1	KON JAAN OM?
2	Jaan ja Mari ommaq aian. Täämbä om väega illos ilm, om väega lämmi. A eeläq oll' väega külm! Nä saa-as sis välän mängiq. Jaanilõ ja Marilõ miildüs mängiq, nä mängväq kõgõ üten aian, miä om suurõ maja iin.
3	Jaan om väiku poiskõnõ ja tä om kuvvõaastaganõ. Väiku tütrik om timä sõsar, tä om viieaastaganõ. Jaanil om väiku pinikene, pini om kah aian. Pinile miildüs latsiga mängiq. Pini om parhilla väega õnnõlik.
4	Kas Maril om kah pini? Ei, Maril olõ-õi pinni, täl om kass. A kass om tarõn, tä makas.
5	Näide imä om tarõn üten kassiga, tä kaes aknõst, kuis Jaan ja Mari mängväq. Jaan juusk kibõhõhe suurõ puu manoq, tä käkk hindä Mari iist ärq. Kas sa tiiät mille? Mari istus ni hoit kässi silmi iin. Tä näe-ei midägi ja tä lugõ numbriid. Mille tä tuud tege? Ja midä tege Jaan puu takan?
6	Taa om mäng. Kui Mari om numbridõ lugõmisõ ärq lõpõtanuq, kaes tä ümbre. Tä ots Jaani - kohe tä läts'? Kas saq näit timmä?
7	Mari tiiä-äi, kon Jaan om. Tä küsüs pini käest: "Kas saq näit Jaani?". A pini mõista-ai jo kõnõldaq! Nii saa-ai Mari timä käest umalõ küsümisele määnestki vastust. Inemiseq saa-ai kunagi pinne käest vastussit!
8	Mari kaes immä, kiä om aknõ man, imä naard. Mari arvas, et tä tiid, kohe Jaan läts', "Ütleq mullõ, kohe tä läts'!" ütles tä imäle. "Ei, Mari, ma või-i sullõ tuud üteldäq!" vastas tä, Kuiki tä arvadaq tiid, kon Jaan om, taha-ai tä tuud üteldäq.
9	Mari lätt aigopiten läbi aia. Tä pruum iks viil Jaani üles löüdäq. Tä kaes lavva alaq ja tuulõ alaq, a Jaani olõ-õi sääl. Tä ots egält puult, a lövvä-äi Jaani üles.
10	Äkki kuuld tä krõbinat, tuu tulõ suurõ puu takast. Kas tuu võisiq ollaq Jaan? Jälq tuu krõpin! Tä kuulahtas häste. Tuu olõ-õi tsirk ei muu elläi. Tä kuuld noq tuud krõbinat peris häste. Tuu piät olõma Jaan!
11	Sis näge tä väikut kätt ja ku tä lähkümbähe lätt, näge tä ka Jaani pääd! Tä naard ja ütles: "Ma löüdse su üles!" Nä ommaq mõlõmbaq õnnõliguq ja lääväq tarrõ, selle et om aig midägi süvväq ja vähäkese vett juvvaq.