuunõq, pääkerik ja vana kuningaloss jõõst õdagu puul, muust liinast veitse erälde. Nuuq huunõq ommaq pia muutmalda kujol alalõ püsünüq täämbädse pääväni. Liina pääplats ja ärikeskus ommaq jõõst hummogu puul; nuuq piirkunnaq ommaq esieränis 1960-ndidõ majanduskasvo aigo kõvva muutunuq. Perämäidsil aastakümnil om liina viirde ehitet suuri kaubanduskeskuisi ja liina lähkohe om kah inemiisi elämä lännüq.
Majandus.
Uppsala om tunnõt ku tukõv meditsiiniuuringidõ keskus ja sääl om mitmit bioteknoloogiaettevõttit.
Ülikooliq.
Üliopilaisil om 13 seltsi ("nation"), kohe kuulutas harilikult tuu perrä, määntsest Roodsi piirkunnast perit oldas.
Midä kaiaq tasos.
Fyrise jõgi jaga liina katõs: aoluulinõ jago õdagu puul ja muudsamb jago hummogu puul. Inämbüs põnõvist as'ost (tuumkerik, vanaq tänäväq, pargiq) ommaq õdagu puul jõkõ. Hummogu puul ommaq elomajaq, administratiivhuunõq ja äriq.
Kõgõ välläpaistvamb hoonõq Uppsalan om tuumkerik. Tuu om kõgõ suurõmb kerik Skandinaavian (118,70 miitret korgõ) ja tedä om nätäq pia egalt puult liinast.
Tuumkerigu kõrval õdagu puul om "Gustavianum" – ülikooli vana päähoonõq, miä ehitediq 1625 ja miä oll' päähuunõs pia 19. aastagasaa lõponi. Põrõhõlla om sääl huunõn "Museum Gustavianum" – muusõum, kon või nätäq ülikooli aoluuga köüdet asjo, Augsburgist saad kunstikabinetti ja Vanast-Egüptüsest perit asjo. Sääl om ka ilma muutmalda püsünü anatoomilinõ tiatri, kon tohtrõs opjit opati.
"Gustavianumist" üle tii om ülikoooli vahtsõnõ päähoonõq, miä ehitediq aastagil 1879–86 Itaalia renessansi stiilin. Tollõn huunõn om muuhulgan ka Uppsala ülikooli mündikabinet, kohe om kokko kor'at pia 40 000 münti ja medälit.
Ülikooli päähuunõst mitte kavvõn om Uppsala Ülikooli Raamadukogo ("Carolina Rediviva"). Tuu om kõgõ suurõmb raamadukogo Roodsin, kon om üle 5 mill'ona köüte ja umbõs 60 000 käsikirjä. Raamadukogo hoonõq ehitediq 1820–1841.
Ülikooli raamadukogost lõunõõdagu puul 35 miitre korgutsõ mäe pääl om Uppsala Loss ("Uppsala Slott"). Tuud naas' 1549 ehitämä kuning Gustav Vasa, kinkast naas' pääle Vasa kuningasugu. S'oo ilma aigu om lossin mitu muusõummi ja maavanõmba ("landshövding") residents.
Uppsalast 5 km põh'a puul om "Gamla Uppsala" ("Vana-Uppsala"). Sääl oll' liin inne ristiuso vastavõtmist. Sääl ommaq pagana-aigsidõ valitsõjidõ kalmukingoq ja vana 1164. aastagal ehitet kerik, miä om ehitet vana pagana-aigsõ templi kotussõ pääle. 1240. aastagal kerik palli ja pääle tuud ommaq timäst õnnõ mõnõq osaq kõrda tettüq.
Kuulsambaq inemiseq.
Naist Arrhenius, Bergman, Blix, Carlsson, Celsius, Dymott, mõlõmbaq Erikssoniq, Hallman, Klum, Laurell, Liljefors, Parkman, Rosling, Stolt, Lepard, Thörnqvist and Törnqvist ommaq sündünüq Uppsalan.


Patareilamp.
Patareilamp om väiku lamp, miä näütäs hariligult küländ valgõt valgust. Taa om hariligult mõtõld ütenkandmisõs, et saasiq näüdädäq valgust ka sääl, kon olõ-õi eelektrivalgustust.


Iheri Rihhard.
Iheri Rihhard (Rihhard Iher) oll' Võromaalt Osolast peri kirämiis ja koolioppaja.
Iheri Rihhard perrega 1944. aastagal.
Elokäük.
Koolioppajas oppõ Iheri Rihhard Talliina Pedagoogiumin 1937. aastagal, tüüt' Võromaal algusõn Piitre ja 1939. aastaga sügüsest pääle Osola koolin kooniq 1944. aastaga radokuuni, ku naas' toimõndajas aolehe „Võrumaa Teataja” man.
Nõvvokogo okupatsiooni aol tüüt' 1944. aastaga sügüsest Harjomaal edimält massina-traktorijaaman, sis paar aastakümmend põllumajandusõn kooniq 1967. aastagani, ku jäi süämerikkõ peräst pensionilõ.
Iheri Rihhard kuuli 31. põimukuu pääväl 1980 ja om matõt Osola matusaida.
Looming.
Loomingukatsõtusõq naksiq pääle gümnaasiumiaastil. Suurõmbat huvvi löüdse timä romaanivõistlusõ avvohinnatüü „Kaheksa kellalööki” Nõvvokogo edimädsest okupatsioonist. Tuu ilmu aolehen „Eesti Sõna” 1943. aastaga lõpukuil. Edimädsest kiudutamisõst kirotõdu romaani „Tagasi ellu” ilmut' aoleht „Võrumaa Teataja” joulukuust 1943 kooniq radokuuni 1944.
Romaaniq ja aokirängutüü olliki põhjus, mille Iheri Rihhard tõõsõ Nõvvokogo okupatsiooni aol jäi tüüle põllumajandustõ, a samal aol kirot' edesi n-ü suhvlihe (luulõtusõq, latsijutuq, peränpoolõ poliitilis-aoluulidsõq kirotusõq ettelugõmisõs koolinoorilõ, käsikirän kogotult päälkirjo ala „Jassi juurviljaaed” ja „Mu isamaa”).
Invaliidsuspensionärin sai süvembält keskendüdäq kirändüsloomingulõ. Tuul aol kirot' tä põhilidsõlt luulõtuisi. Noidõ hulgan om pia poolõs võrokeelitsit ja eestikeelitsit. Küländ hulga om ka vaimolikku ainõt.
Viil autori eloaol, 1980. aastagal trüküti ärq Iheri Rihhardi võrokeeline luulõkogo „Kassimärss”. Päält surma om ilmunuq viil võrokeelist luulõt valikkogon „Havvakivi. Ikupilli ja loriluku" (1998) ja jutustus „Kaheksa kellalööki" autori 90. sünnüpääväs Osola kooli iistvõtmisõl.


FC Santos Tartu.
FC Santos Tartu om Eesti jalgpalliklubi, miä um luud Tarton 2002. aastagal. Klubi tege latsilõ jalgpallitreeningit ja mäng põhilidsõlt Eesti latsiliigadõn. Tarto Anneliina kunstmuroplats om klubi kodoplats.


Kikkasiin.
Kikkaseeneq samblõ seeh palohkavarsi vaihõl.
Kikkasiin (harilik kikkasiin, "Cantharellus cibarius") om kikkaseeneliidsi sugukunna kikkaseene perrehe kuuluv siin.
Kon kasus.
Kikkasiin kasus Põh'a-Õuruupan, Põh'a-Ameerikan (ka nt Mehhikon), Aasian (ka nt Himaalajan), ja Afrikan, nt Sambian.
Kikkasiin kasus sakõmbahe nõgla- ja segämõtson. Tä või üten elläq pall'odõ puiõga, sakõmbahe kuusõ, pedäjä, tammõ ja pöögiga. Kikkasiin kasus niiskõ samblõ seen, kest haina vai maahasadanuisi lehti.
Määne om.
Uma esiqerälidse kujo, värmi, hõngu ja maigu perrä om kikkasiint tõisi siini hulgast küländ kerge ärq tundaq. Kikkaseene lähkümbäq sugulasõq miiq mõtson ommaq kõllakas kikkasiin ja lehtre-kikkasiin.
Kikkaseene värm või ollaq kõllatsõst pihlõtsõni. Kikkasiin om lihakas ja sagõhõhe lehtrekujolinõ. Küpär ja jalg ommaq kokko kasunuq, näil olõ-õi selget üleminegikotust. Kübärä läbimõõt om 2–12 cm. Tuu om sagõhõhe lainõlidsõ veerega vai tävveste kõrraperäldä kujoga. Küpär om päält sille ja matt. Jalg om kübäräga samma värmi vai vähä hellemb, seest täüs, sille, alt ahtamb, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk.
Tooras siin om kipõ maigu ja esiqerälidse hõnguga, miä tege taast väega vaglakimmä seene: vaglutõduid kikkasiini näge väega harva.
Kikkasiini või löüdäq piimäkuu lõpust kooniq sügüse edimäidsi kõvvo üükülmini vai esiki lumõ tulõkini. Seeneq kasusõq sagõhõhe hulgakaupa kuun ja võivaq kassuq tsõõrin. Piksevihmaq mõosõq kikkasiini kasumisõlõ esiqeränis häste.
Kikkaseene muudu näge vällä ka Eestin kasuja siin kuld-kikkaseenik. Naid eräldäs siski värm: kikkasiin om kõllatsõmb, kuld-kikkaseenik herksäpihlõnõ, ja kujo: kikkasiin olõ-õi kõrraperäne, a kuld-kikkaseenik om kõrrapärädse ümärigu kübäräga. Kuld-kikkaseenik om piso vähämb ja piinümbä jalaga.
Korjaminõ.
Inämbüisi korjasõq inemiseq kikkasiini hindäle söögis ja sissetegemises, a kikkasiini korjaminõ ja müümine om küländ pall'odõlõ inemiisile ka tähtsä suvinõ-sügüsene lisatüü ja -sissetulõk. Eestin kor'atas esiqeränis pall'o kikkasiini müügis Võro- ja Setomaal. Üte inemise, kiä tiid hüvvi kikkaseenekotussit, pääväsaak või mõnikõrd ollaq esiki mitukümmend killo.
Soomõn om opit kikkasiini mõtsast üles löüdmä ka pinne abiga.
Söögis pruukminõ.
Kuiki teedüssit kikkasiini süümisest om jo 1500ndist aastagist, saiq kikkaseeneq laembalt tunnistõdus delikatessis prantsusõ köögi mõo kasumisõga 1700ndil aastagil, ku naaq ilmuq korgõmba rahva küükehe. Seo ilma aigo om kikkasiini söögis pruukminõ harilik üle Õuruupa ja Põh'a-Ameeriga.
Kikkasiini hariligult küdsetäs, naist tetäs koorõga hämmähüst vai suppi. Tuuralt naid süvvä-äiq, a naid võidas külh kuivadaq ja kuivatult jauhkõq jahus, midä pandas suppõ ja hämmähüisi sisse. Kikkasiini võidas ka külmetäq, kuiki vanõmbaq kikkaseeneq võivaq ollaq päält ülessulatamist vähä kipõ maigugaq.
Söögiainõq.
Kikkaseene seen om vett (91–93 % kaalust), valkõ (2,5 %; inimine siit noist ärq 70–80 %), hüdsivesäsnikke glükogiini ja trehhaluusi (paar protsenti), rasvo (0,4 %), kiudainit, beeta-karotiini, D- ja B-vitamiini (päämädselt B1, B3). Energiät om 100 g kikkaseenin 30 kcal.


Statistigaammõt.
Statistigaammõt om riigiasotus Eestin, Rahandusministeeriümi man Talliinan, mis tegeles riikligu statistikaga.
Statistigaammõti päädirektri om parhilla Mägi Mart.


Navitroll'a.
Navitroll'a kodanigunimega Trolla Heiki (Heiki Trolla) om Võromaalt peri eesti maalikunstnik.
Latsõn elli Navitroll'a algusõn Haani lähkün Troll'a ja sis Võro küle all Navi külän. Naist külist ja kunstnigu kodanigunimest tulõ ka timä kunstnigunimi. Noorõn oppõ tä Võro graafigu Kuksi Viive man joonistamist ja maalmist.
Aastagal 1993 alost' Navitroll'a elokutsõlidsõ kunstnigu tüüd. Tä sai uma naivistligu joonistamisstiiliga kibõhõhe kuulsas.
Aastil 1997–2001 olliq Navitroll'al gallõriiq nii Talliinan ku Tarton. Päält tuud om ainugõnõ ammõtlinõ Navitroll'a gallõrii Talliina vanaliinan. Navitroll'a esiq eläs ja tüütäs Võromaal.
Looming.
Navitroll'a om tennüq maali, graafikat ja tegevüskunsti, hulk timä töid on ilmunuq postkaartõ pääl ja kallõndriin. Tä om kujondanuq ka Tallinki parvlaiva Galaxy.
Navitrolla kunsti om liigitõt külh naivismi, külh sürrealismi veere pääle. Timä pilte pääle ommaq sagõhõhe eläjäq imeligun keskkunnan ja unõnäoliidsi maastikkõ taustal (nt Aafriga eläjäq põh'amaa luudusõn).
Navitroll'a om ütelnüq, et kõgõ suurõmb mõtõq, midä tä kaejilõ edesi andaq taht, om tuu, et ku tä maal, sis om tä õnnõlik ja tuuga om tä muutnuq maailma üte inemise jago õnnõligubmas.
Visuaalsõlt ja maalitekniga poolõst tulõtasõq Navitroll'a maaliq miilde uma ao Madalidõmaiõ talopujakunsti. Köüdüst või nätäq ka Zen-budistligu kunstikäsitlüsega. Toolõ vihjasõq timä pilte tukõv ja selge köüdüs päälkiräga ja pildele mõtõt andvaq stseeniq, miä ommaq hariligult kongi nukan vai edimädsel pilgul tähelepandmalda. Säälsaman tulõtas Navitroll'a looming miilde koomiksikunsti. Timä pildel om uma lühkü, nal'akas ja uutmalda puändiga lugu, õnnõgi et pildiria om kunstnik lühendänüq ütele pildile.
Näütüseq.
Navitroll'al om aastagast 1989 pääle olnuq hulga näütüisi nii Eestin ku välämaal (Talliin, Tarto, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). 2008. aastaga vahtsõaastakuun kõrrald' tä Tate Modernin näütüse umist Londonin maalituist pildest. Teedäqolõvalt oll' tuu maailma edimäne pop-up näütüs.
Eräelost.
Navitroll'a uno om tiidüsfilosuuf Kasagu Enn.


Ahli.
Ahli vai Ahelo om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Borodino külä.
Borodino vai Porutina om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Kallastõ (Mõnistõ).
Kallastõ om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Mõnistõ vallan.


Konnukülä.
Konnukülä om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Konnuvere.
Konnuvere om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Lauavabriku.
Lauavabriku külä om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Liivaku.
Liivaku om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Luhtu.
Luhtu om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Mehka.
Mehka om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Mõnistõ.
Mõnistõ vai Mõnistmõisa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastakka oll' külä Mõnistõ valla keskus.
Mõnistõ piirkunda om nimmat ka ku "Mehkamaa".
Mõnistõn ommaq Mõnistõ raamadukogo, postkontor, perearstikeskus ja hooldõkodo. Lähkün om ka Coobi puut.
Mõnistõ piire seen om ka Mõnistõ mõisa park ja Wulfõ suguvõsa kalmuaid. Mõnistõ mõisa pargin om Mõnistõ järv. Pargin ommaq aoluulidsõlt olnuq kaq Mõnistõ vasalllinnus ja Mõnistõ mõisa huunõq, miä ommaq häönüq.
Külä õdagupiir lätt müüdä Mustajõkõ.
Küläst lätt läbi Võro–Mõnistõ–Valga maantii ja säält saa algusõ Mõnistõ–Hopa maantii.


Parmupalu.
Parmupalu om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Peebu (Mõnistõ).
Peebu om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Peräjärve (Mõnistõ).
Peräjärve om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Piili.
Piili om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Pulli (Mõnistõ).
Pulli om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Põldõ.
Põldõ om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Sakurgi.
Sakurgi om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Saru.
Saru om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.
Külän ommaq Saru ristupuuq.
Külän om hulgamatus tõsõn ilmasõan hukkasaanuilõ.
Alavesti talon om Alaveski eläjäpark.
Külän oll' Saru raudtiijaam (1896–1970).
Külä lõunõpiir juusk müüdä Mustajõkõ. Jõõviirne ala kuulus Koiva–Mustajõõ maastigukaitsõala kuunsaiso.
Külä hummogupiir juusk Ahelo jõõ veeren Jõõ pääl om Saru Alaveski järv ja jõgi juusk külä piire seen Mustajõkkõ.


Sarumõisa (külä).
Sarumõisa om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Singa.
Singa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Tiidsa.
Tiidsa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Tundu.
Tundu om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Tursa.
Tursa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Mõnistõ valda.


Tämbälse.
Tämbälse om külä Mõnistõ vallan Harglõ kihlkunnan.


Harglõ.
Harglõ om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan. Külä om Harglõ oja veeren. Arvada, et tuu perrä om tä ka uma nime saanuq. Saman om tä ka Võro-Valga suurõtii veeren.
Harglõn om kerik, kalmuaid, kuul, kultuurimaja, postkontor ja puut.


Juuta.
Juuta om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Kalli.
Kalli om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Koikkülä.
Koikkülä om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Koiva.
Koiva külä om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Korkuna.
Korkuna om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Lannamõtsa.
Lannamõtsa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Lepä (Taheva).
Lepä vai Lepä mõisa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Lutsu (Taheva).
Lutsu om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Matimäe.
Matimäe om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Pügeri.
Pügeri om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Suublasõ.
Suublasõ om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Taheva.
Taheva om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Tahevamõisa (külä).
Tahevamõisa om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Tammõkülä.
Tammõkülä om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Tsirgumäe.
Tsirgumäe om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Tõrvasõ.
Tõrvasõ om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Vallikülä.
Vallikülä om külä Taheva vallan Harglõ kihlkunnan.


Hindsikä.
Hindsikä om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Laurimäe.
Laurimäe om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Palukülä (Varstu).
Palukülä om külä Varstu vallan Harglõ kihlkunnan.


Pundsa.
Pundsa om külä Harglõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Varstu valda.


Puustusõ (Varstu).
Puustusõ om külä Varstu vallan Harglõ kihlkunnan.


Rebäse (Varstu).
Rebäse om külä Varstu vallan Harglõ kihlkunnan.


Hundilaanõ.
Hundilaanõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Jaama (Räpinä).
Jaama külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Jaamamõisa (külä).
Jaamamõisa külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Jaanikõstõ.
Jaanikõstõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kassilaanõ (Räpinä).
Kassilaanõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kurõkülä.
Kurõkülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kuuksi.
Kuuksi vai Kuukse om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kõnnu.
Kõnnu om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kõrvõ (Räpinä).
Kõrvõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Köstremäe.
Köstremäe külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Kürsä.
Kürsä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Laanõ (Räpinä).
Laanõ külä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Leevaku.
Leevaku vai Leevako vai Leevaka om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Lepikeste.
Lepikeste om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Linte.
Linte om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Lokuta.
Lokuta om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Miilva.
Miilva om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Mägiotsa.
Mägiotsa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Naha (Räpinä).
Naha om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Nulga.
Nulga om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Orava-Rõsna.
Orava-Rõsna om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Palokülä.
Palokülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Palopää.
Palopää om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Palo-Pääsnä.
Palo-Pääsnä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Parma.
Parma om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Pindi (Räpinä).
Pindi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Priitholmi.
Priitholmi vai Rahumäe om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Punni.
Punni om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Puusta.
Puusta vai Puusta kar'amõisa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Raadama.
Raadama om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Raigla.
Raigla om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Ristipalo külä.
Ristipalo om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Ruusa mõisa (külä).
Ruusa mõisa vai Ruusa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Sillapää.
Sillapää om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Silminitsa.
Silminitsa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Suurõ-Viirksu.
Suurõ-Viirksu om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Suusaarõ.
Suusaarõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Sülgäjä.
Sülgäjä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium.
"Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt" om Vahtsõ Tõstamendi nelä evangeeliumi tõlgõq seto kiilde. Raamat ilmu 1926. aastagal Tarton, timä and' vällä Akadeemiline Imäkeele Selts ummi toimõnduisi rian 14. välläandõna.
Teksti om seto kiilde ümbre pandnuq Puusepä Ernst, kinkast ildampa sai keriguopõtaja. Keele poolõst om õiõnduisi tennüq Voolaine Paulopriit. Raamadun om 302 lehekülge.


Tammistu külä (Räpinä).
Tammistu om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Tobraotsa.
Tobraotsa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Toolamaa mõisa (külä).
Toolamaa mõisa om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Toostõ.
Toostõ om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Tsirksi.
Tsirksi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Vaadimäe.
Vaadimäe om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Vaara.
Vaara om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Võiardi.
Võiardi om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Võukülä.
Võukülä om külä Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.


Haavapää.
Haavapää om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Jõõvaara.
Jõõvaara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Kikka.
Kikka om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Kirmsi.
Kirmsi vai Kirmse om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Kullamäe.
Kullamäe om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Laho (Veriora).
Laho om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Lihtensteini.
Lihtensteini om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Mõtsavaara.
Mõtsavaara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Männisalo.
Männisalo vai Leeväti om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Nohipalo külä.
Nohipalo külä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Pahtpää.
Pahtpää om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Sarvõmäe.
Sarvõmäe om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Suuhara.
Suuhara om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Süvähavva.
Süvähavva om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Varõstõ.
Varõstõ om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Verioramõisa (külä).
Verioramõisa om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Vilustõ.
Vilustõ vai Virsskülä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Vins'o.
Vins'o om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Võika.
Võika om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Väiko-Viirksu.
Väiko-Viirksu om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Vändrä.
Vändrä om külä Veriora vallan Räpinä kihlkunnan.


Aravu.
Aravu om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Haavamõtsa.
Haavamõtsa om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Jõõperä.
Jõõperä om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Kol'o külä (Miiksi).
Kol'o külä om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Kükä.
Kükä om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Laaksaarõ.
Laaksaarõ om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Laanõ (Miiksi).
Laanõ om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Meerapalo külä.
Meerapalo om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Miiksi mõisa (külä).
Miiksi mõisa vai Miiksi vai Miikse om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Parapalo külä.
Parapalo vai Parrapalo om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Pihostõ.
Pihostõ om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Rihtemõtsa.
Rihtemõtsa om külä Miiksi vallan Räpinä kihlkunnan.


Kahkva mõisa (külä).
Kahkva mõisa vai Kahkva om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.


Lepiku.
Lepiku om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.


Niidsiku.
Niidsiku om külä Mikitämäe vallan Räpinä kihlkunnan.


Kanassaarõ.
Kanassaarõ om külä Mooste vallan Räpinä kihlkunnan.


Rebäsmäe.
Rebäsmäe om külä Orava vallan Räpinä kihlkunnan.


Piiri.
Piiri külä om külä Piirissaarõl Räpinä kihlkunnan.


Alakülä (Erästvere).
Alakülä vai Erästvere Alakülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Maapäälidseq koordinaadiq.
Maapäälidseq koordinaadiq vai maatiidüslidseq koordinaadiq ommaq maapäälidse punkti nukk-koordinaadiq.
Maatiidüslidse lakk'usõ ja pikkusõ abil määrätäs määntse taht punkti kotus maakerä pinnal vai kaardi pääl. Maapäälitside koordinaatõ löüdmises pruugitas pääväjuuni ja rööbitsit.


Alakülä (Koorastõ).
Alakülä vai Koorastõ Alakülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Erästvere mõisa (külä).
Erästvere mõisa vai Erästvere om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Heisri.
Heisri om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Hino (Kanepi).
Hino om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Hurmi.
Hurmi om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Hüüdre.
Hüüdre om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Jõgõhara.
Jõgõhara vai Jõgara om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Kaagna.
Kaagna om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Kaagri.
Kaagri om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Karsti.
Karsti vai Karstõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Kellä.
Kellä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Kivikülä (Kanepi).
Kivikülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Koigõra.
Koigõra om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Kolovere.
Kolovere om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Koorastõ mõisa (külä).
Koorastõ mõisa vai Koorastõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Lauri (Kanepi).
Lauri om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Liismiti.
Liismiti om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Loko.
Loko om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Lutsu (Kanepi).
Lutsu om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Magari.
Magari om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Mõndsi.
Mõndsi om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Mäekülä (Koorastõ).
Mäekülä vai Koorastõ-Mäekülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Nahakülä.
Nahakülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Näräpää.
Näräpää om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Nüpli.
Nüpli om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Piigandi.
Piigandi vai Piigandi mõisa om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Piitremõisa (külä).
Piitremõisa om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Põlgastõ.
Põlgastõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Ritsike.
Ritsike om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Sikajala.
Sikajala om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Soodoma.
Soodoma om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Suurkülä (Erästvere).
Suurkülä vai Erästvere-Suurkülä om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Sõrõstõ.
Sõrõstõ vai Sõristõ om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Tebäne.
Tebäne vai Tebäse om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Tillõ.
Tillõ vai Tille om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan.


Lahe.
Lahe vai Põlgastõ mõisa om külä Laheda vallan Kanepi kihlkunnan.


Roosi.
Roosi vai Põlgastõ asundus om külä Laheda vallan Kanepi kihlkunnan.


Hilba.
Hilba om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Ihamaru.
Ihamaru om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Karaski (Kõllõstõ).
Karaski om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Kruutusõ.
Kruutusõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Kõllõstõ.
Kõllõstõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Orava (Kõllõstõ).
Orava om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Palutaja külä.
Palutaja om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Piigastõ.
Piigastõ om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Rooba.
Rooba om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Tiksi.
Tiksi om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Ts'ombo.
Ts'ombo om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Tuulõmäe.
Tuulõmäe om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Täikülä.
Täikülä om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan.


Eesti haiku.
Eesti haiku om luulõvorm, miä om haikust lühkümb. Hariligun haikun om tsilpe arv 5 + 7 + 5, a eesti haikun om kolmõ ria pääl kokko õnnõ 4 + 6 + 4 tsilpi.
Eesti haiku luulõvormi vällämärkjä om Künnabi Asko.
Edimäne eesti haikudõ kogo ilmu aastagal 2010 ‒ Künnabi Asko, Rooste Jürgeni ja Sinijärve Karl Martini „Eesti haiku”. Taa edesõnan kirot' Rooste Jürgen: „Eesti haiku kuustus kolmõst värsist tsilpe arvoga 4, 6, 4, kokko 14 tsilbist, ja taan kujotõdas põhilidsõlt eestläsele, Eesti elolõ, ololõ ja luudulõ umast täpsän lühkün sõnastusõn. Eesti haikusit kirotõdas 21. aastagasaa tõõsõl kümnendil ja edespiten, kooniq miiq kirotõdu keeleruumi lõpuni.”¹
Eesti haikudõ edimäne ümbrepant kogo „Aika sattuu. Vironhaikuja” ilmu Soomõn 2011. aastagal. Soomõkeelidse teosõ jaos märke ümbrepandja Oittisõ Hannu vällä sanri nime soomõ vastussõs "vironhaiku".
Rehekuun 2012 ilmu Oittisõ Hannu sulõst „Assamallan asemalla. Vironhaikuja” ‒ edimäne soomõ keelen kirotõt eesti haikudõ raamat, kon om päält soomõkeelitside seen ka eestikeelitsit luulõtuisi ni keelekatsõtuisi. Taa om edimäne raamat ilman, miä om vällä ant Hellinnan ehk Helsingist ja Talliinast tegünevän fiktiivsõn katsikliinan.
Valituid eesti haikusit om ilmutanuq Eesti Kiränikke Liido aokiri „Looming”.
Vällä antuq eesti haiku kogomiguq.
Eesti haiku. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Edesõna kirotanuq Jürgen Rooste. Näo Kirik, Tallinn, 2010. ISBN 978-9949-21-073-2.
Aika sattuu. Vironhaikuja. Autoriq Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Kujundanuq Asko Künnap. Soomõ kiilde pandnuq ja edesõna kirotanuq Hannu Oittinen. Palladium Kirjat, 2011. ISBN 978-952-9893-67-6.
Assamallan asemalla. Vironhaikuja. Autor Hannu Oittinen. Kujondaja Asko Künnap. Külälisluulõtuisi autoriq: Asko Künnap, Mari-Liis Roos, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv. Näo Kirik, Hellinna, 2012. ISBN 978-9949-9172-6-6.


Puskaru.
Puskaru vai Puskaro om külä Põlva vallan Kanepi kihlkunnan.


Hauka.
Hauka om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Hoboala.
Hoboala külä vai Alakülä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Kooli.
Kooli külä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Mügrä.
Mügrä om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Pikäjärve.
Pikäjärve külä vai Kitsõmõisa om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Pikäreinu.
Pikäreinu om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Reinu.
Reinu vai Reino om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Sabõrna.
Sabõrna vai Savõrna om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Suudla.
Suudla om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Suuna.
Suuna [.suuna] om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Tammõ (Valgjärve).
Tammõ om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Tiido.
Tiido om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Valgjärve.
Valgjärve om külä Valgjärve vallan Kanepi kihlkunnan.


Jõksi.
Jõksi om külä Kanepi vallan Kanepi kihlkunnan. Külä põh'aosa kuulus Valgjärve valda.


Trongi.
Trongi om külä Kõllõstõ vallan Kanepi kihlkunnan. Külä õdagupoolinõ serv jääs Valgjärve valda.


Lasits.
Lasits vai lahits vai las'nits (ladina keelen "Mustela nivalis") om väikene elläi. Tä om kõgõ vähämb murdja. Lasitsit eläs Õuraasian, Põh'a-Ameerikan ja Põh'a-Afrikan, muuhulgan eläs näid ka Võromaal. Eestin eläs lasitsit egal puul, a näid olõ-iq pall'o.
Lasits om kõva murdja. Tä või ärq tappa jänesse, kiä om timäst hindäst 5-10 kõrda rassõmb.
Nimest.
Arvada, et "nirgi" nimme pruugitas eesti keele mõotusõl.
Vällänägemine.
Lasidsa kihä om kõhna, pikk ja väega painsa. Timä pää om väikene, piklik, tömbi nõnaosaga ja olõ-i jämmemb ku kaal. Lasidsa silmäq ommaq suurõq, tummõq ja punnin. Jalaq ja hand ommaq suhtõlidsõlt lühkoq, hanna pikkus om alla poolõ kihä pikkusõst. Jalgo otsan ommaq teräväq tummõq küüdseq ja jalatallaq ommaq väega karvadsõq.
Lasitsal om neli paari nipõ, a nuuq ommaq nätäq õnnõ imätsil. Titiluu om esätsil küländ lühkene (1,6-2 cm). Rasvavaruq ommaq sälgroodso, rauhõ ja jalgo man. Lasitsal ommaq hanna all musklilidsõq anaalsõq näärmeq mõõtõga 7 x 5 mm, kon ommaq kergehe lakjalindajaq haisuollussõq. Noidõ ollusidõ hais ja keemiline kuunsais om tõistsugunõ ku suurõllasitsal.
Lasitside suurus sõltus elopaigast ja alambliigist inämb, ku suurõmbal jaol tõisil imetäjil. Mõnõ liigi lasitsaq võivaq ollaq kooniq neli kõrda rassõmbaq, ku mõnõ tõsõ liigi umaq. Mõnõn alambliigin võivaq esädseq lasidsaq ollaq 1,5 kõrda pikembäq ku imädseq. Hand või kah ollaq pikemb vai lühemb, hariligult om timä pikkus 13-30% kihä pikkusõst. Esätside keskmäne kihä pikkus om 13-26 cm, imätsil 11,4-20,4 cm. Hanna pikkus om esätsil 1,2-8,7 cm, imätsil 1,7-6 cm. Esädseq kaaldvaq 36-250 grammi, imädseq 30-117 grammi.
Lasitsa talvõkarv om paks ja lühkene. Põh'alasitsa karv om pehmeh ja siidine, lõunõlasidsa karv om jämmemb. Suvõkarv om väega lühkene, hõrrõmb ja tugõvamb. Lasitsal om üttekarva hand. Lasits om väega suurõlasidsa muudu, õnnõ suurõlasidsa hannaots om must ja tä om lasitsast veitse suurõmb. Suvõl om lasits hellepruun, kõtu alt (muuhulgan lõvva alt ja jalgo sisekülgi päält) valgõ vai kõllakas. Lasidsaq, kiä eläseq põh'a puul, lääväq talvõl üleni lumivalgõs. Helle ja tummõ karva vaihõl om selge piir.
Lasits liigus hüpäten. Ede- ja tagakäppi jälgi vaih om 18-35 cm.
Poignõmine.
Lasitsaq paaritusõq mahlakuust hainakuuni. Näide tiinüs kest 34-37 päivä. Keskmädselt saavaq nääq kõrraga 6 poiga, kiä saavaq sugukütses 3-4 kuuga. Imä kasutas poigõ ütsindä. Pujaq kaaldvaq sündüden 1,5-4,5 grammi, nääq ommaq roosaq, paljaq, sõkõq ja kurdiq. 4 päävä vannudsõlt om näil valgõ aloskarv. 10-päävätselt saasõ nättäväs piir karvkattõ tummõ ülemädse poolõ ja helle alomadsõ poolõ vaihõl. Piimähambaq tulõvaq katõ-kolmõnädälidsel lasidsal, sõs näid võõrutõdas. Silmäq ja kõrvaq lääväq vallalõ 3-4 nädäli vannudsõlt. 8-nädälidselt mõist lasits joba murdaq. Pujaq nakkasõq umma ello elämä, ku ommaq 9-12 nädälit vanaq.
Elopaik.
Lasits ei kaivaq hindäle esiq elämises uust, a eläs tõisi eläjide (nt. mütäq vai rotiq) maahajätet uusõn. Oosõ sissekäük om umbõs 2,5 cm lagja ja säält saa pesäkambrõhe, miä om kooni 15 cm maa all. Pesäkambrõ läbimõõt om 10 cm ja tuu om voodõrdõt kõrsi ja lasidsa saakeläjide nahkoga. Pesäkambrõn lasits maka, hoit poigõ ja süüki.
Süük.
Lasits süü päämädselt hiiri ja tõisi väiksit jüräjit. Hariligult tä lää-eiq kallalõ täüskasunulõ hamstrilõ vai rotilõ. Harva süü tä kunnõ, kallo, väiksit tsirkõ ja tsirgumunnõ. Om teedäq juhussit, ku lasits murd maaha hindäst suurõmba eläjä, näütüses jänesse. Jänesepoigõ pääle lätt lasits maias keväjä, ku hiiri om harva nätäq, a jänessepoigõ om pall'o. Esädseq lasidsaq murdvaq suurõmbit eläjit inämb ja näide söögilaud om ka rikkamb. Tuu om tuuperäst, et esädseq liigussõq ringi suurõmbal maa-alal ku imädseq. Süüki otsõn püüd lasits mitte silmä jäiäq rebäsile ja rüüvtsirkõlõ. Lasits tapp väiko saakeläjä lüvven hambaq tuu kukrohe ja murdõn kaalaluu. Suurõmbaq saakeläjäq koolõssõq verekaotusõst vai šokist. Ku süüki om pall'o, sõs lasits süü õnnõ väiko osa tapõt eläjäst, hariligult aiu. Lasits süü päävän keskmädselt 35 grammi süüki, miä om 30-35% timä kihäkaalust.
Vaindlasõq ja võistlõjaq.
Lasits om niipall'o väikene, et tedä jahtvaq peris mitmõq murdjaq. Näütüses rebäseq, suubliq, tuhkruq, suurõqlasitsaq, hiireviuq, kassikakuq ja muuq kakuq. Mõnõq sivvuq kah sööväq lasitsit.
Sääl, kon lasits eläs kõrvuisi suurõlasitsaga, võistlõsõq nääq söögi peräst. Sääl püüd lasits hariligult vähämbit jüräjit ja timä eelis om, et tä või saaki jahtõn ronniq vähämbä läbimõõdoga uustõ. Lasits hoit hinnäst hoolõga suurõlasidsa iist, kuigi imädseq tegeväq tuud veidemb - arvada tuuperäst et nääq ommaq vähämbäq ja tuuvõrra om näil lihtsämb uustõ pakku juuskõ.
Elomaaq.
Lasitsaq eläseq põh'apuulkerä põh'aosan: Õuruupan, Põh'a-Afrikan, Põh'a-Ameerikan ja Aasian. Õuruupan löüdüs tedä egal puul. Tedä om ka mitmidõ saari pääl: Briti saari pääl (a mitte Iirimaal), Assoori saari pääl ja kõigi suurõmbidõ Vaihõmere saari pääl. Tä eläs ka Honshu ja Hokkaido saarõ pääl Jaapanin nink Kunaširi, Iturupi ja Sahhalini saarõ pääl Vinnemaal.
Lasitsist Sillavee Floriida perrä.
Sillavee Floriida Rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu. "A las'nits eläs külh huuniidõ all ja kiviunikiidõ sisehn. Timä um väikene eläjäkene. Ime hiire verd ja püüd jänesepoigõ kinniq. Liha timä ei süüq, muguq eläs verest. Liha jätt sinnäq samma paika, sööguq tuu, kiä taht ärq. Tedä peeti hüäs eläjäs. Tedä es püüdäq. Timä nimme võeta-õs suuhhõ õs. Ülti, et määnäst karva lasnits um majahn, säänäst karva lätvä eläjäq edesi. Neid oll' mitmasugutsiid. Oll' vereväkeiisi ja kiriväkeiisi. Jaq oll' valgiid."
"Naid kattõ kiä es putuq - lasnitsõt ja siili. Mõlõmbaq olliq hüäq. Nimäq häödiq ärq pall'o rottõ ja hiiri, mood'o nuuq olõs silmäq pääst ärq söönüq." ("Kuiss vanal Võromaal eleti", lk. 595).
Lasitsist tõisi maiõ mütoloogian.
Inuiidi mütoloogian peetäs lasitsat väega targas ja julgõs. Ku müütilidsel inuiidi kangõlasõl oll' iin ettevõtmminõ, minka jaos oll' vaja julgust, muut' tä hindä hariligult lasitsas.
Lõunõ-Kreekan usuti, et lasits oll' inne olnuq mõrsja, kiä muudõti eläjäs, kiä kadõhusõ peräst' naas' lahkma tõisi mõrsjidõ kleite.


Vabarn.
Vabarna mar'aq - tooras ja kütse
Vabarn vai vavvõrn om ruushäitsmeliidsi sugukunna molohka perrehe kuuluv puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas vabarna all inämbüisi taa puhma verevät vai kõllast marja. Vabarnaq kasusõq mõtsikuhe esiqeränis häste näütüses raotuidõ, kraavipervi ja varõmidõ pääl. Aiavabarna sordõl ommaq suurõmbaq mar'aq ja jämmembäq varrõq ku mõtsvabarnil. Inämbüisi ommaq vabarnaq vereväq, a om ka kõllatsit mõtsa- ku aiavabarnit. Võro keelen om kõllatsit vabarnit kutsut ka valgis vabarnis.


Mõtselläi.
Mõtselläi vai mõtsaelläi om mõtsikult eliskelejä elläi. Hainasüüjäq mõtseläjäq ommaq näutüses põdõr ja mõtskits, murdjaq mõtseläjäq ommaq näütüses kahr, susi ja repän.
Põh'a-Ameerigast om peri mõsukahr.


Piigli.
Piigli (vanõmban keelen var'okaehtus) om inemise tett peegeldäjä pind, miä om nii tasanõ, et näütäs piiglipilti. Kõgõ hariligumb piigli om tasanõ piigli, miä om pia egän elämisen ja auton olõman.
Lisas hariligõlõ piigliilõ, miä peegeldäseq pilti (valgust), um tett ka sääntsit, miä peegeldäseq hellü.


Lüüdi kiil.
Lüüdi kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 3000 inemist.


Szombathely.
Szombathely (loeq: "sombathäi") om liin Õdagu-Ungarin, Austria piiri lähkün. Szombathely om Vasi maakunna keskus ja Ungari kõgõ vanõmb liin. Liina alost' Rooma keisre Claudius 45. aastagal nimega Savaria ("Colonia Claudia Savaria") ja taast sai peränpoolõ Rooma provindsi "Pannonia superior" pääliin.
Liina nimest.
Nimi "Szombathely" tulõ ungari keele sõnost "szombat" 'puulpäiv' ja "hely" 'kotus'. Nimi om tulnuq tuust, et keskaol peeti tan egä nädäli puulpäivilde laatu.


Lõunõsaami kiil.
Lõunõsaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 500 inemise ümbre Norran ja Roodsin.
Lõunõsaami tähistü.
Lõunõsaami keelen pruugitas ladina kirjä.
A B D E F G H I (Ï) J K L M N O P R S T U V Y Æ Ø Å


Lõunasaami kiil.
"preserve">#saadaq Lõunõsaami kiil


Lõunaeesti kiil.
"preserve">#saadaq Lõunõeesti kiil


Lõunaeesti kiräkiil.
"preserve">#saadaq Lõunõeesti kiräkiil


Luulajasaami kiil.
Luulajasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 2000 inemise ümbre Norran ja Roodsin. Luulajasaami kiil om kõnõlõjidõ arvo poolõst tõõnõ saami kiil põh'asaami keele perän.
Luulajasaami keelel om uma kiräkiil, midä kirotõdas ladina kirän.
Keelel om ammõtlinõ staatus Norra Tysfjordi vallan.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2013. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2013. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõkümne neläs aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri.


Kotonkoolitus.
Kotonkoolitus om üldharidusõ andmise viis, ilma koolin käümiseldä. Kotonoppamine oll' inne valgustusaigu väega harilik, a vahtsõmbal aol om naat taad võimalust jälki maailman rohkõmb tarvitama 1970. aastist pääle.
USA-n, Suurbritannian, Vahtsõl Meremaal lubatas. Mõnõl puul andas luba küländ lihtsält, mõnõl puul piät olõma täüdedüq mitmasugumadsõq koolitajidõ ja kõrraldusõ tingimüseq.
Eesti säädüseq kotonkoolitusõ kotsilõ ommaq kimmide hulgast.
Roodsin, S'aksamaal, Türgün ja Hispaanian om kotonkoolitus keelet. 2003. aastagal oll' S'aksamaal umbõs 500 last varguisi kotonoppusõl.
Kotonkoolitusõ viise om väega mitmit. Tetäs võimaligult üldharidusõ iinkujo perrä vai hoobis errämuudu. USA algkoolioppaja John Holt (1923-1985) iistvõtmisõl om edendet "ilma koolilda kasvatamist", kon ei olõq tunniplaani, latsõq mängväq umavahel ja suuri inemiisiga, tegeväq suuriga üten mitamsugumaidsi töid, nägeväq TV-d, tiatrit jne.
Kotonoppusõ jaos ommaq mitmasugumadsõq seldsiq, kotonkoolitajidõ ütistüq, nõvvoandmisfirmaq, kavvõstopminõ, e-kooliq jne.
Kotonoolitusõ puudusõs arvatas, et lats putus tõisiga veidüq kokko, ei harinõq inemiisiga läbi saama. Toolõ vaiõldas vasta, et koolin om latsõl kunstlik seltskund, lats ei harinõq läbi käümä vähämbide latsi ja suuri inemiisiga.
Eestin oll' kotonkoolitamisõl 2008/2009 a. vanõmbidõ tahtmisõ peräst 96 last ja tervüse peräst 571 last. Om olõman MTÜ Eesti Koduõppe Keskus.
Vinnemaal om kotonkoolitus säädüsega kõrraldõt 1992. aastast. Kotonkoolitusõn latsi oll' sääl 2008. a. 11 000 ja 2012. a. päält 100 000.
USA-n om kotonkoolitusõn päält 1 mill'ona latsõ ja ega aasta tulõ manu 15%.
Välislingiq.
https://monoskop.org/images/1/17/Illich_Ivan_Deschooling_Society.pdf


Leedu kiil.
Leedu kiil (leedu keelen "lietuvių kalba") kuulus indoõuruupa kiilkunna balti rühmä. Taa om Leedu Vabariigi ammõtlinõ kiil.
Kiri.
32 tähega leedu tähistü põh'as om ladina tähistü, midä om tävvendet diakriitiliidsi märkega.
Käänüseq.
Käänüssit om säidse: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv ja vokatiiv.


Balti keeleq.
Balti keeleq om indoõuruupa kiili umaette alarühm, kohe kuulusõq läti, latgali, leedu ja semaidi kiil.


Suur-lasits.
Suur-lasits (ladina keelen "Mustela erminea") om väikene elläi. Tä om küländki lasidsa muudu, a tuust veitse suurõmb, pikembä hannaga ja timä hanna ots om must.
Suur-lasits (nigu lasitski) eläs Põh'a-Ameeriga ja Õuraasia põh'aosan. Lõunõ puul om lasitsit inämb, a põh'a puul om suurilasitsit inämb. Kõgõ tihtsämbält eläs suurilasitsit Õdagu-Tsiberi ja Põh'a-Kasastani mõtsastepen.


Vaba tarkvara laul.
Vaba tarkvara laul (inglüse keelen "Free Software Song") om vaba tarkvara propaganda laul. Laulu synaq om tennü Stallmanni Richard 1998. aastal. Laulu viis om võet Bulgaaria tandsulaulust "Sadi moma bela loza" (Latskõnõ istut' viinamarjo).


Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ.
"Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi" om Krikmanni Arvo kokko pant lõunõeesti mõistatuisi kogomik. Raamat om ilmunuq 2000. aastagal Tarton ja timä om vällä andnuq Eesti Kirändüsmuusõum.
Raamadun om mõistatuisi Tarto-, Mulgi-, Võro- ja Setomaalt.


Akkalasaami kiil.
Akkalasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõldi saami külin A´kkelin ja Ču´kksuâlin Vinnemaa Koola puulsaarõ sisemaal Kovdori rajoonin.
Viimäne akkalasaami keele kõnõlõja Marja Sergina kuuli 2003. aastagal.


Uumajasaami kiil.
Uumajasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 10 inemise ümbre Norran ja Roodsin.
Uumajasaami keelel olõ-õi ammõtlikku kiräkiilt, kuiki taa oll' edimäne saami kiil, midä naati laembalt kirotamisõs pruukma. Vahtsõnõ Testament ilmu uumajasaami keelen 1755 ni edimäne saamikeeline Piibli oli uumajasaamikeeline (1811).


Koltasaami kiil.
Koltasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 400 inemise Soomõn ja Vinnemaal.
Soomõn om koltasaami keelel ligi 400 kõnõlõjat ni Vinnemaal 20–30 kõnõlõjat.


Kildinisaami kiil.
Kildinisaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 500 inemise ümbre Vinnemaal Murmanski oblastin.
Kiräkiil.
1930ndil aastil luudi kildinisaami kiräkiil, midä kirotõdi ladina tähtiga. 1982. aastagast pruugitas keele kirotamisõs vahtsõt kirillidsapõh'alist tähistüt.
Kildinisaami tähistü.
А Ӓ Б В Г Д Е Ё Ж З Һ И Й Ҋ Ј К Л Ӆ М Ӎ Н Ӊ Ӈ О П Р Ҏ С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Ҍ Э Ӭ Ю Я


Rahvidõvaihõlinõ Telekommunikatsiooni Liit.
Rahvidõvaihõlinõ Telekommunikatsiooni Liit (ITU) om ÜRO asotus interneti ja muu elektriside kõrraldamisõs maailman.
ITU om ÜRO organisats'oonõst kõgõ vanõmb. Tä luudi Riikevaihõlidsõ Telegraafiliido nime all ("International Telegraph Union") joba 17. lehekuu pääväl 1865 Pariisin.
Konverentsiq.
ITU konvents'ooni perrä peetäs ega 4 aastaga takast ITU tävvevolilist konverentsi ("Plenipotentiary Conference"). Tävvevolilinõ konverents om ITU kõgõ korgõmp organ, miä pand paika ITU tegevüspõhimõttõq, võtt vasta ITU 4 aastaga programmi ja iilarvõ, vali ITU juhtorganiq, ITU Nõvvokogo ja Raadioregulats'ooni Nõvvokogo liikmõq.


Suu (likõ kotus).
Suu om likõ kotus luudusõn, kon kasvõ lagonõmisõl om tekkünüq turvas ja hariligult kasus turbasammõl. Puid kasus suun hõrrõlt ja nääq ommaq hariligult väikoq.
Nii Võromaal ku kõgõn Eestin om soid peris pall'o ja naidõ hulgan om ka küländki suuri.
Eestin loetas ammõtlidsõlt suus säänest kotust, kon turba paksus om vähämbält 0,3 miitret.


Rahvidevaihelinõ Telekommunikatsiooni Liit.
"preserve">#saadaq Rahvidõvaihõlinõ Telekommunikatsiooni Liit


Võro Liinatiatri.
Võro Liinatiatri om puulkutsõlinõ väikotiatri, miä tüütäs ku Võro Kultuurimaja Kannel allütsüs.
Aolugu.
Varrampa kand' Võro Liinatiatri nimme Võro Tiatriateljee, a 2009. aastagast nimitedi tuu Võro Liinatiatris. Võron om tiatritegemine olnuq küländ kõrraperäline. Tuud naati tegemä joba 1891. aastagal, ku asotõdi Kandlõ selts, miä tüüt' ütesä aastakka. 1900. aastagal luudi Kandlõ näüterühm, koh as'aarmastajaq mängeq 1926. aastagani. Perän tuud alost' puulkutsõlinõ Kandlõ Tiatri, miä 1936. aastagal muutu kutsõlisõs Kandlõ Tiatris. Kannel sai ollaq kutsõlinõ 12 aastakka. 1949. aastagal alost' kutsõlinõ Lõunõ-Eesti tiatri, miä tüüt' kõgõst kolm aastakka ja perän sai tuu nimes Võro Rahvatiatri, mil oll' kõgõ pikemb tegotsõmisaig – tuu nime all tuudi näütemängõ püüne pääle 1952. aastagast 1998. aastagani. Et Võrol iks oll' naid tiatrientusiastõ, nakati tiatrit tegemä Võro Harrastustiatri nime all, a tuu nimi kavva es kestäq, selle et 2003. aastagal alost' Võro Tiatriateljee, miä 2009. aastagal nimetedi Võro Liinatiatris.
Parhillanõ aig.
Võro Liinatiatri nime all om vällä tuud 17 näütemängo ja kats noist, “Üürnikud” ja “Ümmargune null”, ommaq tiatri mängukavan ka 2012. aastaga sügüse. 2012. aastaga sügusest naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, ku tiatrijuhis sai Rei Leino. Inne tedä oll' tiatrijuhis mitmit aastit Tagametsa Tarmo. Võro Liinatiatri tegemiisi alossäädüs om paigapäälidse keele ja kultuuri tähtsüse vällätuuminõ näide näütemängõn.
Liinatiatri man tüütäs ka Draamastuudio. Draamastuudio alossäädüs om arõndaq Võro kooliopilaisi loomingulisust, tarvitõn seoilmaaoliidsi tiatrimetoodikit ja nõvvõ. Säält om sirgunuq paar tunnõtut näütelejät. Näütüses Karpovi Sten, kiä om mängnüq Pärno tiatrin Endla ja saanuq tunnõtus sar'aga “Nurjatud tüdrukud”. Viil ommaq draamastuudiost võrsunuq Viselä Hendrik ja Otsari Lauli.


Maailm.
Maailm om kõik tuu kokko, miä olõman om. Kitsambalt mõtõldas "maailma" all kõkkõ tuud, miä Maa pääl olõman om.
Luudus.
Ku mi hindä ümbre kae, näemiq, et taivan paistus päiv vai kuu, vai ommaq sääl pilveq. Maan kasussõq hainaq, puhmoq ja puuq. Maa ja taiva vaihõl liigus tuul, satas vihm ja lumi. Kon om pall'o puid, tuu om mõts, kon kasusõq hainaq, om hainamaa, niit vai nurm, kon maa om likõ, om suu. Mõni kotus om korgõmb, tuu om kink vai mägi, mõni om jälq madalamb ja tuu kutsutas oros. Orgõ sisen võivaq ollaq järveq vai juuskõ jõõq. Jõõq kandvaq uma vii tõistõ jõkkõ vai järve, ja lõpus joud tuu vesi merde, miä om üts väega suur vii kogo, kon tõist viirt näeki-iq.
Kõgõ tuu keskel juuskvaq ringi eläjäq, lindasõq tsirguq ja mutugaq, ujosõq kalaq. Ka inemine om hindäle löüdnüq elokotussõq. Ku tuu om väikene, om tuu külä, ku joba inämb inemiisi kõrvuisi majjon eläs, sõs om tuu alõvik vai allõv. Liinan eläs niipall'o inemiisi, et nuuq kõik ütsütte tunnõ-iq.
Miiq maal om tõnõkõrd peris külm ja satas lummõ. Tuu aig om talv. Ku lumi ärq sulas ja hainaq-puuq haljas lääväq, om kevväi. Suvõ lämmäga kasussõq näide viläq täüs. Sügüse lätt jälq külmembäs, puiõ leheq satassõq maaha ja hainaq kuiossõq ärq. Sõs tulõ jälq talv ja kõik nakkas otsast pääle. Sääne om elo miiq maal.
Muiõl maiõl või elo ollaq hoobis tõistsugumanõ. Mõtsan võivaq kassuq tõistsugutsõq puuq ja juuskõ ringi tõõsõq eläjäq, jõõq võivaq ollaq suurõmbaq ja kipõmbaq, mäeq kivitseq ja korgõmbaq näist ommaq miiq Munamäest iks kümnit kõrdo korgõmbaq. Ilman om kotussit, kon nii kavvõhe ku silm näge kasus õnnõ hain vai lajutas liiv. Põh'a- ja lõunõnabal om õnnõ iä ja lumi, lämmäl maal jälq sata-iq ilmangi lummõ.
Miiq elä üte suurõ kerä pääl, midä maakeräs kutsutas. Suurõmbat jako tuust keräst katt vesi. Tuu vii sisen om kuus suurt maisõmaa tükkü: Afriga, Antarktiga, Austraalia, Õuraasia, nink Lõunõ- ja Põh'a-Ameeriga. Miiq elä Õuraasia maisõmaa pääl Õuruupa maailmajaon. Maisõmaiõ vaihõl ommaq suurõqmereq: Atlandi suurmeri, India suurmeri, Lõunõ-Iämeri, Põh'a-Iämeri ja Vaiknõ suurmeri.
Maakerä saisa-iq paigal, a püürdles tele ümbre, miä lätt läbi põh'a- ja lõunõnaba. Maa ümbre tiirotas Kuu ja ütenkuun tiirotasõq nääq Päävä ümbre. Ilmaruumin liigus ringi viil tõisigi hod'otähti ja peristähti.
Inemise iho.
Inemine om üts ummamuudu elläi. Tä kõnd' katõ jala pääl, tege ummi kässiga tüüd, timä pää sisen liigussõq mõttõq ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq.
Inemise iho suurõmbaq jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekund.
Et inemisel hing sisen püsünüq, piät tä süümä ja juuma, niguq tõsõkiq eläjäq. Niisamatõ piät tä hõngu tõmbama.
Söögi saamisõs haritas põldu, kasutõdas puu- ja köögiviljo, peetäs eläjit ja püvvetäs kalla. Innembide oll' väega tähtsä viil jahipidämine ja mõtsast marjo-siini korjaminõ. Põllu pääl kasutõdas miiq maal hariligult rüki (noist saa leibä), kesvi, kaaro, nissu ja kardohkit. Mõnõl tõõsõl rahval om päämäne süük jälq riis vai mais. Lehm and meile piimä, kana luu munnõ ja tsiast saa lihha.
Ku inemine sünnüs, mõista-iq tä kävvü ei kõnõldaq ja süü õnnõ imä piimä. Mõnõaastagadsõlt opp' tä käümä ja kõnõlõma. Umbõs 20-aastagadsõlt and inemine täüsmehe vai naasõ mõõdo vällä. Ärq vanas jäien jääs timä nägemine ja kuuldminõ kehvembäs ja liikminõ lätt vaivalidsõmbas. Hariligult 70-80-aastagadsõlt koolõs inemine ärq.
Kultuur.
Inemine saa mõtõldaq mõttit ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq. Tuu jaos tarvitas tä kiilt. Kiili om ilman pall'o ja üts inemine või ka mitond kiilt kõnõldaq. Inemise elo käü määntsidegi kumbidõ perrä. Pall'oq inemiseq pidäväq midägi ka pühäs vai uskvaq minkagi sisse.
Kunst.
Et elo lõbusamb olõssi, ommaq inemiseq loonuq pall'o laulõ, tandsõ, pillilukõ, nääq joonistasõq pilte, tegeväq tiatrit ja filmõ.
Tiidüs.
Üts jago inemiisi taht väega teedäq saiaq, kuis as'aq maailman tegeligult ommaq. Nääq uurvaq ja puurvaq, ja ku midägi säänest vällä märkväq, midä kiäki tõnõ inne olõ-iq tiidnüq, a midä sõski tõsõq tuu ala as'atundjaq õigõs pidäväq, sõs tuu om tiidüs.
Tiidüisi om mitmõsugumaidsi. Luudus- ja täppistiidüseq (füüsiga, matõmaatiga, keemiä, elotiidüs, maatiidüs jne.) uurvaq luudusõ kõgõ ületsempi säädüisi. Humanitaartiidüseq (keeletiidüs, aolugu, filosoofia jt.) uurvaq inemise vaimumaailmaga köüdet asjo. Ütiskunnatiidüseq (sotsioloogia, õigustiidüs, majandustiidüs jt.) uurvaq tuud, kuis as'aq ütiskunnan käüväq. Arstitiidüs uur, kuis inemiisi terves tetäq ja näide tervüst hoitaq.
Meelelahotus.
Jalgpall pakk väega pall'odõlõ inemiisile lõpo
Nii väiksile ku suurilõ inemiisile miildüs mängi. Sakõstõ tahtvaq nääq proovilõ pandaq, kiä om tugõvamb, kipõmb vai osavamb. Tuu jaos ommaq vällä märgitüq mitmõq mõõdovõtmisõ moodoq ja peetäs võigõluisi, nt. spordivõigõluisi.
Inemine ja tõõsõq inemiseq.
Hariligult elä-iq inemine ütsindäq. Tälle kõgõ ligemb om uma pereq. Uman elopaigan putus tä kokko viil tõisiga ja ku täl om noidõga pall'o ütist, ku tä kõnõlõs samma kiilt ja tege asjo sääntside kumbidõ perrä nigu tõsõqki, om tä osa mõnõst hõimost vai rahvast. Ao kestel ommaq rahvaq hindä vaihõl maaq ärq jaganuq. Tuu jaos om pall'o sõto maaha peet ja mõnda peetäs viil täämbäpäivigi. Umal maal ommaq elo kõrraldamisõs luuduq riigiq, kon elo käü kimmä kõrra perrä. Hariligult massvaq kirjä pant säädüseq, ku inemiseq tüllü püürdväq, peetäs kohut ja mõistõtas õigust, latsilõ andas tiidmiisi koolõn, tervüst praavitõdas haigõmajjon, kõrda pidäväq kõrravalvjaq (politseiniguq) ja pätiq pandas vangi.
As'aq.
Et umma ello parõmbas, kergembäs ja põnõvambas tetäq, om inemine vällä märknüq ja valmis tennüq mitmõsugumaidsi asjo. Ihol avitasõq lämmi püssüq rõivaq, jalgo kaitsvaq kängitsäq ja pääd kübäräq. Noid kannõtas mitte õnnõ lämmä, a ka tuuperäst, et ilosamb ja muudsamb vällä nätäq.
Ega päiv tarvitamiq anomit – kaussõ, taldrekka, kruusõ, pato, pangõ jt. - nink söömiq kahvli, väidse ja luitsaga. Tarõn istumiq tooli pääl, söömiq lavva takan, makamiq sängün ja rõivit hoiamiq kapin.
Väega tarvilidsõq ommaq egasugutsõq huunõq: elomajaq, laudaq, vabrikuhuunõq, poodiq jne. Huunin elämiq esiq, elässeq eläjäq, hoiamiq asjo, teemiq tüüd, käümiq tõisi inemiisiga kokko saaman ja kunsti kaeman. Ütest paigast tõistõ liigutas hariligult teid pite.
Ku vanast oll' vaja ütest paigast tõistõ minnäq, sõs minti jalaga vai hobõsõga. S'oo ilma aigo om võimaluisi inämb: või sõita jalgrattaga, autoga, bussiga, rongiga, laivaga vai linnukiga. Ilmaruumi käüdäs uurman ilmaruumilaivaga.
Kivikirvõq - üteq vanõmbaq tüüriistaq
Tüü tegemises tarvitamiq mitmõsugutsit tüüriisto: väist, nõkla, kääre, kirvõst, lapjot, vasarat, vikahtit, vikla, rihhä jne. Ao joosul märgitäs kõik aig mano iks keerolidsõmbit massinit, miä meid avitasõq: ummõlusmassin, akutrell, moroniitjä, puutri ja tõõsõq. Vabrikutüü man ommaq joba hoobis keerolidsõq massinaq. Tuu jaos, et nätäq vai kuuldaq, miä muial sünnüs vai midä tõõsõq üteldäq tahtvaq, ommaq vällä märgitüq telehvon, raadio, televis'uun ja internet.


Trompõt.
Trompõt om kõgõ korgõmba registriga vaskpuhkpill. Trompõdiq ommaq üteq vanõmbaq muusigariistaq, nääq olliq olõman jo 1500 aastakka i.m.a. Trompõdiq tetäseq valgõstvasõst.


Maavalla Koda.
Taarausoliisi ja Maausoliisi Maavalla Koda (lühendedült Maavalla Koda) om Eesti põlisrahva umauso ütisüisi (kotõ) katusütisüs.


Sint-Truiden.
Sint-Truiden () om liin Belgiän Limburgi provindsi flaami piirkunnan.


Vitur.
Vitur vai vetur om raudtiivagonidõ vidämise massin.


2013.
2013. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10226. aastak sirvikallendri perrä.


Vendola Nichi.
Vendola Nichi (Nichi Vendola, sündünüq 1958) om Itaalia poliitik. Tä om Apuulia maakunna president.


Kaika suvõülikuul Lüllemäel (raamat).
"Kaika suvõülikuul Lüllemäel" om kogomik valit ettekandist, miä peeti 1995. aastaga Kaika suvõülikoolin Lüllemäel.


Päätnitsapäiv.
Päätnitsapäiv vai päätnits om seto rahvakallendri püha, märtri ni suurkannahtaja Paraskeva mälehtüspäiv. Päätnitsapäivä peetäs hainakuu viimätsel riidil inne iljapäivä (2. põimukuu pääväl). Saatse Päätnits om üts tähtsämbit kerkopühhi. Taal pühäl om avvo seeh märtri Paraskeva, kiä om peri Kreekast, Ikonioni liinast. Paraskevat peetäs Saatse kerko nimipühässes, immetegijäs, kiä või inemiisi terves tetäq. Tuupärast panti hindäle kaala või pää ümbre paprõlinte, kohe pääle ollivaq kir'otõduq sooviq, et Paraskeva näid terves teesiq.
Päiv nakas pääle jumalateenistüsega Saatse kerkoh, kui tuu läbi saa, sis tetäs ümbre kerko ristikäük. Peräst pidosüüki nakas pääle kirmas - pido seto leelo ni tandsuga. Õdakuni käü kõikaig kõva laulminõ, pillimängmine ja tandsminõ.
Viil peetäs Paraskevat kodo ning perre kaitsjas, kiä ravitsõs hädäq ni tõvõq ja kink poolõ püürdütäs kaitsõs kur'a silmä iist. Tedä peetäs viil abielo ning kaubandusõ kaitsjas.
Välästpuult tulijalõ om taa praasnik väega huvitav ning eksootilinõ - kaias ristikäüki ni nätäs, kuis jo vanaq setoq havva pääl süümisegaq koolnuid mälehtiväq. Päätnitsapäivä võisiki pitäq elävide ja koolnuidõ kokkosaamisõ pühäs. Kõrra aastah saavaq perrekunnaq kokko, tuldas nii Eestist kui tõõsõlt puult piiri. Päätnitsapäiv meelütäs mano pall'o inemiisi, nii setokõisi ku ka näide sõpro ja tutvit.


Võru keel (raamat).
"Võru keel" om Keema Hella raamat võro keele, innekõkkõ timä grammatiga kotsilõ. Raamat om vällä ant 1997. aastagal Imäkeele seldsi puult.


Punanõ.
Punanõ om värm, miä om pia nigu verrev, a tummõmb, pruunikadsõmb. Punanõ ja valgõ om näütüses Läti lipp ja Lõunõ-Eesti kõgõ hariligumba lehmätõvvo kotsilõ üteldäs, et taa om punanõ lehm, kuiki taa periselt või sagõhõhe ollaq hoobis pruun. Ku inemise veri vähä hüübüs, lätt taa punatsõs.


Suka Tiit.
Suka Tiit (Tiit Sukk; sündünüq Jõgõval 21. märtekuu pääväl 1974) om eesti näütelejä. 1994. aastagal lõpõt' tä Jõgõva gümnaasiumi ja 1998. aastagal TRK lavakunstikateedri. 1998. aastagast om tä olnuq Talliinan Eesti Draamatiatri näüteleja.


Niccolò Cusano Ülikuul.
Niccolò Cusano Ülikuul (itaalia keelen "Università degli Studi Niccolò Cusano") om eräülikuul Itaalian Rooman. Tä luudi 2006. aastagal.


Jurmani Marilyn.
Jurmani Marilyn (Marilyn Jurman; sündünüq Talliinan 11. joulukuu pääväl 1985) om eesti näüteleja ja laulja.
2004. aastagal lõpõt' tä Talliina Kristiine gümnaasiumi. Jurmani Marilyn oppõ 2004-2005 Eesti Kunstiakadeemian nahakunsti. 2009. aastagal lõpõt' tä Tarto Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näutekunsti eriala. Pääle tuud om tä olnuq vabakutsõlinõ näüteleja ja laulja.


Hõrna Aare.
Andrikova miis Hõrna Aare (Aare Hõrn, sündünüq 9. põimukuu pääväl 1959) om seto as'a ajaja 1988. aastagast pääle. Tä om Seto Kuningriigi üts luujit ja mitmõkõrdnõ ülembsootska, Setomaa Valdo Liido kultuurinõvvomiis ja Seto Seldsimaja perremiis.


Viitso Tiit-Rein.
Viitso Tiit-Rein (Tiit-Rein Viitso, sündünüq 4. urbõkuu pääväl 1938) om eesti keeletiidläne, Tarto Ülikooli õdagumeresoomõ kiili emeriitprofõsri.
Viitso om uurnuq õdagumeresoomõ kiili fonoloogiat, morfoloogiat ja murdit (lähkümbähe vepsä ja liivi kiilt), õdagumeresoomõ jt soomõ-ugri kiili aoluulist foneetikat ja inneaoluuliidsi kontaktõ. Niisama om tä avitanuq liivi ja võro kiräkeele kõrraldusõ man.
2011. aastagal tull' vällä Laiapea Vahuri dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased".


Tepui.
Tepuiq ommaq lavvakujolidsõq mäeq Lõunõ-Ameerikan Guiana korgustikun, päämädselt Venezuelan. Sõna "tepui" tähendäs põlisrahva pemonidõ (kiä eläseq Gran Sabanan) keelen "jumalidõ mäke".


Komi kiil.
Komi kiil om soomõ-ugri kiilkunna permi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 250 000 inemist põhilidsõlt Komimaal ja Vinnemaal.
Komi kiilt jaetas ummakõrda sürjäkomi ja permikomi keeles vai murdõs.


Mari kiil.
Mari kiil (niidumari "марий йылме"; mäemari "мары йӹлмӹ") om soomõ-ugri kiilkunna volga rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 490 000 inemist põhilidsõlt Marimaal, Tatarimaal, Baskiirimaal ja muial Vinnemaal.
Mari keelel om kats kiräkiilt: niidümari ja mäemari kiil ja mitu murrõt.


Mäemari kiil.
Mäemari kiil (innemb ka õdagumari kiil; "Мары йӹлмӹ") om soomõ-ugri kiil, midä kõnõldas Vinne Föderatsioonin, põhilidsõlt Marimaa õdagujaon. Mäemari keele kõgõ lähkümb sugulanõ om niidümari kiil, kuigi nä olõ-õi umavaihõl arvosaadavaq.
Mäemari kiräkeelen, miä om üts katõst mari kiräkeelest, pruugitas mäemari kirillitsat. Marimaal kuulus mäemari kiil ammõtliidsi kiili hulka üten vinne ja niidümari keelega. ISO standardin om mäemari keelekuud "mrj".


Modern Talking.
Modern Talking oll' s'aksa süntesaatoripopi duo, kohe kuuluvaq Andersi Thomas ja Bohleni Dieter. Näide muusika kotsilõ om üteld, et tuu om europop. Näid om peet S'aksamaa kõgõ edokambas popduos ja näil om olnuq õigõq mitu hitsinglit, miä ommaq joudnuvaq pall'odõn maiõn top viie hulka. Ka Eestin oll' Modern Talking 1980-ndil aastil pall'odõ lemmikansambli.
Modern Talkingu kuulsambidõ laulõ hulka kuulussõq "You're My Heart, You're My Soul", "You Can Win If You Want", "Cheri, Cheri Lady", "Brother Louie", "Atlantis Is Calling (S.O.S. for Love)" ja "Geronimo's Cadillac".


Pill.
Pill vai muusigariist vai muusigainstrument om riist, minga saa mängi muusikat. Inemine, kiä mõist häste pilli mängi, om pillimiis.
Ku pilli helü tekküs puhkmisõ läbi, sõs kutsutas tuud puhkpillis, ku hellü tegeväq keeleq, sõs om tuu kiilpill, ku helü tekütämises piät midägi lüümä, sõs om tuu lüükpill. Vahtsõmbal aol om tett ka pille, miä tekütäseq hellü elektroonilidsõlt.


Krokodill.
Krokodill om elläi, kiä eläs lämmäl maal, nt Afrikan.


Perä-maa.
Perä Maa om muistinõ Soomõ-Ugri maa siinpuul Uurali mäestikku.
Parla paiknõs Perämaa kotsil Permi krai ja tollõ loodõnukan Permikomi Ringkond. Muistidsõ Perämaa hindätiidmine om kygõ suurõmb Permi-komin.


Kandsimägi (Kiräpää).
Kiräpää kandsimägi om mägi Võro liina küle all Kiräpääl.
Parhilla.
Kandsimägi um praegutsõl aol õnnõ üts veidüq korgõmp kotus Võro-Tarto vana maantii veeren. Kaugõst paistus õnnõ ütsik tükk müürü. Mäe päält võit häste nätäq Võro liina ja Võhandu jõkõ.
Aoluust.
14. aastasaa edimädsel poolõl oll' Kandsimäe pääl Tarto piiskopi liin. Joba 1322. aastagal käve leedulaisi vürst Gediminas sääl ja lahksõ liina maaha. Peräst tetti kants jälki kõrda ja Jüriüü aigu oll' sääl s'akslaisi pääkortin. Edimäst kõrda häotediq liina 1558. aastagal, ku ordu ja piiskopi meheq s'oo palama pannivaq ja noidõ perrä tullivaq vindläseq, kiä viil lahivaq. Hulka aigu ildampa, 1627. aastagal, Roodsi aol, nakati kantsi säädmä, a 1656. aastagal lahoti tuu peris ärq ja inämp es säädäq. Tiidäq um viil, et Roodsi kuning Karl katõtõistkümnes olnuq 1701. a. talvõ Kiräpääl. Peräst Võro liina tegemist nakati varõmist kivve ärq vidämä ja ao minnen jää es muud midägi perrä ku õnnõ nuuq jupiq mis nätäq ummaq.
Ehitüs.
Kiräpää loss oll' tett maakivvest ja savikivvest. Teiväq taa tüü talopojaq. Ku perräjäänüq müüre häste kaiaq, sõs um nätäq, et s'oo om ilostõ tett, kunstiperätselt. Edimäne osa oll' majalinnus. Tuulõ nakati sõs vahtsõmbit tornõ ja müüre mano tegemä. Lõpus saanuq 45 m kõrda 45 m külgiga kruut.


Zetod.
Zetod om ansambli, kon mängväq pilli ja laulvaq viis Setomaalt peri nuurtmiist. Näide mängmisviisi üteldäs "punklooris", taa om sego rahvalaulust, rokist ja pungist. Poisiq laulvaq õnnõ seto keeli.
Ansambli Zetod nakas' kuun mängmä 2003. aastagal. Algusõn olliq sääl Vabarna Jalmar, Linnusõ Artur, Viskari Jaanus ja Purika Alar, a edimädse helütsõõri "Lätsi vällä kaema" pääl, miä tull' vällä 2005. aastaga suvõl, mängse trummi joba Puurmaa Heinar. Tuus aos nä olliq üles astnu joba uma poolõl saal kõrral, näütüses esiki Villändi folgil.
Tõõsõ tsõõrigu "Lätsi tarrõ tagasi" andsõq nä vällä 2008. aastagal. Tuu pääl laulvaq ka naasõq – Tsibihärbläseq.
Näide kolmas helütsõõr "Lätsi sanna" tull' vällä 2010. aastagal. Taa om pääle võetu Soomõmaal.


Hiiobi Otto.
Hiiobi Otto (Ott(o) Hiiop, 29 (17).12.1865 - ?) oll’ Urvastõ kihlkunna viiulimängjä
Hiiobi Otto sündünüq 29. (vana kallendri perrä 17.) detsembrikuu pääväl 1865 Helme kihlkunna Patkülä valla Talva talon, a elli eloaig Urvastõn. Tõsõq kutsiq tedä mitmõ nime perrä: lihtsähe Otto, Talva Otto, kutsuti kah „mulgis“. Käve säidse talvõ Vaabina vallakoolin. Pidi päämädselt põllomehe ammõtit, a umma põldu oll' vähä: ynnõ katõssa hektäri (25 vakamaad). Olnuq ka tulõkassa president, kümnik, ja vallavolimiis.
Hiiobi Otto veli mänge kah viiulit, ni ka lellä- ja tsõdsõpujaq olnuq viiuldajaq. Kar’atsuran sõs kui oll 11-aastanõ, meisterd' edimädse viiuli karmaniväidsegä haavapuust. Sai määntsegi viiuli muudu mässätüse valmis ni õkvalt nakas' mängo opma. 16-aastadsõlt mänge tä joq ostõdu viiuli pääl ja oll' tundsa saajopillimiis.
Ildampa, kuq Hiiobi Otto Tartun käve, opsõ tan tõist viiulit mängmä ja opas' tuud umalõ paarilisõlõ, Joakiti Kristjanilõ, kinkaq mängseväq ütenkuun inne edimäst ilmatapõlust. Viil juhtõ tä umasäetüt kuuri, kon oll' kuun kuus miist, kiä mängseväq lyytspilli ja viiuliid. Esiq mänge tä kokko kandlõ, duurkandlõ ja klavõriga.
8. Ma lõõri niiku lõoke – polka
10. Mäe otsas Tuule talos – eritants
13. Pill-pomm, pill-pomm Pikku Vassa – polka
Lätteq.
A. Pulst Mälestusi muusika alalt, ETM fond nr. M 231:1, Säilitusühik nr. 23
ERA, Foto 530, fotograaf P. Parikas
Varblane, Marju. 2007. Urvaste viiuldajad Otto Hiiop ja Kristjan Joakit ning nende repertuaar" Seminaritöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia


Kiiora.
Kiiora om 2010. aastaga suvõl kokko saanu' nuuri muusikidõ punt, kiä tollõst aost sääntse nime all üteh mängvä'. Tah pillimängupargih mängse' kõgõpäält Luhamaa vele' Leima Laurits ja Leima Matis (Zetodõ kiigamiis) ni Tsätski nulga näio Ämariku Evelin, a 2017. aastagast tõmbas karmoškat Seto Kuningriigi pillimiis Jürisoni Margret, kiä om peri Irboska nulgast. Kiiora mäng seto tandsomuusikat, hindä kirotõt pallo ja ka' hõimurahvidõ muuskat. 2012. aastaga detsembrih saiõ valms näide edimäne tsõõrikplaat "Püdsäjüräjidõ pido".


2014.
2014. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10227. aastak sirvikallendri perrä.


5. aastagasada.
5. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 401 ja lõpõs 31. joulukuu pääväga 500.


Jaigi Juhan.
Jaigi vahmili havvasammas Rahumäe kalmuaian
Jaigi Juhan (Juhan Jaik; 13. vahtsõaastakuu päiv 1899 Sännä mõisa – 10. joulukuu päiv 1948 Stokholm) oll' eesti kiränik ja aokiränik.
Elokäük.
Jaigi Juhan kasvi üles Tsooru valla Roosigu mõisan ja Luhamõtsan. 1913. aastagal lõpõt' tä Tsooru ministeeriumikooli (miä ildampa oll' Lepistü kuul'). Perän läts' elämä Võrolõ. 1915. aastagal saadõti poliitiliidsil põhjuisil Võromaalt vällä ja 1915–1917 elli Volga-viirsin liinun. 1917. aastagal tull' tä tagasi Võrolõ. 1918. aastagal võtiq bolševiguq tä kinniq. Kui tä vabas sai, läts' tä Talliina, kon nakas' op'ma õdagukeskkoolin ja syakoolin. Pia läts' tä Vabahussõtta.
1920–1924 tüüt' Talliinan Eesti Kirjastus-Ühisusõn, sis Päävälehe, Postimehe ja "Kaitse Kodu!" toimõndusõn. 1935–1936 oll' Jaik Eesti Raamaduaasta pääsekretär, 1936–1940 Haridusministri nõunik. Võtt' ossa Autorikaitse Ühingu asutamisõst ja tuu tegemiisi kõrraldamisõst 1934–1938. 1941 oll' Võrumaa Teataja toimõndaja.
9. mahlakuu pääväl 1927 abiellu Jaigi Juhan Kanarigu Wilhelminagaq Tartost, kiä oll' Kanarigu Jakobi ja Adamsi Marie-Helene tütär. Laulatus oll' Jaani kerikun Talliinan. 1930 sündü edimäne lats' Peep, kiä 3-aastagadsõlt sarlakilõ kuuli. Edesi sündüväq Ilo, Koit ja Säde.
1944 läts' Jaigi Juhan Eestist S'aksamaalõ, säält Prantsusmaa kaolt Ruutsi. Jaigi Juhan kuuli Katrineholmi haigõmajan 10. joulukuu pääväl 1948. Algusõn oll' annom timä tuhagaq Katrineholmi krematooriumin hoiul, sis ostiq latsõq havvaplatsi Stokholmi Mõtsakalmistu pääle. 1990 matõti tä põrm ümbre Talliina Rahumäe kalmuaida.
Kirämehe Piiri Enno mälehtüisi perrä Jaigi Juhanist.
"Oll' lihtsä miis'. Hinnäst uhkõs pitäq tä es mõistaq. Käve häämeelegaq rahvagaq läbi. Tälle miildü kyigigaq juttu ajjaq. Oll' tuu sis nuur vai vana, rikas vai vaenõ, pops', paremiis' vai kangõ rahvamiis'. Egäleütele oll' täl lahkõt synna ja kullõjat kõrva."
Mihklikuul 1938 peimiq Haani valla Plaani algkoolin eesti raamadu 400. aastagapäivä. Jaik oll' eesti raamaduaastaga toimkunna pääsekretär'. Ta kynõl' meile yks süämest süämehe. Kingitüses tuudi tälle Haani vüügaq köüdet vilävihik, kon oll' 400 viläpääd 40 talo põllu päält. Kirämiis' nimet' tuud uma elo kygõ ilosambas kingitüses. Sääne meelenpidämine võtt' tä peris silmi pühkmä. Lilliq jagi ta nelä Haani vana imä vaihõl. Rüälille kimbust tõmmas' ynnõ paar' häidsend ja tsusas' nuuq hindäle rynda."
Looming.
Jaigi Juhan sai kirotamisõs mõttit vanost rahvajutõst, Pärlijõõst ja esä nal'ajutussist. Ütte ku tõist mõtõl' umast pääst kah mano. Suurõmbalt jaolt kirot' tä juttõ eesti keeli. A pall'oq tegeläseq ja kotusõq ommaq yks Võromaalt peri. Täl om luulõraamadukõnõ "Rõuge kiriku kell", kon myni võrokeeline luulõtus kah seen.
Timä juttõ tegeläseq ommaq tondiq, nõiaq ja tõõsõq põrgulisõq. Noid saa kundsa all hoitaq ynnõ kaarnakivi abigaq. Tuu om nõiavõimugaq kivi, mink piät varastama kaarna pesäst. Parõmba sordi kivil avitas hää käe edimädse sõrmõgaq kraap'misõst ja mõttõn suuv'misõst, et sooviq täüde lääsiq.


Jakapäiv.
Jakapäiv vai iljapäiv om vana kalendri 2. põimukuu (mädäkuu, lõikuskuu) pääväl (vahtsõ kalendri perrä 20. hainakuu pääväl), kolq täüt nädälit päält piitrepäivä ja viis üüdpäivä inne annõpäivä.
Taa om pühä prohvõt' Eelijä (sl k "Илия", kr k "Ἠλίας") mälehtüspäiv. Peetäs pääas'aligult Setomaal ja om aost aigu suur praasnik olnuq, mink juurõq küünüseq inneristiaolidsi kombidõ mano.
Es'kiq selgebält ku setodõl, ommaq alalõ hoitunuq muistidsõ vakusõpraasnigu ja ohvõrdustal'tusõ kombõq vad'alaisil.
Koh peetäs.
Küläpraasnikit ja tsässonapühhi peetäs vai om peet Luhamaal, Ungavitsah, Krohovah, Lõtinah, Koss'olkah, Vohinah, Bolkovah, Molnigah, Pitalovah, Konetskih, Krasnagoorah, Luki Kupeelitsah, Metkavitsah, Parkanuvah, Podgramjeh, Ragosinah, Rääsolaanõh, Sokolovah, Suurõ-Vidovitsah, Väiko-Vidovitsah, Tias'sil, Lebedih, Trubal ja Tavidakondsah.
Kuis peetäs.
Jakapäävä tüüd tetä-äs, käüti ker'koh ni matusõaiah edevanõbidõ haudu pääl. Õdakuspoolõh kul'atõdi. Tuu oll' viimäne suurõp suvinõ pühi, ku sai viil ilosit kergit suvõrõivit kandaq. Põimukuu algusõhe trehvsiqkiq sagõhõhe kõkõ lämbebäq ilmaq ja pall'o pikseht. Om sääne ütelüs, õt Ilja om pikse peremiis. Jakapääväst nakasõq ilmaq sügüsetsebäst minemä ja tulõ vil'äkor'stus. Üüq lääväq jahhehebäst ja pümmehebäst.
Ungavitsah om jakapäivä nelli päivä peet. Inne peeti õnnõ kolq päivä. Päält tuud, ku kuagiq külämiis oll' lännüq perämätse pühi nurmõ tüühü, tap' pikseh tä arq. Tuust aost naati neländät päivä ka pidämä.
Jakapäävä om Ungavisah õks kirmas olnuq. Sis tull'eq sinnäq kokko umatsõq ja hõimolisõq. Praasnikut peeti Ungavitsa mäe pääl. Tuu om korgõ illos kotus õkva Ut'sa järve otsah - olõ-õi kavvõh Petseri-Pihkva suurtiist, veid'okõsõ maad Ungavitsa käänätüsest külä poolõ.
Minevä aastagasaa 90-ndide algusõh, ku setodõ hindätiidmine nõsõma naas', sai kirmasõst ummamuudu Ungavitsa külä ja perridõ kokkotulõk. Tuulaigo setodõl viil umma lippu olõ-õs, pito peeti Eesti sini-must-valgõ all. Rahvast kogohu pall'o, tutvit ni sugulaisi tull' ka Eestimaa kavvõbist kotusist.
Umbõs kümme aastakka oll'eq säändseq Ungavitsa külä kokkotulõgiq. Ku Eesti-Vinne piirikontroll kimmäbäst läts', kahani ka kirmas. Noq om külägi piaaigu arq häädünüq.
Lebedi küläh om kirmas jakapäävä edimädsel pühäl, Trubal tõõsõl pühäl, Tavidakondsah kolmmandal pühäl.
Jakapääväst Vislapuu Ode perrä.
Vislapuu Ode Setomaalt om kõnõlnuq niimuudu.
"Jakapääväst käänüs suvi joq sügüsehe.
"Miis läts naasega jakapäävä ker’kohe. Vana teeda puttu vasta. Ütel’: “Mille tiq nii läät, ku hobõsõ hand olõi sõlmõh? Vet noq om viil kevväi.” Tulli nuuq ker’kust tagasi niq ütliq: “Pangõq noq miq kaq hobõsõl hand sõlmõ!” Puttu jalq tuusama vasta. Ütel’: “Mille teil hobõsõl hand om sõlmõh? Vet noq om joq süküs.”".
Prohvõt' Eelijä kotsilõ Piiblih.
Prohvõt' Eelijä oll' perit Gileadimaa Thesbe liinast Jordani jõõst hummogu puul. Tä elli kasinat ja lihtsät ello. Miildü kandaq lambanahast mäntlit ja tõmmas' tuu hõlmaq kokko prosta nahkpailaga. Timä nimi Elijahu tähendäs heebreä keeleh "Issänd om mu Jummal'." Eelijä oll' uma eloviisi poolõst pallav' ja loovka jutuga oppaja ni periandmadu kõnõlõja. Säändse pirandi muudu olõgi peräst naati timmä kaq judaistligu Rooma-vastalidsõ pardisanipargi liikmõst pidämä, a tuu ummakõrda tõi vabamehe kuulsusõ ni säädüserikja tuntusõ kuningas Ahabi ja timä naasõ Jazebeli sil'mih.
Jakapäiv kerigukalendrih.
Tuul pääväl, ku piiblisõnno perrä Pühä Eelijä tulitsidõ rattidõgaq taivahe sõit', pühitsedäskiq prohvõt' Eelijä pühhä (vana kalendri 2. põimukuu päiv). Tüüd olõ-õs lubat tetäq, muido või Pühä Eelijä pahatsõst saiaq.
Prohvõt' Eelijät pallõldas põvva aigo, õt tulõsiq vihma. A ku vihma oll' veigaq kavva ja pll'o sadanuq, sis pallõldi Eelijät, õt vihm järgi jääsiq.
Pühä Eelijä käest om pallõld kaidsõt kaq pikse iist.
Seto kombih ommaq segähünüq Vana Testamendi prohvõdi Eelijä ja Vahtsõ Testamendi apostli Jaakobusõ mälehtüspäiv vai jakapäiv. Tuu om nii selle, õt naidõ pühhi aolinõ vaheq om veigaq väikene. Iljapäivä peeti innep Petserimaa hummogunulgõh, a jakapäivä õdagunulgõh.
Prohvõt' Eelijä perrä pantuq nimeq.
Vana Testamendi kõkõ kuulsaba prohvõdi Eelijä perrä om Lõunõ-Eestih latsilõ nimest pant vinne nimest Ilja perit Hillo, Illis, Iljo ja Illo.
Kapstaleib.
Pandaq hapund kapstast rüäleevä kohetusõ sisse, vägevä liha tükke pääle ja viil suurmit ala.
Kapstaleibä pidi 4 tunni ahoh hoitma.
Piirak tull' paksu koorõga ja suurõ leevä suurtunõ.
Seenekotletiq.
300 g soolasiini, 200 g ts'algotõt tsialihha, ½ takanat kesväjauhõ, 3 sibulat, 2 munna, tsitroni- ja valgõt pipõrd, riivit saia.
Seeneq leotaq ja ts'algotaq. Ts'algotaq sipul' ja hautaq võiu seeh kullakarva pruun'st. Siädäq kõik kõrdapiteh läbi. Laskaq segol tunn'kõnõ saistaq. Höörütäq kotletid, püperdäq riivit saia seeh. Kütsäq.


Palu Jaan.
Palu Jaan oll’ Kihnu viiolimängjä. Peri Linaküläst, sündünüq 1882. aastagal. Talvitsõl aol oll’ tä kängsepp ja suvõl meremiis kivilaiva pääl.
Viiolit naas’ tä mängmä, ku oll’ 10-12-aastaganõ. Algusõh täl uma pilli es olõq. Unol oll’ viiol olõmah külq, a tuud Jaanil puttuq es lastaq. Nii naas’ Jaan hindäle esiq uno pilli perrä viiolit tegemä. Päämine tüüriist oll’ tuu jaos luitsaväits.
Jaani viiol sai kuusõ- ja saarõpuinõ. Edimätseq luuq oppõ tä unolt ni tõisilt vanolt mängjilt. Kõgõ parõmb pillimiis oll’ sõs Ull Peeter, kiä mänge viiolit rusikkinnastõh. Peetre käest oppõ Jaan kõgõ inämp lukõ. Esiq mõtõl’ Jaan hindäl vast 50 luku ollõv – labajalavalsiq, polkaq, reinlendriq, krakovjak jt. Hindä tet lugu om „Ranna reinlender“.
„Pillimiis om keskmist kasvo, sälg sirgõ, nägo ümärik, näoilmõq vaiknõ, pehmeq, mõtlik, tasanõ. Hiussõq valsjadsõq ja puul päälakõ pal’as. Habõnidõ asõmõl ommaq nõna all piinüq vurruq. Liikmisõh om viioldaja pikäline, a viiolimängoh välle. Mängeh kaes uur’vahe kullõjalõ vasta.“
13. Oh, sedä pito ja põlvõ (labajalavalss’)
Lätteq.
(Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, August Pulst, Fond nr. M 234:1, „Mälestusi muusika alalt“, säilitusühik nr. 25, lk. 792 – 793).
Ümbre pant kogost „Pärnumaa viiuldajad Teine“, lk. 7.


Kivisild (Tarto).
Kivisild oll' Tarton 1784–1941 parhilladsõ Kaar'silla kotussõ pääl olnuq sild. Klassitsistlik sild oll' ehiteld Liivimaa meistre Siegfriedeni J. Carli projekti perrä ni ehitüsmeistre Zaklowsky Johanni abil aastagil 1779–1784. Ehitämisel kaotõdi ärq Imäjõõ põh'apoolinõ kõrvalinõ harojõgi ja Holmi saarõst sai Imajõõ põh'apoolinõ perv. Sild oll' kavva ainugõnõ kivist sild Baltikumin.
Silla keskmäne jago oll' puust ja ülesnõstõtav, ja tuu tekk' laivaliikmisõ võimaligus. Katsa värehtikaarigaq Kivisild oll' 5,6 miitret laiu, väreht'ikaare man 4 miitrit laiu, ja tuu ehitämise pääle läts' umbõs 3000 graniitplokki. Kivisild sai valmis 16. süküskuu pääväl 1784.
Silla raatusõpoolidsõ saina pääl olliq kats kivist tahvlit śaksa- ja ladinakeelitside tekstegaq: SISTE HIC IMPETUS FLUMEN CATHARINA II IUBET CUIUS MUNIFICENTIA HAEC MOLES IN COMMODUM PUBLICUM EXSTRUCTA LIVONIAQUE PRIMO PONTE LAPIDEO ADORNATA MDCCLXXXIII ('"Jõgi, piäq siin umma vuulu," käsk Katariina II, kink heldüsest seo sild om ehiteld ja kiä om Liivimaad ilostanuq edimädse kivisillagaq aastagal 1783').
Silla õdagupoolõ häöt' 1941. aastagal ärq Nõukogude Liido syavägi, hummogupoolinõ sillakaar' häädü 1944. aastagal.


Oksaneni Sofi.
Oksaneni Sofi-Elina (sündünüq 7. vahtseaastakuu pääväl 1977 Jyväskylän) om eesti juurigaq Soomõ kiränik. 2008. aastagal sai Oksanen uma romaani "Puhdistus" ("Puhastus") iist Finlandia kirändüsavvohinna.
Oksaneni Sofi om opnuq Helingi Ülikoolin kirändüstiidüst ja Helsingi tiatrikoolin näütekirändüst. Timä mõlõmbaq edimädseq raamaduq, romaan "Stalini lehmäq" ja edimält näütemängon ja ildampa romaanin ilmunuq "Puhastus", jutustasõq Eestist ja iist'läsist. Oksanen lubasi samal teemäl kirotamist ka tulõvigun jakadaq.
Arvamiisi "Puhastusõ" raamatust om olnuq egäsugutsit. Oksaneni om kitet Eesti aoluu käsitlemise iist ja taast tõisilõ rahvilõ kõnõlõmisõ iist. Tedä om ka süütet Nõvvokogo Eesti elo üteülbälidsen kujotamisõn. Ummohtõ om Oksaneni tüüq olnu populaarsõq ni raamatin ku ka lavastusin.
Oksanen om toimõndanuq ka mitmin lehin ja kirotanuq ütiskunnast ja poliitikast. Aokiränikkõ Hietaneni Leenat ja Bäckmani Johanit, kiä ommaq ütlenüq, et Eesti läts' Nõvvokogo Liito esiq umast tahtmisõst, om Oksanen võrrõlnuq holokausti eitäjidegaq.
Sofi Oksanen om ka gooti subkultuuri avvostaja.


Määne om seo maa?
"Määne om seo maa?" om albom, kon pääl ommaq edimädselt (2008) ja tõsõlt (2010) Umalt Pidolt ja inne mõlõmbat pito peet Uma Laulu võigõlusõlt kor'atuq lauluq. Albom om ilmunuq 2013. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandjaq ommaq Kõrvipalu loometalu ja Võro Selts VKKF.
Albomi pääl om kokko 19 laulu. Plaadiga om üten vihk laulusõnnoga.


Mõlapäiv.
Mõlapäävä ristikäük' Mõla kerigu man
Mõlapäävä nimitüst tarvitõdas Mõla kandi paigapäälidse pühä kottalõ. Mõlapäiv om liikja pühä, midä peetäs edimätsel pühäpääväl peräh piitrepäivä (seto rahvakelendri piitrepäiv om vana kalendri 12. hainakuu pääväl).
Mõlapäävä om Mõla küläh ülepetserimaalinõ praasnik - Mõla kerigu nimepäiv.
Koh peetäs.
Mõla om külä Irboska nulgah Setomaal. Taa külä om Mõla oro veere pääl, 24 km Petserist lõunahummogu poolõ ja 4 km Irboskast põh'aõdagu poolõ. Mõla küläst hummogupoolõ om Mõla järv, minkast juusk vällä Optjoki jõgi.
Küläh oll' 2000. aastagal elänikkõ 34 ja 2011. aasatgal 40.
Mõlapäiv omkiq Irboska nulga suurõp pühä.
Milles peetäs.
Mõlapäivä peetäs joq vaga Mõla Onufri aigõst. Taa om tänopühä, mink saamisjutt om höste tiidäq. Tuuvaihtõ, kuq mastõraülebäst oll' Onufri, trehväs' olõma sääne suvi, õt jaanipäävä paiku tull' maaha rassõ lumi, miä püssü pikält ja ähvärd' aastagadsõ vil'äsaagi arq tsurkiq. Pühä Onufri palvuisi pääle sulli lumi huul'maldaq külmist ilmost siskiq kipõstõ ja sügüse oll' saak' es'kiq näkküvält suurõb kuq minevil aastagil. Nii harisiq inemisõq kaq päält Onufri surma tulõma Mõla orgo kokko, õt tennädäq edevanõbit ja pallõldaq hüä saagi iist.
Vaga Mõla Onufri kotsilõ.
Vaga Mõla Onufri (sl k "преподобный Онуфрий Мальский") om Mõla Jumalaimä mastõra asotaja. Kats' Setomaa pühämiist - Mõla Onufri ja Irboska Serapion - oll'iq õkvakuq veleq. Nä ihatõlõdiq kuuh Mõla mastõra käekäügi iist ja oll'i mõlõbaq kaq taa mastõra iguumõniq. Kukkiq Onufri asotõt mastõra häöt' 1581. aastagal uma sõaväegaq katoliiklasõst Poola kuningas Bátory Stefan, kakõhu-us õigõusolinõ elo Mõlah ja Irboskah kunagiq.
Vaga mõla Onufri kuuli külq 1592. aastagal, aq timä nimme meelidsiq Mõla ja Irboska inemiseq viil aastasato niq kutsõq Mõla mastõrat õks Onufri mastõrast.
Pühämiis Onufri aust peetäs teen'stüst Onufri mälehtüspääväl vana kalendri 25. (vahtsõ kalendri perrä 12.) hainakuu pääväl Mõla tsässonah. Tuu om kest küllä nelä tii ristih suuri lõhmussidõ all.
Kuis peetäs.
Mõla ker'koh om peet ni eesti- kuq vinnekiil'sit teenistüisi, parhilladsõl aol ommaq kontroll'joonõ taadõ jäänüq seto kogohusõ tegemisõq vaibunuq. Tuugiperäst om mõlapäiv tähtsä kokkosaamisõ võimalus säält kandi rahvalõ.
Õga aastaga tahtvaq õks mõlapääväst kodopaika kaema tullaq kaq Petserimaalt Eestimaalõ arq tulnuq inemisõq.
Ületsehe om mõlapäiv kombõkotsinõ kerigupühä jumalateenistüse ja ristikäügigaq. Vanõbaq inemisõq kõnõlasõq, õt Mõlah viidi kõõ ütte pühäsekeist ümbre kerigu ja tuu oll' sääne, miä tek' tervest, kuq haigõ oll'eq. Mõni aastak oll' ristikäügü jaost kaq lillivaip tet.
Kerigu man umatsidõ haudu pääl süvväs ja kõnõldas ummi tutvidõgaq. Taa kommõq tegegi seto pühäq esiqsugudsõst ja seto rahva üttehoitvast.
Suurõp laat oll' mõlapäävä Petserih, aq suvõl hädätarviliisi asjugaq, niguq vikahtiq, tsirbiq ja rihaq, kaubõldi tuupäiv kaq Mõlah.
Päävä populaarsõst panõhtumisõlõ om üteh avitanuq Mõla kandi kotussidõ illos' luudus. Mõla ker'k om järve kaldõ pääl. Kerigu all om pühä läteh ja kuq tuu viiga mõst, sis sütüseq arq kõik haigusõq.
Peräh ker'kot, nigu õks kombõst oll', ilotõdi ja peeti kirmast. Vindläseq peiq säälsamah Mõla küläh, aq seto rahvas pidi umma praasnikut Pokolduvah, miä om paar' kilomiitrit kavvõbah.
Sagõhõhe om olnuq nii, õt mõlapäävä satas vihma. Om sääne ütelüs, õt kuq muialõ vihma saa-ai, sis Mõlla õks saa. Ja inämbält nii om kaq. Hot' pisokõnõ, aq tulõ.


Katripäiv.
Katripäiv om 25. märdikuu, võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om saanuq nime Aleksandria pühägu Katariina mälehtüspäävä perrä.
Perimüs.
Õuruupa rahvidõ siän sai pühä Katariina tunnõtus ku kar'akasumisõ kaitsmispühäk ja ku sünnütäjide naisi avitaja.
10. aastagasaal jäi pühä Katariina mälehtüspäiv pidämä 25. märdikuu päävä pääle. 12. aastagasaas oll' legend Katariina kotsilõ tõlgit tollõaoliidsihe tähtsämbihe kiilihe ja timä kõrd-kõrrast suurõmba populaarsusõ avvus pühitsedi ka kerikiid ja naiskloostriid.
Eesti.
Eestihe jõudsõ katripäiv üten ristiusoga 12. aastagasaal, ku kotusõpäälitsest süküstöie pühäst sai pühä Katariina mälehtüspäiv vai katripäiv. Katripäivä peeti naisipühäs, tuuperäst et tollõs aos lõpõtivaq naasõq nuuq välätüüq, miä olliq köüdetüq kar'akasumisõga.
Katripäävä tähtsämbäs osas om katrisandin käümine, miä om peri aost, ku müüdä maad käveväq ringi annõtuisi korjavaq kluustridõ mungaq, kiä tarvitivaq ummi laulõ seen ladinakiilset sõnna sanctus („pühä“) ja kiä suuvsõvaq perrerahvalõ hääd vilä-, kar'a- ja perreõnnõ. Tuuperäst arvataski, et eestiperäne „katrisant“ tulõnõs pühä Katariina (Katri) sandõst.
Eestläisil käveq katrisandõs tütriguq, kellel olliq puhtaq valgõq rõivaq sällän, miä hindäst mõista tähend' piimä (legendi perrä juuskõ pühäku hukkamisõ aigu timä kihäst vere asõmõl piim) ja Katariina mõttidõ neüdüslikku puhtust. Piimä köüdeti ka kar'akasomisõ ja sünnütäjide naisiga.
Kumbõq.
Eestläisi jaos om katripäiv olnuq täüs mitmit kumbit, näütüses pöeti tuul pääväl lambit ni oodõti kar'aõnnõ (vanasõnagi ütles: Mart üle maa, Katri üle kar'a).
Katrisandiq.
Häste tunnõt katrikommõq om katrisandin käümine ehk katri juuskminõ. Tuu om sääne: inne katripäivä ehk katripuulpäävä mindäs maskeeritült laulu ja pillimängoga külä pääle käümä. Ussõ takan küsütäs tervitüslaulu perrä tarrõ tulõgi lupa. Ku luba käen, küsüteldäs perrerahvast, andas mõistatuisi arvadaq, pritsitäs vett ja visatas villä. Ku anniq käen, lauldas tennämislaulu ja ärqminnen jumalagajätmise laulu.
Muijal maailman.
Pühä Katariina oll` katoliiklusõn üts` nelätõistkümnest hädän avitajast, minkperäst ülistiväq tedä nii priistreq ku poeediq.
Prantsusmaal nõsõsi pühä Katariina pühäklikkus 15. aastagasaal esieränis avvo sisse, tuuperäst, et tä ilmut' hinnäst, üten Neitsi Maarjaga, Jeanne d'Arcile. 17. aastagasaani peeti Katariina mälehtüspäivä pühänä, midä tähistedi uhkõmbalt ku apostlidõ tähtpäivi. Keskaost pääle olliq tütriguq pühä Katariina kaitsõ all. Egä aastaga 25. märdikuul tulliq 25-aastadsõq vallalidsõq tütriguq Katariina kujo mano, et tälle päähä panda müts, miä avitasiq miist löüdäq.
Tuust kumbõst tull' kõnnõkiilde ütlemine „Katariinalõ mütsü päähä pandma“ ("coiffer sainte Catherine"), tähendüsega „vallalinõ ollaq ka viil 25-aastadsõlt“. Naisi, kiä keskaol säänestmuudu pühhist ossa saivaq, kutsuti Prantsusmaal Catherinette'es. Peränpoolõ mütsü päähä pandmisõ kommõq kattõ, a viil täämpädsel päävälgi kandvaq üle 25-aastadsõq naasõq, kiä lääväq katriballilõ, esimuudu hindätettüt mütsü, miä näütäs näide vallalidsust ja köüdüst pühä Katariina mütsü päähäpandmisõga.


Mansiq.
Mansiq (vanõb vinneperänõ nimetüs "voguliq", vinne keelen "вогулы") om soomõ-ugri rahvas, kiä eläseq Hante-Manssõmaal ja Jekaterinburgi oblastin Vinnemaal.
Esiq nimetäseq nääq hinnäst maan´s´i, maan´s´i maahum, män´ s´. Naabriq, handiq ja süräkomiq nimetäseq näid voguliis', miä vinne keelega om levinüq laembalt. Edimäst kõrda om mansõ tähendet 1396. aastaga Vinne kroonikan vogulidõ nime all.
Mansiq kuulusõq riiklikult tunnustõduisi Vinnemaa väikeisi põlisrahvidõ hulka. Hantõ-Manssõ autonoomilidsen ringkunnan ommaq handi ja mansi kiil ammõtliguq keeleq vinne keele kõrval.
Mansi kiil.
Mansi kiil kuulus soomõ-ugri kiili ugri harro.
Aolugu.
Edimält elliq mansiq Uuralidõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq komiq ja vindlädseq nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid.
Mansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku Timofejevitši Jermak saiõ suurõ osa Õdagu-Tsiberist Vinne kontrolli alaq. Joba 17. aastagasaal ület' vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo. 18. aastagasaal mansiq ristiusostõdi, a tuu jäie pääas'aligult formaalsõs.
Mansiq ommaq olnuq Vinne ja Nõvvokogo võimost tugõvambalt mõotõduq ku näide põh'anaabriq handiq, tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn vinne kiilt.
Siskiq om näide arv järgemiisi kasunuq: ku 1926. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' mansõ 5754, siis 1959. aastagal 6318 ja 1989. aastagal 8279 mansi. 2002. aastaga rahvaloendusõ perrä elliq Vinnemaal 11 432 mansi, 2010. aastaga rahvaloendusõ perrä 12 269 mansi.
Nahvtalövvükotussidõ käükivõtmnõ Hantõ-Mansõmaal 1960ndil tõi üteh lajalidsõmba siserändämise lainõ Nõvvkogoliidoh perähn Tõist ilmasõta. Tuuperäst jäie hantõ ja mansõ osatähtsüs väikeses ni näid om parhilla veidü inämb ku üts protsent ringkunna inemeiisist.
Kirändüs.
Nõvvkogoliit tugõsi mansi rahvusligu kirändüse välläandmist. 1931 luudi mansi kiräkiil ladina tähistü, 1937 slaavi tähistü põh'a pääle.
Üts viimädse ao tundsambit mansi kiränikke om Šestalovi Juvan.
Usk.
Manse põlidsõ uma usu kõgõ korgõmb jummal om Numi-Toorum, kiä esi maailma asjohe pall'o putu-uiq. Timä säidsmes poig Mir-susne-hum vai Ilma Kaeja Miis' kaitses egäpäävädselt maailma. Numi-Toorum om tuntu ka handi rahva siäh.


Johannese Kuul Rosmal.
Johannese Kuul Rosmal om üledse haridusõ kuul, mink man tegotsõs kaq latsiaid. Taalõ valdorhvkooli alossäädüisi perrä toimõndajalõ koolilõ panniq alosõ latsivanõbaq 1989. aastagal, kuq luudi Käisi Johhannese Kuul ja Latsiaid. 1990. aastaga sügüse tüüd alostanuq kuul kasvi 1999. aastagast põhikoolist. 2012/13 opiaastagal opp' koolih 54 opilast 11 umaval'tsusõst (Põlva-, Võro-, Valga- ja Tarto maakunnast) ni tüütäs 15 oppajat. Koolih op'minõ om massulinõ. Kuuli pidä MTÜ Rosma Haridusselts', mink liikmist ommaq kaq latsivanõbaq. Rosma Haridusseldsi opikava om riikligult tunnustõt.
Kaq muial maailmah ommaq valdorhvkooliq tekkünüq hariligult kodanigualgatusõ kõrrah ja tõimõndasõq kuq eräkooliq.
Koolimaja aolugu.
Edimädsest koolihuunõst oll' 20. aastasaa koolivahtsõndaja ja Eesti koolitusõ suurkujo Käisi Johannese sünnükodo Põlva maakunnan Põlva vallah Põlva küle all väikoh Rosma küläh. 1872. aastagal valmist saanuq koolimajah oll' üts koolitarõ, palvõtarõ, kats väikeist elotarrõ, koh elli Käisi Johannese esä uma perregaq alatõh 1878. aastagast.
1965. aastagal panti Rosma koolimajalõ mälehtüstahvli, aq kümme aastakka ildapa istudiq innidse Võro Oppajidõ Seminäri kasvandiguq ja Põlva Keskkooli iistolõjaq mälehtüstammistigu Päkämäe nõlvu pääle, koh oll' Käisi Johannese edimäne mängomaa.
Rosma külä koolitarõ sais täämbädse pääväni Päkämäe hummogupoolidsõ nõlva all lajah ja sügüväh ürgoroh juuskja Peri uja ja Orajõõ lähkoh.
Aoluulinõ koolimaja kuulus Põlva vallalõ, kinkagaq om sõlm't vara massuldaq tarvitamisõst andmisõ pikäaolinõ lepeh. Taa hoonõh om muinsuskaitsõ all.
1992. aastagal panniq latsõvanõbaq alosõ vahtsõ koolihuunõ eh'tämisõlõ, mink oll' hüätegevüsliguh kõrrah projektiir'nüq kooli latsõvanõb arhitekt Saksi (Saks) Marika.
Kombõst om, õt valdorhvkooli hoonõh eh'tedäs õks kodonõ puinõ - tetä-äiq kirb'tsist vai petoon'st.
Kooli umaperä.
Johannese Kuul Rosmal olõ-õi harilik kuul'. Tego om valdorhvkooligaq, päälegiq üte vanõba ja Eesti kõkõ lõunõpoolidsõba valdorhvkooligaq. Kukkiq Tartost om kuul kolqveeränd'tunni massinasõidu tii kaugusõl.
Tunniq koolih alostasõq kell 9 hummogu. Kuul' om altõrnatiivsõ opikavagaq. Tiidmisõq olõ-õi tsiht' erälde, naaq ommaq abist inemisõst kasumisõl ja maailma mõistmisõl. Koolih om võet tsihist tervikligu harmoonilidsõ isiksusõ arõndaminõ, õt avitaq panõhtudaq ütsikerästel, kiä ommaq kuuhkõlah uma vaimu-, tundõ- ja lust'uselogaq. Kaq puutrigaq saa tetäq huvitavat kunstitüüd.
Valdorhvkuul om umanäolinõ tõist rööbildõst kasvatustiidelist mõtlõmist edüstäjä opiasotus.


Nõglapai.
Nõglapai (e. k. "astelpaju") om kasvotiidelisõh mõttõh hõpõpuuliidsi sugukunda kuuluja puhm vai puu.
Ahtabah tähendüseh om tego hariligu nõglapaiugaq (ld. k. "Hippophae rhamnoides"), laebah tähendüseh nõglapaiu perregaq.
Nõglapaiu pereh.
Kõik perrehe kuulujaq omma puidsõq kasvoq.
Vällänägeminõ.
Nõglapaiu puhmo korgus om 3–9 m. Ossaq ommaq nõklugaq. Leheq linõaalsõq, 0,5 tsendimiitrit lajaq ja 3–8 tsendimiitrit pikäq, hõbõhõdsõlt hahkjashaljaq.
Nõglapai om katõkualinõ kasv, imätseq ja esätseq häiermäq ommaq erälde kasvõl. Imätsil ja esätsil kasvõl om võimalik vahet tetäq ainuütsi häiermäurbõ perrä. Imätsel häiermäl olõ-õi kruun'lehti, nätäq ommaq õnnõ kõlladsõq imäkotõ suuq. Esätsidõ häiermidõ kruun'leheq ommaq pruunikadsõq, suumja kattõgaq.
Vil'ast om väikeise õlirikkidõ siimnidegaq lihalinõ luuvili. Värvüs tõõsõndõlõs kultuur'sordõl paatjadsõst pihlõdsõ ja verväniq. Vil'aq kimmütüseq tihtsähe ja kimmähe kasulõ, miä tege saagi kor'stamisõ keerolidsõst.
Kasumisõ ala.
Luudusõh kasus nõglapai Õuruupast Tsiberi, Hiina ja Põh'a-Indianiq.
Kasvataminõ.
Harilik nõglapai om ainukõnõ nõglapaiu perrehe kuuluja tõug, minkast arõtõt sortõ seeniq aoniq vilju saamisõst kasvatõdas. Vaihtõpääl õdagumaailma jaost unõhtusõhõlma vaonuq kasv avastõdi vahtsõst 1930. aastakkõ Vinnemaal Barnaulih asujah Tsiberi aiandusinstituudih. Eestih om naat nõglapaiu tüüstüsligult kasvatama ni mar'ost tetüssit tegemä viimädsel aastakümnel. Siih tettüq nõglapaiu krõpsiq ommaq Roodsih müügil. Kittäq ommaq naaq saanuq kaq Pariisi, S'aksamaa ja Taani laatõ pääl. Pritsõl'ma om naat Pihkva ja Amstõrdami turgu.
Tarbõndaminõ.
Taa om mitmõkeskene maatüükultuur', mink kasvataminõ om ütlemäldäq keskkunnahoitlik ni suurõbat ossa kasvost saa eri viisõl tarbõndaq. Kodaiduh kasvatõdas nõglapaiu ku ehtepuud ja mar'apuhma. Õt tä om mullastigu suhtõh veid'oqnõudlik, om katsõtõt perätüide palajakivikaibõtustõ hal'astamist nõglapaiugaq. Nõglapaiu mar'aq ni siimnist tett õli ommaq tervüsliguq. Tarvitõdas mitmidõ paatskatuisi tegemisõst.


Savvuritsik.
Savvuritsik laehSavvuritsik om eelektrisäedüs, mis nakas andma häiret, kuq tarrõ om tekkünüq savvu. Tuu av'tas arq hoita huunõ palamaminemist.
Savvuritsik säetäs lakkõ (mitte saina pääle), hüä olõsiq, ku tarõ keskpaikaq, koridorih magamistarõ lähkohe. Ümbre savvuritsigu piat olõma kõkõ veideb puul miitrit vapa ruumi. Elo- ja magamistarõ savvuritsik and tiidäq nt televiisori palamaminemisõst, päst tulõkah'o iist, mis või algusõ siaq kündlest vai sigaretist. Savvuritsikat panda-ai küüki, vannitarrõ vai sanna, selle õt sis või tullaq võlss'häirit.


Matteusõ Arnold.
Matteusõ Arno Alvil (13. joulukuu 1897 – 2. märdikuu 1986), ristinimegä Arnold Alvil, oll' eesti arhitekt. Timä luuduid majjo om üle vabariigi, a kõgõ inämb köüdetäs tääd Tarto liinaga, kon tä oll' muuhulgan ammõtin liina- (1926–1935, 1941–1944) ja pääarhitektina (1944–1960).
Latsõigä.
Matteusõ Arno sündü endisen Kärgula vallan Leiso talon 1897. aasta 13. detsembri pääväl (vahtsõ kallendri perrä) tõsõs latsõs Matteusõ Augustilõ ja Matteusõ Minnalõ. Täl oll' ka vanõmb veli Richard ja noorõmb sõsar Erna. Arhitektuuri man nakas' Arno ummamuudu katsõtuisi tegemä joba väikon poiskõsõn. Tä esiq om ildampa hulga kõnõlnuq umast edimädsest kerikun käümisest, miä timä ammõdivalikut mõotaq võisõ. Tego oll' Urvastõ kerikuga, miä tundu noorõlõ posikõsõlõ ilmadu suur ja väkev. Matteus esiq om ütelnüq, et tuu kerikun käümine oll' tuu rehk, minkast pääle ta nakas' esiq kah koton "ehitämä". "Majaq" ja "kerik" ollivaq muast ja muust säändsest tettüq. Matteus om meelitsnüq, et timä ehitüseq es taha kuun püssüq ja lagosiq õnnõ är. Sõs löüd' tä pääsläse pesä ja kai, et tuu oll' tukõv ja lää es katski: kõrrõq ja muu sääne oll' seen. Nakas' sõs timä kah ummi ehitüisi man noid pruukma. Peränpoolõ sai tä tiidäq, et prantslanõ Monieri Joseph, kiä oll' üts raudbetooni vällälöüdjist, pidi umas kõgõ suurõmbas oppajas kah pääsläst.
Kooliaig.
Tä opsõ kippõhe lugõmisõ ärq ja tuuperäst läts' kuun velegä, kiä oll' kats aastagat vanõmb, Kärgula vallakuuli. Kolmõ aastaga peräst, 1907. aastagal, pantiq veleq Urvastõ kihelkunnakuuli. Ku tuu läbi sai, lätsiq näq Võro liinakuuli (1910), kon tulõvanõ arhitekt nakas' tõisilõ latsilõ taso iist joonistuisi ja maakaartõ tegemä. Umbõs samal aol kirot' tä mitmilõ aolehile luulõtuisi. Ku Võro kuul läbi oll', läts' Arno Tarto Reaalkuuli (1914 a.). Vanõmbit võisõ tuu imehtämä pandaq: imä taht' et poiss nakanuq keriguopõtajas ja esä, et tä nakanuq advokaadis.
Reaalkooli aigo and' tä tõisilõ opilaisilõ perräavitamisõ tunnõ ja tiinse tuuga ihotoidust mano. Timä kirändüslikuq huviq püsüsüq ja kuun tõisi opilaisiga luudi noortõrühmitüs Eesti Rahvusliku Noorsoo Liit, mink liikmõq ollivaq ummamuudu eestimiilne ja tuuperäst põrmandualonõ noortõrühmitüs. Ütenkuun võeti Aaviku Johannese käest eesti keele erätundõ. Arnol oll' toonaq huvi ka psükoloogia ja muu säändse vasta, a tuu es püsü. Ku kuul läbi oll', võtt' tä ossa Vabahussõast, jäi tan haigõs ja kirot' näütemängo „Surev polonees“, miä sai kõvva kriitikat. Friedebert Tuglas arvas' siskiq, et tan om sissu ja Matteus andsõ tälle viil mõnõq kirotusõq üleq kaia. A Tuglasõ kotoh oll' väiku tulõkaho ja nuuq palliq är. Matteus võtt' tuud ku märki ja es prooviq inämb kirändüse vallan kätt.
1921. aastagal küsse (ja sai) Matteus koolitusministeeriümilt abiraha, et minnäq Śaksamaalõ. Algusõn opsõ tä Darmstadti liinan, a peräpoolõ läts' Karlsruhe suurkuuli, kon opsõ 1921–1925. Tuud aigo, mink joosul ta käve ka Eestin, om tä nimetänüq kõgõ õnnõligumbas uman elon.
Arhitekt Tarton.
Et Matteus oll' opnuq riikligu abiraha iist, pidi tä noq opmisõ ao jago aastagit riigi hääs tüüd tegemä. A tälle oll' a ka Saksamaalt ettepanõk tett, mink perrä tä saanuq sääl tüüd arhitektuurikontorin, kon joba oll' tüütänüq. Eestin kõnõldi tälle, et Tarton otsitas liinaarhitekti ja tä piät kandidiirmä. Ku valitas, jääs ammõtihõ, ku ei, või minnäq tagasi Saksamaalõ. Tä oll' mitmõ mehe siäst kõgõ noorõmb kandidaat ja looda es tuuperäst väega, a valiti 1926. aastaga lehekuun iks ärq.
Matteus om umin mälehtüisin kirotanuq, et tüüd oll' vega hulga. Majo oll' elämises veidü, liina hääkõrd oll' käest ärq, jõõ perveq ollivaq risso täüs. Saiq valmis mitmõq vahtsõq majaq ja liinajago (Matteus esiq planiirise Tähtvere ja hulga majjo tan ni Imäjõõ ujola, miä om täämbädses pääväs häönüq.
1935. aastagal nakas' tä tüüle ku vabakutsõlinõ, selle et administratiivtüü jms. surbeq projektiirmise tüü tagaplaanilõ. Mõnõq, näütüses Kalmu Mart, ummaq hildämb säänset valikut kritisiirnüq, tõsõq ummaq jälleq ütelnüq, et Matteus tekk' õigõhe. 1936. aastagal sündü täl abikaasa Jutaga tütär Hella-Mare. Aastagail 1935.–1940. valmsi, mõnõq vahtsõmbat tüüpi hooneq, nt oppajidõq seminäri maja Salme uulitsan), Eesti panga maja, korp. Ugala maja ja muu.
Viilkõrd liinaarhitektis sai tä 1941. aastagal. Oll' sõa aig ja tuuperäst es saa väega pallo ehitäq. A tuu iist jäi aigo Tartu generaalplaani vällä märkmise jaos. Tuu plaan lääq a es täüde: 1942. aastaga keväjäq kõnõliq Tallinnast tulnuq Sakslaseq, et asjo otsust' noq Berliin ja Matteus tohi ei inämb generaalplaani man tüüd tetäq. Tuu aol tegel' Matteus üten kolleegega ka kunstikooli Pallas vahtsõst vallaletegemisõga, ja oll' sääl aastagil 1942–1944 direktri.
Vahtsõst nakas' tä liina man tüüle ilmasõa lõpu aigo: 1944. aastagal sai ka Tarto liina ülesehitüstöie komisjoni esimehes ja pääarhitektis. Matteus om kõnõlnuq, ku hallus tuu aig oll'. Umbõs 50% liina majost oll' häönüq, tõisi hulgan ka Vanemuise Teatri ja Kontsõrdimaja üten Matteusõ luudu manoehitüsegä, kun oll' Baltimaie kõgõ suurõmb ja võimsamb lava.
Tedä om kritiseerit, nigu olnuq tä perän (vinne aol) Tiigi uulidsa täüsehitämise taga, a tä esiq om ütelnüq, et tuu oll' viga, mink vasta tä pruuvsõ võidõldaq ja miä sai tettüs päämidselt korgõmbalt puult tulnuq pitsitüse mõol. Ku 1959. aastagal ehitedi Jaani kerigu kõrvalõ üts tüüpmaja, oll' tuu joba liig ja arhitekt ast' ammõtist tagasi.
Uhkõ oll' tä tuu üle, et joud' Tarto pääplatsi mõnõ ilosa ehitüse jaos priis jättäq.
Annõliina es võtaq Matteus kunagiq umas. Säändseq alaq es sünnüq timä meelest mitmõ as'a peräst täüsehitämises.
Aastagil 1960–1968 oll' tä Tarto suurkoolin oppaja, aastagil 1967–1979 tüüt' Kommunaalprojekti Tarto osakunnan.
Matteusõ Arno kuuli 2. märdikuu päiväl 1986. aastagal.


ESTCube-1.
ESTCube-1 om Eesti tudõngidõ ja gümnaasiumiopilaisi abiga tett ja üles linnutõt Eesti edimäne Maa satõlliit. Satõlliit viidi Maa orbiidilõ 7. lehekuu pääväl 2013.


Raatus.
Raatus (s'aksakeelitsest sõnast "rathaus" - raadimaja) oll' vanast (ja om mitmõn paigan s'oo ilma aigogi) maja, kon käve kuun liinavalitsus (raat).


Kikkamari.
Kikkamari (ladina k. "Empetrum") om kasvõ pereq kanariguliidsi sugukunnast. Taad tundas timä mustõ piinüide marjo perrä, miä kasusõq suun. Kikkamar'aq ommaq tävveste mustaq ja inämbüisi mustikist vähämbäq. Naaq ommaq tävveste süüdäväq mar'aq, õnnõgi vähä vesitsembä maiguga ku mustigaq. Eestin inämbüisi teedä-äi, et kikkamarjo või süvväq, a mõnõq põh'amaa rahvaq, näütüses saamiq, ommaq naid kõik aig söögis pruuknuq. Soomõn tetäs kikkamar'ost näütüses veini ja mahla, midä või ka poodõst löüdäq.


Paramore.
Hayley Williams ja Paramore"Honda Civic Tour"il (2010)
Paramore om Ameeriga Ütisriike rokkansambli, miä tull' kokko 2004. aastagal.


Aruküla.
Aruküla om alõvik Harjo maakunnan, Raasiku valla keskus. Elänikke arv om 2140 (saisoga 1.01.2021).
Läbi alõvigu lätt Talliin-Tarto tsihin raudtii.


Nietzsche Friedrich.
Nietzsche Friedrich (Friedrich Nietzsche; Röcken, 15. rehekuu päiv 1844 - Weimar, 25. põimukuu päiv 1900) oll' s'aksa filosuuf, keeletiidläne, luulõtaja ja viiesepp.


Uibu.
Uibu (aid-uibu, "Malus domestica") om küländ matal, 5–12 miitri korgunõ viläpuu, mink vili om upin.
Aolugu ja periolõminõ.
Inemiseq naksiq uibit kasvatama umbõs 20 000 aastakka tagasi ja tuuga või taa ollaq maailma edimäne kodostõt kasv.
Aid-uibu luuduslidsõs iinkäüjäs peetäs mägi-uibut ("Malus sieversii"), miä kasus Õdagu-Hiinan Xinjiangin ja Kesk-Aasian. Tuun kandin, Kasastanin, om ka Almatõ liin, mink nimi tähendäs uibut.
Eestin om uibu kõgõ hariligumb ja külmäkimmämb viläpuu. Om teedäq, et uibit kasvatõdi Eestin kluustridõ man jo keskaol. te.
Levik.
Mõtsikult kasuvit uibusortõ tundas umbõs 33. Nuuq kasusõq kõik põh'apuulkeräl, Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga parranvüün. Kultuurkasvo, aid-uibut, kasvatõdas tuuvasta terve ilma parranvüün ja ka lähküntroopikan.


Konsapi Paul.
Konsapi Paul elli 1886-1946. Oppas latsile laulõ ja muusikat Valgjärve, Voldi, Tarto kuulin.


Pirnipuu.
Pirnipuu ("Pyrus communis") om viläpuu, mink vili om pirn.


York.
York om ülikooliliin ja Põh'a-Inglüsmaal, kotussõ pääl, kon Ouse'i ja Fossi jõgi kokko saavaq. Timä aolugu om pia 2000 aastakka pikk ja väega kirriv. Pikkä aigo oll' tä Inglüsmaal tähtsüse poolõst tõõnõ liin pääle Londonit. Täämpädsel pääväl tuu nii inämb ei olõq.
Yorkin eläs umbõs 154 000 inemist. Liinan om pall'o väiksit katõkõrdsit savikivimajjo. Keskliinan om alalõ pall'o vanno huunit ja noidõ ümbre väega pikk ja hään kõrran liinamüür.
Yorkin om tähtsä kotussõ pääl olnuq raudtiitüüstüs (rongiehitüs ja -remont) ja sokolaaditüüstüs (tast om perit näütüses "KitKat" ja "Yorkie bar"). S'oo ilma aigo ommaq tähtsäq turism, haridus ja meditsiin.
Haridus.
Yorki Ülikuul ("The University of York") mõotas liina ello peris pall'o. Ülikooliliinak om liina lõunõveeren Heslingtoni külän ja põrõhõlla ehitedäs tedä viil suurõmbas. Mõnõq osakunnaq ommaq ka peris liina keskel aoluulidsõn Kuninga mõisan ("King's Manor"). Aastani 2006 oll' Yorki Ülikuul ainukõnõ ülikuul liinan. 2006. aastagal sai Yorki Pühä Johannõsõ Ülikuul ("York St John University"), miä inne oll' Leedsi Ülikooli kolledž, kah ülikooli staatusõ. Viil om Yorkin Õigustiidüse Ülikooli ("The University of Law") üts osakund (tollõl ülikoolil om osakundõ mitmõn Inglüsmaa liinan). Yorki Ülikooliga om köüdet viil korgõlt hinnat Hulli ja Yorki Meditsiinikuul ("Hull York Medical School").
Cliffordi torn, osa Yorki kantsist


Ploomipuu.
Ploomipuu ("Prunus domestica") om viläpuu, mink vili om pluum.


Pluum.
Pluum om puuvili, ploomipuu vili.


Vislapuu.
Vislapuu vai visnapuu vai kirsipuu om viläpuu, mink mari om vislamari.


Vislamari.
Vislamari vai visnamari vai kirss om puuvili, vislapuu mari.


Pirn.
Pirn om puuvili, pirnipuu vili.


Pipõrkuuk.
Pipõrkuuk om kuuk vai präänik, miä om tett tsiirobiga makõs tettüst ja kõvva vürdsitedüst tainast. Pipõrkoogiq ommaq harilik joulõ aol süüdäv makjus Eestin, Roodsin, Norran, Soomõn ja Lätin.
Pipõrkoogiq omaq hariligult pruuniq. Sagõhõhe ilostõdas pipõrkuukõ päält valgõ vai ka värmilidse glasuuriga.
Latsõ hindätett ja kõvva glasuuriga ilostõt pipõrkuuk


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2014. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2014. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" katõkümne viies aastagakäük. Tähtraamaduga om üten sainakallendri. Toimõnd' Reimanni Nele.


Kaika suvõülikuul 2013 Moosten.
2013. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Põlva kihlkunnan Moosten 9.-11. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Kalla Urmas ja pääkõrraldaja oll' Mooste vallavanõmb Needo Ülo. Suvõülikooli tegemiseq olliq Mooste mõisa huunin.
Riidi, 9. põimukuu päiv.
12.00 Kokkosaaminõ, kirjapandminõ Mooste koolimaja man
14.45-16.15 Tuur mõisa pääl. Rahvamuusikamaja, viinakoda ja meistride kuaq.
16.30 Kiristäjä Arvis. Mooste valla muinasmälehtüseq
17.00 Punninge Vello. Rasina mõisa
17.30 Sildoja Krista. Pulsti August, rahvaviite korjaminõ Mooste vallan edimädsel Esti aol
18.00 Pintsaarõ Asta. Vahtra Jaan ja Kauksi Perävalla lugu
18.30 Lepiski Arvi. Miilva suu ja timä tsirguq
Puulpäiv, 10. põimukuu päiv.
9.00 Allasõ Tiia. Võro keele oppus Vana Võromaa kool'en
10.00 Reimanni Nele, Hõrna Aare. Seto keele oppus Setomaal
10.30 Palikova Oksana. Peipsi veere vinne kiil
11.30 Saarõ Evar. Sõna "mõisa" võro kotussõnimmin ja kuis Mooskatsi nimi sinnäq putus
12.00 Kalla Urmas. Mooste valla keele uurmisõst edimädsel Esti aol
19.00 Näüdätäs vahtsit võrokiilsit välläandit; noidõ siän vahtsõq latsiraamatuq (Võro instituut) ja Pulga Jaani jutta plaat "Letipäälne elu", plaadist kõnõlõs Pulga Jaan esiq.
20.00 Põlva liina esiqtegejide tiatri Kõivo Antsu tüküga "Perändüs"
Pühäpäiv, 12. põimukuu päiv.
10.00 Saava Astrid. Vesi - elo alos
10.30 Paalmani Kalju. Lina tähendüs Esti aoluun
11.00 Tal'na võrokõisi näütemängopargiga Tungõl opitu tükü ettekandminõ Veskitiatrin


Bukan.
Bukan (pärsiä keelen شارۆچکه‌ی بۆکان) om liin Iraanin Õdagu-Asõrbaidžani provintsin. Tä om Bukani maakunna pääliin. 2012. aastagal elli sääl umbõs 14 000 inemist, päämädselt kurdiq.


Fermat' väikene teorem.
Arvoteoorian Fermat' väikene teorem on matõmaatlinõ teorem, miä ütles, et ku algarv "p" ei jagaq terveht arvo "a", sõs


Algarvoteorem.
Arvoteoorian algarvoteorem om teorem, miä ütles, et
Teoremi ommaq tõõstanuq Jacques Hadamard ja Charles de la Vallée Poussin.


Analüütiline arvoteooria.
Analüütiline arvoteooria om matõmaatiga haro, miä uur arvõ (innekõkkõ tervidearvõ) umahuisi analüüsi metodeil.


Tävvelidseq arvoq.
Tävveline arv om naturaalarv "n", mink kõrral σ("n") = 2"n".
Edimädseq tävvelidseq arvoq ommaq 6, 28, 496, 8128...


Supertävvelidseq arvoq.
Supertävveline arv om naturaalarv, mink kõrral σ(σ("n")) = 2"n".
Edimädseq supertävvelidseq arvoq ommaq 2, 4, 16, 64, 4096, 65536, 262144 (OEIS A019279).


Kvasitävveliseq arvoq.
Kvasitävveline arv om naturaalarv "n", mink kõrral σ("n") = 2"n" + 1.


Baat.
Baat (tai keelen บาท "baat", tunnismärk' ฿) om Tai raha.


Chi-ho Yun.
Chi-ho Yun (Yun Chi-ho; korea: 윤치호;尹致昊, 26. joulukuu päiv 1864 Asan, Lõunõ-Korea – 9. joulukuu päiv 1945 Gaeseong, Lõunõ-Korea) oll' Korea poliitik ja vabahusvõitlõja.


Seo Jae-pil.
Seo Jae-pil(Korea:서재필;徐載弼, 7. vahtsõaastakuu päiv 1864 Bosung, Lõunõ-Korea - 5. vahtsõaastakuu päiv 1951 Philadelphia, USA) oll' Korea poliitik, aokiränik ja arst. Tä oll' edimäne korealanõ, kiä sai naturalisats'ooni kõrran Ameeriga Ütisriike kodakundsusõ. Ameerikan tarvit' tä nimme Philip Jaisohn vai Philip Jason.


Sung Jae-ki.
Sung Jae-ki (Korea: 성재기;成在基, 11. süküskuu päiv 1967 Daegu, Lõunõ-Korea - 26. hainakuu päiv 2013 Seoul, Lõunõ-Korea) oll' Korea ütiskunnategeläne, kiä saisõ miihi õiguisi iist ja oll' antifeminist. Tä oll' Korea Miihiseldsi (Association of Korean male/남성연대 男性連帶) alostaja.
2013. aastagal tekk' tä hindätapmisõ protestis suulidsõ vaihõtegemise peräst.


Kataloonia.
Kataloonia om autonuumnõ piirkund Põh'ahummogu-Hispaanian Vaihhõmere veeren. Piirkunna suurus om 32 114 kruutkilomiitret (veitse vähämb ku Eesti) ja sääl eläs umbõs 7,6 mill'onat inemist.


Erdösi Paul.
Erdösi Paul (ungari keelen: Erdős Pál [erdööš paal]; 1913 – 1996) oll' ungari matõmaatik.


Laxi Peter.
Laxi Peter (Peter Lax, 1926 –) om ungari matõmaatik.


Halmosi Paul.
Halmosi Paul (Paul Halmos, 1916 – 2006) oll' matõmaatik, kiä sündü Ungarin, a suurõmba jao elost oll' USAn.


Rieszi Frigyes.
Rieszi Frigyes (ungari keelen: Riesz Frigyes [riiss fridješ]) oll' ungari matõmaatik, kiä elli aastil 1880-1956. Tedä peetäs ütes funkts'onaalanalüüsi klassikus.


The Doors.
The Doors oll' Ameeriga Ütisriike rokkansambli, miä luudi 1965. aastagal Los Angelesin.


Baskiiri kiil.
Baskiiri kiil (baskiiri keelen "башҡорт теле") om turgi kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Hummogu-Õuruupan, Baskiirimaal ja tuu naabrimail Vinnemaa Föderatsioonin. Baskiiri keele kõgõ lähkümb sugulaskiil om tatari kiil. Baskiirimaal om baskiiri kiil vinne keele kõrval tõõsõs riigikeeles.
Vinnemaal mõist' 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä baskiiri kiilt 1 379 700 inemist (noist Baskiirimaal 1 056 900).
Huulmalda küländ suurõst kõnõlõjidõ arvost peetäs baskiiri kiilt ohostõdus keeles.
2012. aastagal ilmu Vinnemaal baskiiri keelen 168 nimetüst raamatit ja brosüüre kokko 777 300 tükkü.
Baskiiri kiilt kirotõdas 1940. aastagast kirillitsan, minkalõ ommaq mõnõq tähemärgiq mano pantuq. Kuooniq 1929. aastagani oll' pruugin araabia kiri, sis aastil 1929–1940 ladina kiri.


Afrikaani kiil.
Afrikaani kodokeeles pruukjidõ osatähtsüs Lõunõ-Afriga Vabariigin.
Afrikaani kiil (ka "buuri kiil", afrikaani keelen "Afrikaans") om hollandi keelest 17.–18. aastagasaal vällä arõnuq germaani kiil.
Afrikaani kiil om üts Lõunõ-Afriga Vabariigi ammõtliidsist keelist. Tä sai sääl ammõtligus keeles 1925. aastagal.
Kiilt pruugitas Lõunõ-Afriga Vabariigin ja Namiibian. Lõunõ-Afriga Vabariigin om taa 6,2 mill'ona inemise imäkiil ni taad mõist sääl viil 4 mill'onat inemist. Afrikaani kiil om imäkeeles umbõs 60 protsendil Lõunõ-Afriga Vabariigi valgist inemiisist ja umbes 85 protsendil värmiliidsist. 2001. aastagal oll' afrikaanikeelitsit elänikkõ Lõunõ-Afriga Vabariigin umbõs 13,3%. Namiibian om kõnõlõjit 146 000.
Afrikaani kiil kujosi päält 1652. aastakka vällä hollandi kolonistõ keelest, arvadaq innekõgõ Lõunõ-Hollandi provintsõ Zeelandi ja Utrechti provindsi murdidõ perrä.
Afrikaani kiräkiil kujosi vällä 1870. aastil. Inne tuud oll' kiräkeeles olnuq hollandi kiil. Koolikeeles sai afrikaani kiil 1914. aastagal.


Albaania kiil.
Albaania kiil ("gjuha shqipe", "shqip") kuulus indoõuruupa kiilkunda hulka ja om sääl umaette keelerühm. Lähäbmat sugulust tõisi indoõuruupa keelerühmiga olõ-õi lövvet.
Albaanian (3,3 mill'onat kõnõlõjat) ja Kosovon (2 mill'onat kõnõlõjat) om albaania kiil riigikeelek.
Suur hulk kõnõlõjit eläs ka Montõnegron ja Serbiän (kokko ligi 1 mill'on), Makõdoonian (700 000), Kreekan (140 000), Türgün (300 000) ja Itaalian (90 000).
Kokko om kõnõlõjit umbõs 6-8 mill'onat inemist.


Maoori kiil.
Maoori kiil om austroneesiä hummogu-polüneesiä kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõlõsõq maooriq Vahtsõl Meremaal.
2006. aastaga rahvalugõmisõ perrä kõnõli Vahtsõl Meremaal maoori kiilt ku egäpääväst kõnõlõmiskiilt 157 110 inemist (4,1% elänigõst).


Oulu.
Oulu liin om liin Põh'a-Soomõn Oulu jõõ suun Perämere veeren. Tä om suurusõ poolõst viies liin Soomõn ja Põh'a-Pohjanmaa maakunna keskus. Oulun eläs umbõs 194 000 inemist. Oulu om Oulu lääni valitsõmiskeskus.
Aolugu.
Arvatas, et Oulu nimi om peri saami keele sõnast, miä tähendäs üle lahkavat vett.
Liina asot' 1605. a. Roodsi kuning Karl IX. Oulu oll' 18.–19. aastagasaal tiit tuuperäst, et sääl tetti rohkõhe tõrva. Oulu sai 1765. a. liinaõigusõq. 1822. a. häöt' suur tulõkah'o keskliina ärq. Aoluu joosul om Oulu palanu kokko kümme kõrda.
1982. a. asotõt "Technopolis" oll' Põh'amaiõ edimäne teknoloogiakülä. Täämbä om Oulu tiit ku teknoloogialiin.
Alaq.
Tugõvaq tüüstüsalaq ommaq puu-, paprõ- ja terästüüstüs. Näütüses om Nuottasaari liinaosan Stora Enso vabrik. Oulu ülikoolin nakaś pääle elektro- ja massinatekniga oppaminõ jo 1960. aastil. Oulun om ka ülikooli haigõmaja ja arstitiidüse tiidüskund. Kõgõ rohkõmb tüükotussit om teenindüse, tüüstüse ni kaubandusõ alal.
Koolitus.
Oulu om tiit ku üliopilasliin. Oulu ülikuul om asotõt 1958. aastaga. Ülikoolin opp 17 000 üliopilast ja käü tüül 3000 tüütäjät. Tä um riikevaihõlinõ ülikuul, kon tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal.
Kultuur ja meediä.
Tugõvaq kultuurialaq ommaq näütüses filmi- ja fotokunst, tands ni latsikultuur. 1983. a. ehitedün Madetoja saalin toimõndas Oulu Sinfonia, miä om Õuruupa Liido ala kõgõ põh'apoolitsõmb elokutsõlinõ sümfooniaorkõstri.
Oulun ilmus aoleht "Kaleva". Tä om levigu poolõst Soomõ nelläs, säidse päivä nädälin ilmuv aoleht. Kalevat om loet 1899. aastagast saaniq.


Batman.
"Batman" vai Nahkhiiremiis om vällä mõtõld osatäütjä, koomiksiraamadu supõrkangõlanõ, kiä ilmus "DC Comics"’i koomiksin. "Batman", kiä ilmu edimäst kõrda aastagal 1939 koomiksin "Detective Comics", om luud taidru Kane’i Bobi (Bob Kane) ja kirämehe Fingeri Billi (Bill Finger) puult. Karakter, algusõn "the Bat-Man", vaihõl "the Batman", om lisas tunt ka ku hõlmikut kandva sõdija ("the Caped Crusader"), pümehüse rüütli ("the Dark Knight") ni maailma kygõ parõmb salapolitsei ("the World's Greatest Detective").
Karakter.
"Batman"i mäng´ periselt üts´ inemine, kink nimi om Wayne’i Bruce (Bruce Wayne). Tää om rikas miis´, vabriguumanik ja häätegijä. Nännüq latsõn, kuis rüüvli tapsõ timä vanõmbaq, vann´ Bruce kättemassu. Bruce triin´se hinnäst nii vaimlidsõlt ku ka kihälidselt, mink perän nakas´ kandma nahkhiireteemälist kostüümi, et võidõldaq kuritüügä. "Batman" toimõndas vällä mõtõldun liinan nimega Gotham City, kon timmä avitasõq vaihõl timä sõbõr Robin, ülembtiindre Pennyworthi Alfred (Alfred Pennyworth), politseikomissar Gordoni Jim (Jim Gordon) ja Nahkhiiretütrik ("the Batgirl"). "Batman"i päämidseq vastalidsõq ommaq Narr´ ("the Joker"), Pingviin ("the Penguin"), Mõistataja ("the Riddler"), Kats´nägo ("Two-Face"), al Ghuli Ra’s (Ra’s al Ghul), Hernehirmutus ("Scarecrow"), Kihvtipuu ("Poison Ivy") ni Kass´naanõ ("Catwoman"). "Batman" om tõisist supõrkangõlaisist tõistsugunõ, selle timäl olõ-i supõrväki; tää tarvitas uma hääd mõistust, salapolitseitaido, tiidüst, tehnoloogiat, rikkust, kihälist väke, võitluskunstõ, lust´ust ja pelgo.
Kostüüm.
"Batman" kand musta hõlmikut ja maski, miä katt näko, a joht kata-ai suupiirkunda. Kostüümi ilostasõq teräväq nahkhiirekõrvaq ni nahkhiirt kujotav "Batman"i märk´, miä om täpsämbält rinna pääl. "Batman" kand hariligult ka vüüd. Läbi aigõ ommaq kostüümi värvilahenduseq muutunuq, a hõlmik ja näomask ommaq olnuq kimmähe alasi mustaq. Varrampa olliq rõivaq halliq, a no ülepää mustaq. Ka märgi kujondus om läbi aigõ muutunuq.
Varustus.
Ku "Batman" võitlõs vainlaisiga, või täl tarvis tullaq bumerangi sarnast "batarang"’i ja muid tegüsit nõvvõ. "Batman" liigus sagõhõhe korguisin, minktarbis tarvitas köüt. Tää sõit esiqerälidse massinaga ("batmobile"’iga), lindas esiqmuudu linnogiga ("batplane"’i vai "batwing"’iga), vii pääl liigus "Batman" esiqerälidse loodsiguga ("batboat"’iga). "Batman"i pääkortin ("batcave") om Wayne’i vahmila härbäni all olõvan kooban, kon tää edendäs ja hoit uma varustust. Ku vaia, kuts komissar Gordoni Jim Gotham City politseist "Batman"i vällä, minktarbis tarvitas "Batman"i märgiga prožektorit (varrampa ka esiqmuudu telehvonni).
"Batman" meediän.
"Batman"i ku ameeriga kultuuri pühäst või trehvädäq ni raadion, televis´oonin ku ka filmin, kaubon, miä ommaq müüdüq üle maailma, näütüses latsi asjo vai videomänge. "Batman"i karakter om huvitanuq ka ulliarstõ, kiä ommaq püüdnüq taidaq karakteri hengeelo ja timä õigõt eko ütiskunnan. Lehekuun aastagal 2011 sai "Batman" tõsõ kotusõ IGN-i rubriigin 100 kygõ parõmbat koomiksi kangõlast läbi aigõ. Aokiri "Empire" pand´ tää tõsõ kotusõ pääle rubriigin 50 kygõ parõmbat koomiksi karakterit läbi aigõ.
Filmen ommaq "Batman"i mäng´nüq Keatoni Michael (Michael Keaton), Kilmeri Val (Val Kilmer), Clooney George (George Clooney) ja Bale’i Christian (Christian Bale), pia ka Afflecki Ben (Ben Affleck). "Batman"i kolm viimäst filmi – "Batman" luu" ("Batman Begins") (2005), "Pümehüse rüütli" ("The Dark Knight") (2008) ja "Pümehüse rüütli tagasitulõk´/nõsõng" ("The Dark Knight Rises") (2012) – ommaq olnuq kygõ parõmbaq.


Mongoli kiil.
Mongoli kiil (ka perismongoli kiil) om mongoli keelerühmä hummogurühmä kiil, mil om umbõs 5 mill'onia kõnõlõjat, säälhulgan 2 mill'onat Mongoolian, 3 mill'onat Põh'a-Hiinan ni veidemb Kõrgõstanin ni Burjaatian Vinnemaal. Mongoli kiil om Mongoolia riigikiil ni Hiina Rahvavabariigi Sise-Mongoolia autonoomilidsõ piirkunna ammõtlinõ kiil. Üts mongoli keele ligembit sugulaskiili om burjaadi kiil, miä om kõnõlõjidõ arvo poolõst tõõnõ kiil Tsiberin.


Bohemian Rhapsody.
"Seo artikli kõnõlõs ansambli Queen singlist. Bohemian Rhapsody om ka 2018. aastaga filmi nimi."
"Bohemian Rhapsody" om ansambli Queen singli, mink kirot' Mercury Freddie ansambli 1975. aastaga albumi "A Night at the Opera" (võro keeli "Üü oopõrin") jaos. Laul om kuus minotit pikk ja esiqeräligult ei olõq sääl kõrdussalmi, a hoobis mitu esiqsugumast ossa: intro, ballaad, oopõriosa, "hard rock" ja tasalik lõpp. "Bohemian Rhapsody" om üts' vähätsit laulõ 70. aastidõ progrõssiivsõ roki aost, mink osas sai ilmadu suur kuulsus.
Säädüng.
"Bohemian Rhapsody" naas' pääle introga, mink perän tulõ klavõriballaad. Kitrasoolo juhatas sisse oopõriosa, päält tuud tulõ "hard rock," laulõ lõpp om tasalik. Laulun pruugitas mitund helürita: B♭duur, E♭duur, A duur ja F duur, taktimõõt om inämbüisi formula_1. Stiili-, tooni- ja tempomuutusõq olõ-õiq popp- ja rokkmuusigan nii hariliguq, a progrõsiivsõn rokin külq.


Kaaratsimm.
Kaaratsimm (vai ka Kaarajaan) om lihtsä eihtüsega üte- vai katsatuurilinõ eesti rahvatands, midä tandsitas "Kaara-Tsimmi" viie perrä.
Tandsun om inämbält 4 inemist (2 paari). A-osa võtmõliikminõ om aiglaidsi ja kibõhidõ käärdkargamiisi vaihõlõminõ. Alostama piät kura jalagaq. B-osan om 2+3 pliksi ja 4 sammu puultiirun. Tuu om Ullo Toomi säedüs. Anna Raudkatsi säedüssen om 2 pliksi ja 6 sammu.
Säänestmuudu tandsõ tundas ka Lätin ja Leedun. Lõunõ-Tartomaalt rännäs taa tands 20. aastagasaal edesi üle terve Eesti.
1999. aastagast saaniq om Võnnu alõvin kõrraldõt „Kaaratsimmi“ võistlustandsmist rahvatandsurühmile.


Kaara-Tsimm.
„Kaara-Tsimm“ om eesti rahvalaul, mink perrä tandsitas Kaaratsimmi.
Tuglasõ Friedebert om kirotanuq, et „Kaara-Tsimmilõ“ nime andnuq miis oll’ Lääniste külä sepp Jaan Matson (1858–1921), hellänimegaq Kaara-Tsimm. 1889. aastal johtunuq timäga Ah'a mõisan nal'akas lugu: tä oll’ tütrikit piilnuq, aq oll’ vaihõlõ jäänüq. Tuust tetti laul, miä alostas sõnnogaq "Ai Kaara-Jaan, Kaara-Jaan, ai kargaq vällä kaema". Täämbädses om alalõ jäänüq õnnõ paar salmi.


Eesti Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund.
Eesti Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund (eesti keeli "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond", EKRE) om rahvuskonsõrvatiivnõ eräkund Eestin. 2013. a. valiti sinnäq juhis Helme Mart.
Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund om vasta Eesti-Vinne piirileppele, miä and Vinnemaale Petserimaa ja Iivaniliina ümbrüse.


Kreeka kiil.
Kreeka kiil (Kreeka keelen:) om indoõuruupa kiil.
Parhilladsõl vahtsõkreekakeelel oll’ kats kiräkeele tõsõndit: "katharevusa", miä om tiideline ja ammõt’linõ vanakreeka kiil ja "dimotiki", rahvakiil, midä tarvitatõdas ilokirändüsen. 1974. aastagast om ammõt’likult tarvitusõl "dimotiki".
Kreeka kiil om tähtsä, selle et Ilias ja Odüsseia, Platoni kõnõq ja Aristotelese tyyq ommaq kirotõduq tuun keelen.
Kriika kiilt kõnõlõs umbõs 13 mill’onat inemist Kreekan, Küprüsel ja mitmõl puul maailman. Taa om üts riigikeelist Albaanian, Armeeniän, Ungarin, Itaalian, Rumeeniän, Türgün ja Ukrainan. Taa om kah Õuruupa Liido üts ammõt’liidsist keelist.
Aolugu.
Kreeka kiilt om kynõld joba 3. aastatuhandõst eKr saaniq Balkani puulsaarõl. Kreeka kiil om kygõ vanõmb täämbätsel aol pruugit kiil.
Lainsynaq.
Kreeka synno om lainat hulka kiilihe, esiqeränis pall'o om naid näütüses inglüse keelen. Näütüses või tuvvaq matõmaatiga, füüsiga, tähetiidüs (kreeka lain um siski astronoomia), demokraatia, filosoofia, atleetiga, tiatri, retooriga, baptism jne. Ka sõnaq lõpuga "-loogia", "-graaf" ja liit "tele-".
Kreeka tähistü.
Kreeka tähistü om kreeka keele kirotamisõs 9. aastasaast eKr pääle tarvitõdav tähistü. Kreeka tähistü näüdüsses oll’ foiniikia tähistü. Kreeka tähistü om olluq alossõs ladina, kürillilidsele ja kopti tähistüle.
Kreeka ladina tähistu.
Kreeka tähistu suur- ja tsillotäheq ommaq edimädsen ja tõõsõn rian. Kolmandan rian om tuud vahtsõkreeka nimmi kirotamisõs tarvitõdav 1987. aastagal luunuqd kreeka umaladina tähistü.


The Velvet Underground.
The Velvet Underground oll' Ameeriga Ütisriike rokkansambli, miä luudi 1965. aastagal New Yorgin.
Ansambli läts' lakja 1970. aastagal, a tull' ildampa viil lühkos aos kokko 1990., 1992.–1994. ja viimäte 1996. aastagal.


John Cale.
Cale'i John (John Davies Cale, 9. urbõkuu päiv 1942, Ütiskuningriik) om Briti laulja ja pillimiis. Tä oll' ´ansambli The Velvet Underground liigõq.
Tä om mängnüq viiolit, vioola, kitrat, basskitrat, hõrilit, klavõrit, klavõssiini, klahvpillõ, suupilli, tšellot, kontrabassi, saksofoni ja mellotroni.


Saami keeleq.
Saami kiili leviala.
Saami keeleq om rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas kolmõ riigi alal: Soomõn, Roodsin, Norran ja Vinnemaal. Saami keeleq ommaq Õuruupa muistidsõq keeleq ja õdagumeresoomõ kiili kõgõ ligimbädseq sugulaskeeleq.
Kokko kõnõldas täämbä ütsät saami kiilt. Saami keeleq jaetas kattõ rühmä, hummogusaami kiili ni õdagusaami kiili. Hummogusaami keeleq ommaq lõunõsaami kiil, uumajasaami kiil, piitimesaami kiil, luulajasaami kiil ja põh'asaami kiil. Õdagusaami keeleq ommaq inarisaami kiil, koltasaami kiil, kildinisaami kiil ja tur'asaami kiil. 21. aastagasaal kõnõldi viil ütte õdagusaami kiilt, akkalasaami kiilt. Viimäne akkalasaami keele kõnõlõja Marja Sergina kuuli 2003. aastagal.
Saami kiili kõnõlõjit om kokko 60 000–100 000, säälhulgan 10 000 Soomõn. Kõnõlõjidõ arvo poolõst om kõgõ suurõmb saami kiil põh'asaami kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist.
Aolugu.
Saami keeleq ommaq arõnõnuq saami algkeelest, midä om arvatavaste kõnõld 2000–2500 aastakat tagasi kas Lõunõ-Soomõn või Karjalan. Säält om kiil ravvaaol levinüq hummogu ja põh'a tsihin. Saami kiilin om jälgi tundmatuist paleoõuruupa kiilist, midä Õuruupan muistõhavva kõnõldi.
Kiräkeeleq.
Kuvvõl saami keelel om uma kiräkiil olõman. Põh'amail kõnõldavaq saami keeleq pruukvaq ladina tähistüt, a kildinisaami kiilt kirotõdas kirillitsaga.
Norra.
Norra põhisäädüsen om kirän, et riik piät tugõma saami keele ja kultuuri hoitmist ja arõndamist. Saami keelel on ammõtlinõ staatus järgmädsin vallon: Kautokeino, Karasjok, Gáivuotna (Kåfjord), Nesseby, Porsanger, Tana, Tysfjord, Lavangen ja Snåsa.
Rootsi.
Saami kiil om üts Roodsi viiest ammõtlidsõst vähembüskeelest ja tuul om määrät staatus Arjeplogi, Gällivare, Jokkmokki ja Kiruna vallan.
Soomõ.
Soomõn tunnistõdas kolmõ saami kiilt: põh'asaami, inarisaami ni koltasaami kiilt. Saami kiil on ammõtlinõ kiil Enontekiö, Inari, Sodankylä ja Utsjoki vallan.
Vinnemaa.
Vinnemaal olõ-õi saami keelel ammõtlist staatust. 2012. aastagast saaniq om saami kiilt opat Murmanski ülikoolin.


Grünthali Riho.
Grünthali Riho (Riho Grünthal, sündünüq 22. lehekuu pääväl 1964 Helsingin) om eesti suku soomõ fennougrist.
Haridus.
Riho Manivald Villem Grünthal oppõ 1983. aastagast Helsingi Ülikoolin fennougristikat ja õdagumeresoomõ kiili. Aastagal 1990 magistri, 1996 litsentsiaat ja aastagal 2003 filoloogia doktor. 2005. aastagast om Grünthal Helsingi ülikooli õdagumeresoomõ kiili profesri.
Grünthal om opnuq ka Budapesti Ülikoolin ja om reisnüq muuhulgan Marimaal ja Mordvamaal, tennüq välitüüd vepsläisi man. Timä tiidüsligu huvi keskpunktin ommaq väikumbaq õdagumeresoomõ rahvaq, innekõgõ vepsläseq, soomõ-ugri etümoloogia ja keeletüpoloogia.
Grünthali esäpuulnõ vanaesä oll' eesti luulõtaja ja keeletiidläne Grünthali Villem. Grünthale pereq om peri Muhumaalt.


Saar.
Saar om maisõmaa, mink ümbre om egält puult vesi.
Saarõ mõistõ ala mahu-ui kiviq ja maisõmaaq. Tuuperäst otsustas suurus, kas tegemist om saarõga vai ei. Kimmäst suurusõ alambmäärä saa-ai siski andaq. Ülembpiiris om kõgõ vähämb maisõmaa Austraalia.
Inämbüisi mõtõldas saari all meresaari, a ka jõõ- ja järvesaarõq ommaq saarõq.
Väikeisi saari kutsutas laiõs, saarõkõisis, ruiõs, liitis kives, kuivõs jne.
Ütsüte lähkün olõvaq saarõq ommaq saaristu.


Laid.
"Seo artikli kõnõlõs saarõst; liputiidüse mõistõ kotsilõ kaeq artiklit Laid (liputiidüs)"
Laid (umakäänüs "laiu", vai ka saarõkõnõ, leedeq vai ruu) om välläkujonu kasvistuga väiku saar.
Pindala om hariligult paarist hektärist mõnõkümne (harvõmbahe mõnõsaa) hektärini.
Laiuq ommaq näütüses: Hobulaid, Kesselaid, Viirelaid. Eesti kõgõ suurõmb laid om Vohilaid, kõgõ vähämbät om rassõ paika pandaq.


Kasvoq.
Kasvoq ehk kasvistu om määntselegi kotussõlõ umanõ kasvoliikõ kogo.


Suvõaig.
Suvõaig om vüüaost üte tunni jago illatsõmbas nihutõt kelläaig. Õuruupan mindäs üle suvõaolõ urbõkuu viimätsel pühäpääväl kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 3:00) ja tagasi vüüaolõ mindäs rehekuu viimätsel pühapääväl kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 4:00). Sis keerähtäseq kelläq tunni jago tagasi. Mitteammõtlidsõlt nimetedäs vüüaigo ka talvõaos.
Suvõao tarvitust peetäs tarvilidsõs, selle et inemiseq toimõndasõq sis inämb aol, kuq paistus luuduslik valgus. Niimuudu hoitvaq inemiseq eelektrienergiät kokko.
Suvõao mõttõ pakk' vällä Franklini Benjamin 1784. aastagal. Tä tahtsõ inemiisil kündlit kokko hoitaq.
Eesti läts' edimäst kõrda suvõaolõ 1917. aastagal hainakuu 14. pääväl (ildampa viil mõlõmba S'aksa okupatsiooni aigo ja lõpligult 1981. aastagal mahlakuu 1. pääväl. Täämbädsel pääväl tarvitõdas suvõaigo põh'apuulkeräl Kanadan, Ameeriga Ütisriigen ja Õuruupa riigen ni lõunõpuulkeräl Austraalian, Vahtsõl Meremaal, Paraguayn, Tsiilin ja Brasiilian. Vinnemaa olõ-õi lännüq inämb suvõao pääle aastagast 2011.
Suvõao pääle lääväq üle kõik Õuruupa Liido riigiq, selle et siseturu hääs om terven Õuruupa Liidon ütine kuupäiv ja suvõao alostusõ kelläaig.


Vüüaig.
Vüüaig (inglüse k "zone time, standard time") om kelläaig kimmäs määrätün paigan vai riigin tuu kotusõ aovüü perrä. Vüüaig niguq ka maatiideline pikkus jaetas 24 aovüüs. Aovüü piiriq lääväq riike vai paikkundõ vaihõliidsi tallituspiire piten.
Vüüaoq ommaq ütstõõsõst tõistõ üte täüstunni jago. Tõistmuudu om mõnõn ütsikun riigin (näütüses Iraanin, Afganistanin, Indian, Myanmarin ja Nepalin) vai riigiosõn (Kanadan, Austraalian), kon aig lätt vüüaost lahko poolõ tunni jago rohkõmb vai vähämb.


UTC.
UTC (inglüse k "Universal Time Coordinated") om üleilmalinõ aig aastagast 1972. Inne tuud oll' keskmäne pääväaig GMT ("Greenwich Mean Time"). UTC aigo andvaq raadiosaatjaq egä täüstunn.


Franklini Benjamin.
pisi
Franklini Benjamin (Benjamin Franklin, 17. vahtsõaastakuu päiv 1706 – 17. mahlakuu päiv 1790) oll' poliitik, tiidläne, vällälöüdjä, aokiränik ja üts päälik Ameeriga Ütisriike kodosõan.
1743. aastagal lõi Benjamin Ameeriga Filosoofiaseldsi.
Franklini Benjamini näopilt om kujotõt Ameeriga Ütisriike 100-dollarilidse rahatähe pääl.


Pegasus.
Pegasusõ kujo Poznani Oopõrimaja katussõ pääl (Max Littmann, 1910)
Pegasus (vanakreeka keelen Πήγασος) olľ Vana-Kreeka mütoloogian siivolinõ valgõ hopõn. Timä vanõmbaq olliq Poseidon ja Medusa. Hesiodose perrä karas' Pegasus vällä Medusa kaalast, ku Perseus tuu mahaq ragi. Tõõsõ variandi perrä juusk' Medusa veri merde ja Pegasus sündü verest, halust ja merekohost. Täl olľ ka üts veli, Chrysaor, kiä olõ-õs hopõn, a peris harilik nuurmiis.
Korinthosõ kangõlanõ Bellerophon har'ot' Pegasusõ Athena abiga käsile ni ütenkuun võitliq nääq Kimääri ja amatsuunõ vasta. Ildampa tahť Bellerophon Pegasusõga Olymposõlõ sõitaq, a kukõrdu ratsu sälläst alla, tagasi maa pääle. Esiq tõõsõndiin ommaq tuus esiq põhjusõq: kangõlanõ naas' pelgämä vai tull' täl pääpööritüs vai hiit' Pegasus tiä hindä sälläst maaha Zeusi tahtmisõ perrä. A Pegasus jakas' umma tiid ja Zeus võtť tiä lahkõhe vasta. Üte variandi perrä pand' Zeus tä taivahe ni tuudmuudu sündü Pegasusõ tähtkujo. Timä nõsõng märkse lämmide keväjäilmo ja tormõ tulõkit. Tuu köüdüs või tuust tullaq, et Pegasust Zeusi välginuuli kandjas peeti.
Pegasus ku tunnismärk tõõsõndõlõs ao joosul. Keskaost renessansini tähüsť Pegasus tarkust ja kuulsust, ildampa sai temäst luulõ ja inspiratsiooni tunnismärk. Tedä om joba antiikaost pääle ka kunstin pall'o kujotõt, a sis puudu tiäl köüdüs Muusadõga. Pegasust om ka vii, päävä ja šamanismiga köüdet.


Suidsu Gustav.
Suidsu Gustav (Gustav Suits, 30. märdikuu 1883 Tartomaa – 23. lehekuu 1956 Stockholm) oll' Eesti luulõtaja ja kirändüstiidläne.
Elolugu.
Suits sündü oppajidõ perrehe. Koolitiid alost' küläkoolin, perän tuud läts' Tarto Aleksandri gümnaasiummi. Jo gümnaasiumipäivil käve tä suvildõ Soomõn, kon opas' kodooppajan prantsusõ ja s'aksa kiilt. Gümnaasiumi lõpõt` Suitsu Gustav 1904. aastagal kuldmedäliga. Perän tuud ast' tä Tarto Ülikuuli, kon oppõ keeletiidüst. Aastagal 1905 jakas' opmist Helsingi Ülikoolin, kon oppõ täämbädse päävä kirändüst ja esteetikat. Tuu lõpõt' tää 1910. aastagal.
Aastagal 1911 kosõ Suits naasõs ülikoolisõsara, suumlasõ Aino Thauvóni. Aastagil 1911–1913 tüüt' tää Helsingi Ülikooli raamadukogon ni sis kooniq 1917. aastagani Helsingi Vinne Gümnaasiumi soomõ keele oppajan.
Suidsu Gustav oll` Nuur-Eesti liikmisõ üts mõokambit juhtõ.
Aastagil 1917–1919 oll' tä tekev poliitikan. Tääd peetäs Eesti esiqsaisumisõ idee ütes autoris.
1921–1944 tüüt' Suits Tarto Ülikooli eesti ja üledse kirändüsluu prohvõsrin ja oll' üliopilaisi siän ilmadu populaarnõ.
1924 lõi Suits Akadeemilidse Kirändüsütistüse, mink esimehes jäi kooniq 1941. aastagani.
1935. aastagast oll` tää Uppsala ülikooli avvodoktor.
Aastagal 1944 pagõsi Suits Soomõ kaudu Ruutsi, kon tüüt` Nobeli instituudi raamadukogon.
Suidsu Gustav kuuli 1956. aastagal perän mitmõaastagast rassõt haigust. Tää om matõt Stockholmi Mõtsakalmuaialõ.
Aastagast 2004 andvaq Tarto kultuurkapital ja Tarto liin vällä Gustav Suidsu abirahha.
Looming.
Suidsu edimäne luulõtus „Vesiroosit“ ilmu aastagal 1899 aokirän „Uus aeg“.
Suits oll' rühmä Nuur-Eesti vaimlinõ juht ni näide umanimelidse almanahhi ja aokirä toimõndaja. Nuur-Eesti edimädse almanahhi sissejuhatusõst om perit ka Suidsu pall'o perräüteld üleskutsõq „Olkõ iistläseq, a saagõq ka õuruuplaisis!“.
Edimäne kogo „Elo tuli“ (1905) näütäs aastagasaa algusõ revolutsioonimeeleollo. 1913. aastagal ilmunun kogon „Tuulõmaa“ kujotas Suits toolõ perrätulnut pettümüst ja vahtsit unistuisi. Edimäst ilmasõta näütäs 1922. aastagal ilmunuq kogo „Kõik om kokko unõnägo“. Kiränigu illast luulõt om ilmunuq kogon „Tuli ja tuul“ (1950).
Lisas luulõlõ om tää avaldanuq kats esseekoko „Tsihiq ja kaehtusõq“ (1906) ja „Nuur-Eesti nõlvakult“ (1931) ni uurmiisi eesti kirändüsluust.


Nike.
Nike (vanakreeka keelen Νίκη, "võit“) olľ Vana-Kreeka siivolinõ võidojumalanna, nii lahengun ku rahumiilsen võitlusõn. Timä Rooma vastus olľ Victoria. Mütoloogia perrä olľ Nike titaan Pallasõ ja jumalanna Styxi tütär ja Zeluse (Rivaalitsõmisõ), Kratosõ (Kimmüse) ja Bia (Jovvu) sõsar. Mõnõ lätte perrä om Nike imä Oileis, mitte Styx.
Ku pääjummal Zeus otsõ liitlaisi Titaanõ sõas vanõmbidõ jumaluisi vasta, tõi Styx umaq latsõq Zeusi teenistüste. Nike olľ syavankri juht ja kyik neli määräti jumala trooni vahis. Päält taa olõ-i Nikel umma mütoloogiat.
Niket om Vana-Kreeka vaasimaalõ pääl kujotõt pääle siibo mitmõ tunnismärgiga: võidokruun, karik veiniohvris (kreeka keelen οἰνοχόη), laadanapalotaja (kreeka keelen θυμιατήριον), altri ni lüür võidolaulus. Timä avvos om Ateena akropolilõ ehitet templi, miä om siiäqmaaniq häste alalõ hoitunuq. Nike om üts hariligumbit kujotuisi Kreeka münte pääl.
Nike om lähkene jumalanna Athenaga, ni om tõõnõkõrd kygõst Athena tunnismärgis vai lisanimes. Nike om Athenast siskiq tõistsugumanõ siibo poolõst. Mynikõrd nimitedäs kattõ jumalannat üttemuudu Nikaiks.
Tundsambaq nimeq, miä Nikest ommaq tulnuq: Nikolaos, Nicholas, Nicola, Nick, Nicolai, Nikolai, Nicolae, Nils, Klaas, Nicole, Ike, Niki, Nikita, Nika, Niketas, Nikki, Nico, Veronica, Veronika.


Hades.
Hades (vanakreeka keelen Ἅιδης/ᾍδης) olľ Vana-Kreeka mütoloogian Allilma kuning ni surma ja kuulnuidõ jummal. Tiä vahtõ matussõriituisi ja kaitsõ kuulnuidõ õigust väärikäle matussõlõ. Hades olľ ka maa käkitüisi rikkuisi (vilälidse mulla, kulla, hõpõ ja tõisi metallõ) jummal. Tuuperäst teedäs tedä ku Ploutonit (πλοῦτος om kreeka keelen rikkus) ni tuust tulõ timä Rooma vastus Pluto.
Hadese vanõmbaq olliq titaaniq Kronos ja Rhea ni tää olľ Poseidoni, Demeteri, Hera, Hestia, Zeusi ja Chironi veli. Kronos lõbahť Hadese õkva päält sündümist üten nellä sõsara-velega alla, a ku sündü kuvvõs lats, Zeus, aviť Rhea umal pujal pästäq, andõn Kronosõlõ latsõ asõmõl rõiva sisse mähidü kivi. Ildampa sundõ Zeus Kronost tõisi latsi ka vällä sülgämä ni ütenkuun võitliq nääq titaanõ vasta. Müüdi perrä võidiq Zeus, Poseidon ja Hades päält kümmet aastakka lõpus titaanõ ja panniq nääq vangi Tartarostõ. Zeusist sai taiva-, Poseidonist mere- ja Hadessest allilma valitsõja.
Hades küsse Zeusilt ütte timä tütrist naasõs, Zeus lubasigi tiäle uma ja Demeteri tütre Persephone. Hades tiidse, et Demeter om tuu vasta ja nii rüüvse tiä Persephone väega. Ku Demeter tuust teedäq sai, olľ tiä maruvihanõ ja saatsõ suurõ häöngi ja puudusõ maa pääle, kooniq timä tütär tagasi lastas. Zeus olľ sunnit alla andma ja tütrik tuudi Allilmast tagasi, a aastaga tulõ tä kolmõs kuus tagasi Hadesõ mano. Tuul aol – talvõl – om kõik maa täüs leinä ja kurbust.
Hadest kujotõdas ku tumõhidõ habõnidõga kuninglist jumalat ni sagõhõhe saat tedä kolmõ pääga põrgupini Kerberos. Kuigiq täämbädsel pääväl köütüs Hades kurja ja halvaga, om tiä Vana-Kreeka mütoloogian altruistlik kangõlanõ, kiä om innemb passiivnõ ku halb.


Kerberos.
Kerberos. Detail skulptuurist, midä hoiõtas Heraklioni Arkeoloogiamuusõumin.
Kerberos (vanakreeka keelen Κέρβερος) olľ Vana-Kreeka mütoloogian mitmõ pääga põrgupini, kiä vahtsõ Allilma väräjät, et hoitaq kuulnuidõ vaimõ pagõmast. Tedä seletedäs inämbüste ku kolmõ pääga pinni sivvuhanna, sivvõst laka ja lõvi küüdsiga. Kuna tedä om ni antiik-kreeka ja antiik-rooma ku ka muudsan kirändüsen ja kunstin pall'o kujotõt, vari'iirüseq esiq autoridõ ettekujotusõn nii Kerberosõ vällänägemine ku tagaperä timä ümbre. Kõgõ suurõmb om lahkominek päie arvon: inämbüste kujotõdas tedä kolme pääga, vaihõl ka üte vai katõ vai esiki kooniq viiekümne pääga. Võimalik, et nii suurõ arvo puhul ommaq ka siugõ pääq sekkä rehkendedüq.
Kerberosõ vanõmbaq olliq Echidna, kiä olľ poolõlistõ naanõ ja poolõlistõ siug, ni Typhon, saa maopääga tuld sülgäv hiiglanõ, kedäs esikiq Olümpose jumalaq pelgsiq. Kerberosel olľ kolm veljä. Edimält Orthros, kedä kujotõdi ku katõ pääga põrgupinni, tõõsõs Lerna hüdrä, pall'odõ päiega jälehüs, kink hingüs häöť kyik elävä, ni viimäte Kimäär, kiä olľ iistpuult lõvi, keskest kits ja takastpuult siug.
Kreeka mütoloogian ja kunstin kujotõdas Kerberost inämbüste kolme pääga. Kõgõ levinümbä seletüse perrä näge üts pää minnevaigo, tõõnõ ollõvaigo ja kolmas tullõvaigo, a tõisin lättin tähendäseq pääq sündü, nuurust ja vanahust. Kyik Kerberose pääq sööväq, nigu kinnütedäs, kygõst elävide lihha ja tuuperäst lupasõq kuulnuidõ hingi allilma, a lupa-i kinkalgi säält ärq minnäq. Kerberos vahtõ Allilma väräjät ja olľ Hadese truu vahipini.
Kerberosõ eläväst pääst kinniq püüdmine olľ viimäne vägitego, midä kuning Eurystheus sundõ Heraklest tegemä, et hüäskelläq timä ja Megaira latsi tapminõ. Herakles sai tuuga nakkama ja vei pini Eurystheusõ mano. Kuning peläs' Kerberost nii pall'o, et karas' pithostõ, suurdõ hoiuvaasi, ja pallõl' Heraklesel Kerberos Allilma tagasi viiäq ni lask' tä vastatasos vabas vägitekõ tegemisest.


Umasõna.
Umasõna om keele põlinõ uma sõna vai keelen kodotsõs saanuq lainsõna, mil olõ-õi võõras peetävit struktuurijuuni.


Ülene keeletiidüs.
Ülene keeletiidüs om keeletiidüse valdkund, miä toimõndas kiili ületside säädüsperriga.


Ökolingvistiga.
Ökolingvistiga om lähenemisviis keeletiidüsen, miä püürd tähelepanno mitte õnnõ kiili arõngu sotsiaalsõlõ keskkunnalõ, a ka ökoloogilidsõlõ kontekstile.


Ütiskiil.
Ütiskiil om kiräkeelele lähkü kõgõ rahva kõnnõkiil.


Võõrassõna.
Võõrassõna om lainsõna, miä olõ-õi tsihtkeelen tävveligult kodotsõs saanuq. Tä om umistsõnost ja kodotsõs saanuist lainsõnost tõistõ võõraperäliidsi helle vai muiõ võõridõ juuni poolõst.


Ütsüs.
Ütsüs ehk singular om arvokatõgooria liigõq, miä eräldäs ütte asja vastandõdult katõlõ vai inämbäle (nt "naanõ, laud, vihk"). Ütsüsele vastandus mitmus ehk pluural.


Võrdõq.
Eräldedäs kolmõ võrrõt: algvõrrõq, keskvõrrõq, ülivõrrõq (positiiv/komparatiiv/supõrlatiiv). Näütüses: "kerge, kergemb, kõgõ kergemb".


Svaa.
Svaa ehk svarabhakti om peethelle vaihõlõ tegünüq välläütlemist kergendäv vabahelü. Näütüses ladõv ← latv, sõbõr ← sõpr).


Orwelli George.
Orwelli George (George Orwell) (kodanigunimi: Blairi Eric Arthur (Eric Arthur Blair)) (25. piimäkuu päiv 1903 – 21. vahtsõaastakuu päiv 1950) oll’ inglüse kiränik, esseist, aokiränik ja kriitik.
Tää oll' edimäne, kiä tarvit' ütelüst "külm sõda".
Elokäük.
Blairi Eric Arthur sündü 25. piimäkuu pääväl 1903 Indiahn Bihari provindsihn. Tä sai koolitusõ Etoni kollõdsihn (Eton College). Aastagast 1935 nakas’ Blairi Eric Arthur tarvitama kiränigunimme Orwelli George, mink võtt’ jyy perrä East Angliahn.
18. hainakuu pääväl 1936 läts' vallalõ Hispaania kodosõda. 15. joulukuu pääväl 1936 sõit’ Orwell umbõs 25-liikmõlidsõ inglüse rühmäga üten Katalooniahe ja ast’ 30. joulukuu pääväl Barcelonahn POUM-i (Ütine Marksistlik Tüülispartei) antifassistlikuhe miilitsähe. Ildampa Orwelli George var'as’ hinnäst Barcelonahn politsei iist ja 23. piimäkuu pääväl 1937 ynnahtu timäl üten tõõsõpoolõ O'Shaughnessy Eileeniga (Eileen O'Shaughnessy) üle piiri Prantsusmaalõ paedaq. Naist sündmüisist kirot’ tää uman dokumõntaaljutuhn "Kumardus Kataloonialõ" (inglüs. "Homage to Catalonia"; 1938).
Tõõsõ ilmasya aol tiinse tää Kodokaitsõhn ja tüüt’ BBC-hn. 1943 nakas’ tüühe aolehe "Tribune" toimõndusõhn, kirot’ poliitiga- ja kiränduskommõntaarõ.
Orwelli George kuuli tubõrkuluusi 1950. aastagal Londonin.


Oulu ülikuul.
Oulu ülikuul (soomõ keeli "Oulun yliopisto") om soomõ ülikuul Oulu liinan, Soomõn. Tä om üts Soomõ suurõmbit ülikuulõ. 2010. a. oppõ sääl 15 800 üliopilast. Ülikoolin käü tüül umbõs 3000 tüütäjät ja sääl tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal. Ülikooli rektoris om 2015. aastagast saaniq olnuq Niinimäki Jouko.
Aolugu.
Ülikuul om asotõt 1958. aastaga, ku Soomõ toonanõ president' Kekkoneni Urho kinnüt' säädüse ülikooli asotamisõ kotsilõ. Edimädseq üliopilasõq tulliq järgmädse aastaga.
Kõgõpäält olliq ülikoolin õnnõ filosoofia ja tehniga tiidüskunnaq ni oppajakõrgkuul. Arstitiidüse tiidüskund nakaś toimõndama 1960. a. Elektri- ja masinatekniga oppaminõ nakaś pääle 1965. a. Edimäne infoteknoloogia prohvõsri alost' 1990. a. ni 2000. a. asotõti majandustiidüse tiidüskund.
Kampusõq.
Ülikoolin om kolm kampust. Pääkampus om Linnanmaa liinaosan, viis kilomiitrit keskliinast põh'apoolõ. Pääkampusõl ommaq näütüses pääraamatukogo, kasvotiide aid, eläjämuusõum ja geoloogia muusõum.
Arstitiidüse tiidüskund om Kontinkangasõ alal Oulu ülikooli haigõmaja kõrval.
Tõõsõq ütsüseq.
Oulu ülikoolin om kah Giellagas instituut (saami keeli "Giellagas-instituhtta"), kon uuritas saami kiili ja kultuuri. Instituut om asotõt 2001. a. Sääl om võimalik oppiq saami kiilt ja saami kultuuri ni põhiainõs ku kah kõrvalainõs.


Lana Del Rey.
Woolridge Granti Elizabeth (Elizabeth Woolridge Grant) (21. piimäkuu päiv 1985), tunnõt ku Lana Del Rey, om Ameeriga Ütisriike laulja ni laulusõnno kirotaja. 18-aastagadsõlt nakas' Elizabeth laulõ kirotama ja sõlmsõ uma edimädse plaadilepingu 2007. aastagal. Timä edimäne plaat „Lana Del Rey“ ilmu 2010. aastagal Internetin.
Pääle tuud, ku Lana Del Rey and' 2011. aastaga piimäkuun vällä laulu „Video Games“, ilmu põimukuun YouTube’in timä puult tett muusigavideo. Timä tõnõ plaat' „Born To Die“ ilmu 2012. aastaga vahtsõaastakuun. Tuud plaati om müüd üle 5 mill'ona eksemplari kogo maailman.
Lana Del Rey muusikat om võrrõld filmimuusiga ja popkultuuriga, esiqeränis 1950.–1960. aastakkõ "Americana" muusigastiiliga. Laulja om kujotanuq hinnäst ku esiq luudut "gangsta" Sinatra Nancyt. ("self-styled gangsta" Nancy Sinatra). Umma muusikat om tä lasknuq mõotaq ni uma ala kõgõ parõmbil, näütüses Presley' Elvisel, Winehouse'i Amyl, Joplini Janisel, Nirvanal, Eminemil, Springsteeni Bruce'il ja Spearsi Britneyl, ku ka luulõl ja "film noir"’l.
4. vahtsõaastakuu pääväl 2012. aastagal ilmu uudis, et Lana Del Rey om sõlmnuq lepingu modelliagentuuri NEXT Model Managementiga. Lana oll' mitmõ H&M-i moodukorjusõ reklaamnäos.
Lana Del Rey tüü om saanuq mitmit avvohindo. Tä om võitnuq muusigaavvohinna Q Award rubriigin kõgõ parõmb vahtsõnõ asi ja miihi aokirä GQ avvohinna rubriigin aastaga naanõ.


Murakami Haruki.
Murakami Haruki (Haruki Murakami, sündünüq 12. vahtsõaastakuu pääväl 1949) om jaapani kiränik ja tõlk. Murakami Haruki sündü Kiotohn. Timä esä oll' klassigalidsõ filoloogia oppaja.
1971. aastagal kosõ tää umma klassisõsarõ Yoko; nääq ommaq siiäqmaaniq ütehn, a latsi olõ-i. Kiränik tüüt' plaadipoodihn ja pidi 1974-1981 Tokyohn jatsukohvikut.
Murakami edüsromaan „Kullõq tuulõ laulu“ ilmu 1979. aastagal. Tundsas sai Murakami 1987. aastagal ilmunuq romaaniga „Norra mõts“.
Murakami Haruki reis pall'o. 1986. aastagal sõit' tää uma naasõga Itaaliahe, ildampa Kreekahe. 1987. aastagal läts' tä Inglüsmaalõ, Londonihe. 1991. aastagal läts' kiränik Ameeriga Ütisriikehe ja nakas' tüütämä sääl ülikoolihn Princetoni liinahn.
Vahtsõaastakuul 2001. aastagal läts' kiränik tagasi Jaapanihe, kohn põraaigo eläs. Aastagal 2002 ilmu timä kümnes romaan „Kafka mereveerehn“. 2006. aastagal Murakami Haruki sai Franz Kafka nimelidse kirändüspreemia.
Murakami Haruki om pandnuq ümbre pall'o Fitzgeraldi Francis Scotti, Capote Trumani ja Salingeri Jerome’i teossit.


Kivirähä Andrus.
Kivirähä Andrus (Andrus Kivirähk; sündünüq 1970. aastaga põimukuu 17. pääväl) om eesti kiränik.
Tä lõpõt’ 1993. aastaga Tarto ülikooli aokirändüse osakunna. Andrus Kivirähk tüütäs Eesti Päävälehen, kohn tä kirotas arvamisartikliid. Tä tege ka raadiosaadõt „Rahva uma kaidsõq“ üten sõbõr Juurõ Mardiga.
Andrusõ raamatut „Rehepapp vai Märdikuu“ om müüd inämb kuq 32 000 tükkü ja tuu tege täst parhailladsõ ao eesti kõgõ populaarsõmba kirämehe. Kivirähä Andrusõ raamaduq ommaq kirotõduq inämbäste iistläisist, eesti aoluust ja mütoloogiast, aq tä om kirotanuq ka pall'o latsiraamatit, filmistsenaariummõ ja näütemänge. Kivirähä Andrussõl om väegaq hää huumorimiil ja ettekujotus. Tä tarvitas sagõhe sõbralikku irooniat ja manopandmist.
Tä om saanuq pall'o kirändüsavvohindo nii Eestin kuq ka vällämaal, näütüses Lutsu huumoripreemiä (1993), Tammsaare romaanipreemiä (2000), Viromaa kirändüsavvohind (2001, 2007), Nukitsa avvohind (2006, 2008, 2010), Läti Jānis Baltvilksi preemiä (2011).


Trojany.
Trojany om külä Hummogu-Poolan. Trojanyn elli 2014. aastagal 490 inemist.


Reagani Ronald.
Reagani Ronald (Ronald Wilson Reagan, 1911-2004) oll' Ameeriga Ütisriike 40. president aastagil 1981-1989 ja California 33. kubõrnõr aastagil 1967-1975.


Tšuvašimaa.
Tšuvašimaa vai Tšuvaššia (ammõtligult Tšuvaši Vabariik, tšuvaši k. "Чӑваш Республики", vinne k. "Чувашская Республика") om Vinnemaa 1. järgu valitsõmisütsüs (vabariik) Volga föderaalringkunnan. Tšuvašimaa päälinn om Tšeboksarõ.
Suurõmbaq liinaq ommaq Tšeboksarõ, Novotšeboksarsk, Kanaš ja Alatõr.
Tšuvašimaa suurus om 18 346 kilomiitret. Naabriq ommaq nii soomõ-ugri rahvaq kui ka slaavlaseq ja tatarlasõq. Tšuvašimaalt juusk läbi ka üts suurõmbit jõki – Volga.
Koolitus.
Tšuvašimaal om 695 kuuli, 520 latsiaida ja 20 suurkuuli. Oppiq saa nii tšuvaši, vinne, mordva ku tatari kiilt. Riigin om egä 10 000 innemise kohta 460 suurkoolilist ja suurkoolõn opis 62 000 opilast.
Kaemist väärt as'aq.
Šoršelõ külan om kosmonautiga muusõum, selle, et kolmas inemine maailman, kiä läts' kosmossõhe, oll' tšuvašš Andrian Nikolajev.
Tšuvašimaal om ka rahvusmuusõum, kon ommaq raamaduq, dokumendiq, fotoq, reliikviaq ja pall'o muid asjo.


Baskimaa.
Baskimaa om piirkund Pürenee mäki õdagujaon, miä küünüs Biskaia laheni katõl puul Pürenee mäki õdagujako Prantsusmaal ja Hispaanian. Baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast, nn aoluulidsõst alast. Neli piirkunda lõunan, Hispaania territooriumil ommaq kokko Hegoalde ehk Lõunõ-Baskimaa ni kolm piirkunda põh'ahummogun, Prantsusmaa territooriumil ommaq kokko Iparraide ehk Põh'a-Baskimaa.
• Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa)
• Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya)
Tõõnõkõrd rehkendedäseq Navarra ja Alamb-Navarra ütes piirkunnas.
Aolugu.
Baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig illatsõst paleoliitikumist pääle.
3. aastagasaal sai Baskimaa hindäperi riigis ja pidi vasta hummoguguutõ rünnäkile. Baskimaal tegünüq hertsogkund oll' vaihõpääl frangõst ja Akvitaaniast vasallsõltuvusõn. Araablaisi vallutusõ aol vallut' hertsogkunna Karl Martell. Tuust aost om peri "Rolandi laul". Rolandi väesalga häödiki periselt ärq baskiq.
Tekkü Navarra kuningkund, miä liit' baskõ maid mõlõmbal puul Püreneid umbõs aastagil 805–1200. Suurõmba võimsuse sai taa Sancho III Suurõ aol 985–1035. Tuul aol olliq Aragón ja Kastiilia Navarra maakunnaq ni Sancho sai protektoraadi ka Leóni üle. Peräst Sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl, kiä pästiq vallalõ veletaposõa. 1157. aastagal kuuli Navarra kuningadünastia vällä.
1512 võtt' Aragóni kuning Fernando II ärq Baskimaa lõunõjao. 1520 võtt' Prantsusmaa põh’ajao. Põh’ajago jäi Prantsusmaaga personaaluniuuni kooniq 1589. aastagani, ku Navarra kuning Henri IV perisi Prantsusmaa trooni.


U2.
U2 om maailmakuulsa Iirimaa rokkansambli, miä luudi 1976. aastagal Dublinin. Alostusõst pääle mängväq-laulvaq ansmablin Bono (Hewsoni Paul David), The Edge (Evansi David Howell), Claytoni Adam ja Mulleni Larry.


Łobez.
Łobez (,) om Õdagu-Poola liin, kon elli 2015. aastagal 10 409 inemist.
Liin om Rega jõõ veeren, miä juusk Õdagumerre.
Elänikke.
Diagramm näütäs, kuis om Łobezi elänike arv ao joosul muutunuq.


Fibonacci arv.
Matõmaatikan Fibonacci arvoq "Fn" ommaq arvoq


Nunarput utoqqarsuanngoravit.
Nunarput utoqqarsuanngoravit om Gröönimaa riigihümn'.


Dievs, svētī Latviju.
Dievs, svētī Latviju om Läti riigihümn'.


Tautiška giesmė.
Tautiška giesmė om Leedu riigihümn'.


Ja, vi elsker dette landet.
Ja, vi elsker dette landet om Norra riigihümn'.


Lofsöngur.
Lofsöngur om Islandi riigihümn'. Selle viie om kirotanuq Sveinbjörn Sveinbjörnsson ja sõnaq Matthías Jochumsson.


Sisekado.
Sisekado ehk sünkuup om keele aoluun toimunuq helü kaominõ sõna seest.
Näütüses *laula+ma+hen > laulma, kon om lõpukado toimunuq jo vanõmbal aol (mitusada aastakka tagasi), vai sis "mustigaq > must'kaq", kon om sisekado peris illanõ, nii et mõnõl puul Võromaad üteldäs parhillaki iks viil "mustigaq", a mõnõl puul jo "must'kaq".
Esiqeränis pall'o sisekato tulõ ette seto keelen, nt "oluq > olq", "lepütämmä > leptämmä, tänitäs > tän'täs".


Apõlsiin.
Apõlsiin (vai apõlsin) om apõlsiinipuu vili.
Õuruuplasõq näiq apõlsiinõ edimäst kõrda umbõs aastagal 100, ku Lõunõ-Indiast tuuduq eksootilidsõq viläq ilmuq rikkidõ ruumlaisi söögilavvalõ.


Aprikuus.
Aprikuus vai karvapluum om aprikoosipuu vili. Taa om luuvili, miä om virsigu muudu, a hulga vähämb.


Virsik.
Virsik ehk persik om virsigupuu vili. Taa om luuvili, miä om aprikoosi muudu, a hulga suurõmb. Virsik om 5–10 cm pikk ja kaald keskmädselt 70–75 g.


Aiva.
Aiva ehk küdoonia om hariligu küdoonia ("Cydonia oblonga") vili.
Vili tulõtas vällänägemise poolõst miilde pirni ni muutus, ku saa kütses, rohilidsõst kõllatsõs. Vilälihal om tukõv hüä hõng, a viläliha seen om hulga pektiini ja tanniini, tuuperäst saa-ai viljä värskist pääst süvväq.
Viljä pruugitas sahvtõ, marmõlaatõ, kompottõ, tsiiropidõ ja veini tegemises.


Avokaado.
Avokaado vili USA-st ja tuu läbilõigõq
Avokaado vili Indoneesiäst ja tuu läbilõigõq
Avokaado om ameeriga pirnloorbõri ("Persea americana") vili. Avokaados võidas nimetäq ka ameeriga pirnloorbõrit hinnäst.
Avokaadoq ommaq pirni kujoga, 7–20 cm pikäq ja kaaldvaq 0,1–1 kg. Vilä seen om suur kõva seemeq, miä om 5–6½ cm pikk.


Aabra.
Aabra om külä Võru maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan.
Külän om Aabra järv.


Augli.
Augli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külä põh'apiiri piten juusk Rõugõ–Rebäse–Haani tii.


Ahitsõ.
Ahitsõ (eesti keelen Ahitsa, varrampa ka Ahitse) om külä Võro maakunnan Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külä veeren om Ahitsõ järv.
Nimi.
Järve om nimmat pall'o varramp ku küllä: 1638 "Altzy Jerw" ja 1839 "Ahize S[ee]." 1638 nimmati talopoiga "Jerre Pallo Pustus", kiä elli Nursi kandin, ja kirotõdi, et järve ümbre om priititülü. 1765 mainitsõdi Simmuli külä all "Jerwe" tallo, miä võisi ollaq Ahitsõ järve veeren. Alles 1869 nimmati kimmähe "Jerwe" tallo, mink man oll' "Ahhitze Jerw".
Külä sai nime talo perrä, miä umakõrda sai uma nime järvelt. "Ahinõ: ahitsõ" on umahussõna.


Põh'apõdrapidämine.
Põh'apõdrapidämine om põh'arahvidõ põlinõ eloala. Põh'amain pidäväq põh'apõtro põhilidsõlt saamiq.


Kannõl.
Kannõl om kiilpill, miä om põhilidsõlt õdagumeresuumlaisi (võrokõsõq, setoq, eestläseq, suumlasõq, kar'alasõq jt), a ka tõisi ümbrekaudsidõ rahvidõ vana ja häste tunnõt rahvapill. Kandlõl või ollaq viis, kuus', säidse vai inämb kiilt. Vahtsõmba ao kandlil om kiili pall'o inämb.


Oma Mua.
Oma Mua om Kar'ala Vabariigi pääliinan Petroskoin ilmuv kar'alakeeline aoleht. Leht ilmus kõrra nädälin ja taa luudi aastagal 1990.
Lehe trüküarv om 1500 tükkü ja taad and vällä kirästüs Periodika.


Ala-Suhka.
Ala-Suhka om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kaku (Rõugõ).
Kaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külaä jääs Võro–Mõnistõ–Valga maantii päält põh'a poolõ.
Inneskidse Kaku vesiveski kotsal om jõkõ paisutõt.
Külän om Laanõ talo, kon sündü Ferdinand Eisen.


Järvekülä.
Järvekülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kadõni.
Kadõni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külän om Kadõni petäi, miä om luuduskaitsõ all.


Hurda (Rõugõ).
Hurda om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Heibri.
Haibri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Jaanipeebu.
Jaanipeebu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Hapsu.
Hapsu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Horsa.
Horsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külan om Horsa andõläteq.


Handimiku.
Handimiku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Haki.
Haki om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külän om Kundsamägi ja om olnuq Kundsamäe ohvritamm.


Andsumäe (Rõugõ).
Andsumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' Andsumäe Haani vallan.


Ala-Palo.
Ala-Palo om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemiseniq oll' külä Haani vallan.


Järvepalu.
Järvepalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Jugu (Rõugõ).
Jugu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Härämäe.
Härämäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Hotõmäe.
Hotõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Hinu.
Hinu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Heedu.
Heedu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Haabsilla.
Haabsilla om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Sámi soga lávlla.
Sámi soga lávlla ehk Saami suu laul om Isak Saba kirotõt luulõtus, miä ilmu aolehen Saǥai Muittalægje aastagal 1906. Saami kongressil aastagal 1986 otsustõdi valliq luulõtus saami hümnis. Arne Sørli kirot' luulõtusõlõ viie. Laulu tekst om ümbre pant kõikihe saami kiilihe.


Paasilinna Arto.
Paasilinna Arto Tapio (Arto Tapio Paasilinna, sündünüq 20. mahlakuu pääväl 1942 Soomõ Saamimaal Kittilä vallan) om soomõ kiränik.
Paasilinna sündü perren, kon oll' viis poiga ja kats tütärd. 1950. aastagal kuuli tä esä ärq ja imä jäi säitsme latsõga ütsindä.
Paasilinna Arto edimäne raamat "Karhunkaataja Ikä-Alpi" ilmu 1964. aastagal. Timä raamatit om ümbre pant 45 kiilde.


Kuuda.
Kuuda om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kokõ.
Kokõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kängsepä.
Kängsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Lauri (Rõugõ).
Lauri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kähri (Rõugõ).
Kähri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kurgjärve.
Kurgjärve om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kolga (Rõugõ).
Kolga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kurvitsa.
Kurvitsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Laossaarõ.
Laossaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kiidi.
Kiidi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kavõldi.
Kavõldi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Karaski (Rõugõ).
Karaski om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kellämäe.
Kellämäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kokõjüri.
Kokõjüri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kokõmäe.
Kokõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kaluka.
Kaluka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kogrõ.
Kogrõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Karba.
Karba om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Balti kett.
Balti kett (läti "Baltijas ceļš" 'Balti tii', leedu "Baltijos kelias" 'Balti tii') oll' 23. põimukuu päävälil 1989 Eestin, Lätin ja Leedun kõrraldõt ütine poliitilinõ suur meelevällänäütämine, mink tsihis oll' näüdädäq tervele ilmalõ Baltimaiõ tahtmist vabahusõ perrä.
Balti ketist võtt' ossa ligi kats mill'onat inemist ehk umbõs 25 % Eesti, Läti ja Leedu tuu ao elänigõst. Baltimiõ rahvaq võtiq rivvi päält 600 km pikkudsõs Talliina, Riiat ja Vilniust köütväs ütstõõsõl käest kinniqhoitvist inemiisist ketis.


Kodima.
"Kodima" (vepsä keelen "Kodomaa") om Kar'ala Vabariigin Petroskoin ilmuv vepsäkiilne aoleht. Osa juttõ ilmus lehen vinne keelen.
Aoleht ilmus 1993. aastagast sagõhusõga üts kõrd kuun.


Pindala.
Pindala on pinna vai tuu osa ütte mõõtu näütäv arv.
Saab rääkida kas pinna vai tuu osa pindalast matõmaatikan vai füüsilidse kihä pinna vai tuu osa pindalast, mida mõõdõts pindala mõõduga (SI-süstemin kruutmiitre). Väega sagõhõhe kõnõldas määntsegi territooriumi pindalast.


Riitsilla.
Riitsilla om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ristemäe.
Ristemäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Saarlasõ.
Saarlasõ om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Külä om Pärlijõõ keskjoosu pääl.
Külän eläs 33 elänikku, talvõl eläs sääl rahvast veidemb, suvõl rohkõmb.
Saarlasõ küläst om peri üts kuulsambit võro kiränikkõ ja võro keele iistvidäjit Kauksi Ülle.
Aolugu.
Külä om vanastõ olnuq tähtsä, sääl om olnuq vesiveski ja palvõmaja. Arvatas, et külä om uma nime saanuq Sahrlisõ Jahni perrä, kiä 1711. aastal käve katõ hingega Rõugõ kerikun armulavval. 2011. Aastal pidi Saarlasõ külä umma kolmõsaandat sünnüpäivä, mink avvus panti küllä mälehtüskivi Pedäjämäele.


Püssä.
Püssä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Sika (Rõugõ).
Sika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Viliksaarõ.
Viliksaarõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Utessuu.
Utessuu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Udsali (Rõugõ).
Udsali om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tüütsi.
Tüütsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tindi.
Tindi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tilgu.
Tilgu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Taudsa.
Taudsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tallima.
Tallima om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Suurõ-Ruuga.
Suurõ-Ruuga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Soomõoru.
Soomõoru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Soekõrdsi.
Soekõrdsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Simmuli.
Simmuli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Nilbõ.
Nilbõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Nursi.
Nursi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Rasva.
Rasva om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Petrakuudi.
Petrakuudi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Pulli (Rõugõ).
Pulli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Pugõstu.
Pugõstu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Sandisuu.
Sandisuu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Sadramõtsa.
Sadramõtsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Rebäse (Rõugõ).
Rebäse om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Põdra (Rõugõ).
Põdra om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ruuksu.
Ruuksu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Paaburissa.
Paaburissa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Ortumäe.
Ortumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Nogo.
Nogo om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Möldri (Rõugõ).
Möldri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Märdi (Rõugõ).
Märdi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kahrila-Mustahamba.
2017. aastagast om Rõugõ vallan ka tõnõ Mustahamba külä, miä varrampa kuulu Haani valda. Kaeq Mustahamba (Haani).
Kahrila-Mustahamba om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist kand' külä nimme Mustahamba.


Sikalaanõ.
Sikalaanõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Soemõisa.
Soemõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tialasõ.
Tialasõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Savioru.
Savioru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Muna külä.
Muna om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Arvadaq tulõ külä nimi sõnast "muna".


Tsirgupalu.
Tsirgupalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tsutsu.
Tsutsu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Vanamõisa (Rõugõ).
Vanamõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Tiidu (Rõugõ).
Tiidu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Saki.
Saki om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Põru (Rõugõ).
Põru om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Roobi.
Roobi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Listaku (Rõugõ).
Listaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Rebäsemõisa.
Rebäsemõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Toodsi (Rõugõ).
Toodis om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Mikita (Rõugõ).
Mikita om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Liivakupalu.
Liivakupalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Väiku-Ruuga.
Väiku-Ruuga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Lükkä.
Lükkä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Murdõmäe.
Murdõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Lutika.
Lutika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Talvõsõda.
Talvõsõda (soomõ keelen "talvisota", roodsi keelen "vinterkriget") oll' sõda Nõvvokogoliido ja Soomõ Vabariigi vaihõl, osa Tõõsõst ilmasõast.
Sõda naas' pääle, ku Nõvvokogoliit rünnäs' 30. märtekuu pääväl 1939 kell 8.30 sõta kuulutamalda Soomõ Vabariiki. Talvõsõda kest' 105 päivä ja lõppi 13. urbõkuu pääväl 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kest' kooniq 25. piimäkuu pääväni 1941, ku Soomõ naas' Tõõsõ ilmasõa aigo jälki Nõvvokogoliido vasta sõdima.
Talvõsõta om tunnõt väega külmä talvõ (1939–1940 aastaga talv oll' aastagasaa kõgõ külmembit) poolõst, Verevä väe suurõst lüvväsaamisõst, suumlaisi "motti" taktigast ja soomõ sisust. Talvõsõaga pidi Soomõ Nõvvokogoliidolõ ärq andma 8% umast maast ja rahva hulga poolõst nelländä liina Viiburi.
Suurõqriigiq S'aksamaa ni Nõvvokogoliit.
Edimäne ilmasõda tähend' S'aksamaalõ ja Nõvvokogoliidolõ suurõriigi vai impeeriümi saisusõst ilmajäämist. Mõlõmbat maad haardnuq käsüvalitsusõq tahtsõq umma inneskist vägevüst ni käest lastuid maid tagasi. Õuruupa demokraatilidsõq suurõqriigiq Prantsusmaa ni Ütiskuningriik olliq Nõvvokololiido ja S'aksamaa vasta poliitilidsõlt küländ nõrgaq.
Päält Soomõ ja Eesti hindäperi saamist Vinna tsaaririigist oll' Vinnemaa ilma jäänüq Viro mere rannakaitsõst päält Kruunliina ja tuu tekk' Leningradi kaitsõvõimaluisi nõrgõmbas. Lisas juusk' Soomõ ja Nõvvokogoliido piir õnnõ 32 kilomiitret Leningradist edesi. Soomõ hindä kätte saaminõ parandanuq Nõvvokogoliido geopoliitilist kotust: nää saanuq valitsaq Õdagumerd ni saanuq Soomõst tüüjoudu ja tsigunit.
Õkva päält võimulõ saamist S'aksaama kantslõr Hitleri Adolf taht' lõpõtaq Versailles' rahulepingu. 1935. aastagal tä ütel' valla lepingu sõaliisi jõudõ piirdvist punktõst.
23. põimukuu pääväl 1939 sõlmeq Nõvvokogoliit ja S'aksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, minkaq jagiq nääq Hummogu-Õuruupa katõ pääle ärq. Soomõ ja Baltimaaq pidiq saama Nõvvokogoliidolõ.


Muduri.
Muduri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Sännä.
Sännä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Päävanõsõngu puult lätt küläst läbi Võro-Mõnistõ-Valga suurtii. Põh'aõdagunulgan om külä piiris Mustjõgi.
Sännän om 1937. aastagal pistü pant Sännä lahengu mälehtüssammas (lahuti ärq 1945 ja luudi vahtsõst 1989).
Sännän om sündünüq kirämiis Jaigi Juhan, kink avvos om sinnäq pistü pant ka mälehtüskivi.


Rõugõ-Matsi.
Rõugõ-Matsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Muhkamõtsa.
Muhkamõtsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Viitinä.
Viitinä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Paeboja.
Paeboja om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külän om kats elotust: Kikka talo ja Mõttussõ talo. Külä ütele poolõ jääs Räestü külä ja tõsõlt puul om Võro–Mõnistõ–Valga maantii ni oron om piiris Veriuja. Mõttusõ talo mant lätt Ala-Sännä nn "Poola tii", mis ollõv uma nime saanuq tuust, et Poola sõavägi säält ütskõrd läbi läts'.


Luiga Viivi.
Luiga Viivi (Viivi Luik; sündünüq 6. märtekuu pääväl 1946 Viländimaal Tänassilman) om eesti luulõtaja ja proosakiränik.


Bochotnica.
Bochotnica om külä Lõunahummogu-Poolan, Puławy ja Lublini vaihõl, Wisła jõõ veeren. Bochotnican elli 2010. aastagal 1500 inemist.


Siligo.
Siligo om vald Sardiinian Itaalian.


Diglossia.
Diglossia om olokõrd, ku üte keele kattõ murrõt vai kattõ kiilt, miä hariligult ommaq lähküq sugulasõq, pruugitas üten keelekogokunnan. Tõõnõ keelevariant võetas pruukmistõ näütüses kirändüse lugõmisõs, koolin, riigiteenistüsen, sõaväen ja muin olokõrron.


Keelesaar.
Keelesaar om suurõmba keeleala seen ollõv muukeeline ala. Näütüses om seto keele muudu lõunõeesti keele murrõt kõnõld Kraasna keelesaarõl Vinnemaa Pihkva oblastin ni võro keele muudu kiilt kõnõld Lutsi ja Leivu keelesaarõl Lätin.


Vikipeediä mälehtüsmärk.
Vikipeediä mälehtüsmärk, om kujo, miä pandas pistü Słubicen, Poolan. Kujo, mink luuja om Armeeniäst peri kunstnik Hakobyani Mihran ja idee autor profesri Wojciechowski Krzysztof, om mõtõld Vikipeediä tegijide avvos. Kujo plaanitas vallalõ tetäq 22. rehekuu pääväl 2014.


Kaika suvõülikuul 2014 Osulan.
2014. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Urvastõ kihlkunnan Osulan 8.-10. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Saarõ Evar ja pääkõrraldaja oll' Rosenbergi Maarika. Suvõülikooli tegemiseq olliq päämädselt Osula koolimajan.
Riidi, 8. põimukuu päiv.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksam: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20.00 Vahtsidõ välläandidõ tutvustus. Kaplinski Jaani "Mõtsa ja tagasi", Saarõ Evari "Kõnõla mõtsan mädänü puuga" jt.
21.00 Lindmetsa Harri plaadi tutvustus. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Puulpäiv, 9. põimukuu päiv.
Puulpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 13.30.
14.10 Ekskursioon bussiga: Alostus Osula apteegi mant, Määritsä talo, Heimtali kerik, Osula, Soe kõrts, Adrenalin Arena, Sõmmõrpalo mõisa, Varõssõ tüüstüspiirkund, Harjumägi. Ekskursiooni juhtvaq Undi Arnold, Saarõ Heljo ja Saarõ Evar.
14.10 Matk (jalaga): Osula-Helsekivi-Harjumägi. Matka võtt iist Kauna Toomas.
14.00-18.00 Latsiekskursioon: Võhandu OÜ, Roosu talo, Tuti talo, Adrenalin Arena.
Pühäpäiv, 10. põimukuu päiv.
11.00-12.00 Arotus: Määne om seo maa, miä taast edesi saa? Kulboki-Lattiku Egge, Rosenbergi Aivar, Hollo Aare, Fastrõ Mariko, Eichenbaumi Külli, Kuuba Rainer.
12.00 Tal'na Võro Seltsi näütering "Tungõl" kand ette nall'akit lugusit. Juhõndaja Valgu Jaanis.
Pühäpäävädse päävä latsiprogramm koolimaja man 9.00 – 12.30.


Johansoni Ants.
Johansoni Ants (Ants Johanson, sündünüq 11. hainakuu pääväl 1962) om eesti perimüsmuusik, saatõjuht ja muusigatiidläne.
Johansoni Ants om peri muusikidõ suguvõsast. Timä sõsaraq ja veleq ommaq Mart, Kärt ja Jaak, tima tädimiis om viiemeistre Tormisõ Veljo.


Schmalzi Hermann Julius.
Schmalzi Hermann Julius (Hermann Julius Schmalz; 6. mahlakuu päiv 1870 Kõnnu külä, Räpinä vald, Võromaa – 16. märtekuu päiv 1945 Räpinä) oll' eesti luulõtaja ja muusik.
Ta om laulu "Sauna taga tiigi ääres" autor. Matõt Räpinä Ristipalo matusaida.


Sal-Salleri Hendrik.
Sal-Salleri Hendrik (Hendrik Sal-Saller; sündünüq 31. vahtsõaastakuu pääväl 1966) om eesti muusik ja laulukirotaja, kiä om tunnõt innekõgõ ku andsambli Smilers laulja, laulukirotaja ja iistvitäi.


Peethelü.
Peethelü vai konsonant om helü, mink välläütlemise man peetäs hellü kinniq. Peetühelü vastandis om vabahelü, midä vällä ütelden päses helü vabalt vällä.
Peetüqhelüq ommaq näütüses "p", "n", "s". Võro keele peetüqhelüq võivaq ollaq ka pehmehünüq (võrdlõq sõnavormõ "and" ja "and).
Üts võro ja seto keele esiqumatsit peethelle, midä olõ-õi eesti keelen, om kurgupeethelü ehk kakkõhelü.
Kaeq ka.
Võro kiräviis


Letipäälne elu.
Letipäälne elu (alapäälkiräga niivõrd ku meelen om) om Pulga Jaani 2013. a-gal vällä tulnu jutualbom. Albomin om kats lasõrplaati, üte pääl katstõist juttu, midä autor esi ette lugõ, tõsõ pääl lugõva sammu juttõ Pulga Joel, Riitsaarõ Evar, Paeglise Janek, Contra, Rahmani Jan, Valpri Valdo, Kauksi Ülle ja Saarõ Evar.


Lähküsilm.
Politsei uur stereolähküsilmäga, kas pass om õigõ
Lähküsilm ehk mikroskuup om optigariist, miä lupa nätäq väikeisist as'ost, midä inämbüisi silmäga nätäq olõ-õi, suurendõdut kujotust.
Aolugu.
Edimäne lähküsilm panti kokko 1596. aastagal Middelburgin Hollandin.
Nimitüse "mikroskuup" käve edimäst kõrda vällä 17. aastagasaa edimädsel poolõl Faberi Giovanni.


Entrena.
Entrena om liin Hispaanial La Riojain. Entrenin elli 2013. aastagal 1 545 inemist.


Fermat' suur teorem.
Arvoteoorian Fermat' suur teorem on matõmaatilinõ teorem, miä ütles, et ku "x", "y", "z" ommaq terveqarvoq,
ja "n" > 2, sõs "xyz" = 0.


Alofi.
Alofi on Niue pääliin. Alofi elänikke arv om 614 (2001. aastaga andmidõ perrä).


Alžiir.
Alžiir om Alžeeriä pääliin. Liin om Vaihõmere veeren.
Liina kotsil oll' kunagi foiniiklaisi elokotus, a täämbädse päävä liina alost' 944. aastagal Buluggin ibn Ziri.
Alžiiri vanaliin Kasbah kuulus UNESCO maailmaperändüse nimekirjä.
Liinan eläs 2 030 000 inemist, üten edeliinoga 5 723 000 inemist.


Addis Abeba.
Addis Abeba (amhara keelen አዲስ ፡ አበባ 'vahtsõnõ häierm') om Etioopia pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om Entoto mäe all 2200 kooniq 3000 miitre korgusõn.


Antananarivo.
Antananarivo (1975. aastagani "Tananarive" [tananar'iiv] malagassikeelidse variandi perrä) om Madagaskari pääliin. Liin om põh'a-lõunõtsihin Madagaskari saarõ kesken ni 145 km saarõ hummoguveerest.
Antananarivo om Madagaskari kõgõ suurõmb liin ni valitsõmis-, kommunikatsiooni- ja majanduskeskus. Liinan om Madagaskari valitsusõ ja parlamendi residents.
Liina nimi tähendäs 'tuhandõ inemise maa'.
Rahvas.
Elänikkõ arv om (2001. aastaga Madagaskari rahvaloendusõ perrä) 1 403 449.
Üten edeliinoga om Antananarivon 1,69 mill'onit inemist.


Apia.
Apia om Samoa suurusõlt tõõsõ saarõ Upolu põh'aveeren. Apia om riigi päämäne satam ja ainugõnõ suur liin (päält 10 000 elänigu). 2005. aastaga saisoga elli liinan 40 400 inemist, üten edeliinoga (tunnõt nime all "City of Apia") 58 800 inemist (2001. a).


Asmara.
Asmara om Eritrea pääliin ja kõgõ suurõmb liin.
Aolugu.
1880. aastini oll' Asmara väiku külä, sis viidi sinnäq üle Etioopia Hamaseni provindsi valitsus. 1889. aastagal võtiq liina ärq Itaalia väeq ja teiq tuust 1897 Itaalia koloonia Eritrea pääliina. 1993. aastagal sai Asmarast umaette Eritrea riigi pääliin.


Nur-Sultan.
Nur-Sultan (kasahhi keelen 'pääliin') om Kasahstani pääliin aastagast 1997 pääle. Inne tuud oll' pääliin Almatõ.
Liina nimi oll' 1830–1961 ja 1992–1998 Akmola, 1961–1992 Tselinograd, 1998–2019 Astana.


Saint George’s.
Saint George’s om Grenada pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om saarõ lõunõõdaguveeren hobõsõravvakujolidsõ lahe veeren.


Conakry.
Conakry om Guinea pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Conakry om Atlandi suurõmere veeren.


Port Vila.
Port Vila om liin Vanuatun, 1980. aastagast Vanuatu pääliin. Liin om Efate saarõ lõunõveeren. Liina elänikke arv oli 1999. aastagal 29 356.


Bogota.
Bogota om Colombia pääliin ja kõgõ suurõmb liin, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Liin om Andi mägestigun 2640 m korgusõn merepinnast.


Lima.
Lima om Peruu pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Lucasi arv.
Matõmaatikan Lucasi arvoq "Fn" ommaq arvoq


Thimphu.
Thimphu (ka: "Thimbu") om Bhutani pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin.


Taškent.
Taškent (usbeki keelen Toshkent) om Usbekistani pääliin (aastagast 1930).


Monrovia.
Monrovia om Libeeriä pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Liin om puulsaarõ pääl Atlandi suurõmere veeren.
Monrovia om riigi majanduskeskus ja tähtsä sadamaliin. Sadamast veetäs vällä põhilidsõlt kautšukki ja ravvamaaki.


Bamako.
Bamako om Mali pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Linn om Nigeri jõõ veeren.
1908. aastast pääle oll' Bamako Prantsusõ Sudaani pääliin. Päält tuud sai taast umaette Mali riigi pääliin.


Asunción.
Asunción [asunsj'onn] om Paraguay pääliin ja riigi kõgõ suurõmb liin. Asunción om Paraguay jõõ veeren Argentina piiri lähkün.


Asgabat.
Asgabat om Türkmenistani peäliin. Liin om oaasin Karakumi kõrbõn Köpetdagi mäki veeren.


Avarua.
Avarua om Cooki saari pääliin. Avarua om Rarotonga saarõ põh'aveeren.
2006. aasta rahvalugõmisõ perrä elli Avaruan 5445 inemist.


Bakuu.
Bakuu om Asõrbaids'aani pääliin. Bakuu (asõrbaids'aani keelen: Bakı) om Kaspia mere õdaguveeren Abşeroni puulsaarõ lõunõveeren.
Edimäst kõrda nimmati Bakuud kir'on aastagal 885.


Bandar Seri Begawan.
Bandar Seri Begawan om Brunei pääliin ja kõgõ suurõmb liin.


Bangui.
Bangui om Kesk-Afriga Vabariigi pääliin. Liin om Oubangui jõõ hüä poolõ pääl. Bangui om Kesk-Afriga Vabariigi kõgõ suurõmb liin.
1970. aastagal alostõt Bangui ülikuul om riigi ainugõnõ ülikuul.


Banjul.
Banjul om Gambia pääliin ja suurusõ poolõst neläs liin. Banjuli liin om ehitet Gambia jõõ suun olõva St. Mary saarõ pääle.


Peko Helü.
Peko Helü om alates 2006. aastagast Obinitsan ilmuv setokeeline aokiri. Ilmus kõrra aastan.
Aokirä päätoimõndaja om Riitsaarõ Evar ja toimõdaja Kauksi Ülle.


Iisli.
Iisli (ladina k. "Equus asinus") om hobõsõ muudu kodoelläi. Iisli om kodostõt 4000 i. m. a. Egüptüsen. Tedä pruugitas kõgõ inämb vioeläjäs. Vanaq ruumlasõq peiq iislit pühäs eläjäs. Õuruupahe ilmuq iisliq pronksiaol, kongi 2000 aastakka i. m. a. Lõunõpoolitsidõ maiõ väikeisin majapidämiisin pruugitas kergembide kuurmidõ vidämises iislit ka täämbädsel pääväl.
Vällänägemine.
Iisli om hobõsõst vähämb. Pää ja kõrvaq ommaq täl kihäga võrrõldõn suurõmbaq, ku hobõsõl. Iislil ommaq piinüq jalaq, kabjaq ja hanna otsan pikembist karvost tutt. Iisli om hariligult hall, a või ollaq ka hallikaspruun. Lühkü lakk ja hand ommaq muust kihäst tummõmbaq.


Alõts'a.
Alõts'a om haralidsõ ploomipuu ("Prunus cerasifera") vili.
Alõtša om ploomist veidüq vähämb luuvili. Värmi poolõst või tä ollaq kõllane, verrev, harvõmbahe must. Alõts'a om maigu poolõst hapnõmb ku pluum.
Suurõmbidõ viljoga alõts'asortõ kasvatõdas pall'o Ukrainan ja Vinnemaal.


Tsitron.
Tsitron om tsitronipuu vili.
Tsitroniq ommaq muist puuvil'ost hapnõmbaq. Näide seen om 5...7% tsitronhapast. Tsitroniid kor'atas kolm kõrda aastan, näütüses Sitsiilian kor'atas viljo süküskuust märtekuuni, joulukuust lehekuuni ja piimäkuust-süküskuuni.


Beirut.
Beirut om Liibanoni pääliin. Liin om Vaihõmere veeren.


Brasília.
Brasília om Brasiilia pääliin. Liin om Amazonasõ ja Paraná jõgikunna viilahkmõ pääl.


Brazzaville.
Brazzaville om Kongo Vabariigi pääliin. Liin om Kongo jõõ hüä perve pääl.


Bridgetown.
Bridgetown om Barbadosõ pääliin ja üteliidsi riigi kõgõ suurõmb liin.


Belmopan.
Belmopan om Belize'i pääliin. Liin om riigi keskjaon, Belize'i jõõ veeren, umbõs 80 km merest ja inneskidsest pääliinast Belize'ist. Liina ümbre om troopilinõ ts'ungli.


Linohk.
Linohk (vai linnohk, linnuk, tsirgumari, luumari vai kivimari, ladina k. "Rubus saxatilis") om pia üle terve Õuraasia põh'apoolidsõ jao kassuv verevide marjoga kasv ruushäitsmeliidsi sugukunna molohka perrekunnast. Mari ja kasv esiq om molohka muudu, a kasus kuivõmba maa pääl ja mar'aq ummaq vereväq ja hapnõmbaq.
Linohk om harilik mari nii Võromaa ku terve Eesti mõtson. Linohk om süüdäv mari, a tedä süvväs ja kor'atas veidüq. Mari om samasugutsidõ kivitside siimnidega nigu molohk, a hapnõmba maiguga. Mar'aq saavaq valmis süäsuvõ paiko, ütel aol mustikidõ ja vabarnidõga.


Granaatupin.
Granaatupin om puuvili, granaatuibu vili. Taa om tihtsä, kõva koorõga tsitronist vähä suurõmb 5–12 cm läbimõõduga puuvili, mil om seen umbõs 600 seemend. Süvväski noidsammo siimnit üten noidõ ümbre olõva mahlakadsõ vilälihaga.
Granaatubina mahl om virgutava ja immuunsüstemmi tugõvdava toimõga.
Granaatupin om viläkusõ ja võimu sümbol.


Granaatuibu.
Granaatuibu om lämmämaa viläpuu, mink viläq ommaq granaatubinaq.


Greip.
Greip ehk greipfruut om greibipuu (pomelopuu ja apõlsiinipuu ristandi) vili.
Greip om apelsiini muudu, a om suurõmb ja mõro maiguga.
Greip om väärtüslik puuvili, esiqeränis pall'o C-vitamiini poolest.


Kell.
Kell om säädüs ao mõõtmisõs.
Kell om üts vanõmbit lövvüssit, miä om tettü, et mõõtaq ja/vai rehkendäq aigõ, miä ommaq vähämbäq ku luuduslidsõq mõõdussõq nigu üüpäiv, aastak. Kell tüütäs määntsegi püsüvä kõrraperälidse jakkusõ pääl, näütüses maakerä püürdlemise, tiksli, kvartsplaadi, aadomidõ vai molõkullõ kõikmisõ vai muul sääntse pääl.
Aomõõtmisõ riistaq.
Inämb tunnõduq aomõõtmisriistaq ommaq sainakell, käekell, herätüskell. Kõgõ vanõmbas peetäs pääväkellä, miä tüütäs niimuudu, et päävä tett var'o kotus kellä plaadi pääl näütäs, määntsen püürdlemise faasin püürldev maakerä parahhe om.
Tikslikelläq ommaq hariligult sainakelläq. 16. aastagasaal naati tegemä massinavärgiga karmanikelli. Edimält nimitedi noid Nürnbergi munõs. Kvartskell om kvantresonaatriga püsüvas saad elektronkell. 20. aastagasaal levisi käekelli kandminõ ja naati tegemä elektronkelli. 20. aastagasaa lõpun naati tegemä raadiokelli, midä säetäs õigõs märgüssidega eräliidsi aomärgüssit saatva raadiosaatja päält.
Parhilla ommaq kõgõ täpsämbaq kelläq aadomkelläq. Nuuq ommaq kvartskelläq, mink käüki võrrõldas tseesiümi, hapasnigu vai rubiidiumi aadomidõ elektronnõ tõistsugutsidõ energiätasõmidõ perrä vastava raadiosagõhusõga.


Jante säädüs.
Jante säädüs om pääas'aligult Skandinaaviamaiõ kottalõ käüv sotsioloogiline termin, miä tähendäs hindäperätsele halvastõ päälekaemist. Säädüse perrä ommavaq üte inemise kõrdaminegiq ja võiduq iloduq ja jälleq. Kiäki tohe-i ütiskunnast vällä paistudaq.
Mõistõ märke vällä kiränik Aksel Sandemose uman raamatun "Pagõja ületäs umaq jäleq", norra keelen "En flyktning krysser sitt spor". Sandemose esä oll' taanlanõ ni imä norrakõnõ. Raamat kõnõlas ütest Jante-nimelidsest väikust liinast Taanin, kon kõik tiidväq kõiki. Kiränik pruuvsõ täpsäle vällä üteldäq midägi, miä oll' aastagasatu skandinaavlaisi hingeelon olnuq.


Põrgnas.
Põrgnas vai aidpõrgnas vai kultuuripõrgnas ("Daucus carota sativus, Daucus sativus") om sarikaliidsi sugukunna põrknidõ perrehe kuuluv katsa-aastanõ kasv.
Eestin peetäs söögipõrknit tähtsäs aidviläs. Tiidüsligult selet’ põrgnast edimält Linnaeus.
Põrgnas om katõ-aastanõ kasv. Edimädsel aastagal kasutas tä lehekodarigu ja juurõvilä. Tõsõl aastagal kasutas kooniq ühe miitre korgudsõ harolidsõ ts'aukhäiremäga varrõ, mändsel arõnõsõq häitsmeq ja küdsäseq siimneq.
Põrgnas idänes aigopiten ja tulõ üles hariligult kümne kooniq katsatõistkümne päävä peräst päält külbmist. Kihonõmisaig olõnõs mulla niiskusõst ja kraadist. Lämmän niiskõn mullan võivaq hää jovvuga siimneq kihodaq esikiq nädäli peräst. Edimäne peris leht tulõ kats nädälit peräst kihonõmist.
Leheq ommaq pikäq roodsuga pistülidseq vai nõsõsõq pistü kolmnuka kujogaq, miä om mitmõkõrdsõlt sulgjalt lahkidsõ lehelabaga. Perislehti välla tulõmisega nakkas luuma ka juurõvili.
Juurõvilä tegünemist uurnuq tiidläseq teiq selges, et ku viläle kõgõst loomaleheq jättäq, sis juurõviljä ei tegüneq. Ku õnnõ loomaleheq ärq võttaq, sis kasus väega lühkene juurõvili.
Uma juurõ sisse korjas kasv söögiväeq, miä ommaq tarvilidsõq pikä varrõ kasvatamisõs ja häitsemises tõsõl eloaastal. Põrkna süä om hariligult koorõst hellemb ja puidsõmb ni sääl om veidemb vitamiinõ. Põrkna juurõvili om väega painsa ja muut kergehe hindä tüübilist kujjo.
Kuq põrknaq külbetäseq vallalidsõ pinna pääle, kon ei olõq kivve, sis põrkna juur ei deformiirüq. Siimnide läbimõõt om üts kooniq kats millimiitrit ja nuuq tulnuq külbäq katõ tsendimiitre süvvüste. Kõgõ parõmbalõ kasus põrgnas täüsvalgusõn, õnnõ veitkese kannahtas tä ka varjo. Suurõs kasusõq põrknaq nelä kuuga
Põrkna siimnit saa tarvitaq kolm-neli aastakka. Siimneq ommavaq kõva esiqmuudu haisugaq, selle sääl ommaq seen eederliguq õliq. Siimnil ommaq tihtsähekülen nõglaq, näidega kinnütüseq siimneq ütstõsõ külge.
Põrkna eri sordõl tetäs vaiht juurõ perrä.
Põrkna esiqmuudu pihlõnõ värv tulõ β-karoteenist. Inemise ihon muutus tuu osalidsõlt A-vitamiinis. Põrknidõ ülearo pall'o süümisest tulõ karotenuus, miä tege naha pihlõtsõs.
Põrkna sisen om pall'o kiudollust, antioksüdantõ ja mineraalõ.
Põrknit soovitõdas süvväq innekõkkõ süäme-, massa- ja rauhahaigil. Värski põrkna ja põrknamahla sakõ pruukminõ tege kihä kõvõmbas ja tõvõkimmüst tege kah parõmbas.


Handi kiil.
Handi kiil (tõõsõ nimegaq "ostjaki kiil", handi keeles Ханты ясаӈ, Hanty yasaṋ) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõlõsõq Õdagu-Tsiberin eläväq handiq. Handi kiil om Uurali kiilkunna Ugri kiili Obi-ugri rühmä kiil. Handi kiilt kõnõldas Vinnemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neenedsi hindavolitsõn piirkunnan ja Tomski oblastin Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonin. 1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uurmisõ perrä elli Vinnemaal 12 000 handi keele kõnõlõjat. 2002. aasta rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 13 600 handi keele mõistjat, a 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä oll' näid õnnõ 9584.
Handi kiil om ohoalonõ kiil. Handi keele kõgõ läkümb hõimokiil om mansi kiil. Handi kiil om tunnõt ummmi murdidõ hulga poolõst. Murdidõ õdagurühmä kuulusõq Salehardi, Obi ja Irtõši murdõq Hummogurühmä kuulusõq Surguti ja Vahhi-Vasjugani murdõq, miä ommaq jagonuq kolmõstõistkümnes murrakus. Kõik murdõq ommaq egäüts väega esiqmuudu, kolmõ päämädse murdidõrühmä (kolmas om põh'arühm) kõnõlõjaq ei saaq ütstõõsõst arvo.


Udmurdi kiil.
Vinne-udmurdi katskeeline silt Udmurdimaa pääliinan Ižin.
Udmurdi kiil ("удмурт кыл") om soomõ-ugri kiilkunna permi kiil. Kiilt  kõnõlõsõq udmurdiq. Vinnemaal Udmurdi Hindävolitsõn Vabariigin om udmurdi kiil vinne keele kõrval ammõtlinõ kiil.
2010. aastaga Vinnemaa rahvalugõmisõ perrä kõnõli Vinnemaal udmurdi kiilt 324 338 inemist.
Kõgõ lähkümbäq hõimokeeleq ommaq komi kiil ja permikomi kiil.
Udmurdi kiil om ohoalonõ kiil. Udmurdi kiilt kõnõldas veidüq ja taad ei peetäq tähtsäs. Vinne kiilt on udmurdõlõ egä päiv tarvis, õnnõ udmurdi keelega toimõ ei tulõq. 99 000 udmurdi koolilatsõst opvaq imäkiilt õnnõ 29 000, udmurdikiilset oppust om õnnõ maa-algkoolõn, miä ommaq ettevalmistusõs vinnekiilsele oppusõlõ. Udmurdi Vabariigi parlament om andnuq udmurdi keelele riigikeele staatusõ, a keelesäädüs löüd tugõvat vastasaiso.
Esiqmuudu tõisist soomõ-ugri keelist om udmurdi kiil tuu poolõst, et täl om rasõhus viimädse silbi pääl. Arvatas, et tuu om turgi kiili mõjo. Udmurdi keelen olõ-iq vabahelükokkokõlla. Udmurdi keelen om 15 käänüst.


Chhinnamasta.
Chhinnamasta (Sanskrit: "छिन्नमस्ता, Chinnamastā", „tuu, kink pää om ärq lõigat“), kõnõldas ka Chinnamasta, Chhinnamastika ni Prachanda Chandika, om üts kümne tantristligu naisjumala (Mahavidya) siäst, Devi, hindude jumaligu imä mõtsik, vihalinõ külg. Chhinnamastat või lihtsähe ärq tundaq tä hirmsa puusli perrä. Tuu um naisjummal, kiä om esiqhindäl pää otsast ärq lõiganuq, hoit taadsama pääd uman üten käen, kõvvõr mõõk om tõsõn käen. Kolm vereujja purskasõq vällä tä kaalast ja naist joovaq tä kats saatjat ja tä esiq. Chhinnamasta sais hariligult vaihõkõrran olõva paari pääl.
Chhinnamastat köüdetäs hindäohvõrdamisõ arvosaamisõga, niisama kundalini – vaimlidsõ energiä – herätämisega. Tedä peetäs ka seksuaalsõ hindäkontrolli ja seksuaalväe kihästüses, olõnõvalt seletüsest. Tä sümbolisiir Devi mõlõmbat külge: ello kinkvät ja ello võtvat. Timäst kõnõlõvaq jutussõq rõhutasõq timä tuudut ohvrit – tõnõkõrd imälikku elementi, ni seksuaalsõt dominanti ja hinnast ärqhäötävät vihha. Kuiki nigu Mahavidya om tä patronaaži all, ei olõq tälle pühendedüid templiid väega pall'o. Inämb või naid löüdäq Põh'a-Indian ja Nepaalin. Niisamatõ om Chhinnamasta ütsilde (individuaalnõ) tiinmine harv, selle et tä om mõtsigu loomuga ni timä tiinmist ja timä poolõ püürdümist peetäs ohtligadsõs. Timä ütsilde tiinmine om inämbjaolt tantristlik, midä tegeväq "tantrikaq", joogiq ja maailmast ärpüürdnüq.
Chhinnamastat tiidväq nii hinduq ku budistiq.


Čaksi Aleksandrs.
Čaksi Aleksandrsit (Aleksandrs Čaksi) või pitäq ütes Läti tähtsämbäs luulõtajas. Čaks sündü 1901. aastaga 27. rehekuu pääväl Riia liinah. Timä esä-imä olliq rättsepp Jānis Čadarainis ja timä tõõnõpuul Emilija. Timä edevanõmbidõ nimi oll' Čadarainis-Čaks, agaq seo nime tõõnõ puul oll' ao joosul ärq kaonu. Ildampa valõ Čaks nimelt tuu tõõsõ poolõ hindäle pseudonüümis. Ku Čaks oll' kümne aastaga vana, ast' ta Riia Aleksandri gümnaasiummi. Perän Gümnaasiumi lõpõtamist ast' Čaks Moskva ülikooli tohtritiidüskunda. Moskvah puttõ tä kokko futuristõ ja imažinistõga ni kirot' 17 aastaga vannudsõlt uma edimädse luulõtusõ, mie oll' vinne keeleh. 1919. aastagal võeti Čaks Verevähe Sõaväkke, koh tä muusiäh võidõl' Läti verevide kütte siäh.
Jälki Riiah ollõh ast' Čaks Läti ülikooli tohtritiidüskunda, a vaiht' pia tuu ala balti keeletiidüse vasta. Päält ülikooli lõpõtamist oll' tä Drabešu latsi var'opaiga man olõva kooli juhtja ja oppaja. 1927. aastagal oll' Čaks jälq Riia liinah, koh tä tõisi nuuri kiränigõga üteh asot' kirästüse Seši (Kuus) ja luulõaokirä Jauna Lira (Vahtsõnõ Lüür) ni võtt' ossa rühmitüse Zaļā vārna (Hal'as Varõs) tüüst.
Läti luulõhe tõi Čaks vahtsit tuuli. Innemb oll' läti luulõq kõnõlnuq inämbalt jaolt maaelost. A Čaks kirot' liinast ni hariligõst liinainemiisist. Lemmikteemas oll' Čaksi jaos veeereliin. Čaks esiq ütel', et või kirotaq ütskõik minkast. Niguq pall'osit kiränikkõ, kiusati ka Čaksi Nõvvokogo aol takan, minkperäst täl tekkü depressiuun.
Luulõtaja kuuli 8. radokuu pääväl 1950. aastagal. Lätih um Čaks täämbätseni pääväni tunnõt ja armastõt. Eesti keeleh on ilmnu timä luulõkogo Igavene Riia, mä om ümbre pant Livia Viitolil.


Kunn.
Kunn om katõpaigaelläi, tuuperäst, et ta saa elläq maa pääl ja viin kah.
Eesti kunnaq.
Eestin om üttekokko ütstõist katõpaigaeläjat, kats noist ommaq vesihobõsõq (harivesihopõn ja tähnikvesihopõn) ülejäänüq ütessä ummavaq kunnaq. Kunnõst eliskeles meil hainakunn, suukunn, lumbikunn, viikunn, järvekunn, muakunn, harilik kärnkunn, kõrõ ja hal'as-kärnkunn.
Kunnõ elo.
Kunnaq sööväq ja ommaq talvitsõl aol maa pääl, a ilmalõ tulõvaq viin. Siginemises tahtvaq nimäq vähämbit ja suurõmbit lumpõ ja muid lämmit viisilmi, kohe kudõ and sisse pandaq. Pääle tuud nakas konnakudõst väikeisi hannaga kunnapoigõ kasuma. Edimädseq nädäliq ommaq kunnapojakõsõq viin, kooniq nail hanna asõmõlõ jalakõsõq tegüneseq. Pääle muundumisõ ao üleelämist lätväq nä uma jala pääl maa pääle süüki hankma ja pääle tuud jääseq sinnäq talvõ aos kah.
Kunnõ kaitsminõ.
Katõpaigaeläjä, kiä Eestin elutsõsõq ommaq riigi kaitsmisõ all. Tuu tähendas, et näide luudusõst ärq häötämine Keskkunnaammõedi lupa saamalda om keelet. Eestin ummaq kunnaq hädäohon päämidselt elopaiku häömise peräst.


Jõhvi.
Jõhvi om liin Hummogu-Viron Jõhvi vallan, Hummogu-Viro maakunna ja Jõhvi valla keskus.


Mirbeau Octave.
Mirbeau Octave (Octave Mirbeau; 1848–1917) oll' prantsusõ romaanikiränik ("L'Abbé Jules", 1888; "Le Jardin des supplices", 1899; "Le Journal d'une femme de chambre", 1900), näütekiränik ("Les affaires sont les affaires", 1903), esseist ("Combats esthétiques", 1993) ja inemiseõiguisi aktivist ("L’Affaire Dreyfus", 1991).


Kumõki kiil.
Kumõki kiil om turgi kiili kõptsaki-polovetsi rühmä kiil, midä kõnõldas Vinnemaal Dagestani keskjaon. Dagestanin kumõki kiil om üts ammõtliidsist keelist. 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä kõnõlõs kumõki kiilt Vinnemaal 426 212 inemist.
Kumõki keele lähkümbäq sugukeeleq ommaq nogai kiil ja karatsai-balkaari kiil.
Kumõki kiräkiil om peri 19. aastagasaast. Aoluulidsõlt oll' tarvitusõl araabia kiri. Ladinatähistüline kiräkiil luudi 1928. aastagal. 1938. aastagast pruugitas keele kirotamisõs kirillidsapõh'alist tähistüt.


Raasiku.
Raasiku om alõvik Harjo maakunnan Raasiku vallan. Elänikke arv om 1405 (saisoga 1.01.2021).
Läbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.


Viimsi.
Viimsi om alõvik Harjo maakunnan, Viimsi valla keskus. Elänikke arv om 2423 (saisoga 1.01.2019).
Viimsi mõisan om Eesti Sõamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.


Tabasalu.
Tabasalu om alõvik Harjo maakunnan, Harku valla keskus. Elänikke arv om 3631 (saisoga 1.01.2019).


Kuusalu.
Kuusalu om alõvik Harjo maakunna hummogojaon, Kuusalu valla keskus. Elänikke arv om 1075 (saisoga 1.01.2019).


Lagedi.
Lagedi om alõvik Harjo maakunnan Rae vallan. Elänikke arv om 946 (saisoga 1.01.2019).
Läbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.


Väike-Maarja.
Väike-Maarja om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja valla keskus. Elänikke arv om 1539 (saisoga 1.01.2021).
Väike-Maarja oll' aastagil 1950–1962 Väike-Maarja rajooni keskus.


Valgõvindläseq.
Valgõvindläseq (umakeeline nimi беларусы) om hummoguslaavi rahvas, Valgõvinne põhirahvas.
Valgõvindläisi om ilmamaal 10,5 mill'onat. Valgõvinnen eläs 7 957 252 valgõvindläst (83,7% elänikkonnast). Ameeriga Ütisriigein on valgõvindläisi 750 000, Vinnemaal 521 443, Ukrainan 275 763, Lätin 68 174, Kasahstanin 62 294, Poolan 47 000 nink Leedun 35 900. Eestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 12 419 valgõvindläst.
Valgõvindläseq kõnõlõvaq valgõvinne keelt, a väega pall'o näist kõnõlõvaq vinne keelt. Üts jago valgõvindläisi Valgõvinnen kõnõlõs valgõvinne keele ja vinne keele segäkeelt, miä nimi om trasjanka.
Valgõvindläseq ommaq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq, Õdagu-Valgõvinnen om üts jago valgõvindläisi katoligo usko.


Rakke.
Rakke om alõvik Õdagu-Viro maakunnan Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 871 (saisoga 1.01.2021).
Rakke oll' aastagil 1992–2017 Rakke valla keskus.
Läbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.


Kostivere.
Kostivere om alõvik Harjo maakunnan Jõelähtme vallan Jõelähtme jõõ veeren. Elänikke arv om 739 (saisoga 1.01.2019).


Väätsa.
Väätsa om alõvik Järvä maakunnan, Türi valla keskus. Väätsa om Paide liinast 8 kilomiitret õdagu puul. 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Väätsan 558 elänikku.
Väätsa oll' aastagil 1991–2017 Väätsa valla keskus.
Väätsan om põhikuul, latsiaid, rahvamaja, jahimaja ja Eesti Jalgratta Muuseum.


WALL-E.
WALL-E om puutriga tett animafilm ettevõttõlt Pixar.


The Muppets.
The Muppets om rühm Hensoni Jimi luuduid multifilmitegeläisi.


Caerfyrddin.
Caerfyrddin (inglüse keelen "Carmarthen") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Rhydaman.
Rhydaman (inglüse keelen "Ammanford") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Abertawe.
Abertawe (inglüse keelen "Swansea") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Casnewydd.
Casnewydd (inglüse keelen "Newport") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Wrecsam.
Wrecsam (inglüse keelen "Wrexham") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Caerdydd.
Caerdydd (inglüse keelen "Cardiff") om liin Suurbritannian, Kõmrimaa pääliin.


Piigastõ mõisa.
Vana-Piigastõ ehk Piigastõ mõisa (sks. k. Alt-Pigast) om perismõisa Kanepi kihlkunnan, Võromaal. Edimäne tiidüs mõisa kotsilõ om 1510. aastagast. Mõisahuunõq jääseq Piigastõ küllä, Janokjärve viirde. Täämbä om mõisahuunõn Piigastõ pansionaat.
Inemiseq.
Pikkä aigu oll' mõisa kuulsidõ Rennenkampffõ perrekunna käen. 1884 sai mõisa perämädses umanigus Pfeifferide perrekund. Mõisidõ reduktsiooni käügin läts' mõisa 1919. aastagal tagasi riigile.
Huunõq.
Katõkõrdnõ kivihärbän om perit 18. aastagasaa lõpust, a om 20. aastagasaal kõvastõ ümbre eihtet. Päähoonõq om ilostõt liseenega. Kõrvalhuunist om 19. aastagasaast alalõ ait, tall, puukuur ja kõrts. Kõrvalhuunõq ommaq ümbre eihtedüq vai kehvän saison. Mõisahuunõ kõrval om illos mõisapark.


Kivipuravik.
Kivipuravik ("Boletus") om puravigutaoliidsi seldsi puraviguliidsi sugukunnast peri siini pereq.
Vällänägemine.
Kivipuraviguq ommaq paksuq ja lihalidsõq, jalg om inämbüisi jämme ja nuiakujolinõ, jala läbimõõt om kooniq 8 cm. Mõhkjat jalga katt võrkjas tekstuur, erändis om õnnõ verrevjalg-kivipuravik, kink jalga katvaq tihhelt pümmevereväq piinüq soomõq. Küpär om kummõr, hariligult pal'as ja kuiv, mõnõl liigil kliipüs.
Kübärä läbimõõt või ollaq kooniq 30 cm. Alakülel om svammi muudu torokõisi kiht, mil või ollaq valgõ, kõllanõ vai esikiq verrev värv. Seeneliha lätt lõikõpinnal rohikas vai sinikas.
Kasumiskotusõq.
Mitund liiki kivipuraviguq moodustasõq mükoriisa (siini ja kasvõ ütiselo) lajaleheliidsi puiõgaq (esiqeränis tammõga) ja tahtvaq lubjast maad. Tuuperäst ommaq nä inämb levinüq Põh'a-ja Õdagu-Eestih ni saari pääl. Neli liiki ommaq tõsõ katõgooria riikligu kaitsõ all, nuuq ommaq Fechtneri, mõro, kõllanõ ja verrevjalg-kivipuravik. Eesti verevähe raamatuhe ommaq kantuq viil ka mõhk-, saadana- ja kuld-kivipuravik. Verevähe raamatuhe kantuisi liike viläkihhi korjaminõ om halv, a kaitsõalotsidõ lihtõ korjaminõ olõ-õi ülepää lubat.
Eestih kasus kokko 18 liiki kivipuravikkõ. Maailmah lövvüs kivipuravikkõ sadakund liiki.
Süümine.
Pall'oq kivipuraviguq ommaq süüdäväq ja hää maiguga. Tuu poolõst om kõgõ tundsamb harilik kivipuravik, a ka näütüses "Boletus badius" ja "Boletus aereus". A lövvüs ka sääntsit liike, miä ommaq viha maiguga ja ei kõlbaq süvväq, näutüses mõhk-kivipuravik. Ütsiguq puraviguliigiq ommaq kogoniq kihvtidseq. Saadana-kivipuravikku om kavva peet kihvtitses, a kiäki olõ-õi viil tuu süümise kätte ärq koolnuq. Siskiq om parõmb tedä mitte süvväq. Mõni kokaraamat soovitas mitte süvväq sääntsit kivipuravikkõ, miä ommaq kübärä alt verevide väikeisi mulkõga, a ummõhtõgiq lövvüs sääntsidegiq siäh liike, näütüses tammõ- ja verrevjalg-kivipuravik, miä peräst kupatamist süvväq kõlbasõq.


Iiri kodosõda.
Iiri kodosõda (iiri keelen "Cogad Cathartha na hÉireann", inglüse keelen "Irish Civil War") oll' sõda, midä peeti piimäkuu katõkümne katsandast pääväst 1922 kooniq lehekuu katõkümne neländä pääväni 1923. Kodosõda tull' perän Inglüse-Iiri sõta ni tuu sõa põhjus oll' Inglüse-Iiri leping ja Iiri Vaba Riigi asotaminõ. Riik olõ-õs tävveste esiqsaisva, a kuulu Suurbritannia valitsusõ alaq.
Sõan oll' kats puult: Iiri vabariiklasõq ja Iiri rahvuslasõq. Rahvuslasõq, näide seldsin Iirimaa Aoldõdsõ Valitsusõ (vai Iiri Vaba Riigi) väeq, toediq Inglüse-Iiri lepingut. A vabariiklasõq ütliq, et leping om Iiri Vabariigi ärqandminõ. Pall'oq noist, kiä konfliktin võitliq, olliq olnuq Iiri esiqsaisvussõa aol Iiri Vabariiklidsõ Armee (Irish Republican Army, IRA) liikmõq.
Kodosõa võidiq Iiri Vaba Riigi väeq, kel olliq parõmbaq sõariistaq, saaduq Briti valitsusõlt. Tuun sõan kuuli rohkõmb inemiisi ku inne olnun esiqsaisvussõan ni tuu lahast' Iiri ütiskunda mitmõ põlvõ joosul. Ka Iiri Vabariigi kats kõgõ tähtsämbät eräkunda, Fianna Fáil ja Fine Gael, ommaq sündünüq sõa vastanpoolist.
Leping ni tuu tagajäreq.
Inglüse-Iiri leping sõlmiti tuuperäst, et lõpõtaq Iiri esiqsaisvussõta (1919–1921) Iiri Vabariigi ja Suurbritannia Ütiskuningriigi vaihõl. Lepingu perrä pidi Iirimaal olõma uma valitsus, sõavägi ja politsei. Leping lubasi Põh'a-Iirimaal (kuus põh'apuulsõt krahvkunda – Fermanagh, Antrim, Tyrone, Londonderry, Armagh ja Down –, kon suurõmb jago elänigõst olliq protõstandiq) vahtsõst vabariigist vällä astuq ja jäiäq Ütiskuningriigi alaq, midä tä tekk'ki. A tuu asõmal, et asotaq esiqsaisva vabariik, midä inämbüs iirlaisi taht', pidi Iiri Vaba Riik olõma konstitutsioonilinõ monarhia Briti Impeeriümin. Riigipääs pidi saama Briti valitsõja, samma viisi niguq Kanadan ja Austraalian. Ingläseq kitiq tuud lahendust salahuisi joq inne kõnõluisi, a Sinn Féini juht' Éamon de Valera olõ-õs peri. Leping ütel' ka, et vahtsõnõ Iiri Oireachtas (parlament) piät Briti kuningalõ truudust vanma.
Pall'oq Iiri vabariiklasõq olõ-õs vandõga rahulõ. Päält tuud tugõsi leping Iirimaa jagonõmist, miä Westminsteri parlament oll' otsustanuq joq 1920. aastagal Iirimaa valitsõmisõ säädüsen (inglüse keelen Government of Ireland Act). IRA oll' kõgõ veidemb rahulõ tuuga, et lepingu perrä pidi lakja saadõtama edimäne Dáil (Iiri parlament), Iirimaa pidi jäämä konstitutsioonilidsõs monarhias ja üts jago sadamit Iirimaa lõunõveeren – Cobh, Bearhaven ja Lough Swilly – tull' jättäq Briti Kuninglidsõlõ Mereväele. Tuu kõik oll' põhjus, mille IRA lahki läts' ja kodosõda pääle naas'.
Michael Collins, vabariiklaisi juht', kiä oll' juht'nuq Iiri miis'kunda lepingukõnõluisi aol, ütel', et leping anna-as joht „tävvelist vabahust, mink poolõ kõik rahvaq saandõlõsõq ja midä edendäseq, a vabahusõ, et püüdäq saiaq vabahust“. Tuust huul'madaq usksõq lepingu vastalidsõq 1922. aastagal, et leping anna-ai kunagiq Iirimaale tävvelist esiqsaisvust.
Laheq rahvuslidsõn liikmisõn.
Laheq, miä lepingust tull', oll' väega eräsline. Pall'oq juhiq mõlõmbilt poolilt olliq olnuq esiqsaisvussõa aol lähkedseq sõbraq ni tuu tekk' tülüq viil kõvõmbas. Michael Collins ütel' ildampa, et Éamon de Valera tiid', et Suurbritannia tunnista-ai hindäperi Iiri Vabariiki, ja lähät' timä lepingukõnõluisilõ, selle et timä süüdü jääsiq. De Valera oll' jällekiq vihalinõ, et Collins ja Arthur Griffith olliq lepingulõ alaq kirotanuq, a olõ-õs timäga egaq Iiri kabinetiga nõvvo pidänüq.
Dáil Éireann, Iiri Vabariigi parlament, võtt' lepingu vasta vahtsõaastakuu säitsmendäl pääväl, 1922. 64 hellü anti puult ja 57 hellü vasta.
Päält lepingu vastavõtmist ast' de Valera Vabariigi Presidendi ammõtist tagasi ni ütel', et lepingu vastavõtmisõga murdvaq Dáili liikmõq truudust Iiri Vabariigilõ. Tä kitt' lahendust, mink puhul olõsiq Iiri Vaba Riik Briti Liidoga (inglüse keelen British Commonwealth) köüdet, a sõskiq erälde ütsüs, mitte liigõq.
Paastukuu säitsmetõistkümnendal pääväl, 1922. aastagal asot' de Valera partei Cumann na Poblachta (Vabariiklinõ ütehüs), jäien samal aol Sinn Féini liikmõs. Päält tuu reise tä Iirimaad piten ja õhut' rahvast edesi võitlõma, kuikiq leping oll' vasta võet.
Nuuq, kiäq olliq lepingu puult, lõiq Aoldõdsõ Valitsusõ, mink juhiq olliq Michael Collins ja Arthur Griffith. Tuud valitsust tunnist' ka Suurbritannia.
Tuu, miä periselt kodosõani vei, oll' siski IRA lahkiminek. 1922. aastaga radokuun nakas' Collins kokko pandma vahtsõt Rahvuslist Armeed, kon olliq nuuq IRA ütsüseq, kiäq olliq lepingu puult. Sama aastaga paastukuun kuts' IRA kokko kogondusõ, kon suurõmb jago arvas', et Dáilil olõ-õi õigust Iiri Vabariiki lakja saataq. Kats puult lätsiq hindävaihõl piaaigo kakkõlõma.
Mahlakuun otsust' üts jago lepingu vasta olõvast IRA-st Aoldõdsõlõ Valitsusõlõ avaligult vasta naadaq. Näid juhtõ Rory O'Connor ni nääq valludiq Nelä Kohtu, Dublini kohtusüstemi keskusõ. Verevalamisõ ärq hoitmisõs sõlmõ Collins lepingu de Valeraga, et Sinn Féini vahtsõst kokko köütäq, ja Aoldõsõ Valitsusõ vasta olõva IRA-ga, kiä taht' alostaq sõaliidsi operatsiuunõ Põh'a-Iirimaal.
O'Connori juhiduq vabariiklasõq loodiq, et võitlus Suurbritanniaga nakkas vahtsõst pääle ja tuu ütistäs IRA näide ütidse vainlasõ vasta. A lepingu puult olijaq näiq Nelä Kohtu vallutamisõn õnnõ mässokatsõt. Arthur Griffith ütel', et näid piäsiq kõrralt ründämä, a Michael Collins, kiä taht' kodosõast egä hinna iist kõrvalõ hoitaq, jätt' nääq algusõn rahulõ.
1922. aastaga piimäkuu kuvvõtõistkümnendäl pääväl olliq Iiri Vaba Riigi edimädseq valimisõq. Michael Collins oll' püüdnüq asjo klaariq ni taht' päält valimiisi luvvaq Inglüse-Iiri lepingu puuldajist ja vastaliidsist ütte valitsust. Tä oll' olnuq peri ka vabariiklikku muudu konstitutsiooniga. A inne valimiisi kiild' Suurbritannia vabariikligu konstitutsiooni ärq ja ähvärd' Iirimaad rünnädäq, ku lepingust kinniq peetä-äi. Collins and' vastamiilt perrä. Sinn Féini ütistämisest tulõ-õs midägi vällä ja valimiisilõ läts' kats vainolist eräkunda, kiä mõlõmbaq kutsiq hinnäst Sinn Féinis. Valimisõq võit' lepingu puult ollõv Sinn Féin, kedä juhtõ Collins, a de Valera, timä poliitilidsõq puuldajaq ja suurõmb jago IRA-st olliq iks lepingu vasta.
Collinsi ja Griffithi juhtimisõ all nakas' Aoldõnõ Valitsus luuma Rahvuslist Sõaväke, IRA asõmal, ja vahtsõt politseid. Säälsaman oll' selge, et vahtsõnõ sõavägi pandas kokko innitsest IRA-st, tuuperäst lubati ka lepingu vastalidsõl IRA-l võttaq hindäle Iirimaalt ärq minevä Briti sõaväe kasarmit ja sõariisto. Tuu tähend', et 1922. aastaga suvõs kontroll'e Aoldõnõ Valitsus õnnõ Dublinit ja mõnt ütsikut krahvkunda. Võitlus naas' pääle sõs, ku Aoldõnõ Valitsus pruuvõ hindä võimusõ alaq võttaq lepingu vasta olõvit IRA ütsüsi, kel olliq kõrraliguq sõariistaq.
Võitlus Dublinin.
Kümme päivä päält valimiisi lasiq kats IRA liigõt Londonin maaha pensionil olõva Briti kindrali, Henry Wilsoni. Lepingu vastalidsõ IRA köüdüst tuu as'aga õnnistu-us tõõstaq – võimalik, et Wilsoni lask' tappaq ka Collins esi, kättemassus tuu iist, et Wilson oll' olnuq Põh'a-Iirimaa sõanõvvoandja –, a Suurbritannia süüt' IRA ütsüst, kiä oll' vallutanuq Neli Kohust. Briti valitsus ähvärd' Collinsit, et ku tä Neljä Kohust uma kontrolli alaq võta-ai, ründäseq näq hoonõht esiq.
Tõõsõs võtt' lepingut puuldav IRA vangi üte lepingu vastalidsõ IRA ohvitsõri. Vastussõs võtt' Nelän Kohtun ollõv IRA ütsüs vangi Vaba Riigi ohvitsõri.
Michael Collins ja Aoldõnõ Valitsus anniq lepinguvastalidsõlõ IRA ütsüsele Nelän Kohtun viimädse võimalusõ alaq andaq, a nuuq olõ-õs peri. Piimäkuu katõkümne katsandal pääväl ründsiq lepingut puuldavaq väeq Neljä Kohust sõariistoga, miä olliq lainaduq Briti sõaväelt.
Vaba Riigi väeq pommidiq Neljä Kohust suurtükkega. Sääl seen olõvaq vabariiklasõq olliq õnnõ kergide sõariistoga, selle anniq nääq alla päält katõpääväst pommitamist.
Võitlusõq Dublinin käveq edesi. Lepingu vastalinõ IRA võtt' hindä kontrolli alaq O'Connelli uulidsa ni naas' pääle uulidsavõitlus. Mõlõmbalt poolõlt kuuli 65 inemist ja haavadaq sai 280. Kuulnuidõ siän oll' ka üts vabariiklaisi juht', Cathal Brugha. Päält tuud võtiq Vaba Riigi väeq vangi 500 lepinguvastalidsõ IRA sõamiist. Hainakuu viiendäl pääväl oll' võitlus läbi ja Dublin Vaba Riigi sõaväe käen. Lepingu vasta olõvaq IRA väeq kaihtuq üle riigi, päämidselt lõunõ ja õdagu poolõ.
Dublini vallutaminõ sundõ Iiri Vaban Riigin olõvit IRA ütsüisi lõpligult puult valima. Suurõmb jago ast' liito lepingu vastaliidsi väkiga, kedä juhtõ Liam Lynch.
Vastanpoolõq.
Mõlõmbaq poolõq püvviq seletäq, et näil om õigus. Vaba Riigi puuldajaq õigustiq hinnäst tuuga, et Dáil oll' Inglüse-Iiri lepingu vasta võtnuq ja rahvas oll' valimiisil andnuq rohkõmb helle lepingu puult olõvalõ Sinn Féinilõ. Lepingu vastalidsõq – vabariiklasõq – vaidliq vasta, et leping oll' vasta võet selle, et Briti valitsus ähvärd' Iirimaad sõaga. Tuuperäst näütä-äs lepingu vastavõtminõ joht rahva vapa tahet, a rahva hirmu, ni Aoldõnõ Valitsus täüt' Suurbritannia käske.
Ku kodosõda pääle naas', oll' lepinguvastalinõ IRA tugõvamb ku Vaba Riigi sõavägi (umbõs 15 000 miist 7 000 vasta), a näil oll' pall'o veidemb sõariisto ja kehvemb juhtminõ. Tuuperäst pidiq nääq olõma kaitsõsaisundin. Vaba Riigi sõavägi kasvi pia kipõstõ – 1922. aastaga põimukuun oll' sääl 14 000 miist ni 1922. aastaga lõpun 38 000 ja sõa lõpun 55 000 miist.
Vaba Riik vallut' ärq päämädseq liinaq.
Ku Dublin oll' lepingu puuldajidõ käen, läts' konflikt lakja üle terve riigi. Vabariiklasõq võtiq ärq Corki, Limericki ja Waterfordi liinaq ni asodiq „Munsteri Vabariigi“. A näide juht' Liam Lynch mõista-as ärq tarvitaq umma parõmbat saiso, tuud, et vabariiklasil oll' tuul aol viil rohkõmb sõamiihi ja maad. Tä luut' õnnõ, et saa hoitaq „Munsteri Vabariiki“ hindä käen küländ kavva, et sundiq Suurbritanniat vahtsõst lepingu üle kõnõlõma.
1922. aastaga põimukuun vallut' Vaba Riigi sõavägi suurõq liinaq kergehe ärq. Limerick ja Waterford võediq ärq maa ni Cork, Kerry ja Mayo mere puult. Vabariiklasõq saa-as Vaba Riigi rassõväe vasta. Ainugõnõ peris lahing oll' Killmallocki lahing Limerickist lõunõn.
Partisanisõda.
Päält Corki liina langõmist käske Liam Lynch lepingu vastalidsõl IRA-l maad piteh lakja minnäq ja luvvaq väikuq rühmäq. Noidõ käen olliq Corki krahvkunna õdaguosa, Kerry lõunõosa, Wexfordi hummoguosa ni Sligo ja Mayo õdaguosa. Võidõlusõq olliq ka Dundalkin ja Dublinin.
1922. aastaga põimukuun ja süküskuun ründsiq vabariiklasõq mitu kõrda Vaba Riigi sõaväke ja teiq toolõ rasõhit kaotuisi. Põimukuu katõkümne tõõsõl pääväl tapõti ärq Vaba Riigi sõaväe ülembjuhtja Michael Collins. Lepinguvastalinõ IRA oll' kõrraldanuq täälepas'misõ timä sünnikodo lähken Corki krahvkunnan. Kümme päivä varrampa oll' ajoverejoosu läbi kuulnuq Arthur Griffith, Vaba Riigi president. Kõrras näkkü, et Vaba Riik nakkas kokko sadama.
Süküskuun and' Vaba Riik vällä säädüse, mis lubasi karistaq surmaga egät Iiri tsiviilkodanikku, kinkal om laskmisriisto vai lahkõainõt. Tuuga taheti saiaq, et vabariiklaisi puuldajil olnu-us sõariisto ja lahkõainõt.
Märtekuun nakas' Vaba Riik hukkama vangivõetuid vabariiklaisi (kokko tapp' Vaba Riik sõa joosul 77 vangi). Lepinguvastalinõ IRA tapp' kättemassus parlamendiliikmõ Seán Hales'i. Tuupääle hukati joulukuu säitsmendäl pääväl neli kuulsat vabariiklast, kedä oll' hoiõt vangin sõa edimädsest nädälist pääle – Rory O'Connor, Liam Mellows, Richard Barrett ja Joe McKelvey. Lisas naksiq Vaba Riigi väeq lepinguvastalidsõ IRA vangivõetuid sõamiihi ilma lualda tapma. Vabariiklasõq jovva-as sõta edesi pitäq, selle et näil oll' pall'o veidüq sõariisto, toidust ja muid tarviliidsi asjo ni näide arv kahasi kõik aig. Ku tull' talv', võidiq Vaba Riigi väeq ärq mitu suurõmbat vabariiklaisi ütsüst Sligon, Meathin, Connemaran ja Dublinin.
Sõa lõpp.
1923. aastagal võeti vangi vabariiklaisi juht Liam Deasy, kiä kuts' lepinguvastalist IRA-d sõariisto maaha pandma. Paastukuun pallõl' Éamon de Valera, et IRA juhiq kuulutasiq vällä sõapiätüse, a nuuq olõ-õs peri. Mahlakuu kümnendäl pääväl sai kokkopõrkõn surma vabariiklaisi väki juht' Liam Lynch ni vahtsõnõ juht' Frank Aiken püüd' piätäq võidõlust, miä oll' muutunuq vabariiklaisilõ mõttõtus. Mahlakuu kolmõkümnendäl pääväl kuulut' lepinguvastalinõ IRA vällä relvarahu ja pand' lehekuu katõkümne neländäl pääväl sõariistaq maaha.
Kõgõst huulmata ütel' lepinguvastalinõ IRA, et nääq anna-ai alla, ja sõa lõppu ammõtligult vällä es kuulutõdaq.
Täpsät sõan surmasaanuisi hulka tiitä-äi. Arvatas, et lepingu puuldajidõ hulgast kuuli 540–800 inemist ja lepingu vastaliidsi hulgast 1 000–4 000 inemist.
Päält sõta.
Tuhandõq lepinguvastalidsõ IRA liikmõq võediq vangi päält tuud, ku nuuq olliq sõariistaq maaha pandnuq ja kodo lännüq. Pia päält sõa lõppu peetiq valimisõq ja nuuq võit' Vaba Riigi eräkund Cumann na nGaedheal (Gaelõ ütehüs).
1923. aastaga rehekuun teiq umbõs 8 000 vangin olõvat vabariiklast nälästreigi ja kolm näist kuuli ärq. Vähä aigo ildampa vabastõdi suurõmb jago naisvangõ. Tõisi lasta-as vallalõ kooniq 1924. aastaga keskkotussõni.
1926. aastagal läts' de Valera Sinn Féinist ärq ja lõi eräkunna Fianna Fáil (Saatusõ sõameheq), miä pässi Dáil'i 1927. aastagal. 1932. aastagal tull' Fianna Fáil võimulõ ja nakas' Inglüse-Iiri lepingust ärq võtma noid ossõ, mink vasta nääq olliq. Üteldi vallalõ truudusõvandõst Suurbritannia kuningalõ ja saadõti lakja Senat, kon olliq pääas'aligult Suurbritannia võimu puuldajaq ja Inglüse-Iiri lepingu puult olijaq. 1937. aastaga vahtsõ põhisäädüsega määräti Iirimaa riigipääs president ni 1948. aastagal otsust' koalitsioonivalitsus, kohe kuuluq mõlõmbaq poolõq kodosõast, lüvväq Briti Liidost lahko ja nimetäq Vaba Riigi ümbre Iiri Vabariigis. Tuuga oll' kodosõa põhjus klaarit.
Sõskiq jätt' kodosõda Iirimaa ütiskunda ja poliitikahe mõroq jäleq, miä mõotasõq Iirimaad täämbädse pääväni. Iiri Vabariigi kats kõgõ suurõmbat eräkunda ommaq Fianna Fáil ja Fine Gael (Gaeli perrekund) – edimäne om sündünüq Inglüse-Iiri lepingu vastaliidsist ja tõõnõ lepingu puuldajist. Kooniq 1970ndide aastini olliq piaaigo kõik Iirimaa tähtsämbäq poliitiguq kodosõa veteraniq ni tuu rikk' katõ eräkunna vaihõkõrda. Lisas saiq pall'odõ naidõ miihi pojaq ja tütreq kah poliitikis, miä tähendäs, et kodosõast pääle naanuq eräslidseq tülüq lätsiq edesi.
IRA lää-äs päält sõapiätüst tävveste lakja, a mõnõq tuu osaq jaksiq (ja jakkasõq ka parhilla) toimõndamist. Kooniq 1948. aastagani rünnäs' IRA Vaba Riigi väki ja lõpõt' tuu sõs viil, ku luudi Iiri Vabariik. Päält tuud võtt' IRA hindä päämädses tsihis Briti valitsusõ lõpõtamisõ Põh'a Iirimaal.


Trühvli.
Trühvliis nimitedäs siini, mink viläkihäq kasusõq maa seen. Hariligult kutsutas trühvliis kõiki noid siini, mink ümäräq viläkihäq tegüneseq kas osalidsõlt vai tävveligult maa seen. Pia kõik trühvliq kuulusõq kottsiini hõimkunda, selle et näide eosõq tegüneseq eoskottõ seen.
Sõna trühvli tulõ ladinakeelitsest terminist "tuber", miä tähendäs kühmä.
Mõst ja katski lõigat valgõ trühvli
Edimäst kõrda nimmati trühvliid sumõridõ kirotuisin.
keskaol pruugiti trühvliid väega harva.
Renessansi aol võidsiq trühvliq vaihõpääl kaotõdu populaarsusõ tagasi ni näid avvostõdi väega Prantsusmaa kuninga François I aol.
1900. aastagal tarvidiq trühvliid inämbüs noidõ kotussidõ inemiisi, kon naid kasvatõdi, a täämbädsel aol ommaq naaq delikatessid õnnõ rikkilõ.
Vaban luudusõn otsitas trühvliid spetsiaalsõlt treenitüisi tsiko (trühvlitsiko) vai pinne abil.


Söögisiin.
Söögisiin om siin, mink seen om inemisele kasulikkõ ainit ja mil om hää maik.
Eestin om umbõs 400 liiki söögisiini.


Harry Potter.
pisi
"Harry Potter" om briti kiränigu J. K. Rowlingi säitsmeosalinõ romaanisari. Teosõq kõnõlõsõq harilikkõ inemiisi iist käkitüst võluridõ ja nõido maailmast ni sääl peetäväst hää ja kur'a võitlusõst. Päätegeläne om nuur võlur Harry Potter, kiä opis Tsiakandso (inglüse keelen "Hogwarts") Nõidusõ ja Võlukunsti Koolin.
Seo raamadusar'a ossõ om 67 keelen müüd kokko päält 400 mill'oni raamadu.


Puolakaineni Tiina.
Puolakaineni Tiina (Tiina Puolakainen; sündünüq 6. lehekuu pääväl 1973 Talliinan) om Eesti puutrilingvist.


Mandariin.
Mandariin om hariligu mandariinipuu ("Citrus reticulata") vili.
Mandariiniq ommaq maigu poolõst lähküq apõlsiinõlõ. Viläq ommaq vähämbä ja ohkumba koorõga ku apõlsiiniq ja vähä lapikumba kujoga. Pihlõnõ kuur tulõ viläliha külest väega kergehe ärq. Koorõ seen lövvüs eederlikku õlli, midä pressitäs; saadut kraami nimitedäs mandariiniõlis. Kuur ja siimneq ommaq mandariini kaalust ligi 26%.
Nimi.
Mandariin om saanuq nime üte maa perrä, kost tä peri om - Mauritiusõ saarõ perrä, kon põlidsõq eläniguq kutsiq taa puu viljo "mandaras".
Pruukminõ.
Mandariinõ pruugitas päämädselt värskist pääst niisama süümises vai värskilt salatidõ vai makõsüüke seen, tortõ ilostamisõs jms. Viläst tetäs ka mahla.
Maailma kõgõ suurõmbaq tuutjaq, viljo söögiväärtüs ja biokeemiline kuunsais.
2012. aastagal toodõti maailman kokko 27,1 mill'onit tonni mandariinõ.
Toodusõtabõlin ommaq andmõq mandariinõ, tangõriinõ, klementiine ja satsumadõ kotsilõ üten.


Sojakastõq.
Sojakastõq'" (hiina keelen "jiàng yóu", 醬油; jaapani keelen "shōyu", 醤油; korea keelen "ganjang", 간장) om tummõ soolanõ maitsõkastõq, Aasia köögi väega tähtsä osa.
Edimält Hiinast peri sojakastõq om säält levinüq Jaapanihe ni mujjalõ Aasiahe. Täämbädsel pääväl tarvitõdas sojakastõt ka õdagumain.


Nõglapuuq.
Nõglapuuq ("Coniferae") om pal'assiimnekasvõ ala kuuluv kasvorühm.
Nõglapuil ommaq lehti asõmõl kõvaq ahtaq teräväq nõglaq vai väikuq lajaq soomusõq. Nõglapuiõ siimneq ommaq kukkõ seen.
Eestin kasus 4 liiki uma maa nõglapuid – harilik petäi, harilik kuus, harilik katai ja harilik jugapuu. Naist jugapuu um sääne, midä Võromaa mõtsost lövvä-äi. Tuu kasus luudusõn õnnõ Õdagu-Eestin, põhilidsõlt saari pääl.


Lehepuuq.
Lehepuuq ommaq sadavidõ lehtiga vai igihall'aq puuq kattõsiimnekasvõ hõimkunnast. Eesti umamaidsõq puuq jaetasõq lehti perrä ahta- ja lajaleheliidsis.
Ahtalehelidseq puuq.
Meil luudusõn kasuvaq ahtalehelidseq puuq ommaq: kõiv, haav, must lepp, valgõ lepp, tuum ja mitmõq paiuliigiq ni sissetuuduist liigest kõgõ hariligumb papli. Naaq kõik kannahtasõq häste külmä ja ommaq miiq kliiman väega vastapidäväq.
Lajalehelidseq puuq.
Miiq uma maa põhilidsõq lajalehelidseq puuq ommaq: tamm, vaher, pähn, saarna, jallai ja künnäpuu. Nailõ lisas om pall'o sissetuuduid lajaleheliidsi puuliikõ, miä kasusõq põhilidsõlt majjo man ja pargõn. Naist kõgõ hariligumb om kastan, a küländ häste teedäs ka püüki, miä siski meil väega külmä pelgäs ja tuuperäst pargõh ja maio man väega haroldanõ om. Lajalehelidseq umamaidsõq puuq ommaq ka pähkmäpuu ja mõtsuibu, minkast edimäne um inämbüisi puhmakujolinõ ja tõõnõ Võromaa luudusõn väega harv. Lajalehelidseq puuq pelgäseq ahtaleheliidsist inämb külmä ni väega külmäq talvõq, miä meil mõnikõrd ette tulõvaq, võivaq nailõ hätä tetäq.


Valtoni Arvo.
Valtoni Arvo (Arvo Valton, kodanigunimega Arvo Vallikivi; sündünüq 14. joulukuu pääväl 1935 Märjamaal) om eesti proosa- ja näütekiränik, luulõtaja, stsenarist, ümbrepandja ja publitsist.
Elolugu.
Valtoni Arvo sündü joulukuu 14. pääväll 1935 Märjamaa alõvin Hiiomaalt peri ettevõtja Jakobson-Waltoni perrehe.
Haridustiid alost' tä Märjamaa algkoolin, kon oppõ 1943–1949.. Urbõkuun 1949 kiudutõdi tä üten perrega Tsiberihe. 1954 lõpõt' tä Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tull' tagasi Eestihe. 1954–1959 oppõ Talliina Polüteknilidse Instituudi keemiä- ja mäetiidüskunnan ja lõpõt' tuu mäeinseneri kutsõga. 1961–1967 oppõ Üleliidulidsõ Kinoinstituudi kavvõstopmisõn ni lõpõt' tuu filmidramaturgi kutsõga. Päält tuud tüüt' Talliina Mõõduriisto Tehassõn ni päält tuud om Valtoni Arvo olnuq kutsõlinõ kiränik ni mitmidõ ütisüisi liigõq. Tä om sõnna võtnuq eesti keele ja kultuuri küsümüisin ja ossa võtnuq eesti poliitiga- ja vaimoelost tõsiesämaalidsõn vaimon.
2009. aastal oll' tä Tarto Ülikooli vapo kunstõ prohvõsri. Valtoni Arvo om Märjamaa valla avvokodanik.
Looming.
Edimäne trüküpruuv oll' novellett "Lavvaq" ("Lauad") (Noorus, 1960, 4). Edimäne kogo "Ands'ak tahtminõ" ("Veider soov") (1963) herät' elävät huvvi. Novellikogo "Tsõõrõ vaihõl" ("Rataste vahel") ilmu 1966.
Aastagall 1968 ilmuq kogoq "Katõsa jaapanlannat" ("Kaheksa jaapanlannat") ja "Luikõ suu. Karussell" ("Luikede soo. Karussell"), novellikogo "Sõnomituuja" ("Sõnumitooja") 1972, "Käänü-üü külänkäük" ("Pööriöö külaskäik") 1974 ja "Läbi unõmaastikkõ" ("Läbi unemaastike") 1975
Valtoni edimäne romaan "Tii lõpmatusõ tõistõ otsa" ("Tii lõpmatusõ tõistõ otsa") 1978 om aoluulinõ. Tan kõnõldas mongoli valitsõjast Tšingis-khaanist ni taoistligust mungast Chang Chunist.
Valton om avaldanuq aforismikogoq "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ni kats luulõkoko "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992).
Arvo Vallikivi nimega raamatist "Retk ooboluste riiki" (1978) kõnõlõs maavarro tegünemisest, "Ajaprintsess" (1981) om kunstmuinasjuttõ kogo, "Põhjanaela paine" (1983) tuginõs folkloori motiivõlõ ja taan om häste nätäq müüdiloogikalõ umatsit võttit.
1979. aastagal kirotõt romaan "Rauakolina etüüdid" üten poliitiliidsi novelle ku ka vahtsõmba lühhküproosaga ilmuq kogon "Rännak giidi saatel" 1988.
Tsiberihe kiudutõduisi inemiisi ello kujotas romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliavvohinna om saanuq 1973. aastagal avaldõt novell "Ohtlik leiutis" ja 1979. aastagal avaldõt novell "Mustamäe armastus"
Valton om kirotanuq stsenaariumiq mängofilmele "Viimne reliikvia" (1969), "Hundiseaduse aegu" (1984) ja "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ni "Ringhoov" (1988).


Merilai Arne.
Merilai Arne (Arne Merilai, sündinud 27. mahlakuu pääväl 1961) om eesti kirändüstiidläne ja kiränik, Tarto Ülikooli rahvustiidüisi prohvõsri.
Looming.
Merilai Arne om käsitelnüq kirjändüst, filosoofiat ja tiatrit. Timä päämädseq uurmisteemaq ommaq olnuq eesti luulõq, poeetiga ja pragmapoeetiga ni kirändüsfilosoofia.


2015.
2015. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10228. aastak sirvikallendri perrä.


2016.
2016. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10229. aastak sirvikallendri perrä.


Galiitsia.
Galiitsia om autonuumnõ piirkund Põh'ahummogu-Hispaanian Atlandi suurmeri veeren. Piirkunna suurus om 29 574.4 kruutkilomiitret ja sääl eläs umbõs 2,7 mill'onat inemist.
Galiitsia põlisrahvas ommaq galiitslasõq ja põliskiil Galiitsia kiil.


Mango.
Mango om mangopuu ("Mangifera") vili.
Seletüs.
Kasvotiidüse perrä om mango luuvili. Kujo poolõst või tä ollaq ümärik, muna- vai tsillendrikujolinõ, rauha vai tsitroni muudu. Vilä seen om suur kivvulinõ, rasõhõhe kättesaadav seemeq.
Vilä pikkus om 6–25 cm ja taa kaald mõnõstkümnest grammist 1,8–2,3 kiloni.
Levik.
Mangopuuq ommaq peri Lõunõ-Aasiast, innekõgõ India hummogujaost, Birmast ja Andamani saari päält. Mangosit kasvatõdas arvadaq jo päält 4000 aastaga.
Parhilla kasvatõdas india mangopuu sortõ üle terve ilma, a kõgõ inämb iks Indian.
Õuruupan kasvatõdas mangosit päämädselt Andaluusian, esiqeränis Málaga provindsin. Hispaanian kasvatõdas mangosit viil Kanaari saari pääl.


Surmanuhklus.
Surmanuhklus om inemise (kohtulinõ) karistaminõ timä ärq tapmisõga. Õigustiidüsen peetäs surmanuhklust kõgõ korgõmbas (vai ka eräkõrralidsõs) nuhklusõs. Seo ilma aigo olõ-i inämb mitmidõ riike karistussäädüisin surmanuhklust ette nätt. Sõskiq pruugitas surmanuhklust mitmin riigen iks viil karistusmoodus. Inemiseõiguisi iist võitlõja ütisüs "Amnesty International" kinnüt', et 2005. aastagal hukati ärq 22 riigin 2148 inemist. Ütisüse "Amnesty International" teedüse perrä hukati ärq 2005. aastagal Hiinan 1770 inemist, a inemiseõiguaktivistidõ andmidõ perrä om tuu nummõr' kimmähe pall'o suurõmb (arvatas, et esikiq inämb ku 8000). Õdaguriigest tarvitõdas surmanuhklust karistusmoodus õnnõ Ameeriga Ütisriigen (mitte kõigin osariigen).
Surmanuhklusõ kujonõminõ.
Surmanuhklus om üts kõgõ vanõmb karistusmuud, miä om olnuq umas võet kriminaal'karistus läbi aoluu. Om kinnütüisi, et inemiisi saadõti surma jo Babüloonian, Vanan-Egüptüsen, Vanan-Kreekan ja Vanan-Rooman, a usk, kultuur ja ao müüdäminek' ommaq muutnuq surmanuhklusõ vormi täämbädses pääväs.
Jo Hiina vanon säädüisin om selgide kur'atöie iist käüki last surmanuhklust. 18. aastagasaal inne Jeesust saadõti Babüloonian kuning Hammurabi Koodi perrä surma 25 mitmõsugumadsõ kur'atüü iist, üts naist oll' mõrdsugatüü. Edimäne aoluu perrä tõõstust löüdnüq hukkaminõ oll' 16. aastagasaal inne Jeesust Vanan-Egüptüsen, kon ütele mehele panti nõidmist süüs ja trahvis pidi tä hinnäst maaha lüümä.
Surmanuhklusõ läbitegemise mooduq.
Aoluun om olnuq hulga surmanuhklusõ läbitegemise viise. Seo ilma aigo ommaq levinüq maaha laskminõ (Hiinan), mürgütämine (Hiinan, Ameeriga Ütisriigen), pää maaha ragominõ (Saudi Araabian), puuminõ ja kivvega koolnus pilminõ (Iraanin) ja ärq tapminõ elektritoolil (Ameeriga Ütisriigen).
Aoluulisõq mooduq ommaq näütüses koolnus kiitminõ, neläs kiskminõ, saibahe ajaminõ, rotõlõ süütmine, sisse müürmine, gaasikambri ja nii edesi.
Surmanuhklusõ jõhitsus paistu ei vällä õnnõ tuul silmäpilgul, ku tuud läbi viiäs. Surmanuhklusõ man om tähtsä esiqeräline hirm. Hirm nakkas pääle, ku kohus kuulutas vällä trahvi, ja saa otsa tuu läbi viimisega. Tuu aogaq eläs süüdümõistõt läbi midägiq, mitä saa-i ette kujotaq. Surmamõistõtuga käüdäs ümbre niguq inemisega, kinkal olõ-i tulõvikku.
Surmanuhklusõ kaotaminõ.
Viimäst kõrda viidi surmanuhklus Õuruupa Liido (tuudaigo Õuruupa Ütisüse) riigin läbi 10. süküskuu pääväl 1977 Prantsusmaal Marseille’n Baumettes’i vangimajan. Giljotiini läbi hukati ärq Tuneesiä peritollo sissetulnuq Djandoubi Hamida (Hamida Djandoubi), kiä oll' surmalõ määrädü uma inneskidse tütrigu Bousquet’ Elisabethi (Elisabeth Bousquet) piinamisõ ja tapmisõ iist.
Ilman om silmägaq nätäq kallung' surmanuhklusõ kaotamisõlõ. Tuu üts' iistkõnõlõjit om Õuruupa Liit.
Surmanuhklus Eestin.
1934. aastaga Kriminaal'kohtupidämise säädüisi perrä tetti surmamõistõtulõ ettepanõk' uma elo esiq mürgüga lõpõtaq. Ku tä tuud viie minodigaq ärq es tiiq, puudi tä üles. ENSV-n viidi 1960. aastagal Talliina Patarei vangimajan viimäst kõrda läbi surmanuhklus (1959. aastaga kohtuotsusõ põh'al). Tapõt inemine oll' võlssnime all elänüq Keldo Valter (Valter Kelt), kiä oll' surmalõ määrät ka S'aksa natsivalitsusõ puult 1940. aastidõ algusõn. Tuuperäst olõ-s antifassisti ärq tapmisõs selget põhjust, a tuud tetti Moskvalõ miildümises rehekuupühhi puhul.
Viimäst kõrda viidi Eestin kohtuotssusõga kinnütet surmanuhklus läbi 21. süküskuu pääväl 1991, kui hukati ärq Oruste Rein (Rein Oruste). Kuigi surmanuhklus püssü õigusaktõn 1998. aastagani ja inemiisi mõistõti surma ka pääle 1991. aastakka, es viiäq surmanuhklust inämb läbi.
Pääle esiqsaismisõ tagasitegemist arvas' Eesti poliitilinõ valitrahvas, et om vaia Õuruupa Liido riike perrä pruukiq surmanuhklusõ asõmõl eloaigsõt vangipõlvõ, kuigi rasõhidõ kur'atöie osatähtsüs läts' 1990. aastidõ algusõn Eestin suurõmbas. 13. vahtsõaastakuu pääväl 1997 käve valitsus Riigikogolõ vällä „Inemiseõiguisi ja põh'avabahuisi kaitsmisõ konventsiooni lisaprotokolli nummõr 6 ratifitsiirmise säädüsplaani“, miä nõud', et surmanuhklus kaotõdas ärq.
Pääle surmanuhklusõ kaotamist om Eesti ütiskunnan arotõt tuu tagasitegemist väega rasõhidõ kur'atöie puhul.


Niamey.
Niamey om Nigeri pääliin.


Riigikiil.
Riigikiil om kiil, miä om riigi, osariigi vai muu territooriumi põhisäädüsen riigikeeles tunnistõt.
Poolil maailma riigel om riigikiil. Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil. Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan. Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Eesti riigikiil om eesti kiil.


Bildtsi kiil.
Bildtsi kiil om Hollandi piirkunnakiil, midä kõnõldas Hollandi Friisimaa provindsi Bildtsi piirkunnan. Kuigi egälpuul ümbre bildtsi keeleala om põlinõ õdagufriisi keele ala, ommaq bildtsi keele põh'as hollandi keele lõunõmurdõq, miä ummaq aastagasato joosul saanuq suuri mõotuisi friisi keelest. Sääne sais om saanuq tegüdäq tuuperäst, et Bildtsi piirkunda om 16. aastagasaal asostõt hulga rahvast Lõunõ-Hollandist.
Traditsioonilidsõlt om bildtsi kiilt peet hollandi murdõs, a täämbädsel pääväl peetäs taad ka hollandi ja friisi hübriidkeeles vai kõrrast inämb ka umaette piirkunnakeeles. Keelele loodõtas saiaq ammõtlikku tunnustust.
Bildtsi keelel om (2006. aastaga hinnangu perrä) umbõs 6000 kõnõlõjat põhilidsõlt väikun piirkunnan Friisimaa provindsi põh'aõdagujaon Põh'amere Waddenzee jao veeren.


Vaida.
Vaida om alõvik Harjo maakunnan Rae vallan Talliina-Tarto maantii veeren. Elänikke arv om 839 (saisoga 1.01.2019).
Vaidan om põhikuul, raamadukogo ja postitarõ.


Ristipuu.
Ristipuu om eesti rahvauson puu, mink tüve pääle matusõlisõq ristimärgi ommaq ragonuq. Ristipuu jääs tii viirde kaonukõsõ viimätsel tiil kotost vai kabõli mant kalmuaida.
Ristipuu om inämbüisi petäi vai kuus, harvõmb kõiv. Mõnõ põlidsõ pedäjä tüve pääl või riste ollaq päält saa. Puiõts'auka, kon om hulk ristipuid, kutsutas ristimõtsas.
Risti ragomisõ põhjus.
Risti ragomisõ tsihis om olnuq kaitsõnõidus: rist raotas tuuperäst, et koolnu nakkasi-iq koton käümä. Ristist saa-as koolnu heng edesi. Muistitsõl aol usuti, et kuulnuisi inemiisi hengeq eläseq ristipuiõ seen edesi.
Ragomisõ kombõq.
Risti ragojas pidät olõma ristipoig vai mõni tõõnõ suguladsõmb meesterahvas, naanõ tohe-iq risti rakoq. Üte perre ristiq raodiq samma puuhtõ.
Mõnõl puul juvvas päält risti ragomist ärq ka pits viina ni süvväs määnestki makõt söögipalakõist. Mõnikõrd jätetäs ristipuu mano ohvriannõq, näütüses rõivariba, must leinälint vai mõni puuossakõnõ.
Kombõ levinemine.
Risti puuhtõ lõikamisõ kommõq om olnuq osa Võromaa Harglõ, Karula, Kanepi, Urvastõ, Põlva, Rõugõ ja Räpinä nink Tartomaa Sangastõ, Kambja ja Võnnu kihlkunna matidsõkombist.
Ristilõikamisõ kommõq om olnuq jovvulinõ ka Saarõmaal, kon tõõnõkõrd puu sisse ristile lisas perremärk lõigati.
Täämbädsel pääväl raotas riste puuhtõ koolnu mälehtüses viil mõnõl puul Lõunõ-Eestin.
Kõgõ vanõmb ristipuu.
Eesti kõgõ vanõmb ristipuu oll' Laatrõ ristipetäi vana Tartomaa Sangastõ kihlkunnan (Valga maakunnan), mink vannusõs arvatas olõvat umbõs 300 aastakka. 2014. aastagal võeti tuu vana puu maaha, konserveeriti ärq nink veeti Eesti Rahva Muusõummi vällänäütüste.
Pruugit kirändüs.
Kõivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes. Tallinn: Huma.


Ristimõts.
Ristimõtsas kutsutas puiõts'auka, kon om hulk ristipuid.
Üts tunnõtumpi ristimõtso om Võromaal Põlva kihlkunnan Rosmal, õkva Võro-Põlva tii veeren vähä inne Põlvat.


Kiltsi.
Kiltsi om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 204 (saisoga 1.01.2019).
Kiltsin om Kiltsi mõisa ja Kiltsi põhikuul.
Läbi alõvigu lätt Talliin-Tartu tsihin raudtii.


Simuna.
Simuna om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Väike-Maarja vallan. Elänikke arv om 419 (saisoga 1.01.2021).
Simuna oll' aastagil 1992–2005 Avanduse valla keskus.


Pajusti.
Pajusti om alõvik Õdagu-Viro maakunnan, Vinni valla keskus. Elänikke arv om 645 (saisoga 1.01.2019).


Vinni.
Vinni om alõvik Õdagu-Viro maakunnan Vinni vallan. Elänikke arv om 862 (saisoga 1.01.2019).


Bondi James.
Näütlejä  Connery Sean mänge Bondi aastil 1962–1967,1971 ja 1983.
Bondi James (James Bond) ehk agent 007 om ilokirändüsline tegeläskujo, Ütiskuningriigi Timä Kuninglidsõ Korgusõ luurõ "Secret Intelligence Service"'i agent, kink luuja om inneskine Tõõsõ ilmasõa aignõ Suurbritannia sõalaivastigu Admiraliteedi Luurõosakunna tüütäjä ja illatsõmb kiränik Flemingi Ian 1952. aastagal.
Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an. Trüküsõnan jakkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.


Laat.
Laat om kimmäh kotussõh perioodilidsõlt peetäv suur turg, koh hariligult tetäs päält ostmisõ-müümise ka mitmõsugutsit lõbustuisi.
Maalaaduq ommavaq väikoettevõtjilõ hää võimalus müvväq üte kõrraga suurõmbalõ hulgalõ ostjilõ ku näil muul aol võimalik olõsi. Ostjaq jälki löüdväq laadust pall'o kaupo ütest kotussõst. Väega tähtsäq ollivaq laaduq maamajandusõlõ inne väikeisi puutõ võrgo arõngut.
Liinoh, koh om egapääväne suur kaubandus, peetäs laatõ rohkõmb inemiisile aoviidüse pakmisõs, a tähtsä om ka suur käsitüü ja põlluviljo valik.
Hariliguq laadulõbustusõq ommavaq õnnõluus, püürdhäll, osavusmängoq ja jovvukatsmisõq.
Eesti suurõmbaq ja vanõmbaq laaduq.
Eestih om kõgõ kavvamba egä aastaga kõrraldõt laat Anslah peetäv Hauka laat, miä sai algusõ joba 1960. aastil. 1994. aastagast peetäs Hauka Laatu Antsla keskliinah. Tõõnõ suurõmb laat, midä peetäs niisama Võromaal, om Vahtsõliina Maarahva Laat. Üts vanõmbit laatõ, midä um kõrdagi vaihõlõ jätmäldä egä aastak peet jo päält saa aastaga, om Võromaa Vahtsõliina kihlkunnah Setomaa piiri lähküh egä sügüse peetäv Lindora laat, koh muist laadõst inämb om nätäq ka võro ja seto umma kiilt ja kultuuri.


Vahtsõliina Maarahva Laat.
Vahtsõliina Maarahva Laat om laat, miä om Vahtsõliina vallah ütes suurõmbas üritüses. Laatu peetäs egä aastaga piimäkuul. Taa laat om Vahtsõliina kandi kõgõ tähtsämb kauplõmisõ kotus ja hää kotus egäle ettevõtjalõ ummi tetüssit tõisilõ näüdädäq.
Väega tähtsä osa om Vahtsõliina Maarahva Laaduh käsitüül. Mitmidõ maiõ käsitüümeistreq saavaq tah müvväq ummitettüid asjo vai tegeväq noid laaduliisi silmi iih.
Kauplõmisõlõ om hää vaeldus päälava kultuurikava, koh mitmidõ maiõ rahvakultuurirühmäq tandsvaq ja laulvaq. Rahvamajah om vallalõ kunstinäütüs. Laadu aol om vallarahval hää võimalus lisarahha tiiniq piletide müügiga ni söögi ja üümaja pakmisõga.
Edimäne Vahtsõliina Maarahva Laat peeti 1995. aastagal 16.-18. piimäkuu pääväl.


Vahtsõliina.
Vahtsõliina om alõvik Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.
Vahtsõliina om Vahtsõliina kihlkunna keskus.
1. vahtsõaastakuu pääväl 2020 elli Vahtsõliinan 592 inemist.
Vahtsõliina oll' aastagil 1950–1959 Vahtsõliina rajooni keskus.Vahtsõliina rahvamaja


Reinu katai.
Reinu katai om Eesti kõgõ korõmb katai, miä kasus Põlva kihlkunnan Tsolgo lähkül Reinu talon. Ku Reinu katai luuduskaitsõ ala võeti (1959), oll' puu katõssa miitret korgõ ja miitre jago jämme. 1966. aastagal vällä pant silt om talo pernaasõl Orassoni Rael-Adiinal iks viil koton alalõ. Ku Reinu kadajat mõõdõti aastal 1998, saadi korgusõs 13,5 m. Ku korgõ katai parhilla om, olõ-i teedäq. 2008. aasta talvõl murdu Reinu kadaja kolmõst suurõmbast ossast üts ärq, a tuu kõgõ korgõmb oss es olõq.
Reinu katai om Eesti kõgõ korgõmb joba tõist vuuri. Vaihõpääl kuulutõdi rekordihoitjas Ahunapalu katai Tartomaal, a tuu murdu nelä aasta iist ärq.
Reinu kadaja vannusõs hindasõq as'atundjaq 100-150 aastakka. Pernaanõ arvas', et kadaja võisõ mulda pandaq vai kasuma jättäq timä vanavanaesä Pille Rein. Vanaperremehe avvos om pant nii talo ku kadaja nimi tsaariao lõpun, ku Rein suurõ talo sugulaisi vaihõl ärq jagi.
Pererahvas om korgõ kadaja üle väega uhkõ ja nä hoitvaq taad lambidõ ja kitsõ iist. Poig Elmet tege aig-aolt puust mõnõ plõksi. Kunstiopilasõq ommaq kadajat maal'man käünüq ja suvõl kääväq huvilisõq tuud kaeman. Pernaanõ om jätnüq väikese pindrekese, midä pite nä tullaq saava ni lupas näil värteni kah sõitaq. 1


Katai.
Kadajit kasus sagõhõhe liivadsõ pedäjämõtsa all
Katai (kasvotiidüse perrä "harilik katai", selle et kadajit um väega mitund sorti) om küpressiliidsi sugukunda kadaja perrekunda kuuluv nõglapuu. Edimäne, kiä harilikku kadajat tiidüsligult selet', oll' Linneus 1753. aastagal. Kadajamõtsa nimetedäs kadastigus vai kadastus.
Botaanilidsõq tunnusõq.
Inämbält kasus harilik katai puhmakujolidsõlt, harvõmb puukujulidsõlt. Puu korgus om hariligult kooniq 10 miitret, harvõmb kooniq 15 miitret. Kõgõ suurõmb korgus om registreerit 18,5 miitret Roodsin. Eesti kõgõ korgõmb katai om Reinu katai, miä kasus Võromaal Põlva kihlkunnan.
Katai kasus hariligult kooniq 860 aastakka vanas. Kadaja tüvi om sagõhõhe mitmõharolinõ ja mõnikõrd kiirdü kasunuq. Nuuri puiõ kuur om kitsin lastõn kestendäv, vanõmbil puiõl madalidõ vakõ ja pehmide kiudõga.
Levik.
Harilik katai kasus sagõhõhe lakõ pääl mere veeren, luupäälsil, palo pääl, suus minevide maiõ pääl jm. Hariligu kadaja suur levinemisala om Euraasia kesk- ja põh'aosan, kooniq stepeni vällä, hummogumaal kooniq Jaapani saarini, Põh'a-Afrikan, Põh'a-Ameerikan, Gröönimaal ja Islandil. Lõunõhummogu poolõ küünüs levinemisala Pakistani ja Nepalini, a Põh'a-Ameerikan 30° põhjalakk'usõni.
Eestin om levinüq kadaja harilik alambliik Juniperus communis communis.
Tarvitaminõ.
Kadaja puu om ilosa tekstuuriga, tihehide aastagarõngidõga ja hää hõnguga puu.
Makõ maiguga viljo seen om tsukõrd 40%, õllõ, happit, lipiidõ, vitamiinõ, kasvovahha jne. Nõglost ja viljoga võrsist saa tetäq eederlikku õlli, midä om pruugit antibakteriaalsõs abinõvvos meditsiinin ja veterinaarian. Kadajamarjo pruugitas vürdsis. Naid pandas nii mõtseläjä ku tsia- ni lambalihalõ.
Kadajat pruugitas ka ku ilopuud pargõn ja aion, a naid om küländ rassõ ümbre istutaq. Tuu jaos tulõ kaiaq, et nii inne ku peräst ümbreistutamist olõssi puu lõunõ poolõ sama küleg.


Tammõ-Lauri tamm.
Tammõ-Lauri tamm om Eesti kõgõ jämmemb puu. Tamm kasus Urvastõ kihlkunnan Urvastõ külän Tammõ-Lauri talo maa pääl. Uurmiisi perrä nakas' puu kasuma 1326. aastagal. Tamm om 17 miitret korgõ. Tä ümbermõõt om rinnakorgusõlt 8 miitret.
Tammõ-Lauri tamm om kujotõt Eesti 10-kroonilidse paprõraha pääl. Tammõ-Lauri tamm võeti luuduskaidsõ alaq piimäkuu 30. pääval 1939. aastagal. Sõs oll' taa Urvastõ valla Tammõ-Jüri nr. 30 talo krundi pääl ja timä umanik oll' Abeli Reinhold.
Tammõ-Lauri tamm om kavva olnuq ka teedäqolõvalt Eesti kõgõ vanõmb puu. 1998. aastagal mõõdõti timä vannusõs 680 aastakka. 2004. aastaga andmidõ perrä om sõski olõman viil vanõmb puu Puhtulaiul Läänemaal. Tuu vannus piässi olõma 800. aasta ringin.
2016. aastaga võtt' Tammõ-Lauri tamm ossa Euruupa aasta puu võistlusõst.


Burj Khalifa.
Burj Khalifa 2012. aastaga rehekuun
Burj Khalifa om Araabia Ütisemiraatõ pääliinan Dubain ollõv pilvelahkja, miä tetti valla 4. vahtsõaastakuu pääväl 2010.
Burj Khalifa om maailma kõgõ korgõmb hoonõq läbi ao. Taa om 828 miitret korgõ.
Taa om tõisist innemb ehitedüist korgõist ehitüisist tõistõ tuu poolõst, et sääl om ka eloruumõ. Huunõ alomadsõn jaon olevidõ 39 kõrra pääl om hotell. Huunõn ommaq ka bürooruumiq.
Burj Khalifa om päämädse ärihuulidsa Šeik Zayedi veeren. Hoonõq pidi olõma 818 miitret korgõ ja 160-kõrralinõ. Taa suurus pidi olõma 33,4 hektääri ja pidi masma 4,1 mill'ardit USA dollarit, miä tege üte ruutmiitre hinnas 12 300 dollarit.
Burj Khalifa timä ehitämise aol 2007. aastagal
Ehitüs.
Huunõ pääehitüskunstnik oll' Adrian Smith, teljä ja umanik Emaar Properties.
Ehitüstüüga alostõdi 21. süküskuu pääväl 2004. Joba 21. hainakuu pääväl 2007, ku olliq valmiq 141 kõrda, oll' taa maailma kõgõ korgõmb hoonõq. Sõs taa olli 512,1 miitret korgõ. Inne taad oll' kõgõ korgõmb hoonõq Taipei 101.
17. vahtsõaastakuu pääväl 2009 sai hoonõq uma lõpligu korgusõ 818 miitret.
Lisas toolõ, et Burj Khalifa om kõgõ korgõmb ehitüs aoluun, om taa ka läbi ao kõgõ suurõmba kõrdo arvoga hoonõq. Mineväne kõrdo arvo rekordiumanik oll' Maailma Kaubakeskus.
Huunõn om ka kõgõ korgõmb ja kipõmb lift, mink kibõhus om kuooniq 64 km/h.
Burj Khalifat ehitiväq päämidselt vaesõq sisserändäjäq Lõunõ-Aasiast. Nääq saivaq väega veidüq palka.
Korgusõ muutminõ.
Burj Khalifa korgust om mitu kõrda ümbre tett. Algusõn pidi taa olõma üttemuudu Melbourne'in olõva Grollo Tower'iga, mia om 560 miitret korgõ.
2006. aastagal andsõ ehitüskunstnik Marshall Strabala, kiä tüüt' huunõga kooniq 2006. aastagani, teedäq, et hoonõq pidi tulõma 808 miitret korgõ.
17.juunil 2008 andsõ huunõ umanik teedaq, et tä ei tiiq avaligus huunõ perämäst kõrda inne 2009. aastakka, ku hoonõq valmis om.
Huunõ pääehitüskunstnigulõ Adrian Smithile tundu, et huunõ ülemäne jago es näeq väega piinü vällä. Tä tahtsõ hoonõt tetäq korgõmbas. Tä küsümise pääle otsustõdi hoonõq korgõmbas ehitäq. Tuuga es kasuq huunõ kõrdo arv, a õnnõ ots muutu peenembäs. Taad tippu saasiq viil korgõmbas ehitäq ku vajja olõssi.
Viipurskussüstiim.
Huunõ ümbre om ehitet viipurskussüstiim, miä läts' masma 217 mill'onit USA dollarit. Viipurskussüsteemi projektiirse Califronian ollõv ettevõtõq WET Design.
Viipurskussüstiim om 250 miitret pikk ja purskas 150 miitre korgulõ. Taad süstiimi valgustas 6600 lampi ja 50 värviprojektorit.


Kaaratsori.
Kaaratsori (tiidüskeelen "Gryllotalpa Gryllotalpa") om väegadõ huvitava vällänägemisega maa all elläv mutik. Tä eläs üte-katõ tsentimiitri lakjutsin käügen, midä tä kaib kooniq paari miitri süvvüste. Esiki seo mutigu nime lõpp ladina keelen – talpa - tähendäs mükrä. Eestin või kaarasorri trehvädäq õnnõ lõunõ puul Imäjõkõ.
Kaaratsori om kõgõsüüjä. Tä või süvväq tõisi mutikit, marjo ja köögiviljo. Tuuperäst olõ-õiq aidniguq õnnõliguq, kui tedä umsn aian nägeväq. Suvõõdagidõ või kuuldaq, kuis kaaratsori tsiristäs. Tuud tege tä tagomaidsi jalgo kokko hõõrdõn. Kaaratsori om küländ hainaritsigu muudu, õnnõ suurõmb, pruun ja edimädseq jalaq omma laembaq. Täl ommaq ka tundlaq nii iin kui ka takan, et saasiq maa all oosõ seen parõmbalõ liikuq.


Õdaguhe.
„Õdaguhe“ (inglüse keelen „Into the west“) om 1992. aastagal tett iiri film, miä kõnõlõs iiri mustlaisist. Filmi stiil om maagilinõ realism. Filmi luu om kirotanuq Jim Sheridan ja filmi säädjä om Mike Newell.
Film om võitnuq pall'o auhindu, näütüses Kõgõ Parõmba Filmi auhind, Kõgõ Parõmba Õuruupa Filmi auhind ja Silmänakkaja Vällämainõ Perrefilm.
Kokkovõtõq.
„Õdaguhe“ om film katõst noorõst poisist, Taytost ja Oisínist, kink esä, „papa“ Reilly, oll' varrampa kandnuq nimme „Iiri rändäjide kuning“ ni reisnüq mustlaisiga üten. A papa Reilly naanõ, Mary, oll' koolnuq, ku tõõnõ poig, Oisín, sündü, ja päält tuud oll' esä poissõga üten Dublinihe tulnuq. Esä sai Tayto ja Oisíniga häste läbi, a päält imä kuulmist oll' tä umist pojõst kavvõlidsõs jäänüq ja juuma nakanuq.
Poissõ imäpuulnõ vanaesä reise iks viil ümbre uma hobõsõvankridõ ja mustlaskaravaniga. Ütel pääväl tull' tä mere veerest Dublinihe, umma väümiist ja latsõlatsi kaema, ni timä perän nakas' käümä illos valgõ hobõnõ. Vanaesä kõnõl' latsilõ vana iiri luu luulõtajast Oisínist, kiä läts' üten haldjanaasõga Nuurusõ Maalõ (iiri keelen Tir na nÓg). Päält kolmõ aastakka taht' tä jälq Iirimaad nätäq ni haldjas and' timäle uma valgõ hobõsõ ja ütel' et Oisín tohe-eiq hobõsõ säläst maaha tullaq, selle et surmligõ maailman oll' müüdä lännüq joq 300 aastakka ja kui ta jalaq maad putudiq, jäi tä vanas ni kuui ärq. A kogõmaldaq sattõ Oisín iks hobõsõ säläst maaha, jäi vanas ja kuuli ärq ni hobõnõ läts' tagasi Nuurusõ Maalõ.
Valgõ hobõnõ, kiä vanaesäga üten oll', sai väega hääs sõbras noorõmba poisiga, kink nimi oll' ka Oisín, nii et vanaesä pidi lõpus hobõsõ latsilõ kink'mä. Poisiq panniq hobõsõlõ nimõs Tir na nÓg ja võtiq tä hindä kortinna elämä, esä protõstiirmisõst huul'malda. A naabriq saiq teedäq ja kutsiq politsei.
Politsei vei hobõsõ kortõrist ärq, a üts rikas miis näkk' hobõst ja ost' tä võlss'dokumentõ abil hindäle. Poisiq näiväq hobõst televiisorist, ku tä juusk' võistlusõl, ja lätsiq esiq ka sinnäq. Nääq varastiq hobõsõ õkva kaamõridõ iin hindäle tagasi ja ratsudiq minemä. Rikas miis lubasi 10 000 dollarit inemisele, kiä hobõsõ timäle tuu, ja kõik Iirimaa kai üle meediä päält, miä sünnüs. Kuna poisiq tulõ-õs kodo, lätś ka esä noid politseiga üten ots'ma.
Niimuudu nakas' pääle pikk ja rassõ takanajaminõ ni poisiq olliq politseist kõik aig õnnõ veidükese iinpuul. Hobõnõ, Tir na nÓg, vei näid õkva õdagu poolõ. Tä paistu piaaigo poissõ mõttit lugõvat ja mitu kõrda pässiq nääq politsei käest teno hobõsõlõ. Tayto ja Oisín esiq olliq ka märksäq, nääq hoiiq kõrvalõ suurist teist, lätsiq üle ojjõ, et politseipiniq näide jälgi üles võttaq ei saasiq, ja ütel kõrral pässiq kimmäst kinniqvõtmisõst tuuperäst, et lää-äs õkva edesi, a lätsiq määntsestki võõrast majast läbi.
Poissõ jaos om kõik pagõminõ nigu üts suur seiklus. Naq ommaq õnnõlidsõq, et näil käüdäs perän nigu kur'ategijil vai marupinnel, selle et näile miildüs kaiaq Ameeriga kauboifilme ja nüüd om näil võimalus ummi filmikangõlaisi mängiq. Et vaihõpääl süvväq ka saiaq, mõtlõsõq nääq vällä egäsugumadsi ettevõtmiisi. Üts kõgõ armsambit ja nall'akambit om vaest tuu, ku Oisín laul raha tiin'misõs Dublini huulitsidõ pääl laulu „Danny Boy“.
Esäle, kiä politseiga ummi poigõ ots', mõos tuu takanajaminõ huvitaval kombõl häste. Tä saa hindäle kats hääd sõpra ja nakas arvu saama, et kuigiq tä naanõ om koolnuq, ommaq täl latsõq ja tä ümbre om iks viil väega pall'o ilosat. Samal aol, ku latsõq ratsutasõq õdaguhe, vabahusõ poolõ, saa esä vabas hindä minevigust.
Lõpus, tõõsõl puul Iirimaad, Atlandi ookeani veeren, saa politsei poisiq kätte. A Tayto ja Oisín taha-ai hobõst ärq andaq ni peräkõrd juusk kõgõ tuust lärmist hiitünüq Tir na nÓg vette, Oisín timä sälän. Poiss ja hobõnõ kaosõq lainõihe ni kõik arvasõq, et nääq ommaq uppunuq, a õnnõs saa esä Oisíni ärq pästäq. Tir na nÓg om tävveste kaonuq, a poisiq usu-uiq, et tä om ärq uppunuq. Hobõnõ om lihtsähe täütnüq siin uma ülesandõ ja lännüq tagasi müütiliste ilma, kon tä periselt eläs. Ka filmi kaejilõ andas peris selgehe mõistaq, et Tir na nÓg olõ-õi sukugiq harilik hobõnõ.
Auhinnaq.
1993: Roxanne T. Muelleri rahva lemmigu auhind kõgõ parõmbalõ filmile Clevelandi rahvusvaihõlidsõl filmifestivalil – Mike Newell.
1993: Tähepoisi auhind Oulu rahvusvaihõlidsõl latsi filmifestivalil – Mike Newell.
1994: Kuldvasik kõgõ parõmba Õuruupa filmi iist Hollandi filmifestivalil – Mike Newell.
1994: Noorõ kunst'nigu auhind silmänakkaja vällämaidsõ perrefilmi iist nuuri kunstnigõ auhindo jagamisõl – Mike Newell.
1994: Noorõ kunst'nigu auhind silmänakkajalõ noorõlõ näütlejäle perrefilmin nuuri kunstnigõ auhindadõ jagamisõl – Rúaidhrí Conroy ja Ciarán Fitzgerald.


Kõrõ.
Kõrõ vai tõisisõnno juttsälg kobikunn (tiiduskeelen "Bufo calamita") om edimädse kaitsõkatõgooria katõpaigaelläi, miä tähendäs, et tä om umbõlõ haruldanõ ja timä segäminõ luudusõn om keelet. Edimäste katõgooriahe om varrampa nimetet viil hal’as-kobikunn, kiä om täämbadses joba miiq piirkunnan vällä koolnuq. Eestin ummaq kõrõq hädäohon päämädselt elopaiko häömise peräst. Näil om elmises vaia lagõhit liivatsit kotussit. A kuna Nõvvokogoliido aol kõik rannamaaq ja liivaguq mõtsa täüs istutõdiq, sõs kõrõq jäieq umist elopaigost ilma. Parhilla om näid viil perrä jäänüq õnnõ mõnda ütsikuhe liivahauda ja mõtsalda randa.
Kõrõ elotiieq.
Kõrõ om kobilidsõ naha ja hellerohilidsõ sälätriibuga kunn. Tä om väegadõ var'olidsõ eloviiega. Päävätsel aol tä ist lehti, liiva vai mõtsaprahi all, a üüse muutus aktiivsõs. Kõrõq sööväq kõgõsugumaidsi mutukit, kedä näil kõrda lätt liiva päält kinniq püüdäq. Sigimise aig om näil keväjäst suvõ algusõni. Sõs kogonõsõq esädseq kunnaq madalihe aotliidsihe lumpõhe, miä liiva vaihõlõ teküseq ni nakkasõq kõvva laulma. Laulu pääle tulõvaq sinnäq imädseq. Kõrõ kudu om katõrialinõ lint, kost paari nädäliga arõnõsõq välla kunnapojaq.


Kraasna.
Kraasna (vinne keelen Krasnogorodsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus. Kraasna om Sinjaja jõõ veeren. Elänikke arv om 3721 (saisoga 1.01.2016).
Külä tekkü 1464. aastagal ehitedü kandsi mano. 1967. aastagal sai külä alõvis. 1995. aastagani oll' alõvi ammõtlinõ nimi Krasnogorodskoje.
Kraasna ümbre, kunagidsõn Vitebski kubermangun, parhilladsõ Läti, Valgõvinne ja Vinnemaa piiri lähkün elli sinnäq vällärännanüisi setodõ rühm Kraasna maarahvas. Kraasna maarahvas kõnõl' Kraasna murrakun, miä oll' väega täämbädseni Setomaal kõnõldava seto keele muudu.


Windhoek.
Windhoek om Namiibia pääliin.


Kõmrimaa.
Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen "Cymru" [kõmri], inglüse keelen "Wales" [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist.
Kõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).
Kõmri kiil.
Kõmri keelel um Kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus. Uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs Kõmrimaal väega pall'o tüüd.
Sport.
Kõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund, miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu Õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq.


Tõstamaa.
Tõstamaa om alõvik Pärno maakunnan Pärno liinan. Elänikke arv om 461 (saisoga 1.01.2019).
Tõstamaa oll' aastagil 1992–2017 Tõstamaa valla keskus.


Saadjärv.
Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün. Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse. Pindala om 723 ha, kõgõ suurõmb süvähüs 25 m. Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka. Järve veeren ommaq ujomisrannaq ja pur'oloodsigusadamaq.


Murõlipuu.
Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu ("Prunus avium") om ruushäitsmeliidsi sugukunda vislapuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.
Murõlipuu viläs om murõl (morõl, makõkirss).
Vällänägemine, mõõduq ja eloigä.
Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu. Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq. Puu saa täüskasunus 60–80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20–25 m korgõ. Tüve läbimõõt om sis 50–70 cm. Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm. Puu eloigä on hariligult 70–100 aastakka.
Edesiminemine.
Murõlipuu om mutiktolmlõja. Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt. Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi. Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt. Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul. Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq  murõlivõsu. Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.
Kasumiskotus.
Murõlipuulõ miildüseq kergeq, süväq, vilälidseq ja parra niiskusõga, kõgõ parõmbahe kergehe happalidsõq maaq. Tä kasu-ui häste pall'o likõ vai üleujotõdava maa pääl. Eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall'o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq, tuuperäst kasusõq Eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh, a sisemaal tüküseq aig-aol ärq külmämä. Luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik, kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl. Uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik, kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga, a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä. Murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist-säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi, saari vai kõivõga.
Levik.
Murõlipuu luuduslinõ leviala om Kesk-, Õdagu- ja Lõunõ-Õuruupan, Skandinaavia lõunõjaon, Briti saari pääl, Ukrainan, Taga-Kaukaasian, Väiku-Aasia põh'ajaon, Afriga põh'aranna lähkün.
Murõliq.
Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq. Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.
Puu.
Murõlipuu puu om väega illos, sirgõ ja ütelidse tekstuuriga, roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga. Taa om väega hinnat puutüümatõrjaal.
Kasvataminõ.
Murõlipuud istutõdas Õuruupan pall'o ineskiidsi nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud, mõtsapuud ku ka ilopuud. Mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ.


Audru.
Audru om alõvik Pärno maakunnan Pärno liinan. Audru om Audru jõõ veeren. Elänikke arv om 1497 (saisoga 1.01.2019)
Audru oll' aastagil 1992–2017 Audru valla keskus.


Kähr.
Kähr ("Meles meles") om lasidsaliisi sugukunda kuuluv murdja mõtselläi.
Kährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq. Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.


Kährik.
Kährik ehk kährikpini ("Nyctereutes procyonoides") om piniläisi sugukunda kährigu perrekunda kuuluv väiku murdja mõtselläi.
Eloviis.
Hariligult eläs kährik oosõn. Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ. Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm. Kährik liigus hariligult hämärän ja üüse. Kährik on ainugõnõ piniläne, kiä tege talvõuinakut. Siski võivaq kähriq ka talvõuinagu aigo sulailmaga välän kävvüq.
Karvnahk.
Kähri kask um karmi karvaga ja ilosas taad ei peetäq. Siski kuigivõrd näid naha peräst kasvatõdas, nt Hiina nahaeläjäfarmõn.


Õ.
Õ (õ) om ladina kirä täht, miä om saad o-tähest diakriitilidse lainõmärgi (tilde) abil.
HTML-märgendüsen andas Õ-tähte edesi &#x26;Otilde; ja õ-tähte &#x26;otilde;.
Võro, seto ja eesti kiil.
Võro, seto ja eesti keelen märk seo täht "õ"-hellü ehk ümärdämäldä puulkorgõt keskvabahellü.
Eesti keelen eräle õ-tähe pruukmisõ mõttõ käve vällä ja alost' ka taa pruukmist 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing. Inne tuud pruugiti "õ"-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.
Võro ja eesti tähistün om õ-täht w- ja ä-tähe vaihõl. Võro ja seto keelen, a niisama ka vad'a keelen ja eesti keele kihnu pruugin om õ-tähte pall'o inämb ku eesti keelen. Taa põhjusõs om tävveline vabahelle kokkokõla, miä nain keelin om ja midä eesti keelen olõ-õi. Vabahelükokkokõla om külh olõman ka soomõ keelen, a kuna sääl olõ-õi "õ"-hellügi, sis olõ-õi ka taadsamma "õ"-kokkokõlla, miä tegegi võro, seto, vad'a ja kihnu keele nii õ-rikkas.
Võro ja seto keelen om tegeligult kolmõ esiq sorti "õ"-hellü, midä kõiki märgitäs täämbädsel pääväl õ-tähega. Nuuq kolm "õ"-helü varianti ommaq harilik (puulkorgõ ja tagapuulnõ) ehk eesti "õ" (nt "mõts", "kõrd"), korgõ "õ" ehk ümärdämäldä korgõ keskvabahelü, nt "sõna, sõs, kõik "(om märgit ka "y"-tähega, nt "syna, sys") ja taga-"e" ehk tagapuulnõ "e"-helü variant, miä kõlas väega "õ" muudu ja "õ"-ga taad ka kirotõdas nt "tarõ, panõ, kurõkõnõ".
Puutrin vai telefonin pruugitas õ-tähe asõmal tõõnõkõrd märki 6.
Koltasaami kiil.
Koltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ]. Nt: "kõõččmoš" 'küsümüs'.
Liivi kiil.
Liivi keelen märk õ edimädsen silbin võro ja eesti õ-lõ lähküt ümärdämäldä puulkorgõt keskvokaali.
Portugali kiil.
Portugali keelen märk õ läbinõna (nasaliseeritüt) o-hellü [õ].
Vietnami kiil.
Vietnami keelen märk õ nõsõva kakkõtooniga o-hellü.


Kaljulaiu Kersti.
Kaljulaiu Kersti (Kersti Kaljulaid; sündünüq 30. joulukuu pääväl 1969 Tarton) om Eesti poliitik, inneskine ärijuht ja ammõtnik, 2016–2021 Eesti Vabariigi president.
Kaljulaid om olnuq ärijuht ni Eesti ja Õuruupa Liido ammõtnik. Aastil 2004–2016 oll' tä Õuruupa Kontrollikua liigõq.
Elolugu.
Kaljulaid lõpõt' aastagal 1987 Talliina 44. Keskkooli Aastagal 1992 lõpõt' tä "cum laude" Tarto Ülikooli bioloogia ala pääl. Aastagal 2001 sai tä Tarto Ülikoolist kutsõmagistri kraadi (MBA) ärijuhtmisõn.
Aastil 1996–1999 tekk' tä müügijuhi ja projektijuhi tüüd ni tüüt' pangan.
1999–2002 oll' Kaljulaid Eesti pääministri majandusnõvvoandja.
Tä om ilmutanuq arvamislukõ aokirändüsen ni om Kuku raadio saatõ "Eurominutid" autor ja saatõ "Keskpäevatund" üts tegijit.
Aastil 2001–2004 kuulu tä Esämaaliito, a valimiisist ossa es võtaq.
2002–2004 oll' Eesti Energia AS-i Iru eelektrijaama direktri.
2004–2016 oll' Kaljulaid Õuruupa Kontrollikua liigõq.
Kaljulaid om 2011. aastagast Tarto Ülikooli nõvvokogo edemiis.
2015. valiti tä Poliitigauurmiisi Keskusõ PRAXIS juhis, a asõndaja puudumisõ tõttu Õuruupa Kontrollikuan saa-as tä Praxise juhi ammõtihe astuq.
2016 süküskuun valõ Riigikogo Kandsalei mano luud arõngu perräkaemisõ nõvvokoda Kaljulaiu umas edemehes.
2016. aastaga Eesti presidendivalimiisil tekk' Riigikogo vanõmbidõkogo 27. süküskuu pääväl päält presidendi valimalda jäämist valimiskogon Kaljulaiu Kerstile ettepanõgi kandidiiriq Vabariigi Presidendis ja Riigikogo liikmilõ ettepanõgi säädäq Kaljulaid presidendikandidaadis. 30. süküskuu pääväl 2016 säiki 90 Riigikogo liigõnd Kaljulaiu Kersti üles Vabariigi Presidendi kandidaadis ja 3. rehekuu pääväl 2016 valiti Kaljulaiu Kersti Riigikogon 81 puulthelüga Eesti Vabariigi presidendis. 2021. aastaga presidendivalimiisil Kaljulaidu tõõsõs ammõdiaos es valitaq.
11. rehekuu pääväl 2021 ütel' Kaljulaid uman lahkumiskõnnõn, et täl om hää miil, et Eesti om jäänüq truus 92. aastagal Põhisäädüiste kirotuilõ Lääne väärtüisile, sest õnnõ säändsen väärtüsruumin ommaq noorõq peri Eestin elämä.
Eräelo.
Edimädsest abielust om Kaljulaiul tütär ja poig. Kaljulaid om ka vanaimä.
Timä tõõnõ kaasa om aastagal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinseneri ala pääl lõpõtanuq Georgi-Rene Maksimovski, näil om kats poiga.


Ilvese Toomas Hendrik.
Ilvese Toomas Hendrik (Toomas Hendrik Ilves, sündünüq 26. joulukuu pääväl 1953 Stockholmin) om Eesti poliitik ja diplomaat, inneskine aokiränik, 2006-2016 Eesti Vabariigi president.


Õuruupa Kontrollikoda.
Õuruupa Kontrollikoda kontroll Õuruupa Liidu raha pruukmist. Kontrollõ tulõmusõq esitedäs aastagaruandih Õuruupa Parlamendilõ, kiä või eelarve täütmise tuuperrä hääst kittä vai hääst kitmäldä jättä. Õuruupa Kontrollikoda om üts säitsmest Õuruupa Liidu institutsioonist.
Õuruupa Kontrollikua tüüd juht kolleegium, kohe kuulus õgast Õuruupa Liidu riigist üts liigõq. Õuruupa Kontrollikua liikmõq nimetäs kuvvõst aastagast ammõtihe Õuruupa Liidu Nõvvokogo, koh õka Õuruupa Liidu riiki esindäs ministri.
2004.–2016. aastagal oll' Eestist nimetedü Õuruupa Kontrollikua liigõq Kaljulaiu Kersti. Päält tuud, ku Riigikogo oll' Kaljulaiu Kersti presidendist valinu, pakk' Eesti valitsus 2016. aastaga rehekuu 10. pääväl Õuruupa Kontrollikua vahtsõ liikmõ kandidaadist Pardsi Juhani.


Õuruupa Keskpank.
Õuruupa Keskpank om Õuruupa Liidu institutsioon, miä vastutas rahapoliitiga iist riigeh, miä ommava võtnu tarvitusõlõ ütise raha õuro (Austria, Belgiä, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprüs, Leedu, Luksõmburk, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, S'aksamaa, Slovakkia, Sloveeniä ja Soomõ).
Üteh noide 19 riigi keskpanguga moodustas Õuruupa Keskpank Õurosüsteemi.
Eesti Panga president esindäs Eestit Õuruupa Keskpanga nõvvokogoh, miä määräs, ku korgõ vai madala omma õurot pruukvih maiõh baasintressimäärä, minkäga panga saava keskpangast laina võtta vai umma rahha keskpangah hoita. Baasintressimäärä mõotasõ intressimääru, midä panga umilõ klientele masva raha hoitmise iist pangah ni võtva ummilt klientel pangast võetuisi lainu iist.
Õuruupa Keskpank piät intressimääru säädmise ja muiõ rahapoliitiga riistuga hoitma hinna õurot pruukvih maiõh kimmä, niimoodu õt hinna pallo kipõst es kasunu. Õuruupa Keskpanga siht om hoita inflatsiooni keskpika ao joosul 2 protsendi lähküh.
Õuruupa Keskpank om üts säidsmest Õuruupa Liidu institutsioonist.
Õuruupa Keskpank om Frankfurdin S'aksamaal.


Õuruupa Kommisjon.
Õuruupa Kommisjon om Õuruupa Liidu tähtsa kogo. Kommisjon esindäs ja kaitses kogo Õuruupa Liidu huvve.
Õuruupa Kommisjon om Brüsselin, kommisjoni tarõ kutstas mustidsõ paikliku kotusõnime perrä Berlaymontiks.
Õuruupa Kommisjoni tüüd juht kolleegium, kohe kuulus õgast Õuruupa Liidu riigist üts volinik.
Õuruupa Kommisjon om üts säidsmest Õuruupa Liidu institutsioonist.


Hao Paul.
Hao Paul, Vaidla Kaarel ja Riittsaarõ Evar 2015. aastagal Obinitsa gallõriin Hal’as kunn.
Hao Paul (seto keelen ka Hao Paali, eesti keelen Paul Hagu, sündünüq 2. räüsäkuu pääväl 1946 Setomaal Meremäe vallan Koolina nulga Ostruva külän) om seto sootska, rahvus- ja kultuuritegeläne, folklorist, etnoloog ja keelemiis.
Hao Paul oll´ Setomaa ülembsootśka aastagast 1995 kooni aastagani 1998. Inne Hao Pauli oll ülembsootśka Anipai Vello ja 1998. aastaga suvõl valiti ülembsootśkas Kera Volli.
Hao Paul om pikkä aigo olnuq Tarto Ülikooli oppaja, kirändüse ja rahvaluulõ osakunna eräkõrralinõ dotsent ni Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ juhataja, niisama Võro Instituudi tiidüsnõvvokogo edemiis. Tä om kõgõ inämb uurnuq seto rahvaluulõt ni kombit.
Hao Paul om seto rahva iistvitäi, Seto Kuningriigi mõttõ edimäne välläkäüjä ja kuningriigipäivi kombõ alostaja ni seto keele ja kiräviie edendäjä. Hao Paul  om Vabarna Anne luudu seto rahva eeposõ "Peko" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ "õ" märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.
Hao Paul om seto leelo ja laembalt vana rahvalaulu hää tundja, laulja ja tutvustaja ni leelokuurõ Hellero ni Liinatśuraq liigõq.


Setoq.
Seto Kuningriigi päiv Mikidämäel 2006. aastagal
Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal. Setosit arvatas kokko ollõv päält 10 000.
Täämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan. Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Pihkva oblasti Petseri rajuuni.
Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi. Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).
2010. aastagal tunnist' Vinnemaa valitsus setosit ku väikut põlisrahvast. Eestin peetäs setosit ammõtligult eestläisis ja nii eestläisi ku setodõ hindä hulgan om mitund muudu arvamiisi: mõnõq pidäväq setosit umaette rahvas, mõnõq ütes osas eestläisist. Pall'oq setoq pidäväq hinnäst samal aol nii setos ku eestläses. Soomõ-ugri hõimuliikmisõn peetäs setosit viimätsil aastakümnil umaette rahvas, näil ommaq Soomõ-ugri maailmakongressil umaq saadiguq uma seto lipu all. Setodõ hindämäärämise võimalusõs om parhilla Seto Kuningriik, miä ei vastandaq hinnäst Eesti Vabariigilõ, a mil om olõman uma kroonikogo ja pää - sootska (seto jumala ja kuninga Peko asõmik maa pääl) -, kiä valitas egä aastaga põimukuu algusõsõn peetäväl suurõl festvalilaadsõl ettevõtmisõl Seto Kuningriigi pääväl.


Hingipäiv.
Hingipäivä peetäs 2. märtekuu pääväl.
Katoligu kerigukallõndrihe võeti 1006. aastagal 2. märtekuu päiv ku hingipäiv ehk usklikkõ koolnuidõ mälehtüspäiv.
Eestläisil jääs hingipäiv hingiao sisse. Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo.
1990. aastil levisi kommõq pandaq hingipääväl kodoaknidõ ja matusaian sugulaisi haudo pääle koolnuidõ mälehtüses kündleq palama.


Hingiaig.
Hingiaig om sügüsene aig rahvakallõndrin, ku avvostõdas ja oodõtas kodo koolnuidõ umatsidõ hingi.
Hingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä.  Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.
Hingiaol (neläpäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo. Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.
Hingiaol tohe-ei tetäq mürrä, nall'a, kõvva naardaq, rüükiq, ka mitte kärärikkit töid, nigu puid lahkuq.


Nahtsipäiv.
Nahtsipäiv om seto rahvakallendri tähtpäiv, 11. märtekuu päiv, Suurkannahtaja Anastasia mälehtüspäiv.


Kanõp (hoimaruuh).
Kanõp, tõisi nimmi siän tunnõt ka ku marihuaana, om kanõbi perrehe käüvä kasvo miä taht osõst tett miä taht narkootik, vällä arvat kanebivaik. Marihuaanas üldäseq kuivaduq kanebihäitsmeq, midä tarvitõdas suidsutõn vai süvväs (mano pandõn kanebivõidu kas kuuki vai jogurtihe).
Mitmõn riigin om seo ilma aigo kanebi ariminõ ja timä viljo edesi andminõ, kauplõminõ ja pruukminõ keelet, agaq mitmõl puul om lubat meditsiiniline pruukminõ.


Rõugõ mõisa.
Rõugõ mõisa (s'aksa keelen "Rauge") oll' rüütlimõisa Rõugõ kihlkunnan Võromaal. Mõisa päähoonõq om täämbädses pääväs häönüq.
Üts varratsõmpi tiidüisi Rõugõ mõisa kotsilõ om peri 16. aastasaast, 1544. aastagast, ku taa oll' Georg Kursi uma kuun Nursi, Sõmmõrpalo ja Kärgula mõisidõgaq. Tääd peetäs ka Rõugõ kerigu finantsiirjäs 16. aastasaa keskkotsil. Taad aigu peetäs ka kerigukihlkunna sündümiseaos.
Rõugõ mõisal oll' pall'o perremiihi. Perämäne mõisa umanik oll' C. H. Samson von Himmelstiern. Pääle tää surma pere mõisa tää latsõq.
19. aastasaa perämädsel aastakümnel oll’ Rõugõ mõisast saanuq põllumajanduslik kogo, nigu pall'odõst mõisist. Sääl tüüt’ ollõküük, villatüüstüs, saeveskiq, jahuveski, meier, savikivilüüv, tõrva- ja hüdseahoq. 20. aastasaa edeotsan tull' nailõ mano aiakraamitüüstüs. Rõugõ uma oll' ka Muhkamõtsa kar'amõisa.
Päält 1920. aasta maareformi sai Friedrich Samson von Himmelstiern hindäle mõisakeskusõn ollõtüüstüse, juuriguhoitusõ ja põllumaa, kokko 35 hektääri. Elokotussõs ost' tää Jaani-Peebu koolitarõ kuun 58 hektääri maagaq. Sääl elli Samsonidõ pereh 1939. aastaniq.


Rhiwabon.
Rhiwabon (inglüse keelen "Ruabon") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Caergybi.
Caergybi (inglüse keelen "Holyhead") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Aberteifi.
Aberteifi (inglüse keelen "Cardigan") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Y Drenewydd.
Y Drenewydd (inglüse keelen "Newtown") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Y Trallwng.
Y Trallwng (inglüse keelen "Welshpool") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Y Rhyl.
Y Rhyl (inglüse keelen "Rhyl") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Y Fflint.
Y Fflint (inglüse keelen "Flint") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Ynys Môn.
Ynys Môn (inglüse keelen "Anglesey") om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 714 km².
2017. aastagal elli sääl 70 043 inemist.


Ynys Gybi.
Ynys Gybi (inglüse keelen "Holy Island") om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 39,4 km² ja 2011. aastagal elli sääl 13 659 inemist.


Ynys yr Adar.
Ynys yr Adar (kõmri keelen 'tsirkõ saar') om saar Suurbritannian Kõmrimaal Ynys Llanddwyni saarõ lähkün.


Ynys Llanddwyn.
Ynys Llanddwyn om saar Suurbritannian, Kõmrimaal. Saarõ pindala om 0,3 km².


Niwbwrch.
Niwbwrch (inglüse keelen "Newborough") om liin Suurbritannian, Kõmrimaal.


Lindorrav.
Lindorrav ehk nahkorrav ("Pteromys volans" L.) om väiku imetäjä mõtsaelläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda. Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson. Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso. Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.
Elomaa.
Lindoravit eläs Põh'a-Õuraasia segä- ja lehtmõtsavüün Õdagu-Soomõst ja Baltimaist Tsiberi ja Vaiksõ ilmamereni.
Eestin eläs lendoravit Viromaa keskjao soiõ ümbre mõtson, kotussidõ ka Lõunõ-Pärnomaal ja Harjomaal.
Ku pall'o lindoravit om .
Terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq. Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul. Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ. Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.
Vällänägemine.
Lindorrav om kujo poolõst orava muudu, a vähämb. Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl. Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall. Kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq, aloskarv om tummõhall.
Eloigä.
Arvatas, et lindoravidõ eloigä jääs inämbüisi 5–6 aastaga vaihõlõ, a nä võivaq elläq ka 6–8 aastakka.
Elopaik ja eloviis.
Lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70–120-aastatsit haavapuid. Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi. Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä. Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
Pesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa, ku 3 miitret.
Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä. Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän. Lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq, päält tuu ka linnadaq esiki 30–40 miitre kavvustõ. Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.
Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq. Päämäne hädä om näile lakõq alaq – noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.
Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.
Kodopiirkund.
Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq. Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit. Esätside kodopiirkund om kooniq 40 hektääri.
Süümine.
Lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ. Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
Olokõrd Eestin.
Lindorrav om Eestin väega harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs. Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt. Ku 1990ndil elli lindoravit 3180 kruutkilomiitre pääl, sis 2015. aastagas om mõtso, kon eläs lindoravit, alalõ jäänüq õnnõ 550 km², minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ 1-2 km². Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.


Jacksoni Michael.
Jacksoni Michael (Michael Jackson, 1958-2009) oll' Ameeriga Ütisriike laulja.


Õigemeele Birgit.
Õigemeele Birgit (Birgit Õigemeel, sündünüq 24. süküskuu pääväl 1988) om eesti laulja.


Bhumibol Adulyadej.
pisi
Bhumibol Adulyadej (ภูมิพลอดุลยเดช, 1927– 2016) oll' Tai riigi keisri aastagil 1946-2016.


Eestläseq.
Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs "maarahvas") om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas. Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil.
Eestläisi etnilidseq alambrühmäq ommaq näütüses võrokõsõq, setoq, mulgiq, saarlasõq ja hiidlasõq.
Rahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn "Kulturnationi põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi. Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.
Välänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist. Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan.


Afon Dyfi.
Afon Dyfi (inglüse keelen "River Dovey") om jõgi Kõmrimaal.


Valparaiso.
Valparaiso om liin Tsiili keskosan.


Santiago.
Santiago om Tsiili pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv.
Rahvidõvaihõlidsõ imäkeelepäävä tähüstämine Islamabadin 2015. aastagal üten nõudmiisiga, et pandśabi keelele annõtasiq Pakistanin ammõtligu keele õigusõq
Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv om 21. radokuu päiv, miä määräti 1999. aastagal UNESCO puult imäkeelepääväs ehk keele- ja kultuurikirivüse edendämise pääväs.
Tähtpäiv sai algusõ Bangladeshist, kon 21. radokuu pääväl 1952. aastagal saiq surma pääliinan Dhakan mitmõq tudõngiist meeleavaldajaq, kiä nõvviq bengali keele ütes Pakistani riigikeeles kuulutamist.


Imäkeelepäiv.
Imäkeelepäiv om Eesti riigi tähtpäiv, midä tähüstedäs 1996. aastagast luulõtaja Petersoni Kristjan Jaagu sünnüpääväl, 14. urbõkuu pääväl.
Imäkeelepäeva puhul kõrraldõdas mitmõsugutsit ettevõtmiisi nii eesti ku võro keele avvos. Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind. Imäkeelepääväl vai lähkün peetäs pall'odõn koolõn ja latsiaion keelepäivi, kon kõnõldas eesti vai võro keelest.


Vikerraadio.
Vikerraadio om Eesti riigiraadio (Eesti Raadio) raadioprogramm. Vikerraadio om uurmiisi perrä Eesti kõgõ suurõmba kullõjidõ arvoga raadiojaam.


Täüspeethelü.
Täüspeethelü ehk klusiil om peethelü, midä teten peetäs kurgust tullõv õhk tävveste kinniq. Tuud tetäs huuli (nt [p], [b]), keele (keeletipuga [t], [d], keelelabaga [k], [ɡ]) vai kurguga ([q]).
Kõigin maailma loomuligõn keelin lövvüs täüspeethelle  ja inämbüsen ommaq olõman vähämbält helüldä täüspeethelüq [p], [t] ja [k]. Huulhelü [p] om naist sääne, miä kõgõ kergembähe tüküs keele arõnõmisõga ärq kaoma ([p] → [f] → [h] → Ø). Võro keele kõgõ esiqerälidsemb täüspeethelü om kurgupeethelü ehk kakkõhelü.


Kogõr.
Kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr ("Carassius carassius") on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.
Hariligult om kogõr 10–40 cm pikk, mõnikõrd siski kooniq 64 cm, ja kooniq 3 kg rassõ. Kogõr om  karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal. Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakadsõst kooniq hallikasrohikadsõni.
Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist. Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit. Talvõl om tä unõtaolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Hummogu-Aasia Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud. Eestin om kogõr harilik kala.


Valgõ lepp.
Valgõ lepp ehk esälepp ("Alnus incana") om kõoliidsi sugukunna lepä perrekunda kuuluv lehepuu.
Vällänägemine.
Valgõ lepä leheq ommaq hallikasrohilidsõq ja läükeldä, lehe ots om terräv. Puu tüvi om valkjashallikat värvi ja sille. Hall lepp kasus kooniq 15 miitret korgõs.
Elokotusõq.
Kasus nii Õuruupan, Aasian ku ka Põh'a-Ameerikan. Eestin om harilik puuliik, a veidemb om tedä saari pääl. Valgõt leppä või löüdäq näütüses segämõtsost, viikokõ veerest ja mõtsaveerist.


Must lepp.
Musta lepä leheq ja noorõq kukuq
Must lepp ehk imälepp ("Alnus glutinosa") om kõoliidsi sugukunna lepä perrekunda kuuluv lehepuu.
Must lepp om Eestin harilik puu. Puu korgus om kooniq 30 (35) miitret ja eloigä küünüs 100–130 aastagani. Puu tüvi om krobõlidsõ koorõga ja mustjat värmi, leheq läükväq ja ilma terävä otsalda.


Star Trek.
"Star Trek" om vällämõtõld ulmõmaailm, minkast om tett 6 telesarja (kokko 716 jako), 12 mängofilmi ni hulk raamatit ja puutrimängõ. "Star Treki" maailma näüdädi edimäst kõrda 1966. aastagal samanimelidsen telesar'an, minkalõ pand' alosõ Roddenberry Gene.
Star Treki üte kesksembäq tegeläskujoq ommaq näütüses kaptõn Picardi Jean-Luc ja android Data.
Telesar'aq.
Kokko om tett 6 "Star Treki" teemalist telesarja. Plaaniti viil ütte telesarja, a tuu jäi tegemäldä.


Murrõq.
Murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujo. Murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu, sõnno muutmisõ, sõnavara ja lausõstusõ poolõst. Murdit uur'vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias.
Mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä. Murdõq jagonõsõq maanukkõ, Eestin päämidselt kihlkundõ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis.
Hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid (territoriaalsit murdit). Viimätsel aol om vällä tulnuq pall'o uur'miisi liinamurdidõ kotsilõ, säälhulgan näütüses ka USA liinon elävide afroameeriklaisi inglüse kiil, miä om väega pall’o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq.
Keeletiidüslik arvosaaminõ.
Keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit, miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist. Tuu või tähendäq ka tuud, et inemine kõnõlõs määnestki murrõt, miä om standardsõ literatuursõ murdõ variant.
Võidas tetäq vaiht standardsil murdil (ehk kiräkeelil) ja traditsiooniliidsil murdil. Päämine vaih om, et edimäidsi pruugitas kirän, toetas spetsiaalsin institutsioonõn, opatas koolõn ni näid peetäs "kõrraperälidsembis" ("päämäidsis") keelevormõs. Mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt (sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist).
Kiil vai murrõq.
Olõ-õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises. Tuuperäst, ku kõnõldaq, et määnegi kiil om kiil vai murrõq, piät selges tegemä, midä kummagi termini all mõtõldas. Kuq om vaia ärq hoitaq valikut, pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum, miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit.


Kiräkiil.
Kiräkiil om määntsegi keele, kirälik, standardiseerit muud.
Lisas põh'aeestilidsele eesti kiräkeelele om Eestin pruukmisõn ka lõunõeestiline kiräkiil - võro kiräkiil, midä pruugitas põhilidsõlt Võromaal, a ka muial Eestin, kon eläs võrokeelist rahvast.


Pyongyang.
Pyongyang om Põh'a-Korea pääliin nink kõgõ suurõmb liin.


Onomastiga.
Onomastiga ehk nimeoppus vai nimetiidüs om osa sõnavaraoppusõst, miä uur inemise- ja kotusõnimmi. Taa uur nimmi edimäst tähendüst, periolõkit ja muutumist.
Egäl inemisel om edenimi ja perrenimi. Edenime saa lats sündümisel ja perrenimi tulõ esä ja imä perrenimest. Perrenimi om suurõmban jaon keelist edenime perän, nii ka eesti keelen. Võro keelen om hariligult innemb perrenimi, mis om umakäänüsen ja sõs tulõ edenimi. Varrampa oll' sääne pruukminõ harilik ka eesti keelen, a noq olõ-õi tuu inämb nii harilik egaq ka mitte ammõtlinõ pruuk.
Lisas edenimele ja perrenimele om viil esänimi vai patronüüm. Tuu om peri esä nimest. Tüübilidseq esänime jakuq ommaq vinne keele -"ович", -"евич", -"овна", "-евна" ja skandinaavia -"sen" ja -"son". Vinne keelen om esänimi edenime ja perrenime vaihõl ("Иван Александрович Кузнецов"), skandinaavia keelin om esänimest saanuq perrenimi nigu "Jensen". Om ka perrenimmi, mis ommaq peri imä nimest, nuuq ommaq matronüümiq.
Eestläisi perrenimeq ommaq inämbjaolt peri eesti keelest, vinne keelest, śaksa keelest vai ommaq segäkiilseq ("Rebasson, Võsuberg").


2017.
2017. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10230. aastak sirvikallendri perrä.


Šiprage.
100px
Šiprage om Bosnia ja Hertsegoviina liin.
Bosnia sõja ajal tapeti Serbia bürood ja tagakiusasid Bosniaks. Üks Kotor Varoš omavalitsuses asuvast 18 laagrist oli politseijaoskonnas (MUP) Šiprage.


Astmõvaeldus.
Astmõvaeldus tähendäs tuud grammatilist nätüst, kon peethelüq vaeldusõq sõnatüve seen sis, ku sõnna käänetäs, nt sõnnon "kurg' ": "kurõ" (vaeldus "rg": "r") ja "kõtt": "kõtu" (vaeldus "tt": "t"). Astmõvaeldus om harilik inämbüsen õdagumeresoomõ keelin, nt võro, eesti, soomõ keelen, vällä arvaduq vepsä ja liivi kiil'. Mitmõn saami keelen om olõman ka säänest muudu nätüs (nt põh'asaami keele "guolli": "guoli" ’kala’, kon om vaeldus "ll": "l").
Õdagumeresoomõ keelin.
Eesti ja soomõ keelen om kombõs pitäq astmõvaeldusõs tugõva (TA) ja nõrga astmõ (NA) vaeldumist, säälhulgan eesti keelen pikkusvaeldus (nt TA "pakki": NA "paki") ja laadivaeldus, kon sõna sisehelüq muutusõq (nt TA "`valda": NA "valla"). Pikkusvaeldusõn tulõ astmõvaeldus vällä tuust, et pikkusastmõq (II vai pikk astõq ja III vai ülipikk astõq) vaeldusõq. Eesti keelen om viil I vai lühkü pikkusastõq, a tuud ei loedaq pikkusvaeldusõs. Soomõ keelen om umalt puult õnnõ kats pikkusastõt, lühkü ja pikk, ja astmõvaeldusõs peetäs õnnõ täüs'peethelle ("k", "p" ja "t") vaeldumist, nt "seppä": "sepän" ’sepp: sepä’ ja "lupa": "luvan" ’luba: loa’. Soomõ murdin om ka tõisi helle pikenemist mõnin sõnamoodõn (nt Oulu murdõn "tulen": "tullee" ’(ma) tulõ: (ta) tulõ’), kon edimäne silp om lühkü ja tõõsõn om pikk vabahelü, a tuud nimitedäs geminatsioonis.
Võro keele astmõvaeldus om keerolidsõmb tuuperäst, et tuun om pääle tugõva ja nõrga astmõ ka pikenüq ja ülipikenüq astõq. Om sõnno, mink paradigman tulõvaq ette kõrragaq kõik neli astõt ja kon om nii laadi- ku pikenemisvaeldus, nigu sõna "luba": "lua": "lupa": "luppa". Neist "luba" om tugõvaastmõlinõ ja "lua" nõrgaastmõlinõ, a osakäänüse vorm "lupa" om pikenün astmõn ja sissekäänüse vorm "luppa" ülipikenün astmõn.
Saami keelin.
Piä kõigin saami keelin om määnegiq astmõvaeldus, vällä arvat lõunõsaami keelen.
Põh'asaami keelen om astmõvaeldusõ põhimõtõq inämb-vähemb sama ku eesti keelen: tuu tulõ ette õnnõ rasõhusõgaq ja rasõhusõldaq silbi piiri pääl ja vaeldus tugõva ja nõrga astmõ vaihõl, nt "giehta" (T) ’käsi’: "gieđa" (N) ’käe’, "rikkis" (N) ’rikas’: "riggá" (T) ’rikka’.


Sinine kuslapuu.
Sinine kuslapuu ("Lonicera caerulea") om kuslapuuliidsi sugukunna puhm, mil ommaq sinidseq mar'aq. Puhm kasus 1,5–2 miitret korgõs. Mar'aq ommaq süüdäväq, makõhapukadsõ ja õrnalt mõrkjadsõ maiguga, sinidseq ja umbõs 1 cm pikkudsõq, hariligult pikligadsõq, a võivaq ollaq väega mitmõsugumadsõ kujoga.
Sinidse kuslapuu kultuurvormi süüdävät kuslapuud kasvatõdas aian ku mar'a- vai ilopuhma. Tuu mar'aq ommaq põh'apuulkerä parravüü aioh kõgõ edimädseq, miä suvõ algusõn vai esiki jo keväjä lõpun (piimäkuu algusõn vai lehekuu lõpun) valmis saavaq.


Wundti Wilhelm.
Wundti Wilhelm (Wilhelm Wundt; 16. põimukuu 1832 - 31. põimukuu 1920) oll' S'aksamaa füsioluug, mõttõtiidläne ja psükoluug.
Tä om eksperimentaalsepsükoloogia asotaja. Tä asot' 1879. aastagal Leipzigi ülikooli mano edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori. Sääl tä sai uuriq mudsu­häti ja tekk kimmäs ajokaho piirkundõ.
Elolugu.
Wilhelm Wundt sündü 16. põimukuu pääval 1832. Saksamaal. Ta oll' neläs lats perren. Timä isä oll' keriguopõtaja Maximillian Wundt ja imä oll' Marie Frederike.
1851. aastagal astõ Wilhelm Wundt Heidelbergi ülikuuli, tohtritiidust opma. Joba 1853. aastagal kirot' tä edimädse tiidüsligu tüü. Ülikooli lõpõt' tä 1855. aastagal ja 1856. aastagal läts' tä edesi opma Berliini ülikuuli Johannes Mülleri ja Du Bois- Reymondi mano.
Wundt oll' 1857–1874 aastagal erädotsent ja 1864. aastagal eräkõrralinõ profesri Heidelbergi ülikoolin.
Ku Helmholtz 1858. aastagal Füsioloogia Instituudi direktris panti, sai Wundt’st timä abimiis.
1865. aastagal kirot' tä opiraamadu inemise psükoloogiast.
1871. aastagal tüüt' tä Berliini Ülikoolin.
1873/1874 sai valmis raamat „Grundzüge der physiologischen Psychologie“, tuun raamatun tä kirotas vahtsõst tiidüse alast.
1874–1875 tüüt' Wundt Zürichi Ülikoolin mõttõtiidläsen. 1876. aastaga tull' tä tagasi Leipzigi Ülikuuli, kon tä 1879. aastal asot' edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori
1881. aastagal asot' tä edimädse psükoloogiaaladsõ aokirä Philosophische Studien, kon oll' seen pallo uurmistüüd.
1889. aastagal sai timäst Leipzigi Ülikooli rektri.


Dalí Salvador.
Dalí Salvador (Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech, Marquis of Dalí de Púbol, 1904-1989) oll' hispaania maalikunstnik, tsehkendäjä ja kujoragoja.


Mustuja maastigukaitsõala.
Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün. Kaitsõala pindala om 3488,2 ha.
Poogandi järve veeren kaitsõala hummogujaon om RMK laagriplats.


Corbin Bleu.
Corbin Bleu (Corbin Bleu Reivers, 1989) oll' Ameeriga Ütisriike laulja.


Houstoni Whitney.
Houstoni Whitney Elizabeth (9. põimukuu päiv 1963 – 11. radokuu päiv 2012) oll' ameeriga rütmi ja bluusi ni poplaulja, filminäütlejä ja modell.


Klavvõr.
Klavvõr om klahvpill. Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.


Korneti.
Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus. Külä om merepinnast 180 miitre korgusõn, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn. Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.
Külä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala. Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.
Korneti eestläseq.
Korneti ja ümbtretsõõri küläq (inneskine Vana-Laitsna vald) om väega esiqmuudu piirkund tuu poolõst, et sääl eläs jo vanast aost väega pall'o eestläisi, kink kodokeeles om võro kiil. Kornetin om eesti selts ja peetäs eesti päivi. Innembide om pall'o käüt Eesti poolõ pääle kuuli.
Korneti kandi võro kiil.
Paigapääline võro kiil om esiqmuudu. Kõgõ inämb lätt tuu kokko Rõugõ kihlkunna võro keelega, a sääl või löüdäq vanaaoliidsi keelejuuni, midä Võromaal harva kuuld. Samal aol kuuld tuu kandi võro keelen ka peris pall'o läti keele mõotuisi.
Korneti ja Hopa kandin kõnõldav võro kiil kuulus liivi ja latgali keele kõrval Läti piirkundliidsi kiili hulka, mink iist sais Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs.


Aquino Thomas.
Aquino Thomas vai Thomas Aquinost (Thomas Aquinas, Tommaso d'Aquino, 1225–1275) oll' itaalia usomiis, katoliikligu Dominikaani ordo liigõ'.


Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs.
Läti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs om mittetulosaamisütisüs, miä sais Läti põlitsidõ veidembüs- ja piirkundliidsi kiili iist. Noidõ kiili hulka kuulusõq veidembüskiil vinne kiil, midä ommaq Lätin põlitsõhe kõnõlnuq vinne vanausolisõq ni piirkundlidsõq keeleq liivi, latgali ja võro kiil. Viimäst kõnõldas Lätin Korneti (Vana-Latsna piirkund) ja Hopa kandin.


Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs.
Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüs (EPVÜ, eesti keelen "Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit") om mittetulosaamisütisüs, miä sais Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiili iist. Keeleq, mink iiist EPVÜ sais, ommaq veidembüskeeleq jiidis, mustlaskiil, roodsi kiil, s'aksa kiil, soomõ kiil, tatari kiil ja vinne kiil ni piirkundlidsõq keeleq seto kiil ja võro kiil. ERVL-i liikmis ommaq keelekogokundõ organisatsiooniq, ku juriidilidsõq kihäq.
EPVÜ alostusaastak om 2004. Timä inglüskeeline nimitüs om "Estonian Bureau of Lesser Used Languages" ("EstBLUL"). EPVÜ om üle-Õuruupalidsõ ütisüse, Õuruupa Keelevõrdsusõ Võrgostik ("European Language Equality Network - ELEN"), asotajaliigõq ni om tuu Eesti liikmõorganisatsiuun.
EPVÜ tsiht om tutvustaq ja edendäq Eesti põlitsit piirkunna- ja veidembüskiili ni avitaq alalõ hoitaq Õuruupa Liido keele- ja kultuurikirivüst.


Mittetulosaamisütisüs.
Mittetulosaamisütisüs (lühendüs MTÜ) om  vabatahtlinõ ütisüs, mink tsiht vai päätegemine olõ-õi majandustegemiisi läbi tulo saaminõ.
Mittetulosaamisütisüse võivaq alostaq vähämbält kats kihhä. Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.


Vahtsõst hindäperi saamisõ päiv.
Vahtsõst hindäperi saamisõ päävä tühüstämine Vabahussõa mälehtüsmärgi iin Tarton 20. põimukuu pääväl 2012.
Vahtsõst hindäperi saamisõ päiv om Eesti Vabariigi riigipühä, minka egä aastaga 20. põimukuu pääväl tähüstedäs Eesti Vabariigi "de facto" tagasitegemist Eesti Vabariigi Ülembnõvvokogo otsussõga Eesti riikligust esiqsaismisõst, miä võeti Eesti Komiteega läbikõnõldult vasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. põimukuu pääväl 1991 kell 23:03.


Molohk.
Molohk, ka murahk vai murak ("Rubus chamaemorus" L.) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastaganõ kasv. Molohkas kutsutas ka taa kasvo süüdävät ja makõhapnõ maiguga marja. Mar'aq ommaq tuuralt vereväq, kütselt kõlladsõq vai pihlõdsõq.
Kasumiskotusõq.
Molohk kasus põh'apuulkeräl kooniq soiõ lõunõpiirini.
Molohk kannahtas külmä inämb ku –40 °C, a taht likõt ja päävälist kotust. Eestin kasusõq molohkaq suun vai suumõtsan, hariligult üten pedäjä ja turbasamblõga.


Gentrifikatsioon.
Gentrifikatsioon (inglüse sõnast "gentry" 'alambaadli') om liinakeskkunna vahtsõnõminõ ja ülesehitämine, miä sünnüs, ku rikkambaq keskklassi eläniguq kolisõq allakäünüihe piirkundõhe ja presväq säält vällä noidõ piirkundõ alambklassi elänikke.


Russiini kiil.
Russiini kiil om hummoguslaavi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Ukraina Taga-Karpaatian ni tuu lähkün Slovakkian, Poolan, Ungarin ni Horvaatia Vojvodina piirkunnan.
Küsüsõnaq.
што "miä", ко, хто "kiä", як "kuis", де "kon", кідь, кедь, коли "kuna", якый "määne", котрый "kumb".


Õuruupa kiilipäiv.
Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl. Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.
Õuruupa kiilipääväl kõrraldõdas üle Õuruupa mitmõsugutsit ettevõtmiisi kiili opmisõ ja Õuruupa keelekirivüse tugõmisõs.


Võid.
Võidõ ja rasvo riiol poodin
Võid om päämidselt lehmäpiimä koorõst tett söögianõq, mink seen on rasva 68–82,5%. Võiu seen om 16–20% vett, 1% valku ja rasvavapa piimä kuivainõt. Võiun om  ka A-, E-, D-, ni vähä C-vitamiini ja B-rühmä vitamiiinõ.
Tegemine.
Võidu om tett tuust aost pääle, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt. Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.
Võidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga. Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.


Koodivaihtus.
Koodivaihtus om katõ vai inämbä keele või keelevariandi pruukminõ üte lausõ vai jutu piiren.
Koodivaihtusõ uurminõ.
Uuritas inämbüisi lausõ seen sündüvit ütest keelest tõistõ üleminekiid. Noidõ man uuritas koodivaihtusõ struktuuri, koodivaihtusõ kotust lausõn, koodivaihtusõ jagonõmist sõnaliikõ ja lauseliikmidõ lõikõn, koodivaihtusõ ossõ köütümist põhikiilde helüoppusõ, mooduoppusõ ja lausõoppusõ poolõst, jutu põhikeele määrämist, koodivaihtusõ piirangit, koodivaihtamisõ ja lainamisõ eräldämist.


Liivi lipp.
Lipp võeti ammõtligult pruukmistõ 2. urbõkuu pääväl 1923. Lipu alostuspido oll' 1923. aastaga 18. märtekuu pääväl Irē külän.
Lipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu. Liivi lipu värmiq – rohilinõ, valgõ ja sinine – sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.


Hiusõlõikaja.
Hiusõlõikaja (ka tsirulnik) om tuu, kiä lõikas, piird, värm, stilisiir tõisi inemiisi hiussit ehk tege inemiisile soengit.


Baskiiri lipp.
Bakiiri lipp om Vinnemaa Föderatsiuuni kuuluva Baškortostani vabariigi lipp ja baskiirõ rahvuslipp.
Lipp võeti pruukmistõ 25. radokuu pääväl 1992.
Sümbolite tähendüseq.
Sinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello. Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.


Ülikuul.
Ülikuul () om korgõmb opiasotus, minkal om õigus andaq tiidüslikkõ kraatõ.


Hulga suurus.
Hulga suurus vai hulga võim om Hulgateoorian hulga elonikkõ arvo mõistõt kokko võtva mõistõq, midä või pruuki ka lõpmatuidõ hulkõ kõrral.
Lõplikkõ hulkõ puhul peetäs ütes hulga võimu timä elonikkõ arvoga, miä om tüküarv. Lõpmatuidõ hulkõ võimõ kimmäs määrämises om tarvis tetäq tsipa iiltüüd. Takan tulõvaq ärqseletüseq ni järeldüseq masvaq ka lõplikkõ hulkõ kõrral.
Võrdvõim ja võim.
Ku hulk "A" om hulgaga "B" võrdvõimsa, sõs ka funktsiooni "f" püürdfunktsiuun om ütsütene päälekujotus(bijektsiuun), sõs om ka hulk "B" hulgaga "A" võrdvõimsa. Lõpliguq hulgaq ommaq umavaihõl võrdvõimsaq parajahe sõs, ku näil om ütepall'o elonikkõ.
Hulka, miä om võrdvõimsa tüküarvõ hulgaga formula_1 (seo om lõpmadu hulk), nimitedäs loenduvas hulgas. Hulka, miä om kas loenduv või lõplik, nimitedäs kõgõ ülembält loenduvas hulgas.


Katsini kiil.
Katsini ehk tsinpo kiil om tiibedi-birma kiilkunna kiil, midä kõnõldas Birman Katsini osariigin ja Hiinan Yunnani provindsin.
Katsni kiilt ku imäkiilt kõnõlõs Birman 900 000 ja Hiinan 40 000 inemist.


Kaalkiräk.
Kaalkiräk (ladina keelen "Giraffa camelopardalis") om suur pikä kaalaga imetäjä, kiä eläs Afrikan.


Amol.
Amol (pärsiä keelen آمل) om liin Iraanin Õdagu-Mazandaran provintsin.


Regionaalkiil.
Poola piirkunnakiil - kassuubi kiil - poola murdõkaardi pääl (verrev jago). Poola murdidõ taadõ um kirotõt "dialekt", a kassuubi keele mano mitte, selle et tuud peetäs umaette piirkunnakeeles.
Regionaalkiil ehk piirkunnakiil vai ka piirkundlinõ (paikkundlinõ) vai umakandi kiil om mitund muudu mõistõtav. Regionaalkeeles nimitedäs kiilt, midä pruugitas alal, miä ei moodustaq riiki.
Keeletiidüsen om regionaalkiil keelekujo, miä om külh kiräkeelele lähkün, a minkal om paikkundlik värving. Sagõhõlõ om tegemist üleminegi vormiga paigapäälidse murdõ ja kiräkeele vaihõl.
Õuruupa regionaal -ja veidembüskiili harta perrä määräs egä riik, määndsit kiili nimitäq regionaalkeelis. Võrrõldõn veidembüskiiliga om regionaalkiili huuldaminõ ja kaidsõq vähämbä ulatusõga.
Piirkunnakeeleq ommaq näütüses alambs'aksa kiil Põh'a-S'aksamaal ja kassuubi kiil Põh'a-Poolan.
Niisama ommaq piirkunnakeeleq võro ja seto kiil Lõunõ-Eestin. Mõlõmbaq kuulusõq ku regionaalkeeleq Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste. Võro ja seto keelele om ka jo 2000. aastide algusõst pääle Eesti ammõtlidsõ piirkunnakeele staatust proovit saiaq. Asja om arotõt Eesti Vabariigi valitsuskomisjonin (2004) ja taa üle hääletet Riigikogon (2014), a seeniq olõ-õi nääq Eesti riigilt säänest ammõtlikku staatust saanuq.


Murrak.
Murrak om murdõ paikkundligult esiqmuudu alljaotus. Eesti murdõuurmisõn peetäs murragu all silmän inämbüisi kihlkunnamurdit. Tõõnõkõrd  või kihlkunnan ollaq rohkõmb kuq üts murdõpruuk. Inämbvähämb sarnadsõ keelestruktuuriga murrakit liit murragurühm.


Murragurühm.
Murragurühm om murrakit liitvä ütsüs, miä moodustas murdõ.


Krimm.
Krimm om hindävolinõ vabariik Ukrainan, miä om päämidselt Krimmi puulsaarõl Musta mere põh'aosan. Krimmi lõunaõdagunukan ollõv Sevastopol om vabariikligu alluvusõga liin ja tuu ei kuuluq ütte Krimmiga. 2014. aastagast om Krimm Vinnemaa Föderatsiooni puult õigusvastatsõlt okupeerit ja annõkteerit Ukraina ala.
Krimm om tunnõt suvituspiirkund. Krimmi tunnõtumbaq suvitusliinaq ommaq Jalta, Simferopol, Kerts, Alupka, Alusta, Bahtsisarai ja Sudak.
Aolugu.
Krimm oll' asustõt joba paleoliitikumin. Varatsõmbaq asukaq olli mäkin elänüq tauriq, kink perrä om puulsaart nimetet ka Taurias. Madalambidõ stepiallo edimädseq asukaq olliq kimmõrlasõq jaq sküüdiq. Kreeka kolonistiq asutivaq parhilladsõ Kertsi kottalõ  säitsmendäl aastagasaal inne Kristust Pantikapaioni liina. 6-5 aastagasaal inne Kristust tull' kreeka koloonijit viil manu, nuuq hiitseväq piagi ütte Bosporusõ riigis. Edimädsest aastagasaast inne Kristust kooniq kolmanda aastagasaani kuulu Krimmi hummoguosa ni lõunaviir Roomalõ, tuuperäst tungsõvaq sinnäq goodiq ja hunniq. Kuvvõndal aastagasaal haardsõ ülembä võimu Bütsants, kink päämine tugiala oll' Hersonesos, a ka Kerts ja Sudak.
1239. aastagal tungsõvaq Stepi Krimmi mongoliq, ni maa panti kokko Kuldhordiga, kooniq 1443. aastagal tekkü umaette Krimmi khaaniriik. 1475 aastagal vallut' Krimmi puulsaarõ kolmõssaas aastagas Osmannõ riik. Aastagast 1475 oll' Krimmi khaaniriik vasallisõltuvusõn Osmannõ riigist.  Ao joosul (1502) allut' Krimmi khaan ka Kuldhordi viimädseq jäänüseq, Suurhordi alaq tsentrumiga Sarain.
1774. aastaga läts' Krimm Vinne-Türgü sõa lõpõtanuq Kücük Kaynarci rahulepingu perrä Vinnemaa keisririigile. 1802. aastaga moodustõdi Tauria kubõrmang ni aastagasaa joosul asõndu põliselänigõst krimmitatarlaisist rahvastik päämidselt vindläisiga.
Aastagal 1853 – 1856 peetün Krimmi sõan, mink põhjusõs olliq tuu ao kristlaisi õigusõq Osmanidõ riigile kuulunul Pühäl maal, toet' Prantsusmaa katoliiklaisi, Vinnemaa keisririik õigõusklikkõ. Suurõmb osa sõa tapõluisist peetiq Mustal merel ja Krimmi puulsaarõl, a vähämbit tapõluisi oll' ka Õdagumerel (Briti laivastigu blokaad), Anatoolian, Kaukaasian, Valgõl merel ja Vaiksõl ilmamerel. 1853. aastagal alostivaq Vinnemaa ja Türgü sõta Vinnemaa ku õigõusklikõ iistkostja rolli peräst ni Vinnemaa purust' Sinopen Türgi laivastigu. Aastagal 1854 astsõvaq sõtta Prantsusmaa tõõnõ keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ütiskuningriik, püüden piätäq Vinnemaa keisririigi pääletungi. Vinne sõaliin Sevastoopol saiõ piirdmisele vasta inämb kuq aasta. Perän Sevastoopoli sadamist naksivaq rahukõnõlõmisõq ni rahu lepüti kokko urbõkuul, 1856. aastagal Pariisin.
18. rehekuu pääväl 1921. aastagal luudi Autonuumnõ Krimmi Sotsialistlik Vabariik Vinnemaa SFNV kuunsaisun (1929. aastaga Krimmi Autonuumnõ Sotsialistlik Vabariik Vinne NFSV kuunsaisun). Krimmitatarlasõq saivaq  autonuumia ni krimmitatari kiil sai Krimmin vinne keele kõrval ammõtligu staatusõ.


Sõlg.
Sõlg om kombõperine eheq, miä om edimält olnuq innekõgõ rõividõ kimmätüsriist. Kujo perrä tetäs vaiht ambsõlõl, hobõsõraudsõlõl, vitssõlõl, nukksõlõl, kuhiksõlõl jt.
Inämbähe tetäs sõlgi hõpõst, harva pronksist, vasõst, vahtsõsthõpõst vai muust matõrjalist.
Eesti sõlgi om põh’aligult uur’nuq kunstitiidläne Kaalu Kirme.


Trad.Attack!
Trad. Attack! om Eesti folkansambli. Bänd om kuun aastagast 2013 pääle.
Nä mängväq folklaulõ ni tegeväq naid seoilmaaolidsembas. Suurõmb jago naist om lövvet' arkiiv'ist.
Aolugu.
Ansambli tekk' 2013. aastaga lõpun, kuq anti vällä edimäne singli "Kooreke". Trad. Attack!'i edimäne kontsert oll' 2014. aastaga urbõkuun Tallinn Music Week'in.
Trad. Attack!’i tsiht' om üles astuq egän riigin. Nä ommavaq jo mängnüq kolmõnkümnen säitsmen riigin.
AH! (2015).
"Ah!" om Trad. Attack!'i edimäne album' ja võit' õkva hulga avvohindo: Parim helüplaat', Parim laul "Jaan'kene", Parim Muusigakamp, Parim laulja Vabarna Jalmar.
Albumi pääl om lugu "Jaan'kene", miä võit' Etnokulbi kõgõ parõmba laulu iist, om setokeelidside sõnnogaq.
Kullakarva (2017).
"Kullakarva" om Trad.Attack'i tõnõ album'. Muusikalidsõn mõttõn om ta kipõmb ja pand jala rohkõmb tündsähämä kuq edimäne album'.
Make Your Move (2020).
"Make Your Move" (võro keelen "Tiiq uma käük'" vai "Suq kõrd") om Trad.Attack!'i kolmas album, miä tull' vällä 2020. aastaga mahlakuun.
Albummi kitediq väega ka inglüsekeelidsen meedian. Inglüse uudissidõkannal' Spiral Earth and' hindõs viie ja kirot', et albummi ol'l' põnnõv kullõldaq ja taa ol'l' kuq herre raketitulõsabagaq täht' taivan
Singli "Armasta mind" (võro keeli "Armastaq minno") om nõiasõnno või loidsu pääle tettüq laul, miä hoit armastust ligembän.. Põhja laul kaq Epligu Vaiko.
Albumi viimäne laul "Siberi unelaul" (võro keelen "Tsiberi unõlaul") om Tsiberi setokõisi latsõ hällütämise laul.
Mymiatures - Songs That Never Grew Up (2020).
"Mymiatures - Songs That Never Grew Up" (võro keelen "Lauluq, miä es kasuq suurõs") om Trad.Attack!'i nelläs album, miä tull' vällä 2020. aastaga joulukuun.
Albumi pääl ommaq lauluq ja hetkeq, miä sündü kolmanda plaadi "Make Your Move" tegemisel.
We Miss Playing For You (2021).
"We Miss Playing For You" (võro keelen "Miiq igädse teile mängmist") om Trad.Attack!'i viies album, kohe ommaq saanuq "live"-etteastõq, õkva kontsõrtidel laulõt lauluq.
Liikmõq.
Vabarna Sandra (toropill, parmupill, vilepill, laul)
Vabarna Jalmar (kitra, laul)
Tubli Tõnu (tromboon, lüükpill, laul)


Leksikoloogia.
Leksikoloogia vai sõnavaraoppus om keeletiidüse haro, miä uur sõnavarra. Ülene sõnavaraoppus uur esiqsugumaidsi kiili ületsit säädüisi, püüd löüdäq sõnavara universaalõ ja sääd sõnavara uurmisõ päämidseq alossäädüseq.
Aoluulinõ leksikoloogia vai periolõmisoppus uur sõnavara aoluku ja sõnno peritollo.
Kognitiivnõ sõnavaraoppus seletäs sõnno köütmist ja hoitmist ajon.
Aoluulinõ sõnavaraoppus kaes keele sõnavara kujonõmist pikembä ao joosul. Eesti keele sõnavarra om põh'aligumbalt uurit aoluulisõ küle päält. Tähtsä om olnuq võrdõlõja-aoluulidsõ uurmismoodu mõjo. Tuu moodu tõi Eestihe Veske Mihkel.
Samaaolinõ sõnavaraoppus tegeles uurmisõ aigo keelen olõman olõvidõ sõnno lahksamisõga ja om tuuperäst piiret lühkümbä aojaoga. Uuritas sõnavara kuunsaisu, vahtsit lainsõnno ja sõnno tähendüisi.
Leksikoloogia alltiidüsharoq.
Sõnno kokkosäädmine tegeles sõnatulõtamisõ ja sõnno kokkopandmisõga.
Leksikaalnõ tähendüsoppus tegeles leksiime tähendüisi uurmisõga. Seo jagonõs ummakõrda lausõ tähendüsoppusõs ja teksti tähendüsoppusõs.
Ütelüsoppus ehk fraseoloogia tegeles keele piltlikkõ püsükogohuisiga.


Esä.
Esä om miissuust latsõvanõmb. Seo tähendäs miis, kiä üten imägaq om osalinõ latsõ sündümise man. Imä ja esä üten üteldäs latsõvanõmbaq.
Esä üts kohus om üten imägaq latsõ üleskasvataminõ kooniq latsõ täüskasunus saamisõni.


Vanemuine (tiatri).
Vanemuine om tiatri Tarton. Vanemuisõ mängoplaanin om nii näütemängõ, muusiga etteastit, ku ka balletti. Tiatri juht om Alliksaare Kristiina. Vanemuisõl om kolm hoonõt.


Ingviir.
Ingviir (vai ka ingerviir) om Lõunõ-Aasiast peri maitsõkasv, miä kuulus ingveerliidsi sugukunda ja midä parhilla kasutõdas näütüses Hiinan ja Indian. Eräldedäs kooritut ja kuurmalda ingviiri. Ingviiri pruugitas süüke ja juukõ maitsõstamisõs vai tetäs taast ravitiid. Kipõ meki andvaq kasvolõ risoomin löüdüväq terävä mekiga eederliguq õliq.
Tasos tiidäq, et ingveeri kuivamisõga lätt kaoma suurõmb jago taa seen olõvist vitamiinõst.
Ingviir om mitmõ kandi päält inemisele hää. Näütüses avitas alla võttaq palanikku, tege kõtu kõrda ni pand pää parõmbahe tüüle.


Viiol.
Viiol om nelä keelega kiilpill. Viiolit mängitäs puugnagaq. Viioli osaq ommaq helükast, pää, kaal, tigo, keeleq, sõrmlaud, ruup, lõvvapitäi, kiilipitäi, virbliq. Puugna osaq ommaq ots, kunn, jõhviq, pulk, kruvv.
Kuulsaq viiolimängjäq ommaq näütüses Paganini Niccolo, de Sarasate Pablo, Stirlingi Lindsey, Mae Vanessa.
Nimegaq viiolimeistriq ommaq Stradivari Antonio, Amati Nicola ja Guarneri Giuseppe. Vanal aol teiq viiolit meistriq. Seo ilma aigo tetäs viiolit nii vabrikuh ku meistride käegaq.
Rahvaperäne viiolimäng.
Viiol joudsõ Eestihe jo 17. aastagasaal, a muutu populaarsõs pidopillis 18. aastagasaal. Pilli mängiti päämidselt tandsus. Viioligaq saa mängiq ka keerolidsõmbit viise ni taktõ, midä oll' vaia vahtsidõ tandsõ jaos niguq ommavaq labajalavalsiq, kadrilliq, ildampa ka polkaq, reilendriq. Tuuperäst läts'ki nii, et 19. aastagasaa tõõsõs poolõs oll' näütüses toropill jo küländ
kõrvalõ jäänüq. Kihnun sai viiol kogoni “kodopillis”, egän talon ollivaq viiol ja viiolimängjäq.
Vanastõ meisterd' egä pillimiis umaq pilliq esiq, Võromaal peeti tuud õkva esiqhindäst mõistaq as'as ni egäl pillimehel ollivaq umaq nipiq, kuismuudu pill kõgõ parõmbahe helisemä saiaq. Üts miis pand' pilli sisse kogoni sivvuhanna. Pillimiis oll' külän avvo seen, selle et timäst


Võrgokaeja.
Võrgokaeja (vai lehitsejä) om puutriprogramm, mink abil om võimalik otsiq, kaiaq ja pruukiq võrgon, paikvõrgon vai tarvitaja puutrihe pästetüisi võrgolehti pääl olõvat teedüst.
Võrgokaeja pruukmist Internetin üteldäs müllämises vai roitmisõs.
Võro kiilde ommaq aastil 2000-2010 ümbre pantuq tasolda võrgokaemisõ programmiq Opera ja Avant Browser. Naidõ ei ka muiõ võrgokaejidõ vahtsõmbit versiuunõ olõ-õi siski võro kiilde pant.


Esäpäiv.
Esäpäiv ehk essipäiv om pühä, midä tähüstedäs märtekuu tõõsõl pühäpääväl. Esäpääväl pidäväq latsõq ummi essi meelen ja tegeväq näile kingitüisi. Esäpäävä kommõq tull' Eestihte Soomõst.


Tsäpekõrv.
Tsäpekõrv ehk mikri om muutja, miä konvert helü eelektrimärgüsses.
Tsäpekõrvo pruugitas mitmõs otstarbõs nigu telefonõn, kuuldmismassinin, filmi tegemises, helü ülesvõtmisõs, raadion, megafonin ja televisioonin.
Pruugitas mitund tüüpi tsäpekrõvo. Kõgõ populaarsõmb  om jovvulinõ (dünaamilinõ) tsäpekõrv, miä pruuk magnõtvälä mano kinnütedüt traadist mähüst.
Tsäpekõrvaq võivaq ollaq juhtmõga vai ilma.


Kunda.
Kunda om mereveerine liin Õdagu-Viromaal Viro-Nigula vallan. Liin om tekkünüq tuhandõ katsasaa säitsmekümnendäl aastagal luudu tsimmedivabrigu manoq. Sääl tüütäseq latsiaid, katõtõistkümne klassiga kuul ja kultuurimaja.


Palõstiina.
Palõstiina all mõtõldas tan artiklin noid ossõ aoluulidsõst Palõstiinast, miä ei olõq Iisraeli kuunsaisun, tuu tähendas Gaza tsuuni ja Jordani õdagukallõst ehk Palõstiina araablaisi riiki.
Välisriigest juusk kokko Gaza tsuun Iisraeli ja Egüptüsega ja Jordani õdagukallõs Iisraeli ja Jordaaniaga.
Palõstiinlaisi territooriummõ tsentrumis om Räm Allahi liin, koh ommaq palõstiinlaisi võimuorganiq.
Umma esiqsaisvust kuulut' Palõstiina 15. märdikuu pääväl, 1988 aastagal.
23. süküskuu pääväl palssiq Palõstiina võimuq ÜRO Pääassambleelt riigi tunnistamist piiren, miä olliq inne 1967. aastaga Kuvvpääväst sõta. ÜRO liikmõs saamisõs om vajja ka ÜRO Julgõolõginõvvokogo hääskitmist, a Ameeriga Ütisriigiq ommaq lubanuq sääntse otsusõ pääle veto pandaq.
Eesti välisministri, Paeti Urmas, ütel' 20. süküskuu pääväl 2011. aastagal New Yorkin Õuruupa Liido välisministride Lähkü-Hummogumaa teema kookkosaamisõl, et Eesti ei olõq Palõstiinalõ ÜRO-n riigistaatusõ andmisõ puult.
2012. aastagal sai Palõstiina ÜRO kaejaliikmõ staatusõ, ni sama aastaga lõpun kinnüt' ÜRO, et organisatsiooni ammõtligõn dokustaadõn naatas taad nimitämä Palõstiina Riigis.
3. vahtsõaastakuu pääväl 2013. aastagal võtsõ Palõstiina umavalitsus käüki Palõstiina Riigi nime, a Iisrael ei olõq tuud hääs kiitnüq.
Palõstiina Riigi esiqsaisvusõ ommaq hääs kitnüq 136 ÜRO liikmõsriiki ni Vatikan. Palõstiina ROK maakood om PLE.


Tiatritiidüs.
Tiatritiidüs om tiidüs, miä uur tiatrit. Tuud opatas Tarto suurõnkoolin. Oppiq om võimalik bakalaureusõ-, magistri- ja doktorikoolitusõn.
Bakalaureusõkraadi saamisõs tulõ oppiq kirändüse ja kultuuritiidüse oppamisõ kava perrä, mink üts osa om tiatritiidüs. Tiatritiidüse haro luudi 1992. aastagal.
Tiatritiidüse ala oppajaq ommavaq Epneri Luule, Pesti Madli ja Oruaasa Riina.


Leoki Väino.
Leoki Väino (Väino Leok, 28. urbõkuu 1939 - 25.hainakuu 2007) oll' Eesti motosportlanõ. Timä iistvõtmisõl sai alostusõ Eesti motokross.


Leoki Arvo.
Leoki Arvo (Arvo Leok) om sündünüq 20. põimukuul 1961. aastagal. Tä om Leoki Väino tõnõ poig. Arvo om motokrossiga tegelnüq nigu tä esägi. Arvo tull' 1989. aastagal motokrossi Eesti meistres 500 cm3 klassin. Pääle tuud tä ütel' motokrossist ärq. Sõs nakas' tä oppama umma poiga Leoki Tanelit, kuis motokrossi sõitaq.


Leoki Tanel.
Leoki Tanel (Tanel Leok) om Eesti motosportlanõ, sündünüq 1. piimäkuul 1985. aastagal. Tä om Leoki Arvo kõgõ noorõmb poig.
Taneli kõgõ suurõmb saavutus om 2005. aastagal saad 5. kotus motokrossi ilmameisrevõistluisil MX-1 klassin. Mitmõl kõrral om tä ka joudnuq MM-jakõl edimädse kolmõ hulka. Näide hulgan om tä joudnuq kats kõrda edimädse kotusõ pääle: 2010. aastagal ja 2008. aastagal MX-1 klassin. Ta om kuulutõt Võromaa aastaga sportlasõs 2007.-2010. aastagal.
Tanel om kõrraldanuq joba 2009. aastagast häätegemisettevõtmist "Tanel Leok & sõbraq". Tuud tetäs õnnõtusõ peräst liikmisvõimõ kaotanuidõ latsi tugõmisõs.
Tanelil om kats poiga: Sebastian ja Travis. Sebastian om 8-aastanõ ja Travis 6-aastanõ. 2011. aastagal Sõmmõrpalo motokrossil näüdäs' Sebastian inemiisile edimäst kõrda, kuis tä sõitaq mõist.


Vitsudi Toomas.
Vitsudi Toomas (Toomas Vitsut, sündü 1. vahtsõaastakuu pääväl 1960 Talliinah) om Eesti poliitik, XIII riigikogo liigõq. Tä om olnuq Talliinah liinavolikogo edemiis 2005. aasta 21. mahlakuust kooniq 2015. aasta urbukuuni.


Tõva kiil.
Vanaturgi kirän tõvakiilne sammas Kõzõlin.
Tõva kiil (innembält ka tuva kiil'"; tõva keelen "тыва дыл" 'tõva dõl') om turgi kiil, midä kõnõlõsõq tõvalasõq, pääas'aligult Lõunõ-Tsiberin Vinnemaa ala kuuluvan Tõva Vabariigin. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian.
Tõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai kiil. Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.
Keele täämbädse päävä sais.
Täämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.
Tõva Vabariigin om tõva keele sais küländ tukõv ja pruukmisala küländ lagja. Kiilt peetäs küländki elojovvulidsõs ja taa olõ-õi parhilla õkvalt ohostõt.
Murdõq.
Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.
Kiräkiil.
Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.
Täämbädse päävä tõva keele tähistü.
Ңң - "ng" (IPA "ŋ"), Өө - "ö" ja Үү - "ü".
Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ.
Ladina tähtiga tõva keele tähistü.
1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.


Keilä.
Keilä (eesti keelen "Keila") om liin ja umavalitsusütsüs Harjo maakunna õdaguosan Keilä jõõ veerehn, Talliinast 25 km lõunaõdagun. Liin oll üteliidsi aastagil 1992-2017 Keilä valla keskus.
Keilä piirnes põhahummogunukast Harku valla Kumna küläga, hummogun Saue valla Valingu küläga, lõunõn Õdagu-Harjo valla Ohtu ja Kulna küläga, lõunõn ja õdagun Õdagu-Harjo valla Niitvälja küläga ja põhan Õdagu-Harjo valla Valkse ja Tõmmiku küläga. Keilä hummogupiir lätt suurõmbalt jaolt müüdä Keilä jõkõ.
Keilä rahva hulk 2018. aastaga algussõ saisoga oll’ 9910. Liin om rahva hulgalt Harjo maakunnan Talliina ja Maardu perähn kolmas.
Edimäst kõrda nimmati Keilät kirotõduin papõrin 1241. aastagal. Keilä sai Liivi sõa aigo tõsitsõhe kannahtaq ja perähn sõta jäi Keilähe õnnõ kerigukülä. 1925. aastagal sai Keiläst allõv ja 1938. aastagal kolmanda astmõ liin.
Keilä oll’ keskaol lähkümbä piirkunna põllumajanduslik keskus. 20. aastagasaa alostusõn arõsi sääl rõivatüüstüs ni Nõvvokogoliido aol ülene tüüstüstuutminõ. Seo ilma aigo ommaq kõgõ suurõmbaq tüüandjaq AS Harju Elektr, Ensto Ensek AS ja AS Draka Keila Cables.
Nimmamist väärt hoonõq om Keilä kerik, miä om Harjomaa kõgõ suurõmb keskao maakerik ja mink kerigutorn om Põha-Eesti maakerikidõ hulgahn üts kõgõ korgõmb (50 miitrit). Keilän oll’ vasalliliin, minkast ommaq seo ilma aigo alalõ õnnõ liinamüürüq. Keilä mõisa oll tähtsä Liivi ordo tugipunkt Talliina ümbrekunnan. Pääle 1989. aastakka om mõisa päähuunõn Harjomaa muusõum.
Liinast lätt läbi Talliina–Keilä raudtii, miä hargnõs sääl Paldiski ja Riisipere liinis. Raudtiijaam om peri 1870. aastagast.
Nimi.
Keilä om 1241. aastaga raamatun kirotõt Keikæl. Seo kuuldu arvadaq nii ku Keikälä vai Keikala. Nimi om nüüd lühemb. Nime tähendüs olõ-õi selge. Soomõ keele õdagumurdõn tähendäs käikäle vai käikälä tükkü vai ossa. S'aksa keelen om Keilä nimi olnu Kegel, vinne keelen Кегель.
Koolitus.
Keriguopõtaja Anton Heidrich (1659-1692) and’ leerioppust. Tuu mano käve lugõma opminõ ja katõkismusõ ja kerigulaulõ opminõ. 1724. ehitedi keriguopõtaja maja mano kuul. 1820. aastagal võtt’ keriguopõtaja Otto Reinhold von Holtz tüüle kats oppajat, kiä naksiq kihlkunnan lugõmist oppama.
Luudus.
Inneskidsel Keilä jõõ saarõl om Jõõpark, tuu om luudusõkaitsõ all. Tõõsõq liina tähtsäq pargiq ommaq Keskpark ja Pedästik, miä om Keilä algkooli huunõ takan.
Liina õdaguosan om Keilä tammistu. Liina piirin kasus Liivamulgu tamm, miä om luuduskaitsõ all. Viil om luuduskaitsõ all 150 aastaga vannu Lumbi katai.


Mõts.
Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist). Mõts om üteliisi puiõ elokund, miä om suurõmb ku 0,5 ha, kon puiõ korgus om üle 5 m ja puukruunõ alonõ pindala üle 10% kõgõst alast. Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.
Mõtsaga om katõt kõgõst maisõmaast 30%, a Maa aoluun om olnuq aigõ, ku mõtso all om olnuq puul kõgõst maisõmaast. Mõtsaq ommaq Maa elo jaos väega tähtsäq. Mõtson tegünes elos tarvilinõ orgaanilinõ ainõq ja muld ni mõtsaq hoitvaq taad mulda ärqhuhtmisõ iist; mõtsaq andvaq hapasnikku ja hoitvaq atmosfaari gaasilist kuunsaiso tasakaalun, mõtsaq mõotasõq vihma hulka ja vii juuskmist ni tossamist, ni tuuläbi ka kliimat.
Levik.
Taiga ehk boreaalsõ mõtsa levik
Mõtsa või läüdäq egält puult, kon om küländ vihma ja lämmind - vähämbält kats kuud aigo, ku lämmind  om päält 10 kraadi. Mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni, ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe, kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq.
Eesti mõtsapuuq.
Miiq parravüü kõgõ hariligumbaq mõtsapuuq ommaq nõglapuist petäi, kuus ja katai kirsalehitsist puist kõiv, haav ja pai ni lajalehitsist puist tamm, pähn, saarnõ, vaher ja jallai. Päält puiõ kasuq miiq mõtson viil egäsugutsit puhmõ ja haino. Väega hariliguq ommaq näütüses mar'apuhmaq mustik, palohk ja mar'ahainost maasik.
Tähtsüs inemisele.
Päält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehitämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah liinast ja muust kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
Mõtsa väega suurõst tähtsüsest eesti ja soomõ-ugri inemiisile om põh'aligult kõnõlnuq ja kirotanuq semiootik Mikita Valdur.
Mõtso maaharagominõ.
Üle ilma, muuhulgan ka Eestin ja ümbretsõõri main, raotas mõtso väega pall'o, nii et mõtsa, ja esiqeränis vanna mõtsa, jääs maailman kõrrast veidembäs. Väega pall'oq inemiseq ommaq mõtsa ülearvo ragomisõ, esiqeränis lakõsragomisõ peräst väega murrõn ja tuust väega häiridüq. Eesti mõtsa kaitsõs tüütäseq mitmõq luuduskaitsõütisüseq. Vastakaalus mõtsa kõrrast suurõmbalõ ja jõhkrambalõ lakõsragomisõlõ, miä Eestin viimätsil aastakümnil tüüstüse ja äri huvvõ perrä ja riiklikkõ keskkunnaammõtidõ hääskitmisel sünnüs, om tegünüq kodaniguütisüs Eesti Metsa Abiks.


Eesti Mõtsa Abis.
Eesti Mõtsa Abis (eesti keelen Eesti Metsa Abiks, lühendedlt EMA) om Eesti kodaniguliikminõ ja mittetulosaamisütisüs, miä kõnõlõs ja võitlõs Eesti mõtso hoitmisõ ja hoitva majandamisõ iist ja niisama juht laembalt tähelepanno Eesto mõtsapoliitiga hätile ja küsümüisile.


Carinha de Anjo.
"Carinha de Anjo" om Brasiilia latsi teleseriaal aastagist 2016-2018.


Mandala.
"Mandala" om Brasiilia latsi teleseriaal aastagist 1987-1988.


2018.
2018. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10231. aastak sirvikallendri perrä.


Eurütmiä.
Eurütmiä (kreeka k. εὖ "eu" 'hää', 'õigõ' ja ῥυθμὀς "rythmos" 'rütm', ehk sis 'üteline liikminõ' vai 'illos liikminõ') om liikmiskunst, miä luudi 20. aastagasaa algusõn (1908–1925) S'aksamaal ja Sveidsin antroposoofia luuja Steineri Rudolfi oppuisi perrä. Eurütmiät kandas ette ku eräle kujotajat kunsti, a ka ku lavastuisi ütte ossa. Ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs. Waldorf-koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq.
Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus). Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises.
Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga. Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs". Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist". Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä. Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.


Sumaci Yma.
Sumaci Yma (Yma Sumac, tävve nimega "Zoila Augusta Emperatriz Chavarri del Castillo"; (1922–2008) oll' Ameeriga Ütisriigen elänüq Peruu laulja (sopran, kontraalt).
Sumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse. Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontsõrti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq, ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.
Sumaci Yma esiq ütel' hindä peri ollõv inkadõ kuulsa kuninga Atahualpa sugupuust.


A. T..
A. T. oll' Eesti pistulkuulipildja.
Eesti võtsõ iiskujus sakslastõ pistulkuulipildja MP-18 Bergmani. Tallinan olõvah relvatehasõh Arsenal nakati toda relva uurma ja tetti valmis 5 tükkü nn Arsenali mudelit proovis, uma konstruktoride puult vällä mõtõldu. Eesti pistulkuulipildjal ol tõistmuudu kaba ja ravvakaitsõ, pääle tuu sai eesti relvast laskõ ka ütsiklaskõga. Sakslasõ uma lasksõ ainult valangidega. Kokko tetti sõatehasõh Arsenal näid u 570 tk. 1937a müüdi nää är Hispaanlastõlõ.


Arsenal-Grossley soomusmassin.
Arsenal-Grossley soomusmassinaq tettiq ingläisi viomassina Grossley viirmigu pääle Talliina sõatehassõn Arsenal. Kokko tetti naid massinit 1925.-1927. aastagal 13 tükkü. Säidse olliq kuulipildjaga, a kuus tükkü 37-mm suurtüküga. Naid massinit pruugiti kooniq 1941. aastagani.


Pehmehüs.
Peethelle pehmehüs, pehmendüs vai palatalisatsiuun (eesti keelen "peenendus") om tuu, ku peethelle üteldäs vällä pehmehe, nigu olnuq nail "i" maik man vai nigu ütelnüq peethelüga samal aol vällä ka "j"-hellü (nt sõnno "kass" ja "kott" välläütlemine om umbõs nigu "kassj" vai "kottj"). Pehmehüs saias helü välläütlemise aol keele nõstmisõga vasta suulakõ.
Pehmehüs võro ja eesti keelen.
Pehmehüs om võro keelen väega tähtsä asi. Ku soomõ (kirä)keelen olõ-õi sukugi pehmehüst ja eesti keelen om tedä õnnõ veidükese, sis võro keelen om pehmehüst tõtõstõ väega pall'o. Eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü ("l, n, s, t"), a võro keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq, minkast mõnt (näütüses pehmend "h"-d, "k"-d vai "m"-i) või ollaq muil eestläisil ka peris rassõ ärq oppiq.
Kas vai kuis pehmehüst kirän märgitäs?
Eesti keelen pehmehüst kirän eräle märgidä-äi. Näütüses kirotõdas õkvalt sammamuudu tüütaso "palk" ja ehitüsmatõrjaal "palk". Tuud piät sis esiq tiidmä, kumb naist kumba tähendäs. Võro keelen om sääntsit paarõ nigu "palk" ja "palk" mitmit kõrdo inämb ku eesti keelen. Pehmehüs mäng tan pall'o suurõmbat rolli. Tuuperäst pruugitas võro keele kirotamisõs umaette pehmehüsmärki - ülemäst komma, miä om vähäkese hüäle poolõ kaldu (sääne: ´) vai sis peris sirgõ (sääne: ').
Vähä kaldu üläkomma (´) loetaski peris õigõs pehmehüsmärgis. Tuu kirotõdas madalilõ tähile pääle (nt ń, ś, ŕ) ja korgilõ tähile perrä (nt l´, d´, t´).  Sääntsit umaette ilosit pehmehüsmärgiga tähti ku ń, ś vai ŕ om siski tõõnõkõrd puutrist rassõ üles löüdäq ni mõnõ puutri vai programmiga ei saaki naid õigõhe pruukiq. Tuuperäst pruugitas väega sagõhõhe, näütüses inämbüse võrokeelitside internetilehti pääl, pehmehüsmärgis hoobis sirgõt üläkomma ('), miä kirotõdas õnnõ tähe perrä, mitte pääle (nt l', d', n', s').
Tähe perrä kirotõt pehmehüsmärk olõ-õi joht nii illos ku umaette pehmehüsmärgiga täht (võrdlõq nt ś ja s', "aśaq" ja "as'aq"), a taa um tuust hää, et taa tüütäs kõigin puutrin ja programmõn üttemuudu ni olõ-õi hirmu, et taa kohegi kaoma lätt vai ärq muutus. Pistüline pehmehüsmärk om ka tuust hää, et taa lahu-ui sõnna nii hirmsahe ärq ku kaldu üläkoma, nii et pistülidse pehmehüsmärgiga kirotõt tekst om silmäle parõmb kaiaq.
Nii et või soovitaq, et ku saa-ai häste pruukiq kõgõ õigõmbit umaette pehmehüsmärgiga tähti (nt "aśaq, vaŕoq, koŕaś"), sis om parõmb pruukiq pistülist üläkomma ("as'aq, var'oq, kor'as', pall'o"), mitte kaldu üläkomma ("as´aq, var´oq, kor´as´, pall´o").
Mille pehmehüs võro keelen nii tähtsä um?
Nigu jo iinpuul üteld, om pehmehüs võro keelen väega tähtsä innekõgõ tuu peräst, et tedä om tan hulga inämb ku näütüses eesti keelen. Ku eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü ("l, n, s, t," nt "pall, pann, kass, kott"), sis võro  keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq, ka sääntseq nigu "k, p, r, m, v, h," nt "pakk', tapp, "mar'aq, kamm', pruuv', kah'o".
kõvaq peethelüq:    "b, d, f, g, h, k, l, m, n, p, r, s, t, v."
pehmeq peethelüq: "b', d', f', g', h', k', l', m', n', p', r', s', t', v'."
Ainugõsõq peethelüq, mil olõ-õi võro keelen umma selget ja kimmäst pehmend paarilist, ommaq kakkõhelü "q", mink välläütlemiskotus om nii süvän kurgun, et taad om rassõ pehmendäq, ja "j"-helü, miä om esiq nii pehmeq, et tedä inämb pehmembäs pehmendäq ei saaq.
Esiqeränis tähtsä om, et pehmehüs om võro keelen pall'odõn sõnon ainugõnõ tähendüse eräldäjä. Ilma pehmehüst märkmäldä saa-ai vaiht tetäq olõviguvormõl nigu "and, võtt, laul, mass" (eesti keelen "annab, võtab" jne) ja mineviguvormõl nigu "and', võtt', laul', mass(eesti keelen "andis, võttis" jne). Niisama saa-ai ilma pehmehüst märkmäldä vaiht tetäq sääntsil sõnapaarõl nigu "palas" (põleb) ja "pal'as"(paljas) vai "pallo" (palu) ja "pall'o" (palju).
Kas võro keelen märgitäs pehmehüst egän sõnan, kon taa om, vai jätetäs mõnikõrd märkmäldä?
Võro kiilt om mitund muudu kirjä pant ja tuuperäst om ka pehmehüst vaihõpääl märgit inämb ja vaihõpääl veidemb. Kõgõ kimmämb kotus, kon pehmehüst pia kunagi ei olõq märgit, om "i" ja "j" iin, selle et sääl om pehmehüs automaatnõ ja tuud olõ-õi mõtõt eräle märkiq. Näütüses sõnon "kallis, asi, pini, patja, neljä" ommaq "i" ja "j" iin peethelüq pehmeq, a et tuu om esiqhindäst mõistaq, sis tuud kirän eräle märgidä-äi.
Kõgõ tähtsämb ja kimämb kotus, kon pehmehüst om vaia eräle märkiq ja kon taad ka kõgõ inämb märgitäs, om pehmehüs ku minevigu tunnus, nt "pand', sais', võtt', oll', visas', kõnõl.
Tõõnõ tähtsä kotus, kon pehmehüst om kimmähe vaia eräle märkiq, om tagapoolidsõ vabahelü iin, nt "kar'a, pal'as, pall'o, hod'o, hõds'o, kos'aq, lag'a".
Muidoki tulõ pehmehüst peris pall'o ette ka muial, näütüses nimi- ja arvsõnno lõpun ("kuus', pann', pupp', tamm', üts', kats'") vai tegosõna olõvigun ("võlss', määr', laat', kink'"), a inämbüisi sääl pehmehüst erälde ärq ei märgidäq, nii et naid sõnno näge kiräpildin ilma pehmehüsmärgildä ("kuus, pann, pupp, tamm, üts, kats jne"). Kuiki sääntsin sõnon pehmehüst inämbüisi märgidä-äi, olõ-õi tuu muidoki ka keelet, nii et tuud või tetäq, esiqeränis näütüses sääntsin sõnon, kon pehmehüs eräldäs tähendüst, nt "lipp" ja "lipp', kaal" ja"kaal.
Kats esiqeränis põnõvat pehmehüsega sõnna ommaq "vask' "ja "vas'k." Edimäne sõna tähendäs vaskõ ja tõõnõ vasikat. Nigu nätäq, ommaq mõlõmbaq sõnaq pehmehüsega, a pehmehüs olõ-õi peris sama paiga pääl, nii et sõnan "vas'k" om pehmeq õnnõ "s", a sõnan "vask'" ommaq pehmeq nii s ku k.
Ku om nii nigu sõnan "vask, et pehmeq ommaq mitu kõrvuisi olõvat peethellü, sis pehmehüsmärk pandas õnnõ kõgõ viimätsele, nt "pand', lask', arst'ma" (mitte "pan'd', las'k', ar's't'ma").
Kost võro keele pehmehüs peri om?
Suurõmb jago võro keele pehmehüsest tulõ "i-" vai "j-"helüst. Pall'odõst sõnavormõst, kon kunagi om olnuq "i" vai "j", ommaq naaq helüq aopikku ärq kaonuq. Siski olõ-õi taa sündünüq mitte ilma jäleldä, a nii, et naidõ asõmal om perrä jäänüq pehmehüs. Hariligult tulõ tuu vana "i" vai "j" vällä, ku sõnna käändäq vai võrrõldaq eesti vai soomõ keelega, nt parts (umakäänüs "pardsi"), "laul (3. käänüs ma "lauli"), "põh'an" (eesti keelen"põhjas", nii võro ku eesti keele osakäänüs ja sissekäänüs "põhja"), "pall'o" (eesti keelen "palju", soomõ "paljon").
Määntsin keelin viil pehmehüst om?
Nigu jo üteld, miiq ligembäidsist keelist soomõ keelen olõ-õi sukugi pehmehüst (vällä arvat  mõnõn hummogupoolitsõn murdõn) ja eesti keelen om taad küländ veidüq. Tõõsõlt puult seto keelen om pehmehüst viil inämb ku võro keelen. Ka inämbüsen tõisin miiq ligembäidsin sugukeelin, nt liivi, vad'a, kar'ala, vepsä, a ka kavvõmbin, nt ungari, komi, mari, om pehmehüs tävveste olõman.
Pehmehüs om harilik asi ka läti ja leedu keelen ni esiqeränis pall'o om taad vinne keelen. Ku vinne keelen om pehmehüse jaos olõman peris umaette täht ь, sis ungari keelen märgitäs taad y-tähega (nt "hogy vagy" ʻkuis lättʼ) ja läti keelen tähe ala pantu komakõsõga (nt"gaļa" ʻlihaʼ). Inämbüsen õdagumeresoomõ keelin, a ka näütüses poola keelen märgitäs pehmehüst sammamuudu ku võro keelen.
Seto ja esiqeränis vinne keele pehmehüs om tugõvamb ku võro keele uma. Eesti keele pehmehüs om võro umast vähäkese nõrgõmb ja ka vähä tõistmuudu. Mulgi ja tarto keele pehmehüs om jälki hoobis tõõsõsugumanõ ku võro keele uma. Ku võro keele pehmeq helüq ommaq läbini pehmeq ja esiqeränis pehmeq helü lõpupoolõn, sis eesti ja esiqeränis tarto-mulgi pehmehüs om tugõvamb helü alostusõn. Inne "i"-d tarto ja mulgi keelen pehmehüst olõki-i, nt "pann, a "panni" (ilma pehmehüseldä nigu eesti keelen üteldäs "Poola pani").


Haabneeme.
Haabneeme om alõvik Harjo maakunnan Viimsi vallan. Elänikke arv om 6410 (saisoga 1.01.2019). Haabneeme om elänikke arvo perrä kõgõ suurõmb alõvik Eestin.


Natalia Oreiro.
Natalia Oreiro om Uruguay laulja.


Kaunas.
Kaunas om liin Leedun, suurusõ poolõst tõnõ liin riigin.
Aastagil 1920–1939 oll' Kaunas Leedu aotlinõ pääliin.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä Kaunase elänikkonnast oll' leedulaisi 93,6%, vindläisi 3,8%, poolakõisi 0,4%, ukrainlaisi 0,4% nink valgõvindläisi 0,2%.


Valmiera.
Valmiera om liin Lätin Koiva jõõ veeren.
Läbi liina lätt Riia-Valga tsihin raudtii.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Valmiera elänikkunnast lätläisi 83,7%, vindläisi 11,6%, valgõvindläisi 1,7% nink poolakõisi 0,9%.


Rabczewska Dorota.
Doda (Dorota Rabczewska, sündünüq 1984, Ciechanówn, Poolan) om poola tsäss- ja popmuusik.


PHP.
PHP (PHP: Hypertext Preprocessor) om skriptmiskiil, midä pruugitas päämidselt serveripoolitsin lahenduisin jovvuliidsi võrgulehti luumisõl. PHP Tukõ tsihtorienteeritüt programmiirmist, teedüskokõga läbikäümist ni moodulidõ kaudu viil pall’osit protokollõ ja tarvituisi.
Vaba lättekuud ja võimalus lihtsähe köütäq PHP kuudi HTML-iga om tennüq PHP-st väega populaarsõ riista jovvuliidsi võrgulehti loomisõl. Levinüq om kogohus midä kutsutas tarvituisi esimäidsi kirätähti perrä LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP).
KIIL.
PHP kiil om päämidselt lainat C, Java ja Perl keelist.
PHP koodin parsitasõq õnnõ eräle märgidüq jupiq failist. Kõik, miä um välänpuul naid märke, saadõtas õkva programmi välläandi.
Teksti näütämine.
// Näütäs ekraanil teksti Tereq, ilm!
Funktsiooni pruukminõ.
echo nimi("Rauno"); // Näütäs "Mu nimi om Rauno"
Klassi puurkminõ.
echo "kokko om ". $r->arvaq_kokko(). ", a maaha arvatõn om ". $r->arvaq_maaha();
// vastus ekraanil om “Kokko om 16, a maaha arvatõn om 4"


Sauõ.
Sauõ (eesti keelen "Saue") om liin Sauõ vallan (Harjo maakunnan) Talliinast 4-5 kilomiitret lõunaõdagu puul. Territoriaalsõlt om seo Sauõ vallan, lõunõhummogupiiril erätäs tuud naabrist Saku vallast Talliina-Pärno katõrialisõ tii lakḱu riba. Liina põḣa-põhaõdagupiiris om Talliina–Paldiski raudtii ni õdagu-lõunaõdagupiiris Kanama-Keilä tii. Sauõ liin ja Sauõ vald lätsiq kokko (kuuhn Kernu valla ja Nissi vallaga) valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõ tulol 24. rehekuul 2017. aastagal.
1792. aastagal ehitä Sauõ härbäń, mink ümbre nakaś 1920. aastagail tekkümä aidliin. Peterburgi–Narva–Talliina–Paldiski raudtii oll' liikmisõs vallalõ jo märtekuun 1870.
1960. aastagal panti kokko Sauõ elokotus Talliinaga. Pääle tuud nakaś Sauõl edenemä elomajaehitüs. Aastagal 1973 luudi Sauõ allõv́ Talliina kuuhnsaison.
25. põimukuul 1993 sai Sauõ alõvist Sauõ liin, miä 1994 tull' vallalõ Talliinast.
Sauõ linnapää oll' 1989-1999 ja 2008-2010 Orm Valtson ni 2004-2007 Ero Liivik. Pääle näid ommaq olnuq linnapääq Harry Pajundi, Henn Põlluaas ja Tõnu Urva. Harry Pajundi oll' kaq Sauõ liina perämäne liinapää.
2011. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ tiidüsil ommaq Sauõ 5514 elonigust 5145 (93,3%) eestläseq, 259 vindläseq, 42 ukrainlasõq, 13 valgõvindläseq, 17 suumlasõq ja 8 sakslasõq. Tõõsi rahvastõ iistkõnõlõjatõ nummõŕ jääś alaq 5.


Majjai.
pisi
Majjai (ka "majajas, majas, kobras", ladina k. "Castor fiber") om Eesti kõgõ suurõmb jürräi. Tä või ollaq kooniq üts miitre pikk ja kolmkümmend kilogrammi rassõ. Majaja kask või ollaq hellepruun kooniq must. Tä hand om lag’a, tasadsõ lammõ ja soomusõlidsõ nahaga katõt. Tagomadsõ jala varbidõ vaihõl om ujonahk. Varbil ommaq kõvaq küüdseq. Tagomadsõ jala tõõnõ küüds on lahki aetu – tuu tüütäs ku kamm. Majaja silmaq ommaq tsillokõsõq. Nõnna ja kõrvu saa tä nahakibraga kinniq pandaq. Majjai saa ka vii all jürräq, selle et timä põsõ esiqeräline hõlm pand suu edimäidsi hambidõ takast kinniq.
Majjai oll’ mi edevanõmbidõ üts päämäidsi saakeläjit. Perämine majjai jahiti 19. aastagasaa edimädsel poolõl. Vahtsõhe tuudi majjai Eestihe 1957. aastagal. 2015. aastagal oll’ Eestih 14 000 majajat.
Majjai eläs vii veeren. Uma pesä tege tä perve uusihe vai ehitäs puuossõst ja mullast mitmõ miitre korgusõ kuhiligu. Majajapereq luu kanalidõ ja tammõ keerolidsõ süstemi, miä hoit viitasõnd pesäh ja lask julgõlt liikuq söögi manoq. Sääne ehitüs uputas mõtsamaa ärq ja tõnõkõrd ei lasõq eherüst kudõnõma minnäq. Majajidõ sulõngidõ tagodsõq saistulumbiq puhastasõq vett nink loovaq vahtsit elokotussit tõisilõ eläjä- ja kasvoliigele.
Majjai om kasvosüüjä. Suvõl süü tä hainkasvõ, talvõl lehepuu kuurt ja ossõ. Ummi vägevide hambidõga võtt tä kaq puid maaha. Inemine ja suurõq murdjaq eläjäq võivaq ollaq majajilõ vainlasõs. Oho kõrral karistas tä tõisi hanna kõva lahviga vasta viipinda.
Majaja pereh ommaq imä, esä ja samal aastagal nink mineväaastaga sündünüq pujaq. Pujaq sünnüseq lehekuuh vai piimäkuuh.


Viländi perimüsmuusiga festival.
Viländi perimüsmuusiga festival (tunnõt ka ku Viländi folk) om suur rahvamuusiga ettevõtminõ, midä peetäs Viländi liinan 1993. aastagast pääle.
Edimäne festval oll' ütepääväne. 1994. aastaga festival oll' kolm päivä ni oll' hainakuu lõpun (22.-24. juuli). Tõõsõl festivalil oll' ülesastjit ka välämaalt. Kolmas festival oll' neläpääväne. Sama kavva kest festival ka seo ilma aigo.
Ütsätõistkümnendäl Viländi perimüsmuusiga festivalil käve üle 20 000 inemise, viil hoiti festivalil silma pääl videoülekandmisõga internetin. Festivalil astsõ üles 42 andsamblit, näütüses Vägilased, Zetod ni Oort (Eesti), Trilok Gurtu (India) ni Hedningarna (Roodsi). Festivali päälkiri oll' „Takt ni pulss“, minka taheti näüdädäq takti tähtsüst lisas taktipillele ka tõisi pille pääl (toropill, lõõtspill, viiol, kannõl) mängitävän tandsumuusikan.
Festivali kõrraldaja om Eesti Perimüsmuusiga Keskus. 1999. aastagast om festival pühändet kinkalõgi vai minkalõgi. Näütüses 1999. aastaga festival oll' pühändet Eesti folkmuusiga korjaja ni rahva sekkä viijä Pulsti Augusti 110. sündümispääväle.
Festivalil käü ülesastjit nii Euruupast ku muialt ilmast.


Eesti Vabariigi põhisäädüs.
Eesti Vabariigi põhisäädüs om Eesti riigi toimimisõ ja kõiki tõisi säädüisi õiguslik alospapõr.
Eesti Vabariigi põhisäädüseq tõsõ ilmasõani.
Inne Eesti Vabariigi põhisäädüst olliq kolm timäga tihtsähe köüdetüt konstitutsiuuni. Noist edimene om Eestimaa Kubermango Aotlisõ Maanõvvukogu (illatsõmba Eesti Maapäävä) 15. märdikuu 1917. aastaga otsus korgõmbast võimost. Tõõnõ oll' Pästekomitee vällä kuulutõt 24. radokuu 1918. aastaga esiqsaismisõ manifest. Kolmas oll' 4. piimäkuul 1919. aastagal Asotava Kogo vasta võet Eesti Vabariigi valitsõmise aotlinõ kõrd.
Asotav Kogo võtt' Eesti edimädse põhisäädüse päälkirägä,Eesti vabariigi põhisäädüs“ vasta 15. piimäkuul 1920. aastagal. Põhisäädüs nakas' masma 21. joulukuul 1920. aastagal.
Edimäne põhisäädüs oll' demokraatligu rahvusligu õiguskõrra tippakt. Tuun põhisäädüsen oll' üles nõstõt õigusriigi mõtõq. Põhisäädüs vei täüde võimõ lahususe mõttõ (§ 35, 57 ja 68). Kirjä olliq pantuq inemiisi põhiõigusõq (II ptk). Kirän olliq ka rahvusriigilõ umadsõq tunnismärgiq: kiä om riigi rahvas, määne om riigi maa ja kuismuudu om kõrraldõt eesti umariiklusõ esiqsaisminõ.
1924. aastagaks oll' Riigikogo lakja vaonu, valitsusõq vaihtuq ja nakati kõnõlõma põhisäädüse muutmisõst. Läbi läts' vabahussõalaisi juhitu põhisäädüse muutmisõ kolmas katsõq, minkä sisulidsõq muudatusõq ollivaq nii tähtsäq, et nakati kõnõlõma vahtsõst 1933. aastaga põhisäädüsest. Kombõ peräst oll' tego masva 1920. aastaga põhisäädüse vahtsõ tõõsõndiga. Vahtsõnõ tõõsõnd nakas' masma 24. vahtsõaastagakuul 1934. aastagal. Riigikogo kuunsais vähändedi 100-lt liikmõlt 50-le, mano tull' inemisevalimisõ võimalus, Riigikogo hindä volitusõq lätsiq kolmõlt aastagalt nelä aastaga pääle pikembäs. Riigivanõmb sai muusiän vällä kuulutaq Riigikogo inne aigo valimisõ, täl tekkü valitsusõ kokkopandmisõ ainuvoli, õigus lõpõtaq riikligõl kaalutluisil inneaolidsõlt Riigikogo kõrralinõ istungjärk.
1936. aastaga rahvahääletämisel küsüti, kas olõsi vaia kokko kutsuq katõkualinõ Rahvuskogo, et tävvendäq ja/või vällä vaihtaq 1933. aastaga põhisäädüs. Rahvuskogo kokkokutsminõ kiteti hääs. 1937. aastaga radokuul sääde Riigivanõmb Rahvuskogolõ ette vahtsõ põhisäädüse plaani.Rahvuskogo võtsõ tuu vasta ja vahtsõnõ põhisäädüs nakas' masma 1. vahtsõaastagakuul 1938. aastagal. Tuu põhisäädüs oll' paksõmb ku seeniq masnuq. 1920. aastaga uman oll' 89 säädüsepügälät, 1938. aastaga uman 150 säädüsepügälät. Õkvanõ demokraatia asõndu edüstüsdemokraatiaga, rahvahääletüs oll' võimalik õnnõ sis, ku riigipää oll' põhisäädüse muutmisõga peri.
Vahtsõ esiqsaismisao Eesti Vabariigi põhisäädüs.
Pääle Eesti Vabariigi alahiitmist mass' 1938. aastaga põhisäädüs edesi eksiilvalitsusõn. Vahtsõnõ olokõrd nakas'  kujonõma 1980-ndide aastagidõ keskkotussõst, 1988. aastagal võeti vasta kuulutus Eesti NSV esiqsaismisõst, põhisäädüse paranduisist ja otsussõst mitte kittäq hääs Nõvvokogoliido unitaarriigi luumisõ katsõt. 1989. aastaga otsussõga,Aoluulis-õigusligust arvamisõst Eestin 1940. aastagal toimunuisi sündmüisi perrä“ tunnistõdi eesti riigis, miä püüd tagasi saiaq esiqsaismist ja võõra võimu alt ärq saiaq. 20. põimukuul 1991. aastagal kuulutõdi vällä Eesti riiklik esiqsaisminõ. Põhisäädüse vällätüütämises kutsuti kokko Põhisäädüse täüskogo. 1992. aastaga rahvahääletüsega võeti vahtsõnõ põhisäädüs vasta. Põhisäädüs nakas' masma 28. piimäkuul 1992. aastagal.
Eesti Vabariigi põhisäädüse ehitüs ja õigusnormi hierarhia.
Põhisäädüsel om kolm jako: Eesti Vabariigi põhisäädüs, Eesti Vabariigi põhisäädüse käüki pandmisõ säädüs (PSRS) ja Eesti Vabariigi põhisäädüse tävvendämise säädüs (PSTS). Kõik kolm jako ommavaq põhisäädüse jovvuga.
Põhisäädüsel om 15 päätükküja kats tasandit. Edimäsel ommavaq põhisäädüse I ja XV päätükk ja PSTS, tõõsõl tasandil ommavaq preambul, II-XVI päätükk ja  PSRS. Tõnõ tasand ei toheq edimädsega vastansaison ollaq. Põhisäädüsega ei toheq vastansaison ollaq ka taast madalamban olõvaq õigusaktiq. Näütüses konstitutsioonilidsõq ja lihtsäädüseq, määrüseq, kohtuotsusõq, valitsõmisaktiq, kokkolepmiseq. Siiäq ei kuuluq riikevaihõlinõ õigus ja Euruupa Liido õigusaktiq.
Eesti Vabariigi põhisäädüse alosmõttõq.
Põhisäädüse alosmõttõq ommavaq nuuq riiklusõ, kõrralduspõhimõttõq ja tsihiq, miä loovaq põhisäädüse muutmalda jüvä. Riigikohus om vällä toonuq inemisperisüst, demokraatiat, õigusriiki, sotsiaalriiki, eesti hindätiidmise alalõ püsümist. Riigikogo om vällä toonuq ka eesti keele kaitsmisõ.
Inemisperisüse ala käü kihälinõ kaitsminõ, inemisperäse eloolo, inemiisi õiguslik ütsväärsüs, inemise hindätiidmise alalhoitminõ, vabahuspõhiõiguse ja kõrra perrä arotus.
Demokraatia ala käü rahvaesiqsaisminõ ja edüstüsdemokraatia, inambüssäädüs ja vähämbüisi kaidsõq, legitimatsioonikett ja poliitilinõ vastutus, õigus hellü andaq ja õigus saiaq valitus, demokraatia vallalisus ja hoitminõ.
Õigusriigi all mõtõldas proportsionaalsust, võimõ lahosust ja tasakaalustõdust, õiguskimmüst, valitsõmisõ säädüslikkust, hindäperitside kohtuidõ antavat õiguskaitsõt.
Sotsiaalriigi all mõtõldas tuu objõktiivsõt ja hindäperist mõõtu.
Rahvusriigi ala käü eesti ja eestläisi hindätiidmise alalõ püsümine ja eesti keele kaitsminõ.
Lätteq.
1. Narits, Raul; Kalmo, Hent; Madise, Lauri; Schneider, Heinrich. Põhiseaduse sissejuhatus ja preambul. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. Vlj. Tallinn: Juura, 2017.
2. Sootak, Jaan. Teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2017. (lk 77-103)
3. Eesti Vabariigi põhiseadus. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus


Plaksi.
Plaksi om külä Võro maakunnan Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan (inne 2018. aastakka Haani vallan).
2018. aastagal elli Plaksil alalidsõlt 17 inemist.
Kotus.
Suurõ Munamäe mant om Plaksi küllä mäealotsõst inämb-vähämb 800 miitret maad. Plaksi külä lähkün ommavaq Haani, Villa, Purka ja Hallimäe küläq. Plaksi külä jääs suurõstõ katõ järve vaihõlõ. Üts näist om Tuuljärv (ka Suur Plaksi järv), miä om Eesti kõgõ korgõmbal asuv järv, ja tõõnõ om Vaskna järv. Plaksi külä om Haani korgustigun ja tuuperäst om sääl ka pall'o suuri mäki. Näütüses om Plaksi külän kolmas Eesti korgõmb mägi Kerekunnu mägi ja suurõmb osa korgusõlt neländäst mäest, Tsälbämäest.
Parhilla om Kerekunnu, miä kooni 1977. aastagani oll' umaette külä, Plaksi lõunõhummogu-poolinõ osa.
Nimi.
1684. aastaga kaardi päält om nätäq, et Plaksi kotussõ pääl oll' joba sõs Kubija külä. Plaksi külä nimi või ollaq tulnuq edenimest; 1758. aastagast om tähendet kolm perremiist, kink lisanimi oll' Purricka Plaxi. Külä nimme või köütäq ka sõnaga plaks’ ’laks’ vai vinnekiilse sõnaga плакса ’piripill’.


Piotrowice.
Piotrowice om külä Lõunahummogu-Poolan. Piotrowicen elli 2013. aastagal 352 inemist.


Massinoppus.
Massinoppus vai massinopminõ om puutritiidüse haro, miä and puutriilõ opmisõ jovvu ilma näid õkva tuus programmiirmäldäq.
Massinopminõ arõsi välla mustri ärq tundmisõst ni kunstmõistusõst. Massinopminõ uur algoritmõ, miä mõistvaq oppiq ni
Massinopminõ jagonõs klassigalidsõlt kolmõs: juhit opminõ, juhtmaldaq opminõ ni meelütüsopminõ.
Juhit opminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm tulõtas mudõli tähüstedüide andmidõ perrä. Andmõq
ommaq jaeduq triinmise ni testimise andmis. Triinmise andmõq ommaq mudõli tegemise jaos, hariligult
80% andmist. Testimise andmõq (20%) hindasõq mudõli häädust. Näütüses: Palga arvaminõ, kui andmin
om seen vannus, sugu, elokotus, ettevõtõq, ammõt (näütüses: arhitekt). Tõsõs - käekirä selges tegemine.
Juhtmaldaq opminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm ots andmist ehitüst vai kõrraperrä. Andmõq
olõ-õi tähüstedüq. Näütüses: andmidõ tsähälikku jaotaminõ - poodikorvi perrä hinnadaq, kas kundõl om
latsi? Kas kundõ om miis vai naanõ? Kas kundõ om abielon/paarin? Tuud tiidmist saa pruukiq reklaami
Meelütüsopminõ om massinopmisõ ülesannõq, kon algoritm kõnõlõs elävä keskkunnagaq ni pruuv joudaq
Kirändüs.
Väega hää tutvastegemine om näütüses siin: https://pungas.ee/masinope-mittetehniline-ulevaade (Eesti


Anderseni Hans Christian.
pisi
Anderseni Hans Christian (Hans Christian Andersen) oll' Taani kiränik. Kõgõ tunnõtumbaq ommaq tima muinasjutuq (päält 200 jutu), a tä kirot' ka reisikirjo, kuus romaani, viiskümmend näütemängo ja päält tuhandõ luulõtusõ.


Udmurdimaa.
Udmurdimaa (ammõtlinõ nimi Udmurdi Vabariik) om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisütsüs (vabariik) Volga föderaalpiirkunnan.
Piirnes õdagun ja põh'an Kirovi oblastiga, hummogun Permi krai ni lõunõn Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga.
Udmurdimaal om Samara aig, a 28. urbõkuust 2010 kooniq 26. rehekuuni 2014 oll' Moskva aig.
Maakujo.
Udmurdimaa om päämädselt kunťliganõ tasamaa, sadamisõga lõunõ ja õdagu tsihil. Maa põh'aosan asus Ülemb-Kama korgõmaa (korgus kooniq 330 m), õdaguosan om paiguldõ suuslännüq Kilmezi jõõ veerine mataľ. Lõunõosan ommaq vähämbäq Možga ja Sarapuli korgõmaaq, noidõvaihõlidsõl alal juusk Iži jõgi ja timä lisajõõq.
Luudusvaraq.
Maavarrost lövvüs nahvtat, turbast, kvartsliiva, savvi, lubjakivvi.
Ilm.
Valitsõs parralt maalinõ parralämmävüü ilm. Talv om külm, suvi küländkiq lämmi. Jaanuari keskmäne õhulämmi om −14...–16 °C, hainakuu 17...19 °C. Taivavett om aastan 400–600 mm.
Viistik.
Kõgõ suurõmb jõgi om Kama, mille läteq om Udmurdimaa põh'ahummoguosan, muuq suurõmbaq ommavaq kõik Kama jõgikunna jõõq: Vjatka, Siva, Iž, Tšeptsa, Kilmez. Uurali allo Volgaga ütte pandva Kama om laivatõdav.
Riik.
4. märdikuul 1920 tetti Votjaki autonoomilinõ oblast Vinne SFNV kuunsaisun.
1. jaanuaŕ 1932 nimit' NSV Liido Kesktäütevkomitee oblasti ümbre Udmurdi áutonoomilidsõs oblastis. Nimelt säeti kõrda tuudaigo vinnekiilsit rahvidõ nimmi ja tsaariaigsõ "votjakiq" asõmõl võeti tarvitamisõlõ udmurtõ umanimitüs.
28. joulukuu 1934 võtt' NSV Liido Kesktäitevkomitee vasta otsusõ, minkaq Udmurdi autonoomilidsõst oblastist tetti Udmurdi ANSV.
1990. aastagal sai Udmurdi ANSV Ülemnõvvokogo säädüse perrä Udmurdi ANSV-st Udmurdi Vabariik.
Valitsõmisjaotus.
pisi
Vabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq ja vabariiklidse alluvusõga liinaq.
Rahvas.
Maa põliselänikkõ udmurtõ oll’ 2002. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä 29,3% rahvast. Näile lisas elli Udmurdimaal vindläisi (60,1%), tatarlaisi (7,0%), ukrainlasi. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä oll’ Udmurdimaa elänigõst udmurtõ 28,0%, vindläisi 62,2% ja tatarlaisi 6,7%.
Tihtsämbä elotusõgaq om maa hummogu- ja lõunõaosa.


Udmurdiq.
Udmurdiq (ka votjakiq) ommavaq soomõ-ugri rahvas, kink päämine elokotus om Volga lisajõki Kaama ja Vjatka vaihõl Udmurdi Vabariigin. Näid eläs viil Permi ja Kirovi oblastin ni Baškiiria (Baškortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigin.
Aigõ joosul om udmurtõ päämine elätüsala olnuq teräviläkasvataminõ.
Udmurdi kiil käü soomõ-ugri kiili permi rühmä. Kõgõ lähämb suguluskiil om komi kiil.
Udmurtõ oll’ 1989. aastaga andmidõ perrä 714 000, näist pidi imäkeeles umma rahvuskiilt 76,5%. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli Vinnemaal 552 299 udmurti.[1]
Eestin elli 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä 193 udmurti, näist Talliinan 60.[2]
Umaette rahvarühm om Põh'a-Udmurdimaal eläväq bessermaniq (umbõs 10 000 inemist), kiä ommavaq arvadaq udmurdi keelele üle lännüq Volga bulgaarõ perilidseq.
Kirändüs.
• Põllu Kaljo "Kümme soome-ugri uurimisreisi" 1990
Lättenäütämiseq.
http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm
Välislingiq.
• Rein Sikk. "Udmurdi vanaemad laulavad rokki" EPL.ee, 25. mai 2009
• Rein Sikk. "FOTOD: Udmurtide varjatud võlu", EPL.ee, 4. juuni 2009


Komimaa.
Komimaa (ammõtlinõ nimi Komi Vabariik) om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisütsüs (vabariik) põh'aõdagu liidopiirkunnan. Seo om Vinnemaa Euruupa-jao põh'ahummogunukan.
Valitsõmisütsüs luudi 22. põimukuul 1921 Komi hindävolidsõ piirkunna nime all. Aastagal 1936 sai tuust Komi ANSV. 26. lehekuul 1992 võeti tarvitustõ parhillanõ nimi.
Luudus.
Mõtsaq võtvaq 72,5% vabariigi maast hindä alaq.
Rahva kuunsais.
2002. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli vabariigin 1 018 674 inemist, kinkast 607 021 (59,6%) olliq vindläseq, 256 464 (25,2%) komilasõq ja 62 115 (6,1%) ukrainlasõq. 2010. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli vabariigin 901 189 inemist, kinkast 555 963 (65,1%) olliq vindläseq, 202 348 (23,7%) komilasõq ja 36 082 (4,2%) ukrainlasõq. 46 886 (5,2%) inemise rahvus jäi tiidmäldäq.
Elokotusõq.
Suurõmbaq liinaq ommaq Sõktõvkar, Uhta, Vorkuta, Petšora, Ussinsk, Inta ja Sosnogorsk.


BTS.
BTS om Korea muusigakamp. BTSi alostusplaať om "2 Cool 4 Skool", miä tähendä "Iiba apaŕ ku̬u̬liks". BTSin om 7 liigõqt: RM, Jin, Suga, J-Hope, Jimin, V ja Jungkook.


BLACKPINK.
BLACKPINK om Korea muusigakamp. BLACKPINKi alostusplaať om "Square Up", miä tähendä "Kruut Üles". BLACKPINKin om 4 liigõqt: Jennie, Jisoo, Rosé ja Lisa. BLACKPINKi alostus olõ 8. põimukuu 2016.


Klõun.
Klõun vai tol'a vai koomuskitekij om esiqeräliidsin rõivin etteastja, kiä tege päältkaejilõ nalja.
Klõuniq võivaq tüütäq näütüses tsirkusõn, tiatrin vai laatõ pääl.


Monroe Marilyn.
Monroe Marilyn (Marilyn Monroe, sünnünimega Norma Jeane Mortenson, 1. piimäkuu päiv 1926 – 5. põimukuu päiv 1962) oll' USA näütelejä, laulja ja modell. Tedä om nimitet 20. aastagasaa ütes kuulsambas naisnäütelejäs ja seksisümbolis.


Ynys Enlli.
Ynys Enlli (inglüse keelen "Barsey Island") om saar Kõmrimaal. Saarõ pindala om 1,79 km² ja 2019. aastagal elli sääl 11 inemist.


Ynys Aberteifi.
Ynys Aberteifi (inglüse keelen "Cardigan Island") om saar Kõmrimaal. Saarõ pindala om 15 ha.


Basshunter.
Basshunter, Jonas Erik Altberg (22. joulukuu päiv 1984, Halmstad) om Roodsi laulja ja DJ.


Niigriq.
Niigriq (ka mustanahalidsõq) ommaq Musta tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman. Ameeriga Ütisriigen arvatasõq näide hulka inämbüisi ka mulatiq ni uma maa mustanahaliidsi kutsutas sääl afroameerikläisis.
Sõna "niigri".
Võro keelen pruugitas sõnna "niigri" (ja eesti keelen "neeger") päämidselt Afriga tummõnahalidsõ (niigrirassi kuuluva inemise) kotsilõ, a täämbätsel aol peetäs seod sõnna mõnikõrd (näütüses mustanahaliidsi hindä puult) solvavas.
Võro sõna "niigri" om peri s'aksa sõnast "Neger", miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast "nègre", mink põh'as om ladinakiilne umahussõna "niger" 'must'. Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga. Hispaania ja portugali keelen tähendäs "negro" lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.


Alambs'aksa kiil.
Alambs'aksa vai ka alambs'aksi kiil on põh'apuulsõl S'aksamaal ja Hollandin kõnõldav ja kirotõdav piirkunnakiil. 13.–16. aastagasaal oll keskalambs'aksa kiil Põh'a-Euruupan tähtsäs läbikäümis- ja kultuurikeeles. Alambs'aksa kiilt kõnõldi ja kirotõdi ka Liivimaal Hansa liidu aol, kui pruugiti Lübecki õigust, inne ku taa keele asõmalõ tull' ülembs'aksa kiil.


Tofa kiil.
Tofa kiil (varrampa ka "karagassi kiil", tofa keelen "тоъфа" vai "тоъфа дыл", "tòfa dıl") om turgi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõlõs esiq hinnangidõ perrä 30-90 inemist Vinnemaal Irkutski oblastin.
2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal 93 tofa keele mõistjat.


Friisi keeleq.
Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.
Katskeeline silt Hollandi Friisimaal - üleväh õdagufriisi- ja all hollandikeeline kiri
Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õdagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago. Hummogufriisi keele viimäst täämbätseni pääväni alalõ hoitunut jako kutsutas seelteri vai seelterfriisi keeles.
Friisi kiili kõnõlõjidõ arvos hinnatas nii 480 000 inemist. Naist ligi 470 000 eläs Hollandi Friisimaa provindsin ja kõnõlõs õdagufriisi kiilt. Ülejäänüq friisi kiili kõnõlõjaq eläseq põhilidsõlt S'aksamaal ja kõnõlõsõq põh'a- vai hummogufriisi kiilt.


Tarto Ülikooli majandustiidüskund.
Tarto Ülikooli majandustiidüskund om Tarto Ülikooli üts sotsiaaltiidüisi valdkunna ossõ. Tiidüskunna juhataja om Vadi Maaja. Tiidüskund om Tarton aadrõssin J. Liivi 4.
Majandustiidüskunna süämeas'as om köütäq ja edendäq majanduslist tiidmist riikevaihõlidsõn tiidüsen ja opmisõn Eesti ütiskunna hüäs.
Alostus.
Tarto Ülikoolin nakas’ majandustiidüse oppaminõ 1676. aastagal, ku aoluuprohvõsriq pidiq lugõma majandamistiidüst ni matõmaatigaprohvõsriq raamadupidämist. Edimäst kõrda alost' statistiga ja maatiidüse opituul 1802. aastal ni rahandusõ ja kauplõmisõ opituul tuust aastak ildampa.
Rahvaülikuul.
1920. aasta suvõl alost’ õigustiidüskunna man kauplõmisõ osakund, selle et toonaq oll’ noorõl Eesti Vabariigil vaia majandusinemiisi.
Hindäkotsilt nakas’ majandustiidüskund toimõndama õkvalt 1938. aastal. Dekaanis sai prõhvõsri Poomi Eduard ja alostiq kolm tsihti: rahva- ja riigimajandus, käütismajandus ja kimmätüsmajandus.
Nõvvokogo aolinõ ülikuul.
1954. aastal naati jälkiq Tarton majandust oppama, külh agaq üten õigustiidüskunnaga. Ummõhtõ tetti 1968. aastal vallalõ umaette majandustiidüskund. Sis sai dekaanis majandusaoluulanõ Krinali Valner, kiä oll’ tuu ammõdi pääl üttekokko 19 aastakka. Kooniq 1980ndide lõpuniq kand’ majandustiidüskund vastust kauplõmisõ ja rahandusõ as'atundjidõ oppamisõ iist ni viil koolitõdi uurjit.
Vilistläselo.
1997. aastagal asot’ tiidüskund vilistläisi jaos seldsi Hermes, miä om seeniqmaaniq esiqeräline terven ülikoolin. Tiidüskunna lõpõtanuq ommaq täämbä kitedüq as'atundjaq, ärijuhiq, majandustiidläseq ja ütiskunnategeläseq. Näütüses om majandustiidüskunna lõpõtanuq Kallasõ Siim, Palo Urve, Alamäe Priit, Rõivasõ Taavi, Kõvaski Katre ja viil mitmõq.
Tiidüskunna hoonõq.
Majandustiidüskund oll’ kooniq 1977. aastagani Tarton aadrõsi Vanemuise 46 pääl, pääle tuud agaq liinaveeren Nuurusõ uulitsan. 1999. aasta keväjä kolõ tiidüskund keskliina Narva maantii ja Imäjõõ vaihõlõ, kos nä ollivaq Oeconomicumin 2017. aastaga suvõni.
Alostõn 2017. aasta augustist om majandustiidüskund aadrõsi J. Liivi 4 pääl, innidse rahvaarkiivi majan.
2020. aastagal tetäs vallalõ vahtsõnõ hoonõq nimega Delta, kos nakkasõq ütenkuun opma ja tüütämä puutritiidüseq, matõmaatiga ja statistiga instituudi rahvas.


Märdipäiv.
Tarrõ sisse lastuq latsist märdisandiq märdipuulpäävä 2018. Tartomaal
Märdipäiv ehk märtepäiv om 10. märtekuu pääväl. Taa om võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om nime saanuq pühä Martini (4. aastagasaa Toursi piiskop) perrä, kink surmapäiv om 11. märtekuu päiv. Kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs, et kõrd lõigas' tä poolõs uma mäntli, et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga. Põh'amain ni ka Eestin om märdipäiv nihkunuq 10. märtekuu päävä – Lutheri Martini sünnüpäävä pääle.
Märdipäiv Eesti rahvakallendrin.
Eesti rahvakallendri uurja folklorist Hiiemää Mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs. Mardipääväs pidiq kõik põllutüüq lõpõtõduq olõma. Hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega. Märdipäävä es toheq tetäq ossa töid, innekõgõ olliq keeledüq lina- ja villatüüq. Mardipäiv lõpõt' välätüüq ni alost' talvitsidõ tarõtöie ao. Tähtpäävä algnõ mõtõq oll' hingestedü luudu tennämine.
Märdisandiq.
Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetäs õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä. Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii poiskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq. Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq. Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi. Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.


Mõsumassin.
Mõsumassin läbipaistva kestä seen (näütüse eksponaat)
Mõsumassin () om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs. Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn. Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.
Mõsumassina päämädseq mõsuetapiq ommaq innemõsu, põhimõsu, loputus ja tsentrifuugminõ. Esiq tuutjidõ ja hinnaklassõ massinil või olla lisas mitmõsugumaidsi muid võimaluisi.
Standardprogrammi tsükli või kestäq 40 °C man 3−4 tunni. Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist. Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.


Pastapleiäts.
Pastapleiäts ehk pastak om sulõpäätaolinõ kirotusriist, mink seen tindi asõmõl pruugitas õhu iist kaidsõtut trüküvärmipastat.
Ungarlanõ László Bíró mõtõl’ vällä pastapleiädsi 1938. aastagal Ungarin ja patentiirse tuu 1943. aastagal Argentiinan.


Tarto Forseliusõ Kuul.
Tarto Forseliusõ Kuul luudi 1957. aastagal. Taa om Tarton Tähe huulitsan. Edimält oll' sääl keskkuul, perän gümnaasium ja prõlla õnnõ põhikuul.
Pall'o aigo oll' taan koolin kirändüs tähtsä kotusõ pääl. Oppaja Saage Vello ja timä opilasõq kõrraldiq luulõvõidõlusi, kirändüspäivi ja tiatrit. Kooli almanakk kand nimme „Tipa-Tapa“. Forseliusõ koolin ommavaq opnuq näütüses Undi Mati, Urbi Tarmo, Muti Mihkel, Kaljujärve Hannes, Rannamäe Aarne, Uudmäe Jaak, Vadi Urmas ja Siimetsa Moonika.
Sääne nimi om koolil tuuperäst, et 1684. aastagal lõi Forseliusõ Bengt Gottfried sama kotusõ pääle seminäri, kon opas’ vahtsit kuulmeistrit eesti rahva jaos. Prõlla om Forseliusõ koolin pall'o huvitsõõrõ: võõrkeeleq, käsitüü, programmiirmine, tiidüs, laulukooriq, tandsoq, hokk, kergejoustik, tiatri ja kihäväändmine.


Must pässik.
Must pässik (ld.k. "Inonotus obliquus"), tunnõt ka ku "ts'aaga" (vinne k. "чага"), om taeliguliisi ("Hymenochaetaceae") sugukunna siin. Tä om puiõ pussõnik (parasiit) ja ravisiin. Musta pässigu rahvakeelidseq nimeq ommaq "must kõbjas", "must torik" ja "kõokäsn" (mitte segämini aiaq üte tõsõ puuseene liigigaq, mink liiginimi om kah "kõokäsn" ("Piptoporus betulinus")).
Levik ja üllenpidäjäq-liigiq.
Must pässik om levinüq Põh'apuulkerä põh'apoolitsin kotussin: Vinnemaal, Soomõn, Põh'a-Ameerikan, Hummogu-Õuruupan ja Jaapanin 45°N ja 50°N lakjuskraadi vaihõl.
Must pässik kasus päämidselt kõo ("Betula" spp.), a ka lepä ("Alnus" spp.), pöögi ("Fagus" spp.), tammõ ("Quercus" spp.) ja papli ("Populus" spp.) pääl. Siin eläs tõisi liike pääl ku kõiv sagõhõhe käkidü tüvevähä kujol.
Must pässik om harv siin ni tedä või löüdäq egä 15000-20000 puu takast. Eestin om tä siski mõtsan, pargõn ja puisniite pääl sakõ liik.
Kujo ni elotsõõr.
Musta pässigu tunnus om hüdsimust junt kõo tüve pääl. Junt ei olõq seene viläkihä, a seeneniite mass vai sklerootium, miä om must suurõ meläniinisisähüse peräst. Seene viläkihä om hoobis koorõ all, ohkõnõ ni tihtsält puu ligi.
Musta pässigu iossõq levineseq õhun ni satasõq vikasaanu puu koorõ pääle. Niidiq lääväq haavo kaudu puu sisse, saavaq söögis puu mahla ni tegeväq valgõtmädänikku. Haigus edenes üllenpidäjän-puun aigopiten – 10-80+ aastakka. Kooniq puu om viil elläv, pruuk siin õnnõ viläldäq seeneniite (musta väläpoolist junti). Sugulidsõlt siginemä ni eossit tegemä nakkas siin viil peräst puu surma.
Musta pässigu jundiq võivaq kassuq 0,5-1,5 m suurõs,10-15 cm jämmes ni ollaq kooniq 5 kg rassõq. Must pässik kasus peräst lõikust tüvele tagasi.
Pruukminõ.
Rahvapärimüsen om must pässik tiit ku vähärohi ni 1955. aastagal nimmas' Moskva Arstitiidüse Akadeemiä musta pässigu vähävastatsõs aines. Parhilla kättesaiaq pässikust tettüq rohoq ommaq hariligult nõrgaq ni aotlidsõ toimõgaq.
Musta pässikut om proomit ka kuntslidsõlt tsukrusöödä pääl kasvataq, aq tulõmis om vähänüq ja muutunuq toimõainidõ tuutminõ.
Musta pässigu jundist om hariligult tett kas vii- vai viinaleotust. Tuujaos poodõtas junt pulbris ni valõtas pulbrilõ vai suurõmbilõ tükele kuum (kooniq 50-kraadinõ) vesi pääle. Ku pulbrilõ viin pääle vallaq, saa kätte ka nuuq ainõq, miä viin lakja ei lääq – betuliinhappa, betuliini ja fütosterooliq. Viinaleotust tetäs hariligult peräst kuuma vii tüütlüst, selle et kuuma om vaia kitiini lahkmisõs. Lisas vii- ja viinaleotusõ tegemisele ka hapatas, no tuu om kõgõ kallimb, aigovõtva ni ilma kimmä tulõmildaq (happamisõs pruugitas pall'o esiq tüüpi pisiläisi ni siini).


Paabõl.
Paabõl om Piiblin seletet liin muistitsõn Mesopotaamian. Aoluulidsõn kontekstin tundas taad Babüloni nime all.
Paabõl piiblikombõn.
Piiblilegendi perrä lõi Paabõli liina Sinearimaalõ Eufrati jõõ viirde perän viiuputust kõva jahimiis Nimrod. Ildampa sai tuust Paabõlimaa pääliin.
Kuq Paabõli riik vägeväs sai, muutuq tuu eloniguq uhkõs ni otsustivaq ehitäq taivahe küündüvä Paabõli torni. Tuupääle segäsi Jummal ehitüsmiihi keeleq nii ärq, et nuuq ütel pääväl äkki inämb ütstõõsõst arvo es saaq ni lätsiväq lakja, jätiväq torniehitüse katski; varrampa ollivaq kõik kõnõlnuq samma kiilt. Tuust luust om peri ütelüs "paabõli segähüs".
Illatsõmal aol oll' Paabõl Piibli perrä kotus, kohes Babüloonia kuning Nebukadnetsar II kiudut' osa alaq hiitetüid juutõ. Sääl eletüt aigo kiudutamisõst kooniq tuuniq, kuq juudõl lubati jälq kodomaalõ tagasi minnäq, kutsutas Paabõli vangipõlvõs.
Vahtsõ Tõstamendi kombõn tundas Paabõlit kuq ilmaliina, miä om sündsüse hukkaminegi ja jumalakoirusõ tunnismärk. Johannõsõ avaldamisõraamatun ja mitmin tõisin teossin kuulutõdas toolõ mitu kõrda kato. Avaldamisõraamatun kujotas Paabõlit naanõ, niikutsut Paabõli huur.
Periolõminõ.
Nimi Paabõl om võro kiilde ümbresäet tõõsõnd heebrea nimest "בָּבֶל" ("Babel"). 1. Moosõsõ raaamatun (1Mo 11:9) tõlgutas nimme Babõl tulõnõvat tegosõnast "בלבל" ("bilbél"), „segähämä“, miä juhatas kiili segähämise luu mano.
Periselt om heebreä nimi peri ummakõrda Babüloni akkadikiilsest nimest "Bab-ili". Tuud tõlguti joq Babüloonian kuq „jumalidõ värdet“, aq tõõnäolidsõlt om tuu sõskiq rahvalik arvaminõ. Nime edimäne tähendüs ja periolõk om tiidmäldäq.
Aoluulinõ tagamaa.
Lisas Babülonile om ka tõiõsil legendi osõl aoluulinõ tagamaa. Sinearimaad tunnõtas täämbädsel pääväl aoluukirändüsen Sumõri nime all, sääl oll' üts ilma vanõmbit tsivilisatsiuunõ. Nimrodit om köütet sakõstõ Mesopotaamia jumala Ninurtagaq, kuikiq om kaq tõisi periolõgiseletüisi (nt Uruki kuning Enmerkar). Paabõli torni mõttõ alossõs om arvadaq mesopotaamlaisi kommõq luvvaq liinohe suuri astmõktempliid tsikuraatõ, täpsämbähe Babüloni tsikuraat Etemenanki.
Juudiq ollivaq tõtõstõ üts rahvist, kedä Vahtsõ-Assüüriä riigin ütest kotussõst tõistõ elämä panti. Taa riiklidse poliitiga võtõq pidi avitama alaqhiidetüid maid rahustaq ja suurriigi valitsusõlõ alaqhiitäq. Kuning Nebukadnetsari edimäne nimi oll' Nabu-kudurru-ussur.
Paabõl täämbädse päävä kultuurin.
Kuna Piibli om Euruupa kirändüse kaanonis, ommaq säälseq motiiviq andnuq pikkä aigo lätteainõt kõgilõ Euruupa kultuuri valdkunnõlõ. Paabõli legendiq ommaq löüdnüq kotussõ kirändüsen, kunstin, filmin jm.
Paabõli torni ommaq kujotanuq näütüses Pieter Bruegheli vanõmb, Lucas van Valckenborch ja M. C. Escher.
Ulmõseriaalilõ „Babylon 5“ nime andnuq ilmaruumijaam Babylon 5 luudi Paabõli näüdüsse perrä, kuna oll' mõtõld mitmõsugumaidsi tsivilisatsiuunõ kokkusaamisõ kotussõs, kon segähüseq rassiq, kultuuriq ja keeleq.
Eesti kirändüsen om Paabõli võtnuq hindä liinilma aloskujos ja nimes Remsu Olev romaanin „Kurbmäng Paabõlin“. Kiilisegähämise luku om tõlgutanuq Kasagu Enn romaanin „Vaba pattusadamisõ säädüs“.
Nimi Paabõl Eesti keelen.
Teno nimekujo Paabõl juurdumisõlõ eesti piiblikeele kombõn pruukvaq mõnõq usotiidläseq taad täämbädseniq pääväniq kaq aoluulisõ Babüloni kotsilõ. Sääne nimepruukminõ olõ-iq sõskiq kiräkeelen lajalt levinüq egaq normeerit.
Nimme Paabõl Babüloni ja nimme Paabõlimaa tuu ümbre olõva maa kotsilõ ommavaq tarvitanuq näütüses „Piibliteedüssõnaraamat“ (1996) ja „Piibliatlas“ (1994, 4 kaarti, lk 18-19), sammamuudu Masingu Uku uman käsikirälidsen loenguüleskirotusõn „Iisraeli rahva aolugu“.


Mauri.
Mauri om küläVõro maakunnan Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.
Külän ommaq inämbüisi mõtsaq, niidüq, kingoq, oroq ja likõqmaaq. Külä lõunõjaon ommaq Korgõmägi, Peebumägi ja Kuusõbimägi. Maurist veidüq õdagu poolõ jääseq Kõrb- ja Linnasjärv.
Hummogu puul om külä piiris Raudoja, külä hummogujaon ommaq viil Aeniidü, Niitkaniidü ja Uibumägi. Külä põh'ajaon ommaq suusaar Nakrisaar, Linnasmägi ja Katõpedäjämägi. Mauri külä keskjaon om Jaanimägi, miä võidsõ nime perrä vanastõ ollaq jaanitulõ tegemise kotus. Sääl lähkon ommaq viil Soehavvamägi, Laidrasuu ja Mar'asaarõmägi.
2012. aastagast pääle toimõndas Mauri põliskotõ külä, miä köüt kokko keskkunnahoitjaq inemiseq. Luudava külä mõttõs om püündäq võimaligult suurõ esiqmajandamisõ poolõ ja tallitaq kuunkõlan luudusõga. Küläelo kõrraldamisõ man om alossõs võet Vladimir Megre raamadusar'an „Vinnemaa heliseväq tsiidreq” ärq tuuduq mõttõq.


Kodavere murrak.
Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin "Kodavere kiil") om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon. Kihlkunna lõunõjaon om kõnõld Kodavere Kavastu murrakut, miä käü hoobis lõunõeesti keele Tarto murdõ ala.
Kodavere keeletunnusõq.
Kodavere murrakulõ om umanõ pehmeq välläütlemine ja mõnõq vad'a keele ja eesti põh'ahummogurannamurdõ perädseq keelejoonõq, nt "o" > "õ" ("õtse, kõhe, õras, õlemä, õja, kõllane, kõrd"), "st" > "ss" ("muss": "mussa, alassi"). Samal aol om pall'o ütist lõunõeesti kiiliga. Kodavere keele nii vad'a keelele ku lõunõeesti keelile umadsõq vanaq keelejoonõq ommaq näütüses "ä"-vabahelükokkokõla (nt "emä, kärätädä"), keskkorgidõ vabahelle korgõnõminõ (nt "kiil, kuul, tüü") ja peräsilbi "o" (nt "kodo, talo"). Puhas lõunõeesti keele muud om Kodaveren pruugitav seenkäänüse lõpp "-n", nt "külän, silmän".
ei usuq - "miä en usu, siä ed usu, tämä eb usu, meije emä usu, teije etä usu," "näväd eväd usu;"
es usuq - "mia esin usu, sa/sia esid usu, tämä es usu, meije esimä usu, teije esitä usu, näväd esid usu."
Keele pruukminõ täämbätsel pääväl.
Täämbätsel pääväl arvatas Kodavere kiilt kõnõlõvat egäpäivi viil mõnikümmend vanõmbat inemist. Inämbide inemiisi kõnnõkeelen või viil kuuldaq ütsikit Kodavere murdõ sõnno vai juuni.
Kodavere keelen om vällä ant luulõraamatit ja latsõpõlvõmälehtüisi ni tetäs näütemängõ ja kiilt ja taa aoluku tutvustavit videoid ja filme. Om olõman kodavere-eesti katskiilne murrakut tutvustav kodoleht üten sõnastuga (kaeq altpuult).
Üts tunnõtumpi kirotajit, kiä om avaldanuq ka kodaverekiilsit luulõtuisi, om Vallisoo Mari.
Keelenäüdüs.
"Kuigi Suome murdeuurja Lauri Kettunen kirjutas juba 20.sajandi alul Kodavere murrakuss kui kaduvass kiäless, siis peris kadunud eb õle ta praegagi ja 20.sajandi keskel õli murrak viil paljuden küladen põhiline kiil, nõnna one ta minu põlvkonnale lapsepõlvekiäless õllud. Seda moetogi õmavahelisen suhtlemisen, kualin ja võõrasse inimessega kõneldi ike kirjakiilt. 1950-ndäte uassate kualilapsed one müüda muad laiali lähnud, elävad tõese kiäle siden ja lapsepõlve kodokiil võib-õlla ärä unetet. Kodosid, kos Kodavere murrak viil egäpääväsess kiäless one, eb õle vist enäm palju, aga üksikid murdesõnu kohtab selle kandi inimesse kõnen ike ja selless kiäless arusuajaid piäss viil küllält õlemä. Murrakun kirjutatasse nuarepõlve mälestusi ja tehässe näitemänga."


Coldplay.
Coldplay om inglüse alternatiivroki vai popprokkmuusiga ansabli. Ansambli tekkü 1996. aastal, ku nä hinnäst viil Starfishis kutsõq. Kats’ aastat ildampa naksiq nä hinnäst Coldplays nimitämä. Ansamblin mäng’väq laulja Chris Martin, kiä laul ja mäng klahvpille ja kitrat, Jonny Buckland, kiä tinistäs kitrat, Guy Berryman, kiä mäng basskitrat ja Will Champion, kiä pess trummi. Coldplay sai popis, ku and' vällä laulu “Yellow”.
Näide kõgõ suurõmbaq hitiq ommaq “Yellow”, “The Scientist”, “Fix You”, “Viva la Vida”, “Paradise”, “A Sky Full Of Stars”, “Something Just Like This” ja “Hymn For The Weekend”.
Albumiq.
Coldplay om vällä andnuq katõssa albumit.


Rüälill.
Rüälill (kreeka keelen "Centaurea cyanus") om hainkasv kõrvhäitsmeliidsi sugukunnast jumiga perrest.
Nimitüs.
"Centaurea" tulõ kreekakiilsest sõnast "kentaurus" vai "kentaur", "cyanus" kreekakiilsest sõnast "kyanos" – tummõsinine. Rüalill om 1968. aastagast Eesti rahvalill.
Kasumiskotusõq.
Rüälill om lajalt levinüq Õuruupan ja Põh'a-Ameerikan, aq kasus kah muial.
Kemikaalõ pruukmisõ peräst põllumajandusõn om timä hulk luudusõn vähämbäs jäänüq.
Rüälill kasus päämidselt põllu pääl, agaq kah teie ja kraavõ viiri pääl. Timä om üte- vai katõaastanõ hainkasv ja kasus talvõviläga kuun, sammamuudu miiq viläpõldõ kõgõ ilosamb lill, hää mii ja rohohain.


Räim.
Räim vai õdagumere heering (ladina keelen "Clupea harengus membras") om atlandi heeringä alambliht, kiä eläs Õdagumeren. Harilik räim süü planktonit. Müräkräim om rüüvkala ja süü sagõhe ogalikkõ.
22. radokuu pääväl 2007 kuulutõdi räim eesti rahva kalas.


Rüüvkala.
Rüüvkala om kala, kiä süü tõisi kallo vai tõisi eläjit. Rüüvkalolõ vastandõdas lepiskallo.
Rüüvkallo hulka kääväq näütüses ahhun, haug, sudak ja lõhekala.
Rüüvkalaq valivaq saaki tuu perrä, midä kostki inämb löüdäq või.


Tülü.
Tülü vai konflikt (ladina keelen "conflictus") om huvvõ, vajahuisi vai väärtüsarvamiisi vastaminek.
Sisemäne – elolisõ vai muu süstemi tõistmuudu vajahusõq vai määntsidegi küsümiisi vaihõlinõ vastaolo;
Välimäne – katõ inemise vai inemiisi rühmä määntsidegi küsümiisi vai tahtmiisi vastaolo.
tegemiisi tsihis saa tõõsõlõ kah'o tegemine, niguq näütüses süüspandminõ, pahanõminõ, tsiataminõ, pruuk alandaq ja pilgadaq;
kuuntüü ei istuq, lihtsin as'on ei saiaq kokkoleppele ja tuu sekä tõsitsõmpi asjo tegemist.


Tahtminõ.
Tahtminõ om püündmine vai himo midägiq tetäq, midägiq saiaq vai luutus reaalsust vai tuntavat muutaq vai luutus hindä vai kinkagiq tõsõ jaos määnestkiq tsihti kätte saiaq.


Greif.
Greifi kujo St. Marki basiilikal Veneetsian
Greif ("gryps") oll' kotka pää ja siivulidsõ lõvi kihäga elläi antiikmütoloogian.
Greife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin. 8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.
Greifiq ommaq ka pall'odõ vappõ pääl vapieläjäq.


Vana-Vigala ijätsõõr.
Vana-Vigala ijätsõõr 2016. aastaga vahtsõaastkuun. Kavvõmbast paistus ohvrihiis.
Vana-Vigala ijätsõõr om esiqeräline luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoro lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä. Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.
Tsõõr käü aigopiten ümbre, üts tsõõr võtt aigo 7 kooniq 13 minotit. Tsõõri läbimõõt om 20 miitre ümbre. Tsõõr tegünes luudusligult, ilma inemise vaihõlõ segämäldä, tuust, et jõõvuul käü vii päälüskõrran ümbre. Kavva tsõõr ümbre käü, olõnõs ilmast. Ku kõrraga väega kõvva külmä tulõ-õi, või taa ümbre kävvüq mitu päivä, inne ku kinniq külmäs.


Vigala jõgi.
Vigala jõgi Kuusiku mõisa veskitammi iin
Rapla kivisild üle Vigala jõõ
Vigala jõgi (ka "Konuvere jõgi, Koluvere jõgi") om Kasari jõõ kõgõ viirohkõmb lisajõgi. Taa nakkas pääle Kõnnumaal Kaeva suust ja juusk Rumba külän Kasari jõkkõ.
Jõgi juusk läbi Pärno ja Rapla maakunna.
Vigala jõõ pikkus om 101,8 kilomiitrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomiitrit.


Mansi kiil.
Mansi kiil (tõõsõ nimegaq "voguli kiil", mansi keelen "Мāньси лāтыӈ") om soome-ugri kiilkunna Ugri kiili Obi-ugri rühmä kiil, midä kõnõlõsõq Õdagu-Tsiberin eläväq mansiq.
Mansi keele kõgõ lähkümb hõimokiil om handi kiil.
Mansi kiil om ohoalonõ kiil. 2010. aasta rahvalugõmisõ perrä kõnõlõs mansi kiilt Vinnemaal õnnõ 938 inemist.


Permikomi kiil.
Permikomi kiilt ("перем коми кыв" või "коми-пермяцкӧй кыв") om kiil, midä kõnõlõs Vinnemaal Kama jõgikonna aladel.


David Bowie.
David Bowie (/ˈboʊi/.) (kodanigunimi David Robert Jones, sündünüq 8. vahtsõaastakuul 1947, koolnuq 10. vahtsõaastakuul 2016) oll’ inglüse laulja ja näütelejä.
Timä edimädses hitis sai 1969. aastagal “Space Oddity”, miä kõnõlõs ilmaruumi lindajast. Bowie’t peetäs 20. aastasaa ütes tähtsämbäs muusigamehes.
Varahanõ elo.
Bowie sündü 1947. aastagal Brixtonin, Lõunõ-Londonin. Ta opsõ kunsti ja muusigat ja naksõ joba 15 aastaga vannusõna ansablid tegemä. 1966. aastagal võtsõ David Jones hindäle Bowie väidse perrä nimes David Bowie.


Pärdi Arvo.
Pärdi Arvo (Arvo Pärt, sündünüq 11. süküskuul 1935 Paidõn) om Eesti viiemeistre, kiä luu klassigalist ja vaimolikku muusikat.


Jaipur.
Jaipur om liin Indian, Rajasthani osariigi pääliin ja Jaipuri ringkunna keskus.
Liina asot' 1727 Amberi valitsõja maharads'a Jai Singh II. Jaipur om edimäne planeerit liin Indian. Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq. Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq.
Päämädsed kaemisväärsüseq ommaq 1799 valminuq vereväst liivakivist ehitet Hawa Mahal (Tuuli Loss), Nahargarhi sõaliin ja Jantar Mantari observatoorium.
1956. aastagal sai Jaipur Rajasthani pääliinas.
2001. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli liinan 2 324 319 inemist, 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä jo 3 710 570.
Jaipur om metalli-, keemiä- ja tekstiilitüüstüse keskus ni suur transpordisõlm.
Liinan om Rajasthani Ülikuul ja Malaviya Riiklik Tehnoloogiainstituut.


Helbi Toomas.
Helbi Toomas (Toomas Help, sündünüq 1961) om eesti keeletiidläne.
Aastagal 2004 kaits' tä uma doktoriväütekirä "Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb" / Toomas Help. – Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. – 234, [1] lk.; 26 cm. – (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis, ISSN 1406-1325; 13).
Help ja võro kiil.
Esä puult Võromaa juuriga Helbi Toomas tekk' 1989. aastagal radikaalsit ettepanõkit võro kiräkeele arõndamisõs ja oll' edimäne, kiä naas' võro keelen tarvitama tan siiäni pruugitavat q-tähte kakkõhelü kirotamisõs.


Viiesepp.
Viiesepp vai viiemeistre om inemine, kiä luu lauluviise ja muid helüteossit.


Sõbrapäiv.
pisi
Sõbrapäivä, midä kutsutas ka valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl. Taa päiv om Eestihte tulnuq 1980. aastidõ lõpun Soomõ iinkujo perrä. Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.
Aolugu.
Valentinipäävä tähüstämine om peri jo Vana-Rooma aost, kon taa oll' pühendet viläkusõlõ. Kuna ka pühä Valentin oll' kar'akaitsja pühäk, võidsõq kats kultust umavaihõl kokko minnäq.
Eestihte om päävä tähüstämine tulnuq põhilidsõlt angloameeriga massikultuuri mõol.
Päeva tähüstämine.
Sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä.
Eestin kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi.
Ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.


Vastlapäiv.
Vastlapäiv (vai ka Lihahiideq vai Livvupühiq) om võro ja eesti rahvakallendrin liikva varrakeväjäne pühä. Taad peetäs päiv inne tuhapäivä, minkast edesi nakkas nädäline paastuaig kooniq munnõpühhini. Vastlapäävä nimi om peri alambs'aksakeelitsest sõna "vastelavent" 'vastla- ehk paastuõdak' algusosast "vastel."
Vastlapääväl lastas liugu, et suvõl kasusiq ilosaq pikäq linaq. Vastlapäävä söögiq ommaq tsiajalaq ja herne- vai uasupp. Niisama süvväs vastlapääväl vatukoorõga vastlakukliid.


Woodardi David.
Woodardi David (David Woodard—IPA: /ˈdeɪvɪd ˈwʊdərd/; sündünüq 6. mahlakuu päiv 1964) om ameeriga viiesepp ja kiränik.


Vikurnägo.
Vikurnägo om tundidõ vällänäütämises pruugitav kirävaihõmärke kokkosäädüs, miä kujotas inemise rõõmsat, kurba vm näko.
Vikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile. Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.


Tiigri.
Tiigri om mõtsaelläi. Tä om väega suur elläi, kiä kuulus kaslaisi sugukunda.


Miranda de l Douro.
Miranda de l Douro (portugali keelen "Miranda do Douro") um vald Põh'ahummogu-Portugalin. Vallas kõnõldas miranda kiilt. Keskuskülä um Portugali ja Hispaania piiril Douro-jõõ veerel.
Küläq.
Miranda de l Douro valla jaoq aastaga 2013 administratiivsi muudatusi päält.


Baskiirimaa.
Baskiirimaa ehk Baškortostani Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan.
Baskiirimaa suurõmbaq liinaq ommaq Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski.
Baskiirimaa ammõtligus keeles om vinne keele kõrval ka baskiiri kiil.


Hang Over Me.
Hang Over Me om küländ vahtsõnõ poprokk-punkrokk ansambli, miä tegotsõs päämidselt Talinan ja Aegviidun. Ansambli mäng hindäluudut rokkmuusikat ja hindä perrä säetüisi kuulsambit rokk- ja poplaulõ eesti ja inglüse keelen.
2018. aastaga rehekuun oll' näide laul "Jäädki Mängima" Rock FMin nädäli luus.
Ansambli laulja vastas' Rock FMi küsümiisile niimuudu: "Miiq olõ nigu võiusai - miildüs latsilõ ja vanõmbilõ. Meile miildüseq väegaq Sudafed ni Luunja kurk. Seo man olõmiq suurõq romantiguq ni kõvaq kriitiguq esiqhindäle ja ütiskunnalõ. Nigu miiq ansamblinimi and arvadaq - hummogu mi laula-aiq, a tuuiist kütämi õdagidõ eestikeelist rokki sääl, kohe kutsutas ja muidokinaq Rock FMin"
Liikmõq.
Ansambli tekkü 2017. aastaga süküskuun, ku kats koolipoissi - Noorõ Antero ja Sepajõe Richard - tahtsõq bändi tetäq. Põhilidsõs sõnnuluujas om Sepajõe Richard. Suvõni 2018 pess' trummi Rosina Rene.


Kalaallit Nunaat.
Kalaallit Nunaat (ka Gröönimaa, taani keelen "Grønland") um maailma kõgõ suurõmb saar.


Nunap Isua.
Nunap Isua vai Uummannarsuaq (taani keelen "Kap Farvel") um Kalaallit Nunaati kõgõ lõunapuulsõmb maanõna Kujalleqi vallan Itilleqi saarel.


Rõugõ kaemistorn.
alt=
Rõugõ kaemistorn "Pesäpuu" asus Vana-Võromaa süvän süämen Rõugõ alõvin Ööbiguorun. Vahtsõnõ torn valmsõ sääl 10.rehekuu pääväl 2016. Taa sais põlitsõn inemiisi elokotussõn Rõugõ liinamäel ja om 30 miitret korgõ. Ku tornist ümbretsõõri vällä kaia, paistus mäine Võromaa kuun ürgorgõ ja Rõugõ kuulsidõ järvigaq.
Vällänägemine.
Kaemistorn näes välla nigu kate tsigupesägaq puu. Ülemädse pesä seen om "kuldmuna", miä üten kaemislavvigaq üüse kirivält kirgäma nakas. Rõugõn om ka sääne kommõq, et ku sünnüs vahtsõnõ kundlanõ, sõs võtt "kuldmuna" latsõ suu perrä helleverevä (tütrik) vai sinidse (poiskõnõ) värmi.
Rõugõ vana kaemistorn.
Inne "Pesäpuud" saise sama kotussõ pääl ütessätõistkümmend aastakka 24-miitre korgõnõ puutorn, miä oll esiqeräline tuuperäst, et tuu otsaq käve kipõstõ ümbre tuulõgeneraator. Niimuudu kitsõ kaemistorn üles tagasikasujat energiät ja valgusti kuuli veivat jalgrata.


Puhkpilliq.
Puhkpilliq (vai aerofoniq) ommaq laemban tähendüsen muusigariistaq, miä tegeväq hellü, kuq hõhk võnkas. "Perispuhkpilliq" ommaq nuuq puhkpilliq, mink helü tekküs pillimehe tävvest pilli sisse puhudu hõhu võnkamisõst.
Puhkpilliq laemban tähendüsen ommaq Hornbosteli-Sachsi pille jagamisõn 4. astõq - "aerofoniq" ('hõhkhelisejäq').
Perispuhkpilliq.
Perispuhkpilliq võivaq edimädse matõrjaali perrä ollaq puupuhkpilliq (kah puupilliq) vai vaskpuhkpilliq (kah vaskpilliq).


Virmalidsõq.
Võromaal näge virmaliisi küländ harva, a mõnikõrd sõskiq. Virmalisõq Väimelän.
Virmalisõq ehk virulasõq, põh'avalgus, põh'avalu (ladina keelen "aurora borealis", sjoo tähendäs "põh'aago") ommaq optilinõ ilmus. Virmalisõq sugõnõsõq õdagutaivahe, ku päävätuul põrkas kokko Maa õhukihi pudinidõgaq. Virmaliisi näge kõgõ rohkõmb põh'a- ja lõunõnabal Arktiga ni Antarktiga piirkunnan. Lõunõpoolitsidõ virmalidsi nimi om "aurora australis" vai "lõunõago".


Nullkulu.
Poodin saa kävvüq ka uma purgi ja võrgugaq, piä-äi võtma kilekotti.
Nullkulu (inglüse keelen "zero-waste") om tuu, ku kõik inemise ask lätt askunigu asõmõl ümbretüütlüste ja saa vahtsõ elo, vai lagonõs luudusõn loomuligult. Niimuudu essü-üi plastpraht luudusõhe, kohes tuu ei passiq. Aśa tõist kõrd pruukminõ ja kakõnu aśa parandaminõ om etemb, ku vahtsõ hankminõ, a kõgõ etemb om lihtsähe vähämb pruukiq. Peris nullkululinõ elo om innemb korõmb tahtmine ku tõõperäline eloviis, selle et tuu om väega rassõ, a kokkohoitlik tarvitaminõ ja nullukulu silmän pidämine hoit luudust ja niimuudu ka inemiisi.


Padakunn.
Padakunn om väiku ja aiglanõ elläi. Padukunni om umbõs 250 liiki.
Nad süüvaq lehti ja väikukõsi luumi. Nail om hariligult kummõŕ ja korgõ kilp mis kaits murdjaq elläi iist. Jala ommava kimmä ja jämmeda. Mõ̭ni padakunn eläs vee all ja kasuse väega suurõks kooniq 200 kilogramḿi.
Padakunna munõse maa pääle et sündjädsiq saavaq hapasniku. I mä munõ kats kooniq viis munna.


Maiste Juhan.
Maiste Juhan (Juhan Maiste, sündü 10. põimukuul 1952. a  Kehrahn) om eesti kunstiaoluulanõ, Läti Tiidüisi Akadeemiä avvodoktor.
2007. aastast om Maiste Tarto suurõkooli profesri. Tä om suurõ hulga kunstiaoluu raamatidõ ja tiidüskirotuisi kirotaja. Tä om kirotanu luulõtuisi ja esseid. Maiste uur mõisidõ ehitüskunsti.
Maiste om 2009. a tiidüsaokirä Baltic Journal of Art History päätoimõndaja ja elloherändäjä.
Aastail 1993-2007 oll' Maiste Eesti Kunstiakadeemiä profesri ni 2002-2007 ka muinsuskaitsõ ja restauriirmise tiidüskunna dekaan. Aastil 2000-2009 oll' Maiste Eesti Maaülikooli külälisprofesri. 2002. aastal tekk' Maiste tüüd Rooma Ülikoolin.


Heroni vallõm.
Heroni vallõm om üts kolmnuka pindala löüdmise vallõm. Tää valõmi tulõt' edimädsel aastagasaal Vana-Kreeka matõmaatik, insinör ja massinameistre Heron. Heroni valõmit saa pruukiq, ku tiiämiq kõgõ kolmõ küle pikkuisi. Vallõm om kujol
formula_1
kon formula_2, formula_3 ja formula_4 ommaq kolmnuka külgi pikkusõq ni formula_5 om puul kolmnuka külgi pikkuisi summast. Perämädse saa löüdäq valõmiga
formula_6


Jõõhopõn.
pisi
Jõõhopõn om puulveelise eloviisiga kasvosüüja nisalinõ.
Om kats jõõhobõsõ sorti. Üts om harilik jõõhopõn ja tõnõ kääbätsjõõhopõn.
Jõõhobõsõ om kihäehituselt sarnasõ suurõ tsiaga aga molõkulaarsõlt valaskalaga.
Kirjeldus.
Jõõhopõn om neli miitret pikk ja kaald umbõn puultõist tonni. Jõõhobõsõ perädu hambad, miä om harvaq ja kihva, minkaq ta end hoit vainlasõ iist.
Eloviis.
Jõõhobõsõ eläva Afrigas ja 2-1000 pääliste karadena. Kara valitsõs esäne elläi.
Päiv müüda jõõvees lamaskõlõs vai magades. Jõõhopõn või minnaq vee alla end käkmä. Üüse tulõ ta pervele ja süü värskit kasvi.


Fenno-Ugria Noorõq.
Fenno-Ugria Noorõq (ka FUN) om soomõ-ugri ainist huviteduq nuuri seltś, miä luudi 2013. aastagal. Ütes Fenno-Ugria Nuuri ülesandõs om tugõdaq soomõ-ugri liikmist Eestin. Seos kõrraldatas soomõ-ugri nuuriprojekte ja kultuuriettevõtmiisi ni tetäs ütistüüd tõisi soomõ-ugri ütisidega nii Eestin (näütüses Fenno-Ugria Asutusõgaq) ku ka tõisin riiken. 2019. aastaga lõpun tetti seltsile ka uma MTÜ Hõimulõimed.
Seltś om riikevaihõlidsõ Soomõ-Ugri Rahvidõ Nuuri Köüdüse MAFUN liigõq.
Ánsambli Kännu Peal Käbi.
Fenno-Ugria Nuuri liikmõq ommaq tegijäq kaq ánsamblin Kännu Peal Käbi (võro keelen Kannu Pääl Kukk), mink varan ommaq lauluq õgasugumaidsin soomõ-ugri kiilin. Ánsambli võtt' üles 2018. aastaga keväjä kolm Heinsoo Heinikese eesti keelest vaďa kiilde ümbre pant laulu ni om üles astnuq vaďa kultuurigaq köüdet ettevõtmiisil. 2018. aastaga sügüse tekḱ Kännu Peal Käbi komikeelidse tõlkõ Võro ánsambli Ummamuudu luust “Kõnõtraat" (tõlkõ päälkiri “Сёрникутан”). Lugu löüd' vastakaja ka Komimaal, kon seod manits' uudiskannaľ Ö-net.
Ánsambli Kännu Peal Käbi astsõ üles 2018. aastaga hõimopäivide Tarto pääkóntsõrdil Eesti Rahva Muusõumin inämbüisi õdagumeresoomõ rahvalaulõga.


Siil.
Siil vai harilik siil ("Erinaceus europaeus") om tsillokõnõ nõklogaq elläi. Eestin eläs ka tõist sorti siile - lõunasiil ("Erinaceus roumanicus").
Vällänägemine.
Siil om 14-30 cm pikk ja tä kaald 700-1100g.
Siili sälän ommaq nõglaq (umbõs 16 000 nõkla), mis ommaq kõgõ inämb 3 cm pikäq.
Süümine.
Siili söögis ommavaq: mutugaq ja näide pojaq, liivikõsõq, kunnaq, hiireq, sivvuq, tsirgupojaq ja -munaq.
Eloviis.
Siil toimõndas päämidselt hämärän ja üüse ja suurõ osa aost tä ots süüki.


Tedre Leonhard.
Tedre Leonhard (Leonhard Teder; 22. joulukuu päiv 1906 Tarto – 6. süküskuu päiv 1964 Brantford, Kanada) oll' Eesti sõjamiis (kaptõn), Vabariigi Presidendi noorõmb käsündüsohvitsiir.
Opis 1928–1941 Tarto Ülikuulis säädüseoppust. Akadeemilidselt oll' tä Korporatsioon Vironia liigõq.
Erälist.
10. joulukuul 1938 võtt’ tä Talliina Kaarli kerikun Eenpalu Kaarli tütre Eenpalu Helmi hindäle naasõks.


Saatse vald.
Saadserinna vald oll' vald Petserimaal aastagil 1939–1945 ja Võromaal aastagil 1945–1950.
13. septembril 1945 tettiq vallan Matsuri külänõvvukogo ja Satserinna külänõvvukogo.
26. septembril 1950 panti vald Räpinä rajuuni kuunsaisu.


Kanakülä (Puka).
Kanakülä oll' külä Võromaal. Külä jääs täämbadsen päivä Aakre külä alale. Kihlkundlikult passi külä Rõngu kihlkunda. Külä häotäti 1977, ku seo panti kokko Aakre külägaq.


Hinni kanjon.
Hinni kanjon om 15-20 miitret sükäv, 300 miitret pikk ja asub Rõugõn, Nursi külän, Kahrila järve veeren. Hinni kanjon om tähtsä, selle et om ainukõnõ kotus Eestin, kos uja mõlõmbal puul om müürmägi.
Kanjoni põh'an juusk Enni uja. Keväjä om ujan pall'o vett, a suvõl om uja kuivõmb. Edimädseq 50 miitret om Hinni kanjoni lakjus 6-10 miitret, a sis ahenõs 3 miitreni.
Kanjon om tekkünüq devoni aol, ja om üts parõmb müürmägi, kos om nätäq Sietini liivakivi. Hinni kanjoni müürmäeq ommaq ilosaq, kos om nätäq mitund tõistsugumast liivalato. Kanjoni põh'an om pall'o vii puult tettüid kuupõ.
Mõts ja eläjäq.
Hinni kanjonin kasusõq kõgõ rohkõmb kuusõq, pedäjäq, kõoq ja lepäq. Kõgõ rohkõmb kasus sääl sammõld, sõnajalga ja hapundhaina.Elläjäq mõtsan ommaq kabraq, rebäseq, oravaq, hiireq ja jänesseq. Käväjä om sääl kuuldaq kah, kuis hulga tsirkõ laulvaq.


Jõgõva.
Jõgõva om liin Jõgõva maakunnan Jõgõva vallan Pedja jõõ veeren, Jõgõva maakunna valitsõmiskeskus.
Jõgõva sai alõvis 13. rehekuu 1919 ja kolmanda astmõ liinas 1. lehekuu pääväl 1938.
Läbi liina lätt Tapa–Tarto tsihin raudtii.
Jõgõval mõõdõti 17. vahtsõaastakuu pääväl 1940 Eesti külmärekord: –43,5 °C.
Liinan om pia 30 ha puiõ ja puhmõga ni küländ liigirikkit parkõ, miä vaeldusõq kodoaidoga.
2011. aastagal tüüt' Jõgõval kats üldhariduskuuli, kon oll' kokko 1003 opilast. Liinan oll' üts rahvaraamadukogo, mil oll' 3087 lugõjat.


Ceres.
Ceres (sümbol:) om kääbätshod'otäht ni kõgõ suurõmb Marsi ja Jupitõri vaihõl olõvan astõroidõ vüün ollõv taivatäht. Pia 945 km läbimõõt tege Ceressest kõgõ suurõmba Neptuuni lindamistii seenpuul olõva kääbätshod'otähe. Tegemist om suurusõlt 33. teedäqolõva objektiga mi pääväsüsteemin ja seo om ainukõnõ kääbätshod'otäht' Neptuuni lindamistii seen.
Ceres sais kuun kivist ja iäst ni kaald umbõs kolmasjago terve astõroidivüü massist. Ceres om ainukõnõ objekt terven astõroidivüün, miä om hindä rasõhusõst tsõõrikus muutunuq. Cerese tähesuurus Maalt kaiõn om umbõs 6,7 kooniq 9,3 ni Cerest olõ-õi tuuperäst pall’a silmägaq nätäq.
Ceres tunnus olõvat jagonu eräldesaisvas kivist jüväs ja iäst vaihõvüüs, mink all või ollaq vetel maa-alonõ jätüs ilmamerest. Päälüs om arvadaq sego vii iäst ja tõisist mineraalõst nigu karbonaadõst ni savimineraalõst. 2014. aastaga vahtsõaastakuun mõõdõti viitossu purdsahuisi mitmõst Cerese piirkunnast. Tuu oll' innenägemäldäq, selle et hariligult ajavaq viitossu vällä õnnõ komeediq, mitte suurõq astõroidivüü objektiq.
Ceres om edimäne lövvet astõroid. Tä löüdse 1. vahtsõaastakuu pääväl 1801 Pizzai Giuseppe. Edimält nimetedi Ceres võlssi plannõtis, a aastak ildampa tuust nimest üteldi ärq. 24. põimukuul 2006 nimet' riikevaihõlinõ astronoomialiit Crese kääbätshod'otähes, a asteroidis jääs tä iks viil.


Rõugõ.
Rõugõ om alõvik Võro maakunnan Rõugõ kihlkunna, Rõugõ valla keskus.
Rõugõ om 16 km Võro liina keskusõst lõunaõdagu puul. Rõugõ põlinõ org om kooniq 75 miitrit sükäv. Oro põh'an ommaq järveq. Rõugõn om Eesti kõgõ sügävämb järv, Rõugõ Suurjärv, miä om 38 miitrit sükäv. Alõvikun om ka Ööbikuorg, latsiaid, kuul, rahvamaja, kats puuti, Eesti Imä monument, bussijaam, vallamaja ni pekritüüstüs. Ürgoro perve pääl om viikingiaost liinamägi ja külä asõ, minkä mano om ehitedüq muistidsidõ kommõtõ perrä muinastalo. Rõugõn saat pall'o sporti tetäq. Tan om viil jalgpalliplats ja golfi ni võrkpalli saat kah mängiq. Rõugõn om väega illos luudus ja pall'o järvi.
Ilosaq kotusõ.
Eesti Imä monument om pistü pant avvo andmisõs Eesti naisilõ. Monument avvostas Eesti naist ku immä. Eesti Imä luuja om Siska Hans.
Pesäpuu kaemistorn om 30 miitrit pikk. Vällänägemise poolõst tulõtas taa miilde katõ tsirgupesäga puud.


Skandinaavia.
Skandinaavias nimmatas riike, miä ommaq Skandinaavia puulsaarõl. Nuuq riigiq ommavaq Roodsi ja Norra.
Skandinaavia puulsaar om Põh'a-Euruupan ja sais kuun päämidselt Roodsi ja Norra maiõst. Väiku osa Põh'aõdagu-Soomõst om kah taa puulsaarõ pääl.
Laemban aoluulidsõn tähendüsen kutsutas Skandinaavias Roodsit, Norrat ja Taanit, kon kõnõldas põh'agermaani kiili.


Orava (Orava).
Orava om külä Võro maakunnan Võro vallan Vahtsõliina ja Verska vaihõl. 1992-2017 aastil oll' külä Põlva maakunnan (kooniq umavalitsusõ ümbrekõrraldamisõni).
Külän om kuul, tohtrimaja, puut, rahvamaja jne. Oravil om kats järve: Solda järv ja Orava järv.
Aolugu.
Orava kuulu varrampa Vahtsõliina kandsi maiõ ala ja anti Liivi sõa aigu Petseri kluustrilõ. Tuul aol tunti küllä Suur-Vaigusitsana nime all.
Orava nimi ilmu vannohe kirjohe 1638. aastagal (Oraw Laur).
17. aastagasaal luudi Vahtsõliina kar'amõisas Orava mõisa (Orrawa, ildampa Waldeck). Umaette mõisas sai tuu 19. aastagasaa keskpaigan. 1700. aastagal oll' Oravil talorahva segähüs, misperäst mõisa rüüstäti ärq.


Verijärve.
Verijärve om külä Võro maakunnan Võro vallan. Sääl om Verijärve maastigukaitsõala.
Verijärve maastigukaitsõala om 77,7 ha suur. Kaitsõala om tett 1962. aastagal. Ala tsiht om kaitsaq Verijärve ni timä ümbre olõvat maad.
Verijärve opmisõraa pääl om 9 teedüstahvlit, miä tegeväq tutvas kasvõ, puid-puhmõ, tsirkõ ni eläjit. Rada lätt järve perve pite.
Verijärvega ommaq köüdedüq mitmõq muistidsõq jutuq. Nime ollõv järv saanuq ammutsõl aol, ku orjõ pesti järve perve pääl ni veri juusk' järve ni muut' vii vereväs.
Tõõnõ lugu kõnõlõs kur'ast Kasaritsa mõisaherräst, kedä kuts'ar kõrd üüse üten tõllaga korgõst järve perve päält alla viirdüdäq lask'.


Naruhito.
Naruhito (徳仁) (1960-) oll' Jaapani 126. keisri, kiä valits' 2019-. Timä valitsõjadeviis oll' Reiwa.


Edirne.
Edirne, om Türgü liin.


Horatius.
Horatius (Quintus Horatius Flaccus, 65 i.m.a. – 8 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja.
Horatius, Ovidius ja Vergilius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq.


Catullus.
Catullus (Gaius Valerius Catullus, arvadaq 86 vai 84 i.m.a. – arvadaq 54 i.m.a.) oll' Vana-Rooma luulõtaja.


Menandros.
Menandros (kreeka keelen Μένανδρος, 342 vai 341 i.m.a – 291 vai 290 i.m.a) oll' Vana-Kreeka näütekiränik, kiä kirot' komöödijit. Tä om Atika vahtsõ komöödia kõgõ tuntumb luuja ja umal eloaol ausa kõgõ Kreeka pääl. Täämbädseniq om üten tükün alalõ püsünüq ütśainukõnõ timä näütemäng, "Dyskolos" ("Turśa"). Timä perrä ommaq umaq näütemängoq kirotanuq Rooma näütekiräniguq Plautus ja Terentius.


Laari Mart.
Laari Mart (Mart Laar; sündünüq 22. mahlakuu pääväl 1960 Viländin) om Eesti poliitik ja inneskine pääministri.


Korni kiil.
Korni kiil ("Kernowek") om kõmri ja bretooni keelele lähkü keldi kiil, midä kõnõldas Cornwalli krahvkunnan Lõunõõdagu-Inglüsmaal.
Cornwallin kõnõld kiil kuuli 18. aastagasaa lõpun vällä, a elostõdi vahtsõst 20. aastagasaal.


Ilves.
Ilves om murdja mõtselläi. Ilves kuulus kaslaisi sugukunda, tä om kassi sugulanõ.


Rügä.
Rügä om terävili. Timäst tetäs jauhõ.


Tamsalu.
Tamsalu on liin Õdagu-Viro maakunnan Tapa vallan. 2019. aastagal oll' liina rahvaarv 2103.
Tamsalu sai alõvis 1954. aastagal ja liinas 1996. aastagal.
Läbi liina lätt Tapa–Tarto tsihin raudtii.


Tänagu Ott.
Tänagu Ott 2017. aastaga S'aksamaa rallil.
Tänagu Ott uma kaardilugõja Järveoja Martiniga.
Tänagu Ott 2012. aastaga Suurbritannia rallil.
Tänagu Ott (Ott Tänak, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1987 Kärla vallan Saarõmaal) om Eesti rallisõitja. Tä om mitmõkõrdnõ Eesti meistre autorallin. Tänagu Ott om 2019. aastaga maailmameistre autorallin.
Tänak tekk' alostust autoralli maailmameistrivõistluisi sar'an 2009. aastaga Portugali rallil. 2012 liitü tä võistkunnaga M-Sport World Rally Team ni sama aastaga Roodsi rallil sai tä umaq edimädseq kibõhuskatsõvõiduq WRC sar'an. Edimäne MM etapivõit tull' 2017. aastaga Sardiinia rallil. Sama huuaig lõppi 3. kotussõga. Üteliidsi valiti Tänak 2017. aastaga Eesti aastaga sportlasõs.
2018. aastagast sõit Tänak Toyota Gazoo Racing WRT miiskunnan. Samal huuaol võit' tä Argentina, Soomõ, S'aksamaa ja Türgü ralli.
Eräelost.
Täl ommaq naasõ Janikaga latsõq Mia ja Ron.


Euleri õgõvjuun.
Euleri õgõvjuun (verrev) lätt läbi ümbretsõõrjoonõ keskpunkti (rohilinõ), korguisi lõikumispunkti(sinine), mediaanõ lõikumispunkti (pihlõnõ) ja ütsäpunktitsõõrjoonõ keskpunkti(verrev).
Euleri õgõvjuun om õgõvjuun miä om määrät egä mitte-võrdkülgse kolmnuka jaos ja miä lätt läbi mitmõ tähtsä kolmnuka punkti. Euleri õgõvjoonõ pääl ommaq kolmnuka ümbretsõõrjoonõ keskpunkt, korguisi lõikumispunkt, mediaanõ lõikumispunkt ja ütsäpunktitsõõrjoonõ keskpunkt.
Euleri õgõvjuun om uma nime saanuq matõmaatigu Euleri Leonhardi perrä.


Euleri Leonhard.
Euleri Leonhard (15. mahlakuu päiv 1707 - 18. süküskuu päiv 1783) oll' sveidsi matõmaatik ja füüsik.
Tä tüüt' piaaigo kõiki matõmaatiga allo pääl (geomeetriä, algõbra, arvoteooria ja muu), agaq kah füüsiga, muusigaoppusõ ja tähetiidüse ala pääl.
Euleri Leonhard oll' ka alosõpandja graafioppusõlõ.
Elokäük.
Euleri Leonhard sündü sveidsin Baseli liinan. Suurõmba osa umast täüskasunuiäst elli tä Peterburgin ja Berliinin.


Üleilmalinõ põlitsidõ kiili aastak.
Üleilmalinõ põlitsidõ kiili aastak om Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni (ÜRO) iistvõtminõ 2019. aastagal, mink tsihis om tukõq ja avitaq põlitsit kiili kõgõn maailman.
Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni Pääkogo hõigas' vällä Ülelimalidsõ põlitsidõ kiili aastaga 19. joulukuul 2016 ÜRO Põlitsidõ Rahvidõ Alalidsõ Foorumi otsusõ perrä. Pääkogo otsus pand' aastaga kõrraldajas UNESCO.
Ka Eesti riik om olnuq Üleilmalidsõ põlitsidõ kiili aastaga kõrraldamisõ man UNESCOn ja tugõnuq aastaga tegemiisi.


Katskiilsüs.
Katskiilsüs (vai mitmõkiilsüs) om kõgõ lihtsämbä seletüse perrä katõ vai rohkõmba keele laapsalõ mõistminõ. Kumbki kiil ei olõq katskiilsele inemisele võõras kiil ja tä või kõnõldaq ja mõtõldaq mõlõmban keelen ja naidõ kiili vaihtaminõ tulõ katskiilsel inemisel loomuligult ja lihtsähe vällä. Siskiq ei piäq katskiilne inemine mõistma mõlõmbat kiilt üttepall'o.
Katskiilsüse seletüisi.
Varrampa arvati, et mitmõkeelidse inemise keelevara sais kuun ütsikist keelist, miä ommaq inemise aivõ seen kuigi eräle. Arvati viil, et mitmõkiilne inemine piät kõiki ummi kiili üttemuudu häste mõistma. Täämbädsel pääväl arvastas, et mitmõkeelidse inemise keelevara osis ei peetäq õnnõ esiqsaisvit kiili, aq kõiki keeleliidsi, kultuuriliidsi ja sotsiaalsit tiidmiisi, mink abil om võimalik tähendüst edesi andaq ja vasta võttaq.
Inemine om umaq keeleq opnuq esiq asjo jaos esiq aigõl ja tarvitas neis esiq muudu – esiq kiili ei saakiq sammamuudu ja sama pall'o mõista. Ku mitmõkeelisüst säändse nuka alt kaia, sis om võro ja eesti keele tarvitaja kimmäle mitmõkeeline.
Katõkeelidse latsõ arvosaaminõ keelest om tõistsugunõ ku ütekeelitsel latsõl. Et kiil ja mõtlõminõ käüväq kokko, mõos mitmõkeelisüs peris õkva latsõ mõtlõmisõ pääle. Katõkeeline lats pidä sõnnu tähendüst tähtsämbäs ku näide hellü ja tuu suurõndas latsõ arvusaamist abstraktsist mõttist; katõkeelidse latsõ mõtlõminõ om paindligumb ja keeleline luuvus suurõmb. Inemiisiga kõnõldõn kaes katõkeeline lats kõik aig, kinka määnest kiilt pruuki ja tuuperäst mõist tä ka häste inemiisiga läbi kävvü. Katõ keele mõistminõ avitas inemisel edespiten ärq oppiq ka kolmanda ja neländä keele. Katõkeeline lats saa arvu, et mõttit saa mitund muudu vällä kõnõlda ja et esisugumadsõ keele omma esimuudu ehitüsega.
Katskiilsüs Võromaal.
Võromaa keeleline olokõrd om maailman esiqeräline, selle et kõrvuisi ommaq kats väegaq lähkeist sugulaskiilt. Kõgõ tunnõtumbaq katõ keele esiq asjo jaos pruukmisõ olokõrraq ommaq kujonuq hoobis suurõ imperiaalvõimu keele ja koloniseeritüisi kiili vaihõl (nt Jamaica, Malta).
Tammõkännu Liina kõnõl' uma võro-eesti katskiilsüsest tettü doktoritüü kotsilõ, et Võromaal om diglossilinõ olokõrd: samma kiilt kõnõlõvan kogokunnan om tarvitusõn kats esiq keelekujjo ja kummalgiq ommaq umaq pruukmiskotusõq. Inemiseq ommaq harinuq uman katõn keelen esiq asjo ajama. Eestikeeli tarvitõdi inämb mõttõliidsi sõnno ja arvosaamiisi ja tükiti filosofiirmä, midä tuu läbielämine, minkast nä kõnõlõsõ, näide jaos tähendäs. Võrokeeli kõnõldi inämb asjost, inemiisist ja kõgõst ümbre olõvast.


Opmistaidmisõq.
Opmistaidmiseq ummava nuu’ tiidmisõ ja taidmisõ, miä oppmise kergembäks ja suravamaks tiidva.
Sagõhe aso nuud taidmisõ opmisoskusahe perrä alamiilõs, ja olõ-i ni kergõ’ edesi anda. Ku nad õnnõ kiäkil õkvalt keele piäl ollõva, sis um tul inhemisõl kimmastõ andi oppajaks nakada.


Vilepuhoja.
Vilepuhkja vai kellälüüjä om sääne tsinovnik vai muu as'amiis, kink jaos uma rahvas kõgõ tähtsämb om, ni kiä tuuperäst riike vai ärre salahuisi vai salanõvvõ näile teedäq and.
Üteq, säälhulgan kuulsa Ameeriga vilepuhkja Snowdeni Edward, märkväq et tähtsä om innemb vaiht tetäq, kas sääne teedüs ka ütiskunnalõ ololinõ om, vai sis om tego kõgõst tsilgutamisõga, miä timä meelest nii hää tego olõ-i.
Tõõsõq, säälhulgan kuulsa Austraalia aokiränik Assange Julian, märkväq et kõik tähtsäq tiidmiseq ommaq hääq ja tähtsäq, eskiq ku tuud õkvalt arvo olõ-õi saiaq. Seo juhtmõtõq om ka Puutritsura Kiräsõnan kirjä pant, et „tiidmine taht iks vaba ollaq”.


Tsilgutaminõ.
Tsilgutaminõ käü ütiskunnatiidüisin sääntse matõrjaali kottalõ, midä ilma uma õigõ nimeldäq kinkalõgi vai õkva kõgõlõ ilmalõ teedäq andas.


Antsla valla Nuurivolikogo.
Antsla valla Nuurivolikogo om Antsla valla volikogo man toimõndav nuuri ossavõtmisõkogo, miä om umavalitsusõ nõuandva ütisüs nuuri küsümüisin.
Antsla valla Nuurivolikogo vahtsõnõ logo.
Tsiht.
Antsla valla Nuurivolikogo tüü tsiht om nuuri huvvõ kaitsminõ vallan, vallavalitsusõlõ ja vallavolikogolõ nuuri ettepandmiisi edesi andminõ ja vallan ettevõtmiisi kõrraldaminõ ni ummi projekte elloviimiseq.
Kotus.
Antsla valla Nuurivolikogo toimõndas päämidselt Kuldri ja Antsla Nuurikeskusõn ni om köüdet vallavolikogogaq. Nuurivolikogo tüüd avitasõq tetäq umakandi nuurijuhiq.
Liikmõq ja valimisõq.
Kandidiirmisõigus om 13–26-aastagaidsil nooril, kink elokotus om Antsla vallan vai kiä opvaq Antsla valla koolin. Antsla valla Nuurivolikogol om 9 (ütessä) liigõnd. Antsla valla Nuurivolikogo liikmidõ valiminõ sünnüs avaligul kuunolõkil üles säetüisi kandidaatõ vaihõl. AVNi liikmõq valitasõq katõs aastagas.
2019. aastaga märtekuu saisõga oll’ Antsla valla Nuurivolikogo edemiis Männiste Cerda. Liikmit om kuus ni tugõjit liikmit kolm.
Tüü.
Antsla valla Nuurivolikogo tüüvormis ommaq kuunolõgiq, midä tetäs, niguq vaia, a mitte vedemb ku üts kõrd kuun. Nuurivolikogo liikmõq võtvaq ossa Antsla valla volikogo istmidsõ ni kutsvaq ka volikogo liikmit hindä kuunolõkilõ. Nuurivolikogo edemiis edüstäs valla nuuri mitmõsugumaidsil ettevõtmiisil.
Süküskuun tetti Nuurivolikogolõ uma, kah om Antsla valla Nuurivolikogol teküs. Kah viidi süküskuun läbi hääelo küsütelemine valla nuuri siän. Rehekuun kõrrald' Antsla valla Nuurivolikogo logokonkursi ja märtekuun ülevalladsõ kitmisettevõtmisõ.


Katsikvabahelü.
Katsikvabahelü om üten silbin olõja katõ umahusõlt esiqsugumadsõ vabahelü rodo. Tuu tähendäs, et sääntseq vabahelürodoq, kon umahusõlt esiqsugumadsõq vabahelüq jääseq umaette silpi, olõ-õi katsikvabahelüq (näütüses eesti keelen "avaus, rodeo, minia, luua, riie, duett" vai "koaala").
Eesti keele katsikvabahelüq.
Eesti keelen om 36 katsikvabahellü, tuuperäst peetäs taad katsikvabahelürikkas keeles. Eesti keelen olõ-õi lühküid katsikvabahelle, nii et katsikvabahelüq ommaq õnnõ tõõsõn vai kolmandan pikkusõn kõnõtaktõn. Katsikvabahelü edimädsen osan võivaq ollaq kõik eesti keele vabahelüq /i ü u e ö õ o ä a/, tõõsõn osan või ollaq õnnõ primaarvabahelü /a e i o u/. Ku kõik üttepandmisõq olõssiq olõman, siis olõssiq eesti keelen kokko 40 katsikvabahellü, a neli üttepandmist puudus, selle et olõ-õi võimalik kokko pandaq terävit ja kumõhit vabahelle "äa, öo, öu" ja "üu". Katsikvabahellü "äu" om võimalik õnnõ tsärren sõnavaran (näütuses "kräunub", "räuskab").
Eesti katsikvabahelüq jaetas hariligult umakatsikvabahelles, miä ommaq umasõnnon ja vanõmbin lainsõnnon, ni võõraskatsikvabahelles. 26 umakatsikvabahellest ommaq 18 nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon ja katõssa õnnõ kolmandan pikkusõn sõnnon. N´ooq katõssa ommaq aoluulidsõlt vahtsõq katsikvabahelüq ja naidõ tõõnõ osa om keskkorgõ vai matal vabahelü. Kunagiq oll´ jovvun, et õdagumeresoomõ keelin piät katsikvabahelle tõõnõ osa olõma korgõ, a parhilla mass s´oo eesti keelen õnnõ tõõsõn pikkusõn taktõn, mitte inämb kolmandan pikkusõn.
Õnnõ võõrassõnnon om kümme katsikvabahellü ja nuuq ommaq hariligult rasõhusõlda edesilbin, kuigi "eu" ja "uo" võivaq ollaq ka rasõhusõga silbin.
Kõik eesti keele katsikvabahelüq ommaq tuudu järgmädsen tabõlin (võõraskatsikvabahelüq ommaq klambriin).
Kõgõ inämb om eesti keelen "e"-alguliidsi katsikvabahelle (45% kõigist katsikvabahellest Tarto Ülikooli loomuligu kõnnõ helüopposõ korpusõn) ja "i"-lõpuliidsi katsikvabahelle (76% kõigist katsikvabahellest). 96,7% korpusõ katsikvabahellest võivaq ollaq nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon.
Eesti keele ummisõnno peräsilben om võimalik pruukiq õnnõ kolmõ katsikvabahellü – "ai", "ei" ja "ui" – ja "i" om nain kas mitmusõ tunnus vai om ülivõrdõ -"im" osa (näütüses "naljakaid", "teateid", "õnnetuid", "toredaima"). Võõrassõnno päärasõhusõga peräsilben või ollaq ka muid katsikvabahelle (näütüses "asalea", "farmatseut", "epopöa").


Tammul.
Tammul om Tamula järve veerest lövvet inemise kujokõnõ. Kujo om viiś tuhat aastakka vana tsilľokõnõ luumehekene. Kujokõsõl ommaq ilmadu ilosaq habõnaq ja vundsiq. Olõ-i kässi ei jalgo. om hää minogaq taidru. Timä panď kujolõ jalaq ja käeq kaq otsa. Noq luumehekesel olõ-i väega vika, selle et timä püsüs õkva.
Kujo pään om mulk. Tuu tähendäs, et kujjo kanti innemuistõ nöörigaq kaalan. Nüüŕ kujokõsõga kaala ümbre kaits inemist kõgõ kur'a iist.


Keskmaa.
Keskmaa (parhilladsõn inglüse keelen "Middle-Earth", vanainglüse keelen "middengeard", vanapõh'a keelen "Miðgarðr") um vällämärgütet maa-ilm ja maisõmaa J. R. R. Tolkieni teossist "Sõrmussidõ esänd", "Kääbik", "Silmarillion" jt. Keskmaa sai näüdüsses inglüse kultuuriruumi ulmõkirändüse maa-ilma-luumisõ pruugõlõ ni pand' alosõ sääntsile ulmõsanrõlõ nigu LARP ("Live Action Role Play," perüs-tekev-osamäng) ja "fantasy tabletop roleplaying game" (ulmõ-lavvaosamäng), midä tallitõdas ka Eestin ja mink lätteainõq ummaq sakõstõ Keskmaa perrä.
Sise-aolugu.
Edimält oll' Eru Ilúvatar, kiä lõi laulu ja suurõq vaimoq "valaq" ja "maiaq." Valaq ja maiaq kuuliq tuud laulu ja näiäq maa-ilma Ardat ja tuu miildü näile. Nä lauliq üten, a kõgõ vägevämb vala Melkor pruuvõ laulu uma himo perrä tõõsõs tetäq. Sõs käkiti laul näide iist ärq ja nä jäieq segähüsen pümehüste. A Eru Ilúvatar ütel' valadõlõ ja maiadõlõ, et nä lääsiq ja loosiq esiq maa-ilma. Ja suurõq valaq ja näide abilisõq maiaq teiq maa-ilma valmis. A Melkor taht' kõik ummamuudu tetäq ja tuust tull' pall'o tüllü ja sõta.
Pääle maa-ilma luumist heräsi Arda edimäne mudsugaq rahvas: haldjaq. Ku nä heräsiq, oll' ilm viil pümme ja es olõq es kuud es päivä. Melkor rüüve nuuq haldjaq ärq ja vaivas' näid, ni muut' nääq umas rahvas, vadilaisis ehk "orgõs". Pia heräsiq ka maalisõq, kink tegijäs oll' sepp-vala Aule, kiä tahtsõ hindäle latsi.
Valaq lõivaq kats lampi, miä hiilassivaq ku kuu ja päiv, a Melkor tull' sõagaq ja häöteli nuuq. Tuu pääle võtiq valaq Melkori vangi, a tä mänge kahitsõmist ja tä lasti priis. Valaq teiq vahtsõq lambiq puiõ muudu ja, löüdnüq haldjaq, kutsiq nä hindä mano Valinorri, ni mõnõq lätsiq.
Nuuq haldjaq elliq Valinorin, ja suur haldjasepp Feanor noldoridõ hõimost tekk' ilosaq kalliq-kiviq silmariliq, midä Melkor himost'. Melkor sosist' tälle kõrva ja tõhut' tedä valadõ vasta. Sis rünnäs' Melkor jälq Valinori ja häöteli lambipuuq ni varast' ärq silmariliq. Kukki Feanori keeleti ärq minnäq, rünnäs' tä uma hõimogaq Valinori sadamit ja tapp' tõisi haldjit, et saiaq Melkori takanajamisõs laivo.
Sis läts' Feanor uma hõimogaq Valinorist ärq, ja valaq panniq päävä ja kuu taivan käümä, ni Keskmaal heräsiväq Eru Ilúvatari tõõsõq latsõq, inemiseq, ja nakas' Keskmaa edimäne aig.
Edimädsel aol võidõlivaq haldjaq ja alguperälidseq inemiseq Melkori vasta, kedä kutsuti noq Morgothis ("Maailma Mustas Vainlasõs"). Kuiki Morgoth valits' ao edeotsan inämbüst Keskmaad, võidiq haldjaq, inemiseq ja valaq tedä lõpus ni tä visati maa-ilmast vällä.
Tõõsõl aol ehitiväq inemiseq suurõ liina Númenori, miist sai väkev kuningariiḱ. A Morgothi inneskine käsiläne maia Sauron kudi salanõvvo ja tõhut' inemiisigiq valadõ vasta. Sis häötiväq valaq Númenori ja Valinor eräldedi maa-ilmast ni inemiseq es saaq sinnäq inämb minnäq. A inemiseq teiväq Keskmaal vahtsõq kuningariigiq ja ku Sauron pruuvõ Keskmaad ärq võttaq, hiidiq inemiseq ja haldjaq tä üten alaq.
Agaq inemiseq ja haldjaq ei jovvaq Sauronit tappaq, ja ao joosul inemiisi ja haldjidõ joud vähäsi ja Sauron toibu, ja võideti viil kolmanda ao lõpun "Kääbigu" ja "Sõrmussidõ esändä" aol.
Rahvaq.
Haldjaq - Ilúvatari edimädseq latsõq, haldjaq ummaq ilosaq, targaq, ja vägeväq. Haldjaq ummaq kuulmaldaq, ni ei mõistaq sakõst surmlikkõ rahvidõ murrit. Haldjil um kats päämäst kiilt: kvenja kiil, midä pruukvaq nuuq, kink hõim um peri Valinorist, ja sindari kiil, midä pruuksõq maahajäänüq.
Inemiseq - Ilúvatari tõõsõq latsõq. Inemiisil um "surmlikkusõ kingitüs" ja nä ummaq lühembä eloiägaq ku tõõsõq rahvaq, kuiki nuumenoorlasõq võisõq elläq mitundsata aastakka. Nä ummaq kõgõ päälenakkajamb rahvas.
Kääbiguq - inemiisi tõug, kiä eläseq Kihlkunnas kutsutul maal Põh'a-Keskmaal. Nä ummaq latsõpikkudsõq ja pidäväq luku rahulidsõst ja hääst elost.
Maalisõq - sepp Aule rahvas, kel Eru Ilúvatar lubasi elläq. Nä ummaq sepäq ja mäekaibjaq, hoitvaq kulda ja kallitkive, ni pidäväq avvost ja vanavanõmbist. Maalisõq ummaq lühükeseq ja karvatõduq, mõnõ meelest esikiq jälleq. Näil um uma kiil, kusduli kiil, a tuud kõnõlõsõq nä inne hindävaihõl, muido kõnõlõsõq tõisi rahvidõ kiili.
Vadilasõq - vadilasõq e orkiq ummaq uma-aolidsõq haldjaq, kiä ummaq vaivaduq Morgothi ja Sauroni teenistüste. Nä ummaq hirmsaq ja jõhikudsõq, eläseq maa all ja ummaq hääq sõariisto tegemä.


A. H. Tammsaare.
A. H. Tammsaare (Anton Hansen; 1878–1940) oll’ eesti kiränik.
Tä sündü 30. vahtsõaastakuu pääväl 1878 ja oll’ perit Järva-Madise kihlkunna Albu vallast.
A. H. Tammsaare oppõ Hugo Treffneri gümnaasiumin ja säädüseoppust Tarto ülikoolin. Tä läts' paari Käthe Veltmanigaq 1920. aastagal. Tütär Riita sündü 1921. aastagal ja poig Eerik 1928. aastagal. A. H. Tammsaare kuuli 1. urbõkuu pääväl 1940 Talliinan.
A. H. Tammsaare om kirotanuq pall'o raamatit ja tä om saanuq pall'o kirändusavvohindo.
Timä pääteos om “Tõtõ ja õigus”, miä ilmu 1926–1933.


Thiomargarita namibiensis.
"Thiomargarita namibiensis" (Namiibia viivlihelm) om maailma kõgõ suurõmb pisiläne, läbimõõt kooniq 0,75 mm. Tää om keräkujolinõ gramnegatiivnõ pisiläne, kiä tege hahilit. Tedä saa uma silmägaq kaiaq.


Tool.
Tool om Ameeriga Ütisriike metalansambli, miä tull' kokko 1990 aastal Los Angelese osariigin.
Ansambli on tunnõt tuu poolõst, et pandvaq umavaihõl kokko nättävät kunsti ja pikki ja kiirdliidsi laulõ.
Ansambli om võitnuq 3 grammy avvohinda ja om vällä andnuq viis albomit.


Priinimmi andminõ Võromaal.
Ülene priinimmi andminõ sündü Lõunõ-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) aastagil 1822-1826. Katõn kihlkunnan Liivimaa Eesti alal anti priinimmi innembi: Kanepi kihlkunnan 1809, Vahtsõliina kihlkunnan 1820 [1]. Üttekokko anti Võromaal talopoelõ 6349 priinimme [2].
Esiqsugumaidsi priinimmi anti Võromaal 4488, kõgõ inämb nimmi Lepp ja Johanson (mõlõmbit 20 mõisan), edesi tulliq Kõiv (18), Tamm (17), Kikas (17), Peterson (15), Mõtus (14), Jakobson (14), Sikk (14), Kuus (13), Liiv (13), Kroon (12), Ilves (12), Toom (12). 3661 nimme anti õnnõ üten mõisan [2].
Tõisist Eesti piirkunnõst lätt Võromaa lahko tuu poolõst, et mitmõn kihlkunnan (Kanepi, Põlva, Rõugõ, Räpinä, Vahtsõliina) pandsõq keriguopõtajaq priinimmi. Välähnpuul Võromaad sündü tuu tiidmise perrä õnnõ Võnnu kihlkunnan, miä oll' Võromaaga keele ja kombidõ peräst tihtsähe köüdet, ja Muhu kihlkund [1].
Võromaa priinimmi puhul om eräline ka tuu, et mitmõn kihlkunnan (Räpinä, veidemb Vahtsõliinan ja Põlvan) olliq joba inne ülest priinimmi andmist peril peritseväq sugukunnanimmeq, miä püssüq ka tõistõ tallo minekil.
Lätteq.
[1] Puss, Fred. Perekonnanimede uurimise piirkondlikke eripärasid. Oma Keel, 2016, nr 1. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/04.pdf, lk 34-35.
[2] Must, Aadu. Eesti ajalooline onomastika. CD-ROM. Tartu, 1995. Fred Pussi täiendustega.


Miim.
Miim om mõtõq, kommõq, kujond vai muu sääne teedüskogo, miä inemiisi kultuuri keskkunnan inämbüisi perrätegemise tiil levines, sigines ja mutiirüs. Miim või-ollaq mõtõq, idee, teooria, harinõminõ, laul, tands vai muu. Hariligult tähendäs miim innekõkkõ Internetin jagatavit ja perätettävit nal'akat pilte vai videoid.
Mõistõ "miim" võtt' pruukmistõ Dawkinsi Richard 1976. aastaga ilmunun raamatun "Hinnästtäüs giin", kujotadõn ette, et miim oll' kultuurin säänesama põhiosa niguq giin bioloogilian. Mõni miim om kultuurilidsõn valimisõn tõisist inämb kõrdalännüq ja püsüs, tõõsõq häädüseq peris ruttu.
Dawkinsi pruukmistõ võet mõistõq "miim" om tarvitamisõga lännüq ütte tüüpi Internetinal'a tähüstäjäs. Internetimeemiq kujotasõq ületsit sotsiaalsit arvosaamiisi ja tsihte.


Kihnu Virve.
Virve-Elfriide Köster (tütrigunimi Haavik; sündünüq 30. vahtsõaastakuu pääväl 1928 aastaga; inämb tunt ku Järsumäe Virve vai Kihnu Virve) om Eesti lauluimä.
Tä om pia 400 laulu luuja ja timä kõgõ tuntumb laul om "Merepido". Tuu laulu tekk' kuulsas ansambli Kukerpillid, kinkalõ Virve om andnuq kümnit laulõ.
Järsumäe Virve tõnõ plaat tull' vällä 2007. aastaga. 2008. aastaga märtekuun käve Virve kuun uma perreansambli, Manija Poiskõisi ja Kihnu käsitüümeistri Härma Roosiga Veneetsiän.
2008 aastaga joulukuun võtt' Virve ossa TV3 saatõst "Võtaq vai jätäq", kon tä võit' õnnõ üte tsendi.
Duubliplaadi "Mere pido" and' tä vällä 9. radokuu pääväl 2009. aastaga ja juhtõ mõni aig plaadimüügi edetabõlit.
9. piimäkuu pääväl 2009. aastaga tekk' Virve laskõvar'ohüppe.
2009. aastaga oll' ta Eestin kõgõ inämb plaatõ möönüq Eesti naisartist.


Rõugõ muinastalo.
Rõugõ muinastalo ehitüs poolõ pääl.
Rõugõ muinastalo om ravvaao ehitüskommõtõ perrä raotuq talo Võromaal Rõugõ ürgoro veerel, miä om mõtõlduq egäsugumatsidõ arkeoloogiaeksperimentide tegemises. Talo hoonõq – elämü, laut, ait, pinokoda ja sepikoda – ommaq kõik ehitedüq niimuudu, kuis naq võisiq ildansõmbal ravvaaol vällä paistuq. Huunidõ man om pruugituq nii pallo vannu mooduga tüüriistu ku sai ollaq – kirvit, puraskit, oherdit ja liimeistrit.
Muinastalo lähkün ommaq viikingiaignõ liinamägi ja külä asõ. Näilt om joq 1950. aastidõl välläkaibmistõl löütüq tarõpõrmandit, ahjokottusit ja ärpalanusi sainapalke, migäst om prõllagi muinastalo huunidõ ehitüse man pallo abi olnuq. Ka ildambast aost alalõ püsünüq palkhoonõq ommaq paknuq hulga tarkuisi, midä är pruukiq.
Mõtõ luvvaq Eestin sääne kotus, kon saasi tetäq muinastiidüse katsetuisi ja esi pruuviq, kuimuudu vanast inõmisõq elliq ja tüüd teiq, sündü Kobrusepa (Pajuste) Viire pään Taanimaal Lejren nättüq vanaao keskusõ muuduvõtul. Käsitüüoppaja Kobrusepa Tiidu ja pallodõ esiqtahtlidsidõq inõmiisi abiga naati joq 2010. aastagal ehitüsega pääle.
Hoonõq.
Edimädsenä sai 2011. aastagal valmis elämü. S’oo om 30 ruutu suur ni täl om üten nukan kivvõst laotuq keres. Korstnat egaq aknit tarõl es olõq, savu välläaomise jaos ummavaq sainan õnnõ kats väikut mulku. Palgivaheq ommaq täüdedüq samblaga ja kaet savikõrraga. Ka põrmand om tambit lamba- ja hobõsõsitaga sekät savist. Katusõlõ ommaq mitmen kõrran säätüq lahkamiq kõotohku, midä katvaq kisklavvaq. Õt selges tetäq, kas tarõq õks sai lämmi ja kimmäs, elliq 2012. aastaga talvõl viis arkeoloogiaüliopilast nädälijago tarõn. Tullgi välläq, et tarõ püsüs peris lämmi eski sõs, kuq välän oll väigä ilmadu külm.
Pääle elotarõ naati 2013. aastagal tegemä aita, sepikoda ja pinokoda, prõllaq om kõgõmadsõq vahtseimb hoonõ tahraga laut. Egä hoonõ man om pruuvduq veidükene esimuudu ehitüsvõttit – näütüsest sepikual om katus katõduq mättidega, a aidal pilliruuga. Sepikua kõrval om joq mitu aastit Rõugõ lättidest ja ujjõst kor’atuq maagist kostutatuq rauda – tuu tüü jaost sais välän savist esimuudu ahokõnõ.
Tegemiseq talon.
Muinastalon kõrraldadas egä suvi muistidsidõ töie oppamist Tarto Ülikooli arkeoloogia ja Viländi Akadeemia käsitüü üliopilasilõ. Joq kolm aastakka om ütel hainakuu puulpühäl kõrraldatuq muinaspäivä, kon kõik huvilidsõq võivaq tulla kaemaq vai eski ummi kässiga pruuvmaq egäsugumadsi vanaaolidsi tüüvõttit ja tapõluskunsti, kullõmaq loengit ja muusikat.


Muq väikene poni.
Muq väikene poni (inglüse keelen "My Little Pony") om Ameeriga Ütisriike mängoasjo ja aoviidüse kaubamärk, midä tundas kõgõ inämb esiqeräliidsi mängoponnõ perrä. Taa luuja om Hasbro. Edimädelt tekk' firma õnnõ poni mängoasjo, ildampa naas' tegemä ka multikit.
Tunnõtumbaq seod päälkirjä kandvaq multigaq ommaq sar'an "My Little Pony: Friendship Is Magic". Ildampa tetti ka film "My Little Pony:The Movie".


Langenu.
Langenu om Eestih Tarto liinah tegotsõv "black metal" ansambli. Mitmõ’ liikmõ’ omma’ seto juuriga ni Langenu om ka üts edimädsi ansamblit, kiä om tennü’ setokeelitset "metal"-muusigat. Selle om ansambli kutsnu’ uma muusigat setoonilidsõst ("setonic") "black metal"ist.
Bänd alost jo’ 2001. aastagal nimõ all „Anathomia“, a muut nimmõ Langenu vasta 2004. aastagal. S’oomaani om vällä ant kats plaati – nelä luuga „Silmitu ilmutis“ (2009) ja katõsa luuga täüspikk „Need, kes näevad imesid“ (2016).
Langenu kuulus kuuh tõisi Tarto mustametali bändega loomingulissõ punti Pergerus.


Pokolduva.
Pokolduva (vinne keeli Поколодово) om külä Setomaal, mis parhilladsõl aol jääs Vinne Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni. Pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga Irboska nulka ja Mõla kerigu ala.
Külä kõgõ tähtsämp pühä om mõlapäiv, miä om hainakuul edimäne pühäpäiv peräst piitrepäivä. Mõla kerkoh toimus Vaga Mõla Annuhvrele vai Onufrile pühendedü’ teenstüs ja ristikäük, rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle. Varõmbalt oll kommõ, et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi Pokolduvva kirmassõhe.
Tsaariao lõpul käve Pokolduva Pihkva maakunna Irboska valla ala. Peräst Tarto rahulepingut 1920. aastagal sai Setomaa Eesti Vabariigi osast ni Pokolduva panti Petseri maakunna Vilo valla ala. 1928. aastagal sudit siseministri, et mitu seto külänimmõ tulõ ar’ muuta’ eesti kiräkeele perädsest; Pokolduva nimetedi’ taaga ümbrehe Tamme küläst. 1944. aastagal võtt Nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst Petserimaast Vinne NFSV osast ja Pokolduva jäi tuust aost pääle Petseri rajooni.
Jakob Hurda perrä elli 1902. aastagal Pokolduvah 82 inõmist. Pääle Tõist ilmasõta nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni 2001. aastaga Vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik.


Sirgutii.
Sirgutii om Eesti rahvamuusigaansambli, miä om Tartoh tegotsenu’ 2003. aastagast pääle. Ansambli nimi om võet tarto keelest ni tähendäss tsirgutiid. Kõgõ inämp mäng Sirgutii eri kotussidõ rahvaperädsit pillilugusit ja laulõ (tõisi siäh seto ja vadja rahvalaulõ). Vaihhõpääl om ansambli ette võtnu’ ka kerigu- ja eiski klassikalist muusigat.
Ansambli Sirgutii 2016. aastagal Türi aedliinakohvikidõ pääväl.
Sirgutii om esinenü’ pallodõh kotussidõh üle Eesti ni joudnu’ ka Vinnemaale, Ukrainahe, Lätti, Soomõ, Norra ja Poola. Ansambli om tennü’ kats videot: „Nõianeitsi“ ja „Pulmaviisid Läänemaalt“.


Veliko Tarnovo.
Veliko Tarnovo om ülikooliliin ja Bulgaaria.


Sigur Rós.
Sigur Rós (islandikeeline välläütlemine: [ˈsɪːɣ̞ʏɾ ˌroːus]) om 1994. aastagal Reykjavíkin kokko tulnuq islandi postrokk'-artrokk' ansambli. Näq ommaq teedäq uma lindlõva helü, laulja Jónsi falseti ja puugnaga kitra mäng'mise perrä. Aastidõ joosul ommaq naq võitnuq hulga avvuhindu.
Aolugu.
Ansambli panniq 1994. aastaga põimukuun kokko Jon Þór Birgisson, kiä laul, Georg Hólm, kiä mäng bass'kitra ja bändi edimäne trummilüüjä Ágúst Ævar Gunnarsson, kiä pääle viit aastagat opmisõ peräst bändist ärq läts'. Pääle tuud pess' trummi Orri Páll Dýrason, a 2018. aastaga süküskuun pantiq tälle süüs vägistämist ni tä lõpõt' aotilidsõlt ärq.
Jónsi oll' ainukõnõ, kiä mõist' lauldaq. Tä om gei ja ütest silmäst sõkõq.
Ansambli nimi om keelevikur' – sõnaq tähendäseq eräle võitu ja ruusi, a ütenkuun islandikeelist naasõnimme Sigurrós.
"Von" (1997).
Ansambli edimäne album "Von" (islandi keelen "Luutus") tull' vällä 14. piimäkuul 1997. Islandi kriitiguq külq kitsevä albumit, a naq möiq ynnõ 313 plaati. Ildampa, kuq naidõ järg'mädseq albumiq välämaal popis saiõ, naati ka sjood edimäst albumit rohkõmb kullõma.
Edimäne lugu kand' ansambliga ütte nimmõ – Sigur Rós. Kuvvõndan luun olõ-õi üttegi hellü, ynnõ 18 sekundit vaikust. Tuu perrä ka nimi – "18 sekúndur fyrir sólarupprás" ("18 sekundit inne päävänõsõngut").
"Ágætis byrjun" (1999).
"Ágætis byrjun" sai Sigur Rósi edimädses popis albumis. Indsilidselt tähendäs "Ágætis byrjun"" islandi keelen "Hää alostus". Kontsõrdil mäng' Jónsi kitra tsellopuugnaga, pääle tuud om sääne mängmine naile esiqeräline.
Muusigakriitikigidõ võrgoväreht "Metacritic" and' albumilõ 87 punkti 100st.
Album om vällä tuudu ka raamatun "1001 Albums You must Hear Before You Die" ("1001 albumit, midä piät inne kuulmist kullõma")
"()" (2002).
Nimeldäq album' tull' vällä 28. rehekuul 2002. aastagal. Albumll om kats' puult: edimädseq nelli laulu ommaq kergembäq ni eloryymsaq, tagomadsõq nelli ikulidsõq. Naidõ vaihõl om 36 sekundit vaikust.
Kyik lauluq ommaq Vonlenska keelen, luutusõmaa keelen, kiil, minkal olõ-õi tähendüst. Synaq "You xylo. You xylo no fi lo. You so." kõrdasõq eri muudu terve albumi joosul.
Ameeriga aokiri Pitchfork nimmas albumi "()" 2002. aastaga 50 parõmba albumi sisse.
"Takk..." (2005).
Sigur Rósi nelläs album "Takk..." ("Aiteh...") tull' vällä 12. süküskuul 2005. Album mäng pal'l'o taktimõõtõga.
Üle maailma müüdi päält 800 000 plaadi.
Inglüse kavvõhelü BBC pruuk' ja om sagõlõ pruuknu "Takk..." albumi laulõ uma saatidõ ja reklaamõ seen. Plaadi laulõ või kuuldaq ka mitmõl puul ameeriga telesarju seen.
"Með suð í eyrum við spilum endalaust" (2008).
"Með suð í eyrum við spilum endalaust" ("Summin kõrvu seen miiq lõpmaldaq mängi") tull' vällä 20. piimäkuul 2008. Muusiga lätt' seon albumin kavvõmbalõ ansamblilõ tüübilidsest lindlõvast helüst.
Edimält olliq kyik lauluq inglüse keelen, a bändi liikmõq ütliq, et islandi kiil om näile loomuperädsemb.
"Valtari" (2012).
Kuvvõs album "Valtari" ("Rollõŕ") tull' vällä 2012. aastaga lehekuun. Albumi helü oll' rohkõmb elektroonilinõ.
Arvostajaq võtsõq albumi häste vasta. Metacritic andsõ albumilõ 74 punkti 100st.
"Kveikur" (2013).
Säitsmes album "Kveikur" tull' vällä 2013. aastagal. Bändi liikmõq esiq ütliq, et taa album om "kurjõmb, pääletükjämb" ku albumiq inne taad.
Vonlenska.
Vonlenska, inglüse keelen Hopelandic – luutusõ kiil – olõ-õiq loomuligult säädünüq egaq vällä märgüt' kiil, a tsilbiq ja helüq, minkal olõ-õiq tähendüst. Vonlenska sai nime edimädse albumi "Von" perrä. Noilõ, kiä islandi kiilt mõista-aiq, olõ-õiq vaiht, selle et korgõq helüq ommaq islandi keelega väega üttemuudu ja tege islandi kiilt perrä.
Inämbäste ommaq naidõ lauluq yks islandi keelen, luutusõ keelen lauldas ynnõ ütsikid ritu. Myni laul om nail ka inglüse keelen.


Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ.
Kuulutaminõ Eestimaa rahvilõ algsõn sõnastusõn, kuupääväga 21. radokuu päiv 1918, nigu tuud levitedi inne 24. radokuu päivä 1918.
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult aolehen Teataja 25. radokuu pääväl 1918.
Eesti Vabariigi välläkuulutamisõ tähüstämine Pärnän, 24. radokuu pääväl 1918.
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ (eesti keelen "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") om Eesti Maapäävä Vanõmbidõnõvvokogo kokko pant ja 21. radokuu pääväl 1918 vasta võet Eesti Vabariigi hindäperikuulutaminõ.
Tekst.
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult Riigi Teataja edimädsen numbrin 27. märtekuu pääväl 1918
Eesti rahvas olõ-õi aastagasato seen kaotanuq tungi esiqsaismisõ perrä. Põlvõst põlvõ om täl püsünüq salahinõ luutminõ, õt huulmalda pümmest oŕaüüst ja võõridõ rahvidõ vägivallavalitsusõst tulõ ütskõrd Eestih aig, ku "kõik pirruq katõst otsast õkvalt lüvväseq palama" ja õt "kõrd joud Kallõv kodo umil latsil õnnõ tuuma".
Innekuuldmalda rahvidõ tapõlus om Vinne tsaaririigi määnüq alostoeq põh́ani purus löönüq. Üle Sarmaatia lakõmaa küünüs hinnästhäötäv kõrralagõhus. Tuu ähvärdäs hindä ala mattaq kõik rahvaq, kiä inneskidse Vinne riigi piiren eläseq. Õdagu puult tulõvaq lähkümbähe Śaksamaa võidulidsõq väeq, et Vinnemaa perändüsest hindäle jako nõudaq ja kõgõpäält õkva Õdagumeremaaq ärq võttaq.
Eestimaa kuulutõdas umin aoluuliidsin ja rahvaperäliidsin piiren täämbädsest pääle hindäperi rahvavõimulidsõs vabariigis.
Hindäperi Eesti vabariigi piire sisse käüväq: Harjomaa, Läänemaa, Järvämaa, Viromaa üten Narva liina ni timä ümbrelt maiõga, Tartomaa, Võromaa, Viländimaa ja Pärnämaa üten Õdagumere saariga — Saarõ-, Hiio- ja Muhumaaga ni tõisiga, kon Eesti rahvas suurõn inämbüsen põlitsõhe om elämän. Vabariigi piire tävvelik paikapandminõ Lätimaa ja Vinne riigi piiriveere maakotussin tetäs rahvahääletämisega, ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt.
Nain maakotussin om ainugõsõs korgõmbas ni kõrraldavas võimus Eesti Maapäävä luud rahvavõim läbi Eestimaa Pästmise Juhtkogo.
Kõiki naabririike ni rahvidõ vasta taht Eesti vabariik tävvelist poliitilist eräpoolõtust pitäq ja luut üteliidsi kimmähe, õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult kah niisama tävvelidse eräpoolõtusõga vastatas.
Eesti sõaväke vähendedäs tuu mõõduni, midä sisemädse kõrra alalõhoitmisõs vaia lätt. Eesti sõameheq, kiä Vinne väeh tiinväq, kutsutasõq kodo ni saadõtasõq lakja.
1. Vabariigi säädüseq ja kohtovõim kaitsvaq üttemuudu kõiki Eesti vabariigi kodanikkõ näide uso, rahvusõ ni poliitilidsõ ilmakaemisõ pääle kaemalda.
2. Vabariigi piiren elävile rahvusvähämbüisile, vindläisile, śakslaisilõ, ruutslaisilõ, juudõlõ ni tõisilõ kinnütedäseq näide rahvuskultuurilidsõ hindävoli õigusõq.
3. Kõik kodaniguvabahusõq, sõna-, trükü-, uso-, kuunolõkidõ-, ütisüisi-, liitõ- ni streikevabahusõq, niisama ka inemise ja kodo putmatus piät terve Eesti riigi piiren säädüisi perrä kimmähe masma,  midä valitsus aigo viitmäldä piät nakkamma sisse säädmä.
4. Aotlidsõlõ valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä kodanikkõ julgõolõgi kaitsmisõs sisse säädäq kohtuasotusõq. Kõik poliitilidsõq vangiq tulõ pääväpäält vallalõ laskõq.
5. Liina- ja maakunna- ni vallaumavalitsuisi ammõtiid kutsutas aigo viitmäldä umma vägüsi katski kaksatut tüüd jakkama.
6. Umavalitsuisi all saisva rahvamiilits tulõ avaligu kõrra alalõhoitmisõs aigo viitmäldä ello kutsuq, niisama ka kodanikkõ hindäkaitsõ ütisüseq liinan ja maal.
7. Aotlidsõlõ Valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä säädüsplaaniq vällä tüütäq maaküsümüse, tüüliisiküsümüse, söögiaśandusõ ja rahaaśandusõ küsümiisi lahendamisõs lajalidsõ rahvavoli põh́a pääl.
Eesti! Sa saisat luutusrikka tulõvigu läve pääl, kon sa priilt ja hindäperrä umma saatust võit paika pandaq ni juhtiq! Nakkaq ehitämä umma koto, kon kõrd ja voli valitsõs, et ollaq vääriline liigõq kultuurrahvidõ perren! Kõik kodomaa pujaq ni tütreq, tulkõq kokko ku üts miis kodomaa ehitämise pühä tüü jaos!
Mi edevanõmbidõ higi ni veri, mis śoo maa iist om valõt, nõud tuud. Mi takantulõvaq põlvõq kohustasõq meid tuus.


Kunt.
Kunt om ijästü sulamisvii saistuisist kuustuv inämbähe ümarigu vai munajoonõ kujogaq kink.
Kundiq ommaq uma vormi poolõst uniguq, miä kujonõsõq ijästüveere lähkün vallalidsõ ijä tingimüisin. Näide vaihõkorgus jääs inämbähe 5–25 m ja pervekallõq 5–25° vaihõlõ. Eestin lövvüs näid päämidselt Lõunõ-Eesti korgõmaiõ korgõmban keskosan, niisamatõ mitmõl puul ijästü veeremoodustuisi vöien, kon nä ommaq sagõhõhe pargiviisi ehk kundistuin.
Eesti kundistuq ommaq peris väikeseq, näide suurus om inämbähe alla 10 km².
Kuntõ kujondavide saistuisi ja tekkümiseluu perrä „eristatakse“ Eestin Ijästüjõõst tekkünüid (fluvioglatsiaalsit) ehk fluviokuntõ ja ijäjärvest tekkünüid (limnoglatsiaalsit) ehk limnokuntõ. Kuna saistuisi korjumisõ jakkusõq võidsõq ijä sulamisõ aol tihtsäle muutudaq, sõs eräldedäs umaette ka segäkuntõ, miä kuustusõq nii ijäjärve- kuq kah ijästüjõki saistuisist. Kõigil kundõl või ollaq kas tävveline vai laiguldõ moreenikatõq. Sis nimetedäs näid moreenikattõgaq kundõs. Moreenikattõgaq kundistuq ommaq tekkünüq inämbähe Lõunõhummogu-Eesti korgõmaiõ – Haani, Otõmpää ja Karula korgõmin ossõn.
Ijäjõõst tegünüq.
Hariligult veidüq pikligumba kujoga kundiq kujonõsõq lahkit täüs ijäveere ja vallalidsõ ijä vaihõl vallaliidsin lahkin vai pasja ijä käügen ijäsulamisvessi kokkoaetuisist saistuisist. Saisvaq kuun päämidselt kihilidsest liivast ja piinüst ruusast, kon vaihõl või kotussidõ ollaq pikkukihilist aleuriitset liiva.
Ijäjärvest tegünüq.
Ijäjärvelidseq kundiq kuustusõq rõukuisi iäst vällä sulanuist moreeni peenembist osõst – liiva- ja aleuriidikihest ni tegüneseq, ku ijästü taganõs, ijäpanko vaihõliidsi aotliidsi järvi saistuisist. Niisamatõ võivaq kundiq tegünedäq ka ijästü pääl vai seen olõvidõ järvi saistuisist, miä perän ijä sulamist sünnütäseq muust maast korgembad kingoq.
Kuntõvaihõlidsõq nõdsoq kujotasõq hindäst inämbähe pikembält püsünüide suurõmbidõ ijäpanko asõmit, selle et naaq es lasõq sinnäq saistuisil kogodaq. Osa madalambin kotussin olnuid ijäpanko mattuq ka saistuisi alaq ja sulliq sääl aastagasatoga ni jätiq maaha kooniq paarkümmend miitret süvvi lohkõ. Sääntsit glatsiokrastiliidsi lohkõ nimetedäs sölles (ka kinnitsis lohõs). Kundistuidõ loomuperäline kinkliganõ-nõdsolinõ maakujo võidsõ kujodaq ka ijäveere ette korjunuisi jõki deltadõst perän näide saistuisi sisse mattunuisi ijäpanko sulamist.


Geiser.
Geiser om vii ja auru läteq geotermilidselt tegüsän piirkunnan, miä kõrraperädselt purdsahas.
Geisri tekkümises piät olõma maa-alonõ süsteem, geotermaalala, miä lämmistäs vett ja sünnütäs rõhku, ja viiläteq. Noidõ kolmõ nõudmisõ ütenkuun olõminõ om küländ haruldanõ, tuuperäst om ka geisrid veidü.


Liberato.
Liberato um Itaaliast peri nimeldäq muusigaartist, kink taidõlinõ hindätiiidmine köütüs Napoli liinagaq. Timä muusiga um innekõkkõ elektroonilinõ, aga tuul om viil R&B, hip-hopi, trapi ja Napoli neomeloodilisõ muusiga mõotuisi.
Liberato laul mitte itaalia, a napoli keelen. Laulõn lövvüs näütüses ka inglüse vai hispaaniakiilsit ütlemiisi. Napoli ja Lõunõ-Itaaliaga köütüs kõvastõ ka artisti nättäv hindätiidmine. Liberato videoq võivaq ollaq kõgõ ehtsämb muud vahtsõ ao Napoli tundma opmisõs tuukandi inemise silmi läbi.
Liberato artistitii alostusõs om muusigavideo “9 maggio” (“9. mai”), miä nakas’ Internetin ümbre käümä 2017. aastagu veebruarin.


Lukianos Samosatast.
Lukianos Samosatast (vanakreeka keelen "Λουκιανός ὁ Σαμοσατεύς"; u. 25. – 180. aastak i. m.a.) oll' Assüüria satiirik ja retoorigaoppaja, kink alalõhoitunuq teosõq ommaq kirotõduq vanakreeka keelen ni tälle arvatas neid inämb ku 80, miä om üttekokko inämbüse vanaao luujidõ kõrval väega pall'o. Tä oll' vanalaol väega populaarnõ luuja, a timä imakiil oll' arvadaq süüriä kiil.
Teossin naar tä sagõhõhe võlssuskmiisi, usokombit ja usko paranomaalsihe nättüisihe. Timä tüüd “Tõtõstõ(-)sündünüq luuq” om peet edimädses tiidüsulmõ jutus. Sõskiq om tuud sanrilisõlt rassõ määrädäq ja sanris om pakut viil ka immeulmõt, satiiri vai paroodiat.


Orion (tähtkujo).
Orion om taivapoolõndaja lähkün ollõv tähtkujo. Seo om üts kõgõ silmänakkajambit ja tiitümbit tähtkujjõ ni nätäq terven maalman. Nimi um tähtkujolõ saanuq vanakreeka mütoloogia müräskidselt jahimehelt Orionilt, kink pääjummal Zeus (vai jahijummal Artemis) tähti sekkä sääd'.
Seo tähtkujo kõgõ herksämbit tähti ommaq sinivalge Rigel (Beta Orionis) ja verrev Betelgeuse (Alpha Orionis). Sinikadsõq Alnitak (Zeta Orionis), Alnilam (Epsilon Orionis) ja Mintaka (Delta Orionis) ommaq kokko asterism Orioni vüü.


Sappho.
Sappho (aioolia vanakreeka keelen "Ψάπφω Psáp-phō"; u. 630 – c. 570 i. m. a.) oll' vanakreeka lüüriline luulõtaja ja õdagumaiõ kirändüse kõgõ vanõmb teedäq naisluuja. Tedä om kutsut kümnendäs muusas ja naissuust Homerosõs. Suurõmbjago timä luulõst ei olõq alalõ ni tuu, miä om alalõ, om inämbüisi väega jupõldõt ja fragmentaarnõ. Õnnõ 1-2 luulõtust ommaq tävveste alalõ. Sappho pruukõ sakõstõ värsivormi, miä oll' timä hindä perrä nimitet – Sappho struufi. Tä luulõt' pall'o naisivaihõlidsõst hoitmisõst ja tekk' tuud ka tõisin värsivormõn.
Aioolia murrõq, minkan Sappho kõnõl', om tõisist kreeka keele murdist, esiqerälidselt ruumlaisi jaos normiperädse atika murdõ kõrval, väega tõistmuudu ja keerolinõ. Tuu või ollaq Sappho luulõ halva alalõhoitumisõ üts põhjus.
Sappho elost om veidüq teedäq, pääle tuu et tä oll' peri Lesbosõ rikkast, või-ollaq ülembästperrest, kiä võidsõ tirandi Pittakosõ peräst Sürakuusahtõ paossihe minnäq. Timä eloluutraditsioonin om pall'o kahtlast, mütoloogilist vai vällämõtõldut, näütüses õnnõdu armulugu loodsigumehe Phaonigaq, kiä peräst Sapphot ollõv hinnäst ärq tapnuq, vai tõlgutus, et tä pei Lesbosõl tütärlatsikuuli.


Macbeth.
Sjoo artikli kynõlõs näütemängost; tõisi tähenduisi kotsilõ kaeq Macbeth (täpsüstüs)
----"Macbeth" om Shakespeare'i Williami kirotõt näütemäng. Hallõmäng om vällä tulnuq nii aastagal 1606. Edimädseq teedäqandmisõq sjoo mängmisest ommaq peri 1611. aastagast.
Om sääntsit näütlejit, kiä ei ütleq ilman Macbethi nimme rõivatarõn, tuu või halva ynnõ tuvvaq.
"Macbeth" kynõlõs Sotimaa kuninga Macbethi rasõhuisist ja tuust, miä avvuahnus või inemise iholõ ni hingele tetäq.


Macbeth (täpsüstüs).
Macbeth ol'l' Sotimaa kuning 11. aastagasaal.
"Macbeth" om Shakespeare'i Williami näütemäng.
__DISAMBIG__


Hummogu-Ukraina sõda.
Hummogu-Ukraina sõda (vai Ukraina kriis, sõda Donbassin, Vinne-Ukraina sõda) om sõariistoga kokkominek Hummogu-Ukrainan Ukraina valitsusväki ja vinnemeelitside vaihõl. Sõda naas' pääle 2014. aastaga mahlakuun.
Vinnemaa plaanits' Krõmmi hindä alaq võtmist joba innembi – 2008. aastagal ütel' Vinnemaa president Vladimir Putin: "Kuq Ukraina saagi NATO liikmõs, sis õnnõ ilma Krõmmi ja Hummogu-Ukrainaldaq.". Inne Hummogu-Ukraina kriisi võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puul'saarõ.
13. hainakuu pääväl 2020 sai Donbassin hukka Valgõvenen sündünüq Eesti kodakundsusegaq Iljini Nikolai, kiä oll' sääl tohtris.
2022. aastaga 24. radokuu pääväl alost Vinnemaa üleüledse sisseminekiga Ukrainahe.
Sõa põhjusõq.
Joba mitu aastaka oll' ukrainlaisi ja vindläisi vaihõl vaieluisi olnuq, inämbjaolt keeleküsümüisi üle. Hummogu-Ukraina sõda naas' pääle, ku 2014. aastaga mahlakuun oll' Ukrainan riigipüürdmine, miä käänd' maaha vinnemeelidse Janukovõtši valitsusõ. Pääle tuud panti mitmõn Ukraina liinan käümä mässoq vahtsõ valitsusõ vasta, Hummogu-Ukrainan oll' ka valitsushuunõq mässäjide käen.
Ütes kriisi har'as om peet ka sama aastaga hainakuud, kuq lasti alla Malaõsia Airlinesi lind 17, kõik pia 300 inemist kuuli. Uur'minõ tekk' selges, et linnuk' lasti alla Pervomaiski lähküst Vinnemaalt tuudu raketikogo Buk raketigaq 9M38.
2021.
Ukraina võimõ perrä kuuli 2021. aastaga edimädse kolmõ kuuga sõan 25 Ukraina sõamiist. Urbõkuu lõpun vei Vinnemaa hulga miihi ja sõatehnikat õkva Ukraina piiri taadõ ja okupeeritühe Krimmi. 9. mahlakuu pääväs kõnõldi joq 85 000-st sõamehest, kiä olliq valmis Ukrainahe sisse minemä.
Vinnemaa valitsus ütel' et Vinne väeq ei olõq Ukrainalõ ohos, a Vinne ammõtnik Kozagi Dmitri hoiat', et Vinne väeq võivaq Vinne kuakundlaisi Ukrainan kaitsaq ja egäsugunõ kriisi süvändämine tähendäs Ukraina lõppu. Tuus aos oll' joba poolõlõ mill'onilõ inemisele esiqnaanuin Donetski ja Luganski Rahvavabariigen kätte ant Vinne pass.
2022.
2022. aastaga alostusõn oll' Ukraina piiri takan joba 150 000 sõamiist.
24. radokuu päävä hummogul and Vinnemaa president Putini Vladimir teedäq, et Vinnemaa naas pääle sõalisõ sisseminekiga Ukrainahe ja soovit' ukrainlaisi sõariistaq maaha pandaq, Vinnemaa alost' sõariistoga rünnäkit mõni minut ildampa. Pruugiti kavvõmaarakette ni sõalinnukit, minkaq pommitõdi mitmit Ukraina liino. Päävä lõpus and' Ukraina Tervüseministeeriüm teedäq 57-st koolnust ja 169-st vikasaanust ukrainlasõst.


Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda.
Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda (roodsi "Nordiska sjuårskriget", taani "Den Nordiske Syvårskrig", poola "I wojna północna" (Edimäne Põh'asõda)) oll' 1563–1570 peet sõda. Üte poolõ pääl tapõliq Taani-Norra, Poola-Leedu ni Lübecki vabaliin ja tõsõ poolõ pääl Roodsi.
Sõa põhjusõq.
Liivi sõa lõpul kannadiq suurõqriigiq, kinkal seeniqmaaniq Liivimaal maaq olnuq: Taani-Norra, Poola kuningriik' ja Liivi sõa aol vahtsit kauplõmisõiguisi saanuq Lübecki vabaliin.
Põh'amaiõ säitsmeaastagane sõda Eesti- ja Liivimaal.
Aastagal 1563 sai Roodsi sõaväe ülembäs Liivimaal Åke Bengtsson Färla ja Eestimaal Henrik Klasson Horn.
1563. aastagal pässi vallalõ sõda Taani ja Roodsi vaihõl, ruutslasõq võtiq hindä alaq Läänemaa ni puul' Saarõmaad, inneskidseq Maasiliina foogtkunna alaq; süküskuun ruutslasõq Hiio saarõ.
1565. aastagal võtiq Poola palga pääl olnuq Liivimaa mõisameheq Pärnu. Õigõq pia saiõq taanlasõq ka Lihula tagasi.
1568. aastal pässi Roodsi kuningas Poola sõbõr Johan III.
1569. aastaga hainakuun tulliq Talina lahtõ Taani ja Lübecki laivaq ni pilliq 13 päivä liina pommõ. Nä rööveq Talina sadama tävveste tühäs ja saiõq sõasaagis päält 30 kaubalaeva.
1570. aastal sai sõda läbi. Johan III tekk' Taani kuningriigigaq rahu, Põh'amaiõ säitsmeaastagadsõ sõa lõpus läts' Taani käest Roodsilõ Õdagu-Eesti, aq Saarõmaa jäi Taanilõ kooniq Brömsebro rahuniq.


Immeulmõq.
Immeulmõq vai fantaasiakirändüs om ulmõ alambžanr. Nii ku ulmõq ülepää, kaes ka imeulmõq ilma nii nigu taa olõ-õi (olnuq). Inämbüisi peetäs immeulmõ tähtsäs tunnismärgis maagia kujotamist. Immeulmõ hulka pandasõq hariligult teossõq, kon ommaq päkädsiq, loheq, ütssarviguq ja muuq mütoloogilidsõ eläjäq. Immeulmõ tegeläisi hulka loetas ka jummal, kurat ja joulumiis. Mitmõq imeulmõkiräniguq tarvitasõq vaimus peris elo rahvaluulõt ja müüte.
Tiidüsulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan, õt immeulmõ fantastilinõ ossa saa seletäq selgehe tiidüslidse maailmapildi välimäidsi nättüisigaq: maagia, nõidusõ vai muu immeperälidsegaq. Immeulmõn luu autor tegeläisi, as'alukõ ja kotussit, miä olõ-õi reaalsusõn võimaliguq. Hirmuulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan, õt immeulmõ tsihis olõ-õi mõodaq hirmsahe. Siskiq võivaq n'ooq žanriq sakõstõ kattudaq.
Immeulmõ tegemine sünnüs pall'o sagõhõmpa keskaol ku tiidüsulmõl ja olõ-õi joht pia kunagiq tulõvigun. Sagõhõhe sünnüs tiidüsulmõq korgtehnoloogilidsõn keskkunnan ja imeulmõq mataltehnoloogilidsõn keskkunnan, a mitte alasi.
Mitmõq immeulmõkiräniguq mõtlõsõq vällä terve maailma, kon sünnüs kõik romaanisari.
Tunnõduq immeulmõkiräniguq ommaq näütüses Terry Prachett, C. S. Lewis, J. R. R. Tolkien, J. K. Rowling, George R. R. Martin jpt.


Jón Þór Birgisson.
Jón Þór Birgisson vai Jónsi (islandikeeline välläütlemine [ˈjouːn ˈθouːr ˈpɪrcɪsɔːn, ˈjounsɪ], kullõq; sündünüq 23. mahlakuu pääväl 1975) om islandi postrokk' ansambli Sigur Rós laulja ni kitramäng'jä.
Muusiga.
Jónsi mõist mängiq kitrat, bass'kitrat, klavõrit, mellotronni ja harmooniummi. Ta om häste tunnõt uma falseti poolõst. Jónsile om esiqperäne kaq puugnagaq kitra mängmine.
Ku tä oll' 13 aastakka vana, miildü tääle inglüse ansambli Iron Maiden ni tä opsõ mäng'mä näide laulu "Wrathchild".
1994. aastagast om Jónsi olnuq islandi ansambli Sigur Rós laulja ja kitramäng'jä. Tä naksi laulma selle et oll' ainukõnõ, kiä mõist'.
Sigur Rós saiõ nime Jónsi sõsara perrä, kinka nimi om Sigurrós.
"Riceboy Sleeps" (2009).
"Riceboy Sleeps" om Jónsi edimäne album, mink tä tekk' ilma uma ansamblildaq. Kriitiguq ütliq, et tuu album' ei olõ hää ei halv.
Ameeriga aokiri and' albumilõ 5 punkti 10st.
"Go" (2010).
"Go" (võro keelen "Mineq!) om tõnõ Jónsi eräle tettüq album'.
"Shiver" (2020).
"Shiver" (võro keelen "Hütin") om pääle 10 aastakka Jónsi edimäne eräle tett album. Muusiga om suurõmbalt jaolt elektrooniline ja tõisist albumist pall'o tõistõ.
Albumi pääl om 11 laulu, nii inglüse ku islandi keelen. Metacritic and' albumilõ 71 punkti 100st.
"Obsidian" (2021).
"Obsidian" tull' vällä 2021. aastaga rehekuun.
Keeleq.
Jónsi imäkiil' on islandi kiil, aq ta mõist kõva islandi maugaq inglüse kiilt kah. Mõnõ Sigur Rósi albumi pääl laul ta ka vällä mõtõldun "vonlenska" keelen.
Eräelo.
Islandi kultuurin olõ-õi perenimmi, tuu asõmõl om tõõsõs nimes esä, mõnikõrd kaq imä nimi ja nime lõpun suu perrä kas "-son" poisil vai "-dóttir" tütrigil. Birgisson tähendäs 'Birgiri poig'.
Jónsi om gei ja tävveline kasvosüüjä. Tä om sünnüst saani ütest silmäst sõkõq.
2003. aastagal pidi politsei tä kinniq, ku tä õiõnd' Kárahnjúkari viieelektrijaama vasta.


Karmuritsik.
Karmuritsik ehk CO2-märgoandja om eelektrisäedüs, miä pand rüükmä, kuq ahi aja tarrõ karmu.
Karm om värmildäq, nuheldaq ni maiguldaq ja selle või ta pall'o kurja tetäq, eriqerälidselt kuq siibri tetäs pall'o varra vallalõ. Tulõ miilde jättäq, et savvuritsik panõ-õiq karmu pääle rüükmä ni vastapiten.
Märgüandjat tulõ egä nätäl puhastaq ja kaiaq kas ta tüütäs.


Unõnägo.
Fitzgeraldi John Ansteri maal "Unõnägo".
Unenäoq (vai ka unõq) ommaq unõ aol magaja meeleh tahtmaldaq ette tulõvaq nägemiseq, tundmisõq ja mõttõq. Unenäke ülesandõq ei olõq viil selgeq, kuigi om olõmah mitmõsugumaidsi tiidüsliidsi, filosoofiliidsi ja keriguga köüdetüid seletüisi. Unõnäke tiidüslist uurmist kutstas oneiroloogias.
Arvatas, et kõgõ intensiivsembäq unenäoq ommaq kibõhidõ silmäliigutuisi unõ olõkih vai REM-unõ aol. Harvõmb või unõnäke nätäq ka tõisi unõolõkidõ aigu. Eiq-REM unõq ommaq hariligult hämütsembäq, rahuligumbaq ja jääseq halvõmbidõ miilde.
Inemine näge und üü joosul vähämbält 5 kõrda, minkast tä või mälehtäq 3-5 unõnäko. Unõnäke pikkus või ollaq paarist sekondist paarikümne minotini. Ku inemine makas järest kavva, ommaq tä unõnäoq kah pikembäq. Hariligu 8-tunnidsõ unõ joosul om nii 2 tunni REM-und, mink aol inemine arvadaq näge kõgõ intensiivsembit unõnäke. Unõnäkeh lätt aig sama kipõstõ ku üleväh ollõh.
Unõnäke sisu või ollaq väega mitmõsugumanõ, und või nätäq nii harilikkõst egäpääväas'ost ku hirmsist sürreaalsist ands'akuisist. Unõnäosündmüseq ommaq hariligult välähpuul magaja tiidmise kontrolli. Tõistmuudu om õnnõ herkside unõnäke aol, sõs om magajal selge hindätiidmine. Unenäoq võivaq mõotaq inemise luumisvõimu.
Täämbädsel pääväl pidäväq mitmesugumadsõq tiidüsliseq seletüseq unõnäke mälehtämiseprotsesis, närviköüdüsside kõrdasäädümises vai johuslidsõs neuraalsõs müräs, midä ajo pruuv magaja jaos kuigimuudu seletäq. Eestih uuritas und ja unõnäkega köüdetüt näütüses Tarto ülikoolih.


Kodojänes.
Kodojänes ("Oryctolagus cuniculus") om jänesläisi sugukunda kuuluv imetäjä. Timä luuduslik elomaa küünüs Hispaaniast, Portugali ja Õdagu-Prantsusmaa ni Põh'a-Afriga õdagujaoni.
Kodojänes om ainugõnõ liik kodojänesside perrekunnan. Kodojänessit om kasvatõt ku kodoeläjit nii liha ja naha peräst, a niisama ka ku lemmikeläjit, minkperäst om arõtõt suur hulk mitmõsugudsõ vällänägemisega kodojänesse tõugõ.


Meretsiga.
Meretsiga om jürräi ni kodoelläi. Nääq eläseq umbõs 8-10 aastat. Kihä pikkus om 30 cm. Meretsia tiinüs kest keskmädselt 2 kuud ni kõrragaq sünnüs 2-4 poiga. Meretsiga või ollaq valgõ vai kõlladsõ-musta plakliganõ. Meretsia periolõk om seeniqmaaniq tiidmäldäq.


Sugupuu.
Sugupuu om hariligult sääne puu- vai tabõlikujolinõ graafilinõ kujotus, miä and edesi sugulasõs olõmisõ ja periolõmisõ teedüst.
Sugupuu või edesi andaq inemise kõiki edevanõmbit (edevanõmbidõ-sugupuu) vai kõiki perähntulõjit (perähntulõjidõ-sugupuu) vai ollaq üttepandminõ mõlõmbast (hübriid-sugupuu).
Sugupuu luumisõ vaiva tetäs kergembäs mitmõsugumaidsi sugupuu kokkosäädmise puutriprogrammõga.


Léonard'i Jean Léo.
Léonard'i Jean Léo (Jean Léo Léonard) om prantsusõ keele- ja murdõtiidläne. Timä uurmisalas om ülene murdõtiidüs (säälhulgan keeletüpoloogia) ja valdkundõvaihõlinõ antropoloogiliidsi kontekste uurminõ köüdüssen kiili tüpoloogilidsõ kirivüsega.
Uurmistüü.
Päält doktorikraadi kaitsmist murdõtõõsõndõlõmisõst Noirmoutier' saarõ pääl (1991) om tä jakanuq “Toulouse'i kuulkunna” etnolingvistigateemat (Dinguirard, Séguy, Fossat, Allières, Ravier) interaktsiuunõ ja sotsiolingvistiliidsi pitsüisi ökoloogia suhtõn tundligust murdõ- ja geolingvistilidsõst tõõsõndõlõmisõst, miä mõotas kiili näide murdõvõrgustikkõ kaudu.
Léonard'i Jean Léo om empiirilidselt rakõndanuq Toulouse'i etnolingvistiga ja üledse murdõtiidüse kuulkunna põhimõttit pall'odõlõ keelile, uurali keelist kooniq Meso-Ameeriga keelini, baski ja romaani ni indoeuruupa kiili kaudu. Timä tüün om formaalnõ keeletiidüs köüdet sotsiaalsõ murdõtiidüse ja keeleoppamisõga. Ildaaigo om Léonard'i Jean Léo uurmistüü laenuq kaukaasia (nimelt kartveeli), Andõ ja slaavi (sloveeni) kiili pääle.
Tedä mõotanuq tiidläseq.
Tiidläseq, kiä ommaq tedä keeletiidüsen, murdõtiidüsen ja ütiskunnatiidüisin kõgõ inämb mõotanuq, ommaq Nicholsi Johanna, Mielikäise Aila, Nuolijärvi Pirkko, Musta Mari, Aarelaid-Tarti Aili, Blanche-Benveniste'i Claire, Rusu Massignoni Geneviève, Makharoblidze Tamar, Virtaranna Pertti, Greimasõ Algirdas Julien, Freire'i Valeriu ja Paulo, Hampâté Bâ Amadou', Fanoni Frantz ni haridus- ja kriitilidse mõtlõmisõ alal sotsiaaltiidüisin ja geopoliitikan Mbembe Achille.
Viimädse ao uurmisõq.
Viimädse paari aastaga seen om tä uurnuq Pariisi kuulkunna semiootiga ja keelelidse antropoloogia sünergijit, esiqeränis umin loengin „ohostõduist keelist“ ja „kriitilidse sotsiolingvistiga“ altõrnatiivsist vormõst välänpuul postmodõrnismi (ja toolõ vastandudõn).


Imäpäiv.
Imäpäiv ehk immipäiv om pühä, midä tähüstedäs lehekuu tõõsõl pühäpääväl. Imäpääval pidäväq latsõq ummi immi meelen ja tegeväq näile kingitüisi.
Edimäst kõrd peeti maailman immipäivä 10. lehekuu pääväl 1908 Ameerikan Virginian Graftoni kerikun.
Eestin peeti imäpäivä edimäst kõrd 1922. aastagal Udõrna koolin. Sääl peeti pidolinõ kuuhnolõminõ, midä kõrrald Mäelo Helmi ja Naisi Karskusliit. Üle terve Eesti peeti immipäivä 1923. aastagal. Tuu sai populaarsõs ja imäpäivä peeti kooniq 1940. aastaniq. Vahtsõst naati taad Eestin pidämä 1988. aastagal.
Imäpäiv sai kipõstõ teno seldsele, koolõlõ ja kerikile populaarsõs. Aktusõq ja ettevõtmisõq lätsiq kõrrast pidolidsõmbas ja uhkõmbas.
1998. aastagal naati aastaga imä avvunimme vällä andma. Aastaga imä avvunimme või saiaq, ku perren om vähämbält kats last. Üten avvunimega saa kah hõpõsõlõ. Tuu and üle Eesti president.


Rostov Doni veeren.
Rostov Doni veeren vai Doni-veerine-Rostov om kõgõ suurõmb liin Lõunaõdagu-Vinnemaal. Liin om Doni jõõ mõlõmba perve pääl ni Aasovi merest 46 kilomiitre kavvusõl.
2020. aastaga saisoga om Doni-veeritsen-Rostovin 1 137 904 elonikku ja timä liinastun kokko 2,7 mill'onit elonikku.
Rostovit Doni veeren peetäs Vinnemaal sõalidsõ avvo liinas.


Narva-Jõõsuu.
Narva-Jõõsuu om kuurordiliin Viromaal Soomõ lahe ni Narva jõõ veeren Hummogu-Viro maakunnan. Narva-Jõesuu om Eesti-Vinne piiri pääl. Vinne poolõ pääl ommaq aoluulidsõq vad'a rahva maaq.
2015. aasta saisoga om Narva-Jõesuun 2630 elonikku.
Vanõmbaq liina nimeq ommaq Narva-Mündung, Hungerburg, Ust'-Narva ni Naroova-Jõesuu.


Chicago.
Chicago om Ameeriga Ütisriike kõgõ suurõmb liin. Tä om ilmamaa üts kõgõ tähtsämb äri-, rahandus-, kultuuri- ja meelelahotuskeskus.


Parmupill.
Parmupill om üts vanõmbit pille maailman. Kuigiq pill om peri Aasiast, om seo saanuq rahvapillis üle terve ilma, ka Eestin. Parmupilliq ommaq tettüq metallist vai bambusõst. Pilli mängitäs pandõn pilli vehmreq hambidõ vasta ja tõmmatas sõrmõga otsõ vaihõl olõvat kiilt.
Eesti parmupillitraditsioonin om tähtsä meloodia mängmine. Ülembhellest tetäs viisi kiilt suun liigutõn ja kurku valla teten ja kinniq pandõn.


Õnnõpalu Tõnu.
Õnnõpalu Tõnu (Tõnu Õnnepalu. kiränigunimegaq ka Emil Tode ja Anton Nigov; sündünüq 13. süküskuu pääväl 1962 Talinan Nõmmõl) om eesti kirämiis, luulõtaja ja ümbrepandja.
Elokäük.
Õnnõpalu Tõnu sündü agronoomi ja raamadupidäjä pojas.
Opsõ Tarto Ülikoolin kasvotiidüst ja keskkunnatiidüst ja lõpõt' "cum laude".
Oll' mõnõ aasta bioloogia oppaja Hiiomaal Lauka koolin.
Pääle tuud om tä olnuq hindäperi kirämiis, ümbrepandja ja aokiränik.
Aastagal 2003 oll' Tarto Ülikoolin vapo kunstõ profesri.
Õnnõpalu om katõl kõrral valla ütelnüq kirämehepalgast, selle et tuu ei ollõv vaesõn Eestin õiglanõ.
Õnnõpalu kuq kirämiis.
Õnnõpalu om üts põrõldsõ ao tähtsämbit kirämiihi. Tä alost' kirotamist luulõtuisigaq, aq hildampa, kuq 1993. aastagal tull' vällä "Piiririik", sai timäst häste teedäq proosakiränik.
"Piiririik" om raamat, kon arotõdas Hummogu- ja Õdagu-Õuroopa vaihist ja umasuutahtmisõst, miä viimädse aastasaa lõpun oll' viil keelet vai eskiq nall'akas. Raamadu kaasõ pääl om kirotõt Emil Tode, tuu om Õnnõpalu var'onimi. "Piiririik" om 90ndide üts kõgõ inämb ümbrepant eesti romaan.
Timä kirotamisõ muud om lihtsä ja illos, tuud om hää lukõq. Viimätsel aol om timä raamatidõ seen nätäq ka, kuimuumudu ilo häös ja inemine jääs kõrrast vanõmbas.


Puijo torn.
Puijo torn om 75 miitret korgõ torn Hummogu-Soomõn Kuopion Puijo mäe otsan. Tornist õdagu puul om kolm suusahüppämismäke, kon peetäs ka suusahüppämise maailmameistrivõistluisi.
Torni arhitekt om Seppo Ruotsalainen. Torni otsan om ka kohvik ja restoran.Alt saa ostaq egasugumaidsi mälehtüsas'akõisi.
Aolugu.
Sjoo Puijo torn om joba kolmas. Edimäne torn ehitedi 1856. 315x315px
Tõnõ torn ehitedi 1906. aastagal ja lahudiq maaha põrõldsõ Puijo torni ehitüse jaos.


Kuopio.
Kuopio om liin Soomõn Põh'a-Savo maakunnan. Elänikke oll' 2020. aastaga lõpun 120 246 ja pindala om 4326,35 km², minkast 1085,34 km² ommaq viikogoq.
Kuopio elonduskeskus om suurõmbalt jaolt Kallavii järve veeren. Rahva sagõhus om 36,83 elänikku/km².
Kuopio om sadamaliin, minka ümbre om sisemaa kõgõ suurõmb saaristu.
Korgõq Puijo ja Puijo torn paistusõq üle kogo liina. Kuopio turg om liina kimmäs keskkotus.
Nimest.
Kuopio liina nimele om annõt mitu seletüst.
Aolugu.
16. aastagasaa keskel tetti Väinölä neemele kerik, tuud peetäs liina algusõs.
Liina luumispääväs peetäs 17. märtekuu päivä 1775, kuq kuning Gustav III määrüs pand' Kuopio liina Savo-Karjala lääni pääliinas.
Vannust puumajjust om alalõ õnnõ kolm huulitsat.
Edimäne algkuul tetti 1788. aastagal, edimäne keskkuul 1844. aastagal.
Pääle tõist ilmasõta inemiisi hulk kasvi, pall'o tull' Vinne kätte jäänüst Kar'alast.
Aastagal 1966 anti vällä säädüs korgõmba kooli asotamisest Kuopio liina ja sjoogaq naati pääle aastagal 1972. Vahtsõnõ korgõmb kuul tõi liina pall'o nuuri ja and' võimaluisi edenemises. Korgõmbast koolist tull' Kuopio ülikuul aastagal 1984. Aastaga 2010 algusõn Kuopio ja Joensuu ülikooliq lätsiq kokko Hummogu-Soomõ ülikoolis.
Matkustajasatama maanulk om 21. aastagasaal kõvva edesi lännüq.
Kaemist väärt kotussõq ja kultuur.
Savo maakunnan häste tunnõt kalast tett küdsüs "kalakukko".
Kuopio om Soomõn ja mujjal tunnõt kõgõ inämb Puijo torni, "kalakukko" (küdsüs, kon kala om leevä seen) ja Savo murdõ poolõst.
Kuopio turg om liina keskkotus, nii kirotas ka sinnäq maaha mägit Savo murdõn kiri "Mualiman napa" (maailma naba). Turuplatsi ümbre ommaq pangaq, poodiq (Carlson ja Sokos) ja suurõq kaubakeskusõq (Vihtori, Aapeli, Minna, H-talo, Sektori, IsoCee). Ka turu pääl müvväs egäsugust kraami, aga ommaq tunnõt lihapiiraguq ja paigapäälne rahvuslik kalast tett "kalakukko". Turg esi om laemb ku hektär.
Kuopio keskusõn ommaq ka Kuopio muusõum ja Kuopio kunstimuusõum. Keskusõ lähkün, Suurõ matusaia ("Iso hautausmaa") kõrval om riikligu tähtsüsega Soomõ õigõusklinõ kerigomuusõum. Kuopio tuumkerik ja J.V. Snellmani park ommaq ku kokko kasunuq. Kuopion om ka Pühä Nikolaosõ katõdraal, miä oll' Soomõ õigõuso pääkirik 1940–2017. Liinakeskusõ veeren om tähtsä ja tunnõt Kuopio muusigakeskus.
Liinal om uma liinatiatri – "Kuopion kaupunginteatteri" ja uma raamadukogo – "Kuopion kaupunginkirjasto",
Sport.
Kuopion om jo pikält egäsugu sporti tett. Sääl mängitäs hokki, jalgpalli, pesäpalli. Õkva Puijo torni veeren ommaq suusahüppämisvõimalusõq.
Niiralan om suur', 5200 kotussõga jäähall. Suvõl tetäs sääl tiatrit ja kontsõrtõ.
Kuopio ja Eesti.
Eesti rahvuseepose „Kalõvipoig“ tõnõ, õnnõ eestikeeline trükk tull 1862. aastagal vällä Kuopion,


Verska.
Verska (eesti keeli "Värska") om allõv́ Võro maakunnan. Verska om Setomaa valla kesküs.
Sääl eläs 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõ perrä 443 inemist. Allõv́ om osa Tsätski nulgast.
Verskat om edimäst kõrda mainitsõt joba 1585. aastaga. Verskan tetäs Verska tervüsevett, 1967. aastaga puuriti Verskan edimäne tervüsevii puurkaiv, 1973. aastaga tetti vallalõ Verska sovhoosi tervüsevii vilmisõ tsehh.
Verskan om ka Verska kuurortravikesküs, kohn ommaq ka Verska sanatooriuḿ ja viikesküs. Alõvin tüütäs ka 1998. aastaga asotõt Seto Talomuusõuḿ.
Allõv́ om Mustoja suuala parõmbal veerel. Oja suu om kaitsõ all (Verska lahe hoiuala). Alõvi territooriumilõ jääs ka Õrsava järv́ Mustojal. Luuduskaitsõ all olõvist kotussist om sääl Verhulitsa Laudsi pettäi.
1904–1907 ehitet Verska kerik (Verska Pühä Georgiose kerik) om pühitset pühäle Jürile, alõvi kirmaskipäiv om vana kallõndri jüripäiv. Innemb oll’ alõvin ka 1759. aastaga ehitet ja peräst vahtsõ kerigu valmissaamist maaha lahut puukerik. Alõvin ommaq ka vahtsõnõ ja vana kalmuaid.
Verskan peetäs egä kolmõ aastaga takast Setomaa laulupito vai laulupäivä ja suurtpito Seto Folk.
Inne Eesti umavalitsuste valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll’ Verska Põlva maakunnan olõva Verska valla kesküs.


Gallagheri Liam.
Gallagheri Liam (Liam Gallagher, sündünüq nimegaq William John Paul Gallagher 21. süküskuu pääväl 1972 Burnage'in Manchesterin om inglüse laulja ja laulukirjutaja.
Tä oll' ansambli Oasis laulja ja laulukirotaja aastil 1991–2009. Kuq ansambli lakja läts, nakas' Liam soolot tegemä.
Liam om tunnõt äkilidse loomu poolõst. Tä om üts katõst Gallagheri vellest, näide läbisaaminõ olõ-õi kuigi hää.


Gallagheri Noel.
Gallagheri Noel (Noel Gallagher, sündünüq Noel Thomas David Gallagher 29. lehekuu pääväl 1967) om inglüse laulja ja kitramängjä.
Tä noorõmb veli om inglüse laulja Liam Gallagher, kinkaq nä mängeq üten ansamblin Oasis. Velleq saa-aiq häste läbi, aq mõlõmbal on kõva suuvärk.
Näütüses ütel' Noel, et Bluri liikmõq võinuq AIDSi kooldaq.


Mäeotsa Ain.
Mäeotsa Ain (Ain Mäeots, sündünüq 25. joulukuu pääväl 1971) om eesti näütelejä, tiatri-, filmi ja telelavastaja.
Tä om üten tennüq mitmõn võrokeelitsen lavastusõn ja esiq lava pääle toonuq mitu võro- ja setokiilset lavastust, nt "Susi", "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga", "Tandsja pühälik", "Taarka" jt.
Elokäük.
Ain Mäeots sündü 1971. aastagal Võro liinan. Esäpuulnõ vanaeimä kõnõl' timägaq õnnõ võro keelen, selle om täl võro kiilt ka lavastuisi ja filmõ seen.
Lõpõt' 1994. aastagal Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä lavakunstikooli. Pääle tuud om olnuq tüün Vanemuisõ tiatrin.
Vanemuisõ tiatri kirändüsjuhataja Tondsi Anugaq om täl poig.
Põrõldsõ naasõ Kristeligaq om täl neli last.
Põrõldsõq rolliq.
– Frisch “Herrä Biedermann ja tulõpalotajaq” (2018)
– Andersson / Ulvaeus “Mamma Mia!” (2016)
– Põldma / Ernits / Pajusaar ” Uurja Lotte” (2012)
Inneskidseq lavastusõq Vanemuisõ tiatrin.
– Kitzberg „Kavval-Ants ja Vanapakan” (1994)
– Zola / Pedajas „Daamõ õnn” (1997)
– Kõiv „Omavaiheliisi jutuaamiisi tädi Elligaq” (1999)
– Kundera „Jacques ja timä esänd” (2000)
– Kauksi Ülle / Kivisildnik „Pühälik” (2001)
– Cooney / Chapman „Mitte põrõlt, kallis!” (2002)
– Bernstein „West Side Story” (2005)
– Hellstenius / Ambjørnsen „Elling” (2006)
– Põldma / Ernits / Pajusaar “Uurja Lotte” (2008)
– Põldma / Ernits / Pajusaar “Lotte ja Bruno muusigatunn” (2009)
– Põldma / Ernits / Pajusaar “Lotte joulupidu” (2011)
– Põldma / Ernits / Pajusaar “Ilmaruumi lindäjä Lotte” (2012)
– Bergman “Fanny ja Alexander” (2014)
– Kauksi Ülle / Ain Mäeots “Obinitsa” (2015)
Lavastusõq muial.
– Rummo „Tuhkatriinumäng” (EMTA diplomilavastus Nuursuutiatrin, 1994)
– Pyle / Olmaru “Robin Hood” (Imäjõõ Suvõtiatrin, 1997)
– Lindgren / Dvinjaninov „Ronja, rüüvlitütär” (Imäjõõ Suvõtiatrin, 1998)
– Twain / Dvinjaninov „Huck” (Imäjõõ Suvõtiatrin, 2000)
– Rahman “Sõit” (Hansahoovi Teatri, 2006)
– Tätte „Ristumine Päätiigaq” (Tampere Liinatiatri/Soomõ, 2003)
– Rahman „Sann” (Hansahoovi Tiatri, 2008)
– Ots „Dannebrog, Pitka ja keisriq” (Vabaõhulavastus Talliina Rannapromõnaadil, 2008)
– Ilves „Puut / Laat” (Hansahoovi Tiatri, 2010)
– Ots “Jaan Poska saaga” (Vana Baskini tiatri 2011)
– Shaeffer “Amadeus” (Seinäjoe Liinatiatri / Soomõ, 2015)
– McLindon “Mulla all” (Apollo, 2019)
Inneskidseq rolliq Vanemuisõn.
– Prantsusõ kuningas – Shakespeare'i William „Kuningas Lear” (1994)
– Nuur miis – Karl Ristikivi, Margus Kasterpalu „Hingi üü” (1995)
– Päälik / Pedro – Leigh „Miis La Manchast” (1995)
– Munk Martin Ladvenu – Anouilh „Lõokõnõ taiva all” (1997)
– Kuvvõs vandõkohtunik – Rose „Katstõistt vihast miist” (1997)
– Meistri – Bulgakov „Meistri ja Margarita” (2000)
– Joni – Myllyaho “Hiitümine” (2010)
– Mees – Bergman “Persona” (2019)
Inneskidseq rolliq muial.
– Soljonõi – Tšehhov „Kolm sõsard” (EMTA diplomilavastus Draamatiatrin, 1993)
– Friedrich / Verdi – Kõiv / Lõhmus „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl” (diplomilavastus, 1993)
Filmiq, telelavastusõq, raadiotüküq.
– telelavastus „Üts gallon bensiini”, režissöör (ETV 1995)
– mängnüq teleseriaalõn „Wikmani poisiq” (1995); „Õnne 13” ETV (2003-2006); „Ohtlik Lind” ETV (2007)
– Lembitu – mängufilm „Mallõv” (2005)
– ossa võtnuq mängufilmist „Uuspõllu Jan lätt Tartolõ” (2007)
– ossa võtnuq lühimängufilmist „40 Injections against Snow” AI of Bournemouth/UK /2007
– mängufilm „Taarka” – resissüür (Exitfilm, 2008)
– draamasari „ENSV” – resissüür, ETV
– mängufilm “Deemoniq” – resissüür (Kopli Kinokompanii, 2012)
– telelavastus “Lotte luuq” (ETV 2017)
Kitmiseq.
– Eesti Tiatriliidu aastapreemiä – sõnnalavastusõ eripreemiä lavastusõ “Taarka” iist (2006)
– Vabarna Anne nimeline preemiä mängufilmi “Taarka” iist (2008)
– Eesti Kultuurkapitali debüüdipreemiä mängufilmi “Taarka” iist (2008)
– ETV kultuurisaatõ OP! aasta filmi preemiä mängufilmi “Taarka” iist (2008)
– Tartu armastusfilmõ festivali taRTuFF publikupreemiä mängufilmi “Taarka” iist (2008)
– Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium seto kultuuripärandi tutvas tegemise iist (2015)
– EFTA 2017 preemiä kõgõ parõmbalõ teleseriaalile “ENSV” (ETV)


Vseviovi David.
293x293px
Vseviovi David (sündünüq 27. lehekuu pääväl 1949) om Eesti aoluulanõ. Tedä om nimetet aasta arvamisliidris ja ütes Eesti tähtsämbäs inemises.
Vseviov om tunnõt uma referaadisarjugaq Eesti Raadion. Egä nätäl om Vikerraadion timä aoluusaadõq "Hämmär Vinnemaa" ("Müstiline Venemaa").
Timä poig Vseviovi Jonatan om olnuq Kaitsõministeeriümi kantslar ja om põrõld Eesti suursaadik Ameeriga Ütisriiken.
Vseviov ja Võromaa.
2017. aastagal oll' Haanin kihotamisfilmõ festival', midä Vseviov ujhas'.


Solknas.
Solknas om parasiit kiä eläs inemise ja tsia soolikihn. Inemiisihn eläs liik "Ascaris lumbricoides" vai inemisesolknas, tsia seehn eläs liik "Ascaris suum" vai tsiasolknas. Solknas sünnütäs tõpõ nimegaq askardiaas. Inemine piät tõvõ saamisõs parasiidi munnõ alla niildmä. Perremiis saa tõpõ mõskmaldaq puuvil'olt vai kässilt, kaq mustast viist.
Kujooppus.
Imäne valmusk om 20-40cm pikk, läbimõõt om 6 mm. Esäne om vähämb, 15-25cm pikk ja läbimõõt om 3mm. Esädse hand om kiirdnüq kõtu poolõ. Pojaq ommavaq 1,5mm pikäq.
Elo.
Ku solkna poig joud soolikihe, sõs tä tüküs säält verde ja lätt massa. Nädäli peräst liigus tä tävvehe ja säält roni üles niildü. Säält liigus tä söögilõõri müüdä alla tagasi soolikihe ja timäst saa valmusk. Uma reisi aol tä vahetas kats kõrd nahka. Valmusk nakkas soolikihn munnõ tuutma. Perremiis aja munnõ vällä sitagaq.
Tõvõ tunnusõq.
Hariligult ommavaq tunnusõq kõtust vaeldamiisi kinniq ja valla olõminõ, närbüs, tülkmine ja kõtuhalu. Parasiidi elo edeotsan või ollaq kaq üleherküst, hingematmishätä, kuumõtust ja silmäpalanikku. Ku hussõ om väega pall'o, sõs või soolik ärq mülküdäq.
Ravi.
Arstiruuh solkna hiidütämises om olõman - hariligult kirotas tohtri vällä mebendasuula või albendasuula. Tuud piät hariligult võtma 1-3 päivä, et terves saiaq. Kuq tõbi om väega rassõ, sõs tä või lõppõq surmagaq, a hariligult mitte.


Savilöövi.
Savilöövi tellisetehas Tsooru puult tullaq
Savilöövi tellisetehas Luhamõtsa puult tullaq
Savilöövi om külä Rõugõ kihlkunnan Antsla vallan, Tsooru kandin.
Külä tuumikus peetäs majjo, miä ommaq õkva tellisetehase kõrval. Regionaalsõn mõttõn kuulusõ taha külä alaq ka ümbrekaodsõq taloq.
Aolugu.
1905. aastagal ehitedi lakõ pääle tellisetehas. Seon piirkunnan om maa väega savinõ, tuu om tellisetehasele ideaalnõ kotus.
Tehasen om tettü nii savikivve ku savikaussõ.
Põrõld om tehas väega hõelan saison – hundamendist kasosõq jo kõoq vällä.


Islandi kiil.
Islandi kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 300 000 inemise päämidselt Islandin.
Tummõsinidsegaq om märgüt ala, kon islandi kiil om inämbüskiil; hellesinidsega ala, kon islandi kiil om vähämbüskiil
Nigu tõisil väikeisil keelil, ommaq ka islandi keelel umaq hädäq – inglüskeeline maailm tulõ nii kipõstõ pääle, et islandi hindätiidmine või tulõvigun ohon ollaq
Islandi keele välläütlemine.
Islandi kiräviis om küländ keeroline, aq tuuiist peris riigliperäne.
Islandi kiilt panti viil hulga aigo kirjä sammamuudu kui viikingiaol, kuikiq paaŕ tähte om vällä jätet. O takan om olnuq hand vai ogonek, miä om vaihtõt "e"-s vai "ö"-s, olõnõs kumba muudu om taad naatu vällä ütlemä. Œ tähte inämb kah ei pruugitaq – ta välläütlemine om seo ilma aigu täpsele sama ku æ.
Rasõhus om õnnõ edimädse tsilbi pääl nigu võro keelengiq. Tuu tähendäs, et islandi kiilt ei üteldä vällä laulva aktsendigaq nigu roodsi kiilt.
Täht æ ei ole ku võro "ä", tuu üteldäs vällä ku katsikvabahelü [ai].


Jobsi Steve.
Jobsi Steve valgõ iPhone 4 nutiktelefoniga (2010)
Jobsi Steve (Steven Paul Jobs) sündü 1955. aastaga 24. radokuul ja kuuli 2011 5. rehekuul. Tä oll’ USA teedüstehnoluug ja ettevõtja ni Apple Inc'i üts asotaja.
Latsõpõlv ja nuurus.
Steven Pauli võtiq kasulatsõs Paul ja Clara Jobs, kiä kasvadiq  latsõ  üles. Joba latsõn naas’ Jobs elektrooniga vasta huvvi tundma. Tiäl es olõq pall’o sõpru üles kasudõn. 1972. aastagal astõ Jobs Reed'i kollõtsihe ja sattõ säält samal aastagal vällä. 1974. aastagal reise Jobs läbi India ja otsõ säält valgustust. Tuul aol pruumõ tä kaq hoimaruuht. Aastagil 1972 kooniq 1977 oll’ tä paarilinõ Chrisann Brennan, kinka tä saiõ latsõ. Ildampa pand’ tä ütele umalõ puutrilõ nimeks Lisa, miä om tä edimädse tütre nimi.
Tüü ja äri.
1970-ndide lõpun lõi Jobs üten Steve Wozniakiga edimädse kõrdalännü eräpuutri. 1980-ndide algusõn oll’ tä edimäne, kiä püürd’ tähelepanno puutrihiire pruukmisõlõ. 1986. aastal ost’ Steve Jobs ärq ettevõttõ Pixar. Jobs tüüt’ Apple´i tekevjuhi kotusõ pääl piaaigo tasoldaq, kõgõst 1 dollari iist aastan. Täl oll’ üle viie mill’oni Apple´i aktsia, mink väärtüs oll’ üle katõ mill’ardi dollari. Forbesi arvamisõ perrä oll’ tä vara väärtüs 2010. aastagal 8,3 mill’ardit dollarit ni tuuga oll’ tä USA rikkusõ poolõst 42. inemine.
Elo lõpuaastagaq.
2003. aastagal löüti täl kõtunäärmevähk ja tä kuuli 2011. aastagal. Jobs´il oll’ abikaas Laurene Powell, kinka nä lätsiq paari 1991. aastagal. Nä saiõq kokko neli last. Jobsi Steve elli terve uma elo California osariigin.


Olustvere.
Olustvere om alõvik Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Alõvigun om Olustvere Põhikuul ni Olustvere Teenindüs- ja Maamajanduskuul ni Olustvere raamadukogo. Alõvigu kesken om Olustvere mõisa, miä om Lõunõ-Eesti üts suurõmbit ja tävvelidsembit mõisit. Alõvigu õdaguosast lätt läbi Talliina–Villändi raudtii ni seol om kaq Olustvere raudtiipiätüs.


Suurõ-Jaani.
Suurõ-Jaani (eesti keelen "Suure-Jaani") om vallasisene liin Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Suurõ-Jaani sai alõviõigusõq 1924. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.
Parhillanõ Suurõ-Jaani tekkü muistidsõ Valula külä kotsilõ Suurõ-Jaani kerigu lähkohe. Elokotust naati 17. aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu Johannõsõ perrä Suurõ-Jaanis ("Gross Sankt Johannis"), õt timäl ja Kolga-Jaanil (väiku-jaani, "Kein Sankt Johannis") vaiht tetäq. Pikkä aigo olliq Köstriherrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq Suurõ-Jaanin, kooniq 19. aastagasaa lõpun naati Suurõ-Jaani lähküle Valula Kar'amõisa maiõ pääle eihtüskruntõ müümä. Liina edenemist takist’ seo, õt Lõhavere mõisaherrä lupa-as maad põh’andava Villändi–Talliina raudtii tarbõs, nii õt raudtii luudi hoobis Olustverre ni Suurõ-Jaani jäi raudtiiütisüsest ilma.
Suurõ-Jaanin om Jaani kerik, miä om kõgõ vanõmb Villändimaa kivist maakerik, miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq 1300. aastagu kandin.


Ameeriga härgkunn.
Ameeriga härgkunn, vai ka lihtsähe härgkunn (ladina keelen "Lithobates catesbeianus") om liik kunlaisi suguseldsist.
Elopaigaq.
Timä elopaigaq ommaq päämidselt Põh'a-Ameerikan, a täämbätsel aol või tä elläq ka Euruupan vai Lõunõ-Ameerikan. Mõnõn paigan peetäs tedä sissetükjäs liigis. Nä eläseq päämidselt suun, lumbin vai järven.
Umahusõq.
Härgkunn om ütś suurõmbit kunlaisi, 9-15 cm pikk ja nii 500 grammi rassõ. Mõnikõrd või tä ka ollaq 20 cm pikkunõ ja kaaluq 800 grammi. Härgkunn või elläq 8-10 aastakka. Kõgõ pikemb eloigä om olnuq pääaigo 16 aastakka. Härgkunnaq ommaq territoriaalsõq ja esädseq võivaq ütstõsõ vasta agressiivsõq ollaq. Härgkunnaq jõudvaq hüpädäq 10 kõrda kavvõmbahe ku näide pikkus om.
Härgkunna kruuksminõ või ollaq väega kõva ja kõllaq tsipa ku härä mäürämine. Tuuperäst omgi härgkunnal sääne nimi. Oho kõrral tege tä kõvva rüükmist, miä kõlas tsipa ku kassi ŕaugminõ. Niimuudu and tä tõisilõ härgkunnõlõ hädäohost teedäq ja hiidütäs umma ründäjät.
Midä sööväq.
Härgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit, kinkast joud üle käü. Näide kõtõst om löüt jüräjit, vähämbit sisalikka ja siugõ, tõisi kunnõ, vähki, vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri.
Kuis pruugitas.
Härgkunnõ ja näide poigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq. Mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo.
Ameeriga Ütisriigen pruugitas näid sakõst bioloogia tunnin lahkamisõs. Mõnikõrd pidäväq inemiseq näid ku kodoeläjit.


Sälgmägi.
Sälgmägi om munajoonõ vai piklikmunajoonõ kujogaq kink, miä on tekkünüq tegüsä ijästü kulutava ja kuhjava tegemise läbi.
Sälgmäeq ommaq inämbähe pargiviisi sälgmägestigõn, kon näq ommaq ütstõõsõga rüüpsähe vai viuhkataolisõlt ijästü liikmisõ tsihin. Sälgmäki vaihõl ommaq pikliguq nõdsoq, miä võivaq ollaq suus lännüq ni nõdsõn või ollaq järvi.
Eesti suurõmbaq sälgmägestiguq ommaq Saadjärve, Kolga-Jaani, ja Türi sälgmägestik, aq laugit ja lak’o sälgmäki või löüdäq kaq Sakala korgõmaa veere päält Suurõ-Jaani ja Mustla ümbrelt.
Tekkümiseviis.
Arvadaq tegüsiq sälgmäeq ijästü liikmisõst, kon man ijästü tsurmõ parhillaidsi sälgmäki nõtsõvaihõlidsõq saistusõq sälgmäki süämikkõ ümbre, kost edesi liikva ijä and’ näile pikligadsõmba kujo.
Ijästü liikminõ ja trukk alospinnalõ olõ-õs kõgõ üteline, tuuperäst sälgmäki tekkümise tingimüseq üttealasi muutuq. Selle võivaq sälgmäeq üte sälgmägestigu seen ütstõõsõst tõistmuudu ollaq nii kujo kuq kogo kotsilt. Sälgmäki kujjo mõot’ kaq illatsõmb suurõ maaijä taganõminõ, tuuperäst või sälgmäkil ollaq kaq tõisi suurõ maaijä sulamisviist tekkünüid maakujjõ: kuntõ, sölle ja muid esiqsugutsit joosuvii puult uurõtuid maakujjõ. Kaq illatsõmbaq viikogoq võisõq muutaq sälgmäki kujjo.
sälgmäeq kuustusõq päämidselt moreenest, miä võivaq kaq vanõmbist ijätümiisist peri ollaq, aq mink kuustusõn või löüdüdäq ijästüst vallalõ sulanut ruusa, liiva, savvi ja aleuriiti.
Sälgmäe süämik või kuustudaq alospõhakivist, mink pääle om kokko aet illatsõmpi ijästü sulamisvii saistuisi.
Vällänägemine.
Sälgmäki suurõ maaijä poolinõ ots om sakõstõ korgõmb ja pistvämb kavvõmbast veerest. Sälgmäki nõlvaq ommaq inämbähe laugõq, jääseq inämbüisi alla 10 kraadi (hariligult 2-5, harva kooniq 25) ja näide vaihõkorgus küünüs mõnõst miitrist kooniq 50-80 miitrini. Paarikümnemiitrilidsõ korgusõga Sälgmäki lövvüs Eestin päämidselt kõgõst Saadjärve Sälgmägestigun ja veidemb Türi Sälgmägestigun. Inämbähe jääs Sälgmäki korgus Eestin alla 10 miitre. suurõmbaq sälgmäeq ommaq hariligult laugõmbidõ nõlvoga (4-10 kraadi) kuq vähämbäq ja kitsambaq sälgmäeq (kooniq 20 kraati). Sälgmäki pikkus või küündüdäq mõnõstaast miitrist kooniq 13 kilomiitrini ja lag’ahus inämbähe 0,4-0,8 kilomiitrini.
Ijästü voolitsõmisõ tagajärel tävveniste välläkujonuq sälgmäeq ommaq hannagaq tähe sälgmägi (esiqpoolinõ sälgmägi, mink ijästüpoolinõ nõlv om lühemb kuq kavvõmb nõlv) vai tsilgakujolinõ sälgmägi (tulõtas miilde viitsilka, kon ijästüpoolinõ osa om laemb ja kavvõmb jago muutus kitsambas). Näide sälgmäki ijästüpoolinõ nõlv om korgõmb ja pistvämb. Umaette saa vällä tuvvaq kaq kilpsälgmäe (lag’a ja matal sälgmägi) ja pinnärsälgmäe (kitsas ja pikk sälgmägi). Kõgõ hariligumb sälgmägi om laabsahe tsõõrikidõ nõlvoga leeväpätsi kujogaq kink.


Bastille (ansambli).
"Seo artkli kõnõlõs inglüse ansamblist. Prantsusõ kandsi ja vangimaja kotsile kaeq artiklit Bastille."
Bastille Coachella festivalin 2014. Vasõmbalt Simmonsi Kyle, Farquarsoni William, Woodi Chris ja Smithi Dan.
Bastille om inglüse indie-rokk' ansambli. Edimält oll' sääl õnnõ laulja Smithi Dan, a ildampa tull' taast nel'äliikmõlinõ ansambli.
Ansambli sai nime laulja sünnüpäävä perrä – 14. hainakuu pääväl 1789 oll' Bastille' pääle minek.
Nääq ommaq kaq kats kõrda Eestin üles astnuq.
Liikmõq.
Smithi Dan – laulminõ, klahv'pilliq, lüükpilliq.
Simmonsi Kyle – klahv'pilliq, bass'kitra, lüükpilliq, klarnet, põh'a laulminõ.
Farquarsoni William – bass'kitra, klahv'pilliq, kitra, põh'a laulminõ.
Woodi Chris – trummiq, põh'a laulminõ.


Kes küsib?
"Kes küsib?" om ansambli Winny Puhh albom, kon om 2 võrokeelist, 9 eestikeelist, 2 inglüskeelist luku. Edimäne lugu om mängit õnnõ pille pääl. Albom om ilmunuq 2014. aastagal lasõrtsõõri pääl. Välläandja om Clockwork.


Epligu Vaiko.
Epligu Vaiko (Vaiko Eplik, sündünüq 1. põimukuu pääväl 1981 Raplan) om eesti laulja ja laulukirotaja.
Elokäük.
Eplik käve üten ansambli Ruffusõgaq 2003. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusel Riian laulugaq "Eighties Coming Back".
2020. aastaga hainakuun valiti Eesti Autoridõ Ühingü juhis.
Muusiga.
Et Epligul oll' Misso lähkün suvõmaja, om tä laulõ seen ka üts-kats sõnna võro kiilt. Näütüses laulun "Täbar nädal" om rida "Mida sa täämbä õdagu teed?".Eplik om küländ terräv seo ilma ao popmuusiga suhtõn. Tälle miildüs propagiiriq eesti keelen laulõ kirotamist – ütel' Õhtulehele, et nuuq, kiä ütleseq, et tuu olõ-õiq võimalik', mingu Kaplinski manu.
Inämbjaolt ommaq ta tekstiq esiq kirotanu, aq täl om ka tõisi luulõtajidõ luulõtuisi ja laulõ. Üts tä kuulsambit laulõ "Kosk" om hoobis Söödi Jaani ja InBoili kirotõt. Egä albumi pääl mäng tä luuq esiq sisse.


Dagö.
"Sjoo artikli kõnõlõs ansamblist; Dagö ('päiväsaar') om Hiiomaa s'aksakeeline ja roodsikeeline nimi."
----Dagö om Eesti folkrokkansambli, mink asotivaq 1998. aastaga sügüse Saatpalu Lauri, Rebäse Peeter ja Kikka Tiit.
Dagöl om peris mitu laulu, kon myni syna vai rida om võro keelen.


Druusiq.
Druusiq ommaq päämidselt Süüriän, Liibanonin, Iisraelin ja Jordaanian eläväq, kokko nii mill'oni inemisegaq rahva- ni usorühm. Druusõ usolinõ perimüs om neid jo sato aastit muslimõst lahon hoitunuq.
Druusiq lätsiq nii tuhat aastakka tagasi islamiusost lakja, eräle usos. Druusiq ei tiiq usokuulutust ega taha-ai, kuq võõraq inemiseq nakkasõq druusiusko vai ku mõni näist nakas mõnda muud usko.
Aolugu.
Druusiq ommaq vällä kasunuq islamiusost vai muhamediusost. Aga kuimuudu nä täpsäle eräle saiõq, om tiidmäldäq.
Muhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi.
Üte seletüse perrä sai druusiusk algusõ Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i valitsusao lõpun.
Muhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi joud' Buhhaarast Kairolõ aastil 1016–1017.
Tä usksõ, et hingeq võivaq rännädäq jumaligu inemise sisse ja kuulut' Egüptüse fatimidi kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allah-i jumaligus.
Inemiseq es arvaq tuust joht midägi ja ad-Darazi läts' edesi Liibanonni Taimuni, Hermoni mäe lähküle ja Süüriälle ja asot' sekti. Tuud sekti peetäs edimädses druusõ kogokunnas.
1019. aastagal lüüdi ad-Darazi türklaisi puult maaha.
Hasan al-Akhram.
Tõsõ seletüse perrä tull' samal aol Farghanan vällä ka Hasan al-Akhram, kiä ütel', et Egüptüse fatimidi kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah om jumalus.
Asot' 1018. aastagal tõsõ druusõ sekti, aq katõsa päivä ildampa lüüdi sammamuudu võlssoppusõ iist maaha.
Hamza ibn Ali ibn Ahmad.
Kolmanda seletüse perrä peetäs druusõ luujas Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad-i.
Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad läts' Egüptüste, kuq kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah oll' pukin ja ehit' "tiidmiisi" "maja", minkast sai üts päämiisi kultuurikeskuisi.
Aga Hamza ibn Ali ibn Ahmad ehit' liinast välläpuulõ mossee ja edimäidsist kumardajist saiõ sekt.
Kogokund.
30. lehekuu pääväl 1017. tekk' Al-Hakim bi-Amr Allah druusõ kogokunna kõigilõ valla – egäüts kiä taht' võisõ druusis saiaq. 1043. aastaga keväjä lõpõt' Al-Muqtana Baha'uddin sjoo as'a ärq ja pääle tuud saias druusis õnnõ sündümisega.
Kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah usksõ, et tä om jumalik. Lisäs and' tä vällä määrüse, kon ütles, et egäüts võinuq usko esi valliq.
Usutas, et kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah läts' jumala mano, aq tuu iist naatiq druusõ kiusama. Üteldi, et tuu om usopüürdmine.
Usk.
Nabi Shu'ayb, üts druusõ pühä kotus
Druusõl olõ-õi nä ei paastuq, ei rändäq Mekalõ, ei massaq almust. Noidõ asõmõl ommaq druusõl umaq säädüseq.
Põhimõttõq.
Uso põh'as ommaq koraan, Piibli, kreeka filosoofia, osaq hinduismist, ismailismist.


Emumägi.
Emumägi om Põh'a-Eesti kõgõ korgõmb luuduslinõ mägi. Emumägi om Õdagu-Viromaal Väike-Maarja vallan Emumäe küläst 2 kilomiitri kavvusõl. Mägi om 166,5 miitri korgunõ. Emumäe suhtõlinõ korgus (79 m) om suurõmb ku Suurõl Munamäel (60 m).
Kaemistorn.
Mäe otsan om kaemistorn. Tuu om 21,5 miitri korgunõ. Ilosa ilmagaq näge kaemistornist 20–30 kilomiitri kavvusõlõ. Tornist näge ilosit mõtso ja suuri nurmi. Mäe nõlva pääl om mägionn ja kannumaja. Viil om sääl tulõplats ja paik, kon saa puhadaq. Egä keväjä om sääl spordivõistlus Emumäe juusk.
Kaemistorni lähkün om pall'o puust kujjõ. Kokko om 20 kujjo. Kujoq kõnõlõsõq umakandi inemiisi tegemiisist. Kujoq ommaq suurõq ja ilosaq. Torni lähkün om viil kats seigelüsrata. Üts rada om madalapoolinõ. Tuu om noorõmbilõ latsilõ. Tõõnõ rada om 1 miitri korgunõ. Tuu om suurõmbilõ latsilõ. Ütel raal om kuus esiqsugumast ossa.
Mäe lähkün.
Emumäe lähkün om Seljamägi. Seljamägi om tunnõt uma luudusvara poolõst. Sääl om kah matkarada. Matkaraa veeren om huvitav järv. Järven eläseq rohilidsõq kunnaq. Sääl kasusõq kaq viiroosiq.


Tsiklikross.
Tsiklikrossi võiklusõq peetäs maiõ pääl, kon ommaq tettüq 1,5-3 kilomiitri pikkudsõq ülesminekidõgaq ni allasadamiisigaq niinimmaduq krossiraaq.
Võigõldas eräle krossitsikligaq, võiklusklassiq olõnõsõq moodorijovvust. Võiklõjaq pästetäseq vallalõ ütenkuun.
Eestin om tsiklikross kõgõ popimb tsiklispordi haro. Tsiklikrossi Eesti meistrivõikluisi kõrraldas ja koordiniir Eesti Moodorrattaspordi Föderatsiuun.


Murati.
Murati om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan. Inne 2017. aastakka oll' külä Haani valla osa.
Murati külä om harvakülä – taloq saisvaq maa pääl harvakult ni tan eläs 23 inemist – (01.01.2019). Küläst juusk läbi Riia-Pihkva suurtii.
Murati järv.
Külän om Murati järv. 1638. aastagal üteldi taa viikogo kotsilõ "Morato järv", a lätläseõq kutsvaq taad "Muratu" järves. Järve kogopindala om 65,8 hektärit, tuust nii 14 protsõnti om Läti riigi territooriumil. Viikogon ommaq näutüses ahunaq, latigaq, havvõq, säreq ni linnaskalaq. Järve perve pääl kasusõq põlidsõq kasvoq, miä ommaq luuduskaitsõ all.
Kost sai külä hindä nime?
Om neli tõsõndit kuimuudu külä uma nime sai. Edimäne: Rahvaperimüse perrä sai külä hindä nime or'aaol ku ütte tallo käveq kõik ümbrekunna inemiseq kokko ja kaibsiq hindä murrit. Tallo nakati kutsma Murõdõ talos ni tuust tull' nimi Muradi vai Murat. Talopoja perrenimi om tõõnõ viiś kost külä hindä nime võisõ saiaq. Või-ollaq, et nime edimädse silbi "o"-d üteldi roodsiperi "u"-s ni XIX aastasaasast olõ-õs külä nime viimätses tähes joht "i", aq "a". Murati külä om Vinnemaast nii 19 kilomiitret kavvõn. Tuuperäst om võimalus, õt külä nimi om peri vinneperädse nimega "Muraski" küläst. Niisamatõ om võimalik, et piirkunna nimi tulõ türgüperätsest nimest "Murat", a tuu olõ-õi nii tõõnäolinõ.
Murati külän olnuq asotusõq.
Murati kar'amõisan, miä oll' Rogosi kar'amõisa üts jago, peeti pidossit ja edendedi seldsiello – tan oll' näütemängotsõõr, laulukuue ni maanaisi käsitüükursus. Murati Läti piiri pääl oll' ka piiripunkt. Edimäne piirikordon oll' 1945. aastagani huunõn, kon ildampa oll' kuul ja puut. Vahepäälsel aol valvõti piiri soojakun. Pääle tuud koliti Murati-Veclaicene piiripunkti huunõhe, kon olti 2002. aastaga hainakuuni, ku Eesti-Läti piir tetti vallalõ.
Ütismajand.
Muratin oll' L. Koidula kolhuus, miä luudi 1949. aastagal. Tuu panti 1958. aastagal kokko Ruusmäe kolhoosiga ni kats aastakka ildampa sai Murati kolhuus Ruusmäe sovhoosi alaosakunnas. Sovhoosi tüütäjäjile ehitedi ka kortnamaja. Sovhoosin tüütedi 1990. aastani.
Kuul.
Murati külän tetti 1947. aastagal vallalõ kuul, kon sai oppiq 1959. aastaga suvõni. 1950. aastani oll' kooli nimi Murati Säitsmeaastanõ Kuul, a pääle tuud nimitedi tuu ümbre Murati Algkoolis. Koolilatsõq saivaq tan oppiq vinne ja eesti kiilt, aritmeetikat, aoluku, maa- ni luudustiidüst. Kooli man oll' ka pruuvmisaid, kon kasviq koolilatsi kükädüq põrknaq ja kapstaq. Külaeläniguq saivaq ka kinon kävväq. Külän käve 1950–1951. aastil rändkino ni filme kaeti inämbähe erämajan, kon kino oll' 1953. aastani. Kinon kaeti päämidselt NSV Liido filme, a sääl näüdäti ka Ameeriga seigelüsfilmi „Tarzan“.
Poodiq.
Külän om olnuq aastakkõ joosul neli puuti (kats olliq veidükeist aigu Murati sovhoosi lähkün, üts Riia-Pihkva suurõtii veeren ja viimäne oll' 1964. aastagast umaaolidsõn Murati Algkooli huunõn. Ao joosul jäi elänikke hulk vähämbäs ni tuuperäst panti puut 1990. aastil kinniq. Pääle tuud sai 2006. aastani süvväq ostaq autolaavka päält, miä tull' egä neläpäiv inneskidse poodi mano.


Katus.
Ruukatus 1890. aastist peri rehel
Kapellbrücke katussõga sild Luzernin. Ehitet 14. aastagasaal
Katus om ehitüse päälmäne jago. Tuu kaits sao ja päävä iist. Katus om tettü katusõkattõst ja paarõst, mis andvaq edasi lumõ ja tuulõ mõo ni umakaalust tullõva rasõhusõ sainulõ vai toetusõlõ.
Katussidõ tüübiq ja kujoq.
Katussit om väega mitmõsugumaidsi: lastukatus, kimmkatus, klaaskatus, eterniitkatus, sindlikatus, pilliruukatus, plekk-katus, kivikatus, mätäskatus, laudkatus jne. Katussil ommaq ka esiqsugumadsõq kujoq, nt viilkatus, lammõkatus, mansardkatus.


Kässikiil.
Kässikiil ehk kurtõkiil om visuaal-motuurnõ kiil, midä ütistüün kässi, kihä ja näoga luvvas kässigaq kõ̭nõlõja iin käemärgiruumin ja midä nätäs silmäga.
Ülene seletüs.
Maailma kiili teedüskogon "Ethnologue" ommaq seen 144 kässikiilt (2020. a saisoga), näütüses eesti kässikiil ("Estonian Sign Language"), vinne kässikiil ("Russian Sign Language"), läti kässikiil ("Latvian Sign Language") jne. Üten riigin või ollaq inämb ku üts kässikiil, näütüses Hispaanian võidas pruukiq hispaania kässikiilt ja katalaani kässikiilt
Kässikeele kõnõlõjit om kõgõn ilman arvamisõ perrä kokko 70 mill'onit, säälhulgahn Euruupa Liidon 750 000 kurtõ kässikeele kõnõlõjat. Lisas kurdõlõ ja puulkuuldjilõ kõnõlõsõq kässikiilt kah kurtõ perreinemiseq, kässikeeletõlguq, keelehuvilidsõq ja tõsõq kurtõga kokkoputvaq inemiseq. Pümmekurdiq kõnõlõsõq taktiilset kässikiilt (käest kätte kässigaq kõ̭nõlõminõ), miä tukõ uma riigi kässikeele pääle. Ku om vaia riikevaihõlidsõlt kõnõldaq, sis tarvitõdas riikidevaihõlist kässigaq kõ̭nõlõmist ("International Sign") vai eurokäemärke ("Eurosigns"), miä om esiqsugumaidsi  riike kurtõ kõnõlõmisõst esiq sündünüq ütehüskiil.
Kässikiili om sündünüq esiqsugumaidsi  riike kurtõ  kogokunnõn ja arõnuq loomuligult ku umaette keeleq, mil om esiqsugumadsi keeletiidüsliidsi külgi,  näütüses kässikeele kiroloogia (fonoloogia), mooduoppus (morfoloogia), lausõoppus (süntaks), käemärke kirjapandminõ (transkriptsiuun). Kässikeelin om olõman loomulikkõ kiili rekursiivsüs, tuu tähendäs väiku hulga keeleütikidega om võimalik kokko pandaq  ilmlõppõmaldaq hulk lausit. Kässikeelin saa kõnõldaq niisama keeroliidsist mõttist kukõnõlduin keelin. Niisamatõ om kässikeelen ummamuudu käemärke (idioomõ), midä om ümbre pandaq keerolinõ, ja sääntsit käemärke, midä ei saaq üttegi tõistõ (kässi)kiilde ümbre pandaq. Esiqsugumaidsi  riike kässikeeleq ommaq sarnadsõ grammatilidsõ ehitüse ja esiqmuudu käemärgivaraga (viipevara).
Sotsiaalsõ käsitlüse poolõst ommaq kurtõ umaette allkultuuriq, keelelis-kultuurilidsõq vähämbüsrühmäq, mink päämine tunnismärk om näide keeletiidüslik (lingvistiline) umaperä ehk kässikiil.
Kässikeele sais.
Kurtõ kässikiili om peet keeletiidüsligult väega kavva kõnnõkiili ehk auditiiv-verbaalsidõ kiili tulõtuisis, a tiidüse arõnõdõn om naanuq kah kasuma arvosaaminõ kässikeelist ku umaette keelist. Om Muuunuq tähtsämbäs, et säädüsandjaq kässikiili tunnistasõq,  miä tähendäs näütüses õigust katskiilsele oppusõlõ, umast keelest huulmist ja tuu arõndamist ku ka võrdsit võimaluisi haridusõlõ ja kõgõlõ teedüssele, miä seeni kurdõlõ ommaq osalisõlt vai sis õnnõ rasõhõhe kätte saiaq.
1988. a tekk' Euruupa Parlament otsusõ, et kässikiili pidänüq tunnistama ja et kurtõ tunnistõdas nigu keelelist vähämbüst. Kässikiil vai kässikiili pruukijaq ommaq  mitmõn riigin tunnistõduq põhisäädüsen (näütüses Soomõ - 1955; Tsehhi - 1988; Slovakkia - 1995; Portugal - 1997; Kreeka - 2000) ja säädüisi tasõmõl (näütüses om prantsusõ kässikiil tunnistõt ku umaette kiil joba 1830. aastagal, õigus katskiilsüsele 1990. aastagal; Suurbritannia - 1979; Roodsi - 1981; Taani - 1991; Läti - 1999).
Kässikeele uurmisõ alostus.
1960. aastil nakas' kurtõ kässikiili uurminõ ehk kässikiili keeletiidüs pääle Ameeriga Ütisriigen. William Stokoe and' 1960. aastagal vällä raamadu „Kässikeele struktuur: Ülekaehus Ameeriga kurtõ visuaalsõ kommunikatsiooni süstemist,“ midä või edimädes kässikeele keeletiidüsligus uurimisõs pitäq.
1965'". a. anti vällä ameeriga kässikeele sõnaraamat ("A Dictionary of American Sign Language on Linguistic Principles)," minkan oll' edimäst kõrda arvaminõ, et kurtõkeele käemärgiq ommaq esiqsaisjaq ja lekseemiq ommaq kimmä sisemädse ehitüsega.
1970. aastil naati tõisi maiõ kässikiili uurma, näütüses roodsi kässikiilt, taani kässikiilt jt.
1971. a. luudi Gallaudet'i ülikoolin edimäne keeleuurimistüütarõ.
1972. a. alost' edimäne kurtõ kässikeele aokiri "Sign Language Studies".
1986'". a. luudi edimäne kurtõ kässikeele tiidüsline liit Riikevaihõlinõ Kässikeeletiidüse Ütisüs ("International Sign Linguistics Association").
Kässikeele opminõ.
Kurtõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele ärq, ku uma imäkeele, niisama loomuligult ku kuuldjaq latsõq opvaq kõnnõkeele, a kuuldjidõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele tõisilt kurdõlt latsilt vai inemiisilt, näütüses kurtõ latsiaian vai koolin. Pääle loomuligu opmisõ saa kässikiilt oppiq niiku võõrkiilt. Pall'odõn riigen saa kurtõ kässikiilt oppiq väega mitmõsugumadsõl tasõmõl, näütüses keelekursuisil, tävvenkoolitusõn, ülikooli magistrioppusõn.


Sufism.
Tandsvaq dervišiq, kiä ots'vaq jumalagaq tandsõn ütisust.
Sufism (araabia keelen. تصوف‎, "taṣawwuf") om muhamediuso müstigavuul, kon peetäs tähtsäs jumalaga kokko- ja ütessaamist. Müstikit naati sufidõs kutsma (araabia keelen "suuf" – villanõ).
Sufim sai algusõ Lähkül-Hummogumaal 8. aastagasaal, kuq arõsi šiia islamist umaette usolahengus.
Nimi.
Nime saiõ nä nii 8. aastagasaa paiku, pääle Muhamedi kuulmist. "Suuf" tähendas araabia keelen villast. Nä olliq villadsõlõ rõivin.
Usk.
Müstiguq tahtvaq egän uson Jumalast arvo saiaq, timägaq kokko vai ütes saiaq.
Sufistõ sihis om tiidmise ja armastuse löüdmine.
Inämästi tetäs vaiht šiiitõ ja sunni müstikil, šiia müstikit kutstas Pärsiä müstikis, mitte sufistõs.
Sufistilõ tähendäs kogõmus pall'o rohkõmb kuq myni koraan vai lugu. Selle om ka sufism läbi aoluu kergele levinü, tuust om kergemb arvo saiaq.
Sufism ja muhamediusk.
Islami müstigat peetäs "hääs islamis", miä om vallalidsemba meelegaq ja rohkõmb lepjä. Tuu peris õigu ei olõq, selle et ka sufistiq võitlõsõq uskmaldaq rahva vasta. Ja ta ei olõq ka peris vaba, näil om, vastapiten, hulga rohkõmb säädüisi.
Vaimilinõ tii.
Müstiguq kogonõsi velitsis. Noil ordodõl vai velitsil olliq umaq säädüseq. Näide perrä piät sufismi võtma kui spirituaalsust, mille tsiht om viiäq uskliguq Jumalalõ lähkümbäle.
Jumalalõ lähkümbäle saamisõs piät võitlõma esiqhindägaq. "Unio mystica" tähendäskiq, et inemine võitlõs ummi himmõ vasta ja tuu tege jumalagaq ütessaamisõs tii vallalõ.
Müüdä vaimilist tiid käümises piät sul olõma meistri. Meistri vai oppaja ütles, kuna saq olõt valmis.
Päält tuud om vajja kaq salmõ, naid kutstas ka jumala pääle mõtlõmisõs.


Latsikaitsõpäiv.
Latsikaitsõpäiv om 1. piimäkuu pääväl tähüstedäv tähtpäiv. Taaga tahetas juhtiq tähelepanno latsi hääololõ ja õiguisilõ ni latsikaitsõ tähtsüsele. Taal pääväl tetäs ka mitmõsugutsit latsiüritüisi.
Edimäst kõrda kuulutõdi latsikaitsõpäiv vällä üleilmalidsõl latsi hääolo konvõrendsil 1925. aastagal. Järekimmähe om naat taad kimmäl pääväl tähüstämä 1954. aastagast.


S'aksa hunt.
Esäne ja imäne s'aksa hunt
S'aksa hunt om maailman üts populaarnõ pinisort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq.
Seletüs.
S'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq.
Aolugu.
Taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime - "Deutscher Schäferhund", miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' edimäne ilmasõda, sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq.


Mäkkenõsõminõ.
Mäkkenõsõminõ ehk mäekke ülesminek om üts manoqmeelütäjämb tsiklispordi haro Eestin. Seo ala om üle ilma lajalt levinüq nii krossitsiklidõ ku ralliautidõga. Taan sõitjaq võiklõsõq, kiä kipõmbahe vai kauvvõmbahe mäe otsa saa. Mäkkenõsõminõ tõmbas ligi pall'o rahvast. Seol harol om tankandin pikk aolugu. Edimädse mäkke ülesminengu võiklusõ Eestin kõrrald' Põdra Vallo, tunnõt ku Volts 1998. aastagal. Täpsähe 10 aastakka ildampa sõitsõ Põldma Urmas hinnäst Prantsusmaal MM-il kuvvõndas maailman.
Ka maailman om taa üts vanõmb tsiklispordiharo. Edimäne teedäqolõja võiklus peeti Prantsusmaal 31. vahtsõaastakuul 1897.
Mäkke ülesminegi võikluisi koordiniir Eesti Moodorrattaspordi Föderatsiuun. Võikluisi võivaq kõrraldaq EMF, tsikliklubiq kiä ommaq EMF’i liikmõq, organisatsiooniq vai inemiseq kel om EMF’i luba.


Supõrmoto.
Supõrmoto om tsiklispordi haro, kon võiklõsõq hindävaihõl tsiklikrossi- ja ringraasõitjaq. Supõrmotot sõidõtas raa pääl, miä om 70% pikkusõn katõt asvaldiga ja 30% ruusaga ni ommaq seen tsiklikrossi raa osaq. Erangihe ommaq mõnõl raal tsiklikrossi osaq katõduq asvaldiga.
Sõiduriist.
Sõiduriistas pruugitas tsiklikrossiratast, miä on läbi tennüq mõnõq muudatusõq. Tääl ommaq suurõmbaq tsõõriq, asvaldisõidus pasvaq kummiq, suurõmbaq edimädseq pidäjätsõõriq, vägevämb moodor, kõvõmb raam, lühkümb käük ni kangõmb vedro.
Supõrmoto Eestin.
Eestin om Supõrmotot sõidõt 2000. aastagast pääle. Edimädseq võiklusõq peetiq Saarõmaal.
2013. aastaga oll' Kurõssaarõ linnuvälläl Supõrmoto maailma- ja Euruupameistrivõikluisi üts jago, 2014. aastagal oll' seo võiklus Tabasalun.


Arctic Monkeys.
Arctic Monkeys Roskilde Festivalin aastagal 2014
Arctic Monkeys om aastagal 2002 Sheffieldin kokko tulnuq inglüse rokkansambli. Sinnäq kuulusõq Turneri Alex (laul, kitra), Heldersi Matt (trummiq, laul), Cooki Jamie (kitra) ni O’Malley'i Nick (basskitra, põh'alaulminõ).
Arctic Monkeys om vällä andnuq kuus albummi: "Whatever People Say I Am, That’s What I’m Not" (2006), "Favourite Worst Nightmare" (2007), "Humbug" (2009), "Suck It and See" (2011), "AM" (2013), "Tranquility Base Hotel & Casino" (2018).
Neide edimäne album oll' Inglüsmaal pikält kõgõ kiirembält müünüq album. Aastagal 2013 muusigaaokiri "Rolling Stone" nimmas seo kõgõ ao 30. edimädses albumis.
Arctic Monkeys om üts edimädsi andamlid, miä sai popis interneti kaudu ja näid om peet näüdüses, kui vahtsit ansambliid võinuq reklaamiq.
Neide popimba lauluq ommaq ”I Bet You Look Good on the Dancefloor”, ”505” ja ”Do I Wanna Know?”.


Verrev Keskpaik.
Austraalia sisemaa liiva- ja soolatasandiguq, takanpuul Mount Conneri mägi
Verrev Keskpaik (ingl. k. "Red Center") om kõnnõkeeline nimi, minka mõtõldas Austraalia Põh'aterritooriumi lõunaotsa. Taa om kõgõ keskmädsemb osa Austraalia mõtsikust sisemaast, midä kutsutas Outback.
Verevä Keskpaiga nimi om annõt häste verevä ravvarikka liiva perrä, midä puul´kõrbõn pall´o näge. Ala om üle miljoni ruutkilomiitre suur. Kõgõ hariligumb maastik om kamara alaq kasunuq liivaluitõq, a om ka mäki ja uhkit monoliitõ, nigu Uluru.
Verevän Keskpaigan om kats liina: Alice Springs, miä om Austraalia süä ja Yulara liin, kost saat egäsugumaidsi teenüssit inne, ku läät Uluru-Kata Tjuta riigiparki.
Päält inglüse keele kõnõldas sääl ka satu aborigeenikiili. Suurõmba osa maast and´ valitsus 1985. aastagal põlisrahvalõ tagasi.


Indiaanlasõq.
Intiaanlasõq vai põlisameeriklasõq om Ameeriga põlitsidõ rahvidõ ja näide perrätulõjidõ ütisnimi. Indiaani nimi tulõ Kolumbusõ Christophilt, kiä Kariiibi mere saarile joudõn uskõ hinnäst joudvat Indialõ ja kuts' säält inemiisi nimegaq "indios".
Rahvatiidüse perrä ei olõq säänest asja, miä võtnuq kõik indiaanirahvaq kokko: Indiaani rahvidõ keelis, kultuurõ ja uskõ seen oll' suuri vaihõ. Ameeriga mandril oll' inne õuruuplaisi nii suur'riikõ kui jahimiihi-söögikorjajid.
Inämbält indiaani hõimuq elli õuruuplaisi tullõn miiq mõistõn kiviaon.
Õuruuplaisi tulõk Ameerikalõ hävit' suurõ osa indiaanlaisi. Edimält oll' läbisaaminõ hää, müüdi kaupa, aq suhtõ lätsiq vainolidsõs ni õuruuplasõq hiidiq indiaanlasõ sõagaq hindä alaq. Suur' hädä oll' ka õuruuplaisigaq üten tulnuq tõvõq, mille vasta indiaanlaisil es olõq tõvõkimmüst.


Rammstein.
Rammstein om s'aksa industriaalmetal ansambli, kohe kuulusõq Kruspe Richard, Lindemanni Till, Landersi Paul, Riedeli Oliver, Schneidri Christoph ja Lorenzi Christian.
Rammstein laul umaq luuq inämbjaolt s'aksa keelen, ummõhtõ ommaq nä häste tunnõduq ka inglüsekeelitsen maailman ja muialgiq.
Näide popimbaq luuq ommaq ”Rammstein”,"Deutschland", ”Du hast”, ”Amerika”, ja "Ausländer".
Ülesastmisõq.
Tuld saa nätäq egän kontsõrdin
Rammsteinile miildüs lava pääl egäsugust tulõvärki tetäq. 1996. aastagal sattõ lava päält ütele kullõjalõ määnegi pallav asi päähä ja tuu saiõ palotushaavo.
Ülesastmisõq Eestin.
Rammstein om Eestin üles astunuq nelläl kõrral.
23. märtekuu pääväl 2001 Saku Suurhallin
22. märtekuu pääväl 2004 Saku suurhallin
24. radokuu pääväl 2010 Saku suurhallin
11. piimäkuu pääväl 2017 Talina lauluvälläl.
2020. aastaga piimäkuul pidiq nä jälkinaq Talinalõ tulõma, aq koroonatõvõ peräst tougati tuu edesi.


Piazzi Giuseppe.
pisi
Piazzi Giuseppe (7. hainakuu päiv 1746 Ponte in Valtellina – 22. hainakuu päiv 1826 Napoli) oll' itaalia matõmaatik, astronuum, usotiidläne, muuk, Palermo taivavahtmistorni luuja, Cerese löüdjä.


Fääri saarõq.
Fääri saarõq (fääri keelen "Føroyar", taani keelen "Færøerne") om Taanilõ kuuluv hindävolinõ maa ja saarirühm Põh'a-Atlandi suurmerel. Fääri saari katõsatõist saart ommaq Sotimaa, Norra ja Islandi vaihõl. Saari pindala om 1 396 m². Saarõq ommaq tegünüq nii 55 mill'onni aastakka tagasi.
Arvadaq asondõdiq saarõq 4.–6. aastagasaal, aq viikingiq panniq naaq Norragaq kokko 9. aastagasaal. Taani ja Norra krooniq arvadiq kokko aastagal 1380 ja saarõq saiõq Taanilõ. Fääriq saiõq hindävolidsõ olõmisõ 1948. aastagal. Edimält jäieq Fääri saarõq kallopüüdmispoliitiga peräst Õuruupa liidost vällä.
Fääri saari valitsõja om Taani monark'.
Fääri saari pääl elli 2017. aastaga hainakuun 50 250 iinemist, kinkast 42 protsenti pääliinan Tórshavnin. Päämidselt ommaq eloniguq skandinaavlaisist ja anglosaksõst peri fääri kiilt kõnõlõvaq fäärläseq. Hulga rahvast lätt vällämaalõ opma.


Pöörüs.
Pöörüs vai püürüs om köögiriist, midä pruugiti vai pruugitas söögikraami vatulõ ajamisõs. Pöörüst võinuq pitäq vispli ja miksri iinkäüjäs. Pöörüssegaq tettiq kõik magusaq söögiq.
Pöörüs tetti kuusõpuust. Tull' kaiaq, et haroq olnuq kasunuq inämb-vähämb üttemuudu. Taheti säänest, mil rohkõmb harrõ olõsi. Hää oll' ka kaiaq joulukuust – kon oll' pall'o harrõ, tuust sai hää pöörüs. Pöörüs painutõdas tuurõlt nöörikese vai pailagaq. Sis kooritas vars tetäs väidsega tasatsõs.


Lõhmusõ Aivo.
Lõhmusõ Aivo (Aivo Lõhmus; 21. hainakuu päiv 1950 Varbusõ külä, Kõllõstõ vald, Võromaa – 28. urbõkuu päiv 2005 Tarto) oll' eesti ja võro kiränik ja ümbrepandja.
Looming.
Lõhmusõ Aivo om kirotanuq luulõt, proosat ku ka kirjandüskriitikat ja ümbre pandnuq kümmekund raamatut, päämädselt soomõ keelest. Timä looming om põhilidsõlt eesti keelen, a täl om ka soomõkeeline luulõkogo. Võro keelen om täl Kõivo Madissõga katõ pääle kirotõt ja 1987. aastagal ilmunuq näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". Näütemängo om lava pääle säet lavakunstikateedrin 1993, Soomõn Varkausõ tiatrin 1996 ja Eesti Draamatiatrin 2019.


Marimaa.
Marimaa ehk Mari Eli Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan.
Marimaa suurõmbaq liinaq ommaq Joškar-Ola, Kozmodemjansk (mäemari keeleh Tsikmä), Volžsk.
Marimaa ammõtliguq keeleq ommaq vinne, mäemari ja niidümari kiil.


Meräläseq.
Meräläseq (vinne keelen "меря, merja;" merä keelen "merä") om häönüt merä kiilt kõnõlnuq soomõ-ugri rahvas.
Arvadaq oll' merä kiil põrõhõlladsõ mari keele sugulaskiil, aq rassõ om midägi kimmämbät üldäq.
Meräläseq elliq põrõhõllatsidõ Vinnemaa liinu Moskva, Kostroma, Jaroslavli ja Vladimiri ümbre
Meräläisi ("merens") om edimäst kõrda üles tähendänüq 6. aastagasaa kroonik Jordanes teossõn "De origine actibusque Getarum" ("Guutõ periolõk ja tegemiseq").
Merä keele näüdüssit.
Läteq: Ткаченко О. Б., Мерянский язык, Kiiev 1985.


Linna Väinö.
Linna Väinö Valtteri (Väinö Valtteri Linna, sündünüq 20. joulukuu pääväl 1920 Urjalan – koolnuq 21. mahlakuu pääväl 1992 Kangasalan) oll' soomõ kiränik ja akadeemik.
Tä om häste tunnõt ummi raamatidegaq Soomõ aoluust, "Tiidmäldäq sõamiis" ("Tuntematon sotilas") ja "Tan Põh'atähe all" ("Täällä Pohjantähden alla") ommaq piä egä soomõ raamaduriiuli pääl egaq olõ võõraq ka Eestin.
Linna kasvi üles maal, 18-aastagasõlt läts' liina tüühü. Tä võtsõ ossa Jakusõast Süväril ja läts' tagasi vabrikulõ. Aastagal 1954 ilmunuq "Tiidmäldäq sõamiis" ("Tuntematon sotilas") sai väega popis, tast sai üts' suumlaisi tähtsämbit raamatit. Taa rahha iist lõpõt' Linna tüü vabrikun, osti talo ma naksi umma "Põh'atähe"-kolmiktüüd kirotama.
Latsõigä.
Mõlõbaq Linna vanõmbaq oll'e popsiq ja lihtsäq tüüinemiseq. Linna esä, Linna Vihtori kuuli, kuq Väinö oll' 7-aastaganõ ni jätt' hindäst hulga võlgu maha.
8 aastagasõlt läts' Linna kuuli, aq selle et sa mõist' jo 5-aastagasõlt lukõq, panti tä õkvalt 2. klassi.


Pääministri.
Pääministri om ministri, kiä juhatas valitsust, mitmin riiken ka vällä- ja kodopoliitikat ni om valitsusõ päämiis. S'aksamaal ja Austrian pääministri nimetüs om liidokantslar.
Ka riike seen või ollaq mõnõ mitte-hindäperi ala pääle määrätü oma pääministri, nii om näütüses Kanada provintsõl ja Fääri saaril.
Pääministri Eestin.
Pääministri om põhisäädüse perrä Vabariigi Valitsusõ tüü juhataja. Tä ei juhiq üttegi ministeeriummi.
Pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit ni kirotas alla valitsusõ õigusaktele. Pääministri või nõudaq tõisilt ministrelt seletüst näide tegemiisi kotsalõ ni andaq näile kõrralduisi.
Vabariigi Valitsusõ säädüsin kirotõt johtumisi kõrral tii pääministri Vabariigi Presidendile pakmisõ muutaq valitsusõ kuunsaiso.
Pääministri vii täüde ka tõsõq kohussõq, midä täl tulõ säädüisi perrä tetäq. Näütüses om pääministri ka tiidüs- ja edendüsnõvvokogo edemiis.
Pääministri edüstas valitsust. Täl om tähtsä osa riikevaihõlidsõn läbikäümisen ni Õuruupa Liido asjon. Eesti poliitilidsõq tsihiq Õuruupa Liidon pand paika valitsus, aga pääministri juht Õuuupa Liido küsümüisi riigi seen.


Välläpoliitiga.
Välläpoliitiga vai välispoliitiga om poliitilistõ tsihte kogo, miä pandvaq paika riigi läbikäümise tõisi riikõgaq.
Välläpoliitiga pannas paika uma riigi julgõolõgi, majandushuvvõ ni põhimõttidõ kaitsmisõs.
Uma välläpoliitilidsi tsihte või kätte saiaq kokkolepmisegaq, hullõmbal juhul ka sõagaq.
20. aastagasaal välläpoliitiga tähtsüs kasvi, inämb ei olõ tõisist tävveste eräldünüid riikõ, kõik' riigiq käü kuigimuudu ütstõõsõgaq läbi.
Välläpoliitikat pand inämbjaolt paika pääministri ni välläministri.
Välläpoliitilidsõq uurimusõq eristäse mitmit eri lähünemisviise. Naist tuntumbaq ommaq idealism ni realism.
Idealism vai vabamiilne kuul'kund.
Välispoliitilidsõ idealismi juhtmõtõq om, et kõigil rahvil tulõ ütstõõsõgaq häste läbi saiaq. Ideaalin saavaq küik' rahva tõnõtõõsõgaq läbi ja kõik võidavaq.
Realism.
Realistlik kuul'kund mõist, et kõik rahvaq saa=aiq häste läbi. Näide perrä tulõ luvvaq sääne sais, kon riigiq vai liidoq ommaq inämbvähämb tasakaalun, et ütskiq ei olnuq tõisist kõvva parõmb. Näütüses Külma sõa aol oll' ni Õdagumail kui ka Nõvvokogoliidol sõalist joudu, et kogo elo minemä pühkiq. A tuu jäi sündmäläq, selle et mõlõmbil oli tuu variant olõman.
Eesti välläpoliitiga.
Pääle okupatsiooni lõppu 1991. aastagal tull' Eestil otsustaq, kas ta jääs Vinnemaagaq iks häste läbi käümä vai kaes Õdagu poolõ. Eesti, kuun tõisi Baltimaiõgaq, pand' umalõ tsihis Õdaguriigis saamisõ.
Eesti om üts kolmõst Balti riigist, kuid om iinkujos pedänü Soomõt. Eesti ja põh'anaabri läbikäümine om alati olnu hää.
Eesti saiõ 2004. aastagal Õuruupa Liido ni NATO liikmõs.
Pääle tuud om Eesti välläpoliitilidses tsihis olnuq inemiseõiguisi tagaminõ ja vabakauplõmisõ kaidsõq.


Vannovanõmbidõ päiv.
Vanaimä ja latsõlats tegeväq üten biskviiditainast
Vannovanõmbidõ päiv om vannovanõmbilõ tenos ja meelenpidämises mõtõld Eesti riiklik tähtpäiv. Tuud peetäs süküskuu tõsõl pühäpääväl 2010. aastagast pääle.


Liha.
Liha om söögis pruugit lihaskudõ. Piä kõik liha, midä poodist saaq ostaq, om eläjide luiõ küllen olnuq liha vai killediliha, aq lihassit om viil ka söögilõõrin ja sisemäidsin.
Lihakari tooda lisäs lihalõ ka sisemäidsi, verd, nahka ni luid. Kallo ja vähki lihha kotsalõ üteldäski sagõlõ "kala" ja "vähk".


Łukašenka Alaksandr.
Lukašenka Alaksandr Ryhoravitš (edenimest pruugitas ka kujjo "Aljaksandr"; valgõvinne keelen Алякса́ндр Рыго́равіч Лукашэ́нка, "Aljaksandr Ryhoravitš Lukašenka", vinne keelen Алекса́ндр Григо́рьевич Лукаше́нко, "Aleksandr Grigorjevitš Lukašenko", sündünüq 30. põimukuu pääväl 1954 Kopysin, Valgõvenen) om Valgõvinne president.
2020. aastaga valimisõq.
Łukašenka ütel' 2019. aastaga märtekuun, et tä jälkinaq kandidiir' 2020. aastaga presidendivalimiisil, kon timä võit om jo ette teedäq.
Ammõtligult tä võit'kiq 2020. aastaga presidendivalimisõq, tä ollõv saanu ligi 4/5 kõigist hellest. Vastanrinna kandidaat' pagõsi Liitu. Joq inne valimiisi huulitsidõ pääl protõstiirnüq vastanrind pedä valimiisi tulõmiid võldsitus. Politsei võtt' ka rahulidsõ meelega inemiisi kinniq ja tuu härgüt' inemiisi nii, et protestiq kasviq ja pia oll' jo 100 000 inemist protõstiirmän. Łukašenka pallõl' Vinnemaa api, Putin oll' peri.
Õuruupa Liido välläpoliitiga ni julgõolõgi iistkõnõlõja Borrelli Josep ütel', et Õuruupa Liit ei tunnistaq Łukašenkat ku Valgõvinne presidenti päält timä ammõdiao lõppu 5. märtekuu pääväl.


Juurõ Mart.
Juurõ Mart (Mart Juur, sündünüq 29. süküskuu pääväl 1964) om eesti nall'atekij, aokiränik ja muusigaarvostaja.
Om aolehe Postimiis (Postimees) aokiränik.
Tege tõõsõpäivilde Raadio 2-n raadiosaadõt "Rahva uma kaidsõq" ("Rahva oma kaitse") üten uma sõbra Kivirähä Andrusõga.
Elokäük.
Käve kolm klassi Vahtsõ-Otõpää algkoolin, pääle tuud käve kats aastakka Kanepi keskkoolin ni viiendäst klassist opsõ Otõmpääl
16-aastagasõlt läts' Tarto Ülikuuli aokirändüse pääle, lõpõt' 1986. aastagal.
1988–1999 oll' tä aokirjä Nelli Teataja päätoimõndaja.
Tekk' üten Oja Peetriga saadõt "Ärapanija", põrõld ommaq nuuq saatõq õnnõ vana-aastagaõdagidõ.
Egä tõõsõpäävä õdagu tege tä Kivirähä Andrusõga üten raadiosaadõt "Rahva uma kaidsõq" joq 1995. aastagast pääle.


Beatbox.
"Beatbox", ka "human beatbox", om suu abiga pilli- ja muiõ helle perrätegemine. Kõgõ sagõhõmpa tetäs perrä elektrooniliidsi pillega luudut rütmimuusikat ("beat" – inglüse k 'lüük'), esiqeränis trummi- ja bassirütme.
"Beatbox" sai algusõ 1980. aastatil. Sagõhõhe nimmatas "beatbox'"i hiphopi viiendäs elemendis, a täämbätses pääväs om seo stiil ületänüq kõiki muusikasanrõ piiriq ja küünüs tandsumuusikast tsässini.
"Beatbox" Eestin.
Eesti kõgõ kuulsamb täämbädse päävä "beatbox"'i iinkäüjä oll' 1930. aastist pääle Boba – Sapožnini Vladimir.
Edimädseq täämbädse päävä "beatboxi tegijäq oliliq Chalice, Luiks, Dynamical Tongues crew (MC Busta ja Letrap) ja 615 crew (CuBa, Kraff, Kose).


Tohokiri nr 292.
Tohokiri nr 292 om kõgõ vanõmb teedäq õdagumeresoomõ keelen kirotõt tekst, ütś Novgorodi tohokirjost. Tekst om kirotõt 13. aastagasaa keskpaigan. Tohokirä löüdseq nõvvokogoliido uur´jaq 1957. aastagal Artšikovski Artjomi juhit välläkaibmisõl Novgorodi liina õdaguosast.
Tohokirä pääle om kirillitsa tähtiga kirotõt kolm rita sõnno, aq olõ-õi sõnavaihõ. Inämbjaolt om taad peet kar'alakeelidses pikseloidsus.
Seletüseq.
Tohokiri om kirjä pant vinne tähtiga, sõnnol olõ-õiq sõnnavaiht. Kolmanda ria tähti om kõgõ rassõmb vällä lukõq ja selle om ka eri uurjil umaette arvaminõ.
Inämbäle peetäs taad kar'alakeelidses pikseloidsus. "юмолануолиїнимижи"
"юмоласоудьнииохови"Vinne tähtiga kirjäpanõk tege uurijilõ mõistmisõ rassõmbas. 1963. aastagal püüdse Artšikovski Artjom taad ladina tähtiga kirotaq niimuudu:"jumolanuoli.i.nimiži"
"jumolasudьniiohovi"1991. aastaga Vermeeri ümbrepanõk om veidükese vabamiilsemb:"jumolanuliinimiži"
"[hu/lu]molasudьni[i/p]ohov[i?]"Võro keele mõistjilõ om mõni sõna õkva tutva: "jumola" om "jumal", "nuoli" om "nuul'." Aq sääl om ka paar vinnekeelist sõnna: "sudь" 'kohut mõistma'.
Katsikvabahelü "ou".
Edimädse ria pääl om sõna "nuoli". Pikäst "oo-"st om saanuq "uo" põh'apoolidsidin õdagumeresoomõ keelin nigu soomõ ja kar'ala. Vinnekeelidseq täheq ommaq aga uur´jit pannuq mõtlõma, et vai ollaq oll' vindläisil rassõ märkiq näile võõrast "ü"-tähte. A muidokiq om õks tõõnäolidsõmb, et katsikvabahelü "uo" omgi nii vana ja taa om tävveste õigõlõ kirjä pantus.
Miä om "jumalan nuoli"?
Võro keelen võinu üteldäq "jumala nuul'."
Jumala nuuli om olnuq tõisilgi rahvil: leedukõisil "Perkūno strëlos" (piksejumala Perkūno noolõq), muinasruumlaisil "telum Jovis" (ülijumala Jupiteri noolõq).
Om arvat, et nuuq "jumala noolõq" ommaq vast õks pikse kärgähtüseq vai välgunoolõq.
Ümbrepandmisõq.
Ümbrepandminõ olõnõs tuust, kui muudu tuud teksti ladina tähtiga kirotaq.
"Jumala nuul' kümme om sul nimmi / Sjoo nuul' om jumala oma / Jumal mõist kohut ja juht
"Jumala nuul' inemise / nuul' ja uma nuul' / jumal-kohtunigu hahilaq"
"Jumala nuul', kümme suq nimmi" / "nuul' välk, nuul' lask" / "kohtomõistja jumal juht
Lätteq.
А.В. Арциховский, В.И. Борковский. Новгородские грамоты на бересте (из раскопок 1956 - 1957 гг.). М.: Из-во Акад. Наук СССР, 1963. (vinne keelen)
Аpциховский, А. В. & Боpковский, В. И.: Новгоpодские гpамоты на беpесте (из pаскопок 1956–1957. гг.). Издательство Академии Наук СССР, Москва.
Haavio, Martti 1964: Tuohikirje n:o 292: Vanha suomalaisen muinaisuskonnon lähde. – Virittäjä, 68, 1–17. [= The oldest source of Finnish mythology: Birchbark letter no. 292. – "Journal of the Folklore Institute," 45–66.]
Vermeer, Willem 1991: Aspects of the oldest Finnic poem and some related texts (Novgorod birchbark documents 292, 56 and 403). – A. A. Barentsen, B. M. Groen & R. Sprenger (ed.): Studies in West Slavic and Baltic Linguistics. Studies in Slavic and General Linguistics 16 s. 315–369. Rodopi, Amsterdam 1991. (inglüse keelen)


Mägi-Karabahhi tülü.
Hellepruuniga om märgit Mägi-Karabahhi ala
Mägi-Karabahhi tülü om maavaiõlus Armeeniä ni Asõrbaidžaani vaihõl. Mägi-Karabahhin eläs rohkõmb armiinläisi, agaq oll' nõvvokogo ajal Asõrbaidžaani all. Armiinläseq võtsõq Mägi-Karabahhi umalõ 1987-1994 kestnüq tapõlusõn. Inämbjaolt ei olõq ütskiq riik tunnistanuq Mägi-Karabahhi ärq võtmist. Ildampa om Mägi-Karabahh jäänüq katõ riigi tülüküsümüses.
Tülü alõng.
Nõvvokogoaja lõpun saiõq vähembüsrühmäq jälkinaq tähtsammbäs.
3. urbõkuu pääväl 1987 saatsõ armeeniä kiviuurja ni aoluulanõ Ayvazyani Suren toonadsõlõ Novvokogo Liido riigipääle kirjä, kon meelüskeli tälle Armeeniä rahva aoluulidsõst õigusõst Mägi-Karabahhilõ. Põimukuun saatsõ 75 000 armiinläst ka palvõkirjä samal teemal.
Sõda.
Kaeq Mägi-Karabahhi sõda 1992–1994
Tävvemõõdulinõ sõda naas pääle 1992. aastagal. Armeeniä saatsõ kipõstõ umaq meheq Mägi-Karabahhi. Jo sõa edimädsel aastagal sai päält 100 lihtinemise hukka.
Rahuleping tettiq 1994. aastagal. Kokko kuuli ligi 30 000 inemist.


Putini Vladimir.
Putini Vladimir Vladimirovitš (vinne keelen Влади́мир Влади́мирович Пу́тин, sündünüq 7. rehekuu pääväl 1952 Leningradin) om vinne poliitik, põrõldsõ Vinne Föderatsiooni president' ja inneskine pääministri. Timmä tugõhõs vinne partei Ütine Vinnemaa, minkal om Vinne rahvaedüstüsen inämbüs.
Putin om Vinnemaa president jo nelläs kõrd. Timä edimädseq aastaq presidendin oll'e 2000–2008, kolmas vuur naksi pääle 2012 ja nelläs 2018. Tä om olnuq ka kats kõrda pääministri: 1999–2000 ni 2008–2012.
Putini valitsõmisao tähtsämbäq johtumisõq ommaq olnuq Tšetšeeniä sõda, Gruusia sõda, Hummogu-Ukraina kriis ja Krimmi hindä alaq võtminõ. Timä valitsõmist om peet autoritaarsõs ni mitte-demokraatilisõs.


Kirss-kuntpuu.
Kirss-kuntpuu ("Cornus mas") om puu vai puhm kuntpuu perrekunnast.
Levik.
Kirss-kuntpuu om peri põh'apuulkerä parrastvüüst – Aasia lõunõhummogusast ni Kesk- ja Põh'a-Ameerikast. Luuduslinõ kasvukotus om kuiv segämõts. Kirss-kuntpuud om ka Eestihte sisse tuud. Näütüses kasus taa Tarto botaanigaaian, kon ka häitses ja kand marjo.
Kirjelüs.
Kirss-kuntpuu või ollaq nii puu ku ka mitmõharolinõ puhm. Taa või kassuq 5-12 miitri korgudsõs. Võrsõq omaq kandilidsõq ni ossaq hallikasrohilist värmi. Kirss-kuntpuu häitses varra keväjä, aprilli keskpaigan. Häitsmeq ommaq väikuq ja kõlladsõq.
Mar'aq ommaq süüdäväq ja saavaq valmis ilda sügüse, hariligult rehekuun. Mar'aq ommaq pikligadsõ kujo ja pikligadsõ luusiimnega luuviläq, kaaldvaq 2 grammi ümbre ja ommaq kütselt tummõvereväq, a om olõman ka kõlladsõ-, roosa- ja mustaviläliidsi muudõ. Maik om hapumakõ, parkva ja ummamuudu kõrvalmaitsõga.


Keskvõrrõq.
Keskvõrrõq vai komparatiiv om umahussõna vai määrsõna võrdõlusastõq. Keskvõrrõq näütäs, et minkalgi om midägi rohkõmb vai veidemb kuq tõõsõl.
Umahussõnno võrdõlusastmõq ommaq ka algvõrrõq ni ülivõrrõq.
Keskvõrrõq võro keelen.
Kõgõ hariligumb keskvõrdõ tunnus võro keelen om "-mb", miä liitüs umahussõna vai määrsõna umakäänüssele.
Om ka kotussit, kom keskvõrdõ tunnussõs om midägi muud. Näütüses hummogupoolidsõmb Võromaa vai Setomaa, kon keskvõrdõ tunnussõs om "-p": "vanõp miis".
Om ka sõnno, kon umakäänüssen inne -"mb" tunnust midägi muutus. Inämbjaolt ommaq njooq katõtsilbilidseq "a-" / "ä-" vai "u-" / "ü-"tüvega sanaq. Sinnäq tulõ "e" / õ asõmalõ.
Perränõudminõ.
Keskvõrrõq nõud võro keelen ka tegemisalodsõ vai sihitise muutmist. Võro keelen saa taad tetäq kattõ muudu.
Keskvõrdõ aolugu.
Varahadsõn õdagumeresoomõ algkeelen ol'l' keskvõrdõ tunnussõs "*-mpa", "*-mpä." Nimekäänüssen muutuq "a" ni "ä > i". Tast lõpust om täämbädses pääväs "i" ärq kaonuq, aq taad võit viil nätäq näütüses soomõ keelen.
Keskvõrrõ tõisin keelin.
Soomõ keelen om pal'l'o vanna alalõ, nii om ka "i" sõna lõpun olõman.


Tartu JK Tammeka.
Tartu JK Tammeka om Tarto liinan teküs Eesti jalgpalliklubi, miä mäng Premium liigan.


Ülivõrrõq.
Ülivõrrõq vai superlatiiv om umahussõna vai määrsõna võrdõlusastõq. Ülivõrrõq näütäs, et minkalgi om määneski omadust rohkõmb kui kõigil tõisil.
Umahussõnno võrdõlusastmõq ommaq ka algvõrrõq ni keskvõrrõq.
Ülivõrrõq võro keelen.
Võro keelen om ülivõrrõq liitvorm, kon om abisõna "kõgõ" (vai "kõõ") ni võrrõldava sõna keskvõrrõq.


Kiss.
Kiss (sagõhõhe stiliseeritült kirotõt ku KI"ϟϟ") om Ameeriga Ütisriike rokkansambli, miä luudi 1973.


Hetero.
Hetero liikmõq umal 40. juubõli kontsõrdil Võrol
Hetero om 1980. aastagal Võrol luud Eesti hard roki ja heavy metali ansambli.
Hetero iinkäüjä oll' ansambli Eleegia aastil 1976–1978. Hetero nime all om ansambli kuun olnuq aastagil 1980–1994 ni aastagast 1998. 1980. aastil oll' Hetero üts Eesti tunnõtumpi rock-bände. 1987. aastagal keeleti ansambli ülesastminõ ärq, a Hetero tuuperäst viil lakja es lääq.
2015. aastagal ilmu ansambli edimäne CD-plaat nimega "Hetero", mink pääl om 2010. aastagal ant kontsõrt.


Tsooru.
Tsooru om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan, Antsla vallan.
Külän elli 2017. aastal 217 inemist.
Tsoorust Antslalõ om Antsla–Sännä tiid piten 14 km, Sännäle päält 8 km.
Külä nimi.
1419 oll' külä nimi "Tzoro", 1627 "Zoor kulla", 1638 "Zorakyllo", 1796 "Zoro Moisa", 1909 "Zooru".
"Tsooru küla nimi kõneldes tulevat tuust, et alt lätt läbi tsoru, väike oja."
Tsooru mõisa.
Loeq mõisa kotsalõ lähembält tast.
Tsooru mõisa (s'aksa keelen "Fierenhof") oll' Võromaal Rõugõ kihlkunnan asunu rüütlimõisa. Seo ilma aigu jääs mõisa Antsla valda.
Tsooru mõisa saiõ nime ojatsori perrä, midä kutsuti "Zoro" ojas.
Edimäne ülestähendüs mõisast om joq 1516. aastagast.
Ümbrekaotnõ rahvas ütles ka Tsuuru minemise kotsalõ, et minnäs "mõisalõ".
Tsooru mõisapark.
Loeq mõisapargi kotsalõ lähembält tast.
Tsooru mõisapargin kasus üts' Eesti korgõmbit lõhmussit.
Ütel maha võet jalajal oll' 123 kasvotsõõri, tõsõl 121.
Kultuur.
Tsooru rahvamajan peetäs mälomängoturniirõ, egä nätäl saa kävvüq ka aeroobigan, kunstitsõõrin, näütemängotsõõrin, laulotsõõrin ja rahvatantsu tandsman.
Talliina Liinatiatrin kutstas Tsoorus rekvisiidi tarrõ.
Luudus.
Tsoorust läbi sõitaq om nätäq Tsooru paisjärv. Järve suurus om 4 hektääri ni sääl om üts saar.
Tsooru järve tammi man oll' mõisa aol viinavabrik.
Ehitüseq.
1949–1989 oll' Tsoorun Jakov Sverdlovi nimelidse kolhoosi keskus. 1977. aastagal saiõ valmis arhitekt Reinu Toomasõ projektiirit Tsooru kolhoosikeskus, miä on kannõt riikõvaihõlidsõ muudsa ehitüskunsti kaitsõ ütisüse DOCOMOMO nimistüle. Kolhoosikeskusõ kotusõ pääl oll' inne aid mar'apuhmigaq.
Tsoorul oll' pikkä aiga kats' puuti kõrvuisi, Maarahva kaubamaja (rahvasuun ka "Tammõ puut) ni A&O. Põrõld om alal õnnõ viimäne.
Tsoorun om 19. aastagasaast saadik tuulõveski.
Antsla valla 2021. aastaga tiihoiukavva kirotõdi Tsooru kergliiklõmistii projektiiŕmine.
Kuulsambit inemiisi.
Kaarma Melanie (sündünüq Lõhmusõ Kaarma) – rahvarõivide uuŕja
Korneli Karl – poliitik, aokiränik
Maltenegi Evald – teknigatiidläne
Otema Susanna (sündünüq Lõhmusõ Susanna) – savitüükunstnik
Pedajasõ Milli-Irene (sündünüq Ploompuu Milli-Irene) – oppamistiidläne
Tsooru järv' mäe päält kaiaq


Tsooru mõisa.
Tsooru mõisa (s'aksa keelen "Fierenhof") oll' perismõisa Võromaal, Rõugõ kihlkunnan, põrõldsõn Antsla vallan.
Edimädseq teedäqandmisõq ommaq peri 1516. aastagast.
Mõisahoonõq.
Päähoonõq oll' suurõmb ja telliskivist, tuust om alal õnnõ osa, tuugi ümberehitet kujol. Selle om ka rassõ arvadaq, määne ta vanast oll'.
Alalõpüsünün osan om päähuunõ jakk ja risti manoq ehiteduq risaliithoonõq. Mõlõmbaq osaq ommaq katõkõrdsõ lastukattõga viilkatussõga. Aknaq ommaq keskmidse suurusõga ni kuvvõruudulidsõq.
Ait on mõnõst jaost krohvidu kivihoonõq, mõnõst jaost krohvmaldaq maakivist ehitüs, minkal om lastukatus. Hoonõq om arvadaq 19. aastagasaa tõõsõ poolõ ehitüs.


Tsooru kant.
Tsooru kant om piirkund Rõugõ kihlkunnan, põrõldsõn Antsla vallan, kohe kuulusõ Tsooru, Litsmõtsa, Luhamõtsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja ja Viirapalu küläq.
Tsooru kandin eläs 584 inemist.
Kultuur.
Tsooru kandil om uma aoleht – Külaleht, mink välläandja ni toimõndaja om Nurga Kallõ. Külaleht ilmus eesti keelen, umbõs kõrd kuun.


2019.
2019. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10232. aastak sirvikallendri perrä.


2020.
2020. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10233. aastak sirvikallendri perrä.


2021.
2021. aastak Gregoriusõ kallendri perrä. 10234. aastak sirvikallendri perrä.


Upa-upa ubinakõnõ.
"Upa-upa ubinakõnõ" om kolmas Võro instituudi vällä ant albom latsilaulõga, kon om 17 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2015. aastagal lasõrtsõõri pääl, aq om olõman ka Spotify keskkunnan.
Inne taad ommaq vällä tulnuq "Laulami latsilõ, laulami latsiga" ja "Mina lätsi Siidile".
Laulvaq ja mängväq Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Tedre Ramo.
Inemiseq.
Laulvaq ja mängväq Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Tedre Ramo.
Küläliisin lööväq üten Musta Viive (3. laul), Sommeri Liidi ja Lauri (7.), McGinley Patrick (11.), Rahmani Jan (12.)


Orrav.
Orrav ehk harilik orrav ("Sciurus vulgaris") om orravlaisi sugukunda kuuluv jürräi.
Seo om Eestin ainugõnõ põlinõ orava perrekunna liik.
Orava karv või ollaq Eesti esiq paigon esiq värvi: Saarõmaal om tuu inämbüisi hallikamb, suurõ maa pääl verekämb.
Süümine.
Sügüse nakkas orrav talvõs süüki korjama. Tä matt tuu käkmiskotussihe 20–30 cm süvvä maa alaq, perän löüd tä tuu üles teno umalõ väega hääle hõngutundmisõlõ.
Eloviis.
Tä om kõikaig valvõl ja roni välehehe puutüvvi piten vai hüpäten ossa päält ossa pääle. Orava nägemine ja kuuldminõ om väega hää ni tä pakõs ärq vähämbägi harinõmalda helü pääle.


Vaheoja Indrek.
Vaheoja Indrek (parõmbal, musta ülikunnaga) Winny Puhhiga üles astman.
Vaheoja Indrek (sündünüq 21. urbõkuu pääväl 1977) om saatõjuht ja eesti metal-punkansambli Winny Puhh laulja.
Tä käve Põlva keskkoolin (põrõldnõ Põlva Ütisgümnaasium).
Tä om olnuq saatejuht Raadio 2-n.
Timmä om kutsut' ka hellänimega Korraldajaonu.
Aastagast 1993 pääle om Vaheoja Indrek ansambli Winny Puhhi laulja.


Täüskuu.
Täüskuu om aig, ku Maa päält paistus terveq Kuutsõõr – terveq Kuu om täüs valgust, miä tulõ Päävä päält.
Tävvekuu aol ommaq Päiv ja Kuu kumbkiq umal puul Maad. Kuq Maa juhtus täpsele Kuu ja Päävä vaihõlõ, siis kuud vaŕotadas.
Supõrkuus peetäs saiso, ku täüskuu faasin Kuu om Maalõ kõgõ lähämbän võimaligun punktin vai perigeen.
Täüskuu elokõrraldusõn.
Täüskuud om sakõstõ säetü märgis mõnõ kultuuri vai rituaali jaoks kokkusaamiisi vai klubidõ kõrraldamises.
Näütüses Haanimiihi Nõvvukua kokkusaamiisi peetäs küläkõrda täüsliikmide puul sannan täüskuu üüse, joba 30 aastat.
1765-1800 käve täüskuu öie koon Birminghami Kuu Ühistü (Lunar Society of Birmingham)
, kon tähtsit elukõrraldusõ asju arutadi.
Uskmisõq.
Mitmõsugumadsõq uskmisõq ütleseq, et tävvekuu aol muutus osa inemiisi tõistsugutsõs. Inemiisi, kiä unõn kõnd'vaq, peetäs kuutõbitsõs.
Usotas kah, et soeq undasõ tävvekuu poolõ, aq seoniaoniq ei olõq taad tiidüslidselt tõõstat.
Vana ao tarkusõq.
Täüskuu aol või vällän küländ valgõ ollaq.
"Ku mihklipäävä täüskuu om, piät talvõs eläjile täüstoit olõma" (Vahtsõliina khk < E 45405 (5) < G. Sander (1905))
"Papa kül'v hernid tävve kuuga." (Rõugõ khk, RKM II 63,538 (3) Rõu)
"Täüskuu ajal on paarpäeva kalg aig." (Rõugõ khk, ERA II 143,370 (10) Rõu)


Louhimiehe Aku.
Louhimiehe Aku (Aku Urban Louhimies, sündünüq 3. hainakuu pääväl 1968 Helsingin) om soomõ filmitekij ja -uhjaja, filmilukõ kirotaja.
Karjääŕ ja elokäük.
Louhimies om lõpõtanuq Aalto Ülikooli kunsti-, kujondusõ- ja ehitüskunstikooli (soomõ keelen "Aalto-yliopiston taiteiden ja suunnittelun korkeakoulu") ni om oṕnuq Helsingi Ülikoolin aoluku.
Tä om nõudjas ja mõovõimas filmiuhjaja, kiä uut umist näütlejist pall'o ja pand näid kõigildõ proovilõ. Näütüses om soomõ aokirändüsen olnuq juttu, et Louhimies om filmmise aol latsilõ ütelnüq, et näide vanõmbaq ommaq koolnuq, et nuuq ikkõn parõmbalõ vaesitlatsi mängnüq. Tä om esiq nuuq süüspandmisõq är vääränüq.
Louhimies taht, et tä näütlejäq ommaq inne filmivõttit ja noidõ aol üten. Näütüses "Tiidmäldä sõamehe" ülesvõtmisõ aol magasiq näütlejäq telgin.
Tä filmen ommaq mängnüq ka Kuurmaa Lenna ja Sarvõ Kristjan.
2021. aastaga vahtsõaastakuul filme Louhimies umma vahtsõt filmi "12" Tarton. Filmin mängväq kuulsaq soomõ näüteljäq, näütüses Pääkköse Jasper, Strangi Pekka ja Milonofi Eero. Film tull' vällä 19. märtekuu pääväl 2021.
Filmiq.
"Pall'as tett miis" ("Riisuttu mies") (2006)


Ahm.
Ahm (ladina k. "Gulo gulo") om kärpläisi sugukunda ahmi perrekunda kuuluv murdja elläi.


Tõrva.
Tõrva om liin Lõunõ-Eestin, Tõrva valla keskus. Taa om Valga maakunna keskosan Õhne jõõ veeren, maakunnakeskusõst Valga liinast 30 kilomiitret põh'a puul. Tõrva om üts Valga maakunna kolmõst suurõmbast keskusõst Valga ja Otõpää kõrval. Tõrva om Helme kihlkunnan ja
Helme valla keskus. Tõrva sai liinaõiguseq 2. hainakuu pääväl 1926.


Mõtskits.
Mõtskits om hirvläisi sugukunda mõtskitsõ perrekunda kuuluv sõralinõ mõtsaelläi. Mõtskitsõ kihä om kerge. Keväjä om tää karv kõrb ja talvõ hall.
Mõtskits om Eestin harilik elläi. Tä eläs säidse-katõssa aastakka. Mõtskitsõ tiinüs kest keskmädselt ütessä kuud.


Ijätüs.
Ijätüs om külmetet makõsüük, miä om hariligult tett piimäst, koorõst ja maiguollussist niguq tsukrust, vaniljest, karamellist, sokolaadist.
Ijätuse tegemises külmetedäs sego ärq, tuud kõikaig tasaligult segäden, et taa saasiq kreemine.
Ijätüses üteldäs võro ja eesti keeli ka sorbetti ja mahlaijjä.


Väärnimi.
Väärnimi vai priinimi vai perrenimi om inemise inämbjaolt esäst saaduq nimi. Väärnime perrä saa kaiaq sugulasõs olõmist.
Väärnimi või tullaq ka imäst vai vanavanõmbist.
Väärnimmi pandas egän kultuurin esimuudu – näütüses Skandinaavia riigen om vana kommõq, et väärnimes saa esänimi ja -"son" (poig) vai -"dóttir" (tütär). Islandil om tuu kommõq viil alalõ.
Väärnimeq Vanal-Võromaal.
Lõuna-Eestin panti inemiisile rohkõmb eesti- vai võrokeelitsit nimmi, Põh'a-Eestin rohkõmb s'aksakeelitsit.
Vanal Liivimaal saiõq nimmis egäpäävädseq sõnaq – mõnõ puu (Tamm, Saar, Kask) vai eläjä (Ilves, Rebane, Jänes) nimi.
Tuud om hästi nätäq ka seo ilma aigu, ku vana kiräkeele perrä ommaq alalõ viil lõunaeestikeelidseq nimeq nigu Mõttus, Kattai, aga ka Pähn, Mõtsnik, Hõrak jne.


Islandi lipp.
Islandi lipp (islandi keelen "Íslenski fáninn") om Atlandi suurõmere põh'aosan olõva Islandi Vabariigi lipp ja islandlaisi rahvuslipp.
Lipp võeti pruukmistõ 1915. aastagal.
Sümbolite tähendüseq.
Lipu pääl saavaq kokko islandi rahvaliguq värmiq – valgõ ni sinine, miä tähendäseq merd ja ijjä. Valgõ risti pääl on ahtamb verrev rist, miä näütäs tulõmäki.
Skandinaavia rist näütäs, et Island om köüdet Skandinaaviagaq nii kultuuri ku keelegaq.
Pruukminõ.
Lipp tõmmatas ammõtligõ huunidõ pääle üles tähtpäivil.


Islandlasõq.
Islandlasõq om rahvas, kiä eläs päämidelt päämidselt Islandil. Islandlasõq ommaq peri viikingist. Näid arvatas ollõv 450 000 ümbre. Pääle Islandi eläs näid viil Põh'a-Ameerikan ja Taanin.
Islandlaisi imäkiil om islandi kiil, miä om põh'agermaani kiil. Nääq ommaq päämidselt lutõri usko.


Kameeleon.
Kameeleon om tennüq hindä hainaga ütte värmi.
Kameeleoniq ("Chamaeleonidae") ommaq soomusõliidsi seltsi kuuluv ruumajidõ sugukund.
Kireldüs.
Kameeleon või muutaq värmi uma ümbrekunna vai tundõ perrä.
Kihäkujo.
Pikkus om esiq liigel 7-60 cm. Kameeleoni silmäq ommaq väega esiqerälidseq, nuuq tüütäseq tõõnõtõsõst tävveste eräle ja lupasõq täl tuuperäst väega lajalt nätäq. Välläsirotõt kiil om pikemb ku kameeleoni kihä.
Süümine.
Kõgõ hariligumb saak ommaq mutiguq. Ku mõni mutik om küländ lähkün, tsiht kameeleon tuud mõlõmba silmäga, et vaihõmaa täpsähe kimmäs tetäq. Saagi niild tä tervehe alla.


Kanepi.
Uulits KanepinKanepi om alõvik parhillatsõn Põlva maakunnan Kanepi vallan, Vanal-Võromaal Kanepi kihlkunnan. Kanepi om Talliin-Tarto-Võro-Luhamaa maantii veeren ja jääs Otõpää korgõmaa veere pääle. Parhilla eläs 2019. aastaga saisuga Kanepin 577 inemist. Sääl om kats söögipuuti, aptiik, kohvik ni mõnõq tõõsõq väikuq poodiq. Sääl tüütäs ka Kanepi vallavalitsus, om latsiaid, keskkuul ja seldsimaja.
Aolugu.
Kanepi om vana külä, mink manu tegüsi Piigandi mõisa. Ildampa om Kanepi olnu ka Kanepi kerigumõisa maa pääl.
Kanepi kihlkund tegüsi, ku Roodsi kuninga Karl XI käskmise pääle liideti 4. põimukuu pääväl 1675 Põlva, Otõpää ja Urvastõ kihlkunna veerealaq ütes. Parhilladsõ asula keskus tegüsi 19. aastagasaal Kanepi kerigu ümbre ni jääs vanast küläkotussõst õdagupoolõ.
1802. aastagal sai Kanepist Võro praostkunna keskus ja sinnäq luudi Võromaa keriguoppajidõ kuunkäümiskotus, raamadukogo ja keele uurmise tsõõr. 20. aastagasaa algusõn saiõ Kanepist uma kandi päämäne kultuuriga tegelemise kotus ja säält ommaq peri pall'oq rahvusligu heränemisega köüdedüq inemiseq nigu näütuses Hugo Treffner.
Kanepi gümnaasium.
Kanepi Gümnaasium Koolioppus Kanepin nakas' pääle 17. aastagasaal ni edimäne teedüs tuust köstrekoolist om aastast 1680. Sinnäq tetti ka 1811. aastagal tütärlatsi käsitüükuul.
Johann Philipp von Roth lõi 1804 Kanepihe edimädse kihlkunnakuuli, mis opas' esiqsugutsit tiidmiisi hulka sügävämbält ku inneskidseq körstekooliq. Von Rothi kuul oll' näüdüs ka tõisi Liivimaa kihlkunnakuulõ luumisõs. Edimädse Eesti vabariiigi aigu sai kihlkunnakoolist korgõmb algkuul ja Nõvvokogo aol mittetävvelik keskkuul, sis säitsmeklassilinõ kuul, katsaklassilinõ kuul ja kuvvõkümnendil keskkuul. Nimi vaihtõdi gümnaasiumis 1997 ja täämbädse pääväni om tüün 12 klassi.
Kerik.
Kanepi kerikEdimäne puukerik ehitedi Kanepihe 17. aastagasaa II poolõl, tõnõ sai valmis 1737. aastagal ja sääl olliq olõman eski hõrilaq. Parhilla om Kanepi kerik maakivvest ja tuu tetti 1804–1808 Friedrich Siegeli projekti perrä. 1831 lei välk kerigu palama ja suurõmb osa iloväärtüsega ossõ palliq maaha. Ülesehitet kerik om pia putmalda täämbädse pääväni püsünü 1877. aastagast. 1902 saadiq vahtsõq hõrilaq. Kuiki Lõunõ-Eesti kerikide man om harilik kikas torni otsan, sis Kanepi kerigu tornin tuud olõ-õiq.
Kanepi aiand.
Kanepi alõvigu veeren tege ummi tegemiisi kasvomaio ja maalappõ pääl Kanepi Aiand. Tuu om perreäri ja luudi 1993. aastagal. Kõgõpäält kasvatõdi õnnõ nelke ja kurkõ, a pia säeti tsiht kõiki istikidõ kasvatamisõlõ ja müügile. Kanepi aiand tege kuuntüüd Maaülikooliga ja pruuv perrä egäsugumaidsi esiqsugutsidõ kasvõ kasvatamist, tuu om andnu näile tõisi siän edumaa. Kanepi aiandit või tähele pandaq mitmidõ liinu, sääl hulgan Tarto, hal'astusõ ja lillipindride luumisõ man.


Äntu.
Äntu külä.
Äntu om külä Õdagu-Viromaal Väike-Maarja vallan ja kihlkunnan. 20. aastagasaal oll' sääl populaarnõ eherüst kasvataq. Eherüs elli ka Kärsa ojan. 1950. aastagal rändsiväq kalaq Nõmme ja Ao jõkkihe.
Nõmme veski lähkün om Äntu Punamägi. Tuu om muistnõ liin ja om muinsuskaitsõ all. Tuu ümbre om pistülidse kaldõga mõts. Punamäe liina tarvitõdi 13. aastagasatani. A 17. aastagasaal oll' sääl suur poolakõisi sõaliir. Nuuq häodiq kõik ümbrekunna ärq.
Äntu järveq.
Äntun om säidse järve. Järveq ommaq klaari viiga. Kõgõ suurõmbaq järveq ommaq Valgõjärv, Rohilinõ ehk Vahejärv ja Sinijärv. Vahejärv ja Sinijärv ommaq ainulidsõq, selle et järve vesi om sinikasrohilinõ ja väega klaar. Vii ilosa värmi and helle järvelubi üten luudusõga. Kavvõmbalõ jääseq viil neli järve: Linaleo, Mäetaguse, Kaan- ja Umbjärv. Nuuq ommaq soidsõ maaga.
Luuduse õpperada.
Järvi saa lähembält kaiaq, ku minnäq ja rännädäq Äntu järvi matkaraal. Rada nakas Valgõjärve saisoplatsilt. Rada om 10 kilomiitre pikkunõ ja om Äntu maastigukaitsõalal. Raa viirde jääseq kõik säidse järve. Raa pääl ommaq märgiq, miä tiid näütäsäq. Ka ommaq raa pääl teedüstahvliq. Matkarada om tasoldaq ja vallalõ üüpäiv läbi.


Äntu Sinijärv.
Sinijärv om säidse kilomiitret lõunõ puul Väike-Maarjast, Väike-Maarja kihlkunnan, Õdagu-Viromaal. Seo om Eesti kõgõ selgemba viiga järv. Järve läbipaistvus om kooniq 15 miitrit, kuigiq järve suurõmb süvvüs om 8 miitrit. Vesi om klaar lättide peräst. Tuuperäst om järve vesi esiki suvõl 10-15 kraati. A päälmäne puul miitrit viist om suvõl küländ lämmi, et minnäq ujoma.
Järven eläseq ka kalaq: ahhun, särg ja haug. Kõgõ inämb om ahunat.


Mõisakülä.
Mõisakülä om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Mõisakülä sai alõviõigusõq 1920. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.
Mõisakülä om väiku inneskine raudtiiliin Läti piiri veeren. Liin kuustu päämidselt üte-katõkõrraliidsist huunist. Liinan toimõndas põhikuul, latsiaid, rahvamaja ja muuseum. Edimädse vabariigi aol ehitedi liina õigõuso ja lutõriuso keriguq.
Parhillanõ Mõisakülä om tekkünüq suurõlt jaolt päält kitsa rüüpmegaq raudtii asotamist 19. aastagasaa lõpun. Liinast juusk’ läbi Pärno–Valga ja Viländi–Mõisakülä raudtii, miä tekk’ liinast tähtsä raudtii sõlmjaama. Liinan edesi tüüstüs ja 1909. aastaga elli ligi 1000 inemist. 1938. aastagas oll’ liin rikas arõnõv väikuliin, kon elli pia 2421 elonikku.
Perän II ilmasõta jäi liina edeng saisma. Liin vaivõl’ sõakaihõ, kiudutamiisi ni veeremaastumisõ käen. Viil suurõmb kaotus Mõisaküläle oll’ raudtii kaominõ, miä sündü Villändi tsihin 1975. ja Pärno tsihin reisjile 1996. aastagal, olkuq õt raudtii võeti üles viil 2008. aastagal.


Lehtsalu Markus.
Lehtsalu Markus (Markus Lehtsalu, sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 2001) om seto juuriga laulja ni laulukirotaja Sauõlt.
Tä kirotas ja mäng eesti- ja inglüsekeelist rokkmuusigat, mõist lauldaq, kitrat ni klavõrit mängiq.
Timä setokiilsit luulõtuisi om 2022. aastaga Võro-Seto Tähtraamatun.
Elukäük.
Põhikoolin käve Sauõ Gümnaasiumin, keskkooli lõpõt' Talina 32. Keskkoolin.
2019. aastagal võit' Eesti Miihilaulu Seldsi solistõ võikilaulmisõ.
Aastagast 2020 opis Tarto Ülikooli Villändi Kultuurikollõdsin helütetängut.
2012–2020 tä laul' ja mänge kitrat ansamblin Voucher.
Singliq.
"Tolm mu olgõ päält" ("Dust Off My Shoulders", 2020)


Maradona Diego.
Maradona Diego (Diego Armando Maradona Franco; sündünüq 30. rehekuu pääväl 1960 Lanúsõn, Buenos Airesõ maakunnan; koolnuq 25. märtekuu pääväl 2020) oll' argentina jalgpallimängjä ja -triinjä.
Timmä peetäs ütes kõgõ parõmbas mängjäs aoluun. Maradona oll' lühkü, aga tuuiist nopõ ja jovvulinõ ni palliga väega ossav.
Üts kuulsambit hetki timä karjäärin oll' 1986. aastaga jalgpalli maailmameistrevõistluisil Inglüsmaa vasta käega lüüd väreht, mink tä esiq Jumala käes nimmas'.


Jumala käe väräht.
Jumala käsi (hispaania keelen "La mano de Dios") om argentina jalgpallimängjä Maradona Diego pant nimi vastaossuisiga värähtile, mink tä esiq 1986. aastaga jalgpalli maailmameistrevõistlusil Inglüsmaa vasta käega lei.
22. piimäkuu pääväl 1986 mängiti Azteca staadionil 114 582 inemise iin maailmameistrevõistluisi veerändfinaali mäng Argentina ja Inglüsmaa vaihõl. As'alõ and' vunki mano tiidmine, et neli päivä inne taad oll' katõ riigi vaihõl naanuq Falklandi sõda.
Edimäne puul'aig es lüvväq üttegi värähtit. Käümän oll' 51. minot', ku Maradona läts' kolmõst inglüse mängjäst müüdä ja and' passi Valdano Jorgelõ. Inglüse kaitsja sai jala vaihõlõ ni pruuvõ palli uma värtevahilõ andaq, et tuu sjoo kätte võtnuq (tuul aol oll' tuu viil lubat). Maradona juusk' trahvikasti palli pääle ni lei inne inglüse värähtivahti Hodge'i Steve'i palli käegaq sisse. Pääkohtunik Bennaceuri Ali näüdäs', et väräht lugõ.
Argentina võit' mängu 2–1 ni ildampa ka maailmamaistrevõistlusõq. Taa väräht valiti riikevaihõlidsõ jalgpalliliido hääletämisel aastasaa kõgõ parõmbas värähtis.


Abja-Paluoja.
Abja-Paluoja om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Abja-Paluoja sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.
Abja-paluoja om olnuq pikält ümbrekunna majandus- ja kultuurielokesküs, kon joba 19. aastagasaal, Paluoja kõrdsi man, peeti suuri sügüselaatõ. Uma tähtsüse peräst peetäs liina vaihõl esikiq Mulgimaa Pääliinas.
Edimäne kõrd nimmati Abja küllä 1504. aastagal, aq Abja-Paljuoja külä alostusõs loetas 1890. aastagit, ku tekkü kaupmiihi ja käsitüüliisi elokotus. 1897. aastgal ehitedi küläst läbi kitsa rüüpmegaq Villändi–Mõisakülä raudtii, miä tüüt’ kooniq raudtii kinniqpandmisõni 1973. aastagal.


Karksi-Nuia.
Karksi-Nuia om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Karksi-Nuia sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.
Karksi-Nuiast lätt läbi Karksi põlinõ org, mink perve pääl om Karksi ordoliinakands ja naidõ kesken esiqeräline viltudsõ torniga Karksi Peetri kerik.
Nuia Elokotus tekkü 19. aastagasaa tõõsõl poolõl Karksi mõisa Nuia kõrdsi mano tiiristi pääle, kohe ümbrekunna käsi- ja põllutüüliseq ehitiväq majjo, puutõ ni kon peeti suvõ- ja sügüselaatõ. 20. aastagsaa algusõn kasvi elonikkõ hulk kipõlt, ehitedi vahtsit huunit ni Nuia külä muutu terve ümbrekunna majanduslidsõ ja vaimoelo kesküses. 1920.–1930. elli külän ligi 600 elonikku. 1987. aastagal nimmati allõv ümbre Karksi-Nuias.


Kilingi-Nõmmõ.
Kilingi-Nõmmõ om vallasisene liin Pärno maakunnan Saardõ vallan. Kilingi-Nõmme sai alõviõigusõq 1919. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.
Kilingi-Nõmmõ elokotus tekkü Kilingi mõisa Nõmmõ Kõrdsi mano 19. aastagasaa tõõsõl poolõl. Aastagasaa lõpun elli Kilingi-Nõmmõl ligi 500 inemist. 1896. aastagal ehitedi Kilingi-Nõmmõst läbi Pärno–Valga raudtii, miä tüüt’ väikuide saisahuistõga kooniq raudtii kinniqpandmisõni 2000. aastagal.
Kilingi-Nõmmõ lähkün peeti 1941. aastaga 4. hainakuul kuulsa Liivamäe lahing mõtsavelji ja häötüsepataljoni vaihõl.


Võhma.
Võhma om liin Villändi maakunnan Põh’a-Sakala vallan. Võhma sai alõviõigusõq 1945. ja liinaõigusõq 1993. aastagul.
Võhma liina tekkümine om köüdet Villändi–Talliina raudtii asotamisõga 1901. aastagal, ku Võhma raudtiijaama ümbre nakas' tegünemä vahtsõnõ alõvik. Liina edengile avit' üten 1928. aastagal luud vällävidämisetapamaja. Lihatüüstüsest sai Võhman valitsõv tüüstüsharo kooniq piaaigo 20. aastagasaani, ku 1996. aastagal Võhma lihakombinaat läts' pankrotti, miä tõi liina suurõ tüüpuudusõ.


Veeremaastuminõ.
Veeremaastuminõ tähendäs Eestin saiso, kon piirkunna eloniguq saa-ai inämb küländ egäpääväelos tarviliidsi teenüssit tarvitaq ni tuuperäst nakas kahanõma rahva hulk, ettevõttõq ja kasus tüüpuudus.


Kolga-Jaani.
Kolga-Jaani om alõvik Villändi maakunnan Villändi vallan. Alõvik tekkü Villändi-Põltsamaa maantii ja muiõ paigapäälitsidõ teiei risti 19. aastagasaa lõpun. Elokotus kasvi sääl tiiristin joba varõmb olnu Jaani kerigu lähkühe. Kerik esiq ehitedi edimäst kõrda arvadaq 14. aastagasaa algusõn.


Äänisjärv.
Äänisjärv (vinne keelen "Онежское озеро", "Onežskoje ozero" vai "Оне́го", "Onego"; kar'ala keelen "Oniegu" vai "Oniegu-järve"; vepsä keelen "Änine" vai "Änižjärv") om Õuruupa suurusõlt tõnõ järv. Järv om päämidselt Kar'ala Vabariigin.
Suurus ja süvvüs.
Äänisjärve pindala om 9 800 km² ja kõgõ sügävämbäst kotussõst mõõtõn 120 miitret sükäv. Keskmäne süvvüs om 30 miitret. Järve pikkus om 248 km, lakjus 90 km. Äänisjärv om suurusõ poolõst maailma 17. järv.
Kalaq.
Järven om üle 30 liigi kallo. Kõgõ inämb om püvvet rääbüst, tinti, ihest, lõhhe ja eherüst.


Karmoska.
Karmoska om vinne lõõtspill. Tõisildõ ku tõisil Euruupa diatooniliidsil lõõtspillel
olõnõ-õi karmoskal nuut' lõõdsa liikmisõst. Vinne lõõtso umaperä om viil tuu, et noidõga saa
Et karmoska om lihtsä pill, om tä küländ levinüq. Esiqerälidselt populaarnõ om tä
Setomaal. Timäga saa mängiq nii viisi ku saadõt ku mõlõmbit kõrraga ni om väegä
Hariligult om karmoskal hüvvä kätt kats nupirita, minka saa mängiq diatoonilidsõ
skaala pääl vai katõ helüstigu nuutõ. Näütüses G-duuri karmoskaga saa mängiq G-duurin
ja E-mollin. Kõrrast noodiq lääväq vaeldamiisi ütelt rialt ja tõsõlt rialt. Kolm ülemäst
Kurakätt om ka hariligult kats rita bassinuppõ, ütel rial masuurhelüstigu ja tõsõl
minuurhelüstigu nupiq. Nupiq ommavaq katõkaupa paarin, tuu tähendäs et alomanõ
2020. aastagal tull' vällä Leima Matisõ “Karmoškaaabits”, minka käü üten ka
Kuulsaq bändiq kon karmoškat mängitäs, ommaq näütüses Zetod, Kiiora, Klapp, Lõõtsavägilased,


Baltis'akslasõq.
Baltis'akslasõq (s'aksa keelen "Deutsch-Balten", "Baltendeutsche") olliq s'akslasõq, kiä elliq põrõldsõ Eesti ja Läti maiõ pääl, tuu ao Liivimaal, Eestimaal ja Kuramaal.
Periolõk.
Baltis'akslaisi periolõk olõki-i nii selge, a om kimmäs, et nä olliq peri S'aksamaalt.
Baltis'akslaisi ku eräle rahvusõ tekkümist köüdetäs võidõluisiga Eestin ja Lätin 13. aastagasaa edeotsan. Tuud peetäs Eesti muistsõs vabahusvõitlusõs, minkast om kirotõt ka Henrigu Liivimaa aigraamatun.
Om aoluulaisi, kiä ütleseq, et s'akslasõq es tulõq Eestimaalõ suurõ tapõlusõga, a pikapääle ja veitseviisi.
"Umsiedlung".
1939. aastagal lepeq Eesti ja S'aksamaa kokko, et suurõmb jago s'akslaisist lännüq tagasi aoluulidsõlõ kodomaalõ. Baltis'akslasõq pelgsiq, et Novvokogoliit võtt Eesti ärq. Edimäne laiv läts' vällä 18. rehekuu pääväl 1939 ja viimäne 18. lehekuu pääväl 1940. Kokko läts' ärq 13 000 baltis'akslast, Eestimaalõ jäi 3000.


Vahtsõliina kants.
pisi
pisi
Vahtsõliina kants om kants Vahtsõliina kihlkunnan Vana-Vahtsõliinan.
Vahtsõliina kandsil om pall'o nimmi olnuq. Kõik võõraq, kiä tulliq siiäq umma võimu näütämä, panniq tä nime uma kiilde ümbre: "Castrum novumi", "Nyenhus", "Neuhausen" vai "Novõi gorodok". Nuuq kõik tähendäseq vahtsõt liina. A sõna liin esiq es tähendä vanan keelen mitte kotust, kon hulga inemiisi kuun eläs, a hoobis kantsi vai lossi.
1342. aastagal tetti siiäq kivist kants'. Kandsi lask' tetäq Tarto piiskop miiq vana maaliina asõmõlõ. Tuu sai kõgõ kimmämbäs kindlusõs vasta Vinne piiri. Kandsi ümbre tegüsi ka väikene küläkene. Tuud häöti mitu kõrda üle käünüq võõraq väeq.
Varsti päält Vahtsõliina ehitämist sündü lossi pääkabõlin suur imeq. Pümmel üül oll' tühäst kabõlist kerigulaulu kuuldaq. Ku kaema minti, anniq kats' vahaküünäld esiqsugumast valgust. Must rist, miä oll' muido saina pääl kinniq, saisnuq ilma toeldaq kest altarit.
Päält tuud naksiq Vahtsõliina käümä palvõrändäjäq Liivimaalt ja esikiq S'aksamaalt. Pall'oq pümmeq ollõv siin uma nägemise tagasi saanuq. Kiä oll' kurt, naanuq vahtsõst kuuldma.
Riia pääpiiskop kirot' tuust suurõst immest 1354. aastagal esikiq Rooma paavstilõ. Paavst kuulut vällä palvõrändämise ja lubasi, et kiä joud tuuaigsõ katoliikligu ilma veere pääle Vahtsõliina, saa neläkümne päävä patuq andis. Ku tulliq suurõq sõaq, jätiq ka palvõrändäjäq Vahtsõliinan käümise perrä.
Suuri tapõluisi peräst sai Vahtsõliina kants' pall'o kannahtaq. Liivi sõa aigo 1558. aastagal tull' üle piiri 80 000-meheline Vinne vägi ja piird' kandsi sisse. Vahtsõliinat olliq kaitsman õnnõ 80 rüütlit ja 200 sõasulast. A suur' imeq om tuu, et nääq peiq vasta siskiq kuus' nädälit, inne ku kandsi vainlaisi kätte anniq.
Päält Liivi sõta läts' Vahtsõliina Poola võimu ala. Suurõmb jago külli olliq inemiisist tühäq. Kiä oll' tapõt, kiä mõtsu sisse vai üle piiri ärq paenuq.
Mõnõ ao peräst – 1625. aastaga paiku – saiq võimu hindä kätte ruutslasõq. Roodsi aol tull' vindläisi kümnetuhandõlinõ vägi jälkiq Vahtsõliina ala ni alost' ümbre haardmist. Tõõsõl pääväl anniq sõton ärq lagonuq kandsi 40 kaitsjat alla.
Roodsi ao lõpul tekk' ummi saatjidõgaq piätüse Vahtsõliinan Vinne tsaar Piitre I. A tä es jääq üümajagaq sukugiq rahulõ. Ku Vinnemaa Roodsi riigi vasta Põh'asõta alost', pand' tsaar tuud ruutslaisilõ viilkõrra süüs.
Põh'asõa aigu sai seo kant jälkiq suurt hätä nätäq. Küläq palotõdiq maaniq maaha, inemiseq kas tapõdiq vai viidiq Vinnemaalõ vangi. Mitu kõrda käveq vainlasõ väeq siist üle. Päält suuri sõto oll' vanast kimmäst kandsist õnnõ kands (varõmõq) perrä jäänüq. Nii tuud kutsutaskiq: Liinakands. A torniq ommaq täämbädse aoniq vasta pidänüq. Saisvaq ku vahiq katõ ilma veere pääl.


Asti Karla.
Asti Karla (Karl Ast vai Karl Rumor; 1866–1971) oll' eesti kiränik ja poliitigamiis'.
Kirämiis' sündü Orava vallan Pääväkeste talon ja oll' perren kuvvõs, viimäne lats'. Kõgõ noorõmb lats' om hää ollaq – tuud iks hoiõtas vähä rohkõmb. A pois'kõnõ esiq oll' kõva ruubõlõja, kinkalõ miildü koiruisi tetäq. Ku mõni vahtsõnõ temp oll' tett, üteldi kõrragaq: Karla tüü. Tä käve Kahkva küläkoolin, päält tuud tulliq kooliq Vahtsõliinan ja kõgõ lähkümbän liinan – Petserin. Tarto Treffneri koolin nakas' tä Rumori nime all juttõ kirotama.
Tsaariao lõpun oll' tä aokiränik ja tekk' salaja poliitikat. Kirämiis' panti esikiq vangi ja pässi vaivalt maaha laskmisõst. Timäst sai üts' Eesti sotsialistõ partei alostaja. Ku elo keerolidsõs läts', tull' tä jälkiq kodotallo varjo.
Eesti Vabariigi aigu oll' Ast-Rumor esikiq ministri ja kavva aigu Riigikogon. Sis läts' Eesti konsulis Brasiiliahe. A Tõõnõ ilmasõda tull' pääle ja tä pidi sinnäq jäämä peris 18 aastagas. Elo viimädse otsa elli New Yorgih, kohe kuuligiq. Maailmamehe tuhk visati tä hindä tahtmist pite Atlandi ilmamere pääle lakja.
Ast-Rumor kirot' nii romaanõ (näütüses «Krutsifiks»), jutussit («Tuled sügisöös») ku mälehtüisi («Aegade sadestus»).


Vabarna Jane.
Vabarna Jane (Jane Vabarna, sündünüq 23. piimäkuu pääväl 1980. aastagal) om seto ülembsoots'ka, käsitüümeistre, seto kultuuri edendäjä ja Verska Kultuurikeskusõ juhataja.
Tunnõt muusigamiis Vabarna Jalmar om Jane veli. Näide vanavanaimä oll' kuulsa seto lauluimä Vabarna Anne.


Pelisaarõ Georg.
Pelisaarõ Georg (Georg Pelisaar; sündü 7. joulukuu päival 1958) om aokiränik ja poliitik.
Tä om olnuq Põlva Raadio päätoimõndaja, riigikogo liigõ, Seto Kongressi vanõmbidõ kogo päävanõmb, 2011. aastast Põlva liinapää ja Põlva vallavanõmb.


Belkina Lena.
Belkina Lena (Lena Belkina) om ukraina oopõrilaulja.


Soomõ (Antsla).
Soomõ om külä Võromaal, Urvastõ kihlkunna Antsla vallan.
Soomõ külä om Urvastõ kihlkunna lõunõpiiri pääl, Antsla liinast vähä lõunõ puul, Karula korgõmaa kuntligadsõ maastigu pääl.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli külän 31 inemist.


Riia–Pihkva kivitii.
Riia–Pihkva kivitii Läti piiri veeren
Riia–Pihkva kivitii vai Riia-Pihkva maantii om tii, miä lätt läbi Eesti Lätist Vinnemaalõ.
Aolugu.
Joq 13.–14. aastagasaal läts' Vahtsõliinast läbi vana kaubatii. Kaubavooriq tulliq Riiast ja sõidiq edesi Pihkva poolõ. Tarto liin kaubõl' sis kah Novgorodi ja Pihkvagaq. Hansaliidu kaubaq, midä tuudi Põh'a-S'aksamaalt, Hollandist ja Prantsusmaalt Riia vai Pärno sadamahe, viidi Tartost Pihkvahe. Euruupast tuudi suula, rõivakaupu ja veine. Pihkvast viidi sinnäq vasta karusnahko, linna, kanõpit, vahha ja villä. 1590. aastagal veiq vinne kaupmeheq Vahtsõliina kaudu Riiga 18 788 oravanahka, 559 sooblinahka, 637 soenahka, üle 3500 muu eläjä naha ja viil egäsugust kaupa. Tuusama aogaq tõiq Riia kaubaherräq Pihkvast läbi Tarto 14 000 oravanahka, 160 sooblinahka, 56 puuta linna ja küündlerasva. Tii Riiast Pihkvahe oll' läbi Vahtsõliina lühkümb. Riia kaupmiihil oll' umma kaupa lähkemb vitäq. A Tarto liin sai tuu pääle vihatsõs. Liinalõ tekk' kaiho saamaldaq jäänüq tollimass ja tõõsõq massuq. Tülü Tarto ja Riia vaihõl käve pia 150 aastakka. Vaiõlus lätt' nivõrra kõvas, et Poola valitsusõ aigu panti Vahtsõliina kaubatii kinniq. A paiklik valitsõja lubasi ilma ülembide tiidmäldä ja massu iist tuud pite siskiq sõitaq. Nii käve kauba vidämine Riiast läbi Vahtsõliina Pihkvahe õks edesi, nika ku laemb ja parõmb Pihkva-Riia kivitii valmis sai.
Postijaamaq.
Riia–Mariburgi–Vahtsõliina–Pihkva tii viirde naati postijaamu tegemä. Viil ildamba tetti vahtsõnõ postitii Vahtsõliina läbi Harglõ ja Rõugõ kihlkunna. Vahtsõliina tii viirde vana kandsi varõmidõ lähkühe jääs Piiri kõrts'. 1695. aastagal oll' sääl jo postijaam. Sõitjaq saiq süvväq-juvvaq ja hobõsõq puhadaq. Piiri kõrts' oll' lajalt kuulsa ja säält käve läbi pall'o rahvast. Päält kivitii käüki minekit tetti ka Miss'o kõrdsi mano uma hobõsõpostijaam. Lähkembäq postijaamaq olliq Pihkva poolõ minnäq Pankjavitsa ja Irboska, a Riia poolõ sõitõn Romuskalna ja Jaunaskalna. Ku 19. aastagasaa lõpun raudtii valmis sai, lõppi ka hobõsdõgaq posti ja inemiisi vidämine.
Pihkva-Riia kivitii tegemises kullu pia kümme aastakka. Killustik lahuti käsilde vassaridõgaq, laotõdi sis tii pääle lakja ja tambiti kinniq. Sis tull' rassõ tiirull', midä vidi kolm paari hobõsit. Päält valmis saamist lasti tiil viil kolm aastakka vaodaq. Kedägiq es lastaq ummi hobõsõgaq tii pääle. Ammõtihe pant tiivaht' kand' kõgõ pikkä ja terävät väist üten. Tuugaq oll' hää sõitjidõ hobõsidõ rahkõq läbi lõigadaq. Pihkva-Riia kivitii läbi Miss'o sai valmis 1865. aastagas. Vahtsõliina mõisniguq Liphardt’iq ja Võro kõgõ rikkamb ärimiis' Stein tahtsõq Miss'ost peris liina tetäq.
Loodõti, et päält kivitii valmis saamist tulõ siiäq pall'o vahtsõt rahvast. Liinalõ pidi saama uhkõ s'aksa nimi – Liphardtstein. A tuust plaanist saa es asja. Viimädse Vinne võimu aigu tetti tiid laembas ja õgvõmbas. Täämbädsel aol om Miss'on piirivalvõq ja läbi Luhamaa piiripunkti sõitvaq suurõq kaubamassinaq.


Inemiseõiguisi päiv.
Inemiseõiguisi päiv om Ütistünüisi Rahvidõ inemiseõigusõ kuulutusõ 10. joulukuu pääväl 1948 vastavõtmisõ aastapäiv. Taad peetäs egä aastaga 10. joulukuu pääväl.
Inemiseõigusõ kuulutus oll' edimäne ammõtlik papõr, miä kuulut', et inemiisi õigusõq ommaq kõigilõ ja tuu, kon inemine om sündünüq vai määndsen kultuurin üles kasunuq, ei tähendäq.


Aunapu Manni Nicole.
Aunapu Manni Nicole (Nicole Victoria Aunapu Mann, sündünüq 27. piimäkuu pääväl 1977) om eesti juuriga Ameeriga Ütisriike linnugijuht' ja NASA astronaut.
Tä om lõpõtanuq Ameeriga Ütisriike Mereväeakadeemiä, Stanfordi ülikooli ja Ameeriga Ütisriike Mereväe Linnugijuhtõ kooli. Tä lindas linnugiga F/A-18 Hornet.
Timä vanaesä Aunapuu Helmuth Werner (1903–1957) sündü Talliinan ja oll' meremiis, kink pereh oll´ peri Hiiomaalt Tubala külä Peedu talost. Aunapuu Helmuth Werner võtt' 1936. aastagal Ameeriga Ütisriike kuakundsusõ.
2020. aastaga joulukuul and' NASA vällä nimekirä, kiä nakkasõq hinnäst Kuu pääle minekis ette valmistama. Üts' 18st oll' ka Aunapu Mann.


Kiviõli.
Kiviõli om liin Hummogu-Viromaal Lügänüse vallan.
Liin om alostõt 1922. aastal, liinaõigusõq saanuq 1946. aastal. Aastil 1957–1991 oll' Kiviõli Kohtla-Järve osa.
Kiviõli liin om nime saanud inne II ilmasõta aktsiaseldsi Eesti Kiviõli perrä.
2000. aasta inemiisi kokkolugõmisõ perrä olliq liina elonigõst vindläseq 51% ja iistläseq 39,4%. 1. vahtsõaastagakuu 2010 oll' liinan elänikke 6606.
Kiviõlin om kats kuuli – Kiviõli l. Keskkuul ja Kiviõli Vinne Gümnaasium.
Liina veeren om Kiviõli Keemia vabrik.
Aastagal 2020 oll' Lügänüse vallavanõmb Eiche Andrea.


Püssi.
Püssi om liin Hummogu-Viromaal Lügänüse vallan. 2013. aastagast om Püssi Lügänüse valla all ja mitte inämb esiqsaisja umavalitsus.
Edimäne kõrd kirotõdi Püssist 1472. aastagal. Sõs oll' Püssi allõv rasõhõhe läbitäv soinõ maa-ala.
Edimäne tüüstüsettevõtõq oll' Püssi mõisa lavvalõikus Purtse jõõ veeren. Köüdüssen tuuga om Püssi mõisat nimmat ka Uue-Purtses.
Parhillaq tüütäseq liinan ka kohvitüüstüs, müüblitüükoda ja eelektrijaam. 1926. aastagal ehitedi Püssi koolimaja. Seo ilma aigo kutsutas tuud Lügänüse Keskkoolis.
Püssin elli 2011. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ perrä 1083 inemist.


Spotify.
Riigiq, kon Spotifyga muusikat saa kullõldaq
Spotify om roodsi vuugedestüsteenüs, minkaq saa muusikat kullõldaq õkva internetist plaati ostmaldaq. Muusiga saat mängmä pandaq esitäjä vai albumi kaupa, saat ka tetäq umaq nimekiräq noist laulõst, midä kullõldaq tahat.
Tuu muusiga perrä, midä sa kullõt, pakk Spotify sullõ sarnast muusikat mano.
Vuugedestüs.
Vuugedestüs vai striiming (inglüse keelen "streaming") om andmidõ ülekandminõ serverist puutrihe niimuudu, et naid saa ka laat'misõ aol pruukiq. Vuugedestüsega kullõldas näütüses internetiraadiot, a võit ka kullõlda jo valmis saatit vai laulõ.
Lauljaq ja Spotify.
Albumiq ommaq üts' lauljidõ sissetulõki kotus. Interneti tulõkigaq om tuu kõrrast veidembäs jäänüq, selle et muusiga om võrgun olõman ja kiäki ei tahaq inämb plaadi iist massaq.
Laulja ni Eesti Autoridõ Ütisüse juhatusõ esimiis Epligu Vaiko ütel', et eesti lauljaq ja muusiguq ommaq ilma jäänüq 30 miljonist õurost. Mõtõq om tuun, et ku innembi ostiq inemiseq plaadi, siis põrõld saa sama raha iist kogo maailma muusikat kullõldaq. Spotify mass egä kullõmisõ päält lauljilõ rahha, aq tuu om piä olõmaldaq – 0,0003 senti.
Spotify ja võro kiil.
Spotifyn om ka võrokeelist muusikat, näütüses Kalkuni Mari ja Winny Puhhi lauluq.


Tõrva Ants.
Tõrva Ants, priinimi Hans Pähn oll' Hurda külä Muasilla talo perremiis. Tä oll' Sännä valla suurõmbit vigurimiihi ja kõva jovvugaq miis. Pidi põldu ja tuu kõrvalt ai ka kandõst tõrva, selle tedä Tõrva Antsus kutsutigiq.
Ants esiq om ammukiq koolnuq. Kah'os om ka Muasillast, Hurda külä ütest vanõmbast talost, õnnõ ahokands perrä jäänüq.
Elolugu.
Hinge revisjoni perrä sündü Tõrva Ants, vai Peebu poig Hans Pähn umbõs 1858. aastagal Sännä vallan Hurda külän Hiire talun.
Tõrva Ants ollõv olnuq mehitside pidäjä. Ütekõrra saanuq miivarga kätte. Määrnüq tuu sis miigaq kokko, raputanuq linaluid ja sulgi pääle ni lasknuq tuul nii umma tiid minnäq.
Muasilla rehealodsõ palgiq varast' tä mõisa mõtsast ja kand' esiq üteviisi sälägaq kodo. Kõrra sai mõtsavaht mano. Tuu haard' Antsu vüü vaihõlt kirvõ ja pand' mõisa poolõ juuskma, et tuud herräle viiäq. Ants visas sis palgi maaha ja nakas' tälle perrä kakma. Saigiq sis mõtsavahi kätte. Võtt' tä käest kirvõ ärq ja and' naha pääle kah viil. Esiq opas': «Ku ma mõisa mõtsast ossakõsõ kodo viä, sis tulku eiq manuq. Oss purõ!»
Antsul ollõv olnuq kolm naist. Kats' tükkü matt' Ants maha, kolmas - Sohvi - matt' Antsu. Ants oll' jo päält 60 ku tä Sohvi naasõs võtt', õpõtaja ollõv tuu pääle kadõ olnuq. Ants üülnüq: “oss um viil kõva”.
Tõrva Ants om matõt Rõugõ Jaani-Peebu matussilõ.


Tsõõri Tannil.
Tsõõri Tannil (sündünüq 1785, koolnuq 1868) oll' kangõ miis Rõugõ kihlkunnast. Tä elli Saalussõ vallan.
Tannil oll' üle keskmädse pikk ja väega jämme miis. Tanila naanõ Tsõõri Liisa oll' üle mitmõ valla kuulsa lauluimä.
Jutuq Tsõõri Tannili kotsalõ.
Vanastõ käüti öütsil – valvõti ütenkuun üüse külä karja. Joq noorõlt öütsil näüdäs' Tannil umma kõvva joudu. Sis sai täl moodus hopõñ sälgä võtta vai üskä nõstaq ja kävvüq tuugaq kats' vai kolm kõrda ümbre tulõ.
Ütevoori süvä lumõgaq es jovvaq Tanila hopõñ palgikuurmat mäkke vitäq. Tannil võtnuq sis palgiq rii päält ola pääle ja vidänüq mäkke üles. «Mul hindälgiq sai nõstaq. Miä vaesõst eläjäst viil kynõldaq,» kahitsanuq miis'
Mõisapõllu pääl tull' õks ütlemist kupjagaq. Tannil haardnuq kõrra künnühärgi paaril ikkest kinniq ja touganuq nuuq puhma. Esiq kitnüq kupjalõ: «Naidõ vas'kidõgaq ei olõq midägiq tetäq. Annaq häräq, miä ommaq häräq.»
Uma kandi rahvas kõnõl' kavva Tanila julgõst tüküst Holsta kõrdsi man. Kõrra pidi sääl kinniq vuur', miä läts' Pihkvast Riiga. Voorin oll' kiäkiq ilmadu suur' mehemüräsk'. Tuu ots'nuq õigõt vastalist väepulga vidämises. Kõrdsimiis' saatnuq Tanila perrä. Tannil tulnuq külq, a esiq nimmanuq: «Mis maq, vanamiis', nakka jandama.» Ku võõras väega tähtsüst täüs lännüq, ütelnüq Tannil: «Olkõq no sis. A vasta istkõq katõkõisi. Ütegaq taha eiq pruumigiq!» Jo edimädse tõmbamisõ pääle murdunuq jämme kuusõst saivas. Vankri kallapulk pidi vasta, a Tanilat paigast tõmmadaq es jovvaq kiäkiq. «Tulkõq no viil kats' mano, maq proomi sis ka tõmmadaq,» hõigas' Tannil. Ku kõrra tõmmanuq, nii nuuq võõraq meheq tälle kõtu pääle linnanuq!


Tarto raatus.
Tarto raatus om Tarto raadi, liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq.
Liinavalitsusõ man ommaq Tarto raatusõn Apotheka aptiik ni Tarto liinavalitsusõ infopunkt ja tsihtsäädüngi Tartomaa Turism Tarto Külastüskeskus. Raatusõ kolmanda kõrra pääl saalin kõrraldadas kontsertõ. Innembi ommaq raatusõn olnuq ka Tarti Liina Panga ruumiq, vaekoda ja rae vangimaja.
Tarto raatusõ hoonõq om Tarto vananliinan. Raatusõ iin om Raatusõ plats, raatusõ takan om Ülikooli huulits, mink takan Toomõmäe nõlva pääl om Pirogovi plats, raatusõ nuka mant lätt üles mäkke Lossi huulits.
Ehitüslugu.
Raatusõ plaan, Johann Christoph Brotze, 1782
Sõto ni palangidõ peräst om Tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt. Nii om ka Tarto raatus küländ vahtsõnõ: ta ehitedi 1782–1789.
Raatusõ projekti tekk' Rostockist peri ehitüsmeistre Johann Heinrich Bartholomäus Walter.
Torni raatusõpoolsõ küllä pääle panti 1789. aastagal kell, mink tekk' rändkellässepp Politouri Benjamin, kiä oll' ildampa ülikoolin mehaanik. 1805. aastagal panti ülikooli tahtmisõ perrä kellä numbrilaud ka raatusõ Toomõmäe-puulsõ külle pääle, et tudõngiq õigõ ao pääle loengulõ joudnuq. 1913. aastagal telliti S'aksamaalt vahtsõnõ kell, miä tetti käsitse J. F. Weule Turmuhren vabrikun ja panti üles 1913. aastaga põimukuus.
Raatusõ kelläq.
2001. aastagal panti raatusõ torni kellämäng, minkaq saa mängiq mitmesugumaisi viisi. Egä päiv mängväq kelläq Valgrõ Raimondi "Tarto marssi". 18 kellaga kariljon tetti S'aksamaal Karlsruhe kellävabrikun ja mass' 700 000 kruuni (45 000 õurot). Kelläq sääd' paika vabriku kellämeistre Granzi Günter. Kats' vanna kellä jäie alalõ.
2018. aastagal tellse Tartt liin raatusõ kellämängu tävvendämises Hollandi kuninglidsõst valukuast 16 vahtsõt kellä. Hollandi meistre timmiq vanaq s'aksa kelläq ka ärq, et nuuq vahtsidõgaq kokko kõlanuq. Vahtsõt kõlla kitse kas Taani kampanoloog Mølleri Per Rasmus.
Tarto raatusõ kellämäng om kolmõst Eesti kellämängost kõgõ vanõmb ja suurõmb – ta kaald 2,6 tonni. Raatusõ torn es kannatanuq rassõmbat vällägi. Kõgõ suurõmb kell kaald 96 kg, kõgõ vähämb 8 kg. Kelläq ommaq valõt pronksist, kon om umbõs 80% vaskõ ja 80% tinna.


Germaani keeleq.
Germaani keeleq ommaq keelerühm indoõuruupa kiilkunnan. Suurõmbaq keeleq ommaq inglüse (umbõs 380 miljonit imäkeelist kõnõlõjat) ja s'aksa (umbõs 100 miljonit imäkeelist kõnõlõjat).
Germaani keeleq ommaq arvadaq peri germaani algkeelest, midä germaanlasõq kõnõliq umbõs 1500 aastakka tagasi ravvaaol Põh'a-Õuruupan.
Germaani keelil om kolm alarühmä: põh'agermaani, õdagugermaani ja hummogugermaani.
Põh'agermaani keeleq.
Põrõldsõq põr'agermaani vai skandinaavia keeleq ommaq tegünüq vanapõh'a keelest, miä jagosi kolmõs päämurdõs – hummoguskandinaavia (roodsi, taani, norra keeleq), õdaguskandinaavia (islandi, fääri) ja välläkoolnus vanagutni keeles, midä kõnõldi Ojamaa saarõ pääl.
Vanaq norra asuniguq veiq hummogiskandinaavia murdõ Islandilõ ja Fääri saari pääle umbõs 800. aastagal. Seo ilma ao skandinaavia keelist om islandi kiil kõgõ rohkõmb vanapõh'a keele muudu.
Viil keskaol saiõq skandinaavlasõq ütstõõsõst küländ häste arvo, taad peeti ka ütes keeles – "dǫnsk tunga" (taani kiil) vai "norrœnt mál" (Põh'a kiil). Aigopiten lätsiq keeleq egäüts' rohkõmb esimuudu. Kirotadust tekstist saavaq taanlasõq, ruutslasõq ja norrakõsõq inämb-vähämb arvo, kõnõst arvosaaminõ olõnõs kõnõlõja murdõst.
Vanna gutni kiilt kõnõldi Ojamaa saarõ pääl ja mitmõn paigan hummogu puul, kon vanaq viikingiq elliq.
Õdagugermaani keeleq.
Vereväst joonõst alapoolõ jääväq õdagugermaani keeleq
Õdagugermaani keele kõnõlõjit om kõigist germaani keelist kõgõ rohkõmb. Õdagugermaani keeli hulgan ommaq näütüses inglüse, s'aksa, friisi ja hollandi keeleq.
Hummogugermaani keeleq.
Hummogugermaani keeleq olliq gooti, vandaali, burgundi ja krimmigooti, miä ommaq kõik vällä koolnuq. Õnnõ gooti keelest om alalõ mõni kirälik jälg.


Bad Cat.
„Bad Cat“ (türgü keelen „Kötü Kedi Şerafettin“) om puutriga tett animafilm ettevõttõlt Anima Istanbul, 2016. aastagal tett türgü film, miä kõnõlõs kodoeläjäq. Filmi luu om kirotanuq Bülent Üstün ja filmi säädjä om Mehmet Kurtuluş.


Vana-Roosa kalmuaid.
Vana-Roosa kalmuaid om kalmuaid Võromaal Rõugõ kihlkunnan, seo ilma ao jagamisõ perrä Võro maakunnan Rõugõ vallan Vana-Roosa külän.
Kalmuaia ümbre olnuq lipeline aid om häönüq.


Petäi.
Petäi, täpsembäle "harilik petäi" ("Pinus sylvestris") om pedäjäliisi sugukunda pedäjä perrekunda kuuluv igihal'as nõglapuu ni kõgõ hariligumb pedäjäliik.
Petäi kannahtas rassõq oloq häste vällä, a taht küländ pall'o päävävalgõt.
Harilik petäi om Eestin ainukõnõ luuduslik pedäjäliik ja lajalt löüdäq puu. Mõts, kon pedäjät om kõgõ rohkõmb, om pedästü vai pedästik.
Pruukminõ.
Hariligu pedäjä puul ommaq hääq umahusõq. Malts om kõllakasvalgõ, lülüpuu om verkjäspruum ja tegünes umbõs päält 40. eloaastat. Hääl puul, miä om kasunuq kuiva maa pääl, ommaq kasvotsõõriq ütetasadsõq.
Pedäjä puust tetäs raudtiiliiprit, sildo, mastõ, postõ, viniiri, kastõ, mööblit, tulõpuid jpm. Pedäjävaigust saa tärbentiini ja kampolit. Õdagumere ümbre om pedäjäst palkmajjo tett.
Võromaa mõtso seen Vahtsõliina, Rõugõ ja Karula kihlkunnan om viimädse aoniq käünüq mõtsmehitside pidämine. Määnüq süämegaq pedäjäst sai taropetäi, mink oosõn elliq mehidseq. Sagõhõhe panti puu otsa taropakk – kussal'.
Pedäjä nõglost, kasvõst ja vaigust tetäs väega pall'o arstiruuhi. Mõnõgiq roho vähämbide häti vasta saat tetäq ka esiq. Tuu jaos kõlbasõq häste pedäjäkasuq. Noid kor'atas keväjä, ku noorõq kasuotsakõsõq ommaq poolõ pässä pikkudsõq. Ku pedäjäkasu tossu sisse hingädäq, avitas tuu häste kõva köhä ja külmäsaamisõ, kurguhalu ja tõisigiq häti vasta.
Ütlemiisi.
"Mis petäi, tuust saa pirrupuu; mis tütrik, sest saa naene".
"Tamm Tartu tasatsõn, petäi Pihkva perve pääl, ladva ütte lastasõ, juurõ ütte kasusõ?" — Pruut ja peigmiis (Rõu 1896)


Räädsä Jaan.
Räädsä Jaan (Jaan Rääts, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1932 Tarton, koolnuq 25. joulukuu pääväl 2020) oll' eesti viiesepp.


Eesti sümboliq.
Eesti sümboliq ommaq Eesti riigiga köüdedüq sümboliq.
Eesti sümboliq ommaq Eesti lipp, vapp ja hümn.
Näile om lisas valit ka Eesti rahvustsirk, rahvuslill, rahvuskala, rahvuselläi, rahvusliblik, rahvuskivi jne.
Lipp.
"Kaeq artiklit Eesti lipp."
Vapp.
"Kaeq artiklit Eesti vapp."
Hümn.
"Kaeq artiklit Mu esämaa, mu õnn ja rõõm."
Eesti sümbolidõ pruukminõ.
Eesti sümbolidõ pruukminõ om säädüisiga paika pant.


Tsõõrigolf.
Tsõõrigolf (eesti keelen "kettagolf", inglüse keelen "disc golf") om mäng, kon piät taldrigu muudu tsõõriq veitüide viskidõgaq korvi saama, tuun mõttõn ommaq riigliq hariligu golfi ummigaq küländ üttemuudu.
Tsõõrigolfi mängitäs päält 40n riigin, Eestin kah. Tan om mängmises umbõs 125 rata, mängjit om kümnit tuhandit.
Riigliq.
Tsõõrigolfi riigliq ommaq hariligu palligolfi ummigaq küländ üttemuudu. Egä rada nakas pääle tii-ala päält. Tii-ala või ollaq tett petonist, kummist, kunsthainast vai puust. Luuduslidsõ tii-ala kõrral piat olõma maaha märgit juun, minkast tohe-eiq üle astuq.
Alla tulnuq tsõõri ette pandas väiko märkjätsõõr, mink takast järgmäne visõq tetäs. Viskas tuu, kink tsõõr om korvist kõgõ kavvõmban. Rada om läbi tett, kuq kõigil mängjil ommaq tsõõriq korvin.
Mängo võit tuu, kiä saa tsõõri kõgõ veidembä viskamiisi arvoga korvi.
Viskõq.
Tsõõrigolfin om kats' päämist viskõtehnikat – iistkäsi ja takastkäsi.
Viskõq jagonõsõq kavvusõ perrä kolmõs: puttaminõ vai lähküle visõq, keskmaavisõq ja kavvõvisõq.
Kavvõqviskõq vai pikäq viskõq vai "driveiq visatas iist- vai takastkäegaq. Ku viskat hää käegaq, sis kallus iistkäegaq visat tsõõr kuralt hääle poolõlõ, takastkätt visat tsõõr häält puult kuralõ poolõlõ.
Putiq vai lähkümbäq viskõq tetäs õkva korvi kõrvalt. Putt on mängo üts' tähtsämbit ossõ – hää putiviskaja saa tsõõri veitüide viskidõgaq korvi.


Grande Ariana.
Grande Ariana (snd. Grande-Butera Ariana) om 23. piimäkuul 1993. aastakul sündünüq Ameeriga Ütisriike laulja, laulukirotaja ja näütelejä. Ta om peri Floridast ärinaasõ perrest. Grande alost' umma tüütiid, ku tä oll' 15-aastaganõ Broadway laulumängun “13”, a laemba ilma ette joudsõ tä ku Cat Valentine Nickelodeoni sar'an “Victorious” (2010–2013). Kuigiq näütelejä sai sääl pall'o üles astuq ku laulja, es sünnüq seost muusigakarjääri. Grande naas' ummi muusigavideoid pandma hoobis Youtube’i, kost timä and kõrrast inämb vällä tull' ni hulga inemiisi tähelepandmist sai.
2013–2015.
Pääle “Victorioust” mängse Grande Ariana samma inemist sar'an “Sam&Cat” (2013–2014).
2013. aastagul tull' vällä 1950. aastist mõotõt alostusplaat “Yours Truly”. Plaadi edimäne singli “The Way” sai Billboard Hot 100 tabõli edimäste kümnehe. Seo tõi lauljalõ pall'o avvo ja kuulsust, nuurt Grandet panti kõrvu kogoni pop-muusiga diivadõga nigu Mariah Carey ni Whitney Houston.
Kõgõst aastak ildampa ilmut' laulik uma tõsõ albomi “My Everything” (2014), miä niisama nigu timä alostusplaat ammut' vaimo R&B’st, a ka tandsomuusikast.
2015. aastagul tekk' Grande Ariana edimädse riikevaihõlidsõ tuuri “Honeymoon Tour”, et tutvustaq umma tõist plaati.
2016–2018.
2016. aastagu lehekuul and' Grande Ariana vällä uma kolmanda albomi “Dangerous Woman”, midä peetäs timä edimädses n-ö täuskasunu tüüs. Arvostajaq hindasiväq plaadi kõgõ parõmbas osas Grande lauluväke. Kah seo albumi peräst kõrraldõt 2017. aastakul riikevaihõlinõ tuur päälkiräga “Dangerous Woman Tour”.
Suurõmbas kõrdaminekus oll' Grandel albom “Sweetener”, miä tull' vällä 2018. aastagul. Timä muusikat, kuulsat käekirjä ni luumu naati üleilmalidsõlt ainulidsõs pidämä. Arvostajaq kitväq, et Grande löüdse tuu neländä stuudioalbumiga selge viie ni helü, midä tund är kah timä illatsõman loomingun.
2019–2020.
2019. aastagul and’ Grande Ariana vällä uma viiendä albomi “Thank You, Next”. Samanimeline alostussingli nõssi õkva Billboard Hot 100 tabõli edimädse kotusõ pääle. Albom oll' 2019. aastagu kõgõ populaarsõmbidõ albomidõ siän ni Grande kandidiirse mitmõlõ Grammyle.
2020. aastagu saisoga om Grande Ariana kõgõ rohkõmb rahha tiinnü naislaulja.


Gulag.
Gulag oll' sunnitüülaagridõ süstiim. Tuu tüüt' päämidselt Stalini Jossifi pikä käsüvalitsusõ aol Nõvvokogoliidon. Sõna “Gulag” tulõ vinnekiilsest ütelüsest “"Главное управление лагерей"”. Laagriq olliq tüün 1920. aastist kooniq Stalini kuulmisõni 1953. Vaihõpääl oll' vangin umbõs 18 mill'onat inemist.
Gulag luudi 1919. aastagul ni 1921. aastaguniq oll' sääl võrgon 84 laagriit. Stalini aol nõssi laagridõ ja vangõ nummõr väega suurõs. Käsüvalitsõja näkk' sunnitüüliisin kassu Nõvvokogoliido majandusõ võimõndamisõlõ. Inemiisi sunniti tüütämä puu, kivihüdse ja tõistõ mineraalõ saamisõs.
Kiä saadõdiq sunnitüüle?
Gulagi saadõti kurategijit, rikkambit talopoigõ vai kulakit, ohvitsiire ni muid kodanikkõ: tohtriid, kiränikkõ, tiidläisi. Nn Stalini puhastusõ aol (1936–1938) saadõti sinnäq ütskõik kedä, kiä juhi vasta oll'.
Vangõ elo.
Tüütingimüseq olliq väega hirmsaq. Vangiq pidid tüütama pia 14 tunni päävän. Vangõl olõ es tüüriisto ega kaitsõasjo. Gulagi eloolo oll' väega jälle – külm ja kasimaldaq. Võitlus söögi ja muu peräst oll' egäpääväne nätüs. Aoluulaisi arvamisõ perrä kuuli egä aastak laagrin 10% vangõ.
Perän Stalini kuulmist.
Gulag kaot' võimu õkva päält Stalini kuulmist 1953. aastagul, ku õnnõ paari päävä joosul lasti priis mill'onit vangõ. Sõski jäiq mitmõq sunnitüülaagriq tüütämä kooni 1980. aastini. Viil 1987. aastagul alost' Gorbatšovi Mihhail, kah Gulagi ohvri latsõlats, Gulagi tävvelikku kinniqpanõkit.


Kerese Paul.
Kerese Paul (sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 1916 Narvan – koolnuq 5. piimäkuu pääväl 1975 Helsingin) oll' eesti malõ suur'meistre.
Elokäük.
Keres sündü Narvan käsitüüliisi perrehe, latsõpõlvõn oll' Pärnon.
Lõpõt' 1934. aastagal Pärno Poiglatsi Gümnaasiumi ja oppõ 1937–1943 Tarto Ülikoolin matõmaatikat. Oll' 1936. aastagast Üliopilasseldsi Liivika liigõq.
1937. aastagal saiõ nuur' Keres riikõvaihõlidsõs suur'meistres ni pääle 1938. Hollandin peet AVRO turniiri saiõ tä maailmameistre matši õigusõ Alehhini Aleksandrigaq. Katsõ suurõ meistre mängo siskiq es peetäq.
1939. aastagal võit' Eesti võistkund, kon oll' ka Keres, Buenos Airesõ malõolümpiäl pronksmedäliq.
1948. aastagal oll' Haagin ja Moskvan turniir, kon tetti selges maailmameistre pääle Alehhini kuulmist 1946. aastagal. Keres saiõ 20st punktist 10,5 ni jagi kolmandat-nelländät kotust Reshevski Samueligaq.
Pretendente turniiril, mink võitja saiõ MM-tiitlimatšilõ, oll' Keres 1950. aastagal Budapestin nelläs, 1953. aastagal Zürichin ja Neuhausenin 2.-4., 1956. aastagal Amsterdamin tõnõ, 1959. aastagal Bledin, Zagrebin ja Belgradin tõnõ ja 1962. aastagal Curaçaol kah tõnõ.
Tä oll' NSV Liido teeneline meistresportlanõ, võit' kolm kõrda NSV Liido võistlusõq (1947, 1950 ja 1951) ni oll' säidse kõrda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liido võistkunnan, miä võit' malõolümpiä.
Eräle, ütsindä, õnnõ hindä nimegaq tä maailmameistres es saakiq, tuust huulmaldaq peetäs timmä ütes kõgõ parõmbas mängjäs, käi malõt om mängnüq.
Pääle mängmise kirot' Keres ka malõraamatit. Timä kirotõt "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) om üts' maailma parõmbit raamatit lõppmängost.
1. piimäkuu pääväl 1975 tull' tä turniirivõidogaq Vancouverist Talliinalõ, a saiõ poolõ tii pääl Helsingin infarkti. Keres kuuli Helsingi Ülikooli keskhaiglan neli päivä ildampa, 5. piimäkuu pääväl. Tä oll' 59. Kerese matussilõ tull' umbõs 100 000 inemist. Tä om matõt Mõtsakalmistulõ.
Suur'meistre mälehtämiseq.
1969. aastagal tekk' režissöör Tambeki Ülo Keresest portreefilmi "Tuld kuningalõ".
Keres oll' 75. sünnüaastagapääväs tettül postmargil (1991). AS Eesti Post üllit' Kerese 100. sünnüaastagapääväs postmargi nr 615 7. vahtsõaastakuu pääväl 2016.
Kerese oll' Eesti Panga 5-kroonilidsõ pääl.
Taliina keskliinan Tõnismäel om Kerese monument.
7. vahtsõaastakuu pääväst 2016 om Narvan Kerese monument, kon Keres istus lavva malõlavva takan.
Timä perrä om nimmat huulidsaq Taliinan ni Pärnon, liinaosa, huulits ni plats Narvan. Taliinnan om Paul Kerese Maleõmaja.
7. vahtsõaastakuu pääväst 2001 and ESS Kalev vällä Paul Kerese "Ausa mängo avvohinda".
Eesti Pank and' 7. vahtsõaastakuu pääväl Kerese 100 sünnüaastagapääväs vällä 2-õurolidsõ mälehtüssmündi. Noid tetti 500 000 tükkü.
FIDE kuulut' 2016. aastaga Kerese Pauli aastas.


Häberli Thomas.
Häberli Thomas (sündünüq 11. mahlakuu pääväl 1974) om Sveitsi jalgpallitriinjä, kiä om varahampa ka esiq jalgpalli mängnüq. 2021. aastagast om Häberli eesti jalgpallimiiskunna päätriinjä.
Timä edimäne mäng eesti miiskunnagaq oll' 12. vahtsõaastakuu pääväl 2021 ungari jalgpalliklubi Ferencváros vasta. Ferencváros võit' 1:0.
Eräelo.
Häberli om abielon, naasõ nimi om Olivia. Näil om kats' last – Lielli ja Eline. Edimädsel pressikonvõrendsil ütel', et tä taht jo suvõl Tal'inalõ kolliq ja uur', kohe latsõq kuuli saanu minnäq.
Pääle jalgpalli miildüs Häberlile uioq, lukõq ja tsässmuusiga.


Punahirv.
Punahirv ("Cervus elaphus") om üts suurõmbit hirveliike hirvläisi sugukunnast.
Punahirv eläs suurõmban jaon Euruupast, Kaukasusõst, Anatooliast, mõnõq osaq Õdagu- ja Kesk-Aasiast. Nii sama om punahirvi Atlasõ mäkin Marokon ja Tuneesiän, miä om ainugõnõ punahirvi elokotus Afrikan. Punahirve lihha pruugitas maailma mitmin paigon söögis.


Vana-Vigala Hirvepark.
Vana-Vigala Hirvepark om kaitsõalonõ mõtsapark Märjamaa vallan Vana-Vigala külän Jädivere–Silla suurõtii veeren. Pargi pindala om 75 hektärit.


Standardrüüpegaq raudtii.
Standardrüüpegaq raudtii (vai normaalrüüpegaq raudtii) om rongõlõ tett rööbästii, mink rüüpelakjus om 1435 mm (4 jalga 8½ tolli). Maailman om umbõs 60% raudteist standardsõ rüüpelakjusõgaq.
Standardrüüpega raudtiist om kitsamb kitsa rüüpegaq raudtii. Standardrüüpega raudtiist om laemb laja rüüpägaq raudtii.
Standardrüüpegaq raudtii Eestin.
Eestin ei olõq põrõld standardrüüpegaq raudteid.
Aolugu.
Ku S'aksa väeq 1941. aastagal Eesti ärq võtiq, naglotõdi samal aastagal kõik laja rüüpägaq raudtiiq kitsambas, standardrüüpegaq raudteis. Vinne väki taganõmisõst perrä jäänüq veerem anti Soomõlõ. Eesti raudteie pääle tuudi vahtsõnõ veerem.
Vahtsõq raudtiiq ehitedi joq standardrüüpegaq. Ka mõni kitsa rüüpegaq raudtii naglotõdi ümbre standardrüüpega raudtiis.
Ku Nõvvokogo Vinne väeq 1944. aastagal Eesti hindä alaq tagasi võtiq, naglotõdi pääosa standardrüüpegaq raudteist kolmõ kuuga jälq 1524mm laja rüüpega raudteis.
Tulõvik.
Rail Baltic, suur' raudtii, miä ka Eestist läbi lätt, tetäs tävveligult vai jaoldõ standardrüüpegaq.


Rail Baltic.
Rail Baltic om märgit hellesinidsegaq. Projekt om osa suurõst Põh'amere-Õdagumere viokalitorist.
Rail Baltic (Soomõn, Lätin, Leedun, Poolan jm pruugitas nimme Rail Baltica) om standardrüüpegaq raudtii, miä ehitedäs Taliinast Varssavihe. Kipõraudtii pikkus om 870 km. Seo suurõ raudtii ehitüs om viimädse saa aastaga kõgõ suurõmb alosvärgi projekt Baltimail.
Eestin ehitedäs ka reisiterminaliq Talliinan Ülemistele nink Pärnohe, lisas tetäs vahtsõq kaubaterminaliq ja paigapäälidseq piätüseq.
Projektil om ka hulga vastasaisjit, kink meelest ei olõq raudtii tullos egaq praktilinõ, häötäs luudust, lõikas Eesti katõs. Raudtii ehitämise vasta om Riigikogolõ ja avalikkusõlõ kirotõt mitu kirjä.
Plaan'minõ.
1994. aastagal tetti tulõvigu jaos papri „Vision and strategies around the Baltic Sea 2010“, kon oll' kirän, et Eesti, Läti ja Leedu piät olõma muu Õuruupagaq rohkõmb köüdüssen.
1995. aastagal sääd' Eesti hindäle dokumendin „Üleriigiline planeering EESTI 2010“ tsihis: „Sõitjidõ vidämisel om võtmõküsümüses kipõraudtii ehitämine (...) või arvadaq, et ku miiq taha ÕL api vio ja tuu alosvärgi arõndusõs, tulõ meil rehkendäq, et luudust hoitvaq põhimõttõq – näütüses raudtiitranspordi autost parõmbas pidämine – käüväq ka miiq kotsalõ."
Eesti ettekujotus tulõvigust oll' selge – tulõ saiaq Õuruupa osas. 2004. aastagal saiõ Eesti Õuruupa Liido osas. Tuust aost peri Õuruupa Komosjoni otsussõn om kirän, et Baltimaiõ raudtiitransport tulõ kõrd-kõrrast muu Õuruupa transpordisüsteemigaq kokko köütäq. Ütes edelüses om üleminek standardrüüpega raudtii pääle.
2006. aastaga urbõkuun kirodiq Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soomõ ministriq ni Rail Balticu Õuruupa koordinaatri Telicka Pavel ala ütidse plaani protokollilõ. 2010. aastagal kinnütedi noid ütitsit plaanõ ja tuudi vällä, et tulõ tetäq uurminõ, kui rassõ om standardrüüpega raudtiid ehitäq. Riigihankõ võit' Suur'britannia firma AECOM.
2015. aastaga märtekuun sõlmiti edimäne CEF rahastuslepeq, minkaq Eesti, Läti ja Leedu ni kolmõ riigi osalusõgaq ütisettevõtõq Rail Baltica saiõq kokko 540 mill'onit õurot, Eesti osa oll' üle 175 mill'oni õuro. Raha om mõtõld Rail Balticu arõndamisõs trassi pääl Talliin-Pärno-Riia-Panevežys-Kaunas-Leedu/Poola piir'.
31. vahtsõaastakuu pääväl 2017 kirodiq kolmõ Balti riigi pääministriq ala paprilõ, kon olliq kirän egä riigi kohussõq.
11. rehekuu pääväl 2018 saiõ valmis Rail Balticu Eesti osa iinprojekt, miä täpsüst' raudtii raharehkendüst ja tuud, ku pall'o tüüd täpsähe tulõ ärq tetäq. Projektin rehkendedi Rail Balticu Eesti trassi hinnas 1,6 mill'ardit õurot. Edelüsel, et Õuruupa Liit mass 85% vällä, rehkendedäs, et Eesti piät masma 318 mill'onit õurot.
28. märtekuu pääväl 2019 saiõ umalõ paigalõ Rail Baltica põhitrassi edimäne objekt, Saustinõmme tiisilla nukakivi, miä tähüstäs Rail Baltica kipõ raudtii ehitämise algust.
Kaubavido.
Maantii om viomassinit täüs – maantiiammõdi perrä sõit egä päiv 1700 massinat, miä ommaq pikembäq ku 12 miitret. Katõ uur'misõ perrä om kauba maantii päält raudtii pääle viimine tullos.
Sammamuudu om ka kõnõld, et sõaoho kõrral saa standardrüüpegaq raudtiid piteq Õuruupast sõamiihi ja tehnikat mano tuvvaq.
Keskkund.
Eelektriraudtii hoit keskkunda rohkõmb ku maantii, mink pääl sõitvaq massinaq. Egäl puul Õuruupan otsitas viise, kuimuudu parõmbalõ logistikat lahendaq, et tuu ka keskkunda hoitnuq. Põrõld veetäs suur osa kaupa linnukidõga, tuu om jälq keskkunnalõ halv ja om ka oht, et mõnõl puhul või kõik linnuliiklus saisma jäiäq, nigu oll' 2010. aastagal, ku pursas' Eyjafjallajökull.
Raha.
Raudtii ehitüs lätt masma 1,6 mill'ardit õurot, minkast Eestil tulõ massaq 318 mill'onit. Tuu raha iist jääs hulga tähtsaämbit asju tegemäldäq.
Kaubavidämist ei olõq nii pall'o, et raudtii ehitämine ärq tasunuq.
Õuruupa Komosjon mass vällä õnnõ Soomõ ni Baltimaiõ köütmise Kesk-Õuruupagaq, tuu tähendäs, et ekä väikot piätüst masta-aiq vällä. Noidõ ehitämises tulõ löüdäq rahha riigi rahaplaanist.
Keskkund.
Egä raudtii tuu hindägaq üten ka mürä, õhutsurkmisõ ja ka tahraq, miä piät eläjit raudtiist kavvõmban hoitma.
Vahtsõ raudtiitrassi ehitämises võedas maaha mõtso, raudtiiehitüs häötäs elokotussit, mõotas tuud, kui vesi luudusõn ümbre käü, mõotas tsirkõ rändämist jpm.
Kuq raudtii pääl nakkasõ sõitma ka oholidsõq kuurmaq, või õnnõtus pall'o kurja tuvvaq, esikiq, kui taa õnnõtusõ võimalus om väiku.


Liivlasõq.
Liivlasõq (liivi keelen "līvlizt") om õdagumeresoomõ rahvas, kink aoluulinõ elomaa om põrõldsõ Läti Põh'a-Kuramaal ja Õdagu-Vidzemen ni Lõunaõdagu-Eestin. Liivlaisis om peet näid, kink imäkiil om liivi kiil ni noidõ latsi ja aigraamatidõ seen liivlaisis nimmat inemiisi. Liivlaisi välläkujonõminõ paigutadas noorõmba ravvaao edeotsa, näide kultuuri ja arvukusõ häitseaig 11.–12. aastagasaa sisse, pääle tuud om näid kõrrast veidembäs jäänüq. 2017. aastagal oll' Lätin 16, Eestin 85 ja Vinnemaal 7 inemist, kiä hinnäst liivlasõs ütliq. Viimäne inemine, kelle imäkiil oll' liivi kiil, oll' Kristiņi Grizelda. Tä kuuli 2013. aastagal Kanadan.
Nimi.
Olõ-õiq peris kindla, kost liivlaisi nimetüs om tulnuq ja kas liivlasõq saiõq uma nime Liivimaa perrä vai vastapiten. Üts' seletüs om, et nimi om tulnuq sõnast "liiva", miä om tähendänüq liiva, liivaranda vai ka porri ja muta, vai hoobis soist kotust. Nuuq sõnaq kirjeldäse elomaid jõki pervi pääl. Kuimuudu liivlasõq hinnäst edimält esiq kutsiq, om tiidmäldäq. 18. aastagasaal om üles märgit "lībist", "līb raust" (rahvas), "līvõd", "līvlizt" 'liivlasõq', miä ommaq saaduq saksa, läti vai eesti keelest. Kuramaa liivlasõq nimssiq hinnäst "kurāli" 'kuralanõ, kuramaalanõ', "rāndali" 'randlanõ' ja "kalāmi’ed" 'kalameheq'.


Bideni Joe.
Bideni Joe (inglüse nimmi välläütlemine [ˈbaɪdənɪ dʒəʊ], Joseph Robinette ”Joe” Biden jr.; sündünüq 20. märtekuu pääväl 1942 Scrantonin, Pennsylvanian, Ameeriga Ütisriigen) om Ameeriga Ütisriike põrõldnõ, 46. president.


Eesti pääministri.
Eesti Vabariigi pääministri edüstäs Vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om Eesti pääministri Kalda Kaja.
Ülesandõq.
Pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit, kirotas alla valitsusõ õigusaktõlõ, nõud tõisilt ministrilt seletüst tegemiisi kotsalõ, tege säädüsen määrät juhtumisil presidendile ettepanõgi vaihtaq valitsusõ liikmit, edüstäs valitsust kohtun, Õuruupa ülembkogon ni Õuruupa Liido riigipäie ja valitsusjuhtõ nõvvokogon.
Pääministri nimmas kats ministrit, kinkal om õigus timä asõmal olla, ku tä esiq kon kavvõmban om. Asõmalolõmisõ kõrra määräs pääministri.
Pääministri määrämine.
Ku valitsus ast tagasi, määräs president 14 päävä seen vahtsõ pääministrikandidaadi. Riigikogo and tälle volitusõq vahtsõ valitsusõ kokko pandmisõs. Pääle tuud om pääministril 14 päivä aiga vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ja ummi põhimõttit Riigikogole seletäq. Riigikogo otsustas avaligul hääletämisel, kas pääministri saa volitusõq vahtsõnõ valitsus kokko pandaq.
Ku pääministri om Riigikogolt volitusõq saanuq, esitäs tä 7 päävä seen uma valitsusõ kuunsaiso presidendile, kiä vahtsõ valitsusõ 3 päävä joosul amõti pääle määräs.
Ku pääministrikandidaat küländ Riigikogo hääli ei saaq vai ei tulõq valitsusõ kokkopandmisõga toimõ, om presidendil õigus 7 pääväga nimmata mõni tõnõ pääministrikandidaat.


Kalda Kaja.
Kalda Kaja (sündünüq 18. piimäkuu pääväl 1977 Tal'nan) om Eesti poliitik, 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 Eesti Vabariigi pääministri, 14. mahlakuu pääväst 2018 Reformieräkunna esimiis.
Kallas oll' XII Riigikogo liigõq ni majanduskomisjoni esimiis 2011–2014 ja Õuruupa Parlamendin 2014–2018.
Haridus.
2009–2010 Estonian Business School, EMBA
2007– Estonian Business School, MBA
1995–1999 Tarto Ülikuul, õigustiidüskund, BA
1992–1995 Talliina 7. Keskkuul (Inglüse Kollõdž), keskharidus
1984–1992 Talliina Lillekülä Gümnaasium, põhiharidus
Karjäär.
2011–2014 XII Riigikogo liigõq, majanduskomisjoni esimiis
2008–2011 Ahvokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõigusõ osakunna juht, partner
2009–2010 MTÜ Eesti Tuulõenergiä Assotsiatsiuun, juhatusõ liigõq
2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõvvokogo liigõq
2008 OÜ Nelja Energia, juhatusõ liigõq
2008–2010 OÜ Roheline Ring Tuulepargid, nõvvokogo liigõq
2008–2010 OÜ Tooma Tuulepark, nõvvokogo liigõq
2008–2010 OÜ Paldiski Tuulepark, nõvvokogo liigõq
2007–2010 OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, nõvvokogo liigõq
2006–2008 Ahvokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, vandõahvokaat
2004–2006 Ahvokaadibüroo Tark & Co, partner, vandõahvokaat
2004–2010 OÜ Viru–Nigula Tuulõpark, nõvvokogo liigõq
2003–2010 OÜ Pakri Tuulõpark, nõvvokogo liigõq
2003–2007 AS LHV–Seesam Varahaldus, nõvvokogo liigõq
2002–2006 Ahvokaadibüroo Tark & Co, vandõahvokaat
2003 (okt) Ahvokaadibüroo Hannes Snellmann, Helsingi, ahvokaat
1999–2002 Ahvokaadibüroo Tark & Co, ahvokaat
2001 (märts–aprill) ahvokaadibüroo Courtois Lébel, Pariis, ahvokaat
1998–1999 Ahvokaadibüroo Tark & Co, jurist
1997 (suvi) Ahvokaadibüroo Tark & Co, jurist
Poliitiga.
Kalda Kaja ast Rosimannusõ Raini hääskitmisega 2010. aastagal Reformieräkunda ja sai 2011. aastaga valimiisil 7157 hellü ni isikumandaadi.
2013. aastagal sai timäst Reformieräkunna asõesimiis.
2014. aastaga Õuruupa Parlamendi valimiisil sai Kallas 21 504 hellüga valitus kuun Ansipi Andrusõ, Tarandi Indreku, Lauristini Marju, Toomõ Yana ja Kelami Tunnõga.
Õuruupa Parlamendil olliq Kalda töis Õuruupa Liido ni Ukraina suhtõq, digitaalnõ ütine turg ja energiä- ni tarbijapoliitiga. Tä oll' Õuruupa Liido-Ukraina parlamentaarsõ kuuntüükomisjoni (D-UA) asõesimiis, oll' tüüstuse, tiidüsuurmiisi ja jovvumajandusõ komisjonin (ITRE) ni Euronesti parlamentaarsõn täüskogon (DEPA).Tä oll' siseturu- ja ostjakaitsõkomisjoni (IMCO) ni Ameeriga Ütisriikega läbikäümiskomisjoni (D-US) asõmõlõ pant liigõq. Lisas oll' Kallas Õuruupa Parlamendi digitaalsõ agenda tüürühmän ja oll' nuuri tüürühmä asõesimiis.
2017. aasta sügüse vali poliitigaaokiri Politico Kalda ütes Brüsseli tähtsämbäs naasõs. 2017. aastaga urbõkuun kirot' VoteWatch, et Kallas oll' digi- ja telekommunikatsioonipoliitiga valdkunnan mõukusõlt kuvvõs saadik.
2018. aastaga märtekuun tull' vällä Kalda raamat "MEP. 4 aastakka Õuruupa Parlamendin", kon tä kõnõlõs uma elost ja tüüst Brüsselin.
2019. aastaga urbõkuu XIV Riigikogo valimiisil saiõq Kallas ni Reformieräkund kõgõ rohkõmb helle, selle nimmas president Kaljulaiu Kersti pääministrikandidaadis Kalda. Valitsusliido teiq hoobis Keskeräkund, Esämaa ja EKRE ja pääministris sai Ratta Jüri.
14. vahtsõaastakuu pääväl 2021 tekk' president Kaljulaid Kaldalõ ettepaneki järgmäne Eesti valitsus kokko pandaq. 25. vahtsõaastakuu pääväl and' Riigikogo Kaldalõ volitusõq vahtsõ valitsusõ kokkopanõkis. Kallas ütel', et vahtsõl valitsusõl om vaia üle saiaq nelläst kriisist: COVID–19, väärtüisi kriis, majanduskriis ni korruptsiuun. 26. vahtsõaastakuu pääväl and' Kalda Kaja amõtivandõ ni timäst sai Eesti Vabariigi edimäne naispääministri. Edimäne ministrin külänkäük vällämaalõ oll' 19. radokuu pääväl 2021, ku Kallas sõit' Suumõ pääministri Marini Sanna ja presidendi Niinistö Sauliga kohtuma.
Uma elo.
Kalda Kaja esä om inneskine Reformieräkunna esimiis ja Eesti pääministri 2002–2003 Kalda Siim. Kajal om veli Ülo.
2011. aastagast elli üten Veskimäe Taaviga, 8. märtekuu pääväl 2011 sündü näil poig Sten. 2014. aastagal lätsiq nä lakja.
14. süküskuu pääväl 2018 läts Kallas mehele Halliku Arvolõ.
Kallas mõist pääle eesti keele ka inglüse, soomõ, prantsusõ ja vinne kiilt.
Tälle miildüseq viil golf, suusataminõ, trullsõit, mõistatusõq ja aolugu.


Tšehhovi Anton.
Tšehhovi Anton (Антон Павлович Чехов, "Anton Pavlovitš Tšehhov"; sündünüq 29. vahtsõaastakuu pääväl (vkp 17.01.) 1860 Taganrogin, koolnuq 15. hainakuu pääväl 1904 Badenweilerin, Badeni suurhertsogiriigin) oll' vinne näüte- ja novellikiränik ni arst.
Tšehhovi näütemänge "Kajak", "Uno Vanja", "Kolm sõsard" ja "Kirsiaid" om ka Eestin pall'o mängit.


Ukuaru valss.
Ukuaru valss om Pärdi Arvo 1973. aastagal kirotõt valss, mink tä kirot' Laiusõ Leida filmi "Ukuaru" jaos. Valsi pikkus om 2.30 minutit.
"Ukuaru valsi" viis saiõ rahva seen väega tuntus ja armastadus ni naksi umma elo elämä – pall'oq rahvamuusigaansambliq mängväq taad valssi umma säädüngiga. Väega häste om tunnõt ansambli Lindprii säädüng, aga umaq variandiq ommaq ka Sannalisil ja Väiküisi Lõõtspille Ütisüsel ni tõisilgiq.
Valsist om tett ka tands, miä oll' ka tandsopido kava seen.
Uppina Juhan om ütelnüq, et "Ukuaru valss" om lihtsä ja illos lugu, minkast kõik arvo saavaq. Valss passis kokko vahtsõmba rahvamuusigagaq, kon om kolm duuri ja mašoornõ stiil. "Ukuaru valss" om vaba ja passis nii pulma kui matidsõlõ.
"Ukuaru valss" filmin.
Muusik Rebäse Henn ütel', et valss sündü Tallinnfilmi Harju uulidsa helüstuudion, ku Laiusõ Leida pallõl' Pärti, et tuu filmi jaos üte lõõdsaluu kirotanuq. Pärt kirot' viisi säälsaman stuudion klavõrinuka pääl valmis.
"Ukuaru" filmin mäng valssi Aksel (Ulfsaki Lembit), kiä nakas tuuga Minnalõ (Kulli Elle) miildümä. Ommaq jutuq, et periselt mäng' taa luu sissõ akordionnimeistre Tammanni Venda, aga filmi lõputiitride seen Tammanni nimme ei olõq.
Uppina Juhan om ütelnüq, et Laiusõ Leida om loonuq säändse pildi, et "Ukuaru valss" om lõõtspilli lugu. Tegeligult om originaalvarianti filmin näüdet Teppo-tüüpi lõõtspilli pääl võimadu mängiq ja filmi helü pääl mäng hoobis akordion.
VLÜ.
1990. aastaga lõpun kaiõ Matvere Marko naasõga "Ukuaru" filmi ni naasõlõ taa valss väega miildü. Matverele hindäle miildü lõõtsamäng ja tä püüdse uma kõrvaga luu karmoška pääl maaha võttaq.
"Mul es olõq minkagiq salvõstaq ni ma opsõ tä luu võlssi ärq," ütel' Matvere.
Väiküsi Lõõtspille Ütisüs naksi umma esinemiisil taad palla avavalsis mängmä ni tuu võlssi vai ummamuudu mängit variant jäi rahvalõ ja tõisilõ muusikilõ miilde.
VLÜ variandilõ ommaq mano tulnuq egäsugudsõq taktiq ja melismiq, midä Pärt esiq sinnäq kindlalõ es pannuq.
Luigelaulunelik.
Üts näist, kellele VLÜ variant miildü, oll' Põldsepä Margus, kiä võtt' valsi Untsakatõ ja Luigelauluneliku kavva.
Õdak inne salvõstamist näkk' Põldsepp filmi päält edimäst varianti ja saiõ arvo, et näide valss om hoobis tõistsugunõ. Nii saiõ kokko katõ versiooni parõmbaq kotussõq ja sündü "Ukuaru valss" Põldsepõ Margusõ muudu.
Sannalise.
Ansambli Sannalise plaadi pääl om "Ukuaru valsi" kotsalõ kirotõt jo "rahvalik". Tuu tähendäs, et pikäpääle naksi valss jo umma elo elämä ja Pärdi Arvo kirotõt varjant jäie kõrrast kavvõmbalõ.
Pärdi Arvo.
Rassõ om üteldäq, kas põrõld rahva seen tunnõt lugu om iks Pärdi Arvo uma. Rahvaligun variandin om sakõstõ pruugit subdominanti (nelläs astõq, näütüses A-duuri subdominant om D-duur), miä Pärdilt sukugi ei miildüq.
2010. aastagal pandsõ Pärt uma luu klavõri pääle ümbre.
Ammõtlik, Pärdi hääs kitõt akordionisäädüng saiõ Aintsi Taimoga valmis 2016. aastagal.
Uppina Juhan om ütelnüq, et filmin mängit varianti
Tands.
Orava Maie tekk' viisi pääle tandso, midä om tantsit 2009. tandsopidol.


Eesti piir'.
Eesti Vabariigi riigipiir ja Õuruupa Liido välispiir
Eesti piir' om Eesti riigipiir'.
Eestil om maapiir' Vinnemaa (Eesti-Vinnemaa piir') ja Lätiga (Eesti-Läti piir) ni merepiir' Soomõ (Eesti-Soomõ piir') ja Roodsiga (Eesti-Roodsi piir').
Eesti ja Vinne piir' om ka Õuruupa Liido välispiir'.
Eesti piiri hoit ja valv Politsei- ja Piirivalvõammõdi piirivalvõosakund.


Väikene kunnakodas.
Väikene kunnakodas om murdja tsirk, kiä kuulus kotka perre.
Tä pelgäs, et inemiseq tedä sekäseq. Tä söögis ommaq pääas'aligult kunnaq ja hiireq. Näid ots' tä niidü ja nurmõ kotsil linnatõn. Talvõs lindas kunnakodas lõuna poolõ mõnõ lämmämbä paiga pääle, miiq kandin olõ ei täl talvõl süvväq.


Merekodas.
Merekodas vai merekodask om Eesti kodastõ siän kõgõ suurõmb rüüvli. Tälle miildüs vii lähkün elläq. Sakõstõ ommaq tä elopaigaq kuusõmõtsan vai pedästikkõ pite. Pesä tege tä pedäjä otsa suurist puujupõst. Pesäkotusõq ommaq väega vanaq – sagõhõhe om merekodassit nätt esikiq mitusada aastakka üte paiga pääl. Mõni aig tagasi jäiq merekodasõq väega harvas. Nääq seiq inemise kihvtitet eläjit. Merekotka õigõs söögis ommaq viipäälidseq eläjäq. Et tä om esiq väega suur', sis ei piäq tä tõisi tsirkõ suurt pelgämä – süü ärq, kiä õnnõ ette putus. Kalaq miildüseq tälle niisama häste.
Merekodas on Eesti Verevä Raamadu seen ja kuulus luuduskaitsõ alaq.


Must toonõkurg.
Must toonõkurg eläs vanno mõtsu seen, kon ommaq suuq vai voolugaq viikogoq lähkün
Must toonõkurg vai must toonikurg om tsirk, kiä kuulus toonõkurõ perre.
Must tuunõkurg om valgõst toonõkurõst vähämb. Tä sulõq ommaq inämbjaolt mustaq, a rohilidsõlt ja vasõkarva läük'väq. Must-toonõkurg' taht elläq vanno mõtsu seen vai vanno puiõ man. Viil miildüs tälle elläq soiõ pääl, kohe rassõ om manoq päsedäq. A miildüs ka lakõ pervegaq jõki vai järvi veeren.
Uma pesä jaos ots' tä jämmeq ossaq ja pand nuuq mättide, mulla ja savigaq üts'tõõsõ külge kinniq. Ku valgõ ja musta kurõ pessä saassiq kõrvuisi kaiaq, sis musta toonõkurõ pesä om pall'o kõrraligumb. Munnõ om pesän inämbüste neli. Pujaq, kiä munast vällä tulõvaq, ommaq paksõ valgidõ vai hallõ pudsusulgigaq. Kavva aigu ommaq nääq peris pesän pikäle. A peränpoolõ nõsõsõq joq istma. Suurõs kasusõq nääq 50 päävägaq. Ku saavaq 65 päivä vanas, om lakja ilma minek'.
Musta toonõkurõ helügiq om valgõ umast tõistõ. Tä ajassiq niguq tasalikku villu: tseli-tseli! Ärq siskiq segäguq tä ello – tä pelgäs inemiisi. Musta toonõkurõ pesäkotusõq ommaq Antsla kandin, Erästvere ja Miss'o mõtsu seen.
Orandsigaq om märgit, kon must koonõkurg pesitses, sinidse ja rohilidsõgaq om märgit, kon tä talvõl om


Iäpura.
Iäpura süü väikeisi viieläjit ja väikeisi kallo
Iäpura vai vesipapp' vai papiesänd om tsirk, kiä kuulus vesipapi perre.
Iäpura om esiqmuudu tsirk. Eestin om tedä veidüq. Siiäq tulõ tä ynnõ talvõs. Tä tulõ ilda sügüse ja lindas vanna pesäpaika tagasi varra keväjä. Sagõhõhe või iäpurra nätäq vii kotsil mynõ ossaharo, lepäjuurõ vai kivi pääl, miä vii seest paistus.
Timä mustaq sulõq ja valgõ lapp' rynna pääl ommaq niguq keriguopõtaja vai papi rõivaq. Ku tä vihastas, koogutas ku papp'. Ka inne ja päält vii alaq minekit vai õhun lindamist tege tä peris pall'o koogutuisi. Tä süü väikeisi viieläjit ja väikeisi kallo. Naid püüd tä nii viist ku vii lähküst, jõõpõh'a ruusa seest ja kivve alt. Naaq tsirguq juuskvaq, ujosõq ja kargasõq vette väega kipõstõ. Imehtämä pand tuu, et nääq võivaq iäkülmä viigaq jyypõâa pääl uma söögi perrä pikä maa maaha juuskõq.


Kütiorg.
Kütiorg vai Holsta org vai Tohkri org om org Vahtsõliina kihlkunnan.
Kütiorg, midä kutsutas ka Holsta ja Tohkri oros, jääs Haani luuduspargi piire sisse. Taa oro mäemäne jago om piiris Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunna vaihõl. Org esiq om pia säidse kilomiitret pikk ja mõnõ kotusõ pääl esikiq 70 miitret süvä. Tõist nii süvvä orgo olõ-õiq tervel Eestimaal. Mitmõn paigan lääväq küländ tasadsõq orokaldõq kõrragaq korgõs ja nõsõsõq niivõrra pistü, et säält üles minnäq om pia võimadu. Kütiorgo tulõ sisse peris pall'o vähämbit orokõisi, mink küleq ommaq niisamatõ pistülidseq. Paigapääl kutsutas noid "tsoriq". Läbi oro juusk Võhandu jõõ poolõ väiku Isknä ujakõnõ. Kütioro Kasaritsa-puulsõ veere pääle om tett mäesuusakeskus. Oro Vahtsõliina-puulsõ kaldõ pääl oll' kunst'nik Ohaka Valduri esiqmuudu maalikoda. Täämbädsel aol tege sääl ütte ni tõist kunsti- ja fotomiis' Peeter Laurits. Sinnäq käü kokko muudkiq kunstirahvast.
Oro nimi ja aolugu.
Seo veere rahval es olõki orole ütist nimme – egä jao kotsilõ käve uma nimi. Alomanõ olï Kütiorg, edesi Süväorg, sis Pööräorg, Mäeorg, Haniorg ja Holsta poolõ käändü Saksaorg. Süväoro kaldõq nõssiq mõnõn paigan pistü niguq majasainaq. Sääl sai õnnõ nii liikuq, et pidi mõnõst puuossast kinniq haardma. Et Süväoro kaldõq ommaq paksu mõtsa all, minti sõto aigu süvvä oropõhja pakko. A oron es saaq esikiq tuld tetäq – savvu nõsõminõ olõssiq vainlaisilõ märko andnuq. Õnnõ mõni kilomiitre oll' maad vana tii pääle, midä müüdä käüti jo keskaol Tartost Vahtsõliina. Tuud pite liiku ka hulgakõisi vainlaisi. Jaanusoro korgõq ja pistülidseq kaldõq teiq nii kar'alõ ku kar'ossilõ pall'o vaiva. Ülesminek' pand' hahkatama ja tekk' puruväsünüs. A tuust huul'maldaq olï esiqeräligult illos kaiaq, kuis oro kaldõ pääl kasviq puuq niguq üts'tõõsõ sälän. Mõnõq küündüq veerändi oro korgusõniq, tõõsõq puuldõ orgo ja kolmandaq kolmveerändiniq. Õnnõ ülemädseq küündüq oro veerest korgõmbahe. Õdagidõ võidsõ päävä minekit või-ollaq uma paaëkümmend kõrda kaiaq. Ku oro põh'an olï päiv jo kaonuq, sai tuud tükk maad korgõmbahe minnen jälkiq nätäq.
Kütioro keskus.
2019. aastaga sügüse teieq Võromaa ettevõtjaq Kütioro keskusõ vahtsõst kõrda ja ehitiq sinnäq suusakeskusõ.
Orgo lätt 7 rata, päämajan saa osta kohvi ja rentiq suuski. Antas ka päävarjo ja kütetäs sanna.


Haapsalu.
Haapsalu (Läänemaa keelepruugin innembä ka Oablu vai Aablu) om liin Eestin Õdagumere veeren Haapsalu lahe lõunõperve pääl, Lääne maakunna valitsõmiskeskus.
Haapsalu liinapää om Urmas Sukles.
Aolugu.
1263. aastagal palodiq leedulasõq maaha Vana-Pärno ni Saarõ-Lääne piiskop Hermann I otust' tetäq vahtsõnõ piiskopkonna põh'a poolõ, kon om julgõmb. 1279. aastagal sai Haapsalu liinaõigusõq.
278x278px
347x347px
Haapsalu kuurort.
Haapsalu om vaiknõ kotus Haapsalu lahe veeren, kon vesi lätt ruttu lämmäs. Doktor Karl Abraham Hunnius naas' pruukma Haapsalu ravimuta. Haapsalu ravimuda ja meri ommaq liina puhkama meelütänüq inemiisi üle maailma.


Runebergi kuuk.
Runebergi kuuk (soomõ keelen "Runebergintorttu") om mandliidõ ja rummi vai arrakiga tett toro kujuga kuuk. Koogi pääl om hariligult vabarnamuus, mink ümbre om tsukrõvaaba tsõõr.
Kuuk om saanuq nime soomõ luulõtaja Johan Ludvig Runebergi perrä, kiä ollõv makjas miis olnuq ja söönüq taad kuuki hummogusöögis.
Runebergi kuukõ müvväs Soomõn vahtsõst aastast kooniq 5. radokuu pääväniq, ku peetäs Runebergi päivä.
Aolugu.
Kõnõldas, et koogi mõtõl vällä luulõtaja naanõ Frederika Runeberg.
Runeberg ollõv kodo tulnuq ja midäd magusat tahtnuq. A tuu aig oll' väega vaenõ (Põh'a-Kar'alan ja Savon süüdi esikiq puukuurt) ja naanõ tekk' umale mehele koogi tuust, midä saiaq oll' – nisujauh, leeväpudinaq, ubinasahvt, mandliq.


Nurmeotsa Sulo.
Nurmeotsa Sulo (27. räüsäkuu päiv 1950 – 4. radokuu päiv 2021) oll´ seto ülembsootska ja kultuuritegeläne.
Tä sündü Poloda nulga Selisä küläh, koh elli kogo uma elo. Koolitiid käve tä Igrisõ algkoolih, Mikitämäe koolih ja Väimälä tehnikumih. Mikitämäe 8-klassilidse kooli lõpot´ aastagal 1966 ni Väimälä näüdüssovhoostehnigumi aastagal 1970.
Nurmeotsa Sulo laul´ 30 aastakka leelokoorih Helmine, minkäst 25 aastakka oll´ pargi vidäjä ni juhendaja. Tä laul´ ka Leiko leelokoorih ja mõnõ aastaga Kuldatsäuga leelokoorih ni tandse ainukeseh seto segätandsurühmäh Hõbehall.
1999. aastaga suvõl Seto kuningriigi pääväl valiti Nurmeotsa Sulo ülembsootskast. Tä oll´ ülembtsootska aastagil 1999–2000 ja päält tuud Seto Kuningriigi kroonikogo sootska. Tä oll´ ka nellitõist kõrda Seto Kuningriigi sõasuurõmb ja juhat´ sõaväe paraati.
"Mu meelest om õga tüü tähtsä, aamõtit om mul olnu’ tõõga hulga, mino jaos oll vaest kõgõ miildejääväb tüü Seto raadio man Kaguraadioh. Taa man avasti hindä jaost pall´o vahtsõt, midä varahaba nigu tiiä-äs, taad eriti inemistõst ja näidõ probleemest tõõsõl puul kontrolljuunt," ütel uma 60. aastaga juubõli Nurmeotsa Sulo intervjuuh Poloda Helüle.
Aastagal 2019 and´ Setomaa vald tälle Vabarna Anne umakultuuripreemiä.
Nurmeotsa Sulo oll´ 1993. aastagast pääle Mikitamäe vallavolikogoh, aastagani 2003 vallavolikogu esimiis. Tä oll´ ka Mikitämäe vallavanõmb aprillist 2004 kooni 2005. aastaga septembrini. Nurmeotsa Sulo oll´ valitu Mikitämäe vallavolikogohe õga kõrd 1993. aastagast pääle kooni vald läts Setomaa valla ala 2017. aastal.
Tä kuulu Keskeräkunda alatõh maist 1997.


Soomõ hummogumurdõq.
Hummogumurdõq ommaq märgüt lilla (Savo) ja roosagaq (Lõunõhummogu murdõq). Kaardi päält ommaq vällä jäänüq Kar'ala maakaal ni Ingerimaa
Soomõ hummogumurdõq (soomõ keelen "itämurteet") ommaq murdõq, midä kõnõldas Hummogu-Soomõn.
Hummogumurdit, pääas'aligult lõunõhummogu murdit, kõnõldi ka Kar'ala maakaala pääl. Sõa aol kahandõdiq inemiseq ärq ja nuuq inemiseq eläväq noq ümbre Soomõ, pall'oq ommaq jo umma murdõ ärq unõhtanu. Soomõ hummogumurdis loetas ka ingerlaisi kiilt.
Soomõ hummogumurdõq ommaq üts' katõst soomõ keele päämidsest murdõrühmäst. Tõsõs suurõmbas murdõrühmäs om õdagumurdõq.
Tunnussõq.
Soomõ keelen om hää võrrõldaq, kuimuudu määnegi sõna käändüs kiräkeelen ja kuimuudu määndsengi murdõn.
"T" nõrk astõq.
Vana õdagumeresoomõ astmõvaeldus om olnuq "t":"ð," näütüses "pata:paðan". Võro keelen ommaq "n" ja ð vaihõlt ärq kaonu ni käänätäs "pada": "paa."
Ka soomõ hummogumurdin või ollaq tuu "d" är kaonu, aga sääl või ollaq ka midägi muud: "j", "v" vai "h".
Näütüses ku soomõ kiräkeelen om "sota":"sodan", sis Kar'ala maakaalalt peri inemine või üldäq ka "sota:sovan".
Kiräkeele "ts".
Soomõ kiräkeele "ts" om hummogumurdin "ht".
Pehmendüs.
Ku võro keelen saa kõiki helle pehmendäq (näütüses kuimuudu üteldäs "pluss võro keelen ja "pluss" eesti keelen), sis soomõ keelen inämbäste pehmendüisi ei olõq. Ommaq õnnõq mõnõq kotusõq, kon om pehmendüst kuuldaq ja nuuq ommaq hummogumurdõ ala pääl. Säänest pehmendüst märgitäs soomõ keelen "j"-tähega, miä või essütäq võro- vai eestikiilset inemist.
Näütüses om Kallavesi, miä om üts' suurõmbit Soomõ järvi, seokandi kõnõpruugin "kallavesj".
Miiq, tiiq, nimäq.
Õdagumeresoomõ keelin om erinevit püürdelõppõ ja asõsõnno. Mõnõn mõttõn ommaq naaq sarnadsõq, tõsõn mõttõn andvaq märki, kost kõnõlõja või peri ollaq.
Ku suumlanõ ütles "myö" 'miiq', "työ" 'tiiq' ja "hyö" 'nimäq', om tä kindlalõ hummogumurdõ alalt peri. Vanaq Laadoga algkeele asõsõnaq omma kül laembalt levinüq, aga Soomõ piire seen ommaq nuuq küländ hääq märgiq.
Kiildsõna.
Ku võro keelen saat keeldäq kattõ muudu: "är minguq!" vai "minku-uiq!," sis soomõ keelen om kiildmine rohkõmb eesti keele muudu: "älä mene!"
Ku suumlanõ ütles "elä mäne!", om tä määndsegi hummogumurdõ kõnõlõja.


Savvo murdõq.
Savvo murdõq (soomõ keelen "savolaismurteet") ommaq rühm soomõ keele hummogumurdit, midä kõnõldas pääle Savo maakunna viil ka Kesk-Soomõn, Põh'a-Kar'alan, Kainuun, Lõunõ-Põh'amaal ja Koillismaal.
"T" nõrk vastõq.
Ku soomõ kiräkeelen om "t" nõrk vastõq "d", näütüses "pata": "padan", sis Savvo murdõq ommaq "d" ärq kaotanuq vai millegi muugaq asõndanuq.
"Mahtaako suaha kalloo?" 'Ei tiiä, kas kallo ka saa'. (Soomõ kiräkeelen olnuq seo "saada")
"Ts" vastõq.
Ku kiräkeelen om "ts", näütüses "metsä" 'mõts', om Savvo murdin seo asõmal "ht": "mehtä".
Tyttö männöö mehtään 'Tütrik lätt mõtsa'
Vahõqhelü.
Ku võro keelen võit üteldäq "külm, Volvo, silmäq", sis Savon tulõ sinnä helü vaihõlõ: "kylymä, Volovo, silimät".
Katsikvabahelle reduktsioon.
"Kyllä Savonmua on oekein toloku immeisten mua."
Savvo murrõq kultuurin.
Suumlaisi eepos "Kalõvala" om tõlgit ka Savvo murdõhe.
Ka muial maailman tunnõt "Ievan polkka" (võro keelen "Eeva polka") om laulõt Savvo murdõn.
Soomõn tetäs savolaisi üle kõik aig nall'a, et nä ei mõistaq midägi õkva är üteldäq. Üle soomõ om tunnõt savvokiilne lausõq "Suattaapi olla että on, suattaapi olla että ei" 'Vai ollaq et om, a vai olla olõ-õiq."


Setomaa ülembsoots'ka.
Setomaa ülembsootśka valitas õga aastaga Seto kuningriigi päivil setodõ kuniga Peko asõmikust maa pääl, nikagu kuni kunigas Peko eis Petsere koobah makas.
Innidseq Setomaa ülembsoots'kaq ommavaq Seto Kuningriigi Kroonikogo liikmõq vai sootśkaq. Nimäq andvaq ülembsoots'kalõ nõvvo.


Anafülaktilinõ šokk.
Anafülaktilinõ šokk vai anafülaksia vai anafülaktilinõ vastavõtminõ om kihä allergiline reagiirmine, miä tulõ kipõlt pääle ja om elolõ ohtlik.
Äkiline reagiirmine tulõ määndsestki allergeenist, näütüses arstiruuh vai määnegi muu ainõq (pähknäq, munaq, mutugatsuskaminõ ja -kihvtiq), midä inemine ei suudaq vasta võttaq.
Hariligult om arstiroho vai vaktsiini pääl anafülaktilinõ šoki kirän ku kõrvaltoimõq.
Pääle latsõ vaktsiniirmist (läätsi vai tsiatõvõ vasta) piät vanõmb haigõmajan umma last kaema, et tuu šokk pääle es tulnuq.
Märgiq.
Sadanuq vererõhk, rassõ om hingädäq, mõnikõrd kiil ja kaal paistusõq üles. Kuum nakas, silmäq süüdäseq, jalaq, nägo ja käeq paistusõq üles.
Võit ka ossõndaq, kõtt või halutaq.
Midä tetäq?
Ku haigõl om süstla adrenaliiniga, piät timmä kintsu süstmä. Ku ei avitaq, sis 5 minudi peräst vahtsõnõ süst tetäq.
Haigõ piät istma pandaq, sis om parõmb hingadaq.


Johansoni Jaak.
Johansoni Jaak (Jaak Johanson, sündünüq 15. joulukuu pääväl 1959 Tarton, koolnuq 14. radokuu pääväl 2021) oll' eesti näütelejä ja perimüsmuusik.
Johanson lõpõt' 1978. aastagal Talliina 7. Keskkooli ja 1982. aastagal Talliina Riikligu Konservatooriumi lavakunsti 10. linnu, midä opas' Üksküla Aarne.
Kõgõ rohkõmb tunnõt oll' timä Johansonnõ perreansambli Johansoniq ("Johansonid").
2010. aastagal saiõ Jaak presidendilt Valgõtähe IV klassi tiinidemärgi.
Tä kirot' 2019. aastagal, et täl om verevähk. Jaak kuuli 2021. aastaga 14. radokuu pääväl.
Pereq.
Johansoni Jaak oll' peri muusikidõ suguvõsast.
Timä vanaesä oll' kiränik Rummo Paul. Imä oll' bioluug', aokiränik ni toimõndaja Johansoni Mall. Timä sõsaraq ja veleq olliq Mart, Kärt ja Ants, timä tädimiis oll' viiemeistre Tormisõ Veljo.


Riitsaarõ Evar.
a 2015. aastagal soomõ-ugri vikiseminääri avamisõl Obinitsah
Riitsaarõ Evar (sündünü 29. räüsäkuu pääväl 1968 Setomaal Mokornulgah Obinitsa küläh) om seto sootska ja kunstnik.
Tä om käünü Obinitsa koolih ja päält tuud opnu Vahtsõliinah ja sõs Tal′nah pedagoogikaülikoolih kunsti.
Parhilla eläs Obinitsah, koh tä pidä üteh Kauksi Üllega om kunstigaleriid Hal'as Kunn.
Tä om maalnu, illustriinu raamatid – näütüsest jooństanu’ pildi’ Kauksi Ülle "Käänüpääväle", Vigala Sassi "Kuldmammale" ja seto lugõmikulõ – ni restauriirnu hoonit. Päält tuud om tä valmistanu’ seto suursõlgi ja muid hõpõehtit ni om tennü seto mustridõ ni kirjuga sainapaprit, midä saa kaia’ Saatse muuseumih, Irboska muuseumih, Seto seltsimajah, Setokunstõ galeriih Obinitsah.
Neläl aastagal (2003–2007) oll´ Riitsaarõ Evar Setomaa ülembsootska.
Riitsaarõ Evar om laulnu ansamblih Lõkõriq ni esinenü ka üteh seto miihi laulupargiga Liinatśuraq. Seto laulu laul tä Seto miihi summah ja SMS Tuhkwizza punkbändih.
"Olõ arvamisõl, et perimüskultuurõ tulõ hoita’ ja edesi kanda’. Võimalusõl vana mooduga, vajadusõl vahtsõ ao abivahendeid kasutadõh," ütles tä eis.


Laitsna-Hurda.
Laitsna-Hurda om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbertegemiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Hurda.
Aolugu.
1796 "Dorf Hurda", 1811 "Hurta", 1815 "Hurda", 1839 "Hurta", kooniq 2017 Hurda.
Hurda oll' 1977–1997 Sarisõ külä osa. 2017. panti nimele mõisa perrä otsa Laitsna- (mõisa järgi) seol ja tõõsõl Hurda küläl vaihõt tetäq. Külä nimme on Rõugü kerkoraamatin kirotõt "Hurda", s'aksa vai läti muudu "Hurta".


Vodi.
Vodi om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Kallastõ.


Mäe-Lüütsepä.
Mäe-Lüütsepä om külä Võromaal Rõugõ vallan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegmiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Lüütsepä.


Teppo lõõts.
Teppo Lõõts (kaq Võro lõõts vai Eesti Lõõts) om lõõtspilli tüüp, mink lõi Võromaa pillimeistre Teppo August 19. aastagasaa lõpun.
Tuu om kolmõ- vai nellärialinõ katõ- vai kolmõkoorilinõ (ütte nuppu vaotõn heläsi tähendäs kats vai kolm kiilt) bisonoornõ (lõõtsa vallalõ tõmmatõn ni kokko tougatõn and üts nupp tähendäs tõistmuudu noodi) diatoonilinõ lõõtspill. Hariligult om Teppo lõõts külh nelläriälinõ ni kolmõkoorilinõ.
Teppo August lõi uma edimädse pilli 1892. aastagal toonahavva levinüide vabrigulõõtspille perrä, aq pilli ommaq ildampa ka tõõsõq meistriq tävvendänüq. Teppo lõõtsa tundas tuu kärisevä helüvärmi, esiqerälidse uhkõhe ehitedü vällänägemise ja keerolidsõ kirä perrä. Teppo Lõõtsa mängeq edeotsan päämidselt meheq. Lõõtsa tunnõti ku hääd tsimmanipilli uma kõva helü läbi, tuuperäst passõ tä häste õkva välän küläpitõl mängmises. Seo and’ pillile edimält külh „lihtsä“ küläpilli kuulsusõ, miä muutu õkva inne Tõist Ilmsasõta, kuq pilli mänge raadion kuulsas lõõdsamängomeistri Karl Kikas.
Teppo pilliq ommaq kõgõ olnuq hinnan ni kuna pilli tegemine om aigo- ja tüüdnõudva, sõs ka väega kalliq. 20. aastagasaa algusõn mass’ lõõtspill 4–5 tüühobõsõ hinna. Piilimeistre Heino Tartese sõnno perrä kuustus pill üten nakloga ni muiõ tsillojakõga inämb kuq 4000st jaost.


Rogosi-Mikita.
Rogosi-Mikita om külä Võromaal Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemiseniq oll' külä Haani vallan ja kand' nimme Mikita.


Võro keele murdõq.
-hn" perrä. Nigu nätäq, om näütüses sõna "koton" õdagu puul hoobis "kotun" ja hummogu puul "kotoh", a Haani-Rõugõ vanõmban keelen või tuu täämbätseni pääväni ollaq viil ka "kotohn".
Võro keele murdõq ommaq eri keelekujoq võro keele seen. Neid või jakaq hummogu- ja õdagupoolitsis vai ka egä kihlkunna pääle eräle. Varrõmb olliq võro keele murdõq selgembäq, põrõld ommaq naaq rohkõmb segämini, murdil ommaq ka eesti kiräkeele ni vinne keele mõotusõq.
Päämidseq kats tunnust, mink perrä kiil kõgõ inämb lakja lätt, ommaq seenkäänüs (kas "mõtsan" vai "mõtsah") ja "o" sõna lõpun: ("Võru" vai "Võro"). Küländ vaba võro kiräkiil om katõst kokko pant: sõna lõpul ommaq "o" ni "n", näütüses "koton," a egäüts või uma keele perrä kirotaq ka "kotun" või "kotoh".
Murdõ mõistõq.
Võro keele all mõistõtas kiilt, midä kõnõldas Vana-Võromaa ala pääl, miä om vällä kasunuq vanast lõunõeesti hõimokeelest. Keeletiidüse perrä oll' vana lõunõeesti hõimokiil vai -murrõq edimäne, miä õdgumeresoomõ algkeelest lakja läts'. Tõisist hõimumurdist ommaq tegünüq soomõ, eesti, kar'ala jm keeleq. Joonõq, miä ommaq võro keelen alalõ, ommaq tõisist nii tõistõ, et keeletiidüse perrä om võro kiil (vai lõunaeesti kiil) kindlalõ eesti keelest erälesaisva kiil ja tuu eesti keele murdõs pidämine om õnnõ poliitilinõ otsus.
Võro kiil om mitmõlt puult esiqsugutsit mõotuisi saanuq – hummogu puult vinne (ja ka seto) kiil, põh'a ja õdagu puult eesti (ni ka mulgi ja tarto) kiil, lõunõ puult läti kiil, aoluulidsõlt ka s'aksa kiil. Esiq mõotusõq ja inemiisi paiganpüsümine om põhjusõs, mille võro kiil egä nuka pääl esiqsugunõ om.
Võro kiil jagonõs kindlalõ katõs suurõmbas murdõs: hummoguvõro ja õdaguvõro. Hummogu puul üteldäs hariligult "kotoh", õdagu puul "kotun." Mõlõmbaq ommaq lühembäq variandiq vanast "hna-/hnä-"lõpust: mitusada aastat tagasi üteldi "kotohna", "käehnä". Sääntsit vanaperäliidsi sõnavormõ või viil löüdäq vanost rahvalaulõst. Täämbätseni aoni või mõnõl puul Võromaal viil kuuldaq "hn-"lõppu, nt "iihn, kotohn."
Kiilt saa jakaq ka vanno kihlkundõ perrä, nii tulõvaq ka muuq vaihõq parõmbalõ vällä.
Kanepi kihlkunna keelest.
Kanepi kihlkunna kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul Võro-Tarto suurtiid om taa kiil küländ põlva keele muudu. A Valg'järve ja Pikäjärve inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil Jõksi ja Piigandi kandin.
Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel' "kesi" (võro keelen "kesv" vai "kesev"), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ "v"-tähe mano ja sai "kesiv". Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq "adur", "sõbur", "põdur", "nõgul" ja "nagul". Muial üteldäs inämbüisi "adõr", "sõbõr", "põdõr", "nõgõl", "nagõl".
Urvastõ kihlkunna keelest.
Urvastõ kihlkunna esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas "h"-d. Siin om sõnno "naarahtamma" ja "röögähüs" asõmõl hoopis "naaratamma" ja "röögäüs". Koigu kandin om esikiq sõna algusõ "h" peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs "ää", "ain" ja "elü". Terven kihlkunnan käüdäs "külän" ja "mõtsan", a mitte "küläh" ja "mõtsah". A Vana- ja Vahtsõ-Antsla puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve "küläl" ja oll' "obõsõgõ mõtsal". Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq Harglõn ja Karulan "kodu", "talu" ja "elu". A Kärgula ja Sõmmõrpalo nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe "o": "kodo", "talo", "elo", "ragoma".
Karula kihlkunna keelest.
Karula kihlkunnast ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq lätläseq ja mulgiq üten uma keelegaq. Mulgi keele mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.
Harglõ kihlkunna keelest.
Harglõ kihlkunna kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all Koikkülä ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga tarto ja mulgi keele mõotust. A Mõnistõ kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq "iihn", "tüühn", "lubahamma", "pagõhõsõq", "segähüs", "hõbõhõt".
Rõugõ kihlkunna keelest.
Rõugõ kihlkund om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, Haani, Saalussõ ja Kasaritsa kandin kõnõldas sakõstõ niguq Vahtsõliinan: "illos", "taloh", "kotoh", "Rõugõhe", "kavvõmbahe". Õdagu puul Rõugõt niguq Sännän, Krabil ja Varstun lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis "illus", "talun", "kotun", "Rõugõlõ", "kavvõmbalõ". Haani ja Rõugõ kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna "hn"-lõppu. Üteldäs "kotohn" vai "kotuhn".
Räpinä kihlkunna keelest.
Vanal mõisaaol oll' elo Räpinä kihlkunna mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq Peipsi taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om "h" sõna lõpun ("murõh", "hamõh") ja "he"-lõpp ("paossihe", "ilosahe"). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen "o"-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq "olnoq", "kor'atoq", "haukoq". Räpinä keelen või ollaq "ö" sõna lõpun: "tüühö", "sündö", "värmittö". Muial Võromaal üteldäs, et "lehm süü hainaq ärq". A Räpinä keelen olõssi tuu: "lehem sööse haan'aq ärq."
Vahtsõliina kihlkunna keelest.
Vahtsõliina kihlkunna inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga "h"-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq "magahamma", "halõhus", "varahappa", "helehehe", "saisahutma", "hürmähütmä". Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ "mõtsan", "koton" ja "pähäq". A siin veeren oldas iks väega kimmähe "mõtsah" ja "kotoh" ni müts pandas "päähä".
Põlva kihlkunna keelest.
Ka Põlva kihlkunda om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ "h": "hago, haud, hädä"; sõna lõpu "h": "herneh, terveh". Põlva kihlkunnan üteldäs ka "maaha" ja "päähä", mitte eesti keele muudu "maha" ja "pähe." Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) "timä" "sööse" ja "jääse", mitte nigu muial Võromaal "timä süü" ja "timä jääs."


Tubala.
Tubala om külä Hiiomaal Pühälepä kihlkunnan.
Küllä om edimäst kõrda kiräsõnah mainituq 1564. aastagal ("Twbbesälke by"). Päält tuud om külä nimest kirjä pantu 1688. aastagal "Tubasellieby", 1798. aastagal "Tubbaselja" ja 1923. aastagal "Tubala".
Mõisaaol kuulu Tubala külä Suuremõisa mõisalõ.
Külän elliq rahvaloendusõ andmil 2011. aastagal 79 inemist, kõik eestläseq.
Tubalahe om ijäaost jäänü üts ilmadu suur kivimüräk, Tubala rändrahn, miä om suurusõ perrä Hiiomaa kuvvõs kivi.
Perimüse perrä om kivimürägü all saivas (hiio keeleh "vai" 'vagja'), miä hoit Hiiomaa saart merepõhjan kinniq, õt saar merd piten minemä ujoma nakanu-ui. Selle om Tubala külä üle kogo Hiiomaa tähtsä külä ja selle kutsutas Pühälepä kihlkunna inemiisi ehthiidlaisis. Ehthiidladsõq ommaq üts ligi 50 hiidlaisi seldsist.
Külänimi om tulnu sõnnost "tuba" 'maja, talo' ja "selg" 'maasälg'. Küläst lätt läbi põh´a-lõunõsuunalinõ maasälg, midä piteh juusk Kärdla–Käina maantii. Külä om ka esi samma jutti piten kasvanuq.
Parhilla kuulus Tubala külä Hiiomaa valla ala. Kooni 2017. aastaga haldusreformini kuulu külä Pühälepä valla ala.
Tubalan om ka kats tuulõkivvi, miä ommaq muinsuskaitsõ all: Tõnise tuulik ja Tubala tuulik.
Ameeriga astronaudi Aunapu Manni Nicole'i edevanõmbaq ommaq Tubala küläst peri.


Konnu Ragnar.
Konnu Ragnar (Ragnar Kond, sündünüq 12. vahtsõaastakuu pääväl 1966) om eesti aokiränik.
Tä om lõpõtanuq Valga 1. Keskkooli 1984. aastagal ja Tarto Ülikooli aokirändüse ala pääl 1991. aastagal.
Konnu Ragnar mõist häste läti kiilt ja om laembalt tunnõt ummi Lätit pututavidõ reportaasõ poolõst.
Köüdüs Võromaaga.
Konnu Ragnar om külh elänüq mujjal, a juuri poolõst om tä peri Võromaalt, Harglõ kihlkunna Saru küläst.


Kalõvala.
"Vahtsõnõ Kalõvala", 1849. Soomõ eepos.
"Kalõvala" ("soomõ keelen" "Kalevala") om Soomõ eepos, mink Lönnroti Elias pand' kokko aastagast 1828 kor'atuisi soomõ, ingeri ja kar'ala runolaulõ ja mütoloogia perrä. "Kalõvala" edimäne trükk (vai "Vana Kalõvala", soomõ keelen "Vanha Kalevala") tull' vällä aastagal 1835 ja põrõldnõ "Kalõvala" (mink nimi oll' sis "Vahtsõnõ Kalõvala", soomõ keelen "Uusi Kalevala") aastagal 1849.
"Kalõvala" lauluq vai "runoq" ommaq vanan Kalõvala-mõõdun, miä avit' lauljil pikki laulõ päähä oppiq. Kalõvala-mõõdulõ lisas ommaq "Kalõvala" laulõ seen ka kõrdamisõq ja algriim ehk sõnno algushelle kokkõkõla.
Lauluq, miä ommaq "Kalõvalan", olõ-õiq joht õkva lauljidõ päält maaha kirotõduq, Lönnrot pruuvõ naid parõmbalõ kokko passitaq, nõst' tõõsõ laulu tõistõ paika, sobit' lauljidõ kiili ütelidsembäs.
"Kalõvala" om tõlgit' päält 60 kiilde, võro keelen viil joht olõ-õiq, a eesti keelen saa lukõq.
Soomõn peetäs 28. radokuu pääväl Kalõvala päivä, miä om soomõ kultuuri päiv.
Sisu.
"Kalõvala" nakas pääle maailma luumisõga, luumismüüdi perrä sündü kõik maailm tsirgu munast.
"Kalõvalan" kõnõldas muusiähn ka Kalõvala ja Põh'ala rahvidõ (halvast) läbikäümisest, kättetasomisõst, kos'ankäümisest a ka immeveski Sampo ehitämisest ni riismisõst. Johtumisõq saavaq ristiuso tulõgigaq otsa.


Roodsi aig Võromaal.
Roodsi riigi hummogupuulsõq maaq 17. aastagasaal. Kaardi pääl om nätäq ka Rõugõ ni Räpinä.
Roodsi aig om aovaih Võromaa aoluun, ku Võromaa oll' Roodsi suurvõimu aol Roodsi kuningriigi uma.
Aoluulasõq ei olõq kõik ütte miilt, millega Roodsi aig pääle naksi ja millega lõppi. Inämbäste peetäs Roodsi ao algusõs Liivi sõta, ku Eesti jäie Roodsi võimu alaq, ja lõpus kas 1710. aastakka, ku Eesti jäie "de facto" Vinnemaa alaq, vai 1721. aastakka, ku tetti Uusikaupunki rahu ja Eesti jäie Vinne alaq "de iure."
Aolugu.
1629. aastagal lepüti kokko, et terveq Eesti saa Roodsi valitsusõ ala. Et taloq olliq tühäs jäänüq, tull' asõmalõ hulga võõrast rahvast. Arvati, et piiri veeren om rohkõmb vapa maad ja massuq madalambaq ku muial. Ku Põh'a-Eestihe tull' mano suumlaisi ja ruutslaisi, sis Lõuna-Eestihe tull' rohkõmb lätläisi ja vindläisi, sekkä esikiq mõni leedu ja poola nimegaq miis'. A lühkü aogaq võtiq võõraq umas keele ja kombõq. Peipsi viirde tulliq Vinnemaalt vanausulidsõq. Nuuq ommaq esikiq miiq aoniq uma keele, kombõq ja usu alalõ hoitnuq. Ku perrä märkiq, sis opsiq nuuq pikäq tapõluisi täüs aoq seo kandi rahvast õnnõ hindä jovvu ja vastapidämise pääle luutma. Kavvõlidsõq põlvõq mõistiq suurõl hädäaol nii elläq, et lõunaeestläisi sugu es koolõq vällä ja manotulõjaq võtiq keelegiq üle.
Lõunõ-Eestist Ja Põh'a-Lätist sai Roodsi aol Liivimaa kubõëmang, mink pääliin oll' Riia. Kullu aigo, et elo saanuq päält pikki sõto käümä minnäq. A latsi sündü aogaq hulga mano ja perreq kasviq suurõmbas – ku 1627. aastagal oll' Lõuna-Eesti pääle 2780 tallo, sis 1638. aastagal oll' noid joq 4581. 17. aastagasaal tettiq mano Kanepi, Räpinä, Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnaq. Kihlkundõlõ ehitediq vahtsõq keriguq.
Põh'asõda ni Roodsi ao lõpp.
Vinnemaa kuulut' 1700. aastagal Roodsi riigile sõa ja tahtsõ umaq piiriq mere viirde vällä vitäq. Alost' pääle rassõ Põh'asõda (1700–1721). Roodsi kuninga käsu perrä tetti ka maamiihi sõasalgaq. A sõtta kutsuduq talomeheq es tahaq inämb mõisatüüd tetäq. Orava mõisa meheq saanuq inne tõisi sõa tulõkist teedäq. Mõisa vara võeti hindä kätte ja kiäkiq es lääq inämb tüühü. Ku võim jälkiq ruutslaisi kätte läts', anti päämeheq kohtu ala. A hulga miihi läts' inne tuud Vinnemaalõ pakku.
Sõa alostus tõi ruutslaisilõ tähtsä võidu Põh'a-Eestin Narva all, a aastaga peräst naksiq suurõq tapõlusõq ka Liivimaal. Roodsi väeq kogosiq hinnäst Kiräpää ala ja vähämbit vahipostõ oll' muialgiq. Vinne vägi korju kokko Pihkva ja Petseri kanti – säält tetti üle piiri sõakäüke. Vähämbit tapõluisi oll' üle Võromaa – Räpinä lähkün Ristipalon, Kasaritsan, Urvastõn ja Karulan ni Harglõ ja Mõnistõ kandin. Kõva tapõlus peeti 1701. aastaga talvõl Kanepi lähkün Erästvere mõisa man. Kolm kõrda suurõmb Vinne vägi sai sääl ruutslaisi üle tähtsä võidu. Ku Roodsi vägi aastaga peräst ka Valga kandin Hummuli vällä pääl kaot', es kaidsaq seod kanti inämb kiäkiq.
Lõuna-Eesti pääl lõppi suur' sõda varramba – joq 1704. aastagas. Vinne vägi liiku Tarto ala. Ruutslasõq es jovvaq Tartot kavva kaitsaq. 1708. aastagal häödiq vindläseq Tarto liina hoobis ärq ja tähtsämb liinarahvas viidi vägüsi Vinnemaalõ. Tarto liina häötämisest kirot' Puhja köstre Käsu Hans maarahva keeli ikulaulu «Oh, ma vaene Tarto liin». 1706.–1708. aastil teiq Roodsi väehulgaq siiäq kanti sõakäüke ja Vinne väke tull' kah pelädäq. Rassõ oll' vana püssäloksi vai vainlaisi käest võet mõõgagaq rüüvjile vasta naadaq. Mõnõq talomeheq lätsiq esiq kah saaki jaht'ma. Tõõsõq pagõsiq väkkeminegi iist Peipsi taadõ. Võromaalõ tulliq ummakõrda setoq, kiä ollõv naanuq röövit villä ja varra parvõgaq Võhandut pite kodo poolõ saatma. Rüüv'mine käve viil päält sõa lõppugiq. Võromaa vanarahva jutuq kõnõlõsõq sakõstõ Põh'asõa aigu maa sisse käkitüst varast ja roodsi sõamiihi matusõpaigost. 1710.–1711. aastagal tull' jälkiq katsk ja pall'o inemiisi kuuli. A katsk es jovvaq Lõunõ-Eestin nii hirmsat kurja tetäq ku Põh'a-Eestin. Taloq olliq siskiq sakõstõ tühäq ja maaq kündmäldäq. Koolioppus, miä näläaol vaivalt hengen püssü, jäi sõagaq hoobis saisma. Ku 1721. aastagal lõpus rahu tetti, läts' terveq Eesti Vinne tsaaririigi ala.
Mõisidõ õiguisi piiraminõ.
Roodsi ao alostusõn olliq mõisa käen viil kõik' õigusõq ja orjus läts' järjest hullõmbas. A 1680. aastil läts' elo tõsõs. Mõisa- ja talomaaq mõõdõtiq ärq ja egä talo massuq pantiq kirjä. Ku uma mõisaherr liiga tekk', võidsõ talomiis' esiki kuninga mano kaibama minnäq. Ilma iist sakso kätte lännüq mõisit naati riigile võtma. Põh'a-Eestin käve mõisamaiõ riigi kätte võtminõ rahuligult. Lõuna-Eestin aiq mõisaherräq rohkõmb toolõ plaanilõ vasta. A mõisa nurmi pääl tull' talomehel esikiq rohkõmb tüüd tetäq. Talvõl oll' rassõ kohustus voorin käümine. Võromaa talomehele tähend' tuu pikkä tiid Riiga, Pärnohe vai Talina liina.
Usoq.
Keriguq olliq sõto aigo inämbüste häönüq ja rahvas vei umaq koolnuq õks vana külämatusõ pääle. Küländ veidüq tuudi latsi ristiq ja minti kerigukombõ perrä paari. Lutõri kerikulõ es miildüq, ku inemiseq maausu vai katoligu kombist viil kinniq peiq. Roodsi aol naati kiildmä küläkalmõhõ matmist. Ku kiäkiq Põlva miis' lasknuq uma koolnuq imä keriguaiast vällä kaibaq ja vanna kalmõhe mattaq, saanuq tä tuu iist kõvva pessäq. Tuust, et maausk oll' viil elon, and' tunnistust 1642. aastaga Pühäjõõ tapõlus. Sõmmõrpalo mõisaherr käsk' Pühä Võhandu pääle, midä rahvas Pikse elopaigas pidi, veski tetäq. Päält tuud tull' vihmanõ suvi ja suur' viläkaih. Rahva arvamisõ perrä läts' pühä Pikne jõõ tsolk'misõ peräst vihha täüs. Võeti kokko suur' vägi – appi tulti esikiq Setomaalt ja Otõmpää kandist – ja veski palotõdi maaha.
Haridus.
Rahvas mäleht' viil mitusada aastakka ildamba "vanna hääd Roodsi aiga". Sis naati maarahva latsilõ edimäst kõrda koolitarkust jagama. Liivimaa maapäiv võtt' 1684. aastagal vasta kõrra, et egä kihlkunna pääle tulõ uma kuul' tetäq, kõrralik kuul'meistre ammõtihe säädiq ja koolimaa vällä mõõtaq. 1690. aastil om olnuq kehv lugu Kanepi kooliasjogaq ja Urvastõn olnuq koolimaja vilets, a muial Võromaal oll' koolioppus pääle nakanuq. Pia ekkä Liivimaa kihlkunda tetti uma kuul'. Põh'a-Eestin oll' kuulõ tuul aol veidemb. Kuuli minnäq oll' kimmähe parõmb ku mõisanurmõ tüühü. Esikiq kar'apoiskõisi ollõv nätt, raamat peon, kar'a takan käümän. Koolimiis' Forseliusõ mant tull' häid kuul'meistriid, kinkast mõni joud' ka Võromaalõ latsi oppama.
Kiä kuuli es jovvaq, oppõ koton lugõma. Umakeeline koolioppus sai niivõrra kõva põh'a ala, et esikiq nälä- ja sõaaoq es jovvaq tuud ildamba häötäq.
Tarto Ülikuul.
Tarto liin sai Roodsi aol uma ülikuuli. Riigimeheq kitiq, et sinnäq või tullaq ka maarahva targõmbaq meheq. A olõ-õiq teedäq, kas kiäkiq nii korgõhõ küündü. 16. aastagasaast olï tarvitusõl kats' kiräkiilt – põh'aeesti vai talina ja lõunaeesti vai tarto kiil'. Lõunaeesti keriguraamatidõ kiil' oll' ka võrokõisi kiräkeeles 17. aastagasaast nika ku 19. aastagasaaniq. Kambja keriguopõtajaq esä ja poig Virginiusõq panniq Piibli Vahtsõ Tõstamendi tarto kiilde 1686. aastagal.


Drakon.
Drakon (elli 7. aastagasaal inne mi aigu, vanakreeka keelen Δράκων ὁ Ἀθηναῖος Drákōn ho Athēnaíos, 'Ateena Drakon') oll' Ateena liina edimäne säädüseandja vanan Kreekan.
Drakoni säädüseq tulliq varahamba suulidsõ õigusõ asõmalõ. Timä kirotõduilõ säädüisile and' jovvu kohus. Inne tedä Ateena liina luumisõst pääle pand' trahvi ja nuhtlusõ kuritüü iist kur'ategijäle kannataja perrekund vai hõim. Säändse kõrra asõmalõ sai noq ammõtlik kohtomõistminõ.
Neoq säädüseq saivaq Ateena edimädses põhisäädüses ja näq olliq avaligult kõigilõ nätäq, et egäüts neid tiidnüq.
Drakoni sääduseq olliq tuntuq ku väega kõvaq säädüseq. Selle nimmatas Drakoni perrä mitmõn Õuruupa keelen kõvvu säädüisi drakooniliidsis.
Ildampa, 6. aastagasaal inne mi aigu tekk' Solon Ateenan vahtsõq säädüseq Drakoni ummi asõmalõ. Alalõ jäi Drakoni ummist õnnõ säädüs mõrdsugatöie kottalõ.


Solon.
Ateena Solon (Σόλων; sündü aastagidõ 640 ja 635 vaihõl inne mi aigu ja kuuli umbõs aastagal 559 inne mi aigu Ateenan) oll' vanakreeka luulõtaja, kaupmiis, rännümiis ja poliitik. Tä om üts kreeka säidsmest targast.
Solon oll' peri ülembärahva siäst, Kodriide hõimust, kost olliq peri ka Ateena kunigaq. Ku tä oll' nuur miis, tiindse tä elätüst kaupmehetüüga ja täl oll' uma laiv, minkaga sai ilma piten sõita. Inne poliitigutüü võtmist oll' tä Ateenan tuntu ku luulõtaja, kink eleegiäq ni jambiq kõnõliq säädüisist, poliitigast ja moraalist. Päält tuud om tä kirotanu ka luulõtuisi, kon löüdväq avvustust muusaq, mar'aviin ni armastus. Solon oll' edimäne Ateena luulõtaja.
Ateena rahvas tunnust' Soloni tüüd sõan megaralaisi vasta, kon vallutõdi tagasi Salamisõ saar (aastagal 594 inne mi aigu) ja valõ timä arkondi korgõhe ammõtihe. Valituisi arkontõ käen oll' Ateenan poliitilinõ võim.
Solon om tuntu ku tähtsä säädüseandja. Tä tekk' Ateenalõ vahtsõq säädüseq innembidse säädüsandja Drakoni kõvvu vai drakoonilisi säädüisi asõmalõ. Alalõ jäi Drakoni ao säädüisist õnnõ säädüs mõrdsugatöie kottalõ.
Soloni vahtsõndusõq avidiq kehvembät rahvast. Soloni ümbrekõrralduisi peetäs demokraatia algusõs Ateenan ja kõgõn Õdagu-Õuruupan.


Riia huulits (Tarto).
Riia huulits om üts tähtsämbit huulitsit Tarton.
Riia huulits om umbõs 4,4 km pikk, naas pääle Imäjõõst, Võidu silla mant ja läts õkva liina viirde vällä. Innembi oll' tuu osa, miä raudtiisillast edesi läts', Riia maantii, põrõld om ta lõpuni vällä Riia huulits.
Aolugu.
Riia huulitsat piten om läbi aoluu Otõmpää ni Valga kaudu Lätti ja Riiga käüdüq. Riia liin om Lõunõ-Eestile kõik aig tähtsä olnuq –. Vinne keisririigi aol oll' Tarto Liivimaa kubermangun, mink keskus oli Riia.
Miä huulidsa viirde jääs.
Kaitsõväe Akadeemiä jääs õkva Riia huulidsa viirde
Võidu silla puult minnen jääs kura kätt Imäjõõ ärikeskus (mink kotsalõ tartlasõq esi ütlevä Pläsku) ja hääd kätt vana Tarto turuhoonõq.
Tarto rahvarohkõmbit kotussit om Riia-Turu tiiristi ümbre, kon om mitu kaubakeskust (Tarto Kaubamaja, Kvartal) ja lääväq bussiq.
Veidükese edesi, Riia-Ülikooli huulitsa ristist hääd kätt jääs Vanõmuisõ tiatrimaja, sama kotussõ pääl kura kätt om Tarto kohtumaja.
Riiamäe pääl om Kaitsõväe Akadeemiä hoonõq.
Tarto Paulusõ kerik 2008. aastagal
Aadrõssil Riia 27 om juugõndstiilin Tarto Paulusõ kerik. Veidükese maad kura kätt jääs Aparaaditehas, kohe om viimädsel aol pall'o kotussit, kon saat süvvä ja nisama jõlkuq.
Vaksali ni Raudtii huulitsa vaihõlõ jääs Riia huulidsa raudtiisild, kon käü põrõld suur' ehitüstüü, inemiisile tetäs tunnõliq ja vahtsõnõ sild raudtiisilla mano. Sild om õkva Vaksali ja Tammõliina piiri pääl.
Tammõliinast läbi sõita jääs uhkõ tammõrida.
Tammõliinan jääs hääd kätt Ludvig Puusepa huulits, kon ommaq Tarto Kliinikumi hoonõq.
Lõunakeskusõ man on suur' ringtii, kost õkva sõitõn nakas Aarda huulidsa risti pääl pääle Riia maantii.


Riia huulidsa raudtiisild.
486x486px
Riia huulidsa raudtiisild om raudtiisild Tarton, miä lätt Vaksali ja Raudtii huulidsa vaihõl üle Riia huulidsa.
Sild om Vaksali ja Tammõliina liinaosa piiri pääl. Ütele poolõ jääs Tarto raudtiijaam, tõsõl puul lätt rautii katõs: Valga puul Aardla, Petseri puul Kirsi raudtiipiätüs.
Edimäne sild tetti 1887. aastagal, ku ehitedi raudtii Tartost Valka. Tuu silla laheq Nõvvokogo väeq 1941. aasta 9. hainakuu pääväl ärq, ku nääq s'akslaisi iist pagõsivaq.
2020. aastagal naati Riia-Vaksali ristmikku ümbre ehitämä, tüüq saiõ valmis 2021. aastagal. Vahtsõnõ ristmik om jalakäüjile ja ralgrattaga sõitijilõ julgõmb, ku sillatammist aeti läbi tunnõliq ja raudtiisilla kõrvalõ tetti vahtsõnõ kergliiklussild.
Riia huulidsa raudtiisild 2013. aastagal


Inglisild.
Inglisild Toomõmäe päält 2015. aastagal
Inglisild om sild Tarton Toomõmäe pääl, miä ehitedi Johann Wilhelm Krause projekti perrä 1816. aastagal.
Põrõldsõ kujo sai sild 1836. aastagal Tarto Ülikooli ehitüskunsti profesri Moritz Hermann von Jacobi projekti perrä.
1913. aastagal kinnütedi renoviirmise aol Inglisilla pääle Tarto Ülikooli edimädse rektri Georg Friedrich von Parroti mälehtüsmedaljon ja pühändüstekst. Samal aastagal tetti Toomõmäele ka tõnõ, tummõmb sild, miä sai nimes Kuradisild.
Silla nimi oll' edimält Inglüse sild, aq rahvasuuh om tuust saanuq Inglisild, mink perrä om kaq naatu tõist silda Kuradisillas kutsma.
2012. aastaga mahlakuu üüse pand' kiäki silla palama, kõrdategemine läts' masma 11 600 õurot.
Silla liinapuulsõ külle pääle om kirotõt "Otium reficit vires", miä tähendäs ladina keelen 'puhkus virgutas joudu."


Kersna Liina.
Kersna Liina (tütrigunimi Liina Lepik; sündünüq 3. mahlakuu pääväl 1980 Tal'nan) om eesti aokiränik ni poliitik, 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 pääle haridus- ja tiidüsministri Kalda Kaja valitsusõn.
Eräelo.
Tä om abielon Kersna Vahuriga, näil om poig.


Tarto rahu.
Tarto rahuleping om 2. radokuu pääväl 1920 Eesti Vabariigi ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl Tarton sõlmit riikevaihõlinõ leping, miä lõpõt' Vabahussõa ni pand' paika Eesti hummogupiiri. Lepinguga Nõvvokogo Vinnemaa tunnist' Eesti Vabariigi esiqsaismist.
Leping.
Tarto rahuleping on kokko pant eesti ja vinne keelen, registreerit Rahvidõ Liidon ni vällä ant prantsusõ- ni inglüskiilse tõlkõga Rahvidõ Liido papridõ kogon nr XI 1922. aastagal.
Ülevinnemaalidsõ Kesktäütevkomitee ratifitsiire lepingu 4. radokuu pääväl ja Eesti Asutav Kogo 13. radokuu pääväl 1920. Ratifitsiirmiskiräq vaihtõdiq Moskvan 30. urbõkuu pääväl 1920 ja tuust pääväst pääle naas' leping masma.
Lepingun om 20 artiklit, pääle sõa lõpõtamisõ ka Eesti riigi tunnistamise kotsalõ, kon kirotõdas piiri-, julgõolõgi-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikast.
Lepingu tagajäreq.
Lepingugaq Vinnemaa tunnist' Eesti esiqsaismist igävädsest aost igäväste "de jure" ni ütel' "igävädses aos ärq kõigist suvõräänõiguisist, miä Vinnemaal Eesti rahva ja maa kotsilõ olliq".
Lepingu perrä es piäq Eesti inneskidse Vinnemaa keisririigi võlgo masma.
Lepingugaq sai paika Eesti ja Vinnemaa piir', põrõldsõ aoga võrrõldõn olliq Eestil ka Narva-tagodsõq maaq ni Petserimaa. Eesti sai Vinnemaa iin kõigist kohussist priis ni sai Vinnemaa kullafondist 15 mill'onit kuldruublit – 11,6 tonni kulda.
Vabahussõa lõpun oll' egäl Vinnemaa eestläsel õigus Eestihe elämä tullaq. Tegeligult Vinnemaa takist' eestläisi Eestihe kolimist: umbõs 190 000 eestläsest tull' taaha 38 000.
Mõlõmbaq poolõq lubasiq, et ei lupaq umalõ maalõ tõsõ riigi vainlaisi, Eestin kaotõdi Vinne valgidõ Põh'aõdaguvägi.
Leping täämbä.
Vinnemaa ei tahaq lepingust midägi kuuldaq ja ütles, et tuu inämb ei massaq. Zahhanova Maria, Vinne välisministeeriümmi iistkõnõlõja, kirot 31.12.2019: "Eesti ku riik, miä eksistiire aastil 1918-1940, kaot' riikõvaihõlidsõ õigusõ, ku astõ NSV Liito. Tarto leping kaot' jõvvo, selle et mõlõmbaq poolõq, kiä lepingu sõlmõq, olliq NSV Liidon. Lepingut ei olõq Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni registrin. Lisäs es kõnõlõq Hitleri-vastanõ koalitsiuun (NSVL, USA, Suurbritannia) Teheranin, Jaltan ja Potsdamin Balti riike Nõvvokogo Liito astmisõlõ vasta. Selle om 1920. aastaga Tarto rahuleping tühäne ja kuulus aolukku"." Tuu jutt om aga egäst otsast võlss: Eesti es astuq Nõvvokogoliito esiq ja sõalinõ okupiirmine ei olõq õiguisiga kuunkõlan. Lepingu sõlmmisõ aol es olõq ÜRO-d viil olõman ja tuuperäst lepingut ei saakiq sääl registrin ollaq. Ja kuigiq USA ja Suurbritannia es kõnõlõq okupiirmisele vasta, es tunnistaq nä kunagiq Eestit NSV Liidon.
Eesti jaos on leping täämbädse pääväni masva.


Kaarsild (Tartu).
Kaarsild (ka "Jalakäüjide sild", "Betoonsild") om jalakäüjide kaarsild Tarton keskliina ja Ülejõõ liinaosa vaihõl Raatusõ platsi vastan üle Imäjõõ.
Kaarsild om ehitet tõsõn ilmasõan häötet Kivisilla kotussõ pääle. Silla arhitekt on Peeter Varep.


Tolkieni John Ronald Reuel.
Tolkieni John Ronald Reuel (inglüse keelen John Ronald Reuel Tolkien, J. R. R. Tolkien, 3. vahtsõaastagakuu päiv 1892 – 2. süküskuu päiv 1973) oll' inglüse kiränik, kiä om päämiselt tunnõt ku raamatidõ "Kääbik" ja "Sõrmusside esänd" autor.


Lõunakeskus.
Lõunakeskus om Lõuna-Eesti kõgõ suurõmb kaubakeskus
Võrokiilne tervütüs Lõunakeskusõ ussõ pääl
Lõunakeskus om Lõuna-Eesti kõgõ suurõmb kaubakeskus Tarton, õkva Ringtee ni Riia huulidsa risti kõrval.
Lõunakeskusõn om päält 170 poodi vai teenüsseandja.
Keskusõn käü egä aasta päält 5 mill'oni inemise.
Kauplusõ ussõ pääl tervütädäs tulijit eesti, vinne, läti, inglüse, soomõ ja võro keelen.


Kama Kaido.
Kama Kaido (sündünüq 18. joulukuu pääväl 1957 Viländin) om Eesti poliitik ja võro liikmisõ üts iistvõtjit.
Kama Kaido om peri Põlva kihlkunnast Partsist.
Kama Kaido lõpõt' 1975. aastagal C. R. Jakobsoni nimelidse Viländi 1. Keskkooli. Aastil 1975–1976 oppõ tä Eesti Riikligun Kunstiinstituudin ehitüskunsti. Aastil 1982–1990 oll' tä Antsla mõtskunnan mõtsnik.
Aastagal 1990 valiti Kama Kaido Eesti Kongressi liikmõs. Tä oll' ka Eesti Komitee ja Põhisäädüse Assamblee liigõ. Aastil 1990–1992 oll' Kama Kaido Eesti Vabariigi Ülembnõvvokogo liigõ.
Tä om olnu mitmõl kõrral valitsusõn ministri: aastil 1992–1994 Laari Mardi valitsusõn justiitsministri ja aastil 1994–1995 Tarandi Andrese valitsusõ siseministri.
Aastil 1997–2004 oll' tä Võro Instituudi direktri.
Kama Kaido om kõva reisumiis, eskina ümbre ilma är käünü. Tuust reisust om tä kirotanu raamadu “Ümbreilma reisikirä” (2001). Võro instituudi sõnaraamadu toimkunna teküs liigõ. Pall'o om tä är tennü ka hõimurahvidõ hääs.


Kurõmari.
Kurõmari ("Oxycoccus palustris") om kanarbiguliidsi sugukunda kuuluv igihal'as kääbätspuhm ja timä hapu verrev mari.
Kasumisala.
Kasus pia terven Põh'a- ja Kesk-Õuruupan, a ka Õdagu- ja Kesk-Tsiberin ni Põh'a-Ameerikan. Eestin kasus väega pall'o.
Kasumiskotus.
Kurõmari kasus suun. Tedä või löüdäq ka soitsist mõtsost, kinnikasunuisi järveviiri ja soitsidõ hainamaalappõ päält.


Lauridsa Piitre.
Lauridsa Piitre (Peeter Laurits; sündünüq 6. urbõkuu päiväl 1962 Tal'nan) om kunstnik.
1997. aastagast eläs Võromaal Kütioron ja om taa aoga võro keele kõnõlõmisõ är opnu.
Personaalnäütüisi olnu 40 ja ütisnäütüisi 140 kanti. Kujondanu suurõ hulga raamatit ja plakatit. Olnu oppaja Tal'na kunstiülikoolin ja Tarto korgõmban kunstikoolin.
Om Kütioro Avatud Ateljee üts asotajit. Ateljee and nii Eesti ku vällämaa kunstnikõlõ võimalusõ sääl rahun tüüd tetä. Ateljeen tüütä nü kunstnigu omma Kütiorgo loonu maakunsti raa, midä saa egäüts kaema minnä.


Canthi Minna.
pisi
Canthi Minna, passin Ulrika Wilhelmina, tütrigunimi Johnson (sündünüq 19. urbõkuu pääväl 1844 Tamperen, koolnuq 12. lehekuu pääväl 1897 Kuopion) oll' Soomõ edimäne naisaokiränik ja kiränik, ärinaanõ ja kultuurikandja.
Looming.
Tä' kirot' kümnit näütemänge ja om tuuga Kivi Aleksisõ kõrval tähtsämbit nimmi Soomõ näütekiränikke aoluun. Päält näütemänge kirot' Canthi Minna ka romaanõ ni jutustuisi, kõik olliq soomõ keelen.
Tsitaadiq.
Soomõn tsiteeritäs täämbädseni pääväniq mitund Canthi Minna lausõt.
Lipupäiv.
2003. aastagast tähüstadas Soomõn Canthi Minna sünnüpääväl ütsväärsüspäivä. Edimält oll' tuu õnnõ Soomõ Siseministeeriümi tahtaq lipupäiv, a 2007. aastagast kogo riigi ammõtlik lipupäiv, miä kand nimme Canthi Minna päiv, ütsväärsüse päiv. Kõgõ suurõmbalt peetäs seod päivä just Kuopio liinan, kon tä suurõmba osa umast elost elli.


Haug.
Haug vai harilik haug ("Esox lucius") om kala havvõliidsi ("Esociformes") seldsi hauglaisi ("Esocidae") sugukunna ainukõsõst perrekunnast havvõq ("Esox").
Vällänägemine.
Haug om pikligu kihäga jä pää om terävä pardsinoki kujoga. Sälä- ja tagaotsahormussõq ommaq hanna lähkül. Päälagi ja säläosa ommaq hariligult tummõrohilidsõq, kõtualonõ valgõ vai kõllakas. Külgi pääl ommaq hariligult kõllakaq lapikõsõq vai triibuq. Noorõmbaq kalaq ommaq tumõhõmpi põikijuttõga. Pruuni viiga järvin või haug ollaq piä tävveligult must. Silmäq ommaq suurõmbapuulsõq. Suu om suur ja alalõvvaluiõ pääl om 10–20 kihva, ülälõvvaluiõ pääl suulaen om hulga tsill'okõisi taadõpoolõ viltu hambit, mink abil ei saaq saak suust vällä päsedäq.
Haug on kipõ kasvoga, Eesti viin ommaq aasta vannudsõq havvõq keskmädselt 15–17 cm pikäq ja 18–25 grammi rassõq, kolmõaastadsõq 36–39 cm ja 240–320 g, viieaastadsõq 53–56 cm ja 850–1100 g, säidsmeaastasõq 67–72 cm ja 1,9–2,4 kg, kümneaastadsõq 88–94 cm ja 4,5–6 kg, viietõistkümneaastadsõq 117–123 cm ja 11–14 kg. Eestin kasus haug kõgõ kipõmbahe Peipsin, sääl ommaq viieaastadsõq inämbüiste 1,5–2,5 kg, kümneaastadsõq 8–10 kg.
Imädseq kasusõq kipõmbahe ja eläseq kavvõmb ku esädseq.
Eloviis.
Haugõ lövvüs hulga makõn viin ja vähäsoolatsõn riimviin Õuruupan, vällä arvatu Õuruupa lõunaosan ja piä terven Norran. Viil eläs haug Põh'a- ja Kesk-Aasian ja Põh'a-Ameerikan. Haug om Eestin kõgõ laembalt levinü kala, eläs 92% uurituin järvin ja 67% vooluviikokõn. Haugõ lovvüs ka kogo Eesti rannameren, väega pall'o Väinämeren.
Havvõlõ miildüs hoitaq kalda lähküle viikasvõ varjo, suurõmbaq ujosõq ka vallalidsõn viin. Inämbüiste hoitvaq havvõq ütsindä ja eläseq üten paigan, pikembält rändäseq kudemisaol.
Süümine.
Noorõlt süü haug zooplanktonit, mõnõ kuu vannudsõlt nakkas rüüvkalas ja sis ommaq põhisöögis ahhun, särg, kusk, suurjärvin tint, meren räim jt.
Kõgõ inämb süü haug keväjä peräst kudõnõmist ja suvõ tõsõl poolõl, talvõl süü veidüq ja kudõnõmisaol piaaigu ei süüki. Püüd saaki varitsõdõn, kipõ tsusahusõga. Tuud avitasõq tetäq tagomadõq hormusõq, mis tegeväq havvõ hannalöögi väega võimsas.
Siginemine.
Imädseq saavaq sugukütses 3–5-aastadsõlt, esätseq aasta varrambaq. Kudõnõminõ nakkas jääminegi aigu, sisemaal mahlakuun, meren varramba. Havvõq kudõnõsõq jõõkonnu pääl kasvõ vaihõl, ku keväjä suurvett ei olõq, võivaq pall'oq kalaq kudõmalda jäiäq. Mari om hellekõllanõ ja pujaq saavaq valmis 12–25 üüpääväga, sõs kuurduseq 6–10 mm suurudsõq pujaq, kiä saavd maimus 3–4 nädäli peräst.
Püüdmine.
Havvõ alambmõõt om Eestin 45 cm. Kudõnõmisaol om Eestin keelet haugõ püüdäq. Traditsioonilidsõq püügiriistaq ommaq vetel, und (harkund ja ujjovund) ja elonsöödaga püüdmine. Haug om populaarnõ kalaspordin püütäv kala.
Rahvaperimüs.
Pall'o vanarahva uskmiisi om köüdet havvõ kudõnõmisaoga – ku tull' inne ijä minekit kudõnõma, arvati varahast keväjät, ku madala vii seen kudõsi, tulõvat halv viläsaak.
Perimüslikke juttõ om hiidhavvõst, kiä elävät sügävä vii seen, olõvat ilmadu vana ja sammõldunu, haug olõvat ka ilmadu suurõ väega vetevalla elänik.
Rahva siän om levinü Havvõ pääluu alalõhoitminõ, vahepääl saina külge pandminõ. Tuu pääluu seen ommaq luuq ristikujolidselt kokko kasunu ja tuuperäst om havvõ pääluud pruugit maagilidsõs as'as näütüses kalavõrkõ suidsutamisõl, et hääd kalaõnnõ saiaq.
Ku keväjä edimäne püvvet kala oll haug, tulõvat kah hää kalaõnn.
Haug ku söögikala.
Havvõ liha om laih ja passis häste dieetsöögis. Sälläosan om pall'o luid ja tuuperäst tetäs sagõhõlõ havvõlihast kotlette vai hakkmassist süüke. Tedä ku söögikalla kitetäs inämb sääl, kon muid kallu veidemb om. Tä om populaarnõ kala prantsusõ köögin. Süvväs ka praaditut havvõmarja, praatmisõ aigu tulõ üles esiqmuudu kirbõ hõng.
Muu.
2007. aastagal Eesti rahvuskala valimisõl jäi haug napilt tõsõs ja edimädse kotussõ sai räim napilt hindäle.


Neenedsi kiil.
Neenedsi kiil ("ненэцяʼ вада") om samojeedi kiil, midä kõnõlas ümbrekaudu 30 000 inemist.
Neenedsi keelel om kats murdõrühmä, midä parhilla peetäs eräle keelis. Mõlõmbal om uma kiräkiil. Tundraneenedsi kiilt kõnõldas inämbäste Neenedsi autonoomsen ringkunnan, Jamali Neenedsi autonoomsen ringkunnan ja Krasnojarski krai Taimõri rajoonin. Mõtsaneenedsi keelt kõnõldas Handi-Mansimaal.
Sugulus soomõ-ugri keeliga.
Osa neenedsi keele sõnno omma sarnadsõq nii tõisi samojeedi ku soomõ-ugri keeliga.


Tarto Piitre kerik.
Tarto Piitre kerik (Tartu Peetri kirik) om lutõri kerik Tarton Narva mäe pääl.
Uusgooti moodugaq kerik ehitedi 1882–1884 ja oll' ainukõnõ kerik Tarton, miä elli sõaaoq (1941, 1944) üle ja kon jumalateenistüs katski es jääq.
Kerikun om ka EELK Tarto Piitre kogodus.
Ehitämine.
Eesti 1. üldlaulupido kotusõ kõrvalõ naati kerikut ehitämä rahvuslidsõ liikmisõ aol 19. aastagasaa tõsõl poolõl, ku eestläseq üle Eesti kerikit ehitiq. Rahha ehitämise jaos saadi andist ja kontsõrtõ kõrraldamisõst.
Edimädse projekti tekk' 1876. aastagal liinaarhitekt Roetscheri Maximilian, a tuud es kinnütedäq.
1880. aastagal tetti Peterburgin vahtsõnõ konkurss, mink võit' prohvesri Schröteri Viktor.
1881.–1982. aastaga talvõl tuudi ehitüsplatsi pääle Ilmatsalu kivivabrigu savikiviq ja puumatõrjal. 1882. aastaga keväjä naati alosmüüre jaos kraavõ kaibma ja müürü kudama. Kerik sai nukakivi 31. lehekuu pääväl 1882.
Kerik, miä oll' viil' tornõldaq, pühitsedi 16. süküskuu pääväl 1884. aastagal (vkp), mis sis, et tuud aigu kerik viil sukugi valmis es olõq – rehekuun alanuil teenistüisil istõ rahvas õnnõ hariligõ laudu pääl, altrilavva ja tagomidsõ saina pääl oll' tapeet. Ka kerigutorniq es olõ viil valmis ja näide jaos tull' rahha viil küssüq. Õdagutorni kiivri saiõ valmis 1903. aastagal arhitekti Hellati Georgi projekti perrä. Kogo ehitämine läts' masma 110 000 ruublit.
Sõaaoq.
20. aastagasaal oll' Tarton kats' suurõmbat madinat, kon ka kerik kõvvõ pihta saiõ.
1941. aastagal peet lahinguq Tarto inämbläisi käest pästmises jätiq kerigu saino pääle umaq jäleq.
1944. aastagal, ku inämbläseq Tarto tagasi võtiq, saiõ kerigo katus pihta, plekk hävvü.
Tuust huul'madaq peeti jumalateenistüisi edesi, midägi es jääq katski ja Piirte kerik oll' ainukõnõ kerik Tarton, kon nii läts'. Nõvvokogo aol püüti suur mürsühaud ja kuulimulguq kinni kattaq, a matõrjaalõ es olõq väega saiaq ja kerik oll' sõaarmõ täüs 21. aastagasaa algusõniq.
Vahtsõst renoviirmine.
Nõvvokogo ao parandusõq es olõq kuigi kimmäq, kerik oll' külq tarvitamiskõlvolinõ, aga taht' õks ümbretegemist. Tuuga naati tegelemä 2007. aastagal, ku tetti muinsuskaitsõ ekspertiis ja arhitektuuri eskiisprojekt. As'aga oll' kipõ – pääsaali katus lask' jo läbi, egä vihmaga tull' pangiq alaq pandaq.
2010. aastagal lubasi kogususõ liigõq Veeberi Tiit turna alaq pandaq, tetti plaan. 2011. aastaga keväjä tettiq projektiq, piimäkuun olliq jo tellinguq pistü.
2013. aastaga mahlakuun saiq tüüq valmis ja kerik anti kogodusõlõ üle. Kõrda saiq tettüs nii kiviq, pääuss, aknaq, päätorni kiivri, kullati ärq tornirist.
Põrõldnõ aig.
21. aastagasaa tõõsõs kümnendis om kerik jälkinaq illos kotus tartlaisilõ ja kõigilõ tõisilõ, kerikun peetäs kontsõrtõ, perreliidsi tallituisi ja pall'o muudkiq.
Kerigu altri.
Edimädsest kerigu altrist olõki-õi täpsäle teedäq, määne tuu oll'. Üts' pilt om tett inne 1900. aastakka, kost om nätäq, et altri külgi pääl es olõq maalõ, olliq õnnõ krandsiq. Ka vitraasiq, miä revolutsiooni aol purus pestiq, olliq tuu pildi pääl viil olõman.
Altrimaalis om Johan Köleri 1887. aastaga "Kutsva Kristus", mink keriguvanõmb Gustav Friedrich Goldmann Peterburist ost' ni kerikulõ and'.
Altri puuosa tekk' tiislär Karl Kutsar.


Kikka Jaan.
Kikka Jaani käen oll' mitu Eesti ni maailmarekordit.
Kikka Jaan (Juhan Kikas, ka Jaan Kikkas; sündünüq 5. piimäkuu pääväl 1892 Valgan, koolnuq 9. urbõkuu pääväl 1944 Tallinan) oll' Eesti nõstja.
Kikas oll' 1922–1924 Eesti kogundusõn. Tä võit' 1924. aastaga suvõolümpiämängel keskkaalun (kooniq 75 kg) pronksi. Tä pistüt' toukmisen maailmarekordi ja viis' olümpiä- ni kolm Eesti rekordit.
Tä kuuli Talliina märtsipommitamisõl 9. urbõkuu pääväl 1944 ni om matõt Liiva kalmistulõ.


Kerdi Johannes.
Kerdi Johannes (eesti keeleh Johannes Kert, 3. joulukuu päiv 1959 Petseri – 4. urbõkuu päiv 2021 Tallinn) oll' Setomaalt peri Eesti poliitik ja sõamiis' (kindralleitnant).
Tä oll' Eesti Kaitsõliidu ülemb aastagil 1992–1996, kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000 ni maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Päält tuud oll' tä aastagast 2002 kooni aastagani 2008 Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuruupa Liidu man.
Rehekuust 2014 alatõh oll' tä Reformieräkunna liigõq. Tä kandidiir' 2015. aastagal Riigikogohe Järvä ja Viländi maakunnah ja sai 752 hellü ni sai Riigikogohe. Aastagal 2019 kandidiir' tä Riigikogohe Taliinah Mustamäel ni Nõmmõl ja sai jalki 708 helüga parlamendi liikmõst.
Haridus.
Kerdi Johannes lõpõt' Võro Keskkuuli ja päält tuud Tarto Ülikooli aastagal 1981.
Kert lõpõt' 1988. aastagal rooduülembä kursusõ Harkivi tankiväekoolih ja 1994. aastagal korgõbidõ riigiammõtnigõ strateegilidse planiirmisõ kursusõ George C. Marshalli nimelidseh Õuroopa Julgeoleku-uuringide keskusõh. Tä oppõ ka Eesti riigikaitsõ korgõmbidõ juhtõ jaost kõrraldet kursusõl Soomõ maakaitsõ korgõmbah koolih aastagil 1998–1999 ni Ameerika Ütisriige maaväe sõakoolih ("Army War College") Pennsylvaniah aastagil 1999–2000.
Teenistüs.
Kerdi Johannes oll' ohvitsiir' Nõvvokogodõ Liidu sõaväeh: rühmäülemb ja rooduülembä kotusõtäütjä aastagil 1983–1985.
Tä kuulu Kaitseliitu alatõh aastagast 1990. Aastagal 1991 sai Kerdi Johannes Kaitsõliidu Tarto malõva pääligust, Kaitsõliidu operatiivgrupi ülemb aastagil 1991–1992 ja päält tuud Kuperjanovi ütsik-jalgväepataljoni ülemb aastagal 1992.
Kerdi Johannes oll' Kaitsõliidu ülemb aastagil 1993–1996, Kaitsõväe juhataja kotusõtäütjä aastagal 1996 ni Kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000. Päält tuud oll' tä Kaitsõväe juhataja nõunik ning Maaväe ülembä kotusõtäütjä aastagil 2000–2001 ja Maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Tä oll' Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuroopa Liidu man aastagil 2002–2008.
Tä oll' kindralleitnant aastagast 1998. Kaitsõväe teenistüsest läts' tä ar reservi 31. vahtsõaastagakuu pääväl 2008.


Rama.
Rama om jumalus, kedä pall'oq hinduismi haroq kumardasõq. Ka pall'oq višnuistiq pidäväq tedä Višnu avataaras.


Lipp.
 – valgõ katsakiräga rohilinõ lipp, miä valiti pall'odõ kavandidõ hulgast vällä 2013. aastagal peetül lipukonkursil.
Lipp om riigi, rahvusõ, ütisüse, väeosa vms tunnismärk, miä om hariligult vardahe tõmmat kimmä kujo, pikkusõ-lakjusõ suhtõ ni värmegaq rõivas.
Riike ja rahvidõ lipuq.
Riigilipp om riigi ja timä rahva võimu tunnismärk.
Rahvuslipp või märki näütüses rahvast vai rahvust, st ka riigeldäq rahvil või ollaq uma rahvuslipp. Kõgõ vanõmbas rahvuslipus peetäs Hollandi lippu.


Ilumõtsa taivakivihavvaq.
Ilumõtsa taivakivihavvaq ommaq taivakivest tegünüq havvaq Võro maakunnan, Võro vallan.
Ilumõtsa lähkün suu pääl om vähämbält viis tsõõrigu kujogaq suurt hauda. Kõgõ suurõmb om Põrguhaud (veerest viirde 80 m, sükäv 12,5 m). Põrguhavva lähkün om viimätsegaq üttemuudu, a vähämb Sükävhaud (50 m ja 4,5 m). Tõsõq havvaq jääväq Põrguhavvast õdagu poolõ – Ingli-, Kuradi- ja Tondihaud.
Vannus.
2017. aastagal tetti radiohüdsänigumeetodiga kimmäs, et Ilumõtsa havvaq ommaq tegünüq taivakivest, miä sattõ taaha 7170–7000 aastakka tagasi.
Havvaq kultuurin.
Seo kandi rahvas om Ilumõtsa haudu pidänüq vannohalvu elokotussõs. Põrguhavvast müüdä minnen tohe-eiq ilmangiq vanma naadaq. Vanaqhalvaq võivat tuud kuuldaq ni mõtõldaq, et näidegaq tahetas kokko saiaq. Põrguhavva põh'an ollõv jaaniüüse tuld palaman nätt. Vanaqhalvaq kuivasõq sis umma kulda. Tuul aol olõssiq külh targõmb Põrguhavvast kavvõ hoitaq. Tõõnõ jutt käü edimädsele risti vasta. Põrguhavva kotusõ pääl olnuq kerik. Ku kolm velje kõrragaq kerikuhe sisse lännüq, vaonuq tuu maa alaq.


Peltseri Liis.
Peltseri Liis, ka Liisken (Liis Peltser, sündünüq 1857. aastagal, kuulmisaiga olõ-õiq teedäq) oll' Hargla lauluimä.
Elokäük.
Liisken jäi varra vaesõslatsõs. Laulu "Väiku olli, es ma näeq, kui mul kuuli uma imä" oll' täl vanalt kah rassõ lauldaq. Silmävesi nakas' juuskma. Noorõn iän olnuq Liisken illos, uhkõ ja väega hää lauluhelügaq. Poisiq juusknuq täl kar'an perrä. A Liisken esiq ütelnüq: "Maq näid es tahaq – rus'kidõgaq pessi." Mitu kõrda jäi lauluimä kõgõst umast varast ilma. Uma veitü vara kaotanuq, lännüq Liisken Harglõ oja viirde ja pallõlnuq: "Oi Harglõ, viiq merelegiq sõnna mu hädäst! Meri om suur' ja väkev. Külq tä appi tulõ." Hiidänüq sis koton magama. Üüse kuuldunuq tälle kõrragaq niguq mere kohhin kõrva. «Hummokus oll' süä nii kerge. Seie mõtsan marju, jõiõ vett Harglõst pääle. Veie pernaasõlõ kah marju ja elli jällekiq. Egaq maq kellegiq manuq kaibama is lääq,» kynõl' Liisken.
Ku rahvaviise korjaja Tampere Herbert 1935. aastagal Liis Peltseri laulõ kirjä pandma nakas', oll' kuulsa laulja jo 78-aastaganõ. Sis olliq vanaq lauluq häömise viimädse veere pääl. A Liisken oll' rõõmsa meelegaq, laulõ mõist' tä kümnide kaupa.


Tarto raudtiijaam.
Tarto raudtiijaama päähoonõq 2014. aastagal
Tarto raudtiijaam (s'aksa keelen "Bahnhof Dorpat") om raudtiijaam Tartomaal Tarton.
Päält raudtiijaama ommaq Tarto liinan viil Kirsi (Tartu–Koidula raudtii) ja Aardla raudtiipiätüseq (Tartu–Valga raudtii), kooniq 2008. aastaganiq oll' Variku raudtiipiätüs. Tarto raudtiijaam om Elroni reisirongõ Tarto piirkunnan, Tapa poolõ minnäq ommaq piledihinnäq piätüisi perrä.
Jaamahuunõ aadrõss om Vaksali 6.
Jaam.
Suvõaol lätt Koidula rong Piusaniq vällä.
Aolugu.
Tarto raudtiijaam (vaksal) ehitedi üten Tapa–Tarto raudtiigaq 1876. aastal. Edimäne rong joud' Tartohe 21. põimukuu pääväl 1876. Tallinna–Tarto raudtiid oll' innekõkkõ vaia kaupmihil, kiä tahtsõ kaupa kipõmbahe peräle saiaq. Tarto–Valga–Riia raudtii ehitedi 1889. aastagal ja Tarto–Petseri raudtii 1931. aastal.
Tarto jaamahoonõq ehitedi 1875.–1877. aastagal Tähtvere mõisa maiõ määle, miä tuud aigu oll' viil Tartost välänpuul.
Jaama ristviilkatussõga päähoonõq om kolmõosalinõon kolmeosaline. Umaperäline vällänägemine om tävveligult alalõ.
Palang ja kõrdategemine.
2000. aastagas oll' hoonõq kehvän saison ni tahtsõ kõvvõ kõrdategemist, tuuga olliq nõun Edelaraudtii ja Tarto liin nõun, a kumbki es tahaq hoonõht är ostaq. 2003. aastaga süküskuun ost' huunõ firma Elikante. Aastidõ joosul maia veidükese kõpitsõdi, a sõitjil õks uutmiskotust es olõq.
2006. aastaga 31. põimukuu pääväl pandi raudtiijaama hoonõq palama. Aastak aigu ildampa võeti nä kinniq.
Maja kõrdategemine nakas vinüma, mitu kõrda tougati tähtaiga edesi: 2007. aastaga jaanipäiv, 2008. aastaga lõpp, 2011. aastaga kevväi jt.
Hoonõq saiõ pruukmisluba 2012. aastaga 20. hainakuu pääväl ni 25. hainaku pääväl, pia 6 aastakka päält palangut tetti ka sõitjilõ vallalõ.


Tšatša (juuk).
Tšatša (gruusia keelen&#x3A; ჭაჭა [tʃ'ɑtʃ'ɑ]) om gruusia brändi, miä tetäs hariligult viinamar'apresmise jäägist (siimneq, koorõq). Hariligult aetas tšatša kats kõrda läbi, mõnõl juhul õnnõ üts kõrd.
Aoluulidsõlt om tšatšat tett õnnõ koton ja tegeligult omgi ta puskari muudu, a seo ilma aigu tetäs juuki ka viinavabrikun. Üts kuulsambit tšatšasit om Binekhi Estragon, miä saiõ 2007. aastagal Mundus Vini hõpõmedäli.
Gruusia kultuurin om tšatšat pruugit ka arstirohos näütüses kõrvaummistusõ vai halva siitmise vasta. Inämbjaolt võetas tšatša sisse ja tuuga ihho ei määritäq.
Tšatša kõvvus om kongi 45–50%, mõnikõrd ka 60%. Juvvas tervüsenapsin, inämbjaolt kuulsidõ gruusia võtmissõnno kõrvalõ. Gruusialasõq ommaq küläsiisi vasta väega lahkõq ja piät valmis olõma, et toostõ om hulga ja vaia om rehkendäq, et tšatša om kangõ ja piät mõistlik olõma.


Oti Anneli.
Oti Anneli (Anneli Ott, 2000–2012 Anneli Viitkin; sündünüq 2. lehekuu pääväl 1976 Tarton) om Eesti poliitik, inneskine Eesti kultuuriministri.
Haridus.
Oti Anneli om opnuq Parksepä Keskkoolin Võromaal, mink tä lõpõt' 1994. aastagal. Kõrgharidusõ saiõ tä Tarto Ülikooli ihohar'otamisõ tiidüskunnan liikumisõ ja sporditiidüisi eriala pääl 1999. aastagal liikumis- ja sporditeaduste erialal, aastak aigu ildampa saiõ viil õpõtajakutsõ mano.
Eräkunnaq.
Om olnuq Eestimaa Rahvaliidon ni Sotsiaaldemokraatligun eräunnan. 25. mahlakuu pääväst 2011 om tä Eesti Keskeräkunnan. Oti Anneli om Keskeräkunna Võromaa piirkunna esimiis.
Eräelo.
Oti Anneli mõist võro kiilt, selle et tuu oll' suurõlt jaolt timä kodokiil ku vanaimä timmä hoitsõ. 2021. aastaga märtekuun sai tä kõgõ edimädses võro keele iistkõnõlõjas.
Oti Anneli esä oll' Võro liinapää Oti Jaak, kiä uppu Estonia pääl. Oti Anneli uno om Oti Jüri.
Oti Anneli om katõ latsõ imä.


Ristipetäi.
Ristipetäi om harilik petäi, miä om ristipuu.
Ristipedäjäq Harglõ kihlkunnan.
Harglõ kihlkunnan om hulga ristipedäjit. Riste om puiõ pääle raot väega vanast aost. Arvatas, et ku matusõaida minnen rist' tetäq, ei saaq koolnuq inemise hing kodo käümä naadaq. Ristiragomisõ kotus om kas talo, külä vai valla piiri pääl. Puu kaias valmis jo inne matusõpäivä. Kihlkunna rahvas matt umaq koolnuq hariligult iks Harglõ surnuaida. Ku surnuaida mindäs Saru puult, tetäs piätüs Saru palu vaihõl lavvatehasõ kottal, ku mindäs Taheva puult, sis Kaaramõtsan. Nuuq kotusõq ommaq ümbrekaudu teedäq ristiragumisõ paigaq. Sääl lövvüs hulga ristigaq pedäjit. Ristiragomisõ aigu pakutas inemiisile matusõsüüke ja -juukõ.


Hollande'i François.
Hollande'i François (täüsnimi François Gérard Georges Nicolas Hollande; prantsuskiilne välläütlemine: [fʁɑ̃swa ʒeʁaʁ ʒɔʁʒ nikɔla ɔlɑ̃d]; sündünüq 12. põimukuu pääväl 1954 Rouenin) om Prantsusmaa poliitik, oll' 15. lehekuu pääväst 2012 kooniq 14. lehekuu pääväniq 2017 president.


Prints Philip, Edinburghi hertsok.
Prints Philip, Edinburghi hertsok (1921–1947 Taani ja Kreeka prints Philip; ildampa Philip Mountbatten; sündünüq 10. piimäkuu pääväl 1921 Mon Reposi villan Korfun, koolnuq 9. mahlakuu pääväl 2021 Windsori lossin Berkshire'in) oll' kuningaimändä Elizabeth II abikaas.


Ukraina kiil.
Ukraina kiil (украї́нська мо́ва, "ukrainska mova", [ʊkrɐˈjinʲsʲkɐ ˈmɔwɐ]) om indoõuruupa kiili hummogupuulnõ slaavi rühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 40 mill'onat inemist mitmõl puul maailman. Suurõmb jago naist eläs Ukrainan.
Ukraina kiil om osast ka vinne keelega segi, pall'oq ukrainlasõq kõnõlõsõq ka mõlõmbat kiilt, eriti Ukraina hummoguosan.
Ukraina kiil lätt umbõs 60% vinne keelega kokko. Sõnavara poolõst om rohkõmb kokkominekit poola (70%), slovakkia (66%) ja valgõvinne (80%) keelegaq.
Keelenäüdüs.
elo = життя (žyttja), armastus = любов (ljubov), кохання (koh’annja), upin = яблуко (jabluko), oopõrimaja = оперний театр (opernyi teatr), tütrik = дівчинa (divtšyna).
Ukraina: "Всі люди народжуються вільними і рівними у своїй гідності та правах. Вони наділені розумом і совістю і повинні діяти у відношенні один до одного в дусі братерства."
Võro: ""Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä."


Krõmmi puulsaar.
Krõmmi vai Krimmi puulsaar (ukraina keelen Крим, Krym, vinne keelen Крым, Krym, krõmmitatari keelen Qırım) om puulsaar Musta mere põh'arannikul.
Krõmm om "de jure" Ukrainalõ ja 2014. aastagast "de facto" Vinnemaalõ kuuluv maa.
Krõmmi autunoomilidsõ vabariigi pääliin om rahva arvu poolõst tõnõ liin Simferopol. Tõnõ tähtsä liin om puulsaarõ kõgõ suurõmb liin Sevastopol.
Krõmmis lõunõ puul mere all om hulga maagaasi. Ku Vinnemaa Krõmmi hindä alaq võtt', jäi Ukraina umbõs 80% maagaasist ilma.


Ukraina vapp.
Ukraina vapp (ukraina keelen Герб України) om Ukraina riigivapp.
Kolmhammas.
Kolmhammas om peri jo aost inne ristiusko. Midä taa täpsäle tähendäs, ei olõq peris selge. Mõnõq aoluulasõq arvasõq, et kolmhambaga kujotadas kulli.


Dnepr.
Dnepr (ukraina keelen Дніпро, "Dnipro," vinne keelen Днепр, valgõvinne keelen Дняпро, "Dnjapro") om 2201 kilomiitre pikkunõ jõgi Hummogu-Õuruupan. Dnepr saa algusõ Õdagu-Vinnemaalt, Valdai korgõmaalt, ja juusk läbi Valgõvinne ni Ukraina Mustahe merde. Dnepr om Õuruupan pikkusõlt nelläs jõgi, pikembäq ommaq Volga, Doonau ja Uurali.


Must meri.
. aastagal Mustast merest tett pilt
Must meri (vinne keelen Черное море, ukraina keelen Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles "Marea Neagră", türgi keeles "Karadeniz", gruusia keeles შავი ზღვა [šavi zgva], krimmitatari keeles "Qara deñiz") om sisemeri Lõunahummogu-Õuruupan, miä läbi Vaihhõmere ja Egeusõ mere putus kokko Atlandi suurõmerega. Merest lõuna poolõ jääs Väiko-Aasia, hummogu poolõ Kaukaasia, põh'an om Hummogu-Õuruupa laugõmaa ja õdagun Balkani puulsaar.


Kar'ala maakaal.
Kar'ala maakaal om märgit rohilidsõgaq.
Kar'ala maakaal (soomõ keelen "Karjalankannas", vinne keelen "Карельский перешеек", "Karelski perešejek", roodsi keelen "Karelska näset") om maakaal Vinnemaal, Peterburist põh'an, Soomõ lahe ni Laadoga järve vaihõl.
Aolugu.
Parhilla om terveq Kar'ala maakaal Vinnemaa käen, a inne Talvõsõta oll' suurõmb jago maakaalast Soomõ käen.
Inne sõta härgüt' Nõvvokogoliit umma piiri põh'a poolõ tougadaq ja pakk' Soomõlõ tuu iist maad. Soomõ es olõq peri ni Nõvvokogoliit alost' sõta, mink lõppõn jäi Soomõ tast maast ilma. Kar'ala maakaalal elli umbõs 300 000 inemist, kiä kõik (päält 700, kiä hinnäst vindläisis pidiq) kahandõdiq Suumõ.
Jakusõa aol pruuve Soomõ ummi maid, sh ka Kar'ala maakaala tagasi saiaq, a kaot' sõa ni pidi maaq Nõvvokogoliidolõ tagasi andma. 40. aastidõ lõpun muudõti pia kõik soomõkiilseq kotusõnimeq ärq vinnekiildsis.
Kar'ala maakaal kultuurin.
Linna Väinö raamadu "Tiidmäldä sõamiis" ("Tuntematon sotilas") tegeläseq Roka Antti ni Soekäpp (Susi, Suden Tassu) ommaq peri Kar'ala maakannalt ni kõnõlõsõq paigapäälist äyrämöismurrõt.


Roka Antti.
Roka Antti (alikersantti Antero Rokka) om vällämõtõld tegeläne Linna Väinö raamatun "Tiidmäldä sõamiis".
Rokka om soomõ kultuurin häste tunnõt, arketüüpne tegeläne.
Tegeläne.
Rokka om päält 30 aastaganõ põlluharija Kar'ala maakaalalt, kon om tä naanõ ni kolm last. Rokka ni timä naabri Susi ommaq tävvendüsmeheq, kiä tuvvas Jakusõtta. Rokka om üts parõmbit väeosa sõamehi, a võimadu inemine, kiä kõnõlõs ülembile vasta ja ütles näile kõik aig "sinä". Rokka om lihtsä miis, kiä kõnõlõs ar'ala murrõt toimõndas umma mudsu perrä. Sõan om timä perrä õnnõ kats võimalust: tapaq vai saaq esiq tapõtus.
Kujotaminõ.
1955. aastaga filmin mänge Rokkat 35-aastaganõ näütelemist õnnõ harrastav Tolvasõ Reino, kiä oll' ainukõnõ kandidaat, kiä Kar'ala murrõt mõist.
1985. aastaga filmin mänge Rokkat 46-aastaganõ Liski Paavo.
Louhimiehe Aku 2017. aastaga filmin mänge Rokkat 49-aastagnõ Aho Eero.


Seto leelo.
Seto leelo om setokõisi päält tuhandõ aastaga vana laulutraditsioon – laulmisviis ni laulukultuur.
30. süküskuu pääväl 2009 kand' UNESCO vaimsõ kultuuriperimüse kaitsmisõ juhtkogo seto leelo inemiskunna vaimsõ kultuuriperimüse esindüsnimekirjä.
Mitmõhelüline laulminõ.
Päält iku- ni hällülaulõ laulvaq setokõsõq kõgõ koorin ja mitmõ helügaq. Seto kuur jagonõs katõs partiis vai helüs – "torrõ" ja "killõ". Naid kattõ passitadas kokko nii vanõmbidõ ku vahtsõmbidõ laulõ seen.
"Torrõ".
"Torrõ" om päämäne partii vai osa, midä iistütlejä viit kõrratõn lauldas mitmõgese. "Torrõ" partii lauljaq ei piäq tävveste üttemuudu laulma, egäüts või veidükese tõisist tõistõ minnäq. Vanõmbidõ helülinte päält omgi kuuldaq, et "torrõ" lauljaq ommaq aoluulidsõlt rohkõmb egäüts ummamuudu laulnuq. Mõnikõrd hargnõsõq helüq nii, et tegünes jo kolmaski helü, midä om kutsut alomidsõs "torrõs". Parhilladsõq "torrõq" laulvaq rohkõmb üttemuudu, unisoonin.
"Killõ".
"Killõ" om seto leelon korgõmb helü, midä "killõ" laulja tõisiga kokko passitas. Vanasti oll' "killõ" helüria katõl-kolmõl ülemädsel astmõl, parhilladsõq "killõq" laulvaq jo suurõmbaq hellüulatusõgaq, mõnikõrd saatvaq nä ka "torrõt" kõrvuisi tertsen.
"Killõ" helü värm om "torõhist" terävämb ja et tuu helü selgemb olnuq, laulvaq hääq "killõq" veidükese korgõmbalt. Tuu om ka põh'usõs, mille seto laulu joosul helüstik kõik aig kõrd-kõrrast nõsõs. Ku ta lätt jo nii korgõs, et "killõl" om rassõ lauldaq, võtt iistütlejä järgmädse ria kõvva madalambalt. Säänest võtõt üteldäs "kergütämine", miä tähendäs, et laulminõ lätt kergembäs.


Mehikuurma.
Mehikuurma om alõvik Põlva maakunnan Räpinä vallan Räpinä kihlkunnan.
Inne 2017. aastaga valdu liitmist oll' alõvik Tarto maakunnan Miiksi vallan.
Nimeq.
Eesti keelen om Mehikoorma, vinne keelen om Измéнка, s'aksa keelen om alõvit nimmat "Dorf Mehhekorm."


Piitre.
Piitre om võrokeeline mehe edenimi. Algnimi tulõ üle ladina keele kuju Petrus kreeka keelest, kon inemisenimi πέτρος ("Pétros") tähendäs kivvi, kaljut. Piitre kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq võro keelen ommaq aoluulidsõlt olnuq Peedo, Peeds'o, Piit (umasütlejä Peedi) ja Peep (umasütlejä Peebu), minkast ommaq saanuq umaette edenimeq. Lisas ommaq seto keelen hõikamisvormiq Petra ja Pet'o. Võrokõisi pruugit Vastne testament kirot ristiusu apostli nimme edimält (1686) "Peter", ildamba "Peetrus", kõnnõkeelen om timä kottalõ üteld ka Pühä Piitre, timä kerigupühä om piitrepäiv. Ristiusu arvosaamisi perrä om ka surma kutsut võro keelen "Liiva-Piitre" ja kikas ku Pühä Piitre sümbol om talo eläjide hulgan sakõstõ saanu nime Piitre. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Piitre sagõhusõlt tõnõ talo peremehe edenimi (6,4 %)
Võro keelen om kombõs pruukiq tunnõdu vai lähkü nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Paani Piitre (Peter Pan), tsaar Piitre I (Пётр I), rektor Tulviste Piitre (Peeter Tulviste).


Jaan.
Jaan om mehe edenimi. Taa om tegünü mitmin keelin piiblinime Johannes lühenemisel, muuhulgan ka alambs'aksa keelen, kost lainati joba keskaol nii võro ku eesti kiilde.
Ildambalt uusaol om Jaan tõisist Johannessõ muganduisist nigu Ants, Hanss', Ivvan ja Juhan erälde nimi. Võrokõisi pruugit Vastne testament kirot Ristjä-Johannessõ, apostli Johannessõ jt nimme edimält (1686) "Jahn", ildamba "Jaan" (umasütlejä "Jani").
Vanna kesksuvõpühhä jaanipäivä köüt kerik Ristjä-Johannessõga. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll´ Jaan sagõhusõlt edimäne talo peremehe edenimi (6,8 %).


Johannes.
Taa om Johannes s'aksa keelen ja Ioannes ladina keelen, võet sinnä üle kreeka keele (Ἰωάννης "Iōannēs"), heebreä keele mehenimest Jochanan (יֹוחָנָן "jôḥānān"), tähendüsega 'jummal (Jehoova) om armulinõ'.
Vahtsõn testamendin omma Ristjä-Johannes ja apostli Johannes, viimäst pidä traditsioon Johannõssõ evangeeliumi ja Johannõssõ ilmutusõ kirotajas.
Vahtsõ testamendi ümbrepandmisõl tarto kiilde pruugiti rahvaumast nimekujju Jaan ("ristja Jaan", "Jani Ewangelium", "Jani awwaldamine"). Täüspiibli ümbrepandmisõ eesti kiilde (1739) pruugiti nimekujju "Joannes", ildamba "Johannes," miä om ristiusu asjust kõnõldõn noq ka võro keelen tavalinõ.
Haritu kiräpildiga edenimme Johannes naati Võromaal pandma 19. aastasaal. Inne oll´ käügin edenimi Juhan, midä kirotõdi "Johan", "Juhhan" jm muudu. Ku inemise ammõtlik edenimi om Johannes, ommaq kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq Juhan, viil lühembät Juss vai Juku, vanast ka Jukk ja Juks.


Juhan.
Juhan om mehe edenimi. Taa om lühendüs algnimest Johannes, üts pall'odõst. Alostõn 17. aastasaast om taad kirotõt "Johan", "Juhhan" ja viil mitund muudu. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll´ Juhan ("Johan") sagõdusõlt 15.−19. talo peremehe edenimi.


Järvelilli Rein.
Järvelilli Rein (sündünüq 1966. aastaga 16. mahlakuu pääväl) om seto ülembsootska ja poliitik.
Tä om käünüq koolih Meremäe Keskkoolih ni Nõo Keskkoolih, Eesti Põllumajandusõ Akadeemiäh ja Tarto Ülikoolih. Järvelilli Reinul om korgõmp mõtsanduslik haridus.
Järvelilli Rein om olnuq Verska ni Meremäe vallavanõmp ja päält tuud viil Riigikogo liigõh, rahandusministri ja Euroopa Parlamendi liikmõ Padari Ivari nõunik ni juhtnuq mitut eräettevõtõt. 2017. aastagast alatõh om tä Setomaa vallavolikogo edemiis' ja 2019. aastagast alatõh Setomaa ülembsootska.
2012. aastagast eläs Järvelilli Rein jalki Setomaal uma esäkotoh Uusvada küläh. Õgapäivi toimõndas tä ku Seto Infoseldsi juhataja. Taa seldsi hoitaq om setokaubamaja.ee, SetoMeedia, Seto Kiri, Seto Pank ni Kullamäe Productions. Tä laul Seto Miihi Summah meestelaulu, kirotas laulusõnnu ja mäng pilli Tuhkwizzah, Pääväpüürdjäh ni Uusvada Blues Allstarsih.
Järvelilli Reinu hindä sõnno perrä om timä süämeas'ast seto keele ni kultuuri edendämine, minkalõ tä om pühendänü "hüä suurõ osa uma tegemistõst ni elost". "Ülembsootskana andsõ Peko mullõ kats tiidäandmist. Edimält kutsuq seto rahvast ja õgaütte üles, õt õgaüts meist teesiq midägi uma keele ni kultuuri hüäst, kas või kõõ vähämpät. Tõõsõst käskse Peko seto rahva kokko tuvvaq ni pandaq rahva uma keele ja kultuuri iist saisma ni otsustama. Elägü sis tuu rahvas Siberih, Saarõh vai Tallinnah," ütles Järvelilli Rein eis.


Kaasani khaaniriik.
Kaasani khaaniriik (tatari keelen: Казан ханлыгы, Qazan Xanlığı) oll' keskao tatarlaisi riik Volga jõõ veeren ni Kaama ja Volga jõõ kokkosaamisõ kotusõ man. Kaasani khaaniriik oll' olõman aastagil 1438–1552.
Ku Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq kõgõ võimsambaq Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik, Tsiberi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik.
Kaasani khaaniriigi pääliin oll' Kaasan. Riiki valitsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq. Riigiusk oll' islam.
Kaasani khaaniriik oll' innidsõ Volga Bulgaaria maiõ vai parhilladsõ Tatarstani, Marimaa, Ts'uvassia ja Mordvamaa maiõ pääl. Khaaniriigilõ kuulu ka osa parhilladsõ Udmurtia ja Baškortostani maiõ.
Päält tatarlaisi valits' Kaasani khaan ts'uvassõ, marilaisi, ersäläisi, mokšalaisi, udmurtõ ja baškiirõ. Vähämbäq paiklikuq valitsõjaq ni pääliguq olliq näil uma rahva siast. Tuu ja kaq mõnõ muu as'a peräst arvatas mitmõq parhilladsõ Vinnemaa soomõ-ugri rahva hulgan Kaasani khaaniriigi aigu parõmbas ku Vinne tsaare võimu, miä tull perän.
Moskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' ärq Kaasani linna 1552. aastaga rehekuun ja päält tuud lätsiq Kaasani khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka "Kaasani tsaari" tiitli.


Leima Aarne.
Leima Aarne (sündünüq 1. jaanuaril 1962 Missoh) om seto sootska.
Timä esätalo, koh tä eläs, om Luhamaa nulgah Leimani külah. Keskkuuli käve tä Tartoh, säält edesi läts Tal'na merekuuli. Päält tuud oll' tä kümme aastakka meremiis ja noq ommaq täl kõik maailma nulgaq läbi kolgatõduq.
2012. aastagal läts' tä Setomaalõ tagasi Setomaa Valdu Liidu mano ettevõtlusvedosnikost.
Seto Kuningriigi ülembsootskast valiti Leima Aarne 2012. aastagal kuningriigipääväl Verskah ja viil kats kõrda: Luhamaal aasta ildampa, 2013. aastagal, ni jalki Verskah 2016. aastagal. 2014.–2016. aastagal ni 2017. aastagast alatõh om tä olnuq Seto Kuningriigi kroonikogo liigõh.
Tä om Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõh.
Leima Aarne om Luhamaa küläseltsi üts vedosnik. Üteh Leima Matisega om tä tennü filmi "Peko päiv" ja tege Setomaal giiditüüd.
"Tõistõ rahvide ja kultuurõ nägemine om avitanuq umma löüdäq, mõistaq ja hoitaq," ütles Leima Aarne eis ülembsootska tüüst. "Tiiämi, õt inämbüs setosid eläs välähpuul Setomaad, ja kipõlt sai mullõ selgest, õt tiidmist, mis kotoh sünnüs, oodõtas väega. Sootska tähendäs ka ‘sõna tuuja’. Ütes mu päämädses tsihis oll' olla' kimmäs lüli Setomaa ja muial olõvatõ setodõ vaihõl. Tiidmine, õt kiä olt, kost tulõt, avitas tii pääl püssü'. Hüä, ku tuu tiidmine om minejäl kotost üteh võttaq."


Peep.
Võro keelen om umasütlejä kuju päämidselt Peebu, "o"-lõpuga Peebo om võimalik hummogu-võru keelen ja oll' harilik tartu kiräkeelen (kirotõdi "Peebo" vai vanan kiräviien "Pebo"). 17. aastagasaal om seod nimme kirotõt ka "Piep", välläütlemine vast sõs [piip]?
Nime periolõminõ olõ-i peris selge, a kõgõ tunnõtumb om arvaminõ, et Peep om olnuq edenime Piitre hõikamisvorm.
1563. aastagal Rõugõn ja Vahtsõliinan oll' taa edenimi harilik (kirja pant "Пѣпъ"), selgele erälde edenimest Piitre (kirja pant "Петръ"). 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Peep sagõdusõlt kolmas talo peremehe edenimi (5,2%). 2021. a om edenime Peep sagõdus vanal Võromaal 0,06% ja 0,1% vaihõl.


Krimmi khaaniriik.
Krimmi khaaniriik (tatari keelen: Qırım Hanlığı vai Qırım Yurtu) oll' riik Musta mere veeren Krimmi puulsaarõl ni Dnepri ja Dnestri jõõ vaihõl aastagil 1441–1783. Suurõmb jago Krimmi khaaniriigi põlidsõst rahvast olliq krimmitatarlasõq.
Ku Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq päält Krimmi khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Tsiberi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik.
Krimmi khaaniriigi pääliin oll' Bahtšisarai (krimmitatari keelen "Bağçasaray"). Riiki valitsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq. Riigiusk oll' islam.
1783. aastaga vallut' Krimmi khaaniriigi Vinnemaa valitsõja Katariina II ja tuust sai Tauria oblast, mink asõvalitsõjas saiõ Katariina II lemmik vürst Grigori Potjomkin.
Katariina II käso pääle asutõdi Krimmi puulsaarõl 1784. aastagal Sevastopoli liin Vinnemaa Musta mere laivistu baasis.


Toomas.
Toomas om mehe edenimi. Umasütlejä käänüsse vorm võro keelen om vanna muudu ".Tuuma", vahtsõt muudu "Toomassõ".
Nimi om tulnuq Vahtsõst testamendist, kon Toomas oll' üts Jeesusõ jüngri, kedä es kutsuta perisnimega, a arameakeelidse hõigunimega Katsikõnõ ("Sis üttel Tomas, ke kutsutas katsikeses, omme kaasjüngridele..." (Jh 11,16). Aramea keele "te'oma" (תאומא) 'katsikõnõ' om Vahtsõn testamendin ümbre kirotõt kreeka kiilde Θωμᾶς ("thomas").
Eesti ja Soomõ alal sai ristiusu nimi Toomas populaarsõs lühenemäldä kujul, selle et taa läts kokko vannu umakeelidside nimmi (Ihamas, Vihtimas jt) "mas"-lõpuga.
1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Toomas sagõdusõlt nelläs talo peremehe edenimi (5,1%). 2021. aastagal oll' edenime sagõdus Vana-Võromaa ala pääl 0,5-0,6 %.


Tsiberi khaaniriik.
Tsiberi khaaniriik vai Turaani khaaniriik (tatari keelen: "Себер ханлыгы", "Seber xanlığı") oll' riik Tsiberih aastagil 1468—1598.
Ku Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq päält Tsiberi khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik.


Annõ.
Annõ om võrokeeline naasõ edenimi.
Kirja pantas taad nimme inämbäste eesti keele kiräpildiga: Anne. Annõs om võidu inemist kutsu, ku vanan, 17.–19. aastasaa kirjapandmisõn om "Anne", a niisamatõ "Ann" vai "An".
Algnimi om Piiblist peri Anna, midä joba keskaol Liivimaal kirotõdi päämidselt alambs'aksa keele muudu "Anne".
19. aastasaa alostusõn oll' taa edenimi üts kõgõ hariligumbit naasõnimmi Võromaal. 19. aastasaa tõsõl poolõl naati s'aksa ja vinne iinkuju perrä andma edenimme Anna. 20. aastasaa keskpaigan sai Anne jäl kõgõ populaarsõmbas varjantsis Annast algusõ saanuidõ edenimmi hulgan.


Elts.
Elts om võrokeeline naasõ edenimi. Kirja pandas taad inämbäste kujul Els.
17.–19. aastasaal om põhimõttõlidsõlt samma nimme kirja pant nii "Els" ku "h"-ga alostusõn: "Hels", "Hells", "Hils".
Algnimi om heebreä keelest peri Elisabeth.
Keskaigsõlt Liivimaalt kirja pantu alambs'aksa naasõnimmi hulgan olliq joba hõikamisvormiq "Elsbe" ja "Else".
Võro ja eesti keelen tegünes "l"-i ja "s"-i vahele välläütlemise kerendämises -"t": Els > Elts.


Rein.
Rein om mehe edenimi. Taa om tegünü Liivimaal ku mitmidõ germaani nimmi, nt Reinhard, Reinhold lühendüs. Alambs'aksa keelen om harilik Reinhardi kutsminõ olnuq Reineke, kon -"ke" om hellätüslõpp. Võromaa talopoigõl oll' nimme Rein viil vähä 16. aastasaa lõpul, a hulga 17. aastasaa lõpul, ku seod nimme ("Rein", "Reyn", "Reen") kandsõ 4,7 % Rõugõ kihlkunna taloperemiihhist (5. nimi sagõhusõ poolõst). Võromaal kutsutas rebäst hõigunimega Rein, vrd s'aksa "Reineke Fuchs" ja Fr. R. Kreutzwaldi tuust mugandõt tegeläne eesti keelen, raamatun "Reinuvader Rebane".


Hanss' (Hans).
Hanss' om võrokeeline mehe edenimi. Harilik kiräpilt Võromaal om ja om varahampa olnuq Hans. Umasütlejä vorm võro keelen om Hansi. Nimi om tegünü s'aksa nime Hans mugandumisõl, tõnõ inämb levinü varjants om Ants. Algnimes om Johannes, minka man Hans oll' joba keskaol tüüpilidselt alambs'aksa ja s'aksa keele kutsmisvorm. Tõõsõ selletüse perrä võissi Hanss' kävvü kokko soomõ mehenimega Anssi, midä seletedäs tulnus germaani mehenimest Anselm. Tuul selletüsel olõssi nõrk põhi, selle et nime Anselm kandjat keskaigsõlt Liivimaalt om väega rassõ löüdäq. Umatettü alkoholi nimetüse võro keelen hans'a varjantsiq ommaq "hanss ja "nõrk Hanss, kon om luud köüdüs taa edenimega.


Põh'amaaq.
Põh'amaaq (mõnikõrd ka Põh'ala) om maatiidüsline ni kultuurilinõ piirkund Põh'a-Euruupan. Põh'amaaq ommaq Island, Norra, Roodsi, Soomõ ni Taani. Kuuntüüammõt om Põh'amaiõ nõvvokogo. Põh'amail eläs umbõs 27 mill'onit inemist.
Eesti om Nõvvokogoliido alt tullõn tahtnuq kõik aig Põh'amaiõ poolõ püüneldäq. Põh'ussis ommaq ütine kiil, kultuur, aolugu, innekõkkõ Soomõga.
Põh'amaaq ommaq ka Eesti kõgõ tähtsämbäq kaubasõbraq - päält poolõ kaubast, miä Eestist vällä lätt, lätt Suumõ ni Ruutsi. Kolmveeränd Eestihe tulõvist investiirmiisist tulõ Põh'amaist.
1999. aastagal pidi Ilvõsõ Toomas Roodsin kõnnõ "Eesti ku Põh'ariik". Tä kõnõli aoluust, kultuurist ni keelest ja ütel', et Eesti om rohkõmb Põh'amaa ku Baltimaa.
Lipuq.
Soomõ, Islandi, Norra, Rootsi ni Taani lipuq
Ka setokõisil om sääne ristilipp.


Ants.
Ants om mehe edenimi. Umasütlejä vorm võro keelen om Andsu. Nii Ants ku Hanss' ommaq tegünü s'aksa nime Hans mugandumisõl tõnõ tõsõl viisil. Algnimes om Johannes. Nime kirjapandmisõst tulõssi teedäq, et 17.–19. aastasaal kirotõdi Võromaal päämidselt "Hans" (varahampa ka "Hansz"), a võidi kirotaq ka "Ants", "Ans", "Antz" jm muudu. 19. aastasaa lõpul ja 20. algusõn sündünü Andsu ammõtlik edenime kiräpilt oll' päämidselt "Hans". 1930. aastist pääle sai hariligus kiräpilt "Ants".
1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' seo edenimi (kiräpildiq "Hans" ja "Ants") taloperemiihhist 4,2 %-il (6.–7. kotus sagõhusõ poolõst). 2021. aastagal Vana Võromaa pääle oll' edenime Ants kandjit 0,12–0,27 %.


Mihkli.
Mihkli om võrokeeline mehe edenimi. Taa algnimes om Piiblist peri Miikael, pääengli nimi, heebreä keelen מיכאל [miikaa'eel] tähendüsega 'kiä om nigu jummal'. Edimält võeti seo nimi võro ja eesti keelen umas alambs'aksa ja roodsi kiili kaudu, kost om peri vannamuudu välläütlemine Mikli, Mikõl vai Mikal', niisamatõ lühenü nimevorm Mikk. Pääengli nime vinne keele kuju Михаил (Mihhail) ja 17. aastasaast pääle ka s'aksa keele välläütlemise Michael [miihhael] mõol tegüsi seoilmaaignõ nimekuju, miä võro keelen om umasütlejä käänüsse kujul. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' taa nimi (kiräpiltega "Michell", "Mickell", "Michall") sagõhusõlt 20.–21. talo peremehe edenimi. 19. aastasaa alostusõn oll´ kõgõ hariligumb kiräpilt "Michel", a nimi esiq võisõ kõlada nii Mihkli, Mihkle ku Mihkal, Hummogu-Võromaal lisas Mihal, Mihko, Mits'a jt, Harglõ kihlkunnan Mehka. 20. aastasaa Võromaal kutsuti vindläst nimega Mihhail hõigunimega Miska.
Võro keelen om tavas pruuki tunnõtu vai lähedäse nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Gorba Mihkli (Mihhail Gorbatšov), Muti Mihkli (Mihkel Mutt), Oviiri Mihkli (Mihkel Oviir).


Guillermo Lasso.
Guillermo Lasso (Guillermo Lasso sünnünimega Guillermo Alberto Santiago Lasso Mendoza; sündünüq 1955 Guayaquilin) om Ecuadori hüäpoolinõ poliitik. Tä om olnuq Ecuadori siseministri ja eräkunna (AP) kandidaat Ecuadori 2021. aastaga presidendivalimiisil, miä tä ärq võit'.


Umasütlejä käänüs.
Umasütleja käänüs ehk umakäänüs ehk genitiiv om grammatilinõ käänüs, miä kõgõ tüüpilidsembält tähüstäs keelen artibuuti (ütte sõnna tävvendävät tõist sõnna) ja mink abiga näüdätäs sakõstõ umandust.
Võro keelen vastas umasütlejän käänüssen sõna küsümiisile "kink" ("uma")"?", "mink" ("uma")"?" Seon keelen om umasütlejä vorm saanuq tõnõkõrd ka nimekäänüsse vormis, nt er-lõpuga sõnnun: vanakreeka "κρατήρ (kratḗr)", eesti "kraater", võro "kraatri".


Ossinovski Jevgeni.
Ossinovski Jevgeni (sündünüq 15. urbõkuu pääväl 1986 Kohtla-Järve) om Eesti poliitik, XII, XIII ja XIV Riigikogo liige, 2015–2018 tervüse- ja tüüministri, 2014–2015 haridus- ja tiidüsministri. Ta om alostõn 2011 Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna liigõq, 2015-2019 eräkunna edemiis.
Haridus.
Ossinovski opis Aseri keskkuulin ja Tapa gümnaasiumin, alostõn 7. klassist Tallinna Reaalkuulin, millõ lõpõtas 2004 (hõpemetaliga). Opis Tartu Ülikuuli filosoofia eräalan, millõ lõpõtas 2007. aastal "cum laude".
2009 kaits ta filosoofia eräala magistritüüd Warwicki ülikuulin (väüdüskirjaga "Ühiskonna konstitueeriv roll: heideggerlik liberalismi kriitika") ja 2010 Londoni Majanduskuulin (London School of Economics and Political Science) politoloogia eräalal (päälkiräga "Poliitilise võimu legitiimsus Putini Venemaal"), mõlõmbaq kitüsega.


Muslim.
Muslim vai moslõm (araabia keelen مسلم‎ 'Jumalalõ perrä andminõ') om muhamediusko inemine. Muslimmõ om maailman umbõs üts nelläsjago kõigist inemiisist – 2015. aastagal 1,8 mill'ardit – ja näid tulõ kõrrast mano.


Astrahani khaaniriik.
Astrahani khaaniriik (nogai keelen "Хаҗитархан ханлыгы", tatari keelen "Xacitarxan xanlığı") oll' tatarlaisi riik Hummogu-Õuruupan aastagil 1466—1556.
Astrahani khaaniriigi maaq olliq Volga jõõ suu ja alambjoosu man Kaspia mere veeren Aasia ja Õuruupa piiri lähkün.
Parhilla jääseq nuuq maaq Kasahstani, Vinnemaa Astrahani oblasti ni Kalmõkkia ala.
Khaaniriigi pääliin oll' Xacitarxan parhilladsõ Astrahani liina lähkün. Riiki validsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq.
Aolugu.
Ku Tšingis-khaani luud mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' ummakõrda lakja katsas khaaniriigis. Noist olliq päält Astrahani khaaniriigi kõgõ võimsambaq viil Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik ni Tsiberi khaaniriik.
Moskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' Astrahani khaaniriigi ärq 1556. aastagal ja päält tuud lätsiq khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka "Astrahani tsaari" tiitli (vinne keelen "Царь Астраханскій").


Kera Volli.
Kera Volli (sündünüq 14. talvõkuu pääväl 1955 Setomaal Luhamaa nulgah Määsi küläh) om seto sootska.
Kera Volli esäkodo om Määsi küläh, koh tä eläs ka parhilla. Koolitiid alost' tä Luhamaal, keskkooli lõpõt' 1973. a Missoh. Eesti põllumajandusõ akadeemiäh oppõ Kera Volli eläjätohtrist ja päält kooli lõpõtamist 1980. oll' amõtih uma eriala pääl “Sõprusõ” kolhoosih.
1992. aastagast pääle om tä tüütänüq Luhamaa piiripunktih, koh juhatas veterinaar- ja söögikontrolli bürood.
Seto Kuningriigi ülembsootskast valiti Kera Volli 1997. aastaga kuningriigi päävä aigu Luhamaal.
Läbi aastidõ om Kera Volli olnuq Luhamaa küläseldsi ja Luhamaa kerko tegemiisi man.


Laanõ Triinu.
Laanõ Triinu (Triinu Laan, varrampa Laanejõe, 1993-2016 Ojar, sündünüq 6. lehekuul 1975. aastagal) om võro keele ja kultuuri liikmisõ tegeläne ni võro ja eesti kiränik, kedä kõgõ inämb tundas võrokeelitside laulupitõ Uma Pido kõrraldamisõ ni timä kirotõduisi võro- ja eestikiilside latsiraamatidõ perrä.
Elokäük.
Laanõ Triinu om sündünüq Võrol. Tan lõpõt' ka Võro I Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.
Magistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.
1998. aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.
2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq.  Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.
2007. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido ni oll' taa pääiistvõtja 2008., 2010. ja 2013. aastagal.
2019. aastaga pand' tä käümä Helüaida https://helüait.ee/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.
Parhilla eläs Laanõ Triinu Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelidse) latsiraamadu autor.
Looming.
2007. aastaga kujosi Laanõ Triinul jovvulidsõlt mitundmuudu tulõkis kirändüste. Aokirän Täheke ilmu kolm timä juttu („Koer ja talv. Pini ja talv“, „Koer ja lumest naine. Pini ja lumõst naanõ“, „Koerale tuleb uus aasta. Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak“). Kogumikun „Kuldmuna“ näkse trüküvalgust lühkü näidend latsilõ „Kuis siil hindäle nõglaq sai“ (ütenautor Eliisabet Ojar). Valmis sai edimäne raamat „Suur must pini. Suur must koer“, kon ommaq luuq kõrvuisi nii eesti ku võro keelen.
2007. aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmõkiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, mink võrokiilseq luulõtusõq ommaq Laanõ Triinu ümbre pantuq. Triinu toimõnd' üten Fastrõ Marikoga ka 2007. aastaga Võro-Seto tähtraamatut, midä tä tekk' ka 2005. ja 2008. aastaga üten Lauridsa Leeloga.
2016 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“.
2019. aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).
Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast pääle.
Timä latsiraamaduq ommaq saanuq mitmit tunnustuisi – näütüses raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll' 2008. aastaga Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007. aastaga latsikirändüse jaon.  Sama oll' raamatuga „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll' Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016. aastaga lastsikirändüse valdkunnan.
2016. aastagal sai Laanõ Triinu Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.
2021 - Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020. aastaga latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.
Timä raamatit om ümbre pant ka mitmõhe võõrkiilde. Ni ilmu 2008. aastagal eesti ja vinne keelen „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“, miä ilmu Lõunõ-Korean.
Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt luulõtusõlõ „Ma nakka puus!“ onm tennüq viie ja laulnuq Kalkuna Mari, niisama „Naasõ ei jätä“ Aragu Triinu viisistüsen.


Gaasitehäs.
Võro Gaasianalüsaatridõ Tehäs (VGT), rahva siän tunnõt ku Gaasitehäs, oll' aparaaditehäs Võro liinan, Kreutzwaldi huulitsan, pia Tamula järve perve pääl.
Tehässe aolugu.
Ettevõtõq luudi 1959. aastagal. Tehässe pääkorpus sai valmis 1962. aastagal. Tuu om täämbätseni üts Võro liina tunnõtumpi ehitüisi. Gaasitehässe vanõmb osa, verevist savikivest ja pikä verevä savikivikorsnaga hoonõq, miä jääs päämajast liina poolõ, oll' tsaariaignõ piiretüsevabrik.
Nõvvokogo aol oll' ettevõttõ täüspikk eestikiilne nimi "Arnold Veimeri nimeline Võru Gaasianalüsaatorite Tehas".
Gaasitehäs lõpõt' uma tüü 2010. aastagal.
Midä tehässen tetti.
Päält gaasianalüsaatridõ tetti tehässen ka tõisi aparaatõ, minkast suur osa lätsiq riigist vällä niinimitedüihe sõbralikkõhe sotsialismimaihtõ, näütüses Vietnamihe jms. Tehässen tetti ka lajatarbõkaupa, näütüses köögiväitsi, puuviläkorjamisõ abiriisto ja rulasit.
Täämbäne päiv.
Parhilla tüütäs inneskidse Gaasitehässe ruumõn mitu vähämbät ettevõtõt ni suurõmb osa tehässest om ümbre ehitet järvekaehusõga kortinis.


Närv.
Keskel om nätäq närvi kihhä, minkal ommaq küllen väikumbaq (tendriidiq) ja suurõmbaq (akson) hannaq
Närv om nööri muudu asi inemise vai eläjä seen. Närv sais kuun närvikiudõ kimpõst. Närvi mõtõq om edesi andaq märgüssit, näütüses helü-, valgus- ni valumärgüssit.
Om ka segänärve, mink seen ommaq mõlõmbaq - tundõ- ni liigutajanärve kimbuq.
Närv kuustus 1) närvi kihäst ja
2) aksonist ni tendriidest (närvi jakõst).


Kilka Tõnu.
Kilka Tõnu (Tõnu Kilgas; sündünüq 13. põimukuu pääväl 1954 Tarton, kooluq 25. lehekuu pääväl 2021) oll' eesti näütelejä ni laulja (bariton).
Tõnu esä oll' näütelejä Mägedi Lembit, imä näütelejä Kaarma Ellen.
Kilgas lõpõt' Heino Elleri nimelidse Tarto Muusigakooli Jürgensi Leida ni Kurtna Alma klassi laulu ja koorijuht'misõ pääl (1977).
Aastagil 1976–1984 tüüt' Vanõmuisõ tiatrin, 1984–2001 Estonia tiatrin.
Kilgas om üles astnuq raadion, viisorin ni kontsõrdilavvu pääl, mängüq näütüses filmen "Stereo" 1978, "Inemine, kedä es olõq" 1989, "Rahu huulits" 1991, "Nuuq vanaq armastuskiräq" 1992, telesarjan "Õnnõ 13" (1993–2020) agaq ka muial.
2020. aastaga sügüse ütel' Kilka Tõnu, et täl om kopsuvähk, miä om hinnäst jo aividõ sisse aanuq. Tä kuuli 25. lehekuu pääväl 2021.
Eräelo.
Kilkal om neli tütärd: Hansoni Hedvig Hansoni Novellaga, Kilka Ellen abielost Bassova Tatjanaga, Krummi Piret Karisma Katriniga ni Kilka Susan Mõttusõ Lembegaq.
Kilka Tõnu mõist' ka lõunõeesti kiilt kõnõldaq. Täl oll' ka latsõpõlvõ- ni maakodo Käärikel.


Säländü.
Säländü om pikk kitsas äkilidse kaldõga vallikujolinõ maakujo, miä om kujonuq ijästüjõki saistuisist.
Säländüq ommaq hariligult 30–50 miitre korgudsõq ja 10–30 kraadidsõ pervekaldõga mäesäläq, miä ommaq vällänägemiselt raudtiitammi muudu. Tuuperäst om näid sakõstõ aoluulidsõlt tarvitõt ka kuq teid. Säländüq võivaq juuskõq saast miitrest kooniq mitmõ kilomiitreni. Mitmõst säländüst kuustuvaq säländüsüstemiq võivaq ollaq kooniq 100km pikkudsõq.
Kujo saaminõ.
Suur osa Eesti säländüid ommaq arvadaq kujjo võtnuq ijästü lahkin, minka häste seletüs näide vingõrdaminõ ja saistuisi terri suurusõ vaelduminõ. Kuq suur maaijä jäi ohembas, tekkü ijästühe hulga lahkit, kon ijäst pervi vaihõl joosivaq marulidsõq sulamisviiq. Neoq kannivaq edesi ja sordõvaq ijäst vällä sulanuq moreeni. Peris vällänägemise saivaq säländüq viil perän jõõpervi ümbre olõvaidõ ijäsaino sulamisõga, ku voolusängü vai käüki täütnüq saistusõq vaiovaq lakka ja inneskidsest jõõ voolukanalist sai muust maast korgõmb pistüline vall. Kuigi säländüq kuustusõq ijästüjõõ saistuisist, või ijästülahkin ja -käügen tekkünüist säländüist löüdäq kaq moreeni läätsi ja kivimüräkit, miä ijälahkidõ sainost vai käüke laest ommaq vällä sulanuq ja voolusängü sadanuq.
Ijästü käügin tekkünüq säländüq ommaq küländ korgõq ja äkilidse kaldõga (harisäländüq) ni kuustusõq jämmembast matõrjaalist, miä and tunnistust rutulidsõst vai esiki pistüsselidsest voolust käügin. Säländüide ja kuntõ vaihõl lövvüs ka üleminegikujjõ, miä võisõq tekküdäq ijäalossidõn käüken näide vaihtpidämäldäq kokkosadamisõ ja sulgmisõ peräst, miä es lupaq kakkõmaldaq säländüvallõ vällä kujonõdaq.
Ijästü lahkõn tekkünüq säländüq ommaq keskseltläbi laugõmbidõ kaldidõga ja lausikumba laega. Sääntseq lahkin tekkünüq vallsäläq om käänülidseq ja kuustusõq piinümbäst saistusõmatõrjaalist (ruus, liiv). Aoga muutuvaq ijästülahkõq ja näiden joosnuq jõõq laembas, minkperäst kahasi ka jõki vii voolukibõhus ja viijoud, minkperäst nakas’ säländü saistusõmatõrjaali teräjämehüs kahanõma alt üles. Perän lahkõ laembas minemist läts’ ka vesi jõõn alla, miä võisõ lahkõ lakjusõn ümbre saistudaq sääl joba korjunuq saistuisi, tetäs säländu lakõ seoga tasatsõmbas. Arvadaq ommaq niimuudu kujonuq lajaq, pikkukihilidseq ja tasadsõ laega lavasäländüq, miä tõõnäolidsõlt tekküväq lak’on ja nõrga läbivooluga lahkin.
Säländüq võivaq tekküdäq kaq ijästü veere ette, ijästüalossidõ käüke ja ijä lahkin juuskvaidõ jõõjõki saistuisi korjumisõl näide jõõsuuhtõ välänpuul ijästüt, kohe tegüneseq viuhkakujolisõq esiqpoolisusõq hannagaq tähe säländüq. Näide ijästüpoolitsõn otsan om saistuminõ tegüsämb, minkperäst om taa kaq korgõmb ja kuustus jämmehidembäst saistuisist (munaganõ vai kivinõ ruus) ni näide kavvõlidsõmb ots om laugõmb ni piinümbist saistuisist (piinruus ja liiv). Sääntseq säländüq võivaq ijästü taganõdõn otsõst kokko kassuq ja seoga luvvaq pikki säländühahilit. Niisamatõ võivaq ijästü lahkist vällä juusknuq jõki deltakuhiliguq külgil päält kokko kassuq, tähüsten ijästüveere kotust. Sääne säländüide tekkümine om ütesugunõ sanduridõ tekkümisega, aq lätt lahko perämädsest õnnõ vallikujolidsõ plaani ja vähämbä lakjusõ poolõst.
Säländüq Eestin.
Säländüq võivaq juuskõq täämbädse päävä maakujon loogigavastalidsõlt, kon näütüses säländü kavvõlidsõmb ots lätt kaldõst üles vai säländü juusk risti vai põiki üle oro, midä vabalt vuulav vesi tetäq ei saasiq. Tuu näütäs, et ijäkäügen võisõ ollaq pitsüssilläq vesi, õt tuu kaldõst üles juusk’ vai ijästüjõõq võisõq ollaq ijästü seen päälüskõrrast korgõmbal ni jõõsaistusõq vaiovaq maapinna pääle viil perän ijä sulamist, minkperäst alospinna kujo ijästüjõõ sängü es-mõotaqki. Arvadaq ommaq inämbähe sääntseq säländüq tekkünüq ijästükäügen.
Eesti kõgõ parõmbahe panõhtunuq pikisäländüq (ijästü liikmisõ tsihin) ommaq Pandivere korgõmaal, põikisäländüq (ijästü liikmisõga risti), aq Õdagu-Eestin.


Kinniline lohk.
Kinniline lohk vai söll om ijästü tekküline mõnõ kooniq mõnõkümne miitrelidse läbimõõduga nõdso, miä või ollaq mitukümmend miitret sükäv. Inämbähe ommaq sölliq katla vai leigu kujolisõq, aga võivaq ollaq ka pikligadsõq. Madalambidõ sölle seen om sakõstõ järv vai suu, miä om loho turbaga täütnüq.
Sölle om Eestin pall’o Lõunõ-Eesti kundistigõn, aq sölle lövvüs sagõhõhe ka muialt Eestist üten tõisi ijästü tekküliidsi pinnavormõga. Sälgmäki päält ja viirilt lövvüs paiguldõ mõnõ- koonig mõnõkümne miitre pikkuidsi piklikkõ sölle, aq sölliq võivaq ollaq ka tõisi ijästü pinnavormõ pääl vai vaihõl.
Tekkümiseviis.
Sölliq tekküväq Eestihe päämädselt ijästü taganõmisõ aol, ku suurõst maaijäst eräldü ijäpanko, miä mattuvaq jaoldõ vai kogonistõ ijästü saistuisi alaq ni sullivaq sääl aastagasato vai esikiq tuhandit, kooniq mattunuq ijäpanga asõmõlõ jäi alalõ lohk. Sääntsit ijä sulamisõst tekkünüid lohkõ nimmatas termokarstiliidsis pinnavormõs.
Tõõnõ viis sölle tekkümises võisõ ollaq ijästüjõõ kulutaminõ. Kipõ joosugaq jõkin võisõq vii pöörähtüseq kauriq piinüid saistuisi jõõ põh’ast, miä võisõ sünnütäq tsõõrigu- vai munakujoliidsi haudo orõn, kon löüdü säländüid.
Niisamatõ võisõ sölle sünnütäq ka ijästü veere päält vai lahkin juuskvaq sadanguq ja sadamaq, miä habrast päälüskõrda minemä kanniq. Ku sääne sadang johtu kalõmbidõ kivve pääle sadama, siis tekkü sinnäq äkiliidsi kaldidõga potitaolinõ uus, midä nimmatas hiiukirnus.
Kanahavva kinniline lohk.
Kanahavva kinniline lohk om Eesti kõgõ suurõmb ijästüst tegünüq kinniline lohk. Kanahavva söll om Elväst 1,5 kilomiitrit põh’a puul mõtsa kasunuq munakujolinõ äkiliidsi perviga haud, mink põh’an om väiku hainasuu. Kanahaud om 25 miitret sükäv ja hummogu–õdagu tsihin om taa pia 300 miitret lagja ja põh’a–lõunõ tsihin 250 miitret.
Tuduliina kinniline lohk.
Tuduliina kinniline lohk om kinniline lohk Hummogu-Viromaal Tuduliina liinamäel. Söll om tunnõt tuu peräst, et Liivimaa atlasõn märgiti taad kistunus tulõmäe kraatris.
Vanapagana jälehavvaq.
Vanapagana jälehavvaq ommaq Lõunõ-Võromaal kolm perästikku suurt lohko Paganamaa kuntligadsõ maa vaihõl. Neoq ommaq 15–20 miitret sügäväq ja paiguldõ üle 25–kraadidsõ pervekaldõga mõtsa kasunuq lohoq, miä ommaq vanalõrahvalõ tulõtanuq miilde jalajälgi.


Tšetšeeniä.
Tšetšeeniä ehk Tšetšeeniä Vabariik om Vinnemaa võimu alonõ vabariik Volga föderaalringkunnan.
Tšetšeeniä suurõmbaq liinaq ommaq Groznõi, Šali, Urus-Martan, Gudermes ni Argun.
Tšetšeeniä ammõtligus keeles om vinne keele kõrval ka tšetšeeni kiil.


Piitrepäiv.
Apostli Piitre hoit käeh jumalariigi võt`ind.Pühäse fragment.
Piitrepäiv om pühämehe ja usukannahtaja apostli Piitre mälehtüspäiv. Seto rahvakalendrih ja vanast (juuliusõ) kalendrist kinniq pidäjih õigõuso ker`kih om piitrepäiv 12. hainakuu pääväl. Gregoriusõ kalendri perrä peetäs piitrepäivä 29. piimäkuu pääväl.
Koh peetäs.
Eestimaal peetäs piitrepäiva pääas`aligult lõunõhummogu-jaoh. Kroonigidõ ja vannu laula perrä või arvadaq, õt keskaol tiiti piitrepäivä inäbä. Setomaal om piitrepäiv olnuq väegaq suur pühä ja rahvakalendrih viil parhillaqki tähtsä praas`nik. Piitrepääväle om pühitset hulga tsässonit. Õgal puul piitrepääva-tsässonih peetäs taal pääväl pallust apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust. Njoid apostlit om Petserimaal kummardõt inäb ku kümmet tõist apostlit, kukki kõiki apostlidõ mälehtüspäiv om kõõst üts päiv peräst piitrepäivä.
Piitre oll` suur pühämiis ka selle, õt timä käeh tiiti olõvat jumalariigi võt`mõq.
Piitrepäävä tsässon om Krivskah, Litovitsah, Muudovah, Simni-Porokih ja Väiko-Paatskohkah. Kunagi oll` ka Apolihhinah, Kaamenkah ja Rohidsah.
Ersädel, mokšadõl ja vindläisil om piitrepäiv tähtsäp pühä ku jaanipäiv.
Isuridõ ja vad`alaisi pedron praasnikkat om ütitse söögi-joogi kokkotuumisõgaq hoitnuq alalõ inäbä muistidsõ vakusõpraasnigu tunnusit.
Milles peetäs.
Katõ apostli, Piitre ja Paulusõ mälehtüspäivä tiiti varahhitsõst ristiaost pääle ja peeti ni Rooma Impeeriumi hummogu- ku õdagujaoh.
Keriguperimüse perrä tapõti pühäq apostliq Piitre ja Paulus ütel pääväl. Piitre lüüdi alaspäidi risti. A Paulus oll` Rooma kodanik ja timmä saa-s risti pääl hukadaq. Paulusõl lüüdi mõõgaga pää maaha.
Arvatas ka, õt apostli Paulus tapõti õkva aas`tak aigu peräst Piitre ristilüümist, vai sis hoobiss kolmõ aas`taga peräst.
Piitrepäiv om köüdet ka naidõ katõ apostli säilmide ümbrematmisõgaq, miä oll' Roomah 29. piimäkuu pääväl 258 pKr. Aigupiteh läts` tuu as'a tähendüs häössihe ja manit päivä naati pidämä usukannahtajidõ Piitre ja Paulusõ hukkamisõ ütitsest mälehtüspääväst.
Kuis peetäs.
Piitrepäiv oll` Setomaal tähtsä pühä ja õigõusu kerigu kombõ perrä peeti inne tuud päivä paarinädälist paastu - sis olõ-s lubat piimäsüüke süvväq.
Piitrepäävä k`auti ker`koh ja viidi andit, üts jago võeti peräst keriguaigu üteh matussidõ pääle, a anti ka sandõlõ.
Piitrepäävä tulti kokko ka kirmassihe ja oll` pääas`aligult tütriga kul`atamisõ aig.
Ku juhtu, õt jaanipäävä jäiq põllutöie vai mäntsegiq muu as`a peräst jaanikombõq pidämäldäq, peeti piitrepääväl suurõb praasnik ja tetti piitretuld.
Nižni Novgorodi preestri kaibusõh (1636. aas`tak) kaibatas naisi ja tütriga pidotamisõ üle tulõ veereh üüside jaanipääväst piitrepääväni.
Seto jaanitulõ-lauluh om mõttõ kõrdaminõ piitretulõ kotsilõ.
Sama sääne mõtõh om kirja pant ka Järva-Jaani kihlkunnast.
Võromaal olõ-s piitrepäävä lubat ruka tetäq.
Lätläisil ommaq keeledüq tõõsõki tüüq, päivä kutsutas ka piksepääväst.
Piitrepäävägaq omgi käeh ka suur suvi ja sagõhhõhe tulõvaq sis kõkõ kuumõbaq ilmaq.
Tarto liina päiv.
Tarto liina päivä peetäs liina apostlidõ Piitre ja Paulusõ aust 29. piimäkuu pääväl 2003. aas`tagast pääle. Usukannahtajaq Piitre ja Paulus oll`iq keskao Tarto kaitsõpühäguq, kink võt`i ja mõõk om noq liina vapi pääl.


Seto kunigriik.
Seto kunigriik ehk Seto kunigriigipäiv om suur setokuluurilinõ kokkok'auminõ, midä peetäs põimukuu esdimätsel puulpühäl, minkast saavaq pääle setodõ ossa võttaq ka seto kultuuri huviliisi ja mia vaeldass õga aastaga kotust, koh tulõ. Kunigriigipäävä süäpääväl kuulutõdas ütest pääväst Seto kunigriigi säädüseq Eesti ni Vinne säädüisist korgõbahsaisjist ja päävä seeh peetäs seto perimüskultuuriga keöüdet võistluisi. Nisama valitas kunigriigipääväl ülembsootska – setodõ kuniga Peko asõmik maa pääl.
Aolugu.
Seto kunigriigi pidämise mõttõ om mõtsasuumlaisi vabariigi perrä maalõ toonuq rahvaluulõtiidläne Hao Paali. Edimäne kunigriigipäiv peeti 20. põmukuuu pääväl 1994 Obinitsa kooli moro pääl. Paari aastaga peräst naas' kotus, koh kunigriik tulõ, õga aastaga vaelduma nelä Setomaa eestipoolidsõ jao pääle jääjä valla vaihhõl (Miktämäe, Meremäe, Verska, Miss'o valla Luhamaa nulk) ja taa kotussidõ järekõrd püüsüs seeniaoniq, ka peräst valitsõmisõ ümbrekõrraldamist, ku naist valdost tetti üts Setomaa vald. Järgmädseq, järekõrrah XXVI Seto Kuningriik ja XXVII Seto Kuningriik olliq, tähendäs 3. põimukuu pääväl 2019 Küllätüvä küläh ja 5. süküskuu (mihklikuu, ka septembri) pääväl 2020 Kolossova küläh.
Võistlusõq.
Hindamiskogoq sortvaq vällä kõkõ par'õba sõnolisõ, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, pillimeheq, vägümehe, süüke ja juukõ valmistajaq (oluq, vein, hands'a, piirak, leib), käsitüümeistreq jm; päävä haripunktist om vahtsõ ülembsootska valiminõ avaligõl valimiisil. Kõik meistreq kandvaq saad avvunimme järgmädse kunigriiginiq. Manitsõt võistlusõq ommaq õgal kunigriigipääväl, a harvõmb om vällä sordit ka tõisi kuniga meistrit, nt. piltnik. Peräh viimäst võistlust, ülembsootska valimist tulõ nal'aka sõaparaadi kaeminõ.
Ülembsootska.
Ülembsootska om setodõ kuniga Peko asõmik maa pääl, kiä valitas kunigriigipääväl ütest aastagast. Tegemist olõ-iq kuniga vai kuningimändägaq, selle et tuu mütoloogia perrä, mia tugõhõs Vabarna Anne laulõt eeposõlõ "Peko", om setodõl (viläkus)jummal-kunigas Peko, kiä maka Petseri mastõrah liivakuupõh ja and uma tahtmisõ ni nõu seto rahvalõ tiidäq unih, midäss näge ülembsootska. No sõs om ülembsootska vahetallitaja, sõnatuuja, a praktilidsõh elos õks rahva iistkõnõlõja, mõovõim ja arvamusõ juhtja. Ülembsootska tunnusõst om val'tsusskepp kiiora. Järestiküste amõdiaigõ hulk olõ-iq piiret. 2018. aastagal valiti Lüübnitsäh ülembsootskaks Hõrna Aare. 2019. aastagast saaniq om ülembsootska Järvelilli Rein.


Kuldnokk.
Kuldnokk ("Sturnus vulgaris") om tsirk kuldnoklaisi sugukunnast kuldnoka perekunnast.
Rahvast peri nimmi: kuldnokk, rästäs, türgi varblanõ, puurivarblanõ, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, ruutsvarblanõ, ruutsvilistäjä, teomiis`s.
Vällänägemine.
Kuldnokk om mustõ läükside sulgigaq, midäss katvaq väikuq valgõq täheq. Kerepit`tüs om 21–23 cm, kaal 65–80 g. Maa pääl liigus joostõh vai astõh (mitte hüpäteh).
Elokotuss.
Kuldnokk om levinüq haudõtsirk kõõh Õuruupah (vällä arvat Pürenee ni Koola puul`saarõ pääl ja Lõunõ-Itaaliah), Tsiberi mõtsa- ni stepivüüh kuni Irkutskiniq, Väiko-Aasiah, Lähkül-Hummogumaal, Kaukaasiah ja Kesk-Aasiah (v.a kõrbõmaaq). Eestih om lajalt löüdäq üle kõõ riigi, kukki perämätse 20 aas`tagagaq om näid kimmähe veidembäs jäänüq. Viimätse rehkendüse perrä pesiteles Eestih 150 000 – 250 000 paari kuldnokkõ. Talvõl om meil arvamisõ perrä 100–2000 kuldnokka.
Kuldnokk om inemise poolõst viid ka Põh`a-Ameerikahe, Austraaliahe ja Vahtsõlõ Meremaalõ, koh nä ommaq arq häötänüq paigapäälitsit tsirka. Põh`a-Ameerika kuldnokkõ hinnatas olõvat 2 mill`onit, näid om lubat õgal aol tappaq. Õdagu-Austraaliah, kohe kuldnokaq olõ-iq viil joudnuq, om valitsus palganuq suuri vahiparkõ, kes piat maaha laskma kõik kuldnokaq, kiä sinnäq ot`svaq tullaq.
Süümine.
Kuldnokk tarvitass nii lihalist (putugaq ni näide vaglaq, hussiq, tioq jt. sälgroodsuldaq) ku ka kasvolist süüki (siimneq, mar`aq, kasvonupiq). Pesitelemisaol om inämbüisi lihalidsõ söögigaq.
Pesitelemine.
Kuldnokk elotsõs pääas`aligult kultuurmaa pääl, a ka kõkõsagamaitsih mõtsajakkah. Vari paksu mõtsa ja lak`a maad. Pidä parõmbas segämõtsa, mõtsaviiri ja puiega niitä.
Kuldnoka vaimlaisist luudusõh ommaq pistrilidsõq ja kakulidsõq, poigõlõ ommaq kur`aq varõsõq ni oravaq, ka suurõnirgilidsõq. Tuu kassu kah`otekijide putugidõ häötämisega.
Pesiteles paarikaupa, a välähpuul pesitelemisaigo om alati par`giviisi vai suurih parvih. Päävädse elomooduga. Suur` hulk kuldnokkõ pesiteles inemise pant pessih vai puuoosih. Pesä sais maast kuni 15 meetrit korgõh. Kurn om täüs mahlakuu lõpust vai mai algusõst ja taah om 4–7 munna. Munnõ haudvaq imä- ni esätsirk vaeldamiisi, haudminõ om 13–15 päivä. Mõnikõrd võivaq pesiteleq samal suvõl ka tõist vuuri. Pojaq saavaq lindajist kolmõnädälidselt.
Rändämine.
Kuldnokk on rändäjä tsirk. Eestihe tulõ joq kündlekuu lõpuh vai paastukuu algusõh. Sügüsene rändämine või alostaq joq hainakuu II poolõl ja püüssüq rehekuu lõpuniq. Talvõl ommaq Lõunõ-Õuruupah, Põh`a-Afrikah ja Lähkül-Hummogumaal. Eesti kuldnokaq ommaq talvõl pääas`aligult Matal`mail ja Belgiäh. Ütsikuq kuldnokaq jääseq ka meile talvõst. Suur` osa kuldnokkõ saa hukka varra keväjä halva ilma peräst vai korgõsingusõliine pääl vai lindamisõ käügih vasta raatõ puttõh. Rändämise aigo kor`jusõq suuri parvi (ku väega vaia, kuni mill`on tsirku). Lõunõ-Õuruupa kuldnokaq ommaq inämbjago paigatsirguq.
Tsirgulaul.
Kuldnokk om tiiuline perrätekij, timä laulust ommaqki takahtettüq helüq. Pääle tõisi tsirkõ laulujuppõ ni helle või kuldnokk umma laulu tuvva ka muid helle, näütes kassi n`augmist, ussõ kiidsnat jm. Kõkõ tegüsäbäst lauluaost om näil pesä ehitämise aig mahlakuuh.
Üteh Inglussmaa nulghah tett uur`mistüü näutäs, õt inemiisi antidepressantõ (näüt Prozac) võtminõ ja iltsõp liikminõ luuduskeskkunda või mõioq tsirkõ olõmisõ pääle paaritumisõ aigo. "British Trust for Ornithology" (BTO) uur`minõ näütäs, õt kuldnokkõ arv Suur`britanniah om 1970. aas`tagidõ keskpaigast saaniq lasõhunuq 66 saandikku.
Muu.
2021. aas´tagal valitsõdi kuldnokk Eestih aas´taga tsirgust.


Redel (ansambli).
Redel (võro keelen "retel") om eesti ansambli, kon mängväq Vaheoja Indrek ja Odeni Kristjan.
Redel sai kuulsas, ku 2020. aastaga joulukuun tull' vällä laul "Tartu", miä võtt' ossa lauluvõistlusõst "Eesti laul".
Vaheoja Indrek ja Odeni Kristjan ommaq mõlõmbaq kuulsa ansambli Winny Puhh liikmõq.


Saarlasõq.
, Saarõ-Lääne piiskopkunna ja saarlaisi vaihõl
Saarlasõq ommaq Õdagumere saarõ Saarõmaa põlisasukaq.
Nääq olliq jo muinasaol tunnõduq julgõq meremeheq.
13. aastagasaa lõpon kirotõt Liivimaa vanõmb riimkroonika kujotas Liivimaa ristisõa edimäidsi saarlaisi perrä: "Saarlasõq ommaq hõelaq paganaq, nääq ommaq kuralasõq naabriq. Näidõ maa ümbre om meri, mitte kunagi ei pelgäq nä suurt sõaväke; suvõl, tuu om meile teedä, laastavaq nä ümbretsõõri maid, kohe nä merd piten tullaq saavaq. Nä ommaq pall'o sõasaaki võtnuq kristlaisi ja paganidõ käest. Noidõ kõgõ suurõmb jõud ommaq laivaq."
Rebäse Hain ni Tarveli Enn ommaq arvanuq, et saarlasõq olliq nuuq, kiä 1187. aastagal Roodsin Sigtuna maaha palotiq.
Saarõmaal kõnõlõsõ vanõmbaq inemiseq eesti keele Saari murrõt, noorõmbil om alalõ viil saarõ aktsent, mink päätunnussõs om eesti keelest kõikvamb intonatsiuun ja "ö"- taolinõ helü, midä nä ütleseq "õ" asõmal. Naidõ tunnussidõ perrä om saarlast kerge ärq tundaq.


Linda.
Linda om tegeläne eeposõst "Kalevipoig". Tä oll’ Kalõvipoja imä ja Kalõvi naanõ.
Tedä om mainit eeposõ edimädsen luun (Kalõvi tulõk). Salmõ ja Linda. Pulmaq.). Õdagun elänüq nuur lesk löüdse kar’atsidõ käest kana, tallõmaalt tedremuna ja vainu päält varõssõpoigõ. Tä vei nä kodo ni pand’ kana tedremunna haudma, varõssõpuja visas’ nurka.
Lese tütrile tullivaq kosilasõq. Salmõ tougas' tagasi kuu ja päävä kos’aq ni oll' peri kolmanda kosilasõga, kiä oll’ täht-peig, Põh’anagla vanõmb poig. Salmõ pulmapido aigu naksi timä puult ärqtougaduq ja ka vahtsõq kosilasõq – vesi, tuul ja Kungla kuninga poig, Linda manu hinnäst pakkuma. Linda es tahaq näide kosja, a oll' peri kuvvõnda kosilasõga, kiä oll’ Kallõv. Kallõv kutsuti tarrõ ni tälle pakuti söögikraami-juuki, a Kallõv es tahaq, tahtsõ õnnõ Lindat nätäq. Ku hinnäst ehitänüq Linda tarrõ astsõ, es tunnõq lesk ilosat kasutütärt inämb är’.


Soomõ jalgpallikogondus.
 om põrõldsõ ao üts' kõvõmbit mängjit
Soomõ jalgpallikogondus mäng Soomõ iist jalgpalli tõisi maiõ vasta. Näide kogondust kutstas ka hellänimegaq "Huuhkajat" (Üükulliq).
Suumlaisi kõgõ suurõmb võit sündü 1922. aastagal, ku nä võidiq Eestit 10-2, kõgõ suurõmb kaotus S'aksamaa vasta 1940. aastagal – 0:13.


Õuruupa kultuuripääliin.
Õuruupa kultuuripääliin om Õuruupa parlamendi ja kommisjoni kõrraldõt programm, kon Õuruupa Liido liino valitas ütes aastagas kultuuripääliinos.
Õuruupa Liit om valinuq üte vai mitu liina Õuruupa kultuuripääliinas jo 1985. aastagast pääle. As'a mõtõq om edendäq ja jovvutaq Õuruupa kultuurõ kirivüst. Vällävalitun pääliinan arõnõs kultuur ja turistõ arv kasus.
Mõnikõrd või juhtuq, et kultuuripääliin om Õuruupa Liido alast välästpuult: näütüses Norrast ommaq kultuuripääliinaq olnuq Bergen (2000) ja Stavanger (2008).
Eestist om kultuuripääliinas olnuq Talliin aastagal 2011. Tartost saa kultuuripääliin 2024. aastagal ja kõrraldajaq ommaq ütelnüq, et tuu om terve Lõunõ-Eesti sündmüs.


Kalda Siim.
Kalda Siim (Siim Kallas, sündünüq 2. rehekuu pääväl 1948 Tal'nan) om eesti poliitik, inneskine pää-, vällä- ni riigitallitusministri ja Eesti panga president. Kalda Siim om 90. aastidõ suurõmbit nimmi. Tä om libõraalsõ ilmakaemisõga Rehvormieräkunna liigõq.
Eräelo.
Timä tütär om põrõldnõ Eesti pääministri Kalda Kaja.


Eesti vapp.
Eesti riigivapil om kats kujjo: suur riigivapp ni väiku riigivapp. Suurõ riigivapi pääl ommaq kuldsõl kilbil kolm sinist lõvvi, vapi ümbre om kats kuldsõt tammõossa. Väiku vapp om samasugunõ, aq õnnõ ilma tammõossõldaq.
Riigivapi kujo om paika pant riigivapi säädüsega. Vappi pruukvaq riigiammõdiq ummi petsätide ni paprõ pääl.
Suurõ riigivapi kujjo pruugitas Eesti Vabariigi säädüisil ni Vabariigi Presidendi säädlüisil.


EURO 2020.
Jalgpalli Õuruupa meistrevõistlusõq 2020 (inglüse keelen "UEFA Euro 2020") ommaq 16. jalgpalli miihi Õuruupa meistrevõistlusõq. Võistlusõq pidi olõma 11 eri Õuruupa maan 2020. aastaga suvõl, aq UEFA touksi naaq koroonaviirusõ peräst 2021. aastaga suvõ pääle.
Meistrevõistlusõq võidi Itaalia jalgpallikogondus, kiä päält lisaaiga oll' penaltilüümisel 3:2 Inglüsmaast parõmb.
Mängukotussõq.
Amsterdam (Matalmaaq), Bakuu (Asõrbaidžaań), Budapest (Ungari), Bukarest (Rumeeniä), Glasgow (Skotimaa), Kopõnhaagõn (Taani), London (Inglüsmaa), München (S'aksamaa), Peterburg (Vinnemaa), Rooma (Itaalia), Sevilla (Hispaania).
Finaal peeti Londonin, Wembley staadioni pääl, kohe mahtu 90 000 päältkaejat.


Koorti Erkki.
Koorti Erkki (Erkki Koort; sündünüq 15. põimukuu pääväl 1975) om kirämiis ja julgõolõgi-as'atundja.
Tä om kirotanuq romaanõ Lõunõ-Eesti keskaost: "Kättetasomine Kiräpääl" (2018), "Veritaso Tarton" (2019) ja "Salakuulaja Vahtsõliinan" (2020).
Koorti Erkki om tunnustõt julgõolõgi-as'atundja, kiä om tüün olnuq ka Kaitsõpolitsein ni siseministeeriümin.


Õlavüü.
Õlavüü (ladina keelen "cingulum membri superioris" (inemisel) ja "cingulum membri thoracici" (eläjil); hariligun keelen olaq), mink küllen ommaq olavarrõq.
Tahaq kuulusõq lihassõq, luuq ni jakuq.
Lihassõq.
Õlavüün om mitmit rühmi lihassit: edemidseq, tagomadsõq ni vaihõlihassõq.


Kummakivi.
Kummakivi sais kumõra kivi pääl, tuust huulmaldaq kivi liigu-uiq.
Kummakivi om säidse miitret pikk kivimüräk Soomõn Ruokolahel Haukonsalon. Kivimüräk esiq sais kumõra kivi pääl – kokkopuutõkotus om küländ väiku. Tuust huulmaldaq kivi liigu-uiq.


Kusi.
Kusi (ladina keelen "urina", eesti keelen tiidüsligult ka "uriin") om vedelik, midä sälgroodsulidsõq ajavaq. Kust tuutvaq neeroq. Kusi kogonõs kussõrmahe ni tulõ vällä kusitist.
Inemine.
Päävän aja inemine vällä 1–1,5 liitret kust. Edimäst vai primaarsõt kust tekkü päävän umbõs 100 kõrd rohkõmb – umbõs 170 liitret, selle et kusi tegünes verest ja kogo inemise veri (ca 5–6 liitret) lätt läbi neere umbõs 300 kõrda päävän.
Rasõhõdsõl naasõl om verd piä poolõ rohkõmb ku muidoq.


Uma hädä.
Uma hädä vai uma haigus vai menstruatsioon om naasõ limaskestä imäkuast vallalõ tulõminõ. Sääne asi om naasõl umbõs kõrra kuun – 1 tsõõr kestä umbõs 28–34 päivä. Tsükli vai tsõõri alostusõn juusk 2–7 päävä joosul naasõ imäkuast verd.
Umahaigusõga või üten kävvüq kõtuhaluq, väsümüs, rõndo hellüs, tujokanõ olõminõ jne.
Nimeq.
Menstruatsiooni kotsilõ om võro keelen hulk ütlemiisi: "kuurõivaq", "vereväq", "rõivalidsõq", "ihovar'otus", "uma haigus."


Godot'd uutõn.
"Godot’d uutõn" (välläütlemine Godoo) om ilmakuulsa näütemäng, mink om kirotanuq Becketi Samuel 1948–1949.
Näütemängun om kats tegeläst – Vladimir ni Estragon. Nä uutasõq Godot'd, kiä ei tulõkiq. Võro kiilde om taa näütemängu ümbre pandnuq Rahmani Jan.


Alavere Mati.
Alavere Mati (Mati Alaver, sündünüq 21. radokuu pääväl 1954 Võron) om inneskine eesti suusatreener.
14. novembril 2019 mõist Harju maakohus Alaveri süüdü, et tä mõot' suusatajit dopingut tarvitama, ni karist' timmä aastadsõ tingimise vangistusõga 1,5aastadsõ katsõaoga.


Ewert and The Two Dragons.
Ewert and The Two Dragons om Tal'nast peri "indie rocki Eesti ansambli. Ansamblin mängväq Sundja Ewert (laulminõ, klahvpilliq), Pärnoja Erki (kitraq, vokaal), Kalda Kristjan (trummiq, tõsõq lüükpilliq) ja Etti Ivo (kitraq, bass, vokaal).
Näide lauluq ommaq inglüse keelen, ka välänpuul Eestit on häste tunnõt näide laul "Good Man Down".


Ahvena Kalju.
Ahvena Kalju (Kalju Ahven, sündünüq 11. süküskuu pääväl 1921 Räpinän, koolnuq 26. hainakuu pääväl 1946 Lüübekin) oll' eesti luulõtaja.
Tä oll' S'aksa sõaväen ja kuuli sõavangilaagrin tiisikustõ. Timä luulõtuisi kogo anti vällä päält timä kuulmist.
Eräelo.
Timä veli oll' keeletiidläne Ahvena Heino (1919–1988).


Alandi-Vernigu Erika.
Alandi-Vernigu Erika (Erika Aland-Vernik, sündünüq 3. lehekuu pääväl 1913 Koorastõ vallan, Võromaal, kooluq 25. lehekuu pääväl 2001 São Paulon, Brasiilian) oll' eesti näütekiränik, luulõtaja, proosakiränik ni tekstiilikunstnik.
Tä sündü Koorastõ vallan Kusto Tammõ talon möldro tütren. Tä opsõ Otõmpää Gümnaasiumin. Läts 1938. aastagal Vernigu Jürile mehele, katõkõsõ sõitsõq näq Brasiiliahe. Kuuli 2001. aastagal São Paulon Brasiilian.


Asi Vello.
Asi Vello (Ergav-Vello Asi, sündünüq 18. rehekuu pääväl 1927 Vanan-Saalussõn, kooluq 20. märtekuu pääväl 2016) oll' eesti sisearhitekt ni Eesti Kunstiakadeemiä emeriitprohvesri. Oll' Tammõ Väinoga üten üts modernistligu sisekujondusõ kavandajist.
Latsõpõlv.
Asi Vello sündü Võromaal Saalussõ vallan Vana-Saalussõ külän. Timä vanõmbaq olliq peri Võromaalt, imä oll' talopedäjä, esä oll' käsitüüline.


Auna Elise Rosalie.
Auna Elise Rosalie (Elise Rosalie Aun, tütrigunimi Raup; sündünüq 3. (vkp)/ 15. piimäkuu pääväl 1863 Pikäreinul, Kanepi kihlkunnan, Võromaal, kooluq 2. piimäkuu pääväl 1932 Tallinan) oll' eesti luulõtaja ni proosakiränik.
Latsõpõlv.
Auna Elise sündü Pikäreinul Pikareinul renditalunigu peren. Elli noorõn Setomaal Ulitina mõisan.
Käve seto rahvaluulõt korjaman ja kirot' Setomaast ni setokõisi elost.


Kersna Vahur.
Kersna Vahur (Vahur-Üllar Kersna, sündünüq 4. mahlakuu pääväl 1962 Võro liinan) om eesti aokiränik.
Kersna Vahur lõpõt' 1980. aastagal Antsla Keskkooli, 1985 Tarto Riikligu Ülikooli aokirändüsosakunna.


Bartosiki Tuulikki.
Bartosiki Tuulikki (Tuulikki Bartosik, tütrigunimi Veskus; sündünüq 24. põimukuu pääväl 1976 Rakveren) om eesti akordionimängjä.
Tä om mängnu akordionni õigõ mitmõn võrokiilsen loon.


Browne'i George.
Browne'i George (riigikrahv George von Browne-Camas vai Georg von Browne; sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1698 Mahoni kants, Mayne, Limerick, Iirimaa, kooluq 18. süküskuu pääväl 1792 Riia) oll' iiri peritolo Vinne Keisririigi sõaväelane ni riigitegeläne, Katariina II aolidsõ Liivimaa- (1762–1783) ja Eestimaa kubõrmangu (1775–1783), Riia- ni Talliina asõhaldurkunna kindralkupõrnaatri (1783–1792).


Silla Ants.
Silla Ants (Ants Sild) om aokiränik, seltsielo kõrraldaja. Timä suguvõsa om peri Mõnistõst. Esä kasvi vaesõlt, visadusõ läbi jõud 40-aastagadsõlt uma maja ehitämiseni, sai Valga Kutsõkoolist mööblitisleri haridusõ. 1930. aastil läts esä Tallinna Lutõri vabrikulõ tüüle. Tallinnan sündü Ants. Peräst Tallinna pommitamist 1944 tulti Mõnistõlõ tagasi.
Ants om lõpõtanu Mõnistõ 7-klassilidsõ kooli 1957. aastagal ja Varstu Keskkooli 1961. aastagal. Opsõ Tartu Ülikoolin aokirändüst.
Timä om kirotanu aokirändõsõ ja poliitika vahekõrrast.


Ylipulli Tuomo.
Ylipulli Tuomo (Tuomo Sakari Ylipulli, sündünüq 3. urbõkuu pääväl 1965 Rovaniemel, kooluq 23. hainakuu pääväl 2021) oll' soomõ suusahüppäjä ja olümpiävõitja.
Ylipulli võit' maailmameistrevõistlusõq suusahüppämisen Seefeldin 1985 ja Oberstorfin 1987. aastagal. Olümpiäkulla sai tä Calgaryn 1988. aastagal.


Eksta Viivi.
Eksta Viivi (Viivi Eksta, sündünüq 19. radokuu pääväl 1933 Ruusmäe vallan, Võromaal) om eesti oppaja ja psükoluug.
Eksta Viivi lõpõt' 1952. aastagal Talliina 2. Keskkooli. 1956. aastagal lõpõt' Talliina Pedagooglilisõ Instituudi keskkooli keemiä-bioloogia oppaja kutsõga.
Tiidüstüü.
Eksta Viivi om uur'nuq eesti kooliõpilaisi ja midä nä tähtsäs pidäväq, om opjidõga tennüq mitmit uuringit.
Tä om vällä andnuq päält 600 artikli.


Qaemshahr.
Qaemshahr (pärsiä keelen قائم‌شهر) om liin Iraanin Õdagu-Mazandaran provintsin.


Ramses II.
Ramses II (sündünüq aastaga ümbre 1300 inne mi aigu, koolnuq aastagal 1224 vai 1213 inne mi aigu) oll' Egüptüse vaarao 19. vaaraodõ suust 13. aastagasaal inne mi aigu.


Krüdeneri Barbara Juliane.
Barbara von Krüdener poig Pauliga
Krüdeneri Barbara Juliane (Barbara Juliane von Krüdener, sündünüq 22. märtekuu pääväl 1764 Riian, koolnuq 25. joulukuu pääväl 1824 Bilogirskin) oll' baltisaksa kiränik ja Viitinä mõisaprovva.
Viitinä mõisaprovva.
1818. aastal jõud' Barbara von Krüdener Viitinähe. Jo hulk aigu inne tuud, 1792. aastal, oll' tä Viitinän käünüq, alost sääl kooliharidusõ võimaldamist ja latsi vaktsiniirmist. Barbara von Krüdener pand' talopojilõ süäme pääle, et nuuq olnuq tüükäq, virgaq ja puhtaq, ni and' noilõ, kinkal olliq sandidsõq rõivaq, midägi parõmbat sälgä. Tä kõrrald' ka vaimoliidsi raamatidõ välläandmist.
Viitinä mõisa saina pääle om innembädsele mõisaprovvale mälehtüstahvli pant
Rahvaperimüs mälehtäs, et Barbara von Krüdener sund' naisi alospükse kandma, miä tuul aol viil harilik es olõq, ni ollõv esiq naisil alospükste kandmist kontroll'nuq, miä tuul aol meestele sukugi es miildüq. Tä õpõt' ka naisi, kuis alospükse ummõldaq.
Päält Viitinät.
1823. aastal läts Barbara von Krüdener Viitinäst Krimmi tervüst parandama. Tä kuuli 25. joulukuu pääväl 1824 Barbara Bilogirskin ja matõti sinnäqsamma.


Abort.
Abort om embrüo vai lootõ imäkuast vällätulõk inne sündümist. Abordi pääle jääs naanõ latsõst ilma, rasõhus lõpõs.
Ärqviskamine tulõ määndsestki haigusõst vai periligust hädäst. Rahvakeelen tähendäs "abort" päämädselt ärqhäötämist.
Aolugu.
Abordil om pikk aolugu. Kõgõ vanõmb kirälik tunnistus ärqhäötämise kotsilõ om peri Vanast-Hiinast, umbõs 500 aastakka inne miiq aoarvamist. Inne 18. aastagasata es olõq häid latsi ärqhoitmisõ nõvvõ (näütüses kondoomõ) olõman, selle oll' latsõ mant är võtminõ sündümise ärqhoitmisõs tävveste harilik. Lats häötädi ärq näütüses elävähõpõga, tõõnõkõrd huhati imäkota kuuma õliga vai juudi kihvtist taimõseko.
Seoniqaoniq vaiõldas, kas aborti pidänüq lubama vai kiildmä. Tõõsõq pidäväq tuud inemise tapmisõs, tõõsõq ütleseq, et loodõq ei olõq viil elon inemine. Eri riigen ommaq abordi kotsilõ vällä ant eri säädüseq, miä ommaq ka ao joosul muutunuq.


Ovidius.
Publius Ovidius Naso (sündü 20. urbõkuu pääväl aastagal 43 inne mi aigu, kuuli aastagal 17 vai 18 Tomisen) oll' Vana-Rooma luulõtaja.
Timä kõgõ tähtsämb raamat om "Metamorfoosiq" (ladina keelen "Metamorphoses"), kon om üttekokko 250 müüti kreekä ja rooma jumalidõ ja kangõlaisi kotsilõ, kiä tõõsõs muutu, näütüses lugu tuust, kuis Athena taidsa kudajatütrigu Arachne härmävidäjäst pandsõ, kuis ilosast nuurmehest Narkissosõst ninn saiõ,
Ovidius, Vergilius ja Horatius ommaq tuntuq ku kolm kõgõ tähtsämbät Vana-Rooma luulõtajat, kiäq ladina keelen kirotivaq. Keskaol ja renessansi aol Õdagu-Õuruupan olliq õdagumaie vanaao kirätükest kõgõ tuntumbaq Ovidiusõ teosõq.


Felipe II.
Felipe II (21. lehekuu päiv 1527 – 13. süküskuu päiv 1598) oll' Habsburgõ suust Hispaania kuningas aastagil 1556–1598, Portugali kuningas aastagil 1580–1598.
Päält tuud oll' tä Napoli ja Sitsiilia kuningas aastagast 1554 pääle, Milano hertsog aastagast 1540 pääle ja Matal'maiõ 17 provintsi esänd aastagast 1555 pääle. Noorõhpõlvõh, kooni tä oll' Inglüsmaa kuninganna Mary I (Veridse Mary) tõõnõpuul aastagil 1554–1558, olliq täl lühküt aigu uma naasõ õigusõ perrä ka Inglüsmaa ja Iirimaa kuninga tiitliq.
Tä oll' Säksä keisri Karl V ainugõnõ säädüslik poig. Uma esä valduisist peri tä Hispaania üteh tuu kuningriigi võimu ala jäänü maiõga Ameerigan, Itaalian ja Matal'maiõl. Timä uno Ferdinand I saiõ Säksä keisris ja tälle jäieq Karl V valduisist Habsburge maaq Austrian, Ungarin ja muial Kesk- ja Hummogu-Õuruupan. Karl V ilmariigi kottalõ om üteldüq, et päiv es lää timä riigin kunagi jumalihe, selle et täl oll' valduisi ümbre kogo ilma.
Felipe II om ilmah kuulsa katõ suurõmba sõa peräst, miä es lääq tälle kuiki häste.
Aastagast 1566 alga Matal'maiõ mäsu kuninga vasta, minkaga sündü Matal'maiõ põh'aosan hindäperi Ütistedü Provintse Vabariik (parhillanõ Hollandi kuningriik). Hispaania kuninga võimu ala jäänü Matal'maaq ommaq noq hindäperi Belgiä kuningriik.
Aastagal 1588 saiõ mere pääl Inglüsmaalt lüvväq Hispaania suur laivavägi Võitmalda Armaada ("Grande y Felicísima Armada"). Päält tuud saiõ Inglüsmaa aigopite Hispaania asõmal Õuruupa kõgõ tähtsämbäs mereriigis.


Ähijärve.
Ähijärve om külä Võromaal Antsla vallan Karula kihlkunnan.


Antsu.
Antsu külä om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Haabsaarõ.
Haabsaarõ om külä Võromaal Antsla vallan Karula kihlkunnan.
Külä om Karula riigipargi veeren.
Külän om Haabsaarõ raamadukogo.


Jõõperä (Antsla).
Jõõperä (vai Iiperä) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.


Kassi (Antsla).
Kassi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuste valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll' Kassi külä Urvastõ vallan.


Kerikukülä.
Kerikukülä om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Kerikukülä Urvastõ vallan.


Koigu (Antsla).
Koigu om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Koigu külä Urvastõ vallan.


Kollino.
Kollino om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Kraavi.
Kraavi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Kraavil om õigõuso kerik ja kalmuaid.


Kuldri.
Kuldri (vai Kuldre) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Kuldrin ommaq Kuldri kuul ja Kuldri raamadukogo.


Kõlbi.
Kõlbi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Kõlbi Urvastõ vallan.


Litsmõtsa.
Litsmõtsa om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.
Litsmõtsa kõrdsin om 1844. aastagal käünüq Soomõ eeposõ Kalõvala tekij Lönnroti Elias. Põrõld ommaq tuust kõrdsist alalõ õnnõ müürüq.
Külä põh'apiir lätt Mustjõkõ pite. Litsmõtsast lõunõ puul om Tsooru külä. Küläst hummogu puul om Karula riigipark.


Luhamõtsa.
Luhamõtsa om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.


Lusti (Antsla).
Lusti (vai Pillerpall) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Lümätü.
Lümätü om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Lümätü külä Urvastõ vallan.


Madissõ.
Madissõ om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Mähkli.
Mähkli om külä Võro maakunnan Antsla vallan Karula kihlkunnan.
Mähkli külän om Mäekonnu kaemistorn.


Kikkaoja (külä).
Kikkaoja om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.


Pihlõni.
Pihlõni om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Pihlõni külä Urvastõ vallan.


Piisi.
Piisi om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.


Rimmi.
Rimmi (ka Jüriöö) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Rimmi külän om Rimmi pühä petäi.


Roosiku.
Roosiku (ka Roosikatsi) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.


Ruhingu.
Ruhingu (ka Ruhiku) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll' Ruhingu Urvastõ vallan.


Säre.
Säre om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Tabõrlaanõ.
Tabõrlaanõ om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Tabõrlaanõn om Antsla Mõtsakalmistu.


Toku (Antsla).
Toku om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Uhtjärve.
Uhtjärve om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastaga oll’ Uhtjärve külä Urvastõ vallan.


Urvastõ.
Urvastõ (saksa keelen ka "Anzen") om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Urvastõ külä Urvastõ vallan.


Vahtsõ-Antsla.
Vahtsõ-Antsla (vai Vastse-Antsla vai Uue-Antsla) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Vahtsõ-Antsla Urvastõ vallan.


Vaabina.
Vaabina om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Vaabina Urvastõ vallan.


Viirapalu.
Viirapalu om külä Võro maakunnan Antsla vallan Rõugõ kihlkunnan.
2011. aastal avati Viirapalun spordiplats.


Viselä.
Viselä (ka Restu) om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal oll’ Viselä külä Urvastõ vallan.


Anne.
Anne om külä Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Kobõla.
Kobõla (ka Linda"," innembi ka Boose) om alõvik Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.
Kobõla alõvigun om Linda rahvamaja.


Vana-Antsla.
Vana-Antsla (vai Vanamõisa vai Antsmõisa) om alõvik Võro maakunnan Antsla vallan Urvastõ kihlkunnan.


Kaudõnõ kõnnõviis.
Kaudõnõ kõnõviis vai kvotatiiv vai modus obliquus om kõnõviis, miä and edesi kelle kolmanda käest kuuld juttu, näütüses "Ilves ollõv hindäle auto saanuq."
Kaudõst kõnnõviit om võro keelen lajalt löüdäq, a ka eesti ni liivi keelen om sääne nätüs olõman.
Võro kiil.
Võro keelen om kaudõdsõl kõnnõviiel mitu lõppu, egä kotussõ pääl veidükese esiqmuudu.
"-v" lõpp om vanõmb ja tükis häömä, rohkõmb om taad kuuldaq õdagu- ja lõunavõro keelen, muial Võromaal om "v"-kvotatiivi veidemb.
"-vat" lõppu pruugitas ka eesti kiräkeelen ja taad pruugitas egäl puul Võro- ja Setomaal.
Mõnikõrd antas kaudõst kõnnõviit edesi ka "lõpuga -"bev: "Susi süübev suurõ näläga tõsõ soe vällä."


Käskjä kõnnõviis.
Käskjä kõnnõviis vai imperatiiv and edesi käskü, kiildmist vai lubamist. Kõgõ hariligumb om tegosõna tõõsõ käänüsse pruukminõ: "tulõq, tulkõq." Käskjä kõnnõviiega tetäs käskmislausõq.
Ütsüse tõõnõ käänüs.
Käskjä kõnnõviie ütsüse tõõsõ käänüsse tunnus om kurgupeethelü -"q" (rahvakeeli ka "hõkk"): "annaq, võtaq, tulõq".
Mitmusõ tõõnõ käänüs.
Käskjä kõnnõviie mitmusõ tõõsõ käänüsse tunnussõq ommaq "-geq, -keq" vai naidõ tagapuulsõq variandiq "-gõq, -kõq": "süügeq, võtkõq".
Hargla kihlkunna keelen om mitmusõ tõõsõl käänüssel ka erikujo "-ka/-ga" vai hoobis "-gEga/-kEga: juugõga, tekkega."


Ilmakäänüs.
Ilmakäänüs vai ilmaütlejä käänüs vai abessiiv om käänüs, miä näütäs millegi puudumist.
Võro kiil.
Võro keelen om kõgõ hariligumb ilmakäänüsse lõpp vabahelükokkokõla perrä -"ldaq" vai -"ldäq": "rahaldaq, keeleldäq".
Põh'a- ja õdagupuulsõn võro keelen om olõman ka "l"-ldaq variant -"daq" vai "däq: esättäq, tegemädäq."
Kurgupeethelü "-q" (ka "hõkk") üteldäs vällä rohkõmb hummogupuulsõ võro ja seto keelen.
Ilmakäänüssen tävvend põhisõnaga ütte ei lähe, üteldäs "suuri mehildäq'", a mitte *suurilda mehildäq".


Abikiil.
Abikiil (ka rahvusvaheline abikeel) om kerge kunstligul luud kiil, midä pruugitas, et eri kiilt kõnõlõvaq inemiseq saanuq kergembäleq ütstõsõga kõnõldaq.
Edimäne abikiil, miä laembalt levisi, oll' volapük. Täämbädsel pääväl om häste tunnõt esperanto.


Uurali keeleq.
Uuraliq keeleq om kiilkund, kohe kuuluvit kiili kõnõldas mõlõmbal puul Uurali mäki ja Õuruupan. Uurali kiili om päält 30 ja näil om umbõs 20,7 mill'onit kõnõlõjat. Uurali kiili kõnõlõsõq pääas'aligult uurali rahvaq. Ka võro kiil kuulus uurali kiili õdagumeresoomõ rühmä. Ammõtlisõs riigikeeles ommaq uurali kevaist saanuq eesti, soomõ ni unagri kiil. Tõõsõq uurali keeleq ommaq vähämbüskeeleq, näist suurõmbas jako kõnõldas Vinnemaal. Uurali kiili uur'vat tiidüst kutstas fennougristikas.
Mõnikõrd üteldäs uurali kiili kotsilõ ka "soomõ-ugri keeleq". Peris täpsä tuu termin ei olõq, selle et uurali kiili hulka kuulusõq päält soomõ-ugri kiili ka samojeedi keeleq.
Uurali keeleq ja murdõq.
Taa jaotus om õnnõ üts variant uurali kiili jagamisõs. Kaehuisi om erinevit – mõnikõrd peetäs mõnd kiilt (nt võro kiilt) tõõsõ murdõs jne.
1. Samojeedi keeleq
2. Soomõ-ugri keeleq


Kommunismi ja natsismi ohvriidõ mälehtüspäiv.
Kommunismi ja natsismi ohvriidõ mälehtüspäiv (muial Õuruupan ka "stalinismi ja natsismi ohvriidõ mälehtüspäiv"), ka musta lindi päiv, om mälehtüspäiv kommunismi ja natsismi ohvriilõ, midä peetäs Õuruupa Liido eri riiken 23. põimukuu pääväl.


Budkovsky Vitold.
Budkovsky Vitold (Vitold Budkovsky, sündünüq 8. piimäkuu pääväl 1886 Peterburgin, koolnuq 25. põimukuu pääväl 1939 Võro liinan) oll' Võro koolõn matõmaatigaoppaja.
Budkovsky oll' vindläne, aastil 1902–1906 elli Tsiberin, üliopilanõ Peterburgin 1906–1912. 1915. aastal Budkovsky tull' Võrolõ üten evakueerit Polangeni (Palanga) Gümnaasiumiga.
Budkovsky oll' esperanto aktivist.
Budkovsky oll' Kaitsõliidon aastast 1924.
1935. aastal oll' tä Tarto Vinne Gümnaasiumi oppaja.
Kuuli süämehaigustõ, matõti Pindi surnuaida.
Täl ol'l' naanõ Budkovsky Anette, kink näiopõlvõnimi oll' Lauk. Päält Vitoldi kuulmist läts Budkovsky Anette 1941. aastal paari Käisi Johannesega.


Kudu Kalõv.
Kudu Kalõv (Kalev Kudu, sündünüq 26. põimukuu pääväl 1961 Võrol) om eesti tiatrilavastaja.
Tä opsõ näütejuht'mist 1979–1980 Talliinna Pedagoogilisõn Instituudin. Aastil 1984–1987 opsõ Tarto Ülikoolin aokirändust ja 1985–1989 Vanõmuisõ draamastuudion näütlemist.


Sildaru Henry.
Sildaru Henry (Henry Sildaru, sündünüq 26. põimukuu pääväl 2006 Talliinan) om eesti vikursuusataja.
2021.
Urbõkuun Vinnemaal Krasnojarskin peet vikursuusatamisõ nuuri maailmameistrevõistluisil sai Sildaru Henry rennisõidun kuldmedäli ja pargisõidun pronksmedäli.
Eräelo.
Timä sõsar Sildaru Kelly om kah vikursuusataja.


Talliina FC Flora.
Talliina FC Flora om 1990. aastal Talliinan luud Eesti jalgpalliklubi.
Edendüsmiiskund mäng 1992. aastast Meistriliigan ja om tulnuq meistres 13 kõrral.
Flora kodostaadion om A. Le Coq Arena. Klubi värmiq ommaq rohilinõ ja valgõ.


Suti Andres.
Suti Andres (Andres Sutt, sündünüq 11. märtekuu pääväl 1967 Tarton) om Eesti poliitik, Rehvormieräkunna liigõq. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om Sutt Kalda Kaja valitsusõn välläkauplõmisõ- ja IT-ministri.


Brinkmanni Johann Friedrich.
Brinkmanni Johann Friedrich (Johann Friedrich Brinkmann) oll' Hannoverist peri Võro liina edimäne koolioppaja.
1792. aastal tetti Võrol saksa alamba rahva poiskõisi jaos nn normaalkuul (s'aksa keelen "Musterschule"), säändse kooli iinkujjõl oll' viis klassi, Võrol tetti alostusõs üts klass ja Brinkmann võeti sinnä 1. süküskuu pääväl oppajas palgaga 300 rupla. 1804 muudõti normaalkuul segäkoolis, 1811 poiskõisi elementaarkoolis, kost läts 1813. pensionilõ.
1808-1809 pidi Brinkmann Võrol parõmba haridusõ jaos ka poiskõisi pansioni, kon oll' 10-12 opjat ja 3 oppajat. Kõgõ kuulsamb opilanõ oll' kirämiis ja dekabrist Wilhelm Küchelbecker (1797-1846), kiä lõpõt' hõpõmedäliga ja sai Tsarskoje Selo Lütseümmi.
Brinkmanni perekonnast om tiidäq, et timä tütär Ulrike oll' mehel Võro aptiikri poja Lossiusõ Karl Augustiga ja näil sündü 1811. aastal poig Lossiusõ Eduard Friedrich, kellest sai vaimulik ja koolikiränik.
Nimest.
Pullat kirut' tä nimme aadli muudu - "von" -, a tuu või ollaq essütüs. Täl oll' nimekaimõ, näütüses Pardsi mõisa rentnik, ka ilma "von"-lda.


Verhulitsa Laudsi petäi.
Verhulitsa Laudsi petäi 2015. aastagal.
Verhulitsa Laudsi petäi vai Laudsi petäi om pühäpuu Setomaal Verska alõvigu lõunõosan tii veeren Verhulitsa külä poolõ minnäq.
Pedäjätüvi hargnõs nelläs, tuu ollõv rahvajuttõ perrä nelläst pedäjäst kokko kasunuq.
Kõnõldas ka, et pedäjä man palotõdi vihtõ. Kohepoolõ sau läts, säältpuult tullõv surnu. A kinkal oll'iq olõq, sis palotõdi olõq.


Lauri Maris.
Lauri Maris (Maris Lauri, sündünüq 1. vahtsõaastakuu pääväl 1966 Kiviõlin) om Eesti majandusanalüütik ja poliitik. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om tä Eesti justiitsministri.


Karisõ Alar.
Karisõ Alar (Alar Karis, sündünüq 26. urbõkuu pääväl 1958 Tarton) om eesti molekulaargeneetik ja arõngubioloog, inneskine Eesti Maaülikooli ja Tarto Ülikooli rektri, 2021. aastaga 11. rehekuu pääväst pääle Eesti Vabariigi president.
Aastil 2013–2018 Karisõ Alar oll' riigikontrolör. Mahlakuust 2018 tüütäs tä Eesti Rahva Muuseumi direktrin.
31. põimukuu pääväl 2021 vali Riigikogo Karisõ Eesti Vabariigi presidendis. Timä ammõdiaig naksi pääle 11. rehekuu pääväl 2021.
Uman edimädsen presidendikõnnõn ütel' Karis, et miiq kõigi päämine ülesannõq om sisemädse ja välimädse rahu hoitminõ. Tä suuv', et kultuuri rohkõmb kullõldas, kaias ja et tuust arvo saias – tuu tege maailmapildi laembas. "Mu ideaalis om tark rahvas," ütel' Karis ja täpsüst', et tarkus ei tähendäq õnnõ ülikoolidiplomit – tark rahvas mõist ligimäst, mõist õigõl ja võlsil vaiht tetäq. "Tarkust Eestile!" oll' Karisõ kõnnõ viimäne suuv.


Võro vald.
Seo artikli kõnõlas Võro vallast põrõldsidõ piire perrä (2017–). Inneskidsest Võro vallast kaeq artiklit Võro vald (1991).
Võro vald om umavalitsusütsüs Eestin Võro maakonnas. Põrõhõllanõ Võro vald panti kokko 2017. aastal Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vallast.
Alõviguq.
Kosõ, Parksepä, Sõmmõrpalo, Vahtsõliina ja Väimälä.
Küläq.
Võro vallan om 183 küllä: Alakülä, Alapõdra, Andsumäe, Haamastõ, Haava, Haava-Tsäpsi, Haidaku, Halla, Hanikasõ, Hannustõ, Hargi, Heeska, Hainasuu, Hellekunnu, Hinniala, Hinsa, Holsta, Horma, Husari, Hutt'a, Hänike, Illi, Indra, Jantra, Jõõdaskülä, Juba, Juraski, Järvere, Kaagu, Kahkva, Kahro, Kaku, Kakusuu, Kaamnitsa, Kanariku, Kannu, Kapõra, Kasaritsa, Keema, Kerepäälse, Kerigumäe, Kiräpää, Kliima, Kolebi, Kolereinu, Kornidsa, Kusma, Kõivsaarõ, Kõlikülä, Kõo, Korgõmõisa, Kurenurme, Korgõsaarõ, Kõrvõ, Kõvera, Käpä, Kärgula, Kärnamäe, Kääpa, Käätso, Kühmämäe, Küläoro, Kündä, Lakovitsa, Lapi, Lasva, Lauga, Lehemõtsa, Leis'o, Lepässaarõ, Liinamäe, Liiva, Lilli-Anne, Lindora, Linnamäe, Listaku, Lompka, Loosi, Loosu, Luhtõ, Luuska, Madi, Madala, Majala, Marka, Meegomäe, Meeliku, Mustassaare, Mustja, Mutsu, Mõisamäe, Mõksi, Mõrgi, Kõokülä, Mäekülä, Mäessaarõ, Möldri, Navi, Noodaskülä, Nooska, Nõnova, Oleski, Orava, Oro, Ortuma, Osula, Otsa, Paidra, Palomõtsa, Paloveere, Pari, Peräkülä, Perämõtsa, Pikäkannu, Pikäsilla, Pille, Pindi, Piusa, Plessi, Praakmani, Pritsi, Puiga, Pulli, Punakülä, Puusepa, Puutli, Päkä, Pääväkese, Raadi, Raiste, Raudsepä, Rauskapalu, Rebasmäe, Riihora, Roosisaarõ, Pässä, Rummi, Rusima, Rõssa, Räpo, Saarta, Saarõmaa, Savioja, Sika, Soe, Soena, Suukülä, Sulbi, Sutõ, Suurõmõtsa, Sõmmõrpalo, Tabina, Tagaküla, Tallikõstõ, Tammõ, Tammsaarõ, Telläste, Tiri, Tohkri, Toodsi, Tsolgo, Tsolli, Tudõrna, Tüütsmäe, Udsali, Umbsaarõ, Vaarkali, Vagula, Vana-Nursi, Vana-Saalussõ, Vana-Vahtsõliina, Varese, Vadsa, Verijärve, Viitka, Villa, Vivva, Voki, Voki-Tammõ, Võlsi, Võrumõisa, Võrusoo ja Väiso külä.


2021. aastaga Eesti presidendivalimisõq.
2021. aastaga Eesti presidendivalimisõq ommaq 8. presidendivalimisõq Eesti aoluun.
Edimäne valimisvuur.
30. põimukuu pääväl oll' Riigikogon edimäne valimisvuur, kon ainukõsõ ülessäet kandidaadi Karisõ Alari puult and' helü 63 saadikut (vaia olnuq 68). Presidendi valimisõs kuulutõdi vällä tõnõ valimisvuur 31. põimukuu pääväl.
Tõnõ valimisvuur.
Tõnõ valimisvuur peeti 31. põimukuu pääväl. Inne valimiisi ütliq ka sotsiaaldemokraadiq, et nä pallõl' ummi saadikit Karisõ puult hellü andma. Kokko and' uma helü 80 rahvasaadikut, puult oll' 72. Tuuga sai Karisõ Alar presidendis valitus.
Õiõndus.
Inne helle kokkolugõmist and' Grünthali Kalle sisse õiõndusõ, et üts helüandja es olõq helüandmisõ aol ütsinda. Perän tull' vällä, et helüandja oll' sõski ütsindäq ja õiõndamis es rahuldadaq.


Kosõ (Võro vald).
Kosõ (rahvakeelen innembi ka Kosõpäälne) om alõvik Rõugõ kihlkunnan Võro vallan. Kosõ jääs Võrost lõunahummokuhe.
Kosõl elli 2000. aastal 566 ja 2011. aastal 565 inemist.
Alõvigun ommaq Pappjärv ja Valgjärv.


Parksepä.
Parksepä om alõvik Põlva kihlkunnan Võro vallan.
Parksepän eläs pia 700 inemist. Sääl om lastõaid, päält 500 opilasõga keskkuul, kats puuti ja Parksepä raamadukogo.


Väimälä.
Väimälä, aoluulidsõlt ka "Väimärä", om alõvik Võro maakunnan Võro vallan, 5,7 killomiitret Võro liinast põh'a puul.
Väimelä alõvigu tege poolõs Võro–Põlva maantii.
Väimelä om Võromaa suurõmbit alõvikkõ, kon om ka tüükotussit paigapäälsile, a ka tõisilõ. Väimelän eläs 2020. aasta saisoga 574 inemist.


Kalõvipoig.
"Kalõvipoig" (eesti "Kalevipoeg") om 19. aastagasaal päämidselt Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi kokko pant rahvaluulõainõist tüüdeld eesti rahvuseepos. Võro kiilde pand' "Kalõvipuja" ümbre Kalla Urmas.


Kamassi kiil.
Kamassi kiil om häönüq uurali kiil lõunasamojeedi kiili rühmän.
Kamassi keele viimäne kõnõlõja oll' Plotnikova Klavdija, kiä kuuli 20. süküskuu pääväl 1989. aastagal.
Aolugu ja ülestähendämine.
Nigu võro, eesti ja mitmõq tõsõq keeleq, om kamassi kiil tegünüq vanast Uurali algkeelest, miä umbõs 4000 aastakka tagasi läts lakja soomõ-ugri (kon om ka võro kiil) ni samojeedi algkeeles.
Edimädseq teedäqolõvaq ülestähendüseq ommaq 18. aastagasaa edeotsast, ku Messerschmidt ja Strahlenberg käve Piitre I tahtmisõl Tsiberit pite paigapäälsit kiili uur'man ni naidõ kiili sõnno üles kir'otaman. Näütüses kirotõdi üles numbriq 1–12.
1925. aastagal Tugarinovi Arkadi käve kamassi kiilt üür'man Abalakovo külän, kohe tuus aos oll' jäänüq õnnõ 9 majapedämist, kon kamassi kiilt viil mäletedi. Kamassiq kõnõliq tuus aos jo päämdäselt õnnõ vinne kiilt.
Viimädsist kõnõlõjist om Tarto Ülikooli arhiivin päält 11 tunni lindistuisi. Kamassi keele viimäne kõnõlõja oll' Plotnikova Klavdija, kiä kuuli 20. süküskuu pääväl 1989. aastagal.
Sõnaq.
Tan ommaq mõnõq sõnaq, miä ommaq kamassi ja võro keelen üttemuudu.


"Kellel julgust ei olõ, tuu Võrolõ ei jõvva!".
"Kellel julgust ei olõ, tuu Võrolõ ei jõvva!" - om olnu 19. aastasaal üts sakslaisi ütlemine ("Wer nicht wagt, kommt nicht nach Werro"). Guido von Gehrwald kirotas, et taa ütlemine om tulnu keerulidsest sõitmisest Võrolõ, miä inne raudtii ehitämist (1899) oll.
Kipõn tõistmuudu om Wiedemanni sõnaraamatun: kes ei julge, ei saa Võru linna näha - "wer nicht wagt, der bekommt nicht die Stadt Werro zu sehen".
Arvada - taa ütlemine om tulnu Saksamaalt, kon nii üteldi Waldhaimi vangimaja kotsilõ: „Wer nichts wagt, kommt nicht nach Waldheim“. Võro kotsilõ võisi naada nii ütlemä Saksamaalt peri koolilatsõ, kiä Wõro koolõn opsõva.
Eestläisi siän om taad mõtõt üteldü pääle sõta Tartun ja Tallinnan niimuudu: "Igavane jama selle Võrrusõiduga."


Poomi Mart.
Poomi Mart (sündünüq 3. radokuu pääväl 1972 Tal'nan) om inneskine eesti jalgpallimängjä.
Tä oll' Eesti jalgpallimiiskunna värähtivaht ja kaptõn (1992–2009, 120 mängu) ja om ka muial maailman häste teedäq.
Põrõld om tä Eesti jalgpallimiiskunna värähtivahtõ treener.


Krümmeri Caspar Heinrich.
Krümmeri Caspar Heinrich (4. mahlakuu päiv 1796 Vestfaal – 10. joulukuu päiv 1873 Võro) oll koolijuhataja Võrol.
1825. aastast koduopõtaja prof Moritz v.Engelhardti, Tartu Ülikooli mineroloogia professori perren.
1828. aastal asut gümnaasiumioppusõga eräkooli ja pansioni Ehmja mõisan Läänemaal. Sääl palli 1830. a. koolimaja är ja kuuli peeti edesi Suurõ-Lähtru mõisan, 6 versta Ehmjast loodõ poolõ. 1832. löüti koolilõ hää kotus Võru liinan, sääl sai Krümmeri asutus kuulsas. Krümmer oll Võrol koolijuhataja 1849. aastani. Timä kuuli 1873 ja matõti Võru surnuaida.
Perekond.
Krümmeri naanõ oll Julie von Baggohufwudt (1809–1872). Laulatus 1842. Matõtu mehe kõrvalõ Võru kalmistu, Vana osa, I, F-136.
Perren oll' tütär ja poig. Poig Rudolf Aleksander (1844–1910) elli Peterburgin. Rudolfil oll' kats tütärd ja poig Boris Alexander Emil (1884–1941). Boris oll arhitekt ja kunstnik, tennü mitmit huunit Tallinnan ja Petserin. Tä emigriirse 1918. aastagal Eestimaalõ. Borissi naanõ Olga Krümmer-Oboljaninova (1882–1947+) oll' Eesti kostüümikunstnik, lahutivaq 1930. Boriss läts' 1931. aastagal Prantsusmaalõ, kuuli sääl. Olga tõnõ miis oll' ärimiis Aleksandrov Nikolai. Aleksandrov mõistõti 1941 jaanuarin surma, maikuun mõistõti ümbre 10+5 aastakka. Olga küüditädi, elli peräst 1947 Moskvan.


Käänüs.
Käänüs om nimisõna grammatilinõ katõgooria, miä and lausõn või lausõjupi seen edesi sõna süntäktilist rolli ja grammatilist köüdüst tõisi sõnnoga.
Käänüsit om mitmõsugumaisi ja egän keelen esiq pall'o; näütüses ladina keelen on kuus käänüst, eesti keelen kõnõldas nellästtõistkümnest käänüssest, võro keelen pruugitas 13 käänüst, päält tuu om viil mõnõq, midä pruugitas harva vai eesti keele mõotusõl (nt olõjakäänüs).
Võro keele käänüsseq.
Panõq tähele, et mõnõl puul üteldäs käänüsside küsümüisi hoobis tõisildõ, tan om tuud vanaq aoluulidsõq mooduq. Tuu ei tähendäq, et muial kõnõldas võlssi, a et võro kiil ei olõ peris ütesugumanõ.
Päält naidõ om viil käänüssit, miä omma aoluulidsõlt kelen olnuq, a midä seo ilma aigu pruugitas harvõmb vai õnnõ mõnõn sõnavormin.


Nimekäänüs.
Nimekäänüs vai nimesütlejä käänüs vai nominatiiv om nimi-, umahus-, asõ- ja arvsõnno käänüs ja vastas küsümüsele "kiä? miä?"
Inämbjaolt om nimekäänüs sõnaraamaduvorm – ku sõnaraamat vallalõ tetä, sis nimisõnaq ommaq sääl nimekäänüsen.
Võro kiil.
Võro keelen ei olõq ütsüse nimekäänüsen morfoloogilist tunnust, mitmusõ tunnusõs om kurgupeethelü, midä võro kiräkeelen om märgit tähega "q", ülakomaga ', vai hoobis märkmäldäq jäet.


Osakäänüs.
Osakäänüs vai osasütlejä vai partitiiv om grammatilinõ käänüs, mink päämädses ülesandõs om näüdädäq osalisust vai paikapandmaldaq piire.
Osakäänüs võro keelen.
Võro keele kõgõ hariligumbaq osakäänüsse lõpuq ommaq "-t" ja "-d", Mõnõn ütsikun sõnan või lõpun ollaq ka "-tt" ("vett") vai -"dA" ("midä"). Päält naidõ om võro keelen viil pall'o sõnatüüpe, kon osakäänüsel olõ-õiq lõppu, a om tugõvan vai pikän astmõn (nt "kass taht kalla süvväq")


Pepysi Samuel.
Pepysi Samuel (Samuel Pepys /piːps/ [piips], sündünüq 23. radokuu pääväl 1633, koolnuq 26. lehekuu pääväl 1703) oll' inglüse mereväeammõtnik ja parlamendi liigõq.
Tä om tunnõt uma päivigu kirotamisõga – timä 10 aastaga joosul kirotõt päivik om hää dokument aoluulaisilõ, selle et tä egä päiv sinnäq midägiq kirot nii uma elo ku ütiskonna kotsilõ laembalt. Tä kirot' kokko päält mill'oni sõna. Tä kirot' põh'aligult umist rahaas'ost, määne ilm oll', midä tä sei, määne tä elämine oll', a ka tuust, määne oll' huuvkunna- ni tiatrielo.


Plotnikova Klavdija.
Plotnikova Klavdija (Klavdija Plotnikova, vinne keelen Клавдия Захаровна Плотникова, ka Клавдия Захаровна Плотникова-Анджигатова; sündünüq 1895, koolnuq 20. september 1989) oll' viimäne kamassi keele kõnõlõja.
Timä esä oll' vindläne Perovi Zahhar, imä kamass Afanassija. Tä elli Abalakovo külän Sajanski rajoonin Krasnojarski krain.
Plotnikova kuuli 20. süküskuu pääväl 1989.


Krümmeri Heinrichi eräkuul.
Krümmeri Heinrichi eräkuul oll' s'aksakiilne poiskõisi gümnaasiumi tasõmõ kuul pansioniga. Taad kuuli tunti 19. aastasaa keskel S'aksa-, Liivi- Eesti- ja Vinnemaal. Võro liinan oll' taa kuul 1832–1866. Kuuli kutsuti juhataja nime perrä.
Kooli tegemise aoq ja muutusõq.
Krümmeri kooli ettevalmistamisõ ja pidämise aigu valitsivaq (1801–1825) Aleksandr I j ja (1825–1855) Nikolai I. Aleksandri aigu läts' kõrd lahhembas, kooliharidus säeti kõigilõ saisuisilõ rohkõmb kättesaadavas, usuvabahust lubati rohkõmb, S'aksamaalt ja mujjalt kutsuti rohkõmb tarku inemiisi Vinnemaalõ. Tan oll' uma osa ka Krüdeneri Barbara nõvvul keisrile.
Ku Aleksandri 1825 äkki kuuli, tull' riigin lühkült segähüst ja dekabristõ ülesnõsõminõ, võim läts' Aleksandri vele Nikolai I kätte. valitsõmine ja säädüseq tetti kimmäbäs. Kooliq säeti saisuisi perrä, usuvabahuisi anti vähämb ja väismaalaisi ammõtilõ inämb häste es lubataq.
Nii juhtu, et nooril mehil Krümmeril ja timä oluliidsil abiliisil Mortimeril ja Hultschil ettevalmistus Hernhuuti seminären ja plaan Vinne riiki harisustüüd tegemä minnäq kujosi Aleksandri aigu, a alostamisõ järg jõudsõ Nikolai aigu. Kuuli alostaq ja ummi plaanõ pitäq oll' rassõmb ku edimält arvati. A uma kuul oll' opilaisi jaos hulga lahhemb ku tõsõq Nikolai-aigsõ kooliq.
Krümmeri kooli etapiq, koolijuhatajaq.
1828 Heinrich Krümmeri kooli alostus Läänemaal Ehmja/Suurõ-Lähtru ja Riisipere.
Krümmeri Heinrich tahtsõ 1826. a saiaq inspektori kotust Tartu Algkoolioppajide Seminarin
Vastus tull', et velistekogohusõ põh'aga välismaalaisi ei tohiq riigiammõtilõ võttaq.
Krümmer asot' sõs 1828 Ehmja mõisan eräkooli ja pansioni
Sääl palli 1830. a. ütel puulpääväl koolimaja ärq. Kavva aigu peräst kõnõldi, kuis Krümmer kõrrald' ruttu, et õnnõtusõ peräst es jääq kuul katski. Õdagu saadõti miis Tallinalõ ärpalanuidõ kooliriistu asõmõlõ vahtsit ostma ja iispäävä läts' kuul edesi Suurõ-Lähtru mõisan, 6 versta Ehmjast loodõ poolõ. Pääle suvõvahet peeti kuuli Riisipere mõisan, opilaisi tull' pia poolõvõrra manu.
Algusõn oll' koolin umbõs 40 opilast. 1829. saadi oppajidõ miiskunda Hörschelmanni Hermann ja 1831 Mortimeri joseph. Sõssama tull' koolitiinjäs Laiusõlt peri Mohni Märt. Naaq olliq kõik alla 30 aasta noorõq meheq ja jäiq ammõtilõ pikembäs aos.
1832–1849 Võrol, koolijuhataja Krümmeri Heinrich
19. jaanuaril 1832 alost' kuul tüüd Võrol. Krümmeri aigu sai kuul kuulsas ja kitetüs mitmil mail. Krümmer oll' väega hää juht – väke täüs, rahulik, mitmõ ala pääl tark, egat inemist tähele pandja, Koolipoisõlõ hoitja ja nal'alinõ.
Eisenschmidt seletäs, et 40-ndide aastide kesken ollõv koolilõ tulnuq väsümise vaim pääle. Üts vana hädä olnuq vinne keelega, midä valitsus nakas' rohkõmb nõudma, Tõsõs olnuq arusaamatuisi liina perremiihiga majandamisõ as'on. Krümmer pandsõ Mortimeri inspektri ammõtihe, tuu es sünnüq väega ülembäs. Inemiseq koolin es saaq inämb häste läbi. Viil jäi Eisenschmidti Johann 1844 pikembält põdõma ja terves saiõn perrekunna asjo peräst ärq Pärnolõ. Timäga üten lätsiq koolist ärq ka kats timä sõpra Mortimeri Joseph ja Hulchi Ferdinand. Nii lätsiq lühkü aoga koolist ärq kolm oppajat, kiä kümne aasta joosul väega ololidsõq olnuq. Kuul käve sõski Krümmeri juhtmisõ all edesi 1849. aastani.
1849–1862 Võrol, koolijuhataja Hörschelmanni Hermann
Hörschelmanni Hermann oll' olnuq üts edimäidsi oppajit Krümmeri koolin. Vaihõpääl oll' tä koolijuhataja mujjal 14 aastat, noist viimäne 7 aastat Moskvan. Timäst võiti luutaq koolin parõmbat järge vinne keelega. Hörschelmannil oll' pall'u sugulaisi Eesti- ja Liivimaal. 1856 võtsõ timä rendi pääle Vahtsõ-Kasaritsa mõisa, sääl sai kokko balti-s'aksa kultuurirahvas.
Kats sugulast olliq täl koolin oppajaq – Sintensisi Franz ja Huhni Voldemar,
1862–1866 Võrol, koolijuhataja Sintenisi Franz, kooli kinnipandmine
Sintenis tull saksa keele vanõmboppajas 1858. Timä suur huvi oll loodustiidüs, eriti mutugaq. 1861 läts timä paari Hörschelmanni veletütre Antonie Julie Mathildega. Koolijuhatajas saamis aigu oll timä 27 aastanõ. Koolijuhatajas saamise aastal sündü perre edimäne tütär Karoline.
"Tuleb mainida, et kool ei surnud mitte loomulikku surma, waid juba pikemat aega kestnud makhinatsioonid, millede sihiks oli Krümmeri kooli sulgemine, kandis wiimaks ometi wilja, sest mõne mehe sidemed ja suhted olid niiwõrt suured, et kool oli täies õitseeas sunnitud oma uksed sulgema. Ka dr. Hörschelmanni lahkumine 1862. a. juhataja kohalt oli samade makhnitstoonide wili"
1833. aaastaga sügüse.
Krümmer om kirotanuq aroandõ Tarto ülikooli koolikommisjonõlõ.
Hermann Hörschelmann.
aolugu, geograafia, matõmaatiga, kreeka ja ladina kiil
Oll' Krümmeri kooli oppaja 1829–1835, aastil 1849–1862 juhataja.
Joseph Mortimer (1804–1847).
Aolugu, geograafia, saksa, ladina ja kreeka kiil
Oll' Krümmeri kooli oppaja ja inspektri 1831–1844, elo viimäne aasta Tal'na Tuumkooli ülemboppaja.
Eduard Koch.
aolugu, geograafia, s'aksa, ladina, kreeka kiil
Ferdinand Scheffer.
geograafia, joonistaminõ, s'aksa ja ladina kiil
Opnuq Tarton August Schneffneri man.
Julius Reich.
usooppus, aolugu, geograafia, s'aksa, kreeka, ladina kiil
Ernst Genge.
Võro tütärlatsi pansioni juhataja miis (?)
Johann Texter.
Oll' tüütänüq Peterburgin, vinne keele oppaja
Vincenz Perkoffsky.
vinne kiil ja kirändüs, algebra, luuduslugu, füüsiga, keemiä, üldaolugu
1864. aastagal =.
juhataja: Franz Sintenis (1. põimukuu päiv 1862).
— Pastor Lössius; Eduard Friedrich Lossius (1811–1870)
Elost Krümmeri asotusõn.
Elost Krümmeri koolin töpsembält om kõgõ rohkõmb tiidüst 1830–40-dist aastist, ku Krümmer esiq oll' juhataja. Põhilidsõlt mälehtedäs hääd. Kimmäle es olõq ihonuhtlust. Oppajaq olliq latsiga sõbraliguq. Oppajaq olliq üüpäiv läbi majan. Halva tulõtõdas miilde harva. Õnnõ Fet kirotas, et edimädsel paaril kuul oll' hätä mõnõ suurõmba poisiga, kiä tükeq taplõma – s'aksa poisiq es võtaq Vinnemaalt tulnuid umas. Pääle ütte suurõmbat tapõlust jäeti Fet rahulõ.
"Perrekundlik läbisaamine, kõgõ parõmb kuul, miä nätt" kirotas haridustegeläne Koff.
Koolijuhataja sünnipäiv 23. märtsil.
Krümmer herätedi hummogu lauluga üles. Koolitüüd es tetäq, majan oll' keväjä algusõ tunnistaminõ peräst külmä talvõ. Käüti liinan jalotaman. Majan oll' pall'o küläliisi, naabriq ja latsõvanõmbaq. Pääle lõunat minti livvumäele. Kõigilõ anti hääd ja viländ süvväq. Kõigilõ anti veini. 20 väikeist poissi saivaq 4 pudelit ja 16 suurt poissi 10 pudelit. Sõs kostu laulu ja suurõq poisiq tõivaq liinast veini mano. (Eisenschmidt, lk 49-50, Fet)
Munamäele.
Tõnõ oodõt asi oll' Munamäele sõitminõ augustikuun. Tuus sõidus plaanitsõdi pikält ette, telliti kõikvõimalikkõ sõiduriistu ja süüke, terveq kuul sõitsõ Munamäele. Tii pääl võikisõit, Munamäel süümine ja maastigu kaeminõ. (Eisenschmidt, lk 54–58)
Nelipühi aigu sõitsõvaq vähämbäq poisiq mõnda mõisalõ. Suurõmbaq käveq ratsa Vahtsõliinan vai muial.
Rotijaht.
Koolimajan oll' väega pall'o rottõ. Nuuq joosiq ja krõbistiq sakõstõ. Vüürüsen vana klavõri sisse lännüq rotiq teiväq pilli hellü. Tunni aigu es toheq rottõ takan aiaq, a vahetunni aigu oll' soovitav. (Eisenschmidt)
Uisuretk.
Koff kirotas, et timä aigu sõidõti ilosa ijä aigu huiskõga üle järve kõrdsi mano. Terveq kuul, kõik oppajaq olliq üten huiskõlõman, Krümmeri naanõ ja tütär viidi üten rii pääl. (Koff)
Jalotaman.
Lõuna aigu jalotõdi liinan tunn aigu. Üten olliq vaheldistõ vinne vai prantsusõ keele oppajaq ja nii pidi ülepäivi kõik jalotamise aigu noin keelin kõnõlama. Liiguti vaban seldsin, Tütärlatsikuul käve paari kaupa rivin, noidõ kotsilõ üteldi "haniq" (Die Gänse). (Eisenschmidt, Fet)
Mälehtüseq.
Kõgõ mahukamb, üle 70 lk om oppaja Johann Adam Heinrich Eisenschmidti raamatun " Timä opas' Krümmeri koolin aastil 1835–1844.
Üle 10 lk om jätnüq mälehtüisi vinne kirämiis Afanassi Fet, kiä tan opsō aastil 1835–1837.
Parun Korffi mälehtüisi om umbōs poolõ veidemb, aastist 1843–1845. Kõik mälehtüseq ommaq kirjä pantuq aastakümnit ildamba, illatsõmba meelenpidämise täpsüse ja iloga.
Tämbätseni pääväni kirotõdas Krümmeri asotusõst sakõstõ Afanassi Feti peräst, tuu oll' umal aol Vinnemaal väega tähtsä ja om ololinõ parlaki.
Seo ilma ao kirotusõq.
Üts vahtsõmbit Fetist kirotajit om Elena Derjäbina. 2013. aastal om täl kirotõt 11lk artikli Fetist Krümmeri pansionin"
Kalifornia Ülikooli slavistigatiidläsel Emily Kleninil om monograafia Afanassi Feti poeetikast. Sääl om seletet ka Krümmeri kuuli nii seestpuult ku poliitikat ümbretsõõri – lähkün ja kavvõn. Kleninil om hulga s'aksa arhiivõ tarvitõt, midä vinne ja eesti uurjil seeniq olõ eiq kaet.
Katõ sõa vaihõl tõi Krümmeri asotusõ kotsilõ arhiivõst tiidüst trükisõnna Võro jurist Meleski Heino
Paar faktitihtsät lehekülge om Krümmeri koolist Pullati Raimo raamatun "Võro liina aolugu" (1984).
Võro kodoluumuusõumi varahoitja Ruusmaa Arthur om ilmutanuq Võrumaa Teatajan 17. mai 2014 "Üks Võru linna hariduselu kujundajaid Caspar Heinrich Krümmer."
Kunaginõ kodoluumusõumi juhataja Telgi Maimu om tennüq diplomitüü "Võro liina üldhariduslik koolivõrk XIX aastagasaa alostusõst kooniq 1917. aastaniq."


Karaj.
Karaj om Põh'a-Iraani Ālborzi maakunna pääliin ja Iraani suurusõ poolõst neläs liin.


The Carpenters.
The Carpenters oll' Ameeriga Ütisriike popansambli, miä luudi 1968. aastagal Downeyin.


Oppajidõ päiv.
Oppajidõ päiv om tähtpäiv, miä om ello kutsut oppajidõ ja näide ammõdi avvos ni taa elokutsõ inämbäs tähelepadmisõs.
Oppajidõ päivä peetäs riigilde esiq päivil. Eestin om taa 5. rehekuu päiv. Samal pääväl tähüstäs UNESCO 1994. aastagast pääle maailma oppajidõ päivä.
Eesti koolõn om kombõs lõpuklassõ opilaisil ollaq taal pääväl oppajis ja esiq tundõ andaq.
Inne Oppajidõ päivä om kombõs saanuq oppajit tunnustaq ja tennädäq. Kõrraldõdas vastavõttõ ja kontserte ni valitas Eesti aastaga oppaja.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2021. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2021. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kolmõskümnes tõõnõ aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.
Raamadu sääd' kokko Pandi Annika, kunstnigutüü tekk' Reimanni Hildegard. Tähetiidüsliguq andmõq rehkend' Kasagu Enn. Kiilt kai Fasteri Mariko.
2021. aastaga raamadu pääteema om "Maa, ilm ja maq aastagal 2030".
Ku varramb om kallendri olnuq edeotsan ja jutukõsõq päält kallendrit, sis Pandi Annika pand' kallendri raamadu taadõ ja nuuri kirotõt jutuq edeotsa.


Sissekäänüs.
Sissekäänüs vai sisseütlejä vai illatiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi sisse ja vastas küsümüsele "kinkahe"? "minkahe"?
Sissekäänüs võro keelen.
Võro keelen om sissekäänüssen mitmit lõppõ, miä sõnatüübilde või muutudaq. Lõpuq ommaq: "-he, -tE (-ttE), -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho." Päält naidõ om ka viil võimalik tetäq sisseütlejä ilma lõpulda.
Selgütüses: suurõq täheq käänüselõpõn tähendäseq keeletiidüsen tuud, et tuun lõpun või ollaq nii taga- ku edepuulnõ helü: "E = e" vai "õ; A = a" vai "ä;" "U = u" vai "ü", nii et näütüses "-hA" um sama miä "-ha / -hä".
Mõnikõrd olõnõs sissekäänüsse pruukminõ ka murdõst – egäl puul ei olõq kõik ütesugumanõ.
"-he".
Kõgõ vanõmb ja kõgõ hariligumb om lõpp "-he", a õdaguvõro keelen om taad veidemb või ei olõq sukugi.
"-he" lõpp om sissekäänüsse tunnus sääntsin sõnnon, miä ommaq umakäänüssen kolmandan pikkusõn ja katõtsilbilidseq või pikembäq
-"hV".
Sõnnon, kon om õnnõ ütś tsilp ("tüü, suu, maa") om sissekäänüssen lõpun -"hV", kon V märk tuud vabahellü, miä sõnan om. Õdagupuulsõn võro keelen või tuu vaba helü ka lühkene ollaq, õkva nigu eesti keelen ("pää: pähä"). Pikä vabahelüga sissekäänüs om vanõmb ja säänest varianti pruugitas ka võro kiräkeelen.
-"dE".
-"dE" lõpp om harilik õdaguvõro keelen ja lätt kokko tarto keelega.
Taad pruugitas sääl, kon muial võro keelen üteldäs "-he."
-"hE" ja "-htE".
-"he /"-"hõ ja -htE" lõpp lääväq võro keele seen pall'o lakja. Egän paigan üteldäs esiqmuudu: "täihe" ja "täihte, koihõ" ja "koihtõ".
-"tE".
-"tE" jakk tulõ perrä sõnnolõ, mink lõpun om "-nE" vai -"Us" vai miä ommaq "hüdsi", "väits" vai "käsi"-tüüpi sõnaq.
Ilma lõpuldaq sissekäänüs.
Ilma lõpuldaq sissekäänüsse alaq kuulusõq lühkene sissekäänüs ja geminaadilinõ sissekäänüs.


Gent.
Gent () om liin Belgiän Oost-Vlaanderen provindsi flaami piirkunnan.


Hindätapminõ.
Hindätapminõ vai hindähukkaminõ tähendäs hindä tahtlikku tapmist. Hindätapmisõ põhjuisis om inämbüiste meelehädä – ütsiolõk, haigõ miil, rahapuudus vai suuŕ muutus elon, näütüses lakjaminek vai läsäs jäämine.
Maailma Tervüse Ütisüse WHO perrä tapp hindä egä aastaga umbõs 800 000 inemist ja viil rohkõmb om noid, kiä pruuvvaq. Kõgõ hariligumbaq tapmisõq ommaq puuminõ, laskminõ, arstiruhjõ süümine ja kihvti tarvitaminõ mürgüs. Suurõmb jago hindätapjist ommaq meheq.
Põhjusõq.
Hindätapmisõl om väega erinevit põhjuisi. Psükoloogian kaias rohkõmb inemist ja timä tundit, sotsioloogian kaias rohkõmb noid rasõhuisi, miä ütiskund inemisele pääle pand. Sakõstõ om pruuv hinnäst ärq tappaq tegeligult appikutsõq, midä inemine ei pruugiq teedäq.
Inne hindä ärq tapmist või inemisel ollaq pikäaolinõ pitsüs, haigõ miil, kitsasolo, arvatas, et hätile olõ-õi määnestki api.


Seppuku.
Seppuku (jaapani keelen 切腹) om jaapani kultuurin hindä rituaalsõ tapmisõ viis. Vaba kombõ perrä juu hindätapja tassitävve riisiviina ja lõikas sis uma kõtu vallalõ, päält tuud murd "abilinõ" tä kaala katõkõrra ni tege tä kannahtuisist priis. Seppuku om keelet umbõs 19. aastagasaa lõpust.


Pikendüsjuheq.
Pikendüsjuheq om sääne juheq, miä om mõtõld juhtmõ pikendüses.


Panso Voldemar.
Panso Voldemar (Voldemar Panso) oll' Talliina Lavakooli asotaja, näütlejä ja lavastaja. Tä om sündünüq 1920 ja koolnuq 1977. Tä om opnuq Moskvan tiatrikoolin Gitisen.


Härjassaare mägi.
Härjassaare mägi om Sakala kõrgomaa ni Villändi maakunna kõgõ korgõmb kotus.
Härjassaare mägi om 147 miitret korgõ. 2 miitret korgõmb kuq Rutu mägi.


Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä Lavakunstikuul.
Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä Lavakunstikuul, rahvaperälidselt tunnõt ku lavakas, om Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä ütsüs, miä pakk tiatrioppust. 1938. aastagal Talliina Muusigaülikooli mano luud Talliina Muusigaülikooli Riiklik Lavakunstikuul saa-as Nõvvokogo ja Śaksa okupatsiooni ni sõa peräst kavva tüütäq. Tuu lõpõt' 1941. aastagal õnnõ üts lind näütlejit, kink siän Panso Voldemar.
Panso Voldemari iistvidämisel alost' 1957. aastagal Tuumpääl Toom-Kooli 4 asuva huunõ hää siiva ülemädse kõrra pääl tüüd Talliina Riikligu Muusigaülikooli lavakunstikatiidri. Panso juhat' lavakunstikatiidrit kooniq kuulmisõni 1977. aastagal.


Pinne kõnõlus.
"Pinne kõnõlus" om hispaania kirämehe Cervantese Migueli 1613. aastagal kirotõt novell. Taa kõnõlõs katõ pini Berganza ja Cipioni elost Hispaanian. Esiqeräline om tuu, et nuuq piniq mõistvaq kõnõldaq.


Vurr.
Vurr om mängoasi, miä pöörelden tege vurisõvat hellü. Vurr om tunnõt terven Euruupan. Lihtsäq vurriq saisvaq kuun puukettäst, mink kesken om terräv pulk. Eesti rahvakultuurin om tunnõt tsiakundist tett vurr, midä pruugiti lihahiitepääväl.


Seenkäänüs.
Seenkäänüs vai seenütlejä vai inessiiv om käänüs, mink mõtõq om näüdädäq minkagi seen olõmist.
Seenkäänüs võro keelen.
-hn" perrä. Nigu nätäq, om näütüses sõna "koton" õdagu puul hoobis "kotun" ja hummogu puul "kotoh", a Haani-Rõugõ vanõmban keelen või tuu täämbätseni pääväni ollaq viil ka "kotohn".
Seenkäänüsse lõpp om üts suurõmbit võro keelde sisemädse lakjaminegi juuni. Hummogu (Vahtsõliina, Räpinä) puul üteldäs hariligult "kotoh", õdagu (Urvastõ, Sännä) puul "kotun."
Mõnikõrd arvatas, et "-h" lõpp om õnnõ seto keelen, tegeligult kõnõlõs puul Vanna-Võromaad "h"-lõpuga. Ku minnäq keele aolukku, sis ommaq naaq mõlõmbaq lühembäq variandiq peris vanast "hna-/hnä-"lõpust: "kotohna", "käehnä". Sääntsit vanaperäliidsi sõnavormõ või viil löüdäq vanost rahvalaulõst, näütüses
"Kolmas kõivo vaskilehti" (Esä oll' mul ilmarikas, H I 6, 592/3 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Leimanni Okse, Kundra tütar (1895))
Täämbätseni aoni või mõnõl puul Võromaal viil kuuldaq "hn-"lõppu, nt "iihn, kotohn."


Hörschelmanni Hermann Jakob Eduard.
Hörschelmanni Hermann Jakob Eduard (sündünüq 8. joulukuu pääväl 1804, koolnuq 12. süküskuu pääväl 1865) oll' kultuurikõrraldaja, oppaja ja juhataja Võron Krümmeri koolin.
Elokäük.
Timä esä oll' pastor ja pere elli Viru-Jaagupi kerigumõisan (s'aksa keelen St. Jakobi).
Opsõ kotun, Tuumkoolin, Tartu Ülikoolin 1824–1826 filosoofiat.
1826–1829 koduoppaja Lillenbachi mõisan
1829–1835 oppaja Krümmeri koolin Ehmjän, Riisikülän, Võro liinan.
1835–1841 Vinni aadlipreiliide kooli juhataja
abirektri Moskva Michaeli kerigukoolin ("Michaelis Kirchenschule" in. "Moskau)," Petri Pauli kerigukoolin
1849–1862 koolijuhataja Võro liinan
1856 Vahtsõ-Kasaritsa mõisa rentnik, Kultuurimõisa kõrraldaja
Körschelmanni peetäs Kreutzwaldi pargi asotajas.
Tä kuuli 1865 aastagal Elgersbergin Türingin.
Eräelo.
Hörschelmanni suguvõsast oll' Eesti- ja Liivimaal mitmit vaimulikkõ, muusigamiihi ja muid kultuuritegijit. Hermanni ainus poig Arthur August Diedrich kuuli noorõlt 1856. aastagal Vahtsõ-Kasaritsa mõisan. Veli Emil Heinrich August von H. oll' Põltsamaa keriguopõtaja, timäl suur pere. Emili poig oll' Karl Eduard Hermann. Kats vele Emili väümiist olliq timäl koolin oppajaq.


Seestkäänüs.
Seestkäänüs vai seestütlejä käänüs vai elatiiv om käänüs, miä märk minkastki vällä minemist: "talost, küläst".
Seestkäänüs võro keelen.
Seestkäänüsse lõpp om võro keelen -"st", miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõst", "saapast", "keelest".
Sakõstõ pruugitas seestkäänüsse asõmal hoobis peräsõnna "seest" vai "sisest", innekõkkõ mitmusõn: "saapa seest", "saapidõ seest".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Päälekäänüs.
Päälekäänüs vai manoqütlejä vai allatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq liikmist kohegi pääle: "toolilõ, silmäle".
Päälekäänüs võro keelen.
Päälekäänüsse lõpp om võro keelen -"le" / -"lõ," miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõlõ", "saapalõ", "keelele".
Sakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna "pääle", "kätte" vai "mano": "lavva pääle", "imä kätte", "kao mano".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Luika Inara.
Luika Inara (Inara Luigas, sündünüq 3. vahtsõaastakuu pääväl 1959) on Setomaalt peri poliitigategijä ja Riigikogo liigõq.
Om olnu Seto kuningriigi ülembsootska ja Miktämäe vallavanõmb. Viil om olnu Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõq. Kokko pandnuq kokaraamadu seto süüke kottalõ.


Kriguli Meelis.
Kriguli Meelis (Meelis Krigul, sündünüq 15. vahtsõaastakuu pääväl 1969) om vahtsõ vabariigi aol edimäne Setomaa savitsäpendäjä, Setomaal savioppusõ alostaja ja Piusa savikua umanik.


Päälkäänüs.
Päälkäänüs vai manütlejä vai adessiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq olõmist minkagi pääl: "toolil", "sainal", "talol".
Päälkäänüs võro keelen.
Päälkäänüsse lõpp om võro keelen -"l", miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõl", "saapal", "keelel".
Sakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna "pääl", "käen" vai "man": "lavva pääl", "imä käen", "kao man".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Päältkäänüs.
Päältkäänüs vai mantütlejä vai ablatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minemist minkagi päält: "toolilt", "sainalt", "talolt".
Päältkäänüs võro keelen.
Päälkäänüsse lõpp om võro keelen -"lt", miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõlt", "saapalt", "keelelt".
Sakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna "päält", "käest" vai "mant": "lavva päält", "imä käest", "kao mant".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Saajakäänüs.
Saajakäänüs vai saanusütlejä vai translatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaski saamist ja vastas küsümüsele "kinkas? minkas?": "mehes", "tüülises", "inemises".
Saajakäänüs võro keelen.
Saajakäänüsse lõpp om võro keelen -"s(s)," miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõs", "saapas", "keeles".
Hariligult kirotadas võro kiräkeelen saajakäänüsse lõpp üte "s"-ga, a selle, et ta välläütlemisel puul'pikk om, kirotadas mõnikõrd ka katõ "s"-ga: "kuldsõss", "saapass", "keeless".
Sakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna "jaos": "süümise jaos".
Räpinä kandi võro keelen ja seto keelen om saajakäänüsse lõpp -"st": "suurõst", "mehest", "oppajast".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Piirikäänüs.
Piirikäänüs vai piiriütlejä vai terminatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaniq joudmist, minemist ja vastas küsümüsele "kinkaniq? minkaniq?": "meheniq", "kodoniq", "inemiseniq".
Piirikäänüs võro keelen.
Saajakäänüsse lõpp om võro keelen -"niq", miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõniq", "saapaniq", "keeleniq".
Kurgupeethellü "q" üteldäs piirikäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs "kuldsõni", "saapani", "keeleni".
Vanõmban keelepruugin tulõ piirikäänüs mano ka pääsõna tävvendile: "poolõniq seereniq", "täämbätseniq pääväniq".
Seo ilma aigu tetäs piirikäänüs rohkõmb eesti keele muudu, tävvendile ei pandaq inämb piirikäänüsse lõppu: "poolõ seereniq", "täämbätse pääväniq".
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Ütenkäänüs.
Ütenkäänüs vai ütenütlejä vai komitatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkagiq kuun olõmist ja vastas küsümüsele "kinkaq? minkaq?": "mehegaq", "kodogaq", "inemisegaq".
Ütenkäänüs võro keelen.
Ütenkäänüsse lõpp om võro keelen -"gaq", miä pandas mano umakäänüssele: "kuldsõgaq", "saapagaq", "keelegaq".
Kurgupeethellü "q" üteldäs ütenkäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs rohkõmb "kuldsõga", "saapaga," "keelega."
Ütenkäänüsse lõpp ei olõnõq tuust, kas sõna tüvi om ede- vai tagapoolnõ (kas täppega täheq vai eiq). Om õnnõ tagapuulnõ lõpp -"gaq". Õnnõ õdaguvõro kõgõ õdakpuulsõman variandin või ollaq ütenkäänüsse lõpp mulgi keele muudu "-ge": "meelege, keelege."
Lätteq.
Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


Tapa.
Tapa om vallasisene liin Õdagu-Viro maakunnan, Tapa valla keskus. Tapa liina om Talliinast 77 km, Narvast 133 km ja Tartost 112 km.
Tapa liinan om Eesti kaitsõväe Tapa sõaväeliinak.
Tapa kuulut' 2011. aastagal hindä Eesti vorstipääliinas ni kõrraldas tuu mergis vorstifestivaali.


Võrtsjärv.
Võrtsjärv (ka Virtsjärv, s'aksa keeli Wirzsee) om Eesti ja Baltimaiõ suurusõ poolõst tõnõ järv.


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2020. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2020. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kolmõskümnes edimäne aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.
Raamadu sääd' kokko Pandi Annika, kunstnigutüü tekk' Mõttusõ Kadi. Tähetiidüsliguq andmõq rehkend' Kasagu Enn. Kiilt kaiq Fasteri Mariko, Rahmani Jan, Pandi Annika ja Palmi Silvi.
Ku varramb om kallendri olnuq edeotsan ja jutukõsõq päält kallendrit, sis Pandi Annika pand' kallendri raamadu taadõ ja nuuri kirotõt jutuq edeotsa.


Riigikohus.
pisi
Riigikohus om Eesti Vabariigi kohtusüstemi kolmas astõq ja kolmas jakk, kõgõ korgõmb kohus. Riigikohus täüdä kassatsioonikohtu ülesandit, mink manu kuulusõq ka põhisäädüsligu perräkaemisõ kohtu tallitusõq. Viil om Riigikohtul ütenmärkmisõigus kohtunikõ ammõtihe nimetsemisel ni vallalõ tegemisel.


Võro Maakohus.
Võro Maakohus oll’ Eesti Vabariigi edimädse astmõ kohus aadrõssi pääl Võro, Vabahusõ huulits 13.
1. vahtsõaastakuu pääväl 2006 liideti Võro Maakohus Tarto Maakohtuga. Kohtu tüü jakku samal aadrõssil Võro kohtumajan.


Rotikuning.
Rotikuningas kutsutas rottõ pundard, kon rottõ hannaq ommaq ütstõsõ külge kinniq jäänüq, deformiirünüq ja rotiq päse-ei säält inämb vallalõ.
Tegünemine.
Säänest asja juhtus külmembäl aol kodorottõga, kedä lövvüs viil õnnõ Lõuna- ja Lõunahummogu-Eestin, ku rotiq tulõvaq ütstõsõ mano kokko ja ku näide hannaq saavaq sõs kokko söögi, vere vm kliipvä ainõga vai viiga. Üten rotikuningan või kokko ollaq 3–32 rotti. Eestist om lövvet neli teedäqolõvat rotikuningat, maailmast 60. Üttegi rändrotõst moodustunut rotikuningat olõ-õi lövvet.
Rotikuningit Eestin.
Viimäne rotikuning lövveti Kanepi valla Palotaja külä Sõõriklaanõ talo kanalast 19. rehekuu pääväl 2021. Puntran oll' kokko 13 nuurt kodorotti. Näide hannapuntra külge oll' kliipünüq põhku, mulda, sitta ja paar tsirgusulgõ. Rotikuninga man oll' osa rottõ viil elon ja näid sai filmiq. Rotikuning viidi Eesti Luudusmuusõummi Tarton.
16. jaanuaril 2005 löüti rotikuning Mõnistõ valla Saru külä Alaveski eläjäpargi faasanimaja põrmandu alt. Puntran oll' 16 täüskasunut nii imäst ku ka esäst kodorotti. Luudusmuusõummi jõudsõ näist 13 rotti. Parhilla om Saru rotikuning ka kaemisõs vällä pant.
Uskmisõq.
Vanast pelläti rotikuninga nägemist väega: usuti, et tuu om märk kadsu vai mõnõ muu rassõ tõvõ tulõmisõst.


Kodorott.
Kodorott ("Rattus rattus") vai mustrott om hiirläisi sugukunna roti perrekunna jürräi.
Elopaik.
Kodorott eläs luudusligult Indian. Säält jõudsõ kodorott laivoga Euruupahe ja edesi Eestimaalõ 13. aastagasaal. Rändrott om kodoroti muialt vällä ajanuq, õnnõ Hummogu-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-Eestihte om tedä viil alalõ jäänüq.
Vällänägemine.
Kodorott om umbõs 15-25 cm pikk ja kaald 190-250 grammi. Tä om häste tummõ karvaga, hand om kihäst pikemb, kõrvaq ja silmäq ommaq suurõq, nõna terräv, hand roosa. Kodorott om üüsidse eloviiega elläi.


Rändrott.
Rändrott ("Rattus norvegicus") vai võhr (võro keeli ka võhl) om hiirläisi sugukonna roti perrekunna jürräi. Rändrotti kutsutas ka hahk, pruun, harilik vai aidarott.
Vällänägemine.
Rändrotil om hand lühemb ku kihä. Tä karv om hellemb ja kõrvaq lühembäq ku kodorotil. Tä om suurõmb ku kodorott. Tä om 18-25 cm pikk. Esädse roti kaal om umbõs 550 g, imätsel 350 g.
Elokotus.
Rändrott jõudsõ Euruupahe 16. aastagasaal ja Eestimaalõ 18. aastagasaal. Sääl, kohe tä jõudsõ, ai tä kodoroti vällä. Tedä lövvüs üle Eesti. Lõuna- ja Ida-Eestin eläs tä kodorotiga kõrvuisi, muial ütsindä.


Rott.
Rott ("Rattus") om hiirläisi sugukonna jüräjide perekund.
Süümine.
Tä süü hulga ja piäaigu kõkkõ, kõgõ sakõmbahe villä ja söögijääke.
Eloviis.
Rott eläs karjan. Tä saa toimõ egäsugutsin olodõn. Tä om hää ujoja. Rott liigus uma maa-ala päält harva vällä, selle et tä tiid, et lähkült om keremb saaki püüdäq. Tälle ei miildüq kõva mürä.
Siginemine.
Imäne rott paaritas mitmõ esätsega. Egän pesäkunnan om 6-12 poiga. Joba kolmä nädäli peräst võivaq nuuq pujaq ummakõrda perrätulõjit saiaq. Aasta joosul poignõs imäne rott mitmit kõrdu ja või saiaq esiki 800 poiga.
Levimine.
Inämbüs liike eläseq Lõunõhummogu-Aasian ja Afrikan. Rotiq ommaq kõgõsüüjäq ja sääl, kon näid om hulga, häötäseq nä inemise söögivarru.
Muu põnnõv.
Eestin eläs kats rotiliiki: kodorott ja rändrott. 2021. aastagal valiti rott Eestin aasta eläjäs.


Aastaga elläi.
Aastaga elläi (eesti keeleh "aasta loom") om eläjäliigi avvonimi. Aastaga eläjä valimist Eestih kõrraldas MTÜ Aasta Loom üteh Eesti Terioloogia Seldsi, Eesti Luuduskaitsõ Seldsi, Eesti Jahimiihi Seldsi, Talliina Eläjätahra, Erämõtsakeskusõ ja Eesti Luudusmuusõumiga.
Eesti aastaga eläjäq.
Kähr oll' 2016. aastagal Eesti aastaga elläi.


Talliina Eläjätahr.
Talliina eläjätahr om eläjätahr Talliinah Veskimõtsah.
Eläjätahr om 89 hektääri suur, minkäst 26 hektääri jääs puurõ ja tahru ala. Üttekokko om Taliina eläjätahrah päält 10 000 eläjä inäp ku 500 liigist.
Päält Talliina eläjätahra Eestih üttegi tõist eläjätahra olõ-õiq.
Eläjäq.
Talliina eläjätahrah eläseq parhilla näütüsest õnnõkurg vai Jaapani kurg (Grus japonensis), Hiina alligaatri, Amuuri tiigri, must nõnasarvik, lumõleopart, miilu ni gaur, kiä kõik ommaq harvaq eläjäliigiq.
Eläjätahr avitas luudustõ tagasi viiä Õuruupa naaritsid, kiä ommaq Eestih viidü mõtsikult elämä Hiiomaal ja Saarõmaal.
Aolugu.
Talliina eläjätahra edimäne elläi oll' ilves Illu, kiä tull' Eestihe päält tuud, ku tä anti avvuhinnast Eesti Laskurliidu võistkunnalõ 1937. aastagal, ku näq tulliq Helsingih püssälaskmisõ ilmameistrest ja võidiq Argentina kaariga. Taasama ilves om Talliina eläjätahra märgi pääl.


Eesti rahvakultuur.
Eesti rahvakultuur (ka: "eesti talurahvakultuur") om eestläisi luud kombõperine kultuur.
Eesti rahvakallendrik


Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2022. aastaga pääle.
"Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2022. aastaga pääle" om "Võro-Seto tähtraamadu" kolmõskümnes kolmas aastagakäük. Raamatuga om üten sainakallendri.
Raamadu sääd' kokko Vaaba Janek, kunstnigutüü tekk' tõist vuuri Reimanni Hildegard. Tähetiidüsligu andmõq ja liikvaq pühäq rehkend ́ Kasagu Enn. Seto pühhi man and ́ nõvvo Raudoja Ahto.
Kiilt kaiq Vaaba Janek ja Fasteri Mariko. Kokkosäädmise man olliq viil abis Pandi Annika, Rahmani Jan, Laanõ Triinu ja Fasteri Mariko.
2022. aastaga tähtraamadu pääteema om "Tulõgiq ja minegiq".


Kaika suvõülikuul 2015 Räpinäl.
2015. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Räpinä kihlkunnan Räpinäl 7.-9. põimukuu pääväl. Suvõülikooli rektri oll' Reimanni Nele ja pääkõrraldaja oll' Saarõ Eva.
Riidi, 7.08.2015.
10.30 "Buss Võrolt Katariina kerigu iist Räpinäle".
13.00 Räpinä loomõmajja näütäs Küti Leo.
14.00 Suvõülikooli vallalõ tegemine Sillapää lossi man.
14.30 Saarõ Evar «Räpinä kihlkunna piirest ja külänimmist».
15.00 Terepsoni-Madissoni Malle «Mino mälehtämise Räpinä paprõvabrikost ja elost aianduskoolih».
15.30 Lepiski Arvi «Räpinä poldre läbi ao».
16.30 Pintsaarõ Asta «Uusi andmeid 18. ja 19. sajandi Räpina koolielu kohta».
17.30 Tundi Virve «Vene vanausuliste jälgedes Räpinas ja Piirisaarel».
17.30-19.00 Jalotuskäük Räpinä vanna jako pite: alostus loomõmaja iist – paprõvabrik ja veski – Alamõisa – Miikaeli luteriusu kerik – Apteegi uulits – lõpõtus Sillapää lossi man.
21.00 Umakultuuri õdak "(loomõmaja saalih, pilet 5 eurot)".
Võro-Karjala kontsert: Karjala rokilegend Santtu Karhu ja Räpinä uma laulja ja laululuuja Ilvesse Aapo, Varblasõ Marju jt.
Kino – vana filmi 1950.–1970. aastidõ Räpinä elost.
Puulpäiv, 8.08.2015.
9.00 Taali Kersti «Räpina pastor Heller eesti kultuuriloos».
9.30 Nassari Elvi «Räpinä kandi kiviragoja Kirotoski Paul».
11.00 Allasõ Tiia «Puu pühädüsest võro kirändüsen».
11.30 Paatsi Vello «Vahtsõ kultuuri märke ja asjo tulõminõ Räpinä kihlkunna mõisavalduhe 19. aastagasaa I poolõl».
12.00 Pärnaste Eve «Viil 250 aasta iist panti Räpinä kihlkunna latsilõ vanno esieräliidsi nimmi».
13.00 ja 14.00 Räpinä mõisaparki ni aianduskooli aida pite (vidäjä: aiatüükooli oppaja Palusalu Reet)
13.15 ja 14.30 Räpinä paprõvabrikoh (pilet om 2 eurot, üte rühmä suurus 20 inemist).
15.00 Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumiga tutvambas saaminõ (muusõummi näütäse Murumetsa Kersti ja Leesi Toivo).
16.00 - 19.00 Bussitsõõr Räpinä kandi kultuuriluust tiidä ja muido ilosit kotussit pite (vidäjä: Kalla Urmas jt).
20.00 Puulpääväne umakultuuri õdak suurilõ ja väikokõisilõ, vannolõ ja noorilõ "(loomõmaja saalih, pilet 5 eurot)".
Päkäravvakandlõ mängjide ülesastminõ - kontsõrt kommõntaarõga (Lukka-Jegikjani Ene ja Kanni Tuule). Talina Võro Seldsi ansambli Liiso, naisilaul – Kalkuna Mari ja Piigavägi, miihilaul – Ütsiotsõ
Pühäpäiv, 9.08.2015.
9.00 Kalla Urmas kõnõlõs muusõmih näütüsest «Võro keele vägi Räpinä kihlkunnah» ja päält tuud pidä loomõmajah loengu «Palgi Taanieli kodokeeletiidüs».
10.15 Arotus teemal «Kultuurikakkõ ku tsakilinõ kiri Räpinä vüükiräh».
12.00 Suvõülikooli lõpõtus Sillapää lossi iih – laul Räpinä kammõrkuur.
"13.30 Buss Räpinä loomõmaja mant Võrolõ."


Kaika suvõülikuul 2016 Tsiistren.
2016. aastaga Kaika suvõülikuul peeti 12.–14. põimukuu pääväl Misso lähkül Tsiistre külän. Suvõülikooli rektri oll' Tarro Henn. Ülikuuli kõrraldi Tsiistre selds.
RIIDI, 12.08..
12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist.
13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man.
Mõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim.
• Vahtsõliina liinamäe tähendüsest aoluun – Tuulõ Kaja;
• Tsiistre kandi kotusõnimmist ja kotusõnimmi raamatust – Saarõ Evar;
• Kagu-Eesti teievõrgu kujonõmisõst – Raidi Tõnu;
• Tsiistre aoluu fotonäütüse vallategemine ja tutvustus – Ruusa Ago.
• 21.30 tandsuoppus – Lepassoni Kadri lõõdsaga.
PUULPÄIV, 13.08..
• Siksälä tekstiil Tsiistre Linamuusõumist – Remmeli Kristina;
• Luudus Holtsi, Häniläse ja Kaplinski võrokiilsen luulõn – Allasõ Tiia;
• Võromaa kõomahla tegemisest ja müümisest – Niilo Karl;
• Kas ja kuis avitasõ Võromaa kiil ja kultuur rändäjide päält rahatiinjit – Mustmaa Ulvi.
• Savvusannakultuur ja võrokeeline laulupido täämbä ja hummõn –
arotasõ ja küsüsse Eichenbaumi Külli ja Laanõ Triinu.
12.30 Siksälä kalmist – Valgu Heiki.
• 22.30 rahvapilliansambli Oravapoisid mäng viil ja tuli tetäs üles.
PÜHÄPÄIV, 14.08..
• Maalõavitamisõ kogõmusõst 2012–2016 – Niilo Tiit;
• Karula nuuri maalõtulõgi kogõmusõst – Kama Kaido;
• Läti veerealadõ ettevõtlusõ ja elo edendämisest – Dzintars Raibekazs;
• Kuis Võromaad valitsusõlõ maaha müvvä? – Kuuba Rainer;
• kokkuvõtõ mõttõtalgist «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)»
• kokkuvõtva arotus «Suidsusann ja sõbra – miä hoit inemiisi Võromaal?».
Kaeq viil.
.04.08.2016. Uma Leht nummõr 366. Pruugit 26.10.2021.
. 18.08.2016. Uma Leht nummõr 367. Pruugit 26.10.2021.


Kaika suvõülikuul 2017 Kornetin.
2017. aastaga Kaika suvõülikuul peeti 11.–13. põimukuul Lätimaal Kornetin.
RIIDI, 11. PÕIMUKUU.
14.30 Allilenderi Kaja «160 aastakka Mulgimaad»
15.15 Markusõ Dace «Ülembläti murdõ süvälatgali murraku maliena (malēniešu) variants»
16.15 Mednise Jānis «Liivläisi hindätiidmine 21. aastasaal»
17.15 Elleri Kalle «Kuralasõ ei jaa Kaupo häpü»
18.00 Tanilsoo Valdur «Korneti ja Luutsnigu aoluust»
20 Tal’na Liiso 21 Konnula Herbert 22 Hundi Indrek
"Seen om samal aol võimalik kaia filme."
14.30–19 Tüütarõ (latsilõ, a tõisilõ kah): savitüü; lillisäädmine; raamadukogo saina värvmine
PUULPÄIV, 12. PÕIMUKUU.
9.00 Lõbu Terje «Kuimuudu läts’ õnnõs Lätin eestläses jäiä»
10.30 Visseli Agu «Etno-futurism kunstist elukõrras!?»
11.00 Godiņši Guntars «Vana ao eesti rahvalaulõ ja «Kalõvipuja» eeposõ läti kiilde ümbrepandmisõst»
12.00 Karu Kadri «Võromaa süüke tutvustus»
13–18 Ekskursioon Korneti kandin. Giid Prangli Jaan
20.30 Simman: Laube Kadri ja Varblasõ Marju
PÜHÄPÄIV, 13. PÕIMUKUU.
9.00 Vaba Lembit «Mulgid, kuradid, urmased jt etnonüümid ja keelekontaktid»
9.45 Daume Santa «Mis mõlgus lätläse meelen?»
10.45 Korjuse Hannes «Midä omma eestläse Lätin löüdnü?»
11.30–12.45 Mõttõtsõõr: kuis ja kas alalõ hoita eestlüst Kornetin?


Kaika suvõülikuul 2018 Kaikal.
2018. aastaga Kaika suvõülikuul peeti Hargla Kihlkunnan Kaikal. Suvõülikooli rektri oll' Kama Kaido.
Riidi, põimukuu 10. päiv.
11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant
15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. "Vana-Antsla mõisan pantuist perekunnanimmist"
15.30 Pikne Kama. "Muistidse paiga ja kotusõperimüs Karula kihlkunnan"
16.00 Liilia Tali ja Helene Albert. "Kuis vanal aol eleti"
16.30 Urmas Koemets ja Mati Urbanik. "Mälestüisi Kaika Lainest ja Aava Kadist"
17.00 Ants Kuks. "Latsi koton oppaminõ"
17.30 Tiia Trolla. "Kodoaia vana kasvu"
"Loengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Hobõsõsõit ja muu põnõva as’a"
19.00 Markus Truup. Ütemehetiatri «Parmu pinnin om ku huikminõ virtuaalreaalsusõst». Olavi Ruitlase sõnnu pääl
19.30 Ansambli Suurõ’ Pilvõ’ kontsõrt (Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal)
20.30 Lõõdsamäng ja simman. Kadri Laube ja Marju Varblane
Puulpäiv, põimukuu 11. päiv.
Meelis Kihulane. "Looga- ja riijalasõ painutaminõ"
Kristjan Prii. "Tulõravvaga tulõtegemine ja tulõtagla (pessü) valmistaminõ"
Heiki Trolla (Navitrolla). "Baaskursus, kuis kipõst kuulsas ja rikkas saia"
Marko Puksing (Pluuto). "Maa-ahun savi palotaminõ"
Helen Kivisild. "Mõtsaeläjä ja näide jäle (latsilõ)"
Mägijalgpalli võistlust kamandas Margus Konnula (Contra)
Uma jalaga Karula ratu pääl. Kaikamäe-Alakonnu, juhatas Urmas Koemets.
Bussiekskursioon, juhatas Arno Saaron. Ekskursioon lõpõs Alakonnul
19.00 Tiatritükk «Godot’d uutõn» Alakonnu suurõn kivilaudan, lavastaja Taago Tubin
Tiatritükü «Godot’d uutõn» kaemisõs tulõ hinnäst kimmäle ette kirja panda, kotussit olõ-i lõppõmalda pall’o. Kirjapandminõ: Lilian Freiberg, 517 2646, lilian@karula.com
21.00 Iloõdak ja simman Alakonnul. Celia Roose ja Uku Freiberg
22.30 Ku ilm lupa, sis Enn Kasak näütäs taivatähti
Pühäpäiv, põimukuu 12. päiv.
9.00 Marek Kahro. "Vaim tulõ pääle: mõttõvälgätüs ja luumisvägi"
9.30 Enn Kasak. "Kygõkoko hoitas kolkih (üten Raadio Üü-ülikooliga)"
10.30 Helen Plado. "Võro keele opiraamat – kellele, mille ja kuimuudu"
11.00 Tiia Allas. "Mõtsast vahtsõmban võro kirändüsen perämädse 30 aasta joosul"
11.30 Triinu Laan. "Kümme aastat Umma Pito"
"Loengidõga samal aol tüütarõ latsilõ. Latsõ viiäs Värtemäele, kon Urbaniku Mati näütäs ja seletäs, kuimuudu mehidse eläse."


Kaika suvõülikuul 2019 Meerapalon.
2019. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäiv peeti 10. põimukuu pääväl Vana-Võromaa põh’apiiril Pedäspää, Tammistu ja Meerapalo külän.
Edimäist kõrda peeti Kaika suvõülikuuli vahtsõn vormin ku päält loengidõ alostõdi keskpääväl matka.
Kava.
Kell 10 matkapäävä alostus Meerapalo koolimaja iin (vihmaga seen).
Meerapalo koolimajan Tammistu külän om terve matkapäävä näütüs Luku Kalju sõnastu ja Pedäspää kirämehe Ilusa Meinhardi loomingu kotsilõ.
Kell 10.20 Saarõ Evar. Põh’a-Räpinä inemise- ja kotussõnimmist.
Kell 10.40 Kliimandi Kaido. Meerapalo kandi sugupuiõst.
Kell 11 Kivirüüdi Kersti. Raamatust «Värav».
Kell 11.20 Kalla Urmas. Maailma kõgõ põh’apuulsõmbast võro keelest ja Luku Kalju sõnastust tuu kotsilõ. Pedäspää ja Meerapalo kotussõjuttõst rahvaluulõarhiivin.
Matka pikkus om 6 kilomiitre ümbre. Matka alostus ja lõpõtus om Meerapalo koolimaja man. Terve tii kõnd üten Kalla Urmas, kiä kõnõlõs lillest, hainost ja eläjist, kiä tii pääl omma.
Kell 12 minek Pedäspää küllä. Matka vidä Toodsi Heiki, kiä kõnõlõs elost ja inemiisist vanõmbal ja vahtsõmbal aol. Kabõli man kõnõlõs kabõlivaht Vaiknemetsa Jaan.
Kell 13.30 lõuna Tammistu külän. "NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!"
Kell 14 matk Tammistu külän. Matka vidä Zovo Kaius, kiä kõnõlõs Meerapalo koolimajast Tammistu külän ja vinne-ehitüsest.
Kell 14.45 matk Meerapalo külän. Matka vidävä Vaiknemetsa Jaan, Kliimandi Kaido ja Mertsina Uno, kiä kõnõlõsõ elost, inemiisist, järvest ja kalapüüdmisest.
Kell 17 matka lõpõtus Meerapalo koolimaja man. Õdagusüük koolimajan. "NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!"
Kell 17.30 mõttõtalos noorilõ «Võro kiil ja kultuur – kuis edesi?». Mõttõtalost vidä Pandi Annika.
Kell 18.30 Tal’na Võro seldsi näütemängutsõõr Tungõl Valgu Jaanissõ iistvidämisel lugõ ette näütemängu «Eloluu».
Kell 19 astva üles Pedäspää juuriga noorõ pillimehe Toodsi Jorma, Uku ja Maali. Rahvalaulõ laul Kalla Urmas.


Kaika suvõülikuul 2020 Mõnistõn.
2020. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäivä peeti 8. põimukuu pääväl Hargla kihlkunnan Mõnistõn.


Kaika suvõülikuul 2021 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man.
2021. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäiv peeti 31. hainakuu pääväl Võro liinan ja Kiräpää kandsi man. Suvõülikooli rektri oll' kirämiis ja julgõolõgi-as'atundja Koorti Erkki.
Kava.
10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Võro instituudi man.
10.15 Valgu Heiki «Kiräpää vanõm­bast aoluust».
11.00 Saarõ Evar «Kost omma tulnu nime Kiräpää ja Võro».
12.00 Matka alostus Võro insti­tuudi mant õkva Kiräpää kandsi mano. Matka pikkus oll' umbõs 3 km.
13.00 Kiräpää kandsi man. Koorti Erkki «Kuimuudu kiränik ilma luu. Lugu tuust, kuis vällä mõtõlda kõik tuu, midä tan täämbä ei olõ, a kunagi võiolla oll’».
16.00 Musica Silentii üles­astminõ Võro instituudi man.


Suburgi Lilli.
Lilli Suburgi jutustusõ "Liina" edimädse trükü edimäne leht (1877).
Lilli Suburgi mälehtüstahvli Villändin Uueveski tee 3
Suburgi Lilli (Lilli Caroline Suburg; sündünüq 20. hainakuu pääväl (vkp)/ 1. põimukuu pääväl 1841 Vändra kihlkunnan, Pärnomaal, koolnuq 8. radokuu pääväl 1923 Valgan) oll' eesti kiränik, aokiränik, haridustegeläne ja naistõ õiguisi iist saisja.


Kopvillemi Olaf.
Olaf Kopvillem (sündünüq 1. märtekuu pääväl 1926 Kiviõlin, koolnuq 21. hainakuu pääväl 1997 Burlingtonin) oll' eesti keemik, kupletist ja koorijuht.
Suurõmba tuntusõ sai tä ummi kupleedega, miä olliq teedäq ka Kodu-Eestin, näütüses "Klunker".


Falafel.
Falafel om Lähkült-Hummogumaalt peri süük, miä om tett kikõrhernist vai põldupõst. Kikerherneq tetäseq piinüs ja siätäseq kokko maitsõainidõga ni vormitasõq väikeisis pallos. Sõna "falafel" tähendäs araabia keelen pipõrd.


Mohni Märt.
Mohni Märt (Märt Mohn, kerigukirän ka Mond; sündünüq 9. vahtsõaastakuu pääväl 1811 Laiusõ kihlkunnan Palupere külän Laulumärdil; koolnuq 6. märtekuu pääväl 1872) oll' tiinri Võrol Krümmeri koolin, laulu "Kui ma alles noor veel olin" autoŕ, tekk' tüüd Kreutzwaldi hääs.
Mohni Märt sündü Laiusõ kihlkunnan, Palupere külän Laulumärdil. Timä esä oll' Erigo Jüri ja imä Mohni Mari.
Aastil 1831–1845 oll' tä koolitiinjä Krümmeri asutusõn, ildampa oll' Võrol hiussõlõikaja.
Pikembält om Mohni Märdist kirotanuq Eiseni Matthias Johann, kiä seletäs, et laulu "Kui mina alles noor veel olin" om peet rahvalaulus, midä mitmit kõrdi üles kirotõt. Suurõmb tuntus ollõv tulnuq "Eesti postimehe kallendrist 1877, kohe om ala kirotõr "Rahva suust üles pannud R. Kallas", noodi man kirotus: "Eesti rahvaviis, K.A. Hermann". Nisama kirotas Eisen, et Kreutzwald om uma käega kirotanuq vihiku "Estnische lieder, gedichte von Märt Mohn", kon om kokko 12 luulõtust.
Eräelo.
Pääle Krümmeri koolist ärqtulõkit lätś Mohni Märt 16. süküskuu pääväl 1845 paari mödre Badeniku Jaani tütre Karolinega ni nä ostsõ maja. Karoline kuuli ärq, latsi es olõq.
1862. aastagal lätś Mohni Märt paari Johansoni Juliega. Näil oll' poig Voldemar ja tütär Emma Elisabet. Maja müüdi ärq ja ostõti vähämb maja Võrolõ. Perijäq elliq sääl majan viil 1917. aastagal.
Tütär läts mehele Valka, mehe nimi oll' Valdmann.


Terigu Tiit.
Terigu Tiit (Tiit Terik, sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1979 Tal'nan) om Eesti poliitik, 3. märtekuu pääväst 2021 Eesti kultuuriministri.
Tä om olnuq Tal'na Liinavolikogo edemiis, Nõmme ja Pirita liinaosa vanõmb ja ütś õpilasmalõva traditsiooni võrgitijit.
Inne Terigu Tiitu oll' kultuuriministri Oti Anneli.


Võro keele iistkõnõlõja.
Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ või võrokõisi sõbõr, kiä mõist võro kiilt ja om ütes kuus iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn.
Ammõditunnismärgiq ommaq võro keele iistkõnõlõjal ilmatugi vai sau, kõnnõtoro ja kaalaraha.
Ilmatoe tekk' puutüümeistre Kiholasõ Meelis kuusõst ja imälepäst.
Kõnnõtoro om tett vineerist, selle kavand ja tekk' Tsenter. Ilmatoe ja kõnnõtoro külge om köüdet käsitüülise anodeerit titaan.
Kaalaraha kavandi märkse vällä kunstnik Margna Epp, ehteq teiq valmis kunstniguq Kama Põvvat ja Niinemäe Maarja. Matõrjaaliq ommaq rostõvaba metäll, hõpõ ja rohilidsõs anodeerit titaan.
Iistkõnõlõja hään käen om vineerist kõnnõtoro, mink kavand ja tekk Tsenter. Kuran käen om puutüümeistri Kiholasõ Meelise tett kuusõst ja imälepäst ilmatugi. Mõlõmba asja külge om köüdet käsitüülise Oja Vilve kavandõt ja koet kirivüü.
Egä iistkõnõlõja ammõditähisse pääl om katsaharo, miä sümbolisiir Vana-Võromaa kihlkundi.
Võro keele iistkõnõlõjaq.
Oti Anneli nakkas iistkõnõlõjas hää meelega. "Kõik säändse aśaq, mis andvaq võro keelele kõlapinda ja toovaq teema rohkõmb pääväkõrda, ommaq tarviliguq (...) Seo om hää ja uhkõ mõtõq: kuigimuudu piät jo võro kiilt hoitma. Midä rohkõmb mi esiq taad kõnõlõmiq ja avalikkusõ iin üles nõstamiq, tuud rohkõmb om täl ka võimalust. Kõgõ tähtsämb om, et noorõq tulõssiq üten ja näil olnuq julgust umma kiilt kõnõldaq."
Padari Ivari kuulut' joulukuun vällä võrokeelitside joulusalmõ võistlusõ, mink võitjas tull' Säinasti Ene. Mitmõn võrokiilsen ülesastmisõn Riigikogon kõnõl' Padari Ivari rahvalugõmisõst ja kuts' kõiki üles sääl uma keele mõistmist kirjä pandma.


Eesti Rahva Muusõum.
2016. aastagal valla tett Eesti Rahva Muusõumi päähoonõq aadrõsi pääl Muuseumi tee 2
Eesti Rahva Muusõum (lühendüs ERM) om Eesti kultuuri, aoluu ja soomõ-ugri kultuurõ muusõum Tarton, miä luudi 1909. aastagal.
ERMis on kaks püsünäütüst ("Kokkkosaamisõq" ja "Uurali kaja") ja näütüseq, miä vaihtusõq. Päält näütüisi kõrraldadas muusõumin kokkokäümiisi, konvõrentse, tiatrit jpm. Küläliseq saavaq muusõumin kävvüq ütsindäq vai giidiga.


Baltimaaq.
Baltimaaq vai Balti riigiq om geopoliitilinõ termin, midä pruugitas täämbädsel pääväl kolmõ Põh'a-Õuruupa väikuriigi Eesti, Läti ja Leedu kotsilõ.


Vilniusõ tapatalos.
Vilniusõ tapatalossõq olliq 11.–13. vahtsõaastakuu pääväl 1991, ku Leedu umavalitsusõ tugõjaq kaidsivaq Vilniusõ teletorni ni noid ründsiq NSV Liidu sõaväeläseq, noidõ siän ka NSV Liido Riikligu julgõolõgi Komitee umaette ütsüse Alfa sõaväeq.
Kuuli 14 leedulaist, noist üts sai süämerabandusõ. Kõik hukkasaanuq olliq täüskasunuq. Ummi tulõ peräst kuuli üts KGB leitnänt, kelle päält kuulmist annõti Verevälipu ordõn.


Feisoa.
Feisoa (esiq keelin ka "feijoa" vai "feihoa", ladina keelen "Acca sellowiana") om troopilinõ puu ja taa vili. Taa om guajaavi sugulanõ ja mõnikõrd taad kutsutaski ananassguajaavis.
Naid väikuid, rohiliidsi, päältnätäq avokaado muudu puuviljo või tõõnõkõrd löüdäq ka Eesti poodõst (inämbüisi "Feihoa" nime all).
Puu.
Feisoa häitsmeq Feisoapuu om väiku ja aigopiten kassuv igihal'as puu, miä või kassuq 4,5 miitrit korgõs ja lajas. Puu om ummi umahuisi poolõst rassõ ja kõva.
Kost peri.
Feisoa on peri Lõunõ-Ameerikast Brasiilia lõunõjaost, Argentiina põh'ahummogujaost ja Uruguayst.
Kost nimi peri.
Feisoa nimi om peri portugali keelest ("feijoa", välläütlemine: "feižoa") ja om pant Portugali luudustiidläse Da Silva Feijó João perrä. Pall'odõn keelin tundas nimekujjo "Feihoa", miä vastas sõna "feijoa" hispaaniakiilsele välläütlemisele.
Pruukminõ.
Hapumakõt aromaatsõt feisoa viljä süvväs värskist pääst vai pruugitas puuviläsalatiin ja küdsämisen nigu ubinat kas püreen vai viilõn. Tetäs ka sahvti, marmõlaati ja kallõrdust. Hariligult lõigatas puuvili poolõs ja süvväs luitsaga vai kooritas ärq ja lõigutas makõsüüke sisse. Esiki tuurõq viläq ommaq häste tugõva ja kavvakestvä hõnguga.


Rahva tihehüs.
Rahva tihehüs riike perrä 2006. aastagal
Rahva tihehüs om määntse maa-ala rahva hulk jaet tuu pindalagaq.
Rahva tihehüs näutäs, mitu inemist eläs keskmädselt üte maa-ala määntsegiq pindalamõõdu pääl (hariligult üte kruutkilomiitre pääl).
Maailma rahva tihehüs 1994. aastagal


Rahva hulk.
Rahva hulk om määntse riigi vai kah muu maa-ala (näütüses määntse valitsõmisütsüse) elonikkõ hulk.
Riigi elonikkõ hulka ei arvadaq õnnõ riigi kodaniguq, a kah kõik vällämaalasõq ja kodakundsusõldaq inemiseq, säähulgan latsõq ja noorõkõsõq, kiä tuun riigin eläseq. Hariligult arvatas rahva hulka päämidse elopaiga perrä.
Maailma kõgõ suurõmba rahva hulgagaq riik om Hiina Rahvavabariik.


Maailma maaq rahva hulga perrä.
Maailma maiõ nimistü rahva hulga perrä võtt hindä alaq nii umaette riike ku kah muid territooriumme. Nimistü alossõs ommaq ÜRO teedüsseq ja tuu näütäs maailma maiõ rahva hulka saisogaq 1. hainakuu 2019.


Sintenisi Franz.
Sintenisi Franz (Leopold Friedrich Franz Sintenis, sündünüq 27./15. põimukuu pääväl 1835 Altenin (Dessau); koolnuq 15./2. radokuu pääväl 1911 Ventspilsin (Kuramaa)) oll' filoluug ja mutigauurja, Krümmneri kooli oppaja ja viimäne juhataja. Timä esä oll' pastor, kiä oll' peri hugenottõ siäst. Nimi om arvadaq olnuq kunagi prantsusõ muudu Saint Denis. Franz käve koolin Dessaun ja Zerbstin, opsõ Bonni ja Berliini ülikoolin klassikalist filoloogiat ja germanistikat. 1858. aastagal tull' Krümmeri kuuli vanõmboppajas ja 1862–1866 oll' sääl juhataja.
Pääle Krümmeri asotusõ kinnipandmist oll' Sintenis Tarto Gümnaasiumin 1866–1888 s'aksa keele vanõmboppaja. Säält saadõti pensionilõ viletsä vinne keele tundmisõ peräst. Pääle tuud oll' eräoppaja tütärlatsikoolõn. Gümnaasiumi kõrvalt ja peräst oll' timä 1878–1908 Luudusõuurjidõ seldsi preparaator. Timä huvis olliq katsõsiivaga mutigaq ja libligaq, tä om noist pall'o ettekandit pidänüq ja kirotanuq.
Eräelost.
Sintenisi Franzi naanõ oll' Põltsamaa pastori Hörschelmanni tütär Antonie' Julie Mathilde (1843–1914) (Laulatus vanna kallendri perrä 14. hainakuu pääväl 1861 Võrol).
1908. aastagal läts' poja Emili mano Ventspilssi.
Lätteq.
Kaupo Elberg, Vello Kaavere. Eesti loodus 1985-8. lk 47-49.


Jänes.
Leto vai liitva vai nurmõjänes
Jänes ("Lupus") om perekund, kiä kuulus jänesliidsi seldsi jänesläisi sugukunda.
"Eläjide elo" perrä om jänese pere perisjänesläisi alambsugukunna ainukõnõ pere. Sinnäq kuulus 15 liiki, kiä asusõq innekõkkõ parasvüütme vallamaastikõn ja mõtson. Ütsiguq liigiq eläseq kõrbõst kooniq tundraniq, ka Gröönimaal ja Taimõri järve veeren. Kõgõ mitmõsugudsõmbaq ommaq nä Põh'a-Ameerikan, a Lõunõ-Ameerikan näid olõki-iq.
Eestin eläseq 32 jäneste liigist nurmõ- ja mõtsajänes. Mõlõmbaq sööväq suvõl kasvi, talvõl puiõ ja puhmõ ossõ, kuurt ja võrsit, rikkõn nii ka viläpuid. Nä esiq ommaq söögis mitmõlõ kiskjalõ.
Karv om jänesil inämbüisi pruunikashall. Talvõl muutuvaq pall’oq jäneseq hellembäs, mõtsajänes ja ameeriga jänes valgõs (õnnõ kõrvaotsaq jääseq mustas). Jäneseq toimõndasõq päämidselt üüse, meelist ommaq kõgõ parõmbahe lännüq haistminõ ja kuulminõ. Nä ommaq küländ paigapäälidseq, a tundran ja Gröönimaal eläseq rändäjäq jäneseq. Ku om hää vari, sis nä ei joosõq, a käkväq hindä ärq.
Mõnõq liigiq ommaq tähtsäq uma kahunaha poolõst. Kõik Põh'a-Ameerikan eläväq liigiq ommaq jahieläjäq. Nä võivaq inemiselegi edesi andaq ohtliidsi haiguisi, näütüses tulareemiat, niisamatõ kandaq puutäie, kink käest umakõrda haiguisi saiaq või.


Litsmõtsa tango ja tõsõq lainatu looq.
"Litsmõtsa tango ja tõsõq lainatu looq" om Pulga Jaani albom, kon pääl 8 võrokeelist laulu. Albom om ilmunuq 2021. aastagal helütsõõri pääl.
Plaadi pääl laulvaq Pulga Jaan ja Mõttusõ Liivi, lauluq om säädnüq ja üles võtnuq Lunge Toomas.
Kõik viisiq ommaq kostki lainaduq, sõnaq tekk' Pulga Jaan, õnnõ "Litsmõtsa tango", midä tä kohend Kaalõbi Aini luulõtusõ perrä.
Vahtsõ plaadi ümbrise om kujondanuq kunstnik Margna Epp.


1. aastagasada.
1. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl aastagal 1 ja lõppi 31. joulukuu pääväga aastagal 100.


2. aastagasada.
2. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 101 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 200.


3. aastagasada.
3. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 201 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 300.


4. aastagasada.
4. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 301 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 400.


6. aastagasada.
6. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 501 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 600.


7. aastagasada.
7. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 601 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 700.


8. aastagasada.
8. aastagasada om aastagasada, miä Gregoriusõ kallendri perrä naas' pääle 1. vahtsõaastakuu pääväl 701 ja lõppi 31. joulukuu pääväga 800.


Lõhmus.
Harilik lõhmus vai pähn ("Tilia cordata") om lehepuu pähnläisi sugukunnan pähnä perrekunnan.
Kon kasus.
Lõhmusõ kasus väega mitmõn paigan: Õuruupan, Kaukaasian ja Tsiberin. Lõunõ puul kasus taa õnnõ mäki pääl, a mitte kunagi mõtsapiiriniq.
Eestin kasus lõhmus egäl puul. Eesti kõgõ põh'apoolitsõmb lõhmus om Mohni lõhmus.
Maailman om umbõs 25 lõhmusõ sõrti, naist om harilik lõhmus ainukõnõ, miä Eestin luudusligult kasus.


Sangastõ keelepruuk.
Sangastõ keelepruuk (ehk Sangastõ murrak) om Sangastõ kihlkunna esiqmuudu keelekujo, miä om täämbädsel pääval ohon. Sangastõ keelepruuk käü kokko Lõunõ-Tarto (Otõmpää; Sangastõ; Rõngu) keelepruugigaq.
Tarto kiil olõ-õi inämb lõunõeesti standardiseerit kiräkiil (midä tä oll' inne 20. aastagasata) ja keele kõnõlõjit om veidüq perrä jäänüq.
Tarto keele umaperäq:.
Muu tarto keelega ütidseq ommaq Sangastõ keelepruugi järgmädseq
Tegosõnaq.
"nii ei saa iks" - nii ei saa ikka
Lätteq.
Keem, H. 1970: Tartu murde tekstid. Eesti murded III. Tallinn. Kirjastus Valgus


Miko Ode.
Miko Ode (Jevdokia Kanniste, sündünüq 27. radokuu pääväl 1864 Matsuri külän Raakva nulgan, koolnuq 19. põimukuu pääväl 1924 Helbin) oll' seto lauluimä.
Hurda Jakob kirot ́ timä käest 1903. aastagal üles 20 720 värssi, inämbüs noist ommaq avaldõduq „Setokõisi laulõn“.


Palgi Daniel.
Palgi Daniel (Daniel Palgi, sündünüq 2. urbõkuu pääväl 1899 Võõpsu vallan, koolnuq 18. vahtsõaastakuu pääväl 1988 Elvän) oll' kirändüstiidläne.
1924. aastast pääle tekk ́ tüüd Tarton kirästüisin ja ülikoolin. Elli Elvän, kohe om ka matõt.


Tsopatalo Helju.
Tsopatalo Helju (Helju Tsopatalo, sündünüq 8. urbõkuu pääväl 1949) om seto kultuuri alalõhoitja Petseremaal.
Om Kosselka leelokoori, Petsere 2. keskkooli (Petsere lingvistiline gümnaasium) leeloparkõ Maŕakõsõ ja Tsirgukõsõ juhõndaja. Olnuq aolehe Setomaa toimõnduskolleegiumi liigõq ja Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõq.


Kisandi Ado.
Kisandi Ado (Ado Kisand, sündünüq 12. urbõkuu pääväl 1929, koolnuq 22. urbõkuu pääväl 2013) oll' insinüür, maalikunstnik, luulõtaja ja kirämiis.
Tä om ka võro keelen värsse kirotanuq. Kiudutõt Tsiberihe katõl kõrral – inne sõta latsõiän ja päält sõta, ku oppõ tehnikumin. Tehnikumi lõpõt ́ Tsiberin. Vahtsõst Eestin ollõn lõpõt ́ Talina polütehnilise instituudi.


Obinitsa.
Obinitsa om külä Mokornulgan Setomaal. Obinitsa oll’ 2015. aastagal soomõ-ugri kultuuripääliin. Obinitsan eläs 134 inemist (1.01.2020).
Luudus.
Külä hummogujaon om Obinitsa järv, miä om ülessulut järv. Obinitsa järvest juusk läbi Obinitsa uja ehk Tuhkavitsa uja.
Aolugu.
Obinitsa kunstiateljee "Hal'as kunn" 2013. aastaga sügüse
Külä põh’ajaon ommaq Sakalovapalo kääpäq. Om arvat, et tuu võisõ ollaq matmiskous Põh'asõan surmasaanuilõ. Säälsaman kõrvan om Obinitsa matusaid.
Obinitsan olõvan niikutsutun Kalju majan om olnuq puut, külänõvvukogo kandsalei (1945. aastagast pääle), meierei, sidõjaoskund, tohtrikotus, raamadukogo, rahvamaja ni sovhoosikontor (1960-1995). 2004. aastagal tetti majja kunstigallõrii Hal’as kunn, kon kunsti loovaq Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar.
1995. aastagast pääle toimõndas Obinitsan muusõum. Taa muusõum valitsõs Obinitsa Seto Muuseumitarrõ (Obinitsan) ja seto kandsitallo ehk Luikjärve tallo (4 kilomeetret Obinitsast).
2007. aastagal ehitedi Obinitsa tsässon. 2008. aastaganiq toimõnd’ külän Meremäe-Obinitsa põhikuul. Päält tuud tetti koolitarõn vallalõ Obinitsa küläkesküs (raamadukogo, latsiaid, jovvusaal, spordisaal ja sann).
Obinitsan om ka hüä seto söögikotus Taarka Tarõ Köögikõnõ, midä juht’ Hõrna Rieka.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist käve Obinitsa külä Meremäe valla valitsõmisõ alaq.
Soomõ-ugri kultuuripääliin 2015.
Kultuuripääliino tunnismärk - tsirk - om joudnuq peräle Obinitsa 2014. aastaga rehekuun
2014. aastaga põimukuu 11. pääväl valiti Obinitsa soomõ-ugri nuuriliido MAFUN kongressil Helsingin 2015. aastaga soomõ-ugri kultuuripääliinas.
Kultuuripääliina aastaga pääkõrraldaja oll’ Hõrna Aare ja kommunikatsioonipäälik Laaneotsa Anneli, kiä oll’ tuul aastagal ka Setomaa ülembsoots'ka.
Riitsaarõ Evar oll’ kultuuripääliina aastaga Obinitsa liinapää.
2015. aastagal oll’ Obinitsan pall'o soomõ-ugri rahvidõga köüdetüid sündmüisi.
Kultuuripääliina vallalõtegemispido oll’ vahtsõaastagakuu 7. pääväl. Pidost võtt' ossa ka Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik.
Hainakuu 31. pääväl tetti vallalõ Obinitsa lipuplats, kon ommaq nätäq kõiki soomõ-ugri rahvidõ lipuq. Sjoo oll’ edimäne sääne lipuplats kõgõ ilma pääl.
Põimukuu 1. pääväl peeti Obinitsan Seto Kuningriigi Päivä, miä oll’ kultuuripääliina aastaga pääsündmüs. Sääl tetti ka soomõ-ugri hõimorahvidõ rongikäüki.
Kultuuripääliina lõpupido oll’ 2016. aastaga vahtsõaastaga kuu 7. pääväl, kon käve kaq Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik ni välisministri Kaljuranna Marina. Obinitsa and’ sääl kultuuripääliina avvunime ja kultuuripääliino tunnismärgi – tsirgu – 2016. aastaga kultuuripääliino Iszkaszentgyörgy ja Veszprem (Ungari) volinigõlõ.
Kultuuripäälina aastagal oll’ Setomaal inämb ku 60 kultuurisündmüst ni Setomaal käve külän inämb ku 25 000 inemist.


Taks.
Taks om väikene pini jahi jaos. Taks om s'aksa pinitõug.
Tääl om pikk kihä ja lühükeseq jalaq. Taksipinil om pikk nõna, kõrvaq ja hand. Pini om hää kaitsja. Tää om kah lustilinõ sõbõr inemise jaos.


Pääsläne.
Pääsläne om väikene rändäjä tsirk.
Pääsläsel om pikk hand nigu kahvli. Sügüse pääsläne lindas Euruupast Afrikahe. Keväjä tää lindas tagasi.
Pääsläisi om mitund liiki. Üts Eestin hariligumbit pääsläseliikõ - laudapääsläne ehk harkhand (eesti keelen "suitsupääsuke"), om Eesti rahvustsirk.
Pääsläst peetäs keväjä vahtsõ elo tunnismärgis.


Põtr.
Põtr vai põdõr om mõtselläi. Põdraq sööväq kasvõ ja puukuurt. Maailman om pall’o põdraliikõ. Sarvõq ommaq põdra uhkus.


Mehiläne.
Mehiläne om mutuk. Mehiläseq eläseq egäl puul pääle Antarktiga. Mehiläseq sööväq nektärri ja häitsmehiiva.
Eestin om pall’o mehidseaido. Tarton om naid kolm.


Rakvere.
Kaehus Rakvere kandsi ja liina pääle
Rakvere (aoluulinõ nimi "Tarvanpää;" s'aksa keeleh "Wesenberg," vinne keeleh "Rakovor") om liin Õdagu-Viro maakunnan, maakunna tallitus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Rakvere om liin 1302. aastaga 12. piimäkuust saaniq, ku taa sai Taani kuniga Erik Menvedilt Lübecki käest liinaõigusõq.
Rakvere liinapää om 2019. aastagast pääle Varegi Triin.
Rakvereh om 19 liinaossa. Rakvere liinasüämest om kolm kõrvuisi olõvat liinaossa – Vanaliin, Süäliin ja Oppaja Hainamaa.


Sillamäe.
Kaehus Sillamäe Mere puiõstiile ja Rannapromõnaadilõ
Sillamäe om liin Hummogu-Viro maakunnan. Tuu kotus om Soomõ lahe lõunõranna veeren Narva lahe perve pääl Sõtkõ jõõ suu man.
Sillamäe kavvus maakunnakeskusõst Jõhvist om 24 kilomiitret. Kõgõ lähemb raudtiijaam om 3 kilomiitret lõunõ puul Vaivara raudtiijaam. Narva jääs 25 kilomiitre kavvustõ hummoguhe.


Hõlmikpuu.
Hõlmikpuu ehk ginkopuu om lehepuu, mink eloigä või küündüdäq üle 3000 aastaga. Taa om tunnõt ka ku pardsijalgo puu, selle et puu leheq ommavaq nii ku pardsi jalaq. Hõlmikpuu vil'ol om väega suur raviväärtüs, ni inemiseq vaihõl sööväq naid. Hõlmikpuul om Hiinan ilmadu korgõ kotus. Tedä peetäs tan rahvuspuus, selle et seo puu peegeldäs Hiina pikkä aoluku ja näütäs hiina rahva hüvvi umahuisi.


Helsingi Ülikuul.
Helsingi Ülikuul (soomõ keelen "Helsingin yliopisto") om Soomõ kõgõ suurõmb ülikuul. Viil vanõmb ülikuul om Turu Akadeemiä, miä luudi 1640. aastal. Päält 1827. aasta tulõkaiho viidi ülikuul üle Helsingihe ja anti Aleksander I perrä vahtsõnõ nimi: Keisriline Aleksandri-ülikuul Soomõn.
Ülikooli päähoonõq, mink arhitekt om Engeli Carl Ludvig, sai valmis 1832. Päält taa saiq valmis opihaigõmaja (1832), botaanigaaid (1832), obsõrvatoorium (1834) ja raamadukogo hoonõq (1840). Ülikooli tsihis oll' vällä opadaq ammõtnikkõ Soomõ Kindralkubõrmangu keskvalitsusõ tarbis. 1872 võeti edimäne naanõ Helsingi Ülikooli üliopilasõs.


Rehkendäjä.
pisi
Rehkendäjä om väiku elektroonilinõ abimiiis matõmaatilidsõ rehkendämise man.
Rehkendäjät saa ku rakõndust tarvitaq ka puutrin ja nutiktelefonin.
Koolin ja ülikoolin tarvitõdas taad matõmaatigatunnin, füüsiga- ja keemiätunnin jm.
Võro keelen võidas rehkendäjä asõmal üteldäq viil "rehkendüsmassin" vai "rehkend.
Edimäne elektroonilinõ rehkendäjä tetti 1967. aastagal firman Texas Instruments. Tuu oll' 1,5 kg rassõ ja tuud pruugiti lavva pääl.


Uusna mõis.
Uusna mõis, saksa keelen tuntu kui "Neu-Tennasilm", eesti keelen tuntu ka Uue-Tänassilma, või-olla ka Vastse-Tinnasilm, olli rüütlimõis Villändimaal, Villändi kihilkunnan, Uusna külän.
Aolugu.
1743. aasta eräl'd Venne Keisririigi keisrinna Jelizaveta Petrovna (Elisabet I) (valit's 1741–1762) Uusna mõisamaa Tännässilmä mõisa mant ja kinkse ärä. Edimine mõisnik olli Balthasar von Campenhausen.  Axel Heinrich von Bruiningk valit's mõisa 1759 kuni 1775 aastal tulli Ludwig Wilhelm von Manteuffel, kiä ostse mõisa 19 000 ruubli iist.  Häste ruttu ostse mõisa 1780. aastal ärä Carl Gustav von Taube.
Viimäne sii mõisa ülembrahvasuguselts olli von zur Mühleni. 1804 ostse Carl von zur Mühlen mõisa ärä 60 000 ruubli iist.
Tuu kandi talopoig Hans Leik saie Uusna mõisa peremehes 1871. aastal. Rahuaigu, pääle tõist maailmasõda, olli Uusna mõisa pääoone sovhoosi kontoris. Prõlla om Uusna mõis Leike suguvõsa uma.
Oone.
Mõisa pääoone om tettu 19. sajandil ildaklassitsistliku moodu perrä. Pääoone om tettu puust, tuu man om park, kon om pal'lu tõistmuudu puuliike. Aidaoone  ja laut omma tettu samal aol ku pääoone. Laut läits palama 30. mahlakuu päiväl 2004.
Palanu mõisa laut. 8. jõulukuu 2020.
Perimus.
Perimuse kottale om kõnelnu pal'lu Paju Jaak. Temä jutu perrä olli rasse aig von zur Mühleni suguseltsi aigu. Kui talusit perises ostma nakati, sis mõisaerrä olli võtnu talukotussit ja vallamaad ärä. Kõneldi et mõtsavahi talu läits kah niimuudu mõisniku kätte. Viil olevat mõisnik taludõ man käinu ja võtnu üten toda mes miildüsi.
Uusna mõisa surnuaid.
Uusna mõisa man om surnuaid, kohe omma mõisnike sugulase matetu. Prõlla omma surnuaian kiik matuse ävitedu.


Sangastõ kerik.
Sangastõ kerik om lutõri kerik Sangastõ kihlkunnan Sangastõ alõvin. Parhilla jääs kerik Otõpää valla ala.
Aolugu.
Sangastõ kerikut kutsuti vanal aol Tehale ("Tõhalõ" vr. k., "Tõhala" ee.k.) kerikus. Edimäst kõrda om kerikut mainit 1379. aastagal. Põh’asõa aol 1702 palotõdi kerik maaha.
Täämbädse ao kerik om peri 1742. aastagast. Puunõ torn tetti 1861. aastagal. Parhilla tüütäs kerikun Sangastõ Pühä Andreasõ kogohus ja keriguopõtaja om Pilli Ivo.
Üts Sangastõ keriguopõtaja om olnuq ka Rossihniusõ Joachim, kiä om avitanuq pall'o eesti kiilt edendäq. Keriguopõtaja Rauscherti Chilian om avitanuq kuulõ edendäq.


Monster Energy.
Monster Energy om väejuuk (energiäjuuk), midä tetäs Ameeriga Ütisriigen. Tuud tege firma Monster Beverage. Kokko om parhilla kolmõkümne nelä eri maiguga juuki.
Monster Energy tukõ mitmit ekstriimspordivõistluisi nigu Vormel 1, NASCAR, a ka e-spordi võistluisi.


Mihklipäiv.
Pühä Miikaeli kujo Roodsist Skellefteå kerikust
Mihklipäiv om pääengli Miikaeli nimepäiv, midä tähüstedäs 29. süküskuu pääväl.
Eesti rahvakallõndri perrä lõpõtas mihklipäiv jüripääväga alanu suvõpuulaastaga. Mihklipääväl tapõti oinas vai lammas, sõs üteldi, et egäl oinal uma mihklipäiv. Tapõtust eläjäst tetti sülti, verekäkki ja klõmbisuppi. Küüdseti saia, leibä, nisuvatska ja kuuki.
Tarto- ja Võromaal aiq kar'usõq valgõt oinast vai kodokitsõ kolm kõrda ümbre kivi, et lumi rutõmb maaha tulõsi. Ku kari kodo tull', kaeti, kas eläjil om kõrsi suun – tuu pidi tähendämä talvist söögipuudust.


Pii.
Liikva pilt, miä näütäs pii tähendüst
π (pii) vai Archimedese konstant om matõmaatilinõ konstant, miä om tasapinna pääl tsõõrjoonõ ja läbimõõdu vaihõkõrd. Seo vaihõkõrd om konstant. Näütüses ku üte tsõõri tsõõrijuun om kats kõrda suuremb ku tõsõ, om ka edimädse tsõõri läbimõõt kats kõrda suurõmb. Pii olõ-iq ütegi ratsionaalarvuliidsi kõrdajidõga polünomi lahõnd.
Pii väärtüs om umbõs 3,14159. Piid saa-iq kirotaq katõ täüsarvo jaona. Ku kirotamiq pii komaga, om seol lõpmaldaq pall'o numbrit ja nail numbriil olõ-iq mustrt. Tuuperäst tarvitamiq pii ligilähküt väärtüst.


Panda.
Bambuskahr vai suur panda ("Ailuropoda melanoleuca") eläs õnnõ Hiinan. Nimäq sööväq hariligult bambusõkasvõ ni -lehti. Pandalõ miildüs ütsindä elläq. Panda eloigä om keskestläbi 15-20 aastakka.


Vantaa.
Vantaa om liin Lõunõ-Soomõn, Uusimaa maakunnan. Vantaa suurus om 240,4 km² ja sääl eläs umbõs 223 027 inemist.
Vantaa naabriq ommaq Nurmijärvi, Sipoo ja Tuusula vald ni Helsingi, Espoo ja Kerava liin.


Lohe.
Lohe vai lindaja siug om müütiline elläi, kä om tunnõt pall'odõ maiõ jutõst üle ilma.
Väega tähtsä om lohe Hiina mustitsin jutussin (hiina keelen om lohe "龙," pinyin: "lóng"). Hiinlaisi kotsilõ üteldäs sakõstõ, et nä ommaq lohe latsõq. Hiina loheq ommaq tõistsugumadsõq ku õdagumaa loheq.


Sátoraljaújhely.
Sátoraljaújhely (s'aksa keeleh "Neustadt am Zeltberg"; slovakkia keeleh "Nové Mesto pod Šiatrom") om liin Põh’a-Ungarin Borsod-Abaúj-Zempléni maakunnan Liin om Miskolcit 80 km kavvõn, vasta Slovakkia piiri, Tokaji veinipiiŕkunnan. Sääl eläs pia 13 554 inemist. Liin sai liinaõigusõ 1261. aastagal Ungari kuninga V. Istváni käest. Sátoraljaújhely ala kääväq kokko kolm küllä: Károlyfalva, Rudabányácska, Széphalom. Liinan om ütesä mäke. Kõgõ suurõmb noist om 512,7 m korgõ.


Jiangsu.
Jiangsu (hiina keelen "江苏," pinyin: "jiāngsū") om provints Hiina hummogujaon, Jangtse ja Huaihe jõõ alambjoosu man. Provindsi pääliin om Nanjing.
Nimest.
Jiang om innembide tähendänüq Jiangningfu piirkunda (seo ilma aigo Nanjingi piirkund) ja Su om tähendänüq Suzhoufu piirkunda (seo ilma aigo Suzhou piirkund).
Piirkunnaq.
Paraq om Jiangsun 13 piirkunda. Neoq ommaq Nanjing, Wuxi, Xuzhou, Changzhou, Suzhou, Nantong, Lianyungang, Huai'an, Yancheng, Yangzhou, Zhenjiang, Taizhou ja Suqian.


Hõpõkogõr.
Hõpõkogõr ehk harilik hõpõkogõr ("Carassius gibelio") on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.
Kirjeldus.
Hõpõkogrõ kihäplaan olõnõs väega pall'o keskkunnast, agaq inämbähe om tä madalamba kihägaq ku kogõr. Hariligult om tä külgi päält tugõvahe lamõhõnuq ja näge tuuperäst vällä peris siuhkõ. Täl ei olõq kogõrõlõ umast „kühmäküst“ ja kihä pikkus-korgus vaihõkõrd jääs inämbähe 1/3 ja 1/2 vaihõlõ.
Värv tõsõndõllõs küländ pall'o. Inämbähe hõpõhallõn värmitoonõn kallo säläq võivaq vaeldudaq kooniq hallikasrohikadsõni. Hanna- ja sälähormussõq ommaq muist hormussist pall'o tummõmbaq.
Hõpõkogõr om hariligult 15–40 cm pikk ja kooniq 2 kg rassõ. Kihä om külgi päält lammõ. Hõpõkogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Hõpõkogõr eläs päämidselt Kavvõl-Hummogumaal, Hiinan, Jaapanin, Korean, a tedä om ka muialõ sisse tuud, säälhulgan Õuruupahe ja Austraaliahe. Eestin om hõpõkogõr harilik kala.
Hõpõkokri löüd järvist ja jõkist, tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
Üts ummamuudu asi om hõpõkogrõ man tuu, et tä saa sikiq ilma esädse hõpõkogrõldaq, tä või pruukiq muid karpkalaliisi seltsi kuuluvit esätsit kallo. Niimuudu seemendedüist kalamunõst arõnõsõq õnnõ imädseq hõpõkokri niiüldäq klooniq, tuuperäst sais mõnikõrd hõpõkokri kogokund kuun päämidselt imätsist kalost.
Hõpõkogõr om Eestin võõrliik. Tä om Eestihe sisse tuud 1948-1949 aastil, edimält Maardu ja Kahala järve.


Pinyin.
Pinyin (hiina keelen "拼音," pinyin: "pīnyīn") om hiina keele umaladina transliteratsiuun Hiinan.
Pinyin tähendäs mandariini keelen sõnalõ-sõnalt 'ütlemisperäne kirotaminõ'.
Seo ilma ao hiina keelen om 4 tuuni ja 1 pehmeq tuun.


Kohtla-Järve.
Kohtla-Järve om liin Hummogu-Viromaal.
Kohtla-Järve om saanuq liinaõigusõq 1946. aastagal.
Kohtla-Järven om 8 põhikuuli, 6 keskkuuli.
Saisoga 2011 olliq Kohtla-Järve elänikest 73,94% vindläseq ja 16,11% eestläseq, 9,82% ommaq tõõsõq rahvusõq.


Tõõpõh'alda aig.
Tõõpõh'alda aig vai tõõtus om aojärk, mink mano käü lõpmalda hulk tõõlist ja tõõpõh'aldaq teedüst ja selle om perädü kerge ka inemiisiga manipuliiriq, inemiisi ullitaq ja hanitaq ja pandaq näid uskma ja tegemä asju, midä nä esiq muidu es usknuq ega tennükiq.
Tõõpõh’aldaq ütiskunda kutsutas ka sotsiaalmeediä tõõ aos, ütismeediän levitädäs kontrolmaldaq uudissit, nii sääntsit, mis levitäjä hindä arvosaamist ilmaelost tugõvaq, ku ka sääntsit, minkaq saat esi perädü pall’o tähelepandmist ja klikke.


Lämmärekord.
Lämmärekord vai kuumarekord om kõgõ korgõmb kraat vai õhulämmi, miä kongi mõõdõt om.
Eesti lämmärekordiq.
Kõgõ korgõmb mõõdõt õhulämmi Eestin om +35,6°C, miä registreeriti 11. põimukuu pääväl 1992 Võrol.


Weizenbergi August.
Weizenbergi August (August Ludwig Weizenberg; sündünüq 6. mahlakuu pääväl 1837 Erästveren, koolnuq 22. märtekuu pääväl 1921 Talliinan) oll' eesti rahvusligu kiviragomisõ luuja.


Ütismeediä.
Ütismeediä ehk sotsiaalmeediä om meediä, mink sissu loovaq ossavõtjaq ni minkan inemiseq käüväq läbi, loovaq ni jagavaq teedüst ja mõttit virtuaalsin kogokunnõn ja võrgostuin.
Müügikõrraldus.
Ettevõttõq pruukvaq ütismeediät müügikõrraldusõn, näütüses tutvustasõq ja reklaamvaq ütismeediä postituisin umma kaupa.


Kõnnõliik.
Kõnnõliik om tegosõna grammatilinõ katõgooria, mink liikmõq ommaq võro keelen ja pall'odõn tõisin keelin jaataja kõnõ (afirmatiiv) ja eitäjä kõnõ (negatiiv). Jaataja kõnnõliik om tuuga, minkast kõnõldas, peri. Eitäjä kõnnõliik ei olõq tuuga, minkast kõnõldas, peri.


Lausõeitüs.
Lausõeitüs om üts katõst eitüse liigist.
Lausõeitüs mõotas tervet lausõt, võro ja eesti keelen om taa tähüstet inämbüisi predikaatverbi man. Vormi poolõst om lausõeitüs pääas'aligult tegosõna eitüs.
Lausõeitüsen või ollaq fuukusõn määnegi muu lausõ osa, mink jaos pruugitas näütüses sõnno "joht ja" "mitte", aq verbieitüs jääs sõskiq lausõhe alalõ, nt "Taha es "joht", a pidi õks minemä".
Ede-, taga- ja topõldeitüs.
Võro keelen tetäs kõgõ hariligumb eitüs eitüssõnagaq "ei" (olõvanaon) vai "es" (minevänaon), mink perrä tulõ konnegatiivne tegosõna vorm ja kakkõhelü "q." Üts' esiqerälidsembit juuni, miä võro ja seto keele tõisist õdagumeresoomõ keelist lakja vii, om tagaeitüs. Võro ja seto keelen või eitüssõna ollaq tegosõna iin, nigu eesti keelen, vai hoobis perän.
Tagaeitüs: "ma/sa/tä/mi/ti/nä süü es ~ süü-üs ~ süü-s"
Tegaeitüsen või eitüssõna tegosõnaga kokko minnäq vai hoobis eräle ollaq.
Päält ede- ja tagaeitüse om nii võro ku seto keelen ka topõldeitüs, miä tähendäs tuud, et edimäne eitüssõna om õkva konnegatiivse verbivormi iin vai perän ja tõnõ eitüssõna om eitüsfuukusõ lõpun.
"ei olõ ma säänest tennüq ei" (võro keele Vahtsõliina murrõq)
"ma-s soovigi ess avaldaq" (seto keele hummogumurrõq)
"Vinnemaal üldse olõ-i säänest eiq" (seto keele hummogumurrõq)
Käskjä kõnnõviis.
Ede-, taga- ja topõldeitüseq ommaq kõik võimaliguq ka käskjän kõnnõviien. Sõskiq pruugitas tuusjaos kattõ esiqsugumast sõnna: edeeitüsen om eitüssõna "är(q)", tagaeitüsen "ei(q)." Nii ede- ku tagaeitüsele lätt manoq jakk -"gu(q) ~ -ku(q)." Topõldeitüsen pruugitas mõlõmbat eitüssõnna.
Tagaeitüs: "söögu eiq ~ söögu-uiq ~ söögu-iq"
Võro ja seto keele lakjaminegiq ede- ja tagaeitüsen.
Pilvigu Maarja-Liisa, Lindströmi Liina ja Plado Heleni tettü uurimusõ perrä om tagaeitüst kõgõ rohkõmb hummoguseto (66%) ja põh'aseto (62%) keelen. Üleminegialas ommaq lõunõseto (32%), Vahtsõliina (22%) ni Rõugõ murrõq (34%). Muial Võromaal pruugitas rohkõmb edeeitüst ja tagaeitüse osa om pia olõmaldaq Karula kandi keelen (0,2%) ni Kanepi kandi keelen (0,8%). Tuun mõttõn om tagaeitüs rohkõmb seto keele ni Rõugõ ja Vahtsõliina keele muudu ja edeeitüs põh'a- ja õdaguvõro keele muudu.
Sama uurimusõn tull' vällä, et topõldeitüst om kõgõ rohkõmb lõunõseto keelen (15%), agaq ka Urvastõ (9,8%) ja Rõugõ kandi (8,6%) võro keelen.
Miä mõotas.
Nii võro ku seto keelen mõotas ede- vai tagaeitüse valimist tuu, määnest eitüsvarianti om õkva inne taad eitüst pruugit. Kuigiq võro keelen pruugitas rohkõmb edeeitüst, om tagaeitüse ettetulõk tõõnäolidsemb kuq tagaeitüs om just jutu seen olnuq. Sammamuudu seto keelen – kuq tõnõ kõnõlõja om pruuknuq edeeitüst, või ka seto keelen pall'o tõõnäolidsõmbalt edeeitüst ette tullaq, olkõq no pääle, et seto keelen om inämbüisi tagaeitüs.
Hummoguseto keelen om tähtsä ka eitüssõna esiq ja tuu, kas tuu sõna om olõvanaon vai minevänaon. Olõviguao eitüssõna "ei" om pall'o tõõnäolidsõmbalt tegosõna iin ja mineväao eitüssõna "es" om tõõnäolidsõmbalt tegosõna perän. Näütüses om tõõnäolidsõmb, et olõvanaon üteldäs edeeitüsega "ei käuq" ja minevänaon tagaeitüsega "käu-us".
Eitüslausõ umahuisi.
Võro ja seto keele eitüsligun lausõn ommaq eksistentsiaal- ja omajalausõ alus, tegemisalonõ ja alusõkujolinõ kvantumimäärüs (mink perän om "-giq" /-"ki")q kõik osakäänüsen, esikiq ku naaq jaatajan lausõn ommaq nimekäänüsen.
Moro pääl om pini. – Moro pääl ei olõq pinni.
Maq küdsi koogi. – Maq küdsä-äs kuuki.
Oodimiq (terve) päävä. – Mi es oodaq päivägiq."
Päält käänüse om sääntsit sõnno ja ütlemiisi, midä pruugitas päämädselt vai õnnõ eitäjän lausõn.: partikliq "viil", "inämb", pronoomõniq ja proadverbiq "ütskiq", "sukugiq".
Lausõeitüs eesti keelen.
1) olõvigun konnegatiiv (tegosõna vorm eitüsen, nt "tahtma" konnegatiiv om "taha"): "ei + taha";
2) minevigun "tud-" vai "nud-"kesksõna: "ei + tahtnud" 'es tahaq'
Partikli "ei" lausõ alostusõn.
Ku inämbüisi om eesti keelen sõna "ei" tegosõnaga üten kongi lausõ keskpaigan, sis mõnikõrd või "ei" ollaq ka lausõ edeotsan, tegosõnaga üten või tast eräle. Eitüs lausõ edeotsan om hariligult afõktiivne fookustõt lausõeitüs.
"Ei sellest poisist töömeest saa"! - eitüspartikli ja tegosõna ei olõq lausõn kuun.
"Ei lähe" "mina neid õpetama" - eitüspartikli ja tegosõna ommaq kuun.
Asõsõnaq ja asõmäärsõnaq lausõeitüse fuukusõn.
Lausõeitüse fuukusõn võivaq ollaq asõsõnaq ja asõmäärsõnaq "keegi" 'kiäki', "miski" 'miäki', "kuskil" 'kon' jne. Osa naist ommaqkiq õnnõ eitäjän lausõn: "ükski" 'ütśkiq', "iialgi" 'iäl', "sugugi" 'sukugiq' jne. Fookustajas om eesti keelen partikli "mitte" 'mitte, joht'. Täüslausõn om "mitte" fakultatiivnõ – taa või lausõn ollaq või olõmalda ollaq. Egäl juhul om tegosõna eitüsen. "Mind ei häiri (mitte) miski". 'Minno ei sekäq miäkiq.'
"Kes siin oli? – Mitte / ei keegi." 'Kiä tan oll'? – Es olõq kiäkiq'.
Eitüs vastasäädjän ehtüsen.
Vastasäädjä ehtüse eesti keelen või kokko võtta valõmiga "mitte X, vaid Y" 'mitte X, a Y'. Niimuudu üteldäs näütüses
"Laps vajab armastust, mitte maiustusi." 'Latś taht armastust, mitte mag'ahuisi.'
"Laps ei vaja mitte maiustusi, vaid armastust."
Eitüs kokkoköütjän ehtüsen.
Kuq lausõeitüse ala jääseq kokkoköütjäq moodustajaq, pandas rõndehtüse viimädse liikmõ ette eitäjä köüdüssõna "ega" 'egaq, õgaq', ku tahetas näüdädäq, et eitüs käü egä rõndliikmõ kotsilõ eräle.
"Ma ei tahtnud süüa ega juua." 'Maq taha-as süvväq es juvvaq.'
"Seal polnud loomi ega inimesi" 'Sääl es olõq eläjit egaq inemiisi.'
Eitüslausõ umahuisi.
Eesti keele eitüsligun lausõn ommaq eksistentsiaal- ja omajalausõ alus, tegemisalonõ ja objektikujolinõ kvantumimäärüs (mink perän om "-gi" /-"ki") kõik osakäänüsen, esiki ku naa jaatajan lausõn ommaq nimekäänüsen. Näütüses
Päält käänüse om sääntsit sõnno ja ütlemiisi, midä pruugitas päämädselt vai õnnõ eitäjän lausõn.: partikliq "veel", "enam", tegosõnaq "parata, pruukima"; pronoomõniq ja proadverbiq "ükski", "iialgi", "sugugi".
Lausõeitüs muin keelin.
Lausõeitüst saa maailma keeli väega mitund muudu näüdädäq.
Inglüse keelen näütäs lausõeitüst tuu, ku küsümüs ("tag") pääle lausõt om positiivne.
"Arthur is not happy, is he?" 'Arthur ei olõq õnnõlik vai mis?'.
"Pekka ei juo." 'Pekka ei juuq'.
"Minä en juo". 'Maq ei juuq'.


Eitäjä kõnõ (keeleoppus).
Eitäjä kõnõ vai negatiiv om ütś katõst kõnnõliigist. Eitäjä kõnõ näütäs, et tuud, minkast kõnõldas, ei sünnüq vai tuud ei olõq.
Võro kiil.
Võro keele eitüs om eesti umast mitmõkesitsemb, olõvigu ja minevigu jaos ommaq esiq sõnaq, mõlõmbal ommaq viil edeeitüs ja mitund muudu tagaeitüs, ni tagaeitüst mitund muudu. Katś eri sõnna eitüse jaos olõvigun ("ei") ja minevigun ("es") om võro keele eitäjä kõnnõ kõgõ tähtsämb erijuun. Naidsammo sõnno pruugitas ka mulgi, tarto ja seto keelen, aq tagaeitüs ("olõ-õs") om võimalik õnnõ võro ja seto keelen.


Zurabišvili Salome.
Zurabišvili Salome (Salome Zurabišvili; gruusia keele tähistün სალომე ზურაბიშვილი; sündünüq 18. märtekuu pääväl 1952 Pariisin) om inneskine Prantsusmaa diplomaat ja 16. joulukuu pääväst 2018 Gruusia 5. president.


Pajumetsa Valter.
Pajumetsa Valter (Valter Pajumets, võroperädse välläütlemise perrä Pajumõtsa Valtõr, sündünüq 4. põimukuu pääväl 1930 Nogo külän) om vabahusvõitlõja.
Tä oll' kavva kudamisvabrigu ARENG Rõugõ tsehhi juhataja, noorõn põlvõn oll' suusasportlanõ.
Elokäük.
Valtõr om sündünüq Nogo külän, parla eläs Rõugõn.
Keskkooli aigu oll' Salajadsõ Kupõrjanovlaisi Liidu liigõq.
1946 NSVL maanuuri suusatiatõvõistlusõ võitjidõ miiskunnan. (Pildipääl hääd kätt tõnõ, tütre Terje Raju ütelüs)
1947 NSVL koolinuuri suusatamisõ 3. kotus Arhangelskin.
1949. aastagal nakas opma mõtsandust Tarto Ülikoolin.
Võeti kinniq 1949. aastaga 10. joulukuu pääväl.
29. märtekuu pääväl 1950 erinõupidämise otsus §§ 58-la ja 58-11 – Valtrilõ anti 10 aastaganõ karistus.
1954. aastagal sai vabakäügivangis, hoobis vabas sai 22. piimäkuu pääväl 1956.
Tä oll' Tarto tekstiilivabrigu Areng Rõugõ tsehhi juhataja.
Tä om kokko pandunuq aoluu Rõugõ Arengu ja veski kotsilõ.
Eräelo.
Riigivapi 5. klassi häätekemärk 2007. aastagal.
Rõugõ valla elotüü preemiä 2012. aastagal.


Eesti Nuuri Muusikalitiatri.
Eesti Nuuri Muusikalitiatri galapido 2018
Eesti Nuuri Muusikalitiatri vai ENMT (eesti keelen "Eesti Noorte Muusikaliteater") om 2013. aastagal Türil luud üle-eestiline muusikalitiatri. Noidõ moto om "Muusikalitiatri ütistäs!"
Tiatri luujas om Orumäe Kaarel ja kodolava om Türi Kultuurikeskusõn.
ENMT edimäne lavastus oll’ 2013. aastagal "Lumivalgõkõnõ", mink autoriq ommaq Sillamaa Janika ja Kaari.


Pehki Heino.
Pehki Heino (Heino Pehk, sündünüq 25. joulukuu pääväl 1940 Maaritsan) om eesti koorijuht ja muusigapedagoog.
1959. aastagal lõpõt' tä Tarto Muusigakooli akordioni pääl, 1964. aastagal Talliinna Riikligu Konservatooriumi koorijuhtimisõ pääl.
Tä om olnuq Võro Latsi Muusigakooli oppaja ja Võro miiskoori ja Võru oppajidõ segäkoori Cantus päädirigent.


Värnigu Andrus.
Värnigu Andrus (Andrus Värnik, sündünüq 27. süküskuu pääväl 1977 Antslan) om inneskine Eesti kergejoustiklanõ (odahiitjä), kiä saiõ 2005. aastagal odahiitmisen maailmameistres.
Rekordviseq oll' 87.83 (19. põimukuu pääväl 2003 Valgan, kooniq 2018. aastagani Eesti rekord)
Eräelo.
Andrus Värnik om 182 cm pikk ja kaald 110 kg. Tä eläs Antslan.
Värnik mõist võro kiilt.
Tälle miildüseq golf ja tennis.


Rikandi Hindrek.
Rikandi Hindrek (Hindrek Rikand, sündünüq 22. joulukuu pääväl 1874 Väimelä vallan Võromaal, koolnuq 27. mahlakuu pääväl 1940 Talliinan) oll' eesti sidõtegeläne ja esperantist.
Tä oll' 1917–1918 Talliinna sidõ ülemb ja 1918–1924 Sidõvalitsusõ luuja ni edimäne ülemb.


Abeli Piitre.
Abeli Piitre (Peter Abel vai Peeter Abel; sündünüq 9. joulukuu pääväl 1848 Tammõ vallan Võromaal, koolnuq 12. radokuu pääväl 1920 Võrol) oll' eesti oppaja.
Tä oll' oppaja poig. Tä opsõ Kanepi kihlkunnakoolin ja Cimze seminärin ni opaś Kanepin, Tarton, Paistõn ja Võrol.
Üten Veske Mihkliga and´ tä vällä koorilaulõ kogo "Laulu-kogu..." (1880).


Titipää pärliq.
Titipää pärliq ommaq vistrigu muudu asjandusõq umbõs 20% miihil titipää tagumidsen veeren, mõõduga 1-3mm. Nuuq ei tähendäq nakkust, ei olõq haigusliguq, võivaq mõodaq suguelolõ häste. Mõnõl juhul pärliq võivaq süütäq vai veritsedäq, sõs soovitadas arsti man är lõigadaq. Ku nääq iholidselt vai ilo poolõst ei sekäq miist vai partnerit, sõs soovitadas alalõ jättä, lõikusõl om alati man määnegi risk.


2021. aastaga Eesti inemiisi kokkolugõminõ.
2021. aasta Eesti inemiisi kokkolugõminõ (lühendüs REL2021) om rahva- ja elokotussidõ kokkolugõminõ saisoga 31. joulukuu päiv 2021 kl 0.00 paigapäälidse ao perrä.
Suurõmb jago teedüst saias riigi andmõkokõst, lisäs noilõ küstäs lisäteedüst viil 60 000 juhuslidsõ inemise käest. Rahva kokkolugõmist kõrraldas Statistigaammõt.
2021. aastaga rahva kokkolugõminõ om Eestin katõtõistkümnes.
Lisäs saa puutrin märkiq kiili ja murdidõ, sh ka võro keele mõistmist.


Eesti Keskeräkund.
Eesti Keskeräkund (eesti keelen "Eesti Keskerakond") om Eesti eräkund, miä luudi 1991. aastagal.
Eräkunna populaarsus om 1990. aastidõ lõpust stabiilsõlt küländ korgõ püsünüq. Partei pikäaolidsõ liidri Savisaarõ Edgari vaiht 2016. aastagal vällä Ratta Jüri. 2019. aastaga Riigikogo valimiisil sai Keskeräkund 23,8% hellest ja 26 kotust parlamenti.
Keskeräkunna ideoloogiat om peet kuratsentristligus, populistligus ja sotsiaalliberaalsõs. Partei tugõjaskunnan ommaq innekõkkõ vähämbä sissetulõgiga inemiseq ja vinne imäkeelega inemiseq.
Aolugu.
Keskeräkund kasvi vällä Rahvarõnnast ja luudi 12. rehekuu pääväl 1991, edimehes sai Savisaarõ Edgar. Kooniq 17. mahlakuu pääväniq 1993 kand' eräkund nimme "Eesti Rahva-Keskerakond".
2016. aastagal sai eräkunna edimehes Ratta Jüri ni Keskeräkund tei vahtsõ valitsusõ Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna ja IRL-ga (Ratta Jüri edimäne valitsus).
2019. aastaga Riigikogo valimiisil sai Keskeräkund 23,1% hellest ja 26 kotust Riigikokko. Tetti vahtsõnõ valitsus EKRE ja Esämaaga.
2019. aastaga Õuruupa Parlamendi valimiisil sai Keskeräkund 14,4% hellest, miä and üte saadigukotusõ (Toomõ Yana).


Eesti Rehvormieräkund.
Eesti Rehvormieräkund (eesti keelen "Eesti Reformierakond") om 1994. aastagal luud liberaalnõ Eesti eräkund, mink iinkäüjäs oll' Eesti Liberaaldemokraatlik Partei.
Eesti Rehvormieräkunna tsiht om jouda jovvukaniq kodaniguütiskunnaniq, mink alosõs om lihtsä maksusüsteem ja mõtõq, et riik putus turgu nii veidü ku võimalik.
Rehvormieräkund om Õuruupa liberaalsidõ ja rehvormieräkundõ ütisüsen, Eestist om sääl viil ka Keskeräkund.
Eräkunna edemiis om Kalda Kaja.


Kivi Aleksis.
Kivi Aleksis (Aleksis Kivi, kodanigunimi Alexis Stenvall; sündünüq 10. rehekuu pääväl 1834 Uvvõlmaal, Nurmijärve kihlkunnan – koolnuq 31. joulukuu pääväl 1872 Tuusulan) oll' Soomõ kiränik.
Elokäük.
Kivi Aleksis sündü külärätsebä perrehe, tä oll' nelläs poig.Uma latsõpõlvõ oll' tä Nurmijärvel, kost esä tä Helsingihe opma vei, ku poig oll' 11 aastakka vana. Esä taht', et pojast keriguoppaja saanuq. Edimält oppõ Kivi Granbergi Ukko eräkoolin roodsi kiilt. Tuud aigu es olõq maarahva latsi oppaminõ kuigi harilik.
Järgmädsel aastagal alost' tä opitiid Stockuse Carli koolin. Sääl oppõ tä aastagil 1847–1852, edimält algkoolin ja sis kooniq gümnaasiuminiq vällä. 1852. aastagal tull' täl rahapuudusõ peräst kuul katski jättäq ja ta oppõ edesi umal käel. Tä lõpõt' gümnaasiumi 1857. aastaga lõpun. Tuulsamal aastagal otsust' Alexis, et timäst tulõ-õiq kerigooppaja, a soomõkiilne kiränik.
1859. aastaga keväjä läts' tä ülikuuli, kon oppõ 1865. aastaganiq, ku tä tuu kooli poolõlõ jätt'.
1870. aastil naas' Kivi Alexis juuma, kasviq ka meelehädäq. Aastagal 1872, ku tä oll' jo paar aastakka vaimuhaiglan olnuq, saiõq arstiq arvo, et Kivvi saa-aiq terves ravitsaq ja tä viidi vele mano Tuusulahe. Tä kuuli 1872. aastaga viimätsel pääväl.
Kivi oll' edimäne kirotamisõga otsa pääle saanuq soomõ keelen kirotanuq Soomõ kiränik, tuuperäst peetäs timmä soomõ kirändüse esäs. 10. rehekuu päiv om soomõ kirändüse päiv, samal pääväl peetäs ka Kivi Aleksise päivä.


As'a Aksli.
As'a Aksli (Aksel Õieleid Asi, sündünüq 1. vahtsõaastakuu pääväl 1930 Lasva vallan Lauga külän Tara talon, koolnuq 25. süküskuu pääväl 2018) oll' Võromaa tiatrimiis.
Tä oppõ Võro Tüüstüstehnikumin ja Tarto Tüüstüskoolin tisleris, tuu ammõt tõi tä Võrolõ. 1949. aastagal luud Võro kultuurimaja köütse As'a Aksli elo tiatriga. 1962. aastagal lõpõt' Aksli Viländi Kultuurharidustüü Kooli näütejuhtmisõ pääl.
1999. aastagal tunnust' Võro liin Akslit häätekemärgiga.


Keerdoja Karl Robert.
Keerdoja Karl Robert (Karl Robert Keerdoja, kooniq 1936. aastaganiq Kerberg) (sündünüq 2. vahtsõaastakuu pääväl 1896, Koiola vallan Võromaal, koolnuq 21. põimukuu pääväl 1968, Stockholmin, Roodsin) oll' Eesti sõeväeläne (kaptõn, 1934), mõtsa- ja umavalitsustegeläne.


Haridus- ja Tiidüsministeeriüm.
Haridus- ja Tiidüsministeeriüm (lühendüs HTM) om Eesti valitsusasotus, miä kõrraldas riigi puult Eesti haridus- ja tiidüstüüd.
Ministeeriüm pidä huult riigi haridus-, tiidüs-, arhiivi-, nuuri- ja keelepoliitiga planiirmise iist ja egäsugutsõ haridusõ, arhiivindusõ, nuursuutüü valdkundõ kõrraldamisõ ja säädüisi ja kavadõ kokkopandmisõ iist.
Haridus- ja Tiidüsministeeriüm om ainukõnõ ministeeriüm, miä ei olõq Tal'nan, a Tarton.


Anomamõsumassin.
Anomamõsumassin om kodomassin söögianomidõ ja söögiriisto mõskmisõs. Tuujaos lastasõq anomilõ pääle kimmä programmi perrä viijuaq. Päält mõskmisõ ja loputamisõ massin kuivas anomaq ärq kah.
Edimädse automaatsõ viijukõga anomamõsumassina patõntiire ärq Cochrane'i Josephine USAn 1900. aastagal ja tuu võeti pruukmistõ söögikotussin.


Aurora (laulja).
Aurora, tävve nimega Aksnese Aurora, (sündünüq 15. piimäkuu pääväl 1996) om Norra laulja-laulukirotaja ja muusigaprodutsent.
Timä edimäne EP "Running with the Wolves" ilmu 4. lehekuu pääväl 2015. Samal aastagal ilmu ka tä kavvõr inglüse rokkansambli Oasis laulust "Half the World Away", midä pruugiti John Lewise kaubamajjoketi joulureklaamin.
Tedä om võrrõld sääntside artistõga nigu Susanne Sundfør, Emilíana Torrini, Florence and the Machine, Eivør Pálsdóttir, Kate Bush, Lana Del Rey, Lorde ja Bjork.
Elokäük.
Aurora sündü 15. piimäkuu pääväl 1996 Norran Stavangerin, a üles kasvi Bergenin. Viise naas' tä luuma kuvvõaastadsõlt ja laulusõnno kirotama ütsädselt.


Raigi Eduard.
Raigi Eduard (Eduard Raig; sünüdnüq 5. vahtsõaasta kuu pääväl 1902 Kõlleste vallan Võromaal, koolnuq 19. märtekuu pääväl 1998 Connecticutin Ameerikan) oll' Eesti sõeväeläne (lipnik) ja Eesti politseinik.
Elokäük.
Raigi Eduard oppõ Tarto Liinakoolin, mink tä lõpõt' Vabahussõa aol. Võtt' ossa Vabahussõast Tarto kaitsõpataljonin, oll' osalinõ Tarto vabastamisõl, Lõunõrõnnõ lahingutõl Lõunõ-Eestin, Pihkva võtmisõl, Landersveeri ja Saksa Rauddiviisi vasta võitlõmisõl Landeswehri sõan ja katsõlahingutõl Narva rõnnal.
Nõvvokolo okupatsiooni aol käkk' hinnäst Tarton ja oll' maapaon Võromaal. S'aksa okupatsiooni aol määräti Raigi Eduard Politsei ja Umakaitsõ Valitsusõ Tarto-Valga Prefektuuri Elvä politseikomissaris. 1941. aastagal Valga politseiprefektis ja ildampa Eesti Julgõolõgipolitsei ja SD haldus- ja õigusosakunna juhatajas.
1944. aastagal tagasi Saksa sõaväega läbi Sudeedimaa, Tšehhoslovakkia, S'aksamaa ja Austria, üle Elbe jõõ, miä oll' Nõvvokogo kontrolli all ja joud' üle Hannoveri Wolterdingeni pagõhõjalaagrihe Briti tsoonin. 1949. aastagal läts' perrega Ameerikahe.


Linask.
Linask' vai linnas ("Tinca tinca" "L.") om makõviikala.
Linask' om jämme ja höörik kala. Tä kaald pia kilogrammi. Tä kodos ommaq muadsõq põh'agaq, viihainu täüs ja lämmämbä viigaq järveq. Suvõ keskpaigan, ku järvevesi lätt kuumõmbas vai nakkas alanõma, jääs linnas suvõunnõ. Tä tükk süvvä mua sisse ja uut sääl parõmbat aigu. Arvatas, et linnas saa ilma söömäldäq katõsa kuud vasta pitäq.
Tälle miildüseq pääas'aligult kiholaisi vaglaq, viikirbuq, tõisi kallo mari, väikoq kalaq. Linnas eläs ni kümme aastakka.


Sudak.
Sudak ("Sander lucioperca") om murdja kala.
Vanõb sudak või ollaq esikiq puul' miitret pikk ja kaaluq pia viis killo.
Eloviis.
Sudak kaes väega ette, määnest elokotust valliq. Sudaguq eläseq sääntsen järven, kon om süvvi kotussit ja järvepõhi om inämbältjaolt kivve täüs. Viil om sudagu jaos tähtsä, et vesi olnuq lämmi.
Sudak püüd hindäle süvväq õnnõ üüse ni hoit hinnäst viikogo põhja. Inämbjaolt püüd timäsugunõ rüüvli Peipsin tinte, a muial ahunit, kuski (kiisku) ja särgi.
Kon eläs.
Eestin eläs sudak õnnõ Peipsin ja Võrtsjärven, Tamulan ja viil mõnõn Lõuna-Eesti järven.


Hõrnas.
Hõrnas vai iherüs vai jõõforell.
Hõrnas vai iherüs vai jõõforell ("Salmo truttamorpha fario") om kala.
Hõrnas om künnärvarrõ pikku küländ jämme kala. Võhandu jõõ ülembjoosu alostusõn om tedä küländ hulga. Mustjõgi ja timä haroq ommaq tuu kala jaos hääq elo- ja kudõnõmisõkotusõq. Rohkõmb omgiq tedä Pärlijõõn ja Mustanjõõn, Vaidvan ja Piitrejõõn.
Elläq taht tä rohkõmb muadsõ põh'agaq vii seen. Kudõnõmisõs om tälle vaia ruusa ja kivvegaq põhja. Niisamatõ ommaq tälle tähtsäq kotusõq, kohe saa hinnäst ärq käkkiq. Tuu jaos kõlbasõq vette sadanuq puuq ja oosõq perve seen. Iherüseq sööväq õhu- ja viimardikit ja näide vaklo, lipkit, ja kärbläisi, tõisi kallo marja, väikeisi kallo, vaklo, esikiq kunnõ ja hiiri.
A näide elo om rassõmbas lännüq. Kudõmisõs kõlbulidsõq paigaq nakkasõq ärq häömä, ku jõõq üles sulutas ja õgvas tetäs vai jõki veeren mõtsa raotas.


Võromaa aolugu.
Võromaa aolugu om inemise tegemiisi aolugu seo ilma ao Võromaa pääl.
Muinasaig.
Viimäne suur' ijäaig lõppi Võromaal ärq piaaigu 13 000 aastakka tagasi. Päält tuud saiq siiäq tullaq eläjäq ja inemiseq. Arvatas, et kõgõ edimädseq inemiseq ommaq elänüq Võromaal nii 11 000 aastakka tagasi.
Muinasaost andvaq meile tiidüst õnnõ vällä kaibõduq lövvüseq. Parhillaq om Võromaalt teedäq edimäne kiviao elokotus Tamula järve veeren Roosisaarõ pääl. Sääl om naatu elämä esiki 8000 aastakka tagasi. 6000 aastakka vanaq potitüküq Kääpält ja Villalt Võhandu jõõ veerest näütäseq, et tuul aol mõistõti jo savist anomit tetäq. Üts kiviao vanõmb lövvüs om inemise pääluu Võrolt Karja uulitsast Korõli uja lähküst – kah vast pia 8000 aastakka vana.
Aoloo-uurjaq arvasõq, et siiäq kanti tulliq kõgõ inne mõnõq väikuq jahimiihi hõimuq lõuna ja kago puult. Näide elokotusõq ommaq olnuq Võhandu jõõ veeren Kääpäl ja Villa külä man ni Tamula veeren. Vast muialgiq, a kõiki olõ-i üles lövvet. Metalli tuu rahvas viil es tunnõq, tuuperäst kutsutas tuud aigo kiviaos. Tuust aost om Võromaalt lövvet peris hulga kivikirvit.
Arvatas, et edimädseq eläniguq Võromaal olliq uma vällänägemiselt küländ miiq muudu. Keelest, midä kõnõldi, om varahamba arvatu, et tuu oll' üts täämbädses jälge jätmäldäq häönüq kiil. Noq inämb nii kimmäq ei oldaq: võidsõ ollaq ka üts uurali kiilkunna kiil – võro ja eesti keele ütine edevanõmb.
Aogaq tekkü vahtsit elokotussit mano. Uma elokotussõst naati ka kavvõmbahe kaupu vaihtama käümä, peeti jahti ja püvveti kallo. Suurõq mõtsaq olliq täüs eläjit ja järveq-jõõq täüs kallo. Aost umbõs 5000–4000 aastakka tagasi ommaq ka edimädseq kimmäq märgiq põllumaa tegemisest ja vilä kasvatamisõst. Tuu opiti ärq vanno baltlaisi, lätläisi edevanõmbidõ käest.
Kiviao lõpu poolõ 4500–3800 aastakka tagasi om Võromaalõ tulnuq nii hummogu ku kago puult viil vahtsit inemiisi. Pääle tuu rahva manotulõkit om Põh'a-Eestin ja Lõuna-Eestin nätäq jo ainõlidsõ kultuuri vahet.
Pronksiaig.
Pronksiao alostusõn (alost' 3500 ja lõppi 2500 aastakka tagasi), eleti Võromaal viil vanna muudu edesi. Edimädseq pronksist kirvõq ku vahtsõ ao märgiq ommaq peri Kanepi kihlkunnast Liivakult ja Tsähknäpalost. Sääntseq kirvõq olliq tähtsäq ja kalliq tüüriistaq.
Pronksiaol eleti inämbüisi õks vanno kiviao elopaiku pite. Aogaq tekküq mano mõnõq vahtsõq elokotusõq niguq Mähkli Karula kihlkunnan ja Kõnnu Räpinäl. Matussit om lövvet Põlgastõst, Ruusalt ja Antslast.
Ravvaaig.
Ravvaaig naas' pääle sis, ku Eestin naati tarvitama pronksi asõmõl rauda (2500 aastakka tagasi). Võromaalõ jovviq ravvast as'aq ildampa. Arvatas, et ku ravvast tüüriistaq ütskõrd tulliq, naati Lõuna-Eestin joq lajalt sõõrdu tegemä – mõtsa-võssu ragoma ja palotama, et tuha sisse villä külbäq.
Kiviaost pääle eleti Võromaal inämbüisi vii veeren. A rooma ravvaaol, miä alost 2050 aastakka tagasi ja lõppi nii 1550 aastakka tagasi (om nime saanuq Rooma riigi perrä), naati elämiisi tegemä korgõmbidõ kotussidõ pääle. Arvatas, et tuud aigo tull' lõunõ puult Koiva ja Mustajõõ orgo pite vahtsõt rahvast mano. Inemiisi naati tuul aol tarandkalmihe matma. Tarandkalmõq ommaq manotulnuq rahva muud, midä paigapääline rahvas piä üle võtt'. Tarandkalmidõ man ommaq nätäq nellä nukka korgõq kiviriaq, mink sisse jääseq viil vähämbäq kiviq. Inämbüisi om mitu säänest kalmu kõrvuisi. Võromaa suurõmbaq tarandkalmõq ommaq Virunukan ja Sadramõtsan Sännä kandin ni Juudaliinan Põlgastõ lähkün. Tuu oll' Võromaalõ üts hää aig, tegüsi hulga kotussit, kon om elet täämbädseniq vällä.
Päält tarandkalmidõ tekküq siiäq tsõõriguq ja pikäq kääpäq. Tuu aig naas pääle umbõs 1500 aastakka tagasi. Sääntsit kääpit om olnuq hulga Võromaa hummoguveeren. Kääpihe matõti egäl puul ümbre Peipsi järve. Arvadaq, et vahtsõnõ muud tull' Võromaalõ setodõ ja vadilaisi edevanõmbidõ mant. Vahtsõt rahvast vast inämb väega pall'o mano es tulõq.
Muinasaig lõppi ärq viikingiao ja illadsõ ravvaaogaq (aastagaq 800–1225). Võromaalõ tetti tuudaigu liinamäeq niguq Kaloga Jaanimägi, Rosma, Hinniala, Rõugõ ja Mõrgi liinamäeq. Kantsõ ehitämine näütäs, et inemiseq pidiq hinnäst rohkõmb kaitsma. Või-ollaq naksiq naabriq siiäq tükmä vai tapõldi umavaihõl. Rahuaol eleti iks külli seen, a vainlaisi iist paeti liinamäele varjo.
Muistinõ Võromaa jäi vana Uandimaa maiõ pääle. Uandimaa ku suur maakund jäi Peipsi ja Võrtsjärve vaihõlõ. Tähtsämbäq kotusõq olliq siin jo tuul aol Otõmpää ja Tarto. Setomaal om olnuq kõva Vana-Irboska kants. Meheq käveq Lätimaal vai Vinne poolõ pääl taplõman. A rahuaol naas' naabridõgaq kõva kauba vaihtaminõ. Hummogu puult hõimlasõq jäiq 11.–13. aastagasaal Vinne võimu ala – noist sai seto rahvakildakõnõ. Õdagu puult hõimlasõq võrokõsõq ja lõunatartlasõq elliq õks Uandimaal edesi. Usk, kombõq ja rõivaq ommaq näil aogaq tõõsõs saanuq, a kiil om immespantavalt ütesugumanõ alalõ püsünüq.
Mõtsu ja soiõ vaihõl oll' külli, a oll' ka eräle elämiisi. Tetti sõõrdu ja hariti ka põlist põldu. Kõgõ vanõmb vili om tan olnuq kesev, a muinasao lõpu poolõ oll' jo rüäleib inemiisi päämine süük. Kasvatõdi karja – Lõuna-Eestin olnuq rohkõmb tsiko ja lambit, a sõski ka lehmi ja hobõsit. Harilik elämine muinasao lõpu poolõ oll' jo riihetarõ, nii niguq noid ehitediq 19. aastagasaaniq. A muistidsõ ao rõivaq ja ehteq es olõq viil sukugiq noidõ Võromaa rahvarõividõ muudu, midä parhillaq laulupidol kandas.
S'aksa raudmeheq tulliq Uandimaalõ 1208. aastagal. Otõmpää kants palotõdi maaha. Ku muistinõ Vabadussõda (1208–1224) pääle naas', käveq üle Võromaa kah võõraq väeq. Siin tapliq ja rööveq ni ristirüütliq, Leedu ratsavägi ku Vinne vürste sõameheq. Et Uandimaa ja Sakala olliq rikkaq maakunnaq, saadi hulga saaki. 1215. aastagas olliq taast maanukast ütesä kõrda vainlasõ väeq üle käünüq. Naas' pääle eestläise ristmine.
Pääle Tarto kandsi häötämist 1224. aastagal oll' terveq Eesti, vällä arvat saarõq, võõra võimu käen. Et Lõuna-Eesti sai kõgõ rohkõmb kannahtaq, läts' võim pia tävveligult s'akslaisi kätte. Maarahva viil elon vanõmbaq pidiq umast võimust vallalõ ütlemä. S'aksol oll' siin kergemb hinnäst masma pandaq ku muial Eestin.
Keskaig (13.–16. aastagasada).
Vana Uandimaa läts' Tarto piiskopkunna (suurust esikiq 9600 km2) alaq. Piiskopiriigi ja Pihkvamaa piir juussõ Peipsi järvelt Võhandu jõõsuuniq. Säält edesi Võhandut, Mädäjõkõ ja Piusa jõkõ pite Vahtsõliina ja Miikseniq. Täämbä om tuusama piir Võromaa ja Setomaa piiris. Mariburk (Aluksne) oll' Saksa ordu võimu all, nii niguq kõik Sakalagiq.
Kost täpsähe läts piiskopiriigi ja ordu piir, tuu olõ-iq teedäq. Arvatas, et Misso nulk üten seoilmaaigsõ Lätimaa lähkembä veeregaq jäiq umaette nukakõsõs, kon kummagi võõra võimu sääduseq viil es loeq. Siksälä ja Plaani kalmõ lövvüseq tunnistasõq, et sääl oll' miihil viil õigus mõõka kandaq. 14. aastagasaa alostusõn naksiq Miss'o meheq esikiq vahtsõt kantsi tegemä.
Keskao perändüs om kivist kandsiq üle terve Eesti. Et s'akso võimu tan piiri veeren masma pandaq, tettiq sääntseq kivikandsiq ka Kiräpääle ja Vahtsõliina. Noidõ varõmõq paistusõq esikiq miiq aol viil kavvõ.
Kiräpääd nimmasõq vanaq kiräq edimäst kõrda 1322. aastagal. Vahtsõliina ku viimäne úakslaisi ja katoliku-usu kantú vasta Novgorodi Vinnemaad sai valmis 1342. aastagal Maarja kuulutusõ pääväs. Kiräpää ja Vahtsõliina ala käve hulga külli ja nurmi. Võromaal tekküq tuul aol ka mõnõq vähämbäq kandsiq niguq Vana-Antsla, Sõmmõrpalo ja Vaabina, a nuuq ommaq aogaq hoobis ärq häönüq.
Tähtsä sõa- ja kaubatii tull' Riia puult. Tuu tull' Otõmpäält üle Urvastõ Kiräpääle ja läts läbi Vahtsõliina Pihkvahe. Tõõnõ tähtsä tii vei Kiräpäält Tartohe. Kolmas tii läts Vahtsõliinast üle Rõugõ Lätimaalõ Koivaliina ja neläs vei Vahtsõliinast Mariburki. Naabriq käveq umavaihõl iks läbi.
Võromaa vanaq kihlkunnaq olliq tuud aigu viil parhillatsist suurõmbaq. 13. aastagasaa lõpust om teedäq Põlva kihlkund. Vanaq kihlkunnaq ommaq ka Rõugõ, Urvastõ ja Karula. Üte kihlkunna rahvas käve umavaihõl iks inämb läbi ku naabridõgaq. Esikiq rõividõ perrä es olõq rassõ eri kihlkundõ inemiisi kavvõst ärq tundaq.
Päält ristiusu tulõkit prooviti õkva ekkä kihlkunda kerik ehitäq. Võromaa pääle olï õnnõ mõni suurõmb kivikerik – keskaost ommaq püsünüq Põlva ja Urvastõ keriguq. Alalõ ommaq ka tuust aost peri Karula kerigu müürüq.
Ütel keskaigsõl talol Võromaa külän olï põllumaad tarvitaq vast 30 vakamaad (kümme hektaari). Ütenkuun elli kimmähe mitu põlvõ ja latsi olï perre pääle hulga.
Sääl, kon maa olï mäki täüs, ülearvo liivanõ vai matal, es olõq ka suuri põllumaid ja nurmi. Kehvä maa pääl tetti sõõrdu, selle et õnnõ tuha sisse külvet siimnest oll' võimalik hääd saaki tagasi saiaq. A sõõrumaa pidi pääle tuud 20 aastakka saisma ja võsso kasvatama. Kavva tarvitõdi põllu tegemisel vanna sorti kuusõlatvust kahruäkle. Härgigaq künti Võromaal veidemb ku muial. Tuu tüü jaos olliq joba hobõsõq.
Meheq teiq päält põllu- ja mõtsatüü puutüüd, naha park'mist ni kkkkõ muudkiq. Naasõq teiq söögi ja esiq perrele rõivaq sälgä. Lõuna-Eesti küllin om aost aigu olnuq rohkõmb käsitüümeistriid ku muial Eestin. Teedä om, et 1585. aastagal massõti Vahtsõliina riigimõisan palka sepäle, lukksepäle, puusepäle, tiislärile, vankritegijäle, kangrulõ ja müürsepäle. Viil läts siin häste edesi mõtsmehitside pidämine. Põh'a- vai Õdagu-Eesti talorahvalt es nõvvaq herräq määnestkiq miimassu. A Kiräpää talomeheq pidiq umast miisaagist poolõ ärq andma. Mõnõl Võromaa talol võidsõ ollaq esikiq paarsata pakktarro ja umaq mehitside kar'amaaq.


Tõvõkimmüs.
Tõvõkimmüs vai immuunsus om kihä süstem, miä kaits elolist (organismi) võõridõ ainidõ iist.
Lisäs sjoolõ avitas tõvõkimmüs alal hoitaq homöostaasi vai tasakaalu kihä seen. Säälsaman ei toheq tõvõkimmüs mõodaq kehäle hindäle ja rünnädäq umahindä rakkõ. Ku tõvõkimmüs mõos kehäle hindäle, kutsutas tuud autoimmuunhaigusõs.
Loomulik tõvõkimmüs olõ-õiq nii täpsä mõoga ku perit tõvõkimmüs. Peridü tõvõkimmüse jaos ommaq tähtsäq antigeeniq (kihäle võõraq ainõq, haigustekitäjäq) ni antikihäq, miä hinnäst antigiinega kokko köütväq ja niimuudu haigusõ vasta võitlõsõq. Sääne süstiim om tähtsä vaksiniirmise man.


Ungvere Olli.
Ungvere Olli (Olli Ungvere, sünnünimi Olga Birk, 1935–1936 Olga Ungerson; 17. juuni 1906 Lüütjä mõisa, Setomaa – 12. detsember 1991 Pärno) oll' eesti näütelejä.
1924. aastagal lõpõt' tä Räpinä Ütisgümnaasiumi. Aastil 1931–1934 oppõ Tarto Korgõmban Muusigakoolin laulmist.
1931. aastagast laul' Vanemuise tiatri operõtikoorin. Aastil 1934–1935 oll' tä Ugala opõretisolist ja draamanäütelejä. 1935–1937 tüüt' jälq Vanemuisen. 1937–1948 oll' tä Draamatiatri näütelejä ja 1948–1986 Endla tiatri näütelejä.
Tä om mängnüq filmen "Keskpäev", "Suletud ring" ja "Mardipäev".
Tarto keelen om tä mängnüq Traadi Matsi näütemängon "Kohviuaq" ("Kohvioad") Endla tiatrin (tuul aol Pärno Draamatiatri). Tuud etendüst (1978. aastagast) saa ka ETV arhiivist perrä kaiaq.
Ungvere Olli om matõt Pärno Mõtsakalmistulõ.


Vai kiri.
Vai kiri om vai keele kirjäpandmisõ süsteem.
Vai (ꕙꔤ) kiräviis om tävveste ummamuudu, ilma ladina tähestigu mõota. Üles märgitäs silbiq, märke om ligi 200. Vai kiri om tiidläisil kasulik uuriq, selle et kõik aolugu ja märke muutminõ om häste teedäq.
Taa vällämärkmise aos peetäs 1833. aastat. Vällämärkjä oll Momolu Duwalu Bukele, kiä nakas säänest kirjä tarvitama uma säitsme sõbraga.
Kiräviisi mõtõq oll' saadu kokkoputmisõst cherokee inemiisiga, kiä üten mustõ emigrantõga olliq Ameerikast Libeeriäle tulnuq. Cherokee rahval oll' ildaaigu uma kiräviis tett.
Vai kiilt kõnõlas umbõs 110 000 inemist Libeeriän ja Sierra-Leonen.


Sotsiaaldemokraatlik Eräkund.
Verrev ruus om Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna tunnismärk.
Sotsiaaldemokraatlik Eräkund (lühendüs SDE'") om Eesti eräkund, miä jääs poliitilidse tele pääl kura poolõ pääle. Eräkund luudi 1990. aastagal.
Näide mõttõviis om kaasaignõ sotsiaaldemokraatia ni põhimõttõq, midä tähtsäs peetäs, ommaq õiglus, üttehoit ja ütesugumadsõq võimalusõq. Sotsiaaldemokraadiq saisvaq tuu iist, et egäle ütiskunna liikmõl olnuq õigus hindäluumisõlõ ni elläq avvolist ja sündsät ello.
Juhtkogo.
Eräkonna edemiis om Saarõ Indrek ja pääsekretär om Vassiljevi Rannar. Asõedemeheq ommaq Pikhofi Heljo, Küti Helmen ni Läänemetsä Lauri.
Sotsiaaldemokraatligu Eräkunna juhatustõ kuulusõq viil Ossinovski Jevgeni, Lombi Priit, Pihelga Siret, Mikseri Sven, Nestori Eiki, Lauristini Marju, Liivati Anto, Padari Ivari, Kõva Kalvi, Vimma Joosep, Kaljuranna Marina, Sikkuti Riina, Kislovi Eve, Kersa Elina ja Metstagi Merike.


Setomaa vald.
Setomaa vald om umavalitsõmisütsüs Eestih Võro maakunnah.
Setomaa vald tetti 2017. aastagal ku panti kokko Meremäe, Miktamäe ni Verska vallaq. Nisama panti Setomaa vallaga kokko Misso valla Luhamaa nulk – seto küläq Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Toodsi ja Tserebi. Miktamäe vallavolikogo olõ-õs peri priitahtligult Setomaaga kokko minemä ja käve kohut, a kaot'.
Setomaa valla edimädsest vallavolikogo edemehest valiti Järvelilli Rein ni edimädsest vallavanõbast Kudrõ Raul.
Elondus.
Setomaa vallah om üt's' alõvik – Verska ja 156 küllä. Küläq ommaq Ala-Tsumba, Antkruva, Aud'assaarõ, Beresje, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Hindsa, Holdi, Härmä, Ignasõ, Igrise, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Järvepää, Kahkva, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Karisilla, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Koidula, Kolodavitsa, Kolossova, Koorla, Korela, Korski, Kossa, Kostkova, Kremessova, Kriiva, Kuigõ, Kuksina, Kundruse, Kusnetsova, Kõõru, Käre, Küllätüvä, Laossina, Leimani, Lepä, Lindsi, Litvina, Lobotka, Lutepää, Lutja, Lütä, Lüübnitsa, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Matsuri, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Mikitamäe, Miku, Mokra, Määsi, Määsovitsa, Napi, Navikõ, Nedsaja, Niitsiku, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pattina, Pelsi, Perdaku, Pliia, Podmotsa, Poksa, Polovina, Popovitsa, Pruntova, Puista, Puugnitsa, Põrstõ, Raotu, Rokina, Ruutsi, Rõsna, Rääptsova, Rääsolaanõ, Saabolda, Saagri, Saatse, Samarina, Selise, Seretsüvä, Serga, Sesniki, Sirgova, Sulbi, Säpina, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiastõ, Tiilige, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Tonja, Toodsi, Toomasmäe, Treiali, Treski, Triginä, Tserebi, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Ulitina, Usinitsa, Uusvada, Vaaksaarõ, Vaartsi, Varesmäe, Vasla, Vedernika, Velna, Veretinä, Verhulitsa, Vinski, Viro, Voropi, Võmmorski, Võpolsova, Võõpsu, Väike-Rõsna, Väiko-Härmä, Väiko-Serga, Õrsava.
Setomaa vald


Antsla vald (1999–2017).
Antsla vald oll' vald Õdagu-Võromaal. Tä jäi Urvastõ, Rõugõ ja Karula kihlkunda. Põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus Antsla vald Võro maakunda.
Vallan oll' üts liin (Antsla), kats alõvikku (Kobõla ja Vana-Antsla) ja 24 küllä.


Rõugõ vald.
Rõugõ vald om vald Võro maakunnan.
Vald panti kokko 2017. aastal Mõnistõ, Miss'o, Varstu, Haani ja Rõugõ vallost.
Nimes mõtõldi pandaq kas Lõunõ-Võrumaa vai Rõugõ, a edimält valiti valla nimes hoobis Haanimaa. Kotusõnimminõvvokogo arvssi, et parõmb om Rõugõ nimi alalõ jättä. Vabariigi Valitsus oll' samma miilt.
Vallan ommaq luuduskaitsõ all olnuq Murati pedäjäq.
Alõviguq.
Rõugõ vallan om kolm alõvikku: alõvikku: Miss'o, Rõugõ ja Varstu.
Küläq.
Vallan om 273 küllä: Aabra, Ahitsõ, Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Augli, Haabsilla, Haani, Haavistu, Haki, Hallimäe, Handimiku, Hanija, Hansi, Hapsu, Harjukülä, Heedu, Heibri, Hino, Hintsikä, Hinu, Holdi, Horoski, Horosuu, Horsa, Hotõmäe, Hul'aku, Hurda, Hämkoti, Härämäe, Häärmäni, Hürova, Hürsi, Hütü, Ihatsi, Jaanimäe, Jaanipeebu, Jugu, Järvekülä, Järvepalu, Kaarataudsa, Kadõni, Kahrila-Mustahamba, Kahru, Kaku, Kaldõmäe, Kallastõ, Kaloga, Kaluka, Kangsti, Karaski, Karba, Karisöödä, Kaubi, Kaugu, Kavõldi, Kellämäe, Kergätsi, Kiidi, Kilomani, Kimalasõ, Kirbu, Kiviora, Koemõtsa, Kogrõ, Kokõ, Kokõjüri, Kokõmäe, Kolga, Korgõssaarõ, Kotka, Krabi, Kriguli, Kuiandi, Kuklasõ, Kundsa, Kurgjärve, Kurvitsa, Kurõ, Kuuda, Kuura, Kuudsi, Kõomäe, Korgõpalu, Käbli, Kähri, Kängsepä, Kärinä, Käänu, Kääräku, Külmä, Laisi, Laitsna-Hurda, Laossaarõ, Lauri, Laurimäe, Leoski, Liguri, Liivakupalu, Lillimõisa, Listaku, Loogamäe, Lutika, Luutsniku, Lükkä, Lüütsepä, Mahtja, Mallika, Matsi, Mauri, Meelaku, Mõtstaga, Miilimäe, Mikita, Missokülä, Misso-Saika, Muduri, Muhkamõtsa, Muna, Muraski, Murati, Murdõmäe, Mustahamba, Mutõmõtsa, Mõnistõ, Mõõlu, Mäe-Lüütsepä, Mäe-Palo, Mäe-Suhka, Mäe-Tilga, Märdi, Märdimiku, Möldre, Möldri, Naapka, Nilbõ, Nogo, Nursi, Ortumäe, Paaburissa, Paeboja, Paganamaa, Palanumäe, Palli, Palujüri, Parmu, Parmupalu, Pausakunnu, Pedejä, Peebu, Peedo, Petrakuudi, Piipsemäe, Pillardi, Plaani, Plaksi, Posti, Preeksa, Pressi, Pugõstu, Pulli, Pundi, Punsa, Pupli, Purka, Puspuri, Põdra, Põdramõtsa, Põnni, Põru, Pähni, Pältre, Pärlijõe, Püssä, Raagi, Rammuka, Rasva, Raudsepä, Raudsepä, Rebäse, Rebäsemõisa, Resto, Riitsilla, Ristemäe, Ritsiku, Rogosi-Mikita, Roobi, Rusa, Ruuksu, Ruusmäe, Rõugõ-Matsi, Saagri, Saagrimäe, Saarlasõ, Sadramõtsa, Saika, Saki, Sakudi, Sakurgi, Saluora, Sandi, Sandisuu, Sapi, Sarisõ, Saru, Savimäe, Savioja, Savioru, Sika, Sikalaanõ, Siksälä, Simmuli, Simula, Singa, Soekõrdsi, Soemõisa, Soodi, Suulätte, Soomõoru, Sormuli, Suurõ-Ruuga, Suurõsuu, Sännä, Söödi, Tagakolga, Tallima, Taudsa, Tialasõ, Tiidu, Tiidsa, Tika, Tilgu, Tindi, Toodsi, Trolla, Tsiamäe, Tsiiruli, Tsiistri, Tsirgupalu, Tsilgutaja, Tsolli, Tsutsu, Tummelka, Tundu, Tursa, Tuuka, Tõnkova, Tüütsi, Udsali, Utessuu, Vahtsõ-Saalussõ, Vaalimäe, Vaarkali, Vadsa, Vakari, Vanamõisa, Vana-Roosa, Vahtsõkivi, Vahtsõ-Roosa, Vihkla, Viitinä, Viliksaarõ, Villa, Villigä, Viru, Vodi, Vorstimäe, Vungi, Väiku-Ruuga, Väiko-Tiiligõ, Vänni.


Miss'o.
Miss'o om alõvik Võro maakunnan Rõugõ vallan Vahtsõliina kihlkunnan.
Missost lätt läbi Riia–Pihkva suurtii.
Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist 2017. aastagal Miss'o oll' Miss'o valla valitsõmiskeskus.


Varstu.
Varstu om alõvik Võro maakunnan Rõugõ vallan Rõugõ kihlkunnan.
Inne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Varstu valla keskus.
Nimeq.
Varstu nimme on kirjä pant 1561 Варсте, 1565 Варста, 1627 Warste Kywi, Warse Wessle, Warse Mick, 1630 Werste Weßli, Werste Mick, 1638 Worsty Wessly, 1684 Warsta, 1765 Dorf Warsto.


Ala-Tilga.
Ala-Suhka om külä Võro maakunnan, Rõugõ vallan, aoluulidsõn Rõugõ kihlkunnan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Haavistu (Rõugõ).
Haavistu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Haavistu külä Haani vallan.


Hanija.
Hanija om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' Hanija Haani vallan.


Harjukülä.
Harjukülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Hino (Rõugõ).
Hino om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Holdi (Rõugõ).
Holdi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Horoski.
Horoski om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Horosuu.
Horosuu (varrampa ka "Horosaq") om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.


Hul'aku.
Hul'aku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Hämkoti.
Hämkoti om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Häärmäni.
Häärmäni om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.
2017. aastagal panti küläga kokko Rebäse külä.


Hürsi.
Hürsi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Ihatsi.
Ihatsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kaarataudsa.
Kaarataudsa, ka Kaaravadsa (eesti keelen "Kaaratautsa") om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kaldõmäe.
Kaldõmäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kaloga (Vahtsõliina).
Kaloga om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kangsti.
Kangsti (ka Kangistõ vai Kangistu) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kaubi (Misso).
Kaubi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.
Külän om Miss'o lahingu mälehtüssammas.


Kergätsi.
Kergätsi (vai Kergädsiq) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kilomani.
Kilomani (rahvakeeli Puurna) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.
Külä põh'aossa kutstas Kikris, miä oll' 30. aastil hindäette külä.


Kimalasõ.
Kimalasõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Kirbu (Haani).
Kirbu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.
Külä hummogupiiri pääl om Kirbu järv. Külä lõunõosast lätt läbi Piusa jõgi.
Külän ommaq Suurmägi, Pedäjämägi ja Kirbu Esändämägi.


Kiviora.
Kiviora om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Korgõssaarõ.
Korgõssaarõ om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Kotka (Haani).
Kotka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Krabi.
Krabi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Mõsukahr.
Mõsukahr ("Procyon lotor") om murdja mõtselläi, kiä om peri Põh'a-Ameerikast.
Mõsukahru om Eesti luudusõh nättü 2022. aastaga vahtsõaastagakuul Kambjan.


Kriguli.
Kriguli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Villa Rein.
Villa Rein (sündünüq 20. vahtsõaastakuu pääväl 1944 – 2. piimäkuu pääväl 2007) oll' eesti kultuuritegeläne.
Elokäük.
1963. aastal lõpõt' Põlva Keskkooli. Läts' tüühü Põlva kultuurimajja, kon oll' päält 40 aasta.
1967. aastal naas' kõrraldama Põlva rajooni laulupite ni oll' mitmõ Põlvamaa laulupido kõrraldaja.
1995. aastal oll' tä üts Hurda Jakobi nimelidse Põlva Rahvaharidusõ Seltsi vahtsõstluujit ni oll' seldsi juhatusõ edemiis 1995–2007.
Ta on maetud Põlva kalmistule.
2015. aastal tetti timä avvos Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõ manu timä mälehtüspenk.


Kuiandi.
Kuiandi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kundsa.
Kundsa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.


Kurõ (Rõugõ).
Kurõ vai Kurõkülä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Kuura (Haani).
Kuura om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kõomäe.
Kõomäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Korgõpalu.
Korgõpalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.
Külän om olnuq Korgõpalu mõisa, mink huunõq ommaq jaoldõ alalõ.
Aastit kasvi sääl Eesti jämmembit pedäjit. 2006. aasta suvõs oll' taa kuionuq.
20. aastagasaa keskpaugan raoti Korgõpalu mõtsu seen mitu suurt pedäjät. Kõgõ pikemb ollõv 50 miitre ümbre olnuq. Viil om kõnõld, et hää ilmaga ollõv tuu pikä pedäjä otsast Viro meri nätäq olnuq.


Käbli.
Käbli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Kärinä.
Kärinä vai Põnni Tsiber om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.
Kärinä ümbre ommaq Tsiistre, Põnni, Miss'okülä, Pulli ja Savioja küläq.
Külän toimõndas Nopri Talomeierei.
Kärinä külä piire sisse jääseq Kisõjärv, Laihjärv, Sõdaalonõ järv, Mägialonõ järv ja Kõrbjärv.


Käänu.
Käänu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Kääräku.
Kääräku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Külmä (Haani).
Külmä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Laisi.
Laisi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.
Külä piire seen ommaq Idinä järv, Lautri järv ni Üldnä järv.


Leoski.
Leoski om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Liguri.
Liguri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Lillimõisa.
Lillimõisa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Loogamäe.
Loogamäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Luutsniku.
Luutsniku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Lüütsepä (Varstu).
Lüütsepä om külä Rõugõ vallan Rõugõ kihlkunnan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.


Mahtja.
Mahtja om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Mallika.
Mallika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Matsi (Varstu).
Matsi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.
Külä õdagupiir' lätt Mustajõkõ piten, külä lõunõhummogu nukk jääs vasta Raudsepä ujja.
Küläst lätt läbi Võro–Mõnistõ–Valga maantii.
Matsi külän ommaq pia kõrvuisi kolm kääbäst.


Meelaku.
Meelaku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Mõtstaga.
Mõtstaga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.


Miilimäe.
Miilimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.
Küläst lätt läbi Rõugõ–Vahtsõliina tii. Külä hummogupiiris om Vakari–Pari–Tsiistre tii.


Missokülä.
Miss'okülä (aoluulidsõlt rahvasuun ka Miss'o mõisa vai Miss'o kõrdsi) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.


Misso-Saika.
Miss'o-Saika om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda ja kand' nimme Saika.
Külä om Haani korgõmaa pääl, sääl kasvi vana Pältre lühtrikuus.
Saika punkrelaheng.
Saika punkrelaheng toimu Saika külä mõtsan 7. urbõkuu pääväl 1951 mõtsaveljo ja Nõvvokogoliido julgõolõgijoudõ vaihõl. Saika külä lähkün mõtsan var'as hinnäst 8 mõtsavelle, näist 6 tapõti maaha.


Muraski.
Muraski om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Mustahamba (Haani).
Rõugõ kihlkunnan om ka tõnõ Mustahamba külä, miä 2017. aastagast kand nimme Kahrila-Mustahamba.
Mustahamba om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.
Külän om Mustahamba tamm.


Mutõmõtsa.
Mutõmõtsa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist kuulu külä Varstu valda.


Mõõlu.
Mõõlu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.


Mäe-Palo.
Mäe-Palo om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal oll' külä Haani vallan.


Mäe-Suhka.
Mäe-Suhka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Percy Liza.
Percy Liza (sündünüq 10. mahlakuu pääväl 2000) om Peruu jalgpallitriinjä, kiä om varahampa ka esiq jalgpalli mängnüq.


Mäe-Tilga.
Mäe-Tilga om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Märdimiku.
Märdimiku om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Möldre (Misso).
Möldre vai Möldri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Miss'o vallan.


Naapka.
Naapka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Kooniq 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümretegemiseniq oll' külä Haani vallan.


Paganamaa.
Paganamaa vai Trumbipalu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Varstu vallan.
Külä põh'apiir lätt müüdä Kolga ujja. Uja pääl om ka Krabi Veskijärv. Järve veeren ommaq inneskidse Krabi veski varõmõq.


Palanumäe.
Palanumäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Palli (Haani).
Palli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist oll' külä Haani vallan.


Palujüri.
Palujüri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.
Külä keskel om Palujüri järv.


Parmu.
Parmu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külä lõunõpiiri pääl om punkt, kon saavaq kokko Eesti, Läti ja Vinnemaa piir.


Heina Karl Jakob.
Heina Karl Jakob (sündünüq 13. mahlakuu pääväl 2002 Põlvan) om eesti jalgpallur (värtevaht), kiä mäng Inglüsmaa kõrgliigaklubin Arsenal ja om parhilla lainat Inglüse edeliigakluppi Reading F.C.


Pausakunnu.
Pausakunnu om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Pedejä.
Pedejä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Peedo.
Peedo om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Piipsemäe.
Piipsemäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Pillardi.
Pill'ardi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Plaani.
Plaani om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Posti.
Posti om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Preeksa.
Preeksa om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.
Külän om Uuri järv.


Pressi.
Pressi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Pundi.
Pundi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Pupli.
Pupli om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Purka.
Purka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Põdramõtsa.
Põdramõtsa (varrampa Pulli vai Pullipõdra) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aasta Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Põnni.
Põnni om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.
Külä piire seen ommaq Pahijärv, Lõunõ-Pahijärv ja Vuuhjärv ni tan om Antjärve suu. Küläst juusk läbi läbi Pedetsi jõgi.


Pähni.
Pähni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Külä lähiksen om Pähni paisjärv ja juusk Pähni oja. Külän om olnuq Pähni kar'amõisa.


Pältre.
Pältre vai Pältri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.
Midä kaiaq tasos.
Pältrest 1,5 km Vahtsõliina poolõ, Pältre–Viitka tii veerest 60 miitret mõtsa poolõ kasus Pältre lühtrikuus.
Pältre Uibumägi: 215 m, nätäq Nipernaadi filmimiskotus ja pühä Pargimägi.


Raagi.
Raagi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Rammuka (Misso).
Rammuka (rahvakeelen ka Varõstõkülä) om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.


Raudsepä (Varstu).
Raudsepä om ka tõsõ Rõugõ valla nimi, kaeq Raudsepä (Rõugõ). Raudsepä külä om ka Võro vallan, kaeq Raudsepä (Võro).
Raudsepä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Varstu valda.


Resto.
Resto om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Ritsiku.
Ritsiku vai Matsi vai Matsi-Ritsiku om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.


Rusa.
Rus'a om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga eesti ümavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Ruusmäe.
Ruusmäe vai Rogosi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Saagri (Rõugõ).
Saagri om ka külä Setomaal. Kaeq Saagri (Setomaa).
Saagri om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Saagrimäe.
Saagrimäe om külä Võro maakunnan Setomaal Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.


Saika (Haani).
Saika om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Sakudi.
Sakudi vai Tõrvanulk om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Saluora.
Saluora om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Sandi.
Sandi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Sapi.
Sapi om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Sarisõ.
Sarisõ om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.
Külä piire sisse jääs osalidsõlt Sarisõ järv ja osalidsõlt Tsilgutaja järv. Küläst vuulas läbi Soodi uja, miä juusk Tsilgutaja järve.
Tan ommaq Haavamägi, Kerigumägi ja Kõivõmägi.
Sarisõ küläst lätt läbi Luutsniku–Ruusmäe tii.


Savimäe (Misso).
Savimäe om külä Võro maakunnan Setomaal Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.
Külä tekkü Luhamaa nulga hajovallaq tallõst XX aastagasaa algusõn. Kerik käve Pankjavitsa kogohusõ alaq, kuikiq inämbüidi olliq tan lutõrlaisist eestläseq.


Savioja (Misso).
Savioja om ka külä Võro vallan. Kaeq Savioja külä (Vahtsõliina).
Savioja om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine.
Eesti umavalitsusõq pääle 2017. aastaga tallituspüürdmist.
Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine oll' umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ 2017. aastagal, minka sündüq paigapäälside umavalitsuisi priitahtliguq ja pääle sunniduq kokkominemiseq, külänimmi ja maakunnapiire muutmisõq. Niimuudu jäi 213 Eesti umavalitsusõst alalõ 79, minkast 15 ommaq liinaq ja 64 vallaq.
Tallituspüürdmisega panti pall'odõlõ küllile vahtsõq nimeq (suurõmb jago noist Saarõ- ja Võromaal), selle et üten umavalitsusõn ei toheq ollaq mitund küllä sama nimegaq. Kokko sai vahtsõ nime 50 küllä, 9 küllä panti hoobis tõsõga kokko.


Siksälä.
Siksälä om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Miss'o valda.


Simula.
Simula om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastal käve külä Haani valda.
Küläst lätt läbi Kosõ–Käbli tii.
Tan ommaq Vällämäe Küläjärv, Vällämäe Peräjärv ja Vällämäe Vahejärv.


Soodi.
Soodi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Suulätte.
Suulätte om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastal käve külä Varstu valda.
Süülätte külän om Hinnimäe kivimüräk.
Küläst lätt Rõugõ–Vahtsõ-Roosa tii.


Sormuli.
Sormuli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Suurõsuu.
Suurõsuu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.


Söödi.
Söödi vai Söödü om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Tagakolga.
Tagakolga vai Suurõpiitre om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.


Tika.
Tika om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.


Trolla.
Troll'a om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.
Trolla küläst om peri kunstnik Navitroll'a.


Tsiamäe (Haani).
Tsiamäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Tsiiruli.
Tsiiruli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Tsiistri.
Tsiistri om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Miss'o valda.
Külän om Tsiistri Linamuusõum.
Küläm om mitmit kuluurimälehtüisis nimmatuid kääpit ja Tsiistri kivikalmõq.
Külä piire seen om Märä järv.


Tsilgutaja.
Tsilgutaja (varrampa ka Mauri) om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.
Külä keskelt lätt läbi Luutsniku–Ruusmäe tii.
Külä põh'aosan om kolm järve: Paavõlka järv, Tsilgutaja Väikejärv ja Tsilgutaja järv.


Tsolli (Haani).
Tsolli om ka külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan. Kaeq Tsolli (Vahtsõliina).
Tsolli om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Tummõlka.
Tummõlka vai Tumõlka om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Tuuka.
Tuuka om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Tõnkova.
Tõnkova om külä Vahtsõliina kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Vahtsõ-Saalussõ.
Vahtsõ-Saalussõ vai Saalussõ vai Uue-Saaluse om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aaastagal käve külä Haani valda.
Külän om Kavadi järv, minkast õdagu poolõ jääs Saalussõ Alajärv.
Küläst lätt läbi Rõugõ–Vahtsõliina tii.
Külän ommaq Vahtsõ-Saalussõ mõisa varõmõq.
2006. aastagast toimõndas Vahtsõ-Saalussõ küläselts.


Vaalimäe.
Vaalimäe külä nurm Haani luuduspargin
Vaalimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Vaarkali (Haani).
Vaarkali om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Vakari.
Vakari om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Vana-Roosa.
Vana-Roosa om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.
Vanan-Roosan om olnuq Vana-Roosa mõisa. Mõisa ait-kuivis om arvat kultuurimälehtüses.
Külän om Roosa kerik, mink man om Roosa Jakobi kogodus. Külän om ka Vana-Roosa kalmuaid.
Külä hummogupiiri päl juusk Mustjõgi. Külä kesken om Vana-Roosa järv.
Vana-Roosa õdaguosan om Roosa suu, kost kaibõtas vällä turvast. Suust saavaq algusõ Kuuraoru uja ja Pundsa uja.


Vahtsõkivi.
Vahtsõkivi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Haani valda.


Vihkla.
Vihkla om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist käve külä Haani valda.


Villa (Haani).
Villa vai Villakülä om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Viru.
Viru vai Virunukk om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi ümbretegemist 2017. aastagal käve külä Varstu valda.


Vorstimäe.
Vorstimäe om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Vungi.
Vungi om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Väiko-Tiiligõ.
Väiko-Tiilogõ om külä Setomaal Rõugõ vallan.
Inne 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi ümbretegemist käve külä Miss'o valda.


Vänni.
Vänni om külä Rõugõ kihlkunnan Rõugõ vallan.
Inne Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmist 2017. aastagal käve külä Haani valda.


Leivu kiil.
Leivu kiil üten tõisi lõunõeesti kiiligaq
Leivu kiil (ka "leivu murrõq", "leivu murrak") om lõunõeesti keelerühmä kiil, midä kõnõldi Lätin Koivaliina, Alamõisa (Lejasciems) ja Aluliina vaihõl nn Leivu keelesaarõ pääl.
Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om leivu kiilt peet võro keelesaarõs Lätin. Soomõ keeleuurja Kallio Petri perrä om leivu kiil eräle kiil lõunõeesti keelerühmän.
Kõgõ kavvõmb püssü leivu kiil alalõ Ilsnä vallan Paikna külän.
Leivu kiil om kõvva läti keele mõotuisi saanuq ja tal om ütisüisi liivi keelegaq. Leivu keelesaart peetäs umaaolidsõ lõunõeesti keeleala osas ja edimädses keeles, miä lõunõeesti keelealast lakja läts. Tuu põhjusõs peetäs läti keele levimist, miä leivu keele muust lõunõeesti keelest ärq lahut'.
Vanõmbaq uurmisõq.
Varrampa peeti leivu kiilt lõunõeesti keelesaarõs, miä om võro keele osa ja väega lähkü Hargla kandi keelele. Leivu keelen ommaq mitmõq õdaguvõro ja tarto keele joonõq, nt "n"-seenkäänüs: "ü'ten 'paagan" 'üten paigan', "de"-sissekäänüs: "'kambridõ" 'kambrihe', "de"-tunnusõga viisimäärsõnaq: "'kangõdõ" "kistumaldaq, väegaq'. Ojansuu Heikki om arvanuq, et leivuq olliq Lätti lännüq Hargla ja Karula kihlkunnast 17. aastagasaa algusõn.
Wiigi Kalõvi dialektomeetrilidse uurmisõ perrä om leivu keel kõgõ lähemb hoobis tõisi lõunõeesti keelesaari kiiligaq ja viil sis võro keelegaq.
Vahtsõmb arvaminõ.
Soomõ keeleuurja Kallio Petri vahtsõ arvamisõ perrä ei olõq leivu kiil osa võro keelest, a hoobis üts lõunaeesti keelerühmä kiil, miä lõunõeesti keelealast lakja läts'.
Leivu keelen ommaq alalõ joonõq, miä näütäseq, et ta om lakja lännüq kimmähe inne 17. aastagasata (vabahelle nõstminõ). Tuud aigu läts Võro- ja Setomaalt inemiisi Lutsi ja Kraasnahe, a lutsi ja kraasna keelen om tõisi lõunõeesti kiiliga rohkõmb ütisüisi ku leivu keelel ja ku noid või pitäq osas võro vai seto keelest, sis leivu kiil om Kallio Petri perrä kimmähe eräle.
Et leivu kiil Hargla kandi keelega lähkü om, pidä Kallio kõrvuisi elämise tulõmis, mitte lähküs keelesugulusõs.
Keeleoppus.
Leivu kiil om osa lõunõeesti keelerühmäst, miä umakõrda om õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmän. Tuu tähendäs, et leivu keelen ommaq olõman õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä joonõq, midä ei olõq soomõ keelen, a ommaq eesti ja võro keelen – kolm pikkusastõnd, "õ"-helü, piirikäänüs, "ga"-tunnusõlinõ ütenkäänüs. Sammamuudu ommaq leivu keelen joonõq, miä näütäseq lõunõeesti keelerühmä kuulumist – afrikaadiq ja kurgupeethelü, katsikpeethelle esiqsugumadsõq arõnõmisõq (*"kt" > "tt" jne), "olõma"-sõna kolmas käänüs "om", sõnavara ("kõiv" jpm).
Peethelüq.
Ka leivu keelen om olõman kurgupeethelü, miä tulõ ette sääl, kon taa ka võro keelen ette tulõ.
Niguq võro keelen, ommaq ka leivu keelen alalõ afrikaadiq, miä olliq olõman õdagumeresoomõ algkeelen, a ommaq kaonuq näütüses eesti ja soomõ keelest.
Leivu keelen om "h" pia egält puult ärq kaonuq. Ku võro keelen on "h" alalõ püsünüq nii sõna algusõn, kesken ku lõpun, sis leivu keelen ommaq nuuq kaonuq. Nii om võro "hopõn" leivu keelen "(u)opõn", võro "raha" om leivu keelen "ra'a". Mõnikõrd om metateesigaq "h" parõmbalõ alalõ püsünüq ütetsilbiliisi sõnno seen, nt "vohn" 'vana'.
Üts esiqerälidsembit juuni leivu keelen om sõna algusõ "j"-i muutuminõ "d-s. Säänesama asi om juhtunuq ka äänis- ja kesvepsä keelen.
Vabahelüq.
Kuikiq lõunõeesti keelerühmän om vabahelle kokkokõla inämbüisi alalõ hoitunuq, es olõq leivu keele üleskirotamisõ ja lindi pääle võtmisõ aol tuu inämb peris kimmäs ja nätäq om "õ"-, "ä"- ja "ü"-kokkokõla kadomist.
Lõunõeesti kiili ütisjuun om ka vana *"äi"-katsivabahelü alalõhoitminõ.
Vanast lõunõeesti keele katsikvabehelüst *"ai" om muial saanuq "ei", a leivu keelen om vana "*ai" viil alalõ.
Mooduoppus.
Lõunõeesti keele üts' tähtsämbit erijuuni om kats püürdkunda tegosõna käändmisel, miä tulõ vällä kolmandan ("timä") käänüssen. Tõsõn püürdkunnan om lõpun "-s: päiv paistus", tõnõ om ilma lõpuldaq: "timä tege". Ka leivu keelen ommaq nuuq kats' püürdkunda alalõ.
Keelenäüdüs.
"nuurjezand uoll' ül'nu: vohnjeza, süü jernit'!"
– "ei näeq, mina ei näe".
– "vohnjeza, ehk uom nuur tütrik!"
– "tuu seja, tuu seja", "kuoes uom, kuoes om"!


Valpri Liina.
Valpri Liina (sündünüq 27. süküskuu pääväl 1941) om Võromaa aokiränik.
Elokäük.
Liina esä oll' Kasaritsast peri Laanekivi Ruttar. inne eestistämist oll' väärnimi olnuq Lissmann. Imä oll' Lindsalu Anni Emilie.
Valpri Liina alust' tüüd Tüürahva Elon 1962. aastagal ja oll' sääl 42 aastat kooniq pensioniniq.
Liina läts mehele 1968. aastal, miis Valpri Heino. Näil om tütär ja poig.


Aavašilla.
Aavašilla (märgit ka "Aavašild" ja "Āvašiлd") oll' inneskine leivu külä Lätin Alūksne piirkunnan Ilsnä vallan.
Täpsä kotus ja lätikiilne nimi om tiidmäldäq. Soomõ keeleuurja Ojansuu om ülnüq, et Aavašilla om pääle Vaslõt (Jaunzemji) ja Bruunjat (Brūniņi) ja inne Seivadžit (Siveci) ja Riikštat (Riekstiņi).


Ütiskunnakeeletiidüs.
Ütiskunnakeeletiidüs vai sotsiolingvistiga om keeletiidüse haro, miä uur keele ja ütiskunna köüdüsit, säälhulgan ka keelepruukmisõ mõjjo uutuisilõ ja kontekstile.


Ivan Illich.
Ivan Illich (sündünüq 4. süküskuu pääväl 1926, koolnuq 2. joulukuu pääväl 2002) oll' filosoof, vaimulik.
Elokäük.
Timä oll' sündünüq Viini liinan horvaadi-juudi perren.
1951–1976 oll' katoligu kerigu teenistüsen mitmõl puul Ladina-Ameerikan. Viimäne veerändsada aastat elli Õdagu-S'aksamaal.
Illich oll' inemiseperrä maailma kuulutaja, egasugutsidõ instituutõ ja riigimassinide võimsusõ vastalinõ. Tuu teema raamatist kõgõ tunnõtumb om "Deschooling Society" (1971).
Kirändüs.
Ivan Illich. Kooli fenomenoloogia. Kogumikun Valik I. Esseid maailmakirjanduses. Loomingu raamatukogu 25–26, 1987. ("eesti keelen")


Kaagu (Vahtsõliina).
Kaagu om külä Vahtsõliina kihlkunnan Võro vallan.


Vinnemaa sisseminek Ukrainahe (2022).
Vinnemaa sisseminek (märgit vereväga) saisogaq 10.03.2022.
Vinnemaa sisseminek Ukrainahe om Vinnemaa sõagaq pääleminek ja rünnäk Ukraina vasta, miä naas' pääle 24. radokuu pääväl 2022. Sisseminek om osa Vinne-Ukraina sõast, miä naas pääle 2014. aastagal.
Pääle 2014. aastaga Ukraina revolutsiooni võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puulsaarõ ja Vinnemaa toeduq erälelüüjäq võtiq hindä alaq osa Donbassist Hummogu-Ukrainan, miä kasvi katsa-aastagadsõs sõas sääl piirkunnan. Seo sõaga pääleminek om kõgõ laemb sõalinõ opõratsiuun Õuruupan pääle Tõist ilmasõta.
Sõaväe kokkoajaminõ.
2021. aastaga märtekuust pääle hoiadiq Ameeriga ja Õuruupa julgõolõgiteenistüseq, et Vinnemaa aja ummi sõamiihi kokko Ukraina piiri taadõ ja pand valmis rünnäkut Ukraina vasta. Joulukuun ütel' Ameeriga luurõq, et Ukraina piiri takan om joba 175 000 sõamiist Vinnemaa ammõtliguq helütoroq väärssiq nuuq jutuq ärq ja ütliq, et Vinnemaa ei tahaq kinkagiq vasta sõtta minnäq.
Kõnõlõmisõq.
2021. aastaga joulukuun saat' Vinnemaa NATO-lõ ja USA-lõ umaq julgõolõgiettepanõkiq, minkast tä taht' Washingtonigaq kõnõldaq. Nõudmisõn oll' kirän, et Vinnemaa jaos om tähtsä tuu, et NATO vahtsit liikmit manoq es võttunuq ja inneskiidsist Nõvvokogo Liido riike seest, sh Baltimaist sõaväeläseq ja tehniga vällä veenüq. Ukraina pallõl', et Õdaguriigiq noid nõudmiisi vasta es võttunuq. Ameeriga and' teedäq, et nimäq ilma Õuruupa riigeldäq sääntsit plaanõ ei piäq. 2022. aastaga vahtsõaastakuul kõnõldi mitmit kõrdu, a Õdaguriigiq es ütleq, et Ukraina EL-i ja NATO-htõ ei saaq, õnnõ, et egä riik saa uma tulõvigu iist esiq otsustaq. Vinnemaa es olõq tuu vastussõgaq rahu.
Pääle kõnõlõmiisi.
Vinnemaa vei ummi sõamiihi Ukraina piiri taadõ edesi, Ameeriga luurõ perrä oll' 17. radokuu pääväl sääl joba 200 000 soldanit.
Mitmõq riigiq veiq umaq saatkunnaq Ukrainast ärq ja ütliq umilõ kuakundlaisilõ, et nuuq Ukrainast ärq lännüq. Ka OSCE vei umaq inemiseq Donetskist ärq.
18. radokuu pääväl ütel' vinnemeelitside Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juht Pušõlini Denõss, et nä alostiq inemiisi ärqviimisegaq Vinnemaalõ.
19. radokuu pääväl kirodiq Hummogu-Ukraina erälehoitjidõ juhiq alaq määrüisile, miä käskseq 18–55-aastagaisi miihi püssä alaq.
20. radokuu pääväl jäiq Vinne väeq pääle oppuisi ("Союзная решимость – 2022") õks Valgõvinnehte.
21. radokuu pääväl and' Kreml teedäq, et Putini Vladimir plaanits' tunnistaq nn "rahvavabariike" Donbassin.
22. radokuu pääväl naas' pääle Vinne väki sissesõit Donbassi, mink ammõtligus põhjusõs üteldi rahuvalvõq.
24. radokuu päiv.
2022. aastaga radokuu keskpaigas oll' Vinnemaa Ukraina piiri taadõ kokko ajanuq vähämbält 200 000 sõamiist ja jakas' miihi ni sõariisto kokkoajamist. Vinnemaa president Putini Vladimir and' 24. radokuu päävä hummogu uman videon teedäq sõalidsõst sisseminekist Ukrainahe. Putin ütel', et nuuq, kiä Vinnemaa tegemiisi sekäseq, saavaq nätäq midägiq, midä maailm innembi nännüq ei olõq. Vinnemaa alost' rünnäkut umbõs kell viis hummogu. Umbõs 90 kavvõ-, keskmaa ja ballistilist raketti (18.00 saisogaq) lasti sõaliidsi objekte ja Ukraina liino pääle. Kuuli vähämbält kümme tsivilisti ja 40 sõamiist, vika sai 20 inemist. 24. radokuu päävä õdagus saiõq vindläseq hindä kätte Tšornobõli.
25. radokuu päiv.
Hummogul kl 4 aigu lasti Kiievit siib- ja ballistiliidsi rakettegaq. Ukraina valitsus and' teedäq, et lask' üüse alla vastadsõ linnumassina, miä sattõ kohegi elomajja ja pand' tuu palama. Ildampa tull' vällä, et linnumassin oll' hoobis Ukraina Su-27.
26. radokuu päiv.
Vinnemaa soldaniq jõudsõq Dnepri jõõ hummogukaldõ pääl Kiievi lähküle. Ukraina sõaväeülemb kõnõl' rassõst võitlusõst Kiievi põh'apuulsõn liinaosan Obolinon. Pääle võitluisi jäiq liinaosaq ja Kiiev ukrainlaisi kätte
Panti masma komandanditunn, inemiisil om keelet välän ollaq õdagu 17-st hummogu 8-niq.
27. radokuu päiv.
Vinnemaa rünnäs' linnuväljo Kiievi ümbre, kütüsehoituisi ja torojuhtmit: raketirünnäguq saiõq pihta Vassilki nahvtahoitusõlõ, säsükirgäjide jätüsside hoitusõlõ Kiievi lähkün. Harkivin plahvat' gaasitoro. Vinnemiilseq erälehoitjaq Luhanskin ütliq, et Rovenki bensiinijaama pand' palama Ukraina rakett.
Lahenguq käveq Harkivin, kohe vindläseq olliq üüse sisse lännüq. Päälelõuna aigu ütel' Ukraina, et om Harkivi tävveligult hindä kätte tagasi saanuq.
Putini Vladimir and' käsü pandaq umaq säsüväeq (tuumaväeq) korgõmbahe valmisolõmistõ ja ütel' et tuu põhjusõs ommaq NATO ni Õuruupa Liido pääletükjäq ütlemiseq.
Õdagus oll' ümbre piiret Mariupol, sõameheq pandsõq hinnäst lahengus valmis.
28. radokuu päiv.
Vinnemaa pommitas Harkivi liina, 28.02.2022.
Mitmõq aoleheq kirodiq, et ka Valgõvinne või Ukrainalõ külge minnäq.
Läti parlament tekk' muutmiisi säädüisin ja and' umilõ kuakundlaisilõ õigusõ minnäq Ukraina poolõ pääle priitahtligus sõamehes. Ka Eestin arotõdi, kas eestläseq võinuq Ukrainahe priitahtligus minnäq.
Ukraina ja Vinnemaa kõnõlõmisõq naksiq Valgõvinne piiri pääl kl 12.15 kotusõpäälidse ao perrä.
Lõuna paiku panti Internetti pildiq ja videoq Harkivi liinast, midä vindläseq mitmikraketihiitjidegaq pommitasõq. Nätäq om ärqhäötedüisi elomajjo, vikasaanuid, kuulnuid tsiviliste. Haigõmajjo, latsiaido, elomajjo pommitaminõ om sõakuritego.
Ohtõrka sõaväebaasi pommitamisõgaq saiõ surma üle 70 Ukraina sõamehe.
1. urbõkuu päiv.
1. urbõkuu päävä hummogudsõ saisogaq oll' Ukrainan koolnuq ja vika saanq 5710 Vinne sõamiist, lisäs 198 tanki, 29 linnumassinat ja muud tehnikat.
Ameeriga Ütisriigiq ja Ütiskuningriik ütliq, et nail ei olõq võimalik Ukraina õhuruumi kaitsaq, selle et NATO om kaitsõlinõ ütehüs.
Harkivi liinan sai surma kümnit inemiisi, ku vindläseq pommidiq elo- ja haigõmajjo ni Harkivi Vabahusõ platsi.
Hummokpoolõ tull' teedüs, et ka Valgõvinne väeq ommaq vindläisiga kampa löönüq ja Ukraina vasta sõtta lännüq. Ameeriga ütel' et nääq ei saaq tuud õigõs tunnistaq, selle et neil om veidüq teedüst.
Vinnemaa pommit' Kiievi teletorni, tuu käügin sai pihta ka holokausti memoriaal. Kuuli viis inemist.
2. urbõkuu päiv.
Vinnemaa laskõvar'omeheq tulliq üül vasta hummogut Harkivihe sisse ja ründsiq sõaväehaigõmajja. Harkivi kupõrnaatri Sõnegubovi Oleh ütel', et vindläisi kaotusõq ommaq suurõq.
Vinnemaa ütel', et Herson, tähtsä raudtiisõlm ja sadamaliin, om päält jovvulist pommitamist lännüq Vinnemaa kätte. Hersoni liinapää ütel', et liin om ümbre piiret, a õks Ukraina käen.
Vinnemaa väeq joudsõq Kiievile lähkümbäle, 10-15km Kiievist, ja lahengumürä olľ joba Kiievi keskliina kuuldaq. Kiievit pommitõdi innekõkkõ Iskanderigaq. Eesti kaitsõväe luurõkeskusõ ülemb Grosbergi Margo arvas', et Vinnemaal lätt' Kiievi võtmisõga viil kats päivä. Õdagu tull' teedüs, et üts suur mürsk sattõ Kiievi raudtiijaama kõrvalõ, inemiseq olliq pommipaossin ja vika es saaq. Raudtiijaam om tähtsä kotus, kost sõapagolasõq liinast sõa jalost ärq saavaq minnäq.
Tähtsä sadamaliin Mariupol om ümbre piiret ja vindläisi tulõ all.
3. urbõkuu päiv.
Kinniqvõeduq Ukraina sõaväevormin Vinne salahäötäjäq
Vinnemaa pommitaminõ tekk' mitmõn Ukraina liinan pall'o kurja. Maaväeq joht Kiievihe es lääq, a kavvõtulõgaq lasti pääliina külh. Viil pommitõdi Harkivit, Ohtõrkat ja Mariupolit. Kõgõ muu man saiõq pihta ka koolimajaq, elomajaq ni pääkeriguq.
Ukraina võimuq tunnistiq õigõs teedüse, et 300 000 inemisega Hersoni liin om lännüq vindläisi kätte. Hersoni liinapää Kolõhajevi Igor ütel', et Vinne soldaniq käveq ka liinavalitsusõ huunõn ja tä pallõl' vindläisi, et nuuq inemiisi es tappunuq ja kinnüt', timmä huvitas õnnõ normaalnõ elo liinan.
Õdagupoolõ naas' pääle kõnõlõmiisi tõõnõ vuur'. Lepüti kokko, et luvvas kalidor, mink piten saavaq inemiseq ärq pakõq ja kost saa süvväq ja muud kraami tuvvaq.
Ukraina pästeammõt ütel', et Tšernigivi liina varõmidõ alt om lövvet vähämbält 33 kuulnut inemist.
Edimäist kõrda suurõmba sõa joosul lätsiq Ukraina väeq esiq rünnäkulõ ja võtiq tagasi Kiievi–Žitomiri maantii. Viil lätsiq ukrainlasõq vindläisi vasta Irpini man ni pästiq Bucha ja Makarivi.
Ukraina tsivilistiq ja soldaniq käkväq hinnäst sill all pommõ iist. Kiiev.
4. urbõkuu päiv.
Hummogu anti teedäq, et päält tuud, ku vindläseq pommidiq Tšernigivi liina, om koolnuq 47 inemist.
Mariupoli liina piireti, a liin jäi õks ukrainlaisi kätte.
Ukraina merevägi lask' uma lipulaiva põhja, et vindläseq taad umalõ es saanuq.
5. urbõkuu päiv.
Vinnemaa and' teedäq aotlidsõst vaherahust Mariupolin ja Volnovahhan. Vaherahu läts luhta, ku Vinnemaa pommit' tsiviliste, kiä sõa iist ärq pagõsiq.
Vinne väeq lasiq Irpinin vasta taivast tühä rongi ja raudtiirüüpäq, et inemiisi Hummogu poolõ es saanuq pakõq.
Briti luurõ perrä ommaq Harkiv, Tšenihiv ja Mariupol õks Ukraina käen. Sumõ liinan käüväq kõvaq tapõlusõq. Lõunõ puul lääväq Vinne väeq sadamaliina Mõkolajivi poolõ.
6. urbõkuu päiv.
Ukraina väeq ommaq Vinne sõaväemassinaq palama pandnuq
Jakku Mariupoli piirdmine, kokkolepütüst kalidorist es tulõq midägiq vällä, vindläseq pommidiq naid kalidoorõ. Mariupoli inemiisil es olõq vett, eelektrit, kütet ja nä olliq kõik aig suurõtükü- ja raketitulõ all.
Vinne väeq ründäseq säsüjaamu ja näil ommaq sääl umaq baasiq, selle et õnnõtusõ pelkmise peräst ei nakaq näid sääl kiäkiq ründämä.
7. urbõkuu päiv.
Vinnemaa pand' hinnäst valmis Kiievi võtmisõs. Tuu jaoks aetas kokko miihi, kiä ommaq ka inne Süüriän ja muial sõan olnuq. Vinne väeq pommidiq humanitaarkalidoorõ, lassõq tsiviliste pihta, võtiq naisi ja latsi taganusõs.
Valgõvinne piiri pääl kõnõliq Ukraina ja Vinnemaa kolmandat vuuri. Lepüti kokko, et tetäs kalidor, a et vindläseq olliq naid jo päivi pommitanuq, es usuq ukrainlasõq, et tuust midä vällä tulnuq.
Ukaina merevägi häöt' Vinne mereväe patrull-laiva Vassili Bõkovi.
Sõalinõ abi.
2021. aastaga joulukuu lõpun taht' Eesti Kaitsõministeeriüm Ukrainahe saataq tangitõrjõrakette ja suuritükke ja küsse tuusjaos lupa Soomõlt, S'aksamaalt ja Ameerikalt, kink umaq nuuq sõariistaq olliq varrampa olnuq. Ameeriga and' uma luba 19. vahtsõaastakuu pääväl 2022 ja edimäne jago Javelini tangitõrjõrakette joud' peräle 18. radokuu pääväl. 25. radokuu pääväl, päiv pääle sõa alostust, and' Eesti teedäq, et saat rakette ja muud sõakraami viil mano. 2. urbõkuu pääväl joudsõq Javeliniq peräle.
Maailma riike vastamisõq.
Õuruupa Liido riigiq ja Kanada panniq hindä õhuruumi Vinne linnumassinilõ kinniq. Vinnemaalt tuvvas tuuperäst ärq 5 millärdi dollari iist linnukit.


Fastrõ Mariko.
Fastrõ Mariko (eesti keelen Mariko Faster, sündünüq. 4. mahlakuu pääväl 1977) om keeletiidläne ja kotussõnimõuurija.
Tä om lõpõtanu 1992. aastagal Mõnistõ põhikooli ja 1995. aastagal Varstu Keskkooli. Fastrõl om bakalaurusõkraat (2000), magistrikraat (2005) ja doktorikraat (2020) Tarto Ülikoolist eesti keele erialalt. Timä doktoritüü kõnõl Harglõ kihlkunna viinimmist Eesti-Läti keelepiiril.
Fastrõ tüütäs Võro instituudin tiidrünä, tä om avitanuq kokko pandaq Eesti-Võro sõnaraamadu ja om üts Eesti Kohanimeraamadu kirotajaist. Tä om üts võrokeelidse keelepesä käümäpandja ja toimõndas võrokeelist Tähekeist, miä ilmus kõrd aasta joosul.


Kontor (Ameeriga Ütisriike nal'asari).
"Kontor" (inglüskiilse päälkiräga "The Office") oll' ameeriga nal'asari, miä põh'andus britte samanimelidsel sar'al. "Kontor" om võlss'- vai nal'adokumentaal üten Dunder Miffli firma kontorin, miä müü paprit ja kontoritarbit Scrantonin, Pennsylvanian.
Sarja filmiti üttekokko ütesä huuaiga. Edimäist ossa näüdäti Ameerikan 24. urbõkuu pääväl 2005 ja viimäst 16. lehekuu pääväl 2013. Päänäütelijä Carelli Steve lõpõt' sar'an ütenlüümise pääle säitsmendät huuaiga.


Naisipäiv.
Rahvidõvaihõlist naisipäivä tähüstedäs egä aastaga 8. urbõkuu pääväl.
Naisipäiv om ÜRO tähtpäivi nimistün ja taa om tunnõt mitmõl puul üle ilma. Taal pääväl kõrraldõdas vägivallavastatsit üritüisi ja kõnõldas naisi murrist ja hätist.
Päävä tähüstämise algust om köüdet 1848. aastaga ümbrekõrralduisiga Ameeriga Ütisriigen, ku naasõq saiq mitmit õiguisi ja vabahuisi.
Naisipäiv olľ väega tähtsä pühä Nõvvokogoliidon. Taad tähüstedi sääl ku riiklist tähtpäivä.
Eestin ja palľodõn muin main jäi päält Nõvvokogo võõrvõimo lõppu naisipääväle mano Nõvvokogo pühä mekk. Naisipäivä es tahedaq inämb nii tähtsäs pitäq ja taa asõmal naati inämb tähüstämä immipäivä.
Eestin olľ naisipäiv viimäte riigipühä 1990. aastagal.
Riigikogo tougaś 23. rehekuu pääväl 2001 napi helleinämbüsega tagasi opositsiooniparteie ettepanõgi kuulutaq 8. urbõkuu päiv jälq riigipühäs.
Ku 1990. aastil suhtuti naisipäivä sakõstõ naaru ja halvaspandmisõga, sis jo kümnendi lõpun muutu päiv jälq tähtsämbäs. Jälq naati sõbrolõ ja tüüseldsiliisile naisipääväs lille viimä sakõstõ ka üten midägi pidoligumbat ette võtma.


Hõpõkaadsipuu.
Hõpõkaadsipuu ehk hõpõakaatsia ("Acacia dealbata") om liblikhäitsmeliidsi sugukunna akaatsia perrekunda kuuluv puu vai puhm.
Hõpõkaadsipuu kasus luuduslidsõlt Austraalia lõunõjaon. Lisas om tedä sisse tuud mitmõlõ poolõ Kesk-Aasiahe, Indiahe, Lõunõ-Euroopahe, USA-htõ ja Brasiiliahe.